{"id": "10", "contents": "Ås Manerhäide betiiknet huum grupe, da önj en was gemiinschap ai di grutste diilj ütmååge. Di mååst ålgemiine fål sun spräkemanerhäide önj stoote. Önj Tjüschlönj san aw e sid bai da Frasche, da Sorbe, da Sinti än Roma än da Dånsche gödjkånd. Deerbai jeeft dåt matiinjs unerschiisinge: Da Frasche än da Sorbe jeeft dåt bloot önj Tjüschlönj, da Sinti än Roma san manerhäide önj möre stoote än da Dånsche san mörtål önj Dånmark. Deertu booge da Sinti än Roma döör dåt gåns lönj än da oudere mör önj wase gebiite. • Ålandsweede • Albaner • Aostadool • Arabe • Aragon • Armenier • Arumane • Asturien • Azores • Baske • Bosnier • Bretone • Bulgare • Bunjevci (Bunyevtsi) önj Serbien • Cornwall • Csángó • Dånsche • Tjüsche • Elsas • Este • Färöer-Ailönje • Finne • Flandern • Frasche • Friaul • Gagausien • Galicien • Graubünden • Griiche • Ingermanlönj • Italien • Jenisken • Kanarische Ailönje • Karelier • Kaschubien • Katalonien • Korsika • Kosovo (Albaner) • Krim • Kroate • Kurde • Ladiner • Lettone • Lipowener • Litauen • Livonien • Lothringen • Ludier • Luxembörjere • Madeira • Makedonien • Man (Ailönj)"}
{"id": "10089", "contents": "Thusnelda Kühl (uk: Kuehl, befreid: Petersen * 14. August 1872 uun Kollmar, † 24. Jüüle 1935 uun Nortorf) wiar en sjiisk dachter an skriiwer. Thusnelda wurd bäären üs en doochter faan di prääster Carsten Kühl an sin wüf Wilhelmine, b. von Oldenburg. Uun jong juaren an uk leederhen hää Thusnelda miast uun Oldenswort lewet. Uun a 1890er juaren hää't üs skuulmääster werket. Am 1900 begand hat tu skriiwen, miast romoonen. Am jü tidj wiar't noch temelk üngewöönelk, dat en wüf üüb't lun buken skraft, man uk Thusneldas mam wiar en skriiwer. Leeder wurd hat bekäänd üs „dachter faan a maasken“. 1900: \"Am grauen Strand, am grauen Meer\", romoon, het uun det ööder aplaag \"Das Pfarrhaus von Herbersfleth\" 1902: \"Die Reidings\", romoon 1903: \"Rüm Hart - Klar Kimming\", fertelang 1904: \"Der Lehnsmann von Brösum\", romoon, diarmä as Thusnelda bekäänd wurden 1905: \"Um Ellwurth\", romoon 1905: \"Die Leute von Effkebüll\", romoon, diar as oober Oldenswort mä mend 1906: \"Harro Harring, der Friese\", biografii 1906: \"Das Haus im Grunde\", fertelangen 1906: \"Die Heimatlosen\", romoon 1907: \"Margaret Wendt\", nowel 1908: \"Der Inseldoktor\", fertelang 1911: \"Die junge Margarete Haller\", nowelen 1912: \"Die Töchter von Friedrichsholm\", romoon 1915: \"Renate Westedt\", romoon Wikisource: Harro Harring, der Friese"}
{"id": "10090", "contents": "1872 wiar det tau-an-sööwentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä'n Mundai uun de Gregoriaans kalender an mä'n Saninj uun de Juliaans kalender. 01. Janewoore: Joseph Jenkins Roberts wurd weler president faan Libeeria. 21. Janewoore: Johannes IV. wurd keiser faan Ethioopien. 05. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: welerwool faan Ulysses S. Grant tu a president. 04. Detsember : Det skap Mary Celeste woort ferläät üüb a Atlantik fünjen. 23. Marts: Michael Joseph Savage, 23. premier-minister faan Nei-Sialun († 1940) 09. April: Léon Blum, fraansöösk poliitiker († 1950) 18. Mei: Bertrand Russell, britisk mathemaatiker an filosoof († 1970) 01. Jüüle: Louis Blériot, fraansöösk lochtfaartpioniir († 1936) 04. Jüüle: Calvin Coolidge, 30. president faan dön Ferianigt Stooten († 1933) 16. Jüüle: Roald Amundsen, noorweegs polaarforsker († 1928) 03. August: Haakon VII., köning faan Noorweegen († 1957) 14. August: Thusnelda Kuehl, sjiisk dachter an skriiwer († 1935) 21. Janewoore: Franz Grillparzer, uasterriks dachter an dramaatiker (* 1791) 02. April: Samuel Morse, US-amerikoons ütjfinjer (* 1791) 04. Jüüne: Johan Rudolf Thorbecke, liberaal holuns poliitiker an stootsteoreetiker (* 1798) 31. Deetsember: Aleksis Kivi, fins skriiwer (* 1834)"}
{"id": "10091", "contents": "Kollmar as en gemeen uun a Kreis Steinburg. Thusnelda Kuehl Commonskategorii: Kollmar – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10093", "contents": "Nortorf (plaatsjiisk: Noorddörp) as en stääd uun't nuurden faan Neimünster. Martin Ehlers (1732–1800), pedagoog Thusnelda Kuehl (1872-1935), skriiwer Harboe Kardel (1893–1982), skriiwer Kurt Hamer (1926–1991), poliitiker Oliver Stern (* 1953), musiiker Sabine Kaack (* 1959), spelster Commonskategorii: Nortorf – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10097", "contents": "Peter Andresen Oelrichs (* 26. Febrewoore 1781 üüb Halaglun, † 18. Jüüne 1869 uun Amsterdam) wiar en koptein an hää en halunder wurdenbuk skrewen. Wikisource: P. A. Oelrichs: Kleines Wörterbuch zur Erlernung der Helgolander Sprache www.helgoland-genealogie.info efter: www.online-ofb.de"}
{"id": "10098", "contents": "1781 wiar det ian-an-tachentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender. 04. September: At steed Los Angeles wurd üüs El Pueblo de Nuestra Señora la Reina de los Ángeles grünjlaanjen. 26. Febrewoore: Peter Andresen Oelrichs († 1869)"}
{"id": "10099", "contents": "1869 wiar det njüügen-an-söstigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä'n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 17. Nofember: Sueskanaal as klaar 02. Oktuuber: Mahatma Gandhi, indisk politiker († 1948) 31. Detsember: Henri Matisse, fransöösk konstler († 1954) 18. Jüüne: Peter Andresen Oelrichs"}
{"id": "10105", "contents": "Arammud an Dögganhaid bi'rköödar, oder: Armuth und Tugend faan Christian Johansen. --- 1855 [I] [II] [001] Arammud an Dögganhaid bi-rköödar, oder: Armuth und Tugend. Eine Erzählung in nordfriesischer Sprache. Von C. Johansen, Adjuncten an der Königl. Domschule in Schleswig. --- Schleswig, 1855. Druck und Verlag der Serringhausen'schen Buchdruckerei (G. Jensen). [002] [003] Vorwort. Vor acht Jahren verfaßte ich die vorliegende kleine Erzählung. Eine Abschrift derselben wurde meinen Lands- leuten mitgetheilt und von diesen nicht blos gerne gelesen, sondern auch durch Abschreiben vervielfältigt. Dies scheint mir dafür zu bürgen, daß ich wenigstens einigermaßen volksthümlich friesisch geschrieben habe. - Meine friesische Erzählung erscheint hier gedruckt, ist übrigens fast unverän- dert geblieben, nur sind ein paar friesische Lieder als An- hang hinzugefügt. Gehe sie denn aus und zeuge von der guten alten Sitte; lasse sie ihre Leser einen Einblick thun in das friesische Familienleben, wie es sich etwa vor einem Jahrhundert auf den Westseeinseln gestaltet hatte; halte sie aber auch dazu an, das S aus dem goldenen A-B-C zu erwägen: Sonst hielt man viel auf alten Brauch Und Väter-Sitte; thu' es auch! Eh' du von einer weichst, schau hin: Liegt auch vielleicht ein Segen drin? Schleswig, im Juni 1855. C. Johansen. [004] In"}
{"id": "10127", "contents": "Schleswig ([ˈʃleːsvɪç], plaatsjiisk: Sleswig, däänsk: Slesvig) as en stääd bi a Schlei. Schleswig as kreisstääd faan di Kreis Schleswig-Flensborag, an wiar uk ans hoodstääd faan't Hertoochdoom Schleswig. Ferianagt Könangrik London Borough of Hillingdon (Ferianagt Könangrik), sant 1958 Frankrik Mantes-la-Jolie (Frankrik), sant 1958 Denemark Vejle (Denemark), sant 1977 Sjiisklun Waren (Sjiisklun, Mecklenburg-Föörpomern), sant 1990 Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Schleswig – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Schleswig (sjiisk)"}
{"id": "10130", "contents": "Ren(d)sborag as kreisstääd faan a kreis Rendsborag-Eckernförde an leit uun a maden faan Schleswig-Holstian bi a Nuurd-Uastsia-Kanool an a Oksenwai. Ferianagt Könangrik Lancaster (Ferianagt Könangrik, Lancashire), sant 1968 Frankrik Vierzon (Frankrik, Centre), sant 1975 Denemark Aalborg (Denemark, Nordjylland), sant 1976 Eestlun Haapsalu (Estlun, Lääne), sant 1989 Sjiisklun Rathenow (Sjiisklun, Brandenburg), sant 1990 Sweeden Kristianstad (Sweeden, Skåne län), sant 1992 Norweegen Skien (Norweegen, Telemark), sant 1995 Poolen Racibórz (Ratibor) (Poolen), sant 1995 befrinjet stääden: Neederlunen Almere (Neederlunen, Flevoland), sant 1994 Sweeden Piteå (Sweeden, Norrbottens län) sant 1978 Commonskategorii: Rendsborag – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10133", "contents": "49.190277777778-2.1086111111111Koordinaaten: 49° 11′ 25″ N, 2° 6′ 31″ W Vorlage:Infobox Ort/Wartung/ISO Saint Helier (Jèrriais: St Hélyi, näämd efter di hilag Helier) as ian faan twaalew gemeenen an det hoodstääd faan Jersey, det gratst faan a kanooleilunen uun't nuurden faan Frankrik. Elinor Glyn (1864–1943), skriiwer Frederick Lonsdale (1881–1954), skriiwer Gabriel Poulain (1884–1953), welkeerer Hans Kröner (1909–2006), ökonoom an onernemer an do leit diar uk Harro Harring (1798-1870) begreewen Avranches uun a Normandie (Frankrik), sant 1982 Bad Wurzach uun Baden-Württemberg, sant 2002 Funchal, det hoodstääd faan Madeira, sant 2012 Commonskategorii: Saint Helier – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "10139", "contents": "Ferreng an ömreng Stacken I. ütjden faan Dr. Otto Bremer --- Halle. 1888 [001] [002] Ferreng an ömreng Stacken ütjdenn fan Dr. Otto Bremer. I. Ferreng an ömreng Stacken üb Rimen. Halle. Max Niemeyer. 1888. [003] Ferreng an ömreng Stacken üb Rimen ütjdenn fan Dr. Otto Bremer, Halle. Max Niemeyer. 1888. [004] [005] Min lew Ferrengen an Ömrengen! Hirr ha jam nü an Buck, wat un jammens aanj Spriak skrewwen as Ferreng an ömreng Stacken üb Rimen an Liitjin san 't, diar 'k bi jam apstögelt ha. Ick theenk, hat skall well nett för jam tu lesen wes. Lucki 'm, hat as gor ei so swar, ferreng of ömreng tu lesen, an wann 't uck at iast wat ring gongt, wann 'am widjer les, do gongt at ball nett so gudd üs tjiisk. An jü aanj Mammspriak, thankt mi, blaft dach alle- wen wat beders an skall uck arkenän muar leff ha üs a främ Spriak. Det, wat ick hirr ufdrück lät ha, san man Stacken üb Rimen. Man ick ha noch föll muar u so nett Steicken, Düntjis an so wat, dat ick ar, at mannst, noch tau sock Bucken fan drück lät küdd. Wär ick det du skall"}
{"id": "10171", "contents": "Otto Bremer (* 22. Nofember 1862 uun Stralsund, † 8. August 1936 uun Halle (Saale)) wiar en sjiisken germanist. Bremer hää faan 1881 bis 1886 uun Leipzig, Berlin an Heidelberg spriakwedenskapen studiaret. 1885 hää hi san dokter füngen. 1888 hää hi habilitiaret mä det werk „Einleitung zu einer amringisch-föhringischen Sprachlehre“. 1899 as hi profeser uun Halle (Saale) wurden. Faan 1893 bit 1926 hää hi det „Sammlung kurzer Grammatiken deutscher Mundarten“ ütjden. 1934 skul hi sin steed apjiw, auer diar uk juuden mad sin fööraalern wiar. 1936 as hi auer san krääft stürwen. Kurt biografii uun't NDB (sjiisk) Wikisource: Ferreng an ömreng Stacken I, 1888 Wikisource: Einleitung zu einer amringisch-föhringischen Sprachlehre, 1888 Literatüür faan of auer Otto Bremer uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "10172", "contents": "Stralsund [ˈʃtʁaːlzʊnt] as en stääd uun Mecklenburg-Föörpomern an kreisstääd faan di lunkreis Föörpomern-Rüügen. Stralsund Finlun Pori, Finlun, sant 1964 Letlun Ventspils (Windau), Letlun, sant 1969 Sjiisklun Kiel, Schleswig-Holstian, sant 1987 Poolen Stargard Szczeciński (Stargard uun Pomern), Poolen, sant 1987 Sweeden Malmö, Sweeden, sant 1991 Denemark Svendborg, Denemark, sant 1992 Sweeden Trelleborg, Sweeden, sant 2000 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Stralsund Wikisource: Stralsund (sjiisk) Statistisches Amt M-V – Bevölkerungsstand der Kreise, Ämter und Gemeinden 2017 (XLS-Datei) (Iinwenertaalen huuchreegent efter 2011). (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10178", "contents": "Der Lappenkorb von Gabe Schneider aus Westfrisland mit Zuthaten aus Nord-Frisland faan Knut Jungbohn Clement --- Leipzig. 1846 [I] Der Lappenkorb von Gabe Schneider aus Westfrisland, mit Zuthaten aus Nord-Frisland Bearbeitet und herausgegeben von K. J. Clement --- Mit einem illustrierten Titelbilde ein Mädchen in alter Brauttracht auf Sylt vorstellend und vier Abbildungen. --- Leipzig, Verlag von Wilhelm Engelmann. [II] [III] Vorrede [IV] [V] Inhalts-Verzeichniß [VI] [001] Meister Joute's Barbierstube [002] [003] [004] [005] ... gongt noch widjer ... [207] Das Leben des Nordfrisischen Helden Hark Ulws [208] [209] [210] [211] ... gongt noch widjer ... [346] [347] [348] [349] [350] Aanj"}
{"id": "10201", "contents": "Einleitung zu einer amringisch-föhringischen Sprachlehre faan Dr. Otto Bremer --- 1888 [I] EINLEITUNG ZU EINER AMRINGISGH - FÖHRINGISCHEN SPRACHLEHRE. HABILITATIONSSCHRIFT MIT WELCHER MIT GENEHMIGUNG DER PHILOSOPHISCHEN FAKULTÄT DER UNIVERSITÄT IN HALLE ZU SEINER SONNABEND, DEN 21. APRIL 1888, MITTAGS 12 UHR, IN DER AULA DER UNIVERSITÄT STATTFINDENDEN ANTRITTSVORLESUNG ÜBER INGUAEUONES ISTIAEUONES ERMINONES EINLADET DR. OTTO BREMER. SONDERABDRUCK AUS DEM JAHRBUCH DES VEREINS FÜR NIEDERDEUTSCHE SPRACHFORSCHUNG XIII. [II] [III] EINLEITUNG ZU EINER AMRINGISCH - FÖHRINGISCHEN SPRACHLEHRE VON OTTO BREMER. SONDERABDRUCK AUS DEM JAHRBUCH DES VEREINS FÜR NIEDERDEUTSCHE SPRACHFORSCHUNG XIII. NORDEN und LEIPZIG. DIEDR. SOLTAU'S VERLAG. 1888. [IV] [001] [Automaatisk auerdraanj] Einer ausführlichen Darstellung der auf den Inseln Amrum und Föhr gesprochnen Sprache schicke ich diese Einleitung voraus. Eine grössre Ausführlichkeit schien mir für diese einführenden Bemerkungen notwendig zu sein, weil wissenschaftlich für die Mundarten im west- lichen Schleswig bisher so gut wie nichts getan und es daher unbekannt geblieben ist, eine wie grosse Ausbeute die germanische Sprachwissen- schaft sich von der Erforschung dieser Mundarten versprechen darf. Es gilt daher zunächst das Interesse für diese Erforschung zu wecken durch eine eingehendre Einführung in die Sprachverhältnisse von Amrum und Föhr sowie der benachbarten Mundarten. Ich verweise im Übrigen auf die trefflichen Bemerkungen in"}
{"id": "10245", "contents": "Prof. Dr. Jarich Freark Hoekstra (* 17. Febrewoore 1956 uun Hitsum, Waastfresklun) as en wedenskapsmaan uun a fresk filologii. Faan 1962 bit 1968 hää Hoekstra det grünjskuul uun Abbegea besoocht an 1974 hää'er sin abituur uun in Almelo maaget. Bi't Rijksuniversiteit Groningen hää'er noorsk, fresk an isluns studiaret. 1997 füng hi san dokter mä det werk The Syntax of Infinitives in Frisian. Faan 1981 bit 1999 hää Hoekstra bi't Fryske Akademy uun Ljouwert/Leeuwarden uun onerskiaselk positsioonen werket, 1994 begand hi mä't onerrachten faan't fresk bi't Universiteit van Amsterdam. Faan 1999 bit 2022 wiar Jarich Freark Hoekstra profeser för fresk filologii an direkter faan't Nuurdfresk Wurdenbuksteed bi't CAU uun Kiel. En auersicht auer Hoekstra sin skraften fanjst Dü üüb sin persöönelk sidj bi't Uniwersiteet faan Kiil Persöönelk sidj bi't CAU Prof. Dr. Hoekstra sin persöönelk sidj bi't CAU uun Kiel. Prof. Dr. Hoekstra bi't FID Benelux-Forschungsverzeichnis"}
{"id": "10251", "contents": "Die Nordfriesische Sprache faan Christian Johansen. --- 1862 [I] Die Nordfriesische Sprache nach der Föhringer und Amrumer Mundart Wörter, Sprichwörter und Redensarten nebst sprachlichen und sachlichen Erläuterungen und Sprachproben von Chr. Johansen. „Die Wörter sind ja nichts Todtes, sie sind ewige Bilder von Gefühlen und Gedanken. Mit der Sprache muß jedem die Urgestalt eines Volkes, sein tiefstes Leben, Denken und Empfinden aufgehen.“ E. M. Arndt. Kiel. Akademische Buchhandlung. 1862. [II] [III] Vorwort. [IV] [V] [VI] [VII] [VIII] [001] Nordfriesische Wörter nebst Erläuterungen, Redensarten und Reimen in Föhringer und Amrumer Mundart. Erste Sammlung: Substantive. [002] [003] [004] [005] [006] [007] [008] [009] [010] [011] [012] [013] [014] [015] [016] [017] [018] [019] [020] [021] [022] Zweite Sammlung: Adjective. [023] [024] [025] [026] [027] [028] [029] [030] [031] [032] [033] Dritte Sammlung: Verba. [034] [035] [036] [037] [038] [039] [030] [041] [042] [043] [044] [045] [046] [047] [048] [049] [050] [051] [052] [053] [054] [055] [056] [057] [058] [059] Vierte Sammlung: Pronomina. [060] [061] [062] [063] [064] Fünfte Sammlung: Numeralia. [065] [066] [067] [068] [069] Sechste Sammlung: Präpositionen. [070] [071] [072] [073] [074] [075] [076] [077] Siebente Sammlung: Adverbia. [078] [079] [080] [081] [082] [083] [084] [085] [086] [087] [088] Achte Sammlung:"}
{"id": "10274", "contents": "Beschreibung der nordfriesischen Insel Amrum faan Christian Johansen. --- 1862 [i] Antiquarische Karte [ii] Altes Wohnhaus [I] Beschreibung der nordfriesischen Insel Amrum von Chr. Johansen. Mit einer Abbildung und einer antiquarischen Karte. Schleswig. Dr. Heiberg's Buchhandlung. 1862. [II] [001] Beschreibung der nordfriesischen Insel Amrum [002] 2 Die Dünen. [003] [004] [005] 5 Wolfe of the knoll. [006] [007] [008] [009] 9 Namen der Dünenthäler und einzelner Dünen nebst erläuternden Bemerkungen.**) [010] [011] [012] [013] [014] [015] 15 Der Strand. [016] [017] [018] 18 Die amrumer Geest. [019] 19 Namen der Geeststrecken nebst erläuternden Bemerkungen. [020] [021] [022] [023] 23 Die Grabhügel. [024] 24 Namen der Grabhügel auf Amrum nebst erläuternden Bemerkungen. [025] [026] [027] [028] 28 Die Marschflächen. Namen der Marschflächen nebst erläuternden Be- merkungen. [029] [030] [031] 31 Name der Insel. Dörfer. [032] 32 Die Amrumer. [033] [034] [035] [036] [037] [038] [039] [040] [041] [042] 42 Umgebung der Insel Amrum. Watten und Sandbänke. [043] [044] [045] [046] 46 --- Druck von C. F. Mohr in Kiel."}
{"id": "10288", "contents": "Neapel (üüb Italjeensk Napoli [ˈna.po.li], üüb Latiinsk: Neāpolis, üüb Ualgreks: Νεᾱ́πολῐς Neā́polĭs) as det traadgratst stääd uun Itaalien an hoodstääd faan det Regiuun Kampaanien, det weesen Prowins Neapel an det Metropolitanstääd Neapel faan daalang. Commonskategorii: Neapel – Saamlang faan bilen of filmer Neapolitaans spriak Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019."}
{"id": "10294", "contents": "Bologna ([boˈloɲːa]; üüb Latiinsk: Bonōnia) as en stääd uun Itaalien an sant 2015 hoodstääd faan't Metropolitanstääd Bologna uun det regiuun Emilia-Romagna mä 390.625 iinwenern (Stant: 31. Detsember 2019). Ukraine Charkiw, Ukraine, sant 5. August 1966 Ferianagt Könangrik Coventry, Ferianagt Könangrik, sant 21. April 1984 Argentiinien La Plata, Argentiinien, sant 23. Nofember 1988 Sjiisklun Leipzig, Sjiisklun, sant 2. Maarts 1962 Seenegal Saint-Louis, Senegal, sant 9. Detsember 1991 Ferianagt Stooten Saint-Louis, USA, sant 30. Jüüle 1987 Nikaraagua San Carlos, Nikaraagua, sant 21. Mei 1988 Grichenlun Thessaloníki, Griichenlun, sant 29. Oktuuber 1981 Frankrik Toulouse, Frankrik, sant 23. Nofember 1981 Bosnien an Hertsegowina Tuzla, Bosnien an Herzegowina, sant 21. Jüüle 1994 Spoonien Valencia, Spoonien, sant 27. Maarts 1976 Kroatien Zagreb, Kroatien, sant 5. Mei 1963 Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Bologna – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "10750", "contents": "[005] WOLFE OF THE KNOLL, AND OTHER POEMS. BY MRS. GEORGE P. MARSH. NEW YORK : CHARLES SCRIBNER, GRAND STREET. LONDON: SAMPSON LOW, SON & COMPANY. 1860. [006] ENTERED, according to Act of Congress, in the year 1859, by CHARLES SCRIBNER, In the Clerk's Office of the District Court of the United States for the Southern District of New York. JOHN F. TROW, PRINTER, STEREOTYPER, AND ELECTROTYPER, 377 and 379 Broadway, Cor. White Street, New York. [007] CONTENTS. ––♦–– PAGE Wolfe of the Knoll, ... 13 Niörthr and Skathi, ... 229 A Fable, ... 236 The Maid of the Merry Heart, ... 238 A Lay of the Danube : I. The Wissehrad, ... 240 II. The Magyar Maid, ... 242 Daniel, the Cistercian, ... 248 The Fountain of the Poor, ... 251 The Water of El Arbain, ... 256 Axel (from the Swedish of Tegner), ... 261 Song of the Lapland Lover (from the Swedish of Franzen), ... 308 The Moss-Rose (from the German of Helmine von Chezy), ... 311 The Glow-Worm (from the German of Helmine von Chezy), ... 314 A Godlie Hymne (from the German of Zuinglius), ... 316 To —— —— , ... 324 [008] [009] WOLFE"}
{"id": "10763", "contents": "1860 wiar det söstigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 10. Nofember: South Carolina spleed ham faan dön Ferianigt Stooten uf. ünbekäänd dootem Caroline Marsh brangt det buk Wolfe of the knoll ütj. 29. Janewoore: Anton Tschechow, rüs skriiwer, nowelist an dramaatiker († 1904) 13. Febrewoore: Nynke fan Hichtum, waastfresk skriiwer († 1939) 18. Febrewoore: Anders Zorn, sweedsk konstmooler († 1920) 20. April: Piter Jelles Troelstra, waastfresk poliitiker an dachter († 1930) 09. Mei: J.M. Barrie, skots skriiwer († 1937) 07. Jüüle: Gustav Mahler, uasterriks komponist an dirigent († 1911) 29. Jüüle: John Hindmarsh, onerguwernöör faan Haliglun, 1840-1857 (* 1785) 21. September: Arthur Schopenhauer, tjiisk filosoof (* 1788) 23. Härfstmoune: Hans Peter Feddersen (Di Ålere), kunstmååler (* 1788)"}
{"id": "10764", "contents": "Caroline Marsh, bäären Crane (* 1816, † 1901) wiar en amerikoonsk skriiwer. Caroline Marsh wiar skuulmääster an hää ham 1839 befreid üs ööder wüf faan George Perkins Marsh (1801-1882), en amerikoonsken diplomaat. Uun't juar 1861 hää president Abraham Lincoln ham üs amerikoonsk fertreeder tu't könangrik Itaalien uun Rom schüürd, an diar lewet hi bit tu san duas uun't juar 1882. Hi hää uk det ual-isluns gramatik faan Rasmus Rask tu't ingelsk auerdraanj. The Hallig; or the Sheepfold in the Waters, 1856 (auersaatang faan Johann C. Biernatzki: Die Hallig; oder die Schiffbrüchigen auf dem Eiland in der Nordsee, 1836) Wolfe of the knoll; and other poems, New York / London, 1860 The Life and Letters of George Perkins Marsh, New York, 1888 (ei klaar wurden) Il diario dell’ambasciatrice degli Stati Uniti in Italia dal 1861 al 1865. Torino, 2005. ISBN 88-422-1166-4 (kubikat) Wikisource: Wolfe of the knoll; and other poems Wikisource: The Hallig or The Sheepfold in the Waters Caroline Crane Marsh vpr.org, 2016 David Shavit: The United States in the Middle East. A Historical Dictionary. New York: Greenwood Press, 1988. ISBN 0-313-25341-2"}
{"id": "10784", "contents": "C. P. Christiansen Christian Peter Christiansen (* 4.11.1854 uun Kiel, apwoksen uun Kairem, † 10.10.1922 uun Berlin) wiar en sölrangen dachter. Christiansen as bi C. P. Hansen (1803-1879) tu skuul gingen, hää uun Hüsem bi J. G. Jebens liard an as druker wurden. Leeder wurd hi baas faan't Husumer Wochenblatt, sant 1912 Husumer Tageblatt, an uk senaator faan't stääd Hüsem. 1922 wurd'er swaar kraank an wul ham uun Berlin kuriare läät, man stoorew diar. Sin bekäändst stak as saner twiiwel det sölrang hümne Üüs Söl'ring Lön'. Uk sin dachtang Stiiner bi Strön as gud bekäänd. Üüb huuchsjiisk hää hi en balaad skrewen auer di siamaan Tame Tamen (*1711), di uun slaawerei kaam. Üüs Söl’ring Lön’, dü best üüs helig Dü blefst üüs ain, dü best üüs Lek! Din Wiis tö hual’en, sen wü welig Di Söl’ring Spraak auriit wü ek. Wü bliiv me di ark Tir forbün’en, Sa lung üs wü üp Warel’ sen. Uk diar jaar Uuning bütlön’ fün’en, Ja leeng dach altert tö di hen. Kumt Riin, Kumt Senenskiin, Kum junk of lekelk Tiren, Tö Söl’ wü hual’ Aural; Wü bliiv truu Söl’ring Liren! (...) Ik wiar itüüs en ging bi Strön; Di Senskiin lair aur See en"}
{"id": "10786", "contents": "Reinhard Arfsten (* 23. Detsember 1897, † 04. Febrewoore 1971) wiar en ferangen skuulmääster an skriiwer. Hi lewet uun Söderaanj. Krassen, fröge di! (komeedestak, 1949) Leet üß schong: en fering-öömring Liidjinbuk. Oldsum 1953 Koor-Liidjinbuk för Fehr an Oomram. Oldsum 1957 Nei Koorliidjinbuk för Fehr an Oomram. Oldsum 1962 De Kuiman (ei ütjden) Reinhard Arfsten uun't Nordfrieslandlexikon faan't NFI."}
{"id": "10787", "contents": "1897 wiar det sööwen-an-neegentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 06. Febrewoore: A huuwenwerkerstreik uun Hamborig kaam tu aanj. 28. Febrewoore: Köningin Ranavalona III. faan Madagaskar wurd faan a fraansuusen ufsaat. 04. Marts: William McKinley wurd de 25. president faan det Ferianigt Stooten. 07. April: De Türkisk-Greks Krich begand. 17. Oktuuber: Korea wurd en keiserrik. 26. Oktuuber: At riadhüs uun Hamborig wurd iinweid. Ünbekäänd Dootem Ernst von Köller wurd boowerpresident faan det Sleeswich-Holstian Prowins. 03. Janewoore: Pola Negri, poolsk schauspeler an stomfilmstar († 1987) 04. Febrewoore: Ludwig Erhard, naist bundeskansler faan det Bundesrepubliik Tjiisklun († 1977) 27. Febrewoore: Marian Anderson, US-ameerikoons oopernschongster († 1993) 18. Mei: Frank Capra, US-ameerikoons filmreschisöör († 1991) 11. August: Enid Blyton, ingels skriiwer († 1968) 26. September: Giovanni Montini, üüs Paul VI. baskop faan Room († 1978) 03. Oktuuber: Louis Aragon, fraansöösk skriiwer († 1982) 29. Oktuuber: Joseph Goebbels, NS-poliitiker an propagandaminister († 1945) 14. Deetsember: Kurt Schuschnigg, uasterriks poliitiker († 1977) Ünbekäänd Dootem Reinhard Arfsten, ferang skuulmääster an skriiwer († 1971) Wilhelm Siemens, Söl'ring Dechter († 1984) 03. April: Johannes Brahms, komponist (* 1833) 23. Oktuuber: Tasma, austraalisk skriiwer (* 1848)"}
{"id": "10794", "contents": "Arthur Kruse (* 17. 12. 1893 uun Altona, † 28. 08. 1968 üüb Oomram) wiar en öömrangen skriiwer. Arthur Kruse wurd uun Altona bäären üs dring faan Hinrich Kruse an Christine Silwine Knudten. Hi hed tau ääler sastern Anna an Juliane. San aatj wiar tolmaan an stoorew, üs Arthur noch ei ans ian juar ual wiar. Sin mam befreid ham weder mä Anton Carl Matzen. 1921 befreid Arthur ham mä Engeline Petersen. Diar san man enkelt dachtangen ans drükt wurden, bekäänd an auerleewert as Mei-Muun."}
{"id": "10795", "contents": "Stine Andresen, bäären Jürgens (* 23. Detsember 1849 uun A Wik (Bualegsam), † 13. Mei 1927 uk diar) wiar en ferang skriiwer. Miast skrääw't üüb sjiisk, oober uk üüb fering. Stine Andresen wurd üs doochter faan di büür Jürgen Erich Jürgens uun Bualegsam bäären, diar as hat uk tu skuul gingen. Stine frinjet mä det famile faan Friedrich Hebbel. 1875 hää't di maler Emil Andresen freid. 1917: Friedrich-Hebbel-pris 1918: Friedrich-Hebbel-pris 1919: Friedrich-Hebbel-pris 1920: Friedrich-Hebbel-pris Gedichte. 1893. Gesammelte Gedichte. (3. aplaag) Bielefeld 1896. Enziana – Ein Blumenmärchen. Nordfriesische Verlagsanstalt. Neue Gedichte. Bielefeld 1903. Gedichte aus dem bisher unveröffentlichten Nachlaß der inselfriesischen Dichterin. Nordfriesische Verlagsanstalt Carl Meyer, 1930. Martin-M. Langner: Briefe und Gedichte. (2. aplaag) Berlin 1989, ISBN 3-925191-50-X. Franz Brümmer: Lexikon der deutschen Dichter und Prosaisten vom Beginn des 19. Jahrhunderts bis zur Gegenwart. Reclam, Leipzig 1913, S. 63. Elisabeth Friedrichs: Die deutschsprachigen Schriftstellerinnen des 18. und 19. Jahrhunderts. Ein Lexikon. Metzler, Stuttgart 1981, ISBN 3-476-00456-2, S. 6. Uwe Zacchi: Menschen von Föhr – Lebenswege aus drei Jahrhunderten. Boyens, Heide 1986, ISBN 3-8042-0359-0. Jakob Tholund: Vom Schatz der Lieder. Stine Andresen – eine Dichterin von Föhr. Husum Druck- und Verlagsgesellschaft, Hüsem 1991, ISBN 3-88042-564-7. Literatüür faan of auer Stine Andresen uun"}
{"id": "10796", "contents": "Di artiikel jaft at noch ei. Luke iarst ans diar: A Wik"}
{"id": "10798", "contents": "Breeklem Breeklem(öö.), Brääklem(mo.) as en gemeen tesken maask an geest uun a kreis Nuurdfresklun. Uk Borsbüll an Riddorf hiar tu det gemeen. Di Green Küstwai (B5) gungt troch't gemeen. Heinrich Hansen (1861-1940) Christian Jensen (1839–1900) Fiede Kay (1941–2005) Uwe Pörksen (* 1935) Commonskategorii: Breeklem – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10799", "contents": "Trölstrup(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Trölstrup – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10800", "contents": "Golbäk(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun üüb a geest. Diar hiar uk Kolonie an Süderhuus tu det gemeen. Commonskategorii: Golbäk – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10801", "contents": "Gelün(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Diar hiart uk Hogelund tu det gemeen. Commonskategorii: Gelün – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10802", "contents": "Höögel as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Höögel – Saamlang faan bilen of filmer Dörte Hansen Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10803", "contents": "Jåålönj(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Jåålönj – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10804", "contents": "Kolkerhii(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Kolkerhii – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10805", "contents": "E Hoorne(go.) (A Hurn(öö.), sjiisk: Langenhorn) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun tesken maask an geest. Di Green Küstwai (B5) gungt troch't gemeen. E Hoorne as en lungemeen mä flook enkelt saarpen, diar dialwiis tuupwoksen san: E Westerhoorne E Aasterhoorne Mönkebel Lohii Efkebel Söncke Ingwersen (1715–1786) Friedrich Paulsen (1846–1908) Christian Giencke (1896–1967) Marie Tångeberg (* 1924) Christian Sönksen (1935-2021) Harald Jacobsen (* 1960) Commonskategorii: E Hoorne – Saamlang faan bilen of filmer Hoorninger Uule Kuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10808", "contents": "Läitjholem(go.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Läitjholem – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10821", "contents": "E Hoolme(go.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Uk Slütsiil, Bongsiil an di süüdelk dial faan a Hauke-Haien-Kuuch hiar mä tu det gemeen. Commonskategorii: E Hoolme – Saamlang faan bilen of filmer Hoolmer Kuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Bongsiiler Kanaal Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10822", "contents": "Säänebel(go.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Säänebel – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10824", "contents": "Strükem(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Di Green Küstwai (B5) gungt troch't gemeen. Johannes Hansen, Fehsholm (1854-1877) Karl Steensen (1883-1957) Commonskategorii: Strükem – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10825", "contents": "Fåålst(go.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Fåålst – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10828", "contents": "Runees Runees(wi.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Uk Oldorf, Neudorf an di Rickelsbeler Kuuch hiar mä tu det gemeen. Snöfelstiiner ön Rodenäs Commonskategorii: Runees – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10837", "contents": "Åktoorp Åktoorp(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Åktoorp – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10840", "contents": "Oowentoft(wi.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Uk Rosenkranz an en dial faan a Godskuuch hiar mä tu det gemeen. Carsten Redlef Volquardsen (1824–1875) Hans Egon Petersen (1921-1982) Jerk Martin Riese (* 1976) Snöfelstiiner ön Aventoft Commonskategorii: Oowentoft – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10842", "contents": "Bousbel Bousbel(wi.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Bousbel – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10847", "contents": "Braarep Braarep(wi.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Di Green Küstwai (B5) gungt troch't gemeen. Commonskategorii: Braarep – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10848", "contents": "Wat menst dü? Braarep(wi.), det gemeen uun't amt Süüdtondern Brēderep(sö.), det saarep üüb Sal"}
{"id": "10851", "contents": "Bramstedtlund as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Beesemskroben (Braam) Commonskategorii: Bramstedtlund – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10852", "contents": "Ellhöft (däänsk: Ellehoved) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Uk Böglum an Struxbüll hiar mä tu det gemeen. Ellhöft leit bi a grens tu Denemark, huar det B 5 begant. Di Green Küstwai (B5) gungt troch't gemeen. Saarepskilt Commonskategorii: Ellhöft – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10853", "contents": "Ämelsbel-Hoorbel Äme(l)sbel-Hoorbel(wi.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. 1974 san a gemeenen Ämelsbel an Hoorbel tuupslööden wurden. Christian A. Schwarz (* 1960) Friedhelm Rathjen (* 1958) Commonskategorii: Ämelsbel-Hoorbel – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10859", "contents": "Ding-Sönj Ding-Sönj(ka.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Di Green Küstwai (B5) gungt troch't gemeen. efter't saarepskroonik: Commonskategorii: Ding-Sönj – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Gemeinde Enge-Sande (1997): Chronik der Gemeinde Enge-Sande, S. 13."}
{"id": "10866", "contents": "Di artiikel jaft at noch ei. Luke iarsta ans diar: Ding-Sönj"}
{"id": "10868", "contents": "Friedrich-Wilhelm-Lübke-Kuuch A Friedrich-Wilhelm-Lübke-Kuuch as en kuuch an en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Hindenburgdoom Commonskategorii: Friedrich-Wilhelm-Lübke-Kuuch – Saamlang faan bilen of filmer Friedrich-Wilhelm-Lübke-Kuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10870", "contents": "Galmsbel Galmsbel(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Tu det gemeen hiar sant 1974: Ual Christian-Albrechts-Kuuch Nei Christian-Albrechts-Kuuch Kleiseerkuuch Marienkuuch At Törnhüs (1850): Heer wenet bekäänd konstmoolern üüs Carl Ludwig Jessen an Hans Plutta. Commons: Galmsbel – Saamlang faan bilen of filmer Galmsbelkuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10872", "contents": "Holm as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Holm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "10873", "contents": "Humptoorp Hum(p)toorp(wi.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Humptoorp – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10879", "contents": "Kuurlem Kuurlem(mo.) as en gemeen uun a Kreis Nuurdfresklun. Peter Bossen (1866–1958) Commonskategorii: Kuurlem – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10881", "contents": "Klangsbel Klangsbel(wi.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Diar hiar uk Bombel, Triihukskuuch, Uaster- an Waasterklangsbel mä tu det gemeen. Commonskategorii: Klangsbel – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10883", "contents": "Klasbel Klasbel(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Di Green Küstwai (B5) gungt troch't gemeen. Nicolaus Ludwig Esmarch (1654–1719) Broder Christiansen (1869–1958) Commonskategorii: Klasbel – Saamlang faan bilen of filmer Klasblinger Kuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10885", "contents": "Låålönj Låålönj(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Låålönj – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10887", "contents": "Leeksguurd Leeksguurd(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Leeksguurd – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10889", "contents": "Naischöspel Naischöspel(wi.) (sjiisk: Neukirchen, däänsk: Nykirke, plaatsjiisk: Niekarken) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Uk Seebel, huar Emil Nolde lewet an moolet hää, hiart tu det gemeen. Emil Nolde Erika Botte (1957-2023), skuulmääster Commonskategorii: Naischöspel – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10890", "contents": "Wat menst dü? Naischöspel, det gemeen uun Nuurdfresklun"}
{"id": "10891", "contents": "Språkebel Språkebel(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Uk Freienwill, Sunääker an Spraakebelfial, liküs a hoofsteeden Gaarde an Hogelund hiar tu det gemeen. Commonskategorii: Språkebel – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10893", "contents": "Ståårem Ståårem(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Uk det hoofsteed Fresenhagen an Holtääker hiar tu det gemeen. Önj e gemiine wörd e spriikwiise Karhiirder snååked. Rio Reiser (1950–1996), hää üüb det hoofsteed Fresenhagen lewet Commonskategorii: Ståårem – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10895", "contents": "Stääsönj Stääsönj(ka.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Uk Störtewärkskuuch an Waaster Snaatebel hiar mä tu det gemeen. Di Green Küstwai (B5) gungt troch't gemeen. Troolebel as en weesen halag uun a Störtewärkskuuch Rudolf Muuß (1892–1972) Moritz Momme Nissen (1822–1902) Hans Peter Feddersen Di Jungere (1848-1941) Hans Peter Feddersen Di Ålere (1788-1860) Christian Feddersen (1786-1874) Commonskategorii: Stääsönj – Saamlang faan bilen of filmer Störtewärkskuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10896", "contents": "Läigem Läigem(wi.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun tesken maask an geest. Uk Wimmersbüll (Vimmersbøl) hiart mä tu det gemeen. Di Green Küstwai (B5) gungt troch't gemeen. Commonskategorii: Läigem – Saamlang faan bilen of filmer Nørre Løgum Sogn Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10898", "contents": "Taningstää Taningstää(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Ludwig Claussen (1906–1974) Commonskategorii: Taningstää – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10900", "contents": "Äphüsem Äphüsem(wi.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Äphüsem – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10901", "contents": "Wat menst dü? Äphüsem, det gemeen uun't amt Süüdtondern Aphüsem, det saarep uun't gemeen Bordelem"}
{"id": "10902", "contents": "Weestre Weestre as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Weestre – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "10906", "contents": "Wat menst dü? Garding (stääd), det stääd üüb Eidersteed Sarkspal Garding, det gemeen üüb Eidersteed"}
{"id": "10911", "contents": "Sønderjysk of süüdjüütsk (sønderjysk: Synnejysk, ei ferwaksle mä Sydslesvigdansk!) as en däänsk spriakwiis uun det regiuun faan't ual Hertoochdoom Schleswig. Sodenang woort det daalang üüb bias ääger faan a sjiisk-däänsk grens snaaket. Sønderjysk salew hää uk weder ünlik spriakwiisen, fööraal det angeldäänsk hää en hiale rä eegenoorten. Diar wurd fööraal fiiw spriakwiisen onerskääst: nuurden faan a grens: Waastelk Sønderjysk mä a eilunen Mandø an Rømø (Rømømål üs onerspriakwiis), det lingt uk bit tu't nuurden faan Nuurdfresklun Uastelk Sønderjysk mä det eilun Alsen süüden faan a grens: Angelmål (Angeldäänsk) uun't uasten Fjoldemål (Viöler däänsk) Mellemslesvigsk, diar tesken efter Universität Kopenhuuwen - [1] Æ Synnejysk Forening Sydslesvigdansk"}
{"id": "10922", "contents": "A Mary Celeste wiar en brigantiin, det as en tau-määster. A 4. Detsember 1872 wurd det skap üüb hualew wai tesken a Atsooren an Portugal ferläät üüb a Atlantik fünjen. Bit daalang witj näämen so rocht, huaram diar näämen muar uun buurd wiar. A Mary Celeste as 1861 uun Kanada baud wurden an hää tuiarst Amazon het. Hat wiar 99,3 ft lung an 198 t swaar an siild uun a iarst juaren muarsis auer a Atlantik. Hat as muarsis ferkääft wurden an het sant 1869 Mary Celeste. Di 7. Nofember 1872 hää det skap 1.701 feed mä rian alkohol uun buurd nimen an wiar bestemet för Genua uun Itaalien. Di 4. Detsember 1872 as hat faan det bark Dei Gratia tesken a Atsooren an Portugal fünjen wurden. A Mary Celeste drääw diar ambi, man diar wiar näämen uun buurd. En pomp wiar uunstaken, an ales wiar böös trochenööder, man det skap wiar hial, an at fracht wiar noch uun buurd. Di leetst logbukiindrach kaam faan naibi det eilun Santa Maria. Trii maan faan a Dei Gratia haa det skap do bürgen an tu Gibraltaar broocht. Uun Gibraltaar jääw't en loong siaamtsferhanlang, man diar kaam ei föl bi ütj. Tuleetst füng"}
{"id": "10926", "contents": "At internatsionaal flagenalfabeet woort uun a siafaard brükt, am bööden faan ian skap tu en ööder mä signoolflagen tu sjüüren. Arke buksteew hää en aanj flag. An do san diar uk noch flagen för taalen an aparte mädialangen. A miast flagen haa tau bedüüdangen, iarst üs buksteew an do uk noch üs mädialang. Det flag A tun bispal bedüüdet uk: Ik haa en düker oner. türn: Buksteew türn: (ICAO-Alfabeet) türn: Internatsionaal signoolflag türn: Morsecode türn: Ian-flagen-signool türn: Tuun-signool türn: Regata-signool A flagen kön enkelt, oober uk kombiniaret wiset wurd. Jo wurd faan boowen tu onern leesen, so ment t.b. „U“ auer „W“ : „Good Luck“ of „Gud rais“. An „N“ auer „C“ ment: „Ik san uun nuad“. Flook kombinatsioonen san uk hiamelk codes, so dat näämen witj, wat jo skapsfeerern besnaake. Alfabeet Flaggen und Schallsignale bei Regatten, solmon.org International Sailing Federation Racing Rules of Sailing 2009–2012 (ingelsk)"}
{"id": "10933", "contents": "La Palma as ian faan a sööwen grat Kanaarisk Eilunen an leit uun a Atlantik. A waastelk Kanaaren hiar tu det spoonsk prowins faan Teneriffa. Det hoodstääd as Santa Cruz de La Palma uun't uasten an det gratst stääd as Los Llanos uun't waasten. La Palma woort uk isla bonita näämd, det ment „smok eilun“ of uk isla verde („green eilun“). Det hialer eilun as suart faan wulkaanstian. A leetst wulkaaner san ütjbreegen: 1470–1492 Montaña Quemada 1585 Tajuya 1646 Volcán San Martin 1677 Volcán San Antonio 1712 El Charco 1949 Volcán San Juan, Duraznero, Hoyo Negro 1971 Volcán Teneguía 19. September 2021 Cabeza de Vaca, Tajogaite (Cumbre Vieja) Diar san 14 gemeenen (municipios) üüb La Palma: (A numern hiar tu det koord rochts) Commonskategorii: La Palma – Saamlang faan bilen of filmer Ütjbruch faan a Teneguía 1971 Anuario Estadístico de Canarias. 2007. (PDF) Uun: Gobierno de Canarias. Kanarisches Institut für Statistik, 2008, S. 37, ufrepen de 19. August 2009 (spoonsk, 2,26 MB). Población en Canarias según Islas. Uun: Gobierno de Canarias. Kanarisches Institut für Statistik, Fehler bei Vorlage:Internetquelle, datum=1. Januar 2008 , ufrepen de 19. August 2009 (spoonsk)."}
{"id": "10942", "contents": "Santa Cruz de La Palma as det hoodstääd faan det kanaarisk eilun La Palma mä 15.716 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2019). Hat leit uun't uasten faan't eilun. Huuwen Holten balkooner Efterbaud Santa Maria Strun Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Santa Cruz de La Palma Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Bajada de la Virgen de las Nieves Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Instituto Canario de Estadística (INE)"}
{"id": "10958", "contents": "Sint-Truiden (Fransöösk: Saint-Trond; Limburgsk: Sintruin) as en stää önj Bälgien. Jü stää heet 40.158 inboogere (2016)."}
{"id": "10966", "contents": "Wat menst dü? Santa Clara (eilun), det eilun uun Spoonien Santa Clara County, det county uun Kalifornien"}
{"id": "11", "contents": "Mannheim as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. E stää läit önjt nordweesten foont bundeslönj, önj di Karlsruhe Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 310.658 inboogere (2019). Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "11005", "contents": "At Regiuun Midtjylland (sjiisk: Region Mitteljütland) uun Denemark leit uun a maden faan Nuurdjütlun. Üüb 13.142 km² wene 1.341.857 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At hoodstääd as Viborg. Uun't Regiuun Midtjylland leu tau loonsdialen (landsdelen): Vestjylland an Østjylland. Samsø Anholt Endelave Uun Denemark san 2007 nei ferwaltangsianhaiden iinfeerd wurden, a komuunen. Diar san flook stääden an gemeenen uun tuupslööden wurden. Uun Midtjylland lei jodiar komuunen (Iinwenertaalen mä stant 1. Janewoore 2022): Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Commonskategorii: Regiuun Midtjylland – Saamlang faan bilen of filmer Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BY1: Folketal pr. 1. januar fordelt på byer (däänsk) Denmark: Midtjylland, citypopulation.de"}
{"id": "11008", "contents": "Samsø as en däänsk eilun uun't Kattegat, uun't nuurden faan Fünen mä 3716 iinwenern (1. Janewoore 2022) an en grate faan 112,06 km². Samsø as ian faan a letjst komuunen uun Denemark. Commonskategorii: Samsø – Saamlang faan bilen of filmer Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BEF4: Folketal pr. 1. januar fordelt på øer (däänsk) Danmarks Statistik: Statistical Yearbook 2009 - Geography and climate, Table 3 Area and population. Regions and inhabited islands (ingelsk) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) www.statistikbanken.dk → Statistikbanken → Befolkning og valg → BEF44: Folketal 1. januar efter byområde"}
{"id": "11029", "contents": "Tu't Regiuun Nordjylland (sjiisk: Region Nordjütland) uun Denemark hiart di nuurder aanj faan Jütlun an jo eilunen Vendsyssel-Thy, Mors an Læsø. At ferwaltang sat uun Aalborg. At Regiuun Nordjylland as uk ian faan elwen loonsdialen (landsdelen). Læsø Uun Denemark san 2007 nei ferwaltangsianhaiden iinfeerd wurden, a komuunen. Diar san flook stääden an gemeenen uun tuupslööden wurden. Uun Nordjylland lei jodiar komuunen (Iinwenertaalen mä stant 1. Janewoore 2022): Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: www.statistikbanken.dk → Befolkning og valg → Folketal → Tabel BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Denmark: Nordjylland, citypopulation.de Commonskategorii: Regiuun Nordjylland – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "11031", "contents": "Læsø as en däänsk eilun uun't Kattegat mä 1769 iinwenern (1. Janewoore 2022) an as amanbi 101 km² grat. Hat hiart tu't regiuun Nordjylland an as at letjst komuun uun Denemark. Di nööm komt faan Lærs ø, det ment „Lær sin eilun“ an Lær (of Hler) as di winj-good. www.statistikbanken.dk → Befolkning og valg → Folketal → Tabel BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Danmarks Statistik: Statistical Yearbook 2009 - Geography and climate, Table 3 Area and population. Regions and inhabited islands (ingelsk) Commonskategorii: Læsø – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "11035", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Sweeden wiset di code för a 21 sweedsk prowinsen (län). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Sweeden SE), di ööder as di code för at prowins. A prowinscode as fäästlaanj mä ään of tau buksteewen (sweedsk länsbokstav). Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) NUTS:SE (EU-Statistikregiuunen) ISO 3166-2, Luncodes ISO 3166-1, Luncodes uun Domainnöömer"}
{"id": "11037", "contents": "At Kattegat (det ment so föl üs kaathool), of uk Jütlunshääf as en 22.000 km² grat sia tesken Jütlun (Denemark) an at sweedsk waastküst. Bi Skagen begant at Skagerrak. Miast woort at Kattegat üs di nuurdwaastelk dial faan't Uastsia uunsen. Commonskategorii: Kattegat – Saamlang faan bilen of filmer Gat 56.92833333333311.428055555556Koordinaaten: 56° 55′ 42″ N, 11° 25′ 41″ O"}
{"id": "11038", "contents": "At Skagerrak as en grat bocht uun't uasten faan't Nuurdsia tesken Jütlun an Norweegen. Uastermuar leit at Kattegat. Di nööm hää't efter det stääd Skagen an rak ment so föl üs „weederstruat“. Hat as sowat 240 km lung an tesken 80 km an 140 km briad. Nudansk Ordbog. 15. Auflage. Kopenhagen: Politikens Forlag, 1993. Steegwurd Skagerrak. Den Store Danske Encyklopædi. CD-ROM. Kopenhagen: Gyldendal, 2004. Steegwurd Skagerrak. Commonskategorii: Skagerrak – Saamlang faan bilen of filmer 57.8472222222229.0730555555556Koordinaaten: 57° 50′ 50″ N, 9° 4′ 23″ O"}
{"id": "11040", "contents": "Aalborg Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Nordjylland mä 221.082 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 1137,30 km². At ferwaltang sat uun't stääd Aalborg. A woort mä Svenstrup tuup tääld B hää maner üs 200 iinwenern Commonskategorii: Aalborg Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "11045", "contents": "Brønderslev Komuun as en däänsk komuun uun Nuurd-Jütlun mä 36.194 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 633,00 km². Hat hiart tu't regiuun Nordjylland. At ferwaltang sat uun Brønderslev Commonskategorii: Brønderslev Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "11048", "contents": "Hjørring Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Nordjylland mä en grate faan 925,70 km² an 63.839 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Commonskategorii: Hjørring Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "11052", "contents": "Jammerbugt Komuun as en däänsk komuun uun Jütlun mä en grate faan 863,90 km² an 38.187 iinwenern (Stand 1. Janewoore 2022). Hat hiart tu't regiuun Nordjylland, at ferwaltang sat uun Aabybro. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Commons: Jammerbugt Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 57.1333333333339.5666666666667Koordinaaten: 57° 8′ N, 9° 34′ O"}
{"id": "11171", "contents": "Skotlun (üüb ingelsk an uun skots Scotland [ˈskɔtlənd], skots-gälik Alba [ˈal̪ˠapə], latiinsk-keltisk Caledonia) as en lun uun Nuurdwaasteuroopa an hiart tu't Ferianagt Könangrik. Skotlun maaget sowat di nuurdelk traad faan't eilun Gratbritannien ütj. An do hiar diar noch flook letjer eilunen tu. Det hoodstääd as sant 1437 Edinburgh. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Skotlun hää 32 council areas, det san sowat üs lunkreiser. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Skotlun Wikiquote: Spreegwurden (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Skotlun (sjiisk) www.frendy.de/Skotlun United Kingdom: Countries and Major Cities, citypopulation.de https://web.archive.org/web/20131017111054/http://www.gro-scotland.gov.uk/statistics/theme/population/estimates/mid-year/2012/list-of-figures.html https://web.archive.org/web/20131017111054/http://www.gro-scotland.gov.uk/statistics/theme/population/estimates/mid-year/2012/list-of-figures.html 56.26-4.21Koordinaaten: 56° N, 4° W"}
{"id": "11177", "contents": "Robert Burns (* 25. Janewoore 1759 uun Alloway, Ayrshire; † 21. Jüüle 1796 uun Dumfries, Dumfriesshire) wiar en skots dachter. Hi skrääw dachten, poliitisk teksten an staken. Det bekäändst stak as was Auld Lang Syne. Burns hää fööraal uun ingelsk, oober uk uun skots skrewen. Lieder. Althea, Zürich 1998, ISBN 3-905045-27-3. Poems. Faber & Faber, London 2005, ISBN 0-571-22672-8. Liebe und Freiheit. Lieder und Gedichte. Schneider, Heidelberg 1988, ISBN 3-7953-0652-3. Complete poems and songs. Lomond Books, Edinburgh 2000, ISBN 0-00-760599-4. Tam O'Shanter. Eine Erzählung. Revonnah, Hannover 2000, ISBN 3-934818-27-7. The Jolly Beggars. A Cantata (\"Die munteren Bettler. Eine Kantate\"). Revonnah, Hannover 2005, ISBN 3-934818-62-5. Thomas Carlyle: Critical and miscellaneous essays. Dent, London 1974. Gerard Carruthers: Robert Burns. Northcote House, Tavistock 2005, ISBN 0-7463-1172-9. Hugh Douglas: Robert Burns. The tinder heart. Sutton Books, Stroud 2002, ISBN 0-7509-3076-4. James Gibson: The bibliography of Robert Burns. Kraus, New York 1969. (Repr. d. Ausg. Kilmarnock 1881) John Lockhart: The life of Robert Burns. AMS Press, New York 1974, ISBN 0-404-08517-2. (Repr. d. Ausg. Edinburgh 1828) Liam MacIlvanney: Burns the radical. Poetry and politics in late eighteenth century. Tuckwell Books, East Linton 2002, ISBN 1-86232-177-9. James MacKay: A Biography of Robert Burns. Alloway Publishing, Ayrshire,"}
{"id": "11178", "contents": "1759 wiar det njüügen-an-föftigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender. 25. Janewoore: Robert Burns, skots dachter († 1796)"}
{"id": "11179", "contents": "1796 wiar det seeks-an-neegentigst juar faan det 18. juarhunert. 20. Marts: Edward Gibbon Wakefield, britisk stootsmaan († 1862) 09. Jüüne: Carl Ludwig Blume, tjiisk-holuns botaaniker († 1862) 06. Jüüle: Nikolaus I., rüs keiser († 1855) 21. Jüüle: Robert Burns, skots dachter (* 1759)"}
{"id": "11182", "contents": "Bornholm as en eilun uun't Uastsia an tuup mä sääks ünbewenet letjer eilunen en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden mä 39.545 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). Tu't stääd Gudhjem hiart uk det sarkspal Østerlarsker Sogn. Tu't stääd Rønne hiart uk det sarkspal Knudsker Sogn. Svaneke leit tu en dial uk uun sarkspal Ibsker Sogn. Commonskategorii: Bornholm – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BEF4: Folketal pr. 1. januar fordelt på øer (däänsk) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) 55.12714.914Koordinaaten: 55° 8′ N, 14° 55′ O"}
{"id": "11203", "contents": "At Hingstbuan (Vicia faba), uk Swinbuan, Sjok Buan of Ääkerbuan, (mo.) eekerbuun as en plaant uun det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae of uk Leguminosae). Hat liket at guardbuan, as diar oober ei altu nai mä. At hingstbuan woort föl bi a Nuurdsiaküst uunbaud, auer hat uk en betj saalt an en lachten froost ferdreeg koon. A früchten kön bluas jong ferteeret wurd, sodenang haa jo daalang fööraal bedüüdang üs fuderplaant of üs greenged. Det siad as auer a miaten wäärdag an häält 25 bis 30 % protein, 1 bis 2 % fäät an 40 bis 50 % köölhydraaten. Hingstbuan (Vicia faba) Tiaknang ütj O.W. Thomé: Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz, 1885. Bloos Rip früchten Bongen mä ünrip früchten Kööget sjok buanen Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ääkerbuan Wikispecies hää en artiikel tu: Ääkerbuan Hausaasker"}
{"id": "11208", "contents": "Kurn as en betiaknang för en skööl faan swetgäärs-plaanten (Poaceae). Jo haa en grat bedüüdang üs iidj för a minsken üüb a hialer eerd. Wiaten – (Triticum) Roog – (Secale) Bere – (Hordeum) Heewer – (Avena) Ris – (Oryza) Meis – (Zea mays) Hirse – (Sorghum, Panicum, Pennisetum an öödern) Poales Commonskategorii: Kurn – Saamlang faan bilen of filmer Bruad Kurn (sprit) A wichtagst kurnslacher (sjiisk)"}
{"id": "11219", "contents": "Hovedstadsområdet, det ment so föl üs hoodstäädregiuun an as det metropoolregiuun faan't däänsk hoodstääd Kopenhuuwen. Hat as amanbi 400 km² grat, oober nian ferwaltangsianhaid. Di nööm woort brükt för ferkiarsploonang of fräämenferkiar. Di 1. Janewoore 2022 jääw't 1.345.562 iinwenern uun't Hovedstadsområdet. 2007 hää arke fift Däänsk diar wenet. www.statistikbanken.dk → Befolkning og valg → Folketal → Tabel BEF44 (Folketal pr 1 januar fordelt på byer) Danmarks Statistik - Byopgørelser seit 1999"}
{"id": "11226", "contents": "Kopenhuuwen (däänsk København?/i [kʰøb̥m̩ˈhɑʊ̯ˀn]) as det hoodstääd faan Denemark. Heer sat det parlament (Folketing), at regiarang an Könangin Margrethe. Det stääd Kopenhuuwen amfaadet Kopenhuuwen Komuun, oober uk Frederiksberg an Gentofte. Mä noch muar komuunen trinjam Kopenhuuwen snaaket am faan't metropoolregiuun Hovedstadsområdet. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: København www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "11236", "contents": "Herlev as en stääddial faan Kopenhuuwen. Luke iarst ans diar: Herlev Komuun"}
{"id": "11239", "contents": "Hvidovre as en stääddial faan Kopenhuuwen. Luke iarst ans diar: Hvidovre Komuun"}
{"id": "11255", "contents": "At Gelderlun (uk Geldern) (holuns Gelderland, needersaksisk Gelderlaand) as en prowins faan a Neederlunen mä't hoodstääd Arnheim. (Iinwenern di 1. Janewoore 2023) Commonskategorii: Gelderlun – Saamlang faan bilen of filmer Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "11264", "contents": "Drenthe as en prowins faan a Neederlunen mä det hoodstäd Assen. (Iinwenern di 1. Janewoore 2023) Commonskategorii: Prowins Drenthe – Saamlang faan bilen of filmer Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "11269", "contents": "Flevolun (holuns Flevoland) as det twaalewst an jongst prowins faan a Neederlunen mä det hoodstääd Lelystad. (Iinwenern di 1. Janewoore 2023) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Flevolun Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "11273", "contents": "At Prowins Groningen (needersaksisk Grönnen) as det nuurduastelk prowins faan a Neederlunen mä't hoodstääd Groningen. Det prowins het uk Stad en Ommelanden („stääd an amlun“), auer det stääd (bewenet faan Saksen) an det amlun (bewenet faan Fresken) auer loong juaren uun stridj mäenööder lewet haa. Det könst dü di uunhiar bi:: „dideldom.com“ (Iinwenern di 1. Janewoore 2023) Commonskategorii: Prowins Groningen – Saamlang faan bilen of filmer Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "11274", "contents": "Limburg as det süüdermiast faan a twaalew prowinsen uun a Neederlunen mä det hoodstääd Maastricht. (Iinwenern di 1. Janewoore 2023) Commonskategorii: Prowins Limburg – Saamlang faan bilen of filmer Limborags spriak Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "11278", "contents": "Di Peegel faan Amsterdam (Normaal Amsterdams Peil, kurt NAP) as uun 17. juarhunert faan't stääd Amsterdam fäästlaanj wurden, am en nulponkt för a siapeegel tu saaten. Hi racht ham efter a madelst weederstant faan a Nuurdsia an täält uun a hialer Neederlunen. Uun Sjiisklun het di ponkt Normalhöhennull (NHN of uk MSP). Tidjen Hööchde 52.3730555555564.89277777777781.43Koordinaaten: 52° 22′ 23″ N, 4° 53′ 34″ O"}
{"id": "11283", "contents": "Nuurdbrabant (holuns Noord-Brabant) as en prowins uun't süüden faan a Neederlunen mä det hoodstääd ’s-Hertogenbosch (uk Den Bosch). (Iinwenern di 1. Janewoore 2023) Commonskategorii: Prowins Nuurdbrabant – Saamlang faan bilen of filmer Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "11288", "contents": "Nuurdholun (holuns Noord-Holland) as ian faan twaalew prowinsen uun a Neederlunen mä det hoodstääd Haarlem. Waast-Fresklun (ei ferwaksle mä Waastfresklun) Kennemerlun, tesken Haarlem an Alkmaar Waterland, uun't nuurden faan Amsterdam Het Gooi, trinjam Hilversum (Iinwenern di 1. Janewoore 2023) Commonskategorii: Prowins Nuurdholun – Saamlang faan bilen of filmer Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "11294", "contents": "Overijssel ( uunhiar?/i; needersaksisk Oaveriessel) as en prowins uun a Neederlunen mä det hoodstääd Zwolle. (Iinwenern di 1. Janewoore 2023) Commonskategorii: Prowins Overijssel – Saamlang faan bilen of filmer Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "11299", "contents": "Bongfrüchten (Fabaceae) san en plaantenfamile uun't order faan a Flenerkbloosen (Fabales). Tu det famile hiar 730 sköölen mä knaap 20.000 slacher. Jo wurd tu sjauer (of muar) onerfamilin iindiald: Johannisbruadplaanten (Caesalpinioideae) mä tau- bit triidüüsen slacher uun jodiar triibuus: Cercidoideae Echt Flenerkbloosen (Faboideae) mä 13.855 slacher uun jodiar triibuus: Mimoosenplaanten (Mimosoideae) mä 3.275 slacher uun jodiar triibuus: Nei onerfamilin: Detarioideae Dialioideae Duparquetioideae Eerdnöden (Arachis) Eerdnöd (Arachis hypogaea) Bauhinia Orchideenbuum (Bauhinia variegata) Tjaarkliawer (Skööl) (Bituminaria) Tjaarkliawer (Slach) (Bituminaria bituminosum) Juudasbuumer (Cercis) Colophospermum Mopane (Colophospermum mopane) Siigenkliawer (Cytisus) Beesemskroben (Cytisus scoparius) Dalbergia (= Palisander-plaanten) Delonix Flamenbuum (Flamboyant, Delonix regia) Skroben (fe. Jügen) (Genista) Kanaarenskroben (Genista canariensis) Swet Skroben (Genista stenopetala) Soojabuanen (Glycine) Soojabuan (Glycine max) Swetholten (Glycyrrhiza) Swetholt (Glycyrrhiza glabra) Plateerten (Lathyrus) Dünemeert (Lathyrus japonicus) Linsen (Lens) Lins (Lens culinaris) Hurnkliawer (Lotus) Henk an Höön (Lotus corniculatus) Staalkrüüs (Ononis) Holepuurt (Ononis spinosa) Buanen (Phaseolus) (Guard-)Buan (Phaseolus vulgaris) Eerten (Pisum) (Guard-)Eert (Pisum sativum) Senna Senna spectabilis Kliawer (Trifolium) Haasknober, Eersprop (Trifolium arvense) Ruad Kliawer, Hönangruus (Trifolium pratense) Tinirip (Trifolium aureum) Witj Kliawer (Trifolium repens) Wiken (Vicia) Blä Kaatstört (Vicia cracca) Hingstbuan (Vicia faba) Müsbongen (Vicia sativa) Commonskategorii: Bongfrüchten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bongfrüchten"}
{"id": "11300", "contents": "Wat menst dü? Triader ütj iisen, huar dü en fään mä iinwiirest Wiiren, diar laben selen uungrip"}
{"id": "11302", "contents": "Süüdholun (holuns Zuid-Holland) as en prowins faan a Neederlunen bi a Nuurdsiaküst. Den Haag, diar sat a regiarang Rotterdam, grat huuwen Leiden Delft Dordrecht Schiedam Gouda Goeree-Overflakkee Tiengemeten Voorne-Putten Rozenburg IJsselmonde Hoeksche Waard Eiland van Dordrecht (Iinwenern di 1. Janewoore 2023) Commonskategorii: Süüdholun – Saamlang faan bilen of filmer Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "11307", "contents": "Det prowins Utrecht mä't hoodstääd Utrecht as det letjst prowins uun a Neederlunen. (Iinwenern di 1. Janewoore 2023) Commonskategorii: Prowins Utrecht – Saamlang faan bilen of filmer Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "11309", "contents": "Sialun (holuns Zeeland, sialuns Zeêland) as en prowins uun a Neederlunen bi a Nuurdsiaküst. Nei-Sialun as diarefter näämd. Zuid-Beveland, hualeweilun Walcheren, hualeweilun Noord-Beveland, eilun Tholen, eilun Schouwen-Duiveland, eilun Sint Philipsland, hualeweilun di rest het Zeeuws-Vlaanderen (Iinwenern di 1. Janewoore 2023) Commonskategorii: Prowins Sialun – Saamlang faan bilen of filmer Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "11318", "contents": "Santa Cruz de Tenerife [ˈsanta ˈkɾuθ ðe ˌteneˈɾife] as hoodstääd faan det prowins Santa Cruz de Tenerife an mä Las Palmas de Gran Canaria ian faan jo tau hoodstääden faan a Kanaaren. (efter:) Santa Cruz (Kalifornien), USA (1974) Santa Cruz de la Sierra, Boliiwien (1978) Caracas, Venezuela (1981) San Antonio, USA (1983) Cádiz, Spoonien (1984) Rio de Janeiro, Brasiilien (1984) Nizza, Frankrik (1989) Santa Cruz del Norte, Kuba (1997) Aranda de Duero, Spoonien (1997) Ciudad de Guatemala, Guatemala (2002) Commonskategorii: Santa Cruz de Tenerife – Saamlang faan bilen of filmer Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Ciudades hermanadas con Santa Cruz de Tenerife. Archiwiaret faan det originool di 16. Jüüle 2011. Ufrepen di 11. Febrewoore 2013."}
{"id": "11330", "contents": "Di Fersiinstorden faan't lun Schleswig-Holstian as det huuchst ütjtiaknang faan Schleswig-Holstian. Hi as 2008 iinfeerd wurden an liaset det Schleswig-Holstian-Medalje uf. Johannes Brodersen (2002) Magnus Feddersen (1981) Walter Fiedler Ilse Gertz (2002) Manfred Kamper (2000) Hans-Alwin Ketels Gisela Terheggen (2006) Uwe Tschanter (2002) Friedel Anderson (2011) Ulf Bästlein (2021) Felix Droese (2011) Erk Hassold (2016) Knut Kiesewetter (2012) Karl Ernst Laage (2011) Ingwer Nommensen (2008) Gerd Jürgen \"Shanger\" Ohl (2019) Frederik Paulsen jr. (2021) Thomas Steensen (2021) Otto-Dietrich Steensen (2008) Inken Völpel-Krohn (2020) Eva Waltemath (2017) Bundesfersiinstkrüs Dannebrogorden Hans-Momsen-Pris"}
{"id": "11341", "contents": "Ceuta [ˈθewta] (araabisk ‏ سبتة‎, DMG Sabta) as en spoonsk stääd uun Nuurdafrikoo bi't Struat faan Gibraltaar. Aci Catena uun Itaalien Cádiz uun Spoonien Guadalajara uun Meksiko. Commonskategorii: Ceuta – Saamlang faan bilen of filmer Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero de 2013. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. 35.886666666667-5.3Koordinaaten: 35° 53′ N, 5° 18′ W"}
{"id": "11344", "contents": "Melilla [meˈliʎa] (Tamazight: Mrič) as en spoonsk stääd uun Nuurdafrikoo. Barrio de Medina Sidonia Barrio del General Larrea Barrio del Ataque Seco Barrio de los Héroes de España Barrio del General Gómez Jordana Barrio del Príncipe de Asturias Barrio del Carmen Barrio del Polígono Residencial de La Paz Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero de 2013. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Melilla – Saamlang faan bilen of filmer 35.2825-2.9475Koordinaaten: 35° 17′ N, 2° 57′ W"}
{"id": "11347", "contents": "At Baskenlun (baskisk Euskal Herria of Euskadi, spoonsk País Vasco as ian faan 17 autonoom gemianskapen uun Spoonien an leit bi't Biskaia. Kulturel hiart uk en dial faan Frankrik tu't Baskenlun. (Iinwenertaalen faan 2011): Commonskategorii: Baskenlun – Saamlang faan bilen of filmer Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero de 2013. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. efter: www.eustat.es Stant: 2001, efter: www.eustat.es Stant: 2002 43.033333333333-2.6166666666667Koordinaaten: 43° 2′ N, 2° 37′ W"}
{"id": "11349", "contents": "Wat menst dü? Kurn, a plaanten Kurn (sprit), alkohol"}
{"id": "11355", "contents": "2 wiar det öler juar faan det 1. juardüüsen an det 1. juarhunert. At taal tau"}
{"id": "11356", "contents": "3 wiar det traad juar faan det 1. juardüüsen an det 1. juarhunert. At taal trii"}
{"id": "11357", "contents": "5 wiar det füft juar faan det 1. juardüüsen an det 1. juarhunert. At taal fiiw"}
{"id": "11358", "contents": "6 wiar det seekst juar faan det 1. juarhunert. Iudaea wurd en prowins faan det Röömsk Rik. At taal seeks"}
{"id": "11360", "contents": "Efter a etiopisk kalender häält at welttidj ap, an det tidj faan't barmhartaghaid begant. Det as akeroot di 11. September uun't juar 8."}
{"id": "11361", "contents": "Arminius di Cherusker (Hermann) slait Publius Quinctilius Varus an a Röömern uun a Teutoburger Walt."}
{"id": "11363", "contents": "24. Deetsember: Servius Sulpicius Galba, röömsk keiser († 69) Ünbekäänd Seneca de Jonger, röömsk stootsmaan an filosoof († 65)"}
{"id": "11365", "contents": "47.12991111111118.670019444444Koordinaaten: 47° 8′ N, 18° 40′ O Zichyújfalu as en saarep uun't komitaat (sowat üs en lunkreis) Fejér (Ungarn), Diar wene amanbi 941 minsken. Zichyújfalu, Hungary Detailed Gazetteer of the Republic of Hungary Zichyújfalu települési választás eredményei Commonskategorii: Zichyújfalu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "11367", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Madagaskar wiset di code för 6 prowinsen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Madagaskar MG), di ööder as di code för at prowins. Nian feranerang faan di code sant 1998. Sant 2009 hee Madagaskar trii-an-twuntig regiuunen (üüb Malagasy: faritra). Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "11369", "contents": "A Îles Éparses, det ment ferstreielt eilunen, san en skööl faan eilunen trinjam Madagaskar. Jo hiar tu Frankrik. A miasten lei uun't Struat faan Mosambik. Diar wene man en hunfol wedenskaplidj. Tuup mä ööder eilunen hiar jo tu a Fransöösk Süüd- an Antarktisregiuunen (TAAF). Bassas da India, en atol Europa, atol Îles Glorieuses, atol Juan de Nova, en eilun mä en grat koralenrab trinjam Tromelin, eilun Commonskategorii: Îles Éparses – Saamlang faan bilen of filmer -18.7546.833333333333Koordinaaten: 19° S, 47° O"}
{"id": "11373", "contents": "Mayotte as en skööl faan eilunen uun a Indisk Oosean an en bütjluns-département an en ferwaltangsregiuun faan Frankrik. At jaft 17 komuunen: Dzaoudzi Pamandzi Mamoudzou Dembeni Bandrele Kani-Kéli Bouéni Chirongui Sada Ouangani Chiconi Tsingoni M’Tsangamouji Acoua Mtsamboro Bandraboua Koungou Commonskategorii: Mayotte – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Mayotte – Geograafisk an histoorisk koorden Französisches Statistikinstitut (www.insee.fr) -12.84305555555645.138333333333Koordinaaten: 12° 51′ S, 45° 8′ O"}
{"id": "11374", "contents": "Mamoudzou as det hoodstääd faan Mayotte föör't uastküst faan Afrikoo. Commonskategorii: Mamoudzou – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "11377", "contents": "Vrahovice as en toorp önj Tschechien. Deer booge 3402 manschne (2001). www.vrahovice.eu"}
{"id": "11378", "contents": "En alfabeet as en süsteem faan tiaken för en skraft. Skraften wurd ei uun arke faal mä en alfabeet skrewen, hör tiaken kön uk ööder bedüüdangen haa. Uun en alfabeet wurd a tuuner faan en spriak mä buksteewen aptiakent. Uun a miast lunen woort det latiinsk alfabeet brükt. Skraft IPA Internatjunaal flagenalfabeet Wikiquote: Alfabeet (sjiisk) Commons: Alfabeet – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "11380", "contents": "En buksteew as en skrafttiaken faan en alfabeet-skraft. Aal a buksteewen faan en skraftspriak san en alfabeet. Det wurd stamt woorskiinelk faan ualgermaans *bōks uf. Det wiar letj holtklotsen mä ruunen üüb. An steew komt wel faan di madelstreg uun jodiar ruunen. Wikiquote: Buksteew (sjiisk) Commonskategorii: Buksteewen – Saamlang faan bilen of filmer Friedrich Kluge: Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache, 1999"}
{"id": "11386", "contents": "Brääklem Brääklem(mo.) (dütsk: Breklum) es en gimiindi twesken mērsk en geest en kreis Nuurdfriisklön. Uk Borsbüll en Riddorf hiar tö di gimiindi. Uwe Pörksen (* 1935) Fiede Kay (1941–2005) Heinrich Hansen (1861-1940) Commons: Breeklem/sö – Saamling fan Skelter en Videos Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üp Dütsk)"}
{"id": "11398", "contents": "Süüdwaast as en hemelswai tesken süüd an waast. Hi wiset efter 225 graad."}
{"id": "11400", "contents": "Nuurduast as en hemelswai tesken nuurd an uast. Hi wiset efter 045 graad."}
{"id": "11401", "contents": "Nuurdwaast as en hemelswai tesken nuurd an waast. Hi wiset efter 315 graad."}
{"id": "11402", "contents": "Süüduast as en hemelswai tesken süüd an uast. Hi wiset efter 135 graad."}
{"id": "11412", "contents": "Anne Catherine Ingeborg Andresen-Bödewadt wiar skuulmääster an skriiwer faan romoonen an teooterstaken. Hat skrääw üüb huuchsjiisk an plaatsjiisk. Hinter Deich und Dünen. 1908 Das Liede der Erde. ~1912 Die Stadt auf der Brücke. 1935 Arno Bammé (Hrsg.): Ingeborg Andresen: Die Eiderstädter Dramatikerin und Novellistin. Profil Verlag, München, Wien 1993, ISBN 3-89019-335-8. Literatüür faan of auer Ingeborg Andresen uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "11428", "contents": "Lidice (dütsk Liditz) es en Gimiindi benen di Okres Kladno ön Tschechien. Lidice liit ombi 5km uastern fan Kladno en 20km weestern fan Prag benen di Merelböömsk Regioon. Tö Tiren fan di Taust Warelkrich uur Lidice ön't Jaar 1942 fan di dütsk Nāzis ön Steken slain, eeđer dat jen eeđer Reinhard Heydrich sjoten her. Eeđer di Krich es Lidice weđer āpbecht uuren, en dit staant nü ombi 300m fan't ual Tērp wech. Ön di Plaats fan't ual Lidice waar en Teenkstiin henstelt sa üs uk en Museeum. Lidice waar ön't Jaar 1306 dat jest Mool āpskrewen, aurdat jen en Uurkundi haa skul, di wat āreft her. Dat Lön' jerti fuar't Miist Böörern fan Prag en Kuttenbarig . Fuar't Jaar 1309 jeft et Popiiren aur en „castrum Luticz“. 1415 koopeti Petr Meziříčský fan di Prager Altstadt Diili fan dit Tērp fuar sin Herskep Makotřasy. Me di Forloop fan di Hussitenkrichen waar Meziříčskýs Kraam fan hok düüsend Rewolutsjoneeri fan Louny, Žatec en Slaný ütroowert, üs des hen tö jaar Kamerāden ön Prag wel. Wan Meziříčský storewen wiar uur Lidice aafter forkoopet. Ön't Jaar 1470 koopeti Jetřich Bezdružický fan Kolowrat, Makotřasy en leeter Buštěhrad dit. Hi smet dat Lön' töhop, en bit hentö't"}
{"id": "11440", "contents": "Kladno as en industriistääd uun't Madelböömsk regiuun uun Tschechien. Hat leit 25 km nuurdwaasten faan Prag. Dubí (Eichen) Kladno - Stääd Kročehlavy (Maßhaupt) Rozdělov (Markscheid) Švermov, 1957 tuuplaanj faan Hnidousy (Nidaus) an Motyčín (Motitschin) Vrapice (Rapitz) Frankrik Vitry-sur-Seine Ferianagt Stooten Bellevue (Washington) Sjiisklun Aachen. Český statistický úřad – Iinuunertalen fan di 1. Janiwaari 2012 (PDF; 471 KiB) MěstoKladno.cz: Partnerská města Kladna Commonskategorii: Kladno – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "11443", "contents": "At Madelböömsk regiuun, tschechisk Středočeský kraj, as det gratst faan a 14 ferwaltangsregiuunen uun Tschechien an leit trinjam Prag. Diar san 1.148 gemeenen uun 12 Okresy, det san sowat üs lunkreisen. Uun Madelböömen leit uk det gemeen Lidice (450 Iinw.), huar di 9. Jüüne 1942 det hialer saarep faan a Nazis ambroocht wurden as. Ialew Berounka Moldau Iser Sázava Commonskategorii: Madelböömsk Regiuun – Saamlang faan bilen of filmer 49.99833333333314.547222222222Koordinaaten: 50° 0′ N, 14° 33′ O"}
{"id": "11447", "contents": "Makotřasy (sjiisk Makotras) as en gemeen mä 339 iinwenern (2006) uun Tschechien. Hat leit nai bi Kladno an hiart tu Okres Kladno. Český statistický úřad – Iinuunertalen fan di 1. Janiwaari 2012 (PDF; 471 KiB)"}
{"id": "11448", "contents": "Di Merelböömsk Regioon, tschechisk Středočeský kraj, es di gurtest fan 14 Forwaltingsregioonen ön Tschechien. Jü liit trinjom Prag. Di Merelböömsk Regioon heer 1.148 Gimiinden en 12 Okresy, dit sen sawat üs Lönkraisi. Ön Merelböömen liit uk di Gemiindi Lidice (450 Iinu.), hur ön di 9. Juuni fan't Jaar 1942 dat hiili Tērp fan di Nāzis ombraacht uuren es. Ialew Berounka Moldau Iser Sázava Commons: Merelböömsk Regioon – Saamling fan Skelter en Videos 49.99833333333314.547222222222Koordinaaten: 50° 0′ N, 14° 33′ O"}
{"id": "11463", "contents": "Wat menst dü? Tetrapoodi fan Beton Lunwäärlisdiarten (Tetrapoda)"}
{"id": "11464", "contents": "Me Tetrapoodi (Greeksk: τετρα, tetra = fjuur; ποδές, podes = Fet) es en Weeterkantensküülsbechning fan Beton meent. Hat jeft uk masi Diirter, wat Tetrapooden sen, alis, wat fjuur Biiner heer, sa üs uk di Mensk. Di Jeremer fan san Bechning sen sa ütrocht, dat em höm en Tetraeder diarbi fuarstel ken. En Tetrapoodi heer en Wecht fan ombi 6 t. Wan em jam brük wel, da liit em di ön en Reeg aur- of tööchenarküđer, dat di san bet forkanti. Ja skel di Kraft fan di Braning wechnem, dat di ek muar sa hart töögen't Lön' slait. Dit uur uk Welenbreeker nēmt. Di Taacht fuar Tetrapoodi es fan Frankrik kemen. Dit wiar en Instituut, Ets. Neyrpic ön Grenoble. Fan't Jaar 1950 ön waar Tetrapooden ön manig Lönen fuar Neyrpic patentiaret. Tetrapooden sen rocht iinfach tö maaki. Dat et ek sa jüür uur, kum fuar't Miist Betonlasters en giti jaar Beton iin ön Foremen, wat al diar stuun, hur di Tetrapooden hen skel. Di Foremen sen fan Iirsen maaket en sit me Skrüüwen töhop, dat em di ütenachtler fo en weđer binüti ken. Wan di Beton hart es, da skrüüft em di Foremen ütenachler en nemt di Tetrapoodi fuar't miist me"}
{"id": "11465", "contents": "Di Tetraeder [tetraˈeːdər], (Greeksk tetráedron „Fjuursirer“), es en Objekt me trii Dimensjoonen, wat fan fjuur lik Triihuken, ali me trii lik lüng Kanten, töhopset es. Di Geometrii fan di Tetraeder es di Grünjlaag fuar di Tetrapoodi. Di Tetraeder. Di Tetraeder paset iin ön en \"Tiarling\", aurdat ali Kanten lik sen. Wan di Siren fan di Triihuken ek lik sen, da es dit ek railmaatig en uur en Pyramiidi me Grün' fan en Triihuk of Trii-Huken-Pyramiidi nēmt. Commons: Tetraeder (Geometrii) – Saamling fan Skelter en Videos Online-Bereekningen ön di Tetraeder Reeken-Spöleriien – Tetraeder"}
{"id": "11468", "contents": "At geometrii as en dial faan a matematiik an befaadet ham mä ponkter, geraaden, arealen, winkler an noch flook muar gratin am't meeden. Det wurd komt faan't ualgreks γεωμετρία (geometria) an ment so föl üs det fermeeden faan a eerd. Sant a ual Griichen as a wedenskap widjer kimen an ferstäänt daalang föl muar oner geometrii üs di ual Euklid det ded. Daalang käänt am jodiar feeg: Geomeetrisk Figüüren Geometrii efter Euklid Projektiif Geometrii Afiin Geometrii Synthetisk Geometrii Analytisk Geometrii Trigonometrii Vektorreegnang Differentialgeometrii Managfualaghaid Euklid: Die Elemente. Buken I–XIII. Ütjden an auersaat faan Clemens Thaer. Frankfurt a. M.: Harri Deutsch, 4. aplaag 2003. (det iarst aplaag kaam uun a juaren 1933–1937 ütj) ISBN 3-8171-3413-4. En ääler auersaatang, huar uk jo leeder buken XIV an XV mä bi san, könst dü bi archive.org ufrep. Commonskategorii: Geometrii – Saamlang faan bilen of filmer Kreis Kwadroot Silinder Tetraeder Pythagoras sin reegel"}
{"id": "11469", "contents": "Di Pyramiidi es en Objekt fan di Geometrii me trii Dimensjoonen. Di Grün fan en Pyramiidi ken trii of muar Huken haa. Dit jit uk Polygoon, wat sa fuul jit üs fuul Huken, teel man eeđer. Wan di Grün fjuur Kanten heer, en di sen ali lik lüng, da stuunt di Pyramiidi jaa ön en Kwadraat. Di jit diarom uk Kwadraat-Pyramiidi. En Pyramiidi ken lik (Ön't Loot) wiis of en Sirenslach haa. Wan di ön't Loot es, da liit di hoogst Punkt ön't Loot aur di Meren fan di Grün. En Kwadraat-Pyramiidi. Kwadraat-Pyramiidi me Sirenslach Pyramiiden, ali forskelig! Pyramiidenstump. Di Forskel es: Di Grün en hurfuul Huken di heer Weđer di hoogst Punkt jüst aur di Merelpunkt fan di Grün liit. En Pyramiidi, hur di Spüt ofskiart es, jit en Pyramiidenstump. En senerk Forem es en Pypamiidi, hur ali Siren en di Grün fan Triihuken sen, hokens Kanten ali lik lüng sen. Des jit da Tetraeder. Commons: Pyramiiden (Geometrii) – Saamling fan Skelter en Videos Pyramiidi üp Mathworld (engelsk)"}
{"id": "11470", "contents": "Taalen san beskriiwangen uun a matematiik. Jo word brükt tu täälen an tu meeden. För taalen jaft at uun onerskiaselk kultüüren onerskiaselk taaltiakens. Miast wurd daalang a araabisk taaltiakens 0,1,2,3 an so widjer brükt. Oober uk a röömsk taaltiakens I, II, III, IV an so widjer san noch uun brük. Tu't reegnin brük wi en taalsüsteem, diarför haa wi det desimaalsüsteem mä tjiin ünlik taaltiakens. Diar komt at diarüüb uun, huar det taal stäänt. 003 ment ei detsalew üs 030 of 300. Natüürelk taal Hial taal Ratjunaal taal Reel taal Kompleks taal Brööktaal Kreistaal Pi Primtaal Gulen Taal Imagineer taal Commonskategorii: Taalen – Saamlang faan bilen of filmer Euler sin identiteet"}
{"id": "11474", "contents": "Wat meenst dü? Spöli-Tiarling, wat bi't Spölin üs Töfalsgenerātor nomen uur Tiarling (Geometrii)"}
{"id": "11475", "contents": "Di Tiarling (Uurt kumt fan di Spöli-Tiarling, latiinsk Kubus, (öö.) dööbel), uk likmaatigi Hexaeder [hɛksaˈeːdər], \"Soks-Sirer\" es en Kwāder, hurön ali Siren lik lüng sen. Dit Söl'ring Uurt kumt fan Deensk: Diar jit dit Terning. Commons: Tiarlingen – Saamling fan Skelter en Videos Forskelig Teekningen fan di Tiarling Reetsel aur di Rüm iin ön en Tiarling interaktiiwi Spölerii om di Tiarling"}
{"id": "11476", "contents": "En Tiarling ((öö.) Dööbelstian) uur smeten, en di kumt töfelig üp jen fan sin soks Siren tö lii. Me di Taal, wat di Sir, wat boowen es, weeget, ken em bi en Spöl muar of mener fuul bigen. Commons: Spöli-Tiarlingen – Saamling fan Skelter en Videos Kevin Cook’s Dice Collection – Gurtest Saamling fan Tiarlingen üp Wārel. (Engelsk) Arjan Verweij Dice – En gurt Saamling me Informatsjoon aur di Histoorii (Engelsk)"}
{"id": "11481", "contents": "Wiaten (Triticum) het en hialer rä plaantenslacher uun det plaantenfamile swetgäärs (Poaceae). Di nööm komt ei faan wiat, man faan witj efter det witj meel. Iankurnslacher Iankurn – (T. monococcum) Emmerslacher Emmer (T. dicoccum) Hardwiaten – (T. durum) Kamut – (T. durum x polonicum) Dinkelslacher Dinkel – (T. spelta) Wokwiaten – (T. aestivum) Bääft meis (2010: 844 Mio. t) an ris (2010: 672 Mio. t) as wiaten det traad wichtagst kurn üüb a eerd (650,8 Mio. t). Det woort üüb 217 miljuun hektaar uunbaud. Wiaten as fööraal det grünjlaag faan bruad, oober uk tiirfuder. Tu waaksen brükt wiaten warem an drüg somern. Nei krüsangen kem uk mä kuuler kliima turocht. Grimm: Deutsches Wörterbuch (online) Taalen faan't iinrachtung för iidj an büürerei FAO för 2010. Kurn Commonskategorii: Wiaten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wiaten Triticum repens Bokwiaten"}
{"id": "11489", "contents": "Di Retingsselskep fuar Seefaarers es en hiilendal priwāti Foriining, wat aural bi di Dütsk Weeterkanten Retingsskeepen en di Lir diartö heer, wat help, wan jen üp See ön Nuar kumt. Di kuurt Noom es DGzRS Di DGzRS es ön Dütsklön töstendig fuar di Tiinst SAR (Search and Rescue), wat et aural üp Wārel jeft. Di Selskep fo höör Jil bluat fan dit, wat di Lir fan salev dö (Skeenkingen). Litjet wat kumt bitö, wan di Justiz jen fordonert en bitaali wat hentö di DGzRS. Di Bundspresident es Skeremher aur di DGzRS. Prominenti Lir aarberi, ark fuar en Jaar, üs \"Bootschafter\" (Dit jit sa!). Dit jit, dat ja Reklāmi fuar di Selskep maaki en diar niin Jil fuar nem. Di DGzRS heer masi Skeepen en Buati, en di ken em jir ek ali weegi. Fuar't Miist sen di Skeepen üs Klasen iindiilt, wat jir tö biluki sen. Nii sen ön di leest Jaaren di 36-Meeter- en di 20-Meeter-Klasi konstruiaret uuren. Fan di 20-Meeter Skeepen uur jüst (2012/13) en Seerie fan fjuur Stek becht. Ja sen lechter en en bet laangsemer uuren. Senerk di Elektrik es hiilendal nii.(Se uk öner \"Foraneringen\") Di Hermann Marwede (46 m) ön Heliglön. SK 32 Harro Koebke,"}
{"id": "11493", "contents": "En Bus-Systeem es diarfuar diar, dat em, wan em masi Giraaten iin ön en Stjüürkrais heer, ek aural en Kābelboom henlii brükt, dat em diar wat me maaki ken. En zentrāli Reekenmaskiin diar aur en Buskābel bluat jit Biskiiren döör, en di Giraaten haa ain Stjüüringen, wat di Biskiiren tö di Aarber fan't Giraat omset. Di Stjüüringen, wat Biskiir fan di \"Zentrāli\" fo, jit uk Feld-Giraaten, aurdat di aural ön dit Feld trinjom di Zentrāli tö finj sen. Diarom jit dat Bus-Systeem, wat fan niier Autos bikeent es, uk en \"Feldbus-Systeem\". Ön en Feldbus uur di Feldgiraaten Metföölers (Sensooren) en di Stelgiraaten (Aktooren) forbünen, dat ja me di Stjüürings-Zentrāli komunitsiari ken. Ark Giraat skel sin ain Keening (Sa üs en Telefoonnumer) haa, aurdat ali Biskiiren fan di Metgiraaten en di Stelgiraaten aur jen Wiir gung. Üđers ken di Stjüüring ek \"weet\", hok Sensor fuar hok Aktor Biskiir dönen heer, en di Stjüüringsbiskiiir (Initiatiivi) ken ek ütdönen uur. Diarfuar jeft et normiareti Protokoli. Di jest Generatsjoon fan Feldbus-Systeemi waar ön di tachentiger Jaaren üttaacht, dat em di Biskiiren ek muar aur Wiiren (Analoogi Signāli) tö di forkelig Stelmotooren en -giraaten stjüüri wel. Dit skul da digitāl uur. Deling sen masi forskelig"}
{"id": "11498", "contents": "Di Schottel-Propeler es en Skeps-Öndreft. Senerlig es diarbi, dat di Propeler iin ön en draibaari Gondel seet. Wan dat Skep om di Huk faar skel, da skel em bluats di Gondel en Stek tö di Sir draii, wan em omdrai wel, da drait em di Gondel om. Der es dit Rüđer me benen. Diarom jit dit uk Röđerpropeler. Sok Giraaten uur iinbecht, hur en Skep gur tö manövriari wiis skel of ön tau Rochtingen faar. Wan en Skep fuarn en achtern san Giraat heer, da ken dit uk twert köör. Sleepers Föriskeepen (Sa üs uk di Söl'ring Föri, di heer tau \"STP\") Amphiibien-Wainer en jit muar. Di Schottel SRP (Schottel-Röđerpropeler) waar ombi 1950 ütbraacht. Fuar lung Jaaren kür em diar dat Miist me maaki, man di Skeepen waar gurter en di Maskiinen fing muar Kraft. Des giar fuar masi Skeepen me en gurter Propelern tö forbeeteri, man en gurter Gondel jit jaa, dat en Skep uk diiper giar. Di salev Kraft üs en gurt Propeler ken em uk me tau litjer Giraaten iin ön't Weeter bringi. Dit wiar di Taacht fuar di STP (Schottel-Twin-Propeler). Jen Propeler sküüvt, jen tocht, di seet ön di salev Aksi. Di Schottel-Propelers haa jaar Gurs:"}
{"id": "11499", "contents": "Di Sylt Express en en Auto en Pasagiirföri, wat sent 2005 ön di Föriskepslinie twesken Röm (Deenemark) en List üp Söl' faart. Dat Skep waar ön di Jaaren 2004/2005 becht, aurdat em di ual Skeepen \"Westerland\" (1970) en \"Vikingland\" (1974), biiring ön Hüsem becht, wechdö wel. Di Öndreft aarbert me fjuur Dieselgeneratooren, wat Elektromotooren me Stroom forsörigi. Des driif di Schottel-Propelern ön, diar metjens öndriif en stjüüri ken. Diarom heer di Sylt Express uk niin Ruuderönlaag üs konventsjoneli Skeepen. Di Kiil, di Deks en di Āpbechningen kām fan di Western Shipbuilding Yard, Klaipeda, Litauen, en töjen waar dat Skep bi di Fiskerstrand-Skepswerev ön Norweegen becht. Di Forkiir skul fan des Tir ön me jen Skep skafet uur. Em meenti, dat das me en gurt Maskiin en gurter Kapatsiteet tö skafi wiar. Diarom heer di Sylt Express uk muar Maskiinenkraft üs ark üđer Föriskep bi Heef, en et es me 16 Kneten uk dat gaust fan di Föriskeepen ön Nuurđfriislön'. Marts 2011: Dit Skep uur drüch lair, aurdat dat Is di Fārev fan önern ön Steken rewen heer. Iin ön't drüchi Dok. Jir es di ual Fārev al temelk wech. Gur tö keen: Di Gondel fan di Schottel-STP-Propeler. Weđer klaar fuar"}
{"id": "11501", "contents": "At Boreal as en kliimakirew faan't Holozän."}
{"id": "11510", "contents": "Roog (Secale) het en hialer rä plaantenslacher faan det famile Swetgäärs (Poaceae). Miast ment am mä roog di slach Secale cereale, diar en grat bedüüdang üs bruadkurn an üs fuderplaant hää. Roog (slach) (Secale cereale L.), mä jodiar onerslacher: afghanicum (Vavilov) K. Hammer (Syn.: S. afghanicum (Vavilov) Roshev.) ancestrale Zhuk. cereale dighoricum Vavilov rigidum Vavilov & Antropov segetale Zhuk. tetraploidum Kobyl. tsitsinii Kobyl. Secale strictum (C. Presl) C. Presl, mä jodiar onerslacher: africanum (Stapf) K. Hammer (Syn.: S. africanum Stapf) anatolicum (Boiss.) K. Hammer (Syn.: S. anatolicum Boiss.) ciliatoglume (Boiss.) K. Hammer (Syn.: S. ciliatoglume (Boiss.) Grossh.) kuprijanovii (Grossh.) K. Hammer (Syn.: S. kuprijanovii Grossh.) strictum (Syn.: S. montanum Guss.) Secale sylvestre Host. Secale vavilovii Grossh. Siegmund Seybold (ütjden): Schmeil-Fitschen interaktiv (CD-Rom), Quelle & Meyer, Wiebelsheim 2001/2002, ISBN 3-494-01327-6. Kurn Meelhurn Commonskategorii: Roog (Secale) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Roog (Secale)"}
{"id": "11513", "contents": "Roog (Secale cereale) as en wichtag kurn an hiart tu't plaantenfamile swetgäärs (Poaceae). Miast woort wonterroog uunbaud, somerroog hää uun Nuurdeuroopa nian grat bedüüdang. S. c. afghanicum (Vavilov) K. Hammer (Syn.: S. afghanicum (Vavilov) Roshev.) S. c. ancestrale Zhuk. S. c. cereale S. c. dighoricum Vavilov S. c. rigidum Vavilov & Antropov S. c. segetale Zhuk. S. c. tetraploidum Kobyl. S. c. tsitsinii Kobyl. Uun Sjiisklun san 2011 2,9 miljuun t iinkeerd wurden. Diarfaan san amanbi 30% brükt wurden üs hooffuder, 27% üs miskfuder, 24% üs bruadkurn, 14% för bio-sprit an 5% för wat ööders. Kurn Meelhurn Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Roog Wikispecies hää en artiikel tu: Roog"}
{"id": "11515", "contents": "Bere (Hordeum) het en hialer rä plaantenslacher uun det famile swetgäärs (Poaceae). Diar hiar 32 slacher tu, miast ment am mä bere oober Hordeum vulgare, auer det en grat bedüüdang för a büürerei hää. Hordeum arizonicum Covas Hordeum bogdanii Wilensky Hordeum brachyantherum Nevski Hordeum brevisubulatum (Trin.) Link Hordeum bulbosum L. Hordeum capense Thunb. Hordeum chilense Roem. & Schult. Hordeum comosum J. Presl Hordeum cordobense Bothmer, N. Jacobsen & Nicora Hordeum depressum (Scribn. & J.G. Sm.) Rydb. Hordeum erectifolium Bothmer, N. Jacobsen & R.B. Jørg. Hordeum euclaston Steud. Hordeum flexuosum Steud. Hordeum fuegianum Bothmer, N. Jacobsen & R.B. Jørg. Hordeum guatemalense Bothmer, N. Jacobsen & R.B. Jørg. Hordeum halophilum Griseb. Hordeum intercedens Nevski Hordeum jubatum L. Hordeum lechleri (Steud.) Schenck Strunbere (Hordeum marinum L.) Müsbere (Hordeum murinum L.) Hordeum muticum J. Presl Hordeum parodii Covas Hordeum patagonicum (Hauman) Covas Hordeum procerum Nevski Hordeum pubiflorum Hook. f. Hordeum pusillum Nutt. Hordeum roshevitzii Bowden Roogbere (Hordeum secalinum Schreb.) Hordeum stenostachys Godron Hordeum tetraploidum Covas Bere (Hordeum vulgare L.) Commonskategorii: Bere – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bere Kurn"}
{"id": "11517", "contents": "Bere (Hordeum vulgare) as en plaantenslach uun det famile swetgäärs (Poaceae). Bere as en wichtag kurn. Wil bere (Hordeum vulgare spontaneum) Bere (Hordeum vulgare vulgare) Twiiääget bere (Hordeum vulgare f. distichon) Muarääget bere: Hordeum vulgare f. hexastichon Hordeum vulgare f. agriochriton Hordeum vulgare coeleste Hordeum vulgare trifurcatum Wonterbere woort miast üs fuder brükt. För a minsken as somerbere wichtager, hat woort brükt för biir of för groot. (* huuchreegent faan't FAO) Kurn Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Bere Wikispecies hää en artiikel tu: Bere"}
{"id": "11519", "contents": "Di Westerland es en RoPax-Föriskep fan di Bligh Water Shipping Ltd.. Jü es sent di Februwaari fan 2007 twesken di Fidschi-Ailönen Viti Levu en Vanua Levu önerwai. Fuarof wiar di Westerland fan 1971 bit 2005 fuaral ön di Skepslinie Röm-Söl' iinset. Dit nii Skep waar ön di 12. Marts fan't Jaar 1970 üp Kiil lair (Hüsemer Skepswerev, Bechningsnumer 1297). Ön di 12.Wuntermuun 1970 löp et üs Westerland fan di Stāpel. Eeđer en Jaar en soks Daagen waar di nii Föri ön di 18.Marts fan't Jaar 1971 hentö di Kopenhaawener Reederii Lindinger dönen. Des stjüürti di Westerland twesken Röm en Söl' üp Wai. Di Westerland ön höör beest Tiren, jit söner di Parfüümshop üp di Rech (Ombi 1975) Dit gurter Sesterskep Vikingland (1974). Leenger, man söner \"Skybar\" boowen üp Taak, wat di Westerland her. Ön di niigentiger Jaaren fing di Skeepen Shops üp di Rechen. Des es dit taust Maaling fan di Rømø-Sylt-Linie Wan em di Histoorii en bet biluket, da ken em forstuun, dat di Reederii stolt üp dit taust Niibechning fuar di Rømø-Sylt Færgeri A/S wiar. 1963 me en ual Pasajiirskep bigent, 1964 en Diirterskep bitö stjüürt, 1966 en Föri fan al 39 Jaaren diartö, 1967 di litjeri nii"}
{"id": "11531", "contents": "Di Voith-Schneider-Öndreft (of Voith-Schneider-Propeler, VSP) es en Skeps-Öndreft, diar di Kraft me en Aart en Wiis omset ken, dat di hentö ali Rochtingen gung ken, söner dat di Tuurentaal fan di Maskiin foranert uur mut. Me tau of muar VSPs ken en Skep uk twerk of drükt uur. Di Taacht kām fan Ernst Schneider, en omset waar dit fan di Firma Voith, fan St. Pölten (Uasterrik), wat fuul me Hydrodynāmik maaket. Schneider en Voith haa di Öndreft metjens patentiari leten. Voith-Schneider-Propelers uur sent 1926 becht. Dit jest Skep, wat leenger me di nii Öndreft önerwai wiar, wiar di Kempten, en Skep fan di Bodensee (1931). Voith-Schneider-Propeler (VSP) Haawensleeper me tau VSPs Sa aarbert di Voith-Schneider-Öndreft Tau fan di fjuur Voith-Schneider-Propelers ön di Uthlande V Skelt: Archiif W.D.R. Föriskep Schottel-Propeler Commons: Voith-Schneider/sö – Saamling fan Skelter en Videos Bi di Bidrach aur di Iirsenbaan es en Video tö biluki, hur em en Draimoment-Waneler fan Voith hiir ken."}
{"id": "11534", "contents": "RoPax es en Skepsaart of Skepsklasi. En RoPax-Skep es en RoRo-Skep me Kabiinen fuar Pasajiiri, hur di benen sliip ken. En RoRo-Skep (Roll on - Roll off) es en Föriskep, hur em me Faartjüchen ön köör ken en ön't üđer Jen weđer üt. En RoRo- of RoPax-Skeepen ken da uk jit Dopeljen-Föriskeepen wiis. Des brük da en muar omdrai, aurdat ja lik gau ön biiring Rochtingen faar ken. Föriskeepen ön Nuurđfriislön' Di Westerland, en RoPax-Skep"}
{"id": "11537", "contents": "Di Nordfriesland 6 es en Föriskep fuar Autos en Pasajiiri. Jü faart fuar di Wyker Dampskeepen-Reederii Föör-Aamrem. Di Nordfriesland 6 waar 1995 bi di Hüsümer Skepswerev becht. Jü es eeđer di \"Rungholt\" (1992) becht. Fuar des nii Skep kām di Nordfriesland 5 wech. Des waar hentö Thailön' forkoopet; diar es jü bit hentö deling (2013) üs \"Raja 1\" önerwai. Wan di nii Nordfriesland döpt waar, da heer di Wyker Statreer Margot Melzer di Borel töögen't Skep smeten. Tö Proof faart waar dit Skep ön di 21. Marts 1995. Soowen Daagen förter waar dit Skep hentö di W.D.R. braacht. Sent des Tir es di Föri twesken Daagibel, Wyk en Witdün önerwai. Boowen, aur di Skrabikant, es dit Skep bal lik tö di Rungholt. Bluat di Röören fuar't Rookgas sen en bet gurter. Di Rump es man en nii Konstruksjoon wesen: Di Driifpropelers sen förter hentö di Kanten iinbecht uuren, en jat drai jam uk hentö di Kanten ek muar naa benen. Fuarn es di Rump spüt becht uuren, en dit es jit en Forskel tö di ialer Skeepen, wat em se ken. Wan em me jen fan di Skeepen önerwai es, da skel em höm dit Kiilweeter en di Eeđerstroom jens"}
{"id": "11540", "contents": "Dr. Alastair Walker (* 1949) es en Weetenskapsman fuar friiski Filologii. Hi waar ön't Foriinigt Köningsrik beren. Sin Bruarwenig fair Walker bi di Uniwersiteet fan Kiil. B.A. (Hons), German and Linguistics, University of Reading, England M.Phil., German, University of Reading, England Dr. phil., Friesisch, Deutsch und Allgemeine Sprachwissenschaft, Universiteet Kiil mä Sjölin, B. an Wilts, O.: Frasch Uurdebök, Friesisches Wörterbuch. Neumünster 1988, 276 S. mä Petersen, A., Sjölin, B. an Wilts, O.: Freesk Uurdebuk, Friesisches Wörterbuch. Neumünster 1994, 381 S. Fering-Öömrang Wurdenbuk. Wörterbuch der friesischen Mundart von Föhr und Amrum. Herausgegeben von der Nordfriesischen Wörterbuchstelle der Christian-Albrechts-Universität Kiel. Neumünster 2002, 712 S. Die nordfriesische Mundart der Bökingharde. Zu einer strukturell-dialektologischen Definition der Begriffe 'Haupt-', 'Unter-' und 'Dorfmundart'. Zeitschrift für Dialektologie und Linguistik, Beihefte 33, Wiesbaden 1980, 382 S. Die nordfriesischen Mundarten der Mittel- und Nordergoesharde. Kiel 2005 (= Estrikken/ Ålstråke 78), 225 + IV S. mä Martinen, H.: The North Frisian language in primary education in North Frisia, Federal Republic of Germany. Fryske Akademy/EMU-projekt 18/19, Ljouwert/Leeuwarden 1988, 26 S. North Frisian. The North Frisian language in education in Germany. Mercator Education, Ljouwert 1997, 22 S. North Frisian. The North Frisian language in education in Germany. 2nd edition [hialandaal auerwerket]. Mercator"}
{"id": "11544", "contents": "Antje Kristine Arfsten, (* 5.Maarts 1969 ön Wyk) en ön Aalkersem āpwukset. Deling uunet jü ön Risem-Lunham. Wan jü me di Skuul klaar wiar, studiateri jü Volkskunde, Friisk en Ur-und Frühgeschichte bi di Universiteet ön Kiel. Fan 1990 bit 2000 heer jü üs frii Meaarberer bi di NDR I/Welle Nord fuar „Frasch for enarken“ Bidrachen maaket. Sent 2001 es jü üs Spraakenlektoorin bi’t Nordfriisk Instituut ön Bräist. Antje Arfsten snaket fan Hüs üt Fering, en aurdat jü ön Risem-Lonham uunet, heer jü fuul me Mooring tö dön. Wan em Reer fuar en Tekst üp Söl'ring brükt, wat em skrewen heer, da es jü man dach en Lektoorin me Emhartighair fuar di Spraak en en seekeri Oog. Antje Arfsten an Astrid Volkerts: En nüürig lingen efter Feer. Uun: Rau uun frees. Trii krimiis faan Feer an Oomram. Bräist 2006 Antje Arfsten an Christina Tadsen: Friesischer Sprachkurs. Fering I. Bräist 2007 Antje Arfsten an Ingo Laabs: Friesischer Sprachkurs. Mooringer Frasch II. Bräist 2008 Antje Arfsten an Ingo Laabs: Friesischer Sprachkurs. Fering II. Bräist 2009 Fryske Taal Rotonde. Mä’t fering uun a kring. Dial I + Dial II. Bräist 2002 De letj prens. Neckarsteinach 2010 Wikisource: Et spöökels foon Harrowby Hall"}
{"id": "11547", "contents": "Di Wyker Dampskeepen-Reederii (W.D.R.) es en Forkiirsselskep, wat twesken Daagibel, Wyk en Witdün faart sa üs uk fan Witdün aur Hoogi en Lüngnöös hentö Schüttsiel. Üp Föör en Aamrem heer jü uk di Busforkiir. Di W.D.R. waar 1885 üs \"Wyker Rhederei-Gesellschaft\" grünet. Aur di jest Jaaren wiar bluat Pasajiirskeepen önerwai, aurdat Faarten hentö't Fastlön' en Aamrem üs \"Lüstfaarten\" önsen waar. Di Mensken üp di Ailönen her jaar Hofstairen en kür jam fuar't Miis salev forsörigi. Diirter waar al leenger me Skep hentö't Fastlön braacht. Ön di jest Tir her di W.D.R. jit Konkurenz fan üđer Reederiine, man des gin hiilendal iin ön di nii Dampskeepen-Selskep āp. Di Bidüüting üs Forkiirsmerel en Forsöriger fan di Ailönen Föör en Aamrem bigenti me di jest Smeelspöör-Baan fan Naibel naa Daagibel laangsem tö wuksi. Wan des Baan üp Normālspöör ütbecht waar (1924/25), giar dit förter. Dit jest Skep, wat uk Wainer menem kür, wiar di Nordfriesland fan 1927. Ön't Jaar 1932 waar 32 Autos menomen. Em skel höm dit man uk ek sa iinfach fuarstel, hur'ling tö des Tir üp Skep köört waar. Di Natsonālsotsjalisten her ön di dörtiger Jaaren fuar en bech Demi hentö di nuurđfriisk Ailönen, aurdat ja taacht, dat ja des"}
{"id": "11549", "contents": "Wat menst dü? W.D.R. - det reederei faan A Wik WDR (fernseen) - di sender faan Köln"}
{"id": "11551", "contents": "Di Insel Amrum es en Föriskep fan di Nii Pelworemer Dampskepfaarts-GmbH. Jü faart twesken Strucklahnungshörn üp Nuurđströn en Tammensiel üp Pelworem. Ditdiar Skep wiar fan 1970 bit 2012 bi di Wyker Dampskeepen-Reederii Föör-Aamrem ön di Gang. Jü waar di leest Jaaren fuaral üs Puferskep en fuar gifiarek Kraam tö faar brükt. Ön di Januwaari fan 2012 waar jü forkoopet. En Biskriiwing fan di Insel Amrum es iin ön di Bidrach Wyker Dampskeepen-Reederii Föör-Aamrem tö lees. Di Reederii ön't Nat Dit leest Eetfiarel langs di Priili: Di \"Insel Amrum\" iin ön di Bidrach aur di W.D.R."}
{"id": "11552", "contents": "Di Nii Pelworemer Dampskepfaarts-GmbH (N.P.D.G.) es en Reederii üp dit nurđfriisk Ailön' Pelworem. Jü faart fuaral me en Föriskep twesken Nuurđströn en Pelworem, man jü bert uk Ütfaarten me en Pasajiirskep ön. 1872 waar di Pelworemer Dampfskeepenreederii, bigent. Fan des waar di N.P.D.G. ön't di 16. Mai 1902 üs Töhopslüt fan Pelwormer Böören ön di Gang braacht. 2012 her di Selskep 108 Meföligsters, fuaral Liren fan Pelworem. Di N.P.D.G. heer trii Skeepen. Di Pellworm I, es en Föri, wat 48 Meeters lüng en 15 Meeters breer es. Jü faart hentö Strucklahnungshörn üp Nuurđströn'. Di Nordfriesland es en Pasajiirskep fan 1988, wat fuar Ütfaarten brükt uur, sa üs hentö di Haligen Gröödi, Nuurđströns Moor, Südfal en Ual Lön. Di Nordfriesland es 24 Meeters lüng en 6 Meeters breer. Fuar Faarten bi di Heef es jü aur di Maaten gur, aurdat jü bluat 1,21 Meeter diip giar. Üs Reservi waar ön di Januwaari 2012 di Insel Amrum koopet. Wan jü ek brükt uur, liit jü töhop me di \"Nordfriesland\" iin ön di Haawen fan Tammensiel. Di Haawen ön Tammensiel. Lefts en Stek fan di Nordfriesland, dit Pasajiirskep. Di Pellworm I fan 1997 Di Insel Amrum fan 1970 Di N.P.D.G. heer uk di"}
{"id": "11555", "contents": "Di Pellworm I es en Föriskep fan di Nii Pelworemer Dampskepfaarts-GmbH. Et faart twesken Pelworem en Nuurđströn. Commons: Pellworm I – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "11556", "contents": "Di Nordfriisland es en Pasajiirskep fan di Nii Pelworemer Dampskepfaarts-GmbH. Et fuar't Miist fan Pelworem, man uk fan Nuurdströn bi di Haligen langs. Des Skep es lecht en giar ek olter diip. Diarom es dit senerk gur fuar Faarten bi Heef, hur et jaa Eeb en Flöör jeft. Commons: Nordfriesland (Pasajiirskep) – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "11561", "contents": "Amrumbank jit dit nii (2011) Seeteekenskep fan't Weeter- en Skepfaarts-Amt (WSA) ön Töning. Dit Skep liit ön Witdün üp Aamrem. Fuarof waar di Aarber me di Johann Georg Repsold maaket. En Seeteekenskep bringt Seeteeken üs Boojen en Tenen üt üp See, dat di Skepskoptaini weet, hur ja faar ken. Wan dit Faarweeter höm foranert, da skel di Seeteken omset uur, en des uur uk fan Skeepen üs di Amrumbank maaket, sa üs me ditdiar Skep uk eeđerluket uur, dat di Teeken ek ön Steken sen of gung. Füürtornen üp Lön' hiir uk tö di Seeteeken, man diarme haa di Seetekenskeepen nönt tö dön. Beskriiwing fan't WSA"}
{"id": "11567", "contents": "En Kortdüüsi es en Ring, wat naa achtern koonisk töhop lapt. Dat Profiil fan des Ring es sa temelk üs des fan di Jük fan en Fliiger maaket. Iin ön des Ring drait höm di Propeler fan en Skep. Di Taacht diartö kām ön di 30er Jaaren fan di italieensk Luchtfaart-Injenjöör Luigi Stipa en di dütsk Skepsinjenjöör Ludwig Kort. Fan di Kortdüüsi giar mener fan di Kraft, wat di Propeler iin ön't Weeter bringt, forleesen, en di Stroom fan di Weetermasi ön di Rochting, hur em di haa wel, uur beeter. Diarfan kumt en Forbeeetering fan di Kraft-Omseting, hurfan en Skep muar Toch fo. Di Eeđerstroom, dit es dit, wat achtern fan't Skep me't Weeter pasiaret, uur ruuiger, en dit es gur fuar di Kanten fan Stroomern. Ja uur mener öngrepen fan di Woogen, wat dit Skep maaket. Kortdüüsen uur aaft ön häufig an Sleepern en Skeepen fuar Benenweetern iinbecht. Ja ken uk draibaar iinbecht uur, en da ken em diarme uk stjüüri. Uk fuar Hobbybuati uur Kortdüüsen nomen, man dit es muar, dat diar ek sa fuul Skit twesken di Propeler kumt üs dat di diar beeter fan faar. Kortdüüsi achtern ön en Sleeper (Propeler ütbecht) Kortdüüsi, fast iinbecht"}
{"id": "11568", "contents": "Di Skepsnumer es dat Teeken fan en Skep, wat aur di hiili Tir, wat dit önerwai es, ek foranert uur, uk wan dit Skep forkoopet uur of bütlöning förter faart (Ütflagt uur). Di IMO (engl.: International Maritime Organization, IMO; franz.: Organisation maritime internationale, sölr.: Internatsjonaali Seefaarts-Organisatsjoon) es en Organisatsjoon fan di Foriinigti Natsjoonen (UN). Jü heer 170 Meföligerstaaten, en trii uur diartö reeknet (associated). Di Imo heer dit Moto: \"Seeker en efitsienti Faart üp riin See-Weetern\", en diarom aarbert jü töögen Skeps-Bidraiern en Skepsfaarers, wat Skit iin ön't Weeter smit. Jü paset uk üp, dat di Seefaarers gur Aarbersplaatsen haa of fo. En Diil fan di Aarber es di IMO-Numer. Me des Numer es en Skep aural üp Wārel tö finj, uk wan et al lung en üđer Flagi of Noom heer. Jü es sawat üs di VIN (Vehicle Identification Number, Köörgistelnumer) bi't Auto. Di IMO-Numer mut iin ön Rump en Maskiinenrüm sa skrewen uur, dat di söner Giwalt ek wechgair (Numer üs Hööler wechbreni, iin ön't Iirsen breni (Lasergrawuur) of āpsweisi). Di Numer es en Taal me 7 Stairen, wat ek weđer ütdönen uur, wan dit Skep me di Numer wech es. Sent 2002 mut di Numer uk achtern"}
{"id": "11569", "contents": "Wat menst dü? at International Maritime Organization IMO - det ufkörtang för in my opinion-> Jargon ön't Nat (Internetjargon) det IMO-skapsnumer"}
{"id": "11572", "contents": "Des Sir weeget en Saamlig fan Bokstaawen-\"Kuurt Bigrepen\" en Akronyymi, wat ön't Nat fuarkum ken. Ja uur fuar't Miist iin ön Chats, Diskusioonsfooren of E-Mails (Natpost) of SMS esf. brükt. Ja uur fan masi Liren forstönen, wat masi ön't Nat önerwai sen en diar fuul me maaki. Aaftinoch kum des Bokstaawen-Fragmenti fan amerikānsk Engelsk. Ja ken likfuul me gurt of lij Bokstaawen skrewen wiis. Hok Liren maaki uk Stjernken fuar en achter jam, sa üs \"*lol*\", dit jit dit salev üs \"LOL\". Ek forklaaret uur jir: Reekenmaskiinen-Spölster-Jargon Kuurt Bigrepen fan di IT-Technik Emoticons, beeter bikeent üs Smileys Kuurt Bigrepen üs Tel. of Pkw esf. Dat et iinfach blift, waar Engelsk en Dütsk stuun leten. Hoken Lest heer, ken dit hol aurset! der Abkürzungen im Internet Wiktionary Jargon ön't Nat (Internetjargon) (Dütsk) www.acronymfinder.com – engelski Kuurt-Bigrepen acronyms.thefreedictionary.com – engelski Kuurt-Bigrepen Kürzel v2.76 – systemātisk Töhopsteling fan Kuurt-Bigrepen en Emoticons urbandictionary.com: 143 acronyms.thefreedictionary.com: LOFL"}
{"id": "11585", "contents": "Dit Rööpteeken (engl. call sign) uur me di Registriaring ön't Skepsregister fuar dit Skep tödiilt. Des es da metjens uk dit Forskel-Signāl fuar di Seefunk. Hat es fan Bokstaawen en Taalen töhopset. Des es beeter (gauer en ginauer) tö forstuun üs Skepsnoomen. Aliining ön NF jeft et jaa tömendst tau Skeepen, wat \"Nordfriesland\" jit. Me Rööpteeken jit Nordfriesland, dit Pasajiirskep fan Pelworem, DJHX, Nordfriesland, di Föri fan di W.D.R, DJLK. Diartö kumt, dat dit Rööpteeken me di Bokstaawen eeđer't NATO-Alphabeet sair uur skel Eeđer't NATO-Alfabeet jit Bispöl 1 da Delta-Juliet-Hotel-Xray, Bispöl 2 es Delta-Juliet-Lima-Kilo. Di Skeepen ken jaar Rööpteeken uk me Flagen weegi Nordfriesland Pellworm: Delta - Juliet - Hotel - Xray Nordfriesland Föör: Delta - Juliet - Lima - Kilo Des uur fuar't Miist bluat fan Skeepen maaket, hur al en üđer Keening ön stuunt, sa üs Militeerskeepen. Wan en Skep wech kumt of fan di Funkforkiir nomen uur (Ütflagt uur), da uur dit Rööpteeken fuar't Miist fuar tiin Jaaren ek nomen. Di DGzRS heer man fuar höör nii Skep ön Büsum (2012) dit Rööpteeken fan't ual Skep aurnomen. Wan en Skep en nii Flagi fo, da uur fan di Staat tö di Flagi en nii Rööpteeken ütdönen. Dütsk"}
{"id": "11588", "contents": "Di Rungholt es en lijj holten Föriskep, wat fan di fastlöning Haawen Schlüttsiel wech hentö di Haligen Hoogi, Ual Lön en Gröödi faart. Hat es dit iinsig Skep, wat tö fast Tiren uk naa Ual Lön (Oland) faart. Wan jü ek üs Linien-Föri trinjom di Haligen önerwai es, maaket di Rungholt uk Ütfaarten hentö di Saligsönen of me hok Mensken üt, fuar Seediirtern tö fangi en tö weegi. Di Rungholt stuunt uk fuar \"sanfti Tourismus\": Fuar di Ütfaarten sen di Pasajiirtaalen bigrenst. Föriskep Uwe Petersen en sin \"Rungholt\" ön't Nat"}
{"id": "11592", "contents": "En Propeler es diarfuar diar, di Kraft fan en Maskiin, wat üs en Rotatsjoon ofdönen uur, tö en Ön- of Ofdreftskraft omtöset. Propelern kum fuaral bi Skeepen en Fliigers fuar. Di iinfachst Aart fan en Propeler-Öndreft es aur en Weli, en achter di Propeler sit en Ruuder. Dit Omseten fan di Kraft let höm me en Kort-Düüsi forbeeteri. Dat di Propeler wat muar eeđer di Kraft, wat fan di Maskiin kumt, aarberi ken en dat dit Skep uk iinfacher töbeek faar ken, diarfuar jeft et Forstel-Propelern. Forskeligi Skeepen, hur di Maskiin hoog drait, haa jit Gitriibi fuar di Propelern, dat di ek jüst sa hoog draii en da jit Lucht önsüügi. Wan Lucht of Maskiinenrook önsüüget uur, da faart dit ek muar rocht. Wan dit beeter uur skel (Beeter Omseting fan di Kraft of Propeler en Ruuder iin ön jen Giraat), da skel em wat üđers haa, sa üs: Voith-Schneider-Propelern Schottel-Propelern"}
{"id": "11593", "contents": "Wat meenst Dü? Rungholt, det onergingen saarep Rungholt_(Föriskep, 1992) Text:Rungholtsooge (Mooring) Rungholt (Pasajiirskep), di Haligföri. Des Bidrach jeft et bluat üp Söl'ring. Wiis sa gur en skriif di üp en üđer Spreekwiis āp!"}
{"id": "11594", "contents": "Rungholt wiar en siidlang üüb det onergingen eilun Strun (= Ual-Nuurdstrun) uun Nuurdfresklun. Hat as bi't Ööder Marcellusflud (= Iarst grat mandränke) di 16. Janewoore 1362 onergingen. Rungholt wiar det hoodsteed faan a Eedomshiird, diar efter't Ööder grat mandränke 1634 ei muar tu hualen wiar. Wikisource: Trutz, Blanke Hans (sjiisk) Detlev von Liliencron Commonskategorii: Rungholt – Saamlang faan bilen of filmer Nuurdstrun"}
{"id": "11595", "contents": "Dit Feskerii-Keenteeken es fuar Fangskeepen fuarskrewen. Et uur fan Bokstaawen, wat di Haimāthaawen weegi en en Registriaringsnumer töhopset. Feskeriikeenteeken jeft et fuar Skeepen, wat üp hoogi See feski en fuar des, wat nai bi di Weeterkanten önerwai sen. Di Feskern brük aur des uk förter niin Skepsnumer tö weegi. Fuar di Spreekfunk es alis jüst sa üa bi ali Skeepen, diar jeft et Rööpteeken, wat fastlair sen. 2006 es di Feskerii-Ördning anert uuren, da waar nii Keenteeken fuar forskeligi Feskerii-Grünen ütdönen. Bi des staant da \"(Sent 2006)\". Hok Teeken sen uk wechfeelen, bi des staant \"(ual)\". Senerk interisant kür't wiis en luki jens öner \"S\" üs \"Schleswigsch\", wat diar alis Keenteeken her. Des sen wes jit fan di Jest Wārelkrich en diarfuar. Skeps-Keenteekningen (Holönsk) Fuar't Miist aarberi di Skeepen me di Keening BX ek muar ön en trinjom Bremerhaven. \"NKüFischO\" Neue Küstenfischereiordnung Verordnung zur Durchführung des Hamburgischen Fischereigesetzes vom 3. Juni 1986 § 11. Ufrepen de 26. August 2010."}
{"id": "11598", "contents": "Di Rungholt es en Föriskep fuar Autos en Pasajiiri. Jü faart fuar di Wyker Dampskeepen-Reederii Föör-Aamrem Di Rungholt waar 1992 bi di Hüsümer Skepswerev becht. Jü es eeđer di \"Föriskeepenseerie\" becht, wat 1972 me di \"Schleswig-Holstein II\" bigent waar (Biskriiwing üp di Sir aur di W.D.R.). Bi ark nii Skep waar wat forbeetert: Wiar't bi di \"Nordfriesland V\" (1978) en di \"Uthlande IV\" (1980) di hydraulisk Bugwisiiri of di Forleengering en bi di \"Schleswig-Holstein III\" fan 1988 en Retingsbuat me Bensiinmotoor, sa wiar't bi \"Rungholt\" en nii, breereri Rump, gurter Maskiinen en Propelers, wat iin ön Kort-Düüsen löp. Forskeligi üđer Modernisiaringen fan di ialer Skeepen waar uk metjens me iinbecht. Nii wiar dit hydraulisk Wisiir, wat nü uk achtern iinbecht waar. Ön di 10. April 1992 waar di \"Rungholt\" tö Weeter leten. Döpt waar jü fan Hanna Bradhering. Tö Proof waar ön di 29. Mai 1992 faart. Sent Juuni 1992 es di Föri twesken Daagibel, Wyk en Witdün önerwai. Di Piiler me di Rookröören sit ek muar üp Tweskendek, di sen en Dek hooger üp't Senskiindek. Di Rungholt heer üs jest Autoföri bi di W.D.R. uk achtern en Hydraulik-Wisiir. Di Föri es knap 2 Meeters breerer üs di ialer Skeepen."}
{"id": "11600", "contents": "Heewer (Avena) het en hialer rä plaantenslacher faan det famile swetgäärs (Poaceae). Miast ment am mä heewer det fuderplaant Avena sativa. Diar jaft at amanbi 23 slacher. Heer as en ütjwool: Avena abyssinica Hochst. Avena barbata Pott ex Link Avena brevis Roth Avena byzantina K.Koch Avena fatua L. Avena longiglumis Durieu Avena nuda L. Heewer (Avena sativa L.), det fuderplaant Avena saxatilis (Lojac.) Rocha Afonso Avena sterilis L. Avena strigosa Schreb. Heeewer woort fööraal üs fuderplaant, oober uk üs iidj för a minsken uun furem faan heewerflooken brükt. A duas läät ham ei ufhanle mä en amer heewer Commonskategorii: Heewer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Heewer Uni Hamborag: A-Z der Nutzpflanzen (sjiisk) Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "11605", "contents": "Heewer of uk Echt Heewer (Avena sativa) as en plaantenslach uun det skööl faan a Heewerplaanten (Avena). Heewer woort brükt üs strä, kurn, heewergroot, heewerflooken of heewermeel, man uk uun a medesiin woort det iinsaat. Heewer as en huuchwäärdag kurn. Uun't juar 2010 kaam üüb en hektaar uun't madel 21,6 dt iin, uun Sjiisklun oober 42,6 dt. Di braanwäärs as 1409 kJ of 336 kilokaloriin/kcal üüb 100 g. 1 dt = 1 deziton = 100 kg = 1 dobelsentner Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Heewer"}
{"id": "11608", "contents": "\"Kuter\" (Fan engelsk: cutter, fan: to cut = skiar) uur forskeligi Buaten en Skeepen neemt. Di jit sa, aurdat di Fuarsteeven (Ofslüt fan't Önerweeter-Skep bi di Bug) bal āprocht stuun en rocht sjarp töhop laap.Da uur di Rump tö di Meren hen breerer en lapt naa achtern hen laangsem weđer töhop. Boowen dit Weeter giar di Breerhair rocht gau ütenachtler, en diarfan heer en Kuter fuul Plaats en ken ek olter lecht kenteri. Dit es uk di Grün, hurom Feskeriiskeepen fuar't Miist Kuter sen. Siilkuter fan di 1930er Jaaren. Sails ön en Kuter Siilkutern bi di Kieler Woche Siilkuters haa fuar't Miist jen Meest me tau of trii Sails. Bi forskeligi Mariinen tö Tiren fan di Siilskeepen wiar uk Kutern me Kanoonen diarön. Des wiar da Krichskutern. Ja her masi Sails, dat ja üp Faart kum kür, en diarfuar waar masi Liren ön Buurt brükt. Di Krichskuters waar fuar Kontrolfaarten, üs Kurier-Skeepen, fuar di Zoll ön somtirs uk üs Kāperskeepen brükt. Aurdat ja bluat jen Meest her, kür ja ek muar faar, wan des ön Steken sjoten wiar of di Sails ofbronen wiar. Diarom waar di Kutern bal fuar iinfacheri Āpgaawen iinset, diar ek sa eetfiarelk wiar. Üp Krichsskeepen wiar"}
{"id": "11611", "contents": "Ris (Oryza) het en hialer rä plaantenslacher faan det famile swetgäärs (Poaceae). Ris hää en grat bedüüdang üs iidj för a minsken, fööraal di slach Oryza sativa. Oryza australiensis Oryza barthii Oryza brachyantha Oryza eichingeri Oryza glumaepatula Oryza glaberrima Oryza grandiglumis Oryza latifolia Oryza longiglumis Oryza longistaminata Oryza meridionalis Oryza meyeriana Oryza minuta Oryza neocaledonica Oryza nivara Oryza officinalis Oryza punctata Oryza rhizomatis Oryza ridleyi Oryza rufipogon Oryza sativa Oryza schlechteri Commonskategorii: Ris – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ris Kurn"}
{"id": "11614", "contents": "Ris of uk asiaatisk ris (Oryza sativa) as en plaantenslach faan det famile swetgäärs (Poaceae). Ris hää en grat bedüüdang üs iidj för a minsken. Oryza sativa - MHNT Commonskategorii: Ris – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ris"}
{"id": "11616", "contents": "Swetgäärs (Poaceae = Gramineae) as en grat plaantenfamile üüb a hialer eerd. Flook plaantenslacher haa en grat bedüüdang üs iidj för a minsken. Anomochlooideae – Aristidoideae – Arundinoideae – Bambusoideae – Chloridoideae – Danthonioideae – Micrairoideae – Oryzoideae – Panicoideae – Pharoideae – Pooideae – Puelioideae At jaft wel amanbi 10.000 slacher üüb a eerd. Wichtag sköölen san: Halem (Ammophila) Heewer (Avena) Bambusplaanten (Bambusoidae) Heken (Bromus) Lampenpotsergäärs (Cenchrus) Kaatbiard (Deschampsia) Kwegen (Elymus) Hönanggäärs, Hingstgäärs (Holcus) Bere (Hordeum) Piipgäärs (Molinia) Swinsbasen (Nardus) Oongäärs (Puccinellia) Raid (Phragmites) Ris (Oryza) Sokerröör, Sokerraid (Saccharum) Roog (Secale) Sorghumhirse (Sorghum) Kleigäärs (Spartina of Sporobolus) Wiaten (Triticum) Meis (Zea) Meelhurn Commonskategorii: Swetgäärs (Poaceae) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Swetgäärs (Poaceae)"}
{"id": "11618", "contents": "Gäärs as en betiaknang för en hialer rä plaanten uun det order Poales. Gäärs wääkst mä lung, smääl bleeden an fiin bloosen. Hat as en wichtag fuderplaant, fööraal för ki, sjep an hingster. Gäärs suragt mä sin ruter för en fääst suad. Üs gäärs wurd plaanten uun jodiar 4 familin betiakent: Raidgäärs (Cyperaceae) Rosken (Juncaceae) Swetgäärs (Poaceae) Restionaceae famile Cyperaceae famile Juncaceae famile Poaceae famile Restionaceae Commonskategorii: Gäärs – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "11620", "contents": "Di Sylt wiar di jest Ro-Ro-Föri, diar ön di Föriskepslinie Röm-Söl' faarti. Jü waar ön't Jaar 1966 fan di Rømø-Sylt-Færgeri A/S, diar en Diil fan di Lindinger Reederii Holding A/S ön Rødovre, Deenemark wiar, koopet. Dit Skep waar 1927 ön Bremen üs Dampskep \"SS Oldenburg\" becht en fuar di Weserfähre GmbH, Oldenburg ön di Föriskepslinie Bremerhaven-Blexen iinset. Dit jest Ombechning wiar al 1935, aurdat aliweegen muar Pasajiiri kām. Ön di 18. September 1944 waar di Oldenburg fan Brandbomben raaket en bruan üt. Ek jerer üs ön di Februwaari 1946 kür jü weđer faar, man diar wiar ek inoch Köölen. Dit Skep lair bit hentö di Juuli 1946 üp Stair. Eeđer 31 Jaaren waar di SS Oldenburg 1958 naa Hamborig (Sund-Reederii) forkoopet. Di nii Reederii braacht dit Skep hentö di Sietas-Werev (Tö des Tir Wilhelm Holst) hur dit üp Dieselmaskiinen ombecht waar (Da wiar jü di MS Oldenburg uuren). 1959 waar di Föri naa Deenemark forchartert, hentö di (Scandinavian Transit Line), Kastrup, wat twesken Kastrup en Malmø en Föriskepslinie her. Di Föri waar üp di Noom \"Kastrup\" omdöpt. Ön di 8. August 1959 waar dit Skep naa Kastrup omregistiaret en fan di 21. ön üp Wai stjüürt. Ön di 1. Januwaari"}
{"id": "11624", "contents": "Di Rømø wiar dit jest nii Skep fuar di Föriskepslinie Röm-Söl'. Di Linie wiar sent 1963 ön di Gang, en sent 1964 kür jü uk Autos transportiari. Em wiar man mal knap me Plaats fuar di Wainer: Di Anø wiar en Skep fuar Diirter, hur di 25 Autos fan di Bakbuurd-Sir üp Dek köör maast. Di Sylt, diar sent November 1966 faarti, kür 28 Autos me fo. Di Autos waar man aliweegen muar, en da maast di Rømø-Sylt-Færgeri A/S reagiari. Di Rømø waar bistelt en becht. Tö Jööl 1967 waar jü ön Faart braacht. Di Anø fing üđer Āpgaawen, en di Reederii kür da me di tau Ro-Ro-Skeepen 61 Autos faar. Bal wiar uk des tö litj uuren, en di Sylt wiar jaa uk al ialer. Sa waar 1970 di Westerland, en Föriskep, wat al 55 Autos me fo kür, becht en iinset. 1974 waar di Vikingland, jit gurter en wes uk jüür becht. Da kür di Reederii metjens me tau Skeepen ombi 110 Autos faar, en di Komfort fuar di Pasajiiri wiar uk beeter üs em dit jerer her. Da wiar di Rømø aur en waar forkoopet. Sent 2018 ken dit Skep ek muar fünen uur. Em ken man"}
{"id": "11625", "contents": "Di Anø es en Krailtransportskep, wat twesken 1964 en 1976 üs Föriskep ön di Skepslinie twesken Röm en Söl' faart es. Di Anø waar fan di Rederiet Anholt A/S, üp Anholt bistelt, en des fing dit Skep uk ön di Juuni fan 1963 fan di Løland Verft AS, Leirvik i Sogn, Norweegen. Dit nii Skep waar twesken Grenå en Anholt ön Deenemark üp Wai braacht, man da giar di Reederii pleite. Dit Skep waar hentö di Dampskibsselskabet Torm A/S forkoopet en waar da twesken Kopenhaawen en Anholt iinset. Des skul noch en nii Linie uur, man dit slaageti ek rocht. Di Linie blef achterön forswünen, en dit nii Skep wiar al weđer aur. Dit fing di Reeder Lindinger tö weet, diar forskelig Skeepen en Linien her. Sin Lindinger Holding A/S her en Önerselskep, di Lindinger Agro A/S, en des koopeti di Anø, diar jaa en Krailtransporterskep wiar. Hat kür nü wiis, dat me Nuaten en Swinj ek olterfuul tö fortiini wiar. Klaar es man, dat dit Skep bal naa Havneby stjüürt waar, hur Lindinger jaa sent 1963 sin Rømø-Sylt-Færgerii A/S ön di Gang tö fo forsjukti. Diar wiar di Rømø I, en Pasajiirskep al tö litj uuren, en diar waanti"}
{"id": "11629", "contents": "Oongäärs (Puccinellia) het plaantenslacher faan det famile swetgäärs (Poaceae), diar üüb't oon waaks. Puccinellia capillaris (Lilj.) Jansen) Puccinellia distans (Jacq.) Parl. Puccinellia fasciculata (Torr.) E.P. Bicknell) Puccinellia limosa (Schur) Holmb. Echt oongäärs (Puccinellia maritima (Huds.) Parl. Puccinellia peisonis (Beck) Jávorka Puccinellia rupestris (With.) Fernald & Weath. Commonskategorii: Oongäärs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Oongäärs"}
{"id": "11632", "contents": "Raid (Phragmites) het plaantenslacher uun det famile Swetgäärs (Poaceae). Phragmites karka Raid (slach) (Phragmites australis) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Raid Wikispecies hää en artiikel tu: Raid"}
{"id": "11635", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche nicht vorhanden Foolsüren as en witamiin an woort miast üs vitamin B9 betiakent. Monopreparaat Andreafol (CH), DreisaFol (D), Drossafol (CH), Fertifol (CH), Folarell (D), Folcur (D), Folgamma mono (D), Folsan (D), Folverlan (D), Folvite (CH), Gravi-Fol (D), Lafol (D), RubieFol (D) Kombipreparaat Aktiferrin- F (CH), BabyFORTE FolsäurePlus (D), Duofer-Fol (CH), Eryfer comp. (D), Femibion (D), Fero-Folic (CH), Ferro-Folgamma (D), Ferro-Folsan (D), Ferro Sanol comp./ gyn (D), Folgamma (D), Folicombin (D), Gyno-Tardyferon (CH), Hämatopan F (D), Kendural Fol (D), Maltofer-Fol (CH), Plastulen Duo (D), Tardyferon-Fol (D), Folsäure prenatal - Nr. 1 (D), Vitaverlan (D) Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Iindraanj tu CAS-Nr. 59-30-3 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 16. Maarts 2013 (mä JavaScript). Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Folsäure uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 10. Mei 2011. Foolsüren bi ChemIDplus."}
{"id": "11638", "contents": "Meis as en plaant, huar uk di slach Zea mays ssp. mays tu hiart. Zea diploperennis Zea perennis Zea luxurians Zea nicaraguensis Meis (slach) (Zea mays) ssp. huehuetenangensis ssp. mexicana ssp. parviglumis ssp. mays, di kultuur-meis. Commonskategorii: Meis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Meis ssp. ment subspecies = onerslach"}
{"id": "11641", "contents": "Meis (Zea mays) as en plaantenslach uun det famile swetgäärs (Poaceae), an kaam tuiarst uun Meksiko föör. ssp. huehuetenangensis ssp. mexicana ssp. parviglumis ssp. mays, di kultuur-meis. Faan bedüüdang för a büürerei as di onerslach Zea mays ssp. mays. Det kurn woort brükt üs iidj, üs fuderplaant an uk, am bio-sprit tu maagin. Di braanwäärs as 1377 kJ üüb 100 g faan a früchten. Commonskategorii: Meis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Meis"}
{"id": "11646", "contents": "En Liikenskep es sawat üs en Liikenwain, bluat fuar di See. Masi Liren wel ek üp Lön' bigreewen uur, wan ja stürewen sen, di maat forbronen uur, en jaar Eesken skel iin ön di Nuurđsee kum. Fuar sok Liren uur Liik üp See önböören. Hat jeft Reederiien, dānen en Skep haa, hur di Eesken me wechfaart uur. Des es da en Liikenskep, en üp Söl' es dit di Ekke Nekkepen. Di Reederii fan tau Liikenskeepen ön't Nat"}
{"id": "11648", "contents": "En Tolskep uur brükt fuar üp di Grensen üptöpasi, en dat nemmen Kraam naa Dütsklön' bringt, wat diar ek hen skel. Dit ken Droogen wiis of uk Waapen en forskelig üđer Kraam. Fuar hok Saaken skel uk Tol bitaalet uur wan di mebraacht uur, en da skel di Tol-Amtslir hol kasiari. Zoll es en dütsk Uurt, fuar Söl'ring kür em bal beeter dit deensk Uurt \"Skat\" binüti, wat diar fuar't Miist fuar Stjüüren nomen uur. \"Tol\" sair Maike Ossenbrüggen man uk, da skul dit noch pasi. Di Kniepsand liit ön Hörnem. Jü es altert me 5-7 Man biset, en tö di Tiinststair jert uk en Pick-Up, hur di Liren me köör ken. Di Tanks ken 11.000 Liter Skepsdiesel me langs fö. Diarme faart san Skep da 540 Seemiilen, dit sen ombi 1.000 km. En Birocht aur di Tolskeepen sent 1950. Di Lir fan di Kniepsand luki uk eeđer Saligen."}
{"id": "11655", "contents": "Nuaten (Bos primigenius taurus) hiir tö di Tetjidiirtern. Wan en Nuat en Wüfki es, da jit dit Kü, wan't en Mantji es, da jit et Stiir of Bol. Wan en Mantji kastriaret es, da jit et Aus. Di Jungen fan di Nuaten jit Kualewer. Fan Nuaten, Sjip of Hingster üp Hofstair snaket em uk üs Tjüch of di Kraitern. Di Kü jeft masi Molk, hur di Mensken manigfual Saaken fan maaki ken sa üs Aast, Joghurt en Fleten. Di Buern tii forskelig Nuaten āp, üs Molk- en Fleesktjüch. Di Ausen sen jerer aaftinoch üs Tochdiirtern fuar Wainer en Buererii-Giraaten nütet uuren. Me di Technisiaring fan di Buererii es dit man mener uuren en nü sa gur üs forswünen. Di Bolen uur fuar't Miist üs Fleesktjüch āptain, man em nütet jam uk fuar senerlig Nuaten-Aarten tö fo. Diarfuar uur dit Sperma fan jam saamlet en iinfröösen, dat em di Aart uk jit fo ken, wan di Bol al lung tö Mārig uuren es. Hat jeft en \"Sperma-Baank\", ön Sleeswig-Holstiin di RSH, diar Sperma forkoopet. Des uur da fan di Dochter iin ön di Kü sprütet, dat jü di rocht Kualeven fair. Dit Fleesktjüch es en nöörig Diil fan di Buererii, aurdat"}
{"id": "11662", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt Röm as en däänsk waaseilun uun't nuurden faan Sal an en sarkspal uun't Tønder Komuun. Röm Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BEF4: Folketal pr. 1. januar fordelt på øer (däänsk) Commonskategorii: Rømø – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "11666", "contents": "En pangram as en sats, huar aal a buksteewen faan en alfabeet uun föörkem. Hi woort brükt, am en skraftoort tu ferklaarin, so üs uun det kasje rochts boowen. Man uk am det skriiwen üüb en tastatuur tu ööwin, wurd sok satsen brükt. Victor jagt zwölf Boxkämpfer quer über den großen Sylter Deich. The quick brown fox jumps over the lazy dog. 2013 hää det Nordfriisk Instituut det Tams Jörgensen-prisapgoow auer di best sats uun en fresk spriakwiis ütjlööwet. Üüb a iarst trii plaatsen kaam: Wat schük blä fögler uun jip moder? (fering) Drôvige kij âlje op útfanhûzersbêd yn Swichum. (waastfresk) Gau puid åte üülje foomne bai e schörkewäi. (frasch) Wäädstridj faan't NFI. Archiwiaret faan det originool di 24. September 2015. Ufrepen di 23. Maarts 2013. Commonskategorii: Pangram – Saamlang faan bilen of filmer Anagram Palindroom"}
{"id": "11671", "contents": "Di Vikingland es en Aarbersskep fan di Saipem S.p.A. (Eni S.p.A.), Italien. Jü es sent 2008 fuaral ön Kasachstan önerwai. Fuarof wiar di Vikingland fan 1974 bit 2005 üs Föriskep ön di Skepslinie Röm-Söl' iinset. Dit nii Skep waar ön't Jaar 1973 üp Kiil lair (Hüsemer Skepswerev, Bechningsnumer 1401). Ön di 30. Marts 1974 waar jü üs Vikingland tö Weeter leten. Fan di 24. Mai 1974 ön wiar jü fuar di Kopenhaawener Reederii Lindinger ön di Rømø-Sylt Færgeri A/S, en Diil fan di Lindinger-Reederii ön Rødovre üp Seelön', Deenemark önerwai. Des Firma waar 1979 fan di Fördereederei ön Flensborig aurnomen, wat 1988 en nii Selskep fan di Föri maaketi, di Römö-Sylt-Linie GmbH. Fan ali Selskepen wiar di Vikingland aliweegen twesken Röm en Söl' iinset. Jü waar ön di niigentiger Jaaren ombecht. Dit Skep wiar üs gurter Sesterskep tö dit ialer Föriskep Westerland becht. Di Linie wiar 1963 bigent uuren en her aur di Jaaren masi maaket, höör Kwaliteet en Kapatsiteet tö forbeeteri. Sa wiar di Vikingland uk ek bluat en gurter Skep, em her uk fan benen alis dönen, dat höm üp sin Rais diarme gur tö Wai wiis kür. Fan büten her em di faini Linie fan di Westerland"}
{"id": "11686", "contents": "Asger Juul Linding Lindinger (Beren Fridai, di 13. Oktoober 1916 ön Esbjerg/DK, Storewen Mondai, di 20. September 1999 ön Skodsborg/DK) wiar en deenski Skepsreeder, Generalkonsul, Forfater en Politiker. Hi braacht ön't Jaar 1963 di Föriskepslinie Röm-Söl' üs Rømø-Sild Færgerii A/S ön Havneby üp Röm ön di Gang. Bülow Agro Co. wiar en Diil fan dit Automobiil-Gisjeft F. Bülow & Co., diar waarskiints ön di jest Hualev fan di 50er Jaaren grünet waar. Di Diil Agro Co. her me Mereln töögen Ünkrüür, Slöör en Üntjüch sa üs di Sprüten diarfuar tö dön, diar importiaret en forkoopet waar. Asger Juul Lindinger kām 1946 tö F. Bülow en Co.. Fan 1952 ön her hi al Diili fan di Bülow Trading Co. en biraileti di Hanel. 1953 kām Bülow Agro Co. diartö. Lindinger kür di hiili Kraam ön't Jaar 1956 aurnem, en diarfan waar di Lindinger-Konzern grünet. Di Reederii waar ön't Jaar 1961 grünlair. Lindinger her en Importfirma en maast olterfuul Stjüüren bitaali. Dit wel hi foraneri, aurdat hi meenti, dat hi me en Skep Forleesens maaki kür. Dit slaageti man ek. Dit Skep, diar eeđer sin Wüf Ruth Lindinger neemt waar, braacht jit muar Jil iin, en sa skul Lindinger jit muar \"Skat\""}
{"id": "11690", "contents": "Wat meenst Dü? Asger Juul Linding Lindinger, deensk Reeder en Koopman Föriskepslinie Röm-Söl', grünet fan Lindinger?"}
{"id": "11695", "contents": "Hirs(e) as di nööm faan en hialer rä slacher kurn. Jo hiar tu det plaantenfamile swetgäärs (Poaceae). Det wurd komt faan't ualgermaans hirsa, hirsi of hirso uf an ment so föl üs iidj. Al föör 8000 juar as diar bruad faan maaget wurden. Sorghum Sorghum S. bicolor (Milo, Sokerhirse) S. × drummondii (Sudaangäärs) Millethirsen Brachiaria B. deflexa B. ramosa Coix C. lacryma-jobi Digitaria D. exilis (witj fonio) D. iburua (suart fonio) D. compacta D. cruciata D. sanguinalis Echinochloa E. frumentacea (Jaapanhirse) E. esculenta E. crus-galli E. stagnina E. colona E. pyramidalis (Antiloopengäärs) Eleusine E. coracana (Fangerhirse) Eragrostis E. tef (Teff) E. pilosa Panicum P. miliaceum P. hirticaule = P. sonorum P. sumatrense P. virgatum P. turgidum, P. laetum, P. anabaptistum P. decompositum Paspalum P. scrobiculatum Pennisetum P. glaucum (Parlhirse) Setaria S. italica S. sphacelata, S. pumila, S. verticillata, S. finita, S. parviflora Urochloa U. panicoides U. mosambicensis, U. trichopus, U. brizantha = Brachiaria brizantha Commonskategorii: Millethirse – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Sorghumhirse – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "11696", "contents": "Brar Cornelius Roeloffs kām ön di 14. Oktoober 1928 ön Süđerjen/Föör tö Wārel en storev di 22. Marts 2013. Sin Bruarwening wiar di Buererii, diar hi ön di Hofstair fan sin Faađer bit 1955 eeđergingen es. Hi studiareti da Agrārweetenskep en kür diareeđer bal wichtige Kontoorsaarberen bi't Bundslön' aurnem. Sa waar hi Ministeriālreer fuar Agrarstruktuur iin ön't Kiiler Buereriiministeerium. Fuar en Jaar wiar hi uk jit Referent bi't Bunds-Buereriiministeerium. Fan dit Jaar 1990 ön holp hi ön di nii Bundslönen en bech di Buererii diar nii āp, wat fuar't Miist hiilendal nii Struktuuren nöörig her. Uk di Kontoorsbirik iin ön di Ministeerien kür sin Help gur brük, dat ja beeter me di Foraneringen klaarkum kür. Diarom giar Roeloffs 1990 naa Mecklenburg-Vorpommern en waar Staatssekreteer iin ön't Schweriner Buereriiministeerium. Diar kām ön di fjuur Jaaren, diar hi diar wiar, masi bi üt, en Brar C. Roeloffs fing 1998 dit Bundsfortiinstkrüts fan di jest Klasi ön't Bjen. Brar \"Botje\" Roeloffs her al jer en Saamling aur di Histoorii fan di Buererii en Menskhair üp Föör bigent. Bi forskeligi Stiftingen wiar hi Meföligster en uk Reersman fan't Fak. Bi't Nordfriisk Instituut wiar iin ön di Foriinings-Biraat (1996 - 2012). Hi braacht masi Dokumenti"}
{"id": "11697", "contents": "Dit Bundsfortiinstkrüts es di amtelk Verdienstorden der Bundesrepublik Deutschland, Hat es deling di iinsigsti Orden, diar em ön Dütsklön' jit fo ken. En Fortiinstkrüts skel Liren fo, dir ur di Maten fuul fur di Menskhair ön Dütsklön' dönen haa, fuar't Miist ön Politik, Weetenskep, Selskep of Kultuur. Knud Ahlborn (1949) Matthias Andresen (?) Peter Aniol (1987, 1992) Volker Articus (?) Günter Asmussen (2013) Ute Babbe (2015) Berthold Bahnsen (1971) Willi Berendt (2017) Günther Bertling (2012) Frenz Bertram (2009) Karl-Werner Broska (2006) Ellen Carstensen (2009) Peter Harry Carstensen (1996) Heinrich Clasen (1952) Heinz Clausen (2012) Ludwig Claussen (1968) Peter Cohrs sen. (?) Christa Drigalla (2021) Marius Eriksen (2003) Walter Fiedler (?) Peter Froundjian (2002) Gudrun Fuchs (2015) Dr. jur. Walter Fuglsang (?) Dr. Carl Haeberlin (1954) Jörgen Jensen Hahn (2014) Carsten Johannsen (?) Kurt Hamer (1975, 1981, 1985) Wilhelm J.E. Hansen (?) Salem Hattab (2018) Käte Hinrichsen (2005) Hans Ingwersen (1975) Katharine Ingwersen (?) Hans Jacobs (2007) Hans Jaenisch (1976) Hans Friedrich Jensen (2009) Jürgen Jungclaus (2009) Dieter Kalisch (2012) Hans-Alwin Ketels (1975, 1982) Hauke Koopmann (2009) Peter Kuhlemann (1973) René Leudesdorff (1993) Peter Lustig (2007) Peter Martinen (2013) Horst Möller (2011) Klaus Müller (2010) Ernst Nicol (2013) Claudine Nierth (2018)"}
{"id": "11700", "contents": "Di Fortiinstorden fan't Lön Sleeswig-Holstiin es di hoogsti Ütteekning fan Sleeswig-Holstiin. Ön't Jaar 2008 waar di nii maket; fuarof her em en Sleeswig-Holstiin-Medalje. Johannes Brodersen (2002) Magnus Feddersen (1981) Walter Fiedler Ilse Gertz (2002) Manfred Kamper (2000) Hans-Alwin Ketels Gisela Terheggen (2006) Uwe Tschanter (2002) Friedel Anderson (2011) Ulf Bästlein (2021) Felix Droese (2011) Erk Hassold (2016) Knut Kiesewetter (2012) Karl Ernst Laage (2011) Ingwer Nommensen (2008) Gerd Jürgen \"Shanger\" Ohl (2019) Frederik Paulsen jr. (2021) Thomas Steensen (2021) Otto-Dietrich Steensen (2008) Inken Völpel-Krohn (2020) Eva Waltemath (2017) Bundsfortiinstkrüts Dannebrogorden Hans-Momsen-Pris"}
{"id": "11702", "contents": "Hans Momsen (* 23.10.1735 ön Faartoft, † 13.09.1811 ön Faartoft) Di 23.10.1735 waar bi du Buer Momme Jensen ön Faartoft en Dreeng beren, diar di Noom Hans Mom(m)sen fing. Hans wiar di taust Seen fan Momme Jensen, en hi wiar en bet swak üp di Biin. Hi waar da aaftinoch \"dåt hanerng\" of \"hennerling\" neemt, wat sa fuul üs sneerig Mensk jit. Jens saach hi en Stek Popiir, hurön sin Faađer wat bireeknet en teeknet her, en hi fraageti des, hurom dit diari sa ütsaach. Da sair Momme Jensen: \"Luki üp Bualkem eeđer ' Euklids 13 Elementi '. Niisgirig, üs Hans me sin 13 Jaaren wiar, fuan hi dit diari Bok uk bal, man hi kür dit ek gur lees. Dit Bok wiar fan sin Grootfaađer Jens Jakobsen, diar Skullmaister ön Holön' wesen wiar. Sa wiar dit Bok uk üp Holönsk skrewen Hans Momsen nem da en holönsk Biibel en liirti sa fuul Holönsk, dat hi di Euklid forstuun kür. Me 14 Jaaren her hi dit da ek bluat lesen, hi her dit uk sa fiir bigrepen, dat hi diarme aarberei kür. Di Buererii wiar en bet swaar fuar Hans Momsen, en sa tooch hi 1853 naa Dithmarschen, hur hi"}
{"id": "11704", "contents": "Bambusplaanten san en onerfamile faan't swetgäärs (Poaceae). Diar jaft at auer 1500 slacher faan. Jo slacher kön uun 2 triibus iindiald wurd: Bambus (Bambuseae): Jo kön flook meetern huuch wurd an ferholte. Amanbi 1500 slacher. Olyreae: Jo waaks üs gäärs an wurd knaap ans huuger üs ään meeter. Amanbi 130 slacher. Commonskategorii: Bambusplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bambusoideae"}
{"id": "11706", "contents": "Bambus het en hialer rä plaanten faan det famile swetgäärs (Poaceae). Jo waaks slaank an kön aal hög meetern huuch wurd an ferholte. Daalang käänt'am 1.447 slacher. At jaft oober uk bambusplaanten faan en öödern triibus, diar ei ferholte. Bambus wääkst uun Aasien, Nuurd- an Süüdameerikoo an uk uun Afrikoo an Austraalien. 500 slacher waaks alian uun Sjiina. A miasten brük det kliima faan a troopen, man uk huuch uun a berger faan a Anden an faan't Himalaja kem jo föör. Bambus wääkst fiks gau, enkelt slacher ään meeter di dai. Man holten hard wurd jo iarst efter juaren. Bambus woort fööraal brükt üs baumateriool an üs braanholt. Jong sprööd woort uk eden, an bambuskurn liket heewer an koon för bruad brükt wurd. En hüs woort mä bambus iinrüst Bambuskurn Jong sprööd Commonskategorii: Bambus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bambuseae"}
{"id": "11708", "contents": "Di Hans-Momsen-Pris uur fan di Krais Nuurđfriislön sent 1986 jens ön't Jaar ütdönen. Di Pris es fuar Mensken taacht, diar aur di Maaten fuul fuar di Kultuur ön di Krais dönen haa. Hi jit tö Iaren fan di Buer en Matemātiker Hans Momsen eeđer des. 1986 - Dr. Albert Bantelmann, Schleswig (*08.01.1911 ön Hamborig, †18.09.1999) 1987 - Christine Altstädt, b. Lützen, E Hoorne (*19.02.1918 ön e Hoorne, †20.11.1989) 1988 - Dr. Frederik Paulsen, Aalkersem (*31.07.1909 ön Daagibel †03.06.1997) 1989 - Johannes Petersen, E Hoolme (*17.10.1909 ön Ockholm †02.02.1992 ) 1990 - Karl Michelson, Friedrichstääd (*1921 ön Friedrichstat) 1991 - Konrad Bendsen, Naibel (*02.12.1910 ön Risem †11.03.1994) 1992 - Albert Panten, Naibel (* 1945 ön Soholm) 1993 - Hans-Hermann Petersen, Huuchviöl (*1920 ön Hoogviöl) 1994 - (niin Pris) 1995 - Marie Tångeberg, Efkebel (*1924 ön di Marienkoog) 1995 - Friedrich Johannsen, Tating (*26.06.1915 ön Süderholz †30.10.2001) 1996 - Jakob Tholund, A Wik (*1928 ön Gooting) 1997 - Brar Volkert Riewerts, Hüsem (*30.09.1914 ön Loonham †08.04.2002 ön Mildstedt) 1998 - Christine (Christel) Johannsen, Galmsbel (*1934 ön Naibel) 1999 - Mathilde (Tilla) Lorenzen, Löwenstedt (*1943, †2004) 2000 - Hedwig Schröder, Hüsem (*19.03.1920 uun Wacken (Krs. RD-ECK) †07.07.2010 ön Hüsem) 2001 - Gerd Kühnast,"}
{"id": "11710", "contents": "Restionaceae san en famile faan gäärsplaanten. Jo like a rosken an waaks üüb a süüdelk eerdheleft. At jaft wel 400 bit 500 slacher uun jodiar sköölen: Commonskategorii: Restionaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Restionaceae"}
{"id": "11711", "contents": "Rosken (Juncus) san en skööl faan amanbi 300 plaantenslacher un det roskenfamile (Juncaceae). Uun Nuurdfresklun ment am miast di slach Juncus maritimus. Rosken wurd hal brükt, am diar kurwer, skur of maten faan tu flechten. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Rosken Wikispecies hää en artiikel tu: Rosken"}
{"id": "11713", "contents": "Rosken (Juncaceae) san en plaantenfamile uun det kategorii Poales. At jaft amanbi 430 slacher. Distichia Nees & Meyen: 5 slacher uun Süüd-Ameerikoo \"Echt\" Rosken (Juncus L.): amanbi 300 slacher Haaspuaten (Luzula DC.): amanbi 115 slacher Marsippospermum Desv.: 4 slacher üüb a süüdelk eerdheleft Patosia : 1 slach uun Chiile an Argentiinien: Patosia clandestina (Phil.) Buchenau Oxychloe Philippi: 5 slacher uun a Anden Rostkovia Desv.: 2 slacher üüb a süüdelk eerdheleft Commonskategorii: Rosken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rosken"}
{"id": "11717", "contents": "Haaspuaten (Luzula) san en skööl faan 115 slacher uun det plaantenfamile Juncaceae. Miast ment am uun Nuurdfresklun di slach Luzula campestris. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Haaspuaten Wikispecies hää en artiikel tu: Haaspuaten"}
{"id": "11719", "contents": "At Haaspuat (Luzula campestris) of uk Haasbruad as en plaantenslach uun det roskenfamile Juncaceae. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Haaspuat Wikispecies hää en artiikel tu: Haaspuat"}
{"id": "11721", "contents": "Sokerröör of uk sokerraid (Saccharum officinarum) as en plaant uun det famile swetgäärs (Poaceae). Hat as det wichtagst plaant üüb a eerd, wat soker (Saccharose) leewert. Hat woort oober uk brükt för bio-sprit an för rum. Sokerröör wääkst uun a troopen an subtroopen an leewert amanbi 70% faan a soker üüb a eerd. Uun a juaren 2005 an 2010 as so föl soker wonen wurden (uun t): Brasiilien (422 957 // 717.462) Indien (237.088 // 292.300) Sjiina (87.578 // 111.454) Thailun (49.586 // 68.808) Meksiko (51.646 // 50.422) Pakistan (47.244 // 49.373) Röörsoker as aal wat bilager üs rööwensoker an woort diaram uk muar an muar uun Euroopa brükt. Süddeutsche Zeitung: \"Rohr schlägt Rübe\", Artiikel faan a 10. Maarts 2010 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sokerröör Wikispecies hää en artiikel tu: Sokerröör"}
{"id": "11724", "contents": "Sokerröör of sokerraid (Saccharum) as di nööm faan en hialer rä plaantenslacher uun det famile Poaceae. Faan grat bedüüdang för a büürerei as di slach Saccharum officinarum. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sokerröör Wikispecies hää en artiikel tu: Sokerröör"}
{"id": "11727", "contents": "At Organisatsioon för Iidj an Büürerei, (efter't ingelsk Food and Agriculture Organization of the United Nations), FAO as en iinrachtang faan a UNO an sat uun Room. Hat skal diarför surge, dat a minsken üüb a eerd nooch an sünj iidj fu. Commonskategorii: FAO – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "11728", "contents": "Raidgäärs (Cyperaceae) as en plaantenfamile uun det kategorii Poales mä amanbi 5500 slacher. Jong plaanten san Häänen, (fe.) Heenen. Blysmus Bolboschoenus Botgäärs (Carex) Cladium Zypergäärs (Cyperus) Eleocharis Olgäärs (Eriophorum) Swinsbasen (Isolepis) Kobresia Rhynchospora Schoenus Bobeln (Schoenoplectus) Scirpus Trichophorum Commonskategorii: Raidgäärs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Raidgäärs"}
{"id": "11735", "contents": "Wat menst dü? A basen faan en swin Swinsbasen (Nardus), plaanten Swinsbasen (Isolepis), plaanten"}
{"id": "11736", "contents": "At kliima beskraft det weder, so üs det uun't madel auer flook juaren uflääpt. Laachtmengde Temperatuur faan loft an weeder Mengde faan rin of snä, sjokde faan is Mengde faan focht uun a loft Loftdruk Winj (wai an faard) Ütj jodiar dooten wurd kliimaregiuunen (üüb det koord rochts) bestemet. Istidj Globaal apwarmin Wladimir Köppen Commonskategorii: Kliima – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "11737", "contents": "Botgäärs (Carex) as en skööl faan amanbi 2.000 plaantenslacher un det famile faan't Raidgäärs (Cyperaceae). Hat wääkst miast uun kuul of miatag kliima. Carex subg. Carex – 1450 slacher, weltwidj Carex subg. Psyllophora (uk: \"Primocarex\") – 70 slacher Carex subg. Vignea – 350 slacher, weltwidj Carex subg. Vigneastra (uk: \"Indocarex\") – 100 slacher, Aasien .. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Botgäärs Wikispecies hää en artiikel tu: Botgäärs"}
{"id": "11738", "contents": "Olgäärs (Eriophorum) as en skööl faan 18 plaantenslacher uun det famile faan't Raidgäärs (Cyperaceae). Jo waaks fööraal uun muuren. E. angustifolium – E. brachyantherum – E. callitrix – E. chamissonis – E. gracile – E. humile – E. latifolium – E. scabriculme – E. scheuchzeri – E. tenellum – E. tolmatchevii – E. transiens – E. vaginatum – E. virginicum – E. viridicarinatum Smäälbleeden Olgäärs (Eriophorum angustifolium) Briadbleeden Olgäärs (Eriophorum latifolium) Eriophorum vaginatum Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Olgäärs Wikispecies hää en artiikel tu: Olgäärs"}
{"id": "11739", "contents": "Swinsbasen (Isolepis) san en skööl faan plaantenslacher uun det famile Raidgäärs (Cyperaceae). I. alpina – I. angelica – I. antarctica – I. aucklandica – I. australiensis – I. basilaris – I. beccarii – I. bicolor – I. brevicaulis – I. bulbifera – I. caligenis – I. carinata – I. cernua – I. congrua – I. costata – I. crassiuscula – I. cyperoides – I. diabolica – I. digitata – I. distigmatosa – I. expallescens – I. fluitans – I. gaudichaudiana – I. graminoides – I. habra – I. hookeriana – I. humbertii – I. humillima – I. hystrix – I. inconspicua – I. inundata – I. inyangensis – I. karroica – I. keniaensis – I. kilimanjarica – I. leptostachya – I. levynsiana – I. ludwigii – I. montivaga – I. moseleyana – I. namaquana – I. natans – I. nigricans – I. oldfieldiana – I. omissa – I. pellocolea – I. pottsii – I. praetextata – I. producta – I. prolifera – I. pseudosetacea – I. pusilla – I. ranko – I. reticularis – I. rubicunda – I. ruwenzoriensis – I. sepulcralis – I. setacea – I. sororia – I. stellata – I. striata – I. subtilissima – I. sulcata"}
{"id": "11741", "contents": "At Olruus(fe.) of uk Smäälbleeden Olgäärs (Eriophorum angustifolium) as en plaant uun det famile faan't Raidgäärs (Cyperaceae). Hat hiart tu't Olgäärs an wääkst uun muuren. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Olruus Wikispecies hää en artiikel tu: Olruus Olruus. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "11742", "contents": "At swinsbas (Isolepis setacea) as en plaantenslach uun det famile raidgäärs (Cyperaceae). Commonskategorii: Swinsbasen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Swinsbasen"}
{"id": "11748", "contents": "Swinsbasen (Nardus) san en plaantenskööl uun't famile Swetgäärs (Poaceae). Diar jaft'at man ään slach faan: Nardus stricta. Commonskategorii: Swinsbasen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Swinsbasen"}
{"id": "11749", "contents": "At swinsbas (Nardus stricta) as en plaantenslach faan det skööl Nardus uun't famile swetgäärs (Poaceae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Swinsbasen Wikispecies hää en artiikel tu: Swinsbasen Swinsbas (Nardus). Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "11753", "contents": "Boberrosken (Typhaceae an Sparganiaceae) san en plaantenfamile uun't order Poales. Sparganium S. americanum – S. androcladum – S. angustifolium – S. confertum – S. emersum – S. erectum – S. eurycarpum – S. fallax – S. fluctuans – S. glomeratum – S. gramineum – S. hyperboreum – S. japonicum – S. kawakamii – S. limosum – S. natans – S. probatovae – S. rothertii – S. simplex – S. stenophyllum – S. stoloniferum – S. subglobosum – S. yunnanense Skeeger (Sparganium erectum) Typha T. albida – T. alekseevii – T. androssovii – T. angustifolia – T. austro-orientalis – T. azerbaijanensis – T. biarmica – T. capensis – T. caspica – T. changbaiensis – T. davidiana – T. domingensis – T. elephantina – T. ephemeroida – T. grossheimii – T. incana – T. joannis – T. kalatensis – T. kamelinii – T. komarovii – T. kozlovii – T. krasnovae – T. latifolia – T. laxmannii – T. linnaei – T. lugdunensis – T. minima – T. orientalis – T. pallida – T. paludosa – T. przewalskii – T. schimperi – T. shuttleworthii – T. sinantropica – T. sistanica – T. subulata – T. tichomirovii – T. turcomanica – T. tzvelevii –"}
{"id": "11757", "contents": "Di Iartapel (irpel(öö.), eerdaapel(fe.), Solanum tuberosum), es ön Diili fan Dütsklön, Öösterrik en di Swaits uk üs Erdapfel (Herdöpfel) of Grundbirne (Grumbeer) bikeent. Üp Söl' jeft et Liren, diar Iirtaapler sii, Jiartapeln (Ütspraak üs \"Jechtabeln\") oof Öört-Aabelern, en jit muar. Em ken al sii, dat des en lewendigi Uurt fan di Söl'ring Spraak es. Meent es da aliweegen di Nüti-Plaant, diar tö di bioloogiski Familii fan di Plaanten, diar ön't Junk wuksi (Solanaceae) jert. Tö des Ker fan Plaanten hiir uk di Tomāti (Solanum lycopersicum), Paprika (Capsicum) en Tabak (Nicotiana). Brükt uur di Iartapel üs en öneriarsk Knolenplaant. Aur di Knolen ken fan di Plaant nii Plaanten wuksi. Di Siid wukset fan Baien ön di green Diil fan di Plaant. Des sen giftig fuar Mensken, diar skel em ek olter fuul fan iit. 2003 wiar di Iartapel dit Greentjüch fan't Jaar ön Dütsklön. Hat jeft üp Söl' jit trii Buern, diar Iartapeln plaanti en forkoopi. Jen diarfan sit twesken Kairem en Munkmērsk, jen ön Kaamp en jen ön Muasem. Di Buer fan Muasem maaket man dit Miist diarfan, di köört di uk üt. Ön Muasem jeft et sagaar en priwāti Iartapel-Auto, diar fuar forskeligi Famiilien-Meföligster iinkoopet en ütköört. Bi di"}
{"id": "11758", "contents": "A Skeeger (Sparganium erectum) as en plaantenslach uun det famile faan a Boberrosken (Typhaceae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Skeegern Wikispecies hää en artiikel tu: Skeegern Skeeger. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "11763", "contents": "Lont(en) (Typha latifolia) san plaanten uun det famile faan a boberrosken (Typhaceae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Lonten Wikispecies hää en artiikel tu: Lonten Lonten. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "11772", "contents": "Bobeln (Schoenoplectus), uk boberrosken(?) san en skööl plaanten uun det famile raidgäärs (Cyperaceae). At jaft wel amanbi 60 slacher. Uun Euroopa kem föör: Schoenoplectus lacustris (L.) Palla Schoenoplectus tabernaemontani (C.C. Gmel) Palla Schoenoplectus litoralis (Schrad.) Palla Schoenoplectus mucronatus (L.) Palla Schoenoplectus pungens (Vahl) Palla Schoenoplectus triqueter (L.) Palla Schoenoplectus supinus (L.) Palla Schoenoplectus × carinatus (Sm.) Palla (Krüsang faan S. lacustris an S. triqueter) Schoenoplectus × kuekenthalianus (Junge) D.H. Kent (Krüsang faan S. tabernaemontani an S. triqueter) Schoenoplectus juncoides (Roxb.) Palla (Syn.: Scirpus juncoides Roxb.; Scoenoplectiella juncoides (Roxb.) Lye), as uun Portugal iinslebet wurden. Commonskategorii: Bobeln – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bobeln"}
{"id": "11774", "contents": "Dünemheken (Bromus thominei of uk Bromus hordeaceus subsp. thominei) san plaanten uun det famile Swetgäärs (Poaceae). Wikispecies hää en artiikel tu: Dünemheken Dünemheken. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "11777", "contents": "Heken (Bromus) san en skööl faan plaanten uun det famile Swetgäärs (Poaceae). Jo kem üüb a hialer eerd föör. At jaft wel amanbi 100 slacher, 25 uun Euroopa. Dünemheken M.A. Fischer, K. Oswald, W. Adler: Exkursionsflora für Österreich, Liechtenstein und Südtirol. Traad aplaag, Linz 2008, ISBN 978-3-85474-187-9. Siegmund Seybold (Hrsg.): Schmeil-Fitschen interaktiv (CD-Rom), Quelle & Meyer, Wiebelsheim 2001/2002, ISBN 3-494-01327-6 Commonskategorii: Heken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Heken"}
{"id": "11778", "contents": "Kaatbiard (Deschampsia) het en hialer rä plaantenslacher uun det famile swetgäärs (Poaceae). Jo waaks trinj am a hialer eerd. Commonskategorii: Kaatbiarder – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kaatbiarder"}
{"id": "11780", "contents": "Wiasem (Deschampsia cespitosa) as en plaantenslach uun det famile swetgäärs (Poaceae) an hiart tu a kaatbiarder. Efter GRIN: Deschampsia cespitosa subsp. alpina Deschampsia cespitosa subsp. beringensis Deschampsia cespitosa subsp. borealis Deschampsia cespitosa subsp. brevifolia Deschampsia cespitosa subsp. cespitosa Deschampsia cespitosa subsp. holciformis Deschampsia cespitosa subsp. obensis Deschampsia cespitosa subsp. orientalis GRIN Taxonomy for Plants. Archiwiaret faan det originool di 20. Janewoore 2009. Ufrepen di 1. April 2013. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Wiasem Wikispecies hää en artiikel tu: Wiasem Wiasem. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "11783", "contents": "Ruad Toost(er) (Holcus lanatus) as en plaantenslach uun det famile Swetgäärs (Poaceae). Risp noch ruad an tutaanj Risp as eeben Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ruad Tooster Wikispecies hää en artiikel tu: Ruad Tooster Ruad Toost. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "11785", "contents": "Hönanggäärs of uk hingstgäärs (Holcus) as en skööl faan njügen plaantenslacher uun det famile swetgäärs (Poaceae). Holcus annuus, uun Süüdeuroopa Holcus azoricus, üüb a Atsooren Holcus gayanus Holcus grandiflorus Ruad Toost (Holcus lanatus) Wok Hönanggäärs (Holcus mollis) Holcus notarisii Holcus rigidus Holcus setiger Commonskategorii: Hönanggäärs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hönanggäärs"}
{"id": "11788", "contents": "Wat menst dü? Di bääftaanj faan en skap Hek, di fask Heken, a plaanten Hekbleeden, plaanten"}
{"id": "11789", "contents": "Kwegen (Elymus = Roegneria + Elytrigia) san en skööl faan plaantenslacher uun't famile swetgäärs (Poaceae). At jaft wel amanbi 100 slacher. Blä Halem (Elymus arenarius = Leymus arenarius) Dünemkweg (Elymus athericus) Strunkweg (Elymus farctus) \"Echt\" Kweg (Elymus repens) Commonskategorii: Kwegen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kwegen"}
{"id": "11793", "contents": "At Kweg (Elymus repens = Elytrigia repens = Agropyron repens = Triticum repens) as en plaant uun det famile Swetgäärs (Poaceae). Hat komt üüb a hialer eerd föör. At kweg as en wichtag gäärsplaant an woort üs greenfuder för beesten ütjsest. Wan't ham iarst ans briad maaget hää, as't oober knaap noch wech tu fun. Uun Ruslun wurd a ruter eder green of uk kööget eden. Bereegent üüb 100 g fanjst dü uun kwegen: 5 bit 6 % aiwitj 30 bit 40 % soker 150 mg Vitamin C 6 mg Karotin A drüget ruter wurd uk üs tee dronken of uun a medesiin iinsaat. Jo skel a niiren speel. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid M.K.: Die Quecke nutzen, uun: Gemüse, (ütj: Kartofel i ovosci, Heft 6, 1998), Ulmer Verlag, 1999, S. 173 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kwegen Wikispecies hää en artiikel tu: Kwegen Kweg. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "11805", "contents": "Wat menst dü? Vitales / Vitaceae, det order / plaantenfamile Winplaanten, det skööl Vitis Win (slach), di plaantenslach Vitis vinifera Windrüüw, di onerslach Vitis vinifera vinifera / sativa mä aal sin suurten Win (drank), witjwin of ruadwin Wil win, det skööl Parthenocissus"}
{"id": "11807", "contents": "Krüsbloosen (Brassicaceae of uk Cruciferae) san en grat plaantenfamile uun't order Brassicales mä 3.000 bit 4.000 plaantenslacher. Flook plaantenslacher uun detdiar famile haa en grat bedüüdang üs iidj för a minsken. (Armoracia) Pöberrut (Armoracia rusticana) Kualplaanten (Brassica) Abessiinsk senep (Brassica carinata) Brün senep (Brassica juncea) Suart senep (Brassica nigra) Raps (Brassica napus) onerslach: Steegrööw, Güül rööw?, Kualrööw ? Böderrööw ? (Brassica napus rapifera) Rööwsiad, Kualrööwen ? (Brassica rapa) onerslacher: Sjiinakual, Meirööw, Rööwstaal Kual (slach) (Brassica oleracea) onerslacher: Bluumenkual, Hoodkual, Ruusenkual, Kualroobe, Brokoli, Greenkual (Capsella) Snoot (Capsella bursa-pastoris) (Cardamine) Klooker (Cardamine pratensis) (Cochlearia) Greens Saloot, Skorbükskrüüs (Cochlearia officinalis) Hirschfeldia Grä Senep (Hirschfeldia incana) Klakern (Lepidium) Pöberkrüüs (Lepidium latifolium) Klaker (Lepidium sativum) Lakeuen (Matthiola) Guard-Lakeu (Matthiola incana) Strun-Lakeu (Matthiola sinuata) Raphanus Krook (Raphanus raphanistrum) Radiisken (Raphanus sativus sativus) Senep (Sinapis) Witj Senep (Sinapis alba) Ääker-Senep (Sinapis arvensis) Commonskategorii: Krüsbloosen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Krüsbloosen"}
{"id": "11811", "contents": "Amaranten (Amaranthaceae) san en plaantenfamile uun't kategorii Caryophyllales. Diar hiar muar üs 2.000 slacher tu. Enkelt slacher haa en grat bedüüdang üs iidj för a minsken. Mialen (Atriplex) Guardmial (Atriplex hortensis) Strunmial (Atriplex littoralis) Rööwen (Beta) Rööw (Beta vulgaris) Wil Rööw (Beta vulgaris maritima) Kultuurrööw (Beta vulgaris vulgaris, Saamelbetiaknang) Ruad Beeten (Beta vulgaris vulgaris conditiva) Mangold (Beta vulgaris vulgaris cicla an Beta vulgaris vulgaris flavescens) Fuderrööw (Beta vulgaris vulgaris crassa of Beta vulgaris vulgaris alba) Sokerrööw (Beta vulgaris vulgaris altissima) Gusfet (Chenopodia) Kinoa, Rismial (Chenopodia quinoa) Rölken (skööl) (Salicornia) Rölken (Salicornia europaea) Commonskategorii: Amaranten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Amaranten"}
{"id": "11816", "contents": "A troopen (faan ualgreks τρόποι Ἥλιου trópoi Hēliou „huar a san amkiart“) san det regiuun tesken a kiarkreiser 23° 26′ 05″ nuurd an süüd. Tesken jodiar geograafisk breetjin koon a san lik faan boowen deel skiin. A troopen haa at hiatst kliima üüb a eerd. Nuurden an süüden faan a kiarkreiser slütj a subtroopen uun. Man ei aueraal uun a troopen as't likedenang wiat. Uun't nuurden an süüden as't böös drüg, diar san wüüsten. Efter a ekwaator tu woort at wiater. Diar san 5 ünlik loonskapen, apdiald efter a wiat muuner: 12 bit 9½ wiat muuner = Troopenwalt (muar üs 2000 mm rin), 9½ bit 7 wiat muuner = Wakselwiat Troopen (1000-2000 mm rin), 7 bit 4½ wiat muuner = Wakseldrüg Troopen (500-1000 mm rin), 4½ bit 2 wiat muuner = Drüg Troopen (250-500 mm rin), 2 bit 0 wiat muuner = Wüüst (maner üs 250 mm rin). Commonskategorii: Troopen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "11822", "contents": "Kroom (faan ualgreks chrṓma (,klöör‘)) as en cheemisk element mä det sümbool Cr an det atoomnumer 24. Hat as en auergungsmetal an woort föl för farwen brükt. SIMS spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel rian kroom Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen kem faan www.webelements.com entnommen, wan't diar ei ööders stäänt. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik, Binj 6: Festkörper. 2. aplaag, Walter de Gruyter, 2005, ISBN 978-3-11-017485-4, S. 361. N. N. Greenwood und A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, 1988, S. 1291, ISBN 3-527-26169-9. Weast, Robert C. (ed. in chief): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990. Sidjen E-129 bit E-145. ISBN 0-8493-0470-9. Taalen bereegent üüb g/mol an uun cgs-ianhaiden uunden. Heer stäänt di SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Arnold F. Holleman, Nils Wiberg: Lehrbuch der Anorganischen Chemie, 102. Auflage, de Gruyter, Berlin 2007, S. 1566, ISBN 978-3-11-017770-1. Dootenbleed Chromium bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 22. März 2022. Dootenbleed Chrom (Pulver)"}
{"id": "11825", "contents": "Wat menst dü? di ütjdruk för dit an dat Kroom (element) (sjiisk Chrom)"}
{"id": "11828", "contents": "Mangaan [maŋˈɡaːn] as en cheemisk element mä det sümbool Mn an det atoomnumer 25. Mangaan as en salwerwitj an hard auergungsmetal an liket iisen. SIMS spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rhodochrosit (ruad) an Manganit (suart). Rian Mangaan Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. Taalen faan www.webelements.com wan ei ööders uunden, Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik, Binj 6: Festkörper. 2. aplaag, Walter de Gruyter, 2005, ISBN 978-3-11-017485-4, S. 361. N. N. Greenwood an A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1339. Weast, Robert C. (ed. in chief): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990. Sidjen E-129 bit E-145. ISBN 0-8493-0470-9. Taalen üüb g/mol bereegent an uun cgs-ianhaiden uunden. Heer tu Si-wäärs amreegent. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Dootenbleed Mangan (Pulver) bi AlfaAesar, ufrepen di 29. März 2011 (mä JavaScript). Commonskategorii: Mangaan – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Mangaan (sjiisk) Permanganaat"}
{"id": "11834", "contents": "Koobalt as en cheemisk element mä det sümbool Co an det atoomnumer 27. SIMS spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Skutterudit Rian Koobalt Koobaltblä glääs Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. Taalen faan www.webelements.com (Cobalt), wan ei ööders uunden. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik, Binj 6: Festkörper. 2. aplaag, Walter de Gruyter, 2005, ISBN 978-3-11-017485-4, S. 361. N. N. Greenwood an A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1427. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7440-48-4 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript) Dootenbleed Cobalt bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 23. März 2011. Commonskategorii: Koobalt – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Koobalt (sjiisk)"}
{"id": "11836", "contents": "Di klaboltermaan as en geist, di üüb skeb spiktaakel maaget. Hi waarskauet di koptein bi en gefoor, maaget oober uk leewen dom tjüch. Hi liket en matruus, hää oober ruad hiaren an green tes. Hi blaft uun buurd, bit det skap onergongt. Onerbäänke (Oterbaanke) Kobalt"}
{"id": "11839", "contents": "Wat menst dü? Nikel, sjiisk Nickel, det cheemisk element Nickel, det 5-cents-stak faan di US-Dooler"}
{"id": "11841", "contents": "Sink as en cheemisk element mä det sümbool Zn an det atoomnumer 30. Hat as en auergungsmetal. Di nööm komt faan sjiisk Zink, det ment uk tinj. SIMS spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian sink Sinkblik üüb en saag Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen kem faan www.webelements.com wan ei ööders uunden. N. N. Greenwood an A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1545. David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data, 90. aplaag, CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009, ISBN 978-1-4200-9084-0, Section 4, S. 4-142 bis 4-147. A taalen san bereegent üüb g/mol an uun cgs-ianhaiden uunden. Heer san jo tu SI-ianhaiden amreegent. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7440-66-6 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript) Iindraanj tu Zink uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (mä JavaScript) Commonskategorii: Sink – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Sink (sjiisk)"}
{"id": "11842", "contents": "Wat menst dü? Sink, det cheemisk element Sink, di hunstian faan metal Sinken, drüget windrüüwen of ferlicht ... Sinkyone spriak"}
{"id": "11846", "contents": "Gallium as en böös raar cheemisk element mä det sümbool Ga an det atoomnumer 31. Hat as en salwer-witj metal an smolt gau. Hat liket aluminium. SIMS spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian Gallium Blä laachtdioden werke mä Indiumgalliumnitrid. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen kem faan www.webelements.com wan ei ööders uunden. David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data, 90. aplaag, CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009, ISBN 978-1-4200-9084-0, Section 4, S. 4-142 bis 4-147. A taalen san diar üüb g/mol bereegent an uun cgs-ianhaiden uunden. Heer as di wäärs tu SI-ianhaiden amreegent. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Gallium uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 23. Nofember 2009 (mä JavaScript) Commonskategorii: Gallium – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "11848", "contents": "Germaanium (faan latiinsk Germania ‚Sjiisklun‘, efter det natsioon faan di wedenskapsmaan, diar't fünjen hää, Clemens Winkler (1838–1904)) as en cheemisk element mä det sümbool Ge an det atoomnumer 32. SIMS spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian Germaanium Uun Renierit woort Germaanium fünjen Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen kem faan www.webelements.com wan ei ööders uunden. Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report). uun: Pure and Applied Chemistry. 2010, S. 1, doi:10.1351/PAC-REP-10-09-14. Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. uun: J. Phys. Chem. A. 2009, 113, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik, Binj 6: Festkörper. 2. aplaag, Walter de Gruyter, 2005, ISBN 978-3-11-017485-4, S. 361. N. N. Greenwood an A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 482. David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data, 90. aplaag, CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009, ISBN 978-1-4200-9084-0, Section 4, S. 4-142 bis 4-147. A taalen san"}
{"id": "11849", "contents": "Mol as det SI-grünjianhaid för't mengde. Mol as det mengde, diar ütj likeföl dialen tuupsaat as üs atoomen uun 12 gram faan Karboon-12 banen san. Det sümbol as „mol“. Wan det betiaknang Mol brükt woort, skal am uk uundu, hük elementaardialen det san: atoomen, moleküülen, ionen, elektroonen, photonen of hük öödern. Det ment, 12 gram Köölstoof-12 haa akeroot det mengde faan 1 Mol. Ian Mol atoomen faan Köölstoof wäächt oober ei akeroot 12, man 12,0107 gram, auer diar natüürelkerwiis ei bluas C-12-isotoopen uun föörkem. Uun 1 Mol san 6,022 141 29 ( 27 ) ⋅ 10 23 m o l − 1 {\\displaystyle 6{,}022\\;141\\;29\\;(27)\\cdot 10^{23}\\ \\mathrm {mol} ^{-1}} dialen (Avogadro-Taal). Ian Mol häält diarefter amanbi 602 triljaarden dialen faan en materiool. 1 atoom Helium hää en mase faan amanbi 4 u (1 Helium-atoom hää 2 Protonen an 2 Neutronen. A elektroonen weeg jo knaap wat an wurd heer wechläät.) 1 mol Helium hää diarefter en mase faan 4 g an häält so üs arke Mol amanbi 6,022·1023 Helium-atoomen. Auersaat ütj http://www.bipm.org/utils/common/pdf/si_brochure_8_en.pdf CODATA Recommended Values. National Institute of Standards and Technology, ufrepen de 16. Jüüne 2011. Wäärs för't Avogadro-taal."}
{"id": "11851", "contents": "Det atomaar masenianhaid (ufkört: u för unified atomic mass unit, iar uk amu för atomic mass unit) as en miat för't mase uun a füsiik. Di wäärs as fäästlaanj üs 1⁄12 faan't mase faan't Karboon-Isotoop 12C. 1 u as 1⁄12 faan't mase faan't Karboon-Isotop 12C. Det san 1 u = 1,660 538 921 ( 73 ) ⋅ 10 − 27 k g {\\displaystyle 1\\,\\mathrm {u} =1{,}660\\,538\\,921(73)\\cdot 10^{-27}\\,\\mathrm {kg} } of uk 1 u = 931,494 061 ( 21 ) M e V / c 2 {\\displaystyle 1\\,\\mathrm {u} =931{,}494\\,061(21)\\,\\mathrm {MeV} /\\mathrm {c} ^{2}} Amreegent tu't SI-ianhaid kilogram san det: 1 k g = 6,022 141 29 ( 27 ) ⋅ 10 26 u {\\displaystyle 1\\,\\mathrm {kg} =6{,}022\\,141\\,29(27)\\cdot 10^{26}\\,\\mathrm {u} } of uk 1 g = 6,022 141 29 ( 27 ) ⋅ 10 23 u {\\displaystyle 1\\,\\mathrm {g} =6{,}022\\,141\\,29(27)\\cdot 10^{23}\\,\\mathrm {u} } At Mol, det ianhaid för't mengde, ferbanjt at atomaar masenianhaid mä't gram. Ian Mol häält 6,022 141 29 ( 27 ) ⋅ 10 23 {\\displaystyle 6{,}022\\;141\\;29\\;(27)\\cdot 10^{23}\\ } dialen, an detdiar Avogadro-taal as det amreegnangstaal tesken gram/mol an u. Sodenang as det molaar mase uun g/mol detsalew üs det moleküülmase uun u. CODATA Recommended Values. National Institute of"}
{"id": "11860", "contents": "At Orbitaal as en ütjdruk uun a kwantenmechaanik an beskraft mä matemaatisk funksioonen, huar en elektron trinjam en atoomkial ham woorskiinelk aphäält. Iar mend'am, a elektroonen flä trinjam en atoomkial üüb en fääst boon so üs a muun trinjam a eerd. Daalang witj'am, dat jodiar elektroonenboonen bluas di rüm san, huar en elektron ham woorskiinelk aphäält. Orbitaalen wurd iindiald efter jo trii kwantentaalen n , l , m l {\\displaystyle \\,n,\\,l,\\,m_{l}} . Det iarst kwantentaal n = 1 , 2 , 3 … {\\displaystyle n=1,\\,2,\\,3\\,\\ldots \\,} beskraft di elektroonenrüm, huar det orbitaal tuhiart. At taal faan orbitaalen bereegent ham ütj n 2 {\\displaystyle n^{2}\\,} . En elektroonenrüm hää ei muar üs 2 ⋅ n 2 {\\displaystyle 2\\cdot n^{2}\\,} elektroonen. Det ööder kwantentaal l = 0 , 1 , 2 , … , ( n − 1 ) {\\displaystyle l=0,\\,1,\\,2,\\,\\ldots ,\\,(n-1)\\,} beskraft det furem faan en orbitaal. Uun steed faan taalen 0, 1, 2, ... woort det ööder kwantentaal uk mä buksteewen s, p, d, f, g betiakent. Det magneetkwantentaal as en winkelfunktjuun an diarför feroontwurdelk, dat at bi't 2. kwantentaal l {\\displaystyle l\\,} akeroot 2 l + 1 {\\displaystyle 2l+1\\,} ünlik furmen faan orbitaalen jaft. Commonskategorii: Orbitaalen – Saamlang faan"}
{"id": "11864", "contents": "Arseen [arˈzeːn] as en cheemisk element mä det sümbool As an det atoomnumer 33. Arseen as huuchgiftag, woort oober uk uun a medesiin iinsaat. SIMS spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian Arseen Arseenkristalen Commonskategorii: Arseen – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen kem faan www.webelements.com wan ei ööders uunden. Iindraanj tu Arsen uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 25. Janewoore 2010 (mä JavaScript). Weast, Robert C. (ed. in chief): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990. Sidjen E-129 bit E-145. ISBN 0-8493-0470-9. A taalen san diar üüb g/mol bereegent an uun cgs-ianhaiden uunden. Heer as di wäärs tu SI-ianhaiden amreegent. Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7440-38-2 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript) Dootenbleed Arseen bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 16. März 2011."}
{"id": "11866", "contents": "Seleen [zeˈleːn] as en cheemisk element mä det sümbool Se an det atoomnumer 34. Seleen as giftag, likes brükt di minsk diar letj miaten faan. SIMS spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Suart, grä an ruad seleen Seleen woort uun a elektrotechnik brükt Commonskategorii: Seleen – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen kem faan www.webelements.com wan ei ööders uunden. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik, Binj 6: Festkörper. 2. aplaag, Walter de Gruyter, 2005, ISBN 978-3-11-017485-4, S. 361. Weast, Robert C. (ed. in chief): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990. Sidjen E-129 bit E-145. ISBN 0-8493-0470-9. A taalen san diar üüb g/mol bereegent an uun cgs-ianhaiden uunden. Heer as di wäärs tu SI-ianhaiden amreegent. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7782-49-2 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript) Dootenbleed Selen bi Merck, ufrepen di 23. April 2011."}
{"id": "11869", "contents": "Broom [broːm] (ualgreks βρῶμος brômos ‚Stöönk‘) as en cheemisk element mä det sümbool Br an det atoomnumer 35. SIMS spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Broom an bromdamp Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen kem faan www.webelements.com wan ei ööders uunden. Iindraanj tu Brom uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 4. Janewoore 2010 (mä JavaScript). Weast, Robert C. (ed. in chief): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990. Sidjen E-129 bit E-145. ISBN 0-8493-0470-9. A taalen san diar üüb g/mol bereegent an uun cgs-ianhaiden uunden. Heer as di wäärs tu SI-ianhaiden amreegent. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7726-95-6 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript) Gigiena i Sanitariya. (English translation HYSAAV.), 1970, Vol. 35 (11), S. 11. Broom bi ChemIDplus. W. B. Deichmann: Toxicology of Drugs and Chemicals, Academic Press, Inc., New York, 1969, S. 645. Commonskategorii: Broom – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "11874", "contents": "Krüptoon as en böös raar cheemisk element mä det sümbool Kr an det atoomnumer 36. Hat as en eedelgas. SIMS spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Krüptoon locht oner huuch späänang En gaslamp mä krüptoon Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen kem faan www.webelements.com wan ei ööders uunden. Iindraanj tu Kryton uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 27. April 2008 (mä JavaScript). Weast, Robert C. (ed. in chief): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990. Sidjen E-129 bit E-145. ISBN 0-8493-0470-9. A taalen san diar üüb g/mol bereegent an uun cgs-ianhaiden uunden. Heer as di wäärs tu SI-ianhaiden amreegent. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. L. C. Allen, J. E. Huheey: The definition of electronegativity and the chemistry of the noble gases. uun: Journal of Inorganic and Nuclear Chemistry. 1980, 42, S. 1523–1524, doi:10.1016/0022-1902(80)80132-1. T. L. Meek: Electronegativities of the Noble Gases. In: Journal of chemical education. 1995, 72, S. 17–18. Commonskategorii: Krüptoon – Saamlang faan bilen"}
{"id": "11880", "contents": "Uun't 4. periode faan't periodensüsteem san cheemisk elementen, diar sjauer elektroonenskelen haa. Jo iarst trii san fol besaat. Det sjuard koon tesken ian an aacht elektroonen haa. Det taal faan elektroonen uun't bütjenst elektroonenskel bestemet det walens (wäärdaghaid), an sodenang uk a eegenskapen faan det element. Periode-1-Element Periode-2-Element Periode-3-Element Periode-5-Element Periode-6-Element Periode-7-Element Periode-8-Element"}
{"id": "11881", "contents": "Uun't 5. periode faan't periodensüsteem san cheemisk elementen, diar fiiw elektroonenskelen haa. Jo iarst sjauer san fol besaat. Det fift koon tesken ian an aacht elektroonen haa. Det taal faan elektroonen uun't bütjenst elektroonenskel bestemet det walens (wäärdaghaid), an sodenang uk a eegenskapen faan det element. Periode-1-Element Periode-2-Element Periode-3-Element Periode-4-Element Periode-6-Element Periode-7-Element Periode-8-Element"}
{"id": "11882", "contents": "Uun't 6. periode faan't periodensüsteem san cheemisk elementen, diar sääks elektroonenskelen haa. Jo iarst fiiw san fol besaat. Det sääkst koon tesken ian an aacht elektroonen haa. Det taal faan elektroonen uun't bütjenst elektroonenskel bestemet det walens (wäärdaghaid), an sodenang uk a eegenskapen faan det element. Periode-1-Element Periode-2-Element Periode-3-Element Periode-4-Element Periode-5-Element Periode-7-Element Periode-8-Element"}
{"id": "11883", "contents": "Uun't 3. periode faan't periodensüsteem san cheemisk elementen, diar trii elektroonenskelen haa. Jo iarst tau san fol besaat. Det traad koon tesken ian an aacht elektroonen haa. Det taal faan elektroonen uun't bütjenst elektroonenskel bestemet det walens (wäärdaghaid), an sodenang uk a eegenskapen faan det element. Periode-1-Element Periode-2-Element Periode-4-Element Periode-5-Element Periode-6-Element Periode-7-Element Periode-8-Element"}
{"id": "11884", "contents": "Uun't 2. periode faan't periodensüsteem san cheemisk elementen, diar tau elektroonenskelen haa. Det iarst as fol besaat. Det ööder koon tesken ian an aacht elektroonen haa. Det taal faan elektroonen uun't bütjenst elektroonenskel bestemet det walens (wäärdaghaid), an sodenang uk a eegenskapen faan det element. Periode-1-Element Periode-3-Element Periode-4-Element Periode-5-Element Periode-6-Element Periode-7-Element Periode-8-Element"}
{"id": "11885", "contents": "Uun't 1. periode faan't periodensüsteem san cheemisk elementen, diar ian elektroonenskel haa. Det koon mä ian of tau elektroonen besaat wees. Det taal faan elektroonen uun't bütjenst elektroonenskel bestemet det walens (wäärdaghaid), an sodenang uk a eegenskapen faan det element. Periode-2-Element Periode-3-Element Periode-4-Element Periode-5-Element Periode-6-Element Periode-7-Element Periode-8-Element"}
{"id": "11886", "contents": "Uun't 7. periode faan't periodensüsteem san cheemisk elementen, diar sööwen elektroonenskelen haa. Jo iarst sääks san fol besaat. Det sööwenst koon tesken ian an aacht elektroonen haa. Det taal faan elektroonen uun't bütjenst elektroonenskel bestemet det walens (wäärdaghaid), an sodenang uk a eegenskapen faan det element. Periode-1-Element Periode-2-Element Periode-3-Element Periode-4-Element Periode-5-Element Periode-6-Element Periode-8-Element"}
{"id": "11887", "contents": "Uun't 8. periode faan't periodensüsteem san cheemisk elementen, diar aacht elektroonenskelen haa. Jo iarst sööwen san fol besaat. Det aachtst koon tesken ian an aacht elektroonen haa. Det taal faan elektroonen uun't bütjenst elektroonenskel bestemet det walens (wäärdaghaid), an sodenang uk a eegenskapen faan det element. Diar as bit daalang noch nian element faan't aachtst periode fünjen wurden. Wat fulagt, as rian teorii. Periode-1-Element Periode-2-Element Periode-3-Element Periode-4-Element Periode-5-Element Periode-6-Element Periode-7-Element"}
{"id": "11891", "contents": "Luke iarst ans diar: Isotoop of diar: de:Liste der Isotope/4. Periode (sjiisk)"}
{"id": "11892", "contents": "Luke iarst ans diar: Isotoop of diar: de:Liste der Isotope/5. Periode (sjiisk)"}
{"id": "11893", "contents": "Luke iarst ans diar: Isotoop of diar: de:Liste der Isotope/6. Periode (sjiisk)"}
{"id": "11894", "contents": "Luke iarst ans diar: Isotoop of diar: de:Liste der Isotope/7. Periode (sjiisk)"}
{"id": "11895", "contents": "Luke iarst ans diar: Isotoop of diar: de:Liste der Isotope/8. Periode (sjiisk)"}
{"id": "11896", "contents": "Luke iarst ans diar: Isotoop of diar: de:Liste der Isotope/3. Periode (sjiisk)"}
{"id": "11897", "contents": "Luke iarst ans diar: Isotoop of diar: de:Liste der Isotope/2. Periode (sjiisk)"}
{"id": "11898", "contents": "Uun detdiar list stun aal a bekäänd isotoopen faan elementen uun det 1. periode."}
{"id": "11901", "contents": "En moleküül [moleˈkyːl] as en liitjeletj dial, diar faan tau of muar atoomen tuupsaat as. A atoomen wurd troch atomaar binjang tuuphäälen. Son moleküül as di letjst dial faan en rian materiol. Uun moleküülen kön atoomen faan ään slach ferbünjen wees, so üs uun sürstoof (O2) of stikstoof (N2). Sok moleküülen het elementmoleküülen. Miast san oober ünlik slacher faan atoomen mäenööder ferbünjen, so üs uun weeder (H2O) of Methan (CH4). Hü a atoomen mäenööder ferbünjen san, woort troch a binjangen fäästlaanj. So haa Ethanol (H3C–CH2–OH) an Dimethylether (H3C–O–CH3) likeföl atoomen, oober ünlik binjangen. Diaram haa jodiar materioolen uk ünlik eegenskapen. Sok moleküülen het isomeeren Letj moleküülen san amanbi 10−10 m (= 1 Å) grat, grater moleküülen kön oober uk 10−9 m (= 10 Å) of noch grater wees. Atoomen kön oober uk troch ioonenbinjang tuuphäälen wurd. Diaram woort t.b. Natriumchlorid (NaCl, det as saalt) ei üs moleküül uunsen, an do het son ferbinjang ion. Det Natrium-atoom häält en positiif elektrisk lääs, det as en kation (Na+), an det Chlor-atoom häält en negatiif lääs, det as en anion (Cl−). An ünlik elektrisk lees tji arkööder uun. Uun a atoomfüsiik san isomeeren wat ööders. Diar san det atoomkialer mä likeföl nukleoonen (protoonen"}
{"id": "11911", "contents": "En raadionukliid as en ünstabiil wariant faan en atoom, an diaram raadioaktiif. Stabiil warianten faan atoomen het isotoopen. Raadionukliiden kem natüürelkerwiis uun letj miaten föör. Det bekäändst as was det Karboon-isotoop 14C mä en hualewwäärstidj faan 5730 juaren. Wan t.b. en buum ufstareft, ferstrualet 14C, an mä det mengde, wat noch auer as, koon am bereegne, hü ual di buum as. 14C as kosmogeen, auer det iarst uun a natüür entstenen as. Primordial het soken, diar al iiwag diar san. Raadiogeen het jodiar radionukliden, diar uunfaal, wan primordialen of kosmogeenen ferstruale. An do jaft det uk noch konstelken, diar t.b. för atoomstruum brükt wurd. Raadionukliiden wurd uk uun a medesiin iinsaat, am t.b. enkelt krääft-selen staltuleien. Det as ei gans üngefeerelk, an diaram skel medesiiners jo fiks föörsä mä detdiar materiool. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "11914", "contents": "Hualewwäärstidj as en tidjrüm, huar en wäärs eksponentiel üüb a heleft ufsaket. Amkiard snaaket am faan en tidjrüm üs generatsioonstidj, huar en wäärs eksponentiel wääkst an dobelt so grat woort. Efter en hualewwäärstidj faan raadioaktiif materiool as bluas noch a heleft diar. Efter tau hualewwäärstidjen as bluas noch a heleft faan det heleft diar, det ment 1/4. Efter trii hualewwäärstidjen as't do bluas noch 1/8, do 1/16, 1/32, 1/64 an so widjer. Bi enkelt raadionukliiden koon am sä, dat det raadioaktiwiteet amso huuger as, amso kurter det hualewwäärstidj as."}
{"id": "11918", "contents": "Wan en wäärs ham auer en fäästen tidjrüm am en fäästen prosentdial feranert, do feranert hi ham eksponentiel. Eksponentiel waaksen ment, dat di wäärs leewen grater woort. Eksponentiel ufnemen (= negatiif waaksen) ment, dat di wäärs leewen letjer woort. Wan en wäärs auer en wasen tidjrüm dobelt so grat woort, do het di tidjrüm generatsioonstidj. Wan di wäärs auer en wasen tidjrüm bluas noch hualew so grat as, do het didiar tidjrüm hualewwäärstidj. Din beenk dää di för 1000 EUR spaarjil 3% sinsen, do heest dü efter 1 juar: 1000 * 1,03 = 1030 EUR 2 juar: 1000 * (1,03)2 = 1060,90 EUR 3 juar: 1000 * (1,03)3 = 1092,27 EUR an so widjer Kolibakteerien üs EHEC haa en generatsioonstdj faan amanbi 20 minüüten. Det ment, ütj ian bakteerium wurd efter 20 minüüten: 21 = 2 40 minüüten: 22 = 4 60 minüüten: 23 = 8 an so widjer Raadionukliiden üs Sürstoof-15 haa en hualewwäärstidj faan 2 minüüten. Det ment, ütj 100 g wurd efter 2 minüüten: 100g * 1⁄2 = 50 g 4 minüüten: 100g * (1⁄2)2 = 25 g 6 minüüten: 100g * (1⁄2)3 = 12,5 g an so widjer Hualewwäärstidj Generatsioonstidj"}
{"id": "11919", "contents": "At generatsioonstidj as en tidjrüm, huar en wäärs (miast en taal faan labenen) eksponentiel wääkst an dobelt so grat woort. Bi bakteerien koon det generatsioonstidj linger of kurter wees. Det hinget faan flook faktooren üs t.b. temperatuur an focht uf. Uun det tabel stun tidjen för't best mögelk waaksen. A minsken üüb a eerd haa en generatsioonstidj faan amanbi 60 juar. Det ment, efter 60 juar jaft at amanbi dobelt so föl minsken üs tuföören. Hualewwäärstidj"}
{"id": "11921", "contents": "Raadioaktiwiteet (faan lat. radius, ‚strual‘) as det eegenskap faan ünstabiil atoomen, dat jö ütjenööderfaal kön. Diarbi treed atomaar strualen ütj. Det haa uun a juaren 1896 bit 1898 Marie Curie an Antoine Henri Becquerel ütjfünjen. Sok ünstabiil atoomen het raadionukliiden. Bi det ütjenööderfaalen kön α-, β- of γ-strualen ütjtreed. α-strualen san protoonen an flä ei widj. Jo kem ei ans troch en stak papiir. β-strualen san elektroonen an sodenang aal wat fiiner. Jok kön bluas mä en stak blik of glääs aphäälen wurd. γ-strualen san energii-strualen, an det best mögelkhaid, jo aptuhualen, as en plaad faan luad. Det strualin woort uun Becquerel meeden. Ööder miaten, diar diarmä tuuphinge, san det energiimiat Gray det ionenmiat Coulomb/Kilogram (C/kg) det ekwiwalentmiat Sievert Atoomstrualen san för a minsk gefeerelk. Man likes jaft at uk natüürelk strualen uun a loft, huar wi mä lewe skel. Uun a medesiin wurd strualen sogoor iinsaat, am t.b. krääft-selen staltuleien. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Raadionukliid Kialklüüwang"}
{"id": "11933", "contents": "Kalorii (faan lat. calor „waremk“; ufkört cal) as en ual miat för energii, fööraal för't mengde faan waremk Q {\\displaystyle Q} . 1948 as det ufskaafet wurden, likes woort det noch flooksis brükt. Uun a füsiik woort daalang mä det SI-ianhaid Joule (J) reegent. 1 cal = 4,1868 J (1 kcal=4,1868 kJ) 1 J = 0,239 cal Bi iidj woort det energii miast eder uun kilojoule (kJ) an uk uun kilokaloriin (kcal) uunden. Wan am faan kaloriin snaaket, san oober miast kilokaloriin mend."}
{"id": "11934", "contents": "Wat menst dü ? Room, hoodstääd faan Itaalien Metropolitanstääd Room, iar: Prowins Room Room, mantje faan Sjep of Siigen Röm, Rømø, eilun uun Denemark ROM, régions d‘outre-mer, bütjluns regiuunen faan Frankrik ROM, read-only-memory, dial faan en computer Room (stäärbil)"}
{"id": "11937", "contents": "Kilopondmeeter of uk meeterkilopond as en ual miat för't energii. 1 kpm = 1 kp·m = 1.000 p·m, 1 kpm = 9,80665 kg·m²/s² = 9,80665 N·m = 9,80665 J, 1 kpm ≈ 2,342 cal. Daalang woort energii uun Joule meeden. CGS-ianhaid SI-ianhaid"}
{"id": "11961", "contents": "Wat menst dü? Ole Rømer (1644–1710), däänsk astronoom Rømer-Skala, det miat för temperatuur."}
{"id": "11962", "contents": "Wat menst dü? Joseph-Nicolas Delisle (1688–1768), fransöösk astronoom Delisle-Skala, det miat för temperatuur"}
{"id": "11963", "contents": "Wat menst dü? William John Macquorn Rankine (1820–1872), füüsiker faan Skotlun Rankine-Skala, det miat för temperatuur"}
{"id": "11964", "contents": "Wat menst dü? Daniel Gabriel Fahrenheit (1686–1736), sjiisk füüsiker Graad Fahrenheit, miat för temperatuur Of menst dü ferlicht? Fahrenheit 451 romoon, uk en film"}
{"id": "11965", "contents": "Wat menst dü? Graad Réaumur, det miat för temperatuur René-Antoine Ferchault de Réaumur (1683–1757), fransöösk wedenskapsmaan"}
{"id": "11991", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Indonesien wiset di code för sieben geographischen Einheiten, eine autonome Provinz, 35 Provinzen, eine Sonderregion und den Hauptstadt-Distrikt Jakarta. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Indonesien ID), di ööder as di code för die Provinz. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "11994", "contents": "Indoneesien Indoneesien (indoneesk: Indonesia) as efter't iinwenertaal det sjuard gratst lun üüb a eerd. Trinjam lei Malaysia, Papua-Nei-Guinea an Uast-Timor. Indoneesien woort tu Aasien tääld, oober di dial üüb't waastelk heleft faan't eilun Nei-Guinea hiart eegentelk tu a kontinent faan Austraalien. Indoneesien hää 31 prowinsen, tau aparte regiuunen an det hoodstäädregiuun Jakarta: Nusa Tenggara (Letj Sunda-Eilunen) Baali Nusa Tenggara Timur Nusa Tenggara Barat Jaawa Banten Jakarta, hoodstäädregiuun Jawa Tengah (Madeljaawa) Jawa Timur (Uast Jaawa) Jawa Barat (Waast Jaawa) Yogjakarta, aparte regiuun Kalimantan (üüb Borneo) Kalimantan Tengah (Maden Kalimantan) Kalimantan Timur (Uast Kalimantan) Kalimantan Barat (Waast Kalimantan) Kalimantan Selatan (Süüd Kalimantan) Kalimantan Utara (Nuurd Kalimantan) Maluku (Molukken) Maluku (süüd) Maluku Utara (nuurd) Waast-Nei-Guinea (üüb Nei-Guinea) Sulawesi (Celebes) Sumatra Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Indoneesien leit bi a ekwaator, an sodenang uun a troopen, uun a süüdelk dial jaft at oober uk al drüg- an rintidjen. Kliima faan Medan (üüb Sumatra) Kliima faan Surabaya (üüb Java) Kliima faan Makassar (üüb Celebes) Hasil Sensus Penduduk 2010. Data Agregat per Provinsi (PDF; 16,7 MB) World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF Program faan a Feriand Natjuunen Indonesia, citypopulation.de Commonskategorii: Indoneesien – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Indoneesien (sjiisk)"}
{"id": "12", "contents": "Manx as en keltischen spräke, du snååked wårt aw dåt ailönj Man twasche Grut-Britanjen än Irlönj. Dåt hiitj, di leeste spreeger - Ned Maddrell - störw 1974. Ouers eeftert san da dan begand, di spräke wider tu lääwent tu brangen. Foole manschne liire dideere as tweeden spräke än deer wårde wider bjarne aw Manx aptäägen. Diling snååke 56 manschne Manx as mamenspräke än 1689 as tweede spräke Dåt Manx hiirt ma dåt Irisch än dåt schotisch Gäälisch tu da Goidelische spräke än as alsü hiilj unlik ma dåt Waliisisch. Deertu as di spräke fåli beinflused foon dåt Üüljnordisch, ouerdåt da wikinger deer siidelden. Dåt ailönj Man seelew as 572 km2 grut (alsü en treedepårt foon e kris Nordfaschlönj) än heet 80.000 inboogere. Dåt hiirt matiinjs uner jüu änglisch kröön än hiirt deerdöör ai tu dåt Feriind Kiningrik än uk ai tu jü Europäisch Unjoon. manx Moghrey mie 'gouen mjarn' irisch Maidin mhaith schotisch Madainn mhath Brian Stowell Edward Faragher Ned Maddrell Jü Manx spräkeliir foon 1854. Lerne ... Manx. Manx Gäälisch feriin. Manx Wikipedia. Ma nü (Sept.'07) 283 artiikle nuch latjer as üüs friisk Wikipedia, mån duch ächt gödjkånd, dan iir begand. 24.11.09: ja heewe har ächt mååged ma nü"}
{"id": "12004", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Papua-Neuguinea wiset di code för 18 Provinzen, 1 autonome Region und 1 Distrikt. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Papua-Neuguinea PG), di ööder as di code för die Provinz oder den Distrikt. Die am 17. Mai 2012 neu gebildeten Provinzen Hela (vorher Teil von Southern Highlands) und Jiwaka (vorher Teil von Western Highlands) haben noch keinen eigenen Code. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "12007", "contents": "Nei-Guinea as mä en grate faan 786.000 km² efter Greenlun det öödergratst eilun üüb a eerd. Di waastelk dial (Waast-Nei-Guinea) as 1963 faan Indoneesien auer'n snoobel nimen wurden. Di uasten as sant 1975 di stoot Papua-Nei-Guinea. Nei-Guinea hää en gewaltag natüür mä troopenwalt an a gratst koralenraben üüb a eerd. Diar wurd auer iandüüsen spriaken snaaket. Commons: Nei-Guinea – Saamlang faan bilen of filmer Ales, wat grater as üs Greenlun, täält üs kontinent"}
{"id": "12010", "contents": "Stiankoralen (Scleractinia) san en kategorii faan weederdiarten, diar üüb koralenraber uun a troopen lewe. Enkelt eilunen üs a Bahaamas an Bermuuda uun a Atlantik, a Malediiwen uun a Indisk Oosean of Tuwaalu an Kiribaati uun a Pasiifik stun üüb koralenraber. Wan det weeder tesken 20 an 29 graad warem as, kön troopisk koralen tu grat koloniin tuupwaaks. Stiankoralen brük tumanst 2,7% saalt uun't weeder, diaram fanjst dü jo uk ei uun a naite faan en müs faan en struum. Diar san wel 1490 slacher faan stiankoralen, diar uun 25 familin iindiald wurd: Kategorii Stiankoralen (Scleractinia Bourne, 1900) Famile Acroporidae Verrill, 1902 Famile Agariciidae Gray, 1847 Famile Anthemiphylliidae Vaughan, 1907 Famile Astrocoeniidae Koby, 1890 Famile Caryophylliidae Gray, 1846 Famile Dendrophylliidae Gray, 1847 Famile Euphylliidae Alloiteau, 1952 Famile Faviidae Gregory, 1900 Famile Flabellidae Bourne, 1905 Famile Fungiacyathidae Chevalier, 1987 Famile Fungiidae Dana, 1846 Famile Gardineriidae Stolarski, 1996 Famile Guyniidae Hickson, 1910 Famile Meandrinidae Gray, 1847 Famile Merulinidae Verrill, 1866 Famile Micrabaciidae Vaughan, 1905 Famile Mussidae Ortmann, 1890 Famile Oculinidae Gray, 1847 Famile Pectiniidae Vaughan & Wells, 1943 Famile Pocilloporidae Gray, 1842 Famile Poritidae Gray, 1842 Famile Rhizangiidae d’Orbigny, 1851 Famile Siderastreidae Vaughan & Wells, 1943 Famile Trachyphylliidae Verrill, 1901 Famile Turbinoliidae Milne-Edwards"}
{"id": "12013", "contents": "Bluumendiarten (Anthozoa) san en klas faan Näädeldiarten (Cnidaria) mä amanbi 7500 slacher. Jo lewe uun't weeder. Onerklas Hexacorallia (sääks-strualag) Siaanemoonen (Actiniaria) Suart Koralen (Antipatharia) Silinderruusen (Ceriantharia) Skiiwanemoonen (Corallimorpharia) Stiankoralen (Scleractinia) Buarkanemoonen (Zoanthidea) † Tabulata † Rugosa Onerklas Octocorallia (aacht-strualag) Wok Koralen (Alcyonacea) Helioporacea Siafeedern (Pennatulacea) Commonskategorii: Bluumendiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bluumendiarten"}
{"id": "12015", "contents": "Koralen (faan greks: korállion) san en hialer rä näädeldiarten, diar mäenööder oober ei altu nai san. Miast ment'am mä koralen wel a stiankoralen, diar üüb koralenraber lewe an huar enkelt eilunen (atolen) üüb stun. Commonskategorii: Koralen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12017", "contents": "Eumetazoa (faan ualgreks εὖ eu gud + μετά meta auer,efter + ζῷον zóon diart) san diarten mä muar selen an en fääst selstruktuur. Bluas swaampen (Porifera) an Skiiwdiarten (Placozoa) haa jüst so muar selen, oober nian fääst selstruktuur. Tuup hiar jo tu a Echt Diarten (Metazoa). Commonskategorii: Eumetazoa – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eumetazoa"}
{"id": "12018", "contents": "Wat menst dü? Kalmar (Prowins), at prowins uun Sweeden Kalmar, det stääd uun Sweeden Kalmaar (diart), det wokdiart"}
{"id": "12025", "contents": "Wat menst dü? Naatriumkloriid, det saalt tu köögin Saalten, a chemisk ferbinjangen"}
{"id": "12026", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche nicht möglich Naatriumklooriid (saalt) as det naatriumsaalt faan't saaltsüren mä det cheemisk formel NaCl. Hat woort tu köögin brükt. M. Straumanis, A. Ievins: Die Gitterkonstanten des NaCl und des Steinsalzes, Zeitschrift für Physik, 1936, 102, S. 353–359. Iindraanj tu Natriumchlorid uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 15. Oktober 2007 (mä JavaScript). CRC Handbook of Chemistry and Physics, 88th edition, 2008. http://refractiveindex.info/?group=CRYSTALS&material=NaCl Commonskategorii: Naatriumkloriid – Saamlang faan bilen of filmer Klooriid"}
{"id": "12030", "contents": "Wikipedia:Struktuurformel maage Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche nicht möglich Saaltsüren (eegentelk: Kloorweederstoofsüren) as uun weeder apliaset Kloorweederstoof, det as ööders en gas. Hör saalten het Kloriiden, det bekäändst as was Natriumkloriid (NaCl, Saalt). (aq) ment, det as uun weeder liaset Iindraanj tu Salzsäure uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 5. November 2009 (mä JavaScript). Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7647-01-0 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript) Commonskategorii: Saaltsüren – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "12033", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche nicht möglich Kloorweederstoof (uk Weederstoofchlorid of Hydrogenchlorid) as en gas, diar ham lacht uun weeder liaset. Diar woort det tu saaltsüren. Det cheemisk formel as HCl. Kloorweederstoof koon ütj Swaawelsüren an Natriumchlorid maaget wurd: 2 N a C l + H 2 S O 4 → N a 2 S O 4 + 2 H C l {\\displaystyle \\mathrm {2\\;NaCl+H_{2}SO_{4}\\rightarrow Na_{2}SO_{4}+2\\;HCl} } Natriumchlorid an Swaawelsüren reagiare mäenööder tu Natriumsulfaat an Kloorweederstoof Commonskategorii: Kloorweederstoof – Saamlang faan bilen of filmer Iindraanj tu Chlorwasserstoff uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 10.5.2011 (mä JavaScript) Robert Anthony Robinson, Roger G. Bates: Dissociation constant of hydrochloric acid from partial vapor pressures over hydrogen chloride-lithium chloride solutions. In: Analytical Chemistry, 43(7), 1971, S. 969-970. Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7647-01-0 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript)"}
{"id": "12034", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche nicht möglich Swaawelsüren (uk Dihydrogensulfat, ual nööm Vitriolööle) as en cheemisk ferbinjang faan swaawel mä det cheemisk formel H2SO4. Hat as öölag an saner klöör. Swaawelsüren as auer a miaten korosiif. Saalten an estern faan't swaawelsüren san sulfaaten. Iindraanj tu Schwefelsäure uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 7. Maarts 2008 (mä JavaScript). Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7664-93-9 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript) Commonskategorii: Swaawelsüren – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12038", "contents": "At CAS-Numer (faan ingelsk: Chemical Abstracts Service) as en internatsionaal betiaknang för cheemisk materiolen. Hat as iandüüdag an sodenang jaft at nian ferwakslangen. So haa uk ünlik isomeeren faan en moleküül ünlik CAS-numern. Weeder – CAS: 7732-18-5 Ethanol – CAS: 64-17-5 Acetylsalicylsüren (uun Aspirin®) – CAS: 50-78-2 Kofein – CAS: 58-08-2 ChemIDplus – Dootenbeenk mä CAS-Nummern"}
{"id": "12040", "contents": "PubChem as en frei dootenbeenk för cheemisk ferbinjangen. Hat woort bedrewen faan't National Center for Biotechnology Information, NCBI uun Ameerikoo. Eegentelk san uun PubChem trii dootenbeenken mäenööder ferbünjen: PubChem Substance (38,6 miljuun iindracher, 2008) PubChem Compound (18,4 miljuun iindracher, 2008) PubChem BioAssay (832 iindracher, 2008) ChemIDplus Hoodsidj faan PubChem"}
{"id": "12041", "contents": "Di ATC-Code (faan ingelsk: Anatomical Therapeutic Chemical .. Classification) as sant 1976 det amtelk an internatsionaal süsteem för medekamenten. 1. steed (anatomische Gruppe) ATC A - Alimentäres System und Stoffwechsel ATC B - Blut und blutbildende Organe ATC C - Cardiovasculäres System ATC D - Dermatika ATC G - Urogenitalsystem und Sexualhormone ATC H - Hormone, systemisch (ohne Sexualhormone) ATC J - Antiinfektiva für systemische Gabe ATC L - Antineoplastische und immunmodulierende Substanzen ATC M - Muskel- und Skelettsystem ATC N - Nervensystem ATC P - Antiparasitäre Substanzen, Insektizide, Repellenzien ATC Q - Veterinärmedizinische Arzneimittel ATC R - Respirationstrakt ATC S - Sinnesorgane ATC V - Verschiedene 2.steed Therapeutische Hauptgruppe (2 Ziffern) 3.steed Therapeutische/pharmakologische Untergruppe (ein Buchstabe) 4. steed chemisch/therapeutisch/pharmakologische Untergruppe (ein Buchstabe) 5. steed Untergruppe der chemischen Substanz (2 Ziffern) ATC-Code: B01AC06 (In der Dosierung und Anwendung als Thrombozytenaggregationshemmer) 1. Buchstabe: B Steht für die Gruppe von Stoffen, die „Blut und blutbildende Organe“ beeinflussen. 2. Zahl: 01 Steht für die Subgruppe „Antithrombotische Arzneimittel“. 3. Buchstabe: A Steht für die Subgruppe „Antithrombotische Arzneimittel“. Dass diese Sub-Subgruppe genau so heißt wie die Subgruppe vorher (das 2. Level), ist nicht überall so. Die Antithrombotischen Mittel lassen sich einfach nicht feiner subgruppieren. 4."}
{"id": "12047", "contents": "A Puurthidjeten (Echinodermata) (faan ualgreks ἐχῖνος, echinos „Iigel“ an δέρμα, derma „Hidj“) san en stam faan diarten mä amanbi 6.300 slacher. A miast klasen san ütjstürwen, diar jaft'at man fosiilien faan. Daalang san diar noch fiiw klasen. Stam Puurthidjeten Onerstam Homalozoa † Klas Stylophora † Klas Homostelea † Klas Homoiostelea † Klas Ctenocystoidea † Onerstam Blastozoa † Klas Eocrinoidea † Klas Blastoidea † Klas Paracrinoidea † Klas Parablastoidea † Klas Rhombifera † Klas Diploporita † Onerstam Crinozoa Klas Sialiilien (Crinoidea) Onerstam Asterozoa Klas Somasteroidea † Klas Siastäären (Asteroidea) Klas Slaangstäären (Ophiuroidea) Onerstam Echinozoa Klas Cyclocystoidea † Klas Edrioasteroidea † Klas Helicoplacoidea † Klas Ophiocistioidea † Klas Siagurken (Holothuroidea) Klas Siaiigler (Echinoidea) Commonskategorii: Puurthidjeten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Puurthidjeten"}
{"id": "12060", "contents": "Margarete Böhme (leeder: Margarete Schlüter, uk bekäänd üs: Ormános Sandor, * 8. Mei 1867 üs Wilhelmine Margarete Susanna Feddersen uun Hüsem; † 23. Mei 1939 uun Hamborag) wiar en sjiisk skriiwer. Im Irrlichtschein, Berlin 1903 Zum Glück, Dresden 1903 Abseits vom Wege, Berlin 1904 Fetisch, Berlin 1904 Wenn der Frühling kommt, Berlin 1904 Die grünen Drei, Berlin 1905 Tagebuch einer Verlorenen, Berlin 1905 Die graue Straße, Dresden 1906 Des Gesetzes Erfüllung, Berlin 1906 Johann ..., Groß-Lichterfelde-Ost 1906 Dida Ibsens Geschichte, Berlin 1907 Apostel Dodenscheit, Berlin 1908 Rheinzauber, Berlin 1909 W.A.G.M.U.S., Berlin 1911 Im weißen Kleide, Dresden 1912 Anna Nissens Traum, Dresden 1913 Christine Immersen, Dresden [u. a.] 1913 Das Telegramm aus Meran, Berlin 1913 Sarah von Lindholm, Leipzig 1914 Kriegsbriefe der Familie Wimmel, Dresden 1915 Siebengestirne, Dresden 1915 Treue, Berlin 1915 Jungens, holt fast!, Reutlingen 1916 Lebensretter Belf, Reutlingen 1918 Herzensirren, Siegmar-Chemnitz 1919 Millionenrausch, Berlin 1919 Vanvoegelferme, Leipzig 1919 Wind und Wellen, Reutlingen 1919 Die grüne Schlange, Berlin 1920 Lukas Weidenstrom, Berlin 1921 Frau Ines' Firnenwanderung, Dresden-A. 1922 Die goldene Flut, Dresden-A. 1922 Marianne Wendels Leidensweg, Dresden-A. 1922 Meine Schuld, meine große Schuld ..., Dresden 1922 Narren des Glücks, Dresden 1923 Roswitha, Dresden 1923 Frau Bedfords Tränen, Berlin 1924 Die"}
{"id": "12061", "contents": "1867 wiar det sööwen-an-söstigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. 01. Marts: Nebraska wurd de 37. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 29. Mei: Uasterrik-Ungarn wurd grünjlaanjen. Det Prowins Schleswig-Holstian woort grünjlaanj. 28. Janewoore: Katharine Fedders, sjiisk skriiwer († 1941) 08. Mei: Margarete Böhme, sjiisk skriiwer († 1939) 08. Jüüne: Frank Lloyd Wright, amerikoonsk architekt († 1959) 07. August: Emil Nolde, konstmooler († 1956) 29. September: Walther Rathenau, tjiisk poliitiker († 1922) 07. Nofember: Marie Curie, füsikerin an cheemikerin poolsk ufkemst († 1934) 26. Jüüle: Otto faan Grichenlun, iarst Greks Könang (* 1815) 25. f. d. Bārichtmuun: Michael Faraday, engelsk Eksperimentālfüüsiker (* 1791)"}
{"id": "12063", "contents": "A Klookenbluumen (Campanula) san det gratst skööl faan plaantenslacher uun det famile faan a Klookenbluumplaanten (Campanulaceae). At jaft wel 300 bit 500 slacher: Blä Huder (Campanula rotundifolia) .. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Klookenbluumen (Campanula) Wikispecies hää en artiikel tu: Klookenbluumen (Campanula)"}
{"id": "12064", "contents": "Klookenbluumplaanten (Campanulaceae an Lobeliaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Asterales. Jo kem üüb arke weltdial föör. Diar san 5 onerfamilin mä muar üs 2000 slacher: Campanuloideae Klookenbluumen (Campanula) Sunklooken (Jasione) Düüwelsklauen (Phyteuma) .. Lobelioideae Lobeelien (Lobelia) .. Nemocladoideae Cyphioideae Cyphocarpoideae Commonskategorii: Klookenbluumen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Klookenbluumen"}
{"id": "12069", "contents": "Kaktusen, of uk Kakteen (Cactaceae) san en plaantenfamile uun det order Caryophyllales, an hiar tu a bloosenplaanten. Diar san 1500 bit 1800 slacher, an jo wurd uun sjauer onerfamilin apdiald: Cactoideae, diar hiar sowat 85% faan a kakteen tu Maihuenioideae, Maihuenia Opuntioideae Pereskioideae, Pereskia Commonskategorii: Kakteen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kakteen Faalsk Kaktus"}
{"id": "12073", "contents": "A Fleegenfangern (Droseraceae) san en plaantenfamile uun det kategorii Caryophyllales an hiar tu a bloosenplaanten. At jaft sowat 200 slacher uun trii sköölen: Aldrovanda L., hää man ään slach: Aldrovanda vesiculosa L. Dionaea Sol. ex J. Ellis, hää uk man ään slach: Dionaea muscipula J. Ellis Drosera, mä 200 slacher. Diartu hiart uk: Fleegenfanger (Drosera rotundifolia) Commonskategorii: Fleegenfangern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fleegenfangern"}
{"id": "12078", "contents": "Strunkrüüs (Plumbaginaceae) as en plaantenfamile uun det kategorii Caryophyllales an hiart tu a bloosenplaanten. Diar san 2 onerfamilin mä 836 slacher Onerfamile Plumbaginoideae mä 4 sköölen: Ceratostigma Bunge Dyerophytum Kuntze (Syn.: Vogelia Lam.) Plumbagella Spach Plumbago L. Onerfamile Staticoideae mä 23 sköölen: Aegialitis R.Br. Acantholimon Boiss., 165 slacher Hongerkralen (Armeria Willd., Syn.: Statice L.): 90 slacher Hongerkral (Armeria maritima) Bamiania Lincz. Bukiniczia Lincz. (Syn.: Aeoniopsis Rech. f.) Cephalorhizum Popov & Korovin Ceratolimon M.B.Crespo & M.D.Lledó Chaetolimon (Bunge) Lincz. Dictyolimon Rech. f. Eremolimon Lincz. Ghaznianthus Lincz. Gladiolimon Mobayen Goniolimon Boiss. Ikonnikovia Lincz. Limoniastrum Fabr. (Syn.: Bubania Girard) Limoniopsis Lincz. Halagruusen (Limonium Mill., Syn.: Afrolimon Lincz., Bakerolimon Lincz., Plegorhiza Molina, Statice L.): >300 slacher Halagruus (Limonium vulgare) Muellerolimon Lincz. Myriolimon M.D.Lledó et al. (Syn.: Myriolepis (Boiss.) M.D.Lledó et al.) Neogontscharovia Lincz. Popoviolimon Lincz. Psylliostachys (Jaub. & Spach) Nevski Saharanthus M.B.Crespo & M.D.Lledó (Syn.: Caballeroa Font Quer, nom. inval.) Vassilczenkoa Lincz. Plumbaginaceae uun Germplasm Resources Information Network (GRIN), Ministeerium för büürerei uun Ameerikoo, ARS, National Genetic Resources Program. National Germplasm Resources Laboratory, Beltsville, Maryland. Commonskategorii: Strunkrüüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Strunkrüüs"}
{"id": "12080", "contents": "Hongerkralen (Armeria) san en plaantenskööl uun det famile faan't Strunkrüüs (Plumbaginaceae). Diar jaft at son 90 slacher faan. Jo waaks uun kuul bit miatag kliima üüb a hialer eerd. A. albi – A. alliacea – A. alpina – A. alpinifolia – A. ambifaria – A. arcuata – A. arenaria – A. aspromontana – A. atlantica – A. beirana – A. belgenciensis – A. berlengensis – A. bigerrensis – A. brutia – A. caballeroi – A. caespitosa – A. canescens – A. cariensis – A. carnotana – A. carpetana – A. castellana – A. castrovalnerana – A. castroviejoi – A. choulettiana – A. ciliata – A. cintrana – A. colorata – A. daveaui – A. denticulata – A. duriaei – A. duriensis – A. ebracteata – A. eriophylla – A. euscadiensis – A. filicaulis – A. fontqueri – A. gaditana – A. genesiana – A. girardii – A. helodes – A. hirta – A. hispalensis – A. humilis – A. icarica – A. intermedia – A. johnsenii – A. juniperifolia – A. langei – A. leucocephala – A. linkiana – A. littoralis – A. macrophylla – A. macropoda – A. maderensis – A. malacitana – A. maritima – A. masguindalii –"}
{"id": "12082", "contents": "Halagruusen (Limonium) san en plaantenskööl uun det famile faan't Strunkrüüs (Plumbaginaceae). Diar hiar muar üs 300 slacher tu. Jo waaks üüb a hialer eerd. L. acuminatum – L. acutifolium – L. adilguneri – L. aegaeum – L. aegusae – L. afghanicum – L. afrum – L. albidum – L. albomarginatum – L. albuferae – L. album – L. alcudianum – L. algarvense – L. algusae – L. alicunense – L. alleizettei – L. alutaceum – L. ammophilon – L. amopicum – L. ampuriense – L. amynclaeum – L. anatolicum – L. angustebracteatum – L. anthericoides – L. antipaxorum – L. antonii-llorensii – L. aphroditae – L. apulum – L. aragonense – L. arboreum – L. archeothirae – L. arcuatum – L. arenosum – L. articulatum – L. artruchium – L. asparagoides – L. asperrimum – L. asterotrichum – L. astypalaeanum – L. athinense – L. atticum – L. aucheri – L. aureum – L. auriculaeursifolium – L. australe – L. avei – L. axillare – L. bahamense – L. balearicum – L. barceloi – L. battandieri – L. baudinii – L. bellidifolium – L. benmageci – L. bianorii – L. bicolor – L. biflorum – L. billardieri – L. binervosum"}
{"id": "12086", "contents": "Düüsenknober (Polygonaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Caryophyllales an hiar sodenang tu a bloosenplaanten. Diar san tau onerfamilin mä sowat 1100 slacher uun jodiar sköölen: Aconogonon (Meisn.) Rchb.) Afrobrunnichia Hutch. & Dalziel Antigonon Endl. Atraphaxis L. Bistorta (L.) Adans. Kurnskraager (Bistorta officinalis) Brunnichia Banks ex Gaertn. Calligonum L.: mä 80 slacher. Coccoloba P.Browne: mä 120 slacher Strundrüüw (Coccoloba uvifera) Emex Neck. ex Campd. Bokwiaten (skööl) (Fagopyrum Mill.), mä 23 slacher Echt Bokwiaten (Fagopyrum esculentum) Fallopia Adans., mä 17 slacher Fallopia japonica Gymnopodium Rolfe Homalocladium (F.Muell.) L.H.Bailey Knorringia (Czukav.) Tzvelev Koenigia L. Leptogonum Benth. Muehlenbeckia Meisn. Neomillspaughia S.F.Blake Oxygonum Burch. ex Campd. Oxyria Hill) Parapteropyrum A.J.Li Persicaria (L.) Mill., mä ~150 slacher Kurnskraager (Persicaria bistorta) Noopknober (Persicaria maculosa) Höönfut/Höönfet (Persicaria spec. ??) Podopterus Bonpl. Polygonella Michx. Polygonum L., mä 65 slacher, diartu hiar uk: Spridjelgäärs (Polygonum aviculare) Kurnskraager (Polygonum bistorta) Polygonum cuspidatum Höönfut/Höönfet (Polygonum spec. ??) Pteropyrum Jaub. & Spach Rhabarber (skööl) (Rheum L.) Rumex L., mä 200 slacher, diartu hiar uk: Ruad Jüd (Rumex acetosa) Sürstaaler (Rumex acetosella) Rumex lunaria (üüb a Kanaaren) Ruprechtia C.A.Mey. Symmeria Benth. Triplaris Loefl. ex L. Acanthoscyphus Small Aristocapsa Reveal & Hardham Centrostegia A.Gray Chorizanthe R.Br. ex Benth. Dedeckera Reveal & J.T.Howell"}
{"id": "12107", "contents": "Lobeelien (Lobelia) san en plaantenskööl uun det famile faan a Klookenbluumplaanten (Campanulaceae). Jo haa hör nööm efter di wedenskapsmaan Matthias de L’Obel (Lobelius) (1538 bis 1616). At jaft wel 300 bit 365 slacher: L. aberdarica – L. acrochila – L. acuminata – L. acutidens – L. adnexa – L. agrestis – L. aguana – L. alsinoides – L. alticaulis – L. amoena – L. anatina – L. anceps – L. andrewsii – L. angulata – L. appendiculata – L. aquaemontis – L. aquatica – L. archboldiana – L. archeri – L. ardisiandroidea – L. arnhemiaca – L. assurgens – L. aurita – L. australiensis – L. bambuseti – L. barkerae – L. barnsii – L. baumannii – L. beaugleholei – L. benthamii – L. bequaertii – L. berlandieri – L. blantyrensis – L. boivinii – L. boninensis – L. boykinii – L. brachyantha – L. brasiliensis – L. brevifolia – L. bridgesii – L. brigittalis – L. burttii – L. cacuminis – L. caeciliae – L. caerulea – L. caledoniana – L. calochlamys – L. camporum – L. canbyi – L. capillifolia – L. cardinalis – L. carens – L. caudata – L. chamaedryfolia – L. chamaepitys – L. cheranganiensis"}
{"id": "12142", "contents": "Chlorophyta san en skööl faan weederplaanten an hiar tu a Green Algen (Chlorobionta). Chlorophyta lewe miast uun't plankton faan swetweeder. Enkelt slacher lewe uk uun't saaltweeder bi a küst. A miast green algen san Chlorophyta. At jaft wel son 4.500 slacher uun 12 klasen: Onerstam Prasinophytina: Mamiellophyceae, 16 slacher Nephroselmidophyceae, 26 slacher Prasinophyceae, 97 slacher Onerstam Tetraphytina: Chlorodendrophyceae, 43 slacher Chlorophyceae, 2.300 slacher Siphonocladophyceae, 401 slacher Trebouxiophyceae, 546 slacher Ulvophyceae, 522 slacher Ööder klasen: Bryopsidophyceae, 521 slacher Dasycladophyceae, 50 slacher Pedinophyceae, 22 slacher Pleurastrophyceae, 3 slacher Commonskategorii: Chlorophyta – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Chlorophyta"}
{"id": "12143", "contents": "Green Algen (Chlorobionta) san en skööl faan weederplaanten. Jo hiar tuup mä a eegentelk Plaanten tu a Chloroplastida. Chlorophyta, det san a miasten Charophyta, bit üüb: Eegentelk Plaanten (= Möösk an Huuger Plaanten, Embryophyta) Chloroplastida"}
{"id": "12144", "contents": "Hurnmöösk (Anthocerotophyta) as en ufdialang faan möösk (Bryophyta) mä 100 bit 150 slacher. Hurnmöösk komt uun miatag an troopisk kliima föör. Klas Leiosporocerotopsida Order Leiosporocerotales Famile Leiosporocerotaceae Klas Anthocerotopsida Order Anthocerotales Famile Anthocerotaceae Famile Foliocerotaceae Order Notothyladales Famile Notothylaceae Order Phymatocerotales Famile Phymatocerotaceae Order Dendrocerotales Famile Dendrocerotaceae Commonskategorii: Hurnmöösk – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hurnmöösk"}
{"id": "12145", "contents": "Bryophytina san det gratst onerufdialang faan Bleedenmöösk (Bryophyta). Diar san 5 klasen, man son 98% hiar tu a Bryopsida. Klas Andreaeopsida Klas Oedipodiopsida Klas Tetraphidopsida Klas Polytrichopsida Klas Bryopsida"}
{"id": "12147", "contents": "Takakia as di nööm faan tau slacher möösk uun Aasien, an jo maage alian det onerufdialang Takakiophytina ütj. Takakia lepidizoides uun Japan Takakia ceratophylla uun Uast-Aasien Wikispecies hää en artiikel tu: Takakia"}
{"id": "12149", "contents": "Liwermöösk (Marchantiophyta) as ian faan trii ufdialangen möösk (Bryophytes). Auerklas I Klas Treubiopsida Klas Haplomitriopsida Auerklas II Klas Blasiopsida Klas Marchantiopsida Auerklas III Klas Fossombroniopsida Klas Pallaviciniopsida Klas Pelliopsida Auerklas IV Klas Jungermanniopsida Commonskategorii: Liwermöösk – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Liwermöösk"}
{"id": "12151", "contents": "Lycopodiopsida san en klas faan huuger plaanten mä trii plaantenfamilin. Jo lewet fööraal uun't eerdtidjääler karboon an san det grünjlaag faan stiankööl. Daalang jaft at man noch trii ordern, eder mä man ian famile: Lycopodiales mä Lycopodiaceae Austrolycopodium – Brownseya – Dendrolycopodium – Diphasiastrum – Diphasium – Huperzia – Lateristachys – Lycopodiastrum – Lycopodiella – Lycopodium – Palhinhaea – Phlegmariurus – Phylloglossum – Pseudodiphasium – Pseudolycopodiella – Pseudolycopodium – Spinulum Isoetales mä Isoetaceae Isoetes Selaginellales mä Selaginellaceae Selaginella Commonskategorii: Lycopodiophyta – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lycopodiopsida"}
{"id": "12153", "contents": "Pteridophyta (Monilophyta, Farnen) san en auerklas faan huuger plaanten. Auer det steed faan a Pteridophyta (= Monilophyta), an hük plaanten diartu hiar, as a wedenskap ei gans ians. Det klasifikatsion efter Smith gongt so: Smith an öödern: A classification for extant ferns 2006. Commonskategorii: Pteridophyta – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pteridophyta"}
{"id": "12156", "contents": "Marattiaceae san det iansagst plaantenfamile uun det klas Marattiopsida. Diar san wel 150 slacher uun sjauer sköölen: Angiopteris Hoffm. Christensenia Maxon, mä 2 slacher Danaea Sm., mä 16-30 slacher Marattia Sw., mä 6-60 slacher Smith an öödern: A classification for extant ferns, 2006 Commonskategorii: Marattiaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Marattiaceae"}
{"id": "12157", "contents": "Polypodiopsida (=Filicopsida) san en klas faan huuger plaanten mä amanbi 11.000 slacher. Jo hiar tu a Pteridophyta. Kategoriin efter Smith: Osmundales Hymenophyllales Gleicheniales Schizaeales Salviniales Cyatheales Polypodiales Smith an öödern: A classification for extant ferns 2006 Commonskategorii: Polypodiopsida – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Polypodiopsida"}
{"id": "12159", "contents": "Psilotopsida san en klas faan huuger plaanten mä tau familin. Diar san knaap 100 slacher uun tau kategoriin: Kategorii Ophioglossales Famile Ophioglossaceae mä amanbi 80 slacher Kategorii Psilotales Famile Psilotaceae mä 12 slacher Commonskategorii: Psilotopsida – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Psilotopsida"}
{"id": "12161", "contents": "Cycadales san det iansagst plaantenorder mä sowat 300 slacher uun det klas Cycadopsida an hiar tu a siadplaanten. Jo like Pualmer an waaks uun a troopen. Commonskategorii: Cycadophyta – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cycadophyta"}
{"id": "12165", "contents": "Ginkgoales san det iansagst plaantenkategorii uun det klas Ginkgoopsida. Daalang jaft at man noch ään slach, det as di Ginkgo (Ginkgo biloba). Ginkgoaceae Ginkgo Grenana Nehvizdyella Karkeniaceae Karkenia Schmeissneriaceae Schmeissneria Umaltolepidiaceae Toretzia Umaltolepis Yimaiaceae Yimaia Trichopityaceae Trichopitys Wikispecies hää en artiikel tu: Ginkgo biloba"}
{"id": "12168", "contents": "Gnetales san det iansagst plaantenorder uun det klas faan a Gnetopsida an hiar tu a siadplaanten (Spermatophyta). Daalang täält am jo mä tu a näädelbuumer (Coniferopsida). Diar san trii familin mä amanbi 70 slacher: Ephedraceae Dum. Ephedra mä amanbi 40 slacher Gnetaceae Lindl. Gnetum mä 28 bit 40 slacher Welwitschiaceae Hook. Welwitschia mä man ään slach: Welwitschia mirabilis, lewet uun't Namib-wüüst faan Namibia an Angola. Hat woort bit 2000 juar ual. Commonskategorii: Gnetophyta – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gnetophyta"}
{"id": "12170", "contents": "Chloroplastida of Viridiplantae san en skööl faan eukarioten, diar photosynthese bedriiw. Det san a green algen an a eegentelk plaanten. Diar san fööraal tau sköölen: Chlorophyta an Charophyta. A Chlorophyta an a miast Charophyta wurd üs green algen (Chlorobionta) betiakent. Chlorophyta Ulvophyceae Trebouxiophyceae Chlorophyceae Chlorodendrales Prasinophyceae Mesostigma Charophyta Coleochaetales Chlorokybus Klebsormidium Zygnemophyceae Zygnematales Desmidiales Streptophytina Charales Eegentelk plaanten (Bryophytes an Tracheophytes) Chloroplasten"}
{"id": "12172", "contents": "Charophyta san en skööl faan eukarioten, diar photosynthese bedriiw. Det san fööraal a eegentelk plaanten, oober uk noch hög ööder sköölen. Coleochaetales Chaetosphaeridium Coleochaete Chlorokybus Klebsormidium Zygnemophyceae Zygnematales Desmidiales Streptophytina Charales Eegentelk plaanten (Möösk an Huuger Plaanten) Commonskategorii: Charophyta – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Charophyta"}
{"id": "12173", "contents": "Naachtskaad (Solanum) as en skööl faan 1.000 bit 2.300 plaantenslacher uun det famile faan a Naachtskaadplaanten (Solanaceae). S. subg. Brevantherum – S. subg. Leptostemonum – S. subg. Lyciosolanum – S. subg. Potatoe – S. subg. Solanum Tamarillo (Solanum betaceum) Raidbei (Solanum dulcamara) Tomoot (Solanum lycopersicum) Aubergine, Aiplaant (Solanum melongena) Hünjbei (Solanum nigrum) Irpel, Eerdaapel, Iartapel (Solanum tuberosum) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Naachtskaad Wikispecies hää en artiikel tu: Solanum Alfa-Tomatin"}
{"id": "12175", "contents": "Naachtskaadplaanten (Solanaceae) san en plaantenfamile mä amanbi 2.700 slacher. A miasten hiar tu det skööl Naachtskaad (Solanum). Cestroideae – Duckeodendroideae – Goetzeoideae – Nicotianoideae – Petunioideae – Schizanthoideae – Schwenckioideae – Solanoideae Acnistus – Alkekengi – Anisodus – Anthocercis – Anthotroche – Archiphysalis – Athenaea – Atrichodendron – Atropa – Atropanthe – Aureliana – Benthamiella – Bouchetia – Brachistus – Brachyhelus – Browallia – Brugmansia – Brunfelsia – Calibrachoa – Calliphysalis – Capsicophysalis – Capsicum – Cestrum – Chamaesaracha – Combera – Crenidium – Cuatresia – Cyphanthera – Datura – Deprea – Discopodium – Duboisia – Duckeodendron – Dunalia – Dyssochroma – Eriolarynx – Exodeconus – Fabiana – Grabowskia – Grammosolen – Hawkesiophyton – Henoonia – Heteranthia – Hunzikeria – Hyoscyamus – Iochroma – Jaborosa – Jaltomata – Juanulloa – Latua – Leptoglossis – Leucophysalis – Lycianthes – Lycium – Lycopersicum – Mandragora – Margaranthus – Markea – Melananthus – Mellissia – Merinthopodium – Metternichia – Nectouxia – Nicandra – Nicotiana – Nierembergia – Nothocestrum – Oryctes – Pantacantha – Parabouchetia – Pauia – Petunia – Phrodus – Physalis – Physochlaina – Plowmania – Protoschwenkia – Przewalskia – Quincula – Rahowardiana – Reyesia – Salpichroa – Salpiglossis – Saracha –"}
{"id": "12177", "contents": "At Raidbei (Solanum dulcamara), uk Baterswet, Hünjbei (?) as en strük uun det plaantenfamile faan a Naachtskaadplaanten (Solanaceae). Hat as giftag, auer diar Solanin uun as. Bleeden Bloosknober Rip an ünrip früchten Commonskategorii: Raidbei – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Solanum dulcamara Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Hünjbei"}
{"id": "12180", "contents": "At Hünjbei (Solanum nigrum), uk Kaatbei as en plaant uun det famile faan a Naachtskaadplaanten (Solanaceae). Hat as giftag, auer diar Solanin uun as, woort dialwiis oober uk eden an uun a medesiin iinsaat. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hünjbei Wikispecies hää en artiikel tu: Hünjbei Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Hünjbei. Uun: FloraWeb.de. Raidbei"}
{"id": "12182", "contents": "At tomoot (Solanum lycopersicum) as en plaantenslach uun det famile faan a naachtskaadplaanten (Solanaceae). Hat as nai mä di irpel, mä tabak an paprika, oober uk mä't raidbei. Uk wan det tomoot salew eden woort, san det krüüs an di staal oober giftag, auer diar Tomatidin uun as. Tables de composition des aliments, Institut scientifique d'hygiène alimentaire, éditions Jacques Lanore, 1985, ISBN 2-86268-055-9. Baltes: Lebensmittelchemie, Springer-Verlag 5.aplaag, ISBN 3-540-66525-0. Sidj 232. Wikibooks: Tomootenuunbau (sjiisk) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Tomoot Wikispecies hää en artiikel tu: Tomoot Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "12184", "contents": "At Aubergine [obɛʁˈʒiːn] (Solanum melongena) of uk Aiplaant as en plaantenslach an en frücht uun det famile faan a Naachtskaadplaanten (Solanaceae). var. esculentum,„Nees“, mä trinj aifuremt früchten var. serpentinum,„L.H.Bailey“, mä lung an smääl früchten var. depressum,„L.H.Bailey“, mä letj früchten Uun Sjiisklun käänt am fööraal di onerslach Solanum melongena var. esculentum. At frücht At plaant At bloos Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aubergine Wikispecies hää en artiikel tu: Solanum melongena Wikibooks: Auberginensaloot (sjiisk)"}
{"id": "12187", "contents": "Paprika (Capsicum), uk Chili of Peperoni as en skööl faan plaanten uun det famile faan a Naachtskaadplaanten (Solanaceae). Paprika as nai mä flook ööder früchten, di irpel (Solanum tuberosum), at tomoot (Solanum lycopersicum), auberginen (Solanum melongena) an tabak (Nicotiana). Di nööm woort för det plaant of uk för a früchten brükt. Uun Euroopa käänt'am fööraal di slach Capsicum annuum mä flook onerslacher. Wat en paprika skarep smääk läät, as det Capsaicin diar uun. Green, ruad an güül paprika-früchten Uk Chilibuanen hiar tu a paprika-suurten Ruad paprika leit tu drügin uun Argentiinien C. annuum – C. baccatum – C. buforum – C. caballeroi – C. campylopodium – C. cardenasii – C. ceratocalyx – C. chacoense – C. chinense – C. coccineum – C. cornutum – C. dimorphum – C. dusenii – C. eshbaughii – C. eximium – C. flexuosum – C. friburgense – C. frutescens – C. galapagoense – C. geminifolium – C. hookerianum – C. hunzikerianum – C. lanceolatum – C. leptopodum – C. lycianthoides – C. minutiflorum – C. mirabile – C. mositicum – C. parvifolium – C. pereirae – C. praetermissum – C. pubescens – C. rhomboideum – C. schottianum – C. scolnikianum – C. tovarii – C."}
{"id": "12189", "contents": "Tabak (Nicotiana) as en plaantenskööl mä amanbi 75 slacher uun det famile faan a naachtskaadplaanten. Sodenang as tabak nai mä irpler, tomooten of paprika. Di latiinsk nööm komt faan di fransöösk konsuul Jean Nicot, di tabak siad uun Frankrik iinfeerd hää. Uun tabak as nikotiin, det as en alkaloid. Buumtabak (Nicotiana glauca) Büüren Tabak (Nicotiana rustica) Virginia Tabak (Nicotiana tabacum) Bleeden wurd tu drügin aphinget Laacht tabak Fiin skäären tabak Piiptabak Tabak woort fööraal rikt, üs sigaret, sigaar of uun a piip. Oober uk uun a medesiin woort tabak iinsaat. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Nicotiana Wikispecies hää en artiikel tu: Nicotiana"}
{"id": "12194", "contents": "Paprika (Capsicum annuum) of uk Spoonsk Pöber as en plaantenslach uun det famile faan a Naachtskaadplaanten (Solanaceae). Faan en hialer rä Capsicum-slacher woort fööraal Capsicum annuum uunbaud. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Capsicum annuum Wikispecies hää en artiikel tu: Capsicum annuum"}
{"id": "12197", "contents": "Virginia Tabak (Nicotiana tabacum) as en plaantenslach an hiart tu det famile faan a Naachtskaadplaanten (Solanaceae). Faan aal a tabakslacher woort fööraal Virginia Tabak uunbaud. Hi as ans ütj jo tau slacher Nicotiana sylvestris an Nicotiana tomentosiformis iinkrüsagt wurden. A wichtagst suurten san Virginia Tabak: Di smaag as swet an üs fooder Burley Tabak: Di smaag as krääftag, bater an holtag Orient Tabak: Di smaag as swet, swaar an üs gäärs James J. Clarkson et al.: Phylogenetic relationships in Nicotiana (Solanaceae) inferred from multiple plastid DNA regions. Uun: Molecular Phylogenetics and Evolution, Binj 33, 2004. S. 75–90. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Virginia Tabak Wikispecies hää en artiikel tu: Virginia Tabak Auer det giftaghaid (sjiisk) Nicotiana tabacum uun Germplasm Resources Information Network (GRIN), Ministeerium för büürerei uun Ameerikoo, ARS, National Genetic Resources Program. National Germplasm Resources Laboratory, Beltsville, Maryland."}
{"id": "12198", "contents": "Witj Huder (Calystegia sepium of Convolvulus sepium) of uk Paspötje het en plaant uun det famile Convolvulaceae. Calystegia sepium subsp. sepium: witj bloosen, wääkst uun tuuner Calystegia sepium subsp. baltica Rothm.: laachtruad bloosen, wääkst uun bosker an uun't raid, miast trinjam at Uastsia. Calystegia sepium subsp. sepium Calystegia sepium subsp. sepium Tiaknang ütj Sweeden, woorskiinelk onerslach baltica Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Witj Huder Wikispecies hää en artiikel tu: Witj Huder Witj Huder. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "12202", "contents": "A Calystegia san en skööl faan amanbi 30 plaantenslacher uun det famile Convolvulaceae. A miasten kem bluas uun Kalifornien föör. Richard K. Brummitt: Further New Names in the Genus Calystegia (Convolvulaceae). Uun: Kew Bulletin, Binj 35, Numer 2, 1980. S. 327–334. ISSN 0075-5974 Richard K. Brummitt: A Remarkable New Species of Calystegia (Convolvulaceae) from California. Uun: Kew Bulletin, Binj 29, Numer 3, 1974. S. 499–502. ISSN 0075-5974 Commonskategorii: Calystegia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Calystegia"}
{"id": "12205", "contents": "Strunhuder (Calystegia soldanella) het en plaant uun det famile Convolvulaceae. Jo waaks üüb arke weltdial bi a küst. Commonskategorii: Strunhuder – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Strunhuder Strunhuder. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "12207", "contents": "Convolvulaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Solanales. A bloosen sä miast ütj üs en letjen traachter. At jaft wel son 1600 bit 1700 slacher. Aniseia – Argyreia – Astripomoea – Blinkworthia – Bonamia – Calycobolus – Calystegia – Camonea – Cardiochlamys – Cladostigma – Convolvulus – Cordisepalum – Cressa – Cuscuta – Daustinia – Decalobanthus – Dichondra – Dicranostyles – Dipteropeltis – Distimake – Duperreya – Erycibe – Evolvulus – Falkia – Hewittia – Hildebrandtia – Humbertia – Hyalocystis – Ipomoea – Itzaea – Jacquemontia – Keraunea – Lepistemon – Lepistemonopsis – Lysiostyles – Maripa – Merremia – Metaporana – Nephrophyllum – Neuropeltis – Neuropeltopsis – Odonellia – Operculina – Paralepistemon – Pentacrostigma – Petrogenia – Polymeria – Porana – Rapona – Remirema – Rivea – Sabaudiella – Seddera – Stictocardia – Stylisma – Tetralocularia – Tridynamia – Turbina – Wilsonia – Xenostegia Calystegia Witj Huder Strunhuder Ipomoea Ipomoea indica Convolvulaceae mei hal bi en stook of stam huuchwaaks an skrüüwe jo diar trinjam Bloosenmünster faan Convolvulaceae Commonskategorii: Convolvulaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Convolvulaceae"}
{"id": "12210", "contents": "Antoine-Laurent de Jussieu (* 12. April 1748 uun Lyon; † 17. September 1836 uun Paris) wiar en fransöösken botaaniker. Sin amtelk ufkörtang uun't wedenskapelk literatüür as Juss. Sin wichtagst buk as Genera plantarum faan 1789, huar hi en süstemaatik faan a plaanten apbaud. Ferwisangen uun't Nuurdfresk Wikipedia üüb de Jussieu Commonskategorii: Antoine-Laurent de Jussieu – Saamlang faan bilen of filmer Literatüür faan of auer Antoine-Laurent de Jussieu uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Autooreniindrach an List faan plaantennöömer för Antoine-Laurent de Jussieu uun a IPNI Taksonomii faan diarten an plaanten"}
{"id": "12211", "contents": "1748 wiar det aacht-an-fiartigst juar faan det 18. juarhunert. 15. Febrewoore: Jeremy Bentham, ingels filosoof († 1832) 08. Marts: Wilhelm V., fürst faan Oraanien an Nassau an uk steedhualer faan a Neederlunen († 1806) 12. April: Antoine-Laurent de Jussieu, fransöösk botaaniker († 1836) 03. Mei: Emmanuel Joseph Sieyès, fraansöösk prääster, poliitiker an rewolutschuneer († 1836) 30. Jüüne: Jean Dominique Comte de Cassini, fraansöössk kartograaf an astronoom († 1845) 30. August: Jacques-Louis David, fraansöösk konstmooler († 1825) 01. Janewoore: Johann I Bernoulli, sweitser matemaatiker an dochter (* 1667)"}
{"id": "12214", "contents": "1801 wiar det iarst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 01. Janewoore: At Köningrik Gratbritanien ferianigt ham mä't Köningrik Irlun tu det Ferianigt Köningrik faan Gratbritanien an Irlun. 18. Janewoore: De rüs keiser Paul I. maaget Georgien tu'n rüs prowins. 23. Marts: Keiser Paul I. wurd uun en atentat faan ofisiaren uun san sliapdörnsk uun de St.-Michaels-Sloot uun Sankt Petersburg ambroocht. De naist dai wurd san dring Aleksander keiser. 02. April: Uun a Siaslacht faan Kopenhuuwen maaget det Ferianigt Köningrik de deensk flot, wat uun a huuwen uun Kopenhuuwen lai, tunant an twoong Denemark tu a ütjtreed faan't liiga faan det „bewoopnet neutraliteet“. 02. Marts: Andreas Peter Berggreen, deensk komponist an organist († 1880) 14. Marts: Kristian Jaak Peterson, eestnisk dachter († 1822) 31. Mei: Andreas Ludwig Jacob Michelsen, skriiwer († 1881) 03. Nofember: Karl Baedeker, tjiisk ferleier († 1859) 11.jul./ 23.greg. Marts: Paul I., hertooch faan Holstian-Gottorf an keiser faan Rüslun (* 1754) 21. Marts: Andrea Luchesi, italieens komponist (* 1741) 25. Marts: Novalis, dachter faan't ääderromantik (* 1772)"}
{"id": "12215", "contents": "1802 wiar det öler juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 04. Mei: Ütj de köningelk konstkoomer uun de deensk Christiansborg wurd a Gulhurner faan Gallehus steelen. 31. Mei: Gia Long wurd keiser faan Vietnam. 26. Febrewoore: Victor Hugo, fraansöösk dachter († 1885) 07. Marts: Edwin Landseer, ingels konstmooler († 1873) 09. April: Elias Lönnrot, finsk skriiwer († 1884) 24. Jüüle: Alexandre Dumas, fraansöösk dachter († 1870) 24. August: Niels Ditlev Riegels, deensk histooriker an jurnalist (* 1755) 17. Deetsember: Johannes Wiedewelt, deensk biljhauer (* 1731) 27. Deetsember: Jens Juel, deensk portretmooler (* 1745)"}
{"id": "12216", "contents": "1805 wiar det füft juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. 02. April: Hans Christian Andersen, deensk skriiwer († 1875) 19. April: Edmond de Coussemaker († 1876) 15. Oktuuber: Chatschatur Abowjan, armeensk skriiwer († 1848) 9. Mei: Friedrich von Schiller, tjiisk dachter an filosoof (* 1759) 21. Oktuuber: Horatio Nelson, ingels admirool (* 1758) 27. Deetsember: Isabelle de Charrière, neederluns-sweitser skriiwer an komponist (* 1740)"}
{"id": "12217", "contents": "1806 wiar det seekst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. Det Hilag Röömsk Rik woort apliaset. 20. Mei: John Stuart Mill, ingels filosoof an ökonoom († 1873) 29. Jüüne: Tjeerd Andringa, waastfresk konstmooler († 1827) 11. Febrewoore: Vicente Martín y Soler, spaans komponist (* 1754) 17. April: Rienk Jelgerhuis, waastfresk konstmooler (* 1729) 10. August: Michael Haydn, uasterriks komponist, bruler faan Josef Haydn (* 1737) 17. Oktuuber: Jean-Jacques Dessalines, keiser faan Haiti (* 1758)"}
{"id": "12218", "contents": "1807 wiar det sööwenst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 29. Mei: Mustafa IV. wurd sultaan faan det Osmaans Rik. 05. September: Haliglun wurd faan britisk saldooten faan a skeb Majestic, Quebec, Lynx, Firm, Bruizer, Sparkler, Archer, Constant, British Fair an Carrier besaatet. Corbet James d'Auvergne wurd de iarst britisk onerguwernöör faan't eilun. 19. Janewoore: Robert E. Lee, ameerikoons generool († 1870) 27. Febrewoore: Henry Wadsworth Longfellow, ameerikoons dachter († 1882) 4. Jüüle: Giuseppe Garibaldi, italjeens natsionalist († 1882)"}
{"id": "12219", "contents": "1808 wiar det aachst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 26. Janewoore: Uun Sydney, Australien, wiar det Rum Rebeljuun, de iansig lokelk bewoopent staheu jin en regiaring uun det lun. William Bligh, a guwernöör faan New South Wales, wurd uun en meechtstridj faan det New South Wales Corps feestsaat. 13. Marts: Frederik VI. wurd köning faan Denemark an Noorweegen. 14. Marts: De Sweeds-Deensk Krich begand. 20. April: Keiser Napoleon III. faan Frankrik († 1873) 29. Deetsember: Andrew Johnson, 17. president faan dön Ferianigt Stooten († 1875) 03. Marts: Johann Christian Fabricius, bioloog (* 1745) 13. Marts: Christian VII., köning faan Denemark an Noorweegen (* 1749) 28. Jüüle: Selim III., sultaan faan det Osmaans Rik (* 1761)"}
{"id": "12220", "contents": "1809 wiar det njüügenst juar faan det 19. juarhunert. 04. Janewoore: Louis Braille, ütjfinjer faan’t Brailleskraft († 1852) 19. Janewoore: Edgar Allan Poe, ameerikoons dachter († 1849) 03. Febrewoore: Felix Mendelssohn Bartholdy, tjiisk komponist († 1847) 12. Febrewoore: Charles Darwin, ingels natüürforsker († 1882) Abraham Lincoln, 16. president faan dön Ferianigt Stooten († 1865) 15. Marts: Joseph Jenkins Roberts, iarst an sööwenst president faan Libeeria († 1876) 01. April: Nikolai Gogolj, rüs skriiwer († 1852) 06. August: Alfred Lord Tennyson, ingels dachter († 1892) 31. Mei: Josef Haydn, uasterriks komponist (* 1732)"}
{"id": "12221", "contents": "1812 wiar det twaalewst juar faan det 19. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 30. April: Louisiana wurd de 18. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 07. Febrewoore: Charles Dickens, ingels skriiwer († 1870) 28. Aprilmuun: Peter Hansen, Brüđer fan C. P. Hansen († 1829) 28. Marts: Arfst Arfsten, farwer, wiart, gertner an skriiwer († 1899) 12. Mei: Edward Lear, ingelsk mooler, tiakner an skriiwer († 1888) 11. Mei: Spencer Perceval, premier minister faan det Ferinigt Köningrik (* 1762)"}
{"id": "12222", "contents": "1813 wiar det tretanjst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 04. Janewoore: Isaac Pitman, ütjwerker faan’n kurtskraft († 1897) 19. Marts: David Livingstone, skots forsker faan Aafrika († 1873) 05. Mei: Søren Kierkegaard, deensk filosoof an teolooge († 1855) 22. Mei: Richard Wagner, tjiisk komponist († 1883) 05. August: Ivar Aasen, noorsk spriikforsker an dachter († 1896) 09. Oktuuber: Giuseppe Verdi, italjeens komponist († 1901) 20. Janewoore: Christoph Martin Wieland, tjiisk skriiwer (* 1733)"}
{"id": "12223", "contents": "1815 wiar det füftanjst juar faan det 19. juarhunert. 26. Febrewoore: Napoleon Bonaparte verleet Elba. 05. April: At ütjbreeg faan’t wulkaan Tambora üüb at eilun Sumbawa uun Indoneesien begand mä’n iarst eruptschoon. 18. Jüüne: Slacht bei Waterloo. 22. Jüüne: Napoleon toonket uf an wurd ap üüb at eilun St. Helena ferbanet. 31. Jüüle: Köning Frederik VI. faan Denemark wurd uun Frederiksborg Slootsark krüünet. 06. Janewoore: Julius Pintsch, tjiisk onernemer († 1884) 11. Janewoore: John Macdonald, kanaadisk premierminister († 1891) 01. Febrewoore: Assuerus Quaestius, waastfresk afkoot an konstsaamler († 1887) 09. Febrewoore: H.C. Stilling, deensk architekt († 1891) 17. Februar: J.E. Bøgh, deensk fotograaf († 1893) 20. Febrewoore: Carl Bille, deensk konstmooler († 1898) 01. April: Otto von Bismarck, tjiisk poliitiker an iarst rikskansler faan’t Tjiisk Rik († 1898) 24. April: Anthony Trollope, ingelsk dachter († 1882) 01. Jüüne: Köning Otto faan Grekenlun († 1867) 10. Deetsember: Ada Lovelace, britisk matemaatiker († 1852) 29. Deetsember: H.J. Hammer, deensk konstmooler († 1882) 26. April: Carsten Niebuhr, deensk-tjiisk forsker (* 1733) 20. September: Nicolas Desmarest, fraansöösk geoloog (* 1725) 13. Oktuuber: Joachim Murat, köning faan Neapel an marschal faan Frankrik (* 1767)"}
{"id": "12224", "contents": "1823 wiar det trii-an-twuntigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai. 29. November: Juri Nikolajewitsch Golitsyn, rüs komponist († 1872) 26. Janewoore: Edward Jenner, ingels dochter (* 1749)"}
{"id": "12225", "contents": "1824 wiar det fjauer-an-twuntigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai. 16. September: Karl X. wurd köning faan Frankrik. 02. Marts: Bedřich Smetana, tschechisk komponist († 1884) 19. April: George Gordon Byron, britisk skriiwer (* 1788) 01. Jüüle: Lachlan Macquarie, füft Guvernöör faan New South Wales (* 1762)"}
{"id": "12226", "contents": "1826 wiar det seeks-an-twuntigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai. 15. Janewoore: Uun Pariis kaam det iarst ütjgoow faan det fraansöösk bleed Figaro tu föörskiin. 01. Jüüne: Carl Bechstein, tjiisk klawiarbauer († 1900) 04. Jüüle: John Adams, US-ameerikoons poliitiker an 2. president faan dön Ferianigt Stooten (* 1735)"}
{"id": "12227", "contents": "1828 wiar det aacht-an-twuntigst juar faan det 19. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä'n Teisdai uun de Gregoriaans kalender. 22. Janewoore: Arthur Wellesley, Hertooch faan Wellington, wurd premier-minister faan det Ferianigt Köningrik. 08. Febrewoore: Jules Verne, fraansöösk skriiwer († 1905) 18. Nofember: Félix Henri Giacomotti, fraansöösk konstmooler († 1909) 16. April: Francisco de Goya, spoonsk mooler (* 1746) 19. Nofember: Franz Peter Schubert, uasterriks komponist (* 1797)"}
{"id": "12228", "contents": "1829 wiar det njüügen-an-twuntigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 18. Jüüne: Det Swan River Kolonii (lääder Western Australia) wurd grünjlaanjen. 04. Marts: Andrew Jackson treed sin baantje üüs sööwenst president faan dön Ferianigt Stooten uun. 08. Jüüne: John Everett Millais, britisk konstmooler († 1896) 16. Januwaari: Peter Hansen (* 1812) 18. Deetsember: Jean-Baptiste de Lamarck, bioloog (* 1744)"}
{"id": "12229", "contents": "1831 wiar det ian-an-dörtigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 06.-08. September: Slacht am Warschau. En rüs armee naam Warschau an't Nofemberstaheu kaam tu aanj. 18. Oktuuber: Friedrich III., keiser faan Tjiisklun († 1888) Ünbekäänd dootem Edward Faragher, manks skriiwer († 1908)"}
{"id": "12230", "contents": "1832 wiar det tau-an-dörtigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 10. Marts: Francisco de Paula Santander wurd president faan Kolumbien 27. Janewoore: Lewis Carroll, ingels skriiwer († 1898) 15. Deetsember: Gustave Eiffel, fraansöösk inschenjöör († 1923) 22. Marts: Johann Wolfgang von Goethe, tjiisk dachter (* 1749) 06. Jüüne: Jeremy Bentham, ingels filosoof (* 1748) 14. Nofember: Rasmus Rask, deensk indogermanist (* 1787)"}
{"id": "12231", "contents": "1833 wiar det trii-an-dörtigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. 22. Febrewoore: Carl Ludwig Jessen, nuurdfresk konstmooler († 1917) 07. Mei: Johannes Brahms, komponist († 1897) 16. Nofember: René Desfontaines, fraansöösk botaaniker (* 1750)"}
{"id": "12232", "contents": "1837 wiar det sööwen-an-dörtigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai. 26. Janewoore: Michigan wurd de 26. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 20. Jüüne: Victoria wurd köningin faan det Ferianigt Köningrik. 18. Marts: Grover Cleveland, US-amerikoons poliitiker, 22. an 24. president faan dön Ferianigt Stooten († 1908) 27. Oktuuber: Ilia Tschawtschawadse, georgisk skriiwer († 1907) 11. Janewoore: François Gérard, fraansöösk konstmooler (* 1770) 10. Febrewoore: Aleksander Puschkin, rüs skriiwer an dachter (* 1799) 14. Jüüne: Giacomo Leopardi, italjeens dachter (* 1798) 20. Jüüne: Wilhelm IV., köning faan det Ferianigt Köningrik (* 1765)"}
{"id": "12233", "contents": "1841 wiar det ian-an-fiartigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 03. Mei: Koptein William Hobson wurd de iarst guvernöör faan Nei-Sialun. 19. Jüüne: Friedrich Erichsen, sölring koptein († 1914) 28. September: Georges Clemenceau, fraansöösk jurnalist, poliitiker an stootsmaan (* 1929) 20. Janewoore: Keiser Minh Mạng faan Wjetnam (* 1791)"}
{"id": "12234", "contents": "1842 wiar det tau-an-fiartigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 21. September: Abdülhamid II., 34. sultaan faan det Osmaans Rik († 1918)"}
{"id": "12235", "contents": "1843 wiar det tri-an-fiartigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai. 26. Deetsember: Robert FitzRoy wurd de naist guvernöör faan Nei-Sialun. 03. Jüüne: Frederik VIII., köning faan Denemark († 1912) 05. Jüüne: Namine Witt, fering dachter († 1930) 09. Jüüne: Bertha von Suttner, uasterriks pasifist an skriiwer († 1914)"}
{"id": "12236", "contents": "1845 wiar det fiiw-an-fiartigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai. 03. Marts: Florida wurd de 27. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 29. Deetsember: Texas wurd de 28. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 10. Marts: Aleksander III., keiser faan Ruslun († 1894) 27. Marts: Wilhelm Röntgen, tjiisk füsiker an ütjfinjer faan a röntgenstrualen († 1923) 10. August: Abai Kunanbajew, kasachisk skriiwer († 1904)"}
{"id": "12237", "contents": "1847 wiar det sööwen-an-fiartigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 05. Oktuuber: Iarst presidentskapswool uun Libeeria: wool faan Joseph Jenkins Roberts tu a president. 22. Oktuuber: Henriette Herz, skriiwer (* 1764) 04. Nofember: Felix Mendelssohn Bartholdy, komponist (* 1809)"}
{"id": "12238", "contents": "1851 wiar det ian-an-föftigst juar faan det 19. juarhunert. 01. Jüüle: Dial faan't britisk kolonii faan New South Wales am a süüd faan de Murray Struum wurd det nei kolonii faan Victoria. 02. Deetsember: Aanj faan det Naist Fraansöösk Republiik; president Ludwig Napoleon wurd Keiser Napoleon III. faan det Naist Fraansöösk Rik. 02. Oktuuber: Ferdinand Foch, fraansöösk marschal uun de Iarst Wäältkrich († 1929) 01. Febrewoore: Mary Shelley, ingels skriiwer (* 1797) 02. April: Rama III., köning faan Siiam (* 1788) 10. Jüüle: Louis Daguerre, fraansöösk konstmooler an erfinjer (* 1787) 19. Deetsember: William Turner, ingels konstmooler (* 1775)"}
{"id": "12239", "contents": "1853 wiar det trii-an-föftigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 16. Oktuuber: Krimkrich - Rüslun ferklaaret det Osmaanisk Rik a krich. 30. Marts: Vincent van Gogh, holuns konstmooler († 1890) 05. Jüüle: Cecil Rhodes, britisk poliitiker an grünjlaanjer faan Rhodeesien († 1902)"}
{"id": "12240", "contents": "1854 wiar det fjauer-an-föftigst juar faan det 19. juarhunert. 17. Febrewoore: De Oranje Freistoot wurd grünjlaanjen. 27. Marts: Krimkrich - Det Ferianigt Köningrik ferklaaret Rüslun a krich. 28. Marts: Krimkrich - Frankrik ferklaaret Rüslun a krich. 20. September: A Briten an Fransuusen woon a Slacht faan Alma jin a Rüsen. 25. Oktuuber: Krimkrich - Uun a Slacht faan Balaklawa kaam't tu a duasred faan det lacht brigaad. 31. Janewoore: Stefan Stambolow, bulgaars poliitiker an premierminister († 1895) 16. Oktuuber: Oscar Wilde, ingels skriiwer († 1900) 20. Oktuuber: Arthur Rimbaud, fraansöösk dachter († 1891) 04. Nowember: C. P. Christiansen, sölrang dachter († 1922) 23. Deetsember: Gustav Fischer, tjiisk ferleeger an bukhanelsmaan († 1910) 30. Deetsember: Johannes Hansen, skriiwer († 1877) 26. Janewoore: Peter von Scholten, generoolguwernöör faan dön Deensk-Waastindien (* 1784) 20. August: Friedrich Wilhelm Joseph Schelling, tjiisk filosoof (* 1775) 15. Deetsember: Kamehameha III., köning faan Hawaii (* 1813)"}
{"id": "12241", "contents": "1856 wiar det seeks-an-föftigst juar faan det 19. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä'n Teisdai uun de Gregoriaans kalender. 31. Jüüle: At steed Christchurch uun Nei-Sialun wurd grünjlaanjen. 15. Oktuuber: Det Nuurdtjiisk Beenk wurd uun Hamborig grünjlaanjen. 04. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten. 06. Mei: Sigmund Freud, uasterriks neurolooge an begrünjiger faan't psychoanalyse († 1939) 21. Jüüne: Friedrich Kluge, sjiisk filoloog († 1926) 10. Jüüle: Nikola Tesla, serbisk ütjfinjer an elektro-ingenjöör († 1943) 03. August: Alfred Deakin, austraalisken poliitiker an premierminister († 1919) 27. August: Iwan Franko, ukrainisk skriiwer († 1916) 17. Febrewoore: Heinrich Heine, tjiisk dachter an jurnalist (* 1797) 29. Jüüle: Robert Schumann, tjiisk komponist (* 1810)"}
{"id": "12242", "contents": "1858 wiar det aacht-an-föftigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 11. Mei: Minnesota wurd de 32. stoot faan dön Ferianigt Stooten. Ünbekäänd dootem Glélé wurd köning faan Dahomey. 07. Janewoore: Elieser Ben-Jehuda, jurnalist an skriiwer († 1922) 18. Marts: Rudolf Diesel, tjiisk ütjfinjer († 1913) 20. Nofember: Selma Lagerlöf, sweeds skriiwer († 1940) 10. Oktuuber: Onno Harmens Sytstra, waastfresk skriiwer († 1939) 27. Oktuuber: Theodore Roosevelt, 26. president faan dön Ferianigt Stooten († 1919) 22. Marts: Eeltsje Hiddes Halbertsma, waastfresk skriiwer an dochter (* 1797) 05. Mei: Gerrit van der Wielen, waastfresk architekt (* 1767)"}
{"id": "12243", "contents": "1859 wiar det njüügen-an-föftigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 14. Febrewoore: Oregon wurd de 33. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 10. Deetsember: At nuurddial faan det britisk kolonii faan New South Wales wurd det nei kolonii faan Queensland. 27. Janewoore: Wilhelm II., keiser faan Tjiisklun an köning faan Preussen († 1941) 15. Mei: Pierre Curie, fraansöösk wedenskapsmaan († 1906) 22. Mei: Arthur Conan Doyle, skots skriiwer († 1930) 15. Deetsember: Ludwik Lejzer Zamenhof, poolsk spriikwedenskapsmaan, skeper faan't Esperanto († 1917) 06. Mei: Alexander von Humboldt (* 1769) 08. Jüüle: Oscar I., köning faan Sweeden an Noorweegen (* 1799) 16. Deetsember: Wilhelm Grimm, tjiisk spriikwedenskapsmaan an määrkeskriiwer (* 1786)"}
{"id": "12244", "contents": "1861 wiar det ian-an-söstigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. Janewoore 02. Janewoore: Wilhelm I. wurd köning faan Preussen. 09. Janewoore: Mississippi spleed ham faan dön Ferianigt Stooten uf. 10. Janewoore: Florida spleed ham faan dön Ferianigt Stooten uf. 11. Janewoore: Alabama spleed ham faan dön Ferianigt Stooten uf. 19. Janewoore: Georgia spleed ham faan dön Ferianigt Stooten uf. 26. Janewoore: Louisiana spleed ham faan dön Ferianigt Stooten uf. 29. Janewoore: Kansas wurd de 34. stoot faan dön Ferianigt Stooten. Febrewoore 01. Febrewoore: Texas spleed ham faan dön Ferianigt Stooten uf. 08. Febrewoore: Dön Konföderiaret Stooten foon Ameerika wurd faan Alabama, Florida, Georgia, Louisiana, Mississippi, South Carolina an Texas grünjlaanjen. 09. Febrewoore: Jefferson Davis wurd uun Montgomery, Alabama tu de prowisoorisk president faan dön Konföderiaret Stooten weelet. 18. Febrewoore: Jefferson Davis wurd amtelk de prowisoorisk president faan dön Konföderiaret Stooten. Marts-Deetsember 04. Marts: Abraham Lincoln wurd de 16. president faan dön Ferianigt Stooten. 12. April: A uungrip üüb Fort Sumter uun South Carolina begand: a began faan de Ameerikoons Bürgerkrich. 13. April: A konföderiareten naam Fort Sumter. 17. April: Virginia spleed ham faan dön Ferianigt Stooten uf. 06. Mei: Arkansas spleed ham faan dön Ferianigt Stooten"}
{"id": "12245", "contents": "1866 wiar det seeks-an-söstigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. Ünbekäänd Dootem Carl Theodor August Graf von Scheel-Plessen wurd de iarst boowerpresident faan det Sleeswich-Holstian Prowins. 29. Mei: Akop Akopjan, armeens-sowjeetisk lyriker († 1937)"}
{"id": "12246", "contents": "1868 wiar det aacht-an-söstigst juar faan det 19. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 01. Marts: Sophie von Hohenberg-Chotek, wüf faan de uasterriks truunfuliger Franz Ferdinand († 1914) 18. Mei: Nikolaus II., keiser faan Ruslun († 1918) 29. Mei: Abdülmedschid II., letst osmaans kaliif († 1944)"}
{"id": "12247", "contents": "1876 wiar det seeks-an-sööwentigst juar faan det 19. juarhunert. 30. Mei: Sultaan Abdülasis faan det Osmaans Rik wurd ufsaat. San nefe Murad V. wurd sultaan faan det Osmaans Rik. 01. August: Colorado wurd de 38. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 31. August: Sultaan Murad V. faan det Osmaans Rik wurd ufsaat. San bruler Abdülhamid II. wurd sultaan. 05. Janewoore: Konrad Adenauer, iarst bundeskansler faan det Bundesrepubliik Tjiisklun (* 1967) 29. April: Zewditu, keiserin faan Ethioopien 1916-1930 († 1930) 18. September: James Scullin, premier-minister faan Austraalien († 1953) 10. Janewoore: Edmond de Coussemaker (* 1805) 24. Febrewoore: Joseph Jenkins Roberts, iarst an sööwenst president faan Libeeria (* 1809) 04. Jüüne: Abdülasis, 32. Sultaan faan det Osmaans Rik (* 1830)"}
{"id": "12248", "contents": "1877 wiar det sööwen-an-sööwentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. 01. Janewoore: Köningin Victoria faan det Ferianigt Köningrik wurd keiserin faan Inje. 05. Marts: Rutherford B. Hayes wurd president faan dön Ferianigt Stooten. 09. Mei: Rumeenien wurd suwereen. Ünbekäänd Dootem At Chronik der Friesischen Uthlande faan C.P. Hansen wurd utden. 22. Janewoore: Hjalmar Schacht, tjiisk poliitiker, beenkiir, minister an riksbeenkpresident († 1970) 13. Febrewoore: Jāzeps Mediņš, letisk komponist († 1947) 17. Febrewoore: André Maginot, fraansöösk poliitiker († 1932) 27. Mei: Isadora Duncan, US-ameerikoons daanser († 1927) 09. Jüüne: Anne Marie Basse, deensk konstmooler († 1960) 02. Jüüle: Hermann Hesse, tjiisk-sweitserisk skriiwer († 1962) 13. Jüüle: Erik Scavenius, deensk poliitiker an stootsmaan, minister-president († 1962) 04. September: Kārlis Ulmanis, minister-president an president faan Letlun († 1942) 11. September: Feliks Dserschinski, rüs beruufsrewolutschoneer († 1926) 22. Nofember: Endre Ady, ungaars skriiwer († 1919) 06. Mei: Johan Ludvig Runeberg, fins skriiwer (* 1804) 03. September: Adolphe Thiers, president faan Frankrik (* 1797) 17. September: William Henry Fox Talbot, ingels footopioniir (* 1800) 17. Oktuuber: Johann Carl Fuhlrott, tjiisk natüürforsker (* 1803) 25. Oktuuber: Johannes Hansen, skriiwer (* 1854)"}
{"id": "12249", "contents": "1880 wiar det tachentigst juar faan det 19. juarhunert. 30. Oktuuber: Tegucigalpa wurd at hoodsteed faan Honduuras. 02. Nofember: Presidentskapswoolen uun dön Ferianigt Stooten: James A. Garfield wurd tu a president woolet. Ünbekäänd Dootem Georg von Steinmann wurd boowerpresident faan det Sleeswich-Holstian Prowins. 01. Janewoore: Schalom Asch, jidisch skriiwer an dramaatiker († 1957) 10. Janewoore: Manuel Azaña, spoons poliitiker an stootspresident († 1940) 27. Jüüne: Helen Keller, US-ameerikoons skriiwer († 1968) 08. August: Earle Page, premier-minister faan Austraalien († 1961) 26. August: Guillaume Apollinaire, fraansöösk dachter († 1918) 31. August: Wilhelmina, köningin faan Holun († 1962) 22. September: Christabel Pankhurst, britisk wüfenrochtler († 1958) 01. Nofember: Alfred Wegener, tjiisk meteoroloog, poolar- an geowedenskapsmaan († 1930) 31. Deetsember: George C. Marshall, US-ameerikoons generool an stootsmaan († 1959) 08. Mei: Gustave Flaubert, fraansöösk skriiwer (* 1821) 05. Oktuuber: Jacques Offenbach, tjiisk-fraansöösk komponist (* 1819) 13. Deetsember: Martin Gropius, tjiisk architekt (* 1824)"}
{"id": "12250", "contents": "1882 wiar det tau-an-tachentigst juar faan det 19. juarhunert. 25. Janewoore: Virginia Woolf, britisk skriiwer († 1941) 30. Janewoore: Franklin Delano Roosevelt, 32. president faan dön Ferianigt Stooten († 1945) 07. Jüüle: Janka Kupala, witjrüs skriiwer († 1942) 2. Jüüne: Giuseppe Garibaldi, italjeens natsionalist (* 1807) 6. Deetsember: Anthony Trollope, ingels dachter (* 1815)"}
{"id": "12251", "contents": "1883 wiar det trii-an-tachentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. 28. April: Benito Mussolini, diktaatoor faan Itaaljen († 1945) 05. Jüüne: John Maynard Keynes, britisk ökonoom, poliitiker an matemaatiker († 1946) 03. Jüüle: Franz Kafka, böömisk skriiwer († 1924) 14. Marts: Karl Marx, tjiisk filosoof, ökonoom an jurnalist (* 1818)"}
{"id": "12252", "contents": "1884 wiar det fjauer-an-tachentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä'n Teisdai uun de Gregoriaans kalender. 18. Janewoore: Arthur Ransome, britisk skriiwer († 1967) 19. Marts: Elias Lönnrot, finsk skriiwer (* 1802)"}
{"id": "12253", "contents": "1886 wiar det seeks-an-tachentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 30. Mei: Lorenz Braren, konstruktöör, onernemer an föörfeedernforsker († 1953) 16. September: Dorothea von Arronet, tjiisk-baltisk konstmooler, graafiker an ilustraator († 1973) 03. Oktuuber: Alain-Fournier, fraansöösk skriiwer († 1914) 01. Deetsember: Rex Stout, US-ameerikoons skriiwer († 1975)"}
{"id": "12254", "contents": "1887 wiar det sööwen-an-tachentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 12. August: Erwin Schrödinger, füüsiker († 1961) 06. Oktuuber: Le Corbusier, architekt († 1965)"}
{"id": "12255", "contents": "1892 wiar det tau-an-neegentigst juar faan det 19. juarhunert. 03. Janewoore: J. R. R. Tolkien, ingels skriiwer an filoloog († 1973) 01. Marts: Ryūnosuke Akutagawa, jaapaans skriiwer († 1927) 11. Mei: Margaret Rutherford, ingels schauspeler († 1972) 08. Jüüle: Richard Aldington, ingels skriiwer († 1962) 23. Jüüle: Haile Selassie I., letst ethioopisk keiser († 1975) 10. Janewoore: Heinrich Dorn, tjiisk komponist (* 1804)"}
{"id": "12256", "contents": "1894 wiar det fjauer-an-neegentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. 15. Janewoore: Agoli-Agbo wurd köning faan Dahomey. 13. Marts: Uun Korea sluch saldooten faan't regiaring det iarst Donghak-Staheu faan büüren deel. 01. August: De Iarst Jaapaans-Schiinees Krich begand. 01. Nofember: Nikolaus II. wurd keiser faan Ruslun. 20. Janewoore: Nishiwaki Junzaburō, jaapaans skriiwer († 1982) 30. Janewoore: Keiser Boris III. faan Bulgaarien († 1943) 10. Febrewoore: Harold Macmillan, britisk poliitiker an premier-minister († 1986) 14. Marts: Hans Reiffenstuel, tjiisk konstmooler († 1980) 13. April: Arthur Fadden, premier-minister faan Austraalien († 1973) 15. April: Nikita Chruschtschow, sowjetisk poliitiker an hood faan't regiaring († 1971) 13. Jüüle: Isaak Babel, sowjetisk skriiwer († 1941) 26. Jüüle: Aldous Huxley, britisk skriiwer († 1963) 24. August: Rudolf Geiger, tjiisk meteoroloog an kliimatoloog († 1981) 18. September: Ermilo Abreu Gómez, meksikaans skriiwer († 1971) 20. Deetsember: Robert Menzies, austraalisk premier-minister († 1978) 31. Deetsember: Pola Negri, poolsk schauspeler († 1987) 05. Jüüle: Betty Paoli, tjiisk skriiwer (* 1814) 08. Jüüle: Wladimir Nikititsch Kaschperow, rüs komponist (* 1827) 01. Nofember: Aleksander III., keiser faan Ruslun (* 1845) 20. Nofember: Anton Rubinstein, rüs komponist, klawiarspeler an dirigent (* 1829) 03. Deetsember: Robert Louis Stevenson, skots"}
{"id": "12257", "contents": "1895 wiar det fiiw-an-neegentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. 17. April: De Iarst Schiinees-Jaapaans Krich kaam tu aanj. 08. Nofember: De röntgenstrualen wurd faan Wilhelm Röntgen ütjfünjen. 18. Deetsember: Det Sleeswich-Holstian Lunsbibleteek wurd üüs en prowinsiaal bibleteek grünjlaanjen. Nuurd-Uastsia-Kanool, doomools Kaiser-Wilhelm-Kanal as klaar. 01. Janewoore: J. Edgar Hoover, grünjleier faan det Federal Bureau of Investigation (FBI) († 1972) 13. Febrewoore: Kurt Noack, tjiisk komponist († 1945) 31. Marts: Otto Griebel, tjiisk konstmooler († 1972) 23. April: Ngaio Marsh, nei-sialuns skriiwer († 1982) 27. August: Heinrich Will, tjiisk konstmooler († 1943) 04. Oktuuber: Buster Keaton, US-amerikoons schauspeler an regisöör († 1966) 20. Febrewoore: Frederick Douglass, ameerikoons skriiwer (* 1818) 28. September: Louis Pasteur, fransöösk wedenskapsmaan (* 1822)"}
{"id": "12258", "contents": "1896 wiar det seeks-an-neegentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 04. Janewoore: Utah wurd de 45. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 01. Marts: Bi a Slacht faan Adua sluch det ethioopisk armee oner Keiser Menelik II. en italjeens armee oner generool Baratieri. 6.-15. April: Iarst Olympisk Spalen faan’t naitidj wiar uun Atheen. 03. Nofember: Presidentskapswool uun det Ferianigt Stooten: wool faan William McKinley tu a president. 04. Janewoore: André Masson, fraansöösk konstmooler († 1987) 08. Janewoore: Paul Verlaine, fraansöösk dachter (* 1844) 20. Mei: Clara Schumann, tjiisk klawiarspeler, komponist, klawiarprufesor an editöör (* 1819)"}
{"id": "12259", "contents": "1898 wiar det aacht-an-neegentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 25. April: De Spaans-Ameerikoons Krich begand. 12. August: At Republiik faan Hawaii wurd faan dön Ferianigt Stooten anektiaret. 10. Deetsember: De Spaans-Ameerikoons Krich kaam tu aanj. 07. Janewoore: Al Bowlly, süüdaafrikoons pop- an jazzsschongster († 1941) 10. Febrewoore: Bertolt Brecht, tjiisk dramaatiker an lüüriker († 1956) 09. April: Paul Robeson, US-ameerikoons schauspeler, schongster, sportler, skriiwer an bürgerrochtsmaan († 1976) 23. April: Lucius D. Clay, US-ameerikoons militeer an poliitiker († 1978) 29. April: Hinrich C. Hinrichsen, fering skuulmääster an skriiwer († 1978) 03. Mai: Golda Meïr, israeelisk poliitiker († 1978) 05. Jüüne: Federico García Lorca, spaans skriiwer († 1936) 22. Jüüne: Erich Maria Remarque, tjiisk skriiwer († 1970) 19. Jüüle: Herbert Marcuse, tjiisk-ameerikoons filosoof († 1979) 24. September: Howard Walter Florey, austraalisk patoloog († 1968) 26. September: George Gershwin, US-ameerikoons komponist († 1937) 26. Deetsember: Gerhardus Jan Adema, waastfresk konstmooler († 1981) 14. Janewoore: Lewis Carroll, britisk skriiwer, matmaatiker an fotograaf (* 1832) 19. Mei: William Ewart Gladstone, britisk poliitiker (* 1809) 30. Jüüle: Otto von Bismarck, tjiisk poliitiker an iarst rikskansler faan’t Tjiisk Rik (* 1815) 20. September: Theodor Fontane, tjiisk skriiwer"}
{"id": "12260", "contents": "1899 wiar det njüügen-an-neegentigst juar faan det 19. juarhunert. 11. Oktuuber: De Naist Buurenkrich begand. 23. Febrewoore: Erich Kästner, tjiisk skriiwer, dreibukskriiwer an kabaretist († 1974) 11. Maarts: Frederik IX., köning faan Denemark (1947-1972). 24. August: Jorge Luis Borges, argentiins skriiwer († 1986) 29. Janewoore: Alfred Sisley, fransöösk konstmooler (* 1839) 06. Febrewoore: Leo von Caprivi, tjiisk militeer an stootsmaan (* 1831) Marts: Arfst Arfsten, farwer, wiart, gertner an skriiwer (* 1812) 01. Jüüne: Klaus Groth, plaattjiisk dachter an skriiwer (* 1819)"}
{"id": "12261", "contents": "1800 wiar det letst juar faan at 18. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 18. Janewoore: At Bank faan Frankrik wurd faan Napoleon Bonaparte grünjlaanjen. 20. Marts: Efter a Slacht faan Heliopolis fool Egypten tu Frankrik. Det fraansöösk armee oner generool Jean-Baptiste Kléber san order besiigt osmaans saldooten oner a gratwesir Jusuf Pascha. faan April tu Oktuuber: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan Thomas Jefferson tu a president. 20. Jüüne: A fraansuusen naam at steed Turin. 05. September: Malta, dat faan a fraansuusen besaat weesen wiar, fool uun a hunen faan a Briten. 01. Janewoore: Filipina Brzezińska, poolsk komponist an klawiarspeler († 1886) 07. Janewoore: Millard Fillmore, US-ameerikoons poliitiker an president († 1874) Moritz Daniel Oppenheim, tjiisk portreet- an histoorienmooler († 1882) 08. Janewoore: Wilhelm Schumacher, tjiisk skriiwer an tidjingsferleier († 1837) 06. Febrewoore: Achille Devéria, fraansöösk konstmooler an litograaf († 1857) 07. Febrewoore: Theodor von Zwehl, tjiisk stootsminister († 1875) 11. Febrewoore: William Henry Fox Talbot, ingels footopioniir († 1877) 02. Marts: Jewgeni Abramowitsch Baratynski, rüs ofisiar, skriiwer an dachter († 1844) 16. Marts: Ninkō, keiser faan Jaapaan († 1846) 08. April: Ernst Förster, tjiisk konstmooler, konstskriiwer an dachter († 1885) 15. April: James"}
{"id": "12262", "contents": "At banaan (Musa) as en plaant uun det famile faan a banaanen (Musaceae). At jaft wel amanbi 100 slacher faan banaanen. Tu iidjen as fööraal det suurt Musa × paradisiaca aptaanj wurden. So wurd banaanen ferkääft Wil banaanen haa hard stian Banaanplaanten 12 mg vitamiin C üüb 100g 20 µg folsüren üüb 100g föl Kalium, Magnesium, Phosphor, Iisen, Mangaan, Kööber an soker Commonskategorii: Banaanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Banaanen"}
{"id": "12264", "contents": "Zingiberales san en order mä aacht plaantenfamilin. Jo haa hör nööm efter Zingiber (Ingefeer) an san sodenang a Ingefeeroortagen. efter APG III: Kostusplaanten (Costaceae) Bluumraid (Cannaceae) Homersjuaren (Heliconiaceae) Orchidantha (Lowiaceae) Strimelbleedplaanten (Marantaceae) Banaanen (Musaceae) Strelitzienplaanten (Strelitziaceae) Ingefeerplaanten (Zingiberaceae) Angiosperm Phylogeny Group: An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG III In: Botanical Journal of the Linnean Society, 161:2, 2009, S. 105-121 Commonskategorii: Zingiberales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Zingiberales"}
{"id": "12265", "contents": "Banaanen (Musaceae) san en plaantenfamile mä 35 bit 42 slacher uun det kategorii Zingiberales. Musa L.: mä amanbi 30 slacher. Diar hiart uk at kultuur-banaan tu. Ensete Horan.: mä 6 bit 10 slacher. Musella (Franchet) C.Y.Wu ex H.W.Li: mä man ään slach: Musella lasiocarpa Commonskategorii: Banaanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Banaanen"}
{"id": "12267", "contents": "A Crassulaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Stianbreegern (Saxifragales). Sok plaanten haa böös sjok bleeden, huar jo weeder uun saamle kön. efter Thiede an Eggli: Onerfamile Sempervivoideae Arn. Triibus Telephieae (’t Hart) H.Ohba & Thiede Sinocrassula A. Berger Kungia K.T. Fu Meterostachys Nakai Orostachys Fisch. ex A. Berger Hylotelephium H. Ohba Triibus Umbiliceae Meisn. Umbilicus DC. Pseudosedum A. Berger Rhodiola L. Phedimus Raf. Triibus Semperviveae Dumort. Sempervivum L. Petrosedum Grulich (= Sedum ser. Rupestria A. Berger) Triibus Aeonieae Thiede Aichryson Webb & Berthel. Monanthes Haw. Aeonium Webb & Berthel. Triibus Sedeae Fr. Pistorinia DC. Rosularia (DC.) Stapf Prometheum (A. Berger) H. Ohba Afrovivella A. Berger Sedella Britton & Rose Dudleya Britton & Rose Sedum L. Villadia Rose Lenophyllum Rose Graptopetalum Rose Thompsonella Britton & Rose Echeveria DC. Pachyphytum Link et al. Onerfamile Kalanchoideae A.Berger Adromischus Lem. Cotyledon L. Kalanchoe Adans. Tylecodon Toelken Onerfamile Crassuloideae Burnett Crassula L. Hypagophytum A. Berger An do san diar noch hybriden: × Cremnadia C.H. Uhl × Cremneria Moran × Cremnopetalum × Cremnosedum Kimnach & G. Lyons × Cremsonella C.H. Uhl × Dudleveria G.D. Rowley × Grapsonella G.D. Rowley × Graptoladia C.H. Uhl × Graptophytum × Graptosedum G.D. Rowley × Graptoveria G.D. Rowley"}
{"id": "12268", "contents": "Wat menst dü? Stianpöber (Hylotelephium) Stianpöber (Sedum)"}
{"id": "12269", "contents": "Stianpöber as en skööl faan plaanten uun det famile (Crassulaceae). Di nööm komt faan det greks wurd „ύλη“ (hyle) för walt an „τηλέφιον“ (telephion) för waltplaanten. H. anacampseros – H. angustum – H. bonnafousi – H. callichromum – H. caucasicum – H. cauticola – H. cyaneum – H. erythrostictum – H. ewersii – H. furusei – H. maximum – H. mingjinianum – H. pallescens – H. parvistamineum – H. pluricaule – H. populifolium – H. sanguineum – H. sieboldii – H. sordidum – H. specksii – H. spectabile – H. subcapitatum – H. tatarinowii – H. telephioides – H. telephium – H. tianschanicum – H. uralense – H. ussuriense – H. verticillatum – H. viride – H. viviparum Hylotelephium anacampseros Hylotelephium cauticola Hylotephium sieboldii Hylotelephium spectabile Hylotelephium telephium subsp. maximum Hylotelephium telephium subsp. fabaria Commonskategorii: Stianpöber – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stianpöber"}
{"id": "12273", "contents": "Stianpöber as en skööl faan amanbi 420 plaantenslacher uun det famile Crassulaceae. Sedum burrito Sedum debile Bleeden münster S. sect. Bracteata – S. sect. Centripetalia – S. sect. Filipes – S. sect. Fruticisedum – S. sect. Gormania – S. sect. Hobsonia – S. sect. Japonica – S. sect. Lanceolata – S. sect. Mexicali – S. sect. Oreades – S. sect. Orientalia – S. sect. Pachysedum – S. sect. Primuloida – S. sect. Sedum – S. sect. Smithia – S. sect. Stolonifera – S. sect. Tetrorum (Sedum adolphii) Sedum nussbaumerianum Commonskategorii: Stianpöber (Sedum) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stianpöber (Sedum)"}
{"id": "12276", "contents": "Luuken (Sempervivum) san en skööl faan amanbi 200 plaantenslacher uun det famile Crassulaceae. Di latiinsk nööm komt faan semper för ‚leewen‘ an vivus för ‚laben‘ an ment wel soföl üs \"lewet iiwag\". Auer 7000 suurten san för guarder aptaanj wurden. Luuken san nai mä Aeonium. Sempervivum calcareum Sempervivum globiferum subsp. globiferum Huar Luuken natüürelkerwiis föörkem Commonskategorii: Luuken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Luuken"}
{"id": "12278", "contents": "A Riiblisen (Ribes) san det iansagst skööl uun det plaantenfamile Grossulariaceae mä 140 bit 160 slacher. R. subg. Berisia – R. subg. Grossularia – R. subg. Grossularioides – R. subg. Parilla – R. subg. Ribes (Eegentelk) Riiblis (Ribes rubrum) Solbei (Ribes nigrum) Stikelbei, Stekebäär (Ribes uva-crispa) Commonskategorii: Riiblisen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Riiblisen"}
{"id": "12281", "contents": "At (Eegentelk) Riiblis (Ribes rubrum) het uun Bayern an Uastenrik bal jüst so: Rote Ribisel. Hat as en plaant an uk en frücht uun det famile faan a Grossulariaceae. Plaanten Bloos At jaft uk witj riiblisen Plooket riiblisen Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Riiblisen (Ribes rubrum) Wikispecies hää en artiikel tu: Riiblisen (Ribes rubrum)"}
{"id": "12283", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Capsaicin (CPS) as en alkaloid an komt uun paprika-plaanten (Capsicum) föör. Diar kön Capsaicinoiden ütj wonen wurd. Jo haa nian klöör an smaääk skarep. Hü skarep wat smääkt, koon mä det Scoville-skaala meeden wurd: Dootenbleed (E)-Capsaicin bi Merck, ufrepen di 5. August 2010. The Merck Index. An Encyclopaedia of Chemicals, Drugs and Biologicals. 14. aplaag, 2006, S. 286, ISBN 978-0-911910-00-1. Dootenbleed Capsaicin bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 15. März 2011. Capsaicin bi ChemIDplus Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "12286", "contents": "At DIN 31635 leit en ianhaidelk amskriiwen faan araabisk tu latiinsk buksteewen fääst. w:de:DIN_31635 Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "12287", "contents": "Alkaloiiden (det wurd komt faan araabisk ‏القلية‎‎, DMG al-qalya ‚ääsk‘ an greks -oides: ‚lik‘, det ‚liket ääsk‘) san natüürelk föörkemen cheemisk ferbinjangen, an jo haa grat iinflööd üüb di minsk an sin sünjhaid. Diar wurd son 10.000 ferbinjangen tu tääld. Alkaloiiden san giftag. Alkaloiden mä heterocyclisk Stikstoof Pyrrolidin-Alkaloiden: t. b. Hygrin Steroid-Alkaloiden: t. b. Solanin Pyridin-Alkaloiden: t. b. Nicotin, Anabasin Piperidin-Alkaloiden: t. b. Piperin Tropan-Alkaloiden: t. b. Atropin, Cocain, Hyoscyamin, Scopolamin Chinolin-Alkaloiden: t. b. Chinin, Chinidin Isochinolin-Alkaloiden: t. b. Morphin, Codein, Papaverin, Berberin, Tubocurarin Indol-Alkaloiden: t. b. Ajmalin, Ergotamin, Yohimbin, Reserpin, Strychnin Purin-Alkaloiden: t. b. Coffein, Theophyllin, Theobromin Alkaloiden mä acyclisk Stikstoof: t. b. Ephedrin, Mescalin Commonskategorii: Alkaloid – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "12288", "contents": "Solbei (Ribes nigrum) het en plaant an uk sin früchten uun det famile Grossulariaceae. Uun a Sweits sait'am uk Cassis. 'ECM': grat beien, kurt drüüwen 'Titania': stark plaant, kurt staal 'Tsema': lung drüüwen 'Ometa': madellung drüüwen, gud smaag 'Bona': grat beien, gud smaag 'Silvergieters Suarten': stark plaant, grat an swet beien Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Solbeien Wikispecies hää en artiikel tu: Solbeien Solbei. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "12290", "contents": "At Stikelbei, (fe.) Stekebäär, (sö.) Stekelsbiar (Ribes uva-crispa, uk: Ribes grossularia) as en plaant an uk sin früchten uun det famile Grossulariaceae. Hat komt uun Euroopa, Aasien an Nuurdafrikoo föör. Rip früchten faan en ruad suurt Bloos Tiaknang 'Achilles': ruad früchten, gud smaag 'Green kuugel': grat früchten, laachtgreen, swet-sür 'Invicta': green, madelgrat 'Pax': ruad, hiaret früchten 'Xenia': laachtruad, grat früchten, gud smaag Online-Bereegnang faan't Universität Hohenheim Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Stikelbeien Wikispecies hää en artiikel tu: Stikelbeien"}
{"id": "12295", "contents": "Henepplaanten (Cannabaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Rosales mä amanbi 170 slacher. A wichtagsten san was henep an hoop. efter GRIN: Aphananthe Planch. (Syn.: Homoioceltis Blume, Mirandaceltis Sharp) Henep (Cannabis L.) Celtis (Syn.: Momisia F.Dietr., Sparrea Hunz. & Dottori) Chaetacme Planch. (Syn.: Chaetachme Planch., orth. var.) Gironniera Gaudich. (Syn.: Helminthospermum Thwaites, Nematostigma Planch.) Hoop (Humulus L., Syn.: Humulopsis Grudz., Lupulus Mill.) Lozanella Greenm. (iar uun Ulmaceae) Parasponia Miq. Pteroceltis Maxim. Trema Lour. (Syn.: Sponia Comm. ex Decne.) Cannabaceae uun Germplasm Resources Information Network (GRIN), Ministeerium för büürerei uun Ameerikoo, ARS, National Genetic Resources Program. National Germplasm Resources Laboratory, Beltsville, Maryland. Commonskategorii: Henepplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Henepplaanten"}
{"id": "12296", "contents": "Hoop (Humulus) as en skööl faan trii plaantenslacher uun det famile faan a henepplaanten (Cannabaceae). Jo kem bluas üüb a nuurdelk eerdheleft föör. Di wichtagst slach as di Echt Hoop, diar woort biir faan maaget. Echt Hoop (Humulus lupulus L.) Japoonsk Hoop (Humulus scandens (Lour.) Merr., Syn.: Antidesma scandens Lour., Humulopsis scandens (Lour.) Grudzinskaja, Humulus japonicus Sieb. & Zucc.) Yunnan-Hoop (Humulus yunnanensis Hu) Commonskategorii: Hoop (Humulus) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hoop (Humulus)"}
{"id": "12299", "contents": "Wat menst dü? Hoop, det plaant Hein Hoop"}
{"id": "12300", "contents": "Echt Hoop (Humulus lupulus) as en plaant uun det famile faan a Henepplaanten (Cannabaceae). Diar woort biir faan maaget. Hoop woort uk uun a medesiin iinsaat. Hoopplaanten Hoopfrüchten Ual hooppres Hallertauer Mittelfrüher Hersbrucker Spät Spalter Tettnanger Hallertauer Tradition Perle Spalter Select Saphir Opal Smaragd Northern Brewer Nugget Wye Target Hallertauer Magnum Hallertauer Taurus Hallertauer Merkur Herkules Commonskategorii: Echt Hoop – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Humulus lupulus Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "12303", "contents": "Braannäädelplaanten (Urticaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Rosales. Diar hiar wel son 2.625 slacher tu. Boehmerieae – Cecropieae – Elatostemateae – Forsskaoleae – Parietarieae – Urticeae Aboriella Bennet Achudemia Blume Archiboehmeria C.J.Chen Astrothalamus C.B.Rob. Australina Gaudich. Boehmeria Jacq. Cecropia Loefl. (Syn.: Ambaiba Adans.) Chamabainia Wight Coussapoa Aubl. Cypholophus Wedd. Debregeasia Gaudich. Dendrocnide Miq. Didymodoxa E.Mey. ex Wedd. Discocnide Chew Droguetia Gaudich. Elatostema J.R.Forst. & G.Forst. Forsskaolea L. Gesnouinia Gaudich. Gibbsia Rendle Girardinia Gaudich. Gyrotaenia Griseb. Hemistylus Benth. Hesperocnide Torr. Hyrtanandra Miq. (Syn.: Gonostegia Turcz. und Memorialis Buch.-Ham. ex Wedd.) Laportea Gaudich. Lecanthus Wedd. Leucosyke Zoll. & Moritzi Maoutia Wedd. Meniscogyne Gagnep. Metatrophis F.Br. Musanga C.Sm. ex R.Br. Myrianthus P.Beauv. Myriocarpa Benth. Nanocnide Blume Neodistemon Babu & A.N.Henry Neraudia Gaudich. Nothocnide Blume ex Chew Obetia Gaudich. Oreocnide Miq. Parietaria L. Pellionia Gaudich. Petelotiella Gagnep. Phenax Wedd. Pilea Lindl. Pipturus Wedd. Poikilospermum Zipp. ex Miq. Pourouma Aubl. Pouzolzia Gaudich. (mä Gonostegia Turczaninow) Procris Comm. ex Juss. Rousselia Gaudich. Sarcochlamys Gaudich. Sarcopilea Urb. Soleirolia Gaudich. Touchardia Gaudich. Urera Gaudich. Braannäädler (Urtica L.) Commonskategorii: Urticaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Urticaceae"}
{"id": "12306", "contents": "Braannäädler, (sö.) Blaanern (Urtica) san en skööl faan plaanten uun det famile Urticaceae. Urtica atrovirens Req. ex Loisel. Urtica bianorii (Knoche) Paiva Urtica cannabina L. Grat Braannäädel (Urtica dioica L.) Urtica kioviensis Rogow. Urtica membranacea Poir. ex Savigny Urtica morifolia Poir. Urtica pilulifera L. Urtica pubescens Ledeb. Urtica rupestris Guss. Urtica sondenii (Simmons) Avrorin ex Geltman Urtica stachyoides Webb & Benth. Letj Braannäädel (Urtica urens L.) Urtica angustifolia Fisch. ex Hornem. Urtica ardens Link Urtica aspera Petrie Urtica atrichocaulis (Hand.-Mazz.) C.J.Chen Urtica aucklandica Hook.f. Urtica australis Hook.f. Urtica ballotifolia Wedd. Urtica berteroana Phil. Urtica buchtienii Ross Urtica chamaedryoides Pursh Urtica circularis Sorarú Urtica echinata Benth. Urtica ferox G.Forst. Urtica fissa E.Pritz. Urtica flabellata Kunth Urtica glomeruliflora Steud. Urtica haussknechtii Boiss. Urtica hyperborea Jacq. ex Wedd. Urtica incisa Poir. Urtica laetevirens Maxim. Urtica leptophylla Kunth Urtica lilloi (Hauman) Geltman Urtica linearifolia (Hook.f.) Cockayne Urtica longispica Killip Urtica macbridei Killip Urtica magellanica Juss. ex Poir. Urtica mairei H.Lév. Urtica masafuerae Phil. Urtica mexicana Liebm. Urtica mollis Steud. Urtica orizabae Liebm. Urtica parviflora Roxb. Urtica platyphylla Wedd. Urtica praetermissa V.W.Steinm. Urtica spiralis Blume Urtica taiwaniana S.S.Ying Urtica thunbergiana Sieb.& Zucc. Urtica triangularis Hand.-Mazz. Urtica trichantha (Wedd.) Acevedo & Navas Commonskategorii: Braannäädler – Saamlang"}
{"id": "12308", "contents": "At Grat Braannäädel (Urtica dioica) as en plaantenslach uun det famile Urticaceae. Uun Euroopa san diar tau onerslacher: Urtica dioica subsp. dioica Urtica dioica subsp. subinermis Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grat Braannäädel Wikispecies hää en artiikel tu: Grat Braannäädel Grat Braannäädel. Uun: FloraWeb.de. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "1231", "contents": "Vietnam as en lönj önj Aasien. Deer booge amenbai 87 miljoon mansche. Jü politiik önj Vietnam heed bloot iinj partai, dåt as jü kommunistische partai. Ca Mau Dong Hoi Ho Chi Minh-stää Vung Tau"}
{"id": "12310", "contents": "At Letj Braannäädel (Urtica urens) as en plaantenslach uun det famile Urticaceae. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Letj Braannäädel (Urtica urens) Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Braannäädel (Urtica urens) Letj Braannäädel. Uun: FloraWeb.de. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "12313", "contents": "Iiperplaanten (Ulmaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Rosales. Diar jaft at sööwen sköölen faan, diar miast üüb a nuurdelk eerdheleft waaks. efter GRIN: Ampelocera Hemiptelea Holoptelea Phyllostylon Planera Iipern (Ulmus) mä 20 bit 30 slacher Zelkova mä 7 slacher Ulmaceae uun Germplasm Resources Information Network (GRIN), Ministeerium för büürerei uun Ameerikoo, ARS, National Genetic Resources Program. National Germplasm Resources Laboratory, Beltsville, Maryland. Commonskategorii: Iiperplaanten (Ulmaceae) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Iiperplaanten"}
{"id": "12316", "contents": "Iipern (Ulmus), efter't holt uk Rüster näämd, san en skööl faan plaanten uun det famile faan a Iiperplaanten (Ulmaceae). Diar jaft at son 40 ünlik slacher faan. Iipern sterew uun Madeleuroopa so biletjen ütj, auer jo ei jin iinslebet kraankhaiden uun kem. Wan faan iipern snaaket woort, as miast at Fial-Iiper (Ulmus minor) mend Fial-Iiper (Ulmus minor) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Iipern (Ulmus) Wikispecies hää en artiikel tu: Iipern (Ulmus)"}
{"id": "12321", "contents": "A Fial-Iiper of uk man ianfach Iiper (Ulmus minor) as en somergreenen bleedenbuum uun det famile faan a Iiperplaanten (Ulmaceae). Uun Madeleuroopa stareft at Iiper so suutjis ütj, auer hat faan di skemel Ophiostoma (novo-) ulmi befäälen woort an diar ei jinuun koon. Di swaamp befäält fööraal ääler buumer, diar sjoker üs 15 cm uun a stam san. Ööders kön Iipern 600 juar ual an 40 m huuch wurd. Ulmus minor subsp. angustifolia. (Syn. U. minor var. cornubiensis) Ulmus minor subsp. minor (Syn. U. carpinifolia) Ulmus minor var. plotii Ulmus minor subsp. sarniensis Ulmus minor var. vulgaris (Syn. U. procera). Siad faan Ulmus minor Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Fial-Iipern Wikispecies hää en artiikel tu: Fial-Iipern Fial-Iiper. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "12323", "contents": "Wat menst dü? Skemel, di witj hingst Di skemelridjer, di romoon faan Theodor Storm Skemel (swaamp), di wääkst, wan wat ferskemelt"}
{"id": "12324", "contents": "Skemel san eukariooten uun det hoodkategorii faan a Swaampen (Fungi). Fööraal tau klasen faan swaampen wurd üs skemel betiakent: Eurotiomycetes Zygomycetes Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Skemel Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "12327", "contents": "Ruusenplaanten (Rosaceae) san en grat plaantenfamile uun det order faan a Rosales. Sodenang san jo nai mä Henepplaanten, Iipern an Braannäädler. Amygdaloideae Amygdaleae – Exochordeae – Gillenieae – Kerrieae – Lyonothamneae – Maleae – Neillieae – Osmaronieae – Sorbarieae – Spiraeeae Dryadoideae Dryadeae Rosoideae Agrimonieae – Colurieae – Potentilleae – Roseae – Rubeae – Ulmarieae Spiraeoideae Pyreae At jaft wel son 3.000 plaantenslacher uun detdiar famile. Diar hiar uk föl früchten tu: Aapelbeien (Aronia) Sokerplumen (Amelanchier) Haageduurnbuumer (Crataegus) Kwitenbuumer (Cydonia) Kwitenbuum (Cydonia oblonga) Eriobotrya Loquat (Eriobotrya japonica) Eerdbeien (Fragaria) Guard-Eerdbei (Fragaria × ananassa) Aapelbuumer (Malus) Aapelbuum (Malus domestica) Stianfrüchtbuumer (Prunus) Aprikoos (Prunus armeniaca) Käärsbuum (Prunus cerasus) Plumbuum (Prunus domestica) Mandelbuum (Prunus dulcis) Drüüwenkäärs (Prunus padus) Firsich (Prunus persica) Japoonsk Blooskäärs (Prunus serrulata) Sleesuurn (Prunus spinosa) Peerbuumer (Pyrus) Peerbuum (Pyrus communis) Nashi (Pyrus pyrifolia of uk Pyrus sinensis) Ruusen, (fe.) Rocht Ruusen (Rosa) Hünjruus, Haagruus, Wil Ruus (Rosa canina) Irpelruus (Rosa rugosa) Dünemruus (Rosa spinosissima) Beienbosker (Rubus) Braandebei (Rubus fruticosus agg.) Himbei (Rubus idaeus) Madlunsia-Braandebei (Rubus ulmifolius) Fögelbeien (Sorbus) (Echt) Fögelbei (Sorbus aucuparia) Sweedsk Fögelbei (Sorbus intermedia) Commonskategorii: Ruusenplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruusenplaanten"}
{"id": "1233", "contents": "Ho Chi Minh-stää (iir Saigon) as jü grutste stää önj Vietnam. Jü stää heet 7.113.150 inboogere (2009)."}
{"id": "12330", "contents": "At Braandebei (Rubus fruticosus agg.) as en frücht an en plaant uun det famile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). Diar san muar üs 2.000 slacher, diar det Braandebei like. Rubus fruticosus as diarbi salew en saamelnööm (\"agg.\") för en hialer rä slacher. Miast as wel di slach Rubus plicatus mend. Commonskategorii: Braandebeien (Rubus) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rubus fruticosus Wikispecies hää en artiikel tu: Rubus plicatus Braandebei. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "12331", "contents": "At Himbei (Rubus idaeus) as en frücht an en plaant uun det famile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). Diar san muar üs 2.000 slacher, diar det himbei like. Commonskategorii: Braandebeien (Rubus) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rubus idaeus Himbei. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "12336", "contents": "Beienbosker san en skööl faan flook düüsen plaantenslacher uun det famile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). Bekäänd slacher san at: Braandebei (Rubus fruticosus agg.) Himbei (Rubus idaeus) Madlunsia-Braandebei (Rubus ulmifolius) Commonskategorii: Beienbosker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Beienbosker"}
{"id": "12338", "contents": "At Madlunsia-Braandebei (Rubus ulmifolius) as en frücht an en plaant uun det famile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). Diar san tau onerslacher: Rubus ulmifolius var. inermis Rubus ulmifolius var. ulmifolius Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Madlunsia-Braandebei Wikispecies hää en artiikel tu: Madlunsia-Braandebei"}
{"id": "1234", "contents": "Dong Hoi as en stää önj e Prowins Quang Binh, Vietnam. Jü stää heet 103.988 inboogere (2009). Fluuchplaats Dong Hoi"}
{"id": "12340", "contents": "Aapelbuumer (Malus) san en skööl faan 42 bis 55 slacher uun det plaantenfamile faan a ruusenplaanten (Rosaceae). Di wichtagst slach as was di Malus domestica, huar en hialer rä suurten faan aptaanj wurden san. M. sect. Chloromeles M. angustifolia – M. coronaria – M. ioensis M. sect. Gymnomeles M. baccata – M. floribunda – M. halliana – M. hupehensis – M. mandshurica – M. rockii – M. sargentii – M. sikkimensis – M. spontanea – M. toringo M. × arnoldiana – M. × hartwigii – M. × zumi M. sect. Malus M. asiatica – M. crescimannoi – M. domestica – M. muliensis – M. orientalis – M. prunifolia – M. pumila – M. sieversii – M. spectabilis – M. sylvestris M. × astracanica – M. × eleyi – M. × magdeburgensis – M. × micromalus M. sect. Sorbomalus M. fusca – M. kansuensis – M. komarovii – M. toringoides – M. transitoria M. sect. Yunnanenses M. honanensis – M. ombrophila – M. prattii – M. yunnanensis Nothospecies M. × adstringens – M. × asiatica – M. × atrosanguinea – M. × dawsoniana – M. × platycarpa – M. × purpurea – M. × riversicarnea – M. × robusta – M."}
{"id": "12344", "contents": "Fögelbeien (Sorbus) san en skööl faan 100 plaantenslacher uun det famile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). Jo waaks üüb a nuurdelk eerdheleft. \"Echt\" Fögelbei (Sorbus aucuparia) Sorbus aria Sorbus scalaris (Echt) Fögelbei (Sorbus aucuparia) Sweedsk Fögelbei (Sorbus intermedia) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sorbus Wikispecies hää en artiikel tu: Sorbus"}
{"id": "12346", "contents": "At (Echt) Fögelbei (Sorbus aucuparia, L. ; Syn. Pyrus aucuparia, Gaertner) as en bleedenbuum uun det famile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). Bloosen Früchten (juupen) Buum Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Fögelbeien Wikispecies hää en artiikel tu: Fögelbeien Fögelbei. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "12349", "contents": "Eerdbeien (Fragaria) san en skööl faan sowat 20 plaantenslacher uun det famile faan a ruusenplaanten (Rosaceae). Fragaria chiloensis (L.) Duchesne Fragaria daltoniana J. Gay Fragaria iinumae Makino Fragaria iturupensis Staudt Fragaria moupinensis (Franch.) Cardot Fragaria moschata (Duch.) Weston Fragaria nilgerrensis Schltdl. ex J. Gay Fragaria nipponica Makino Fragaria nubicola (Hook. f.) Lindl. ex Lacaita Fragaria orientalis Losinsk. Fragaria vesca L. Fragaria virginiana Mill. Fragaria viridis (Duch.) Weston Fragaria yezoensis Hara Guard-eerdbei (Fragaria × ananassa) (Duch.) Decne. & Naudin Fragaria × vescana Rud. Bauer & A. Bauer Leo Fox, John Langley, Torkild Hinrichsen: Die Erdbeere, Verführung in Rot. Kulturgeschichte einer Frucht aus den Vierlanden. Husum Druck, Husum. 2001. ISBN 3-89876-002-2. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Eerdbeien Wikispecies hää en artiikel tu: Eerdbeien"}
{"id": "12351", "contents": "At Guard-Eerdbei (Fragaria × ananassa, Syn. Fragaria × magna) as det kultiwiaret Eerdbei uun det famile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). Hat as ütj amerikoonsk slacher iinkrüsagt wurden. Rip Eerdbei Eerdbeibloos Plooket Eerdbeien Eerdbeitort Eerdbeikuuks Eerdbeien mä moolk Commonskategorii: Guard-Eerdbeien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Guard-Eerdbeien"}
{"id": "12354", "contents": "Haageduurnbuumer (Crataegus) san en skööl faan 200 bit 300 bosker of letj buumer uun det plaantenfamile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). Uun Euroopa käänt am 22 slacher, uun Sjiisklun trii. Miast ment am wel di slach Crataegus monogyna, hi as oober swaar mad öödern tu käänen. Di nööm komt faan haag = iinwoksen stak lun, huar di bosk hal üüb a waaler wääkst. En haageduurnbuum bleut. Bloosen Früchten A slacher uun Sjiisklun het: Crataegus monogyna Jacq. Crataegus laevigata (Poir.) D. C. (Syn.: C. oxyacantha auct.) Crataegus rhipidophylla Gand. (Syn.: C. rosiformis Janka, C. curvisepala Lindm.) Commonskategorii: Haageduurnbuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Haageduurnbuumer"}
{"id": "12358", "contents": "A Kwitenbuum (Cydonia oblonga) as di iansagst plaantenslach uun det skööl Cydonia an hiart tu a ruusenplaanten (Rosaceae). Hi as en ualen kultuurbuum. Bloos, frücht an siad Bloosen Kwiten\"bruad\" ‘Bereczki’: mil an mä grat früchten ‘Bourgeaut’ ‘Champion’ ‘Cydopom’ ‘Cydora’ ‘Cydora Robusta’ ‘Konstantinopel-kwit’ ‘Lungfrüchten’ ‘Leskovač’, ‘Leskovac’ of ‘Lescovac’ ‘Portugiisk peerenkwit’ ‘Quebec’ ‘Radonia’ ‘Ronda’ ‘Toronto’ ‘van Deman’ ‘Vranja’ of ‘Vrania’ ‘Wudonia’ Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kwiten (Cydonia oblonga) Wikispecies hää en artiikel tu: Kwiten (Cydonia oblonga)"}
{"id": "12363", "contents": "Peerbuumer (Pyrus) san en skööl faan 25 bit 28 slacher uun det famile faan a ruusenplaanten (Rosaceae). Faan bedüüdang för a büürerei san oober fööraal tau slacher: Pyrus communis an Pyrus pyrifolia. Peerbuumer bleu Peerknob Bloos efter GRIN Pyrus armeniacifolia T.T.Yu Pyrus austriaca A. Kern. Pyrus autumnalis Koidz. Pyrus betulifolia Bunge Pyrus boissieriana Buhse Pyrus bretschneideri Rehder Pyrus calleryana Decne. Pyrus × canescens Spach = P. × nivalis × P. salicifolia Pall. (Kultuur-)Peerbuum (Pyrus communis L., Syn.: Pyrus asiae-mediae Popov, Pyrus balansae Decne., Pyrus bourgaeana Decne., Pyrus caucasica Fed., Pyrus communis subsp. bourgaeana (Decne.) Nyman, Pyrus communis var. mariana Willk., Pyrus domestica Medik., Pyrus elata Rubtzov, Pyrus medvedevii Rubtzov) Pyrus cordata Desv. Pyrus cossonii Rehder Pyrus crenata Buch.-Ham. ex D.Don Pyrus dimorphophylla Makino Pyrus elaeagrifolia Pall. Pyrus fauriei C.K.Schneid. Pyrus gharbiana Trab. Pyrus glabra Boiss. Pyrus hondoensis Nakai & Kikuchi Pyrus hopeiensis T.T.Yu Pyrus koehnei C.K.Schneid. Pyrus korshinskyi Litv. Pyrus ×lecontei Rehder = P. communis × P. elaeagrifolia, Syn.: Salbeiblatt-Birne (P. salviifolia DC.) Pyrus pashia Buch.-Ham. ex D.Don (Syn.: Pyrus kumaoni Decne. ex Hook. f., Pyrus nepalensis Hort ex Decne., Pyrus pashia var. kumaoni (Decne. ex Hook. f.) Stapf, Pyrus variolosa Wall. ex Brandis) Pyrus mamorensis Trab. Pyrus maximowicziana Nakai"}
{"id": "12366", "contents": "Wat menst dü Peerbuum, det frücht of di buum Elektrisk peer, det lamp"}
{"id": "12367", "contents": "A peerbuum (Pyrus communis) as en buum uun det famile faan a ruusenplaanten (Rosaceae). Hi as en ualen kultuurbuum mä en hialer rä suurten. 'Alexander Lucas' 'Conference' 'Forelenpeer' 'Ääder faan Trévoux' 'Gellerts Böderpeer' 'Grat kaathood' 'Gud Luise' 'Dr. Jules Guyot' 'Karcherpeer' 'Knauspeer' 'Köstelk faan Charneux' 'Saftpeer' 'Packhams' 'Palmiskpeer' 'Schweizer Weederpeer' 'Williams Christ' http://ndb.nal.usda.gov/ Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Peerbuum Wikispecies hää en artiikel tu: Peerbuum Peerbuum. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "12370", "contents": "At nashi (Pyrus pyrifolia of uk Pyrus sinensis) (japoonsk: 梨, nashi, det ment peer) as en peerbuum uun det famile faan a ruusenplaanten (Rosaceae). Hat het uk japoonsk peer. Ööders üs at kultuur-peer mä aal sin suurten komt at nashi oober ei faan Pyrus communis uf. Buark Bloos Frücht Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Nashi (Pyrus pyrifolia) Wikispecies hää en artiikel tu: Nashi (Pyrus pyrifolia)"}
{"id": "12373", "contents": "A Ruusen, (fe.) Rocht Ruusen (Rosa) san en skööl faan 100 bit 250 plaantenslacher uun det famile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). Hör früchten san juupen. Twiig an juupen faan Rosa rubiginosa Bloosenmünster faan Rosa tomentosa Ruuspuurter Hünjruus, Haagruus, Wil Ruus (Rosa canina) Irpelruus (Rosa rugosa) Dünemruus (Rosa spinosissima) Commonskategorii: Ruusen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruusen"}
{"id": "12376", "contents": "At Hünjruus, Haagruus of Wil Ruus (Rosa canina) as en Ruusenplaant uun det famile Rosaceae. Twiig, bloos an frücht Bloos Juupen Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hünjruus (Rosa canina) Wikispecies hää en artiikel tu: Hünjruus (Rosa canina) Hünjruus. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "12381", "contents": "Wat menst dü? Ruusen, a plaanten Ruus (kraankes)"}
{"id": "12382", "contents": "At irpelruus (Rosa rugosa) as en wil ruus uun det famile faan a Rosaceae. R. rugosa suurt 'Blanc Double de Coubert' R. rugosa suurt 'Dagmar Hastrup' Juupen faan R. rugosa Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Irpelruusen Wikispecies hää en artiikel tu: Irpelruusen"}
{"id": "12384", "contents": "At Dünemruus (Rosa spinosissima of Rosa pimpinellifolia) as en wil Ruus uun det famile Rosaceae. Juup Puurter Bosk Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Dünemruusen Wikispecies hää en artiikel tu: Dünemruusen Dünemruus. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "12387", "contents": "Stianfrüchtbuumer san en skööl faan muar üs 200 plaantenslacher uun det famile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). P. subg. Amygdalus – P. subg. Cerasus – P. subg. Emplectocladus – P. subg. Prunus Aprikoos (Prunus armeniaca) Käärsbuum (Prunus cerasus) Plumbuum (Prunus domestica) Mandelbuum (Prunus dulcis) Loorbeikäärs (Prunus laurocerasus), uk: Käärsloorbei Drüüwenkäärs (Prunus padus) Firsich (Prunus persica) Japoonsk Blooskäärs (Prunus serrulata) Sleesuurn (Prunus spinosa) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Stianfrüchtbuumer Wikispecies hää en artiikel tu: Stianfrüchtbuumer"}
{"id": "12393", "contents": "Faxe Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Sjælland. Hat as 404,90 km² grat an hää 37.161 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun Haslev. Det sarkspal Hårlev Sogn leit tu en graten dial uun't Stevns Komuun. Det sarkspal Sædder Sogn leit tu en graten dial uun't Køge Komuun. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Faxe Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12395", "contents": "Greve Komuun as en däänsk komuun üüb't eilun Sialun uun't regiuun Sjælland mä 50.818 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun Greve Strand. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Greve Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.58388888888912.295277777778Koordinaaten: 55° 35′ N, 12° 18′ O"}
{"id": "12397", "contents": "Guldborgsund Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Sjælland. Diar hiart det eilun Falster tu an di uastelk dial faan't eilun Lolland. Det komuun as 900,60 km² grat an hää 60.310 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022).. At ferwaltang sat uun Nykøbing Falster. Guldborg amfaadet Brarup Sogn an Majbølle Sogn. Gedser Sogn as sant di 1. Oktuuber 2010 en aanj sarkspal. (efter Guldborgsund Komuun) Iisalmi uun Finlun Eutin uun Schleswig-Holstian Liepāja uun Letlun Kreis Harju uun Estlun www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Guldborgsund Komuun. Archiwiaret faan det originool di 30. August 2010. Ufrepen di 26. Jüüle 2010. Commonskategorii: Guldborgsund Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12399", "contents": "Holbæk Komuun as en däänsk komuun üüb Sialun mä 72.810 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 577,20 km². Hat hiart tu't regiuun Sjælland, at ferwaltang sat uun Holbæk. Commonskategorii: Holbæk Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk)"}
{"id": "12401", "contents": "Kalundborg Komuun as en däänsk komuun üüb Sialun mä 48.368 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 575,10 km². Hat hiart tu't regiuun Sjælland, at ferwaltang sat uun Kalundborg. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Kalundborg Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12403", "contents": "Køge Komuun as en däänsk komuun üüb Sialun mä 61.718 iinwenern (1. Janewoore 2022) an en grate faan 256,50 km². Hat hiart tu't Regiuun Sjælland, at ferwaltang sat uun Køge. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Køge Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12405", "contents": "Lejre Komuun as en däänsk komuun üüb Sialun mä 28.623 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 238,90 km². Hat hiart tu't regiuun Sjælland, at ferwaltang sat uun Kirke Hvalsø. Kyndeløse Sydmark leit dialwiis uk uun't Rye Sogn. Det stääd Lejre amfaadet a sarkspalen Allerslev Sogn an Rorup Sogn. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Lejre Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12407", "contents": "Lolland Komuun as en däänsk komuun an leit üüb't eilun Lolland uun't regiuun Sjælland. Diar lewe 40.107 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Lolland Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12409", "contents": "Næstved Komuun as en däänsk komuun üüb't eilun Sialun mä 83.801 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 676,40 km². Hat hiart tu't regiuun Sjælland, at ferwaltang sat uun Næstved. Det stääd Næstved amfaadet a sarkspalen Sankt Jørgens Sogn, Sankt Mortens Sogn an Sankt Peders Sogn, an tu en dial uk a sarkspalen Herlufsholm, Holsted, Rønnebæk an Vejlø. Brøderup woort sant 2010 tuup tääld mä Tappernøje. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Næstved Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1241", "contents": "Wat meenst Dü? Dit Ailön Söl' (Sölring) Det eilun Sal (Öömrang) Di Föri Sylt (Föriskep, 1927) Di Föri Sylt Express"}
{"id": "12411", "contents": "Odsherred Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Sjælland mä 32.881 iinwenern (1. Janewoore 2022) an en grate faan 354,10 km². At ferwaltang sat uun Højby, oober det grast stääd as Nykøbing Sjælland. Commonskategorii: Odsherred Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk)"}
{"id": "12413", "contents": "Ringsted Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Sjælland mä en grate faan 294,60 km² an 35.141 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun Ringsted. Det stääd Ringsted amfaadet a sarkspalen Ringsted Sogn an Benløse Sogn. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) www.statistikbanken.dk → Befolkning og valg → Folketal → Tabel BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Ringsted Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12415", "contents": "Roskilde Komuun as en däänsk komuun üüb't eilun Sialun mä 89.447 iinwenern (1. Janewoore 2022) an en grate faan 211,80 km². Hat hiart tu't regiuun Sjælland, at ferwaltang sat uun Roskilde. Roskilde amfaadet a sarkspalen Himmelev Sogn, Roskilde Domsogn, Roskilde Søndre Sogn, Sankt Jørgensbjerg Sogn, Vindinge Sogn an Vor Frue Sogn. Havdrup leit tu en graten dial uun't Havdrup Sogn uun't Solrød Komuun. Det stääd Viby amfaadet Syv Sogn an dialwiis uk Dåstrup Sogn. Irlun Dublin uun Irlun (sant 2008) Grichenlun Kujalleq uun Greenlun (sant 1996) Litauen Pasvalys uun Litauen (sant a 1990er juaren) Sweeden Vara uun Sweeden (sant a 1970er juaren) Roskilde as auer det ferbinjang MECINE (Medium Cities In Europe) uk ferbünjen mä Joensuu uun Finlun, Linköping uun Sweeden an Tønsberg uun Norweegen. Commonskategorii: Roskilde Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk)"}
{"id": "12417", "contents": "Slagelse Komuun as en däänsk komuun üüb't eilun Sialun mä 79.691 iinwenern (1. Janewoore 2022) an en grate faan 568,00 km². Hat hiart tu't regiuun Sjælland, at ferwaltang sat uun Slagelse. Uun Agersø wene sant 2009 maner üs 200 iinwenern. Slagelse amfaadet Antvorskov Sogn, Nørrevang Sogn, Ottestrup Sogn, Sankt Mikkels Sogn an Sankt Peders Sogn. Skælskør amfaadet Skælskør Sogn an Eggeslevmagle Sogn. Sant 2008 wene uun Eggeslevmagle maner üs 200 iinwenern. Korsør amfaadet a sarkspalen Halskov Sogn an Sankt Povls Sogn. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Slagelse Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12419", "contents": "Solrød Komuun as en däänsk komuun bi at Køge Bugt uun't nuurden faan Køge uun't regiuun Sjælland mä en grate faan 40,10 km² an 23.794 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). ¹ Lille Skensved leit tu en graten dial uun't Højelse Sogn uun't Køge Komuun ² Solrød Strand amfaadet a sarkspalen Karlstrup Sogn, Solrød Sogn an Jersie Sogn. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Solrød Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12421", "contents": "Sorø Komuun as en komuun üüb't däänsk eilun Sialun. Tu't stääd Sorø hiar a sarkspalen Pedersborg Sogn an Sorø Sogn. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Commonskategorii: Sorø Komuun – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsidj faan't komuun (däänsk)"}
{"id": "12423", "contents": "Stevns Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Sjælland mä 23.473 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 250,10 km². En graten dial faan Rødvig leit uun't Havnelev Sogn, di ööder dial uun't Lille Heddinge Sogn. En letjen dial faan Hårlev Sogn leit uun't Faxe Komuun. Vedskølle leit tu en graten dial uun't Køge Komuun. Sloot Gjorslev Stevns Klint www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Stevns Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12425", "contents": "Vordingborg Komuun as en däänsk komuun üüb a eilunen Sialun an Møn mä 45.352 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 619,60 km². Hat hiart tu't regiuun Sjælland, at ferwaltang sat uun Vordingborg. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Vordingborg Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12427", "contents": "Albertslund Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden an uk dial faan't Hovedstadsområdet mä en grate faan 23,20 km² an 27.599 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun Albertslund, sowat 14 km waasten faan Kopenhuuwen. Mölndal, Sweeden, sant 1971 Grabow, Sjiisklun, sant 1972 Borken, Sjiisklun, sant 1987 Sisimiut, Greenlun, sant 1991 Říčany, Tschechien, sant 1993 Whitstable, Ingelun, sant 1995 East Renfrewshire, Skotlun, sant 1996 www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Albertslund Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.65961612.357064Koordinaaten: 55° 39′ 34,6″ N, 12° 21′ 25,4″ O"}
{"id": "12429", "contents": "Allerød Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden mä en grate faan 67,40 km² an 25.867 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun Lillerød. ABlovstrød Sogn leit tu en dial uk uun't Hørsholm Komuun. BDet stääd Birkerød leit fööraal uun't Rudersdal Komuun, oober tu en letjen dial uk uun't Allerød Komuun an uun't Furesø Komuun. CDet stääd Lillerød amfaadet Lillerød Sogn an Engholm Sogn. DDet stääd Lynge amfaadet Lynge Sogn an Uggeløse Sogn. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Allerød Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.86666666666712.366666666667Koordinaaten: 55° 52′ N, 12° 22′ O"}
{"id": "12431", "contents": "Ballerup Komuun [ˈbalʔəʀob] as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden mä en grate faan 34,00 km² an 49.274 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun't stääd Ballerup. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Commonskategorii: Ballerup Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.73333333333312.366666666667Koordinaaten: 55° 44′ N, 12° 22′ O"}
{"id": "12433", "contents": "Brøndby Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden mä en grate faan 21,00 km² an 35.651 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun Brøndby naibi Kopenhuuwen. Botkyrka, Sweeden Dorogomilovo, Ruslun Prag 2 (Mestske Casti Praha 2), Tschechien Stange, Norweegen Bezirk Steglitz-Zehlendorf, Berlin, Sjiisklun www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Brøndby Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.65307648333312.411686183333Koordinaaten: 55° 39′ 11″ N, 12° 24′ 42″ O"}
{"id": "12435", "contents": "Dragør Komuun [ˈdʀɑːwøːʔʀ] as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden üüb't eilun Amager mä en grate faan 18,30 km² an 14.640 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). Det stääd Dragør amfaadet Dragør Sogn an dialwiis uk Store Magleby Sogn. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Dragør 55.612.683333333333Koordinaaten: 55° 36′ N, 12° 41′ O"}
{"id": "12437", "contents": "Egedal Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden mä en grate faan 125,90 km² an 44.375 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun Stenløse. ASmørumnedre leit uun't Smørum Sogn, uun't Måløv Sogn uun't Ballerup Komuun naibi an tu en letjen dial uk uun't Værløse Sogn uun't Furesø Komuun. BSmørumovre hää maner üs 200 iinwenern. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Egedal Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.76855833333312.212763888889Koordinaaten: 55° 46′ N, 12° 13′ O"}
{"id": "12439", "contents": "Fredensborg Komuun as en däänsk komuun üüb't eilun Sialun uun't regiuun Hovedstaden mä 41.211 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 112,10 km². At ferwaltang sat uun Kokkedal. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Fredensborg Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12441", "contents": "Frederiksberg Komuun [fʀɛðəʀegsˈbɛʀʔ] as en stääd an en däänsk komuun naibi Kopenhuuwen üüb't eilun Sialun mä en grate faan 8,70 km² an 103.608 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). Det komuun woort mä tu't stääd Kopenhuuwen tääld. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) stääd Frederiksberg Commonskategorii: Frederiksberg Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.67583333333312.511111111111Koordinaaten: 55° 41′ N, 12° 31′ O"}
{"id": "12443", "contents": "Frederikssund Komuun [fʀɛðəʀegˈsonʔ] as en däänsk komuun üüb't eilun Sialun uun't regiuun Hovedstaden mä en grate faan 247,10 km² an 45.800 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun't stääd Frederikssund. A Uvelse Sogn leit tu en graten dial uun't Hillerød Komuun. Ingelun - Ramsgate Ingelun - Somerset Sweeden - Kumla, Sweeden Sweeden - Mjölby, Sweeden Finlun - Sipoo, Finlun Norweegen - Aurskog-Høland, Norweegen Spoonien - Catoira, Spoonien Poolen - Kowary, Poolen www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Frederikssund Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12445", "contents": "Furesø Komuun [ˈfuːʀəsøːʔ] as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden mä 41.402 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 56,80 km². At ferwaltang sat uun Farum. A Det stääd Birkerød leit tu en graten dial uun't Birkerød Sogn an Bistrup Sogn faan't Rudersdal Komuun, tu en letjen dial oober uk uun't Blovstrød Sogn faan't Allerød Komuun an uun't Farum Sogn. B Det stääd Smørumnedre leit tu en graten dial uun't Måløv Sogn faan't Ballerup Komuun an uun't Smørum Sogn faan't Egedal Komuun, tu en letjen dial oober uk uun't Værløse Sogn. C Hareskovby hiart tu't Hovedstadsområdet. Diar lewe 3776 iinwenern. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Furesø Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.79555555555612.374166666667Koordinaaten: 55° 48′ N, 12° 22′ O"}
{"id": "12447", "contents": "Gentofte Komuun [ˈgɛntɔfdə] as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden mä en grate faan 25,60 km² an 74.217 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). Gentofte hiart tu't Hovedstadsområdet an woort mä tu't stääd Kopenhuuwen tääld. Hangö uun Finlun Sermersooq uun Greenlun Stord uun Norweegen Halmstad uun Sweeden. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Gentofte Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.7512.55Koordinaaten: 55° 45′ N, 12° 33′ O"}
{"id": "12449", "contents": "Gladsaxe Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden an uun't Hovedstadsområdet. Hat as 24,90 km² grat an täält 69.259 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). Sjiisklun: Minden an Neubrandenburg Uastenrik: Klagenfurt Kroatien: Split Ungarn Ungarn: Veszprém www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Gladsaxe Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.74449446944412.472293377778Koordinaaten: 55° 44′ 40,18″ N, 12° 28′ 20,26″ O"}
{"id": "12451", "contents": "Glostrup Komuun [ˈgloːʔsdʀob] as en däänsk komuun uun't nuurduasten faan't eilun Sialun an hiart tu't Hovedstadsområdet an tu't regiuun Hovedstaden. Hat as 13,30 km² grat an hää 23.514 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). Glostrup Sogn mä Glostrup Kirke an Østervangkirken. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Commonskategorii: Glostrup Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.66666666666712.4Koordinaaten: 55° 40′ N, 12° 24′ O"}
{"id": "12453", "contents": "Gribskov Komuun [ˈgʀibsgɔu̯ʔ] as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden mä en grate faan 279,50 km² an 41.147 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun Helsinge. A Saarpen mä maner üs 200 iinwenern wurd mä 0 uunwiset. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Gribskov Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 56.0512.216666666667Koordinaaten: 56° 3′ N, 12° 13′ O"}
{"id": "12455", "contents": "Halsnæs Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden mä en grate faan 121,90 km² an 31.344 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun Frederiksvaerk. A Frederiksværk amfaadet uk a sarkspalen Kregme, Melby an Vinderød. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Halsnæs Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12457", "contents": "Helsingør Komuun (üüb ingelsk uk Elsinore municipality) as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden mä en grate faan 118,90 km² an 62.875 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun't stääd Helsingør. A Saarpen mä maner üs 200 iinwenern wurd mä 0 uunwiset. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Helsingør Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 56.03472222222212.611111111111Koordinaaten: 56° 2′ N, 12° 37′ O"}
{"id": "12459", "contents": "Herlev Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden mä 28.867 iinwenern. Hat hiart uk mä tu't Hovedstadsområdet. At ferwaltang sat uun't stääd Herlev. Eberswalde, Sjiisklun Höganäs, Sweeden Lieto, Finlun Nesodden, Norweegen Seltjarnarnes, Islun www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Herlev Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.71666666666712.416666666667Koordinaaten: 55° 43′ N, 12° 25′ O"}
{"id": "1246", "contents": "At Tjiisk (üüb Tjiisk Deutsch) as en waastgermaans spriik, wat faan amanbi 105 miljuunen mensken snaaket wurt, fööraal uun Tjiisklun, Uasterrik, a Sweits, Belgien an Luksemborig."}
{"id": "12461", "contents": "Hillerød Komuun [ˈhiləʀœːʔð] as en däänsk komuun uun't nuurduasten faan't eilun Sialun uun't regiuun Hovedstaden. hat as 214,80 km² grat an hää 53.257 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). A Det stääd Hillerød amfaadet a sarkspalen Frederiksborg Slotssogn, Grønnevang, Hillerød, Præstevang an Ullerød. B Uun a taalen faan't Nødebo Sogn as det Gadavang Sogn noch mä banen. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Hillerød Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.93333333333312.316666666667Koordinaaten: 55° 56′ N, 12° 19′ O"}
{"id": "12463", "contents": "Hvidovre Komuun [ˈviðɔu̯ʁə] as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden mä en grate faan 22,90 km² an 53.267 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Hvidovre Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.6512.483333333333Koordinaaten: 55° 39′ N, 12° 29′ O"}
{"id": "12465", "contents": "Høje-Taastrup Komuun (uk Høje-Tåstrup skrewen) as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden. Hat as 78,30 km² grat an diar lewe 53.053 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). A Taastrup amfaadet a sarkspalen Høje Tåstrup, Tåstrup Nykirke an Rønnevang, an dialwiis uk Sengeløse Sogn. B Hedehusene amfaadet a sarkspalen Fløng an Hedehusene, an dialwiis uk Reerslev Sogn. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Høje-Taastrup Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.647712.27Koordinaaten: 55° 39′ N, 12° 16′ O"}
{"id": "12467", "contents": "Hørsholm Komuun [ˈhœʀshɔlʔm] as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden. At ferwaltang sat uun't stääd Hørsholm. hat as 31,30 km² grat an diar lewe 24.761 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). Oulainen, Finlun www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Hørsholm Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.88311388888912.5Koordinaaten: 55° 53′ N, 12° 30′ O"}
{"id": "12469", "contents": "Ishøj Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden mä en grate faan 26,50 km² an 23.225 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun't stääd Ishøj. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Ishøj Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.61666666666712.316666666667Koordinaaten: 55° 37′ N, 12° 19′ O"}
{"id": "1247", "contents": "Dütsk (Üp Dütsk Deutsch, Fööring Tjiisk, Aamring Sjiisk, Mooring Tjüüsch) es en weestgermaansk Spraak, wat fan ombi 105 Miljoonen Mensken snaket uur, fuarall ön Dütsklön, Uasterrik, di Swaits, Belgien en Luksemborig."}
{"id": "12471", "contents": "Lyngby-Taarbæk Komuun (uk Lyngby-Tårbæk skrewen) as en däänsk komuun uun't Regiuun Hovedstaden mä en grate faan 38,80 km² an 57.826 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). Askim uun Norweegen Huddinge uun Sweeden Nuuk (Godthåb) uun Greenlun Seyðisfjörður uun Islun Vantaa uun Finlun. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Lyngby-Taarbæk Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12473", "contents": "Rudersdal Komuun as en däänsk komuun uun't nuurduasten faan't eilun Sialun mä 57.247 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 73,30 km². Hat hiart tu't regiuun Hovedstaden, at ferwaltang sat uun Holte. Det komuun hiart tu en dial uk tu't Hovedstadsområdet. A Trørød an Brådebæk san mä det stääd Hørsholm tuupslööden wurden. B Birkerød leit uun't sarkspal Bistrup Sogn an tu en dial uun't Birkerød Sogn, tu en letjen dial uk uun't Farum Sogn faan't Furesø Komuun an uun't Blovstrød Sogn faan't Allerød Komuun. C Hørsholm leit tu en graten dial uun't Hørsholm Komuun, tu en letjen dial oober uk uun a sarkspalen Gammel Holte Sogn, Birkerød Sogn, Vedbæk Sogn an uun't Karlebo Sogn faan't Fredensborg Komuun. D A sarkspalen Ny Holte Sogn, Nærum Sogn an Søllerod Sogn hiar tu't Hovedstadsområdet. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Nyt fra Danmarks Statistik - Nr.160. (PDF, 83 kB) 15. April 2010, ufrepen de 30. Nofember 2010 (dänisch). Commonskategorii: Rudersdal Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12475", "contents": "Rødovre Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden. Hat hiart uk tu't Hovedstadsområdet. Diar wene üüb 12,20 km² 41.382 minsken (Stant 1. Janewoore 2022). Järvenpää, Finlun Lørenskog, Norweegen www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Rødovre Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.68305555555612.449722222222Koordinaaten: 55° 41′ N, 12° 27′ O"}
{"id": "12477", "contents": "Tårnby Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden üüb't eilun Amager an hiart dialwiis tu't Hovedstadsområdet. Diar lewe 42.723 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) üüb en grate faan 66,10 km². Tu det komuun hiart uk Kastrup mä di fluuchplaats faan Kopenhuuwen. Skedsmo, Norweegen Alingsås, Sweeden www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Tårnby Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.63338333333312.600069444444Koordinaaten: 55° 38′ N, 12° 36′ O"}
{"id": "12479", "contents": "Vallensbæk Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Hovedstaden mä en grate faan 9,50 km² an 16.488 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). Det stääd Vallensbæk hiart uk mä tu't Hovedstadsområdet. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Commonskategorii: Vallensbæk Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 55.63333333333312.366666666667Koordinaaten: 55° 38′ N, 12° 22′ O"}
{"id": "1248", "contents": "Hålilönj (aw Tjüsch: Helgoland, aw Änglisch: Heligoland) as en ailönj önj e Weestsiie än en åmtsfri gemiine önj e Kris Pinnebärj."}
{"id": "12488", "contents": "Frederikshavn Komuun as en däänsk komuun uun Nuurd-Jütlun uun't regiuun Nordjylland mä en grate faan 650,20 km² an 58.878 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun't stääd Frederikshavn. Commonskategorii: Frederikshavn Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "12492", "contents": "Mariagerfjord Komuun as en däänsk komuun bi a Mariagerfjord uun Jütlun mä 41.662 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 718,30 km². Hat hiart tu't regiuun Nordjylland, at ferwaltang sat uun Hobro. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Commonskategorii: Mariagerfjord Komuun – Saamlang faan bilen of filmer 56.6833333333339.9333333333333Koordinaaten: 56° 41′ N, 9° 56′ O"}
{"id": "12494", "contents": "Morsø Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Nordjylland mä en grate faan 366,40 km² an 20.068 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun Nykøbing Mors. Tu det komuun hiart fööraal det eilun Mors uun a Limfjord an do noch en rä letjer eilunen. Misburg-Anderten (Hannover, Sjiisklun) Bollnäs (Sweeden) Flekkefjord (Norweegen) Kankaanpää (Finlun) Bukoba (Tansania) www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Commonskategorii: Morsø Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12496", "contents": "Rebild Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Nordjylland mä 30.646 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 621,30 km². At ferwaltang sat uun Støvring. Gelenau/Erzgebirge, (Sjiisklun) Rakoniewice, (Poolen) Jiaxing, (Sjiina) Commonskategorii: Rebild Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) 56.8338559.850187Koordinaaten: 56° 50′ N, 9° 51′ O"}
{"id": "12498", "contents": "Thisted Komuun as en däänsk komuun uun Jütlun mä 43.089 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 1073,70 km². Hat hiart tu't regiuun Nordjylland, at ferwaltang sat uun't stääd Thisted. Peter von Scholten (1784-1854), generoolguwernöör faan dön Deensk-Waastindien, wurd uun Vestervig bäären. Commonskategorii: Thisted Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "12500", "contents": "Vesthimmerlands Komuun as en däänsk komuun uun Jütlun mä 36.326 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 769,80 km². Hat hiart tu't regiuun Nordjylland, at ferwaltang sat uun Aars. Commonskategorii: Vesthimmerlands Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "12504", "contents": "Tu't Regiuun Sjælland uun Denemark hiart en graten dial faan't eilun Sialun an a eilunen Lolland, Falster an Møn. At ferwaltang sat uun Sorø. Uun't Regiuun Sjælland lei tau faan elwen loonsdialen (landsdelen): Østsjælland an Vest- og Sydsjælland. Uun Denemark san 2007 nei ferwaltangsianhaiden iinfeerd wurden, a komuunen. Diar san flook stääden an gemeenen uun tuupslööden wurden. Uun't regiuun Sjælland lei jodiar komuunen (Iinwenertaalen mä stant 1. Janewoore 2022): Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Commonskategorii: Regiuun Sjælland – Saamlang faan bilen of filmer Region Sjælland (däänsk) www.statistikbanken.dk → Befolkning og valg → Folketal → Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Denmark: Region Sjælland, citypopulation.de"}
{"id": "12508", "contents": "Favrskov Komuun as en däänsk komuun uun Jütlun mä 48.880 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 540,30 km². Hat hiart tu't regiuun Midtjylland. At ferwaltang sat uun Hinnerup. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Favrskov Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12510", "contents": "Hedensted Komuun as en däänsk komuun uun Jütlun mä 47.099 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 551,10 km². Hat hiart tu't regiuun Midtjylland. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Hedensted Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12512", "contents": "Herning Komuun as en komuun uun Jütlun, Denemark mä 89.230 iinwenern (Stant: 1. Janewoore 2022) an en grate faan 1321,10 km². Hat hiart tu't regiuun Midtjylland. At ferwaltang sat uun Herning. A Tu Herning hiar a sarkspalen Fredens, Gjellerup, Hedeager, Herning, Sankt Johannes, Snejbjerg, Rund an Tjørring. Commonskategorii: Herning Komuun – Saamlang faan bilen of filmer Offizielle Website der Herning Kommune (Dänisch) Krak Karte – Gemeinden suchen (interaktive Karte) www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk)"}
{"id": "12514", "contents": "Holstebro Komuun as en däänsk komuun uun Jütlun mä 58.553 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 793,00 km². Hat hiart tu't regiuun Midtjylland. At ferwaltang sat uun Holstebro. Commonskategorii: Holstebro Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk)"}
{"id": "12516", "contents": "Horsens Komuun as en däänsk komuun uun Jütlun mä 94.443 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 519,40 km². Hat hiart tu't regiuun Midtjylland. At ferwaltang sat uun Horsens. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Commonskategorii: Horsens Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12518", "contents": "Ikast-Brande Komuun as en däänsk komuun uun Jütlun mä 41.885 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 733,50 km². Hat hiart tu't regiuun Midtjylland. At ferwaltang sat uun Ikast. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Commonskategorii: Ikast-Brande Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12520", "contents": "Lemvig Komuun as en däänsk komuun uun Jütlun mä 19.398 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 508,70 km². Hat hiart tu't regiuun Midtjylland. At ferwaltang sat uun Lemvig. Commonskategorii: Lemvig Komuun – Saamlang faan bilen of filmer Offizielle Website der Lemvig Kommune (Dänisch) Krak Karte – Gemeinden suchen (interaktive Karte) www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "12522", "contents": "Norddjurs Komuun as en däänsk komuun uun't uasten faan Jütlun mä 36.921 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 721,00 km². Hat hiart tu't regiuun Midtjylland. At ferwaltang sat uun Greenaa. Commonskategorii: Norddjurs Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "12524", "contents": "Odder Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Midtjylland mä en grate faan 223,70 km² an 23.304 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun Odder. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Commonskategorii: Odder Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12526", "contents": "Randers Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Midtjylland mä 98.988 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 747,80 km². Auer a heleft faan a iinwenern wene uun det stääd Randers, huar uk at ferwaltang sat. A Jodiar gemeenen hiar nü tu't stääd Randers Sweeden Västerås, Sweeden Islun Akureyri, Islun Norweegen Ålesund, Norweegen Finlun Lahti, Finlun Poolen Jelenia Góra, Poolen www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Wääbsteed faan't stääd Randers. Archiwiaret faan det originool di 12. Janewoore 2016. Ufrepen di 8. Janewoore 2010. Commonskategorii: Randers Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12528", "contents": "Ringkøbing-Skjern as en däänsk komuun uun't regiuun Midtjylland uun't waasten faan Jütlun mä 56.203 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 1469,50 km². Commonskategorii: Ringkøbing-Skjern Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "12530", "contents": "Silkeborg Komuun as en däänsk komuun uun Jütlun mä 97.358 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 850,30 km². Hat hiart tu't regiuun Midtjylland. At ferwaltang sat uun't stääd Silkeborg. Commonskategorii: Silkeborg Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "12532", "contents": "Skanderborg Komuun as en däänsk komuun uun Jütlun mä 64.318 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 416,80 km². Hat hiart tu't regiuun Midtjylland. At ferwaltang sat uun't stääd Skanderborg. Commonskategorii: Skanderborg Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "12534", "contents": "Skive Komuun as en däänsk komuun uun Jütlun mä 45.078 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 683,40 km². Hat hiart tu't regiuun Midtjylland. At ferwaltang sat uun't stääd Skive. Commonskategorii: Skive Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "12536", "contents": "Struer Komuun as en däänsk komuun uun't regiuun Midtjylland mä 20.802 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 246,20 km². At ferwaltang sat uun't stääd Struer. Commonskategorii: Struer Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "12538", "contents": "Syddjurs as en däänsk komuun uun't uasten faan Jütlun mä 43.596 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 689,70 km². Hat hiart tu't regiuun Midtjylland, at ferwaltang sat uun Rønde. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Commonskategorii: Syddjurs Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1254", "contents": "En Pesistiin uur ön di Wuch fastmaaket, dat Karminger ön't Stuun pesi ken. Hat es uk forsjukt uuren, sawat fuar Wüfhaurn tö maaki, man diar es ek fuul fan kemen. Bi gurt Festivals ken di Wüfhaurn Traachter fing, dat di uk di Pesistiiner nüti ken. Wan em iin ön't Hüs di diar Forliising brükt, skel bet hentö nü langsen Weeter brükt uur. Jir es töhopreeknet, hur fuul dit uur ken: Wan em aliining itüüs es, skel em ark Dai ombi 10 tö 15 Lop luas tö pesi. Wan em dit me di normaal Kloo maaket, brükt em ark Lop ombi tri Liters Weeter, wan em san Spaaritaste heer. Dit sen aur di Dai 40 tö 45 Liters. Me en Pesistiin, wat me Weeter aarbert, brükt em jit langsen ark Lop jen Liter. Dit sen aur di Dai 10 tö 15 Liters. Hat giar man uk söner Weeter. Hat jeft bi dös Technik tri forskelig Möögelkhairen: Me Kemie (Techtings-Wiitighair) Söner Kemie (Swumer) Söner Kemie (Silikoonmembraan) Bi dit jerst Systeem heer, üs ali, en senerk Hāremforslüt. Diarbenen es en litj Fat, hur en sperend Wiitighair iinkumt. Dit maaket techt, dat et ek stjunkt. Di Wiitighair skel nönt tö Diiren en Plaanten dö,"}
{"id": "12540", "contents": "Viborg Komuun as en däänsk komuun uun Jütlun mä 96.847 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) an en grate faan 1408,90 km². Hat hiart tu't regiuun Midtjylland, at ferwaltang sat uun't stääd Viborg. Commonskategorii: Viborg Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "12542", "contents": "Aarhus Komuun as en däänsk komuun uun't uasten faan Jütlun mä en grate faan 467,70 km² an 355.238 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). Hat leit uun't regiuun Midtjylland. At ferwaltang sat uun Aarhus. A Jegstrup an Tranbjerg hiar nü mä tu Aarhus Erik Pontoppidan (1698 - 1764) Julie Leth (* 1992) Commonskategorii: Aarhus Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "12546", "contents": "Assens Komuun as en däänsk komuun uun't waasten faan't eilun Fyn mä 29 sarkspalen. ¹Dial faan muar komuunen www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Assens Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12548", "contents": "Faaborg-Midtfyn as en däänsk komuun üüb det eilun Fyn uun't ferwaltangsregiuun Syddanmark. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Faaborg-Midtfyn Komuun – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsteed faan't Faaborg-Midtfyn Komuun (däänsk)"}
{"id": "12550", "contents": "Kerteminde Komuun as en däänsk komuun uun't nuurduasten faan det eilun Fyn uun't ferwaltangsregiuun Syddanmark. Commonskategorii: Kerteminde Komuun – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsteed faan Kerteminde Komuun (däänsk) www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk)"}
{"id": "12552", "contents": "Middelfart Komuun as en däänsk komuun uun't nuurdwaasten faan't eilun Fyn an hiart tu't ferwaltangsregiuun Syddanmark. Commonskategorii: Middelfart Komuun – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsteed faan Middelfart Komuun (däänsk) www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk)"}
{"id": "12554", "contents": "Nordfyn as en däänsk komuun uun't nuurden faan't eilun Fyn uun't ferwaltangsregiuun Syddanmark. ¹ Dial faan muar komuunen Commonskategorii: Nordfyns Komuun – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsteed faan Nordfyn (däänsk) www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) 55.56638888888910.092222222222Koordinaaten: 55° 34′ N, 10° 6′ O"}
{"id": "12556", "contents": "Nyborg Komuun as en däänsk komuun uun't uasten faan't eilun Fyn an hiart tu't ferwaltangsregiuun Syddanmark. Commonskategorii: Nyborg Komuun – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsteed faan Nyborg Komuun (däänsk) www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk)"}
{"id": "12559", "contents": "Odense Komuun as en däänsk komuun üüb det eilun Fyn uun't Regiuun Syddanmark. Hat as 305,60 km² grat an hää 205.978 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun Odense. ¹ Dial faan muar komuunen A: woort sant 2007 üs en stääddial faan Odense uunsen B: woort sant 2010 üs en stääddial faan Odense uunsen Commonskategorii: Odense Komuun – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsteed faan Odense Komuun (däänsk an ingelsk) www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Nyt fra Danmarks Statistik - Nr.415. 1. Oktuuber 2007, ufrepen di 30. Nofember 2010 (däänsk)."}
{"id": "12561", "contents": "Svendborg Komuun as en däänsk komuun uun't süüduasten faan det eilun Fyn. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Svendborg Komuun – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsteed faan Svendborg Komuun (däänsk)"}
{"id": "12563", "contents": "Ærø Komuun as en däänsk komuun uun't Regiuun Syddanmark. Diar hiart fööraal det eilun Ærø tu an do noch enkelt letjer eilunen. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Ærø Komuun – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsteed faan Ærø Komuun (däänsk)"}
{"id": "12565", "contents": "Aabenraa Komuun as en däänsk komuun uun't ferwaltangsregiuun Syddanmark. Diar hiar 19 sarkspalen tu. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BY1: Folketal pr. 1. januar fordelt på byer (däänsk) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BEF4: Folketal pr. 1. januar fordelt på øer (däänsk) Commonskategorii: Aabenraa Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12567", "contents": "Billund Komuun as en däänsk komuun uun't ferwaltangsregiuun Syddanmark mä 7 sarkspalen. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Billund Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12569", "contents": "Esbjerg Komuun as en däänsk komuun uun't ferwaltangsregiuun Syddanmark. Tu det komuun hiar 37 sarkspalen. Commonskategorii: Esbjerg Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk)"}
{"id": "12573", "contents": "Fredericia Komuun as en däänsk komuun uun't Regiuun Syddanmark. Hat as 133,60 km² grat an hää 51.606 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022). At ferwaltang sat uun Fredericia. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Commonskategorii: Fredericia Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12575", "contents": "Haderslev Komuun as en däänsk komuun uun't Regiuun Syddanmark. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BEF4: Folketal pr. 1. januar fordelt på øer (däänsk) Commonskategorii: Haderslev Komuun – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't kommun (däänsk)"}
{"id": "12577", "contents": "Kolding Komuun as en däänsk komuun uun't uasten faan Jütlun. Commonskategorii: Kolding Komuun – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsteed faan Kolding Komuun (däänsk) www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk)"}
{"id": "12579", "contents": "Sønderborg Komuun (sjiisk: Kommune Sonderburg) as en däänsk komuun uun't Regiuun Syddanmark. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Commonskategorii: Sønderborg Komuun – Saamlang faan bilen of filmer Sønderborg Komuun (sjiisk) Sønderborg Komuun (däänsk)"}
{"id": "12581", "contents": "Tønder Komuun as en däänsk komuun uun't ferwaltangsregiuun Syddanmark. Diar hiar 30 sarkspalen tu. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Commonskategorii: Tønder Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12583", "contents": "Varde Komuun as en däänsk komuun uun't ferwaltangsregiuun Syddanmark. Tu det komuun hiar 29 sarkspalen. www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Üs stääd of saarep (\"by\") täält ales mä muar üs 200 iinwenern. Commonskategorii: Varde Komuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12585", "contents": "Vejen Komuun as en däänsk komuun uun't ferwaltangsregiuun Syddanmark. Diar hiar 22 sarkspalen tu. Commonskategorii: Vejen Komuun – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer)"}
{"id": "12587", "contents": "Vejle Komuun as en däänsk komuun uun't uasten faan Jütlun. Commonskategorii: Vejle Komuun – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsteed faan Vejle Komuun (däänsk) www.statistikbanken.dk: Tabelle BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk)"}
{"id": "1259", "contents": "Iserlohn as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen. E stää läit önj di Märkischer Kreis. Dåt heet 92.174 inboogere (2019). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Iserlohn Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "12596", "contents": "Wat menst dü? Rostock (stääd), det stääd uun Mecklenborag-Föörpomern Rostock (lunkreis), di lunkreis uun Mecklenborag-Föörpomern"}
{"id": "1260", "contents": "Hemer as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen. E stää läit önj di Märkischer Kreis. Dåt heet 34.062 inboogere (2019). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hemer Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "1261", "contents": "Taning as en stää önj e Kris Nordfraschlönj, Slaswik-Holstiinj. Deer booge 4984 manschne (2019). Tu e gemiine Taning hiire uk da toorpe Kååting (Kating), Kååtingsiil (Katingsiel), Ålwersem (Olwersum) än Grut Ålwersem (Groß-Olwersum). Taning läit aw't huulewailönj Ääderstää. E stää Taning läit bai e nordkånte foon e müning foon e Ääder Struum. Dåt heet en huuwen, wat önj dåt 17. iirhunert grääwen wörd. Di Gräine Küstwäi gungt dör e ååstkånte foon e stää Taning. Önjt sööden foon e stää läit Ålwersem. Önjt weesten foon Ålwersem san Grut-Ålwesem än Kååting. Kååtingsiil läit önjt söödweesten foon e gemiine. Di Kååting Hoolting läit önjt sööden foon e gemiine, önjt sööden foon e Norderluchslüütj (Norderlochgraben). Uk önj e gemiine as e Natörschöölberik Gräin Ailönj ma Ääderwåt (Naturschutzgebiet Grüne Insel mit Eiderwatt), bai di Ääder önjt sööden foon Grut-Ålwersem. E Taninghiird wörd for di jarste keer 1187 nååmd. Dåt wus diilj foon e Uthlande. 1186 wörd jü St.-Laurentius-Schörk foon nü grünläid. 1414 wörd e stää dilbråned. Dåt jarst Beloogering foon Taning (1700) än dåt ouder Beloogering foon Taning (1713-1714) wjarn bejääwenhäide önj di Grute Nordische Krich (1700-1721). Foon 1867 tu e reform foon e krise (1970) wus e stää e hoodstää foon e Kris Ääderstää. Di"}
{"id": "12613", "contents": "At aprikoos (Prunus armeniaca) as en frücht an en buum uun det skööl Prunus an hiart tu a ruusenplaanten (Rosaceae). Frücht mä ään graten stian Bloosen Frücht bi a buum Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aprikoos Wikispecies hää en artiikel tu: Aprikoos"}
{"id": "12616", "contents": "A Käärsbuum (Prunus cerasus) as en buum uun det skööl Prunus an hiart tu a Ruusenplaanten (Rosaceae). Diar san flook suurten uun trii sköölen uun Sjiisklun an ambi: Glääskäärsen, Weederkäärsen, Amarelen: 5 suurten Morelen: 4 suurten Skaadmorelen: 8 suurten Twiig mä früchten Bloosen Buum mä rip früchten En im bestoofet en bloos Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Käärsen Wikispecies hää en artiikel tu: Käärsen Käärsbuum. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "1262", "contents": "Garding as en stääd uun a kreis Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 2.600 minsken. Det leit üüb't hualeweilun Eidersteed. Johannes Jessen (1880-1945), prääster Knut Kiesewetter (* 1941), musiiker Theodor Mommsen (1817–1903), histooriker Tycho Mommsen (1819–1900), skriiwer Richard Petersen (1865–1946), injenöör Dieter Staacken (* 1935), konstler Stääd Garding Sarkspal Garding Garding (stääd) uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "12621", "contents": "A Plumbuum (Prunus domestica) as en buum un det skööl Prunus an hiart tu a Ruusenplaanten (Rosaceae). Mirabelentwiig Plumholt Sjineesk plum (Prunus salicina) Buumskiiw faan Prunus domestica Efter Carl von Linné san diar sööwen onerslacher: Zwetschge (Prunus domestica subsp. domestica) Prunus domestica subsp. insititia Prunus domestica subsp. intermedia Prunus domestica subsp. italica Prunus domestica subsp. pomariorum Prunus domestica subsp. prisca Mirabel (Prunus domestica subsp. syriaca) Daalang käänt am muar onerslacher: Prunus domestica subsp. ovalis Prunus domestica subsp. italica Prunus domestica subsp. praecox Prunus domestica subsp. versicolor Prunus domestica subsp. bisacuminata W. Adler, K. Oswald, R. Fischer: Exkursionsflora von Österreich. Stuttgart; Wien: Ulmer 1994. Commonskategorii: Plumen (Prunus domestica) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Plumen (Prunus domestica)"}
{"id": "12626", "contents": "A Mandelbuum (Prunus dulcis) as en buum uun det skööl Prunus an hiart tu a Ruusenplaanten (Rosaceae). Bloos, siad an frücht; tiaknang Bloosen Mandelnöd, mä an saner skel Mandelnödenmuus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Prunus dulcis Wikispecies hää en artiikel tu: Prunus dulcis"}
{"id": "12630", "contents": "A Firsich (Prunus persica) as en frücht an en plaant uun det skööl Prunus an hiart tu a Ruusenplaanten (Rosaceae). Apskäären firsich En apskäären firsichstian Bloos Commonskategorii: Firsich (Prunus persica) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Firsich (Prunus persica)"}
{"id": "1265", "contents": "Sankt Peter-Ording as en stääd uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 4.200 minsken. St. Peter strun 1895 Ording 1895 Loftbil faan St. Peter-Ording, faan waasten Fluuchplaats Sankt Peter-Ording Commonskategorii: Sankt Peter-Ording – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "12695", "contents": "At Moonkoop of uk at Klapruus (Papaver rhoeas) as en plaant uun det famile faan a Papaveraceae. Auer diar flook alkaloiden uun san, as det plaant giftag. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Moonkoop (Papaver rhoeas) Wikispecies hää en artiikel tu: Moonkoop (Papaver rhoeas) Moonkoop. Uun: FloraWeb.de. Papaver rhoeas uun Germplasm Resources Information Network (GRIN), Ministeerium för büürerei uun Ameerikoo, ARS, National Genetic Resources Program. National Germplasm Resources Laboratory, Beltsville, Maryland. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "12697", "contents": "A Papaveraceae san en plaantenfamile mä amanbi 800 slacher. Jo hiar tu a Ranunculales. Bloosenmünster faan Glaucium flavum Güül Klapruus (Glaucium flavum) Breegen Harten (Lamprocapnos spectabilis) Papaver somniferum (Oopiumplaant) Fumarioideae – Papaveroideae Adlumia – Arctomecon – Argemone – Bocconia – Canbya – Capnoides – Ceratocapnos – Chelidonium – Corydalis – Cryptocapnos – Cysticapnos – Dactylicapnos – Dendromecon – Dicentra – Dicranostigma – Discocapnos – Ehrendorferia – Eomecon – Eschscholzia – Fumaria – Fumariola – Glaucium – Hunnemannia – Hylomecon – Hypecoum – Ichtyoselmis – Lamprocapnos – Macleaya – Meconella – Meconopsis – Papaver – Platycapnos – Platystemon – Platystigma – Pseudofumaria – Pteridophyllum – Romneya – Roemeria – Rupicapnos – Sanguinaria – Sarcocapnos – Stylophorum – Trigonocapnos Glaucium Güül Klapruus (Glaucium flavum) Lamprocapnos Breegen Harten (Lamprocapnos spectabilis) Papaver Moonkoop, Klapruus (Papaver rhoeas) Papaver somniferum Commonskategorii: Papaveraceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Papaveraceae"}
{"id": "12704", "contents": "Jaapan (jap. 日本, Nihon/Nippon; uunhiar?/i) as en lun uun a waastelk Pasiifik föör't uastküst faan Aasien. Jaapan leit fööraal üüb sjauer grat eilunen, an do san diar noch hunerten faan letjer bewenet eilunen an düüsenen faan ünbeweneten. Det san berger, diar ütj a Pasiifik ütjraage. Sodenang as ääkerlun böös knaap. Faan nuurd bit süüd as Jaapan amanbi 2.000 km lung. Sodenang skeelt det kliima uk auer a miaten. Det lingt faan miatag kliima uun't nuurden mä kuul wontern bit tu subtroopen uun't süüden. Kliimadiagramen Wakkanai (Hokkaidō) Tokio (Honshū) Kagoshima (Kyūshū) Jaapan leit diar, huar sjauer kontinentaalplaaden tuupstupe: Det faan Euraasien uun't nuurdwaasten, Nuurdameerikoo uun't nuurden, a Pasiifik uun't uasten an a Philippiinen uun't süüden. Sodenang jaft at diar 240 wulkaaner, di bekäändst as was di halag berag Fuji(jama). An huar't wulkaaner jaft, skal am uk mä eerdbeewrin reegne. Mä det leetst swaar eerdbeewrin uun't juar 2011 räänd en huuch flud auer't lun an hää sjauer atoomstruumuunlaagen uun Fukushima uunstaken maaget. Sok fluden het tsunamis. Uun a harewst kem faan a Pasiifik taifuuner, det san swaar sturmer liküs hurricanes. Taifuun Nabi, 2005 Det grat waag föör Kanagawa, moolet faan Katsushika Hokusai Jōmon-Tidj Faan 10.000 f.Kr. bit 300 f.Kr. waanert minsken faan"}
{"id": "12706", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Jaapan wiset di code för 47 prefektuuren faan Jaapan. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Jaapan JP), di ööder as di code för at prefektuur. Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Tabel faan lun-codes. ISO 3166-1, Tabel faan lun-codes, so üs uun domain-nöömer."}
{"id": "12710", "contents": "Japoonsk (jap. 日本語、にほんご、にっぽんご nihongo, nippongo) as det amtsspriak faan Jaapan an woort faan 99% faan a iinwenern snaaket. Uk uun Brasiilien an a USA san bedüüden taalen faan spreegern. Japoonsk wurden san faan Moren tuupsaat. Diar hiart miast en konsonant an en wokool tu: Wikiquote: Japoonsk spreegwurden (sjiisk) Commonskategorii: Japoonsk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wääblink-kataloog tu Japoonsk uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) (sjiisk) Japoonsk skraft"}
{"id": "1272", "contents": "Kotsenbel Kotsenbel as en gemeen uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 240 minsken. Commonskategorii: Kotsenbel – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "12734", "contents": "A Subtroopen (faan ualgreks τρόποι Ἥλιου trópoi Hēliou „huar a san amkiart“) san det regiuun amanbi tesken a kiarkreiser 23° 26′ 05″ an 40° nuurdelk an süüdelk breetje. Jo san det auergungsregiuun tesken a troopen trinjam a ekwaator an miatag kliima üüb a nuurdelk an süüdelk eerdheleft. Subtroopisk kliima jaft at uun a süüdelk USA, trinjam't Madlunsia, uun't nuurdelk Indien an süüdelk Sjiina, Argentiinien an Chiile, süüdelk Süüdafrikoo an Austraalien. A subtroopen kön gans ünlik skak haa: Drüg Subtroopen, hiat an drüg Sahara, Atacama, Nai Uasten Madlunsiakliima, Waastsidjenkliima mä drüg somern an mil wontern Trinjam't Madlunsia, Madel-Chiile, Kalifornien, Süüdwaast-Austraalien, süüdelk Süüdafrikoo Uastsidjenkliima, Sjiinakliima mä wiat somern Süüduast-Sjiina, Nuurd-Iraan, Kaukasus, süüduastelk USA A subtroopen san tu fergliken mä't Tierra Templada, det naistliachst hööchderegiuun uun a troopen. Commonskategorii: Subtroopen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12735", "contents": "Huar kontinentaalplaaden tuupstupe, komt at tu en eerdbeewrin. A plaaden rofe bienööder an bau en späänang ap, an wan det späänang tu grat woort, spring jo am hög sentimeetern of uk muar bienööder föörbi. Diarbi kön hüsang tuupstört, an wan't oner weeder beewert, kön huuch tsunami-waagen üüb't lun tu rään. A eerd koon muar of maner beewre. Miast woort det uun ianhaiden faan't Richter-skaala uunden: * Normool werket det Richter-skaala bluas bit 6,5. För swaarer beewrin jaft at ööder miaten. USGS: FAQ- Measuring Earthquakes Commonskategorii: Eerdbeewrin – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12737", "contents": "At bütjer skel faan a eerd as at lithosphäre (stianskel), an diaroner as leewent. An diaram feranert ham det stianskel, hat bräächt ütjenööder üs isskosen. Detdiar feranrang het tektoonik an jo skosen het kontinentaalplaaden. Diar san sööwen: Afrikoonsk plaad Antarktis-plaad Euraasisk plaad Indo-Austraalisk plaad Nuurdameerikoo-plaad Pasiifik-plaad Süüdameerikoo-plaad Diar san aacht: Araabisk plaad Kariibisk plaad Cocos-plaad Indisk plaad Juan de Fuca-plaad Nazca-plaad Filipiinen-plaad Scotia-plaad An do san diar noch son 50 letjer plaaden, huar a wedenskapslidj ei gans ians auer san. Oner a kontinentaalplaaden (lithosphäre, \"stianskel\") as at asthenosphäre (\"wok skel\"). Det as hiat an suragt diarför, dat at lithosphäre ütjenööderrewen of tuuppuid woort. Diar kön do wulkaaner apstiig, diar materiool faan't asthenosphäre efter boowen bring, an diar komt det uk tu't eerdbeewrin."}
{"id": "12742", "contents": "En tsunami (jap. 津波, det ment ‚huuwenwaag‘) as en auer a miaten lung weederwaag, diar auer düüsenen faan kilomeetern luup koon. An wan't jin en küst räänt, woort det kurter, oober diarför uk huuger. Diar san hööchdin faan auer 60 meeter meeden wurden. Miast komt at tu en tsunami efter en siabeewrin, det as en eerdbeewrin oner weeder. Swäärs auern Pasiifik brükt en tsunami man en hualwen dai (lachter bil). Mä en gewaltag faard räänd 2004 en tsunami auer a Indisk Osean (rochter bil). An 2011 hää en tsunami en böös katastroof bi atoomstruum-uunlaagen uun Japan ütjliaset. Det faard faan en tsunami bereegent ham ütj at jipde faan't weeder h an at faardferanrang üüb a eerd g (9,81 m/s²). Amso jiper det weeder as, amso gauer woort hi: c = g ⋅ h {\\displaystyle c={\\sqrt {g\\cdot h}}} . Det ment, bi en jipde faan 5.000 m jaaget di tsunami luas mä en faard faan 800 km/h. Det as so gau üs en düüsenfliiger. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Tsunami"}
{"id": "12746", "contents": "At Güül Klapruus (Glaucium flavum) as en plaant uun det famile Papaveraceae. Hat lewet fööraal trinjam't Madlunsia. Di wedenskapelk nööm komt faan lat.: glaucus = blä-green (a bleeden) an lat.: flavus = güül (a bloosen). Frücht an siad faan Glaucium flavum Glaucium flavum Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Güül Klapruus (Glaucium flavum) Wikispecies hää en artiikel tu: Güül Klapruus (Glaucium flavum) Güül Klapruus. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "12748", "contents": "Breegen Harten (Lamprocapnos spectabilis) san en plaant uun det famile Papaveraceae an di iansagst slach uun det skööl Lamprocapnos. Det plaant komt eegentelk faan Korea an Nuurduastsjiina, wääkst daalang oober uk uun flook guarder. \"Mantje uun't baasebale\" Onerslach mä witj bloosen Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Breegen Harten Wikispecies hää en artiikel tu: Breegen Harten"}
{"id": "12750", "contents": "Ranunculaceae san en plaantenfamile mä 2.525 slacher uun det kategorii Ranunculales, jo lewe fööraal uun miatag kliima. Jodiar plaanten hual aaltumaal Protoanemonin, diaram san jo giftag för diarten, an dialwiis uk för minsken. Blä Iisenhud (Aconitum napellus) Akelei (Aquilegia) Clematis slach Rederspöör (Consolida regalis) Blä Iisenhud (Aconitum napellus) (Gewöönelk) Akelei (Aquilegia vulgaris) Böderkral (Ranunculus acris) Weederruus (Ranunculus aquatilis) Coptidoideae – Glaucidioideae – Hydrastidoideae – Ranunculoideae – Thalictroideae (= Isopyroideae) Aconitum – Actaea – Adonis – Anemoclema – Anemone – Anemonidium – Anemonoides – Anemonopsis – Aquilegia – Arcteranthis – Asteropyrum – Barneoudia – Batrachium – Beckwithia – Beesia – Buschia – Calathodes – Callianthemoides – Callianthemum – Caltha – Ceratocephala – Ceratocephalus – Cimicifuga – Clematis – Consolida – Coptidium – Coptis – Cyrtorhyncha – Delphinium – Dichocarpum – Enemion – Eranthis – Ficaria – Glaucidium – Gymnaconitum – Halerpestes – Hamadryas – Helleborus – Hepatica – Hydrastis – Isopyrum – Knowltonia – Krapfia – Laccopetalum – Leptopyrum – Leucocoma – Megaleranthis – Metanemone – Miyakea – Myosurus – Naravelia – Nigella – Oreithales – Oxygraphis – Paraquilegia – Peltocalathos – Psychrophila – Pulsatilla – Ranunculus – Semiaquilegia – Shibateranthis – Thalictrum – Trautvetteria – Trollius – Urophysa – Viorna"}
{"id": "12752", "contents": "At böderkral (Ranunculus acris) as en plaantenslach uun det famile Ranunculaceae. Ranunculus-slacher san giftag. Bloos Bleed Frücht Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Böderkral (Ranunculus acris) Wikispecies hää en artiikel tu: Böderkral (Ranunculus acris) Böderkral. Uun: FloraWeb.de. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "12754", "contents": "At Weederruus (Ranunculus aquatilis L.) as en plaantenslach uun det famile Ranunculaceae. Ranunculus slacher san giftag. Bloos an bleeden, tiaknang Bloos Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Weederruus (Ranunculus aquatilis) Wikispecies hää en artiikel tu: Weederruus (Ranunculus aquatilis) Weederruus. Uun: FloraWeb.de. Ranunculus aquatilis uun Germplasm Resources Information Network (GRIN), Ministeerium för büürerei uun Ameerikoo, ARS, National Genetic Resources Program. National Germplasm Resources Laboratory, Beltsville, Maryland. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "12756", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Protoanemonin (het uk Anemonol of Ranunculol) as en gift uun aal a plaanten faan det famile Ranunculaceae. Üüb a hidj markst dü, dat det bat an at hidj woort ruad. Wan't deelslonken woort, skel dü spei of feist trochskeeren. Dü woorst diar uk düüsag faan of feist kräämper. Wan det plaant drüget, woort ütj Protoanemonin do Anemonin. Det as ei giftag. Hermann Römpp, Jürgen Falbe und Manfred Regitz: Römpp Lexikon Chemie. 9. aplaag, Georg Thieme Verlag, Stuttgart, 1992. www.giftpflanzen.com Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "12777", "contents": "A islaam as ian faan a grat weltreligioonen, hi gongt turag üüb di profeet Mohammed. Mä muar üs 1,5 Mrd. mäfulgern as di islaam at öödergratst religioon efter at krastendoom (2,2 Mrd.). Hoker tu a islaam häält, hää fiiw plichten: Schahada (islaamisk gluuw bekään) Salat (beedge) Zakat (a armen wat ufdu) Saum (uun a Ramadan fääste) Haddsch (efter Mekka raise) Commonskategorii: Islaam – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12778", "contents": "At krastendoom as det gratst weltreligioon an amfaadet wel en traaden faan a minsken üüb a eerd. Hat gongt turag üüb Jiises faan Nazareth. Uk di Gregoriaans kalender begant mä det juar, huar Jiises bäären wurd (amanbi). Uun a leetst 2.000 juar as det krastenhiad onerskiaselk waier gingen: Uun Sjiisklun san fööraal det efangeelsk an katuulsk hööw faan bedüüdang. Efter't reformatsioon (begand 1517) as det efangeelsk hööw uun flook twiiger ütjenööder gingen: Commonskategorii: Krastendoom – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12785", "contents": "Jiises faan Nazareth (aramäisk ישוע Jeschua of Jeschu`, * woorskiinelk föör 4 f.Kr. uun Nazareth; † 30 of 31 uun Jerusalem) wiar en waanerpretjer. Sant at juar 28 pretjet hi öfentelk uun Galiläa an Judäa. Tau of trii juar leeder wurd hi faan di röömsk prefekt Pontius Pilatus an sin soldooten bi't krüs slaanj. Efter san duas wurd hi üs Jiises Krast , det ment Jiises, di sualewt, üs messias an Gods sön faan sin mäfulgern feriaret. Det grünjlaag faan Jiises sin liar as uun't Nei Testament apskrewen wurden. Diar as det krastendoom, at gratst weltreligioon ütj apwoksen. Commonskategorii: Jiises – Saamlang faan bilen of filmer At Nei Testament üs greks uur-tekst an uun auersaatangen Literatüür faan of auer Jiises faan Nazareth uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Jiises Krast, telagt üüb en mangelburd uun't Dr. Carl-Haeberlin Friesen-Museum uun A Wik"}
{"id": "12786", "contents": "Wat menst dü? Jiises faan Nazareth, di minsk Jiises Krast, det mütoloogisk figüür"}
{"id": "12787", "contents": "Uun't juar 4 f.Kr. as Jiises faan Nazareth woorskiinelk bäären. Ünbekäänd Dootem Herodes, köning faan Judea (* 73 f.Kr.) Antipater, Herodes san dring. Malthake, Herodes sin wüf. Marcus Porcius Latro, röömsk retooriker. Marcus Tullius Tiro, röömsk skriiwer."}
{"id": "12788", "contents": "Uun't juar 28 begant Jiises faan Nazareth, öfentelk tu pretjin. Slacht uun't Baduhennawalt twesken a Frisii an det Röömsk Rik. Daru wurd de naist köning faan Baekje. Ünbekäänd dootem Onjo, de iarst köning faan Baekje."}
{"id": "12789", "contents": "Uun't juar 30 (ferlicht uk 31) wurd Jiises faan Nazareth bi't krüs slaanj. 08. Nofember: Nerva, keiser faan det Röömsk Rik. Ünbekäänd Dootem Boudicca, köningin faan a Iceni uun Britannia. Claudia Antonia, Keiser Claudius sin foomen († 66) Marcus Ulpius Traianus, röömsk generool an Keiser Trajanus san aatj († 100)"}
{"id": "12790", "contents": "Uun't juar 31 (ferlicht uk 30) wurd Jiises faan Nazareth bi't krüs slaanj."}
{"id": "12794", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Israel wiset di code för sääks distrikten. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Israel IL), di ööder as di code för di distrikt. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2 ISO 3166-1 Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "12799", "contents": "Jerusalem (hebreewsk ירושלים?/i Jeruschalajim [jɛruʃa'lajim], ualgreks Ἱεροσόλυμα, latiinsk Hierosolyma, araabisk ‏القدس‎ al-Quds (asch-Scharif) „at halag stääd“, türkisk Kudüs) as det hoodstääd faan Israel. Uast-Jerusalem woort faan di stoot Palestina üs sin hoodstääd uunsen, man Israel sjocht det ööders. Auer det fraag, wat tu Palestina hiart an wat ei, woort al loong streden an kriich feerd. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Jerusalem"}
{"id": "12808", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Mä soker ment'am fööraal Saccharoos [zaxaˈroːz]. Det as di soker, di faan sokerrööwen of sokerraid maaget woort. Sokerknölken Karamel Ünlik sokerslacher „Beeder as beeder“, saad Girre, do streield hi soker üüb't sirep. Iindraanj tu Saccharose uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 21. Oktober 2007 (mä JavaScript). RÖMPP Online - Werjuun 3.11, Georg Thieme Verlag KG, Stuttgart, 2011 Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Soker Köölhüdraaten Stevia"}
{"id": "12813", "contents": "Nazareth (daalang uk Nazaret; hebreewsk ‏נצרת‎ [na'tsɛrɛt]; araabisk ‏الناصرة‎, DMG an-Nāṣira) as en stääd uun't nuurden faan Israel uun't loonskap Galiläa. Bit uun't 7. juarhunert haa diar juuden lewet, daalang san a miasten araabisk krastenminsken. Woorskiinelk as Jiises Krast uun Nazareth apwoksen. Neubrandenburg, Sjiisklun Tschenstochau, Poolen Loreto, Itaalien Florenz, Italien Den Haag, Neederlunen Saint-Denis, Frankrik Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Nazareth"}
{"id": "12814", "contents": "Luke iarst ans diar: Miatag kliima"}
{"id": "12815", "contents": "At sokerrööw (Beta vulgaris ssp. vulgaris, Altissima skööl) as en frücht (eegentelk en rut) an kultuurplaant an hiart tu't famile faan a amaranten (Amaranthaceae). Hat as nai mä't fuderrööw, mangold of ruad beeten. Liküs jodiaren komt at sokerröw faan't wil rööw (Beta vulgaris ssp. maritima) uf, drait oober föl muar soker üs di wil slach. Efter sokerraid uun warmer regiuunen as at sokerrööw det wichtagst plaant uun madel breetjin, diar soker leewert. Sokerrööw, tiaknang Sokerrööwen Commonskategorii: Sokerrööwen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rööwen (Beta vulgaris) Wedenskapelk nöömer faan Beta vulgaris bi MMPND"}
{"id": "12816", "contents": "At Rööw (Beta vulgaris) as en plaantenslach uun det famile faan a Amaranten (Amaranthaceae). (Beta vulgaris adanensis) Wil Rööw (Beta vulgaris maritima) Kultuurrööw (Beta vulgaris vulgaris, saamelbetiaknang) Ruad Beeten (Beta vulgaris vulgaris conditiva) Mangold (Beta vulgaris vulgaris cicla of Beta vulgaris vulgaris flavescens) Fuderrööw (Beta vulgaris vulgaris crassa of Beta vulgaris vulgaris alba) Sokerrööw (Beta vulgaris vulgaris altissima) Ruad beeten Mangold Fuderrööw Sokerrööw Commonskategorii: Rööwen (Beta vulgaris) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rööwen (Beta vulgaris)"}
{"id": "12825", "contents": "Moster as en gewürts an woort faan witj, brün of suart senep maaget. Daalang woort moster miast mä eetj maaget, iar oober uk flooksis mä drüüwensaft (most), so kaam di moster tu san nööm. Witj senepsiad Polwer faan witj senepsiad Moster Swet moster faan Bayern Fiin Dijon-moster Commonskategorii: Moster – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12827", "contents": "Israel (hebreewsk ‏ מדינת ישראל?/i‎ Medinat Jisra'el, araabisk ‏دولة إسرائيل‎, DMG Daulat Isrāʾīl, syrisk-aramäisk ܩܘܛܢܘܬܐ ܒܘܠܝܛܝܬܐ ܕܐܝܝܣܪܐܠ Kutnutho bulițoyto d`Isroel) as en lun uun Föör-Aasien. Trinjam lei a Libanon, Syrien, Jordanien, at Waastjordanlun, Egypten an di Gaza-strimel. Uun't waasten leit at Madlunsia. Israel as di 14. Mei 1948 grünjlaanj wurden. Uk wan det lun ei aaltugrat as, skeelt det kliima fiks faan nuurd tu süüd an faan uast tu waast. Be'er Scheva Eilat Haifa Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Üs ferglik: Commonskategorii: Israel – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Israel – Geograafisk an histoorisk koorden Dooten tu't lun an raiswäärnangen faan't Bütjluns Amt uun Sjiisklun Wääblink-kataloog tu Israel uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Central Bureau of Statistics. Ufrepen di 6. Nofember 2012] Human Development Report Office: Israel – Country Profile: Human Development Indicators Israel, citypopulation.de 31.60805555555634.818055555556Koordinaaten: 32° N, 35° O"}
{"id": "12832", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för die Palästinensische Autonomiegebiete wiset di code för 16 Gouvernements. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för die Palästinensische Autonomiegebiete PS), di ööder as di code för Palästinensischen Autonomiegebiete. G gelegen im Gazastreifen W gelegen im Westjordanland Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "12835", "contents": "Bethlehem (uk Betlehem, araabisk ‏بيت لحم‎ Bait Lahm, DMG Bayt Laḥm; hebreewsk בית לחם, Beth Lechem) as en stääd uun't Waastjordanlun mä 29.930 iinwenern. Hat leit uun Palestina an lingt uun't nuurden bit Jerusalem. För a krastenminsken hää Bethlehem en grat bedüüdang, auer Jiises diar bäären wees skal. Woorskiinelk as hi oober uun Nazareth bäären. Commonskategorii: Bethlehem – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12841", "contents": "1517 wiar det sööwentanjst juar faan det 17. juarhunert. 03. Febrewoore: En armee faan det Osmaans Rik naam Kairo an det Mamluk Sultanaat kaam tu aanj. 31. Oktuuber: At reformatsioon begant mä Martin Luther. 18. Jüüne: Ōgimachi, 106. keiser faan Jaapaan († 1593) 20. April: Bogdan III., fürst faan Moldau (* 1479)"}
{"id": "12847", "contents": "Di Stoot Palestiina (araabisk ‏دولة فلسطين‎, DMG Dawlat Filasṭīn) as di 15. Nofember 1988 uun Algier faan't PLO ütjrepen wurden. Diarefter hiar tu Palestina det Waastjordanlun, di Gaza-strimel an Uast-Jerusalem, wat uk det hoodstääd wurd skal. Israel häält oober grat dialen faan't Waastjordanlun besaat an wal Uast-Jerusalem ei ütjrük. Likes as di stoot al faan auer 100 lunen gudkäänd wurden, an sant 2012 sat Palestina uk uun a UNO üs \"tuluker\". Diar san 16 distrikten: a. Taalen faan Jerusalem amfaade uk det besaat Uast Jerusalem PLO asks Mahmud Abbas to be acting president of “state of Palestine”, Al Jazeera faan a 8. Mei 2005 31.88333333333335.2Koordinaaten: 31° 53′ N, 35° 12′ O"}
{"id": "12848", "contents": "Wat menst dü? Gazastrimel, Palestiina Distrikt Gaza uun Palestiina Gaza Stääd uun Palestiina Gaza (Prowins) uun Mosambik"}
{"id": "12850", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Algerien wiset di code för 48 Wilayat. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Algerien DZ), di ööder as di code för den Wilaya. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "12855", "contents": "36.7666666666673.05Koordinaaten: 36° 46′ N, 3° 3′ O Algier (araabisk ‏مدينة الجزائر‎, Madīnat al-Dschazā'ir, berberspriak: ‏دزاير‎, Dzayer [dzæˈjer], fransöösk Alger) as det hoodstääd faan Algeerien. Hat as uk det gratst stääd uun't lun an di kulturel madelponkt. Uun Algier san a somern drüg an warem an a wontern keelag an wiat. Sodenang hiart det kliima diar tu't madlunsia-kliima. Däänsk an Noorsk skeb bombardiaret an blokiaret Algier uun en krich twesk Denemark-Noorweegen an't Beylik faan Algier (1769-1772). Commonskategorii: Algier – Saamlang faan bilen of filmer Hark Olufs"}
{"id": "12857", "contents": "Algeerien as en lun uun't nuurdwaasten faan Afrikoo. Uun't nuurden leit at Madlunsia, uun't waasten lei Mauretaanien an Marokko, uun't süüden Mali an Niger an uun't uasten Libyen an Tuneesien. Di nööm komt faan det hoodstääd Algier uf. Uun't süüd leit a Sahara. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Algeerien hää 48 prowinsen: Wüfen raage uun't madel en ääler faan 77,9 juaren, an maaner ian faan 75,5 juaren. Uun't juar 2017 woon Algeerien 93.5 miljarden kubikmeetern faan eerdgas. At lun as üüb det tjiinst steed faan lunen, wat eerdgas wan. Commonskategorii: Algeerien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Algeerien – Geograafisk an histoorisk koorden Länderübersicht Algerien üüb det wääbsidj faan't Bütjluns Amt (sjiisk) World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF Human development Report 2011 Algeria, citypopulation.de"}
{"id": "12859", "contents": "At Organisatjuun för en frei Palestiina (araabisk ‏منظمة التحرير الفلسطينية ‎ Munaẓẓamat at-Taḥrīr al-Filasṭīniya), kurt PLO (faan ingelsk: Palestine Liberation Organization) as en ferbinjang faan grater an letjer sköölen, diar jo för en freien stoot Palestiina iinsaat. Enkelt sköölen gung militant föör. Det starkst skööl as Fatah. At PLO saat ham föör en tau-stooten-liasang mä Israel an Palestina iin. Enkelt sköölen üs Hamas san diar oober ei mä iinferstenen, jo werke ei uun a PLO mä."}
{"id": "12862", "contents": "A Feriand Natsioonen, ingelsk United Nations (UN) of uk UNO för United Nations Organization san en ferbant faan 193 lunen (uun't juar 2013). Hör apgoowen san, frees üüb a welt tu skaafin, det rocht faan fulken trochtusaaten, at minskenrocht tu seekrin, an at globaal tuupwerkin mögelk tu maagin. A Feriand Natsioonen wurd faan en generaalsekreteer sjüürd. Hi sat at UN-Sekretariaat föör, an as sodenang det stem faan di ferbant efter bütjen. Technik Weltpostferian (WPV, ingelsk UPU) uun Bern (Sweits) Weltorganisatsion för Meteorologii (WMO) uun Genf (Sweits) Internatsionaal Loftfaardorganisatsion (ICAO) uun Montréal (Kanada) Internatsionaal Siafaardorganisatsion (IMO) uun London (Ferianagt Könangrik) Internatsionaal Telekomunikatsionsunion (ITU) uun Genf (Sweits) Minsken Internatsionaal Werkorganisatsion (IAO, ingelsk ILO) uun Genf (Sweits) Weltsünjhaidsorganisatsion (WHO) uun Genf (Sweits) Organisatsion för Onerracht, Wedenskap an Kultuur (UNESCO) uun Paris (Frankrik) Organisatsion för Industriel Widjerkemen (UNIDO) uun Wien (Uastenrik) Organisatsion för Iidj an Büürerei (FAO) uun Rom (Itaalien) Weltorganisatsion för Fräämenferkiar (UNWTO) uun Madrid (Spoonien) Weltorganisatsion för Intelektuel Eegendom (WIPO) uun Genf (Sweits) Finansen Internatsionaal Müntfond (IWF) uun Washington D.C. (USA) Weltbeenk uun Washington D.C. (USA) mä: Internatsionaal Beenk för Apbau an Widjerkemen (IBRD) Internatsionaal Organisatsion för Widjerkemen (IDA) Internatsionaal Finansiarangsiinrachtang (IFC) Internatsionaal Fond för Widjerkemen uun a Büürerei (IFAD) uun Rom"}
{"id": "12873", "contents": "Afghaanistaan, amtelk Islaamisk Republik faan Afghaanistaan (Paschtu/Dari: ‏افغانستان‎ Afghānestān), as en lun tesken Madel- an Süüdaasien. Trinjam lei Iraan, Turkmeenistaan, Usbekistaan, Tadjikistaan, Schiina an Pakistaan. Trii sjuarden faan't lun san berger. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Föör 1973 wurd at lun en monarchii. Uun detdeer juar wurd de letst köning, Mohammad Saahir Schaah (köning sant 1933), amstörtet an en republiik grünjlaanjen. De 27. April 1978 wiar en putsch faan komunisten an det Demokraatisk Republiik faan Afghaanistaan wurd ufrepen. Bal jeew at welerstant faan a mudschaahidiin jin det nei regiaring, wat am halep faan't Sowjetunioon beed. Sowjetisk saldooten marschiaret de 27. Deetsember 1979 iin. Paakistaan, det Ferianigt Stooten an öler lunen holep at welerstant jin't regiaring an't Sowjetunioon. A bedialigung faan't Sowjetunioon uun a krich wooret tu 1989 an ferleet de 14. Febrewoore dön letst sowjetisk saldooten at lun. At jeew do en bürgerkrich bit dat a mudschaahidiin Kaabul naam an det Demokraatisk Republiik de 16. April tu aanj kaam. Do bruch en naist bürgerkrich twesken a sköölen faan a mudschaahidiin ütj. Ian faan a sköölen faan a mudschaahidiin, a Taalibaan, naam de 27. September 1996 Kaabul: Afghaanistaan wurd en islaamisk emiraat, man a bürgerkrich ging weler. A Taalibaan"}
{"id": "12875", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Afghanistan wiset di code för 34 Prowinsen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Afghanistan AF), di ööder as di code för at prowins. 1uk Dschuzdschan Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "12884", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Iran wiset di code för 30 prowinsen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Iran IR), di ööder as di code för at prowins. Di code as tuleetst di 17. April 2007 (PDF) feranert wurden. Die Provinzen erhielten zweistellige Zahlen 01 bis 31, wobei die 09 nicht verteilt ist. Im zweiten Newsletter (ISO 3166-2:2002-05-21) der ISO wurden zwei neue Provinzen aufgenommen, sowie die Namen zweier Provinzen korrigiert. Im achten Newsletter (ISO 3166-2:2007-04-17) wurde die alte Provinz Chorasan in die drei Provinzen Nord-Chorasan, Süd-Chorasan und Razavi-Chorasan aufgeteilt. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "12890", "contents": "A Iraan (uk Persien, persisk ‏ايران‎ Īrān [iːˈrɔːn] ) as en lun uun Fööraasien. Bit 1979 wiar't en monarchii, sant det rewolutsion as't en islaamsk republiik. At lun hää 31 prowinsen. Uun't juar 2017 woon Iraan 214.5 miljarden kubikmeetern faan eerdgas. At lun as üüb't traad steed faan lunen, wat eerdgas wan. Commonskategorii: Iraan – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Iraan – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Iraan (sjiisk) http://www.transparency-for-iran.org/schlagzeilen/ergebnisse-der-volkszahlung-veroffentlicht World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF Iran (Islamic Republic of) Country Profile: Human Development Indicators. Ufrepen di 22. Mei 2012. Country Comparisons: Natural gas – production, CIA World Factbook. Archiwiaret faan det originool di 5. Maarts 2022. Ufrepen di 5. Maarts 2022. 32.49611111111154.295Koordinaaten: 32° N, 54° O"}
{"id": "12894", "contents": "Jiises Krast (faan greks: Ἰησοῦς Χριστός Iēsous Christos, iɛːˈsuːs kʰrisˈtos, Jiises, di sualewt) as efter't Nei Testament Gods sön, di tu a minsken sjüürd wurden as, am's tu erliasin. Uun Jiises faan Nazareth as hi minsk wurden. Jiises Krast as det sentraal sümbool faan't krastendoom. Commonskategorii: Jiises Krast – Saamlang faan bilen of filmer Literatüür faan of auer Jiises Krast uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "12898", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Süüdafrikoo wiset di code för njügen prowinsen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Süüdafrikoo ZA), di ööder as di code för at prowins. Di code as tuleetst di 28. Nofember 2007 (PDF) feranert wurden. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "12902", "contents": "At Republiik faan Süüdafrikoo as en lun trinjam a süüdspas faan Afrikoo. Uun't süüden an süüduasten leit a Indisk Oosean an uun't waasten a Atlantik. Uun't nuurden lei Namiibia, Botswana an Simbabwe, uun't nuurduasten Mosambik an uun't uasten Eswatini. An maden uun leit at könangrik Lesotho. Di süüdermiast ponkt uun Afrikoo, Kap Agulhas, leit uun a süüd faan Süüdafrikoo. Det kliima skeelt fiks. Uun't nuurdwaasten as't böös drüg, efter uasten tu komt muar rin an at rinjt steedenwiis auer a miaten. Kliimadiagram faan Pretoria Kliimadiagram faan Kapstadt Kliimadiagram faan Upington Sant at apartheid tu aanj ging, jaft at elwen amtelk spriaken: Ingelsk Afrikaans isiZulu Siswati Süüd-Ndebele Sesotho Sepedi Xitsonga Setswana Tshivenda an isiXhosa. Efter Boliiwien, Indien an Simbabwe as Süüdafrikoo det lun mä a sjuurdmiast amtsspriaken. Süüdaafrikoo hiart tu't Tolunioon faan det Süüdelk Afrikoo. Commonskategorii: Süüdafrikoo – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Süüdafrikoo – Geograafisk an histoorisk koorden Wääblink-kataloog tu Süüdafrikoo uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Fulkstäälang Oktuuber 2011 (ingelsk), ufrepen di 4. Nofember 2012. World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF 2011 Human development Report Nkosi Sikelel’ iAfrika -28.61666666666724.333333333333Koordinaaten: 29° S, 24° O"}
{"id": "12903", "contents": "Globaal apwarmin woort det apwarmin faan a eerd fööraal uun't 20. juarhunert näämd. Diarbi as at temperatuur faan a loft an faan't siaweeder meeden wurden. Det wurd woort oober uk brükt för modelen, diar det apwarmin uun a kemen tidj föörütj sai. Flook iinrachtangen befaade jo mä det bereegnin an föörütjsaien faan't globaal apwarmin uun a kemen 100 juar. Wi skel wel mä en apwarmin tesken 2 an 5 graad reegne. Üüb a nuurdelk eerdheleft fäält det apwarmin starker ütj üs üüb a süüdelk eerdheleft. Tau swaarponkter faan di efekt san a Arktis an Brasiilien. Commonskategorii: Globaal apwarmin – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "12905", "contents": "At Okrug Sibiirien (rüsk Сибирский федеральный округ, Sibirski federalny okrug) as ian faan aacht ferwaltangsregiuunen an leit uun't uasten faan Ruslun. At ferwaltang sat uun Nowosibirsk. Mä Sibiirien ment am ööders oober det hialer regiuun uun't uasten faan a Uraalberger, huar uk noch det Okrug Fiar Uasten tu hiart. Bilen faan Sibiirien"}
{"id": "12909", "contents": "Wat menst dü? Sibiirien (Bundesdistrikt) Okrug Sibiirien Sibiirisk Turkspriaken"}
{"id": "12911", "contents": "At Okrug Uasten (rüsk Дальневосточный федеральный округ, Dalnewostotschny federalny okrug) as ian faan aacht ferwaltangsregiuunen uun Ruslun. At ferwaltang sat sant 2018 uun Wladiwostok. De Sabaikalsky Krai an Burjaatien wurd 2018 dial faan a okrug."}
{"id": "12913", "contents": "At Okrug Uraal (rüsk Ура́льский федера́льный о́круг, Urál’skij federál’nyj ókrug) as ian faan aacht ferwaltangsregiuunen uun Ruslun. At ferwaltang sat uun Jekaterinburg. Russia: Ural Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "12916", "contents": "Wat menst dü? Uraal (Berger) Uraal (Struum) Okrug Uraal Uraalisk spriaken"}
{"id": "12917", "contents": "At Okrug Nuurdwaastruslun (rüsk Северо-западный федеральный округ, Sewero-sapadny federalny okrug) as ian faan aacht ferwaltangsregiuunen uun Ruslun. At ferwaltang sat uun Sankt Petersburg. Republiiken, oblasten, stääden an autonoom kreiser:"}
{"id": "12922", "contents": "At Okrug Madelruslun as ian faan aacht ferwaltangsregiuunen uun Ruslun. At ferwaltang sat uun Moskau"}
{"id": "12926", "contents": "At Okrug Wolga (rüsk Приволжский федеральный округ, Priwolschski federalny okrug) as ian faan aacht ferwaltangsregiuunen uun Ruslun. At ferwaltang sat uun Nischni Nowgorod."}
{"id": "12928", "contents": "Wat menst dü? Wolga (Struum) Okrug Wolga"}
{"id": "12929", "contents": "At Okrug Süüdruslun (rüsk Южный федеральный округ, Juschny federalny okrug) as ian faan aacht ferwaltangsregiuunen uun Ruslun. At ferwaltang sat uun Rostow. Russia: Southern Federal District, citypopulation.de Faan Ruslun iinnimen wurden uun't juar 2014"}
{"id": "12934", "contents": "At Okrug Nuurdkaukasus (rüsk Северо-Кавказский федеральный округ) as ian faan aacht ferwaltangsregiuunen uun Ruslun. At ferwaltang sat uun Pjatigorsk. A Okrug hää seeks autonoom republiiken an ian regiuun. Uun't waasten lei at Autonoom Tscherkesen-Republiik (Adygeeja) an det Regiuun Krasnodar. Jo hiar oober tu't ferwaltangsregiuun Süüdruslun. Russia: Northern Caucasian Federal District, citypopulation.de Russia: Northern Caucasian Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "12938", "contents": "Wat menst dü? Kaukasus (Berger), det beragkeed tesken Ruslun, Georgien an Aserbaidschaan Okrug Nuurdkaukasus, det ferwaltangsregiuun faan Ruslun"}
{"id": "1295", "contents": "Aastenfäil (Uastenfial(öö.), tjüsch:Ostenfeld, dånsch: Ostenfeld / Østerfjolde) as ån gemiinde önj e kris Nordfraschlönj, deer booge amänbai 1521 manschne (2019). Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Germany: Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "12952", "contents": "Ilse Johanna Christiansen (* 13. Janewoore 1954 uun Foortuft, † 15. Mei 2024) wiar en nuurdfresk komunaalpolitikerin an aktiif uun flook ferianer. Sant 2013 wiar Ilse föörwüf faan a Fresk Riad. Ilse Christiansen hää üs psycholoogin uun en kliinik uun Nuurdfresklun werket. För a SSW wiar Ilse bi a stääd Bräist an uun a Kreis Nuurdfresklun aktiif. Föörwüf faan a Fresk Riad Sjüür faan a Friisk Foriining Sjüür faan't Nordfriisk Instituut"}
{"id": "12960", "contents": "Di Friisk Reer of uk di Interfriisk Reer staant fuar di Interesen fan di Friisen. Diartö hiir Fortreerern fan di trii Regionaalsektsjoonen tö. Di Friisk Reer staant bi di Lönsregiaring fan Sleeswig-Holstiin fuar di Friisen. Di Frisk Reer es uk Meföligster fan di dütsk \"Menerhairenreer\". Nuurd-, Uast- en Weestfriislön haa jaar ain Friisk Reer. Jen diarfan stelt fuar trii Jaaren di President fan di Interfriisk Reer: 2006 - 2009: Dieter Baumann, Uastfriislön 2009 - 2012: Dr. Roel Kaastra, Weestfriislön 2012 - 2015: Erk Hassold, Nuurđfriislön 2015 - 2018: Helmut Collmann, Uastfriislön 2018 - 2021: Pytsje de Graaf, Weestfriislön Sektsioon Weest: Noom üp Weestfriisk: Fryske Rie Regioon: Prowins Fryslân ön di Neđerlönen Kontoor: Ljouwert/Leeuwarden (Fryske Akademy) Fuarseter: Roel Kaastra Kontoors-Fuarseter: Saapke Miedema Sektsioon Uast: Noom üp saaterfresk: Fräiske Räid an üüb plaatsjiisk Freeske Raad Regioon: Uastfresklun, Saaterlun uun Niidersaksen Kontoor: Auerk/Aurich (Ostfriesische Landschaft) Fuarseter: Gerhard Cordes Sektsioon Nuurđ: Noom üp Frasch: Frasche Rädj Regioon: Nuurdfriislön an Heliglön ön Sleeswig-Holstiin Kontoor: Bräist/Bredstedt Fuarseter: Ilse Christiansen Kontoors-Fuarseter: Frank Nickelsen Dütsk Friimark tö Iaren fan di 50. Jaarsdai ön't Jaar 2006 Flag fan di Interfriisk Reer Steensen, Hemminga, van Lengen: Die Frieslande, Forlach Nordfriisk Instituut 2006, ISBN 978-3-88007-333-3. Interfriisk Reer Friisk Reer, Sektsjoon Nuurđ"}
{"id": "12962", "contents": "Prof. Dr. Thomas Steensen (* 27. September 1951 uun Bräist) as en nuurdfresken histooriker an wiar direkter faan't Nordfriisk Instituut. Steensen wiar iarst redaktöör faan a Husumer Nachrichten an korespondent bi a Deutsche Presse-Agentur (dpa). Hi hää histoore, fresk spriak, politologii an sotsiologii bi't uniwersiteet faan Kiil studiaret. Sant 1999 wiar hi uk profeser bi't uniwersiteet faan Flensborag. Steensen sat uun't sjüür faan a Landeskulturverband Schleswig-Holstein an uun a biriad faan a Gesellschaft für Schleswig-Holsteinische Geschichte. 1985 skrääw Steensen sin disertatsion Die friesische Bewegung in Nordfriesland im 19. und 20. Jahrhundert (1879–1945), ütjkimen 1986 uun a Wachholtz Verlag, Neumünster. Diarför füng'er 1987 di Conrad Borchling-pris faan't Alfred Toepfer Stiftung F.V.S. uun Hamborag. Geschichte Nordfrieslands, 1995 Das große Nordfriesland-Buch, Ellert & Richter, Hamborag 2000 Bredstedt. Stadt in der Mitte Nordfrieslands, Verlag Nordfriisk Instituut, Bräist 2000 Friesische Sprache und friesische Bewegung (= Schriften des Kreisarchivs Nordfriesland, Schloß vor Husum. Bd. 11). Husum-Druck- und Verlags-Gesellschaft, Hüsem 1987, ISBN 3-88042-401-2. Rudolf Muuß. Heimatpolitiker in Nordfriesland und Schleswig-Holstein (= Nordfriesische Lebensläufe. Bd. 5). Husum-Druck- und Verlags-Gesellschaft, Hüsem 1997, ISBN 3-88042-842-5. mä ütjden: Das Wattenmeer. Kulturlandschaft vor und hinter den Deichen. Theiss, Stuttgart 2005, ISBN 3-8062-1984-2. ütjden: Die Frieslande = Nordfriisk Instituut Nr. 187. Nordfriisk Instituut,"}
{"id": "12967", "contents": "A Siisenspaner (Bombyx mori) as en Flenerk (Lepidoptera) an wiar iar bluas uun Sjiina aran. Hi hiart tu't famile faan a Echt Spanern (Bombycidae). Siisenripen span jo iin uun kokons faan siisen. Diar hää a minsk al ääder siisentriader faan maaget, am diarmä siisen tjüch tu weewen. Daalang jaft at siisenspanern uk uun Süüdeuroopa. Diar wurd uk ööder flenerk-slacher üs siisenspaner betiakent, auer jo siisen leewre: \"Echt\" Siisenspaner (Bombyx mori) Süüdamerikoonsk Siisenspaner (Saturnia cecropia) Sjineesk Siisenspaner (Saturnia pernyi) Ailanthusspaner (Saturnia cynthia) Aier Ripen, 21 daar ual Kokon Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Siisenspaner Wikispecies hää en artiikel tu: Siisenspaner"}
{"id": "12969", "contents": "Siisen as en fiinen triad, hi woort faan kokons faan't siisenrip wonen. Mä siisentriader woort siisen tjüch weewd. Efter't bewerkin skürent siisen, an a klöören locht starker üs bi lanen of sjep-ol. Efter't muude faan't bewerkin woort siisen do tu satin, chiffon, taft of brokat. Det werkin mä siisen as al 5.000 juar ual an hää uun Sjiina an Indien begand. Sponen siisentriader Siisenduk Uun en sjineesk siisenfabrik Commons: Seide – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Seide (sjiisk)"}
{"id": "12972", "contents": "Flaaks (Linum usitatissimum) as en ual kultuurplaant, huar triads an ööle faan wonen woort. L. u. var. stenophyllum – L. u. var. usitatissimum Enkelt onerslacher leewre beeder triader, ööder onerslacher beeder ööle: Flaakstriader kem faan a staaler uf an diar wurd riaper of lanen tjüch faan maaget. Ütj at siad woort liinööle wonen. Det woort tu köögin brükt, as oober uk det grünjlaag faan öölefarew an stookfarew. Flaaksfial Liinsiad Flaakstriader Commonskategorii: Flaaks – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Flaaks"}
{"id": "12985", "contents": "Wat menst Dü? Amrumbank (Skap) -> öömrang Amrumbank (Skep) -> sölring Oomrambeenk, det flaak uun't waasten faan Oomram Amrumbank West, di winjpark üüb sia Ialskeb Amrumbank II (1915) an Amrumbank I (1907)"}
{"id": "12991", "contents": "Wat menst dü? Waasterlun, daalang en dial faan't gemeen Sal Waasterlun-Feer Westerland, di 1970 baud damper"}
{"id": "13", "contents": "Mars (sümbool: ) as jü fiird planeet eefter Merkurius, Fenus än jü jard. Mars as huulew sü grut as jü jard än heet en teen atmosfiir än et jeeft is aw da biise marspoole. Mars heet en teen atmosfiir. Jüheer atmosfiir bestoont for 95% üt kooledioxid än en lait üt stikstuf, argoon, sörstuf, än oudere bestånddiile. Et jeeft ünlike säsonge (isbiling aw da nord- än söödpoole). Umluupboon: iinj iir än 322 deege. Oufstånd bit jü san: 227,92 milion km. Döörsnit temperatuur: Amenbai −55 °C, am di äkwatoor koon et likewälj 20 °C wårde. Äkwatoordöörsnit: 6.794 km. Rotasjoonperioode: 24 stüne än 37 minuute. Mars heet twäär moune: Phobos än Deimos. Phobos (2008) Deimos (2009) Da ameerikaanisch Viking-sonde köön niinj organisch laawen eefterwise. Önj 1996/97 lönjiet jü sonde 'Mars Pathfinder' aw Mars. Sunt 1997 kjart jü sonde 'Mars Global Surveyor' trinam Mars. Önj 2002 wörd wååder fünen büte da biise poole foon Mars. Commons: Mars – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "1304", "contents": "At ingelsk spriak (üüb ingelsk:English [ˈɪŋɡlɪʃ]) hiart tuup mä't Sjiisk, Holuns, Plaatsjiisk, Afrikaans an Fresk tu a waastgermaans spriaken. Uun a wurdschats wurd Ingelsk för't iarst faan det 9. juarhunert faan dön nuurdgermaansk spriaken an faan det 11. juarhunert faan Fraansöösk beinflöödet. Ünlikhaiden mä wurden twesken det Ingels uun dön Ferianagt Stooten an det Ferianagt Könangrik: Wiktionary: Ingelsk spriak (Sjiisk) Commonskategorii: Ingelsk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ingelsk ütjspriak Wikibooks: Ingelsk (sjiisk) Wikisource: Ingelsk (sjiisk)"}
{"id": "13059", "contents": "Nuurdfresk wurdenbuken Nordfrasche uurdeböke Nuurđfriisk Uurterboker V. Tams Jörgensen: Snaak friisk! - Interfriisk Leksikon., 132 s., Nordfriisk Instituut, Bräist 1977 Alfred Boysen, Kurt Pohlmann: Sprækefæærer Tjüsch Frasch Weestfrasch. 45 s., aanj ferlach, 4. aplaag 1983 (online) Henk Wolf: Uurdelist Weestfrasch-Mooringer Nann Mungard: Eilunsfriisk Spraak an Wiis I (A-O)., 150 s., Verlag für nordfriesisches Heimatschrifttum, 1974 (online) Moritz Momme Nissen: Nordfriesisches Wörterbuch. Digitalisiaret iarst binj (online) Moritz Momme Nissen: Nordfriesisches Wörterbuch. Digitalisiaret ööder binj (online) Moritz Momme Nissen: Nordfriesisches Wörterbuch. Digitalisiaret traad binj Kurt Pohlmann: Spraakföörer Dütsk Sölring Weestfriisk. 45 s., aanj ferlach, 1976 Hermann Schmidt: Wörterbuch der Sylterfriesischen Sprache., 88 s., Söl'ring Foriining, 1969 Hermann Schmidt: Wörterbuch Hochdeutsch/Sylterfriesisch. 64 s., Söl'ring Foriining, 1972 Boy P. Möller: Söl'ring Uurterbok. 308 s., Sändig Reprints, Wiesbaden 1973 [1915] Birgit Kellner: Sölring Uurterbok. Wörterbuch der sylterfriesischen Sprache. 840 s., ISBN 3-925735-11-9. Söl‘ring Foriining e.V., Kairem/Söl 2006 Erk-Uwe Schrahé: Deutsch-Söl’ring zum Söl’ring Uurterbok. Wörterbuch der Sylter Mundart von Boy P. Möller. 45 s., aanj ferlach, Raantem 1990 Erk-Uwe Schrahé: Kleiner Sylter Sprachführer, Deutsch – Sölring/ Sylterfriesisch. Söl’ring Foriining, Kairem 2012 (online) Tanno Hüttenrauch en Michael Wehar: friisk.org Online Uurterbok Dütsk-Söl'ring Dr. J. Schmidt-Petersen: Wörterbuch und Sprachlehre der Nordfriesischen Sprache., 172 s., Sändig Reprints, Wiesbaden 1984"}
{"id": "13066", "contents": "En eilun as en stak lun, diar uk bi huuchweeder ütj at sia apsticht. Wan't bi huuchweeder onergongt, do as det en sunbeenk. A Halgen uun Nuurdfresklun En tidjeneilun as bi liachweeder mä't fäästlun ferbünjen, bi huuchweeder oober ei. En hualeweilun as eegentelk nian eilun, auer diar bluas trii sidjen faan weeder amspeeld san. En eilun, diar troch en doom of brag mä't fäästlun ferbünjen as, blaft likes en eilun. En isberag as nian eilun, auer hi nian ferbinjang mä't fäästlun hää. Faan minsken maaget iinrachtangen üs ialtürner uun't weeder tääl ei üs eilunen. En huuchsun, diar uk bi huuchweeder ütj at sia apraaget, koon en eilun wurd, wan hi auer juaren stabiil as. Eilunen san leewen letjer üs en kontinent. A 10 gratsten san: Nuurdfresk Eilunen Uastfresk Eilunen Waastfresk Eilunen Britisk Eilunen Kanooleilunen Kariibisk Eilunen Makaroneesien Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Eilunen Wikiquote: Eilun (sjiisk)"}
{"id": "13067", "contents": "Di artiikel jaft at noch ei. Luke iarst ans diar: Maask Eilun"}
{"id": "13070", "contents": "Jakob Tholund (* 29. August 1928 uun Guatang, † 8. Maarts 2022 uun Kiel) wiar en feringen skuulmääster, regiunaalhistooriker an skriiwer. Jakob \"Joope\" Tholund hää filosofii, teologii, literatüürwedenskap an histoore uun Kiil an Freiburg studiaret. Üs skuulmääster wiar hi uun a gang uun A Wik, Flensborag an St. Peter-Ording. Tuleetst wiar'er direkter faan't Gymnasium Insel Föhr (daalang Eilun Feer Skuul) Jakob Tholund hää flook regiunaalhistoorisk buken an artiikler skrewen an hää ham uun flook positsioonen för't fresk spriak an kultüür iinsaat. 1990 Ofsiar faan a Orde van Oranje-Nassau 1991 Bundesfersiinstkrüs 1996 Hans-Momsen-Pris Ein Friese geht nicht verloren, Hüsem 1998 Unsere Sonne ist der Wind, Hüsem 1996 Eilunsfresken, NFI Bräist 1995 Eine Stimme für Nordfriesland, NFI Bräist 1993 Vom Schatz der Lieder, HDV Hüsem, 1991 Wyk, Lühr und Dircks St. Peter-Ording 1985 Jakob Tholund uun't Nordfrieslandlexikon faan't NFI Literatüür faan of auer Jakob Tholund uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek anongs uun't bleed Eilun Feer Skuul Jakob Tholund: Fering Onerracht üüb't Gymnasium bi a Wik (Fering), uun: Zwischen Eider und Wiedau 2008, Husumer Druck- und Verlagsgesellschaft, Hüsem 2007, ISBN 978-3-89876-346-2."}
{"id": "13078", "contents": "f Di Sandesberag naibi Uastenfial as mä 54 meetern di huuchst ponkt faan Nuurdfresklun. Di Sandesberag leit üüb a nuurdfresk geest, det ment, sin materiool as uun't Saale-istidj faan istonger tuupsköwen an uun't Weichsel-istidj amspeeld wurden. So liket hi daalang en berag, auer det lun trinjam stark uffäält. Di Sandesberag as uk en grääfhuug, huar boowenüüb en grat stianplaad leit. Stolberag Ranselsberag Druidry Forum (sjiisk, mä bilen)"}
{"id": "13079", "contents": "f At Uwe-Dün, (sö.) Uwedünem as mä 52,5m di huuchst ponkt üüb Sal an ään faan a huuchst ponkter uun Nuurdfresklun. Det dün leit sowat 1 km uun't waasten faan Kaamp an 300 m uasten faan't Ruad Klaf. Auer en holtträäp mä 110 tremen könst dü diar apüüb kem. Faan diar boowen heest dü en fein ütjsicht auer di nuurdelk dial faan Sal. Bi gud weder könst dü uk Rømø an det däänsk fäästlun sä. Det dün hää hör nööm füngen efter Uwe Jens Lornsen (1793–1838), di stridjer för en ianag Schleswig-Holstian. Panoramabil üüb panorama-photo.net"}
{"id": "13090", "contents": "f A Ranselsberag (of uk Rantzauhuug, Wiarkshuug, däänsk: Randselbjerg) naibi Lääk as mä 45 meetern di traadhuuchst berag uun Nuurdfresklun. A Ranselsberag leit üüb a geest an as sodenang uun a istidj tuupsköwen wurden. Diar fertelt oober en ual tääl: Diar kaam ans en riis faan Dithmarschen. Hi wiar üüb a wai tu Ribe, am diar bi a bau faan't sark tu halpen. Uun a Gooshiirden füng er oober so föl sun uun sin tofler, dat hi ham bi a Soholmer Ia henseed an di sun ütj sin skur sködet. An huar di sun henfool, san daalang a Ranselsberag an a Wiarkshuug. Rudolf Muuß: Nordfriesische Sagen. Stedesand 1933 Commonskategorii: Langenberg Holt – Saamlang faan bilen of filmer Rosendahls kort over Sønderjylland o.a. Statistisk-topographisk beskrivelse af hertugdømmet Slesvig, Tønder Amt Priwoot wääbsidj mä en bil Stolberag Sandesberag"}
{"id": "13095", "contents": "Di Bongsiiler Kanaal uun Nuurdfresklun feert det weeder faan't Lääker Ia an Soholmer Ia uf. Hi begant bi a Botschloter Sia an lääpt troch a Hauke-Haien-Kuuch ütj bi't slüüs faan Slütsiil. Jodiar ian wurd auer di kanaal mä't Nuurdsia ferbünjen: Bilen faan a kanaal Dooten faan en beracht uun't juar 2005, tabel 5b (PDF; 449 kB) Ufkörtang för Oberirdisches Einzugsgebiet"}
{"id": "13101", "contents": "Di Botschloter Sia (Butschluuter Siie(mo.)) as en sia naibi Foortuft (gemeen Doogebel). Bottschlotter See: Charakteristische Daten. Uun: Ministerium för energii, büürerei an natüür uun Schleswig-Holstian: Sian (ufrepen di 13. August 2012)"}
{"id": "13123", "contents": "f Vongshøj as mä 62 m di huuchst berag faan a Løgumbjerge naibi Løgumkloster. Uun a iarst weltkriich hed a Sjiisken diar boowen en signaltürn hensteld, hi as 1923 tu en ütjsichtstürn ambaud wurden."}
{"id": "13126", "contents": "Vorlage:Infobox Ort in Dänemark/Wartung/Fläche fehltVorlage:Infobox Ort in Dänemark/Wartung/Höhe fehlt Nørre Løgum Sogn (sjiisk: Norderlügum) as en sarkspal (däänsk: Sogn) uun't däänsk regiuun Syddanmark an hiart tu't Tønder Komuun. Det het „Nørre“ (Nuurder-), auer't uk noch en Øster Løgum Sogn jaft. An do jaft at uk noch Sønder Løgum üüb a sjiisk sidj. Di nööm komt faan't Løgumkloster. Uun det sarkspal wene (Stant 1. Janewoore 2022) 1339 iinwenern. Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk)"}
{"id": "13129", "contents": "A Natsionaalpark Waas as en natsionaalpark faan Sjiisklun. Diar san trii dialen uun Schleswig-Holstian, Hamborag an Niidersaksen. Di natsionaalpark lingt faan a däänsk grens uun't nuurden bit tu a Ialew uun't süüden a Nuurdsia-küst deel. Sodenang hiart di hialer waas trinjam a Nuurdfresk eilunen diartu. Hi as 1985 iinracht wurden, am plaanten an diarten muar skül tu dun, man uk am a fräämenferkiar tu halpen. Mä en grate faan 4410 km² as hi di gratst natsionaalpark uun Sjiisklun. Tau traaden san oner weeder an ään traaden fäält bi liachweeder drüg. A sjiisk natsionaalparken uun a waas hiar sant 2009 tuup mä a däänsk an a holuns waas tu't UNESCO-\"weltnatüürarewdial\". Üs di natsionaalpark iinracht wurd skul, wiar a Nuurdfresken diar goorei bliis auer. Jo wiar diar ei mä iinferstenen, dat auer a waas nü en amt uun Kiil besteme skul. Detdiar amt sat uuntesken uun Tönang. Daalang werke a Nuurdfresken oober mä detdiar amt tuup. Uun't juar 2008 as det natsionaalparkamt uun Tönang mä't marschenbauamt (ALR) uun Hüsem tuupslööden wurden an het daalang Landesbetrieb für Küstenschutz, Nationalpark und Meeresschutz. Common Wadden Sea Secretariat (CWSS) (Hrsg.): Nomination of the Dutch-German Wadden Sea as World Heritage Site. 2008 (PDF) Landesamt für den Nationalpark"}
{"id": "13134", "contents": "Hün menst dü? Natsionaalpark Waas (SH) - Schleswig-Holstian Natsionaalpark Waas (HH) - Hamborag Natsionaalpark Waas (NI) - Niidersaksen Natsionaalpark Waas (DK) - Denemark Natsionaalpark Waas (NL) - Neederlunen"}
{"id": "13140", "contents": "Ask as en betiaknang för en slach lun an komt noch uun enkelt fialnöömer föör. Skalnask (Skaalenask) -> Skalnasdääl Aabenask Wäädenask En ask as en skraal stak lun, miast üüb a geest uun Nuurdwaastsjiisklun. Am di wäärs faan det lun tu ferbeedrin, san hiassuaden miast üüb gemeenlun slaanj wurden. Jo kaam uunsteed faan strä iinuun a busem an haa jo diar mä njoks folsögen. Jodiar njoksag suaden kaam do tuup mä köögem-uffaal ütj üüb't fial. Sodenang füng di skraal grünj ged an küd tu ääkrin brükt wurd, fööraal för roog. Mä detdiar muude san asken leewen huuger wurden, sowat 1 mm uun't juar. Det maaget uun 400 juar imerhen 40 cm ütj. Am 1900 begand a büüren mä konstdünger tu gedin, an do wiar't uk bal föörbi mä a asken. A wedenskapslidj gung diarfaan ütj, dat di grünj nü mä a juaren ringer an ringer woort, an dat diar tuleetst weder rian geest-grünj as. Uk üüb a Orkney- an Shetland-eilunen uun Skotlun san sodenang ask-grünjer entstenen. Uunsteed faan hiassuaden haa's diar oober miast türew nimen. Die Verbreitung von Plaggeneschen in Nordwestdeutschland bei der BGR (Boden des Jahres 2013) (PDF, sjiisk, ufrepen di 4. September 2013) Arbeitskreis Plaggenhacke, en ferian, di"}
{"id": "13144", "contents": "Uwe Jens Lornsen (* 18. Nofember 1793 uun Kairem üüb Sal; † 13. Febrewoore 1838 uun Collonge-Bellerive uun a Sweits) wiar en rochtsgeliarten an beamten faan't däänsk krüün. Mä sin letj buk Ueber das Verfassungswerk in Schleswigholstein hää hi ham för en ianag Schleswig-Holstian iinsaat. Uwe Jens Lornsen wurd bäären üs dring faan en koptein. Hi wul salew uk hal koptein wurd, man uun Euroopa wiar kriich. So studiaret hi rochtswedenskapen uun Kiil an Jena. 10 juar loong werket hi üs beamten uun Kopenhuuwen an wiar diar tustendag för a hertoochdoomen Schleswig, Holstian an Lauenburg. 1830 as Lornsen loonfööges üüb Sal wurden. Sin letj buk ütj at salew juar hed man 14 sidjen, man auer hi diarmä det monarchii uungrääb, kaam'er för en juar uun't suart hool faan Kiil an Rendsborag. Diar seed hi faan 1831 bit 1832. 1833 neid'er ütj an lewet hög juaren uun Rio de Janeiro. Diar skrääw hi det buk Die Unions-Verfassung Dänemarks und Schleswig-Holsteins, wat oober iarst efter san duas faan Wilhelm Beseler ütjden wurden as. 1837 kaam'er tüs tu Euroopa, auer sin saster swaar kraank wiar. Uun a Sweits füng hi tu weden, dat hat oober al stürwen wiar. Hi wiar so swaarmudag, dat"}
{"id": "13145", "contents": "1793 wiar det trii-an-neegentigst juar faan det 18. juarhunert. 23. Janewoore: En ferdrach twesken Preussen an Ruslun auer det naist dialing faan Poolen wurd onertiiknet. 18. Nofember: Uwe Jens Lornsen, rochtsgeliarte an beamte faan't däänsk krüün († 1838)"}
{"id": "13165", "contents": "Prof. Dr. Volkert F. Faltings (*12.04.1951 uun Klantem) as en nuurdfresken spriakwedenskapsmaan an direkter faan't Ferring Stiftang. Faltings hää ham al üs skuuldring mä sin mamenspriak Fering befaadet an det letj bleed Breipot mä ütjden. Leeder hää hi spriaken studiaret an promowiaret. Hi as honoraarprofeser bi't uniwersiteet faan Flensborag. Die Terminologie der älteren Weidewirtschaft auf den nordfriesischen Inseln Föhr und Amrum. Wortgeschichtliche und wortgeographische Studien zum inselnordfriesischen Wortschatz. Studien und Materialien veröffentlicht im Nordfriisk Instituut 18. Bräist [Bredstedt], 1983. [339 S.] Kleine Namenkunde für Föhr und Amrum. Hamburg, 1985. [77S.]. Lorenz Conrad Peters (11.1.1885-30.7.1949). Sin kameede Oome Peetje ütj Ameerika an en ütjwool faan sin bekäändst liitjin an staken üüb riimen. Amrum, 1986. [Leben und literarisches Werk des Lorenz C. Peters; 162 S.]. Ein Föhrer blickt zurück. Joachim Hinrichsens Lebenserinnerungen. Nordfriesische Lebensläufe 1. Bredstedt, 1988. [200 S.]. Die Dingprotokolle der Westerharde Föhr und Amrum 1658-1671, Teil I. Quellen und Forschungen zur Geschichte Schleswig-Holsteins 95. Neumünster, 1990. [408 S.]. Die Dingprotokolle der Westerharde Föhr und Amrum 1658-1671, Teil II. Quellen und Forschungen zur Geschichte Schleswig-Holsteins 99. Neumünster, 1992. [352 S.]. Arfst Jens Arfsten. Fering Düntjin & Vertellen op Nieblumer Plattdütsch. Nuurdfresk Tekstbiblioteek (Nordfriesische Textbibliothek) 1. Amrum, 1993. [Leben und literarisches Werk"}
{"id": "13167", "contents": "Wat menst dü? Nuurdfresk breipot, det mütoloogisk sümbool Breipot (Krooch), det rääskap Fering-öömrang Breipot, det bleed Breipot uun't Nuurdfresk woopen Breipot faan't madelääler Breipot faan 1973"}
{"id": "13169", "contents": "Di Fering-öömrang Breipot wiar en bleed. Hat as tuiarst faan't Fering-AG bi't gymnasium uun A Wik (daalang Eilun Feer Skuul) ütjden wurden. Uun a sööwentager an tachentager juaren san sodenang 13 (?) ütjgoowen apkimen. Det bleed wurd hialandaal uun fering-öömrang skrewen. Miast wiar't fertelangen, dachtangen an ööder staken. 01 - 1973 02 - 1974 03 - 1974 04 - 1975 05 - 1976 06 - 1976 07 - 1976 08 - 1976 09 - 1978 10 - 1980 11 - 1982 12 - 1983 13 - 1985 Eilun Feer Skuul Prof. Dr. Volkert Faltings"}
{"id": "13176", "contents": "Reimer Kay Hentschel-Holander (* 12. 07. 1925 ön Berlin üs Hans Reimer Hentschel, † 24. 09. 2013 ön Bräist) wiar en Karming, diar Geografii, Architektuur, Konst- en Kultuur-Histoorii sa üs uk Plaanmaaking fuar Lön en Liren studiaret her. Sin Brauwening wiar di Aarber fuar Blēren sa üs di önsen \"Der Monat\", wan hi höm diarüp bitaacht, hur sin Aalern en Grootaalern fan kemen wiar: Nuurđfriislön. Hi set höm töhop me Weetenskepsliren sa üs Tams Jörgensen (1924–1987), Dr. Johannes Jensen (* 1928) und Dr. Hans Christian Nickelsen (1934–1983), en ja braacht dit Nordfriisk Instituut ön di Gang (1964). Al önt't Jaar 1965 kür di Aarber fant't Instituut bigen. Diarfuar wiar trii Kaamern iin ön dit Hüs Uasterstraat 63 ön Bräist hüüret uuren. Reimer Kay Holander wiar Lektor en Gisjeftsföörer, en bitö des Aarber her hi aur di Maaten fuul tö kēmpi, dat dit nii Instituut ek bal weđer techtmaaket waar. Bit hentö deling wichtig es di Blēr \"Nordfriesland\", wat ali kwart Jaaren ütkumt; dit heer Holander 1987 bigent. Ön't Jaar 1987 waar Holander en sin Wüf Janny Holander (1921–1999), diar uk Sekreteer fan't Instituut aarbert her, tö Iarenmeföligsters fan di Instituutsforiining maaket. 2005 fing Reimer Kay Holander di Hans-Momsen-Pris fan di"}
{"id": "13186", "contents": "Ik wiar ek muar üs en Flüch, diar höör boowen üp en Snebarig henset, hurfan da en Lawiini dialging. (Lornsen aur sin Aarber fuar Sleeswig-Holstiin) Uwe Jens Lornsen (* 18. Nofember 1793 ön Kairem üp Söl'; † 13. Febriwaari 1838 uun Pressy ön di Swaits) wiar en Rochtsliirti en en Biamti fan di deensk Kroon. Me sin litj Bok Ueber das Verfassungswerk in Schleswigholstein set hi höm fuar en iinig Schleswig-Holstian iin. Uwe Jens Lornsen waar beeren üs Dreeng fan en Koptein. Hi wel salev uk hol Koptein uur, man ön Euroopa wiar Krich. Uk wiar sin Faađer diartöögen, dat Uwe-Jens tö See faar wel.Da taacht höm dit beeter en studiari Rochtsweetenskepen, en dit diar hi ön Kiel en Jena. Fuar 10 Jaaren wiar hi achterön üs Biamti ön Kopenhuuwen. Fuar't Miist her ho me di Hertogdomen Schleswig, Holstiin an Lauenborig. 1830 waar Lornsen üs Lönvoogt naa Söl stjüürt, wat weđer töögen di Wel fan sin Faađer wiar. Önerwai fan Koopenhaawen raaketi hi Frinjer ön Kiil, en diar kür hi en litj Bok druki let, diar hi skrefen her. Dit diari her man bluat 14 Siren, man et kür al di Monarkii öngrip. Diarom kām Lornsen uk fuar en Jaar"}
{"id": "13188", "contents": "Boy Lornsen (* 7. August 1922 ön Kairem üp Söl; † 26. Juuli 1995 ön Kairem) wiar en dütsk Skulptuurenmaaker en Dechter. Eeđer di taust Wārelkrich heer Lornsen, diar en Fliiger en Funker wesen es, ön di Löns-Konstskuul Hannover fuar dit Fak „Plastik“ studiaret. Hi wiar nü en Stiinhauermaister en Stiinskulptuurenmaakermaister. Hi wiar da bit hentö di 1960er Jaaren iin ön di Werkstair ön di Wurtleutetweute ön Brunsbütel ön Aarber. 1967 kām sin jerst Jungensbok üt aur en Dreeng, wat fuul Erfinjingen maaget heer. En ön dit Bok waar en Robot bi sin Skuulaarber holpen. Me „Robbi, Tobbi und das Fliewatüüt“ es Lornsen gur fan of kemen. Dat Bok wiar 1968 ön di List fuar di „Deutsche Jugendbuchpreis“. Dat Bok es 1972 fan die ARD üs Film foraarbert uuren. Dit waar me holten Popen maaket, en forskeligi Saaken waar me fuul nii Technik omset sa üs di \"Blue Screen\"-Technik, hurme dit Fliwatüüt me di Popen diarbenen fuar en Film-Lönskep projitsiaret uur kür. Sent di Tir wiar Lornsen üs en frii Skriiwer tö keen. He maaketi Dechtingen, Jungensboker en Skelterboker en Romaani fuar jungi Liren. He forsjukti, fuar jungi Liren histoorisk Romaanen fan de Tiren üüs fan de Piraat Klaus Störtebeker"}
{"id": "1319", "contents": "Wan em en ual Hüs heer, diar ken em ön di wunerkst Huken me Fochtighair tö dön'n haa. Aaftinoch kumt dat Weeter fan önern üt di Grün. Me delings Technik ken em weetertecht Böört maaki, wan di Ual Böört üt es: En Kapilaarbreekend Sjicht es en Laag fan grof Split (Sa üs 16/32) tögen Diiren, wat öner di Böört ombikrabi en en Foolie önknaberi ken. Ombi 5 cm leengt fuar'r miist, dit ken uk me en bet Zement töhophualen uur. Üp des Split kumt en starki PE-Foolii. En Wit Wani es Beton, hur san Polver of Wiitighair me iin kumt, dat di Kapillaaren (Litj Kaneele iin ön't Materiaal) wat litjer uur. Dit sen sa litj Tuten, wat dit fan forskelig Firmen jeft. Diarfan kum miisttirs sa 500 g üp en Sak Zement. Wan san Beton mendstens 20 cm tjuk es, skel diar niin Weeter iin kum. Di Beton skel gur ütdrügi, mendstens soowen Daagen. Em sjocht, wan't rocht drüch es, en em skel di Nöös brük, weđer't jit fochtig hāremt. Nü weetst Dü al, hur diip dü ütgraav sket. - Sket man Din Naiber fraagi, weđer hi ek di Kaar sküüf wel. Di ken da uk metjens help en smit"}
{"id": "13206", "contents": "Süüdkorea of uk Republiik Korea as en lun uun Uastaasien üüb di süüdelk dial faan't Koreansk Hualeweilun. Di naiber uun't nuurden as Nuurdkorea. Jo tau loonsdialen san 1948 efter a Ööder Weltkriich apdiald wurden. Uun't waasten leit at Güül Sia, uun't uasten at Japoonsk Sia (a Koreanern sai \"Uastsia\") an uun't süüden at Uastsjineesk Sia. Trinjam lei auer 4000 eilunen, diar san oober man 500 bewenet. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Uun Süüdkorea jaft at ünlik slacher faan prowinsen: En Teukbyeolsi (특별시; 特別市; Special City = Aparte stääd) as sowat üs en prowins. Seoul (1) A stääddialen faan Seoul het Gu. En Teukbyeol-jachi-si (특별 자치시; 特別自治市; Special Autonomous City = Aparte autonoom stääd) as uk sowat üs en prowins. Sejong En Gwangyeoksi (광역시; 廣域市; Metropolitan City = Gratstääd) hää uk det bedüüdang faan en prowins. Busan (2) Daegu (3) Incheon (4) Gwangju (5) Daejeon (6) Ulsan (7) Gwangju an Daejeon haa bluas stääddialen (Gu), jo öödern haa uk lunkreiser (Gun). En Do (도; 道; Province = prowins) as jo ööder iindialangen (1) bit (7) liksteld. Gyeonggi-do (8) Gangwon-do (9) Chungcheongbuk-do (10) Chungcheongnam-do (11) Jeollabuk-do (12) Jeollanam-do (13) Gyeongsangbuk-do (14) Gyeongsangnam-do (15) Arke Do hää lunkreiser (Gun) an stääden"}
{"id": "13218", "contents": "Nis Albrecht Johannsen di jüngeri - beeren di 11. Marts 1888 önj Deetsbel, stürewen di 15. August 1967 uk ön Deetsbel. Hi wiar Skuulmaister en töleest Skuulreer. Üs Skriiwer es Johannsen fuaral me sin Saamlingen fan Dechtingen bikeent uuren. 1928 kāöm \"Üt min Schatull\" üt. Üs dit Bok ütforkoopet wiar, kām 1956 \"Beerid\" (Bāricht) achterön. Diar waar di Dechtingen fan \"Üt min Schatull\" me iin nomen, en Johannsen diar jit üđer Aarberen bitö. Albrecht Johannsen heer sent 1928 masi Dechtingen üp Mooring skrewen sa üs uk di frasch Hümne: Wikisource: Gölj - rüüdj - ween En Video me Skeltern fan dit Jaaresraakin 2013 fan di Nuurđfriisk Foriining. Dit Leedji uur fan di Meföligers süngen. (1:15 min). Help: Video giar ek? Wikisource: Bai e swuunewäil Wikisource: Man hilebuum Wikisource: Släip, doote! Wikisource: Åål bait spanfiilj Wikisource: As ik nuch kining wus Wikisource: Bjarneriime Nis Albrecht Johannsen (di ålere) Jan Graf sjungt \"Gölj, rüüdj, ween\" Gölj Rüüdj Ween (Nordfriisk Instituut; PDF)"}
{"id": "13220", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Süüdkorea wiset di code för njüügen prowinsen, sääks stäädprowinsen, an det hoodstääd. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Süüdkorea KR), di ööder as di code för at prowins. Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenstabel faan luncodes. ISO 3166-1, Luncodes uun domainnöömer."}
{"id": "13223", "contents": "A Internatsionaal Müntfond (IMF, sjiisk: IWF; ingelsk International Monetary Fund, IMF) as en iinrachtang faan a Feriand Natsioonen an sat uun Washington, D.C. (USA). Hi skal lunen halep, diar finansiel uun a knip kimen san. Tu a IMF hiart at Weltbeenk, diar uk för letjer projekten jil ütjliant. Tu a IMF hiar 188 lunen, hör stemrocht hinget faan hör uundial uf. A gratst uundialen hual: USA 16,75 % Japan 6,23 % Sjiisklun 5,81 % Frankrik 4,29 % Ferianagt Könangrik 4,29 % Sjiina 3,81 % Commonskategorii: Internatsionaal Müntfond – Saamlang faan bilen of filmer www.imf.org Wääbsteed faan a IMF IMF Members’ Quotas and Voting Power, and IMF Board of Governors. (Stant: 25. Nofember 2013)."}
{"id": "13224", "contents": "KKP as det ufkörtang för Kaufkraftparität. w:de:Kaufkraftparität Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (sjiisk)"}
{"id": "1324", "contents": "Katriinenheerd as en gemeen uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 175 minsken. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "1326", "contents": "Oldenswort as en gemeen uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 1.280 minsken. Di Green Küstwai gungt troch't gemeen. Thusnelda Kuehl Dieter Staacken Ferdinand Tönnies Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "13266", "contents": "At Demokraatisk Fulksrepubliik Korea, of man ianfach Nuurdkorea as en lun uun Uastaasien üüb a nuurdelk dial faan't Koreansk hualeweilun Uun't süüden leit Süüdkorea. Det lun näämt ham 'demokraatisk', as oober en diktatuur. De Paektu Berig (üüb Koreaans: 백두산 / 白頭山; 2744 m) as de huuchst berig uun't lun. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Nuurdkorea hää ian stääd oner sentraal ferwaltang faan't regiarang (Pjöngjang), trii apartig stääden (Kaesŏng, Rasŏn an Namp'o) an njüügen prowinsen: Nuurdkorea hää en miatag kontinentaalkliima mä sjauer juarstidjen. At rinjt fööraal uun a monsuun(jangma)-tidj faan Jüüne bit August. A wontern san drüg an kuul. Uun a harefst kön uk ans taifuuner föörkem. Nuurdkorea wurd 1948 grünlaanjen. At jeew en krich twesken at lun an Süüdkorea twesken 1950 an 1953. A feerers faan't lun san: Kim Il-sung (1948-1994) Kim Jong-il (1994-2011) Kim Jong-un (2011-) The World Factbook, 2012. CIA, ufrepen di 27. Jüüle 2012. Population and Vital Statistics Report, 2012. United Nations, ufrepen di 27. Jüüle 2012. – taalen faan a 1. Oktuuber 2008. Ostasiatischer Verein e.V.: Wirtschaftshandbuch Asien-Pazifik 2008, S. 245. North Korea: Provinces and Cities, citypopulation.de North Korea, citypopulation.de"}
{"id": "13268", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Nuurdkorea wiset di code för 9 prowinsen an 2 stääden. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Nuurdkorea KP), di ööder as di code för a prowinsen an stääden. Di code as mä di Newsletter II-1 faan a 3. Febrewoore 2010 (PDF) feranert wurden. ISO 3166-2 ISO 3166-1 Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "1327", "contents": "Uasterheewer as en gemeen uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 250 minsken. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "13272", "contents": "A Mialen (Atriplex) san plaantenslacher uun det famile faan a Amaranten (Amaranthaceae). Diar hiar amanbi 300 slacher tu. Guardmial (Atriplex hortensis) Strunmial (Atriplex littoralis) Commonskategorii: Mialen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Atriplex"}
{"id": "13274", "contents": "At guardmial (Atriplex hortensis) as en plaantenslach uun det famile faan a amaranten (Amaranthaceae). Hat het uk \"spoonsk saloot\", auer hat al loong üs greentjüch eden woort. Hat hää uk bedüüdang uun a medesiin, tu farwin of ianfach üs bluum. Siad faan Atriplex hortensis (Bil faan't MHNT). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Guardmial Wikispecies hää en artiikel tu: Atriplex hortensis Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "13276", "contents": "At Strunmial (Atriplex littoralis) as en plaant uun det famile faan a Amaranten (Amaranthaceae). Hat komt uk mä saalten grünj turocht an wääkst sodenang uk üüb't oon an bi strun. Commonskategorii: Strunmial – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Atriplex littoralis Strunmial. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "13278", "contents": "At Wil Rööw (Beta vulgaris subsp. maritima) as en onerslach faan a Rööwen (Beta vulgaris) an hiart sodenang tu't famile faan a Amaranten (Amaranthaceae). Hat woort uk wil mangold näämd. Faan det wil rööw kem at Sokerrööw, at Fuderrööw, Ruad Beeten of Mangold uf. Commonskategorii: Wil Rööw – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Beta vulgaris subsp. maritima"}
{"id": "1328", "contents": "Popenbel Popenbel as en gemeen uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 200 minsken. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Popenbeler Sankt Johanniskuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Uwe Herms"}
{"id": "13280", "contents": "A Rööwen (Beta) san plaantenslacher uun det famile faan a Amaranten (Amaranthaceae). Diar kem flook kultuurplaanten faan uf. At jaft oober uk \"rööwen\", diar tu a Brassicaceae (Kualplaanten, Brassica) hiar an mä a \"echt rööwen\" (Beta) ei föl tu dun haa. Beta seksioon Beta Beta macrocarpa Beta patula Rööw (Beta vulgaris) onerslacher: wil rööw, mangold, sokerrööw, fuderrööw, ruad beeten Beta seksioon Corollinae Beta lomatogona Beta macrorhiza Beta corolliflora Beta trigyna Beta nana Commonskategorii: Rööwen (Beta) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Beta (Chenopodioideae) Kualplaanten (Brassica slacher)"}
{"id": "13281", "contents": "Wat menst dü? di greks buksteew, luke bi B di latiinsk nööm föör rööwen Radioaktiif beta-strualen"}
{"id": "13285", "contents": "Di Europeesk äil (Anguilla anguilla) as en fasch, di önj Euroopa än Nordafrikoo laawet. Äile san lung an slånk as ån slånge. Wikimedia Commons heet bile unti filme tu: Europeesk äile Wikispecies heet en artiikel tu: Europeesk äile"}
{"id": "13289", "contents": "1758 wiar det aacht-an-föftigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 23. April: Philip Gidley King, traaden Guvernöör faan New South Wales 20. September: Jean-Jacques Dessalines, keiser faan Haiti († 1806)"}
{"id": "13306", "contents": "En stäär (latiinsk stella an astrum, astronoomisk sümbool: ✱) as uun a astronomii en swaar objekt, diar salew locht, so üs üüs san. Uun en stäär as hiat gas, diar faan hör aanj swaarkrääft tuuphäälen woort. Bi a kaant as hi sowat 2.200 K bit 45.000 K hiat, enkelt stäären (witj swerger) sogoor bit 100.000 K. Banen uun as hi oober noch föl hiater, miljuunen faan graad san det diar. A miast stäären san dobelstäären an haa planeeten trinjam. En stäär mä sin planeeten het sansüsteem. En grat skööl faan stäärsüsteemen het galaksis. Stäären san böös onerskiaselk efter hör grate, laacht an klöör, an diarefter wurd jo uk sortiaret. Stäären kem an gung. A miasten san oober so ual üs det uniwersum, an det as wel auer 13 miljaarden juar ual. Commonskategorii: Stäär – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Stäär (sjiisk) San Spektraalklas Stäärbil"}
{"id": "13309", "contents": "Faardferanrang (ufkört a faan ingelsk: acceleration) as uun a füsiik det feranrang faan't faard faan en ding. Diartu woort det faard tu began an tu aanj faan en tidjrüm meeden, an di ferskeel as det faardferanrang. Wan wi uun en auto sat, do mark wi goorei, dat wi t.b. mä en faard faan 100 km/h onerwai san. Oober wan di waanj gauer of eewener woort, do mark wi det, an det as det faardferanrang. rochtsaaks: tidj huuchaaks: wai blä: a = 0, det faard blaft konstant green: a > 0, det faard namt tu ruad: a < 0, det faard namt uf Faardferanrang üüb a eerd Commonskategorii: Faardferanrang – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1331", "contents": "Tating, (mo.) (go.) Tååting as en gemeen uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 1.000 minsken. Det leit üüb't hualeweilun Eidersteed. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Tatinger Ual Kuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Tatinger Büürenkuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI"}
{"id": "13312", "contents": "At sachthaid ρ {\\displaystyle \\rho } (Rho), as det mase m {\\displaystyle \\,m} faan en materiol diald troch san rüm V {\\displaystyle \\,V} , det ment ρ = m V {\\displaystyle \\rho ={\\frac {m}{V}}} . Hat woort miast uun gram per kubiksentimeter = kilogram per liter = tonen per kubikmeeter uunden. Bi weeder as det sachthaid = 1, det ment 1 kubiksentimeeter wäächt 1 gram. Materiol mä en letjer sachthaid swäämt, an materiol mä en huuger sachthaid gongt oner. Det SI-ianhaid as kilogram per kubikmeeter, det woort oober ei so föl brükt. At sachthaid as en eegenskap faan en materiol an hää niks mä't furem tu dun. Commonskategorii: Sachthaid – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "13319", "contents": "Schach (uk skak?, faan persisk Schah / ‏شاه‎ /‚könang‘) as en ual spal mä 64 spalfialen an 32 spelstianer, 16 witjen an 16 suarten. Det gongt diaram, di ööder könang tu slauen of ham so uun a knip tu fun, dat hi ham ei muar reer koon. Üüb a wai diarhen mut ööder stianer slaanj wurd. büür : hi mut bluas ian fial föörütj luup (tu began uk tau fialen); slau mut hi bluas diagonaal türn : hi mut wairocht of luadrocht tji springer : hi mut tau fialen wairocht an ian fial luadrocht tji of uk amkiard luuper : hi mut diagonaal tji doom : hat mut wairocht, luadrocht of diagonaal tji könang : hi mut uk wairocht, luadrocht of diagonaal tji, man bluas ian fial; hi mut uk tau fialen tu di türn hen tji an di türn iinuun det fial diar tesken, wan diar niks uun a wai as an wan hi ham noch ei reerd hää (det as en rochade) Commonskategorii: Schach – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1332", "contents": "Teedenbel as en gemeen uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 600 minsken. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "13323", "contents": "Schach (faan persisk Schah / ‏شاه‎ /‚kining‘) as in üülj spal ma 64 spalfälje an 32 spalstiine, 16 wite an 16 suurte. Dåt gungt deeram, di oudere kining tu slüünj ooder ham sü önj a knipe tu füünj, dåt hi ham ai mär rääre koon. Ap a wai deerhaane mötje oudere stiine sloin wårde. böre : hi mötj mån in fälj forüt luupe (önjfångs uk tou fälje); slüünj måt hi mån diagonaal törn : hi mötj wairucht of lüüdjrucht tiinj springer : hi mötj tou fälje wairucht an iinj fälje lüüdjrucht tiinj än uk amkiird luuper : hi mötj diagonaal tiinj doom : jü mötj wairocht, lüüdjrucht än diagonaal tiinj kiining : hi mötj uk wairocht, lüüdjrucht än diagonaal tiinj, mån bloot iinj fälje; hi mötj uk tou fälje tu di törn haane tiinj an di törn önj dat fälje deertwasche, wan deer niks önj a wai as an wan hi ham noch ai räärd heewt (dåt as an rochade)."}
{"id": "13326", "contents": "Jül as dåt fäst weer we fiire dåt Jiises Krast to wråål kiimen as (25. Detsämber). Jül wård bai üüs tra deege fiirt. Di 24. Detsämber (Jülmoune) as di kraseene weer di kinken kaamt än da goowe brängt. Deer önj Nordfraschlönj di tanenbuum sälten as, wård önjt stää for än kinkenbuum apstalt."}
{"id": "13328", "contents": "Carl von Linné Carl von Linné (uk Carl Nilsson Linnæus, * 23. Moi 1707 önj Råshult, † 10. Januar 1778 önj Uppsala) wås än sweedsken Natörforscher. Hi heewt da sliike önj ä natör ma latiinsk \"for- än äfternoome\" nååmed, än dadeer twäär noome (latiinsk \"binäre Nomenklatur\") wårde än e waasenschap diling nuch brüked, sin oufkorting as än L. Taksonomii faan diarten an plaanten"}
{"id": "1333", "contents": "Folerwiik as en gemeen uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 225 minsken. Commonskategorii: Folerwiik – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "13332", "contents": "En Krouf (uk kröif) as en bedrif weer följk wat tu ääse än dränke füünj koone wan följk deerfor betåålt. List ma kröifinge önj Nordfraschlönj"}
{"id": "13335", "contents": "Di Pidder Lüng es en Seenuatretingsskep fan di Retingsselskep fuar di Seefaarers. Di 1. Nowember 2013 waar di üs \"SK 34\" naa List üp Söl' braacht en tö Proof faart. Et waar ön di 16. Nowember 2013 aurnomen en statsjoniaret, dit ual Skep waar wechfaart. Di 14. Detsembermuun 2013 waar dit nii Skep dööpet. Fuarof wiar ön List sent 1989 di Minden statsjoniaret, en Skep fan di 23,3-Meeter-Klasi. Di Pidder Lüng jert tö di nii 20-Meeter-Klasi, diar aartig wat lechter becht es, da dat jü me litjeri Maskiinen (Fuarof ~ 1.400 kW, nü ~ 1.200 kW) gauer önerwai es (22 Kneten, fuarof 20 bit 21 Kneten). Dit Aarbersbuat Michel es üs en lechti Gumiboat becht, sa dat et bluat jit 40 cm diip giar en bit tö 33 Kneten (Ombi 69 km/h) laap ken. Senerlig es uk, dat dit diari Buat blut ombi 8 Meetern brükt, om stuun tö bliif (Jen en en hualev Skeps-Leengden). Bi di Skepsdööp waar uk me di Gasten ütfaart. Jir es en litj Video, wat fan di Sylt Express wech āpnomen uuren es: Help: Video giar ek?"}
{"id": "13338", "contents": "Wat meenst Dü? Dit Retingsskep Pidder_Lüng_(Skep)? Di Uurter fan di Balādi (Text:Pider_Lüng, frasch)? Di Forklaaring tö di Balādi (Pider_Lüng)? Wikisource: Pidder Lüng (Dütsk)"}
{"id": "13340", "contents": "Hinrich C. Hinrichsen (*29. April 1898 uun Dunsem üüb Fer, † 1978) wiar en skuulmääster an hää ham för't fering-öömrang spriak an literatüür iinsaat. Hinrich, hi wurd leeder uk \"Hinne Ruul\" näämd, wiar det äälst kint faan Roluf D. Hinrichsen an sin wüf Elene, bäären Braren. 1920 maaget hi sin iarst skuulmäästerpreew an werket iarst uun Ööwenem, leeder uun Medelby. 1924 wiar hi befreid mä Karoline, bäären Hinrichsen, hed ian doochter an füng en fääst steed bi't skuul uun Olersem. Diar begand hi an skrääw an saameld jongensliitjin an riimen, diar uun a \"Föhrer Lokalanzeiger\" ufdrükt wurd. 1929 wakselt Hinrich auer tu Ödersem an 1932 kaam sin letj heft \"Allerhand ual Stacken an Riemen...\" ütj. 1938 ging'er tu Foortuft, huar hi oober ei loong werket hää, auer hi 1939 uun a kriich skul. Diar kaam'er iarst 1949 weder tüs faan an füng do en steed uun Noorsaarep. Üüb Oomram begand \"Hinne Ruul\" weder mä't skriiwen an jääw det heft \"Oome, fertel mi wat\" ütj. 1954 ging'er weder tu Foortuft an skrääw det teooterstak \"At rocht hialmedel\". Uk üs hi 1963 uun panjuun ging, skrääw hi noch flook staken. 1978 stoorew hi uun't tachentagst juar. Für uns! - Sonderbeilage zum \"Föhrer"}
{"id": "13342", "contents": "w:de:Gemeindenummer Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "13343", "contents": "Dr. Klaus Georg Petersen (* 17. Febrewoore 1922 uun Berlin, † 22. Detsember 2013 uun Uastenfial) wiar loonriad faan di ual kreis Südtondern an leeder di iarst loonriad faan a kreis Nuurdfresklun. \"Klaus Landrat\", üs hi leeder näämd wurd, as uun Berlin bäären, huar san aatj bi't militeer wiar. Sin aalern kaam oober faan Nuurdfresklun. Efter a kriich hää hi rochtswedenskapen uun Kiil studiaret an sin dokterwerk hää noch daalang en grat bedüüdang för Nuurdfresklun: Zur Rechtsgeschichte Nordfrieslands, .... 1962 as'er loonriad faan di ual kreis Südtondern wurden an hää ham diarför iinsaat, dat jo trii kreiser Südtondern, Hüsem an Eidersteed tuupslööden wurd, an sant 1970 wiar hi do di iarst loonriad faan a nei kreis Nuurdfresklun. 1978 ging Klaus Petersen uun panjuun. Uun sin amt hää hi frasch liard, an det wiar en stark tiaken för't nuurdfresk spriak. Hi wiar uk föörmaan faan a Nuurdfresk Ferian an faan a Fresk Riad, an uun't sjüür faan't Nordfriisk Instituut. Bundesfersiinstkrüs 1. Klas, 1980 + 1995 Dannebrogorden, 1988 efter: Thomas Steensen, Abschied von Nordfrieslands erstem Landrat, NFT, 29.12.2013 Dr. Klaus Petersen: Zur Rechtsgeschichte Nordfrieslands, insbesondere der Bökingharde und der Vierharden, 1955, leederhen ütjkimen bi't Nordfriisk Instituut, Bräist Ein Glücksfall für Nordfriesland sh:z,"}
{"id": "13349", "contents": "Eurozone as en betiaknang för jodiar lunen uun a Europeesk Union, diar di Euro üs münt iinfeerd haa. Euro Europeesk Sentraalbeenk Europeesk Union"}
{"id": "13356", "contents": "Etioopien (amhaarisk: ኢትዮጵያ Ityop̣p̣əya) as en lun uun Uast-Afrikoo. Üs't noch en keiserrik wiar, hää't Abesiinien het. Trinjam lei Eritrea, Sudaan, Süüdsudaan, Keenia, Somaalia an Dschibuuti. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Sant 1991 san a regiuunen uun Etioopien efter fulken fäästlaanj wurden. Nü san diar njügen bundesstooten an tau stääden. Stääden: Addis Abeba Dire Dawa Bundesstooten: Wüfen raage uun't madel en ääler faan 68,2 juaren, an maaner ian faan 64,3 juaren. IMF 2008 http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/ETH.html Ethiopia, citypopulation.de Human Development Report Office: Ethiopia – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 31. August 2020 Etiosemiitisk spriaken Commonskategorii: Etioopien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Etioopien – Geograafisk an histoorisk koorden 8.339.116666666667Koordinaaten: 8° N, 39° O"}
{"id": "13358", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Äthiopien wiset di code för 9 Bundesstaaten und die zwei Städte. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Äthiopien ET), di ööder as di code för den Bundesstaat oder die Stadt. Di code as tuleetst di 10. Detsember 2002 (PDF) feranert wurden. Bei der aktualisierung im vierten Newsletter (ISO 3166-2:2002-12-10) kam die Stadt Dire Dawa hinzu. 1 Stadt ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "13360", "contents": "Minsk(en)aaben (Hominidae, iar: Pongidae) san en famile faan a Primaaten (Primates). Diar hiar a Orang-Utans, Gorilas, Sjimpansen, man uk a Minsken tu. Detdiar famile woort uk üs grat minskenaaben betiakent, auer't uk noch letj minskenaaben jaft; det san a Gibons. Grat an letj minskenaaben wurd do mäenööder üs Minskoortagen (Hominoidea) betiakent. Diar san tau onerfamilin mä sjauer triibuus: Onerfamile Ponginae Triibus Pongini Orang-Utans (Pongo) Sumatra Orang-Utan (Pongo abelii) Borneo Orang-Utan (Pongo pygmaeus) Tapanuli Orang-Utan (Pongo tapanuliensis) Onerfamile Homininae Triibus Gorillini Gorilas (Gorilla) Waastelk Gorila (Gorilla gorilla) Uastelk Gorila (Gorilla beringei) Triibus Panini Sjimpansen (Pan) Sjimpans (Pan troglodytes) Bonobo (Pan paniscus) Triibus Hominini Homo Minsk (Homo sapiens) Commonskategorii: Minskenaaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Minskenaaben"}
{"id": "13363", "contents": "Minskoortagen (Hominoidea) san en auerfamile faan a primaaten. Diar hiar a letj minskenaaben (gibons, Hylobatidae) an a grat minskenaaben (Hominidae) tu. Commonskategorii: Minskoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Minskoortagen"}
{"id": "13365", "contents": "Smäälnöösaaben (Catarrhini) san en skööl faan a primaaten. Diar hiar a aaben faan Euraasien an Afrikoo tu. Diaram het jo uk ual-welt-aaben. Commonskategorii: Smäälnöösaaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Smäälnöösaaben"}
{"id": "13368", "contents": "(Echt) Aaben (Anthropoidea, uk: Simiiformes) san en skööl faan Primaaten (Primates) an hiar tu a Drügnöösaaben (Haplorrhini). Commonskategorii: Aaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Aaben"}
{"id": "13373", "contents": "A Drügnöösaaben (Haplorrhini) san en onerorder faan a Primaaten (Primates). Diar hiart uk a Minsk tu. Commonskategorii: Drügnöösaaben (Haplorrhini) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Drügnöösaaben (Haplorrhini)"}
{"id": "13382", "contents": "At Meelhurn (Claviceps purpurea) as en swaamp, diar üüb roog an swetgäärs wääkst. Hi as en parasiit. Üüb sjiisk het hi Mutterkorn (muuderkurn), auer hi iar brükt wurden as tu ufdriiwen: Sin gift suragt diarför, dat a sküüren began. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Claviceps purpurea Wikispecies hää en artiikel tu: Claviceps purpurea"}
{"id": "13385", "contents": "Kwegels (Saccharomyces cerevisiae) as en swaamp an sodenang nai mä a hünjmotsen. Hat woort brükt, am bruad tu baagen an am biir tu maagin. Di latiinsk nööm Saccharomyces ment sokerswaamp an cerevisiae ment för biir. A selen san trinj an fiiw bit tjiin mikromeeter grat. bereegent üüb 100 g pres kwegels: Braanwäärs 439 kJ (105 kcal), Weeder 73 g, Aiwitj 16,7 g, Fäät 1,18 g, Köölhüdraaten 6,72 g diarfaan: Boolääst 0,3 g Mineraalen: Kalium 649 mg, Phosphor 605 mg, Calcium 28 mg, Natrium 34 mg, Iisen 4,9 mg, Vitamiinen: Niacin (B3) 17,4 mg, Pantothensüren (B5) 3,46 mg, Thiamin (B1) 1,43 mg, Riboflavin (B2) 2,31 mg, Folsüren (B9) 1,02 mg, Biotin 0,033 mg Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kwegels Wikispecies hää en artiikel tu: Kwegels"}
{"id": "13389", "contents": "Rendiartmöösk het so, hää oober mä möösk goorniks tu dun. Hat as en swaamp an sodenang föl naier mä hünjmotsen. Rendiarten freed diar tau kilogram a dai faan. Möösk Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Cladonia rangiferina Wikispecies hää en artiikel tu: Cladonia rangiferina"}
{"id": "13391", "contents": "Kreeft (meditsiinsk: neoplasma maligne) es en Kraanker, diar em heer, weđer iin ön di Lif Zellen wuksi, diar töögen di Organismus ön aarberi. Di Organismus ken jaar Wuksen ek kontroliari of töbeekhual. Fuar't Miist kum fan Kreeft Tumoori, des ken en ārig Aart haa, dit meent, dat ja di Organismus ön Steken maaki. Tumoori ken en gur Aart haa, dit meent, dat ja fuar't Miist wech sen, weđer em jam üt di Lif skiart heer. Gifiarelk bi di ringeri Aart fan Tumoori sen uk di Metastāsen, dit sen förteri Tumoori, diar fan di jest Jen kum en uk üđer Orgāni ön Steken maaki. Blöörkreeft (Leukemii) es niin Kraankhair me Tumoori, man em sair uk Kreeft diartö, aurdat di Zellen iin ön't Blöör jam sa foraneri, dat dit Blöör en alis, hurfuar dit brükt uur, laangsem ön Steken giar of ek muar di rocht Kraft heer. Commons: Kreeft – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "13392", "contents": "At Rendiart (Rangifer tarandus) as en Tetjdiart an hiart tu't famile faan a Hirsker. Hat lewet uun a kuul regiuunen faan Euroopa, Aasien an Nuurdameerikoo; diar het hat Karibuu. At Rendiart as di iansagst slach uun det skööl Rangifer. R. t. buskensis – R. t. caboti – R. t. caribou – †R. t. dawsoni – †R. t. eogroenlandicus – R. t. fennicus – R. t. granti – R. t. groenlandicus – R. t. osborni – R. t. pearsoni – R. t. pearyi – R. t. phylarchus – R. t. platyrhynchus – R. t. sibiricus – R. t. tarandus – R. t. terraenovae – R. t. valentinae Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Rendiarten Wikispecies hää en artiikel tu: Rendiarten"}
{"id": "13395", "contents": "Hirsker (Cervidae) san en famile faan Tetjdiarten mä amanbi 45 slacher. Uun Euroopa käänt am di Ruadhirsk, di Damhirsk, at Ree, at Rendiart an at Elch. A holin dreeg üübfaalen hurner mä aparte furmen. Capreolinae Sköölen: Elchdiarten (Alces) – Blastocerus – Reen (Capreolus) – Andenhirsker (Hippocamelus) – Mazama – Odocoileus – Ozotoceros – Pudu – Rendiarten (Rangifer) Cervinae Sköölen: Axis – Ruadhirsker (Cervus) – Damhirsker (Dama) – Elaphodus – Elaphurus – Muntjaks (Muntiacus) – (Przewalskium) – Barasinghas (Rucervus) – Rusa Hydropotinae Skööl: Hydropotes Muntiacinae (?) Sköölen: Elaphodus – Muntiacus – Euprox (†) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hirsker Wikispecies hää en artiikel tu: Hirsker"}
{"id": "13403", "contents": "Di Orde van Oranje-Nassau as en fersiinstorden faan a Neederlunen. Di ööder het Orde van de Nederlandse Leeuw (\"Lintje\"). Gratkrüs Gratofsiar Komandöör Ofsiar Reder Lasmoot 1911 Ludwig Ingwer Nommensen : Ofsiar 1990 Jakob Tholund : Ofsiar"}
{"id": "13404", "contents": "Birgit Hussel (* 20. Marts 1955) es en Wüfhaur fan Weesterlön'. Al fan di 90er Jaaren ön maaket jü en Diil fan di Söl'ring Önerrocht bi di Söl'ring Foriining. Jü aarbert uk ön di Lönskepsreer fan di Foriining me en bikömert höör ön \"Niilön'\" (Nuurđen fan Kaamp) sa us om di Eidem-Fügelkui ön Raantem. Senerlig sen uk di Waneringen bi Heef, diar jü fuar di Söl'ring Foriining önber. Des skel di Liren weegi, hur'ling ja di Heef me ali Senen bigrip ken. Birgit Hussel es ön Hamborig-Iserbrook āpwukset. Ombi 1988 kām jü naa Söl en help di Seefüglern, diar fan Ööl forklüwet wiar. Töhop me höör Leewentspartner waar masi fuar dit Leewent bi di Weeterkanten dönen en uk masi Skeltern maaket. Des wiar aaftinoch fan Swinjswāle, diar jaa aaft fuar di Söl'ring Strön' önerwai sen. Höör Bruarwening heer jü bi dit Alfred-Wegener-Institut ön List üs en Laboor-Asistentin fuar di Aarber diar. Jü es diar uk aaft bi Heef önerwai en nem Proowen. Bal bigenti Birgit Hussel en liir di Söl'ring Spraak bi di Önerrocht fan di Söl'ring Foriining. Jü kām gur me di Uurtern klaar, en sa kür jüü bal uk di üđer Skuulsters help. Üs bluat jit en Skuulmaister"}
{"id": "13405", "contents": "Jürgen Borstelmann (* 1963 üp Söl') es en Pianist, Komponist en Organist fan Söl'. Me 8 Jaaren bigenti hi, üp dit Klawiir tö spölin. Al me 12 Jaaren spöleti hi uk di Orgel, bal uk bi Hööf en ön Konserti. 1980 bit 1983 fing hi en Liirtir bi di Sērkenmusikdirektor Walter Bechmann (Weesterlön') bitö. Sent 1981 heer Jürgen Borstelmann en Bruarwenig üs Organist üp Söl'. Ark Jaar spölet hi forskeligi Konserti, fuaral iin ön Sērken üp Söl'. Borstelmann heer di Musik-Hoogskuul ön Lübeck bisaacht en di Proowen diar absolviaret (Stuudien fan Sērkenmusik en könstlerisk Spölin üp di Orgel bi Profesor Dr. Ernst-Erich Stender). Borstelmann komponiaret uk. Sin Aarbern uur hol fan di Forlachen nomen, en hok waar uk ütteeknet. Hi maaket uk Kamermusik, en sa heer hi me forskeligi renomiareti Musikern Āptreren her. Hi es uk üp forskelige Toonāpnaamen, sa üs üp di CD „Farewell To The Island“ en Filmbidrachen tö hiir en tö se. Borstelmann maaket uk keltisk en friisk Musik. Sin Faađer Hans (* 1934) en sin Ohm Willy Borstelmann (* 1927) haa al üs Organisten üp Söl' aarbert. Sent 1992 sen maning Stelken, senerlig fuar di Söl'ring Spraak, maaket uuren.Eeđer en Taacht fan Hans Hoeg skreev Borstelmann"}
{"id": "13410", "contents": "Albert Andreas Panten (* 1945 ön Soholm) es en nuurđfriisk Skuulmaister en Histooriker. Hi heer bi di Friedrich-Paulsen-Skuul ön Naibel Matematik en Füsiik onerrocht. Hi bikömert höm fuaral om di Histoorii fan Nuurđfriislön ön't Merelaaler sa üs om di Aarber fan C. P. Hansen. 1992 Hans-Momsen-Pris,, Kultuurpris fan di Krais Nuurđfriislön 2009 dit Bundsfortiinstkrüts ön't Bjen. 2013 C. P. Hansen-Pris Fan Pantens Aarber me di C. P. Hansen-Popiiren kām hok Senerligs: Ual Popiiren waar fünen en töhopdrain, en diarbi waar jit Popiiren fan Peter Hansen fünen, en Brüđer tö C. P. Hansen. Di Sölring Foriining heer en Bok aur di Saamling üp Wai braacht, hur masi aur di Aarber fan Panten benen staant, fuul Niis aur C. P. Hansen en fuaral uk forskeligi Āpteekningen fan Peter Hansen. En Nootenbleer fan P. Hansen (16 Takti) waar bi di Tödiiling fan di C. P. Hansen-Pris spölet, en Jürgen Borstelmann her diartö jit en Fantasii skrewen. Skuulmaister fan di Friedrich-Paulsen-Skuul. Ufrepen de 25. Febrewoore 2010. Kreis Nuurdfresklun, āpröpen di 8. August 2012 Vier engagierte Schleswig-Holsteiner mit dem Verdienstkreuz am Bande der Bundesrepublik Deutschland ausgezeichnet. Ufrepen de 5. Jüüne 2010. \"Die Entdeckung einer Landschaft - Sylt im 19. Jahrhundert - Zeichnungen von C. P."}
{"id": "1342", "contents": "Wäilt as en gemiinde önj Nordfraschlönj (Slaswik-Holstiinj). Dåt heet 198 inboogere (2019). Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Germany: Schleswig Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "13429", "contents": "Peter Hansen (* 28. Aprilmuun 1812, stürewen 16. Januwaari 1829) wiar di Brüđer fan C. P. Hansen. Peter Hansen her al jer me Kraankern tö dön, en sa maast hi fuul iin ön't Bēr bliif. Hi saamelti sin Weeten da, wan höm dit sa gur giar, dat hi üt kür. Weđer hi weđer kraank wiar, da waar āpskrewen en teeknet. Sa skrev hi āp, hur'ling hi sin Ailön saach. Hi teekneti uk hol, en weđer hi des Taacht her, da waar uk Musiksteken skrewen of üt Haur ütnotiaret. Sin Talent mut fiir aur di Maaten gingen wiis, diar em fuar dit Aaler keent, diar hi des Aarberen maaket heer. Fan sin 12. Leewentsjaar ön spöleti Peter Hansen di Orgel iin ön di Sērk fan Kairem. Diarfuar her hi en hualev Jaar Önerrocht fan sin ialer Brüđer Christian Peter üp \"Klawiir en Generālbas\" fingen, en dit leengti noch al diarfuar. Bi di Tödiiling fan di C. P. Hansen-Pris 2013 waar en Ütaarbering fan Peter Hansens Daans-Musik \"Treertā Muasem\" (A-Dur) en \"Alten Gudderinger\" (D-Dur) spölet, diar Jürgen Borstelmann diarfan maaket heer. Di Musik fan Hansen es uk en Biaarbering, et staant üp en Bleer me di Aurskreft \"Alte Stü(c)ke\". Em ken höm"}
{"id": "1343", "contents": "Waasterheewer as en gemeen uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 120 minsken. Commons: Waasterheewer – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "13430", "contents": "Wat menst dü? Biblioteca Nacional de España, det Spoonsk Natjunaalbibleteek -> w:de:Bruttonationaleinkommen"}
{"id": "13432", "contents": "Wat menst dü? det steed, huar skeb baud wurd di huug üüb en halag"}
{"id": "13433", "contents": "En werew as en huug üüb en halag. Hat as apsködet wurden, amdat a minsken bi sturemflud en seeker steed haa. Üüb letj werwer stäänt man ian hüs, diar san oober uk grater werwer mä letj saarpen an en feeting. Uk uun a maask fanjst dü werwer diar, huar iar noch nään dik wiar. A äälst werwer kem faan't 3. juarhunert f.Kr., loong föör a iarst diker. Werwer fanjst dü bi a Nuurdsiaküst faan Denemark, Sjiisklun an a Neederlunen. Commonskategorii: Werwer – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "13434", "contents": "En dik as en lungen apsködeten waal loongs a küsten an struumer. Hi suragt diarför, dat at maasklun diarbääft bi sturemfluden ei auerspeeld woort. Wan en stak lun mä diker \"iindiket\" wurden as, do as det en kuuch, polder of grooden. Commonskategorii: Diker – Saamlang faan bilen of filmer Weel Dikbau: Literatüür faan of auer Dik uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "13435", "contents": "En Feeting as en eebenen küül. Diar wurd rinweeder saamelt üs swetweeder för a tiiren. Det wiar fööraal üüb A Halgen nuadag, auer jo nian grünjweeder haa. Diaram hed arke grater werew uk en feeting. Swetweeder för a minsken as uun en soot saameld wurden. Det as oober nään suas, man en tank oner a eerd, huar det rinweeder miast auer saagrönen iinuun feerd wurden as. A leetst Halgen haa iarst uun a sööwentager juaren swetweeder faan fäästääg füngen: 1968 üüb A Huug an 1976 üüb A Grööd. Halligschule Hooge"}
{"id": "13437", "contents": "En kuuch as en stak maasklun, diar mä diker jin't auerspeelen seekert wurden as. Uun Uastfresklun sait am diar grooden tu an uun Waastfresklun polder. A Adenbüller Kuuch Adolfskuuch Augustenkuuch B Beltringhiirder Kuuchh Blumenkuuch Bottschlotter Kuuch C Cecilienkuuch D Dagebüller Kuuch Desmerciereskuuch Dreilandenkuuch E Elisabeth-Sophien-Kuuch (*) F Fahretofter Waasterkuuch Friedrich-Wilhelm-Lübke-Kuuch (*) G Gotteskuuch Grathüsemkuuch H Haatstinger Määrsch (*) (Kuuch) Hattstedter Nei Kuuch Hauke-Haien-Kuuch Herrenkuuch J Juliane-Marien-Kuuch K Katinger Waas Kleiseerkuuch L Louisenkuuch M Maasbüller Herrenkuuch N Nuurderfriedrichskuuch Nuurderheverkuuch Nössekuuch O Osewoldter Kuuch P Pohnshalligkuuch R Reußenkuuch Reußenkuuger (*) Rickelsbüller Kuuch S Sönke-Nissen-Kuuch Sophien-Magdalenen-Kuuch Störtewerkerkuuch T Tümlauer Kuuch (*) W Waygaarder Kuuch (*) = Nööm faan en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun Harry Kunz, Albert Panten: Die Köge Nordfrieslands. Mä en koord. Nordfriisk Instituut, Bräist 1997 Commonskategorii: Kuuger uun Sjiisklun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1344", "contents": "Aalkersem as en gemeen uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 411 minsken. Sant 2007 hiart Aalkersem tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomram. At gemeend hee njüügen saten uun't gemeenfertreeding. Sant a komunaalwoolen uun Sleeswich-Holstian 2018 hee diaruun det Alkersumer Wählergemeinschaft (AWG) al njüügen saten. 2013-2014: Ina Ketels 2014-2018: Johannes Siewertsen 2018-: Karl-Heinz Juhl Frederik Paulsen, medesiiner an onernemer. Gemeinde Alkersum Ferring Stifting Museum Kunst der Westküste Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Föhr-Land: Wählergemeinschaften vorn. Uun: Der Insel-Bote faan 7. Mei 2018, ufrepen 9. Mei 2018"}
{"id": "13444", "contents": "A Hingstkastanjin (Aesculus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Echt Siapenbuumer (Sapindaceae). Diar hiar wel twaalew slacher tu, diar üüb a nuurdelk eerdheleft waaks. Jo like Echt Kastanjin (Iidjkastanjin) (Castanea sativa), san diar ööders oober ei alt nai mä. A. assamica – A. californica – A. chinensis – A. flava – A. glabra – A. hippocastanum – A. indica – A. parryi – A. parviflora – A. pavia – A. sylvatica – A. turbinata Commonskategorii: Hingstkastanjin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hingstkastanjin"}
{"id": "13448", "contents": "En dai as en miat för't tidj an hää flook bedüüdangen. Ään dai (d) hää 24 stünj, 1.440 minüüten of 86.400 sekunden. En dai as det tidj, huar a eerd ham iansis am ham salew dreit. Di \"san-dai\" düüret 24 stünj, man uun disalew tidj dreit a eerd ham uk en letj stak widjer am a san. Sodenang as di \"stäär-dai\" en betj kurter, det san sowat 23 stünj, 56 minüüten an 4 sekunden. At lengde faan en dai üüb dön öler planeeten faan't sansüsteem kön linger of kurter üüs üüb a eerd wees: en dai üüb Merkurius wooret amanbi 59 daar üüb a eerd; en dai üüb Weenus wooret amanbi 118 daar; en dai üüb Mars wooret amanbi 37 minüüten linger üüs üüb a eerd; en dai üüb Juupiter wooret bluat 10 stünj; en dai üüb Saturnus wooret 10 stünj an 42 minüüten; en dai üüb Uranus wooret 17 stünj an 14 minüüten; an en dai üüb Neptunus wooret 16 stünj an 6 minüüten. En dai begant, wan a san apgongt an häält ap, wan a san onergongt. Do komt a naacht. Sodenang as't üüb a nuurdelk eerdheleft uun a somer linger dai üs uun a wonter. De lingst"}
{"id": "1345", "contents": "Borigsem as en gemeend uun’t Amt Feer-Oomrem faan a Kreis Nuurdfresklun. At gemeend leit uun a süüdwaast faan't eilun Feer. Uun a nuurd leit a gemeend Olersem, uun a uast Aalkersem, uun a süüduast Njiblem, uun a süüdwaast Wiisem, uun a waast en eksklaawe faan Olersem an uun a nuurdwaast Söleraanj. Det hee 333 lidj (2016). At gemeend leit uun Waasterlun-Feer. Borigsem as 5,51 km². Det as det füftletjst gemeend üüb Feer. Borigsem wurd 1462 at iarst keer skraftelk neemd. Sant 2007 hiart at gemeend tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomrem. Efter en schetsing 2016 wiar 333 lidj uun Borigsem. Diarfaan wiar 167 maaner an 166 wüfen. Efter det folksteeling 2011 wiar det tutool befölkring faan't gemeend 347. At gemeend hee njüügen saten uun't gemeendfertreeding. Diarfaan hee det Borgsumer Wählergemeinschaft (BWG) sant det komunaalwoolen uun Sleeswich-Holstian 2018 aacht saten, en widjer sat häält en enkeltbewerewer, Norbert Nielsen. 2008-2013: Uwe Ingwersen 2013-: Norbert Nielsen At Winjmaln Gemeinde Borgsum Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb tjiisk) Nordfriesland, citypopulation.de Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de climate-data.org Borgsum, citypopulation.de Föhr-Land: Wählergemeinschaften vorn. Uun: Der Insel-Bote faan 7. Mei 2018, ufrepen 9. Mei"}
{"id": "13451", "contents": "En kalender as en auersicht auer a daar an muuner faan en juar. Föl kalendern began uun a wonter, wan a daar began, linger tu wurden. Armeensk kalender Etiopisk kalender Gregoriaans kalender Hebreewsk kalender Hindukalender Vikram Samvat Iraans kalender Juliaans kalender Röömsk kalender Sjineesk kalender Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kalendern Wikisource: Kalender-bereegnangen (sjiisk) Skregeljuar Kalendern uun't föörlaag {{Juar}}, t.b. 1949"}
{"id": "1346", "contents": "Dunsem as en gemeen üüb't eilun Fer uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 60 minsken. Dunsem hiart tu det sarkspal St. Laurentii. Sant 2007 hiart Dunsem tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomram. At gemeend hee sööwen saaten uun't gemeendfertreeding, Diarfaan häält det Dunsumer Wählergemeinschaft (DWG) uun det kommunaalwoolen uun Sleeswich-Holstian 2018 seeks saten, en sat häält en enkeltbewerewer. 2013–2018: Erk Hemsen 2018-: Arfst Christiansen (DWG) Hinrich C. Hinrichsen Gemeinde Dunsum Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Föhr-Land: Wählergemeinschaften vorn. In: Der Insel-Bote faan 7. Mei 2018, ufrepen 9. Mei 2018"}
{"id": "13465", "contents": "Wat menst dü ? Hüshan (Fögel) Han-Dünastii (Sjiina) Han-Skraft (Sjineesk skraft) Han (Struum), struum uun Süüdkorea troch Seoul"}
{"id": "1347", "contents": "Madlem as en gemeen üüb't eilun Feer uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 383 minsken. Sant 2007 hiart Madlem tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomram. At gemeend hee njüügen saten uun't gemeendfertreeding. Diarfaan hee det Midlumer Wählergemeinschaft (MWG) sant dön kommunaalwoolen uun Sleeswich-Holstian 2018 aacht saten. En widjer sat häält en enkeltbewerewer. ?-2013: Helmut Marczinkowski 2013–2017: Stefan Hinrichsen (MWG) 2017-: Frauke Vollert Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Föhr-Land: Wählergemeinschaften vorn. Uun: Der Insel-Bote faan 7. Mei 2018, ufrepen 9. Mei 2018"}
{"id": "13473", "contents": "Di Natsjonaalpark bi Heef es en Natsjonaalpark ön Dütsklön. Diar sen trii Diilen ön Sleeswig-Holstiin, Hamborig an Neđersaksen. Di Natsjonaalpark giar fan di deensk Grensi ön Nuurđen bit tö di Elbe ön di süđern Kant fan di Nuurđsee. Di hiili Heef trinjom di Nuurđfriisk Ailönen jert diartö. 1985 waar dit iinrocht, om Planten en Diirtern muar Sküül tö dön, man uk, om di Tourismus tö help. Me en Areaal fan 4410 km² es di Heef di gurtest Natsjonaalpark ön Dütsklön. Tau fan trii Diili sen öner Weeter, en di trērst Diil falt bi Liig Weeter drüch. Di dütsk Natsonaalparken bi di Heef jert sent 2009 töhop me di deensk en di holönsk Heef tö dit UNESCO-\"Wārels-Natuurārefdiil\". Üs di Natsjonaalpark iinrocht uur skul, wiar di Nuurđfriisen ek ali diarfuar. Ja wel ek haa, dat en Amt ön Kiil diaraur bistemi skul. Ditdiar Amt seet öntwesken ön Töning. Deling aarberi di Nuurđfriisen uk me dit Amt töhop. 2008 waar dit Natsjonaalparkamt ön Töning me't Marschenbauamt (ALR) ön Hüsem töhopslööten uuren, en deling jit dit Landesbetrieb für Küstenschutz, Nationalpark und Meeresschutz. Common Wadden Sea Secretariat (CWSS) (Hrsg.): Nomination of the Dutch-German Wadden Sea as World Heritage Site. 2008 (PDF) Landesamt für den Nationalpark"}
{"id": "1348", "contents": "Ööwenem as en gemeen üüb't eilun Feer uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 485 minsken. Sant 2007 hiart Ööwenem tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomram. At gemeend hee njüügen saten uun't gemeendfertreeding. Sant a kommunaalwoolen uun Sleeswich-Holstian 2018 hee det Oevenumer Wählergemeinschaft (ÖWG) sööwen mandaaten uun det gemeendfertreeding, tau mandaaten hual enkeltbewerewer.. 2013-: Gisela Riemann (ÖWG) Commons: Ööwenem – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Föhr-Land: Wählergemeinschaften vorn. Uun: Der Insel-Bote 7. Mei 2018, ufrepen 9. Mei 2018"}
{"id": "13487", "contents": "Di Nonenguus (Branta leucopsis) es en Füügel, diar tö di Önerfamiilie fan di Gös en Swaanen (Anserinae) jert. Di Nonenguus wiar jerer fuaral ön Ruslön bi dit Isweeter itüüs sa üs uk ön di Arktis. Diar wiar dit fuaral ön di Westpaläarktis, sa üs Spitzbergen ön Norweegen en Greenlön. Diarfan kumt wes uk di Aamring Noom Greenlungus. Fan di 1990er Jaaren ön kām des Fügel uk naa Mereleuropa, en sa es di Nonenguus uk ön Sleeswig-Holstiin en di Neđerlönen tö finj. Jü lewet nü uk üp di Nuurđfriisk Ailönen. Ön Mereleuroopa sen 2.200 bit 2.800 Guuspaaren itüüs. Di Nonenguus es en Tochfügel. Fuar't Miist flocht jü ön V-Formatsjoonen fan 40 bit 50 Diirtern, en diarbi bliif di Füglern aliweegen \"ön Snak\". Di Wai, hur ja langs flö es ek geneetisk \"iinprogramiaret\", di uur fan ark Fügelker fünen en da bibihölen. Diar it jü fuaral Gērs en furskeligi Planten fan saalten Ingi. Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Greenlunges Wikispecies heer en artiikel tö: Greenlunges"}
{"id": "1349", "contents": "Söleraanj ((öö.) Söderaanj) as en gemeen üüb't eilun Fer uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 180 minsken. Söleraanj hiart tu det sarkspal St. Laurentii. At gemeen hiart tu Waasterlun-Feer. Söleraanj as 2,59 km². Det as det naistletjst gemeend üüb Feer. Söleraanj wurd 1532 at iarst keer skraftelk neemd. Sant 2007 hiart at gemeen tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomram. Det Süderender Wählergemeinschaft (SWG) häält sant a komunaalwoolen uun Sleeswich-Holstian 2018 seeks saten uun't gemeendfertreeding, en widjer sat häält en enkeltbewerewer.. 2008?-: Christian Roeloffs (SWG) Gemeinde Süderende Kirche St. Laurentii in Süderende Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Föhr-Land: Wählergemeinschaften vorn. Uun: Der Insel-Bote faan 7. Mei 2018, ufrepen 9. Mei 2018"}
{"id": "13490", "contents": "Di Greenlöns- of Eideren (Somateria mollissima) es en Fügelaart en jert tö di Enen (Anatidae). Di Noom kumt fan dit islönsk Uurt æðr en heer nönt me di Stroom Eider tö dön. Eiderenen sen ombi 58 cm lüng en diarme en bet gurter üs Wild-Enen. Ja wecht ombi 2,2 kg. Dit Mantji uur fuar't Miis ialer, gurter en swaarer üs dit Wüfki. Di Greenlöns En swumt en dükt mal gur. Di Neeb es senerlig gurt en hoog, en fuarn diarön es en litj Huurn, hurfan di ön forskeligi Spraaken uk üs en Huurnneeb bikeent es. Eiderges lewi ön sköölen. Ja frit Snailen, Hopkraben en Heesen of Blöskelen. Bit tö 6 m diip ken ja dük en diarbi jen Minüt öner Weeter bliif. Di Heesen uur hiilendal dialsloongen en da iin ön di Maag ön Steken toren. Di litj Skelen uur weđer ütspüt, en bi di Strön' lii aural di blö-gre-wit Steken diarfan ombi. Di Greenlöns En smit ön di Aprilmuun fjuur bit soks green-gre Aier en bröri 25 bit 26 Daagen. Wan ja dit Neest jens forlet, da uur di Aier me Dünen tödöpet. Di Enen bliif 65 bit 75 Daagen bi jaar Jungfügler. Tö jaar Skül fuar di Möen"}
{"id": "1350", "contents": "Wiisem as en gemeen üüb't eilun Fer uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 50 minsken. Sant 2007 hiart Wiisem tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomram. Auer at gemeend maner üüs 70 iinwenern hee, hee det en gemeendfersaamlang an nian gemeendfertreedang; tu't fersaamlang hiar aal a bürger faan't gemeend. Gemeinde Witsum Salwert Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "1351", "contents": "Wraksem as en gemeen üüb Feer uun Nuurdfresklun (Schleswig-Holstian), diar wene amanbi 684 minsken. Sant 2007 hiart Wraksem tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomram. Sant a komunaalwoolen uun Sleeswich-Holstian 2018 häält det Wrixumer Wählergemeinschaft (WWG) al njüügen saten uun't gemeendfertreeding.. 2008-: Heidi Braun Commons: Wraksem – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Föhr-Land: Wählergemeinschaften vorn. Uun: Der Insel-Bote faan 7. Mei 2018, ufrepen 9. Mei 2018"}
{"id": "13516", "contents": "Deer booge 2.870 mansche (2013). Kurow wårt begränsed foon: Kloda önjt norden, Szumow önjt norden, Olesin önjt söödååsten, Kalen önjt ååsten, Plonki önjt ååsten, Klementowice önjt sööden, Brzozowa Gac önjt weesten, Nowy Pozog önjt weesten, Witowice önjt weesten."}
{"id": "13517", "contents": "Kofe (Coffea) san plaantenslacher uun det famile Rubiaceae mä 124 slacher. Hör siad woort röst, grünjen an uun flook muudin üs kofe dronken. Araabika (Coffea arabica) ~ 60% Robusta (Coffea canephora of uk Coffea robusta) ~ 36% Libeerika (Coffea liberica) ~ 1% Stenophylla (Coffea stenophylla) an noch flook öödern Bloosen faan Coffea arabica Früchten faan Coffea arabica Rip frücht mä siad Commonskategorii: Kofe (Coffea) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kofe (Coffea)"}
{"id": "13519", "contents": "Tee (Camellia sinensis) as en plaantenslach faan a Kameelien uun det famile Theaceae. Faan a bleeden woort tee maaget. Diar san tau onerslacher: Camellia sinensis var. sinensis, fööraal uun Sjiina an Darjeeling Camellia sinensis var. assamica, fööraal uun Assam an Sri Lanka Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Tee (Camellia sinensis) Wikispecies hää en artiikel tu: Tee (Camellia sinensis) Food and Agriculture Organization of the United Nations: Online-dootenbeenk FAOSTAT, stant 6. April 2008 Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "13522", "contents": "Hiasplaanten (Ericaceae) san en plaantenfamile uun det kategorii Ericales an hiar tu a bloosenplaanten. Diar jaft at wel amanbi 4.000 ünlik slacher faan. Arbutoideae – Cassiopoideae – Enkianthoideae – Epacridoideae – Ericoideae – Harrimanelloideae – Monotropoideae – Pyroloideae – Rhododendroideae – Vaccinioideae Acrothamnus – Acrotriche – Agapetes – Agarista – Agauria – Agiortia – Allotropa – Andersonia – Andromeda – Anthopteropsis – Anthopterus – Arbutus – Archeria – Arctostaphylos – Arctous – Astroloma – (Azalea) – Bejaria – Brachyloma – Bryanthus – Budawangia – Calluna – Calopteryx – Cassiope – Cavendishia – Ceratiola – Ceratostema – Chamaedaphne – Cheilotheca – Chimaphila – Choristemon – Coleanthera – Comarostaphylis – Conostephium – Corema – Cosmelia – Costera – Craibiodendron – Croninia – Cyathodes – Cyathopsis – Daboecia – Decatoca – Demosthenesia – Didonica – Dielsiodoxa – Dimorphanthera – Diogenesia – Diplarche – Diplycosia – Disterigma – Dracophyllum – Elliottia – Empetrum – Enkianthus – Epacris – Epigaea – Erica – Eubotryoides – Eubotrys – Gaultheria – Gaylussacia – Gonocalyx – Harrimanella – Hemitomes – Hymenanthes – Kalmia – Kalmiopsis – Lateropora – Lebetanthus – Ledothamnus – Ledum – Leiophyllum – Leucopogon – Leucothoe – Lissanthe – Loiseleuria – Lyonia – Lysinema –"}
{"id": "13524", "contents": "At swinbei (Empetrum nigrum) as en imergreenen strük mä suart beien. Hi stäänt üüb a hias, uun muuren an bi dünemkaant. Tiaknang Swinbei mä rip frücht Bründünen mä swinbeien üüb Spiekeruug A früchten smääk bater, kön oober eden wurd. Uun Islun an Greenlun wurd swinbeien mä fask eden. Uun Norweegen woort diar win faan maaget. Uun swinbeien as föl vitamiin C, det as gud jin skorbük, an det batern uun a swinbeien as gud jin trochskeeren. A beien san oober uk en betj giftag, det komt faan det Andromedotoxin diar uun. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Swinbei Wikispecies hää en artiikel tu: Swinbei"}
{"id": "13527", "contents": "A Priimeln (Primulaceae) san en plaantenfamile uun det order Ericales. Jo waaks üs bluumen, strüker, buumer of lianen an kem üüb a hialer welt föör. Diar hiar wel 2.590 ünlik slacher tu. Uk Maesaceae, Myrsinaceae an Theophrastaceae wurd mä tu a Priimeln tääld. Aegiceras – Amblyanthopsis – Amblyanthus – Androsace – Antistrophe – Ardisia – Ardisiandra – Badula – Bonellia – Bryocarpum – Clavija – Conandrium – Coris – Ctenardisia – Cybianthus – Cyclamen – Deherainia – Dionysia – Discocalyx – Dodecatheon – Elingamita – Embelia – Emblemantha – Fittingia – Geissanthus – Grenacheria – Heberdenia – Hottonia – Hymenandra – Jacquinia – Labisia – Loheria – Lysimachia (Anagallis) – Lysimachiopsis – Maesa – Marantodes – Monoporus – Myrsine – Neomezia – Omphalogramma – Oncostemum – Parathesis – Pelletiera – Pleiomeris – Pomatosace – Primula – Rapanea – Sadiria – Samolus – Soldanella – Steironema – Stimpsonia – Stylogyne – Systellantha – Tapeinosperma – Tetrardisia – Theophrasta – Trientalis – Vitaliana – Votschia – Wallenia – Walleniella Anagallis Hingst an Waanj (Anagallis arvensis) Commonskategorii: Priimeln – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Priimeln"}
{"id": "1353", "contents": "En Traachter (lat: traiectorium) es en Giraat, fuar Wiitighairen of Polvern iin ön Faten of Borelern me litj Höölern tö fo, dat diar nönt üp Staal of Böört falt. Beeter Traachtern haa en litj Röör iin ön't Röör, dat di Lucht, wat üt dit Fat drükt uur, wech ken. Wan em Wiitighairen iin ön wat haa wel, hur dit Hol tö Sir weeget, da skel em en Traachter me en wuk Röör haa. Da giar dit wat diar iin skel, om di Huk. Hat jeft jit ekstra Traachtern fuar Laboori: Wan em di fast Diilen üt en Suspensjoon haa wel, da skel em di wiit Diil diarfan treni. Diarfuar jeft et di \"Hirsch-Traachter\" of di \"Büchner-Traachter\" me en Röör üp Siir."}
{"id": "13534", "contents": "Teeplaanten (Theaceae) san en plaantenfamile uun det kategorii Ericales. Faan grat bedüüdang san a slacher Camellia sinensis (tee), Camellia oleifera (tee-ööle) an Camellia japonica (bluum, kameelie). Triibus Theeae Apterosperma Hung T.Chang: 1 slach Kameelien (Camellia) L.: 120-200 slacher Tee (Camellia sinensis) Kameelie (Camellia japonica L.) Laplacea Kunth: 8-9 slacher Polyspora Sweet: ~ 40 slacher Pyrenaria Blume: 20-25 slacher Triibus Gordonieae Franklinia W.Bartram ex Marshall: 1 slach Gordonia J.Ellis: 2 slacher Schima Reinw. ex Blume: ~ 20 slacher Schima wallichii Triibus Stuartieae Stewartia L.: ~ 20 slacher Commonskategorii: Teeplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Teeplaanten"}
{"id": "13537", "contents": "Tee (sjineesk 茶, Pinyin chá, [tʂʰɑ˧˥], woort faan't teeplaant maaget, för ünlik slacher wurd ünlik dialen faan det plaant brükt: bleed, knob, bloos of halem. Uun tee as Coffein, det woort uk leewen üüs Te'in betiakent. Det wurd tee woort uk brükt, wan bleeden of ööder dialen faan ööder plaanten brükt wurd. Do snaaket'am oober faan pöbermünt-tee of hibiskus-tee of mate-tee. Diar san fööraal sääks slacher faan tee. Di ferskeel komt faan't bewerkin: Green tee Oolong Witj tee Güül tee Earl Grey (suart tee) Pu-erh-tee An do jaft at faan arke slach en hialer rä suurten: Green tee – Gunpowder, Sen Cha, Li Zi Xiang, Yunnan Yun Yin, Rolling Clouds Witj tee – Pai Mu Dan, Mee Sum, Mo Li Yin Zhen, „Jasmin Silber Nadel“ Oolong – Dong Ding Oolong Cha, Ti Kuan Yin Cha Suart tee – Darjeeling, Dian Hong Cha Pu-erh-tee – Pu Erh Tuo Cha, Palace of Pu Erh Güül tee – Jun Shan Yin Zhen Suart teesuurten wurd miast efter det lun of regiuun betiakent, huar's faan kem: Assam, Ceylon of Darjeeling. Commonskategorii: Tee – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "13538", "contents": "At frücht (faan lat. fructus) as det bloos faan en plaant, wan det siad rip as. Tu't frücht hiart ales, wat ütj en bloos woort. Diaram jaft at früchten uk bluas bi bloosenplaanten (Magnoliophyta). Bi a näädelbuumer (Pinophyta) wääkst at siad \"naagelt\" saner früchtflääsk trinjam. Det frücht as diarför diar, am det siad tu bewaarin, bit det freiden woort. Mä früchten men wi oober miast det, wat am iidj koon. An det koon det früchtflääsk wees faan en aprikoos of uk man det siad faan en eert. Früchten mä en hard skel san nöden. Früchten mä en wok skel san beien. Gud siad drait gud frücht. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Früchten Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "13552", "contents": "Kofe woort faan kofesiad maaget, det woort röst an grünjen an do mä hiat weeder apkööget. Kofe wiar iar böös jüür an küd bluas faan rik lidj dronken wurd, ööder lidj haa \"kofe\" faan bere maaget, oober det smääkt natüürelk ei so gud. Uun kofe as Coffein. Kofesiad woort uk üs \"kofebuan\" betiakent, hää oober mä buanen goorniks tu dun. Det wurd komt faan araabisk ‏بن‎ bunn an det ment \"kofefrücht\". Uun't juar 2011 san 8,46 Mio. t Kofe\"buanen\" iinbürgen wurden. A gratst produsenten wiar: F = slompet efter FAO Im = slompet taalen Faan det jil komt ei föl bi a produsenten uun: Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kofe"}
{"id": "13554", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Coffein (uk Koffein, Tein of Thein) as en Alkaloid an sodenang ei üngefeerelk. Coffein komt föör uun Kofe, Tee, Cola, Mate, Guaraná an Kakao. Rian Coffein as en witj polwer saner stirem mä bater smaag. Rian coffein Friedlieb Ferdinand Runge hää det coffein fünjen. Guarana-polwer Commonskategorii: Coffein – Saamlang faan bilen of filmer Dootenbleed Coffein bi AlfaAesar, ufrepen di 20. Februar 2010 (mä JavaScript). Dootenbleed Coffein bi Merck, ufrepen di 20. Februar 2010. Dootenbleed Coffein bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 28. Februar 2022. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Iindraanj tu Coffein uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 26. April 2008 (mä JavaScript). Bothe, H.; Cammenga, H.K.: Phase transitions and thermodynamic properties of anhydrous caffeine, J. Thermal Anal. 16 (1979) S. 267–275. Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Coffein uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 19. Febrewoore 2012. Dootenbleed Coffein bi Merck, ufrepen di 20. Febrewoore 2010. Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 58-08-2 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript)"}
{"id": "13557", "contents": "At guardbuan (Phaseolus vulgaris), green buan of uk man ianfach buan as en plaant uun det famile Fabaceae. Ünlik suurten faan guardbuanen Jong sprööd Buan mä bloosen Phaseolus vulgaris - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Buanen Wikispecies hää en artiikel tu: Buanen Kofe\"buan\" Kakao\"buan\""}
{"id": "13566", "contents": "Sri Lanka (singhaleesk ශ්‍රී ලංකා, śrī laṃkā, [ˌɕriːˈlaŋkaː]; tamil இலங்கை, ilaṅkai) hää bit 1972 Ceylon het, an as en lun an en eilun uun a Indisk Osean mä 20 miljuun iinwenern. Bütjluns Amt - Sri Lanka ufrepen: 30. Janewoore 2013 http://www.statistics.gov.lk: Zensus 2012 (PDF; 1,8 MB) World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF Wikimedia Atlas: Sri Lanka – Geograafisk an histoorisk koorden Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sri Lanka 6.916666666666779.833333333333Koordinaaten: 7° N, 80° O"}
{"id": "13568", "contents": "Kameelien (Camellia) san plaantenslacher uun det famile faan a teeplaanten (Theaceae). Diar jaft at sowat 200 bit 300 slacher faan. Di nööm hää oober niks mä't kameel tu dun, a plaanten san näämd efter Georg Joseph Kamel, di det C. japonica tu Euroopa broocht hää. auerslach Protocamellia auerslach Camellia Camellia sasanqua Tee (Camellia sinensis (L.) Kuntze) Kameelie (Camellia japonica L.) auerslach Metacamellia auerslach Thea Commonskategorii: Kameelien (Camellia) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kameelien (Camellia)"}
{"id": "13570", "contents": "At Kameelie (Camellia japonica) as en plaantenslach uun det famile faan a Teeplaanten (Theaceae). Hat wääkst uun Uastaasien an as nai mä't Teeplaant (Camellia sinensis). „Fald“ suurten: Ei fald bloosen: Commonskategorii: Kameelie (Camellia japonica) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kameelie (Camellia japonica)"}
{"id": "13573", "contents": "Hingst an Waanj (Anagallis arvensis of uk Lysimachia arvensis) as en plaantenslach an hiart tu a Priimeln (Primulaceae). Det plaant as giftag. Anagallis arvensis f. arvensis Anagallis arvensis f. carnea Anagallis arvensis f. lilacina Anagallis arvensis f. pallida Anagallis arvensis f. azurea A. arvensis f. azurea (blä) an f. carnea (laachtruad). A. arvensis f. azurea. A. arvensis f. azurea. Commonskategorii: Hingst an Waanj – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Anagallis arvensis Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "13576", "contents": "At hiasruus (Erica tetralix) as en hiasplaant uun det famile Ericaceae. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hiasruus Wikispecies hää en artiikel tu: Hiasruus"}
{"id": "13578", "contents": "At Alpenruus (Rhododendron ferrugineum) as en plaantenslach an miast üs rhododendron bekäänd. Hat hiart tu't plaantenfamile faan a Hiasplaanten (Ericaceae). At Alpenruus as giftag. Uun bloosen, bleeden an früchten as Acetylandromedol. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Rhododendron ferrugineum Wikispecies hää en artiikel tu: Rhododendron ferrugineum Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Alpenruus. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "13580", "contents": "Rhododendron (Rhododendron) het en hialer rä plaantenslacher uun det famile Ericaceae. Det san Hiasplaanten an at jaft wel düüsen ünlik slacher. Di nööm komt ütj at greks an ment so föl üs ruusenbuum. Flook slacher san giftag. R. subg. Azaleastrum (mä: Azaleen) – R. subg. Choniastrum – R. subg. Hymenanthes (mä: Azaleen) – R. subg. Rhododendron Rhododendronbosker bleu uun Breemen Slööden bloos Eeben bloos Uun Euroopa kem man tjiin slacher föör: Alpenruus (Rhododendron ferrugineum L.) Rhododendron hirsutum L. Rhododendron kotschyi Simonk. Rhododendron lapponicum (L.) Wahlenb. Güül Azalee (Rhododendron luteum Sweet) Rhododendron ponticum L. Rhododendron tomentosum Harmaja uun a Kaukasus: Rhododendron caucasicum Pall. Rhododendron smirnowii Trautv. Rhododendron ungernii Trautv. Commonskategorii: Rhododendron – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rhododendron Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "13585", "contents": "Joan Fuster i Ortells (* 23. Nofember 1922 uun Sueca - † 21. Jüüne 1992 uun Sueca) wiar en valenciansken skriiwer üüb katalaansk. Antología del surrealismo español. Alacant, Verbo, 1952. La poesia catalana fins a la Renaixença. Mèxic, Edicions Catalanes de Mèxic, 1954. Pàgines escollides de sant Vicent Ferrer. Barcelona, Barcino, 1955. El descrèdit de la realitat. Ciutat de Mallorca, Moll, 1955. Antologia de la poesia valenciana. Barcelona, Selecta, 1956. La poesia catalana. Ciutat de Mallorca, Moll, 1956. 2 vol. Les originalitats. Barcelona, Barcino, 1956. El món literari de sor Isabel de Villena. València, Lo Rat Penat, 1957. Figures de temps. Barcelona, Selecta, 1957. Indagacions possibles. Palma de Mallorca, Moll, 1958. Recull de contes valencians. Barcelona, Albertí, 1958. Ausiàs March. Antologia poètica. Barcelona, Selecta, 1959. Un món per a infants. València, 1959. Judicis finals. Ciutat de Mallorca, Moll, 1960. Joan Serrallonga. Vida i mite del famós bandoler. Barcelona, Aedos, 1961. Valencia. Madrid, Dirección General de Turismo, 1961. Nosaltres, els valencians. Barcelona, Edicions 62, 1962. El País Valenciano. Barcelona, Destino, 1962. Poetes, moriscos i capellans. València, L'Estel, 1962. Qüestió de noms. Barcelona, Aportació Catalana, 1962. El bandolerisme català II. La llegenda. Barcelona, Aymà, 1963. Raimon. Barcelona, Alcides, 1964. Diccionari per a"}
{"id": "13586", "contents": "Ronald Wilson Reagan (6. Febrewoore 1911 uun Tampico, Illinois – 5. Jüüne 2004 uun Los Angeles, Kalifornien) wiar di 40. president faan Ameerikoo sant di 20. Janewoore 1981. Hi wiar faan det Republikaans Partei. A 6. Nofember 1984 as hi föör sjauer muar juar weelet wurden. Presidenten faan dön Ferianagt Stooten (1945-2001): Harry S. Truman (1945-1953), Dwight Eisenhower (1953-1961), John F. Kennedy (1961-1963), Lyndon B. Johnson (1963-1969), Richard Nixon (1969-1974), Gerald Ford (1974-1977), Jimmy Carter (1977-1981), Ronald Reagan (1981-1989), George H.W. Bush (1989-1993), Bill Clinton (1993-2001). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ronald Reagan"}
{"id": "13587", "contents": "Andromedotoxin as uk bekäänd üs acetylandromedol, rhodotoxin, asebotoxin of grayanotoxin. Det as en skööl faan giftag materioolen an komt natüürelkerwiis uun rhododendron of hönang föör. Ac = acetyl Uun hönang faan Japan, Brasiilien, USA, Nepal, an British Columbia as flooksis andromedotoxin, oober ei ünmiatag föl. Commonskategorii: Andromedotoxin – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "13591", "contents": "Nelson Mandela (18. Jüüle 1918 uun Mvezo, Umtata – 5. Detsember 2013 uun Johannesburg, Süüdafrikoo) wiar di 1. president faan Süüdafrikoo sant di 10. Mei 1993. Presidenten faan Süüdafrikoo: Nelson Mandela (1994-1999), Thabo Mbeki (1999-2008), Kgalema Motlanthe (2008-2009), Jacob Zuma (2009-2018), Cyril Ramaphosa (2018-) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Nelson Mandela"}
{"id": "1360", "contents": "En Suspensjoon (lat.: suspendere „āphingi“; swum let iin ön Wiitighair) es, wan Faststofdiilen heterogeen (Di Diilen sen ali en bet forskelig) iin ön en Wiitighair ombiswumt. Sawat uur me ekstra Maskiinen maakit, sa üs Wiitmelner, wat di Faststof rocht fain greni ken en Röörmaskiinen (Dissolver) wat dit rocht gur iin ön di Wiitighair fordiile ken . Wat di Maskiinen ek ken, dit maakit em me Kemie, sa üs āpslemi en ön't Swumi hual. Diarfuar heer em Dispergeeringsmiddeln. En Suspensjoon es en grofdispersi Dispersjoon, en di Diilen wel langsen ütarküđer. Di Faststof wel langsen dial (Sedimentatsjoon), sa üs em dit fan't Wat keent, hur di Öört dial giar, wan't ebt. Suspensjoonen iin ön Weeter nemt em uk Āpsleming of (fan Engelsk) Slurry. Hat jeft diar „grof“ (Gurthair fan di Diilen 0,1 bis 1 mm, tö'n Bispöl Kreideslemi) und „fiin“ Suspensjoonen (Gurthair 1 bis 100 µm, t. B. Kalkmolk). Wan't jit litjer uur (litjer üs 1000 nm bzw. 1 µm) da sen dit Dispersjoonen, jit litjer (1 nm) nēmt em Molekulaardispersjoonen. Suspensjoonen of Dispersjoonen fan di Polymeerkemie sen fiinstdispergiariti Polymeerprodukte, wat em fan Suspensjoonspolymerisatioon fo. Dit ken sawat üs Polyacrylaati oder Vinylacetaati wiis. Polyacrylaati en hok üđer Kraam kumt aaftinoch iin ön"}
{"id": "13600", "contents": "At Dromedar (Camelus dromedarius) of Araabisk Kameel as en slach faan a Kameelen (Camelidae). Hat woort miast brükt üs dreegdiart. Commonskategorii: Dromedar – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dromedar"}
{"id": "13601", "contents": "Kameelen (Camelidae) san en famile faan Tetjdiarten uun det order faan a Paartuanet Klooksdiarten mä sääks slacher. Jo san det iansagst famile uun't onerorder Tylopoda. Camelus – Eegentelk Kameelen Dromedar (C. dromedarius) Trampeldiart (C. bactrianus, C. ferus) Lama – Laamas Guanako (L. guanicoe) Laama (L. glama) Vicugna - Vikunjas Vikunja (V. vicugna) Alpaka (V. pacos) Commonskategorii: Kameelen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kameelen"}
{"id": "13603", "contents": "A Girafen (Giraffidae) san en famile faan Paartuanet Klooksdiarten. Diar jaft at man tau (bit fiiw) slacher faan: at eegentelk Giraf (Giraffa) an at Okapi (Okapia). Giraffa – Giraf Giraffa camelopardalis Giraffa giraffa Giraffa reticulata Giraffa tippelskirchi Okapia – Okapi Okapia johnstoni Commonskategorii: Girafen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Girafen"}
{"id": "13608", "contents": "Wat menst dü? Mississippi (Stoot), di bundesstoot faan a USA Mississippi (Struum), di struum uum a USA Herr Mississippi, det komeedefigüür faan Friedrich Dürrenmatt"}
{"id": "13614", "contents": "At ruus het üüb latiinsk Herpes Zoster an komt faan en wiirus, di a nerfen uungrapt. En strimel faan letj bleesen leit miast üüb ään sidj faan a romp bi a bük of bi a hals. Jo bitj an kön föl piin maage. Det kraankes bräächt ütj, wan det imuunsüsteem faan a minsk swaak as, bi ääler lidj of minsken, diar auerläästet san. Flook jong lidj fu en ruus, do as det oober ei so gefeerelk, det san do winjpooken. Di aparte nööm komt faan det ruad klöör. Di sjiisk nööm Gürtelrose komt diarfaan, dat det ruus miast trinjam a bük föörkomt, huar a riam draanj woort. Di wiirus het Varizella-Zoster-Virus (VZV) an hiart tu a Herpeswiiren. Hi as oober föl fülker üs Herpes simplex. Det as en wiirus, diar miast trinjam a lapen föörkomt. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Herpes Zoster Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "13617", "contents": "Di braanwäärs faan iidj sait ütj, hüföl energii diar uun sat an faan a minsk brükt wurd koon. Di wäärs woort uun Kilojoule (kJ) uunden, bitu woort uk noch det ual miat Kilokalorii (kcal) brükt."}
{"id": "13623", "contents": "Det Autonoom Gemianskap Madrid (spoonsk Comunidad de Madrid) as ian faan 17 autonoom gemianskapen uun Spoonien. Hat leit temelk uun a maden faan't lun an amfaadet man ian prowins, det het uk Madrid. Diar hiart det stääd Madrid an hör amlun tu. (Stant: 1. Janewoore 2013) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero de 2013. Statistiken faan't Instituto Nacional de Estadística."}
{"id": "13625", "contents": "Carsten Pörksen (* 18. Jüüle 1944 uun Neebel üüb Oomram) as en sjiisken politiker faan a SPD. Hi seed faan 1991 bit 2016 uun a loondai faan Rheinlun-Pfalz. Carsten wooks ap üs dring faan prääster Erich Pörksen an sin wüf Marielouise. 1964 hää Pörksen sin abitur bi't Friedrich-Paulsen-skuul uun Naibel maaget. Do hää'er rochtswedenskapen studiaret an wiar rochtssekreteer bi a DGB. Pörksen as befreid an hää trii jongen. Commonskategorii: Carsten Pörksen – Saamlang faan bilen of filmer Persöönelk wääbsteed"}
{"id": "13639", "contents": "Trojany as en saarep uun Poolen. 2014 hed det saarep 490 iinwenern. Trojany as at hoodsaarep faan't gemeen Dąbrówka uun't Woiwodskip Mazowsze."}
{"id": "13641", "contents": "Otfried \"Panscho\" Schwarz (* 9. Janewoore 1942 uun Tilsit, † ~ 5. Jüüne 2022 uun Neebel) wiar en konstmooler, di uun Berlin an üüb Oomram lewet hää. Panscho as 1942 uun Tilsit bäären, an skul uun April 1945 mä sin aalern flücht. So lunagt hi uun Schleswig-Holstian. Sant 1954 käänt hi Oomram, huar sin aalern leeder en hüs baud haa. Al üs dring hää Otfried tiakent an skulptuuren maaget. San neknööm füng hi, auer hi so hal mä farwen kliam (pansche) maad. 1961 begand hi tu studiarin, iarst uun Kiil bi profesor Brockmann, leeder uun Berlin, bi a profesooren Jaenisch, Bergmann an Bachmann. Tidjwiis hää'er üüb Sardinien werket, miast oober uun Berlin. Sant 1963 hää Panscho flook ütjstelangen ütjracht an hää uk flook griisegrat bilen üüb hüswoger moolet. 1969 füng hi di konstpris faan't stääd Wolfsburg. Üüb Oomram käänt arken Panscho sin strunborag üüb a Kniip tesken Neebel an Noorsaarep. Det woort arke wos mä strunholt an driiwlis nei apbaud an uun a wonter gongt det miast weder uunstaken. Faan 2002 bit 2005 wiar sin borag sogoor uun Hamborag uun't Altonaer Museum tu sen. Panscho üüb amrum.news.de, 8. Jüüne 2022 Lenard Streicher"}
{"id": "13649", "contents": "Istanbul (türkisk İstanbul) as det gratst stääd uun a Türkei an uk di kulturel madelponkt. Hat leit üüb bias sidjen faan a Bosporus, det as det ferbinjang faan at Suart Sia mä't Madlunsia. A Bosporus dialt Euroopa faan Aasien uf an sodenang leit Istanbul üüb tau kontinenten. Türkisk instituut för statistik, ufrepen di 29. Janewoore 2014 Commonskategorii: Istanbul – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "13656", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Bulgaarien wiset di code för 28 prowinsen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Bulgaarien BG), di ööder as di code för a prowinsen (област). Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 ISO 3166-1"}
{"id": "13660", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Rumänien wiset di code för 41 Kreise und eine Stadt. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Rumänien RO), di ööder as di code för die 41 Kreise (zwei Buchstaben) und die Stadt Bukarest (ein Buchstabe). Di code as tuleetst di 10. Detsember 2002 (PDF) feranert wurden. NUTS:RO (EU-Statistikregionen) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "13662", "contents": "At Suart Sia as en banensia tesken Süüduasteuroopa an Fööraasien. Hat as auer a Bosporus mä't Madlunsia ferbünjen. Diar as det bit 2.212 m jip, an üüb en grate faan 461.000 km² lei 547.000 km³ weeder. Commonskategorii: Krim – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Suart Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "13664", "contents": "Di Blaanern (Urtica) sen en Aart, diar tö di Famiilii fan di Blaanernplanten jert. Ja kum bal aural üp Wārel fuar. Ön Dütsklön raaket em fuaral di Gurt Blaanern, di Litj Blaanern en ek sa aaft uk di Röhricht-Blaanern of di Pilen-Blaanern. Blaanern-Aarten wuksi üs Planten fuar jen Jaar of üs Krüürplanten, wat leenger stuun. Hat kumt uk fuar, dat diar en (Hualev-)Bosk fan uur, man ek aaftjens. Blaanern ken ön Mereleuroopa fan 10 cm bit 3 Meetern hoog wuksi, wan ja inoch tö iit haa. Di Aarten, diar leenger üs en Jaar stuun, haa Rhizomi diarfuar, dat ja muaren uur en stuun blif ken. Di green Diil fan di Plaant heer blaanendi Hiir. Wen em töögen di Blaanern kemen es, da heer em höm blaanert. Hiir ön di Stengel fan en Blaanerplaant, em ken binai di Blaanerhaurn keen. Gurt en litj Hiir ön en Blaanernbleer; di gurt Hiir ken blaaneri. Blaanert Sken fair sok Kwadeln. Commons: Blaanern – Saamling fan Skelter en Videos Wiktionary: Blaanern (Dütsk)"}
{"id": "13670", "contents": "Maren Jessen, bēren Lorenzen ( Tö Wārel kemen di 28. Juuni 1956) es en Wüfhaur fan Tinem üp Söl'. Sent di Aprilmuun fan 2014 es jü ön di Fuarstand fan di Söl'ring Foriining. Maren Jessen es bifriit me Rainer Jessen. Ja haa jaar Bruarwenig fan di Forhüüring her. 2013 haa jat di Bidreft tö en Agentuur dönen, en nü wel jat \"dit Ailön wat töbeek dö\". Maren Jessen es aural tö raakin, hur dit om Friisk en senerk Söl'ring Spraaken en Kultuur giar, sa üs ön di Friisk Reer, di Nuurđfriisk Foriining en muar. Jü heer dit Talent en kum diar uk ön di Staalern, hur di Liren wat tö sii haa. Sent 2014 es jü ön di Fuarstand fan di Söl'ring Foriining. Jü es mal fliitig, en jü wel \"di Wai fan Maike Ossenbrüggen förtergung\", üs jü sair. Jest Teeken diarfan es al en nii Formāt fan \"Wat Snak üp Söl'ring\", wat di Foriining al leenger önberen her, en dit jit \"Söl'ring Staal\". Me des wel Maren en höör Helpers uk jüngeri Liren me iin ön dit Söl'ring Spraakenbuat fo, en diarfuar waar da me Fridai injems uk en Tir fünen, hur bal ark jen kum ken. Uk bi"}
{"id": "13675", "contents": "Flaviviridae san en famile faan wiiren an hiar efter hör struktuur tu a RNA-wiiren. Hör nööm haa jo efter det güülfiiber-wiirus (lat. flavus = güül) Tu't famile Flaviviridae hiar jo sköölen: Flavivirus Detdiar skööl feert tu flook swaar kraankhaiden bi minsken an diarten: Güülfiiber, Denguefiiber, FSME, Zikafiiber an öödern. Pegivirus As iarst 2013 fünjen wurden. Pestivirus Detdiar skööl komt bluas bi diarten föör üs SP-Virus (swinpest) of BVD/MD-Virus (bi beesten) of Border Disease (bi schep). Hepacivirus Diarfaan käänt am bluas det Hepatitis-C-wiirus, det feert tu Hepatitis-C. Wikispecies hää en artiikel tu: Flaviviridae Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "13679", "contents": "Orthomyxoviridae (faan greks myxa: slim) san en famile faan wiiren an hiar faan hör struktuur tu a RNA-wiiren. Fööraal a influenza-wiiren kön minsken an ööder tetjdiarten, oober uk fögler kraank maage. Jo fu diar gripe faan. famile Orthomyxoviridae skööl Influenzavirus A slach Influenza-A-Virus skööl Influenzavirus B slach Influenza-B-Virus skööl Influenzavirus C slach Influenza-C-Virus skööl Isavirus slach Infectious salmon anemia virus skööl Quaranjavirus slacher Johnston Atoll virus – Quaranfil virus skööl Thogotovirus slacher Dhori-Virus – Thogoto-Virus Wikispecies hää en artiikel tu: Orthomyxoviridae Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "13692", "contents": "Di Jürnruar wukset aural twesken't Gērs. Di Planti jert tö di Famiilii fan die Kuurnskrēnkel-Planten. Me di bleeren fan Jürnruar ken em Salaat maaki, di iinfach sa fan di Planti wech iit of di sa kööki, üs em dit fan Spināt keent. Jürnruar ken uk me iin ön dit Fat, wan em Spināt kööki wel. Hat jeft jit en Aart, di Litj Jürnruar. Di Planti heer fuul Vitamin C. Fan olterfuul Jürnruar-Bleeren ken em man Niirenstiiner fo. Dit kumt fan Kāliumhydrogeenoxalāt, hurfan senerlig Jungen en Oxalāt-Forgifting fo ken. Hingster en üđer Diirtern iit niin Jürnruar. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Jürnruar Wiktionary Jürnruar (Dütsk) Küchenkunde: Sauerampfer Kochtipps auf biogemuese.de Wichtigi Biskiir tö Bidrachen aur di Sünhair Des Bidrachen maaki fuar't miist Lir, wat niin Dochters sen. Di skriif di Saaken jir sa hen, üs di dit weet of hur'ling di dit ön en üđer Wiki lesen haa. Wan Di wat siir dö of üđers ek gans rocht es, sket Dü langsen en Dochter of Apoteeker fraagin. Ali Lir, wat jir skriif, dö dit eeđer beest Weeten en Giweeten. Hat skel man dach klaar wiis, dat fan des Aarber uk Failen pasiari ken, en diarfuar ken nemen en Garantii"}
{"id": "13699", "contents": "Gērs es dit Uurt fuar en hiili Reeg fan Planten, diar tö di Blöösenplanten Poales hiir. Üs Gērs sen Planten fan des 4 Famiilien bekeent: Raidgērs (Cyperaceae) Rosken (Juncaceae) Swetgērs (Poaceae) Restionaceae Ön di Juuli es al en diil fan di Siid wechwait uuren. En üđer Gērsaart ön di salev Dai. Commons: Gērs – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "13705", "contents": "Müsklööwern wuksi mermung dit Gērs. Hat jeft Ruar- en Witklööwer(n), \"Klööwer\", \"Klööwern\" en uk \"Klööwen\" es rocht sair. Des Uurt faat di Plantenaart töhop. Müsklööwern ön di Juuli. Iin ön di Bleeren fan di Blostern es wat Swets sa üs en Höning. Müsklööwern wuksi üp di Ailönen me forskeligi Klöören."}
{"id": "13706", "contents": "Di Litj Jürnruar (Rumex acetosella) jert tö di Famiilii Polygonaceae. Di gurteri Aart es di Jürnruar. Di Litj Jürnruar heer ek sa gurt Bleeren üs di gurteri Aart, en diarom ken em diarme uk ek sa fuul bigen. Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Litj Jürnruar Wikispecies heer en artiikel tö: Litj Jürnruar"}
{"id": "13707", "contents": "Üs Tisteln sen Planten me Tuurnen, of üs Mungard sair \"Proter\" bikeent. Dit Uurt kumt fan indogermānsk Spraaken en jit sa fuul üs \"spüt\" of \"et steekt\". Ön di Botānik es \"Tistel\" bluat di Noom fan di Famiilii me masi aarten diarbenen. Ön Nuurđfriislön wukset fuaral di Marientistel. Di Famiilii jit Carduoideae, en des es en Önerfamiilii fan di Asteraceae: Ringtisteln (Carduus) Gultisteln of Eberwurzen (Carlina) Farwertisteln (Carthamus) Skrabitisteln (Cirsium) Kuugeltisteln (Echinops) Molkplakentisteln (Galactites) Eeseltisteln (Onopordum) Knaakenbiintisteln (Ptilostemon), me Elfenbeindistel (Ptilostemon afer) Marientisteln (Silybum) Guustisteln (Sonchus) Di Tistel es ön di Heraldik en Figuur. Jü jert tö di bikeentest Waapenbloomen sa üs dit uk bi Ruusen en Lilien es. Ön Skotlön es di Tistel en Natsjonaalbloom. Hat jeft en Waapen me en Tistel diarbenen sa üs dit uk en Orden fan di Tistel jeft, di Skots Orden fan di Tistel. Ön skotlön jit uk masi Sportforiiningen en Sportsliren eeđer di Tistel, bikeent es diarfan senerlig Partick Thistle. Di Tistel kumt uk ön dit Emblem fan di Encyclopædia Britannica, diar fan Edinburgh kumt. Jens Emil Mungards Dechting Min Bloom fortelt fan di Strötistel. Des jert tö sin bikeentest Aarberen. Fan miarnem tö injems foranerti jam di Tisteln... ... fan Blostring tö"}
{"id": "13713", "contents": "Di Böderkrölen (Taraxacum sect. Ruderalia) sen hok Plantenaarten, diar ek olter forskelig sen. Dit Taraxaticum jit da uk Böderkrölen. Di Famiilii sen di Korevblostrern. Di Böderkrölen stuun ek bluat jen Jaar, di haa diip Röten en kum aliweegen weđer üt di Grün'. Böderkrölen uur 10 bit 30 cm gurt. Di Röten gung fuar't Miist jen Meeter diip, dit ken uk jens tau Meetern uur. Wan di Röt fan en Gluuv of sawat ön Steken es, da wukset en Böderkröl üt di Röt weđer āp. Fuar't Miist haa regeneriareti Planten muar Bleeren. Böderkröl Blostring iipen maaket. Planti es bal rip (Lefts) Ütblosterti Blosternfeken üt Flochtskiremern tain (Rochts). Wan di Böderkrölen rip sen, da uur dit \"Püsterbloomen\". Wiktionary: Böderkrölen (Dütsk) Commons: Böderkrölen – Saamling fan Skelter en Videos Böderkrölen üs Hiiliplaant zauber-pflanzen.de – Di Böderkröl Böderkrölen-Sir fan di Informatsjoonszentrāli töögen Forgiftingen bi di Uniwersiteet Bonn Böderkrölen ön di Folks-Hiilkundi"}
{"id": "13715", "contents": "Di Eekerbai (Rubus fruticosus agg.) es en Frücht en en Planti ön di Famiilii fan di Ruusenplanten (Rosaceae). Hat jeft muar üs 2.000 aarten, diar ütse üs di Eekerbai. Rubus fruticosus es diarbi en Saamlinoom (\"agg.\") fuar en hiili Reeg fan Aarten. Fuar't Miist fent em di Aart Rubus plicatus fuar. Commons: Eekerbaien (Rubus) – Saamling fan Skelter en Videos Wikispecies heer en artiikel tö: Rubus fruticosus Wikispecies heer en artiikel tö: Rubus plicatus Eekerbai. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "13719", "contents": "Filoviridae of Filowiiren san en famile faan wiiren an haa miast di skak faan en triad (lat. filum = \"triad\"). Efter hör struktuur hiar jo tu a RNA-wiiren. Jo kön bit 14 Mikromeeter lung wurd an hiar diarmä tu a lingst wiiren auerhood. Fööraal uun Waastafrikoo suragt det Ebola-Virus leewen weder för hunerten faan duaden, tuleetst uun Jüüle 2014. Filoviridae Cuevavirus Lloviu cuevavirus Ebolavirus Ebola-Zaïre-Virus Ebola-Sudan-Virus Ebola-Reston-Virus (gongt ei üüb minsken) Ebola-Côte d’Ivoire-Virus Ebola-Bundibugyo Marburgvirus Marburg-Lake Victoria-Virus Commonskategorii: Filoviridae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Filoviridae Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "13726", "contents": "Di Undine es en dütsk Frachten-Gafelskuuner me en Rump fan Iirsen. Jü wiar fan 2013 bit 2017 fuar di Sailskeepen-Reederii Koptain Hass e.K. fan Flensborig Sonwik üs Liinienskep twesken Hamborig en Söl' önerwai. Hoken dit bitaali kür, di kür uk en Trampfaart döör dit hiili Euroopa memaaki. Des heer höm man ek luanet, dit Skep maast 2017 forkoopet uur. Di Haimathaawen fan di Undine wiar en es Hamborig. Di Undine waar 1931 ön di neđerlönsk Werev Gebr. Niestern & Co ön Delfzijl becht. Di jest Noom wiar \"Franziska\". Dit Skep wiar ön Weest- en Uastsee üs Frachtskep iinseet. Ön di taust Wārelkrich faarti jü fuar di Krichsmariini. 1948 waar dit Skep ombecht. Di Rump waar 5,75 Meetern leenger, en diarme kür di \"Franziska\" 200 Tenen mefo, fuarof wiar dit 150 wesen. Dit Takelwerk waar wechnomen, en dit Skep fing en Maskiin me 88 kW (122PS). Bit 1980 wiar dit Skep diarme nai bi di Weeterkanten önerwai. Twesken 1980 en 1984 waar dit Skep restauriaret. Dit Takelwerk waar weđer önbecht, en di Rump waar weđer üp dit ual Maat töbeekbecht. Bit 2009 waar jü fuar di Aarber me jungi Liren iinseet. Di Fracht wiar da bluat en pedagoogisk Merel. Fan 2013"}
{"id": "13728", "contents": "En Skuuner es en Siilskep me tau Meestboomern, hur di fuarderst Boom kuurter of efen sa lüng es üs di achterst Jen. Leeter eeđer di jest Skuunern waar uk Skeepen me muar üs tau Meestboomern Skuuner nēmt sa üs di Trii-Boomern Skuuner Amphitrite. Fuaral ön di Foriinigti Staaten waar ön dit leeteri 19. en dit jer 20. Jaarhönert Skuunern me muar Meestboomern becht. Di fuarderi Meest (Fokmeest) uur uk Skuunerboom nēmt. Dit sail ön des Meestboom jit uk Skuunersail, en aaft es dit en Gafelsail. Ön di achterst Meestboom jit et Gurtsail. Fuar di Skuunerboom sen fuar't Miist tau Klüüwersailen en en Foksail āptain. 1713 löp en nii Siilskep tö Weeter, en jen skel sair haa: „There she scoons“ of „Oh, see how she scoons“ („Diar gleeret jü\" of „Luki, hur fain jü gleeret\"). Achterön skel di Mensk, diar dit Skep becht her, dit en Scuuner nēmt haa. Dit Uurt kumt fan dit Skotsk Dö-Uurt üt di Clydesdale-Müraart: „to scoon“ jit sa fuul üs Stiiner aur't Weeter gleer let en sa förter. Di Takeling fan di Skuunern kumt fan di Neđerlönen, hur dit al ön't 17. Jaarhönert sa becht uuren wiar."}
{"id": "13729", "contents": "En Sail es en Stek Lenem, diar ön en Meestboom üp Skep hoogtain uur, dat dit skep diarfan faart, dat di Winj iin ön dit diari Tjüch püstet. Me Sailen tö faar, jit \"siili\", en Skep, diar me Sailen faart, jit Sail- of Siilskep. Üp dit skelt fan dit Skep \"Iskra\" (rochts) sen forskeligi Aarten fan Sailen tö keen. Fuarsailen: Klüüwer en Jaager Ruasailen: Fok, Marssaiel, Braamsail en Royaal (Merel-)Staachsailen Gafelsail me Gafeltopsail Bermuudasail üs Besaan Sailen waar jerer bluat fan Lenem maaket, deling uur di uk fan Könst fāsern maaket. Commons: Sailen – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "13731", "contents": "En Weelendraier of Weelenhualer es en Giraat, diar em ön sin Wain becht, dat em diar jen of muar Weelen me langs fo ken. Hat jeft dānen forskelig becht. Bi hok Wainern es uk en Weelenhualgiraat achtern iinbecht, dat em üttii ken üs en Sküüvkast. En da jeft et Taakdraier, Kuplingsdraier, Tekseldraier en Draier, danen em iin ön di Wain benüti ken. Ön Dütsklön wiar fuar en lung Tir bluat dat Tranportiarin fan Weelen ön di Taak töleten. Fan di Neđerlönen en Frankrik sen langsen muar Draier fuar achtern ön't Auto kemen. Ön hok Lönen uur die Weelen büten ön di Busen transportiaret. Diartö es en Weelendraier ön di Fuarsir öf achtern montiaret. Taakdraiern fuar't Weel nüti fuart miist di Fuarrochtingen üp die Wain (Taakreelingen of integriareti Taakdraiern) fuar die Weelenhualer of ja uur ön en ain Grünjdraier fastmaaket. Bi di Kuplingsdraier uur di Önhingerkupling brükt, diar ön die Wain önbecht es. Hat jeft Kuplingsdraier fuar tau, trii of fjuur Weelen. Em ken di Draier fuar't Miist me di Weelen diar ön naa achtern kipi, dat em di Wain achtern iipen maaki ken. Ön Dütsklön skel em en Forloof fuar di Bedriiv fan en Kuplingsdraier haa. Fuar di Draier sen"}
{"id": "13738", "contents": "Greens Saloot (Cochlearia officinalis) as en plaant uun det famile faan a Krüsbloosen (Brassicaceae). Hat het uk Skorbükskrüüs, auer diar föl witamiin C uun as, an sodenang iar föl faan a sialidj brükt wurden as. Det plaant mei hal en saalten grünj, so üs hi bi a Nuurdsia-küst föörkomt. Hat wääkst oober uk widj ap uun't nuurden bit uun a Arktis. Diar san noch tau muar plaanten uun det famile Brassicaceae nai mä: Greens Saloot. Uun: FloraWeb.de. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Greens Saloot (Cochlearia officinalis) Wikispecies hää en artiikel tu: Greens Saloot (Cochlearia officinalis)"}
{"id": "13742", "contents": "Forheneringsmereler uur Skeken en Merelern nēmt, diar forheneri, dat Wüfhaurn skrabeli. Fuar't Miist sen deling di Pil en dat Präservatiiv. Forhenering fan di Aisprüng. Forhenering fan di Iinneesting fan dat befrüchtiti Ai iin ön di Lech. Forhenering fan dit Tohopraaki fan dat Ai me di früchtbaari Sperma. Di Aisprüng kür deling man bluat me Hormoonen en di Spiraali forheneret uuren. Di miist Mereln forheneri dat Tohopraakin fan dit Ai me di früchtbaari Sperma eeđer forskeligi Skeken. Fuar di Seekerhair fan di forskeligi Mereln en Skeken jeft et di Pearl-Index. Dit meent, hurfuul fan 100 Wüfhaurn skrabeli, likert ja dit Forheneringsmerel jen Jaar nomen haa. Wat liiger di Pearl-Index es, wat seekerer es dit Forheneringsmerel. Söner Forheneringsmerel es di Pearl-Index bi Wüfhauern ömbi 20 Jaaren bi 85, bi Wüfhauern ombi 35 Jaaren bi 50 en bi Wüfhauern ombi 40 Jaaren bi 30. Bi Wüfhauern ombi 50 Jaaren sünket di Pearl-Index hentö Nul. (Menopause) Di Sekerhair fan di miist Skeken es man bluat sa gur üüs em jam nütet. Bi di natüürelk Skeken fan di Forhenering uur di gröörigi Daagen fan die Menstruationszyklus bistemet, dat jü söner Mereln Bisliip haa ken. Ön die gröörigi Daagen dö jam man nönt. Dit meent niin"}
{"id": "13746", "contents": "En bomelmots as en muude uun Nuurdeuroopa, am det hood warem tu hualen. Sialidj brük det hal, auer det mots ei so gau wechweit üs en hud. Iar füng arke jong siamaan en bomelmots, wan hi tu siafaartskuul kaam."}
{"id": "13767", "contents": "Michelangelo Buonarroti (* 6. Maarts 1475 uun Caprese; † 15. Febrewoore 1564 uun Rom, toskanisk uk Michelangiolo) wiar en italjeensken geliarten an konstler. Hi as fööraal troch sin stunbil David bekäänd. 'David' Commonskategorii: Michelangelo Buonarroti – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "13769", "contents": "15. Febrewoore: Galileo Galilei, italjeens uniwersaalgeliard († 1641/1642) 26. April: (krasnet) William Shakespeare, ingels dramaatiker, dachter an schauspeler († 1616) 15. Febrewoore: Michelangelo, italjeensk geliart an konstler (* 1475)"}
{"id": "13770", "contents": "06. Maarts: Michelangelo († 1564) 31. Deetsember: Gendün Gyatsho, naist Dalai Lama († 1542) Ünbekäänd Dootem Gottschalk faan Ahlefeldt, letst katuulsk baskop faan Sleeswich († 1541) 06. Mei: Dieric Bouts, neederluns konstmooler (* 1415) 14. Mei: Shinkei, jaapaans dachter (* 1406)"}
{"id": "13771", "contents": "Mööbel (faan lat. mobilis = luas) san iinrachtangen uun hüüs, diar ei fääst mä't hüs ferbünjen san. Kluaderskaab Komuud Sekreteer Kast Wochskaab (as eegentelk nian mööbelstak, auer't fääst iinbaud as) Rich Bürtje Gläässkaab Skaabwoch Dörnskboosel, Teeboosel Köögemboosel Skriiwboosel Beenkboosel Suufa Sesel Beenk Stuul Lönstuul Dreistuul Skeemel Enkelt baad Dobelbaad Hemelbaad Wochbaad (fääst iinbaud) Lool of uk Waag Commonskategorii: Mööbel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "13779", "contents": "At Hüs as en gebüüde, huar minsken uun lewe of werke. Hüsang wurd diar efter iindiald, huar's gud för san: Wenhüsang uun Ameerikoo Büürenhüs uun Niidersaksen Kuuphüs (looden) uun Tschechien Kraankenhüs uun Saksen Hüsang kön uk diar efter iindiald wurd, hü's baud san: Ian-famile-hüs Muar-familin-hüs Huuchhüs Buumhüs Peterswerew, en geesthiirdenhüs uun E Hoolme Dörnsk mä kaarskiarwang an bileger üüb en bil faan Carl Ludwig Jessen Ferskeel tesken en geesthiirdenhüs an en bütjlunfresk stunerhüs En piisel üüb en bil faan Jacob Alberts At Öömrang Hüs, det museumshüs uun Neebel"}
{"id": "13786", "contents": "Di Pearl-Index, nēmt eeđer di amerikaansk Biologi Raymond Pearl (1879–1940), es en Maat fuar di Wirksomhair of di Töferletelkhair fan di Skeken fuar di Forheneringsmerel. Di Index teeknet huarful di Diil fan Wüfhaurn, diar seksuel ön Gang sen en likert jen Forheneringsskek benen jen Jaar skrabelet. Wat liiger di Pearl-Index es, wat sekerer es di Skek. Fuar di Pearl-Indices enkelter Forheneringsskeken luki bi Forheneringsmerel. Pearl-Index = Öntal fan Üp-Wai-Wiisen Öntal Wüfhaurn ⋅ 12 Önweeningsmuun ⋅ 100 {\\displaystyle {\\mbox{Pearl-Index}}={\\frac {\\mbox{Öntal fan Üp-Wai-Wiisen}}{\\mbox{Öntal Wüfhaurn}}}\\cdot {\\frac {12}{\\mbox{Önweeningsmuun}}}\\cdot 100} Jen Bispöl: En Pearl-Index fan 15 döt ön, dat fan 100 Wüfhaurn, wat me jen Forheneringsskek jen Jaar aarberet heer, 15 skrabelet. Bi reegelmeesigi Bisliip söner Sküül töögen Skrabelin wiist di Pearl-Index di Früchtbaarhair en bilapt höm om en bi 85 bi 20 Jaar ual Wüfhaurn, 50 bi 35 Jaarn ual Wüfhaurn en bluat jit 30 bi 40 Jaarn ual Wüfhaurn en sünkt da om en bi ön di Ialer fan 45–50 me di Bigen fan di Wekseljaaren hentö 0. Hormoonimplantat: 0 – 0,08 Sterilisatsjoon fan di Karming: 0,1 Hormoonspirali: 0,16 Sterilisatsjoon fan di Wüfhaur: 0,2 – 0,3 Vaginaalring: 0,4 – 0,65 Kööperspiirali: 0,3 – 0,8 Depootspröt: 0,3 – 0,88 Pil: 0,1 – 0,9 Forheneringsplaaster:"}
{"id": "13792", "contents": "Sterilisatsjon fan di Kārming dit jit bi di Doktors uk Vasoresektion, meent, dat Iiđern of Diilen fan en Iiđer üt di Lif skiart uur. Fuart miist es man dach di kirugisk Iingrep fuar di Sterilisatsjon fan di Kārming meent. Di Iingrep uur fuar di Forhenering brükt. Da uur di Siitlaiting iin ön di Siitstreeng (Ductus deferens) ön di Klootsak boowen di Bitö-Kloot fan di Kārming döörskiaren. Di maist Liren beskriiw, dat di Bisliip achter di Sterelisatsjon beeter es. Niin Taachten aur Skrabeling, wat ja ek wel en sawat. Fuar di Kārming es dit ek fuul üđers aurdat di Sperma üđers tohopsetet es. Di Vasektomi es wat üđers üüs en Kastraatsjon. Bundeszentrale für gesundheitliche Aufklärung (BZgA): familienplanung.de - Vasektomie"}
{"id": "13794", "contents": "Łobez (ˈwɔbɛs, uunharke?/i) as en stääd uun Poolen an hää 10.409 iinwenern (2015). Commonskategorii: Łobez – Saamlang faan bilen of filmer Główny Urząd Statystyczny, dane za rok 2015, stan na 01.01.2015.[1]"}
{"id": "13802", "contents": "Axel Ferdinand Konstantin Prahl (* 26. Marts 1960 ön Eutiin) es en dütsk Spölster en Musikant. Axel Prahl es töhop me sin Brüđer ön Neustadt/Holstiin āpwukset. Sin Mooder wiar Forkooper, sin Faađer wiar bi't Aarbersamt. Me 14 Jaaren wiar Prahl bi en Wetstrir fuar Muusikers, diar hi won. Hi her da bi en Löns-Wetstrir förtermaaki kür, man hi wiar bang, dat di Musik sin Leewent olter hart foraneri kür. Diarom heer hi dit da leten. Axel Prahl bigenti, en Bruarwening me Metal tö liir. Dit liirti hi man ek töjen. Hi ging naa Spānien en fortiinerti hok Jil me Straatenmusik. Prahl maaketi leeterhen sin Fachabituur en kür diarme 5 Semester Musik en Matematik bi di Peedagoogisk Hoogskuul ön Kiel studiari. Hi spölet di Gitari, en tö sin Idooli jert uk Pat Metheny. Üs jungi Mensk heer hi masi Irish Folk spölet. Fan 1982 bit 1985 studiareti Axel Prahl di Theaater-Spölerii ön Kiel. Fan 1984 ön wiar hi üs Spölster bi dit Sleeswig-Holstiinsk Lönstheaater. Sent 1992 uunet Prahl ön Berlin. Diar es hi al bi dit Renaissance-Theaater, bi't Grips-Theaater en bi di \"Kammerspiele des Deutschen Theaters\" wesen. Tö di Tir fan di Spölsterskuul maaketi Axel Prahl Musik. Di Bands wiar \"Ougenweide\""}
{"id": "13819", "contents": "At radiisken (Raphanus sativus sativus, faan lat. radix = rut) as en plaant an en frücht uun det famile faan a krüsbloosen. Di rut woort bit 4 cm schok, as bütjen miast ruad an banen witj an smääkt skarep. Tuiarst wurd hi uun Frankrik eden an kaam iarst leeder uun ööder lunen üüb a boosel. Radiisken san ei aaltumaal ruad an trinj: witj an keegelfuremt, t.b. \"Egel\", woort uk kööget witj an silinderfuremt, t.b. \"White Breakfast\" ruad-witj an silinderfuremt, t.b. \"Duett\" ruad-witj an trinj, t.b. \"Isabell\" güül an trinj, t.b. \"Gulbaal\" Commonskategorii: Radiisken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Radiisken"}
{"id": "13829", "contents": "Ängelholm as en stää önj jü prowins Skåne, Swärik. Jü stää heet 23 240 inboogere (2010). Dåt as e hoodstää foon jü Ängelholm Komuun. Tätorter 2010 Commons: Ängelholm – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "13830", "contents": "Vetlanda as en stää önj jü prowins Jönköping, Swärik. Jü stää heet 13 050 inboogere (2010). Dåt as e hoodstää foon jü Vetlanda Komuun. Tätorter 2010 Commons: Vetlanda – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "13831", "contents": "Nässjö as en stää önj jü prowins Jönköping, Swärik. Jü stää heet 16 678 inboogere (2010). Dåt as e hoodstää foon jü Nässjö Komuun. Tätorter 2010 Commons: Nässjö – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "13832", "contents": "Habo as en stää önj jü prowins Jönköping, Swärik. Jü stää heet 6 883 inboogere (2010). Dåt as e hoodstää foon jü Habo Komuun. Tätorter 2010 Commons: Habo – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "13833", "contents": "Mullsjö as en stää önj jü prowins Jönköping, Swärik. Jü stää heet 5 452 inboogere (2010). Dåt as e hoodstää foon jü Mullsjö Komuun. Tätorter 2010 Commons: Mullsjö – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "13834", "contents": "Bankeryd as en stää önj jü Jönköping Prowins (histoorisch prowins Småland), Swärik. Jü stää heet 8 107 inboogere (2010). Tätorter 2010 Commons: Bankeryd – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "13839", "contents": "Kirgistaan (uk Kirgiisistaan of Kirgiisien; kirgiisk Кыргызстан Kyrgysstan; amtelk Kirgiisk Republiik, kirgiisk Кыргыз Республикасы Kyrgys Respublikasy, rüsk Киргизская Республика Kirgisskaja Respublika) as en banenstoot uun Madelaasien mä gud fiiw miljuun iinwenern. Trinjam lei Kasachstaan, Schiina, Tadjikistaan an Usbekistaan. Hoodstääd as Bischkek. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Kirgistaan as uun sööwen ferwaltangsregiuunen (kirgiisk облус/oblus, pl. облустор/oblustor; rüsk область/oblast) an tau stääden (шаар/schaar) Bischkek an Osch iindiald. Oblasten wurd weder uun lunkreiser (район/rajon, pl. райондор/rajondor) onerdiald an stääden haa distrikten. Det wiar faan 1936 tu 1991 üüs det Kirgisk SSR ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Det wurd 31. August 1991 suwereen. www.laender-analysen.de 2012 Weodata www.imf.org United Nations Development Programme (UNDP), Kyrgyzstan, citypopulation.de"}
{"id": "13840", "contents": "At lengde as en füsikaalisk grate.Hat beskraft det ütjmiat faan en objekt of uk di wai tesken objekten. Uun a musiik as at 'lengde' det düür faan en tuun. At lengde as ian faan sööwen grünjmiaten uun't SI-süsteem. Siamiil Meeter Fut (Miat) Tol Nuuten"}
{"id": "13841", "contents": "Papua-Nei-Guinea (Tok Pisin Independen Stet bilong Papua Niugini) as en stoot uun a Pasiifik an leit üüb't uastelk heleft faan't eilun Nei-Guinea. Det eilun woort tu a kontinent Austraalien tääld. Di waastelk dial faan't eilun hiart tu Indoneesien. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Öder stääden: Arawa (40.266 iinwenern). At lun hää sjauer regiuunen an ian autonoom regiuun (Bougainville): Papua-Nei-Guinea as sant 1975 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. World Statistics Pocketbook 2011, Department of Economic and Social Affairs, Statistics Division, United Nations, New York, 2012, ISBN 978-92-1-161558-6. UN Statistics Division, World Statistics Pocketbook 2015, S.154 Human Development Report Office: Papua New Guinea – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 23. Oktuuber 2014 Papua New Guinea: Cities, citypopulation.de Commonskategorii: Papua-Nei-Guinea – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Papua-Nei-Guinea – Geograafisk an histoorisk koorden Suwereen stooten uun Melaneesien: Fidschi, Papua-Nei-Guinea, Salomoon-Eilunen, Wanuaatuu. -6.3666666666667146.1Koordinaaten: 6° S, 146° O"}
{"id": "13842", "contents": "Québec as at hoodsteed faan det prowins Québec uun Kanada. At steed leit uun a süüd faan't prowins an diar wene 705.103 lidj (2016). Canada: Urban Areas and Major Population Areas, citypopulation.de"}
{"id": "13845", "contents": "Lorenz Conrad Peters (Luurens-Kunrad Peeters; * 11. Janewoore 1885 uun Ööwenem, † 30. Jüüle 1949 uun Aarhus), muar bekäänd üs L.C. Peters of ianfach \"Lonje\", wiar en feringen skriiwer an histooriker. Sin mam, Julia, wiar a dachter Knud Broder Knudsen (1846-1917) sin saster. „Omi Petji ütj Amerika“ (nü: Oome Peetje ütj Amerika; 1923) „Claus Lembecks Ki“ Dü min tüs Lorenz Conrad Peters uun't Sjiisk Biografii Literatüür faan of auer Lorenz Conrad Peters uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Lernen Sie Fering (N|DR.de)"}
{"id": "13846", "contents": "Knudt Flor (* 25. Jüüle 1959 uun Naibel) as en diploom-injenöör an direkter bi BMW uun München. Knudt as uun A Wik apwoksen üs dring faan Ocke Hinrich Flor an sin wüf Christa, bäären Baumgarten. Leeder skebet hi mä sin aalern tu Schleswig, auer san aatj diar hen fersaat wurd. Diar hää'er sin abituur maaget. Uun a tachentager juaren hää Knudt maskiinenbau uun Braunschweig studiaret an foor uk tu sia. 1988 kaam hi tu det grat auto- an motoorenfabrik BMW uun München, huar hi ham fööraal am det kwaliteet uun a produksion komert hää. Leeder wiar hi föl uun't ütjlun üs direkter uun Spartanburg (USA), Rosslyn (Süüdafrikoo) an Shenyang (Sjiina). 2013 seed'er weder uun München uun en huuch positsion. Sant Detsember 2016 as hi CEO uun Spartanburg. Uun Knudt sin famile wiar flooken, diar jo för't fering spriak an wiis iinsaat haa. Sin oome Lena Flor wiar en saster faan di historiker an dachter L.C. Peters an sin uur-oome Julia Peters wiar en saster faan Knud Broder Knudsen an en kusiine faan Namine Witt. Knudt hää tau sastern, Gundel an Lena. Knudt Flor sin profiil bi XING. Karl Doemens: Die Bösen im Bibelgürtel (Frankfurter Rundschau, 23. Jüüne 2017)"}
{"id": "13849", "contents": "Namine Witt (5. Jüüne 1843 - 16. September 1930) wiar en fering dachter. Namine Witt wurd a 5. Jüüni 1843 uun Ööwenem bären üüs Namine Maria Paulsen. Sin aalern wiar kaptein Simon Nahmen Paulsen (1818-1863) an Rosina Marianne Paulsen, bären Knudsen (1821-1914). Hat wiar befreid mä de kruuger Broder Jansen Witt faan Njiblem. Namine hed trii jongen; tau dringer stoorew äder: Simon Nicolaus (1866), Broder Jansen (1879-85), Robert Marius (1882-1885). Namine Witt stoorew a 16. September 1930 uun Njiblem. Faan Namine Witt san tun bispal dön dachtingen Matje an Tatje, En faaligen brant , Jöögelstidj, Adjis, min leew Aalern albialn an En letj fering düntje. Uwe Zacchi: Namine Witt - Die Nieblumer Heimatdichterin L.C. Peters: Nordfriesische Dichter. NFJb. 1949. S. 155-158. Uun Njiblem jaft et en Namine Witt Wai Uun Njiblem jaft et en restaurant mä di nööm Ufdrükt uun Friisk tekstsaamling FERING. Ütjden faan Antje Arfsten an Wendy Vanselow. Nordfriisk Instituut. 2014. Ufdrükt uun Föhr - ein Lesebuch. Husum Verlag. 1988. Ufdrükt uun Breipot. Nr. 3. 1974."}
{"id": "13853", "contents": "Namiibia (ingelsk Republic of Namibia) as en lun uun't süüden faan Afrikoo tesken Angoola, Botswana, Sambia, Süüdafrikoo an di Atlantik. Di nööm komt faan det wüüst Namib uf, diar a hialer küst loongs lääpt. //Kharas (Karas) Sambesi (Caprivi) Otjozondjupa Omusati Oshana Oshikoto Ohangwena Hardap Kunene Erongo Omaheke Khomas Kavango-West Kavango-Ost Uun Namiibia san 14 ferwaltangsregiuunen mä knaap hunert komuunen: Det san gemeenen, stääden an saarpen. Windhoek as det gratst stääd, do kem Rundu, Walvis Bay, Oshakati an Swakopmund. Commonskategorii: Namiibia/öö – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Namiibia/öö – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Namiibia (sjiisk) Amtelk fertreedang uun Sjiisklun. Bütjluns Amt auer Namiibia Namibia, Economy. The World Fact Book ufrepen di 31. Mei 2014 Human Development Report Office: Namibia – Country Profile: Human Development Indicators. 2013 ufrepen di 24. Oktuuber 2014 Trade in kwanza may extend beyond Oshikango. The Namibian, 25. September 2014 ufrepen di 26. September 2014 -22.56666666666717.15Koordinaaten: 23° S, 17° O"}
{"id": "1386", "contents": "Peter Klint (* 11.11.1971 ön Weesterlön'/Söl') es en dütsk Konstmaaler. Sent dit Jen fan di Tachentiger Jaaren maalet Klint Skelter. Sent 2001 maaket hi niin üđer Aarber muar. Miisttirs maalet he figuratiif of teeknet minimalistisch - aaftinoch nemt hi kraftfoli Klöören, en di miist Skelter sen ek olter gurt. Di Aarbern fan Klint weegi aaftinoch iinfachi Bigeewenhairen, wat he me sin faini Ironii karikiaret. Iin ön dit \"Neue Sylt Lexikon\" (Wachholtz Verlag, Neumünster 2007), wat dit Nordfriisk Instituut ütdönen heer, es Peter Klint uk tö finj. Ön Juni 2010 es Peter Klint me sin Familii weđer tö Söl' kemen. Ja haa en Hüs ütbecht, wat nü üs Atelier Klint en Plaats es, hur Könstlern fan ali Lönen jam raaki. Bi di Konstauktion Einstrichzeichnen auf Zuruf aarbert di Könstler me di Bisjukers töhop. Di sii diarbi wunerk Uurter, en dit teeknet Peter Klint ön jen Strek. Dit diari es gans gur, wan em ön en gans ain Skelt haa maat, en miisttirs es dit uk mal spaasig. Niigen fan des \"Jenstrekteekningen\" kür em ön di Ziegel 11 biluki, dat \"Hamburger Jahrbuch für Literatur\" (Dölling und Galitz Verlag, Hamburg 2008). Ön Detsembermuun fan 2009 es ön Hamborig en Benefizevent wesen, hurfuar di"}
{"id": "13862", "contents": "Wüüsten ((mo.) Färkne) san regiuunen üüb a eerd, huar goorniks of knaap wat wääkst. Det kön hiat wüüsten wees, diar as't tu drüg, am dat plaanten waaks küd. Of det san kuul wüüsten, diar as ferlicht nooch focht, man nian waremk för plaanten. Sunwüüst uun Libyen Stianwüüst uun Ladakh Saaltwüüst uun Boliiwien Iswüüst uun a Antarktis Uun't huuchlun faan Islun A wüüsten nem sowat di fift dial faan't lun üüb a eerd iin, det san knaap 30 miljuun kwadrootkilomeetern. Tuup mä hualew-wüüsten as't sogoor en traaden faan't lun, det san knaap 50 miljuun kwadrootkilomeetern. Commonskategorii: Wüüsten – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Wüüsten (sjiisk) Wikisource: Wüüsten (sjiisk) Kliima"}
{"id": "13875", "contents": "A enkelt klöören faan det flag faan Süüdafrikoo wise a ünlik fulken uun't lun, an sümbolisiare at histoore. Süüdafrikoo füng det nei natschunaalflag di 27. April 1994. Di green strimel uun furem faan en leien \"Y\" skal det ianhaid faan't lun wise efter't aanj faan't apartheid. \"Ianhaid maaget üs stark\". Det green klöör stäänt för't lun salew an för a hööb. Det ual flag faan Süüdafrikoo komt ütj det tidj, üs det lun faan Holunern regiaret wurd."}
{"id": "13879", "contents": "At Woopen faan Süüdafrikoo as di 27. April 2000 faan president Thabo Mbeki föörsteld wurden. Elefantentes: för kluukhaid, krääft, miat an iiwaghaid Wiatenaaksen: för rünjhaid an waaksen Skilt: för seekerhaid Minsken: för ianhaid an minskelkhaid Speer an stook: för frees Bluum (Protea): för't apbleuen faan't natsion Sekreteerfögel: för skül Sanapgung: för wal an weden Jügen: för freihaid Commonskategorii: Woopen faan Süüdafrikoo – Saamlang faan bilen of filmer Flaggen-Lexikon (Beskriiwang faan flagen an woopens, schiisk)"}
{"id": "13880", "contents": "En kreisfrei stääd as en grat stääd, diar ei bluas a apgoowen faan en stääd, man uk faan en lunkreis hää. Hat säär ei ünbedingt en gratstääd (mä muar üs 100.000 iinwenern) wees. Uun Schleswig-Holstian san diar sjauer kreisfrei stääden: Flensborag Kiil Lübeck Neumünster uun Baden-Württemberg: Baden-Baden, Freiburg im Breisgau, Heidelberg, Heilbronn, Karlsruhe, Mannheim, Pforzheim, Stuttgart an Ulm. uun Bayern: Amberg, Ansbach, Aschaffenburg, Augsburg, Bamberg, Bayreuth, Coburg, Erlangen, Fürth, Hof, Ingolstadt, Kaufbeuren, Kempten (Allgäu), Landshut, Memmingen, München, Nürnberg, Passau, Regensburg, Rosenheim, Schweinfurt, Schwabach, Straubing, Weiden in der Oberpfalz an Würzburg. uun Brandenborag: Brandenburg an der Havel, Cottbus, Frankfurt (Oder) an Potsdam. uun Hessen: Darmstadt, Frankfurt am Main, Kassel, Offenbach am Main an Wiesbaden. uun Mecklenborag-Föörpomern: Rostock an Schwerin. uun Niidersaksen: Braunschweig, Delmenhorst, Emden, Oldenburg, Osnabrück, Salzgitter, Wilhelmshaven an Wolfsburg. uun Nuurdrhein-Waastfaalen: Bielefeld, Bochum, Bonn, Bottrop, Dortmund, Duisburg, Düsseldorf, Essen, Gelsenkirchen, Hagen, Hamm, Herne, Köln, Krefeld, Leverkusen, Mönchengladbach, Mülheim an der Ruhr, Münster, Oberhausen, Remscheid, Solingen an Wuppertal. uun Rheinlun-Pfalz: Frankenthal (Pfalz), Kaiserslautern, Koblenz, Landau in der Pfalz, Ludwigshafen am Rhein, Mainz, Neustadt an der Weinstraße, Pirmasens, Speyer, Trier, Worms an Zweibrücken. uun Saksen: Chemnitz, Dresden an Leipzig. uun Saksen-Anhalt: Dessau-Roßlau, Halle an Magdeburg. uun Tüüringen: Eisenach, Erfurt, Gera, Jena, Suhl"}
{"id": "13885", "contents": "A Tiber as die traadgratst struum uun Itaalien an 405 km lung. Linger san man a Po an a Etsch. Commonskategorii: Tiber – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "13889", "contents": "Itajeensk (uk Italjeensk, Italjeens, ital. lingua italiana, italiano [itaˈli̯aːno]) as en indogermaans spriak faan di romaansk twiig. Hat woort fööraal uun Itaalien spreegen. Nuurditajeensk (Padaanisk, bit deel tu't La-Spezia-Rimini-liinje) 1. Galoitaalisk: Piemonteesk, Lombardisk, Liguurisk, Emilians mä Romagnol 2. Veneetisk Toskaans \"Huuchitajeensk\" uun't Toskaana Madelitajeensk uun't Latium, Umbrien an a Marken, Korsisk Süüditajeensk Sizilians, Kalabreesk, Kampaanisk, Neapolitaans Sardisk, Ladiins an Furlaans tääl üs aanj spriaken Berloco, Fabrizio (2018). The Big Book of Italian Verbs: 900 Fully Conjugated Verbs in All Tenses. With IPA Transcription, 2nd Edition. Lengu. ISBN 978-8894034813. Serianni, Luca; Castelvecchi, Alberto (1997). Italiano. Grammatica, sintassi, dubbi. Milan: Garzanti. Berruto, Gaetano (1987). Sociolinguistica dell'italiano contemporaneo. Roma: Carocci. Commonskategorii: Italjeensk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Italjeensk ütjspriak https://www.ethnologue.com/language/ITA Berloco 2018"}
{"id": "13892", "contents": "Frascheschörk bäged. 30. Marts: Aleksios Komnenos, uaströömsk aristokraat († 1183) 27. Mei: Eisai, grünjleier faan det Rinzai-Skuul faan't Zen-Buddhismus († 1215) 13. Febrewoore: Béla II., Köning faan Ungarn (* amanbi 1110) 10. Jüüne: Richenza faan Northeim, Keiserin faan det Hilig Röömsk Rik (* twesken 1087 an 1089)"}
{"id": "13895", "contents": "Albaansk hiart tu a indogermaans spriaken. Hat as sant at 15. juarhunert en skraftspriak an daalang amtsspriak uun Albaanien an uun't Kosovo. Di aanj nööm as Gjuha Shqipe /ˈɟuha ˈʃcipɛ/ of kurt Shqipja /ˈʃcipja/. Geegisk (ruad) Nuurdwaastgeegisk uun Nuurdwaastalbaanien an Montenegro Nuurduastgeegisk uun Nuurduastalbaanien an uun't Kosovo Madelgeegisk uun't nuurdelk Madelalbaanien Süüdgeegisk uun Madelalbaanien Geegisk-Toskisk auergungsregiuun (green) Toskisk (brons) Nuurdtoskisk Labisktoskisk Çamisk-Toskisk uun Süüdalbaanien an Griichenlun Arberesk-Toskisk uun Süüditaalien Arvanitisk-Toskisk uun Madel- an Süüdgriichenlun Commonskategorii: Albaansk spriak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "13898", "contents": "GNIS ment Geographic Names Information System. Det as en dootenbeenk för auer 2 miljuun geograafisk objekten uun Ameerikoo. Geographic Names Information System. Wääbsteed, ingelsk."}
{"id": "13902", "contents": "Kliawer (Trifolium) as en plaantenskööl uun det famile faan a bongfrüchten (Fabaceae) mä 245 slacher. Mä di nööm kliawer wurd oober uk plaanten betiakent, diar eegentelk tu ööder plaantensköölen hiar: Medicago, Melilotus of Oxalis. Kliawer as en wäärdag fuderplaant, an hat ferbeedert a grünj. Kääntiaken faan kliawer san jo triidiald bleeden. Kliawerbleeden san uk en sümbool för lok. An bi spelkoorden jaft at en klöör kliawer. T. subg. Chronosemium – T. subg. Trifolium Haasknober, Eersprop (Trifolium arvense) Ruad Kliawer, Hönangruus (Trifolium pratense) Tinirip, Gulkliawer (Trifolium aureum) Witj Kliawer (Trifolium repens) T. arvense T. pratense T. aureum T. repens Commonskategorii: Kliawer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kliawer"}
{"id": "13916", "contents": "En Wulkaan daaget ap, huar at bütjenst skel faan a eerd ünstabiil as, an huar hiat magma faan banen uun a eerd efter boowen kem koon. Uun ööder spriaken het hi uk Ialberag. Wan en wulkaan ütjbräächt, komt hiat luupen stian (at lava) efter boowen, man uk fääst materiol an gas. Sowat 100 km oner a boowerkaant faan a eerd as't amanbi 1000 graad hiat an faan diar uf uun begant stian tu smolten. Det woort do tu magma, en tuch materiol, wat tu luupen begant an ham uun en magmaheerd saamelt. Didiar heerd koon bit tau km oner a boowerkaant huuchling. An wan di druk faan son magmaheerd tu grat woort, do raft hi det bütjenst eerdskel ütjenööder an sjükt san wai efter boowen. Diarbi wurd a eerdplaaden ütjenööder trakt an so komt at miast uk tu en eerdbeewrin. Wan di ütjbruch föörbi as, blaft diar miast en keegelfuremten berag bi auer. Det koon oober uk üs en graten traachter ütjsä of üs en graten pokel uun a loonskap. Commonskategorii: Wulkaanen – Saamlang faan bilen of filmer Todoque (La Palma, 2021) Cumbre Vieja (La Palma, 2021)"}
{"id": "13918", "contents": "En mineraal as en cheemisk element of en ferbinjang diarfaan, an komt miast üs en kristal föör. Hat entstäänt üüb en geoloogisken wai. Uun di nööm steget det wurd miin, auer mineraalen miast uun miinen ufbaud wurd. Am snaaket faan amanbi 4.800 bekäänd mineraalen, man diar hiar daalang uk natüürelk stian üs t.b. niirenstian tu. Diar wurd 10 klasen faan mineraalen onerskääst Elementen, 23 rian (dääg) materiolen, det san 18 metalen an 5 öödern Sulfiiden, t.b. Pyrit Halogeniiden, t.b. Kalisaalt Hüdroksiiden, t.b. Korund of Limonit Karbonaaten an Nitraaten, t.b. Calcit Boraaten, saalt mä Boor uun Sulfaaten an öödern, t.b. Gips Fosfaaten an öödern, t.b. Türkis Silikaaten, t.b. Zirkon Natüürelk mineraalen, t.b. buumharts, ober rääf woort ei märeegent. Commonskategorii: Mineraalen – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: List faan mineraalen"}
{"id": "13919", "contents": "Oomram wiar di nööm faan en gemeen uun a Kreis Tondern (efter a 19. Oktuuber 1920 Kreis Südtondern) uun det Prowins Schleswig-Holstian. Det gemeen ging auer det hiale eilun Oomram. Di 1.Detsember 1905 lewet üüb Oomram 1005 minsken, det eilun wiar 20,37 km2 grat. Üüb Oomram jääw det a saarpen Noorsaarep, Neebel, Sössaarep, Stianood an sant 1890 Witjdün. Det gemeen as di 27. Jüüne 1871 iinracht wurden. Di 13. Oktuuber 1912 as det nei gemeen Witjdün iinracht wurden. Di 25. Jüüle 1925 as det gemeen Noorsaarep iinracht wurden. Di 23. Febrewoore 1926 as det, wat faan det gemeen Oomram noch auer wiar, amnäämd wurden tu't gemeen Neebel. Uun a leetst juaren woort faan det gemeen Witjdün en tuupslütjen faan a trii öömrang gemeenen bedrewen. Man jo ööder tau gemeenen Neebel an Noorsaarep hual diar ei föl faan. Statistisches Landesamt Schleswig-Holstein: Die Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 1867 – 1970, Kiel, 1972 Neuer Vorstoß für Insel-Kommune, sh:z, 11.01.2012 54.6536111111118.3511111111111Koordinaaten: 54° 39′ N, 8° 21′ O"}
{"id": "13925", "contents": "En gunger of uk wedergunger as en duaden, diar nian rau fanjt an leewen \"wedergongt\". So gongt en stak, diar üüb Oomram an Sal ferteld woort. Diar woort ferteld, dat fülk lidj, diar uun hör leewent föl iarag den haa, efter hör duas nian rau finj an do üs gunger leewen weder apdaage. Det san miast lidj, diar hör mäminsken bedraanj of jo salew ferflekt haa. Diar as wel mä mend, dat sok fülk lidj ei ferjiden wurd an dat sogoor hör efterkemen diar noch oner liis. Wan en siamaan üüb sia stareft, do daaget hi üs gunger weder ap, am bööd faan san duas tu dun. Hi sticht ap ütj a sia, gongt iinuun hüüs, maaget at laacht ütj an läät en letjen sluat faan saaltweeder diar. Det dää hi so loong, bit a lidj ham beseenk. Diar skel was a sialidj mä iaret wurd, diar hör leewent för't daagelk bruad läät haa, an ei ferjiden wurd skel. Uk hoker, diar ambroocht wurden as, an huar a lidj faan men, hi wiar man troch en ünlok amkimen, gongt weder. Det skal wel het, det slacht geweeten faan en muurdager komt dach weder tu dais. Di Widergunger as en musical"}
{"id": "13927", "contents": "Di Friisensērk (San Michele dei Frisoni sa üs uk San Michele in Sassia of Santi Michele e Magno) es en Sērk ön Room. Di Sērk staant ön di Huk fan di Straaten Largo degli Alicorni en Via del S. Uffizio, töögenaur fan di Petersplaats, nai bi Vatikanstat, hurfan jü en exterritorioale Zone es. Em fent dit, wan em döör di gurt Straat Borgo Santo Spirito 21/41 di Trap āpgiar, döör di Lēr en da lefts wech. Di Friisensērk waar 1141 töögen jen fan di Roomsk Bechningen, dän Janiculus, becht, en des liit bi di Petersplaats. Aur des Laag blef di \"Friisensērk\" uk stuun, üs ön dit 16. Jaarhönert ali Bechningen, diar önern ön di Hoog stön, wechrewen uur skul, aurdat di nii Peterssērk becht uur skul. Di Friisensērk staant sent 1990 ön di Listi fan't Ārefdiil fan di Wārel fan di UNESCO. Di Weestfriisi Loadewyk Damsma heer ön 17 Jaaren 2700 Stiiner fan't Merelaaler saamlet. Dānen kām fan Sērken ön Friisk Lönen. Des Stiiner waar ön't Jaar 2002 iin ön di Wuchen fan di Friisensērk müüret. Üt Sāterlön sen diar Stiiner fan dit Klooster ön Roomelse me twesken. Wat aur di Friisensērk üp Holönsk Artiikel ön di Weestfriisk Natsir 'It"}
{"id": "13928", "contents": "Adolf Hitler (* 20. April 1889 ön Braunau bi di Inn ön Boowenuasterrik; † 30. April 1945 ön Berlin) (Uk Aadji Hii, Aadji Brün of Aadji Aarberstiinst) wiar fan 1933 bit 1945 Diktaator fan't Dütsk Rik. Fan Juuli 1921 wiar hi Fuarseter fan di NSDAP, en 1923 forsoocht hi, di Weimarer Republik tö stört (Hitlerputsch). Hitler skref en Bok \"Mein Kampf\", wat 1925 und 1926 ütkām, en fortelti diar al, wat hi me di Juuden en Mensken fan üđer Menskenslachen fuarhair), kuurt, sin Ideologii fan Natjonālsotsjalismus. Di 30. Januwaari 1933 waar Hitler Rikskanzler. Hi organisiareti daalkens, dat dit Teenken ön Dütsklön bluat jit jen Rochting haa kür. Hoken ek diartö pasi kür of wil, di waar iin ön Kontsentratsjoonslaager braacht, foltert en aaft uk ombraacht. Üs Rikspresident Paul von Hindenburg ön di 2. August 1934 storev, da smet Hitler di tau Amten töhop, sa dat hi biiring waar. Di Juuden ön Dütsklön waar muar en muar Rochten luas, en Hitler en sin Liren maaketi di Gisetsi diarfuar tö pas (T. B. Nürnbāriger Gisetse fan 1935, Nowemberpogroomi 1938). Hitler breek me forskeligi Manööwern di Kontrakti fan Versailles (Eeđer di jest Wārelkrich ofslööten). Ön di Propaganda waar di Politik fan di NSDAP-Regiaring"}
{"id": "13930", "contents": "En Gunger of uk Weđergunger es en duar Mensk, diar niin Freer fent en leewendig \"weđergiar\". Sa giar en Stek, diar üp Aamrem an Söl' fortelt uur. Hat uur fortelt, dat Liren, diar ön jaar Leewent masi Rings dönen haa, eeđer jaar Duar niin Ruu finj ken en üs Gunger leewendig weđer raaket uur. Fuar't Miist sen dit Liren, dāne üđer Liren tö wat twungen haa of Skan aur jamsalev braacht haa. Diar es noch me meent, dat sok Folk fan Liren ek auriiten uur, en dat uk di Jungen en Jungensjungen diarme tö dön haa. Wan en Seeman üp See stüreft, da giar hi üs Gunger tüs, om Böör fan sin Duar tö dön. Hi stiigt āp üt di See, giar iin ön sin Hüs, maaket Leecht ön en let en litj Sluat Seeweeter diar. Det dēäär hi sa lung bit di Liren jam aur höm biteenk. Diar skel wes di Seeliren me iaret uur, dānen jaar Leewent fuar daagligs Bruarwening leten haa, dat ja ek auriiten uur. Uk hok Mensken, diar ombraacht uuren sen, of hurfan di Liren meen, hi wiar fan Ünlek omkemen gung weđer. Dit skel noch jit, dat dit ring Giweeten fan en Duarslaier dach"}
{"id": "13934", "contents": "Albert Einstein (* 14. Marts 1879 ön Ulm; † 18. Aprilmuun 1955 ön Princeton (New Jersey)) wiar en Füüsiker aur Theorii of en bireeknendi Füüsiker. Hi fuan masi aur Mateerie, füüsikālsk Rüm en Tir sa üs aur di Aart en Wiis fan di Grawitatsjoon üt. Fan des heer höm ön di Füüsik masi foranert. Einstein es diarom üs jen fan di nöörigst Füüsikern üp Wārel bikeent. Einsteins Hauptaarber wiar di Relatiwiteetstheorii, en diarfan waar hi aur di hiili Öört bikeent. Ön't Jaar 1905 kām sin Āpskreft Zur Elektrodynamik bewegter Körper üt, diar deling üs en speetsieli Relatiwiteetstheorii bikeent es. 1915 dēr Einstein di Relatiwiteetstheorii fuar hiilendal üt. Fan di Kwantenfüüsik fuan Einstein uk masi üt. Fuar sin \"Fortiinsten om di bireekneti Füüsik, senerlig om di fotoelektrisk Effekt\" fing hi 1922 di Nobelpris fuar Füüsiker. Sin Bireekningen spölet - ön Forskel tö dit, wat di Liren meen - niin direkti Rul fuar dit Bechnig fan Atoombomben en Atoomkraftwerki. Albert Einstein es üs Bigrep fuar en Ütfinjer en Genii bikeent. Sin Bikeenthair seet hi uk fuar sin Aarber fuar dat di Fölker meenachtler snaki en Freer meenachtler hual iin. Albert Einstein forstön hömsalev üs Patsifist, Sotsjalist en Zionist. Einstein heer aur sin"}
{"id": "13939", "contents": "Di Fijool es en Strikinstrument, wat fan forskeligi Holtaarten maaket uur. Di fjuur Streengern uur (g – d1 – a1 – e2) stemet en me en Böög streken. Di fijool uur fuaral bi klasisk Musik iinseet, man jü kum uk bi Folkloori fuar. Masi Komponisten haa Steken senerlig fuar di Fijool skrewen. Dit Uurt Fijool meent sa fuul üs litj Brātsji (Viola of Viola da Braccio). Dit italieensk Uurt violino es üs jest 1535 dialskrewen uuren. Jerer jeet dit dütsk Uurt \"Geige\" forskeligi Instrumenti, sa üs di Fijool, di Brātsji, di Gambi dit Cello en di Kontrabas. Dat em dit beeter ütenachtler hual ken, skel em üp Dütsk \"Violine\" en ek Geige sii, üp Söl'ring haa wü des Swaarhair ek. \"Das Wort Geige, begreift in sich Instrumente verschiedener Art und Größe, welche mit Darmseyten bezogen sind. Aus diesem erhelt, daß das Wort Geige ein allgemeines Wort ist, welches alle Arten von Geiginstrumenten in sich einschließet; und daß es folglich nur von einem Mißbrauche herrühret, wenn man die Violin platterdings die Geige nennet.\" Di Lüntkast of Korpus seet höm üt Deek, Böört en Wuch töhop. Di Deek heer tau F-Höölern, es konkāv en uur fuar't Miist fan Fichtenholt maaket. Jü es"}
{"id": "13941", "contents": "Por Di Por (Anura; uk: Salientia) of Springpor jert tö di Wirbeldiirter, dānen iin ön Weeter en üp Lön önerwai wiis ken (Amfiibien). Wan di Poren Aier ofsmit, da jit dit Porslap of Porslüner."}
{"id": "13942", "contents": "Hopkraben (Crangon crangon) hiir tö di kraben. Üp Aamring jit di Hopkraben \"Por\", man dit es üp Söl' wat Üđers. Commons: Hopkraben – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "13944", "contents": "Fan di Musiiktheorii kumt di Bigrep Kwintenkrais Me di Kwintenkrais es dit iinfach en finj üt, hurfuul Fuarteeken en Toonaart heer. Di Kwintenkrais jert jaar ek twingend tö des Systeem, man em ken höm aur di Maaten gur diarfuar iinseet. Des Krais bigent me G. Füf Tööni diiper liit D, da kum A, E, H en Fis, en diareeđer C. G heer jen Krüts, D heer tauen, A heer trii en sa förter. C heer gaar niin Fuarteeken. Jüst sa giar dit uk me Moll-Toonaarten. Me di paralleeli Toonaart es di Moll-Toonaart me dit salev Fuarteeken meent. Jü liit langsen trii hualev Tööni of en litj Terz diiper üs di Dur-Toonaart. Moll uur litj, Dur gurt skrewen (Se uk ön dit Skelt diar stuun gurt en litj töhop eeđer Fuarteeken): e tö G, h tö D, f♯ of fis tö A, c♯ of cis tö E, g♯ of gis tö H en a tö C Wan en Gitarispölster en Nootenbleer sjocht en weet ek, hok di rocht Grünjakkord es, da teelt hi iinfach di Krütsi. Heer dit Bleer tau Krütsi, da es dit ön D of h (H-moll) notiaret. Da weet hi, dat di Grünjakkordi D, G, en A jit,"}
{"id": "13949", "contents": "Wat menst dü? Por (öömrang) = Crangon crangon Por (sölring) = Anura of Salientia"}
{"id": "13955", "contents": "En Kadens (fan cadentia, aur cadens tö lat. cadere = faal), biskriift di Aart, hur'ling di Trii- of Fjuurlünten (Akkordi) tö di Wiis spolet uur en sa uk di Wiis \"fööri\". Hat jeft di forskeligst Aarten fan Kadensen, dānen forskelig biskrewen uur ken. Jen Wai es eeđer di Trapen fan di Toonleđer, diar di Toonaart dēr, en üđer Wai sen di Funktjoonen fan di Tööni iin ön di Toonleđer. Fuaral sen des bikeent: Es üs II - V - I bikeent. Di taust Trap es di Paralleelakkord fan di fjuurst Trap ön di Toonleđer. Bispöl: C d e F G a (h) C 1 2 3 4 5 6 7 8 II - V - I of 2 - 5 - 1 meent da d G C Des kumt sa aaft fuar, tö'n Bispöl bi \"Feuilles morts\": a7 d G C C'est une chanson, que nous resemble... Des Stek es bal beeter üs \"Autumn Leaves\" bikeent, man skrewen waar dit üp franzk. Jit uk Laagerjöl-Kadens, aurdat em des uk blinj bi di Nacht üp Strön törocht fair. Masi Folks- en Slaagerleedjis ken diarme spölet uur. Di trii Akkordi haa di Plaatsen 1, 4 en 5 ön di Toonleđer. Di Funkstjoonen"}
{"id": "13957", "contents": "At Pod, (mo.) Trüs (lat. Bufo bufo) as en diart uun det klas faan a Amfiibien (Amphibia) an hiart tu det order faan a Hobelfasker an Poden (Anura). Hat het uk Eerdpod. Commonskategorii: Pod (Bufo bufo) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pod (Bufo bufo) Dieter Glandt: Taschenlexikon der Amphibien und Reptilien Europas. Quelle & Meyer, Wiebelsheim 2010. ISBN 978-3-494-01470-8."}
{"id": "13958", "contents": "A Poden (Bufonidae) san en famile faan Amfiibien uun det order faan a Hobelfasker an Poden (Anura). Diar jaft at wel son 500 slacher üüb a hialer eerd faan. 500 slacher faan poden wurd uun 35 sköölen iindiald: Adenomus Cope, 1861 Altiphrynoides Dubois, 1987 Amazophrynella Fouquet et al., 2012 Amietophrynus Frost et al., 2006 Anaxyrus Tschudi, 1845 Andinophryne Hoogmoed, 1985 Ansonia Stoliczka, 1870 Atelopus Duméril & Bibron, 1841 Bufo Laurenti, 1768 – Echt Poden Bufoides Pillai & Yazdani, 1973 Capensibufo Grandison, 1980 Churamiti Channing & Stanley, 2002 Crepidophryne Cope, 1889 Dendrophryniscus Jiménez de la Espada, 1871 Didynamipus Andersson, 1903 Frostius Cannatella, 1986 Laurentophryne Tihen, 1960 Leptophryne Fitzinger, 1843 Melanophryniscus Gallardo, 1961 Mertensophryne Tihen, 1960 Metaphryniscus Señaris, Ayarzagüena & Gorzula, 1994 Nectophryne Buchholz & Peters uun Peters, 1875 Nectophrynoides Noble, 1926 Nimbaphrynoides Dubois, 1987 Oreophrynella Boulenger, 1895 Osornophryne Ruiz-Carranza & Hernández-Camacho, 1976 Parapelophryne Fei, Ye & Jiang, 2003 Pedostibes Günther, 1876 Pelophryne Barbour, 1938 Pseudobufo Tschudi, 1838 Rhamnophryne Trueb, 1971 Rhinella Fitzinger, 1828 Sabahphrynus Matsui, Yambun & Sudin, 2007 Schismaderma Smith, 1849 Spinophrynoides Dubois, 1987 Stephopaedes Channing, 1979 Truebella Graybeal & Cannatella, 1995 Werneria Poche, 1903 (näämd efter Franz Werner) Wolterstorffina Mertens, 1939 Xanthophryne Biju, Van Bocxlaer, Giri, Loader & Bossuyt,"}
{"id": "13962", "contents": "Echt Poden (Bufo) san en skööl faan Poden (Bufonidae) uun det order faan a Hobelfasker an Poden (Anura). Tu detdiar skööl hiar knaap 300 slacher, uun Euroopa an Sjiisklun san't man trii: Eerdpod of man ianfach Pod (Bufo bufo) Krüspod (Epidalea calamita) Wakselpod (Bufotes viridis) Commonskategorii: Echt Poden (Bufo) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Poden (Bufo) Slacher faan't famile Bufonidae bi Amphibiaweb"}
{"id": "13966", "contents": "Di Kaamertoon es di Toon, hureeđer ali Instrumenti fan en Musiik-Ker stemet uur, dat dānen töhopstemi. Kaamertoon kumt diarfan, dat jerer fuul Musiik iin ön di Priwaatkaamern fan köninglig Liren musitsiaret waar. Bitö jaav et diar jit di \"Sērk-\" en di \"Choor-\" toon. Di Choortoon kür en hiili Toon diiper of hooger wiis. Diaraur hen jaav et jit Stemtööni fuar Cornetts en fuar di Ooper. Di Forskelen sen eeđer dit Jaar 1800 lungsom forswünen. Sent 1939 uur fuar't olermiist eeđer a1 = 440Hz stemet. Dütsk en uasterriksk Sinfoniiorkester nem man aaft a1 = 443 HZ, di Swaitser haa't me 442 Hz. Di Toon uur üs a1 of a' skrewen (A, jens streken), bi di Weetenskep uur man uk A4 sair, bi MIDI-Programiaring A3. Bit tö dit 18. Jaarhönert lair di Tööni ön di forskelig Lönen bit tö tau Tööni ütenachtler. Eeđer 1800 kām em en bet naier töhop, di Tööni wiar om 432 Hz önerwai, en diarfan en hualev Toon diiper of hooger. Ön Frankrik en Engelön waar fuar't Miist wat diiper stemet en süngen, ön Lönen sa üs Dütsklön en Uasterrik en bet hooger. Ön Frankrik waar 1788 a1 me 409 Hz fastlair (Jer Pariser Steming), öner Napoleon waar"}
{"id": "13974", "contents": "En Toonleđer es en Reeg fan Tööni, diar üs Ördning nütet uur, dat em salev en Liren, me dānen em Musiik spöli wel, en Aart fan Rüm haa, hurbenen em önerwai es. Bikeent es fuaral di iinfachi Diatoonsk Toonleđer, diar et ön Dur en Moll jeft. Diatoonsk kumt fan Greeksk en jit sa fuul üs \"em giar döör di hiilen Toonstööpen\". En diar sen wü uk al bi di Senerlighairen: Hat jeft hiili Toonstööpen en sok, diar hualev sen. En Oktāvi es en Interval, en diarfan des, diar au aacht Tööni giar (\"Okt-\" ön latiinsk stuunt fuar \"aacht\"). Fuar di Toonleđer es dit ek di rocht Noom. Üp dit Skelt sjocht em, dat twesken di wit Tasten somtirs suurt Knopen seet en somtirs ek. Dit hinget diarme töhop, dat C-Dur bluat üp wit Tasten spölet uur (Niin Fuarteeken) En diatoonsk Toonleđer ek bluat hiili Toonstööpen heer. Bi Dur sen twesken di Trērst en di Fjuurst sa üs twesken di Soowenst en di Aachtst Toon di \"natüürelk\" Hualevtoontstööpen. Dit es rocht iinfach tö forklaari: Gung dach jens fan di Toon G me di Reeg tö't naist G. Wan Dü bi dit Skelt bi H best, teeli iinfach lefts fan C förter."}
{"id": "13977", "contents": "En Interval (Latiinsk fuar \"Rüm twesken Pualen\") weeget di Rüm twesken tau Tööni, om tö biskriif, hur fiir dānen ön di Toonleđer ütenachtler lii. Ön Euroopa her em forskeligi Toonsysteemi, en diarfan kür höm bit ombi dit Jaar 1700 dit Dur-Moll-Systeem, wat wü deling keen, döörseet. Di Üđern sen deling fuaral üs Sērken-Toonleđern bikeent, aurdat ön't Merelaaler fuaral ön Sērken masi Musiik üttaacht en maaket waar. Des Systeeme wiar fuar't Miist heptatoonsk, dit meent, aur soowen Tööni. Uk des her tau hualev Toonstööpen, en diarom jit uk des diatoonsk (\"Di\" en \"dia\" es latiinsk fuar tau). Di Intervalnoomen waar aurnomen. Di bikeentest sen dānen, diar jir weeget sen: Des Systeem giar āp bit tö hönert Stööpen, dit wiar da wat en bisnaki me di Dochter, wan em dit ütaarberi wil. Bi daagelks Musiik kumt bal nönt Üđers fuar üs bit tö di Oktāvi. Di Nooni kumt somtirs fuar, bi sok Leedjis üs \" We are the world\" kum ön di Bröch Noonenakordi fuar: Cadd9 Dadd9 Eadd9 When you're down and out and there seems no hope at all But if you just believe, there's nowhere you can fall. Bi des Akordi uur di Nooni diartö spöet, bi C-Dur en hoogi"}
{"id": "13983", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för San Marino wiset di code för njüügen gemeenen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för San Marino SM), di ööder as di code för at gemeen („castello“). Di code as tuleetst di 17. April 2007 (PDF) feranert wurden. ISO 3166-2 ISO 3166-1 Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "13984", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Tschechien wiset di code för a 14 kraje (regiuunen) an 91 okresy. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Tschechien CZ), di ööder as di code för di kraj (tau steeden) an di okres (trii steeden). Di code as mä di Newsletter II-1 faan a 3. Febrewoore 2010 (PDF) feranert wurden. NUTS:CZ ISO 3166-2 ISO 3166-1 Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "13986", "contents": "ünbekäänd dootem: Määster Venceslao, konstmooler († 1411) 06. Deetsember: Paap Clemens VI. (* 1290)"}
{"id": "13987", "contents": "1705 wiar det füft juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 24. Janewoore: Carlo Broschi, neemd Farinelli, bekäänd italjeens schongster († 1782) 12. Febrewoore: Johann Elias Bach, tjiisk komponist († 1755) 20. Febrewoore: Nicolas Chédeville, fraansöösk komponist († 1782) 24. Febrewoore: Hieronymus David Gaub, tjiisk medisiiner an cheemiker († 1780) 27. Febrewoore: Peter Artedi, sweeds natüürforsker († 1735) 30. Marts: August Johann Rösel von Rosenhof, tjiisk natüürforsker an konstmooler († 1759) 31. August: Henning von Ahlefeldt, deensk koomerher an gehiam riad († 1778) 05. September: Catherine-Jeanne Dupré, fraansöösk teaaterspeler († 1767) 07. September: Matthäus Günther, tjiisk konstmooler († 1788) 21. September: Richard Turpin, ingels struatenruuwer an tjüchtiif († 1739) 27. September: Herman Kaau-Boerhaave, holuns medisiiner († 1753) 29. Oktuuber: Gerhard Friedrich Müller, tjiisk histooriker an Sibiirien-forscher († 1783) 04. Nofember: Louis-Élisabeth de la Vergne de Tressan, fraansöösk skriiwer an ensiiklopedist († 1782 of 1783) 23. Nofember: Thomas Birch, ingels histooriker an skriiwer († 1766) 29. Nofember: Michael Christian Festing, ingels fiolinist an komponist († 1752) 05. Mei: Leopold I., keiser faan det Halig Röömsk Rik (* 1640)"}
{"id": "13988", "contents": "28. Marts: Greentüürsdai. 29. Marts: Stalfreidai. 31. Marts: Puasksöndai. 01. April: Puaskmundai. 15. Mei: Ilse Christiansen (* 1954)"}
{"id": "13989", "contents": "1746 wiar det seeks-an-fiartigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 06. August: Frederik V. wurd köning faan Denemark an Noorweegen. 30. Maarts: Francisco de Goya, spoonsk mooler († 1828) 06. August: Christian VI., köning faan Denemark an Noorweegen (* 1699)"}
{"id": "13991", "contents": "1738 wiar det aacht-an-dörtigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 11. Oktuuber: Arthur Phillip, iarsten Guvernöör faan New South Wales († 1814) 15. Nofember: Wilhelm Herschel, tjiisk-britisk astronoom († 1822)"}
{"id": "13992", "contents": "(fe.) 1712 wiar det twaalewst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä'n Freidai. 30. (!) Febrewoore: Uun Sweeden woort a kalender amsteld faan a Juliaans üüb a Gregoriaans kalender. 19. Mei: Sankt Petersburg wurd at hoodsteed faan det Rüs Keiserrik. 31. Oktuuber: Det Natschunaalbibleteek faan Spanje (Biblioteca Nacional de España) wurd üüs det Öfentelk Bibleteek faan't Palast (Biblioteca Pública de Palacio) uun Madrid grünjlaanjen. 24. Janewoore: Friedrich de Grat, köning faan Preussen († 1786) 28. Jüüne: Jean-Jacques Rousseau, fraansöösk skriiwer an filosoof († 1778) 12. Jüüle: Richard Cromwell, Lord Protector faan Ingelun, Skotlun an Irlun (* 1626)"}
{"id": "13993", "contents": "1745 wiar det fiiw-an-fiartigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 07. Janewoore: Johann Christian Fabricius, bioloog († 1808)"}
{"id": "13994", "contents": "1718 wiar det aagetanjst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender."}
{"id": "13995", "contents": "1703 wiar det traad juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender. 04. August: Gerhard Schröder wurd bürgermääster faan Hamborig. 12. Marts: Ladislaus Amade von Várkonyi, ungars dachter († 1764) 18. April: Johann Gottfried Schaumburg, tjiisk rochtswedenskapsmaan († 1746) 24. April: José Francisco de Isla, spaans skriiwer an auerseeter († 1781) 25. Mei: Christoph Ludwig Crell, tjiisk literatüür- an rochtswedenskapsmaan († 1758) 23. Jüüne: Maria Leszczyńska, köningin faan Frankrik († 1768) 27. Jüüne: Jean-Baptiste de Boyer, Marquis d’Argens, fraansöösk skriiwer an filosoof († 1771) 24. Jüüle: Justus Juncker, tjiisk konstmooler († 1767) 15. September: Guillaume-François Rouelle, fraansöösk cheemiker († 1770) 29. September: François Boucher, fraansöösk konstmooler, teekner, kööbersteeger an dekoratöör († 1770) 03. Oktuuber: Franz Christoph Janneck, uasterriks konstmooler († 1761) 14. Marts: Robert Hooke, ingels füüsiker (* 1635)"}
{"id": "13996", "contents": "27. Nofember: Horatius, röömsk dachter (* 65 f.Kr.) Ünbekäänd Dootem Gaius Maecenas, röömsk poliitiker (* amanbi 70 f.Kr.)"}
{"id": "14004", "contents": "Amrumbank West as en winjpark uun a Nuurdsia. Hi woort bedrewen faan't Amrumbank West GmbH, hat hiart tu E.ON. Di winjpark woort baud üüb en areal faan 32 km² amanbi 35 km nuurdwaasten faan Halaglun an 18 km süüdwaasten faan Oomrambeenk üüb en jipde faan 20 bit 25 meetern. Diar wurd sowat ian miljaard Euro ferbaud. An hi skal 2015 klaar wurd. Diar san 80 winjmalner faan Siemens (Siemens SWT-3.6-120) apsteld wurden mä en efekt faan 3,6 MW an a ruaner haa en trochmeeder faan 120 meetern. Ään rua as 58,5 m lung. Di struum skal ling för 300.000 hüshualangen. Di 33 kV-dreistruum woort üüb en traafostatsion üüb 155 kV amspäänd. Üüb en konwerterstatsion woort diar ±320 kV-likstruum faan maaget, an di woort auer en siakaabel iarst tu Büsum an do auer lun tu Brunsbüttel sjüürd, huar di struum weder üüb dreistruum amspäänd woort."}
{"id": "14009", "contents": "Siamiil Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "14010", "contents": "54.68Koordinaaten: 54° 36′ N, 8° 0′ O Oomrambeenk as en flaak uun a Nuurdsia amanbi 11 miilen waasten faan Oomram. Bi Oomrambeenk as det weeder knaap 10 m jip, sodenang luket det flaak uk bi liachweeder ei ütj, ööders wiar't en sunbeenk. Hat as sowat 12 miilen luung an lääpt faan nuurdnuurduast tu süüdsüüdwaast. Bi a flaakst steed stun sowat 6 m weeder. Faan 1908 bit 1939 lai üüb di süüdwaasthuk üüb det positjuun 54° 34' N 7° 53' E54.5666666666677.8833333333333 en ialskap, tuiarst di damper Amrumbank I an sant 1919 Amrumbank II. Üs a Ööder Weltkrich begand, as det skap iinhaalet wurden. Daalang lei diar kardinaaltanen. Sowat 10 miilen widjer uun't süüwaasten woort di winjpark Amrumbank West apbaud. https://web.archive.org/web/20160304204103/http://www.wsv.de/wsa-toe/schiffe/tonnenleger_amrumbank/weiteres/index.html"}
{"id": "14015", "contents": "At siamiil (M, sjiisk: sm, ingelsk: NM) as en miat uun a sia- an loftfaard för't lengde. Hat skal di söstagst dial faan ian graad geograafisk breetje (=1 winkelminüüt) lung wees. Leederhen as't mä akeroot 1852,0 m fäästlaanj wurden. Diarmä hinget uk det ianhaid faan't faard tuup: 1 knoot (kn) = 1 siamiil (sm) per stünj (h). Uun a nawigatsioon mä geograafisk koordinaaten woort det deesimaal süsteem mä det söstagstel süsteem fermisket. Diar koon det t.b. 54°22,3' (= 54°+22,3⁄60°) het. Diarbi as 1° (graad) = 1⁄90 faan en sjuarden faan a eerdkreis (amanbi 10.000:90 = 111 km), 1' (minüüt) = 1⁄60 faan 1° (amanbi 1,852 km = 1 siamiil) an 0,1' = 1⁄10 faan en siamiil (amanbi 185 m = 1 kaabel). 54°22,3' ment sodenang 54 graad + 22 siamiilen + 3 kaabel . Ian winkelminüüt faan a eerd as ei akeroot 1,852 km lung. Leederhen as det siamiil oober faan't SI-süsteem üüb 1852,00 m fäästlaanj wurden, amdat am diar beeder mä reegne koon. Uk det ingelsk yard hinget mä siamiilen tuup: 1 siamiil ~ 2.000 yards"}
{"id": "14017", "contents": "∡ ∠ En winkel as en dial faan en flaak an begant, huar tau strualen enööder skeer. Det grate faan en winkel woort uun winkelgraad meeden. En folwinkel san 360 °. Nulwinkel 0 ∘ {\\displaystyle 0^{\\circ }} Spas winkel letjer üs 1 4 {\\displaystyle {\\tfrac {1}{4}}} folwinkel ( 90 ∘ {\\displaystyle 90^{\\circ }} of 1 2 ⋅ π {\\displaystyle {\\tfrac {1}{2}}\\cdot \\pi } ); Rocht winkel = 1 4 {\\displaystyle {\\tfrac {1}{4}}} folwinkel: 90 ∘ = 100 g = 1 2 ⋅ π {\\displaystyle 90^{\\circ }=100^{g}={\\tfrac {1}{2}}\\cdot \\pi } ; Stomp winkel grater üs 1 4 {\\displaystyle {\\tfrac {1}{4}}} folwinkel ( 90 ∘ {\\displaystyle 90^{\\circ }} of 1 2 ⋅ π {\\displaystyle {\\tfrac {1}{2}}\\cdot \\pi } ) an letjer üs 1 2 {\\displaystyle {\\tfrac {1}{2}}} folwinkel ( 180 ∘ {\\displaystyle 180^{\\circ }} of π {\\displaystyle \\pi } ); Hualew winkel = 1 2 {\\displaystyle {\\tfrac {1}{2}}} folwinkel: 180 ∘ = 200 g = π {\\displaystyle 180^{\\circ }=200^{g}=\\pi } ; Auerstomp winkel grater üs 1 2 {\\displaystyle {\\tfrac {1}{2}}} folwinkel ( 180 ∘ {\\displaystyle 180^{\\circ }} of π {\\displaystyle \\pi } ) an letjer üs 1 {\\displaystyle 1} folwinkel ( 360 ∘ {\\displaystyle 360^{\\circ }} of 2 ⋅ π {\\displaystyle 2\\cdot"}
{"id": "14018", "contents": "En weel as en küül, huar bi en sturemflud ans en dik breegen as. Son weel as miast trinj üs en kreis an temelk jip. Huarööders sait am diar \"Brack\" tu. Wan en dik bräächt, speelt det siaweeder diarbääft en grat hool iinuun a grünj. An a minsken hed ei so föl materiol, am det hool weder aptufalen, diaram haa's miast en neien dik trinjam det weel baud. Son stak diks het flooksis hualewmuun. Tuiarst as uun en weel saaltweeder, man leeder woort det tuup mä grünjweeder sweter, an do sait am diar brakweeder tu. Uk uun't ingelsk käänt am det wurd brackish water. Weelen jaft at ei bluas bi a Nuurdsiaküst, man uk bi struumer. Loongs a Ialew jaft at flook Bracks, bit widj ap efter Hamborag an noch widjer a Ialew huuch. Peter Wieland: Küstenfibel. Heide, 1990, Boyens & Co Werner Prange: Geologisch-historische Untersuchungen an Deichbrüchen des 15. Bis 17. Jahrhunderts in Nordfriesland. Uun: Nordfriesisches Jahrbuch, 1972, Bredstedt/Bräist, Nordfriisk Instituut Commonskategorii: Weelen – Saamlang faan bilen of filmer Auer weelen bi: www.geschichte-s-h.de"}
{"id": "14020", "contents": "A Hauke Haien as en ütjfluchs-damper faan't Halligreederei MS „Hauke Haien.“ Hi as näämd efter di dikfööges uun \"di skemelridjer\". Det skap hää en dieselmaskiin mä 333 kW üüb ian skrüüw an lääpt 11 kn. A Hauke Haien as 1960 mä det baunumer 203 üs Amrum för a Amrumer Schiffahrts-AG (ASAG) baud wurden. Üs a W.D.R. 1968 en damper mä disalew nööm füng, as a Amrum tu Stadt Husum amnäämd wurden. 1971 hää a W.D.R. a ASAG auernimen, an diarmä uk det skap. 1983 as't ferkääft wurden an hiart sant 1988 üs Hauke Haien det Halligreederei MS „Hauke Haien“. Faan A Huug an faan A Wik wurd ütjfluchstuuren onernimen. Informatjuunen faan a reederei A Amrum üüb faktaomfartyg.se"}
{"id": "14024", "contents": "A ASAG wiar en reederei an ferboonj Oomram, A Huug an A Nääs mä Schlüttsiel. Al tu began faan't 20. juarhunert hää det famile Jakobs faan A Nääs a Halgen fersuragt. Di liinjinsiinst begand 1905 mä en siilskap, 1927 kaam det iarst motoorbuat. Hat küd 40 lidj mänem an wurd efter det werew üüb A Nääs Hilligenlei näämd. Di siinst lep faan Bongsiel auer A Huug an A Nääs tu Oomram. 1951 kaam en neibau, di uk weder Hilligenlei het. Uun a juaren 1958 bit 1960 as di Hauke-Haien-Kuuch iindiket wurden an Bongsiel lai nü banluns. Di nei siahuuwen wiar nü Schlüttsiel. 1960 hää August Jakobs det Amrumer Schiffahrts-Aktiengesellschaft (ASAG) uun Stianood grünjlaanj. Uun't salew juar kaam en modernen damper uun siinst, a Amrum. Man al 1968 kaam diar en nei an föl grater skap, hat het uk weder Amrum. At nei Amrum wiar goorei tu fegliken mä det ual, hat hed 212 BRT an wiar gud 32 m lung, 10 m briad an ging 1,50 m jip. Diar paaset 481 pasajiiren an 20 Pkw üüb. 1991 wurd a Amrum ferkääft an keert daalang noch üs Vitte üüb a Uastsia tu Hiddensee. 1971 hää a ASAG mä det föl grater"}
{"id": "14025", "contents": "Bongsiiler Kanaal Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "14026", "contents": "Wat menst dü ? Hilligenlei (werew) üüb A Nääs Hilligenlei I (eegentelk numer 4), di halagdamper det skap Hilligenlei III, daalang Groningerland Hilligenlei 1 (1927) an 2 (1951), jo iarst dampern faan a ASAG Hilligenlei 1 (1912) an 2 (1970), tau dampern faan a W.D.R."}
{"id": "14027", "contents": "Bongsiiler Kanaal Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "14029", "contents": "A Hilligenlei as en damper faan a W.D.R. üüb det halaglinje Schlüttsiel–A Huug–A Nääs–Witjdün. Hat as näämd efter det werew Hilligenley üüb A Nääs. A Hilligenlei as di 14. Marts 1985 faan't Hüsemer skapswerew üs Pellworm för't Nei Pelwermer Dampskapsselskap baud wurden. Diar foor hat tesken Nuurdstrun an Pelwerem. 1997 as't tu't Adler-Reederei ferkääft wurden, het do Adler Polonia an foor faan Altwarp uun Mecklenburg-Föörpomern üs böderdamper. 2002 ging det skap auer tu a W.D.R. an wurd amnäämd tu Hilligenlei I. Eegentelk as det skap al det schuurd Hilligenlei üüb't halaglinje. Det grater Hilligenlei III wurd ufliaset, hat fäärt nü üs Groningerland för a AG Ems tesken Borkum, Emden an Eemshaven. Commonskategorii: Hilligenlei I – Saamlang faan bilen of filmer W.D.R.-sidj auer di damper"}
{"id": "14032", "contents": "A Groningerland as en damper an fäärt tesken Borkum, Emden an Eemshaven. Det skap as di 16. April 1991 uun Hüsem tu weeder kimen an as noch faan Gertraut Jakobs faan Stianood üs Hilligenlei (3) krasent wurden. Hat foor för a W.D.R. üüb a halaglinje tesken Schlüttsiel, A Halgen an Witjdün. 2002 as det skap faan't Hilligenlei I (eegentelk 4) ufliaset wurden. 2006 as do faan't AG Ems kääft wurden an het nü Groningerland. Commonskategorii: Groningerland – Saamlang faan bilen of filmer Informatjuunen faan a AG EMS"}
{"id": "14041", "contents": "A Vitte as en damper faan't Reederei Hiddensee an fäärt tesken Schaprode üüb Rügen an Vitte üüb Hiddensee. Det skap hää tau maskiinen mä 2 x 368 kW an lääpt 8 kn. A Vitte as 1968 üs Amrum för a Amrumer Schiffahrts-AG (ASAG) baud wurden. 1971 smääd a ASAG mä a W.D.R. tuup an det skap wurd auernimen. 1991 as det skap tu Hiddensee ferkääft wurden an hää nei maskiinen füngen. Hat fäärt diar sant 1992. Informatjuunen faan a W.D.R. Informatjuunen faan a Reederei Hiddensee"}
{"id": "14044", "contents": "Dalbergia of uk Dalbergien san en skööl faan plaantenslacher uun det onerfamile Faboideae faan det famile bongfrüchten (Fabaceae). Det holt faan jodiar 100 bit 300 slacher het Palisander. Palisanderholt stiremt stark an woort uk ruusenholt näämd, hää mä ruusen oober ei föl tu dun. Enkelt slacher haa en grat bedüüdang üs mööbelholt an för musiikinstrumenten: Könangsholt (Dalbergia cearensis) (Echt) Ruusenholt (Dalbergia decipularis) Uastindian-Palisander, Sonokeling (Dalbergia latifolia) Rio-Palisander (Dalbergia nigra) Cocobolo (Dalbergia retusa) Sheesham (Dalbergia sissoo) Commonskategorii: Dalbergia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dalbergia"}
{"id": "14050", "contents": "A wokaalen san tuuner faan en spriak. Uun't jindial tu konsonanten woort onerskääst, huar uun a müs di tuun maaget woort (föör - bääft) an hü widj a müs eeben (slööden) as. Diar kem ei uun arke spriak aal a wokaalen föör. A sümboolen för a enkelt wokaalen san fäästlaanj uun't internatsionaal foneetisk alfabeet IPA. Uun't öömrang jaft'at ei för arke wokaal en aanjen buksteew (en aanj grafeem). Diar san a, aa, e, ee, i, ii, o, oo, u, uu, ä, ää, ö, öö, ü, üü. En enkelten buksteew stäänt för en kurten wokaal, an en dobelten buksteew för en lungen wokaal. \"Späänd\" an \"trinj\" wokaalen kön ei onerskääst wurd, t.b. dik (fering: [ɪ], öömrang [i]), det stääd Room ([oː]), a mantje faan en sjep room ([ɔ:]). IPA Vokååldiagram Commonskategorii: IPA – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14060", "contents": "Uun't juar 230 f.Kr. kaam det G iinuun't latiinsk alfabeet."}
{"id": "14062", "contents": "Itaalisk spriaken san en skööl faan indogermaans spriaken üüb't itajeensk hualeweilun. Diar san daalang at latiinsk an a romaansk spriaken faan auerblewen. Latino-faliskisk spriaken: Latiinsk Romaansk spriaken Faliskisk Oskisk-umbrisk spriaken: Oskisk Umbrisk Äquisk Marrukinisk Marsisk Pälignisk Süüd-Pikenisk Sabinisk Vestinisk Volskisk Ünseeker ferbinjang: Elymisk Sikulisk Lusitanisk"}
{"id": "14065", "contents": "A romaans spriaken san indogermaans spriaken faan a itaalisk twiig. Jo san faan't latiinsk ufkimen. Iberoromaans spriaken Galloromaans spriaken Ethnologue Informatjuunen auer't rumeensk."}
{"id": "14071", "contents": "w:en:British_Newspaper_Archive Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "14072", "contents": "w:en:HighBeam Research Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "14073", "contents": "w:en:JSTOR Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "14082", "contents": "Wat menst dü? Ohm (ianhaid) Georg Simon Ohm"}
{"id": "14133", "contents": "Slaawisk spriaken san en graten twiig faan't Indogermaans. Jo wurd faan 300 miljuun spreegern snaaket; wan dü a tuliarden märeegenst, san't 400 miljuunen. A nööm faan a spriaken komt faan Ualsarkenslaawisk словѣньскъ slověnĭskŭ, wat faan словѣнинъ slověninŭ of \"Slaaw\" komt. Wedenskapslidj teenk, dat a nööm faan a lidj faan слово slovo of \"wurd\" komt. Uun't slaawisk san diar weder trii twiiger: Waast-, Uast- an Süüdslaawisk. Lechisk spriaken Poolsk mä Sleesisk Ialew- an Uastsiaslaawisk Kaschuubisk Slowinsisk † Polaabisk (Ialew-Slaawisk) † Pomoraansk (Uastsia-Slaawisk) † Sorbisk Liachsorbisk Huuchsorbisk Tschechisk-Slowaakisk Slowaakisk Tschechisk mä Lachisk Knaanisk (waastelk Judeo-Slaawisk) † Ualnowgorod spriakwiis † Ual-Uastslaawisk (Ualrüsk) † Rüsk Ual-Ruteensk (Ual-Witjrüsk, Ual-Ukrainisk) † Witjrüsk Ukrainisk Rusiinsk: Karpato-Rusiinsk an Jugoslawo-Rusiinsk Waastpolesisk Süduastslaawisk Ual-Sarkenslaawisk (Ualbulgaarsk) † Bulgaarsk Matsedoonsk Südwaastslaawisk Madelsüüdslaawisk (Serbokroatisk) Bosnisk Borgenlunkroatisk Kroatisk Moliseslaawisk Montenegriinsk Serbisk Sloweensk spriakwiisen Sloweensk Resianisk Bispalen faan likhaiden an ünlikhaiden uun wurden: Wääblink-kataloog tu Slawisk spriaken uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) In jinsats diartu, at wurd för lidj, diar ei Slaawen wiar, wiar нѣмьци němĭci (iantaal: нѣмьць němĭcĭ), wat \"lidj, diar ei snaake kön\" het. Detheer wurd leeder wurd at wurd för en mensk, diar faan en germaans stam kaam. Neierdings het det \"tjiisken\"."}
{"id": "14138", "contents": "Dön Uastslaawisk Spriiken san een faan dön trii twiichen faan dön Slaawisk Spriiken, wat tu dön Indogermaans hiar. Jo wurd faan amanbi 224 miljuunen lidj üüs mamenspriik snaaket. Tu det uastslaawisk spriikfamilje san: Rüs Ukrainisk Witjrüs Karpaato-Rusiins an Batschka-Rusiins (det letst wurt uk üüs en waastslaawisk spriik sen) Waastpolesisk an uk histoorisk spriiken: Ual-Uastslaawisk † Ual-Nowgorod Spriikwiis † Ual-Ruteens † Uurslaawisk *or, *ol, *er, *el twesken konsonanten san üüs oro, olo, ere, olo fertreeden; tu bispal: uurslaawisk *morzъ froost as üüb rüs an ukrainisk моро́з moróz an üüb witjrüs маро́з maróz; an uurslaawisk *melko moolk as üüb rüs an ukrainisk молоко́ molokó, üüb witjrüs малако́ malakó. Uurslawisch *tj an *dj san üüs č an ž fertreeden; tu bispal: uurslaawisk *světja laacht as üüb rüs an witjrüs свеча́ svečá an üüb ukrainisk свіча́ svičá; an uurslaawisk *medja gredstripel as üüb rüs an ukrainisk межа́ mežá an üüb witjrüs мяжа́ mjažá."}
{"id": "14140", "contents": "Dön Süüdslaawisk Spriiken san een faan dön trii twiichen faan dön Slaawisk Spriiken, wat tu dön Indogermaans hiar. Jo wurd faan amanbi 34 miljuunen lidj snaaket. Tu det süüdslaawisk spriikfamilje san: Uastsüüdslaawisk Ual-Sarkenslaawisk Bulgaars Banat Bulgaars Pomakisk Masedoons Egeeis-Masedoons Waastsüüdslaawisk Sloweens Resianisk Serbokroatisk Kroatisk Borgenlunkroatisk Moliseslaawisk Bosnisk Serbisk Montenegriins Uurslaawisk *or, *ol, *er, *el twesken konsonanten san ra, la, rě, lě fertreeden; tu bispal uurslaawisk *morzъ froost as üüb serbokroatisk мраз/mraz, bulgaars an masedoons мраз mraz, ual-sarkenslaawisk мразъ mrazъ an sloweens mraz; an uurslaawisk *melko moolk as üüb kroatisk an bosnisk mlijeko, serbisk an masedoons млеко mleko, bulgaars мляко mljako, ual-sarkenslaawisk млѣко mlěko an sloweens mleko."}
{"id": "14143", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche nicht vorhanden Askorbiinsüren hää nään klöör an stirem an smääkt en betj sür. Hat as en orgaanisk süren an för a minsk wichtag üs witamiin C. Hoker diar ei nooch faan feit, koon skorbük fu. Diarfaan komt uk di latiinsk nööm: \"a-scorbin\" ment \"jin skorbük\". Sialidj hed diar iar böös komer mä, auer jo onerwais nian frisk greenen füng. Trinjam a Nuurdatlantik haa jo do det skorbükskrüüs saamelt. Askorbiinsüren komt fööraal uun frisk früchten föör. Citrusfrüchten üs aapelsiinen of sitroonen haa diar rikelk faan, man uk greenkual, witj- an ruadkual. Diaram haa a sialidj iar leewen sürkrüüs mä uun buurd hed. Commonskategorii: Askorbiinsüren – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Iindraanj tu Ascorbinsäure uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 8. Detsember 2012 (mä JavaScript)."}
{"id": "14148", "contents": "Citrusplaanten (Citrus) san plaantenslacher uun det famile Rutaceae. Jo waaks uun a troopen an subtroopen. Hör früchten san citrusfrüchten an kem daalang üüb a hialer eerd föör, huar't warem enooch as. Citrusplaanten hual föl witamiin C. C. australasica – C. australis – C. cavaleriei – C. deliciosa – C. garrawayae – C. glauca – C. gracilis – C. halimii – C. hystrix – C. indica – C. inodora – C. japonica – C. khasya – C. latipes – C. lucida – C. maxima – C. medica – C. neocaledonica – C. oxanthera – C. polyandra – C. swinglei – C. trifoliata – C. undulata – C. wakonai – C. warburgina – C. wintersii Nei slacher: C. × aurantiifolia – C. × aurantium – C. × floridana – C. × georgiana – C. × insitorum – C. × jambhiri – C. × junos – C. × latifolia – C. × limon – C. × madurensis – C. × microcarpa – C. × obovata – C. x polytrifolia – C. × taitensis – C. × tamurana – C. x webberi Flook citrusfrüchten san iinkrüsagt wurden. Jo wurd leewen oner ünlik nöömer ferkääft: Mandariinen Mandariin (Citrus reticulata) -> Kalamondiin (Citrus × microcarpa) Madlunsia"}
{"id": "14150", "contents": "At (Eegentelk) Aapelsiin (Citrus × sinensis) as en slach faan Citrusplaanten. Hat hiart tu det Citrus × aurantium skööl faan en hialer rä iinkrüsagt suurten, diar't faan Citrusplaanten jaft. Oober uk faan't Swet (Eegentelk) Aapelsiin jaft'at weder en hialer rä suurten: Blondorangjen (orangj) 'Shamouti' of 'Jaffa', uun Israel 'Valencia', 'Valencia Late', trinjam't Madlunsia, Süüdafrikoo, USA 'Baladi', 'Hamlin', 'Hart's Tardiff' Navelorangjen, Bahiaorangjen (güül) 'Washington NewHal' of 'Navelina', uun Brasiilien 'Cara Cara', uun Spoonien an Kalifornien 'Navelina', uun Spoonien 'Salustiana', 'Navelate', 'NavelLaneLate', 'Powell Navel' Bludorangjen (ruad) 'Sanguine', 'Double fine', 'Moro', 'Tarocco', 'Sanguinello', 'Manica', 'La Maltaise Sanguine' 'Navels' (güül) an 'Valencia Late' (orangj) 'Bludorangjen' Commonskategorii: Aapelsiinen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14151", "contents": "At sitroon of uk limoon (faan araabisk ‏ليمون‎, DMG laimūn) as det frücht faan a sitroonenbuum (Citrus × limon) an hiart tu a citrusplaanten (Citrus). Sitroonen san ans iinkrüsagt wurden mä bateraapelsiinen (Citrus × aurantium) an Sitronaatsitroonen (Citrus medica). Woorskiinelk kem's faan Indien, wiar am det juar 1000 oober uk al uun Sjiina an trinjam't Madlunsia bekäänd. Limeten san letj citrusplaanten an like at sitroon, hiar oober ei tu't sitroonenskööl. Daalang wurd sitroonen an limeten uun flook lunen uunbaud: Wikiquote: Sitroon (sjiisk) Commonskategorii: Sitroon – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14155", "contents": "Süren san cheemisk ferbinjangen, diar protoonen ufdu kön. Askorbiinsüren: C6H8O6 Swaawelsüren: H2SO4 Saaltsüren: HCl Kiiselsüren: H4SiO4 Fosfoorsüren: H3PO4 Köölsüren: H2CO3 Eetjsüren: CH3COOH Benzoesüren: C7H6O2 Fluorsüren: HF Salpeetersüren: HNO3 Baas List faan süren (huuchschiisk)"}
{"id": "14157", "contents": "Marion as en letj stääd uun Plymouth County, Massachusetts, USA. Koptein Benjamin Briggs, mä a Mary Celeste amkimen. Uun Marion jaft at en letj museum auer det skap. Sippican Historical Society"}
{"id": "14158", "contents": "Wat menst dü? Nuurdkorea Süüdkorea Korea (hualeweilun)"}
{"id": "14159", "contents": "Det Ual-Uastslaawisk Spriik (uk wilemsis Ual-Rüs neemd) as en slaawisk spriik wat twesken det 10. juarhunert an det 14. juarhunert uun det Kiew Rik an öler uast-slaawisk stooten snaaket wurd. Det as at föörgunger faan Rüs, Ukrainisk an Witjrüs. Det skrewen spriik wurd uu so stark faan Ual-Sarkenslaawisk Spriik beinflöödet. At spriik wurd uun det Kyrilisk Skraft skrewen. Follüt: Ualslaawisk *or, *ol, *er an *el twesken konsonanten wurd üüb Ual-Uastslaawisk oro, olo, ere an ele: t.b. *gordъ ‘steed, borig’ (ferlik: guard üüb Fering) wurd городъ gorodъ (üüb Ual-Sarkenslaawisk gradъ), *melko ‘moolk’ wurd молоко moloko (Ual-Sarkenslaawisk: млѣко mlěko) an *korva ‘kü’ wurd корова korova (Ual-Sarkenslaawisk: крава krava). Ualslaawisk *tj wurd č (tsch): t. b. *světja ‘tualiglaacht’ (faan *světъ ‘laacht’) wurd üüb Ual-Uastslaawisk свѣча svěča (Ual-Sarkenslaawisk свѣща svěšta). Ualslaawisk *dj wurd ž (üüs j üüb Fraansöösk): t. b. *medja ‘gredstripel, grens’ wurd üüb Ual-Uastslaawisk межа meža (Ual-Sarkenslaawisk межда mežda). Ual-Uastslaawisk noomen haa faaler an det tautaal. Се повѣсти времѧньных лѣт ‧ ѿкꙋдꙋ єсть пошла рꙋскаꙗ земѧ ‧ кто въ києвѣ нача первѣє кнѧжит ‧ и ѿкꙋдꙋ рꙋскаꙗ землѧ стала єсть |~ Se pověsti vremjan’nyx lět: otkudu jest’ pošla ruskaja zem(l)ja, kto vŭ kievě nača pervěje knjažit, i otkudu ruskaja zemlja stala jest’"}
{"id": "14163", "contents": "Skorbük as en kraankhaid, an begant, wan di minsk ei nooch witamiin C feit, efter tau bit sjauer muuner. blääten faan hul an tong dü fangst di gau wat iin dü woorst gau träät steeden ferhiale slacht komer mä at hidj muskeln wurd swaak knooken du siar gelenken san sünjen huuch fiiber trochskeeren dü woorst gau düüsag Det hart woort swaak an dü könst sterew. Skorbükskrüüs Witamiin C Commonskategorii: Skorbük – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "14166", "contents": "ICD-10 as det aktuel wersion faan 2012 faan't ICD (ingelsk International Statistical Classification of Diseases and Related Health Problems). Hat as det wichtagst süsteem för't iindialen faan kraankhaiden uun a medesiin. Det ICD woort faan't WHO fäästlaanj; at WHO as en iinrachtang faan a UNO. WHO List of Official ICD-10 Updates Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "14168", "contents": "At Weltsünjhaidsorganisatjuun (WHO) as en iinrachtang faan a UNO an befaadet ham mä't sünjhaid üüb a welt. Det ufkörtang komt ütj at ingelsk an ment: World Health Organisation. Faan't WHO woort det süsteem faan kraankhaiden (ICD) fäästlaanj. At WHO as 1946 grünjlaanj wurden an sat uun Genf, (Schweiz). 194 lunen faan a welt san diar lasmoot. Commonskategorii: WHO – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14175", "contents": "Kromosoomen (faan greks χρώμα chrōma ‚klöör‘ an σώμα sōma ‚lif‘) san grat moleküülen huar a geenen uun sat. Diar as DNA uun, diar mä protein ferbünjen as. Detdiar ferbinjang faan DNA an proteinen het chromatin. Uun arke selkial fan eukarioten kem kromosoomen föör. Eukarioten san diarten, plaanten an swaampen, ales labenen mä en selkial. Prokarioten, det san bakteerien an archäen, haa nään selkial an uk nian kromosoomen, man jo haa likes DNA-moleküülen. A miast geenen faan eukarioten lei uun a kromosoomen, man enkelten lei uk uun a mitochondrien, jo het mitochondriol DNA. Bi plaanten lei jo uun a chloroplasten. Di minsk hää 23 ünlik kromosoomen-paaren. Det green klöör wiset en huuch taal faan geenen uun. Commonskategorii: Kromosoomen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14180", "contents": "Winrütjplaanten (Rutaceae) san en plaantenfamile uun det kategorii faan a Siapenbuumer (Sapindales). Diar hiar wel son 1200 bit 1900 slacher tu. En grat skööl diar uun san a Citrusfrüchten. Acmadenia – Acradenia – Acronychia – Adenandra – Adiscanthus – Aegle – Aeglopsis – Afraegle – Agathosma – Almeidea – Amyris – Angostura – Apocaulon – Araliopsis – Asterolasia – Atalantia – Balfourodendron – Balsomocitrus – Bergera – Boenninghausenia – Boninia – Boronia – Bosistoa – Bouchardatia – Bouzetia – Brombya – Burkillanthus – Calodendrum – Casimiroa – Choisya – Chorilaena – Citropsis – Citrus – Clausena – Clymenia – Cneoridium – Coleonema – Comptonella – Correa – Crowea – Cusparia – Decagonocarpus – Decatropis – Decazyx – Dictamnus – Dictyoloma – Diosma – Diphasia – Diphasiopsis – Diplolaena – Drummondita – Dutaillyea – Empleurum – Eremocitrus – Eriostemon – Ertela – Erythrochiton – Esenbeckia – Euchaetis – Euodia – Euxylophora – Evodiella – Fagaria – Fagaropsis – Feronia – Feroniella – Fortunella – Galipea – Geijera – Geleznowia – Glycosmis – Halfordia – Haplophyllum – Helietta – Hortia – Ivodea – Kodalyodendron – Leionema – Leptothyrsa – Limnocitrus – Limonia – Lubaria – Lunasia – Luvunga – Maclurodendron – Macrostylis"}
{"id": "14182", "contents": "Portugiisk (üüb portugiisk: português) as en romaansk spriak an hiart tu't indogermaans. Tuup mä spoonsk, galicisk an katalaansk hiart portugiisk tu't iberoromaansk. Wikibooks: Portugiisk (sjiisk) Commonskategorii: Portugiisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Portugiisk ütjspriak Wikisource: Portugiisk wurdenbuken (sjiisk)"}
{"id": "14184", "contents": "At Clementiin of Klementiin (Citrus clementina) as en slach faan Citrusplaanten. Hat hiart tu det Citrus × aurantium skööl faan en hialer rä iinkrüsagt suurten, diar't faan Citrusplaanten jaft. At Clementiin as ans iinkrüsagt wurden faan't Madlunsia Mandariin (Citrus x deliciosa) an det Eegentelk Aapelsiin (Citrus × sinsensis). Commonskategorii: Clementiinen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14185", "contents": "Citrus × aurantium san Citrusplaanten, diar iinkrüsagt wurden san tesken mandariinen (C. reticulata) an pampelmuusen (C. maxima). Aaltumaal tuup wurd uk üs Orangjen betiakent. Bateraapelsiinen, Pomeranzen (Citrus × aurantium, bateraapelsiinen-skööl) Clementiinen (Citrus × aurantium, clementiinen-skööl) Grapefruits (Citrus × aurantium, grapefruit-skööl) Aapelsiinen (Citrus × aurantium, eegentelk aapelsiinen-skööl) Pomeelos (Citrus × aurantium, pomelo-skööl) Satsumas (Citrus × aurantium, satsuma-skööl) Commonskategorii: Citrus × aurantium – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Citrus aurantium"}
{"id": "14186", "contents": "At Bateraapelsiin of Pomeranze (Citrus × aurantium L.) as en slach faan Citrusfrüchten uun det Citrus × aurantium skööl. Hat as ian faan en hialer rä iinkrüsagt suurten, diar't faan Citrusfrüchten jaft. Hör frücht liket det Swet Aapelsiin, hat woort oober ei rä eden. Faan Bateraapelsiinen woort miast marmeloode maaget, an hör bloosen wurd för tee brükt. Commonskategorii: Citrus × aurantium – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14187", "contents": "At Grapefruit (Citrus × paradisi) as en slach faan Citrusplaanten. Hat hiart tu det Citrus × aurantium skööl faan en hialer rä iinkrüsagt suurten, diar't faan Citrusplaanten jaft. Hat as ans iinkrüsagt wurden faan en Aapelsiin (Citrus × sinensis) an en Pampelmuus (Citrus maxima). Diaram woort at Grapefruit uk miast üs Pampelmuus betiakent. En öödern nööm as Paradiisaapel. Commonskategorii: Grapefruit – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14189", "contents": "At Satsuma (japoonsk 薩摩) (Citrus × unshiu) as en japoonsk suurt faan Citrusfrüchten. Hat as ans faan en Mandariin (Citrus reticulata) ufkimen, an woort flooksis uk üs 'mandariin saner stianer' ferkääft. Commonskategorii: Satsuma – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14191", "contents": "John Hope Franklin (* 2. Janewoore 1915 uun Rentiesville, Oklahoma; † 25. Marts 2009 uun Durham, North Carolina) wiar en US-amerikoonsken histooriker an president faan a American Historical Association an prufeser faan a histoore bi a Duke University. Bekäänt wurd hi för sin 1947 skrewen werk From Slavery to Freedom. 1995 fing hi a Presidential Medal of Freedom. Franklin wiar befreid mä Aurelia Whittington. Commons: John Hope Franklin – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "14193", "contents": "Det ialskap Amrumbank as uun a juaren 1914/1915 faan't Meyerwerft uun Papenburg för't Preußisch Ministerium für öffentliche Arbeiten baud wurden. Hat as üs Amrumbank II efterfulger faan Amrumbank I wurden. A Amrumbank II wiar en ialskap mä 12 maan uun buurd. Tuiarst lai't föör a Eider, auer noch kriich wiar. Faan 1919 lai't do oober üüb Oomrambeenk, huar't bit 1939 san siinst ded. Efter a Ööder Weltkriich as det skap üüb flook steeden iinsaat wurden, tuleetst üüb det positjuun (54° 5′ N, 7° 26′ O54.0833333333337.4333333333333), diaram stäänt uk daalang noch Deutsche Bucht üüb a romp. Uun Oktuuber 1983 as di siinst iinsteld wurden, an di ferian Museums-Feuerschiff „Amrumbank/Deutsche Bucht e.V.“ bedraft det skap nü üs museum uun Emden. Di föörgunger Amrumbank I as 1906/07 baud wurden an lai üs iarst skap üüb det positsion Oomrambeenk, huar det skap do bit tu a Iarst Weltkriich blääw. Amrumbank II bi Leuchtturm-Atlas.de Commonskategorii: Ialskap Amrumbank – Saamlang faan bilen of filmer Ferian Museums-Feuerschiff „Amrumbank/Deutsche Bucht“ e.V. Dooten tu Amrumbank II Tiaknang an dooten tu Amrumbank I 53.3661111111117.2063888888889Koordinaaten: 53° 21′ 58″ N, 7° 12′ 23″ O"}
{"id": "14200", "contents": "Det eilun Hiddensee leit uun't waasten faan Rügen uun a Uastsia. Det gemeen het Insel Hiddensee, an diar hiar uk noch a eilunen Fährinsel, Gänsewerder an Plathe tu. Jo haa diar nään autoferkiar. A saarpen üüb Hiddensee het Grieben, Kloster, Neuendorf an Vitte. Vitte, Kloster an Neuendorf haa en huuwen, Vitte hää di gratst. Jodiar huuwner wurd faan di damper Vitte uunlepen. Hi leit uf uun Schaprode üüb Rügen. Flook hüsang üüb Hiddensee haa noch hör ual hüsmarkin. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hiddensee Wikivoyage Raisfeerer: Hiddensee (sjiisk) Seebad-Hiddensee.de Statistisches Amt M-V – Bevölkerungsstand der Kreise, Ämter und Gemeinden 2017 (XLS-Datei) (Iinwenertaalen huuchreegent efter 2011). (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "14201", "contents": "Rüügen as at gratst sjiisk eilun. Hat leit uun a Uastsia an hiart tu a lunkreis Föörpomern-Rüügen uun Mecklenburg-Föörpomern. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Rüügen Wikivoyage Raisfeerer: Rüügen (sjiisk) www.ruegen.de Lunkreis Föörpomern-Rüügen"}
{"id": "14202", "contents": "En magneet as en ding, diar ööder dingen magneetisk uuntjocht of ufwiset. Det magneetkrääft koon mä fialwaier efterwiset wurd. Diarbi fäält üüb, dat jo uun tau ponkter tuupluup: di magneetisk süüdpuul an di nuurdpuul. Permanentmagneet: Det san miast legiarangen faan iisen, nikel an aluminium mä uundialen faan kobalt, mangaan an kööber. Jo behual hör magnetisiarang loong bi. Elektromagneet: Det as miast en kial faan iisen mä tau spuulen, huar struum trochlääpt. So loong di struum uun as, as di elektromagneet magneetisk. Saner struum as det föörbi. Commonskategorii: Magneeten – Saamlang faan bilen of filmer Magneetfial"}
{"id": "14203", "contents": "Dreistruum woort uk krääftstruum of starkstruum näämd. Det as en trii-faasen-wakselstruum, huarbi a enkelt faasen am 120° fersaat san. Uun Euroopa woort normoolerwiis mä en späänang faan 230 Volt werket. Nü koon am a späänangen uun en dreistruum oober ei ianfach tuuptääl, auer jo faasen am 120° fersaat san. Wan det ian faase fol späänang leewert, do teewt det naist noch üüb di impuls faan di magneet. Det ferbünjen späänang bereegent ham mä: 230 V ⋅ 3 ≈ 400 V {\\displaystyle 230\\mathrm {V} \\cdot {\\sqrt {3}}\\approx 400\\mathrm {V} } Sodenang snaaket am efter DIN 40108 faan en \"400-V-dreistruum\". Commonskategorii: Wakselstruum – Saamlang faan bilen of filmer Wakselstruum Umdruck I: Stromsysteme, Drehstrom. (PDF; 122 kB) Universität Stuttgart, Institut für Leistungselektronik und elektrische Antriebe"}
{"id": "14204", "contents": "Dreistruum uur uk Kraftstroom of Starkstroom nēmt. Dit es en Trii-Faasen-Wekselstroom, en di Faasen sen om 120° forseet. Ön Euroopa uur fuaral me en Speening fan 230 Volt aarbert. Nü ken em di Speeningen bi Draistroom man ek iinfach töhopteel aur di Faasen om 120° forseet sen. Wan jen Faase fol Speening dēr, da teeft di Naist jit eeđer di Impuls fan di Magneet Di töhopseet Speening ken em sa ütreekni: 230 V ⋅ 3 ≈ 400 V {\\displaystyle 230\\mathrm {V} \\cdot {\\sqrt {3}}\\approx 400\\mathrm {V} } Em snaket eeđer DIN 40108 fan en \"400-V-Draistroom\". Commons: Wekselstroom – Saamling fan Skelter en Videos Wekselstroom Umdruck I: Stromsysteme, Drehstrom. (PDF; 122 kB) Universität Stuttgart, Institut für Leistungselektronik und elektrische Antriebe"}
{"id": "14205", "contents": "Likstruum as en elektrisken struum, diar sin määcht an san wai ei feranert.. Uk likmaaget wakselstruum (\"miskstruum\") het likstruum, wan di wai ham ei anert. Rian likstruum koon faan bateriin wonen wurd of faan solaarselen. Ütj wakselstruum koon likstruum maaget wurd mä en elektroonisk ferbinjang faan diooden, kondensatooren an spuulen. DIN 40110-1: Wechselstromgrößen – Zweileiter-Stromkreise, 1994 DIN 5483-1: Zeitabhängige Größen – Benennung der Zeitabhängigkeit, 1983 Commonskategorii: Likstruum – Saamlang faan bilen of filmer Wakselstruum Dreistruum"}
{"id": "14206", "contents": "Wakselstruum as en elektrisken struum, di san wai stüdag feranert. Hi as likeloong positiif an negatiif. At jaft uk en likstruum. Uun a hüshual haa wi det mä en \"ian-faasen-wakselstruum\" tu dun, so üs hi üüb det model rochts tu sen as. Son struum as lacht tu maagin. Aal wat apwendager as di dreistruum, di för starker maskiinen brükt woort. Det frekwens faan en wakselstruum as det taal, hüföl periooden faan positiif an negatiif struum uun ian sekund föörkem. Detdiar taal woort mä det miat Hertz (Hz) beskrewen. Det perioodendüür as det tidj, diar son perioode düüret. Perioodendüür T {\\displaystyle T} an frekwens f {\\displaystyle f} hinge direkt mäemööder tuup: T = 1 f {\\displaystyle T={\\frac {1}{f}}} . Uun a miast lunen as det wakselstruum-frekwens 50 Hz, an det perioodendüür as do: T 50 = 1 50 H z = 1 50 s = 20 m s {\\displaystyle T_{50}={\\frac {1}{50\\;\\mathrm {Hz} }}={\\frac {1}{50}}\\mathrm {s} =20\\;\\mathrm {ms} } . En liach wakselstruum-frekwens woort bi iisenboonen iinsaat mä 16,7 Hz. Det huuchst wakselstruum-frekwens komt uun a funktechnik föör an leit bi 300 GHz. Commonskategorii: Wakselstruum – Saamlang faan bilen of filmer Dreistruum Likstruum"}
{"id": "14207", "contents": "Hertz (mä det ufkörtang Hz) as en SI-ianhaid för't frekwens. Hat sait, hüfölsis uun ian sekund en föörgung uflääpt. Det ianhaid as efter die füüsiker Heinrich Hertz näämd. Commonskategorii: Hertz (ianhaid) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14208", "contents": "Det frekwens (faan lat. frequentia) as en miat uun a füsiik an technik an sait ütj, hüfölsis en föörgang uun en was tidj föörkomt. Hat as di kiarwäärs faan't perioodendüür. Det ianhaid för't frekwens as en SI-ianhaid an het Hertz (Hz). Diarbi as 1 Hz = s−1. At jaft oober uk ööder ianhaiden, t.b. min−1 of h−1. Det frekwens f {\\displaystyle f} faan en stüdagen föörgang as fäästlaanj üs di kiarwäärs faan't perioodendüür T {\\displaystyle T} : f = 1 T {\\displaystyle f={\\frac {1}{T}}} . Bi waagen hinget det frekwens mä't faard c {\\displaystyle c} an det waagenlengde λ {\\displaystyle \\lambda } tuup: f = c λ {\\displaystyle f={\\frac {c}{\\lambda }}} . Bi elektromagneetisk waagen as c = c 0 n {\\displaystyle c={\\tfrac {c_{0}}{n}}} an λ = λ 0 n {\\displaystyle \\lambda ={\\tfrac {\\lambda _{0}}{n}}} . Diarbi as c 0 {\\displaystyle c_{0}} at faard faan't laacht uun a leesag rüm, λ 0 {\\displaystyle \\lambda _{0}} det waagenlengde diar an n {\\displaystyle n} det breegtaal faan't meedium. Wan det meedium wakselt, feranre faard an waagenlengde jo. Man det frekwens blaft detsalew! Commonskategorii: Frekwens – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14209", "contents": "En diode as en elektrisk baudial, diar di struum bluas ään wai trochläät. Auer det diode di struum bluas uun ään wai trochläät, woort det brükt, am ütj wakselstruum en likstruum tu maagin. Commonskategorii: Dioden – Saamlang faan bilen of filmer Laachtdiode"}
{"id": "1421", "contents": "Stutensee as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Jü stää heet 24.788 inboogere (2019). Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "14210", "contents": "En kondensaator (faan latiinsk condensare \"sachter maage\") as en elektrisk baudial, am det elektrisk lääs uun en likstruum an hör energii uun en elektrisk fial tu saamlin. Det mengde faan energii woort uun Farad meeden. Uun en kondensaator san tau elektrooden an en di-elektrikum, diar jo tau elektrooden jinenööder isoliaret. Sok kondensatooren haa normoolerwiis en kapatsiteet tesken 1 Picofarad (10−12 F) an 1 Farad. At jaft oober uk högen bit tu en grate faan 10.000 Farad. Commonskategorii: Kondensatooren – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Kondensatooren (sjiisk) Tantaal"}
{"id": "14212", "contents": "Farad as det SI-ianhaid för't elektrisk kapatsiteet. Hat as näämd efter Michael Faraday. En kondensaator mä en kapatsiteet faan ian Farad (F) koon mä en elektrisk späänang faan ian Volt apleesen wurd, an häält do en elektrisk lääs faan ian Coulomb. 1 F = 1 C V = 1 A ⋅ s V = 1 A 2 ⋅ s 4 k g ⋅ m 2 {\\displaystyle 1\\,\\mathrm {F} =1\\,{\\frac {\\mathrm {C} }{\\mathrm {V} }}=1\\,{\\frac {\\mathrm {A} \\cdot \\mathrm {s} }{\\mathrm {V} }}=1\\,{\\frac {\\mathrm {A} ^{2}\\cdot \\mathrm {s} ^{4}}{\\mathrm {kg} \\cdot \\mathrm {m} ^{2}}}} . Kondensaator"}
{"id": "14218", "contents": "Det mengde mä det formeltiaken n {\\displaystyle n} as en grünjmiat uun't SI-süsteem. Hat sait, hüföl elementaardialen uun en objekt san. Sok elementaardialen kön atoomen, moleküülen of ionen wees. Det miat för't mengde as Mol, det as en SI-grünjmiat. Uun ian Mol (n = 1) san amanbi 6,022 · 1023 (Avogadro-taal) dialen. n ( X ) ⋅ N A = N ( X ) ⇔ n ( X ) = N ( X ) N A {\\displaystyle {\\begin{aligned}n(X)\\cdot N_{\\mathrm {A} }&=N(X)\\\\\\Leftrightarrow n(X)&={\\frac {N(X)}{N_{\\mathrm {A} }}}\\end{aligned}}} Bispal: Weeder wäächt 18 gram per Mol. Do san 9 gram weeder: n H 2 O = m H 2 O M H 2 O = 9 g 18 g m o l = 0 , 5 m o l {\\displaystyle n_{\\mathrm {H_{2}O} }={\\frac {m_{\\mathrm {H_{2}O} }}{M_{\\mathrm {H_{2}O} }}}=\\mathrm {9\\;g \\over {18\\;{g \\over mol}}} =0{,}5\\,\\mathrm {mol} } Bispal: Ian Mol faan en gas namt en rüm faan 22,4 liter iin. Hüföl Mol san 5 l sürstoof? n O 2 = V O 2 V m = 5 l 22 , 4 l m o l = 0 , 22 m o l {\\displaystyle n_{\\mathrm {O_{2}} }={V_{\\mathrm {O_{2}} } \\over {V_{\\mathrm {m} }}}={{5\\,\\mathrm {l} } \\over"}
{"id": "1422", "contents": "Sinsheim as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Jü stää heet 35.399 inboogere (2019). Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "14220", "contents": "Di Liter as en miat för di rüm an woort mä ℓ {\\displaystyle \\ell } ufkört. 1 liter as det salew üs 1 kubik- of rüm-desimeeter (dm³)."}
{"id": "14221", "contents": "Wat menst dü? At Rüm, en dial faan en Hüs A Weltrüm A Rüm (Miat), det grate uun a füsiik an matematiik Di Rüm (Maat), dit Maat üp Sölring? A Tidjrüm"}
{"id": "14222", "contents": "A Rüm as en miat för det grate faan en geomeetrisk objekt. Det Formeltiaken as V Det SI-ianhaid för di rüm as di kubik- of rüm-meeter m3. Hi woort leewen uk noch cbm ufkört. För en gas of en luupen materiol woort miast det ianhaid liter ( ℓ {\\displaystyle \\ell } ) brükt, huarbi 1 liter = 1 rüm-desimeeter (dm3) as. Wan dü furem an ütjmiaten faan en geomeetrisk objekt käänst, könst dü di rüm bereegne. Bispalen: Dööbel mä likeloong kaanter a: V = a ⋅ a ⋅ a = a 3 {\\displaystyle V=a\\cdot a\\cdot a=a^{3}} Sjauerkaant mä kaantlengden faan a, b an c: V = a ⋅ b ⋅ c {\\displaystyle V=a\\cdot b\\cdot c} Kuugel mä en raadius faan r: V = 4 3 π ⋅ r 3 {\\displaystyle V={\\frac {4}{3}}\\pi \\cdot r^{3}} Amdreiangsobjekt faan det funksion f(x), wan't am det x-aaks dreit: V = π ⋅ ∫ a b ( f ( x ) ) 2 d x {\\displaystyle V=\\pi \\cdot \\int _{a}^{b}(f(x))^{2}\\mathrm {d} x} Amdreiangsobjekt am det y-aaks: V = π ⋅ ∫ a b x 2 d y {\\displaystyle V=\\pi \\cdot \\int _{a}^{b}x^{2}\\mathrm {d} y} Silinder of Prisma mä det grünjareal A an det hööchde h:"}
{"id": "14223", "contents": "Wat menst dü ? R (buksteew) Rho (Mailand), gemeen uun't Metropolitanstääd Mailand"}
{"id": "14228", "contents": "At Avogadro taal N A {\\displaystyle N_{\\mathrm {A} }} as efter Amedeo Avogadro näämd an en grünjtaal uun a füsiik. Hat as fäästlaanj üs taal faan elementaardialen N {\\displaystyle N} per mengde n {\\displaystyle n} : N A = N n {\\displaystyle N_{\\mathrm {A} }={\\frac {N}{n}}} Det Avogadro taal sait, hüföl atoomen faan en cheemisk element of moleküülen faan en cheemisk ferbinjang uun ian mol banen san. Tu tidj gongt'am diarfaan ütj, dat det taal so grat as: N A = 6,022 140 76 ⋅ 10 23 m o l − 1 , {\\displaystyle N_{\\mathrm {A} }=6{,}022\\;140\\;76\\;\\cdot 10^{23}\\ \\mathrm {mol} ^{-1},} det san muar üs 602 triljaarden dialen per mol. Det atomaar masenianhaid u {\\displaystyle u} as so fäästlaanj, dat det mase m {\\displaystyle m} faan 6,02214129 ⋅ 1023 C-12-atoomen genau 12 g weeg. Ööder molaar masen wurd efter C-12 bereegent. Atomaar masenianhaid"}
{"id": "1423", "contents": "Mosbach as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Jü stää heet 23.497 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Neckar-Odenwald-Kreis. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "14231", "contents": "En Sjauerkaant of Blook as en geomeetrisk grünjfigüür mä sääks rochthuket sidjen, diar uun en rochten winkel tuenööder stun acht rochtwinklag huken an twaalew kaanter, huarfaan leewen sjauer likelung an parallel tuenööder san. Commonskategorii: Sjauerkaant – Saamlang faan bilen of filmer Dööbel"}
{"id": "14232", "contents": "Wat menst dü? Sjauerkaant, en geomeetrisk grünjfigüür Blook (Siafaard) Skriiwblook Blook (Stian), en graten stian Blook uun a geometrii Blook faan en siilskap Skriiwblook Blöög, grat stianer"}
{"id": "14236", "contents": "At areaal as en miat för det grate faan en geomeetrisk objekt. Arealen san tau-dimensionaal, diar hiar geomeetrisk grünjfurmen tu üs at kwadroot, at rochthuk, triihuk of a kreis. Man uk a bütjensidjen faan trii-dimensionaal objekten üs kuugel, silinder of sjauerkaant san areaalen. Rüm (Miat)"}
{"id": "1424", "contents": "Bruchsal as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Jü stää heet 44.776 inboogere (2019). Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "14241", "contents": "Wat menst dü ? Hauke Haien, di karakter uun a Skemelridjer Hauke Haien (skap)"}
{"id": "14242", "contents": "En sääkshuk of hexagon [hɛksaˈgoːn] (faan greks ἑξα, héxa, „sääks“ an γωνία, gonía, „winkel, huk“) hää sääks huker an sääks sidjen. Wan a sääks sidjen likelung san, het det sääkshuk liksidjag. Wan uk noch a sääks winkler likegrat san, het det likmiatag. Hü a miaten mäenööder tuuphinge, hää tuiarst Euklid uun sin buk A elementen beskrewen. Detdiar buk hää uk en grat rol spelet för Hans Momsen faan Foortuft. Commonskategorii: Sääkshuken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14243", "contents": "En Rochthuk as en sjauerhuk mä banenwinkler faan 90°. En rochthuk as uk en paraleelogram, nemelk ian mä rocht winkler, en \"likwinklag paraleelogram\". En rochthuk as uk en trapeets, nemelk ian mä paraleel sidjen. En rochthuk woort tu en kwadroot, wan aal a sidjen likelung san, en \"liksidjag rochthuk\" Uun arke rochthuk täält: A banenwinkler san tuup 360°. Jinauer leien sidjen san likelung an parallel. A diagonaalen san likelung an skeer arkööder uun a maden. Dü könst en amkreis tiakne mä disalew madelponkt üs a diagonaalen. Hat hää tau speegelaaksen, diar luadrocht üübenööder stun. Hat hää en speegelponkt, huar a diagonaalen skeer. Bi en Gulen Rochthuk ferhual a sidjen jo tuenööder: a + b a = a b = b a − b {\\displaystyle {\\frac {a+b}{a}}={\\frac {a}{b}}={\\frac {b}{a-b}}} Dü könst ütjreegne, hüfölse linger det linger sidj as: a + b = 1 + 5 2 = 1,618 … ⋅ a {\\displaystyle a+b={\\frac {1+{\\sqrt {5}}}{2}}=1{,}618\\ldots \\cdot a} 1,618... as det \"Gulen Taal\". Det Gulen Rochthuk stäänt uun a konst för harmonii. Commonskategorii: Rochthuker – Saamlang faan bilen of filmer Gulen Skeer"}
{"id": "14245", "contents": "At Skalnasdääl as en dünemdääl süüdwaasten faan't fögelkui tesken Neebel an Noorsaarep üüb Oomram. Uun't juar 1848 san diar en grääfhuug an stiansaatangen fünjen wurden faan't iisentidj an wikingertidj. Sant a 1960er an 70er juaren san diar oober weder düner auerwechweid, so dat am diar daalang niks faan sjocht. Uun di nööm kem skaalen an ask föör. En ask as en stak kultuurlun üüb a geest, an diar san do wel skaalen fünjen wurden. Hanswilhelm Haefs: Ortsnamen und Ortsgeschichten in Schleswig-Holstein: Zunebst dem reichhaltigen slawischen Ortsnamenmaterial und den dänischen Einflüssen auf Fehmarn und Lauenburg, Helgoland und Nordfriesland, Frankfurt am Main / Leipzig 2004, sidj 174. Skalnastal (band)"}
{"id": "14248", "contents": "At iisentidj wiar en eerdtidjääler, huar a minsken begand, iisen tu ferwerkin. Efter stiantidj an bronsetidj wiar at iisentidj det traad wichtag tidjääler uun a luup faan minskelk histoore. Jodiar tidjäälern üüb det toofel rochts lep oober ei aueraal tu salew tidj uf. För Denemark hää'am jodiar faasen ütjfünjen: Föörröömsk iisentidj (500–1 f.Kr.) Röömsk iisentidj (1–375 efter Kr.) Germaans iisentidj (375–775 efter Kr.) Ääler germaans iisentidj (fulkenwaanrang) Jonger germaans iisentidj Wikingertidj (775–1050 efter Kr.) Reallexikon der Germanischen Altertumskunde. Ütjden faan Johannes Hoops. Berlin: de Gruyter 1968–2007. ISBN 3-11-016227-X. Sidjen 517–518 Commonskategorii: Iisentidj – Saamlang faan bilen of filmer Wikinger"}
{"id": "14250", "contents": "En stiansaatang san uun ualang tidjen apsaat stianer, miast uun a jongstiantidj of iisentidj. Grääfhuuger wurd ei üs stiansaatang uunsen. Üüb Oomram as en stiansaatang uun't Skalnasdääl fünjen wurden. Stiankreis faan a Merry Maidens uun Cornwall Stiansaatang faan Galrum üüb Gotland Di Treudd uun Sweeden"}
{"id": "14251", "contents": "En grääfhuug as en trinjen huug ütj ualang tidjen. Diar san jütidjs a opersten begreewen wurden. Oner jo huuger as miast en kraans faan gewaltag stianer, diar uk noch stianer üs en saag dreeg. Grääfhuug faan a jonger bronsetidj uun Marburg Föörstengrääf bi Haverbeck Vållehög, Södra Åkarp – en grääfhuug uun Sweeden En grääfhuug faan a iisentidj Denghoog (Sal) Grääfhuug Ual Hööw (Oomram) Gratstiangrääf faan Neebel Klööwenhuug (Oomram) Skalnasdääl (Oomram) Siallehoog (Söl') ... Commonskategorii: Grääfhuuger – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14252", "contents": "Skraft as en süsteem faan tiaken, am spriak aptutiaknin. Kiilskraft faan Mesopotamien hiart tu a äälst skraften. Hieroglyphen faan Egypten. Ruunenstian faan Sweeden. Sjineesk skraft as auer 3000 juar ual. Latiinsk skraft, t.b. för Öömrang Araabisk skraft för Araabisk Ääler an jonger Kyrilisk skraft, t.b. för Rüsk Greks skraft för Greks Hebreews skraft för Hebreews Kanji skraft för Japoonsk Devanagari skraft, t.b. för Hindi Inuktitut skraft för Inuktitut Cherokee skraft för Cherokee Georgisk skraft för Georgisk Mongoolisk skraft för Mongoolisk Thai skraft för Thai N'Ko skraft för Djuula Khmer skraft för Khmer Telugu skraft för Telugu Kannada skraft för Kannada Armeensk skraft för Armeensk Etioopisk skraft för Amhaarisk Hangeul för Koreaans Sjineesk skraft för Sjineesk spriaken Cree skraft för Cree Hieroglyphen faan a Micmac Wikisource: Skraft (sjiisk) Alfabeet"}
{"id": "14253", "contents": "At bronsetidj as en tidjääler, huar a minsken metal ütj bronse maaget haa. Det wiar a juaren 2200 f.Kr. bit 800 f.Kr. an sodenang di auergung faan't stiantidj tu't iisentidj. Föör a bronsetidj haa a minsken uk al metal maaget, man det wiar dääg metalen. At begand mä kööber, an do kaam gul an salwer. Am bronse tu maagin, brükt am kööber an tan, an detdiar legiarang wiar föl harder üs rian kööber. Erts jääw't oober ei aueraal, an so begand mä det maagin faan metal uk di hanel auer grat waier. Mä di hanel kaam uk a iarst skraften ap. Commonskategorii: Bronsetidj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14254", "contents": "Bronse as en metal an diar hää at bronsetidj hör nööm faan. Bronse as nian element an sodenang nian dääg metal, hat as en legiarang faan kööber an tan. Mä a tidj foonj a minsken ütj, dat am kööber uk mä ööder metalen legiare küd, an so kään wi daalang ei bluas Tan-bronse, man uk Alumiinium-bronse, Luad-bronse, Mangaan-bronse of Fosfoor-bronse . Wan kööber mä sink legiaret woort, do het det oober ei bronse, det as do määsang. Bavaria an bairisk lööw, bronsekonst Dörgreb faan bronse Bronse-kanoonen Bronse-stup Bronse-slachtjüch Commonskategorii: Bronse – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14267", "contents": "Euklid faan Alexandria woort miast bluas Euklid näämd. Hi wiar en greksen matemaatiker an hää woorskiinelk uun't 3. juarhunert f.Kr. uun Alexandria lewet. Euklid hää werket auer Aritmeetik, Geometrii an Musiikteorii. Sin bekäändst werk san was A Elementen (ualgreks Στοιχεῖα Stoicheia = 'Grünjlaagen'). Diaruun hää Euklid det weden faan sin tidj auer matematiik apskrewen. Auer sin leewent as ei föl bekäänd. Euklid: Die Elemente. Buken I–XIII. Ütjden an auersaat faan Clemens Thaer. Frankfurt a. M.: Harri Deutsch, 4. aplaag 2003. (det iarst aplaag kaam uun a juaren 1933–1937 ütj) ISBN 3-8171-3413-4. En ääler auersaatang, huar uk jo leeder buken XIV an XV mä bi san, könst dü bi archive.org ufrep. Commonskategorii: Euklid – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Euklid (sjiisk) Literatüür faan of auer Euklid uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Elemente (sjiisk) Hans Momsen"}
{"id": "14270", "contents": "Di Kreis Südtondern (däänsk: Sydtønder kreds) wiar en lunkreis uun Schleswig-Holstian. Sant 1864 wiar diar di Kreis Tondern. Efter det ufstemang 1920 kaam en graten dial faan di kreis tu Denemark an do füng di süüdelk dial en neien nööm: Südtondern. Di nuurdelk diar wurd tu't Tønder Amt. Di 26. April 1970 san a kreiser Südtondern, Eidersteed an Hüsem tu di nei kreis Nuurdfresklun tuuplaanj wurden. Di leetst loonriad faan a kreis Südtondern wiar Dr. Klaus Petersen. An hi wiar uk di iarst faan a kreis Nuurdfresklun."}
{"id": "14273", "contents": "En sanjonken of (san-)eklips (faan greks: ἔκλειψις ékleipsis = auerloogrin) komt föör, wan a san faan a muun dialwiis of hialandaal ferdekt woort. Üüb a eerd as det bluas steedenwiis tu sen. San an muun sä faan a eerd bal likegrat ütj. An wan det boon faan a muun trinjam a eerd (= muunboon) det boon faan a eerd trinjam a san (= ekliptik) skäärt, do lei a san, a muun an a eerd uun ian rä. För en wasen plak üüb a eerd bedüüdet det, dat diar amanbi tau stünj loong det sanlaacht ei trochkem koon. Di plak, huar't rocht pakjonk woort (=kial-skaad, üüb di film rochts: suart), as man tau- bit triihunert kilomeetern grat. Man det steed, huar a san dialwiis ferdekt woort, as aal wat grater (=hualew-skaad, üüb di film: grä). Det as sowat en sjuarden faan't eerdflaak. Sanjonken jaft at bluas bi neimuun, auer a muun do tesken eerd an san stäänt. Oober ei bi arke neimuun as en sanjonken, auer det muunboon an a ekliptik ei parallel tuenööder ferluup. Jo san am sowat fiiw graad jinenöder ferkiard (= inklinatsion). Jodiar tau boonen skeer enööder amanbi tweisis uun't juar (arke ~173 daar). Sodenang koon tweisis uun't"}
{"id": "14276", "contents": "Det stääd Alexandria woort faan Alexander di Grat grünjlaanj."}
{"id": "14277", "contents": "31.213529.927661111111Koordinaaten: 31° 13′ N, 29° 56′ O Uun Alexandria (greks Ἀλεξάνδρεια Alexándreia efter Alexander di Grat; araabisk ‏الإسكندرية‎ al-Iskandariyya) lewe auer 4,3 miljuun iinwenern (Stant 2009) bi a weederkaant faan't Madlunsia. Hat as efter Kairo det öödergratst stääd faan Egypten. Diar as di gratst huuwen faan't lun. Commonskategorii: Alexandria – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Alexandria (sjiisk)"}
{"id": "14278", "contents": "En muunjonken of muun-eklips (faan greks: ἔκλειψις ékleipsis = auerloogrin) komt föör, wan di muun faan a eerd dialwiis of hialandaal ferdekt woort, an di muun nian sanlaacht uffeit. Det tiaknang wiset, hü eerd, san an muun tuenööder stun bi muun- an sanjonken. Det eerdboon am a san (= ekliptik) as di grat kreis, det muunboon san a letj kreiser. Bi muun-positsion 1 of 4 koon en muunjonken, bi positsion 2 of 3 koon en sanjonken föörkem. Muunjonken jaft at bluas bi folmuun, auer a eerd do tesken muun an san stäänt. Oober ei bi arke folmuun as en muunjonken, auer det muunboon an a ekliptik ei parallel tuenööder ferluup. Jo san am sowat fiiw graad jinenöder ferkiard (= inklinatsion). Jodiar tau boonen skeer enööder amanbi tweisis uun't juar (arke ~173 daar). Sodenang koon tweisis uun't juar en muunjonken föörkem. Commons: Muunjonken – Saamlang faan bilen of filmer Sanjonken Gans akeroot san't 5,156 689 83°. Üüb a tiaknang as det auerdrewen düütelk tiakent. Det san gans akeroot a heleft faan 346 daar, 14 stünj, 52 minüüten an 54 sekunden."}
{"id": "14279", "contents": "(Nei-)greks (Νέα Ελληνικά, Néa Elliniká) as det spriak faan a Griichen uun Griichenlun (~ 10,5 miljuunen mä mamenspriak) an Zypern (~ 0,7 Mio.) an sodenang uk ian faan 23 amtsspriaken faan a EU. Greks hiart tu't indogermaans. Wikipedia üüb Greks Wikiquote: Spreegwurden (sjiisk) Wikibooks: Greks spriak (sjiisk) Greks skraft Greks spriak"}
{"id": "1428", "contents": "Dat Nuurdfriisk Instituut seet ön Bräist. Hat es 1964 fan di Friisk Menerhair bigent uuren, en dit skul en weetenskepelk fundiaret Stair wiis, hur ali Friisen hengung ken. Dit diar Instituut es fan nemen ofhengig. Et fo sin Jil fan biiring, di Deensk en di Dütsk Sir. Di Āpgaawen fan di diar Lir sen: Di Forskelig Spreekwiisen en Skriivwiisen fan't Friisk ütfinj en āpskriiv, Ual Kraam (Fuar't Miist Popiiren en Boker) forwaari, Boker en Forklaaringen töhopstel en ütdö, Alis, wat me friisk Kultuur tö dön heer, Fraagen fan Lir, wat me Friisk aarberi wel, biswaari, Dāten en Fakten fan di Ütwanering töhop fo. Dat Nordfriisk Instituut heer en gurt Bokerii, hur em ual en nii Friisk Boker önluki en somtirs uk mefo ken. Dat Nuurdfriisk Instituut aarbert me di üđer Iinrochtingen töhop, wat fuar di Friisk Spraaken en Kultuur diar sen, sa üs: Di Friisk Reer Di Interfriisk Reeren Di forskelig Foriiningen aur't hiili Nuurdfriislön, wat fuar jaar Brükdoomen en Spreekwiisen diar sen. Nordfriisk Nordfriislon Nuurdfriisk Instituut ön't Nat En Video aur't Instituut en dit \"Spraakenlön Nuurđfriislön\" Nordfriesland (bleed) Nordfriesisches Jahrbuch"}
{"id": "14280", "contents": "At Greks spriak, (neigreks ελληνική γλώσσα ellinikí glóssa, ( tuharke?/i), ualgreks ἑλληνικὴ γλῶσσα hellēnikē glõssa) as en twiig faan a indogermaans spriaken. Greks woort al sant 3400 juar skrewen, det spriak hiart tuup mä't Aramäisk an Sjineesk tu a äälst auerleewert spriaken. Üüb Greks begand det europeesk literatuur, filosofii an wedenskap. Flook fräämwurden gung üüb Greks turag. Wikibooks: Greks spriak (sjiisk) Greks alfabeet Neigreks"}
{"id": "14283", "contents": "Uun't greks alfabeet woort at greks spriak sant at 9. juarhunert f.Kr. skrewen. Hat wiar det iarst alfabeetskraft, an uk det latiinsk alfabeet komt diarfaan uf. Det greks skraft as faan det phönizisk skraft ufkimen: Greek Unicode Issues (English)"}
{"id": "14284", "contents": "Wi haa neimuun, wan a muun tesken eerd an san stäänt. Do feit bluas sin ragsidj laacht, an wi kön ham ei sä. A muun dreit ham iansis uun a muun am a eerd. Son \"siderisken\" muun as en betj kurter üs di kalender-muun. För ian amdreiang am a eerd brükt di muun 27 daar, 7 stünj, 43 minüüten an 12 sekunden. Wi sä ham oober iarst efter 29 daar 12 stünj 44 minüüten an 3 sekunden weder uun detsalew muun-faas, auer a eerd ham uun didiar tidj en stak widjer am a san dreid hää. Son muun faan ään neimuun tu di naist het \"synodisk\" muun: 1. Neimuun 2. Iarst sjuarden 3. Hualewmuun (tunemen) 4. Naist sjuarden 5. Folmuun 6. Traad sjuarden 7. Hualewmuun (ufnemen) 8. Leetst sjuarden Bi neimuun koon't tu en sanjonken kem, oober bluas do, wan det muunboon jüst det boon faan a eerd trinjam a san (= ekliptik) skäärt. Det komt amanbi tweisis uun't juar föör. Bi neimuun (= faas 1) an folmuun (= faas 5) haa wi springflud. Ääb an flud hinge fööraal faan't grawitatsioon faan a muun uf. Oober wan eerd, muun an san uun ian rä stun, do markt am, dat uk"}
{"id": "14289", "contents": "Alexander di Grat (greks Ἀλέξανδρος ὁ Μέγας Aléxandros ho Mégas) uk Alexander III. faan Makedoonien (* 20. Jüüle 356 f.Kr. uun Pella; † 10. Jüüne 323 f.Kr. uun Babylon) wiar faan 336 f.Kr. bit tu san duas könang faan Makedoonien an hed det auermäächt uun a Korinthisk Bund. Alexander auernaam faan san aatj Philipp II. en letj könangrik, huar daalang Griichenlun as. Man do fergraterd hi det efter süüduasten bit hen tu Indien. Uun Egypten hää hi det stääd Alexandria grünjlaanj an efter ham salew näämd. Mä Alexander wurd det greks kultuur auer en graten dial faan a welt bekäänd. Uk üs sin könangrik al ei muar diar wiar, hed det kultuur dach en graten iinflööd uk noch uun't Röömsk Rik. Efter san duas haa sin militeers (a diadochen) det könangrik apdiald. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Alexander di Grat Wikiquote: Alexander di Grat (sjiisk) Nuurd-Matsedoonien"}
{"id": "14290", "contents": "20. Jüüle * Alexander di Grat"}
{"id": "14291", "contents": "10. Jüüne † Alexander di Grat"}
{"id": "14293", "contents": "At Röömsk Rik (latiinsk Imperium Romanum, uk Senatus Populusque Romanus (S.P.Q.R.), det ment: a senaat an at fulk faan Room) wiar iarst en könangrik, leeder en republiik an naam tidjwiis grat dialen faan Euroopa iin. Prowinsen faan't rik uun't juar 117 wiar: Julius Cäsar Röömsk Könangstidj: 753 f.Kr. bit 509 f.Kr. Röömsk Republiik: 509 f.Kr. bit 27 f.Kr. Röömsk Keisertidj: 27 f.Kr. bit amanbi 285 (of uk 395) Deelgung: 285 bit tu't 6. an 7. juarhunert. Uun di tidj wiar at grat fulkenwaanrang (375 bit 568). Uun di tidj faan't Röömsk Rik hää ham en bedüüden kultuur briad maaget. Hanel an konst bleud ap. Latiinsk wiar det amtsspriak faan't rik. Waasteuroopa kaam oner röömsk iinflööd an diar wurd bit daalang \"romaansk\" spriaken snaaket. Wikibooks: Histoore faan't Röömsk Rik (sjiisk) Commonskategorii: Röömsk Rik – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Rom (sjiisk) iar Hispania Ulterior iar Hispania Citerior ei amtelk en prowins uun't juar 198 welenimen"}
{"id": "14294", "contents": "Det Röömsk Könangstidj gongt tu aanj an det Röömsk Republiik begant."}
{"id": "14295", "contents": "Det Röömsk Republiik gongt tu aanj an det Röömsk Keiserrik begant. Achaea, Gallia Aquitania an Gallia Lugdunensis, Hispania Baetica, Hispania Lusitania, an Hispania Tarraconensis wurd prowinsen faan det Röömsk Rik. Ai, keiser faan Schiina († 1 f.Kr.) Marcus Terentius Varro, röömsk geliard an skriiwer (* 116 f.Kr.)"}
{"id": "14296", "contents": "At Röömsk keisertidj gongt tu aanj."}
{"id": "14299", "contents": "Det fulkenwaanrang wiar en grat feranrang faan leewentsrümen för föl germaans fulken efter a deelgung faan't Röömsk Rik. Det fulkenwaanrangstidj woort üs auergung faan a antike tu't madelääler uunsen. Üs at Röömsk Rik hör iinflööd auer Euroopa ferlus, kaam ütj at uasten det fulk faan a Hunnen mä en grat stridjmäächt an ferdrääw flook Germaanen faan hör wensteeden. Det begand so am't juar 375 an ging bit 568. Uun di tidj waanert a Gooten faan Skandinaawien auer a Uastsia am a süüd. Wandaalen toog troch hial Euroopa, man küd jo nochhuaren fäästsaat. A Angeln an Saksen faan Nuurdeuroopa toog auer a Nuurdsia tu Britannien. Uk a Langobarden wiar Germaanen an toog auer a Alpen tu Nuurditaalien. Commonskategorii: Fulkenwaanrang – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14300", "contents": "Began faan't fulkenwaanrang"}
{"id": "14301", "contents": "Aanj faan't fulkenwaanrang"}
{"id": "14306", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Österreich wiset di code för Bundesländer. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Österreich AT), di ööder as di code för das Bundesland. Nian feranerang faan di code sant 1998. Der Schlüssel entspricht hier der ÖStat-Nr. der Bundesländer (amtlicher Gemeindeschlüssel der Statistik Austria). Es ist eine schlichte alphabetische Ordnung. NUTS:AT - Codierung für die Verwaltungsgliederung Österreichs (Amtliche Statistik der EU) ÖSTAT-Nr. – Amtlicher Gemeindeschlüssel der Österreichischen Statistik (Statistik Austria) Kfz.-Kennzeichen der Bezirke und Statutarstädte ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "14310", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Schweiz wiset di code för 26 schweizerischen Kantone. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Schweiz CH), di ööder as di code för den Kanton. Di code as tuleetst di 5. September 2003 (PDF) feranert wurden. Diese sind bereits am 26. August 1986 von der Schweizerische Normen-Vereinigung festgelegt worden und von der ISO 1998 international für gültig erklärt. Änderungen gab es bisher nur eine; sie wurde im fünften Newsletter bekannt gegeben: Die ISO hatte die Kantone Appenzell Ausserrhoden und Appenzell Innerrhoden falsch geschrieben. NUTS:CH (EU-Statistikregionen) ISO 3166-2 (Referenztabelle der Ländercodes) ISO 3166-1 (Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden.) Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "14313", "contents": "f A Alpen san en keed faan berger uun Madeleuroopa. Jo san 1.200 km widj faan waast tu uast, an tesken 150 km an 250 km briad faan nuurd tu süüd. A Alpen dial Euroopa swäärs troch. Uun't nuurden haa wi miatag Atlantik-kliima, uun't süüden Madlunsia-kliima. Diar wene 13 miljuun minsken uun aacht lunen: Frankrik, Monako, Itaalien, Schweiz, Liechtenstein, Sjiisklun, Uastenrik an Sloweenien. Troch a Alpen luup wichtag ferkiarswaier an jo haa en grat bedüüdang för a fräämenferkiar. A huuchst berger uun't waasten san miast 3.000 bit 4.000 m huuch, uun't uasten en betj liager. Di huuchst berag as di Mont Blanc mä 4810 m. A Alpen san diar apfualet wurden, huar määchtag kontinentaalplaaden faan nuurd an süüd jinenööder trak. Diarbi skoft ham det süüdelk plaad oner det nuurdelk. Slacher faan berger Nuurdalpen: Karwendel-keed Madelalpen: Großvenediger Süüdalpen: Triglav Nuurdelk Waastalpen: Eiger, Moonk an Jongfoomen Süüdelk Waastalpen: Monte Argentera Commonskategorii: Alpen – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Alpen (sjiisk) Wikiquote: Alpen (sjiisk)"}
{"id": "14316", "contents": "Fräämenferkiar as en betj wat ualmuudis wurd för det büürin mä fräämen. Mä fräämen san lidj mend, diar uun hör freitidj ferraise. Uun Nuurdfresklun woort för sok fräämen uk flooksis di ütjdruk baa(d/s)egast of baa(d/s)elidj brükt. Man fölen kem goorei tu baasin tu a Nuurdsia, jo wel man ütj uun a loft, jo ferhaale an hör rau haa. Muar an muar nem a lidj jo uk tidj an du wat för hör sünjhaid. Fräämenferkiar as mä di gratst wiartskapstwiig üüb a hialer welt. Uun't juar 2004 san diarmä 623 miljaarden $ amsaat wurden. An auer 100 miljuun minsken lewe diarfaan. Det büürin mä fräämen hää föl skaker: Rümen of feerienwenangen wurd uun priwoothüsang of hotels ferhüürd, Wiartshüsang fersurge a fräämen mä iidj an drank, Kuuploodens lewe steedenwiis muar faan a fräämen üs faan a iinwenern, A ferkiarswaier san üüb a fräämen ütjracht Freitidjiinrachtangen kön saner fräämen goorei bestun Bedüüden steeden för a fräämenferkiar bi't Nuurdsiaküst faan Schleswig-Holstian san: Kreis Dithmarschen Friedrichskuuch Büsum Kreis Nuurdfresklun Oomram mä Neebel, Noorsaarep an Witjdün Fer mä Njiblem, Ödersem an A Wik Nuurdstrun Pelwerem Sankt Peter-Ording Üb Sal: Hörnem Kaamp List Raantem Woningstair Weesterlön Kreis Pinneberg Halaglun Wikiquote: Fräämenferkiar (sjiisk)"}
{"id": "14318", "contents": "Hebreews(k) (‏עברית‎ ‘Ivrit, neimuudis hebreewsk ütjspriak?/i) as en semiitisk spriak, diar fööraal uun Israel snaaket woort. Hebreewsk as det spriak faan a hebreewsk Tanach. Det as oober juarhunerten ei muar snaaket wurden. Iarst uun't leed 19. juarhunert begand det, weder mamenspriak tu wurden. Daalang as Neihebreewsk (Iwrith) det amtsspriak faan Israel. Hebreewsk skraft Ulpan Commonskategorii: Hebreewsk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Hebreewsk wurdenbuken (sjiisk) Wikibooks: Hebreewsk (sjiisk) http://www.israelhayom.co.il/article/79303"}
{"id": "14321", "contents": "Det hebreewsk alfabeet (hebreewsk: ‏אָלֶף־בֵּית עִבְרִי‎‎ alef-bet ivri) as det alfabeet faan't hebreewsk spriak. Jidisk an Ladino san nai mä't hebreewsk an brük detdiar skraft uk. Hat as faan't phönizisk skraft ufkimen. Alfabeet Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hebreewsk alfabeet Akademii för't hebreewsk spriak."}
{"id": "14338", "contents": "Baltisk spriaken san en skööl faan spriaken uun't Baltikum. Jo san en twiig faan't indogermaans. Litauisk Letisk Neerangskurisk Letgalisk Selonisk Schemaitisk Semgalisk Ualpreußisk † Jatwingisk † Galindisk † Ualkurisk † Spriaken"}
{"id": "14343", "contents": "At Baltikum as en regiuun uun Nuurduasteuroopa. Diar lei trii lunen: Estlun, Letlun an Litauen. Aal trii lunen lei bi't Uastsia. 1940 san jo faan a Sowjetunion auern snoobel nimen wurden, sant 1991 san's weder suwereen. Uun Estlun woort estnisk snaaket, det as en finno-ugrisk spriak. Uun Letlun an Litauen wurd baltisk spriaken snaaket. Uun't hialer Baltikum snaake oober uk fölen rüsk. Commonskategorii: Baltikum – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Baltikum (sjiisk) Wikibooks: Baltisk lunen (sjiisk)"}
{"id": "14346", "contents": "Finno-ugrisk spriaken hiar tuup mä a samojedisk spriaktwiig tu a uraalisk spriaken. Chantisk (Uastjakisk) Mansisk (Wogulisk) Komi Komi-Syrjänisk Komi-Permjakisk Udmuurtisk (Wotjakisk) Wolgaspriaken Mari (Tscheremissisk) Miadmari Beragmari Mordwiinisk Ersjanisk Mokschanisk ütjstürwen wolgaspriaken Merjanisk † Muromisk † Meschtscherisk † Finno-samisk Samisk Waastsamisk Süüdsamisk Umesamisk Lulesamisk Pitesamisk Nuurdsamisk Uastsamisk Kemisamisk † Inarisamisk Akkalasamisk † Kildinsamisk Skoltsamisk Tersamisk Uastsiafinsk Finsk Meänkieli (Tornedalfinsk) Kvenisk Ingrisk (Ingermans, Ischorisk) Kareelisk spriaken Kareelisk Lüdisk Olonetsisk Eestnisk Võro (mä Seto) Liiwisk Wepsisk Wotisk"}
{"id": "14351", "contents": "Eestnisk (aanj nööm: eesti keel) as det amtsspriak uun Eestlun. Hat as nai mä't finsk an liiwisk. Uun't lun snaake det son 950.000 minsken, an bütjluns kem noch ans 150.000 diartu. mina of ma: ik. sina of sa: dü. tema of ta: hi/hat. meie of me: wi. teie of te: jam. nemad of nad: jo. Wikipedia üüb Eestnisk Wikibooks: Eestnisk (sjiisk) Wikiquote: Eestnisk spreegwurden (sjiisk)"}
{"id": "14353", "contents": "Serbien Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "14354", "contents": "Det Osmaans(k) Rik wiar di föörgunger faan a Türkei an hää bestenen faan 1299 bis 1923. Auer flook juarhunerten wiar't det wichtagst lun uun Fööraasien, üüb a Balkan, an uk üüb a Krim an uun Nuurdafrikoo. 1453 haa a Osmaanen Byzanz auernimen an det Uaströömsk Rik ging oner. Det hoodstääd faan't Osmaansk Rik wurd Konstantinoopel (daalang: Istanbul). Efter a iarst weltkriich as det lun faan Mustafa Kemal Atatürk nei apbaud wurden an het sant di tidj Türkei. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön fjauertanjst an füftanjst juarhunerten: Osman I. (1299–1326), Orhan I. (1326–1359), Murad I. (1359–1389), Bayesid I. (1389–1402), neen sultaan (1402-1413), Mehmed I. (1413-1421), Murad II. (1421-1444, 1446-1451), Mehmed II. (1444-1446, 1451-1481), Bayesid II. (1481-1512). Sultaanen faan't Osmaans Rik uun't seekstanjst juarhunert: Selim I. (1512-1520), Süleyman I. (1520-1566), Selim II. (1566-1574), Murad III. (1574-1595), Mehmed III. (1595-1603). Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön sööwentanjst an aagetanjst juarhunerten: Ahmed I. (1603-1617), Mustafa I. (1617-1618), Osman II. (1618-1622), Murad IV. (1623-1640), Ibrahim (1640-1648), Mehmed IV. (1648-1687), Süleyman II. (1687-1691), Ahmed II. (1691-1695), Mustafa II. (1695-1703), Ahmed III. (1703-1730), Mahmud I. (1730-1754), Osman III. (1754-1757), Mustafa III. (1757-1773), Abdülhamid I. (1774-1789). Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön njüügentanjst an"}
{"id": "14355", "contents": "Fööraasien as di süüdwaastelk dial faan di kontinent Aasien. * woort poliitisk an kulturel tu Euroopa reegent."}
{"id": "14356", "contents": "Nuurdafrikoo as di nuurdelk dial faan Afrikoo. Hi lingt faan't Madlunsia uun't nuurden auer a Sahara bit tu a Sahel uun't süüden. Miast woort onerskääst tesken at egentelk Nuurdafrikoo (üüb a koord: jonkgreen) an at widjerfaadet Nuurdafrikoo (üüb a koord: laachtgreen). Eegentelk Nuurdafrikoo Maghreb Marokko Waastsahara Algeerien Tuneesien Uastelk Nuurdafrikoo Libyen Egypten Sudaan Widjerfaadet Nuurdafrikoo, Sahelregiuun Mauretaanien Niiger Maali Tschad Etioopien Eritrea Süüdsudaan Commonskategorii: Nuurdafrikoo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Nuurdafrikoo (sjiisk)"}
{"id": "14357", "contents": "At Uaströömsk Rik of Uastroom wiar en keiserrik uun't uastelk heleft faan't Madlunsia-regiun. Hat woort uk Byzanz näämd. Diarbi as Byzanz eegentelk bluas det hoodstääd weesen (leeder: 'Konstantinopel', daalang: 'Istanbul'). Det keiserrik as efter 395 apwoksen, üs det Röömsk Rik apdiald wurd, an hää auer düüsen juar bestenen. Iarst 1453 as't faan a Osmaanen auernimen wurden, an jo haa diar at Osmaansk Rik üüb apbaud. Commonskategorii: Uaströömsk Rik – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Uaströömsk Rik – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "14358", "contents": "395 wiar det fiiw-an-neegentigst juar faan det 4. juarhunert. Began faan't Uaströömisk Rik (Byzanz): Honorius wurd keiser faan det Waaströömsk Rik an Arcadius wurd keiser faan det Uaströömsk Rik. 17. Janewoore: Theodosius I., keiser faan det Röömsk Rik (* 347)"}
{"id": "14359", "contents": "Wat menst dü? Byzanz (stääd), leeder Konstantinopel, daalang Istanbul Uaströömsk Rik, Uastroom"}
{"id": "14360", "contents": "29. Mei: A Osmaanen naam Konstantinoopel, wat at nei hoodsteed faan det Osmaans Rik wurd. 29. Mei: Konstantinos XI. Palaiologos, letst keiser faan det Uaströömsk Rik (* 1404)"}
{"id": "14361", "contents": "1299 wiar det njüügen-an-neegentigst juar faan det 13. juarhunert. Det Osmaansk Rik woort faan Osman I. uun a nuurdwaast faan Anatoolien grünjlaanj."}
{"id": "14362", "contents": "Det armeensk spriak (armeensk: Հայերեն / Hajeren) as en twiig faan a indogermaans spriaken. Det as uun det Armeensk Skraft skrewen. Ualarmeensk (Գրաբար – het uk Grabar) as sant at 5. juarhunert bekäänd an bit tu't 19. juarhunert brükt wurden, fööraal üs sarkenspriak. Uastarmeensk (Արևելյան հայերեն – Areweljan Hajeren) as det amtsspriak faan Armeenien an Bergkarabach an woort uk uun a Iraan, uun Georgien an Ruslun snaaket. Waastarmeensk (Արևմտեան հայերէն – Arewmtjan Hajeren) wiar uun Anatoolien aran, a Armeeniern san diar oober faan't Osmaansk Rik ferdrewen wurden. Det woort föl faan ütjwaanrern snaaket so üs uun a Libanon an a Ferianagt Stooten. Wikibooks: Armeensk (sjiisk) Wikiquote: Armeensk_spreegwurden (sjiisk) Armeensk kalender Gulian, K. H. (1902), Elementary Modern Armenian Grammar (Archive.org) - auer det waastarmeensk spriak. Armeensk uun Encyclopædia Britannica Ethnologue:hye"}
{"id": "14372", "contents": "Indo-Iraans(k) spriaken san en graten twiig faan a indogermaans spriaken. Iraansk spriaken mä amanbi 130 miljuun spreegern uun Süüdaasien mä: Zazaki, Persisk Nuristaani spriaken mä 30.000 spreegern uun't prowins Nuristaan (Afghanistaan) an Pakistaan Indo-aarisk spriaken mä ian miljaard spreegern uun Süüdaasien, man uk uun Euroopa: Romani Swadesh-list faan indoiraansk spriaken"}
{"id": "14375", "contents": "Mä di ütjdruk Balkan men wi miast en grat regiuun uun Süüduasteuroopa. Hör nööm hää det hualeweilun efter a Balkanberger uun Bulgaarien. Det bulgaarsk wurd 'балкан' ment 'berger'. Griichenlun Bulgaarien Serbien Bosnien an Herzegowina Albaanien Nuurd-Matsedoonien Kosovo An dialwiis üüb a Balkan lei: Kroatien Rumeenien Sloweenien Türkei Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Balkan Balkanromaans spriaken"}
{"id": "14377", "contents": "Gaius Iulius Caesar [ˈgaːjʊs ˈjuːlijʊs ˈkae̯sar] (sjiisk: Gaius Julius Cäsar; * 13. Jüüle 100 f.Kr. uun Room; † 15. Maarts 44 f.Kr. uk diar) wiar en röömsken stootsmaan, militeer an skriiwer, di det Röömsk Republiik tu't Röömsk Keiserrik maaget hää. Wikisource: Gaius Iulius Caesar (sjiisk) Wikisource: Gaius Iulius Caesar (Latiinsk) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Julius Caesar Wikiquote: Julius Cäsar (sjiisk) Literatüür faan of auer Julius Cäsar uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Röömsk Rik Juliaans kalender"}
{"id": "14379", "contents": "13. Jüüle: Julius Cäsar († 44 f.Kr.) Cornelia Africana, Tiberius Gracchus sin mam (* amanbi 190 f.Kr.) Gaius Memmius, röömsk poliitiker. Gaius Servilius Glaucia, röömsk poliitiker. Lucius Appuleius Saturninus, röömsk poliitiker. Theodosios faan Bithynien, greks astronoom an matemaatiker (* amanbi 169 f.Kr.)"}
{"id": "14380", "contents": "15. Maarts: † Julius Cäsar amanbi 26. Jüüle: Ptolemaios XIV., köning faan Egypten. Ünbekäänd Burebista, köning faan a Geeten an Daakiern. Lucius Caninius Gallus, röömsk poliitiker an praetor. Publius Servilius Vatia Isauricus, röömsk konsul."}
{"id": "14385", "contents": "A wos as een faan a fjauer juarstidjen. Hat kom efter wonter an föör somer. Uun det meteoroloogisk juar wooret wos faan Marts tu Mei uun a nuurdhualewkuugel an faan September tu Nofember uun a süüdhualewkuugel. En wosem wurt at weder warmer an began a plaanten tu bleun. At wurd wos komt faan Ualgermaans *wazrą (Ualfresk: wars). Det as frinj tu Rüs весна́ vesná an Liitauisk vãsara, wat \"wos\" uun döndiar spriiken het. De italjeens komponist Antonio Vivaldi stääld a wos uun sin werk Dön Fjauer Juarstidjen diar: Wosponkt"}
{"id": "14393", "contents": "At Halag Röömsk Rik (HRR) wiar en ferbinjang faan europeesk loonsdialen oner Otto I.. Hi siig ham salew üs efterfulger faan a röömsk keiser an regiaret auer hial Madeleuroopa. Efter di duas faan Karl di Grat uun't juar 814 auernaam iarst Ludwig di Froom det ruder. Uun't juar 843 as det Frankenrik do mä di Ferdrach faan Verdun mad sin dringer apdiald wurden. Oner Otto I. san a \"sjiisk\" dialen uun't 10. juarhunert ferbünjen wurden. Uun't waasten lai at Waastfrankenrik oner Karl di Kaal → Frankrik Uun't uasten lai at Uastfrankenrik oner Ludwig di Sjiisk → Halag Röömsk Rik Diartesken lai det Madelrik Lotharingen oner Lothar I.. Det hää oober ei loong bestenen. At Halag Röömsk Rik (HRR) wiar temelk apspleden tu letj föörstendoomen an könangriken. An a keisern an könger küd det lun knaap tuuphual. Uun't juar 1806 as hat apliaset wurden. 1815 fulagt a Sjiisk Bund, di 1866 mä a Sjiisk Kriich tesken Preußen an Uastenrik tu aanj ging. Do hää't bit 1871 düüret, iar det Sjiisk Keiserrik grünjlaanj wurd. HRR am 1400 HRR uun't 17. juarhunert Föörromaanik Karolingern (751–911) Konradiinern (911–918) Ottoonen (919–1024) Romaanik Saaliern (1024–1125) Suplinburgern (1125–1137) Staufern (1138–1208) Welfen (1209–1218) Staufern (1219–1254) Gootik Interregnum (1254–1272)"}
{"id": "14397", "contents": "Galien (Gallia) näämd a Röömern di nuurdwaastelk dial faan't rik, huar fööraal a Kelten (lat. Galli) lewet haa. Jo snaaket galisk. Cäsar skraft uk noch faan a fulken Belgae an Aquitani. Galien wiar diar, huar daalang Frankrik an Belgien san. Man uk dialen faan Waastsjiisklun hiard diartu (Gallia Transalpina). Uk Nuurditaalien (Gallia Cisalpina) as iarst am 200 f.Kr. faan't Röömsk Rik iinnimen wurden. A Röömern haa Galien (Transalpina) uun trii prowinsen apdiald: Gallia Aquitania, Gallia Lugdunensis an Gallia Belgica. Det prowins bi't Madlunsia wiar Gallia Narbonensis. Leeder kaam noch tau germaans prowinsen diartu: Germania superior an Germania inferior. Uun't 5. juarhunert kaam oober mä't fulkenwaanrang a Franken, Burgunden an Hunen ütj at uasten an a Röömern ferlus hör määcht. Di Frankenkönang Chlodwig I. küd ham trochsaat am baud det Frankenrik ap. Galisch Wikisource: Commentarii de bello Gallico (Latiinsk)"}
{"id": "14398", "contents": "At Frankenrik wiar en könangrik uun Madeleuroopa faan't 5. bit 9. juarhunert. Uun ferluup faan't fulkenwaanrang kaam a Franken an ööder germaans fulken ütj at uasten tu Galien, diar tu't Röömsk Rik hiard. Di Frankenkönag Chlodwig I. küd ham jin öödern trochsaat an baud det Frankenrik ap. Det gratst määcht hed a Franken oner Karl di Grat am 800, üs hi röömsk keiser wurd. Hi strääd för at krastendoom uk jin a Saksen an Fresken. Efter Karl san duas wurd det rik 843 mä di Ferdrach faan Verdun apdiald. Di waastelk dial wurd tu Frankrik an di uastelk dial tu't Hilag Röömsk Rik, di föörgunger faan Sjiisklun. Frankrik an Sjiisklun strääd noch bit uun't 20. juarhunert am hör grens. Uun't waasten lai at Waastfrankenrik oner Karl di Kaal, di föörgunger faan Frankrik Uun't uasten lai at Uastfrankenrik oner Ludwig di Sjiisk, di föörgunger faan't Hilag Röömsk Rik an Sjiisklun Diartesken lai det Madelrik Lotharingen oner Lothar I.. Det hää oober ei loong bestenen. Gennobaudes, Sunno, Marcomer, Mallobaudes Faramund, Chlodio, Merowech, Childerich I, Chlodwig I. Childebert I., Theuderich I., Theudebert I., Theudebald, Chlothar I., Chlodomer Charibert I., Sigibert I., Chilperich I., Guntram I., Sigibert I., Childebert II., Theudebert II., Chilperich I.,"}
{"id": "1440", "contents": "Ca Mau as en stää önj e Prowins Ca Mau, Vietnam. Jü stää heet 203.988 inboogere (2009)."}
{"id": "14405", "contents": "800 wiar det letst juar faan det 8. juarhunert. 25. Detsember : Di könang faan't Frankenrik, Karl di Grat woort röömsk keiser. Ünbekäänd dootem Sadnalegs wurd keiser faan Tibeet. Aejang wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea. 04. Jüüne: Luitgard, köningin faan't Frankenrik an wüf faan Karl de Grat (* föör 794)"}
{"id": "14407", "contents": "Wat menst dü? Germaans spriaken Eegenoort faan a Germaanen"}
{"id": "1441", "contents": "Ettlingen as en stääd uun det sjiisk bundeslun Baden-Württemberg. Det stääd hää 39.373 iinwenern (2019). Épernay, Frankrik, sant 1953 Middelkerke, Belgien, sant 1971 Clevedon, Ferianagt Könangrik, sant 1980 Löbau, Sachsen, sant 1990 Gattschina, Ruslun, sant 1992 Menfi, Italien (Siziilien), sant 2007 An do haa uk noch enkelt stääddialen sasterstääden: Bruchhausen mä Fère-Champenoise sant 1962 Oberweier mä Étoges sant 1973 an mä Ferebrianges/Beaunay sant 1994 Schluttenbach mä Soudron sant 1961 Ettlingen Riadhüs faan Ettlingen Riadhüs faan Ettlingen Commonskategorii: Ettlingen – Saamlang faan bilen of filmer Iinwenertaalen faan a gemeenen uun Baden-Württemberg 2020 (Halep üüb sjiisk) Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "14412", "contents": "A Fresken san en fulk, diar bi at Nuurdsiaküst faan Sjiisklun an a Neederlunen lewet. Uun bias lunen san's üs en manertaal gudkäänd. En germaans fulk (latiinsk Frisii of greks Φρείσιοι) as al sant ualang tidjen bekäänd. Auer a Fresken skraft tu't iarst tooch Pytheas faan Massalia, di am 325 f.Kr. det regiuun faan't Sjiisk Bocht beraiset hää. Hi skraft uk faan Abalus (Halaglun). Tacitus skraft uun sin buk Germania auer a Frisii üs en germaansen stam, diar hi tuup mä a Saksen an Chauken Ingaevones näämt. Jo skel uun't nuurden faan't röömsk prowins Germania inferior lewet haa. Faan't 4. bit 8. juarhunert wiar det tidj faan't Fresk Rik, at wiar uk det tidj faan't grat fulkenwaanrang. Ferlicht san Fresken tuup mä Saksen tu Britannien taanj. Det spriakwiis faan Kent skal nai mä't Waastfresk wees. Uun't 7. juarhunert maaget a Fresken jo bi't süüdelk Nuurdsiaküst briad; faan a Chauken hiart am sant di tidj niks muar. An uun't süüdwaasten haa's det hanelsstääd Dorestad grünjlaanj. Uun a naist juarhunerten wiar's baas auer a Nuurdsia-hanel. Det ging iarst föörbi, üs a Hanse apkaam. Man a Saksen an a Franken naam a Fresken böös uun a knip. Iarst üs di Frankenkönang Karl di"}
{"id": "14417", "contents": "Grat London as ian faan njüügen ferwaltangsregiuunen uun Ingelun. Diaruun woort noch tesken Baner London an Bütjer London onerskääst. Baner London as faan det Groofskap faan London apwoksen. Grat London woort tu 33 borger iindiald. An arke borag hää weder flook stääddialen an distrikten (wards): (Grater bil) Iinwenertaalen efter UK Census, 2001: City of London (7.185) City of Westminster (181.286) Kensington and Chelsea (158.919) Hammersmith and Fulham (165.242) Wandsworth (260.380) Lambeth (266.169) Southwark (244.866) Tower Hamlets (196.106) Hackney (202.824) Islington (175.797) Camden (198.020) Brent (263.464) Ealing (300.948) Hounslow (212.341) Richmond upon Thames (172.335) Kingston upon Thames (147.273) Merton (187.908) Sutton (179.768) Croydon (330.587) Bromley (295.532) Lewisham (248.922) Greenwich (214.403) Bexley (218.307) Havering (224.248) Barking and Dagenham (163.944) Redbridge (238.635) Newham (243.891) Waltham Forest (218.341) Haringey (216.507) Enfield (273.559) Barnet (314.564) Harrow (206.814) Hillingdon (243.006) Iinwenern faan Ingelun an Wales di 30. Jüüne 2012 (ZIP, 832 kB) Commonskategorii: Grat London – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14418", "contents": "Süüd Uast Ingelun as ian faan njüügen ferwaltangsregiuunen faan Ingelun. Hat leit uun a waast an uun a süüd faan London. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Iinwenern faan Ingelun an Wales di 30. Jüüne 2012 (ZIP, 832 kB) United Kingdom: South East England, citypopulation.de"}
{"id": "14419", "contents": "Kent as en groofskap uun Süüd Uast Ingelun. Trinjam lei East Sussex, Surrey an Grat London an üüb a ööder ääg faan a Thems det groofskap Essex. Di Eurotunnel ferbanjt Kent mä Frankrik. Uun ualang tidjen wiar diar amanbi det Könangrik Kent. Tu Kent hiar twaalew Districts an ian unitary authority: Dartford Gravesham Sevenoaks Tonbridge and Malling Tunbridge Wells Maidstone Swale Ashford Shepway City of Canterbury Dover Thanet Medway (Unitary) Iinwenern faan Ingelun an Wales di 30. Jüüne 2012 (ZIP; 832 kB)"}
{"id": "1442", "contents": "Bad Rappenau as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Jü stää heet 21.557 inboogere (2019). Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "14420", "contents": "Gratbritanien as en eilun uun Nuurdwaasteuroopa. Flooksis ment'am mä didiar ütjdruk oober at Ferianagt Könangrik. Di nööm Gratbritanien woort flooksis ferkiard brükt. Det tiaknang skal ferklaare: Ruad nöömer san geograafisk ütjdrüker: Britisk Eilunen Irlun Gratbritanien Eilun Man Kanooleilunen Guernsey, Jersey Blä nöömer san poliitisk ütjdrüker: Ferianagt Könangrik Republiik Irlun Nuurdirlun Ingelun Skotlun Wales Commonskategorii: Gratbritanien – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14427", "contents": "Wat menst dü? Sweitser Franken Franken (fulk) Franken (regiuun) Frankenrik"}
{"id": "1443", "contents": "Hat jeft 19,188 Bidrachen ön di Nordfriisk Wikipedia. Hat jeft 46 Kategoriien ön di Nordfriisk Wikipedia. Hü skal Dan nei artiikel het? Üđer Wikimedia Projekte"}
{"id": "14430", "contents": "Wales (waliisk Cymru (harke tu)?/i) as en lun uun Nuurdwaasteuroopa üüb det eilun Gratbritannien an en dial faan't Ferianagt Könangrik. Di nööm Cymru ment so föl üs loonslidj. Wales as tu 22 principal areas iindiald, det san sowat üs lunkreiser. Uun Ingelun het jo unitary authorities. Iinwenern faan Ingelun an Wales di 30. Jüüne 2012 (ZIP; 832 kB) Bernhard Maier: Das Sagenbuch der walisischen Kelten. Die vier Zweige des Mabinogi. Dtv München, April 1999, ISBN 3-423-12628-0, S. 134, Anm. 44,19. Commonskategorii: Wales – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Wales (sjiisk) Gemeenen uun Wales (waliisk) 52.349601944444-3.6378480555556Koordinaaten: 52° N, 4° W"}
{"id": "14433", "contents": "Wat menst dü? Morsetiaken Samuel F. B. Morse"}
{"id": "14438", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Republik Irland wiset di code för 4 Provinzen und 26 Grafschaften (counties). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Republik Irland IE), di ööder as di code för die ehemalige Provinz und die Grafschaft. Dieser Code besteht bei Irland entweder aus einem oder aus zwei Buchstaben. Für die Codes von Nordirland siehe ISO 3166-2:GB. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) NUTS:IE (EU-Statistikregionen) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "14441", "contents": "Republiik Irlun Det Republiik Irlun (Iirsk: Éire, [ˈeːrʲə] (harke tu)?/i, ingelsk Ireland) as en lun uun Nuurdwaasteuroopa an leit üüb det eilun Irlun. Uun't nuurden leit Nuurdirlun, an det hiart tu't Ferianagt Könangrik. Uun't uasten leit at Iirsk Sia, uun't süüden an waasten di Atlantik. Commonskategorii: Irlun – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Irlun – Geograafisk an histoorisk koorden Wikisource: Irlun (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Irlun (sjiisk) Bütjluns Amt auer Irlun World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF Human Development Report Office: Ireland – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 26. Oktuuber 2014 53.133333333333-8.1166666666667Koordinaaten: 53° N, 8° W"}
{"id": "14442", "contents": "Wat menst dü? Vitte (saarep) üüb Hiddensee Vitte (skap), det ual Amrum II"}
{"id": "14446", "contents": "De facto as en latiinsken ütjdruk för würelk of wen. Hi woort brükt, wan am sai wal, dat at wat jaft, wat eegentelk so ei föörsen as. Flook lunen haa en \"de facto\"-amtsspriak, uk wan det nochhuaren so fäästlaanj as. Diar jin stäänt di ütjdruk de jure, det mest so föl üs amtelk."}
{"id": "14447", "contents": "Nuurdirlun Nuurdirlun (ingelsk Northern Ireland, iirsk Tuaisceart Éireann) as en lun uun Nuurdwaasteuroopa üüb't eilun Irlun an en dial faan't Ferianagt Könangrik. Di gratst sia uun Nuurdirlun an uk üüb a Britisk Eilunen as a Lough Neagh. Faan 1973 bit 2015 wiar uun Nuurdirlun 26 distrikten, det san jüst so üs uun Wales of Skotlun unitary authorities. Enkelten haa noch en bedüüdang üs Borough of City. Sant 2015 san't man muar 11 distrikten. Mid-Year Population 2012. Archiwiaret faan det originool di 4. Maarts 2016. Ufrepen di 1. April 2015. Northern Ireland Population Estimates 2012 (XLS-Datei). Archiwiaret faan det originool di 10. Oktuuber 2013. Ufrepen di 1. April 2015. Commonskategorii: Nuurdirlun – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Nuurdirlun (sjiisk) 54.583333333333-6.9333333333333Koordinaaten: 54° 35′ N, 6° 56′ W"}
{"id": "14453", "contents": "A Kanooleilunen (ingelsk Channel Islands, fransöösk Îles Anglo-Normandes) san en skööl faan eilunen uun a Ingelsk Kanool. Diar lewe amanbi 164.000 minsken. Jo san en crown dependency an hiar sodenang direkt tu't ingelsk krüün, oober ei tu't Ferianagt Könangrik an uk ei tu't Europeesk Union. Skööl faan klafs mä Jethou Tidjeneilun Jersey Population Estimate 2012. Archiwiaret faan det originool di 23. Maarts 2015. Ufrepen di 1. April 2015. Guernsey Annual Population Bulletin 2013 Alderney Census 2012. Archiwiaret faan det originool di 8. September 2013. Ufrepen di 1. April 2015."}
{"id": "14459", "contents": "Britisk Eilunen as en nööm för aal a eilunen, diar tu't Ferianagt Könangrik an tu't Republiik Irlun hiar. Gratbritannien Irlun (eilun) Hebriiden Shetlands Orkneys Eilun Man Scillys Anglesey Eilun Wight A Kanooleilunen Jersey an Guernsey hiar eegentelk muar tu a europeesk kontinent, wurd oober ütj poliitisk grünjer likes mätääld. Uun Irlun brükt am didiar nööm ei, auer (det republiik) Irlun ei \"britisk\" as. Uun't gehial san det mä Irlun, oober saner a Kanooleilunen 6000 grater an letjer eilunen mä en grate faan tuup 315.134 km². 54-4Koordinaaten: 54° 0′ 0″ N, 4° 0′ 0″ W"}
{"id": "14461", "contents": "Det eilun Irlun as sowat 450 km lung an 260 km briad an leit uun a Atlantik. Hat as mä 84.421 km² det traadgratst eilun faan Euroopa an üüb a hialer eerd stäänt hat uun twuntagst steed. Üüb det eilun lei det Republiik Irlun an uun't nuurduasten Nuurdirlun; det hiart tu't Ferianagt Könangrik. Di ingelsk nööm as Ireland, üüb iirsk het det eilun Éire (ual-iirsk Ériu). Di waliisisk nööm as Iwerddon. Di nööm Éire komt woorskiinelk faan't uur-keltisk wurd *Φīwerjon- uf an ment so föl üs „wäärdag lun“. Di latiinsk nööm wiar Hibernia of uk Ivernia, an üüb greks as Ierne faan Claudius Ptolemäus auerleewert. Det gongt üüb en grünfurem *Īwenjū turag. A Röömern näämd det lun uk Scotia, didiar nööm as do oober leeder üüb di nuurdelk dial faan Gratbritannien auergingen (Skotlun). Irlun woort uk det green eilun näämd. At eilun as iin uun sjauer histoorisk prowinsen indiald: Connacht (Cúige Chonnacht) Leinster (Cúige Laighean) Munster (Cúige Mumhan) Ulster (Cúige Uladh) Bernhard Maier: Das Sagenbuch der walisischen Kelten. Die vier Zweige des Mabinogi. dtv München, April 1999, ISBN 3-423-12628-0, S. 132, Anm. 37,17. Commonskategorii: Irlun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14464", "contents": "En tidjeneilun as en eilun, diar bi liachweeder mä't fäästlun ferbünjen as, man bi huuchweeder nian ferbinjang hää. Mont Saint Michel Île de Noirmoutier A Halgen Lihou Omey Eilun Farao’s Eilun Taprobane Eilun Bryher Gugh Llanddwyn Island Lindisfarne Northey Island Oronsay St Michael's Mount St Mary's Lighthouse Bar Island High Island Long Point Island Cana Island Lighthouse Battery Point Light Peter Caton: No Boat Required. Exploring Tidal Islands. Matador, London 2011, ISBN 978-1-84876-701-0."}
{"id": "14466", "contents": "At Iirsk Sia (iirsk Muir Éireann, ingelsk Irish Sea) leit tesken a eilunen Irlun an Gratbritannien. Uun't süüden tesken Irlun an Wales woort at Iirsk Sia auer di St.-Georgs-Kanool mä a Atlantik ferbünjen, uun't nuurden tesken Irlun an Skotlun auer di Nuurdkanool. Hat as 46.000 km² grat an häält 2800 km³ weeder bi en madelt jipde faan 52 meetern. Auer tau bragen mä Wales ferbünjen as det gratst eilun Anglesey mä 714 km², det naistgrat as det Eilun Man mä 572 km². An do san diar noch en hialer rä letjer eilunen. uun't nuurden: Cairnryan (Council Area Dumfries and Galloway) ↔ Larne Stranraer ↔ Belfast swäärs troch: Isle of Man ↔ Belfast Heysham ↔ Isle of Man Heysham ↔ Warrenpoint (District Newry and Mourne) Liverpool ↔ Isle of Man, Belfast, Dublin Birkenhead ↔ Isle of Man, Belfast, Dublin Holyhead ↔ Dún Laoghaire, Dublin Pembroke, Fishguard ↔ Rosslare Harbour uun't süüden: Swansea, Fishguard ↔ Cork Roscoff (Département Finistère) ↔ Rosslare Harbour, Cork Commonskategorii: Iirsk Sia – Saamlang faan bilen of filmer IHO Marine Regions. Archiwiaret faan det originool di 15. Detsember 2014. Ufrepen di 3. April 2015."}
{"id": "14468", "contents": "Di Ingelsk Kanool (ingelsk English Channel; fransöösk La Manche, det ment: sliaw; bretoonsk Mor Breizh, det ment: Bretoonsk Sia; kornisk Mor Bretannek, det ment: Britanisk Sia ) ferbanjt a Atlantik uun't süüdwaasten mä't Nuurdsia uun't nuurduasten. Det smäälst steed as det Struat faan Dover. Di kanool woort arken dai faan 400 bit 500 skeb beraiset. Tesken Ingelun an a europeesk kontinent san trii damperlinjin: Dover - Calais Dover - Duinkerke (Dünkirchen) Portsmouth - Cherbourg Sant 1994 keert en iisenboon troch di tunel tesken Folkestone an Sangatte (Zandgate). Commonskategorii: Ingelsk Kanool – Saamlang faan bilen of filmer Kanooleilunen"}
{"id": "14477", "contents": "Dover [ˈdəʊvə] as en ingelsk stääd mä en bedüüdenen huuwen bi't Struat faan Dover. Dover leit uun't groofskap Kent an diar sat uk det amt faan a distrikt Dover. Dover leit üüb a bütjenst süüduast ääg faan Ingelun an as man 34 km faan a europeesk kontinent uf. Kääntiaken faan det regiuun san a Witj Klafs faan Dover. Mä a reederein P&O, DFDS an MyFerryLink könst dü faan Dover auer a Ingelsk Kanool tu Calais raise, mä LD Lines tu Boulogne-sur-Mer an mä DFDS tu Duinkerke (Dünkirchen). Commonskategorii: Dover – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Dover (sjiisk)"}
{"id": "14478", "contents": "Dover as en distrikt uun det groofskap Kent uun Ingelun. Det ferwaltang sat uun det stääd Dover. Ööder grater stääden uun didiar distrikt san Aylesham, Deal, Eythorne, Kingsdown, Sandwich, Temple Ewell, Walmer an Wingham. 51.1333333333331.3166666666667Koordinaaten: 51° 8′ 0″ N, 1° 19′ 0″ O"}
{"id": "14485", "contents": "At Eilun Wight as en unitary authority an en eilun föör't süüdküst faan Gratbritannien swäärs uf faan det stääd Southampton. Hat as 35 km lung an 20 km briad. Üüb 381 km² wene 138.700 minsken (2012). Newport (Ferwaltangssteed) Cowes (Jachthuuwen) Ryde (Bat mä en lung brag) Yarmouth Sandown Shanklin Brading (Röömsk siidlang) Ventnor Commonskategorii: Eilun Wight – Saamlang faan bilen of filmer Iinwenern faan Ingelun an Wales di 30. Jüüne 2012 (ZIP; 832 kB) 50.673811-1.260148Koordinaaten: 50° 40′ N, 1° 16′ W"}
{"id": "14488", "contents": "w:de:ZIP-Dateiformat Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "14489", "contents": "Michael Joseph Jackson (29. August 1958 uun Gary, Indiana; † 25. Jüüne 2009 uun Los Angeles, Kalifornien) wiar en US-amerikoonsken konstler. Got to Be There (1972) Ben (1972) Music & Me (1973) Forever, Michael (1975) Off the Wall (1979) Thriller (1982) Bad (1987) Dangerous (1991) HIStory: Past, Present and Future, Book I (1995) Invincible (2001) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Michael Jackson"}
{"id": "14491", "contents": "Spoonsk, (fe.) Spaans of uk kastiilisk (aanj nööm español [espaˈɲol] of castellano [kasteˈʎano]) as en romaansk spriak an hiart tu a indogermaans spriaken. Hat woort fööraal uun Spoonien, uun Madel- an Süüdameerikoo snaaket. Tuup mä Aragoneesk, Astuurisk, Galicisk an Portugiisk hiart spoonsk tu't Iberoromaansk. Wikibooks: Spoonsk (sjiisk) Wikiquote: Spoonsk spreegwurden (sjiisk) Wikisource: Spoonsk wurdenbuken (sjiisk) Commonskategorii: Spoonsk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Spoonsk ütjspriak"}
{"id": "14498", "contents": "A Arlau (däänsk: Arlå) as en 37 km lungen struum uun a kreis Nuurdfresklun an hää san müs uun a Nuurdsia. A Arlau hää sin hood naibi Salwit an lääpt efter süüduasten hentu a Nuurdsia. Hat dialt a Gooshiird iin uun en nuurdelken an süüdelken dial."}
{"id": "14502", "contents": "Nuurdasien as di nuurdelk dial faan di kontinent Aasien."}
{"id": "14503", "contents": "Uastaasien as di uastelk dial faan di kontinent Aasien."}
{"id": "14504", "contents": "Süüdaasien as di süüdelk dial faan di kontinent Aasien."}
{"id": "14505", "contents": "Süüduastaasien as di di süüduastelk dial fan di kontinent Aasien."}
{"id": "14506", "contents": "Madelaasien as en regiuun uun a maden faan di kontinent Aasien. 1 : Afghanistan woort ei faan arken mä tu Madelaasien tääld."}
{"id": "14507", "contents": "Wat menst dü? Manila (stääd), det hoodstääd faan a Philippinen Manila (plaant) Manila, riaper faan Abaca-triader Manilahenep, det as en nööm för Manila (plaant), man uk för Abaca."}
{"id": "14509", "contents": "34.53333333333369.166666666667Koordinaaten: 34° 32′ N, 69° 10′ O Kabul (Paschtu/Dari: ‏کابل‎ ) as det hoodstääd faan Afghanistaan. Diar lewe amanbi 3,3 miljuun minsken (2012/13). Kabul as det gratst stääd uun't lun. Commonskategorii: Kabul – Saamlang faan bilen of filmer Population of Kabul City by District and Sex 2012-13, Central Statistics Organization Afghanistan (PDF; 158 kB)"}
{"id": "14512", "contents": "Di ütjdruk prosent komt faan't latiinsk an ment: 'faan hunert', di hunertst dial. Hi woort brükt, am gratin mäenööder tu fergliken. Di uundial woort mä det %-tiaken kääntiakent. Bi't reegnin mä prosent as 19 % = 19/100 üs bröök, of 19 % = 0,19 üs desimaalbröök. Ian prosent as di hunertst dial: 1 % = 1 100 = 0 , 01 {\\displaystyle 1\\,\\%={\\frac {1}{100}}=0{,}01} Hunert prosent san det hialer dial: 100 % = 100 100 = 1 {\\displaystyle 100\\,\\%={\\frac {100}{100}}=1} 75 prosent san trii sjuarden: 75 % = 75 100 = 3 4 = 0 , 75 {\\displaystyle 75\\,\\%={\\frac {75}{100}}={\\frac {3}{4}}=0{,}75} 50 prosent san a heleft: 50 % = 50 100 = 1 2 = 0 , 5 {\\displaystyle 50\\,\\%={\\frac {50}{100}}={\\frac {1}{2}}=0{,}5}"}
{"id": "14517", "contents": "Promil komt faan't latiinsk an ment: 'faan düüsen', di düüsenst dial. Di ütjdruk woort brükt, am gratin mäenööder tu fergliken. 1 promil as soföl üs 0,001; det woort ufkört mä det promil-tiaken: 1 ‰ . 1 0 / 00 = 1 1 000 = 0,001 = 10 − 3 = 0 , 1 % {\\displaystyle 1\\,{}^{0\\!}\\!/\\!_{00}={\\frac {1}{1{\\,}000}}=0{,}001=\\ \\ \\ \\ 10^{-3}=0{,}1\\,\\%} 2 0 / 00 = 2 1 000 = 0,002 = 2 ⋅ 10 − 3 = 0 , 2 % {\\displaystyle 2\\,{}^{0\\!}\\!/\\!_{00}={\\frac {2}{1{\\,}000}}=0{,}002=2\\cdot 10^{-3}=0{,}2\\,\\%}"}
{"id": "14520", "contents": "Di ingelsk ütjdruk parts per billion (ppb, det ment „dialen per miljaard“) stäänt för det taal 10−9, det as di miljaardst dial. Hi woort brükt, am en konsentratjuun tu kääntiaknin, t.b. uun a medesiin of chemii. Auer en billion uun't ingelsk oober ei detsalew as üs en biljuun, woort didiar ütjdruk knaap noch brükt. 1 ppb = 10−3 ppm = 0,001 ppm 1 ppb = 10−9 = 0,000 000 001 Ppm"}
{"id": "14522", "contents": "Pascal as en füsikaalisk ianhaid uun't SI-süsteem för druk. Hat as näämd efter Blaise Pascal. 1 Pa = 1 kg·m−1·s−2 = 1 N·m−2 Ian Pascal as diarmä en druk, huarbi en krääft faan ian Newton üüb en areal faan ään kwadrootmeeter leit. Di madelt loftdruk üüb siapeegel as 101.325 Pascal = 1.013,25 hPa = 101,325 kPa of 1,01325 bar. Auer'n süm san det: 1x105 Pa of 1 bar."}
{"id": "14531", "contents": "Friedrich Lorenz Erichsen (* 19. Jüüne 1841 uun Tinem, † 02. Mei 1914 uun Karlsbad, Tschechien) wiar en sölringen koptein. Hi foor flook juaren tu sia, an 1893 wurd'er direkter faan't Sylter Dampfschiffahrtsgesellschaft (DSG) mä en ferbinjang tesken Munkmēsk an Hoyer. Det hää bestenen, bit 1927 di Hindenburgdoom klaar wiar. Efter Friedrich Erichsen an Friedrich Wünschmann as det Friedrichstruat uun Waasterlun näämd wurden. Jo haa a stääd diar grünjstaken för skeenkt. Frank Deppe: »Sylter Straßennamen«. Norderstedt, 2006. ISBN 3-8334-4516-5. genealogy.net auer sin famile Sylter Rundschau faan a 22. Mei 2012 (auer nöömer üüb struatenskilten)"}
{"id": "14532", "contents": "Hoker menst dü ? Friedrich Erichsen (1841-1914) faan Sal Friedrich Erichsen (1819-1891) faan Oomram, neknööm Fitje Iarken"}
{"id": "14535", "contents": "Karlsbad, tschechisk Karlovy Vary ( ütjspriak?/i), as en bat uun't waasten faan Tschechien mä 50.172 iinmwenern (Jan. 2013). Karslbad als al loong en bat an diarföör widj bekäänd. Sjiisklun Baden-Baden an Sjiisklun Bernkastel-Kues uun Sjiisklun Ferianagt Stooten Carlsbad uun a USA Sweeden Varberg uun Sweeden Itaalien Cassino an Itaalien Viareggio uun Itaalien Jaapan Kusatsu uun Japan Commonskategorii: Karlsbad – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Carlsbad uun't Topographia Bohemiae, Moraviae et Silesiae (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Karlsbad (sjiisk) http://www.uir.cz/obec/554961/Karlovy-Vary Český statistický úřad – Iinwenertaalen faan tschechisk gemeenen di 1. Janewoore 2014 (PDF; 504 KiB)"}
{"id": "14540", "contents": "Vorlage:Infobox Ort in Dänemark/Wartung/Höhe fehlt Højer Sogn [ˈhɔi̯ʔəʀ] (sjiisk: Hoyer, mooring: Huuger) as en däänsk sarkspalsgemeen (däänsk: Sogn) uun Syddanmark. Hat leit bi a Nuurdsia an a sjiisk grens. Iar 1927 di Hindenburgdoom baud wurd, foor faan Hoyer tu Munkmēsk en damper faan a salrang DSG. Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Danmarks Statistik – Areal fordelt efter område og tid"}
{"id": "14549", "contents": "Det Amt Oomram wiar en amt üüb det eilun Oomram uun a Kreis Nuurdfresklun. Diar hiard a trii öömrang gemeenen Noorsaarep, Neebel an Witjdün tu. Det amt wiar 20 km² grat an hed 2300 iinwenern. Det ferwaltang seed uun Neebel. 1889 as det Gemeen Oomram uun a Kreis Tondern tu't Amt Oomram wurden. Di 13. Oktuuber 1912 hää ham det Gemeen Witjdün ufliaset an di 25. Jüüle 1925 det Gemeen Noorsaarep. Di 23. Febrewoore 1926 as di rest faan't eilun tu't Gemeen Neebel wurden. 1948 san a trii öömrang gemeenen tu't Amt Oomram ferbünjen wurden, diar bit 1970 tu a Kreis Südtondern hiard hää. Leeder hiard det amt tu di nei Kreis Nuurdfresklun. Di 1. Janewoore 2007 as det Amt Oomram mä't Stääd Wik an a fering gemeenen tu't Amt Feer-Oomram tuupslööden wurden. Det ferwaltang sat nü uun A Wik an uun Neebel as noch en bütjensteed."}
{"id": "14552", "contents": "En berag as en loonskap, diar huuger üs det lun trinjam as. Hi as uk huuger üs en huug. Tesken berger as en dääl. Uun Nuurdsjiisklun täält uk al di Sandesberag mä en hööchde faan 54 meetern üs berag, uun ööder lunen wiar hi man en huug. Mä hün hööchde en berag begant, as ei so genau fäästlaanj, det hinget faan't regiuun uf. A huuchst ponkter uun Nuurdfresklun san di Sandesberag, di Ranselsberag an di Stolberag. Det Uwe-Dün üüb Sal as huuger üs a Stolberag, man woort likes ei üs berag uunsen. Wikiquote: Berag (sjiisk) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Berag Literatuur auer det teemo Berag uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "14555", "contents": "Wat menst dü? A Huug, det halag Huug (berag), en lunskapselement Grääfhuug ütj ualang tidjen"}
{"id": "14556", "contents": "En huug as en steed uun a lunskap, diar huuger as üs det lun trinjam. Hi as letjer üs en berag. Uun Nuurdfresklun kään wi fööraal grääfhuuger: Denghoog üüb Sal Grääfhuug Ual Hööw üüb Oomram Eesenhuug, Klööwenhuug üüb Oomram .. Commonskategorii: Huuger – Saamlang faan bilen of filmer Düner Berag"}
{"id": "14557", "contents": "En waag as en stüdag feranrang faan en füsikaalisk grate, diar ham leewen wederhaalet. At jaft mechaanisk waagen, jo brük en meedium, am hör energii widjertudun, t.b. weederwaagen. An do san diar waagen, diar uk uun a leesag rüm hör energii widjerdu kön, det san elektromagneetisk waagen of grawitatsioonswaagen. En waag dää energii widjer, oober nian materiol. Bi en weederwaag stupet ian weedermoleküül det naist uun, blaft oober leewen üüb't salew steed. Jüst so ferhäält ham det bi tuunwaagen of bi't laacht. Uun a natüür kem miast nian rian waagenfurmen föör, diar bluas faan ään ponkt ütjgung. Wan rindrööber inuun't weeder faal, do gongt faan arke rindrööb en waag ütj, an jodiar waagen auerloogre enööder. An det waagenbil as do en temelk trochenööder faan weeder, diar ap an deel sprangt. Commonskategorii: Waagen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14558", "contents": "At breegtaal as en eegenskap faan arke materiol, diar waagen trochläät. Hat sait, am hüföl det waagenlengde an det faard faan a waagen letjer woort. Wan waagen tuiarst troch ian materiol luup an do troch en ööder, wurd a waagen bi di auergung \"breegen\". De breegtaal n {\\displaystyle n} as en taal saner dimensioon an hää sodenang uk nian ianhaid. Bi laacht as n {\\displaystyle n} det miat, am hüföl det laacht uun a leesag rüm gauer ( c 0 {\\displaystyle c_{0}} ) as üs uun en meedium ( c M {\\displaystyle c_{\\mathrm {M} }} ): n = c 0 c M {\\displaystyle n={\\frac {c_{0}}{c_{\\mathrm {M} }}}} Commonskategorii: Breegen – Saamlang faan bilen of filmer Faard faan't laacht"}
{"id": "14559", "contents": "At Waagenlengde λ {\\displaystyle \\lambda } (greks: Lambda) as di wai tesken tau ponkter mä detsalew faas uun en waag. Tau ponkter haa det salew faas, wan jo likegrat (likehuuch) an det salew ütjrachtang haa. λ = c f {\\displaystyle \\lambda ={\\frac {c}{f}}} Diarbi as c at faard an f at frekwens faan't waag. Det faard könst dü sodenang uk bereegne üs waagenlengde mool frekwens: c = λ ⋅ f {\\displaystyle c=\\lambda \\cdot f} Lengde Perioodendüür Laacht Tuun"}
{"id": "14560", "contents": "rpm (ingelsk revolutions per minute; „amdreiangen per minüüt“) as en ingelsk miat uun a mechaanik för't amdreiangstaal. Hat sait, hüföl amdreiangen t.b. en motoor uun ian minüüt maaget. Uun't schiisken het det miat 1/min (= 1 min−1) mä det bestemang: 1 rpm = 1 min = 1 60 s . {\\displaystyle 1\\,{\\text{rpm}}={\\frac {1}{\\text{min}}}={\\frac {1}{60\\,{\\text{s}}}}.} Efter't SI-süsteem skal det ianhaid 1/s brükt wurd, det woort oober knaap maaget. Det ianhaid Hertz (Hz) skal för amdreiangen ei brükt wurd. Det amdreiangstaal woort uun't schiisken flooksis mä U/min oder UpM ufkört, uk wan det eegentelk ei efter a norm as."}
{"id": "14564", "contents": "Di druk as en miat för di wederstant faan en materiol jinauer en ööder materiol. Hi woort meeden uun Pascal. Det formeltiaken as p {\\displaystyle p} (faan ingelsk pressure). Di druk bereegent ham ütj det krääft F {\\displaystyle F} an det areal A {\\displaystyle A} : p = F A . {\\displaystyle p={\\frac {F}{A}}.} Mä F {\\displaystyle F} as di dial faan det krääft mend, diar luadrocht üüb det areal A {\\displaystyle A} stäänt. Wan en krääft sküüns üüb en areal trakt, do werket bluas en dial luadrocht diar jinuun. Didiar luadrocht dial het normoolkrääft. Det SI-ianhaid för druk as Pascal (Pa). Ian Pascal as di druk faan ian Newton per Kwadrootmeeter: 1 P a = 1 N m 2 = 1 k g m ⋅ s 2 {\\displaystyle \\mathrm {1\\ Pa=1\\ {\\frac {N}{m^{2}}}=1\\ {\\frac {kg}{m\\cdot s^{2}}}} \\,} För huuger druk woort uk hal det ianhaid Bar brükt. 1 bar san 100 000 Pa = 1000 hPa of 100 kPa. En ööder ianhaid för druk as N/mm²: 1 N m m 2 = 1 M P a = 10 b a r {\\displaystyle 1\\ {\\frac {\\mathrm {N} }{\\mathrm {mm} ^{2}}}=1\\ \\mathrm {MPa} =10\\ \\mathrm {bar} \\,} Diar wurd uk flook"}
{"id": "14565", "contents": "Wat menst dü? Pascal (ianhaid), det ianhaid för druk Pascal (spriak), det programiarspriak"}
{"id": "14572", "contents": "En Onerbäänke as en eerdgeist üüb Oomram. Hi wenet uun en grääfhuug. Hi halept bi't hüswerk, oober wal ei sen wurd. Onerbäänkin wel leewen hör aanj jongen jin minskenjongen ferbütje. Oterbaanke Enerbanske Önereersken ? Unerjardsche Onerbäänkin üüb Oomram (amrum-news.de)"}
{"id": "14576", "contents": "Fäästääg, (mo.) Fååstewål as en betj wat ünbestemeten ütjdruk. Miast as wel det nuurdfresk fäästlun mend. Di ütjdruk stäänt a Bütjenlunen (Uthlande) jinauer, det san a Nuurdfresk Eilunen an Halgen."}
{"id": "14578", "contents": "Finkewennen Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. w:en:Heligoland trap w:es:Trampa de Heligoland w:sv:Helgolandsfälla w:fi:Helgolandrysä"}
{"id": "14580", "contents": "Wat menst dü? Pinneberig (Kreis), di lunkreis Pinneberg (Stääd) uun Schleswig-Holstian Pinneberg (Berag) üüb Halaglun"}
{"id": "14585", "contents": "Nuurdsiagermaans Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. Wikisource: Tacitus: De origine et situ Germanorum (Latiinsk)"}
{"id": "14588", "contents": "Det perioodendüür of kurt periood as en miat uun a füsiik. Hat sait ütj, uun hün tidj en föörgang, di ham stüdag wederhaalet, uflääpt. Det periodendüür as di kiarwäärs faan't frekwens. Wan en wäärs f ( t ) {\\displaystyle f(t)} efter en was tidj T {\\displaystyle T} leewen weder di salew as, do as T {\\displaystyle T} det perioodendüür, an di wäärs könst dü beskriiw üs: f ( t ) = f ( t + T ) {\\displaystyle f(t)=f(t+T)} för irgentään tidjponkt t an en konstanten tidjrüm T. Di kiarwäärs 1/T het frekwens (Formeltiaken: f of ν (ny)). f = 1 T . {\\displaystyle f={\\frac {1}{T}}\\ .} Di wakselstruum uun Euroopa hää en frekwens faan 50 Hz. Diarmä as det perioodendüür: T 50 = 1 50 H z = 1 / 50 s = 20 m s . {\\displaystyle T_{50}={\\frac {1}{50\\;\\mathrm {Hz} }}=1/50\\;\\mathrm {s} =20\\;\\mathrm {ms} \\ .}"}
{"id": "14591", "contents": "Laacht as en kirew faan elektromagneetisk strualen, diar wi sä kön. Jo haa en waagenlengde faan 380 nm bit 780 nm. Diar san oober uk strualen mä kurter of linger waagenlengde. Uk jo haa en grat bedüüdang för a minsken, man wi kön jo ei sä. Iar mend'am, det laacht wiar so ünwis gau, an det faard c {\\displaystyle c} wiar saner aanj. Daalang witj wi det beeder: c = 299 792 458 meeter sekund {\\displaystyle c\\,=\\,299\\,792\\,458\\ {\\frac {\\text{meeter}}{\\text{sekund}}}\\,} Am koon det laacht uk üs strualin faan photonen uunsä. Son photon hää en energii faan E = h ν {\\displaystyle E=h\\nu } Diarbi as ν {\\displaystyle \\nu } det frekwens faan't laacht an h {\\displaystyle h} det Planck-taal mä h = 6,626 069 57 ( 29 ) ⋅ 10 − 34 Js {\\displaystyle h=6{,}626\\,069\\,57(29)\\cdot 10^{-34}\\,{\\text{Js}}} . Wan laacht üüb en materiol draapt, koon det diarbi: Speegle Strei Ferswinj Breeg Dobelt breeg Energii freisaat Ünlik klöören hinge faan ünlik waagenlengden uf: Commonskategorii: Laacht – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Laacht (sjiisk) Commonskategorii: Klöören – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14596", "contents": "Wat menst dü? Det eegenskap faan laacht Klöören (spalkoorden)"}
{"id": "14599", "contents": "Elektromagneetisk strualen san waagen faan elektrisk an magneetisk fialen. Elektromagneetisk waagen kön kurt (lachts) of lung (rochts) wees: Commonskategorii: Elektromagneetisk strualen an waagen – Saamlang faan bilen of filmer Laacht Radar Mikrowaagen Raadiowaagen"}
{"id": "14603", "contents": "En tuun as en gelüüt, diar dü üüb en was frekwens hiar könst. Ööder gelüüten san en böös trochenööder faan frekwensen. Tuuner kön faan stemen of musiikinstrumenten maaget wurd. Tuunhööchde; en huugen of liagen tuun woort üs frekwens bestemet of üs en sümbool (nuut) üüb en tuunlääder. Tuunmäächt; en tuun koon gratem of letjem wees. Sin määcht woort uun dB meeden. Tuundüür; woort üs tidj meeden of üs nuutenwäärs (hial, hualew, schuarden, aachtsten tuun) fäästlaanj. Tuunklöör; det hinget faan a boowertuuner uf, diar bi arke instrument weder ööders san. Commonskategorii: Tuuner – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14604", "contents": "Gelüüt as ales, wat wi mä a uaren hiar kön. Det kön tuuner wees, oober uk skramsin, skrapen an lonrin san gelüüt. Uun a füsiik as gelüüt en waag, diar uun en meedium auerdraanj woort. Gelüüt hää en faard uun a loft, an det san bi 20°C 343 m/s. Uun weeder as det aal wat gauer, diar san't 1484 m/s. Det waagenlengde λ {\\displaystyle \\lambda } woort bereegent mä frekwens f {\\displaystyle f} an faard c {\\displaystyle c} : λ = c f {\\displaystyle \\lambda ={\\frac {c}{f}}} Infragelüüt oner 16 Hz koon di minsk noch ei hiar Gelüüt tesken 16 Hz an 20 kHz kön wi hiar Ultragelüüt auer 20 kHz bit 1,6 GHz kön wi ei muar hiar Wikiquote: Gelüüt (sjiisk)"}
{"id": "14607", "contents": "At uar as en orgaan üüb eder ääg faan't hood. Wi brük üüs tau uaren, amdat wi gelüüten hiar kön. Jo san uk diarför diar, amdat wi uun't glikgewicht bliiw. Bit en gelüüt bi üs uun't hood uunkomt, as't en lungen wai: Det bütjenuar fangt det gelüüt iin an sait üs uk, huar't faan komt. Hat gongt bit tu't trumelskan. Det madeluar hää fiin knooken an auerdrait det gelüüt tu't trinj wönang. Uun't madeluar as uk en ferbinjang tu a nöös. Uun't banenuar sat det snek (lat. Cochlea). Hat ferwerket di iindruk an auerdrait ham tu üüs nerfen. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Commonskategorii: Uar – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Uar (sjiisk)"}
{"id": "14608", "contents": "Wat menst dü? Tuun (gelüüt) Tuun (plaanten), en rä faan plaanten uun guard Tuun (mineraal), noch föl fiiner üs sun En slach faan en klöör"}
{"id": "14610", "contents": "Wat menst dü? Nuurdstrun (hualeweilun), det weesen eilun uun Nuurdfresklun Nuurdstrun (gemeen), det gemeen üüb Nuurdstrun mä Letj Muur"}
{"id": "14614", "contents": "Bel (tiaken B) as efter Alexander Graham Bell näämd wurden an en miat uun a füsiik för't tuunmäächt. Miast woort det ianhaid deesibel (dB) brükt. Mä Bel woort di logarithmus faan tau energii-gratin P 1 {\\displaystyle P_{1}} an P 2 {\\displaystyle P_{2}} bestemet: Q ( P ) = lg ⁡ P 1 P 2 B = 10 lg ⁡ P 1 P 2 d B . {\\displaystyle Q_{(P)}=\\lg {\\frac {P_{1}}{P_{2}}}\\,\\mathrm {B} =10\\,\\lg {\\frac {P_{1}}{P_{2}}}\\,\\mathrm {dB} .} Det ment: 20 dB as ei dobelt so gratem üs 10 dB, man tjiinsis so gratem! Tuun"}
{"id": "14617", "contents": "Di tjiiner logarithmus as di logarithmus mä det grünjtaal 10. Hi woort so apskrewen: lg ⁡ x {\\displaystyle \\lg x} of log 10 ⁡ x . {\\displaystyle \\log _{10}x\\,.} Sin kiarfunktjuun as 10 x {\\displaystyle 10^{x}} , det ment y = 10 x {\\displaystyle y=10^{x}} as detsalew üs x = lg ⁡ y . {\\displaystyle x=\\lg y\\,.} Hi het tjiiner logarithmus, auer dü uk logarithmen mä ööder grünjtaalen bereegne könst. Jo haa oober ei son grat bedüüdang. Iar skrääpreegnern apkaam, skul am a logarithmen faan logarithmentoofeln uflees. Diar wiar oober bluas a logarithmen faan a taalen 1 bit 10 uun. Wan dü nü di logarithmus faan 120 wed wulst, skulst dü efterluke: log 10 ⁡ 1 , 2 ≈ 0,079 18 {\\displaystyle \\log _{10}1{,}2\\approx 0{,}07918} an do reegne: log 10 ⁡ 120 = log 10 ⁡ ( 10 2 ⋅ 1 , 2 ) = 2 + log 10 ⁡ 1 , 2 ≈ 2,079 18 {\\displaystyle \\log _{10}120=\\log _{10}(10^{2}\\cdot 1{,}2)=2+\\log _{10}1{,}2\\approx 2{,}07918} . Dü wel wed, hüfölsis dü det taal 7 mä ham salew moolnem skel, amdat 16807 ütjkomt: 7 x = 16807 {\\displaystyle 7^{x}=16807} Do reegenst dü x ⋅ lg ⁡ 7 = lg ⁡ 16807 {\\displaystyle x\\cdot"}
{"id": "14622", "contents": "A Bütjenlunen san en ualen ütjdruk för det nuurdfresk lun waasten faan a geest-kaant. Uun't madelääler wiar a bütjenlunen iindiald tu hiirden: Böökinghiird Wiidinghiird Uasterlun-Feer (Uasterhiird) Waasterlun-Feer an Oomram (Waasterhiird) Sal Wirikshiird (üüb Ual-Nuurdstrun, onergingen) Beltringhiird (üüb Ual-Nuurdstrun, onergingen, 1987 nei iindiket) Pelweremhiird (daalang Pelwerem, dialwiis onergingen) Eedomshiird (daalang Nuurdstrun, gratendials onergingen) Lundenberghiird (üüb Ual-Nuurdstrun, gratendials onergingen) Eidersteed (di uastelk dial faan't hualeweilun Eidersteed) Everschop (di nuurdelk faan't hualeweilun Eidersteed) Utholm (di süüdwaastelk dial faan't hualeweilun Eidersteed) Uun a luup faan juarhunerten san grat dialen faan maasklun iindiket wurden. Jodiar kuuger san dialwiis mä't fäästlun ferbünjen, en öödern dial leit üs maaskeilun föör a küst. A geesteilunen lei widj faan a küst uf an san bluas dialwiis iindiket. A Halgen san ual maasklun, diar oober bluas mä en somerdik ufseekert san."}
{"id": "14625", "contents": "Waasterlun-Feer as di waastelk dial faan Feer. Bit 1864 wiar Waasterlun-Feer en hiird uun't könangrik Denemark. Diar hiard a saarpen Njiblem (dialwiis), Guatang, Boragsem, Wiisem an at sarkspal St. Laurentii mä Söderaanj tu. Tu det Waasterhiird hiard uk Oomram mä tu. Uasterlun-Feer mä't huuwenstääd Wik hiard tu't Tønder Amt uun't Hertoochdoom Schleswig. An uk daalang noch woort üüb Waasterlun-Feer föl muar fering snaaket üs uun't uasten. Üüb det koord faan 1652 könst dü sä, hü Feer apdiald wiar Üüb det Halgen-koord faan 1858 as Uasterlun-Feer gud tu käänen Ual koord faan amanbi 1864 Hiirdeniindialang uun't Hertoochdoom Schleswig bit 1864 (3i = Uasterlun-Feer) Koord faan't Waasterhiird 54.7197222222228.423611111111110Koordinaaten: 54° 43′ 11″ N, 8° 25′ 25″ O"}
{"id": "14629", "contents": "En maaskeilun as en eilun mä maasklun. Auer maasklun flaak as, skal en maaskeilun diker jin sturemfluden haa. Uun Nuurdfresklun jaft at: Rian maaskeilunen mä diker Nuurdstrun (hualew-eilun) Pelwerem Halgen mä of saner somerdiker A Huug A Nääs an noch en hiale rä letjeren Geesteilunen mä iindiket kuuger Sal Feer Oomram Maasklun Geesteilun"}
{"id": "14630", "contents": "En geesteilun as en stak huuger geestlun, diar uun a luup faan a tidjen faan weeder amspeeld wurden as. Jo kön daalang uk banluns lei. Faan weeder amspeeld eilunen uun Nuurdfresklun: Sal Oomram Feer (eegentelk bluas di süüdelk dial) Uun Schleswig-Holstian fanjst dü flook geesteilunen, diar daalang oober nian eilunen muar san: Naibel (Kurnkuuch) Oowentoft Stapelholm Münsterdorfer Geesteilun Wohlde Erfde Stelle-Wittenwurth Meldorf Geest Maaskeilun"}
{"id": "14631", "contents": "Zazaki (aanj nööm uk Dımli) as en spriak uun di Nuurdwaast Iraansk twiig faan a Indogermaans spriaken. An hör standard wariant Zazakiyo Standard as ian faan a sääks amtsspriaken faan't Zazaki Institut. Wikipedia üüb Zazaki (Dımli)"}
{"id": "14632", "contents": "Wat menst dü? Wai (füsiik), det füsikaalisk grate Wai (stich), en stich of en struat"}
{"id": "14633", "contents": "Di wai as det distans tesken tau ponkter, diar dü tu fut uflääpst of mä en auto ufkeerst. Det as ei detsalew üs di lik wai of di kurtst wai. Di wai s {\\displaystyle s} bereegent ham uun a füsiik efter det faard v {\\displaystyle v} an di tidjferskeel Δ t {\\displaystyle \\Delta t} : s = v ⋅ Δ t {\\displaystyle s=v\\cdot \\Delta t} Lengde"}
{"id": "14635", "contents": "At Sjiisk Bocht as di süüduastelk dial faan't Nuurdsia an lingt faan Denemark auer Schiisklun bit tu a Neederlunen. Hat as bit 56 m jip. Föör a küst faan't Sjiisk Bocht lei en hialer rä eilunen: Waastfresk eilunen Uastfresk eilunen Nuurdfresk eilunen Däänsk waaseilunen Uun a maden leit Halaglun. Iin uun det bocht luup en hialer rä struumer: Eider Ialew Weeser Jaade Ems Troch at Sjiisk Bocht lääpt en auer a miaten wichtagen skapswai faan a Ingelsk Kanool hen tu Hamborag. Sodenang as üüb didiar wai föl skapsferkiar. A leetst juaren haa's begand, uun't Sjiisk Bocht winjparks tu bauen, a iarsten leewre nü uk al struum. w:de:Liste_der_geographischen_Namen_der_Deutschen_Bucht (huuchsjiisk) Amrumbank II"}
{"id": "14636", "contents": "Amrumbank West Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. Teesside Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "14637", "contents": "Wat menst dü? Eilun, det stak lun uun't weeder Eilun (skap)"}
{"id": "14638", "contents": "Tilman Zülch (* 2. September 1939 uun Deutsch-Liebau, Tschechien, doomools Sudeetenlun, † 17. Maarts 2023 uun Göttingen) hää det Gesellschaft für bedrohte Völker (GfbV) grünjlaanj an as loong hör president weesen. Zülch hää tidjwiis uun't Carl-Hunnius-Internat uun A Wik lewet, an leeder sin abituur uun Louisenlund maaget. Faan 1961 bit 1967 hää hi fulkswiartskap an politiik uun Graz, Heidelberg an Hamborag studiaret. 1968 hää Tilman Zülch tuup mä Klaus Guerke det „Aktion: Biafra Hilfe“ jin di genozid faan Ibos uun Biafra (Nigeeria) üüb a bian steld. 1970 as ütj detdiar aksion det „Gesellschaft für bedrohte Völker“ wurden. Sant 1995 seed Zülch uun det komision faan a \"Weimarer Menschenrechtspreis\", an hi werket för det \"Zentrum gegen Vertreibungen\". Uun a somer wiar hi föl uun sin letj öömrang hüs uun Sössaarep. Biafra, Todesurteil für ein Volk?; tuup mä Klaus Guerke, Lettner Verlag Berlin 1968, mä en föörwurd faan Golo Mann Soll Biafra überleben?; tuup mä Klaus Guerke, Lettner Verlag Berlin, 1969, mä en föörwurd faan Golo Mann Von denen keiner spricht. Verfolgte Minderheiten, Rowohlt, Reinbek 1979 In Auschwitz vergast, bis heute verfolgt – zur Situation der Roma (Zigeuner) in Europa, Rowohlt, Reinbek 1979, mä en föörwurd faan Ernst Tugendhat Die „Zigeuner“, verkannt,"}
{"id": "14641", "contents": "Nuurdwaastiraansk spriaken san en twiig faan a Iraansk spriaken. 24 spriaken, diarfaan 3 † (35 Mio. spreegern) Medisk Medisk † (ual-iraansk) Parthisk Parthisk † (madel-iraansk) Kaspisk Gilaki-Mazenderani Gilaki (2,6 Mio.) mä: Rashti, Galeshi, Lahijani, Langerudi, Matshiani ... Mazenderani (3 Mio.) mä: Sari, Baboli, Amoli, Tunekabuni, Shahi, Tshalusi, Velatrui, Shahmirzadi ... Gurgani † Semnani Semnani, Sangisari, Sorchei, Lasgerdi (tuup 50.000) Taleshi Taleshi (1 Mio.) mä: Masally, Lerik, Lenkoran, Astara; Vizne, Tularud, Asalem, Shandarman, Masal, Masule, Zide ... Iraansk-Azari Iraansk-Azari (Iraansk-Tati, Süüd-Tati) (220.000) uun't nuurdwaasten: Harzandi, Keringani uun't nuurduasten: Shali, Kajali, Hazzarudi, Taromi uun't süüden: Takestani, Tshali, Sagzabadi, Eshtehardi u. a. uun't süüdwaasten: Cho'ini u. a. uun't süüduasten: Rudbari, Alamuti u. a. Kurdisk-Madeliraansk of Kermanisk Kurdisk Kurmandji (Nuurdwaast-Kurdisk) (20 bit 30 Mio.) mä: Tori; Sanjari, Judikani; Urfi, Botani, Bayazidi, Hakkari, Jezire; Aqrah, Dahuk, Amadiyah, Zakhu, Surchi; Qochani, Erzurumi, Birjandi, Alburzi; Herki, Shikaki Madel-Kurdisk (Sorani, Kurdi) (5 bit 10 Mio.) mä: Arbili, Pishdari, Kirkuki, Khanaqini, Kushnawi, Mukri; Sulaimani, Bingirdi, Garrusi, Ardalani, Sanandaji, Warmawa, Garmiyani; Jafi; Judeo-Kurdisch Süüdkurdisk (4 Mio.) mä: Kolyai, Kermanshahi, Garrusi Sanjabi, Malekshahi, Bayray, Kalhori, Laki ... Madeliraansk Tafreshi mä: Vafsi, Ashtiani, Kahaki, Amorei; Alviri, Vidari ... Mahallati-Chunsari mä: Mahallati, Vonishuni, Chunsari Kashani-Natanzi mä: Judeo-Kashani, Arani; Qohrudi, Jowshaqani, Abyanei, Keshei, Farizandi,"}
{"id": "14643", "contents": "Iraansk spriaken san en twiig faan a indoiraansk spriaken an hiar tu a indogermaans spriaken. Jo wurd faan amanbi 150 miljuun minsken snaaket, diartu kem 30 bit 50 miljuun minsken, diar leeder en iraansk spriak uunnem. Waastiraansk (Occidental): 33 spriaken ,diarfaan 5 † mä 115 Mio. spreegern Nuurdwaastiraansk mä Kurdisk, . . . Süüdwaastiraansk mä Farsi, Dari, . . . Uastiraansk (Oriental): 27 spriaken, diarfaan 11 † mä 35 Mio. spreegern Nuurduastiraansk mä Oseetisk, Jaghnoobisk Süüduastiraansk mä Paschtu, . . . Wikiquote: Iraansk spreegwurden (sjiisk)"}
{"id": "14648", "contents": "Det Gesellschaft für bedrohte Völker (GfbV) as en internatsionaal NGO, an saat ham föör manertaalen üüb a hialer welt iin. Det kön religiöös, spriakelk of ethnisk manertaalen wees. Di ferian werket jin arke onernemen, det seekerhaid, leewent, rocht üüb eegendoom, religion, spriak an kultuur faan manertaalen tu onertraken. Diarför wurd buken an en tidjskraft ütjden, uun a politiik märeerd an flüchtlingen holpen. Di ferian as 1968 ans begand üs \"Aktion: Biafra Hilfe\" faan Tilman Zülch an Klaus Guerke, sant 1970 het hi GfbV an werket daalang uk uun Uastenrik, a Sweits, Süüdtirool / Itaalien, Bosnien-Hertsegowina an Irak. Uk uun London an Luksemborag san büroos, det hoodbüroo as uun Berlin. Commonskategorii: Gesellschaft für bedrohte Völker – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14650", "contents": "Det persisk spriak (زبان فارسی) as en spriak uun't süüdwaasten faan Aasien. Hat hiart tu a twiig faan a iraansk spriaken an sodenang tu't indogermaans. Hat as amtsspriak uun Iraan, Afghanistan an Tadschikistan. * Det wurd hää en ööder bedüüdang üs uun't huuchsjiisk. Iraan (Farsi) Amtelk Persisk: فارسی رسمی, Fārsī-ye rasmī. Skraftspriak: فارسی کتابی, Fārsī-ye ketābī. Spriakwiis faan Teheran: لهجۀ تهرانی, lahǧe-ye tehrānī. an do noch flook muar lokaal spriakwiisen. Afghanistan (Dari) Amtelk Spriakwiis: Dari, spriakwiis faan Kabul. an flook lokaal spriakwiisen, diar muar det Farsi like. Hazaragi, namt uf. Wikibooks: Persisk (sjiisk) Wikibooks: Persisk (Wikijunior) (sjiisk) Wikiquote: Persisk spreegwurden (sjiisk) Windfuhr, Gernot: The Iranian Languages, Routledge 2009, p. 418. H. Pilkington,\"Islam in Post-Soviet Russia\",Psychology Press, Nov 27, 2002. p. 27: \"Among other indigenous peoples of Iranian origin were the Tats, the Talishes and the Kurds\" T. M. Masti︠u︡gina, Lev Perepelkin, Vitaliĭ Vi͡a︡cheslavovich Naumkin, \"An Ethnic History of Russia: Pre-Revolutionary Times to the Present\",Greenwood Publishing Group, 1996 . p. 80:\"\"The Iranian Peoples (Ossetians, Tajiks, Tats, Mountain Judaists)\""}
{"id": "14656", "contents": "At Tundra as en loonskap trinjam a arktis, huar't so kuul as, dat diar knaap wat waaks koon. Diar jaft at man enkelt plaantenslacher, diar di kol ütjhual kön. Süüdermuar waaks al näädelbuumer, diar leit at taiga. Uun a tundra büüre man enkelt fulken, diar sant juarhunerten mä detdiar kliima amgung kön: En Inuit üüb Rendiart-jacht En Sami-saarep uun't sweedsk beragtundra (fjell) Karibuus luup troch en öölefial uun Alaska Nentsen-telt bi a Jenisej uun Sibiirien En fjord üüb Labrador Möösktundra üüb Franz-Josef-Lun Triituankuben bi't Baffin Bay Pinguinen üüb a Falkland-Eilunen Kliima Commonskategorii: Tundra – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14659", "contents": "Wan en krääft üüb en sküünsen trakt, do trakt bluas di luadrocht dial faan det krääft würelk diarjin; det as det normoolkrääft. En öödern dial faan det krääft trakt oober det sküünsen loongs tu a sidj wech, det as det tangentialkrääft. Det normoolkrääft F N {\\displaystyle F_{\\text{N}}} könst dü bereegne üs Kosinus faan α {\\displaystyle \\alpha } mool det gewichtskrääft F G {\\displaystyle F_{\\text{G}}} faan det mase m {\\displaystyle m} . An det tangentialkrääft F T {\\displaystyle F_{\\text{T}}} as do Sinus faan α {\\displaystyle \\alpha } mool F G {\\displaystyle F_{\\text{G}}} . F N = cos ⁡ α ⋅ F G {\\displaystyle F_{\\text{N}}=\\cos \\alpha \\cdot F_{\\text{G}}} F T = sin ⁡ α ⋅ F G {\\displaystyle F_{\\text{T}}=\\sin \\alpha \\cdot F_{\\text{G}}} Commonskategorii: Normoolkrääft – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14661", "contents": "w:de:DrugBank Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (üüb huuchschiisk)"}
{"id": "14662", "contents": "IUPAC stäänt för International Union of Pure and Applied Chemistry. Di ferian as 1919 iinracht wurden faan chemikern uun industrii an wedenskap. IUPAC leit a nöömer faan chemikaalien fääst an bestemet uk auer sümboolen an ööder definitjuunen. Hör bleed het Pure and Applied Chemistry. Wääbsteed faan't IUPAC (ingelsk) IUPAC nomenklatuur wääbsteed (ingelsk) IUPAC nomenklatuur faan orgaansk chemii (ingelsk) IUPAC Compendium of Chemical Terminology (Gold Book) (ingelsk) IUPAC Nomenclature of Inorganic Chemistry (Red Book) (ingelsk)"}
{"id": "14663", "contents": "w:de:Institut für Arbeitsschutz der Deutschen Gesetzlichen Unfallversicherung Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (üüb huuchschiisk)"}
{"id": "14664", "contents": "Wat menst dü? Institut für Arbeitsschutz der Deutschen Gesetzlichen Unfallversicherung Internationale Funkausstellung uun Berlin"}
{"id": "14667", "contents": "Di sjineesk kalender woort daalang uun Sjiina uk \"büürenkalender\" näämd. Hi wiar di amtelk kalender, üs Sjiina noch en keiserrik wiar. Hi as en ferbinjang faan en muun- an en sankalender. Hi begant uun't juar 2697 f.Kr.. Det boon faan a eerd trinjam a san (= ekliptik) woort uun 12 kirwer (Zhōngqì) faan 30° iindiald, an arke Zhōngqì uun tau kirwer faan 15° (chūnfēn = 0° bit jīngzhé = 345°). Jodiar 24 juarstidjen haa en grat bedüüdang för a büürerei. Commonskategorii: Eerdtwiigen – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Hemelsstamer – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Juarstidjen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14668", "contents": "Uun't juar 2698 f.Kr. begand di sjineesk kalender ."}
{"id": "14670", "contents": "Uun't juar 2697 f.Kr. begand di sjineesk kalender ."}
{"id": "14671", "contents": "Pytheas faan Massalia (greks Πυθέας Pythéas; * am 380 f.Kr.; † am 310 f.Kr.) wiar en greksen kuupmaan an hää üs siamaan di nuurdwaasten faan Euroopa beraiset. Sin buk Auer a oosean as ei auerleewert, diar woort oober faan öödern auer skrewen. Föl loonslidj küd tu sin tidjen ei liaw, wat hi ales belewet hed. Hi as di iarst, di auer det fulk faan a Fresken (Φρείσιοι) skraft. Auer Pytheas sin leewent as ei föl muar bekäänd, üs dat hi faan Massalia (lat. Massilia, daalang Marseille) stamt. Näämen witj, hüföl raisen hi onernimen hää. Wat hi apskrewen hää, mut so am't juar 320 f.Kr. skest haa. Literatüür faan of auer Pytheas faan Massalia uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "14672", "contents": "* Pytheas faan Massalia"}
{"id": "14673", "contents": "† Pytheas faan Massalia"}
{"id": "14674", "contents": "Marseille [maʁˈsɛj] as det gratst fransöösk huuwenstääd an leit bi't Madlunsia. Marseille as mä 861.635 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2015) efter Paris det öödergratst stääd uun Frankrik. Wan dü a föörstääden märeegenst, lewe diar 1,35 miljuun minsken. Commonskategorii: Marseille – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Marseille (sjiisk)"}
{"id": "14681", "contents": "w:de:Code_INSEE Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "14687", "contents": "Publius Cornelius Tacitus (* am 58 efter Kr.; † am 120) wiar en bedüüdenen röömsken histooriker an senaator. Uun sin buk Germania skraft Tacitus auer a Fresken. Leeder hää Theodor Mommsen ham ütjfeerelk mä röömsk histoore an Tacitus sin skraften befaadet. Wikiquote: Tacitus (sjiisk) Wikisource: Tacitus (sjiisk) Wikisource: Tacitus (latiinsk) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Tacitus Literatüür faan of auer Tacitus uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "14688", "contents": "Tacitus * Röömsk histooriker an senaator († 120)"}
{"id": "14689", "contents": "08. Febrewoore: Vettius Valens, greks astroloog († 175) Ünbekäänd Dootem Plutarch, greks skriiwer an filosoof (* 46) Tacitus, Röömsk histooriker an senaator (* am 58)"}
{"id": "14690", "contents": "A Chauken (ütjspriak [çaʊkən], lat. Chauci, greks: οι Καύχοι) wiar en germaansen stam, diar üüb bias ääger faan a Weeser lewet haa. Uun't waasten wiar a chauci minores, uun't uasten a chauci maiores. A Chauken hiard efter Tacitus tu det skööl faan a Ingaevones. Jo wiar a uastelk naibern faan a Fresken. A Chauken san uun't 3. juarhunert uun di ferbant faan a Saksen apgingen. Wikisource: Tacitus: Über Ursprung und Leben der Germanen (sjiisk)"}
{"id": "14691", "contents": "Weeser Vorlage:Infobox Fluss/NACHWEISE_aus A Weeser as en struum uun Nuurdsjiisklun. Hi begant uun Hann. Münden, huar Werra und Fulda tuupluup. Bi Breemerhuuwen as san müs iinuun a Nuurdsia. A Weeser leit hialandaal faan hood bit müs uun Sjiisklun. Huar Werra an Fulda uun Hannoverschmünden tuupluup Porta Westfalica uun Minden Onerweeser tesken Breemerhuuwen an Nordenham A Madellunkanool lääpt uun Minden auer a Weeser wech Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Weeser Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Breemen Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Breemerhuuwen Wikisource: Gesetz, betreffend die Erhebung einer Schiffahrtsabgabe auf der Unterweser (1886) (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Weedersport üüb a Weeser (sjiisk)"}
{"id": "14693", "contents": "Dorestad wiar en bedüüden hanelsstääd uun't 7. bit 9. juarhunert. Hat lai naibi Utrecht an as faan't Fresk Rik grünjlaanj wurden. Am 700 haa a Franken det stääd auern snoobel nimen, an uk leederhen as't flooksis auerfäälen wurden. Sant 863 hää näämen muar faan detdiar stääd hiard. Dorestad wiar so wichtag, auer det stääd üüb wichtag hanelswaier lai. Di ään ging a Rhein huuch efter süüden, en öödern efter waasten tu Frankrik an Ingelun. An di traad ging troch a Nuurdsia tu Schleswig an Haithabu, an faan diar widjer auer a Uastsia tu't Baltikum an Birka uun Sweeden. Uun't juar 1841 fünjen staken faan Dorestad Fiibel faan Dorestad faan amanbi 775 bit 800 Jilstak, maaget faan Madelinus faan Dorestad Glees faan Dorestad. Jo wurd amdreid, wan's ütjdronken san. Commonskategorii: Dorestad – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14694", "contents": "Vorlage:Infobox Fluss/NACHWEISE_aus A Rhein as en struum uun Madeleuroopa. San hood leit uun Graubünden uun a Schweiz. San müs leit uun't Rhein-Maas-Delta uun a Neederlunen an lääpt sodenang ütj uun a Nuurdsia. Det iintoochregiuun faan a Rhein gongt auer njügen lunen, di gratst dial as oober uun Sjiisklun. A gratst struumer iin uun di Rhein san at Aare, a Neckar, a Main, at Mosel an at Maas. A Rhein as di gratst struum iin uun a Nuurdsia an ään faan a wichtagst weederstruaten üüb a hialer welt. Commonskategorii: Rhein – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Rhein (sjiisk) Wikisource: Rhein (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Rhein (sjiisk)"}
{"id": "14695", "contents": "Wat menst dü ? Rhein, struum uun Waasteuroopa Rhin (Brandenburg), struum uun Nuurduastsjiisklun"}
{"id": "14701", "contents": "Graubünden (rumantsch Grischun?/i [ɡʁiˈʒun], itajeensk Grigioni [ɡriˈdʒoːni], fransöösk Grisons) as ään faan 26 kantoonen uun a Schweiz. Diar woort sjiisk, rumantsch an italjeensk snaaket. Det hoodstääd as Chur. Commonskategorii: Graubünden – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Graubünden (sjiisk) Wikisource: Kantoon Graubünden (sjiisk) Wääblink-kataloog tu Kantoon Graubünden uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Iinwenern, Standeskanzlei Graubünden 46.7279.607Koordinaaten: 46° 44′ N, 9° 36′ O; CH1903: 765737 / 177379"}
{"id": "14704", "contents": "Rätoromaans (rumantsch) as en romaans spriak an woort uun a Sweits uun di kantoon Graubünden (Grischun) snaaket. Hat hiart tuup mä't Furlaans faan Friaul an't Ladiins uun Itaalien tu a Rätoromaans spriaken. Uun a 1970er an 1980er juaren as Rumantsch Grischun üs gemiansoom skraftspriak iinfeerd wurden. Di ferskeel tesken a spriakwiisen woort heer mä a iarst fees faan det faabel „Di raawen an di foos“ faan Jean de La Fontaine apwiset: (Sursilvan) Harke?/i L’uolp era puspei inagada fomentada. Cheu ha ella viu sin in pegn in tgaper che teneva in toc caschiel en siu bec. Quei gustass a mi, ha ella tertgau, ed ha clamau al tgaper: „Tgei bi che ti eis! Sche tiu cant ei aschi bials sco tia cumparsa, lu eis ti il pli bi utschi da tuts“. (Sutsilvan) La gualp eara puspe egn’eada fumantada. Qua â ella vieu sen egn pegn egn corv ca taneva egn toc caschiel ainten sieus pecel. Quegl gustass a mei, â ella tartgieu, ad â clamo agli corv: „Tge beal ca tei es! Scha tieus tgànt e aschi beal sco tia pareta, alura es tei igl ple beal utschi da tuts“. (Surmiran) La golp era puspe eneda famantada. Cò ò ella via"}
{"id": "14711", "contents": "Noorweegen, amtelk at Köningrik Noorweegen (üüb Bokmål Noorsk: Norge an Kongeriket Norge; üüb Nynorsk Noorsk: Noreg an Kongeriket Noreg) as en lun uun a nuurd faan Euroopa. Det leit üüb a waastdial faan det Skandinaawisk Hualeweilun. Uun a nuurd an waast leit at Noorsk Sia, uun a uast lei Rüslun, Finlun an Sweeden an uun a süüd leit Skagerrak. At lun hee 5.367.580 lidj (2020). At hoodsteed faan't lun as Oslo. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Sant de 1. Janewoore 2020 hee't lun elwen prowinsen (üüb Noorsk: fylker). At skööl faan eilunen Svalbard as apartig ferwaltet. 1397-1523: dial faan't Unioon faan Kalmar. 1523-1814: dial faan't Köningrik Denemark-Noorweegen. 1814-1905: dial faan't Union twesken Sweeden an Noorweegen. de 7. Jüüne 1905 wurd at lun suwereen. Noorweegen as sant 1949 lasmaat faan NATO. Uun't juar 2017 woon Noorweegen 123.9 miljarden kubikmeetern faan eerdgas. At lun as üüb det sööwenst steed faan lunen, wat eerdgas wan. Norway: Administrative Division, citypopulation.de Norway: Major Urban Settlements, citypopulation.de Norway: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "14713", "contents": "At Siaslacht bi Tsushima (jaapaans 日本海海戦, Nihon-kai kaisen, fering „Siaslacht uun't Jaapaans Sia“; rüs Цусимское сражение) wiar faan 14. Mei tu a 15. Mei 1905 uun at Koreastruat twesken at jaapaans floot an en rüs floot."}
{"id": "14720", "contents": "Pingster (ualgreks πεντηκοστή ἡμέρα pentekostē hēméra ‚di föftagst dai‘) as en krastelk fest. Diar woort det ütjsjüüren faan a halag geist feiert. Hat as leewen di föftagst dai efter Puask, det ment di 49. dai efter Puasksöndai, an as sodenang uk leewen üüb en Söndai. Uun't Nei Testament woort ferteld, dat di halag geist auer Jiises sin mäfulgern kaam, üs jo tu det jüüdsk fest Schawuot (τὴν ἡμέραν τῆς πεντηκοστῆς ‚tu a föftagst dai‘) uun Jerusalem tuup kaam. Didiar dai woort üs gebursdai faan't Krastendoom uunsen. Det dootem faan a Pingstsöndai hinget faan a Puasksöndai uf. Jüst so üs a Juuden feire uk a Krasten Pingster sööwen weg efter Puask. Sodenang as di Pingstsöndai leewen tesken a 10. Mei an a 13. Jüüne. Dat Pingster so ääder of so leed san, kaam oober sant di Gregoriaans kalender iinfeerd wurden as, iarst sjauersis föör: Üüb a 10. Mei uun a juaren 1598, 1693, 1761 an 1818 (naist tooch: 2285). An üüb a 13. Jüüne uun a juaren 1666, 1734, 1886 an 1943 (naist tooch: 2038) Pingster spring aal a jong hingster. Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012 Commonskategorii: Pingster – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Pingster (sjiisk)"}
{"id": "14723", "contents": "Hanse (det ment: skööl) het det ferbinjang faan nuurdsjiisk kuuplidj faan't 12. bit 17. juarhunert. Jo ging det am seekerhaid üüb hör hanelswaier. A Hanse wiar uk en poliitisken ferbant an hed grat iinflööd üüb't kultuur. Üs a Hanse apkaam, ferlus a Fresken hör hanelsmäächt auer a Nuurdsia. Stääden, wat lasmaaten faan a Hanse wiar: Lübeck Hamborag Lüneburg Wismar Rostock Stralsund Demmin Greifswald Anklam Stettin Pasewalk Kolberg Rügenwalde Stolp Visby Stockholm Braunschweig Breemen Magdeburg Goslar Erfurt Stade Berliin Frankfurt an der Oder Danzig Elbing Thorn Krakau Breslau Königsberg Riga Reval Dorpat Köln Dortmund Deventer Kampen Groningen Münster Osnabrück Soest Stääden, wat hanelskontooren faan a Hanse hed, wiar: Commonskategorii: Hanse – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Hanse (sjiisk) Literatuur tu a Hanse uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "14724", "contents": "02. April: Karl di Grat, könang faan't Frankenrik (ferlicht * 748; † 814) unbekäänd dootem al-Wāqidī, araabsk histooriker († 823)"}
{"id": "14725", "contents": "02. April: Karl di Grat, könang faan't Frankenrik (ferlicht * 747; † 814) unbekäänd dootem Abu l-Atahiya, araabsk dachter († 825 of 826) unbekäänd dootem Eadberht I., köning faan Kent (* föör 725)"}
{"id": "14726", "contents": "13. April: Omurtag wurd khaan faan't Bulgaarenrik. 02. Jüüle: Wuzong, keiser faan Schiina († 846) ünbekäänd dootem Enchin, jaapaans buddhistisk mönk († 891) Han Yunzhong, schineesk generool († 874) Zhou Bao, schineesk generool († 888) 28. Janewoore: Karl di Grat, könang faan't Frankenrik (* 747 of 748) 13. April: Krum, khaan faan't Bulgaarenrik (* föör 796)"}
{"id": "14729", "contents": "Karl di Grat (lat. Carolus Magnus, fransöösk Charlemagne; * 2. April 747 of 748; † 28. Janewoore 814 uun Aachen) wiar faan 768 bit 814 könang faan't Frankenrik. Di 25. Detsember 800 wurd hi di iarst keiser uun a waast faan Euroopa sant at Röömsk Rik onerging. Oner Karl di Grat wiar det Frankenrik baas auer Madel-Euroopa. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Karl di Grat Wikisource: Karl di Grat (sjiisk) Karl di Grat uun't Sjiisk Biografii Werken faan an auer Karl di Grat uun't Sjiisk Digitaal Bibleteek Literatüür faan of auer Karl di Grat uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "14730", "contents": "Det BAM-Portaal wiar en gemiansoom portaal för Bibleteeken, Archiiwen an Museen. Hat hää ans begand üs en projekt faan't DFG. Bit 2015 as hat bedrewen wurden faan: Bibliotheksservice-Zentrum Baden-Württemberg (BSZ), Landesarchiv Baden-Württemberg, an Stiftung Preußischer Kulturbesitz. Uun Jüüne 2015 as beslööden wurden, det BAM-portaal sacht tu maagin. A dooten skel tu't Sjiisk Digitaal Bibleteek (DDB) auerdraanj wurd. www.bam-portal.de – Buken, archiifmateriool, museumsobjekten an noch föl muar faan sjiisk bibleteeken, archiiwen an museen."}
{"id": "14732", "contents": "Di fresk könang Aldgillis bäären (ferlicht)"}
{"id": "14740", "contents": "Det Republiik Iraak (araabisk ‏جمهورية العراق‎, DMG Ǧumhūriyya al-ʿIrāq, kurdisk ‏كۆماری عێراق‎ Komarî Êraq, syrisk-aramäisk ܟܘܬܢܘܬܐ ܥܝܪܩ, Kutnutho ĉiraq) as en stoot uun Fööraasien. Uun't nuurden leit det Autonoom Regiuun Kurdistaan mä en aanj parlament an en aanj amtsspriak: Kurdisk. Trinjam a Iraak lei Kuwait, Saudi-Araabien, Jordaanien, Syrien, a Türkei, di Iraan an di Persisk Golf. Uun a Iraak lei jo tau grat struumer Euphrat an Tigris, diar uun ualang tidjen det „taustruumlun“ Mesopotaamien ütjmaaget haa. Uun a Iraak san 18 guwernements (muhafazat, iantaal: muhafaza): Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Iraak Wikivoyage Raisfeerer: Iraak (sjiisk) http://www.iraqinationality.gov.iq/attach/iraqi_constitution.pdf World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF Human Development Report Office: Iraq – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 24. Oktuuber 2014 32.87543.055555555556Koordinaaten: 33° N, 43° O"}
{"id": "14745", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Thailun wiset di code för 76 Prowinsen (Changwat) mä det hoodstääd Bangkok an mä det stääd Pattaya uun't prowins Chonburi. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Thailun TH), di ööder as di code för at prowins. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Tabel mä luncodes ISO 3166-1, Tabel mä luncodes uun domain-nöömer Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "14748", "contents": "Thailun (thai: ประเทศไทย [pratʰêːt tʰaj]), amtelk Könangrik Thailun (ราชอาณาจักรไทย [râːt͡ɕʰáʔaːnaːt͡ɕàk tʰaj] harke tu?/i, uk: เมืองไทย [mɯːaŋ tʰaj] harke tu?/i), as en stoot uun Süüduastaasien. Trinjam lei Myanmar, Laos, Kambodscha, Malaysia, at Andamaansk Sia an di Golf faan Thailun. Det hoodstääd an gratst stääd uun't lun as Bangkok. Fulken an spriaken uun Thailun (1974, efter dooten faan't CIA). Thailun hää 76 prowinsen (Changwat) an diartu komt Bangkok. Thai spriak Commonskategorii: Thailun – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Thailun (sjiisk) Wikimedia Atlas: Thailun – Geograafisk an histoorisk koorden World Bank Statistik (ingelsk, ufrepen di 4. Detsember 2013) Human Development Report Office: Thailand – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 25. Oktuuber 2014"}
{"id": "14750", "contents": "A Eesenhuug (woort uk Esenhugh skrewen) as en grääfhuug faan't bronsetidj of faan't jonger stiantidj uun Stianood üüb Oomram. Hi as di gratst grääfhuug üüb Oomram mä en hööchde faan 4,70 m an en trochmeeder faan 26,50 meetern. Noch uun a 1960er juaren wiar diar boowen üüb det biak faan Stianood. Naibi leit en grääffial faan't wikingertidj. Faan 88 letj huuger san diar noch 22 faan tu sen. Diar as rääf fünjen wurden, an det wiset üüb a wikingern hen. Efter waasten tu leit di Krümwaal. Claudia Banck: Dumont Sylt-Föhr-Amrum. Ostfildern 2010. Hanswilhelm Haefs: Ortsnamen und Ortsgeschichten in Schleswig-Holstein: zunebst dem reichhaltigen slawischen Ortsnamenmaterial und den dänischen Einflüssen auf Fehmarn und Lauenburg, Helgoland und Nordfriesland. Norderstedt 2004. 54.6402361111118.3743055555556Koordinaaten: 54° 38′ N, 8° 22′ O"}
{"id": "14753", "contents": "At Föörtrap as en priil tesken Oomram an Sal. Hi lääpt efter süüdwaasten widjer tesken Oomram an Jongnaamen.. Efter nuurduasten tu woort det Föörtrap tu't Hörnem Jip. Hat as steedenwiis bit 42 m jip. Di Letj Ialtürn faan Noorsaarep suragt diarför, dat skeb ei üüb strun luup. Frank Spiegel: Volumina von Tidebecken im nordfriesischen Wattenmeer. Uun: Umweltbundesamt und Nationalparkverwaltungen Niedersächsisches Wattenmeer/Schleswig-Holsteinisches Wattenmeer (ütjden): Umweltatlas Wattenmeer. Bd. 1, Nordfriesisches und Dithmarsches Wattenmeer. Eugen Ulmer, Stuttgart 1998/1999, ISBN 3800134918. Küstenferanrang sant 1799. Archiwiaret faan det originool di 26. Detsember 2013. Ufrepen di 24. Mei 2015. Tidjenstruumer trinjam Sal. Archiwiaret faan det originool di 1. Febrewoore 2014. Ufrepen di 24. Mei 2015. Wasser- und Schifffahrtsamt Tönning. Archiwiaret faan det originool di 2. Febrewoore 2014. Ufrepen di 24. Mei 2015. 54.7188.303Koordinaaten: 54° 43′ 4,8″ N, 8° 18′ 10,8″ O"}
{"id": "14754", "contents": "At Rütjergat as en priil uun a waas uun't süüden faan Oomram mä en starken tidjenstruum. Tu uunsjüüren tesken Oomram an a Halgen as di letj Ialtürn Njiblem diar.. Sok stark priilen, diar uk bi liachweeder ei drüg faal, het gat. Tesken Oomram an A Huug fertwiiget at Rütjergat tu't Nuurder Ia an Söder Ia. Diartesken leit a Swinsrag. Christian Peter Hansen: Das schleswig'sche Wattenmeer und die friesischen Inseln, Ferlach C. Flemming, 1865 (Google Buken) 54.6068.406Koordinaaten: 54° 36′ 22″ N, 8° 24′ 22″ O Commonskategorii: Rütjergat – Saamlang faan bilen of filmer https://web.archive.org/web/20130114051558/http://www.wsa-toenning.wsv.de/bauwerke/leuchttuerme/nieblum/index.html , Wasser- und Schifffahrtsamt Tönning"}
{"id": "14757", "contents": "p4 Di Ialtürn Njiblem as en letjen ialtürn üüb Fer. Di türn stäänt naibi Njiblem, jüst bääft a dik. Hi as sowat 10 m huuch, det ial as 11 m huuch bi huuchweeder (MTHw). Di letj ialtürn faan Sössaarep as jüst so baud. Di türn hää en sektoorenial an as tu uunsjüüren faan't Rütjergat diar. A sektooren san man smääl: Green 3°, Witj 1,5°, Ruad 3°. Det ial drait 20 sm (witj) an 16 sm (green an ruad). Leuchtturm-Atlas.de https://web.archive.org/web/20130114051558/http://www.wsa-toenning.wsv.de/bauwerke/leuchttuerme/nieblum/index.html , Wasser- und Schifffahrtsamt Tönning"}
{"id": "14759", "contents": "Ial (faan ualgermaans *ailda = „brant“) as det flam bi en ferbraanang. Diarbi woort waremk an laacht frei. För en ial brükst dü en braanstoof an loft (sürstoof). Ial tu maagin wiar en graten straal uun a minskelk kultuur sant at jonger ualstiantidj (Jongpaläolithikum). Huar riak as, diar as uk ial. En luupen ial as ei lacht tu dääskin. Biak Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ial Wikiquote: Ial (sjiisk) Wikisource: Ial (sjiisk) Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "14762", "contents": "Det bronsetidj ging tu aanj, an det iisentidj begand."}
{"id": "14763", "contents": "En stian as en ferbinjang faan mineraalen. Hi as luas an ei muar mä en berag ferbünjen. A geologii täält en stian iarst mä en trochmeeder faan muar üs 63 mm. Ööder betiaknangen san kiis of sun: Blook > 200 mm Stian 63 - 200 mm. Kiis 20 - 63 mm: grööw; 6,3 - 20 mm: madel; 2-6,3 mm: fiin. Grant amanbi 2 mm Sun 0,63 - 2 mm: grööw; 0,2 - 0,63 mm: madel; 0,063 - 0,2 mm: fiin Silt (*) 0,02 - 0,063 mm: grööw; 0,0063 - 0,02 mm: madel; 0,002 - 0,0063 mm: fiin Tuun (*) 0,00063 - 0,002 mm: grööw; 0,0002 - 0,00063 mm: madel; < 0,0002 mm: fiin (*) Mä a uugen könst dü jodiar fiin kurner ei muar sä Commonskategorii: Stianer – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Stian (sjiisk) Commonskategorii: Kurngratin – Saamlang faan bilen of filmer Stianang"}
{"id": "14767", "contents": "Wat menst dü? En riap, diar tu en uug bünjen as Uug, huar dü mä lukest"}
{"id": "14769", "contents": "At uug (lat. oculus, greks ὤψ ops) as en orgaan, huar wi laacht mä woornem kön. An diaram koon di minsk sä. Uun't uug san rezeptoren üüb det nääthidj, diar di iindruk faan't laacht tu a nerfen widjerfeer. Iarst uun't hood wurd a signaalen faan a nerfen tu en bil (det, wat wi \"sä\") tuupsaat. Uug faan en fögel Uugen faan en fleeg \"Uugen\" faan en twiiskaalag diart Uug faan en hobelfask Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Wikiquote: Uug (sjiisk) Commonskategorii: Uugen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14770", "contents": "Wat menst dü? Stian, en ferbinjang faan mineraalen Siad faan en stianfrücht, ferlicht faan en käärs"}
{"id": "14774", "contents": "Kööl (faan ualgermaans kula) as en suart of brün sedimentstian. Hör grünjlaag san ufstürwen plaanten. Muar üs 70% faan kööl as köölstoof. Gans rian kööl, diar tu 100% köölstoof häält, as graphit. Kööl komt üüb arke kontinent föör. Hat komt miast faan a eerdtidjäälern Tertiär (-> brünkööl) an Karboon (-> stiankööl). Kööl woort brükt üs energii tu ferbraanen. Det waremk woort uun a hüshual nadagt of uk uun grat uunlaagen, am elektrisk struum tu maagin. Wan plaanten ufsterew, do ferrööde jo normoolerwiis. Wan diar oober ei nooch sürstoof bikomt, auer jo plaanten iinuun moder faal, do ferrööde jo ei, jo wurd tu türew. Nü sticht a siapeegel, an auer detdiar laag türew komt en laag faan sun an ööder sedimenten. Jo trak üüb di türew an sodenang trak jo uk di focht diar ütjmad, so woort türew tu brünkööl. Wan diar nü muar an muar sedimenten jo ufloogre, woort di druk leewen grater, an brünkööl woort tu stiankööl. Diaram as stiankööl uk föl widjer oner tu finjen üs brünkööl. Brünkööl leit ei jip oner a eerd, diaram woort iarst det eerd ufrümet, an do det brünkööl mä gewaltag bagern ufbürgen. Steedenwiis skel diarför saarpen an sogoor stääden ferswinj. Stiankööl leit"}
{"id": "14778", "contents": "At Tertiär as en eerdtidjääler uun't eerdneitidj (kenozoikum) föör det Quartär. Hat begand föör 65 miljuun juaren efter det Kritjtidj an lingd bit föör 2,6 miljuun juaren. Uun't tertiär wiar't föl warmer üs daalang. Diar begand diarten an plaanten aptukemen, so üs wi jo daalang kään. Di nööm Tertiär woort daalang ei muar föl brükt. Diarför brükt am daalang för det ääler tertiär-tidj di ütjdruk Paläogen an för det jonger tertiär-tidj di ütjdruk Neogen. At Tertiär begand, üs uun Meksiko en graten asteroiid iinslaanj as, an det miast leewent üüb a eerd tunant maaget hää. Diar haa ei föl diarten an plaanten auerlewet, man mä jo begand do det eerdneitidj. Süsteem: Neogen (23,03–2,588 mya) Seerie: Pliozän (5,332–2,588 mya) Kirew: Piacenzium (3,6–2,588 mya) Kirew: Zancleum (5,332–3,6 mya) Seerie: Miozän (23,03–5,332 mya) Kirew: Messinium (7,246–5,332 mya) Kirew: Tortonium (11,608–7,246 mya) Kirew: Serravallium (13,82–11,608 mya) Kirew: Langhium (15,97–13,82 mya) Kirew: Burdigalium (20,43–15,97 mya) Kirew: Aquitanium (23,03–20,43 mya) Süsteem: Paläogen (65,5–23,03 mya) Seerie: Oligozän (33,9–23,03 mya) Kirew: Chattium (28,4–23,03 mya) Kirew: Rupelium (33,9–28,4 mya) Seerie: Eozän (55,8–33,9 mya) Kirew: Priabonium (37,2–33,9 mya) Kirew: Bartonium (40,4–37,2 mya) Kirew: Lutetium (48,6–40,4 mya) Kirew: Ypresium (55,8–48,6 mya) Seerie: Paläozän (65,5–55,8 mya) Kirew: Thanetium (58,7–55,8 mya) Kirew: Seelandium"}
{"id": "14779", "contents": "At Kenozoikum (greks καινός „nei“, ζῷον „diart“) woort uk eerdneitidj näämd. Hat as en eerdtidjääler efter't eerdmadelääler (Mesozoikum) an lingt bit daalang. At Kenozoikum wurd iar efter Tertiär an Quartär iindiald. At Tertiär woort daalang widjer iindiald tu en ääler Paläogen an en jonger Neogen. At Kenozoikum begand föör ~ 65,5 miljuun juaren. Jütidj as woorskiinelk en graten asteroid uun Meksiko üüb a eerd iinslaanj, an hää det miast leewent üüb a eerd tunant maaget. 1. Det Kenozoikum uun't Phanerozoikum: Äon: Phanerozoikum (542–0 mya) Ära: Kenozoikum (Eerdneitidj) (65,5–0 mya) K-P-grens (Kritj → Paläogen, ~ 65,5 mya) Ära: Mesozoikum (Eerdmadelääler) (251–65,5 mya) Ära: Paleozoikum (Eerdualtidj) (542–251 mya) 2. Onerdialang faan't Kenozoikum (boowen jongst, oner äälst): Ära: Kenozoikum (65,5–0 mya) Süsteem: Quartär (2,588–0 mya) Süsteem: Neogen (23,03–2,588 mya) Süsteem: Paläogen (65,5–23,03 mya) Commonskategorii: Kenozoikum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14788", "contents": "Guillaume Apollinaire (eentelk Wilhelm Albert Włodzimierz Apolinary de Wąż-Kostrowicki; * 26. August 1880 uun Room; † 9. Nofember 1918 uun Paris) wiar en fraansöösken dachter faan italjeens-poolsk ufkemst. Guillaume Apollinaire uun't Tjiisk Biografii"}
{"id": "14790", "contents": "Ambroise Paul Toussaint Jules Valéry (* 30. Oktuuber 1871 uun Sète, Languedoc-Roussillon; † 20. Jüüle 1945 uun Paris) wiar en fraansöösken dachter. Paul Valéry uun't Tjiisk Biografii"}
{"id": "14791", "contents": "Margrethe II. faan Denemark (ütjspriik: [mɑˈg̊ʁeːɪ̯d̥ə]; * 16. April 1940 uun Kopenhuuwen üüs Margrethe Alexandrine Þórhildur Ingrid) wiar sant de 15. Janewoore 1972 Köningin faan Denemark, a Färöer an Greenlun. Jü wiar det äälst foomen faan Frederik IX. faan Denemark. A 14. Janewoore 2024 toonket jü uf, an auerdee hör amt tu hör dring, Frederik X.."}
{"id": "14793", "contents": "Frederik IX. (folstendig krasennööm Christian Frederik Franz Michael Carl Valdemar Georg, * 11. Marts 1899 üüb Sloot Sorgenfri; † 14. Janewoore 1972 uun Kopenhuuwen) wiar Köning faan Denemark faan 1947 tu 1972. Hi wiar de äälst dring faan köning Christian X.."}
{"id": "14794", "contents": "26. Febrewoore: Francesco Sforza naam Mailand efter en belaagring an wurd hertooch faan a steedstoot. 13. Mei: Christian I. wurd köning faan Noorweegen. 18. Mei: Munjong wurd köning faan det Joseon Köningrik uun Korea. 03. Nofember: At Uniwersiteet faan Barcelona wurd grünjlaanjen. 12. Febrewoore: Yejong, köning faan det Joseon Köningrik uun Korea († 1469) 18. Mai: Sejong, köning faan det Joseon Köningrik uun Korea (* 1397)"}
{"id": "14795", "contents": "Sejong (koreanisk: 세종) (* 6. Mei 1397 uun Jeonju, Süüdkorea faan daaling; † 18. Mei 1450) wiar de fjuard köning faan at Joseon-Dynastii (1393–1910) uun Korea. Hi wiar de traad dring faan köning Taejong. Köninger faan Joseon: Taejo (태조) (1392–1398), Jeongjong (정종) (1398–1400), Taejong (태종) (1400–1418), Sejong (세종) (1418–1450), Munjong (문종) (1450–1452), Danjong (단종) (1452–1455), Sejo (세조) (1455–1468), Yejong (예종) (1468–1469), Seongjong (성종) (1469–1494), Yeonsangun (연산군) (1494–1506), Jungjong (중종) (1506–1544), Injong (인종) (1544–1545), Myeongjong (명종) (1545–1567), Seonjo (선조) (1567–1608), Gwanghaegun (광해군) (1608–1623), Injo (인조) (1623–1649), Hyojong (효종) (1649–1659), Hyeonjong (현종) (1659–1674), Sukjong (숙종) (1674–1720), Gyeongjong (경종) (1720–1724), Yeongjo (영조) (1724–1776), Jeongjo (정조) (1776–1800), Sunjo (순조) (1800–1834), Heonjong (헌종) (1834–1849), Cheoljong (철종) (1849–1864), Gojong (고종) (1864–1897)"}
{"id": "14796", "contents": "Jeonju as det hoodsteed faan a prowins Jeollabuk-do uun Süüdkorea. Det hee 663.098 lidj (2019). At steed hee tau steedkreiser (üüb Koreaans: 구 gu): Deokjin-gu Wansan-gu South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "14797", "contents": "Seoul (üüb Koreaans: 서울 [sʌ.ul]) as det hoodsteed an uk en prowins faan Süüdkorea. Det hee 10.010.983 lidj (2019). De Han Struum leept troch't steed. At steed hee 25 steedkreiser (üüb Koreaans: 구 gu): South Korea: Cities, citypopulation.de Seoul, citypopulation.de Korea Meteorological Administration: Klimainformationen Seoul. Ufrepen de 21. Mei 2019 (koreaans). 37.565654126.978135Koordinaaten: 37° 34′ N, 126° 59′ O"}
{"id": "14798", "contents": "Jeollabuk-do (of Nuurd-Jeolla, üüb Koreaans: 전라북도) as en prowins uun a süüdwaast faan Süüdkorea. Det hee 1.834.114 lidj (2015). At hoodsteed faan't prowins as Jeonju. Det Nuurd Jeolla Prowins hee seeks steeden an aacht lunkreiser. Jeonju-si (전주시, 全州市) - 1 Gimje-si (김제시, 金堤市) - 5 Gunsan-si (군산시, 群山市) - 3 Iksan-si (익산시, 益山市) - 2 Jeongeup-si (정읍시, 井邑市) - 4 Namwon-si (남원시, 南原市) - 6 Buan-gun (부안군, 扶安郡) - 9 Gochang-gun (고창군, 高敞郡) - 8 Imsil-gun (임실군, 任實郡) - 11 Jangsu-gun (장수군, 長水郡) - 14 Jinan-gun (진안군, 鎭安郡) - 13 Muju-gun (무주군, 茂朱郡) - 12 Sunchang-gun (순창군, 淳昌郡) - 10 Wanju-gun (완주군, 完州郡) - 7 www.citypopulation.de"}
{"id": "14799", "contents": "1700 wiar det letst juar faan at 17. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. Janewoore tu Jüüle 13. Janewoore: Sweeden, Ingelun an Holun slood en aliansferdrach uun den Haag. 12. Febrewoore: De Grat Nordisk Krich begand: det sweeds prowins Liiflun wurd faan en poolsk-seksisk armee oner Jacob Heinrich von Flemming saner krichsferklaaring auerfeelen. 11. Marts: Denemark ferklaaret tu Sweeden a krich an maschiaret uun Sleeswich-Holstian-Gottorf iin. 13. tu 15. Marts: Det poolsk-seksisk armee oner Jacob Heinrich von Flemming naam't Feesting Dünamünde, nai bi Riga. 22. Marts: Det iarst Belaagering faan Taning begand. 05. Jüüne: At belaagering faan Riga begand. August tu Deetsember 04. August: A Köning faan Sweeden, Kaarl XII. lunigt üüd det deensk eilun Sialun. Kurt diarefter begand at belaagering faan Kopenhuuwen. 18. August: A Köning faan Denemark onertiakent a Frees faan Traventhal. At belaagering faan Taning kaam tu aanj. 19. August: Det Rüs Keiserrik ferklaaret tu Sweeden a krich. Rüs saldooten fool uun dön sweeds prowinsen Eestlun an Ingermanlun iin. 28. August: At bombardiaring faan Riga faan det seksisk-poolsk armee begand. Hanelskontooren faan ingels an holuns kuuplidj wurd tunant maaget. 01. Oktuuber: At belaagering faan Riga kaam tu aanj, üüs en sweeds armee nai"}
{"id": "14800", "contents": "1600 wiar det letst juar faan at 16. juarhunert. 19. Marts: Anders Bille, deensk generool († 1657) 16. Jüüle: Jan Cossiers, fleems konstmoler († 1671) 19. Nofember: Kaarl I., köning faan Ingelun († 1649) 17. Febrewoore: Giordano Bruno, itajeensk prääster an astronoom (* 1548)"}
{"id": "14801", "contents": "1500 wiar det letst juar faan at 15. juarhunert. 17. Febrewoore: A Slacht bi Hemmingstedt - en armee faan det deensk köning Johann I. an sin bruler hertooch Friedrich faan Holstian ferlus en slacht jin en armee faan büüren faan Dithmarschen oner feering faan Wulf Isebrand. 15. Mei: Üüb fermadling faan Lübeck an Hamborig wurd en frees twesken Denemark an det Büürenrepubliik Dithmarschen slööden. 16. Nofember: Go-Kashiwabara wurd keiser faan Jaapaan. 24. Febrewoore: Kaarl V., keiser faan det Halig Röömsk Rik († 1558) 05. September: Maria faan Jever, det letst regentin faan't herskap Jever († 1575) 21. Oktuuber: Keiser Go-Tsuchimikado faan Jaapaan (* 1442)"}
{"id": "14802", "contents": "1400 wiar det letst juar faan at 14. juarhunert. 14. Febrewoore: De störtet König Richard II. faan Ingelun stoorew uun Pontefract Borig. Det as woorskiinelk, dat köning Heinrich IV. san duas troch ferhongrin order ded, am widjer staheuen tu ferhanrin. 28. Nofember: Köning Jeongjong faan det Joseon Köningrik uun Korea toonket uf. Sin bruler Taejong wurd köning. Deetsember: Keiser Manuel II. Palaiologos faan det Uaströömsk Rik beschükt Ingelun. 01. Deetsember: Michele Steno wurd Doge faan Venedig. 14. Febrewoore: Richard II., köning faan Ingelun (* 1367) 25. Oktuuber: Geoffrey Chaucer, ingels dachter (* amanbi 1343) 23. Nofember: Antonio Venier, Doge faan Venedig (* amanbi 1330) ünbekäänd dootem Narayana Pandit, indisk matemaatiker (* 1340)"}
{"id": "14806", "contents": "Wat menst dü? Limerick, det stääd uunn Irlun Limerick (dachtang), det dachtfurem"}
{"id": "14807", "contents": "Limericks san spoosag dachtangen mä en fääst fääsfurem. Jo kaam so am 1820 uun Ingelun ap, an di bekäändst dachter faan limericks as wel daalang noch Edward Lear. 2015 hää det Nordfriisk Instituut en pris ütjlööwet för di best limerick uun en fresk spriakwiis. En jongen gast faan Söleraanj hed was ei tuföl beeft a braanj: Nian jil üüb a beenk, maad am werk ei ens teenk, man keerd en rocht graten waanj! faan: Ingken Lüdtke Diar wiar ens en schephörd ütj Wik, de hed a snütj fol faan a dik. Hi hed at feks puan an füng tu man luan, nü schongt’er Chansons an as rik. Latiinsch wus en böre üt Tuner, di toocht foon ham seelew wat wuner. Duch üt aw e eeker wus’r ai mör sü sääker, dan hi ploud åål sin bäiste ma uner. Saamlang faan ingelsk limericks Limericks faan a wanern faan det prisapgoow 2015 Faan: https://web.archive.org/web/20180621145902/http://www.nordfriiskinstituut.de/tams_joergensen.pdf"}
{"id": "14808", "contents": "Edward Lear (* 12. Mei 1812 uun Highgate; † 29. Janewoore 1888 uun Sanremo) wiar en ingelsken mooler, tiakner an skriiwer. Hi täält tuup mä Lewis Carroll tu a grat ingelsk skriiwern faan nonsens. 1830-1832: Illustrations of the Family of Psittacidæ, or Parrots. Die papageien. Taschen Verlag, Köln 2009, ISBN 978-3-8228-5274-3. Das Buch der Limericks - The Book of Nonsense, Gesamtütjgoow uun tau spriaken mä tiaknangen faan di skriiwer, schiisk faan Kai Kilian an Kim Landgraf, Anaconda Verlag, Köln 2008, ISBN 978-3-86647-263-1. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Edward Lear Literatüür faan of auer Edward Lear uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Werken uun't Projekt Gutenberg"}
{"id": "14811", "contents": "Camden [ˈkæmdən] as en borag faan London uun't Ferianagt Könangrik. Diar hiar 26 stääddialen tu. Belsize Park Bloomsbury Brondesbury Camden Town * Chalk Farm Cricklewood * Dartmouth Park Fitzrovia Fortune Green Frognal Gospel Oak * Hampstead * Haverstock Highgate Holborn Kentish Town * Kilburn King’s Cross Primrose Hill Somers Town * South Hampstead St Giles St Pancras Swiss Cottage * Tufnell Park * West Hampstead * Marianne Faithfull Dirk Bogarde Christian John Storey Bonington Alfred Brendel Charles Dickens Thomas Dunhill Stephen Fry Johnny Haynes Graham Hill Anthony Stewart Head Frank Holl Saul Hudson (Slash) Andrew Fielding Huxley Martin Handford Thomas Lance Sean Bean Eric Marshall Max Minghella Edward Lear Jim Redman Jerry Springer Dusty Springfield Rod Stewart Elizabeth Taylor Peter Ustinov Alan Ayckbourn Alain Whyte Amy Winehouse Kate Winslet Lawson Wood Harry Styles Jonny Depp Commonskategorii: London Borough of Camden – Saamlang faan bilen of filmer Camden Borough Council (Ferwaltang) 51.534961111111-0.10374166666667Koordinaaten: 51° 32′ N, 0° 6′ W"}
{"id": "14813", "contents": "Wat menst dü? London Borough of Croydon Croydon (Sydney), en stääddial uun Sydney, Austraalien"}
{"id": "14818", "contents": "San Remo as en bat bi't Madlunsia uun Itaalien mä 54.850 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019) naibi at grens tu Frankrik. Atami, Japan, sant 1976 Helsingør, Denemark Karlskoga, Sweeden Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: San Remo Amtelk wääbsteed (italjeensk) Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenerstatistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019."}
{"id": "14820", "contents": "1397 wiar det sööwen-an-neegentigst juar faan det 14. juarhunert. 06. Mei: Köning Sejong faan det Joseon Köningrik uun Korea († 1450)"}
{"id": "14827", "contents": "Liguurien (italjeensk: Liguria) as en regiuun uun Nuurdwaastitaalien mä 1.543.127 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019). Uun't waasten leit Frankrik, uun't nuurden at Piemont, uun't uasten Emilia-Romagna an at Toskaana. Uun't süüden leit at Liguurisk Sia, diar en dial faan't Madlunsia as. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Liguurien hää sjauer prowinsen mä 235 gemeenen. Commonskategorii: Ligurien – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Italjeensk liitjin faan Liguurien Liguurisk Sia Liguurisk spriak Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenerstatistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Italy: Liguria, citypopulation.de 44.458.7666666666667Koordinaaten: 44° 27′ N, 8° 46′ O"}
{"id": "14834", "contents": "Genua (itajeensk Genova [ˈdʒɛːnova], uun't liguurisk Zena) as det hoodstääd faan't itajeensk regiuun Liguurien, an uk faan't Metropolitanstääd Genua. Ferianagt Stooten Baltimore, USA Grichenlun Chios, Griichenlun Ferianagt Stooten Columbus (Ohio), USA Kroatien Rijeka, Kroatien Frankrik Marseille, Frankrik Ukraine Odessa, Ukraine Commonskategorii: Genua – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Genua (sjiisk) Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenerstatistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Hong Kong Observatory wetterkontor.de"}
{"id": "14837", "contents": "At Prowins Genua (Provincia di Genova, uun't liguurisk: Provinsa de Zena) wiar bit 2014 en itajeensk prowins uun det regiuun Liguurien. Sant 2015 het hat Città metropolitana di Genova. Diar lewe 835.829 iinwenern (Stant: 31. Detsember 2019). Uun't waasten leit det Prowins Savona, uun't nuurden det regiuun Piemont (Prowins Alessandria) an det regiuun Emilia-Romagna (Prowins Piacenza an Prowins Parma), uun't uasten det Prowins La Spezia an uun't süüden det Liguurisk Sia. At metropolitanstääd hää 67 gemeenen. Luke: List faan Gemeenen uun't Metropolitanstääd Genua. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenerstatistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. ISTAT – Stant: 31. Detsember 2015 Commonskategorii: Metropolitanstääd Genua – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14842", "contents": "w:de:Istituto Nazionale di Statistica Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (huuchsjiisk)"}
{"id": "14843", "contents": "At Prowins Perugia (italjeensk: Provincia di Perugia) as en italjeensk prowins uun det regiuun Umbrien. Det hoodstääd as Perugia. Hat hää amanbi 665.000 iinwenern uun 59 gemeenen (Stant 31. Dets. 2013). Uun't nuurden an uasten san a Marken (Prowins Pesaro an Urbino, Prowins Ancona, Prowins Macerata an Prowins Ascoli Piceno), uun't süüden as at Latium (Prowins Rieti) an Prowins Terni, an uun't waasten as at Toskana (Prowins Siena an Prowins Arezzo). Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019."}
{"id": "14845", "contents": "Umbrien (italjeensk: Umbria) as en italjeensk regiuun mä 880.285 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019) tesken at Toskaana, Latium an a Marken. Det hoodstääd as Perugia. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Umbrien hää tau prowinsen: Bütj Itajeensk snaake a minsken uk Madelitajeensk. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Italy: Umbria, citypopulation.de Commonskategorii: Umbrien – Saamlang faan bilen of filmer 42.98333333333312.566666666667Koordinaaten: 42° 59′ N, 12° 34′ O"}
{"id": "14853", "contents": "At Toskaana, iar uk Tuskien, itajeensk : Toscana, as en italjeensk regiuun. Trinjam lei Liguurien, Emilia-Romagna, a Marken, Umbrien an uun't süüden Latium. Hör nööm gongt üüb a Etrusker turag. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Diar san tjiin prowinsen uun't Toskaana: Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Toskaana Wikivoyage Raisfeerer: Toskaana (sjiisk) Wääblink-kataloog tu Toskana uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Italy: Toscana, citypopulation.de 43.3511.016666666667Koordinaaten: 43° 21′ N, 11° 1′ O"}
{"id": "14854", "contents": "At Prowins Terni (italjeensk: Provincia di Terni) as en italjeensk prowins uun Umbrien mä amanbi 227.000 iinwenern uun 33 gemeenen. Det hoodstääd as Terni. Uun't nuurden leit det prowins Perugia, uun't uasten, süüden an waasten leit Latium (Prowins Rieti an Prowins Viterbo) an uun't nuurdwaasten at Toskaana (Prowins Siena). A njügen gratst gemeenen mä iinwenertaalen faan a 31. Detsember 2019 Amtelk wääbsteed (italjeensk) Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019."}
{"id": "14857", "contents": "Terni (latiinsk: Interamna Nahars) as en stääd uun't regiuun Umbrien. Terni as hoodstääd faan't Prowins Terni. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Terni – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Terni (sjiisk)"}
{"id": "14858", "contents": "At Liguurisk Sia as en dial faan't Madlunsia tesken a eilunen Korsika an Elba uun't süüden, an Liguurien uun't nuurden. Genua an La Spezia san a gratst huuwener bi't Liguurisk Sia. Diarbi maaget det Bocht faan Genua di nuurdelk dial ütj. At Liguurisk Sia as bit 2.615 meetern jip. At nuurdelk küst faan't Liguurisk Sia as at Itajeensk Riviera. Waasten faan Genua efter't fransöösk grens tu leit at Riviera di Ponente, uasten faan Genua leit at Riviera di Levante. Waasten faan a fransöösk grens leit at Fransöösk Riviera (Côte d’Azur). Commonskategorii: Liguurisk Sia – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Itajeensk Riviera – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Côte d'Azur – Saamlang faan bilen of filmer 43.4983333333339.0416666666667Koordinaaten: 43° 29′ 54″ N, 9° 2′ 30″ O"}
{"id": "14859", "contents": "La Spezia (liguurisk: Spèza) as en huuwenstääd uun Liguurien an hoodstääd faan det Prowins La Spezia Hat hää 93.288 iinwenern (Stant: 31. Detsember 2019) an as efter Genua det öödergratst stääd uun Liguurien. Toulon (Frankrik), sant 1959 Bayreuth (Sjiisklun) Commonskategorii: La Spezia – Saamlang faan bilen of filmer Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenerstatistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019."}
{"id": "14860", "contents": "At Prowins La Spezia as en italjeensk prowins uun Liguurien. Det hoodstääd as La Spezia, ööder wichtag stääden san Lerici, Porto Venere an Sarzana. At belukin wäärs san jo iin uun a berger baud saarpen Cinque Terre. La Spezia hää 32 gemeenen (comuni): Ameglia Arcola Beverino Bolano Bonassola Borghetto di Vara Brugnato Calice al Cornoviglio Carro Carrodano Castelnuovo Magra Deiva Marina Follo Framura La Spezia Lerici Levanto Luni Maissana Monterosso al Mare Pignone Porto Venere Riccò del Golfo di Spezia Riomaggiore Rocchetta di Vara Santo Stefano di Magra Sarzana Sesta Godano Varese Ligure Vernazza Vezzano Ligure Zignago Commonskategorii: Prowins La Spezia – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Cinque Terre – Saamlang faan bilen of filmer Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenerstatistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019."}
{"id": "14863", "contents": "At Prowins Imperia as en italjeensk prowins uun Liguurien. Wichtag stääden san Bordighera, at hoodstääd Imperia, San Remo, Taggia an Ventimiglia. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenerstatistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019."}
{"id": "14866", "contents": "Imperia (üüb liguurisk uk: Impè-ia) as en italjeensk huuwenstääd mä 42.614 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019) uun Liguurien an det hoodstääd faan't prowins Imperia. Hat leit bi det ual röömerstruat Via Aurelia, diar Rom mä Arles ferbanjt. Frankrik Mandelieu-la-Napoule, Frankrik Ferianagt Stooten Newport, USA Argentiinien Rosario, Argentinien Sjiisklun Friedrichshafen, Sjiisklun Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Imperia Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenerstatistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019."}
{"id": "14868", "contents": "At Prowins Savona as en itajeensk prowins uun Liguurien. Wichtag stääden san det hoodstääd Savona, man uk Alassio, Albenga, Albisola Superiore, Cairo Montenotte, Finale Ligure, Loano an Varazze. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenerstatistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019."}
{"id": "14870", "contents": "Savona as en itaijeensk stääd mä 59.933 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019) uun Liguurien. Hat as uk hoodstääd faan't Prowins Savona. Faan di huuwen keer dampern uf efter Korsika. Commonskategorii: Savona – Saamlang faan bilen of filmer Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenerstatistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019."}
{"id": "14871", "contents": "Wat menst dü? Pallas (skap) Pallas Athene"}
{"id": "14872", "contents": "A Pallas wiar en frachtskap oner't flag faan a Bahamas. Di 25. Oktuuber 1998 begand det skap tu braanen, üs hat mä holt beleesen üüb a wai faan Sweeden troch a Nuurdsia an för Casablanca bestemet wiar. An auer näämen för det hawarii rocht tustendag wiar, drääw det skap ap üüb Sia Sun. Commonskategorii: Pallas – Saamlang faan bilen of filmer Abschlussbericht des Untersuchungsausschusses Pallas des Landtags Schleswig-Holstein, Landtags-Drucksache 14/2650 faan a 18. Janewoore 2000 (PDF) spiegel.de - Bil faan det braanen skap shz-Dossier: 10 Jahre nach der Pallas-Havarie"}
{"id": "14875", "contents": "Sia Sun wiar ans en huuchsun süüdsüüdwaast faan Oomram uun't 19. juarhunert. Daalang as't man muar en sunbeenk. Üüb a Sia Sun as 1998 di holtfrachter Pallas fäästkimen. Madeleuroopa 1:200.000 (Reymann’s Special-Karte), bleed „Tondern“ (1864) Messtischblatt 1416 „Seesand“ faan 1880 Topographische Übersichtskarte des Deutschen Reiches, bleed 08/09 Waasterlun-Tondern (1906): Di Sia Sun as man muar en sunbeenk. Commonskategorii: Sia Sun – Saamlang faan bilen of filmer baken-net.de: Seesand-Bake „Sösand“ üüb en däänsk koord faan 1933"}
{"id": "14879", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Marokko wiset di code för 16 regiuunen an hör 51 prowinsen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Marokko MA), di ööder as di code för at regiuun (tau taalen) of at prowins (trii buksteewen). Di code as tuleetst di 8. Maarts 2004 (PDF) feranert wurden. Die Codes wurden zweimal aktualisiert, im zweiten Newsletter (ISO 3166-2:2002-05-21), als die zusätzliche Einteilung in Regionen eingeführt wurde, und im sechsten Newsletter (ISO 3166-2:2004-03-08), um die Schreibweise von Laayoune in Laâyoune zu ändern. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, referenstabelen faan luncodes. ISO 3166-1, luncodes uun domainnöömer."}
{"id": "14881", "contents": "Casablanca (araabisk ‏الدار البيضاء‎, DMG ad-Dār al-bayḍāʾ, Tamazight: ⴰⵏⴼⴰ, spoonsk an araabisk: „witj hüs“) as det gratst stääd uun Marokko. Hat leit uun't süüden faan't hoodstääd Rabat lik bi a Atlantik. Diar lewe wel 3,2 miljuun minsken, uun det regiuun Casablanca san't 3,8 miljuunen. Commonskategorii: Casablanca – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Casablanca (sjiisk)"}
{"id": "14885", "contents": "Casablanca (Tamazight: ⵜⴰⵎⵖⵓⵔⵜ ⵏ ⴰⵏⴼⴰ) as en prefektuur (prowins) uun Marokko. Hat as 873 km² grat an hiart tu't regiuun Casablanca-Settat. Uun't juar 2004 haa diar gud 2,9 miljuun iinwenern lewet. Commonskategorii: Casablanca – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14889", "contents": "Grand Casablanca (araabisk ‏جهة الدار البيضاء الكبرى‎; Tamazight: ⵜⴰⵎⵏⴰⴹⵜ ⵜⴰⵎⵇⵇⵕⴰⵏⵜ ⵏ ⴰⵏⴼⴰ, Grat-Casablanca) wiar bit 2015 ian faan 16 ferwaltangsregiuunen uun Marokko an leit uun't nuurden faan't könangrik. Det hoodstääd faan't regiuun wiar Casablanca. Médiouna Nouaceur Mohammedia Casablanca Grand Casablanca as 2015 apgingen uun det nei regiuun Casablanca-Settat. Commonskategorii: Grand Casablanca – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14896", "contents": "Marokko (araabisk ‏المغرب‎ al-maghrib, tamazight ⵍⵎⴰⵖⵔⵉⴱ / ⴰⵎⵔⵔⵓⴽ Elmeɣrib / Amerruk), eegentelk Könangrik Marokko, as en lun uun Nuurdwaastafrikoo. Tesken Marokko an Euroopa leit at Struat faan Gibraltaar. Uun't nuurden as at Madlunsia an uun't waasten a Atlantik. Uun't uasten leit Algeerien. Uun't süüden leit a Waastsahara, diar faan Marokko üs en dial faan't lun uunsen woort. Det Regiarang uun a Waastsahara sjocht det oober ööders. Nü skal a UN en liasang finj. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Marokko (saner Waastsahaara) hää tjiin regiuunen: Uun Waastsahaara san tau öler regiuunen, Dakhla-Oued Ed-Dahab an Laâyoune-Sakia El Hamra. Population du Maroc par année civile 1960–2050 Saner Waastsahara World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF http://ahk.de/fileadmin/ahk_ahk/GTaI/marokko.pdf http://ahk.de/fileadmin/ahk_ahk/GTaI/marokko.pdf Human Development Report Office: Morocco – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 24. Oktuuber 2014 Morocco, citypopulation.de Morocco, citypopulation.de Commonskategorii: Marokko – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Marokko (sjiisk) Wikisource: Marokko (sjiisk) Wikimedia Atlas: Marokko – Geograafisk an histoorisk koorden 30.933333333333-8.4Koordinaaten: 31° N, 8° W"}
{"id": "14897", "contents": "At Demokraatisk Araabisk Republiik Sahara (DARS, spoonsk República Árabe Saharaui Democrática) as efter en bürgerkriich uun Marokko uun't juar 1976 faan't Frente Polisario ütjrepen wurden. Hat leit uun't waastelk Sahara. At DARS wal auer't hialer Waastsahara regiare. Tu tidj regiaret hat oober bluas en traaden faan't lun uun't uasten. Do san diar uk noch sjauer loogern naibi det algeerisk stääd Tindouf an jo het efter stääden uun't Waastsahara: El Aaiún, Smara, Ausert an Ad-Dakhla. Diar lewe flook minsken, diar tu kriichstidjen faan di Marokkans dial flücht san. Tesken di Marokkaans dial an det \"frei regiuun\" hää Marokko en 2.700 km lungen waal baud. Commonskategorii: Demokraatisk Araabisk Republiik Sahara – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Waastsahara – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Waastsahara – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Waastsahara (sjiisk) CIA World Factbook: Western Sahara 24.446512823109-12.717942232317Koordinaaten: 24° 26′ 47,4″ N, 12° 43′ 4,6″ W"}
{"id": "14903", "contents": "27.670833333333-8.1425Koordinaaten: 27° 40′ N, 8° 9′ W Tindouf as en stääd uun't waasten faan Algeerien an uk det hoodstääd faan't Prowins Tindouf. Uun Tindouf sat uk det knaap gudkäänd regiarang faan a Waastsahara. Commonskategorii: Prowins Tindouf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14904", "contents": "At Prowins Tindouf (araabisk ‏ولاية تندوف‎, DMG Wilāyat Tindūf, tamazight ⴰⴳⴻⵣⴷⵓ ⵏ ⵜⵉⵏⴷⵓⴼ Agezdu n Tinduf) as en prowins (Wilaya) uun't waasten faan Algeerien. Hoodstääd faan det prowins as Tindouf. Uun det prowins san tau gemeenen Commonskategorii: Prowins Tindouf – Saamlang faan bilen of filmer Wilaya de Tindouf : répartition de la population résidente des ménages ordinaires et collectifs, selon la commune de résidence et la dispersion, Recensement 2008"}
{"id": "14912", "contents": "At Struat faan Gibraltaar as en smääl sia tesken Spoonien an Marokko. Hat ferbanjt a Atlantik uun't waasten mä't Madlunsia uun't uasten. Üüb a nuurder ääg lei di spoonsk huuwen Tarifa an Gibraltaar, üüb a süüder ääg leit det spoonsk stääd Ceuta. Det smäälst steed as 14 km briad, an det flaakst steed as 300 m jip. Diar lääpt en stüdagen struum efter uast, auer at Madlunsia 1,40 m liager as üs a Atlantik. Commonskategorii: Struat faan Gibraltaar – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14915", "contents": "Tarifa leit uun det andaluusisk Prowins Cádiz (Spoonien), an as det süüdelkst stääd faan't europeesk fäästlun. Bi Tarifa as det smäälst steed faan't Struat faan Gibraltaar. Di süüdelkst ponkt faan Euroopa, uun a bääftgrünj leit Marokko. Winjstruumuunlaagen bi Tarifa Plazuela del Viento Puerta de Jerez Commonskategorii: Tarifa – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tarifa (sjiisk) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Iinwenerstatistik faan't Instituto Nacional de Estadística."}
{"id": "14920", "contents": "Andaluusien (spoonsk Andalucía [andaluˈθi.a]) as det süüdelkst faan a 17 autonoom gemianskapen üüb't spoonsk fäästlun. Uun't nuurden lei Kastilien-La Mancha an at Extremadura, uun't uasten Murcia, uun't süüden at Madlunsia an a Atlantik, an uun't waasten leit Portugal. Det hoodstääd as Sevilla. Dön tjiin gratst stääden uun't gemianskap san: Diar san aacht prowinsen mä 691 gemeenen. Struat faan Gibraltaar Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Andaluusien Wikivoyage Raisfeerer: Andaluusien (sjiisk) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Iinwenerstatistik faan't Instituto Nacional de Estadística. juntadeandalucia.es Spain: Andalucía, citypopulation.de"}
{"id": "14925", "contents": "At Prowins Cádiz (spoonsk: Provincia de Cádiz) as ian faan aacht prowinsen uun Andaluusien. Det hoodstääd het uk Cádiz, an det gratst stääd diar as Jerez de la Frontera. Sant 2003 san aal a prowinsen uun Andaluusien tu Comarcas iindiald: Commonskategorii: Prowins Cádiz – Saamlang faan bilen of filmer Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Iinwenerstatistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Orden de 14 de marzo de 2003, por la que se aprueba el mapa de comarcas de Andalucía a efectos de la planificación de la oferta turística y deportiva, Boletín Oficial de la Junta de Andalucía, Nr. 59 faan a 27. Marts 2003, S. 6248"}
{"id": "14929", "contents": "Uun't juar 1104 f.Kr. woort det stääd Cadiz grünjlaanj."}
{"id": "14932", "contents": "Cádiz [ˈkaðiθ of ˈkaðis] as det hoodstääd faan't Prowins Cádiz uun Andaluusien (Spoonien) mä 121.739 iinwenern (1. Janewoore 2014). Cadiz hää en wichtagen huuwen, di a Kanaarisk Eilunen fersuragt. A iinwenern faan Cadiz nääm jo salew Gaditanos. Det ual sark Iglesia de Santa Cruz Castillo de San Sebastián Ütjsicht faan a Torre Tavira deel üüb a hüsang Hüs bi't Plaza San Antonio Commonskategorii: Cádiz – Saamlang faan bilen of filmer Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Iinwenerstatistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Pedro Espinosa: Hallado en Cádiz un muro de 3.000 años. EL PAIS, Cádiz, 30. September 2007"}
{"id": "14934", "contents": "At Comarca Bahía de Cádiz leit uun det spoonsk Prowins Cádiz uun Andaluusien. Hat as 2003 iinracht wurden an amfaadet fiiw gemeenen. Orden de 14 de marzo de 2003, por la que se aprueba el mapa de comarcas de Andalucía a efectos de la planificación de la oferta turística y deportiva, Boletín Oficial de la Junta de Andalucía, Nr. 59 faan a 27. Marts 2003, S. 6248 Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Iinwenerstatistik faan't Instituto Nacional de Estadística."}
{"id": "14937", "contents": "Campo de Gibraltar as en spoonsk Comarca uun't Prowins Cádiz (Andaluusien). Hat leit naibi Gibraltaar an amfaadet sööwen gemeenen. Orden de 14 de marzo de 2003, por la que se aprueba el mapa de comarcas de Andalucía a efectos de la planificación de la oferta turística y deportiva, Boletín Oficial de la Junta de Andalucía, Nr. 59 faan a 27. Marts 2003, S. 6248 Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Iinwenerstatistik faan't Instituto Nacional de Estadística."}
{"id": "14939", "contents": "Tanger (araabisk ‏طنجة‎ Tandscha, DMG Ṭanǧa, Tamazight: ⵟⴰⵏⴶⴰ, spoonsk Tánger) as en huuwenstääd uun't nuurden faan Marokko mä auer 800.000 iinwenern (2011). Hat leit bi't Struat faan Gibraltaar. Iinwenern faan Tanger Commonskategorii: Tanger – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14941", "contents": "Comarca (spoonsk an katalaans) as en betiaknang för en ferwaltangsianhaid. Hat woort dialwiis uun Spoonien, Süüdfrankrik, Portugal, Panama an Brasiilien brükt. En Comarca as amanbi so grat üs en lunkreis uun Sjiisklun. Uun det wurd steget di ütjdruk mark, di'am uk uun Sjiisklun käänt uun Gemarkung. Kategorie:Comarca uun Spoonien"}
{"id": "14944", "contents": "At Instituto Nacional de Estadística [instiˈtuto naθioˈnal de estaˈðistika] (ufkört: INE) as det spoonsk iinrachtang för statistik. Hat as tustendag för aktuel iinwenertaalen. Instituto Nacional de Estadística (spoonsk) 40.463581-3.690484Koordinaaten: 40° 27′ 48,9″ N, 3° 41′ 25,7″ W"}
{"id": "14946", "contents": "Algeciras [alxeˈθiɾas] as en huuwenstääd uun't süüden faan't spoonsk Prowins Cádiz uun Andaluusien. Diar lewe 117.974 minsken. Det stääd leit naibi Gibraltaar an bi't Struat faan Gibraltaar. Algeciras as det hoodstääd faan't spoonsk Comarca Campo de Gibraltar. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Algeciras Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Iinwenerstatistik faan't Instituto Nacional de Estadística."}
{"id": "14947", "contents": "Tanger-Tétouan (araabisk ‏طنجة تطوان‎, Tamazight: ⵜⴰⵏⵊⴰ-ⵜⵉⵟⵟⴰⵡⵉⵏ) wiar bit 2015 ian faan 16 ferwaltangsregiuunen uun Marokko an leit uun't nuurden faan't könangrik. Hoodstääd wiar Tétouan. Chefchaouen Fahs-Anjra Larache Tanger-Asilah Tétouan Ouazzane M'diq-Fnideq 2015 san jo auergingen uun det nei regiuun Tanger-Tétouan-Al Hoceïma Commonskategorii: Tanger-Tétouan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14948", "contents": "Tanger-Asilah (araabisk ‏عمالة طنجة - أصيلة‎, Tamazight: ⵟⴰⵏⴶⴰ ⴰⵚⵉⵍⴰ) as en prefektuur (prowins) uun Marokko. Hat hiart tu't regiuun Tanger-Tétouan-Al Hoceïma an leit uun't nuurden faan't lun bi't Struat faan Gibraltaar. Uun't waasten leit a Atlantik. Commonskategorii: Tanger-Asilah – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14958", "contents": "At Missale Slesvicense (eegentelk Missale secundum ordinarium ecclesie Slesvicense) as en buk faan di bukdruker Steffen Arndes uun Lübeck. Hat kaam 1486 uun Schleswig ütj an as det ööder buk, diar auerhood uun Denemark drükt wurden as, an det iarst buk, diar uun Schleswig-Holstian drükt wurd. Faan't Missale Slesvicense san 300 stak drükt wurden, an diar jaft at daalang noch sjauer faan. Hat as en buk för't katuulsk hööw, an diar san beeden, salmen an teksten uun. Det buk as 35,6 x 23,8 cm grat an hää 265 bleeden. Tau buken lei uun't bibleteek faan a däänsk könang/in uun Kopenhuuwen, ian as uun't bibleteek faan't Sloot Gottorf, an det sjuard hää prääster Erich Pörksen 1935 uun en ual skaab üüb Oomram fünjen. Uun a juaren 2000 bit 2002 as det buk apwerket wurden an leit nü uun't archiif faan a hööw uun Kiel. Hat woort dan an wan uk ans üüb Oomram ütjsteld. Dieter Lohmeier, Gert Wilhelm Trube, Michael Brüchmann, Annette Göhres, Anke Metz: Missale Slesvicense 1486. Ein Meisterwerk des Frühdruckers Steffen Arndes. Schleswig-Holsteinische Landesbibliothek, Kiel 2001, ISBN 978-3-9806013-4-4 Gesamtkatalog der Wiegendrucke: GW-Nummer M24724 http://www.jostjahn.de/altes-pastorat-amrum/ , ufrepen di 31. August 2009 Beracht faan di restauraator. Archiwiaret faan det originool di"}
{"id": "14964", "contents": "30. August: Agostino Barbarigo wurd Doge faan Venedig. Ünbekäänd dootem At Missale Slesvicense komt ütj. 14. August: Marco Barbarigo, Doge faan Venedig (* 1413)"}
{"id": "14965", "contents": "Rabat (tamazight: ⴰⵕⴱⴰⵟ Aṛbaṭ, araabisk ‏الرباط‎, DMG ar-Ribāṭ) as sant 1956 det hoodstääd faan Marokko. Diar sat uk di könang. Rabat as uk det hoodstääd faan't regiuun Rabat-Salé-Kénitra. Det stääd leit bi a Atlantik. Egypten Kairo, Egypten Tuneesien Tunis, Tuneesien Grichenlun Athen, Griichenlun Turkei Istanbul, Türkei Spoonien Madrid, Spoonien Ferianagt Stooten Honolulu, USA, sant 2006 Frankrik Paris, Frankrik Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Rabat"}
{"id": "14967", "contents": "Rabat-Salé-Zemmour-Zaer (araabisk ‏جهة الرباط سلا زمور زعير‎, tamazight: ⵜⴰⵎⵏⴰⴹⵜ ⵏ ⴰⵕⴱⴰⵟ ⵙⵍⴰ ⵣⴻⵎⵎⵓⵔ ⵣⵄⵉⵔ Tamnaḍt n Aṛbaṭ Sla Zemmur Zɛir) wiar bit 2015 ian faan 16 regiuunen uun Marokko an leit uun't nuurden faan't lun. Det hoodstääd wiar Rabat. 2015 as Rabat-Salé-Zemmour-Zaer apgingen uun det nei regiuun Rabat-Salé-Kénitra Khémisset Rabat Salé Skhirate-Témara Commonskategorii: Rabat-Salé-Zemmour-Zaer – Saamlang faan bilen of filmer https://web.archive.org/web/20151225201757/http://www.temara.un.ma/ (fransöösk)"}
{"id": "14970", "contents": "Rabat (araabisk ‏عمالة الرباط‎) as en prefektuur (prowins) uun't regiuun Rabat-Salé-Kénitra bi't Atlantikküst faan Marokko. Commonskategorii: Rabat (Prowins) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14974", "contents": "Di Marokkaans Dirham (araabisk ‏درهم مغربي‎, DMG dirham maġribī; 1 Dh = 100 Centimes, araabisk Sg. ‏سنتيم‎ santīm) as det münt faan Marokko. Di ISO-4217-Code as MAD. Diar san jilstaken faan 10 an 20 Centimes, ½, 1, 2, 5 und 10 Dirham, an jilskiiner mä 20, 25 (sant 2012), 50, 100 an 200 Dirham. Commonskategorii: Münt faan Marokko – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "14975", "contents": "En Centime ([sɑ̃tˈiːm], faan fransöösk cent „hunert“) as uun föl lunen, fööraal huar fransöösk snaaket woort, det letjst jilstak: di \"hunertst dial\". Hi woort miast Ct. ufkört, of uk c. Burundi (Burundi-Franc) Demokraatisk Republiik Kongo (Kongo-Franc) Dschibuti (Dschibuti-Franc) Algeerien (Algeerisk Dinar) Haiti (Gourde) Komooren (Komoren-Franc) Marokko (Marokkaans Dirham) Ruanda (Ruanda-Franc) Schweiz, üs fransöösk ütjdruk för di Rappen (Schweizer Franken) Bit di Euro kaam, jääw't Centimes uk uun: Belgien (Belgisk Franken) Frankrik mä Monaco an Andorra (Fransöösk Franc) an Luksemborag (Luksemborger Franc). Di Euro-cent woort uk daalang noch üs „Centime“ betiakent, huar fransöösk snaaket woort. Centimes jääw't iar uk noch uun: Mali (Franc, bit 1984) an Madagaskar (Franc, bit 2005) Cent Centavo Céntimo"}
{"id": "14976", "contents": "En Cent (ˈ(t)sɛnt, faan latiinsk centum ‚hunert‘) as 1⁄100, di hunertst dial faan flook münten. Det sümbool för Cent as ¢, för di Euro-cent woort det oober ei brükt. Ei bluas uun't Eurozone of uun lunen mä Dooler-münten woort die Cent brükt. Hi komt uk föör uun: Aruuba (Florin) Eritrea (Nakfa) Keenia (Skalang) Mauritius (Rupie) <Neederluns Antilen (Gulden)> Seychellen (Rupie) Sierra Leone (Leone) Sri Lanka (Rupie) Süüdafrikoo (Rand) Swasilun (Lilangeni) Tansania (Skalang) Uganda (Skalang) Centime Céntimo Centavo"}
{"id": "14978", "contents": "Muuriisenstian het klomper of laagen faan sun of tuun, leewen uk türew, huar bit 45% iisen uun as. Jo lei miast ei jip oner a eerd an kem diar föör, huar weeder ei gau ufluup koon, so üs uun en muur. Sok laagen faan iisenstian kön en hualwen meeter stark wees. Det mineraal diar uun het Limonit. Uun Nuurdsjiisklun jaft at nian berger, huar am efter iisenerts schük küd, man uk uun muuriisenstian as rikelk iisen. An det lingt, am diar rian iisen faan tu maagin. Det wiar det grünjlaag faan't iisentidj, diar uun Nuurdeuroopa aal wat leeder begand üs uun Süüdeuroopa. Det Carlshütte uun Rendsborag hää tuiarst bluas mä muuriisenstian faan Schleswig-Holstian werket. Stian"}
{"id": "14981", "contents": "At 11. juarhunert föör Krast begant mä't juar 1100 f.Kr. an häält mä't juar 1001 f.Kr. ap. Mä det juar 1001 f.Kr. hääl uk det 2. juardüüsen f.Kr. ap."}
{"id": "14982", "contents": "At 12. juarhunert föör Krast begant mä't juar 1200 f.Kr. an häält mä't juar 1101 f.Kr. ap."}
{"id": "14986", "contents": "Audulf of Audwulf, (latiinsk: Audulfus) wiar en fresken könang tu tidjen faan't grat fulkenwaanrang. Hi hää wel faan ~600 bit ~630 regiaret. San efterfulger as ei bekäänd, di naist bekäänd könang wiar Aldgillis. Skraftelk tjüchnisen auer Audulf jaft at ei. Man diar san gulstaken mä san nööm üüb fünjen wurden: „AVDVLFVS FRISIA“, an üüb a ragsidj as en latiinsk krüs mä det skraft: „VICTVRIA AVDVLFO“. Jodiar gulstaken san fünjen wurden uun Escharen naibi Arnhem, an uk uun Ingelun. Uun det waastfresk saarep Wijnaldum san 2006 muar sok gulstaken fünjen wurden üüb en steed, huar wedenskapslidj efter en ualen fresken könangsool soocht haa. An do as noch ian gulstak fünjen wurden naibi Wiuwert. K.P.H. Faber, Audulfus, een Friese Koning, in Fryslân, Nieuwsblad voor geschiedenis en cultuur, no.4, 4e jaargang, December 1998 Arthur Engel an Raymond Serrure: Traité de numismatique du moyen âge. 1. Bologna 1980, s. 188 f. Halbertsma, Herre: Frieslands Oudheid, Utert, 2000, s. 68. Könger faan Fresklun: Finn (6. juarhunert), Audulf (amanbi 600-630), Aldgillis (623?-680), Redbad (679/680-719), Poppo (719-734)."}
{"id": "14987", "contents": "Könang Finn, dring faan Folcwald, as en mytholoogisk figuur. Hi woort uun jo ual skraften Widsith an Beowulf üs fresk könang uun't 6. juarhunert näämd. An do komt hi föör uun't ualingelsk Finnsburg-Fragment. Diar komt uk en Finn föör uun't Historia Brittonum. Jodiar teksten san oober iarst uun't 7. juarhunert apskrewen wurden. Uun't Widsith stäänt, dat Finn di dring faan Folcwald(ing) as. Uun't Beowulf stäänt, dat Finn mä Hildeburh befreid as, det saster faan di däänsk prens Hnæf. A swoogern kem uun stridj an Hnæf stareft. Finn komt oober auerian mä Hengest, di nei däänsk prens. Man det gongt uk ei loong gud. Nü stareft Finn, an a Däänsken bring Hildeburh an Finn san rikdoom tüs tu Denemark. Uun det buk Finn and Hengest faan J.R.R. Tolkien (1982/2006) gongt at fööraal am Finn. Di iarst histoorisk efterwiset könang faan Fresklun as Audulf. Volkert F. Faltings, Alastair G. H. Walker an Ommo Wilts: Friesische Studien II: Beiträge des Föhrer Symposiums Zur Friesischen Philologie vom 7-8. April 1994 (Nowele Supplement), ISBN 8778380596. S. 11 f.(bi google-books tu efterleesen) Könger faan Fresklun: Finn (6. juarhunert), Audulf (amanbi 600-630), Aldgillis (623?-680), Redbad (679/680-719), Poppo (719-734)."}
{"id": "14989", "contents": "De jure as en latiinsken ütjdruk för „efter't gesets, legool, amtelk“; Hi woorst miast brükt, wan efter't gesets wat föörsen as, wat do oober ei würelk amsaat woort. Dir jin stäänt di ütjdruk de facto, det het so föl üs würelk. Duden online | de jure | Rechtschreibung, Bedeutung, Definition, Synonyme, Herkunft. Bibliographisches Institut GmbH, 2013, ufrepen de 6. Marts 2014. Duden online | de facto | Rechtschreibung, Bedeutung, Definition, Synonyme, Herkunft. Bibliographisches Institut GmbH, 2013, ufrepen de 6. Marts 2014."}
{"id": "14990", "contents": "Lestall wiar en Grünmaat üp di Ailön Söl'. Dit Maat es bluat fuar Ingilön brükt uuren, en es üp Söl' brükt uuren fan di Jaar 1777. 1 Lestall wiar 9,46 Ar En 1803 es di Maat anert uuren, aurdat mani Ingis önergingen. 1 Lestall= 36 Risen²"}
{"id": "14991", "contents": "Di Siallehoog wiar en Greevhoogning üp Söl, bi deling Woningstair. Lüt en ual sölring Tial wiar diar di Fesker Sialle fan Eidem bigreewen."}
{"id": "14997", "contents": "Di Ringhoog es en Greevhoogening en Weesterlön, bi di Wai \"Am Ringhoog\". Es di hoogst Prek en Weesterlön. Di Ringhoog wiar jer di Thingplaats fan Weesterlön. Am Ringhoog"}
{"id": "14998", "contents": "Läästaal wiar en grünjmiat üüb't eilun Sal. Det miat as bluas för oonlun brükt wurden, an det al uun't juar 1777. Faan 1 läästaal oonlun küd ~ 1 lääs fooder bürgen wurd. 1 Läästaal wiar 9,46 Ar An 1803 as det miat feranert wurden, auer so föl oonlun onergingen as. 1 Läästaal = 36 Kwadrootrisen (iar: 45) 5 (4) Läästaal ~ 1 Deeme(l)s ~ 1/2 Hektaar Föör ääkerlun üüb a Nuurdfresk Eilunen as det miat amerlun brükt wurden. Det wiar di grünj, di för 1 amer (huuchsjiisk: 'Scheffel') siad lingd. 1 Amerlun wiar 4,79 Ar, amanbi 1/2 Läästaal 1 Amerlun = 18 Kwadrootrisen 10 Amerlun ~ 1 Deeme(l)s ~ 1/2 Hektaar Deeme(l)s of deemat wiar en grünjmiat faan gud en hualwen hektaar. Di nööm komt uf faan 'dai' an 'miat' of 'miad'. 1 deeme(l)s greenlun küd faan en guden maan uun 1 dai mä a sen hauen wurd. En ris wiar en miat för a lengde faan gud 5 meetern. En kwadrootris wiar det miat för en areaal faan gud 25 kwadrootmeetern. Ei aueraal uun Euroopa wiar en ris likelung. Det ging faan 3,00 m bit 9,00 m. Uun Ingelun wiar 1 rod = 5½ yard = 16½ foot ="}
{"id": "15", "contents": "En stää önj ju Slowakäi. En noome. Martin Flor."}
{"id": "15002", "contents": "Leghörn es en Sönbaank ön Heef twesken Kaamp en Brēderep üp Söl'. Lüt en ual sölring Tial wiar diar di ual Serkspöl Leghörn of Lägem."}
{"id": "15008", "contents": "Di Wardündeel es en Dünemdeel bi Raantem, twesken Borigdeel en Friskweeterdeel. Lüt en ual sölring Tial her diar Pidder Lüng lewet. En lung Tir difuar stön diar en Serk."}
{"id": "15009", "contents": "Di Gurt Flii es en Dünem bi Raantem üp Söl. Di Dünem es 15m hoog."}
{"id": "15010", "contents": "Di Borig Bārig es en Dünem bi Raantem üp Söl'. Di Dünem es 16m hoog en liit waarskiinlig üp di ual Raatsborig."}
{"id": "15011", "contents": "Di Raatsborig Sērk of St. Maria, wiar en litj Sērk en Raantem üp Söl. Hat lair en di Raatsborig bi Raantem wat nü fan Dünemer bigreewen es."}
{"id": "15012", "contents": "Raatsborig of Raantemborig wiar en ual Borig bi Raantem üp Söl, lik Tinem Borig. Hat her en Sērk neemt Raatsborig Sērk, man hat lair nü öner di Borig Barig."}
{"id": "15015", "contents": "Wat menst dü? Sejong (könang) Sejong (stääd)"}
{"id": "15017", "contents": "Di Weesterseesērk of St. Piđer (dütsk: Westerseekirche) wiar en Sērk en Ual-Raantem üp Söl'. Sawat 3km weest fan deling Raantem, en di Nuurđsee. Wiar lüt ual Tialen en Kwelen di gurtst en dailkst Sērk üp Söl', gurter üs di Sērk St. Severin en Kairem. Di Sērk wiar en Stiin Sērk. En en ual seekaart fan 1142 es di Weesterseesērk üs en Seeteeken enteekent, wat bidüüdet dat di Sērk mal wichtig wiar. En 1362 of 1436 es di Sērk önergingen. Di Faađer fan di Sölring Kroonist Hans Kielholt wiar diar Pröster."}
{"id": "15019", "contents": "AGS as det sjiisk ufkörtang för Amtlicher Gemeindeschlüssel. 1.–2. steed = Kääntaal faan't bundeslun 3. steed = Kääntaal faan't regiuun 4.–5. steed = Kääntaal faan a (lun)kreis 6.–9. steed = Kääntaal faan't amt/ferbant 10.–12. steed = Kääntaal faan't gemeen w:de:Amtlicher Gemeindeschlüssel (huuchsjiisk)"}
{"id": "15020", "contents": "NUTS as det fransöösk ufkörtang för Nomenclature des unités territoriales statistiques. Diarmä wurd statistiken för gemeenen, lunkreiser, regiuunen an stooten iindiald. NUTS-1: 16 bundeslunen NUTS-2: 38 regiuunen. Grater bundeslunen san noch tu regiuunen iindiald. Letjer bundeslunen san ei widjer iindiald. NUTS-3: 402 lunkreiser an kreisfrei stääden LAU-1: Amten an ferbanter faan gemeenen LAU-2: Gemeenen w:de:NUTS (huuchsjiisk)"}
{"id": "15021", "contents": "UN/LOCODE as det ingelsk ufkörtang för United Nations Code for Trade and Transport Locations. Det as en internatjunaalen code för stääden, huuwner of fluuchplaatsen, diar en grat bedüüdang för hanel an ferkiar haa. Diar jaft at sowat 42.000 iindracher för. w:de:UN/LOCODE (huuchschiisk)"}
{"id": "15023", "contents": "Ding-Sönj Ding-Sönj(ka.) äs en gemiinde önj e Karhiird, önj Noordfräisklönj. Dat heet 1132 foulk (2020). Commons: Ding-Sönj/ka – Soomling foon bile än filme Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "15024", "contents": "Stääsönj Stääsönj(ka.) äs en gemiinde önj e Karhiird, önj Noordfräisklönj. Dat heet 864 foulk (2020). Önj e gemiinde äs et motoorfiilmuseeum, Twins & Triples. Rudolf Muuß (1892–1972) Moritz Momme Nissen (1822–1902) Commons: Stääsönj/ka – Soomling foon bile än filme Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "15040", "contents": "Pakistaan (Urdu ‏پاکستان‎ [paːkɪst̪aːn̪], amtelk: Islaamisk Republiik Pakistaan) as en lun uun Süüdaasien. Uun't süüdwaasten leit a Iraan, uun't waasten Afghanistan, uun't nuurden Sjiina an uun't uasten Indien. Uun't süüden leit at Araabisk Sia, diar en dial faan a Indisk Osean as. Di stoot as 1947 grünjlaanj wurden üs di islaamisk dial faan det kolonii Britisk Indien. Di grater hinduistisk dial as tu Indien wurden. Tu Indien as oober uk di islaamisk dial Kaschmir kimen. Uast-Pakistan hää ham 1971 ufspleden an het daalang Bangladesch. Topograafisk koord faan Pakistaan. Di K2 (8.611 meeter) as di huuchst berag faan Pakistaan. Dääl faan di struum Indus uun't Karakorum. Det Baltoro istong leit uun't nuurden faan Pakistaan an as mä en lengde faan 62 km ian faan a lingsten bütjen faan't polaarregiuun. Pakistaan wiar faan 1947 tu 1972, an as sant 1989 lasmoot faan det Commonwealth of Nations (suspendiaret 1999-2004 an 2007-2008). Commonskategorii: Pakistaan – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Pakistaan (sjiisk) Wikimedia Atlas: Pakistaan – Geograafisk an histoorisk koorden Human Development Report Office: Pakistan – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 23. Oktuuber 2014 29.469.183333333333Koordinaaten: 29° N, 69° O"}
{"id": "15043", "contents": "Kaschmir (Devanagari: कश्मीर, Urdu: کشمیر, Kaśmīr, Kashmir) as en regiuun uun't Himalaya uun't nuurden faan Pakistan an Indien. Kaschmir wiar ans en suwereen föörstendoom, as daalang oober apdiald üüb tau stooten. Ään dial hiart tu Indien an leit uun't indisk bundeslun Jammu an Kashmir mä en grate faan 101.000 km² an 10,1 miljuun iinwenern. Di ööder dial hiart tu Pakistan an leit uun a ferwaltangsregiuunen Gilgit-Baltistan an Azad Kashmir üüb en areal faan 84.000 km² mä sowat 5 miljuun iinwenern. En letjen dial leit uk uun Sjiina. Kaschmir leit tesken at indisk an euraasisk kontinentaalplaad. Det hialer regiuun as amanbi 222.000 km² grat. Det gratst stääd uun Kaschmir as Srinagar (Indien). Jammu an Kashmir Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kaschmir"}
{"id": "15063", "contents": "Bruad (ualhuuchsjiisk: prôt, faan ualgermaans *brauda-) as en iidj för a miast minsken üüb a welt. Hat woort beegen mä en dii faan grünjen kurn, weeder an do noch en medel, wat di dii apgung läät, t.b. kwegels. Miast wurd grater liawer beegen, diar do tu skiiwen apskäären wurd. Letj liawer san runstüken. Gräbruad Witjbruad Roogbruad mä sees Toastbruad Knäckebruad Flaakbruad käänt am fööraal uun süüdelk lunen Runstüken Commonskategorii: Bruad – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Runstüken – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Bruad (sjiisk) Kurn"}
{"id": "15067", "contents": "Mabberem (dütsk: Mabberum) wiar en Ailön bi Söl en di deling Nuurđsee. Diar wiar 5 Tērper en 2 Sērker üp Mabberem: Mabberem (me Sērk), Wytem (me Sērk), Silingsem, Westerklyffsboll en Klyffsboll. Uk en gurt Holting wiar diar, hat wiar \"Mabberwoldt/Mabberwald\" neemt. En Tempel fan Tör wiar diar uk. Mabberem es en di Iarst Marcellusflud önergair. Nü es bluat jit en Sön fan Mabberem diar. (Di deling Salz-Sand bi Alemböög). Diar wiar waarskiinlig uk en Klef üp Mabberem, bi Klyffsboll en Westerklyffsboll, en uk en See bi Sillingsem lüt ual Kaarten, di \"Sillingsee\". Bi Westerklyffsboll wiar likert en Wik neemt \"Wester Wyk\" 55.058.3666Koordinaaten: 55° 3′ 0″ N, 8° 22′ 0″ O"}
{"id": "15068", "contents": "Uastem (dütsk: Ostum) wiar en Ailön bi Söl en di deling Nuurđsee. Diar wiar 4 Tērper en 2 Sērker üp Uastem: Berlem (me Sērk) , Birgem, Killholm en Rodelem of Rodem (me Sērk). Uastem es en di Iarst Marcellusflud önergair."}
{"id": "15070", "contents": "Kalmus (Acorus) het plaantenslacher uun det famile faan a Kalmusplaanten (Acoraceae). Jo san det iansagst famile uun det order faan a Kalmusoortagen (Acorales). Swaanenbruad (Acorus calamus) Acorus gramineus (Acorus americanus) Commonskategorii: Kalmus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kalmus"}
{"id": "15075", "contents": "Kiiptrem of Kiiptrup wiar en Tērp üp Söl ön di Dünemer en Nuurđsee mermung delings Woningstair en Kaamp. Ön di Dünemer sen jit Spöören fan dit Tērp tö finj. Kiiptrem wiar noch en litj Tērp."}
{"id": "15076", "contents": "Steidem of Steinem of Stiinem wiar en Tērp üp Söl ön delings Steidembocht. Hat lair sawat üp Hoogdi fan Raantem-Haawen, ön di Heef. Di Heef en di Steidembocht wiar tö des Tir Mērsklön. Fan Steidem jeft et deling bluat en litj Ingi nēmt \"Steidem Ingi\" süderfuar fan delings Weesterlön. Steidem her en Sērk. Mesken heer dit jerer Steinum jeet en waar leeterhen dö Steidum/Steidem. Uk di Kaart fan 1628 sair \"Steinum\". Wan em aur di Mērsk fan Ārichsem naa Steidem wil, da kām em üp hualev Wai bi hok Hooger fuarbi. Diarom jit jen fan des Hooger bit deling di Merelmērskhoog."}
{"id": "15079", "contents": "Staadem es en Marknoom Söl nuurduastelk fan di Staademstraat en deling Weesterlön. Jer wiar diar waarskiinlig en Tērp."}
{"id": "15082", "contents": "Swaanenbruad of Indisk Kalmus (Acorus calamus) as en plaant uun det famile faan a kalmusplaanten (Acoraceae). Hat komt eegentelk faan Aasien, lewet daalang oober üüb a hialer nuurdelk eerdheleft. var. calamus L. uun Euraasien var. verus L. var. angustatus Bess. uun Süüduastaasien, Japan an Taiwan. var. americanus (Raf.) Wulff, woort uk üs aanj slach uunsen: Acorus americanus. Swaanenbruad wääkst fööraal uun gruuger an muuren, man uk trinjam sian. Hat brükt föl weeder. Di nööm komt wel faan det frücht, diar faan swaanen ufknupt woort. Uun swaanenbruad san vitamiin C an 1,5–3,5 % plaantelk öölen, diarmad Asaron an Eugenol, uun a ruter san't sogoor 1,7 bit 9,3 %. Diaram woort det plaant uun Sjiina al loong uun a medesiin iinsaat. An uk för Coca-Cola woort det plaant brükt. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Swaanenbruad Wikispecies hää en artiikel tu: Swaanenbruad Swaanenbruad. Uun: FloraWeb.de. Literatuur tu Acorus calamus uun a Kew Bibliographic Databases (ingelsk) Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "15084", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Asaron as di nööm faan trii Phenylpropanoiden, diar natüürelkerwiis uun plaanten föörkem. α-Asaron (cis-Isomer), β-Asaron (trans-Isomer) γ-Asaron. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Asaron uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 6. Marts 2014. Fujita et al.: Yakugaku Zasshi 90 (1970) 1367,1371 an Chem. Abstr. 74 (1971)# 34553. Dootenbleed Asaron bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 9. März 2011."}
{"id": "15085", "contents": "En Phenylpropanoid as en orgaanisk ferbinjang, diar uun plaanten föörkomt. Kaneelsüren Coniferol Safrol Asaron Eugenol"}
{"id": "15086", "contents": "Di Mejer-Atlas het rocht Neue Landesbeschreibung der zwei Herzogtümer Schleswig und Holstein. Det as en atlas faan di kartograaf Johannes Mejer (1606-1674) mä beskriiwangen faan Caspar Danckwerth. A koorden san 1652 ütjkimen an wiar en üübdrachswerk faan di däänsk könang Christian IV. an hertooch Friedrich III. ."}
{"id": "15106", "contents": "Di Mejer-Atlas komt ütj."}
{"id": "15109", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Eugenol as en Phenylpropanoid mä en starken stirem efter neegelken. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Iindraanj tu CAS-Nr. 97-53-0 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 1. Mei 2008 (mä JavaScript). Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Eugenol uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 10. November 2014. Dootenbleed Eugenol bi Merck, ufrepen di 19. Febrewoore 2010. Dootenbleed Eugenol bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 31. Marts 2011. Eugenol bi ChemIDplus."}
{"id": "15110", "contents": "Wat menst dü? Neegelken, guardbluumen Neegelkbuum, en Myrtenplaant"}
{"id": "15111", "contents": "A Neegelkbuum (Syzygium aromaticum) as en plaant uun det famile faan a Myrtenplaanten (Myrtaceae). A drüget neegelken stirme stark an smääk skarep. Jo wurd hal brükt tu iinköögin. Neegelken uun Munduk, Bali, Indonesien Frisk neegelken bi't drügin Drüget neegelken Neegelkbuum uun Nuurd-Sulawesi, Indonesien Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Neegelkbuum (Syzygium aromaticum) Wikispecies hää en artiikel tu: Neegelkbuum (Syzygium aromaticum) Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "15112", "contents": "A Myrtenoortagen (Myrtales) san en order faan bloosenplaanten (Magnoliopsida). Alzateaceae Combretaceae Crypteroniaceae Lythraceae Melastomataceae, mä Memecylaceae Myrtaceae, mä Heteropyxidaceae an Psiloxylaceae Onagraceae Penaeaceae, mä Oliniaceae an Rhynchocalycaceae Vochysiaceae Commonskategorii: Myrtenoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Myrtenoortagen"}
{"id": "15114", "contents": "Myrtenplaanten (Myrtaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Myrtales. Diar hiar wel son 4.620 slacher tu. Acca Feijoa (Acca sellowiana) Blepharocalyx Temu (Blepharocalyx cruckshanksii) Eukalyptus (Eucalyptus) Eucalyptus radiata, Pöbermünt-Eukalyptus Eugenia Pitanga (Eugenia uniflora) Guaawen (Psidium) Guaaw (Psidium guajava) Myrten (Myrtus) Myrte (Myrtus communis) Syzygium Neegelkbuum (Syzygium aromaticum) Acca – Accara – Actinodium – Agonis – Algrizea – Allosyncarpia – Aluta – Amomyrtella – Amomyrtus – Angasomyrtus – Angophora – Archirhodomyrtus – Arillastrum – Astartea – Asteromyrtus – Astus – Austromyrtus – Babingtonia – Backhousia – Baeckea – Balaustion – Barongia – Basisperma – Beaufortia – Blepharocalyx – Callistemon – Calothamnus – Calycolpus – Calycorectes – Calyptranthes – Calyptrogenia – Calythropsis – Calytrix – Campomanesia – Chamelaucium – Chamguava – Cheyniana – Choricarpia – Cloezia – Conothamnus – Corymbia – Corynanthera – Cupheanthus – Curitiba – Darwinia – Decaspermum – Eremaea – Eucalyptopsis – Eucalyptus – Eugenia – Euryomyrtus – Gomidesia – Gossia – Harmogia – Heteropyxis – Hexachlamys – Homalocalyx – Homalospermum – Homoranthus – Hottea – Hypocalymma – Kania – Kanakomyrtus – Kardomia – Kjellbergiodendron – Kunzea – Lamarchea – Legrandia – Lenwebbia – Leptospermum – Lindsayomyrtus – Lithomyrtus – Lophomyrtus – Lophostemon – Luma – Lysicarpus"}
{"id": "15118", "contents": "At Gurk of Gork (Cucumis sativus) as en plaantenslach uun det famile faan a Kürbisplaanten (Cucurbitaceae). Diar wurd fööraal tau suurten aptaanj, det salootgurk an det gewürtsgurk. Wikiquote: Gurk (sjiisk) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Gurk Wikispecies hää en artiikel tu: Gurk http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/"}
{"id": "15122", "contents": "Kürbisoortagen (Cucurbitales) san en order faan Bloosenplaanten (Magnoliopsida). Diar hiar aacht plaantenfamilin tu. A miasten faan jo 2.300 slacher hiar tu a Kürbisplaanten (Cucurbitaceae) an Begoonien (Begoniaceae). Anisophylleaceae Apodanthaceae Begoonien (Begoniaceae) Coriariaceae Corynocarpaceae Kürbisplaanten (Cucurbitaceae) Datiscaceae Tetramelaceae Commonskategorii: Kürbisoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kürbisoortagen"}
{"id": "15123", "contents": "Kürbisplaanten (Cucurbitaceae) san en plaantenfamile mä 800 slacher uun det order Cucurbitales. A wichtagst plaanten san wel di (Guard-)Kürbis (Cucurbita pepo), at Sokermeloon (Cucumis melo), at Gurk (Cucumis sativus) an at Weedermeloon (Citrullus lanatus). Abobra – Acanthosicyos – Actinostemma – Alsomitra – Ampelosicyos – Anisosperma – Apodanthera – Austrobryonia – Baijiania – Bambekea – Bayabusua – Benincasa – Borneosicyos – Bryonia – Calycophysum – Cayaponia – Cephalopentandra – Cerasiocarpum – Ceratosanthes – Cionosicyos – Cionosicys – Citrullus – Coccinia – Cogniauxia – Colocynthis – Corallocarpus – Cremastopus – Ctenolepis – Cucumis – Cucurbita – Cucurbitella – Cyclanthera – Cyclantheropsis – Dactyliandra – Dendrosicyos – Diplocyclos – Doyerea – Ecballium – Echinocystis – Echinopepon – Eureiandra – Fevillea – Frantzia – Gerrardanthus – Gomphogyne – Gurania – Gynostemma – Halosicyos – Hanburia – Helmontia – Hemsleya – Herpetospermum – Hodgsonia – Ibervillea – Indofevillea – Indomelothria – Kedrostis – Khmeriosicyos – Lagenaria – Lemurosicyos – Linnaeosicyos – Luffa – Marah – Megarrhiza – Melothria – Momordica – Muellerargia – Neoalsomitra – Nothoalsomitra – Papuasicyos – Penelopeia – Peponium – Peponopsis – Polyclathra – Praecitrullus – Psiguria – Pteropepon – Raphidiocystis – Ruthalicia – Schizocarpum – Schizopepon – Scopella – Scopellaria –"}
{"id": "15125", "contents": "Kürbisen (Cucurbita) san en skööl faan plaantenslacher uun det famile faan a Kürbisplaanten (Cucurbitaceae). C. argyrosperma – C. cordata – C. cylindrata – C. digitata – C. ecuadorensis – C. ficifolia – C. foetidissima – C. galeottii – C. lundelliana – C. maxima – C. melopepo – C. moschata – C. okeechobeensis – C. palmata – C. pedatifolia – C. pepo – C. radicans Diar wurd fiiw slacher faan aptaanj: Cucurbita argyrosperma Cucurbita ficifolia Cucurbita maxima, diar hiart uk di Hokkaidokürbis tu. Cucurbita moschata Guardkürbis (Cucurbita pepo) Cucurbita foetidissima (wil kürbis) Cucurbita maxima Cucurbita moschata Guardkürbis (pumpkin) Commonskategorii: Kürbisen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kürbisen Wikibooks: Kürbisresepten (sjiisk)"}
{"id": "15126", "contents": "Gurken of Gorken (Cucumis) san en plaantenskööl uun det famile faan a Kürbisplaanten (Cucurbitaceae). Diar jaft at wel son 55 slacher faan. C. aculeatus – C. aetheocarpus – C. africanus – C. althaeoides – C. anguria – C. argenteus – C. baladensis – C. bryoniifolius – C. callosus – C. canoxyi – C. carolinus – C. cinereus – C. clavipetiolatus – C. costatus – C. debilis – C. dipsaceus – C. engleri – C. ficifolius – C. globosus – C. gracilis – C. hastatus – C. heptadactylus – C. hirsutus – C. humifructus – C. hystrix – C. indicus – C. insignis – C. javanicus – C. jeffreyanus – C. kalahariensis – C. kelleri – C. kirkbridei – C. leiospermus – C. maderaspatanus – C. meeusei – C. melo – C. messorius – C. metulifer – C. metuliferus – C. myriocarpus – C. picrocarpus – C. prolatior – C. prophetarum – C. pubituberculatus – C. pustulatus – C. queenslandicus – C. quintanilhae – C. reticulatus – C. rigidus – C. ritchiei – C. rostratus – C. sacleuxii – C. sagittatus – C. sativus – C. silentvalleyi – C. thulinianus – C. umbellatus – C. variabilis – C. zambianus – C."}
{"id": "15128", "contents": "At Sokermeloon (Cucumis melo) of uk Hönangmeloon as en plaant faan a troopen an subtroopen, hör frücht smääkt swet an woort hal eden. Hat hiart tu a Gurken (Cucumis), an as sodenang naier mä't Gurk üs mä't Weedermeloon. Aaltumaal hiar oober tu det plaantenfamile faan a Kürbisen (Cucurbitaceae). Faan't sokermeloon jaft at en hialer rä suurten. Yubari Kakumelo Cantaloupe Canary Honeydew Ajiuri Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sokermeloon Wikispecies hää en artiikel tu: Sokermeloon"}
{"id": "15130", "contents": "At weedermeloon (Citrullus lanatus) komt eegentelk faan Afrikoo, woort daalang oober üüb a hialer eerd uunbaud, huar't waremenooch as. Uun't juar 2019 san efter't FAO weltwidj 100.414.933 t weedermeloonen iinbürgen wurden. Crops > Watermelons. Uun: Offizielle Produktionsstatistik der FAO für 2019. fao.org, ufrepen di 17. Janewoore 2021 (ingelsk). Commonskategorii: Weedermeloon – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Weedermeloon"}
{"id": "15135", "contents": "Jordsön wiar jer en deensk halig uastelk fan deling List üp Söl. En 1231 skel Jordsön 2000 ha gurt wesen sen, wat saa gurt üs deling Aamrem wiar. Uk tērper en en sērk wiar diar. (lüt Johannes Mejer: Iordem, Iordem Sērk en Iarpem). Fan 1998 es Jordsön bluat jit en Sönbaank. En foriining fuar Fügeler es aurlang di Sönbaank neemt. (di Foriining Jordsand)"}
{"id": "15137", "contents": "A (Guard-)Kürbis (Cucurbita pepo) as ään faan a wichtag Kürbisslacher för a büürerei. Diar jaft at en hialer rä suurten faan: Di grat orangj pumpkin hiart diartu an uk det letj green zucchini. Ünlik kürbissuurten Somenkabocha (Japan) Bubango (Kanaaren) Zucchini Commonskategorii: Guardkürbis (Cucurbita pepo) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Guardkürbis (Cucurbita pepo)"}
{"id": "15142", "contents": "Citrullus as en letj skööl faan plaantenslacher uun det famile faan a Kürbisplaanten (Cucurbitaceae). Diar hiar sööwen slacher tu, det bekäändst as at Weedermeloon Citrullus colocynthis (L.) Schrad. Citrullus ecirrhosus Cogn. Weedermeloon (Citrullus lanatus) Citrullus rehmii De Winter Citrullus naudinianus (Sond.) Hook.f. Citrullus mucosospermus Fursa Citrullus amarus Schrad. Commonskategorii: Citrullus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Citrullus Citrullus uun Germplasm Resources Information Network (GRIN), Ministeerium för büürerei uun Ameerikoo, ARS, National Genetic Resources Program. National Germplasm Resources Laboratory, Beltsville, Maryland."}
{"id": "15143", "contents": "Johannes Mejer (* 1606 uun Hüsem; † 1674) wiar en matemaatiker an kartograaf. Johannes Mejer wiar en dring faan en prääster faan Hüsem, diar de likedening nööm hed. Sin mam, Elisabeth Jüngling, wiar a orgelspeler Johannes Jüngling (1522-1627) faan Bovenau sin foomen. Sin jüst gebuurtsdootem as ei bekäänd, man det as bekäänd, dat hi de 12. Oktuuber 1606 krasnet wurd. Hi studiaret uun Kopenhuuwen matematiik an astronomii an a grünjlaagen faan't kartografii. Hi kaam 1629 tu Hüsem turag an werket do üüs skuulmääster, bejewenhaidsdachter, kalendermaager an kartograaf. Hertooch Friedrich III. faan Sleeswich-Holstian-Gottorf holep ham, üüb en stuudienrais tu a Neederlunen tu keeren. Hi began do för a hertooch en Atlas faan't Amt Aabenraa tu maagin, diarför fing hi faan de Aabenraa Amtsferwalter Joachim Danckwerth halep, wat hi 1641 klaarmaaget. 1639 teekent hi det Nova Tabula Helgolandiae, wat det äälst brükboor koord faan Haliglun as. 1647 maaget Köning Christian IV. faan Denemark Johannes Mejer köningelk matemaatiker an ded ham a üübdrach, en koord faan a waasteeg faan Sleeswich-Holstian tu maagin. Mejer teeknet tau koorden, Nuurdfresklun uun't juar 1240 an uun't juar 1634. 1652 ded Caspar Danckwerth sin werk Neue Landesbeschreibung der zwei Herzogtümer Schleswig und Holstein ütj. At buk hed 40"}
{"id": "15144", "contents": "Greenhartbuumer (Chlorocardium) het tau plaantenslacher uun det famile faan a loorbeiplaanten (Lauraceae). Di ään slach Ch. rodiei as bekäänd för sin hard holt. Greenhart (Chlorocardium rodiei) Chlorocardium venenosum Commonskategorii: Greenhartbuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Greenhartbuumer"}
{"id": "15146", "contents": "Greenhart (Chlorocardium rodiei, Syn.: Nectandra leucantha var. rodiaei (R.H.Schomb.) Griseb., Nectandra rodioei R.H.Schomb., Ocotea rodiei (R.H.Schomb.) Mez) as en plaantenslach uun det famile faan a loorbeiplaanten (Lauraceae). Greenhartholt (ingelsk: greenheart) woort uk Demerara, Viravira of efter't klöör güül, brün, suart of witj greenhart näämd. Greenhartholt as böös hard an woort brükt för bragen an pualer, skeb an ööder huuweniinrachtangen. Commonskategorii: Greenhart – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Greenhart"}
{"id": "15150", "contents": "Echt Sturemfögler (Procellariidae) san en famile faan fögler uun det order faan a Sturemfögler (Procellariiformes). Diar hiar 79 slacher tu. Aphrodroma – Ardenna – Bulweria – Calonectris – Daption – Fulmarus – Halobaena – Macronectes – Pachyptila – Pagodroma – Pelecanoides – Procellaria – Pseudobulweria – Pterodroma – Puffinus – Thalassoica Fulmarus Malmuk (Fulmarus glacialis) Commonskategorii: Echt Sturemfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Sturemfögler"}
{"id": "15151", "contents": "Sturemswaalken (Hydrobatidae) san en fögelfamile an hiar tu a sturemfögler (Procellariiformes). Diar jaft at 21 slacher faan. Hydrobatinae Hydrobates - Oceanodroma Oceanitinae Fregetta - Garrodia - Nesofregetta - Oceanites - Pelagodroma Hydrobates Sturemswaalk (Hydrobates pelagicus) Commonskategorii: Sturemswaalken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sturemswaalken"}
{"id": "15155", "contents": "Wikingern san en skööl faan nuurdgermaans an baltisk fulken, diar bi Nuurd- an Uastsia lewet haa. Di ütjdruk wikingern ment oober miast ei jo lidj, diar üs büüren of faskern lewet haa, man iarer jodiar miast jong maaner, diar uun a juaren 775 bit 1050 (at wikingertidj) tu sia foor an küstenstääden auerfool. Wan jo do en wasen rikdum tuupruuwet hed, kaam jo miast weder tüs an lewet uun frees. Faan sok minsken fertel jo ual nuurdisk sagas an a ruunenstianer. Öödern küd jo oober ei weder tu det leewent uun ääg wene, an mä jo wul do aran uk näämen muar wat tu dun haa. Üüb di Tirsted-Stian woort faan det leewent faan en stolten wikinger ferteld, di üs rik maan weder tüs kaam. Det ualnuurdisk wurd viking ment so föl üs en loong skapsrais, man en wikinger wiar en stolten stridjer, diar föl belewet hed an rik weder tüs kaam. Wikingerswörden uun't museum faan Haithabu En helem faan't 10. juarhunert Det Gokstadskap uun Oslo Efterbaud wikingerskeb uun Roskilde So hää wel en wikingersaarep ütjsen Commons: Wikingertidj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15156", "contents": "Ruunenstianer san miast huuchkaant apsteld stianer, huar ruuneniinskraften üüb san. Jo san uun't nuurdisk iisentidj bit tu't wikingertidj maaget wurden mä fertelangen faan stolt wikingern. Ruunenstian faan Sandavágur üüb en freimarke faan a Färöern Skarthe-Stian uun Haithabu Ruunenstian faan Seby Tirsted-Stian Stian Sö111 faan Stenkvista Ruunenstian faan Rök Commonskategorii: Ruunenstianer – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Bilstianer üüb Gotland – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15157", "contents": "Ruunen wiar ual skrafttiaken faan a germaanen. Jo siig oober ei aueraal an tu arke tidj likedenang ütj. Commonskategorii: Ruunenskraften – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Ruunenstianer – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Codex Runicus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15158", "contents": "A Germaanen wiar fulken uun Madel- an Nuurdeuroopa. Hör kääntiaken wiar det germaans spriak. Huar a Germaanen lewet haa, wiar Germaanien. Nuurdsiagermaanen Bi Tacitus het jo Ingaevonen, det wiar Angeln, Chauken (jo san leederhen tu Saksen wurden), Fresken, Warnen. Faan a Kimbern, Teutoonen an Ambroonen snaaket uun't 1. juarhunert näämen muar. Rhein-Weser-Germaanen Det wiar Angrivarier, Bataver, Brukterer, Chamaven, Chatten, Chattuarier, Cherusker, Sigambrer, Sugambrer, Tenkterer, Ubier an Usipeter. Jo diald jo leederhen ap, a miasten san tu't fulk faan a Franken wurden, öödern slood jo a Saksen uun. Sueben A Sueben het uk Ialew-Germaanen, an det wiar Hermunduren, Langobarden, Markomannen, Quaden, Semnonen an (ferlicht uk) a Bastarnen. Jo san leederhen tu Alamannen, Bajuwaren an Thüringern wurden. A Langobarden toog tu Nuurditaalien. Nuurdgermaanen Jo het uk Uastsiagermaanen an haa üüb't Jütsk hualeweilun an uun't süüdelk Skandinaawien lewet. Jo san leederhen tu Däänsken, Sweedsken an Norweegern wurden. Enkelten tääl uk a Islunern diar noch mä tu. A Angeln an a Jüten lei sowat tesken a Nuurdgermaanen an a Nuurdsiagermaanen. Oder-Warthe-Germaanen Det san Burgunden, Lugier an Vandalen. Weichsel-Germaanen Det san Bastarnen, Gepiden, Gotonen, Rugier an Skiren. A Germaanen hed hör aanj skraft, det ruunenskraft. Tu't tidj faan a fulkenwaanrang haa a Germaanen jo efter"}
{"id": "15159", "contents": "A nuurdgermaans spriaken hiar tu a germaans spriaken an wurd uun Nuurdeuroopa snaaket. Miast wurd a nuudgermaans spriaken iindiald efter (Uast-)Skandinaawisk uun Skandinaawien Däänsk (5,5 Mio. spreegern) Sweedsk (9 Mio.) Noorsk (5 Mio.) Waast-Skandinaawisk of Isluns-Färöisk üüb a eilunen Isluns (300.000 + 50.000) Färöisk (65.000) Norn † Germaans spriaken"}
{"id": "15160", "contents": "w:de:Römpp Lexikon Chemie Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (huuchsjiisk)"}
{"id": "15163", "contents": "Wat menst dü? D (buksteew) Sedimenten faan en struum uun en delta Delta (Colorado), stääd"}
{"id": "15186", "contents": "At Oomram Jip ((fe.)Öömring Jip) as en priil uun a waas tesken Oomram an Feer. Hi twiiget uun't süüden faan't Nuurder Ia uf an hää sin flaakst steed tesken Noorsaarep an Ödersem, huar hi di waaswai krüsagt. At jipst steed as sowat 10 m jip, det as det madelhool. At Oomram Jip woort biletjen jiper an waanert waast efter Oomram tu.. Christian Peter Hansen: Das schleswig’sche Wattenmeer und die friesischen Inseln, Ferlach C. Flemming, 1865 C.P. Hansen bi Google Books Küstenentwicklung seit 1799 (www.schleswig-holstein.de, archiif 2013) 54.6688.411Koordinaaten: 54° 40′ 5″ N, 8° 24′ 40″ O"}
{"id": "15188", "contents": "At Nuurder Ia as en priil uun a waas tesken Oomram an Feer üüb a nuurder ääg an A Nääs üüb a süüder ääg. Hi komt faan't Rütjergat, diar ham süüduastelk faan Oomram fertwiiget: Di nuurdelk dial woort tu't Nuurder Ia an lääpt üüb Doogebal tu. Di süüdelk dial woort tu't Söder Ia an lääpt tesken A Nääs an A Huug üüb Slütsiil tu. Tesken Oomram an Feer twiiget an Oomram Jip efter nuurdwaast uf. Christian Peter Hansen: Das schleswig’sche Wattenmeer und die friesischen Inseln, Ferlach C. Flemming, 1865 C.P. Hansen bi Google Books Letj Ialtürn Neebel 54.6823588.6099683Koordinaaten: 54° 40′ 56″ N, 8° 36′ 36″ O"}
{"id": "15190", "contents": "En gat as en priil, di uk bi liachweeder ei drüg fäält mä en starken struum. Det wurd gat ment so föl üs hool. Hat komt uk uun speigat föör: Det as en hool uun a schans faan en skap, huar det auerkimen siaweeder weder \"ütjspeid\" woort. Rütjergat .. Priil Kattegat"}
{"id": "15265", "contents": "Nantes [nɑ̃ːt] (bretoonsk Naoned; gallo: Naunnt ; latiinsk Portus Namnetus) as en stääd uun't waasten faan Frankrik. Nantes wiar ans det hoodstääd faan a Bretagne, hiart daalang oober tu't departement Loire-Atlantique. Sjiisklun Saarbrücken Georgien Tiflis, Georgien Wales Cardiff, Wales Ferianagt Stooten Jacksonville, USA Ferianagt Stooten Seattle, USA Sjiina Shashi, Sjiina Argentiinien Bahía Blanca, Argentinien Rumeenien Cluj-Napoca, Rumeenien Commonskategorii: Nantes – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15266", "contents": "Gallo as en fransöösk spriakwiis uun a Bretagne. Hat as oober so gud üs ütjstürwen. Buckley, Thomas (1987): La frontière linguistique breton/gallo dans les environs de Plouha\", in: La Bretagne Linguistique 3, S. 169-75. Galisch Bretoonisch Langues d'oïl"}
{"id": "1528", "contents": "Di Söl'ring Foriining jeft et sent 1905. Bigent uur jü üs \"Foriining fuar Söl'ring Aart en Wiis\". Āpgaav diarfan es, wat fuar di Kultuur tö dön. Di Foriining maaket uk Aarberen üs Statistiken en luket eeđer forskelig Huken üp Söl, wat jit ön jaar Natuur sen en slait di Natuursjutsbihöörden fuar, wat tö dön of tö let es. Di Foriining bikömert höör uk om di Weeterkant. Di Sölring Foriining aarbert me di Sölring Spraak. Diarfuar uur Önerrocht önberen, en di Foriining archiviaret uk Boker, hur wat aur di Histoorii fan Söl benen staant. Di Sölring Foriining aarbert me üđer Foriiningen en Instituuten töhop, wat me di Friisk Kultuur aarberi. Di Foriining heer forskelig Hüüsingen en Plaatsen, höör om tö bikömeri. Diartö jert dat \"Heimatmuseum\", dat \"Ual Hüs\" dat Stiingreev \"Denghoog\" ön Woningstair, en jit muar, sa üs en Ker Mensken, wat jam aur Söl'ring Brükdom bikömeri. Di Söl'ring Foriining heer jen Fuarsetendi en tau Substituuten fan des. Ön't Kontoor set jen Kontoorsföörer en en Skriifkraft. Di Foriining bitaalet jit ombi füf Aarbersplaatsen fuar Lir, wat jam aur dit Museeum en aur Plaatsen üs di Fügelkui ön Kaamp of di Denghoog bikömeri. Masi Meföligsters aarberi ön't Iarenamt fuar di Foriining. Jens"}
{"id": "15302", "contents": "54.4911111111119.5652777777778Koordinaaten: 54° 29′ 28″ N, 9° 33′ 55″ O p1 Haithabu (ualnuurdisk: Heiðabýr, det komt faan heiðr ‚hias‘ an býr ‚büürsteed‘, öömrang: Hiasbüür) wiar en bedüüden siidlang faan däansk wikingern of sweedsk warägern. Diar wiar en wichtagen huuwen för di hanel tesken Skandinaawien, at Baltikum an at Nuurdsia-regiuun. Det siidlang leit uun't gemeen Busdorf bi Schleswig. Tuup mä't Danewerk as Haithabu det bedüüdenst ual seenksteed uun Schleswig-Holstian. Uun't juar 2018 as Haithabu en UNESCO weltkultuurarewdial wurden. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Haithabu Dorestad UNESCO welkultuurarewdial (n|dr, 02.07.2018)"}
{"id": "15305", "contents": "Busdorf ['buːsˌdɔʁf] (däänsk: Bustrup) as en gemeen uun a kreis Schleswig-Flensborag uun Schleswig-Holstian. Uun Busdorf sat at amt faan't Amt Haddeby. Det ual wikingerstääd Haithabu leit naibi Busdorf. Hat as en bedüüden seenksteed faan Schleswig-Holstian. Sodenang as uk di Skarthestian iinuun't woopen faan Busdorf kimen. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "15307", "contents": "A Hunertbianer (Chilopoda) san en klas faan Diarten uun det auerklas faan a Düüsenbianer (Myriapoda). Diar jaft at wel son 3.000 slacher faan. Hunertbianer san tesken ian an tjiin cm lung; enkelt slacher (Scolopendromorpha) kön oober uk 30 cm lung wurd. Craterostigmomorpha – Craterostigmidae Geophilomorpha – Eerdluupern Himantariidae Mecistocephalidae Neogeophilidae Geophilidae Oryidae Linotaeniidae Lithobiomorpha – Stianluupern Henicopidae Lithobiidae Scolopendromorpha – Riisenluupern Cryptopidae Scolopendridae Scolopocryptopidae Scutigeromorpha – Koonkerluupern Pselliodidae Scutigeridae Scutigerinidae Commonskategorii: Hunertbianer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hunertbianer"}
{"id": "15319", "contents": "Wat menst dü? Strun (küst), det loonskap Strun (eilun), = Ual-Nuurdstrun"}
{"id": "15320", "contents": "En strun as en flaaken küstenstrimel, diar suutjis tu at sia uffäält. Wi men mä en strun miast en sun-strun mä witj of grä sun. Man di sun koon üüb wulkaan-eilunen uk suart weees. Bääft en sun-strun lei miast düner. En strun koon oober uk mä grööw kiis of noch grater stianer wees, det as do en stian-strun. Commonskategorii: Strun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15322", "contents": "At Kritjtidj, a wedenskaplidj sai man ianfach Kritj (faan lat. Cretaceum) as det jongst eerdtidjääler uun't eerdmadelääler (Mesozoikum). Hat begand amanbi föör 145,5 miljuun juaren efter't aanj faan't Jura an hääl ap föör 65,5 miljuun juaren mä di auergung tu't Paläogen, det äälst kirew faan't eerdneitidj (Känozoikum). Di auergung faan't Kritj tu't Paläogen woort uk üs K-T-grens (faan: Kritj-Tertiär) of K-P-grens betiakent. Föör amanbi 66 miljuun juaren as woorskiinelk en graten asteroid uun Meksiko üüb a eerd iinslaanj, an hää det miast leewent üüb a eerd tunant maaget. Diarbi san uk a Dinosauriern ütjstürwen. Süsteem: Kritj (145,5–65,5 Ma) Seerie: Boowerkritj (99,6–65,5 Ma) Kirew: Maastrichtium (70,6–65,5 Ma) Kirew: Campanium (83,5–70,6 Ma) Kirew: Santonium (85,8–83,5 Ma) Kirew: Coniacium (88,6–85,8 Ma) Kirew: Turonium (93,6–88,6 Ma) Kirew: Cenomanium (99,6–93,6 Ma) Seerie: Onerkritj (145,5–99,6 Ma) Kirew: Albium (112–99,6 Ma) Kirew: Aptium (125–112 Ma) Kirew: Barremium (130–125 Ma) Kirew: Hauterivium (133,9–130 Ma) Kirew: Valanginium (140,2–133,9 Ma) Kirew: Berriasium (145,5–140,2 Ma) Ferstianet diarten an plaanten faan't kritjtidj Ferstianet bleed A eerd uun't Turonium Kritjküst üüb Rüügen Commonskategorii: Kritjtidj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15329", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Kööldioksiid of uk Köölstoofdioksiid as en cheemisk ferbinjang faan Köölstoof an Sürstoof mä det formel CO2. Wan't uun weeder apliaset as, woort det miast uk Köölsüren näämd. Det as oober ei gans detsalew, auer köölsüren det formel H2CO3 hää: C O 2 + H 2 O ⇌ H 2 C O 3 {\\displaystyle \\mathrm {\\ CO_{2}+H_{2}O\\ \\rightleftharpoons \\ H_{2}CO_{3}} } Kööldioksiid as en sür gas saner klöör an stirem, diar ham gud uun weeder apliaset. Tuup mä metal-oksiiden ferbanjt kööldioksiid ham tu tau slacher faan saalten: karbonaaten an hüdrogeenkarbonaaten. Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Kohlendioxid uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 1. Jüüne 2014. Iindraanj tu Kohlenstoffdioxid uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 28. Jüüle 2014 (mä JavaScript). jcbmac.chem.brown.edu (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Permittivity (Dielectric Constant) of Gases, S. 6-188. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Index of Refraction of Gases, S. 10-254. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90."}
{"id": "1533", "contents": "Islamabad as en stää önj dåt lönj Pakistaan. Deer booge 1 829 180 manschne (2014)."}
{"id": "15337", "contents": "w:de:CRC_Handbook_of_Chemistry_and_Physics Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (huuchschiisk)"}
{"id": "15340", "contents": "Karbonaaten san det saalt faan't köölsüren (H2CO3). (primeer) hüdrogeenkarbonaaten mä det furem MIHCO3 t.b. Naatriumhüdrogeenkarbonaat, Natron, (NaHCO3) sekundeer karbonaaten mä det furem MI2CO3. t.b. Naatriumkarbonaat, Soda, (Na2CO3) Kaaliumkarbonaat, Potääsk, (K2CO3) Kaltsiumkarbonaat, Kalk, (CaCO3) Magnesit Strontianit Witherit Atsuriit (blä) an Malachit (green) Rhodokrosit (ruad) Smithsonit (brons of ruusa) Commonskategorii: Karbonaaten – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Karbonaat (sjiisk)"}
{"id": "15342", "contents": "Saalten san cheemisk ferbinjangen, diar faan positiif kationen an negatiif anionen tuupsaat san. Tesken sok ionen bestäänt en ionenbinjang. Naatriumklooriid (Köögsaalt) Naatriumnitraat (Chiilesalpeeter) Naatriumkarbonaat (Sooda) Halogeen Wikibooks: Ionen an Saalten (sjiisk) Hans-Dieter Jakubke, Ruth Karcher (Hrsg.): Lexikon der Chemie. Spektrum Akademischer Verlag, Heidelberg 2001."}
{"id": "15354", "contents": "At Mesozoikum (greks μέσος mésos ‚maden‘ an ζῶ zo ‚lewe‘) as en eerdtidjääler an woort uk eerdmadelääler näämd. Hat begand föör 251 miljuun juaren an lingd bit föör 65,5 miljuun juaren. Hat woort efter Trias, Jura an Kritj iindiald. Det Mesozoikum leit tesken Paleozoikum (eerdualtidj) an Kenozoikum (eerdneitidj). 1. Det Mesozoikum uun't Phanerozoikum: Äon: Phanerozoikum (542–0 mya) Ära: Kenozoikum (Eerdneitidj) (65,5–0 mya) Ära: Mesozoikum (Eerdmadelääler) (251–65,5 mya) Ära: Paleozoikum (Eerdualtidj) (542–251 mya) 2. Onerdialang faan't Mesozoikum (boowen jongst, oner äälst): Ära: Mesozoikum (251–65,5 mya) Süsteem: Kritj (145,5–65,5 mya) Süsteem: Jura (199,6–145,5 mya) Süsteem: Trias (251–199,6 mya) Commonskategorii: Mesozoikum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15360", "contents": "At awokaado (Persea americana MILL., uk Persea gratissima) hiart tu't famile faan a Loorbeiplaanten (Lauraceae). Uun Ameerikoo sait am diar uk böderpeer (butter pear) tu. Di awokaado-buum woort bit 15 meeter huuch. Hi komt eegentelk faan Meksiko, woort daalang oober uun flook lunen uun a troopen an subtroopen aptaanj. Diar jaft at daalang amanbi 400 suurten faan. En awokaado faan det suurt Hass En frücht faan det suurt Fuerte Guacamole as awokaado-muus Jong sprööd Commonskategorii: Awokaado – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Awokaado FAO, Faostat"}
{"id": "15365", "contents": "Hainshalii waos en lidj halii in ju Nöördsii, östlik foon Huuge. Ju wurd in 1860 auerspeelet. Ju wurd dirfir foon en Huuger to fooderwanst bruket. 54.5733558.608475Koordinaaten: 54° 34′ 24,1″ N, 8° 36′ 30,5″ O"}
{"id": "15373", "contents": "Ruanda [ˈʁu̯anda] (Kinyarwanda u Rwanda, fransöösk le Rwanda [lə ʁwɑ̃ˈda]) as en banenlun uun Uastafrikoo. Trinjam lei Burundi, at Demokraatisk Republiik Kongo, Uganda an Tansania. Faan 1884 bit 1916 wiar Ruanda en sjiisk kolonii, do kaam det lun oner belgisk UNO-mandaat, an 1962 as't suwereen wurden. Ruanda as sant 2009 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. Commonskategorii: Ruanda – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Ruanda – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Ruanda (sjiisk) Human Development Report Office: Rwanda – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 23. Oktuuber 2014 -1.983333333333329.716666666667Koordinaaten: 2° S, 30° O"}
{"id": "15374", "contents": "Grekenlun, amtelk det Greks Republiik (üüb Greks: Ελλάδα Elláda of Ελληνική Δημοκρατία Ellinikí Dimokratía) as en lun uun a süüd uast faan Euroopa. uun a nuurdwaast leit Albaanien, uun a nuurd Nuurd-Matsedoonien an uun a nuurduast lei Bulgaarien an't Türkei. A hoodsteed as Atheen. Grekenlun leit för’t miast twesken 41° an 34° (faan a nuurd tu a süüd) an 19° an 29° (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi triisis letjer üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lingst grens (472 km) faan't lun wurt mä Bulgaarien an det kurtst (192 km) mä’t Türkei diald. At lun dialt uk en 234 km lung grens mä Nuurd-Masedoonien an en 212 km lung mä Albaanien. A eeg faan Grekenlun as 13.676 km lung. De huuchst ponkt uun Grekenlun as de Mitikas toop faan dön Olymp Berger. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Grekenlun hee 13 regiuunen an at Moonkrepubliik Athos: Suwereniteet 25. Marts 1821 begand det Greks Rewolutsion jin det Osmaans Rik. A rebelen loket uun Morea an föl greks eilunen wiar bal uun hör eegendoom. 7. April 1821 wurd Atheen iinnimen. Diarefter wiar ünbestendig stridjen, diaruun a griken faan lidj faan a waast faan"}
{"id": "15375", "contents": "Madelgoosherder Breetst is en staa oon Noordfreeschlon, oon di Noordergoosherde. Hoolmer Freesch Breetst äs en stää än gemiine oun e Gooshiird oun Noordfreeschloun. E gemiine äs diil foont Amt Mädel-Noordfreeschloun. Ount noorden loit Boorlem, ount ååsten Sänebel, ount sööen Brääklem än ount weesten Reußenkuuge. E gemiine heet 5432 foolk (2016). Breetst (1895) Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "15393", "contents": "At Sjiisk Digitaal Bibleteek (üüb sjiisk:DDB) as en digitaal bibleteek, huar 30.000 kultuur- an wedenskapsiinrachtangen uun Sjiisklun uun tuupwerke skel. En began as di 31. Marts 2014 maaget wurden, an diar kön al 5,6 miljuun objekten uunwiset wurd. At DDB skal leederhen uun det europeesk näät Europeana iinbünjen wurd. DDB wääbsteed Informatjuunen faan't bundesregiarang tu't DDB"}
{"id": "1540", "contents": "Selskap, (mo.) seelschap, (sö.) selskep as en begrip ütj a Sotsiologii. Uun a wedenskap as det wurd 1887 iinfeerd wurden faan Ferdinand Tönnies mä sin buk Gemeinschaft und Gesellschaft. Uun en gemianskap gongt at am fertrauen an ferbünjenhaid. Uun en selskap gongt at am reegeln, hü a minsken mäenööder ütjkem. En labenen ütjdruk faan selskapelk dun as det tuupfinjen uun ferianer: Leewentshelp Gesellschaft für bedrohte Völker Ferian Jordsand Öömrang Ferian"}
{"id": "15405", "contents": "At Sjiisk Biografii (sjiisk: DB) as en dootenbeenk mä frei tugengelk biograafisk dooten. Hat lingt faan't madelääler bit daalang. Uun Deetsember 2014 as det dootenbeenk auerwerket wurden an hää sowat 268.000 iindracher. Wääbsteed Deutsche Biographie"}
{"id": "15409", "contents": "A pest (latiinsk pestis ‚schocht‘) as en auer a miaten uunsteegen kraankes. Hat woort faan det bakteerium Yersinia pestis ütjliaset. Hat komt eegentelk faan gnaudiarten üs rooten of buumkaater. Auerdraanj woort a pest miast faan insekten, diar detdiar bakteerium uun jo haa, fööraal faan noopen. \"Det as a pest\" sait am uk tu ales mögelke, wat ään jin a streg gongt an wat am ei luas wurd koon. Commonskategorii: Pest – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Pest (sjiisk) Wikisource: Pest (sjiisk)"}
{"id": "15410", "contents": "Yersinia pestis as en bakteerium uun't famile faan a Enterobacteriaceae, diar a pest ütjliaset. Yersinia pestis as 1894 faan Alexandre Émile Jean Yersin fünjen wurden. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Yersinia pestis Wikispecies hää en artiikel tu: Yersinia pestis"}
{"id": "15413", "contents": "At Ingels (üüb Ingels English) as en waastgermaans spriik, wat faan amanbi 380 miljuunen mensken snaaket wurt, fööraal uun at Ferianigt Köningrik, a Ferianigt Stooten faan Ameerika, Kanada, Nei-Sialun, Irlun, Australien an a süüd faan Aafrika. Ferglik mä Fering, Waastfresk an Tjiisk: Amtelk spriiken faan Süüdaafrika: Afrikaans, Ingels, Nuurd-Sotho, Sotho, Süüd-Ndebele, Swaasi, Tsonga, Tswana, Venda, Xhosa, Zulu."}
{"id": "15419", "contents": "Aafrika as ian faan a wäältdialen. Uun a nuurd leit at Madlunsia, uun a nuurduast at Ruadsia, uun a uast det Indisk Ootseaan an uun a waast det Atlantisk Ootseaan. de nuurdermiast ponkt: Ras ben Sakka uun Tuneesien. de süüdermiast ponkt: Kap Agulhas uun Süüdaafrika. de uastermiast ponkt: Kap Guardafui uun Somaalia. de waastermiast ponkt: Cap Vert uun Seenegal. www.citypopulation.de"}
{"id": "1542", "contents": "Ferdinand Tönnies (*26. Juuli 1855 bi Oldenswort, † 9. April 1936 ön Kiil) es en Sotsjoloog, en Ökonoom en en Filosoof wesen. He heer 1887 dat Bok \"Gemeinschaft und Gesellschaft\" skrefen, wat en Grün fuar di nii weetenskep aur di Sotsjologii lair. Commonskategorii: Ferdinand Tönnies – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15426", "contents": "[001] THE HALLIG: OR, THE SHEEPFOLD IN THE WATERS. A TALE OF Humble Life on the Coast of Schleswig. TRANSLATED FROM THE GERMAN OF BIERNATZKI, BY MRS. GEORGE P. MARSH. WITH A BIOGRAPHICAL SKETCH OF THE AUTHOR. \"On that lone shore loud moans the sea.\" BOSTON: GOULD AND LINCOLN, 59 WASHINGTON STREET. NEW YORK: SHELDON, BLAKEMAN & CO., CINCINNATI: GEORGE S. BLANCHARD. 1856. [002] Entered, according to Act of Congress, in the year 1866, by GOULD AND LINCOLN, In the Clerk's Office of the District Court of the District of Massachusetts. STEREOTYPED BY THOMAS B. SMITH, 92 & 84 Beekman St.. N. Y. [003] TRANSLATOR'S PREFACE –––– The work now offered to the public for the first time, as it is supposed, in an English dress, has received much commendation in Germany as a highly interesting contri- bution to the physical geography of a part of Europe lying quite beyond the reach of ordinary observation, and as a genial and faithful sketch of human life under conditions which are hardly paralleled elsewhere. Its descriptive portions are believed to be scrupulously ac- curate, and though a thread of fiction has been woven into the narrative, yet its leading incidents are historicsd"}
{"id": "15454", "contents": "Neederluns At Holuns (üüb Holuns Nederlands) as en waastgermaans spriik, wat faan amanbi 26 miljuunen mensken snaaket wurt, fööraal uun Holun an Belgien."}
{"id": "15455", "contents": "At Sweedsk (üüb Sweedsk Svenska) as en skandinaawisk spriik, wat faan amanbi 10 miljuunen mensken snaaket wurt, fööral uun Sweeden and Finlun. Tup mä Deensk bildet at a uastskandinaawisken twiich faan a nuurdgermaans spriiken. Ferglik mä öler spriiken: Sweedsk hee seeks sköölen faan spriikwiisen: Norrlandisk Spriikwiisen Finluns Sweedsk Svealandisk Spriikwiisen Gotlandisk Spriikwiisen Götalandisk Spriikwiisen Süüd Sweedsk Spriikwiisen Hoodwurden haa tau genera: Utrum (en-wurden) an Neutrum (ett-wurden)."}
{"id": "15456", "contents": "At Noorsk (üüb Noorsk norsk) as en skandinaawisk spriik, wat faan amanbi 5 miljuunen mensken snaaket wurt, fööral uun Norweegen. At jaft tau amtelk gudkäänd noorsk spriiken - Bokmål an Nynorsk. Commons: Noorsk – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "15457", "contents": "At Isluns (üüb Isluns Íslenska) as en skandinaawisk spriik, wat faan amanbi 330.000 mensken snaaket wurt, fööral uun Islun. Hat hee ham uun a letst düüsen juar uun a berik faan a morfologii knaap feranert. Bispal faan en menelk hoodwurd (hestur 'hingst')."}
{"id": "15458", "contents": "Uasterrik as en lun uun a maden Euroopa. Uun a nuurd lei Tjiisklun an Tschechien, uun a süüd Sloweenien an Itaalien, uun a uast at Slowakei an Ungarn an uun a waast a Sweits an Liechtenstein. At hoodsteed as Wien. Diar wene 8.401.940 mensken (2011). Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Uasterrik hee njüügen bundeslunen: Tjiisk as det amtelk spriik faan't lun. Burgenlandkroatisk, Romani, Slowaakisk, Sloweensk, Tschechisk an Ungaars san uk snaaket. Ap tu 1806 wiar Uasterrik dial faan at Halig Röömsk Rik. 1806 wurd at Keiserrik faan Uasterrik faan keiser Frants I. grünjlaanjen. 1867 wurd at keiserrik en dopelmonarchii üüs Uasterrik-Ungarn. Mä a uftookin faan a Karl I. uun 1918 wurd Uasterrik en republiik. At tjiisk armee marschiaret 1938 uun in Uasterrik iin an at lun wurd dial faan Tjiisklun ap tu 1945. Efter a Naist Wäältkrich wiar at lun faan a Ferianigt Stooten, a Ferianigt Köningrik, Frankrik an a Sowjetunioon besaatet. Uasterik wurd 1955 weler suweeren. Austria, citypopulation.de Austria: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "15461", "contents": "Di artiikel Neederluns/Holuns jaft at üüb öömrang üüb fering"}
{"id": "1547", "contents": "At ufstemet welttidj jaft at sant 1968 an het üüb ingelsk universal time coordinated, so komt at tu di ütjdruk UTC. UTC as muar of maner at salew üs a ingelsk wontertidj. Uun Nuurdfresklun san wi Ingelun ian stünj föörütj, diaram skraft am bi üs UTC+1. At leetst wegaanj uun Maarts stel wi a klook ian stünj föör üüb somertidj, do san wi Ingelun imer noch ian stün föörütj, auer Ingelun uk üüb a somertidj amsteld, oober UTC dää det ei, diaram haa wi uun a somer UTC+2. Aanj Oktuuber stel wi a klook weder ian stünj turag, uun a wonter haa wi weder at normool tidj. Greenwich Mean Time"}
{"id": "15482", "contents": "Efter't Weimar Republiik auernaam 1933 a NSDAP oner Adolf Hitler at regiarang an feerd at Sjiisk Rik iin uun a Ööder Weltkriich. Det tidj faan 1933 bit 1945 woort uk Nazi-Sjiisklun of at Traad Rik näämd."}
{"id": "15486", "contents": "Wilhelmshuuwen as en kreisfrei stääd uun't nuurdwaasten faan Sjiisklun. Hat leit bi't Jadebocht nai bi't Nuurdsia. Hat hää 76.089 iinwenern an hiart diarmä tu a tjiin gratst stääden uun't bundeslun Niidersaksen. Wilhelmshuuwen bi't Jadebocht an Bremerhuuwen bi a müs faan a Weeser Satelitenbil faan't regiuun Di huuwen faan Wilhelmshuuwen At riadhüs Stäädwoopen faan 1892 bit 1939 Woopen faan Rüstringen faan 1911 bit 1937 Stäädwoopen faan 1939 bit 1946 Stäädwoopen sant 1948 Frankrik Vichy (Frankrik), sant 1965 Ferianagt Stooten Norfolk (USA, Virginia), sant 1976 Ferianagt Könangrik Dunfermline (Ferianagt Könangrik, Skotlun), sant 1979 Poolen Bydgoszcz (Poolen), sant 2006 Ööder ferbinjangen: Sjiisklun Bad Harzburg (Sjiisklun, Niidersaksen), sant 1988 Sjiina Qingdao (Sjiina), sant 1992 Spoonien Logroño (Spoonien) A stääddialen Sengwarden an Fedderwarden hual ferbinjang mä: Uasterrik Bromberg (Uastenrik), sant 1980 Commonskategorii: Wilhelmshuuwen – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Wilhelmshaven (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Wilhelmshuuwen (sjiisk) Wääblink-kataloog tu Wilhelmshuuwen uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "15490", "contents": "Delmenhorst (plaatsjiisk: Demost) as en kreisfrei stääd uun Nuurdwaastsjiisklun. Hat hiart tu a tjiin gratst stääden faan't bundeslun Niidersaksen. Allonnes, Frankrik Frankrik, sant 1976 Borissoglebsk, Ruslun Ruslun, sant1994 Eberswalde, Sjiisklun Sjiisklun, sant 1990 Kolding, Denemark Denemark, sant 1979 Lublin, Poolen Poolen, sant 1992 Commonskategorii: Delmenhorst – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Delmenhorst uun't Topographia Westphaliae (Mathäus Merian) (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Delmenhorst (sjiisk) Literatüür faan of auer Delmenhorst uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "15492", "contents": "At Jadebocht as en 190 km² grat bocht faan a Nuurdsia. Hat leit tesken a Onerweeser an Uastfresklun. Commonskategorii: Jadebocht – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15493", "contents": "Ismoune as di jarste moune foon et iir. E noome foon e moune kamt üt da üüljfrasche uurde īs än mōnath. E moune håt uk Januar; dåtheer uurd kamt üt et Latiinsch (mensis) Ianuarius. Et as di oudere moune foon Wunter önj e Nordhuulewkuugel än di oudere moune foon Samer önj e Söödhuulewkuugel. Et heet 31 deege. Fiirdeege önj diheere moune san: Nai-iir (di 1. önj e Ismoune) Bejääwenhäide önj e Ismoune"}
{"id": "15495", "contents": "Uursmoune as di treede moune foon et iir. E noome foon e moune kamt üt da üüljfrasche uurde wars än mōnath. E moune håt uk Martsmoune, Marts unti Märts; daheere uurde kaame üt et Latiinsch (mensis) Martius. Et as di jarste moune foon Uurs önj e Nordhuulewkuugel än di jarste moune foon Härfst önj e Söödhuulewkuugel. Et heet 31 deege. Poosche as samtids önj e uursmoune. Önj 2024 san e Gräintörsdi (e törsdi for e Poosche), e Stalfraidi än e Pooschedäi önj e Uursmoune, ouers as di Läädere Pooschedäi önj Gjarsmoune. Önjt Dånsch as e Gräintörsdi (aw Dånsch: Skærtorsdag) en fiirdäi."}
{"id": "15496", "contents": "Gjarsmoune as di fiirde moune foon et iir. E noome foon e moune kamt üt da üüljfrasche uurde gers än mōnath; uk aw Üüljdånsch wus e noome foon e moune græsmåned. E moune håt uk April; dåtheer uurd kamt üt et Latiinsch (mensis) Aprilis. Et as di oudere moune foon Uurs önj e Nordhuulewkuugel än di oudere moune foon Härfst önj e Söödhuulewkuugel. Et heet 30 deege. Poosche as ooft önj e gjarsmoune. Önj 2024 san e Gräintörsdi (e törsdi for e Poosche), e Stalfraidi än e Pooschedäi önj e Uursmoune, ouers as di läädere pooschedäi önj Gjarsmoune. Önjt Dånsch as e Gräintörsdi (aw Dånsch: Skærtorsdag) en fiirdäi."}
{"id": "15498", "contents": "Samermoune as di seekste moune foon et iir. E noome foon e moune kamt üt da üüljfrasche uurde sumer än mōnath. E moune håt uk Juuni; dåtheer uurd kamt üt et Latiinsch (mensis) Junius. Et as di jarste moune foon Samer önj e Nordhuulewkuugel än di jarste moune foon Wunter önj e Söödhuulewkuugel. Uk sü önj diheere moune as e Samersanwiinj önj e Nordhuulewkuugel än e Wuntersanwiinj önj e Söödhuulewkuugel. Et heet 30 deege. Da Paingstdeege san önjtwider önj e Krülemoune unti önj e Samermoune."}
{"id": "15500", "contents": "Foodermoune as di soowente moune moune foon et iir. E noome foon e moune kamt üt da üüljfrasche uurde fōder än mōnath. E moune håt uk Juuli; dåtheer uurd kamt üt et Latiinsch (mensis) Iulius. Et as di oudere moune foon Samer önj e Nordhuulewkuugel än di oudere moune foon Wunter önj e Söödhuulewkuugel. Et heet 31 deege."}
{"id": "15501", "contents": "Deetsember as de twaalewst muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 31 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) December. Uun a rööms kalender wiar Deetsember de tjiinst muun faan't juar, auer dat at juar uun Marts uun de röömsk kalender begand. Decem as det latiinsk wurd för tjiin. Üüb Mooring het a muun Jülmoune. Deetsember as de iarst muun faan de meteoroloogisk wonter uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Deetsember de iarst muun faan somer. At wontersankiar as uun deheer muun uun a nuurdhualewkuugel an at somersankiar uun a süüdhualewkuugel. Deetsember faan Määster Venceslao (1390-1400) Bejewenhaiden uun a Deetsember"}
{"id": "15502", "contents": "Mistmoune as di alwte moune foon et iir. E noome foon e moune kamt üt da üüljfrasche uurde mist än mōnath. E moune håt uk Nowämber; dåtheer uurd kamt üt et Latiinsch (mensis) November. Et as di treede moune foon Härfst önj e Nordhuulewkuugel än di treede moune foon Uurs önj e Söödhuulewkuugel. Et heet 30 deege."}
{"id": "15503", "contents": "Beeridmoune as di oochte moune foon et iir. E moune håt uk August; dåtheer uurd kamt üt et Latiinsch (mensis) Augustus. Et as di treede moune foon Samer önj e Nordhuulewkuugel än di treede moune foon Wunter önj e Söödhuulewkuugel. Et heet 31 deege."}
{"id": "15504", "contents": "Stormmoune as di tiinte moune foon et iir. E noome foon e moune kamt üt da üüljfrasche uurde storm än mōnath. E moune håt uk Uktoober; dåtheer uurd kamt üt et Latiinsch (mensis) October. Et as di oudere moune foon Härfst önj e Nordhuulewkuugel än di oudere moune foon Uurs önj e Söödhuulewkuugel. Et heet 31 deege. Fiirdeege önj diheere moune san: Däi foon dåt Tjüsch Inhäid (Di 1. Stormmoune)"}
{"id": "15505", "contents": "Härfstmoune as di nüügente moune foon et iir. E noome foon e moune kamt üt da üüljfrasche uurde herfst än mōnath. E moune håt uk Septämber; dåtheer uurd kamt üt et Latiinsch (mensis) September. Et as di jarste moune foon Härfst önj e Nordhuulewkuugel än di jarste moune foon Uurs önj e Söödhuulewkuugel. Et heet 30 deege."}
{"id": "15506", "contents": "Jülmoune as di tweelewte moune foon et iir. E noome foon e moune kamt üt dåt üüljdånsch uurd iūl än dåt üüljfrasch uurd mōnath. E moune håt uk Detsämber; dåtheer uurd kamt üt et Latiinsch (mensis) December. Et as di jarste moune foon Wunter önj e Nordhuulewkuugel än di jarste moune foon Samer önj e Söödhuulewkuugel. Uk sü önj diheere moune as e Wuntersanwiinj önj e Nordhuulewkuugel än e Samersanwiinj önj e Söödhuulewkuugel. Et heet 31 deege. Fiirdeege önj diheere moune san: Jül (di 25. Jülmoune)"}
{"id": "15507", "contents": "Djannewoore es de iaars Muunt fan ’t Djooar uun de gregoriaansk Kalender. Hi hat 31 Doagen. De Neem fan 'e Muunt komt fan Latiinsk (mensis) Iānuārius."}
{"id": "15514", "contents": "A harewst as een faan a fjauer juarstidjen. Hat kom efter somer an föör wonter. Hat as a tidj faan a fung. Uun det meteoroloogisk juar wooret harewst faan September tu Nofember uun a nuurdhualewkuugel an faan Marts tu Mei uun a süüdhualewkuugel. De astronoomisk harewst begant mä a harewstponkt, wat twesken de 21. an 24. September as. At wurd harewst komt faan Ualgermaans *harbistaz (Ualfresk: herfst), wat faan Uur-Indogermaans *kerp- (“plooke”) komt. De italjeens komponist Antonio Vivaldi stääld a harewst uun sin werk Dön Fjauer Juarstidjen diar: Üüb a süüdhualewkuugel de 20. Marts."}
{"id": "15515", "contents": "A juarstidjen dial at juar uun onerskiaselk dialen iin efter klimaatisk of astronoomisk eegenskapen. Uun föl dialen faan a wäält jaft at fjauer juarstidjen (nemelk wonter, wos, somer an harewst), man uun hög dialen faan a wäält kön et so letjet üüs tau juarstidjen of so föl üüs seeks juarstidjen jiiw. Uun a troopen wurt at juar iindiald uun rintidj an drügtidj. At eerdaaks stäänt sküüns tu't boon faan a eerd am a san. Sodenang wiset uun a (nuurd-)somer det nuurdelk eerdheleft muar hen tu a san, an uun a (nuurd-)wonter det süüdelk eerdheleft. Do as diar (süüd-)somer. Kiarkreis"}
{"id": "15519", "contents": "Armeenien (armeensk Հայաստան, amskrewen: Hajastan of Hajasdan) as en banenlun uun a Kaukasus uun Fööraasien. Hat leit uun a berger tesken Georgien, Aserbaidschan, di Iraan an Türkei. Det lun as auerblewen faan en armeensk regiuun, diar iar föl grater wiar. Uun't süüduasten leit Bergkarabach, diar ham 1991 faan Aserbaidschan ufliaset hää an ham mä Armeenien ferbünjen feelt. Armeensk kalender A gratst stääden an hör iinwenertaalen (2005): Jerewan: 1.312.956 Gjumri: 148.383 Wanadsor: 107.394 Etschmiadsin: 49.514 Hrasdan: 40.796 Faan 1918 tu 1920 wiar at lun en suwereen republiik. Do wurd det faan det Ruad Armee besaat. 1920-1922 wurd det en suwereen sowjetisk republiik. 1922-1936 wurd det dial faan't Sowjetunioon üüs det Transkaukaasisk SSR. 1936-1991 wurd det det Armeens SSR. 1991 wurd at lun weler en suwereen republiik. At lun holep det amstreeden regiuun Bergkarabach uun sin krich (1988-1994) jin Aserbaidschaan. Commonskategorii: Armeenien – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Armeenien (sjiisk) Wikimedia Atlas: Armeenien – Geograafisk an histoorisk koorden Wikiquote: Armeensk spreegwurden (sjiisk) 'Wikibooks: Armeenien' (sjiisk) Wikisource: Armeenien (sjiisk) National Statistical Service of the Republic of Armenia International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2011 Human Development Report Office: Armenia – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 25. Oktuuber"}
{"id": "15523", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Armeenien wiset di code för 11 prowinsen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Armeenien AM), di ööder as di code för det prowins. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, toofel faan lun-codes ISO 3166-1, toofel faan domain-codes Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "15533", "contents": "1 Ian (1, röömsk I) as en natüürelk taal tesken nul an tau. Hat as en ünlik taal, en kwadroottaal, en kubiiktaal an uk en triihuktaal. Wan det taal 1 üs taalwurd tuup mä en substantiif brükt woort, skel dü üüb di slach aachte: 1 maan - ään maan 1 wüf - ian wüf oober ei ferwaksle mä di ünbestemet artiikel en: en maan, en wüf Det taal ian as det neutraal element bi't moolnemen of dialen. Det ment, wan dü irgent en taal mä ian moolnamst of troch ian dialst, komt leewen detsalew taal weder ütj. Hoolmer Hoorninger Commonskategorii: Taal 1 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15534", "contents": "2 Tau (2, röömsk II) as en natüürelk taal tesken ian an trii. Hat as en lik taal an uk en primtaal. Hoolmer Hoorninger Commonskategorii: Taal 2 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15535", "contents": "3 Trii (3, röömsk III) as en natüürelk taal tesken tau an schauer. Hat as en ünlik taal, en primtaal an uk en triihuktaal. Commonskategorii: Taal 3 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15536", "contents": "0 Nol (0) as en hial taal tesken ian oner nol an ian. Det taal 0 as det neutraal element bi't tuuptäälen an uftjien. Det ment, wan dü tu irgent en taal nol diartutäälst of uftjochst, komt leewen detsalew taal weder ütj. Commonskategorii: Taal 0 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15537", "contents": "-1 Ian oner nol (-1) of miinus ian as en hial taal tesken tau oner nol an nol. Hat as en ünlik taal an det jintaal tu ian. Wan dü det taal -1 mä det jintaal 1 tuuptäälst, komt diar leewen nol bi ütj, auer nol det neutraal element bi't tuuptäälen as. Commonskategorii: Taal -1 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15541", "contents": "Wat menst dü? Röömsk Rik Röömsk taal Röömsk kalender Röömsk-katuulsk hööw Of ferlicht: Room, hoodstääd faan Itaalien Metropolitanstääd Room, iar: Prowins Room"}
{"id": "15542", "contents": "Röömsk taalen san taaltiakens, diar uun't Röömsk Rik apkimen san. Daalang brük wi miast araabisk taalen, man uk a röömsk taalen san noch uun brük. Wi skriiw jo daalang miast mä grat latiinsk buksteewen üs I (1), V (5), X (10), L (50), C (100), D (500) an M (1000). A röömsk taalen wurd ianfach bääftenööder tuupsaat (ual skriiwwiis): Am dat diar ei 4 likedenang tiakens bääftenööder stun (CCCC) of (IIII), as diar leeder det \"uftji-reegel\" iinfeerd wurden. Det gongt so: Commonskategorii: Röömsk taalen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15551", "contents": "En skap as en ferkiarsmedel för di ferkiar üüb sia. Hat woort üüb en werew baud. Di skak faan en skap hinget diarfaan uf, huar't för brükt woort (luke bi -> siafaard). A buuch as det hoodaanj faan a romp. At „bomb“ hiart tu a kiil an skal braanstoof spaare. A anker häält det skap uun a grünj. Bakbuurd as di lachter ääg faan en skap. At skrüüw draft det skap uun. At hek as det bääftaanj faan en skap. A skoorstian püstet a ufgaasen faan't maskiin ütj. Apbauten san ales, wat auer't dek stäänt. At dek slot di romp efter boowen uf. Sjüürbuurd as di rochter ääg faan en skap. Wikiquote: Skap (sjiisk) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Skap"}
{"id": "15552", "contents": "Siafaard as nuadag, am minsken an waaren tu skebin. Diar wurd skeb för brükt. Di ferkiar lääpt tesken kontinenten of grater eilunen, det as siaferkiar. Man uk maden uun a lunen lääpt skapsferkiar üüb a struumer, det as banenferkiar. Di ferkiar tesken letjer huuwner an eilunen as küstenferkiar. Hün slach faan skap brükt woort, hinget diarfaan uf, huar't för brükt woort: Tankskeb för luupen waaren üs t.b. ööle Frachtskeb för luas waaren üs t.b. kööl Containerskeb för staud waaren uun containern Keelskeb för frisk waaren RoRo-skeb för waaren, diar üüb lastwaanjer staud san Uk jo grater linjindampern uun Nuurdfresklun san RoRo-skeb, miast för letjer priwoot-autos Grater of letjer ütjfluchsdampern för pasajiiren An do san diar noch en hiale rä spezial-skeb t.b. am autos of diarten tu skebin, huuwenslebern, luatsenbuaten an flook öödern Kriichskeb, U-buaten Faskereiskeb, det san letjer faskkodern of grater trawlern. Ruibuaten, siilbuaten of motoorbuaten för a freitidj Commonskategorii: Siafaard – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Seefahrt (sjiisk)"}
{"id": "15554", "contents": "Auerk as det kreisstääd faan di Lunkreis Auerk uun Uastfresklun. Hat as diar det öödergratst stääd efter Emden. Uun Auerk seed uun't madelääler a uastfresk föörsten, naibi as di Upstalsboom. Commonskategorii: Auerk – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Aurich uun't Topographia Westphaliae (Mathäus Merian) (sjiisk) Wikiquote: Auerk (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Uastfresklun (sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "15555", "contents": "Di Lunkreis Auerk leit uun't nuurdwaasten faan Niidersaksen. Diar lewe 190.000 minsken üüb 1287 kwadrootkilomeetern. (Iinwenern di 31. Detsember 2019) Ianhaidsgemeenen Samtgemeenen mä hör gemeenen (* Ferwaltangssteed) Saner gemeen Eilun Memmert (5,17 km², ei bewenet) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Lunkreis Auerk Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019."}
{"id": "15561", "contents": "Psi (Ψι, grat Ψ, letj ψ) as di 23. buksteew faan't greks alfabeet."}
{"id": "15563", "contents": "En primtaal as en natüürelk taal mä tau dialern: ian (1) an det primtaal salew. Det letjst primtaal as tau (2) an do gongt det widjer mä: 2, 3, 5, 7, 11, 13, 17, 19, 23, 29, 31, 37, 41, 43, 47, 53, 59, 61, 67, 71, 73, 79, 83, 89, 97 … Diar as nian gratst primtaal, man jo grater primtaalen lei miast widjer ütjenööder. Likes jaft at uk bi griisegrat primtaalen primtaal-twanlangen, diar bluas am tau ütjenööderlei, t.b. 1019 an 1021. Wan en natüürelk taal nian primtaal as, do as hat tuupsaat. Det ment, dü könst mä moolnemen faan primtaalen üüb detdiar natüürelk taal kem. Bispal: 35 as nian primtaal, auer hat mä jo primtaalen 5 mool 7 bereegent (tuupsaat) wurd koon. An at jaft uk nian ööder primtaalen, diar mäenööder moolnimen üüb 35 kem. Det wurd primtaal komt ütj at latiinsk: numerus primus, an det ment iarst taal. Arke natüürelk taal läät ham iandüüdag apdial tu sin primfaktooren. Primtaalen haa bluas ään primfaktor, det as det primtaal salew. A iarst 20 taalen an hör apdialang tu primfaktooren: At jaft nian gratst primtaal. Det wost al Euklid. Hi hää det \"indirekt\" bewiset: Wi stel üs föör, at jaft"}
{"id": "15565", "contents": "At neutraal element as en betiaknang uun a algebra. Hat sait, dat detdiar element di wäärs faan en ööder element ei feranert. Bi't tuuptäälen faan reel taalen as 0 {\\displaystyle 0} (nul) det neutraal element: 0 + x = x + 0 = x {\\displaystyle 0+x=x+0=x} Bi't moolnemen faan reel taalen as 1 {\\displaystyle 1} (ian) det neutraal element: 1 ⋅ x = x ⋅ 1 = x {\\displaystyle 1\\cdot x=x\\cdot 1=x} Bi't tuuptäälen faan n × n {\\displaystyle n\\times n} -matrizen as det nolmatrix 0 n , n {\\displaystyle 0_{n,n}} det neutraal element: 0 1 , 1 = ( 0 ) , 0 2 , 2 = ( 0 0 0 0 ) , . . . {\\displaystyle 0_{1,1}={\\begin{pmatrix}0\\end{pmatrix}},0_{2,2}={\\begin{pmatrix}0&0\\\\0&0\\end{pmatrix}},...} Bi't moolnemen faan n × n {\\displaystyle n\\times n} -matrizen as det ianhaidsmatrix I n {\\displaystyle I_{n}} det neutraal element: I 1 = ( 1 ) , I 2 = ( 1 0 0 1 ) , I 3 = ( 1 0 0 0 1 0 0 0 1 ) , . . . {\\displaystyle I_{1}={\\begin{pmatrix}1\\end{pmatrix}},\\ I_{2}={\\begin{pmatrix}1&0\\\\0&1\\end{pmatrix}},\\ I_{3}={\\begin{pmatrix}1&0&0\\\\0&1&0\\\\0&0&1\\end{pmatrix}},\\ ...} Bi't tuuptäälen faan vektoren as di nolvektor 0 → {\\displaystyle {\\vec {0}}} det neutraal element."}
{"id": "15566", "contents": "En vektor as en matemaatisken ütjdruk, di det paraleel fersküüwen beskraft. Wan en geomeetrisk objekt paraleel fersköwen woort, do bedüüdet det, dat arke ponkt faan detdiar objekt likewidj an üüb disalew wai fersköwen woort. Oober hü widj an hün wai det gongt, det beskraft di vektor. Uun det bispal mä det triihuk (rochts) wurd jo trii hukponkter A, B an C mä disalew vektor fersköwen: v → = A A ′ → = B B ′ → = C C ′ → {\\displaystyle {\\vec {v}}={\\overrightarrow {AA'}}={\\overrightarrow {BB'}}={\\overrightarrow {CC'}}} Dü könst di vektor beskriiw mä: 7 hoken rochts auer an 3 amhuuch. Det skriiwwiis as do: v → = ( 7 3 ) {\\displaystyle {\\vec {v}}={\\tbinom {7}{3}}} Wan dü a koordinaaten faan en ponkt käänst, könst dü jo nei koordinaten mä detdiar skriiwwiis gau ütjreegne. Nem wi ans di ponkt A faan det triihuk A ( − 6 | − 1 ) {\\displaystyle A(-6|-1)} . Do fu wi gau a koordinaaten faan di nei ponkt A ′ {\\displaystyle A'} ütj: ( ( − 6 ) + 7 ( − 1 ) + 3 ) = ( 1 2 ) {\\displaystyle {\\begin{pmatrix}(-6)+7\\\\(-1)+3\\end{pmatrix}}={\\begin{pmatrix}1\\\\2\\end{pmatrix}}} . Di nei ponkt A' leit do üüb A ′"}
{"id": "15570", "contents": "At Sitronaatsitroon of uk a Juudenaapel (Citrus medica) as en buum an en Citrusfrücht (Citrus) uun det famile faan a Winrütjplaanten (Rutaceae). Diar woort miast sitronaat of sukaade faan maaget. Bloosen C. medica var. sarcodactylis Sitronaatsitroonen Sitronaat Commonskategorii: Sitronaatsitroon – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sitronaatsitroon"}
{"id": "15573", "contents": "At Austraalisk Wüüstenlimet (Eremocitrus glauca of uk Citrus glauca) as di iansagst plaantenslach uun det skööl Eremocitrus faan a Winrütjplaanten(Rutaceae). Eremolemon – (E. glauca × Citrus × limon 'Meyer') Citrangeremo – (E. glauca × Citrange) Eremorange – (E. glauca × Citrus × sinensis) Eremoradia – (E. glauca × Citrus × aurantium) Eremocitrus glauca Australian Outback Lime Eremolemon Commonskategorii: Austraalisk Wüüstenlimet – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15574", "contents": "Kumquats (Fortunella) san plaantenslacher uun det famile Rutaceae. Jo like aapelsiinen an hiar tu a citrusplaanten. Fortunella crassifolia Fortunella hindsii Fortunella japonica (Syn. Citrus japonica) Fortunella margarita Fortunella obovata Fortunella polyandra Kumquats san uk iinkrüsagt wurden mä mandariinen an limeten: Kalamondiin (Citrofortunella microcarpa) (= Fortunella margarita × Citrus reticulata) Limquat (Citrus × floridana) (= Fortunella margarita × Citrus aurantiifolia) Commonskategorii: Kumquats – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kumquats Loquat"}
{"id": "15579", "contents": "Washington, D.C. [ˈwɔʃɪŋtn̩] as det hoodstääd faan a Ferianagt Stooten. Det ufkörtang D.C. stäänt för District of Columbia. Det as en bundesdistrikt, oober nään bundesstoot faan Ameerikoo. Hi hiart uk tu nään bundesstoot an as bluas di amerikoonsk kongres onersteld. Det stääd as näämd efter George Washington, di iarst president faan Ameerikoo. An di distrikt as näämd efter Christoph Kolumbus. Uun Washington stäänt det Witj Hüs, diar wenet an regiaret di amerikoonsk president. Ei widj diar faan wech as det Kapitol, diar sat a kongres, det as at amerikoonsk parlament. Tu a kongres hiar a senaat an at representantenhüs (at hüs). Uk det traad wichtag regiarangsiinrachtang sat uun Washington, det as at huuchst gericht (Supreme Court). Uun Washington sat uk noch ööder wichtag iinrachtangen, so üs di Internatsionaal Müntfond, at Weltbeenk an at OAS. Sjauer kwadranten Aacht wards Neighborhoods Satelitenbil, 2021 Geograafisk woort Washington iindiald tu sjauer kwadranten Northwest (NW), Southwest (SW), Northeast (NE) an Southeast (SE). Huar jo tuupstupe, as at Kapitol. At ferwaltang dialt Washington ap tu aacht wards (stääddialen) mä en hialer rä neighborhoods (kwartiiren). A struaten san miast lik an ferluup uun en rochten winkel tu enööder, faan nuurd tu süüd haa's numern, an faan uast"}
{"id": "15585", "contents": "At Weltbeenk as en ferbant faan fiiw iinrachtangen, diar för stabiil finansen üüb a eerd surge skel. Hat sat uun Washington, D.C. (USA) an as 1945 grünjlaanj wurden, am a lunen efter a Ööder Weltkriich weder aptubauen. At Weltbeenk as en iinrachtang faan a UNO an nai mä di Internatjunaal Müntfond (IMF). IBRD (International Bank for Reconstruction and Development, World Bank) IDA (International Development Association) IFC (International Finance Corporation) MIGA (Multilateral Investment Guarantee Agency) ICSID (International Centre for Settlement of Investment Disputes) Commonskategorii: Weltbeenk – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't Weltbeenk"}
{"id": "15587", "contents": "Begoonien (Begoniaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Kürbisoortagen (Cucurbitales). Diar jaft at wel son 1.400 bit 1.500 slacher faan. Fölen wurd üs guardbluumen aptaanj. Bit üüb ään slach hiar's aaltumaal tu det skööl Begonia. Begonia, ~ 1.500 slacher Hillebrandia, 1 slach Hillebrandia sandwicensis Commonskategorii: Begoonien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Begoonien"}
{"id": "15590", "contents": "Begoonien (Begonia) san det gratst plaantenskööl uun det famile faan a Begoonien (Begoniaceae). Diar hiar wel son 1.400 bit 1.500 slacher tu. Flook slacher haa smok bloosen an bleeden an wurd üs guardbluumen aptaanj. Begonia corallina Begonia Corallina-krüsang 'President Carnot' Begonia-Elatior Begonia aconitifolia Begonia pustulata Begonia-Rex-krüsang Begonia exotica En baad mä Begonia-Semperflorens-krüsangen Begonia-Tuberhybrida Begonia-Tuberhybrida-Pendula Commonskategorii: Begoonien (Begonia) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Begoonien (Begonia)"}
{"id": "15592", "contents": "A Butelkürbis (Lagenaria siceraria) as wel ian faan a äälst kultuurplaanten üüb a welt. Hi wääkst uun a troopen, fööraal uun Afrikoo. Faan butelkürbisen san al loong butler maaget wurden. Jo het kalebasen. Man uk musiikinstrumenten jaft at diar faan. En kalebas üs drankbutel En kalebas üs kop En musiikinstrument (kora) Konstobjekten Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Butelkürbis Commonskategorii: Kalebasen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Butelkürbis"}
{"id": "15596", "contents": "Troopenwalt as en loonskap uun a troopen. Dü fanjst ham uun Süüdameerikoo, Afrikoo an uun Aasien. Hi leit trinjam a ekwaator bit amanbi 10 graad nuurd an süüd. Diar rinjt at auer 2.000 mm uun't juar. Nuurdermuar an süüdermuar san a wakselwiat troopen. Ian kääntiaken faan a troopenwalt as, dat diar arke etaasj mä plaanten an diarten besiidelt as: A grünj mä ruter, diar as ei föl wäärdag materiool uun. Ufstürwen plaanten ferrööde so gau, dat jo geliks weder faan diarten an ööder plaanten apnimen wurd. Krüüsen waaks bit sowat 1,5 m huuch. Aalwat huuger bit 5 m waaks bosker an letj buumer. A buumer waaks miast bit 40 m huuch. Uun a troopenwalt rinjt at arken dai so am a madetidj Buumer haa flaak ruter, gratendials auer a grünj Di skraal grünj koon a plaanten ei fäästhual Diar wene man enkelt natuurfulken Commons: Troopenwalt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15597", "contents": "A Wakselwiat Troopen san regiuunen uun a Troopen nuurdermuar faan amanbi 10 graad nuurd an süüdermuar faan 10 graad süüd. Diartesken leit a troopenwalt. Uun a wakselwiat troopen jaft'at uk ans drüg tidjen, jo haa man 9½ bit 7 wiat muuner, uun a troopenwalt san't 12 bit 9½. Likes rinjt at diar noch fiks, diar faal 1.000 bit 2.000 mm rin. Efter nuurden an süüden woort at biletjen drüger, diar slütj a Wakseldrüg Troopen uun. Uun a wakselwiat troopen lewe grater diarten, diar muar steeds tu lewin brük: Lööwen, Kengeruus, Seebras, Antiloopen, Elefanten, Girafen, Hipos."}
{"id": "15598", "contents": "A Drüg Troopen san regiuunen uun a Troopen tesken a Wakseldrüg Troopen an a Wüüsten. Diar jaft at loong drüg tidjen an man 4½ bit 2 wiat muuner. An diar faal man 250 bit 500 mm rin. At loonskap as skraal mä enkelt bosker. Diar lewe man enkelt slacher faan insekten, koonkern an fögler, an jo san miast am naachtem uun a gang. Loonskap uun Namiibia Commonskategorii: Wüüsten an Drüg Troopen – Saamlang faan bilen of filmer Sahel"}
{"id": "15599", "contents": "A Wakseldrüg Troopen san regiuunen faan gäärslun uun a Troopen tesken a Wakselwiat Troopen an a Drüg Troopen. Diar jaft at loong drüg tidjen an man 7 bit 4½ wiat muuner. Likes faal diar noch 500 bit 1.000 mm rin. Sodenang as at loonskap temelk skraal mä enkelt grater buumer. Loonskap uun Tansania"}
{"id": "1560", "contents": "En Föriskep es en Skep, hur em me fan jen Weeterkant aur't Weeter hentö di üđer kum ken. Aaftinoch ken em diar uk me di Wain üp mefaar. Sok Skeepen faar fan di Ailönen en Haligen naa't Fastlön en töbeek. Fan Söl giar en Föriskepsliinie me di Sylt Express naa Rømø (Sii: Römöö, of üp Sölring Rem en üp Dütsk: Röm), en dit diari Ailön es dör en Straatendam me't Deensk Fastlön forbünen. Fan Föör, di Haligen en Aamrem faart di W.D.R. me soks Fören hentö Daagibel en Schliksiil. Fan Söl ken em uk aur di Hindenborig-Dam me en Waintoch tö Naibel köör. Fan Aamrem, Föör en di Haligen sen di Föriskeepen di iinsingst Wai, me di Wain hentö't Fastlön tö kum. Twesken Nuurđströn en Pelworem es di Nii Pelworemer Dampskepfaarts-GmbH (N.P.D.G.) me tau Föriskeepen önerwai. Fan Nuurđströn ken em da me di Wain aur en Dam hentö't Fastlön' köör. Di litj Haligen haa uk en litj Föri: Di Rungholt faart fan Schüttsiel naa Hoogi, Ual Lön en Gröödi. Ali Föriskeepen haa Diesel-Maskiinen fan 570 bit hentö 4.600 kW, man di maaki forskeligi Saaken diarme: Di \"Sylt Express\" maaket elektrisk Energii fan di Diesel. Di Diesel-Maskiinen driif Generatooren ön, wat"}
{"id": "15601", "contents": "Di ekwaator as en (soochten) kreis trinjam a eerd, diar luadrocht tu't eerdaaks stäänt. Hi dialt a eerd uun a maden ap tu en nuurdelk an süüdelk eerdheleft. Sodenang komt hi uk tu san nööm. Ütj at latiinsk auersaat het ekwaator soföl üs likedenang maager. Mä di ekwaator began a geograafisk breetjin tu täälen, hi hää det breetje 0°. An efter nuurden an süüden täält am do bit 90° nuurd (nuurdpuul) an 90° süüd (süüdpuul). Trinjam a ekwaator lei a troopen. Di ekwaator as 40.075,017 km lung an hää en (madelten) trochmeeder faan 12.756,274 km. Uk det lengde faan en siamiil (sm) hää mä det lengde faan di ekwaator tu dun. Hat as ans fäästlaanj wurden üs di söstagst dial (= ian minüüt) faan ian breetjingraad faan a eerd. Doomools ging am faan en eerdraadius faan 6.370 km ütj, an sodenang wiar det siamiil 1853 m. Daalang as det siamiil 1852 m lung. Commons: Ekwaator – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15605", "contents": "Wat menst dü ? Taiwan (Eilun) Taiwan (Republiik)"}
{"id": "15607", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Republik China (Taiwan) wiset di code för 16 Distrikte, fünf Städte und zwei Sonderdistrikte. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Republik China (Taiwan) TW), di ööder as di code för den Distrikt und die Stadt. Di code as tuleetst di 10. Detsember 2002 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "15611", "contents": "Det Sjineesk Republiik Taiwan (sjineesk 中華民國, Pinyin Zhōnghuá Mínguó, IPA (huuchsjineesk) [ʈ͡ʂʊ́ŋxu̯ɑ̌ mǐnku̯ɔ̌]) woort uk Republiik Sjiina üüb Taiwan (ROC) näämd an as en lun uun Uastaasien. Di gratst dial maaget det eilun Taiwan ütj, man diar hiar uk noch en hiale rä letjer eilunen tu. Diar lewe amanbi 23,3 miljuun minsken. Efter at rewolutsioon faan 1911 ging det Qing-Dünastii oner, an a 1. Janewoore 1912 wurd det Republiik Sjiina ütjrepen. Hör iarst president wiar Sun Yat-sen, man hi küd sin määcht ei hual, an so wooks diar regiunaal määchten ap, diar ööder föörstelangen hed. Faan 1926 bit 1949 wiar diar flook bürgerkriigen, diar tuleetst faan't Fulksbefreiangsarmee wonen wurd. An hat hää det Fulksrepubliik Sjiina ütjrepen, di iarst uunfeerer wiar Mao Zedong. At Republiik Sjiina of uk Natsionaalsjiina wurd muar of maner apliaset, hat küd ham bluas noch üüb det eilun Taiwan hual. At Fulksrepubliik Sjiina sjocht Taiwan üs dial faan't Fulksrepubliik uun, man Taiwan sjocht ham salew üs suwereenen stoot. Didiar konflikt as bit daalang noch ei apliaset. Commonskategorii: Republiik Taiwan – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Taiwan – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Taiwan (sjiisk) 23.716666666667120.85Koordinaaten: 24° N, 121° O World Economic Outlook Database, April"}
{"id": "15613", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Aruba wiset di code för Aruba. At jaft ei muar onerdialangen. Diheer code bestäänt bluas ütj ään dial. Diheer wiset di code efter ISO 3166-1 (för Aruba AW). Seit der Aktualisierung 2011 gilt für Aruba parallel der Code NL-AW in ISO 3166-2:NL für die Niederlande. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "15620", "contents": "ISO 3166-3 ist ein internationaler Standard, der ausgelaufene Länderkürzel nach dem ISO 3166-1-Standard definiert und ist der dritte Teil des ISO 3166. Wenn nach 1974 Staaten in einem anderen aufgingen (zum Beispiel die DDR in der Bundesrepublik Deutschland) auseinandergefallen sind (zum Beispiel die Tschechoslowakei) ihren Namen geändert haben (zum Beispiel Obervolta) werden ihre Kürzel aus ISO 3166-1 gelöscht und mit zwei zusätzlichen Buchstaben in ISO 3166-3 eingefügt. Dabei stellen die ersten zwei Buchstaben das ursprüngliche Länderkürzel aus ISO 3166-1 dar und die zwei letzten Buchstaben das neue Länderkürzel aus ISO 3166-1. Gibt es keinen eindeutigen Nachfolger des ursprünglichen Landes, sind die beiden letzten Buchstaben HH. Im Falle von Serbien und Montenegro, welches als Bundesstaat das Kürzel CS hatte, wurde 2006 CSXX statt CSHH festgelegt, da CSHH bereits für die ehemalige Tschechoslowakei verwendet wurde. Beispiele: Die Deutsche Demokratische Republik (DD) trat der Bundesrepublik Deutschland (DE) bei, damit endete ihre Existenz. Somit lautet in ISO 3166-3 das Länderkürzel der Deutschen Demokratischen Republik DDDE. Die Tschechoslowakei (CS) zerfiel in die Tschechische Republik (CZ) und in die Slowakische Republik (SK). Somit lautet in ISO 3166-3 das Länderkürzel der Tschechoslowakei CSHH. Obervolta (HV) nannte sich in Burkina Faso (BF) um. Somit lautet in ISO 3166-3"}
{"id": "15621", "contents": "Georges Jean Raymond Pompidou (5. Juuli 1911 önj Montboudif, Cantal (Frankrik) – 2. April 1974 önj Paris (Frankrik)) wus en frånsch politiker, president foon Frånkrik än koföörst foon Andorra foon 1969 bit 1974. Presidente foon Frånkrik (Füft Räpubliik): Charles de Gaulle (1959-1969), Georges Pompidou (1969-1974), Valéry Giscard d'Estaing (1974-1981), François Mitterrand (1981-1995), Jacques Chirac (1995-2007), Nicolas Sarkozy (2007-2012), François Hollande (2012-2017), Emmanuel Macron (2017-). Commons: Georges Pompidou – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "15622", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Anguilla wiset di code för Anguilla. At jaft ei muar onerdialangen. Diheer code bestäänt bluas ütj ään dial. Diheer wiset di code efter ISO 3166-1 (för Anguilla AI). Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "15624", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Antarktikaa wiset di code för Antarktikaa. At jaft ei muar onerdialangen. Diheer code bestäänt bluas ütj ään dial. Diheer wiset di code efter ISO 3166-1 (för Antarktikaa AQ). Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "15628", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Belgien wiset di code för belgisk regiuunen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Belgien BE), di ööder as di code för at regiuun. A ISO 3166-2-codes för Belgien (BE) beskriiw 5 prowinsen uun Flandern an 5 prowinsen uun a Wallonii. Di iarst faan a trii buksteewen betiakent det regiuun (V of W) an jo ööder tau buksteewen det prowins. Det regiuun Brüssel as en aanj prowins an hää en aanjen code. Stant: 1. Janewoore 2020 Stant: 1. Janewoore 2008 Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Loop van de bevolking/pop1992-mov_fr.xlsx Mouvement de la population en 2020. (XLSX; 2,56 MB) Uun: statbel.fgov.be. Statbel – Direction générale Statistique – Statistics Belgium, ufrepen di 4. Jüüle 2021 (fransöösk). NUTS:BE (EU-Statistikregiuunen) ISO 3166-2, Tabel mä lun-codes ISO 3166-1, Tabel mä lun-codes uun TLDs"}
{"id": "15630", "contents": "ISO 3166-2:BQ ist die ISO-3166-2-Norm für die Besonderen Gemeinden der Niederlande, sie enthält die Codes für die 3 Gemeinden. Die Codes bestehen aus zwei Teilen, die durch einen Bindestrich voneinander getrennt sind. Der erste Teil gibt den Landescode gemäß ISO 3166-1 (für die Besonderen Gemeinden der Niederlande BQ), der zweite den Code für die Gemeinde wieder. Der aktuelle Landescode wurde im Newsletter II-3 vom 13. Dezember 2011 (PDF) zuletzt aktualisiert. Die Gemeinden verfügen auch jeweils über einen ISO-3166-2-Code unter dem Eintrag ISO 3166-2:NL für die Niederlande. Änderungen an den ISO-Codes (englisch) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "15633", "contents": "Futbaal as en baalsport mä tau maanskapen, diar jinenööder spele an eder muar tooren üs det ööder sjit wel. Uk di baal för det spal het futbaal. Det spal düüret normoolerwiis tweisis 45 minüüten. Bi enkelt turniiren woort oober noch tweisis 15 minüüten efterspelet, bit ian maanskap wonen hää. Wan do uk noch nään waner fääststäänt, jaft at uk noch det elwen-meeter-sjiten. Tu ian maanskap hiar elwen spelern, tjiin üüb't fial an ään uun't toor. Bit tu trii spelern mut uun a luup faan't spal ütjwakselt wurd. Di baal woort mä a fut auer't fial skööden, man di toormaan mut di baal uk uun a hun nem. A fialspelern mut di baal bluas uun a hun nem, wan hi ütj at spalfial skööden wurden as. Do mut jo ham mä tau hunen weder iin uun't spalfial smitj. Det spal as uun't ääder 19. juarhunert uun't Ferianagt Könangrik apkimen. Uun't leeder 19. juarhunert kaam det muude do uk auer üüb a europeesk kontinent. Uuntesken woort üüb a hialer welt futbaal spelet. Futbaal EM 2012 Futbaal WM 2022 Futbaal EM 2024 Wikiquote: Futbaal (sjiisk) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Futbaal Wääblink-kataloog tu Futbaal uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk)"}
{"id": "15635", "contents": "At wilag (Salix caprea) as en buum uun det famile faan a wilagplaanten (Salicaceae). Hat bleut ääder an as sodenang en wichtag fuderplaant för't im. Hör twiigen wurden uk hal uun hüüs apsteld. Bloos, maskuliin Bloos, feminiin Frücht (ketje) Tiaknang Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Salix caprea Wikispecies hää en artiikel tu: Salix caprea"}
{"id": "15636", "contents": "Wilger (Salix) san en skööl faan plaanten uun det famile faan a Wilagplaanten (Salicaceae). Diar hiar son 450 slacher tu. Jo lewe uun't nuurdelk miatag kliima. Enkelt slacher fanjst dü oober uk uun a troopen. Jo mei hal wiaten grünj. S. subg. Chamaetia – S. subg. Chosenia – S. subg. Longifoliae – S. subg. Salix – S. subg. Vetrix Wilag (Salix caprea) Pualemrut (Salix repens) Faan jong twiigen kön kurwer bünjen wurd. Wilger waaks hal uun muuren an sluater. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Wilger (Salix) Wikispecies hää en artiikel tu: Wilger (Salix) Wikisource: Die Cultur und Verarbeitung der Weiden in Deutschland (sjiisk)"}
{"id": "15637", "contents": "Wilagplaanten (Salicaceae) san en plaantenfamile uun det kategorii faan a Malpighiales, an hiar tu a bloosenplaanten. Abatieae – Bembicieae – Flacourtieae – Homalieae – Prockieae – Saliceae – Samydeae – Scolopieae – Scyphostegieae Abatia – Aphaerema – Azara – Banara – Bartholomaea – Bembicia – Bennettiodendron – Bivinia – Byrsanthus – Calantica – Carrierea – Casearia – Dissomeria – Dovyalis – Euceraea – Flacourtia – Gerrardina – Hasseltia – Hasseltiopsis – Hecatostemon – Hemiscolopia – Homalium – Idesia – Itoa – Laetia – Lasiochlamys – Ludia – Lunania – Macrohasseltia – Mocquerysia – Neopringlea – Neoptychocarpus – Olmediella – Oncoba – Ophiobotrys – Osmelia – Phyllobotryon – Phylloclinium – Pineda – Pleuranthodendron – Poliothyrsis – Populus – Priamosia – Prockia – †Pseudosalix – Pseudoscolopia – Pseudosmelia – Ryania – Salix – Samyda – †Saxifragispermum – Scolopia – Scyphostegia – Tetrathylacium – Tisonia – Trimeria – Xylosma – Zuelania Commonskategorii: Wilagplaanten (Salicaceae) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wilagplaanten (Salicaceae)"}
{"id": "15644", "contents": "Muuren san wiat loonskapen mä liager plaanten. Auer diar tuföl weeder stäänt, kön plaanten ei rocht ferrööde, jo wurd tu türew. An di türew wääkst mä a juaren amhuuch. Det weeder saamelt ham üüb a liachst ponkt. En weederliasang skal en muur ütjdrüge. Türew woort ufbaud. Commonskategorii: Muuren – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15646", "contents": "Waasterhias as di waastelk dial faan't gemeen Neebel üüb Oomram. Hi leit tesken at öömrang lunstruat an a düner. 1987 haa diar 115 minsken lewet. Waasterhias leit temelk uun a maden faan't eilun Oomram. Üs efter a Ööder Weltkriich flook minsken en nei aran soocht, hää det gemeen Neebel uun't waasten nei baulun ütjwiset. Sodenang as det taal faan a Neebelaanjgen dobelt so grat wurden. Daalang wurd flook hüsang ferhüürd an san bluas noch uun a somer bewenet. Westerheide. Iindrach bi di ferian för computergenealogii (gov.genealogy.net) Georg Quedens: Amrum. Christian Jensen, Breklum 1971, S. 55. 54.6522222222228.3419444444444Koordinaaten: 54° 39′ N, 8° 21′ O"}
{"id": "15647", "contents": "Ernst Meier-Hedde as en reter faan't DGzRS an di iarst faan det nei 28-m-klas, diar stak för stak det 27,5-m-klas ufliase skal. Hi leit uun Witjdün üüb Oomram an hää uun a somer 2015 san föörgunger Vormann Leiss ufliaset. Di reter uun bau At maskiin woort iinbaud Commons: Ernst Meier-Hedde – Saamlang faan bilen of filmer Typbeskriiwang faan SAR 28."}
{"id": "15648", "contents": "At Öömrang Iisenboon wiar en smäälspöörboon mä en spöörwidje faan 900 mm üüb Oomram. Hat as bedrewen wurden faan 1893 bit 1939. Heinz-H. Schöning: Die Amrumer Inselbahn. Verlag Kenning, Nordhorn 1996, ISBN 3-927587-55-9. Georg Quedens: Wi fohrn, wenn ick mien Punsch ut heff – Geschichte und Geschichten der Amrumer Inselbahn. Verlag Jens Quedens, Amrum 2001, ISBN 3-924422-66-4. Gerd Wolff: Deutsche Klein- und Privatbahnen, Teil 1: Schleswig-Holstein/Hamburg. Zeunert, Gifhorn 1972, ISBN 3-921237-14-9. Hans Wolfgang Rogl: Die Nordsee-Inselbahnen. 6. Auflage, alba, Düsseldorf 1996, ISBN 3-87094-230-4. Gerd Wolff: Deutsche Klein- und Privatbahnen, Band 13: Schleswig-Holstein 2 (westlicher Teil). EK-Verlag, Freiburg 2012, ISBN 978-3-88255-672-8. Bilen an histoore üüb www.inselbahn.de"}
{"id": "15652", "contents": "At Feer-Oomram Beenk (RaiBa) as en sjiisk mootskapsbeenk uun A Wik üüb Feer. Uun Neebel üüb Oomram as en filiaalsteed. Det beenk werket mä muar grat onernemen tuup: DZ Beenk R+V Ferseekerang Bauspaarkas Schwäbisch Hall Teambeenk VR Leasing Union Investment Bilanssum = 128,9 Mio. Euro Iinlaagen = 85,3 Mio. Euro Ütjliand krediiten = 104,5 Mio. Euro Uunstelden = 46 Steeden = 2 (+ 3 automooten-steeden) Lasmooten = 2.571 Feer-Oomram Beenk eG (sant 2000) Fering Beenk eG (bit 2000) Fering Fulksbeenk eG (bit 1991) (diarföör Fering Krediitferian e.G.m.b.H.) Raiffeisenbeenk Feer eG (bit 1991) (diarföör Fering Spaar- an Darleenskas eG) Raiffeisenbeek Oomram eG (bit 2000) Uun't juar 2020 hää't Feer-Oomram Beenk ham mä't Kaltenkirchener Bank tuupslööden, an het nü Ferianagt VR Beenk eG. Wääbsteed faan't Feer-Oomram Beenk eG Wääbsteed faan't Ferianagt VR Beenk eG Feer-Oomram Beenk uun det onernemensdootenbeenk faan't BaFin 54.691748.56476Koordinaaten: 54° 41′ 30,3″ N, 8° 33′ 53,1″ O"}
{"id": "15657", "contents": "Kualplaanten (Brassica) san en plaantenskööl uun det famile faan a krüsbloosen (Brassicaceae). Diar hiar flook wichtag kultuurplaanten tu. B. aucheri – B. baldensis – B. balearica – B. barrelieri – B. beytepeensis – B. bivoniana – B. bourgeaui – B. cadmea – B. carinata – B. cretica – B. deflexa – B. deserti – B. desnottesii – B. dimorpha – B. drepanensis – B. elongata – B. fruticulosa – B. glabrescens – B. gravinae – B. hilarionis – B. incana – B. insularis – B. jordanoffii – B. juncea – B. macrocarpa – B. maurorum – B. montana – B. napus – B. nigra – B. nivalis – B. oleracea – B. oxyrrhina – B. procumbens – B. rapa – B. repanda – B. rupestris – B. somalensis – B. souliei – B. spinescens – B. tournefortii – B. trichocarpa – B. tyrrhena – B. villosa Abessiinsk Senep (Brassica carinata) Brün Senep (Brassica juncea) Suart Senep (Brassica nigra) Raps (Brassica napus) Onerslach: Steegrööw, Güül rööw?, Kualrööw ? Böderrööw ? (Brassica napus rapifera) Rööwsiad, Kualrööwen ? (Brassica rapa) Onerslacher: Sjiinakual, Meirööw, Rööwstaal Kual (slach) (Brassica oleracea) Onerslacher: Bluumenkual, Hoodkual, Ruusenkual, Kualroobe, Brokoli, Greenkual Commonskategorii: Kualplaanten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15659", "contents": "Wat menst dü? Kualplaanten (Brassica) Kual (slach) (Brassica oleracea)"}
{"id": "15660", "contents": "Kual (Brassica oleracea) as en plaantenslach uun det famile faan a krüsbloosen (Brassicaceae) an hiart tu a kualplaanten (Brassica). Diar kem flook kual-suurten faan uf. Bluumenkual (Brassica oleracea botrytis) Hoodkual (Brassica oleracea capitata) Witjkual (Brassica oleracea capitata alba) Spaskual (Brassica oleracea capitata alba conica) Ruadkual (Brassica oleracea capitata rubra) Wirsingkual (Brassica oleracea capitata sabauda) Ruusenkual (Brassica oleracea gemmifera) Kualroobe, Koroobe (Brassica oleracea gongylodes) Brokoli (Brassica oleracea italica) Greenkual (Brassica oleracea sabellica) oober: Sjiinakual hiart diar ei tu. Hi komt faan en öödern slach uf: Brassica rapa Bloosen faan wil kual Staaler an bleeden faan wil kual Bluumenkual Witjkual Spaskual Ruadkual Wirsingkual Ruusenkual Kualroobe Brokoli Greenkual Commonskategorii: Kual – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kual Kual (slach). Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "15662", "contents": "p4 Di Letj Ialtürn Neebel stäänt uun Sössaarep üüb Oomram nai bi't Öömrang Skuul. Hi wiset en sektoorenial an halept bi't uunsjüüren uun't Nuurder Ia faan Feer efter waasten. WSA Leuchtturm-Atlas.de Leuchtturmseiten.de Leuchtturm-Web.de"}
{"id": "15663", "contents": "p4 Di Letj Ialtürn Noorsaarep stäänt uun Noorsaarep üüb Oomram nai bi't kui. Hi wiset en sektoorenial an halept bi't uunsjüüren faan Hörnem üüb Sal. Georg Quedens: Amrum, S. 92. 15. aplaag 1990. Breklumer Verlag, Breklum 1971. ISBN 3-7793-1110-0. leuchtturm-atlas.de"}
{"id": "15664", "contents": "p4 Di Letj Ialtürn Witjdün stäänt uun Witjdün üüb Oomram üüb a wandelboon. Hi hää 1978 di letj ialtürn bi't kuurhüs ufliaset, üs a süüdspits nei bebaud wurden as. 1988 as hi stal laanj wurden, auer det faarweeder ham feranert hää. leuchtturm-atlas.de leuchtfeuerseiten.de"}
{"id": "15671", "contents": "En geen as en kirew faan en DNA. Hat häält det informatsioon för en RNA, diar efter det münster faan't DNA apbaud woort. Diar san flook slacher faan RNA. Auer a miaten wichtag as det mRNA (messenger RNA), diar för di apbau faan proteinen brükt woort. An a proteinen besteme a eegenoorten faan en eukariot, uk faan di minsk. Sodenang besteme a geenen det ferarwin faan eegenoorten. Hü geenen apbaud san, an wat jo för funksioonen haa, diar befaadet ham det geneetik mä. Mutatsioon Ewolutsioon"}
{"id": "15673", "contents": "Proteiin of aiwitj san grat moleküülen, huar aminosüren uun sat. Proteiinen san uun arke sel an haa diar flook leewentswichtag funksioonen. Jo san di grünjbaustian faan ales labenen. Diaram skel wi jo uk iidj. Föl proteiin as uun : Flääsk Fask Aier Moolk, sees an tjuarel Nöden Bongfrüchten, t.b. soojabuan (41,6 %) of lins (23,4%) Proteiin-Atlas (ingelsk)"}
{"id": "15676", "contents": "At mitochondrium (faan greks μίτος mítos ‚triad‘ an χόνδρος chóndros ‚kial‘) as en dial faan en sel. Mitochondrien kem bal bi arke eukariot föör, uk bi di minsk. Mitochondrien fersurge a selen mä energii, auer jo det moleküül Adenosintriphosphat apbau. Jo haa uk en aanj DNA, det as det mitochondriol DNA. MITOMAP (ingelsk)"}
{"id": "15679", "contents": "RNA as det ingelsk ufkörtang för Ribonukleinsüren (RNS). RNA as en biomoleküül an liket at DNA. At RNA saat geneetisk informatjuun faan en sel am tu proteinen. mRNA (messenger RNA) - Hat as wel det wichtagst RNA, auer hat informatjuunen faan en geen tu en ribosoom auerdrait. tRNA (transfer RNA) - Hat drait aminosüren tu't ribosoom. rRNA (ribosomal RNA) - Hat werket bi di apbau faan ribosoomen mä. an noch flooken muar ... Nukleotid"}
{"id": "15687", "contents": "Ribosoomen san grat molekulaar kompleksen faan proteinen an ribonukleinsüren (RNA), diar uun cytoplasma, uun mitochondrien an chloroplasten föörkem. Diar wurd proteinen apbaud, so üs a geenen uun't DNA det föörsä. Enkelt aminosüren wurd efter det geneetisk informatsion tu grat moleküülkeeden tuupsaat. Ribosoomen san 20 - 25 nm grat. Det mRNA auerdrait det informatsion faan't DNA tu't ribosoom. Det amsaaten faan a mRNA-informatjuunen tu keeden faan aminosüren het translation. Didiar föörgung komt bi aal at labenen föör; hi as en kääntiaken faan leewent, so üs wi det kään. Hans G. Kloepfer Struktur und Funktion von Ribosomen uun: Chemie in unserer Zeit, binj 7, numer 2, 1973, sidjen 49–58 doi:10.1002/ciuz.19730070204 ISSN 0009-2851"}
{"id": "15690", "contents": "Aminosüren san en skööl faan orgaanisk ferbinjangen mä tumanst ian carboxyskööl (–COOH) an ian aminoskööl (–NH2). Miast ment am mä aminosüren jodiaren, diar uun proteinen föörkem (= proteinogen aminosüren). Jo het α-aminosüren, diar käänt am 20 (+3) faan. Diar san oober noch 400 muar, diar uun a natüür föörkem. Aminosüren kem ei bluas üüb a eerd föör, jo san uk al üüb komeeten fünjen wurden. An so woort spikeliaret, of diar irgenthuar uun't uniwersum ferlicht leewent as. Wikibooks: Aminosüren-stoofwaksel (sjiisk) Wikibooks: Aminosüren, aiwitj an ensüümen (sjiisk) 20 proteinogen aminosüren"}
{"id": "15692", "contents": "Cytoplasma (faan greks κύτος kýtos „kop“ an πλάσμα plásma „ding“) as det, wat en sel faan banen ütjfalt. Trinjam det sel sat det sel-membraan, an uun det sel san di sel-kial an organelen, det san ööder sel-dialen so üs a mitochondrien. Uun chloroplasten het det cytoplasma stroma. Weeder 80,5–85 % Proteinen 10–15 % Lipiden 2–4 % Polysacchariden 0,1–1,5 % DNA 0,4 % RNA 0,7 % letj orgaanisk moleküülen 0,4 % anorgaanisk moleküülen an ionen 1,5 % Helga Güttler: Die Begriffe Plasma und Protoplasma: Ihre Entwicklung und Wandlung in der Biologie. Uun: Rete. 1, Nr. 3/4, 1972, s. 365–375."}
{"id": "15696", "contents": "Köölhüdraaten of uk Sacchariden san di gratst cheemisk dial faan ales labenen üüb a eerd. Tuup mä fäät an proteinen hiar jo tu üüs iidj. Diar san ünlik sköölen faan köölhüdraaten mä ünlik eegenskapen: Monosacchariden, t.b. drüüwensoker, früchtsoker Disacchariden, t.b. witj soker, moolksoker Oligosacchariden, t.b. raffinoos Polysacchariden, t.b. starken, seluloos, chitin Ianfachsoker (Monosacchariden) Glukoos, drüüwensoker, dextroos Mannoos, en epimer faan glukoos Fructoos, früchtsoker Riboos, en dial faan't ribonukleinsüren (RNA) Desoxyriboos, en dial faan't desoxyribonukleinsüren (DNA) Galactoos, slimsoker Fucoos, en L-soker Rhamnoos, en L-soker Taufachsoker (Disacchariden) Saccharoos, rööwensoker, röörsoker (Glucoos + Fructoos) Laktoos, moolksoker (Glucoos + Galactoos) Lactuloos, en konstelken moolksoker Maltoos, maltssoker (Glucoos + Glucoos) Trehaloos, en soker (Glucoos + Glucoos) Triifachsoker (Trisacchariden) Melezitoos, Trisaccharid t.b. uun hönang Raffinoos, blaft bi't sokerproduktjuun auer Umbelliferoos Fölfachsoker (Polysacchariden) Starken, wichtag dial faan't iidj Amyloos as uun starken banen Amylopektin as uun starken banen Seluloos, as uun plaanten Glykogen, häält energii för muskeln an liwer Chitin, as uun laspuatet diarten Calloos, as uun plaanten Fruktane, as uun plaanten Dextrane, as en polysaccharid Pektine, hiar tu't boolääst uun üüs iidj Cyclodextrine: as en oligosaccharid an liket en kuugel α-Cyclodextrin (sääks glukoosuundialen) β-Cyclodextrin (sööwen glukoosuundialen) γ-Cyclodextrin (aacht glukoosuundialen) Commonskategorii: Köölhüdraaten – Saamlang faan bilen of"}
{"id": "15701", "contents": "Jü Polimeraase-käätereaksjoon (PCR) as en biokeemisch wäi, am DNA tu duplisiiren. Wikimedia Commons heet bile unti filme tu: Polimeraase-käätereaksjoon"}
{"id": "15706", "contents": "Tjootern as en letj gemeen uun Niidersaksen. Hat hiart tu't Samtgemeen Jümme uun a Lunkreis Leer. Amdorf Barge Detern / Tjootern Deternerlehe Neuburg (Detern) Stickhausen Velde (Detern) Commonskategorii: Tjootern – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Stickhausen uun't Topographia Westphaliae (Matthäus Merian) (sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "15707", "contents": "Di Lunkreis Leer as en lunkreis uun't nuurdwaasten faan Niidersaksen an hiart tu Uastfresklun. A iinwenertaalen uun kläämen san üüb a stant faan a 31. Detsember 2019. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Lunkreis Leer Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019."}
{"id": "15721", "contents": "Di Mississippi [ˌmɪsɪˈsɪpɪ] as en 3778 kilomeeter lungen struum uun a Ferianagt Stooten. Hi hää san hood uun a Lake Itasca uun Minnesota an san müs süüdelk faan New Orleans uun a Golf faan Meksiko. Tuup mä di Missouri, di uun a Mississippi iinlääpt, san jodiar tau struumer üs Mississippi-Missouri 6051 kilomeetern lung an di sjuardlingst struum üüb a eerd. St. Croix River * Black River * Wisconsin River * Rock River * Illinois River * Kaskaskia River * Ohio * Hatchie River * Yazoo River * Big Black River Minnesota River * Root River * Cannon River * Turkey River * Iowa River * Des Moines River * Skunk River * Salt River * Missouri * Saint Francis River * White River * Arkansas * Red River Commons: Mississippi River – Saamlang faan bilen of filmer J.C. Kammerer: Largest Rivers in the United States, 1990. U.S. Geological Survey. (ufrepen di 2. September 2011) Jerry M. Hay: rapids dam%22 %22head of navigation%22&f=false Mississippi River-Historic Sites & Interesting Places. S. 114, ufrepen de 21. Nofember 2013. Duden, 25. aplaag, s. 738"}
{"id": "15728", "contents": "Fäät of ööle as en ester faan glycerin, det as en triiwäärdagen alkohol (Propan-1,2,3-triol). Diar hinge trii fäätsüren bi. Wan en fäät bi normool temperatuuren fääst as, do as det en fäät. Wan det begant tu luupen, do as det en ööle. Fääten kem natüürelkwiis uun siad an uun spääk faan diarten föör. Jo hual en energii faan 37 kJ/g (9 kcal/g) an san di wichtagst energiileewerant för minsken, diarten an enkelt plaanten. Fäät woort ei bluas üs iidj, man uk üs smeer för maskiinen brükt. Fäät swäämt boowen, wan't uk faan en ualen hünj as. Wikiquote: Fääten (sjiisk) Wikibooks: Fääten (sjiisk) Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "15729", "contents": "En ester as en ferbinjang faan en alkohol mä en süren En ester hää en \"süren\"dial an en \"alkohol\"dial. Estern kem uun a natüür uun fäät föör. Estern besteme di stirem an di smaag faan früchten: Banaanen Aapler Peeren Eerdbeien Aapelsiinen Käärsen Wikibooks: Ester (sjiisk)"}
{"id": "15731", "contents": "Det Prowins Schleswig-Holstian as 1867 efter di Sjiisk Kriich tesken Preußen an Uastenrik grünjlaanj wurden. Diarföör wiar diar tau hertoochdoomen Schleswig an Holstian. Üs di 23. August 1946 det bundeslun Schleswig-Holstian grünjlaanj wurd, wiar't föörbi mä det prowins faan Preußen."}
{"id": "15737", "contents": "Johannes (Hanni) Thamsen (*4. Jüüne 1937, †13. September 2015) hää auer juaren det Gaststätte Bongsiel feerd. Hi hed det al faan san aatj Lauritz auernimen an leeder üüb san dring Björn auerdraanj. Man Björn stoorew al 2013 föör san aatj. Hanni sin lokool uun Bongsiil wiar auer hial Sjiisklun bekäänd, auer diar flook konstlern iin an ütj ging. So woort ferteld, dat jo tidjwiis hör iidj an drank mä hör bilen betaalet haa. Diartu hiard sok bekäänd moolern üs Alexander Eckener, Hans Peter Feddersen of Emil Nolde. An hör bilen hinge diar daalang noch. Wo man die Zeche mit Kunst bezahlt (abendblatt.de, 05.08.2005) Anongs auer san duas (sh:z, 16.09.2015)"}
{"id": "1574", "contents": "Blö es en Klöör, wat ön dit Spektrum twesken Zyan en Violett liit. Blö es di Komplementiarklöör fan Orange. Hat heer en Welenleengti fan ombi 470 Nānomeetern. Blö es en Primeerklöör ön dit Systeem fan't aditiif Klöörmisji. -> Di Klöören addiari jam hentö Wit. Hat es en Sekundeerklöör ön 't Systeem fan't subtraktiif Klöörmisji (Fuar di Technik aur di Skeltskiremer). -> Di Klöören subtrahiari jam hentö Suurt. Blö fan junk hentö leecht: Fan Zyan hentö Blö:"}
{"id": "15741", "contents": "Tomatidin as tuup mä β-Lycotetraose uun α-Tomatin. Det as en alkaloid uun det skööl faan a Solanum-alkaloiden. Hat komt uun tomooten (Solanum lycopersicum) an ööder Solanum-slacher föör. För minsken as α-Tomatin en gift. Man hat seekert det tomootenplaant jin plaantenkraankhaiden. Brockhaus ABC Chemie, VEB F. A. Brockhaus Verlag Leipzig 1965, S. 1425. Lexikon der Biochemie-online (ufrepen di 26. Detsember 2009)."}
{"id": "15745", "contents": "Büürerei as di wichtagst primeer wiartskapstwiig. Diar hiar uk jacht an faskerei tu. Di primeer wiartskapstwiig fersuragt a minsken mä plaanten an diarten. Büürerei as di äälst wiartskapstwiig faan a minsken. Hi woort üüb 48.827.330 km² bedrewen, det san sowat 9,6 % faan't eerdflaak. An sodenang amanbi en traaden faan't lun üüb a eerd. Faan a büürerei hinge weder flook ööder wiartskapstwiigen uf. Büürerei woort daalang ei bluas bi en büür liard, man diar san uk flook huuchskuulen mä befaadet. Jo werke üüb det fial faan't agrarwedenskap. Det produksion faan büüren hää fööraal mä tau twiigen tu dun: Plaantenbau: Det as ääkrin, guardbau of winbüürin Tiirproduksion: Det as miast üüb ään slach tiiren ütjracht: beesten, swin, sjep, fögel of fask. Huar di grünj det tuläät, woort miast ääkert, huarööders leewer tiiren häälen. Uun Sjiisklun jaft'at daalang knaap noch büürsteeden, huar ales mäenööder maaget woort. Uun a bio büürerei wurd weder muar produksioonstwiigen ferbünjen för en kreisluupwiartskap. Commonskategorii: Büürerei – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Büürerei (sjiisk) efter: Weltbeenk (World Bank Data)"}
{"id": "15751", "contents": "Singapuur as en eilunstoot an stäädstoot an efter't grate di letjst stoot uun Süüduastaasien. Uun Singapuur as det lewin jüürer üs irgenthuar ööders üüb a welt. An do kem diar arke juar muar üs 11 miljuun besjükern, sodenang as Singapuur ian faan a tjiin miastbesoocht stääden. CDCs Singapuur hää fiiw Community Development Council (CDC)-Distrikten. Jo wurd widjer onerdiald tu Town Councils. Regiuunen Diartu jaft at oober uk noch fiiw ploonangsregiuunen mä 55 urban planning areas (UPAs): Commonskategorii: Singapuur – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Singapuur (sjiisk) Wikimedia Atlas: Singapuur – Geograafisk an histoorisk koorden Singapur - Frendy.de 2014 World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF Schweiz, Afrika, Asien: Hier ist es am teuersten. Mercer LLC, 17. Jüüne 2015, ufrepen de 17. Jüüne 2015. ForgSight.com Meistbesuchte Städte der Welt: London auf Platz eins www.centralsingaporecdc.org.sg. Archiwiaret faan det originool di 24. April 2010. Ufrepen di 18. September 2015. Mä taalen faan't Singapore Department of Statistics üüb citypopulation.de 1.2833333333333103.83333333333Koordinaaten: 1° N, 104° O"}
{"id": "15754", "contents": "At National Center for Biotechnology Information (NCBI) sat uun Bethesda, Maryland an as 1988 grünjlaanj wurden. Hat skal molekulaarbioloogisk dooten seekre an ferwerke. At NCBI hiart tu't United States National Library of Medicine (NLM), an diarmä tu't National Institutes of Health (NIH). NCBI Homepage (ingelsk)"}
{"id": "15766", "contents": "Gävleborgs län as en prowins (län) uun Sweeden. Gävleborgs län hää 10 gemeenen (kommuner): (Stant: 31. Detsember 2021) Folkmängd i riket, län och kommuner 31 december 2021 bi't Statistiska centralbyrån Kommunarealer den 1 januari 2016 bi't Statistiska centralbyrån Folkmängd i riket, län och kommuner 31 december 2021 bi't Statistiska centralbyrån 61.4516.49Koordinaaten: 61° 27′ N, 16° 29′ O"}
{"id": "15769", "contents": "60.616716.7833Koordinaaten: 60° 37′ N, 16° 47′ O Sandviken as en gemeen (kommun) uun det sweedsk prowins Gävleborgs län. Tu det gemeen hiar a stääden an saarpen Sandviken, Årsunda, Åshammar, Hammarby, Jäderfors, Järbo, Kungsgården, Österfärnebo, Storvik. Folkmängd i riket, län och kommuner 31 december 2021 bi't Statistiska centralbyrån Kommunarealer den 1 januari 2016 bi't Statistiska centralbyrån"}
{"id": "15776", "contents": "Statistiska centralbyrån (SCB) as det amt för statistik uun Sweeden. Uun det büroo uun Stockholm werke gud 500 minsken. An do as diar noch en büroo uun Örebro mä 700 lidj. Wääbsteed faan't SCB"}
{"id": "15778", "contents": "At Sweedsk Krüün (sweedsk: krona, muartaal kronor) as det münt faan Sweeden. Hat as 1873 iinfeerd wurden an hää doomools uk uun Denemark, Norweegen an Islun tääld. Det Sweedsk Krüün jaft at sant 1924. 1, 2, 5 an 10 Krüünen (50-Öre-staken jaft at sant di 30. September 2010 ei muar). 20, 50, 100, 500 und 1000 Krüünen. Commonskategorii: Sweedsk Krüün – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15779", "contents": "Øre of Öre as di hunertst dial faan en Krüün. Det as det münt faan lunen uun Skandinaawien. At Däänsk Krüün, at Färöisk Krüün an at Norweegs Krüün wurd uun Øre onerdiald, at Sweedsk Krüün uun Öre. Daalang (2015) jaft at bluas noch uun Denemark 50-Øre-staken. Di nööm komt faan det röömsk gulstak Aureus uf. Uk det Isluns wurd Eyrir (pluraal Aurar), huar det Isluns Krüün uun apdiald woort, komt diar faan uf. 25 Øre faan Denemark, 1941 1 Öre faan Sweeden, 1873 5 Aurar faan Islun, 1946"}
{"id": "15782", "contents": "At Fääröisk Krüün (fääröisk: króna) as det münt faan a Fääröern. Ian Krüün hää 100 Oyrur, man at jaft nian oyrur-jilstaken. Det Färöisk krüün as bluas det lokool ütjgoow faan't Däänsk Krüün. At jaft fääröisk jilskiiner, man üs klianjil wurd a däänsk jilstaken brükt. 100 Krüünen skiin 200 Krüünen Commonskategorii: Fääröisk Krüün – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15785", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Adenosintriphosphat, kurt ATP, as en nukleotid. Adenosintriphosphat fersuragt a selen mä energii. Hat woort uun mitochondrien apbaud. Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Adenosin-5′-triphosphat uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 30. Mei 2014. Dootenbleed Adenosintriphosphat bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 12. Jüüne 2011."}
{"id": "15786", "contents": "En Nukleotid of uk Nucleotid as en grünjbaustian faan nukleinsüren, det san Desoxyribonukleinsüren (DNA) an Ribonukleinsüren (RNA). Tu det moleküül hiart en phosphat-, en soker- an en baasisken uundial. Flook nukleotiden haa wichtag funktjuunen uun selen: ATP cAMP GTP Ööders üs nukleotiden haa nukleosiden bluas en soker- an en baasisken uundial. Desoxyadenosin- monophosphat (dAMP) Desoxyadenosin- diphosphat (dADP) Desoxyadenosin- triphosphat (dATP) Desoxyguanosin- monophosphat (dGMP) Desoxyguanosin- diphosphat (dGDP) Desoxyguanosin- triphosphat (dGTP) Desoxycytidin- monophosphat (dCMP) Desoxycytidin- diphosphat (dCDP) Desoxycytidin- triphosphat (dCTP) Desoxythymidin- monophosphat (dTMP) Desoxythymidin- diphosphat (dTDP) Desoxythymidin- triphosphat (dTTP) Adenosinmonophosphat (AMP) Adenosindiphosphat (ADP) Adenosintriphosphat (ATP) Guanosinmonophosphat (GMP) Guanosindiphosphat (GDP) Guanosintriphosphat (GTP) Cytidinmonophosphat (CMP) Cytidindiphosphat (CDP) Cytidintriphosphat (CTP) Uridinmonophosphat (UMP) Uridindiphosphat (UDP) Uridintriphosphat (UTP)"}
{"id": "15787", "contents": "Wat menst dü ? DNA RNA"}
{"id": "1579", "contents": "Blä Klöörcode: #0000FF Blä as en klöör an hää en waagenlengde tesken 420 an 490 nm. Waagenlangden oner (=kurter üs) 420 nm hää brons laacht, an laacht mä muar üs 490 nm as green. Di nööm komt faan ualhuuchsjiisk blao, an det ment 'skemrin' of 'skürnin'. Diar san ünlik slacher faan blä mä ünlik nöömer: Madelblä Klöörcode: #0000CC Atsuurblä Klöörcode: #007FFF Lochtblä Klöörcode: #32FFFF Laachtblä Klöörcode: #90D2F5 Jonkblä Klöörcode: #000080 Gräblä Klöörcode: #B6CED6 Bronsblä Klöörcode: #6040CF Blä as bütj ruad an green ian faan a grünjklöören. Blä uun a natüür RAL as en norm föör klöören, an arke slach blä hää diar en aanj numer: Blä uugen an fergald hiar bäächt nian bruad an braut nian biir. Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012 Commonskategorii: Blä – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15792", "contents": "En fosfaat as en saalt of en ester faan (Ortho-)fosfoorsüren (H3PO4). Hans-Dieter Jakubke, Ruth Karcher (Hrsg.): Lexikon der Chemie, Spektrum Akademischer Verlag, Heidelberg, 2001. Wikibooks: Fosfaaten (sjiisk) Phosphor"}
{"id": "15795", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden (Ortho-)Fosfoorsüren as det wichtagst süren faan Fosfoor. Hat spelet en grat rol uun a natüür. Hat woort üs E 338 betiakent, wan't uun üs iidj komt. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Commonskategorii: Fosfoorsüren – Saamlang faan bilen of filmer Iindraanj tu CAS-Nr. 7664-38-2 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 3. Marts 2007 (mä JavaScript). Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Phosphorsäure uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 29. Mei 2014. Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7664-38-2 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript)"}
{"id": "15797", "contents": "At Mutatsion (faan lat. mutare „feranre“) as uun a biologii en feranrang faan arewinformatsioonen. Det feranrang bedraapt tuiarst bluas ian sel, woort do oober ferarewt. En laben struktuur mä sok feranrangen het mutant. Rolf Knippers (1997). Molekulare Genetik, Thieme, ISBN 3-13-477007-5."}
{"id": "15799", "contents": "Tulpen (Tulipa) san en skööl faan plaantenslacher uun det famile faan a Lilienplaanten (Liliaceae). Diar jaft at son 150 slacher faan. Jo lewe uun Nuurdafrikoo, Euroopa an Madelaasien. T. subg. Clusianae – T. subg. Eriostemones – T. subg. Orithyia – T. subg. Tulipa Wil Tulp (Tulipa sylvestris) Commonskategorii: Tulpen (Tulipa) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tulpen (Tulipa)"}
{"id": "15801", "contents": "Liilienplaanten (Liliaceae) san en plaantenfamile mä 16 sköölen an 630 slacher. Jo lewe miast uun miatag kliima. Onerfamile Lilioideae Cardiocrinum (Endl.) Lindl. Clintonia Raf. Erythronium L. Fritillaria L. (mä: Orithyia D.Don, Petilium Ludw., Rhinopetalum Fisch. ex D.Don, Korolkowia Regel, Theresia K.Koch) Gagea Salisb. Liilien (Lilium) L. Lloydia Salisb. ex Rchb. (mä: Giraldiella Dammer). Medeola L. Nomocharis Franch. Notholirion Wall. ex Boiss. Tulpen (Tulipa) L. (mä: Amana Honda) Onerfamile Calochortoideae Calochortus Pursh (mä: Cyclobothra Sweet). Prosartes D.Don (syn.: Disporum Salisb.) Scoliopus Torr. Streptopus Michx. Tricyrtis Wall. (mä: Brachycyrtis Koidz., Compsoa D.Don) Commonskategorii: Liilienplaanten (Liliaceae) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Liilienplaanten (Liliaceae)"}
{"id": "15805", "contents": "Liliales, a Lilienoortagen san en order faan bloosenplaanten mä 10 plaantenfamilin. Alstroemeriaceae, mä Luzuriagaceae Campynemataceae Colchicaceae Corsiaceae Lilienplaanten (Liliaceae) Melanthiaceae Petermanniaceae, mä ään slach: Petermannia cirrosa Philesiaceae Rhipogonaceae, mä ian skööl: Rhipogonum Smilacaceae Commonskategorii: Lilienoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lilienoortagen"}
{"id": "15808", "contents": "Irisen san en skööl faan plaanten uun det famile Iridaceae. Di huuchsjiisk nööm Schwertlilien hää oober niks mä det plaantenkategorii faan a lilienoortagen (Liliales) tu dun. I. subg. Crossiris – I. subg. Eremiris – I. subg. Hermodactyloides – I. subg. Iris – I. subg. Limniris – I. subg. Lophiris – I. subg. Nepalensis – I. subg. Pardanthopsis – I. subg. Scorpiris – I. subg. Siphonostylis – I. subg. Spathula – I. subg. Tenuifoliae – I. subg. Xiphium Tu det iris-skööl hiar 285 slacher: Güül wüfen (Iris pseudacorus) ... an noch flooken muar Iris danfordiae Iris graminea Iris sibirica Iris xiphium Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Irisen Wikispecies hää en artiikel tu: Irisen"}
{"id": "15809", "contents": "Irisplaanten (Iridaceae) san en plaantenfamile uun det kategorii faan a spargeloortagen (Asparagales). Jo kem üüb a hiale welt föör. At jaft wel son 2.000 ünlik slacher. Aristeoideae – Crocoideae – Geosiridoideae – Iridoideae – Isophysidoideae – Nivenioideae – Patersonioideae Diar san 66 sköölen: Afrocrocus – Ainea – Alophia – Aristea – Babiana – Bobartia – Calydorea – Cardenanthus – Chasmanthe – Cipura – Cobana – Crocosmia – Crocus (Krokusen) – Cyanixia – Cypella – Devia – Dierama – Dietes – Diplarrena – Duthiastrum – Eleutherine – Ennealophus – Ferraria – Fosteria – Freesia – Geissorhiza – Gelasine – Geosiris – Gladiolus (Gladioolen) – Herbertia – Hermodactylus – Hesperantha – Hesperoxiphion – Iris (Irisen)– Isophysis – Ixia – Kelissa – Klattia – Lapeirousia – Lethia – Libertia – Mastigostyla – Melasphaerula – Micranthus – Moraea – Nemastylis – Neomarica – Nivenia – Olsynium – Onira – Orthrosanthus – Patersonia – Phalocallis – Pillansia – Pseudotrimezia – Radinosiphon – Romulea – Salpingostylis – Savannosiphon – Sessilanthera – Sisyrinchium – Solenomelus – Sparaxis – Syringodea – Tapeinia – Thereianthus – Tigridia – Trimezia – Tritonia – Tritoniopsis – Watsonia – Witsenia – Xenoscapa – Zygotritonia Babiana sambucina Neomarica northiana Tigridia pavonia Commonskategorii: Iridaceae"}
{"id": "15810", "contents": "Krokusen (Crocus) san en plaantenskööl uun det famile Iridaceae. At jaft diar wel son 90 slacher faan. Uk saweraan hiart diartu. Jo kem faan Fööraasien, Euroopa an Afrikoo. Daalang wurd jo üüb a hieler welt aptaanj. Holuns krokusen Brons krokusen Krokusen uun Flensborag Krokus mä en eeben bloos Commonskategorii: Krokusen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Krokusen"}
{"id": "15816", "contents": "Skiremplaanten (Apiaceae) san en plaantenfamile uun det kategorii Apiales. Diar hiar 434 sköölen mä 3.780 slacher tu. A miast slacher waaks üs en krüüs. Apioideae Triibuus: Aciphylleae – Annesorhizeae – Apieae – Bupleureae – Careae – Chamaesieae – Choritaenieae – Coriandreae – Echinophoreae – Erigenieae – Heteromorpheae – Komarovieae – Lichtensteinieae – Marlothielleae – Oenantheae – Phlyctidocarpeae – Pimpinelleae – Pleurospermeae – Pyramidoptereae – Scandiceae – Selineae – Smyrnieae – Tordylieae Azorelloideae Sköölen: Asteriscium – Azorella – Bolax – Bowlesia – Dichosciadium – Dickinsia – Diplaspis – Diposis – Domeykoa – Drusa – Eremocharis – Gymnophyton – Homalocarpus – Klotzschia – Oschatzia – Pozoa – Spananthe Mackinlayoideae Sköölen: Actinotus – Apiopetalum – Brachyscias – Centella – Chlaenosciadium – Mackinlaya – Micropleura – Pentapeltis – Schoenolaena – Xanthosia Saniculoideae Sköölen: Actinolema – Alepidea – Arctopus – Astrantia – Eryngium – Hacquetia – Petagnaea – Polemanniopsis – Sanicula – Steganotaenia Hünjpitersile (Aethusa) Hünjpitersile (Aethusa cynapium) Dil (Anethum) Dil (Anethum graveolens) Kualewröör (Anthriscus) Kerbel (Anthriscus cerefolium) Silere (Apium) Echt Silere (Apium graveolens) Silerestaang (Apium graveolens dulce) Silereknol (Apium graveolens rapaceum) Silerekrüüs (Apium graveolens secalinum) Köömenplaanten (Carum) Köömen, Bruadkrüüs, Seeskrüüs (Carum carvi) Gaalrutplaanten (Cicuta) Gaalrut (Cicuta virosa) Koriander (Coriandrum) Echt Koriander (Coriandrum sativum) Wochler"}
{"id": "1582", "contents": "Flensborag as en kreisfrei stääd uun Schleswig-Holstian mä knaap 90.000 iinwenern. Flensborag wurd am 1200 bi ian ääler siidlang grünjlaanjen. At stääd wurd uun en uurkunt 1240 tu't iarst feer neemd. Loftbil faan Flensborag Huuwen faan Flensborag Flensborag Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Flensborag – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15820", "contents": "At (Europeesk) Buumkaat (Sciurus vulgaris) as en slach faan gnaudiarten (Rodentia) uun det famile Sciuridae. Hat as di iansagst slach faan det skööl Sciurus uun Euroopa. Somerskan Jonkbrün suurt Mä uarpinsler uun a harewst Wonterskan Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Buumkaater Wikispecies hää en artiikel tu: Buumkaater"}
{"id": "15822", "contents": "Wretern (Cricetidae) san en famile faan tetjdiarten (Mammalia) an hiar tu a gnaudiarten (Rodentia). Wretmüsen (Arvicolinae) Weederrooten (Arvicola) Weederroot (Arvicola terrestris of uk Arvicola amphibius) Biisams (Ondrata) Biisam (Ondatra zibethicus) Hamstern (Cricetinae) Lophiomyinae Neotominae Sigmodontinae Tylomyinae Commonskategorii: Wretern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wretern"}
{"id": "15824", "contents": "Biibern (Castoridae) san en famile faan tetjdiarten (Mammalia) an hiar tu a gnaudiarten (Rodentia). At jaft man tau slacher, eder uun det skööl Castor. Europeesk Biiber (Castor fiber Linnaeus, 1758) Kanaadsk Biiber (Castor canadensis Kuhl, 1820) Biibern kön stark buumer ufgnau. En biiberdoom Tiaknang faan en biiberhüs Huar di Europeesk Biiber lewet. Commonskategorii: Biibern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Biibern"}
{"id": "1583", "contents": "Zürich Zürich (Sweitser sjiisk Züri [ˈt͡sʏ̞rɪ, ˈt͡sʏrɪ, ˈt͡sy̞rɪ], fransöösk Zurich [zyʁik], itajeensk Zurigo [tsuˈriːɡo, dzu-], Rumantsch Grischun Turitg?/i) as en stääd an en gemeen uun a Sweits, an hoodstääd faan a Kantoon Zürich. Zürich leit bi a Zürich Sia an hää knaap 450.000 iinwenern. Uun det hialer stäädregiuun lewe son 1,3 miljoon minsken, an uun't Metropoolregiuun Zürich son 1,8 miljoonen. Stääddialen (Kwartiiren) faan Zürich: Klimanormwerte Zürich / Affoltern. Normperiode 1991−2020. Uun: meteoschweiz.admin.ch. Bundesamt für Meteorologie und Klimatologie MeteoSchweiz, 17. Deetsember 2021, ufrepen de 3. Jüüne 2023 (mit Link zum PDF; 295 kB). Commonskategorii: Zürich – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Zürich (sjiisk)"}
{"id": "15831", "contents": "Amaryllisplaanten (Amaryllidaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a spargeloortagen (Asparagales). Diar san trii onerfamilin mä 73 sköölen an amanbi 1600 plaantenslacher: Agapanthoideae (Endl.) Skööl: Agapanthus Allioideae (Herb.) Sköölen: Allium – Erinna – Gilliesia – Ipheion – Latace – Leucocoryne – Miersia – Nothoscordum – Prototulbaghia – Speea – Trichlora – Tristagma – Tulbaghia Amaryllidoideae (Burnett) Sköölen: Acis – Amaryllis – Ammocharis – Apodolirion – Boophone – Brunsvigia – Calostemma – Chlidanthus – Clinanthus – Clivia – Crinum – Crossyne – Cryptostephanus – Cyrtanthus – Eithea – Eucharis – Eucrosia – Eustephia – Galanthus – Gethyllis – Griffinia – Habranthus – Haemanthus – Hannonia – Hessea – Hieronymiella – Hippeastrum – Hymenocallis – Ismene – Lapiedra – Leptochiton – Leucojum – Lycoris – Mathieua – Namaquanula – Narcissus – Nerine – Pamianthe – Pancratium – Paramongaia – Phaedranassa – Phycella – Plagiolirion – Proiphys – Pyrolirion – Rauhia – Scadoxus – Sprekelia – Stenomesson – Sternbergia – Strumaria – Traubia – Ungernia – Urceolina – Vagaria – Worsleya – Zephyranthes Agapanthus Look (Allium) Pore (Allium ampeloprasum) Skalot (Allium cepa, mä Allium ascalonicum) Lookskalot (Allium fistulosum) Knooplook (Allium sativum) Gäärslook (Allium schoenoprasum) Baarlook (Allium ursinum) Amaryllis Rederstäären (Hippeastrum) Aprilbluumen (Narcissus)"}
{"id": "15835", "contents": "Sciuridae san en famile faan gnaudiarten (Rodentia). Diar hiart uk det buumkaat tu. At jaft wel son 280 slacher uun 51 sköölen. Callosciurinae / Nannosciurinae Funambulini Exilisciurini Nannosciurini Ratufinae Ratufa Sciurillinae Sciurillus Sciurinae Sciurini Buumkaater (Sciurus) Buumkaat (Sciurus vulgaris) Pteromyini Pteromys Pteromys volans Xerinae Marmotini Marmoten, Murmeldiarten (Marmota) Protoxerini Xerini Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sciuridae Wikispecies hää en artiikel tu: Sciuridae"}
{"id": "15842", "contents": "Buumkaater (Sciurus) san en skööl faan gnaudiarten (Rodentia). Diar jaft at 28 ünlik slacher faan. A miasten lewe uun Ameerikoo. Uun Euroopa lewet man ään slach: Sciurus vulgaris. Buumkaater lewe uun a tanen. Jo freed siad an früchten, hünjmotsen an insekten, man uk fögelaier an jöönkin. Hör gratst fiinden san gripfögler an huarmer. Jo kön bit 12 juar ual wurd. Di wedenskapelk nööm „Sciurus“ komt faan ualgreks „skia“ (skaad) an „oura“ (stört). S. aberti – S. aestuans – S. alleni – S. anomalus – S. arizonensis – S. aureogaster – S. carolinensis – S. colliaei – S. deppei – S. flammifer – S. gilvigularis – S. granatensis – S. griseus – S. ignitus – S. igniventris – S. lis – S. nayaritensis – S. niger – S. oculatus – †S. olsoni – S. pucheranii – S. pyrrhinus – S. richmondi – S. sanborni – S. spadiceus – S. stramineus – S. variegatoides – S. vulgaris – S. yucatanensis (Europeesk) Buumkaat (Sciurus vulgaris) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Buumkaater Wikispecies hää en artiikel tu: Buumkaater"}
{"id": "15845", "contents": "Sciurini san sköölen faan gnaudiarten (Rodentia), diar üüb buumer lewe. Jo like aaltumaal at buumkaat. At jaft fiiw sköölen mä 35 slacher. A miasten hiar tu det skööl Sciurus. Buumkaater (Sciurus) Syntheosciurus (uun Madelameerikoo) Microsciurus (uun Ameerikoo) Rheithrosciurus (üüb Borneo) Tamiasciurus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sciurini Wikispecies hää en artiikel tu: Sciurini"}
{"id": "15847", "contents": "Sciuromorpha san en onerorder faan a Gnaudiarten (Rodentia) mä trii familin. Aplodontiidae Aplodontia Aplodontia rufa Sliapmüsen (Gliridae) Sciuridae Sciurinae Buumkaater (Sciurus) Buumkaat (Kaateeker) (Sciurus vulgaris) Xerinae Marmoten, Murmeldiarten (Marmota) Wikispecies hää en artiikel tu: Sciuromorpha"}
{"id": "15849", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Glycerin (faan greks glykerós ‚swet‘, het uk glycerol of glyzerin) as di bekäänd nööm för Propan-1,2,3-triol. Glycerin as di ianfachst triiwäärdag alkohol. Diaram as glycerol eegentelk di rocht nööm. Glycerin komt uun arke natüürelk fäät of ööle föör, an spelet en grat rol bi a stoofwaksel. Wan glycerin uun't iidj brükt woort, het det E 422. Glycerin Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Glycerol uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 10. Febrewoore 2013. Iindraanj tu CAS-Nr. 56-81-5 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 21. Detsember 2012 (mä JavaScript). Organikum – Organisch-chemisches Grundpraktikum, 16. aplaag, Deutscher Verlag der Wissenschaften Berlin 1986, S. 648. Seekerhaidswäärs bi't werk 2015, MAK-wäärs, BAT-wäärs Suva, Schweiz Glycerin bi ChemIDplus. M. Bastos et al.: Thermodynamic properties of glycerol enthalpies of combustion and vaporization and the heat capacity at 298.15 K. Enthalpies of solution in water at 288.15, 298.15, and 308.15 K. J. Chem. Thermodyn., 1988, 20, 1353–1359. duden.de: Glyzerin Commonskategorii: Glycerin – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15855", "contents": "En baas (mä en wok 's', faan greks βάση, basé \"grünjlaag\") as en cheemisk ferbinjang, diar hydroxid-ionen (OH−) abpau koon an di pH-wäärs huuchsaat. Hydroxid-ionen tji protoonen faan en süren uf. Baasen san det jinstak faan süren, an jo kön enööder jinsidjag apheew. Natronbaas an saaltsüren heew enööder ap: 3. N a + + O H − + H 3 O + + C l − ⇌ N a + + C l − + 2 H 2 O {\\displaystyle \\mathrm {3.\\ Na^{+}+OH^{-}+H_{3}O^{+}+Cl^{-}\\ \\rightleftharpoons \\ Na^{+}+Cl^{-}+2\\ H_{2}O} } Natronbaas + saaltsüren wurd tu naatriumkloriid (NaCl, saalt), diar uun weeder apliaset as. Süren"}
{"id": "15856", "contents": "A pH wäärs as en miat diarför, of en liasang sür of baasisk as. Di nööm komt faan't latiinsk uf an stäänt för: potentia Hydrogenii (= määcht faan weederstoof). Di pH wäärs as di negatiif 10er logarithmus faan a weederstoof-ionen-aktiwiteet: p H = − log 10 ⁡ a ( H + ) {\\displaystyle p\\mathrm {H} =-\\log _{10}a\\left(\\mathrm {H} ^{+}\\right)\\ } amkiard: a ( H + ) = 10 − p H {\\displaystyle a\\left(\\mathrm {H} ^{+}\\right)=10^{-p\\mathrm {H} }\\ } Uun liasangen as di pH wäärs di negatiif 10er logarithmus faan det konsentratsion c faan a Oxoniumionen (H3O+) uun mol per liter: p H = − log 10 ⁡ ( c ( H 3 O + ) ⋅ l m o l ) {\\displaystyle p{\\textrm {H}}=-\\log _{10}\\left(c\\mathrm {(H_{3}O^{+})\\cdot {\\frac {l}{mol}}} \\right)} amkiard: c ( H 3 O + ) = 10 − p H m o l l {\\displaystyle c\\left(\\mathrm {H_{3}O^{+}} \\right)=10^{-p\\mathrm {H} }\\,\\mathrm {\\frac {mol}{l}} } Commonskategorii: pH wäärs – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: pH wäärs bereegne (sjiisk)"}
{"id": "15857", "contents": "Wikipedia:Struktuurformel maage Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche nicht möglich Naatronbaas as uun weeder apliaset Naatriumhüdroksiid (NaOH). Son liasang as baasisk. Natriumhüdroksiid liaset ham gud uun weeder ap. Hat woort tu redin brükt, koon oober hidj an uug uungrip. Hermann Hager: Hagers Handbuch der Pharmazeutischen Praxis für Apotheker, Arzneimittelhersteller, Drogisten, Ärzte und Medizinalbeamte Zweiter Band, Springer-Verlag 2013, ISBN=978-3-642-49767-4 , sidj 222 Iindraanj tu CAS-Nr. 1310-73-2 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 18. Jüüne 2015 (mä JavaScript)."}
{"id": "15858", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche nicht möglich Naatriumhüdroksiid (of Ätznatron), NaOH, as en witj polwer, diar ham gud uun weeder apliaset an woort diar tu naatronbaas. Mä't kööldioxid uun a loft reagiaret hat tu Naatriumhüdrogeenkarbonaat (NaHCO3, det as det naatriumsaalt faan köölsüren) an skal diaram loftsacht apwaaret wurd. Iindraanj tu CAS-Nr. 1310-73-2 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 15. Febrewoore 2007 (mä JavaScript). Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 1310-73-2 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript) Commonskategorii: Naatriumhüdroksiid – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1586", "contents": "Bāsel es en Stat ön di Swaits. Diar uuni 175 131 Mensken (2015). Bāsel heer tri Baanstairen: \"Bāsel, bādisch Baanhoof\" rochts fan di Rhin (Rhein), \"Bāsel SBB\" liit üp di left Sir. Bitö \"Bāsel SBB\" jeft et jit di \"Gare SNCF\", en Baanhoof fan di Franzk Baan. Di diari Stat liit iin ön en \"Tri Lönen Huk\" fan Dütsklön, Frankrik en di Swaits. Bāsel liit ön di Huk, wat di Hoog-Rhin maaket. Di kumt fan Uasten en giar förter hentö Nuurđen. Masi Lir diar snaki \"Allemanisch\", en dit maaket et ek iinfach, diar klaar tö kum, wan em fan en üđer Huk fan Dütsklön kumt. Hat jeft tau Wain-Kenteeken fuar Basel: BS fuar Bāsel-Stat en BL fuar Bāsel-Lön, wat trinjum di Stat es. Commons: Bāsel – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "15861", "contents": "Stoofwaksel (of metabolismus) as en betiaknang för aal a cheemisk föörgunger uun en laben organismus. Plaanten an bakteerien bedriiw photosynthees. Jo brük det energii faan't laacht, am kööldioxid (CO2), weeder an ööder materiol amtusaaten för hör aanj organismus. Diarten an uk di minsk ferdau hör iidj, det san fööraal köölhüdraaten, protein an fäät an saat det am. Wikibooks: Biochemii (sjiisk) Commonskategorii: Stoofwaksel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15864", "contents": "Footosüntees (ualgreks φῶς phōs „laacht“ an σύνθεσις sýnthesis „tuupsaaten“) as det produksion faan huuchwäärdag orgaanisk materiol mä't halep faan det energii uun laacht. Hat woort faan plaanten an bakteerien bedrewen. 6 H2O + 6 CO2 → C6H12O6 + 6 O2 6 weeder + 6 köölsüren → (+laacht, energii) → 1 glukoos + 6 sürstoof Commonskategorii: Footosüntees – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15865", "contents": "Chloroplasten (faan ualgreks χλωρός chlōrós „green“ an ualgreks πλαστός plastós „furemt“) san sel-dialen faan green algen an huuger plaanten, diar photosynthese bedriiw. Bi huuger plaanten jaft at noch en fiiner iindialang tu chromoplasten, leukoplasten (amyloplasten an elaioplasten), etioplasten an gerontoplasten, det san ales plastiden. Liküs mitochondrien haa chloroplasten en aanj DNS an uk aanj ribosoomen. Det cytoplasma banen uun het stroma. Troch det stroma ferluup thylakoid-membraanen. Jodiar membraanen lei auerenööder an son bonk het granum. Uun a membraanen as det green chlorophyll. Hat koon det energii faan't laacht apnem an saat det am tu ATP, ADP an phosphat. ATP woort brükt, am faan CO2 an weeder glucose tu maagin. Kromosoom Photosynthese Chloroplastida Commonskategorii: Chloroplasten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15868", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Glukoos, uk Glucose (faan greks γλυκύς ‚swet‘) of drüüwensoker as en monosaccharid (ianfachsoker) an hiart sodenang tu a köölhüdraaten. Diar san tau slacher: D-glukoos an L-glukoos. Uun a natüür komt oober bluas D-glukoos föör. Hat woort uk dextrose näämd. Drüüwensoker as üs baustian uk uun taufachsokern banen, so üs uun laktoos (moolksoker) of saccharoos (röörsoker, rööwensoker) an uk uun muarfachsokern üs raffinoos an polysacchariden üs starken, glykogen of celluloos. Glukoos woort faan meis of irpler wonen, diarfaan komt uk di ual nööm starkensoker. Iindraanj tu CAS-Nr. 50-99-7 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 18. September 2014 (mä JavaScript). Alfred Töpel: Chemie und Physik der Milch: Naturstoff - Rohstoff - Lebensmittel, Behr's Verlag DE, 2004, ISBN = 3-89947131-8 , sidj 101 (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Physical Constants of Organic Compounds, S. 3-268. Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu d-Glucose uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 31. Mei 2013. Köölhüdraaten Commonskategorii: Glukoos – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15881", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Naatriumhüdrogeenkarbonaat (of uk: Naatron) as det naatriumsaalt faan köölsüren mä det formel NaHCO3. Ei ferwaksle mä Naatriumkarbonaat (Soda, Na2CO3) of Naatriumhüdroksiid (Ätznatron, NaOH)! Naatriumhüdrogeenkarbonaat het uk dobeltköölsür naatron of naatriumbikarbonaat, det as oober ei gans rocht. Hat woort ferkääft üs Speisesoda, Backsoda, Speisenatron of Bullrich-Salz an Kaiser Natron. Naatriumhüdrogeenkarbonaat woort fööraal üs baagpolwer brükt. Man diar san uk noch ööder mögelkhaiden: üs baagpolwer üs spruudelpolwer tu tespotsin jin suadsiisen uun a medesiin bi't ütjstoopin faan diarten uun a büürerei jin swaampen uun saupolwer tu potsin an redin tu köögin mä bongfrüchten för en frisken stirem uun keelskaaben of sekreeten jin miiren jin hard weeder Dootenbleed Naatriumhüdrogeenkarbonaat bi Merck, ufrepen di 19. Janewoore 2011. Iindraanj tu Natriumhydrogencarbonat uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 12. Februar 2008 (mä JavaScript). (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Standard Thermodynamic Properties of Chemical Substances, S. 5-19. Kaisernatron Commonskategorii: Naatriumhüdrogeenkarbonaat – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "15882", "contents": "Cola of Kola as en spruudel mä kofein, soker an köölsüren. Cola woort fööraal faan't kolanöd maaget, diar as föl kofein uun. An do kem diar bleeden faan't ruadholt (Erythroxylum) tu. Sant 1902 woort ei muar di cocastrük (Erythroxylum coca) brükt, auer diar kokain uun as. Oober uk ööder Erythroxylum-slacher hual föl kofein. Di smaag woort oober uk noch faan ööder gewürtsen bestemet. Det san wanile, kaneel, neegelken, koriander an flook öödern. Det bekäändst marke as was Coca-Cola, man mä a tidj kaam diar muar onernemen tu, uun Ameerikoo as det fööraal Pepsi-Cola. Uun Sjiisklun käänt'am noch Afri-Cola an Fritz-Kola. Cola woort hal mä rum of whisky misket. Do smääkt di alkohol ei so bater. Commonskategorii: Cola – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15885", "contents": "Kolabuumer (Cola) san en plaantenskööl uun det onerfamile faan a Sjonkbuumer (Sterculioideae). Jo hiar tu't famile Malvaceae. Jo lewe uun Afrikoo. Diar jaft at amanbi 100 slacher faan. Faan det Kolanöd woort Cola maaget. Commonskategorii: Kolabuumer (Cola) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kolabuumer (Cola)"}
{"id": "15886", "contents": "Wat menst dü? Cola, di drank Cola (skööl), a Kolabuumer Kola Hualeweilun (Ruslun) Lunkreis Kola (Rajon) uun't Oblast Murmansk Kola (Stääd) uun a Rajon Kola"}
{"id": "15889", "contents": "Sesamstraße (Sesamstruat) as en amerikoonsk fernseerä för jongen. Hat as ütjsoocht wurden faan Jim Henson. Det program begand iarst uun Ameerikoo, kaam do oober 1973 auer tu Sjiisklun. Mä't Sesamstruat skul letj jongen neiskiarag wurd üüb't leesen, skriiwen an reegnin. Commonskategorii: Sesamstruat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1589", "contents": "Genf Genf (fransöösk Genève, frankoprowensaals Geneva [ðəˈnɛva, ˈzɛnəva], itajeensk Ginevra, rumantsch Genevra) as en stääd an en gemeen uun a Sweits, an hoodstääd faan a Kantoon Genf. Genf leit widj uun't süüdwaasten bi a Genfer Sia. Efter Zürich as Genf at öödergratst stääd uun a Sweits mä gud 200.000 iinwenern. Tuup mä Lausanne hiart Genf tu't Metropoolregiuun Genf-Lausanne mä gud 1,3 miljoon iinwenern. Genf as apdiald tu sjauer seksioonen mä sääkstaanj stääddialen (Kwartiiren) Klimanormwerte Genève/Cointrin. Normperiode 1991–2020. (PDF) Uun: meteoschweiz.admin.ch. Bundesamt für Meteorologie und Klimatologie MeteoSchweiz, ufrepen de 14. Janewoore 2022. Archive copy (Memento faan det originool faan di 14. Janewoore 2022 uun't Internet Archive) Der Archivlink wurde automatisch eingesetzt und noch nicht geprüft. Bitte prüfe Original- und Archivlink gemäß Anleitung und entferne dann diesen Hinweis.@1@2Foarloage:Webachiv/IABot/www.meteoschweiz.admin.ch Commonskategorii: Genf – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Genf (sjiisk)"}
{"id": "15892", "contents": "Malwenplaanten (Malvaceae) san en plaantenfamile uun det kategorii faan a Malvales. Diar hiar 243 sköölen mä amanbi 4.300 slacher tu. Bombacoideae – Brownlowioideae – Byttnerioideae – Dombeyoideae – Grewioideae – Helicteroideae – Malvoideae – Sterculioideae – Tilioideae Aabenbruadbuumer (Adansonia) Baobab (Adansonia digitata) Stookruusen (Alcea) Stookruus (Alcea rosea) Kolabuumer (Cola) Hibiskus (Hibiscus) Malwen (Malva) Sees (Malva neglecta) Kakaobuumer (Theobroma) Kakaobuum (Theobroma cacao) Commonskategorii: Malwenplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Malwenplaanten"}
{"id": "15896", "contents": "Stookruusen (Alcea) san en skööl faan bloosenplaanten mä amanbi 60 slacher. Jo hiar tu det famile faan a Malwenplaanten (Malvaceae). A miasten lewe uun Uast- an Süüdeuroopa, man uk uun Süüdwaast- an Madelaasien. A. abchazica – A. acaulis – A. afghanica – A. angulata – A. antoninae – A. apterocarpa – A. arbelensis – A. assadii – A. aucheri – A. baldshuanica – A. biennis – A. calvertii – A. chrysantha – A. damascena – A. denudata – A. digitata – A. dissecta – A. djahromi – A. excubita – A. fasciculiflora – A. ficifolia – A. flavovirens – A. freyniana – A. froloviana – A. galilaea – A. ghahremanii – A. gorganica – A. heldreichii – A. hohenackeri – A. hyrcana – A. ilamica – A. iranshahrii – A. karakalensis – A. karsiana – A. koelzii – A. kopetdaghensis – A. kuhsanguia – A. kurdica – A. kusjariensis – A. lasiocalycina – A. lavateriflora – A. lenkoranica – A. litvinovii – A. loftusii – A. longipedicellata – A. mazandaranica – A. mosulensis – A. mozaffarianii – A. nikitinii – A. nudiflora – A. peduncularis – A. pisidica – A. popovii – A. rechingeri – A. remotiflora – A. rhyticarpa"}
{"id": "1590", "contents": "Lausanne Lausanne [lɔˈzan] as en stääd an en gemeen uun a Sweits, an hoodstääd faan a Kantoon Waadt. Lausanne leit bi a Genfer Sia an hää gud 140.000 iinwenern. Hat as at sjuardgratst stääd uun a Sweits efter Zürich, Genf an Baasel. Tuup mä Genf hiart Lausanne tu't Metropoolregiuun Genf-Lausanne mä gud 1,3 miljoon iinwenern. Stääddialen (Kwartiiren) faan Lausanne: Juarstidjen uun Lausanne Wos Somer Harewst Wonter Klimanormwerte Pully. Normperiode 1991–2020. (PDF) Uun: meteoschweiz.admin.ch. Bundesamt für Meteorologie und Klimatologie MeteoSchweiz, ufrepen de 14. Janewoore 2022. Archive copy (Memento faan det originool faan di 14. Janewoore 2022 uun't Internet Archive) Der Archivlink wurde automatisch eingesetzt und noch nicht geprüft. Bitte prüfe Original- und Archivlink gemäß Anleitung und entferne dann diesen Hinweis.@1@2Foarloage:Webachiv/IABot/www.meteoschweiz.admin.ch Commonskategorii: Lausanne – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Lausanne (sjiisk)"}
{"id": "15900", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Eetjsüren (uk Ethansüren, latiinsk acidum aceticum) as en süren saner klöör, mä en starken stirem. Uun't iidj feert hat det numer E 260. Uun weeder liaset eetjsüren woort miast eetj näämd. Saalten an estern faan eetjsüren het Acetat. Eetj (lat. Acetum) smääkt sür an woort üs gewürts brükt, of am iidj linger aptuwaarin. Wan dü eetj uun en looden kääfst, san diar tesken 5 % an 15 % eetjsüren uun. Miast san det so am 5 %. Iindraanj tu Essigsäure uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 4. Februar 2008 (mä JavaScript) pKa Data Compiled by R. Williams (PDF; 77 kB). (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Dipole Moments, S. 9-52. Dootenbleed Acetic acid bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 23. Jüüne 2011. Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 64-19-7 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript) Acetic acid bi ChemIDplus Efter det föörskraft: Verordnung über den Verkehr mit Essig und Essigessenz, 25. April 1972 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Eetjsüren Acetyl"}
{"id": "15902", "contents": "En acetat as det saalt of en ester faan eetjsüren. Saalten haa det struktuur CH3COO−M+ (M+ as en kation). Estern haa det struktuur CH3COOR (R as di rest). Wikibooks: Acetat-Anionen (sjiisk)"}
{"id": "15904", "contents": "Algen san eukarioten, diar uun't weeder lewe. Algen san nian order faan a biologii. Det kön green algen, brün algen of ruad algen wees. Uk blä algen het algen, jo san oober nian eukarioten, man hiar tu a prokarioten. En ruad alge Diatomeen Loftalgen Commonskategorii: Algen – Saamlang faan bilen of filmer Song"}
{"id": "15905", "contents": "Chlorophyll (faan ualgreks χλωρός chlōrós „laachtgreen“ an φύλλον phýllon „bleed“) woort uk bleedgreen näämd an as di nööm faan en hialer rä ünlik materiolen. Jo wurd faan organismen apbaud, diar photosynthese bedriiw. Fööraal plaanten wurd green faan chlorophyll. Man at jaft uk algen an bakteerien, diar photosynthese bedriiw. Uun green plaanten as föl chlorophyll. Det toofel wiset di uundial faan chlorophyll a an b bereegent üüb 100 g: Wikibooks: Biosynthese faan Protoporphyrin IX (sjiisk)"}
{"id": "15908", "contents": "At Jakobskrüskrüüs (Senecio jacobaea of uk Jacobaea vulgaris) as en plaantenslach uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Det krüüs woort goorei hal sen, auer diar Pyrrolizidinalkaloiden uun san. Wan hingster an beesten det mä't fooder freed, kön jo kraank wurd an uk sterew. Sjep an siigen kön det beeder uf. Jacobaea vulgaris Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Jakobskrüskrüüs (Senecio jacobaea) Wikispecies hää en artiikel tu: Jakobskrüskrüüs (Senecio jacobaea) Senecio jacobaea L., Jakobskrüskrüüs. Uun: FloraWeb.de. Commonskategorii: Pyrrolizidinalkaloiden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1591", "contents": "Winterthur Winterthur (fransöösk Winterthour, latiinsk Vitudurum, uun spoos uk: Winti) as en gratstääd an en gemeen uun a Sweits (Kantoon Zürich). Mä gud 110.000 iinwenern as Winterthur at sääkstgratst stääd uun a Sweits. Winterthur as iindiald tu sääks stäädkreiser mä en hialer rä stääddialen (kwartiiren): Commonskategorii: Winterthur – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15910", "contents": "Siigen (Capra) san en skööl faan hurndiarten mä 10 slacher. A miast slacher (*) wurd üs Stianroom betiakent. At Hüs-Siig komt faan Capra aegagrus uf. C. aegagrus C. caucasica (*) C. cylindricornis (*) C. falconeri C. hircus, C. aegagrus hircus C. ibex (*) C. nubiana (*) C. pyrenaica (*) C. sibirica (*) C. walie (*) Commonskategorii: Siigen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siigen"}
{"id": "15911", "contents": "At (Hüs-)Siig (Capra aegagrus hircus of Capra hircus) as efter di hünj an tuup mä det sjep ian faan a iarst hüsdiarten, diar a minsk aptaanj hää. Hat hiart tu't skööl faan a Siigen (Capra) an sodenang tu't famile faan a Hurndiarten (Bovidae). Diar jaft at en hialer rä rasen faan. Siigen wurd häälen för moolk, flääsk, leeder an ol (angoora, kaschmiir). Commonskategorii: Siigen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siigen"}
{"id": "15913", "contents": "Echt Swin (Suidae) san en famile faan Tetjdiarten (Mammalia). Diar hiar 6 sköölen mä knaap 20 slacher tu. Sus : 10 slacher, uk det Wil Swin an det Hüsswin Porcula : 1 slach Potamochoerus : 2 slacher Hylochoerus : 1 slach Uartswin (Phacochoerus) : 2 slacher uun Afrikoo Babyrousa : lewe üüb det eilun Sulawesi Commonskategorii: Echt Swin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Swin"}
{"id": "15918", "contents": "Swin (Sus) san en skööl faan Tetjdiarten (Mammalia) uun det famile faan a Echt Swin (Suidae). Diar hiar wel son 10 slacher tu. saner uarten of biard: Wilswin (Sus scrofa), diar komt det Hüsswin (Sus scrofa domestica) faan uf. Letj Wilswin (iar: Sus salvanius, daalang: Porcula silvania) mä biard: Biardswin (Sus barbatus) Palawan-Biardswin (Sus ahoenobarbus) mä uarten: Sus bucculentus Sus cebifrons Sus celebensis Sus oliveri Sus philippensis Sus verrucosus Commonskategorii: Sus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sus"}
{"id": "15920", "contents": "At Wilswin (Sus scrofa) as en Tetjdiart (Mammalia) uun det famile faan a Echt Swin (Suidae). Hat lewet iar uun Euraasien, daalang üüb a hialer welt. Wilswin freed ales an kön jo gud uunpaase. Jo san ei baang för minsken. Faan't Wilswin komt det Hüsswin uf, so üs wi det daalang kään. Sög mä gris Huktes faan en Wilswin Spriadkoord: iar (green) an daalang uk (blä) Wilswin uun en woopen Wilswinstaach uun a waas tesken Sjiisklun an Denemark Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Wilswin Wikispecies hää en artiikel tu: Wilswin Wikiquote: Wilswin (sjiisk)"}
{"id": "15923", "contents": "Hipos, (mo.) Flödjhängste (Hippopotamidae) san en famile faan Tetjdiarten (Mammalia), huar't man tau slacher faan jaft: Hippopotamus Grat Hipo (Hippopotamus amphibius) Choeropsis Letj Hipo (Choeropsis liberiensis) Hipos lewe uun Afrikoo süüdelk faan a Sahara. Likes dat jo üüb sjiisk 'Flusspferd' of 'Nilpferd' het, haa jo niks mä hingster tu dun. Apartagerwiis san jo nai mä Waalen. Commonskategorii: Hipos – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hipos"}
{"id": "15929", "contents": "Eerdööle as en natüürelk mineraal, an diar as köölweederstoof uun. Am diar bitukemen, skel hööl jip iinuun a eerd bööret wurd. Al uun a 1850er juaren begand am diarmä uun Nuurdsjiisklun. Uun eerdööle steget föl energii, an diar woort struum mä maaget an bal arke auto of lastwaanj keert diar mä. Man uk am plastik tu maagin, as eerdööle wäärsfol. Auer diar so föl mä maaget wurd koon, het det uk suart gul. Mä sok böörern wurd jip hööl iinuun a eerd bööret. Faan son böörtürn ütj woort diar deel bööret. Det as en pomp, diar det ööle efter boowen pompet. Sok pompen stun uk uun Nuurdsjiisklun ambi. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Eerdööle"}
{"id": "15930", "contents": "Wat menst dü? Eerdööle Fäät, Plaantenööle"}
{"id": "15932", "contents": "Köölweederstoof (Hydrokarbon) het en skööl faan cheemisk ferbinjangen, huar bluas köölstoof an weederstoof uun as. Jo hual föl energii an haa diaram en grat bedüüdang uun a industrii. Methan Ethan Ethen Propen Ethin Benzol Köölweederstoof komt uun a natüür uun eerdööle, eerdgas of kööl föör. Man uk plaanten haa diar föl faan. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Köölweederstoof"}
{"id": "15945", "contents": "Uasterlun-Feer as di uastelk dial faan Feer. Bit 1864 wiar Waasterlun-Feer en hiird uun't könangrik Denemark. Diar hiard a saarpen Njiblem (dialwiis), Guatang, Boragsem, Wiisem an at sarkspal St. Laurentii mä Söderaanj tu. Tu det Waasterhiird uun't Ribe Amt hiard uk Oomram mä tu. Uasterlun-Feer mä't huuwenstääd Wik hiard tu't Tønder Amt uun't Hertoochdoom Schleswig. An uk daalang noch woort üüb Waasterlun-Feer föl muar fering snaaket üs uun't uasten. Üüb det koord faan 1652 könst dü sä, hü Feer apdiald wiar Üüb det Halgen-koord faan 1858 as Uasterlun-Feer gud tu käänen Ual koord faan amanbi 1864 Hiirdeniindialang uun't Hertoochdoom Schleswig bit 1864 (3i = Uasterlun-Feer) 54.78.516666666666710Koordinaaten: 54° 42′ 0″ N, 8° 31′ 0″ O"}
{"id": "15946", "contents": "Bit 1864 wiar at Waasterhiird en hiird uun't könangrik Denemark. Diar hiard a saarpen Njiblem (dialwiis), Guatang, Boragsem, Wiisem, Ödersem an at sarkspal St. Laurentii mä Söderaanj üüb Waasterlun-Feer tu. Tu det Waasterhiird hiard uk Oomram mä tu. At Waasterhiird wiar en könangriksenklave. Trinjam lai det Hertoochdoom Schleswig mä't Ribe Amt an Tønder Amt. Koord faan't Waasterhiird Waasterlun-Feer 54.7197222222228.423611111111110Koordinaaten: 54° 43′ 11″ N, 8° 25′ 25″ O"}
{"id": "15947", "contents": "Hiird Hiirden wiar ferwaltangsiindialangen uun Skandinaawien, fööraal uun Denemark, man uk uun't Hertoochdoom Schleswig. Uun ööder spriaken sait am Harde (huuchsjiisk), plaatsjiisk Harr, sweedsk härad (ualsweedsk hæraþ), isluns hérað, däänsk/noorsk herred (nei-noorsk: herad). An üüb ingelsk: hundred (= hunert). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hiird"}
{"id": "15948", "contents": "Industrii (det komt faan't latiinsk wurd industria uf an ment so föl üs flitj) as di dial faan't wiartskap, huar't am det produksion of ferwerkin faan waaren gongt. Uun't jindial tu't hoonwerk woort uun a industrii det werk apdiald, an di enkelt (hoon-)werker werket bluas noch bi ian steed faan't produksioonskeed. Diaram san industriiuunlaagen miast temelk grat an het fabrik. Kääntiaken faan industriiproduksion san: Mechanisiarang - diar wurd föl maskiinen iinsaat Automatisiarang - di ufluup faan't werk as leewen di salew Spezialisiarang - di enkelt (hoon-)werker of injenöör käänt ham bluas mä san uundial faan't produksioonskeed gud ütj Det wurd industrii woort oober uk diar brükt, huar grat onernemen uun't spal san. t.b. musiikindustrii. Commonskategorii: Industrii – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Industrii (sjiisk) Wikisource: Industrii (sjiisk)"}
{"id": "15949", "contents": "Hoonwerk (det wurd as en auersaatang faan't latiinsk opus manuum of greks χειρουργία cheirurgía) as det maagin faan besteld waaren. Diarjin stäänt a industrii, diar waaren uun grat staktaalen maaget, an jo do auer a hanel ferkääft. Kääntiaken faan't hoonwerk as, dat di hoonwerker di gratst dial faan't werk salew maaget. Hoker en hoonwerk liard hää, as en ge'sel. En gesel, di en bedriif feer wal, skal en määsterpreew maage. Commonskategorii: Hoonwerk – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Hoonwerk (sjiisk) Wikiquote: Hoonwerk (sjiisk) Wikiquote: Hoonwerker (sjiisk)"}
{"id": "1595", "contents": "St. Gallen St. Gallen (Sweitser Sjiisk Sanggale [saŋˈkalə], itajeensk San Gallo, fransöösk Saint-Gall, rumantsch Sogn Gagl) as en gratstääd an en gemeen uun a Sweits, an hoodstääd faan a Kantoon St. Gallen. Mä gud 75.000 iinwenern as St. Gallen at aachtstgratst stääd uun a Sweits. St. Gallen as iindiald tu trii stäädkreiser an flook stääddialen (kwartiiren): Commonskategorii: St. Gallen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15964", "contents": "Suina san en onerorder faan a Artiodactyla (Paartuanet Klooksdiarten). Hipos (Hippopotamidae) Echt Swin (Suidae) Naawelswin (Tayassuidae) Commonskategorii: Suina – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Suina"}
{"id": "15965", "contents": "At Letj Wilswin (Porcula salvania of uk Sus salvanius) as en slach faan Tetjdiarten (Mammalia) uun det famile faan a Echt Swin (Suidae). Hat as det letjst swin auerhood, an diar jaft at man bluas uun Indien noch högen faan. Commonskategorii: Letj Wilswin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Wilswin"}
{"id": "15973", "contents": "Sulawesi (iar uk Celebes) as en indoneesk eilun tesken Borneo an Nei-Guinea mä en grate faan 189.216 km². A miast minsken lewe uun't süüdwaasten trinjam Makassar an uun't nuurden trinjam Manado, Kota Gorontalo, Poso, Palu an Luwuk. Gorontalo Sulawesi Barat Sulawesi Selatan (Süüd-Sulawesi) Sulawesi Tengah (Madel-Sulawesi) Sulawesi Tenggara (Süüduast-Sulawesi) Sulawesi Utara (Nuurd-Sulawesi) Commonskategorii: Sulawesi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15977", "contents": "Borneo as en eilun uun Süüduastaasien. Hat as mä en grate faan 751.936 km² efter Greenlun an Nei-Guinea det traadgratst eilun üüb a eerd. Borneo hiart tu trii stooten: Indoneesien, Malaysia an Brunei. Uun Indoneesien sai's tu det eilun Kalimantan. Dialwiis men jo mä didiar nööm oober uk bluas di indoneesk dial uun't süüden faan't eilun. A tjiin gratst stääden üüb Borneo san: Commonskategorii: Borneo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "15981", "contents": "A Guineawirem (Dracunculus medinensis) as en slach faan Triadwirmer (Nematoda). Hi komt auer't drankweeder iinuun't lif faan di minsk an bööret ham do troch't hidj weder ütj. Commonskategorii: Guineawirem – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Guineawirem"}
{"id": "15982", "contents": "A Triadwirmer of Nematooden (Nematoda, faan greks νημα ‚triad‘) san en stam faan diarten mä amanbi 20.000 slacher. Det san miast letj witj wirmer, diar't hal wiat an warem haa mei. Fölen lewe üs parasiiten. Det iindialang tu klasen an onerklasen as ei gans seeker. Man diar san wel son gud 20 ordern: Adenophorea / Chromadorea Araeolaimida – Ascaridida – Benthimermithida – Chromadorida – Desmodorida – Desmoscolecida – Monhysterida – Oxyurida – Plectida – Rhabditida – Rhigonematida Enoplea Enoplia Enoplida – Isolaimida – Marimermithida – Oncholaimida – Stichosomida – Triplonchida – Tripylida Dorylaimia Dioctophymida – Dorylaimida – Mermithida – Mononchida – Trichocephalida Ascaridida Ascarididae Ophidascaris Ophidascaris robertsi Rhabditida Dracunculidae Dracunculus Guineawirem (Dracunculus medinensis) Trichocephalida Trichinellidae Trichiinen (Trichinella) Commonskategorii: Triadwirmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Triadwirmer"}
{"id": "15994", "contents": "Iberoromaans(k) spriaken san romaansk spriaken, diar üüb't Ibeerisk Hualeweilun snaaket wurd. Jo hiar tuup mä a Galloromaans spriaken tu a Waastromaans spriaken. Spoonsk Portugiisk Galicisk Aragoneesk Astuurisk/Asturleoneesk Katalaans (?) Ladino Of uk det katalaans diar mä tu tääld wurd koon, as ei gans seeker. Hat as aal wat naier mä't fransöösk üs jo ööder spriaken. Ladino of uk juuden-spoonsk woort daalang fööraal uun a Türkei an uun Israel snaaket."}
{"id": "15998", "contents": "Katalaans (català [kətəˈɫa] üüb uastkatalaans, [kataˈla] üüb waastkatalaans) as en romaansk spriak. Hat as nai mä oksitaans uun Süüdfrankrik. Diar san oober uk ferbinjangen tu't spoonsk an diaram woort katalaans üs auergungsspriak tesken at iberoromaans an at galloromaans uunsen. Katalaans as amtsspriak uun Andora an üüb sidj faan spoonsk uk uun Kataloonien, üüb a Balearen an uun enkelt regiuunen faan Aragon an Valencia. Wikibooks: Katalaans (sjiisk) Commonskategorii: Katalaans spriak – Saamlang faan bilen of filmer www.ethnologue.com Hadumod Bußmann:Lexikon der Sprachwissenschaft. Kröner, Stuttgart 1990, ISBN 3-520-45202-2."}
{"id": "16", "contents": "Martin unti Turčiansky Svätý Martin as en stää önj e Regjoon Žilina önj jü Slowakäi. E stää läit önt weesten foon e regjoon. Deer booge 52.520 manschne (2021). Dåt gebiit foon Martin as 67,74 km². Jü inboogertächte as 871 manschne pro km². Jü pustliidjtål as 036 01, di forwoolnumer as 421-43 än dåt kfz-kåntiiken as MT. Slovakia: Žilinský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "1600", "contents": "A Huug as det öödergratst faan a tjiin halgen an tuup mä Nuurderuug en gemeen uun Nuurdfresklun. A Huug mä werwer, oner uun a maden Nuurderuug, lachts boowen Japsun, lachts oner Nuurderuugsun. Commonskategorii: A Huug – Saamlang faan bilen of filmer Touristikbüro Hallig Hooge Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "16002", "contents": "Mä flääsk (ualhuuchsjiisk fleisc) men wi miast det muskelflääsk faan diarten, diar wi iidj. Det san uun Nuurdfresklun fööraal beestenflääsk an swinflääsk, man uk fögelflääsk of sjepflääsk woort hal eden. Det wurd flääsk woort oober uk brükt för kraaben (porenflääsk) of wokdiarten (heesenflääsk). An uk det früchtflääsk faan aapler of ööder früchten het so. Bi fask brükt am det wurd oober miast ei: As det fask of flääsk ? Beeder en lüs uun a kual üs goornian flääsk. Am feit ei lacht en stak flääsk saner knook. Faan en oks könst ei muar ferlang üs en stak flääsk. Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon. Hüsem 2012. Commonskategorii: Flääsk – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Köögbuken: Flääsk (sjiisk) Wikiquote: Flääsk (sjiisk)"}
{"id": "16003", "contents": "Tønder Amt wiar bit 1864 en amt uun't Hertoochdoom Schleswig, an faan 1920 bit 1970 en amt uun Denemark. Faan 1864 bit 1920 wiar diar di nuurdelk dial faan a Kreis Tondern. Uun't Tønder Amt (efter 1920) wiar trii hiirden: Hviding Slogs Tønder, Højer og Lø Efter't komunaalreform faan 1970 as det Tønder Amt apdiald wurd tu't Ribe Amt an Sønderjyllands Amt. Tu't Sønderjyllands Amt kaam: Bredebro Gram Højer Løgumkloster Nørre-Ragnstrup Skærbæk Tønder Tinglev Kreis Südtondern"}
{"id": "16004", "contents": "Di gratst dial faan't Ribe Amt hiard bit 1864 tu't Hertoochdoom Schleswig, man diar wiar uk könangriksenklaven uun, diar tu't könangrik Denemark hiard, det wiar at Waasterhiird mä Waasterlun-Feer an Oomram, List üüb Sal an di süüdelk dial faan Röm. Sant 2007 as Ribe Amt en dial faan't Regiuun Syddanmark. Uun't Ribe Amt wiar aacht hiirden: Anst Herred Gørding Herred Malt Herred Ribe Herred Skast Herred Slavs Herred Vester Horne Herred Øster Horne Herred An trii hanelsstääd (købstæderne): Ribe Varde Esbjerg Efter't komunaalreform faan 1970 kaam sääks sarkspalen tu't Vejle Amt: Seest Sogn kaam tu't Kolding Komuun Hjarup Sogn Vamdrup Sogn kaam tu't Vamdrup Komuun Jordrup Sogn Lejrskov Sogn Skanderup Sogn kaam tu't Lunderskov Komuun Di gratst dial hiart daalang tu't Esbjerg Komuun."}
{"id": "16006", "contents": "A könangriksenklaven wiar enkelt regiuunen bi't jütsk westküst, diar bit 1864 tu't Ribe Stift an diarmä tu't könangrik Denemark hiard. Trinjam lai regiuunen, diar tu't Hertoochdoom Schleswig hiard: Ribe Amt an Tønder Amt. Frøs Herred Hviding Herred Tønder, Højer og Lø Herred mä di süüdelk dial faan Röm Oomram Waasterlun-Feer List üüb Sal"}
{"id": "16019", "contents": "A Hüseesel of man ianfach Eesel (Equus asinus asinus) as en hüsdiart, diar üüb a hialer welt föörkomt. Hi komt faan di Echt Eesel (Equus asinus) uf. Eesler san nai mä hingster an kön mäenööder krüsagt wurd: Snütjeesel (hinnus) – krüsang faan en springhingst an en eeselhoos Snütjdiart of uk Muuli (mulus) – krüsang faan en springeesel an en (hingst)hoos An do jaft at uk noch krüsangen mä't Seebra, jo het Seesel. Snütjeesel (ingelsk: Hinnny) Snütjdiart of uk: Muuli Seesel (ingelsk: Zonkey) Commonskategorii: Eesler (Equus asinus) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eesler (Equus asinus)"}
{"id": "16025", "contents": "A Echt Eesel of Afrikoonsk Aesel (Equus asinus) as en Tetjdiart uun det famile faan a Hingster (Equidae). Faan ham komt di Hüseesel (Equus asinus asinus) uf. Hüseesel (E. a. asinus) Wileesel (E. a. africanus), woorskiinelk ütjstürwen E. a. melkeinsis, ütjstürwen Somali-Wileesel (E. a. somaliensis) E. a. asinus LC - least concern (ei trüüwet) E. a. africanus CR - critically endangered (uun grat gefoor) E. a. somaliensis CR - critically endangered (uun grat gefoor) Commonskategorii: Echt Eesel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Eesel"}
{"id": "16029", "contents": "En Seebra as en Tetjdiart (Mammalia) uun det famile faan a Hingster (Equidae). Diar jaft at trii slacher faan. Jo lewe fööraal uun Madel-Afrikoo. Commonskategorii: Seebras – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Beragseebra Wikispecies hää en artiikel tu: Grevyseebra Wikispecies hää en artiikel tu: Gäärslunseebra Wikispecies hää en artiikel tu: Quagga"}
{"id": "16043", "contents": "1512 wiar det twaalewst juar faan det 16. juarhunert. 24. April: Sultaan Bayezid II. faan det Osmaans Rik toonket uf an san dring Selim I. wurd sultaan. 31. Janewoore: Heinrich I., köning faan Portugal († 1580) 05. Marts: Gerhard Mercator, fleemisk-tjiisk matemaatiker, geograaf, filosoof, teoloog an kartograaf († 1594) 10. April: Jaakob V., köning faan Skotlun († 1542) 04. Deetsember: Jeronimo Zurita, spaans histooriker († 1580) 26. Mei: Bayezid II., sultaan faan det Osmaans Rik (* 1447)"}
{"id": "16045", "contents": "1797 wiar det sööwen-an-neegentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 22. Jüüne: Christian Bernstorff wurd stootsminister faan Denemark. 31. Janewoore: Franz Peter Schubert, uasterriks komponist († 1828) 22. Marts: Wilhelm I., keiser faan Tjiisklun († 1888) 15. April: Adolphe Thiers, president faan Frankrik († 1877)"}
{"id": "16046", "contents": "1795 wiar det fiiw-an-neegentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 03. Janewoore: Uun en ferdrach twesken Ruslun, Preussen an Uasterrik wurd det traad dialing faan Poolen reegelt. 16. Janewoore: A fransuusen naam Utrecht uun Holun. 18. Janewoore: Det holuns steedhualer Wilhelm V. flüchtet tu Ingelun. 19. Janewoore: Det Bataawisk Republiik wurd uun Holun ütjrepen. 20. Janewoore: A fransuusen naam Amsterdam. 28. Janewoore: Det holuns flot, wat bi Texel uun a is iinfreesen wurd, wurd tu en ufdialing faan fraansöösk kawalerii auerden. 01. Oktuuber: Det Uasterriks Holun wurd dial faan det Fraansöösk Republiik. 15. Oktuuber: Köning Friedrich Wilhelm IV. faan Preussen († 1861) 31. Oktuuber: John Keats, ingels dachter († 1821) 01. Deetsember: Swen Hans Jensen, salring siamoon an bürgermääster foon Kil († 1855) 26. Janewoore: Johann Christoph Friedrich Bach, tjiisk komponist (* 1732) 11. Febrewoore: Carl Michael Bellman, sweedsk dachter (* 1740) 22. September: Sajat-Nowa, armeens musiker an dachter (* 1712)"}
{"id": "16047", "contents": "1794 wiar det fjauer-an-neegentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender."}
{"id": "16048", "contents": "1790 wiar det neegentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender."}
{"id": "16049", "contents": "1789 wiar det njüügen-an-tachentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 04. Febrewoore: George Washington wurd tu de iarst president faan dön Ferianigt Stooten weelet. 07. April: Selim III. wurd sultaan faan det Osmaans Rik. 30. April: George Washington wurd amtelk President faan dön Ferianigt Stooten. 14. Jüüle: Det Fraansöösk Rewolutschoon: A sturem üüb at Bastille uun Pariis. 21. November: North Carolina wurd de twaalewst bundesstoot faan dön Ferianigt Stooten. George Washington wurd amtelk President faan dön Ferianigt Stooten Sultaan Selim III. faan de Osmaans Rik A sturem üüb at Bastille 15. Oktuuber: William Christopher Zeise, deensk keemiker († 1847). 07. April: Abdülhamid I., sultaan faan det Osmaans Rik (* 1725) 27. April: Antonius Brugmans, waastfresk filosoof an natüürwedenskapsmoon (* 1732)"}
{"id": "16056", "contents": "A Uuroks (Bos primigenius) as det grünjfurem faan a beesten. Hi as daalang ütjstürwen. Di leetst wil uuroks stoorew woorskiinelk uun't juar 1627. So amanbi hää di uuroks wel ütjsen Di spoonsk stridjhole liket di uuroks noch Fünjen uurokshurner Huar di uuroks iar lewet hää Commonskategorii: Uuroks – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Uuroks"}
{"id": "16058", "contents": "Uun't juar 1627 as woorskiinelk di leetst uuroks stürwen."}
{"id": "1606", "contents": "Wat menst dü? Irlönj (mooring) Republiik Irlun/öö (öömrang) Republiik Irlun/fe (fering) Republiik Irlöön (haliifreesk) Irlun (Eilun) (öömrang) Nuurdirlun/öö (öömrang) Nuurdirlun/fe (fering)"}
{"id": "16060", "contents": "Kwetjkauern (Ruminantia) san en onerorder faan a Paartuanet Klooksdiarten (Artiodactyla). Jo freed plaanten an haa en maag tu kwetjkauin. Hör fuder woort muarsis ferdaud an sodenang kön kwetjkauern a köölhüdraaten beeder ütjnadge üs diarten mä en ianfachen maag. Uk di minsk hää man en ianfachen maag an koon t.b. seluloos ei ferdau. Auerfamile Pecora (mä hurner) Girafen (Giraffidae) Moskusdiarten (Moschidae) Amerikoonsk Antiloopen (Antilocapridae) Hirsker (Cervidae) Hurndiarten (Bovidae) Nian Pecora (saner hurner) Sweraghirsker (Tragulidae) Commonskategorii: Kwetjkauern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kwetjkauern"}
{"id": "16066", "contents": "Moolk as en witj liasang faan proteinen, moolksoker an moolkfäät uun weeder. Hat komt faan moolkdrüüsen faan tetjdiarten, diar hör jongen tetje. Moolk an hör produkten wurd uk faan woksen minsken eden an dronken. Diarbi as mä di ütjdruk moolk leewen kümoolk mend. Moolk faan ööder diarten het do sjepmoolk, siigenmoolk an so widjer. Flook woksen minsken ferdreeg nian laktoos (moolksoker). Uun Euroopa ferdreeg a minsken det aal wat beeder üs uun Süüdameerikoo, Afrikoo of Süüdaasien. Uk det moolkaiwitj (det miast diar uun as kasein) ferdrait ei arken. Faan moolk wurd en hialer rä produkten maaget: Folmoolk (3,5-4,5% fäät) Fäätaarem moolk (1,5 - 1,8% fäät) Maagermoolk (oner 0,5% fäät) Fliatang, (sö.) Fleten Tjuarel Ooder Sees Böder Joghurt Commonskategorii: Moolk – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Moolk (sjiisk)"}
{"id": "1607", "contents": "Belgien At Könangrik Belgien (holuns Koninkrijk België?/i, fransöösk Royaume de Belgique) as en lun uun Waasteuroopa. Hat leit bi a Nuurdsia an trinjam lei a Neederlunen, Sjiisklun, Luksemborag and Frankrik. Uun Belgien lewe amanbi elwen miljuun iinwenern üüb en areal faan 30.528 kwadrootkilomeetern. Belgien hää det EWG mä grünjlaanj, det wiar a föörgunger faan a EU. An a wichtagst iinrachtangen faan a EU sat daalang uun Brüssel. Brüssel as uk det hoodsteed faan a Benelux-lunen. Uun Belgien san trii regiuunen mä ünlik spriaken: Flandern uun't nuurden (green), diar woort holuns snaaket. A Wallonii uun't süüden (ruad), diar woort fransöösk snaaket. Regiuun Brüssel uun a maden, tauspriakag, a miasten snaake oober fransöösk. Uun't uasten faan a Wallonii (blä) leit det sjiisk gemianskap. Wikimedia Atlas: Belgien – Geograafisk an histoorisk koorden Commonskategorii: Belgien – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Belgien (sjiisk) Wikisource: Belgien (sjiisk) Wääblink-kataloog tu Belgien uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Bodemgebruik - Statistieken & Analyses. Uun: statbel.fgov.be. Ufrepen di 23. Febrewoore 2015 (holuns). Loop van de bevolking/pop1992-mov_fr.xlsx Mouvement de la population en 2020. (XLSX; 2,56 MB) Uun: statbel.fgov.be. Statbel – Direction générale Statistique – Statistics Belgium, ufrepen di 4. Jüüle 2021 (fransöösk). World Economic Outlook Database, April"}
{"id": "16075", "contents": "En bei as en frücht mä en wok skel. Wi brük det wurd oober miast bluas för letjer früchten. Banaan Citrusfrüchten (Aapelsiin, Sitroon) Datel Meloon Kiiwi Papaya Naachtskaadplaanten (Paprika, Tomoot) Avocado Eerdbei (en nödfrücht) Himbei an Braandebei (stianfrüchten) Halbuum (fliiderbeien san stianfrüchten) Fögelbei (früchten san nöden) Wacholder (en näädelbuum, a \"beien\" san taaper) Commonskategorii: Beien – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16077", "contents": "Nöden san früchten mä en hard skel. Böökebuum Walnöd Kastanje Iakebuum Eerdnöd Haaselnöd Saamelnöden, det san eerdbeien of juupen. Sanbluum Hingstkralen Cashewnöd Kokosnöd (stianfrücht) Mandelnöd (stianfrücht) Muskaatnöd Pistazie (stianfrücht) Commonskategorii: Nöden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16082", "contents": "En juup as det frücht faan ruusen. Hat as en saamelfrücht an hiart tu a nöden. At früchtflääsk faan juupen smääkt swetsür, diar san rikelk witamiinen uun, fööraal vitamin C, man uk a vitaminen A, B1 an B2. Det siad hää fiin hiaren, diar böös piire, wan's üüb a hidj kem. Juupen san en wichtag fuder för stunfögler, diar auer wonter ei am a süüd waanre. Man dü könst diar uk marmeloode faan maage. Uk a früchten faan fögelbeien san juupen. Bit uun a wonter leewre juupen fuder för fögler. Commonskategorii: Juupen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16084", "contents": "Di Kakaobuum (Theobroma cacao) as en plaant uun det famile faan a Malwenplaanten (Malvaceae). Tu det famile hiar 20 plaantenslacher. Di nööm komt faan greks θεός theos ‚God‘ an βρῶμα broma ‚iidj‘. Uun Kakao as Theobromin. Di buum koon 15 m huuch wurd, üüb plantaajen woort hi oober üüb 4 m deelkört. A früchten haa en tuch skel, an diar as witj früchtflääsk uun. Hat smääkt swet. Uun Brasiilien woort diar saft faan maaget. At siad san kakao\"buanen\", jo haa oober mä buanen goor niks tu dun. Diar woort kakaopolwer faan maaget, an det woort brükt för sakelaad. A früchten waaks lik bi a stam of twiig. Drüget früchten Swäärs apskäären frücht mä kakao\"buanen\" Loongs apskäären frücht Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kakaobuum Wikispecies hää en artiikel tu: Kakaobuum"}
{"id": "16086", "contents": "Sakelaad as en iidj, hat woort fööraal mä kakao an soker, dialwiis uk mä moolk maaget. Di nööm komt faan xocóatl of xocólatl [ʃokolaːtɬ] (Nahuatl: xócoc ‚bater‘, atl ‚weeder‘) uun't spriak faan a Asteeken uun Meksiko. Det as oober eegentelk en droonk mä weeder, kakao, wanile an Cayennepöber. Soföl sakelaad iidj a minsken uun Euroopa (kg per nöös, taalen faan 2012/2014): Commonskategorii: Sakelaad – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16088", "contents": "Moskusdiarten (Moschidae) san nai mä Hirsker an hiar tu det order faan a Paartuanet Klooksdiarten (Artiodactyla). Aal a sööwen slacher faan det famile Moschidae hiar tu det skööl Moskus (Moschus). Moschus moschiferus; Sibiirien, Mongolei, Sjiina, Korea Moschus fuscus; Yunnan, Burma, Tibet Moschus berezovskii; Sjiina, Vietnam Moschus anhuiensis; Anhui Moschus chrysogaster; Sjiina, Nepal, Bhutan, Sikkim Moschus leucogaster; Himalaya Moschus cupreus; Himalaya Commonskategorii: Moskusdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Moskusdiarten"}
{"id": "1609", "contents": "Baden-Württemberg (Ufkörtang BW) as en bundeslun faan Sjiisklun. Hat as 1952 tuupslööden wurden ütj a lunen Württemberg-Baden, Baden an Württemberg-Hohenzollern. Sjauer regiarangsdistrikten: Freiburg (güül) Karlsruhe (green) Stuttgart (orangj) Tübingen (ruad) Njügen stäädkreiser (kreisfrei stääden, mä auto-kääntiaken): 35 lunkreiser (mä auto-kääntiaken): Uun Baden-Württemberg woort sjiisk snaaket. Diar san oober noch en hialer rä spriakwiisen, diar tu a frenkisken an alemanisken tääld wurd: Frenkisk: uun't nuurdwaasten Süüdfrenkisk, uun't nuurduasten Uastfrenkisk Alemanisk: uun a maden Sweebisk, Liach- an Huuchalemanisk Commonskategorii: Baden-Württemberg – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Baden-Württemberg (sjiisk) Portaal faan't lun Baden-Württemberg Wikipedia üüb Alemanisk Statistikamt faan't lun Baden-Württemberg Arbeitslosenquoten im Mai 2018 – Länder und Kreise. Uun: statistik.arbeitsagentur.de. Statistik der Bundesagentur für Arbeit, ufrepen de 30. Mei 2018. www.destatis.de Skilen üüb a stant faan a 31. Detsember 2012. 48.539.05Koordinaaten: 48° 32′ N, 9° 3′ O"}
{"id": "16091", "contents": "Berthold Broder Bahnsen (* 8. Januwaari 1913 ön Risem-Lonham, † 14. Oktoober 1971 ön Flensborig) wiar en friisk Politiker fuar di Menerhairen ön Sleeswig-Holstiin. Wan Bahnsen fan di hooger Reālskuul kām, liirti hi ön Flensborig en Sleeswig Spaarikasen-Koopman . 1946 waar hi di Direktor fan di \"Spaarikas Nuurđfriislön\" ön Leck. Hi wiar bifriit, en jat fing tau Jungen. Bahnsen wiar Meföliger fan di SSW. Hi seet bi di Gimiindireer fan Leck. Ön di Jaaren fan 1947 bit 1954 en fan 1958 bis 1971 wiar hi tö di \"Löndai\", (Di Lönsting of dit Lönsparlament) ön Kiil stjüürt. Diar waar hi 1949 tö en Meföliger fan di jest Bundsforsaamling maaket, diar ön di 12. September Theodor Heuss üs di di jest Bundspresident ütsaachti. Senerligi Gaawen her Bahnsen fuar di Politik aur Wertskep en Jil. Sent 1962 wiar hi di \"Jen Kārming-Fraktsjoon\" fan di SSW ön Kiil. Ön di Hārefst fan't Jaar 1969 wiar di Kraisreform. Fan 17 Kraisi ön Sleeswig-Holstiin skul 12 uur. Diarfuar wiar Bahnsen sin Stem senerlig nöörig, aurdat di regiarendi CDU/FDP-Koalitsjoon niin Stemen-Muarhair her. Di forskelig Politikern iin ön didiarem Parteien her ek al di salev Meening. Bahnsen wil hol di trii Kraisi Eiderstedt, Hüsem en Süđertöner töhopfaatet se,"}
{"id": "16092", "contents": "Berthold Broder Bahnsen (* 8. Januar 1913 önj Risem-Lonham, † 14. Oktoober 1971 önj Flansborj) wus en Politiker foon Nordfriislon. Histoori fan di SSW Berthold Bahnsen bai't Lönjsparlament Prof. Dr. Thomas Steensen: Ein Wegbereiter für die Verständigung, SHZ, Insel-Bote, Sid NF 1 foon di 8. Januar 2013 Dr. Claas Riecken: Berthold Bahnsen. Friesisch-schleswigscher Landtagsmann, Bräist/Bredstedt 2015."}
{"id": "16093", "contents": "Wat menst dü ? Friiske spräke Fresken (fulk) Friisk (band)"}
{"id": "1610", "contents": "At halag Grööd (däänsk Grøde) as tuup mä Haabel en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun uun Schleswig-Holstian. Hat as det letjst gemeen uun Sjiisklun. Böle Bonken (1839-1926) Commonskategorii: A Grööd – Saamlang faan bilen of filmer Website der Hallig Gröde Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "16104", "contents": "51.2094444444443.22Koordinaaten: 51° 13′ N, 3° 13′ O Brügge (holuns Brugge, fransöösk Bruges) as det hoodstääd an mä 118.656 iinwenern (stant 1. Janewoore 2020) det gratst stääd uun't prowins Waastflandern uun Belgien. Banenstääd, Sint-Pieters an Sint-Jozef (I) Koolkerke (II) Sint-Andries (III) Sint-Michiels (IV) Assebroek (V) Sint-Kruis (VI) Dudzele (VII) Lissewege, Seebrügge an Zwankendamme (VIII) Spoonien Burgos (Spoonien), 2007 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Brügge Wikisource: Brügge (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Brügge (sjiisk)"}
{"id": "16107", "contents": "Euklid faan Alexandria waar fuar't Miist bluat Euklid nēmt. Hi wiar en greeksk Matemātiker. Euklid heer noch ön't trērst Jaarhönert ön Alexandria lewet. Euklid heer Aarbern aur Aritmeetik, Geometrii en Musiikteorii maaket. Sin bikeentest aarber es Di Elementi (ualgriichisk Στοιχεῖα Stoicheia = 'Grünjlaagen'). Diar heer Euklid dit Weeten fan sin Tir aur di Matematiik āpskrewen. Aur sin Leewent es ek olterfuul bikeent. Euklid: Die Elemente. Buken I–XIII. Ütdönen en aurseet fan Clemens Thaer. Frankfurt a. M.: Harri Deutsch, 4. Āplaag 2003. (Di jest Āplaag kām al ön di Jaaren 1933–1937 üt) ISBN 3-8171-3413-4. En ialer Aurseeting, hurbenen uk di leeter Boken sen (XIV en XV), fairst Dü bi archive.org tö se. Commons: Euklid – Saamling fan Skelter en Videos Wikiquote: Euklid (Dütsk) Literatuur fan en aur Euklid ön di kataloog fan di Dütsk Natjunaalbibleteek Elemente (Euklid) (Dütsk)"}
{"id": "16108", "contents": "Oxford [ˈɒksfəd] as en city an det hoodstääd faan't groofskap Oxfordshire uun Ingelun (Ferianagt Könangrik). Hat leit uun't nuurdwaasten faan London an hää auer 150.000 iinwenern. Town Hall mä museum Church of St Mary the Virgin (University Church) Punting üüb a Thems Kliima faan Oxford Sjiisklun Bonn, Sjiisklun Frankrik Grenoble, Frankrik Nikaraagua León, Nikaraagua Ruslun Perm, Ruslun Neederlunen Leiden, Neederlunen Sweeden Umeå, Sweeden Commonskategorii: Oxford – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Oxford (sjiisk) Iinwenern faan Ingelun an Wales di 30. Jüüne 2012 (ZIP; 832 kB)"}
{"id": "16111", "contents": "Aritmeetik (greks ἀριθμητική [τέχνη] arithmetiké [téchne] „taalenkonst“) as en dialfääk faan a matematiik. Diar uun gongt det am't reegnin mä taalen, fööraal mä natüürelk taalen. Hat befaadet ham mä't tuuptäälen, uftjien, moolnemen an dialen, an mä a reegeln diarför. Sodenang as aritmeetik uk en dial faan't algebra. 1. Natüürelk taalen an hör skriiwwiis (Taal, Natüürelk taal, Peano-Aksiomen, Taaltiaken, Mengdeliar) 2. Sjauer grünjreegenoorten (Komutatiifgesets, Asotsiatiifgesets, Neutraal element, Distributiifgesets) 3. Taalmengdin (Taal Nul (0), Hial taal, Föörtiaken, Brööktaal, Kiarwäärs, Ratsionaal taal) 4. Dialen (Dialen, Gratst gemiansoom dialer (ggT), Letjst gemiansoom managfual (kgV), Primtaal, Primfaktor) Formelsaamlang Aritmeetik (sjiisk) Wikiquote: Aritmeetik (sjiisk) Euklid"}
{"id": "16112", "contents": "Wat menst dü? Ponkt (Geometrii) Ponkt (Skrafttiaken) Ponkt (Spal)"}
{"id": "16113", "contents": "A ponkt as en grünjlaag faan a geometrii. Hi betiakent en positsioon, hää oober salew nian grate. Dü könst uk sai, di ponkt as en kreis mä di raadius nol (0). Di matemaatiker Oskar Perron saad ans auer di ponkt: En ponkt as jüst det, wat en kluuken minsk, di nian oonang faan matematiik hää, ham diaroner föörstelt. Hü Euklid en ponkt definiaret (greks an latiinsk, uun en ütjgoow faan 1549) [1] Oskar Perron: Nichteuklidische Elementargeometrie der Ebene, Stuttgart 1962"}
{"id": "16118", "contents": "Waastflandern (holuns West-Vlaanderen?/i) as en prowins uun Belgien an leit bi a Nuurdsia. Di waastelk an nuurdelk dial faan't prowins as miast iindiket maasklun. Efter süüden tu woort at en betj huuger, di huuchst ponkt as di Kemmelberag (159 m). A minsken snaake diar waastflaamsk, det as en holuns spriakwiis. Alveringem Anzegem Ardooie Avelgem Beernem Blankenberge Bredene Brügge Damme De Haan De Panne Deerlijk Dentergem Diksmuide Gistel Harelbeke Heuvelland Hooglede Houthulst Ichtegem Ypern Ingelmunster Izegem Jabbeke Knokke-Heist Koekelare Koksijde Kortemark Kortrijk Kuurne Langemark-Poelkapelle Ledegem Lichtervelde Lendelede Lo-Reninge Menen Mesen Meulebeke Middelkerke Moorslede Nieuwpoort Ostende Oostkamp Oostrozebeke Oudenburg Pittem Poperinge Roeselare Ruiselede Spiere-Helkijn Staden Tielt Torhout Veurne Vleteren Waregem Wervik Wevelgem Wielsbeke Wingene Zedelgem Zonnebeke Zuienkerke Zwevegem Dön tjin gratst stääden uun't prowins san: Diar san aacht ferwaltangsianhaiden (arrondissementen) uun Waastflandern: Belgium: West-Vlaanderen, citypopulation.de Belgium: Administrative Division, citypopulation.de Commonskategorii: Waastflandern – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16124", "contents": "Flandern (holuns Vlaanderen?/i, fransöösk la Flandre an les Flandres) of at Flaamsk Regiuun (nld. Vlaams Gewest, frz. Région flamande) as ian faan trii regiuunen faan't Könangrik Belgien. Hat leit uun't nuurden an diar woort miast flaamsk snaaket. Jo ööder tau regiuunen san at Regiuun Brüssel an a Wallonii; diar woort miast fransöösk snaaket. Flandern as 13.522 kwadrootkilomeetern grat an hää 6.629.143 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2020). Stant: 1. Janewoore 2020 Commonskategorii: Flandern – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Flandern (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Flandern (sjiisk) www.vlaanderen.be (holuns) Süüdflandern Loop van de bevolking/pop1992-mov_fr.xlsx Mouvement de la population en 2020. (XLSX; 2,56 MB) Uun: statbel.fgov.be. Statbel – Direction générale Statistique – Statistics Belgium, ufrepen di 4. Jüüle 2021 (fransöösk)."}
{"id": "1613", "contents": "A Nääs as en halag an tuup mä Ualun en gemeen uun Nuurdfresklun. Commonskategorii: A Nääs – Saamlang faan bilen of filmer Hallig Langeneß Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) A Nääs"}
{"id": "16130", "contents": "A Wallonii of at Walloonsk Regiuun (fransöösk Région wallonne, holuns Waals Gewest) as ian faan trii regiuunen faan't Könangrik Belgien. Hat leit uun't süüden an diar woort miast fransöösk snaaket. Jo ööder tau regiuunen san at Regiuun Brüssel uun a maden an Flandern uun't nuurden; diar woort miast holuns snaaket. Uun a Wallonii (Prowins Lüttich) lewet uk det sjiisk manertaal faan Belgien. At hoodstääd as Namur, det gratst stääd as Charleroi, man det wichtagst stääd as Lüttich (Liège). A Wallonii as 16.844 kwadrootkilomeetern grat an hää 3.645.243 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2020). Stant: 1. Janewoore 2020 Commonskategorii: Wallonii – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Wallonie (sjiisk) www.wallonie.be (fransöösk) Loop van de bevolking/pop1992-mov_fr.xlsx Mouvement de la population en 2020. (XLSX; 2,56 MB) Uun: statbel.fgov.be. Statbel – Direction générale Statistique – Statistics Belgium, ufrepen di 4. Jüüle 2021 (fransöösk)."}
{"id": "16136", "contents": "At Regiuun Brüssel of Hoodstäädregiuun Brüssel (fransöösk Région de Bruxelles-Capitale, holuns Brussels Hoofdstedelijk Gewest) as ian faan trii regiuunen uun't Könangrik Belgien. Diar hiar 19 gemeenen tu. Det Stääd Brüssel as ian faan jodiar 19 gemeenen. Jo ööder tau regiuunen uun Belgien san Flandern uun't nuurden, huar miast holuns snaaket woort an a Wallonii uun't süüden, huar miast fransöösk snaaket woort. At Hoodstäädregiuun as tauspriakag. Üüb 161 kwadrootkilomeetern wene 1.138.876 minsken (Stant 1. Janewoore 2012). Anderlecht (1) Bruxelles/Brussel (2) („Stääd Brüssel“) Ixelles/Elsene (3) Etterbeek (4) Evere (5) Ganshoren (6) Jette (7) Koekelberg (8) Auderghem/Oudergem (9) Schaerbeek/Schaarbeek (10) Berchem-Sainte-Agathe/Sint-Agatha-Berchem (11) Saint-Gilles/Sint-Gillis (12) Molenbeek-Saint-Jean/Sint-Jans-Molenbeek (13) Saint-Josse-ten-Noode/Sint-Joost-ten-Node (14) Woluwe-Saint-Lambert/Sint-Lambrechts-Woluwe (15) Woluwe-Saint-Pierre/Sint-Pieters-Woluwe (16) Uccle/Ukkel (17) Forest/Vorst (18) Watermael-Boitsfort/Watermaal-Bosvoorde (19) Commonskategorii: Regiuun Brüssel – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Regiuun Brüssel (sjiisk) Wikimedia Atlas: Brüssel – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "16140", "contents": "50.8458333333334.3519444444444Koordinaaten: 50° 50′ 45″ N, 4° 21′ 7″ O At Stääd Brüssel (fransöösk Bruxelles-Ville [bʀyˈsɛl], holuns Stad Brussel [ˈbrɵsəɫ]) as ian faan 19 gemeenen uun det Regiuun Brüssel an det hoodstääd faan't Könangrik Belgien. Diar lewe gud 180.000 minsken. Hoodstääd an Residensstääd faan't Könangrik Belgien Hoodstääd faan Flandern Hoodstääd faan't Regiuun Brüssel Hoodsteed faan a Europeesk Union Hoodsteed faan a NATO Hoodsteed faan a Benelux-lunen Hoodsteed faan EUROCONTROL Det gemeen hää 185.103 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2020) an as 32,61 km² grat. Pentagon (uun a maden) Laken Neder-over-Heembeek Haren Europakwartiir (Quartier Leopold U.E.) Louise/Louiza-Roosevelt Ferianagt Stooten Atlanta, Ferianagt Stooten Sjiisklun Berlin, Sjiisklun Ukraine Kiew, Ukraine Kongo, Demokraatisk Republiik Kinshasa, Demokraatisk Republiik Kongo Sloweenien Ljubljana, Sloweenien Sjiina Macau, Sjiina Spoonien Madrid, Spoonien Ruslun Moskau, Ruslun Sjiina Peking, Sjiina Tschechien Prag, Tschechien Bulgaarien Sofia, Bulgaarien Albaanien Tirana, Albaanien Ferianagt Stooten Washington, D.C., Ferianagt Stooten Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Brüssel Wikisource: Brüssel (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Brüssel (sjiisk) Wääbsteed faan't Stääd Brüssel (fransöösk, holuns, ingelsk)"}
{"id": "16142", "contents": "Schiina, amtlik Folkssrepubliik faan Schiina, as en lun uun a uast faan Aasien. Uun a nuurd lei Rüslun an't Mongolei, uun a waast Kasachstaan, Kirgistaan, Tadschikistaan, Afghaanistaan an Pakistaan, uun a waast an a süüdwaast Inje, uun a süüdwaast Nepaal an Bhuutaan, uun a süüduast Mjanmaar, Laos an Wjetnam. At lun hee 1.330.000.000 lidj (2008). At hoodsteed as Beijing. Uun't juar 2017 woon Schiina 145.9 miljarden kubikmeetern faan eerdgas. At lun as üüb det seekst steed faan lunen, wat eerdgas wan."}
{"id": "16143", "contents": "51.6666666666675.0833333333333Koordinaaten: 52° N, 5° O Benelux of Be-Ne-Lux-lunen as en betiaknang för Belgien, a Neederlunen an Luxemborag. Jodiar trii lunen haa al mäenööder tuupwerket, üs a EU noch goorei diar wiar. Sodenang as det Benelux-Union daalang ei muar so wichtag. Man hat hää daalang likes noch poliitisk apgoowen. Wikivoyage Raisfeerer: Benelux-lunen (sjiisk) Wääbsteed faan't Benelux-Union (fransöösk, holuns)"}
{"id": "16145", "contents": "Esperanto as en ploonspriak an uk en laben spriak. Hör grünjlaagen san 1887 faan Ludwik Lejzer Zamenhof ütjfünjen an apskrewen wurden, an jo tääl daalang noch. Hi wul en spriak maage, diar lacht tu liaren as an aueraal brükt wurd koon. A wurden san tuupsaat faan enkelt elementen, diar bääftenööder saat wurd: At substantiif feit en -o: domo ,hüs‘ At muartaal faan en substantiif feit en -j: domoj ,hüsang‘ Di objektfal feit en -n: domojn (t.b. tu a) ‚hüsang‘ At adjektiif feit en -a: doma: ‚hüselk‘ Di wurdstam dom woort ei feranert (oober t.b. uun't huuchschiisk: Haus, Häus/er) A verbfurmen san gans ianfach: mi estas ,ik san‘ vi estas ,dü beest‘ li estas ,hi as‘ ŝi estas ,hat as‘ A miast Esperanto-wurden kem faan't latiinsk of ööder romaansk spriaken uf, man uk faan germaans spriaken, fööraal sjiisk an ingelsk. Uk faan't poolsk, rüsk of greks spriak san diar wurden bi. So komt det, dat flook minsken uun Euroopa of Ameerikoo det spriak gau liar kön. Det skriiwwiis as foneetisk; det ment, arke buksteew hää en fääst ütjspriak. Commonskategorii: Esperanto – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Teksten uun Esperanto Wikiquote: Esperanto (sjiisk) Wikibooks: Esperanto (sjiisk) Esperanto-Onlineteksten bi't Project Gutenberg Wääblink-kataloog"}
{"id": "16152", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Sjiina wiset di code för 34 Ferwaltangsianhaiden. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Sjiina CN), di ööder as di code för at ferwaltangsianhaid. Di code as tuleetst di 8. Maarts 2004 (PDF) feranert wurden. Die chinesischen Verwaltungseinheiten sind unterteilt in: 23 Provinzen (sheng) 5 autonome Gebiete (zizhiqu) 4 regierungsunmittelbare Städte (shi) 2 Sonderverwaltungszonen (tebie xingzhengqu) Die Einträge sind in Pinyin ohne Diakritika aufgeführt. 1 nicht unter Verwaltung der Volksrepublik China; siehe auch ISO 3166-2:TW 2 Vormals Neimenggu 3 Vormals Hong Kong; siehe auch ISO 3166-2:HK 4 Vormals Macao; siehe auch ISO 3166-2:MO Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "16154", "contents": "39.933333333333116.38333333333Koordinaaten: 39° 56′ N, 116° 23′ O Peking (sjineesk 北京, Pinyin Běijīng, W.-G. Pei-ching, [pei˨˩tɕiŋ˥˥] , dialwiis uk bi üs Beijing) as det hoodstääd faan Sjiina an wel auer triidüüsen juar ual. Di nööm bedüüdet nuurdelk hoodstääd, an Nanjing as det süüdelk hoodstääd. Peking as daalang en regiarangsstääd an sodenang direkt at regiarang onersteld. Hat hää det funksion faan en prowins. Det banenstääd faan Peking (ruad an blä) hää sääks distrikten: Chaoyang (朝陽區 / 朝阳区, Cháoyáng Qū), Dongcheng (東城區 / 东城区, Dōngchéng Qū, uastelk ualstääd<ruad>), Fengtai (豐台區 / 丰台区, Fēngtái Qū), Haidian (海澱區 / 海淀区, 'Hǎidiàn Qū), Shijingshan (石景山區 / 石景山区, Shíjǐngshān Qū), Xicheng (西城區 / 西城区, Xīchéng Qū, waastelk ualstääd<ruad>), Trinjam a banenstääd (green) lei sääks distrikten muar: Mentougou (門頭溝區 / 门头沟区, Méntóugōu Qū), Fangshan (房山區 / 房山区, Fángshān Qū) – Kreis Fangshan bis 1986, Tongzhou (通州區 / 通州区, Tōngzhōu Qū) – Kreis Tongxian bis 1997, Shunyi (順義區 / 顺义区, Shùnyì Qū) – Kreis Shunyi bis 1998, Changping (昌平區 / 昌平区, Chāngpíng Qū) – Kreis Changping bis 1999, Daxing (大興區 / 大兴区, Dàxīng Qū) – Kreis Daxing bis 2001. Widjer ap uun't nuurden (güül) lei sjauer lundistrikten, diar uk tu Peking hiar: Stääddistrikt Pinggu (平谷區 / 平谷区, Pínggǔ Qū)"}
{"id": "16158", "contents": "At Wade-Giles-süsteem ([ˌweɪd ˈdʒaɪlz]; sjineesk 韋氏拼音 / 韦氏拼音, Pinyin Wéi-Shì Pīnyīn, W.-G. Wei2-Shi4 P’in1-yin1) as för't amskriiwen faan sjineesk skraft an sjineesk spriak iinuun't latiinsk skraft diar. Hat as faan Thomas Wade (1818–1895) an Herbert A. Giles (1845–1935) ütjspekeliaret wurden. Thomas Wade wiar di iarst profeser för sjineesk uun Cambridge an Herbert A. Giles wiar san efterfulger. Detdiar süsteem as faan Robert H. Matthews (1877–1970) uun sin Chinese-English Dictionary apskrewen wurden. Bit uun a 1970er juaren as detdiar süsteem mä letj feranrangen föl brükt wurden. Daalang as det Pinyin-süsteem det amtelk amskriiwang an det Wade-Giles-süsteem ferswanjt nü biletjen."}
{"id": "16159", "contents": "Wat menst dü ? Sjineesk spriaken Mandarin (Huuchsjineesk) Sjineesk skraft Sjineesk kalender Eegenoort faan Sjiina"}
{"id": "16160", "contents": "A sjineesk spriaken of uk sinitisk spriaken san ään twiig faan a sinotibetisk spriaken, di ööder twiig san a tibetobirmaansk spriaken. Daalang snaake amanbi 1,3 miljaarden minsken en sjineesk spriak, fööraal uun Sjiina an Taiwan, man uk uun Süüduastaasien lewe föl sjineesen. A miast spreegern hää det huuchsjineesk, hat woort uk mandarin näämd of ianfach sjineesk. Di ferskeel tesken a sjineesk spriaken as so grat, dat jo enööder ei ferstun kön. Man jo kön enööder skriiw, auer jo aaltumaal detsalew sjineesk skraft brük. Wikibooks: Sjineesk (sjiisk) Wikiquote: Sjineesk spreegwurden (sjiisk) Commonskategorii: Sjineesk spriaken – Saamlang faan bilen of filmer Wääblink-kataloog tu Sjineesk uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Sjineesk skraft"}
{"id": "16172", "contents": "A sinotibeetisk spriaken san mä muar üs 1,3 miljaarden spreegern det öödergratst spriakfamile üüb a eerd. Diar hiar 338 spriaken tu an wurd uun Sjiina, uun't Himalayaregiuun an Süüduastaasien snaaket. Sjineesk spriaken (sinitisk spriaken), 8 spriaken mä amanbi 1,3 miljaarden spreegern Tibetobirmaansk spriaken, 330 spriaken mä 70 miljuun spreegern"}
{"id": "16173", "contents": "A tibetobirmaansk spriaken san ään twiig faan a sinotibeetisk spriaken, di ööder twiig san a sjineesk spriaken. Diar san wel son 330 tibetobirmaansk spriaken, diar uun Süüdsjiina, uun't Himalayaregiuun an uun Süüduastaasien faan amanbi 70 miljuun minsken snaaket wurd. Jodiar tibetobirmaansk spriaken haa auer ian miljuun spreegern: Birmaansk: 35 mio. spreegern; mä tuliarden 50 mio. / Myanmar (Birma) Yi (Yipho): 4,2 mio. / Süüd-Sjiina Tibeetisk: 2 mio.; mä Amdo- an Khams-Tibetisk 4,5 mio. / Madel- an Waasttibet; Amdo, Kham Sgaw (Sgo): 2 mio. / Birma: Karenstoot Rakhain (Arakanesisk): 2 mio. / Birma: Arakan Khams (Khams-Tibetisk): 1,5 mio. / Tibet: Kham Meithei (Manipuri): 1,3 mio. / Indien: Manipur, Assam, Nagaland Pwo (Pho): 1,3 mio. / Birma: Karenstoot Tamang: 1 mio. / Nepal: Kathmandu-dääl Yangbye: 1 mio. / Birma Bai (Minchia): 1 mio. / Sjiina: Yunnan Letjer spriaken: Dzongkha: ~640.000 / Bhuutaan, Indien: Sikkim Sikkimeesk / Denjonka: ~ 50.000 / Sikkim"}
{"id": "16180", "contents": "f At Himalaya (uk Himalaja) as en keed faan huuch berger uun Aasien tesken Indien uun't süüden an Tibet uun't nuurden. Hat as son 3000 kilomeetern lung an lingt faan Pakistan uun't waasten bit Myanmar (Burma) uun't uasten. Di nööm ‚Himalaya‘ (Sanskrit: हिमालय, himālaya, [hiˡmalaɪ̯ɐ]) as en tuupsaat wurd mä hima („snä“) an alaya („steed, aran“). Det indisk plaad as uun juarmiljuunen efter nuurden waanert an stupet jin det euraasisk plaad. Diar san do a huuchst berger faan a eerd apfualet wurden. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Himalaya Karakorum"}
{"id": "16181", "contents": "Sanskrit (Devanagari: संस्कृत, saṃskṛta < sam „tuup“ + kṛta „maaget“) as en nööm för ünlik spriakwiisen faan't Ual-Indisk. Det äälst spriakwiis as Vedisk, en saamlang faan religiös weden faan a Hinduismus. Hat as auer 3000 juar ual. Sanskrit as am 400 f.Kr. uun en gramatik fäästlaanj an apskrewen wurden. Flooksis woort Sanskrit uk mä Vedisk tuupsmeden, det as oober ei rocht. Sanskrit as det spriak faan a brahmanen. Flook wurden faan't Sanskrit wurd uk daalang noch uun europeesk spriaken brükt: Arier, Ashram, Avatar, Bhagwan, Chakra, Guru, Dschungel, Lack, Ingwer, Orangj, Kajal, Karma, Mandala, Mantra, Moschus, Nirwana, Swastika, Tantra, Yoga. Sanskrit hee aacht gramatisk faaler. Wikiquote: Indisk spreegwurden (sjiisk)"}
{"id": "16182", "contents": "Devanagari (देवनागरी, devanāgarī) as en skraft, diar uun Indien för det ual Sanskrit, man uk för neimuudis spriaken brükt woort, fööraal Hindi an Marathi. Hat woort al sant det 3. juarhunert f.Kr. skrewen, det äälst dokument as oober iarst faan't 7. juarhunert. Devanagari as en alfabeetskraft mä buksteewen. A taalen wurd uun en deesimaalsüsteem brükt, so üs wi det daalang wen san: Commonskategorii: Devanagari – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Devanagari (sjiisk)"}
{"id": "16184", "contents": "Huuchsjineesk (of uk Mandarin) as det amtsspriak faan Sjiina, Taiwan an Singapuur. 845 miljuun minsken snaake det üs mamenspriak, hat as det spriak mä a miast mamenspreegern. An efter ingelsk as huuchsjineesk det öödermiast snaaket spriak üüb a welt. Det spriakwiis faan Peking täält üs standardütjspriak. Bütj huuchsjineesk jaft at noch muar sjineesk spriaken. Jo wurd miast üs sjineesk spriakwiisen betiakent, auer jo nian aanj skraftspriak haa. Bluas kantoneesk (Yue) hää en aanj skraftspriak. Sant det Fulksrepubliik Sjiina grünlaanj wurden as uun't juar 1949 woort huuchsjineesk uun aal a skuulen onerracht. Wi san det wen, dat bi en fraag di tuun uunsticht, an bi en ütjsaag di tuun uffäält. A wurden uun't huuchsjineesk kön sjauer tuuner haa, man jodiar tuuner haa ünlik bedüüdangen. iarst tuun (huuch): mā (mam). ööder tuun (sticht): má (henep). traad tuun (liach, fäält an sticht): mǎ (hingst). sjuard tuun (fäält): mà (roose). An do as diar noch en fiften tuun (ünbetuunet), hi woort miast ei mätääld. Pronoomen: 我 (wǒ) ik, 你 (nǐ) dü, (s.) 他 (tā) hi/hat (s.), 她 (tā) hat (w.), 我們/我们 (wǒmen) wi, 你們/你们 (nǐmen) jam, 他們/他们 (tāmen) jo (m. of s.), 她們/她们 (tāmen) jo (w.). Huuchsjineesk-Ingels, Ingels-Huuchsjineesk Wurdenbuk Wikipedia üüb Huuchsjineesk"}
{"id": "1619", "contents": "Finlun, amtelk Republiik faan Finlun (üüb Finsk: Suomi [ˈsuɔmi] an Suomen Tasavalta, üüb Sweedsk: Finland [ˈfɪnland] an Republiken Finland), as en stoot uun a nuurd faan Euroopa. Uun a waast lei Sweeden an at Uastsia, uun a süüd leit a Golf faan Finlun an uun a uast Ruslun. At lun hee 5.289.128 lidj. At hoodsteed as Helsinki. Finlun leit för’t miast twesken 70° an 59° (faan a nuurd tu a süüd) an 19° an 31° (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi so grat üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä trii lunen. Det lingst grens (1309 km) faan't lun wurt mä Rüslun an det kurtst (545 km) mä Sweeden diald. At lun dialt uk en 709 km lung grens mä Noorweegen. A eeg faan Finlun as 1250 km lung. De lingst struum uun Finlun as de Kemijoki, wat sin kwel uun a nuurduast faan't lun hee an iin uun de Botnisk Siaböösem leept. De huuchst ponkt uun Finlun as en felsföörspring faan de Halti Berig, en berig, wat uun a nuurdwaast faan't lun leit an mä Noorweegen diald as. De huuchst ponkt faan a berig leit uun Noorweegen, man en felsföörspring, wat 1324 huuch as, leit"}
{"id": "16193", "contents": "A UNESCO (ingelsk United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization) as det iinrachtang faan a UNO för onerracht, wedenskap an kultuur. Hat as di 16. Nofember 1945 grünjlaanj wurden an sat uun Paris. Diar werke 195 lunen mä. A UNESCO as uk för det iinrachten faan weltarewdialen diar. Weltarewdialen uun Nuurdfresklun san di Natjunaalpark Waas an at Biakin. www.unesco.org Commonskategorii: UNESCO – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16196", "contents": "At Weltorganisatsion för Fräämenferkiar, ingelsk World Tourism Organization (UNWTO) as en iinrachtang faan a UNO för fräämenferkiar. Hat sat uun Madrid an hää amanbi 100 mäwerkern. At UNWTO wal diarför surge, dat aueraal fräämenferkiar mögelk as. Diarbi gongt at fööraal am aarmer lunen, amdat jo jil iin uun't lun fu. Man at UNWTO hää't uk uun't uug, dat at diar ei mä auerdrewen woort an a natuur an kultuur faan a lunen bewaaret woort. Wääbsteed faan't UNWTO (ingelsk/spoonsk/fransöösk/rüsk/araabisk) UNWTO Global Code of Ethics for Tourism. Archiwiaret faan det originool di 14. Jüüle 2017. Ufrepen di 21. Nofember 2015."}
{"id": "16197", "contents": "At sjineesk skraft (sjineesk 中文字, Pinyin zhōngwénzì) of Han-skraft (sjineesk 漢字 / 汉字, Pinyin hànzì) as en skraftspriak för a sjineesk spriaken, fööraal för't huuchsjineesk. Faan det sjineesk skraft san uk a japoonsk skraften (Kanji, Hiragana, Katakana), ian vietnameesk skraft (Chữ nôm) an ian koreaansk skraft (Hanja) ufkimen. Uun't sjineesk skraft jaft at amanbi 87.000 skrafttiaken, a miasten wurd oober knaap brükt. Uun doogelk brük san fööraal 3.000 bit 5.000 tiaken. At Han-skraft as det amtelk skraft uun Sjiina, Taiwan an Singapuur. Huuchsjineesk (Mandarin) Kantoneesk (Yue) Hakka Wu Min Gan Xiang At sjineesk skraft as auer 3.000 juar ual an hää ham uun a luup faan a juaren feranert. Tuiarst as hat faan boowen tu onern an do lachts widjer skrewen wurden. Daalang skraft'am faan lachts tu rochts an do det naist rä diaroner, so üs wi det uk wen san. Unihan Database för Huuchsjineesk, Kantoneesk, Japoonsk, Koreaans, Madelsjineesk an Wjetnameesk ütjspriiken faan Sjineesk skraftteekens Commonskategorii: Sjineesk skraft – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16198", "contents": "Hànyǔ Pīnyīn Fāng'àn (sjineesk 漢語拼音方案 / 汉语拼音方案) woort miast bluas Pinyin näämd. Det san amtelk reegeln, am at sjineesk skraft tu romanisiarin, det ment tu't latiinsk alfabeet amtusaaten. Pinyin gongt faan't huuchsjineesk ütj. Likes as Pinyin ei bluas uun Sjiina, man uk uun Taiwan det amtelk amskriiwang. Arke grünjbaustian koon fiiw ünlik betuunangen haa, an diarmä fiiw ünlik bedüüdangen. iarst tuun (huuch): mā (mam). ööder tuun (sticht): má (henep). traad tuun (liach, fäält an sticht): mǎ (hingst). sjuard tuun (fäält): mà (roose). An do as diar noch en fiften tuun (ünbetuunet), hi woort miast ei mätääld."}
{"id": "16201", "contents": "At kantoneesk spriak (sjineesk 廣東話 / 广东话, Pinyin Guǎngdōnghuà) of Yue (sjineesk 粵語 / 粤语, Pinyin Yuèyǔ) as en sjineesk spriak, diar fööraal uun't süüden faan Sjiina snaaket woort. CantoDict, Ingelsk-Kantoneesk, Kantoneesk-Ingelsk Wurdenbuk Wikipedia üüb Kantoneesk"}
{"id": "16204", "contents": "At kyrilisk skraft woort fööraal för slaawisk spriaken uun Euroopa an Aasien brükt. Hat gongt üüb Kyrill faan Saloniki (826–869) turag. Hi hää oober goorei kyrilisk, man det föörgungerskraft glagolitisk brükt. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kyrilisk alfabeet"}
{"id": "16209", "contents": "Taejong (koreanisk: 태종) (* 13. Jüüne 1367 uun Hamheung, Nuurdkorea faan daaling; † 30. Mei 1422) wiar de traad köning faan at Joseon-Dynastii (1393–1910) uun Korea. Hi wiar de öler dring faan köning Taejo, bruler faan köning Jeongjong an aatj faan köning Sejong. Köninger faan Joseon: Taejo (태조) (1392–1398), Jeongjong (정종) (1398–1400), Taejong (태종) (1400–1418), Sejong (세종) (1418–1450), Munjong (문종) (1450–1452), Danjong (단종) (1452–1455), Sejo (세조) (1455–1468), Yejong (예종) (1468–1469), Seongjong (성종) (1469–1494), Yeonsangun (연산군) (1494–1506), Jungjong (중종) (1506–1544), Injong (인종) (1544–1545), Myeongjong (명종) (1545–1567), Seonjo (선조) (1567–1608), Gwanghaegun (광해군) (1608–1623), Injo (인조) (1623–1649), Hyojong (효종) (1649–1659), Hyeonjong (현종) (1659–1674), Sukjong (숙종) (1674–1720), Gyeongjong (경종) (1720–1724), Yeongjo (영조) (1724–1776), Jeongjo (정조) (1776–1800), Sunjo (순조) (1800–1834), Heonjong (헌종) (1834–1849), Cheoljong (철종) (1849–1864), Gojong (고종) (1864–1897)"}
{"id": "16210", "contents": "Jeongjong (koreanisk: 정종) (* 18. Jüüle 1357; † 15. Oktuuber 1419) wiar de öler köning faan at Joseon-Dynastii (1393–1910) uun Korea. Hi wiar üüs Yi-Bang-gwa bäären. Hi wiar de öler dring faan köning Taejo. Hi auernaam 1398 a truun faan san aatj, man toonket hi 1400 uf. San efterfulger wiar san bruler Taejong. Köninger faan Joseon: Taejo (태조) (1392–1398), Jeongjong (정종) (1398–1400), Taejong (태종) (1400–1418), Sejong (세종) (1418–1450), Munjong (문종) (1450–1452), Danjong (단종) (1452–1455), Sejo (세조) (1455–1468), Yejong (예종) (1468–1469), Seongjong (성종) (1469–1494), Yeonsangun (연산군) (1494–1506), Jungjong (중종) (1506–1544), Injong (인종) (1544–1545), Myeongjong (명종) (1545–1567), Seonjo (선조) (1567–1608), Gwanghaegun (광해군) (1608–1623), Injo (인조) (1623–1649), Hyojong (효종) (1649–1659), Hyeonjong (현종) (1659–1674), Sukjong (숙종) (1674–1720), Gyeongjong (경종) (1720–1724), Yeongjo (영조) (1724–1776), Jeongjo (정조) (1776–1800), Sunjo (순조) (1800–1834), Heonjong (헌종) (1834–1849), Cheoljong (철종) (1849–1864), Gojong (고종) (1864–1897)"}
{"id": "16211", "contents": "Taejo (koreanisk: 태조) (* 27. Oktuuber 1335; † 18. Jüüne 1408) wiar de iarst köning faan at Joseon-Dynastii (1393–1910) uun Korea. Hi wiar üüs Yi-Seong-gye bäären. Hi wiar begrünjiger faan at Joseon-Dynastii (1393–1910) an köning faan at koreanisk köningrik Joseon faan 1392 ap tu 1398. Hi wiar aatj faan köninger Jeongjong an Taejong. Köninger faan Joseon: Taejo (태조) (1392–1398), Jeongjong (정종) (1398–1400), Taejong (태종) (1400–1418), Sejong (세종) (1418–1450), Munjong (문종) (1450–1452), Danjong (단종) (1452–1455), Sejo (세조) (1455–1468), Yejong (예종) (1468–1469), Seongjong (성종) (1469–1494), Yeonsangun (연산군) (1494–1506), Jungjong (중종) (1506–1544), Injong (인종) (1544–1545), Myeongjong (명종) (1545–1567), Seonjo (선조) (1567–1608), Gwanghaegun (광해군) (1608–1623), Injo (인조) (1623–1649), Hyojong (효종) (1649–1659), Hyeonjong (현종) (1659–1674), Sukjong (숙종) (1674–1720), Gyeongjong (경종) (1720–1724), Yeongjo (영조) (1724–1776), Jeongjo (정조) (1776–1800), Sunjo (순조) (1800–1834), Heonjong (헌종) (1834–1849), Cheoljong (철종) (1849–1864), Gojong (고종) (1864–1897)"}
{"id": "16212", "contents": "Munjong (koreanisk: 문종) (* 3. Oktuuber 1414 uun Gyeongbokgung, Seoul; † 14. Mai 1452 uun Gyeongbokgung, Seoul), wiar de füft köning faan at Joseon-Dynastii (1392–1910) uun Korea an dring faan a köning Sejong. Köninger faan Joseon: Taejo (태조) (1392–1398), Jeongjong (정종) (1398–1400), Taejong (태종) (1400–1418), Sejong (세종) (1418–1450), Munjong (문종) (1450–1452), Danjong (단종) (1452–1455), Sejo (세조) (1455–1468), Yejong (예종) (1468–1469), Seongjong (성종) (1469–1494), Yeonsangun (연산군) (1494–1506), Jungjong (중종) (1506–1544), Injong (인종) (1544–1545), Myeongjong (명종) (1545–1567), Seonjo (선조) (1567–1608), Gwanghaegun (광해군) (1608–1623), Injo (인조) (1623–1649), Hyojong (효종) (1649–1659), Hyeonjong (현종) (1659–1674), Sukjong (숙종) (1674–1720), Gyeongjong (경종) (1720–1724), Yeongjo (영조) (1724–1776), Jeongjo (정조) (1776–1800), Sunjo (순조) (1800–1834), Heonjong (헌종) (1834–1849), Cheoljong (철종) (1849–1864), Gojong (고종) (1864–1897)"}
{"id": "16214", "contents": "1414 wiar det fjauertanjst juar faan det 15. juarhunert. 07. Janewoore: Tommaso Mocenigo wurd Doge faan Venedig. 03. Oktuuber: Könang Munjong faan Korea († 1452)"}
{"id": "16215", "contents": "1335 wiar det fiiw-an-dörtigst juar faan det 14. juarhunert. 27. Oktuuber: Könang Taejo faan Korea (* 1408)"}
{"id": "16216", "contents": "25. Marts: Agnes faan Baden, hertoogin faan Sleeswich, greefin faan Holstian an markgreefin faan Baden († 1473) 18. Jüüne: Köning Taejo faan det Joseon Köningrik uun Korea (* 1335)"}
{"id": "16217", "contents": "18. Jüüle: Könang Jeongjong faan Korea († 1419)"}
{"id": "16218", "contents": "1419 wiar det njüügentanjst juar faan det 15. juarhunert. 10. Jüüle: Keiser Go-Hanazono faan Jaapaan († 1470) 15. Oktuuber: Könang Jeongjong faan Korea (* 1357)"}
{"id": "16219", "contents": "1367 wiar det sööwen-an-söstigst juar faan det 14. juarhunert. 13. Jüüne: Könang Taejong faan Korea († 1422)"}
{"id": "16220", "contents": "01. September: Heinrich VI. wurd köning faan Ingelun. 21. Oktuuber: Kaarl VII. wurd köning faan Frankrik. 30. Mei: Könang Taejong faan Korea (* 1367) 31. August: Köning Heinrich V. faan Ingelun (* 1386)"}
{"id": "16222", "contents": "Gyeongbokgung [kjəŋp'okk'uŋ] as en palast uun Seoul (Korea). Hi as di iarst an uk di gratst faan fiiw palasten, diar tu tidjen faan't Joseon-Dynastii (1392-1897) baud wurden san. Changdeokgung Changgyeonggung Deoksugung Gyeonghuigung Könger faan Joseon: Taejo (태조) (1392–1398), Jeongjong (정종) (1398–1400), Taejong (태종) (1400–1418), Sejong (세종) (1418–1450), Munjong (문종) (1450–1452), Danjong (단종) (1452–1455), Sejo (세조) (1455–1468), Yejong (예종) (1468–1469), Seongjong (성종) (1469–1494), Yeonsangun (연산군) (1494–1506), Jungjong (중종) (1506–1544), Injong (인종) (1544–1545), Myeongjong (명종) (1545–1567), Seonjo (선조) (1567–1608), Gwanghaegun (광해군) (1608–1623), Injo (인조) (1623–1649), Hyojong (효종) (1649–1659), Hyeonjong (현종) (1659–1674), Sukjong (숙종) (1674–1720), Gyeongjong (경종) (1720–1724), Yeongjo (영조) (1724–1776), Jeongjo (정조) (1776–1800), Sunjo (순조) (1800–1834), Heonjong (헌종) (1834–1849), Cheoljong (철종) (1849–1864), Gojong (고종) (1864–1897) 37.578611111111126.97722222222Koordinaaten: 37° 34′ 43″ N, 126° 58′ 38″ O"}
{"id": "16225", "contents": "Christian X. (folstendig krasennööm Christian Carl Frederik Albert Alexander Vilhelm, * 26. September 1870; † 20. April 1947) wiar Köning faan Denemark faan 1912 tu 1947 an Köning faan Islun (üüs Kristján X) faan 1918 tu 1944. Hi wiar de äälst dring faan Frederik VIII. an sin wüf Louise faan Sweeden-Noorweegen. San jonger bruler wiar üüs Haakon VII. köning faan Noorweegen."}
{"id": "16226", "contents": "Kópavogur (['kʰouːpavɔˑɣʏr ̥]; amtelk üüb Isluns: Kópavogsbær) as en steedgemeend uun a süüdwaast faan Islun. Det hee 36.975 lidj (2019). Iceland: Division, citypopulation.de"}
{"id": "16228", "contents": "Ulan Bator of Ulaanbaatar as at hoodsteed an det gratst steed faan't Mongolei. At steed lei uun a maden faan't lun. Det hee 1.089.358 lidj (2010). A nööm faan't steed het ruad häält üüb Mongools. At steed hee njüügen distrikten (üüb Mongools: дүүрэг düüreg): Baganuur Bagachangai Bajangol Bajansürch Tschingeltei Chan Uul Nalaich Songino Chairchan Süchbaatar Mongolia, citypopulation.de"}
{"id": "16229", "contents": "Uast-Timor as en eilunstoot uun süüduast Aasien. Hat wiar de iarst stoot, diar uun't 21. juarhunert suwereen wurd. At hoodsteed as Dili. Uast-Timor as wat letjer üüs Sleeswich-Holstian. At lun leit üüb det uast heleft faan’t Eilun Timor. Det iansig lungrens skääst at lun faan det indoneesk waastdial faan’t eilun. Det hee uk en eksklaawe, wat Oecusse het an uun a waast faan’t eilun leit an tau eilunen: Atauro, wat uun tu a nuurd faan't eilun leit, an Jaco, wat uun tu a uast leit. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Uasttimor hee tretanj gemeenden: Tiimorsia East Timor, citypopulation.de"}
{"id": "1623", "contents": "Islun as en lun uun nuurdwaast faan Europa. At hoodsteed as Reykjavík. Diar wene 325.000 mensken (2009). At hoodeilun as det gratst wulkaaneilun faan a eerd. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Islun hee aacht regiunnen: At lun hee 74 Gemeenden. Onern san dön gratsten. Islun wurd uun leed 9. an ääder 10. juarhunert troch ütjwaanrern ütj Norweegen an ölern skandinaawisk lunen an uk troch keltisk siidlern befölkret. Islun wurd 1918 suwereen. A 17. Jüüne 1944 wurd a Republiik faan Islun (islunsk Lýðveldið Íslands) ütjrepen. Islun as sant 1949 lasmaat faan NATO. Iceland: Major Urban Settlements, citypopulation.de Iceland: Division, citypopulation.de"}
{"id": "16230", "contents": "16. August: Keiser Hongxi faan Schiina († 1425) 27. Marts: Paap Gregor XI. (* 1329) 29. November: Keiser Kaarl IV. faan det Halig Röömsk Rik (* 1316)"}
{"id": "16231", "contents": "Kaarl IV. (* 14. Mei 1316 uun Prag; † 29. November 1378 uk diar) wiar köning faan a röömsken (faan 1346 uf uun), köning faan Böömen (faan 1347 uf uun), köning faan Itaalien (faan 1355 uf uun) an röömsk-tjiisk keiser (faan 1355 uf uun)."}
{"id": "16234", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Aserbaidschan wiset di code för 66 Rayons, elwen Stääden an ian autonoom Regiuun. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Aserbaidschan AZ), di ööder as di code för at ferwaltangsianhaid. 1 Rayons faan det Autonoom Republiik Nachitschewan (NX) Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, toofel faan lun-codes ISO 3166-1, toofel faan domain-codes"}
{"id": "16236", "contents": "Aserbaidschaan (aserbaidschaansk Azərbaycan) as en banenlun uun Fööraasien tesken at Kaspisk Sia an a Kaukasus. Trinjam lei Ruslun, Georgien, Iraan an Armeenien. At hoodstääd as Baku. Tu Aserbaidschaan hiart uk det autonoom republiik Nachitschewan, diar waastelk faan Armeenien leit. Aserbaidschaan wiar bit 1991 en dial faan a Sowjetunion. Süüdelk faan a grens tu a Iraan leit en regiuun, diar uk Aserbaidschaan het. Uun Aserbaidschaan lewe uk flook Armeeniern, diar uun't süüdwaasten (üüb det koord boowen: ruad) hör aanj republiik Bergkarabach ütjrepen haa. At lun wiar faan 1918 tu 1920 en suwereen republiik. Do wurd at lun faan det Ruad Armee besaat. Faan 1920 tu 1922 wurd det en suwereen sowjetrepubliik. Det wiar faan 1922 tu 1991 üüs det Aserbaidschaans SSR dial faan't Sowjetunioon. Det wurd 30. August 1991 suwereen. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aserbaidschaan Wikibooks: Aserbaidschaan (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Aserbaidschaan (sjiisk) World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF 40.147.316666666667Koordinaaten: 40° N, 47° O"}
{"id": "16238", "contents": "Dia artiikel Berlin jaft at: üüb sölring -> Berlin/sö üüb frasch -> Berlin/mo"}
{"id": "1624", "contents": "Wat menst dü? A eerd (planeet) At eerd (grünj)"}
{"id": "16243", "contents": "Renate Schneider (* 1949) es en Wüfhaur fan Kairem. 2014 heer jü di C. P. Hansen-Pris fingen. Mung Friedrichstadt en Weesterlön uur fan dit FIS (Fahrgastinformationssystem) uk üp Friisk önsair hur di Toch üs Naist halt. Di Stem diarfuar es fan Renate Schneider. Bēren sen ik 1949 ön Kairem ön dit Pakhüs fan di ual Haawen ön Kairem, wat deling jit staant. Jir sen ik uk āpwukset. 1965 bigent ik ön di Weewerii fan Anna Siewertsen tö liiren. 1972 toog ik da tö´t Fastlön hur ik 24 Jaar ön´t, tö di Tir, \"Jugendaufbauwerk\" aarbert haa. 2001 kám ik da weđer naa Söl töbeek. Da haa ik fuar di Sölring Foriining ön di Museen aarbert, hur ik da 2002 bigent, fuar di Sölring Bleer di Kolumne \"Harki jens tö\" tö skriiwen. Aur di Wuntermuunen wiar ik da uk en Sölring Skuulmaister fuar di Wuksenen, wat ik deling jit me en litj Ker ark Muun förter maaki. Sent en paar Jaar ken ik nü uk ark Week al jens wat tö di Friisk Funk Alkersum stjüür, sa dat em nü uk al wat förter ombi wat fan di Sölring jert. Diar sen ik uk ön di Biraat. Di Websir fan di Friisk"}
{"id": "16244", "contents": "At Fransöösk Rewolutsion wiar faan 1789 bit 1799, an wiar wel det wichtagst onernemen uun't Europeesk histoore. Hat hää di absolutismus ufskaafet an a minskenrochten för aaltumaal iinfeerd. Jo san det grünjlaag faan a demokratii, so üs wi det daalang kään. Faan Frankrik ging a föörstelangen faan persöönelk freihaiden trinjam a eerd, man jo san noch loong ei aueraal uunkimen. Tuiarst (1789-1791) san persöönelk freihaiden iinfeerd wurden an di könang an a hööw hed nü ei muar alian at saien. Man di könang an a föörsten wul det aphual, an sodenang kaam't 1792 bit 1794 tu en rewolutsioonsregiarang, an flook föörsten ferlus hör leewent oner't guillotine. Uun a juaren 1795 bit 1799 kaam a bourgeoisie tu a määcht an soocht en ütjglik tesken a föörsten an a rewolutsioneeren. Tu di tidj wooks uk det määcht faan Napoleon Bonaparte, di mä sin soldooten för rau suragt hää. 1804 as di \"code civil\", det bürgerlik gesetsbuk iinfeerd wurden. Diar as fäästlaanj wurden, dat arken en rocht üüb eegendom hää an neder a föörsten noch a stoot det wechnem mut. Uun't salew juar hää Napoleon ham do salew at keiserkrüün apsaat an wiar nü di määchtagst maan uun't lun. Faan't rewolutsion kaam uk"}
{"id": "16246", "contents": "At guillotine [gijo'tiːn(ə)] as en aperoot, am minsken at hood uftuslauen. Hat as näämd efter di fransöösk dochter Joseph-Ignace Guillotin. En grat bedüüdang hed didiar aperoot uun't Fransöösk Rewolutsion, huar uun a juaren 1792 bit 1794 flook föörsten, diar jin det rewolutsion strääd, diarmä amkimen san. Mä det guillotine skul det duad maagin gau an saner piin ufluup. Bekäänd oofern, diar tu rewolutsioonstidjen at hood uf füng, wiar: Könang Ludwig XVI. Marie Antoinette Georges Danton Antoine Laurent de Lavoisier Maximilien de Robespierre Friedrich Freiherr von der Trenck Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Guillotine"}
{"id": "16247", "contents": "Bourgeoisie [bʊʁʒo̯a'ziː] komt faan't fransöösk an ment det skööl faan wel steld minsken uun en selskap. Uun't Fransöösk Rewolutsion auernaam at bourgeoisie di ütjglik tesken a föörsten an a rewolutsioneeren. Üs a industrii apkaam uun't 19. juarhunert as det wurd fööraal negatiif brükt wurden för rik lidj, diar öödern ütjnadagt haa. Di bourgeois stäänt di citoyen jinauer. Uk di citoyen hiart tu a wel steld minsken, oober auernamt feroontwurdung för a selskap. Det huuchsjiisk wurd Bürger of det öömrang wurd büür as en betj algemianer an beskraft ianfach minsken trinjam üs so üs uun naibüür. Wikiquote: Bourgeoisie (sjiisk)"}
{"id": "1626", "contents": "Wat menst Dü? Kiel - at hoodstääd faan Schleswig-Holstian Kiil (Stat), di Artiikel aur di Lönshauptstat üp Sölring Kiil - en spas tuseeget stak holt Kiil - di onerst dial faan en skap"}
{"id": "16268", "contents": "Rum as en sprit an woort faan sokerraid maaget. Rum woort fööraal uun a Kariibik, uun Madel- an Süüdameerikoo, man uk üüb a Filipiinen, uun Austraalien, Madagaskar, Mauritius, Indien, Réunion, a Kanaaren an Kapwerden maaget. Uun Nuurdschiisklun as rum al loong bekäänd, auer a däänsk Waastindien-floot al uun't 18. juarhunert diar hanel mä drääw an hör wichtagst huuwen wiar Flensborag. Normoolerwiis woort rum faan sokerraid-sirep maaget. Hi gäärt an hää do iarst ans amanbi 5 % alkohol. Didiar sokerwin woort do braand an feit sowat 70 % alkohol. Mä rian weeder woort hi do üüb 40 % deelmisket, det as witj rum. Wan di rum uun holtfeed loogert woort, lefst uun whisky-feed, do feit hi en brün klöör an namt di smaag faan det fäät uun. Flooksis woort uk noch muar diar iinmisket, amdat di brün rum en feinen smaag feit. Uk faan sokerraid-saft kon sprit maaget wurd. Hi as laachtgreen an het cachaça (of aguardente = ialweeder). Sokerraid-sirep Sokerraid-saft Rum-looden Cachaça Commonskategorii: Rum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16270", "contents": "At Republiik Bergkarabach (armeensk Լեռնային Ղարաբաղի Հանրապետություն/Lernayin Gharabaghi Hanrapetut’yun) of uk Arzach wiar en de-facto-regime uun Aserbaidschan. Hat wurd oober neder faan a Euroopariad noch faan a UN gudkäänd. Di 2. September 1991 hää Bergkarabach ham faan Aserbaidschan ufliaset. Hat hää haam mä Abchaasien, Süüdoseetien an Transnistrien tuupslööden tu't gemianskap faan ei gudkäänd stooten. Det regiuun Bergkarabach leit uun't süüdwaasten faan Aserbaidschan. Trinjam lei aserbaidschaansk regiuunen, diar oober uk faan't armeensk regiarang kontroliaret wurd. Sant Mai 1994 woort diar ei muar skööden, an det republiik leit nü uun't süüden jin Iraan an uun't waasten jin Armeenien. Uun't juar 2020 as di stridj weder apkööget, an Aserbaidschaan hää uun September 2023 a miast Armeeniern ferdrewen, diar do tu Armeenien flücht san. Det weesen hoodstääd Stepanakert, daalang det gratst stääd uun't republiik Det tuupskööden stääd Ağdam wiar ans det öödergratst stääd uun't regiuun Uun Şuşa wene knaap noch aserbaidschaansk minsken Provinshoodstääd Hadrut uun't süüden faan't republiik Zensus von Bergkarabach 2005. (PDF; 227 kB) Ufrepen di 19. April 2011. 39.846.7Koordinaaten: 39° 48′ N, 46° 42′ O"}
{"id": "16277", "contents": "A Kapwerden san en stoot uun a Atlantik sowat 570 km waasten faan Afrikoo mä njügen bewenet eilunen. Det lun hää en grate faan 4033 km² mä amanbi 516.000 iinwenern. Det hoodstääd het Praia. At lun bestäänt ütj tau sköölen faan eilunen: Dön Barlavento Eilunen: Santo Antão, São Vicente, Santa Luzia, São Nicolau, Sal, Boa Vista; an Dön Sotavento Eilunen: Maio, Santiago, Fogo an Brava. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kapwerden Wikivoyage Raisfeerer: Kapwerden (sjiisk) Wikimedia Atlas: Kapwerden – Geograafisk an histoorisk koorden Makaroneesien Instituto Nacional de Estadisticas de Cabo Verde, dooten faan 2010 International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Report Office: Cape Verde – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 24. Oktuuber 2014 efter: Cabo Verde: Reise- und Sicherheitshinweise. Stant: 29. Marts 2014 https://web.archive.org/web/20150525161853/https://portoncv.gov.cv/portal/page?_pageid=118,188596&_dad=portal&_schema=PORTAL&p_dominio=28&p_menu=20&p_item=69 15.916666666667-24.083333333333Koordinaaten: 16° N, 24° W"}
{"id": "1628", "contents": "Schleswig-Holstian (plaatsjiiskSleswig-Holsteen, däänsk Slesvig-Holsten, ufkörtang SH) as det nuurdermiast bundeslun faan Sjiisklun. Hat leit tesken Nuurd- an Uastsia, det hoodstääd as Kiil sant det lun di 23. August 1946 grünjlaanj wurden as. Uun't nuurden leit Denemark, uun't süüden a bundeslunen Hamborag an Niidersaksen, an uun't süüduasten Mecklenburg-Föörpomern. Daalang (Stant: 1. Janewoore 2013) san diar sjauer kreisfrei stääden an elwen kreiser mä 85 amten an 1115 gemeenen. 901 diarfaan haa maner üs 2000 iinwenern an haa diaram en iarenamtelken bürgermääster. Nochhuaren uun Sjiisklun san diar soföl ünlik spriaken üüb ään bonk üs uun Schleswig-Holstian. Uun det lun tesken Uast- an Nuurdsia wurd trii manertaalspriaken snaaket, det san Däänsk, Romanes an Nuurdfresk. An do komt uk noch Plaatsjiisk diartu. Plaatsjiisk as det regionaalspriak faan Nuurdsjiisklun. An bal arken uun Schleswig-Holstian ferstäänt det tumanst of koon hög wurden sai. Däänsk woort fööraal uun di nuurdelk loonsdial Schleswig snaaket. Amanbi 50.000 minsken faan't däänsk manerhaid lewe miast nai bi a grens tu üüs naiberlun Denemark. Fresk as en spriak, diar üs Nuurdfresk uun Schleswig-Holstian, üs Saaterfresk uun Uastfresklun, an üs Frysk uun't prowins Fryslân faan a Neederlunen snaaket woort. Uun a kreis Nuurdfresklun an üüb Halaglun snaake amanbi 10.000 minsken Nuurdfresk. Romanes as det"}
{"id": "16287", "contents": "Laki (kurdisk: ‏لەکی‎) as en kurdisk spriakwiis. Hat woort uun Nuurdwaast-Iraan an Nuurduast-Irak snaaket. Test-Wikipedia üüb Laki"}
{"id": "16289", "contents": "At Gratstiangrääf faan Neebel leit sowat 500 m nuurdwaasten faan't fögelkui Meeram uun a Öömrang Düner üüb Oomram. Hat leit faan uast tu waast an hää tau koomern. Flook stianer san ferswünjen, man det grate as noch mä 35 m × 7 m tu käänen. Seenksteeden faan Neebel Grääfhuug 54.6668038.319318Koordinaaten: 54° 40′ 0,5″ N, 8° 19′ 9,5″ O"}
{"id": "16290", "contents": "A Öömrang Düner lei üüb Oomram tesken a Kniip uun't waasten an a geest uun't uasten faan't eilun. Jo stun oner natuurskül. An di Öömrang Ferian skal diar sant 1990 üübpaase. Ood uun't nuurden stäänt al linger oner natuurskül an woort faan a Ferian Jordsand paaset. A Öömrang Düner san 728 hektaar grat an luup üs en briaden strimel faan nuurd tu süüd. Hi as sowat 8 km lung an 1 km briad. At huuchst dün as a A Siatler süüdwaasten faan Noorsaarep mä en hööchde faan 32 meetern. A düner san efter't leetst istidj tuupstöwen. Dan an wan woort di grünj oner a dünen ans freiweid, an do koon am diaroner di geestgrünj sä, so üs bi det Gratstiangrääf faan Neebel. 2014 as nai bi't fögelkui Meeram en iisentidjelk hüs efterbaud wurden. Commons: Öömrang Düner – Saamlang faan bilen of filmer Ütjwisang faan natuurskül för a Öömrang Düner Amtelk beskriiwang (PDF) https://web.archive.org/web/20150924121845/http://www.schleswig-holstein.de/DE/Fachinhalte/K/kuestenschutz_fachplaene/Amrum/Downloads/FP_Amrum_2-7_Schutzgebiete.pdf?__blob=publicationFile&v=2 Richtfest am Eisenzeitlichen Haus. Insel-Bote faan a 26. Febrewoore 2014, ufrepen di 30. Mei 2014 54.6594444444448.3219444444444Koordinaaten: 54° 39′ 34″ N, 8° 19′ 19″ O"}
{"id": "16291", "contents": "Janewoor is di iarste mööne foon dat iir öön di gregoriaansk kaländer. Hii heet 31 deege. Mööne: Janewoor, Feebrewoor, Märts, April, Moi, Juunii, Juulii, Augost, Septämber, Oktoober, Noowämber, Desämber."}
{"id": "16294", "contents": "Andreas Brandt (* 29. Detsember 1935 uun Halle (Saale); † 4. Janewoore 2016 uun Naibel) wiar en konstmooler. Andreas Brandt hää 1954 iarst biologii studiaret an skebet 1955 tu Waast-Berlin, huar hi bi't Hochschule für bildende Künste Berlin bi Ernst Schumacher konst studiaret hää. Do hää'er üs frei mooler werket an wiar faan 1982 bit 2001 porfeser för textildesign bi't Hochschule für bildende Künste Hamborag. Brandt wiar en fertreeder faan't \"konkret konst\". Hi hää mä bruket, suart of grä strimler üüb witj onergrünj moolet. 1962 Emil-Nolde-Stipendium 1975–76 US-Stipendium, ian juar uun New York 1977 Konstpris Berlin 1977–1978 Emil-Nolde-Stipendium, ian juar uun Seebüll 1990 Camille-Graeser-Pris, Zürich 1995 Fred-Thieler-Pris för moolerei, Berlin 2002 Nuurdfresk kultuurpris för literatuur, musiik an konst Commonskategorii: Konkret konst – Saamlang faan bilen of filmer Literatüür faan of auer Andreas Brandt uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Andreas Brandt bi nolde-stiftung.de edith wahlandt galerie Andreas Brandt stürwen (FAZ), 9. Janewoore 2016"}
{"id": "16299", "contents": "At Zika-wiirus as en wiirus uun det skööl Flavivirus faan't famile Flaviviridae. Hat as tuiarst bi aaben uun det wedenskapelk iinrachtang Zika Forest uun Uganda apdaaget. At Zika-wiirus woort faan magen auerdraanj an suragt för \"Zika-fiiber\". Bit daalang koon am diar ei föl jin maage. Det as för woksen minsken miast ei so slim, man för wüfen, diar en letj ütjdreeg. Det letj küd diar en skaas faan fu. Det kraankhaid as üüb a hidj tu sen. Lunen, huar at Zika-wiirus ütjbreegen as (Jan. 2016):  Ütjbreegen kraankhaiden  Bluas efterwiset wiiren Magen, fööraal Aedes aegypti auerdreeg det wiirus. Model faan't wiirus Aanj 2015 as det wiirus fööraal uun Brasiilien ütjbreegen. Hoker diar hen raiset, skal ham fiks föörsä. Commonskategorii: Zika-wiirus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Zika-wiirus ICTV Wiirus Taksonomii 2014 Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid D.I.H. Simpson: Zika virus infection in man. Uun: Transactions of the Royal Society of Tropical Medicine & Hygiene. binj 58, Nr. 4, 1964, S. 335–338, doi:10.1016/0035-9203(64)90201-9. PMID 14175744."}
{"id": "16300", "contents": "Hoodkategorii: Wiirus Skööl 4 Ordo: Nidovirales Familia: Arteriviridae Genus: Arterivirus Familia: Coronaviridae Subfamilia: Coronavirinae Genera: Alphacoronavirus – Betacoronavirus – Deltacoronavirus – Gammacoronavirus Subfamilia: Torovirinae Genera: Bafinivirus – Torovirus Familia: Mesoniviridae Genus: Alphamesonivirus Familia: Roniviridae Genus: Okavirus Ordo: Picornavirales Familia: Dicistroviridae Genera: Aparavirus – Cripavirus Familia: Iflaviridae Genus: Iflavirus Familia: Marnaviridae Genus: Marnavirus Familia: Picornaviridae Genera: Aphthovirus – Aquamavirus – Avihepatovirus – Avisivirus – Cardiovirus – Cosavirus – Dicipivirus – Enterovirus – Erbovirus – Gallivirus – Hepatovirus – Hunnivirus – Kobuvirus – Kunsagivirus – Megrivirus – Mischivirus – Mosavirus – Oscivirus – Parechovirus – Pasivirus – Passerivirus – Rosavirus – Sakobuvirus – Salivirus – Sapelovirus – Senecavirus – Sicinivirus – Teschovirus – Tremovirus Familia: Secoviridae Subfamilia: Comovirinae Genera: Comovirus – Fabavirus – Nepovirus Subfamilia: Unassigned Genera: Cheravirus – Sadwavirus – Sequivirus – Torradovirus – Waikavirus Familia: Unassigned Genera: Bacillarnavirus – Labyrnavirus Ordo: Tymovirales Familia: Alphaflexiviridae Genera: Allexivirus – Botrexvirus – Lolavirus – Mandarivirus – Potexvirus – Sclerodarnavirus Familia: Betaflexiviridae Genera: Capillovirus – Carlavirus – Citrivirus – Foveavirus – Tepovirus – Trichovirus – Vitivirus Familia: Gammaflexiviridae Genus: Mycoflexivirus Familia: Tymoviridae Genera: Maculavirus – Marafivirus – Tymovirus Ordo: Unassigned Familia: Alphatetraviridae Genera: Betatetravirus – Omegatetravirus Familia: Alvernaviridae Genus: Dinornavirus Familia: Astroviridae Genera: Avastrovirus"}
{"id": "16304", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Skööl 5 Ordo: Mononegavirales Familia: Bornaviridae Genus: Bornavirus Familia: Filoviridae Genera: Cuevavirus – Ebolavirus – Marburgvirus Familia: Nyamiviridae Genus: Nyavirus Familia: Paramyxoviridae Subfamilia: Paramyxovirinae Genera: Aquaparamyxovirus – Avulavirus – Ferlavirus – Henipavirus – Morbillivirus – Respirovirus – Rubulavirus Subfamilia: Pneumovirinae Genera: Metapneumovirus – Pneumovirus Familia: Rhabdoviridae Genera: Cytorhabdovirus – Ephemerovirus – Lyssavirus – Novirhabdovirus – Nucleorhabdovirus – Perhabdovirus – Sigmavirus – Sprivivirus – Tibrovirus – Tupavirus – Vesiculovirus Ordo: Unassigned Famila: Arenaviridae Genera: Mammarenavirus – Reptarenavirus Familia: Bunyaviridae Genera: Hantavirus – Nairovirus – Orthobunyavirus – Phlebovirus – Tospovirus Familia: Ophioviridae Genus: Ophiovirus Familia: Orthomyxoviridae Genera: Influenzavirus A – Influenzavirus B – Influenzavirus C – Isavirus – Quaranjavirus – Thogotovirus Familia: Unassigned Genera: Deltavirus – Emaravirus – Tenuivirus – Varicosavirus Baltimore klasifikatjuun: Skööl 5: ssRNA(-) David Baltimore, 1971 Akronüüm: Single-stranded RNA viruses whose genome is complementary in base sequence to the mRNA: ssRNA(-) ssRNA(-) bi: Viral Zone"}
{"id": "16306", "contents": "Aedes aegypti (of uk Stegomyia aegypti) as en steegmag faan det famile Culicidae an lewet uun a troopen. Hat suragt för't auerdreegen faan wiiren. Jodiar wiiren kön swaar kraankhaiden ütjliase, soken üs güülfiiber, denguefiiber of zikafiiber. Sodenang hää detdiar mag uk flook nöömer füngen: güülfiibermag, denguemag, egyptisk tiigermag an öödern. Commonskategorii: Aedes aegypti – Saamlang faan bilen of filmer Stegomyia aegypti bi: Walter Reed Biosystematics Unit (WRBU) (ingelsk)"}
{"id": "16307", "contents": "Flavivirus as en skööl faan wiiren, diar faan tegen an magen üüb fögler an tetjdiarten auerdraanj wurd. Di nööm komt faan't latiinsk flavus „güül“ uf, auer tu detdiar skööl uk det güülfiiberwiirus hiart. Bütj güülfiiber wurd uk ööder kraankhaiden, so üs FSME, denguefiiber an zikafiiber faan sok wiiren ütjliaset. Apoi virus – Aroa virus – Bagaza virus – Banzi virus – Bouboui virus – Bukalasa bat virus – Cacipacore virus – Carey Island virus – Cowbone Ridge virus – Dakar bat virus – Dengue virus – Edge Hill virus – Entebbe bat virus – Gadgets Gully virus – Ilheus virus – Israel turkey meningoencephalomyelitis virus – Japanese encephalitis virus – Jugra virus – Jutiapa virus – Kadam virus – Kedougou virus – Kokobera virus – Koutango virus – Kyasanur Forest disease virus – Langat virus – Louping ill virus – Meaban virus – Modoc virus – Montana myotis leukoencephalitis virus – Murray Valley encephalitis virus – Ntaya virus – Omsk hemorrhagic fever virus – Phnom Penh bat virus – Powassan virus – Rio Bravo virus – Royal Farm virus – Saboya virus – Sal Vieja virus – San Perlita virus – Saumarez Reef virus – Sepik virus – St. Louis"}
{"id": "16310", "contents": "Steegmagen of Moskiiten (Culicidae) san en famile faan insekten uun det kategorii faan a twiijügeten. Diar jaft at wel son 3500 slacher faan. Uun Euroopa san't man 104 slacher. Aedeomyia – Aedes – Anopheles – Armigeres – Ayurakitia – Bironella – Borichinda – Chagasia – Coquillettidia – Culex – Culiseta – Deinocerites – Eretmapodites – Ficalbia – Galindomyia – Haemagogus – Heizmannia – Hodgesia – Isostomyia – Johnbelkinia – Kimia – Limatus – Lutzia – Malaya – Mansonia – Maorigoeldia – Mimomyia – Nyctomyia – Onirion – Opifex – Orthopodomyia – Psorophora – Runchomyia – Sabethes – Shannoniana – Topomyia – Toxorhynchites – Trichoprosopon – Tripteroides – Udaya – Uranotaenia – Verrallina – Wyeomyia – Zeugnomyia Aedes Aedes aegypti Culex Mag (Culex pipiens) Commonskategorii: Steegmagen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16314", "contents": "A Tegen (Ixodida) san en order faan Melen (Acari). Diar jaft at son 900 slacher faan. Argasidae (Leeder-Tegen) Argas – Ornithodorus (uk: Ornothodoros of Ornithodoros) – Nothoaspis – Otobius Ixodidae (Skilt-Tegen, det san a miasten) Ixodes – Rhipicephalus – Dermacentor – Haemaphysalis – Hyalomma – Amblyomma – Margaropus Nuttalliellidae 1 slach: Nuttalliella namaqua Dermacentor Sjepteg (Dermacentor marginatus) Ixodes Teg (Ixodes ricinus) Commonskategorii: Tegen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tegen"}
{"id": "16317", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Uganda wiset di code för schauer geograafisk regiuunen, 111 distrikten an ian stääd. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Uganda UG), di ööder as di code för a distrikten. Di luncode as tuleetst uun Nofember 2014 auerwerket wurden. 1 Stadt ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Online Browsing Platform. iso.org"}
{"id": "16319", "contents": "Uganda, amtelk Republiik Uganda, (Swahili: [uˈganda]; Ingelsk: [jʊˈgændə]) as en banenstoot uun Uastafrikoo. Trinjam lei a Süüdsudaan, Keenia, Tansania, Ruanda an at Demokraatisk Republiik Kongo. Uun Uganda woort miast Ingelsk an Swahili snaaket, uun't autonoom könangrik Buganda uk Luganda. Man at jaft diar noch 40 spriaken muar. Uganda hää fjauer regiuunen: Weltbeenk: World Development Indicators (WDI) database, April 2007 Weltbeenk: World Development Indicators (WDI) database, April 2011 International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Report Office: Uganda – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 23. Oktuuber 2014 Uganda, citypopulation.de Uganda, citypopulation.de Commonskategorii: Uganda – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Uganda – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Uganda (sjiisk) Wääblink-kataloog tu Uganda uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) 1.066666666666731.883333333333Koordinaaten: 1° N, 32° O"}
{"id": "16321", "contents": "At FSME-wiirus, FSMEV (ingelsk tick-borne encephalitis virus, TBEV) suragt för meningoenzephalitis an hiart tu't famile Flaviviridae. Hat woort faan Tegen (Ixodida slacher) auerdraanj. Di nööm komt faan't huuchsjiisk FrühSommer-MeningoEnzephalitis Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "16323", "contents": "At güülfiiberwiirus as en wiirus, di bi minsken an primaaten güülfiiber ütjliase koon. Hat woort faan steegmagen auerdraanj. Detdiar wiirus hiart tu't famile Flaviviridae. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "16327", "contents": "At Dengue-wiirus as en wiirus, diar bi minsken an primaaten at Dengue-fiiber ütjliase koon. Hat woort faan steegmagen auerdraanj. Detdiar wiirus hiart tu't famile Flaviviridae. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "1633", "contents": "Mecklenborag-Föörpomern (plaatsjiisk Mekelnborg-Vörpommern, Ufkörtang MV) as en sjiisk bundeslun uun't nuurduasten. 1945 san det iarst tooch a regiuunen Mecklenborag an Föörpomern tuupslööden wurden, tu DDR-tidjen san's weder ütjenööder rewen wurden, an 1990 as det lun weder nei grünjlaanj wurden efter det tuupgungen faan a tau sjiisk stooten. Mecklenborag as di waastelk loonsdial faan't bundeslun, an Föörpomern as di waastelk dial faan't ual prowins Pomern, diar nü tu Poolen hiart. Sant 2011 jaft at man muar sääks lunkreiser an tau kreisfrei stääden. Efter't Europeesk Charta för a Regiunaal- an Manertaalspriaken. Statistikamt faan a bund an a lunen Arbeitslosenquoten im Mai 2018 – Länder und Kreise. Uun: statistik.arbeitsagentur.de. Statistik der Bundesagentur für Arbeit, ufrepen de 30. Mei 2018. Destatis: Skilen faan öfentelk iinrachtangen di 31.12.2012 Statistisches Amt M-V – Bevölkerungsstand der Kreise, Ämter und Gemeinden 2017 (XLS-Datei) (Iinwenertaalen huuchreegent efter 2011). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Mecklenborag-Föörpomern Wikisource: Mecklenborag-Föörpomern (sjiisk) Portaal faan't bundeslun (sjiisk) 53.61206212.700195Koordinaaten: 53° 37′ N, 12° 42′ O"}
{"id": "16334", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Tansania wiset di code för 30 ferwaltangsregiuun (mkoa). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Tansania TZ), di ööder as di code för at regiuun (mkoa). Di aktuel luncode as uun Nofember 2014 auerwerket wurden. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. iso.org: Online Browsing Platform"}
{"id": "16336", "contents": "Tansania as en stoot uun Uastafrikoo. Hi leit bi a Indisk Oosean. Trinjam lei Keenia, Uganda, Ruanda, Burundi an det DR Kongo. Uun't süüden lei Sambia, Malawi an Mosambik. Tansania hää iarst Tanganjika het, an hää ham 1964 mä Sansibar tuupslööden. So kaam det lun tu san nei nööm. Knaap 50 miljuun iinwenern snaake 125 ünlik spriaken, miast Bantuspriaken. Det hoodstääd as Dodoma, man det gratst stääd, huar uk a regiarang sat, as Daressalam. Tansania hää 31 regiuunen. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Tansania Wikivoyage Raisfeerer: Tansania (sjiisk) Wikimedia Atlas: Tansania – Geograafisk an histoorisk koorden Weltbeenk 2013, ufrepen di 10. Jüüne 2015 International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Report Office: Tanzania (United Republic of) – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 23. Oktuuber 2014 sant 2012 sant 2012 sant 2012 sant 2012 sant 2016 -6.733.933333333333Koordinaaten: 7° S, 34° O"}
{"id": "16337", "contents": "Swahili ([swɑːˈhiːlɪ], uun aanj spriak: Kiswahili), uk Suaheli of Kisuaheli, as en bantuspriak an det miast brükt spriak uun Uastafrikoo. Di nööm komt faan araabisk sawāḥil (muartaal) of sāḥil (iantaal) för \"küst\" of \"grens\", jüst so üs di nööm Sahel. Diar san son 50 ünlik spriakwiisen; diartu hiar: Kimrima Kimgao Kipemba Kimvita Kiamu Kingwana (Copperbelt Swahili) Kingozi Shikomor (Komoorsk) Kimwani Chimwiini Sheng (Miskspriak mä Ingelsk) L. Marten: Swahili. In: Encyclopedia of Language and Linguistics. 2. aplaag. Elsevier, 2005. Wikibooks: Swahili (sjiisk)"}
{"id": "16341", "contents": "A Bantuspriaken san det gratst skööl uun a Benue-Kongo spriaken faan a Niger-Kongo spriaken (Niger-Kongo B). At jaft wel son 500 ünlik Bantuspriaken, jo wurd faan amanbi 200 miljuun minsken snaaket, fööraal uun Madel- an Süüd-Afrikoo. Amtsspriak uun jodiar lunen as oober miast Ingelsk, Fransöösk of Portugiisk. Efter: Malcolm Guthrie: The Classification of the Bantu Languages. London 1948. Reprint 1967. NUGL Online, Jouni Filip Maho: New Updated Guthrie List. 2009."}
{"id": "16357", "contents": "A Sahel of at Sahel-regiuun as en 1000 km briaden strimel lun, diar swäärs troch Nuurdafrikoo lääpt. Di nööm ‏ساحل‎ / Sāḥil ment uun't araabisk soföl üs \"küst\" of \"grens\" an betiakent di auergung faan a drüg troopen tu't wüüst Sahara. Uun a Sahel komt at flooksis tu auer a miaten drüg juaren, huar a minsken hongre skel. Man at koon diar uk ans so furchboor riin, dat a fialen ferniilet wurd. An do haa a minsken uk weder niks tu iidjen. A lunen uun a Sahel hiar tu a aaremsten üüb a hialer eerd. Jo het faan waast tu uast an lei miast bluas dialwiis uun a Sahel: Senegal – a nuurden Mauretanien – a süüden Mali – a maden Burkina Faso – a nuurden Niger – a süüden Nigeria – a nuurduasten Tschad – a maden Sudan – a maden Äthiopien – a nuurden Eritrea Sahel (Regiuun uun Burkiina Faaso) 1713Koordinaaten: 17° N, 13° O"}
{"id": "16358", "contents": "A Sahara as mä njügen miljuun kwadrootkilomeetern det gratst wüüst üüb a eerd. Hat as bal so grat üs a USA of 26-sis so grat üs Sjiisklun. A Sahara leit uun Nuurdafrikoo an lingt faan a Atlantik bit hen tu't Ruad Sia. Efter süüden tu leit a Sahel. Di gratst dial faan a Sahara as stianwüüst (Hammada) of uk kiiswüüst (Serir). Det sunwüüst (Erg) mä gewaltag barchanen (düner) maaget man 20% faan a Sahara ütj. En oaas uun Liibyen Büürerei uun Tuneesien Düner uun a Sahara Loftbil faan berger uun a Sahara Sunstoof faan a Sahara weit bit hen tu a Alpen Commonskategorii: Sahara – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sahara (sjiisk) 2613Koordinaaten: 26° N, 13° O"}
{"id": "16360", "contents": "At Ruad Sia (araabisk ‏البحر الأحمر‎ al-Bahr al-ahmar; araabisk ‏الخليج العربي‎ Araabisk Golf; hebreewsk ‏'ים סוף ‎Yam Suf; tigrinya ቀይሕ ባሕሪ QeyH baHri , latiinsk Mare Erythraeum, greks Ἐρυθρὰ θάλασσα (Erythraeisk Sia) as en smääl bocht an hiart tu a Indisk Oosean. Hat as 2240 km lung an bit 2604 m jip, an leit tesken Nuurduastafrikoo an't Araabisk Hualeweilun. Diar san 200.000 km³ weeder uun, an det areal as 438.000 km² grat. Ap am a nuurd dialt det hualeweilun Sinai at Ruad Sia tu en waastelken (Golf faan Sues) an en uastelken dial (Golf faan Akaba). Trinjam at Ruad Sia lei Dschibuti, Eritrea, Egypten, Israel, Jordaanien, Saudi-Araabien an Jemen. At Ruad Sia as en jipen gruug tesken at Afrikoonsk an Araabisk kontinentaalplaad. Sant 130 miljuun juaren wurd jodiar tau plaaden ütjenööder trakt faan magma, diar faan onern jin at stianskel (lithosphäre) faan a eerd trakt. Diaram woort at Ruad Sia arke juar am ian bit tau cm briader. Detdiar tektoonik suragt uk för eerdbeewrin. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ruad Sia Sueskanaal"}
{"id": "16361", "contents": "Tigrinya (etioopisk skraft ትግርኛ, tǝgrǝñña, itajeensk Tigrigna, sjiisk Tigrinisch) of tigriinsk as en semiitisk spriak, diar uun Etioopien an Eritrea snaaket woort. A spreegern het uun Etioopien Tigray an uun Eritrea Tigrinya. Det skraft as iarst am 1940 üüb't grünjlaag faan't ual-etioopisk skraft so fäästlaanj wurden. A äälst tigriinsk hoonskraften kem oober al faan't ääder 19. juarhunert. Sant at biibel uun a 1860er juaren auersaat wurden as, woort muar an muar üüb tigriinsk skrewen. Wikipedia üüb Tigrinya"}
{"id": "16363", "contents": "Amhaarisk (aanj nööm አማርኛ amarəñña [amarɨɲːa]) as en semiitisk spriak, diar uun Etioopien faan a Amhaaren üs mamenspriak snaaket woort. Hat as oober uk en wichtag amgungsspriak uun't hialer lun. Amanbi 20 miljuun minsken snaake det. Efter Oromo as Amhaarisk det öödermiast brükt spriak uun Etioopien. Hat as uk amtsspriak. Amharisk woort mä't etioopisk skraft skrewen: Wikipedia üüb Amhaarisk Commonskategorii: Amhaarisk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16368", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Skööl 6 Ordo: Ortervirales Familia: Belpaoviridae Genus: Semotivirus Familia: Metaviridae Genera: Errantivirus – Metavirus – Semotivirus Familia: Pseudoviridae Genera: Hemivirus – Pseudovirus – Sirevirus Familia: Retroviridae Subfamilia: Orthoretrovirinae Genera: Alpharetrovirus – Betaretrovirus – Deltaretrovirus – Epsilonretrovirus – Gammaretrovirus – Lentivirus Subfamilia: Spumaretrovirinae Genus: Spumavirus Baltimore klasifikatjuun: Skööl 6: ssRNA(RT) David Baltimore, 1971 Akronüüm: Single-stranded RNA viruses that replicate through a DNA intermediate: ssRNA(RT) ssRNA(RT) at Viral Zone"}
{"id": "1637", "contents": "Niidersaksen (saaterfresk Läichsaksen, plaatsjiisk Neddersassen, Code NI, Ufkörtang Nds.) as en sjiisk bundeslun uun Nuurdsjiisklun. Efter Bayern as't det öödergratst lun. Det hoodstääd as Hannover. Niiderskasen hää ian regiuun, 37 lunkreiser an 8 kreisfrei stääden: Commonskategorii: Niidersaksen – Saamlang faan bilen of filmer Wääblink-kataloog tu Niidersaksen uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) (sjiisk) Amtelk sidj faan't bundeslun Statistiskamt faan a bund an a lunen Arbeitslosenquoten im Mai 2018 – Länder und Kreise. Uun: statistik.arbeitsagentur.de. Statistik der Bundesagentur für Arbeit, ufrepen de 30. Mei 2018. Efter: destatis, Skilen di 31. Detsember 2012 52.7562439.393311Koordinaaten: 52° 45′ N, 9° 24′ O"}
{"id": "16370", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Skööl 7 Ordo: Ortervirales Familia: Caulimoviridae Genera: Badnavirus – Caulimovirus – Cavemovirus – Petuvirus – Rosadnavirus – Solendovirus – Soymovirus – Tungrovirus Familia: Hepadnaviridae Genera: Avihepadnavirus – Orthohepadnavirus Baltimore klasifikatjuun: Skööl 7: dsDNA(RT) David Baltimore, 1971 Akronüüm: Double-stranded DNA viruses that replicate through a single-stranded RNA intermediate: dsDNA(RT) dsDNA(RT) at Viral Zone"}
{"id": "16372", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Skööl 3 Ordo: Unassigned Familia: Amalgaviridae Genus: Amalgavirus Familia: Birnaviridae Genera: Aquabirnavirus – Avibirnavirus – Blosnavirus – Entomobirnavirus Familia: Chrysoviridae Genus: Chrysovirus Familia: Cystoviridae Genus: Cystovirus Familia: Endornaviridae Genus: Endornavirus Familia: Hypoviridae Genus: Hypovirus Familia: Megabirnaviridae Genus: Megabirnavirus Familia: Partitiviridae Genera: Alphapartitivirus – Betapartitivirus – Gammapartitivirus – Deltapartitivirus – Cryspovirus Familia: Picobirnaviridae Genus: Picobirnavirus Familia: Quadriviridae Genus: Quadrivirus Familia: Reoviridae Subfamilia: Spinareovirinae Genera: Aquareovirus – Coltivirus – Cypovirus – Dinovernavirus – Fijivirus – Idnoreovirus – Mycoreovirus – Orthoreovirus – Oryzavirus Subfamilia: Sedoreovirinae Genera: Cardoreovirus – Mimoreovirus – Orbivirus – Phytoreovirus – Rotavirus – Seadornavirus Familia: Totiviridae Genera: Giardiavirus – Leishmaniavirus – Totivirus – Trichomonasvirus – Victorivirus Baltimore klasifikatjuun: Skööl 3: dsRNA David Baltimore, 1971 Akronüüm: Double-stranded RNA viruses: dsRNA dsRNA at Viral Zone"}
{"id": "16374", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Skööl 2 Ordo: Unassigned Familia: Anelloviridae Genera: Alphatorquevirus – Betatorquevirus – Deltatorquevirus – Epsilontorquevirus – Etatorquevirus – Gammatorquevirus – Iotatorquevirus – Kappatorquevirus – Lambdatorquevirus – Thetatorquevirus – Zetatorquevirus Familia: Bidnaviridae Genus: Bidensovirus Familia: Circoviridae Genera: Circovirus – Gyrovirus Familia: Geminiviridae Genera: Becurtovirus – Begomovirus – Curtovirus – Eragrovirus – Mastrevirus – Topocuvirus – Turncurtovirus Familia: Inoviridae Genera: Inovirus – Plectrovirus Familia: Nanoviridae Genera: Babuvirus – Nanovirus Familia: Microviridae Subfamilia: Microvirinae Genus: Microvirus Subfamilia: Gokushovirinae Genera: Bdellomicrovirus – Chlamydiamicrovirus – Spiromicrovirus Familia (tentative): Mycodnaviridae Genus (tentative): Gemycircularvirus Familia: Parvoviridae Subfamilia: Parvovirinae Genera: Amdoparvovirus – Aveparvovirus – Bocaparvovirus – Copiparvovirus – Dependoparvovirus – Erythroparvovirus – Protoparvovirus – Tetraparvovirus Subfamilia: Densovirinae Genera: Ambidensovirus – Brevidensovirus – Hepandensovirus – Iteradensovirus – Penstyldensovirus Familia (tentative): Pleolipoviridae Genus (tentative): Pleolipovirus Familia: Spiraviridae Genus: Alphaspiravirus Familia: Unassigned Genus: Bacilladnavirus Baltimore klasifikatjuun: Skööl 2: ssDNA David Baltimore, 1971 Akronüüm: Single-stranded DNA viruses: ssDNA ssDNA at Viral Zone"}
{"id": "16376", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Skööl 1 Ordo: Caudovirales Familia: Myoviridae Subfamilia: Eucampyvirinae Genera: Cp220likevirus – Cp8unalikevirus Subfamilia: Peduovirinae Genera: Hpunalikevirus – P2likevirus Subfamilia: Spounavirinae Genera: Spounalikevirus – Twortlikevirus Subfamilia: Tevenvirinae Genera: Schizot4likevirus – T4likevirus Subfamilia: Unassigned Genera: Bcep78likevirus – Bcepmulikevirus – FelixO1likevirus – Hapunalikevirus – I3likevirus – Mulikevirus – Pbunalikevirus – PhiCD119likevirus – Phihlikevirus – Phikzlikevirus – Punalikevirus – Viunalikevirus Familia: Podoviridae Subfamilia: Autographivirinae Genera: Phikmvlikevirus – Sp6likevirus – T7likevirus Subfamilia: Picovirinae Genera: Ahjdlikevirus – Phi29likevirus Subfamilia: Unassigned Genera: Bcep22likevirus – Bppunalikevirus – Epsilon15likevirus – F116likevirus – Luz24likevirus – N4likevirus – P22likevirus – Phieco32likevirus Familia: Siphoviridae Genera: 3alikevirus – 77likevirus – Andromedalikevirus – Barnyardlikevirus – Bignuzlikevirus – Bronlikevirus – C2likevirus – C5likevirus – Charlielikevirus – Che8likevirus – Che9clikevirus – Chilikevirus – Cjwunalikevirus – Corndoglikevirus – D3112likevirus – D3likevirus – Halolikevirus – Hk578likevirus – Iebhlikevirus – Jerseylikevirus – L5likevirus – Lambdalikevirus – N15likevirus – Omegalikevirus – P23likevirus – Pbiunalikevirus – Pgonelikevirus – Phic3unalikevirus – Phicbklikevirus – Phie125likevirus – Phietalikevirus – Phifllikevirus – Phijlunalikevirus – Psimunalikevirus – Reylikevirus – Sap6likevirus – Sfi1unalikevirus – Sfi21dtunalikevirus – Skunalikevirus – Spbetalikevirus – T5likevirus – Tm4likevirus – Tp2unalikevirus – Tunalikevirus – Wbetalikevirus – Xp10likevirus – Yualikevirus Ordo: Herpesvirales Familia: Herpesviridae Subfamilia: Alphaherpesvirinae Genera: Iltovirus – Mardivirus – Scutavirus"}
{"id": "16378", "contents": "Tuneesien (araabisk ‏تونس‎ Tūnis); amtelk: Tuneesk Republiik) as en lun uun Nuurdafrikoo. Uun't nuurden leit at Madlunsia, uun't waasten Algerien an uun't süüduasten Libyen. Det gratst eilun as Djerba mä 514 km². Det hialer lun as 163.610 km² grat an sodenang dobelt so grat üs Uastenrik. Di nuurdermiast ponkt uun Afrikoo, Ras ben Sakka, leit uun a nuurd faan Tuneesien. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Uun Tuneesien san 24 gouvernements: Uun jodiar gouvernements san 264 delegationen (lunkreiser). Commonskategorii: Tuneesien – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tuneesien (sjiisk) Wikimedia Atlas: Tuneesien – Geograafisk an histoorisk koorden Wääblink-kataloog tu Tuneesien uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Stäänt uun Artiikel 1 faan't tuneesk ferfaadang World Economic Outlook Database, April 2014 faan a IWF Human Development Report Office: Tunisia – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 25. Oktuuber 2014 Tunisia, citypopulation.de Liste der Delegationen und Gemeinden in Tunesien 33.3166666666679.35Koordinaaten: 33° N, 9° O"}
{"id": "1638", "contents": "Holun, amtelk Köningrik faan Holun (üüb Holuns Nederland an Koninkrijk der Nederlanden, üüb Waastfresk Nederlân an Keninkryk fan de Nederlannen) as en lun uun waast-Euroopa. Uun a uast leit Tjiisklun, uun a süüd leit Belgien an uun a nuurd an waast a Waastsia. De kariibisk eilunen Bonaire, Sankt Eustatius an Saba san uk en dial faan at köningrik. At lun hee 16.900.726 lidj (2015). A hoodsteed as Amsterdam. A köning as sant 2013 Willem-Alexander an a minister-präsident as sant 2010 Mark Rutte. Holun as sant 1949 lasmaat faan NATO. Bevolking; kerncijfers. Centraal Bureau voor de Statistiek. Ufrepen 23. April 2016. (holuns) Könangrik faan a Neederlunen"}
{"id": "16381", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Tunesien wiset di code för 24 Gouvernements. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Tunesien TN), di ööder as di code för die Gouvernements. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "16389", "contents": "Di Indisk Oosean (of uk: Indik) as bit 8.047 m jip an 74,9 miljuun kwadrootkilomeetern grat. Hi as di traadgratst oosean üüb a eerd. Diar san 291,9 miljuun kubiikkilomeetern weeder uun. Trinjam lei Afrikoo, Aasien, Austraalien an a Antarktis. Ööders üs bi a Atlantik an a Pasiifik leit di Indisk Oosean tu'n graten dial üüb a süüdelk eerdheleft. Commonskategorii: Indisk Oosean – Saamlang faan bilen of filmer -2276Koordinaaten: 22° S, 76° O"}
{"id": "16395", "contents": "w1 At Araabisk Hualeweilun (araabisk ‏جزيرة العرب‎, DMG Ǧazīrat al-ʿArab), of man ianfach Araabien, as mä 2,73 miljoon km² det gratst hualeweilun üüb a eerd an leit üüb det Araabisk plaad. Efter a geologii hiart Araabien tu Afrikoo, a geografii tällt Araabien oober tu Aasien. 60 miljoon minsken lewe uun Araabien uun a lunen: Saudi-Araabien Jemen Oman Kuwait Katar Ferianagt Araabisk Emiraaten Jordaanien Irak Bahrain (leit üüb en eilun) Trinjam lei Egypten, Israel, Libanon, Syrien an Iran. Commonskategorii: Araabisk Hualeweilun – Saamlang faan bilen of filmer Fööraasien"}
{"id": "16398", "contents": "Semiitisk spriaken san en twiig faan a afro-asiaatisk spriaken. Jo wurd daalang faan amanbi 260 miljuun minsken uun Nuurdafrikoo an Fööraasien snaaket. Diar wiar en uast- an en waastsemiitisken twiig, man det uastsemiitisk (akkadisk) as ütjstürwen. Hebreewsk Araabisk Aramäisk Amhaarisk Tigriinsk Mehri Akkadisk (†) Di nööm \"semiitisk\" kaam 1781 faan di spriakwedenskapsmaan August Ludwig von Schlözer ap. Hi gongt üüb det biiblisk persuun \"Sem\" turag, an Sem täält üs föörfeeder faan a Aramäern, Assyrern, Elamitern, Chaldäern an Lydern. Tuuntoofel mä mespotaamsk kiilskraft 3000 f. Kr. \"Tel-Dan-Iinskraft\" uun phönizisk skraft 9. Jh. f. Kr. Det wurd \"araabisk\" uun araabisk skraft Hebreewsk skraft"}
{"id": "1640", "contents": "Nuurdfresk („Nordfriisk“) as bütj Waastfresk an Saaterfresk ian faan jo trii fresk spriaken. Snaaket woort det faan amanbi 10.000 minsken uun a kreis Nuurdfresklun an üüb Halaglun. Ööders üs uun Waast- an Uastfresklun as diar en graten ferskeel tesk a enkelt spriakwiisen. At Nuurdfresk as mä det Europeesk Charta för a Regiunaal- an Manertaalspriaken uun Sjiisklun gudkäänd. Tu a eilunsfresk spriakwiisen hiar: Sölring Fering-Öömrang Halunder Eidersteeds † A fäästäägsen sai tu hör spriakwiis Fräisch, Freesch of Freesk, oober a miasten Frasch: Halagfresk Haliifreesk Strunfresk † Wiidinghiirder Freesk Bökinghiirder of Mooringer Frasch Karhiirder Fräisch Nuurder-Gooshiirder Fräisch (Hoorninger) Freesch (Hoolmer) Madelgooshiirder Freesch Süüdergooshiirder Freesch Det tabel wiset enkelt aparte onerskiaser: ¹ Poden jaft at wel ei üüb Halaglun. Nordfriisk Nuurdfresk wurdenbuken Nordfriisk Instituut Spräkütbäg Friiske spräke Ernst Löfstedt Swadesh list nuurdfresk Commonskategorii: Nuurdfresk – Saamlang faan bilen of filmer En kurten tekst uun onerskiaselk spriakwiisen Friesisch? Was ist das denn? (n|dr)"}
{"id": "16402", "contents": "Niger-Kongo spriaken wurd uun Afrikoo süüdelk faan a Sahara snaaket. Diar hiar 1.400 spriaken mä flook düüsen spriakwiisen tu. 925 miljuun minsken snaake son spriak. Det gratst skööl faan a Niger-Kongo spriaken san a Bantuspriaken (Niger-Kongo B) mä amanbi 200 miljuun spreegern. 1. Volta-Kongo (= a. Nuurd-Volta + b. Süüd-Volta) 1a. Nuurd-Volta skööl Adamawa-Ubangi Gur spriaken Mooree Kru Senufo 1b. Süüd-Volta skööl Benue-Kongo spriaken (mä Bantu) Kwa 2. Kordofan (Nuba-Berger, Sudaan) 3. Mande spriaken Manding spriaken Djuula 4. Atlantisk spriaken Bak Bijago Cangin Mel Nalu-Mbulungi Sene-Gambia spriaken Fuula Uast-Senegal-Guinea 5. Dogon 6. Ijoid Ernst Kausen, Die Klassifikation der Niger-Kongo-Sprachen (DOC; 232 kB) Iindialang faan Niger-Kongo spriaken efter Williamson-Blench, 2000 mä spreegertaalen faan Ethnologue 2005."}
{"id": "16404", "contents": "Nilo-Saharaansk spriaken san en skööl faan spriaken, diar uun Afrikoo bi a boower Niil an uun a Sahara snaaket wurd. Diar hiar son 200 spriaken mä 35 miljuun spreegern tu. A miasten lewe uun a Süüdsudaan an diar ambi. Det iindialang as dialwiis böös ünseeker: Uastsudaansk, mä Nilootisk an Nuubisk Madelsudaansk Kunama Berta Fur Komuz spriaken Saharaansk spriaken Songhai spriaken Kuliak/Rub spriaken"}
{"id": "16405", "contents": "Khoisan spriaken san ään faan sjauer spriaktwiigen uun Afrikoo. Hör kääntiaken san aparte klak-tuuner, diar't ööders bluas uun enkelt Bantuspriaken uun a naiberskap jaft. Hadza Sandawe (Kwadi-) Khoe Tuu Kx'a"}
{"id": "16409", "contents": "Austroneesk spriaken san en spriakfamile mä amanbi 1150 spriaken. Jo wurd faan 300 miljuun minsken snaaket. Di nööm gongt üüb di Uastenriks ethnoloog Wilhelm Schmidt turag an komt faan lat. auster: \"süüdwinj\" an gr. nêsos: \"eilun\". Det spriak woort uun tjiin twiiger iindiald: Formosiansk spriaken (9 twiiger, bluas üüb Taiwan, mä 330.000 spreegern) Malayo-polyneesk spriaken (1 twiig, ~ 300 miljuun spreegern) Ferlicht hiar diar uk mä tu: Japoonsk an Koreaans (ünseeker) Det spriak kaam woorskiinelk faan Süüduast-Sjiina auer Taiwan üüb a eilunen uun a Süüdpasiifik an Indik, auer a Austroneesiern faan a Sjineesen muar an muar ferdrewen wurden san: Taiwan 4000 f.Kr. Nuurd-Philippinen 3000 f. Kr. Süüd-Philippinen, Sulawesi, Borneo, Tiimor 2500–2000 f. Kr. Melaneesien, Küsten faan Nei-Guinea 1200 f. Kr. Jaawa, Sumatra, Malaiisk hualeweilun 1000 f. Kr. Mariaanen, Mikroneesien 1000 f. Kr. Hawaii, Uast-Polyneesien, Rapa Nui (Puaskeilun) 300–400 e. Kr. Madagaskar 700 e. Kr. (faan Borneo) Nei-Sialun 1200 e. Kr. Uun detdiar tabel stun trataanj wurden, an hü jo üüb austroneesk spriaken üüb Taiwan, a Philippinen, a Mariaanen, uun Indonesien, Malaysia, Uast-Timor, Papua, Nei-Sialun, Hawaii, Madagaskar, Borneo an Tuvalu het: In Kedukan Bukit inscription appears the numeral Tlu ratus as Three hundred, Tlu as Three, in http://www.wordsense.eu/telu/ the word Telu"}
{"id": "16417", "contents": "Wat menst dü? Māori, Maori (fulk) Maorisk (spriak, Neisialun) Cook-Eilunen-Māori (spriak, Rarotongaans, Cook-Eilunen)"}
{"id": "16420", "contents": "Polyneesien (faan greks πολύ polý ‚föl‘ an νῆσοι nēsoi ‚eilunen‘) as en grat regiuun uun a Pasiifik mä en grate faan 50 miljuun km². A eilunen diar san oober aaltumaal tuup bluas 294.000 km² grat, an Nei-Sialun alian namt diar al 91 % faan iin. Uun't hialer regiuun lewe man 6 miljuun minsken. Efter waasten leit Melaneesien an efter nuurdwaasten Mikroneesien. Polyneesk spriaken Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Polyneesien"}
{"id": "16425", "contents": "Fransöösk Polyneesien (tahitiaansk Porinetia Farani, fransöösk Polynésie française), iar Fransöösk Oseanien as en bütjluns regiuun faan Frankrik uun Polyneesien. Diar lei uun a Süüdpasiifik 118 letj eilunen, atolen an archipeelen bi sowat 15° Süüd an 140 ° Waast. Det gratst an bekäändst eilun as Tahiti. Jo eilunen san ferdiald auer 4 miljuun km2, nem oober salew bluas 4000 km2 iin. Commonskategorii: Fransöösk Polyneesien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Fransöösk Polyneesien – Geograafisk an histoorisk koorden Tahiti Tourisme – Head Office. Archiwiaret faan det originool di 10. August 2014. Ufrepen di 13. Febrewoore 2016. Tahiti Tourisme – Head Office. Archiwiaret faan det originool di 10. August 2014. Ufrepen di 13. Febrewoore 2016. -17.533333333333-149.56666666667Koordinaaten: 18° S, 150° W"}
{"id": "16427", "contents": "Tahitiaans(k) of Reo Mā'ohi of Reo Tahiti as en polyneesk spriak an woort uun Fransöösk Polyneesien snaaket faan 150.000 minsken. A miast spreegern lewe üüb Tahiti. Det spriak as nai mä Hawaiiaans an Rarotongaans. Nai bi't Tahitiaans san spriaken, diar üüb ööder eilunen uun a naite snaaket wurd: Marquesaans, 8000 spreegern üüb a Marquesas-Eilunen, tau onerspriakwiisen: ʻeo ʻenana an ʻeo ʻenata Tuamotuisk (Pa'umotu, Reo pa'umotu), 4000 spreegern üüb a Tuamotu-Eilunen Austral, 3000 spreegern üüb a Austral-Eilunen Rapanisk, 400 spreegern üüb Rapa Iti Raivavae, 900 spreegern üüb a Austral-Eilunen Mangarevaans, 600 spreegern üüb a Gambier-Eilunen Wikipedia üüb Tahitiaansk Commonskategorii: Tahitiaansk – Saamlang faan bilen of filmer Pitcairn-Ingels"}
{"id": "16428", "contents": "Tahiti, ööder ual nöömer san King George Island, Isla de Amat of Sagittaria, as en eilun uun a Süüdpasiifik an hiart tu Fransöösk Polyneesien Hat as 1.042 km² grat an diar wene 186.909 minsken. Det hoodstääd an uk det grast stääd diar as Papeete. Tahiti leit uun't tidjsoon UTC−10. Tahitiansk Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Tahiti Wikivoyage Raisfeerer: Tahiti (sjiisk) Institut Statistique de Polynésie Française (ISPF): Recensement de la population 2012"}
{"id": "16435", "contents": "-17.535022-149.569594Koordinaaten: 17° 32′ 6″ S, 149° 34′ 11″ W Papeete as det hoodstääd faan Fransöösk Polyneesien an leit üüb det eilun Tahiti. Diar lewe 25.000 minsken. Nizza uun Frankrik Commonskategorii: Papeete – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16437", "contents": "A Selskapseilunen (fransöösk Îles de la Société) san en skööl faan eilunen uun Fransöösk Polyneesien uun a Pasiifik. Tahiti Moorea Tetiaroa Mehetia Maiao Bora Bora Huahine Maupiti Raiatea Tahaa Tupai Manuae Maupihaa Motu One/Bellingshausen Îles de la Société Histoorisk koord Flag faan a Selskap-Eilunen Commonskategorii: Selskapseilunen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1644", "contents": "Rheinlun-Pfalz (ISO-Code RP, ufkörtang RLP) as en bundeslun uun Sjiisklun. At hoodstääd as Mainz. Rheinlun-Pfalz as 1946 tuupslööden wurden ütj at ual Rheinprowins, Rheinhessen, at Prowins Nassau an a Rheinpfalz. Lunkreiser (mä auto-kääntiaken): Kreisfrei stääden (mä auto-kääntiaken): Grat stääden, diar tu en lunkreis hiar (mä auto-kääntiaken): Wikiquote: Rheinlun-Pfalz (sjiisk) Commons: Rheinlun-Pfalz – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan Rheinlun-Pfalz Statistikamt faan a bund an a lunen Arbeitslosenquoten im Mai 2018 – Länder und Kreise. Uun: statistik.arbeitsagentur.de. Statistik der Bundesagentur für Arbeit, ufrepen de 30. Mei 2018. Destatis: Skilen üüb a stant faan a 31.12.2012 49.9130555555567.4497222222222Koordinaaten: 49° 55′ N, 7° 27′ O"}
{"id": "16442", "contents": "Moorea (Tahitiansk Mo’orea), ööder ääler nöömer san Aimeho of Santo Domingo of York Island, as en eilun naibi Tahiti uun a Süüdpasiifik an hiart tu Fransöösk Polyneesien. Hat as 133 km² grat, an diar lewe gud 16.000 minsken.. Commonskategorii: Moorea – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Moorea (sjiisk) Institut Statistique de Polynésie Française (ISPF) - Recensement de la population 2012"}
{"id": "16443", "contents": "Marquesaans(k) as en polyneesk spriak mä tau spriakwiisen an woort üüb a Marquesas uun Fransöösk Polyneesien snaaket. Faan't Marquesaansk jaft at en nuurdelk spriakwiis mä 3.400 spreegern an en süüdelk spriakwiis mä 2.100 spreegern. Enkelt spriakwedenskapslidj men, det san tau aanj spriaken. Marquesaansk hiart tu a austroneesk spriaken an woort noch faan gud 5.000 minsken snaaket. Amtsspriak as oober fransöösk, an muar an muar Marquesaanern snaake aran uk bluas noch fransöösk. Diaram küd det spriak onergung. Grammaire et dictionnaire de la langue des Iles Marquises – Marquisien–Français Institut d’Ethnologie, Paris 1931, PDF; 21,6 MB Wurm & Hattori 1981, uun: Ethnologue 2005."}
{"id": "16445", "contents": "A Marquesas-Eilunen (fransöösk Archipel des Marquises, aanj nööm Te Fenua Enata) san en skööl faan eilunen uun a Pasiifik. Jo hiar tu Fransöösk Polyneesien. Diar san 14 grater an en hialer rä letjer eilunen, diar tu en nuurdelk skööl mä Nuku Hiva, Ua Pou an Ua Huka, an tu en süüdelk skööl mä Hiva Oa, Tahuata an Fatu Hiva iindiald wurd. At lunflaak amfaadet 1.274 km², an diar lewe 9.346 minsken (Stant: 2017) A gratst eilunen san: 1) tu't gemeen Nuku Hiva 2) tu't gemeen Hiva Oa 3) tu't gemeen Hiva Oa Institut Statistique de Polynésie Française (ISPF) – Recensement de la population 2017. Commonskategorii: Marquesas – Saamlang faan bilen of filmer Marquesaans"}
{"id": "16447", "contents": "Malayo-polyneesk spriaken san föör formosiansk spriaken det gratst skööl faan austroneesk spriaken. Diar hiar 1100 spriaken mä 300 miljuun spreegern tu. Jo wurd fööraal üüb a eilunen faan Süüduastaasien an uun a Pasiifik snaaket. Uk Malagasy üüb Madagaskar an Rapanui üüb't Puaskeilun hiar diar noch mä tu. Diar san fööraal tau sköölen: Waast-malayo-polyneesk (445 spriaken, 285 miljuun spreegern) an Madel- an Uast-malayo-polyneesk (10 miljuun spreegern) Philippinen (132 spriaken, 68 miljuun spreegern) Chamorro, Palauisk an Yapesisk (3 spriaken, 100.000 spreegern) Sama-Bajaw (8 spriaken, 500.000 spreegern) Malayo-Sumbawa (77 spriaken, 107 miljuun spreegern) Malaiisk spriaken Malaiisk spriak Java (3 spriaken, 76 miljuun spreegern) Nuurdwaast-Sumatra (11 spriaken, 6,7 miljuun spreegern) Lampung (7 spriaken, 3,5 miljuun spreegern) Rejang (1 spriak, 1 miljuun spreegern) Moken-Moklen (2 spriaken, 9.000 spreegern) Nuurd-Borneo (60 spriaken, 600.000 spreegern) Kayan-Murik (16 spriaken, 40.000 spreegern) Land Dayak (12 spriaken, 450.000 spreegern) Uast-Barito-Malagasy (7 spriaken, 14,3 miljuun spreegern), mä: Malagasy Barito-Mahakam (18 spriaken, 170.000 spreegern) Waast-Barito (6 spriaken, 520.000 spreegern) Muna-Buton-spriaken (11 spriaken, 530.000 spreegern) Wolio-Wotu-spriaken (5 spriaken, 45.000 spreegern) Bungku-Tolaki-spriaken (16 spriaken, 420.000 spreegern) Saluan-Banggai-spriaken (5 spriaken, 200.000 spreegern) Tomini-Tolitoli-spriaken (6 spriaken, 180.000 spreegern) Kaili-Pamona-spriaken (12 spriaken, 460.000 spreegern) Süüd-Sulawesi (27 spriaken, 7 miljuun spreegern) Nuurd-Bomberai (4 spriaken, 2.000 spreegern) Süüd-Bomberai (1"}
{"id": "16449", "contents": "Oseanisk spriaken san en skööl faan malayo-polyneesk spriaken, an hiar sodenang mä tu a austroneesk spriaken. Diar hiar fööraal a mikroneesk an a polyneesk spriaken tu. Flook spriaken wurd goorei skrewen an haa man hög hunert of düüsen spreegern. Tu a oseanisk spriaken hiar 488 enkelt spriaken mä 2,7 miljuun spreegern. Jo lewe uun Mikroneesien, Melaneesien an Polyneesien. Admiraliteets-Eilunen (31 spriaken, 30.000 spreegern) Waast-Oseaanisk (231 spriaken, 770.000 spreegern) Nuurd-Nei-Guinea (102 spriaken, 210.000 spreegern) Uast-Madel-Papua-Nei-Guinea (62 spriaken, 240.000 spreegern), mä: Motu,... Meso-Melaneesk (67 spriaken, 320.000 spreegern) Madel-Uast-Oseanisk (226 spriaken, 2 miljuun spreegern) Süüduast-Salomoonen (26 spriaken, 220.000 spreegern) Santa Cruz (6 spriaken, 1.200 spreegern) Nuurd-Madel-Vanuatu (90 spriaken, 80.000 spreegern) Süd-Vanuatu (8 spriaken, 18.000 spreegern) Neikaledoonien (30 spriaken, 33.000 spreegern) Loyalty-Eilunen (3 spriaken, 23.000 spreegern) Mikroneesk (20 spriaken, 220.000 spreegern) Madel-Pasiifisk (Fidschi-Polyneesk) (43 spriaken, 1,3 miljuun spreegern) Waast-Fidschi-Rotuma (3 spriaken, 70.000 spreegern) Uast-Fidschi (4 spriaken, 365.000 spreegern) Polyneesk (36 spriaken, 900.000 spreegern) Tonga-Niue (2 spriaken, 130.000 spreegern), mä: Tongaans, .. Nuklear-Polyneesk Samoa-skööl (22 spriaken, 500.000 spreegern), mä: Samoaans, .. Uast-Polyneesk (12 spriaken, 270.000 spreegern), mä: Tahitiansk, Marquesaansk, Hawaiiansk .. Commonskategorii: Oseanisk spriaken – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Spriaken uun Oseanien – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16452", "contents": "Polyneesk spriaken san en twiig faan oseanisk spriaken, an hiar sodenang tu a austroneesk spriaken. 36 spriaken wurd faan 900.000 minsken snaaket, diar uun Polyneesien lewe. Tonga-Niue-skööl Tongaans (125.000 spreegern) Niue spriak (8.000) Nuklear-Polyneesk Samoa-skööl (Samoisk) Samoaans (430.000) Niuatoputapu spriak † Uvea-skööl Wallisisk (Uast-Uvea) (17.000) Niuafo'ou spriak (700) Ellice-skööl Tuwaaluisk (11.000) Kapingamarangisk (3.000), Nuguria (500), Nukumanu (500), Nukuoro (1.000) Ontong Java (2.000), Sikaiana (1.000), Takuu (200) Futuna-skööl Waast-Uvea spriak (Faga-Uvea) (2.000) Futuunisk (Uast-Futuna) (8.000), Futuna-Aniwa (600) Emae (200), Mele-Fila (2.000), Pilenia (1.700), Rennell (3.500) Tikopianisk (3.500), Anutisk (400) Tokelauisk (4.000) Pukapukanisk (2.000) (Cook-Eilunen) Uast-Polyneesk Rapaisk (500) Marquesisk spriaken Hawaiians (1.000, 8.000 tuliarden, fulk 240.000) Mangarevaans (2.000) Marquesaans (5.500) (Spriakwiisen: Nuurd-, Süüd-) Tahiti-skööl Tahitiaans (125.000) Maorisk (60.000, fulk 310.000) (Nei-Sialun) Rarotongaans (40.000) Tuamotuisk (14.000), Rakahanga-Manihiki (5.000), Penrhyn (600), Austral (8.000) Rapanui (2.500) (Puaskeilun) Commonskategorii: Spriaken faan Polyneesien – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16456", "contents": "At Hawaiiaans(k) (aanj nööm: ʻŌlelo Hawaiʻi) as det spriak faan a polyneesk iinwenern üüb a Hawaiieilunen. Hawaiiaansk an ingelsk san diar amtspriaken. At Hawaiiaansk hiart tu a polyneesk spriaken, an as sodenang en austroneesk spriak. Adelbert von Chamisso hää 1837 det iarst gramatik skrewen. Hawaiiaansk woort knaap noch üs amgungspriak snaaket, likes dat det amtspriak as. Bluas üüb det eilun Niʻihau sjocht det ööders ütj, auer diar ei arken hen mut. Wikipedia üüb Hawaiiaansk Literatuur tu Hawaiiaansk uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Gordon, Raymond G., Jr. (ed.), 2005. Ethnologue: Languages of the World, Fifteenth edition. Dallas, Tex.: SIL International. Online version Ethnologue Hawaiian (ingelsk) Online wurdenbuk hawaiiaansk-ingelsk, ingelsk-hawaiiaansk http://www.ethnologue.com/language/haw http://www.census.gov/hhes/socdemo/language/data/other/detailed-lang-tables.xls ethnologue.com Adelbert von Chamisso. Über die Hawaiische Sprache. Uun: Oceanic Linguistics, Vol. 10, No. 2. (Winter, 1971), S. 152-157. (online bi JSTOR: Review Article)"}
{"id": "1646", "contents": "Rocht as det sum faan reegeln, diar en selskap faan minsken brükt, am mäenööder ütjtukemen. Sok reegeln kem ap üs wen rocht, diar a minsken al loong befulge, of üs positiif rocht, diar faan a stoot uun furem faan gesetsen maaget wurd. Wat rocht as, woort uun twiiwel faan en rachter fäästlaanj. Reegeln för't tuuplewin san objektiif rocht. Wat di enkelt minsk du mut of skal, of faan öödern ferlang koon, as subjektiif rocht. Det subjektiif rocht komt normoolerwiis faan't objektiif rocht uf. Tu't subjektiif rocht hiart uk, dat di enkelt minsk för sin rocht stridj mut. Uun en freihaidelk selskap mut hi för sin rocht uk jin a selskap of jin a stoot stridj. Det wurd rocht komt faan indogermaans *h₃reĝ- uf, an det ment apracht, lik aprocht maage, di rocht wai finj. Uk uun ööder spriaken het det bal jüst so: holuns recht, fransöösk droit, spoonsk derecho, itajeensk diritto, ingelsk right. Uun üüs amgungspriak brük wi det wurd rocht miast üs jindial faan ferkiard. Man uk uun a geometrii jaft at en rochten winkel, hi as luadrocht. Wikiquote: Rocht (sjiisk) Wikisource: Kategorii Rochtwedenskapen (sjiisk) Commonskategorii: Rocht – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16461", "contents": "Nai-iirseene Wupn, wupn, wupn – – Nü hiir duch smuk, latj mam! Wupn, wupn, wupn – – Di rumelput låpt am. Wiist nuch, as we suk moote wjarn, Deer stöön we uk bai bötjers jarn Än süngen wälj sü kral än flut Dåt stuk tu üüsen rumelput: Wupn, wupn, wupn – – – – „en schap ma moien win“, Wupn, wupn, wupn – – – – „di rumelput wal in.“ As mååst, as wan't änjörsne wus. Ik wälj, ik wus sü'n latjen bus Än mååget nuch suk spaalerai, Ouers dåt as nü forbai, forbai. E tid låpt as en woinefiilj, Än iijn, tou, trii san we heer üülj. We wan't sü naame, as et kamt, Wan't mån en gouen iinje namt. Hiirst, hü dåt jungföljk fröilik schungt: Wupn, wupn, wupn – – Dåt üülj iir, dåt fergungt. Albrecht Johannsen üt: Beerid, Hüsem 1956"}
{"id": "16467", "contents": "Kornwestheim as en stääd uun Baden-Württemberg. Hat as det traadgratst stääd uun a Lunkreis Ludwigsburg naibi Ludwigsburg. Commons: Kornwestheim – Saamlang faan bilen of filmer Stääd Kornwestheim uun't näät (sjiisk) Iinwenertaalen faan a gemeenen uun Baden-Württemberg 2020 (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "16469", "contents": "Di Lunkreis Ludwigsburg as en lunkreis uun Baden-Württemberg. Hi hiart tu't Regiuun Stuttgart. A stääden an gemeenen uun a lunkreis wurd tuupfaadet tu ferwaltangsianhaiden (amten): Gemeindeverwaltungsverband Besigheim mä: stääd Besigheim an gemeenen Freudental, Gemmrigheim, Hessigheim, Löchgau, Mundelsheim an Walheim Verwaltungsgemeinschaft Bietigheim-Bissingen mä: stääd Tamm an gemeen Ingersheim Gemeindeverwaltungsverband Bönnigheim mä: stääd Bönnigheim an gemeenen Erligheim an Kirchheim am Neckar Verwaltungsgemeinschaft Freiberg am Neckar mä: gemeen Pleidelsheim Gemeindeverwaltungsverband Marbach am Neckar mä: stääd Marbach am Neckar an gemeenen Affalterbach, Benningen am Neckar an Erdmannhausen Gemeindeverwaltungsverband Schwieberdingen-Hemmingen mä: gemeenen Schwieberdingen an Hemmingen Gemeindeverwaltungsverband Steinheim-Murr mä: stääd Steinheim an der Murr an Gemeinde Murr Verwaltungsgemeinschaft Vaihingen an der Enz mä: stääd Oberriexingen an gemeenen Eberdingen an Sersheim Commonskategorii: Lunkreis Ludwigsburg – Saamlang faan bilen of filmer Di lunkreis uun't näät Literatüür faan of auer Lunkreis Ludwigsburg uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Iinwenertaalen faan a gemeenen uun Baden-Württemberg 2020 (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "1647", "contents": "Ruslun (rüsk Россия [rɐˈsʲijə] ütjspriak?/i, amskrewen Rossija), eegentelk at Rüsk Föderatsion as en föderatiiwen stoot uun't nuurduastelk Euraasien an det gratst lun üüb a eerd. Faan jo ~144 miljoon minsken lewe 104 miljoonen uun di europeesk dial an bluas 40 miljoonen uun di föl grater asiaatisk dial. Süüdruslun (mä Krim) - Nuurdkaukasus - Madelruslun - Nuurdwaastruslun Wolga - Uraal - Sibiirien - Uasten Diar san aacht föderatsioonskreiser (rüsk Федеральный округ/Federalny okrug), an jo san widjer iindiald tu letjer föderatsioonsubjekten. luke diar: Moskau Gratfürstendoom an Rüs Keiserrik. Uun't juar 2017 woon Ruslun 665.6 miljarden kubikmeetern faan eerdgas. At lun as üüb det naist steed faan lunen, wat eerdgas wan. Commonskategorii: Ruslun – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Ruslun (sjiisk) Wikiquote: Rüsk spreegwurden (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Ruslun (sjiisk) Wikimedia Atlas: Ruslun – Geograafisk an histoorisk koorden CIA: The World Factbook www.imf.org Human Development Report Office: Russian Federation – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 2. Jüüle 2017."}
{"id": "16470", "contents": "Ludwigsburg as en stääd uun Baden-Württemberg, nuurden faan Stuttgart. Hat hiart tu't Regiuun Stuttgart. Ludwigsburg as kreisstääd faan di Lunkreis Ludwigsburg. Commonskategorii: Ludwigsburg – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Ludwigsburg (sjiisk) Ludwigsburg uun't näät Iinwenertaalen faan a gemeenen uun Baden-Württemberg 2020 (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "16471", "contents": "At Regiuun Stuttgart as det hoodstäädregiuun faan Baden-Württemberg. Diar hiart det hoodstääd Stuttgart tu an a lunkreiser: Böblingen Esslingen Göppingen Ludwigsburg Rems-Murr-Kreis Uun't gehial san det 179 stääden an gemeenen. Stäädregiuun Aachen (Nuurdrhein-Waastfaalen) Regiuun Hannover (Niidersaksen) Regiunaalferbant Saarbrücken (Saarlun) Regiuun Stuttgart (Baden-Württemberg) Regiuun Stuttgart uun't näät Metropoolregiuun Stuttgart 48.783259.1763Koordinaaten: 48° 47′ N, 9° 11′ O"}
{"id": "16479", "contents": "Islöön, amtlik Republiik foon Islöön, is en löön in nöördwäst foon Euroopa. Et löön heet 348.450 jude (2018). Ju häädstää foon't löön is Reykjavík. Et löön heet aacht regioone: Häädstää Söönääs Wästlöön Wästfjorde Wästlik Nöördlöön Uustlik Nöördlöön Uustlöön Söölöön Iceland, citypopulation.de"}
{"id": "16484", "contents": "Di Pasiifisk Oosean (latiinsk pacificus ‚raueg‘), of kurt Pasiifik, uk Stal Oosean of Grat Oosean as di gratst an jipst oosean üüb a eerd. Det jipst steed as di Mariaanengruug mä en jipde faan ~ 11.034 m. A eilunen uun a Pasiifik wurd efter trii grat kultuurregiuunen iindiald tu: Melaneesien Polyneesien Mikroneesien Trinjam a Pasiifik ferlääpt di Pasiifisk Ialring. Det san regiuunen, huar kontinentaalplaaden tuupstupe. Sodenang as diar mä föl tektoonisk aktiwiteet tu reegnin. Diar komt at flooksis tu eerdbeewrin of tsunamis. Commonskategorii: Pasiifisk Oosean – Saamlang faan bilen of filmer 6-160Koordinaaten: 6° N, 160° W"}
{"id": "16485", "contents": "At Antarktisk Sia of Süüdelk Is-sia as bit 5805 meeter jip an amanbi 20,327 miljuun km² grat. Hat as di öödergratst oosean üüb a eerd. Tuup mä't fäästlun Antarktikaa het detdiar weltregiuun Antarktis. Commonskategorii: Antarktisk Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16487", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Saudi-Arabien wiset di code för 13 saudischen Emirate. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Saudi-Arabien SA), di ööder as di code för das Emirat. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "16492", "contents": "At könangrik Saudi-Araabien (araabisk ‏المملكة العربية السعودية‎ al-Mamlaka al-ʿarabīya as-saʿūdīya) as en monarchii uun Fööraasien. Uun't waasten leit at Ruad Sia an uun't uasten a Persisk Golf. Tau halag steeden faan a Islam lei uun Saudi-Araabien, det san a Kaaba uun Mekka an di Profeet sin moschee uun Medina. Uun't juar 2017 woon Saudi-Araabien 109.3 miljarden kubikmeetern faan eerdgas. At lun as üüb det aachst stääd faan lunen, wat eerdgas wan. Commonskategorii: Saudi-Araabien – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Saudi-Araabien (sjiisk) Wikimedia Atlas: Saudi-Araabien – Geograafisk an histoorisk koorden Informatjuunen faan't Bütjluns Amt Informatjuunen faan't Amt för Statistik The World Factbook. Central Intelligence Service, ufrepen di 20. Mei 2013 (ingelsk, ISSN 1553-8133). World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF Human Development Report Office: Saudi Arabia – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 26. Oktuuber 2014"}
{"id": "16499", "contents": "Gerhard August Johannes Martens (* 14. Oktuuber 1855 uun Elsfleth, † 25. Jüüne 1946 üüb Oomram) wiar en matruus an konstmooler. Gerhard Martens wiar ään faan elwen jongen faan di Sössaarper siaman an komandöör Martin Martens an sin wüf Eike, bäären Gerrets. Sin aalern lewet iarst uun Neebel, skebet 1848 oober am efter Elsfleth, huar Gerhard do uk bäären wurd. San aatj wiar ään faan a leetst öömrang Greenlun-komandöören. Gerhard foor al üs jong maan tu sia, uun a 1880er juaren wiar'er uun Ameerikoo, kaam oober 1892 turag tu Oomram. Hi wiar befreid mä Ida Diana, bäären John, an jo hed mäenööder sjauer jongen: Martin Ermin, Juliane Pauline (befreid Jessen), Maria Elisabeth (befreid Hollstein) an Peter Hinrich Charles. Idas aatj Peter Christian Hinrich John kaam 1863 mä flook ööder Öömrangen am't leewent, üs'er mä't redangsbuat det strunagt skap \"Horus\" tu halep kem wul. Gerhard an Ida lewet tuleetst uun Sössaarep. Iarst üs ual maan mä 75 juar begand Gerhard tu moolin. Hi küd furchboor smok skapsbilen mä öölefarew moole, miast soken, diar öömrang kopteins hed. An jo hinge daalang noch uun flook öömrang hüsang. Di ään dring Charles, bäären di 25. Detsember 1893 uun Sössaarep üüb Oomram, stoorew jong üüb"}
{"id": "16500", "contents": "Elsfleth as en stääd uun a Lunkreis Weesermaask uun't Oldenburger Lun uun Niidersaksen. Hat leit bi a struumer Hunte an Weeser. Ærø Komuun, Denemark Commonskategorii: Elsfleth – Saamlang faan bilen of filmer Gerhard Martens Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "16502", "contents": "Di Lunkreis Weesermaask leit uun't nuurdwaasten faan Niidersaksen. Sin kreisstääd as Brake, det gratst stääd diar as Nordenham. Uun't uasten ferlääpt di struum Weeser. Iinwenertaalen di 31. Detsember 2019. Ianhaidsgemeenen Berne (6889) Brake (Onerweser), Kreisstääd (14.860) Butjadingen [Ferwaltang sat uun: Burhave] (6049) Elsfleth, Stääd (9114) Jade (5830) Lemwerder (7122) Nordenham, Stääd (26.139) Ovelgönne [Ferwaltang sat uun: Oldenbrok-Mittelort] (5176) Stadland [Ferwaltang sat uun: Rodenkirchen] (7404) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Weesermaask – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1651", "contents": "Wat menst Dü? Saksen (lönj) - det bundeslun Saksen (Fulk) - det fulk Niidersaksen - det bundeslun Saksen-Anhalt - det bundeslun"}
{"id": "16512", "contents": "Di Iirste Wraolkrich waos en krich twaske 1914 än 1918. Di krich fung di 28. Juulii 1914 mä e krichsferkloorung foon Öösterrik-Ungarn öön Serbien öön. Hii num en iane öön di 11. Noowämber 1918. In di Iirste Wraolkrich sän ongefeer 17 milion mänskene sturwen. Tweede Wraolkrich"}
{"id": "16513", "contents": "De iarst Wäältkrich wiar en krich twesken 1914 an 1918. De krich begant uun 28. Jüüle mä a krichsferklaarung faan Uasterrik-Ungarn uun Serbien. Hi naam en aanj uun 11. Nofember 1918 mä en woopenrau uun Compiègne. Uun a iarst Wäältkrich san amanbi 17 miljuun mensken störwen. Bi ’t atentaat 28. Jüüne 1914 faan Sarajewo wurd a uasterriks troonfuliger ertshertoog Franz Ferdinand faan lasmaaten faan a rewolutschooneer onergrünjorganisatschoon Jong Bosnien ambroocht. At hoodmotiif faan at organisatschoon wiar at befreien faan Bosnien-Hertsegowinien faan at uasterrik-ungarisk reegiment mä ’t mual faan en ianigen faan a süüdslaawen oner feering faan Serbien. Tu a 28. Jüüle 1914 ferklaaret Uasterrik-Ungarn Serbien a krich. Ruslun stään üüb a sidj faan Serbien an mobilisiiret sin armee för Serbien tu snaakin. Auer dat Tjiisklun mä Uasterrik-Ungarn ferbünjen wiar, ferklaaret det tu a 01 August 1914 Ruslun a krich mä ’t fulig, dat rusisk trupen iin uun Tjiisklun iinmarschiaret. Trii ofensiiwen faan uasterriks-ungarisk saldooten oner Oskar Potiorek twesken August an Deetsember 1914 jin Serbien kaam ei tu brud. Det iarst ofensiiw begand 12. August üüs det uasterriks-ungarisk füft armee auer de Drina struum ging. Det füft (an uk det naist) armeen sted en deellaag uun en slacht bi Cer (16.-24."}
{"id": "16514", "contents": "Di Tweede Wraolkrich waos en krich foon 1939 bit 1945. Hii fung öön 1. Septämber 1939 mä en tutsken ööngrif ap Poolen. Öön 2. Septämber 1945 num di Krich en iane mä e kapitulatschoon foon Japaon. In di Tweede Wraolkrich sän ongefeer 55 milion mänskene sturwen. 6 milion Juude sän bai di Holocaust ambroocht. Di ööngrif fung öön 1. Septämber 1939 di miarn klook 04.40 öön, än num öön 6. Oktoober 1939 en iane, eefter Tutsklöön än di Sowjetunioon hial Poolen beseed hääw. Iirste Wraolkrich"}
{"id": "16515", "contents": "Wat menst dü? Woopen (heraldik), en kääntiaken för't ferbünjenhaid faan en grat skööl faan minsken, miast uun't furem faan en skilt t.b. Woopen faan Süüdafrikoo Woopen (rääskap), en rääskap, am öödern (minsken of diarten) am't leewent tu bringen"}
{"id": "16518", "contents": "Roubaix [ʀuˈbɛ] (holuns Robaais; latiinsk Rosbacum) as en ual industriistääd an en fransöösk komuun uun Nuurdfrankrik, naibi at grens tu Belgien. Hat leit uun't süüden faan Tourcoing an uun't nuurduasten faan Lille an hiart tu't metropoolregiuun Métropole européenne de Lille uun't departement Nord uun't regiuun Hauts-de-France. Diar lewe amanbi 96 düüsen minsken, an diarmä as Roubaix at traadgratst stääd üüb't regiuun, efter Lille an Amiens. Daalang as det stääd gud bekäänd üs det uunkemststeed faan't welweedstridj Paris – Roubaix. Sjiisklun Mönchengladbach (Sjiisklun), sant 1969 Belgien Verviers (Belgien), sant 1969 Ferianagt Könangrik Bradford (Ferianagt Könangrik), sant 1969 Nuurd-Matsedoonien Skopje (Nuurd-Matsedoonien), sant 1973 Itaalien Prato (Itaalien), sant 1981 Poolen Sosnowiec (Poolen), sant 1993 Portugal Covilhã (Portugal), sant 2000 Algeerien Bouira (Algeerien), sant 2003 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Roubaix Wääbsteed faan't stääd Roubaix (fransöösk) Wääbsteed faan't konstmuseum (fransöösk) Wääbsteed faan't textielmuseum (fransöösk) (holuns) (ingelsk) Wääbsteed faan't natjunaalarchiif faan a werkswelt (fransöösk) Fulkstäälang Janewoore 2013 (fransöösk), ufrepen di 11. Juuli 2016."}
{"id": "16519", "contents": "Luke iarst ans diar: w:en:Lists_of_World_Heritage_Sites (ingelsk)"}
{"id": "1664", "contents": "Swaawel as en cheemisk element mä det ufkörtang S an det atoomnumer 16. Hat hiart tu a nianmetalen. SIMS-Spektrum faan a isotoopen. Swaawel Elektroonenskel Swaawelstooker Commonskategorii: Swaawel – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. Wäärser kem faan www.webelements.com CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013 (Excel-Tabelle). Eintrag zu sulfur in Kramida, A., Ralchenko, Yu., Reader, J. und NIST ASD Team (2019): NIST Atomic Spectra Database (ver. 5.7.1). Hrsg.: NIST, Gaithersburg, MD. doi:10.18434/T4W30F (https://physics.nist.gov/asd). Afrepen di 11. Jüüne 2020. Eintrag zu sulfur bei WebElements, https://www.webelements.com, ufrepen di 11. Jüüne 2020. S. J. Rettig, J. Trotter: Refinement of the Structure of Orthorhombic Sulfur, α-S8. Uun: Acta Crystallographica Section C. Band 43, 1987, S. 2260–2262, doi:10.1107/S0108270187088152. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Properties of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-142 – 4-147. Wäärser uun g/mol an cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical &"}
{"id": "1671", "contents": "Aamrem (Aamring: Oomram) es en nuurđfriisk Ailön. Hat liit süđern fan Söl en weestern fan Föör. Aamrem jert tö't Amt Föör-Aamrem ön di Krais Nuurđfriislön ön Sleeswig-Holstiin. Aamrem es 20,46 km² gurt en diaraur dat tiinst gurtest Ailön ön Dütsklön. Üs uk Föör en Söl jert Aamrem tö di trii nuurđfriisk Geest-Ailönen. Uastern fan Aamrem es di Heef. Di füf Tērper sen fuar't Miist ön di Uastersir fan't Ailön tö finj. Fan Nuurđen tö Süđern sen dit Nuurđtērp, Neebel, Süđertērp, Stiinood an Witdün. Üp di Geest sen di Tanen en di Hiiđ tö finj. Ja lii üs en Strip fan Nuurđen tö Süđern. Ön di Weesten fan aamrem sen aural Dünemer. Ali töhop sen des ombi 12 kilometer lung. Di Dünemer sen diilwiis jen Kilomeeter breer. Dat Stek Lön' hur di Dünemer sen, es 700 Hektar gurt. Fan Weesten tö Uasten sen Primeerdünemer, Wit Dünemer en Gre Dünemer tö biluki. Wanerdünemer jeft et üp Aamrem ek muar, alis biplantet. Di Aamringer Dünemer staan öner Natuursjuts, en diar bret jit Fügler, wat üđershur niin Plaats diarfuar finj ken. Thea Andresen Hark Bohm (* 1939) Knut Jungbohn Clement (1803–1873) Martin Flor Christian Johansen Arthur Kruse Hark Martinen (1934–2016) Lorenz Friedrich Mechlenburg Hark"}
{"id": "1673", "contents": "Dütsklön es en Lön ön Euroopa. Ön Dütsklön jeft et sokstain Bundslönen: Baden-Würtembarig Bayern Berlin Branenborig Bremen (Bundslön) Hamborig Hessen Meklenborig-Fuarpommern Neđersaksen Nordrhiin-Weestfālen Rhinlön-Pfalz Saarlön Saksen Saksen-Anhalt Sleeswig-Holstiin Tüüringen Berlin Hamborig München Köln Frankfurt am Main Stuttgart Wikimedia-Atlas: Dütsklön – Geografische än histoorische koorde Commons: Dütsklön – Saamlang faan bilen of filmer Statistische Ämter des Bundes und der Länder: Gebiet und Bevölkerung – Fläche und Bevölkerung, Stand: 5. März 2010. Abgerufen am 1. Februar 2010. Statistische Ämter des Bundes und der Länder: Bevölkerung am Monatsende Bevölkerungsdichte ungerundet: 81.882.342 Einwohner/357.111,91 km² = 229,290 Einwohner pro km². Berechnet am 1. Februar 2010. International Monetary Fund: World Economic Outlook Database , Stant: September 2011. Human Development Report Office: Germany – Country Profile: Human Development Indicators"}
{"id": "1674", "contents": "komt muarsis föör: Frånkrik (frasch) Frankrik/sö (söl'ring) Frankrik/fe (fering) Frankrik/ha (halunder) Frankrik/hf (haliifreesk) Frankrik/wi (Wiringhiirder)"}
{"id": "16763", "contents": "At DPANN sköööl as en stam faan uurbakteerien (Archaea), an diar hiart tu tidj ian klas Nanoarchaeota tu. Man diar san noch en haile rä klasen (kandidooten), diar preewet wurd, of's ferlicht uk diartu hiar. Stam Klas(en) DPANN skööl Nanoarchaeota + kandidooten: Aenigmarcheota – Diapherotrites – Micrarchaeota – Nanohaloarchaeota – Pacearchaeota – Parvarchaeota – Woesearchaeota Commons: Uurbakteerien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Uurbakteerien Rinke C et al. (2013): \"Insights into the phylogeny and coding potential of microbial dark matter.\" Nature (2013) 499:431-437. Bacterological Code (Revision 1990) NCBI Taxonomy Bacterio.net Microbial Genome Database European Nucleotide Archive"}
{"id": "16764", "contents": "A Nanoarchaeota san en stam faan uurbakteerien uun't DPANN skööl. N.N. Stam Skööl(en) DPANN skööl Nanoarchaeota Nanoarchaeum ünseeker Nanoarchaeota Commons: Uurbakteerien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Uurbakteerien Rinke C et al. (2013): \"Insights into the phylogeny and coding potential of microbial dark matter.\" Nature (2013) 499:431-437. Bacterological Code (Revision 1990) NCBI Taxonomy Bacterio.net Microbial Genome Database European Nucleotide Archive"}
{"id": "16767", "contents": "Di Riiwels (Ribes) of Riibels sen di iinsig Ker ön di Plantenfamiilie Grossulariaceae, diar 140 bit 160 Slachern heer. Riiwels (Ribes rubrum) Solbai (Ribes nigrum) Stekelsbiar, Stechelsbiar (Ribes uva-crispa) Di dütsk Noom Johannisbeere kumt fan di Johannisdai, diar ön di 23. Juuni es. Fan des Dai ön uur di jest Riiwels rip, dat em jam bārichi en iinkööki ken. Fan 6 kg Riiwels me 6 Litern Weeter en 300 ml Höning ken em en en gur en kraftigi Saftdrink kööki. Dit uur sa aacht bit niigen Litern, aurdat jaa di Saft fan di Baien bitö kumt. Wan em dit grof drooget, da heer em jit en bet Früchtmiit en Skelen me diarbenen. Dit bringt uk jit Smak. Fan 1 kg Riiwels, 500 g Geliarisoker (2:1) en dit Mark fan jen Vaniljistek uur en gur en kraftigi Marmelaad, diar ek tö swet ütfalt. Commons: Riiwels – Saamling fan Skelter en Videos Wikispecies heer en artiikel tö: Riiwels"}
{"id": "16769", "contents": "Solbai (Ribes nigrum) jit en Plaant en uk di Frücht diarfan, diar tö di Famiilie fan di Grossulariaceae jert. Ön di Swaiz sair em uk Cassis. 'ECM': Gurt Baien, kuurt Drüüwen 'Titania': Starki plaant, kurt Stam 'Tsema': lüng Drüüwen 'Ometa': Merellung Drüüwen, gur Smak 'Bona': Gurt Baien, gur Smak 'Silvergieters Suarten': Starki Plaant, gurt en swet Baien Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Solbaien Wikispecies heer en artiikel tö: Solbaien Solbai. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "16772", "contents": "Kelerswin(j) (Porcellio scaber) hiir tö di Kraben. Ja lewi fuaral öner Stiiner, Bleeren en ual Holt, man uk ön Kelern, Guartern en Geernhüüsingen. Dit Kelerswinj lewet fan duar Mateerie, dit jit, et es en Öntsöriger. Holt sa üs ual Bualkemern en skiaren Bosken uur freten, man Kelerswinj skafi uk en swak Beton. Wan en Düür leenger ek iipen wesen es, ken dit fuarkum, dat di Kelerswinj di fan önern önfreten haa. Wan em di Düür da iipenmaaket, knip ja waker üt. Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Kelerswinj Wikispecies heer en artiikel tö: Kelerswinj"}
{"id": "16773", "contents": "Stekelsbiar of Stechelsbiar(fe.) (Ribes uva-crispa, uk: Ribes grossularia) jit en Plaant en di Früchten fan en Bosk, diar tö di Famiilie fan di Grossulariaceae jert. Hat kumt ön Euroopa, Aasien en Nuurd-Afrikaa fuar. Üp Sölring es en bet wunerlich, dat di \"-biar\" jit, aur di Frücht ja \"Baien\" sen. Dit es noch da wunerlich aur di Noom Biligers fuar di diari Frücht. Rip Frücht fan en Ruar-Suurt Stekelsbiar Blöös Teekning 'Achilles': ruar Frücht, gur Smak 'Green Kuugel': Gurt Frücht, leecht green, swet-süür 'Invicta': green, merelgurt 'Pax': ruar, hiirti Früchten 'Xenia': leecht ruar, gurt Frücht, gur Smak Online-Bereegnang faan't Universität Hohenheim Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Stekelsbiar Wikispecies heer en artiikel tö: Stekelsbiar"}
{"id": "16776", "contents": "Anthony Trollope (* 24. April 1815, † 6. Deetsember 1882, uun London) wiar ään faan dön miast uunsen ingels dachtern faan det 19. juarhunert. Trollope wurd uun London bäären. A aatj, Thomas Anthony Trollope, wiar afkoot (man kaam hi ei tu brud) an leeder uk büür. A mam, Frances Trollope, en foomen faan en prääster, kaam efter en apenthual uun Nuurdameerika üüs bekäänd skriiwer tu brud. Hat kaam man weler tu Ingelun tu hör maan turag, wat diar ferblewen wiar. Trollope beschückt üüs kint skuulen üüs Harrow an Winchester College. Romaaner The Macdermots of Ballycloran (1847) The Kellys and the O'Kellys (1848) La Vendée: An Historical Romance (1850) The Three Clerks (1858) The Bertrams (1859) Castle Richmond (1860) Orley Farm (1862) The Struggles of Brown, Jones & Robinson (1862) Rachel Ray (1863) Miss Mackenzie (1865) The Belton Estate (1866) The Claverings (1867) Nina Balatka (1867) Linda Tressel (1868) He Knew He Was Right (1869) The Vicar of Bullhampton (1870) Sir Harry Hotspur of Humblethwaite (1871) Ralph the Heir (1871) The Golden Lion of Granpère (1872) Harry Heathcote of Gangoil (1874) Lady Anna (1874) The Way We Live Now (1875) The American Senator (1877) Is He Popenjoy? (1878) John Caldigate (1879)"}
{"id": "16777", "contents": "1771 wiar det ian-an-sööwentigst juar faan det 18. juarhunert. 30. janewoore: George Bass, ingelsken forsker"}
{"id": "16778", "contents": "George Bass (* 30. Janewoore 1771 uun Aswarby, Lincolnshire, Ingelun; † 1803) wiar en ingelsken forsker."}
{"id": "16779", "contents": "1762 wiar det tau-an-söstigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 31. Janewoore: Lachlan Macquarie, füft guwernöör faan New South Wales († 1824) 08. Febrewoore: Keiser Gia Long faan Wjetnam († 1820)"}
{"id": "16780", "contents": "Lachlan Macquarie (* 31. Janewoore 1762 üüb at Isle of Mull (ian eilun faan dön Hebriden); † 1. Jüüle 1824 uun London) wiar faan 1810 tu 1821 Guwernöör faan New South Wales. Guwernöören faan New South Wales (1788-1821): Arthur Phillip (1788-1792), John Hunter (1795-1800), Philip Gidley King (1800-1806), William Bligh (1806-1808), Lachlan Macquarie (1810-1821)."}
{"id": "16781", "contents": "Arthur Phillip (* 11. Oktuuber 1738; † 31. August 1814) wiar ofsiar bi a britisken mariine an de iarst Guwernöör faan New South Wales (1788-1792). Guwernöören faan New South Wales (1788-1821): Arthur Phillip (1788-1792), John Hunter (1795-1800), Philip Gidley King (1800-1806), William Bligh (1806-1808), Lachlan Macquarie (1810-1821)."}
{"id": "16782", "contents": "Philip Gidley King (* 23. April 1758 uun Launceston, Cornwall, Ingelun; † 3. September 1808) wiar koptein bi a britisk mariine an de traad Guwernöör faan New South Wales. Guwernöören faan New South Wales (1788-1821): Arthur Phillip (1788-1792), John Hunter (1795-1800), Philip Gidley King (1800-1806), William Bligh (1806-1808), Lachlan Macquarie (1810-1821)."}
{"id": "16783", "contents": "Edmund Barton, ([ˈbɑːtən]; * 18. Janewoore 1849 uun Sydney, New South Wales, Austraalien; † 7. Janewoore 1920 uun Medlow Bath, New South Wales, Austraalien) wiar en austraalisken politiker an de iarst premierminister faan at lun. Edmund Barton wiar de jongst faan njüügen jongen faan William an Mary Louise Barton. Uun’t ääler faan sööwen juar begand hi sin liar uun skuul bi a Fort Street High School. Mä tjiin juar wakselt hi tu Sydney Grammar School. Efter a skuulufslus 1865 begand hi bi a University of Sydney studiare. Uun’t juar 1868 maaget hi san Bachelor-Ufsluss an tau juar leeder, uun’t ääler faan 21 juar san Master-Ufsluss. Hi freit 1870 Jane Mason Ross. Edmund Barton wiar ian faan dön feeren lidj, wat för at skaafin faan ään austraalisk bund san. Sin amtstidj üüs premierminister wooret faan a 1. Janewoore 1901 tu a 24. September 1903. Hi treed a 24. September 1903 turag, am rachter faan at High Court of Australia tu wurden. Rutledge, Martha (1979), \"Barton, Sir Edmund (Toby),\" uun det Australian Dictionary of Biography (üüb Ingels)"}
{"id": "16784", "contents": "1701 wiar det iarst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 24. Marts: Vincent Rumpff, bürgermääster faan Hamborig († 1781) 01. April: Friedrich von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg, hertooch († 1766) 19. Mei: Alvise Mocenigo IV., Doge faan Venedig († 1778) 03. Janewoore: Louis I., fürst faan Monako (* 1642) 04. Janewoore: Ernst Rüdiger von Starhemberg, steedkomandant faan Wien an keiserelk generool (* 1638) 23. Mei: William Kidd, skots-ameerikoons piraat (* 1645) 02. Jüüne: Madeleine de Scudéry, fraansöösk skriiwer (* 1607) 16. September: Jaakob II., köning faan Ingelun, Skotlun an Irlun (* 1633)"}
{"id": "16785", "contents": "1702 wiar det öler juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 19. Marts: Anne wurd köningin faan Ingelun, Skotlun an Irlun. 14. Deetsember: Julius Surland wurd bürgermääster faan Hamborig. 06. Janewoore: José de Nebra, spaans komponist († 1768) 14. Janewoore: Nakamikado, keiser faan Jaapaan († 1737) 03. Febrewoore: Michael Adelbulner, tjiisk matemaatiker, füüsiker an Astronoom († 1779) 27. Marts: Johann Ernst Eberlin, tjiisk komponist an organist († 1762) 06. April: Philipp Becker, tjiisk rochtswedenskapsmaan († 1747) 07. August: Ehrenreich Gerhard Coldewey, geliard, juurist an Uastfresklunkeener († 1773) 05. Nofember: Pietro Longhi, venesiaans konstmooler († 1785) 29. Deetsember: Friedrich von Ahlefeldt, deensk ofisiar an gudsher († 1773) Ünbekäänd Dootem Mathijs Accama, waastfresk konstmooler († 1783) 19. Marts: Wilhelm III., köning faan Ingelun, Skotlun an Irlun (* 1650)"}
{"id": "16786", "contents": "1704 wiar det fjuard juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai uun de Gregoriaans kalender. 03. Mei: Johann Gottfried Teske, tjiisk füüsiker († 1772) 04. Jüüne: Benjamin Huntsman, ingels klookmaager an ütjfinjer († 1776) 11. Jüüne: José Antonio Carlos de Seixas, portugiisk komponist († 1742) 24. Jüüne: Johann Georg Platzer, tiroolers konstmooler († 1761) 31. Jüüle: Gabriel Cramer, sweitser matemaatiker († 1752) 21. August: Johann Georg von Sachsen, kurseksisk generool an guwernöör faan Dresden († 1774) 05. September: Maurice Quentin de La Tour, fraansöösk konstmooler († 1788) 16. September: Louis de Jaucourt, fraansöösk dochter, skriiwer an geliard († 1779) 02. Oktuuber: František Ignác Tůma, tschechisk komponist († 1774) 26. Oktuuber: Johannes Oosterdijk Schacht, holuns medisiiner († 1792) 01. Nofember: Paul Daniel Longolius, tjiisk ensiiklopedist († 1779) 13. Nofember: Paul Wilhelm Schmid, tjiisk rochtswedenskapsmaan († 1763) 24. Deetsember: Pedro Vicente Maldonado, ekwadoriaans kartograaf an uniwersaalgeliard († 1748) 28. Oktuuber: John Locke, ingels dochter an filosoof (* 1632)"}
{"id": "16787", "contents": "1706 wiar det seekst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender."}
{"id": "16788", "contents": "1709 wiar det njüügenst juar faan det 18. juarhunert. 28. Jüünejul./8. Jüülegreg.: A Slacht bi Poltawa twesken Sweeden an Rüslun."}
{"id": "16789", "contents": "1710 wiar det tjiinst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender."}
{"id": "16790", "contents": "1711 wiar det elwenst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 26. April: David Hume, skots filosoof († 1776)"}
{"id": "16791", "contents": "1713 wiar det tretanjst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 24. Nofember: Laurence Sterne, ingels-irsk skriiwer († 1768)"}
{"id": "16792", "contents": "1714 wiar det fjauertanjst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender. 01. August: George I. wurd köning faan det Ferianigt Köningrik. 01. Mei: Elisabeth Sophie Friis, wüf faan dikbager Jean Henri Desmercières, diarefter de Elisabeth-Sophien-Koog neemd wurd († 1799)"}
{"id": "16793", "contents": "1715 wiar det füftanjst juar faan det 18. juarhunert. 17. Jüüne: At steed Karlsruhe wurd grünjlaanjen. 23. Marts: Sönke Ingwersen, nuurdfresk-holuns kuupmaan an gudsher († 1786) 1. September: Ludwig XIV., köning faan Frankrik 1643-1715."}
{"id": "16794", "contents": "1716 wiar det seekstanjst juar faan det 18. juarhunert. 19. Febrewoore: Dawid III. wurd keiser faan Ethioopien. 14. Nofember: Gottfried Wilhelm Leibniz, tjiisk filosoof (* 1646)"}
{"id": "16795", "contents": "1719 wiar det njüügentanjst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 31. Deetsember: John Flamsteed, ingels astronoom (* 1646)"}
{"id": "16796", "contents": "1720 wiar det twuntigst juar faan det 18. juarhunert. 01. Febrewoore: Sweeden slood uun a Grat Noorsk Krich den Frees faan Stockholm mä Prüüsen. 08. Febrewoore: Sakuramachi, 115. keiser faan Jaapaan († 1750) 28. August: Johann Anton Tischbein, tjiisk mooler († 1784) 07. Nofember: Erekle II. köning faan Kachetien an Kartlien-Kachetien († 1798) 03. Nofember: Frederik Dekkers, holuns medisiiner (* 1644) 12. Nofember: Peter Wessel Tordenskiold, deens vise-admiraal (* 1690)"}
{"id": "16797", "contents": "Nai-Siilöön (uwe Ingelsk: New Zealand, uwe Maori: Aotearoa) is en löön öön di Söö-Pasiifik. Et löön heet 5.084.300 jude (2020). E häädstää foont löön is Wellington. Et löön heet taue grote ailööne: North Island än South Island. Ööre grote ailööne sän Chatham Island än Stewart Island. Dä tiin grotste stäänge öön't löön sän: New Zealand: Aotearoa, citypopulation.de"}
{"id": "16798", "contents": "Feebrewoor is di tweede mööne foon dat iir öön di gregoriaansk kaländer. Hii heet 28 ooder 29 deege. Mööne: Janewoor, Feebrewoor, Märts, April, Moi, Juunii, Juulii, Augost, Septämber, Oktoober, Noowämber, Desämber."}
{"id": "16799", "contents": "Edward Gough Whitlam (Ütjspriik: [ˈedwəd ɡɒf ˈwɪtləm]; * 11. Jüüle 1916 uun Melbourne, Victoria; † 21. Oktuuber 2014 uun Sydney, New South Wales) wiar di 21. premierminister faan Austraalien. Sin amtstidj wooret faan a 5. Deetsember 1972 tu a 11. Nofember 1975. Faan a 8. Feebrewoore 1967 tu a 5. Deetsember 1972 an uk faan a 11. Nofember 1975 tu a 22. Deetsember 1977 wiar hi feerer faan at oppositschuun. Santdeem as hi di iansig austraalisk premierminister weesen, wat faan di general-guwernöör faan san amt entleet wurd. Commons: Gough Whitlam – Saamling faan biljen of filmer \"Whitlam, Gough Edward,\" uun det Australian Dictionary of Biography (üüb Ingels)"}
{"id": "16800", "contents": "New South Wales (Ütjspriik: [ˈnjuː ˌsaʊθ ˈweɪlz]; fering: Nei-Süüd-Wales, ufkurting: NSW) as en bundeslun uun a süüduast faan Austraalien. Sydney as at hoodsteed. Uun a süüd leit Victoria, uun a waast South Australia an uun a nuurd Queensland. Uun at süüduastdial faan at bundeslun leit at Australian Capital Territory. At bundeslun heet 7.480.228 lidj (knaap en traad paart faan at befölkring faan Austraalien). De Murray Struum bildet det miast grens tu Victoria. Dön tjiin gratst steeden uun't bundeslun san: At bundeslun hee 128 lokaal ferwaltingsgebiiten (üüb Ingels: Local Government Areas) an tau unincorporated areas (Lord Howe-Eilun an Unincorporated Far West). Luke diar: List faan Local Government Areas uun New South Wales. New South Wales wurd 26. Janewoore 1788 en britisk kolonii. New South Wales hee sant 1856 en parlament. At parlament hee tau koomern: det Legislative Assembly (de naist koomer) an de Legislative Council (de iarst koomer). En nei parlament wurt arke fjauer juaren direkt faan't folk weelet. A baas faan a bundesstoot as a premier-minister (üüb Ingels: premier). Chris Minns as sant de 28. Marts 2023 a premier-minister faan't bundeslun. Auer dat New South Wales dial faan en konstutsionel monarchii as, hee a bundesstoot en guwernöör, diar a köning"}
{"id": "16801", "contents": "Victoria (Ütjspriik: [vɪkˈtɔːɹiə]; ufkurting: VIC) as en bundeslun uun a süüduast faan Austraalien. Melbourne as at hoodsteed. Victoria as at letjst bundeslun üüb at feestlun. At bundeslun hee 5.926.624 lidj (2016). Uun a nuurd leit New South Wales an uun waast South Australia. Uun a süüd leit a Bass-Wai, diar at austraalisk feestlun faan at bundeslun Tasmaanien skääst. At bundeslun hee 79 Local Government Areas an ian uncorporated area (Unincorporated Victoria). Luke diar: List faan Local Government Areas uun Victoria. Dön tjiin gratst steeden uun't bundeslun san: Faan 1788 tu 1851 wiar de Victoria faan daaling dial faan det britisk kolonii faan New South Wales. 1. Jüüle 1851 wurd det en aanjstendig kolonii. Victoria hee sant 1856 en parlament. At parlament hee tau koomern: det Legislative Assembly (de naist koomer) an de Legislative Council (de iarst koomer). En nei parlament wurt arke fjauer juaren direkt faan't folk weelet. A baas faan a bundesstoot as a premier-minister (üüb Ingels: premier). Jacinta Allan as sant de 27. September 2023 a premier-minister faan't bundeslun. Auer dat Victoria dial faan en konstutsionel monarchii as, hee a bundesstoot en guwernöör, diar a köning of at köningin faan Austraalien fertreet. Australia: Victoria, citypopulation.de Australia: Victoria, citypopulation.de"}
{"id": "16802", "contents": "South Australia (Ütjspriik: [ˌsæɔθ əˈstræɪliə]; fering: Süüdaustraalien, ufkurting: SA) as en bundeslun faan Austraalien. Uun a uast leit Queensland, New South Wales, an Victoria. Uun a nuurd leit at Northern Territory an uun a waast leit Western Australia. At bundeslun hee 1.676.653 lidj (2016). At hoodsteed faan't bundeslun as Adelaide. At bundeslun hee 70 Local Government Areas an ian Unincorporated Area Luke diar: List faan Local Government Areas uun South Australia. Dön tjiin gratst steeden uun't bundeslun san: A miast uurlidj faan South Australia san faan dönheer stamer: Adnyamathanha, Dieri, Kaurna, Maralinga Tjarutja, Ngarrindjeri an Narungga. A eeg wurd tu iarst 1627 faan a holuners ütjfünjen. 1792 siild a fransuus d’Entrecasteaux üüb a wai efter Tasmaanien bi a eeg föörbi. Uun a juaren 1798 ap tu 1802 erforsket de britisk koptein Matthew Flinders a eeg grüntelk. Tu’t grünjleien faan en kolonii feerd oober iarst en ekspeditsion faan koptein Charles Sturt uun’t juar 1830, wat a Murray Struum faan at kwel ap tu a mös deelfoor. Uun’t juar 1836 wurd South Australia do britisk kolonii an uun Kingscote üüb Kangaroo Island en iarst europeeisk siidlung grünjlaanjen. At besiidlung begand mä’t proklamatsion faan’t prowins 28. Deetsember 1836. South Australia hee sant 1857"}
{"id": "16803", "contents": "Queensland (Ütjspriik: [ˈkwiːnzlənd], ufkurting: QLD), as en bundeslun uun a nuurduast faan Austraalien. Uun a süüd leit New South Wales an South Australia an uun a waast leit at Northern Territory. Uun a uast leit at Koralensia, uun a nuurd a Torres-Wai an uun a nuurdwaast a Golf faan Carpentaria. At bundeslun heet 4.703.193 lidj (2016). At hoodsteed faan't bundeslun as Brisbane. At bundeslun hee 77 Local Government Areas. Luke diar: List faan Local Government Areas uun Queensland. Seeks steeden uun Queensland hee muar üüs 100.000 lidj. Dön tjiin gratst steeden uun't bundeslun san: Faan 1788 tu 1859 wiar det Queensland faan daaling dial faan det britisk kolonii faan New South Wales. 6. Jüüne 1859 wurd det en aanjstendig kolonii. Qantas nü det natsionaal fluugseelskap faan Austraalien, wurd de 16. Nofember 1920 uun Queensland grünjlaanjen. Queensland hee sant 1860 en parlament. Sant 1922 hee det bluat een koomer, det Legislative Assembly. En nei parlament wurt arke fjauer juaren direkt faan't folk weelet. A baas faan a bundesstoot as a premier-minister (üüb Ingels: premier). Steven Miles as sant de 15. Deetsember 2023 a premier-minister faan't bundeslun. Auer dat Queensland dial faan en konstutsionel monarchii as, hee a bundesstoot en guwernöör, diar"}
{"id": "16804", "contents": "Tasmaanien (ingels: Tasmania; fölsis uk Tassie; ap tu 1853 Van-Diemens-Land) as en eilun bi a uaster kant faan a Indisk Ootseaan, wat amanbi 240 km am a süüd faan det austraalisk feestlun as. A begrip stäänt diartu för alike neemd austraalisk bundeslun. At bundeslun hee 509.965 lidj (2016). A hoodsteed as Hobart. Det Bass Struat dialt Tasmaanien faan det austraalisk feestlun. Uun't struat san hög eilunen, diarfaan dön gratst King-Eilun, Flinders-Eilun an Cape Barren-Eilun san. De huuchst berig faan't bundeslun as Mount Ossa, wat uun det Madel Huuchlun leit. At bundeslun hee 29 lokaal ferwaltingsgebiiten (üüb Ingels: Local Government Areas). Luke diar: List faan Local Government Areas uun Tasmaanien. Dön tjiin gratst steeden uun't bundeslun san: Tasmaanien wurd tu't manst föör 35.000 juar faan a nuurd ütj auer det feestlunferbinjing tu det tidj tu Austraalien besiidelt. At auerfluting faan det Bass Struat föör amanbi 12.000 juar isoliaret a iinwenern faan Tasmaanien faan a iinwenern faan't feestlun. 1642 siild Abel Tasman, en holuns siafoorer, mä a skeb Heemskerck an Zeehaen loongs a süüdeeg faan Austraalien an foon at eilun för a europeern. Hi neemd at eilun Van Diemensland, efter Anthonie van Diemen, diar a guwernöör faan dön Holuns Uastinjin wiar. 1803"}
{"id": "16805", "contents": "Matthew Flinders (* 16. Marts 1774 uun Donington, Lincolnshire, Ingelun; † 19. Jüüle 1814 uun London, Ingelun) wiar en britisken nawigatoor. 1789 wurd hi matruus bi a Royal Navy an siild 1791–1793 mä koptein William Bligh üüb a Providence tu a Pasiifik. 1795 ging Flinders üüs Midshipman mä mariinedochter George Bass üüb sin faart ap bi at süüduastküst faan Austraalien an foon 1798 a wai twesken Tasmaanien an det austraalisk feestlun ütj."}
{"id": "16808", "contents": "Alfred Deakin ([ˈdiːkən]; * 3. August 1856 uun Melbourne, Austraalien; † 7. Oktuuber 1919) wiar en politiker an triisis premierminister faan Austraalien: faan a 24. September 1903 tu a 27. April 1904, faan a 5. Jüüle 1905 tu a 13. Nofember 1908 an faan a 2. Jüüne 1909 tu a 29. April 1910. Deakin wurd uun Fitzroy, en steeddial faan Melbourne, bäären. Hi beschükt at University of Melbourne föör sin ütjbiljing üüs afkoot. Hi wurd 1879, uun't ääler faan tau-an-twuntig, iin uun det Legislative Assembly faan Victoria woolet an wurd 1883 minister faan a regiaring. Üüs ferfechter faan't föderatschuun faan dön austraalisk koloniin, wurd hi faan Edmund Barton de iarst premier-minister faan det nei lun, üüs lasmoot uun sin iarst kabinet berepen an fing at baantje generoolstootsafkoot. Hi wiar de naist premier-minister an wurd triisis iin uun't baantje berepen."}
{"id": "16809", "contents": "Launceston (Ütjspriik: [ˈlɒnsəstən]) as en steed uun nuurduast Tasmaanien, bi a iingung faan at Tamar-deel. Det hee 75.328 lidj (2016) an as det naistgratst steed faan at eilun. Australia: Urban Centers, citypopulation.de"}
{"id": "16812", "contents": "Heerenveen (frysk: It Hearrenfean) as en stääd uun't prowins Waastfresklun uun a Neederlunen an hoodstääd faan't gemeen It Hearrenfean. Diar wene amanbi 30.000 minsken. Commonskategorii: Heerenveen – Saamlang faan bilen of filmer Heerenveen uun't näät (holuns)"}
{"id": "16815", "contents": "w:de:World Geodetic System 1984 Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "16816", "contents": "w:de:UTM-Koordinatensystem Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "16817", "contents": "w:de:OSGB36 Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "16818", "contents": "w:de:Schweizer Landeskoordinaten Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "16823", "contents": "George Washington [ˈwɒʃɪŋtən] (* 22. Febrewoore 1732 üüb't gud Wakefield uun Westmoreland County, Kolonii Virginia; † 14. Deetsember 1799 üüb sin gud Mount Vernon, Virginia) wiar faan 1789 ap tu 1797 de iarst president faan dön Ferianigt Stooten faan Ameerika. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten uun dön 18. an 19. juarhunerten: George Washington (1789-1797), John Adams (1797-1801), Thomas Jefferson (1801-1809), James Madison (1809-1817), James Monroe (1817-1825), John Quincy Adams (1825-1829), Andrew Jackson (1829-1837), Martin Van Buren (1837-1841), William Henry Harrison (Marts-April 1841), John Tyler (1841-1845), James K. Polk (1845-1849), Zachary Taylor (1849-1850), Millard Fillmore (1850-1853), Franklin Pierce (1853-1857), James Buchanan (1857-1861), Abraham Lincoln (1861-1865), Andrew Johnson (1865-1869), Ulysses S. Grant (1869-1877), Rutherford B. Hayes (1877-1881), James A. Garfield (Marts-September 1881), Chester A. Arthur (1881-1885), Grover Cleveland (1885-1889), Benjamin Harrison (1889-1893), Grover Cleveland (1893-1897), William McKinley (1897-1901)."}
{"id": "16824", "contents": "John Adams (* 19. Oktuuber/ 30. Oktuuber 1735; † 4. Jüüle 1826) wiar een faan a grünjerfeedern faan dön Ferianigt Stooten faan Ameerika. Hi wiar faan 1789 ap tu 1797 de iarst vitsepresident an de naist president faan 1797 ap tu 1801. San äälst dring John Quincy Adams wiar faan 1825 ap tu 1829 de seekst US-president. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten uun dön 18. an 19. juarhunerten: George Washington (1789-1797), John Adams (1797-1801), Thomas Jefferson (1801-1809), James Madison (1809-1817), James Monroe (1817-1825), John Quincy Adams (1825-1829), Andrew Jackson (1829-1837), Martin Van Buren (1837-1841), William Henry Harrison (Marts-April 1841), John Tyler (1841-1845), James K. Polk (1845-1849), Zachary Taylor (1849-1850), Millard Fillmore (1850-1853), Franklin Pierce (1853-1857), James Buchanan (1857-1861), Abraham Lincoln (1861-1865), Andrew Johnson (1865-1869), Ulysses S. Grant (1869-1877), Rutherford B. Hayes (1877-1881), James A. Garfield (Marts-September 1881), Chester A. Arthur (1881-1885), Grover Cleveland (1885-1889), Benjamin Harrison (1889-1893), Grover Cleveland (1893-1897), William McKinley (1897-1901)."}
{"id": "16825", "contents": "A Iirsk Freistoot (üüb iirsk: Saorstát Éireann, üüb ingels: Irish Free State) wiar faan 1922 ap tu 1937 a föörgunger faan't Republiik Irlun faan daaling. Hi hed 26 faan 32 iirsk groofskapen, wat döör a Anglo-Iirsk Ferdrach faan 1921 faan't Ferianigt Köningrik Gratbritanien an Irlun uftrend wurd. Commons: Iirsk Freistoot – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "16830", "contents": "Nei-Sialun Nei-Sialun (üüb Ingels: New Zealand; üüb Maori: Aotearoa) as en lun uun a Süüd-Pasiifik. At lun hee tau grat eilun, Nuurd-Eilun an Süüd-Eilun an föl letjer eilunen. Dön tjiin gratst steeden uun Nei-Sialun san: Nei-Sialun hee seekstanj regiuunen: A regiuunen san: Twesken 1250 an 1350 kaam Polyneesiern tu't lun. 1642 en holuns forsker, Abel Tasman wurd de iarst europeer, at lun tu beschüken. 1840 wurd at lun en britisk kolonii. 1907 wurd det en autonoom dominion uun det britisk rik. 1947 wurd at lun tutool suwereen. New Zealand: Major Urban Areas, citypopulation.de Uk Ākarana. Uk Pōneke. Uk Pamutana. New Zealand: Main Islands and Regions, citypopulation.de"}
{"id": "16831", "contents": "William Charles Wentworth (* 13. August 1790, † 20. Marts 1872) wiar en austraalisk dachter, ütjfinjer, jurnalist, afkoot an politiker. A Statistical Account of the British Settlements in Australasia (1819) Journal of an expedition, across the Blue Mountains, 11 May–6 June 1813. (1813) Australasia: a poem written for the Chancellor's Medal at the Cambridge commencement, July 1823. G. and W.B. Whittaker, London 1823. Bernard Barton: The Poets and Prose Writers of New South Wales. Sydney 1866 Rusden: History of Australia. London 1883 Carol Liston: Sarah Wentworth - Mistress of Vaucluse. Historic Houses Trust of New South Wales, ISBN 0-949753-34-3. John Ritchie: The Wentworths. Father and Son. The Miegunyah Press at Melbourne University Press, 1997, ISBN 0-522-84751-X. Andrew Tink: William Charles Wentworth. Australia's greatest native son. Allen & Unwin, 2009, ISBN 978-1-7417-5192-5."}
{"id": "16833", "contents": "Namiibia, amtelk Republiik Namiibia as en stoot uun a süüd faan Aafrika. A nööm faan a stoot leitet ham faan’t Wüst Namib uf, diar det hial küstenrüm faan’t lun iinnamt. Uun a waast leit de Atlantisk Ootseaan, uun a nuurd lei Sambia an Angoola, uun a uast leit Botsuana an uun a süüd an uast leit Süüdaafrika. At lun hee 2.113.077 lidj (2011). At hoodsteed as Windhoek. Namiibia leit för’t miast twesken 17° an 29° (faan a nuurd tu a süüd) an 11° an 26° (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi tausis grater üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lingst grens (1376 km) faan't lun wurt mä Angoola an det kurtst (233 km) mä Sambia diald. At lun dialt uk en 1360 km lung grens mä Botsuana an en 967 km lung mä Süüdaafrika. A eeg faan Namiibia as 1572 km lung an lingt faan a mös faan de Kunene Struum uun a nuurd tu a mös faan de Oranje Struum uun a süüd. At nuurddial faan a eeg, faan de Kunene Struum tu a Swakop Struum, as üüs de Skrook Eeg bekäänd. De huuchst berig (2574 m) faan't lun as a"}
{"id": "16834", "contents": "Botsuana [bɔˈtsu̯aːna], amtelk Republiik Botsuana as en banenstoot uun a süüd faan Aafrika. Uun a süüduast an süüd leit Süüdaafrika, uun a waast an nuurd Namiibia an uun a nuurduast Sambia an Simbabwe. At lun hee amanbi 2.024.904 lidj (2011). At hoodsteed faan't lun as Gaborone. Botsuana leit twesken 17° 50’ an 26° 50’ (faan a nuurd tu a süüd) an twesken 20° 00’ an 29° 20’ (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi tausis grater üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lingst grens (1969 km) faan't lun wurt mä Süüdaafrika diald. Hat lingt faan en bocht faan a Nosso struum uun a Kgalagadi Transfrontier Park uun a süüdwaast faan’t lun hen tu Coetsers Eilun uun a süüduast. Det kurtst grens, wat bluat 0.15 km lung as an auerföor’t steed Kazungula bi a Zambezi struum leit, wurt mä Sambia diald. At lun dialt uk en 1544 km lung grens mä Namiibia an en 834 km lung mä Simbabwe. Botsuana as för’t miast en plaat lun an hee nian rocht berger, man det hee hög knober, wat muar üüs 1000 m huuch san. De huuchst knob (1494 m) uun Botswana as de Monalanong Knob,"}
{"id": "16837", "contents": "Eswatini, amtelk Köningrik faan Eswatini as en banenstoot uun a süüd faan Aafrika. Uun a nuurd, waast an süüd leit Süüdaafrika an uun a uast Mosambik. At lun hee 1.018.449 lidj (2007). At hoodsteeden san Lobamba an Mbabane. Föör 2018 wurd det lun Swaasilun, amtelk Köningrik faan Swaasilun (üüb Ingels: Kingdom of Swaziland [ˈswɑːzɪlænd]) näämd. Swaasilun leit twesken 25° 72’ an 27° 32’ (faan a nuurd tu a süüd) an twesken 30° 78’ an 32° 14’ (faan a waast tu a uast). At lun as tutool faan lun amslööden. Swaasilun dialt grensen mä tau lunen. Det lingst grens (430 km) wurt mä Süüdaafrika an det kurtst grens (105 km) mä Mosambik diald. De huuchst berig as Emlembe (wat üüb Swaasi steed faan a koonkel het), wat 1862 m huuch as an mä Süüdaafrika diald wurt. Öler berger san: Ngwenya (1800 m), Nyonyane (780 m) an Sibebe (350 m). Dön gratst steeden uun Swaasilun san: Manzini (110.000 lidj; 2005), Mbabane (94.874 lidj; 2010) an Big Bend (9374 lidj - 1997). Struumer uun Swaasilun san: Komati (wat iin uun det Indisk Ootseaan tu a nuurd faan Maputo uun Mosambik leept), Umbuluzi (wat iin uun det Indisk Ootseaan nai bi Maputo uun Mosambik"}
{"id": "16838", "contents": "Simbabwe [zɪmˈbapvə], amtelk Republiik faan Simbabwe (üüb Shona: Nyika yeZimbabwe; üüb Nuurd-Ndebele: Ilizwe leZimbabwe; üüb Ingels: Republic of Zimbabwe [zɪmˈbɑːbwɪ]; iar Süüdrhoodeesien), as en banenstoot uun a süüd faan Aafrika. Uun a süüd leit Süüdaafrika, uun a uast Mosambik, uun a nuurdwaast leit Sambia an uun a süüdwaast leit Botsuana. At wurd Zimbabwe bedüüdet „stianhüsing“ üüb Shona. At lun hee 13.061.239 lidj (2012). At hoodsteed as Harare. At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lingst grens (1231 km) faan Simbabwe wurt mä Mosambik and det kurtst (225 km) mä Süüdaafrika diald. At lun dialt uk en 813 km lung grens mä Botsuana an en 797 km lung mä Sambia. De huuchst berig (2,592 m) uun Simbabwe as Nyangani Berig. De naisthuuchst (2436 m) as Binga Berig, wat mä Mosambik diald wurt. Dön tau berger lei uun Manicaland Prowins. Öler berger uun Manicaland Prowins san: Rukotso (2404 m), Nyangui (2227 m), Manyoli (2161 m), Nyamakanga (2037 m), Nusa (2029 m), Dombo (2004 m), Ruuinji (1954 m), Gomoringanyani (1912 m), Nyusero (1902 m). En öler berig, Darwin Berig (953 m), leit uun Mashonaland Central Prowins. Det Sambesi Struum bildet at grens twesken Simbabwe an Sambia. De Limpopo Struum bildet at grens"}
{"id": "16841", "contents": "Mosambik [mozamˈbi:k], amtelk Republiik faan Mosambik (üüb Portugiisk: Moçambique [musɐ̃ˈbikɨ] an República de Moçambique [rɛˈpublikɐ dɨ musɐ̃ˈbikɨ]) as en stoot uun a süüduast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Tansaniia, uun a waast lei Malaawi, Sambia an Simbabwe, uun a süüdwaast lei Süüdaafrika an Eswatini. A Wai faan Mosambik uun a uast trent a eilunstoot Madagaskar faan det aafrikoons feestlun. At lun hee 20.252.223 lidj (2007). At hoodsteed as Maputo. Mosambik as tausis grater üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä seeks lunen. Det lingst grens (1569 km) faan Mosambik wurt mä Malaawi an det kurtst (105 km) mä Swaasilun diald. At lun dialt uk en 1231 km lung grens mä Simbabwe, en 756 km lung mä Tansaniia, en 491 km lung mä Süüdaafrika an en 419 km lung mä Sambia. A eeg faan’t lun as 2470 km lung. Loongs a eeg as en briad jiplun. Det bedobet det gratst dial faan a süüd, man wurt at faan a mös faan de Sambesi Struum efter a nuurd hen smeeler. Beeft a eeg sticht at lun uun tremen hen tu a amanbi 1000 m huuch taafellun faan’t huuchfial uun. De huuchst berig (2436 m) as Binga Berig, wat bi't grens mä"}
{"id": "16842", "contents": "Lesotho, amtelk Köningrik faan Lesotho as en banenlun uun a süüd faan Aafrika. Folstendig trinjenam’t lun as Süüdaafrika. At lun hee 1.876.633 lidj (2006). At hoodsteed as Maseru. A nööm faan't lun het üüb Sotho at lun faan a lidj, diar det Sotho spriik spreegt. Lesotho as en enklaawe banen Süüdaafrika. At lun hee en grate faan 30.355 km². De huuchst berig (3482 m) faan't lun as Thabana Ntlenyana, wat uun a uast faan't lun leit. Öler berger uun Lesotho san: Ntelle (2584 m), Thaba Bosiu (1804 m), Qoaling (1775 m), Makhoarane (1640 m), Phamong (1638 m) an Qibing (1484 m). De Caledon Struum (wat üüb Sotho Mohokare het) bildet det nuurdwaastelk grens faan't lun. At hood faan de Oranje Struum (wat üüb Sotho Senqu het an troch Süüdaafrika, do longs at grens twesken Süüdaafrikaa an Namiibia iin uun’t Atlantik leept) leit uun a nuurduast faan Lesotho. Öler struumer san: Makhaleng (hög hood uun a waast faan't lun leit), Malibamat'so (hög hood uun a maden faan't lun leit) an Senqunyane (hög hood uk uun a maden faan't lun leit). Lesotho hee tjiin distrikten (üüb Sotho, ditereke; iantal, setereke). Det amtelk spriik faan't lun as Ingels. Det natschunaal spriik as Sotho."}
{"id": "16843", "contents": "Madagaskar [madaˈgaskar], amtelk Republiik Madagaskar (üüb Malagasy: Repoblikan’i Madagasikara, üüb Fraansöösk: Madagascar [ma.da.ɡas.kaʁ] ( harke tu?/i) an République de Madagascar) as en eilunstoot, wat uun a Indisk Ootseaan leit, uun a uast faan Mosambik. At lun hee 22.434.400 lidj (2014). At hoodsteed as Antananarivo. Madagaskar as det fjuardgratst eilun faan a wäält. At lun leit twesken 12° an 26° (faan a nuurd tu a süüd) an 43° an 51° (faan a waast tu a uast). Berger uun Madagaskar san: de Maromokotro Berig (2876 m), de Andranofito Berig (1752 m), an de Vohimanga Berig (1038 m). Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Sant 2009 hee Madagaskar trii-an-twuntig regiuunen (üüb Malagasy: faritra). Madagaskar wurd 1896 efter kriiger 1883–1896 jin at Köningrik faan Merina en fraansöösk kolonii. Et jeew 1946-1947 en staheu jin fraansöösk ferwalting, wat ei tu brud kaam. At lun wurd 26. Jüüne 1960 suwereen. Philibert Tsiranana wiar de iarst president. Madagaskar as en republiik. A president faan't lun sant 2014 as Hery Rajaonarimampianina. Madagaskar as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 20. September 1960. At weering faan't lun as de Ariary, wat faan det Sentraalbeenk faan Madagaskar ütjbroocht wurt. www.citypopulation.de Madagascar: Republic of Madagascar, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "16848", "contents": "At Struat faan Mosambik (of uk: Kanool faan Mosambik) as en weederstruat tesken Mosambik üüb a afrikoonsk kontinent an at eilun Madagaskar. Hat as sowat 1500 km lung, an tesken 420 an 1000 km briad. Uun't nuurden lei a Komooren, an maden uun lei a eilunen Bazaruto an Ilha de Moçambique, diar tu Mosambik hiar. Diar lei uk Nosy Be, Nosy Hara an Nosy Mitsio, jo hiar tu Madagaskar. An do san diar noch trii eilunen, diar tu a Îles Éparses hiar. Commonskategorii: Struat faan Mosambik – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "16850", "contents": "Angoola [aŋˈgo:la], amtelk Republiik faan Angoola as en stoot uun a süüdwaast faan Aafrika. Uun a süüd leit Namiibia, uun a nuurd an uast det Demokraatisk Republiik Kongo, uun a uast Sambia, an uun a waast de Atlantisk Ootseaan. Angoola hee uk en eksklaawe, Cabinda, wat twesken at Republiik Kongo an Demokraatisk Republiik Kongo leit. At lun hee 25.789.024 lidj (2014). At hoodsteed as Luanda. At Republiik Angoola leit twesken 4° 22’ an 18° 02’ (faan a nuurd tu a süüd) an 11° 41’ an 24° 05’ (faan a waast tu a uast). At lun as det sööwenstgratst lun uun Aafrika an triisis grater üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lingst grens (2646 km, tup mä Cabinda) faan Angoola wurt mä det Demokraatisk Republiik Kongo an det kurtst (231 km) mä det Republiik Kongo diald. At lun dialt uk en 1427 km lung grens mä Namiibia an en 1065 km lung mä Sambia. A eeg faan Angoola as 1650 km lung. Hi lingt faan det Massabi Laguun hen tu a steed tu a süüd faan at steed Cabinda (uun det Cabinda Prowins), an faan a mös faan de Kongo Struum hen tu a mös faan de"}
{"id": "16853", "contents": "Beniin [beˈniːn], amtelk Republiik faan Beniin (üüb Fraansöösk: Bénin [beˈnɛ̃] harke tu?/i an République du Bénin) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a waast leit Toogo, uun a nuurd lei Burkiina Faaso an Niiger, uun a uast leit Nigeeria an uun a süüd de Golf faan Guinea. At lun hee 10.008.749 lidj (2013). A hoodsteeden san Porto Novo an Cotonou. Beniin leit twesken 6° 25’ an 12° 30’ (faan a nuurd tu a süüd) an 0° 45’ und 4° (faan a waast tu a uast). At lun as triisis letjer üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lingst grens (809 km) faan Beniin wurt mä Nigeeria an det kurtst (277 km) mä Niiger diald. At lun dialt uk en 651 km lung grens mä Toogo an en 386 km lung mä Burkiina Faaso. A eeg faan't lun as 121 km lung. De huuchst berig uun Beniin as de Sokbaro Berig, wat 658 m huuch as an uun dön Atakora Berger leit. Öler berger uun Beniin (wat uk uun dön Atakora Berger lei) san: Tanekas (641 m), Gbessa (309 m), Boto (300 m), Touloua Toundi (268 m), Guéné Zéno (266 m) an Deï Tondi (253"}
{"id": "16854", "contents": "Angoola Angoola [aŋˈgo:la], amtlik ju Republiik foon Angoola (uwe Portugiisisk: República de Angola; uwe Nöörd Mbundu, Söö Mbundu än Kongo Ngola) is en staot öön e sööwäst foon Aafrika. Öön e söö lait Namiibia, öön e nöörd än öön e uust ju Demokraotisk Republiik Kongo, öön e uust Sambia, än öön e wäst di Atlantisk Ootseaon. Angoola heet ok en eksklaawe, Cabinda, wat twaske e Republiik Kongo än ju Demokraatisk Republiik Kongo lait. Et löön heet 31.127.700 jude (2020). E häädstää foon't löön is Luanda. Ju Republiik Angoola lait twaske 4° 22’ än 18° 02’ (foon e nöörd to e söö) än 11° 41’ än 24° 05’ (foon e wäst to e uust). Et löön is dat säämtgrotst löön öön Aafrika än tree'eauer groter as Tutsklöön. Et löön dialt gränse mä fjauer lööne. Dat longst gräns (2646 km, tohuup mä Cabinda) foon Angoola wurt mä dat Demokraotisk Republiik Kongo än dat köörtst (231 km) mä dat Republiik Kongo diald. Et löön dialt ok en 1427 km long gräns mä Namiibia än en 1065 km long mä Sambia. E aawer foon Angoola is 1650 km long. Hi liangt foon dat Massabi Laguun to a stää to e söö foon et stää"}
{"id": "16855", "contents": "Luanda as at hoodsteed faan Angoola an uk faan't prowins Luanda. Det leit uun a nuurduast faan at lun, üüb a eeg faan de Atlantisk Ootseaan. Det wurd 25. Janewoore 1576 üüs São Paulo da Assunção de Loanda grünjlaanjen. A steed hee 6.759.313 lidj (2014). At steed hee seeks steeddistrikten: Ingombota Rangel Maianga Kilamba Kiaxi Samba Sambizanga Luanda hee boonhoofer, wat haltesteeden üüb de Luandaboon faan Luanda hen tu Malanje san. At steed hee'n fluughuuwen, wat Aeroporto Internacional 4 de Fevereiro het. De São Miguel Borig (1576) De São Francisco do Penedo Borig (1766) Angola: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "16856", "contents": "-24.65805555555625.912222222222Koordinaaten: 24° 39′ S, 25° 55′ O Gaborone (ap tu 1969 Gaberones) as at hoodsteed an gratst steed faan Botsuana. Det leit bi a struum Notwane, uun a süüduast faan at lun. Det hee 231.592 lidj (2011). At steed wurd 1890 troch at boowerhood faan a Batlokwa, Kgosi Gaborone grünjlaanjen. Burbank, Kalifornien, Ferianagt Stooten Ferianagt Stooten Zhejiang, Sjiina Sjiina Västerås, Sweeden Sweeden Sorong, Indoneesien Indoneesien Botswana, citypopulation.de"}
{"id": "16857", "contents": "Sambia, amtelk Republiik faan Sambia (üüb Ingels: Republic of Zambia [ˈzæmbɪə]), iar Nuurdroodeesien, as en banenstoot uun a süüd faan Aafrika. Uun a waast leit Angoola, uun a nuurdwaast at Demokraatisk Republiik Kongo, uun a nuurduast Tansaniia, uun a uast Malaawi, an uun a süüd lei Namiibia, Botsuana, Simbabwe an Mosambik. At lun hee 13.092.666 lidj (2010). At hoodsteed as Lusaka. At lun dialt grensen mä aacht lunen. Det lingst grens (1930 km) wurt mä det Demokraatisk Republiik Kongo an det kurtst (0.15 km) mä Botsuana diald. At lun dialt uk en 1110 km lung grens mä Angoola, en 837 km lung mä Malaawi, en 797 km lung mä Simbabwe, en 419 km lung mä Mosambik, en 338 km lung mä Tansaniia an en 233 km lung mä Namiibia. Sambia hee tjiin prowinsen. Det amtelk spriik faan't lun as Ingels. Det Bemba Spriik, ian faan dön Bantuspriiken, wurd faan föl lidj uun't lun snaaket. Sambia wurd 24. Oktuuber 1964 suwereen. Kenneth Kaunda wiar tu 1991 de iarst president. Öler presidenten: Frederick Chiluba (1991-2002), Levy Mwanawasa (2002-2008), Rupiah Banda (2008-2011), Michael Sata (2011-2014), Guy Scott (2014-2015) an Edgar Lungu (2015-2021). Sambia as en republiik. A president sant 2021 as Hakainde Hichilema."}
{"id": "16858", "contents": "Malaawi [maˈlaːvi], amtelk Republiik faan Malaawi as en banenstoot uun a süüduast faan Aafrika. Uun a nuurduast lei Tansaniia, uun a süüduast an süüdwaast Mosambik an uun a nuurdwaast Sambia. At lun hee 13.077.160 lidj (2008). At hoodsteed as Lilongwe. At lun dialt grensen mä trii lunen. Det lingst grens (1569 km) wurt mä Mosambik an det kurtst (475 km) mä Tansaniia diald. Det dialt uk en 837 km lung grens mä Sambia. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Malaawi hee trii regiuunen. Malaawi wurd 6. Jüüle 1964 suwereen. Hastings Banda wiar de iarst president. Malaawi as en republiik. At president faan't lun sant 2020 as Lazarus Chakwera. Malaawi as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 1. Deetsember 1964. Det as uk sant 1964 lasmaat faan det Commonwealth of Nations. At weering faan't lun as de Malaawi-Kwacha, wat faan det Sentraalbeenk faan Malaawi ütjbroocht wurt. www.citypopulation.de Malawi, citypopulation.de www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "16860", "contents": "Dön Ferianigt Stooten faan Ameerika san en lun uun Nuurd-Ameerika. Uun a nuurd leit Kanada, uun a süüd Meksiko, uun a uast a Atlantik an uun a waast a Pasiifik. Det hee 331.893.745 lidj (2021). At hoodsteed faan't lun as Washington. Dön Ferianigt Stooten san det fjuard gratst lun üüb a eerd efter Schiina, Rüslun an Kanada. At lun hee trii dialen: dön contiguous of conterminous Ferianigt Stooten (uk the lower forty-eight), Alaska an Hawaii. Puerto Rico uun a Kariibik an dön United States Minor Outlying Islands an Guam uun e Pasiifik hiar uk tu't lun. De huuchst ponkt uun't lun as Denali (6190 m), wat uun a süüd faan a bundesstoot Alaska leit. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee sant 1959 50 bundestooten. At hoodsteed Washington hiart tu neen stoot. A president faan't lun sant 2021 as Joe Biden USA: States, citypopulation.de USA: States and Major Cities, citypopulation.de USA: States, citypopulation.de USA: States, citypopulation.de"}
{"id": "16862", "contents": "Burundi [bʊˈrʊndi], amtelk det Republiik faan Burundi (üüb Rundi: Republika y'Uburundi) as en banenstoot uun a uast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Ruanda, uun a uast Tansaniia an uun a waast det Demokraatisk Republiik Kongo. At lun hee 8.053.574 lidj (2008). At hoodsteed faan't lun sant 2019 as Gitega (iar wiar det Bujumbura). Burundi leit twesken 02° 18' an 04° 28' (faan a nuurd tu a süüd) an 28° 59' an 30° 50' (faan a waast tu a uast). At lun as tretanjsis letjer üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä trii lunen. Det lingst grens (589 km) faan't lun wurt mä Tansaniia an det kurtst grens (236 km) mä det Demokraatisk Republiik Kongo diald. At lun dialt uk en 315 km lung grens mä Ruanda. De huuchst berig uun’t lun as de Heha Berig, wat 2684 m huuch as. Öler berger san: de Twinyoni Berig (2659 m), de Nyaruyaga Berig (2571 m), de Mikiko Berig (2554 m), de Manga Berig (2523 m), de Monge Berig (2320 m), de Musebeyi Berig (2274 m), de Cendajuru Berig (2216 m), de Rumonyi Berig (2210 m) an de Rwengero Berig (2201 m). De Ruzizi Struum bildet dial faan't grens mä det DR"}
{"id": "16863", "contents": "Det Demokraatisk Republiik Kongo [ˈkɔŋgo] (üüb Fraansöösk: République Démocratique du Congo; faan 1971 ap tu 1997 Zaire (üüb Fraansöösk: Zaïre; ufkurtet DR Kongo, Kongo (Kinshasa), Kongo-Kinshasa of de Kongo), as en republiik uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd leit det Madelaafrikoons Republiik, uun a nuurduast de Süüdsudaan, uun a uast lei Uganda, Ruanda, Burundi, Tansaniia, uun a süüduast leit Sambia, uun a süüdwaast Angoola, uun a waast de Atlantisk Ootseaan an at Republiik Kongo. At lun hee 71.884.000 lidj (2010). At hoodsteed as Kinshasa. Det DRK as det naistgratst lun uun Aafrika. At lun dialt grensen mä njüügen lunen. De lingst grens (2646 km) faan't lun wurt mä Angoola an det kurtst (221 km) mä Ruanda diald. Det dialt uk en 2332 km lung grens mä Sambia, en 1747 km lung mä det Madelaafrikoons Republiik, en 1229 km lung mä’t Republiik Kongo, en 877 km lung mä Uganda, en 714 km lung mä Süüdsudaan, en 479 km lung mä Tansaniia an en 236 km lung mä Burundi. A eeg as 37 km lung. De huuchst berig uun det DR Kongo as de Stanley Berig, wat 5109 m huuch as. Öler huuch berger san de Emin Berg (4798 m)"}
{"id": "16864", "contents": "At Republiik Kongo [ˈkɔŋgo] (üüb Fraansöösk: République du Congo [kɔ̃ˈgo]; uk Kongo-Brazzaville; ap tu 1960 Madelkongo, faan 1969 ap tu 1991 Folksrepubliik Kongo) as en republiik uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd lei Kameruun an det Madelaafrikoons Republiik, uun a waast Gabuun an de Atlantisk Ootseaan, uun a uast an süüd leit det Demokraatisk Republiik Kongo an uk uun a süüd de angolaanisk eksklaawe Cabinda. At lun hee 3.697.490 lidj (2007). At hoodsteed as Brazzaville. At lun dialt grensen mä fiiw lunen. Det lingst grens (2567 km) faan det Republiik Congo wurt mä Gabuun an det kurtst (231 km) mä Angoola diald. At lun dialt uk en 1229 km lung grens mä det Demokraatisk Republiik Kongo, en 494 km lung mä Kameruun an en 487 km lung mä det Madelaafrikoons Republiik. A eeg as 169 km lung. De huuchst berig uun det Republiik Kongo as de Nabemba Berig, wat uun Sangha Department lei an 1020 m huuch as. Öler berger san: Bouloukombo Berig (uun Niari Department; 808 m huuch), Obima (uun Lékoumou Department; 800 m huuch), de Kinoumbou Berger (uun Bouenza Department; 784 m huuch), de Berger faan Pangala (uk uun Bouenza Department; 765 m huuch), de Kanga"}
{"id": "16865", "contents": "Gabuun [ɡaˈbuːn], amtelk det Gabuuns Republiik (üüb Fraansöösk: Le Gabon [lə ɡaˈbɔ̃] an République Gabonaise) as en stoot uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd leit Kameruun, uun a nuurdwaast Ekwatoriaal-Guinea, uun a uast an süüd at Republiik Kongo an uun a waast de Atlantisk Ootseaan. At lun hee 1.811.079 lidj (2013). At hoodsteed faan't lun as Libreville. Gabuun leit twesken 02° 19' an 3° 59' (faan a nuurd tu a süüd) an 8° 42' an 14° 30' (faan a waast tu a uast). Det lingt faan a Atlantisk Ootseaan ap tu’t bak faan a Kongo Struum. At lun as amanbi so grat üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä trii lunen. Det lingst grens (2567 km) faan Gabuun wurt mä det Republiik Kongo an det kurtst (335 km) mä Ekwatoriaal-Guinea diald. At lun dialt uk en 349 km lung grens mä Kameruun. At lengde faan a eeg meet 885 km. De huuchst berig faan't lun as de Iboundji Berig (1575 m) of de Bengoué Berig (1070 m). Öler berger san: Boundinga Berig, Koum Berig, Mimongo Berig an Moanda Berig. De gratst struum faan't lun as de Ogooué Struum, wat troch a süüduast an maden faan't lun leept. Det"}
{"id": "16872", "contents": "Kameruun [kaməˈruːn], amtelk Republiik faan Kameruun (üüb Fraansöösk: Cameroun [kaməˈʁun] harke tu?/i; üüb Ingels: Cameroon [ˈkʰæməˌɹuːn, ˌkʰæməˈɹuːn]) as en lun uun a maden faan Aafrika. Uun a waast leit Nigeeria, uun a nuurduast Tschad, uun a süüduast det Madelaafrikoons Republiik, uun a waast de Atlantisk Ootseaan an uun a süüd lei det Republiik Kongo, Gabuun an Ekwatoriaal-Guinea. At lun hee 17.463.836 lidj (2005). At hoodsteed as Yaoundé. Kameruun as det traad-an-föftigst gratst lun üüb a eerd. At lun dialt grensen mä seeks lunen. Det lingst grens (1975 km) faan Kameruun wurt mä Nigeeria an det kurtst (183 km) mä Ekwatoriaal-Guinea diald. At lun dialt uk en 1116 km lung grens mä Tschad, en 901 km lung mä det Madelaafrikoons Republiik, en 494 km lung mä det Republiik Kongo an en 349 km lung mä Gabuun. De huuchst berig uun’t lun as a Kameruunberig, wat 4095 m huuch as. Öler berger san: de Oku Berig (3011 m), de Mekoua Berig (2,703 m), de Neshele Berig (2621 m), de Lekwé Berig (2485 m), de Chappal Waddi Berig (2419 m), de Manengouba Berig (2411 m), de Lekwé Khi Berig (2271 m), de Koupé Berig (2064 m) an de Tugyi Berig (2029 m). Uun"}
{"id": "16873", "contents": "Nigeeria [niˈgeːri̯a], amtelk Bundesrepubliik faan Nigeeria as en bundesstoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd lei Niiger an Tschad, uun a süüduast leit Kameruun, uun a waast Beniin an uun a süüd de Atlantisk Ootseaan. At lun hee 140.431.790 lidj (2006). At hoodsteed as Abuja. Nigeeria as det fjauertanjstgratst lun uun Aafrika. At lun as triisis grater üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lingst grens (1975 km) faan't lun wurt mä Kameruun an det kurtst (85 km) mä Tschad diald. Det dialt uk en 1608 km lung grens mä Niiger an en 809 km lung mä Beniin. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Nigeeria hee 36 bundesstooten an ian Federal Capital Territory (mä an am Abuja). Nigeeria wurd 1. Oktuuber 1960 suwereen. At lun wurd 1964 en republiik. Nnamdi Azikiwe wiar de iarst president. Nigeeria as en republiik. A president faan't lun sant 2015 as Muhammadu Buhari. Nigeeria as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 7. Oktuuber 1960. Det as uk san 1960 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. At weering faan't lun as de Naira, wat faan det Sentraalbeenk faan Nigeeria ütjbroocht wurt. www.citypopulation.de Nigeria: States & Cities, citypopulation.de Nigeria: States &"}
{"id": "16874", "contents": "Niiger [ˈniːgɐ], amtelk Republiik faan Niiger as en banenstoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd lei Algeerien an Liibien, uun a waast Maali an Burkiina Faaso, uun a uast Tschad an uun a süüd Nigeeria an Beniin. At lun hee 17.138.707 lidj (2012). At hoodsteed as Niamey. Niiger as det seekstgratst lun uun Aafrika. At lun dialt grensen mä sööwen lunen. Det lingst grens (1608 km) faan't lun wurt mä Nigeeria an det kurtst (277 km) mä Beniin diald. Det dialt uk en 1196 km lung grens mä Tschad, en 951 km lung mä Algeerien, en 838 km lung mä Maali, en 622 km lung mä Burkiina Faaso an en 342 km lung mä Liibien. De huuchst berig (2022 m) faan Niiger as Mont Idoukal-n-Taghès. Niiger hee sööwen regiuunen an ian hoodsteeddistrikt. Niiger wurd 3. August 1960 suwereen. Hamani Diori wiar de iarst president ap tu 1974. Öler presidenten wiar Seyni Kountché (1974-1987), Ali Saibou (1987-1993), Mahamane Ousmane (1993-1996), Ibrahim Baré Maïnassara (1996-1999), Daouda Malam Wanké (April-Deetsember 1999), Mamadou Tandja (1999-2010), Salou Djibo (2010-2011). Niiger as en republiik. A president faan't lun sant 2021 as Mohamed Bazoum. Niiger as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 20. September 1960."}
{"id": "16876", "contents": "Toogo [ˈtoːgo], amtelk det Toogoisk Republiik as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a waast leit Ghaana, uun a uast Beniin an uun a nuurd Burkiina Faaso. At lun hee 6.191.155 lidj (2010). At hoodsteed as Lomé. Toogo as det iananfiartigstgratst lun uun Aafrika. At lun dialt grensen mä trii lunen. Det lingst grens (877 km) faan Toogo wurt mä Ghaana an det kurtst mä Burkiina Faaso diald. At lun hee uk en 644 km lung grens mä Beniin. At küst as 56 km lung. De huuchst berig uun't lun as de Agou Berig, wat 700 m huuch as. Dial faan de Sokbaro Berig leit uun't lun. Struumer uun't lun san: de Oti Struum, de Koumongo Struum, de Kara Struum, de Mono Struum, de Anie Struum, de Amou Struum an de Sio Struum. Toogo hee fiiw regiuunen. Dön sööwen gratst steeden uun't lun san: Faan 1884 ap tu 1916 wiar Toogo en tjiisk kolonii. De letst guwernöör (1912-1914) wiar Adolf Friedrich Albrecht Heinrich, Hertooch tu Mecklenburg. Britisk an fraansöösk saldooten naam August 1914 at kolonii. Efter a Iarst Wäältkrich wurd at uastdial faan't kolonii en fraansöösk Mandaat (Fraansöösk Toogolun), an det waastdial wurd en britisk Mandaat (Britisk Toogolun)."}
{"id": "16881", "contents": "Tschad [tʃat], amtelk Republiik faan Tschad (üüb Araabsk: تشاد‎‎ Tshād an جمهورية تشاد‎‎ Jumhūrīyat Tshād; üüb Fraansöösk: Tchad an République du Tchad), as en banenstoot uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd leit Liibien, uun a uast Sudaan, uun a süüd det Madelaafrikoons Republiik an uun a waast Kameruun, Niiger an Nigeeria. At lun hee 11.039.873 lidj (2009). At hoodsteed as N’Djamena. Tschad as det füftgratst lun uun Aafrika. At lun dialt grensen mä seeks lunen. Det lingst grens (1556 km) faan't lun wurt mä det Madelaafrikoons Republiik an det kurtst (85 km) mä Nigeeria diald. Det dialt uk en 1403 km lung grens mä Sudaan, en 1196 km lung mä Niiger, en 1116 km lung mä Kameruun an en 1050 km lung mä Liibien. De huuchst berig uun't lun as de Emi Koussi Berig, wat 3445 m huuch as. Öler berger san: de Tarso Emissi Berig (3376 m), de Tarso Ahon Berig (3325 m), de Tarso Toussidé Berig (3265 m), de Tarso Voon Berig (3100 m), de Tarso Toh Berig (2000 m), de Binim Berig (1360 m), de Silagni Berig (1236 m), de Nikou Berig (1230 m) an de Diouga Berig (1210 m). De Tschad Sia, wat at"}
{"id": "16883", "contents": "Sudaan, amtelk Republiik faan Sudaan as en stoot uun a nuurduast faan Aafrika. Uun a uast leit det Ruad Sia, uun a nuurd Ägipten, uun a süüduast lei Ethioopien an Eritrea, uun a süüd leit Süüdsudaan, uun a süüdwaast det Madelaafrikoons Republiik, uun a waast Tschad an uun a nuurdwaast Liibien. At lun hee 30.894.000 lidj (2008). At hoodsteed faan't lun as Chartuum. Sudaan as det traadgratst lun uun Aafrika. At lun dialt grensen mä sööwen lunen. Det lingst grens (2184 km) wurt mä Süüdsudaan an det kurtst (175 km) wurd mä det Madelaafrikoons Republiik diald. Det dialt uk en 1360 km lung grens mä Tschad, en 1275 km lung mä Egypten, en 605 km lung mä Eritrea, en 769 km lung mä Ethioopien an en 383 km lung mä Liibien. Sudaan hee 18 bundesstooten. Det soneemd Kalifat faan Omdurman wooret faan 1885 tu 1898. Det wurd faan en anglo-egiptisk stridjmeecht uun a Slacht faan Omdurman tunant maaget. Sudaan wurd en britisk-egiptisk kondominium, man wiar at lun de facto en britisk kolonii. 19. Detsember 1955 ferklaaret at lun suwereniteet an det wurd 1. Janewoore 1956 faan Egypten an det Ferianigt Köningrik gudkäänd. Efter suwereniteet wiar tau bürgerkriiger, de Iarst Sudanees"}
{"id": "16886", "contents": "Somaalia [zoˈma:li̯a], amtelk Bundesrepubliik faan Somaalia (üüb Somaali: Soomaaliya an Jamhuuriyadda Federaalka Soomaaliya; üüb Araabsk: الصومال aṣ-Ṣūmāl an جمهورية الصومال الفدرالية Jumhūriyyat aṣ-Ṣūmāl al-Fidirāliyya) as en stoot uun a nuurduast faan Aafrika. Uun a waast leit Äthioopien, uun a nuurdwaast Dschibuuti, uun a nuurd de Golf faan Aaden, uun a uast de Indisk Ootseaan an uun a süüdwaast Keenia. At lun hee 7.114.431 lidj (1987). At hoodsteed as Mogadischu. At lun dialt grensen mä trii lunen. Det lingst grens (1626 km) faan Somaalia wurt mä Ethioopien an det kurtst (58 km) mä Dschibuuti diald. At lun dialt uk en 682 km lung grens mä Keenia. De uastermiast ponkt uun Aafrika, Kap Guardafui, leit uun a nuurduast faan Somaalia. De huuchst berig (2460 m) faan't lun as Shimbiris. Somaalia hee 18 regiuunen. A nuurddial faan’t lun wiar en britisk kolonii an a süüddial wiar en itajeensk kolonii. Somaalia wurd de 1. Jüüle 1960 suwereen. Aden Abdullah Osman Daar wiar de iarst president. 1991 hee ham di nuurdelk dial weder ufliaset an het daaling Somaalilun. Somaalia as en republiik. A president faan't lun sant Febrewoore 2017 as Mohamed Abdullahi Mohamed. Somaalia as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 20. September 1960. www.citypopulation.de"}
{"id": "16891", "contents": "Maali [ˈmaːli], amtelk Republiik faan Maali as en banenstoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurdwaast leit Mauretaanien, uun a nuurduast Algeerien, uun a süüduast lei Niiger an Burkiina Faaso an uun a süüdwaast at Elfenbianküst, Guinea an Seenegal. At lun hee 19.553.397 lidj (2020). At hoodsteed as Bamako. Maali as en banenstoot uun Waastaafrika. At wüüst Sahara bedobet tau traaden faan’t lun. At lun dialt grensen mä sööwen lunen. Det lingst grens (2237 km) wurt mä Mauretaanien an det kurtst (419 km) mä Seenegal diald. Det dialt uk en 1376 km lung grens mä Algeerien, en 1000 km lung mä Burkiina Faaso, en 858 km lung mä Guinea, en 821 km lung mä Niiger an en 532 km lung mä't Elfenbianküst. De Niiger Struum leept troch a süüd faan't lun. Det as de bedüüdendst struum faan Waastaafrika. Hi leept Maali üüb at lengde faan amanbi 1700 km troch. A struum leept ütj Guineea an komt uun de süüdwaasten snipel faan’t lun iin uun’t teritoorium faan Maali. Hi bildet efter Ségou en grat banendelta. Bi Mopti namt de struum san gratst bistruum Bani ap, am ham kurt diarüüb iin uun tau iarmer, a Bara Issa an a Issa Ber,"}
{"id": "16892", "contents": "Mauretaanien [maureˈta:ni̯ən], amtelk Islaamisk Republiik faan Mauretaanien (üüb Araabsk: الموريتانية al-Mūrītāniyyah an الجمهورية الإسلامية الموريتانية al-Jumhūriyyah al-Islāmiyyah al-Mūrītāniyyah) as en stoot uun a nuurdwaast faan Aafrika. Uun a nurduast leit Algeerien, uun a uast an süüduast Maali, uun a süüdwaast Seenegal an uun a nuurdwaast at teritoorium faan Waastsahara. At lun hee 3.537.368 lidj (2013). At hoodsteed faan't lun as Nouakchott. Mauretaanien leit twesken 27° 19' an 14° 43' (faan a nuurd tu a süüd) an 17° 03' an 4° 45' (faan a waast tu a uast). At lun as det elwenstgratst lun uun Aafrika an as triisis grater üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lingst grens (2237 km) wurt mä Maali an det kurtst (453 km) mä Algeerien diald. At lun dialt uk en 1561 km lung grens mä Waastsahaara en 813 km lung mä Seenegal. Berger uun Mauretaanien san: Kediet ej Jill (915 m), Teniaggoûri (815 m), Et Toûmiyât (703 m), Goûr Amogjâr (690 m), Tizzai (637 m), Guelb Ben ’Amîra (635 m), Tarf Neïtiri (598 m), Tijjem (582 m), Gleïb Dbak (574 m) an Tarf Ntouiouiz (540 m). Mauretaanien hee 15 regiuunen (üüb Araabsk: وِلَايَات wilāyāt). At lun wurd 1904 dial faan Fraansöösk"}
{"id": "16893", "contents": "Libeeria [liˈbeːri̯a], amtelk Republiik faan Libeeria as en stoot uun a waast faan Aafrika üüb a eeg faan de Atlantisk Ootseaan. Uun a nuurdwaast lei Sierra Leone an Guinea, uun a uast leit at Elfenbianküst an uun a süüd de Atlantisk Ootseaan. At lun hee 3.476.608 lidj (2008). At hoodsteed as Monrovia. Libeeria leit twesken 9° an 4° (faan a nuurd tu a süüd) an twesken 12° an 7° (faan a waast tu a uast). At lun dialt grensen mä trii lunen. Det lingst grens (716 km) wurt mä't Elfenbianküst an det kurtst (310 km) mä Sierra Leone diald. Det hee uk en 560 km lung grens mä Guinea. A eeg as 580 km lung. Libeeria hee füftanj amten. Det amtelk spriik as Ingels. Libeeria wurd 26. Jüüle 1846 suwereen. Joseph Jenkins Roberts wiar de iarst president. Libeeria as en republiik. A president faan't lun as George Weah, diar tu't amt 26. Deetsember 2017 woolet wurd. A president faan't lun faan 2006 tu 2018 wiar Ellen Johnson Sirleaf. Libeeria as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 2. Nofember 1945. At weering faan't lun as de Liberiaans Dooler, wat faan det Sentraalbeenk faan Libeeria ütjbroocht wurt. Dü könst oober aueraal mä"}
{"id": "16894", "contents": "At Elfenbianküst, amtelk Republiik faan't Elfenbianküst (üüb Fraansöösk: Côte d’Ivoire [kot.di.ˈvwaʁ] harke tu?/i an République de Côte d’Ivoire [ʁe.py.ˈblik də kot.di.ˈvwaʁ]) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd lei Maali un Burkiina Faaso, uun a uast leit Ghaana an uun a waast lei Libeeria an Guinea. At lun hee 26.378.274 lidj (2020). At hoodsteeden san Abidjan an Yamoussoukro At Elfenbianküst leit twesken 10° 44' an 04° 22' (faan a nuurd tu a süüd) an 8° 35' an 2° 35' (faan a waast tu a uast). At lun as wat letjer üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä fiiw lunen. Det lingst grens (816 km) faan’t lun wurt mä Guinea an det kurtst (545 km) mä Burkiina Faaso diald. Det dialt uk en 778 km lung grens mä Libeeria, en 720 km lung mä Ghaana an en 599 km lung mä Maali. A eeg faan’t lun as 515 km lung. Berger uun’t Elfenbianküst san: de Zo Berig (1144 m), de No Berig (1070 m), de Zan Berig (1066 m), de Sangrou Berig (1051 m), de Tyouri Berig (913 m), de Bo Berig (902 m), de Bougouri Berig (893 m), de La Dent de Man Berig (881 m),"}
{"id": "16895", "contents": "Det Cabinda Prowins (iar Portugiisisk-Kongo; üüb Portugiisk: A Província de Cabinda) as en prowins an eksklaawe faan a Afrikoons stoot Angoola. Uun a nuurd leit det Republiik Kongo an uun a uast an süüd det DR Kongo. At prowins hee 688.285 lidj. At hoodsteed het uk Cabinda. Det Cabinda Prowins hee fjauer kreiser. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins (üüb Ingels an Portugiisk). Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Cabinda,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 22. Janewoore 2017. Ufrepen di 30. September 2017. Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Cabinda,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 22. Janewoore 2017. Ufrepen di 30. September 2017. Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Cabinda,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 22. Janewoore 2017. Ufrepen di 30. September 2017."}
{"id": "16898", "contents": "At Sowjetunioon (kurt SU, fol amtelk nööm: Unioon faan Sosiaalistisk Sowjetrepubliiken, kurt USSR, üüb Rüs: Союз Советских Социалистических Республик Sojus Sowjetskich Sotsialistitscheskich Respublik) wiar ein sentralistisk regiaret, föderatiiw ianparteistoot. At teritoorium faan deheer stoot lingt faan dön Uastsia an Suartsia tu det Pasiifik. Det wurd 30. Deetsember 1922 faan a Bolschewiken grünjlaanjen an faan det 21. Deetsember 1991 Alma-Ata Deklaratschuun apliaset. At Sowjetunioon hed 15 unioonsrepubliiken: Armeens SSR (1936-1991; 1922-1936 dial faan det Transkauskaasisk SSR, sant 1991 Armeenien) (13) Aserbaidschaans SSR (1936-1991; 1922-1936 dial faan det Transkauskaasisk SSR; sant 1991 Aserbaidschaan) (7) Eestnisk SSR (1940-1941 an 1944-1991; sant 1991 Eestlun) (15) Georgisk SSR (iar dial faan det Transkauskaasisk SSR; sant 1991 Georgien) (6) Kasachs SSR (1936-1991; iar dial faan det Rüs SFSR; sant 1991 Kasachstaan) (5) Kirgisk SSR (1936-1991; iar dial faan det Rüs SFSR; sant 1991 Kirgistaan) (11) Liitauisk SSR (1940-1941 an 1944-1991; sant 1991 Liitauen) (8) Letisk SSR (1940-1941 an 1944-1991; sant 1991 Letlun) (10) Moldaawisk SSR (1940-1991; sant 1991 Moldaawien) (9) Rüs SFSR (1922-1991; sant 1991 Ruslun) (1) Tadschiiks SSR (1929-1991; 1924-1929 dial faan det Usbekisk SSR; sant 1991 Tadschikistaan) (12) Turkmeens SSR (1925-1991; 1922-1925 dial faan det Rüs SFSR; sant 1991 Turkmeenistaan) (14) Ukrainisk SSR (1922-1991;"}
{"id": "16900", "contents": "De Naist Wäältkrich wiar en krich faan 1939 ap tu 1945. Hi begand 1. September 1939 mä en tjiisken uungrip üüb Poolen. Uun 2. September 1945 naam de krich en aanj mä a kapitulatschoon faan Jaapaan. Uun de Naist Wäältkrich san üngefeer 55 miljuun mensken störwen. 6 miljuun juuden san bi de Holocaust ambroocht. A krich uun Euroopa begand uun September 1939 an naam uun Mei 1945 en aanj. De uungrip begand 1. September 1939 de maaren klook 04.40, an naam 6. Oktuuber 1939 en aanj, efter Tjiisklun an at Sowjetunioon hial Poolen besaatet haa. De Wonterkrich (üüb finsk: talvisota, üüb sweedsk: vinterkriget, üüb rüs Зимняя война Simnjaja Wojna) wiar en krich twesken at Sowjetunioon an Finlun. Hi begand 30. Nofember 1939 üüs sowjetisk saldooten marschiaret iin uun Finlun iin. De krich naam 13. Marts 1940 en aanj. Ääder de maaren faan 9. April 1940, marschiaret tjiisk saldooten iin uun Denemark iin. Det deens regiaring kapituliaret ungefeer am a klook seeks, efter letjet welerstant. De salew dai greeb det tjiisk krichsmariine, lochtwoopen an armee Noorweegen uun. Jo naam banen en dai steeden üüb a eeg am a süüd faan't lun. Welerstant faan noorsk saldooten fereewenet det föörwertsgungen faan tjiisk saldooten."}
{"id": "16903", "contents": "Bachrain [ˌbaχˈʀaɪ̯n], amtelk at Köningrik faan Bachrain (üüb Araabsk: البحرين al-Baḥrayn an مملكة البحرين Mamlakat al-Baḥrayn) as en eilunstoot uun en bocht uun a Persisk Golf uun a uast faan Saudi-Araabien an uun a waast faan Kataar. A nööm al-Baḥrayn bedüüdet üüb Araabsk „a tau sian“. At lun bestäänt ütj 33 eilunen an hee 1.378.000 lidj (2016). At hoodsteed as Manama. Commons: Bachrain – Saamling faan biljen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Bachrain (tjiisk)"}
{"id": "16904", "contents": "Kambodscha [kamˈbɔdʒa], amtelk Köningrik faan Kambodscha (üüb Khmer: កម្ពុជា Kâmpŭchéa [kɑmˈpuˈciə] an ព្រះរាជាណាចក្រកម្ពុជា Preăh Réachéanachâk Kâmpŭchéa) as en stoot uun a süüduast faan Aasien. Uun a süüd leit a Golf faan Thailun, uun a uast Vietnam, uun a nuurduast Laos an uun a nuurdwaast an waast Thailun. At lun hee 15.328.136 lidj (2014). At hoodsteed as Phnom Penh. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Kambodscha hee fiiw-an-twuntig prowinsen (ខេត្ត [kʰaet]): Kambodscha wiar en fraansöösk kolonii. Det wurd de 9. Nofember 1953 suwereen. Worldbank Cambodia, citypopulation.de"}
{"id": "16910", "contents": "Albert Einstein Albert Einstein [ˈalbɛɐ̯t ˈaɪnʃtaɪn] (üüb Ingels: [ˈaɪnstaɪn]; * 14. Marts 1879 bi Ulm, Tjiisklun; † 18. April 1955 bi Princeton, New Jersey, Ferianigt Stooten faan Ameerika) wiar en teoreetisk füsiker. San hoodwerk wiar at Relatiwiteetsteorii. Hi fing de 1921 Nobelpris för Füsiik."}
{"id": "16911", "contents": "Inglöön is en löön öön e nöördwäst foon Euroopa. Et löön is dial foon et Ferianigt Käningrik. Öön e nöörd lait Skotlöön, öön e wäst laie Wales än ju Iirsksii, öön e sööwäst lait ju Atlantisk Ootseaon än öön e söö di Ingelsk Kanaol. Et löön heet 65.648.054 jude (2016). E häädstää foon't löön is London. De tiin grotste stäänge öön't löön san: United Kingdom, citypopulation.de United Kingdom: Counties, Unitary Districts and Major Cities in England, citypopulation.de"}
{"id": "16912", "contents": "Albaanien Albaanien [alˈba:ni̯ən], amtelk Republiik faan Albaanien (üüb Albaansk: Shqipëria [ʃcipəˈɾia] an Republika e Shqipërisë), as en stoot uun a süüduast faan Euroopa, üüb at Balkanhualeweilun. Uun a nuurd lei Monteneegro an Kosowo, uun a uast Nuurd-Matsedoonien, uun a süüd Grekenlun an uun a waast lei det Adriaatisk Sia an Ioonisk Sia. At lun hee 3.195.000 lidj (2016). At hoodsteed faan't lun as Tirana. Albaanien leit twesken 42°30' an 39°39' (faan a nuurd tu a süüd) an 19°16' an 21°04' (faan a waast tu a uast). At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lungst grens (212 km) as mä Grekenlun an det kurtst (112 km) mä Kosowo diald. At lun dialt uk en 186 km lung grens mä Monteneegro an en 967 km lung mä Nuurd-Masedoonien. A eeg faan Albaanien as 362 km lung. De huuchst berig uun Albaanien as de Korab Berig, wat 2764 m huuch as. A berig leit uun a nuurduast faan't lun, bi't grens tu Nuurd-Masedoonien. De lingst struum as de Drin Struum. A struum hee sin kwel uun Kosowo an 285 diarfaan leept troch a nuurd faan Albaanien. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Albaanien hee twaalew regiuunen (üüb Albaansk: Qarqe, iantaal Qark)."}
{"id": "16913", "contents": "Fidschi [ˈfɪdʒi], amtelk Republiik faan Fidschi as en eilunstoot uun a Süüd-Pasiifik. Tu a nuurduast leit Wallis an Futuna, tu a uast Tonga, tu a süüd Neisialun, tu a süüdwaast Neikaledoonien an tu a nuurdwaast Wanuaatuu. Det hee 884.887 lidj (2017). At hoodsteed faan't lun as Suva. At lun as dial faan Melaneesien. Det bestäänt ütj 332 eilunen, diarfaan 110 bewenet san. Bütj dön Fidschi-Eilunen hiart noch det Rotuma-Eilun uun de bütjerst nuurd an uk det Ceva-i-Ra Atol uun de bütjerst süüdwaast tu't lun. Dön gratst faan dön Fidschi-Eilunen san Viti Levu an Vanua Levu. Fidschi hee fjauer diwisioonen an ian besaner distrikt (Rotuma): Fidschi wurd 1970 suwereen. At jonger histoore faan't lun wurd faan a konflikt twesken det indigeen fidschiaans muarhaid an't indisk-fidschiaans manerhaid bestemet. Det san fjauer putschen (tau uun't juar 1987, 2000 an 2006) sant suwereniteet. At lun as en parlamentaarisk republiik. At stootsbaas as a president. A president faan't lun sant 12. Nofember 2015 as Jioji Konrote. Fiji as sant 13. Oktuuber 1970 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen. Det wiar faan 1970 tu 1987 an as sant 1997 lasmoot faan det Commonwealth of Nations (suspendiaret 2000-2001, 2009-2014). Suwereen stooten uun Melaneesien: Fidschi, Papua-Nei-Guinea, Salomoon-Eilunen, Wanuaatuu. Fiji,"}
{"id": "16917", "contents": "Skotlöön (uwe Ingelsk än Skots: Scotland [ˈskɔtlənd], uwe Skots-Geelik Alba [ˈal̪ˠapə]) is en löön öön't nöördwästen foon Euroopa. Et löön hiirt tu't Ferianigt Käningrik an lait uwe et nöörddial foon't ailöön Grotbritanien. Dat heet 5.466.000 jude (2020). E häädstää foon't löön is Edinburgh. De tiin grotste stäänge öön't löön sän: Et löön heet 32 council areas: Scotland: Country in the United Kingdom, citypopulation.de United Kingdom: Council Areas and Major Cities in Scotland, citypopulation.de Scotland: Country in United Kingdom, citypopulation.de"}
{"id": "16925", "contents": "Laos, amtelk Demokraatisk Folksrepubliik Laos (üüb Laotisk: ປະເທດລາວ Pathet Lao an ສາທາລະນະລັດ ປະຊາທິປະໄຕ ປະຊາຊົນລາວ Sathalanalat Pasathipatai Pasason Lao) as en banenstoot uun a süüduast faan Aasien. Uun a nuurd leit Schiina, uun a uast Vietnam, uun a süüd Kambodscha, uun a waast lei Mjanmaar an Thailun. At lun hee amanbi 6.500.000 lidj. At hoodsteed as Vientiane. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee 17 prowinsen (üüb Lao: ແຂວງ [kʰuɛːŋ]): Laos wiar en fraansöösk kolonii. Det wurd de 22. Oktuuber 1953 suwereen. Laos: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "16928", "contents": "Pangeea (faan ualgreks πᾶν pān „hial“ an γαῖα gaia „eerd“ of „lun“) wiar de letst globaal suuperkontinent faan a eerdhistoore. Uun't Mesozoikum bruch Pangeea ütjenöler."}
{"id": "16929", "contents": "Gambia [ˈgambi̯a], amtelk Republiik faan Gambia as en stoot uun a waast faan Aafrika, wat bi a kanter faan a Gambia struum leit. Mä ütjnoom faan en letj stak faan eeg bi a Atlantisk Ootseaan wurd Gambia komplet faan a stoot Seenegal amslööden. At lun hee 1.857.181 lidj (2013). At hoodsteed as Banjul. De Gambia Struum leept troch't lun. Gambia leit twesken 13° 49' an 13° 02' (faan a nuurd tu a süüd) an 16° 45' an 13° 48' (faan a waast tu a uast). At lun as tau-an-dörtigsis letjer üüs Tjiisklun. Gambia hee aacht Local Goverment Areas (LGAs; lokaal ferwaltingsgebiiten): Det amtelk spriik faan Gambia as Ingels an 38% faan’t befölkring spreecht Mandinka. Gambia as en republiik. A president faan't lun sant Janewoore 2017 as Adama Barrow. Gambia as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 21. September 1965. Det wiar faan 1965 tu 2013 an as sant 2018 lasmaat faan det Commonwealth of Nations. At weering faan't lun as de Dalasi, wat faan det Sentraalbeenk faan Gambia ütjbroocht wurt. Alvise Cadamosto www.citypopulation.de Gambia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "1694", "contents": "19,188 artiikle djeft deät uun de Noorfriisk Wikipedia. 46 Kategoriie djeft deät uun de Noorfriisk Wikipedia. Ho skel Diin nai artiikel hit? Uur Wikimedia Projekte"}
{"id": "16941", "contents": "Sokrates (üüb Greks: Σωκράτης Sōkrátēs; * 469 föör Krast bi Alopeke, Atheen; † 399 föör Krast bi Atheen) wiar en greks filosoof. Hi wiar liarer faan Platon. Dön wichtigst kwelen faan üüs weden faan sin liar san Platon sin dialoogen."}
{"id": "16945", "contents": "At Cadman’s Cottage as en höske, wat a äälst bau ütj a koloniaaltidj uun Sydney, Austraalien, tu widjerbestun as. At höske as ütj sunstian an stäänt uun a steeddial The Rocks (üüb Fering a Felsen), nai bi Circular Quay. Det wurd 1816 baut. http://www.environment.nsw.gov.au/NationalParks/parkHome.aspx?id=N0201 – New South Wales Parks and Wildlife Service, Official Webpage for Cadmans Cottage"}
{"id": "16948", "contents": "(Franz) Joseph Haydn (* 31. Marts of 1. April 1732 uun Rohrau, Niideruasterrik; † 31. Mei 1809 uun Wien) wiar komponist tu tidj faan det Wiener Klassik."}
{"id": "16949", "contents": "Franz Peter Schubert (* 31. Janewoore 1797 uun a gemeend Himmelpfortgrund, daaling en steeddial faan Wien uun a betsirk Alsergrund; † 19. Nofember 1828 uun Wieden, daaling en steeddial faan Wien) wiar en uasterriks komponist. Hi komponiirt trinjenam 600 staken, koormusiik, sööwen foldialig an fiiw ei foldialig sinfoniien, uwertüüren, büünenwerken, klawiarmusiik an koomermusiik. Commons: Franz Peter Schubert – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "16950", "contents": "A Eyjafjallajökull (ütjspriik üüb Isluns [ˈeɪjaˌfjatlaˌjœːkʏtl̥]), üüb Fresk Eyjafjöll Istong, as det seekstgratst istong üüb Islun. Uk de ialberig trinjam het so. Commons: Eyjafjallajökull – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "16951", "contents": "A Macquarie Eilun (üüb Ingels: Macquarie Island) as en eilun, wat uun a süüdwaast faan a Pasiifik Ootseaan leit. Det as efter Lachlan Macquarie neemd an hiart tu de austraalisk bundesstoot Tasmaanien."}
{"id": "16952", "contents": "Hobart as at hoodsteed faan Tasmaanien, Austraalien. Det leit uun a süüduast faan at bundeslun, twesken a Derwent Struum an Mount Wellington. At steed hee 178.005 lidj (2016). At steed hee fiiw lokaal ferwaltingsgebiiten: City of Hobart City of Glenorchy City of Clarence Municipality of Kingborough Municipality of Brighton Errol Flynn (1909-1959), schauspeler. Australia: Tasmania, Urban Centers and Localities, www.citypopulation.de"}
{"id": "16953", "contents": "Melbourne (Ütjspriik üüb Ingels: [ˈmɛɫbən] harke tu?/i) as at hoodsteed faan at bundeslun Victoria uun Austraalien. At steed wurd 1837 efter a britisk Premierminister tu det tidj Lord Melbourne neemd. Det hee 4.196.201 lidj (2016). At steed hee 31 lokaal ferwaltingsgebiiten (üüb Ingels: Local Government Areas): Australia: Urban Centers, citypopulation.de Australia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "16954", "contents": "Pitjantjatjara (üüb Ingels [pɪtʃəntʃəˈtʃɑːrə] of [pɪtʃənˈtʃɑːrə]; iinbäären ütjspriik: [ˈpɪɟanɟaɟaɾa] of [ˈpɪɟanɟaɾa]) as en spriikwiis faan at Waastwüüstenspriik, wat faan at Pitjantjatjara folk faan Madelaustraalien snaaket wurd. At spriik hee amanbi 2.700 spreeger (2006). Det as ian faan dön Pama-Nyungaans Spriiken."}
{"id": "16956", "contents": "1732 wiar det tau-an-dörtigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai uun de Gregoriaans kalender. 17. Janewoore: Stanisław II. August, letst köning faan Poolen († 1798) 22. Febrewoore: George Washington, US-ameerikoons poliitiker, 1. president faan dön Ferianigt Stooten († 1799) 01. April: Josef Haydn, uasterriks komponist († 1809)"}
{"id": "16957", "contents": "At Mongolei, amtelk Mongools Stoot (üüb Mongools: Монгол Улс/ᠮᠤᠩᠭᠤᠯ ᠤᠯᠤᠰ Mongol Uls) as en stoot uun a nuurduast faan Aasien. Uun a nuurd leit Ruslun an uun a süüd a Folksrepubliik Schiina. At lun hee 3.081.677 lidj. At hoodsteed as Ulaanbaatar. At Mongolei as en stoot uun Madelaasien. Det lei twesken 41° 35′ an 52° 06′ (faan a nuurd tu a süüd) 87° 47′ an 119° 57′ (faan a waast tu a uast). At lun hee tau naibüüren: mä Ruslun uun a nuurd dialt det en 3485 km lung grens an mä Schiina uun a süüd en 4677 km lung grens. At ütjdeening faan a uast tu a waast bedrait 2392 km an faan a nuurd tu a süüd 1259 km. At laag uun det madelasiaatisk huuchlun jaft tu’t Mongolei ian faan dön ekstreemst an drügst kliimas faan a wäält. At Mongolei hee 21 prowinsen (üüb Mongools: аймаг/ᠠᠶᠢᠮᠠᠭ aimag), wat 329 distrikten hee. At hoodsteed Ulaanbaatar wurd för ham salew ferwaltet. Dön prowinsen san: www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "16964", "contents": "Sokrates bäären."}
{"id": "16965", "contents": "Sokrates stürwen."}
{"id": "16967", "contents": "Tamil as en Drawiidisk Spriik, wat faan amanbi 77 miljuun mensken snaaket wurd. fööral uun Tamil Nadu, Indien an Sri Lanka. Öler drawiidisk spriiken: Kannada, Malayalam, Tamil, Telugu."}
{"id": "16968", "contents": "Malayalam as en Drawiidisk Spriik, wat faan amanbi 33 miljuun mensken fööral uun Kerala, Indien snaaket wurd. Det hee sin aanj Malayalam Skraft. Pronoomen Öler drawiidisk spriiken: Kannada, Malayalam, Tamil, Telugu."}
{"id": "16969", "contents": "Telugu as en drawiidisk Spriik, wat faan amanbi 74 miljuun mensken snaaket wurt, fööral uun Andhra Pradesh und Telangana, Indien. Det spriik hee hör aanj Telugu Skraft. Pronoomen Öler drawiidisk spriiken: Kannada, Malayalam, Tamil, Telugu."}
{"id": "16971", "contents": "Det Kannada Spriik as en Drawiidisk Spriik, wat faan amanbi 40 miljuun mensken snaaket wurd, fööral uun Karnataka, Indien. Det spriik hee hör aanj Kannada Skraft. Pronoomen Öler drawiidisk spriiken: Kannada, Malayalam, Tamil, Telugu. Robert Zydenbos (2020): A Manual of Modern Kannada. Heidelberg: XAsia Books (Open Access, PDF format)"}
{"id": "16972", "contents": "Bengaals (üüb Bengaals: বাংলা ভাষা, bāṃlā bhāṣā, bangla bhasha) as en Indo-aarisk spriik, wat faan amanbi 75 miljuun mensken snaaket wurd, fööral uun Bangladesch an Waastbengaalen, Indien. Commons: Bengaals – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "16982", "contents": "1786 wiar det seeks-an-tachentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 17. August: Friedrich de Grat, köning faan Preussen (* 1712) 28. Deetsember: Sönke Ingwersen, nuurdfresk-holuns kuupmaan an gudsher (* 1715)"}
{"id": "16983", "contents": "1785 wiar det fiiw-an-tachentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 07. Marts: Alessandro Manzoni, italjeens dachter an skriiwer († 1873) ünbekäänd dootem John Hindmarsh, iarst guwernöör faan South Australia an onerguwernöör faan Haliglun († 1860)"}
{"id": "16984", "contents": "1784 wiar det fjauer-an-tachentigst juar faan det 18. juarhunert. 14. April: Andreas Peter Bernstorff wurd stootsminister faan Denemark. 17. Mei: Peter von Scholten, generoolguwernöör faan dön Deensk-Waastindien († 1854)"}
{"id": "16985", "contents": "1783 wiar det trii-an-tachentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 22. Oktuuber : Constantine S. Rafinesque-Schmaltz, geliarten († 1840)"}
{"id": "16986", "contents": "1782 wiar det tau-an-tachentigst juar faan det 18. juarhunert."}
{"id": "16987", "contents": "1780 wiar det tachentigst juar faan det 18. juarhunert."}
{"id": "16988", "contents": "1779 wiar det njüügen-an-sööwentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 14. Nofember: Adam Oehlenschläger, deensk natschunooldachter faan't Romantiik († 1850)"}
{"id": "16989", "contents": "1777 wiar det sööwen-an-sööwentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender."}
{"id": "16990", "contents": "1776 wiar det seeks-an-sööwentigst juar faan det 18. juarhunert. 26. August: David Hume, skots filosoof (* 1711)"}
{"id": "16992", "contents": "Meinte Walta (* 6. April 1920 bi Wijtgaard, Fresklun, Holun, † 6. Mei 2002, Leeuwarden, Fresklun, Holun) wiar en waastfresk konstmooler, graafiker an biljhauer."}
{"id": "16993", "contents": "1730 wiar det dörtigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 12. Oktuuber: Christian VI. wurd köning faan Denemark an Noorweegen. 17. Oktuuber: Iver Rosenkrantz wurd stootsminister faan Denemark. 12. Oktuuber: Frederik IV., köning faan Denemark an Noorweegen (* 1671)"}
{"id": "16994", "contents": "1740 wiar det fiartigst juar faan det 18. juarhunert. 31. Mei: Friedrich di Grat wurd köning faan Preussen. 20. Oktuuber: Isabelle de Charrière, neederluns-sweitser skriiwer an komponist († 1805)"}
{"id": "16995", "contents": "1760 wiar det söstigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai uun de Gregoriaans kalender. 25. Oktuuber: George III. wurd köning faan det Ferianigt Köningrik. 31. Oktuuber: Katsushika Hokusai, japoonsk konstler († 1849)"}
{"id": "16996", "contents": "Kersti Kaljulaid (Ütjspriik üüb Eestnisk: [ˈkersti ˈkɑljulɑid̥]; * 30. Deetsember 1969 bi Tartu, Eestnisk SSR) as en eestnisk biolooge an poliitker. Sant 10. Oktuuber 2016 as hat at füft president faan Eestlun. Hat as det iarst wüf, diar president faan Eestlun wurd. Hat as uk, uun’t ääler faan 46, det jongst president faan at lun. Presidenten faan Eestlun: Konstantin Päts (1938-1940), Lennart Meri (1992-2001), Arnold Rüütel (2001-2006), Toomas Hendrik Ilves (2006-2016), Kersti Kaljulaid (2016-). Commons: Kersti Kaljulaid – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "16997", "contents": "Luksemborig, amtelk det Grathertoochdoom faan Luksemborig (üüb Luksemborgisk: Lëtzebuerg [ˈlətsəbuəɕ] an Groussherzogtum Lëtzebuerg [ˈgʀəʊsˌhɛχtsoːktuːm ˈlətsəbuəɕ], üüb Fransöösk: Luxembourg [lyksɑ̃buʁ] an Grand-Duché de Luxembourg [ɡʁɑ̃ dyʃe də lyksɑ̃buʁ]), as en lun uun a nuurdwaast faan Euroopa. Uun a nuurd leit Belgien, uun a uast Tjiisklun an uun a süüd Frankrik. Det hee 512.353 lidj (2011). At hoodsteed faan't lun as Luksemborig. Luksemborig hee twaalew kantoonen: Luksemborig wurd 23. Nofember 1890 suwereen. Iar wiar det dial faan Holun. Luksemborig as sant 1949 lasmaat faan NATO. Luxemburg, citypopulation.de"}
{"id": "16998", "contents": "Warren Gamaliel Harding (* 2. Nofember 1865 uun Corsica, daaling Blooming Grove, Morrow County, Ohio; † 2. August 1923 uun San Francisco, Kalifornien) wiar en US-ameerikoons poliitker faan det Republikoons Partei an faan 1921 ap tu 1923 de 29. president faan dön Ferianigt Stooten. Hi stoorew efter bal tau juar an fiiw muun amttidj ünferwaans uun August 1923. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten 1901-1945: Theodore Roosevelt (1901-1909), William Howard Taft (1909-1913), Woodrow Wilson (1913-1921), Warren G. Harding (1921-1923), Calvin Coolidge (1923-1929), Herbert Hoover (1929-1933), Franklin Delano Roosevelt (1933-1945)."}
{"id": "16999", "contents": "John Calvin Coolidge, Jr. (* 4. Jüüle 1872 uun Plymouth Notch, Vermont; † 5. Janewoore 1933 uun Northampton, Massachusetts) wiar en US-ameerikoons poliitiker faan det Republikoons Partei an faan 1923 ap tu 1929 de 30. president faan dön Ferianigt Stooten. Hi wurd president efter a duas faan Warren G. Harding. Hi wiar faan 1921 tu 1923 uk vize-president. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten 1901-1945: Theodore Roosevelt (1901-1909), William Howard Taft (1909-1913), Woodrow Wilson (1913-1921), Warren G. Harding (1921-1923), Calvin Coolidge (1923-1929), Herbert Hoover (1929-1933), Franklin Delano Roosevelt (1933-1945). Vize-Presidenten faan dön Ferianigt Stooten 1901-1945: Theodore Roosevelt (Marts-September 1901), neen (1901-1905), Charles W. Fairbanks (1905-1909), James S. Sherman (1909-1912), nian (1912-1913), Thomas R. Marshall (1913-1921), Calvin Coolidge (1921-1923), nian (1923-1925), Charles G. Dawes (1925-1929), Charles Curtis (1929-1933), John Garner (1933-1941), Henry A. Wallace (1941-1945), Harry S. Truman (Janewoore-April 1945)."}
{"id": "17000", "contents": "Herbert Clark Hoover (* 10. August 1874 uun West Branch, Cedar County, Iowa; † 20. Oktuuber 1964 uun New York City, New York) wiar en US-ameerikoons poliitiker faan det Republikoons Partei an faan 1929 ap tu 1933 de 31. president faan dön Ferianigt Stooten. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten 1901-1945: Theodore Roosevelt (1901-1909), William Howard Taft (1909-1913), Woodrow Wilson (1913-1921), Warren G. Harding (1921-1923), Calvin Coolidge (1923-1929), Herbert Hoover (1929-1933), Franklin Delano Roosevelt (1933-1945)."}
{"id": "17001", "contents": "Franklin Delano Roosevelt [ˈfɹæŋk.lɪn ˈdɛlənoʊ ˈɹoʊzə.vɛlt] (* 30. Janewoore 1882 uun Hyde Park, New York; † 12. April 1945 uun Warm Springs, Georgia) wiar en US-ameerikoons poliitiker faan det Demokraatisk Partei an wiar faan 1933 ap tu san duas 1945 de 32. president faan dön Ferianigt Stooten. Roosevelt wurd Janewoore 30, 1882, uun at steed faan Hyde Park bäären. San aatj wiar James Roosevelt I (1828-1900), wat wiar en kuupmaan. Sin mam wiar Sara Ann Delano (1854-1941). Hi wiar füft feter faan 26. president Theodore Roosevelt. Faan 1900 ap tu 1904 studiaret Roosevelt bi det Harvard University. Hi freid 17. Marts 1905 uun New York City Eleanor Roosevelt. 1910 wurd Roosevelt uun’t ääler faan 28 juar iin uun Senaat faan New York weeled. Uun 1913 wurd hi faan president Woodrow Wilson üüs stootssekreteer iin uun’t ministeerium för mariine berepen. Uun de 1920 presidentskapwool wiar hi kandidaat för vise-president. Hi wurd 1921 kraank uun jongenlooming. Hi wiar 1928-1932 guvernöör faan New York. Uun det 1932 presidentskapswool wiar hi kandidaat faan det Demokraatisk Partei för president. Hi fing 472 woolmaaner an wurd di 32. president faan dön Ferianigt Stooten. Hi wurd 1936, 1940 an 1944 welerweeled. Hi as di iansig president, wat"}
{"id": "17003", "contents": "Theodore Roosevelt, Jr. [ˈθɪədɔɹ ˈɹoʊzəvɛlt] (* 27. Oktuuber 1858 uun New York City, New York; † 6. Janewoore 1919 uun Oyster Bay, New York) wiar en US-ameerikoons poliitiker faan det Demokraatisk Partei an wiar faan 1901 ap tu 1909 de 26. president faan dön Ferianigt Stooten. Faan Marts tu September 1901 vize-president faan't lun. Hi wurd president efter at atentaat faan president William McKinley. Hi fing 1906 a Nobelpris för frees. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten 1901-1945: Theodore Roosevelt (1901-1909), William Howard Taft (1909-1913), Woodrow Wilson (1913-1921), Warren G. Harding (1921-1923), Calvin Coolidge (1923-1929), Herbert Hoover (1929-1933), Franklin Delano Roosevelt (1933-1945) Vize-Presidenten faan dön Ferianigt Stooten 1901-1945: Theodore Roosevelt (Marts-September 1901), neen (1901-1905), Charles W. Fairbanks (1905-1909), James S. Sherman (1909-1912), nian (1912-1913), Thomas R. Marshall (1913-1921), Calvin Coolidge (1921-1923), nian (1923-1925), Charles G. Dawes (1925-1929), Charles Curtis (1929-1933), John Garner (1933-1941), Henry A. Wallace (1941-1945), Harry S. Truman (Janewoore-April 1945)."}
{"id": "17004", "contents": "William Howard Taft (* 15. September 1857 uun Cincinnati, Ohio; † 8. Marts 1930 uun Washington, D.C.) wiar en US-ameerikoons jurist an poliitiker faan det Republikoons Partei an wiar faan 1909 ap tu 1913 de 27. president faan dön Ferianigt Stooten. Faan 1921 ap tu 1930 wiar hi Boowenst Bundesrachter. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten 1901-1945: Theodore Roosevelt (1901-1909), William Howard Taft (1909-1913), Woodrow Wilson (1913-1921), Warren G. Harding (1921-1923), Calvin Coolidge (1923-1929), Herbert Hoover (1929-1933), Franklin Delano Roosevelt (1933-1945)."}
{"id": "17005", "contents": "Thomas Woodrow Wilson [ˈtɒməs ˈwʊdɹoʊ ˈwɪlsən] (* 28. Deetsember 1856 uun Staunton, Virginia; † 3. Febrewoore 1924 uun Washington, D.C.) wiar en US-ameerikoons poliitiker faan det Demokraatisk Partei an faan 1913 ap tu 1921 de 28. president faan dön Ferianigt Stooten. Hi wiar president faan't Princeton University faan 1902 tu 1910, do guwernöör faan New Jersey faan 1911 tu 1913 iar hi 1912 tu president weelet wurd. Efter hi 1916 welerweelet wurd, treed April 1917 dön Ferianigt Stooten uun de Iarst Wäältkrich iin. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten 1901-1945: Theodore Roosevelt (1901-1909), William Howard Taft (1909-1913), Woodrow Wilson (1913-1921), Warren G. Harding (1921-1923), Calvin Coolidge (1923-1929), Herbert Hoover (1929-1933), Franklin Delano Roosevelt (1933-1945)."}
{"id": "17006", "contents": "William Morris Hughes, beeder bekäänd üüs Billy Hughes ([hjuːz]; * 25. September 1862 uun Pimlico, London, Ingelun; † 28. Oktuuber 1952 uun Double Bay, Sydney, New South Wales) wiar faan 27. Oktuuber 1915 ap tu 9. Febrewoore 1923 premierminister faan Austraalien. Hughes wurd uun London üüs dring faan Wales aalern bäären. Mä 22 juar waanert hi tu Austraalien ütj an engagiaret ham uun det jong werkerbeweeging. Hi wurd 1894 üüs lasmoot faan det New South Wales Labor Party uun det Legislative Assembly faan New South Wales woolet an 1901 iin uun det nei bundesparlament fersaat. Hughes ferboon sin ääder poliitisk karieer mä'n tialtidjstuudium faan't rochtswedenskap an wurd 1903 en afkoot. 1904 treed hi tu det iarst feer iin uun't kabinet faan regiaring faan Chris Watson iin. Hi wiar lääder generoolstootsafkoot uun't regiaring faan Andrew Fisher. Hi wurd 1914 tu a onerföörmaan faan det Australian Labor Party woolet. Hi wurd Oktuuber 1915 premier-minister faan Austraalien, üüs Fisher faan sünjhaideelk grünjer iin uun a raustant ging. 1916 ferschükt hi det algemian weerplicht uun Austraalien an a iinsaat faan austraalisk saldooten uun't ütjlun troch en referendum trochtusaaten. Det loket ei. Do saat hi ham för en stootelk stjüürd iin. Hi hed nian muarhaid"}
{"id": "17007", "contents": "Stanley Melbourne Bruce, 1. Viscount Bruce of Melbourne (* 15. April 1883 uun Melbourne, Victoria; † 25. August 1967 uun London, Ingelun) wiar faan 9. Febrewoore 1923 ap tu 22. Oktober 1929 premierminister faan Austraalien."}
{"id": "17010", "contents": "Napoleon Bonaparte, üüs Keiser Napoleon I., (üüb Fraansöösk: Napoléon Bonaparte of Napoléon Ier; * 15. August 1769 uun Ajaccio üüb Korsika üüs Napoleone Buonaparte; † 5. Mei 1821 uun Longwood House üüb St. Helena uun Süüdatlantik) wiar en fraansöösken generaal, rewolutschoneer, diktaatoor an keiser. Napoleon wurd üüs Napoleone Buonaparte uun Ajaccio üüb’t eilun Korsika bäären. At eilun wiar kurt föör’t gebuurt tu Frankrik ferkeeft wurden. Hi wiar de naist dring faan Carlo Buonaparte an Letizia Ramolino, diar 13 letjen hed. Bluat aacht faan’s auerlewet a jongensjuaren. At familje hiart tu korsisk letjaadel an wiar sant det ääder 16. juarhunert üüb’t eilun. A ruter lei uun det italjeens Toskana. Napoleon san ualaatj wiar de korsisk poliitiker Giuseppe Maria Buonaparte; san aatj wiar a sekreteer faan Pascal Paoli, diar en korsisk rewolutschoneer an welerstantsstridjer, an hed mä’n för’t ufhengighaid faan Korsika streden. Uun a began kaam a stridj tu brud, man wurd a rebelen uun a Slacht faan Pontenuovo (8.-9. Mei 1769) tutool slaanjen, an Paoli ging iin uun’t eksiil tu Ingelun. A klaagen auer det ferleesen freihaid an’t oofer hed en bedüüden influs üüb Napoleon sin jongensjuaren, an Paoli bleew ap tu dön 1790 juar sin idool an föörbilj. Napoleon san"}
{"id": "17011", "contents": "Charles-Pierre Baudelaire [ʃaʀl.pjɛʀ bodlɛʀ] (* 9. April 1821 uun Pariis; † 31. August 1867 uk diar) wiar en fransöösken dachter. Les fleurs du mal (A ruusen faan a böösen; 1857)"}
{"id": "17012", "contents": "Juri Nikolajewitsch Golitsyn (üüb rüs: Юрий Николаевич Голицын; * 17. Nofember/ 29. Nofember 1823 uun Sankt Petersburg, Ruslun; † 21. August/ 2. September 1872 uk uun Sankt Petersburg) wiar en rüs komponist."}
{"id": "17013", "contents": "Edward Jenner [ˈɛdwəd ˈdʒɛnə] (* 6. Mei/ 17. Mei 1749 uun Berkeley, Gloucestershire; † 26. Janewoore 1823 uk uun Berkeley) wiar en ingels lundochter, diar det neimuuds imfing jin pooken apbaud. Commons: Edward Jenner – Saamling faan biljen of filmer Wikisource: Edward Jenner (tjiisk) Wikisource: Author:Edward Jenner (ingelsk)"}
{"id": "17014", "contents": "Jaapaan (üüb Jaapaans: 日本, Nihon/Nippon ( harke tu?/i)) as en lun föör't uastküst faan Aasien. At lun hee 127.094.745 lidj (2015). At hoodsteed as Tokio. Jaapaan hee fjauer grat eilunen an föl letj eilunen. Dön grat eilunen san: Honshū Hokkaidō Kyūshū Shikoku Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: www.citypopulation.de Japan: Prefectures and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "17017", "contents": "Tjüskluin äs en luin oon Euroopa. Et luin hjit 80.219.695 mänske (2011). E hoorstäär fuon't luin äs Berlin. Germany, citypopulation.de Bundesluine: Sleeswii-Holstiin Oore luine oon Euroopa: Ängeluin, Dänemåårk, Frankrik, Norwäägen, Tjüskluin, Spånien"}
{"id": "17018", "contents": "Tutsklöön is en löön in Euroopa. Öön e nöörd lait Däänemark, öön e uust laie Poolen än Tschechien, öön e söö'en Öösterrik än ju Swaits än öön e wäst Frankrik, Luksemborch, Belgien än Hollöön. Et löön hee 82.521.653 jude (2016). Et häädstää foon't löön is Berliin. Bundeslööne Baoden-Würtembeerch Bayern Berliin Brandenborch Breemen Hamborch Hesen Meklenborch-Feerpomern Niidersaksen Nöördrhin-Wästfaolen Rhinlöön-Pfalz Saarlöön Saksen Saksen-Anhalt Sleeswich-Holstian Tüüringen Germany, citypopulation.de"}
{"id": "17020", "contents": "Dieter Staacken (*1935 uun Oldenswort) as en nuurdfresken mooler, skriiwer an graafiker. Dieter Staacken hää konst an ual skraften (paläografii) studiaret uun Hannover, Hamborag an München. Hi feert en konstseminaar bi't Studienseminar Hamburg. Staacken lewet uun Garding an hää diar sin ateljee. Schleswig: Sloot Gottorf Hamborag: Altonaer Museum, Kunsthaus, Patriotische Gesellschaft, Galerie Altschwager, Spiekerhuus, LaCassetta Garding: \"Die Mühle\", Altes Rathaus Itzehoe: Kunstkabinett Gerbers Feer: Kurhaus Hüsem: Nissenhaus, Schloss vor Husum, Riadhüs Welt: Sommerkirche Eiderstedt - du himmelweiter Unterschied Platt-Land Die Bäumlinge Jan Ruff & Frau Doktor Rückspiegelungen LammLand Hans-Momsen-Pris Kunstklima.com Hans-Momsen-Pris (sh:z 01-09-2016)"}
{"id": "17022", "contents": "Benito Amilcare Andrea Mussolini (* 29. Jüüle 1883 uun Dovia di Predappio, Forlì Prowins, Forlì-Cesena Prowins faan nü; † 28. April 1945 uun Giulino di Mezzegra, Como Prowins) wiar faan 1922 ap tu 1943 minister-president faan't Köningrik faan Itaalien. Üüs Duce del Fascismo (Füürer faan at Faschismus) an Capo del Governo (Föörmaan faan at Regiaring) stään hi faan 1925 üüs diktatoor bi a toop faan det faschistisk regiaring uun Itaalien. 27.-28. Oktuuber 1922: Marsk üüb Room: at gripen faan meecht. Oktuuber 1935 tu Febrewoore 1937: Inwaschuun iin uun Abesiinien. 7. April 1939: Inwaschuun iin uun Albaanien. 10. Jüüne 1940: Krich jin det Ferianigt Köningrik an Frankrik. 09. September 1940: Inwaschuun iin uun Grekenlun an Egypten. 10. Jüüle 1943: Inwaschuun iin uun Itaalien. 25. Jüüle 1943: Onergung an uun't hool. 12. September 1943: At redin faan a tjiisken. 1943-1945: Italjeens sosiaalrepubliik. 28. April 1945: At gefangennemen an duas."}
{"id": "17023", "contents": "Kokshuuwen as en huuwensteed uun a Lunkreis Kokshuuwen uun Niidersaksen. Det leit bi a mös faan a Ialew."}
{"id": "17026", "contents": "At Maarskboon as en iisenboonhoodwai, wat a boonhoof Elmshorn uun a süüd an Waasterlun üüb Sal uun a nuurd mäenöler ferbant. At boon wurd uun’t 19. juarhunert bagd. Det wurd 1922 linger faan Naibel ap tu Klangsbel maaget am materiaal för at bau faan a Hindenburgdoom tu transportiarin. Efter det 1927 eebenmaagin faan a doom wurd at boon linger ap tu Waasterlun maaget. Tuföören wiar a biwai faan Naibel ap tu Tønder uun Denemark a hoodwai. Uun a Kreis Nuurdfresklun At jaft aacht boonhoofer an trii haltesteeden uun a Kreis Nuurdfresklun. Waasterlun Kairem Muasem Klangsbel Naibel Bräist Hüsem ...an Fräärstää. Deheer boonwai hee uk en haltesteed uun E Hoorne. Üüb a boonwai twesken Naibel an Tondern san a haltesteeden Äphüsem än Läigem. Läigem Uun a Kreis Dithmarschen Lunden Wittenwurth Weddingstedt Heide Hemmingstedt Meldorf Windbergen Sankt Michaelisdonn Burg (Dithmarschen) Uun a Kreis Stianborig Wilster Itzehoe Kremperheide Kremper Glückstadt Herzhorn Uun a Kreis Pinneberig Elmshorn Iirsenbaan Maasklun"}
{"id": "17027", "contents": ". Pariis (fransöösk [paˈʁi]) as en department an det hoodstääd faan Frankrik an uk faan det regiuun Île-de-France. Hat woort diald faan di struum Seine tu en nuurdelken dial (Rive Droite, „rochter ääg“) an en süüdelken (Rive Gauche, „lachter ääg“). Diar wene muar üs 2,2 miljuun minsken; uun det regiuun 12,5 miljuunen. Louvre Bourse Temple l’Hôtel de Ville Panthéon Luxembourg Palais Bourbon l’Élysée l’Opéra l’Entrepôt Popincourt Reuilly Gobelin l’Observatoire Vaugirard Passy Batignolles-Monceaux Buttes-Montmartre Buttes-Chaumont Ménilmontant Itaalien Room, Itaalien (1956) Jaapan Kyōto, Jaapan (1958) Jaapan Präfektur Tokio, Jaapan (1982) Egypten Kairo, Egypten (1985) Jordaanien Amman, Jordaanien (1987) Sjiisklun Berlin, Sjiisklun (1987) Jemen Sanaa, Jemen (1987) Korea Sud Seoul, Süüdkorea (1991) Liibanon Beirut, Liibanon (1992) Ruslun Moskau, Ruslun (1992) Indoneesien Jakarta, Indoneesien (1995) Ferianagt Stooten Chicago, Ferianagt Stooten (1996) Ferianagt Stooten San Francisco, Ferianagt Stooten (1996) Sjiina Peking, Schiina (1997) Tschechien Prag, Tschechien (1997) Saudi-Araabien Riad, Saudi-Araabien (1997) Ruslun Sankt Petersburg, Ruslun (1997) Chiile Santiago de Chile, Chiile (1997) Georgien Tiflis, Georgien (1997) Armeenien Jerewan, Armeenien (1998) Portugal Lissabon, Portugal (1998) Bulgaarien Sofia, Bulgaarien (1998) Austraalien Sydney, Austraalien (1998) Meksiko Meksiko-Stääd, Meksiko (1999) Poolen Warschau, Poolen (1999) Argentiinien Buenos Aires, Argentiinien (1999) Grichenlun Athen, Griichenlun (2000) Spoonien Madrid, Spoonien (2000) Ferianagt Stooten"}
{"id": "17028", "contents": "Noorderhaaks, uk Razende Bol neemd, as en sunbeenk, wat faan a struum faan eeb an flud twesken a Nuurdsia an’t eilun faan Texel entstenen as. Hi as dial faan't prowins faan Nuurdholun. Commons: Noorderhaaks – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "17029", "contents": "Texel (Ütjspriik: [ˈtɛsəl]; üüb Waastfresk: Tessel) as en eilun uun a Nuurdsia. Det as det gratst an widjst uun a waast faan dön Waastfresk Eilunen. At eilun as dial faan’t prowins faan Nuurdholun."}
{"id": "17043", "contents": "Bangladesch (üüb Bengaals: বাংলাদেশ Bāṃlādeś [ˈbaŋlaˌd̪eʃ]) as en stoot uun a süüd faan Aasien. Uun a süüd leit a Golf faan Bengaal, uun a süüduast Mjanmaar, uun a waast, nuurd an uast Inje. At lun hee 144.043.697 lidj (2011). At hoodsteed as Dhaka. De Padma Struum as en wichtig struum uun't lun. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Bangladesch hee aacht diwisioonen. Faan 1765 ap tu 1947 wiar Bangladesch tup mä det indisk bundesstoot Waastbengaalen dial faan det Bengaalen Presidentskap uun Britisk Inje. Do wurd at presidentskap twesken Inje an Paakistaan diald: at waastdial, huar dön miast lidj Hindus wiar, wurd en bundesstoot faan Inje an’t uastdial, huar dön miast lidj muslimer wiar, wurd en prowins faan Paakistaan. At prowins wurd 1971 suwereen efter en staheu an krich, huaruun Inje dialnaam. Bangladesch as sant 1972 lasmaat faan det Commonwealth of Nations. Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de Bangladesh: Major Cities, citypopulation.de Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "17044", "contents": "1721 wiar det ian-an-twuntigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 24. Jüüne: Johann Friedrich Faselius, tjiisk medisiiner († 1767) 15. Marts: Louise tu Mecklenburg, köningin faan Denemark an Noorweegen (* 1667) 18. Jüüle: Antoine Watteau, fraansöösk konstmooler (* 1684) 13. Deetsember: Alexander Selkirk, skots siafoorer eewentüürer (* 1676)"}
{"id": "17045", "contents": "1722 wiar det tau-an-twuntigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 27. September: Samuel Adams, US-ameerikoons stootsmaan an rewolutschooneer († 1803) 05. Febrewoore (8. Marts 1723, Gregoriaans kalender) : Sir Christopher Wren, britisk astronoom an architekt (* 1632) 20. Deetsember: Kangxi, keiser faan Schiina (* 1654)"}
{"id": "17046", "contents": "1723 wiar det trii-an-twuntigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 31. Marts: Frederik V., köning faan Denemark an Noorweegen († 1766) 06. Mei: Ike no Taiga, jaapaans konstmooler († 1776) 08. Marts: Christopher Wren, britisk mathemaatiker an astronoom (* 1632)"}
{"id": "17047", "contents": "1724 wiar det fjauer-an-twuntigst juar faan det 18. juarhunert. 22. April: Immanuel Kant, tjiisk filosoof († 1804)"}
{"id": "17048", "contents": "1725 wiar det fiiw-an-twuntigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender. 08. Febrewoore: Peeter I., keiser faan Ruslun (* 1672)"}
{"id": "17049", "contents": "1726 wiar det seeks-an-twuntigst juar faan det 18. juarhunert."}
{"id": "17050", "contents": "1727 wiar det sööwen-an-twuntigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender."}
{"id": "17051", "contents": "1729 wiar det njüügen-an-twuntigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 02. Mei: Keiserin Katharina II. faan Rüslun († 1796)"}
{"id": "17052", "contents": "1731 wiar det ian-an-dörtigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender."}
{"id": "17053", "contents": "1733 wiar det trii-an-dörtigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 05. September: Christoph Martin Wieland, tjiisk skriiwer († 1813) 01 Febrewoore: August de Stark, kurfürst faan Saksen an köning faan Poolen (* 1670)"}
{"id": "17054", "contents": "1734 wiar det fjauer-an-dörtigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender."}
{"id": "17055", "contents": "1736 wiar det seeks-an-dörtigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 19. Janewoorejul./ 30. Janewoore 1736greg. James Watt, ütjfinjer († 1819)"}
{"id": "17056", "contents": "1737 wiar det sööwen-an-dörtigst juar faan det 18. juarhunert."}
{"id": "17057", "contents": "1739 wiar det njüügen-an-dörtigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender."}
{"id": "17058", "contents": "1741 wiar det ian-an-fiartigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 22. September: Peter Simon Pallas, sjiisk forsker († 1811) 28. Jüüle: Antonio Vivaldi, italjeens komponist (* 1678)"}
{"id": "17059", "contents": "1742 wiar det tau-an-fiartigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender."}
{"id": "17060", "contents": "1743 wiar det trii-an-fiartigst juar faan det 18. juarhunert."}
{"id": "17061", "contents": "1744 wiar det fjauer-an-fiartigst juar faan det 18. juarhunert. 01. August: Jean-Baptiste de Lamarck, bioloog († 1829) 28. August: Friederike Auguste Sophie von Anhalt-Bernburg, steedhualer faan't Herskap Jever († 1827)"}
{"id": "17062", "contents": "1747 wiar det sööwen-an-fiartigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 17. Janewoore: Marcus Herz, dochter an filosoof († 1803)"}
{"id": "17063", "contents": "1749 wiar det njüügen-an-fiartigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 21. Jüüne: At steed faan Halifax uun Kanada wurd grünlaanjen. 29. Janewoore: Christian VII., köning faan Denemark an Noorweegen († 1808) 28. August: Johann Wolfgang von Goethe, tjiisk dachter († 1832)"}
{"id": "17064", "contents": "1751 wiar det ian-an-föftigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 16. Marts: James Madison, US-ameerikoons poliitiker, 4. president faan dön Ferianigt Stooten († 1836) 17. Marts: Andreas Dahl, sweeds botaaniker († 1789) 30. Jüüle: Maria Anna Mozart, neemd Nannerl, salzburger klawiarspeler, Wolfgang Amadeus Mozart sin saster († 1829) 25. Deetsember: George Gordon, britisk poliitiker († 1793) 12. Jüüle: Tokugawa Yoshimune, jaapaans shōgun (* 1684)"}
{"id": "17065", "contents": "1752 wiar det tau-an-föftigst juar faan det 18. juarhunert. 28. Oktuuber: Jeongjo, 22. köning faan det Joseon-Dünastii uun Korea († 1800) 07. Marts: Pietro Grimani, doge faan Venedig (* 1677)"}
{"id": "17066", "contents": "1753 wiar det trii-an-föftigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender. 03. April: Jean-François Delacroix, fraansöösk rewolutschoneer († 1794)"}
{"id": "17067", "contents": "1755 wiar det fiiw-an-föftigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender."}
{"id": "17068", "contents": "1761 wiar det ian-an-söstigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender."}
{"id": "17069", "contents": "1763 wiar det trii-an-söstigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 26. Janewoore: Karl XIV. Johan (üüs Jean Bernadotte), köning faan Sweeden an Noorweegen († 1844) 05. Oktuuber: August III., kurfürst faan Saksen an köning faan Poolen (* 1696)"}
{"id": "17070", "contents": "1765 wiar det fiiw-an-söstigst juar faan det 18. juarhunert. 22. Oktuuber: Karl Friedrich Kielmeyer, tjiisk meedisiiner, natüürforsker, cheemiker an teoretisk bioloog († 1844)"}
{"id": "17071", "contents": "1768 wiar det aacht-an-söstigst juar faan det 18. juarhunert. 28. Janewoore: Frederik VI., köning faan Denemark an Noorweegen († 1839) 18. Marts: Laurence Sterne, ingels-irsk (* 1731)"}
{"id": "17072", "contents": "1769 wiar det njüügen-an-söstigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 15. August: Napoleon Bonaparte, fraansöösk generaal, rewolutschoneer, diktaatoor an keiser († 1821) 29. Augustjul.: Iwan Kotljarewskyj, ukrainisk dachter († 1838) 14. September: Alexander von Humboldt († 1859)"}
{"id": "17073", "contents": "1772 wiar det tau-an-sööwentigst juar faan det 18. juarhunert. 17. Janewoore: Ove Høegh-Guldberg wurd stootsminister faan Denemark. 19. Febrewoore: Ferdrach faan Wien: Iarst dialing faan Poolen twesken Preussen, Uasterrik an Ruslun."}
{"id": "17074", "contents": "1773 wiar det trii-an-sööwentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 24. Deetsember: Mustafa III., sultaan faan det Osmaans Rik (* 1717)"}
{"id": "17075", "contents": "1699 wiar det njüügen-an-neegentigst juar faan det 17. juarhunert. 25. August: Frederik IV. wurd wiar köning faan Denemark an Noorweegen. 30. Nofember: Christian VI. köning faan Denemark an Noorweegen († 1746) 25. August: Christian V., köning faan Denemark an Noorweegen (* 1646)"}
{"id": "17080", "contents": "Di 8. Nofember 2016 as auer di president faan a Ferianagt Stooten faan Ameerikoo (USA) ufstemet wurden. Uun Ameerikoo stun normoolerwiis tau kandidoooten faan a Demokraaten an a Republikaanern tu wool. A kandidooten faan ööder partein haa knaap en mögelkhaid, diar iinmad tu reeren. Arke stoot stemet enkelt uf, an di kandidoot, di a miast stemen füngen hää, want a woolmaaner faan didiar stoot. Uun letj stooten san det maner, an uun grat stooten san det muar woolmaaner. Jodiar woolmaaner kem do leederhen tuup an weele di president. Uun a stääden want miast di demokraat (blä), an üüb't lun want miast di republikaaner (ruad). Üüb detdiar koord könst dü sä, hü a enkelt countys ufstemet haa: Commonskategorii: Presidentenwool 2016 – Saamlang faan bilen of filmer Landeszentrale für politische Bildung (huuchschiisk)"}
{"id": "17107", "contents": "Mapudungun (mapu „lun“ + sdugun „spriak“, of uk Mapuzungun) as en spriak faan a indioonern uun Chiile an Argentinien, a Mapuche. Mapudungun hiart tuup mä Huilliche tu a Araukaansk spriaken. Ferbinjangen tu ööder spriaken san ei bekäänd. A Mapuche san sowat 600.000 minsken, an 260.000 diarfaan snaake Mapudungun tumanst tidjwiis. Uun a famile woort det spriak faan amanbi 85.000 minsken snaaket. Mapudungun woort fööraal uun Madel-Chiile snaaket. Spriakwiisen: Pikumche Pewenche Lafkenche Moluche Rankenche (uun Patagoonien, Argentiinien) Test-Wikipedia üüb Mapudungun Test-Wikipedia üüb Mapudungun (Wiktionary) Ethnologue Wurdenbuk Mapudungun - Spoonsk"}
{"id": "17108", "contents": "Huilliche (of Veliche) as en spriak faan a indioonern uun Chiile, a Mapuche. Huilliche hiart tuup mä Mapudungun tu a Araukaansk spriaken. Ferbinjangen tu ööder spriaken san ei bekäänd. Di nööm komt faan a Mapudungun-wurden willi „süüd“ + che „minsken“ („süüdminsken“) uf. Enkelten beskriiw Huilliche üs en spriakwiis faan't Mapudungun, man jo kön arkööder ei ferstun. Snaaket woort det noch faan amanbi 2000, fööraal ääler minsken. Huillichesungun Tsesungun Ethnologue"}
{"id": "17109", "contents": "Araukaansk spriaken san en spriakfamile faan a indioonern uun Chiile an Argentinien, a Mapuche. Diar hiar man tau spriaken tu. Mapudungun (ISO 639-3: arn) Huilliche (ISO 639-3: huh) Lyle Campbell: American Indian languages. The historical linguistics of Native America (= Oxford Studies in Anthropological Linguistics. 4). Oxford University Press, New York NY u. a. 1997, ISBN 0-19-509427-1. Ethnologue"}
{"id": "17110", "contents": "A Mapuche (iar uk Araukaanern näämd) san en fulk faan indioonern uun Chiile an Argentinien. Jo snaake Araukaansk spriaken. A miasten lewe uun't IX. Regiuun Araukaanien. Picunche (Nuurdminsken) Huilliche (Süüdminsken) Ldafkenche (Siaminsken) Wenteche (Däälminsken) Pewenche, det san a miasten Fööraal a Pewenche an a Huilliche küd jo loong jin a spoonsk iinwaanrern trochsaat, an jo haa uk hör spriaken bewaaret: Mapudungun an Huilliche. Faan ~1550 bit 1883 hed a Mapuche hör aanj stoot, di 1641 uk faan a Spoonsken gudkäänd wurden as. Man 1883 ging Chiile hard jin a indioonern föör, an naam jo hör lun wech. Uun det Mapuche-regiuun san föl minsken faan Sjiisklun iinwaanert, fööraal am det stääd Valdivia. Wenufoye, det flag faan a Mapuche. A klöören stun för: Güül: a san Blä: at leewent an at uniwersum Witj: wisdoom an rünjhaid Ruad: krääft an histoore Green: a eerd an natüür Sümboolen: At Cultrun as en trinj trumel, diar för musiik brükt woort. Diar san a san, a muun an stäären üüb tu sen, an a sjauer hemelswaier. At Gemil as en krüs, diar för weden an hoonwerkskonst stäänt. Enkelt regiuunen haa diartu hör aanj flag: Wenteche Huilliche Ldafkenche Nagche Pewenche Commonskategorii: Mapuche – Saamlang faan bilen of"}
{"id": "17113", "contents": "w:de:ISO639 Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "17115", "contents": "En president as en uunfeerer faan en lun of en organisatsion of en onernemen. Det wurd komt faan't latiinsk prae-sidere uf, det ment föör sat. Di president as en föörsater. Di president faan en lun as det huuchst amt faan det lun. Man det het noch niks. Uun Sjiisklun hää di president ei so föl tu saien. Man likes hää hi bi arke gesets det leetst wurd. Uun Ameerikoo as di president di baas faan't regiarang an sodenang föl määchtager. US-Presidentenwool 2016"}
{"id": "17117", "contents": "Indiooner as en wurd för a uuriinwenern faan Ameerikoo saner a Eskimos. Det wurd komt wel diarfaan uf, dat a iinwaanrern faan Euroopa iarst mend, jo wiar uun Indien lunagt. So füng a Amerikoonern di nööm indiooner. Jo salew haa jo natüürelk nimer so näämd, jo wiar do t.b. Apachen, Azteken, Inka of Mapuche. Nuurdameerikoo Mexiko Süüdameerikoo Wikiquote: Indiooner (sjiisk) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Indiooner Wikisource: Indiooner (sjiisk)"}
{"id": "17138", "contents": "Valdivia as en stääd uun a süüd faan Chiile an amanbi 15 km wech faan a Pasiifik. Hat hää 153.500 iinwenern (Stant: 2006) an as hoodstääd faan't Región de los Ríos. Adolfo Assor (* 1945), konstler Otto Georgi (1890–1969), mooler Héctor Eduardo Vargas Bastidas (* 1951), baskoop Neuquén, Argentiinien, sant di 18. Nofember 2003 Commonskategorii: Valdivia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "17140", "contents": "Ruad Beeten (Beta vulgaris ssp. vulgaris, Conditiva skööl) san en frücht (eegentelk en rut) an kultuurplaant an hiar tu't famile faan a Amaranten (Amaranthaceae). Hat as nai mä't Fuderrööw, Mangold of Sokerrööw. Liküs jodiaren kem ruad beeten faan't Wil Rööw (Beta vulgaris ssp. maritima) uf. Ruad beeten Iinlaanj ruad beeten ütj at glääs Labskaus mä ruad beeten Commonskategorii: Ruad Beeten – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Resepten mä ruad beeten (sjiisk) Wikispecies hää en artiikel tu: Rööwen (Beta vulgaris)"}
{"id": "17141", "contents": "At fuderrööw of uk fuderbeet (Beta vulgaris ssp. vulgaris, Crassa skööl) as en frücht (eegentelk en rut) an kultuurplaant an hiart tu't famile faan a amaranten (Amaranthaceae). Hat as nai mä ruad beeten, mangold of at sokerrööw. Liküs jodiaren komt at fuderrööw faan't wil rööw (Beta vulgaris ssp. maritima) uf. Commonskategorii: Fuderrööw – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rööwen (Beta vulgaris)"}
{"id": "17142", "contents": "Mangold of uk Bleedbeeten (Beta vulgaris ssp. vulgaris, Cicla of Flavescens skööl) as en frücht an kultuurplaant an hiart tu't famile faan a Amaranten (Amaranthaceae). Hat as nai mä ruad beeten, at sokerrööw of at fuderrööw. Liküs jodiaren komt mangold faan't wil rööw (Beta vulgaris ssp. maritima) uf. Commonskategorii: Mangold – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rööwen (Beta vulgaris)"}
{"id": "17144", "contents": "Johannes Rau (* 16. Janewoore 1931 uun Wuppertal; † 27. Janewoore 2006 uun Berliin) wiar en tjiisk poliitiker an faan 1999 ap tu 2004 de aachst bundespresident faan at bundesrepubliik faan Tjiisklun."}
{"id": "17145", "contents": "Horst Köhler (* 22. Febrewoore 1943 uun Heidenstein (daaling: Skierbieszów, Poolen)) as en tjiisk poliitiker an ökonoom. Hi wiar de njüügenst bundespresident faan at bundesrepubliik Tjiisklun faan 2004 ap tu 2010."}
{"id": "17146", "contents": "Christian Wilhelm Walter Wulff (* 19. Jüüne 1959 uun Osnabrück) as en tjiisk poliitiker. Hi wiar faan 2010 ap tu 2012 bundespresident faan't bundesrepubliik faan Tjiisklun. Tuföören wiar hi faan 2003 ap tu 2010 minister-president faan Niidersaksen."}
{"id": "17147", "contents": "Joachim Gauck (* 24. Janewoore 1940 uun Rostock) wiar faan 2012 bit 2017 de elwenst bundespresident faan't Bundesrepubliik faan Tjiisklun."}
{"id": "17153", "contents": "Nis-Momme Stockmann (*17.08.1981) ön Wyk üp Föör es en dütsk Dechter en en Teaaterdechter. Nis-Momme Stockmann kām ön Wyk tö Wārel. He es bifriit en heer tau Faamnen. Sent 2009 skriift he fuar dit Teaater, en 2016 es di jest Romaan prentet uuren. 2011 fing hi di Friedrich-Hebbel-Pris. 2014 fing hi di Literatuurpris fan di Kultuurker fan di dütsk Wertskep. 2015 fing hi di Hermann-Sudermann-Pris. Der Mann der die Welt aß (Theater und Medien Schaefersphilippen); UA: 17. Dezember 2009, Theater der Stadt Heidelberg, Inszenierung: Dominique Schnitzer[32] Das blaue blaue Meer (Theater und Medien Schaefersphilippen); UA: 22. Januar 2010, Schauspiel Frankfurt am Main, Inszenierung: Marc Lunghuss[32] Kein Schiff wird kommen (Theater und Medien Schaefersphilippen); UA: 19. Februar 2010, Staatstheater Stuttgart, Inszenierung: Annette Pullen[33][34] Inga und Lutz − Oder: Die potentielle Holistik eines Schnellkochtopfs im Kosmos des modernen Seins (Theater und Medien Schaefersphilippen); UA: 8. Oktober 2010, Staatstheater Braunschweig, Inszenierung: Alexis Bug Die Ängstlichen und die Brutalen (Theater und Medien Schaefersphilippen); UA: 2. November 2010, Schauspiel Frankfurt, Inszenierung: Martin Klöpfer[35] Expedition und Psychiatrie (Theater und Medien Schaefersphilippen); UA: 4. März 2011, Theater der Stadt Heidelberg, Inszenierung: Nis-Momme Stockmann Der Freund krank (Theater und Medien Schaefersphilippen); UA: 27. April 2012, Schauspiel Frankfurt, Inszenierung:"}
{"id": "17161", "contents": "E Wiik äs en stäär ääw dat noordfreesk äiluin Feer. Et läit oon't söroast fuon't äiluin. Et hjit 4280 mänske (2020). Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "17163", "contents": "Finsk (aanj nööm suomi of suomen kieli) hiar tu a uastsiafinsk twiig faan a Finno-ugrisk spriaken an hiart sodenang tu't Uraalisk. Finsk as nai mä't Eestnisk an bütj Sweedsk ian faan tau amtsspriaken uun Finlun. Hat woort faan amanbi 4,7 miljuun minsken üs mamenspriak snaaket, det san sowat 92 % faan a minsken uun Finlun. Waastfinsk 1. Süüdwaastfinsk (laachtgreen) 2. Häme-spriakwiisen (jonkgreen) 3. Süüduastbotnisk (jonkblä) 4. Madel- an Nuurduastbotnisk (grä-blä) 5. Peräpohjola-spriakwiisen (laachtblä) Uastfinsk 6. Savo-spriakwiisen (brons) 7. Süüduastfinsk (pink) minä: ik. sinä: dü. hän: hi/hat. me: we. te: jam. he: they. Wikipedia üüb Finsk Commonskategorii: Finsk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Finsk ütjspriak – Saamlang faan bilen of filmer European Commission – Euromosaic: Finnish in Sweden Euromosaic III (PDF; 4,6 MB) (S. 84)"}
{"id": "17165", "contents": "15. Janewoore: (krasnet) Molière, fraansöösk schauspeler, teaaterdirektoor an dramaatiker († 1673)"}
{"id": "17166", "contents": "Molière (rocht nööm: Jean-Baptiste Poquelin; * woorskiinelk 14. Janewoore 1622 uun Pariis, krasent 15. Janewoore 1622; † 17. Febrewoore 1673) wiar en fraansöösken schauspeler, teaaterdirektoor an dramaatiker. Les Amants magnifiques (Die hochherzigen Liebenden) L’Amour médecin (At Leefde üüs Dochter) Amphitryon L’Avare (A Gitshals) Le Bourgeois gentilhomme (A Bürger üüs Eedelmaan); bearbeitet von Michail Afanassjewitsch Bulgakow als Der verrückte Jourdain (1932) wiederum Grundlage für eine Oper in drei Akten 1970/71 von Fritz Geißler La Comtesse d’Escarbagnas (Die Gräfin von Escarbagnas) La Critique de l’École des femmes (Die Kritik der „Schule der Frauen“) Le Dépit amoureux (Liebesärger) (1656) Dom Garcie de Navarre ou Le Prince jaloux (Don Garcia de Navarra oder Der eifersüchtige Fürst) Dom Juan ou le Festin de pierre (Don Juan) L’École des femmes (Die Schule der Frauen) L’École des maris (Die Schule der Ehemänner) L’Étourdi ou Les Contretemps (Der Unbesonnene; Der Tollpatsch oder die Rückschläge) Les Fâcheux (Die Lästigen) Les Femmes savantes (Die gelehrten Frauen) Les fourberies de Scapin (Scapins Streiche) Georges Dandin ou Le mari confondu (George Dandin oder Der beschämte Ehemann) L’Impromptu de Versailles (Das Stegreifspiel von Versailles) La Jalousié du Barbouillé (Die Eifersucht des Angeschmierten) Le Malade imaginaire (Der eingebildet Kranke) Le Mariage forcé (Die Zwangsheirat)"}
{"id": "17167", "contents": "Briadsteed as en steed uun a Kreis Nuurdfresklun."}
{"id": "17168", "contents": "Fritz Reuter (* 7. Nofember 1810 uun Stavenhagen; † 12. Jüüle 1874 uun Eisenach; folstendig nööm: Heinrich Ludwig Christian Friedrich Reuter) wiar een faan dön bedüüden dachtern an skriiwern faan det Plaattjiisk Spriik. Commons: Fritz Reuter – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "1717", "contents": "Jap Peter Hansen (* 08.07.1767 Weesterlön, † 09.08.1855 Kairem), J. P. Hansen, es 15 Jaaren tö See faart en leeterhen Skuulmaister en Köster ön Weesterlön wesen. Hi skel uk Jap Köster nēmt uuren wiis. Hansen her uk en Nawigatsjoonsskuul, en hi heer höm forskelig Saaken üttaacht en konstruiaret, sa üs en Kuurnwecht. Hansen skref Boker tö'n Bispöl aur Matematiik en Astronomii, man diar sen uk forskelig Āpteekningen en Dokumentatsjoonen aur Söl me twesken wesen. Hansen gelt üs di jest Söl'ring Dechter, diar dit Skriiwen üp Söl'ring āpbraacht heer. Dit bikeentest diarfan es Di Gidtshals of di Söl'ring Pid'ersdei, en Komediispöl üp Sölring. Dit diari Stek es üs dit jerst Bok üp en nuurđfriisk Spraak ütdönen uuren (1809). Hansen heer höm salev üttaacht, hur'ling hi Sölring skriif wel, en sa es di diari Spraak tö höör jest Ortografii kemen. Des Skriifwiis wiar naier bi't Dütsk üs di fan Boy Peter Möller, wat ön't 21. Jaarhönert al swaar es en bringi di Liren bi. Jap Peter Hansen es di Faađer fan C. P. Hansen wesen. Ön Weesterlön jeft et en \"Jap Peter Hansen Wai\". Jap Peter Hansen ön di Daatenbank fan't Nuurdfriisk Instituut Wikisource: Nahrung für Leselust in Nordfriesischer Sprache"}
{"id": "17170", "contents": "Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf (* 20. Nofember 1858 üüb gud Mårbacka uun a gemeen, wat nü Sunne het, Värmland, Sweeden; † 16. Marts 1940 uk diar) wiar en sweeds skriiwer. Hat as ian faan dön bekäändst skriiwern faan’t lun. 1909 fing hat üüs iarst wüf de Nobelpris an wurd 1914 üüs iarst wüf iin uun det Sweeds Akademii apnimen."}
{"id": "17171", "contents": "Michael Joseph Savage (* 23. Marts 1872 uun Tatong, Victoria, Austraalien; † 27. Marts 1940 uun Wellington, Nei-Sialun) wiar en nei-sialuns poliitiker faan’t Labour Party faan Neisialun an faan 1935 ap tu 1940 23. premier-minister faan’t lun. Savage feerd det Labour Party tu san iarst woolwanst uun a woolen uun 1935. Hi woon populeer onerstütsing för a programen faan't regiaring för a wiarskapsapschung an a sosiaalwelfaartsstoot. Sin populariteet ferseekret för det Labour Party en noch bedüüden woolwanst uun a woolen uun 1938. Savage sin sünjhaid wurd efter de naist woolwanst faan Labour ringer an hi stoorew 1940 uun't baantje. Savage, algemian üüs architekt faan de neisialuns welfaartsstoot bekäänd, wurt faan wedenskapslidj an at lidj algemian üüs een faan dön gratst an feriaretst premier-minister faan Neisialun beluket. Tu daaling as hi de iansigst neisialuns premier-minister, diar oner trii monarchen (Georg V., Eduard VIII. an Georg VI.) tiinet."}
{"id": "17172", "contents": "Hans-Georg Gadamer (* 11. Febrewoore 1900 uun Marburg; † 13. Marts 2002 uun Heidelberg) wiar en tjiisken filosoof. Internatschonaal bekäänd wurd hi troch sin werk Woorhaid an Metoode (1960), wat at grünjlaag för det filosoofisk Hermeneutik wiar."}
{"id": "17173", "contents": "Wellington (üüb Maori: Te Whanga-nui-a-Tara) as’t hoodsteed faan Nei-Sialun. At steed leit üüb det süüdwaasten spas faan at nei-sialuns Nuurdeilun bi Wellington Harbour. Det hee 215.400 lidj (2019). Michael Joseph Savage (1872-1940), 23. premier-minister faan Nei-Sialun, stoorew diar. Katherine Mansfield (1888-1923), skriiwer, wurd diar bäären. New Zealand, citypopulation.de"}
{"id": "17174", "contents": "Franz Ferdinand Carl Ludwig Joseph Maria von Österreich-Este (* 18. Deetsember 1863 uun Graz; † 28. Jüüne 1914 uun Sarajewo) wiar uasterriks ertshertsoog an sant 1896 truunfuliger faan Uasterrik-Ungarn. At atentaat faan Sarajewo, diarbi hi an sin wüf am’t leewent kaam, liaset de Iarst Wäältkrich ütj. Commons: Franz Ferdinand – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "17175", "contents": "Sophie Maria Josephine Albina Greefin Chotek faan Chotkowa an Wognin (* 1. Marts 1868 uun Stuttgart; † 28. Jüüne 1914 uun Sarajewo), leeder Fürstin faan Hohenberg (sant 1909 Hertsoogin faan Hohenberg) wiar en böömisk aadelige an wüf faan de uasterriks truunfuliger Franz Ferdinand. Hat fool mä ham tup tu a atentaat faan Sarajewo tu’t oofer, wat de Iarst Wäältkrich ütjliaset. Faan hör stamt at familje faan dön hertsooger an fürster faan Hohenberg uf. Commons: Sophie von Hohenberg-Chotek – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "17176", "contents": "Lüttich (uüb Fraansöösk amtelk Liège, ap tu 1949 Liége; üüb Waloons Lîdje; üüb Holuns Luik) as det kulturel sentrum faan det Waloons Regioon faan Belgien, hoodsteed faan a Prowins Lüttich an sat faan’t Basdoom Lüttich. Üüs steed mä amanbi 196.970 lidj (2016) leit Lüttich bi a tupstruum faan Ourthe an Maas 25 km lochtliinje uun a süüd faan Maastricht an 39 km uun a süüdwaast faan Aachen."}
{"id": "17177", "contents": "A Hindenburgdoom ferbant det nuurdfresk eilun Sal mä’t feestlun faan Sleeswich-Holstian. Hi wurd 1. Jüüle 1927 efter en bautidj faan fjauer juar eebenmaaget an tiinet a iisenboonferkiar. Hi as dial faan’t Maarskboon faan Hamborig tu Waasterlun. Uursprüngelk hed hi bluat ian boonstring, wat leeder mä’n ütjwik fersen wurd, hee hi sant 1972 tau boonstringer. A doom as 11,3 km lung, daaling ferluup auer at wanen faan lun an miatnoomen faan iindikin uun a Friedrich-Wilhelm-Lübke-Kuuch an a Rickelsbüller-Kuuch leedigelk 8,10 km troch’t heef. Commonskategorii: Hindeburgdoom – Saamlang faan bilen of filmer 54.8844444444448.55Koordinaaten: 54° 53′ 4″ N, 8° 33′ 0″ O"}
{"id": "17181", "contents": "Wilhelm von Tegetthoff (* 23. Deetsember 1827 uun Marburg an der Drau, Untersteiermark; † 7. April 1871 uun Wien) wiar vise-admiraal an komandant faan det uasterriks-ungarisk krichsmariine. Hi wiar koptein faan’t flagskab SMS Schwarzenberg bi a Siaslacht bi Haliglun uun de Naist Sleeswich-Holstians Krich (1864)."}
{"id": "17182", "contents": "Snits as en steed faan’t Waastfresklun (Holun). Det hee 33.573 lidj (2010). Det as't hoodsteed faan det Súdwest-Fryslân Gemeend."}
{"id": "17191", "contents": "Lingala as en spriik faan amanbi 5.5 miljuun lidj üüs mamenspriik uun DR Kongo, Republiik Kongo, Madelaafrikoons Republiik an Angoola spreegen wurd. Det as ian faan a Bantuspriiken."}
{"id": "17193", "contents": "Shona (üüb Shona: chiShona) as en spriik, wat faan twesken 10.8 an 14.2 miljuun lidj uun Simbabwe an Mosambik spreegen wurd. At spriik as ian faan a Bantuspriiken. Det Shona Spriik, üüs öler bantuspriiken, hee klasen faan prefiksen. nna: ik. wena: dü. rona: wi. lona: jam. A taalen faan 1 ap tu 10 üüb Shona san: (1) motsi, (2) piri, (3) tatu, (4) china, (5) shanu, (6) tanhatu, (7) nomwe, (8) sere, (9) pfumbamwe, (10) gumi. Shona Dictionary Shona Wurdenbuk."}
{"id": "17194", "contents": "Det Zulu Spriik (üüb Zulu: isiZulu) as en spriik, wat tu det Nguni skööl faan Bantuspriiken hiart. Det as at spriik faan det Zulu an wurt uun Süüdaafrika, Simbabwe, Lesotho, Malaawi, Mosambik an Eswatini snaaket. A miasten spreegern faan't spriik wene uun't uasten faan Süüdaafrika, fööraal uun det KwaZulu-Natal Prowins. Det hee 11.587.374 spreegern uun Süüdaafrika (2011). Det Zulu Spriik, üüs öler bantuspriiken, hee klasen faan prefiksen. En mensk, wat tu det Zulu folk hiart as UmZulu (en wurd, wat tu de iarst klas hiart). At muartaal diarfaan as AmaZulu (en wurd, wat tu de seekst klas hiart). At lun, huar a Zulu wene, as KwaZulu an at spriik as IsiZulu. Statistics South Africa (2011), Census 2011: Census in Brief, s. 26 Nguni Spriiken: Nuurd-Ndebele, Süüd-Ndebele, Swaasi, Xhosa, Zulu. Amtelk spriiken faan Süüdaafrika: Afrikaans, Ingels, Nuurd-Sotho, Sotho, Süüd-Ndebele, Swaasi, Tsonga, Tswana, Venda, Xhosa, Zulu."}
{"id": "17195", "contents": "Nyanja (üüb Nyanja: ChiChewa of ChiNyanja) as en spriak faan amanbi 10 miljuun lidj uun Malaawi, Sambia, Simbabwe an Mosambik spreegen wurd. A miasten spreegers wene uun Malaawi. Nyanja as ian faan a Bantuspriiken."}
{"id": "17197", "contents": "Hindenburgdoom E Hindenburgdoom (uk E Doom) ferbänt dat noordfreesk äiluin Sol mä’t fästluin fuon Sleeswii-Holstiin."}
{"id": "17198", "contents": "Hindenburgdoom E Hindenburgdoom ferbant dat nöördfreesk ailöön Sal mä’t fastlöön foon Sleeswich-Holstian."}
{"id": "17199", "contents": "Sleeswii-Holstiin äs en bundesluin oon Tjüskluin. Et bundesluin läit oon't noord fuon't luin. Et hjit 2.903.773 mänskene (2019). E hoorstäär fuon't bundesluin äs Kil. Flänsborii Kil Krais Noordfreeskluin Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "17201", "contents": "Hark Martinen, * 3. Marts (Uursmuun) 1934, † 30.Nowember (Töökmuun) 2016 wiar en Skuulmaister fan Aamrem. Töleest heer hi ön Rosendahl bi Hüsem uunet. Hark Martinen heer ön forskeligi Skuulen ön Sleeswig-Holstiin aarbert, sa wiar hi fan 1971 bit 1984 wiar hi Skuulfuarseter ön Scharbeutz en waar leeterhen Skuulreer ön Nuurđfriislön. Hi wiar bifriit en her fjuur Jungen sa üs Jungensjungen, en dānen haa uk al Jungen. Hark Martinen heer fuul fuar di Friisk Spraaken dönen, sa üs hi uk bi di Foriining fan't Nordfriisk Instituut (Fuarseter fan 1986 bit 1994, achterön Iarenfuarseter en Bireersman) en bi di Nuurđfriisk Foriining (Fuarseter fan 1987 bit 2000) meaarbert heer. Fan 1998 bit 2001 wiar hi Fuarseter fan di Friisk Reer ön Nuurđfriislön. Uk fuar di Sjungsters dēr Hark Martinen wat. Hi wiar Fuarseter fan di Kööri üp Heliglön, ön Neustadt/Holstiin en Scharbeutz sa üs töleest fan 1986 bit 2004 bi di \"Bredstedter Liedertafel von 1841\" ön Bräist. Wan hi ek muar Fuarseter wiis wil, saacht hi salev en nii jen fuar di Koor üt. Bal bit töleest soong hi üs di taust Bas-Stem fuar di Koor ön Bräist. 2014 kām sin Bok \"Dachtangs\", en Saamling fan ombi 400 Dechtings üp niigen forskeligi"}
{"id": "17204", "contents": "Di Gregoriaansk Kalener of Kalen'er uur deling aural üp Wārel brükt. Dit Teelen fan di Tir bigent me dit Jaar, hur Jeeses Krist tö Wārel kām. Sin Noom heer di Kalener eeđer di Poop Gregor XIII.. 1582 waar di ön Stiar fan di Juliaansk Kalen'er brükt. Üs leest Lön heer uk Sjiina di Gregoriaansk Kalener aurnomen (1949). Di nöörigst Forbeetering töögenaur di Juliaansk Kalener wiar, dat di Skrekeljaaren beeter fastliar waar. Ark fjuurst Jaar wiar -sa üs uk jerer- Skrekeljaaren, man di Jaaren 1700, 1800, 1900, en da 2100, 2200, 2300 en sa fiiđer waar en uur ütleten. Forklaaring: Di Öört drait höm ek akuraat ön 365 Daagen trinjom di Sen, hat paset uk ek jüst me 365,25 Daagen; em kumt üp ombi 365,2421 Daagen. Bi di Gregoriaansk Kalender waaret dit Jaar ön't Merel 365,2425 daar. Dit jit, ön 3000 Jaaren giar di Kalener om jen Dai mes. Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Wikitable_calendar Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Gregoriaansk Kalender Kalender"}
{"id": "17206", "contents": "Hermann Schmidt, * 10. Nowember (Töökmuun) 1901, † 3. Juuli (Fođermuun) 1979, wiar en Skuulmaister en Pleeger fan di Sölring Sprak, diar fan Brēderep kām. Di jest freemer Spraak, diar Schmidt liir skul, wiar Dütsk. Sin Skuulmaister, Karl Petersen, her Früger diarön en snaki Söl'ring me di Jungen. Di naist Stööp fuar Hermann Schmidt wiar di Merelskkul. Hi wil hol tö See faar, man dit ging me sin Sünhair ek. Schmidt bislööt da en uur Skuulmaister. Hentö dit Jen fan di jest Wārelkrich kām hi iin ön en Präparandenskuul ön Töner. 1923 maast hi sin jest Proof üs Skuulmaister maaki. Di jest Jaaren heer Schmidt da üp Föör aarbert, bi di Merelskuul ön Wyk. Diar wiar Dr. Carl Gäde Fuarseter, en Schmidt meenti leeterhen, dat höm en sin jungi Koleegen fan des Fuarseter fuul tö Gaagen kām. Üp Föör kām Hermann Schmidt en sin Koleegi Hans Runge üp di Taacht en maaki wat fuar dit Söl'ring Bleer, en diarfan waar di Bilaag \"Fuar Söl'ring Lir\". Hans Runge stürew man jer ön't Leewent, en Hermann Schmidt waar 1927 naa Söl, tö di Folksskuul ön Weesterlön' forseet. Bit 1958 bleev Schmidt Skuulmaister üp Söl, sa kām hi naa Tinem en waar leeterhen"}
{"id": "17207", "contents": "En Pseudonym (ψευδώνυμος pseudōnymos Bi en mes Noom nemt) uur brükt, wan nemen weet skel, hoken em es. Dit ken forskeligi Grünjen haa, man aaft kumt dit ön Diktatuuren fuar, hur Liren fuar jaar Meening achter Tralen kum en slaien of sagaar ombraacht uur ken. Bispöl fuar en Pseudonym es Jens Emil Mungard. Di Nazis wiar ek sin Frinjer en saacht wat, hur ja höm dit Leewent swaarer of kuurter me maaki kür. Üs Hermann Schmidt uk eeđer Mungards Duar ön en KZ sin Dechtings prenti let wil, da skul hi ön di Nazitir ön di taust Wārelkrich en üđer Noom fuar di Dechter nem, en Pseudonym. Sa kür hi di Dechtings weegi söner dat hi salev Āriger fing. Musikanten spöli uk aaft öner Pseudonym, wan ja bi Āpnaamen fan Frinjer mespöli wel. Dit kumt aur di Kontrakti me di Platenfirmen, dānen masi Jil haa wil, wan di Frinj di Üđer fuar sin Werk \"hüüri\" wil. Fan di Autoorin en Karen Blixen (Jenseits von Afrika) weet em, dat jü aaft öner Pseudonym skreev, aurdat jü ek seeker wiar, mun dit wat jü skrewen heer, gur inoch wiar."}
{"id": "17211", "contents": "Ströntistel en Dünemruusen es en Bok, hurbenen Hans Hoeg ombi 850 Dechtings fan Jens Emil Mungard töhopstelt heer. Fuulen fan di Dechtings kām fan di gurt Saamling, wat Hermann Schmidt her. Eeđer Hans Hoegs Fuaruurt heer Schmidt di Dechtings en üđer Aarberen fan 1926 bi 1939 en fan 1953 bit 1970 iin ön't Bleer braacht, en üđer Stairen jit et uk, dat hi dit uk ön di Taust Wārelkrich öner Pseudonym dēr. Di Noom fan dit Bok es töhopstelt üt dit bikeent Dechting \"Min Bloom\" en \"Dünemruusen\". \"Min Bloom\" weeget, dat Jens Emil Mungard twert wiis kür, wan hi meenti, dat wat ek rocht wiar en \"Dünemruusen\" es en Dechting, wat weeget hur lef Mungard sin Ailön en di Natuur her. Luki diartö uk bi Jens Emil Mungard. Dit Bok heer ek bluat en Forteeknis, wat diarbenen staant, diar es uk en Uurterlist me Uurtern, dānen al 1995 ek muar aaft brükt waar, benen. Sa ken em aur Stünen en Daagen iin ön des Bok lees en jit Uurter diarfan liir of dānen, diar em keent, beeter nüti. - Gur es dit fuar't Miist uk en haa dit Uurterbok fan Boy Peter Möller of tömendst \"Söl'ring-Dütsk\" me üp Staal. Bi't"}
{"id": "17212", "contents": "Di Taust Wārelkrich wiar fan 1939 bit 1945. Di uur di Taust nēmd, aurdat et di taust Krich wiar, hur Lönen fan ali Kontinenti me twesken wiar. Di Taust Wārelkrich es di Iinsigst, hur Atoom- en uk biologisk Waapen iinset uuren sen. Ön des Krich sen ombi 55 Miljoonen Mensken stürewen. 6 Miljoonen Juuden waar bi di Holocaust ombraacht. Bi en Krich pasiari uk āpskailig Forbreeken. Ön di taust Warelkrich sen Tērper hiilendal ön Steken slain uuren, sa üs uk Lidice (Tschechoslowakei) ön't Jaar 1942. Euroopa Slacht om Engelön Slacht om Frankrik Operatsjoon Barbarossa D-Day Operatsjoon Market Garden Ardennenofensiiwi Slacht om Stalingrad Slacht om Berlin Afrika Slacht om Tobruk Slacht om Gazala Slacht om El Alamein Asien Japansk-Chineeski Krich Russisch-Japanski Krich Slacht om Halhin Gol Pearl Harbor Slacht ön di Koralsee Slacht om Midway"}
{"id": "17215", "contents": "Max Andreas Bossen, * 5. Marts (Uursmuun) 1888 ön Weesterlön † 3. Nowember (Töökmuun) 1958 ön Muasem wiar en Söl'ring Snetker en Dechter. Hi skreev masi Leedjis, Fērsi en Komeediisteken üp Söl'ring. Me di Skuulmaister Karl Kruse waar fan Bossen sin Leedjis uk Nooten fuar di Muasemböör Kööri seet. Tö dit Skelt sair Herbert Christoph (*1944): \"Ik ken't jit teenk. Sa wiar hi langsen ön Sendai önerwai. Ik saag jest di wit Möts, da en lüng Mensk, en da wiar dit min Gooki.\" Jööl-Leechter Jööl-Leechter skiin sa leecht en klaar, di helig Nacht es diar, di jemelkst Fest ön't hiili Jaar, döör Engler kām üüs Böör. Di Jungens Oogen ljucht sa klaar ön Jöölbooms Leechterskiin. Sa es dit wesen maning Jaar, dach langsen weđer nii. Fünen bi Hark Martinen, \"Dachtangs\" Max Bossen sin Wüf jeet Emma Emilie (1892 - 1940), en jat uunet iin ön dit Hüs, hur deling di \"Fränkische Weinstuben\" sen. Jat her tau Jungen. Di Dreeng Herbert Peter Max Bossen blef me 24 Jaaren ön di Krich (1915 - 1939), en diar kām di Mooder ek aurhen. Dit Faamen Inge Maren Emma (1922 - 2000) waar ön di 40er Jaaren me Theo Christoph, en Soldāt fan Franken"}
{"id": "1722", "contents": "E Kris Nordfraschlönj (aw Tjüsch: Nordfriesland, aw Plååttjüsch: Noordfreesland, aw Dånsch: Nordfrisland) as di nordlikste lönjkris önj Tjüschlönj än eefter e grutelse di treede önj Slaswik-Holstiinj. Önjt norden läit et Dånsch, önjt ååsten e Kris Slaswik-Flansborj, önjt sööden e Kris Dithmjarsche än önjt weesten e Weestsiie. Et heet 165.951 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Hüsem. E Kris Nordfraschlönj läit önjt nordweesten foont bundeslönj Slaswik-Holstiinj, twasche e gränse tut Dånsch önjt norden än di Ääder Struum önjt sööden. Di nordlikste punkt önj e kris as List, awt ailönj Sal, wat uk di nordlikste punkt önj Slaswik-Holstiinj än Tjüschlönj as. Di sööderlikste punkt as e müning foon di Ääder Struum. Di weestlikste punkt as Jongnaamen, en huuchsönj tut weesten foont ailönj Oomram, än di ååsterlikste punkt as aw e kånt foon di Treene Struum, önj e gemiine Aastenfäil. E kris heet tou diile: e Fååstewål önjt ååsten än da Nordfrasche Ailönje önjt weesten. Da trii grutste foon da Nordfrasche Ailönje san Sal (99 km²), Fäär (82 km²) än Oomram (20,46 km²). Baitu foon di Ääder, wichtie struume önj e kris san di Arlau, di Ååstenou, di Såhulm Ou än di Treene. Da tiin grutste stääse önj e kris san:"}
{"id": "17220", "contents": "Nem't Di rocht fuar! Heest Dü wat fuar, skel Di wat slaagi, aurlii't Di rocht, jer D' giarst tö Werk. Kenst üt Din Leewent gur wat maaki, wan Dü didiarem Reer Di markst: Diar falt niin Maister dial fan Hemel, ark mut fan litj āp jir bigen. Döör Laihair, Ünlest kumt er nemen üp Wārel tö di rocht Stair hen. Naan, bluat döör Fliit, Aurlech en Früger Ken't ark ön't Leewent tö wat bring. Set wü jest üp di boowerst Richen, ken w' mans wiis, dat wü't skafet fing. Max Bossen Fünen iin ön di Antologii \"Dachtangs\" fan Hark Martinen"}
{"id": "17221", "contents": "Wat töögen Fortröt Nem Di dit Leewent ek sa nai, se ales ek sa suurt. Hat jeft uk jit en üđer Wai, da kumst uk ek tö kuurt. Wan miarnems skintj di Sen sa klaar, jü skintj fuar ark'jen, uk fuar Di. Da nem di Senensir man waar, wiis frügelk en wiis bliir. Da kenst Dü döör dit Leewent gung me frügelk lekelk Sen, en fan Bidrööfelkhair nönt mung, sa kumt em beeter hen. Max Bossen Fünen iin ön di Antologii \"Dachtangs\" fan Hark Martinen"}
{"id": "17222", "contents": "En Dechter es en Mensk, diar sin Taachten ön Foremen tö Popiir bringt. Tö Dechting hiir di Lyrik en di Prosa. Prosa sen frii skrewen Texti, Lyrik riimet hön aaft en heer en Rhythmus iin ön di Reegen en Fērsi. - Hat jeft uk Lyrik söner Riimen, man dit kumt ek olter aaft fuar. Wan en Komponist en Wiis diartö maaket, da uur dit en Leedji of Soong. Sa haa Hans Hoeg en Jürgen Borstelmann fuar masi Dechtings fan Jens Emil Mungard en üđer Dechtern Wiisen skrewen, en dānen waar da iin ön en Leedjibok prentet. Tö Dechtern, diar Prosa skriiv, sair em uk Skriiwer. Di Aarber of dit Werk jit da uk ek Dechting, dit es da en Prosa- of Skriivstek. Sent 1809 sen Söl'ring Dechtingen bikeent. Fuaral ön di jest Hualev fan't twuntigst Jaahönert waar üp Söl masi taacht en dialskrewen. Jir sen som fan maning Sölring Dechtern: Jap Peter Hansen Christian Peter Hansen Jens Emil Mungard Max Bossen Hermann Schmidt"}
{"id": "17223", "contents": "Mai, of Krölenmuun, es di fifst Muun fan't Jaar ön di Gregoriaansk Kalener. Di Mai heer 31 Daagen. \"Bejewenhaiden uun a Mei\", wat ön di Krölenmuun pasiaret es"}
{"id": "17224", "contents": "April, of Gērsmuun, es di fjuurst Muun fan't Jaar ön di Gregoriaansk Kalener. Di April heer 30 Daagen. \"Bejewenhaiden uun a April\", wat ön di Gērsmuun pasiaret es"}
{"id": "17225", "contents": "Febrewaari [fɛbrəvo:rə], Wuntermuun [vʊntəɐ̯mu:n] of Biikemuun [bi:gəmu:n], es di taust Muun fan't Jaar ön di Gregoriaansk Kalener. Di Febrewaari heer 28 Daagen, ön en Skrekeljaar sen dit 29. \"Bejewenhaiden uun a Febrewoore\", wat ön di Wuntermuun pasiaret es"}
{"id": "17227", "contents": "Di Etiopisk kalender as di kalender, di uun Etiopien brükt woort. A juaren luup di Gregoriaans kalender sööwen juar an amanbi aacht muuner bääftuun. Det kalenderjuar begant di 11., of uun't juar föör en skregeljuar di 12. September. Det etiopisk juar 2000 begand sodenang di 12. September 2007. Uk di etiopisk kalender gongt üüb det juar turag, huar Jiises Krast bäären wurd, man det wiar uun't juar 5500 efter't skeeben faan a welt - üs am doomools mend. A juaren efter Jiises san gebursdai wurd ዓመተ ምሕረት (amätä mïhrat; „a juaren faan't barmhartaghaid“; ufkört: ዓ.ም.) näämd. A juaren föör Krast wurd ei turag tääld, jo began uun't juar 5493 f.Kr. tu täälen an ling do bit tu't juar 8. Jodiar juaren wurd ዓመተ ዓለም (amätä aläm; „juaren faan a welt“) näämd an mä ዓ.ዓ. ufkört. Di etiopisk kalender hää 13 muuner, huarbi a iarst 12 leewen 30 daar, di 13. oober man 5 of 6 daar hää. Det as di skregelmuun (Ṗagumen, faan greks: Epagomenen). Kalender Friedrich Karl Ginzel: Handbuch der mathematischen und technischen Chronologie. Das Zeitrechnungswesen der Völker. Band 3: Zeitrechnung der Makedonier, Kleinasier und Syrer, der Germanen und Kelten, des Mittelalters, der Byzantiner (und Russen), Armenier, Kopten, Abessinier,"}
{"id": "17228", "contents": "◄ | 5. juardüüsen f.Kr. | 4. juardüüsen f.Kr. | 3. juardüüsen f.Kr. | ► Det 4. juardüüsen f.Kr. begand mä't juar 4000 f.Kr. an hääl mä't juar 3001 f.Kr. ap. 3761 f.Kr.: Efter a gluuw faan a Juuden as a welt skeeben wurden. Diaram begant di hebreewsk kalender mä detdiar juar."}
{"id": "1723", "contents": "Sjiisklun as en lun uun Madeleuroopa. Sin hoodstääd as Berlin, an diar lewe gud 82 miljuun minsken. Uun a Bundesrepubliik Sjiisklun jaft at 16 bundeslunen. A stäädstooten Berlin an Hamborag san ianhaidsgemeenen. Uk Breemen as en stäädstoot, diar hiar oober jo tau stääden Breemen an Breemerhuuwen tu. Niidersaksen Niidersaksen Breemen Breemen Hamborag Hamborag Mecklenborag-Föörpomern Mecklenborag-Föörpomern Saksen-Anhalt Saksen-Anhalt Saksen Saksen Brandenborag Brandenborag Berlin Berlin Tüüringen Tüüringen Hessen Hessen Nuurdrhein-Waastfaalen Nuurdrhein-Waastfaalen Rheinlun-Pfalz Rheinlun-Pfalz Bayern Bayern Baden-Württemberg Baden-Württemberg Saarlun Saarlun Schleswig-Holstian Schleswig-Holstian Sjiisklun as sant 1955 lasmoot faan't NATO. Wikimedia Atlas: Sjiisklun – Geograafisk an histoorisk koorden Commonskategorii: Sjiisklun – Saamlang faan bilen of filmer Statistische Ämter des Bundes und der Länder: Gebiet und Bevölkerung – Fläche und Bevölkerung, Stand: 5. März 2010. Abgerufen am 1. Februar 2010. World Economic Outlook database: April 2021. International Monetary Fund. April 2021. Human Development Report 2020. United Nations Development Programme. 15 December 2020. Statistische Ämter des Bundes und der Länder: Stant faan a iinwenertaalen, Stant: 31. Detsember 2009. Iinwenertaalen faan a gemeenen uun Baden-Württemberg 2020 www.statistikdaten.bayern.de Stand vom 31. Detsember 2020, Fortgeschriebene Bevölkerungszahlen vom 31. Dezember 2020 faan't Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, ufrepen di 12. Jüüne 2021 ([1]) (Halep üüb huuchsjiisk). Amt für Statistik Berlin-Brandenburg: Iinwenern"}
{"id": "17230", "contents": "◄ | 6. juardüüsen f.Kr. | 5. juardüüsen f.Kr. | 4. juardüüsen f.Kr. | ► Det 5. juardüüsen f.Kr. begand mä't juar 5000 f.Kr. an hääl mä't juar 4001 f.Kr. ap."}
{"id": "17232", "contents": "◄ | 7. juardüüsen f.Kr. | 6. juardüüsen f.Kr. | 5. juardüüsen f.Kr. | ► Det 6. juardüüsen f.Kr. begand mä't juar 6000 f.Kr. an hääl mä't juar 5001 f.Kr. ap. 11. September 5493 f.Kr. : Efter a etiopisk kalender woort a welt skeeben. At welttidj begant an lääpt bit tu't juar 8. Diar begant at 'tidj faan't barmhartaghaid'."}
{"id": "17238", "contents": "Di Janiwaari [janəvo:rə], of Ismuun [ɪsmu:n], es di jest Muun fan't Jaar ön di Gregoriaansk Kalener. Di Janiwaari heer 31 Daagen. Di Noom Janiwaari kumt üt dit Latiinsk (mensis) Ianuarius. Di Muun jit eeđer di Röömsk Gothair Ianus. \"Bejewenhaiden uun a Janewoore\", wat ön di Ismuun pasiaret es."}
{"id": "17239", "contents": "Nowember, of Töökmuun, es di elefst Muun fan dit Jaar ön di Gregoriaansk Kalener. Di Töökmuun heer 30 Daagen. Wat ön di Töökmuun pasiaret es (Aamring/Fering)"}
{"id": "17241", "contents": "Marts, of Uursmuun [u:ɐ̯smu:n], es di trēr(st) Muun fan't Jaar ön di Gregoriaansk Kalener. Di Uursmuun heer 31 Daagen. Ön di 21. Marts bigent di Uurs. Wat ön di Uursmuun pasiaret es"}
{"id": "17242", "contents": "Juuni, of Somermuun, es di sokst Muun fan't Jaar ön di Gregoriaansk Kalener. Di Somermuun heer 30 Daagen. \"Bejewenhaiden uun a Jüüne\", wat ön di Somermuun pasiaret es"}
{"id": "17243", "contents": "Juuli, of Fođermuun, es di soowenst Muun fan't Jaar ön di Gregoriaansk Kalener. Di Fođermuun heer 31 Daagen. \"Bejewenhaiden uun a Jüüle\", wat ön di Fođermuun pasiaret es"}
{"id": "17244", "contents": "August, of Bārichtmuun, es di aachtst Muun fan't Jaar ön di Gregoriaansk Kalener. Di Bārichtmuun heer 31 Daagen. \"Bejewenhaiden uun a August\", wat ön di Bārichtmuun pasiaret es"}
{"id": "17245", "contents": "September, of Hārefstmuun, es di niigenst Muun fan't Jaar ön di Gregoriaansk Kalener. Di Hārefstmuun heer 30 Daagen. \"Bejewenhaiden uun a September\", wat ön di Hārefstmuun pasiaret es"}
{"id": "17246", "contents": "Oktoober, of Storemmuun, es di tiinst Muun fan't Jaar ön di Gregoriaansk Kalener. Di Storemmuun heer 31 Daagen. \"Bejewenhaiden uun a Oktuuber\", wat ön di Storemmuun pasiaret es"}
{"id": "17247", "contents": "Detsember, of Jöölmuun, es di twelefst Muun fan't Jaar ön di Gregoriaansk Kalener. Di Jöölmuun heer 31 Daagen. \"Bejewenhaiden uun a Deetsember\", wat ön di Jöölmuun pasiaret es"}
{"id": "17248", "contents": "Wilhelm Siemens (*1897, †1984) wiar en Söl'ring Dechter. Hans Hoeg en Jürgen Borstelmann haa masi fan sin Dechtings me nii Wiisen iin ön dit Bok Sjung Din Sölring Wiis (2007) ütbraacht. Di Dechtings fan Wilhelm Siemens kum ön masi Anthologien en Saamlingen fuar, man hi heer salev uk hiili Boker ütdönen. Dānen en uk di Saamling Dachtangs fan Hark Martinen sen bi dit Nordfriisk Instituut tö fo of tömendst tö lees. Dechtings Wilhelm Siemens Dechtings sen Tiring en Böör, gur of ring fan wir en Sir, aaft üs Glees sa bros en sköör, ek bünen ön stair en tir. Dechtings sen broket Rüten üt Früger, Wark en Senen; ja skiin ek fiir tö büten, jaar glemen Leecht es benen."}
{"id": "17273", "contents": "Hans I. (* 2. Febrewoore 1455 uun Aalborghus Sloot, Ålborg; † 20. Febrewoore 1513, uk diar) wiar köning faan Denemark faan 21. Mai 1481, faan Noorweegen faan 20. Jüüle 1483 ap tu san 20. Febrewoore 1513 duas. Hi wiar uk köning faan Sweeden (üüs Hans II.) faan 6. Oktuuber 1497 ap tu 12. Nofember 1501. Hi wiar Hertoog faan Sleeswich an Holstian faan 29. Deetsember 1483 ap tu san duas. Hi wiar de öler köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Hi wiar dring faan köning Christian I. an Dorothea faan Brandenburg. Hi freit 6. September 1478 Christina faan Saksen. Hi wurd iarst uun Graabrødre kloostersark uun Odense begreewen. Hi wurd lääder uun Sankt Knuds Sark, wat uk uun Odense leit, weler begreewen. Sin letjen wiar Hans (1479-1480), Ernst (1480-1500), Christian II. (1481- 1559), Elisabeth (1485-1555) an Frans (1497-1511). Königer faan Denemark (Hüs faan Oldenborig) 1448-1863: Christian I. (1448-1481), Hans I. (1481-1513), Christian II. (1513-1523), Frederik I. (1523-1533), Christian III. (1534-1559), Frederik II. (1559-1588), Christian IV. (1588-1648), Frederik III. (1648-1670), Christian V. (1670-1699), Frederik IV. (1699-1730), Christian VI. (1730-1746), Frederik V. (1746-1766), Christian VII. (1766-1808), Frederik VI. (1808-1839), Christian VIII. (1839-1848), Frederik VII. (1848-1863)"}
{"id": "17274", "contents": "11. Jüüne: Köning Danjong faan det Joseon Köningrik uun Korea toonket uf. San unkel Sejo wurd köning. 02. Febrewoore: Köning Hans I. faan Denemark, Noorweegen an Sweeden († 1513)"}
{"id": "17275", "contents": "Christian II. (* 1. Jüüle 1481 uun Nyborg Sloot, Nyborg; † 25. Janewoore 1559 uun det suart hool faan Kalundborg Sloot, Kalundborg) wiar köning faan Denemark an Noorweegen an Hertoog faan Sleeswich an Holstian faan 20. Febrewoore 1513 ap tu sin 13. April 1523 ufsaating. Hi wiar uk köning faan Sweeden faan 1. Nofember 1520 ap tu 23. August 1523. Hi wiar de traad köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Hi wiar dring faan köning Hans I. an Christine faan Saksen. Hi freit 12. August 1515 Elisabeth faan Habsburg. Hi wurd uun Sankt Knuds Sark uun Odense begreewen. Königer faan Denemark (Hüs faan Oldenborig) 1448-1863: Christian I. (1448-1481), Hans I. (1481-1513), Christian II. (1513-1523), Frederik I. (1523-1533), Christian III. (1534-1559), Frederik II. (1559-1588), Christian IV. (1588-1648), Frederik III. (1648-1670), Christian V. (1670-1699), Frederik IV. (1699-1730), Christian VI. (1730-1746), Frederik V. (1746-1766), Christian VII. (1766-1808), Frederik VI. (1808-1839), Christian VIII. (1839-1848), Frederik VII. (1848-1863)"}
{"id": "17289", "contents": "Tjabelstünj as as en nuurdfresk raadioprogram, diar uun Kiel maaget woort. Det program woort faan (tu tidj) fiiw studenten maaget, diar bi't uniwersiteet Fresk studiare. Jo beracht auer ales mögelke, auer musiik an buken, of huar jüst auer snaaket woort üüb a welt. Diar san spreegern faan't Sölring, Öömrang, Fering an Frasch fersaamelt. Arke Mundai, klook sääks, woort program maaget, an wat diar ütj bi komt, könst dü hiar üüb: Kiel FM, arke Wäärnsdai faan ian bit tau di eftermade, an üüb OK Westküste, arke Freidai faan njüügen bit tjiin di iarmade, an faan trii bit sjauer di eftermade. Tjabelstünj.de Tjabelstünj on demand"}
{"id": "17292", "contents": "Prof. Dr. phil. Karen Heide Ebert (* 31. Janewoore 1945 uun Söderaanj üüb Fer, † 13. Oktuuber 2016 uun Zürich) wiar en spriakwedenskapswüf. 1970 PhD, Dr. phil., Kiel 1974 Profesoorin Uniwersiteet Marburg 1989 Profesoorin UZH Zürich A grammar of Athpare. München [i.e.] Unterschleißheim. LINCOM Europa, 1997 Camling (Chamling). München [i.e.] Unterschleißheim. LINCOM Europa, 1997 Koḍava. München [i.e.] Unterschleissheim. LINCOM Europa, 1996 Referenz, Sprechsituation und die bestimmten Artikel in einem nordfriesischen Dialekt (Fering). Kiel. Dissertation: Kiel, Phil. Fak., Diss. v. 12.12.1970. Referenz, Sprechsituation und die bestimmten Artikel in einem nordfriesischen Dialekt (Fering). Bredstedt. Nordfriisk Inst., 1971 Sprache und Tradition der Kera (Tschad). Berlin. Reimer, 1975 From Siberia to Ethiopia : converbs in a cross-linguistic perspective. Zürich. Universität Zürich, 2008 Camling texts and glossary. München. LINCOM Europa, 2000 Studies in clause linkage. Zürich. Seminar für Allgemeine Sprachwiss. der Univ., 1993 Literatüür faan of auer Karen Heide Ebert uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Portree faan't Uniwersiteet Zürich (2010) Anongs uun't bleed tu Karens duas"}
{"id": "17299", "contents": "Ual Egypten ment det lun Egypten uun ualang tidjen. Di egyptisk nööm wiar Kemet, an det ment suart lun efter di suart slober, di a Niil arke juar mäbroocht an det lun früchtboor maaget hää. Sodenang küd Ual Egypten tu en huuchkultuur apwaaks. Diar wiar 31 dynastiin faan könger föör't tidj faan Alexander di Grat. Tu tidjen faan Julius Cäsar wiar Kleopatra VII. könang faan Ual Egypten. Tempel faan Luxor Moolerei uun't grääf faan Ramses IV., uun't Dääl faan a Könger Isistempel faan Philae Mastaba faan Schepseskaf At Sphinx faan Gizeh A püramiiden faan Gizeh, jo san ian faan a sööwen weltwonern Commonskategorii: Ual Egypten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1730", "contents": "Uun Nuurdfresklun jaft at tjiin Halgen. Wan'am det rocht beluket, san't man njügen, auer ian diarfaan lunfääst wurden as. Hat het man likes noch \"Hamborger Halag\". A Halgen san wat apartes, auer jo so liach lei, an jo stun auer 40 daar uun't juar oner weeder. Ham sait \"lunoner\", wan di \"Blank Hans\" auer at haleg fäärt, ap tu a werwer lingt an somtidjs uk iin uun a hüsang lääpt. Det weeder komt oober ei mätians uunluupen. Wan ei aaltuföl sturem as, do koon'am sogoor to fut troch a waas luup. Diar skal man aleewen hoker mä, diar ham uun a waas ütjkäänt. Hat sjocht diar ei efter ütj, man a priilen uun a waas kön böös jip wurd, wan a flud komt. Iar hää en halagwerew so ütjsen: Halgen haa man bluas saaltweeder uun hör grünj. Diaram skul'am rinweeeder drank. Uun a maden faan a werew jääw't för a tiiren en eeben küül mä weeder, diar sai's \"feeting\" tu. A minsken hed en \"soot\", det as oober nään rochten suas, man iarer en tank för drankweeder. Üüb a werew lai en hialer rä faan diten, üüb Fer an Oomram saad'am uk \"schaasen\". Det wiar det ialang för a halagminsken,"}
{"id": "17303", "contents": "A Sööwen Weltwonern wiar en rä faan grat bauwerken. Tuiarst hää diar di skriiwer Herodot (am 450 f.Kr.) auer beracht. Hingin guarder faan Semiramis Riis faan Rhodos Könangsgrääf faan Halikarnassos Ialtürn Pharos faan Alexandria Püramiiden faan Gizeh Tempel faan Artemis uun Ephesos Zeus-Stunbil faan Olympia Daalang stun diar bluas noch a püramiiden faan Gizeh faan. Uk uun ööder dialen faan a welt jääw't gewaltag bauwerken, man diar wost Herodot niks faan. Of jo san iarst leeder kimen. Sodenang as 2007 en list faan a Nei Sööwen Weltwonern apsteld wurden: Chichén Itzá üüb Yucatán (Mexiko) Sjineesk Müür (Sjiina) Cristo Redentor uun Rio de Janeiro (Brasilien) Koloseum uun Rom (Italien) Machu Picchu Inkastääd uun a Anden (Peru) Petra Felsenstääd (Jordanien) Taj Mahal (Indien) Commonskategorii: Sööwen Weltwonern – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "17312", "contents": "21. Mei: Hans I. wurd köning faan Denemark. 22. Mei: Bayezid II. wurd sultaan faan det Osmaans Rik. 07. Marts: Baldassare Peruzzi, italjeens architekt an konstmooler († 1536) 01. Jüüle: Christian II., köning faan Denemark, Noorweegen an Sweeden, hertooch faan Sleeswich an Holstian († 1559) 27. Janewoore: Nikolaus Wulf, baskop faan Sleeswich (* amanbi 1395) 21. Mei: Christian I., köning faan Denemark, Noorweegen an Sweeden, hertoog faan Sleeswich an graaf faan Oldenborig, Delmenhorst, Holstian-Rendsborig an Holstian (* 1426) 28. August: Alfons V., köning faan Portugal (* 1432)"}
{"id": "17313", "contents": "1513 wiar det tretanjst juar faan det 16. juarhunert. 09. September: Uun a Slacht bi Flodden stoorew köning Jaakob IV. faan Skotlun. Sin dring, Jaakob V., wurd köning. 08. Febrewoore: Daniele Barbaro, venesiaans wedenskapsmaan an poliitiker († 1570) 14. Febrewoore: Domenico Ferrabosco, italjeens schongster, kapelmääster an komponist († 1574) 15. Marts: Hedwig Jagiellonica, polnisk prinsesin an kurfürstin faan Brandenborig († 1573) 04. Jüüne: Niels Hemmingsen, deensk ewangeelisk teoloog, filoloog an skuulreformer († 1600) 21. Oktuuber: Adrian Albinus, tjiisk rochtswedenskapsmaan († 1590) 23. Deetsember: Thomas Smith, ingels diplomaat († 1577) 09. September: Jaakob IV., köning faan Skotlun (* 1473)"}
{"id": "17314", "contents": "26. Jüüne: Richard III. wurd köning faan Ingelun. 20. Jüüle: Hans I. wurd köning faan Noorweegen. 30. August: Kaarl VIII. wurd köning Frankrik. 04. Febrewoore: Ridolfo Ghirlandaio, italjeens konstmooler († 1561) 14. Febrewoore: Babur, grünjleier an hersker faan det Mogulrik uun Inje († 1530) 06. Marts: Francesco Guicciardini, poliitiker an histooriker faan Florens († 1540) 06. April: Raffael, itajeensk konstler († 1520) 10. Nofember: Martin Luther, tjiisk refoormaator († 1546) 09. April: Köning Eduard IV. faan Ingelun (* 1442) 16. Jüüle: Alvise Cadamosto, hanelsmoon an siafaarer faan Venedig (* amanbi 1432) 30. August: Ludwig XI., köning faan Frankrik (* 1423)"}
{"id": "17315", "contents": "1497 wiar det sööwen-an-neegentigst juar faan det 15. juarhunert. 06. Oktuuber: Hans II. wurd köning faan Sweeden."}
{"id": "17316", "contents": "1501 wiar det iarst juar faan det 16. juarhunert. 18. Mei: Isabella faan Uasterrik, deensk köningin († 1526) 17. Jüüne: Johann I. Albrecht, köning faan Poolen (* 1459) 15. August: Konstantinos Laskaris, bisantiinsk geliard, klassisk filoloog an humanist (* 1434)"}
{"id": "17317", "contents": "18. Mei: Giovanni Mocenigo wurd Doge faan Venedig. 17. April: Giorgione, italjeens konstmooler († 1510) 22. Jüüle: Philipp I., köning faan Spaanje († 1506) 06. Deetsember: Baldassare Castiglione, italjeens skriiwer an diplomaat († 1529) 19. Febrewoore: Marco Zoppo, italjeens konstmooler (* 1433) 05. Mei: Andrea Vendramin, Doge faan Venedig (* 1393)"}
{"id": "17318", "contents": "01. September: Christian I. wurd köning faan Denemark. 31. Oktuuber: Johannes VIII. Palaiologos, keiser faan det Uaströömsk Rik (* 1392)"}
{"id": "17319", "contents": "Christian I. (* 1426; † 21. Mei 1481 uun Kopenhuuwen Sloot, Kopenhuuwen) wiar graaf faan Oldenborig an Delmenhorst faan 14. Febrewoore 1440, köning faan Denemark faan 1. September 1448 an Noorweegen faan 13. Mei 1450 ap tu san duas. Hi wiar uk köning faan Sweeden faan 23. Jüüne 1457 ap tu 23. Jüüne 1464. Hi wiar uk hertooch faan Sleeswich an graaf faan Holstian-Rendsburg (faan 1474 hertoch faan Holstian) faan 5. Marts 1460 ap tu san duas. Hi wiar de iarst köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Sin letjen wiar Oluf (1450-1451), Knud (1451-1455), Hans I. (1455-1513), Margaret (1456-1486) an Frederik I. (1471-1533). Königer faan Denemark (Hüs faan Oldenborig) 1448-1863: Christian I. (1448-1481), Hans I. (1481-1513), Christian II. (1513-1523), Frederik I. (1523-1533), Christian III. (1534-1559), Frederik II. (1559-1588), Christian IV. (1588-1648), Frederik III. (1648-1670), Christian V. (1670-1699), Frederik IV. (1699-1730), Christian VI. (1730-1746), Frederik V. (1746-1766), Christian VII. (1766-1808), Frederik VI. (1808-1839), Christian VIII. (1839-1848), Frederik VII. (1848-1863)"}
{"id": "17320", "contents": "Frederik I. (* 7. Oktuuber 1471 uun Haderslevhus, Haderslev; † 10. April 1533 uun Gottorp Sloot, Gottorp) wiar faan 1490 hertoog faan Sleeswich an Holstian an köning faan Denemark faan 13. April 1523 ap tu san duas. Hi wurd köning efter’t ufsaating faan san bruler köning Christian II.. Hi wiar de fjuard köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Hi wiar dring faan köning Christian I. an Dorothea faan Brandenborig. Hi wurd uun Sleeswich Doomsark begreewen. Frederik wiar 7. Oktuuber 1471 uun a sloot Haderslevhus uun’t steed Haderslev bäären, wat dial faan’t Hertoochdoom Sleeswich wiar. Hi wiar de fjuard dring faan Köning Christian I. faan Denemark, Noorweegen an Sweeden an sin wüf Dorothea faan Brandenborig, diar det jongst foomen faan Markgraaf Johann faan Brandenborig wiar. Frederik freid 10. April 1502 Anna faan Brandenborig, diar foomen faan Johann Cicero, Kuurfüürst faan Brandenborig an Margarete faan Saksen wiar. Jo hed tau letjen: Christian III. (1503-1559), diar lääder köning wiar an Dorothea faan Denemark (1504-1547), diar lääder Albrecht, hertooch faan Preussen, freid. Anna faan Brandenborig stoorew 5. Mei 1514 uun’t ääler faan seeks-an-twuntig. Fjauer juar lääder freid hi 9. Oktuuber 1518 Sophie faan Pommern, diar foomen faan Bogislaw, hertooch faan Pommern wiar. Jo hed seeks"}
{"id": "17321", "contents": "1502 wiar det naist juar faan det 16. juarhunert. 06. Jüüne: Johann III., köning faan Portugal († 1557)"}
{"id": "17322", "contents": "1503 wiar det traad juar faan det 16. juarhunert. 10. Marts: Ferdinand I., keiser fan det Hilig Röömsk Rik († 1564) 12. August: Christian III., köning faan Denemark an Noorweegen († 1559) 11. Febrewoore: Elisabeth of York, köningin faan Ingelun (* 1466) 07. April: Sofia Palaiologina, Gratfürst Iwan III. faan Moskau sin naist wüf an Keiser Konstantin IX. Palaiologos faan det Uaströömsk Rik sin nichte (* amanbi 1448) 03. Jüüle: Pierre d'Aubusson 40. gratmääster faan a Johanniiterorden (* 1423) 18. August: Aleksander VI., paap faan 1492 tu 1503 (* 1431) 17. September: Giovanni Pontano italjeens humanist an dachter (* 1429) 18. Oktuuber: Pius III., paap faan September tu Oktuuber 1503 (* 1439) 23. Nofember: Margaret of York, hertoochin faan Burgund (* 1446) 14. Deetsember: Sten Sture de Ääler, sweeds stootsmaan (* 1440) 28. Deetsember: Piero di Lorenzo de' Medici, hersker faan Florens (* 1472)"}
{"id": "17323", "contents": "1504 wiar det fjuard juar faan det 16. juarhunert. 22. Marts: Antonio Francesco Grazzini, italjeens dachter († 1584) 14. August: Enevold Sövenbröder, hoofmääster faan hertooch Friedrich I. faan Sleeswich an Holstian an baskop faan Sleeswich (* ünbekäänd) 26. Nofember: Isabella I., köningin faan Kastiilien (* 1451)"}
{"id": "17324", "contents": "1505 wiar det füft juar faan det 16. juarhunert. 08. Jüüne: Keiser Hongzhi faan Schiina (* 1470) 27. Oktuuber: Iwan III., gratfürst faan Moskau (* 1440)"}
{"id": "17325", "contents": "1506 wiar det seekst juar faan det 16. juarhunert. 01. Jüüle: Ludwig II., köning faan Böömen an Ungarn († 1526) 20. Mai: Kristof Kolumbus, genueesk siafeerer an ütjfinjer (* 1451)"}
{"id": "17326", "contents": "1507 wiar det sööwenst juar faan det 16. juarhunert. 19. Jüüne: Annibale Caro, italjeens dachter († 1566) 16. September: Jiajing, keiser faan Schiina († 1567)"}
{"id": "17327", "contents": "1508 wiar det aachst juar faan det 16. juarhunert. 04. Febrewoore: Conrad Celtis, tjiisk dachter an humanist (* 1459) 31. Jüüle: Na’od I., keiser faan Ethioopien (* föör 1494)"}
{"id": "17328", "contents": "1509 wiar det njüügenst juar faan det 16. juarhunert. Ünbekäänd dootem Wiisem wurd at iarst keer skraftelk neemd. 21. April: Heinrich VII., köning faan Ingelun (* 1457)"}
{"id": "17329", "contents": "1510 wiar det tjiinst juar faan det 16. juarhunert. 21. April: Lübeck ferklaaret jin Denemark a krich. Ünbekäänd dootem Det Pskow Republiik wurd dial faan det Moskau Gratfürstendoom. 12. Marts: Mihnea I., fürst faan't Walachei (* amanbi 1462) 17. Mei (begreewen): Sandro Botticelli, italjeens konstmooler (* 1445)"}
{"id": "17330", "contents": "1511 wiar det elwenst juar faan det 16. juarhunert. 02. April: Ashikaga Yoshiharu, jaapaans Shōgun († 1550) 09. Jüüle: Dorothea von Sachsen-Lauenburg, köningin faan Denemark an Noorweegen († 1571) 30. Jüüle: Giorgio Vasari, italjeens hoofkonstler an biograaf († 1574) 24. August: Jean Bauhin, fraansöösk dochter († 1582) 22. Oktuuber: Erasmus Reinhold, tjiisk astronoom an matemaatiker († 1553) 17. Nofember: Jacob Bording, fleemisk dochter († 1560) 21. Deetsember: Erasmus Ebner, tjiisk diplomaat, geliard an stootsmaan († 1577)"}
{"id": "17331", "contents": "1514 wiar det fjauertanjst juar faan det 16. juarhunert. 22. Febrewoore: Tahmasp I., schah faan Persien († 1576) 23. Marts: Lorenzino de’ Medici, italjeens skriiwer († 1548) 31. Deetsember: Andreas Vesalius, belgisk anatoom († 1564) 09. Janewoore: Anne de Bretagne, köningin faan Frankrik (* 1477) 07. Marts: Řehoř Hrubý z Jelení, tschechisk skriiwer, auerseeter an humanist (* amanbi 1460) 11. April: Donato Bramante, italjeens konstmooler an baumääster (* 1444) 03. Mei: Anna von Brandenburg, hertoogin faan Sleeswich an Holstian (* 1487) 28. Nofember: Hartmann Schedel, tjiisk histooriker (* 1440)"}
{"id": "17332", "contents": "1515 wiar det füftanjst juar faan det 16. juarhunert. 25. Janewoore: Christoph Preuss von Springenberg, ungars dachter († 1590) 18. Febrewoore: Valerius Cordus, tjiisk botaaniker, dochter, farmakoloog an natüürforsker († 1544) 12. Marts: Caspar Othmayr, tjiisk prääster, teoloog an komponist († 1553) 28. Marts: Teresa von Ávila, spaans non, sarkenleererin an halig († 1582) 04. April: Ambrosius Lobwasser, tjiisk skriiwer († 1585) 13. Mei: Johann Stigel, tjiisk dachter an retooriker († 1562) 09. August: William Pole, ingels poliitiker († 1587) 22. September: Anna von Kleve, köningin faan Ingelun († 1557) 04. Oktuuber: Lucas Cranach der Jüngere, tjiisk konstmooler an graafiker († 1586) 29. Oktuuber: Vincenzo Borghini, italjeens humanist, skriiwer an kleeriker († 1580) 22. Nofember: Marie de Guise, köningin faan Skotlun († 1560)"}
{"id": "17333", "contents": "1516 wiar det seekstanjst juar faan det 16. juarhunert. Janewoore: Juan Díaz de Solís foon de Río de la Plata uun Argentiinen faan nü. 23. Janewoore: Kaarl V. faan Hapsburg wurd köning faan Spanje. Jüüle: Keiser Selim I. faan det Osmaans Rik ferklaaret a krich jin Mamluk Sultanaat faan Kairo an fool uun iin Syrien iin. 01. Janewoore: Margareta Eriksdotter Leijonhufvud, köningin faan Sweeden († 1551) 13. Janewoore: Adriaen Pauw, holuns kuupmaan an poliitiker († 1578) 14. Janewoore: Herluf Trolle, deensk admiraal († 1565) 21. Janewoore: Georg Sigmund Seld, tjiisk jurist an riksonerkansler († 1565) 18. Febrewoore: Maria I., köningin faan Ingelun an Irlun († 1558) 15. Marts: Alqas Mirza, safawidisk prins († 1550) 02. Febrewoore: Juan Díaz de Solís, spaans siafoorer an ütjfinjer (* 1470) 13. Marts: Vladislav II., köning faan Böömen, Ungarn, Kroatien an Slawoonien (* 1456) 17. Marts: Giuliano di Lorenzo de’ Medici, her faan Florens an hertooch faan Nemours (* 1479)"}
{"id": "17334", "contents": "1518 wiar det aagetanjst juar faan det 16. juarhunert. 29. September: Jacopo Tintoretto, italjeens konstmooler († 1594) 02. Febrewoore: Christoph Beyer, tjiisk kroonist (* 1458) 31. Marts: Heinrich Bebel, tjiisk humanist (* 1472)"}
{"id": "17335", "contents": "1520 wiar det twuntigst juar faan det 16. juarhunert. Ferdinand Magellan fanjt det Magellanstruat. (Región de Magallanes y de la Antártica Chilena) Jüüne: Keiser Moctezuma II. faan dön Asteeken wurd ufsaat. San bruler Cuitláhuac wurd keiser. 30. September: Süleyman I. wurd sultaan faan det Osmaans Rik. Oktuuber: Cuauhtémoc wurd keiser faan a Asteeken efter san unkel Cuitláhuac san duas. 01. August: Sigismund II. August, köning faan Poolen, gratfürst faan Liitauen († 1572) 10. August: Madeleine faan Frankrik, köningin faan Skotlun († 1537) 21. August: Bartholomäus Sastrow, tjiisk skriiwer († 1603) 17. September: Laurentius Lindemann, tjiisk rochtswedenskapsmaan an seksisk stootsmaan († 1585) 07. Oktuuber: Alessandro Farnese, italjeens kardinaal († 1589) 06. April: Raffael, itajeensk mooler an architekt (* 1483) 21. September: Selim I., sultaan faan det Osmaans Rik (* 1470)"}
{"id": "17336", "contents": "1620 wiar det twuntigst juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "17337", "contents": "Ünbekäänd dootem Fräärstää wurd grünjlaanjen."}
{"id": "17338", "contents": "1623 wiar det trii-an-twuntigst juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "17339", "contents": "27. Marts: Kaarl I. wurd köning faan Ingelun an Skotlun. 27. Marts: Jaakob VI., köning faan Skotlun an üüs Jaakob I. faan Ingelun (* 1566)"}
{"id": "1734", "contents": "Christian Peter Hansen es Skuulmaister en Köster üp Söl wesen. Hansen es ön di 28. August (Bārichtmuun) fan 1803 tö Wārel kemen. Stürewen es hi ön di 9. Detsember (Jöölmuun) fan 1879. C. P. Hansen wiar di Dreeng fan Jap Peter Hansen, en diarom wiar hi fuar't Miist üs Krischan Japen of Kiitji Japen bikeent. Hi heer masi aur di Sölring Histoorii ütfünen en āpskrefen. Diar sen da uk Kaarten me ual Fluurnaamen bi ütkemen. Hansen hee en ethnograafisk Saamling fan ual Kraam üs stiinern Kniiwern sa üs üđers, wat di Lir jerer bi 't Hüs her haa. Des Saamling heer Hansen ön sin Bok \"Sagen und Erzählungen der Sylter Friesen\" (1875) biskrefen, wat em jit ön Antikwariāti fo ken. Me en Diil fan di Saamling es di Museumsaarber fan di Sölring Foriining bigent uuren, en dat \"Altfriesische Haus\" (Üp Sölring sair em \"Ual Hüs\") es dit Hüs fan C. P. Hansen wesen. Masi Bokern fan höm sen ütkemen, en di wiar üp Dütsk en Söl'ring skrefen. Diarme heer C. P. Hansen uk fuul diarfuar dönen, dat di Söl'ring Orthografii förter ütbecht uur kür, en hi heer uk masi dechtet. Di diari wiar ja man tö sin Tir ek ialer"}
{"id": "17340", "contents": "1615 wiar det füftanjst juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "17341", "contents": "1605 wiar det füft juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "17342", "contents": "1595 wiar det fiiw-an-neegentigst juar faan det 16. juarhunert. 15. Janewoore: Mehmed III. wurd sultaan faan det Osmaans Rik. 16. Janewoore: Murad III., sultaan faan det Osmaans Rik (* 1546)"}
{"id": "17344", "contents": "Began faan't barok (konstfurem)"}
{"id": "17346", "contents": "21. April: Lodovico Carracci, italjeens konstmooler († 1619) 18. April: Polydor Vergil, italjeens-ingels skriiwer (* amanbi 1470)"}
{"id": "17348", "contents": "1535 wiar det fiiw-an-dörtigst juar faan det 16. juarhunert."}
{"id": "17350", "contents": "06. Marts: Ferdinand Magellan foon Guam ütj. 13. August: En armee oner Hernán Cortés sin feering naam Tenochtitlán. Det Asteek Rik kaam tu aanj. 29. August: En osmaans armee oner keiser Süleyman I. sin feering naam Belgrad. 29. Jüüne: Hertooch Johann faan Sleeswich-Holstian-Haderslev († 1580) 27. April: Ferdinand Magellan, portugiisk siafoorer (* 1480) 13. Deetsember: Manuel I., köning faan Portugal (* 1469)"}
{"id": "17351", "contents": "30. Jüüne: Johannes Reuchlin, tjiisk filosoof an humanist (* 1455) 05. Jüüle: Antonio de Nebrija, spaans humanist an filoloog (* 1444)"}
{"id": "17352", "contents": "1523 wiar det trii-an-twuntigst juar faan det 16. juarhunert. 13. April: Frederik I. wurd köning faan Denemark an Noorweegen. 06. Jüüne: Gustav I. Wasa wurd köning faan Sweeden. 29. August: Ulrich von Hutten, tjiisk humanist an skriiwer (* 1488)"}
{"id": "17353", "contents": "28. Mei: Selim II., sultaan faan det Osmaans Rik († 1574) 23. Mei: Ismail I., schah faan Persien, begrünjiger faan det Safawiden-Dünastii (* 1487) 24. Deetsember: Vasco da Gama, portugiisk siafoorer an ütjfinjer faan a siawai tu Inje (* 1469)"}
{"id": "17354", "contents": "07. September: Elisabeth I., köningin faan Ingelun († 1603) 10. April: Frederik I., köning faan Denemark an Noorweegen (* 1471) 04. Deetsember: Wasili III., gratfürst faan Moskau (* 1479)"}
{"id": "17355", "contents": "1490 wiar det neegentigst juar faan det 15. juarhunert. Ünbekäänd dootem Sinan, osmaansk architekt († 1588)"}
{"id": "17356", "contents": "1534 wiar det fjauer-an-dörtigst juar faan det 16. juarhunert. 01. Jüüle: Frederik II., köning faan Denemark an Noorweegen († 1588)"}
{"id": "17357", "contents": "15. Janewoore: Elisabeth I. wurd uun Westminster Abbey üüs köningin faan Ingelun krüünet. 01. Oktuuber: Edzard II., graaf faan Uastfresklun, befreid uun Stockholm Katarina faan Sweeden, at foomen faan Gustav I. faan Sweeden. 01. Janewoore: Christian III., köning faan Denemark an Noorweegen (* 1503)"}
{"id": "17358", "contents": "05. April: Thomas Hobbes, ingels filosoof († 1679) 04. April: Frederik II., köning faan Denemark an Noorweegen (* 1534) 17. Jüüle: Sinan, osmaansk architekt (* ~1490)"}
{"id": "17359", "contents": "06. Jüüle: Frederik III. wurd köning faan Denemark an Noorweegen. 24. Oktuuber: De Dörtigjuarig Krich kaam tu aanj. 28. Febrewoore: Christian IV., köning faan Denemark an Noorweegen."}
{"id": "17360", "contents": "1670 wiar det sööwentigst juar faan det 17. juarhunert. 09. Febrewoore: Christian V. wurd köning faan Denemark an Noorweegen. 12. Mei: August de Stark, kurfürst faan Saksen an köning faan Poolen († 1733) 09. Febrewoore: Frederik III., köning faan Denemark an Noorweegen (* 1609)"}
{"id": "17361", "contents": "28. Jüüne: Peter Paul Rubens, konstmooler († 1640)"}
{"id": "17364", "contents": "Christian III. (* 12. August 1503 uun Gottorp Sloot; † 1. Janewoore 1559 uun Koldinghus, Kolding). Hi wiar köning faan Denemark faan 4. Jüüle 1534 an faan Noorweegen faan 1537 ap tu san 1. Janewoore 1559 duas. Hi wiar de füft köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Hi wiar dring faan Frederik I. an Anna faan Brandenborig. Hi wiar uun Christian I. san kapel uun Roskilde Doomsark begreewen. Königer faan Denemark (Hüs faan Oldenborig) 1448-1863: Christian I. (1448-1481), Hans I. (1481-1513), Christian II. (1513-1523), Frederik I. (1523-1533), Christian III. (1534-1559), Frederik II. (1559-1588), Christian IV. (1588-1648), Frederik III. (1648-1670), Christian V. (1670-1699), Frederik IV. (1699-1730), Christian VI. (1730-1746), Frederik V. (1746-1766), Christian VII. (1766-1808), Frederik VI. (1808-1839), Christian VIII. (1839-1848), Frederik VII. (1848-1863)"}
{"id": "17367", "contents": "Siligo as en saarep üüb Sardiinien uun Itaalien mä 838 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019). Siligo At basilika faan Mesumundu ütj byzantiinsk tidjen. Commonskategorii: Siligo – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsteed (italjeensk) Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019."}
{"id": "1737", "contents": "Dr. med. Frederik Paulsen (* 31. Jüüle 1909 uun Doogebel; † 03. Jüüle 1997 uun Aalkersem üüb Fer) hää eegentelk Friedrich Paulsen het, wiar dochter uun a medesiin an hää FERRING Pharmaceuticals grünjlaanj. Paulsen wurd uun't nuurdfresk Doogebel bäären. Sin aalern kaam faan Fer. Efter sin mamenspriak näämd hi sin onernemen FERRING. 1933 studiaret Paulsen medesiin uun Kiil, füng diar stridj mä a Nazis an flücht 1935 auer Baasel uun a Schweiz tu Malmö uun Sweeden. 1942 wurd'er sweedsk stootsbürger, an sin onersjükangen auer hormoonen wiar det grünjlaag för sin onernemen uun Malmö 1950. Üs hi sweedsk wurd, anert Paulsen san föörnööm faan Friedrich tu Frederik. 1988 hää Paulsen at Ferring Stiftang uun Aalkersem grünjlaanj. Hi wul en iinrachtang skaafe för't eilun Fer an aler Nuurdfresken, am at aanj spriak an kultüür tu pleegin. Mä 60 juar hää hi sin onernemen tu san dring Frederik Paulsen di jonger auerden, mä knaap 88 juar stoorew hi uun Aalkersem üüb Fer. Leewentsluup (ingelsk) Leewentsluup (sjiisk) Ferring Stiftung"}
{"id": "17379", "contents": "Sardiinien (sardisk Sardigna, itajeensk Sardegna, katalaans Sardenya) as efter Siziilien det öödergratst eilun uun't Madlunsia. Tuup mä a letjer eilunen trinjam as Sardiinien uk ian faan a 20 regiuunen uun Itaalien. Det regiuun as 24.090 kwadrootkilomeetern grat an hää 1.630.474 iinwenern. (Stant 31. Detsember 2019). Hör hoodstääd as Cagliari. Tramontana – Nuurd Greco – Nuurduast Levante – Uast Scirocco – Süüduast Ostro – Süüd Libeccio – Süüdwaast Ponente – Waast Maestrale - Nuurdwaast Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Sardiinien hed bit 2021 ian hoodstäädregiuun an sjauer prowinsen: Sant 2021 hää Sardiinien tau metropolitanstääden an sääks prowinsen: Metropolitanstääd Cagliari (Città metropolitana di Cagliari) Metropolitanstääd Sassari (Città metropolitana di Sassari) Oristano Prowins (Provincia di Oristano) Nuoro Prowins (Provincia di Nuoro) Nuurduast Sardiinien (Provincia del Nord-Est Sardegna) Medio Campidano (Provincia del Medio Campidano) Sulcis Iglesiente (Provincia del Sulcis Iglesiente) Ogliastra (Provincia dell'Ogliastra) Sardisk spriak Commonskategorii: Sardiinien – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage raisfeerer: Sardiinien (tjiisk) Wikibooks: Waanerfeerer Sardiinien (sjiisk) Wääblink-kataloog tu Sardiinien uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. Italy: Sardegna, citypopulation.de Sardegna: da oggi sei Province e due Città metropolitane \"Sardiinien: faan daaling sääks prowinsen an tau"}
{"id": "1738", "contents": "Nuurdfresklun as mä Waastfresklun, at prowins Groningen an Uastfresklun en dial faan't fresk kultuurgebiit Fresklun. Fresklun leit uun Holun an Sjiisklun. Di Kreis Nuurdfresklun as en dial faan Schleswig-Holstian uun Sjiisklun. A gratst stääden san Hüsem, Niibel, Breetsteed an Lääk. En list faan aal a stääden an gemeenen fanjst dü uun Nordfriislon (gemeenen). Halaglun hiart kulturel uk tu Nuurdfresklun, woort oober faan a Kreis Pinneberg ferwaltet. A eilunen an regiuunen faan Nuurdfresklun bütj Halaglun san Sal, Oomram, Fer, A Halgen, Pelwerem, Nuurdstrun, A Wiidinghiird, A Böökinghiird, A Karhiird, A Gooshiird an Eidersteed. Harro Harring - rewolutsioneer Carl Ludwig Jessen - mooler Theodor Mommsen - histooriker Jens Mungard - skriiwer Emil Nolde (eegentelk Hansen) - mooler Frederik Paulsen - medisiiner an onernemer Friedrich Paulsen - filosoof an peedagoog Friede Springer - onernemerin Theodor Storm - skriiwer Ferdinand Tönnies - sotsioloog an ökonoom Kreis Nuurdfresklun Histoore faan Nuurdfresklun Nuurdfresk eilunen Nuurdfresk spriakwiisen Nuurdfresk literatüür Inga Werth: Nuurdfresklun üüb Fering. 2017. Nordfriisk Instituut, Bräist ISBN 978-3880074132."}
{"id": "17381", "contents": "Ferdinand Emmanuel Edralin Marcos (11. September 1917–28. September 1989) wiar di 10. president faan a Filipiinen (1965–1986). Commons: Ferdinand Marcos – Saamlang faan bilen of filmer Literatüür faan of auer Ferdinand Marcos uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "17384", "contents": "At Röömsk Keisertidj wiar en tidj faan't Röömsk Rik. Hat hää faan 27 f.Kr. bit amanbi 285 düüret. Enkelten tääl uk noch det tidj bit 395 diar mä tu. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Röömsk keisern Röömsk Rik"}
{"id": "17385", "contents": "Donald John Trump (* 14. Jüüne 1946 uun New York City) as di 45. president faan Ameerikoo faan di 20. Janewoore 2017 tu di 20. Janewoore 2021. A 8. Nofember 2016 as hi för sjauer juar weelet wurden. Trump hiart tu't partei faan a Republikaanern an as kuupmaan. Presidenten faan dön Ferianagt Stooten (2001-): George W. Bush (2001-2009), Barack Obama (2009-2017), Donald Trump (2017-2021), Joe Biden (2021-). Commonskategorii: Donald Trump – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "17389", "contents": "Bhuutaan (buːˈtɑːn), amtelk Köningrik faan Bhuutaan (üüb Bhuutoons: འབྲུག་ཡུལ་ druk yul an འབྲུག་རྒྱལ་ཁབ druk gyal khap) as en lun faan Aasien. Uun a nuurd an waast leit Schiina an uun a uast an süüd Inje. At lun hee 742.737 lidj (2015). At hoodsteed as Thimphu. Sant 2009 hee Bhutaan 20 distrikten (üüb Bhuutoons: རྫོང་ཁག rdzong-khag) Bhutan, citypopulation.de"}
{"id": "17390", "contents": "Berthold Broder Bahnsen (* 8. Janewoore 1913 uun Risem-Lonham, † 14. Oktuuber 1971 uun Flensborig) wiar en poliitiker faan Nuurdfresklun."}
{"id": "17391", "contents": "Henryk Opieński (* 13. Janewoore 1870 uun Krakau; † 21. Janewoore 1942 uun Morges, Kanton Waadt, Sweits) wiar en poolsken kompoonist. Opieński studiaret bi a Musikakademii Krakau bi Władysław Żeleński an uun Pariis bi Vincent d’Indy. Ap tu 1920 wiar hi leerer an dirigent bi a Musikakademii Warschau. Hi leitet ap tu 1926 at Konserwatoorium an Musikakademii Poosen an leet ham do üüs leiter faan a koorferian Motet et Madrigal uun Morges bi a Genfersee deel. Hi komponiaret tau oopern (Maria an Jakub lutnista), muar teaaterstakmusiken an koorwerken, trii sinfoonisk dachtingen, koomermusikaalisk werken an liitjin. Bitu skreew hi uk muar musikhistoorisk werken."}
{"id": "17393", "contents": "Ernst Barlach Ernst Barlach (* 2. Janewoor 1870 in Wedel; † 24. Oktoober 1938 in Rostock; folständik noome: Ernst Heinrich Barlach) waos en tutsken ekspresionistisk bilhauer, skriwer än tiakner. Barlach is besoners bekaont fir sin holtplastiken än bronsen. Commonskategorii: Ernst Barlach/hf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "17395", "contents": "Henry Handel Richardson, eentlik Ethel Florence Lindesay Richardson, befraiet Robertson (* 3. Janewoor 1870 in Melbourne; † 20. Märts 1946 in Fairlight, Sussex) waos en austraalisk skriiwer. Maurice Guest, 1908, ISBN 978-1406838718, (tutsk auerseeting 1912) The Getting of Wisdom, 1910, ISBN 978-1103636327 Australia Felix, 1917, ISBN 978-1406926958 The Way Home, 1926 Ultima Thule, 1929, ISBN 978-1417927517, lääer ok as: The Fortunes of Richard Mahony The End of a Childhood, fertälinge, 1934 The Young Cosima, 1939 Myself When Young, Autobiografii, 1948"}
{"id": "17397", "contents": "Charles Dickens Charles John Huffam Dickens (* 7. Febrewoor 1812 in Landport bai Portsmouth, Inglöön; † 9. Juunii 1870 uwe Gad's Hill Place bai Rochester, Inglöön) waos en ingelsk skriwer. To sin bekaontst weerke hiire David Copperfield, Bleak House, Grot Erteewinge, Dombey än Sen, Oliver Twist, En Fertäling ut taue Stäänge än En Julfertäling."}
{"id": "17399", "contents": ".frl as det top-level-domain (TLD) för Friislon. .frl domain nöömer wurd ütjden faan FRLregistry B.V.. Di 1. September 2014 kaam det domain ütj. An di 2. September 2014 as det iarst .frl-domain nic.frl online gingen. Network Information Center (NIC) IANA .frl whois informatjuun ICANN wääbsteed mä nei TLDs"}
{"id": "17401", "contents": "Di Upstalsboom wiar uun't madelääler en tingsteed naibi Auerk. Fresk fertreedern haa jo diar uun't 13. an 14. juarhunert fersaamelt, arke teisdai efter Pingster. A fertreedern kaam faan a Sööwen Fresk Sialunen tuup, am rochtsfraagen tu bedialen. Uun't juar 1883 as üüb detdiar steed en monument apracht wurden. An sant 2004 jaft at weder arke juar en Upstalsboomfersaamlang, det woort faan't Fresk Forum üüb a bian steld. Uun't juar 2005 hää a Fresk Riad diar sin 50-juarag bestunen feiert. Ernst Andreas Friedrich: Wenn Steine reden könnten. Landbuch-Ferlach, Hannover 1989, ISBN 3-7842-0397-3 Pieter Gerbenzon: Apparaat voor de studie van Oudfries recht. Bewerket faan Barendina S. Hempenius-van Dijk. 2 binjer. 1981. Gerhard Köbler: Lexikon der europäischen Rechtsgeschichte. München: C.H. Beck 1997, sidj 593. Karl von Richthofen: Friesische Rechtsquellen. Efterdrük faan det ütjgoow Berlin 1840, ütjden faan Karl Otto Johannes Theresius von Richthofen. Aalen: Scientia Ferlach 1960. Hajo van Lengen: Die Friesische Freiheit des Mittelalters – Leben und Legende, ütjden faan't 'Ostfriesische Landschaft', 2003, ISBN 3-932206-30-4, sidj 424. Fresken (fulk) Upstalsboom - der \"Altar der Freiheit\" (Ostfriesische Landschaft)"}
{"id": "17404", "contents": "Michael Naura (* 19. August 1934 uun Memel, Litauen; † 13. Febrewoore 2017 uun Swaabsteed) wiar en sjiisken jazzmusiiker, redaktöör an skriiwer. Naura wooks uun Berlin ap an studiaret bi't FU Berlin Publisistik, Filosofii an Sotsiologii. Tu di tidj hää hi uun swing-bands bi't klawiir seeden. Faan 1953 bit 1964 hää hi det bekäänd jazz-kapel Michael Naura Quintett uunfeerd. Hör musiik hed iinflööd faan George Shearing, Dave Brubeck an Horace Silver. En wichtagen maan un Naura sin kwintet wiar di wibrafoon-speler Wolfgang Schlüter. Ööder musikern üüb Naura san wai wiar Klaus Marmulla, Peter Reinke, Hajo Lange, Wolfgang Luschert, Heinz von Moisy an Joe Nay. 1964 as Naura swaar kraank wurden, an det hää juaren düüret, bit hi ham weder ferhaalet hed. Sin musikerleewent hää hi apjiwen an werket sant 1971 üs musik-redaktöör bi a NDR üs efterfulger faan Hans Gertberg. Det steed hed hi bit 1999. Hi wiar oober uk en bekäänden skriiwer uun buken, tidjskraften an bleeden, huar hi auer at neist musiik beracht hää. Wan ham wat ei gefool, küd hi det uk düütelk sai. Hi wiar en guden frinj faan di skriiwer Peter Rühmkorf. 2009 füng Naura en iarenpris för jazz-redaktöören faan a WDR. 2017 stoorew hi"}
{"id": "17415", "contents": "Valparaíso as en stää önj Chiile."}
{"id": "17416", "contents": "Santiago as jü hoodstää foon Chiile. E stää läit önj e mal önjt lönj. Dåt heet 6.160.040 inboogere (2017) Chile: Regions and Urban Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "17424", "contents": "-20.23159678-70.10032654Koordinaaten: 20° 14′ S, 70° 6′ W Tarapacá as en regiuun uun't nuurden faan Chiile (Region I). Tarapacá as bekäänd auer sin salpeter- an guano-föörkemen uun't Atacama-wüüst. Det as mä det drügst regiuun faan a eerd. Commons: Región de Tarapacá – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "17434", "contents": "-18.56815474-70.20950317Koordinaaten: 18° 34′ S, 70° 13′ W At Región de Arica y Parinacota (of XV. Regiuun) as det jongst an nuurdermiast faan a 15 regiuunen uun Chile. Uun't nuurden leit Peruu, uun't uasten Boliiwien, uun't süüden at Región de Tarapacá an uun't waasten a Pasiifik. Jo tau prowinsen Arica an Parinacota hiard bit 2007 mä tu't Región de Tarapacá, man san nü en aanj regiuun. Det as 16.898,6 km² grat, an diar wene 189.692 minsken (2006). Det hoodstääd as Arica. Commonskategorii: Región de Arica y Parinacota – Saamlang faan bilen of filmer Internetsidj faan't regiunaalregiarang"}
{"id": "17436", "contents": "-38.68416978-72.61276245Koordinaaten: 38° 41′ S, 72° 37′ W Araukaanien as det IX. Regiuun uun Chiile. Hat leit uun a Letj Süüd, amanbi 600 km süüdelk faan Santiago de Chile. Det hoodstääd as Temuco. Det regiuun leit tesken a Pasiifik an Argentiinien. Uun't nuurden leit at VIII. Regiuun (Región del Bío-Bío) an uun't süüden det XIV.Regiuun, at Región de Los Ríos. Det hoodstääd Temuco as di madelponkt faan a Mapuche (Araukaanern), man uk faan a Schiisken uun Chiile. Diar lewe 270.000 iinwenern (Stant: 2012). Prowins Malleco, hoodstääd Angol Prowins Cautín, hoodstääd Temuco Stääden: Temuco, hoodstääd, 270.000 iinwenern (2012) Angol, 49.000 iinwenern (2002) Pitrufquén Lautaro Puerto Saavedra Villarrica Pucón Mapuche Commonskategorii: Región de la Araucanía – Saamlang faan bilen of filmer Regionaalregiarang faan Araukaanien"}
{"id": "17440", "contents": "-33-71.5Koordinaaten: 33° 0′ S, 71° 30′ W At Región de Valparaíso begant sowat 50 km nuurdwaastelk faan Santiago de Chile, an as det V. Regiuun faan 15 regiuunen uun Chiile. Det hoodstääd as Valparaíso. Tu det regiuun hiar uk bütjluns teritoorien. Prowins Puaskeilun, hoodstääd Hanga Roa Prowins Los Andes, hoodstääd Los Andes Prowins Petorca, hoodstääd La Ligua Prowins Quillota, hoodstääd Quillota Prowins Marga Marga, hoodstääd Quilpué Prowins San Antonio, hoodstääd San Antonio Prowins San Felipe de Aconcagua, hoodstääd San Felipe Prowins Valparaíso, hoodstääd Valparaíso Bütjluns teritoorien: Juan-Fernández-Eilunen, San Félix an San Ambrosio. Tu't Prowins Puaskeilun hiart uk det eilun Salas y Gómez. Huuwen faan San Antonio Huuwen faan Valparaíso Puaskeilun, Isla de Pascua, Rapa Nui Valparaíso Viña del Mar San Antonio Quillota Quilpué San Felipe La Ligua Villa Alemana Los Andes Limache Río Aconcagua Río Maipo Río Petorca Regionalregiarang faan Valparaíso (spoonsk)"}
{"id": "17444", "contents": "-33.5-70.7Koordinaaten: 33° 30′ S, 70° 42′ W At Región Metropolitana de Santiago as ian faan 15 regiuunen an det hoodstäädregiuun (RM) faan Chiile. Det hoodstääd faan't regiuun an faan't hialer lun as Santiago de Chile. Uun't nuurden an waasten leit at V. Regiuun (Región de Valparaíso), uun't uasten Argentiinien, uun't süüden at VI. Regiuun (Región del Libertador General Bernardo O’Higgins). Det hoodstäädregiuun woort uk Regiuun XIII näämd. Prowins Chacabuco: hoodstääd Colina Prowins Cordillera: hoodstääd Puente Alto Prowins Maipo: hoodstääd San Bernardo Prowins Melipilla: hoodstääd Melipilla Prowins Santiago: hoodstääd Santiago Prowins Talagante: hoodstääd Talagante Commonskategorii: Región Metropolitana de Santiago – Saamlang faan bilen of filmer Regionalregiarang faan't Region Metropolitano"}
{"id": "17447", "contents": "-53.04781796-70.99639893Koordinaaten: 53° S, 71° W At Región de Magallanes y de la Antártica Chilena (Regiuun XII) as det süüdelkst regiuun faan Chiile. Diar san tau dialen: Magallanes an det Antarktisteritoorium faan Chiile. Magallanes as näämd efter Ferdinand Magellan, di 1520 det Magellanstruat fünjen hää. Diar hiar uk dialen faan Patagoonien an Feuerland tu. Uun't nuurden leit det Regiuun XI Aisén, uun't uasten Argentinien. Troch det Magellanstruat gongt det hen tu a Atlantik. Ual koord faan't Magellanstruat Natjunaalpark Torres del Paine (Prowins Última Esperanza) Kap Hoorn, at „aanj faan a welt“ WEB DISEMINACIÓN CENSO 2017. Ufrepen di 24. Jüüle 2021. Regiarang faan't Region Magallanes"}
{"id": "17450", "contents": "-39.77424175-73.1552124Koordinaaten: 39° 46′ S, 73° 9′ W At Región de Los Ríos (of XIV. Regiuun) as ian faan 15 regiuunen uun Chiile. Uun't nuurden leit at Región de la Araucanía, uun't uasten Argentiinien, uun't süüden at Región de los Lagos an uun't waasten a Pasiifik. Det XIV. Regiuun hiard bit 2007 tu't Región de los Lagos üs Prowins Valdivia, an as nü en aanj regiuun mä't hoodstääd Valdivia. Uun det nei regiuun lei tau prowinsen: Valdivia an Ranco. Uun't 19. an 20. juarhunert san diar föl Schiisken iinwaanert. Commonskategorii: Región de Los Ríos – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "17452", "contents": "Salpeeter (ferlicht faan 'sal'-saalt + 'peter'-stian -> stiansaalt) as di nööm faan en hialer rä saalten. Jo hiar tu a nitraaten an kem faan't salpeetersüren uf (HNO3). Amoonsalpeeter (Amooniumnitraat) Bariitsalpeeter (Baariumnitraat) Chiilesalpeeter, Naatronsalpeeter (Naatriumnitraat) Bengaalsalpeeter, Kaalisalpeeter (Kaaliumnitraat) Kalksalpeeter, Müürsalpeeter (Kaltsiumnitraat) Uun a natuur komt salpeeter föör, huar't sjonken hiat as an so drüg, dat diar nian plaanten waaks kön, diar det salpeeter apnem küd (wüüsten). Det grünjlaag för salpeeter as kuad of ööder orgaanisk materiol, diar stikstoof häält. Hat woort fööraal üs ged brükt. Man dü könst diar uk suartpolwer faan maage. Wikibooks: Nitraaten (sjiisk)"}
{"id": "17453", "contents": "Guano as di kuad faan siafögler üs pinguinen of ialges, wan hi üüb kalkstian leit. Do woort hi stianhard. Guano häält föl stikstoof an as sodenang gud ged. Man dü könst diar uk suartpolwer faan maage. Guano-nääst Pinguin-eilun Pichaboe, tiaknang faan 1844 Chincha-eilunen, Peruu Bil faan det schiisk skap Europa, diar guano faan Chiile tu New York an Liverpool skebet hää. Commonskategorii: Guano – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "17454", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche nicht möglich Salpeetersüren (HNO3) as det bekäändst an stabiilst süren, diar faan stikstoof ufkomt. Saalten of estern faan't salpeetersüren san nitraaten. Salpeetersüren Naatriumnitraat Salpeeter Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Salpetersäure uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 12. Nofember 2014. Dootenbleed 100%ige Salpetersäure bi Merck, ufrepen di 19. Janewoore 2011. CCI ETH: pKs-Tabelle Iindraanj tu Salpetersäure uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 24. Januar 2017 (mä JavaScript). Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7697-37-2 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript) Schweizerische Unfallversicherungsanstalt (SUVA): Aktuel MAK- an BAT-wäärser"}
{"id": "17458", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche nicht möglich Naatriumnitraat (uk Naatronsalpeeter of Chiilesalpeeter) as det Naatriumsaalt faan't Salpeetersüren. Hat woort brükt üs ged, dü könst diar uk suartpolwer faan maage. Naatriumnitraat-kristalen Chiilesalpeeter Ufbau faan Naatriumnitraat uun Chiile Rekloome för Chiilesalpeeter üüb La Palma Salpeeter Iindraanj tu Natriumnitrat uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 10. Janewoore 2017 (mä JavaScript). Dootenbleed Naatriumnitraat bi Merck, ufrepen di 19. Janewoore 2011."}
{"id": "17459", "contents": "At Atacama-wüüst (of man ianfach Atacama) lingt a Pasiifik-küst faan Süüdameerikoo deel faan 18 bit 27 graad süüdelk breetje. Hat leit sowat tesken a stääden Tacna (Peru) an Copiapo (Chile) auer en distans faan amanbi 1200 kilomeetern. At Atacama as en küstenwüüst an det drügst regiuun faan a eerd. Det wüüst leit uun a rinjskaad faan a Anden. Di uastwinj rinjt ham üüb a uastsidjen uf, so dat uun't waasten nään drööb rin muar uunkomt. An föör't küst lääpt a Humboldtstruum. Hi as kuul an ferhanert, dat diar rin apstiig koon. Sodanang as't uun't Atacama iarer keelag an flooksis mistag. Wan di Humboldtstruum ans ei so stark as, - det komt sowat aler sääks bit tjiin juar ans föör - do rinjt det oober sowat faan gewaltag, dat at wüüst apbleut. Detdiar aparte föörkemen het El Niño, auer det miast kurt för Jul apträät. An El Niño as at Kenken. Uun't juar 2012 wiar't ans weder sowidj, an do hää di rin a struaten wechspeeld, an det betj ääkerlun uk noch glik mä. Valle de la Luna Lamas Saaltwüüsten En oaas At Atacama bleut (Desierto florido) Desierto florido Commonskategorii: Atacama-wüüst – Saamlang faan bilen of filmer -22-69.5Koordinaaten: 22° S, 70°"}
{"id": "1746", "contents": "Diten (öö. Schaasen, sö. Kiisen) sen fan drüget Küskit maaket. Di diari sen üp di Ailönen bit hentö di fiartiger Jaaren en üp di Haligen bit hentö di sösstiger Jaaren fan't twuntigst Jaarhönert üs Jöling fuar tö haitsi en tö kööki nomen uuren. Fan di Ailönen es uk bikeent, dat fuar't Jöling Sjipluurter fan di Dik saamlet uuren sen. Di Küskit, wat em fuar Diten brükt, waar wunterem iin ön gurt Faten saamelt. Di diar Faten (Mjülkpoten) wiar ombi 75 m³ gurt, en di lair iin ön di Öört, fuar't Miist nuurđern fan di Busem. Hentö di Uurs waar di Mjülk üt di Faten büten üp di Werev fordiilt. Leeter uur dit ütstampert, wat di Liren me üülen Soken aur di Fet, somtirs uk söner des, maaket haa. Fan des ging di Wiitighair üt di Mjülk. Diar maast ek olterfuul Stre benen des Brii wiis, üđers kür em di Diten leeterhen ek muar rocht ütsteek. Wan di miist Wiitighair diar üt wiar, waar dit me en Stamper lik ütstampet, dat et sa 6 cm tjuk bleev. Di Senskiin her sa tau bit trii Weeken nöörig en drügi dit diari üt. Da noom em en Ditensteeker, wat en bet ütsaag üs"}
{"id": "17460", "contents": "Ialges (Phalacrocoracidae) san en famile faan fögler uun det order faan a Suliformes. Det san grat weederfögler, diar uun koloniin bräät. At jaft wel son 26 bis 43 slacher. Leucocarbo (Blä-Uugen-Ialges) L. atriceps – L. bougainvillii – L. bransfieldensis – L. campbelli – L. carunculatus – L. chalconotus – L. colensoi – L. georgianus – L. melanogenis – L. nivalis – L. onslowi – L. purpurascens – L. ranfurlyi – L. verrucosus Microcarbo (Letj Ialges) M. africanus – M. coronatus – M. melanoleucos – M. niger – M. pygmaeus Phalacrocorax (Grat Ialges) P. aristotelis – P. auritus – P. brasilianus – P. capensis – P. capillatus – P. carbo (Ialgus) – P. featherstoni – P. fuscescens – P. fuscicollis – P. gaimardi – P. harrisi – P. lucidus – P. magellanicus – P. neglectus – P. nigrogularis – P. pelagicus – P. penicillatus – P. punctatus – P. sulcirostris – P. urile – P. varius L. bougainvillii M. melanoleucos M. niger Ph. auritus Ph. aristotelis Ph. gaimardi Ph. urile Ph. varius Commonskategorii: Ialges – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ialges"}
{"id": "17462", "contents": "Pingu'infögler (Sphenisciformes) san en order faan siafögler, diar ei flä kön. Jo lewe üüb a süüdelk eerdheleft. Diar jaft at man ian famile faan, a Pingu'inen (Spheniscidae), mä sääks sköölen. Aptenodytes A. forsteri – A. patagonicus Keiserpinguin A. forsteri NT - near threatened (nai bi trüüwet) Könangpinguin A. patagonicus LC - least concern (ei trüüwet) Eudyptes E. chrysocome – E. chrysolophus – E. moseleyi – E. pachyrhynchus – E. robustus – E. schlegeli – E. sclateri E. chrysocome VU - vulnerable (uun gefoor) E. chrysolophus VU - vulnerable (uun gefoor) E. moselyi EN - endangered (trüüwet) E. pachyrhynchus VU - vulnerable (uun gefoor) E. robustus VU - vulnerable (uun gefoor) E. sclateri EN - endangered (trüüwet) Eudyptula E. minor E. minor LC - least concern (ei trüüwet) Megadyptes M. antipodes – † M. waitaha M. antipodes EN - endangered (trüüwet) Pygoscelis P. adeliae – P. antarctica – P. papua P. adeliae LC - least concern (ei trüüwet) P. antarctica LC - least concern (ei trüüwet) P. papua LC - least concern (ei trüüwet) Spheniscus S. demersus – S. humboldti – S. magellanicus – S. mendiculus S. demersus EN - endangered (trüüwet) S. humboldti VU - vulnerable (uun gefoor) S. magellanicus"}
{"id": "17466", "contents": "Peelekaanfögler san en order faan fögler. Heegern (Ardeidae) (Ardeidae) Holtskuchnääb (Balaenicipitidae) Peelekaanen (Pelecanidae) Skaadfögel (Scopidae) Iibisen (Threskiornithidae) † Plotopteridae Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Peelekaanfögler Wikispecies hää en artiikel tu: Peelekaanfögler"}
{"id": "17467", "contents": "Morus as en skööl faan trii siafögelslacher uun det famile faan a Genten (Sulidae). Jan-faan-Gent (Morus bassanus) Morus capensis Morus serrator M. bassanus LC - least concern (ei trüüwet) M. capensis EN - endangered (trüüwet) M. serrator LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Morus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Morus"}
{"id": "17468", "contents": "Gripfögler (Accipitriformes) san en order faan fögler. Hanjügern (Accipitridae) Accipiter – Aegypius – Aquila – Aviceda – Busarellus – Butastur – Buteo – Buteogallus – Chelictinia – Chondrohierax – Circaetus – Circus – Clanga – Cryptoleucopteryx – Elanoides – Elanus – Erythrotriorchis – Eutriorchis – Gampsonyx – Geranoaetus – Geranospiza – Gypaetus – Gypohierax – Gyps – Haliaeetus – Haliastur – Hamirostra – Harpagus – Harpia – Harpyopsis – Helicolestes – Henicopernis – Hieraaetus – Ictinaetus – Ictinia – Kaupifalco – Leptodon – Leucopternis – Lophaetus – Lophoictinia – Lophotriorchis – Macheiramphus – Megatriorchis – Melierax – Micronisus – Milvus – Morphnarchus – Morphnus – Necrosyrtes – Neophron – Nisaetus – Parabuteo – Pernis – Pithecophaga – Polemaetus – Polyboroides – Pseudastur – Rostrhamus – Rupornis – Sarcogyps – Spilornis – Spizaetus – Stephanoaetus – Terathopius – Torgos – Trigonoceps – Urotriorchis Kondooren (Cathartidae) Cathartes – Coragyps – Gymnogyps – Sarcoramphus – Vultur Faskiarner (Pandionidae) Sekreteeren (Sagittariidae) † Teratornithidae Iarner Commonskategorii: Gripfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gripfögler"}
{"id": "17469", "contents": "Kondooren, Amerikoonsk Geiern (Cathartidae) san en famile faan Gripfögler (Accipitriformes), huar't man sööwen slacher faan jaft. Ööder Geiern hiar tu det skööl Gyps faan a Hanjügern (Accipitridae). Cathartes C. aura C. burrovianus C. melambrotus Coragyps C. atratus Gymnogyps G. californianus Sarcoramphus S. papa Vultur V. gryphus C. aura LC - least concern (ei trüüwet) C. burrovianus LC - least concern (ei trüüwet) C. melambrotus LC - least concern (ei trüüwet) C. atratus LC - least concern (ei trüüwet) G. californianus CR - critically endangered (uun grat gefoor) S. papa LC - least concern (ei trüüwet) V. gryphus VU - vulnerable (uun gefoor) Commonskategorii: Kondooren – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kondooren"}
{"id": "17471", "contents": "Sekreteeren (Sagittariidae) san en fögelfamile, huar't man ään slach faan jaft, di Sekreteer (Sagittarius serpentarius). Commonskategorii: Sekreteeren – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sekreteeren"}
{"id": "17473", "contents": "Cariamiformes san en order faan fögler. Diar hiar man tau slacher uun det famile Cariamidae tu. Jo het uk Seriemas. Cariama Cariama cristata Chunga Chunga burmeisteri Spriadkoord: Cariama cristata (ruad) Chunga burmeisteri (grä) Cariama cristata, Brasiilien LC - least concern (ei trüüwet) Chunga burmeisteri LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Cariamidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cariamidae"}
{"id": "17474", "contents": "Müsfögler (Coliiformes, Coliidae) san en order an en famile faan fögler. Colius C. castanotus C. colius C. leucocephalus C. striatus Urocolius U. indicus U. macrourus Commonskategorii: Coliiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Coliiformes"}
{"id": "17479", "contents": "Coraciiformes san en order faan fögler. Jo lewe miast uun a troopen, an san temelk bruket. Diaram het jo üüb sweedsk uk Praktfåglar - Prachtfögler. Alcedinidae (Isfögler) Brachypteraciidae Coraciidae Leptosomatidae, nü: Leptosomiformes Meropidae (Imfreedern) Momotidae (Motmots) Todidae Commonskategorii: Coraciiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Coraciiformes"}
{"id": "1748", "contents": "Nowy Dwór Królewski as en saarep uun Poolen. 1996 hed det saarep 170 iinwenern. Nowy Dwór Królewski as at hoodsaarep faan't gemeen Papowo Biskupie uun't Woiwodskip Toruń. Commons: Nowy Dwór Królewski – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "17480", "contents": "Eurypygiformes san en order faan fögler mä man tau slacher uun eder en aanj famile. Eurypygidae Eurypyga Eurypyga helias Rhynochetidae Rhynochetos Kaagu (Rhynochetos jubatus) Eurypyga helias, Süüdameerikoo LC - least concern (ei trüüwet) Kaagu EN - endangered (trüüwet) Rhynochetos jubatus (Kaagu), Neikaledoonien Commonskategorii: Eurypygiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eurypygiformes"}
{"id": "17483", "contents": "Mesitornithiformes san en order faan fögler mä man trii slacher uun tau sköölen faan ian famile Mesitornithidae. Jo lewe bluas üüb Madagaskar. Mesitornithidae Mesitornis Mesitornis unicolor Mesitornis variegata Monias Monias benschi Commonskategorii: Mesitornithiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mesitornithiformes"}
{"id": "17484", "contents": "Mesitornithidae san det iansagst fögelfamile uun det order faan a Mesitornithiformes. Jodiar trii slacher lewe bluas üüb Madagaskar. Mesitornis Mesitornis unicolor Mesitornis variegata Monias Monias benschi Mesitornis unicolor VU - vulnerable (uun gefoor) Mesitornis variegata VU - vulnerable (uun gefoor) Monias benschi VU - vulnerable (uun gefoor) Commonskategorii: Mesitornithidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mesitornithidae"}
{"id": "17485", "contents": "Musophagiformes (Turakos) san en order faan fögler mä man ian famile Musophagidae. Turakos (Musophagidae) Corythaeolinae Corythaeola Criniferinae Corythaixoides – Crinifer Musophaginae Musophaga – Ruwenzorornis – Tauraco Commonskategorii: Musophagiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Musophagiformes"}
{"id": "17486", "contents": "Turakos (Musophagidae) san det iansagst fögelfamile uun det order faan a Musophagiformes. Corythaeolinae Corythaeola Criniferinae Corythaixoides – Crinifer Musophaginae Musophaga – Ruwenzorornis – Tauraco Commonskategorii: Turakos – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Turakos"}
{"id": "17487", "contents": "Opisthocomiformes as en order faan fögler mä man ään slach: Hoatzin (Opisthocomus hoazin) Di Hoatzin as en betj aparte fögel, auer hi tu nian ööder fögelfamile paaset. Sin jügen haa klauen. Di fögel koon kwetjkaue, oober ei widj flä Leewentsrüm faan a Hoatzin En Hoatzin uun Peruu Miast lewe Hoatzins uun grater sköölen tuup Commonskategorii: Opisthocomiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Opisthocomiformes"}
{"id": "17492", "contents": "Otidiformes (Trapenfögler) san en order faan fögler mä ian famile: Otididae (Trapen). Afrotis – Ardeotis – Chlamydotis – Eupodotis – Houbaropsis – Lissotis – Lophotis – Neotis – Otis – Sypheotides – Tetrax Commonskategorii: Otidiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Otidiformes"}
{"id": "17494", "contents": "Phaethontiformes as en order faan fögler mä man ian famile Phaethontidae an man ian skööl Phaethon. Diar hiar trii slacher tu. Jo het uk Troopikfögler. Phaethontidae Phaethon P. aethereus – P. lepturus – P. rubricauda Phaethon aethereus LC - least concern (ei trüüwet) Phaethon lepturus LC - least concern (ei trüüwet) Phaethon rubricauda LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Phaethontiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Phaethontiformes"}
{"id": "17498", "contents": "Flamingos (Phoenicopteridae) san det iansagst fögelfamile uun det order faan a Flamingofögler (Phoenicopteriformes). Flamingos (Phoenicopteridae) Phoeniconaias - Phoenicoparrus - Phoenicopterus Commonskategorii: Flamingofögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Flamingofögler"}
{"id": "1750", "contents": "En superfloose as di noome for ünlike galaksiifloosen ma jare sansüsteeme önjt åål. Twasche da ünlike superfloosen befine ham superhoolinge."}
{"id": "17502", "contents": "Popegein (Psittaciformes) san en order faan fögler. Kakaduun (Cacatuidae) Waastelk Popegein (Psittacidae) Uastelk Popegein (Psittaculidae) Neisialun-Popegein (Strigopidae) Commonskategorii: Popegein – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Popegein"}
{"id": "17504", "contents": "Pteroclidiformes san en order faan fögler mä man ian famile: Pteroclididae (Sunhanen). Pterocles P. alchata - P. bicinctus - P. burchelli - P. coronatus - P. decoratus - P. exustus - P. gutturalis - P. indicus - P. lichtensteinii - P. namaqua - P. orientalis - P. personatus - P. quadricinctus - P. senegallus Syrrhaptes S. paradoxus – S. tibetanus Commonskategorii: Pteroclidiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pteroclidiformes"}
{"id": "17506", "contents": "Kolibrifögler (Trochiliformes) san en order faan fögler mä man ian famile: Kolibris (Trochilidae). Jo san iar mä tu a Siilfögler (Apodiformes) tääld wurden, man tääl nü üs aanj order. Tu det famile hiar amanbi 100 sköölen mä muar üs 300 slacher. Phaethornithinae Eutoxeres - Glaucis - Phaethornis - Ramphodon - Threnetes Trochilinae Abeillia - Adelomyia - Aglaeactis - Aglaiocercus - Amazilia - Androdon - Anthocephala - Anthracothorax - Aphantochroa - Archilochus - Atthis - Augastes - Avocettula - Boissonneaua - Calliphlox - Calothorax - Calypte - Campylopterus - Chaetocercus - Chalcostigma - Chalybura - Chlorostilbon - Chrysolampis - Chrysuronia - Clytolaema - Coeligena - Colibri - Cyanophaia - Cynanthus - Damophila - Discosura - Doricha - Doryfera - Elliotia – Elvira - Ensifera - Eriocnemis - Eugenes - Eulampis - Eulidia - Eupetomena - Eupherusa - Florisuga - Goethalsia - Goldmania - Haplophaedia - Heliactin - Heliangelus - Heliodoxa - Heliomaster - Heliothryx - Hylocharis - Hylonympha - Klais - Lafresnaya - Lampornis - Lamprolaima - Lepidopyga - Lesbia - Leucippus - Leucochloris - Loddigesia - Lophornis - Mellisuga - Metallura - Microchera - Microstilbon - Myrmia - Myrtis - Ocreatus - Opisthoprora - Oreonympha - Oreotrochilus - Orthorhyncus -"}
{"id": "17510", "contents": "Trogoniformes san en order faan fögler mä man ian famile Trogonidae. Tu det famile hiar sööwen sköölen mä 44 slacher. Apaloderma A. aequatoriale – A. narina – A. vittatum Apalharpactes Apalharpactes mackloti – Apalharpactes reinwardtii Euptilotis Euptilotis neoxenus Harpactes H. ardens – H. diardii – H. duvaucelii – H. erythrocephalus – H. fasciatus – H. kasumba – (H. mackloti) – H. oreskios – H. orrhophaeus – (H. reinwardtii) – H. wardi – H. whiteheadi Pharomachrus (Ketsals) P. antisianus – P. auriceps – P. fulgidus – P. mocinno (Ketsal) – P. pavoninus Priotelus P. roseigaster – P. temnurus Trogon T. bairdii – T. caligatus – T. chionurus – T. citreolus – T. clathratus – T. collaris – T. comptus – T. curucui – T. elegans – T. massena – T. melanocephalus – T. melanurus – T. mesurus – T. mexicanus – T. personatus – T. ramonianus – T. rufus – T. surrucura – T. violaceus – T. viridis Commonskategorii: Trogoniformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Trogoniformes"}
{"id": "17514", "contents": "-45.49912811-72.09915161Koordinaaten: 45° 30′ S, 72° 6′ W Región de Aysén (amtelk Región Aysén del General Carlos Ibáñez del Campo) as det XI. Regiuun faan Chiile. Det hoodstääd as Coyhaique. Instituto Nacional de Estadísticas, Resultados XVIII Censo de Población 2012, Tomo 1, Santiago 2014, S. 57 Commonskategorii: Región de Aysén – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "17519", "contents": "-41.42779773-72.8805542Koordinaaten: 41° 26′ S, 72° 53′ W Región de los Lagos as det X. Regiuun faan Chiile. Commonskategorii: Región de los Lagos – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "17521", "contents": "-36.80103798-72.89085388Koordinaaten: 36° 48′ S, 72° 53′ W Bío-Bío (uk Biobío) as det VIII. Regiuun faan Chiile. Hör hoodstääd as Concepción. Commonskategorii: Región del Bío-Bío – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "17524", "contents": "-35.37169493-71.74037933Koordinaaten: 35° 22′ S, 71° 44′ W Maule as det VII. Regiuun faan Chiile. Hat leit 50 km nuurduasten faan Concepción an 180 km süüden faan Santiago de Chile. Commonskategorii: Región_del_Maule – Saamlang faan bilen of filmer Regionaalregiarang faan Maule"}
{"id": "17526", "contents": "-34.5-71Koordinaaten: 34° 30′ S, 71° 0′ W Det Regiuun VI Libertador General Bernardo O’Higgins leit uun Chiile 50 km süüden faan Santiago de Chile. Hat as näämd efter di iarst Director Supremo faan Chile, Bernardo O’Higgins. Commonskategorii: Región_del_Libertador_General_Bernardo_O’Higgins – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1754", "contents": "Margaretha (nåmd: Gretchen) Grosser (* 20.09.1934 önj Roomelse, Saaterlönj, † 20.07.2019) wus en autoorin, wat for ålem saaterfrasche takste schraawen unti ouerseetinge foon bekånde tjüsche böke ütdänj heet. Har äine takste san mååst latje ferteelinge üt et laawen foon iir än diling. Da Dööntjen un Fertälstere uut Seelterlound seerie, 1992/93/94 Margeriten uut min Tuun, Bäärsel 2001 Mien Tuunschiere, Roomelse 2005 Die litje Prins (Di latje prins / Fering: De letj prens), Roomelse 2009, saaterfrasch ouerseeting Tuusterpäiter (Struwwelpeter), 2010, saaterfrasch ouerseeting Saaterfrasch literatuur \"Struwwelpeter\" aw saaterfrasch foon Gretchen Grosser Gretchen Grosser's Dööntjene un Fertälstere uut Seelterlound önj e 'General Anzeiger', 2000-2010, Sii hier Nr. 42-59 GA-Video ma Gretchen Grosser ouer saaterfrasch Saaterfrasch leere ma Gretchen Grosser: -- Video 1 -- Video 2 -- Video 3 -- Video 4 -- Video 5 Fideo: Gretchen Grosser ouer Saaterfrasch önj NDR 3 - buten un binnen (23.10.2010) Gretchen Grosser will den Roman \"Das fliegende Klassenzimmer\" von Erich Kästner in das Saterfriesische übersetzen (GA 23. Jan. 2010) Dööntjes un Fertälster uut Seelterlound, Nr.1-3, 1992,93,94 Sienke Koodiegel fertäld, 1994 Wie sjunge Seelterfräisk, 1998 Robin Hood, ouerseet foon Gretchen Grosser, Ingeborg Einhaus än Johanna Evers, 1998 Seelter Märchenbouk, 1999 Margeriten uut min Tuun, Seelterfräisk Lesebouk, 2001 Mien"}
{"id": "1755", "contents": "Pichilemu as en stää önj Chiile. Jü stää heet 13.916 inboogere (2012)."}
{"id": "17557", "contents": "-29.84004829-71.17218018Koordinaaten: 29° 50′ S, 71° 10′ W Det Region IV Coquimbo as ian faan 15 regiuunen uun Chiile. Hat leit 400 km nuurduasten faan Santiago de Chile. Uun't nuurden leit det Región de Atacama, uun't süüden at Región de Valparaíso, uun't uasten Argentinien an uun't waasten leit a Pasiifik. Commons: Región_de_Coquimbo – Saamlang faan bilen of filmer Regionaalregiarang faan Coquimbo"}
{"id": "17559", "contents": "-27.30772293-70.29052734Koordinaaten: 27° 18′ S, 70° 17′ W Det Región de Atacama as det III. Regiuun uun Chiile. Hat leit fööraal uun't Atacamawüüst. Commonskategorii: Región de Atacama – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "17561", "contents": "-23.59671128-70.19989014Koordinaaten: 23° 36′ S, 70° 12′ W Antofagasta as det II. Regiuun uun't nuurden faan Chiile. Nuurdermuar leit at Región de Tarapacá, uun't süüden at Región de Atacama, uun't uasten Boliiwien an Argentiinien, an uun't waasten leit a Pasiifik. Commonskategorii: Región_de_Antofagasta – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1760", "contents": "Marron Curtis Fort (* 24. Oktoober 1938 önj Boston; † 18. Deetsember 2019 önj Leer) wus en ameerikaanisch-tjüschen spräkewaasenschapsmoon fort Saaterfrasch än Plååttjüsch. Zur Phonologie des Saterfriesischen. In: Us Wurk 20, 37-41 (1971) Saterfriesisches Wörterbuch. Helmut Buske Verlag, Hamburg 1980. ISBN 3-87118-401-2. Das Saterfriesische vor Hoche: zwei vergessene Quellen. In: Us Wurk 33, (1984).103-108. Saterfriesisches Volksleben. Ostendorp, Rhauderfehn 1985. ISBN 3-921516-42-0. Saterfriesische Stimmen. Ostendorp, Rhauderfehn 1990. ISBN 3-921516-48-X. Die ferläddene Súun, der bisher älteste saterfriesische Text. In: Jahrbuch für das Oldenburger Münsterland 20, 1988:25-33. Nicolaas Westendorp: “Over de Saterlanders”. In: Jahrbuch fúr das Oldenburger Münsterland 22, 1990:151-159. Niederdeutsch und Friesisch zwischen Lauwerzee und Weser. In: Zwischen Schreiben und Lesen: Festschrift für Hermann Haavekost zum 60. Geburtstag. Hg. Hans-Joachim Waetjen, Oldenburg 1995:493-525. Das romanische Lehnwort im Saterfriesischen. In: Fs. Århammar, (1996) 141-149. Das niederdeutsche Element im Saterfriesischen. In: Neue Forschungsarbeiten zur Kontaktlinguistik. Hgg. Wolfgang Moelleken/ Peter J. Weber, Bonn, 1997:171-178 (Plurilingua XIX). Niederdeutsch als zweite Sprache der Saterfriesen. In: Fries. Stud. III, 1997:83-112 (Supplement vol. 18. Nowele). Das Saterfriesische. In: Horst Haider Munske (Hrsg.), Handbuch des Friesischen, Handbook of Frisian Studies, Tübingen 2001:409-422. Dät Näie Tästamänt un do Psoolme in ju aasterlauwersfräiske Uurtoal fon dät Seelterlound, Fräislound, Butjoarlound, Aastfräislound un do"}
{"id": "17742", "contents": "Sir Christopher Wren (* 20. Oktuuberjul. /30. Oktuubergreg., 1632 uun East-Knoyle uun Wiltshire; † 5. Febrewoore 1722jul. /8. Marts 1723greg., uun Hampton Court) wiar en britisken Astronoom an Architekt. Hi hiart tu a grünjleienslasmaaten faan det Royal Society. Föör 1752 wurd uun Ingelun de Juliaans kalender brükt. Diartu begand at juar a 25. Martsjul., do trinjenam trii muuner efter a juarswaksel uun kontinentaal Euroopa. Commons: Christopher Wren – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "17746", "contents": "29. August: John Locke († 1704) 20. Oktuuber (Juliaans kalender)/30. Oktuuber (Gregoriaans kalender): Sir Christopher Wren, britisk astronoom an architekt († 1722) 24. Nofember: Baruch de Spinoza, holuns filosoof († 1677) 06. Nofember: Gustav II. Adolf, köning faan Sweeden (* 1594)"}
{"id": "17764", "contents": "En Floit es en Instrument, hur em iin- of aurhenblocht, dat fan di Lucht Tööni uur. Iinblaasi (Neeb-Mürsteken) Blokfloit Tin Whistle Aurhenblaasi Twertfloit Panfloit Soprān-Blokfloit C-Dur Tin Whistle D-Dur"}
{"id": "17765", "contents": "Di Blokfloit es en Floit hur iinblöögen uur. Bikeent sen Blokfloiten fuaral ön C-Dur. Ja uur fan hart Holtaarten sa üs uk fan ABS maaket. Hat jeft forskeligi Aarten en Toonhoogden, sa üs di Stemlaagen Tenoor, Alt, Soprān. Wan em bluat of en tö üp en Floit spölet, da skel em dit me di Grünjtööni gur wiis let. Wan em aliining di Floit spölet, da luanet dit en ööwi. Da ken em di Blokfloit üp 24 Tööni (Tau Oktāven me ali Twesken- of Hualevtööni) bringi. Wan em dit ken, da ken em fuul muar spöli üs bluat C-Dur āp en dial. En Bispöl fuar jen, diar di forskeligst Blokfloiten rocht spöli ken, es Christina Glede, diar töhop me Jürgen Borstelmann dit Duo \"Dreaming Pipes\" es. Eeđer di Forem fan't Mürstek jert di Blokfloit uk tö di Neeb-Floiten. Soprān-Blokfloit C-Dur Di Toonhöölern sen forskelig bööret, en da uur dit F forskelig greepen, aurdat dit fifst Hol bi Barock gurter bööret es (Gaafelgreep fuar F). Bi di Dütsk Steming ken em iinfach di Toonleđer önern bit boowen döörspöli, dit hoogi C es da bi biiring lik en en senerligi Greep. Dit Iinfachst es di Dütsk Steming, man diar heer em Swaarhairen me"}
{"id": "17767", "contents": "Di Tin Whistle (Sölring Aurseeting: Blekpip) es en Floit hur iinblöögen uur. Jü uur fuaral ön Irlön en di britisk Ailönen spölet. Ön Dütsklön uur jü fuaral fuar Musiik nomen, diar keltisk of fan Irlön es. Di jest Tin Whistles skel fan Skramel maaket uuren wiis, deling uur di fuar't Miist fan Iirsen- of Meesingblek me en Mürstek fan Plastik maaket. Hat jeft forskeligi Aarten en Toonhoogden/Toonaarten, traditsjonel sen di man ön D. Em ken aur tau Oktāven spöli, di taust uur diarbi aurblöögen en me di Fingern greepen üs di liiger Toonreeg. Eeđer di Forem fan't Mürstek jert di Blekpip uk tö di Neeb-Floiten. Wan di Tööni hooger uur skel, da uur di Blekpip aurblöögen, em blocht diar harter iin. Dit es man ek muar sa iinfach en raaki da di Tööni, aurdat em sin Luchtstroom gur kontroliari skel. Wan em di Luchtstroom gur döörhual ken en bluat di Fingern foranert, da uur \"döörblöögen\". Di Blekpip maaket da \"wuk\" Tööni, jen Toon giar wuk aur tö di Naist. Dit giar me en holten Floit ek of ek sa gur. Commons: Tin Whistle – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "1777", "contents": "Dithmarschen as en kreis uun Schleswig-Holstian. Sin kreisstääd as Heide. Amten mä hör gemeenen (* = diar sat at amt) 1. Amt Burg-Sankt Michaelisdonn (15.589) Averlak (558) Brickeln (198) Buchholz (988) Burg (Dithmarschen)* (4184) Dingen (632) Eddelak (1345) Eggstedt (758) Frestedt (345) Großenrade (468) Hochdonn (1078) Kuden (605) Quickborn (174) Sankt Michaelisdonn (3498) Süderhastedt (758) 2. Amt Büsum-Wesselburen (12.959) Büsum* (4876) Büsumer Deichhausen (357) Friedrichsgabekoog (56) Hedwigenkoog (231) Hellschen-Heringsand-Unterschaar (168) Hillgroven (59) Norddeich (421) Oesterdeichstrich (331) Oesterwurth (256) Reinsbüttel (412) Schülp (383) Strübbel (93) Süderdeich (457) Warwerort (242) Wesselburen, stääd (3465) Wesselburener Deichhausen (109) Wesselburenerkoog (183) Westerdeichstrich (860) 3. Amt Sarkspallungemeen Heide Amlun (15.720) [Amt uun: Heide] Hemmingstedt (2867) Lieth (371) Lohe-Rickelshof (2061) Neuenkirchen (982) Norderwöhrden (261) Nordhastedt (2838) Ostrohe (908) Stelle-Wittenwurth (442) Weddingstedt (2316) Wesseln (1411) Wöhrden (1263) 4. Amt Sarkspallungemeenen Eider (18.734) Barkenholm (164) Bergewöhrden (37) Dellstedt (703) Delve (756) Dörpling (646) Fedderingen (270) Gaushorn (173) Glüsing (108) Groven (89) Hemme (487) Hennstedt* (2023) Hollingstedt (305) Hövede (60) Karolinenkoog (135) Kleve (401) Krempel (609) Lehe (1082) Linden (877) Lunden (1704) Norderheistedt (144) Pahlen (1153) Rehm-Flehde-Bargen (533) Sankt Annen (317) Schalkholz (589) Schlichting (237) Süderdorf (348) Süderheistedt (523) Tellingstedt (2675) Tielenhemme (170) Wallen (33) Welmbüttel (400) Westerborstel (110) Wiemerstedt"}
{"id": "17782", "contents": "ABS es en Könststof. Hat jert tö di Thermoplasti. Thermoplasti foraneri jam, wan ja olter wārem uur. Duroplasti sen Könststofi, dānen jam fan di Temperatuur sa gur üs ek foraneri. Auto (Stötsküülen, Forkluađingen, Karoseriiprofiil-Diili, Röören en Önslüten iin ön di Motor, Kroomlisten of Kroomembleemi) Musiikinstrumenti (Floiten, Mürsteken fuar Saxofooni, Floiten en Klarineten, Silent Guitars (Gitaren, diar salev sa gur üs ek lün, Instrumenti fuar litj Jungen) Kökenkraam (Pot en Ponengreepen, forskeligi Greepen, Hüüsingen fan Giraaten sa üs Kofimaskiinen) Di Skramelnumer (Nii-Dütsk \"Recyling Code\") es en Numer, hureeđer Stofi sortiaret uur ken, wan em diar weđer wat Niis fan maaki wel.Ni Numern 1 bi 7 sen fuar Könststofi. Fuar ABS jeft et niin Skramelnumer, et falt öner \"7 - Üđer Könststofi\" En VW-Teeken fan 1996. Fan hurfuul (Könst-) stofi kür dit töhopseet wiis? Di gre Diil es fan ABS. Di suurt Ring es fan ASA maaket. Di Frontgril fan en VW Passat (1996) es fan ASA maaket. Di wit Diili ön des Hakmaskiin sen fan ABS, dit \"Glees\" es fan Polystyrool maaket. Benen sen uk Diili fan PE en üđer Könststofi. 1996 her em di Skramelteeken jit ek. Da waar iinfach di Könststof diar üp skrewen sa üs >ABS< of >ASA<."}
{"id": "17783", "contents": "ABS jit Anti-Blokiari-Systeem. Fan di 1980er Jaaren ön waar dit muar en muar iin ön di Autos becht, en leeterhen kām dit uk iin ön Busi en Lastwainer. Dit ABS es deling fuarskrewen, wan en nii Auto fuar di Forkiir töleten uur skel. Ark Weel heer en Sensor, diar funtsjoniaret üs di Magneet fan di Tacho ön't Weel (Of Rad). Bi ark Omdraiin fan en Weel dēr dit en Impuls tö en Stjüürigiraat. Wan dio Diferens fan di tau Weelen, diar ön en Aksi sen, tö gurt uur, da uur dit Bremsventiil fan dit Weel, dat ek muar of ek inoch drait, techt en weđer iipen maaket, bit dat dit weđer üp biiring Siren lik es (Stoterbrems). Di Sjüüring ken uk fuar Niis sa üs ESP (Elektroonisk Stabiliteets-Program) of EDS (Elektroonisk Diferentjaalsperi) nütet uur. Diarfuar kumt bluat en ekstra Reekenchip iin ön dit Stjüürigiraat. Töhop me en Lenkwinkelsensor en Navigatsjoonssysteem ken di Wai fan en Auto autonoom kontroliaret uur."}
{"id": "17784", "contents": "Wat meenst Dü? ABS (Könststof) ABS (Bremssysteem)"}
{"id": "17785", "contents": "Magnoolien (Magnolia) san en plaantenskööl uun det famile faan a magnoolienplaanten (Magnoliaceae). Diar hiar knaap 300 slacher tu. Jo haa hör nööm efter di fransöösk botaaniker Pierre Magnol. Gurken-Magnolie (Magnolia acuminata) Champaka (Magnolia champaca) Berg-Magnolie (Magnolia fraseri) Immergrüne Magnolie (Magnolia grandiflora) Kobushi-Magnolie (Magnolia kobus) Purpur-Magnolie (Magnolia liliiflora) Magnolia × loebneri Großblättrige Magnolie (Magnolia macrophylla) Tulpen-Magnolie (Magnolia × soulangeana) Stern-Magnolie (Magnolia stellata) Schirm-Magnolie (Magnolia tripetala) Sumpf-Magnolie (Magnolia virginiana) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Magnoolien Wikispecies hää en artiikel tu: Magnoolien Magnolia uun Germplasm Resources Information Network (GRIN), Ministeerium för büürerei uun Ameerikoo, ARS, National Genetic Resources Program. National Germplasm Resources Laboratory, Beltsville, Maryland."}
{"id": "17786", "contents": "Magnoolienplaanten (Magnoliaceae) san en famile faan bloosenplaanten an hiar tu a magnoolienoortagen (Magnoliopsida). Diar hiar tau sköölen mä amanbi 297 slacher tu. Magnoolien (Magnolia L.), amanbi 295 slacher. Tulpenbuumer (Liriodendron L.), tau slacher. Commonskategorii: Magnoolienplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Magnoolienplaanten"}
{"id": "17787", "contents": "Könststofi uur fan Öörtööl maaket. Hat jeft diarfan Thermoplasti en Duroplasti. Thermoplasti foraneri jam, wan ja olter wārem uur. Duroplasti sen Könststofi, dānen jam fan di Temperatuur sa gur üs ek foraneri. Fuar weđer wat fan di Könststofi to maakin haa di Numern, hur di eeđer sortiaret uur ken. Internatsjonaal jit dānen Recycling Codes. Üp Sölring nēm wü sok Numern Skramelnumern. ABS, ASA, PP, PE, PVC, PS, PC GFK, Polyester"}
{"id": "17791", "contents": "Polypropyleen (PP) es en Könststof. Hat jert tö di Thermoplasti. Di Skramelnumer (Nii-Dütsk \"Recyling Code\") es en Numer, hureeđer Stofi sortiaret uur ken, wan em diar weđer wat Niis fan maaki wel.Ni Numern 1 bi 7 sen fuar Könststofi. Fuar es di Skramelnumer di 5. Di Keenteekning fan di Könststof PP, diar fuar en Weeterkööker nomen uuren es. Di Keenteekting fan Polypropyleen ön en Kofimaaker (Bodum). Weeterkööker fan Polypropyleen en Nirosta/Edelstahl. En Elektrodoos fuar iin ön Platen tö seet, uk fan PP."}
{"id": "17792", "contents": "Polyethyleen (PE) es en Könststof. Hat jert tö di Thermoplasti. Fuaral Inkoopipöösen en Foolien uur aaft fan PE maaket, man uk Borelern en Doosen uur diarfan maaket. PE-LD jit Low Density, PE-HD jit High Density. Hat hinget me di Kompresjoon fan dit Materiaal töhop, hur stabiil dit da uur. PE-LD es fuar Foolien en Pöösen, PE-HD giar uk fuar Borelern en Leren. Wan dit tö wuk fuar en Ler es, da nemt em aapft en üđer Köststof sa üs Polystyrool diafuar, di falt en bet stüfer üt. Di Skramelnumer (Nii-Dütsk \"Recyling Code\") es en Numer, hureeđer Stofi sortiaret uur ken, wan em diar weđer wat Niis fan maaki wel.Ni Numern 1 bi 7 sen fuar Könststofi. Fuar PE sen di Skramelnumern di 1, di 2 en di 4. En Doos fan HDPE of PE-HD. Man hurfan es di Ler diartö? Diar stuunt dit: Di Ler es fan Polystyrool maaket. En Bloomensprüt fan PE-HD. Benen sen fuaral Diili fan Meesing. Reparatuurdiili kum aaft iin ön sok Pöösen me \"Riivforslüt\". En Seepenborel fan HDPE ken em aaft me san Pöös fan LDPE folmaaki. Di Seepenborel es fan HDPE maaket."}
{"id": "17794", "contents": "Polyvinylchlorid (PVC) es en Könststof. Hat jert tö di Thermoplasti. Di Skramelnumer (Nii-Dütsk \"Recyling Code\") es en Numer, hureeđer stofi sortiaret uur ken, wan em diar weđer wat Niis fan maaki wel.Ni Numern 1 bi 7 sen fuar Könststofi. Fuar PVC es di Skramelnumer di 3."}
{"id": "17796", "contents": "Polyester es en Könststof. Hat jert tö di Duroplasti. Hat mut bi di Aarber törochtmaaket uur. Tö dit Polesterharz (Bi Spaachtelmasi sen diar Folmaakern of Gleesfāsern benen), kumt en Harter, diar en Reaktsjoon ön Gang bringt. Di Tir, dat em aarberi ken bit dat dit hart uur, jit uk Pot-Tir. Blek: Reparatuuren (Gleesfāsermaten me Harz of Gleesfāser-Spaachtelmasi, \"Süürkrüürspaachtel\"), Spaachtelmasi fuar Delen āptöfel en gleer üttöspaachtlin. Di Auto-Industrii becht uk Karoseriidiili fan GFK, sa heer di Renault Kangoo sent 2008 fuarn Weelensküülen fan GFK. Buati Reparatuuren sa üs bi Blek, en uk hiili Buati (Di Sken) uur fan GFK becht. Benen es man en Raamen fan Iirsen of Aluminium."}
{"id": "17798", "contents": "Gleesfāser-Könststof (GFK) es en Könststof. Hat jert tö di Duroplasti. Hat uur fan Gleesfāser (maten) en Polyesterharz maaket. GFK-Karoseriien en Karoseriidiili, GFK-Buati, Blekreparatuuren, hur nönt fan draien uur."}
{"id": "17802", "contents": "Polystyrool (PS) es en Könststof. Hat jert tö di Thermoplasti. Blister sen aaft fan PS maaket, aurdat dit transparent, bal sa klaar üs Glees es. Wan PS āpsküümet uur, da uur diar Polystyrool-Hartsküüm fan. Fan di Transparens uur da en wit Klöör, aurdat diar jaa Luchtblööösen benen sen. Me PS-Hartsküüm uur Platen sa üs Styropor of Depron Demplaten maaket. Uk fuar Forpakingen uur PS-Hartsküüm nomen. Fuar Dempots uur litj PS-Hartsküümkuugeln iin ön en Zementpots rööret, en dit skel di Wāremker hual. Dit es en mal Swinjkraam, aurdat bit't Tauin fan dit Werktjüch di Kuugeln boowen üp dit Weeter swum en ombiflö. Di Skramelnumer (Nii-Dütsk \"Recyling Code\") es en Numer, hureeđer stofi sortiaret uur ken, wan em diar weđer wat Niis fan maaki wel.Ni Numern 1 bi 7 sen fuar Könststofi. Fuar PS es di Skramelnumer di 6. En Forpaking me en Blister fan Polystyrool. Di wit Diili ön des Hakmaskiin sen fan ABS, dit \"Glees\" es fan Polystyrool maaket. Benen sen uk Diili fan PE en üđer Könststofi. En CD-Omslach fan Polystyrool. Di CD es fan PC maaket. Ütfinjers haa ütprobiaret en dö Meelworemern 4 Weeken lung Polystyrool tö iit. Wat diar achtern ütkām, skel tö kompostiarin wesen wiis, en"}
{"id": "17811", "contents": "Acrylnitril-Styrol-Acrylat-Copolymeer (ASA) es en Könststof, diar tö di Thermoplasti jert. ASA es bal sa hart üs ABS, man dit ken fuul beeter töögen't Weđer ön. Fan ASA uur Mööbeln en Autodiili becht. Hat ken blank of uk mat, transparent of me Klöör maaket uur. Di Skramelnumer (Nii-Dütsk \"Recyling Code\") es en Numer, hureeđer Stofi sortiaret uur ken, wan em diar weđer wat Niis fan maaki wel.Ni Numern 1 bi 7 sen fuar Könststofi. Fuar ASA jeft et niin Skramelnumer, et falt öner \"7 - Üđer Könststofi\" En VW-Teeken fan 1996. Fan hurfuul (Könst-) stofi kür dit töhopseet wiis? Di gre Diil es fan ABS. Di suurt Ring es fan ASA maaket. Di Frontgril fan en VW Passat (1996) es fan ASA maaket. 1996 her em di Skramelteeken jit ek. Da waar iinfach di Könststof diar üp skrewen sa üs >ABS< of >ASA< Fuarn es da Fiinblek of sawat āpseet uuren, en des waar forkroomet. Fan achtern sjocht em di Klamern, hur dit me fast es."}
{"id": "17821", "contents": "Polycarbonaat (PC) es en Könststof. Hat jert tö di Thermoplasti. CDs en DVDs uur fan PC maaket, aurdat dit transparent, hart en bal sa klaar üs Glees es. Hat es man jüürer üs PS. Brelengleesen en Lensen fuar günstigi Optiken Gleesen fuar jüüreri Sennskiin- en Sküülbrelen Leechtgleesen bi Autos en Weelen Önerweeter-Hüüsingen fuar Kameras Wisiiri fuar Helmi Achtersiren fan jüüri Mobiil-Telefooni sa üs Smart Phones Wining-\"Gleesen\" (Dit Atoomium ön Brüssel heer sent 2006 Wininger fan Polycarbonaat) Di Skramelnumer (Nii-Dütsk \"Recyling Code\") es en Numer, hureeđer stofi sortiaret uur ken, wan em diar weđer wat Niis fan maaki wel.Ni Numern 1 bi 7 sen fuar Könststofi. Fuar PC jeft et niin Skramelnumer, dit falt öner \"Üđer Könststofi, Numer 7\". En CD fan Polycarbonaat. Di Omslach es fan Polystyrool maaket. En Senenskiin- en Sküülbrel fan Uvex me \"Glees\" fan PC, wat fuar't Werkin töleten es."}
{"id": "17823", "contents": "Tulpenbuumer (Liriodendron) san en skööl faan magnoolienplaanten (Magnoliaceae) an sodenang nai mä magnoolien. Diar hiar man tau slacher tu. Amerikoonsk tulpenbuum (Liriodendron tulipifera) Schineesk tulpenbuum (Liriodendron chinense) Commonskategorii: Tulpenbuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tulpenbuumer Liriodendron uun Germplasm Resources Information Network (GRIN), Ministeerium för büürerei uun Ameerikoo, ARS, National Genetic Resources Program. National Germplasm Resources Laboratory, Beltsville, Maryland."}
{"id": "17826", "contents": "Muskaatplaanten (Myristicaceae) san en plaantenfamile an hiar tu a magnoolienoortagen (Magnoliales). Diar hiar wel son 18 bis 21 sköölen mä 475 bit 500 slacher tu. Det wichtagst plaant as was di muskaatnödbuum (Myristica fragrans). Bicuiba – Brochoneura – Cephalosphaera – Coelocaryon – Compsoneura – Doyleanthus – Endocomia – Gymnacranthera – Haematodendron – Horsfieldia – Iryanthera – Knema – Mauloutchia – Muskaatnöden (Myristica) – Osteophloeum – Otoba – Paramyristica – Pycnanthus – Scyphocephalium – Staudtia – Virola Commonskategorii: Muskaatplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Muskaatplaanten"}
{"id": "17828", "contents": "Muskaatnöden (Myristica) san en skööl faan plaanten uun det famile faan a muskaatplaanten (Myristicaceae). Diar hiar wel son 150 slacher tu. Faan jo 150 slacher hää ään en grat bedüüdang: Muskaatnöd (Myristica fragrans) Wikispecies hää en artiikel tu: Muskaatnöden"}
{"id": "17831", "contents": "At Muskaatnöd (Myristica fragrans) as en frücht an en buum uun det famile faan a Muskaatplaanten (Myristicaceae). Hör siad woort üs gewürts brükt. Det wurd komt ütj at fransöösk noix muscat, an det komt efer't latiinsk nux muscata. Det ment soföl üs \"nöd, diar efter moschus stiremt\". Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Muskaatnödbuum Wikispecies hää en artiikel tu: Muskaatnödbuum Friedrich Kluge: Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. Bewerket faan Elmar Seebold. 25. aplaag. De Gruyter, Berlin/Boston 2011, S. 642."}
{"id": "17838", "contents": "Nepaal, amtelk Demokraatisk Republiik faan Nepaal (üüb Nepaals: नेपाल Nepāl an संघीय लोकतान्त्रिक गणतन्त्रात्मक नेपाल Saṃghīya Loktāntrik Gaṇatantrātmak Nepāl) as en banenstoot uun Süüdaasien. Uun a nuurd lei Schiina an uun a uast, süüd an waast lei Inje. At hoodsteed as Kathmandu. At lun hee 26,494,504 lidj. Sant 2015 hee Nepaal sööwen prowinsen. Tuföören wiar Nepaal en köningrik. En republiik wurd 28. Mei 2008 ütjrepen. Ram Baran Yadav wurd 23. Jüüle 2008 üüs iarst president faan’t republiik iinsweerd. Ham fuliget uun Oktuuber 2015 Bidhya Devi Bhandari üüs iarst presidentin faan Nepaal. Nepaal Kathmandu Pashupatinath Bhaktapur Changu Narayan Patan Himalaya Himalaya Mustang Mustang"}
{"id": "17840", "contents": "At Sultanaat Bruunei as en stoot uun Süüduastaasien. Hi lei üüb’t eilun Borneo (Indoneesk: Kalimantan) uun Süüdschineesksia an grenset bi Malaysia. At hoodsteed as Bandar Seri Begawan. At lun hee 393.372 lidj (2011). Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee fjauer distrikten: At sultanaat wiar iar föl grater. Twesken det 16. an 19. juarhunert regiaret a sultaan amanbi at hial faan a nuurdeeg faan Borneo. Bruunei as sant 1984 lasmaat faan det Commonwealth of Nations. Brunei, citypopulation.de Brunei: Cities, citypopulation.de Brunei: Districts, citypopulation.de"}
{"id": "17841", "contents": "Antananarivo (iar uk Tananarive) as at hoodsteed an gratst steed faan Madagaskar. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 1.275.207 lidj (2018). Det as uk at hoodsteed faan det Analamanga Regiuun. At steed hee seeks komuunen: Antananarivo I Antananarivo II Antananarivo III Antananarivo IV Antananarivo V Antananarivo VI Madagascar: Regions, Cities and Urban Communes, citypopulation.de Commons: Antananarivo – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "17842", "contents": "Western Australia [ˈwestən ɒˈstreɪliə] (fering: Waastaustraalien, ufkurting: WA) as en bundeslun faan Austraalien. Uun a nuurduast leit at Northern Territory an uun a süüduast South Australia. At hoodsteed as Perth. At bundeslun hee 2.474.410 lidj (2016). At bundeslun hee 137 Local Government Areas. Luke diar: List faan Local Government Areas uun Western Australia. Dön tjiin gratst steeden uun't bundeslun san: Uun det iar 19. juarhunert wurd Western Australia en britisk kolonii. April 1829 luniget koptein Charles Fremantle mä sin skap Challenger, Mei do uk koptein James Stirling mä sin skap Parmelia bi a mös faan det Swan River, wat efter dön suart swaan (diar heer föl san) neemd. Jo lai do det Swan River Kolonii grünj. Western Australia hee sant 1890 en parlament. At parlament hee tau koomern: det Legislative Assembly (de naist koomer) an de Legislative Council (de iarst koomer). En nei parlament wurt arke fjauer juaren direkt faan't folk weelet. A baas faan a bundesstoot as a premier-minister (üüb Ingels: premier). Roger Cook as sant de 8. Jüüne 2023 a premier-minister faan't bundeslun. Auer dat Western Australia dial faan en konstutsionel monarchii as, hee a bundesstoot en guwernöör, diar a köning of at köningin faan Austraalien fertreet. Australia:"}
{"id": "17843", "contents": "Adelaide (Ütjspriik üüb Ingels: [ˈædəleɪd] of [ˈæ.dɜ.læɪ̯d] harke tu?/i) as at hoodsteed faan’t bundesstoot South Australia uun Austraalien. At steed leit bi a eeg faan a Saint-Vincent-Golf. Det wurd faan de iarst guvernöör faan’t stoot, koptein John Hindmarsh 1837, efter det britisk köningin Adelaide (Adelheid von Sachsen-Meiningen) neemd. At steed hee 1.165.639 lidj (2016). Uun a uast faan't steed stun dön Adelaide Hills. De Torrens Struum (üüb Kaurna: Karrawirra Parri) leept troch't steed. At steed hee njüügentanj lokaal ferwaltingsgebiiten: At steed wurd 1836 grünjlaanjen. Australia: Urban Centers, citypopulation.de"}
{"id": "17844", "contents": "Inje, amtelk Republiik faan Inje, as en lun uun a süüd faan Aasien. At lun hee 1.210.854.977 lidj (2011). At hoodsteed as New Delhi. Inje as sant 1947 lasmaat faan det Commonwealth of Nations. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "17858", "contents": "Öörtööl es en natüürelk Mineraal, en diar es Kööl-Weeterstof ön. Om diar bitukum, skel Höölern diip iin ön di Öört bööret uur. Al ön di 1850er Jaaren heer em diarme ön Nuurđerdütsklön bigent. Iin ön Öörtööl es masi Energii, diar uur Stroom me maaket, en bal ark Auto of Lastwain kköört diarme. Man uk, om Könststof tö maaki, es Öörtööl nöörig. Aurdat em diar sa fuul me maaki ken, jit dit uk dit suurt Gul. Di Energii iin ön en Brenstof uur üs kWh/m³ meten: Diesel: ~ 10.000 kWh/m³ Bensiin: ~ 8.500 kWh/m³ Swaarööl: ~ 10.000 kWh/m³ Wan em dit döör düüsent diilet, da weet em, wat iin ön jen Liter es. Dit jit fuar 1 l Bensiin ombi 8,5 kWh, fuar Diesel ombi 10 kWh. Dit jit uk: Wan en Dieselmotoor en en Bensiinmotoor di salev Aarber dö, da ken em ütreekni, hok muar Energii diarfuar nemt: Bispöl Passat 35i: En TDI-Dieselmaskiin (83 kW) nemt ön di Somer ombi 6 Litern Kraftstof üp 100 km, dit sen bi 10 kWh/Liter ombi 60 kWh. Di 1,6 Liter-Bensiinmotoor me 74 kW nemt ön di Somer ombi 7,3 Litern, dit sen bi 8,5 kWh/Liter 62,05 kWh. Di Bensiinmotoor nemt diareeđer ombi 5%"}
{"id": "17866", "contents": "Skramelnumern skel diarbi help, di Skramel sa tö sortiari, dat diar weđer wat fan maaket uur ken. Internatsjonaal jit des Numern Recycling Codes."}
{"id": "17887", "contents": "Skramel es dit, wat aur es, wan di Mensk wat maaket heer. Aurdat di Mensk uk masi maaket, wat Skaaren tö di Öört maaket, luket em aliweegen diareeđer, dat dit mener uur skel. Diartö jert uk Recycling, diar uur di Skramel sortiaret, dat em diar weđer wat fan maaki ken. Fuar di Sortiaring jeft et Skramelnumern, dānen diarbi help skel. Beeter üs di Stofi jit jens tö nüti es noch, jam gaar ek to maaki, koopi of nüti. Em snaket diar uk fan di Futprent, diar en Mensk aur sin Leewent üp Wārel maaket. Fuar mener Skramel jeft et masi Waien, jen diarfan es iin ön des Video biskrewen. Wininger me mener Skramel riinhual Help: Video giar ek? Glees-Rensker salev maaki Baarikaamer me mener Skramel riinhual Help: Video giar ek? Hüsji-Rensker salev maaki Jir sen Skeltern fan en iinfachi Tour naa Tinem en töbeek. Skramel mermung di Mjuks üp en Eeker ön Ārichsem. Skramelcontainers ön Tinem, hur di Tankstair renoviaret uur. En bet Winj, en di Könststof flocht man sa ombi. Fuul Mensk, fuul Skramel. En bet Winj, en dit flocht man sa ombi (Tankstair ön Tinem) Hat es noch ek sa iinfach en raaki dit Skramelfat. Di Konsuum fan"}
{"id": "17899", "contents": "Jules-Gabriel Verne (* 8. Febrewoore 1828 uun Nantes, Frankrik; † 24. Marts 1905 uun Amiens, Frankrik) wiar en fraansöösk skriiwer. Bekäänd wurd ‘er fööraal troch sin romoonen At Rais tu a Madelponkt faan a Eerd (1864), 20.000 Miilen oner a Sia (1869–1870) an uk Rais am a Eerd uun 80 Daar (1873). Commons: Jules Verne – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "17917", "contents": "Swaisi jit dit, wan em tau Diili fan jen Materiaal töhopmeltet. Forskeligi Materiaalien ken töhopswaiset uur, dit Bikeentest es Iirsen, man uk Aluminium, Edelstaahl of Könststofi ken swaiset uur. Diarfuar skel em dit rocht Giraat haa, dit rocht Swaismerel jert diartö en em skel weet, bi hok Temperatuur dit Materiaal meltet. Wan dit Iirsen stark inoch es, da ken em dit me en E-Swais-Trāfo swaisi. Dit es en grof Giraat fuar Buerenstairen en di Hofplaats, hur em Moniari-Iirsen en Flakiirsen me töhopfo ken. Fuar't Miist giar di Stroom dial bit 40 Ampere, da brent em lecht Höölern iin, wan em restigi Fiinbleken swaisi skel. Fuar ual Autos en Maskiinen giar Sküülgas beeter. Fuar Autogeen skel em masi ööwi, diar guar waker wat önsteken of fortair höm, da es dit krüm, en nönt paset muar diartö. Di Noom Leechtböög-Swaisin kumt diarfan, dat iin ön san Giraat di Wekselstroom likrochtet en dialspanet uur, dat di Stroom-Starkhair sticht. Di Minusklamer fan't Giraat uur ön dit Iirsen fastmaaket, den da kumt ön di Plustang en Elektroodi. Wan em nü di Elektroodi nai bi dit Iirsen halt, da springt diarfan Materiaal (Elektroonen) hentö dit Iirsen, en des jit di Leechtböög. Di Swais-Stair uur mal wārem,"}
{"id": "17942", "contents": "Eedelstaal uk Nirosta es en Legiaring, fuaral fan Staahl, Kroom en Nikel. Dit Bikeentest es \"18/10\" me 18% Kroom en 10 % Nikel. Nirosta restet ek sa slim üs Iirsen, bal gaar ek. Nirosta es swaarer tö biaarberi üs Staahl, aurdat dit mal tai es. Böörern lewi ek sa lung, wan em diar fuul Edelstaal me bööret heer. Edelstaal let höm uk swaisi. Diarfuar jeft et senerligi Elektrooden of Wiir bi Sküülgas-Swaisin."}
{"id": "17943", "contents": "En Legiaring es di Töhopsteling fan forskeligi Metali, aurdat em hol en senerligi Aart fan \"nii Metal\" haa wel. Legiaringen Meesing Edelstaahl Luarten Legiaringen let jam aaft uk swaisi of me Luarten luari."}
{"id": "17944", "contents": "Meesing es en Legiaring, fuaral fan Kööper en Sink. Diareeđer, hur fuul Sink diarbenen es (Fan 20 bit 40 %) falt di Klöör mal forskelig üt. Diar muar Sink, diar leechter uur dit Meesing. Meesing let höm me Meesingluar uk luari."}
{"id": "17945", "contents": "Luarten es en Legiaring, hur em me luari ken. Luarten- of Luari-Stangen sen fan 75 % Luar en 25 % Ten maaket. Radioluar es fuar't Miist me Laapmerel ütstafiaret, des skel em fuar Luaristangen bitö haa."}
{"id": "17947", "contents": "Kööper (Koower(mo.), lat. Cuprum) es en cheemisk Element me dit Teeken Cu en di Atoomnumer 29. Hat es en Aurgungsmetal. Di latiinsk Noom kumt fan aes cyprium „erts fan't Ailön Zypern“. Kööper wiar dit jest Metal, wat di Mensken ombi 5.000 f.Kr. foraarbert haa. Kööper-nugget Riin Kööper En ual Jilstek üt Kööper Kööper forbrent green Kööper uur ön di Lucht green. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. Wan eek üđers öndönen, ütj www.webelements.com (Kööber). Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Bergmann-Schaefer Lehrbuch der Experimentalphysik, Band 6: Festkörper. 2. aplaag. Walter de Gruyter, 2005, ISBN 978-3-11-017485-4, S. 361. N. N. Greenwood und A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1509. Weast, Robert C. (ed. in chief): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990. Seiten E-129 bis E-145. ISBN 0-8493-0470-9. Uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. http://www4.architektur.tu-darmstadt.de/buildingmaterials/db/251,id_17,s_GeneView.fb15 http://wdb.ebb1.arch.tu-muenchen.de/metalle.php?doctype=2&id=6&gruppe=6 http://www.glyconet.de/RTFM_public/Article/Display.html?lang=de&id=87 Iindraanj tu Kupfer uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 27. April 2008 (mä JavaScript). Commons: Kööper – Saamling fan Skelter en Videos Kööper- Stiintir (Aamring)"}
{"id": "17951", "contents": "Sink es en cheemisk element me dit Teeken Zn en di Atoomnumer 30. Hat es en Aurgungsmetal. Di Noom kumt fan dütsk Zink. SIMS-Spektrum fan di Isotoopen Riini Sink Sinkblek üp Taak Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen kem faan www.webelements.com (Zink), wan ei ööders uunden. N. N. Greenwood an A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1545. David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data, 90. aplaag, CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009, ISBN 978-1-4200-9084-0, Section 4, S. 4-142 bis 4-147. A taalen san bereegent üüb g/mol an uun cgs-ianhaiden uunden. Heer san jo tu SI-ianhaiden amreegent. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7440-66-6 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript) Iindraanj tu Zink uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (mä JavaScript) Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Sink Wikibooks Sink (Dütsk)"}
{"id": "17953", "contents": "Di miist keemisk Elementi sen Metali. Metali ken elektrisk Stroom fööri, ja ken Wāremker fööri, ja ken forforemt uur en ja glinteri. Metalen kön oober uk faan tau of muar dääg metalen maaget wurd, det san do Legiaringen: Bronse Meesing Luarten Eedelstaahl Di Hanelsaart fan Aluminium Luari Swaisi Neet Skrüüv Elementi Uun: Römpp Chemie-Lexikon. Thieme, Stuttgart 2009. [1] www.webelements.com"}
{"id": "17954", "contents": "Wāremker (Formelteeken Q {\\displaystyle Q} , Meting üs Joule, jer uk Kalorii) es en füsikaalisk Gurthair. Jü biteeknet en Slach fan Energii. Uk werk es en Forem faan Energii, dit heer man muar struktuur. Wāremker es en ünstrukturiareti Energii. Ark Dai uur dit Uurt Wāremker fuar't Miist sair fuar hoogi Temperatuur sa üs Kol fuar liiger Temperatuur sair uur. Bi di Füsiik es Temperatuur man bluat en Töstant, en di Wāremker en Masi fan Energii, diar uk tö en üđer Energiiforem aurgung ken. Temperatuur Energii"}
{"id": "17955", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche nicht möglich Nātriumchlorid (Saalt) es dit Natriumsaalt fan Saaltsüren me di keemisk formel NaCl. M. Straumanis, A. Ievins: Die Gitterkonstanten des NaCl und des Steinsalzes, Zeitschrift für Physik, 1936, 102, S. 353–359. Iindraanj tu Natriumchlorid uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 15. Oktober 2007 (mä JavaScript). CRC Handbook of Chemistry and Physics, 88th edition, 2008. http://refractiveindex.info/?group=CRYSTALS&material=NaCl Commons: Nātriumchlorid – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "17957", "contents": "Hörnem-Or es en Lönstung süđerfuar fan Hörnem. Des Lönstung uur mener, uk aurdat em diar Tetrapooden henliar heer. Hörnem Or staant öner Natuursküül."}
{"id": "17958", "contents": "Moniari-Iirsen sen Iirsenstangen, dānen iin ön Beton kum, dat di ek riivt, aurdat di ek sa tai üs hart es. Fan Iirsen ken Betondraiern en Aurskoten uk muar Last hual. Dat di Iirsen ek restig uur, kumt fan di Alkaliteet, diar di Beton heer. Dat didiari Sküül töögen Rest en bet fuarhalt, hinget diarfan of, hur tjuk di Beton aur di Iirsen kumt. Di Beton neutralisiaret höm me di Tir (Fan Saaken sa üs Süüer Riin en Ofgas fan Maskiinen), en da nemt hi CO2 üt di Lucht āp, di karbonatisiaret. Em snaket diar uk fan en Karbonatisiaringsfront, diar hentö dit Iirsen giar. Wan dit sa fiir es, da nemt dit Iirsen Weeter en Üđers āp, di uur muar. Diarfan uur da di Betondeek ofsprengt. Di Iirsen gung da fan Lucht en Weeter önsteken, en dit Bechning ken höm ek muar hual. Di Karbonatisiaring uur uk bremset, wan em di Beton me gastecht Fārev (Betonsküül-Fārev) önmaalet. Moniari-Iirsen kum öntwesken uk aaft üs \"Hualevtjüch\", da sen ja al törochtskiaren en böögen. Em ken di Iirsen gur me en Diamant- of Trenskiiv ön di Winkelsliper skiar, ma me di Iirsenseegi giar dit uk gur. Moniariiirsen sen fan en gur Gurhair. Em ken"}
{"id": "17967", "contents": "Beton uur fan Zement en Sön sa üs uk Töslachstofi maaket. Wan em diar en Saalt tödēr, ken em weetertecht Beton maaki (Wit Wani). Jen Kubikmeeter Beton wecht ombi 1.800 kg, dit jit 1,8 Tenen. Dit Wecht eeđer di Aart es 1,8g/cm³ of 1,8 kg/l of 1,8 t/m³. Em nemt mener Beton en muar Sön. Di Zement halt dit töhop man di Töslachstof Sön drait. 1:3 jeft en mal hart en \"blö\" Beton, fuar Önerbeton leengt uk 1:4 bit 1:5, senerlig, want em diar en bet Grant of Split me iinsmit. Eeđer di Krich wiar em knap me Zement, en da jeet dit uk: \"Eins zu acht wird auch noch hacht\", des Beton kür em da man sa wechfaagi, di höl ek olterfuul üt. Em ken Beton iinfach iin ön en Fat of en Sküüvkaar töhoprööri. Wan dit ek sa fuul es, da ken em diarfuar en Röörwerk nüti. En üđer Methoodi es di Betonröörer, diar me en Önerseeting fan en 600 of 700 W-Motoor bit tö 160 Litern (Ombi 280 kg) döörrööri ken. Ön Betonwerki uur di Beton iin ön en Röörauto me en gurteri Fat smeten, en dit Fat drait höm aur di hiili Faart. Wan des Auto"}
{"id": "17968", "contents": "Dit Wecht eeđer di Aart weeget, hur swaar en Rümdiil fan en Stof es. 1 Liter Weeter wecht 1 kg dit jit 1.000 ml wecht 1.000 g dit jit 1 ml (1 cm³) wecht 1 Gram Wecht eeđer di Aart fan Weeter: 1 g / cm³ Üđer Stofi Bensiin ~ 0,85 g / cm³ Beton ~ 1,8 g / cm³ Diesel ~ 0,85 g / cm³"}
{"id": "17971", "contents": "Alkaliteet es en Töstant bi en pH-Wert aur 7. Dit meent, dat en Stof baasisk, sa üs en Laak reagiaret. Di Maker diartö es di Aciditeet, da es dit süüer, sa üs en Süüri. En pH-Wert aur 7 (bit 14) meent, dit es en Laak, öner 7 (bit 0) es dit en Süüri. Di Sken fan di Mensk ken gur en pH-Wert fan 5,5, swak süüer, fordrai. Di Alkaliteet ken töögen Rest aarberi, sa üs bi Beton, wan di Moniari-Iirsen ek restig uur."}
{"id": "17973", "contents": "Wat menst dü? Staal (sölring), det mööbelstak? Staal (metal) (sölring), det apwerket iisen? -> Eedelstaal, Stial Stool (frasch), unti Stälj"}
{"id": "17974", "contents": "Di pH-Wert es en Maat diarfuar, weđer en Liising süür of bāsisk es. Di Noom kumt fan't latiinsk en stuun fuar: potentia Hydrogenii (= Macht fan Weeterstof). Di pH-Wert es di neegatiif 10er-Logarithmus fan di Weeterstof-Ioonen-aktiwiteet: p H = − log 10 ⁡ a ( H + ) {\\displaystyle p\\mathrm {H} =-\\log _{10}a\\left(\\mathrm {H} ^{+}\\right)\\ } amkiard: a ( H + ) = 10 − p H {\\displaystyle a\\left(\\mathrm {H} ^{+}\\right)=10^{-p\\mathrm {H} }\\ } Ön Liisingen es di pH-Wert di negatiif 10er-logarithmus fan di Konsentratsjoon c fan di Oxoniumioonen (H3O+) uun Mol per Liter: p H = − log 10 ⁡ ( c ( H 3 O + ) ⋅ l m o l ) {\\displaystyle p{\\textrm {H}}=-\\log _{10}\\left(c\\mathrm {(H_{3}O^{+})\\cdot {\\frac {l}{mol}}} \\right)} omkiirt: c ( H 3 O + ) = 10 − p H m o l l {\\displaystyle c\\left(\\mathrm {H_{3}O^{+}} \\right)=10^{-p\\mathrm {H} }\\,\\mathrm {\\frac {mol}{l}} } Commons: pH-Wert – Saamling fan Skelter en Videos Wikibooks pH-Wert bireekni (Dütsk)"}
{"id": "17993", "contents": "Di Energii-Ütnüting biskriift, hurfuul fan Energii, diar iin ön en Maskiin kumt, tö Aarber of Werk uur. Di Bireekningen kömeri jam ek diarom, hur fuul Energii fau dit Böörin en Rafiniarin sa üs di Transport fan't Ööl nöörig wiar. Bi Jölings-Motooren giar di Ütnüting eeđer di Bren- of Haitswert fan dit Jöling. BR 218 (öndönen me 2.000 bit 2.060 kW) 330 g Diesel/kWh, dit sen 0,39 Litern (WeA 0,85 g/cm³), maaket bi 2000 kW Aarber 780 Litern ön di Stün. Wan di diarme 140 köört, da sen dit ombi 557 Litern üp 100 km. Di Brenwert dan Diesel es 10.000 kWh fuar en Kubikmeeter (1.000 Litern). wan di Lokomotiiwi 780 Litern nemt, da skul diar 7,8 Megawatt of 7.780 kW fan uur. Jü maaket man bluat 2000 kW. Di Reekning aur di Ütnüting es da: 7.780 döör 2.000 maal 10, dit sen 25,7 % Ütnüting. Dit es ek sa ring, di Konstrukstjoon es fan di 60er Jaaren. Di 218 es ön di Normaalbidreft me ombi 3 Litern di Kilomeeter önerwai, dit sen da 300 Litern üp 100 km. Siemens ER 20 (öndönen me 2.000 kW) 285 g Diesel/kWh, dit sen 0,33 Litern (WeA 0,85 g/cm³), dit sen bi 2000 kW"}
{"id": "18", "contents": "Maryland [ˈmɛrələnd] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't ååsten foon't lönj. Dåt heet 6.045.680 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Annapolis. E Appalachen lade önj't weesten foon e diiljstoot. Et ååsten foon Maryland läit aw dåt Delmarva Huulewailönj. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Maryland heet 24 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Maryland Garrett Allegany Washington Frederick Carroll Baltimore Baltimore City Harford Cecil Kent Queen Anne's Caro- line Talbot Dorchester Wicomico Worcester Somerset Saint Mary's Charles Cal- vert Prince Geor- ge's Anne Arundel Howard Mont- gomery USA: States, citypopulation.de USA: Maryland, citypopulation.de 38.933333333333-76.716666666667Koordinaaten: 38° 56′ N, 76° 43′ W"}
{"id": "18013", "contents": "Luar, (öö.) luad, (mo.) blii es en cheemisk element me dit Teeken Pb (latiinsk plumbum) en di Atoomnumer 82. Hat es en Swaarmetal, meltet jer en let höm gur böög en ön Foremen bringi. SIMS-Spektrum fan di Isotoopen Hur Luar fünen wonen uur Riin Luar Fan Luar ken em mal kraank uur. Bit ombi 1990 wiar jit Luar iin ön't Bensiin, dat dit ek önbrent jer dat di Tjenskrüüv höör Funki maaket. Achterön kür dit forböören uur, aurdat di Tjeningstechnik me di Elektroonik iin ön di Autos beeter waar. Luar kööleti di Ventiili iin ön 4-Takt-Motooren. Wan di Seetringi fan di Ventiili hartet wiar, da wiar dit ek muar nöörig. Uk di Katalysatooren wiar en Grünj, aurdat dānen fan Luar iin ön di Rook önsteken gung. Di Autos fuar Ameerikaa heer al leenger Katalysatooren. Hat jaav ön't Nat jens sagaar en Biskiir fan VW, hur'lin em en Export-Auto ombech maast, wan em diar ön Dütsklön me köör wil. Ombi 20 Jaaren waar di Autos al me Kat en Iinsprütönlaagen en leeter uk Rail eeđer di Rook becht, man ön Dütsklön waar jit me Luar iin ön't Jöling sa üs söner Kat köört. Riinrinen fan Sinkblek uur luaret, Diarfuar heer em"}
{"id": "18014", "contents": "Luari es en Aart en fo Metali töhop. En Legiaring fan Luar en Sink uur üs Luarten nomen. Di Legiaringen sen forskelig eeđer dit wat em diarme luari wel. Bi Luar-Ten tört di Temperatuuren ek olter hoog wiis. Dat dit aural henlapt, diarfuar es aaft en Laapmerel diarbenen, man bi Luaristangen skel em dit diartö koopi en fuarof ön sin Luarstair pensli. Dit Giraat fuar \"wuk\" tö luari es dit Luariirsen. Hat jeft uk jit dit Hartluarin, diar uur Meesingluar fuar nomen. Diarfuar es muar Wāremker nöörig, dit giar bluat me Gas en Süüerstof diartö. Weelen wiar jerer bluats en sen deling jit aaft hartluaret. En iinfachi Luariirsen kostet ek fuul en uur me sin 15 Watt uk fuar delings Luarten me mener Luar diarbenen wārem inoch. Em skel man hol 5 Minüten teef bit dat dit wārem inoch es. Wakerer giar dit me en Iirsen fan 30 of 60 Watt. Somtirs sen des Giraaten man en bet gurt fuar di Aarber, en da ken dit litjer Iirsen beeter pasi. Mal waker sen Luarpistoolen me ombi 100 Watt, man des uur lecht jens tö swaar en nem uk muar Plaats üs en iinfach Luariirsen. Luarstatsjoonen ken em aaftinoch āp en"}
{"id": "18016", "contents": "Wat meenst Dü? dit Weel (Forkiirsmerel) dit Weel (Rund), fuar di Sküüvkrer en ales wat ruli skel Di Wial jit üp Aamring Weel, meenst Dü des?"}
{"id": "18029", "contents": "En Weel (Engelsk Wheel) es altert rund, en dit ken fan Holt, Könststof, Aluminium, Staal of uk fan Holt en Iirsen töhop maaket wiis. Hat es diarfuar, dat em saaken en Faartjüchen sküüv of ruli ken, aurdat dit lechter giar üs wan em dit aur di Grünj sküüv skul. Dit Prinsiip es, das di Riivkraft dialseet uur. Bi Weelen me Gumimenteln es di Riivkraft hooger üs bi di Iirsenbaan, hur Iirsen üp dit iirsen fan di Sjiinen lapt. Dit es nöörig, aurdat em me Gumi-Weelen muar om di Huk köört, en da skel ja di Twertkraft hual. Bi Sjiinen uur di Weelen ön jaar Benenkant fööret, diar ken ek sa lecht wat pasiari."}
{"id": "18030", "contents": "Faartjüchen sen Maskiinen, dānen di Mensk heer, dat hi ek laap mut of gauer önerwai es üs wan hi laap of swum wöör. Aur Lön laap Faartjüchen üp Weelen. Weel Hingstwain Auomobiil Iirsenbaan Skep/Föriskep"}
{"id": "18034", "contents": "En Winkelsliper es en Maskiin, hur em me slip en skiar ken. Hat jeft Giraaten fuar jen en tau Hunen. Dānen fuar jen Hun jeft et fuar 115 en 125 mm - Skiiwen, dānen fuar 125 mm haa fuar't Miist en gurteri Motoor. Tö di Winkelsliper uur aaft \"Flex\" sair. Dit kumt diarfan, dat di Firma Flex ön Baden-Württembārig di jest Winkelsliper ütbraacht heer. Winkelslipern jeft et fan bilig aur gönstig bit ek önsteken tö fo. Ja uur aural eeđerbecht, en fuaral fan Fordreften sa üs Westfalia, Einhell kumt masi Kraam fan Chiina aur. En beeteri Giraat, heer en Marki sa üs Metabo, Flex of Bosch. Di green Maskiinen fan Bosch kum man uk aaft fan Bütlön en sen muar üs gönstig tö se, hur em me hantiari ken, wan en dit ek üs Bruarwening of aafter maaket (DIY). Sent ombi 1990 jeft et bal bluat jit Giraaten me Spinelaretiaring, fuarof skul em töögenhual. Fuar di 115er Maskiinen jeft et fuaral Skiar- en Skrupskiiwen fan bünen Stiin. Des Maskiinen haa 500 Watt - Motooren en sen ek gur diarfuar tö nem en maaki diar Diamantskiiwen ön. Fuar sawat nem em beeter en gurteri Maskiin, diar da uk di rocht Kraft"}
{"id": "18041", "contents": "[I] Nahrung für Leselust in Nordfriesischer Sprache. –––– I. Der Geizhals oder der Silter Petritag. Dritte Ausgabe. II. Der glückliche Steuermann. Ein Enkel des Geizhalses. Zweite Ausgabe. III. Lieder, und andere Kleinigkeiten, zur schuldlosen Unterhaltung. Dritte Ausgabe, von J. P. Hansen vormals Seefahrer, später Küster u. Dannebrogsmann in Keitum auf Silt. –––– Westerland-Sylt. Druck von Fr. Roßberg. 1896. [II] Uk üt Tistler weet di Emmen Hönning tö haalin. [III] [Skelt] J. P. Hansen. [IV] [V] Vorwort zur III. Auflage: –––– Von dem Gedanken beseelt, der Friesischen, namentlich der Sylter-Friesischen Sprache einen Dienst zu erweisen, aber auch um das Werk eines Sylters und den nationalen Festtag der Sylter, den Petritag, nicht in Vergessenheit gerathen zu lassen, haben wir uns, unterstützt von der Sylter Einwohnerschaft, entschlossen, eine neue dritte Auf- lage des vorliegenden Werkes herauszugeben. Dasselbe entspricht in seiner inneren Form nach Inhalt genau der zweiten, 1833 in Sonderburg gedruckten Auflage, nur haben wir neu hinzugefügt das Bildnis des Verfassers, J. P. Hansen, sowie dasjenige der Aufführenden des „Di Gidtshals, of di Söl’ring Pid’ersdei“ in diesem Jahre und eine Scene aus dem IV. Aufzug. Außerdem haben wir die am Ende jeden Theiles angemerkten Fehler im Text berichtigt. [VI] Indem wir für die"}
{"id": "18042", "contents": "En Weel es en Faartjüch, hurme di Mensk ombi trii Lop sa gau önerwai wiis ken üs hi salev gung ken. Wan hi üp Weel önerwai es (Hi köört, uur sair, man dit paset ek sa rocht, jerer sair em, hi lapt üp Weel, en som Liren sii dit jit langsen.), da ken hi uk hok muar me langs fo üs wan hi tö Fut wiar. Me en Önhinger es dit al rocht gur, wat em me langs fair. Dit kumt fan di Konstrukstjoon, fan diar dit \"Hart\" di Aurseeting es: Em trapet lungsem, man di Kraft giar aur di Keet tö en litjeri Ritzel, en des drait höm wakerer. Fan des giar di Öndreft tö dit Achterweel, en wan diar niin Skrekelkast twesken es, da drait des jüst sa waker üs dit Ritzel. En Pedelec es en Weel me en elektrisk Helpmaskiin. Diarme ken em wakerer en uk muar önerwai wiis üs me en iinfachi Weel. Biiring hiir tö di Faartjüchen, wat fuar di Forkiirs-Foranering en gurt Wert haa."}
{"id": "18043", "contents": "En Aurseeting es en Forem, hur'ling Kraft bi Maskiinen en Giraaten aurdrain uur. Dit Prinsiip es, dat di Öndreft lungsem drait en dit wat öndrewen uur drait wakerer. Aurseetingen jeft et bi't Weel, bi Autos ek sa aaft. Wan et dit jeft, de es dit en senerligi Spaarigang of \"Overdrive\", di Weelen laap da gauer üs di Maskiin drait. Dit Töögendiil en bi Autos normaal es en Önerseeting."}
{"id": "18047", "contents": "En Önerseeting es en Forem, hur'ling Kraft bi Maskiinen en Giraaten aurdrain uur. Dit Prinsiip es, dat di Öndreft waker drait en dit wat öndrewen uur drait lungsemer. Des uur maaket, wan dit diarom giar, fuul Kraft me en litj Maskiin omtöseet, sa ken en Betonröörmaskiin me en 500 Watt-Motoor ombi 280 Kilogram Beton rööri. Dit Töögendiil es en Aurseeting."}
{"id": "18061", "contents": "Bertrand Arthur William Russell, 3. Earl Russell (* 18. Mei 1872 bi Trellech, Monmouthshire, Wales; † 2. Febrewoore 1970 uun Penrhyndeudraeth, Gwynedd, Wales) wiar en britisk filosoof, matemaatiker an loogiker. Hi onerrachtet oner öler bi det Trinity College faan’t Uniwersiteet Cambridge, det London School of Economics, det Harvard University an det Peking-Uniwersiteet an wiar lasmaat faan dön Cambridge Apostles. 1950 fing 'er de Nobelpris för Literatüür. Commons: Bertrand Russell – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "18062", "contents": "Aluminium es en keemisk Element me dit Teeken Al en di Atoomnumer 13. Di Klöör fan des Metal es Sölwerwit. Materiaalien, dānen me aluminium forbünen sen, sen al sent Düüsenden fan Jaaren bikeent. Aluminium waar ön't Jaar 1807 fan Humphry Davy fünen. Hi forsaacht en maaki dit fan Aluminiumoxid. Ön't Jaar 1825 kür Hans Christian Ørsted al en ünriin Aart fan Aluminium fan Aluminiumkloorid en Kāliumamalgaam maaki. Di jest Jaaren wiar Aluminium sa jüür, dat em diar bluat Ornamenti sa üs dit Washington Monument nomen waar. 1886 kür Hall-Heroult prosäs di elektrokeemisk Produktsjoon fan Aluminium tö slaagi fo, en da waar dit gönstiger. Di Noom kumt fan dit latiinsk Uurt ‘alumen’ (Alaun). Aluminium es ek rocht tai, hat breekt olter lecht en halt ek fuul Toch üt. Dir riini Aluminium ken em dit bit 17 N/mm² straak jer dat et leenger bleft (Dit giar bit 17 N/mm² weđer üp sin ual Maat töbeek). Dit wat sa forkoopet uur, ken al 90 N/mm² hual en let höm bit 34 N/mm² straak. Em snaket diar uk fan di Straak-Grensi, diar en Materiaal heer. Diarom es uk dit wat wü üs Aluminium keen, en Legiaring, diar uk Duraluminium (Duraabli Aluminium: Alu, wat wat"}
{"id": "18064", "contents": "At (Gewöönelk) Drüüwenkäärs (Prunus padus) as en plaant uun det skööl Prunus, an hiart tu't famile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). Di buum At Fögelkäärs (Prunus avium) woort hal mä't drüüwenkäärs ferwakselt. Buark Apskäären stam Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Gewöönelk Drüüwenkäärs Wikispecies hää en artiikel tu: Gewöönelk Drüüwenkäärs Drüüwenkäärs. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "18066", "contents": "Alumiinium as en cheemisk element mä det ufkörtang Al an det atoomnumer 13. Uun't periodensüsteem hiart Alumiinium tu't traad periode an tu't 13. skööl. Diar stun a \"eerdmetalen\". Wan wi faan Alu snaake, men wi oober miast legiarangen, auer rian Alumiinium ei föl ütjhäält. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Grat Alu-blöög Rian Alumiinium (99,99%) Commonskategorii: Alumiinium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen uun det infobox kem miast faan www.webelements.com (Aluminium). CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013 (Excel-tabel). Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: The Journal of Physical Chemistry A. 113, 2009, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556. David R. Lide (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC Press, 1998, ISBN 0-8493-0479-2. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. A. F. Holleman, E. Wiberg, N. Wiberg: Lehrbuch der Anorganischen Chemie. 91.–100., ferbeedert an ütjwidjet aplaag. de Gruyter, Berlin 1985, ISBN 3-11-007511-3, S. 868. Yiming Zhang, Julian"}
{"id": "18070", "contents": "Strelitzien (Strelitziaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Zingiberales. Uun detdiar famile san man trii sköölen mä sööwen slacher. Di nööm haa a plaanten füngen tu iaren faan Prensesin Charlotte faan Mecklenburg-Strelitz (1744–1818), det wüf faan di ingelsk Könang Georg III. Phenakospermum Phenakospermum guyannense Ravenala Ravenala madagascariensis Strelitzien (Strelitzia) Strelitzia alba Strelitzia caudata Strelitzia juncea Strelitzia nicolai Paradiisfögelbluum (Strelitzia reginae) Commonskategorii: Strelitsien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Strelitsien Strelitziaceae uun Germplasm Resources Information Network (GRIN), Ministeerium för büürerei uun Ameerikoo, ARS, National Genetic Resources Program. National Germplasm Resources Laboratory, Beltsville, Maryland. Strelitsien üüb a Kanaaren."}
{"id": "18072", "contents": "Strelitzien (Strelitzia) san en plaantenskööl uun det famile Strelitziaceae. Jo füng hör nööm 1773 efter det britisk könangin Sophie Charlotte. Hat wiar en prinsesin faan Mecklenburg-Strelitz. Uun Neustrelitz jaft at sogoor en Strelitzienkönangin. Strelitzia alba Strelitzia caudata Strelitzia juncea Strelitzia nicolai Paradiisfögelbluum (Strelitzia reginae) Strelitzia nicolai Suart siad faan Strelitzia reginae Strelitzia alba Strelitzia juncea Commonskategorii: Strelitzien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Strelitzien Strelitziaceae uun Germplasm Resources Information Network (GRIN), Ministeerium för büürerei uun Ameerikoo, ARS, National Genetic Resources Program. National Germplasm Resources Laboratory, Beltsville, Maryland. Strelitsien üüb a Kanaaren."}
{"id": "18079", "contents": "At paradiisfögelbluum (Strelitzia reginae), of uk könang(in)strelitzie as en plaantenslach uun det skööl faan a Strelitzien (Strelitzia). Strelitzia reginae subsp. reginae Strelitzia reginae subsp. mzimvubuensis Strelitzia reginae subsp. parvifolia Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Paradiisfögelbluum Wikispecies hää en artiikel tu: Paradiisfögelbluum"}
{"id": "18125", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Namibia wiset di code för 14 Regionen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Namibia NA), di ööder as di code för die Region. Der aktuelle Landescode wurde im November 2014 zuletzt aktualisiert. //Kharas (Karas) Sambesi (Caprivi) Otjozondjupa Omusati Oshana Oshikoto Ohangwena Hardap Kunene Erongo Omaheke Khomas Kavango-West Kavango-Ost 1Am 3. November 2014 offiziell als ISO-Codes eingeführt. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. iso.org: Online Browsing Platform Regions of Namibia. Statoids, 20. November 2014, abgerufen am 3. Februar 2015"}
{"id": "1813", "contents": "Dåt Herzogtum Lauenbörj as en kris önj Slaswik-Holstiinj. E kris läit önjt söödååsten foon e diiljstoot. Önj’t norden läit Lübeck, önj’t ååsten Meklenbörj-Forpommern, önj’t sööden lade Naarersaksen än Hamborj än önj’t weesten läit e Kris Stormarn. Et heet 198.019 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Ratzeburg. Åmtsfrie stääse än gemiine: Åmte: E kris heet 127 gemiine. Kiik: List foon Gemiine önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. 1970: 141.700 (wüfe: 73.900, karmene: 67.900) 1980: 155.200 (wüfe: 79.800, karmene: 75.400) 1990: 159.400 (wüfe: 82.500, karmene: 76.900) 2000: 179.800 (wüfe: 92.400, karmene: 87.400) Grünleeding E kris wörd di 1ste önj e Foodermoune 1876 grünjläid, üüs en kris foont Prowins Slaswik-Holstiinj önjt Kiningrik Preussen. Üülje Gemiine Sunt e grünleeding foon e kris wörden daheere gemiine diile foon oudere gemiine: E krisdäi heet 49 sate. Jü leetst wool tu e krisdäi wus di 6ste önj e Krölemoune, 2018. 2 9 12 1 3 18 4 2 9 12 1 3 18 4 E riseltoote foon e kriswoole önj e iirnge 2018 än 2013: E hood foon e krisdäi as e krispräsident/in. E krispräsident sunt di 10. Gjarsmoune, 2003 as Meinhard Füllner. Tååle foon manschne, deer 2019 än 2020 önj e kris suner årbe san:"}
{"id": "1814", "contents": "E Kris Ååstholstiinj as en kris önj Slaswik-Holstiinj. E kris läit önjt ååsten foon e diiljstoot. Önjt norden läit jü Kiil Bucht, önjt ååsten jü Lübeck Bucht, önjt sööden lade Lübeck än e Kris Stormarn än önjt weesten e Kris Plön än e Kris Segebörj. Et heet 200.539 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Eutin. Önjt norden läit jü Kiil Bucht än önjt ååsten jü Meklenborj Bucht. Et ailönj Fehmarn läit önj diheere kris. Åmtsfrie stääse Åmtsfrie gemiine: Åmte: E kris heet 30 gemiine. Kiik: List foon Gemiine önj e Kris Ååstholstiinj. 1970: 176.000 (wüfe: 93.100, karmene: 83.300). 1980: 191.000 (wüfe: 100.400, karmene: 90.600) 1990: 189.400 (wüfe: 98.500, karmene: 90.900) 2000: 202.200 (wüfe: 104.600, karmene: 97.700) Grünleeding E kris wörd di 26. önj e Gjarsmoune 1970 grünläid. Et norden foon e kris foon nü wus e Kris Oldenborj önj Holstiinj än et sööden wus e Kris Eutin. E Kris Oldenborj önj Holstiinj (1965) E Kris Eutin (1965) Üülje Gemiine Sunt e grünleeding foon e kris wörden daheere gemiine diile foon oudere gemiine: E krisdäi heet 61 sate. Jü leetst wool tu e krisdäi wus di 6ste önj e Krölemoune, 2018. E riseltoote foon e kriswoole önj e iirnge"}
{"id": "18143", "contents": "Indium as en cheemisk element mä det ufkörtang In an det atoomnumer 49. Hat stäänt uun't 5. periode an diar uun't 13. skööl, det Boorskööl. Det metal woort brükt för't elektrotechnik. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian indium Indiumwiir Commonskategorii: Indium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A miast taalen uun't infobox kem faan www.webelements.com CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. H. Preston-Thomas: The International Temperature Scale of 1990. (ITS-90). Uun: Metrologia. 27, 1990, S. 3–10. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. In: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Kapitel von D. Stull in: Dwight E. Gray (Hrsg.): American Institute of Physics handbook. 3. Auflage. McGraw-Hill, New York 1972, ISBN 0-07-001485-X. Dootenbleed Indium bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 16. März 2011. Iindraanj tu Indium–Polwer uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 12. September 2007 (mä JavaScript)"}
{"id": "1815", "contents": "A Kreis Nuurdfresklun (sjiisk Nordfriesland, plaatsjiisk Noordfreesland, däänsk Nordfrisland) as di nuurdermiast lunkreis uun Sjiisklun an efter a grate di traad uun Schleswig-Holstian. Uun nään kreis wurd muar spriaken snaaket üs uun Nuurdfresklun: Nuurdfresk, Sjiisk, Däänsk, Plaatsjiisk an Süüdjüütsk. Iar wurd uun Friedrichstääd uk noch Holuns snaaket. Tu't regiuun Nuurdfresklun hiart uk noch Halaglun, man det eilun hiart tu a lunkreis Pinneberg. Di kreis Nuurdfresklun leit uun't nuurdwaasten faan Schleswig-Holstian an stupet uun't nuurden jin Denemark, uun't uasten jin a kreis Schleswig-Flensborag an uun't süüden jin Dithmarschen. Uun't waasten leit at Nuurdsia. A huuchst ponkter uun a kreis san a Sandesberag mä 54 meetern uun Uastenfial an at Uwe-dün mä 52,5 meetern uun Kaamp üüb Sal. Faan uasten tu waasten fanjst dü sok onerskiaselk lunskapen üüs a geest, a maask, a waas mä a Halgen an a maaskeilunen an bütjen uun't waasten a geesteilunen. At ütjsen as föraal troch a istidjen bestemet, man uk troch tau grat sturemfluden uun a juaren 1362 an 1634. Uun Nuurdfresklun stun 33 regiuunen oner natüürskül, det san 9,21% faan't lun. Diartu komt a Natjunaalpark Waas mä 176.290 hektaar. Nuurdfresklun hää Atlantikkliima, uun a somer as't ei so warem üs uun't banlun, uun a wonter"}
{"id": "18170", "contents": "Pop- of Blinj-Neeten uur nomen, wan em wat töhop haa wel. Di Noom \"Blinjneeten\" kumt diarfan, dat em jam gur nüti ken, wan em di Achtersir ek se ken. \"Popneeten\" sair em, aurdat di Wiir jaa ofrewen uur, en di Lün diarfan ken em üs \"Pop\" forstuun Blinjneeten jeft et fuaral fan Aluminium en Kööper. Di Pop- of Blinjneeten-Tang tair en Wiir me Haur, diar iin ön di Neet es, töbeek. Diarfan uur di Achtersir töbeektain en ütenachtlerdrüket. Di Werksteken uur diarfan töhoptain en hölen. Fuaral Fliigers fan Aluminium uur fuar't Miist neetet. Fuar't Auto uur ja of en tö nomen, man em mut diar ek olterfuul me maaki; dit Olermiist mut swaiset uur. Diartö kum Swaarhairen me di Spaningsreeg, diar ken Rest en Korosioon fan kum. Wan em swaisi wel, da ken em jens en Blek me Popneeten fastmaaki, bitö fastswaise en di Neet achterön weđer wechbööri. Sa heer em di Hunen frii, en diar es niin Gifaar, iin ön di Leechtböög tö lukin. Wan em me Aluminium of Aluminiumprofiili wat bech wel, diar sen Blinjneeten fan Aluminium fuar't Miist dit Beest wat em nem ken. Me Skiiwen diaröner ken em uk jens wat ön Könststof fast fo. En"}
{"id": "18184", "contents": "En Wial es en Küül, hur bi en Storemflöör jens en Dik breeken es. San Wial es fuar't Miist trinj üs en Kreis en temelk diip. Üđershur uur uk \"Brack\" diartö sair. Wan en Dik önsteken giar, spöölet dit Seeweeter diarachter en gurt Hol iin ön di Grünj. Di Mensken her jerer ek sa fuul Materiaal, dit hol weđer techttömaakin, en da waar di Dik aaft trinjom di Wial becht. Sa en Stek uur da aaft uk \"Hualevmuun\" nēmt. Tö Bigening es iin ön en Wial Saaltweeter, man dit uur fan't Grünjweeter leeterhen muar en muar Swetweeter, diar sair em da Brakweeter tö. Uk üp Engelsk keent em dit Uurt brackish water. Wialen jeft et ek bluat bi di Nuurđseekant, ja kum uk bi Stroomern fuar. Langs di Elef jeft et olerhun Bracks, bit fiir āp achter Hamborig en fiiđer āp ön di Stroom. Peter Wieland: Küstenfibel. Heide, 1990, Boyens & Co Werner Prange: Geologisch-historische Untersuchungen an Deichbrüchen des 15. Bis 17. Jahrhunderts in Nordfriesland. Uun: Nordfriesisches Jahrbuch, 1972, Bredstedt/Bräist, Nordfriisk Instituut Commons: Weelen – Saamling fan Skelter en Videos Aur Wialen bi: www.geschichte-s-h.de"}
{"id": "18251", "contents": "Kim Il-sung (15. Mei 1912 – 8. Jüüle 1994) wiar di 1. president faan Nuurdkorea."}
{"id": "1826", "contents": "E Kris Pinnebärj as en kris önj Slaswik-Holstiinj. Deät Lun (Hålilönj) hiirt uk deertu. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot. Önjt nordååsten läit e Kris Segebörj, önjt söödååsten Hamborj, önjt söödweesten di Elbe Struum än önjt nordweesten e Kris Steinborj. Et heet 316.103 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Pinnebärj. Åmtsfrie stääse: Åmtsfrie gemiine: Åmte: E kris heet 41 gemiine. Kiik: List foon Gemiine önj e Kris Pinnebärj. 1970: 237.900 (wüfe: 123.000, karmene: 114.600) 1980: 259.900 (wüfe: 134.200, karmene: 125.700) 1990: 268.500 (wüfe: 137.800, karmene: 130.700) E kris wörd 1867 grünläid. Di 1ste önj e Stormmoune 1932 wörd Hålilönj diilj foon e kris. E krisdäi heet 62 sate. Jü leetst wool tu e krisdäi wus di 6ste önj e Krölemoune, 2018. E riseltoote foon e kriswoole önj e iirnge 2018 än 2013: Tååle foon manschne, deer 2019 än 2020 önj e kris suner årbe san: Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Germany: Administrative Division, citypopulation.de Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de Statistisches Jahrbuch für die Bundesrepublik Deutschland 1972 Statistisches Jahrbuch für die Bundesrepublik Deutschland 1982 Statistisches Jahrbuch für"}
{"id": "1827", "contents": "Plön as en kris önj Slaswik-Holstiinj. E kris läit önjt ååsten foon e diiljstoot. Önjt norden läit di Kil Bucht, önjt ååsten Ååstholstiinj, önjt sööden Segebörj, önjt söödweesten Neumünster, önjt weesten Rendsborj-Eckernförde än önjt nordweesten Kil. Et heet 128.686 manschne (2019). Åmtsfrie Stääse: Åmtsfrie Gemiine: Åmte: E kris heet 82 gemiine. Kiik: List foon Gemiine önj e Kris Plön. 1970: 106.800 (55.000 wüfe, 51.800 karmene) 1980: 116.100 (wüfe: 59.200, karmene: 56.900) 1990: 120.800 (wüfe: 60.600, karmene: 60.200) E kris wörd 1867 grünläid. E Kris Plön (1965) Jü leetst wool tu e krisdäi wus di 6ste önj e Krölemoune, 2018. E riseltoote foon e kriswoole önj e iirnge 2018 än 2013: Tååle foon manschne, deer 2019 än 2020 önj e kris suner årbe san: Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Germany: Administrative Division, citypopulation.de Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de Diilj foont åmt hiirt tu e Kris Ååstholstiinj Statistisches Jahrbuch für die Bundesrepublik Deutschland 1972 Statistisches Jahrbuch für die Bundesrepublik Deutschland 1982 Statistisches Jahrbuch für die Bundesrepublik Deutschland 1992 Kommunalwahl am 6. Mai 2018 in Schleswig-Holstein: Endgültige Ergebnisse, Statistik Nord, s. 31 Statistik:"}
{"id": "1828", "contents": "Rendsborj-Eckernförde as en kris önj Slaswik-Holstiinj. E kris läit önj e madel foon e diiljstoot. Önjt nordweesten läit Slaswik-Flansborj, önjt nordååsten jü Kil Bucht, önjt ååsten lade Kil än Plön, önjt sööden Neumünster, Segebärj än Steinborj än önjt weesten Dithmjarsche. Et heet 274.098 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Rendsborj. Åmtsfrie Stääse: Åmtsfrie Gemiine Åmte: E kris heet 162 gemiine. Kiik: List foon Gemiine önj e Kris Rendsborj-Eckernförde. 1970: 223.300 (wüfe: 115.700, karmene: 107.700) 1980: 244.000 (wüfe: 124.700, karmene: 119.200) 1990: 247.000 (wüfe: 125.600, karmene: 121.400) E kris wörd di 26ste önj e Gjarsmoune 1970 grünläid, eefter di üülje Kris Rendsborj (suner 19 gemiine), di üülje Kris Eckernförde än 9 gemiine foon e Kris Plön tuhuupeläid wörd. E Kris Rendsborj (1965) E Kris Eckernförde (1965) Jü leetst wool tu e krisdäi wus di 6ste önj e Krölemoune, 2018. E riseltoote foon e kriswoole önj e iirnge 2018 än 2013: Tååle foon manschne, deer 2019 än 2020 önj e kris suner årbe san: Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Germany: Administrative Division, citypopulation.de Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de Statistisches Jahrbuch"}
{"id": "1829", "contents": "E Kris Slaswik-Flansborj as en kris önj Slaswik-Holstiinj. E kris läit önjt nordååsten foon e diiljstoot. Önjt norden lade Dånmark än Flansborj, önjt ååsten läit e Ååstsiie, önjt söödååsten Rendsburg-Eckernförde, önjt söödweesten Dithmjarsche än önjt weesten Nordfraschlönj. Et heet 201.156 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Slaswik. Önjt ååsten foon e kris läit et loonschap Angeln twasche jü Flansborj Förde än e Schlei. Heer läit uk e Scheersbärj (71 m), wat di oudergrutste bärj önj e kris as. E Höckebärj (82 m), wat twasche Freienwill än Hürup läit, as di huuchste bärj önj e kris. Önjt söödweesten as et loonschap Stapelholm, weer moore än mjarschlönj ma hooltinge än gååst amschafte. E kris heet 5 gemiine än stääse, wat åmtsfri san: E kris heet uk 13 åmte: E kris heet 120 gemiine. Kiik: List foon Gemiine önj e Kris Slaswik-Flansborj. 1970: (Kris Flansborj Lönj) 71.600 (wüfe: 36.300, karmene: 35.300); (Kris Slaswik) 100.000 (wüfe: 51.600, karmene: 48.400) 1980: 181.400 (wüfe: 90.800, karmene: 90.600) 1990: 180.300 (wüfe: 90.500, karmene: 89.800) E kris wörd di 24ste önj e Uursmoune 1974 grünläid, eefter da üülje krise Kris Flansborj Lönj än Kris Slaswik tuhuupeläid wörd. E Kris Flansborj (1965) E Kris Slaswik (1965) Jü"}
{"id": "18295", "contents": "Šiprage (kyrilisk Шипраге) as en saarep uun't gemeen Kotor Varoš uun Bosnien an Hertsegowina, uun di dialstoot Republika Srpska. Ploon faan't röömsk basiilika faan't 5. juarhunert Ään faan a leetst tau likstianer faan't 12. juarhunert (bil faan 1950) Pioniirskööl faan 1943 Commonskategorii: Šiprage – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1830", "contents": "E Kris Segebärj as en kris önj Slaswik-Holstiinj. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot. Önjt norden lade Rendsburg-Eckernförde, Neumünster än Plön, önjt nordååsten Ååstholstiinj, önjt söödååsten Stomarn, önjt sööden Hamborj, önjt söödweesten Pinnebärj än önjt nordweesten Steinborj. Et heet 277.175 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Bad Segeberg. Åmtsfrie gemiine: Åmte: E kris heet 95 gemiine. Kiik: List foon Gemiine önj e Kris Segebärj. 1970: 164.600 (wüfe: 85.400, karmene: 79.300) 1980: 208.800 (wüfe: 106.900, karmene: 101.900) 1990: 220.300 (wüfe: 112.500, karmene: 107.70) E kris wörd di 1ste önj e Beeridmoune 1932 grünläid. Jü leetst wool tu e krisdäi wus di 6ste önj e Krölemoune, 2018. E riseltoote foon e kriswoole önj e iirnge 2018 än 2013: Tååle foon manschne, deer 2019 än 2020 önj e kris suner årbe san: Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Germany: Administrative Division, citypopulation.de Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de E Gemiine Tangstedt läit önj e Kris Stormarn Statistisches Jahrbuch für die Bundesrepublik Deutschland 1972 Statistisches Jahrbuch für die Bundesrepublik Deutschland 1982 Statistisches Jahrbuch für die Bundesrepublik Deutschland 1992 Kommunalwahl am 6. Mai"}
{"id": "1831", "contents": "Steinborj as en kris önj Slaswik-Holstiinj. Önj’t norden läit e Kris Rendsburg-Eckernförde, önj’t ååsten lade e Kris Segebörj än e Kris Pinnebärj, önj’t söödweesten läit di Elbe Struum än önj’t nordweesten e Kris Dithmjarsche. Et heet 131.013 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Itzehoe. Åmtsfrie gemiine: Åmte: E kris heet 108 gemiine. Kiik: List foon Gemiine önj e Kris Stiinjborj. 1970: 131.800 (wüfe 69.400, karmene: 62.400) 1980: 128.900 (wüfe: 66.900, karmene: 61.900) 1990: 128.600 (wüfe: 65.700, karmene: 62.900) E kris wörd 22ste önj e Härfstmoune 1867 grünläid. Jü leetst wool tu e krisdäi wus di 6ste önj e Krölemoune, 2018. E riseltoote foon e kriswoole önj e iirnge 2018 än 2013: Tååle foon manschne, deer 2019 än 2020 önj e kris suner årbe san: Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Germany: Administrative Division, citypopulation.de Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de Statistisches Jahrbuch für die Bundesrepublik Deutschland 1972 Statistisches Jahrbuch für die Bundesrepublik Deutschland 1982 Statistisches Jahrbuch für die Bundesrepublik Deutschland 1992 Kommunalwahl am 6. Mai 2018 in Schleswig-Holstein: Endgültige Ergebnisse, Statistik Nord, s. 35 Statistik: Steinburg, Bundesagentur für Arbeit Commons:"}
{"id": "1832", "contents": "E Kris Stormarn as en kris önj Slaswik-Holstiinj. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot. Önj’t nordååsten lait e Kris Ååstholstiinj än Lübeck, önj’t söödååsten e Kris Herzogtum Lauenburg, önj’t söödweesten Hamborj än önj’t nordweesten e Kris Segebörj. Et heet 244.156 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Bad Oldesloe. Di huuchste bärj önj e kris as di Latj Hahnheide Bärj (100 m). Di Trave Struum låpt döör e kris. Åmtsfrie gemiine: Åmte: E kris heet 55 gemiine. Kiik: List foon Gemiine önj e Kris Stormarn. 1970: 157.000 (wüfe: 81.800, karmene: 75.200) 1980: 187.400 (wüfe: 96.900, karmene: 90.800) 1990: 198.600 (wüfe: 102.300, karmene: 96.300) E kris wörd 1867 grünläid. Jü leetst wool tu e krisdäi wus di 6ste önj e Krölemoune, 2018. E riseltoote foon e kriswoole önj e iirnge 2018 än 2013: Tååle foon manschne, deer 2019 än 2020 önj e kris suner årbe san: Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Germany: Administrative Division, citypopulation.de Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de Di grutst diilj foont åmt hiirt tu e Kris Segebärj. Statistisches Jahrbuch für die Bundesrepublik Deutschland 1972 Statistisches"}
{"id": "18334", "contents": "Chiune Sugihara (üüb Japaans: 杉原 千畝, Sugihara Chiune, * 1. Janewoore 1900 uun Mino, Prefektuur Gifu; † 31. Jüüle 1986 uun Kamakura) wiar en japaans diplomaat, wat üüs konsul faan det japaans keiserrik uun Liitauen uun de Naist Wäältkrich düüsenen faan juuden boorig. Chiune Sugihara -Yad Vashem."}
{"id": "18335", "contents": "Gustav Fuchs (* 2. Janewoore 1900 uun Kraisdorf; † 21. Marts 1969 uun Bamberg) wiar en tjiisken poliitiker faan det CSU."}
{"id": "18336", "contents": "William Heinesen (* 15. Janewoore 1900 uun Tórshavn; † 12. Marts 1991 uk diar) wiar der bedüüdenst dachter faan a Fääröer. Boowen det wiar 'er üüs konstler an komponist bekäänd."}
{"id": "18341", "contents": "Kotor Varoš (kyrilisk Котор Варош) as en letj stääd uun Bosnien an Hertsegowina an hoodstääd faan det gemeen mä di salew nööm. Diar lewe 22.000 iinwenern. Sant 1995, efter det Ufkemen faan Dayton hiart hat tu't Republika Srpska. Tu det gemeen hiar 42 saarpen: Baština, Bilice, Boljanići, Borci Donji, Borci Gornji, Ćorkovići, Duratovci, Garići, Grabovica, Hadrovci, Hrvaćani, Hanifići, Jakotina, Kotor Varoš, Kruševo Brdo I, Kruševo Brdo II, Donje Liplje, Maljeva, Maslovare, Novo Selo, Obodnik, Orahova, Palivuk, Plitska, Podbrđe, Podosoje, Postoje, Prisočka, Radohova, Raštani, Ravne, Selačka, Sokoline, Stopan, Šibovi, Šiprage, Tovladić, Vagani, Varjače, Večići, Viševice, Vranić, Vrbanjci, Zabrđe an Zaselje. Senijad Ibričić (* 1985), Futbaalspeler"}
{"id": "18343", "contents": "At Republika Srpska (rɛpǔblika sr̩̂pskaː kyrilisk Република Српска), uk ianfach Srpska as ään faan tau dialstooten uun Bosnien an Hertsegowina (BiH) an leit uun Süüduasteuroopa. Dön tjiin gratst stääden uun't republiik san: Banja Luka Bijeljina Prijedor Doboj Trebinje Gradiška Pale Zvornik Derventa Foča Commonskategorii: Republika Srpska – Saamlang faan bilen of filmer 4418Koordinaaten: 44° 0′ N, 18° 0′ O Ferfaadang faan't Republika Srpska, artikel 7"}
{"id": "18344", "contents": "At Föderatsion Bosnien an Hertsegowina (Federacija Bosne i Hercegovine) as ään faan tau dialstooten uun Bosnien an Hertsegowina (BiH) an leit uun Süüduasteuroopa. At föderatjuun hää 10 kantoonen: Commonskategorii: Föderatsion Bosnien an Hertsegowina – Saamlang faan bilen of filmer 4418Koordinaaten: 44° 0′ N, 18° 0′ O http://www.fbihvlada.gov.ba/bosanski/aktuelno.php?akt_id=4612 Bosnia, citypopulation Bosnia, citypopulation"}
{"id": "18345", "contents": "A Distrikt Brčko [ˈbr̩tʃkɔː] (kyrilisk Брчко Дистрикт) as en muar of maner autonoom regiuun uun't nuurduasten faan Bosnien an Hertsegowina. Hi as 493 km² grat, an diar lewe 83.000 minsken. Hoodstääd as Brčko. Brčko hiart de jure tu't Föderatsion Bosnien an Hertsegowina, man uk tu't Republika Srpska. De facto haa bias dialstooten diar niks tu saien, an Brčko onerstäänt det sentraalregiarang. Bijela Boće Boderište Brčko Brezik Brezovo Polje Brka Brod Bukovac Bukvik Donji Bukvik Gornji Buzekara Cerik Čađavac Čande Čoseta Donji Rahić Donji Zovik Dubrave Dubravice Donje Dubravice Gornje Gajevi Gorice Gornji Rahić Gornji Zovik Grbavica Gredice Islamovac Krbeta Ivici Krepšić Laništa Lukavac Maoča Marković Polje Ograđenovac Omerbegovača Palanka Popovo Polje Potočari Rašljani Ražljevo Repino Brdo Sandići Skakava Donja Skakava Gornja Slijepčevići Stanovi Šatorovići Štrepci Trnjaci Ulice Ulović Vitanovići Donji Vitanovići Gornji Vučilovac Vujičići Vukšić Donji Vukšić Gornji Commonskategorii: Brčko-Distrikt – Saamlang faan bilen of filmer 44.86666666666718.783333333333Koordinaaten: 44° 52′ N, 18° 47′ O"}
{"id": "18356", "contents": "Luiz Heinrich Mann (* 27. Marts 1871 uun Lübeck; † 11. Marts 1950 uun Santa Monica, Kalifornien) wiar en tjiisken skriiwer an de ääler bruler faan Thomas Mann. Haltlos. 1891. In einer Familie. 1894 Das Wunderbare und andere Novellen. 1897. Ein Verbrechen und andere Geschichten. 1898. Im Schlaraffenland. 1900. Die Göttinnen oder Die drei Romane der Herzogin von Assy. 1903. Die Jagd nach Liebe. 1903. Flöten und Dolche. 1905. Pippo Spano. 1905. Professor Unrat oder Das Ende eines Tyrannen. 1905. Stürmische Morgen. 1906. Mnais und Ginevra. 1906. Zwischen den Rassen. 1907. Die kleine Stadt. 1909. Die Rückkehr vom Hades. Novellen. 1911 Die Armen. 1917. Der Untertan. 1918. Die Ehrgeizige. 1920. Die Tote und andere Novellen. 1921. Vereinigte Staaten von Europa. 1924. Der Kopf. Zsolnay, 1925. Eugénie oder Die Bürgerzeit. 1928. Die große Sache. 1930. Ein ernstes Leben. 1932. Der Haß, deutsche Geschichte. 1933. Die Jugend des Königs Henri Quatre. 1935. Die Vollendung des Königs Henri Quatre. 1938. Lidice. 1942. Die traurige Geschichte von Friedrich dem Großen. Fragment zu einem aufklärerisch-historischen Dialogroman, 1948. Der Atem. 1949. Geist und Tat. 1910–1918. (Essays) Ein Zeitalter wird besichtigt. 1946. (Memoiren) Empfang bei der Welt. 1956. (efter san duas) Madeleine Rietra (ütjden): Briefwechsel mit Barthold"}
{"id": "18357", "contents": "Albert François Lebrun (* 29. August 1871 uun Mercy-le-Haut; † 6. Marts 1950 uun Pariis) wiar en fraansöösken poliitiker, stootsmaan an letst president faan det Traad Republiik faan 1932 ap tu 1940. Commons: Albert Lebrun – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "18358", "contents": "A Koreakrich wiar en ütjenölersaating twesken det Demokraatisk Folksrepubliik Korea (of Nuurdkorea) tup mä det Folksrepubliik Schiina üüb det ian sidj an det Republiik Korea (of Süüdkorea) tup mä a saldooten faan dön Feriand Natschuunen, oner feering faan dön Ferianigt Stooten üüb det öler sidj. A krich begand de 25. Jüüne 1950 an kaam de 27. Jüüle 1953 tu aanj. Commons: Koreakrich – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "18360", "contents": "António Manuel de Oliveira Guterres [ɐ̃ˈtɔnju ɡuˈtɛʁɨʃ] (* 30. April 1949 uun Santos-o-Velho, Lisabon) as en portugiisisk poliitiker an sant 1. Janewoore 2017 de njüügenst generoolsekreteer faan dön Feriand Natschuunen."}
{"id": "18361", "contents": "Ban Ki-moon (* 13. Jüüne 1944 uun Injō, iar jaapaans keiserrik, daaling Süüdkorea) as en süüdkoreans diplomaat an poliitiker. Hi wiar faan 2004 ap tu 2006 bütjenminister faan Süüdkorea an faan 2007 ap tu 2016 aachst generoolsekreteer faan dön Feriand Natschuunen. Commons: Ban Ki-moon – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "18362", "contents": "Kofi Atta Annan (* 8. April 1938 uun Kumasi, Gulküst - † 18. August 2018 uun Bern, Swaits) as en ghaanaisken diplomaat. Hi wiar twesken 1997 an 2006 sööwenst generoolsekreteer faan dön Feriand Natschuunen. Uun’t juar 2001 fing Annan tup mä dön Feriand Natschuunen a Nobelpris för Frees. Commons: Kofi Annan – Saamling faan biljen of filmer Wikiquote: Kofi Annan (tjiisk)"}
{"id": "18363", "contents": "Boutros Boutros-Ghali (* 14. Nofember 1922 uun Kairo; † 16. Februar 2016 uk diar), araabsk بطرس بطرس غالي, DMG Buṭrus Buṭrus Ġālī, wiar en ägyptisk diplomaat an poliitiker, diar faan Janewoore 1992 ap tu Deetsember 1996 seekst generoolsekreteer faan dön Feriand Natschuunen wiar."}
{"id": "18367", "contents": "Jens Jessen (* 1959 uun Naibel) wiar en skuulmääster üüb Oomram. Jens as iarst üüb Oomram tu skuul gingen an hää 1978 bi't Friedrich-Paulsen-Skuul uun Naibel sin abituur maaget. Bi't Pedagoogisk Huuchskuul uun Kiil hää'er studiaret, am skuulmääster för matematiik an geografii tu wurden. Tu salew tidj hää'er bi't Nuurdfresk Wurdenbuksteed bi Prof. Bo Sjölin, Dr. Ommo Wilts an Dr. Alastair Walker fresk filologii studiaret. Efter't studiarin ging hi tu a Ferian Jordsand, am san siwiilsiinst tu maagin. Faan 1987 bit 2013 wiar hi skuulmääster bi't Öömrang Skuul üüb Oomram. Uun a 1990er juaren wiar hi aktiif bi't European Bureau for Lesser-Used Languages an bi't Nordfriisk Instituut. Sant 2009 halept hi mä, det Nuurdfresk Wikipedia aptubaun. Jens hää en hunfol buken auersaat, ütjden of diarbi mäholpen: Polyglott spriakfeerer öömrang. Stianood 1992. James Krüss: At fertelang faan't han an faan't ai. Auersaat 1992. Iindrach uun't DNB. ISBN 978-3-88007-180-3 R.Goscinny & A.Uderzo: Asterix an Maestria (Asterix XXIX). 1991. Auersaat 1993. 2020 nei ütjden. Carlo Collodi: Pinocchio. Auersaat 1993. Iindrach uun't DNB. ISBN 3-924422-26-5 Ommo Wilts: Friesische Formenlehre in Tabellen. 3: Amrum. 1995. Husum Druck, Hüsem. Mäwerket. ISBN 3-7868-0508-3 Thea Andresen: Öömrang komeedin. 1996. Bewerket. Iindrach uun't DNB. ISBN 3-924422-49-4 Jens Jessen: Dön"}
{"id": "18368", "contents": "w:en:European Bureau for Lesser-Used Languages Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "18369", "contents": "Martin Flor (* 24. Mei 1597 uun Bräist, † 11. Detsember 1686 üüb Oomram) wiar prääster üüb A Nääs an Oomram. Det beskriiwang faan Martin Flor sin leewent stamt faan Johannes Jannen (1871-1950). Det as hoonskraftelk auerleewert an faan Reinhard Jannen auerdraanj wurden. Diarbi as det skriiwwiis ei feranert wurden. Sodenang as det ei so lacht tu leesen. Martinus Florus 1596 bären uun Bredstedt an fan 1629 to 1686 Präster üüb Aamram as a Stamfeeder fan di tálrik Floren an uk fan a Quedens Familie. To sin Tidj as uun a ömrang Sark föl den worden: at Schalllad auer a Kanzel, Krünloghtern, jo ual mäsang Lághtstonners üüb Altar san uun sin Amtstidj a Sark skeenkt worden. Hi sallew skeenkt 1655 me sin iast Wüf Poppke a Sark an Altarlághtstonner. Efter a Duas fan sin iast Wüf Poppke bifreid hi ham wedder to a öder Taagh me Anna fan Hüsem, diar uk 1686 storew an toglik me ham beerdaght wurd. David Monrad, san Adjunct an Nahfolger, skraft diarauer: \"Anno 1686, 15. Sept. ist der wegl. [?] Martin Florus im 90 Jahre gestorben, zugleich mit seiner Frau Anna von mir zur Erde bestattet (bestätigt). Nachdem er allhie in 57 Jahren Prediger gewesen"}
{"id": "1837", "contents": "Theo Griep (* 27. Oktoober 1916 önj Skäddel, † 15. Moi 2007 uk deer) waas n saaterfrasch schriwer. Hi wus uk lasmoot önj e Tweelwerräid foon di Seelter Buund foon 1952. Seelter Seeken, Theo Griep än Pyt Kramer, 1999 Twiske Ticheläi un Baarenbierich, 2002 (Ma Pyt Kramer än oudere): Seelter Seeken, 1999 Twiske Ticheläi un Baarenbierich (ünlike saaterfrasch tääle), 2002. Die Besiedlung des Dorfes Sedelsberg (aw tjüsch), 2002. Ünlike täkste for Marron C. Fort sin Saterfriesische Stimmen, 1990. Saaterfrasch literatuur"}
{"id": "18370", "contents": "1597 wiar det sööwen-an-neegentigst juar faan det 16. juarhunert. 24. Mei: Martin Flor, prääster üüb Oomram († 1686)"}
{"id": "18371", "contents": "27. Febrewoore: Mikkel Mikkelsen wurd guwernöör faan St. Thomas uun dön Deensk Waastindien. 29. Jüüne: Christopher Heins wurd interim guwernöör faan St. Thomas uun dön Deensk Waastindien. 24. Mei: Daniel Gabriel Fahrenheit, tjiisk füsiker an instrumentbager († 1736) 11. Detsember: Martin Flor, prääster üüb Oomram (* 1597)"}
{"id": "18373", "contents": "Det Uasterriks-Ungarisk Monarchii, ungarisk Osztrák-Magyar Monarchia, kurt Uasterrik-Ungarn, informell uk k. u. k. dopelmonarchii neemd, wiar en reaalunioon uun det letst faase faan det rik faan dön Habsburgern uun Madel- an Süüduasteuroopa för’t tidj twesken 1867 an 1918. Hat bestään efter’t ambau faan’t Keiserdoom Uasterrik tu a stootenferbant üüb a grünj faan de uasterriks-ungarisk ütjlik faan 8. Jüüni 1867 ap tu 31. Oktuuber 1918."}
{"id": "18374", "contents": "Windhoek ['vɪnthʊk] as at hoodsteed an gratst steed faan Namiibia. At steed as uk det hoodsteed faan det Khomas Regiuun. De leit uun a maden faan't lun. Diar wene 325.858 lidj (2011). Uun a nuurd an waast faan't steed leit det Khomas Huuchlun, uun a uast dön Erosberger an uun a süüd dön Auasberger. Windhoek hee föl steeddialen: At steed wurd 18. Oktuuber 1890 faan Curt von François grünjlaanjen. Windhoek hee tau boonhoofer: Windhoek Boonhoof an TransNamib Boonhoof. Det naist internatschunaal fliighuuwen, det Hosea Kutako International Airport, leit 45 km tu a uast faan't steed. At jaft uk en letj fliighuuwen, det Eros Airport, wat uun a süüd faan't steed leit. Det Natschunaalbibleteek faan Namiibia stäänt uun’t steed. Det Alte Feste, wat 1890 baget wurd. Det as nü det Natschunaalmuseeum faan Namiibia. Namibia, citypopulation.de wetterkontor.de"}
{"id": "18375", "contents": "Keetmanshoop as hoodsteed faan det ǁKaras Regiuun uun a süüd faan Namiibia an leit amanbi 500 kilomeeter am a süüd faan Windhoek. At steed wurd efter de tjiisk kuupmaan an beenkiir Johann Keetman neemd. Det hee 20.977 lidj (2011). Keetmanshoop hee en boonhoof, wat en haltesteed üüb det Windhoek-Upington Boon an det Keetmanshoop-Lüderitz Boon as."}
{"id": "1838", "contents": "Hermann Janssen (* 08.10.1888 önj Roomelse; † 05.04.1971) wus en saaterfraschen autoor. Önjt iir 1953 ferschind en fersäk Hermann Janssen önj en regionool blees. Önj di artiikel frååged hi än schak tääle eefter ham. Deerüt önjtstöö dåt Lesebouk foar Seelterlound dåt bit tu 1965 möre maårbere hädj heet. Tuhuupebünen as dåt leesebök wörklik tjuk wörden. Hermann Janssen as uk bekånd wörden ma dåt bök Dät Ooldenhuus, dåt önjt iir 1964 publisiird wörden as. Hi häi uk for jü Seelter Trjoue schraawen, en tidschraft ma literaarisch såågen önjt saaterfrasch, wat twasche da iirnge 1966 än 1972 beststöö. Oudere wichtie maårbere foon Seelter Trjoue wjarn Pyt Kramer (*1936) än Theo Griep (1916-2007). Däär was iensen 'n oold Wieuw, Lavermann Drachten, 1960 Dät Ooldenhuus, Ostendorp, Westrhauderfehn 1964 Ne Koare ful Spoas, publisiirt önj Seelter Trjoue, 1972 Lesebouk foar Seelterlound, 1953-1965 Seelter Trjoue, Tidschrift foar alle Seelter, Hermann Janssen an Pyt Kramer, 1966-1972 Hermann Janssen, 1958 Dät Ooldenhuus Seelter Trjoue Saaterfrasch literatuur"}
{"id": "18388", "contents": "Namiibia Namiibia, åmtlik Republiik Namiibia (Tjüsch: Republik Namibia; Änglisch: Republic of Namibia; Afrikaans: Republiek van Namibië) as en stoot önj e sööden foon Aafrika."}
{"id": "18389", "contents": "Namiibia Namiibia, amtlik Republiik Namiibia (Tutsk: Republik Namibia; Ingelsk: Republic of Namibia; Afrikaans: Republiek van Namibië) is en staot bai't sööen foon Aafrika. Dat heet 2.504.500 jude (2020). Ju häädstää is Windhoek. Namibia, citypopulation.de"}
{"id": "1839", "contents": "Gesina Lechte-Siemer (*13. Oktoober 1911 önj Roomelse; † 6. August 2007 önj Friesoythe) wus en saaterfrasch autoorin. Önj Roomelse önjt Saaterlönj as en monumänt for har grünläid. Louts Hinerks Tjoue, Seelter Trjoue 1971 Ju Seelter Kroune. Ostendorp Verlag Rhauderfehn 1977 Dät ganse Lieuwend, 2004 Fiene Stemmen, 2004 Saaterfrasch literatuur Ju Seelter Kroune, 1977 Dät ganse Lieuwend, 2004 Fiene Stemmen, 2004"}
{"id": "18400", "contents": "At Emilia-Romagna (uun't regiunaal spriakwiis: Emégglia-Rumâgna) as en regiuun uun Nuurditaalien mä 4.467.118 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019). Hat leit sowat tesken a struum Po an a Apeniinen. Emilia-Romagna hää ian metropolitanstääd an aacht prowinsen: Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Uun Emilia-Romagna woort emilians an romagnol snaaket. Amtspriak as oober itajeensk. Commonskategorii: Emilia-Romagna – Saamlang faan bilen of filmer Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Italy: Regions and Major Cities, citypopulation.de 44.43333333333310.966666666667Koordinaaten: 44° 26′ N, 10° 58′ O"}
{"id": "18406", "contents": "Trentino-Süüdtirool (itajeensk Trentino-Alto Adige, ladiinsk Trentin-Südtirol, as en autonoom itajeensk regiuun uun Nuurditaalien. Hoodstääd as Trient, man uk Bozen hää hoodstäädfunktjuunen. Trentino-Süüdtirool as 13.607 km² grat an hää 1.074.819 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019). Trinjam lei Uastenriks bundeslunen Tirool an Salzburg, di Sweitser kantoon Graubünden an a Itajeensk regiuunen Lombardei an Veneetien. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Tu Trentino-Süüdtirool hiar jo tau prowinsen Trient (Trentino) an Bozen (Süüdtirool). Jo san autonoom, det ment, jo kön aanj gesetsen maage. Sjiisk (green) Itajeensk (ruad) Ladiins (blä) Fersendäälsk (laachtgreen, Mòcheno) Zimbrisk (ruad-green streget) Commons: Trentino-Süüdtirool – Saamlang faan bilen of filmer Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Italy: Trentino-Alto Adige, citypopulation.de 46.38333333333311.416666666667Koordinaaten: 46° 23′ N, 11° 25′ O"}
{"id": "18413", "contents": "At Aostadääl (itajeensk Valle d’Aosta, fransöösk Vallée d’Aoste, frankoprowensaals Val d’Oûta, walsersjiisk Augschtalann of Ougstalland) as en itajeensk autonoom regiuun uun Nuurdwaastitaalien. Hat as man 3262 km² grat an hää 125.501 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019). Hör hoodstääd as Aosta (fransöösk Aoste). At Aostadääl as ei apdiald tu prowinsen. Jo 74 gemeenen haa jo oober tu aacht unioonen faan gemeenen tuupslööden. 1 Saner Aosta salew, det stääd hiart tu nian union 2 Sarre kaam iarst leederhen diartu Aosta, Hôtel de ville Quart Courmayeur Saint-Pierre, Priorat Saint-Jacquême Uun't Aostadääl woort föl diarför den, dat a minsken muar spriaken liar. Walsersjiisk woort uk uun a prowinsen Prowins Verbano-Cusio-Ossola an Prowins Vercelli snaaket. Det san wel son 1.000 spreegern. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Aostadääl – Saamlang faan bilen of filmer 45.7166666666677.3666666666667Koordinaaten: 45° 43′ N, 7° 22′ O"}
{"id": "18415", "contents": "Walsersjiisk san spriakwiisen faan't sweitsersjiisk uun a Kantoon Wallis. Nai diarmä san spriakwiisen uun't Piemont an uun't Tessin. Alois Grichting: Wallissertitschi Weerter. Rotten Verlag, 4. aplaag 2009 Visp, ISBN 3-907816-74-9. Georg Julen: Wörterbuch der Zermatter Mundart. Hotälli-Verlag, 2. apl. Zermatt [1989] (1. apl. 1985). Rita Kuonen: Wallisertiitsch Wort für Wort. Sprachführer. epubli GmbH, Berlin 2011, ISBN 978-3-86931-789-2. Volmar Schmid: Kleines Walliserdeutsches Wörterbuch. Gebäude. Wir Walser, Brig 2003, ISBN 3-906476-02-2. Fides Zimmermann-Heinzmann: Die Mundart von Visperterminen, wie sie im Jahre 2000 von der älteren Generation gesprochen wurde. ütjden faan P. E. Heinzmann, 2 heften, Visperterminen saner steed, digitaal: Die Mundart von Visperterminen."}
{"id": "18416", "contents": "Emilians as en skööl faan nuurditajeensk spriakwiisen. Jo wurd snaaket tesken a struum Po an a Apeniinen. Jo san nai mä romagnol. Iar wiar jodiar tau spriakwiisen ei skääst an haa Emilians-Romagnol (ISO 639-3: eml) het. Spriakwiisen: Lunigianisk Waastemilians Madelemilians Süüduastemilians of Bologneesk Nuurduastemilians of Ferrareesk Wikipedia üüb Emilians an Romagnol Emilians-Romagnol"}
{"id": "18424", "contents": "At Frankoprowensaals (of uk Arpitaans, fransöösk francoprovençal of arpitan) as en romaans spriak, diar uun Frankrik (Rhonedääl an Savoyen), uun a Sweits (Romandie) an uun Itaalien (Aostadääl) snaaket woort. Tuup mä Oksitaans an a Langues d'oïl hiart Frankoprowensaalsk tu a Galoromaansk spriaken. Frankoprowensaals (green) Oksitaans (ruad) Langues d'oïl (laachtblä) Lyoneesk (Frankrik) Dauphineesk (Frankrik) Savoyaards (Frankrik) Franc-Comtois (Frankrik an Sweits) Vaudois, uk wel: Waadtluns (Sweits) Valdostaans (Itaalien) Faetar (Basilikaata, Itaalien) Piemonteesk spriakwiis (Itaalien) Wikipedia üüb Frankoprowensaals Commonskategorii: Frankoprowensaals spriak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "18426", "contents": "Romagnol as en skööl faan nuurditajeensk spriakwiisen. Jo wurd snaaket uun a Romagna an uun San Marino (Sammarineesk). Jo san nai mä emilians. Iar wiar jodiar tau spriakwiisen ei skääst an haa Emilians-Romagnol (ISO 639-3: eml) het. Wikipedia üüb Emilians an Romagnol Emilians-Romagnol"}
{"id": "18435", "contents": "f A Apeniinen (itajeensk gli Appennini) san en 1.500 km lung keed faan berger uun Itaalien an San Marino. Hat ferlääpt sowat faan Nuurdwaast tu Süüduast, an dialt det lun efter en süüdwaastelken an en nuurduastelken dial. At Itajeensk Hualeweilun het diarefter uk Apeniinen-Hualeweilun. Efter hör furem woort det uk di itajeensk steewel näämd. Apeniinen uun a Abruzzen bi a Campo Imperatore Loftbil Di Monte Titano uun San Marino Commonskategorii: Apeniinen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "18436", "contents": "Di ufluup faan weeder as en woluumen, diar en iintoochregiuun faan en struum ferläät. Det mengde as ei so ianfach tu bestemin, an diaram jaft at uun Sjiisklun en norm, hü det bereegent woort: DIN 4049. NNQ - liachst bekäänd ufluup NQ - liachst ufluup uun en was tidjrüm, t.b. NQ 1971/1980. MNQ - madelt liachst ufluup, t.b. MNQ 1971/1980. MQ - madelt ufluup. HQ - huuchst ufluup. MHQ - madelt huuchst ufluup. HHQ - huuchst bekäänd ufluup. RHHQ - bereegent huuchst ufluup. HQn - woorskiinelk ufluup uun en was tidjrüm, t.b. HQ100 DIN, Deutsches Institut für Normung e .V.: DIN 4049 Hydrogeologie. DIN-Taschenbuch, 211, Beuth-Verlag, Berlin 1994."}
{"id": "18442", "contents": "At Piemont as en regiuun uun't nuurdwaasten faan Itaalien mä 4.341.375 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019) an det gratst regiuun faan't itajeensk fäästlun. Uun't nuurden leit a Sweits, uun't waasten Frankrik, uun't süüden at regiuun Liguurien, uun't süüduasten at Emilia-Romagna, uun't uasten at Lombardei an uun't nuurdwaasten at Aostadääl. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Piemont hää ian metropolitanstääd an 7 prowinsen: Amtsspriak as Itajeensk, man fölen snaake uk det regiunaalspriak Piemonteesk. Widjer bi a kaant snaake a lidj uk Oksitaans an Frankoprowensaals. Uun't boower Valsesia (Prowins Vercelli) snaake enkelten uk Walsersjiisk. Uun't nuurdwaasten leit at regiuun Aostadääl, huar Itajeensk an Fransöösk amtsspriaken san. Uk diar woort uun trii saarpen Walsersjiisk snaaket. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. Italy: Piemonte, citypopulation.de Commonskategorii: Piemont – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Piemont (sjiisk) 45.257.9166666666667Koordinaaten: 45° 15′ N, 7° 55′ O"}
{"id": "18444", "contents": "Oksitaans(k) (oksitaans: occitan [utsiˈtɒ] / lenga d’òc [lɛŋgoˈdɔk], fransöösk: occitan/langue d’oc) as en galloromaansk spriak, diar fööraal uun Süüdfrankrik snaaket woort, man uk uun't Val d’Aran (Spoonien, Araneesk) an uun enkelt Alpendäälen faan't Piemont (Itaalien). Amtsspriak as Oksitaans bluas uun Kataloonien (bütj Spoonsk an Katalaansk). Uun Frankrik jaft at man ian amtsspriak, det as fransöösk, oober Oksitaans as gudkäänd üs manertaalspriak. Faan't Oksitaans jaft at ünlik spriakwiisen, diar tu trii sköölen hiar: 1. Nuurdoksitaans a. Limousinsk (uun't Limousin) b. Auvergnatsk (uun't Auvergne) c. Vivaro-alpiinsk (uun a süüdelk fransöösk Alpen an uun't Piemont) 2. Süüdoksitaans a. Languedoks (uun't Languedoc) b. Prowensaals (uun't Provence) mä onerspriakwiisen: b1. Provençau Maritim, faan Marseille bit Antibes b2. Rodanenc, uun't Rhônedääl b3. Nissart, trinjam Nizza 3. Gaskognisk (uun't Gascogne). Diartu hiart uk: a. Araneesk (uun't Val d’Aran). b. Béarneesk (uun't Béarn) Wikipedia üüb Oksitaans Wikisource: Oksitaans wurdenbuken (sjiisk) Commonskategorii: Oksitaans spriak – Saamlang faan bilen of filmer Oksitaanien"}
{"id": "18458", "contents": "At Trentino, amtelk Autonoom Prowins Trient (itajeensk Provincia autonoma di Trento), as en prowins uun a Alpen faan Nuurditaalien, an di süüder dial faan't Autonoom Regiuun Trentino-Südtirol. Diar lewe 542.739 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Hoodstääd as Trient (Trento). At Trentino hää 166 gemeenen. Jo wurd uun 15 däälgemianskapen ferwaltet: Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Trentino – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Trentino (sjiisk)"}
{"id": "18459", "contents": "Süüdtirool amtelk Autonoom Prowins Bozen – Süüdtirool, as en prowins uun a Alpen faan Nuurditaalien, an di nuurder dial faan't Autonoom Regiuun Trentino-Südtirol. Diar lewe 532.080 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Hoodstääd as Bozen (Bolzano). Süüdtirool hää 116 gemeenen. Luke diar: Gemeenen uun Süüdtirool. Jo wurd uun aacht betsirkgemianskapen ferwaltet: Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Süüdtirool – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Süüdtirool (sjiisk)"}
{"id": "18464", "contents": "Veneetien (of uk Veneezien), itajeensk amtelk: Regione del Veneto, of veneetisk Vèneto, as en regiuun uun Nuurduastitaalien, 18.391 km² grat an hää 4.907.704 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019). Hör hoodstääd as Venedig. Veneetien hää ian metropolitanstääd an sääks prowinsen: Bütj Itajeensk snaake a miast minsken uk Veneetisk. Diar woort uk noch Furlaans an Ladiins snaaket. Uun jodiar gemeenen as Ladiins en gudkäänd manertaalspriak: Agordo, Alleghe, Auronzo di Cadore, Borca di Cadore, Calalzo di Cadore, Canale d’Agordo, Cencenighe Agordino, Cibiana di Cadore, Colle Santa Lucia, Comelico Superiore, Cortina d’Ampezzo, Danta di Cadore, Domegge di Cadore, Falcade, Forno di Zoldo, Gosaldo, La Valle Agordina, Livinallongo del Col di Lana, Lozzo di Cadore, Ospitale di Cadore, Perarolo di Cadore, Pieve di Cadore, Rivamonte Agordino, Rocca Pietore, San Nicolò di Comelico, San Pietro di Cadore, San Tomaso Agordino, San Vito di Cadore, Santo Stefano di Cadore, Selva di Cadore, Taibon Agordino, Vallada Agordina, Valle di Cadore, Vigo di Cadore, Vodo di Cadore, Voltago Agordino, Zoldo Alto, Zoppè di Cadore. Jodiar trii gemeenen Cortina d’Ampezzo/Anpezo, Livinallongo del Col di Lana/Fodom an Colle Santa Lucia/Col haa 2007 diarauer ufstemet, dat jo leewer tu't regiuun Trentino-Süüdtirool hiar wel, auer diar muar för't spriak den woort. Man diar"}
{"id": "18466", "contents": "Tsimbrisk as det boowersjiisk spriak faan a Tsimbern uun Booweritaalien. Uun det weesen republiik faan a Sööwen Gemeenen wiar't uk sarken- an amtspriak. Hat täält tu a bairisk spriakwiisen. Daalang as Zimbrisk bluas noch uun't saarep Lusern uun't Trentino ualdaispriak. Di nööm hää temelk seeker niks mä a Kimbern faan Jütlun tu dun. Iarer hinget hi wel tuup mä temrin of temerlidj (sjiisk: Zimmermann, ingelsk: timber). Bit tu't juar 1800 haa 20.000 minsken Tsimbrisk snaaket uun a Trataanj Gemeenen uun't nuurden faan Verona, uun a Sööwen Gemeenen trinjam Schlege (Sleeghe, it. Asiago), an uun dialen faan't Trentino. Daalang san diar noch trii spriakeilunen mä en aanj spriakwiis: a Sööwen Gemeenen, a Trataanj Gemeenen an det Tsimbrisk faan Lusern, Lafraun an Vielgereut uun't Trentino. Deutscher Dialekt in Italien: Jeder Zimber zählt üüb Spiegel Online faan a 17. September 2011. Das Tor zum Land der Zimbern - Priwoot wääbsteed Tsimbrisk Kultuurinstituut Lusérn"}
{"id": "18470", "contents": "Veneetisk (of uk Veneezisk of Veneedisk; ven. Vèneto of Łéngoa vèneta) as en romaans spriak uun det regiuun Veneetien an uk uun det regiuun Friaul-Juulisk Veneetien, uun't Trentino an üüb Istrien. Veneetisk hiart tu't Nuurditajeensk. Di ferskeel tu't Itajeensk as oober böös grat, so dat Veneetisk uk üs aanj spriak uunsen woort. Veneetien: Prowinsen Padua, Treviso, Venedig, Verona, Vicenza, uun grat dialen faan a prowinsen Belluno (diar woort uk Ladiins snaaket) an Rovigo Friaul-Juulisk Veneetien: Uun't waasten faan't Prowins Pordenone, bi a küst (fööraal Monfalcone, Grado, Muggia) an uun Triest Trentino: Uun't uasten, fööraal uun't Suganerdääl Bütjen Itaalien: Uun dialen faan Sloweenien an Kroatien (Istrien an Dalmaatien), man uk üüb Korfu (Griichenlun). Efter't Matthäusefangeelium (Mt 3,1-8); auersaat faan Gianjacopo Fontana (1859): Veneetisk: In sto tempo xe venguno Zuane el Batista a predicar in tel deserto de la Giudea, disendo: fè penitenza: perché el xe qua arente el regno dei cieli. Perché questo xe l'omo, che aveva parlà el profeta Isaia, col ga dito: ose de chi ciga in tel deserto: preparè la strada del signor: fè dreti i so trozi. Lu istesso po Zuane aveva indosso un abito de pelo de cameli, e una cintura de pele ligada ai so"}
{"id": "18477", "contents": "Fersendäälsk of Mochenisk (fersendäälsk: Bersntolerisch, Bersntoler Sproch of Taitsch, itajeensk: mòcheno) as en boowersjiisk spriakwiis an hiart tu't Bairisk. Hat woort fööraal uun trii gemeenen faan't Fersendääl snaaket. Det leit uun't Trentino uun't Nuurdwaasten faan Itaalien. Uun a naite woort uk Tsimbrisk snaaket, det as oober ei detsalew. Uun't juar 2001 as uffraaget wurden, hü föl minsken Fersendäälsk snaake. Det wiar uun: Florutz/Vlarotz/Fierozzo (423 minsken, 95,92 %), Palai/Palae/Palù (184 minsken, 95,34 %), Gereut/Garait/Frassilongo (340 minsken, 95,24 % - tuup mä det saarep Eichleit/Oachlait/Roveda). Uun ööder gemeenen tuup wiar't 1.331 minsken, sodenang san't uun't hial Trentino 2.278 minsken of 0,5 %. Appartenenza alla popolazione di lingua ladina, mochena e cimbra, per comune di area di residenza (Censimento 2001). (PDF; 27 kB) Annuario Statistico 2006. Provincia Autonoma di Trento. 2007."}
{"id": "18478", "contents": "Ladiins(k) as en skööl faan romaans spriakwiisen, diar uun Booweritaalien snaaket wurd. Dü hiarst det fööraal uun Gröden an't Gaderdääl uun Süüdtirool, uun't Fassadääl uun't Trentino, man uk uun Buchenstein an Cortina d’Ampezzo uun't Prowins Belluno (Veneetien). A wedenskapslidj san ei rocht ianag, of Ladiinsk tu't Nuurditajeensk hiart, of dach tuup mä Rätoromaans an Furlaans tu en Rätoromaans spriakenfamile. Spriakwiisen: Maréo (Enneberags) Badiot (Gaderdääls/Abteidääls) Gherdëina (Grödnerisk) Fascian (Fassanisk) Anpezan (Ampezzanisk) Fodom (Buchensteinisk) Commonskategorii: Ladiins spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Ladiins"}
{"id": "18480", "contents": "Furlaans of Friaulisk (furlaans: furlan, itajeensk: friulano) as en romaans spriak. Hat woort uun Friaul faan amanbi 600.000 minsken snaaket. At as ei rocht seeker, wäär Furlaans tuup mä Ladiins an Rätoromaans tu en Rätoromaans spriakenfamile hiart. Spriakwiisen: Madelfurlaans, Prowins Udine Nuurdfurlaans, Karnien Süüduast-Furlaans, Bassa Friulana an bi di struum Isonzo (Prowins Gorizia) Waastfurlaans, Prowins Pordenone Hallo, ich heiße Jakob! Mandi, jo o ai non Jacum! Heute ist es sehr heiß! Vuê al è propite cjalt! Ich muss jetzt wirklich gehen, bis dann! O scugni propite lâ cumò, ariviodisi. Ich kann heute Abend nicht ausgehen, ich muss lernen. No pues vignî fûr usgnot, o ai di studiâ. Wikipedia üüb Furlaans Commonskategorii: Furlaans – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "18482", "contents": "Rätoromaans spriaken san en skööl faan Romaans spriaken uun a Schweiz an Itaalien. Diartu hiar Rätoromaans uun a Schweiz, an Ladiins an Furlaans uun Itaalien. A wedenskapslidj san ei ianag, of jodiar trii spriaken würelk tuup hiar. Wäär jodiar trii spriaken würelk tuup hiar, of uk ei, woort uun a wedenskap üs Questione Ladina betiakent. Diar stun fööraal tau meenangen enööder jinauer: Diar as en ferbinjang faan Rätoromaans, Ladiins an Furlaans, an detdiar ferbinjang het Rätoromaans spriaken. Jo stun üüb sidj faan Fransöösk of Itajeensk uun det skööl faan a Romaans spriaken. Son ferbinjang jaft at ei, jo lei föl tu widj ütjenööder. Jodiar trii spriaken san man resten faan romaans spriaken, diar nian ferbinjang tu't Fransöösk of Itajeensk haa. Ferlicht san't resten faan Latiinsk spriakwiisen uun det Röömsk Prowins Raetia, man jo haa ööders niks mäenööder tu dun."}
{"id": "18488", "contents": "Emilians-Romagnol as en romaans spriak faan a galoitaalisk twiig mä flook spriakwiisen uun Nuurditaalien. Hör ISO-639-3-code as eml. Daalang wurd jodiar spriakwiisen ei muar üs ian spriak uunsen, man üs tau: Emilians, ISO 693-3 egl Romagnol, ISO 693-3 rgn Wikipedia üüb Emilians an Romagnol Emilians Romagnol"}
{"id": "18495", "contents": "Friaul-Juulisk Veneetien, itajeensk amtelk Regione Autonoma Friuli Venezia Giulia, furlaans Friûl Vignesie Julie, sloweensk Furlanija Julijska krajina, as en autonoom regiuun uun Nuurduastitaalien mä en grate faan 7856 km² an 1.211.357 iinwenern (Stand 31. Detsember 2019). Hoodstääd as Triest. A minsken snaake itajeensk, man fölen uk furlaans. Uk sjiisk an sloweensk san üs manertaalspriaken gudkäänd. Ütjwis üüb itajeensk an sloweensk. Commonskategorii: Friaul-Juulisk Veneetien – Saamlang faan bilen of filmer Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. 46.113.116666666667Koordinaaten: 46° 6′ N, 13° 7′ O"}
{"id": "18506", "contents": "At Lombardei (itajeensk Regione Lombardia, lombardisk Regiun Lumbardia) as en regiuun uun Nuurditaalien mä en grate faan 23.863 km² an 10.103.969 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019). Hat leit tesken a Lago Maggiore uun't waasten, a Po uun't süüden an a Gardasia uun't uasten. Uun't nuurden leit a Sweits. Hoodstääd as Mailand (ital. Milano). Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: At regiuun hää ian metropolitanstääd (Mailand) an elwen prowinsen: At Lombardisk spriak as en skööl faan spriakwiisen, diar uun't Lombardei, man uk uun't Piemont uun a prowinsen Verbano-Cusio-Ossola an Novara, uun't Trentino, uun't Tessin an Graubünden (Schweiz) snaaket woort. Hat hiart tu a Romaans spriaken. Commonskategorii: Lombardei – Saamlang faan bilen of filmer Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. Italy: Lombardia, citypopulation.de Italy: Administrative Division, citypopulation.de 45.659.95Koordinaaten: 45° 39′ N, 9° 57′ O"}
{"id": "18540", "contents": "At Tessin [tɛˈsiːn] (ufkört: TI; itajeensk Ticino [tiˈtʃiːno], lombardisk Tesin [teˈsiːn], fransöösk Tessin, rumantsch Tessin?/i), amtelk Repubblica e Cantone Ticino (Republiik an Kantoon Tessin), as en kantoon uun a Sweits. Hoodstääd as Bellinzona, det gratst stääd as Lugano. Uun't Tessin woort itajeensk an lombardisk snaaket. Amtspriak as itajeensk. A Kantoon Tessin hää aacht distrikten (Bezirke, distretti) mä 38 kreiser (circoli): Commonskategorii: Kantoon Tessin – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Kantoon Tessin (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Kantoon Tessin (sjiisk) Wääblink-kataloog tu Kanton Tessin uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) 46.2858.786Koordinaaten: 46° 17′ N, 8° 47′ O; CH1903: 703836 / 126845"}
{"id": "18545", "contents": "Lombardisk (lombardisk: lumbaart) het en skööl faan romaans spriakwiisen, diar uun a Lombardei snaaket wurd, man uk uun prowinsen faan't Piemont, uun 't Trentino, uun a Kantoon Tessin an uun enkelt däälen faan Graubünden. At Lombardisk woort leewen maner. A lombardisk spriakwiisen wurd tu tau sköölen iindiald: Waastlombardisk uun a prowinsen Novara, Verbano-Cusio-Ossola, Varese, Como, Sondrio, Lecco, Monza an Brianza, Mailand, Pavia, Lodi an Cremona, man uk uun a Sweits uun a kantooner Tessin an Graubünden. Tu't Waastlombardisk hiart uk det Alpiinlombardisk uun't Val d’Ossola, uun't Tessin, uun't Misox, trinjam Chiavenna, uun't Bergell, uun't Puschlav an uun Livigno. Uastlombardisk uun a prowinsen Bergamo, Brescia, Trentino an trinjam Crema. Commonskategorii: Lombardisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Lombardisk PDF bi www.istat.it"}
{"id": "18549", "contents": "Piemonteesk (piemonteesk: Piemontèis, itajeensk: Piemontese) as en romaans spriak. Hat woort faan amanbi tau miljuun minsken uun't Piemont (Nuurdwaastitaalien) snaaket. Spriaken trinjam't Piemonteesk (orangj): Walserschiisk (ruad) Lombardisk (green) Emilians (brün) Liguurisk (brons) Oksitaans (güül) Frankoprowensaals (grä) Wikipedia üüb Piemonteesk Wurdenbuk Sjiisk–Piemonteesk"}
{"id": "18551", "contents": "Liguurisk as en romaans spriak, diar uun Liguurien uun Nuurdwaastitaalien snaaket woort. Dü hiarst det oober uk uun Süüdfrankrik an uun Monako. Det spriakwiis faan Genua (Zenéize) as det bekäändst. Liguurisk hiart tu't Nuurditajeensk (Padaanisk), so üs Piemonteesk, Lombardisk, Emilians of Veneetisk. Süüdelk faan't La-Spezia-Rimini-liinje woort madelitajeensk snaaket, an det hää en graten ferskeel. Ligurian. Ethnologue, ufrepen de 18. Marts 2013 (ingelsk). Commonskategorii: Liguurisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Liguurisk"}
{"id": "18553", "contents": "w:en:Ethnologue Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "18565", "contents": "Sardisk (sardisk: sardu, limba / lingua sarda) as en romaans spriak, diar üüb Sardiinien faan amanbi 1,3 miljuun minsken snaaket woort. Ööders üs uun't Itajeensk of ööder romaans spriaken fanjst dü uun't Sardisk noch föl faan't Latiinsk weder. Diar as uk iinflööd faan't Katalaans of Spoonsk. Logudoreesk of Sardu Logudorèsu (Madel-Waast-Sardiinien) Nu(g)oreesk of Sardu Nugorèsu (Madel-Uast-Sardiinien) Campidaneesk of Sardu Campidanèsu (Süüd-Sardinien) Uun't nuurden snaake a lidj korsisk (green). Uun't nuurdwaasten as en katalaans regiuun (blä). An uun't süüdwaasten as en liguurisk regiuun (brons). Wikipedia üüb Sardisk"}
{"id": "18567", "contents": "1638 wiar det aacht-an-dörtigst juar faan det 17. juarhunert. 5. September: Ludwig XIV., köning faan Frankrik 1643-1715."}
{"id": "18568", "contents": "Ludwig XIV. (üüb Fraansöösk: Louis XIV, Louis le Grand; * 5. September 1638 uun Saint-Germain-en-Laye; † 1. September 1715 uun Versailles), neemd „de Sanköning“ (Fraansöösk: le Roi-Soleil) wiar faan 1643 ap tu san duas Köning faan Frankrik an Navarra an uk Kofürst faan Andorra. At gebuurt faan Ludwig XIV. uun Sloot Saint-Germain-en-Laye kaam tu fölen föör’n dai üüs lokelk bejewenhaid, auer trii-an-twuntig juar lung wiar’t befreien faan sin aalern Ludwig XIII. an Anna faan Uasterrik saner efterkemen blewen. Al iar hi fjauer juar ual wiar, wurd hi köning. Hi lewet man ap tu sin tretanjst leewentsjuar oner det regentskap faan sin mam Anna faan Uasterrik."}
{"id": "18571", "contents": "Korsisk (Korsisk: corsu, Galureesk: cossu) as det romaans spriak faan't eilun Korsika. Hat hiart tu't Madelitajeensk an liket det Itajeensk faan't Latium, Umbrien an a Marken. Uk üüb Sardiinien woort korsisk snaaket, a spriakwiisen diar haa oober en graten ferskeel an het Galureesk an Sasareesk. (1) üüb Korsika: Capraleesk Capocorsiins Cismontano Oltramontano Sarteneesk (2) üüb Sardiinien: Galureesk Castellaneesk Sasareesk (nai mä Sardisk) Wikipedia üüb Korsisk"}
{"id": "18583", "contents": "Korsika (korsisk Corsica, fransöösk Corse [kɔʀs]) as en eilun uun't Madlunsia an hiart tu Frankrik. Hat leit uun't nuurden faan Sardiinien (Itaalien). Üüb Korsika san tau départements Corse-du-Sud (Süüdkorsika) an Haute-Corse (Boowerkorsika). Det eilun as 8.680 km² grat an hää 324.212 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2014). Hoodstääd as Ajaccio. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Korsika Korsisk spriak 42.159.0833333333333Koordinaaten: 42° 9′ N, 9° 5′ O"}
{"id": "18586", "contents": ". Ajaccio (fransöösk [aʒakˈsjo], itajeensk [aˈjattʃo], korsisk Aiacciu [aˈjaʧːu]) as en fransöösk gemeen mä 68.587 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2014) an det hoodstääd faan't eilun Korsika. Napoleon Bonaparte as 1769 uun Ajaccio bäären. Commonskategorii: Ajaccio – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "18591", "contents": "Corse-du-Sud [kɔʀzdyˈsyd] (Süüdkorsika, korsisk Pumonti of Corsica suttana) as en fransöösk departement an leit uun't süüden faan't eilun Korsika. Commonskategorii: Département Corse-du-Sud – Saamlang faan bilen of filmer 41.8366666666678.9591666666667Koordinaaten: 41° 50′ N, 8° 58′ O"}
{"id": "18595", "contents": "Haute-Corse [otˈkɔʀs] („Boowerkorsika“, korsisk Corsica suprana of Cismonte) as en fransöösk departement uun't nuurden faan't eilun Korsika. Commonskategorii: Département Haute-Corse – Saamlang faan bilen of filmer 42.4436111111119.2008333333333Koordinaaten: 42° 27′ N, 9° 12′ O"}
{"id": "18602", "contents": "At Latium (itajeensk Lazio) as en regiuun uun Madelitaalien mä 5.865.544 iinwenern (Stant: 31. Detsember 2019). At wichtagst stääd diar as Room, det hoodstääd faan Itaalien. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Bütj Itajeensk snaake a minsken uk Madelitajeensk an Laziale meridionale Det hiart tu't Kampaanisk an as nai mä't Neapolitaans spriak. Commonskategorii: Latium – Saamlang faan bilen of filmer Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. Italy: Lazio, citypopulation.de 41.81666666666712.733333333333Koordinaaten: 41° 49′ N, 12° 44′ O"}
{"id": "18606", "contents": "A Marken (itajeensk Marche) san en itajeensk regiuun uun Madelitaalien. Jo lei tesken a Aadria an a Apeniinen. Uun't nuurden lei San Marino an at Emilia-Romagna, uun't süüden a Abruzzen, an uun't waasten san at Toskaana, Umbrien an Latium. Det regiuun as 9694 kwadrootkilomeetern grat an hää 1.518.400 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019). Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Ancona Ascoli Piceno Fermo Macerata Pesaro an Urbino Uun't regiuun Marken san fiiw prowinsen: (Stant: 31. Detsember 2019) Bütj Itajeensk woort uk Madelitajeensk snaaket. Uun't Prowins Ascoli Piceno snaake's Marchigiano meridionale an Teramano. Jodiar spriakwiisen hiar tu't Abruzzeesk an det as nai mä't Neapolitaans spriak. Commonskategorii: Marken – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Marken (sjiisk) Abruzzeesk spriak Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. Italy: Marche, citypopulation.de 43.31666666666713Koordinaaten: 43° 19′ N, 13° 0′ O"}
{"id": "18612", "contents": "Siziilien (itajeensk Regione Siciliana) as en eilun uun't Madlunsia an tuup mä hög letjer eilunen trinjam ian faan 20 regiuunen uun Itaalien. At regiuun as 25.703 km² grat an hää 4.968.410 iinwenern (Stant: 31. Detsember 2019). Hoodstääd an uk gratst stääd as Palermo. Ööder grat stääden san Catania, Messina an Syrakus. Di Ätna Berag, en bekäänden ialberag, leit uun a nuurduast faan't regiuun. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Üüb Siziilien lei sääks prowinsen an trii metropolitanstääden mä 390 gemeenen uun't gehial. Siziliaans spriak Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Italy: Sicilia, citypopulation.de 37.56666666666714.266666666667Koordinaaten: 37° 34′ N, 14° 16′ O"}
{"id": "18618", "contents": "Siziliaans (aanj nööm: Sicilianu, itajeensk: Lingua siciliana) as en itajeensk spriak an hiart tu't Süüditajeensk. Hat woort faan amanbi 5 miljuun minsken snaaket, ei bluas üüb Siziilien, man uk uun Apuulien, Kalaabrien an Kampaanien. Siciliano occidentale (palirmitanu, trapanisi; uun Palermo an Trapani) Centrale-occidentale (Agrigento girgentu) Metafonetica centrale (Caltanissetta nissenu) Metafonetica sudorientale (Ragusa rausanu an Syrakus sarausanu) Ennese (ennisi; Enna) Nonmetafonetica orientale (catanisi; Catania) Messinese (missinisi; Messina) Dialetto delle Isole Eolie (Äolisk Eilunen) Pantesco (Eilun Pantelleria) Reggino/Calabrese (calabbrisi; Reggio Calabria) (II) Pugliese meridionale of Salentino (salintinu; uun't Salento) (I) Commonskategorii: Siziliaans spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Siziliaans Siziliaans bi Ethnologue"}
{"id": "18635", "contents": "Neapolitaans (Napulitano [ˌnnapulɪˈtaˑnə] üüb Neapolitaans an Napoletano üüb itajeensk) as en romaans spriak, diar uun Neapel (neapolitaans: Napule, itajeensk: Napoli) an diar ambi snaaket woort. Hat hiart tu't Kampaanisk (IVb). Neapolitaans woort fööraal uun Kampaanien, man uk uun a prowinsen Foggia an Bari uun Apuulien snaaket. Neapolitaans as nai mä a süüditajeensk spriakwiisen trinjam uun't Latium, a Abruzzen, Molise, Apuulien, Basilikaata an Kalaabrien. Nai mä't Neapolitaans (Kampaanisk, IVb) san: Lukaanisk (Lucano) uun't Basilikaata an Nuurd-Kalaabrien (V) Apuulisk (Pugliese) uun Apuulien (III) Molisaans (Molisano) uun't Molise (II) Abruzzeesk (Marchigiano Meridionale - Abruzzese) uun a Abruzzen an süüdelk Marken (I) Wikipedia üüb Neapolitaans"}
{"id": "18638", "contents": "Kampaanien (itajeensk: Campania) as en regiuun uun Süüditaalien mä en grate faan 13.590 kwadrootkilomeetern an 5.785.861 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019). Hoodstääd as Neapel. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Commonskategorii: Kampaanien – Saamlang faan bilen of filmer Kampaanisk spriak Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Italy: Campania, citypopulation.de 40.7514.783333333333Koordinaaten: 40° 45′ N, 14° 47′ O"}
{"id": "18643", "contents": "Basilikaata (itajeensk Basilicata) as en regiuun uun Süüditaalien. Trinjam lei Kampaanien, Apuulien an Kalaabrien. Hat as 9.992 km² grat an hää 573.694 iinwenern (Stant 31. Detsember 2015). Hoodstääd as Potenza. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Commonskategorii: Basilikaata – Saamlang faan bilen of filmer Lukaanisk spriak Statistiche demografiche ISTAT. Statistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2015. Italy: Basilicata, citypopulation.de 40.51666666666716.1Koordinaaten: 40° 31′ N, 16° 6′ O"}
{"id": "18654", "contents": "Kalaabrien (itajeensk Calabria; kalabreesk: Calàbbria; greks Καλαβρία; albaansk Kalabria; oksitaans Calàbria; hebreewsk ‏קלבריה‎) as en regiuun uun Süüditaalien. Hat as 15.080 km² grat an hää 1.924.701 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019). Hoodstääd as Catanzaro. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Bütj Itajeensk snaake a minsken uk Kalabreesk (Reggino calabrese), det as nai mä't Sizilians. Uun't nuurden snaake's uk Lukaanisk (Lucano calabrese), det as nai mä't Neapolitaans spriak. Commons: Kalaabrien – Saamlang faan bilen of filmer Kalabreesk spriak Lukaanisk spriak Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Italy: Calabria, citypopulation.de 3916.5Koordinaaten: 39° 0′ N, 16° 30′ O"}
{"id": "18659", "contents": "Apuulien (itajeensk: Puglia [ˈpuʎːa] of Puglie [ˈpuʎːe]; latiinsk: Apulia) as en regiuun uun Süüduastitaalien mä 4.008.296 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019). Hoodstääd as Bari. Gargano Tavoliere delle Puglie Subappennino dauno Terra di Bari Valle d'Itria Salento l'arco ionico tarantino Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: At regiuun hää ian metropolitanstääd (Bari) an fiiw prowinsen: Bütj itajeensk woort uun't nuurdwaasten Apuulisk snaaket an uun't süüduasten (uun't Salento) Salentino (Pugliese meridionale, Süüd-Apuulisk). Apuulisk as nai mä't Neapolitaans an Salentino as nai mä't Sizilians. Commonskategorii: Apuulien – Saamlang faan bilen of filmer Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. Italy: Regions and Major Cities, citypopulation.de Italy: Administrative Division, citypopulation.de ISTAT, 31. Detsember 2019 4116.716666666667Koordinaaten: 41° 0′ N, 16° 43′ O"}
{"id": "18669", "contents": "Molise as en itajeensk regiuun bi't Aadria. Hat as 4438 km² grat an hää 302.265 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019). Hoodstääd as Campobasso. Uun't nuurdwaasten lei a Abruzzen, uun't süüduasten Apuulien, uun't süüdwaasten Kampaanien an uun't waasten as at Latium. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Bütj Itajeensk woort uun Molise uk Molisaans (Molisano) snaaket. Det as nai mä't Neapolitaans spriak. An uun trii saarpen woort uk Moliseslaawisk snaaket. Commonskategorii: Molise – Saamlang faan bilen of filmer Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. Italy: Molise, citypopulation.de 41.61666666666714.483333333333Koordinaaten: 41° 37′ N, 14° 29′ O"}
{"id": "18678", "contents": "A Abruzzen (itajeensk Abruzzo) san en itajeensk regiuun mä 1.305.770 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019). Uun't nuurden lei a Marken, uun't waasten at Latium, uun't süüden Molise, an uun't uasten as a Aadria. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: At regiuun hää fjauer prowinsen: Bütj Itajeensk woort uun a Abruzzen uk Abruzzeesk snaaket. Det as nai mä't Neapolitaans spriak. Commonskategorii: Abruzzen – Saamlang faan bilen of filmer Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. Italy: Abruzzo, citypopulation.de 42.21666666666713.833333333333Koordinaaten: 42° 13′ N, 13° 50′ O"}
{"id": "18684", "contents": "At La-Spezia-Rimini-liinje (of uk Massa-Senigallia-liinje) dialt a romaans spriaken iin efter a nuurd- an waast-romaans spriaken üüb ian sidj an a süüd- an uast-romaans spriaken üüb a ööder sidj. Itajeensk Johannes Kabatek; Claus D. Pusch: Spanische Sprachwissenschaft: Eine Einführung. Gunter Narr Verlag, 2009, ISBN 978-3-8233-6404-7, S. 11 f"}
{"id": "18699", "contents": "Rumeensk as en Romaans spriak uun di Itaalisk twiig faan a Indogermaans spriaken. Mä Rumeensk ment'am flooksis en skööl faan sjauer (fiiw) spriaken, diar tuup eegentelk Balkanromaans het: Dakorumeensk (uun Rumeenien, Moldaawien an diar ambi) Arumeensk (uun Griichenlun, Albaanien an Mazedoonien) Meglenorumeensk (uun Griichenlun an Mazedoonien) Istrorumeensk (üüb Istrien, Kroatien) Dalmaatisk (†) Dakorumeensk as det amtsspriak faan Rumeenien an Moldaawien. Uun Moldaawien sai's diar uk Moldauisk tu. Mä Balkanromaans wurd oober uk algemianer Romaans spriaken betiakent, diar üüb a Balkan snaaket wurd. Det kön do uk nuurditajeensk spriakwiisen wees, fööraal Veneetisk. Nuurdelk spriakwiisen (ruad) Süüdelk spriakwiisen (blä) Uun a maden faan Rumeenien leit Siebenbürgen, diar woort Siebenbürgisk-Seksisk snaaket, det as oober en madelsjiisk spriakwiis. Wikipedia üüb Rumeensk Commonskategorii: Rumeensk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Rumeensk ütjspriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Rumeensk wurdenbuken (sjiisk) Wikiquote: Rumeensk spreegwurden (sjiisk) UNHCR – Ethnic Hungarian Minorities in Central and Eastern Europe ec.europa.eu (PDF) Romanian BBC.com"}
{"id": "18704", "contents": "At Latiinsk Unioon (UNILAT) as en ferbinjang faan flook lunen, huar romaans spriaken snaaket wurd. Jo wel hör spriaken seekre an amhuuch bring. Spoonsk (español) Boliiwien Boliiwien, Chiile Chiile, Kolumbien Kolumbien, Costa Rica Costa Rica, Kuuba Kuuba, Dominikaans Republiik Dominikaans Republiik, Ekwadoor Ekwadoor, Guatemaala Guatemaala, Honduuras Honduuras, Meksiko Meksiko, Nikaraagua Nikaraagua, Panama Panama, Paraguay Paraguay, Peruu Peruu, Filipiinen Filipiinen, Spoonien Spoonien, Uruguay Uruguay an Weenesuela Weenesuela. Fransöösk (français) Elfenbianküst Elfenbianküst, Frankrik Frankrik, Haiti Haiti, Monako Monako, Seenegal Seenegal. Itajeensk (italiano) Itaalien Itaalien, Watikaanstääd Watikaanstääd , San Marino San Marino, Suwereen Malteeserorden Suwereen Malteeserorden, SMOM. Portugiisk (português) Angoola Angoola, Brasiilien Brasiilien, Kap Verde Kap Verde, Guinea-Bissau Guinea-Bissau, Mosambik Mosambik, Uast-Tiimor Uast-Tiimor, Portugal Portugal, Sao Tome an Principe São Tomé an Príncipe. Rumeensk (română) Moldaawien Moldaawien, Rumeenien Rumeenien. Katalaans (català) Andora Andora. Commonskategorii: Latiinsk Unioon – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsteed faan't Latiinsk Unioon"}
{"id": "18711", "contents": "Galloromaans spriaken san en dial faan a romaans spriaken, diar fööraal uun Frankrik an Itaalien snaaket wurd. Jo hiar tu a Waastromaans twiig. Det ööder waastromaans skööl san a Iberoromaans spriaken. Nuurdelk Galloromaans spriaken Fransöösk an Langues d'oïl (t.b. Welsch, † Anglonnormans) Frankoprowensaals Oksitaanoromaans spriaken Oksitaans Nuurdoksitaans Süüdoksitaans Gaskognisk Katalaans (?) Rätoromaans spriaken Rätoromaans Ladiins Furlaans Nuurditajeensk spriaken Galloitaalisk spriaken Piemonteesk Lombardisk Liguurisk Emilians an Romagnol Veneetisk (??)"}
{"id": "18724", "contents": "Istrien (kroatisk Istarska županija, itajeensk Regione istriana) as en hualeweilun an ian faan 21 regiuunen uun Kroatien. Uun't nuurden leit Sloweenien, uun't nuurduasten det regiuun Primorje-Gorski kotar, an ööders as diar a Aadria trinjam. Istrien as 2.813 km² grat an hää 208.055 iinwenern (Fulkstäälang faan 2011). Commonskategorii: Istrien – Saamlang faan bilen of filmer Istriootisk"}
{"id": "18729", "contents": "Feeberwoore (ooder Febberwoore) es de uur Muunt fann ’t Djooar uun de gregoriaansk Kalender. Hi hat 28 ooder 29 Doagen. De Neem fan 'e Muunt komt fan Latiinsk (mensis) Februarius."}
{"id": "1873", "contents": "Oluf Braren Oluf Braren (* 25. Februwaari 1787 ön Olersem/Föör; † 22. Marts 1839 ön Taftem/Föör) wiar en naiiwi Maaler. Oluf Braren sin Faađer wiar Smer en Buur ön Olersem üp Föör. Oluf waar me 19 Jaaren Skuulmaister ön di Nuurdtērper fan Söl. Di 25. September 1808 friit hi Meete Wilhelms fan Ārichsem. Ombi 1810 sen jat naa Olersem gingen, aurdat Braren diar üs Skuulmaister förteraarberi kür. Leeterhen liirt hi Ing Peter Matzen fan Hedehüsem keen en lefhaa. - Dit waar man bikeent, en da waar hi me sin Wüf naa Taftem forseet. Ing Peter Matzen höör Brüđer Peter Nahmen Matthiesen liirt dit Maalin bi Braren. Hi studiaret dit leeterhen bi Wilhelm Tischbein ön Eutin. Di Liirsteken fan Tischbein ken em uk bi Brarens Aarbern se. Selbstbildnis, +- 1820 Helena, 1820er juaren Porträt Oluf Oken, 1820er juaren Jong Göntje Braren, 1820er juaren Föhrer Braut, +- 1830 Haustrauung auf Föhr (ei klaar), +- 1830 Ing Peter Matzen mit Kindern, +- ? Wilhelm Niemeyer: Oluf Braren, Der Maler von Föhr 1787-1839; Furche-Verlag Berlin Ernst Schlee: Der Maler Oluf Braren 1787-1839; Husum Druck- und Verlagsgesellschaft Husum 1986 Commons: Oluf Braren – Saamlang faan bilen of filmer Beskriiwing fan Oluf Brarens Greevstiin. Slesvigland 02/1984"}
{"id": "18730", "contents": "Aprel es de fear Muunt fan ’t Djooar uun de gregoriaansk Kalender. Hi hat 30 Doagen. De Neem fan 'e Muunt komt fan Latiinsk (mensis) Aprilis."}
{"id": "18731", "contents": "Djuuni es de sös Muunt fan ’t Djooar uun de gregoriaansk Kalender. Hi hat 30 Doagen. De Neem fan 'e Muunt komt fan Latiinsk (mensis) Iunius. Uun Djuuni begent 'e Sömmer."}
{"id": "18732", "contents": "Djuuli es de seebens Muunt fan ’t Djooar uun de gregoriaansk Kalender. Hi hat 31 Doagen. De Neem fan 'e Muunt komt fan Latiinsk (mensis) Iulius."}
{"id": "18733", "contents": "Juunii is di seekste mööne foon dat iir öön di gregoriaansk kaländer. Hii heet 30 deege. Mööne: Janewoor, Feebrewoor, Märts, April, Moi, Juunii, Juulii, Augost, Septämber, Oktoober, Noowämber, Desämber."}
{"id": "18734", "contents": "Juulii is di säämte mööne foon dat iir öön di gregoriaansk kaländer. Hii heet 31 deege. Mööne: Janewoor, Feebrewoor, Märts, April, Moi, Juunii, Juulii, Augost, Septämber, Oktoober, Noowämber, Desämber."}
{"id": "18760", "contents": "Di Manertaalsriad saat ham för a intresen faan a schauer ual manertaalen an fulken uun Schiisklun iin. Det san a Däänsken uun Süüdschleswig, a Sorben uun a Lausitz, a Nuurd- an Uastfresken, an a Roma. Jo haa arke juar tumanst tau fersaamlangen. Di Riad as 2005 grünjlaanj wurden. För det werk sat uun Berlin det Manertaalsekretariat. Hat werket mä a Bundesdai an't Bundesregiarang tuup. Uun a manertaalsriad sat fertreedern faan: Sydslesvigsk Forening Sydslesvigsk Vælgerforening Domowina Fresk Riad Seelter Buund Det san leewen a föörsatern an tau fertreedern muar. Det gongt fööraal diaram, dat a manertaalen mäenööder ferbinjang hual. So üs uun Schleswig-Holstian an Brandenburg skal uk uun't Grünjgesets faan Schiisklun en artiikel mä iin, di a manertaalen ufseekert. Di Riad paaset üüb, dat a reegeln faan't Europeesk Manertaals-Charta uun Schiisklun iinhäälen wurd. Hi komert ham am en finansiel ufseekrang faan sin werk. Di Riad sat uun a biriad faan't Bundessteed jin Diskriminiarang. Hi werket mä't Föderalistisk Union faan Europeesk Manertaalen (FUEV/FUEN) tuup. Uun Flensborag skal en Hüs faan an för a Manertaalen apbaud wurd. Amtelk wääbsteed Manertaalen"}
{"id": "18801", "contents": "Oksitaanien (fransöösk Occitanie, oksitaans Occitània) as en ferwaltangsregiuun uun Süüdfrankrik. Hat as di 1. Janewoore 2016 maaget wurden ütj jo ual regiuunen Languedoc-Roussillon an Midi-Pyrénées. Uun Oksitaanien woort fransöösk an oksitaansk snaaket. Uun Oksitaanien lei 13 départements: Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Commonskategorii: Oksitaanien – Saamlang faan bilen of filmer France: Occitanie, citypopulation.de 43.52Koordinaaten: 43° 30′ N, 2° 0′ O"}
{"id": "1881", "contents": "En huuchsun as en sunbeenk uun a waas, diar uk bi huuchweeder noch ütjluket an huuchstens bi en sturemflud auerspeeld woort. Sodenang kön diar al plaanten waaks. An jo plaanten surge diarför, dat di sunstoof leien blaft an di sun apwääkst. En huuchsun koon mä a juaren tu en eilun waaks, koon waanre, koon oober uk weder flaaker wurd, bit'er bluas noch en sunbeenk as. Ian bispal för en huuchsun, wat tu en eilun wurden as, as Mellum. Koresun uun a däänsk waas Jordsun uun a däänsk waas A Kniip, mä Oomram ferbünjen Jongnaamen Nuurderuugsun Söderuugsun Japsun Blauortsun Huuch Knechtsun Nigehörn, hiart tu Hamborag Scharhörn, hiart tu Hamborag Kachelotplate Uastfresk eilunen Ään sunbeenk uun't uasten faan Stianood üüb Oomram het \"Huuchsun\", üüb sjiisk \"Hubsand\", man hi as eegentelk nään huuchsun. A \"Huuchsun\" as man en sunbeenk, auer hi bi normool huuchweeder onergongt. Do as det weeder diar so amanbi 1m jip (2010). Commons: Huuchsuner – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "18813", "contents": "Fransöösk Guayaana, (fransöösk Guyane [gɥiˌjan]), as en bütjluns département an en regiuun faan Frankrik. Hat leit uun't nuurden faan Süüdameerikoo bi a Atlantik tesken Brasiilien und Suurinam. Fransöösk Guayaana as en folwäärdagen dial faan Frankrik an sodenang uk dial faan a EU an NATO. Münt as di Euro. Arrondissement Saint-Laurent-du-Maroni 1 Awala-Yalimapo 2 Mana 3 Saint-Laurent-du-Maroni 4 Apatou 5 Grand-Santi 6 Papaïchton 7 Saül 8 Maripasoula Arrondissement Cayenne 9 Camopi 10 Saint-Georges 11 Ouanary 12 Régina 13 Roura 14 Saint-Élie 15 Iracoubo 16 Sinnamary 17 Kourou 18 Macouria 19 Montsinéry-Tonnegrande 20 Matoury 21 Cayenne 22 Remire-Montjoly Commonskategorii: Fransöösk Guayaana – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Fransöösk Guayaana – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Fransöösk Guayaana (sjiisk) Französisches Statistikinstitut (www.insee.fr) 4-53Koordinaaten: 4° 0′ N, 53° 0′ W"}
{"id": "18817", "contents": "Cayenne [kaˈjɛn] as det hoodstääd an uk gratst stääd faan Fransöösk Guayana mä 65.493 iinwenern (1. Janewoore 2019) an en grate faan 23,6 kwadrootkilomeetern. Det stääd leit üüb en hualeweilun mä disalew nööm bi a müs faan a Río Cayenne iin uun a Atlantik. Kantooner an hör stääddialen: Kanton Cayenne-1 Nord-Ouest (Fort Cépérou, Pointe des Amandiers, Buzaret, Îles du Salut) Kanton Cayenne-2 Nord-Est (Chaton, Montabo, Zéphir, Bourda, Suzini) Kanton Cayenne-3 Sud-Ouest (Village-Chinois, Leblond, La Madeleine) Kanton Cayenne-4 Centre (Centre, Mirza, De Gaulle, Buzaret, Palmistes) Kanton Cayenne-5 Sud (Bonhomme, Galmot, Anatole, Thémire, Eau-Lisette) Kanton Cayenne-6 Sud-Est (Rebard, Coulée d'Or, Mango, Baduel, La Roseraie, Les Maringouins, Bonhomme, Mont-Lucas) Commonskategorii: Cayenne – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1882", "contents": "Ön Nuurdfriislön jeft et tien Haligen. Wan em dit rocht biluket, sen't bluat jit niigen, aurdat jen diarfan lönfast uuren es. Di jit man dach jit \"Hamburger Halig\". En Halig es wat Aparts, aurdat di rocht liig lair, en di staant aftinoch aur 40 Daagen fan't Jaar öner Weeter. Em sair \"Lönöner\", wan di \"Blanki Hans\" aur di hiili Halig faart, āp tö di Werewer giar en somtirs uk iin ön di Hüüsingen lapt. Dit Weeter kumt man ek metjens önlaapen. Wan ek olterfuul Storem es, da ken em sagaar tö Foot bi di Heef gung. Dit diari skel em man ek aliining maaki, diar skel langsen en Föörer me up Wai, wat Biskiir weet aur di Heef. Dit diari sjocht ja ek sa üt, man di Priilen ken mal diip uur, wan di Flöör kumt! Jer heer en Haligwerev sa ütsen: Haligen haa bluat Saaltweeter iin ön jaar Grün. Diaraur skul em Riinweeter drink: En Feeting, en iipen Kuul me Weeter, wiar fuar di Diiren, en en \"Sood\", en Zisterni me Drinkweeter fuar di Mensken, lair ön di Meren fan di Werev. Üp di Werev lair en lung Reeg fan Diten. Dit wiar di Jöling fuar di Haligmensken, di"}
{"id": "18827", "contents": "La Réunion [la ʀeyˈnjɔ̃] of kurt Réunion as en eilun uun a Indisk Oosean, an en bütjluns département an en ferwaltangsregiuun faan Frankrik. Sodenang hiart hat tu a EU. Bit 1794 hää det eilun Île Bourbon het, oner Napoleon Île Bonaparte, an do bit 1848 weder Île Bourbon. a mä dialen faan a Kantoon Saint-André-1 (Arrondissement Saint-Benoît) b mä dialen faan a Kantoon L'Étang-Salé (Arrondissement Saint-Pierre) c mä dialen faan a Kantoon Saint-Benoît-2 (Arrondissement Saint-Benoît) Commonskategorii: Réunion – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: La Réunion – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Réunion (sjiisk) Französisches Statistikinstitut (www.insee.fr) http://www.iedom.fr/IMG/pdf/ne168_portrait_panorama_2011_la_reunion_version_anglaise.pdf -21.11444444444455.5325Koordinaaten: 21° 7′ S, 55° 32′ O"}
{"id": "18830", "contents": "At Arumeensk (uk Makedoromaans, aanj nööm armãneashce of limba armâneascâ) as det romaans spriak, diar faan a Arumeenen üüb a süüdelk Balkan snaaket woort. Hat hiart tu a rumeensk spriaken an as nai mä't Meglenorumeensk. Aromunisch bi Ethnologue Wikipedia üüb Arumeensk Wikisource: Arumeensk wurdenbuken (sjiisk)"}
{"id": "18832", "contents": "Meglenorumeensk (of uk Meglenitisk) as en romaans spriak, diar uun't grensregiuun faan Griichenlun an Nuurd-Matsedoonien snaaket woort. Hat hiart tu't Rumeensk an as nai mä't Arumeensk. Test-Wikipedia üüb Meglenorumeensk"}
{"id": "18833", "contents": "Istrorumeensk as en romaans spriak, diar üüb Istrien (Kroatien) snaaket woort. Hat hiart tu't Rumeensk. Goran Filipi: Istrorumeensk (PDF; 183 kB) - uun: Enzyklopädie des Europäischen Ostens"}
{"id": "18838", "contents": "Kataloonien (katalaans Catalunya [kətəˈluɲə], spoonsk Cataluña [kataˈluɲa], araneesk Catalonha [kataˈluɲa]) as ian faan 17 autonoom gemianskapen uun Spoonien. Hat leit uun't nuurduasten tesken Madlunsia an Pyreneen. Uun Kataloonien woort spoonsk, katalaans an araneesk snaaket. Dön tjiin gratst stääd uun't regiuun san: Commonskategorii: Kataloonien – Saamlang faan bilen of filmer Katalaans Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Spain: Cataluña, citypopulation.de"}
{"id": "18841", "contents": "At Prowins Lleida ([ˈʎɛjðə], steedenwiis uk [ˈʎejðɛ]; spoonsk nööm: Lérida [ˈleɾiða]) as ian faan sjauer prowinsen uun't Autonoom Gemianskap Kataloonien. Hör hoodstääd as Lleida. Stant: 1. Janewoore 2016 Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Prowins Lleida – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Lleida (sjiisk)"}
{"id": "18845", "contents": "Lleida [ˈʎɛjðə] (steedenwiis uk [ˈʎejðɛ]; spoonsk nööm Lérida [ˈleɾiða] as en stääd uun't waasten faan Kataloonien an hoodstääd faan't Prowins Lleida. Hat hää 138.144 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2016). Frankrik Foix (Frankrik) sant 1963 Itaalien Ferrara (Itaalien) Kolumbien Lérida (Kolumbien) Commonskategorii: Lleida – Saamlang faan bilen of filmer Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística."}
{"id": "18849", "contents": "At Val d’Aran (= amtelk araneesk nööm; katalaans Vall d’Aran, spoonsk Valle de Arán) as en dääl uun a Pyreneen bi't grens tu Frankrik. Hat leit nai bi't Gascogne an a minsken snaake bütj Spoonsk uk Araneesk; det as en Oksitaans spriakwiis. At Val d'Aran as en comarca mä aanj rochten uun't Prowins Lleida (Autonoom Regiuun Kataloonien). Stant: 2016 Commonskategorii: Val d’Aran – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Val d'Aran (sjiisk) 42.7342340.767156Koordinaaten: 42° 44′ 3,2″ N, 0° 46′ 1,8″ O"}
{"id": "18854", "contents": "Barcelona (katalaans [bəɾsəˈɫonə]; spoonsk [baɾθeˈlona]) as det hoodstääd faan Kataloonien, an efter Madrid det öödergratst stääd uun Spoonien Hat leit bi't Madlunsia an as uk hoodstääd faan't Prowins Barcelona an det comarca Barcelonès. Joan Maragall (1860-1911), dachter. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Barcelona Wikivoyage raisfeerer: Barcelona (tjiisk) Wääblink-kataloog tu Barcelona uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística."}
{"id": "18855", "contents": "At Prowins Barcelona as det öödergratst prowins uun Spoonien. Hat leit uun Kataloonien, at ferwaltang sat uun Barcelona. En comarca as sowat üs en amt, man miast grater. Uun't Prowins Barcelona san 12 comarcas. Commonskategorii: Prowins Barcelona – Saamlang faan bilen of filmer Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística."}
{"id": "18856", "contents": "At comarca Barcelonès leit uun't Prowins Barcelona uun Kataloonien. Hat as 145 km² grat an hää 2.232.833 iinwenern (2016). Commonskategorii: Barcelonès – Saamlang faan bilen of filmer Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística."}
{"id": "18873", "contents": "Nouvelle-Aquitaine (Nei-Aquitaanien) as en regiuun uun Frankrik, diar di 1. Oktuuber 2016 grünjlaanj wurden as. Hat as maaget wurden ütj jo ual regiuunen Aquitaanien (Aquitaine), Limousin an Poitou-Charentes. Hoodstääd as Bordeaux. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Commonskategorii: Nouvelle-Aquitaine – Saamlang faan bilen of filmer France: Nouvelle-Aquitaine, citypopulation.de 460Koordinaaten: 46° 0′ N, 0° 0′ O"}
{"id": "18879", "contents": "Bordeaux [bɔʀˈdo] (oksitaans Bordèu) as en gratstääd uun Frankrik an hoodstääd faan't regiuun Nouvelle-Aquitaine. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Bordeaux Wikivoyage Raisfeerer: Bordeaux (sjiisk)"}
{"id": "18880", "contents": "At Département Gironde [ʒiˈʀõːd] as en fransöösk département uun't regiuun Nouvelle-Aquitaine. Dön tjiin gratst stääden uun't department san: At Département Gironde hää 6 arrondissements, 33 kantooner an 538 gemeenen: Commons: Département Gironde – Saamlang faan bilen of filmer gironde.fr di 5. Mei 2015 France: Gironde, citypopulation.de 44.869444444444-0.54916666666667Koordinaaten: 44° 52′ N, 0° 33′ W"}
{"id": "1889", "contents": "Leek, (öö.) Lääk, (fe.) Leek (dånsch: Læk, tjüsch: Leck) as en gemiinde önj't noorden foon e kris Nordfraschlönj, amänbai 30 km önj't weesten foon Flansborj. Et heet 7635 manschne (2019). E gemiine läit önj e Kårhiird. Toorpe: Kläntem (Klintum) Ååster-Snootebel (Oster-Schnatebüll, Øster Snattebøl) Huuchhulm (Hyholm, Højholm) Karlsmark (Kjølsmark) Leekeng (Leckeng, Lækeng) Leekfäil-Noord (Leckfeld-Nord) de Rünel (Ründel, Rønned/Ryndel) Wiilbäirch (Wielberg) Leek wörd 1231 for di jarste keer önj dåt Waldemar-Jardbök as Lecky schraftlik nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Önj e gemiine, önj e toorpe Kläntem än Snootebel, wårt e spriikwiise Karhiirder snååked. Dåt Noordsiie Akademii E gemiine heet 24 sate önj’t gemiinefertreesing. Commons: Leek – Soomling foon bile än filme Gemiinde Leek (aw tjüsch) Leek as uk e noome foon en toorp önj e gemiine Westerkwartier önj e prowins Groningen, önj e Neederlönje. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Leck 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "18892", "contents": "Provence-Alpes-Côte d’Azur [pʀɔˌvɑ̃sˌalpkotdaˈzyːʀ] (ufkört PACA, amtelk ufkörtang PAC) as en fransöösk regiuun bi't Madlunsia. Tu det regiuun hiar sääks départements. Hat as 31.400 km² grat an hää 4.993.991 iinwenern (Stant: 1. Janewoore 2014). Hoodstääd as Marseille. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Commonskategorii: Provence-Alpes-Côte d’Azur – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Provence-Alpes-Côte d’Azur (sjiisk) France: Provence-Alpes-Côte d'Azur citypopulation.de 44.0991666666676.0175Koordinaaten: 44° 6′ N, 6° 1′ O"}
{"id": "18895", "contents": "At Département Bouches-du-Rhône ([buʃdyˈʀoːn], faan fransöösk bouche „müs faan a Rhône“) as en fransöösk département uun't regiuun Provence-Alpes-Côte d’Azur. Prefektuur as Marseille, onerprefektuuren san Aix-en-Provence, Arles an Istres. Commonskategorii: Bouches-du-Rhône – Saamlang faan bilen of filmer 43.4805555555565.405Koordinaaten: 43° 29′ N, 5° 24′ O"}
{"id": "18901", "contents": "At Europeesk Charta för a Regiunaal- an Manertaalspriaken (Spriaken-Charta) as en ferdrach, diar di 5. September 1992 faan a Euroopariad uunnimen wurden as. Det Charta skal diarför surge, dat a regiunaal- an manertaalspriaken uun Euroopa halep fu, auer jo tu't kulturel arewdial hiar. Spriakmanertaalen skel auer poliitisk grensen henwech werke kön. Jo skel halep fu, dat's ei wechsterew. Di brük faan letj spriaken skal uk mögelk wees föör gericht, uun skuul, uun't hial kulturel, ökonoomisk an sosial leewent, jüst so üs uun a meedien. Spriakonerracht an studiarin skal mögelk wurd, fööraal uk för minsken, diar ei tu't manertaal hiar. Dial I: Algemians. Diar gongt det diaram, hük spriaken mend san, nemelk soken, diar al sant generatjuunen üüb en wasen plak lewe. An ei spriaken faan tuwaanrern. Dial II: Mualen. Di dial II beskraft a mualen noch wat algemianer an as ei so ferbinjelk. A stooten kön iarst ans dial II bitreed an leeder ans dial III. Dial III: Enkelthaiden. Stooten, diar dial III onerskriiw, skel tumanst 35 faan 98 mögelk enkelt onernemangen amsaat. Dial IV: Amsaaten. Diar stäänt uun, dat a stooten beracht skel, wat jo al onernimen haa, of noch onernem wel. Dial V: Ufslütj. Reegeln för't onerskriiwen an"}
{"id": "18904", "contents": "&nbsp Di Euroopariad (ingelsk Council of Europe, fransöösk Conseil de l’Europe) as en internatjunaal organistjuun. Hi as di 5. Mei 1949 grünjlaanj wurden, an diar hiar 47 lunen mä 820 miljuun minsken tu. Hi skal auer algemian europeesk fraagen bedial. Commonskategorii: Euroopariad – Saamlang faan bilen of filmer Archive copy. Archiwiaret faan det originool di 23. Oktuuber 2014. Ufrepen di 12. Jüüne 2017."}
{"id": "18913", "contents": "European Charter for Regional or Minority Languages Charte europeenne des langues regionales ou minoritaires Europeesk karta för regjunool- an manerhaidspriaken Frisian Version Unofficial Translation [001] COUNCIL OF EUROPE CONSEIL DE L'EUROPE European Charter for Regional or Minority Languages Charte européenne des langues régionales ou minoritaires Europeesk karta för regjunool- an manerhaidspriaken FRISIAN VERSION UNOFFICIAL TRANSLATION [002] Europeesk karta för regjunool- an manerhaidspriaken1 Straasborig/ Strasbourg, 5.XI.1992 1detheer as nian amtelk auersaatang Pre-ambel A stooten, wat tu a Europariad hiar an detheer karta onerskrewen haa, haa det diaram den, auer a Europariad det mual hee, dön stooten enööder naier tu fun, am jar ideaalen an auertjüügingen, wat jo tup üüs arewdial haa, tu waarin an tu stipin; haa det diaram den, auer det skülin faan dön nal regjunool- an manerhaidspriaken faan Europa, huarfaan högen al miast ferswünjen san, tu't aprochthualen an widjerkemen faan a traditjuunen an det kultüürelsk rikduum faan Europa bidrait; haa det diaram den, auer det rocht priwoot an uk uun'töfentlik leewent en regjunool- of manerhaidspriaken tu brüken, en rocht as, wat en mensk ei nimen wurd kön. Det paaset uk tu a internatjunool pakt faan a Ferianten Natjuu[n]en, huar det am bürgerlik an politiisk rochten gungt an tu a"}
{"id": "18946", "contents": "Deänemark es en Lun uun ’e Noort fan Euroopa. Deät Lun hat 5.840.045 Iinwuuners (2021) De Hoadstad es Kopenhoagen. Statistikbanken, tabel FOLK2: Folketal 1. januar efter køn, alder, herkomst, oprindelsesland og statsborgerskab. Danmarks Statistik. Hentet 18. juni 2021. Denmark: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "18947", "contents": "Diitsklun es en Lun uun ’e Meddel fan Euroopa. Deät Lun hat 80.219.695 Iinwuuners (2011). De Hoadstad es Berlin. Diitsklun (1871-1918) Diitsklun (1919-1937) Germany, citypopulation.de Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "18948", "contents": "Ingelun Ingelun es en Lun uun ’e Nürwes fan Euroopa. Deät Lun hat 53.493.729 Iinwuuners (2012). De Hoadstad es London."}
{"id": "18949", "contents": "Frankrik Frankrik es en Lun uun ’e Wessen fan Euroopa. Deät Lun hat 65.018.096 Iinwuuners (2018). De Hoadstad es Pariis. France, citypopulation.de"}
{"id": "18950", "contents": "Islun Islun es en Lun uun ’e Nürwes fan Euroopa. Deät Lun hat 348.450 Iinwuuners (2018). De Hoadstad es Reykjavík. Iceland, citypopulation.de"}
{"id": "18951", "contents": "Itoalien es en Lun uun ’e Siid fan Euroopa. Deät Lun hat 59.433.744 Iinwuuners (2015). De Hoadstad es Room. Itoalien wear en Könnungrik fan 1860 tu 1946. 1866 wür Veneedig Deel fan deät Lun en 1870 Room. Itoalien (1864) Itoalien (1870) Itoalien (1919) Italy, citypopulation.de"}
{"id": "18952", "contents": "Nörweegen es en Lun uun ’e Noort fan Euroopa. Deät Lun hat 5.295.619 Iinwuuners (2018). De Hoadstad es Oslo. Nörweegen wür 1397 deel fan deät Kalmar Unioon. 1814 wür deät lun deel fan Sweeden. Deät wür 1905 inufhengi. Norway, citypopulation.de"}
{"id": "18953", "contents": "Finlun Finlun es en Lun uun ’e Noort fan Euroopa. Deät Lun hat 5.513.130 Iinwuuners (2017). De Hoadstad es Helsinki. Finland, citypopulation.de"}
{"id": "1896", "contents": "En bürgermääster stäänt en gemeen of stääd föör. Uun enkelt lunen woort hi direkt faan a lidj weelet, uun öödern faan a gemeen- of stäädfertreedern. Uun grater stääden jaft at muar bürgermäästern för enkelt apgoowen. Jo san di boower-bürgermääster onersteld. Di boower-bürgermääster as uk miast det ofisiel betiaknang faan a ferwaltang, so üs en loonriad uun en (loon-)kreis. Uun ualang tidjen jääw't uun Nuurdfresklun an öödershuar uunsteed faan en bürgermääster di büürfööges ((fe.) büürföögels, (sö.) büürfööger). Iar Sjiisklun faan a Preusen regiaret wurd, hää a büürfööges diarför suragt, dat a reegeln iinhäälen wurd. Üüb a ööder sidj wiar hi uk diarför diar, sin gemeen jinauer a bopersten tu fertreeden. Sodenang kaam hi flooksis uun a knip, auer hi tesken sin lidj an a regiarang sted. Bit tu't lunamleien (am 1800) hää a büürfööges uk det werk üüb't gemeenlun ferdiald. 1867 feerd a Preusen at lungemeenordnang iin, an do jääw't nian büürföögesen muar. Leewer sjephörd bi a dik, üs bürgermääster bi A Wik. Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012 Büürstook"}
{"id": "18964", "contents": "Frankrik Frankrik is en löön öön ’e wästen foon Euroopa. Dat löön heet 65.018.096 jude (2018). Ju häädstää foon't löön is Pariis. Di huuchst beerch öön Frankrik is Mont Blanc (4.810 m). Di longst struum baane’t löön is dat Loire. De tiin grotste stäänge öön't löön sän: France, citypopulation.de France: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "18965", "contents": "Frankrik Frankrik, amtelk det Fraansöösk Republiik (üüb Fraansöösk: France [fʁɑ̃s] an République française [ʁepyblik fʁɑ̃sɛːz]), as en lun uun a waast faan Euroopa. Uun a nuurduast lei Belgien an Luksemborig, uun a uast Tjiisklun, a Sweits an Itaaljen, uun a süüd det Madlunsia, Spanje an Andora an uun a waast leit at Atlantik an uun a nuurdwaast de Ingels Kanool. Bit üüb Frankrik uun Euroopa, hee't lun auersiagebiiten uun Süüdameerika (Fraansöösk Guyaana), uun det atlantisk, pasifisk an det indisk otseaanen an uk uun Antarktikaa (Adélielun). Det lun hee 64.812.052 lidj (2019). Det hoodsteed faan't lun as Pariis. Frankrik as lasmoot uun a NATO, at EU an dön Feriand Naschuunen. Frankrik uun Euroopa (at feestlun, Korsika an letj eilunen, wat diaram lei) leit för’t miast twesken 51° an 41° (faan a nuurd tu a süüd) an 5° an 9° (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi tausis grater üüs Tjiisklun. Det as det traadgratst lun uun Euroopa. At lun dialt grensen mä aacht lunen. Det lingst grens (646 km) faan't lun wurt mä Spanje an det kurtst (6 km) mä Monako diald. At lun dialt uk en 556 km lung grens mä Belgien, en 525 km lung mä"}
{"id": "18966", "contents": "Norfolk [ˈnɔːrfək] as en ferwaltingsgraafskap (üüb Ingels: administrative county) an seremoniel graafskap (ceremonial county) uun East Anglia uun Ingelun. Det graafskap hee 914.039 lidj (2020). Det hoodsteed as Norwich. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Uasten faan Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun't graafskap san: At ferwaltingsgraafskap an seremoniel graafskap Norfolk hee sööwen distrikten: At nööm Norfolk kaam faan Ualingels Norþfolc (\"nuurd folk\"). Det wurd uun det 5. juarhunert faan a Angeln, diar wel faan't Angeln uun Sleeswich-Holstian faan nü kaam, an Fresken besiidelt. Uun det ääder madeläälerns wurd at gebiit at nuurddial faan't Köningrik Uastanglien. Uun det 9. juarhunert wurd det faan a Wikingern besaat. Efter a Slacht faan Tempsford uun't juar 917 wurd Norfolk dial faan Ingelun. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Norfolk: County in East of England, citypopulation.de Commons: Norfolk (Graafskap) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "18967", "contents": "Suffolk [ˈsʌfək] as en ferwaltingsgraafskap (üüb Ingels: administrative county) an seremoniel graafskap (ceremonial county) uun East Anglia uun Ingelun. Det graafskap hee 761.246 lidj (2020). Det hoodsteed as Ipswich. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Uasten faan Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun't graafskap san: At ferwaltingsgraafskap an seremoniel graafskap hee fiiw distrikten: At nööm Suffolk kaam faan Ualingels Sūþfolc (\"süüd folk\"). Det wurd uun det 5. juarhunert faan a Angeln, diar wel faan't Angeln uun Sleeswich-Holstian faan nü kaam, an Fresken besiidelt. Uun det ääder madeläälerns wurd at gebiit at süüddial faan't Köningrik Uastanglien. Uun det 9. juarhunert wurd det faan a Wiikingern besaat. Efter a Slacht faan Tempsford uun't juar 917 wurd Suffolk dial faan Ingelun. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Suffolk: County in East of England, citypopulation.de At taarep Freston, uun a süüd faan Ipswich, an Friston (Ualingels: Frīsa tūn), uun a nuurduast faan Ipswich, wurd wel faan Fresken grünlaanjen."}
{"id": "18968", "contents": "Essex [ˈɛsᵻks] as en ferwaltingsgraafskap (üüb Ingels: administrative county) an seremoniel graafskap (ceremonial county) uun Ingelun. At graafskap hiart tu’t ferwaltingsregiuun Uasten faan Ingelun. Det hee 1.497.759 lidj (2020). At hoodsteed faan't ferwaltingsgraafskap as Chelmsford. Uun ualing tidjen wiar diar amanbi det Köningrik Essex. Dön tjiin gratst steeden uun't graafskap san: Det ferwaltingsgraafskap Essex faan nü hee twaalew distrikten. Det seremoniel graafskap Essex hee twaalew distrikten an tau unitary authorities, Thurrock (14) an Southend-on-Sea (13). United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Essex: County in East of England, citypopulation.de Commons: Essex (Graafskap) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "18969", "contents": "Cambridgeshire [ˈkeɪmbrɪdʒʃər] of [ˈkeɪmbrɪdʒʃɪər] as en ferwaltingsgraafskap (üüb Ingels: administrative county) an seremoniel graafskap (ceremonial county) uun East Anglia uun Ingelun. Det graafskap hee 657.204 lidj (2020). Det hoodsteed as Cambridge. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Uasten faan Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun't graafskap san: Det ferwaltingsgraafskap Cambridgeshire faan nü hee fiiw distrikten. Det seremoniel graafskap Cambridgeshire hee fiiw distrikten an ian unitary authority, Peterborough (1): United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Cambridgeshire: County in East of England, citypopulation.de Commons: Cambridgeshire (Graafskap) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "18972", "contents": "Angoola Angoola, amtli de Republiik Angoola, es en Lun uun 'e Sidwessen fan Aafrika. Deät Lun hat 25.789.024 Iinwuuners (2014). De Hoadstad es Luanda."}
{"id": "18979", "contents": "Di Uasten faan Ingelun as ian faan njüügen ferwaltangsregiuunen uun Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: Iinwenern faan Ingelun an Wales di 30. Jüüne 2012 (ZIP; 832 kB) United Kingdom: East of England, citypopulation.de East Anglia 52.250.55Koordinaaten: 52° 15′ N, 0° 33′ O"}
{"id": "1898", "contents": "Bürgermääster Lunamleien Text:Friisk_Gesäts"}
{"id": "18981", "contents": "East Anglia (Uastangeln) as di traditsionel nööm för di uastelk huk faan Ingelun mä trii (fiiw) groofskapen. Daalang jaft at uk en ferwaltangsregiuun Uasten faan Ingelun, det as oober en betj grater. Uun ualang tidjen wiar diar amanbi det Könanagrik East Anglia. Cambridgeshire Norfolk Suffolk (Lincolnshire, dialwiis) (Essex, dialwiis) Uasten faan Ingelun Angeln (Fulk) Offa faan Mercia Commonskategorii: East Anglia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "18986", "contents": "13.75100.516667Koordinaaten: 13° 45′ N, 100° 31′ O Bangkok as at hoodsteed an en prowins faan Thailun. A nööm faan't steed üüb Thailuns as กรุงเทพมหานคร [krūŋ tʰêːp mahǎː nákʰɔ̄ːn]. Det leit uun a maden faan’t lun. Amanbi 8,280,925 lidj wene diar. Bangkok hee 50 distrikten: Uursprüngelk wiar Bangkok en letj faskertaarep bi de uaster eeg faan de Chao Phraya struum. At steed wurd 1782 at hoodsteed faan Thailun. National Statistical Office of Thailand: Executive Summary: The 2010 Population and Housing Census (PDF; 773 kB) World Weather Information Service wetterkontor.de Commons: Bangkok – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "18987", "contents": "Chiang Mai /ˈtʃjɑːŋˈmaɪ/ (üüb Thailuns: เชียงใหม่ [tɕʰiəŋ màj] harke tu?/i, üüb Lanna: ᨩ᩠ᨿᨦᩉ᩠ᨾᩲ᩵ [t͡ɕīaŋ.màj]) as det gratst steed uun Nuurdthailun. Det as’t hoodsteed faan’t prowins faan Chiang Mai an wiar’t hoodsteed faan’t Köningrik faan Lan Na At steed hee amanbi 132.634 lidj (2014)."}
{"id": "18988", "contents": "Thailöön (thai: ประเทศไทย [pratʰêːt tʰaj]), amtlik Käningrik Thailöön (ราชอาณาจักรไทย [râːt͡ɕʰáʔaːnaːt͡ɕàk tʰaj] hiire to?/i, uk: เมืองไทย [mɯːaŋ tʰaj] hiire to?/i), as en staot öön Sööuustaasien. Ju häädstää än grotst stää öön't löön is Bangkok."}
{"id": "18989", "contents": "Isaan (Thailuns: อีสาน [ʔiː˧.saːn˩˩˦]; faan Paali ईशान्य īsānya of Sanskrit ईशान्य īśānya „Nuurduasten“; amtelk „Nuurduastregiuun“, Thailuns: ภาคตะวันออกเฉียงเหนือ [pʰaːk̚˥˩ ta˨˩.wan˧.ʔɔːk̚˨˩.t͡ɕʰia̯ŋ˩˩˦.nɯa̯˩˩˦]) bildet de nuurduastdial faan Thailun. Uun Isaan lei 19 prowinsen (Changwat). Jo haa leewen di salew nööm üs det hoodsteed. Isaan spriak"}
{"id": "1899", "contents": "Det lunamleien gongt turag üüb Friedrich II. (\"di Grat\"). Efter ingelsk föörbil wul hi det gemeenlun apliase, auer hi mend, det wurd priwoot beeder bewiartskaftet. Faan 1769 uun skul komisaaren det reegle. Uk üüb Oomram, diar tu't Könangrik Denemark hiard, as det uun a juaren 1799/1800 trochfeerd wurden."}
{"id": "18991", "contents": "At Thai (ภาษาไทย – ütjspreegen: [pʰaːsǎː tʰaj], tuharke?/i) as det amtspriak faan Thailun. Hat hiart tu't Tai-Kadai spriakenfamile. So üs uun't Sjineesk hinget det bedüüdang faan en wurd uk faan sin betuunang uf. Uun't Thai jaft at fiiw tuuner. Thai hää en aanj alfabeet mä en aanj skraft, det Thai skraft. Ferdialang faan a Tai-Kadai-spriaken uun Süüduast-Aasien. Süüdwaastelk Tai as orangj. Thai. Uun M. Paul Lewis, Gary F. Simons, Charles D. Fennig (Hrsg.): Ethnologue. Languages of the World. 18. Auflage, SIL International, Dallas 2015. Online-Ausgabe: www.ethnologue.com. Thai bi Ethnologue (ingelsk)"}
{"id": "18994", "contents": "Kra-Dai spriaken (of uk Tai-Kadai spriaken) san en spriakfamile faan muar üs 90 spriaken uun Süüduastaasien mä 83 miljoon spreegern. Kra-Dai (93–96 spriaken, 83 miljoon spreegern) Hlai of Li (2–3 spriaken, 720.000; uun Hainan (Sjiina)) Kadai of Kra of Geyang (15–16 spriaken, 100.000; uun Nuurd-Wjetnam an Süüd-Sjiina) Kam-Tai of Zhuang-Dong (74–78 spriaken, 80 miljoonen) Kam-Sui (12 spriaken, 2,2 miljoonen; uun Sjiina) Lakkia of Lakkja (1 spriak, 9.000; uun Sjiina) Ong Be of Bê (1 spriak, 600.000; uun Hainan (Sjiina)) Tai spriaken of Zhuang-Tai (60–61 spriaken, 77 miljoonen) Nuurdelk Tai (13–19 spriaken, 12,4 miljoonen; uun Sjiina) Madel-Tai (7–10 spriaken, 8 miljoonen; uun Nuurduast-Wjetnam an Sjiina) Süüdwaastelk Tai (32–34 spriaken, 57 miljoonen; uun Thailun, Laos, Nuurd-Kambodscha, Nuurdwaast-Wjetnam, Süüd-Sjiina an Uast-Mjanmaar Yongxian Luo: Sino-Tai and Tai-Kadai. Another look. Uun: The Tai-Kadai Languages. 2008, S. 9–28, üüb S. 14. Thai Lao Isan Zhuang Commonskategorii: Tai-Kadai spriaken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "18996", "contents": "Di Volkssturm wiar en formatjuun faan soldooten uun't Sjiisk Rik hen jin't aanj faan a Ööder Weltkrich. Üs di krich al bal tu aanj ging, skul aal a maaner tesken 16 an 60, diar ei bi a soldooten wiar, mähalep, di krich noch tu wanen. Di 18. Oktuuber 1944 ging det luas, an di 8. Mei 1945 wiar't do föörbi. För a Volkssturm-soldooten jääw't knaap noch uniformen, diaram skul's en iarembian dreeg. Commonskategorii: Volkssturm – Saamlang faan bilen of filmer Reichsgesetzblatt 1944, dial I, S. 253. Ufdrükt uun: Gerd R. Ueberschär, Rolf-Dieter Müller: 1945. Das Ende des Krieges. Darmstadt 2005, ISBN 3-89678-266-5, S. 160 f."}
{"id": "18999", "contents": "Lan Na (üüb Nuurdthailuns: [ʔaː.naː.tɕǎk.láːn.naː], \"Lun faan Miljuun Risfialen\"; üüb Thailuns: อาณาจักรล้านนา [ʔaː naː tɕàk láːn naː]) wiar en köningrik (of en föderatschuun faan suwereen fürstendoomen) faan dön Tai Yuan uun Nuurdthailun. Sin maden wiar det Chiang Mai faan daaling."}
{"id": "19", "contents": "Massachusetts [ˌmæsəˈtʃuːsɪts] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't nordååsten foon't lönj. Dåt heet 6.892.503 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Boston. Massachusetts as diilj foon Nai-Änglönj. E Appalachen lade önj't weesten foon e diiljstoot. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Massachusetts heet 14 counties: Lexington Common Boston Fenway Park Marion MA Commons: Massachusetts – Soomling foon bile än filme USA: States, citypopulation.de USA: Massachusetts, citypopulation.de USA: Administrative Division, citypopulation.de 42.283333333333-71.9Koordinaaten: 42° 17′ N, 71° 54′ W"}
{"id": "1900", "contents": "Di Pharisäer es en Drink me Kofi en Rum en Fleten. Ön Flensborig es bi Girocht en Uurdiil spreken uuren, dat 2 cl Rum ek inoch fuar di Pharisäer sen. Wikisource: Pharisäer (Drink)"}
{"id": "19001", "contents": "1697 wiar det sööwen-an-neegentigst juar faan det 17. juarhunert. 1. Jüüne: August de Stark wurd köning faan Poolen. Ünbekäänd Dootem Bernard Accama, waastfresk konstmooler († 1756) 29. Marts(jul.)/8. April(greg.): Nikolaus Bruhns, komponist (* 1665)"}
{"id": "19002", "contents": "1696 wiar det seeks-an-neegentigst juar faan det 17. juarhunert. 17. Oktuuber: August III., kurfürst faan Saksen an köning faan Poolen († 1763)"}
{"id": "19003", "contents": "1695 wiar det fiiw-an-neegentigst juar faan det 17. juarhunert. 15. April: Christoph Arnold, tjiisk astronoom (* 1650) 08. Jüüle: Christiaan Huygens, holuns astronoom, matemaatiker an füsiker (* 1629)"}
{"id": "19004", "contents": "1694 wiar det fjauer-an-neegentigst juar faan det 17. juarhunert. 31. Nofember: Voltaire, fraansöösk skriiwer an filosoof († 1778)"}
{"id": "19005", "contents": "1693 wiar det trii-an-neegentigst juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "19006", "contents": "1692 wiar det tau-an-neegentigst juar faan det 17. juarhunert. 07. Jüüne: At steed Port Royal uun Jamaika wurd uun en eerdbeewrin tunantmaaget."}
{"id": "19007", "contents": "1691 wiar det ian-an-neegentigst juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "19008", "contents": "1690 wiar det neegentigst juar faan det 17. juarhunert. 21. Febrewoore: Christoph Stoltzenberg, tjiisk komponist († 1764)"}
{"id": "19010", "contents": "Sydslesvigdansk of Süüdschleswigdäänsk (ei ferwaksle mä Sønderjysk!) as en däänsk spriakwiis, diar iinflööd faan't Plaatsjiisk an Huuchsjiisk hää. Hat woort uun Süüdschleswig snaaket. Sønderjysk Däänsk Elin Fredsted. Uun: Christel Stolz (Hrsg.): Unsere sprachlichen Nachbarn in Europa. Brockmeyer-Verlag, Bochum 2009, ISBN 3-8196-0741-2 sidj 11 ff. Hans Christophersen: Det danske Sprog i Sydslesvig. 3. Udgave. Rostras Forlag, ISBN 87-88087-24-7, rostra.dk Karen Margrethe Pedersen: Dansk sprog i Sydslesvig. Bd. 1–2. Institut for grænseregionsforskning, Aabenraa 2000."}
{"id": "19018", "contents": "18. Janewoore: Charles de Secondat, Baron de Montesquieu, fraansöösk skriiwer an filosoof († 1755)"}
{"id": "19019", "contents": "08. Jüüle: Christopher Heins wurd weler interim guwernöör faan St. Thomas uun dön Deensk Waastindien. 21. Mei: Alexander Pope, britisk dachter († 1744)"}
{"id": "19020", "contents": "Ünbekäänd Dootem Adolph Esmit wurd weler guwernöör faan St. Thomas uun dön Deensk Waastindien. 08. Mei: Jean Henri Desmercières, dikbager uun Nuurdfresklun († 1778). 28. Janewoore: Johannes Hevelius, astronoom (* 1611) 22. Marts: Jean-Baptiste Lully, komponist (* 1632)"}
{"id": "19021", "contents": "07. Mei: Gabriel Milan wurd guwernöör faan St. Thomas uun dön Deensk Waastindien."}
{"id": "19023", "contents": "Nofember: Adolph Esmit wurd guwernöör faan St. Thomas uun dön Deensk Waastindien."}
{"id": "19025", "contents": "1680 wiar det tachentigst juar faan det 17. juarhunert. 04. Jüüle: Nicolai Esmit wurd guwernöör faan St. Thomas uun dön Deensk Waastindien."}
{"id": "19026", "contents": "04. Deetsember: Thomas Hobbes, ingels filosoof (* 1588)"}
{"id": "19027", "contents": "04. Marts: Antonio Vivaldi, italjeens komponist († 1741)"}
{"id": "19028", "contents": "21. Febrewoore: Baruch de Spinoza, holuns filosoof (* 1632)"}
{"id": "19029", "contents": "26. August: Robert Walpole, britisk poliitiker († 1745)"}
{"id": "19030", "contents": "21. Oktuuber: Higashiyama, 113. keiser faan Jaapaan († 1710)"}
{"id": "19032", "contents": "A hebreewsk kalender (hebr. הלוח העברי ha-lu'ach ha-iwri) racht ham efter a muuner. Efter twaalew muuner (~354 daar) as oober noch nian juar am, diaram jaft at skregeljuaren mä 13 muuner (~384 daar). So woort di kalender weder uunpaaset tu't sanjuar (~365,25 daar). At hebreewsk juar begant uun a harewst mä di muun Tischri, auer efter a gluuw faan a Juuden a minsken uun a harewst skeeben wurden san. Det as oober likes a sööwenst muun, an ei a iarst Nisan. Di iarst muun as di muun, huar a Juuden faan Egypten ütjtoog, am en nei aran tu sjüken. An auer a welt uun't juar 3761 f.Kr. skeeben wurden as, begant uk di kalender uun det juar. A nöömer föör a muuner kam faan't aramäisk spriak. Jom Rischon (‏יום ראשון‎, „iarst dai“, Söndai) Jom Scheni (‏יום שני‎, „ööder dai“, Mundai) Jom Schlischi (‏יום שלישי‎, „traad dai“, Teisdai) Jom Revi’i (‏יום רביעי‎, „sjuard dai“, Wäärnsdai) Jom Chamischi (‏יום חמישי‎, „fift dai“, Süürsdai) Jom Schischi (‏יום שישי‎, „sääkst dai“, Freidai) Schabbat (‏שבת‎, det ment „rau“, Saninj) Commons: Hebreewsk kalender – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "19034", "contents": "En köster (faan latiinsk custos ‚hörd, wacht‘), of uk sarkensiiner, sakristaan as tustendag för't hööw uun en sark. Daalang as en köster oober uk miast di hüsmääster an klooker. Köstern kön iarenamtelk werke of uk fääst uunsteld wees. Bit uun't 19. juarhunert wiar köstern uk flooksis a skuulmäästern faan't saarep. Commons: Köstern – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "19035", "contents": "Wat menst dü? St. Clemens sark Krastendoom Sark, ian faan a kanooleilunen"}
{"id": "19045", "contents": "Keiser Meiji wiar de 122. keiser faan Jaapaan. Hi wiar keiser faan 3. Febrewoore 1867 ap tu san duas. Commons: Keiser Meiji – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "19051", "contents": "Samisk (uk Sami of Saami) as en skööl faan spriakwiisen uun det Uraalisk spriakenfamile. Diar san daalang wel son 24.000 spreegern, fööraal uun Sápmi („Laplun“ + Kola Hualeweilun, huar a Samen wene). A spriakwiisen uun Nuurd-Skandinaawien wik böös faanenööder uf. Det miast aktiif spriakwiis as Nuurd-Samisk. Waast-Sami 1. Süüdsamisk (Norweegen, Sweeden): amanbi 700 spreegern. 2. Umesamisk (Sweeden): ~ 20. 3. Pitesamisk (Norweegen, Sweeden): ~ 10. 4. Lulesamisk (Norweegen, Sweeden): ~ 800. 5. Nuurdsamisk (Norweegen, Sweeden, Finlun): ~ 17.000 (75%). Uast-Sami 6. Skoltsamisk (Finlun, Ruslun): ~ 400. 7. Inarisamisk (Finlun): 300–500. 8. Kildinsamisk (Ruslun): ~ 650. 9. Tersamisk (Ruslun): ~ 20. Ütjstürwen 10. Akkalasamisk (Ruslun): † (2003) 11. Kemisamisk (Finlun/Ruslun): † (~1900) Commonskategorii: Samisk spriaken – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Nuurdsamisk Test-Wikipedia üüb Kildinsamisk Test-Wikipedia üüb Süüdsamisk"}
{"id": "19065", "contents": "Uraalisk spriaken san en skööl faan amanbi 30 spriaken, diar uun't nuurden faan Euraasien an uun Ungarn faan amanbi 25 miljuun minsken snaaket wurd. Finno-ugrisk spriaken FO - Uastsiafinsk (ruad) FS - Samisk (green) FU - Ugrisk (brons) FP - Finno-permisk (blä) FW - Finno-wolgaisk (brün) S - Samojedisk (grä) J - Jukag(ii)risk (güül, ünseeker) Ernst Kausen: Die uralische Sprachfamilie. (DOC; 118 kB)"}
{"id": "19073", "contents": "Galitsisk, of uk galegisk (gal. an port. galego; spoonsk gallego) woort uun't nuurdwaasten faan't Ibeerisk Hualeweilun faan amanbi 3,5 miljoon minsken snaaket. Hat hiart tu't Iberoromaans spriakenfamile. Sant 1981 as Galitsisk bütj Spoonsk det ööder amtsspriak uun Galitsien. Galitsisk as nai mä't Spoonsk, oober noch naier mä't Portugiisk. Galitsisk woort fööraal üüb't lun snaaket (80 bit 100%, jonkgreen). Uun a grat stääden, fööraal bi a küst san det leewen ei ans 20% (laachtgreen). Tau traaden faan a minsken uun Galitsien snaake muar Galitsisk üs Spoonsk. Ütj „Der Kleine Prinz“, huuchsjiisk: Ach, kleiner Prinz, so nach und nach habe ich dein kleines schwermütiges Leben verstanden. Lange Zeit hast du, um dich zu zerstreuen, nichts anderes gehabt als die Lieblichkeit der Sonnenuntergänge. Das erfuhr ich am Morgen des vierten Tages, als du mir sagtest: Ich liebe die Sonnenuntergänge sehr. Üüb Galitsisk ütj „O Principiño“: ¡Ah, meu principiño, así fun comprendendo eu, pouquiño a pouco, a túa vidiña melancólica! Durante moito tempo non tiveches outra distracción que a dozura que sentías ó contemplar o solpor. Aprendín este novo detalle cando na mañá do cuarto día me dixeches: Gústame moito o solpor. Üüb Kastilisk (Spoonsk) ütj „El Principito“: ¡Ah, principito! Así, poco a poco,"}
{"id": "19075", "contents": "Galitsien (spoonsk Galicia, galitsisk Galicia of Galiza; amtelk galitsisk: Comunidade Autónoma de Galicia, spoonsk Comunidad Autónoma de Galicia) as en autonoom gemianskap uun't nuurdwaasten faan Spoonien. Dön tjiin gratst steeden uun't gemianskap san: Uun Galitsien woort bütj Spoonsk uk Galitsisk (galitsisk: Galego, spoonsk Gallego) snaaket; det as nai mä Portugiisk. Sant 1981 as Galitsisk diar det ööder amtsspriak. Commonskategorii: Galitsien – Saamlang faan bilen of filmer Galitsisk Könangrik Galitsien Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Spain: Galicia, citypopulation.de"}
{"id": "1908", "contents": "Chiile as en lun uun Süüd-Ameerikoo. Uun't nuurd leit Peruu, uun't nuurduast Boliiwien, uun't uast Argentiinien an uun't waast a Pasiifik. At lun hää 17.574.003 lidj (2017). At hoodstääd faan't lun as Santiago de Chile. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Uun jodiar 15 regiuunen lei 346 gemeenen. Statistikamt faan Chiile International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Index Chile, citypopulation.de Chile: Major Urban Agglomerations, citypopulation.de Commonskategorii: Chiile – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Chiile – Geograafisk an histoorisk koorden -31.466666666667-70.9Koordinaaten: 31° S, 71° W"}
{"id": "19080", "contents": "Di Klööwenhuug as en grääfhuug faan't bronsetidj tesken Neebel an Noorsaarep üüb Oomram. Hi hää en trochmeeder faan 19m an en hööchde faan 3m. Klööwenhuug skal uun't madelääler en fersaamlangsteed weesen haa. Üs a reformatsion kaam, skel efangeelsk präästern diar för't nei religiuun würwen haa. Uun a wos faan't juar 1880 hää di skuulmääster an köster Böle Bonken det grääf ütjbodet. Diar foonj hi en stiankast uun mä en grate faan 1m x 0,4m x 0,5m. Uun det kast wiar knooken an det spas faan en bronseswörd. Üs Bonken sin hüs 1910 ufbraand, as mä sin saamlang uk det spas wechkimen. Di nööm komt wel faan klüüwe. Di huug as boowen ei trinj, man dialwiis ufdraanj, an sodenang siig hi wel \"klüüwet\" ütj. En huug as iar [hu:ɣ] ütjspreegen an miast huugh skrewen wurden. A miasten sai daalang [hu:g] an sodenang as huug det aktuel skriiwwiis. Enkelten sai oober uk [hu:χ] an skriiw det huuch. Diaram het det nei bushaltesteed tesken Neebel an Noorsaarep nü Klööwenhuuch. Wikisource: Christian Johansen: Beschreibung der nordfriesischen Insel Amrum. 1862. Karl Kersten, Peter LaBaume: Vorgeschichte der Nordfriesischen Inseln. 1958. Wachholtz, Neumünster, S. 121: Grabhügel 150. Volkert F. Faltings: Nordfriesische Grabhügelnamen mit anthroponymem Erstglied. 1996. NOWELE,"}
{"id": "19082", "contents": "At Madelääler as uun Euroopa det tidjääler tesken a Antike an at Neitidj, det ment sowat a juaren 500 bit 1500. Uun a sjiisk regiuunen woort det madelääler uun trii kirwer iindiald: Ääder Madelääler (~500 bit 1050). Det wiar det tidj, huar a Merowingern, Karolingern an Ottoonen at saien hed. → Föörromaanik Huuch Madelääler (~1050 bit 1250). Det tidj faan a Saaliern an Staufern. → Romaanik Leed Madelääler (~1250 bit 1500). Habsburgern an Luksemburgern. → Gootik Diar san wel flook meenangen auer, wan det Madelaääler tu aanj ging. Bedüüden onernemen, diar tu't Neitidj feerd, wiar: ~ 1450: Johannes Gutenberg fanjt det drüken faan buken ütj. 1492: Christoph Columbus raiset tu Ameerikoo. 1517: Reformatsioon mä Martin Luther. Commonskategorii: Madelääler – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Madelääler (sjiisk)"}
{"id": "19083", "contents": "Ahmet Zogu [ˈzɔɡu] (* 8. Oktuuber 1895 üüs Ahmet Muhtar Bej Zogolli uun Burgajet, Mat; † 9. April 1961 uun Suresnes) wiar faan 1922 ap tu 1924 premier-minister, faan 1925 ap tu 1928 president faan Albaanien an faan 1928 ap tu 1939 üüs Zogu I. köning faan dön Albaaners."}
{"id": "19089", "contents": ". Suresnes [sy'ʁɛn] as en fransöösk stääd mä 49.311 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2019) naibi Paris. Uasterrik Villach, Uastenrik Sjiisklun Hann. Münden, Schiisklun Serbien Kragujevac, Serbien Spoonien Colmenar Viejo, Spoonien Israel Cholon, Israel Ferianagt Könangrik Hackney, Ferianagt Könangrik Lunkreis Göttingen, Schiisklun Commonskategorii: Suresnes – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "19093", "contents": "Dr. Wendy Vanselow (* 16. Detsember 1983 uun Henstedt-Ulzburg) as en literatüür- an spriakwedenskapswüf an werket bi't CAU uun Kiel. Wendy hää hör abituur uun Kaltenkirchen maaget, hää tuiarst uun Hamborag studiaret an do uun Kiil. Efter hör magisterwerk hää't faan 2009 bit 2014 bi't Nordfriisk Instituut werket an tu di tidj hör dokterwerk skrewen. Sant 2013 werket Wendy üs frisistin bi't Uniwersiteet Kiil. Die Konstruktion der nordfriesischen Heimat in ausgewählten Texten der deutschsprachigen Literatur von 1870-1930. 2010. Ålstråke/Estrikken Binj 86. [Magisterwerk] (mä Antje Arfsten): Edunordfriisk [Online-Spriakkurs för Fering-Öömrang an Mooring]. 2011. (mä öödern): „Nordfriesische Landeskunde und Literaturwissenschaft – Versuch einer Symbiose“. 2011. Uun: Zwischen Eider und Wiedau. Heimatkalender für Nordfriesland 2011, S. 175-182. (mä Maike Schmidt): „Nordfriesische Identitätskonstruktionen in Olaf Schmidts Friesenblut“. 2013. Uun: Jarich Hoekstra (ütjden): Twenty-Nine Smiles for Alastair. Zum Abschied von Alastair G. H. Walker von der Nordfriesischen Wörterbuchstelle der Christian-Albrechts-Universität zu Kiel am 4. Juli 2013. Estrikken/Ålstråke 94. (mä Antje Arfsten an Thomas Steensen) Die Friesen verstehen. Das kleine Handbuch für Nordfriesland. 2013. Hamburg. (mä Antje Arfsten): Friisk tekstsaamling [5 Binjer]. 2014. Bräist/Bredstedt. „Ganz schön unheimlich! - Das Werk Peter Jensens im Kontext ‚moderner‘ Diskurse“. 2014. Uun: Fryske Akademy: Kongressband zum 19. Frysk Filologekongres. Leeuwarden,"}
{"id": "19096", "contents": "Dr. Ommo Wilts (* 20. Mei 1937; + 28. Detsember 2021 uun Oldenburg) wiar en spriakwedenskapsmaan uun a fresk filologii. Hi hää bi't Christian-Albrechts-Uniwersiteet uun Kiil werket. Dachte foon e Moore. 1977. (ütjden) Sölring fuar Sölring Skuulen. Friesisches Schulwörterbuch. 1978. Tjiisk-fering wurdenbuk. Grundwortschatz Deutsch-Friesisch (Westerlandföhrer Mundart). 1980. Üüs Sölring Liirbok. Friesisches Lehrbuch. 1980. Sjiisk-Öömrang wurdenbuk. Grundwortschatz Deutsch-Friesisch (Amrumer Mundart). 1982. Fering- Öömrang wurdenbuk. Friesisches Wörterbuch für Föhr und Amrum. 1986. Friesisches Sprichwörterlexikon. 1992. Friesische Formenlehre in Tabellen. I-VI. 1993ff. Basiswörterbuch Deutsch-Friesisch (Wiedingharder Mundart). 1998 Wörterbuch Deutsch-Föhrer Friesisch. Amrum 2011. ISBN 978-3-924422-71-4 Wörterbuch Deutsch-Amrumer Friesisch. Amrum 2020. ISBN 978-3-924422-70-7 Dänisch, Nordfriesisch, Hoch- und Niederdeutsch in Schleswig-Holstein. Zur Dynamik sprachlicher Entwicklungen in einem Mehrsprachenland. (Sprachkontakte im Nordseegebiet. 1977) Zu einigen Neufestsetzungen der föhring-amringer Orthographie. (NfJb N.F., 16, 1980) Zwischen Beschreibung und Norm. Vorbemerkungen zu einem Handwörterbuch der nordfriesischen Gegenwartssprache von Föhr und Amrum. (NfJb N.F., 20, 1984) Friesisch - Ursprache der Insel. (Amrum. Hg.: Quedens. 1989). Frisian in schools: Problems in planning. (Dialect and education. 1989) Den nordfrisike Litteratur. (Nordica. 1990) Germanistenverzeichnis Anongs tu Ommo san duas Efterrep uun sh:z"}
{"id": "19097", "contents": "Christoph Martin Wieland (* 5. September 1733 uun Oberholzheim bi Biberach an der Riß; † 20. Janewoore 1813 uun Weimar, Sachsen-Weimar-Eisenach) wiar en tjiisk dachter, auersaater an ütjduer tu’t tidj faan’t Apkleering. Commons: Christoph Martin Wieland – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "19098", "contents": "Reinhard Jannen (* 1955 uun Noorsaarep/Oomram) as en spriakwedenskapsmaan an werket bi't Ferring Stiftang uun Aalkersem üüb Fer. Hi as uk archiwaar faan't Amt Feer-Oomram. L.F.M. Mechlenburg: Amrumer Wörterbuch. Kiel. K.J. Clement: Eigentümliche Elemente der friesischen Sprache. 1991. Kiel. Christian Johansen: Öömrang Teelen an Staatjin (Nordfriesische Textbibliothek). 1995. Quedens, Amrum. Wort- und Stellenregister zu Christian Johansen Die nordfriesische Sprache nach der Föhringer und Amrumer Mundart (1862). 1995. Amrum. Quedens. Nickels Hinrichsen: Deutsch-Föhringer Wörterverzeichnis. 1997. Amrum. Quedens. L.F.M. Mechlenburg: Amrumer Wörterbuch. 1997. Amrum. Quedens. Heather Amery: Usborne, Min iarst düüsen wurden öömrang. 1998. Bräist, Nordfriisk Instituut. Heather Amery: Usborne, Min iarst düüsen wurden fering. 1998. Bräist, Nordfriisk Instituut. (mä Volkert Faltings): Die Dingprotokolle der Westerharde Föhr und Amrum 1658-1671: Registerband. 2003. Wachholtz, Neumünster. Das Amrumer Schulprotokoll. 2006. Husum Druck, Hüsem. (mä Ommo Wilts): Wörterbuch Deutsch - Föhrer Friesisch. 2011. Quedens, Amrum. (mä Volkert Faltings): \"En ai as en ai\", saad a prääster ... 2012. Husum Druck, Hüsem. (mä Volkert Faltings): Twäärs üüs en haligschep. Lexikon der friesischen Redewendungen von Föhr und Amrum (Nordfriesische Quellen und Studien). 2016. Husum Druck, Hüsem. (mä Volkert Faltings): En hunsfol düntjin: 55 Anekdoten von Föhr und Amrum (Nordfriesische Textbibliothek). 2016. Amrum. Quedens. Lorenz Friedrich M. Mechlenburg"}
{"id": "19101", "contents": "w1 At Ibeerisk Hualeweilun of uk Pyreneenhualeweilun as di dial faan Euroopa süüdwaastelk faan a Pyreneen. Diar lei Spoonien, Portugal, at föörstendoom Andora an Gibraltaar. Saner Atsooren, Madeira, Balearen, Kanaaren, Ceuta an Melilla, jo lei ei üüb't hualeweilun. Commons: Ibeerisk Hualeweilun – Saamlang faan bilen of filmer Koord 1:1.000.000 faan di nuurdelk dial Koord 1:1.000.000 faan di süüdelk dial"}
{"id": "19104", "contents": "A Balearen of Balearisk Eilunen (katalaans: Illes Balears, spoonsk: Islas Baleares) san en skööl faan eilunen uun't waastelk Madlunsia, en prowins, an en autonoom gemianskap faan Spoonien. Bütj jodiar fiiw bewenet eilunen jaft at oober uk noch 146 ünbeweneten. Commonskategorii: Balearisk Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Balearen (sjiisk) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística."}
{"id": "1911", "contents": "Tö Pharisäer jeft et muar üs jen Bigrep: Pharisäer (Religioon) Pharisäer (Drink) Wikisource: Pharisäer (Drink)"}
{"id": "19111", "contents": "ff A Pyreneen (spoonsk Pirineos, fransöösk Pyrénées, baskisk Pirinioak, katalaans Pirineus, aragoneesk Perinés und oksitaans Pirenèus) san en 430 km lung keed faan berger. Jo dial det Ibeerisk Hualeweilun uun't süüdwaasten uf faan Euroopa. Uun't waasten ling a berger bit tu a Atlantik an uun't uasten bit tu't Madlunsia. A Pyreneen san uk (muar of maner) det grens tesken Frankrik an Spoonien. An maden uun leit det föörstendoom Andora. Commons: Pyreneen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "19116", "contents": "At baskisk spriak – aanj nööm Euskara (of uk euskera, eskuara, üskara) – woort uun't Baskenlun (Euskal Herria) faan amanbi 700.000 minsken snaaket, a miasten uun Spoonien. Huar det baskisk spriak nai mä as, koon daalang näämen mä seekerhaid sai. Ferlicht hiart hat tu a Dene-Kaukaasisk spriaken. Ernst Kausen: Die baskische Sprache. (MS Word; 80 kB) Gießen 2001."}
{"id": "19120", "contents": "Dene-Kaukaasisk spriaken san en famile faan spriaken (en „makrofamile“), huar näämen so rocht witj, wäär jo tuuphinge of uk ei. Di nööm komt faan Sergei Anatoljewitsch Starostin (1984). Enkelten men, dat uk det ual Sumeerisk spriak diar mä tu hiart. Uk det iindialang as ei gans seeker: Dene-Kaukaasisk Baskisk Nuurdkaukaasisk Abchaasisk-Adygeesk (Nuurdwaastkaukaasisk) Nachisk-Dagestanisk (Nuurduastkaukaasisk) Hurritisk-Urartäisk † Dene-Jenisejsk spriaken Jenisejsk spriaken (Ket) Na-Dene spriaken (Tlingit, Atapaskisk) Burushaski Sinotibeetisk spriaken John D. Bengtson: Materials for a Comparative Grammar of the Dene–Caucasian (Sino-Caucasian) Languages. (2008) Aspects of Comparative Linguistics 3, Moscow: RSUH Publishers, S. 45–118 S. A. Starostin: Gipoteza o genetičeskij svjazjax sinotibetskix jazykov s enisejskimi i severnokavkazskimi jazykami. Moskau 1984. Kaukaasisk spriaken"}
{"id": "19123", "contents": "Burushaski [buˈɾuɕaski] as en spriak, diar uun't Karakorum uun Nuurd-Pakistaan faan amanbi 100.000 minsken snaaket woort. Hat as oober ei nai mä a naiberspriaken. Ferlicht hiart hat tu't Dene-Kaukaasisk spriakenfamile, det as oober ei seeker. Test-Wikipedia üüb Burushaski Ernst Kausen: Burushaski. (doc; 155 kB) G. D. S. Anderson: Burushaski. Uun: K. Brown, S. Ogilvie (Hrsg.) Concise Encyclopedia of Languages of the World. S. 175–179."}
{"id": "19124", "contents": "fff At Karakorum (of uk Karakoram) as en keed faan bit tu 8611m huuch berger uun Madelaasien. Diar leit uk a K2, di ööderhuuchst berag faan a eerd. At Karakorum as en dial faan't Himalaya. Hat as sowat 700 km lung an 100 bit 150 km briad. K2 (8611 m) Broad Peak (8051m) Gasherbrum I („Hidden Peak“, 8080m) Gasherbrum II (8034m) + 63 sööwendüüsener A K2 (8611m). Gasherbrum II (8.035m). Trango skööl üüb a nuurder ääg faan't Baltoro istong. At Shaksgam dääl nai bi a K2. Commonskategorii: Karakorum – Saamlang faan bilen of filmer Burushaski"}
{"id": "19128", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Pakistan wiset di code för vier Provinzen, das Hauptstadtterritorium und drei weitere Gebiete von Pakistan. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Pakistan PK), di ööder as di code för die Verwaltungseinheit. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "19136", "contents": "Paschtu, of uk Pashto, Paschtuuns(k) (aanj nööm: ‏پښتو‎‎ [paʂto] of Paṭhānī (Hindustani)) as uk üs Afghaans(k) (persisk ‏افغانی‎‎) bekäänd. Hat as en Iraans spriak, diar uun Afghanistan an Pakistan snaaket woort. 1. Süüdelk spriakwiisen Kandahari of Süüdelk Pashto Kakar of Süüduastelk Pashto Mandokhel-Shirani Marwat-Lodi-Bettani Wanetsi Süüdelk Karlani Khattak Banuchi Dawarwola Masidwola Wasiri of Wazirwola 2. Nuurdelk spriakwiisen Madel Paschto of Madel Ghilji of Nuurdwaastelk Pashto Nuurdelk Paschto of Uastelk Pashto Yusufzai of Nuurduastelk Pashto Nuurdelk Karlani Taniwola Khosti Zadran-Mangal Bangash-Orakzai-Turi-Zazi Afridi Khogyani Wardak Commonskategorii: Paschtuunsk spriak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "19138", "contents": "Afrikaans as ian faan 11 amtsspriaken uun Süüdafrikoo. Uun Namiibia as't en gudkäänd manertaalspriak. Hat as nai mä't Holuns an sodenang en Waastgermaans spriak. Ferglik faan wurden faan Afrikaans an Holuns Bispalen Persöönelk Pronoomen (üüs subjekt): ek (ik), jy of u (dü), hy (hi), sy (hat w.), dit (hat s.), ons (wi), julle of u (jam), hulle (jo). Persöönelk Pronoomen (üüs objekt): my (mi), jy of jou (di), hom (ham), haar (hat w.), ons (üs), julle of u (jam), hulle (jo). Posesiiw Pronoomen: my (man/min), jou of u (dan/din), sy (san/sin), haar (san/sin w.), ons (üüs/üsens), julle, jul of u (jau/jamens), hulle of hul (hör/hörens). Amtelk spriaken faan Süüdafrikoo: Afrikaans, Ingels, Nuurd-Sotho, Sotho, Süüd-Ndebele, Swaasi, Tsonga, Tswana, Venda, Xhosa, Zulu. Commonskategorii: Afrikaans spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Afrikaans"}
{"id": "19146", "contents": "Bảo Đại (Hán tự: 保大; * 22. Oktuuber 1913 uun Huế; † 30. Jüüle 1997 uun Pariis) wiar de tretanjst an letst keiser faan det wjetnameesk Nguyễn-Dünastii. Commons: Bảo Đại – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "19149", "contents": "Keiser Khải Định (Hán tự: 啟定; * 8. Oktuuber 1885 uun Huế; † 6. Nofember 1925 uk diar) wiar de twaalewst keiser faan det wjetnameesk Nguyễn-Dünastii. Commons: Khải Định – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "1915", "contents": "Ååst-Fraschlönj än Ååstfraschlönj miine ai dåtseelwie. Normåål betiikend Ååst-Fraschlönj e hiilje loonschap bai e Weestsiie twasche Dolart än Jaade. Büte foon e regioon liiwe e manschne oofting, dåt dåtdeer lönj åles Ååstfraschlönj as, ouers dåt as ai rucht. Mån Ååst-Fraschlönj as en kunstuurd, deeram wård dåt oofting uk \"ååstfrasch ood\" unti \"ååstfrasch huulewailönj\" nåmd. Ååstfraschlönj, dåt as bloot dåt gebiit foon ju üülj groowschap Ååstfraschlönj. Dåt as sü amenbai dåt gebiit foon e loonkrise Aurich, Leer än Wittmund än e stää Emden. Ouers wan et hiilj huulewäilönj betiikned wårde schal - ålsü uk e Loonkris Fraschlönj än e stää Wilemshuuwen, dan koon huum et uurd Ååst-Fraschlönj brüke. Wat diling jü kris Fraschlönj än jü stää Wilemshuuwen san (dåt Jeewerlönj än jü Frasche Weede) heet iir ai tu e groowschap Ååstfraschlönj hiirt, ouers tu et lönj Oldenborj. Da manschne, wat önj dåtdeer frasche diilj foon Oldenborj laawe, mooge dåt mååst ai lise, wan's Ååstfrasche nåmd wårde. Dan jeeft dat uk nuch en oudere definiisjoon foon e begrip Ååst-Fraschlönj. Önj diheere widest san foon dåt uurd wårde åle gebiite önj Naarersaksen tuhuupe räägned, wat en frasch histoorie en kultuur hääwe. Tu dåt eentlik Ååstfraschlönj än dåt Oldeborjer Fraschlönj kaame dan nuch dåt"}
{"id": "19150", "contents": "49.92.7Koordinaaten: 49° 54′ N, 2° 42′ O Hauts-de-France as sant di 1. Janewoore 2016 en fransöösk regiuun. Diar san jo ual regiuunen Nord-Pas-de-Calais an Picardie tuupslööden wurden. En tidjloong hää't uk Nord-Pas-de-Calais-Picardie het. Uun't regiuun Hauts-de-France san fiiw Départements: Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: France: Hauts-de-France, citypopulation.de Commons: Hauts-de-France – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "19152", "contents": "Keiser Duy Tân (Hán tự: 維新; * 3. August 1900 uun Huế; † 26. Deetsember 1945 bi Mbaiki, daaling Madelafrikoons Republiik) wiar de elwenst keiser faan det wjetnameesk Nguyễn-Dünastii."}
{"id": "19155", "contents": "At Département Nord [nɔːʀ] as en fransöösk département uun't regiuun Hauts-de-France. Hat leit widj uun't nuurden an hää en grens mä Belgien. Efter iinwenertaal as't det gratst departement faan Frankrik. Commons: Département Nord – Saamlang faan bilen of filmer lenord.fr ufrepen di 27. April 2015 50.6213888888893.0322222222222Koordinaaten: 50° 37′ N, 3° 2′ O"}
{"id": "19156", "contents": "At Neederluns Spriakunion as en internatjunaal organisatjuun, diar ham am't Neederluns spriak an literatuur komert. Hat as 1980 grünjlaanj wurden. Ianhaidelk rochtskriiwang Gemiansoom ütjwerkin faan fääkliteratuur Saamlin an ütjbütjin faan onerrachtsmateriol Ütjbilang faan skuulmäästern an auersaatern Spriakenpolitiik Neederlunen Flandern (Belgien) Suurinam Amtelk wääbsteed"}
{"id": "19158", "contents": "UNASUR (spoonsk Unión de Naciones Suramericanas UNASUR, portugiisk União das Nações Sul-Americanas UNASUL, ingelsk Union of South American Nations, holuns Unie van Zuid-Amerikaanse Naties) as det Union faan Süüdamerikoonsk Lunen an diar hiar 12 lunen tu. 1Dooten faan Afrikoo san slompet. Commonskategorii: UNASUR – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Declaración de Cusco sobre la Comunidad Sudamericana de Naciones (spaans) World Economic Outlook Database, October 2013"}
{"id": "19161", "contents": "A Witjhoodet Iarn (Haliaeetus leucocephalus, faan greks ἁλι- hali- „siaweeder-“, αἰετός aietos „iarn“, λευκός leukos „witj“, κεφαλή kephale „hood“) as en graten Gripfögel (Accipitriformes) uun det famile faan a Accipitridae (Hanjügern). Hi liket a Gusiarn, di uun Euroopa föörkomt. Di witjhoodet iarn as det woopendiart faan Ameerikoo an komt uk üüb amerikoonsk jilstaken (US-Dooler) föör. Stunfögel, bräät diar Somerfögel, bräät diar Wonterfögel Üüb a waanrang Komt bluas dan an wan ans föör Aier faan Haliaeetus leucocephalus - MHNT Commonskategorii: Witjhoodet Iarn – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Witjhoodet Iarn"}
{"id": "19162", "contents": "Siaiarner (Haliaeetus) san en skööl faan Gripfögler (Accipitriformes) uun det famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Gusiarn (H. albicilla) Witjhoodet Iarn (H. leucocephalus) H. leucogaster H. leucoryphus H. pelagicus H. sanfordi H. vocifer H. vociferoides Commonskategorii: Siaiarner – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siaiarner"}
{"id": "19163", "contents": "A Ruad Miilaan (Milvus milvus), as en Gripfögel (Accipitriformes) uun det famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Hi as amanbi so grat üs di Müsensiif (Buteo buteo). Hi fäält üüb mä san swaalkenliken stört. M. m. fasciicauda (= Milvus fasciicauda) M. m. milvus Ai faan Milvus milvus - MHNT Commonskategorii: Ruad Miilaan (Milvus milvus) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruad Miilaan (Milvus milvus)"}
{"id": "19164", "contents": "Miilaaner (Milvus) san en skööl faan Gripfögler (Accipitriformes) uun det famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Tu det skööl hiar trii of sjauer slacher. Ruad Miilaan (Milvus milvus) Suart Miilaan (Milvus migrans) Milvus aegyptius Of Milvus fasciicauda en aanjen slach as of ferlicht en onerslach Milvus milvus fasciicauda, as ei seeker. Commonskategorii: Miilaaner – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Miilaaner"}
{"id": "19167", "contents": "Circus (sjiisk: Weihen, ingelsk: Harrier) san en skööl faan Gripfögler (Accipitriformes) uun det famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Diar hiar wel 18 slacher tu. Raidiarn (Circus aeruginosus) (Circus approximans) (Circus assimilis) (Circus buffoni) (Circus cinereus) Blä Hanjüger (Circus cyaneus) (Circus dossenus) † (Circus eylesi) † (Circus hudsonius) (Circus macrosceles) (Circus macrourus) (Circus maillardi) (Circus maurus) (Circus melanoleucus) Grä Hanjüger (Circus pygargus) (Circus ranivorus) (Circus spilonotus) (Circus spilothorax) Commonskategorii: Circus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Circus"}
{"id": "19168", "contents": "A Buteo san en skööl faan Gripfögler (Accipitriformes) uun det famile faan a Hanjügern (Accipitridae). (Buteo rufinus) (Buteo ventralis) (Buteo archeri) (Buteo augur) (Buteo albonotatus) (Buteo oreophilus) (Buteo platypterus) (Buteo galapagoënsis) (Buteo nitidus) (Buteo ridgwayi) (Buteo solitarius) (Buteo refectus) (Buteo hemilasius) (Buteo regalis) (Buteo brachyurus) (Buteo brachypterus) Müsensiif (Buteo buteo) (Buteo swainsoni) Rüchfutet Müsensiif (Buteo lagopus) (Buteo polyosoma) (Buteo lineatus) (Buteo jamaicensis) (Buteo rufofuscus) (Buteo socotraensis) (Buteo poecilochrous) (Buteo magnirostris) (Buteo leucorrhous) (Buteo albigula) (Buteo albicaudatus) Commonskategorii: Buteo – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Buteo"}
{"id": "19169", "contents": "Accipiter san en skööl faan Gripfögler (Accipitriformes) uun det famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Diar hiar wel son 50 slacher tu. (Accipiter albogularis) (Accipiter badius) (Accipiter bicolor) (Accipiter brachyurus) (Accipiter brevipes) (Accipiter butleri) (Accipiter castanilius) (Accipiter chilensis) (Accipiter chionogaster) (Accipiter cirrocephalus) (Accipiter collaris) (Accipiter cooperii) (Accipiter erythrauchen) (Accipiter erythronemius) (Accipiter erythropus) (Accipiter fasciatus) (Accipiter francesiae) (Accipiter francesiae pusillus) Hanjüger (Accipiter gentilis) (Accipiter griseiceps) (Accipiter gularis) (Accipiter gundlachi) (Accipiter haplochrous) (Accipiter henicogrammus) (Accipiter henstii) (Accipiter imitator) (Accipiter luteoschistaceus) (Accipiter madagascariensis) (Accipiter melanochlamys) (Accipiter melanoleucus) (Accipiter meyerianus) (Accipiter minullus) (Accipiter nanus) Düüwenfalk (Accipiter nisus) (Accipiter novaehollandiae) (Accipiter ovampensis) (Accipiter poliocephalus) (Accipiter poliogaster) (Accipiter princeps) (Accipiter rhodogaster) (Accipiter rufitorques) (Accipiter rufiventris) (Accipiter soloensis) (Accipiter striatus) (Accipiter superciliosus) (Accipiter tachiro) (Accipiter toussenelii) (Accipiter trinotatus) (Accipiter trivirgatus) (Accipiter ventralis) (Accipiter virgatus) Commonskategorii: Accipiter – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Accipiter"}
{"id": "19178", "contents": "Altaisk spriaken san en skööl faan muar üs 60 spriaken mä amanbi 200 bit 230 miljuun spreegern uun Aasien. Di nööm komt faan't Altaibergem. Jodiar sköölen wurd tuupfaadet tu a Altaisk spriaken, san oober eegentelk ei alt nai mäenööder: Mongoolisk spriaken: 14 spriaken, 7,5 Mio. spreegern (green) Tunguusisk spriaken: 12 spriaken, 75.000 spreegern (ruad) Turkspriaken: 41 spriaken, 180 bis 200 Mio. spreegern (blä) Ferlicht hiar diar noch mä tu, det as oober uk ei seeker: Koreaans an Japoonsk: 204 miljuun spreegern (güül an brons) Altaibergem"}
{"id": "19179", "contents": "f Di Altai (rüsk Алтай; türkisk: Altay) as en keed faan berger uun Madelaasien, diar bit tu en hööchde faan 4.506 meetern apraage. Hi as son 2.100 kilomeetern lung. Belucha (4506 m) Chüiten (4374 m) Mönkh Khairkhan Uul (4204 m) Tsast Uul (4193 m) Tsambagaraw Uul (4165 m) Sutai Uul (4090 m) Tawan-Bogd Uul (4082 m) Commonskategorii: Altai – Saamlang faan bilen of filmer Altaisk spriaken"}
{"id": "19182", "contents": "Det Georgisk Spriik (üüb Georgisk: ქართული ენა kartuli ena [kʰɑrtʰuli ɛnɑ]) as det amtsspriik uun Georgien an wurt do faan amanbi 4 miljuunen lidj spreegen. At spriik hiart tu det Süüdkaukaasisk skööl faan spriiken. Georgisk hee fiiw wokaalisk an 28 konsonantisk foneemen. At betuuning as uu so swak. Georgisk hee sööwen gramatisk kaasen: noominatiif, ergatiif, daatiif, geenitiif, instrumentaal, adwerbiaal an wokatiif. Dön miasten hoodwurden nem mä -i en aanj, man jaft at uk hoodwurden, wat mä -a, -e, -o an -u en aanj nem. Bispalen: Bispal faan en reegelmiatig werb: Bispal faan en ünreegelmiatig werb: Chotiwari-Jünger, S., Melikischwili, D. an Wittek, L. (2010), Georgische Verbtabellen, Buske, Hamburg. ISBN 978-3-87548-510-3 Fähnrich, H. (2008), Kartwelsprachen: Altgeorgisch, Neugeorgisch, Mingrelisch, Lasisch, Swanisch, Reichert, Wiesbaden. ISBN 978-3-89500-653-1 Georgisk skraft Commons: Georgisk – Saamling faan biljen of filmer Wikipedia üüb Georgisk მან man as det ergatiiw faan ის is. მას mas as det daatiiw faan ის is. მათ mat as det daatiiw faan ისინი isini."}
{"id": "19183", "contents": "Süüdkaukaasisk spriaken (uk wel Kartweelisk spriaken, georgisk ქართველური ენები kartveluri enebi) san en spriakfamile faan a Kaukaasisk spriaken. Man jo haa mä't Nuurdkaukaasisk ei föl tu dun. Ferlicht haa jo ferbinjang mä't ual Sumeerisk. Georgisk, 5 miljuun spreegern, amtsspriak faan Georgien. Judäo-Georgisk woort dialwiis üs aanj spriak uunsen, dialwiis oober uk üs en Georgisk spriakwiis. 10.000 bit 20.000 spreegern, fölen san efter Israel ütjwaanert. Jo skriiw hör spriak mä't hebreewsk skraft. Saanisk of Kolchisk Laasisk, 250.000 spreegern (Laasen), 3.000 uun't süüdwaasten faan Georgien (Adschaarien) an a miasten uun't nuurduasten faan a Türkei. Mingreelisk, 500.000 spreegern uun't waasten faan Georgien (Mingreelien). Swaanisk, 40.000 spreegern uun't nuurdwaasten faan Georgien (Swaneetien). Bütj Judäo-Georgisk brük jodiar spriaken det Georgisk skraft: Mchedruli. Fähnrich, H. (2008), Kartwelsprachen : Altgeorgisch, Neugeorgisch, Mingrelisch, Lasisch, Swanisch, Reichert, Wiesbaden. ISBN 978-3-89500-653-1 Heinz Fähnrich: Grammatik der altgeorgischen Sprache. Hamburg 1994, S. 250 ff."}
{"id": "19184", "contents": "Wat menst Dü? Nuurdkaukaasisk spriaken Nuurduastkaukaasisk Nuurdwaastkaukaasisk Süüdkaukaasisk spriaken Georgisk Nuurd- an Süüdkaukaasisk spriaken haa ei föl mäenööder tu dun."}
{"id": "1919", "contents": "Jens Emil Mungard (1885-1940) - Dechter üp Sölring Spraak Nann Peter Mungard (1849–1935)- Pleeger fan di Sölring Spraak"}
{"id": "19194", "contents": "At Sumeerisk spriak as faan a ual Sumeerern uun't 3. juardüüsen f.Kr. snaaket wurden. Jo haa uun Mesopotamien (daalang Süüd-Irak) lewet. At Sumeerisk as wel det iarst spriak weesen, diar en skraftsüsteem hed, det kiilskraft. Daalang as at Sumeerisk ütjstürwen, man ferlicht san det Georgisk an Armeensk spriak diarfaan ufkimen. Wikiquote: Sumeerisk spreegwurden (sjiisk) Ernst Kausen: Die sumerische Sprache. (MS Word; 182 kB)"}
{"id": "19196", "contents": "At Georgisk skraft (georgisk: ქართული ანბანი kartuli anbani) as en alfabeetskraft an hää 33 buksteewen. Hat woort brükt för Georgisk, man uk för ööder Süüdkaukaasisk spriaken an för Abchaasisk an Oseetisk uun Georgien. Diar san 33 buksteewen mä 28 konsonanten an 5 wokaalen. För arke foneem jaft at en aanj grafeem. Grat- of letjskriiwen käänt det skraft ei. Mchedrulis Mtawruli (georg. მხედრულის მთავრული) as en skraftoort faan Mchedruli, huar aal a buksteewen likehuuch san. Det as 1728 faan Nikolos Tbileli so apsteld wurden: Commonskategorii: Georgisk alfabeet – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "19199", "contents": "Nuurwaastkaukaasisk spriaken het uk Abchaasisk-Adygeesk spriaken an san en spriakfamile uun't nuurdwaasten faan a Kaukasus. Jo lei uun Süüdruslun an Georgien an san nai mä't Nuurduastkaukaasisk. Man of jo tuup en Nuurdkaukaasisk spriakfamile san, det as ei seeker. Nuurdwaastkaukaasisk (Abchaasisk-Adygeesk) Abchaasisk-Abasiinisk (laachtbrün) Abchaasisk (105.000 spreegern) Abasiinisk (45.000) Tscherkesisk-Ubychisk (green) Tscherkesisk Kabardiinisk (Uast-Tscherkesisk) (650.000) Adygeeisk (Waast-Tscherkesisk) (300.000) Ubychisk Ubychisk † Ernst Kausen, Die kaukasischen Sprachen. (DOC; 167 kB) Ernst Kausen, Die Klassifikation der kaukasischen Sprachen"}
{"id": "1920", "contents": "Julius Bröring (1867 – 1947) waas schriwer foon Das Saterland. Eine Darstellung von Land, Leben, Leuten in Wort und Bild. I. Teil, Oldenburg 1897, II. Teil, Oldenburg 1901. As Julius von Ramsloh schal hi jü histoori foon Ju slaue Gräite romantisiirt heewe. Saaterfrasch literatuur"}
{"id": "19200", "contents": "Hurritisk-Urartäisk as en ütjstürwen spriakfamile. Hurritisk as bit tu't 12. juarhunert uun Uast-Anatoolien (Türkei), Nuurd-Syrien an Mesopotamien (Irak) snaaket wurden, an Urartäisk bit tu't 7. juarhunert f.Kr. uun a Uast-Türkei an Armeenien. Ferlicht hää uk det Kassitisk spriak diar mä tu hiard. Tu hün grater spriakfamile jodiar spriaken hiar as ei gans seeker, ferlicht tu't Nuurdkaukaasisk. Joost Hazenbos: Hurritisch und Urartäisch. Uun: Michael P. Streck (Hrsg.): Sprachen des Alten Orients. Wissenschaftliche Buchgesellschaft, Darmstadt 2005, ISBN 3-534-17996-X."}
{"id": "19203", "contents": "Akkadisk (akkadû, 𒅎𒀝𒂵𒌈 ak-ka-du-u2) as en ütjstürwen semiitisk spriak, diar föl iinflööd faan't Sumeerisk belewet hää. Hat as bit iin uun't 1. juarhunert efter Krast uun Mesopotamien an Syrien snaaket wurden. Leeder hää ham diar det Aramäisk briad maaget. Di nööm komt faan stääd Akkad uf, man daalang witj näämen so rocht, huar det wel ans wiar. Babyloonisk (daalang: Madel- an Süüd-Iraak) Assyrisk (daalang: Nuurd-Iraak) Eblaitisk (daalang: Syrien) Gilgamesch-Epos (amanbi 13. bit 11. juarhunert f.Kr.): Commonskategorii: Gilgamesch-Epos – Saamlang faan bilen of filmer Paul Garelli: «Akkad», en El Próximo Oriente asiático. Labor, Barcelona 1974, ISBN 84-335-9310-2."}
{"id": "19207", "contents": "Arameesk spriaken san en semiitisk spriakfamile. Tuup mä't Kanaaneesk hiar jo tu't Nuurdwaastsemiitisk. Jo haa föör 2.000 juar det Akkadisk uun Syrien an Mesopotamien ufliaset. Daalang san diar amanbi 500.000 spreegern uun: Uast-Türkei Nuurdwaast-Iraan Nuurd-Iraak Uast-Syrien Wikipedia üüb Arameesk"}
{"id": "1921", "contents": "Johann Friedrich Minssen wus spräkewaasenschaper, mååst for dåt saaterfrasch, wangeroogisch än dåt halunder. Hi wus tulaid önj Jever än studiirde theologii un philologii önj Jena än Berlin. Johann Friedrich Minssen, Vergleichende Darstellung der Laut- und Flexionsverhältnisse der noch lebenden neufrieischen Mundarten und ihres Verhältnisses zum Altfriesischen, Friesisches Archiv 1, 165-276 (1849). Johann Friedrich Minssen, Mittheilungen aus dem Saterlande. Im Jahre 1846 gesammelt. [1. Beend:] Friesisches Archiv 2, 135-227 (1854) L. Strackerjann, Aberglaube und Sagen aus dem Herzogthum Oldenburg, Oldenburg 1867. Johann Friedrich Minssen, Mittheilungen aus dem Saterlande. Im Jahre 1846 gesammelt’‘. 2. Beend, ‘’Pronomen, Adjectivum und die übrigen kleineren Redetheile, Alliteration, Reim & das Substantivum: Ljouwert 1965 (Fryske Akademy Nr. 270). Johann Friedrich Minssen, Mittheilungen aus dem Saterlande. Im Jahre 1846 gesammelt. 3. Beend, Anhang: Ljouwert 1970 (Fryske Akademy Nr. 372). Dät sunt Märchen (Anhang 1), Räätsel (2), uut ju Geschichte (3), Gebruuke (4) un Spräkwoude (5). Seelter Materioal uut dän Ätterläit fon Ehrentraut in: Theodor Griep un Pyt Kramer, Seelter Seeken, Sälwenferlaach, Mildaam 1999. H.T.J. Miedema, Paedwizers fan de Fryske filology, Ljouwert 1961 (Fryske Akademy Nr. 200), S. 34. P.K[ramer], Ju Hondschrift un hiere Geschichte. In: Johann Friedrich Minssen, 3. Beend, ‘’Anhang’‘: Ljouwert 1970 (Fryske Akademy Nr. 372), S."}
{"id": "19212", "contents": "Mesopotaamien (greks Μεσοποταμία Mesopotamia; syrisk-aramäisk ܒܬ ܢܗܪܝܢ Beth Nahrin; araabisk ‏بلاد ما بين النهرين‎, DMG Bilād mā baina n-Nahrain; kurdisk/türkisk Mezopotamya) of uk at Taustruumlun as en regiuun uun Fööraasien bi jo grat struumer Euphrat an Tigris. Uun Mesopotaamien begand det kultuur faan a minsken aptuwaaksen. Diar lai uun a luup faan a juarhunerten an -düüsenen flook könangriken mä en grat bedüüdang. Sumeerern (~ 5000-2000 f.Kr.). Jo hed det iarst skraft an haa det wel ütjfünjen. Akkaadien (~ 2235–2094 f.Kr.). Faan Akkad ütj as Mesopotaamien ianagt wurden, man det hää ei loong häälen. Ur III, Neisumeerisk tidj (am 2000 f.Kr.). Jo baud en ferwaltang ap. Babyloonsk tidj (~2000–1595 f.Kr.). Diar san rochtsteksten apskrewen wurden. Assyrern (~1800-625 f.Kr.). Haa hör määcht bit tu't Madlunsia ütjbaud. Neibabylon (~625-450 f.Kr.). Persern (~550-330 f.Kr.). Kaam faan uasten. Alexander di Grat faan Makedoonien sluch jo turag. Seleukiiden (~300-100 f.Kr.). Imperium Romanum (~0-400). Islaamisk tidj (~640-daalang). Commonskategorii: Mesopotaamien – Saamlang faan bilen of filmer Sumeerisk spriak"}
{"id": "19214", "contents": "Nuurdwaastsemiitisk spriaken san en twiig faan a Semiitisk spriaken. Jo wurd uun Syrien, Israel an Palestina snaaket. Ugaritisk † Kanaaneesk Hebreews Phönizisk-punisk † Moabitisk † Ammonitisk † Edomitisk † Aramäisk"}
{"id": "19220", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Syrien wiset di code för 14 Gouvernements Syriens. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Syrien SY), di ööder as di code för das Gouvernement. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "19223", "contents": "Syrien araabisk ‏الجمهورية العربية السورية‎‎ al-Dschumhūriyya al-ʿarabiyya as-sūriyya, as en stoot uun Fööraasien. Uun't süüden lei Israel an Jordaanien, uun't waasten a Libanon an at Madlunsia, uun't nuurden a Türkei, an uun't uasten a Iraak. Det eilun Zypern leit man 125 km föör't küst. Det lun as mä 185.000 km² hualew so grat üs Sjiisklun. Hoodstääd as Damaskus. Diar san 14 Gouvernements: Madinat Dimaschq (Stääd Damaskus) Rif Dimaschq Quneitra Dar'a as-Suwaida Homs Tartus Latakia Hama Idlib Aleppo ar-Raqqa Deir ez-Zor al-Hasaka Commonskategorii: Syrien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Syrien – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Syrien (sjiisk) International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Report Office: Syrian Arab Republic – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 3. April 2017"}
{"id": "19227", "contents": "At Khmer skraft (üüb Khmer: អក្សរខ្មែរ âksâr khmêr) as en faan dön skraften, wat faan Inje ufleitet wurd. At skraft wurd brükt, am det Khmer Spriik tu skriiwen. Det hee 33 konsonanten, 24 wokaalen an 14 beganwokaalen. At skraft hee 33 konsonanten an 2 konsonanten, wat ei muar brükt wurd. At skraft hee 23 „ufhingig“ wokaalteekens, wat mä konsonanten ferbünjen wurd kön. At skraft brükt uk taalen."}
{"id": "19228", "contents": "A Eilun as en motorskap faan Oomram, diar mä föl baaselidj an enkelt ööder lidj üüb a Nuurdsia fäärt. Det skap hää tau maskiinen mä 2 x 180 PSe an lääpt 11,5 kn. A Eilun as 1970 üs Delphin bi a Schiffswerft Lübbe Voss üs Nr. 30 för a Nordstern Schiffahrtsgesellschaft üüb Borkum baud wurden. April 1971 kääft a Wyker Dampfschiffs-Reederei (W.D.R.) at skap. A huuwen wiar a Wik üüb Feer. 1983 kääft koptein Bernhard Tadsen jr. faan Neebel a Delphin faan a W.D.R. an näämd at Eilun; a nei huuwen wurd Witjdün. 1997 hää koptein Bandix Tadsen at skap kääft. A Eilun fäärt normoolerwiis, man ei uun a wonter, troch't waas tu a Halgen a Huug, a Nääs, Ualun an a Grööd, tu a selger üüb sunem, trinj am Oomram of tu a Wik. Bandix Tadsen wiiset a lidj ales wat interessant as. Commonskategorii: Eilun (skap) – Saamlang faan bilen of filmer Sidj faan a Eilun Informatjuunen faan a W.D.R. Eilun üüb stadtbus-flensburg.dk"}
{"id": "1923", "contents": "Naimünster as en krisfri stää önjt tjüsch bundeslönj Slaswik-Holstiinj. Stäädiile: Böcklersiedlung-Bugenhagen Brachenfeld-Ruthenberg Einfeld Faldera Gadeland Gartenstadt Stadtmitte Tungendorf Wittorf Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch)"}
{"id": "19233", "contents": "At Khmer-spriak (ភាសាខ្មែរ, Phéasa Khmér, ütjspriak: [pʰiːəsaː kʰmaːe]; of uk : Kambodschaans) as det amtsspriak faan Kambodscha. Ööders üs t.b. Schineesk of Thai as Khmer nian tuunspriak: Ünlik tuuner haa nian ünlik bedüüdang. Det spriak hää hör aanj Khmer-skraft. Wikipedia üüb Khmer"}
{"id": "1924", "contents": "Jü Ååstsiie as en siie wat sü amenbai twasche Sweeden än da Baltische Stoote lait. Jü Ååstsiie wårt begränsed foon: Sweeden Finlönj Da Baltisch Stoote; Estlönj, Letlönj, Litauen Poolen Tjüschlönj Dånmark Da grutste ailönje san: Gotland (2994 km², diilj foon Swärik) Saaremaa (2673 km², diilj foon Estlönj) Öland (1342 km², diilj foon Swärik) Lolland (1243 km², diilj foon Dånmark) Hiiumaa (989 km², diilj foon Estlönj) Rügen (935 km², diilj foon Tjüschlönj) Fasta Åland (685 km², iinj foon da Åland ailönje, diilj Finlönj) Bornholm (588 km², diilj foon Dånmark) Kimitoön (560 km², diilj Finlönj) Falster (514 km², diilj foon Dånmark) Usedom (445 km², diilj foon Tjüschlönj än Poolen) Wolin (265 km², diilj foon Poolen) Møn (218 km², diilj foon Dånmark) Hailuoto (201 km², diilj foon Finlönj) Muhu (198 km², diilj foon Estlönj) Fehmarn (185 km², diilj foon Tjüschlönj) Värmdö (181 km², diilj foon Swärik) Grutste diipte: 459 meeter Commons: Ååstsiie – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "19240", "contents": "Alte nordfriesische Hausmarken von der Insel Föhr. Zusammengestellt von Jan Lorenz Jensen in Midlum a. Föhr. [1902] [473] Alte nordfriesische Hausmarken von der Insel Föhr. Zusammengestellt von Jan Lorenz Jensen in Midlum a. Föhr. Herr Jensen, vormaliger Repräsentant der Land- schaft Osterlandföhr, der mir das unten abgedruckte, gegen Ende der sechziger Jahre angefertigte Verzeichnis zur Drucklegung überlassen hat, hat zu demselben damals fol- gendes bemerkt: „Die mit einem × bemerkten Hausmarken sind mir von alten Leuten, welche sich dieser Marken noch erinnerten, mitgeteilt. Die Hausmarken mit beigefügter Jahreszahl sind sämtlich nach Unterschriften alter Dokumente des Osterlandföhrer Archivs zusammengestellt. Nach diesen Unterschriften mit beigefügter Hausmarke ist zu schließen: daß die Männer sich dieser Marken bei Unterschriften weniger bedient haben, viel mehr die Frauen. Ich habe mehrfach gefunden, wenn Mann und Frau beide unter- schrieben haben, daß die Marke niemals bei dem Namen des Mannes, sondern immer hinter oder zwischen den Vor- und Zunamen der Frau steht, und gewöhnlich auch im Dokumente bemerkt steht, das Name und Hausmarke eigenhändig unterschrieben sind.“ Dazu schreibt mir Herr Jensen 1895: „Recht vielen Dokumenten von demselben Jahrhundert, welche von Männern unterschrieben waren, war die Hausmarke nicht beigefügt. Nur solchen Dokumenten, welche von Frauen unterschrieben waren, war"}
{"id": "19249", "contents": "En Hüsmarke wiset uun, hoker det hüs hiart. Det marke as oober uk brükt wurden för werktjüch of ööder dingen, diar tu det famile hiar. Hüsmarkin haa miast ianfach streger, so üs ruunen. Diaram san's nian woopens. Man uun enkelt woopens san hüsmarkin mä uun. Jo skul det hüs an det famile kääntiakne. Jo ging miast üüb di äälst dring faan en famile auer. Jonger dringer faan detsalew famile, diar en aanj hüs hed, auernaam det hüsmarke an feranert det en betj: Diar kaam do ferlicht en letjen streg tu. Flooksis san hüsmarkin üs müüranker bi't hüs tu sen weesen, of uk man üs en letj holttoofel. Üüb Rügen an diar trinajm san hüsmarkin sant 1530 bekäänd. Jo skul fööraal det werktjüch faan a faskern uunwise. Hüsmarkin san uk üs onerskraften brükt wurden, t.b. bi en kuupferdrach. Andreas L. J. Michelsen: Die Hausmarke. Eine germanistische Abhandlung. Frommann, Jena 1853, (online). Karl Konrad August Ruppel: Die Hausmarke. Das Symbol der germanischen Sippe (= Schriftenreihe der Forschungsstätte für Hausmarken und Sippenzeichen im Ahnenerbe. 1. Alfred Metzner, Berlin 1939. Wikisource: Jan Lorenz Jensen: Alte nordfriesische Hausmarken von der Insel Föhr (1902) Commonskategorii: Hüsmarkin – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Hüsmarkin uun woopens"}
{"id": "19251", "contents": "Stial as en wichtag baumateriool. Hat as en legiarang fööraal ütj iisen an do noch enkelt ööder metalen. Stial koon kuul of uk warem amfuremt wurd: Hat woort smeset, baanj, waltset of taanj. Wichtag as, dat diar ei tuföl Köölstoof banen as, ei muar üs 2 prosent. Ööders läät stial ham ai muar so gud ferfurme, det as do bluas üs gusiisen tu brüken. En graten föördial faan stial as, dat hat leewen weder brükt wurd koon, hat koon recycelt wurd. Det as am so wichtager, auer bi't maagin faan stial ünwis föl energii brükt woort. At jaft wel son 3.500 ünlik slacher faan stial; hat komt üüb uun, huar det för brükt woort. Al uun't 2. juardüüsen föör Krast haa a minsken iisen ferwerket, man jo küd noch nian stial maage. Iarst uun't 14. juarhunert as en wai fünjen wurden, am huuchoonker tu bauen mä huuger tempratuuren, so dat di uundial faan Köölstoof turag ging. Stialtoog Brag Stialbeton Stialtank Iisenboonskiinen Skap Commonskategorii: Stial – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "19253", "contents": "En müüranker as en baudial, diar det müür mä't bualkem ferbanjt. Müürankern san miast ütj stial, kön oober uk ütj holt of betong wees. Uun Nuurdfresklun siig'am iar uk föl müürankern mä en hüsmarke. Müüranker üs buksteew Müüranker efter di skak faan en güül wüf Krüsanker Juartaalankern Commonskategorii: Müürankern – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "19260", "contents": "Bhumibol Adulyadej (üüb Thailuns: ภูมิพลอดุลยเดช, RTGS-amskraft: Phumiphon Adunyadet, ütjspriik: [pʰuːmípʰon ʔàdunjádèːt]; * 5. Deetsember 1927 uun Cambridge, Massachusetts, Ferianigt Stooten; † 13. Oktuuber 2016 uun Bangkok) wiar faan 9. Jüüne 1946 ap tu san duas köning faan Thailun. Hi wiar de njüügenst köning ütj det Chakri-Dynastii üüs Rama IX.. De naist dring faan Bhumibol an Köningin Sirikit as Maha Vajiralongkorn (* 1952) an san efterfulger üs Köning Rama X.. Commons: Bhumibol Adulyadej – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "19262", "contents": "At Thai skraft (üüb Thai: อักษรไทย [ʔàksɔ̌ːn tʰāj]) as en faan dön skraften, wat faan Inje ufleitet wurd. At skraft wurd brükt, am det Thai Spriik tu skriiwen. Det Thai skraft hee 44 konsonanten. A konsonanten haa trii klasen: madel (กลาง, klang) huuch (สูง, sung) an jip (ต่ำ, tam)."}
{"id": "19269", "contents": "At Haschimiitisk Könangrik Jordaanien (araabisk ‏الأُرْدُنّ‎ al-Urdunn) as en stoot uun Fööraasien. Trinjam lei Israel, at Waastjordanlun faan Palestiina, Syrien, Iraak, Saudi-Araabien an at Ruad Sia (Golf faan Aqaba). Jordaanien hää 12 gouvernements (araabisk ‏محافظة‎ / muḥāfaẓa): Antiik steeden Felsenstääd Petra Gerasa (Jerash) Zitadel faan Amman Mosaiken faan Madaba Ruinen faan Umm er-Rasas Loonskapen Wüüst faan Wadi Rum Duad Sia, jipst steed üüb a eerd Dükerparadiis bi Aqaba bi't Ruad Sia Commonskategorii: Jordaanien – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Jordaanien (sjiisk) Bütjluns Amt auer Jordaanien (huuchschiisk) Hani al-Mulki bi weltalmanach.de www.imf.org Human Development Report Office: Jordan – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 25. Oktuuber 2014"}
{"id": "1927", "contents": "Saaremaa (aw Tjüsch än Sweedisch: Ösel, aw Dånsch: Øsel) as dåt grutst estnisch ailönj. Dåt as 2672 km² grut än hiirt tuhoope ma ainkelte oudere ailönje tu di lönjkris \"Saare maakond\". Kuressaare Leisi Mustjala Koord Schilderai Di Kaali-Krooter (foon en Meteorit) Jü Arensbörj"}
{"id": "19274", "contents": "Joseph Jenkins Roberts (* 15. Marts 1809 uun Norfolk, Virginia, Ferianigt Stooten; † 24. Febrewoore 1876 uun Monrovia) wiar faan 3. Janewoore 1848 ap tu 7. Janewoore 1856 de iarst president faan Libeeria. Faan 1. Janewoore 1872 ap tu 7. Janewoore 1876 wiar hi de sööwenst president. Commons: Joseph Jenkins Roberts – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "19275", "contents": "Otto Eduard Leopold von Bismarck-Schönhausen, faan 1865 Graf, faan 1871 Fürst von Bismarck, faan 1890 Herzog zu Lauenburg (* 1. April 1815 uun Schönhausen (Elbe); † 30. Jüüle 1898 uun Friedrichsruh bai Hamborig) wiar en tjiisk poliitiker an stootsmaan. Commons: Otto von Bismarck – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "1928", "contents": "Nann Peter Mungard (* 30. Juni 1849 ön Kairem; † 30. Juli 1935 Møgeltønder/Denemark) wiar en Pleeger fan di Nuurdfriisk Spraak. Hi wiar di Faađer fan di Techter Jens Emil Mungard. Mungard es jerst tö See faart, en diarbi braacht hi dit diarhen, dat hi Koptain uur. Leeterhen es hi Buer ön Kairem üp Söl' uuren en heer masi fuar dit Kultiviaren fan di Hiir dönen. Üs jung Gast heer Mungard üp sin Raisen masi sen en hok Spraaken liirt, diarmung wiar uk japansk. Sin Itüüs blef man di Friisk Kultuur en Spraak. Ön di Jaaren 1903 bit hentö 1913 sörigti hi fuar füf \"Friesenfeste\", hur Sölringer, Feringer en Aamringer Friisen töhopkām en snaki diaraur, wat em fuar di friisk Kultuur maaki kür. Hi saag al, dat em wat maaki skul, wan di diari ek dial gung skul. Nann Mungard uur Iarenmeföliger fan di weestfriisk Spraak- en Literatuurselskep en di diar Lir sair höm, dat hi man en Uurterbok fuar Nuurđfriisk maaki skul. Nann Mungard hee di jerst Diil fan sin Uurterbok ön 1913 klaar, en hi hee diartö uk en Leesbok fuar Skuulen skrefen. Biiring Boker sen man ek üp Slach drukt en ütdönen uuren. Bi di Folksofsteming fan"}
{"id": "19280", "contents": "Jens Quedens (* 1945 uun Noorsaarep, Oomram) as en öömrangen fotogroof an kuupmaan an sant 1974 föörmaan faan a Öömrang Ferian. Hi hää di ferian grünjlaanj. Uun sin loodens wurd buken, kiikern an knipskasjin ferkääft. Bütj sin werk föör a Öömrang Ferian as Jens bekäänd för san ferlach, huar buken auer Oomram, at öömrang spriak an üüb öömrang ütjkem. Flook buken faan san bruder Georg Quedens san bi Jens ütjkimen. Busch, Wilhelm: Maks an Moorits. Quedens, 2015. At Haasenskuul. Quedens, [2014?] mä Waidhas-Stubbe, Wencke: Adrian in Seenot. Quedens, 2013 mä Waidhas-Stubbe, Wencke: Piratenhase Adrian. Quedens, 2013 Ik wal uk tu skuul gung. Quedens, 2012. Die Zaubermühle oder wie das Salz in die Nordsee kam. Potsdam. Willegoos, 2010. ... an noch flooken muar Bundesfersiinstkrüs (2022) Goldene Schaufel faan't Archeoloogisk Landesamt SH (2022) Wääbsteed faan Jens Quedens san bukhanel an ferlach. amrum-news 2022-12-20"}
{"id": "19281", "contents": "En hormoon as en biocheemisk materiool, diar faan aparte selen maaget woort an faan diar iin uun a kreisluup komt. Hat suragt diarför, dat wichtag reaksioonen uun't lif uun a gang kem. Det wurd komt faan ualgreks ὁρμᾶν hormān = uundriiw, uun a gang fu. Det wedenskap am hormoonen het endokrinologii. Frederik Paulsen (1909-1997) wiar en endokrinoloog. Hormoonen spele en grat rol bi: Sokerstoofwaksel (->Diabetes mellitus) Fäätstoofwaksel Iidjen algemian Menstruatsion bi en wüf Seksualiteet faan maan an wüf Waaksen faan knooken Ferhualen bi aangst an uunspäänang ACTH (adrenocorticotroop hormoon) oftewel corticotropine ADH (antidiuretisch hormoon) oftewel vasopressine ANP (atriaal natriuretisch peptide) adrenaline aldosteron angiotensine calcitonine cholecystokinine cortisol (hydrocortison) dimethyltryptamine endorfine erytropoëtine (epo) FSH (follikelstimulerend hormoon) gastrine ghreline glucagon groeihormoon histamine insuline IGF1 (insuline-like growth factor) leptine LH (luteïniserend hormoon) melatonine 5-MeO-DMT (5-methoxy-dimethyltryptamine) noradrenaline oestrogeen: oestradiol, oestriol en oestron oxytocine prolactine progesteron renine secretine serotonine somatostatine testosteron T3 (tri-joodthyronine) T4 (thyroxine) TSH TRH Commonskategorii: Hormoon – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "19283", "contents": "Frédéric François Chopin of Fryderyk Franciszek Chopin (* 22. Febrewoore of 1. Marts 1810 uun Żelazowa Wola, uun det iar hertoochdoom Warschau; † 17. Oktuuber 1849 uun Pariis) wiar en poolsk komponist, klawiarspeler an klawiarpedagoog. Commonskategorii: Frederic Chopin – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "19284", "contents": "Robert Schumann (* 8. Jüüne 1810 uun Zwickau, Köningrik Saksen; † 29. Jüüle 1856 uun Endenich, Rheinprowins) wiar en tjiisken komponist, musiikkriitiker an dirigent. Hi wurt daaling tu dön bedüüdenst komponisten faan't romantik tääld. Hi wiar uk Clara Schumann (bäären Wieck) san maan. Schumann wurd uun Zwickau üüs Friedrich August Gottlob Schumann (1773–1826) an Johanna Christiane Schnabel (1770–1836) hör kint bäären. Hi naam san iarst klawiaronerracht uun't ääler faan sööwen. En klawiar wurd keeft an san aatj ferschükt, man saner lok, Carl Maria von Weber üüs klawiarliarer för san dring tu wanen. Tu't ääler faan aagetanj ging Robert tu't liseeum uun Zwickau. Uun't ääler faan twaalew juar skreew hi sin iarst kompositschuunen, Salem 150 an't Uwertüür mä Koor. Hi skreew uk staken, reedin an artikeln."}
{"id": "19285", "contents": "1601 wiar det iarst juar faan det 17. juarhunert. 27. September: Ludwig XIII., köning faan Frankrik († 1643) 24. Oktuuber: Tycho Brahe, deensk astronoom (* 1546)"}
{"id": "19286", "contents": "1602 wiar det öler juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "19287", "contents": "1603 wiar det traad juar faan det 17. juarhunert. 24. Marts: Jaakob VI., köning faan Skotlun, wurd köning faan Ingelun an Irlun. 22. Deetsember: Ahmed I. wurd sultaan faan det Osmaans Rik. 10. Nofember: Basilides, keiser faan Ethioopien († 1667) Ünbekäänd Dootem Abel Tasman, holuns siafeerer († 1659) Gysbert Japiks, waastfresk skriiwer († 1666) 24. Marts: Elisabeth I., köningin faan Ingelun (* 1533) 22. Deetsember: Mehmed III., sultaan faan det Osmaans Rik (* 1566)"}
{"id": "19288", "contents": "1604 wiar det fjuard juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "19289", "contents": "1606 wiar det seekst juar faan det 17. juarhunert. 15. Jüüle: Rembrandt van Rijn, holuns konstmooler († 1669)"}
{"id": "19290", "contents": "1607 wiar det sööwenst juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "19291", "contents": "1608 wiar det aachst juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "19292", "contents": "1609 wiar det njüügenst juar faan det 17. juarhunert. 18. Marts: Frederik III., köning faan Denemark an Noorweegen († 1670)"}
{"id": "19293", "contents": "1610 wiar det tjiinst juar faan det 17. juarhunert. 07. Janewoore: De italjeens astronoom Galileo Galilei foon de trii gratst muuner faan Jupiter, wat lääder Io, Euroopa an Kallisto neemd wurd. Fjauer daar lääder foon hi Ganymedes. 14. Mei: A köning faan Frankrik, Heinrich IV., fool uun Pariis tu'n atentaat tu a oofer. 01. Marts: John Pell, ingels matemaatiker († 1685) 29. Mei: Maria Kunitz, sileesisk astronoom († 1664) 19. Oktuuber: James Butler, 1. Duke of Ormonde, ingels-irluns stootsmaan an saldoot († 1688) 28. Oktuuber: Jakob Kettler, hertooch faan Kuurlun († 1682) 10. Deetsember: Adriaen van Ostade, holuns konstmooler († 1685) Ünbekäänd Dootem Marie Meurdrac, fraansöösk chemiiker an alchimist († 1680) 14. Mei: Heinrich IV., köning faan Frankrik (* 1553) 24. Mei: Joachim a Burck, tjiisk komponist (* 1546) 18. Jüüle: Michelangelo Merisi da Caravaggio, italjeens konstmooler (* 1573) 11. Deetsember: Adam Elsheimer, tjiisk konstmooler (* 1578) 31. Deetsember: Ludolph van Ceulen, holuns matemaatiker (* 1540)"}
{"id": "19294", "contents": "1611 wiar det elwenst juar faan det 17. juarhunert. 37. Febrewoore: Sanplaker wurd troch en teleskoop faan uastfresk astronomer Johannes Fabricius an David Fabricius uun’t uug häälen an jo skreew diarauer uun De Maculis in Sole observatis. Sanplaker wurd uk kurt diarefter faan astronoomer Galileo Galilei an Christoph Schreiner uun’t uug häälen. 27. Janewoore: Zhu Youjian, üüs Chongzhen Keiser faan Schiina an de letst keiser faan det Ming-Dünastii (* 1644) 28. Janewoore: Johannes Hevelius, astronoom uun Danzig († 1687) 30. Oktuuber: Karl IX., köning faan Sweeden (* 1550)"}
{"id": "19295", "contents": "1612 wiar det twaalewst juar faan det 17. juarhunert. 20. Janewoore: Matthias wurd keiser faan det Hilig Röömsk Rik."}
{"id": "19296", "contents": "1613 wiar det tretanjst juar faan det 17. juarhunert. 15. Deetsember: François de La Rochefoucauld, fransöösk skriiwer († 1680)"}
{"id": "19297", "contents": "1614 wiar det fjauertanjst juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "19298", "contents": "1616 wiar det seekstanjst juar faan det 17. juarhunert. 02. Marts: At steed Medellín wurd grünjlaanjen. 22. April: Miguel de Cervantes, spaans skriiwer (* 1547)"}
{"id": "19299", "contents": "1617 wiar det sööwentanjst juar faan det 17. juarhunert. Ünbekäänd dootem Glückstadt wurd grünjlaanjen. 04. April: John Napier, skotsk matemaatiker an teoloog (* 1550)"}
{"id": "19300", "contents": "1618 wiar det aagetanjst juar faan det 17. juarhunert. 23. Mei: De Dörtigjuarig Krich begand."}
{"id": "19301", "contents": "1619 wiar det njüügentanjst juar faan det 17. juarhunert. 06. Marts: Cyrano de Bergerac, fraansöösk skriiwer († 1655)."}
{"id": "19303", "contents": "1628 wiar det aacht-an-twuntigst juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "19304", "contents": "14. April: Christiaan Huygens, holuns astronoom, matemaatiker an füsiker († 1695)"}
{"id": "19305", "contents": "1630 wiar det dörtigst juar faan det 17. juarhunert. 29. Mei: Kaarl II., köning faan Ingelun, Skotlun an Irlun, 1660-1685 († 1685) 15. Nofember: Johannes Kepler, tsjiisk natüürfilosoof, matemaatiker, astronoom, astroloog, optiker an ewangeelisk teoloog (* 1571)"}
{"id": "19307", "contents": "1635 wiar det fiiw-an-dörtigst juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "1931", "contents": "Deenemark es en Staat, wat twesken't Skandinaawisk Hualevailön en Mereleuroopa liit. Deenemark es ombi 43.000 km² gurt, en fan des Plaats es ombi di trērst Diil Ailönen. Diarfan sen 443 me Naamen nēmt (Hat jeft ön Deenemark 1419 Ailönen, wat ark aur 100 m² gurt sen). Dat deensk Fastlön jit Jütlön. Eeđer't Friimaakin ön 1945 heer Deenemark di Grünj fan di UNO en di NATO me lair. 1949 wiar di Staat ön di Bigening fan di Europeeisk Reer bidiiligt en 1952 bi di Nordisk Reer. Deenemark wiar bi di Grüning fan di EFTA (1960) diarbi. 1973 gair Deenemark iin ön de EG. Wan em ön di EG giar, da forlet em di EFTA, aurdat di EG sawat üs en ütbecht EFTA es. Sent 1973 jert Deenemark tö di Europeeisk Unioon. Benen dit Lön jeft dit jit tau Regioonen, wat benenpolitisk autonoom sen, di Färøer en Gröönlön. Di diari jert tö Deenemark en tö di NATO, man ek tö di EU. Hauptstat fan Deenemark es Kopenhāgen, wat üp Seelön liit, en Ailön ön di Uastersee. Wan di EG achter di Kontrakt fan Maastricht tö di EU uur skul, haa dit deensk Folk dit önnemen (Folksofsteming), man di wel ek me iin"}
{"id": "19311", "contents": "1640 wiar det fiartigst juar faan det 17. juarhunert. 30. Mei: Peter Paul Rubens (* 1577)"}
{"id": "19312", "contents": "23. Nofember: Det Ingels parlament, det House of Commons, skreew det Grat Remonstrans, en liist faan aal ferfeelingen, diar Köning Kaarl I. faan Ingelun sin regiaring sant 1625 ütj sicht faan't parlament maaget hed. At skraft wurd faan John Pym, mä't halep faan John Hampden an Oliver Cromwell, initiiaret."}
{"id": "19313", "contents": "1642 wiar det tau-an-fiartigst juar faan det 17. juarhunert. 04. Janewoore: Köning Kaarl I. faan Ingelun droong mä 400 saldooten uun't House of Commons iin, am fiiw ufordneten faan't parlament feest tu neemen, diar för det Grat Remonstrans feroontwurdelk wiar. De ferschükt feestnemen loket ei, auer dat dön wichtigst faan jo, John Pym, John Hampden an Oliver Cromwell, al flaanjen hed. 10. Janewoore: Auer dat at parlament kontrol faan't London greben hed, ferleet Köning Kaarl I. tup mä sin familje at steed an ging tu Hampton Court Palace. Tau daar lääder ging jo tu Windsor Castle. 22. August: Efter ferjiiws ferhanlingen laftet a köning uun Nottingham de köningelk standard: de Ingels Bürgerkrich twesken krüün an parlament bruch ütj. 23. Oktuuber: A Slacht bi Edgehill, wat de iarst fialslacht faan de Ingels Bürgerkrich wiar, wurd uun a süüd faan Warwickshire ütjdraanjen. A ütjgung faan a slacht wiar för dön tau sidjen ünreet. 02. Janewoore: Mehmed IV., sultaan faan det Osmaansk Rik († 1693) 08. Janewooregreg.: Galileo Galilei, italjeens filosoof, matemaatiker, füüsiker an astronoom (* 1564)"}
{"id": "19315", "contents": "25. April: Keiser Chongzhen faan Schiina (* 1611)"}
{"id": "19317", "contents": "15. April: Christian V., köning faan Denemark an Noorweegen († 1699) 21. Jüünejul. / 01. Jüülegreg.: Gottfried Wilhelm Leibniz, tjiisk filosoof († 1716) 19. August: John Flamsteed, ingels astronoom († 1719)"}
{"id": "19318", "contents": "17. Janewoore: Elisabetha Hevelius, astronoom († 1693) 02. April: Maria Sybilla Merian, natüürforsker († 1717)"}
{"id": "1932", "contents": "Jü Seelter Trjoue (\"Saater Trou\") wus en saaterfrasch tidschraft, wat twasche 1966 än 1972 bestöö. Dåt wus jü jarst tidschraft önj e saaterfrasche spräke. Eefter dåt et Lesebouk foar Seelterlound ai mör önjt blees oufpranted wörd, begånden Hermann Janssen än Pyt Kramer ma e Seelter Trjoue, Tidschrift foar alle Seelter. E tidschraft wörd arks iir fjour tunge ütdänj, ark häft häi tweelwen side. Jü aplååge wus sü amenbai 100 stuk. Saaterfrasch literatuur"}
{"id": "19320", "contents": "1650 wiar det föftigst juar faan det 17. juarhunert. 01. Jüüle: Dön Einkommenden Zeitungen, wat üüs iarst daisbleed tääld wurd, kaam tu't föörskiin. 26. Mei: John Churchill, 1. Duke of Marlborough, ingels fialher († 1722) 04. Nofember: William III., köning faan Ingelun, Skotlun an Irlun († 1702) 17. Deetsember: Christoph Arnold, tjiisk astronoom († 1695) 11. Febrewoore: René Descartes, fraansöösk filosoof (* 1596)"}
{"id": "19328", "contents": "A Langobarden (latiinsk Langobardi, greks οἱ Λαγγοβάρδοι) wiar en germaans fulk an hiard mä tu a Sueben. Jo lewet iarst bi a Ialew. Uun't fulkenwaanrangstidj toog jo am a süüd an lewet fiiwhunert juar uun Nuurditaalien. Hör spriak as am't juar 1100 ütjstürwen. Enkelten men, dat det Tsimbrisk en auerrest faan't ual Langobardisk as. Commonskategorii: Langobarden – Saamlang faan bilen of filmer Lombardei Lombardisk spriak"}
{"id": "19331", "contents": "Henstedt-Ulzburg as en gemeen uun a Kreis Segeberg uun Schleswig-Holstian. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) ONB-grensen faan't Bundesnetzagentur, Stant 4. Febrewoore 2013"}
{"id": "19332", "contents": "Kaltenkirchen (plaatschiisk: Koldenkarken; a lidj sai uk Kaki) as en stääd uun a Kreis Segeberg uun Schleswig-Holstian. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "19333", "contents": "Det Deensk Köningelk Bibleteek (üüb Deensk: Det Kongelige Bibliotek) uun Kopenhuuwen as at natschunaalbibleteek faan Denemark. Det as det gratst an bedüüdenst bibleteek uun Skandinaawien an uk ian faan dön gratst bibleteeken faan a eerd. Tu dön histoorisk schatser hiar oner ölern binai altermaal werken, diar uun Denemark sant det 17. juarhunert skrewen wurd."}
{"id": "19334", "contents": "Hertfordshire [ˈhɑːfədʃə] as en ferwaltingsgraafskap (üüb Ingels: administrative county) an seremoniel graafskap (ceremonial county) uun Ingelun. Det graafskap hee 1.195.672 lidj (2020). At hoodsteed as Hertford. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Uasten faan Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun't graafskap san: At ferwaltingsgraafskap an seremoniel graafskap Hertfordshire hee tjiin distrikten: United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Hertfordshire: County in East of England, citypopulation.de"}
{"id": "19335", "contents": "Buckinghamshire [ˈbʌkɪŋəmʃə] as en ferwaltingsianhaidgraafskap (üüb Ingels: unitary county) an seremoniel graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 547.060 lidj (2020). At hoodsteed faan't graafskap as Aylesbury. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Süüd Uast Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun't graafskap san: At ferwaltingsianhaidgraafskap Buckinghamshire hee bluat een distrikt Det seremoniel graafskap hee a distrikt Buckinghamshire (1) an uk een unitary authority, Milton Keynes (2). United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Buckingham: Unitary County, citypopulation.de Commons: Buckinghamshire – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "19336", "contents": "East Sussex [ˌiːstˈsʌsɪks] as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 558.852 lidj (2020). Det hoodsteed as Lewes. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Süüd Uast Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun East Sussex san: Det ferwaltingsgraafskap East Sussex faan nü hee fiiw distrikten. Det seremoniel graafskap East Sussex hee fiiw distrikten an ian unitary authority, Brighton and Hove (1). United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de East Sussex: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "19337", "contents": "Hampshire [ˈhæmpʃə] as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 1.389.206 lidj (2020). Det hoodsteed as Winchester. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Süüd Uast Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun't graafskap san: Det ferwaltingsgraafskap Hampshire faan nü hee elwen distrikten. Det seremoniel graafskap Essex hee elwen distrikten an tau unitary authorities, Southampton (8) an Portsmouth (12). United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Hampshire: Settlements, citypopulation.de Commons: Hampshire – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "19338", "contents": "Oxfordshire [ˈɒksfədʃə] as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 696.880 lidj (2020). Det hoodsteed as Oxford. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Süüd Uast Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun't graafskap san: Det ferwaltingsgraafskap an seremoniel graafskap Oxfordshire faan nü hee fiiw distrikten. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Oxfordshire: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "19339", "contents": "Surrey [ˈsʌɹɪ] as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 1.199.870 lidj (2020). Det hoodsteed as Kingston. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Süüd Uast Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun't graafskap san: Det ferwaltingsgraafskap an seremoniel graafskap Surrey faan nü hee elwen distrikten. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Surrey: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "1934", "contents": "At Saaterlun (seeltersk: Seelterlound) as en gemeen uun a Lunkreis Cloppenburg uun Niidersaksen. Diar lewet det letjst spriakmanertaal faan Sjiisklun, a Saaterfresken. Uun't Saaterlun san sjauer saarpen: Ramsloh (Roomelse) mä a saarepsdialen Ramsloh-Ort, Ramsloh-Nord, Ramsloh-Ost, Hoheberg, Raake, Hollen, Hollen-Brand an Hollenermoor. Uun Ramsloh sat at ferwaltang. Scharrel (Skäddel of Schäddel) mä a saarepsdialen Scharrel-Ort, Bätholt, Langhorst, Neuwall an Heselberg. Sedelsberg (Seedelsbierich) mä a saarepsdialen Sedelsberg-Ort, Kolonie, Hüllen I, Hüllen II, Fermesand an Heselberg. Strücklingen (Strukelje) mä a saarepsdialen Strücklingen-Ort, Bollingen I, Bollingen II, Utende, Wittensand an Bokelesch. Uun't Saaterlun san a saarepskilten uun tau spriaken: Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Wikipedia üüb Saaterfresk Commonskategorii: Saaterlun – Saamlang faan bilen of filmer Saarepskilten uun Nuurdfresklun"}
{"id": "19340", "contents": "West Sussex as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 867.635 lidj (2020). Det hoodsteed as Chichester. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Süüd Uast Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun't graafskap san: Det ferwaltingsgraafskap an seremoniel graafskap West Sussex faan nü hee sööwen distrikten. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de West Sussex: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "19342", "contents": "Kriol as en austraalisk kreoolspriik, diar ham ütj a kontakt twesken europeeisk siidlern an dön iinbäären lidj uun a nuurd faan Austraalien kaam. Tu tidj wurd Kriol faan amanbi 4000 lidj spreegen. Link tu ABC Indigenous News Radio - At neis üüb Kriol"}
{"id": "19343", "contents": "Nuurd Waast Ingelun as ian faan njüügen ferwaltingsregiuunen faan Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: Nuurd Waast Ingelun hee tau graafskapen (üüb Ingels: Counties) an tau steedgraafskapen (üub Ingels: Metropolitan Counties). A graafskapen san: Cumbria (5) Lancashire (7) A steedgraafskapen san: Greater Manchester (6) Merseyside (10) Nuurd Waast Ingelun hee seeks Unitary Authorities: Blackburn with Darwen (9) Blackpool (8) Cheshire East (1) Cheshire West and Chester (2) Halton (3) Warrington (4) Iinwenern faan Ingelun an Wales de 30. Jüüne 2012 (ZIP; 832 kB) United Kingdom: North West England, citypopulation.de"}
{"id": "19344", "contents": "Süüd Waast Ingelun as ian faan njüügen ferwaltingsregiuunen faan Ingelun. Uun ualing tidjen wiar diar amanbi det Köningrik Wessex. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: South West Regional Assembly. Archiwiaret faan det originool di 8. Maarts 2007. Ufrepen di 29. Jüüle 2017. Iinwenern faan Ingelun an Wales de 30. Jüüne 2012 (ZIP; 832 kB) United Kingdom: South West England, citypopulation.de"}
{"id": "19345", "contents": "Waast Madlunen stäänt för: Waast Madlunen (Regiuun), en regiuun uun Ingelun. Waast Madlunen (Steedgraafskap), en steedgraafskap (metropolitan county) uun Ingelun. Midlands"}
{"id": "19346", "contents": "Uast Madlunen as ian faan njüügen ferwaltingsregiuunen faan Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: Uast Madlunen hee fjauer graafskapen (üüb Ingels: Counties). Derbyshire (1) Nottinghamshire (3) Lincolnshire (5) Leicestershire (6) At graafskap Northamptonshire (9) wurd de 1. April 2021 apliaset. Uast Madlunen hee seeks Unitary Authorities. Derby (2) Nottingham (4) North Northamptonshire (9 d e f g , sant de 1. April 2021) West Northamptonshire (9 a b c , sant de 1. April 2021) Leicester (7) Rutland (8) Iinwenern faan Ingelun an Wales de 30. Jüüne 2012 (ZIP; 832 kB) United Kingdom: East Midlands, citypopulation.de"}
{"id": "19347", "contents": "Yorkshire an a Humber as ian faan njüügen ferwaltingsregiuunen faan Ingelun. Uun ualing tidjen wiar diar amanbi det Köningrik Northumbria. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: Yorkshire an a Humber hee tau steedgraafskapen (üüb Ingels: Metropolitan Counties) an ian graafskap (üüb Ingels: County). A steedgraafskapen san: South Yorkshire (1) West Yorkshire (2) At graafskap as: Dial faan North Yorkshire (3) Yorkshire an a Humber hee fiiw Unitary Authorities: York (4) East Riding of Yorkshire (5) Kingston upon Hull (6) North Lincolnshire (7) North East Lincolnshire (8) Iinwenern faan Ingelun an Wales de 30. Jüüne 2012 (ZIP; 832 kB) United Kingdom: Yorkshire and the Humber, citypopulation.de Commonskategorii: Yorkshire an a Humber – Saamlang faan bilen of filmer Yorkshire Humber"}
{"id": "19348", "contents": "Nuurd Uast Ingelun as ian faan njüügen ferwaltingsregiuunen faan Ingelun. At regiuun hee 2,597,000 lidj (2011). At hoodsteed as Newcastle. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: Nuurd Uast Ingelun hee ian graafskap (üüb Ingels: County) an ian steedgraafskap (üüb Ingels: Metropolitan County). A graafskap as: Dial faan North Yorkshire A steedgraafskap as: Tyne and Wear (2) — (6) Nuurd Uast Ingelun hee seeks Unitary Authorities: Iinwenern faan Ingelun an Wales de 30. Jüüne 2012 (ZIP; 832 kB) United Kingdom: North East England, citypopulation.de"}
{"id": "1935", "contents": "Argentiinien as en lun uun Süüd-Ameerikoo. Uun't nuurd leit Boliiwien, uun't nuurduast lei Paraguay, Brasiilien an Uruguay, uun't uast leit a Atlantik an uun a waast Chiile. At lun hää 44.938.700 lidj (2019). At hoodstääd faan't lun as Buenos Aires. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Argentiinien as iindiald tu 23 prowinsen an det hoodstääd (<1> Buenos Aires): Salta uun't nuurdwaasten. saner a Malvinas eilunen an saner di uundial faan a Antarktis. amtelk huuchreegnang för 2010. Human Development Index Argentina, citypopulation.de Argentina: Cities, citypopulation.de Argentina: Admninistrative Division, citypopulation.de Commonskategorii: Argentiinien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Argentiinien – Geograafisk an histoorisk koorden -34.6-58.38Koordinaaten: 35° S, 58° W"}
{"id": "19352", "contents": "Gloucestershire [ˈglɒstəʃər] as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 640.650 lidj (2020). Det hoodsteed as Gloucester. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Süüd Waast Ingelun. Det ferwaltingsgraafskap Gloucestershire faan nü hee seeks distrikten. Det seremoniel graafskap Gloucestershire hee seeks distrikten an ian unitary authority, South Gloucestershire (7). United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Gloucestershire: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "19353", "contents": "Dorset [ˈdɔːsɪt] as en seremoniel graafskap an unitary authority uun Ingelun. Det unitary authority hee 379.791 lidj (2020). Det hoodsteed as Dorchester. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Süüd Waast Ingelun. Det seremoniel graafskap Dorset hee tau unitary authorities: (1) Dorset (UA) an (2) Bournemouth, Christchurch and Poole. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "19354", "contents": "Somerset [ˈsʌmərsɛt] as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 563.851 lidj (2020). Det hoodsteed as Taunton. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Süüd Waast Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun't graafskap san: Det ferwaltingsgraafskap Somerset hed fjauer distrikten. Det seremoniel graafskap Somerset hed fjauer distrikten an tau unitary authorities: Bath and North East Somerset (5) an North Somerset (6). De 1. April 2023 san dön fjauer distrikten (1)-(4) tuupfaadet wurden tu Somerset (Unitary Authority). United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Somerset: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "19355", "contents": "Devon [ˈdevn] as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 810.716 lidj (2020). Det hoodsteed as Exeter. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Süüd Waast Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun't graafskap san: Devon (Geologii) United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Devon: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "19356", "contents": "Staffordshire [ˈstæfədʃɪə] as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 852.123 lidj (2012). Det hoodsteed as Stafford. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Waast Madlunen. Tu Staffordshire hiar aacht distrikten. Numer njüügen (Stoke-on-Trent) hiart uk tu't graafskap, hee oober en aanj ferwalting üs unitary authority. Tamworth Lichfield Cannock Chase South Staffordshire Stafford Newcastle-under-Lyme Staffordshire Moorlands East Staffordshire Stoke-on-Trent Commons: Staffordshire – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "19357", "contents": "Warwickshire [ˈwɒrᵻkʃər] of [ˈwɒrᵻkʃɪər] as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 547.947 lidj (2012). Det hoosteed as Warwick. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Waast Madlunen. Warwickshire hee fiiw distrikten: North Warwickshire Nuneaton and Bedworth Rugby Stratford-on-Avon Warwick"}
{"id": "19358", "contents": "Worcestershire [ˈwʊstəʃər] as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 569.032 lidj (2012). At hoodsteed faan't graafskap as Worcester. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Waast Madlunen. Dön tjiin gratst steeden uun't graafskap san: Worcestershire hee fiiw distrikten: West Midlands: Region in England, citypopulation.de West Midlands: Region in England, citypopulation.de"}
{"id": "19359", "contents": "Waast Madlunen (üüb Ingels: West Midlands) as ian faan njüügen ferwaltingsregiuunen faan Ingelun. Uun ualing tidjen wiar diar amanbi det Köningrik Mercia. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: Waast Madlunen hee trii graafskapen (üüb Ingels: Counties) an ian steedgraafskap (üüb Ingels: Metropolitan County). A graafskapen san: Staffordshire (4) Warwickshire (6) Worcestershire (8) At steedgraafskap as: Waast Madlunen (7) Waast Madlunen hee fjauer Unitary Authorities: Herefordshire (1) Shropshire (2) Stoke-on-Trent (5) Telford and Wrekin (3) Iinwenern faan Ingelun an Wales de 30. Jüüne 2012 (ZIP; 832 kB) United Kingdom: West Midlands, citypopulation.de"}
{"id": "1936", "contents": "Uruguay as en lun uun Süüd-Ameerikoo. Uun't nuurden leit Brasilien an uun't uasten leit Argentinien. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää 19 departmenten. CIA World Factbook, 2010 International Monetary Fund: World Economic Outlook Database, April 2008. UN dooten Uruguay: Cities & Urban Localities, citypopulation.de Commonskategorii: Uruguay – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Uruguay – Geograafisk an histoorisk koorden -32.733333333333-56.65Koordinaaten: 33° S, 57° W"}
{"id": "19361", "contents": "Waast Madlunen as en steedgraafskap uun Ingelun. Det steedgraafskap hee 2.762.716 lidj (2012). Det hoodsteed as Birmingham. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Waast Madlunen. Waast Madlunen hee sööwen distrikten: 1. City of Wolverhampton 2. Dudley 3. Walsall 4. Sandwell 5. City of Birmingham 6. Solihull 7. City of Coventry Commons: Waast Madlunen – Saamling faan biljen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Waast Madlunen (tjiisk)"}
{"id": "19362", "contents": "Cumbria [ˈkʌmbɹɪə] as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 499.104 lidj (2012). Det hoodsteed as Carlisle. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Nuurd Waast Ingelun. Sant de 1. April 2023 as Cumbria iindiald tu tau unitary authorities: Tu Cumberland hiar a weesen distrikten Allerdale, City of Carlisle an Copeland. Tu Westmorland and Furness hiar a weesen distrikten Barrow-in-Furness, South Lakeland an Eden. Commons: Cumbria – Saamling faan biljen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Cumbria (tjiisk)"}
{"id": "19363", "contents": "Lancashire [ˈlæŋkəʃər] as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 1.175.979 lidj (2012). Det hoodsteed as Preston. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Nuurd Waast Ingelun. Tu't ferwaltingsgraafskap hiar twaalew distrikten. Tu't seremoniel graafskap hiar uk noch Blackpool (13) an Blackburn with Darwen (14): 1 West Lancashire 2 Chorley 3 South Ribble 4 Fylde 5 City of Preston 6 Wyre 7 City of Lancaster 8 Ribble Valley 9 Pendle 10 Burnley 11 Rossendale 12 Hyndburn Commons: Lancashire – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "19364", "contents": "Derbyshire [ˈdɑːbɪʃə] as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 807.183 lidj (2020). Det hoodsteed as Matlock. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Uast Madlunen. Det steed Derby hiart sant 1997 ei muar tu't Ferwaltingsgraafskap Derbyshire, man widjerhen tu't Seremoniel Graafskap Derbyshire. High Peak Derbyshire Dales South Derbyshire Erewash Amber Valley North East Derbyshire Chesterfield Bolsover United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "19365", "contents": "Nottinghamshire [ˈnɒtɪŋəmʃə] as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 833.377 lidj (2020). Det hoodsteed as West Bridgford. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Uast Madlunen. Det steed Nottingham (8) hiart ei mä tu't ferwaltingsgraafskap, hat as en unitary authority. 1 Rushcliffe 2 Broxtowe 3 Ashfield 4 Gedling 5 Newark and Sherwood 6 Mansfield 7 Bassetlaw United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Commons: Nottinghamshire – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "19366", "contents": "Lincolnshire [ˈlɪŋkənʃɪə] as en graafskap uun Ingelun. Det graafskap hee 766.333 lidj (2020). Det hoodsteed as Lincoln. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Uast Madlunen. Tu't ferwaltingsgraafskap hiar sööwen distrikten (ruad), tu't seremoniel graafskap uk noch a unitary authorities North Lincolnshire an North East Lincolnshire (güül). 1 Lincoln 2 North Kesteven 3 South Kesteven 4 South Holland 5 Boston 6 East Lindsey 7 West Lindsey 8 North Lincolnshire (unitary authority) 9 North East Lincolnshire (unitary authority) United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Commons: Lincolnshire – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "1937", "contents": "i1 i3 i7 i10 i12 i14 Di Fluchplaats Sal as en ferkiirsfluuchplaats üüb't Nuurdfresk eilun Sal, tau kilometer uastelk faan Waasterlun. Ööder fluuchplaatsen uun Nuurdfresklun"}
{"id": "19377", "contents": "At Telugu skraft (üüb Telugu: తెలుగు లిపి Telugu Lipi) as ian faan dön skraften, wat faan’t Braahmii Skraft ufleitet wurd. At skraft wurt brükt, am det Telugu tu skriiwen. Dönheer teekens haa nian salewstendig formen."}
{"id": "19378", "contents": "ISO 15919 as en ISO-standard, am indisk skraften tu latiinsk buksteewen amtusaaten. Transliteration of Indic scripts: How to use ISO 15919"}
{"id": "19379", "contents": "Galileo Galilei (ütjspriik: [ɡaliˈlɛːo ɡaliˈlɛi]; * 15. Febrewoore 1564 uun Pisa; † 29. Deetsember 1641jul. / 8. Janewoore 1642 greg. uun Arcetri bi Florens) wiar en italjeensken uniwersaalgeliarden. Hi wiar filosoof, matemaatiker, inschenöör, füsiker an astronoom. Fölen faan sin entdekingen, fööraal uun‘t mechaanik an uun‘t astronomii, wurd üüs rewolutschoneer tääld. Hi foon det nei metoode ütj, wat natüür troch’t kombinaschoon faan eksperimenten, meedingen an matemaatisk analüsen tu forsken an wurd diarmä ian faan dön wichtigst begrünjigern faan dön neitidjelk eksakt natüürwedenskapen. Bekäänd wurd hi uk diardöör, dat det Katoolisk Sark ham feruurdialet, wat hat iarst 1992 turagnaam. Commons: Galileo Galilei – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "19383", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Mauretanien wiset di code för 15 Regionen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Mauretanien MR), di ööder as di code för die Region. Bei dieser letzten Aktualisierung wurde der Code für Nouakchott (MR-NKC) gelöscht, nachdem der Hauptstadtdistrikt aufgeteilt worden war. 1Hauptstadtdistrikt Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "19385", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Ruanda wiset di code för fünf Provinzen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Ruanda RW), di ööder as di code för die Provinz. Di code as tuleetst di 17. April 2007 (PDF) feranert wurden. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "19390", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Botsuana wiset di code för tjiin distrikten an seeks steeden. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Botsuana BW), di ööder as di code för di distrikt of det steed. 1 = Stääddistrikt ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "19395", "contents": "ISO 8859-1 as en ferianboorang auer tiakens uun a informatjuunstechnik. Hat as tuleetst 1998 so fäästlaanj wurden. Diarför tustendag as det onernemen ISO. Mä ISO 8859-1 woort fersoocht, mögels föl skrafttiakens faan waasteuropeesk spriaken onertubringen. At jaft oober uk noch ISO 8859-15, det as fööraal för't fransöösk soocht. Jo ööder standards ISO 8859-2 an so widjer bit ISO 8859-16 san för ööder alfabeet-skraften so üs kyrilisk, araabisk, greks of hebreews. SP (2016, för ingelsk ‚space‘) as det \"leesag-tiaken\", NBSP (A016, ‚non-breaking space‘) det \"fääst leesag-tiaken\" an SHY (AD16, ‚soft hyphen‘) det \"wok tren-tiaken\" bi't aanj faan en rä. Bütj ISO 8859-1 san diar uk noch ööder standards för waasteuropeesk skraften so üs US-ASCII an UTF-8, man miast woort ISO 8859-1 (= \"Latin 1\") brükt."}
{"id": "19396", "contents": "Det Madelaafrikoons Republiik (üüb Sango: Ködörösêse tî Bêafrîka) as en banenstoot uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd leit Tschad, uun a nuurduast Sudaan, uun a uast Süüdsudaan, uun a süüd det Demokraatisk Republiik Kongo, uun a süüdwaast at Republiik Kongo an uun a waast Kameruun. At lun hee 6.091.097 lidj (2021). At hoodsteed as Bangui. Det Madelaafrikoons Republiik hee en gratens faan 622.984 km² an as do det fiiw-an-fiartigst gratst lun uun a wäält. At lun dialt grensen mä seeks lunen. Det lingst grens (1747 km) faan’t lun wurt mä det Demokraatisk Republiik Kongo an det lingst grens (174 km) faan't lun wurt mä Sudaan diald. At lun dialt uk en 1556 km lung grens mä Tschad, en 1055 km lung mä Süüdsudaan, en 901 km lung mä Kameruun an en 487 km lung mä’t Republiik Kongo. Det huuchst berig (1420 m) as de Mont Ngaoui. En öler berig as de Toussoro Berig, wat 1330 m huuch as. Det Madelaafrikoons Republiik hee en tropisk kliima. At lun hee 20 prefektüüren (Préfectures), ian diarfaan as at aanjstendig steed (Commune autonome) Bangui. Efter a Feriand Natschuunen, hee det Madelaafrikoons Republiik uun 2017 4.659.000 iinwenern. 43 % faan‘t befölkring san oner"}
{"id": "19397", "contents": "Madelafrikoo as en ütjdruk för a lunen uun't süüden faan a Sahara an waasten faan a Grat Afrikoonsk Gruug. Diar as oober ei gans iandüüdag, hük lunen diar tu hiar an hük lunen ei. Miast wurd tu Madelafrikoo reegent (jonkgreen): Jodiar lunen kön diar uk tu reegent wurd (laachtgreen): Commonskategorii: Madelafrikoo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Madelafrikoo (sjiisk)"}
{"id": "19398", "contents": "Maseru as at hoodsteed an gratst steed faan Lesotho. Hat as uk at hoodsteed faan a Maseru Distrikt. At steed leit bi a Caledon struum an as nai bi’t grens mä Süüdaafrika. Det steed hee 330.760 lidj (2016). Det wurd hoodsteed faan Lesotho uun 1869. A nööm faan’t steed het ruad sunstianer üüb det Sotho spriik. Lesotho, citypopulation.de"}
{"id": "19399", "contents": "Maputo (Ütjspriik: [mɐˈputu], iar Lourenço Marques) as at hoodsteed, gratst steed an prowins faan Mosambik. Det leit bi a Maputo Bocht, uun a süüd faan't lun. Det steed hee 1.101.170 iinwenern (2017). Diar wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Maputo hee sööwen steeddistrikten: Mozambique, citypopulation.de The Statesman's Yearbook 1987-1988, s. 874."}
{"id": "19403", "contents": "Eritrea [eriˈtreːa], amtelk Stoot faan Eritrea (Tigrinya: ኤርትራ Ertra harke tu?/i) an ሃገረ ኤርትራ Hagere Ertra; Araabsk: إرتريا Iritriyyā an دولة إرتريا Dawlat Iritriyyā) as en stoot uun a nuurduast faan Aafrika. Uun a nuurdwaast leit Sudaan, uun a süüd Ethioopien, uun a süüduast Dschibuuti an uun a nuurduast de Ruad Sia. A nööm faan’t lun leitet ham faan de ualgreks Ἐρυθραία uf, dat üüb at beteekning ἐρυθρὰ [θάλασσα] erythrà [thálassa], ,ruad [sia]’ turaggungt. En fjuarden faan dön naar 6 miljuunen iinwenern (2016) faan Eritrea wene uun't hoodsteed Asmara. Eritrea leit twesken 18° an 12° 22' (faan a nuurd tu a süüd) an 36° 50' an 43° 7' (faan a waast tu a uast). At lun as triisis letjer üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä trii lunen. Det lingst grens (1033 km) faan Eritrea wurt mä Ethioopien an det kurtst (125 km) mä Dschibuuti diald. At lun dialt uk en 682 km lung grens mä Sudaan. Berger uun Eritrea san: de Dega Berig (3047 m), de Amba Mossino Berig (3038 m), de Soyra Berig (3013 m), de Amba Debra Berig (2833 m), de Ādī-Hans Berig (2820 m), de Dahan Dahan Berig (2815 m), de Sihat Berig (2797 m), de"}
{"id": "19410", "contents": "Dschibuuti [dʒiˈbuːti], amtelk det Republiik faan Dschibuuti (üüb Araabsk: جيبوتي Jībūtī an جمهورية جيبوتي Jumhūriya Jībūtī, üüb Fraansöösk: Djibouti an République de Djibouti, üüb Somaali: Jabuuti an Jamahuuriyada Jabuuti, üüb Afar: Gabuuti an Gabuutih Ummuuno) as en lun uun a uast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Eritrea, uun a waast an süüd Ethioopien, uun a süüduast Somaalia an uun a uast lei det Ruad Sia an a Golf faan Aaden. At lun hee 818.159 lidj (2009). At hoodsteed as Dschibuuti. Dschibuuti leit twesken 12° 43' an 10° 56' (faan a nuurd tu a süüd) an 41° 46' an 43° 25' (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi füftanjsis letjer as Tjiisklun. At lun dialt grensen mä trii lunen. Det lingst grens (337 km) faant lun wurt mä Ethioopien an det kurtst mä Somaalia diald. Det dialt uk en 113 km lung grens mä Eritrea. A eeg faan’t lun as 314 km lung. Hi lingt faan de Doumeira Kap uun a nuurd hen tu det letj steed Loyala uun a süüd. Berger uun Dschibuuti san: de Gâgou Berig (2028 m), de Musa Ālī Terara Berig (2021 m), de Mêgo Aroug Berig (1694 m), de Agôgittou Berig (1382"}
{"id": "19411", "contents": "At Uniwersiteet faan Namiibia (üüb Ingels: University of Namibia of UNAM) as ian faan trii uniwersiteeten uun Namiibia. Hat wurd 1992 grünjlaanjen an sat uun Windhoek. At spriik faan’t liar as föör’t miast Ingels; enkelt studienganker wurd dach uk üüb Afrikaans an Tjiisk onerracht. Commons: Uniwersiteet faan Namiibia – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "19419", "contents": "São Tomé an Príncipe, portugiisk „São Tomé e Príncipe“ [sɐ̃w̃ tuˈmɛ i ˈpɾĩsɨpɨ], as en skööl faan eilunen an en stoot uun a Golf faan Guinea, amanbi 200 km föör't küst faan Afrikoo uun't waasten faan Äquatorialguinea an Gabuun. Det eilun São Tomé as näämd efter di Halag Thomas; Príncipe as det „eilun faan a prens“. Hoodstääd as São Tomé. A eilunen lei üüb en keed faan berger, diar bit widj iin uun't Afrikoons fäästlun ling: det Kameruunliinje. Diar san tau prowinsen an sööwen distrikten. Príncipe as en prowins mä man ään distrikt. Commonskategorii: São Tomé an Príncipe – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: São Tomé an Príncipe – Geograafisk an histoorisk koorden [1] (PDF) Internatsionaal Müntfond [2] United Nations Development Programme (UNDP), 0.316666666666676.6Koordinaaten: 0° N, 7° O"}
{"id": "19423", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för São Tomé an Príncipe wiset di code för tau prowinsen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för São Tomé an Príncipe ST), di ööder as di code för at prowins. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, tabel mä luncodes ISO 3166-1, tabel mä luncodes uun domain-nöömer Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "19427", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Eritrea wiset di code för 6 Provinzen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Eritrea ER), di ööder as di code för die Provinz. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "19431", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Madelafrikoons Republiik wiset di code för 14 prefektüüren, 2 wiartskapsprefektüüren (Préfectures économiques) an ian autonoom hoodsteedregiuun (Commune autonome). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Madelafrikoons Republiik CF), di ööder as di code för at prefektüür of autonoom komuun. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. 1 Commune autonome 2 Préfecture économique Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenstabel faan lun codes ISO 3166-1, Referenstabel faan domain codes"}
{"id": "19435", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Dschibuti wiset di code för 5 Regionen und die Hauptstadt Dschibuti. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Dschibuti DJ), di ööder as di code för die Region. 1 Hauptstadt ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "19439", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Lesotho wiset di code för zehn Distrikte. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Lesotho LS), di ööder as di code för den Distrikt. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "19443", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Mosambik wiset di code för zehn Provinzen und den Hauptstadtdistrikt. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Mosambik MZ), di ööder as di code för die Provinz. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "19446", "contents": "Bujumbura (iar Usumbura) as at hoodsteed, at gratst steed, an uk en prowins faan Burundi. At steed leit uun a waast faan't lun bi a Tanganjikasia. Hat hee 497.166 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "19447", "contents": "Monrovia as at hoodsteed faan Libeeria. At steed hee 1.021.762 lidj (2008). Liberia, citypopulation.de"}
{"id": "19448", "contents": "Libreville (Frei Steed üüb Fraansöösk) as at hoodsteed an det gratst steed faan Gabuun. At steed hee 703.940 lidj (2013). Libreville as uk en department an det hoodsteed faan't Estuaire Prowins. Gabon, citypopulation.de"}
{"id": "19449", "contents": "Brazzaville as at hoodsteed an uk en department faan det Republiik Kongo. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 1.373.382 lidj (2007). Det as efter de fraansöösk forsker Pierre Savorgnan de Brazza neemd. At steed leit bi de Kongo Struum. At steed hee njüügen arrondissementen: Bacongo Djiri Madibou Makélékélé Mfilou Moungali Ouenzé Poto-Poto Talangaï Republic of the Congo, citypopulation.de"}
{"id": "19450", "contents": "-4.331666666666715.313888888889Koordinaaten: 4° 20′ S, 15° 19′ O Kinshasa (iar Léopoldville of Leopoldstad) as at hoodsteed an uk en prowins faan det Demokraatisk Republiik Kongo. At steed hee 7.273.947 lidj (2004). At steed hee fjauer distrikten: Kinshasa Commons: Kinshasa – Saamling faan biljen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kinshasa (tjiisk) Congo (Dem. Rep.), citypopulation.de Congo (Dem. Rep.): Kinshasa, citypopulation.de"}
{"id": "19451", "contents": "Bangui as at hoodsteed an det gratst steed faan det Madelaafrikoons Republiik. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 622.771 lidj (2003). Central African Republic, citypopulation.de"}
{"id": "19452", "contents": "Lilongwe as at hoodsteed faan Malaawi. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 989.318 lidj (2018). Taipei, Taiwan (sant 1984) Sambia Lusaka, Sambia (sant 2004) Malawi, citypopulation.de"}
{"id": "19453", "contents": "Bamako (üüb Bambara: ߓߊߡߊߞߐ Bàmakɔ̌) as at hoodsteed an det gratst steed faan Maali. At steed hee 1.810.366 lidj (2009). De Niiger Struum leept troch't steed. At steed hee seeks komuunen: Komuun I., wat njüügen steeddialen (üüb Fraansöösk quartiers) hee: Banconi, Boulkassombougou, Djélibougou, Doumanzana, Fadjiguila, Sotuba, Korofina Nord, Korofina Sud an Sikoroni. Komuun II., wat elwen steeddialen hee: Niaréla, Bagadadji, Médina-coura, Bozola, Missira, Hippodrome, Quinzambougou, Bakaribougou, TSF, Zone industrielle an Bougouba. Komuun III., wat twuntig steeddialen hee. Komuun IV., wat aacht steeddialen hee: Taliko, Lassa, Sibiribougou, Djicoroni Para, Sébénikoro, Hamdallaye, Lafiabougou an Kalabambougou. Komuun V., wat aacht steeddialen hee: Badalabougou, Sema I, Quartier Mali, Torokorobougou, Baco-Djicoroni, Sabalibougou, Daoudabougou an Kalaban-Coura. Komuun VI., wat tjiin steeddialen hee: Banankabougou, Djanékéla, Faladié, Magnambougou, Missabougou, Niamakoro, Sénou, Sogoniko, Sokorodji an Yrimadio. Mali, citypopulation.de"}
{"id": "19454", "contents": "Nouakchott (üüb Araabsk: نواكشوط Nawākšūṭ) as at hoodsteed faan Mauretaanien. At steed hee 958.399 lidj (2013). Mauritania, citypopulation.de"}
{"id": "19455", "contents": "Niamey [njaˈmɛ] as at hoodsteed faan Niiger. At steed hee 978.029 lidj (2012). At steed leit bi de Niiger Struum. Niger, citypopulation.de"}
{"id": "19456", "contents": "Abuja [aˈbuːdʒa] as sant 1991 at hoodsteed faan Nigeeria. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 3.095.000 lidj (2019). Abuja hee tau juarstidjen: at rintidj an at drügtidj. At rintidj wooret faan April tu Oktoober. Uun detheer juarstidj as't temperatüür bi dai twesken 28 °C an 30 °C an bi naacht twesken 22 °C an 23 °C. At drügtidj wooret faan Nofember tu Marts. Uun detheer juarstidj kön't temperatüür bi dai so huuch üüs 40 °C an bi naacht so liich üüs 12 °C wees. Uun't drügtidj weit fölsis a Harmattan, en kul, drüch an stoofig winj, troch't steed. At steed as iin uun fjauer faasen (üüb Ingels: phases) diald."}
{"id": "19458", "contents": "Lusaka as at hoodsteed an det gratst steed faan Sambia. At steed hee 2.627.700 lidj (2019). Det as uk at hoodsteed faan det Lusaka Prowins. Zambia, citypopulation.de"}
{"id": "19459", "contents": "Harare (iar Salisbury) as at hoodsteed an det gratst steed faan Simbabwe. At steed hee 1.485.231 lidj (2012). Zimbabwe, citypopulation.de"}
{"id": "19460", "contents": "Mogadischu (üüb Somaali: Muqdisho [mʉqdɪʃɔ]; üüb Araabsk: مقديشو‎‎ Maqadīšū) as at hoodsteed an gratst steed faan Somaalia. At steed hee 1.650.227 lidj (2014). Somalia, citypopulation.de"}
{"id": "19461", "contents": "Mbabane as at hoodsteed an det naistgratst steed faan Eswatini. At steed hee 57.992 lidj (1997). Swaziland, citypopulation.de"}
{"id": "19462", "contents": "Lomé as at hoodsteed an det gratst steed faan Toogo. Det as uk at hoodsteed faan det Maritime Regiuun. At steed hee 1.477.658 lidj (2010). Lomé hee tau rintidjen: faan April tu Jüüne an faan September tu Nofember. At steed hee fiiw arrondissementen: 1. Arrondissement (uun a süüd), 2. Arrondissement (uun a nuurd an nuurduast), 3. Arrondissement (uun a uast), 4. Arrondissement (uun a süüdwaast), 5. Arrondissement (uun a nuurdwaast). Lomé wurd 1897 hoodsteed faan det tjiisk kolonii Toogolun. Togo, citypopulation.de wetterkontor.de"}
{"id": "19463", "contents": "N’Djamena (üüb Fraansöösk: N'Djaména; üüb Araabsk: انجامينا‎‎ Injāmīnā) as at hoodsteed, det gratst steed an en regiuun faan Tschad. At steed hee 951.418 lidj (2009). Chad, citypopulation.de"}
{"id": "19465", "contents": "A Komooren [koˈmo:rən], amtelk sant 2001 Unioon faan a Komooren (üüb Araabsk: جزر القمر Juzur al-Qamar an الاتحاد القمري‎‎ al-Ittiḥād al-Qumurī; üüb Komoorsk: Komori an Udzima wa Komori; üüb Fraansöösk: Comores [kɔˈmɔːʀ] an Union des Comores) san en föderaal eilunstoot uun a Indisk Ootseaan uun a nuurd ütjgung faan a Wai faan Mosambik twesken Mosambik an Madagaskar. At lun hee 575.660 lidj (2003). At hoodsteed as Moroni. Uk Mayotte hiart tu't skööl faan eilunen faan a Komooren, man ei tu di stoot Union faan a Komooren. A Komooren hee trii autonoom eilunen: Anjouan Grande Comore Mohéli Dön amtelk spriiken faan't lun san Araabsk, Komoorsk an Fraansöösk. A Komooren san en republiik. A president faan't lun sant 2016 as Azali Assoumani. At weering faan't lun as de Komooren-Franc, wat faan det Sentraalbeenk faan dön Komooren ütjbroocht wurt. www.citypopulation.de -12.18333333333344.233333333333Koordinaaten: 12° S, 44° O"}
{"id": "19486", "contents": "Åland [ˈoːland], of Landskapet Åland (finsk Ahvenanmaa, of uk Ahvenanmaan maakunta) as en regiuun faan Finlun, diar gratendials autonoom as. Hat as en skööl faan eilunen uun a Uastsia tesken Sweeden an Finlun. Commonskategorii: Åland – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Åland (sjiisk) Wikimedia Atlas: Åland – Geograafisk an histoorisk koorden Tilastokeskus.fi (Statistikamt faan Finlun), finsk 60.25071594138920.374145507778Koordinaaten: 60° 15′ N, 20° 22′ O"}
{"id": "19489", "contents": "Guinea [giˈneːa], amtelk det Republiik Guinea (üüb Fraansöösk: La Guinée [giˈne] an République de Guinée) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurdwaast leit Guinea-Bissau, uun a nuurd Seenegal, uun a nuurd an nuurduast Maali, uun a süüduast Elfenbianküst, uun a süüd Libeeria an uun a süüdwaast Sierra Leone. At lun hee 10.523.261 lidj (2014). At hoodsteed as Conakry Guinea leit twesken 12° 41' an 07° 12' (faan a nuurd tu a süüd) an 15° 03' an 7° 45' (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi so grat üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä seeks lunen. Det lingst grens (1062 km) faan Guinea wurt mä Maali an det kurtst (363 km) mä Seenegal diald. At lun dialt uk en 816 km lung grens mä Elfenbianküst, en 794 km lung mä Sierra Leone, en 590 km lung mä Libeeria an en 421 km lung mä Guinea-Bissau. Berger uun Guinea san: de Nimba Berig (of de Richard-Molard Berig; 1752 m), de Kakoulima Berig (1011 m), de Kambo Berig (836 m), de Belakaniaré Berig (751 m), de Bonkoui Berig (719 m), de Kankharé Berig (682 m), de Moïnahi Berig (681 m), de Sinbann Berig (654 m),"}
{"id": "19490", "contents": "Guinea-Bissau [ɡiˈneːa bɪˈsaʊ̯], amtelk Republiik faan Guinea-Bissau (üüb Portugiisk: Guiné-Bissau [ɡiˈnɛ biˈsau] an República da Guiné-Bissau [ʁeˈpublikɐ dɐ ɡiˈnɛ biˈsaw]) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Seenegal, uun a uast an süüd Guinea. At lun hee 1.520.830 lidj (2009). At hoodsteed as Bissau. Guinea-Bissau leit twesken 12° 41' an 10° 52' (faan a nuurd tu a süüd) an 16° 42' an 13° 40' (faan a waast tu a uast). At lun as tjiinsis letjer üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä tau lunen. Det lingst grens (421 km) faan Guinea-Bissau wurt mä Guinea an det kurtst (341 km) mä Seenegal diald. Struumer uun Guinea-Bissau san: de Cacheu Struum, de Geba Struum an de Corubal Struum. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Guinea Bissau hee 9 regiuunen. Det amtelk spriik faan Guinea-Bissau as Portugiisk (wat faan 11% faan’t befölkring spreegen wurt) an 44% faan’t befölkring spreecht Guinea-Bissauisk Kreol. Uun't madeläälerns wiar at lun dial faan dön Maali an Kaabu riken. Portugiisk hanelsliidj baget 1588 uun Cacheu (en steed, wat uun nuurd faan’t lun leit) en faktorei, wat tu a hanel faan slaawen tiinet. Lääder wurd det hial lun en portugiisk kolonii. At lun wurd"}
{"id": "19491", "contents": "Seenegal [ˈseːnegal], amtelk Republiik Seenegal (üüb Fraansöösk: Sénégal [seneˈgal] an République du Sénégal) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Mauretaanien, uun a uast Maali, uun a süüduast Guinea an uun a süüdwaast Guinea-Bissau. Seenegal slot uk Gambia am. At lun hee 13.508.715 lidj (2016). At hoodsteed as Dakar. At lun dialt grensen mä fiiw lunen. Det lingst grens (813 km) faan Seenegal, wat loongs de Seenegal Struum leit, wurt mä Mauretaanien diald. Det kurtst grens (330 km) wurt mä Guinea diald. At lun dialt uk en 419 km lung grens mä Maali an en 338 km lung mä Guinea-Bissau. Det grens mä Gambia, en lun, wat amanbi en enklaawe banen Seenegal as, as 740 km lung. De waastermiast ponkt uun Aafrika, Cap Vert, leit uun a waast faan uun Seenegal, nai bi Dakar. Struumer uun Seenegal san: de Seenegal Struum (wat at grens mä Mauretaanien bildet), de Saloum Struum (hög hood uun det Tambacounda Regiuun leit an troch a maden faan't lun leept), de Gambia Struum (wat at grens twesken dön Tambacounda an Kolda Regiuunen bildet an iin uun Gambia leept), de Geba Struum an de Casamance Struum (wat troch a süüd faan't lun"}
{"id": "19493", "contents": "Sierra Leone [siˈɛʁa leˈoːnə], amtelk Republiik Sierra Leone as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurduast lei Guinea, uun a süüduast Libeeria an uun a süüdwaast a Atlantik. At lun hee 7.092.113 lidj (2015). At hoodsteed faan't lun as Freetown. At lun dialt grensen mä tau lunen. Det lingst grens (794 km) faan Sierra Leone wurt mä Guinea an det kurtst (299 km) mä Libeeria diald. A eeg as 402 km lung. De huuchst berig (1945 m) faan’t lun as Bintumani Berig, wat uun a Loma Berger uun a nuurduast leit. Sierra Leone hee fjauer prowinsen an ian gebiit. Uun a naacht faan 4. an 5. Deetsember 2015 jaft at det letst folksteeling uun Sierra Leone. Efter a resultooten hee't lun 7.092.113 lidj: 3.601.135 faan a lidj san wüfhööd an 3.490.978 san karmen. 59 prusent faan a lidj wene üüb't lun an 41 prusent wene uun a steeden. Sierra Leone wiar en britisk kolonii. Det wurd April 1961 suwereen. Det as uk sant 1961 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. Sierra Leone as en republiik. A president faan't lun sant 2007 as Ernest Bai Koroma. www.citypopulation.de Sierra Leone, citypopulation.de Sierra Leone, citypopulation.de 8.5-11.916666666667Koordinaaten: 9° N, 12° W"}
{"id": "19495", "contents": "Ghaana [ˈgaːna], amtelk Republiik faan Ghaana as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a waast lei Elfenbianküst, uun a nuurd Burkiina Faaso, uun a uast Toogo an uun a süüd det Golf faan Guinea an Atlantisk Ootseaan. At lun hee 24.658.823 lidj (2010). At hoodsteed as Accra. Ghaana leit twesken 11° 10' an 04° 44' (faan a nuurd tu a süüd) an 3°15' an 1° 10' (faan a waast tu a uast). At lun as wat letjer üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä trii lunen. Det lingst grens (1098 km) faan’t lun wurt mä Toogo an det kurtst mä Burkiina Faaso diald. At lun dialt uk en 720 km lung grens mä't Elfenbianküst. A eeg as 539 km lung. De huuchst berig (885 m) uun’t lun as Afadja Berig. Öler berger san de Edouka Berig (785 m), de Atiwiredu Berig (775 m) an de Kwamisa Berig (761 m). Dön Suart Volta, Witj Volta an Ruad Volta Struumer luup troch a nuurduast faan't lun, am de Volta Struum tu bildin. De Volta Struum leept tu a süüd iin uun de Atlantik. De gratst sia uun Ghaana as de Volta Stausia, wat uun a süüduast faan't lun leit. Ghaana"}
{"id": "19499", "contents": "Ekwatoriaal-Guinea [ɛkvatoˈri̯a:l giˈne:a], amtelk Republiik Ekwatoriaal-Guinea (üüb Spoonsk: Guinea Ecuatorial an República de Guinea Ecuatorial, üüb Fraansöösk: Guinée équatoriale an République de Guinée équatoriale, üüb Portugiisk: Guiné Equatorial an República da Guiné Equatorial) as en stoot uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd faan’t festlun faan’t stoot lei Kameruun, uun a süüd an uast Gabuun an uun a waast det Golf faan Guinea. Ian faan a eilunen faan’t lun, Annobón, leit 156 km tu a suud faan a Ekwaator, man dön öler eilunen leien tu a nuurd diarfaan. At lun hee 1.222.442 lidj (2015). At hoodsteed as Malabo. Ekwatoriaal-Guinea leit twesken 03° 47' an 01° 28' (faan a nuurd tu a süüd) an 5° 37' an 11° 20' (faan a waast tu a uast). At lun as tretanjsis letjer üüs Tjiisklun. At lun hee en festlun, Río Muni, tau grat eilunen, Bioko an Annobón, an föl letjer eilunen. At lun dialt üüb at festlun grensen mä tau lunen. Det lingst grens (345 km) faan Ekwatoriaal-Guinea wurd mä Gabuun an det kurtst (183 km) mä Kameruun diald. Berger uun Ekwatoriaal-Guinea san: de Pico Basilé Berig (3011 m; hi leit üüb det Bioko Eilun), de Pico Biaó Berig (2009 m), de"}
{"id": "195", "contents": "Nebraska [nəˈbræskə] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj e mal foon't lönj. Dåt heet 1.934.408 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Lincoln. E diiljstoot läit önj e Great Plains. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Nebraska heet 93 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Nebraska Sioux Dawes Box Butte Sheridan Cherry Keya Paha Brown Rock Holt Boyd Knox Ante- lope Pierce Wayne Cedar Dixon Dakota Thurston Burt Wash- ington Douglas Sarpy Cass Otoe John- son Ne- maha Richard- son Pawnee Gage Jeffer- son Thayer Nuck- olls Web- ster Frank- lin Har- lan Furnas Red Willow Hitch- cock Dundy Chase Perkins Keith Deuel Cheyenne Kimball Banner Scotts Bluff Morrill Garden Arthur Grant Hooker Thomas Blaine Loup Gar- field Whee- ler Boone Madi- son Stan- ton Cu- ming Dodge Saun- ders Lan- caster Saline Fill- more Clay Adams Kear- ney Phelps Gos- per Frontier Hayes Lincoln McPherson Logan Custer Dawson Buffalo Hall Ha- mil- ton York Seward Butler Col- fax Platte Nance Greeley Valley Sher- man Howard Merrick Polk USA: States, citypopulation.de USA: Nebraska, citypopulation.de 41.583333333333-99.583333333333Koordinaaten: 41° 35′ N, 99° 35′ W"}
{"id": "19514", "contents": "Terminalia san en skööl faan plaanten uun det order faan a Myrtales. Diar jaft at wel son 100 bit 200 slacher faan. Jo lewe uun a troopen an waaks miast üs en buum. Buum Stam an buark Früchten Bloosen Commonskategorii: Terminalia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Terminalia"}
{"id": "19515", "contents": "A Mopane (Colophospermum mopane) as di iansagst slach faan det plaantenskööl Colophospermum uun det famile fan a bongfrüchten (Fabaceae). Di buum wääkst uun't süüdelk Afrikoo. Siad faan Mopane Mopane-bleeden En elefant mad Mopane uun a Etosha-Natjunaalpark Spriadkoord faan Mopane Commonskategorii: Mopane (Colophospermum mopane) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mopane (Colophospermum mopane)"}
{"id": "19520", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Eswatini wiset di code för vier Distrikte. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Eswatini SZ), di ööder as di code för den Distrikt. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "19525", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Beniin wiset di code för twaalew departments. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Beniin BJ), di ööder as di code för at department. Di code as tuleetst di 21. Mei 2002 (PDF) feranert wurden. ISO 3166-2, referenstabel faan luncodes ISO 3166-1, luncodes, so üs jo uun domainnöömer brükt wurd Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "19529", "contents": "Mauritsius [maʊ̯ˈriːtsi̯ʊs], amtelk det Republiik Mauritsius as en eilunstoot uun a süüdwaast faan de Indisk Ootseaan, amanbi 870 km tu a uast faan Madagaskar an amanbi 1800 km tu a uast faan Aafrika. At lun hee 1.237.091 lidj (2011). At hoodsteed as Port Louis. Faan 1810 ap tu 1968 wiar Mauritsius en britisk kolonii. At lun wurd 12. Marts 1968 suwereen. Mauritsius as en republiik. At president faan't lun sant 2015 as Ameenah Gurib-Fakim. At lun as sant 1968 lasmaat faan det Commonwealth of Nations. At weering faan't lun as de Mauritsius-Rupii, wat faan det Beenk faan Mauritsius ütjbroocht wurt. www.citypopulation.de"}
{"id": "1953", "contents": "Dåt Lesebouk foar Seelterlound wus en ra artiikle önj e bleese aw Saaterfrasch. Da artiikle san önj e iirnge 1953-1965 schraawen, dan fålie dåt tidschraft Seelter Trjoue. Önjt iir 1953 ferschind en fersäk Hermann Janssen (1888-1971) önj en regionool blees. Önj di artiikel frååged hi än schak tääle eefter ham. Deerüt önjtstöö dåt Lesebouk foar Seelterlound dåt bit tu 1965 möre maårbere hädj heet."}
{"id": "19531", "contents": "Det Bengo Prowins (üüb Portugiisk: A Província do Bengo) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun.Det as efter de Bengo Struum neemd, wat troch’t prowins an uun a nuurd faan Luanda uun iin det Bengo Bocht leept. Uun a nuurd leit det Zaire Prowins, uun a nuurduast det Uíge Prowins, uun a uast det Cuanza Norte Prowins an uun a süüd det Cuanza Sul Prowins. At prowins hee amanbi 351.579 lidj (2014). At hoodsteed as Caxito. De Loge Struum bildet at nuurdgrens mä det Zaire Prowins. Dön Dande an Cuanza Struumer luup troch a maden faan't prowins. Bengo Prowins hee seeks kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. Tau öler kreiser, Ícolo e Bengo an Quissama, wat tuföören dialen faan det Bengo Prowins wiar, wurd 2011 tu det Luanda Prowins transportiaret. Det Bengo Prowins wurd 26. April 1980 grünjlaanjen. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins (üüb Ingels an Portugiisk). Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Bengo,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 22. Janewoore 2017. Ufrepen di 28. September 2017. www.citypopulation.de Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Bengo,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det"}
{"id": "19533", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Angola wiset di code för 18 Provinzen (províncias). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Angola AO), di ööder as di code för die Provinz. Di code as tuleetst di 21. Mei 2002 (PDF) feranert wurden. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "19537", "contents": "Det Benguela Prowins (üüb Portugiisk: A Província de Benguela) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. At prowins leit uun a waast faan't lun. Det as efter det Benguela Köningrik neemd. Uun a nuurduast leit det Cuanza Sul Prowins, uun a uast det Huambo Prowins, uun a süüduast det Huíla Prowins an uun a süüdwaast det Namibe Prowins. Det hee 2.036.662 lidj (2014). At hoodsteed faan’t prowins as Benguela. De Coporolo Struum leept troch a süüd faan't prowins. Det Benguela Prowins hee 10 kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. De Catumbela Kreis, iar en komuun, wurd 5. Oktuuber 2011 en kreis. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins (üüb Ingels an Portugiisk). Commons: Benguela (Prowins) – Saamling faan biljen of filmer Benguelastruum Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Benguela,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 4. Maarts 2016. Ufrepen di 28. September 2017. Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Benguela,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 4. Maarts 2016. Ufrepen di 28. September 2017. Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Benguela,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 4. Maarts 2016. Ufrepen di 28. September 2017."}
{"id": "19538", "contents": "Det Bié Prowins (üüb Portugiisk: A Província do Bié) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. At prowins leit uun a maden faan’t lun, uun’t Huuchlun faan Bié, huaruun föl faan a struumer uun Angoola a uursprünger haa. Uun a nuurdwaast leit det Cuanza Sul Prowins, uun a nuurduast lei dön Malanje an Lunda Sul Prowinsen, uun a uast leit Moxico Prowins, uun a süüduast Cuando Cubango Prowins, uun a süüdwaast Huíla Prowins an uun a waast Huambo Prowins. Det hee 1.338.923 lidj (2014). At hoodsteed as Kuito. Tau struumer haa hörens hööd uun det Bié Prowins. Ian, de Cuanza Struum, hee sin hood uun a süüd faan't prowins. Hi leept tu a nuurd an bildet dial faan't grens mä det Malanje Prowins. De öler, de Cubango Struum, hee sin hood uun a waast faan't prowins. Hi leept tu a süüd an bildet a grensen mä dön Huambo an Huíla Prowinsen. En öler struum, de Cutato Struum, bildet dial faan't grens mä det Huambo Prowins an leept troch a nuurd faan't prowins. Bié hee njüügen kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins (üüb Ingels an Portugiisk). Websidj faan a Instituto Nacional de"}
{"id": "19539", "contents": "&nbsp At Gemianskap faan Portugiiskspreegen Lunen (portugiisk Comunidade dos Países de Língua Portuguesa, CPLP) as en multilateraal foorum för frinjskap an tuupwerkin faan lunen mä portugiisk amtsspriak. Det san Portugal salew an ööder lunen, diar ans en portugiiisk kolonii weesen san. Lunen: Angoola Angoola Ekwatoriaal-Guinea Ekwatoriaal-Guinea Brasiilien Brasiilien Guinea-Bissau Guinea-Bissau Kap Verde Kap Verde Mosambik Mosambik Uast-Tiimor Uast-Tiimor Portugal Portugal Sao Tome an Principe São Tomé an Príncipe At CPLP as 1996 grünjlaanj wurden. Uast-Timor an Ekwatoriaal-Guinea kaam iarst leederhen diartu. Commonskategorii: Gemianskap faan Portugiiskspreegen Lunen CPLP – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "1954", "contents": "Mooring as en nordfraschen spräkewise, wat snååked wårt önjt gebiit foon e Risem Måår (5a/5b). Deer kamt uk e noome foon. Et Mooring hiirt tut Böökinghiirder Frasch (5), wat ån foon e tiin hoodspräkewise foont Nordfriisk as. Ourdåt et Mooring nuch sü maning spreegere heet, wårt oofting ma jü betiikning \"Mooring\" dåt hiil Böökinghiirder Frasch benåmd, wat ouers eentlik ai rucht as. Mooring heet twäär wise: Ååstermooring önj Risem-Lonham än Weestermooring önj Naibel: Uk önj Doogebel än Foortuft (weer Böökinghiirder Frasch snååked wårt) seede manschne sam uurde ouers. Önj Doogebel tu'n baispal seede manschne bäige än kääme önj stää for Weestermooring bäge än kaame. Önj da biise toorpe seede manschne ik bän än dat önj stää for ik ban än dåt. Frasch baidrääge aw Tjabelstünj Spräkekurs EduNordfriisk foon't NFI Nais foon Diling for nais aw Mooring Online ouerseeter for mooring Frasch gramatik Doogblinge Spräkewise Steensen, Thomas: „Die Friesen und die nordfriesische Sprache.“ Önj: Neue Beiträge zur Germanistik. Jaapaanisch ütjeeft foon Doitsu Bungaku. Ütjääwen foon dåt Jaapaanisch Seelschap for Germanistik, Biinj 13, Häft 2 (2014), s. 77. Färken Jēkabpils Valmiera Ogre Rēzekne"}
{"id": "19544", "contents": "A Benguelastruum (ingelsk Benguela Current) as en kuulen struum uun a Süüdatlantik. Hi ferlääpt faan waast tu uast an dreit bi't süüdspas faan Afrikoo am efter nuurd. Auer hi so kuul as, sticht faan ham nian wiat loft ap, an sodenang as't bi't küst faan Namiibia an Angoola böös drüg. Diar leit uk det wüüst Namib. Üüb a ööder sidj häält di struum föl sürstoof, huar föl plankton uun lewe koon. An det suragt för rikelk föörkemen faan fask föör't süüdwaastelk Afrikoo. Jüst so ferhäält ham det mä't Atacamawüüst uun Chiile, diar lääpt di kuul Humboldtstruum föörbi. Benguela (Prowins)"}
{"id": "19546", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Äquatorialguinea wiset di code för zwei Regionen und sieben Provinzen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Äquatorialguinea GQ), di ööder as di code för die Region oder Provinz. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "19550", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Ghana wiset di code för 10 Regionen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Ghana GH), di ööder as di code för die Region. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "19554", "contents": "A Seschelen [seˈʃɛlən], amtelk Republiik Seschelen (üüb Seschelen Kreol: Sesel, üüb Fraansöösk: Seychelles [seˈʃɛl], üüb Ingels: Seychelles [seɪˈʃɛlz]) san en eilunstoot faan 115 eilunen uun a Indisk Ootseaan. At lun leit 1500 km tu a uast faan Aafrika. At lun hee 90.945 lidj (2010). At hoodsteed as Victoria. Dön trii gratst eilunen uun a Seschelen san: det Mahé Eilun, det Praslin Eilun an La Digue Eilun. A Seschelen san en republiik. A president faan't lun sant 2016 as Danny Faure. A Seschelen san sant 1976 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. At weering faan't lun as de Seschelen-Rupii, wat faan det Sentraalbeenk faan dön Seschelen ütjbroocht wurt. www.citypopulation.de -7.152.766666666667Koordinaaten: 7° S, 53° O"}
{"id": "19556", "contents": "Burkiina Faaso as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Maali, uun a uast Niiger, uun süüdwaast Beniin, uun a süüd lei Toogo an Ghaana an uun a süüdwaast leit at Elfenbianküst. At lun hee 15.224.800 lidj (2009). At hoodsteed as Ouagadougou. Burkiina Faaso leit twesken 15° 05' an 09° 24' (faan a nuurd tu a süüd) an 5° 30' an 2° 25' (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi so grat üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä seeks lunen. Det lingst grens (1325 km) wurt mä Maali an det kurtst (131 km) mä Toogo diald. At lun dialt uk en 626 km lung grens mä Niiger, en 602 km lung mä Ghaana, en 545 km mä Elfenbianküst an en 386 km lung mä Beniin. Uun a süüd as at lunskap green; uun a nuurd jaft at wüüst. De huuchst berig (727 m) uun’t lun as de Tenakourou Berig. Öler berger san: de Tanlallé Berig (562 m), de Kantolo Berig (542 m), de Tonvo Berig (470 m), de Kanso Berig (448 m), de Kolèl Berig (448 m), de Pic de Nahouri (447 m), de Zaran Kipsi Berig (441 m), de Nanga Berig"}
{"id": "19557", "contents": "Malabo as at hoodsteed faan Ekwatoriaal-Guinea. At steed leit bi a nuurdeeg faan’t Eilun Bioko. Det hee 257.000 lidj (2015). Det as uk hoodsteed faan’t prowins Bioko Norte. Equatorial Guinea, citypopulation.de"}
{"id": "19558", "contents": "Det Cuando Cubango Prowins (üüb Portugiisk: A Província de Cuando-Cubango) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. At prowins as efter dön Cuando an Cubango struumer neemd an leit uun a süüduast faan't lun. Uun a nuurduast leit det Moxico Prowins, uun a uast Sambia, uun a süüd Namiibia, uun a waast lei dön Cunene an Huíla Prowinsen, an uun a nuurdwaast det Bié Prowins. At prowins hee 510.369 lidj (2014). At hoodsteed as Menongue. De Cubango Struum bildet at grens mä det Huíla Prowins an dial faan’t grens mä det Cunene Prowins. Do leept hi tu a süüd am’t dial faan’t grens mä Namiibia tu bildin. De Cuito Struum leept troch a maden faan’t prowins. De Utembo Struum hee sin hood uun a maden faan’t prowins. De Quembo Struum bildet dial faan’t grens mä det Moxico Prowins an do leept iin uun de Cuando Struum. De Cuando Struum bildet uk at dial faan’t grens mä det Moxico Prowins an mä Sambia. Det Cuando Cubango Prowins hee njüügen kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins (üüb Ingels an Portugiisk) Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Cuando Cubango,\" Censo 2014."}
{"id": "19559", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Sierra Leone wiset di code för drei Provinzen und ein Gebiet (area). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Sierra Leone SL), di ööder as di code för die Provinz. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "1956", "contents": "i1 i3 i7 i10 i12 i14 Fluchplåts Söl' as en fluchplåts awt ailönj Söl', tou kilometer ååstlik foon Weesterlönj. Websid foon e Fluchplåts Söl"}
{"id": "19565", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Senegal wiset di code för 14 Regionen (régions). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Senegal SN), di ööder as di code för die Region. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "19568", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Guinea-Bissau wiset di code för drei Provinzen, acht Regionen und einen autonomen Sektor. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Guinea-Bissau GW), di ööder as di code för die Provinz, Region oder den Sektor. Di code as mä di Newsletter II-1 faan a 3. Febrewoore 2010 (PDF) feranert wurden. Die Regionen und der autonome Sektor Bissau erhielten zweistellige Buchstabenkombinationen von BA bis TO, die Provinzen einen einzelnen Buchstaben. 1 autonomer Sektor ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "19572", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Guinea wiset di code för 7 Regionen (gouvernorats), 33 Präfekturen (préfectures) und die Hauptstadt Conakry. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Guinea GN), di ööder as di code för die Präfektur. Di code as tuleetst di 21. Mei 2002 (PDF) feranert wurden. Bei der Änderung im zweiten Newsletter (ISO 3166-2:2002-05-21) wurde der Status der Hauptstadt Conakry von einer Region zur Stadt (ville) festgelegt. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "19577", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Komooren wiset di code för 3 hoodeilunen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Komooren KM), di ööder as di code för at eilun. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenstabel faan a luncodes ISO 3166-1, Referenstabel faan domaincodes Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "19579", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Seychellen wiset di code för 25 Verwaltungsbezirke der Seychellen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Seychellen SC), di ööder as di code för den Verwaltungsbezirk. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. La Rivière Anglaise ist offiziell nur noch unter dem englischen Namen English River in Gebrauch. Die Bezirke Grand’ Anse auf Mahé und Praslin werden offiziell ohne Apostroph geschrieben, ebenso entfällt der accent aigu bei Anse Étoile. Der Bezirk Bel Ombre wird gelegentlich auch in offiziellen Dokumenten Belombre geschrieben. Die dünn besiedelten Outer Islands, die zu keinem der Bezirke gehören, haben keinen ISO 3166-2 Code. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Statoids Website: Seychelles Districts. Abgefragt am 11. September 2009. Republic of Seychelles: Statistical Abstract. National Statistics Bureau, Victoria 2008. Anhang: Karte der Bezirke Webseite der Regierung der Seychellen, Beschreibung der Bezirke. Archiwiaret faan det originool di 4. Detsember 2008. Ufrepen di 1. September 2017. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "1958", "contents": "Halunder es deät Noorfriisk fan Deät Lun. Uun deät 19. Djooarhonnert Hans Frank Heikens (1780-1862) Albrecht Groneweg (1831-1877) Heinrich E. Claasen (1842-1917) Uun deät 20. Djooarhonnert Käte Pampel (1905-?; \"Faarsken fan't Lun\", 1980) James Packross (1909-?) Carmen Streithof-Singer (1923-2009) James Krüss (1926-1997) Friedrich Panse (Van Boppen en Bedeelen: Halunner Versnakkestekken fer Letjen en Groten, 1937) Maria Leitgeber-Dähn (1906-1979) Mary Franz (1895-1969) Carmen Streithof-Singer (1923-2009) Max Dähn (1909-1971) Wi lear Halunder, Helgoländisches Lehrbuch von Mina Borchert, Ritva und Nils Århammar, Helgoland 1987 (Nordfriisk Instituut, Nr. 85). Mina Borchert Spräkefeerer Diitsk - Halunder - Westfriisk, 48 S., Selbstverlag, 1982 Wikisource: P. A. Oelrichs: Kleines Wörterbuch zur Erlernung der Helgolander Sprache Oawersatmaskiin Diitsk-Halunder en Halunder-Diitsk Halunder Tekstbispell De Hai Halunder iip www.kuestenforum.de Deät Wiinachenevangelium noa Lukas 2, 1- 20 iip sid 17 Th. Siebs, Helgoland und seine Sprache Halunder fan Nils en Ritva Århammar Detsember/ha Nowember/ha Oktoober/ha September/ha August/ha"}
{"id": "19587", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Burkina Faso wiset di code för 13 Regionen (régions) und 45 Provinzen (provinces). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Burkina Faso BF), di ööder as di code för die Region oder Provinz. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "19591", "contents": "Wat menst dü? Benguela (Kreis) Benguela (Prowins) Benguela (Steed) Benguelastruum Könangrik Benguela"}
{"id": "19592", "contents": "Wat menst dü? Cabinda (Prowins) Cabinda (Steed)"}
{"id": "19593", "contents": "Benguela, amtelk São Felipe de Benguela, as en steed uun a waast faan Angoola. At stood leit amanbi 430 km tu a süüd faan Luanda, bi a mös faan de Cavaco Struum. Det as at hoodsteed faan Benguela Prowins. Det hee 128.084 lidj (2008). At steed wurd 1617 üüs at Forte de São Filipe de Benguela grünjlaanjen. Benguela hee en boonhoof, wat en haltesteed üüb det Benguelaboon faan Lobito hen tu Luau as. A boonhoof leit uun a nuurd faan't steed. Üüb det öler sidj faan de Cavanco Struum as en öler boonhoof, de Cavaco Boonhoof. At steed hee uk en fluughuuwen, de Benguela Fluughuuwen wat uun a süüd faan't steed leit. Tu a nuurd faan't steed leit uk de Catumbela Fluughuuwen. En struat, de Estrada Nacional 100 leitet efter Lobito, tu a nuurd faan Benguela. At jaft uk en struat, wat efter Namibe, tu a süüduast faan't steed, leitet. Commons: Benguela (Steed) – Saamling faan biljen of filmer Benguelastruum"}
{"id": "19594", "contents": "Caxito as en steed uun a waast faan Angoola. At stood leit amanbi 60 km tu a nuurd faan Luanda, bi de Dande Struum. Det as at hoodsteed faan det Bengo Prowins an det Dande Kreis. Det hee 12.000 lidj. Struaten leite tu Luanda tu a süüdwaast an tu Uíge tu a nuurduast. Fernando Dacosta (* 1945), portugiisk jurnalist an skriiwer."}
{"id": "19595", "contents": "Kuito (iar Silvio Porto) as en steed uun a maden faan Angoola. At stood leit amanbi 684 km tu a süüduast faan Luanda. Det as at hoodsteed faan Bié Prowins. Det hee 176.296 lidj (2008). Kuito hee en boonhoof, wat en haltesteed üüb det Benguelaboon faan Lobito hen tu Luau as. At steed hee uk en fluughuuwen, de Kuito Fluughuuwen wat uun a süüd faan't steed leit. En struat leitet tu a uast tu Luena an en öler leitet tu a waast tu Huambo."}
{"id": "19596", "contents": "Cabinda as en steed uun en eksklaawe faan Angoola. At stood leit bi a eeg faan’t Atlantik, amanbi 380 km tu a nuurd faan Luanda. Det as at hoodsteed faan Cabinda Prowins. Det hee 186.000 lidj (2006). Cabinda hee'n fluughuuwen, de Cabinda Fluughuuwen (üüb Portugiisk, Aeroporto de Cabinda), wat uun a süüd faan't steed leit. Struaten leite tu Belize tu a nuurd faan't steed an tu Muambo uun det Demokraatisk Republiik Kongo tu a süüd."}
{"id": "19597", "contents": "Menongue (iar Serpa Pinto) as en steed uun a süüd faan Angoola. At stood leit amanbi 809 km tu süüduast faan Luanda. Det as at hoodsteed faan Cuando Cubango Prowins. Det hee 200.000 lidj (2014). Menongue hee en boonhoof, wat det aanjstatschuun üüb det Moçâmedesboon faan Namibe hen tu Menongue as. At steed hee uk en fluughuuwen, wat Aeroporto de Menongue het."}
{"id": "196", "contents": "Da Neederlönje as en lönj önj Weest-Euroopa. Jü hoodstää as Amsterdam än jü kining foon dåt kiningrik as sunt 2013 Willem-Alexander. Di huuchste bärj foon dåt lönj as di Vaalserbärj (323 m). Da grutste struume foon da Neederlönje san jü Maas, di Rhin, jü Schelde, ju Waal än jü IJssel. Da Nederlönje wårde begränsed foon: jü Weestsiie önj dåt norden än weesten, Tjüschlönj önj dåt ååsten, Belgien önj dåt sööden. Sunt 1581 bilede Holönj tuhuupe ma (Weest-) Fraschlönj (Fryslân), Groningen, Siilönj, Utrecht, Gelderlönj än Overijssel jü föderåål republiik foon da soowen prowintse (da Nederlönje). Da oudere - Drente önj dåt ååsten än Nord-Braband än Limborj önj dåt sööden, hingeden deer en lait ås äinduum bai. Önj dåt soowentäinst iirhunert köm jü republiik döör hoonel tu en grut rikduum än wus deerdöör aw en was tid jü jarst grutmåcht foon e wråål, jü grute koloniie häi önj Ååst-Indien än latjere önj Afrikaa un Ameerika (New York wus grünläid ås Nai Amsterdam). Jü republiik wörd ferwålted foon en stäädehüüljer (stadhouder), di foon da provintse kiisd wörd. Dåt wus dan åltens en prins foon Oranien. Önj dåt oochtäinst iirhunert wus dåt åles forbai än wörd dåt åltens mör tu en latj lönj, dåt"}
{"id": "19600", "contents": "Det Cuanza Norte Prowins (üüb Portugiisk: A Província do Cuanza Norte of Kwanza Norte) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. At prowins as efter de Cuanza Struum neemd an leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit det Uíge Prowins, uun a uast det Malanje Prowins, uun a süüduast det Cuanza Sul Prowins an uun a süüdwaast an waast det Bengo Prowins. Det hee 427.971 lidj (2014). At hoodsteed as N'dalatando. De Cuanza Struum bildet at grens mä det Cuanza Sul Prowins an dial faan’t grens mä det Bengo Prowins. De Dande Struum bildet dial faan’t grens mä dön Uíge an Bengo Prowinsen. En öler dial faan’t grens mä det Uíge Prowins wurt faan de Lucala Struum bildet. Dediar struum leept troch det Malanje Prowins, do troch a süüd faan Cuanza Norte Prowins, huar hi iin uun de Cuanza Struum leept. Det Cuanza Norte Prowins hee 13 kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. Ap tu 1917 wiar Cuanza Norte det nuurddial faan det Cuanza Prowins. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins (üüb Ingels an Portugiisk) Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Cuanza Norte,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 28."}
{"id": "19601", "contents": "Det Cuanza Sul Prowins (üüb Portugiisk: A Província do Cuanza Sul of Kwanza Sul) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. At prowins as efter de Cuanza Struum neemd an leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurdwaast lei dön Bengo an Cuanza Norte Prowinsen, uun a nuurd an nuurduast leit det Malanje Prowins, uun a süüduast lei dön Bié an Huambo Prowinsen an uun a süüdwaast leit det Benguela Prowins. Det hee 1.881.873 lidj (2014). At hoodsteed as Sumbe. De Cuanza Struum bildet a grensen mä dön Cuanza Norte an Malanje Prowinsen. De Longa Struum hee sin hood uun a uast faan't prowins an leept tu a waast an bildet dial faan't grens mä det Bengo Prowins. De Cuvo Struum bildet dial faan't grens mä det Huambo Prowins an leept tu a nuurdwaast an iin uun det Atlantik uun a süüd faan Porto Amboim. Det Cuanza Sul Prowins hee twaalew kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. De Kikombo Borig: Hi leit uun a süüd faan't prowins an wurd uun det sööwentanjst juarhunert baaget. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins (üüb Ingels an Portugiisk). Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Cuanza Sul,\" Censo"}
{"id": "19602", "contents": "Det Cunene Prowins (üüb Portugiisk: A Província do Cunene) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. At prowins as efter de Cunene Struum neemd. Det dialt a nööm mä det Kunene Regiuun, wat üüb det öler sidj faan’t grens uun Namiibia leit. Det leit uun a süüd faan't lun. Uun a nuurdwaast leit det Huíla Prowins, uun a nuurd an nuurduast det Cuando Cubango Prowins, uun a süüd Namiibia an uun a waast det Namibe Prowins. Det hee 965.288 lidj (2014). At hoodsteed as Ondjiva. De Curoca Struum bildet dial faan't grens mä det Namibe Prowins. De Cubango Struum bildet dial faan't grens mä det Cuando Cubango Prowins. De Cunene Struum leept troch a maden faan't prowins tu a süüd an do tu a waast loongs a grens mä Namiibia. Det Cunene Prowins hee seeks kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins (üüb Ingels an Portugiisk). Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Cunene,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 20. Mei 2018. Ufrepen di 30. September 2017. Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Cunene,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 20. Mei 2018. Ufrepen"}
{"id": "19603", "contents": "Rolf Harlinghausen (* 25. Juuni 1940 ön Hamborig) es en dütsk CDU-Politiker en forleeren Meföligster fan di Büürerskep ön Hamborig. Eeđer sin Abituur heer Rolf Harlinghausen bi di Forwalting liirt. Hi studiareti Pedagoogik ön dir Uniwersiteet fan Hamborig en ön di USA. 1966 waar Harlinghausen Skuulmaister. Hi wiar bit tö di 31. Juuli 2004 bi di Heinrich-Hertz-Schule ön Hamborig ön Aarber, hur hi uk sin ain Abituur maaket her. Hi halt fuul fan Skandināvien, en hat jit, dat hi uk Sweedsk snaki ken. Harlinghausen heer en Uuning ön Muasem üp Söl. Hi snaket weđer Platdütsk jit Sölring. Rolf Harlinghausen es bifriit en heer jen Daachter. Sent 1984 es Harlinghausen bi di CDU. Fan 1993 bit 2011 wiar hi Meföligster fan di Büürerskep ön Hamborig. Diar set hi fuar sin Frakstjoon iin ön di Ütskot fuar Euroopa sa üs uk ön Ütskoten fuar Rocht en Sport. Harlinghausen wiar Spreeker fuar Politiik om Euroopa Partnerskepen me üđer Staten en internatsjonaali Saaken. Sent 2004 set hi fuar Hamborig iin ön di Ütskot fuar Regioonen bi di Europeeisk Unioon. Rolf Harlinghausen bi \"Abgeordnetenwatch\""}
{"id": "19604", "contents": "Sumbe (iar Novo Redondo) as en steed uun a waastdial faan a maden faan Angoola. At steed leit amanbi 272 km tu a süüd faan Luanda. Det hee 51,749 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan Cuanza Sul Prowins. Sumbe hee'n fluughuuwen."}
{"id": "19605", "contents": "Ondjiva (iar Pereira d'Eça of Vila Pereira de Eça) as en steed uun a süüd faan Angoola. At steed leit amanbi 954 km tu a süüduast faan Luanda. Det hee 19.602 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan Cunene Prowins. Ondjiva hee'n fluughuuwen, wat Ondjiva Pereira of Aeroporto 11 de Novembro het."}
{"id": "19606", "contents": "N’dalatando (iar Vila Salazar) as en steed uun a nuurdwaast faan Angola. At steed leit amanbi 191 km tu a süüduast faan Luanda. Det hee 46.606 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan Cuanza Norte Prowins. At steed hee en boonhoof, wat en haltesteed üüb de Luandaboon faan Luanda hen tu Malanje as. At steed hee uk en fluughuuwen."}
{"id": "19607", "contents": "Platdütsk es en weestgermaansk Spraak, diar ön Nuurđdütsklön sa üs ön Uasten fan di Neđerlönen spreeken uur. Di platdütsk Spreekwiisen sen rocht nai bi Holönsk, Friisk en Engelsk. Des Tabeli weeget forskeligi Uurtern, hur di forskelig Skrewen en ütspreeken uur. Di platdütsk Skriiwing es fuar Liren, dānen fan Dütsk kum en bet naier bi di Ütspraak üs di friisk Skriiwingen, aurdat em fuar't Miist de debelt Konsonanten bihölen heer en di Vokaaldebelingen, üs di friisk Skriiwingen di haa, ek fuarkum. (*) Eegentelk: \"aatj\", öömr. \"faader\" ment hdt. \"Pate\", engl. \"godfather\" (nd. = Platdütsk ön Dütsklön, nied. = Platdütsk ön Holön, hdt. = Dütsk, engl. = Engelsk) k → ch : nd. (an nied.) ik ↔ ich an kaken ↔ hdt. kochen nd. (an nied.) maken an engl.: to make ↔ hdt. machen d → t : nd. (an nied.) dag an engl. day ↔ hdt. Tag oober d → d : (wan ingelsk th) nd. dat, Doorn – nied. dat, doorn an engl. that, thorn ↔ hdt. das, Dorn t → s : nd. (an nied.) dat, wat, eten an engl. that, what, eat ↔ hdt. das, was, essen t → z : nd. Tied, Timmermann an nied. tijd, timmerman"}
{"id": "19609", "contents": "Det Huambo Prowins (üüb Portugiisk: A Província de Huambo) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. At prowins leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurdwaast leit det Cuanza Sul Prowins, uun a nuurduast an uast det Bié Prowins, uun a süüd det Huíla Prowins an uun a süüdwaast det Benguela Prowins. At prowins hee 1.896.147 lidj (2014). At hoodsteed as Huambo. De huuchst berig uun Angoola, de Moco Berig, leit uun detheer prowins. Tau struumer haa sin hööd uun detheer prowins nai bi a steed Huambo. De iarst as de Cuvo Struum, wat tu a nuurdwaast leept an dial faan't grens mä det Cuanza Sul Prowins bildet. De naist as de Cutato Struum, wat tu a nuurd leept an dial faan't grens mä det Bié Prowins bildet. Huambo Prowins hee elwen kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins (üüb Ingels an Portugiisk) Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Huambo,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 29. April 2018. Ufrepen di 17. Oktuuber 2017."}
{"id": "19610", "contents": "Det Huíla Prowins (üüb Portugiisk: A Província da Huíla) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Uun a nuurdwaast leit det Benguela Prowins, uun a nuurd det Huambo Prowins, uun a nuurduast det Bié Prowins, uun a uast det Cuando Cubango Prowins, uun a süüd det Cunene Prowins an uun a waast det Namibe. Det hee 2.354.398 lidj (2014). At hoodsteed as Lubango. Tau struumer haa hörens hööd uun detheer prowins. Ian, de Cunene Struum, hee sin hood uun a nuurduast faan't prowins. Do leept hi tu a süüd iin uun det Cunene Prowins. De öler, de Curoca Struum, hee sin hood uun a süüdwaast faan't prowins, nai bi a steed Chiange. Do leept hi tu a süüdwaast, am't grens twesken dön Namibe an Cunene Prowinsen tu bildin. De Cubango Struum bildet a grensen mä det Bié an Cuando Cubango Prowinsen. Det Huíla Prowins hee fjauertanj kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins (üüb Ingels an Portugiisk). Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Huíla,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 29. April 2018. Ufrepen di 30. September 2017. Websidj faan"}
{"id": "19611", "contents": "Luanda (üüb Portugiisk: A Província de Luanda) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurduast lei dön Bengo an Cuanza Norte Prowinsen an uun det süüduast leit det Cuanza Sul Prowins. At prowins hee 6.542.942 lidj (2014). At hoodsteed as Luanda. Det Luanda Prowins hee sööwen kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. Tau kreiser, Icolo e Bengo an Quissama, wat tuföören dialen faan det Bengo Prowins wiar, wurd 2011 tu det Luanda Prowins transportiaret. De Muxima Borig (1599 baaget), wat uun de Muxima Komuun faan de Quissama Kreis leit. António Agostinho Neto (1922-1979), iarst president faan Angoola. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins (üüb Ingels an Portugiisk). Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Luanda,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 28. Maarts 2016. Ufrepen di 30. September 2017."}
{"id": "19612", "contents": "Lunda Norte (üüb Portugiisk: A Província da Lunda Norte) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. At prowins as efter det Lunda Rik neemd an leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd an uast leit det DR Kongo, uun a süüd det Lunda Sul Prowins an uun a waast det Malanje Prowins. Det hee 862.566 lidj (2014). At hoodsteed as Dundo. De Uanda Struum an de Cuengue Struum haa hörens hööd uun a maden faan't prowins. Dön tau struumer luup iin uun det DR Kongo. De Cuango Struum leept troch a waast faan't prowins. Öler struumer, wat troch at prowins luup san: de Cuilo Struum, de Luangue Struum an de Chicapa Struum. De Cassai Struum bildet dial faan't grens mä det DR Kongo Steeden uun't prowins san: Cambulo, Capenda Camulemba, Caungula, Chitato, Cuango, Cuílo, Lubalo, Lucapa an Xá Muteba. Det Lunda Norte Prowins hee njüügen kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. Faan det sööwentanjst ap tu det njüügentanjst juarhunert wiar at prowins dial faan det Lunda Rik. 1884 wurd det dial faan det portugiisk kolonii faan Angoola. Diarefter, ap tu 1895, wurd at prowins dial faan det Lunda Distrikt. Do wiar det en distrikt"}
{"id": "19613", "contents": "Lunda Sul (üüb Portugiisk: A Província da Lunda Sul) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. At prowins as efter det Lunda Rik neemd an leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd leit det Lunda Norte Prowins, uun a uast det DR Kongo, uun a süüd det Moxico Prowins, uun a waast lei dön Malanje an Bié Prowinsen. Det hee 516.077 lidj (2014). At hoodsteed as Saurimo. De Cuango Struum bildet at grens mä Malanje Prowins. De Cassai Struum bildet at grens mä det Moxico Prowins. Trii struumer haa hörens hööd uun a süüd faan't prowins: de Cuilo Struum, de Luangue Struum an de Chicapa Struum. Al dön trii struumer luup tu a nuurd iin uun det Lunda Norte Prowins. Det Lunda Sul Prowins hee fjauer kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. Faan det sööwentanjst ap tu det njüügentanjst juarhunert wiar at prowins dial faan det Lunda Rik. 1884 wurd det dial faan det portugiisk kolonii faan Angoola. Diarefter, ap tu 1895, wurd at prowins dial faan det Lunda Distrikt. Do wiar det en distrikt faan 1895 ap tu 1978. Uun detdiar juar wurd at distrikt en prowins. A guwernöör faan't prowins sant 12."}
{"id": "19614", "contents": "Malanje (üüb Portugiisk: A Província de Malanje) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. A nööm faan't prowins komt faan det Nuurd Mbundu wurd malanji, wat a stianer het. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Uun a nuurd lei det Uíge Prowins an det DR Kongo, uun a uast dön Lunda Norte an Lunda Sul Prowinsen, uun a süüd leit det Bié Prowins an uun a waast lei dön Cuanza Norte an Cuanza Sul Prowinsen. Det hee 968.135 lidj (2014). At hoodsteed as Malanje. Ian struum hee sin hood uun't prowins. Dediar struum as de Cambo Struum hög hood uun a maden faan't prowins nai bi a steed Quela leit. Öler struumer bilde grensen mä öler prowinsen an uun ian faal, mä'n öler lun. De struumer, wat dialwis grensen mä öler prowinsen bilde san: De Cuanza Struum, wat det hial grens mä det Cuanza Sul Prowins an dial faan't grens mä det Bié Prowins bildet. De Cuango Struum, wat dial faan't grens mä det Bié Prowins, det hial grens mä det Lunda Sul Prowins an en letj dial faan det Lunda Norte Prowins bildet. De Luando Struum, wat en letj dial faan't grens mä det Bié Prowins"}
{"id": "19615", "contents": "Det Moxico Prowins (üüb Portugiisk: A Província de Moxico) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. At prowins leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurd lei det Lunda Sul Prowins an det DR Kongo, uun a uast leit Sambia, uun a süüd det Cuando Cubango Prowins an uun a waast det Bié Prowins. Det hee 727.594 lidj (2014). At hoodsteed as Luena. Det Moxico Prowins as det gratst prowins uun Angoola. Fjauer struumer haa hörens hööd uun’t prowins. Trii faan jo san de Cuando Struum, de Quembo Struum an de Cuito Struum. Hörens hööd lei uun a süüdwaast faan’t prowins an jo luup tu a süüd, am at grens mä det Cuando Cubango Prowins tu bildin. De fjuard struum, de Lungué-Bungo Struum, hög hood uk uun a süüdwaast leit, leept tu a süüduast iin uun Sambia. Ian faan dön grat struumer uun Aafrika, de Sambesi Struum, leept troch a uast faan’t prowins. En öler struum, de Cassai Struum, bildet at grens mä det Lunda Sul Prowins. Det Moxico Prowins hee njüügen kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins (üüb Ingels an Portugiisk). www.citypopulation.de Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística"}
{"id": "19616", "contents": "Det Namibe Prowins (üüb Portugiisk: A Província de Namibe, iar det Moçâmedes Prowins) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. Uun a nuurd leit det Benguela Prowins, uun a uast det Huíla Prowins, uun a süüduast det Cunene Prowins an uun a süüd Namiibia. At prowins hee 471.613 lidj (2014). At hoodsteed as Namibe. De Curoca Struum leept troch a maden faan't prowins iin uun't Atlantik uun a nuurd faan Tombua. De Cunene Struum bildet at süüdgrens mä Namiibia. Det Namibe Prowins hee fiiw kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins (üüb Ingels an Portugiisk). www.citypopulation.de Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Namibe,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 4. Maarts 2016. Ufrepen di 1. Oktuuber 2017."}
{"id": "19617", "contents": "Det Uíge Prowins (üüb Portugiisk: A Província de Uíge) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. At prowins hee 1.426.354 lidj (2014). At hoodsteed as Uíge. Uun a waast leit det Zaire Prowins, uun a nuurd an uast det DR Kongo, uun a süüduast det Malanje Prowins, uun a süüd det Cuanza Norte Prowins an uun a süüdwaast det Bengo Prowins. At hood faan de Mbridge Struum leit uun a nuurdwaast faan't prowins. A struum bildet dial faan't grens mä det Zaire Prowins. At hood faan de Dande Struum leit uun a süüd faan't prowins. A struum bildet dial faan't grens mä det Cuanza Norte Prowins. Det Uíge Prowins hee seekstanj kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins (üüb Ingels an Portugiisk). www.citypopulation.de Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Uíge,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 4. Maarts 2016. Ufrepen di 1. Oktuuber 2017. www.citypopulation.de"}
{"id": "19618", "contents": "Det Zaire Prowins (üüb Portugiisk: Província do Zaire) as en prowins uun de aafrikoons stoot Angoola. At prowins hee 567.225 lidj (2014). At hoodsteed as M'banza-Kongo. Uun a nuurd leit det Kongo-Central Prowins uun det Demokraatisk Republiik Kongo, uun a uast leit det Uíge Prowins, uun a süüd leit det Bengo Prowins an uun a waast at Atlantik. De naistlingst struum uun Aafrika, de Kongo Struum, bildet dial faan't nuurdgrens faan't prowins mä det DR Kongo: faan't steed Nóqui tu a mös faan a struum iin uun't Atlantik. De Mbridge Struum bildet dial faan't süüdgrens mä det Uíge Prowins. Det Zaire Prowins hee seeks kreiser (municípios), wat iin uun komuunen (comunas) diald wurd. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins (üüb Ingels an Portugiisk). Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Zaire,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 4. Maarts 2016. Ufrepen di 29. September 2017. Websidj faan a Instituto Nacional de Estatística de Angola, \"Zaire,\" Censo 2014. Archiwiaret faan det originool di 4. Maarts 2016. Ufrepen di 29. September 2017."}
{"id": "19619", "contents": "Huambo (iar Nova Lisboa) as en steed uun a waast faan a maden faan Angoola. At steed hee 665.574 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan Huambo Prowins. Huambo hee en boonhoof, wat en haltesteed üüb det Benguelaboon faan Lobito hen tu Luau as. Huambo hee uk tau fluughuuwen: de Huambo Fluughuuwen an de Albano Machado Fluughuuwen. Struaten leite tu a nuurdwaast tu Lobito, Benguela an Luanda. En struat leitet tu a waast tu Kuito an en struat leitet tu a süüdwaast tu Lubango."}
{"id": "19620", "contents": "Lubango (iar Sá da Bandeira) as en steed uun a waast faan a maden faan Angoola. At steed hee 256.713 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan Huíla Prowins. Lubango hee en boonhoof, wat en haltesteed üüb de Moçâmedesboon faan Namibe hen tu Menongue as. At steed hee uk en fluughuuwen, wat Aeroporto de Lubango het."}
{"id": "19621", "contents": "Saurimo (iar Henrique de Carvalho) as en steed uun a nuurduast faan Angoola. At steed hee 80.445 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan Lunda Sul. Saurimo hee'n fluughuuwen, wat Aeroporto de Saurimo (iar Aeroporto de Henrique Carvalho) het."}
{"id": "19622", "contents": "Malanje as en steed uun a nuurduast faan Angoola. Det leit bi de Cuango Struum an as at hoodsteed faan det Malanje Prowins. At steed hee 156.829 lidj (2009). At steed hee en boonhoof, wat det aanjstatschuun faan det Luandaboon as. At steed hee uk en fluughuuwen."}
{"id": "19623", "contents": "Dundo as en steed uun a nuurduast faan Angoola. At steed leit nai bi't grens tu det Demokraatisk Republiik Kongo. Det as sant 2000 at hoodsteed faan Lunda Norte Prowins. Dundo hee tau fluughuuwen: de Dundo Fluughuuwen an de Chitato Fluughuuwen. En struat leitet tu a süüd tu Saurimo."}
{"id": "19624", "contents": "Luena (iar Vila Luso) as en steed uun a uast faan Angoola. At steed as at hoodsteed faan Moxico Prowins. Luena hee en boonhoof, wat en haltesteed üüb de Benguelaboon faan Lobito hen tu Luau as. At steed hee uk en fluughuuwen, wat Aeroporto de Luena het."}
{"id": "19625", "contents": "Namibe as en steed uun a süüdwaast faan Angoola. At steed hee 86.366 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan Namibe Prowins. Namibe hee en boonhoof, wat en haltesteed üüb det Moçâmedesboon faan Namibe hen tu Menongue as. At steed hee uk en fluughuuwen, wat Aeroporto de Namibe het."}
{"id": "19626", "contents": "Uíge (iar Carmona) as en steed uun a nuurdwaast faan Angoola. At steed leit amanbi 241 km nuurduast faan Luanda. Det hee 119.815 lidj (2016). Det as at hoodsteed faan Uíge Prowins. At steed hee'n fluughuuwen."}
{"id": "19627", "contents": "M'banza Kongo (iar São Salvador) as en steed uun a nuurdwaast faan Angoola. At steed hee 83.400 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan Zaire Prowins. A nööm Mbanza Kongo het det kongoleesk hoodsteed üüb det Kongo Spriik. At steed wurd uun det fjauertanjst juarhunert grünjlaanjen. At steed wiar at hoodsteed faan det Köningrik Kongo föör 1678 an faan 1709. M'banza-Kongo hee en fluughuuwen."}
{"id": "19629", "contents": "At Afrikoonsk Union (araabisk ‏الاتحاد الأفريقي‎, DMG al-Ittiḥād al-Ifrīqī, ingelsk African Union, fransöösk Union africaine, portugiisk União Africana) as en internatsionaal organisatsion, diar 2002 det Organisatsion för Afrikoonsk Ianhaid (OAU) ufliaset hää. Hat wal ham för tuupwerkin uun Afrikoo iinsaat. Commonskategorii: Afrikoonsk Union – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "19631", "contents": "Portugal Portugal, amtelk det Portugiisk Republiik as en lun uun a süüdwaast faan Euroopa. Uun a nuurd an uast leit Spanje an uun a süüd an waast a Atlantik. At lun hee 10.309.573 lidj (2016). At hoodsteed as Lisabon. At lun hee en feestlun an tau sköölen faan eilunen uun't Atlantik: a Atsooren an Madeira. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Portugal hee aagetanj distrikten: Portugal as sant 1949 lasmaat faan NATO. Portugal: Regions and Cities, citypopulation.de Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "19632", "contents": "Fatick as en steed uun a waast faan Seenegal. At steed hee 28.276 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Fatick Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "19633", "contents": "Det Bouenza Department (üüb Fraansöösk: Département de la Bouenza) as en department uun de aafrikoons stoot det Republiik Kongo. At department leit uun a süüd faan’t lun. Uun a nuurd leit det Lékoumou Department, uun a uast det Pool Department, uun a süüd det Demokraatisk Republiik Kongo an uun a waast an süüdwaast det Niari Department. Det hee 309.073 lidj (2007). At hoodsteed as Madingou. Bouenza, Kouilou-Niari At department hee ian komuun (Nkayi) an tjin distrikten: www.citypopulation.de Centre National de la Statistique et des Études Économiques (2011), Annuaire Statistique du Congo 2009, s. 6. Centre National de la Statistique et des Études Économiques, INS Congo: RGPH 2007, s. 2."}
{"id": "19634", "contents": "Det Cuvette Department as en department uun de aafrikoons stoot det Republiik Kongo. At department leit uun a maden faan’t lun. Uun a nuurd leit det Sangha Department, uun a nuurduast det Likouala Department, uun a süüduast det Demokraatisk Republiik Kongo, uun a süüd det Plateaux Department, uun a süüdwaast Gabuun an uun a nuurdwaast det Cuvette-Ouest Department. Det hee 156.044 lidj (2007). At hoodsteed as Owando. Alima, Kouyou, Likouala At department hee elwen distrikten: www.citypopulation.de Centre National de la Statistique et des Études Économiques (2011), Annuaire Statistique du Congo 2009, s. 7."}
{"id": "19635", "contents": "Det Cuvette-Ouest Department as en department uun de aafrikoons stoot det Republiik Kongo. At department leit uun a waast faan’t lun. Uun a nuurd an nuurduast leit det Sangha Department, uun det süüduast an süüd det Cuvette Department an uun a waast Gabuun. Det hee 72.999 lidj (2007). At hoodsteed as Ewo. Alima, Kouyou, Likouala, Mambili At department hee seeks distrikten: www.citypopulation.de Centre National de la Statistique et des Études Économiques (2011), Annuaire Statistique du Congo 2009, s. 7."}
{"id": "19636", "contents": "Det Kouilou Department as en department uun de aafrikoons stoot det Republiik Kongo. At department as efter de Kouilou Struum neemd. Det leit uun a süüdwaast faan’t lun. Uun a nuurduast leit det Niari Department, uun a süüduast det Cabinda Prowoins faan Angoola, uun a süüdwaast lei det Pointe-Noire Department an’t Atlantik an uun a nuurdwaast leit Gabuun. Det hee 91.955 lidj (2007). At hoodsteed as Hinda. Struumer: Kouilou-Niari Seen: Conkouati, Nanga At department hee seeks distrikten: www.citypopulation.de Centre National de la Statistique et des Études Économiques (2011), Annuaire Statistique du Congo 2009, s. 6."}
{"id": "19637", "contents": "Det Lékoumou Department as en department uun de aafrikoons stoot det Republiik Kongo. At department leit uun a süüd faan’t lun. Uun a nuurd leit Gabuun, uun a nuurduast det Plateaux Department, uun a süüduast det Pool Department, uun a süüd det Bouenza Department an uun a waast det Niari Department. Det hee 96.393 lidj (2007). At hoodsteed as Sibiti. Ogooué At department hee fiiw distrikten: www.citypopulation.de Centre National de la Statistique et des Études Économiques (2011), Annuaire Statistique du Congo 2009, s. 6."}
{"id": "19638", "contents": "Det Likouala Department as en department uun de aafrikoons stoot det Republiik Kongo. At department leit uun a nuurduast faan’t lun. Uun a nuurd an nuurdwaast leit det Madelaafrikoons Republiik, uun a uast det Demokraatisk Republiik Kongo, uun a süüdwaast det Cuvette Department an uun a waast det Sangha Department. Det hee 154.115 lidj (2007). At hoodsteed as Impfondo. Struumer: Oubangui, Likouala-aux-herbes, Libenga, Motaba an Sangha Seen: Télé At department hee sööwen distrikten: www.citypopulation.de Centre National de la Statistique et des Études Économiques (2011), Annuaire Statistique du Congo 2009, s. 7."}
{"id": "19639", "contents": "Det Niari Department as en department uun de aafrikoons stoot det Republiik Kongo. At department leit uun a süüdwaast faan’t lun. Uun a nuurd an waast leit Gabuun, uun a nuurduast det Lékoumou Department, uun a süüduast det Bouenza Department, uun a süüdwaast lei det Demokraatisk Republiik Kongo, det Cabinda Prowins faan Angoola an det Kouilou Department. Det hee 231.271 lidj (2007). At hoodsteed as Dolisie. Kouilou-Niari, Louessé At department hee tau komuunen (Dolisie an Mossendjo) an fjauertanj distrikten: www.citypopulation.de Centre National de la Statistique et des Études Économiques (2011), Annuaire Statistique du Congo 2009, s. 6."}
{"id": "19640", "contents": "Det Plateaux Department (üüb Fraansöösk: Département des Plateaux) as en department uun de aafrikoons stoot det Republiik Kongo. At department leit uun a maden faan’t lun. Uun a nuurd an nuurdwaast leit det Cuvette Department, uun a uast det Demokraatisk Republiik Kongo, uun a süüd det Pool Department, uun a süüdwaast det Lékoumou Department an uun a waast Gabuun. Det hee 174.591 lidj (2007). At hoodsteed as Djambala. Alima, Kongo, Létini, Mpama At department hee elwen distrikten: www.citypopulation.de Centre National de la Statistique et des Études Économiques (2011), Annuaire Statistique du Congo 2009, s. 7."}
{"id": "19641", "contents": "Det Pool Department (üüb Fraansöösk: Département du Pool) as en department uun de aafrikoons stoot det Republiik Kongo. At department leit uun a süüd faan’t lun. Uun a nuurd leit det Plateaux Department, uun a süüd an uast det Demokraatisk Republiik Kongo, uun a süüduast Brazzaville, uun a süüdwaast det Bouenza Department an uun a nuurdwaast det Lékoumou Department. Det hee 236.595 lidj (2007). At hoodsteed as Kinkala. Kongo, Létini At department hee tretanj distrikten. www.citypopulation.de Centre National de la Statistique et des Études Économiques (2011), Annuaire Statistique du Congo 2009, s. 7."}
{"id": "19642", "contents": "Det Sangha Department (üüb Fraansöösk: Département de la Sangha) as en department uun de aafrikoons stoot det Republiik Kongo. At department leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Uun a nuurd leit Kameruun, uun a uast det Likouala Department, uun a süüd det Cuvette Department, uun a süüdwaast det Cuvette-Ouest Department and uun a nuurdwaast Gabuun. Det hee 85.738 lidj (2007). At hoodsteed as Ouésso. Likouala, Ngoko, Sangha At department hee ian komuun (Ouésso) an fiiw distrikten: www.citypopulation.de Centre National de la Statistique et des Études Économiques (2011), Annuaire Statistique du Congo 2009, s. 7."}
{"id": "19647", "contents": "A Kongo (uk Congo of Zaïre, det ment struum of weeder) as en struum uun Afrikoo. Mä en lengde faan 4374 km as hi di ööderlingst struum uun Afrikoo efter a Niil. Efter sin weedermengde faan 41.800 m³/s as a Kongo di weedeerrikst struum üüb di weltdial. Sin iintoochregiuun leit fööraal uun't Demokraatisk Republiik Kongo. Satelitenbil faan a Pool Malebo mä a stääden Brazzaville an Kinshasa Di Kongo uun a naite faan a Livingstone-Weederfaal A struum Kongo dialt a tau slacher faan a Sjimpansen faan enööder uf: Lachts (süüdelk) lewet a Bonobo, an rochts (nuurdelk) lewet a eegentelk Sjimpans. A. Shiklomanov, John C. Rodda: World Water Resources at the Beginning of the Twenty-First Century. Cambridge 2003 Commonskategorii: Kongo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "19648", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för die Demokratische Republik Kongo wiset di code för 25 Provinzen und den Hauptstadtdistrikt. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för die Demokratische Republik Kongo CD), di ööder as di code för die Provinz. Bei der Änderung im zweiten Newsletter (ISO 3166-2:2002-05-21) wurde die Provinz Haut-Congo in Orientale umbenannt. Zuvor lautete der Code für diese Provinz CD-HC. Im November 2016 wurde die 2015 umgesetzte territoriale Neugliederung der Demokratischen Republik Kongo auch für die ISO-Codes übernommen. Seitdem gibt es für alle 25 Provinzen und die Hauptstadt Kinshasa eigene Codes. 1 Hauptstadtdistrikt ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "19650", "contents": "De Binga Berig as de huuchst berig uun Mosambik an de naisthuuchst uun Simbabwe. A berig leit jüst üüb at grens twesken Mosambik an Simbabwe uun dön Chimamanimani Berger, uun de Chimamanimani Natschunaalpark. Hi raaget ap tu en hööchte faan 2436 m auer at sia."}
{"id": "19651", "contents": "Nyangani Berig as de huuchst berig (2592 m) uun Simbabwe. At berig leit uun de Nyanga Natschunaalpark uun Manicaland, amanbi 275 km tu a nuurdwaast faan a steed Mutare."}
{"id": "19652", "contents": "Manicaland Prowins (of Manikalun Prowins) (üüb Shona, Dunhu reManicaland, üüb Ingels, Manicaland Province) as en prowins uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At prowins leit uun a uast faan’t lun. Det dialt a nööm mä at Manica Prowins, wat üüb det öler sidj faan’t grens uun Mosambik leit. Dön tau prowinsen san efter det Manyika folk neemd. Det hee 1.752.698 lidj (2012). At hoodsteed as Mutare. Uun detheer prowins lei de huuchst berig, Nyangani Berig, an de naisthuuchst berig, Binga Berig, uun Simbabwe. De Nyanga Natschunaalpark leit uun a nuurduast an de Chimanimani Natschunaalpark leit uun a süüduast. At jaft trii weederfaalen uun't prowins: Odzani, Mtazari an Bungwe, wat uun a nuurd faan Mutare lei. Manicaland hee 10 distrikten. Dön Machuchu Ruinen, wat uun süüdwaast faan't prowins leit. Zimbabwe: Administrative Division, citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "19653", "contents": "Det Cabo Delgado Prowins (üüb Portugiisk: Província de Cabo Delgado [ˈka.bu dɛɫ.ˈɣa.ðu]) as en prowins uun de aafrikoons stoot Mosambik. At prowins as efter Kap Delgado neemd. Det leit uun a nuurduast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Mtwara Regiuun faan Tansaniia, uun a uast det Indisk Ootseaan, uun a süüd det Nampula Prowins an uun a waast det Niassa Prowins. Det hee 2.333.278 lidj (2017). At hoodsteed faan't prowins as Pemba. De Rovuma Struum bildet det nuurdgrens faan’t prowins, de Lúrio Struum det süüdgrens an de Lugenda Struum dial faan’t waastgrens. De Messalo Struum leept troch’t prowins faan a süüdwaast tu a nuurduast iin uun at Atlantik. A eeg faan't prowins as 425 km lung. De Quirimbas Natschunaalpark leit uun a uast faan't prowins. Cabo Delgado Prowins hee ian steed (Pemba) an 15 distrikten. At wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Efter't folksteeling faan 2007, wiar 791.115 faan a lidj uun't prowins karmen an 843.047 wüfhööd Websidj faan't Regiaring faan't Prowins Mozambique, citypopulation.de [1] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Cabo Delgado 2007. The Statesman's Yearbook 1987-1988, s. 874. [2] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Cabo Delgado 2007. [3] Instituto Nacional"}
{"id": "19654", "contents": "Det Gaza Prowins (üüb Portugiisk: Província de Gaza [ˈga.zɐ]) as en prowins uun de aafrikoons stoot Mosambik. At prowins leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det as efter en swaasi höödling, Gaza, neemd, diar uun a 19. juarhunert lewet. Uun a nuurdwaast leit det Masvingo Prowins faan Simbabwe, uun a nuurd leit det Manica Prowins, uun a uast det Inhambane Prowins, uun a süüd det Maputo Prowins an uun a waast lei dön Limpopo an Mpumalanga Prowinsen faan Süüdaafrika. At prowins hee 1.446.654 lidj (2017). At hoodsteed faan't prowins as Xai-Xai. De Süüdelk Kiarkreis gungt troch a maden faan Gaza Prowins. Gaza Prowins hee laguunen, wat mä öler prowinsen diald wurd. Tau san det Chuali Laguun an det Uembje Laguun, wat mä Maputo Prowins diald wurd. En öler as det Marrangua Laguun. En letj dial faan a uastaanj faan't laguun wurt mä Inhambane Prowins diald. At prowins hee tau natschunaalparken: de Banhine Natschunaalpark, wat uun a maden faan't prowins lei and de Limpopo Natschunaalpark, wat uun a waast lei an en grens mä de Kruger Natschunaalpark faan Süüdaafrika dialt. En letj dial faan a nuurd as dial faan't de Zinave Natschunaalpark, wat för't miast uun det Inhambane Prowins leit. De"}
{"id": "19655", "contents": "Det Inhambane Prowins (üüb Portugiisk: Província de Inhambane) as en prowins uun de aafrikoons stoot Mosambik. At prowins leit uun a süüduast faan’t lun. Uun a nuurdwaast leit det Manica Prowins, uun a nuurduast det Sofala Prowins an uun a waast det Gaza Prowins. Det hee 1.496.824 lidj (2017). At hoodsteed faan't prowins as Inhambane. Det Inhambane Prowins leit amanbi twesken 21° an 25° (faan a nuurd tu a süüd). De Süüdelk Kiarkreis gungt troch a süüd faan't prowins. At prowins hee föl laguunen: Zevane Laguun, Nhalehengue Laguun, Nhangela Laguun, Dongane Laguun an Poelela Laguun, wat bi a eeg lei. Tau öler laguunen lei uun't banlun: Banamana Laguun uun a nuurd an Nhavarre Laguun uun a süüd. De Save Struum bildet at nuurdgrens an de Changane Struum bildet dial faan at waastgrens. At prowins hee tau natschunaalparken. Ian as de Zinave Natschunaalpark, wat uun a nuurdwaast leit. De öler as de Bazaruto Natschunaalpark üüb dön Paraiso Eilunen (üüb Portugiisk, Ilhas do Paraiso), wat uun det Indisk Ootseaan lei. Inhambane hee tau steeden (Inhambane an Maxixe) an twaalew distrikten. At wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Efter't folksteeling faan 2007, wiar 580.158 faan a lidj uun't prowins karmen an"}
{"id": "19662", "contents": "A Pays de la Loire [peidlaˈlwaːʀ] (Lunen bi a Loire) san en ferwaltangsregiuun uun Waastfrankrik bi a müs faan a struum Loire. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Uun det regiuun lei fiiw departements: France: Pays de la Loire, citypopulation.de Commonskategorii: Pays de la Loire – Saamlang faan bilen of filmer 47.4-0.85Koordinaaten: 47° 24′ N, 0° 51′ W"}
{"id": "19669", "contents": "48.90.15Koordinaaten: 48° 54′ N, 0° 9′ O A Normandie as en regiuun uun Nuurdfrankrik. Det ferwaltangsregiuun mä disalew nööm as apkimen, üs jo ual regiuunen Basse-Normandie an Haute-Normandie tuupslööden wurden san. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Uun det regiuun lei fiiw departements: France: Normandie, citypopulation.de Commonskategorii: Normandie – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "19679", "contents": "At Île-de-France [il dəˈfʀɑ̃s] (Eilun faan Frankrik) as en regiuun uun Nuurdfrankrik mä't hoodstääd Pariis an diar ambi. Fölen sai diar uk det Regiuun Pariis tu. Uun't regiuun lei aacht departements: Uun't regiuun Île-de-France lei 130 stääden mä muar üs 25.000 iinwenern (Stant: 1. Janewoore 2012). Commonskategorii: Île-de-France – Saamlang faan bilen of filmer Métropole du Grand Paris 48.72.6Koordinaaten: 48° 42′ N, 2° 36′ O"}
{"id": "1969", "contents": "i1 i3 i7 i10 i12 i14 Di Flugplaats Wyk es 1926 becht uuren. Dit es jen fan di ualist Plaatsen ön Sleeswig-Holstiin. Fan di dörtiger Jaaren fan't twuntigst Jaarhönert ön es di Lufthansa diar henflöen. Di Fliigers kām fan Berlin, Kiil en Hamborig. Di Plaats es wichtig fuar't Kraankenhüs fan Föör (Hubschraubers e.s.f.) en fuar di Katastroofenschuts. Di Wyker Flugplaats es becht en önerhualen fuar Propelerfliigers en Hubschraubers. Diar es niin asfaltiarit Startbaan. Ön Föör ken ek des gurt Fliigers dialkum üs ön di Sölring Flugplaats. Sent 2008 jeft et en direkti Fliiger hentö Söl. Diarfuar es en ual Propelermaskiin önerwai. Flugplaats Wyk ön't Nat Üđer friisk Flugplaatsen"}
{"id": "19691", "contents": "Grand Est (Grat Uast) as en ferwaltangsregiuun uun Uastfrankrik. Hat as di 1. Janewoore 2016 apwoksen ütj jo ual regiuunen Elsass (Alsace), Champagne-Ardenne an Lothringen (Lorraine). Uun't regiuun Grand Est lei tjiin Départements: Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Commonskategorii: Grand Est – Saamlang faan bilen of filmer Europeesk Kolektiif Elsas 48.755.86Koordinaaten: 48° 45′ N, 5° 52′ O France: Grand Est, citypopulation.de"}
{"id": "197", "contents": "Neebel as en saarep an ian faan trii gemeenen üüb det nuurdfresk eilun Oomram. Det saarep het üüb sjiisk (boowen) an öömrang (oner) likedenang. Neebel mä Waasterhias Sössaarep Stianood St. Clemens sark Ialtürn Oomram Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Neebel Seenksteeden faan Neebel Wääblink-kataloog tu Neebel uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "19700", "contents": "48.122-2.769Koordinaaten: 48° 7′ N, 2° 46′ W A Bretagne [bʀəˈtaɲ] (bretoonsk Breizh [brɛɪ̯s]) as en regiuun uun Waastfrankrik. At regiuun leit üüb en hualeweilun. Uun a nuurd leit de Ingelsk Kanool, uun a uast lei a regiuunen Normandie an Pays de la Loire, uun a süüd at Biskaya an uun a waast a Atlantik. At regiuun hee uk 102 kantoonen, wat sowat üüs woolkreiser san. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Commonskategorii: Bretagne – Saamlang faan bilen of filmer France: Bretagne, citypopulation.de"}
{"id": "19702", "contents": "Nabemba Berig as de huuchst berig uun det Republiik Kongo. A berig leit uun a nuurdwaast faan’t lun, uun Sangha Department, nai bi a grensen mä Kameruun an Gabuun. Hi as 1020 m huuch."}
{"id": "19703", "contents": "Kunene as en regiuun uun de aafrikoons stoot Namiibia. At regiuun lei uun a nuurdwaast faan’t lun. Det as efter de Cunene Struum neemd. Det dialt a nööm mä det Cunene Prowins, wat üüb det öler sidj faan’t grens uun Angoola leit. Uun a nuurd leit Angoola, uun a nuurduast lei dön Omusati, Oshana an Oshikoto Regiuunen, uun a süüduast leit det Otjozondjupa Regiuun an uun a süüd det Erongo Regiuun. Det hee 86.856 lidj (2011). At hoodsteed as Opuwo. Det Namiib Wüüst lei uun a süüdwaast, loongs a eeg faan't Atlantik. Tu a nuurd faan detheer wüüst lei det Kaokoveld, wat uk en wüüst as. Det Kunene Regiuun hee 7 woolkreiser: Efter det 2011 folksteeling hee at regiuun 86.856 iinwenern: 43.603 san karmen an 43.253 san wüfhööd. Efter det 2011 folksteeling, 47 prosent faan hüshualer spreege det Herero Spriik, wat ian faan dön Bantu Spriiken as. Namibia Statistics Agency, Namibia 2011 Population and Housing Census Indicators, s. 8. Namibia Statistics Agency, Namibia 2011 Population and Housing Census Indicators, s. 8. Namibia Statistics Agency, Namibia 2011 Population and Housing Census Indicators, s. 8."}
{"id": "19704", "contents": "Det Manica Prowins (üüb Portugiisk: Província de Manica) as en prowins uun de aafrikoons stoot Mosambik. At prowins leit uun a waast faan’t lun. Det dialt a nööm mä at Manicaland, wat üüb det öler sidj faan’t grens uun a waast uun Simbabwe leit. Dön tau prowinsen san efter det Manyika folk neemd. Uun a nuurd leit det Tete Prowins, uun a uast det Sofala Prowins, uun a süüduast det Inhambane Prowins, uun a süüdwaast det Gaza Prowins an uun a waast Simbabwe. Det hee 1.911.237 lidj (2017). At hoodsteed faan't prowins as Chimoio. De huuchst berig uun Mosambik, Binga Berig, leit uun a waast faan't prowins. De Save Struum bildet at süüdgrens faan't prowins. De Buzi Struum leept troch a süüd faan't prowins. Manica Prowins hee ian steed (Chimoio) an 11 distrikten. At wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Efter't folksteeling faan 2007, wiar 690.062 faan a lidj uun't prowins karmen an 748.324 wüfhööd. At prowins wiar dial faan’t konseschuun faan det Mosambik Seelskap, wat 1891 grünjlaanjen wurd. Websidj faan't Regiaring faan't prowins (üüb Portugiisk) Mozambique, citypopulation.de [1] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Manica 2007 The Statesman's Yearbook 1987-1988, s. 874. [2] Instituto Nacional"}
{"id": "19708", "contents": "Kavango West (of Waast Kavango) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Namiibia. Det as efter det Kavango Folk neemd. Uun a nuurd leit Angoola, uun a uast det Kavango East Regiuun, uun a süüd det Otjozondjupa Regiuun, uun a süüdwaast det Oshikoto Regiuun an uun a nuurdwaast det Ohangwena Regiuun. Det hee 107.505 lidj. At hoodsteed Nkurenkuru. De Okavango Struum bildet det nuurd grens faan’t regiuun. At regiuun hee aacht woolkreiser: Kapako Mankumpi Mpungu Musese Ncamangoro Ncuncuni Nkurenkuru Tondoro At regiuun kaam faan’t dialing faan det Kavango Regiuun uun 2013."}
{"id": "19709", "contents": "Kavango East (of Uast Kavango) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Namiibia. Det as efter det Kavango Folk neemd. Uun a nuurd leit Angoola, uun a uast det Zambezi Regiuun, uun a süüduast Botsuana, uun a süüd det Otjozondjupa Regiuun, uun a süüdwaast an waast det Oshikoto Regiuun an uun a nuurdwaast det Ohangwena Regiuun. Det hee 115.447 lidj. At hoodsteed as Rundu. De Okavango Struum bildet dial faan det nuurd grens faan’t regiuun. At regiuun hee seeks woolkreiser: At regiuun kaam faan’t dialing faan det Kavango Regiuun uun 2013. Sant 2013."}
{"id": "19710", "contents": "Lüderitz (uk ǃNamiǂNûs) as en steed uun a süüdwaast faan Namiibia. At steed leit uun a waast faan det ǁKaras Regiuun bi a Lüderitz Bocht, amanbi 494 km süüdwaast faan Windhoek. Det as hoodsteed faan det NamiǂNûs Woolkreis. Det as efter Adolf Lüderitz neemd. Det hee 12.500 lidj (2011)."}
{"id": "19711", "contents": "ǁKaras (iar Karas) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Namiibia. At regiuun leit uun a süüd faan’t lun. Uun a nuurd leit det Hardap Regiuun, uun a uast an süüd Süüdaafrika an uun a waast det Atlantik. Det hee 77.421 lidj (2011). At hoodsteed as Keetmanshoop. De huuchst berig (2202 m) uun't regiuun as a Schroffenstein, wat uun a Karasberger tu a süüduast faan Keetmanshoop leit. En öler berig as de Brukkaros Berig, wat 1590 m huuch as. De Oranje Struum bildet at süüdgrens faan't regiuun. At regiuun hee 8 woolkreiser: Efter det 2011 folksteeling, spreege 36 prosent faan hüshualer Afrikaans, 27 prosent Ovambo an 23 prosent Khoekhoe. Det guwernöör faan't regiuuun sant 2015 as Lucia Basson. [1] Namibia Statistics Agency, Karas 2011 Census Regional Profile. Sant 2013. Iar dial faan det Karasburg Woolkreis. Sant 2013. Iar dial faan det Karasburg Woolkreis. Namibia Statistics Agency, Namibia 2011 Population and Housing Census Indicators, s. 5."}
{"id": "19712", "contents": "Opuwo (iar uk Ohopoho) as en steed uun a nuurdwaast faan Namiibia. At steed leit amanbi 602 km tu a nuurdwaast faan Windhoek. Det as at hoodsteed faan det Kunene Regiuun. Det hee 7900 lidj (2011)."}
{"id": "19713", "contents": "Swakopmund as en steed uun a waast faan Namiibia. At steed leit amanbi 262 km tu a waast faan Windhoek bi a Swakop Struum. Det as at hoodsteed faan de Swakopmund Woolkreis an det Erongo Regiuun. Det hee 43.846 lidj (2011). Swakopmund hee en boonhoof, wat en haltesteed üüb det Windhoek-Walvis Bay Boon as."}
{"id": "19714", "contents": "Erongo as en regiuun uun de aafrikoons stoot Namiibia. At regiuun leit uun a waast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Kunene Regiuun, uun a nuurduast det Otjozondjupa Regiuun, uun a süüduast det Khomas Regiuun an uun a süüd det Hardap Regiuun. Det as efter de Erongo Berig neemd. Det hee 150.400 lidj (2011). At hoodsteed as Swakopmund. Det Erongo Regiuun as de seekstgratst regiuun uun Namiibia. At regiuun leit amanbi twesken 20° an 24° (faan a nuurd tu a süüd) an twesken 13° an 17° (faan a waast tu a uast). De Süüdelk Kiarkreis gungt troch a süüd faan at regiuun. A eeg faan't regiuun as amanbi 320 km lung. De huuchst berig uun Namiibia, de Königstein, wat üüb a Brandberg as, leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Öler berger üüb a Brandberg san det Horn (2519 m) (de naisthuuchst berig) an det Numasfels (2518 m) (de traadhuuchst berig). Öler berger uun't regiuun san de Hohenstein (2319 m), Erongo Berig (2219 m), Omburg (2073 m), Otjipateraberg (1989 m), Witwatersberge (1861 m), Grootberg (1846 m) an Spitzkoppe (1728 m). Letjer berger san de Messum Kraater (726 m) an a Vogelfederberg (527 m). Nai bi de Erongo Berig lei tau"}
{"id": "19715", "contents": "Omusati as en regiuun uun de aafrikoons stoot Namiibia. At regiuun leit uun a nuurd faan’t lun. Det as efter de Mopane Buum (üüb Ovambo, omusati) neemd. Uun a nuurd leit Angoola, uun a nuurduast det Ohangwena Regiuun, uun a uast det Oshana Regiuun, uun a süüd an waast det Kunene Regiuun. Det hee 243.166 lidj (2011). At hoodsteed as Outapi. A süüd faan't regiuun as dial faan de Etosha Natschunaalpark. Det Omusati Regiuun hee twaalew woolkreiser: Anamulenge Elim Etayi Ogongo Okahao Okalongo Onesi Oshikuku Otamanzi Outapi Ruacana Tsandi Efter det 2011 folksteeling wurt det Ovambo Spriik uun 96 prosent faan hüshualer uun’t regiuun spreegen. Websidj faan't Regiaring faan't Regiuun Namibia Statistics Agency, Namibia 2011 Population and Housing Census Indicators, s. 11."}
{"id": "19716", "contents": "Zambesi (iar Caprivi Regiuun) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Namiibia. At regiuun leit uun a nuurduast faan’t lun. Det as efter de Sambesi Struum (üüb Ingels, the Zambezi River) neemd. Uun a nuurdwaast leit Angoola, uun a nuurduast Sambia, uun a süüd Botsuana an uun a waast det Kavango East Regiuun. Det hee 90.100 lidj (2011). At hoodsteed as Katima Mulilo. De Linyati Struum bildet det süüdwaast grens faan't regiuun mä Botsuana. De Kuando Struum bildet uk dial faan't grens mä Botsuana, man det leept troch't regiuun, am at grens twesken Angoola an Sambia tu bildin. De Sambesi Struum bildet dial faan't grens mä Sambia. At regiuun hee uk trii grat deuen. Ian faan jo, det Linyati Deu, leit uun a süüd uun a bocht faan de Linyati Struum. En öler deu leit deel a struum, trinjenam de Liambezi Sia. At jaft noch en öler, wat twesken de Sambesi an Linyati Struumer leit. Det Zambezi Regiuun hee aacht woolkreiser: Ap tu 2013 wiar't regiuun üüs Caprivi Regiuun neemd. Det wiar efter tjiisk kansler Leo von Caprivi neemd. De guwernöör faan't regiuun sant 2010 as Lawrence Sampofu. Sant 2013. Sant 2013. Sant 2013."}
{"id": "19717", "contents": "Oshana as en regiuun uun de aafrikoons stoot Namiibia. At regiuun leit uun a nuurd faan’t lun. Uun a waast an nuurdwaast leit det Omusati Regiuun, uun a nuurduast det Ohangwena Regiuun, uun a uast det Oshikoto Regiuun an uun a süüd det Kunene Regiuun. Det hee 176.674 lidj (2011). At hoodsteed as Oshakati. A süüd faan't regiuun as dial faan de Etosha Natschunaalpark. At regiuun hee elwen woolkreiser: Efter det 2011 folksteeling wurt det Ovambo Spriik uun 94 prosent faan hüshualer uun’t regiuun spreegen. At regiuun wurt 31. August 1992 grünjlaanjen. Websidj faan't Regiaring faan't Regiuun Efter uungoowen faan't websidj faan't regiaring faan't regiuun Sant 2013. Sant 2013. Namibia Statistics Agency, Namibia 2011 Population and Housing Census Indicators, s. 12."}
{"id": "19718", "contents": "Otjozondjupa as en regiuun uun de aafrikoons stoot Namiibia. At regiuun leit uun a nuurduast faan’t lun. Uun a nuurd lei dön Oshikoto, Kavango West an Kavango East Regiuunen, uun a uast lei Botsuana, uun a süüduast det Omaheke Regiuun, uun a süüd det Khomas Regiuun, uun a süüdwaast det Erongo Regiuun an uun a nuurdwaast det Kunene Regiuun. Det hee 143.903 lidj (2011). At hoodsteed as Otjiwarongo. Berger uun't regiuun san: Omatako Berig (2316 m), Gross Otavi Berig (2155 m), Omobotozu Berig (1920 m), Klein Waterberg (1930 m), Omboroko Berig (1885 m), Groot Waterberg (1857 m), Orosberg (1760 m) an Eisenberg (1689 m). De Omaheke Struum, wat bluat tidjwiis mä weeder fald, hee sin hood nai bi de Omboroko Berig uun a nuurdwaast an leept efter a nurduast troch't regiuun, am at grens twesken dön Kavango West an Kavango East regiuunen tu bildin. De Swakop Struum uk hee sin hood uun Otjozondjupa, man det uun a süüdwaast faan't regiuun leit. Dediar struum leept efter a süüdwaast iin uun det Erongo Regiuun. At regiuun hee 7 woolkreiser: Efter det 2011 folksteeling wurt det Herero Spriik uun 27 prosent faan hüshualer uun’t regiuun spreegen. Uun 21 prosent faan hüshualer wurt det"}
{"id": "19719", "contents": "Outapi as en steed uun a nuurd faan Namiibia. At steed leit bi a Otakana Kanaal, nai bi a grens mä Angoola, amanbi 609 km tu a nuurdwaast faan Windhoek. Det as at hoodsteed faan det Omusati Regiuun. Det hee 6600 lidj (2011)."}
{"id": "19720", "contents": "Oshakati as en steed uun a nuurd faan Namiibia. At steed leit nai bi a grens mä Angoola, amanbi 551 km tu a nuurdwaast faan Windhoek. Det as at hoodsteed faan det Oshana Regiuun. Det hee 35.600 lidj (2010)."}
{"id": "19721", "contents": "Nkurenkuru as en steed uun a nuurd faan Namiibia. At steed leit bi a Okavango Struum, wat uk grens mä Angoola bildet, amanbi 571 km tu a nuurduast faan Windhoek. Det as at hoodsteed faan det Kavango West Regiuun. Det hee 618 lidj (2011)."}
{"id": "19722", "contents": "Rundu as en steed uun a nuurd faan Namiibia. At steed leit bi a Okavango Struum, wat uk grens mä Angoola bildet, amanbi 586 km tu a nuurduast faan Windhoek. Det as at hoodsteed faan det Kavango East Regiuun. Det hee 61.900 lidj (2011). De Rundu Fliighuuwen leit amanbi 5 km tu a süüdwaast faan't steed."}
{"id": "19723", "contents": "Katima Mulilo as en steed uun a nuurd faan Namiibia. At steed leit bi a Sambesi Struum, wat uk at grens mä Sambia bildet, amanbi 938 km tu a nuurduast faan Windhoek. Det as at hoodsteed faan det Zambezi Regiuun. Det hee 28.362 lidj (2011). Det Katima Mulilo Brag auer de Sambesi Struum ferbant at steed mä Sesheke, wat uun Sambia leit."}
{"id": "19724", "contents": "Otjiwarongo as en steed uun a nuurd faan Namiibia. At steed leit amanbi 237 km tu a nuurd faan Windhoek. Det as at hoodsteed faan det Otjozondjupa Regiuun. Det hee 28.000 lidj (2011)."}
{"id": "19725", "contents": "Siteki as en steed uun a uast faan Eswatini. At steed leit amanbi 83 km tu a uast faan Mbabane, nai bi at grens mä Mosambik. Det as at hoodsteed faan det Lubombo Regiuun. Det hee 6.381 lidj (2013)."}
{"id": "19726", "contents": "Manzini as en steed uun a maden faan Eswatini. At steed leit amanbi 32 km tu a uast faan Mbabane. Det as at hoodsteed faan det Manzini Regiuun. Det hee amanbi 110.000 lidj (2005)."}
{"id": "19727", "contents": "Nhlangano as en steed uun a süüdwaast faan Eswatini. At steed leit amanbi 89 km tu a süüd faan Mbabane. Det as at hoodsteed faan det Shiselweni Regiuun. Det hee amanbi 7.016 lidj (2013)."}
{"id": "19728", "contents": "Serowe as en steed uun a uast faan Botsuana. At steed leit amanbi 265 km tu a nuurduast faan Gaborone. Det as at hoodsteed faan det Central Distrikt. Det hee amanbi 50.820 lidj (2011). www.citypopulation.de"}
{"id": "19729", "contents": "Kasane as en steed uun a nuurd faan Botsuana. At steed leit amanbi 764 km tu a nuurd faan Gaborone. Det as at hoodsteed faan det Chobe Distrikt. Det hee amanbi 9008 lidj (2011). www.citypopulation.de"}
{"id": "19732", "contents": "De Caledon Struum (üüb Sotho Mohokare) as en bistruum faan de Oranje Struum uun Süüdaafrika. At hood faan a struum leit nai bi at steed Phuthaditjhaba an det grens mä Lesotho. Det naist taarep tu’t hood as Libono, wat üüb det öler sidj faan't grens uun Lesotho leit. Hi bildet det nuurdwaastelk grens faan Lesotho an leept iin uun de Oranje Struum nai bi Bethulie, bi a grens twesken dön Free State an Eastern Cape Prowinsen."}
{"id": "19733", "contents": "Kongo-Central (iar Bas-Congo, Kongo: Kizunga Kongo ya Kati) as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. At prowins leit uun a waast faan’t lun. Det hee 4.522.942 lidj (2010). At hoodsteed as Matadi."}
{"id": "19734", "contents": "Kwango (üüb Fraansöösk: La Province du Kwango) as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. At prowins leit uun a waast faan’t lun. Det as efter de Kwango Struum neemd. Det hee amanbi 1.994.036 (2005). At hoodsteed as Kenge. At prowins wurd 2015 grünjlaanjen. Iar wiar det dial faan det Bandundu Prowins."}
{"id": "19739", "contents": "De Cuango Struum (of Kwango Struum) as en struum uun a süüd faan Aafrika. At hood faan a struum leit uun’t huuchlun faan Alto Chicapa uun det Lunda Sul Prowins uun a nuurduast faan Angoola. Hi leept tu a nuurd troch at steed Malanje, bildet dial faan at grens twesken Angoola an det DR Kongo an leept iin uun de Kasai Struum (wat iin uun de Kongo Struum leept), nai bi Bandundu, uun det Demokraatisk Republiik Kongo. A struum as 1770 km lung."}
{"id": "19740", "contents": "De Dilolo Sia (üüb Portugiisk, Lago Dilolo) as de gratst sia uun Angoola. Deit leit uun a uast faan’t lun, uun det Moxico Prowins, nai bi’t grens tu det Demokraatisk Republiik Kongo. Det wurd 1854 faan David Livingstone fünjen."}
{"id": "19741", "contents": "De Moco Berig as de gratst berig uun Angoola. Det as 2620 m huuch an leit uun’t Huuchland faan Bié, uun det Huambo Prowins tu a nuurdwaast faan’t steed Huambo."}
{"id": "19744", "contents": "De Mbridge Struum as en struum uun a süüd faan Aafrika. At hood faan a struum leit nai bi’t steed Cuimba, uun det Uíge Prowins faan Angoola, nai bi’t grens tu det Demokraatisk Republiik Kongo. Hi leept tu a süüdwaast an bildet dial faan’t grens twesken dön Uíge an Zaire Prowinsen. A mös faan a struum bi’t Atlantik nai bi’t steed N'Zeto uun Zaire Prowins. Bistruumer san de Lufunde Struum, de Lucunga Struum, de Luqueia Struum an de Lufua Struum."}
{"id": "19750", "contents": "Ohangwena as en regiuun uun de aafrikoons stoot Namiibia. At regiuun leit uun a nuurd faan’t lun. Uun a nuurd leit Angoola, uun a uast det Kavango West Regiuun, uun a süüd det Oshikoto Regiuun, uun a süüdwaast det Oshana Regiuun an uun a waast det Omusati Regiuun. Det hee 245.100 lidj (2011). At hoodsteed as Eenhana. At regiuun hee twaalew woolkreiser: Eenhana Endola Engela Epembe Ohangwena Okongo Omulonga Omundaungilo Ondobe Ongenga Oshikango Oshikunde Efter det 2011 folksteeling, spreege 98 prosent faan hüshualer Ovambo. Namibia Statistics Agency, Namibia 2011 Population and Housing Census Indicators, s. 9."}
{"id": "19751", "contents": "Oshikoto as en regiuun uun de aafrikoons stoot Namiibia. At regiuun leit uun a nuurd faan’t lun. Uun a nuurd leit det Ohangwena Regiuun, uun a nuurduast det Kavango West Regiuun, uun a süüduast det Otjozondjupa Regiuun, uun a süüdwaast det Kunene Regiuun an uun a waast det Oshana Regiuun. Det hee 181.600 lidj (2011). At hoodsteed as Omuthiya. Det Etosha Saaltpoon leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det as dial faan de Etosha Natschunaalpark. De bluat sian uun Namiibia, wat altidj mä weeder fald san, de Guinas Sia an Otjikoto Sia, lei uun a süüduast faan detheer regiuun. En sia, wat tidjwiis mä weeder falld as, de Oponono Sia, leit uun a nuurd faan't regiuun. At regiuun hee elwen woolkreiser: Efter det 2011 folksteeling wurt det Ovambo Spriik uun 86 prosent faan hüshualer uun’t regiuun spreegen. Namibia Statistics Agency, Namibia 2011 Population and Housing Census Indicators, s. 13."}
{"id": "19752", "contents": "Omaheke as en regiuun uun de aafrikoons stoot Namiibia. At regiuun leit uun a uast faan’t lun. Uun a nuurd an nuurdwaast leit det Otjozondjupa Regiuun, uun a uast Botsuana, uun a süüd det Hardap Regiuun an uun a süüdwaast det Khomas Regiuun. Det hee 70.800 lidj (2011). At hoodsteed as Gobabis. De Süüdelk Kiarkreis gungt troch a süüd faan at regiuun. At regiuun hee 7 woolkreiser: Aminuis Epukiro Gobabis Kalahari Otjinene Otjombinde Steinhausen Efter det 2011 folksteeling, spreege 42 prosent faan hüshualer Herero, 28 prosent Khoekhoe an 10 prosent Afrikaans. Namibia Statistics Agency, Namibia 2011 Population and Housing Census Indicators, s. 9."}
{"id": "19753", "contents": "Khomas as en regiuun uun de aafrikoons stoot Namiibia. At regiuun leit uun a maden faan’t lun. Uun a waast leit det Erongo Regiuun, uun a nuurdwast det Otjozondjupa Regiuun, uun a uast det Omaheke Regiuun an uun a süüd det Hardap Regiuun. Det hee 342.141 lidj (2011). At hoodsteed as Windhoek. Det Khomas Huuchlun, wat en madelmiadig hööchte faan 1000m hee, leit uun a waast faan’t regiuun. A Hakosberger an Rantberger lei uun detdiar huuchlun. A Gamsberig leit uun a Hakosberger. Bedüüden öler berger san dön Auasberger an Erosberger, wat nai bi Windhoek lei. Öler berger san dön Karubeamsberger, wat uun a süüduast lei. Det lingst hööle uun Namiibia, det Arnhem Hööle, leit uun a uast faan’t regiuun. De Süüdelk Kiarkreis gungt troch a süüd faan det Khomas Regiuun. Föl struumer haa hör hööd uun det Khomas Regiuun. Jo san: de Wit-Nossob Struum, de Swart-Nossob Struum, de Olifants Struum, de Kuiseb Struum, de Kaan Struum, de Gaub Struum, de Ubib Struum, de Kam Struum, de Oanob Struum, de Skaap Struum an de Seeis Struum. At regiuun hee tjiin woolkreiser: Efter't folksteeling faan 2011, hee at regiuun 342.141 lidj. 169.672 faan a lidj san karmen an 172.469 san wüfhööd.. Efter"}
{"id": "19754", "contents": "Hardap as en regiuun uun de aafrikoons stoot Namiibia. At regiuun leit uun a süüd faan’t lun. Uun a nuurdwaast leit det Erongo Regiuun, uun a nuurd det Khomas Regiuun, uun a nuurduast det Omaheke Regiuun an uun a süüd det ǁKaras Regiuun. Det hee 79.000 lidj (2011). At hoodsteed as Mariental. At regiuun hee aacht woolkreiser. Efter det 2011 folksteeling, spreege 43 prosent faan hüshualer Khoekhoe, wat ian faan dön Khoisan Spriiken as. 41 prosent spreege [[Afrikaans]. [1] Namibia Statistics Agency, Hardap Census 2011 Regional Profile. Sant 9. August 2013 Sant 9. August 2013 Namibia Statistics Agency, Namibia 2011 Population and Housing Census Indicators, s. 4."}
{"id": "19755", "contents": "Eenhana [ɛːˈn̥ana] as en steed uun a nuurd faan Namiibia. At steed leit nai bi a grens mä Angoola. Det as at hoodsteed faan det Ohangwena Regiuun. Det hee 5.528 lidj (2011)."}
{"id": "19756", "contents": "Omuthiya as en steed uun a nuurd faan Namiibia. At steed as at hoodsteed faan det Oshikoto Regiuun. Det hee 3.794 lidj (2011)."}
{"id": "19757", "contents": "Gobabis as en steed uun a uast faan Namiibia. At steed as at hoodsteed faan det Omaheke Regiuun. Det hee 19.101 lidj (2011)."}
{"id": "19758", "contents": "Mariental as en steed uun a süüd faan Namiibia. At steed as at hoodsteed faan det Hardap Regiuun. Det hee 12.478 lidj (2011)."}
{"id": "19759", "contents": "Ghanzi as en steed uun a waast faan Botsuana. At steed as at hoodsteed faan det Ghanzi Distrikt. Det hee 14.807 lidj (2011). www.citypopulation.de"}
{"id": "19761", "contents": "Tsabong as en steed uun a süüdwaast faan Botsuana. At steed as at hoodsteed faan det Kgalagadi Distrikt. Det hee 8939 lidj (2011). www.citypopulation.de"}
{"id": "19762", "contents": "Mochudi as en steed uun a süüduast faan Botsuana. At steed as at hoodsteed faan det Kgatleng Distrikt. Det hee 44.815 lidj (2011). www.citypopulation.de"}
{"id": "19767", "contents": "Det Nampula Prowins (üüb Portugiisk: Província de Nampula) as en prowins uun de aafrikoons stoot Mosambik. At prowins leit uun a nuurduast faan’t lun. Uun a nuurduast leit det Cabo Delgado Prowins, uun a nuurdwaast det Niassa Prowins an uun a waast det Zambézia Prowins. Det hee 6.102.867 lidj (2017). At hoodsteed faan't prowins as Nampula. Berger uun't prowins san: Ribaue Berig (wat uun a nuurd faan't prowins leit), Panda Berig, Nairucu Berig an Muíto Berig. Uun a süüdwaast faan't steed Angoche uun det Indisk Ootseaan leit det Angoche Eilun. De Lúrio Struum bildet faan't grens mä det Cabo Delgado an dial faan't grens mä det Niassa Prowins. De Ligonha Struum bildet dial faan't grens mä det Zambézia Prowins. Steeden uun't prowinsen san: Nampula, Nacala, Lumbo an Angoche. At prowins hee trii steeden (Ilha de Mocambique, Nacala an Nampula) an 20 distrikten. At wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Efter't folksteeling faan 2007, wiar 2.015.762 faan a lidj uun't prowins karmen an 2.068.894 wüfhööd. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de [1] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Nampula 2007. The Statesman's Yearbook 1987-1988, s. 874. [2] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio"}
{"id": "19771", "contents": "Di Sansibar es en bikeent Restaurant üp Söl. Benen ken 160 Liren set en büten jit 250 (Terasi ön di Dünemern). Di Sansibar heer en Wiinkeler, en diar sen altert ombi 30.000 Borelern fan aur düüsend Aarten. 1974 kām Herbert Seckler naa Söl. Hi her dit Köökin liirt, en hi wiar tö des Tir 22 Jaaren ual. Di jest Tir her hi Bruarwenig fan di Gastronomii üp Söl. Leeterhen kür hi en Kiosk koopi, wat ön di Strön mermung Raantem en Hörnem stön. Diar waar da Iit, Mārigern en Pommes Frites forkoopet. Des Imbis her di Noom \"Sansibar\". Ön di Wuntertir her Seckler Bruarwening üp Böterskeepen. 1982 bruan di jest \"Sansibar\" wech, en Herbert Seckler kām üp di Taacht, en nii jen āptöbech. 2009 maaketi di Gastronomikritiker Gault-Millau Herbert Seckler tö di „Restaurateur des Jahres“, di Sansibar waar me 13 Punkti ütteeknet. Di Noom kumt fan di Strön-Diil, hur dit Lokaal stuunt. Fan di 1930er Jaaren fing trii fan di FKK-Strönen üp Söl exootisk Noomern. Di Strön bi Woningstair jeet \"Abessinien\", süđern fanu Raantem wiar tau Strönen me ni Noomern \"Sansibar\" en \"Samoa\". Di jest en bit nü iining Filiaali fan di Sansibar es ön Düsseldorf, ön di Kö-Böög. Dit"}
{"id": "19772", "contents": "Det Niassa Prowins (üüb Portugiisk, Província do Niassa) as en prowins uun de aafrikoons stoot Mosambik. At prowins leit uun a nuurd faan’t lun. Uun a nuurd leit Tansaniia, uun a uast det Cabo Delgado Prowins, uun a waast lei Malaawi an de Malaawi Sia, uun a süüduast leit det Nampula Prowins an uun a süüdwaast det Zambézia Prowins. Det hee 1.865.976 lidj (2017). At hoodsteed faan't prowins as Lichinga. At hood faan de Lingonha Struum leit uun a süüd faan't prowins. At hood faan de Messalo Struum leit uun a süüduast faan't prowins. De Lugenda Struum leept troch at prowins. De Rovuma Struum bildet dial faan at nuurdgrens mä Tansaniia. Det Niassa Prowins hee ian steed (Lichinga) an füftanj distrikten. At wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Efter't folksteeling faan 2007, wiar 596.217 faan a lidj uun't prowins karmen an 617.181 wüfhööd. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de [1] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Niassa 2007. The Statesman's Yearbook 1987-1988, s. 874. [2] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Niassa 2007. [3] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Niassa 2007. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "19773", "contents": "Det Sofala Prowins (üüb Portugiisk: Província de Sofala) as en prowins uun de aafrikoons stoot Mosambik. At prowins leit uun a maden faan’t lun. Uun a nuurduast leit det Zambézia Prowins, uun a uast det Indisk Ootseaan, uun a süüd det Inhambane Prowins, uun a waast det Manica Prowins an uun a nuurdwaast det Tete Prowins. Det hee 1.642.920 lidj (2007). At hoodsteed faan't prowins as Beira. De Sambesi Struum bildet at nuurdgrens faan't prowins. Det Save Struum bildet at süüdgrens. Sofala Prowins hee ian steed (Beira) an twaalew distrikten. At wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Efter't folksteeling faan 2007, wiar 820.559 faan a lidj uun't prowins karmen an 865.104 wüfhööd. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de [1] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Sofala 2007. The Statesman's Yearbook 1987-1988, s. 874. [2] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Sofala 2007. [3] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Sofala 2007. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "19774", "contents": "Det Tete Prowins (üüb Portugiisk: Província de Tete) as en prowins uun de aafrikoons stoot Mosambik. At prowins leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Uun a nuurduast leit Malaawi, uun a süüduast lei dön Zambézia, Sofala an Manica Prowinsen, uun a süüdwaast leit Simbabwe an uun a nuurdwaast Sambia. Det hee 2.764.16 lidj (2017). At hoodsteed faan't prowins as Tete. De Sambesi Struum leept troch't prowins. At prowins hee ian steed (Tete) an 15 distrikten. At wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Efter't folksteeling faan 2007, wiar 879.730 faan a lidj uun't prowins karmen an 927.755 wüfhööd Websidj faan't Regiaring faan't Prowins Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de [1] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Tete 2007. The Statesman's Yearbook 1987-1988, s. 874. [2] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Tete 2007. [3] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Tete 2007. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "19775", "contents": "Det Zambézia Prowins (üüb Portugiisk: Província de Zambézia) as en prowins uun de aafrikoons stoot Mosambik. At prowins leit uun a nuurd faan’t lun an as efter de Sambesi Struum (üüb Portugiisk: Rio Zambeze) neemd. Uun a nuurduast leit det Nampula Prowins, uun a süüduast det Indisk Ootseaan, uun a süüdwaast lei dön Sofala an Tete Prowinsen an uun a nuurdwaast Malaawi an det Niassia Prowins. Det hee 5.110.787 lidj (2017). At hoodsteed faan't prowins as Quelimane. De Mabu Berig (1700 m) leit uun a maden faan't prowins. En öler berig as de Paracoma Berig (522 m), wat uk uun a maden leit. Zambézia Prowins hee ian steed (Quelimane) an 21 distrikten. At wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Efter't folksteeling faan 2007, wiar 1.878.160 faan a lidj uun't prowins karmen an 2.012.293 wüfhööd. Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de [1] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província da Zambézia 2007. The Statesman's Yearbook 1987-1988, s. 874. [2] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província da Zambézia 2007. [3] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província da Zambézia 2007. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "19776", "contents": "Quelimane as en steed uun a maden faan Mosambik. At steed as at hoodsteed faan det Zambézia Prowins an leit 1003 km tu a nuurduast faan Maputo. Det hee 349.842 lidj (2017). At wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "1978", "contents": "i1 i3 i7 i10 i12 i14 Di Fluuchplaats Sankt Peter-Ording leit uun't uasten faan Sankt Peter-Ording üüb Eidersteed. Wääbsidj faan di fluuchplaats Ööder fluuchplaatsen uun Nuurdfresklun"}
{"id": "19780", "contents": "Pemba (Föör 1976: Porto Amélia) as en steed uun a nuurduast faan Mosambik. At steed as at hoodsteed faan det Cabo Delgado Prowins an leit 1666 km tu a nuurduast faan Maputo. Det hee 201.846 lidj (2017). At wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "19781", "contents": "Xai-Xai as en steed uun a süüd faan Mosambik. At steed as at hoodsteed faan det Gaza Prowins an leit 147 km tu a nuurduast faan Maputo. Det hee 143.128 lidj (2017). Naibi Xai-Xai as a mös faan a Limpopo Struum. Diar wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "19782", "contents": "Inhambane as en steed uun a süüd faan Mosambik. At steed as at hoodsteed faan det Inhambane Prowins an leit 366 km tu a nuurduast faan Maputo. Det hee 79.724 lidj (2017). At wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "19783", "contents": "Chimoio as en steed uun a waast faan Mosambik. At steed as at hoodsteed faan det Manica Prowins an leit 767 km tu a nuurduast faan Maputo. Det hee 372.821 lidj (2017). Diar wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "19784", "contents": "Matola as en steed uun a süüd faan Mosambik. At steed as at hoodsteed faan det Maputo Prowins. Det hee 675.422 lidj (2007)."}
{"id": "19785", "contents": "Nampula as en steed uun a nuurduast faan Mosambik. At steed as at hoodsteed faan det Nampula Prowins an leit 1392 km tu a nuurduast faan Maputo. Det hee 743.125 lidj (2017). Diar wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "19786", "contents": "Lichinga as en steed uun a nuurd faan Mosambik. At steed as at hoodsteed faan det Niassa Prowins an leit 1434 km tu a nuurduast faan Maputo. Det hee 213.361 lidj (2017). At wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "19787", "contents": "Beira as en steed uun a maden faan Mosambik. At steed as at hoodsteed faan det Sofala Prowins an leit 719 km tu a nuurduast faan Maputo. Det hee 533.825 lidj (2017). At wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "19788", "contents": "Tete as en steed uun a nuurdwaast faan Mosambik. At steed as at hoodsteed faan det Tete Prowins an leit 1096 km tu a nuurduast faan Maputo. Det hee 305.722 lidj (2017). At wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "19789", "contents": "Dédougou as en steed uun a waast faan Burkiina Faaso. At steed as at hoodsteed faan det Mouhoun Prowins an det Boucle du Mouhoun Regiuun. Det leit amanbi 411 km tu a waast faan Ouagadougou. Det hee 42.542 lidj (2012). Reegelmiatig as heer at Festival des masques et des arts (of FESTIMA), huaruun lidj faan al regiuunen faan't lun kem, am traditschunaal maskin uun paraadin tu dreegen. At jaft en fluugplaats, wat uun a süüdwaast faan't steed leit. At steed wurd uun det 15. juarhunert grünjlaanjen."}
{"id": "1979", "contents": "i1 i3 i7 i10 i12 i14 Di Fluuchplaats Halaglun leit üüb't Dün ((ha.) De Hallem) uun't uasten faan Halaglun Commonskategorii: Fluchplaats Halaglun – Saamlang faan bilen of filmer www.flughafen-helgoland.de Ofisiel sidj faan a bedriiwer. www.edxh.de Ünofisiel sidj auer di fluuchplaats. Fluuchplaats Halaglun. En fliiger sticht ap."}
{"id": "19790", "contents": "Ouagadougou (Ütjspriik: [wagaˈduːgu]) as at hoodsteed faan Burkiina Faaso. At steed leit uun a maden faan’t lun, uun det Kadiogo Prowins. Det hee 2.485.600 lidj (2018). At steed hee fiiw arrondissementen: Baskuy Bogodogo Boulmiougou Nongrémassom Sig-Noghin De jüst tidjponkt faan't grünjing faan't steed as ei bekäänt. A lidj faan't steed het ouagalais. En iisenboon feerd faan't steed troch Bingo, Koudougou, Sala, Bobo Dioulasso, Peni, Banfora an Niangoloko tu Abidjan, uun't Elfenbianküst. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "19791", "contents": "Det Alibori Department as en department uun de aafrikoons stoot Beniin. At department leit uun a nuurduast faan’t lun. Uun a nuurdwaast leit Burkiina Faaso, uun a nuurd Niiger, uun a uast Nigeeria, uun a süüd det Borgou Department an uun a süüdwaast det Atakora Department. Det as det gratst department uun Beniin. Det hee 867.463 lidj (2013). At hoodsteed faan't department sant as 2008 Kandi. At lunskap bestäänt ütj en fleek lun, wat tu’t deel faan de Niiger Struum deelfäält. At lun as mä muar deelen trochskäären. De Niiger Struum bildet at grens twesken't prowins an Niiger. De Natschunaalpark W leit uun a nuurdwaast faan't department. At department hee seeks komuunen. Efter det 2013 folksteeling wiar at 867.463 lidj uun't department: 431.357 faan a lidj wiar karmen an 436.106 wüfhööd. A taal faan a lidj efter ferleeden folksteelingen: 2002: 521.093. 1992: 355.950. 1979: 213.078. At department wurd 1999 grünjlaanjen. Iar wiar det dial faan det Borgou Department. Alibori: Department in Benin, citypopulation.de Alibori: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "19792", "contents": "De Central Distrikt (üüb Tswana, Kgaolo ya Legawe, üüb Ingels, Central District) as en distrikt uun de aafrikoons stoot Botsuana. A distrikt leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurd leit de Chobe Distrikt, uun a uast lei Simbabwe an de North-East Distrikt, uun a süüduast leit Süüdaafrika, uun a süüdwaast lei de Kgatleng Distrikt an de Kweneng Distrikt, uun a waast leit de Ghanzi Distrikt an uun a nuurdwaast de North-West Distrikt. Det hee 638.604 lidj (2011). At hoodsteed faan a distrikt as Serowe. De Süüdelk Kiarkreis gungt troch a süüd faan a distrikt. De Limpopo Struum maaget at grens tu Süüdaafrika. Dön Makgakgadi Pans leit uun a nuurd faan a distrikt. Selebi-Phikwe Serowe Mahalapye Palapye Bobonong Letlhakane Tonota Tutume Mmadinare Orapa Shoshong Lerala A distrikt hee seeks onerdistrikten: Bobonong Boteti Mahalapye Orapa Serowe Palapye Tutume Botswana, citypopulation.de"}
{"id": "19794", "contents": "De Cunene Struum (of Kunene Struum) as en struum uun a süüd faan Aafrika. At hood faan a struum leit uun’t Huuchlun faan Bié, uun a maden faan Angoola. Det leept tu a süud tu’t grens mä Namiibia. Do leept hi tu a waast (üüb't grens twesken Angoola an Namiibia) iin uun at Atlantik. A struum as 1050 km lung."}
{"id": "19795", "contents": "Kanye as en steed uun a süüd faan Botsuana. At steed as at hoodsteed faan det Southern Distrikt. Det hee amanbi 47.007 lidj (2011). www.citypopulation"}
{"id": "19800", "contents": "Kap Delgado (üüb Portugiisk, Cabo Delgado) as en kap bi de Indisk Ootseaan, wat uun Mosambik leit. Det leit uun det Cabo Delgado Prowins (wat efter at kap neemd as), tu a süüd faan a mös faan de Rovuma Struum. A kap wiar föör de Iarst Wäältkrich dial faan Tjiisk Uastaafrika (nü Tansaniia), man efter a krich at grens wurd tu a nuurd tu a mös faan de Rovuma Struum ferlaanjen an a kap wurd dial faan Portugiisk Uastaafrika (nü Mosambik)."}
{"id": "19801", "contents": "Det Limpopo Prowins (iar Nuurd Prowins, 1995-2003, Nuurd Transvaal, 1994-1995; üüb Nuurd-Sotho: Porofense ya Limpopo) as en prowins uun de aafrikoons stoot Süüdaafrika. At prowins leit uun a nuurd faan’t lun. Det as efter de Limpopo Struum neemd. Uun a nuurd leit Simbabwe, uun a uast Mosambik, uun a süüduast det Mpumalanga Prowins, uun a süüd det Gauteng Prowins, uun a süüdwaast det Nuurdwaast an uun a nuurdwaast Botsuana. Det hee 5.404.868 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Polokwane. De Süüdelk Kiarkreis gungt troch a nuurd faan't prowins. De Limpopo Struum maaget at grens faan't prowins mä Botsuana an Simbabwe. At prowins hee hög grat berger: a Waterberger, Strydpoortberger an Drakensberger uun a süüd an a Soutpansberger uun a nuurd. De subtroopisk nuurd as boskveld mä aafrikoons aapenbruadbuumer an uun a waast san för't miast greden. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee fiiw distrikt-munisipaliteeten: Capricorn Mopani Sekhukhune Vhembe Waterberg Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter a resultooten hee't prowins 5.404.868 lidj: 2.880.732 faan a lidj san wüfhööd an 2.524.136 san karmen. Efter't folksteeling uun't juar 2001, 52,1 % faan a lidj uun't prowins snaaket Nuurd-Sotho, 22,4 % Tsonga an 15,9 % Venda. At"}
{"id": "19802", "contents": "Det Maputo Prowins (üüb Portugiisk: Província de Maputo) as en prowins uun a süüd faan Mosambik. Uun a nuurd leit det Gaza Prowins, uun a süüd det KwaZulu-Natal Prowins faan Süüdaafrika, uun a süüdwaast Eswatini an uun a waast an nuurdwaast det Mpumalanga Prowins faan Süüdaafrika. At prowins hee 2.507.098 lidj (2017). At hoodsteed as Matola. Maputo Prowins hee ian steed (Matola) an sööwen distrikten: At wiar folksteelingen uun 2017, 2007, 1997 an 1980. Efter't folksteeling faan 2007, wiar 585.337 faan a lidj uun't prowins karmen an 640.152 wüfhööd. Websidj faan't Regiaring faan't Prowins Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de Mozambique, citypopulation.de [1] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Maputo 2007. The Statesman's Yearbook 1987-1988, s. 874. [2] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Maputo 2007. [3] Instituto Nacional Estatística, Indicadores Sócio Demográficos Província de Maputo 2007. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "19811", "contents": "Centre-Val de Loire [sɑ̃tʁ val də lwaʁ] (Maden-Loiredääl) as en regiuun uun a maden faan Frankrik. Bit 2015 hää't man Centre het. Hat as 39.151 km² grat an diar lewe 2.577.435 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2014). Hoodstääd as Orléans. Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Diar san sääks départements uun det regiuun: Amtelk wääbsteed faan't regiuun Centre-Val de Loire (fransöösk) Commonskategorii: Centre-Val de Loire – Saamlang faan bilen of filmer France: Centre-Val de Loire, citypopulation.de 47.51.75Koordinaaten: 47° 30′ N, 1° 45′ O"}
{"id": "19821", "contents": "Bourgogne-Franche-Comté (ufkört BFC; Burgund-Freigroofskap) as en regiuun uun Frankrik. Hat as 2016 apwoksen ütj jo ual regiuunen Burgund an Franche-Comté. Hoodstääd faan't regiuun as Dijon. Hat as 47.784 km² grat an diar lewe 2.820.623 iinwenern (Stant: 2014). Dön Jura Berger stun uun a uast faan't regiuun. Diar san aacht départements uun det regiuun: Dön tjiin gratst stääden uun't department san: Commonskategorii: Bourgogne-Franche-Comté – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsteed faan't regiuun Bourgogne-Franche-Comté France: Bourgogne-Franche-Comté, citypopulation.de 474.8Koordinaaten: 47° 0′ N, 4° 48′ O"}
{"id": "19836", "contents": "Auvergne-Rhône-Alpes as en regiuun uun Frankrik. Hat as 2016 apwoksen ütj jo ual regiuunen Auvergne an Rhône-Alpes. Hat as 69.711 km² grat an diar lewe 8.026.713 iinwenern (Stant: 2019). Hoodstääd as Lyon. Berger: at Sentraalmasiif uun a waast an a Alpen uun a uast. Struumer: de Rhône Struum, wat troch a maden lääpt. Diar san 13 départements uun det regiuun: Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Langues d’oc (Oksitaans) - green: Auvergnatsk (Nuurdoksitaans) - orangj: Prowensaals (Süüdoksitaans) - ruad: Nuurdelk Languedoc (Nuurdoksitaans) Frankoprowensaals - laachtblä: Arpitaans Langues d’oïl (Nuurdelk Galloromaans) - jonkblä: Bourbonnais Commonskategorii: Auvergne-Rhône-Alpes – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsteed faan't regiuun Auvergne-Rhône-Alpes France: Auvergne-Rhône-Alpes, citypopulation.de 44.94.9Koordinaaten: 44° 54′ N, 4° 54′ O"}
{"id": "19846", "contents": "A kiarkreiser san tau eerdkreiser üüb det geograafisk breetje 23° 26′ 05″ N(Nuurd) an 23° 26′ 05″ S(Süüd). Diar skinjt a san lik faan boowen deel, wan a somer begant. Di somer begant üüb a nuurdelk eerdheleft di 21. Jüüne an üüb a süüdelk eerdheleft di 21. Detsember. Tesken a kiarkreiser lei a troopen. An maden uun a troopen leit a ekwaator. A kiarkreiser san ~2609 km faan a ekwaator wech. Det geograafisk breetje, huar a san lik faan boowen deel skinjt, feranert ham auer't juar mä a juarstidjen. Di nuurdelk kiarkreis as det nuurdermiast geograafisk breetje, do kiart a san am an en hualew juar leeder skinjt a san üüb a süüdelk kiarkreis lik faan boowen deel. Det wurd troopen komt faan't ualgreks uf: τρόποι Ἥλιου (trópoi Hēliou), an det ment: huar a san amkiart. Troopen Ekwaator Juarstidj Pulaarkreis"}
{"id": "19847", "contents": "De Ghanzi Distrikt as en distrikt uun de aafrikoons stoot Botsuana. A distrikt hee 43.355 lidj (2011). At hoodsteed as Ghanzi. Ghanzi Bere Charles Hill Chobokwane Dekar East Hanahai Groote Laagte Kacgae Karakobis Kule Makunda New Xade New Xanagas Ncojane Qabo Tsootsha West Hanahai A distrikt hee tau onerdistrikten: Charles Hill Ghanzi Botswana, citypopulation.de"}
{"id": "19848", "contents": "De Kgalagadi Distrikt as en distrikt uun de aafrikoons stoot Botsuana. A distrikt hee 50.492 lidj (2011). At hoodsteed as Tsabong. De Süüdelk Kiarkreis gungt troch a nuurd faan a Kgalagadi Distrikt. Dön Molopo an Nosop Struumer bilde at süüdgrens faan a distrikt. Steeden uun a distrikt san: Bokspits, Hukuntsi, Kang, Lehututu, Lokhwabe, Makopong, Ohe, Tshane, Tsabong an Werda. A distrikt hee trii onerdistrikten (sub-districts) Hukuntsi Tshabong Kang Botswana, citypopulation.de"}
{"id": "19849", "contents": "De Southern Distrikt as en distrikt uun de aafrikoons stoot Botsuana. A distrikt hee 251.775 lidj (2011). At hoodsteed as Kanye. De Molopo Struum bildet at süüdgrens faan de Southern Distrikt. De Moselebe Struum leept troch a süüd faan a distrikt. A steeden uun a distrikt san: Jwaneng, Kanye, Khakhea, Kokong, Mabule, Maokane, Mmathethe, Mokgomane, Morwamosu, Moshaneng, Mosopa, Phitshane, Pitsane, Ranaka an Sekoma. A distrikt hee fiiw onerdistrikten: Goodhope Jwaneng Kanye Mabutsane Moshupa Botswana, citypopulation.de"}
{"id": "19850", "contents": "De Kweneng Distrikt as en distrikt uun de aafrikoons stoot Botsuana. A distrikt hee 304.549 lidj (2011). At hoodsteed as Molepolole. De Süüdelk Kiarkreis gungt troch a nuurd faan a distrikt. A distrikt hee tau onerdistrikten: Letlhakeng Molepolole Botswana, citypopulation.de"}
{"id": "19851", "contents": "De Kgatleng Distrikt as en distrikt uun de aafrikoons stoot Botsuana. A distrikt hee 91.660 lidj (2011). At hoodsteed as Mochudi. A distrikten hee tau onerdistrikten: Mmathubudukwane Mochudi Botswana, citypopulation.de"}
{"id": "19852", "contents": "De North-East Distrikt (üüb Tsuana, Kgaolo ya Bokone-Botlhaba, üüb Ingels, North-East District) as en distrikt uun de aafrikoons stoot Botsuana. A distrikt leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurd an uast leit Simbabwe an uun a süüd an waast de Central Distrikt. Det hee 159.225 lidj (2011). At hoodsteed faan a distrikt as Francistown. Francistown Kalakamate Madzilobge Old Tate Ramokgwebane Siviya Tati Siding Tshesebe A distrikt hee tau onerdistrikten: Francistown Masunga Botswana, citypopulation.de"}
{"id": "19853", "contents": "Masvingo Prowins (iar Victoria; üüb Shona, Dunhu reMasvingo, üüb Ingels, Masvingo Province) as en prowins uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At prowins leit uun a süüduast faan’t lun. Uun a nuurduast leit det Manicaland Prowins, uun a süüduast Mosambik, uun a süüdwaast Matabeleland South an uun a nuurdwaast det Midlands Prowins. Det hee 1.485.090 lidj (2012). At hoodsteed as Masvingo. Uun’t prowins leit at ruiinensteed Grat-Simbabwe. Masvingo Prowins at det traadgratst prowins uun Simbabwe. De Gonarezhou Natschunaalpark leit uun a süüduast faan't prowins. Masvingo Prowins hee 9 distrikten. Zimbabwe: Administrative Division, citypopulation.de Efter: www.citypopulation.de"}
{"id": "19856", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Fläche fehlt At Clipperton-Eilun (fransöösk: Île Clipperton of Île de la Passion) leit uun a Pasiifik amanbi 1080 km süüdwaasten faan Mexiko. Hat as en ünbewenet atol an en bütjluns teritoorium faan Frankrik. Laguun faan Clipperton-Eilun At Clipperton-Kraab (Johngarthia planata) Brün Gent (Sula leucogaster) Maskergent (Sula dactylatra) mä jöönke Commonskategorii: Clipperton-Eilun – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Clipperton-Eilun – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "19857", "contents": "Wat menst dü? Genten, fögler Gent (Belgien), hoodstääd faan Uastflandern (Belgien)"}
{"id": "19858", "contents": "Genten (Sulidae) san en famile faan fögler uun det kategorii faan a Suliformes. Morus Jan-faan-Gent (Morus bassanus) Morus capensis Morus serrator Papasula Papasula abbotti Sula Maskergent (Sula dactylatra) Nazcagent (Sula granti) Brün Gent (Sula leucogaster) Bläfutgent (Sula nebouxii) Ruadfutgent (Sula sula) Humboldtgent (Sula variegata) Commonskategorii: Genten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Genten"}
{"id": "1986", "contents": "i1 i3 i7 i10 i12 i14 Di Fluchplåts Halilönj as en fluchplåts awt ailönj Dööne."}
{"id": "19862", "contents": "Midlands Prowins (of Madlunen Prowins) as en prowins uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At prowins leit uun a maden faan’t lun. Uun a nuurdwaast leit Mashonaland West, uun a nuurduast lei Mashonaland East an Manicaland, uun a süüduast leit Masvingo Prowins an uun a süüdwaast Matabeleland South. Det hee 1.614.941 lidj (2012). At hoodsteed as Gweru. Midlands Provins hee 13 distrikten. Zimbabwe: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "19863", "contents": "Wat menst dü? Midlands (Prowins) , Prowins uun Simbabwe Uast Madlunen , East Midlands, regiuun uun Ingelun Waast Madlunen (Regiuun), West Midlands, regiuun uun Ingelun Waast Madlunen (Steedgraafskap), West Midlands, Steedgraafskap (metropolitan county) uun't regiuun West Midlands Waast Madlunen"}
{"id": "19865", "contents": "Mashonaland East Prowins (of Uast Maschonalun Prowins) as en prowins uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At prowins leit uun a nuurduast faan’t lun. Uun a nuurduast leit Mosambik, uun a süüduast det Manicaland Prowins, uun a süüdwaast det Midlands Prowins, uun a waast det Mashonaland West Prowins an uun a nuurdwaast det Mashonaland Central Prowins. Det hee 1.344.955 lidj (2012). At hoodsteed as Marondera. Mashonaland East hee elwen distrikten. Zimbabwe: Administrative Division, citypopulation.de Zimbabwe: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "19866", "contents": "Mashonaland West Prowins (of Waast Maschonalun Prowins) as en prowins uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At prowins leit uun a nuurd faan’t lun. Uun a nuurduast leit Sambia, uun a uast lei det Mashonaland Central Prowins an Mashonaland East Prowins, uun a süüd an waast leit det Midlands Prowins an uun a nuurdwaast det Matabeleland North Prowins. Det hee 1.501.656 lidj (2012). At hoodsteed as Chinhoyi. Mashonaland West as det naistgratst prowins uun Simbabwe. De Kariba Sia leit uun a waast faan't prowins. Mashonaland West hee seeks distrikten. Zimbabwe: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "19868", "contents": "Matabeleland North Province (of Nuurd Matabelelun Prowins) as en prowins uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At prowins leit uun a waast faan’t lun. Det as efter det Ndebele folk neemd. Uun a nuurduast leit det Mashonaland West Prowins, uun a uast det Midlands Prowins an uun a süüd lei det Bulawayo Prowins an det Matabeleland South Prowins. Det hee 749.017 lidj (2012). At hoodsteed as Lupane. Matabeleland North as det gratst prowins uun Simbabwe. De Kariba Sia leit uun a nuurduast faan't prowins. Matabeleland North hee sööwen distrikten. Föör 1974 wiar Matabeleland North dial faan det Matabeleland Prowins. Zimbabwe: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "19869", "contents": "Matabeleland South Prowins (of Süüd Matabelelun Prowins) as en prowins uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At prowins leit uun a süüd faan’t lun. Det as efter det Ndebele folk neemd. Uun a nuurdwaast lei det Bulawayo an Matabeleland North Prowinsen, uun a nuurduast det Midlands Prowins, uun a süüduast det Masvingo Prowins, uun a süüd Süüdaafrika an uun a süüduast Botsuana. Det hee 683.893 lidj (2012). At hoodsteed as Gwanda. Matabeleland South Prowins as det fjuardgratst prowins uun Simbabwe. De Limpopo Struum bildet at grens faan't prowins mä Süüdaafrika. De Matobo Natschunaalpark leit uun a nuurd faan't prowins. Matabeleland South Prowins hee sööwen distrikten. Föör 1974 wiar Matabeleland South dial faan det Matabeleland Prowins. Zimbabwe: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "1987", "contents": "i1 i3 i7 i10 i12 i14 Di Flugplaats Sankt Peter-Ording liit uastern fan Sankt Peter-Ording üp Eidersteed. Diar mut Maskiinsail- en Ultralechtfliigers, man uk Helikopters bit tö 5.700 Kilo Startwecht henflö. Üp di Lön, wat 11 Hektar gurt es, jeft et en Tankstair fuar Fliigers, sa üs tri Halen, en Hangar en en Kontroltorn. Diar es Plaats fuarsen, hur em sin Fliiger henstel en let ken, man wan di Maskiin iin ön di Hangar skel, skel em fuarof fraagi, weđer't giar. Bidriiwer es di \"Flugplaats-Bidreftsselkep St. Peter-Ording\" Hat jeft diar en Pilootenskuul. Sent 1969 es diar en \"Aero-Club\" itüüs. Em ken diar fraagi, en da jeft et Taxifliigers hentö Söl, Föör en Heliglön. Diar uur uk en Charterfliiger önberen, en Cessna 172m fan 1973. Flugplaats St. Peter-Ording ön't Nat Üđer friisk Flugplaatsen"}
{"id": "19870", "contents": "De Karibib Woolkreis as en woolkreis uun det Erongo Regiuun faan Namiibia. Hi hee 11.784 lidj (2004). At hoodsteed as Karibib."}
{"id": "19871", "contents": "De Arandis Woolkreis as en woolkreis uun det Erongo Regiuun faan Namiibia. Hi hee 7.477 lidj (2004). At hoodsteed as Arandis. Arandis Henties Bay Wlotzkasbaken"}
{"id": "19872", "contents": "De Swakopmund Woolkreis as en woolkreis uun det Erongo Regiuun faan Namiibia. Hi hee 25.442 lidj (2004). At hoodsteed as Swakopmund."}
{"id": "19879", "contents": "Shiselweni as en regiuun faan Eswatini. At regiuun leit uun a süüd faan’t lun. Det hee 208.454 lidj (2007). At hoodsteed as Nhlangano."}
{"id": "1988", "contents": "i1 i3 i7 i10 i12 i14 Di Flugplaats Hüsem-Schweesing es en Forkiirsflugplaats nai bi Hüsem. Di es fan en Diil fan di Militeer-Flugplaats maaket uuren. Ön di foftiger Jaaren fan't twuntigst Jaarhönert heer di Bundesweer twesken Schweesing en Immenstedt di \"Fliegerhorst Husum\" becht. Bit hentö di Bigening fan di niigentiger Jaaren es diar militiarisk flöen uuren. Achter des heer em di süđweestern Diil oftrent en fuar ziwiili Fliigers friidönen. Dit maaket sa di miist Sen, aurdat üp des Huk fan dit Areaal di Tower en di hiili Infrastruktuur sen, wat em sa brükt, wan em diar me Fliigers aarberi maat. Di Rest fan di wesen \"Fliegerhorst\" uur nü fan di \"FlugabwehrRaketenGruppe 26\" ön Hüsem nütet, wat ön di \"Husumer Fliegerhorstkaserne\" tüs es. Di Bidriiwer es di \"Flughafen Husum GmbH & Co. KG\". Diartö jert di Stat Hüsem di \"Hüsemer Wertskepsselskap\" en hok üđer Gisjeftslir. Di Flugplaats es töleten fuar Fliigers bit hentö 14 Tenen en Helikopters bit hentö 10 Tenen Startwecht. Fuar't miist uur di fan Maskiinenfliigers nütet, man et jeft uk en Gērsbaan, wat bluat fuar Sailfliigers nemen uur. Des Baan liit süđuastern fan di asfaltiaret Baan fuar di Maskiinenfliigers. Bi des Flugplaats es en Diil fan di Startbaan"}
{"id": "19880", "contents": "Hhohho as en regiuun faan Eswatini. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Det hee 282.734 lidj (2007). At hoodsteed as Mbabane. Det Hhohho Regiuun hee 14 kreiser: Hhukwini, Lobamba, Madlangempisi, Maphalaleni, Mayiwane, Mbabane East, Mbabane West, Mhlangatane, Motjane, Ndzingeni, Nkhaba, Ntfonjeni, Piggs Peak, Timpisini,"}
{"id": "19881", "contents": "Lubombo (üüb Swaasi: eLubonjeni) as en regiuun faan Eswatini. At regiuun leit uun a uast faan’t lun. Det hee 207.731 lidj (2007). At hoodsteed as Siteki. Commons: Lubombo (Regiuun) – Saamling faan biljen of filmer Umbuluzi Struum"}
{"id": "19882", "contents": "Manzini (üüb Swaasi: kaManzini) as en regiuun faan Eswatini. At regiuun leit uun uun a maden an waast faan’t lun. Det hee 319.530 lidj (2007). At hoodsteed as Manzini."}
{"id": "19888", "contents": "Det Swaasi Spriik (üüb Swaasi: siSwati) as en spriik, wat tu det Nguni skööl faan a Bantuspriiken hiart. Det as at spriik faan a Swaasi, det amtelk spriik faan Eswatini an ian faan dön elwen amtelk spriiken faan Süüdaafrika. Det wurt faan amanbi 4.7 miljuun lidj uun Eswatini an Süüdaafrika, fööraal uun det Mpumalanga Prowins, snaaket. At spriik hee 1.297.048 spreegern uun Süüdaafrika (2011). Det Swaasi Spriik, üüs öler bantuspriiken, hee klasen faan prefiksen. En mensk, wat tu det Swaasi folk hiart as liSwati (en wurd, wat tu de föft klas hiart). At muartaal diarfaan as emaSwati (en wurd, wat tu de seekst klas hiart). At lun, huar a Swaasi wene, as eSwatini an at spriik as siSwati (7. klas). Statistics South Africa (2011), Census 2011: Census in Brief, s. 26 Nguni Spriiken: Nuurd-Ndebele, Süüd-Ndebele, Swaasi, Xhosa, Zulu. Amtelk spriiken faan Süüdaafrika: Afrikaans, Ingels, Nuurd-Sotho, Sotho, Süüd-Ndebele, Swaasi, Tsonga, Tswana, Venda, Xhosa, Zulu."}
{"id": "19893", "contents": "De Maseru Distrikt as en distrikt uun de aafrikoons stoot Lesotho. A distrikt leit uun a waast faan’t lun. Hi hee 429.823 lidj (2006). At hoodsteed as Maseru. At distrikt as det gratst uun't lun. At hööchte faan at distrikt as madelmiatig twesken 1500 m an 1800 m auer a peegel faan’t sia. Det madelmiatig mase faan rin arkes juar as 100 sm; miast diarfaan fäält twesken Oktuuber an April. Commons: Maseru (Distrikt) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "19897", "contents": "A Plaket Hunfask as en raaren fask, di föör Tasmaanien lewet. Dü fanjst ham daalang bluas noch föör a müs faan a Derwent River. Commonskategorii: Plaket Hunfask – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Plaket Hunfask"}
{"id": "19898", "contents": "Oranjemund as en steed uun Namiibia. At steed leit uun a süüd faan't lun, nai bi't grens mä Süüdaafrika. Det as hoodsteed faan det Oranjemund Woolkreis uun det ǁKaras Regiuun. Det hee amanbi 3900 lidj. Oranjemund leit üüb at nuurdsidj faan a mös faan de Oranje Struum."}
{"id": "199", "contents": "Neon (eegentelk: neoon, faan greks νέος néos, nordfriisk nei) as en cheemisk element mä det ufkörtang Ne an det atoomnumer 10. Hat as en eedelgas. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel En Neonröör Rekloome mä neonröören Commonskategorii: Neon – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobx kem miast faan www.webelements.com . Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements (IUPAC Technical Report). In: Pure and Applied Chemistry. Band 83, Nr. 2, 2011, S. 359–396, doi:10.1351/PAC-REP-10-09-14. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013. Iindraanj tu Neon uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 25. April 2017 (mä JavaScript). Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bis E-145. Wäärser uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337; doi:10.1021/je1011086. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca"}
{"id": "19904", "contents": "At Namib (Khoekhoegowab för widj steed) as en wüüst uun't süüdwaasten faan Afrikoo. Hat leit fööraal uun Namiibia an hää det lun a nööm den. Hat lingt bit tu't küst faan a Atlantik. Sant di 20. Jüüne 2013 as di gratst dial üs Namib Sand Sea en weltarewdial faan a UNESCO. At Namib lingt faan nuurd tu süüd auer en wai faan 2.000 kilomeetern an efter uasten tu bit 160 kilomeetern iin uun't lun. Hat as amanbi 95.000 km² grat an det „Namib-Sunsia“ as 31.000 km² grat. 9.000 km² trinjam tääl üs auergungsregiuun (buffer zone). At Namib as wel at ünfrinjelkst regiuun üüb a eerd. Di dai auer koon't diar 50 °C hiat wurd, an uun a naacht oner 0 °C. Diar as't so furchboor drüg, auer diar en kuulen Atlantikstruum föörbilääpt, di Benguelastruum. Sodenang sticht diar nian focht ap, diar bi a küst ufriin küd. Jüst so ferhäält ham det mä't Atacamawüüst uun Chiile, diar lääpt di kuul Humboldtstruum föörbi. Üüb a ööder sidj jaft at föl mist, an enkelt plaanten kön diar faan lewe. En hial aprte plaant as det Welwitschia, diar bluas uun't Namib föörkomt. Satelitenbil faan't Namib tesken Walvis Bay an Lüderitz Dün nai bi't Sossusvlei"}
{"id": "19906", "contents": "Det Khoekhoe Spriik as en spriik, wat faan amanbi 202.200 lidj spreegen wurt (2013). At spriik as ian faan dön Khoisan Spriiken. Det wurd för’t miast uun Namiibia (för’t miast uun dön Erongo, Kunene, Otjozondjupa, Hardap an ǁKaras Regiuunen), man uk uun Botsuana (uun det Ghanzi Distrikt), Lesotho, Süüdaafrika (uun det Nuurdkap Prowins) an Eswatini spreegen. At spriik hee seeks spriikwiisen: At Sesfontein-Dama, wat uun det Kunene Regiuun spreegen wurt. Namidama Madeldamara Madelnama Bondelswarts-Nama Topnaar-Nama Khoekhoe hee twuntig knaplüten: Dönheer lüten wurd mä a tes ütjspreegen: ǀg, ǀk, ǀn, ǀh, an ǀ. Dönheer lüten wurd mä de boowermuar tusdoom ütjspreegen: ǁg, ǁk, ǁn, ǁh, ǁ. Dönheer lüten wurd mä’t steed beeft de boowermuar tusdoom ütjspreegen: !g, !k, !n, !h, !. Dönheer lüten wurd mä de hard böön ütjspreegen: ǂg, ǂk, ǂn, ǂh, ǂ. ian: ǀgui ; tau: ǀgam; trii: !nona; fjauer: haka; fiiw: koro; seeks: !nani; sööwen: hû; aacht: ǁkhaisa; njüügen: khoese; tjiin: disi. iarst: ǂguro; naist: ǀgamǁî; traad: !nonaǁî; fjuard: hakaǁî; füft: koroǁî; seekst: !nanoǁî; sööwenst: hûǁî; aachst: ǁkhaisaǁî; njüügenst: khoeseǁî; tjiinst: disiǁî. A taalen faan ian ap tu tjiin üüb Khoekhoe (wiideo) [1] Ethnologue, Khoekhoe. [2] Ethnologue, Khoekhoe. [3] Omniglot, Khoekhoe Numbers."}
{"id": "1991", "contents": "i1 i3 i7 i10 i12 i14 Di Fluuchplaats Hüsem-Schweesing as en ferkiirsfluuchplaats nai bi Hüsem. Di Bidriiwer uun't näät Ööder fluuchplaatsen uun Nuurdfresklun"}
{"id": "19910", "contents": "Oriksantiloopen (Oryx) san en skööl faan hurndiarten (Bovidae) uun det onerfamile faan a Hippotraginae. Jo lewe uun a drüg regiuunen faan Afrikoo an uun Araabien. Uastafrikoons Oriks (Oryx beisa Rüppell, 1835) Oryx callotis of Oryx beisa callotis Thomas, 1892 Oryx gallarum of Oryx beisa gallarum Neumann, 1902 Seebeloriks (Oryx dammah Cretzschmar, 1826) Süüdelk Oriks (Oryx gazella Linnaeus, 1758) Araabisk Oriks of uk Witj Oriks (Oryx leucoryx Pallas, 1777) Witj Oriks of Araabisk Oriks Uastafrikoons Oriks of Beisa Süüdelk Oriks uun Namiibia Seebeloriks Uun't woopen faan Namiibia Orikshood üüb en fliiger Commonskategorii: Oriks – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Oriks"}
{"id": "19922", "contents": "Rehoboth as en steed uun a maden faan Namiibia. At steed leit uun a nuurd faan det Hardap Regiuun, nai bi’t grens mä det Khomas Regiuun. De waastdial faan’t steed hiart tu de Rehoboth West Steed an de uastdial tu de Rehoboth East Steed woolkreis. Det B1 Natschunaalstruat bildet at grens twesken dön tau woolkreiser. At steed hee 28.843 lidj (2011). Rehoboth wurd 1871 grünjlaanjen."}
{"id": "19923", "contents": "Wat menst dü? Okahandja (Steed) Okahandja (Woolkreis)"}
{"id": "19924", "contents": "Okahandja as en steed uun a maden faan Namiibia. At steed leit uun a süüdwaast faan det Otjozondjupa Regiuun, nai bi’t grens mä det Khomas Regiuun. Det as at hoodsteed faan det Okahandja Woolkreis. At steed hee 22.639 lidj (2011). Okahandja wurd 1894 grünjlaanjen. Okahandja hee en boonhoof, wat en haltesteed üüb det Windhoek-Walvis Bay Boon as. Dieter Aschenborn (1915-2002), konstmooler."}
{"id": "19925", "contents": "Nööshurner (Rhinocerotidae), Renostern of uk Rhinozerosen (faan ualgreks ῥῖς (rhis) of ῥιν- (rhin-) „nöös“, κέρας (kéras) „hurn“) san en famile faan ünpaartuanet klooksdiarten (Perissodactyla). Diar jaft at daalang noch fiiw slacher faan. Ceratotherium simum, Briadsnütjnööshurn, Witj Nööshurn, Witj Rhinozeros Dicerorhinus sumatrensis, Sumatra-Nööshurn, Sumatra-Rhinozeros Diceros bicornis, Spassnütjnööshurn, Suart Nööshurn, Suart Rhinozeros Rhinoceros sondaicus, Java-Nööshurn, Java-Rhinozeros Rhinoceros unicornis, Pansernööshurn, Indisk Nööshurn, Indisk Rhinozeros C. simum D. sumatrensis D. bicornis R. sondaicus R. unicornis Commonskategorii: Nööshurner – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nööshurner"}
{"id": "19928", "contents": "Delfiinen (Delphinidae) hiar tu a tuswaaler an san sodenang en famile faan tetjdiarten, diar uun't weeder lewe. At jaft wel son 40 slacher, diar tu 17 sköölen tuupfaadet wurd: Sköölen: Cephalorhynchus – Delphinus – Feresa – Globicephala – Grampus – Lagenodelphis – Lagenorhynchus – Lissodelphis – Orcaella – Orcinus – Peponocephala – Pseudorca – Sotalia – Sousa – Stenella – Steno – Tursiops Delphinus delphis Globicephala melas Orcaella brevirostris Orcinus orca Commonskategorii: Delfiinen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Delfiinen"}
{"id": "19931", "contents": "Waaler (Cetacea) san en order faan a tetjdiarten (Mammalia). Diar jaft at son 90 slacher faan, an jo lewe uun't weeder. Likes san't nian fasker. Tu a waaler hiar uk a delfiinen, sodenang skul det order eegentelk waaler an delfiinen het. Biardenwaaler (Mysticeti) mä 4 familin Tuswaaler (Odontoceti) mä 10 familin Commonskategorii: Waaler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Waaler Waalfask (stäärbil)"}
{"id": "19932", "contents": "Delfiinoortagen (Delphinoidea) san en auerfamile faan a Tuswaaler (Odontoceti). Diar hiar trii familin tu. Delfiinen (Delphinidae) Grünjwaaler (Monodontidae) Swinswaaler (Phocoenidae) Wikispecies hää en artiikel tu: Delfiinoortagen"}
{"id": "19933", "contents": "Ondangwa as en steed uun a nuurd faan Namiibia. At steed leit uun a nuurduast faan det Oshana Regiuun, nai bi’t grens mä det Oshikoto Regiuun. At steed hee 22.822 lidj (2011). A Ondangwa Fluughuuwen leit amanbi 5 km nuurdwaast faan't steed. Commons: Ondangwa (Steed) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "19937", "contents": "Tuswaaler (Odontoceti) san ian faan tau onerordern faan a Waaler (Cetacea). Det ööder onerorder san a Biardenwaaler (Mysticeti). Tu a tuswaaler hiar tjiin familin: Delfiinoortagen (Delphinoidea) Delfiinen (Delphinidae) Grünjwaaler (Monodontidae) Swinswaaler (Phocoenidae) Ööder Tuswaaler Iniidae Kogiidae Lipotidae Physeteridae Platanistidae Pontoporiidae Ziphiidae Commonskategorii: Tuswaaler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tuswaaler"}
{"id": "19938", "contents": "Biardenwaaler (Mysticeti) san ian faan tau onerordern faan a Waaler (Cetacea). Det ööder onerorder san a Tuswaaler (Odontoceti). Tu a biardenwaaler hiar sjauer familin: Foragwaaler (Balaenopteridae) Gläädwaaler (Balaenidae) Cetotheriidae Gräwaaler (Eschrichtiidae) Biarden faan en biardenwaal Hü a biarden werke Commonskategorii: Biardenwaaler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Biardenwaaler"}
{"id": "19943", "contents": "Wat menst dü? Walvis Bay (Steed) Walvis Bay Lun (Woolkreis) Walvis Bay Steed (Woolkreis) Walvis Bocht"}
{"id": "19944", "contents": "Walvis Bay (üüb Afrikaans, Walvisbaai, üüb Tjiisk, Walfischbucht of Walfischbai) as en steed uun a waast faan Namiibia. At steed lei üüb a eeg faan’t Atlantik uun det Erongo Regiuun. Det hee 62.096 lidj (2011)."}
{"id": "19946", "contents": "Walvis Bocht as en bocht faan't Atlantik bi a eeg faan Namiibia. Bi't bocht leit det steed Walvis Bay."}
{"id": "19947", "contents": "At Welwitschia (Welwitschia mirabilis) as di iansagst slach faan det plaantenskööl Welwitschia uun det famile faan a Welwitschiaplaanten (Welwitschiaceae). Hat hiart tu't kategorii faan a Gnetales an lewet bluas uun't wüüst Namib uun't süüdelk Afrikoo. Welwitschias kön hunerten faan juaren ual wurd. Det plaant komt sogoor uun't woopen faan Namiibia, faan't stääd Swakopmund an faan't regiuun Kunene föör. Grate uun ferglik tu en minsk menelk plaant wiifelk plaant Föörkemen faan't plaant Detdiar Welwitschia skal 1500 juar ual wees, an as diaram iinfäänet wurden Commonskategorii: Welwitschia (Welwitschia mirabilis) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Welwitschia (Welwitschia mirabilis)"}
{"id": "19948", "contents": "Det Atakora Department (üüb Fraansöösk: Département de l’Atacora) as en department uun de aafrikoons stoot Beniin. At department leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Uun a nuurd leit Burkiina Faaso, uun a nuurduast det Alibori Department, uun a süüduast det Borgou Department, uun a süüdwaast det Donga Department an uun a nuurdwaast Toogo. Det hee 772.262 lidj (2013). At hoodsteed faan't department as Natitingou. Det Pendjari Natschunaalpark leit uun a nuurd faan't department. Det Atakora Department hee njüügen komuunen. Efter det 2013 folksteeling wiar at 10.008.749 lidj uun't department: 380.448 faan a lidj wiar karmen an 391.814 wüfhööd. A taal faan a lidj efter ferleeden folksteelingen: 2002: 6.769.914. 1992: 4.915.555. 1979: 3.331.210. 1999 wurd at süüddial faan't department det Donga Department. Atakora Berger Atacora: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "19949", "contents": "Det Atlantique Department (üüb Fraansöösk: Département de l’Atlantique) as en department uun de aafrikoons stoot Beniin. At department leit uun a süüd faan’t lun. Uun a nuurd leit det Zou Department, uun a uast det Ouémé Department, uun a süüduast det Littoral Department, uun a süüd det Atlantisk Ootseaan, uun a süüdwaast det Mono Department an uun a nuurdwaast det Couffo Department. Det hee 1.398.229 lidj (2013). At hoodsteed faan't department as Ouidah. Dialen faan trii sian leit uun't department: Dial faan de Nokoue Sia leit uun a süüduast faan't department. At uastdial faan de Ahémé Sia leit uun a süüdwaast faan't department. En öler sia, wat uun a nuurduast faan't department leit. At department hee aacht komuunen. Efter det 2013 folksteeling wiar at 1.398.229 lidj uun't department: 686.747 faan a lidj wiar karmen an 711.482 wüfhööd. A taal faan a lidj efter ferleeden folksteelingen: 2002: 801.683. 1992: 529.546. 1979: 365.910. 1999 wurd en letj dial faan a süüduuast faan't department det Littoral Department. Atlantique: Department in Benin www.citypopulation.de"}
{"id": "19950", "contents": "Det Borgou Department as en department uun de aafrikoons stoot Beniin. At department leit uun a nuurduast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Alibori Department, uun a uast Nigeeria, uun a süüd det Collines Department an uun a waast lei dön Donga an Atakora Departmenten. Det hee 1.214.249 lidj (2013). At hoodsteed as Parakou. At department hee aacht komuunen. Efter det 2013 folksteeling wiar at 1.214.249 lidj uun't department: 607.236 faan a lidj wiar wüfhööd an 607.013 karmen. A taal faan a lidj efter ferleeden folksteelingen: 2002: 724.171. 1992: 471.975. 1979: 277.591. 1999 wurd at nuurddial faan't department det Alibori Department. Benin, www.citypopulation.de Borgou: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "19952", "contents": "Det Collines Department (üüb Fraansöösk: Département des Collines) as en department uun de aafrikoons stoot Beniin. At department leit uun a maden faan’t lun. Uun a nuurd leit det Borgou Department, uun a uast Nigeeria, uun a süüduast det Plateau Department, uun a süüd det Zou Department an uun a waast Toogo. Det hee 717.477 lidj (2013). At hoodsteed as sant 2013 Dassa-Zoumé. De Ouémé Struum leept troch at department. At department hee seeks komuunen: Efter det 2013 folksteeling wiar at 717.477 lidj uun't department: 363.885 faan a lidj wiar wüfhööd an 353.592 karmen. A taal faan a lidj efter ferleeden folksteelingen: 2002: 535.923. 1992: 340.284. 1979: 217.075. At department wurd 1999 grünjlaanjen. Iar wiar det dial faan det Zou Department. Benin, www.citypopulation.de Collines: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "19953", "contents": "Det Donga Department as en department uun de aafrikoons stoot Beniin. At department leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Atakora Department, uun a uast det Borgou Department, uun a süüd det Collines Department an uun a waast Toogo. Det hee 543.130 lidj (2013). At hoodsteed as Djougou. De huuchst berig uun Beniin, de Sokbaro Berig, leit uun a waast faan't department. At department hee fiiw komuunen. * Djougou Lun an Steed tuup. ** Djougou Lun an Djougou Steed san sant 2013 tuup ian komuun. Efter det 2013 folksteeling wiar at 543.130 lidj uun't department: 270.754 faan a lidj wiar karmen an 272.376 wüfhööd. A taal faan a lidj efter ferleeden folksteelingen: 2002: 350.062. 1992: 248.695. 1979: 184.975. At department wurd 1999 grünjlaanjen. Iar wiar det dial faan det Atakora Department. Benin, www.citypopulation.de Donga: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "19954", "contents": "Det Couffo Department as en department uun de aafrikoons stoot Beniin. At department leit uun a süüdwaast faan’t lun. Uun a nuurduast leit det Zou Department, uun a süüduast det Atlantique Department, uun a süüd det Mono Department an uun a waast Toogo. Det hee 745.328 lidj (2013). At hoodsteed as Dogbo-Tota. At department hee seeks komuunen. Efter det 2013 folksteeling wiar at 745.328 lidj uun't department: 396.754 faan a lidj wiar wüfhööd an 348.574 karmen. A taal faan a lidj efter ferleeden folksteelingen: 2002: 524.586. 1992: 395.132. 1979: 273.536. At department wurd 1999 grünjlaanjen. Iar wiar det dial faan det Mono Department. Benin, www.citypopulation.de Couffo: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "19955", "contents": "Det Littoral Department (üüb Fraansöösk: Département du Littoral) as en department uun de aafrikoons stoot Beniin. At department leit uun a süüd faan’t lun. Uun a nuurd an waast leit det Atlantique Department an uun a uast det Ouémé Department. Det as det letjst department uun Beniin. At department hee 679.012 lidj (2013). At hoodsteed as Cotonou. Dial faan de Nokoue Sia leit uun't department. At department hee bluat ian komuun: Cotonou Efter det 2013 folksteeling wiar at 679.012 lidj uun't department: 353.140 faan a lidj wiar wüfhööd an 325.872 karmen. A taal faan a lidj efter ferleeden folksteelingen: 2002: 665.100. 1992: 536.827. 1979: 320.348. At department wurd 1999 grünjlaanjen. Iar wiar det dial faan det Atlantique Department. Benin, www.citypopulation.de Littoral: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "19956", "contents": "Det Mono Department (üüb Fraansöösk: Département du Mono) as en department uun de aafrikoons stoot Beniin. At department leit uun a süüdwaast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Couffo Department, uun a uast det Atlantique Department an uun a waast Toogo. Det hee 497.243 lidj (2013). At hoodsteed as Lokossa. Det Grand-Popo Laguun, wat uun a süüd faan't regiuun leit. De Ahémé Sia, wat uun a uast leit an dial faan't grens tu det Atlantique Department bildet. Öler sian uun't department san de Togbadji Sia an de Toho Sia At department hee seeks departmenten: Efter det 2013 folksteeling wiar at 497.243 lidj uun't department: 255.689 faan a lidj wiar wüfhööd an 241.554 karmen. A taal faan a lidj efter ferleeden folksteelingen: 2002: 360.037. 1992: 281.245. 1979: 203.842. 1999 wurd at nuurddial faan't department det Couffo Department. Benin, www.citypopulation.de Mono: Region in Togo, citypopulation.de"}
{"id": "19957", "contents": "Det Ouémé Department as en department uun de aafrikoons stoot Beniin. At department leit uun a süüduast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Zou Department, uun a nuurduast det Plateau Department, uun a süüduast Nigeeria an uun a waast lei dön Littoral an Atlantique Departmenten. Det hee 1.100.404 lidj (2013). At hoodsteed as Porto Novo. Dial faan de Nokoue Sia leit uun't department. At department hee njüügen komuunen. Efter det 2013 folksteeling wiar at 1.100.404 lidj uun't department: 565.590 faan a lidj wiar wüfhööd an 534.814 karmen. A taal faan a lidj efter ferleeden folksteelingen: 2002: 730.772. 1992: 568.898. 1979: 418.146. 1999 wurd at nuurddial faan't department det Plateau Department. Benin, www.citypopulation.de Ouémé: Region in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "19958", "contents": "Det Plateau Department (üüb Fraansöösk: Département du Plateau) as en department uun de aafrikoons stoot Beniin. At department leit uun a süüduast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Collines Department, uun a uast Nigeeria, uun a süüdwaast det Ouémé Department an uun a nuurdwaast det Zou Department. Det hee 622.372 lidj (2013). At hoodsteed as Sakété. At department hee fiiw komuunen. Efter det 2013 folksteeling wiar at 622.372 lidj uun't department: 322.307 faan a lidj wiar wüfhööd an 300.065 karmen. A taal faan a lidj efter ferleeden folksteelingen: 2002: 407.116. 1992: 307.676. 1979: 208.722. At department wurd 1999 grünjlaanjen. Det wiar iar dial faan det Ouémé Department. Benin, www.citypopulation.de Plateau: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "19959", "contents": "Det Zou Department as en department uun de aafrikoons stoot Beniin. At department leit uun a süüd faan’t lun. Uun a nuurd leit det Collines Department, uun a uast det Plateau Department, uun a süüd lei dön Ouémé an Atlantique Departmenten, uun a süüdwaast det Couffo Department an a nuurdwaast Toogo. Det hee 851.580 lidj (2013). At hoodsteed as Abomey. De Zou Struum, en bistruum faan de Ouémé Struum, leept troch at department. At department hee njüügen komuunen. Efter det 2013 folksteeling wiar at 851.580 lidj uun't department: 444.550 faan a lidj wiar wüfhööd an 407.030 karmen. A taal faan a lidj efter ferleeden folksteelingen: 2002: 599.954. 1992: 478.714. 1979: 353.358. 1999 wurd det nuurddial faan't department det Collines Department. Benin, www.citypopulation.de Zou: Department in Benin, www.citypopulation.de"}
{"id": "19960", "contents": "A Süüdafrikoons(k) Siabeer (Arctocephalus pusillus) as en slach faan a Süüdelk Siabeeren. Hi komt oober ei bluas uun't süüdelk Afrikoo, man uk uun Austraalien föör. Commonskategorii: Süüdafrikoons Siabeer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Süüdafrikoons Siabeer"}
{"id": "19962", "contents": "Süüdelk Siabeeren (Arctocephalus) san en skööl faan ruuwdiarten, huar aacht slacher tuhiar. Jo san miast laachtbrün. Guadalupe Siabeer (A. townsendi) Juan-Fernández Siabeer (A. philippii) Galápagos Siabeer (A. galapagoensis) Süüdamerikoons Siabeer (A. australis) Subantarktisk Siabeer (A. tropicalis) Antarktisk Siabeer (A. gazella) Neisialuns Siabeer (A. forsteri) Süüdafrikoons Siabeer (A. pusillus) Commonskategorii: Süüdelk Siabeeren – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Süüdelk Siabeeren"}
{"id": "19964", "contents": "Siaruuwdiarten (Pinnipedia) as en nööm för ruuwdiarten, diar uun't weeder lewe. Jo hiar tu a Hünjoortagen (Carnivora). Di wedenskapelk nööm komt faan't latiinsk pinna ‚fliker‘ an pes ‚fut‘. Diar san trii familin faan siaruuwdiarten: Siabeeren an Sialööwen (Otariidae) Walrosen (Odobenidae) Siahünjer (Phocidae) Commonskategorii: Siaruuwdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siaruuwdiarten"}
{"id": "19967", "contents": "At Waalros (Odobenus rosmarus) as en siaruuwdiart an lewet uun kuul sia üüb a nuurdelk eerdheleft. Atlantisk Waalros (O. r. rosmarus), wat letjer Pasiifisk Waalros (O. r. divergens), wat grater O. r. laptevi (sibiirisk ?) O. r. rosmarus O. r. divergens Scrimshaw konst üüb waalrostes Commonskategorii: Waalros – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Waalros"}
{"id": "1997", "contents": "i1 i3 i7 i10 i12 i14 Di diari es en dütsk Flugplaats ön't Ailön Dünem, wat uastern fan Heliglön liit. Di Ailönen lii 44 km nuurđern fan Wangeroogi en ombi 70 km weestern fan't Fastlön. Di Flugplaats es klasifiziarit üs en Forkiirsflugplaats. Wan em fan Heliglön kumt, skel em me en Föribuat hentö Dünem faar. Dit Buat faart aur di hiili Dai twesken di Ailönen. Fan't Buat kumt em da me en Taksi hentö di Flugplaats. Di tri Startbaanen sen mal kuurt: Baan 15/33 es 2005 forleengert uuren fan 400 tö 480m (Ön di Rhein-Main-Flugplaats ön Frankfurt sen di Baanen ombi tri Kilometers lung.). Sent Mai 2006 ken em di forleengert Baan nüti. Me des Forleengering es em fuar di \"europeeisk Fuarskreften fuar en Forkiirsflugplaats fuar Aarbersfliigers (Wat ek priwaat önerwai sen) me muar üs jen Maskiin\" klaar kemen. Di Maaten fan di üđer Baanen staan rochts ön di Tabeli. Üp Dünem mut ek ark Piloot landi, di skel tömendst 100 Stünen flöen wiis, en dit skel hi/jü üs \"Hauptpiloot\" dönen haa. Dit kumt diarfan, dat üp di Flugplaats niin Plaats es, wan em me di Leengti fan di Landibaan ek klaar kumt. Üp engelsk jit sok Plaats \"Overrun\". Commons:"}
{"id": "19972", "contents": "En Luchtskep es en Flochtgiraat, diar höm bluat me Help fan Motooren of sagaar söner Motooren iin ön di Lucht hual ken. En Luchtskep heer Draiblöösen, hur Gas benen es, wat lechter üs Lucht es. Masi Luchtskeepen waar me Weeterstof āpfelt, man em faart lefer me Heelium, aurdat dit ek brent. Jerer waar di Luchtskeepen sa becht, dat di aliining wechflö kür. Di Motooren wiar bluat diarfuar, dat em töögen di Wing of om di Kuk stjüüri sa üs uk lönigi kür. Me sok Luchtskeepen waar faart. Delings Luchtskeepen sa üs di Zeppelin NT ken ek aliining flö, ja mut fan di Luchtprobelern fan di Öört wechdrückt en ön Gang hölen uur. Dit kumt, aurdat ja litjer becht sen en diarom mener Gas me langs haa. Bitö kumt jit, dat ja me Heelium önerwai sen, en dit drait ek sa gur üs Weeterstof. Weeterstof fair em deling ek muar fuar en Luchtskep töleten. Diarom es dit wat twesken \"faar\" en \"flö\". sair uur, dat em diarme flocht. Luchtskeepen sen ek olter waker önerwai, fuar't Miist sen dit aliweegen 80 bit 130 km/h wesen. Wat di ual Skeepen nomen haa, es ek rocht klaar, man ja kür mal lung önerwai wiis."}
{"id": "19974", "contents": "Det Boucle du Mouhoun Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. At regiuun leit uun a waast faan't lun an as efter de Mouhoun Struum neemd. Uun a nuurdwaast leit Maali, uun a süüd lei dön Hauts-Bassins an Sud-Ouest Regiuunen an uun a uast dön Centre-Ouest an Nord Regiuunen. At regiuun hee 1.434.847 lidj (2006). At hoodsteed faan't regiuun as Dédougou. At regiuun as tausis grater üüs Sleeswich-Holstian. De Nanga Berig (417 m), wat de aachsthuuchst berig uun Burkiina Faaso as, leit uun det Sourou Prowins faan detheer regiuun. De Mouhoun Struum leept faan a süüdwaast tu a maden faan't regiuun, huar de Sourou Struum iin uuna struum leept. Do bocht de Mouhoun tu a süüduast an leept tu at grens twesken det Boucle du Mouhoun Regiuun tu det Centre-Ouest Regiuun. Diarefter leept a struum tu a süüd an biljet at uastgrens faan't regiuun, mä ütjnoom faan en letj dial faan't regiuun uun a süüd, wat üüb a uasteeg leit. At regiuun hee seeks prowinsen. At regiuun, üüs dön twaalew öler regiuunen uun Burkiina Faaso, wurd 2. Jüüli 2001 grünjlaanjen. A guwernöör faan't regiuun sant 2011 as Victor Dabiré. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "19975", "contents": "Det Cascades Regiuun (üüb Fraansöösk: La région des Cascades [kas.kad]) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurd leit det Hauts-Bassins Regiuun, uun a uast det Sud-Ouest Regiuun, uun a süüd at Elfenbianküst an uun a waast Maali. A nööm faan't regiuun het weederfaaler üüb fraansöösk an as efter dön Karfiguéla Weederfaaler neemd. At regiuun hee 524.956 lidj (2006). At hoodsteed faan't regiuun as Banfora. At regiuun as wat grater üüs Sleeswich-Holstian. De huuchst berig uun Burkiina Faaso, de Tenakourou Berig (749 m), leit uun a waast faan't regiuun. Dön Karfiguéla Weederfaaler lei uun a nuurd faan't regiuun. At jaft walter uun a süüduast: Boulon, Dida, Diefoula, Koflande, Logoniegue an Niangoloko. Det Cascades Regiuun hee tau prowinsen. At regiuun, üüs dön twaalew öler regiuunen uun Burkiina Faaso, wurd 2. Jüüli 2001 grünjlaanjen. A guwernöör faan't regiuun sant 2011 as Toukoumnogo Léonard Guira. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "19977", "contents": "Det Centre Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Centre [sɑ̃tʁ]) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurd an uast leit det Plateau-Central Regiuun, uun a süüd det Centre-Sud Regiuun an uun a waast det Centre-Ouest Regiuun. At regiuun hee 2.136.581 lidj (2011). At hoodsteed as Ouagadougou. At regiuun as wat grater üüs Kreis Nuurdfresklun. Det Centre Regiuun hee bluat ian prowins. At regiuun, üüs dön twaalew öler regiuunen uun Burkiina Faaso, wurd 2. Jüüli 2001 grünjlaanjen. A guwernöör faan't regiuun sant 2012 as Georges Marie Compaoré. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "19978", "contents": "Det Centre-Est Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Centre-Est [sɑ̃tr ɛst]) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurd leit det Centre-Nord Regiuun, uun a nuurduast an uast det Est Regiuun, uun a süüd lei Toogo an Ghaana, uun a waast leit det Centre-Sud Regiuun an uun a nuurdwaast det Plateau-Central Regiuun. At regiuun hee 1.302.449 lidj (2011). At hoodsteed as Tenkodogo. At regiuun as wat letjer üüs Sleeswich-Holstian. At regiuun hee trii prowinsen. At regiuun, üüs dön twaalew öler regiuunen uun Burkiina Faaso, wurd 2. Jüüli 2001 grünjlaanjen. A guwernöör faan't regiuun sant 2011 as Allahidi Diallo. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "19979", "contents": "Det Centre-Ouest Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurd leit det Nord Regiuun, uun a uast lei dön Plateau-Central, Centre an Centre-Sud Regiuunen, uun a süüd leit Ghaana, uun a süüdwaast det Sud-Ouest Regiuun an uun a waast det Boucle du Mouhoun. At regiuun hee 1.348.784 lidj (2011). At hoodsteed as Koudougou. At regiuun as wat grater üüs Sleeswich-Holstian. De Ruad Volta Struum hee sin hood uun a nuurduast faan detheer regiuun. At regiuun hee fjauer prowinsen. At regiuun, üüs dön twaalew öler regiuunen uun Burkiina Faaso, wurd 2. Jüüli 2001 grünjlaanjen. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "19980", "contents": "Det Centre-Nord Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurd leit det Sahel Regiuun, uun a uast det Est Regiuun, uun a süüd lei dön Centre-Est Regiuun an Plateau-Central Regiuun an uun a waast leit det Nord Regiuun. At regiuun hee 1.375.380 lidj (2011). At hoodsteed as Kaya. At regiuun as wat grater üüs Sleeswich-Holstian. De Tanlallé Berig (562 m), wat de naisthuuchst berig faan Burkiina Faaso as, leit uun det Bam Prowins faan detheer regiuun. At regiuun hee trii prowinsen. At regiuun, üüs dön twaalew öler regiuunen uun Burkiina Faaso, wurd 2. Jüüli 2001 grünjlaanjen. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "19981", "contents": "Det Centre-Sud Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurd lei dön Centre an Plateau-Central Regiuunen, uun a süüd leit Ghaana, uun a waast det Centre-Ouest Regiuun. At regiuun hee 722.631 lidj (2011). At hoodsteed as Manga. At regiuun as wat letjer üüs Sleeswich-Holstian. At regiuun, üüs dön twaalew öler regiuunen uun Burkiina Faaso, wurd 2. Jüüli 2001 grünjlaanjen. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "19982", "contents": "Det Est Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de l'Est [ɛst]) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurduast leit Niiger, uun a süüduast Beniin, uun a süüd Toogo, uun a süüdwaast det Centre-Est Regiuun an uun a nuurdwaast det Plateau-Central Regiuun. At regiuun hee 1.416.229 lidj (2011). At hoodsteed as Fada Ngourma. At regiuun as bal triisis grater üüs Sleeswich-Holstian. At regiuun hee fiiw prowinsen. At regiuun, üüs dön twaalew öler regiuunen uun Burkiina Faaso, wurd 2. Jüüli 2001 grünjlaanjen. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "19983", "contents": "Det Hauts-Bassins Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurd an uast leit det Boucle du Mouhoun Regiuun, uun a süüduast det Sud-Ouest Regiuun, uun a süüd det Cascades Regiuun an uun a waast Maali. At regiuun hee 1.469.604 lidj (2011). At hoodsteed as Bobo Dioulasso. At regiuun as wat grater üüs Sleeswich-Holstian. De Kantolo Berig (542 m), wat de traadhuuchst berig faan Burkiina Faaso as, leit uun det Houet Prowins faan detheer regiuun. De fjuardhuuchst berig, de Tonvo Berig (470 m), leit uun det likedening prowins. De füfthuuchst berig, de Kanso Berig (448 m), leit uk diar. De Mouhoun Struum hee sin hood uun a süüdwaast faan't regiuun an leept tu a nuurduast iin uun det Boucle du Mouhoun Regiuun. At regiuun hee trii prowinsen. At regiuun, üüs dön twaalew öler regiuunen uun Burkiina Faaso, wurd 2. Jüüli 2001 grünjlaanjen. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "19984", "contents": "Det Nord Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Nord [nɔʁ]) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurd leit Maali, uun a nuurduast det Sahel Regiuun, uun a uast det Centre-Nord Regiuun, uun a süüd lei dön Plateau-Central an Centre-Ouest Regiuunen an uun a waast leit det Boucle du Mouhoun Regiuun. At regiuun hee 1.185.604 lidj (2011). At hoodsteed as Ouahigouya. At regiuun as wat grater üüs Sleeswich-Holstian. At regiuun hee fjauer prowinsen. At regiuun, üüs dön twaalew öler regiuunen uun Burkiina Faaso, wurd 2. Jüüli 2001 grünjlaanjen. At greef faan Naaba Kango, diar köning 1754-1787 faan det Yatenga Köningrik wiar. Det leit uun Ouahigouya. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "19985", "contents": "Det Plateau-Central Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Plateau-Central [pla.to sɑ̃.tʁal]) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurduast leit det Centre-Nord Regiuun, uun a süüduast leit det Centre-Est Regiuun, uun a süüdwaast lei dön Centre-Sud an Centre Regiuunen, uun a waast leit det Centre-Ouest Regiuun an uun a nuurdwaast det Nord Regiuun. At regiuun hee 696.372 lidj (2011). At hoodsteed as Ziniaré. At regiuun as fjauersis grater üüs Kreis Nuurdfresklun. At regiuun hee trii prowinsen. At regiuun, üüs dön twaalew öler regiuunen uun Burkiina Faaso, wurd 2. Jüüli 2001 grünjlaanjen. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "19986", "contents": "Det Sahel Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Sahel [sa.ɛl]) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurd an nuurdwaast leit Maali, uun a uast Niiger, uun a süüdwaast lei de Est an Centre-Nord Regiuunen an uun a waast leit det Nord Regiuun. At regiuun hee 968.442 lidj (2011). At hoodsteed as Dori. At regiuun as tausis grater üüs Sleeswich-Holstian. Fjauer faan dön wichtigst berger uun Burkiina Faaso lei uun det Sahel Regiuun. De Koèl Berig (448 m), wat de seeksthuuchst berig uun't lun as, leit uun det Oudalan Prowins faan't regiuun. De sööwensthuuchst, de Zaran Kipsi Berig (441 m) an de tjinsthuuchst, de Lakba Berig (400m), lei uun det likedening prowins. De njüügensthuuchst berig uun't lun, de Gabou Kani Berig (411 m), leit uun det Soum Prowins. Tau struumer haa hörens hööd uun't regiuun. De tau struumer san bluat tidjwis mä weeder faald. Ian as de Béli Struum. At hood faan deheer struum leit uun det Soum Prowins, uun a nuurduast faan Djibo. De struum leept tu a nuurduast iin uun Maali, an do leept troch Maali iin uun det Oudalan Prowins. Do leept hi troch at nuurddial faan't prowins an iin uun Niiger. Diar"}
{"id": "19987", "contents": "Det Sud-Ouest Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Sud-Ouest [sy.d‿wɛst]) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. Uun a nuurduast lei dön Boucle du Mouhoun an Centre-Ouest Regiuunen, uun a uast leit Ghaana, uun a süüd at Elfenbianküst, uun a süüdwaast det Cascades Regiuun an uun a nuurdwaast det Hauts-Bassins Regiuun. Det regiuun hee 620.767 lidj (2011). At hoodsteed as Gaoua. At regiuun as wat grater üüs Sleeswich-Holstian. De Bougouriba Struum leept troch't regiuun faan waast tu uast. De Mouhoun Struum (of de Suart Volta) leept loongs at uastgrens faan't regiuun. At regiuun, üüs dön twaalew öler regiuunen uun Burkiina Faaso, wurd 2. Jüüli 2001 grünjlaanjen. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "19991", "contents": "Estuaire Det Estuaire Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Gabuun. At prowins leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Uun a nuurd leit Ekwatoriaal-Guinea, uun a nuurduast det Woleu-Ntem Prowins, uun a süüduast det Moyen-Ogooué Prowins, uun a süüdwaast det Ogooué-Maritime Prowins an uun a waast det Atlantik Ootseaan. Det hee 895.689 lidj (2013). At hoodsteed as Libreville. De Komo Struum leept troch't prowins iin uun det Atlantisk Ootseaan. Det Estuaire Prowins hee fjauer departmenten. At prowins hee'n ekwatoriaal kliima mä tau drügtidjen (grat an letj) an tau rintidjen (uk grat an letj): Det grat drügtidj (üüb Fraansöösk: la grande saison sèche) düüret faan Jüüne tu September. Det hee delmiatig 31 mm rin a muun an en delmiatig temperatüür faan 24,9 ° C. Det grat rintidj (üüb Fraansöösk: la grande saison des pluies) düüret faan Oktuuber tu Deetsember. Det hee delmiatig 418 mm rin a muun an en delmiatig temperatüür faan 25,9 ° C. Det letj drügtidj (üüb Fraansöösk: la petite saison sèche) düüret faan Janewoore tu Febrewoore. Det hee delmiatig 271,6 mm a muun an en delmiatig temperatüür faan 26,7 ° C. Det letj rintidj (üüb Fraansöösk: la petite saison des pluies) düüret faan Marts tu Mei. Det"}
{"id": "19998", "contents": "Paawianer (Papio) san en skööl aaben uun det famile faan a Cercopithecidae. Diar jaft at sääks (fiiw) slacher faan. P. anubis, \"Green Paawian\". P. cynocephalus, \"Boskpaawian\" of \"Güül Paawian\", uastelk an süüdelk Afrikoo. P. hamadryas, \"Mantelpaawian\", nuurduastelk Afrikoo an Araabien. P. kindae, of uk P. cynocephalus kindae uun Sambia an Nuurdangoola. P. papio, \"Guineapaawian\", uun't waastelk Afrikoo. P. ursinus, di gratst paawian, uun't süüdelk Afrikoo. P. hamadryas P. ursinus P. cynocephalus P. papio, mantje Commonskategorii: Paawianer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Paawianer"}
{"id": "20", "contents": "Jü matematiik as jü liir foon da tåle en forme. Jü matematiik årbet - ouder as Füsiik en Kemii - deduktiiw en koon deeram uk tu da gaisti waasenschape räägnet wårde. Algebra Liknang Binomisk formeln Lineaar algebra Aritmeetik Taalenteorii Infiniteesimaalreegnang Diferentiaalreegnang Integraalreegnang Geometrii Vektorreegnang Sköölenteorii Skööl Mengdeliar Statistik Trigonometrii Topologii Commonskategorii: Matematiik – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "200", "contents": "Neptunus (sümbool: ) as en isplaneet. Dåt as di oochst planeet foon dåt sansüsteem. Di planeet heet 14 moune. Bloot önj dåt iir 1989 as rümsonde Voyager 2 långs di planeet kiimen. Neptunus heet 14 moune, da grutste san Triton (I), Proteus (VIII) än Nereide (II). Da oudere 11 san dütlik latjer. Triton Proteus Nereide Da näiste eeder e grutelse san Larissa (VII), Galatea (VI) än Despina (V). Da latjere hiitje Thalassa (IV), Naiade (III), Neso (XIII), Halimede (IX), Sao (XI), Laomedeia (XII) än Psamathe (X). Di fjourtiinjste än latjste moune heet nuch niin noome, da waasenschapsmanschne seede S/2004 N 1 (XIV). Commons: Neptunus – Soomling foon bile än filme Wikibooks Neptunus (tjüsch)"}
{"id": "2000", "contents": "Pelwerem as en eilun an tuup mä Söderuug an Süüdfaal en gemeen uun Nuurdfresklun. Faan Pelwerem keert en damper (Reederei N.P.D.G.) auer tu Nuurdstrun. Anton Heimreich Detlef Petersen Commonskategorii: Pelwerem – Saamlang faan bilen of filmer Kur- und Tourismusservice Pellworm Pelwerem uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "20000", "contents": "Hünjaaben (Cercopithecidae) san en famile faan aaben mä amanbi 160 slacher. Onerfamile (Cercopithecinae) Triibus Maarkaater (Cercopithecini) Echt Maarkaater (Cercopithecus), 23 slacher (Allochrocebus), 3 slacher (Chlorocebus), 6 slacher (Allenopithecus nigriviridis) (Miopithecus), 2 slacher (Erythrocebus patas) Triibus (Papionini) Makaken (Macaca), 23 slacher Paawianer (Papio), 6 slacher Mandrilen (Mandrillus), 2 slacher (Theropithecus gelada) (Cercocebus), 6 slacher (Lophocebus), 6 slacher (Rungwecebus kipunji) Onerfamile (Colobinae) Triibus (Colobini) (Colobus), 5 slacher (Piliocolobus), 17 slacher (Procolobus verus) Triibus (Presbytini) Onertriibus Languuren (Presbytina) (Semnopithecus), 8 slacher (Trachypithecus), 20 slacher (Presbytis), 17 slacher (Pygathrix), 3 slacher (Rhinopithecus), 4 slacher (Simias concolor) (Nasalis larvatus) Commonskategorii: Hünjaaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hünjaaben"}
{"id": "20003", "contents": "Det Haut-Ogooué Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Gabuun. At prowins leit uun a süüdwaast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Ogooué-Ivindo Prowins, uun a uast an süüd det Republiik Kongo an uun a waast Ogooué-Lolo Prowins. Det hee 250.799 lidj (2013). At hoodsteed as Franceville. De Lékoko Struum hee sin hood uun't prowins. Det Haut-Ogooué Prowins hee elwen departmenten. At prowins hee'n ekwatoriaal kliima. Det hee tau juarstidjen: en rintidj faan maden September tu aanj Mei an en drügtidj faan Jüüne tu maden September. Det delmiatig temperatüür faan't prowins as 25 ° C an arke muun san letj wariatschuunen. A guwernöör faan't prowins as Jacques Denis Tsanga. www.citypopulation.de Gabon, citypopulation.de Direction Générale de l’economie et de la Politique Fiscale (2012), la Situation Socio-économique du Haut-Ogooué."}
{"id": "20004", "contents": "Det Moyen-Ogooué Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Gabuun. At prowins leit uun a waast faan’t lun. Det as det iansig prowins uun Gabuun, wat entweeder eeg of grens mä’n öler lun hee. Uun a nuurd leit det Woleu-Ntem Prowins, uun a uast det Ogooué-Ivindo Prowins, uun a süüd det Ngounié Prowins, uun a süüdwaast det Ogooué-Maritime Prowins an uun a nuurdwaast det Estuaire Prowins. Det hee 69.287 lidj (2013). At hoodsteed as Lambaréné. At regiuun hee fiiw sian: de Azinga Sia, de Ezanga Sia, de Nkonié Sia, de Onangué Sia an de Ouambé Sia. At prowins hee tau departmenten: A guwernöör faan't prowins as Michel Ngueba Koumba. www.citypopulation.de"}
{"id": "20005", "contents": "Det Ngounié Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Gabuun. At prowins as efter de Ngounié Struum neemd an leit uun a süüdwaast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Moyen-Ogooué Prowins, uun a uast det Ogooué-Lolo Prowins, uun a süüduast det Republiik Kongo, uun a süüdwaast det Nyanga Prowins an uun a waast det Ogooué-Maritime Prowins. Det hee 100.838 lidj (2013). At hoodsteed as Mouila. Det Ngounié Prowins hee njüügen departmenten: A guwernöör faan't prowins as Benjamin Banguebe Moyobi. www.citypopulation.de Gabon: Administrative Division, citypopulation.de Gabon: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20006", "contents": "Det Nyanga Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Gabuun. At prowins as efter de Nyanga Struum neemd an leit uun a süüdwaast faan’t lun. Uun a nuurduast leit det Ngounié Prowins, uun a süüduast det Republiik Kongo, uun a süüdwaast det Atlantik an uun a nuurdwaast det Ogooué-Maritime Prowins. Det hee 52.854 lidj (2013). At hoodsteed faan't prowins as Tchibanga. Det Nyanga Prowins hee seeks departmenten: A guwernöör faan't prowins as Sany Megwazeb. www.citypopulation.de Gabon: Administrative Division, citypopulation.de Gabon: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20007", "contents": "Det Ogooué-Ivindo Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Gabuun. At prowins as efter dön Ogooué an Ivindo Struumer neemd an leit uun a süüduast faan’t lun. Uun a nuurd an uast leit det Republiik Kongo, uun a süüd lei dön Haut-Ogooué an Ogooué-Lolo Prowinsen, uun a waast leit det Moyen-Ogooué Prowins an uun a nuurdwaast det Woleu-Ntem Prowins. Det hee 63.293 lidj (2013). At hoodsteed as Makokou. Det Ogooué-Ivindo Prowins hee fjauer departmenten: A guwernöör faan't prowins as Jules Djeki. www.citypopulation.de Gabon: Administrative Division, citypopulation.de Gabon: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20008", "contents": "Det Ogooué-Lolo Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Gabuun. At prowins as efter dön Ogooué an Lolo Struumer neemd an leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 65.771 lidj (2013). At hoodsteed as Koulamoutou. Det Ogooué-Lolo Prowins hee fjauer departmenten: A guwernöör faan't prowins as Félix Befene Bibang. www.citypopulation.de Gabon: Administrative Division, citypopulation.de Gabon: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20009", "contents": "Gibons (Hylobatidae) san en famile faan aaben, diar uun Süüduastaasien lewe. Jo san nai mä a minskenaaben (Hominidae) an hiar tuup mä jo tu a minskoortagen (Hominoidea). Jo het uk letj minskenaaben. At jaft wel 20 slacher faan gibons. Diar san 4 sköölen mä 20 slacher: Commonskategorii: Gibons – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gibons"}
{"id": "2001", "contents": "Nuurdstrun as en hualew-eilun uun Nuurdfresklun. Nuurdstrun an Pelwerem san faan det eilun Strun (Ual-Nuurdstrun) auerblewen efter det sturemflud faan 1634. Nuurdstrun as saner di Elisabeth-Sophien-Kuuch, oober mä det halag Letj Muur uk en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Kuuger üüb Nuurdstrun: Anton Heimreich (1626–1686) Ludwig Ingwer Nommensen (1834–1918) Andreas Busch (1883-1972) Peter Harry Carstensen (* 1947 uun a Elisabeth-Sophien-Kuuch) Hannes Nygaard (* 1949), lewet üüb Nuurdstrun. Nuurdstrun uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Commonskategorii: Nuurdstrun – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Nuurdstrun (sjiisk) Nuurdstrun (gemeen) Elisabeth-Sophien-Kuuch Letj Muur Rungholt"}
{"id": "20010", "contents": "Det Ogooué-Maritime Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Gabuun. At prowins as efter de Ogooué Struum neemd an leit uun a waast faan’t lun. Det hee 157.562 lidj (2013). At hoodsteed as Port-Gentil. Det Ogooué-Maritime Prowins hee trii departmenten. A guwernöör faan't prowins sant Oktuuber 2016 as Patrice Ontina. www.citypopulation.de Gabon: Administrative Division, citypopulation.de Gabon: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20011", "contents": "Det Woleu-Ntem Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Gabuun. At prowins as efter dön Woleu an Ntem Struumer neemd an leit uun a nuurd faan’t lun. Uun a nuurd leit Kameruun, uun a uast det Republiik Kongo, uun a süüd det Ogooué-Ivindo Prowins, uun a süüdwaast lei dön Moyen-Ogooué an Estuaire (Prowins) Prowinsen an uun a nuurdwaast at feestlun faan Ekwatoriaal-Guinea. Det hee 154.986 lidj (2013). At hoodsteed as Oyem. Föl struumer haa hörens hööd uun't prowins: t.b. de Okano Struum, de Mvoung Struum, de Oua Struum, de Nouna Struum an de Mbini Struum. Det Woleu-Ntem Prowins hee fiiw departmenten: A guwernöör faan't prowins as Jean Gustave Meviane O'Biang. www.citypopulation.de Gabon: Administrative Division, citypopulation.de Gabon: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20012", "contents": "Kaarl II. (üüb Ingels, Charles II, * 29. Mei 1630 uun London; † 6. Febrewoore 1685 uk diar) ütj at Hüs Stuart wiar köning faan Ingelun, Skotlun an Irlun. Hi wiar de naist dring faan köning Kaarl I. faan Ingelun, Skotlun an Irlun an köningin Henrietta Maria, en bäären prenses faan Frankrik. San aatj wurd 1648 uun de Ingels Bürgerkrich faan det Ingels Parlament för huuchferriad uunklaaget an a 30. Janewoore 1649 at hood ufslaanj. Det Ingels Parlament ded Kaarl II. uun Mei 1660 at krüün. A 23. Mai 1660 raaget hi Dover, an üüb san dörtigst gebuursdai toog hi mä en proseschuun uun London iin. Det welersteling (üüb Ingels, the restoration) wurd tu ian faan dön bedüüdend tidjrümen faan Ingelun an Kaarl II. wiar de letst ingels köning, diar en absoluut monarchii iin uun't lewent rep an charismaatisk auer sin lun regiaret. Köninger an Köninginen faan Skotlun (Stewart/Stuart Dynastii): Robert II. (1371-1390), Robert III. (1390-1406), Jaakob I. (1406-1437), Jaakob II. (1460-1488), Jaakob III. (1460-1488), Jaakob IV. (1488-1513), Jaakob V. (1513-1542), Maria I. (1542-1567), Jaakob VI. (1567-1625), Kaarl I. (1625-1649), Kaarl II. (1649-1651, 1660-1685), Jaakob VII. (1685-1688), Maria II. (1688-1695) an Wilhelm II. (1688-1702), Anna (1702-1707), 1707: Skotlun wurd dial"}
{"id": "20014", "contents": "Briadnöösaaben (Platyrrhini) san en rä faan a Aaben (Anthropoidea). Jo lewe uun Ameerikoo, diaram het jo uk nei-welt-aaben. Det ööder rä faan a aaben san a Smäälnöösaaben (Catarrhini). Famile Callitrichidae (Callimico) (Leontopithecus) Triibus (Callitrichini) (Callithrix) (Mico) (Cebuella) Triibus (Saguinini) (Leontocebus) (Saguinus) Famile Cebidae Onerfamile (Cebinae) (Cebus) (Sapajus) Onerfamile (Saimiriinae) (Saimiri) Famile Aotidae (Aotus) Famile Atelidae Onerfamile (Alouattinae) (Alouatta) Onerfamile (Atelinae) (Ateles) (Brachyteles) (Lagothrix) Famile Pitheciidae Onerfamile (Callicebinae) (Callicebus) (Cheracebus) (Plecturocebus) Onerfamile (Pitheciinae ) (Cacajao) (Chiropotes) (Pithecia) Commonskategorii: Briadnöösaaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Briadnöösaaben"}
{"id": "20016", "contents": "Hualewaaben (Prosimiae) as en ualen ütjdruk för: Spöökelsdiarten , of uk för Wiatnöösaaben Commonskategorii: Hualewaaben – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20019", "contents": "Spöökelsdiarten (Tarsiidae) san en famile faan Primaaten. Iar saad am diar uk Hualewaaben tu. Jo lewe uun Süüduastaasien an haa üübfaalen grat uugen. Daalang käänt'am 13 slacher: Skööl Cephalopachus (Cephalopachus bancanus), üüb Sumatra an Borneo Skööl Carlito (Carlito syrichta), üüb a Filipiinen Skööl Tarsius (Tarsius tarsier) (Tarsius dentatus) (Tarsius fuscus) (Tarsius lariang), as iarst 2006 ütjfünjen wurden (Tarsius pelengensis) (Tarsius pumilus) (Tarsius sangirensis) (Tarsius spectrumgurskyae) (Tarsius supriatnai) (Tarsius tumpara) (Tarsius wallacei), as iarst 2010 ütjfünjen wurden Gud mögelk, dat diar a naist juaren noch muar nei slacher fünjen wurd. Commonskategorii: Spöökelsdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Spöökelsdiarten"}
{"id": "20020", "contents": "Wiatnöösaaben (Strepsirrhini) san en onerorder faan Primaaten. Ööder primaaten, huar uk a minsk tuhiart, san a Drügnöösaaben (Haplorrhini). En ualen ütjdruk för wiatnöösaaben as Hualewaaben. A Wiatnöösaaben wurd aaltumaal tuup uk üs Lemuuren betiakent. Efter a wedenskap san't oober trii dialordern: Chiromyiformes, üüb Madagaskar Daubentoniidae Lemuuren (Lemuriformes), üüb Madagaskar Cheirogaleidae Indriidae Lemuridae Lepilemuridae (Megaladapidae †) Lorisiformes, uun Afrikoo an Aasien Lorisidae Galagonidae (Adapiformes, Nuurdameerikoo an Euraasien, †) Commonskategorii: Wiatnöösaaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wiatnöösaaben"}
{"id": "20022", "contents": "De Mokhotlong Distrikt as en distrikt uun de aafrikoons stoot Lesotho. A distrikt leit uun a nuurduast faan’t lun. Hi hee 96.340 lidj (2006). At hoodsteed as Mokhotlong. De Mokhotlong Distrikt hee fjauer woolkreiser. Bobatsi Malingoaneng Mokhotlong Senqu"}
{"id": "20023", "contents": "De Qacha's Nek Distrikt as en distrikt uun de aafrikoons stoot Lesotho. A distrikt leit uun a nuurduast faan’t lun. Hi hee 71.876 lidj (2006). At hoodsteed as Qacha's Nek. De Qacha's Nek Distrikt hee trii woolkreiser. Lebakeng Qacha's Nek Tsoelike"}
{"id": "20024", "contents": "De Quthing Distrikt as en distrikt uun de aafrikoons stoot Lesotho. A distrikt leit uun a süüduast faan’t lun. Hi hee 120.502 lidj (2006). At hoodsteed as Moyeni."}
{"id": "20025", "contents": "De Thaba-Tseka Distrikt as en distrikt uun de aafrikoons stoot Lesotho. A distrikt leit uun a maden an süüduast faan’t lun. Hi hee 129.137 lidj (2006). At hoodsteed as Thaba-Tseka."}
{"id": "20028", "contents": "De Berea Distrikt (üüb Sotho, Setereke sa Berea) as en distrikt uun de aafrikoons stoot Lesotho. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Hi hee 256.496 lidj (2006). At hoodsteed as Teyateyaneng. At hööchte faan at distrikt as madelmiatig twesken 1500 m an 1800 m auer a peegel faan’t sia. Det madelmiatig mase faan rin arkes juar as 100 sm; miast diarfaan fäält twesken Oktuuber an April. De Berea Distrikt hee elwen woolkreiser. Bela-Bela Berea Khafung Mabote Mahlatsa Mosalemane Nokong Pulane Seqonoka Teyateyaneng Thupa-Kubu"}
{"id": "20029", "contents": "Teyateyaneng as en steed uun Lesotho. At steed leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Det as at hoodsteed faan de Berea Distrikt. Det hee 61.475 lidj (2006). www.citypopulation.de"}
{"id": "20032", "contents": "Mokhotlong Mokhotlong as en steed uun Lesotho. At steed leit uun a uast faan’t lun. Det as at hoodsteed faan de Mokhotlong Distrikt. Det hee 8808 lidj (2006). www.citypopulation.de"}
{"id": "20033", "contents": "Qacha's Nek Qacha's Nek as en steed uun Lesotho. At steed leit uun a süüduast faan’t lun. Det as at hoodsteed faan de Qacha's Nek Distrikt. Det hee 8167 lidj (2006). www.citypopulation.de"}
{"id": "20034", "contents": "Thaba-Tseka Thaba-Tseka as en steed uun Lesotho. At steed leit uun a uast faan’t lun. Det as at hoodsteed faan de Thaba-Tseka Distrikt. Det hee 5358 lidj (2006). www.citypopulation.de"}
{"id": "20046", "contents": "Det Bundesdaiswool 2017 för di 19. Sjiisk Bundesdai wiar di 24. September 2017. Commonskategorii: Bundesdaiswool 2017 – Saamlang faan bilen of filmer Der Bundeswahlleiter"}
{"id": "20055", "contents": "← 2009Wool tu di 18. Bundesdai 20132017 → Naiststemen % 50 40 30 20 10 0 41,5 25,7 8,6 8,4 4,8 4,7 2,2 1,3 2,8 Union SPD Linke A Greenen FDP AfD Piraten NPD Öödern Muar of Maner uun ferglik tu 2009 %p 8 6 4 2 0 -2 -4 +7,7 +2,7 −3,3 −2,3 −9,8 +4,7 +0,2 −0,2 +0,3 Union SPD Linke A Greenen FDP AfD Piraten NPD Öödern Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/Fehler in der Farbeingabe - Dunkel Resultaaten faan't Bundesdaiswool 2013 tu di 18. Sjiisk Bundesdai 2013. CDU – Krastelk Demokraatisk Unioon foon Sjiisklun (ei uun Bayern; 254 kreiswoolföörslacher) CSU – Krastelk-Sosiaal Unioon (bluat uun Bayern; 45 kreiswoolföörslacher) SPD – Sosiaaldemokraatisk Partei foon Sjiisklun (uun aal bundeslunen; 299 kreiswoolföörslacher) Die Linke (uun aal bundeslunen; 298 kreiswoolföörslacher) Bündnis 90/Die Grünen (uun aal bundeslunen; 299 kreiswoolföörslacher) FDP – Frei Demokraatisk Partei (uun aal bundeslunen; 298 kreiswoolföörslacher) AfD – Alternatiiw för Sjiisklun (uun aal bundeslunen; 158 kreiswoolföörslacher) Piratenpartei Deutschland (in allen Bundesländern; 276 Kreiswahlvorschläge) NPD – Natschunaaldemokraatisk Partei faan Sjiisklun (uun aal bundeslunen; 258 kreiswoolföörslacher)"}
{"id": "20056", "contents": "Det Bubanza Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Bubanza, üüb Fraansöösk: La Province de Bubanza) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurdwaast leit det Cibitoke Prowins, uun a nuurduast det Kayanza Prowins, uun a süüduast det Muramvya Prowins an uun a süüd det Bujumbura Lun Prowins. At prowins hee 338.023 lidj (2008). At hoodsteed as Bubanza. Det Bubanza Prowins hee fiiw komuunen. Efter det 2008 folksteeling hee det Bubanza Prowins 338.023 lidj. 174.468 faan a lidj san karmen an 163.555 wüfhööd. www.citypopulation.de www.citypopulation.de www.citypopulation.de République du Burundi, Troisième Recensement General de la Population et de l'Habitat de 2008."}
{"id": "20058", "contents": "De Butha-Buthe Distrikt (üüb Sotho, Setereke sa Butha-Buthe) as en distrikt uun de aafrikoons stoot Lesotho. A distrikt leit uun a nuurd faan’t lun. Hi hee 109.529 lidj (2006). At hoodsteed as Butha-Buthe. At hööchte faan at distrikt as madelmiatig twesken 1500 m an 1800 m auer a peegel faan’t sia. Det madelmiatig mase faan rin arkes juar as 100 sm; miast diarfaan fäält twesken Oktuuber an April."}
{"id": "20059", "contents": "De Leribe Distrikt (üüb Sotho, Setereke sa Leribe) as en distrikt uun de aafrikoons stoot Lesotho. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Hi hee 298.352 lidj (2006). At hoodsteed as Hlotse. At hööchte faan at distrikt as madelmiatig twesken 1500 m an 1800 m auer a peegel faan’t sia. Det madelmiatig mase faan rin arkes juar as 100 sm; miast diarfaan fäält twesken Oktuuber an April."}
{"id": "2006", "contents": "Waastfresklun Waastfresklun (amtelk waastfresk Fryslân) as ian faan a twaalew prowinsen faan a Neederlunen hial uun't nuurden. Diar hiar uk a Waastfresk Eilunen mä tu saner Texel. Uun't waasten leit at IJsselsia an uun't uasten at prowins Groningen. Hoodstääd faan't prowins as Leeuwaarden (waastfresk: Ljouwert). Sant 2019 jaft at man muar 18 gemeenen.(Iinwenertaalen faan di 1. Janewoore 2023): Commonskategorii: Prowins Waastfresklun – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Waastfresklun (sjiisk) Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "20060", "contents": "De Mafeteng Distrikt as en distrikt uun de aafrikoons stoot Lesotho. A distrikt leit uun a süüdwaast faan’t lun. Hi hee 193.682 lidj (2006). At hoodsteed as Mafeteng. At hööchte faan at distrikt as madelmiatig twesken 1500 m an 1800 m auer a peegel faan’t sia. Det madelmiatig mase faan rin arkes juar as 100 sm; miast diarfaan fäält twesken Oktuuber an April."}
{"id": "20061", "contents": "De Mohale's Hoek Distrikt as en distrikt uun de aafrikoons stoot Lesotho. A distrikt leit uun a süüd an a süüdwaast faan’t lun. Hi hee 174.924 lidj (2006). At hoodsteed as Mohale's Hoek. De Oranje Struum bildet dial faan't süüdgrens faan't distrikt. At hööchte faan at distrikt as madelmiatig twesken 1500 m an 1800 m auer a peegel faan’t sia. Det madelmiatig mase faan rin arkes juar as 100 sm; miast diarfaan fäält twesken Oktuuber an April."}
{"id": "20062", "contents": "Butha-Buthe as en steed uun Lesotho. At steed leit uun a nuurd faan’t lun. Det as at hoodsteed faan de Butha-Buthe Distrikt. Det hee 14.263 lidj (2006). www.citypopulation.de"}
{"id": "20063", "contents": "Det Centrale Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région Centrale) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Toogo. At regiuun leit uun a maden faan’t lun. Uun a nuurd leit det Kara Regiuun, uun a uast Beniin, uun a süüd det Plateaux Regiuun an uun a waast Ghaana. Det hee 617.871 lidj (2010). At hoodsteed faan't regiuun as Sokodé. De Mono Struum leept troch't regiuun. A wichtigst steeden uun't regiuun san: Sokodé, Tchamba an Sotouboua. Det Centrale Regiuun hee fiiw prefektüüren. 6. Nofember 2010 jeew at en folksteeling uun Toogo. Efter a resultooten hee det Centrale Regiuun 617.871 lidj: 309.428 faan a lidj san wüfhööd an 308.443 karmen. A miast mensken (75.4 prusent) uun't regiuun lewe üüb’t lun. Togo, citypopulation.de Centrale: Region in Togo, citypopulation.de"}
{"id": "20067", "contents": "Pleuronectes san en skööl faan platfasker (Pleuronectiformes). Wi kään fööraal det skol (Pleuronectes platessa). P. americanus P. asper P. bilineatus P. ferrugineus P. glacialis P. isolepis P. pallasi P. platessa (Skol) P. proboscideus P. putnami P. quadrituberculatus P. vetulus Wikispecies hää en artiikel tu: Pleuronectes Pleuronectes üüb Fishbase.org (ingelsk)"}
{"id": "20069", "contents": "Skolen (Pleuronectidae) san en famile faan Platfasker (Pleuronectiformes). Jo lewe uun flaak weeder, man enkelt slacher uk bit uun en jipde faan 1000 meetern. A miasten saan saaltweederfask. Enkelten haa en grat bedüüdang üs iidj. Tu a skolen hiar amanbi 60 slacher uun ~30 sköölen. Ammotretis - Atheresthes - Azygopus - Cleisthenes - Clidoderma - Colisteum - Embassichthys - Eopsetta - Errex - Glyptocephalus - Hippoglossoides - Hippoglossus - Hypsopsetta - Isopsetta - Lepidopsetta - Limanda - Liopsetta - Lyopsetta - Microstomus - Paralichthodes - Parophrys - Pelotretis - Peltorhamphus - Platichthys - Pleuronectes - Pleuronichthys - Psettichthys - Pseudopleuronectes - Reinhardtius - Rhombosolea - Samaris - Verasper Hippoglossus Heilbot (Hippoglossus hippoglossus) Limanda Sunskol (Limanda limanda) Platichthys Bot (Platichthys flesus) Pleuronectes Skol (Pleuronectes platessa) Commonskategorii: Skolen – Saamlang faan bilen of filmer Skolen üüb Fishbase.org (ingelsk)"}
{"id": "20073", "contents": "Percomorpha(ceae) as en nööm för muar üs 50% faan a fasker üüb a eerd. Diar hiar wel muar üs 17.000 slacher uun amanbi 265 familin faan Bianfasker (Osteichthyes) tu. Bütj a Percomorphaceae jaft'at noch trii ööder iindialangen faan Strualflikerten. (Gasterosteiformes) Perciformes (Barschoortagen) Pleuronectiformes (Platfasker) (Scorpaeniformes) Spariformes Synbranchiformes (Moderialer) Syngnathiformes (Sianäädeloortagen) Tetraodontiformes (Kuugelfaskoortagen) ünseeker, nai mä Perciformes: Pomacentridae Ricardo Betancur-R, Edward O. Wiley, Gloria Arratia, Arturo Acero, Nicolas Bailly, Masaki Miya, Guillaume Lecointre an Guillermo Ortí: Phylogenetic classification of bony fishes. BMC Evolutionary Biology, BMC series – Juli 2017, DOI: 10.1186/s12862-017-0958-3 Commonskategorii: Percomorphaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Percomorphaceae"}
{"id": "20074", "contents": "Det Kara Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de la Kara) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Toogo. At regiuun leit uun a nuurd faan’t lun. Uun a nuurd leit det Savanes Regiuun, uun a uast Beniin, uun a süüd det Centrale Regiuun an uun a waast Ghaana. Det hee 769.940 lidj (2010). At hoodsteed faan't regiuun as Kara. De Kara Struum leept troch't regiuun. Dial faan de Keran Natschunaalpark leit uun't regiuun. Det Kara Regiuun hee sööwen prefektüüren. 6. Nofember 2010 jeew at en folksteeling uun Toogo. Efter a resultooten hee det Kara Regiuun 769.940 lidj: 393.829 faan a lidj san wüfhööd an 376.111 karmen. A miast mensken (76 prusent) uun detdiar regiuun lewe üüb’t lun. Togo, citypopulation.de Kara: Region in Togo, citypopulation.de"}
{"id": "20075", "contents": "Det Poelela Laguun as en laguun uun a süüduast faan Aafrika. At laguun leit uun a süüd faan Mosambik, uun det Inhambane Prowins, amanbi 160 km nuurduast faan’t steed Xai-Xai. Det hee en grate faan 65 km² an as madelmiatig 13,7 m jip. En 75 km lungen kanool ferbant a sia mä de Indisk Ootseaan. At muarhaid faan a fasker uun’t laguun san tilapia rendalli an tilapia mossambica. Hill, B.J. en ölern (1975), “The Limnology of Lago Poelela,” Transactions of the Royal Society of South Africa, Volume 41, Issue 3."}
{"id": "20079", "contents": "Oreochromis mossambicus (of uk Tilapia mossambica) as en slach fasker uun det kategorii faan a Cichliformes. Hi lewet uun a struumer Sambesi, Shiré, Limpopo an bi a küst tesken at Sambesidelta an Port Elizabeth uun Süüdafrikoo. Hi woort uk aptaanj tu iidjen. Commonskategorii: Oreochromis mossambicus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Oreochromis mossambicus Oreochromis mossambicus üüb Fishbase.org (ingelsk)"}
{"id": "20080", "contents": "Coptodon rendalli (of uk Tilapia rendalli) es en slach fasker uun det famile Cichlidae. Hi lewet uun't uastelk an süüdelk Afrikoo. Commonskategorii: Tilapia rendalli – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tilapia rendalli Coptodon rendalli üüb Fishbase.org (ingelsk)"}
{"id": "20081", "contents": "Det Adrar Regiuun (üüb Araabsk:ولاية أدرار Wilāya Adrār) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At regiuun leit uun a maden faan’t lun. Det hee 62.658 lidj (2013). At hoodsteed as Atar. Det Adrar Regiuun hee fjauer departmenten: Aboujeft Atar Chinguetti Oudane"}
{"id": "20082", "contents": "Det Assaba Regiuun (üüb Araabsk: ولاية العصابة Wilāya Al-‘Aṣāba) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At regiuun leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 325.897 lidj (2013). At hoodsteed as Kiffa. Det Assaba Regiuun hee fiiw departmenten: Barkewol (of Aftout) Boumdeid Guerou Kankossa Kiffa"}
{"id": "20083", "contents": "Det Brakna Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At regiuun leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 240.167 lidj (2013). At hoodsteed as Aleg. Det Brakna Regiuun hee fiiw departmenten: Aleg Bababé Boghé M'Bagne Magta-Lahjar"}
{"id": "20085", "contents": "Indoneesien Indoneesien, amtelk Republiik Indoneesien (üüb Indoneesk: Indonesia an Republik Indonesia) as en eilunstoot uun a süüdwaast faan Aasien. At lun hee 270.203.917 lidj (2020). At hoodsteed faan't lun as Jakarta. At lun hee 13.466 eilunen. Dön gratst san: Jaawa, Sumatra, Borneo (wat mä Brunei an Malaysia diald wurt), Sulawesi, an Nei Guinea (wat mä Papua Nei Guinea diald wurt). Öler eilunen, wat dial faan Indoneesien san: Bali, Lombok, Sumbawa, Flores an Sumba. Indoneesian hee amanbi 127 aktiif ialberger. Dön tjiin huuchst ialberger üüb Jaawa, wat aktiif san of uun dön leetst juarhunerten aktiif wiar, san: Semeru (3676 m; nü aktiif - tuleest bruch det de 4. Deetsember 2022 ütj) Slamet (3432 m; tuleest bruch det 2014 ütj) Sumbing (3371 m; tuleest bruch det amanbi 1730 ütj) Arjuno-Welirang (3339 m; tuleest bruch det 1952 ütj) Raung (3332 m; tuleest bruch det amanbi 2021 ütj) Lawu (3265 m; tuleest bruch det 1885 ütj) Merbabu (3145 m; tuleest bruch det 1797 ütj) Sundoro (3136 m; tuleest bruch det 1971 ütj) Cereme (3078 m; tuleest bruch det 1951 ütj) Merapi (2968 m; nü aktiif- tuleest bruch det de 21. Jüüne 2020 ütj) En öler wichtig ialberig as Krakatau (813 m; föör 1883 wiar"}
{"id": "20086", "contents": "Bali as en eilun an en prowins uun Indoneesien. At eilun hee amanbi 3,9 miljuunen lidj. At hoodsteed as Denpasar. De huuchst berig (3031 m) üüb at eilun as de Agung Berig. Dön tjiin gratst steeden üüb't eilun san: Balineesk Spriik Letj Sunda-Eilunen Indonesia: Bali Province, citypopulation.de"}
{"id": "20087", "contents": "De Agung Berig (üüb Indoneesk: Gunung Agung of Huuch Berig) as en aktiiwen ialberig üüb det indoneesk eilun Bali. De berig as 3142 m huuch an det huuchst heewing faan't eilun. De letst ütjbreeg faan 1963 an 1964 wiar det starkst eruptschuun faan en ialberig uun Indoneesien sant at ütjbreeg faan de Kraktau Ialberig uun’t juar 1883. Det begand de 18. Febrewoore mä letj eksploschuunen uun a kraater bi a toop. Letjet daar leeder lep en struum faan laawa ütj a kraater deel uun nuurden, wat en lengde faan 7,5 km lingd. Tu salew tidj reerd ham püüroklastisk struumer deel a nuurdhing. De17. Marts kaam det tu’n hard ütjbreeg, huarbi en piiler faan eruptschuun schetsingwiis 19 hen tu 26 km huuch üübstiigd. Eesk faan a ialberig ferdiald ham fööraal tu a waast an nuurdwaast an wiar noch uun Jakarta efterwisboor, wat 1000 km widj faan a ialberig leit. Püüroklatisk struumer mä’n lengde faan hen tu 14 km stört ham deel at süüd- an uasthing faan Agung; faan jo stoorew dön miast lidj, diar deheer dai duadmaaget wurd. Auer dat at ütjbreegen uun’t rintidj üüb Bali fool, bildet ham kul an hiat struumer faan slober, wat Lahars het, wat dialwiis deel"}
{"id": "2009", "contents": "Aasien Aasien as mä 44,6145 miljuun km² di gratst weltdial an di grater dial faan Euraasien. Diar leit en traaden faan't lun üüb a eerd an diar wene amanbi 4 miljaarden minsken. * woort poliitisk an kulturel tu Euroopa reegent. Commonskategorii: Aasien – Saamlang faan bilen of filmer \"Asia\". Encyclopædia Britannica. 2006. Chicago: Encyclopædia Britannica, Inc."}
{"id": "20091", "contents": "Hlotse Hlotse as en steed uun Lesotho. At steed leit uun a nuurd faan’t lun. Det as at hoodsteed faan de Leribe Distrikt. Det hee 24.710 lidj (2006)."}
{"id": "20092", "contents": "Mafeteng Mafeteng as en steed uun Lesotho. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det as at hoodsteed faan de Mafeteng Distrikt. Det hee 57.059 lidj (2002)."}
{"id": "20093", "contents": "Mohale's Hoek Mohale's Hoek as en steed uun Lesotho. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det as at hoodsteed faan de Mohale's Hoek Distrikt. Det hee 24.992 lidj (2006)."}
{"id": "20095", "contents": "A Fransöösk Süüd- an Antarktisregiuunen (fransöösk Terres australes et antarctiques françaises, TAAF) san en bütjluns teritoorium faan Frankrik. Wikimedia Atlas: Fransöösk Süüd- an Antarktisregiuunen – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "20097", "contents": "Di Eksklusiif Wiartskapsrüm EWR as det huuchsiaregiuun, diar en lun tureegent woort. Hat lingt normoolerwiis faan a küst bit 200 siamiilen (sm) ütj üüb sia. Diaram het det uk miast \"200-miilen-rüm\". Uun di EWR bestemet det enkelt lun, hüföl diar bütjen fasket wurd mut, an hük wäärdag materioolen diar ufbaud wurd mut. Uk bööreilunen an winjstruumuunlaagen mut diar baud wurd. Ööder lunen haa diar oober det \"rocht faan frei sia\", det ment, jo mut diar mä en skap troch keer. Siarochtelk iindialang faan a küstenrüm Commonskategorii: Eksklusiif wiartskapsrüm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20099", "contents": "Detlef Friedrich Petersen (* 24. Janewoore 1950 üüb Pelwerem) as en musiiker, komponist an produsent. Detlef hää uun Hamborag klasisk musiik studiaret. 1967 hää hi mä frinjer det musiikkapel Tornados grünjlaanj. Sant 1973 spelet hi aanj staken uun det kapel Lake, an so het uk sin iarst plaad, det kaam 1976 ütj. Uun Ameerikoo maad a lidj Lake noch leewer hiar üs uun Sjiisklun. Mä Lake hää Petersen 4 plaaden apnimen. Sant 1980 hää Lake saner Detlef widjer maaget. Uun a 1970er juaren hää'er mä en frinj uun Hüsem en musiikstudio iinracht, an hää diar plaaden maaget för Trio of Hannes Wader. Uun a 1990er juaren begand Detlef, musiik för filmer tu skriiwen. Fööraal för Detlev Buck sin filmer hää hi komponiaret. 1993 füng Detlef Petersen di Sjiisk Filmpris för det filmmusiik uun Wir können auch anders.... 1991: Das Heimweh des Walerjan Wróbel 1991: Karniggels 1992: Kinder der Landstrasse 1993: Wir können auch anders … 1994: Abschied von Agnes 1994: Ausgerechnet Zoé 1995: Rennschwein Rudi Rüssel 1996: Die Halbstarken 1996: Die Putzfraueninsel 1996: Männerpension 1997: Dumm gelaufen 1998: Das Mambospiel 1999: Ein Lied von Liebe und Tod – Gloomy Sunday 2000: Blondine sucht Millionär fürs Leben 2000: Komiker 2001: Eine"}
{"id": "201", "contents": "Neuss as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen. Jü stää heet 153.109 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon di Rhein-Kreis Neuss. Germany: North Rhine-Westphalia, citypopulation.de"}
{"id": "2010", "contents": "Afrikoo Di weltdial Afrikoo as 30,3 miljuun km² grat, det san 22 % faan't lun üüb a eerd. An diar wene auer ian miljaard minsken (2009). Egypten Egypten (Hoodstääd Kairo) Algeerien Algeerien (Hoodstääd Algier) Angoola Angoola (Hoodstääd Luanda) Ekwatoriaal-Guinea Ekwatoriaal-Guinea (Hoodstääd Malabo) Etioopien Etioopien (Hoodstääd Addis Abeba) Beniin Beniin (Hoodstääd Porto Novo / Regiarang uun Cotonou) Botsuana Botsuana (Hoodstääd Gaborone) Burkiina Faaso Burkiina Faaso (Hoodstääd Ouagadougou) Burundi Burundi (Hoodstääd Bujumbura) Dschibuuti Dschibuuti (Hoodstääd Dschibuuti) Elfenbianküst Elfenbianküst (Hoodstääd Yamoussoukro / Regiarang uun Abidjan) Eritrea Eritrea (Hoodstääd Asmara) Gabuun Gabuun (Hoodstääd Libreville) Gambia Gambia (Hoodstääd Banjul) Ghaana Ghaana (Hoodstääd Accra) Guinea Guinea (Hoodstääd Conakry) Guinea-Bissau Guinea-Bissau (Hoodstääd Bissau) Kameruun Kameruun (Hoodstääd Yaoundé) Kap Verde Kap Verde (Hoodstääd Praia) Keenia Keenia (Hoodstääd Nairobi) Komooren Komooren (Hoodstääd Moroni) Kongo, Demokraatisk Republiik Demokraatisk Republiik Kongo (iar Zaire) (Hoodstääd Kinshasa) Kongo, Republiik Republiik Kongo (Hoodstääd Brazzaville) Lesotho Lesotho (Hoodstääd Maseru) Libeeria Libeeria (Hoodstääd Monrovia) Liibyen Liibyen (Hoodstääd Tripolis) Madagaskar Madagaskar (Hoodstääd Antananarivo) Madelafrikoo Madelafrikoons Republiik (Hoodstääd Bangui) Malaawi Malaawi (Hoodstääd Lilongwe) Maali Maali (Hoodstääd Bamako) Marokko Marokko (Hoodstääd Rabat) Mauretaanien Mauretaanien (Hoodstääd Nouakchott) Mauritsius Mauritsius (Hoodstääd Port Louis) Mosambik Mosambik (Hoodstääd Maputo) Namiibia Namiibia (Hoodstääd Windhoek) Niiger Niiger (Hoodstääd Niamey) Nigeeria Nigeeria (Hoodstääd Abuja) Ruanda Ruanda"}
{"id": "20100", "contents": "Neikaledoonien (fransöösk Nouvelle-Calédonie) as en skööl faan eilunen uun a Süüdpasiifik, diar tu Frankrik hiart. A ual iinwenern sai tu jodiar eilunen „Kanaky“. A geografii täält jo mä tu Melaneesien, an sodenang tu Oseaanien. För Frankrik san jo eilunen en Collectivité sui generis. Diarefter as fäästlaanj, dat jo tesken 2014 an 2018 diar auer ufsteme skel, of jo widjer tu Frankrik hiar, of en suwereenen stoot wurd wel. Uun Nofember 2019 haa jo för Frankrik stemet. Auer a ünbewenet Matthew- an Huntereilunen widj uun't uasten as stridj, wäär jo tu Frankrik of tu Vanuatu hiar. Commonskategorii: Neikaledoonien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Neikaledoonien – Geograafisk an histoorisk koorden Iinwenern faan Neikaledoonien. Institut de la statistique et des études économique Nouvelle-Calédonie (ISEE), ufrepen di 9. Janewoore 2017 (fransöösk). PIB GRANDS AGRÉGATS (archive), ISEE (01-08-2013)"}
{"id": "20102", "contents": "Melaneesien (faan greks μέλας för suart an νῆσος för eilun) as en regiuun faan eilunen uun Oseaanien. Diar lewe jonkhidjet minsken, diar neder en polyneesk an uk nian mikroneesk spriaken snaake. Jo eilunen lei nuurduasten faan Austraalien. Uun't nuurden leit Mikroneesien an uun't uasten Polyneesien. Grate: 940.000 km². Iinwenern: amanbi 10 miljuunen. Oseaanien Commonskategorii: Melaneesien – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20105", "contents": "Mikroneesien (faan ualgreks μικρός mikros = letj und νῆσοι nēsoi = eilunen) as en regiuun faan eilunen uun Oseaanien. Diar hiar wel son 2.000 eilunen an atolen tu. Faan waast tu uast lei jo 4.000 km ütjenööder. Üüb en areal faan 2670 km² lewe amanbi 500.000 minsken. Süüdermuar leit Melaneesien an efter süüduast leit Polyneesien. Oseaanien"}
{"id": "20109", "contents": "Mikroneesk spriaken mä amanbi 340.000 spreegern hiar tu a Oseaanisk spriaken an san sodenang en skööl faan a Malayo-polyneesk spriaken. Jo san salew at gratst skööl faan a Austroneesk spriaken. Diar san 21 spriaken uun detdiar skööl, huarbi Nauruisk en betj üüb sidj stäänt. Mikroneesk: 1. onerskööl Nauruisk: Nauruisk (10.300, Nauru) 2. onerskööl Madelmikroneesk: Kiribatisk (118.401, Kiribati) Kosraeanisk (7.680, Kosrae) Marshalleesk (53.200, Marshalleilunen) Pohnpeanisk: Mokilesisk (1.450, Mokil) Pingelapisk (3.100, Pingelap) Pohnpeanisk (31.350, Pohnpei) Chuukesisk: Chuukesisk (97.630, Chuuk) Karolinisk (2.420, Nuurdelk Mariaanen) Mapianisk (†, Mapia) Mortlockesisk (5.940, Mortlock Islands) Namonuitonisk (940, Namonuito) Pááfang (1.320, Hall Islands) Pulapesisk (900, Pulap) Puluwatesisk (1.360, Puluwat) Satawalesisk (500, Satawal) Sonsorolesisk (360, Sonsorol-Eilunen) Tanapag (10, Saipan) Tobianisk (22, Tobi) Ulithisk (3.039, Ulithi) Woleaianisk (1.630, Woleai) Mikroneesien Ethnologue, Languages of the World: Micronesian (ingelsk)"}
{"id": "2011", "contents": "Di Pharisäers (hebr. peruschim, di ofsönert Lir, lat. pharisæ|us, -i) wiar en theologisk Ütrochting ön't antik Judendom. Ja wiar aktiif, wan di taust jüdisch Tempel stön (ombi 530 f. Chr. - 70 a. Chr.). Diarachter es diarfan dit rabbinsk Judentom uuren, di iintsig Rochting, wat et jit jeft. Ön't Nii Testament uur di Pharisäers Heuchlers nēmt, wat me Poleemik tö dön her haa skel. Di Bigrep uur ön Masi Lönen fan't kristlich Injemslön fuar salevgirocht Lir en Heuchlers brükt. Dat Uurt uur uk fuar Lir nemen, wat fuul en pütjerig kritisiari en diarbi ek rocht eeđer't Hiili luki. Di Achtergrün fan di Poleemikbigrep uur jir leeter forklaarit. Dat Nii Testament es ön di taust Hualev fan't jerst en ön di jerst Hualev fan't taust Jaarhönert skrefen uuren. Diarbenen es fan Pharisäers tö lees, wat töögen Jesus fan Nazareth aarberi. Fuaral sen di man sin wichtigst Diskusioonspartners. Hat jeft Lir wat finj, dat diar olter hart sair uur, dat di Pharisäers bluat fan büten lukit haa, en dat dit diari üs Heuchelei olter kuurt töhopbraacht uur. Des Lir sii, dat diarfan en Brükdom fan \"Antijudaismus\" kemen es, hurfan dit kām, dat dit en Skempuurt uur, hurfan di Drink ja noch uk"}
{"id": "20112", "contents": "En atol as en muar of maner trinj struktuur uun't weeder, miast en koralenrab. Maden uun as en laguun. Det wurd komt faan't Dhivehi, det spriak faan a Malediiwen (އަތޮޅު atolhu). Üüb det koralenrab stun en rä faan smääl eilunen, jo het miast Motu, det polyneesk wurd för eilun. Uun det laguun san flooksis noch rester faan en wulkaan tu sen. En atol wääkst efter en teorii faan Charles Darwin (1809–1882) trinjam en wulkaan ap. Di wulkaanberag saket ütj ünlik grünjer suutjis uf, man a stiankoralen trinjam waaks leewen huuger ap. Tuleetst as di berag goorei muar tu sen, man a koralen san leewen huuger an huuger apwoksen. Atolen kem bluas uun a troopen föör, ei nuurdermuar faan 28° 24’ n. Br. (Kure-Atol), an ei süüdermuar faan 24° 41’ s. Br. (Ducie-Atol). Wake Malé, hoodstääd faan a Malediiwen Nauru Kure, det nuurdermiast atol Ducie, det süüdermiast atol Clipperton-Eilun Palmyra Mururoa, Fransöösk Polyneesien Bikini-Atol, Marshalleilunen Eniwetok, Marshalleilunen Bassas da India Nukunonu, Fakaofo, Atafu, Tokelau Bora Bora, Fransöösk Polyneesien Commonskategorii: Atol – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20114", "contents": "Nóqui as en steed uun det Zaire Prowins uun Angoola. At steed leit bi de Kongo Struum, auer a struum faan’t steed Matadi uun det DR Kongo."}
{"id": "20117", "contents": "En laguun of strunsia as en weeder, diar gratendials of hialendaal faan't sia ufdiald as. Det komt föör bi flaak küsten, huar en soonwaal swäärs tu't küst apwääkst, of bi en atol. Det wurd laguun komt faan't itajeensk laguna (strunsia of slober) uf, an det faan't latiinsk lacuna (letj sia, sluat). Bi a Uastsia het det Haff of Bodden of Noor. Minsken kön mä laguunen miast ei föl began. Sodenang san jo üs natüürelk wiatlun en wichtagen leewentsrüm för weederfögler, fasker, kraaben an plaanten. Uun Venedig as en laguun bebaud wurden, auer det diar en seekeren huuwen wiar. Laguun faan Venedig Kara-Bogas-Gol, Turkmenistan Laguun faan det atol Fangataufa Sandwichbocht, Namiibia Commonskategorii: Laguunen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20119", "contents": "Saint-Martin as en bütjluns teritoorium faan Frankrik. Jüst so üs Saint-Barthélemy as Saint-Martin en gemeen, en departement an en regiuun faan Frankrik. Üs Collectivité d’outre-mer (COM) hiart hat tu't Europeesk Union an tu't Eurozone. Hat as 53,2 km² grat an diar lewe 35.742 iinwenern (Stant: 1. Janewoore 2012). Saint-Martin leit uun't nuurden faan't eilun St. Martin uun a Kariibik. Di süüdelk dial as det holuns teritoorium Sint Maarten. Tu't regiuun hiar uk noch hög ünbewenet eilunen trinjam: Tintamarre, Îlet Pinel, Petite Clef, Caye Verte, Caye Chateau, Rocher de l’Anse Marcel und Rocher Créole. Bütj det hoodstääd Marigot san diar noch fiiw stääddialen (quartiers): Grand-Case Rambaud Colombier Cul-de-Sac Quartier d’Orléans. Commonskategorii: Saint-Martin – Saamlang faan bilen of filmer 18.092222222222-63.056388888889Koordinaaten: 18° 6′ N, 63° 3′ W"}
{"id": "2012", "contents": "Poleemik uur sair fuar Kritik, wat diarfuar taacht es, di Kritisiariti tö skaari. Dat kumt aaftinoch ön di Politik fuar, en et es muar of mener normaal, wan Wüfhaurn, wat fan jaar Karming of sen, ek wel, dat des jaar Jungen raaki ken. Di Bigrep hingit töhop me di Bigrep fan't Taktiari. Ön't Judendom hingt di Bigrep tö'n Bispöl me di Pharisäers töhop. Me di Brük fan di Poleemikbigrep skel em gur üppasi, aurdat di salev lecht üs Poleemik ütlair uur."}
{"id": "20128", "contents": "Di Sambeesi (uk Zambezi of Zambesi) as efter Niil, Kongo an Niiger mä 2574 km di schuurdlingst struum uun Afrikoo. Hi hää san müs hen tu a Indisk Oosean. Uun det iintoochregiuun lei aacht lunen. Uun a ferluup faan a Sambeesi leit di gewaltag Viktoriaweederfaal. Di Cabora-Bassa stausia fersuragt mä sin weederkrääft en graten dial faan't süüdelk Afrikoo mä struum. Uun't nuurdwaastelk Sambia Naibi a Viktoriaweederfaal At Sambeesidelta Di Cuando lääpt iin uun a Sambeesi Cabora-Bassa stausia uun Mosambik Kariba stausia tesken Sambia an Simbabwe Commons: Sambeesi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2013", "contents": "Nuurd-Ameerikoo Nuurd-Ameerikoo as di nuurdelk dial faan Ameerikoo, uun't nuurden leit at Arktisk Sia, uun't uasten a Atlantik, uun't waasten a Pasiifik an uun't süüden a Kariibik. Hat as di traadgratst weltdial faan a eerd, an as tuup mä Greenlun, Madel-Ameerikoo an a eilunen uun a Kariibik 24.930.000 km² grat. Ferianagt Stooten Ferianagt Stooten Kanada Kanada Meksiko Meksiko Greenlun Greenlun + lunen uun Madel-Ameerikoo + lunen uun a Kariibik Commonskategorii: Nuurd-Ameerikoo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20138", "contents": "Wat menst dü? Republiik Kongo Demokraatisk Republiik Kongo Kongo (struum) Niger-Kongo spriaken Kongo-Central (Prowins) M'banza-Kongo (steed)"}
{"id": "2014", "contents": "Süüd-Ameerikoo Süüd-Ameerikoo as en weltdial an di süüdelk dial faan Ameerikoo, 17.843.000 km² grat, an diar lewe amanbi 400 miljoon minsken. Hat as di sjuardgratst weltdial faan a eerd. Lunen uun Süüd-Ameerikoo: Argentiinien Argentiinien Boliiwien Boliiwien Brasiilien Brasiilien Chiile Chiile Ekwadoor Ekwadoor Guyaana Guyaana Kolumbien Kolumbien Paraguay Paraguay Peruu Peruu Suurinam Suurinam Uruguay Uruguay Weenesuela Weenesuela Commonskategorii: Süüd-Ameerikoo – Saamlang faan bilen of filmer GeoHive - WorldFactBook 2008"}
{"id": "20147", "contents": "Di Niil ualegyptisk Iteru, Gery, koptisk Piaro of Phiaro, as en struum uun Afrikoo. Hi as amanbi 7.000 km lung an täält üs lingst struum faan a eerd. Enkelten tääl daalang oober di Amazonas üs di lingst struum. Di Niil hää san hood uun a berger faan Ruanda an Burundi, ferlääpt troch Tansania, Uganda, Süüdsudaan an Sudaan, iar hi uun Egypten iin uun't Madlunsia lääpt. Di Niil feit sin weeder ütj a troopen, lääpt do oober troch a Sahara, at naistgratst wüüst üüb a eerd. Loongs sin ääger as en ual huuchkultuur apwoksen. An uk daalang noch as di Niil bütj a miaten wichtag för Egypten. Assuan – Asyut – Atbara – Banha – Beni Suef – al-Chartum Bahri – Damanhur – Damietta – Giseh – Jinja – Juba – Helwan – Kairo – Khartum – Kigali – Kusti – Luxor – Mahalla al-Kubra – Malakal – Mansura – Minya – Omdurman – Qena – Rabak – Sohag – Tanta Witj Niil uun Uganda Di Niil bi Assuan Assuan-Staudoom Struumoaas bi Luxor Niil uun Kairo Niildelta üüb en ual koord Commonskategorii: Niil – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Die Entdeckung der Nilquelle (sjiisk) Niil Struum (bundesstoot uun Sudaan) Günter"}
{"id": "20150", "contents": "At koptisk spriak (faan araabisk ‏قبطي‎ qibtī, qubtī, DMG qibṭī, qubṭī, koptisk kypt(a)ios of gyptios, faan ualgreks Αἰγύπτιος „Egypter“, efter mykeensk a-ku-pi-ti-jo) as det jongst furem faan't egyptisk spriak. Hat hiart tu a afroasiaatisk spriaken. Faan't 3. bit 17. juarhunert as hat uun Egypten snaaket wurden. Daalang as det spriak ütjstürwen, uun Egypten snaake a lidj daalang araabisk. Man hat woort noch brükt üs hööwspriak faan a Kopten, det as en krastelk religioon. An do jaft at wel son 300 lidj, diar det spriak nei belewet haa. Saner det koptisk spriak hed am nimer ütjfünjen, wat a hieroglyphen bedüüde. Koptisk iinskraft, amanbi 3. juarhunert Pater noster üüb koptisk Test-Wikipedia üüb Koptisk Commonskategorii: Koptisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20156", "contents": "Egyptisk hieroglyphen (ualgreks ἱερός hierós 'halag', γλυφή glyphḗ 'skramsen') san a tiaken faan det äälst bekäänd skraft. Hat as brükt wurden faan amanbi 3200 f. Kr. bit 394 efter Kr. uun't Ual Egypten för't egyptisk spriak. Tuiarst wiar hieroglyphen en rian bilskraft, leeder kaam diar uk tiaken för tuuner an bedüüdangen tu. Uun't greks-röömsk tidj jääw't wel son 7.000 tiaken. Det hieratisk skraft as brükt wurden, wan mä en feeder üüb papyrus skrewen wurd skul. Commonskategorii: Egyptisk hieroglyphen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20158", "contents": "Papyrusraid (Cyperus papyrus) as en plaantenslach uun det skööl zypergäärs (Cyperus) uun't famile raidgäärs (Cyperaceae). Hat as so bekäänd, auer diar al uun ualang tidjen papyrus faan maaget wurden as. An hat hää det papiir di nööm den. En papyrus Papyrus faan't 2. juarh. Herakles-Papyrus Commonskategorii: Papyrusraid (Cyperus papyrus) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Papyrusraid (Cyperus papyrus) Papiir"}
{"id": "2016", "contents": "Hörnem (Söl) (Dütsk: Hörnum, Deensk: Hørnum) ön Sleeswig-Holstiin liit ön di Krais Nuurdfriislön. Diar sen al fuar't Jaar 1500 Feskers ön Hörnem wesen. Dat jerst Mool, dat jen wat aur dit Tērp iin ön en Uurkundi skref, wiar man 1649. Diar uur di Naam \"Hornum\" brükt. Di Naam Hörnem of Hörnum wiar al 1572 bikeent. Di Kroonist Muchel–Madis (* 11. November 1572 ön Muasem; † 21. Januar 1651) skref ön sin Kroonik aur en Skepsünergang \"1571 fuar Hörnem\". 1648 uur dat Lön fan en trinjum Hörnem fan Johannes Mejer üs \"Hörnum\" iin ön sin Koort teeknit. Fuar rocht lung Tiren es man dach nemen hentö dit Süđerjen gingen en uuni diar. Dir Lir wiar ek bluat bang fan Storenflöören, hat wiar uk ek sa iinfach en kum me di Wunerdünemer klaar. Di diari waiten ja man iinfach aur di Bechningen. Dat Planten fan Dünemgērs höl di Sön üp Stair, en da kām uk hok Lir diar hen. Jerer es dat hiili süđern Hualevailön fan Söl Hörnem nēmt uuren. Üs boowen al sair, uunit diar bluat hok Feskers. Fan 1765 bit hentö 1785 es bi di \"Budersand\" en Hüs wesen, wat fuar Ströngur tö forwaari becht wiar. Dit diari haa leeterhen"}
{"id": "20160", "contents": "Zypergäärs (Cyperus) as en skööl plaanten uun det famile raidgäärs (Cyperaceae). Diar hiar wel son 600 slacher tu. (Cyperus capitatus) Papyrusraid (Cyperus papyrus) Commonskategorii: Zypergäärs (Cyperus) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Zypergäärs (Cyperus)"}
{"id": "20165", "contents": "Kuschiitisk spriaken san en twiig faan a afroasiaatisk spriaken. Jo wurd uun Nuurduastafrikoo (\"Hurn faan Afrikoo\") snaaket. Diar hiar 45 spriaken mä amanbi 38 miljuun spreegern tu. Oromo, 30 miljuunen Somaali, 12 miljuunen muar üs 1 miljuun spreegern haa uk: Sidaama Hadiyya Bedja, 1,2 miljuunen Afar. Commonskategorii: Kuschiitisk spriaken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20166", "contents": "St. Helena, Ascension an Tristan da Cunha as en britisk bütjenlun uun a süüdelk Atlantik. Bit 2009 wiar det flag faan St. Helena uk det flag för det hial bütjenlun. Daalang san jo trii dialen liksteld an sodenang jaft at eegentelk (de jure) nian amtelk flag muar. De facto woort det flag faan St. Helena widjer brükt. Flag faan St. Helena Flag faan Ascension Flag faan Tristan da Cunha Commonskategorii: St. Helena, Ascension an Tristan da Cunha – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: St. Helena, Ascension an Tristan da Cunha – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "20170", "contents": "De Ambriz Kreis as en kreis uun det Bengo Prowins faan Angoola. A kreis leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Uun a nuurd leit det Zaire Prowins, uun a uast de Nambuangongo Kreis, uun a süüd de Dande Kreis an uun a waast at Atlantik. Hi hee 22.712 lidj (2014). At hoodsteed as Ambriz. De Ambriz Kreis hee trii komuunen: Ambriz Bela Vista Tabi Angola: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20171", "contents": "De Bula Atumba Kreis as en kreis uun det Bengo Prowins faan Angoola. A Kreis leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 16.047 lidj (2014). At hoodsteed as Bula Atumba. De Bula Atumba Kreis hee tau komuunen: Bula Atumba Quiage"}
{"id": "20172", "contents": "De Dande Kreis as en kreis uun det Bengo Prowins faan Angoola. A kreis leit uun a süüdwaast faan't prowins. Hi hee 217.929 lidj (2014). At hoodsteed as Caxito. De Dande Kreis hee fiiw komuunen: Barra do Dande Caxito Mabubas Quicabo Úcua"}
{"id": "20173", "contents": "De Dembos Kreis as en kreis uun det Bengo Prowins faan Angoola. A kreis leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 28.202 lidj (2014). At hoodsteed as Quibaxe. De Dembos Kreis hee fjauer komuunen: Paredes Piri Quibaxe São José das Matas"}
{"id": "20177", "contents": "De Nambuangongo Kreis as en kreis uun det Bengo Prowins faan Angoola. A kreis leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 61.024 lidj (2014). At hoodsteed as Muxaluando. De Nambuangongo Kreis hee sööwen komuunen: Cage Canacassala Gombe Muxaluando Quicunzo Quixico Zala"}
{"id": "2018", "contents": "Nuurđfriislön es me Weestfriislön, di Prowints Groningen en Uastfriislön en Diil fan't friisk Kultuurgibiit Friislön. Friislön liit ön Holand en Dütsklön. Di Krais Nuurđfriislön jert tö Sleeswig-Holstiin ön Dütsklön. Di gurtist Staten sen Hüsem, Naibel, Bräist an Lek. En List fan Staten an Gimiinden kenst Dü jir finj. Heliglön jert kulturel uk tö Nuurđfriislön, man et liit ön di Krais Pinneberg. Di Ailönen en Regioonen fan Nuurđfriislön söner Heliglön sen Söl, Aamrem, Föör, Di Haligen, Pelworem, Nuurđströn, Di Wiirighiart, Di Böökinghiart, Karhiart, Gooshiart an Eidersteed. Harro Harring - Rewolutsjuuneer Carl Ludwig Jessen - Maaler Theodor Mommsen - Histooriker Jens Mungard - Dechter Emil Nolde (Roch Naam Hansen) - Maaler Frederik Paulsen - Dochter an Önernemer Friedrich Paulsen - Filosoof an Pedagoog Friede Springer - Önernemerin Theodor Storm - Skriiwer Ferdinand Tönnies - Sotsjoloog an Ökonoom Krais Nuurđfriislön Histoori faan Nuurdfriislön Nuurđfriisk Spreekwiisen Nuurđfriisk Literatuur"}
{"id": "20180", "contents": "De Pango Aluquém Kreis as en kreis uun det Bengo Prowins faan Angoola. A kreis leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 6.571 lidj. At hoodsteed as Pango Aluquém. A kreis as de letjst kreis uun det Bengo Prowins. De Pango Aluquém Kreis hee tau komuunen: Cazuangongo Pango-Aluquém"}
{"id": "20182", "contents": "Det Bafatá Regiuun (üüb Portugiisk: A Região de Bafatá) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. At regiuun leit uun a maden faan’t lun. Uun a nuurd leit Seenegal, uun a uast det Gabú Regiuun, uun a süüd lei dön Tombali an Quinara Regiuunen an uun a waast leit det Oio Regiuun. Det hee 210.007 lidj (2009). At hoodsteed as Bafatá. De Géba Struum leept troch't regiuun. Det Bafatá Regiuun hee seeks of 7 sektooren. Guinea-Bissau, www.citypopulation.de Instituto Nacional De Estatística Da Guiné-Bissau (2015), Boletim Estatístico Da Guiné-Bissau: Guiné-Bissau Em Números 2015, s. 10."}
{"id": "20186", "contents": "Det Maritime Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région Maritime) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Toogo. At regiuun leit uun a süüd faan’t lun. Uun a nuurd leit det Plateaux Regiuun, uun a uast Beniin, uun a süüd at Atlantik an uun a waast Ghaana. Det hee 2.599.955 lidj (2010). At hoodsteed faan't regiuun as Lomé. Toogosia an Vogansia, wat uun a süüd faan't regiuun lei. De Mono Struum bildet at uastgrens faan't regiuun mä Beniin. Det Maritime Regiuun hee sööwen prefektüüren. At steed Lomé as uk en komuun. 6. Nofember 2010 jeew at en folksteeling uun Toogo. Efter a resultooten hee det Maritime Regiuun 2.599.955 lidj: 1.351.601 faan a lidj san wüfhööd an 1.248.354 karmen. A miast mensken (61.9 prusent) uun't regiuun lewe uun a steed. Maritime as det iansig regiuun uun Toogo, huar a miast mensken uun a steed lewe. Togo, citypopulation.de Maritime: Region in Togo, citypopulation.de"}
{"id": "20187", "contents": "Det Plateaux Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région des Plateaux) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Toogo. Uun a nuurd leit det Centrale Regiuun, uun a uast Beniin, uun a süüd det Maritime Regiuun an uun a waast Ghaana. At regiuun leit uun a süüd faan’t lun. Det hee 1.375.165 lidj (2010). At hoodsteed faan't regiuun as Atakpamé. Nangbeto Stausia, wat uun a uast faan't regiuun leit. De Mono Struum leept troch't regiuun. Det Plateaux Regiuun hee twaalew prefektüüren. 6. Nofember 2010 jeew at en folksteeling uun Toogo. Efter a resultooten hee det Plateaux Regiuun 1.375.165 lidj: 696.974 faan a lidj san wüfhööd an 678.191 karmen. A miast mensken (80.3 prusent; de naisthuuchst prusent uun Toogo) uun’t regiuun lewe üüb’t lun. Togo, citypopulation.de Plateaux: Region in Togo, citypopulation.de 7.51.1Koordinaaten: 8° N, 1° O"}
{"id": "20189", "contents": "Det Ashanti Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Ghaana. At regiuun leit uun a süüd faan’t lun. Det hee 4.780.380 lidj (2010). At hoodsteed as Kumasi. At regiuun hee 30 distrikten. Ghana, citypopulation.de"}
{"id": "2019", "contents": "Sleeswig-Holstiin (platdütsk Sleswig-Holsteen, deensk Slesvig-Holsten, kuurt uk SH) es dit nuurđerst Bundeslön fan Dütsklön. Hat liit twesken Weest- en Uastsee, di Hauptstat es Kiil, sent dit Lön ön die 23. August 1946 grünjliar uuren es. Ön di Nuurđen liit Deenemark, ön di Süđern lair di Bundslönen Hamborig en Neđersaksen, en süđuasterfuar liit Mecklenborig-Fuarpomern. Deling (Stant: 1. Januwaari 2013) sen diar fjuur kraisfriie Staten an elev Kraisi me 85 Amten en 1115 Gemiinden. 901 diarfan haa mener üs 2000 Liren, dānen diar uuni, en diarom haa des iarenamtelk Büürföögern. Krais Dithmarschen (Heide, HEI) Krais Herzogdoom Lauenborig (Ratzeborig, RZ) Krais Nuurđfriislön (Hüsem, NF) Krais Uastholstiin (Eutin, OH) Krais Pinneberg (Pinneberg, PI) (mä Heliglön) Krais Plön (Plön, PLÖ) Krais Rendsborig-Eckernförde (Rendsborig, RD, uk: ECK) Krais Sleeswig-Flensborig (Sleeswig, SL) Krais Segeberg (Bad Segeberg, SE) Krais Steinborig (Itzehoe, IZ) Krais Stormarn (Bad Oldesloe, OD) Flensborig (FL) Kiil (KI) Lübeck (HL) Neumünster (NMS) Dat et sa fuul Spraaken on jen Lön jeft, dit haa wu bluat jens on Dütsklön', en dit es ön Sleeswig-Holstiin. Ön dit lön twesken Uast- en Weestsee jeft et trii Spraaken fan Menerhairen, en dit sen Deensk, Romānsk en Nuurđfriisk. En da uur jit Platdütsk snaket. Platdütsk es di Regionālspraak fan Nuurđerdütsklön'."}
{"id": "20190", "contents": "Det Brong-Ahafo Regiuun as en regiuun uun de afrikoons stoot Ghaana. At regiuun leit uun a maden an a waast faan’t lun. Det hee 2.310.983 lidj (2010). At hoodsteed as Sunyani. At regiuun hee 18 distrikten. Asunafo North Distrikt Asunafo South Distrikt Asutifi Distrikt Atebubu-Amantin Distrikt Berekum Distrikt Dormaa Distrikt Jaman North Distrikt Jaman South Distrikt Kintampo North Distrikt Kintampo South Distrikt Nkoranza Distrikt Pru Distrikt Sene Distrikt Sunyani Distrikt Tain Distrikt Tano North Distrikt Tano South Distrikt Techiman Municipal Distrikt Wenchi Distrikt Ghana, citypopulation.de"}
{"id": "20191", "contents": "Det Central Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Ghaana. At regiuun leit uun a süüd faan’t lun. Det hee 2.201.863 lidj (2010). At hoodsteed as Cape Coast. At regiuun hee 20 distrikten. Abura/Asebu/Kwamankese Distrikt Agona East Distrikt Agona West Municipal Distrikt Ajumako/Enyan/Essiam Distrikt Asikuma/Odoben/Brakwa Distrikt Assin North Municipal Distrikt Assin South Distrikt Awutu-Senya Distrikt Awutu-Senya-East Distrikt Cape Coast Metropolitan Distrikt Effutu Municipal Distrikt Ekumfi Distrikt Gomoa East Distrikt Gomoa West Distrikt Komenda/Edina/Eguafo/Abirem Municipal Distrikt Mfantseman Municipal Distrikt Twifo-Ati Mokwa Distrikt Twifo/ Heman/Lower Denkyira Distrikt Upper Denkyira East Municipal Distrikt Upper Denkyira West Distrikt Ghana, citypopulation.de"}
{"id": "20193", "contents": "Det Eastern Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Ghaana. At regiuun leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 2.633.154 lidj (2010). At hoodsteed as Koforidua. Sant 2015 hee’t regiuun 26 distrikten. Afram Plains North Distrikt Afram Plains South Distrikt Akuapim North Distrikt Akwapim South Distrikt Akyemansa Distrikt Asuogyaman Distrikt Atiwa Distrikt Ayensuano Distrikt Birim Central Municipal Distrikt Birim North Distrikt Birim South Distrikt Denkyembour Distrikt East Akim Municipal Distrikt Fanteakwa Distrikt Kwaebibirem Distrikt Kwahu East Distrikt Kwahu South Distrikt Kwahu West Municipal Distrikt Lower Manya Krobo Distrikt New Juaben Municipal Distrikt Nsawam Adoagyire Municipal Distrikt Suhum Municipal Distrikt Upper Manya Krobo Distrikt Upper West Akim Distrikt West Akim Municipal Distrikt Yilo Krobo Municipal Distrikt Ghana, citypopulation.de"}
{"id": "20194", "contents": "Det Greater Accra Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Ghaana. At regiuun leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 4.010.054 lidj (2010). At hoodsteed as Accra. Sant 2012 hee’t regiuun 16 distrikten. Accra Metropolitan Distrikt Ada West Distrikt Adentan Municipal Distrikt Ashaiman Municipal Distrikt Dangme East Distrikt Ga Central Distrikt Ga East Municipal Distrikt Ga South Municipa Distrikt Ga West Municipal Distrikt Kpone Katamanso Distrikt La Dade-Kotopon Municipal Distrikt La-Nkwantanang Distrikt Ledzokuku-Krowor Municipal Distrikt Ningo/Prampam Distrikt Shai Osudoku Distrikt Tema Metropolitan Distrikt Ghana, citypopulation.de"}
{"id": "20197", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Somalia wiset di code för 18 Regionen (gobolka) des Landes. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Somalia SO), di ööder as di code för die Region. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "20199", "contents": "At Republiik Somaalilun (somaali Jamhuuriyadda Soomaaliland) as en de-facto-regime uun Uastafrikoo. Hat leit uun di nuurder dial faan Somaalia, woort oober internatjunaal ei gudkäänd. Trinjam lei Dschibuuti uun't nuurdwaasten, Etioopien uun't süüdwaasten, Somaalia uun't süüduasten an di Golf faan Aden uun't nuurden. Somaalilun (iar: Britisk Somaalilun) hää ham 1960 tuupslööden mä di süüdelk dial Itajeensk Somaalilun tu di nei stoot Somaalia. Man üs det regiarang faan Somaalia stört wurd, jääw't en böösen bürgerkrich, di bit daalang uunhäält. Diaram hää Somaalilun ham faan di süüdelk dial weder ufliaset an as sant 1991 de facto weder en suwereenen stoot. An at gongt diar eenegermooten raueg tu. Diar san sääks regiuunen mä en ünlik taal faan distrikten. Diarbi ment A, B, C an D en iindialang efter grate an wiartskapsmäächt. Commonskategorii: Somaalilun – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Somaalilun – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Somaalilun (sjiisk) 9.646.3Koordinaaten: 10° N, 46° O"}
{"id": "202", "contents": "Nevada (Ütspräke aw Aingelsch: [nɪˈvædə], aw Spaanisch: [neˈβaða]) as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't weesten foon't lönj. Dåt heet 3.080.156 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Carson City. Nevada as di soowentgrutste diiljstoot önj da Feriind Stoote. Dåt as en kink maner as Tjüschlönj. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Nevada heet iinj autonoom stää (Carson City) än 16 counties: USA: States, citypopulation.de USA: Nevada, citypopulation.de USA: Administrative Division, citypopulation.de 39-117Koordinaaten: 39° 0′ N, 117° 0′ W"}
{"id": "20201", "contents": "Di Somaalilun-Skalang (ingelsk Somaliland shilling, somaali Soomaaliland shilin) as sant 1994 det münt faan Somaalilun. Det lun as ei gudkäänd, an mä det münt woort ei hanelt. Di wäärs as ünseeker. Uun't juar 2006 jääw't 6400 SQS för ään US-Dooler. Uun't juar 2015 wiar't amanbi 6000 SQS. Jilstaken jaft at för 1, 5, 10 an 20 SQS. Jilskiiner jaft at för 5, 10, 20, 50, 100, 500 an 1000 SQS. Uun Somaalilun woort oober uk mä di US-Dooler betaalet."}
{"id": "20203", "contents": "Somaali (aanj nööm Af Soomaali) as en uastkuschiitisk spriak, diar uun Uastafrikoo snaaket woort. Wikipedia üüb Somaali som"}
{"id": "20206", "contents": "Yaoundé [ja.unˈdeː] as at hoodsteed an naistgratst steed faan de aafrikoons stoot Kameruun. At steed leit uun a süüd faan’t lun. Det hee 2.765.600 lidj (2015). Det as uk at hoodsteed faan det Centre Regiuun. Yaoundé hee tau juarstidjen: en rintidj faan Marts tu Nofember an en drügtidj faan Deetsember tu Febrewoore. Cameroon, citypopulation.de"}
{"id": "20209", "contents": "Ambriz as en steed uun de aafrikoons stoot Angoola. At steed leit üüb en hualeweilun uun a nuurdwaast faan’t lun. Det as 180 km tu a nuurd faan Luanda. Det hee 17.000 lidj (2011). Det as hoodsteed faan de Ambriz Kreis faan det Bengo Prowins."}
{"id": "20210", "contents": "Benguela De Benguela Kreis as en kreis uun det Benguela Prowins faan Angoola. A kreis leit uun a waast faan’t prowins. Hi hee 513.441 lidj (2014). At hoodsteed as Benguela."}
{"id": "20213", "contents": "Di Golf faan Aaden as en bocht faan a Indisk Oosean tesken Aasien an Afrikoo. Uun't nuurden leit Jemen, uun't waasten Djibuuti an uun't süüden Somaalia (of fölmuar Somaalilun). Di nööm komt faan det stääd Aaden uun Jemen. Ööder grat huuwenstääden diar san Djibuuti-Stääd, Berbera an Boosaaso. Commonskategorii: Golf faan Aaden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20215", "contents": "At Hurn faan Afrikoo as di uastermiast dial faan Afrikoo. Hi raaget iin uun a Indisk Oosean, uun't nuurden leit a Golf faan Aden. Tu't Hurn faan Afrikoo hiar Ethioopien, Somaalia (mä Somaalilun), Eritrea an Djibuuti."}
{"id": "20219", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Jemen wiset di code för 20 Gouvernements und den Hauptstadtbezirk. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Jemen YE), di ööder as di code för das Gouvernement. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "20223", "contents": "At Republiik Jemen (araabisk ‏الجمهورية اليمنية‎, DMG al-Ǧumhūrīyya al-Yamanīyya) as en stoot uun Fööraasien, uun't süüden faan't Araabisk Hualeweilun. Uun't nuurden leit Saudi-Araabien, uun't uasten Omaan, uun't süüduasten at Araabisk Sia, uun't süüden di Golf faan Aden an uun't waasten at Ruad Sia. Tu Jemen hiart uk Sokotra, en skööl faan mäenööder 3814 km² grat eilunen, an noch flook letjer eilunen. Uun Jemen jaft at 21 gouvernements an det hoodstäädregiuun faan Sanaa Commonskategorii: Jemen – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Jemen (sjiisk) Wääblink-kataloog tu Jemen uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) CIA – The World Factbook: Auersicht tu Jemen [1] (PDF) Internatjunaal Müntfond [2] United Nations Development Programme (UNDP),"}
{"id": "20225", "contents": "At Araabisk Sia (araabisk ‏بحر العرب‎, DMG Baḥr al-ʿArab, persisk ‏دریای عرب‎, Urdu ‏بحیرہ عرب‎, Hindi अरब सागर) as di nuurdwaastelk dial faan a Indisk Oosean tesken at Araabisk Hualeweilun an Indien. Hat as 3,9 miljuun km² grat an det jipst steed as 4481 meetern jip. Uun't nuurden slot ham di Golf faan Omaan uun, an nuurdermuar di Persisk Golf. Uun't waasten leit di Golf faan Aden, hi as det ferbinjang tu't Ruad Sia. Eilunen uun't Araabisk Sia san Sokotra (Jemen) Masirah an a Churiya-Muriya-Eilunen (Omaan) Astola (Pakistan) Salsette an Diu (Indien) Amindiiwen an Lakkadiiwen uun't Lakkadiiwensia Commonskategorii: Araabisk Sia – Saamlang faan bilen of filmer Robert Dinwiddie: Ocean_ The World's Last Wilderness Revealed. Dorling Kindersley, London 2008, S. 452 15.91944444444463.906111111111Koordinaaten: 15° 55′ 10″ N, 63° 54′ 22″ O"}
{"id": "20229", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Oman wiset di code för elwen guwernements. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Oman OM), di ööder as di code för at guwernement. Di luncode as tuleetst uun 2015 auerwerket wurden. iso.org: Online Browsing Platform: Oman ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "20231", "contents": "Omaan (amtelk Sultanaat Omaan, araabisk ‏سلطنة عمان‎‎, DMG salṭanat ʿumān) as en stoot üüb't Araabisk Hualeweilun. Diar lewe gud sjauer miljuun minsken. Diar san 11 gouvernements (araabisk ‏محافظة‎, DMG muḥāfaẓa; Pl. ‏محافظات‎ / muḥāfaẓāt) uun Omaan: Wikimedia Atlas: Omaan – Geograafisk an histoorisk koorden Commonskategorii: Omaan – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Omaan (sjiisk) timesofoman.com [1] des Internatjunaal Müntfond [2] United Nations Development Programme (UNDP),"}
{"id": "20232", "contents": "A Ferianagt Araabisk Emiraaten (araabisk ‏الإمارات العربية المتحدة‎‎, DMG al-Imārāt al-ʿArabiyya al-Muttaḥida; amtelk: araabisk ‏دولة الإمارات العربية المتحدة‎‎, DMG Dawlat al-Imārāt al-ʿArabiyya al-Muttaḥida ‚Stoot faan a Ferianagt Araabisk Emiraaten‘), kurt VAE, UAE of FAE san en föderatjuun faan sööwen emiraaten üüb't Araabisk Hualeweilun. Jo lei bi a Persisk Golf an dialwiis bi a Golf faan Omaan. Uun't uasten leit Omaan an uun't süüden an waasten Saudi-Araabien. Hoodstääd as Abu Dhabi, hat as ian faan a fiiw grat stääden uun a FAE bütj Dubai, Schardscha, Adschman an Al-Ain. Commonskategorii: Ferianagt Araabisk Emiraaten – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Ferianagt Araabisk Emiraaten (sjiisk) Wikimedia Atlas: Ferianagt Araabisk Emiraaten – Geograafisk an histoorisk koorden Feriand Natjuunen: World Population Prospects [1] des Internatjunaal Müntfond [2] United Nations Development Programme (UNDP), National Bureau of Statistics, ufrepen di 16. Marts 2014. citypopulation: [3]"}
{"id": "20237", "contents": "Malaysia as en stoot uun Süüduastaasien an bestäänt ütj tau loonsdialen, wat troch’t Südschineesksia skääsd san: det Malaaisk Hualeweilun uun a waast an a nuurddial faan’t eilun Borneo uun a uast. At waastdial hee’t grens uun a nuurd mä Thailun an uun a süüd mä a steedstoot Singapuur. At uastdial dialt en lung grens mä Indoneesien an amslot uun a nuurduast das Sultanaat Bruunei. At gratdial faan dön amanbi 28,3 miljuun lidj lewe uun a waastdial. At hoodsteed as Kuala Lumpur. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee trii bundesteritoorien (Kuala Lumpur, Labuan, Putrajaya) an 13 bundesstooten: Malaysia as sant 1957 lasmaat faan det Commonwealth of Nations. Malaysia: States, Territories & Urban Areas, citypopulation.de Malaysia, citypopulation Malaysia, citypopulation"}
{"id": "20238", "contents": "Addis Abeba (üüb Amhaarisk: አዲስ አበባ Addis Abäba [adˈdis ˈabəba] harke tu?/i) as at hoodsteed an gratst steed faan Ethioopien. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 3.273.000 lidj (2015). Turkei Ankara, at Türkei sant 2006 Israel Be’er Schewa, Israel sant 2004 Korea Sud Chuncheon an Seoul, Süüdkorea Sudafrikoo Johannesburg, Süüdaafrika sant 2003 Sudaan Chartuum, Sudaan Sjiisklun Leipzig, Tjiisklun sant 2004 Sambia Lusaka, Sambia sant 2005 Frankrik Lyon, Frankrik sant 2009 Keenia Nairobi, Keenia sant 1968 Sjiina Peking an Chongqing, Schiina Jemen Sanaa, Jeemen sant 2007 Ruslun Sankt Petersborig, Ruslun sant 2011 Ethiopia: Regions, Cities and Major Towns, citypopulation.de"}
{"id": "20239", "contents": "Dschibuuti (üüb Araabsk: مدينة جيبوتي‎‎ Madīna Jibūtī, üüb Fraansöösk: Ville de Djibouti, üüb Somaali: Magaalada Jabuuti, üüb Afaar: Magaala Gabuuti) as at hoodsteed an gratst steed faan Dschibuuti. At steed bestäänt ütj det Dschibuuti Steed Regiuun bi a Golf faan Tadjoura. Det hee 475.322 lidj (2009). Djibouti, citypopulation.de"}
{"id": "20240", "contents": "Asmara (üüb Tigrinya: ኣስመራ Asmära) as at hoodsteed an det gratst steed faan Eritrea. At steed leit uun’t huuchlun uun a waast faan’t lun. Det hee 929.000 lidj (2019). The CIA World Factbook: Eritrea. Archiwiaret faan det originool di 15. Mei 2020. Ufrepen di 30. Nofember 2019."}
{"id": "20241", "contents": "Banjul ([bænˈdʒuːl] of [ˈbɑːndʒuːl]; iar Bathurst) as at hoodsteed an det gratst steed faan Gambia. At leit uun a waast faan't lun. Det hee 31.054 lidj (2013). Gambia, citypopulation.de"}
{"id": "20245", "contents": "Saint-Pierre an Miquelon as en bütjluns teritoorium faan Frankrik (Collectivité d’outre-mer, COM). Det letj skööl faan eilunen leit naibi Kanada, sowat 25 km süüdelk faan Neufundland. Diar lewe gud 6.000 minsken faan faskerei an fräämenferkiar. Hoodstääd as Saint-Pierre. Commonskategorii: Saint-Pierre an Miquelon – Saamlang faan bilen of filmer 46.844166666667-56.319166666667Koordinaaten: 46° 51′ N, 56° 19′ W"}
{"id": "20247", "contents": "Wallis an Futuna (fransöösk Wallis et Futuna) as en bütjluns teritoorium faan Frankrik (Collectivité d’outre-mer) uun a süüdelk Pasiifik. Det as en skööl faan eilunen tesken Fidschi an Samoa. Hoodstääd as Mata-Utu üüb Uvea. Det teritoorium as en fersaamlang faan trii könangriken Uvea (Wallis), Sigave (Futuna) an Alo (Alofi). Uvea üüb Wallis, ~8.300 iinwenern Sigave üüb a nuurdelk dial faan Futuna, ~1.200 iinwenern Alo üüb Alofi an Futuna, ~1.900 iinwenern Commonskategorii: Wallis an Futuna – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Wallis an Futuna – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "20250", "contents": "Accra as at hoodsteed an gratst steed faan Ghaana. At steed leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 2.070.463 lidj (2010). Accra hee tau rintidjen: det iarst wooret faan April tu maden Jüüle an det naist as uun Oktuuber. Ghana: Cities, citypopulation.de Wetter in Accra auf wetterkontor.de"}
{"id": "20252", "contents": "Porto Novo as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed as at hoodsteed an naistgratst steed faan’t lun. Det as sat faan’t Natschunaalfersaamling faan Beniin, faan a president an hög ministeerien. Dön miast ministeerien haa man hörens sat uun Cotonou. Det as uk hoodsteed faan det Ouémé Department. Det hee 264.320 lidj (2013). Benin, citypopulation.de"}
{"id": "20253", "contents": "At Flensborger Brauhüs as en brauhüs faan Flensborag."}
{"id": "20254", "contents": "De Bas-Sassandra Distrikt as en distrikt faan de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. A distrikt leit uun a süüdwaast faan’t lun. Uun a nuurd leit de Sassandra-Marahoué Distrikt, üün a uast lei dön Gôh-Djiboua an Lagunes Distrikten, uun a süüdwaast leit Libeeria an uun a nuurdwaast det Montagnes Distrikt. Det hee 2.280.548 lidj (2014). At hoodsteed as San-Pédro. De Bas-Sassandra Distrikt hee trii regiuunen, wat iin uun departmenten diald wurd. www.citypopulation.de Ivory Coast: Administrative Divisions, citypopulation.de Ivory Coast: Administrative Divisions, citypopulation.de"}
{"id": "20255", "contents": "Andhra Pradesh (üüb Telugu: ఆంధ్ర ప్రదేశ్ Āndhra Pradēś [ˈɑːndʰrʌ prʌˈdeːɕ]) as en bundesstoot faan Inje. De bundesstoot hee 49.386.799 lidj (2011). At hoodsteed as Amaravati. Andhra Pradesh hee tretanj distrikten. Telugu"}
{"id": "20256", "contents": "Arunachal Pradesh (üüb Hindi: अरुणाचल प्रदेश, Aruṇācal Pradeś [ʌruˈɳɑːʧʌl prʌˈdeːɕ]) as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Hi hee 1.383.727 lidj (2011). At hoodsteed as Itanagar. A bundesstoot hee tau-an-twuntig distrikten. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "20257", "contents": "Det Nuurd Mbundu Spriik as ian fan tau Bantuspriiken, wat Mbundu het. At spriik hee det naistgratst taal faan spreegern (amanbi fjauer miljuunen) uun Angoola. Det as at spriik faan det Nuurd Mbundu (aanjnööm: Ambundu), wat för't miast uun dön Luanda, Bengo, Malanje an Cuanza Norte Prowinsen wene. Taalen uun Nuurd Mbundu: moxi, úmue. txiari. tatu. kuãna. tãna. samanu. sambari. nake. txiela. kuĩ. Andrew Dalby (1998), Dictionary of Languages, Columbia University Press, s. 413."}
{"id": "20258", "contents": "Det Süüd Mbundu Spriik (aanjnööm: Umbundu) as ian fan tau Bantuspriiken, wat Mbundu het. At spriik hee det gratst taal faan spreegern (amanbi seeks miljuunen) uun Angoola. Det as at spriik faan a Süüd Mbundu (aanjnööm: Ovimbundu), wat för't miast uun't huuchlun uun a maden faan't lun wene. Spreegern faan detheer spriik wene uk uun det Luanda Prowins an uun't steed Lubango uun det Huíla Prowins."}
{"id": "20259", "contents": "Det Kongo Spriik as ian faan dön Bantuspriiken. At spriik wurt faan dön Kongo an Ndundu brükt. Jo wene för't miast uun a waast faan det DR Kongo, uun a nuurd faan Angoola an uun a süüdwaast faan det Republiik Kongo. Det wurt faan amanbi 5.688.500 lidj uun det DR Kongo, tau miljuunen lidj uun Angoola an 16.500 lidj uun det Republiik Kongo spreegen. At wurd zombie kaam faan det Kongo wurd nzombi, wat duad üüb at spriik het."}
{"id": "20262", "contents": "Det Agadez Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région d’Agadez) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Niiger. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 487.620 lidj (2012). At hoodsteed as Agadez. At regiuun hee trii departmenten."}
{"id": "20263", "contents": "Det Diffa Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Diffa) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Niiger. At regiuun leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 489.531 lidj (2011). At hoodsteed as Diffa. Det Diffa Regiuun hee trii departmenten."}
{"id": "20264", "contents": "Det Savanes Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région des Savanes) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Toogo. At regiuun leit uun a nuurd faan’t lun. Uun a nuurd leit Burkiina Faaso, uun a uast Beniin, uun a süüd det Kara Regiuun an uun a waast Ghaana. Det hee 828.224 lidj (2010). At hoodsteed faan't regiuun as Dapaong. De Oti Struum leept troch't regiuun. Dial faan de Keran Natschunaalpark leit uun't regiuun. Det Savanes Regiuun hee sööwen prefektüüren. 6. Nofember 2010 jeew at en folksteeling uun Toogo. Efter a resultooten hee det Savanes Regiuun 828.224 lidj: 430.228 faan a lidj san wüfhööd an 397.996 karmen. A miast mensken (85.9 prusent; de huuchst prusent uun Toogo) uun’t regiuun lewe üüb’t lun. Togo, citypopulation.de Savanes: Region in Togo, citypopulation.de"}
{"id": "20265", "contents": "Det Dosso Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Dosso) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Niiger. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 2.037.713 lidj (2011). At hoodsteed as Dosso. Det Diffa Regiuun hee fiiw departmenten."}
{"id": "20266", "contents": "Det Maradi Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Maradi) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Niiger. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Det hee 3.404.645 lidj (2012). At hoodsteed as Maradi. Det Maradi Regiuun hee seeks departmenten."}
{"id": "20267", "contents": "Beniin Beniin [beˈniːn], amtlik dat Republiik foon Beniin (uwe Fransöösk: Bénin [beˈnɛ̃] än République du Bénin), is en staot öön e wäst foon Aafrika. Öön e wäst lait Toogo, öön e nöörd laie Burkiina Faaso än Niiger, öön e uust lait Nigeeria än öön e söö di Golf foon Guinea. Et löön heet 10.008.749 jude (2013). E häädstäänge sän Porto Novo än Cotonou. Benin, citypopulation.de"}
{"id": "20268", "contents": "Burundi Burundi [bʊˈrʊndi], amtlik ju Republiik foon Burundi (uwe Rundi: Republika y'Uburundi) is en staot öön e uust foon Aafrika. Öön e nöörd lait Ruanda, öön e uust Tansaniia än öön e wäst dat Demokraotisk Republiik Kongo. Et löön heet 8.053.574 jude (2008). Et häädstää is Bujumbura. Burundi, citypopulation.de"}
{"id": "20269", "contents": "Burundi [bʊˈrʊndi], åmtlik jü Republiik foon Burundi (aw Rundi: Republika y'Uburundi) as en stoot önj't ååsten foon Aafrika. Önj't norden läit Ruanda, önj't ååsten Tansaniia än önj't weesten dåt Demokrååtisch Republiik Kongo. Et lönj heet 11.178.921 inboogere (2015). Et hoodstää as Bujumbura."}
{"id": "20270", "contents": "Dschibuuti Dschibuuti [dʒiˈbuːti], amtlik dat Republiik foon Dschibuuti (uwe Araobsk: جيبوتي Jībūtī, uwe Fransöösk: Djibouti, uwe Somaoli: Jabuuti, uwe Afar: Gabuuti) is en löön öön e uust foon Aafrika. Öön e nöörd lait Eritrea, öön e wäst än söö Ethioopien, öön e söö'uust Somaolia än öön e uust laie ju Ruad Sii än e Golf foon Aoden. Et löön heet 1.049.000 jude (2018). Et häädstää is Dschibuuti. Djibout, citypopulation.de"}
{"id": "20271", "contents": "Dschibuuti [dʒiˈbuːti], åmtlik jü Republiik foon Dschibuuti (aw Arååbsch: جيبوتي Jībūtī, aw Frånsch: Djibouti, aw Somååli: Jabuuti, aw Afar: Gabuuti) as en stoot önj't ååsten foon Aafrika. Önj't norden läit Eritrea, önj't weesten än sööden Ethioopien, önj't söödååsten Somåålia än önj't ååsten läit dåt Rüüdj Heef än e Golf foon Ååden. Et lönj heet 846.687 inboogere (2016). Et hoodstää as Dschibuuti."}
{"id": "20272", "contents": "Beniin es en Lun uun Aafrika. Deät Lun hat 10.008.749 Iinwuuners (2013). De Hoadsteed'n sen Porto Novo en Cotonou."}
{"id": "20273", "contents": "Burundi es en Lun uun Aafrika. Deät Lun hat 11.178.921 Iinwuuners (2015). De Hoadstad es Bujumbura."}
{"id": "20274", "contents": "Dschibuuti es en Lun uun Aafrika. Deät Lun hat 846.687 Iinwuuners (2016). De Hoadstad es Dschibuuti."}
{"id": "20275", "contents": "Bissau as at hoodsteed an det gratst steed faan Guinea-Bissau. At steed leit bi de Geba Struum. Det hee amanbi 387.909 lidj (2009). Guinea-Bissau, citypopulation.de"}
{"id": "20276", "contents": "Cacheu as en steed uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. At steed leit bi de Cacheu Struum, uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 9849 lidj (2008)."}
{"id": "20277", "contents": "Det Biombo Regiuun (üüb Portugiisk: A Região de Biombo) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Cacheu Regiuun an uun a uast lei dön Oio an Bissau Regiuunen. Det hee 97.120 lidj (2009). At hoodsteed as Quinhámel. At regiuun hee trii sektooren. Guinea-Bissau, www.citypopulation.de Instituto Nacional De Estatística Da Guiné-Bissau (2015), Boletim Estatístico Da Guiné-Bissau: Guiné-Bissau Em Números 2015, s. 10."}
{"id": "20278", "contents": "Det Cacheu Regiuun (üüb Portugiisk: A Região de Cacheu) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Uun a nuurd leit Seenegal, uun a uast det Oio Regiuun, uun a süüduast det Biombo Regiuun an uun a süüdwaast an waast at Atlantik. Det hee 192.508 lidj (2009). At hoodsteed as Cacheu. At regiuun hee tau grat eilunen: det Jeta Eilun an det Pecixe Eilun. At regiuun hee seeks sektooren. Bigene Bula Cacheu Caió Canghungo São Domingos Guinea-Bissau, www.citypopulation.de"}
{"id": "20279", "contents": "Guinea Guinea [giˈneːa], amtlik ju Republiik Guinea (uwe Fransöösk: La Guinée [giˈne] än République de Guinée) is en staot öön e wäst foon Aafrika. Det heet 10.523.261 jude (2014). Ju häädstää is Conakry. Guinea: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20280", "contents": "Conakry as en steed uun de aafrikoons stoot Guinea. At steed as at hoodsteed an det gratst steed faan't lun. Det leit uun a waast faan't lun. Det hee 1.660.973 lidj (2014). Djibril Tamsir Niane (1932-2021), skriiwer. Guinea (Republic of Guinea): Regions, www.citypopulation.de Conakry (Regiuun)"}
{"id": "20281", "contents": "Kandi as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun a nuurd faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Alibori Department. Det hee 56.043 lidj (2013). At steed wurt iin uun trii arrondissementen diald: Kandi I, Kandi II, Kandi III. www.citypopulation.de"}
{"id": "20282", "contents": "Det Batha Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Batha, üüb Araabsk: المنطقة البطحة al-Minṭaqātu l-Baṭḥā) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Det hee 488.458 lidj (2009). At hoodsteed as Ati. At regiuun hee trii departmenten: www.citypopulation.de"}
{"id": "20283", "contents": "Det Chari-Baguirmi as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 578.425 lidj (2009). At hoodsteed as Massenya. Baguirmi Chari Loug Chari Faan 1480 tu 1897 wiar at regiuun faan daaling dial faan det Baguirmi Sultanaat. www.citypopulation.de"}
{"id": "20284", "contents": "Det Bururi Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Bururi, üüb Fraansöösk: La Province de Bururi) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 570.929 lidj (2008). At hoodsteed as Bururi. Berger uun det Bururi Prowins san: de Musebeyi Berig (2274 m) an de Rumonyi Berig (2210 m). Dial faan de Tanganyika Sia leit uun't prowins. At prowins hee seeks komuunen. www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "20285", "contents": "Det Cankuzo Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Cankuzo, üüb Fraansöösk: La Province de Cankuzo) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 221.391 lidj (2008). At hoodsteed as Cankuzo. At prowins hee fiiw komuunen. www.citypopulation.de"}
{"id": "20286", "contents": "Det Cibitoke Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Cibitoke, üüb Fraansöösk: La Province de Cibitoke) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 460.626 lidj (2008). At hoodsteed as Cibitoke. Berger uun det Cibitoke Prowins san: de Twinyoni Berig (2659 m), de Cendajuru Berig (2216 m) an de Rwengero Berig (2201 m). At prowins hee seeks komuunen. www.citypopulation.de"}
{"id": "20287", "contents": "Det Gitega Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Gitega, üüb Fraansöösk: La Province de Gitega) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 715.080 lidj (2008). At hoodsteed as Gitega. At prowinsen hee elwen komuunen. www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "20288", "contents": "Det Karuzi Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Karuzi, üüb Fraansöösk: La Province de Karuzi) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 433.061 lidj (2008). At hoodsteed as Karuzi. At prowins hee sööwen komuunen. www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "20289", "contents": "Det Kayanza Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Kayanza, üüb Fraansöösk: La Province de Kayanza) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 586.096 lidj (2008). At hoodsteed as Kayanza. Ian berg uun det Kayanza Prowins as de Mikiko Berig (2554 m). At prowins hee njüügen komuunen. www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "20290", "contents": "Det Kirundo Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Kirundo, üüb Fraansöösk: La Province de Kirundo) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 636.298 lidj (2008). At hoodsteed as Kirundo. At prowins hee trii grat sian: de Cyohoha Sia, de Rweru Sia, an de Rwihinda Sia. Dön iarst tau sian wurd mä Ruanda diald. At prowins hee sööwen komuunen. www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "20291", "contents": "Det Makamba Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Makamba, üüb Fraansöösk: La Province de Makamba) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 428.917 lidj (2008). At hoodsteed as Makamba. Dial faan de Tanganyika Sia leit uun't prowins. At prowins hee seeks komuunen. www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "20292", "contents": "Det Muramvya Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Muramvya, üüb Fraansöösk: La Province de Muramvya) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 294.891 lidj (2008). At hoodsteed as Muramvya. At prowins hee fiiw komuunen. www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "20293", "contents": "Det Muyinga Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Muyinga, üüb Fraansöösk: La Province de Muyinga) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 632.346 lidj (2008). At hoodsteed as Muyinga. At prowins hee sööwen komuunen. www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "20294", "contents": "Det Mwaro Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Mwaro, üüb Fraansöösk: La Province de Mwaro) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 269.048 lidj (2008). At hoodsteed as Mwaro. At prowins hee seeks komuunen. www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "20295", "contents": "Det Ngozi Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Ngozi, üüb Fraansöösk: La Province de Ngozi) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 661.310 lidj (2008). At hoodsteed as Ngozi. At prowins hee njüügen komuunen. www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "20296", "contents": "Det Rumonge Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Rumonge, üüb Fraansöösk: La Province de Rumonge) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 352,026 lidj (2008). At hoodsteed as Rumonge. Berger uun det Rumonge Prowins san: de Nyaruyaga Berig (2571 m) an de Monge Berig (2320 m). At prowins hee fiiw komuunen. At prowins wurd 2015 grünjlaanjen. www.citypopulation.de www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "20297", "contents": "Det Rutana Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Rutana, üüb Fraansöösk: La Province de Rutana) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 336.394 lidj (2008). At hoodsteed as Rutana. At prowins hee seeks komuunen. www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "20298", "contents": "Det Ruyigi Prowins (üüb Rundi: iProvense ya Ruyigi, üüb Fraansöösk: La Province de Ruyigi) as en prowins uun de aafrikoons stoot Burundi. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 400.818 lidj (2008). At hoodsteed as Ruyigi. At prowins hee sööwen komuunen. www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "20299", "contents": "Bubanza as en stood uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Bubanza Prowins. Det hee 20.031 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "203", "contents": "New Hampshire [nuːˈhæmpʃɚ] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't nordååsten foon't lönj. Dåt heet 1.359.711 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Concord. New Hampshire as diilj foon Nai-Änglönj. E Appalachen lade önj't weesten foon e diiljstoot. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: New Hampshire heet 10 counties: Önj New Hampshire stime e gemiine Dixville Notch, Hart's Location än Millsfield e däi foon e wool am madnåcht önj forwoole än ålgemiin woole foon e poliitisch partäie önj e diiljstoot. Dåtheer traditschoon beganed, ouerdåt e boonårbedmanschne önj e gemiine önj e normåål oufstimingsstüne årbe moost. Dixville Notch heet et traditschoon sunt 1960, Hart's Location sunt 1996 (uk foon 1948 tu 1964) än Millsfield sunt 2016. 2020: Dixville Notch: Joe Biden - 5; Donald Trump - 0. Millsfield: Donald Trump - 16; Joe Biden - 5. Hart's Location: ouer dåt COVID-19 pandemii nån wool am madnåcht. Commons: New Hampshire – Soomling foon bile än filme USA: States, citypopulation.de USA: New Hampshire, citypopulation.de USA: Administrative Division, citypopulation.de 44-71.5Koordinaaten: 44° 0′ N, 71° 30′ W"}
{"id": "2030", "contents": "Di Krais Nuurđfriislön (de. Nordfriesland, nds. Noordfreesland, da. Nordfrisland) es di nuurdermiist Lönkrais uun Dütsklön en di trērstgurtst ön Sleeswig-Holstiin. Hat jeft niin Krais, hur muar Spraaken snaket uur üs ön Nuurđfriislön: Nuurđfriisk, Dütsk, Deensk, Platdütsk en Süđerjütsk. Jer es ön Friedrichstat uk jit Holandsk snaket uuren. Me tö di Regioon Nuurđfriislön jert uk Heliglön, man dit Ailön liit ön di Krais Pinneberg. Sii uk: Nuurđfriislön. Di Krais Nuurđfriislön liit ön di Nuurđweesten fan Sleeswig-Holstiin en stupet ön't Nuurđerjen töögen Denemark, ön't Uasterjen töögen di Krais Sleeswig-Flensborig. Süđern fan di Eider, kumt Dithmarschen. Ön Weesten liit di Nuurđsee. Di hoogst Plaatsen fan di Krais sen di Sandesbarig me 54 Meeter (Uastenfeld) en di Uwedünem mä 52,5 Meeter (Kaamp üp Söl'). Fan Uasten tö Weesten sjocht em forskelig Lönskepen üs di Geest, di Mersk, di Heef me di Haligen, sa üs di Mersk-Ailönen en ön't Weesterjen di Geest-Ailönen. Dat dit sa es, kumt fuaral fan di Istir bestemet, man uk fan di gurt Storenflöören ön di Jaaren 1362 an 1634. Ön Nuurđfriislön staan 33 Regioonen öner Natuursküül, dit sen 9,21% fan't Lön. Diartö kumt di Natsionālpark bi Heef me 176.290 Hektar. Nuurđfriislön heer Atlantikkliima: Ön di Somer es't ek sa warem"}
{"id": "20300", "contents": "Bururi as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Bururi Prowins. Det hee 4478 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "20301", "contents": "Natitingou as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Atakora Department. Det hee 53.284 lidj (2013)."}
{"id": "20303", "contents": "Det Ali Sabieh Regiuun (üüb Araabsk: إقليم على صبيح ʾIqlīm ʿAlī Ṣabiyaḥ, üüb Somaali: Gobolka Cali Sabiix, üüb Fraansöösk: La Région d’Ali-Sabieh) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Dschibuuti. Det leit uun a süüduast uun’t lun. Uun a nuurd leit det Arta Regiuun, uun a uast Somaalia, uun a süüd Ethioopien an uun a waast det Dikhil Regiuun. Det hee 96.500 lidj (2018). At hoodsteed faan't regiuun as Ali Sabieh. Ali Sabieh (علي صبيح) Ali Adde (علي أدى) Dânan Guelile Holhol At regiuun hee 3 distrikten: Ali Adde - uun a süüduast. Ali Sabieh - uun a süüdwaast. Holhol - uun a nuurd. Djibouti: Regions, www.citypopulation.de"}
{"id": "20304", "contents": "De Comoé Distrikt (üüb Fraansöösk: Le District de la Comoé) as en distrikt faan de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. A distrikt leit uun a süüduast faan’t lun. Uun a nuurd leit de Zanzan Distrikt, uun a uast Ghaana, uun a süüdwaast lei dön Abidjan an Lagunes Distrikten an uun nuurdwaast leit de Lacs Distrikt. Det hee 1.203.052 lidj (2014). At hoodsteed as Abengourou. De Comoé Distrikt hee tau regiuunen, wat iin uun departmenten diald wurd: www.citypopulation.de"}
{"id": "20305", "contents": "De Denguélé Distrikt as en distrikt faan de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. Det hee 289.779 lidj (2014). At hoodsteed as Odienné. De Denguélé Distrikt hee tau regiuunen, wat iin uun departmenten diald wurd: www.citypopulation.de"}
{"id": "20306", "contents": "De Gôh-Djiboua Distrikt as en distrikt faan de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. Det hee 1.605.286 lidj (2014). At hoodsteed as Gagnoa. De Gôh-Djiboua Distrikt hee tau regiuunen, wat iin uun departmenten diald wurd: Gôh Regiuun (Hoodsteed: Gagnoa) Gagnoa Department Oumé Department Lôh-Djiboua Regiuun (Hoodsteed: Divo) Divo Department Lakota Department Guitry Department www.citypopulation.de"}
{"id": "20307", "contents": "De Lacs Distrikt (üüb Fraansöösk: Le District des Lacs) as en distrikt faan de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. Det hee 1.258.604 lidj (2014). At hoodsteed as Dimbokro. De Lacs Distrikt hee fjauer regiuunen, wat iin uun departmenten diald wurd: Bélier Regiuun (Hoodsteed: Yamoussoukro) Didiévi Department Djékanou Department Tiébissou Department Toumodi Department Iffou Regiuun (Hoodsteed: Daoukro) Daoukro Department M'Bahiakro Department Prikro Department Moronou Regiuun (Hoodsteed: Bongouanou) Arrah Department Bongouanou Department M'Batto Department N'zi Regiuun (Hoodsteed: Dimbokro) Bocanda Department Dimbokro Department Kouassi-Kouassikro Department www.citypopulation.de"}
{"id": "20308", "contents": "De Lagunes Distrikt as en distrikt faan de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. A distrikt leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 1.478.047 lidj (2014). At hoodsteed as Dabou. De Lagunes Distrikt hee trii regiuunen, wat iin uun departmenten diald wurd: Agnéby-Tiassa Regiuun (Hoodsteed: Agboville) Agboville Department Sikensi Department Tiassalé Department Taabo Department Grands-Ponts Regiuun (Hoodsteed: Dabou) Dabou Department Grand-Lahou Department Jacqueville Department La Mé Regiuun (Hoodsteed: Adzopé) Adzopé Department Akoupé Department Alépé Department Yakassé-Attobrou Department www.citypopulation.de"}
{"id": "20309", "contents": "De Montagnes Distrikt (üüb Fraansöösk: Le District des Montagnes) as en distrikt faan de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 2.371.920 lidj (2014). At hoodsteed as Man. De Montagnes Distrikt hee trii regiuunen, wat iin uun department diald wurd: Cavally Regiuun (Hoodsteed: Guiglo) Bloléquin Department Guiglo Department Toulépleu Department Taï Department Guémon Regiuun (Hoodsteed: Duékoué) Bangolo Department Duékoué Department Kouibly Department Facobly Department Tonkpi Regiuun (Hoodsteed Man) Biankouma Department Danané Department Man Department Zouan-Hounien Department Sipilou Department www.citypopulation.de"}
{"id": "20310", "contents": "De Sassandra-Marahoué Distrikt as en distrikt faan de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. Det hee 2.293.304 lidj (2014). At hoodsteed as Daloa. De Sassandra-Marahoué Distrikt hee tau regiuunen, wat iin uun departmenten diald wurd: Haut-Sassandra Regiuun (Hoodsteed: Daloa) Daloa Department Issia Department Vavoua Department Zoukougbeu Department Marahoué Regiuun (Hoodsteed: Bouaflé) Bouaflé Department Sinfra Department Zuénoula Department www.citypopulation.de"}
{"id": "20311", "contents": "De Savanes Distrikt (üüb Fraansöösk: Le District des Savanes) as en distrikt faan de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. Det hee 1.607.497 lidj (2014). At hoodsteed as Korhogo. De Savanes Distrikt hee trii regiuunen, wat iin uun departmenten diald wurd: Bagoué Regiuun (Hoodsteed: Boundiali) Boundiali Department Kouto Department Tengréla Department Poro Regiuun (Hoodsteed: Korhogo) Korhogo Department Sinématiali Department Dikodougou Department M'Bengué Department Tchologo Regiuun (Hoodsteed: Ferkessédougou) Ferkessédougou Department Ouangolodougou Department Kong Department www.citypopulation.de"}
{"id": "20312", "contents": "De Vallée du Bandama Distrikt as en distrikt faan de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. Det hee 1.440.826 lidj (2014). At hoodsteed as Bouaké. De Vallée du Bandama Distrikt hee tau regiuunen, wat iin uun departmenten diald wurd: Gbêkê Regiuun (Hoodsteed: Bouaké) Béoumi Department Botro Department Bouaké Department Sakassou Department Hambol Regiuun (Hoodsteed: Katiola) Dabakala Department Katiola Department Niakaramandougou Department www.citypopulation.de"}
{"id": "20313", "contents": "De Woroba Distrikt as en distrikt faan de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. Det hee 845,139 lidj (2014). At hoodsteed as Séguéla. De Woroba Distrikt hee trii regiuunen, wat iin uun departmenten diald wurd: Bafing Regiuun (Hoodsteed: Touba) Koro Department Touba Department Ouaninou Department Béré Regiuun (Hoodsteed: Mankono) Kounahiri Department Mankono Department Dianra Department Worodougou Regiuun (Hoodsteed: Séguéla) Séguéla Department Kani Department www.citypopulation.de"}
{"id": "20314", "contents": "De Zanzan Distrikt as en distrikt faan de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. A distrikt leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd leit Burkiina Faaso, uun a uast Ghaana, uun a süüd det Comoé Distrikt, uun a süüdwaast det Lacs Distrikt, uun a waast det Vallée du Bandama Distrikt an uun a nuurd det Savanes Distrikt. Det hee 934.352 lidj (2014). At hoodsteed as Bondoukou. De Zanzan Distrikt hee tau regiuunen, wat iin uun departmenten diald wurd: Bounkani Regiuun (Hoodsteed: Bouna) Bouna Department Nassian Department Doropo Department Tehini Department Gontougo Regiuun (Hoodsteed: Bondoukou) Bondoukou Department Koun-Fao Department Tanda Department Sandégué Department Transua Department www.citypopulation.de"}
{"id": "20315", "contents": "Det Diourbel Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Diourbel, üüb Wolof: Diiwaanu Jurbel) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Seenegal. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurduast leit det Louga Regiuun, uun a uast det Kaffrine Regiuun, uun a süüd det Fatick Regiuun an uun a waast an nuurdwaast det Thiès Regiuun. Det hee 1.497.456 lidj (2013). At hoodsteed faan't regiuun as Diourbel. Dön gratst steeden uun det Diourbel Regiuun san: Det Diourbel Regiuun hee trii departementen: Det letst folksteeling uun Seenegal wiar uun't juar 2013. At regiuun faan nü wurd de 10. September 2008 grünjlaanjen. At regiaring faan't regiuun ferwaltet at apwaaksen faan't wiartskap, a ferkiar, at skül faan a amwäält uun't regiuun. www.citypopulation.de Diourbel Climate. Climate-Data.org. Senegal: Cities and Urban Communes, citypopulation.de Senegal: Administrative Division, citypopulation.de Senegal Data Portal: Diourbel, opendataforafrica.org. Archiwiaret faan det originool di 6. Oktuuber 2022. Ufrepen di 25. Janewoore 2021. Ministre de L'Interieur: Décret n° 2008-1025 du 10 septembre 2008, Republique du Senegal Primature Secretariat General du Gouvernement, Journal Officiel.. Archiwiaret faan det originool di 9. Jüüne 2015. Ufrepen di 29. Janewoore 2021."}
{"id": "20316", "contents": "Det Fatick Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Fatick, üüb Wolof: Diiwaanu Fatik) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Seenegal. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd leit det Diourbel Regiuun, uun a nuurduast det Kaffrine Regiuun, uun a uast det Kaolack Regiuun, uun a süüd at Gambia, uun a süüdwaast a Atlantik an uun a nuurdwaast det Thiès Regiuun. Det hee 714.392 lidj (2013). At hoodsteed faan't regiuun as Fatick. Dön gratst steeden uun det Fatick Regiuun san: Det Fatick Regiuun hee trii departmenten: Det letst folksteeling uun Seenegal wiar uun't juar 2013. At regiuun faan nü wurd de 10. September 2008 grünjlaanjen. At regiaring faan't regiuun ferwaltet at apwaaksen faan't wiartskap, a ferkiar, at skül faan a amwäält uun't regiuun. www.citypopulation.de Climate: Fatick - Climate graph, Temperature graph, Climate table. Climate-Data.org. Senegal: Cities and Urban Communes, citypopulation.de Senegal: Administrative Division, citypopulation.de Senegal Data Portal: Fatick, opendataforafrica.org Ministre de L'Interieur: Décret n° 2008-1025 du 10 septembre 2008, Republique du Senegal Primature Secretariat General du Gouvernement, Journal Officiel.. Archiwiaret faan det originool di 9. Jüüne 2015. Ufrepen di 29. Janewoore 2021."}
{"id": "20317", "contents": "Det Bioko Norte Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Ekwatoriaal-Guinea. At prowins leit uun a nuurd faan det Bioko Eilun. Det hee 299.836 lidj (2015). At hoodsteed as Malabo. At prowins hee tau disktrikten: Baney Malabo Equatorial Guinea, citypopulation.de"}
{"id": "20318", "contents": "Det Bioko Sur Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Ekwatoriaal-Guinea. At prowins leit uun a süüd a maden faan det Bioko Eilun. Det hee 34.627 lidj (2015). At hoodsteed as Luba. At prowins hee tau disktrikten: Luba Riaba Equatorial Guinea, citypopulation.de"}
{"id": "20319", "contents": "Det Centro Sur Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Ekwatoriaal-Guinea. At prowins leit uun a maden faan't feestlun faan't lun. Det hee 141.903 lidj (2015). At hoodsteed as Evinayong. At prowins hee trii disktrikten: Evinayong Niefang Akurenam Equatorial Guinea, citypopulation.de"}
{"id": "20320", "contents": "Det Kié-Ntem Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Ekwatoriaal-Guinea. At prowins leit uun a nuurduast faan't feestlun faan't lun. Det hee 183.331 lidj (2015). At hoodsteed as Ebebiyín. At prowins hee trii disktrikten: Ebebiyín Micomeseng Nsok Equatorial Guinea, citypopulation.de"}
{"id": "20321", "contents": "Det Litoral Prowins (üüb Spoonsk: La Provincia de Litoral, üüb Fraansöösk: La Province du Litoral, üüb Portugiisk: A Província de Litoral) as en prowins uun de aafrikoons stoot Ekwatoriaal-Guinea. At prowins leit uun a waast faan't feestlun faan't lun. Det hee 366.130 lidj (2015). At hoodsteed as Bata. At prowins hee trii disktrikten: Bata Cogo Mbini Equatorial Guinea, citypopulation.de"}
{"id": "20322", "contents": "Det Wele-Nzas Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Ekwatoriaal-Guinea. At prowins leit uun a uast faan't feestlun faan't lun. Det hee 191.383 lidj (2015). At hoodsteed as Mongomo. At prowins hee fjauer disktrikten: Aconibe Añisoc Mongomo Nsork Equatorial Guinea, citypopulation.de"}
{"id": "20323", "contents": "Det Annobón Prowins (üüb Spoonsk: La Provincia de Annobón, üüb Fraansöösk: La Province d'Annobón, üüb Portugiisk: A Província de Annobón of Ano-Bom) as en prowins uun de aafrikoons stoot Ekwatoriaal-Guinea. At prowins leit üüb en eilun süüdwaastelk faan't feesteeg. Det hee 5232 lidj (2015). At hoodsteed as San Antonio de Palé. At prowins hee trii disktrikten: Anganchi Aual Mabana Equatorial Guinea, citypopulation.de Annobón (Eilun)"}
{"id": "20324", "contents": "Det Northern Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Ghaana. At regiuun leit uun a nuurd faan’t lun. Det hee 2.479.461 lidj (2010). At hoodsteed as Tamale. At regiuun hee 26 distrikten: Ghana, citypopulation.de"}
{"id": "20325", "contents": "Det Nzérékoré Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Nzérékoré) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Uun a nuurduast leit det Kankan Regiuun, uun a uast at Elfenbianküst, uun a süüd Libeeria, uun a waast Sierra Leone an uun a nuurdwaast det Faranah Regiuun. Det hee 1.578.030 lidj (2014). At hoodsteed faan't regiuun as Nzérékoré. Det Nzérékoré Regiuun hee tau kliimagebiiten: en gebiit, wat en sawanenkliima hee an en gebiit, wat en monsuunkliima hee. Dön seeks gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee seeks prefektüüren: Guinea, citypopulation.de Guinea: Cities & Urban Centers, citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "20326", "contents": "Det Conakry Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Conakry) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Det hee 1.660.973 lidj (2014). At hoodsteed as Conakry. At regiuun hee bluat ian prefektüür: det Conakry Steed. Djibril Tamsir Niane (1932-), skriiwer. Guinea, citypopulation.de"}
{"id": "20327", "contents": "Det Kankan Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Kankan) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea. At regiuun leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurd an uast leit Maali, uun a süüd det Nzérékoré Regiuun an uun a waast det Faranah Regiuun. Det hee 1.972.537 lidj (2014). At hoodsteed faan't regiuun as Kankan. At uastdial faan de Boowerniiger Natschunaalpark leit uun a waast faan't regiuun. Dön fiiw gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee fiiw prefektüüren: Fodéba Keïta (1921-1969), skriiwer, diar uun't steed Siguiri bäären wurd. Camara Laye (1928–1980), skriiwer, diar uun't steed Kouroussa bäären wurd. Williams Sassine (1944-1997), skriiwer, diar uun't steed Kankan bäären wurd. Guinea, citypopulation.de Guinea: Cities & Urban Centers, citypopulation.de Guinea: Administrative Divisions, www.citypopulation.de"}
{"id": "20328", "contents": "Det Kindia Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Kindia) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd an nuurdwaast leit det Boké Regiuun, uun a uast lei dön Labé an Mamou Regiuunen, uun a süüd leit Sierra Leone an uun a waast lei det Atlantik an det Conakry Regiuun. Det hee 1.561.374 lidj (2014). At hoodsteed faan't regiuun as Kindia. Dön seeks gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee fiiw prefektüüren: Guinea, citypopulation.de Guinea: Cities & Urban Centers, citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "20329", "contents": "Det Boké Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Boké) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit Seenegal, uun a nuurduast det Labé Regiuun, uun a süüduast det Kindia Regiuun an uun a süüdwaast det Atlantisk Ootseaan. Det hee 1.083.147 lidj (2014). At hoodsteed faan't regiuun as Boké. Uun a nuurd leit de Niokolo-Badiar Natschunaalpark. Dön sööwen gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee fiiw prefektüüren: Guinea, citypopulation.de Guinea: Cities & Urban Centers, citypopulation.de Guinea: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20330", "contents": "Det Labé Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Labé) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. Uun a nuurd leit Seenegal, uun a nuurduast Maali, uun a uast det Faranah Regiuun, uun a süüd det Mamou Regiuun, uun a süüdwaast det Kindia Regiuun an uun a waast det Boké Regiuun. Det hee 994.458 lidj (2014). At hoodsteed faan't regiuun as Labé. Dön fiiw gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee fiiw prefektüüren: Koumanthio Zeinab Diallo (1956-), skriiwer, diar uun't steed Labé bäären wurd. Guinea, citypopulation.de Guinea: Cities & Urban Centers, citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "20331", "contents": "Det Faranah Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Faranah) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Uun a nuurd leit Maali, uun a uast det Kankan Regiuun, uun a süüduast det Nzérékoré Regiuun, uun a süüdwaast Sierra Leone an uun a nuurdwaast lei dön Mamou an Labé Regiuunen. Det hee 941.554 lidj (2014). At hoodsteed as Faranah. At waastdial faan de Boowerniiger Natschunaalpark leit uun a süüduast faan't regiuun. Dön fjauer gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee fjauer prefektüüren: Saïdou Bokoum (1945-), skriiwer, diar uun't steed Dinguiraye bäären wurd. Ahmed Sékou Touré (1922-1984), iarst president faan Guinea, diar uun't steed Faranah bäären wurd. Guinea, citypopulation.de Guinea: Cities & Urban Centers, citypopulation.de Guinea: Administrative Divisions, citypopulation.de"}
{"id": "20332", "contents": "Det Mamou Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Mamou) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd leit det Labé Regiuun, uun a uast det Faranah Regiuun, uun a süüd Sierra Leone an uun a waast det Kindia Regiuun. Det hee 731.188 lidj (2014). At hoodsteed faan't regiuun as Mamou. Dön trii gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee trii prefektüüren: Kesso Barry (1948-), skriiwer, diar uun't steed Mamou bäären wurd. Guinea, citypopulation.de Guinea: Cities & Urban Centers, citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "20336", "contents": "Det Bolama Regiuun (üüb Portugiisk: A Região de Bolama) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun an bestäänt ütj eilunen föör a eeg faan't lun. Det hee 34.563 lidj (2009). At hoodsteed as Bolama. Det Bolama Regiuun bestäänt ütj dön Bijagós Eilunen. At regiuun hee fjauer sektooren. Guinea-Bissau, www.citypopulation.de Instituto Nacional De Estatística Da Guiné-Bissau (2015), Boletim Estatístico Da Guiné-Bissau: Guiné-Bissau Em Números 2015, s. 10."}
{"id": "20337", "contents": "Det Gabú Regiuun (üüb Portugiisk: A Região de Gabú) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. Det leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurd leit Seenegal, uun a uast an süüd Guinea, uun a süüdwaast det Tombali Regiuun an uun a waast det Bafatá Regiuun. Det hee 215.530 lidj (2009). At hoodsteed as Gabú. At regiuun hee fiiw sektooren. Boé Gabú Pitche Pirada Sonaco Guinea-Bissau, www.citypopulation.de"}
{"id": "20338", "contents": "Det Oio Regiuun (üüb Portugiisk: A Região de Oio) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. Det leit uun a maden faan't lun. Det hee 224.644 lidj (2009). At hoodsteed as Farim. At regiuun hee fiiw sektooren. Bissorã Farim Mansaba Mansôa Nhacra Guinea-Bissau, www.citypopulation.de"}
{"id": "20339", "contents": "Det Quinara Regiuun (üüb Portugiisk: A Região de Quinara) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. Det leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 63.610 lidj (2009). At hoodsteed as Buba. At regiuun hee fjauer sektooren. Buba Empada Fulacunda Tite Guinea-Bissau, www.citypopulation.de"}
{"id": "20340", "contents": "Det Tombali Regiuun (üüb Portugiisk: A Região de Tombali) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 94.939 lidj (2009). At hoodsteed as Catió. At regiuun hee fiiw sektooren. Bedanda Cacine Catió Komo Quebo"}
{"id": "20346", "contents": "Bafatá as det traadgratst steed uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 29.556 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Bafatá Regiuun an det Bafatá Sektoor. Guinea-Bissau, citypopulation.de"}
{"id": "2036", "contents": "Di Gimiindi es fan di Töhopaarber fan Woningstair en Brēderep kemen. Üđer Tērper en Gimiinden üp Söl Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üp Dütsk)"}
{"id": "20361", "contents": "Det Bas-Uele Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. At prowins leit uun a nuurd faan't lun an as efter de Uele Struum neemd. Det hee 1.093.845 lidj (2006). At hoodsteed as Buta. At prowis hee seeks teritoorien. Föör 2015 wiar't prowins en distrikt faan det Oriental Prowins."}
{"id": "20362", "contents": "Det Équateur Prowins (üüb Fraansöösk: La Province de l'Équateur, üüb Kongo: Kizunga Ekwatelo) as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. At prowins leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 1.626.606 lidj (2006). At hoodsteed as Mbandaka. At prowins hee sööwen teritoorien (üüb Fraansöösk: territoires)."}
{"id": "20363", "contents": "Det Haut-Katanga Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. At prowins leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 3.960.945 lidj (2006). At hoodsteed as Lubumbashi. At prowins hee seeks teritoorien (üüb Fraansöösk: territoires)."}
{"id": "20364", "contents": "Det Haut-Lomami Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 2.540.127 lidj (2006). At hoodsteed as Kamina. At prowins hee fiiw teritoorien (üüb Fraansöösk: territoires)."}
{"id": "20365", "contents": "Det Haut-Uele Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. At prowins leit uun a nuurduast faan’t lun an as efter de Uele Struum neemd. Det hee 1.920.867 lidj (2006). At hoodsteed as Isiro. At prowins hee seeks teritoorien (üüb Fraansöösk: territoires)."}
{"id": "20366", "contents": "Det Ituri Prowins (üüb Fraansöösk: La Province de l'Ituri, üüb Kongo: Kizunga Ituri) as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 4.241.236 lidj (2006). At hoodsteed as Bunia. At prowins hee fiiw teritoorien (üüb Fraansöösk: territoires)."}
{"id": "20367", "contents": "Det Kasaï Prowins (üüb Fraansöösk: La Province du Kasaï, üüb Kongo: Kizunga Kasayi) as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 3.199.891 (2006). At hoodsteed as Luebo. At prowins hee fiiw teritoorien (üüb Fraansöösk: territoires)."}
{"id": "20368", "contents": "Det Kasaï-Central Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 2.976.806 lidj (2006). At hoodsteed Kananga. At prowins hee fiiw teritoorien (üüb Fraansöösk: territoires)."}
{"id": "20369", "contents": "Det Kasaï-Oriental Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 2.702.430 lidj (2006). At hoodsteed as Mbuji-Mayi. At prowins hee fiiw teritoorien (üüb Fraansöösk: territoires)."}
{"id": "2037", "contents": "Munkmēsk of Munkmērsk liit üp di Wai fan Brēderep tö Kairem. Hat es mal litj, en di miist fan di diar Hüüsinger jert Lir fan't Fastlön. Munkmēsk heer en Betonwerk en jerer es diar Kies offbecht uuren. Deling kumt di Sön en Stiiner fuar Walbechning en Stiinplaaster aaftinoch fan Dēnemark. Munkmēsk liit bi en Bucht fan't Wat. Di diar Huk es wel bikeent fuar di Dailkhair fan di Senāpgungen. Dit Tērp heer en Haawen hur masi Lir jaar Buaten, en diar es uk en Surf-Skuul tö finj. Bitö di Haawen staant dit \"Fährhaus\", en Hotel, wat en Histoori bit hentö't 19. Jaarhunert heer. Ön des Tir sen di jerst Baarigasten me Skep fan Hoyer (DK) kemen. Boy Peter Möller meent ön sin Uurterbok, dat dat Uurt \"Mērsk\" en Hauptuurt es, wat fan en Adjektiif uuren es. Dat diari es eeđer des Taachten fan \"Meri\" uuren, wat sa fuul jit üs staanend Weeter üp Lön of Öört, wat fochtig en sloberig es. Hur \"Meri\" es, da uur di Öört \"mē(r)sk\". Di \"Mē(r)sk\" es Lön, wat hentö't weeter liit en diarfan \"mērsk\" uuren es. Munken sen üs ön Flensborig (\"Munketoft\") di Gasten me di Kuten ön, wat ön't Klooster uuni. Sa let"}
{"id": "20370", "contents": "Parakou as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Borgou Department. Det hee 206.667 lidj (2012)."}
{"id": "20371", "contents": "Wat menst dü? Djougou Steed Djougou Lun"}
{"id": "20372", "contents": "Djougou as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Donga Department an hee 94.773 lidj (2013). Djougou Steed an Djougou Lun hiar daaling (2013) tuup tu ian komuun. Djougou Steed as apdiald tu trii arrondissementen: Djougou I mä 36.296 iinwenern Djougou II, 30.892 Djougou III, 27.585 citypopulation.de insae-bj.org"}
{"id": "20373", "contents": "Cotonou ​[kɔtɔnu] as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed as at hoodsteed faan Beniin, det Littoral Department an det Cotonou Komuun. A nööm faan't steed kaam faan det Fon wurd kutonu, wat a mös faan a struum faan't duas het. Det leit uun a süüd faan't lun. Det hee 679.012 lidj (2013). Benin, citypopulation.de"}
{"id": "20374", "contents": "Det Central Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Sambia. Uun a nuurduast leit det DR Kongo an det Northern Prowins, uun a süüduast det Eastern Prowins, uun a süüd det Lusaka Prowins, uun a süüdwaast det Southern Prowins, uun a waast det Western Prowins an uun a nuurdwaast lei dön Northwestern an Copperbelt Prowinsen. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 1.375.710 lidj (2010). At hoodsteed as Kabwe. At prowins hee twaalew distrikten. Det letst folksteeling wiar uun't juar 2010. Efter a resultooten hee't prowins 1.375.710 lidj: 693.228 diarfaan san wüfhööd an 682.482 san karmen. Dön Bemba (31.8 %), Nyanja (14.8 %) an Tonga Spriiken (11.4 %) san dön miast spreegen spriiken uun't prowins. De Lunsemfwa-Weederfaal, uun a struum mä desalew nööm, leit amanbi 90 km uun a uastnuurduast faan Kabwe an as muar üüs hunert meeter huuch. Zambia, www.citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Central: Province in Zambia, citypopulation.de Government of Zambia Central Statistical Office, 2010 Census Population Summaries, s 66 (PDF).. Archiwiaret faan det originool di 14. Nofember 2017. Ufrepen di 14. Maarts 2020."}
{"id": "20375", "contents": "Det Copperbelt Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Sambia. Uun a nuurduast an uast leit det DR Kongo, uun a süüd det Central Prowins an uun a waast an nuurdwaast det Northwestern Prowins. Det hee 1.972.317 lidj (2010). At hoodsteed as Ndola. At prowins hee tjiin distrikten. Det letst folksteeling wiar uun't juar 2010. Efter a resultooten hee't prowins 1.972.317 lidj: 990.430 diarfaan san wüfhööd an 981.887 karmen. Det Bemba Spriik (83.9 %) as det miast spreegen spriik uun't prowins. At prowins as det miast industrialisiaret prowins uun't lun. Det as rik uun miinen. Zambia, www.citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Copperbelt: Province in Zambia, citypopulation.de Government of Zambia Central Statistical Office, 2010 Census Population Summaries, s 66 (PDF).. Archiwiaret faan det originool di 14. Nofember 2017. Ufrepen di 14. Maarts 2020."}
{"id": "20376", "contents": "Det Eastern Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Sambia. Uun a uast leit Malaawi, uun a süüd Mosambik, uun a süüdwaast lei dön Lusaka an Central Prowinsen an uun a nuurdwaast leit det Northern Prowins. Det hee 1.592.661 lidj (2010). At hoodsteed as Chipata. At prowins hee njüügen distrikten. Det letst folksteeling wiar uun't juar 2010. Efter a resultooten hee't prowins 1.592.661 lidj: 807.981 diarfaan san wüfhööd an 784.680 karmen. Det Chewa (34.6 %) an Tsenga (21.4 %) Spriiken san dön miast spreegen spriiken uun't prowins. Zambia, www.citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Eastern: Province in Zambia, citypopulation.de Government of Zambia Central Statistical Office, 2010 Census Population Summaries, s 66 (PDF).. Archiwiaret faan det originool di 14. Nofember 2017. Ufrepen di 14. Maarts 2020."}
{"id": "20377", "contents": "Det Luapula Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Sambia. Uun a uast leit det Northern Prowins an uun a süüd, waast an nuurd det DR Kongo. Det hee 991.927 lidj (2010). At hoodsteed as Mansa. Det Luapula Prowins hee elwen distrikten. Det letst folksteeling wiar uun't juar 2010. Efter a resultooten hee't prowins 991.927 lidj: 503.338 diarfaan san wüfhööd an 488.589 san karmen. Det Bemba Spriik (71.3 %) as det miast spreegen spriik uun't prowins. Zambia, www.citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Luapula: Province in Zambia, citypopulation.de Government of Zambia Central Statistical Office, 2010 Census Population Summaries, s 66 (PDF).. Archiwiaret faan det originool di 14. Nofember 2017. Ufrepen di 14. Maarts 2020."}
{"id": "20378", "contents": "Cankuzo as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a uast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Cankuzo Prowins. Det hee 3624 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "20379", "contents": "Ouidah as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Atlantique Department. Det hee 47.616 lidj (2013). www.citypopulation.de"}
{"id": "20380", "contents": "Wat menst dü? Lokossa (Komuun) Lokossa (Steed)"}
{"id": "20381", "contents": "Lokossa as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Mono Department. Det hee 47.246 lidj (2013). www.citypopulation.de geonames.org"}
{"id": "20382", "contents": "Dassa-Zoumé as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Collines Department an det Dassa-Zoumé Komuun. Det hee 29.461 lidj (2013). www.citypopulation.de"}
{"id": "20383", "contents": "Tota, uk Dogbo-Tota as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Couffo Department an det Dogbo Komuun. Det hee 41.341 lidj (2013). www.citypopulation.de geonames.org"}
{"id": "20384", "contents": "Sakété as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Plateau Department. Det hee 43.541 lidj (2013). www.citypopulation.de"}
{"id": "20385", "contents": "Abomey as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed leit uun a süüd faan't lun, amanbi 102 km uun a nuurdwaast faan Cotonou. Det as at hoodsteed faan det Zou Department an det Abomey Komuun. Det hee 67.885 lidj (2013). At steed as iindiald tu trii arrondissementen: Djègbè mä 23.934 iinwenern Hounli, 18.868 Vidolè, 25.083 At steed wiar't hoodsteed faan det Dahomey Köningrik. det Histoorisk Museum faan Abomey de Köningelk Palast faan Abomey www.citypopulation.de Commons: Abomey – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "20386", "contents": "Banfora as en steed uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun, amanbi 401 km tu a süüdwaast faan Ouagadougou. Det hee 75.917 lidj (2006). Det as at hoodsteed faan det Cascades Regiuun an det Comoé Prowins. At steed leit uun a nuurd faan det Cascades Regiuun, uun a uast faan de Comoé Struum. 1903 saat dön fraansöösk stridjkreeften en militeerpost uun Banfora an ian juar leeder en administratiiw positschuun ap. 1905 wurd en struat baget, wat at steed mä Bobo Dioulasso ferboon, an 1931 wurd en iisenboon, wat nü faan Abidjan uun't Elfenbianküst tu Ouagadougou feerd, iin uun't steed baget. At steed leit bi det Route Nationale 7, wat det tu Bobo Dioulasso uun a nuurd an't grens tu't Elfenbianküst uun a süüd ferbant. Nai bi det Route Nationale, uun a nuurd faan't steed, leit en fluughuuwen. De Weederfaaler faan Karfiguéla (Cascades de Karfiguéla) leit uun a nuurdwaast faan't steed. www.citypopulation.de"}
{"id": "20387", "contents": "Tenkodogo as en steed uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 44.491 lidj (2006). Det as at hoodsteed faan det Centre-Est Regiuun an det Boulgou Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20388", "contents": "Kaya as en steed uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 54.365 lidj (2006). Det as at hoodsteed faan det Centre-Nord Regiuun an det Sanmatenga Prowins. At steed leit bi dön Route Nationale 3 an Route Nationale 15. www.citypopulation.de"}
{"id": "20390", "contents": "Det Kwilu Prowins (üüb Fraansöösk: La Province du Kwilu, üüb Kongo: Kizunga Kwilu) as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. Det hee 3.637.000 lidj (2006). At hoodsteed Kikwit. At prowins hee fiiw teritoorien (üüb Fraansöösk: territoires). At prowins wurd 2015 grünjlaanjen. Iar wiar det dial faan det Bandundu Prowins."}
{"id": "20391", "contents": "Det Lomami Prowins (üüb Fraansöösk: La Province du Lomami, üüb Kongo: Kizunga Lomami) as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. Det hee 2.048.839 lidj (2006). At hoodsteed as Kabinda. At prowins hee fiiw teritoorien (üüb Fraansöösk: territoires)."}
{"id": "20392", "contents": "Det Lualaba Prowins (üüb Fraansöösk: La Province de la Lualaba, üüb Kongo: Kizunga Luwalaba) as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. Det hee 1.677.288 lidj (2006). At hoodsteed as Kolwezi. At prowins hee fiiw teritoorien (üüb Fraansöösk: territoires)."}
{"id": "20393", "contents": "Det Maniema Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. Det hee 2.333.000 lidj (2006). At hoodsteed as Kindu. At prowins hee sööwen (üüb Fraansöösk: territoires)."}
{"id": "20394", "contents": "Det Mongala Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. Det hee 1.793.564 lidj (2006). At hoodsteed as Lisala. At prowins hee trii teritoorien (üüb Fraansöösk: territoires)."}
{"id": "20395", "contents": "Det Bamingui-Bangoran Prefektüür as en prefektüür uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At prefektüür leit uun a nuurd faan't lun. Uun a nuurdwaast leit Tschad, uun a nuurduast det Vakaga Prefektüür, uun a süüduast det Haute-Kotto Prefektüür, uun a süüd det Ouaka Prefektüür an uun a süüdwaast det Nana-Grébizi Wiartskapsprefektüür. Det hee 43.229 lidj (2003). At hoodsteed as Ndélé. At prowins hee tau onerprefektüüren an trii komuunen. www.citypopulation.de"}
{"id": "20396", "contents": "Det Basse-Kotto Prefektüür as en prefektüür uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At prefektüür leit uun a süüd faan't lun. Uun a waast an nuurd leit det Ouaka Prefektüür, uun a nuurduast det Haute-Kotto Prefektüür, uun a uast det Mbomou Prefektüür an uun a süüd det DR Kongo. Det hee 249.150 lidj (2003). At hoodsteed as Mobaye. At prefektüür hee seeks onerprefektüüren an füftanj komuunen. www.citypopulation.de"}
{"id": "20397", "contents": "Det Haute-Kotto Prefektüür as en prefektüür uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. Uun a nuurd leit det Vakaga Prefektüür, uun a nuurduast lei Sudaan an Süüdsudaan, uun a uast leit det Haut-Mbomou Prefektüür, uun a süüd lei dön Mbomou an Basse-Kotto Prefektüüren, uun a süüdwaast leit det Ouaka Prefektüür an uun a nuurdwaast det Bamingui-Bangoran Prefektüür. Det hee 90.316 lidj (2003). At hoodsteed as Bria. At prefektüür hee trii onerprefektüüren an seeks komuunen: www.citypopulation.de"}
{"id": "20398", "contents": "Det Haut-Mbomou Prefektüür as en prefektüür uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. Uun a nuurd an uast leit Süüdsudaan, uun a süüd det DR Kongo, uun a süüdwaast det Mbomou Prefektüür an uun a nuurdwaast det Haute-Kotto Prefektüür. Det hee 57.602 lidj (2003). At hoodsteed as Obo. Ian berig uun't prefektüür as de Am Borogo Berig, wat 1006 m huuch as. At prefektüür hee fjauer onerprefektüüren an fiiw komuunen: 12. Deetsember 1960 wurd det Regiuun faan Obo-Zémio (Région d'Obo-Zémio) grünjlaanjen. Detheer regiuun wurd 23. Janewoore 1961 en prefektüür. 20. Nofember 1964 fing at prefektüür a nööm, wat det nü hee. www.citypopulation.de"}
{"id": "20399", "contents": "Det Kémo Prefektüür as en prefektüür uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. Uun a nuurd leit det Nana-Grébizi Wiartskapsprefektüür, uun a uast det Ouaka Prefektüür, uun a süüd det DR Kongo, uun a süüdwaast det Ombella-Mpoko Prefektüür an uun a nuurdwaast det Ouham Prefektüür. Det hee 118.420 lidj (2003). At hoodsteed as Sibut. At prefektüür hee fjauer onerprefektüüren an aacht komuunen: At prefektüür wurd 6. August 1974 grünjlaanjen. www.citypopulation.de"}
{"id": "204", "contents": "New Jersey [nuːˈdʒɝzi] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't ååsten foon't lönj. Dåt heet 8.882.190 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Trenton. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: New Jersey heet 21 counties: USA: States, citypopulation.de USA: New Jersey, citypopulation.de 40-74.5Koordinaaten: 40° 0′ N, 74° 30′ W"}
{"id": "20400", "contents": "Det Lobaye Prefektüür as en prefektüür uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. Uun a nuurd an uast leit det Ombella-Mpoko Prefektüür, uun a uast det DR Kongo, uun a süüd det Republiik Kongo, uun a süüdwaast det Sangha-Mbaéré Wiartskapsprefektüür an uun a nuurdwaast det Mambéré-Kadéï Prefektüür. Det hee 246.875 lidj (2003). At hoodsteed as Mbaiki. At prefektüür hee fiiw onerprefektüüren an tretanj komuunen: At prefektüür wurd 23. Janewoore 1961 grünlaanjen. www.citypopulation.de"}
{"id": "20401", "contents": "Det Mambéré-Kadéï Prefektüür as en prefektüür uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. Uun a nuurd leit det Nana-Mambéré Prefektüür, uun a nuurduast det Ombella-Mpoko Prefektüür, uun a süüduast det Lobaye Prefektüür, uun a süüd det Sangha-Mbaéré Wiartskapsprefektüür an uun a waast leit Kameruun. Det hee 364.795 lidj (2003). At hoodsteed as Berbérati. At prefektüür hee sööwen onerprefektüüren an twaalew komuunen: www.citypopulation.de"}
{"id": "20402", "contents": "Det Mbomou Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture du Mbomou) as en prefektüür uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. Det hee 164.009 lidj (2003). At hoodsteed as Bangassou. www.citypopulation.de"}
{"id": "20404", "contents": "Det Ombella-Mpoko Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de l'Ombella-M'Poko) as en prefektüür uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. Det hee 356.725 lidj (2003). At hoodsteed as Bimbo. www.citypopulation.de"}
{"id": "20405", "contents": "Det Ouaka Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de la Ouaka) as en prefektüür uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. Det hee 276.710 lidj (2003). At hoodsteed as Bambari. www.citypopulation.de"}
{"id": "20406", "contents": "Det Ouham Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de la Ouham) as en prefektüür uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. Det hee 369.220 lidj (2003). At hoodsteed as Bossangoa. www.citypopulation.de"}
{"id": "20407", "contents": "Det Ouham-Pendé Prefektüür as en prefektüür uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. Det hee 430.506 lidj (2003). At hoodsteed as Bozoum. Ian berig uun't prefektüür as de Balagin Berig, wat 1012 m huuch as. Öler berger san de Bégé Berig (1009 m) an de Bilélé Berg (995 m). www.citypopulation.de"}
{"id": "20408", "contents": "Det Vakaga Prefektüür as en prefektüür uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. Det hee 52.255 lidj (2003). At hoodsteed as Birao. www.citypopulation.de"}
{"id": "20409", "contents": "Ndélé as en steed uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At steed leit uun a nuurd faan’t lun an as at hoodsteed faan det Bamingui-Bangoran Prefektüür. Det hee 10.850 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "2041", "contents": "Söl' es en Gimiindi üp Söl'. Rochts es dat Waapen fan Sylt-Ost (Fan Hubertus Jessel) weegit, aurdat di Gimiindi niin Waapen heer. Di Gimiindi Sylt-Ost es fan 1970 bit 2008 di Töhopslüt fan Ārichsem, Kairem, Muasem, Munkmēsk en Tinem wesen. Jü lair ön di uastern Lönstung, wat üp Sölring aur lung Tiren di \"Nösi\" nēmt uur. Ön di 1. Januwaari fan 2009 sen des Tērper bi di Fusioon me Raantem en Weesterlön töhop di Gimiindi Söl uuren. Diarbi es di nii Gimiindi amtfrii uuren. Jer wiar bluat Weesterlön en Raantem amtfrii, en Sylt-Ost jert tö't Amt Lönskep Söl. Dit diar Amt es me di Fusioon fan Kairem (C. - P. Hansen-Allee) hentö forskelig ual Bechningen fan di Bundsweer en di wesen Stat Weesterlön tain en me di Kontooren fan di Stat töhop gingen. Nü es dit di Meln, hur di forskelig Āpgaaven fan di nii Gimiindi döördrait uur. Huraur't da niin Amt muar es, weet di mesken salev. Ārichsem Kairem Muasem Munkmēsk Raantem Tinem Weesterlön' Teenkstairen ön di Gimiindi Söl Üđer Tērper en Gimiinden üp Söl Söl' (Gimiindi) ön't Nordfriesland Datenbank fan't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang"}
{"id": "20410", "contents": "Mobaye as en steed uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At steed leit uun a süüd faan’t lun an as at hoodsteed faan det Basse-Kotto Prefektüür. Det hee 7176 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "20411", "contents": "Bria as en steed uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At steed leit uun a maden faan’t lun an as at hoodsteed faan det Haute-Kotto Prefektüür. Det hee 35.204 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "20412", "contents": "Obo as en steed uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At steed leit uun a uast faan’t lun an as at hoodsteed faan det Haut-Mbomou Prefektüür. Det hee 7187 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "20413", "contents": "Sibut as en steed uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At steed leit uun a süüd faan’t lun an as at hoodsteed faan det Kémo Prefektüür. Det hee 22.419 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "20414", "contents": "Mbaiki as en steed uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun an as at hoodsteed faan det Lobaye Prefektüür. Det hee 22.166 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "20415", "contents": "Berbérati as en steed uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun an as at hoodsteed faan det Mambéré-Kadéï Prefektüür. Det hee 76.918 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "20416", "contents": "Bangassou as en steed uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At steed leit uun a süüd faan’t lun an as at hoodsteed faan det Mbomou Prefektüür. Det hee 31.553 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "20417", "contents": "Bouar as en steed uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At steed leit uun a nuurdwaast faan’t lun an as at hoodsteed faan det Nana-Mambéré Prefektüür. Det hee 40.353 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "20418", "contents": "Bimbo as en steed uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At steed leit uun a süüdwaast an as at hoodsteed faan det Ombella-Mpoko Prefektüür. Det hee 124.176 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "20419", "contents": "Det Nana-Mambéré Prefektüür as en prefektüür uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. Det hee 233.666 lidj (2003). At hoodsteed as Bouar. Ian berig uun't prefektüür as de Bembara Berig, wat 1033 m huuch as. At prefektüür hee fjauer onerprefektüüren: www.citypopulation.de"}
{"id": "2042", "contents": "Tinem es en Tērp üp Uast-Söl. Hat liit uastern direkt achter Weesterlön en jert sent di 1. Januwaari fan 2009 tö di Gimiindi Söl. Dit Hiili jert tö di Krais Nuurđfriislön, wat tö't Bundslön Sleeswig-Holstiin jert. \"Tinem\" es töhopset fan \"Tins\" wat sa fuul üs Zinsen of Stjüüren jit. Dat Jening \"-em\" staant fuar Plaats (Dütsk sa fuul üs \"Ort\"). Jerer skel't sa wesen wiis, dat di Sölringer ön di Tinem Borig jaar \"Skat en Tinsi\" bitaali maast, en diaraur jeft et forskelig Tialen en Staatjis. Di Sölring Kēmpers en Köningen skel bi Tinem Borig raaket haa, fuar Ting tö hual of langs tö gung, wan Krich wiar. Hat jeft jit üđer Tialen aur di Kēmpers, hur di raaket haa skel, man sa fuul es wes: Hat jeft bitö Tinem Borig en Straat, wat \"Königskamp\" jit, en des Naam giar üp des Varianti töbeek. Fuar des Tialen spreekt uk, dat Tinem sa temelk ön di Meren fan Söl liit. Tinem liit mal zentrāl: Deling es di Flugplaats ek olter fiir fan di Königskaamp en Tinem Borig, en di forskelig Iirsenbaanen stair jaar Loks en Wainer ön Tinem hen, wan di ek brükt uur. Wan di Autotoch omdrai skel, da köört"}
{"id": "20420", "contents": "Bambari as en steed uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At steed leit uun a maden faan’t lun an as at hoodsteed faan det Ouaka Prefektüür. Det hee 41.356 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "20421", "contents": "Bossangoa as en steed uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At steed leit uun a nuurdwaast faan’t lun an as at hoodsteed faan det Ouham Prefektüür. Det hee 36.478 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "20422", "contents": "Bozoum as en steed uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At steed leit uun a nuurdwaast faan’t lun an as at hoodsteed faan det Ouham-Pendé Prefektüür. Det hee 20.665 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "20423", "contents": "Birao as en steed uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. At steed leit uun a nuurd faan’t lun an as at hoodsteed faan det Vakaga Prefektüür. Det hee 6019 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "20424", "contents": "Isale as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a waast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Bujumbura Lun Prowins. Det hee 4977 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "20425", "contents": "Det Upper East Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Ghaana. At regiuun leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 1.046.545 lidj (2010). At hoodsteed as Bolgatanga. De Ruad Volta Struum leept iin uun det Witj Volta Struum bi a grens tu det Northern Regiuun. At regiuun hee 15 distrikten: Ghana, citypopulation.de"}
{"id": "20426", "contents": "Det Upper West Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Ghaana. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Det hee 702.110 lidj (2010). At hoodsteed as Wa. Ghana, citypopulation.de"}
{"id": "20427", "contents": "Det Volta Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Ghaana. At regiuun leit uun a uast faan’t lun. Det hee 2.118.252 lidj (2010). At hoodsteed as Ho. Uun't Volta Regiuun lei a huuchst berger faan Ghaana: de Afadja Berig an de Edouka Berig. Ghana, citypopulation.de"}
{"id": "20428", "contents": "Det Western Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Ghaana. At regiuun leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 2.376.021 lidj (2010). At hoodsteed as Sekondi-Takoradi. Det Western Regiuun hee 22 distrikten. Ghana, citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "20429", "contents": "Det Gao Regiuun (üüb Bambara: ߜߊߏ ߘߌߣߋߖߊ Gao Dineja, üüb Fraansöösk: Région de Gao) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Maali. At regiuun leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd leit det Kidal Regiuun, uun a uast det Ménaka Regiuun, uun a süüduast Niiger, uun a süüdwaast Burkiina Faaso an uun a waast det Timbuktu Regiuun. Det hee 542.304 lidj (2009). At hoodsteed as Gao. De Niiger Struum leept troch at regiuun. At regiuun hee fjauer kreiser (üüb Fraansöösk: cercles), wat iin uun komuunen diald wurd. (*) Ménaka as sant 2016 en regiuun för ham salew. At regiuun wurd 12. Jüüle 1977 grünjlaanjen. 2016 wurd at uastdial faan't regiuun, de Ménaka Kreis, en nei regiuun. www.citypopulation.de www.citypopulation.de www.citypopulation.de"}
{"id": "20430", "contents": "Det Kayes Regiuun (üüb Bambara: ߞߊߦߌ ߘߌߣߋߖߊ Kayi Dineja, üüb Fraansöösk: Région de Kayes) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Maali. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit Mauretaanien, uun a uast det Bamako Regiuun, uun a süüd Guinea an uun a waast Seenegal. Det hee 1.993.615 lidj (2009). At hoodsteed faan't regiuun as Kayes. Hög struumer luup troch't regiuun: de Baoulé, de Bafing, de Bakoye, Bafoulabé an de Seenegal. Uun't regiuun san dön Félou Weederfaaler, wat 17 km uun a süüduast faan't steed Kayes lei, an dön Gouina Weederfaaler, wat 82 km uk uun a süüduast faan't steed Kayes lei. Dön tau weederfaaler san üüb de Seenegal Struum. Uun't regiuun san tau sian, de Magui Sia an de Doro Sia, wat uun a nuurduast faan' steed Kayes san. At jaft uk en stausia, de Manantali Sia, wat uun a süüd faan't regiuun leit. At regiuun hee sööwen kreiser (üüb Fraansöösk: cercles), wat iin uun komuunen (üüb Fraansöösk: communes) diald wurd: www.citypopulation.de Mali: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20431", "contents": "Det Kidal Regiuun (üüb Bambara: ߞߌߘߊߟ ߘߌߣߋߖߊ Kidal Dineja, üüb Fraansöösk: Région de Kidal) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Maali. At regiuun leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd leit Algeerien, uun a uast Niiger, uun a süüduast det Ménaka Regiuun, uun a süüdwaast det Gao Regiuun an uun a waast lei dön Timbuktu an Taoudénit Regiuunen. Det hee 67.739 lidj (2009). At hoodsteed as Kidal. At regiuun hee en hiat wüstenkliima an as för ekstreem drööchte an hatj bekäänd. A somern san uu so lung an hiat mä temperatüüren faan muar üüs 45 ° C uun a dai. A wontern san kurt, man uk hiat mä temperatüüren faan 30 ° C. Uf an tu riint at wat uun detheer juarstidj. Det Kidal Regiuun hee fjauer kreiser (üüb Fraansöösk: cercles), wat iin uun komuunen diald wurd: Det Kidal Regiuun wurd 8. August 1991 grünjlaanjen. www.citypopulation.de Mali: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20432", "contents": "Koudougou as en steed uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 88.184 lidj (2006). Det as at hoodsteed faan det Centre-Ouest Regiuun an det Boulkiemdé Prowins. 1910 wurd at steed en administratiiw post. At steed hee'n boonhoof üüb det Abidjan-Ouagadougou boon. Sant 2005 as det Uniwersiteet faan Koudougou uun't steed. Maurice Yaméogo, iarst president faan Boowervolta. www.citypopulation.de"}
{"id": "20433", "contents": "Manga as en steed uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 19.860 lidj (2006). Det as at hoodsteed faan det Centre-Sud Regiuun an det Zoundwéogo Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20435", "contents": "Fada Ngourma as en steed uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 41.785 lidj (2006). Det as at hoodsteed faan det Est Regiuun an det Gourma Prowins. Naibi as det hood faan di struum Kpontiangou. At steed leit bi dön Route Nationale 4, Route Nationale 6, an Route Nationale 18. www.citypopulation.de"}
{"id": "20436", "contents": "Bobo Dioulasso as en steed uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun, amanbi 329 km tu a süüdwaast faan Ouagadougou. Det hee 489.967 lidj (2006). Det as at hoodsteed faan det Hauts-Bassins Regiuun an det Houet Prowins. At steed leit uun a maden faan det Hauts-Bassins Regiuun. Det Route Nationale 8 ferbant at steed mä det grens tu Maali uun a waast, det Route Nationale 1 ferbant at steed mä Ouagadougou uun a nuurduast an det Route Nationale 7 ferbant at steed mä't grens tu't Elfenbianküst. At steed hee'n smok boonhoof, wat 1933 baget wurd an üüb't boon twesken Abidjan uun't Elfenbianküst tu Ouagadougou leit. At jaft uk en fluughuuwen, wat uun a süüdwaast dial faan't steed leit. www.citypopulation.de"}
{"id": "20438", "contents": "Anna Netrebko (18. September 1971 uun Krasnodar, Sowjetunion) as en sopraan schongster."}
{"id": "20439", "contents": "Norwäägen, amtlik det Käningrik foon Norwäägen, is en löön öön e nöörd foon Euroopa. Et löön lait uwe't wästdial foon dat Skandinaowisk Hualefailöön. Öön e uust lait Sweeden än öön e nöörduust laie Finlöön än Ruslöön. Dat heet 5.295.619 jude (2018). Ju häädstää foon't löön is Oslo. Norway, citypopulation.de"}
{"id": "20440", "contents": "Sweeden Sweeden, amtlik det Käningrik foon Sweeden, is en löön öön e nöörd foon Euroopa. Et löön lait uwe't uustdial foon dat Skandinaowisk Hualefailöön. Öön e wäst lait Norwäägen än öön e nöörduust Finlöön, än öön e uust än söö is e Uustsii. Dat heet 10.120.242 jude (2017). Ju häädstää foon't löön is Stockholm. Dä tiin grotste siie öön Sweeden sän: Vänern (5648 km²) Vättern (1893 km²) Mälaren (1140 km²) Hjälmaren (484 km²) Storsjön (464 km²) Siljan än Orsasjön (354 km²) Torneträsk (330 km²) Hornavan (252 km²) Uddjaure (210 km²) Bolmen (184 km²) Sweeden heet 21 prowinse. Et löön heet uk 25 histoorisk prowinse (uwe Sweedsk: landskap) : Ångermanland, Blekinge, Bohuslän, Dalarna, Dalsland, Gästrikland, Gotland, Halland, Hälsingland, Härjedalen, Jämtland, Lappland, Medelpad, Närke, Norrbotten, Öland, Östergötland, Skåne, Småland, Södermanland, Uppland, Värmland, Västerbotten, Västergötland än Västmanland. Sweden, citypopulation.de Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20441", "contents": "Finlöön, amtlik Republiik foon Finlöön, is en löön öön e nöörd foon Euroopa. Öön e nöördwäst lait Sweeden, öön e nöörd Norwäägen än öön e uust Ruslöön. Et löön heet 5.513.130 jude (2017). Ju häädstää foon't löön is Helsinki. Di huuchst beerch öön't löön is Haltitunturi (1324 m). De tiin grotste stäänge öön't löön sän: Finland, citypopulation.de Finland: Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "20442", "contents": "Däänemark, amtlik dat Käningrik foon Däänemark, is en löön öön e nöörd foon Euroopa. Öön e uust lait ju Uustsii, öön e söö'en Tutsklöön än öön e wäst ju Nöördsii. Dat heet 5.781.190 jude (2017). Ju häädstää foon't löön is Kuupenhuuwen. Di huuchste knobe öön't löön as Møllehøj. Dä tiin grotste stäänge öön't löön sän: Denmark, citypopulation.de Denmark: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "20443", "contents": "Hollöön is en löön öön't wästen foon Euroopa. Öön't nöörden än wäasten lait ju Nöördsii, öön't uusten Tutsklöön än uun't söö'en Belgien. Et löön heet 17.948.000 jude (2024). Et häädstää foon't löön is Amsterdam. Prowinse Drenthe Flevolöön Gelderlöön Groningen Limborch Nöördbrabant Nöördhollöön Overijssel Siilöön Sööhollöön Utrecht Wästfreesklöön Bevolkingsontwikkeling; maand en jaar, CBS StatLine"}
{"id": "20444", "contents": "Franceville as en steed uun de aafrikoons stoot Gabuun. At steed leit uun a uast faan’t lun. Det hee 110.568 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Haut-Ogooué Prowins an det Mpassa Department. www.citypopulation.de"}
{"id": "20446", "contents": "Ruslöön, amtlik dat Rüsk Föderatschoon (uwe Rüsk: Росси́я Rossíja [rɐˈsʲijə]), as en staot öön't uusten foon Euroopa än öön't nöörden foon Aasien. Et löön heet 143.759.445 jude (2021). E häädstää foon e staot is Moskau. Russia: Federal Districts and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "20449", "contents": "Impfondo as en steed uun det Republiik Kongo. At steed leit uun a nuurd faan't lun, bi de Ubangi Struum. Det hee 33.911 lidj (2007). Det as at hoodsteed faan det Likouala Department. www.citypopulation.de"}
{"id": "20450", "contents": "Det Bahr El Ghazel Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Bahr El Ghazel, üüb Araabsk: منطقة بحر الغزال Minṭaqātu Baḥri l-Ghazāl) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a maden faan’t lun. Det hee 257.267 lidj (2009). At hoodsteed as Moussoro. At regiuun hee trii departmenten: At regiuun wurd 2008 grünjlaanjen. Iar wiar det en department faan det Kanem Regiuun. A guwernöör sant 2015 as Ramadan Erdebou. www.citypopulation.de"}
{"id": "20451", "contents": "Det Hadjer-Lamis Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 566.858 lidj (2009). At hoodsteed as Massakory. At regiuun wurd 2002 grünjlaanjen. www.citypopulation.de"}
{"id": "20452", "contents": "Det Kaffrine Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Kaffrine, üüb Wolof: Diiwaanu Kafrin) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Seenegal. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Uun a nuurd leit det Louga Regiuun, uun a nuurduast det Matam Regiuun, uun a uast det Tambacounda Regiuun, uun a süüd at Gambia, uun a waast Kaolack an uun a nuurdwaast det Fatick Regiuun. Det hee 566.992 lidj (2013). At hoodsteed as Kaffrine. Dön gratst steeden uun det Kaffrine Regiuun san: Det Kaffrine Regiuun hee fjauer departmenten: Det letst folksteeling uun Seenegal wiar uun't juar 2013. 2015 - 638.299 2014 - 621.760 2013 - 605.460 2012 - 589.418 2011 - 572.735 2010 - 558.041 2009 - 540.733 2008 - 526.442 At regiuun faan nü wurd de 10. September 2008 grünjlaanjen. At regiaring faan't regiuun ferwaltet at apwaaksen faan't wiartskap, a ferkiar, at skül faan a amwäält uun't regiuun. www.citypopulation.de Kaffrine Climate. Climate-Data.org. Senegal: Cities and Urban Communes, citypopulation.de Senegal: Administrative Division, citypopulation.de Senegal Data Portal: Kaffrine, opendataforafrica.org Ministre de L'Interieur: Décret n° 2008-1025 du 10 septembre 2008, Republique du Senegal Primature Secretariat General du Gouvernement, Journal Officiel.. Archiwiaret faan det originool di 9. Jüüne 2015. Ufrepen di 29. Janewoore 2021."}
{"id": "20453", "contents": "Det Kaolack Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Kaolack, üüb Wolof: Diiwaanu Kawlax) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Seenegal. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd an waast leit det Fatick Regiuun, uun a uast det Kaffrine Regiuun, uun a süüd at Gambia. Det hee 960.875 lidj (2013). At hoodsteed as Kaolack. De Saloum Struum leept troch a nuurd faan't regiuun. Dön tjiin gratst steeden uun det Kaolack Regiuun san: Det Kaolack Regiuun hee trii departmenten: Det letst folksteeling uun Seenegal wiar uun't juar 2013. 2015 - 910.340 2014 - 886.756 2013 - 863.514 2012 - 840.639 2011 - 816.855 2010 - 795.906 2009 - 771.227 2008 - 750.853 At regiuun faan nü wurd de 10. September 2008 grünjlaanjen. At regiaring faan't regiuun ferwaltet at apwaaksen faan't wiartskap, a ferkiar, at skül faan a amwäält uun't regiuun. www.citypopulation.de Senegal: Cities and Urban Communes, citypopulation.de Senegal: Administrative Division, citypopulation.de Senegal Data Portal: Kaolack, opendataforafrica.org. Archiwiaret faan det originool di 21. April 2018. Ufrepen di 25. Janewoore 2021. Ministre de L'Interieur: Décret n° 2008-1025 du 10 septembre 2008, Republique du Senegal Primature Secretariat General du Gouvernement, Journal Officiel.. Archiwiaret faan det originool di 9. Jüüne 2015."}
{"id": "20454", "contents": "Det Kédougou Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Kédougou, üüb Wolof: Diiwaanu Kéedugu) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Seenegal. At regiuun leit uun a süüduast faan't lun. Uun a nuurd an waast leit det Tambacounda Regiuun, uun a uast Maali, an uun a süüd Guinea. Det hee 172.500 lidj (2013). At hoodsteed as Kédougou. Dön gratst steeden uun det Kédougou Regiuun san: Det Kédougou Regiuun hee trii departmenten: Det letst folksteeling uun Seenegal wiar uun't juar 2013. 2015 - 148.884 2014 - 145.027 2013 - 141.226 2012 - 137.485 2011 - 133.459 2010 - 129.908 2009 - 125.763 2008 - 122.333 At regiuun faan nü wurd de 10. September 2008 grünjlaanjen. At regiaring faan't regiuun ferwaltet at apwaaksen faan't wiartskap, a ferkiar, at skül faan a amwäält uun't regiuun. www.citypopulation.de Senegal: Cities and Urban Communes, citypopulation.de Senegal: Administrative Division, citypopulation.de Senegal Data Portal: Kédougou, opendataforafrica.org Ministre de L'Interieur: Décret n° 2008-1025 du 10 septembre 2008, Republique du Senegal Primature Secretariat General du Gouvernement, Journal Officiel.. Archiwiaret faan det originool di 9. Jüüne 2015. Ufrepen di 29. Janewoore 2021."}
{"id": "20455", "contents": "Det Kolda Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Kolda, üüb Wolof: Diiwaanu Koldaa) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Seenegal. At regiuun leit uun a süüd faan't lun, uun det Huuch Casamance geograafisk regiuun. Uun a nuurd leit at Gambia, uun a uast det Tambacounda Regiuun, uun a süüduast Guinea, uun a süüd Guinea-Bissau an uun a waast det Sédhiou Regiuun. Det hee 662.455 lidj (2013). At hoodsteed as Kolda. At kwel faan de Casamance Struum leit uun detheer regiuun. Dön gratst steeden uun det Kolda Regiuun san: Det Kolda Regiuun hee trii departmenten: Det letst folksteeling uun Seenegal wiar uun't juar 2013. 2015 - 691.262 2014 - 673.347 2013 - 655.691 2012 - 638.315 2011 - 620.013 2010 - 603.961 2009 - 585.159 2008 - 569.715 At regiuun faan nü wurd de 10. September 2008 grünjlaanjen. At regiaring faan't regiuun ferwaltet at apwaaksen faan't wiartskap, a ferkiar, at skül faan a amwäält uun't regiuun. www.citypopulation.de Senegal: Cities and Urban Communes, citypopulation.de Senegal: Administrative Division, citypopulation.de Senegal Data Portal: Kolda, opendataforafrica.org. Archiwiaret faan det originool di 21. Maarts 2018. Ufrepen di 25. Janewoore 2021. Ministre de L'Interieur: Décret n° 2008-1025 du 10 septembre 2008, Republique du Senegal Primature Secretariat"}
{"id": "20456", "contents": "Det Louga Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Louga, üüb Wolof: Diiwaanu Luga) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Seenegal. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit det Saint-Louis Regiuun, uun a uast det Matam Regiuun, uun a süüduast det Kaffrine Regiuun, uun a süüd det Diourbel Regiuun, uun a süüdwaast det Thiès Regiuun an uun a waast a Atlantik. Det hee 874.193 lidj (2013). At hoodsteed faan't regiuun as Louga. Dön gratst steeden uun det Louga Regiuun san: Det Louga Regiuun hee trii departmenten: Det letst folksteeling uun Seenegal wiar uun't juar 2013. 2015 - 981.093 2014 - 955.674 2013 - 930.623 2012 - 905.969 2011 - 880.482 2010 - 857.944 2009 - 831.309 2008 - 809.265 At regiuun faan nü wurd de 10. September 2008 grünjlaanjen. At regiaring faan't regiuun ferwaltet at apwaaksen faan't wiartskap, a ferkiar, at skül faan a amwäält uun't regiuun. www.citypopulation.de Senegal: Cities and Urban Communes, citypopulation.de Senegal: Administrative Division, citypopulation.de Senegal Data Portal: Louga, opendataforafrica.org Ministre de L'Interieur: Décret n° 2008-1025 du 10 septembre 2008, Republique du Senegal Primature Secretariat General du Gouvernement, Journal Officiel.. Archiwiaret faan det originool di 9. Jüüne 2015. Ufrepen di 29. Janewoore"}
{"id": "20457", "contents": "Det Matam Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Matam, üüb Wolof: Diiwaanu Maatam) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Seenegal. At regiuun leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurduast leit Mauretaanien, uun a süüduast an süüd det Tambacounda Regiuun, uun det süüdwaast det Kaffrine Regiuun, uun a waast det Louga Regiuun an uun a nuurdwaast det Saint-Louis Regiuun. Det hee 562.538 lidj (2013). At hoodsteed faan't regiuun as Matam. Dön tjiin gratst steeden uun det Matam Regiuun san: Det Matam Regiuun hee trii departmenten: Det letst folksteeling uun Seenegal wiar uun't juar 2013. 2015 - 620.930 2014 - 604.846 2013 - 588.995 2012 - 573.394 2011 - 556.866 2010 - 542.201 2009 - 524.942 2008 - 510.566 At regiuun faan nü wurd de 10. September 2008 grünjlaanjen. At regiaring faan't regiuun ferwaltet at apwaaksen faan't wiartskap, a ferkiar, at skül faan a amwäält uun't regiuun. www.citypopulation.de Senegal Data Portal: Matam, citypopulation.de Senegal: Administrative Division, citypopulation.de Senegal Data Portal: Matam, opendataforafrica.org. Archiwiaret faan det originool di 24. Jüüne 2022. Ufrepen di 25. Janewoore 2021. Ministre de L'Interieur: Décret n° 2008-1025 du 10 septembre 2008, Republique du Senegal Primature Secretariat General du Gouvernement, Journal Officiel.. Archiwiaret faan det originool"}
{"id": "20458", "contents": "Det Saint-Louis Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Saint-Louis, üüb Wolof: Diiwaanu Ndar) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Seenegal. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. Uun a nuurdwaast, nuurd an nuurduast leit Mauretaanien, uun a süüduast det Matam Regiuun, uun a süüd det Louga Regiuun an uun a süüdwaast a Atlantik. Det hee 908.942 lidj (2013). At hoodsteed as Saint-Louis. De Seenegal Struum maaget at grens tu Mauretaanien uun a nuurd faan't regiuun. De Doué Struum leept uk troch a nuurd faan't regiuun. Dial faan de Guiers-Sia leit uun a süüd. Dön tjiin gratst steeden uun det Saint-Louis Regiuun san: Det Saint-Louis Regiuun hee trii departmenten: Det letst folksteeling uun Seenegal wiar uun't juar 2013. 2015 - 1.024.912 2014 - 998.358 2013 - 972.188 2012 - 946.433 2011 - 918.700 2010 - 894.000 2009 - 865.058 2008 - 840.844 Det Waalo Köningrik leit uun a waast faan't regiuun faan nü, an det Fula Köningrik uun a uast. A fransuusen baud 1659 en feesting üüb Bocos Eilun nai bi't steed Saint-Louis faan nü. A feesting wurd 1659 ferlaanjen, auer't eilun wiar fölsis floot, tu't steed, huar Saint-Louis nü leit. At regiuun faan nü wurd de 10. September"}
{"id": "20459", "contents": "Det Sédhiou Regiuun (üüb Fraansöösk: La région de Sédhiou, üüb Wolof: Diiwaanu Séeju) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Seenegal. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun, uun det Maden Casamance geograafisk regiuun. Uun a nuurd leit at Gambia, uun a uast det Kolda Regiuun, uun a süüd Guinea-Bissau an uun a waast det Ziguinchor Regiuun. Det hee 452.994 lidj (2013). At hoodsteed as Sédhiou. De Casamance Struum leept troch at regiuun. Det Sédhiou Regiuun hee trii departmenten: Det letst folksteeling uun Seenegal wiar uun't juar 2013. 2015 - 493.565 2014 - 480.776 2013 - 468.173 2012 - 455.769 2011 - 442.700 2010 - 431.238 2009 - 417.812 2008 - 406.785 Det Balante Spriik wurt uun a süüd faan't regiuun snaaket, uun a süüd faan de Casamance Struum. At regiuun faan nü wurd de 10. September 2008 grünjlaanjen. At regiaring faan't regiuun ferwaltet at apwaaksen faan't wiartskap, a ferkiar, at skül faan a amwäält uun't regiuun. www.citypopulation.de Senegal: Cites and Communes, citypopulation.de Senegal: Administrative Division, citypopulation.de Senegal Data Portal: Sédhiou, opendataforafrica.org. Archiwiaret faan det originool di 22. September 2021. Ufrepen di 25. Janewoore 2021. Ministre de L'Interieur: Décret n° 2008-1025 du 10 septembre 2008, Republique du Senegal Primature"}
{"id": "20460", "contents": "Det Tambacounda Regiuun (üüb Fraansöösk: La région de Tambacounda, üüb Wolof: Diiwaanu Tambaakundaa) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Seenegal. At regiuun leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurd leit det Matam Regiuun, uun a nuurduast Mauretaanien, uun a uast Maali, uun a süüduast det Kédougou Regiuun, uun a süüd Guinea, uun a süüdwaast det Kolda Regiuun, uun a waast at Gambia an uun a nuurdwaast det Kaffrine Regiuun. Det hee 681.310 lidj (2013). At hoodsteed faan't regiuun as Tambacounda. Dön gratst steeden uun det Tambacounda Regiuun san: Det Tambacounda Regiuun hee fjauer departmenten: Det letst folksteeling uun Seenegal wiar uun't juar 2013. 2015 - 746.118 2014 - 726.783 2013 - 707.727 2012 - 688.973 2011 - 668.804 2010 - 651.018 2009 - 630.247 2008 - 613.066 At regiuun faan nü wurd de 10. September 2008 grünjlaanjen. At regiaring faan't regiuun ferwaltet at apwaaksen faan't wiartskap, a ferkiar, at skül faan a amwäält uun't regiuun. www.citypopulation.de Senegal: Cities and Communes, citypopulation.de Senegal: Administrative Division, citypopulation.de Senegal Data Portal: Tambacoumba, opendataforafrica.org. Archiwiaret faan det originool di 17. Maarts 2019. Ufrepen di 25. Janewoore 2021. Ministre de L'Interieur: Décret n° 2008-1025 du 10 septembre 2008, Republique du Senegal Primature"}
{"id": "20461", "contents": "Det Thiès Regiuun (üüb Fraansöösk: La région de Thiès, üüb Wolof: Diiwaanu Cees) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Seenegal. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurdwaast an süüdwaast leit a Atlantik, uun a nuurduast det Louga Regiuun, uun a uast det Diourbel Regiuun, uun a süüduast det Fatick Regiuun an uun a waast det Dakar Regiuun. Det hee 1.788.864 lidj (2013). At hoodsteed as Thiès. Dön tjiin gratst steeden uun det Thiès Regiuun san: Det Thiès Regiuun hee trii departmenten: Det letst folksteeling uun Seenegal wiar uun't juar 2013. 2015 - 1.888.337 2014 - 1.839.401 2013 - 1.791.172 2012 - 1.743.707 2011 - 1.698.412 2010 - 1.658.445 2009 - 1.610.052 2008 - 1.570.150. At regiuun faan nü wurd de 10. September 2008 grünjlaanjen. At regiaring faan't regiuun ferwaltet at apwaaksen faan't wiartskap, a ferkiar, at skül faan a amwäält uun't regiuun. www.citypopulation.de Senegal: Cities and Urban Communes, citypopulation.de Senegal: Administrative Division, citypopulation.de Senegal Data Portal: Thies, opendataforafrica.org. Archiwiaret faan det originool di 5. Febrewoore 2021. Ufrepen di 26. Janewoore 2021. Ministre de L'Interieur: Décret n° 2008-1025 du 10 septembre 2008, Republique du Senegal Primature Secretariat General du Gouvernement, Journal Officiel.. Archiwiaret faan det originool"}
{"id": "20462", "contents": "Det Ziguinchor Regiuun (üüb Fraansöösk: La région de Ziguinchor, üüb Wolof: Diiwaanu Siggcoor) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Seenegal. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun, uun det Liich Casamance geograafisk regiuun. Uun a nuurd leit Gambia, uun a süüd Guinea-Bissau, uun a waast at Atlantik an uun a uast det Sédhiou Regiuun. Det hee 549.151 lidj (2013). At hoodsteed as Ziguinchor. De Casamance Struum leept troch at regiuun. Dön gratst steeden uun det Ziguinchor Regiuun san: Det Ziguinchor Regiuun hee trii departmenten: Det letst folksteeling uun Seenegal wiar uun't juar 2013. 2015 - 808.805 2014 - 787.846 2013 - 767.189 2012 - 746.860 2011 - 728.964 2010 - 713.440 2009 - 694.460 2008 - 679.287 En spriikwiis faan Guinea-Bissauisk Kreol, Cacheu-Ziguinchor, wurt uun an trinjenam't steed Ziguinchor snaaket. At regiuun faan nü wurd de 10. September 2008 grünjlaanjen. At regiaring faan't regiuun ferwaltet at apwaaksen faan't wiartskap, a ferkiar, at skül faan a amwäält uun't regiuun. Senegal, www.citypopulation.de Senegal: Cities and Communes, citypopulation.de Senegal: Administrative Division, citypopulation.de Senegal Data Portal: Ziguinchor, opendataforafrica.org. Archiwiaret faan det originool di 30. Jüüne 2019. Ufrepen di 25. Janewoore 2021. Ministre de L'Interieur: Décret n° 2008-1025 du 10 septembre 2008, Republique"}
{"id": "20464", "contents": "Det Borkou Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 93.584 lidj (2009). At hoodsteed as Faya-Largeau. At regiuun hee tau departmenten: At regiuun wurd 2008 grünjlaanjen. A guwernöör sant 2013 as Youssouf Sougoudy. www.citypopulation.de"}
{"id": "20465", "contents": "Det Ennedi-Est Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a nuurduast faan't lun. At hoodsteed as Am-Djarass. At regiuun hee tau departmenten: Am-Djarass Wadi-Hawar At regiuun wurt 2012 grünjlaanjen. Iar wiar't dial faan det Ennedi Regiuun."}
{"id": "20466", "contents": "Det Ennedi-Ouest Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a nuurduast faan't lun. At hoodsteed as Fada. At regiuun hee tau departmenten: Fada Mourtcha At regiuun wurt 2012 grünjlaanjen. Iar wiar't dial faan det Ennedi Regiuun."}
{"id": "20467", "contents": "Det Guéra Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Det hee 538.359 lidj (2009). At hoodsteed as Mongo. At regiuun hee fjauer departmenten: Abtouyour Bahr Signaka Guéra Mangalmé www.citypopulation.de"}
{"id": "20468", "contents": "Det Kanem Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Kanem, üüb Araabsk: منطقة كانم Minṭaqātu Kānim) en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun as efter det Kanem-Bornu Köningrik neemd. Det leit uun a waast faan’t lun. Det hee 333.387 lidj (2009). At hoodsteed as Mao. At regiuun hee tau departmenten: Kanem Nord Kanem Wadi Bissam www.citypopulation.de"}
{"id": "20469", "contents": "Det Lac Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Lac; üüb Araabsk: منطقة البحيرة Minṭaqātu l-Buḥayrah) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a waast faan’t lun. Det hee 433.790 lidj (2009). At hoodsteed as Bol. Det wurd Lac ment sia an wiset üüb det laag bi a Tschadsia hen. At regiuun hee tau departmenten: Mamdi Wayi www.citypopulation.de"}
{"id": "20470", "contents": "Det Logone Occidental Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Logone Occidental; üüb Araabsk: منطقة لوقون الغربي Minṭaqātu Lūqūni l-Gharbī) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 689.044 lidj (2009). At hoodsteed as Moundou. At regiuun hee fjauer departmenten: Dodjé Guéni Lac Wey Ngourkosso www.citypopulation.de"}
{"id": "20471", "contents": "Det Logone Oriental Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Logone Oriental; üüb Araabsk: منطقة لوقون الشرقي Minṭaqātu Lūqūni š-Šarqī) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 779.339 lidj (2009). At hoodsteed as Doba. At regiuun hee seeks departmenten: Kouh-Est Kouh-Ouest La Nya La Nya Pendé La Pendé Monts de Lam www.citypopulation.de"}
{"id": "20472", "contents": "Det Mandoul Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Det hee 628.065 lidj (2009). At hoodsteed as Koumra. At regiuun hee trii departmenten: Bahr Sara Mandoul Occidental Mandoul Oriental www.citypopulation.de"}
{"id": "20473", "contents": "Det Mayo-Kebbi Est Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 774.782 lidj (2009). At hoodsteed as Bongor. At regiuun hee fjauer departmenten: Kabbia Mayo-Boneye Mayo-Lémié Mont Illi www.citypopulation.de"}
{"id": "20474", "contents": "Det Mayo-Kebbi Ouest Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 564.470 lidj (2009). At hoodsteed as Pala. At regiuun hee tau departmenten: Lac Léré Mayo-Dallah Chad, www.citypopulation.de"}
{"id": "20475", "contents": "San Antonio de Palé as en steed uun det aafrikoons stoot Ekwatoriaal-Guinea. At steed leit uun a nuurd faan det Annobón Eilun. Det hee 5008 lidj (2001). Det as hoodsteed faan’t det Annobón Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20477", "contents": "Luba as en steed uun det aafrikoons stoot Ekwatoriaal-Guinea. At steed leit uun a süüd faan det Bioko Eilun. Det hee 9011 lidj (2001). Det as hoodsteed faan det Bioko Sur Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20479", "contents": "Letlun hee 110 kreiser (üüb Letisk: novadi, iantaal novads). Latvia: Administrative Division, citypopulation.de Latvia: Administrative Division, citypopulation.de At steed as nian dial faan a kreis. At steed as nian dial faan a kreis."}
{"id": "20480", "contents": "Belgien Belgien, amtlik det Käningrik foon Belgien, is en löön öön e nöördwäst foon Euroopa. Öön e nöörd lait Hollöön, öön e uust laie Tutsklöön än Luksemborch än öön e wäst lait ju Nöördsii. Dat heet 11.376.070 jude (2018). Ju häädstää foon't löön is Brüssel. Belgien ward foon uust to wäst jumer leeger. Öön't uusten sän e Ardenen än e Huug Fen, wiröön di huuchst ponkt foon't löön, et Signal de Botrange, is. Dä tiin grotste stäänge öön't löön sän: Belgium, citypopulation.de Belgium: Major Cities and Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "20481", "contents": "Luksemborch, amtlik det Grotheertochdööm foon Luksemborch, is en löön öön e nöördwäst foon Euroopa. Öön e nöörd lait Belgien, öön e uust Tutsklöön än öön e söö Frankrik. Dat heet 602.005 jude (2018). Ju häädstää foon't löön is Luksemborch. Luxembourg, citypopulation.de"}
{"id": "20482", "contents": "Schiina Schiina, amtlik Föölksrepubliik foon Schiina, is en löön öön e uust foon Aasien. Öön e nöörd laie Ruslöön än't Mongolei, öön e wäst Kasachstaon, Kirgistaon, Tadschikistaon, Afghaonistaon än Pakistaon, öön e wäst än e sööwäst Indien, öön e sööwäst Nepaol än Bhuutan, öön e söö'uust Mjanmaor, Laus än Wietnam. Et löön heet 1.330.000.000 jude (2008). Ju häädstää is Beijing. Ju Föölksrepubliik Schiina heet 22 prowinse (saner Taiwan), fjauer komuune, fiiw autonoom regioone (Baner Mongolei, Guangxi, Ningxia, Tibeet an Xinjiang) än twaane sonerferwaltungsregioone."}
{"id": "20483", "contents": "Schiile, amtlik ju Republiik foon Schiile is en löön öön e sööwäst foon Söö'ameerika. Dat heet 16.763.470 jude (2008). Ju häädstää is Santiago de Chile."}
{"id": "20484", "contents": "Anhui (üüb Schiineesk: 安徽省 Ānhuī Shěng [án.xwéi]) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. At prowins leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurduast leit det Jiangsu Prowins, uun a süüduast det Zhejiang Prowins, uun a süüdwaast lei dön Jiangxi an Hubei Prowinsen an uun a nuurdwaast leit det Henan Prowins. Det hee 59.500.468 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Hefei. De Jangtse Struum leept troch't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Det letst folksteeling wiar uun't juar 2010: efter a resultooten hee't prowins 59.500.468 lidj: 30.245.513 diarfaan san karmen an 29.254.955 wüfhööd. China: Administrative Division, citypopulation.de China: Anhui, citypopulation.de Anhui Sheng: Province in China, citypopulation.de"}
{"id": "20485", "contents": "Fujian (üüb Schiineesk: 福建省 (Mandarin) Fújiàn Shěng [fǔtɕjɛ̂n] harke tu?/i, (Süüd-Min) Hók-gióng) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Uun a nuurd leit det Zhejiang Prowins, uun a süüd an süüduast det Taiwan-Struat, uun a süüdwaast det Guangdong Prowins an uun a waast det Jiangxi Prowins. Det hee 36.894.217 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Fuzhou. De Min Struum leept troch a nuurd faan't prowins an iin uun det Uastschineesk Sia. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Mandarin as at amtelk spriik uun't prowins. Föl lidj uun't prowins snaake ian faan dön Min Spriiken. Det Hakka Spriik as uk uun't prowins snaaket. China: Administrative Division, citypopulation.de China: Fujian, citypopulation.de"}
{"id": "20486", "contents": "Angoola Angoola [aŋˈgo:la] es en lön' ön di sürweest fan Aafrika."}
{"id": "20488", "contents": "Dakar as en steed uun de aafrikoons stoot Seenegal. At steed as at hoodsteed faan't lun. Det leit uun a waast faan't lun. Det hee 2.646.503 lidj (2013). Det as uk at hoodsteed faan det Dakar Regiuun. Gorée www.citypopulation.de"}
{"id": "20489", "contents": "Nairobi as en steed uun de aafrikoons stoot Keenia. At steed as at hoodsteed faan't lun. Det leit uun a süüd faan't lun. Det hee 3.133.518 lidj (2009). Det as uk at hoodsteed faan det Nairobi Prowins. www.citypopulation.de Kenya Meteorological Department: Klimainformationen Nairobi. World Meteorological Organization, ufrepen de 27. Oktuuber 2012."}
{"id": "20494", "contents": "A Liibanon, amtelk det Libaneesk Republiik (üüb Araabsk: لبنان‎‎ Lubnān an الجمهورية اللبنانية‎‎ al-Jumhūrīyah al-Lubnānīyah) as en lun uun a waast faan Aasien. At lun hee 6.006.668 iinwenern (2017). At hoodsteed as Beirut. At lun hee aacht guwernementen. Lebanon, citypopulation.de"}
{"id": "20496", "contents": "A Hiaringsoortigen (Clupeiformes) san en ordning faan bianfasker (Osteichthyes). At jaft tau onerordningen, seeks familjin, 84 gatingen an amanbi 400 slacher. Onerordning Denticipitoidei Tustji-Hiaringer (Denticipitidae) Onerordning Clupeoidei, (amanbi 400 slacher) Sardelen (Engraulidae) Onerordning Coiliinae Onerordning Engraulinae Wulewshiaringer (Chirocentridae) Eeksbükhiaringer (Pristigasteridae) Onerordning Pristigasterinae Onerordning Pelloninae Trinjenamhiaringer (Dussumieriidae) Gatingen Dussumieria und Etrumeus Onerordning Spratelloidinae Hiaringer (Clupeidae) Onerordning Clupeinae Onerordning Ehiravinae Onerordning Alosinae Onerordning Dorosomatinae Commons: Hiaringsoortigen – Saamling faan biljen of filmer Wikispecies hee en artiikel tu: Hiaringsoortigen"}
{"id": "20499", "contents": "E Haliie sän lidj, ee ooder wääni skotsed marschailööne feer e aawers, wat bai stöörmflööde auerswomed warde kun. Jä laie öön dat nöördfreesk heef bi e aawer foon e Nöördsii foon Sleeswich-Holstian än ok bi e aawer foon e sii öön Däänemark. Et jääft tiin ailööne, wat en krais am dat Pelwerem Ailöön föörme. Däling wone jude uwe sääben foon e Hallie. E Haliie sän e Nees e Huuge e Grööe Uallöön Lidj Moor Hamborger Halii Saruug Sööfaol Nöörderuug Haabel Stöörmflööd 1962"}
{"id": "205", "contents": "New Mexico [nu ˈmɛk.si.koʊ] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't söödweesten foon't lönj. Dåt heet 2.096.829 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Santa Fe. New Mexico as di füftgrutste diiljstoot önj da Feriind Stoote. E Rocky Mountains lade önj't nordweesten foon e diiljstoot. E Great Plains lade önj't ååsten. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: New Mexico heet 33 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj New Mexico BER CAT CHA CIB COL CUR DEB DOÑ EDD GRA GUA HAR HID LEA LIN LAL LUN MCK MOR OTE QUA RIO ROO SDV SJU SMI SFE SIE SOC TAO TOR UNI VAL USA: States, citypopulation.de USA: New Mexico, citypopulation.de 34-106Koordinaaten: 34° N, 106° W"}
{"id": "20500", "contents": "Eider E Eider is en 188 km long struum öön Sleeswich-Holstian. Hi is de longst struum öön’t bundeslöön. Ju maost tid foon’t iir 811 bit 1864 waos e Eider e söögräns foon Däänemark. Et hääd foon'e struum lait bi Wattenbek, wat öön'e söö foon Kiil is. Dän laapt e struum to'e wäst in öön'e Nöördsii öön'e naide foon Töning. En dial foon'e struum bilet e söögräns foon e Krais Nöördfreesklöön."}
{"id": "20501", "contents": "Det Arta Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région d'Arta, üüb Araabsk: إقليم عرتا ʾIqlīm ʿArtā, üüb Somaali: Gobolka Carta) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Dschibuuti. Det leit uun a süüd faan’t lun. Uun a nuurdwaast leit at Golf faan Tadjoura, uun a nuurduast det Dschibuuti Steed Regiuun, uun a uast det Somaalilun dial faan Somaalia, uun a süüduast det Ali Sabieh Regiuun an uun a süüdwaast det Dikhil Regiuun. Det hee 72.200 lidj (2018). At hoodsteed faan't regiuun as Arta. Arta Chebele Damerdjog Nagâd Ouéah At regiuun hee een distrikt: Arta Djibouti: Regions, citypopulation.de"}
{"id": "20502", "contents": "Det Dikhil Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Dikhil, üüb Araabsk: إقليم دخيل ʾIqlīm Dikhīl) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Dschibuuti. Det leit uun a süüdwaast faan’t lun. Uun a nuurduast leit det Tadjourah Regiuun, uun a uast lei dön Arta an Ali Sabieh Regiuunen, an uun a süüd an waast leit Ethioopien. Det hee 105.300 lidj (2018). At hoodsteed faan't regiuun as Dikhil. At uastdial faan de Abbe-Sia leit uun a waast faan't regiuun. Dikhil Yoboki At regiuun hee 4 distrikten: As Eyla Dikhil Galafi Yoboki Djibouti: Regions, www.citypopulation.de"}
{"id": "20503", "contents": "Det Obock Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région d'Obock, üüb Araabsk: إقليم أوبوك ʾIqlīm ʾŪbūk) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Dschibuuti. Det leit uun a nuurduast faan’t lun. Uun a nuurduast leit a Baab al-Mandab (wat det Ruad Sia an a Golf faan Aaden ferbant), uun a süüduast a Golf faan Tadjourah, uun a süüdwaast det Tadjourah Regiuun an uun a nuurdwaast Eritrea. Det hee 50.100 lidj (2018). At hoodsteed faan't regiuun as Obock. Obock Bissidito Dallayi Fillakouba Khôr Angar Moulhoulé At regiuun hee 3 distrikten: Khôr Angar - uun a maden. Moulhoule - uun a nuurd. Obock - uun a süüd. Route National 15 Route National 16 Djibouti: Regions, citypopulation.de"}
{"id": "20504", "contents": "Det Tadjourah Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Tadjourah, üüb Araabsk: إقليم تاجورة ʾIqlīm Tājūra) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Dschibuuti. Det leit uun a nuurduast faan’t lun. Uun a nuurduast lei Eritrea an det Obock Regiuun, uun a süüduast leit a Golf faan Tadjourah, uun a süüdwaast lei det Arta Regiuun an det Dikhil Regiuun an uun a nuurdwaast leit Ethioopien. Det hee 121.000 lidj (2018). At hoodsteed faan't regiuun as Tadjourah. A Asalsia leit uun a süüd faan't regiuun. Tadjourah Adaylou Balho Dorra Randa Sagallou At regiuun hee 8 distrikten: Adailou Balho Dadda'to Dorra Lac Asal Mousa Ali Randa Tadjourah Djibouti: Regions, citypopulation.de"}
{"id": "20505", "contents": "Arta (üüb Araabsk: أرتا‎‎ ʿArtā, üüb Somaali: Carta) as en steed uun de aafrikoons stoot Dschibuuti. At steed leit uun a süüduast faan't lun, amanbi 35 km tu a waast faan't steed Dschibuuti. Det hee 11.043 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Arta Regiuun."}
{"id": "20506", "contents": "Dikhil as en steed uun de aafrikoons stoot Dschibuuti. At steed leit uun a süüd faan’t lun, amanbi 100 km tu a süüdwaast faan’t steed Dschibuuti an 12 km tu a nuurd faan’t grens mä Ethioopien. Det hee 54.000 lidj. Det as at hoodsteed faan det Dikhil Regiuun."}
{"id": "20507", "contents": "Obock (üüb Araabsk: أوبوك‎‎ Ūbūk) as en steed uun de aafrikoons stoot Dschibuuti. At steed leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 11.706 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Obock Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20508", "contents": "Tadjourah (üüb Araabsk: تاجورة‎‎ Tājūra) as en steed uun de aafrikoons stoot Dschibuuti. At steed leit uun a nuurd faan’t lun. Det hee 14.820 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Tadjourah Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20509", "contents": "Ali Sabieh (üüb Araabsk: علي صبيح‎‎ ʿAlī Ṣabiyaḥ, üüb Somaali: Cali Sabiix) as en steed uun de aafrikoons stoot Dschibuuti. At steed leit uun a süüduast faan’t lun, amanbi 93 km tu a süüdwaast faan’t steed Dschibuuti an amanbi 10 km tu a nuurd faan’t grens mä Ethioopien. Det hee 37.939 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Ali Sabieh Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20511", "contents": "Ouahigouya as en steed uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. At steed leit uun a nuurd faan’t lun, amanbi 182 km tu a nuurdwaast faan Ouagadougou. Det hee 73.153 lidj (2006). Det as at hoodsteed faan det Nord Regiuun an det Yatenga Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20512", "contents": "Ziniaré as en steed uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. At steed leit uun a maden faan’t lun, amanbi 34 km tu a nuurduast faan Ouagadougou. Det hee 18.619 lidj (2006). Det as at hoodsteed faan det Plateau-Central Regiuun an det Oubritenga Prowins. Blaise Compaoré, president faan Burkiina Faaso. www.citypopulation.de"}
{"id": "20513", "contents": "Dori as en steed uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. At steed leit uun a nuurd faan’t lun. Det hee 21.078 lidj (2006). Det as at hoodsteed faan det Sahel Regiuun an det Séno Prowins. At steed leit bi't krüsing faan dön Route Nationale 3 an Route Nationale 23. www.citypopulation.de"}
{"id": "20514", "contents": "Gaoua as en steed uun de aafrikoons stoot Burkiina Faaso. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 25.104 lidj (2006). Det as at hoodsteed faan det Sud-Ouest Regiuun an det Poni Prowins. At steed leit bi dön Route Nationale 11 an Route Nationale 12. www.citypopulation.de"}
{"id": "20515", "contents": "Abengourou as en steed uun de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. At steed leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 164.944 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan de Comoé Distrikt an det Indénié-Djuablin Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20516", "contents": "Lambaréné as en steed uun de aafrikoons stoot Gabuun. At steed leit uun a waast faan’t lun. Det hee 38.775 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Moyen-Ogooué Prowins. Uun Lambaréné hee de Nobelprisdreeger Albert Schweitzer üs dochter werket. Daaling stäänt diar at 'Albert-Schweitzer-Spital', diar faan ferianer uun Sjiisklun an a Sweits onerhäälen wurt. www.citypopulation.de"}
{"id": "20517", "contents": "Mouila as en steed uun de aafrikoons stoot Gabuun. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 36.061 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Ngounié Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20518", "contents": "Tchibanga as en steed uun de aafrikoons stoot Gabuun. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 30.042 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Nyanga Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20519", "contents": "Makokou as en steed uun de aafrikoons stoot Gabuun. At steed leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 20.653 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Ogooué-Ivindo Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20520", "contents": "Koulamoutou as en steed uun de aafrikoons stoot Gabuun. At steed leit uun a uast faan’t lun. Det hee 25.651 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Ogooué-Lolo Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20521", "contents": "Port-Gentil as en steed uun de aafrikoons stoot Gabuun. At steed leit uun a waast faan’t lun. Det hee 136.462 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Ogooué-Maritime Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20522", "contents": "Oyem as en steed uun de aafrikoons stoot Gabuun. At steed leit uun a nuurd faan’t lun. Det hee 60.685 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Woleu-Ntem Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20525", "contents": "Cibitoke as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Cibitoke Prowins. Det hee 23.885 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "20526", "contents": "Gitega as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a maden faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Gitega Prowins. Det hee 41.944 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "20527", "contents": "Karuzi as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Karuzi Prowins. Det hee 10.317 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "20528", "contents": "Kayanza as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Kayanza Prowins. Det hee 21.767 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "20529", "contents": "Kirundo as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Kirundo Prowins. Det hee 10.024 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "20530", "contents": "Makamba as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Makamba Prowins. Det hee 9396 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "20531", "contents": "Muramvya as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a waast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Muramvya Prowins. Det hee 5458 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "20532", "contents": "Muyinga as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Muyinga Prowins. Det hee 9609 lidj (2008) www.citypopulation.de"}
{"id": "20533", "contents": "Mwaro as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a waast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Mwaro Prowins. Det hee 2403 lidj (2008) www.citypopulation.de"}
{"id": "20534", "contents": "Ngozi as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Ngozi Prowins. Det hee 39.884 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "20535", "contents": "Rumonge as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Rumonge Prowins. Det hee 35.931 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "20540", "contents": "Rutana as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Rutana Prowins. Det hee 5865 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "20541", "contents": "Ruyigi as en steed uun de aafrikoons stoot Burundi. At steed leit uun a uast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Ruyigi Prowins. Det hee 7139 lidj (2008). www.citypopulation.de"}
{"id": "20544", "contents": "Molepolole as en steed uun de aafrikoons stoot Botsuana. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 66.466 lidj (2011). www.citypopulation.de"}
{"id": "20545", "contents": "Francistown as en steed uun de aafrikoons stoot Botsuana. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 98.961 lidj (2011). www.citypopulation.de"}
{"id": "20546", "contents": "Maun as en steed uun de aafrikoons stoot Botsuana. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 60.263 lidj (2011). www.citypopulation.de"}
{"id": "20547", "contents": "Ramotswa as en steed uun de aafrikoons stoot Botsuana. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 28.952 lidj (2011). www.citypopulation.de"}
{"id": "20548", "contents": "Odienné as en steed uun de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. At steed leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Det hee 42.173 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan de Denguélé Distrikt an det Kabadougou Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20549", "contents": "Gagnoa as en steed uun de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. At steed leit uun a süüd faan’t lun. Det hee 160.465 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan de Gôh-Djiboua Distrikt an det Gôh Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20550", "contents": "Dimbokro as en steed uun de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. At steed leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 48.860 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan de Lacs Distrikt an det N'zi Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20551", "contents": "Dabou as en steed uun de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. At steed leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 61.942 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan de Lagunes Distrikt an det Grands-Ponts Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20552", "contents": "Man as en steed uun de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. At steed leit uun a waast faan’t lun. Det hee 149.041 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan de Montagnes Distrikt an det Tonkpi Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20554", "contents": "Kumasi as en steed uun de aafrikoons stoot Ghaana. Det leit uun a süüd faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Ashanti Regiuun. Det hee 2.035.064 lidj (2010). www.citypopulation.de"}
{"id": "20555", "contents": "Nzérékoré as en steed uun de aafrikoons steed Guinea. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Nzérékoré Regiuun. Det hee 195.330 lidj (2014). www.citypopulation.de"}
{"id": "20556", "contents": "Kankan as en steed uun de aafrikoons steed Guinea. At steed leit uun a uast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Kankan Regiuun. Det hee 194.671 lidj (2014). Williams Sassine (1944-1997), skriiwer. www.citypopulation.de"}
{"id": "20557", "contents": "Kindia as en steed uun de aafrikoons steed Guinea. At steed leit uun a uast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Kindia Regiuun. Det hee amanbi 135.000 lidj (2014). www.citypopulation.de"}
{"id": "20558", "contents": "Boké as en steed uun de aafrikoons stoot Guinea. At steed leit uun a waast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Boké Regiuun an det Boké Prefektüür. Det hee 61.758 lidj (2014). www.citypopulation.de"}
{"id": "20559", "contents": "Labé as en steed uun de aafrikoons steed Guinea. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Labé Regiuun. Det hee amanbi 90.000 lidj (2014). Koumanthio Zeinab Diallo (1956-), skriiwer. www.citypopulation.de"}
{"id": "2056", "contents": "Ārichsem es dit taust-litjist Tērp ön di Gimiindi Söl. Bluat Munkmēsk es jit litjer. Dat Tērp liit twesken Muasem en Kairem, ombi 1,5 km weestern fan Muasem. Di Gurthair ken em man fan tau Siren se: Hur Hüsen staan, dit es litj. Diar uuni ombi 350 Mensken. Man Ārichsem es san rocht Buerntērp, en sa es dit Lön ombi, wat diartö jert, 679 Hektar gurt. Em heer ütfünen, dat diar al sent Düüsenden fan Jaaren Mensken uunit haa. Hat jeft sagoor Spöören fan Lir, wat jam diar dial leten haa, üs di niin Nomaden muar wiis wel. Des Tiren jit Neolithikum en wiar mendstens 4000 Jaaren fuarof. 1462 es töjerst wat aur Ārichsem āpskrefen uuren, en dit wiar iin ön en Tins- of Stjüürenbok. Ön't 17. Jaarhönert sen masi Lir fan't Tērp üp Wālfangskepen mefaart, en fan dit Jil diarfan sen di ual Koptainshüsen, wat et jit jeft, becht uuren. Wan dit me di Feskerii wesen wiar, sen masi Mensken wechgingen, en di Rest forsjukt höm ön Lönwertskep. Dit es man ek olter gur gingen, aurdat masi Aarber fan Storemflöören kaputgiar, en sa wiar Ārichsem en ārem Tērp. 1937 es en Koog becht uuren, wat fan Tinem bit hen tö"}
{"id": "20560", "contents": "Faranah as en steed uun de aafrikoons steed Guinea. At steed leit uun a maden faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Faranah Regiuun. Det hee amanbi 60.000 lidj (2014). Ahmed Sékou Touré (1922-1984), iarst president faan Guinea. www.citypopulation.de"}
{"id": "20561", "contents": "Mamou as en steed uun de aafrikoons steed Guinea. At steed leit uun a waast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Mamou Regiuun. Det hee amanbi 65.000 lidj (2014). www.citypopulation.de"}
{"id": "20562", "contents": "Quinhámel as en steed uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. At steed leit uun a waast faan’t lun. Det as at hoodsteed faan det Biombo Regiuun. Det hee 5825 lidj (2009). Guinea-Bissau, www.citypopulation.de"}
{"id": "20563", "contents": "Bolama as en steed uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. At steed leit uun a waast faan’t lun. Det as at hoodsteed faan det Bolama Regiuun. Det hee 5026 lidj (2009). www.citypopulation.de"}
{"id": "20564", "contents": "Gabú (iar Nova Lamego) as det naistgratst steed uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. At steed leit uun a uast faan’t lun. Det as at hoodsteed faan det Gabú Regiuun. Det hee 43.556 lidj (2009). www.citypopulation.de"}
{"id": "20565", "contents": "Farim as en steed uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. At steed leit uun a nuurd faan’t lun. Det as at hoodsteed faan det Oio Regiuun. Det hee 9005 lidj (2009). www.citypopulation.de"}
{"id": "20566", "contents": "Buba as en steed uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. At steed leit uun a waast faan’t lun. Det as at hoodsteed faan det Quinara Regiuun. Det hee 7898 lidj (2009). www.citypopulation.de"}
{"id": "20567", "contents": "Catió as en steed uun de aafrikoons stoot Guinea-Bissau. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det as at hoodsteed faan det Tombali Regiuun. Det hee 5081 lidj (2009). Guinea-Bissau, www.citypopulation.de"}
{"id": "20568", "contents": "Det Koulikoro Regiuun (üüb Bambara: ߞߎߟߌߞߏߙߏ ߘߌߣߋߖߊ Kulikɔrɔ Dineja, üüb Fraansöösk: Région de Koulikoro) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Maali. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit Mauretaanien, uun a uast det Ségou Regiuun, uun a süüduast det Sikasso Regiuun, uun a süüdwaast Guinea an uun a waast det Kayes Regiuun. Det Bamako Regiuun as en enklaawe uun a süüd faan't regiuun. Det hee 2.422.108 lidj (2009). At hoodsteed as Koulikoro. Hög struumer luup troch't regiuun: de Niiger Struum, de Baoulé, de Sankarani, de Bagoé, de Bani an de Bafing. Det Koulikoro Regiuun hee sööwen kreiser (üüb Fraansöösk: cercles), wat iin uun komuunen diald wurd: www.citypopulation.de Mali: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "2057", "contents": "Raantem es sawat üs freemer fuar di üđer Uast-Tērper fan di Gimiindi Söl, aurdat et ön't süđern Hualevailön liit, wat jerer \"Hörnem\" nēmt waar. Man en ken't uk sa biluki, dat di Dik fan Raantem-Beken di Interesen töhop bringt. Ön't Jaar 2008 es di ual Gimiindi Raantem āpfeelen, aurdat di wat üđers maaket her üs wat di Iinuuners sair her. Hat uur hol sair, dat Raantem sin Naam fan di Gothair Ran heer. Hat jeft man jit en iinfacher Versioon, en des kumt diarfan, dat Raantem bi di Kant (Dütsk Rand of jerer uk Rant) liit. Sa kür \"Rant\" me \"um\" fuar Plaats töhöpkemen wiis. Nai bi Raantem skel, sa fuul üs em fan Skreftsteken fan't 18. Jaarhönert weet, en Öörtwal wesen wiis, ek olter fuul üđers üs Tinem-Borig. Des skel man al tö des Tir öner di Dünemer lair haa, en mesken es di deling al lung ön di Nuurđsee forswünen. Üp Kaarten waar Raantem dit jerst Mool ön 1142 iinteeknit, dit wiar en Seekaart. Des Kaart liit deling ön Kopenhaawen. Ön des Kaart es di \"Weestersee-Sērk\" üs en Seeteeken formorken. Di Raantem Sērk wiar \"St. Peter\" nēmt. Dit es wichtig, aurdat bluat Hauptsērken achter Petrus jit maast. Raantem"}
{"id": "20570", "contents": "Det Moyen-Chari Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. At hoodsteed as Sarh. Det hee 588.008 (2009). www.citypopulation.de"}
{"id": "20571", "contents": "Det Ouaddaï Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Ouaddaï; üüb Araabsk: منطقة وداي Minṭaqātu Waddāy) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a uast faan't lun. At hoodsteed as Abéché. Det hee 721.166 lidj (2009). At regiuun hee trii departmenten. www.citypopulation.de"}
{"id": "20572", "contents": "Det Salamat Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Salamat; üüb Araabsk: منطقة سلامات Minṭaqātu Salāmāt) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a süüduast faan't lun. At hoodsteed as Am Timan. Det hee 302.301 lidj (2009). At regiuun hee trii departmenten. www.citypopulation.de"}
{"id": "20573", "contents": "Det Sila Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Sila; üüb Araabsk: منطقة سيلا Minṭaqātu Sīlā) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a süüduast faan't lun. At hoodsteed as Goz Beïda. Det hee 387.461 lidj (2009). At regiuun hee tau departmenten. At regiuun wurd 2008 grünjlaanjen. www.citypopulation.de"}
{"id": "20574", "contents": "Det Tandjilé Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun. At hoodsteed as Laï. Det hee 661.906 lidj (2009). At regiuun hee trii departmenten. www.citypopulation.de"}
{"id": "20575", "contents": "Det Tibesti Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région du Tibesti; üüb Araabsk: منطقة تبستي Minṭaqātu Tibastī) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. At hoodsteed as Bardaï. Det hee 25.483 lidj (2009). At regiuun hee tau departmenten. Tu Tibesti Est (Uast) hiar fjauer onerprefektüüren: Aouzou, Bardaï, Yebbi-Bou an Zoumri. Tu Tibesti Ouest (Waast) hiar trii: Zouar, Wour, Goubonne At regiuun wurd 2008 grünjlaanjen. www.citypopulation.de"}
{"id": "20576", "contents": "Det Wadi Fira Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Tschad. At regiuun leit uun a uast faan't lun. At hoodsteed as Biltine. Det hee 508.383 lidj (2009). At regiuun hee trii departmenten. www.citypopulation.de"}
{"id": "20577", "contents": "Moussoro (üüb Araabsk: موسورو‎‎ Mūsūrū) as en steed uun de aafrikoons stoot Tschad. At steed leit uun a süüdwaast uun't lun, amanbi 300 km tu a nuurduast faan N'Djamena. Det as at hoodsteed faan det Bahr El Ghazel Regiuun an det Bahr El Ghazel Department. Det hee 24.564 lidj (2009). www.citypopulation.de"}
{"id": "20578", "contents": "Ati (üüb Araabsk: أتي‎‎ Atī) as en steed uun de aafrikoons stoot Tschad. At steed leit uun a maden faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Batha Regiuun. Det hee 20.902 lidj (2009). www.citypopulation.de"}
{"id": "20581", "contents": "Rundi, of uk Kirundi as en bantuspriak, diar faan amanbi 95% faan a minsken uun Burundi snaaket woort. Diar as Rundi bütj Fransöösk at amtsspriak. Det spriak liket det Kinyarwanda uun't naiberlun Ruanda auer a miaten. Wikipedia üüb Rundi"}
{"id": "20583", "contents": "Kinyarwanda, of uk Rwanda as en bantuspriak, diar fööraal uun Ruanda snaaket woort. Hat liket det Rundi uun't naiberlun Burundi auer a miaten. Kinyarwanda as det mamenspriak för a Hutu, Tutsi, Banyamulenge an Twa. Informatjuun auer't spriak bi ethnologue.com (üüb ingelsk)"}
{"id": "20586", "contents": "Benue-Kongo spriaken san en grat skööl faan a Niger-Kongo spriaken, diar süüdelk faan a Sahara snaaket wurd. Tuup mä Kwa hiar jo tu't Süüd-Volta skööl faan a Niger-Kongo spriaken. Det gratst skööl diar uun san a Bantuspriaken. Iindialang efter Williamson-Blench, 2000 Benue-Kongo Waast-Benue-Kongo spriaken (fööraal uun Beniin an Nigeeria) Yoruboid Edoid Akokoid Igboid Nupoid Idomoid Uast-Benue-Kongo spriaken Platoid (Madel-Nigeeria) Kainji Plateau spriaken Tarokoid Jukunoid Bantoid-Cross spriaken Cross-River spriaken Bantoid Nuurd-Bantoid Dakoid Mambiloid Süüd-Bantoid Jarawoid Tivoid Ekoid Gäärslun spriaken mä: Ngemba, ... Bantu Bernd Heine an Derek Nurse (ütjden): African Languages. An Introduction. Cambridge University Press 2000. Diar uun: Kay Williamson an Roger Blench: Niger-Congo. List faan Benue-Kongo spriaken bi Ethnologue"}
{"id": "20587", "contents": "De Ancuabe Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Ancuabe) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 164.114 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Ancuabe. A distrikt hee trii kreiser (üüb Portugiisk:Postos Administrativos): Ancuabe, wat a steeden Ancuabe, Chiote an Nacuale hee. Metoro, wat a steeden Metoro an Salave hee. Meza, wat a steeden Campine, Meza, Minhuene an Nanju hee. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "20589", "contents": "At komoorsk spriak (Shikomor of uk Shimasiwa (\"spriak faan a eilunen\")) as bütj fransöösk an araabisk ian faan trii amtsspriaken üüb a Komooren an det mamenspriak faan bal aal a 800.000 iinwenern diar. Komoorsk woort uun araabisk skraft skrewen, man at jaft diar uk en latiinsk skraft för. Komoorsk as nai mä Swahili. Arke eilun hää hör aanj spriakwiis: Grande Comore - Shingazidja Anjouan - Shindzuani Mohéli - Shimwali Mayotte - Shimaore Shingazidja bi Ethnologue. Shindzuani bi Ethnologue. Mohéli bi Ethnologue. Shimaore bi Ethnologue."}
{"id": "20591", "contents": "Ancuabe as en steed uun de aafrikoons stoot Mosambik. Det leit uun a nuurduast faan't lun, uun det Cabo Delgado Prowins. Det hee 12.561 lidj (1997). Det as at hoodsteed faan de Ancuabe Distrikt."}
{"id": "20592", "contents": "De Balama Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Balama) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 180.957 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Balama. A distrikt hee fjauer kreiser (üüb Portugiisk:postos administrativos): Balama, wat a steeden Balama, Muripa an Ntete hee. Impiiri, wat a steeden Namara an Savaca hee. Kuékué, wat a steeden Jamira an Tauane hee. Mavala, wat a steeden Mavala an Mpaka hee. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "20593", "contents": "De Báruè Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Báruè) as en distrikt faan det Manica Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 185.179 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Catandica. A distrikt hee trii kreiser (üüb Portugiisk:postos administrativos): Catandica, wat a steeden Chivalo, Inhazonia an Tsacale hee. Choa, wat a steeden Choa an Nhauroa hee. Nhampassa, wat a steeden N'Fudzi an Nhanssacara hee. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "20594", "contents": "Massenya (üüb Araabsk: ماسينيا‎‎ Māsīnyā) as en steed uun de aafrikoons stoot Tschad. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Chari-Baguirmi Regiuun an det Baguirmi Department. Det hee 3227 lidj (2009). www.citypopulation.de"}
{"id": "20595", "contents": "Ludwigslust-Parchim as en lunkreis uun Mecklenborag-Föörpomern. Hi as di öödergratst lunkreis uun Sjiisklun. Sin kreisstääd as Parchim. Dialen faan a ferwaltang sat uk uun Ludwigslust. Amtfrei gemeenen Boizenburg/Elbe, Stääd * (10.630) Hagenow, Stääd * (11.968) Lübtheen, Stääd (4789) Ludwigslust, Stääd * (12.267) Parchim, Stääd * (18.074) Amten mä steeden an gemeenen * (diar sat at ferwaltang) Statistisches Amt M-V – Bevölkerungsstand der Kreise, Ämter und Gemeinden 2017 (XLS-Datei) (Iinwenertaalen huuchreegent efter 2011). (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Ludwigslust Parchim – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20596", "contents": "Baía Farta De Baía Farta Kreis as en kreis uun det Benguela Prowins faan Angoola. A kreis leit uun a süüdwaast faan't prowins. Hi hee 102.989 lidj (2014). At hoodsteed as Baía Farta."}
{"id": "20597", "contents": "Balombo De Balombo Kreis as en kreis uun det Benguela Prowins faan Angoola. A kreis leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 99.321 lidj (2014). At hoodsteed as Balombo."}
{"id": "20598", "contents": "Daloa as en steed uun de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 245.360 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan de Sassandra-Marahoué Distrikt an det Haut-Sassandra Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20599", "contents": "Korhogo as en steed uun de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. At steed leit uun a nuurd faan’t lun. Det hee 243.048 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan de Savanes Distrikt an det Poro Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "206", "contents": "New York [nu ˈjɔɹk] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't nordååsten foon't lönj. Dåt heet 19.453.561 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as New York City. Dåt grutst ailönj önj New York as Long Island („Lung Ailönj“). Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: De stoot New York heet 62 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj New York New York City New York County USA: States, citypopulation.de USA: New York, citypopulation.de 43.116666666667-75.95Koordinaaten: 43° 7′ N, 75° 57′ W"}
{"id": "20601", "contents": "De Angoche Distrikt as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 399.092 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Angoche. A distrikt hee fjauer kreiser (üüb Portugiisk:postos administrativos): Angoche, wat at steed Angoche hee. Aube, wat a steeden Aube an Catambo hee. Boila-Nametoria, wat a steeden Boila, Nabruma an Malapa hee. Namaponda, wat at steed Namaponda hee. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "20602", "contents": "Det Nord-Kivu Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. Det hee 6.655.000 lidj (2015). At hoodsteed as Goma. www.citypopulation.de"}
{"id": "20604", "contents": "Atar (üüb Araabsk: أطار‎‎ Aṭār) as en steed uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Adrar Regiuun. Det hee 25.190 lidj (2013). www.citypopulation.de"}
{"id": "20605", "contents": "Det Dakhlet Nouadhibou Regiuun (üüb Araabsk: ولاية داخلة نواذيبو Wilāya Dakhlat Nuwādhībū) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At regiuun leit uun a waast faan’t lun. Det hee 123.779 lidj (2013). At hoodsteed as Nouadhibou."}
{"id": "20606", "contents": "Det Gorgol Regiuun (üüb Araabsk: ولاية كوركول Wilāya Kūrkūl) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At regiuun leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 335.917 lidj (2013). At hoodsteed as Kaédi. Det Gorgol Regiuun hee fjauer departmenten: Kaédi Maghama M'Bout Monguel"}
{"id": "20608", "contents": "Det Guidimaka Regiuun (üüb Araabsk: ولاية غيديماغا Wilāya Ghīdīmāghā) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At regiuun leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 267.029 lidj (2013). At hoodsteed as Sélibabi. Det Guidimaka Regiuun hee tau departmenten: Ould Yengé Sélibabi"}
{"id": "20609", "contents": "Det Hodh Ech Chargui Regiuun (üüb Araabsk: ولاية الحوض الشرقي Wilāya Al-Khūẓ Ash-Sharqī) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At regiuun leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 430.668 lidj (2013). At hoodsteed as Néma. Det Hodh Ech Chargui Regiuun hee seeks departmenten: Amourj Bassikounou Djiguenni Néma Oualata Timbedra"}
{"id": "20610", "contents": "Det Hodh El Gharbi Regiuun (üüb Araabsk: ولاية الحوض الغربي Wilāya Al-Khūẓ Al-Gharbī) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At regiuun leit uun a süüd faan’t lun. Det hee 294.109 lidj (2013). At hoodsteed as Ayoun el Atrous. Det Hodh El Gharbi Regiuun hee fjauer departmenten: Aïoun El Atrouss Kobenni Tamchekett Tintane"}
{"id": "20611", "contents": "Det Inchiri Regiuun (üüb Araabsk: ولاية إينشيري Wilāya Īnshīrī) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At regiuun leit uun a waast faan’t lun. Det hee 19.639 lidj (2013). At hoodsteed as Akjoujt."}
{"id": "20612", "contents": "Nouakchott-Nord Det Nouakchott-Nord Regiuun (üüb Araabsk: ولاية نواكشوط الشمالية Wilāya Nuwākshūṭ Ash-Shamāliya) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At regiuun leit uun a waast faan’t lun. Det hee 366.912 lidj (2013). At hoodsteed as Dar-Naim. Föör 2014 wiar't regiuun dial faan det Nouakchott Regiuun."}
{"id": "20613", "contents": "Nouakchott-Ouest Det Nouakchott-Ouest Regiuun (üüb Araabsk: ولاية نواكشوط الغربية Wilāya Nuwākshūṭ Al-Gharbiya) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At regiuun leit uun a waast faan’t lun. Det hee 165.814 lidj (2013). At hoodsteed as Tevragh-Zeina. Föör 2014 wiar't regiuun dial faan det Nouakchott Regiuun."}
{"id": "20614", "contents": "Nouakchott-Sud Det Nouakchott-Sud Regiuun (üüb Araabsk: ولاية نواكشوط الجنوبية Wilāya Nuwākshūṭ Al-Janūbiya) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At regiuun leit uun a waast faan’t lun. Det hee 425.673 lidj (2013). At hoodsteed as Arafat. Föör 2014 wiar't regiuun dial faan det Nouakchott Regiuun."}
{"id": "20615", "contents": "Det Tagant Regiuun (üüb Araabsk: ولاية تكانت Wilāya Takānt) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At regiuun leit uun a süüd faan’t lun. Det hee 80.962 lidj (2013). At hoodsteed as Tidjikja."}
{"id": "20616", "contents": "Det Tiris Zemmour Regiuun (üüb Araabsk: ولاية تيرس زمور Wilāya Tīris Zamūr) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At regiuun leit uun a nuurd faan’t lun. Det hee 53.261 lidj (2013). At hoodsteed as Zouérat."}
{"id": "20617", "contents": "Det Trarza Regiuun (üüb Araabsk: ولاية الترارزة Wilāya Al-Trārza) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At regiuun leit uun a waast faan’t lun. Det hee 272.773 lidj (2013). At hoodsteed as Rosso."}
{"id": "20618", "contents": "Toogo Toogo [ˈtoːgo], amtlik ju Toogoisk Republiik (uwe Fransöösk: Togo [tɔˈgo] än République Togolaise) is en staot öön e wäst foon Aafrika. Öön e nöörd lait Burkiina Faaso, öön e uust Beniin, öön e söö ju Atlantik än öön e wäst Ghaana. Et löön heet 7.706.000 jude (2020). E häädstää is Lomé. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "20619", "contents": "Mååli as en lönj önj Weest-Aafrika. Jü hoodstää as Bamako."}
{"id": "20620", "contents": "Det Mopti Regiuun (üüb Bambara: ߡߏߕߌ ߘߌߣߋߖߊ Moti Dineja, üüb Fraansöösk: Région de Mopti) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Maali. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Uun a nuurd leit det Timbuktu Regiuun, uun a uast an süüduast Burkiina Faaso, an uun a süüdwaast an waast det Ségou Regiuun. Det hee 2.036.209 lidj (2009). At hoodsteed as Mopti. De Niiger Struum leept troch't regiuun. De huuchst berig uun Maali, de Hombori Berig (1153 m), leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det Mopti Regiuun hee aacht kreiser (üüb Fraansöösk: cercles), wat iin uun komuunen diald wurd: www.citypopulation.de Mali: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20621", "contents": "Det Ségou Regiuun (üüb Bambara: ߛߋߓߎ ߘߌߣߋߖߊ Segu Dineja, üüb Fraansöösk: Région de Ségou) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Maali. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Uun a nuurd lei Mauretaanien an det Timbuktu Regiuun, uun a uast det Mopti Regiuun, uun a süüduast Burkiina Faaso, uun a süüd det Sikasso Regiuun an uun a waast det Koulikoro Regiuun. Det hee 2.338.349 lidj (2009). At hoodsteed as Ségou. De Niiger Struum an de Bani Struum luup troch't regiuun. Det Ségou Regiuun hee sööwen kreiser (üüb Fraansöösk: cercles), wat iin uun komuunen diald wurd: www.citypopulation.de Mali: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20622", "contents": "Det Sikasso Regiuun (üüb Bambara: ߛߌߞߊߛߏ ߘߌߣߋߖߊ Sikaso Dineja, üüb Fraansöösk: Région de Sikasso) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Maali. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Uun a nuurdwaast leit det Koulikoro Regiuun, uun a nuurduast det Ségou Regiuun, uun a uast Burkiina Faaso, uun a süüd at Elfenbianküst an uun a waast Guinea. Det hee 2.643.179 lidj (2009). At hoodsteed as Sikasso. At regiuun hee tau grat struumer, wat iin uun de Niiger Struum luup: de Sankarani uun a nuurd an de Bani uun a süüd. Det Sikasso Regiuun hee sööwen kreiser (üüb Fraansöösk: cercles), wat iin uun komuunen diald wurd: www.citypopulation.de Mali: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20623", "contents": "Det Timbuktu Regiuun (üüb Bambara: ߕߎߡߎߕߎ ߘߌߣߋߖߊ Tumutu Dineja, üüb Fraansöösk: Région de Tombouctou) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Maali. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 674.793 lidj (2009). At hoodsteed as Timbuktu. De Niiger Struum leept troch a süüd faan't regiuun. At jaft uk uun a süüd tau sian, wat nai bi de Niiger lei: de Oro an de Fati. Det Timbuktu Regiuun hee fiiw kreiser (üüb Fraansöösk: cercles), wat iin uun komuunen diald wurd: www.citypopulation.de Mali: Administrative Division, citypopulation.de At nuurddial diarfaan, Taoudénit, wurd 2016 en regiuun för ham salew."}
{"id": "20624", "contents": "Det Tahoua Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Tahoua) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Niiger. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Det hee 3.328.365 lidj (2012). At hoodsteed as Tahoua. www.citypopulation.de"}
{"id": "20625", "contents": "De Ruad Sia Bundesstoot (üüb Araabsk: البحر الأحمر‎‎ ولاية Wilāyat Al-Baḥr Al-Aḥmar) as en bundesstoot uun Sudaan. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 1.482.100 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as Sudaan Huuwen. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "20626", "contents": "Kiffa (üüb Araabsk: كيفة‎‎ Kīfa) as en steed uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 50.206 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Assaba Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20627", "contents": "Aleg (üüb Araabsk: ألاك‎‎ Alāk) as en steed uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At steed leit uun a waast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Brakna Regiuun. Det hee 15.521 lidj (2013). www.citypopulation.de"}
{"id": "20628", "contents": "Nouadhibou (üüb Araabsk: نواذيبو‎‎ Nuwādhībū, iar Port-Étienne) as en steed uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At steed leit uun a waast faan't lun üüb at uastdial faan det Ras Nouadhibou Hualeweilun. Det as at hoodsteed faan det Dakhlet Nouadhibou Regiuun. Det hee 118.167 lidj (2013). www.citypopulation.de"}
{"id": "20629", "contents": "Kaédi (üüb Araabsk: كيهيدي‎‎ Kīhīdī) as en steed uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Gorgol Regiuun. Det hee 45.539 lidj (2013). www.citypopulation.de"}
{"id": "20630", "contents": "Sélibabi (üüb Araabsk: سيلبابي‎‎ Sīlibābī) as en steed uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Guidimaka Regiuun. Det hee 26.420 lidj (2013). www.citypopulation.de"}
{"id": "20631", "contents": "Néma (üüb Araabsk: النعمه‎‎ Al-Naʿma) as en steed uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Hodh Ech Chargui Regiuun. Det hee 21.708 lidj (2013). www.citypopulation.de"}
{"id": "20632", "contents": "Mashonaland Central Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At prowins leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 1.152.520 lidj (2012). At hoodsteed as Bindura. At prowins hee aacht distrikten: Bindura Guruve Mazowe Mbire Mount Darwin Muzarabani Rushinga Shamva Zimbabwe: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "20633", "contents": "Det Northern Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Sambia. Uun a nuurdwaast leit det DR Kongo, uun a nuurduast lei Tansaniia an Malaawi, uun a süüduast det Eastern Prowins, uun a süüdwaast det Central Prowins an uun a waast det Luapula Prowins. Det hee 1.105.824 lidj (2010). At hoodsteed as Kasama. Det Northern Prowins hee njüügen distrikten. Det letst folksteeling wiar uun't juar 2010. Efter a resultooten hee't prowins 1.105.824 lidj: 558.973 diarfaan san wüfhööd an 546.851 karmen. Det Bemba Spriik (69.2 %) as det miast spreegen spriik uun't prowins. Zambia, www.citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Northern: Province in Zambia, citypopulation.de Government of Zambia Central Statistical Office, 2010 Census Population Summaries, s 66 (PDF).. Archiwiaret faan det originool di 14. Nofember 2017. Ufrepen di 14. Maarts 2020."}
{"id": "20634", "contents": "Det North-Western Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Sambia. Uun a nuurd leit det DR Kongo, uun a uast det Copperbelt Prowins, uun a süüduast det Central Prowins, uun a süüdwaast det Western Prowins an uun a waast Angoola. Det hee 727.044 lidj (2010). At hoodsteed as Solwezi. Det North-Western Prowins hee njüügen distrikten. Det letst folksteeling wiar uun't juar 2010. Efter a resultooten hee't prowins 727.044 lidj: 368.903 diarfaan san wüfhööden an 358.141 san karmen. Dön Lunda (33.8 %), Kaonde (29.6 %) Spriiken san dön miast spreegen spriiken uun't prowins. Zambia, www.citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Northwestern: Province in Zambia, citypopulation.de Government of Zambia Central Statistical Office, 2010 Census Population Summaries, s 66 (PDF).. Archiwiaret faan det originool di 14. Nofember 2017. Ufrepen di 14. Maarts 2020."}
{"id": "20637", "contents": "Det Muchinga Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Sambia. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd leit Tansania, uun a nuurduast Malaawi, uun a süüduast det Eastern Prowins, uun a süüdwaast det Central Prowins, uun a waast det Luapula Prowins an uun a nuurdwaast det Northern Prowins. Det hee 711.657 lidj (2010). At hoodsteed as Chinsali. Det Muchinga Prowins hee sööwen distrikten. Det letst folksteeling wiar uun't juar 2010. Efter a resultooten hee't prowins 711.657 lidj: 361.785 diarfaan san wüfhööd an 349.872 san karmen. Dön Bemba (46.9 %) an Namwanga (20.7 %) Spriiken san dön miast spreegen spriiken uun't prowins. Zambia, www.citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Muchinga: Province in Zambia, citypopulation.de Government of Zambia Central Statistical Office, 2010 Census Population Summaries, s 66 (PDF).. Archiwiaret faan det originool di 14. Nofember 2017. Ufrepen di 14. Maarts 2020."}
{"id": "20638", "contents": "Diourbel as en steed uun a waast faan Seenegal. At steed hee 133.705 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Diourbel Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20639", "contents": "Kaffrine as en steed uun a waast faan Seenegal. At steed hee 39.537 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Kaffrine Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "2064", "contents": "At Amt Feer-Oomram as en amt uun a kreis Nuurdfresklun uun Schleswig-Holstian. Hat as tustendag för a eilunen Fer an Oomram. Uun A Wik sat a ferwaltang, an uun Neebel jaft at diar en bütjensteed faan. Det amt wurd di 01. Janewoore 2007 ütj jo ual amten faan Oomram, Feer-Lun an a stääd Wik tuupslööden. Amt Föhr-Amrum Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "20640", "contents": "Kaolack as en steed uun a waast faan Seenegal. At steed hee 233.708 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Kaolack Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20641", "contents": "Kédougou as en steed uun a waast faan Seenegal. At steed hee 30.051 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Kédougou Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20642", "contents": "Kolda as en steed uun a waast faan Seenegal. At steed hee 748.500 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Kolda Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20643", "contents": "Ellin A. Nickelsen (* 15. April 1956 uun Olersem) as en fering skriiwer an skuulmääster. Efter't abituur bi A Wik hää Ellin uun Hamborag anglistik an germanistik studiaret. Üs assistant teacher wiar't onerwais uun Ingelun an Austraalien. Bi't Friedrich Paulsen-skuul uun Naibel hää't hör naist skuulmääster-preew maaget, an hää do noch flook juaren bi't uniwersiteet faan Kerala uun Indien werket. Sant 1991 wiar Ellin üs skuulmääster uun Nuurdsjiisklun uun a gang, twaalew juar üs skuuldirekter uun Hambergen. 2016 hää't auerwakselt tu't skuuldireksioon uun Lüneburg. Sant 2022 as Ellin föörwüf faan a instituutsferian, di det Nordfriisk Instituut drait. Ellin as at naist tooch befreid an hää en woksenen dring. Literatuurwäädstridj faan't Ferring Stiftang Essay-wäädstridj faan't Deutsche Akademie für Dichtung und Sprache Skriiwwäädstridj Ferteel iinjsen! faan NFI an NDR German studies in India. Iudicium-Ferlach, München. 1990. Jonk Bradlep. Nordfriisk Instituut, Bräist/Bredstedt. 1991. \"Jonk Bradlep\" - Schreiben auf Friesisch: auf Friesisch schreiben? Uun: Nordfriesisches Jahrbuch 28. 1992. S. 185-194, diar S. 185. Faan stian an weeder, Dachtangen 1983-1994. Nordfriisk Instituut, Bräist/Bredstedt. 1995. De green stian. Uun: Rau uun frees - trii krimis faan Feer an Oomram. Bredstedt. 2006. Ferring-Stiftung Krimi-Preis (1. pris). Jonk Bradlep as för't teooter tu't Frasch auersaat an apwerket wurden"}
{"id": "20646", "contents": "Det Archangaj Prowins (üüb Mongools: Архангай Аймаг/ᠠᠷᠤᠬᠠᠩᠭ᠋ᠠᠢ ᠠᠶᠢᠮᠠᠭ Archangaj Ajmag) as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun tu a waast faan a maden faan't lun. Det hee 97.091 lidj (2000). At hoodsteed as Tsetserleg. At prowins hee 19 distrikten (üüb Mongools:сум sum). At prowins wurd 1931 grünjlaanjen. www.citypopulation.de"}
{"id": "20649", "contents": "Det Bajan-Ölgij Prowins (üüb Mongols: Баян-Өлгий аймаг/ᠪᠠᠶ᠋ᠠᠨ ᠥᠯᠦᠭᠡᠢ ᠠᠶᠢᠮᠠᠭ Bajan-Ölgij Ajmag) as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd leit Rüslun. Det hee 91.068 lidj (2000). At hoodsteed as Ölgij. At prowins hee 14 distrikten. At prowins wurd 1940 grünjlaanjen. www.citypopulation.de"}
{"id": "20650", "contents": "Det Bajanchongor Prowins (üüb Mongools: Баянхонгор аймаг / ᠪᠠᠶᠠᠨᠬᠣᠩᠭᠣᠷ ᠠᠶᠢᠮᠠᠭ Bajanchongor Ajmag) as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 84.779 lidj (2000). At hoodsteed as Bajanchongor. At prowins hee 20 distrikten. At prowins wurd 1941 grünjlaanjen. www.citypopulation.de"}
{"id": "20651", "contents": "Det Bulgan Prowins (üüb Mongols: Булган аймаг/ᠪᠤᠯᠠᠭᠠᠨ ᠠᠶᠢᠮᠠᠭ Bulgan Ajmag) as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a nuurd faan't lun. Uun a nuurd leit Rüslun. Det hee 61.776 lidj (2000). At hoodsteed as Bulgan. At prowins hee 16 distrikten. www.citypopulation.de"}
{"id": "20652", "contents": "Det Chentij Prowins (üüb Mongols: Хэнтий аймаг/ᠬᠡᠨᠲᠡᠢ ᠠᠶᠢᠮᠠᠭ Chentij Ajmag) as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd leit Rüslun. Det hee 70.946 lidj (2000). At hoodsteed as Öndörchaan. At prowins hee 17 distrikten (üüb Mongools: сум sum). www.citypopulation.de"}
{"id": "20653", "contents": "Det Chowd Prowins (üüb Mongols: Ховд аймаг/ᠬᠣᠪᠳᠤ ᠠᠶᠢᠮᠠᠭ Chowd Ajmag) as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a waast faan't lun. Det hee 86.831 lidj (2000). At hoodsteed as Chowd. At prowins hee 17 distrikten (üüb Mongools: сум sum). www.citypopulation.de"}
{"id": "20654", "contents": "Det Chöwsgöl Prowins (üüb Mongols: Хөвсгөл аймаг/ᠬᠥᠪᠰᠦᠭᠦᠯ ᠠᠶᠢᠮᠠᠭ Chöwsgöl Ajmag) as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a nuurd faan't lun. Uun a nuurd an waast leit Rüslun. Det hee 119.063 lidj (2000). At hoodsteed as Mörön. www.citypopulation.de"}
{"id": "20655", "contents": "Det Darchan-Uul Prowins (üüb Mongols: Дархан-Уул аймаг/ᠳᠠᠷᠬᠠᠨ ᠠᠭᠤᠯᠠ ᠠᠶᠢᠮᠠᠭ Darchan-Uul Ajmag) as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 83.271 lidj (2000). At hoodsteed as Darchan. At prowins hee fjauer distrikten. www.citypopulation.de"}
{"id": "20656", "contents": "Det Dornod Prowins (üüb Mongols: Дорнод аймаг/ᠳᠣᠷᠤᠨᠠᠳᠤ ᠠᠶᠢᠮᠠᠭ Dornod Ajmag) as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd leit Rüslun. Det hee 75.373 lidj (2000). At hoodsteed as Tschojbalsan. www.citypopulation.de"}
{"id": "20657", "contents": "Det Dornogow' Prowins (üüb Mongols: Дорноговь аймаг/ᠳᠣᠷᠤᠨᠠᠭᠣᠪᠢ ᠠᠶᠢᠮᠠᠭ Dornogow' Ajmag) as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 50.575 lidj (2000). At hoodsteed as Sajnschand. www.citypopulation.de"}
{"id": "20658", "contents": "Det Dundgow' Prowins as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a maden faan't lun. Det hee 51.517 lidj (2000). At hoodsteed as Mandalgow'. www.citypopulation.de"}
{"id": "20659", "contents": "Det Gow'-Altaj Prowins as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 63.673 lidj (2000). At hoodsteed as Altaj. www.citypopulation.de"}
{"id": "20660", "contents": "Det Gow'sümber Prowins as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a maden faan't lun. Det hee 12.230 lidj (2000). At hoodsteed as Tschojr. www.citypopulation.de"}
{"id": "20661", "contents": "Det Ömnögow' Prowins as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a süüd faan't lun. Det hee 46.858 lidj (2000). At hoodsteed as Dalansadgad. www.citypopulation.de"}
{"id": "20662", "contents": "Det Orchon Prowins as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 71.525 lidj (2000). At hoodsteed as Erdenet. www.citypopulation.de"}
{"id": "20663", "contents": "Det Öwörchangaj Prowins as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a maden faan't lun. Det hee 111.420 lidj (2000). At hoodsteed as Arwajcheer. www.citypopulation.de"}
{"id": "20664", "contents": "Det Sawchan Prowins as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit Rüslun. Det hee 89.999 lidj (2000). At hoodsteed as Uliastaj. www.citypopulation.de"}
{"id": "20665", "contents": "Det Selenge Prowins as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a nuurd faan't lun. Uun a nuurd leit Rüslun. Det hee 99.950 lidj (2000). At hoodsteed as Selenge. www.citypopulation.de"}
{"id": "20666", "contents": "Det Süchbaatar Prowins as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a uast faan't lun. Det hee 56.166 lidj (2000). At hoodsteed as Baruun-Urt. www.citypopulation.de"}
{"id": "20667", "contents": "Det Töw Prowins as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 99.268 lidj (2000). At hoodsteed as Suunmod. www.citypopulation.de"}
{"id": "20668", "contents": "Det Uws Prowins as en prowins faan't Mongolei. Det leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit Rüslun. Det hee 90.037 lidj (2000). At hoodsteed as Ulaangom. www.citypopulation.de"}
{"id": "20669", "contents": "Rüslun, amtelk det Rüs Föderatsion (üüb Rüs: Росси́я Rossíja an Росси́йская Федера́ция Rossíjskaja Federácija), as en lun uun a uast faan Euroopa an a nuurd faan Aasien. Uun a nuurd leit det Arktisk Sia, uun a uast a Pasiifik, uun a süüduast lei Nuurdkorea, Schiina an't Mongolei, uun a süüd Kasachstaan, Aserbaidschaan an Georgien, an uun a waast a Ukraine, Witjrüslun, Letlun, Eestlun an Finlun. At lun hee 144.699.673 lidj (2021). At hoodsteed faan't lun as Moskau. Rüslun as det gratst lun üüb a eerd. At lun as aacht-an-fiartigsis grater üüs Tjiisklun. Dön Uraal Berger maage at grens twesken Euroopa an Aasien. A Baikalsia leit uun a uast faan't lun, nai bi't grens tu a Mongolei. De Kaspisk Sia leit uun a süüd. Dön tjiin gratst steeden uun Rüslun san: Rüslun hee aacht bundesdistrikten: Russia: Administrative Division, citypopulation.de Russia: Major Cities, citypopulation.de Russia: Federal Districts, citypopulation.de"}
{"id": "2067", "contents": "Amtmaaner wiar oner a Preußen huuger sjandaarmer, wat för en hialer amt tustendag wiar. Daalang jaft at amtmaaner an -wüfen bluas noch uun Schleswig-Holstian an Mecklenborag-Föörpomern. Jo stun en amt föör an san diar a baas faan a ferwaltang. Amtmaaner stun uk a finansamten uun Sjiisklun föör, diar jaft det amanbi 650 faan."}
{"id": "20675", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Tadjikistan wiset di code för 3 Prowinsen, faan't regiarang ferwaltet distrikten an at hoodstäädregiuun. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Tadjikistan TJ), di ööder as di code för a prowinsen. Di lun-code as tuleetst uun Nofember 2016 feranert wurden. 1 Autonom prowins 2 Faan't regiarang ferwaltet distrikten (Nohija) an stääden 3 Hoodstäädregiuun ISO 3166-2, Tabel faan lun-codes ISO 3166-1, Tabel faan lun-codes, so üs uun domain-nöömer Online Browsing Platform üüb iso.org"}
{"id": "20678", "contents": "Tadjikistaan (tadjikisk kyrilisk: Тоҷикистон Todschikiston Zwiebelfisch 6B-k-Latn 79-y-Latn 72-r-Latn 69-i-Latn 6C-l-Latn 69-i-Latn 73-s-Latn 6B-k-Latn 3A 20 422-Т-Cyrl 43E-о-Cyrl 4B7-ҷ-Cyrl 438-и-Cyrl 43A-к-Cyrl 438-и-Cyrl 441-с-Cyrl 442-т-Cyrl 43E-о-Cyrl 43D-н-Cyrl 20 27 27 54-T-Latn 6F-o-Latn 64-d-Latn 73-s-Latn 63-c-Latn 68-h-Latn 69-i-Latn 6B-k-Latn 69-i-Latn 73-s-Latn 74-t-Latn 6F-o-Latn 6E-n-Latn 27 27; amtelk Republiik Tadjikistaan, tadjikisk Ҷумҳурии Тоҷикистон Dschumhurii Todschikiston, rüsk Республика Таджикистан Respublika Tadschikistan as en banenstoot uun Madelaasien. Hoodstääd as Duschanbe. Tadjikistan hää tau prowinsen: Chatlon (Qurghonteppa) an Sughd (Chudschand), ian autonoom prowins (вилояти мухтор/wilojati muchtor of ‏\"ولایت مختار\"‎ ): Berag-Badachschan (Chorugh), ään hoodstääddistrikt (Ноҳияҳои тобеъи ҷумҳурӣ of ‏\"ناحیه‌های تابع جمهوری\"‎ ): Nohijahoi tobei dschumhurij (Duschanbe), an det det hoodstääd salew (шаҳр/schahr of ‏\"شهر\"‎ ): Duschanbe. efter: Statistisk Juarbuk, Duschanbe, 2006 (üüb rüsk) At lun wurd faan 1929 tu 1991 üüs det Tadschiiks SSR ian faan a republiik uun't Sowjetunioon. Det wurd 9. September 1991 suwereen. Wikimedia Atlas: Tadjikistaan – Geograafisk an histoorisk koorden Commonskategorii: Tadjikistaan – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tadjikistaan (sjiisk) [1] United Nations Development Programme (UNDP), 38.58333333333371.366666666667Koordinaaten: 39° N, 71° O"}
{"id": "20684", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Kirgistan wiset di code för sööwen kirgiisk oblasten an tau stääddistrikten. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Kirgistan KG), di ööder as di code för at oblast. Di code as tuleetst di 10. Detsember 2002 (PDF) feranert wurden. Uun Kirgistan haa jodiar codes ään buksteew för det oblast an tau buksteewen för stääddistrikten. 1 Stääd ISO 3166-2, Tabel faan lun-codes. ISO 3166-1, Tabel faan lun-codes, so üs uun domain-nöömer. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "20688", "contents": "Usbekistaan (usbekisk Oʻzbekiston; amtelk Republiik Usbekistaan, usbekisk Oʻzbekiston Respublikasi) as en banenstoot uun Madelaasien. Trinjam lei Kasachstan, Kirgistan, Tadjikistan, Afghanistan an Turkmenistan. Uun't waasten lei di Aral-Sia an di Sarykamysch-Sia. Di nööm komt faan't fulk faan a Usbeken uf, an hör nööm gongt üüb Usbek Khan turag. Usbekistaan hää twaalew prowinsen (usbek. viloyat, pl. viloyatlar; iar (rüsk): oblast), ian autonoom republiik (usbek. respublika) an ian stäädprowins (shahar). At lun wiar faan 1924 tu 1991 üüs det Usbeeks SSR ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Det wurd 1. September 1991 suwereen. Iinwenertaal di 1. Janewoore 2016 Stootelk komitee för statistik World Economic Outlook Database, April 2015 faan a Internatjunaal Müntfond (IWF/IMF) United Nations Development Programme (UNDP),"}
{"id": "2069", "contents": "Klantem as en taarep üüb Feer. At hiart tu det gimeend Olersem (ham kön uk Lungtaarep sai) an tu det sarkspal St. Laurentii."}
{"id": "20691", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Usbekistan wiset di code för twaales prowinsen, at hoodstääd an di dialstoot Karakalpakistan. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Usbekistan UZ), di ööder as di code för at prowins (Viloyati). Di code as tuleetst di 10. Detsember 2002 (PDF) feranert wurden. ISO 3166-2, Tabel fann lun-codes. ISO 3166-1, Tabel faan lun-codes, so üs uun domain-nöömer. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "20694", "contents": "San-Pédro as en steed uun de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. At steed leit uun a süüd faan’t lun. Det hee 164.944 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan de Bas-Sassandra Distrikt an det San-Pédro Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20695", "contents": "Abidjan as en steed uun de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. At steed as ian faan a hoodsteeden faan't lun an leit uun a süüd faan’t lun. Diar sat at regiarang. Uun Abidjan lewe 4.395.243 lidj (2014). www.citypopulation.de"}
{"id": "20696", "contents": "Bouaké as en steed uun de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. At steed leit uun a maden faan’t lun. Det hee 536.719 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan de Vallée du Bandama Distrikt an det Gbêkê Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20697", "contents": "Séguéla as en steed uun de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. At steed leit uun a maden faan’t lun. Det hee 46.189 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan de Woroba Distrikt an det Worodougou Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20699", "contents": "Turkmeenistaan (turkmeensk Türkmenistan) as en banenstoot uun Madelaasien bi't Kaspisk Sia. Trinjam lei Iraan, Afghanistaan, Usbekistaan an Kasachstaan. Diar lewe gud fiiw miljuun minsken. Di gratst dial faan't lun maaget det wüüst Karakum ütj. Turkmeenistaan hää fiiw prowinsen (welaýatlar, sg. welaýat) mä muar üs 50 distrikten an di hoodstääddistrikt Aşgabat şäheri. At lun wiar faan 1925 tu 1991 üüs det Turkmeens SSR ian faan a republiiken faan't Sowjetunioon. Det wurd 27. Oktuuber 1991 suwereen. esa.un.org International Monetary Fund, Report for Selected Countries and Subjects, April 2016 United Nations Development Programme (UNDP), Britannica Book of the Year 2013 Commonskategorii: Turkmeenistaan – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Turkmeenistaan – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Turkmeenistaan (sjiisk)"}
{"id": "207", "contents": "Nikosia (aw Griichisch: Λευκωσία Lefkosía [lefkoˈsi.a]; aw Türkisch: Lefkoşa [lefˈkoʃa]) as jü hoodstää foon Zypern. Deer booge 55.014 manschne (2011). Cyprus, citypopulation.de"}
{"id": "2070", "contents": "Di Nuurđsee es en Diil fan di Atlantisk Ozean. Diarbenen sen masi Fesken en Poren, hur masi Lir fan lewi, wat nai bi di Weeterkant uuni. Öner di Grün haa em masi Öl en Gas fünen, en nü sen hok Frirmen achter en fo dit diar üt. Dat bikeentist, rocht nai bi Nuurđfriislön, es dat Bööri-Ailön \"Middelplate\", wat ek fiir fan't Fügelailön Trischen liit. Di Rafinerii fuar dat Öl es ön Hemmingstedt, wat bi Heide liit. Biiring jert tö Dithmarschen. Nuurđern: Norwegen Weestern: Et foriinigt Köningsrik Süđern: Belgien en Frankrik, bi di Engelsk Kanaal, förter bit hentö Weest- en Uastfriislön Uastern: Dütsklön, Denemark; bi di Skagerrak bigent di Uastersee Ön Denemark en dat friisk Fastlön uur Uurter me \"Weest\" diarfuar sair, aurdat dat Weeter ja weestern liit. Wunerk inoch es da, dat em üp di Ailönen en ön Dütsk Uurter me \"Nuurđ-\" diarbenen brükt. Dit kür üp jen Sir diarme töhophinge, dat fuul fan di jerst Friisen fan di Nederlönen kemen sen, en diar liit dat Weeter ja nuurđfuar. Üp di üđer Sir ken't uk iinfach fan't Dütsk aurnemen uuren wiis. Nü es't üp di Ailönen ja man sa, dat et uk süđern of uastern Weeter jeft. Da kumt noch"}
{"id": "20702", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Turkmeenistaan wiset di code för fiiw prowinsen (welaýatlar) an di hoodstääddistrikt. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Turkmeenistaan TM), di ööder as di code för at prowins. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Tabel faan lun-codes. ISO 3166-1, Tabel faan lun-codes, üs uun domain-nöömer."}
{"id": "20705", "contents": "Bondoukou as en steed uun de aafrikoons stoot at Elfenbianküst. At steed leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 88.783 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan de Zanzan Distrikt an det Gontougo Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20706", "contents": "Evinayong as en steed uun de aafrikoons stoot Ekwatoriaal-Guinea. At steed leit uun a maden faan't festlun faan't lun. Det hee 7997 lidj (2001). Det as at hoodsteed faan det Centro Sur Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20707", "contents": "Ebebiyín as en steed uun de aafrikoons stoot Ekwatoriaal-Guinea. At steed leit uun a nuurduast faan't festlun faan't lun. Det hee 19.515 lidj (2001). Det as at hoodsteed faan det Kié-Ntem Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20708", "contents": "Bata as en steed uun de aafrikoons stoot Ekwatoriaal-Guinea. At steed leit uun a nuurdwaast faan't festlun faan't lun. Det hee 132.235 lidj (2001). Det as at hoodsteed faan det Litoral Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20709", "contents": "Mongomo as en steed uun de aafrikoons stoot Ekwatoriaal-Guinea. At steed leit uun a uast faan't festlun faan't lun. Det hee 5791 lidj (2001). Det as at hoodsteed faan det Wele-Nzas Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20710", "contents": "Sunyani as en steed uun de aafrikoons stoot Ghaana. Det leit uun a waast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Brong-Ahafo Regiuun. Det hee 74.240 lidj (2010). www.citypopulation.de"}
{"id": "20711", "contents": "Cape Coast as en steed uun de aafrikoons stoot Ghaana. Det leit uun a süüd faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Central Regiuun. Det hee 169.894 lidj (2010). www.citypopulation.de"}
{"id": "20712", "contents": "Koforidua as en steed uun de aafrikoons stoot Ghaana. Det leit uun a süüduast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Eastern Regiuun. Det hee 120.971 lidj (2010). www.citypopulation.de"}
{"id": "20713", "contents": "Tamale as en steed uun de aafrikoons stoot Ghaana. Det leit uun a nuurduast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Northern Regiuun. Det hee 371.351 lidj (2010). www.citypopulation.de"}
{"id": "20714", "contents": "Det Banteay Meanchey Prowins (üüb Khmer: ខេត្តបន្ទាយមានជ័យ Khaet Bântéay Méancheăy [kʰaet ɓɑntiəj miən cɨj]) as en prowins uun Kambodscha. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 677.872 lidj (2008). At hoodsteed as Serei Saophoan. www.citypopulation.de"}
{"id": "20715", "contents": "Bolgatanga as en steed uun de aafrikoons stoot Ghaana. Det leit uun a nuurduast faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Upper East Regiuun. Det hee 65.549 lidj (2010). www.citypopulation.de"}
{"id": "20718", "contents": "Sekondi-Takoradi as en steed uun de aafrikoons stoot Ghaana. Det leit uun a süüdwaast faan't lun, an hee en huuwen bi a Atlantik. Det as at hoodsteed faan det Western Regiuun an at traadgratst steed uun Ghaana efter Accra an Kumasi mä amanbi 335.000 minsken. Ferianagt Stooten Boston, USA (2001) Commons: Sekondi-Takoradi – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "20719", "contents": "Det Northern Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Malaawi. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. Uun a nuurd leit Tansaniia, uun a uast de Malaawi Sia, uun a süüd det Central Regiuun an uun a waast Sambia. Det hee 1.708.930 lidj (2008). At hoodsteed as Mzuzu. Det Northern Regiuun hee seeks distrikten. Chitipa Karonga Likoma Mzimba Nkhata Bay Rumphi. www.citypopulation.de"}
{"id": "20720", "contents": "Det Central Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Malaawi. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Uun a nuurd leit det Northern Regiuun, uun a uast de Malaawi Sia, uun a süüduast det Southern Regiuun, uun a süüdwaast Mosambik an uun a nuurdwaast Sambia. Det hee 5.510.195 lidj (2008). At hoodsteed as Lilongwe. Det Central Regiuun hee njüügen distrikten: Dedza Dowa Kasungu Lilongwe Mchinji Nkhotakota Ntcheu Ntchisi Salima www.citypopulation.de"}
{"id": "20721", "contents": "Det Southern Regiuun as en regiuun uun de aafrikoons stoot Malaawi. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Uun a nuurd leit de Malaawi Sia, uun a nuurduast, uast, süüd an süüdwaast Mosambik an uun a nuurdwaast det Central Regiuun. Det hee 5.858.035 lidj (2008). At hoodsteed as Blantyre. Det Southern Regiuun hee 13 distrikten: Balaka Blantyre Chikhwawa Chiradzulu Machinga Mangochi Mulanje Mwanza Neno Nsanje Phalombe Thyolo Zomba www.citypopulation.de"}
{"id": "20722", "contents": "Honshū as det gratst eilun faan Jaapaan. Tu a nuurd leit Hokkaidō an tu a süüd lei Kyūshū an Shikoku. At eilun hee fiiw regiuunen: Tōhoku Kantō Chūbu Kansai Chūgoku"}
{"id": "20727", "contents": "Gao as en steed uun de aafrikoons stoot Maali. At steed leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 86.353 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Gao Regiuun. At steed leit bi de Niiger Struum. At Greefmool faan Askia, wat a aanj faan det 15. juarhunert apbaud wurd. Det as det woorskiinelk greef faan Mohammed I. Touré (uk üüs Askia Mohammed bekäänd), diar faan 1493 tu 1528 de iarst köning faan det Songhai-Rik wiar. La Dune Rose: en grat waanerdün. Det as en auerwontringssteed för föl tsuchfögler ütj Euroopa. At Greefmool faan Askia La Dune Rose www.citypopulation.de"}
{"id": "20728", "contents": "Kayes ([ka.jɛs]; üüb Bambara: ߞߊߦߌ Kayi) as en steed uun de aafrikoons stoot Maali. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 126.319 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Kayes Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "2074", "contents": "Det Amt Lunskap Sal (sö. Amt Lönskep Söl') as en amt üüb't eilun Sal uun a kreis Nuurdfresklun. Hörnem Kaamp List Weningsteed-Breederep Amt Landschaft-Sylt Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "20741", "contents": "Kidal as en steed uun de aafrikoons stoot Maali. At steed leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 25.969 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Kidal Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20742", "contents": "Koulikoro (üüb Bambara: ߞߎߟߌߞߏߙߏ Kulikɔrɔ) as en steed uun de aafrikoons stoot Maali. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 41.602 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Koulikoro Regiuun. At steed hee sööwen steeddialen an fjauer taarpen (Souban, Kayo, Katibougou an Thien). www.citypopulation.de"}
{"id": "20743", "contents": "Mopti (üüb Bambara: ߡߏߕߌ Moti) as en steed uun de aafrikoons stoot Maali. At steed leit uun a maden faan’t lun. Det hee 120.786 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Mopti Regiuun. At steed leit bi de Niiger Struum. www.citypopulation.de"}
{"id": "20744", "contents": "Ségou (üüb Bambara: ߛߋߓߎ Segu) as en steed uun de aafrikoons stoot Maali. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 133.501 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Ségou Regiuun. At steed leit bi de Niiger Struum. www.citypopulation.de"}
{"id": "20745", "contents": "Sikasso ([si.ka.sɔ]; üüb Bambara: ߛߌߞߊߛߏ Sikaso) as en steed uun de aafrikoons stoot Maali. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 226.618 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Sikasso Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20746", "contents": "Timbuktu (üüb Bambara: ߕߎߡߎߕߎ Tumutu; üüb Fraansöösk: Tombouctou) as en steed uun de aafrikoons stoot Maali. At steed leit uun a nuurd faan’t lun. Det hee 54.629 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Timbuktu Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20749", "contents": "Gansu (üüb Schiineesk: 甘肃/甘肅 Gānsù Shěng) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit at Mongolei an Baner Mongolei, uun a uast Ningxia an Shaanxi, uun a süüd leit Sichuan, uun a süüdwaast Qinghai an uun a nuurdwaast Xinjiang. Det hee 25.575.263 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Lanzhou. De Güül Struum leept troch't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Administrative Division, citypopulation.de China: Gansu, citypopulation.de"}
{"id": "2075", "contents": "Racibórz ([raˈt͡ɕibuʂ]; aw Tjüsch: Ratibor, aw Tschechisch: Ratiboř, aw Schleesisch: Racibōrz) as en stää önj Poolen. E stää läit önj sööden foont lönj, önj e prowins Schleesien. Dåt heet 54.259 inboogere (2020). Tschechien Opava önj Tschechien sunt 1991. Sjiisklun Roth önj Bayern sunt 1992. Ruslun Kaliningrad önj Ruslönj sunt 2002. Ukraine Tysmenytsja önj Ukraine sunt 2004. Sjiisklun Leverkusen önj Nordrhin-Weestfåålen sunt 2002. Poolen Kędzierzyn-Koźle önj Poolen sunt 2005. Ratschibusch. Poland: Major Cities, citypopulation.de Commons: Racibórz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20750", "contents": "Guangdong (üüb Schiineesk: 广东/廣東省 (Mandarin) Guǎngdōng Shěng, (Kantoneesk) Gwong2dung1 Saang2) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 104.320.459 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Guangzhou. Guangdong leit bi a eeg faan det Süüdschineesk Sia. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Guangdong, citypopulation.de"}
{"id": "20751", "contents": "Guizhou (üüb Schiineesk: 贵州/貴州省 Guìzhōu Shěng) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit Sichuan, uun a uast Hunan, uun a süüd Guangxi an uun a waast Yunnan. Det hee 34.748.556 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Guiyang. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Guizhou, citypopulation.de"}
{"id": "20752", "contents": "Hainan (üüb Schiineesk: 海南省 Hǎinán Shěng (prowins) an 海南岛 Hǎinán Dǎo (eilun)) as en eilun uun't Süüdschineesk Sia an en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 8.671.485 lidj (2010). At hoodsteed as Haikou. Det Qiongzhou Struat skääsd at eilun faan't feestlun. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Hainan, citypopulation.de"}
{"id": "20753", "contents": "Digitaal spriakduas as en ütjdruk uun't spriakwedenskap. Hi as 2013 brükt wurden faan András Kornai an hi wal sai, dat en spriak, diar am't auerlewin strat, noch föl muar komer hää, wan hat uun't digitaal welt ei föörkomt. Faan jo amanbi 7.000 spriaken üüb a welt wurd sowat 2.500 üs uun gefoor uunsen. An diar san wel bluas 5% (~350 spriaken), diar di straal iinuun't digitaal welt skaafe an auerlewe. En spriak täält üs ütjstürwen, wan di leetst spreeger stürwen as. Man at jaft trii uuntiaken, dat en spriak bal ütjstareft: 1. Det spriak ferlääst hör funksion, an en ööder spriak auernamt det funksion, tun bispal uun't wiartskapsleewent. 2. Det spriak ferlääst uunsen, det markt am miast diarbi, hü jong lidj mäenööder snaake. 3. Det spriak ferlääst kompetens. Det ment, fölen ferstun det spriak noch, man snaake det ei muar so gud of knaap noch. Uun't digitaal tidjääler woort ei muar so föl uun a kuuplooden äärent, man muar auer't näät, an det spriak uun't näät as miast ei det faan en letj spriak (funksion). An wan't ei uun't näät as, do woort det ei muar woornimen (uunsen). An sodenang as't bal ünmögelk, mä frinjer uun en letj spriak tu"}
{"id": "20754", "contents": "Haagwirmer (Acanthocephala; faan greks ἄκανθος akanthos = „suurn“ an κεφαλή kephale = „hood“) san parasiiten uun a siarem. Diar jaft at wel son 1100 slacher faan. Det as ei gans seeker, wäär haagwirmer en aanjen stam san of ferlicht en onerstam faan a weldiarten (Rotifera). Jo slacher wurd uun sjauer klasen iindiald: Archiacanthocephala Kategoriin: Apororhynchida – Gigantorhynchida – Moniliformida – Oligacanthorhynchida Eoacanthocephala Kategoriin: Gyracanthocephala – Neoechinorhynchida Palaeacanthocephala Kategoriin: Echinorhynchida – Heteramorphida – Polymorphida Polyacanthocephala Kategorii: Polyacanthorhynchida Commonskategorii: Haagwirmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Haagwirmer"}
{"id": "20756", "contents": "Twiisidjeten san diarten, diar tau muar of maner likedenang heleften haa. Di latiinsk nööm komt faan bis = tau an latus = sidj. Commonskategorii: Twiisidjeten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Twiisidjeten"}
{"id": "20758", "contents": "Iarempuater (Brachiopoda) san en stam faan diarten, diar uun't weeder lewe. Jo like a twiiskaalagen (Bivalvia), haa oober nian rochter an lachter skaal, man diarför en oner- an en boowerskaal. An üüb eder sidj faan a müs haa's iarmer. Auer 30.000 slacher san al loong ütjstürwen, diar san ferstianeten faan fünjen wurden. Daalang lewe wel noch son 375 slacher uun 83 sköölen. Craniiformea Order: Craniida Linguliformea Order: Linguilida Rhynchonelliformea Ordern: Rhynchonellida – Terebratulida – Thecideida Commonskategorii: Iarempuater – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Iarempuater"}
{"id": "20760", "contents": "Mööskdiarten (Ectoprocta, Bryozoa of Polyzoa) san en stam faan diarten, diar uun't weeder lewe. Jo san böös letj, grater koloniin koon am oober sä üüb song. Eurystomella bilabiata Reteporella grimaldii Cristatella mucedo Gymnolaemata Order: Cheilostomata Order: Ctenostomata Phylactolaemata Order: Plumatellida Stenolaemata Order: Cyclostomatida Commonskategorii: Mööskdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mööskdiarten"}
{"id": "20765", "contents": "Kraansdiarten as en stam faan diarten, diar iarst 1995 faan Reinhardt Kristensen an Peter Funch nei iinfeerd wurden as.. Diar käänt am daalang bluas tau slacher faan, diar üüb homern lewe an 350 µm grat san. Domeen: Eukaryota Hoodkategorii: Animalia Stam: Cycliophora Klas: Eucycliophora Kategorii: Symbiida Famile: Symbiidae Skööl: Symbion Slach: S. americanus Slach: S. pandora Wikispecies hää en artiikel tu: Kraansdiarten P. Funch, R. M. Kristensen: Cycliophora is a new phylum with affinities to Entoprocta and Ectoprocta. Nature 378, 1995: Sidjen 711-714 M. Obst, P. Funch, R.M. Kristensen: A new species of Cycliophora from the mouthparts of the American lobster Homarus americanus (Nephropidae, Decapoda). Organisms, Diversity & Evolution, 6 (2), 2006"}
{"id": "20767", "contents": "Det Mai-Ndombe Prowins (üüb Fraansöösk: La Province de Mai-Ndombe, üüb Kongo: Kizunga Mayi-Ndombe) as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. Det hee 1.768.327 lidj (2006). At hoodsteed as Inongo. At prowins wurd 2015 grünjlaanjen. Iar wiar det dial faan det Bandundu Prowins."}
{"id": "20768", "contents": "Det Nord-Ubangi Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. Det hee 1.037.000 lidj (2006). At hoodsteed as Gbadolite."}
{"id": "20769", "contents": "Det Sankuru Prowins (üüb Fraansöösk: La Province du Sankuru, üüb Kongo: Kizunga Sankuru) as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. Det hee 1.007.000 lidj (2006). At hoodsteed as Lusambo."}
{"id": "2077", "contents": "Det Amt Eidersteed as en amt uun a kreis Nuurdfresklun uun Schleswig-Holstian. At ferwaltang sat uun Garding. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "20770", "contents": "Det Sankuru Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. Det hee 5.772.000 lidj (2006). At hoodsteed as Bukavu."}
{"id": "20771", "contents": "Det Sud-Ubangi Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. Det hee 2.744.345 lidj (2006). At hoodsteed as Zongo."}
{"id": "20772", "contents": "Det Tshopo Prowins (üüb Fraansöösk: La Province de la Tshopo, üüb Kongo: Kizunga Tshopo) as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. Det hee 2.614.630 lidj (2006). At hoodsteed as Kisangani."}
{"id": "20773", "contents": "Det Tshuapa Prowins (üüb Fraansöösk: La Province de la Tshuapa, üüb Kongo: Kizunga Tshuapa) as en prowins uun de aafrikoons stoot det Demokraatisk Republiik Kongo. Det hee 1.316.855 lidj (2006). At hoodsteed as Boende."}
{"id": "20774", "contents": "Piilwirmer (Chaetognatha) san en stam faan diarten, diar fööraal üs plankton uun warem regiuunen lewe. Jo wurd tesken 3 mm an 12 cm grat. Diar san wel son 100 slacher uun 15 sköölen. Klas: Archisagittoidea Order: - Famile: Amiskwiidae Klas: Sagittoidea Order: Aphragmophora Order: Biphragmosagittiformes Order: Phragmophora Commonskategorii: Piilwirmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Piilwirmer"}
{"id": "20776", "contents": "Rabglaagen (Ctenophora) san en stam faan diarten, diar uun't weeder lewe. Jo like glaagen, san diar oober ei altu nai mä. At jaft wel son 100 slacher, diar di gratst dial faan't plankton üüb a eerd ütjmaage. Klas: Tentaculata Order: Cambojiida Order: Cestida Order: Cydippida Order: Cryptolobiferida Order: Ganeshida Order: Lobata Order: Platyctenida Order: Thalassocalycida Klas: Nuda Order: Beroida Commonskategorii: Rabglaagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rabglaagen"}
{"id": "20779", "contents": "Buteldiarten (Gastrotricha) san en stam faan diarten, diar uun't weeder lewe. Jo san 0,06 bis 1,5 mm grat. Order: Chaetonotida Famile: Chaetonotidae Famile: Muselliferidae Famile: Neodasyidae Famile: Xenotrichulidae Order: Macrodasyida Famile: Cephalodasyidae Famile: Dactylopodolidae Famile: Lepidodasyidae Famile: Macrodasyidae Famile: Planodasyidae Famile: Thaumastodermatidae Famile: Turbanellidae Famile: Xenodasyidae Commonskategorii: Buteldiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Buteldiarten"}
{"id": "20781", "contents": "Tjaapmüswirmer (Gnathostomulida) san en stam faan diarten, diar uun't weeder lewe. Jo san ian bit sjauer milimeeter lung. Diar jaft at 91 slacher faan. Order: Bursovaginoidea Famile: Agnathiellidae Famile: Austrognathiidae Famile: Clausognathiidae Famile: Gnathostomariidae Famile: Gnathostomulidae Famile: Mesognathariidae Famile: Onychognathiidae Famile: Paucidentulidae Famile: Problognathiidae Famile: Rastrognathiidae Order: Filospermoidea Famile: Haplognathiidae Famile: Pterognathiidae Commonskategorii: Tjaapmüswirmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tjaapmüswirmer"}
{"id": "20783", "contents": "Uurmüsdiarten (Protostomia) san en stamskööl faan diarten. A miast diarten hiar diar mä tu. Det ööder skööl san a Neimüsdiarten (Deuterostomia). Ecdysozoa Nematoida Nematoda Nematomorpha Scalidophora Kinorhyncha - Vinctiplicata - Priapulida Loricifera Panarthropoda Tardigrada Onychophora Lobopodia † Arthropoda Lophotrochozoa Mollusca Annelida Bryozoa Brachiopoda Nemertea Platyzoa Plathelminthes Acanthocephala Cycliophora Gastrotricha Gnathostomulida Kamptozoa Micrognathozoa Rotifera Commonskategorii: Uurmüsdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Uurmüsdiarten"}
{"id": "20785", "contents": "Neimüsdiarten (Deuterostomia) san en auerstam faan diarten, diar hiart uk a minsk tu. Det ööder skööl san a uurmüsdiarten (Protostomia). Chordata (Ragstringdiarten) Xenacoelomorpha Ambulacraria: Echinodermata (Puurthidjeten) Hemichordata Commonskategorii: Neimüsdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Neimüsdiarten"}
{"id": "20798", "contents": "Hemichordata san en stam faan diarten, huar man gud 100 slacher tu hiar. Tuup mä a puurthidjeten het det skööl Ambulacraria. Enteropneusta Harrimaniidae - Ptychoderidae - Spengelidae - Torquaratoridae Pterobranchia Cephalodiscida Atubaridae - Cephalodiscidae Rhabdopleurida Rhabdopleuridae Commonskategorii: Hemichordata – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hemichordata"}
{"id": "208", "contents": "Nis Albrecht Johannsen di jungere (* 11. Marts 1888 önj Deesbel; † di 15. August 1967 uk önj Deesbel) wus schöljmäister än tuleest schöljrädj. As schriwster heet hi ham forålem döör sin dächtesoomlinge en noome mååged. 1928 köm \"Üt min Schatull\" herüt. As et ütferkååft wus, fülid 1956 \"Beerid\". Hi nüm da dachte foon \"Üt min Schatull\" ma ap än fäiged deer maning naie dachte haanetu. Hi heet maning frasche dachte mååged sunt 1928, sü uk üüs frasch hümne: Wikisource: Gölj - rüüdj - ween En Video me Skeltern fan dit Jaaresraakin 2013 fan di Nuurđfriisk Foriining. Dit Leedji uur fan di Meföligers süngen. (1:15 min). Help: Video giar ek? Wikisource: Bai e swuunewäil Wikisource: Man hilebuum Wikisource: Släip, doote! Wikisource: Åål bait spanfiilj Wikisource: As ik nuch kining wus Wikisource: Bjarneriime Wikisource: Nai-iirseene Nis Albrecht Johannsen (di ålere) Gölj Rüüdj Ween (Nordfriisk Instituut; PDF)"}
{"id": "2080", "contents": "Det Sarkspal Garding as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun uun Schleswig-Holstian. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Sarkspal Garding – Saamlang faan bilen of filmer Garding (stääd)"}
{"id": "20801", "contents": "Entoprocta (of uk Kamptozoa) san en stam faan diarten mä sowat 250 slacher. Jo lewe uun't weeder an san tesken 0,5 an 5 milimeeter lung. Jo like a mööskdiarten (Ectoprocta of Bryozoa), haa hör ütjgung oober banen (greks entos = „banen“ + proktos = „Anus“). Order: Loxosomatida Famile: Loxokalypodidae Famile: Loxosomatidae Order: Pedicellinida Famile: Pedicellinidae Order: Urnatellida Famile: Barentsiidae Commonskategorii: Entoprocta – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Entoprocta"}
{"id": "20803", "contents": "Det Tillabéri Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Tillabéri) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Niiger. At regiuun leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 2.722.482 lidj (2012). At hoodsteed as Tillabéri. Det Tillabéri Regiuun hee 13 departmenten: Abala Filingué Ayérou Balleyara Banibangou Bankilaré Gothèye Kollo Ouallam Say Téra Tillabéri Torodi www.citypopulation.de"}
{"id": "20804", "contents": "Det Zinder Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Zinder) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Niiger. At regiuun leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 3.539.764 lidj (2012). At hoodsteed as Zinder. Det Zinder Regiuun hee fiiw departmenten: Gouré Magaria Matamèye Mirriah Tanout www.citypopulation.de"}
{"id": "20805", "contents": "Louga as en steed uun a nuurdwaast faan de aafrikoons stoot Seenegal. Det hee 104.349 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Louga Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20806", "contents": "Matam as en steed uun a nuurduast faan de aafrikoons stoot Seenegal. Det hee 17.218 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Matam Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20807", "contents": "Saint-Louis as en steed uun a nuurdwaast faan de aafrikoons stoot Seenegal. Det hee 209.752 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Saint-Louis Regiuun. At steed wiar faan 1895 tu 1902 at hoodsteed faan Fraansöösk Waastaafrika. www.citypopulation.de"}
{"id": "20808", "contents": "Sédhiou as en steed uun a süüdwaast faan de aafrikoons stoot Seenegal. Det hee 24.213 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Sédhiou Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20809", "contents": "Tambacounda as en steed uun a süüdwaast faan de aafrikoons stoot Seenegal. Det hee 107.293 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Tambacounda Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20810", "contents": "Thiès as en steed uun a waast faan de aafrikoons stoot Seenegal. Det hee 317.763 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Thiès Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20811", "contents": "Ziguinchor as en steed uun a süüdwaast faan de aafrikoons stoot Seenegal. Det hee 205.294 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Ziguinchor Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "20812", "contents": "Bulawayo as det naistgratst steed uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 653.337 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Bulawayo Prowins. At steed leit bi de Matsheumhlope Struum. At steed wurd 1893 faan Cecil John Rhodes nei grünjlaanjen. Iar wiar en kraal, wat Gubulawayo het. www.citypopulation.de"}
{"id": "20813", "contents": "Mutare (föör 1982 Umtali) as en steed uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At steed leit uun a uast faan’t lun. Det hee 186.208 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Manicaland Prowins. At steed leit uun‘t huuchlun uun a uast faan Simbabwe, amanbi 256 km uun a süüduast faan Harare. At steed tu Mosambik as bluat 8 km fiar hen. www.citypopulation.de"}
{"id": "20814", "contents": "Bindura as en steed uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At steed leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 42.861 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Mashonaland Central Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20815", "contents": "Marondera as en steed uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At steed leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 61.998 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Mashonaland East Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20816", "contents": "Chinhoyi as en steed uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At steed leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Det hee 68.273 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Mashonaland West Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20817", "contents": "Masvingo as en steed uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At steed leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 87.886 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Masvingo Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20819", "contents": "Stikelwirmer (Kinorhyncha) san en stam faan diarten. Jo san nai mä Priapswirmer (Priapulida) an Loricifera. Order: Cyclorhagida Onerorder: Cyclorhagae Onerorder: Conchorhagae Onerorder: Cryptorhagae Onerorder: Protorhagae Order: Homalorhagida Onerorder: Homalorhagae Commonskategorii: Stikelwirmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stikelwirmer"}
{"id": "2082", "contents": "Det Amt Pelwerem as en amt uun a kreis Nuurdfresklun uun Schleswig-Holstian. A ferwaltang sat uun Hüsem. A Grööd mä Haabel A Huug mä Nuurderuug A Nääs mä Ualun Pelwerem mä Söderuug an Süüdfaal Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "20822", "contents": "Korsetdiarten (Loricifera) san en stam faan diarten. Di nööm komt faan't latiinsk uf: lorica („panser, korset“) an ferre („dreeg“). Jo san nai mä Stikelwirmer (Kinorhyncha) an Priapswirmer (Priapulida). Order: Nanaloricida Famile: Nanaloricidae Famile: Pliciloricidae Famile: Urnaloricidae Commonskategorii: Korsetdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Korsetdiarten"}
{"id": "20825", "contents": "Micrognathozoa as en stam faan diarten, huar man ään slach tu hiart: Limnognathia maerski. Di stam as iarst uun't juar 2000 iinracht wurden. Stam: Micrognathozoa Order: Limnognathiida Famile: Limnognathiidae Skööl: Limnognathia Slach: Limnognathia maerski Wikispecies hää en artiikel tu: Micrognathozoa"}
{"id": "20827", "contents": "Hiarwirmer (Nematomorpha) san en stam faan diarten, an jo san nai mä triadwirmer (Nematoda). At jaft wel son 320 slacher an a miasten lewe uun swetweeder. Enkelten kön böös lung wurd, bit tau meeter, man ei briader üs trii milimeeter. Jo lewe üs parasiiten. Commonskategorii: Hiarwirmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hiarwirmer"}
{"id": "20829", "contents": "Tuumwirmer (Nemertea) san en stam faan diarten, huar't 1200 slacher faan jaft. Hör furem liket en skuchtuum. Klas: Anopla Order: Heteronemertea Order: Palaeonemertea Klas: Enopla Order: Hoplonemertea Commonskategorii: Tuumwirmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tuumwirmer"}
{"id": "2083", "contents": "Di Tümlauer Kuuch (däänsk: Tømlaus Kog) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Tümlauer Kuuch Tuuristik Tümlauer Kuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI"}
{"id": "20831", "contents": "Lupane as en steed uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At steed leit uun a waast faan’t lun. Det hee 2211 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Matabeleland North Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20832", "contents": "Gwanda as en steed uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 19.895 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Matabeleland South Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20833", "contents": "Gweru as en steed uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At steed leit uun a maden faan’t lun. Det hee 154.825 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Midlands Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20834", "contents": "Wjetnam, amtelk det Sosialistisk Republiik Wjetnam (üüb Wjetnameesk: Việt Nam ( harke tu?/i) of Cộng hòa xã hội chủ nghĩa Việt Nam ( harke tu?/i)) as en lun uun a süüduast faan Aasien. Uun a nuurd leit Schiina, uun a uast det Süüdschineesk Sia, uun a süüdwaast lei a Golf faan Thailun an Kambodscha an uun a nuurdwaast leit Laos. At lun hee 96.208.984 lidj (2019). At hoodsteed faan't lun as Hanoi. Wjetnam leit twesken 23° 22' an 08° 25' (faan nuurd tu süüd) 102° 08' an 109° 30' (faan waast tu uast). At lun dialt grensen mä trii lunen: det lingst grens wurt mä Laos (2130 km) an det kurtst mä Kambodscha (1228 km) diald. Det dialt uk en 1281 km lung grens mä Schiina. A eeg faan't lun as (saner eilunen) 3444 km lung. At lun hee uk föl eilunen; det gratst diarfaan as Phú Quốc (589,27 km²), wat föör a süüdeeg faan Kambodscha leit. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee fiiw munisipaliteeten (Hanoi, Ho Chi Minh Steed, Cần Thơ, Đà Nẵng an Hải Phòng) an aacht-en-föftig prowinsen. Faan 1802 wurd at lun faan a keiser faan det Nguyễn-Dünastii regiaret. Frankrik besaat dön trii"}
{"id": "20844", "contents": "Sametwirmer (Onychophora) san en stam faan diarten. Jo like wirmer mä bian, an kem fööraal üüb a süüdelk eerdheleft föör. Sametwirmer san nai mä laspuateten (Arthropoda) an beerdiarten (Tardigrada). Order: Euonychophora Famile: Peripatidae Famile: Peripatopsidae Commonskategorii: Sametwirmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sametwirmer"}
{"id": "20846", "contents": "Orthonectida (greks: likütj swäämern) san en letjen stam faan diarten, huar man 25 slacher tu hiar. Famile: Pelmatosphaeridae Skööl: Pelmatosphaera Famile: Rhopaluridae Skööl: Ciliocincta Skööl: Intoshia Skööl: Prothelminthus Skööl: Rhopalura Skööl: Stoecharthrum Commonskategorii: Orthonectida – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Orthonectida"}
{"id": "20848", "contents": "Kabwe as en steed uun de aafrikoons stoot Sambia. Det leit uun a maden faan’t lun. Det hee 202.360 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Central Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "2085", "contents": "Det gemeen Grathüsemkuuch leit uun a kreis Nuurdfresklun uun Schleswig-Holstian. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Grathüsemkuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI"}
{"id": "20850", "contents": "Ndola as en steed uun de aafrikoons stoot Sambia. Det leit uun a nuurd faan’t lun. Det hee 451.246 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Copperbelt Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20851", "contents": "Chipata as en steed uun de aafrikoons stoot Sambia. Det leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 116.627 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Eastern Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20853", "contents": "Mansa as en steed uun de aafrikoons stoot Sambia. Det leit uun a nuurd faan’t lun. Det hee 78.153 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Luapula Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20854", "contents": "Chinsali as en steed uun de aafrikoons stoot Sambia. Det leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 15.198 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Muchinga Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20855", "contents": "Solwezi as en steed uun de aafrikoons stoot Sambia. Det leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Det hee 90.856 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Northwestern Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20856", "contents": "Kasama as en steed uun de aafrikoons stoot Sambia. Det leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 101.845 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Northern Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20857", "contents": "Choma as en steed uun de aafrikoons stoot Sambia. Det leit uun a süüd faan’t lun. Det hee 51.842 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Southern Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20858", "contents": "Skuiliswirmer (Phoronida) san en böös letjen stam faan diarten, huar man 15 slacher tu hiar. Hör skak liket en skuilis. Jo lewe uun warem weeder. Famile: Phoronidae Skööl: Phoronis Slach: P. architecta Slach: P. australis Slach: P. emigi Slach: P. hippocrepia Slach: P. ijimai Slach: P. muelleri Slach: P. mulleri Slach: P. ovalis Slach: P. pallida Slach: P. psammophila Slach: P. vancouverensis Skööl: Phoronopsis Slach: P. albomaculata Slach: P. californica Slach: P. harmeri Slach: P. malakhovi Commonskategorii: Skuiliswirmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skuiliswirmer"}
{"id": "20859", "contents": "Mongu as en steed uun de aafrikoons stoot Sambia. Det leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 49.818 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Western Province. www.citypopulation.de"}
{"id": "2086", "contents": "Nuurderfriedrichskuuch (däänsk: Nørre Frederikskog) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun uun Schleswig-Holstian. Gemeinde Norderfriedrichskoog Nuurderfriedrichskuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "20862", "contents": "Jeollanam-do (of Süüd-Jeolla, üüb Koreaans: 전라남도) as en prowins uun a süüdwaast faan Süüdkorea. Det hee 1.799.044 lidj (2015). At hoodsteed faan't prowins as Muan. Det Süüd Jeolla Prowins hee fiiw steeden an 17 lunkreiser. Gwangyang-si (광양시, 光陽市) - 4 Mokpo-si (목포시, 木浦市) - 2 Naju-si (나주시, 羅州市) - 5 Suncheon-si (순천시, 順天市) - 3 Yeosu-si (여수시, 麗水市) - 1 Boseong-gun (보성군, 寶城郡) - 14 Damyang-gun (담양군, 潭陽郡) - 13 Gangjin-gun (강진군, 康津郡) - 17 Goheung-gun (고흥군, 高興郡) - 8 Gokseong-gun (곡성군, 谷城郡) - 21 Gurye-gun (구례군, 求禮郡) - 22 Haenam-gun (해남군, 海南郡) - 7 Hampyeong-gun (함평군, 咸平郡) - 19 Hwasun-gun (화순군, 和順郡) - 9 Jangheung-gun (장흥군, 長城郡) - 16 Jangseong-gun (장성군, 長興郡) - 15 Jindo-gun (진도군, 珍島郡) - 20 Muan-gun (무안군, 務安郡) - 6 Sinan-gun (신안군, 新安郡) - 18 Wando-gun (완도군, 莞島郡) - 12 Yeongam-gun (영암군, 靈巖郡) - 10 Yeonggwang-gun (영광군, 靈光郡) - 11 www.citypopulation.de"}
{"id": "20863", "contents": "Gyeongsangbuk-do (of Nuurd-Gyeongsang, üüb Koreaans: 경상북도) as en prowins uun a süüduast faan Süüdkorea. Det hee 2.680.294 lidj (2015). At hoodsteed faan't prowins sant 2016 as Andong. Det Nuurd Gyeongsang Prowins hee tjiin steeden an tretanj lunkreiser. Andong-si (안동시, 安東市) - 5 Gimcheon-si (김천시, 金泉市) - 6 Gyeongju-si (경주시, 慶州市) - 4 Gyeongsan-si (경산시, 慶山市) - 3 Gumi-si (구미시, 龜尾市) - 2 Mungyeong-si (문경시, 聞慶市) - 10 Pohang-si (포항시, 浦項市) - 1 Sangju-si (상주시, 尙州市) - 8 Yeongcheon-si (영천시, 永川市) - 9 Yeongju-si (영주시, 榮州市) - 7 Bonghwa-gun (봉화군, 奉化郡) - 19 Cheongdo-gun (청도군, 淸道郡) - 15 Cheongsong-gun (청송군, 靑松郡) - 20 Chilgok-gun (칠곡군, 漆谷郡) - 11 Goryeong-gun (고령군, 高靈郡) - 18 Seongju-gun (성주군, 星州郡) - 16 Uiseong-gun (의성군, 義城郡) - 12 Uljin-gun (울진군, 蔚珍郡) - 13 Ulleung-gun (울릉군, 鬱陵郡) - 22 Yecheon-gun (예천군, 醴泉郡) - 14 Yeongdeok-gun (영덕군, 盈德郡) - 17 Yeongyang-gun (영양군, 英陽郡) - 21 www.citypopulation.de"}
{"id": "20864", "contents": "Gyeongsangnam-do (of Süüd-Gyeongsang, üüb Koreaans: 경상남도) as en prowins uun a süüdwaast faan Süüdkorea. Det hee 3.334.524 lidj (2015). At hoodsteed faan't prowins as Changwon. Det Nuurd Gyeongsang Prowins hee aacht steeden (시 shi) an tjiin lunkreiser (군 gun). www.citypopulation.de South Korea: South Gyeongsang Province, citypopulation.de"}
{"id": "20865", "contents": "Skiiwdiarten san en stam faan diarten, huar't man ään slach faan jaft. Stam: Skiiwdiarten (Placozoa) Order: Trichoplacida Famile: Trichoplacidae Skööl: Trichoplax Slach: Trichoplax adhaerens Commonskategorii: Skiiwdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skiiwdiarten"}
{"id": "20868", "contents": "A skrookluasen (Cephalochordata) san en onerstam faan a ragstringdiarten (Chordata). Diar jaft at daalang man muar trii sköölen fasker faan. Onerstam: Skrookluasen (Cephalochordata) Klas: Leptocardia Famile: Asymmetronidae Skööl: Asymmetron Skööl: Epigonichthys Famile: Branchiostomidae Skööl: Branchiostoma Commonskategorii: Skrookluasen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skrookluasen"}
{"id": "20871", "contents": "Manteldiarten (Tunicata of uk Urochordata) san en onerstam faan a ragstringdiarten (Chordata) an lewe uun't weeder. Klas: Ascidiacea Order: Aplousobranchia Order: Phlebobranchia Order: Stolidobranchia Klas: Larvacea Order: - Famile: Appendiculariidae Famile: Bathochordaeidae Famile: Fritillariidae Famile: Kowalevskiidae Famile: Oikopleuridae Klas: Thaliacea Order: Doliolida Order: Pyrosomida Order: Salpida Commonskategorii: Manteldiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Manteldiarten"}
{"id": "20879", "contents": "Gangwon-do (üüb Koreaans: 강원도) as en prowins uun a nuurduast faan Süüdkorea. Det hee 1.518.040 lidj (2015). At hoodsteed faan't prowins as Chuncheon. Uun a uast faan't prowins lei dön Taebaek Berger (üüb Koreaans: 태백산맥 / 太白山脈 Taebaek Sanmaek). At regiuun uun a uast faan a berger as Yeongdong (영동 / 嶺東) an a regiuun uun a waast as Yeongseo (영서 / 嶺西). Det Gangwon Prowins hee sööwen steeden (üüb Koreaans: 시 shi) an elwen lunkreiser (üüb Koreaans: 군 gun). Chuncheon-si (춘천시, 春川市) - 2 Donghae-si (동해시, 東海市) - 4 Gangneung-si (강릉시, 江陵市) - 3 Samcheok-si (삼척시, 三陟市) - 6 Sokcho-si (속초시, 束草市) - 5 Taebaek-si (태백시, 太白市) - 7 Wonju-si (원주시, 原州市) - 1 Cheorwon-gun (철원군, 鐵原郡) - 9 Goseong-gun (고성군, 高城郡) - 15 Hoengseong-gun (횡성군, 橫城郡) - 10 Hongcheon-gun (홍천군, 洪川郡) - 8 Hwacheon-gun (화천군, 華川郡) - 17 Inje-gun (인제군, 麟蹄郡) - 14 Jeongseon-gun (정선군, 旌善郡) - 12 Pyeongchang-gun (평창군, 平昌郡) - 11 Yanggu-gun (양구군, 楊口郡) - 18 Yangyang-gun (양양군, 襄陽郡) - 16 Yeongwol-gun (영월군, 寧越郡) - 13 Det Gangwon Prowins wurd 1395 grünjlaanjen. Efter de Naist Wäältkrich wurd at prowins diald: at nuurddial, wat uun Nuurdkorea leit, as Kangwŏn Prowins. www.citypopulation.de"}
{"id": "20880", "contents": "Gyeongi-do (üüb Koreaans: 경기도) as en prowins uun a nuurdwaast faan Süüdkorea. Det hee 12.479.061 (2015). At hoodsteed faan't prowins as Suwon. Det Gyeonggi Prowins hee 28 steeden (üüb Koreaans: 시 shi) an trii lunkreiser (üüb Koreaans: 군 gun). Gapyeong-gun (가평군, 加平郡) - 30 Yangpyeong-gun (양평군, 揚平郡) - 29 Yeoncheon-gun (연천군, 漣川郡) - 31 At prowins wurd 1018 grünjlaanjen. www.citypopulation.de"}
{"id": "20883", "contents": "Choanoflagellata (of uk Choanomonada) san en klas faan diarten mä man ian sel. Order: Choanoflagellida (=Craspedida?) Famile: Codonosigidae Famile: Salpingoecidae Order: Acanthoecida Famile: Acanthoecidae Commonskategorii: Choanoflagellatea – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Choanoflagellata"}
{"id": "20885", "contents": "Chungcheongbuk-do (of Nuurd-Chungcheong Prowins, üüb Koreaans: 충청북도) as en prowins uun a maden faan Süüdkorea. Det hee 1.589.347 lidj (2015). At hoodsteed faan't prowins as Cheongju. Chungcheongbuk-do hee trii steeden (üüb Koreaans: 시 shi) an njüügen lunkreiser (üüb Koreaans: 군 gun). www.citypopulation.de"}
{"id": "20886", "contents": "Priapswirmer (Priapulida) san en stam faan diarten, huar't man 19 slacher faan jaft. Order: Halicryptomorpha Famile: Halicryptidae Order: Meiopriapulomorpha Famile: Meiopriapulidae Order: Priapulomorpha Famile: Priapulidae Famile: Tubiluchidae Order: Seticoronaria Famile: Chaetostephanidae Commonskategorii: Priapswirmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Priapswirmer"}
{"id": "20889", "contents": "Rhombozoa (of uk Dicyemida) san en letjen stam faan diarten. Stam: Rhombozoa / Dicyemida Klas: Rhombozoa Order: Dicyemida Famile: Dicyemidae Famile: Kantharellidae Order: Heterocyemida Famile: Conocyemidae Commonskategorii: Rhombozoa – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dicyemida"}
{"id": "20892", "contents": "Weldiarten (Rotifera of iar uk: Rotatoria) san en stam faan diarten mä amanbi 2000 slacher. Klas: Eurotatoria Onerklas: Bdelloidea Order: Bdelloida Famile: Adinetidae Famile: Habrotrochidae Famile: Philodinavidae Famile: Philodinidae Onerklas: Monogononta Order: Collothecaceae Famile: Atrochidae Famile: Collothecidae Order: Flosculariaceae Famile: Conochilidae Famile: Filiniidae Famile: Flosculariidae Famile: Hexarthridae Famile: Testudinellidae Famile: Trochosphaeridae Order: Ploima Famile: Asciaporrectidae Famile: Asplanchnidae Famile: Birgeidae Famile: Brachionidae Famile: Clariaidae Famile: Conochilidae Famile: Cotylegaleatidae Famile: Dicranophoridae Famile: Epiphanidae Famile: Euchlanidae Famile: Gastropodidae Famile: Ituridae Famile: Lecanidae Famile: Lepadellidae Famile: Lindiidae Famile: Microcodidae Famile: Mytilinidae Famile: Notommatidae Famile: Proalidae Famile: Scaridiidae Famile: Synchaetidae Famile: Tetrasiphonidae Famile: Trichocercidae Famile: Trichotriidae Famile: Trochosphaeridae Klas: Pararotatoria Onerklas: Seisonacea Order: - Famile: Seisonidae Commonskategorii: Weldiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Weldiarten"}
{"id": "20896", "contents": "Sprütjwirmer (Sipuncula) san en stam faan diarten mä 320 slacher. Jo san tesken ään an föftag sentimeeter lung. Klas: Phascolosomatidea Order: Aspidosiphoniformes Famile: Aspidosiphonidae Order: Phascolosomatiformes Famile: Phascolosomatidae Klas: Sipunculidea Order: Sipunculiformes Famile: Sipunculidae Order: Golfingiiformes Famile: Golfingiidae Famile: Phascolionidae Famile: Themistidae Commonskategorii: Sprütjwirmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sprütjwirmer"}
{"id": "20899", "contents": "Beerdiarten (Tardigrada) san en stam faan diarten. Jo wurd man knaap ään milimeeter lung an lewe uun't weeder of uun ööder wiat regiuunen. Klas: Eutardigrada Order: Apochela Order: Parachela Klas: Heterotardigrada Order: Arthrotardigrada Order: Echiniscoidea Klas: Mesotardigrada Order: Thermozodia Commonskategorii: Beerdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Beerdiarten"}
{"id": "209", "contents": "Nis Albrecht Johannsen di ålere (* 11.03.1855 önj Klookris; † 07.02.1935 önj Flansborj), wus di hiimstounsdachter foon e Moore. Tuläid önj en latj tåågehüs önj Klookris di 11.03.1855, wüks hi ap uner luuder frasche manschne. San taatje wus schrüüdjer, ouers hi uuged di samer uk ma la än glou. Di latje Nis muurst ål as junge foon nüügen iir üt tu jördern önj e Koornkuuch. Hü dåt laawen ham deer for da jungens oufspaaled, heet hi üs awäädrie smuk ferteeld önj \"Üt min jördertid\". Ma tratain (13) iir wörd Nis ploufjunge bai en böre än fertiind ham 12 doolere önj e hiile samer. Da broocht hi ma tuhüs tu sin mam. Hu samere wus hi nuch bai e böre, ouers ma seekstain (16) fångd hi önj än liird tu schöljmäister. Jarst wus hi en iir önj Troolebel, weer't ham ai bäisti gefeel. Dåt, wat ham deer bin wörd, wus uk mån wat gråmlik: 24 doolere lüünj fort hiilj iir än e koost än et släipen bål heer bål deer bai da ålerne foon da bjarne. As hi dåt iir luklik am häi, köm'r haane tu di düchtie liirer Ernst Kaper önj Lonham (En åte tu di börgermäister foon København, Dr."}
{"id": "20902", "contents": "Xenacoelomorpha san en stam faan diarten, di iarst 2009 beskrewen wurden as. Di stam faadet tau onerstamer tuup, diar tuföören aanj stamer wiar: Acoelomorpha mä amanbi 370 slacher an Xenoturbellida mä sääks slacher. Onerstam: Acoelomorpha Klas: Acoela Familin: Actinoposthiidae - Anaperidae - Antigonariidae - Antroposthiidae - Childiidae - Convolutidae - Dakuidae - Diopisthoporidae - Hallangiidae - Haploposthiidae - Hofsteniidae - Isodiametridae - Mecynostomidae - Nadinidae - Otocelididae - Paratomellidae - Polycanthiidae - Proporidae - Sagittiferidae - Solenofilomorphidae - Taurididae Klas: Nemertodermatida Famile: Ascopariidae Famile: Nemertodermatidae Onerstam: Xenoturbellida Klas: - Famile: Xenoturbellidae Commonskategorii: Xenacoelomorpha – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Xenacoelomorpha"}
{"id": "20905", "contents": "Chungcheongnam-do (of Süüd-Chungcheong Prowins, üüb Koreaans: 충청남도) as en prowins uun a süüdwaast faan Süüdkorea. Det hee 2.107.802 lidj (2015). At hoodsteed faan't prowins as sant 2012 Hongseong. Chungcheongnam-do hee aacht steeden (üüb Koreaans: 시 shi) an njüügen lunkreiser (üüb Koreaans: 군 gun). Asan-si (아산시, 牙山市) - 2 Boryeong-si (보령시, 保寧市) - 7 Cheonan-si (천안시, 天安市) - 1 Gongju-si (공주시, 公州市) - 5 Nonsan-si (논산시, 論山市) - 6 Seosan-si (서산시, 瑞山市) - 3 Gyeryong-si (계룡시, 鷄龍市) - 8 Dangjin-si (당진시, 唐津市) - 4 Buyeo-gun (부여군, 扶餘郡) - 11 Cheongyang-gun (청양군, 青陽郡) - 15 Geumsan-gun (금산군, 錦山郡) - 14 Hongseong-gun (홍성군, 洪城郡) - 9 Seocheon-gun (서천군, 舒川郡) - 12 Taean-gun (태안군, 泰安郡) - 13 Yesan-gun (예산군, 禮山郡) - 10 www.citypopulation.de"}
{"id": "20906", "contents": "Lobopodia san en stam faan ütjstürwen diarten, diar uun't weeder lewet haa. Jo kaam föör uun a eerdtidjäälern Kambrium bit Onerperm (= eerdualtidj Paläozoikum). Jo like a Sametwirmer (Onychophora). Klas: † Dinocaridida Order: † Radiodonta Familin: † Anomalocarididae – † Amplectobeluidae – † Cetiocaridae – † Hurdiidae Commonskategorii: Lobopodia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lobopodia"}
{"id": "20910", "contents": "Det Komo Department (of det Komo-Kango Department) as en department uun det Estuaire Prowins faan Gabuun. At department leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 17.575 lidj (2013). At hoodsteed as Ntoum. At department hee ian komuun (Kango) an trii kantoonen: Bokoué Engong Komo www.citypopulation.de"}
{"id": "20914", "contents": "At Paleozoikum, hat woort uk eerdualtidj näämd, as det äälst eerdtidjääler faan a trii äras uun't äon Phanerozoikum. Hat lingd faan 542 miljuunen juar bit 251 miljuunen juar föör daalang. Efter't Paleozoikum kaam det Mesozoikum (eerdmadelääler). 1. Det Paleozoikum uun't Phanerozoikum: Äon: Phanerozoikum (542–0 mya) Ära: Känozoikum (Eerdneitidj) (65,5–0 mya) Ära: Mesozoikum (Eerdmadelääler) (251–65,5 mya) Ära: Paleozoikum (Eerdualtidj) (542–251 mya) 2. Onerdialang faan't Paleozoikum (boowen jongst, oner äälst): Ära: Paleozoikum (542–251 mya) Süsteem: Perm (299–251 mya) Süsteem: Karbon (359,2–299 mya) Süsteem: Devon (416–359,2 mya) Süsteem: Silur (443,7–416 mya) Süsteem: Ordovizium (488,3–443,7 mya) Süsteem: Kambrium (542–488,3 mya) Wäärlisdiarten faan't Devon Ferstianet wäärlisluas diarten Waanrang faan eerdplaaden uun't Paleozoikum Aanj faan't Paleozoikum wiar Pangea noch hial Commonskategorii: Paleozoikum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20917", "contents": "At Phanerozoikum (faan ualgreks φανερός phanerós „tu sen“, ζῷον zôon „labenen“ ~ det tidjääler, huar labenen tu sen as) as det jongst äon faan a eerdtidjäälern. Hat begand föör 542 miljuun juaren an lingt bit daalang. Det äälst süsteem uun't Phanerozoikum as det Kambrium, an uun't Kambrium begand det eegentelk leewent üüb a eerd (kambrisk eksplosioon). Sodenang woort det ääler histoore faan a eerd mä a äoonen diarföör (Proterozoikum, Archaikum an Hadaikum) uk üs Präkambrium betiakent. Uk uun't leed Präkambrium (Ediacarium, ~ 600 mya) jääw't al leewent, man det wiar mikroorganismen an ianfach onerweederplaanten. Äon: Phanerozoikum (542–0 mya) Ära: Känozoikum (65,5–0 mya) K-P-grens (Kritj → Paläogen, ~ 65,5 mya) Ära: Mesozoikum (251–65,5 mya) Ära: Paläozoikum (542–251 mya) Präkambrium: (föör 542 mya) Äon: Proterozoikum (2.500–542 mya) Äon: Archaikum (4.000–2.500 mya) Äon: Hadaikum (4.600–4.000 mya) Commonskategorii: Phanerozoicum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20921", "contents": "Det Komo-Mondah Department as en department uun det Estuaire Prowins faan Gabuun. A department leit uun a waast faan't prowins. Det hee 90.096 lidj (2013). At hoodsteed as Kango. At department hee tau komuunen, ian distrikt an ian kantoon. A komuunen san: Ntoum Owendo A distrikt as Bikele an a kantoon as Komo Mbé (Hoodsteed: Akok). www.citypopulation.de"}
{"id": "20922", "contents": "Det Komo-Océan Department as en department uun det Estuaire Prowins faan Gabuun. At department leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 553 lidj (2013). At hoodsteed as Ndzomoe. At department hee tau kantoonen: Océan Gongoué Remboué Gongoué www.citypopulation.de"}
{"id": "20923", "contents": "Det Noya Department as en department uun det Estuaire Prowins faan Gabuun. At department leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 4225 lidj (2013). At hoodsteed as Cocobeach. www.citypopulation.de"}
{"id": "20926", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Elfenbianküst wiset di code för 12 distrikten an 2 autonoom distrikten. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Elfenbianküst CI), di ööder as di code för a distrikten. Der aktuelle Landescode wurde im November 2015 zuletzt aktualisiert. 2011 wurde die administrative Gliederung der Elfenbeinküste geändert, die alten Codes wurden mit November 2015 ungültig. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden Distrikte der Elfenbeinküste Regionen der Elfenbeinküste iso.org: Online Browsing Platform"}
{"id": "20930", "contents": "At Kambrium as en eerdtidjääler tesken 542 an 488,3 miljuun juaren föör üs tidj. Tu jü tidj san bal aal a stamer faan diarten apkimen, diar't daalang noch jaft (\"kambrisk eksplosioon\"). Det hää was diar mä tu dun, dat di sürstoof-uundial uun a atmosfeere grater wurden as. Di nööm 'Kambrium' komt faan di latiinsk nööm för Wales (Cambria) uf. Daalang as Cumbria en groofskap uun't regiuun Nuurd Waast Ingelun. At Kambrium as det äälst süsteem uun't Paleozoikum. Aal a eerdtidjäälern föör't kambrium (542 - 4.600 mya) wurd mäenööder üs Präkambrium betiakent. Süsteem: Kambrium (542–488,3 mya) Serie: Furongium (499–488,3 mya) Kirew: Kambrium 10. Kirew (492–488,3 mya) Kirew: Jiangshanium (496–492 mya) Kirew: Paibium (499–496 mya) Serie: Miaolingium (510–499 mya) Kirew: Guzhangium (503–499 mya) Kirew: Drumium (506,5–503 mya) Kirew: Wuliuum (510–506,5 mya) Serie: Kambrium 2. Serie (521–510 mya) Kirew: Kambrium 4. Kirew (515–510 mya) Kirew: Kambrium 3. Kirew (521–515 mya) Serie: Terreneuvium (542–521 mya) Kirew: Kambrium 2. Kirew (528–521 mya) Kirew: Fortunium (542–528 mya) Enkelt serien an kirwer haa noch nään nööm, auer detdiar iindialang iarst 2009 so fäästlaanj wurden as. Leewent uun't Kambrium Lun an sia am 500 mya Commonskategorii: Kambrium – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20932", "contents": "At atmosfeer(e) as at loftskel trinjam a eerd. Troposfeere, at onerst laag. Hat as tesken 7 km (Puulregiuunen) an 17 km (Troopen) huuch. Diar spelet ham det weder uf. Do komt at Tropopause Stratosfeere bit tu't Stratopause, 50 km huuch Mesosfeere bit tu't Mesopause, 80 bit 85 km huuch Termosfeere, bit ~ 500 km huuch Exosfeere, diar auer begant a weltrüm Commonskategorii: Atmosfeere – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20935", "contents": "Bocoio De Bocoio Kreis as en kreis uun det Benguela Prowins faan Angoola. A kreis leit uun a nuurd faan’t prowins. Hi hee 154.446 lidj (2014). At hoodsteed as Bocoio. www.citypopulation.de"}
{"id": "20936", "contents": "Caimbambo De Caimbambo Kreis as en kreis uun det Benguela Prowins faan Angoola. A kreis leit uun a maden faan’t prowins. Hi hee 80.715 lidj (2014). At hoodsteed as Caimbambo. www.citypopulation.de"}
{"id": "20937", "contents": "De Pebane Distrikt as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 195.857 lidj (2017). At hoodsteed as Pebane. A distrikt hee trii kreiser (üüb Portugiisk:postos administrativos): De Mulela Mualama Kreis wat fiiw steeden hee: Alto Maganha, Malema, Mulela, Mucocoro an Namanla. De Naburi Kreis, wat uk fiiw steeden hee: Mihecue, Naburi, Namahipe, Tomeia an Txalalane. De Pebane Kreis, wat fjauer steeden hee: Pebane, Impaca, Magiga an Nicadine. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "20939", "contents": "At wil kaat (Felis silvestris) as en slach kaater (Felidae), huar üüs hüskaat faan ufkomt. Enkelt onerslacher lewe uun Euroopa, Afrikoo, Waastaasien, Madelaasien an Indien. Onerslacher efter Wikispecies: F. s. brockmani – F. s. cafra – F. s. catus – F. s. caucasica – F. s. caudata – F. s. euxina – F. s. foxi – F. s. grampia – F. s. griselda – F. s. jordansi – F. s. lybica – F. s. molisana – F. s. morea – F. s. ocreata – F. s. ornata – F. s. pyrrhus – F. s. sarda – F. s. shawiana – F. s. silvestris – F. s. tartesia At grä kaat (F. s. bieti) woort uk üs aanj slach uunsen: Felis bieti. Commonskategorii: Wil kaat – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wil kaat"}
{"id": "20942", "contents": "Echt kaater (Felis) san en skööl faan ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile kaater (Felidae), huar't sääks slacher an en hialer rä onerslacher faan jaft. Efter Wikispecies: Felis bieti (Grä Kaat) Felis chaus (Raidkaat) Felis manul (Manul, Pallaskaat) Felis margarita (Sunkaat) Felis nigripes (Suartfutkaat) Felis silvestris (Wil Kaat) Commonskategorii: Echt Kaater – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Kaater"}
{"id": "20943", "contents": "A Letj Kaater (Felinae) san en onerfamile faan a Kaater (Felidae). Diar hiar aal jodiar kaater tu, diar nian Grat Kaater (Pantherinae) san. Acinonyx Gepard (Acinonyx jubatus) Caracal Afrikoonsk Gulkaat (Caracal aurata of Profelis aurata) Karakal (Caracal caracal) Asiaatisk Gulkaater (Catopuma) Borneogulkaat (Catopuma badia of Pardofelis badia) Asiaatisk Gulkaat (Catopuma temmincki of Pardofelis temmincki) Echt Kaater (Felis) Grä Kaat (Felis bieti of Felis silvestris bieti) Manul, Pallaskaat (Otocolobus manul of Felis manul) Raidkaat (Felis chaus), uun Egypten, Waast- an Süüdaasien Suartfutkaat (Felis nigripes), uun't süüden faan Afrikoo Sunkaat (Felis margarita), uun Nuurdafrikoo an Waastaasien Wil Kaat (Felis silvestris) (Hüs)kaat (Felis silvestris f. catus) Grä Kaat (Felis bieti of Felis silvestris bieti) Leopardus Pantanalkaat (Leopardus braccatus) Pampaskaat, Colocolo (Leopardus colocolo) Uastelk Ozelot (Leopardus emiliae) Garlepp Pampaskaat (Leopardus garleppi) Saaltkaat, Geoffroy Kaat, Letjplaket Kaat (Leopardus geoffroyi) Naachtkaat, Kodkod (Leopardus guigna) Süüdelk Tiigerkaat (Leopardus guttulus) Andenkaat, Beragkaat (Leopardus jacobitus) Muñoa Pampaskaat (Leopardus munoai) Gäärskaat (Leopardus pajeros) Ozelot (Leopardus pardalis) Tiigerkaat (Leopardus tigrinus) Margay (Leopardus wiedii) Leptailurus Serval (Leptailurus serval) Lokser (Lynx) Kanadaloks (Lynx canadensis) Euraasisk Loks (Lynx lynx) Ibeerisk Loks (Lynx pardinus) Ruad Loks (Lynx rufus) Lynx issiodorensis (†) Otocolobus Manul, Pallaskaat (Otocolobus manul of Felis manul) Pardofelis Marmorkaat (Pardofelis marmorata) Borneogulkaat (Catopuma"}
{"id": "20944", "contents": "Grat Kaater (Pantherinae) san en onerfamile faan a Kaater (Felidae). Uun't jindial tu Letj Kaater (Felinae) kön grat kaater brole. Diaram het jo uun enkelt spriaken uk Brolkaater. Pantern (Panthera) Lööw (Panthera leo) Jaguar (Panthera onca) Leopard (Panthera pardus) Tiiger (Panthera tigris) Snäleopard (Panthera uncia) Buumleopaarden (Neofelis) Neofelis diardi Neofelis nebulosa Di Suart Panter as nään aanjen slach, det as man en suarten leopard of en suarten jaguar. Commonskategorii: Grat Kaater – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Grat Kaater Letj Kaater"}
{"id": "20945", "contents": "Det Balé Prowins (Ütjspriik: [ba.le]) as en prowins faan det Boucle du Mouhoun Regiuun faan Burkiina Faaso. At prowins leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd leit det Mouhoun Prowins, uun a nuurduast det Sanguié Prowins, uun a süüduast det Sissili Prowins an uun a süüd lei dön Ioba and Tuy prowinsen. Det hee 213.423 lidj (2006). At hoodsteed as Boromo. Dial faan de Deux Balés Natschunaalpark leit uun detheer prowins. At prowins hee tjiin departmenten. www.citypopulation.de"}
{"id": "20946", "contents": "Det Banwa Prowins (Ütjspriik: [ba.nwa]) as en prowins faan det Boucle du Mouhoun Regiuun faan Burkiina Faaso. At prowins leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd leit det Kossi Prowins, uun a uast det Mouhoun Prowins, uun a süüd lei dön Houet an Kénédougou prowinsen an uun a waast Maali. Det hee 269.375 lidj (2006). At hoodsteed as Solenzo. At prowins hee seeks departmenten: www.citypopulation.de"}
{"id": "20947", "contents": "Det Kossi Prowins (Ütjspriik: [kɔ.si]) as en prowins faan det Boucle du Mouhoun Regiuun faan Burkiina Faaso. At prowins leit uun a waast faan't lun. Uuun a waast an nuurd leit Maali, uun a nuurduast det Sourou Prowins, uun a süüduast det Mouhoun Prowins an uun a süüd det Banwa Prowins. Det hee 278.546 lidj (2006). At hoodsteed as Nouna. At prowins hee tjiin departmenten: www.citypopulation.de"}
{"id": "20948", "contents": "Det Mouhoun Prowins (Ütjspriik: [mu.un]) as en prowins faan det Boucle du Mouhoun Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 297.350 lidj (2006). At hoodsteed as Dédougou. Det Mouhoun Prowins hee sööwen departmenten: www.citypopulation.de"}
{"id": "20951", "contents": "Det Nayala Prowins (Ütjspriik: [na.ja.la]) as en prowins faan det Boucle du Mouhoun Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 215.400 lidj (2006). At hoodsteed as Toma. At prowins hee seeks departmenten: www.citypopulation.de"}
{"id": "20952", "contents": "Det Sourou Prowins as en prowins faan det Boucle du Mouhoun Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 220.622 lidj (2006). At hoodsteed as Tougan. De Nanga Berig (417 m), wat de aachsthuuchst berig uun Burkiina Faaso as, leit uun detheer Prowins. At prowins hee aacht departmenten: www.citypopulation.de"}
{"id": "20953", "contents": "Pantern (Panthera) san en skööl faan Kaater (Felidae) uun't onerfamile faan a Grat Kaater (Pantherinae). Lööw (Panthera leo) Jaguar (Panthera onca) Leopard (Panthera pardus) Tiiger (Panthera tigris) Snäleopard (Panthera uncia) Di Suart Panter as nään aanjen slach, det as man en suarten Leopard of en suarten Jaguar. Commonskategorii: Pantern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pantern"}
{"id": "20954", "contents": "Abomey-Calavi as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Atlantique Department, amanbi 31 km uun a nuurduast faan Ouidah. Det hee 117.824 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Abomey-Calavi Komuun. citypopulation.de"}
{"id": "20955", "contents": "Adja-Ouèrè as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Plateau Department, amanbi 30 km uun a nuurduast faan Sakété. Det hee 21.968 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Adja-Ouèrè Komuun. citypopulation.de"}
{"id": "20956", "contents": "Adjarra as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Ouémé Department. Det hee 24.132 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Adjarra Komuun. citypopulation.de"}
{"id": "20957", "contents": "Akpro-Missérété as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Ouémé Department. Det hee 41.657 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Akpro-Missérété Komuun. citypopulation.de"}
{"id": "20958", "contents": "Allada as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Atlantique Department. Det hee 23.287 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Allada Komuun. citypopulation.de"}
{"id": "20959", "contents": "Aplahoué as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Couffo Department. Det hee 26.340 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Aplahoué Komuun. citypopulation.de"}
{"id": "20960", "contents": "Athiémé as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Mono Department. Det hee 15.195 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Athiémé Komuun. citypopulation.de geonames.org"}
{"id": "20961", "contents": "Avrankou as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Ouémé Department. Det hee 20.326 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Avrankou Komuun. citypopulation.de"}
{"id": "20962", "contents": "Banikoara as en steed an arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Alibori Department, amanbi 58 km uun a nuurdwaast faan Kandi. Det hee 37.571 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Banikoara Komuun. citypopulation.de"}
{"id": "20963", "contents": "Bantè as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Collines Department. Det hee 17.682 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Bantè Komuun. citypopulation.de geonames.org"}
{"id": "20964", "contents": "Bassila as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Donga Department. Det hee 46.569 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Bassila Komuun. citypopulation.de geonames.org"}
{"id": "20965", "contents": "Bembéréké as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Borgou Department. Det hee 31.176 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Bembéréké Komuun. citypopulation.de"}
{"id": "20967", "contents": "A NDR as det raadio- an fernseeonernemen faan a lunen Schleswig-Holstian, Hamborag, Mecklenburg-Föörpomern an Niidersaksen. Hi as iinbünjen uun't ARD (faan \"Arbeitsgemeinschaft der öffentlich-rechtlichen Rundfunkanstalten der Bundesrepublik Deutschland\"). Das Erste NDR Fernsehen (tuup mä Raadio Breemen) Phoenix KiKA ARTE 3sat (tuup mä ZDF, ORF an SRF) tagesschau24 One NDR 90,3 NDR 1 Niedersachsen NDR 1 Welle Nord NDR 1 Radio MV NDR 2 NDR Kultur NDR Info NDR Info Spezial N-Joy NDR Blue NDR Plus NDR Elbphilharmonie Orchester NDR Radiophilharmonie NDR Chor NDR Bigband Commonskategorii: NDR – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20969", "contents": "Bohicon as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Zou Department an hee 93.744 lidj (2013). Bohicon as hoodsteed faan det Bohicon Komuun. citypopulation.de geonames.org"}
{"id": "20970", "contents": "Boukoumbé as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Atakora Department. Det hee 22.386 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan de Boukoumbé Komuun. Benin, citypopulation.de"}
{"id": "20971", "contents": "Cobly (of Kobli) as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Atakora Department. Det hee 24.878 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan de Cobly Komuun. Benin, citypopulation.de"}
{"id": "20972", "contents": "Comè as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Mono Department. Det hee 42.586 lidj (2013). citypopulation.de geonames.org"}
{"id": "20973", "contents": "At ARD (faan huuchsjiisk Arbeitsgemeinschaft der öffentlich-rechtlichen Rundfunkanstalten der Bundesrepublik Deutschland) as en ferbant faan öfentelk raadio- an fernseeonernemen. Hat feit hör jil fööraal auer bidracher, diar arke hüshual uun Sjiisklun betaale skal. Commonskategorii: ARD – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "20976", "contents": "Noost wiar en tidjskraft för nuurdfresk literatuur. Det redaksioon lai uun a hunen faan Jarich Hoekstra, Christina Tadsen an Ommo Wilts. En noost wiar eegentelk en stianen bale, huar at tjüch ütj soob. Jift 0: 2002 Jift 1: 2002 Jift 2: 2004 Jift 3: 2004 Jift 4: 2005 Jift 5: 2005 Uun Noost haa flook gudkäänd nuurdfresk skriiwern hör staken an dachtangen skrewen: Enke Christiansen Ernst Martin Dahl Brunhilde Hagge Hans Hoeg Jarich Hoekstra Emil Ingwersen Ingo Laabs Ellin Nickelsen Ingwer Nommensen Erk Petersen Erk-Uwe Schrahé Antje Tadsen Nordfriisk literatuur frisica nova"}
{"id": "20978", "contents": "Nordfriesland as det bleed faan't Nordfriisk Instituut uun Breetsteed. Al 1845 skrääw di prääster Christian Feddersen uun sin skraft \"Fünf Worte an die Nordfriesen\", dat Nuurdfresklun nuadag en bleed haa skul, an diar uun skul auer Nuurdfresklun beracht wurd. Oober iarst 1965 kaam numer 1 ütj, an uuntesken wurd 2000 eksemplaaren faan't Nordfriisk Instituut drukt. Mäfulgern faan a instituutsferian fu det bleed amsunst, an öödern kön det aboniare. Det bleed komt normoolerwiis sjauersis uun't juar ütj, an diar uun gongt at am politiik, wiartskap an kultuur. Diar wurd aktuel fraagen diskutiaret, persöönelkhaiden ütj a regiuun iaret an nei buken föörsteld. Nordfriisk Instituut"}
{"id": "20980", "contents": "Zwischen Eider und Wiedau (ZEW) as en periodikum faan a Nuurdfresk Ferian (Nordfriesischer Verein) an a Heimatbund Landschaft Eiderstedt. ZEW as en juarskalender an komt iansis uun't juar ütj. Diar stun staken uun an berachter auer't regiuun. En swaarponkt leit üüb histoorisk teemos. Verlagsgruppe Husum"}
{"id": "20983", "contents": "Alindao as en steed uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. Det leit uun det Basse-Kotto Prefektüür. Det hee 14.401 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "20984", "contents": "Copargo as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Donga Department. Det hee 28.605 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Copargo Komuun. citypopulation.de geonames.org"}
{"id": "20985", "contents": "Djakotomey as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Couffo Department. Det hee 19.498 lidj (2013). citypopulation.de"}
{"id": "20986", "contents": "Djidja as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Zou Department. Det hee 23.781 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Djidja Komuun. citypopulation.de geonames.org"}
{"id": "20987", "contents": "Ju Blekinge Prowins is en prowins foon Sweeden. E prowins lait öön e söö foont löön. Öön e wäst lait Skåne, öön e nöördwäst lait Kronoberg, öön e nöörduust lait Kalmar än öön e söö än uust is e Uustsii. Dat heet 158.937 jude (2021). E häädstää foon e prowins is Karlskrona. Blekinge is ju manst prowins öön Sweeden. Et heet dä like gränse as ju histoorisk prowins (uwe Sweedsk: landskap) Blekinge. Di huuchste ponkt öön e prowins is e Rävabacken (189,65 m), wat öön e nöördwäst stoont. Ailööne: dä Blekinge Ailööne (Blekinge skärgård) laie öön e söö'uust foon e prowins. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 5 komuune (uwe Sweedsk: kommuner): E taol foon e jude, dir foon 1970 to 2020 öön e prowins woneden: Feer 1658 waos Blekinge dial foon Däänemark. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Blekinge, citypopulation.de Blekinge: County in Sweden, citypopulation.de Statistiska centralbyrån: Statistikdatabasen"}
{"id": "20988", "contents": "Ju Dalarna Prowins is en prowins foon Sweeden. Dat heet 287.191 jude (2018). E häädstää is Falun. Dalarna is ju fiirdgrotst prowins öön Sweeden. Siie: Siljan-Sii (di seekstgrotste sii öön Sweeden) än Runn-Sii. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 15 komuune (kommuner): E taol foon e jude, dir foon 1970 to 2020 öön e prowins woneden: Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Dalarna, citypopulation.de Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de Statistiska centralbyrån: Statistikdatabasen"}
{"id": "20989", "contents": "Ju Gävleborg Prowins (uwe Sweedsk: Gävleborgs län) is en prowins foon Sweeden. Dat heet 286.547 jude (2018). E häädstää is Gävle. Gävleborg is ju säämtgrotst prowins öön Sweeden. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 10 komuune (kommuner): E taol foon e jude, dir foon 1970 to 2020 öön e prowins woneden: Ju prowins wud 29. Juunii 1762 grunlään. Ju Euroopastraot 4 foon Helsingborg to Tornio öön Finlöön laapt döör e prowins. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Gävleborg, citypopulation.de Gävleborg: County in Sweden, citypopulation.de Statistiska centralbyrån: Statistikdatabasen"}
{"id": "20990", "contents": "Det Sèmè-Kpodji Komuun as en komuun faan det Ouémé Department faan Beniin. At hoodsteed as Sèmè-Kpodji. At komuun hee seeks arrondissementen. Agblangandan Aholouyèmè Djrègbè Ekpè Sèmè-Kpodji Tohouè"}
{"id": "20991", "contents": "Det Comoé Prowins (Ütjspriik: [kɔ.moe]) as en prowins faan det Cascades Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 407.528 lidj (2006). At hoodsteed as Banfora. At prowins hee 9 departmenten: www.citypopulation.de"}
{"id": "20992", "contents": "Det Léraba Prowins (Ütjspriik: [le.ʁa.ba]) as en prowins faan det Cascades Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 124.280 lidj (2006). At hoodsteed as Sindou. De huuchst berig uun Burkiina Faaso, de Tenakourou Berig (749 m), leit uun detheer prowins. At prowins hee aacht departmenten: www.citypopulation.de"}
{"id": "20993", "contents": "Det Gotland Prowins is en prowins foon Sweeden. Dat heet 59.249 jude (2018). E häädstää is Visby. Gotland is ju tweedmanst prowins öön Sweeden. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: E prowins heet bluat ian komuun: Gotland. E taol foon e jude, dir foon 1970 to 2020 öön e prowins woneden: Feer 1645 waos Gotland dial foon Däänemark. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Gotland, citypopulation.de Statistiska centralbyrån: Statistikdatabasen"}
{"id": "20994", "contents": "Det Halland Prowins is en prowins foon Sweeden. E prowins lait öön e söödwäst foont löön. Uun e wäst lait et Kattegat. Dat heet 329.352 jude (2018). E häädstää is Halmstad. Halland is ju fiirdmanst prowins öön Sweeden. Struume: Lagan, Nissan, Ätran än Viskan. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 6 komuune (kommuner): E taol foon e jude, dir foon 1970 to 2020 öön e prowins woneden: Feer 1658 waos Halland dial foon Däänemark. Ju Euroopastraot 6 foon Trelleborg to Kirkenes öön Norwäägen laapt döör e prowins. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Halland, citypopulation.de Halland: County in Sweden, citypopulation.de Statistiska centralbyrån: Statistikdatabasen"}
{"id": "20995", "contents": "Ju Jämtland Prowins is en prowins foon Sweeden. Dat heet 130.280 jude (2018). E häädstää is Östersund. Jämtland is ju treedgrotst prowins öön Sweeden. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 8 komuune (kommuner): E taol foon e jude, dir foon 1970 to 2020 öön e prowins woneden: Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Jämtland, citypopulation.de Jämtland: County in Sweden, citypopulation.de Statistiska centralbyrån: Statistikdatabasen"}
{"id": "20996", "contents": "Ju Jönköping Prowins is en prowins foon Sweeden. Dat heet 360.825 jude (2018). E häädstää is Jönköping. Jönköping is ju tiintmanst prowins öön Sweeden. Öön e nöörd foont prowins lait dial foon di Vättern-Sii, di tweedgrotste sii öön Sweeden. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 13 komuune (kommuner): E taol foon e jude, dir foon 1970 to 2020 öön e prowins woneden: Ju Euroopastraot 4 foon Helsingborg to Tornio öön Finlöön laapt döör e prowins. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Jönköping, citypopulation.de Jönköping: County in Sweden, citypopulation.de Statistiska centralbyrån: Statistikdatabasen"}
{"id": "20997", "contents": "Ju Kalmar Prowins is en prowins foon Sweeden. Dat heet 244.670 jude (2018). E häädstää is Kalmar. Kalmar is ju njugentgrotst prowins öön Sweeden. Öland, dat tweedgrotst ailöön öön Sweeden, is dial foon e prowins. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 12 komuune (kommuner): E taol foon e jude, dir foon 1970 to 2020 öön e prowins woneden: Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Kalmar, citypopulation.de Kalmar: County in Sweden, citypopulation.de Statistiska centralbyrån: Statistikdatabasen"}
{"id": "20998", "contents": "Ju Kronoberg Prowins is en prowins foon Sweeden. Dat heet 199.886 jude (2018). E häädstää is Växjö. Kronoberg is ju aachtmanst prowins öön Sweeden. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Sont 1971 heet e prowins 8 komuune (kommuner): E taol foon e jude, dir foon 1970 to 2020 öön e prowins woneden: Ju Euroopastraot 4 foon Helsingborg to Tornio öön Finlöön laapt döör e prowins. Carl von Linné (1707-1778), naturwisenskaftsmoon, wud öön Råshult öön ju Älmhult Komuun tolaid. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Kronoberg, citypopulation.de Kronoberg: County in Sweden, citypopulation.de Statistiska centralbyrån: Statistikdatabasen"}
{"id": "21001", "contents": "frisica nova frisisca nova wiar en bleed faan jong lidj uun't Nordfriisk Instituut. Uun det bleed ging't am nuurdfresk literatuur an manertaalpolitik. Det iarst bleed kaam uun a leed söstager juaren ütj an det leetst numer 30 uun't juar 1988. Det jöögedfloose (jöögesskööl) hed ham apliaset. 1990 as fersoocht wurden, det jöögesskööl nei tu belewin, man det hää ei rocht loket. Tu salew tidj kaam det Rökefloose uun a Friisk Foriining ap, an det as do fööraal uun a manertaalpolitik aktiif wurden. För nuurdfresk literatuur wiar nü loong nian bleed muar diar, bit Noost ütjkaam. Nordfriisk literatuur Noost"}
{"id": "21004", "contents": "Ekpé as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Ouémé Department. Det hee 75.313 lidj (2013). Det as a hoodsteed faan det Ekpé Arrondissement, wat uun det Sèmè-Kpodji Komuun leit. citypopulation.de"}
{"id": "21005", "contents": "Wat menst dü? Noost (bale) Noost (bleed)"}
{"id": "21007", "contents": "Glazoué as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Collines Department. Det hee 20.036 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Glazoué Komuun. citypopulation.de geonames.org"}
{"id": "21009", "contents": "At Ferring Stiftang as en kulturel iinrachtang uun Aalkersem üüb Feer. Hat woort feerd faan Prof. Dr. Volkert Faltings. At Ferring Stiftang as 1988 faan Dr. med. Frederik Paulsen uun Aalkersem grünjlaanj wurden. Di nööm \"Ferring\", uun’t fresk \"Fering\" skrewen, betiakent at fresk spriik, hü’t üüb Feer snaaket woort, at ual wüfensdracht an auerhaupt ales, wat tu Feer hiart. At Ferring Stiftang hee fööraal trii saagen uun’t uug: 1. At fering an öömrang spriak an kultüür, oober uk ööder letj spriaken tu fördrin. 2. At forskin diaram, hü’t leewent faan a minsk an a natüür bi a küst, uun a waas an üüb a eilunen uflääpt. An at stiftang wal diartu bidreeg, dat detdiar leewent erhäälen an ferbeedert woort. 3. At fördrin faan onerschükangen tu't histoore faan't lidj, diar uun Nuurdfresklun, föraal üüb Feer an Oomram, lewet haa. Fering Ferring Stiftang"}
{"id": "21010", "contents": "Det Adjarra Komuun as en komuun faan det Ouémé Department faan Beniin. At hoodsteed as Adjarra. Det Adjarra Komuun hee seeks arrondissementen: Adjarra I Adjarra II Aglogbè Malanhoui Médédjonou Honvié"}
{"id": "21011", "contents": "Det Akpro-Missérété Komuun as en komuun faan det Ouémé Department faan Beniin. At hoodsteed as Akpro-Missérété. Det Akpro-Missérété Komuun hee fiiw arrondissementen: Gomè-Sota Katagon Vakon Zoungbomè Akpro-Missérété"}
{"id": "21012", "contents": "Det Avrankou Komuun as en komuun faan det Ouémé Department faan Beniin. At hoodsteed as Avrankou. Det Avrankou Komuun hee sööwen arrondissementen: Atchoukpa Avrankou Djomon Gbozoumè Kouty Ouanho Sado"}
{"id": "21013", "contents": "Det Banikoara Komuun as en komuun faan det Alibori Department faan Beniin. At komuun leit uun a waast faan’t department. Uun a nuurd an nuurduast leit det Karimama Komuun, uun a süüduast det Kandi Komuun, uun a süüd det Gogounou Komuun uun a süüdwaast det Atakora Department an uun a nuurdwaast Burkiina Faaso. Det hee 246.575 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Banikoara. At komuun hee tjiin arrondissementen: Banikoara Founougo Gomparou Goumori Kokey Kokiborou Ounet Sompérékou Soroko Toura Alibori: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "21014", "contents": "Det Abomey-Calavi Komuun as ian faan dön aacht komuunen faan det Atlantique Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüduast faan’t department. Uun a nuurd leit det Zè Komuun, uun a nuurduast det Adjohoun Komuun faan det Ouémé Department, uun a uast det Sô-Ava Komuun, uun a süüduast det Littoral Department, uun a süüd at Atlantik, uun a süüdwaast det Tori-Bossito Komuun an uun a süüdwaast det Ouidah Komuun. Det hee 656.358 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Abomey-Calavi. At komuun hee njüügen arrondissementen: Calavi Akassato Godomey Glo-Djigbé Hêvié Kpanroun Ouèdo Togba Zinvié Atlantique: Department in Benin www.citypopulation.de"}
{"id": "21015", "contents": "Det Bembéréké Komuun (üüb Fraansöösk: Commune de Bembéréké) as ian faan dön aacht komuunen faan det Borgou Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurdwaast faan’t department. Det hee 131.255 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Bembéréké. At komuun hee fiiw arrondissementen: Bembéréké Beroubouay Bouanri Gamia Ina Borgou: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "21019", "contents": "Det Allada Komuun as ian faan dön aacht komuunen faan det Atlantique Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurdwaast faan’t department. Uun a nuurd leit det Toffo Komuun, uun a uast det Zè Komuun, uun a süüd det Tori-Bossito Komuun, uun a süüdwaast det Kpomassè Komuun an uun a waast det Bopo Komuun faan det Mono Department. Det hee 127.512 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Allada. At komuun hee twaalew arrondissementen: Agbanou Ahouannonzoun Allada Attogon Avakpa Ayou Hinvi Lissègazoun Lon-Agonmey Sékou Togoudo Tokpa-Avagoudo Gaou Guinou, prins faan det Allada Köningrik an aatj faan Toussaint Louverture, uunfeerer faan det Haitiaanisk Rewolutschoon. Atlantique: Department in Benin www.citypopulation.de"}
{"id": "21020", "contents": "Det Gogounou Komuun as en komuun faan det Alibori Department faan Beniin. At komuun leit uun a süüdwaast faan’t department. Uun a nuurduast leit det Kandi Komuun, uun a uast det Ségbana Komuun, uun a süüd det Borgou Department an uun a waast det Atakora Department. Det hee 117.523 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Gogounou. At komuun hee seeks arrondissementen: Gogounou Bagou Gounarou Ouara Sori Zoungou-Pantrossi Alibori: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "21021", "contents": "Det Kandi Komuun as en komuun faan det Alibori Department faan Beniin. At komuun leit uun a maden faan’t department. Uun a nuurduast leit det Malanville Komuun, uun a süüduast det Ségbana Komuun, uun a süüd an süüdwaast det Gogounou Komuun an uun a nuurdwaast lei dön Banikoara an Karimama Komuunen. Det hee 179.290 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Kandi. At komuun hee tjin arrondissementen: Kandi I Kandi II Kandi III Angaradébou Bensékou Donwari Kassakou Saah Sam Sonsoro Alibori: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "21022", "contents": "Det Karimama Komuun as en komuun faan det Alibori Department faan Beniin. At komuun leit uun a maden faan’t department. Uun a nuurd an nuurduast leit Niiger, uun a süüduast lei dön Malanville an Kandi Komuunen, uun a süüdwaast leit det Banikoara Komuun an uun a nuurdwaast Burkiina Faaso. Det hee 179.290 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Karimama. At komuun hee fiiw arrondissementen: Karimama Birni-Lafia Bogo-Bogo Kompa Monsey Alibori: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "21023", "contents": "Det Malanville Komuun as en komuun faan det Alibori Department faan Beniin. At komuun leit uun a nuurduast faan’t department. Uun a nuurduast leit Niiger, uun a uast Nigeeria, uun a süüd det Ségbana Komuun, uun a süüdwaast det Kandi Komuun an uun a nuurdwaast det Karimama Komuun. Det hee 168.641 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Malanville. Det Malanville Komuun hee fiiw arrondissementen: Malanville Garou Guénè Mandécali Tomboutou Alibori: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "21024", "contents": "Det Ségbana Komuun as en komuun faan det Alibori Department faan Beniin. At komuun leit uun a süüduast faan’t department. Uun a nuurd leit de Malanville Komuun, uun a uast Nigeeria, uun a süüd de Kalalé Komuun faan det Borgou Department, uun a süüdwaast de Gogounou Komuun an uun a nuurdwaast de Kandi Komuun. Det hee 89.081 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Ségbana. At komuun hee fiiw arrondissementen: Ségbana Libantè Liboussou Lougou Sokotindji Alibori: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "21025", "contents": "Godomey as en steed an arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Abomey-Calavi Komuun faan det Atlantique Department. Det hee 253.262 lidj (2013). citypopulation.de"}
{"id": "21026", "contents": "Gogounou as en steed an arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Alibori Department. Det hee 14.248 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Gogonou Komuun. citypopulation.de"}
{"id": "21030", "contents": "Malanville as en steed an arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Alibori Department. Det hee 64,639 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Malanville Komuun. citypopulation.de"}
{"id": "21031", "contents": "Ségbana as en steed an arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Alibori Department. Det hee 26.440 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Ségbana Komuun. citypopulation.de"}
{"id": "21033", "contents": "Di Golf faan Guinea as en bocht faan a Atlantik, huar uun't nuurden an uasten Waastafrikoo leit. Trinjam lei a lunen Ghaana, Toogo, Beniin, Nigeeria, Kameruun, Ekwatoriaalguinea, Gabuun an maden uun lei São Tomé an Príncipe. Di nuurdelk dial as det Bocht faan Beniin, di uastelk dial het Bocht faan Bonny (iar: Bocht faan Biafra). Diartesken leit at Niigerdelta. Ni nuurder dial hää dialwiis noch nöömer faan't koloniaaltidj: Pöberküst (Libeeria) Elfenbianküst Gulküst (Ghaana) Slaawenküst (Toogo, Beniin an Waast-Nigeeria) An jo nöömer wise üüb a waaren hen, huar jütidjs mä haneld wurden as. Commonskategorii: Golf faan Guinea – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "21034", "contents": "Mä kolonii men wi miast en lun uun Afrikoo an öödershuar, huar en europeesk määcht bit iinuun't 20. juarhunert at saien hed. En kolonii koon oober uk en regiuun wees, diar för a büürerei apslööden wurden as, t.b. en muur- of en hias-kolonii. Mandaatlun"}
{"id": "21038", "contents": "Ju Norrbotten Prowins is en prowins foon Sweeden. E prowins lait öön e nöörd foont löön. Öön e nöördwäst lait Norwäägen, öön e nöörduust lait Finlöön, öön e sööwäst ju Västerbotten Prowins än öön e söö'uust e Uustsii. Dat heet 250.497 jude (2018). E häädstää is Luleå. Norrbotten is ju grotst prowins öön Sweeden. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 14 komuune (kommuner): E taol foon e jude, dir foon 1970 to 2020 öön e prowins woneden: Ju Euroopastraot 4 foon Helsingborg to Tornio öön Finlöön laapt döör e prowins. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Norrbotten, citypopulation.de Norrbotten: County in Sweden, citypopulation.de Statistiska centralbyrån: Statistikdatabasen"}
{"id": "21039", "contents": "Baden-Württemberg Baden-Württemberg as en bundeslun faan Tjiisklun. At bundeslun leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 10.486.660 lidj (2011). At hoodsteed faan't bundeslun as Stuttgart. Baden-Württemberg hee fjauer regiaringsdistrikten: Freiburg Karlsruhe Stuttgart Tübingen At bundeslun hee njüügen steedkreiser an 35 lunkreiser. www.citypopulation.de"}
{"id": "21040", "contents": "At koreaans spriak as det amtsspriak faan Nuurd- an Süüdkorea. A Süüdkoreaanern salew sai hangugmal (한국말) of hangugeo (Hangeul: 한국어, Hanja: 韓國語), a Nuurdkoreaanern sai chosŏnmal (조선말) of chosŏnŏ (조선어, 朝鮮語). Jodiar ünlik nöömer för det spriak kem faan ünlik nöömer för jo loonsdialen uf. Wikibooks: Koreaans (sjiisk) Wikiquote: Koreaans spreegwurden (sjiisk)"}
{"id": "21043", "contents": "Di Lunkreis Lüneburg as en lunkreis uun't nuurduasten faan Niidersaksen. Iinwenertaalen faan a 31. Detsember 2019. Samtgemeenen mä hör dialgemeenen * Diar sat det ferwaltang Commonskategorii: Lunkreis Lüneburg – Saamlang faan bilen of filmer Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019."}
{"id": "21044", "contents": "At Hansestääd Lüneburg as en grat stääd uun't nuurduasten faan Niidersaksen. Hat as uk kreisstääd faan di Lunkreis Lüneburg. Commonskategorii: Lüneburg – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Lüneburg (sjiisk) Wikisource: Lüneburg (sjiisk) Wääblink-kataloog tu Lüneburg uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "21051", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Estland wiset di code för 15 Landkreise (maakonnad). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Estland EE), di ööder as di code för die Landkreise. Nian feranerang faan di code sant 1998. Die Landkreise erhielten zweistellige Zahlen von 37 bis 86. NUTS:EE (EU-Statistikregionen) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "21052", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Finnland wiset di code för 19 Landschaften (finsk maakunta, sweedsk landskap). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Finnland FI), di ööder as di code för die Landschaft. Von der Veröffentlichung im Jahr 1998 bis zur Änderung im Dezember 2011 bestanden die ISO-3166-2-Codes für Finnland aus den Kürzeln der sechs Provinzen (Lääni). NUTS:FI (EU-Statistikregionen) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "21055", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Griichenlun wiset di code för 13 ferwaltangsregiuunen an't Moonkrepubliik Athos. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Griichenlun GR), di ööder as di code för at ferwaltangsregiuun. Ei muar aktuel sant 2016: Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) NUTS:EL (EU-Statistikregiuunen) ISO 3166-2 Luncodes. ISO 3166-1 Luncodes uun domain nöömer."}
{"id": "21057", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Island wiset di code för acht isländischen Regionen (landsvæði). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Island IS), di ööder as di code för die Region. Als Codes für die Regionen Island dienen die Ziffern 1 bis 8. Der frühere Code IS-0 für die Hauptstadt Reykjavík wurde mittlerweile abgeschafft. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) NUTS:IS (EU-Statistikregionen) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "21059", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Lettland wiset di code för 110 Bezirke (lettisch novads) und 9 Republik-Städte (republikas pilsēta). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Lettland LV), di ööder as di code för die Bezirke und Städte. Seit der Erstpublikation der ISO 3166-2 im Jahre 1998 galten bis Dezember 2011 folgende Codes für 26 Rajoni und 7 Städte: Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) NUTS:LV (EU-Statistikregionen) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "21061", "contents": "Det Bulawayo Prowins (üüb Ingels: Bulawayo Province) as en prowins uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At hoodsteed as Bulawayo."}
{"id": "21062", "contents": "Det Harare Prowins (üüb Ingels: Bulawayo Province) as en prowins uun de aafrikoons stoot Simbabwe. At hoodsteed as Harare."}
{"id": "21063", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Luxemburg wiset di code för twaalew kantoonen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Luxemburg LU), di ööder as di code för di kantoon. NUTS:LU (EU-Statistikregiuunen) ISO 3166-2, Referenstabel faan luncodes ISO 3166-1, Referenstabel faan luncodes uun domainnöömerverwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "21065", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Malta wiset di code för 68 Gemeinden (Kunsilli). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Malta MT), di ööder as di code för die Distrikte. Di code as tuleetst di 28. Nofember 2007 (PDF) feranert wurden. NUTS:MT (EU-Statistikregionen) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "21067", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Monaco wiset di code för 17 Stadtbezirke. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Monaco MC), di ööder as di code för den Stadtbezirk. Das Territorium des Fürstentums wurde per 13. September 2013 durch eine souveräne Verordnung neu geordnet und umfasst seither neun Stadtbezirke. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "21068", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Polen wiset di code för 16 Woiwodschaften. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Polen PL), di ööder as di code för die Woiwodschaft. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) NUTS:PL (EU-Statistikregionen) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "21070", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för die Slowakei wiset di code för acht Kraje (Landschaftsverbände). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för die Slowakei SK), di ööder as di code för den Landschaftsverband. Nian feranerang faan di code sant 1998. Der Code entspricht NUTS:SK-2. NUTS:SK (EU-Statistikregionen) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "21072", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Slowenien wiset di code för 212 Gemeinden. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Slowenien SI), di ööder as di code för die Gemeinde (Občine). Nummerung in slowenischer alphabetischer Sortierung … C – Č – D … S – Š – T … Z – Ž außer Tišina und Šalovci, deren Nummer sich auf veraltete Namen bezieht, Cankova-Tišina respektive Hodoš Šalovci. Žalec, ehemals 145, hat 190 nach der Aufteilung in mehrere Gemeinden 1998. Nummern: 001–147 (außer 145): Gemeindestand 1995–1998 148–193: Gemeindeänderung 1998 194: Gemeindeänderung 2002 195–206: Gemeindeänderung März 2006 206–211: Gemeindeänderung Juni 2006 212: Gemeindeänderung 2010 213: Gemeindeänderung 2011 NUTS:SI (EU-Statistikregionen) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Liste der Gemeinden in Slowenien Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "21075", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för die Vatikanstadt wiset di code för die Vatikanstadt. At jaft ei muar onerdialangen. Diheer code bestäänt bluas ütj ään dial. Diheer wiset di code efter ISO 3166-1 (för die Vatikanstadt VA). Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "21076", "contents": "Det Berat Regiuun (üüb Albaansk: Qarku i Beratit) as en regiuun uun Albaanien. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Uun a nuurd leit det Elbasan Regiuun, uun a uast det Korçë Regiuun, uun a süüd det Gjirokastër Regiuun an uun a waast det Fier Regiuun. Det hee 193.020 lidj (2001). At hoodsteed faan't regiuun as Berat. Det Berat Regiuun hee sant 2015 fiiw kreiser. Berat Kuçovë Poliçan Skrapar Ura Vajgurore Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21084", "contents": "Det Durrës Regiuun (üüb Albaansk: Qarku i Durrësit) as en regiuun uun Albaanien. At regiuun leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurd leit det Lezhë Regiuun, uun a uast det Dibër Regiuun, uun a süüduast det Tirana Regiuun an uun a uast det Adriaatisk Sia. Det hee 245.179 lidj (2001). At hoodsteed faan't regiuun as Durrës. At regiuun hee sant 2015 trii kreiser: Durrës Krujë Shijak Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21085", "contents": "Det Elbasan Regiuun (üüb Albaansk: Qarku i Elbasanit) as en regiuun uun Albaanien. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Uun a nuurd leit det Dibër Regiuun, uun a uast Nuurd-Masedoonien, uun a süüduast det Korçë Regiuun, uun a süüdwaast det Berat Regiuun, uun a waast det Fier Regiuun an uun a nuurdwaast det Tirana Regiuun. Det hee 362.736 lidj (2001). At hoodsteed faan't regiuun as Elbasan. At regiuun hee sant 2015 sööwen kreiser: Belsh Cërrik Elbasan Gramsh Librazhd Peqin Prrenjas Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21086", "contents": "En qark ([caɾk], albaansk qark of qarku, pl. qarqe [caɾce] as en regiuun uun Albaanien. Tu tidj jaft at twaalew qarken, an jo san weder iindiald uun gemeenen, huar't 36 faan jaft. En qark woort regiaret faan en qark-riad, an diar sat aal a bürgermäästern faan a bashkias tuup, det san a gemeenen uun detdiar qark. Jo weele en föörmaan."}
{"id": "21087", "contents": "Det Fier Regiuun (üüb Albaansk: Qarku i Fierit) as en regiuun uun Albaanien. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit det Tirana Regiuun, uun a nuurduast det Elbasan Regiuun, uun a uast det Berat Regiuun, uun a süüduast det Gjirokastër Regiuun, uun a süüd det Vlorë Regiuun an uun a waast det Adriaatisk Sia. Det hee 382.544 lidj (2001). At hoodsteed faan't regiuun as Fier. At regiuun hee sant 2015 seeks kreiser: Divjakë Fier Lushnjë Mallakastër Patos Roskovec Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21088", "contents": "Det Dibër Regiuun (üüb Albaansk: Qarku i Dibrës) as en regiuun uun Albaanien. At regiuun leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurduast leit det Kukës Regiuun, uun a uast Nuurd-Masedoonien, uun a süüd det Elbasan Regiuun, uun a süüdwaast det Tirana Regiuun, uun a waast det Durrës Regiuun an uun a nuurdwaast det Lezhë Regiuun. Det hee 189.854 lidj (2001). At hoodsteed faan't regiuun as Peshkopi. At regiuun hee fjauer kreiser: Bulqizë Dibër Klos Mat Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21089", "contents": "Det Gjirokastër Regiuun (üüb Albaansk: Qarku i Gjirokastrës) as en regiuun uun Albaanien. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Uun a nuurd leit det Berat Regiuun, uun a nuurduast det Korçë Regiuun, uun a süüduast Grekenlun, uun a süüdwaast an waast det Vlorë Regiuun an uun a nuurdwaast det Fier Regiuun. Det hee 155.998 lidj (2001). At hoodsteed faan't regiuun as Gjirokastër. At regiuun hee sant 2015 sööwen kreiser: Dropull Gjirokastër Këlcyrë Libohovë Memaliaj Përmet Tepelenë Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21090", "contents": "Det Korçë Regiuun (üüb Albaansk: Qarku i Korçës) as en regiuun uun Albaanien. At regiuun leit uun a süüduast faan't lun. Uun a nuurd leit Nuurd-Masedoonien, uun a uast an süüduast Grekenlun, uun a süüdwaast det Gjirokastër Regiuun, uun a waast det Berat Regiuun an uun a nuurdwaast det Elbasan Regiuun. Det hee 265.182 lidj (2001). At hoodsteed as Korçë. Dialen faan det Ohrid-Sia an det Prespa-Sia lei uun a nuurd faan't regiuun. At regiuun hee sant 2015 seeks kreiser: Devoll Kolonjë Korçë Maliq Pogradec Pustec Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21091", "contents": "Det Kukës Regiuun (üüb Albaansk: Qarku i Kukësit) as en regiuun uun Albaanien. At regiuun leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurduast an uast leit Kosowo, uun a süüd det Dibër Regiuun, uun a süüdwaast det Lezhë Regiuun, uun a waast det Shkodër Regiuun an uun a nuurdwaast Monteneegro. Det hee 111.393 lidj (2001). At hoodsteed faan't regiuun as Kukës. At regiuun hee trii kreiser: Has Kukës Tropojë Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21092", "contents": "Det Lezhë Regiuun (üüb Albaansk: Qarku i Lezhës) as en regiuun uun Albaanien. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. Uun a nuurd leit det Shkodër Regiuun, uun a nuurduast det Kukës Regiuun, uun a süüduast det Dibër Regiuun, uun a süüd det Durrës Regiuun an uun a waast det Adriaatisk Sia. Det hee 159.182 lidj (2001). At hoodsteed faan't regiuun as Lezhë. At regiuun hee trii kreiser: Kurbin Lezhë Mirditë Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21093", "contents": "Det Shkodër Regiuun (üüb Albaansk: Qarku i Shkodrës) as en regiuun uun Albaanien. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurd an uast leit Monteneegro, uun a uast det Kukës Regiuun, uun a süüd det Lezhë Regiuun an uun a süüdwaast det Adriaatisk Sia. Det hee 256.473 lidj (2001). At hoodsteed faan't regiuun as Shkodër. Dial faan de Skutari-Sia leit uun a waast faan't regiuun. At regiuun hee fiiw kreiser: Fushë-Arrëz Malësi e Madhe Pukë Shkodër Vau i Dejës Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21094", "contents": "Det Vlorë Regiuun (üüb Albaansk: Qarku i Vlorës) as en regiuun uun Albaanien. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit det Fier Regiuun, uun a uast det Gjirokastër Regiuun, uun a süüd Grekenlun an uun a waast det Adriatisk Sia. Det hee 192.982 lidj (2001). At hoodsteed faan't regiuun as Vlorë. Det gratst eilun uun Albaanien, Sazan-Eilun, leit tu a uast faan't steed Vlorë. En skööl faan letj eilunen, dön Ksmail-Eilunen, lei uun a süüd faan't regiuun. At regiuun hee sööwen kreiser: Delvinë Finiq Himarë Konispol Sarandë Selenicë Vlorë Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21095", "contents": "Belgien Belgien [ˈbɛlgi̯ən], amtelk det Köningrik faan Belgien (üüb Holuns: België an Koninkrijk België, üüb Fraansöösk: Belgique an Royaume de Belgique) as en lun uun a nuurdwaast faan Euroopa. Uun a nuurd leit Holun an uun a uast lei Tjiisklun an Luksemborig. Det hee 11.376.070 lidj (2018). At hoodsteed faan't lun as Brüssel. Belgien leit twesken amanbi 51° an 49° (faan a nuurd tu a süüd) an 2° an 6° (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi twaalewsis letjer üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lingst grens (556 km) faan't lun wurt mä Frankrik an det kurtst (130 km) mä Luksemborig diald. At lun dialt uk en 478 km lung grens mä Holun an en 133 km lung mä Tjiisklun. A eeg faan Belgien as 66.5 km lung. De huuchst berig uun Belgien as de Botrange, wat uun a uast faan't lun leit. De lingst struum uun Belgien as de Scheldt Struum, wat sin kwel uun Frankrik hee an troch Belgien tu a nuurd iin uun't Nuurdsia uun Holun leept. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Belgien hee 10 prowinsen: Efter det Belgisk Rewolutschoon wurd at lun 1830 suwereen. En parlamentaarisk monarchii"}
{"id": "211", "contents": "Nitra as e hoodstää foon önj e Regjoon Nitra önj jü Slowakäi. Deer booge 78.489 manschne (2021). Dåt gebiit foon Nitra as 100,48 km². Jü inboogertächte as 844 manschne pro km². Jü pustliidjtål as 949 01, di forwoolnumer as 421-37 än dåt kfz-kåntiiken as NR. Slovakia: Nitriansky kraj, citypopulation.de"}
{"id": "21109", "contents": "Berat as en steed uun Albaanien. At steed leit uun a süüd faan’t lun. Det hee 36.496 lidj (2011) Det as at hoodsteed faan det Berat Regiuun. Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21110", "contents": "Peshkopi as en steed uun Albaanien. At steed leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 13.251 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Dibër Regiuun. Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21113", "contents": "Durrës as en steed uun Albaanien. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 113.249 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Durrës Regiuun. Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21114", "contents": "Elbasan as en steed uun Albaanien. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 78.703 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Elbasan Regiuun. Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21116", "contents": "Dr. Lutz Hermann Görgens (* 10. September 1951 uun Düsseldorf) as en diplomaat an sant 2014 ambasadöör uun a Kariibik. Efter't abituur hää Görgens literatuur studiaret uun Tübingen. Lektor för sjiisk spriak uun Bradford (Ferianagt Könangrik) sant 1976. Bütjluns siinst sant 1978 Kultuurreferent uun Algeerien sant 1980 Wiartskapsreferent uun Tuneesien sant 1982 Uun't Bütjluns Amt uun Bonn tustendag för Nuurdafrikoo an Süüdaasien sant 1985. Dokterwerk bi't uniwersiteet Tübingen auer E.T.A. Hoffmann. 1987, legatjuunsriad uun't sjiisk fertreedang uun Meksikoo. 1989, Edmund A. Walsh School of Foreign Service bi't Georgetown University uun Washington. 1990 bit 1993 riadjiwer bi't OAS. Sant 1993 uun't Bütjluns Amt an Europeesk Parlament. Sant 1997 uun't sjiisk konsulaat uun Boston. 2001 bit 2004 wiartskapsiinst bi't fertreedang uun a Türkei. Föörmaan faan't referaat för a EU-banenmarkes uun Berlin. 2006 bit 2007 naist generaalkonsuul uun Atlanta, sant 2007 generaalkonsuul, tustendag för Alabama, Georgia, Mississippi, North Carolina, South Carolina an Tennessee. 2012 bit 2014 wiartskapsriad uun Tokio (Jaapan). Sant 2014 sjiisk ambasadöör för tjiin kariibisk lunen: Antiigua an Barbuuda, Barbaados, Dominica, Grenada, Guyana, St. Lucia, St. Kitts an Nevis, St. Vincent an Grenadiinen, Surinam an Trinidad an Tobago uun Port of Spain. Sant 2016 föörmaan faan't Caribbean Challenge Initiative 2017 hää"}
{"id": "21117", "contents": "Anatoli Solowjanenko (25. September 1932 uun Donetsk, Sowjetunion; † 29. Jüüle 1999 uun Kozin, Ukraine) wiar en schongster."}
{"id": "21118", "contents": "Fier as en steed uun Albaanien. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 55.845 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Fier Regiuun. Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21124", "contents": "Gjirokastër as en steed uun Albaanien. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 19.836 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Gjirokastër Regiuun. Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21126", "contents": "Korçë as en steed uun Albaanien. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 51.152 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Korçë Regiuun. Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21127", "contents": "Kukës as en steed uun Albaanien. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 16.686 lidj (2001). Det as at hoodsteed faan det Kukës Regiuun. Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21128", "contents": "Lezhë as en steed uun Albaanien. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 15.510 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Lezhë Regiuun. Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21129", "contents": "Shkodër as en steed uun Albaanien. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee amanbi 76.000 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Shkodër Regiuun. Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "2113", "contents": "Di \"Lebenshilfe e. V.\" es en Foriining, wat di Algimiinhair nüti wel. Hat jeft dit diari ön masi Lönen, en di Foriiningen wel fuar Mensken aarberi, wat aliining ek gur klaarkum, aurdat di wat ek ken of kraank sen. Hat giar diarbi aur Interesen fan des Lir en diaraur, jaar Familiien tö help. Hat jeft fan di Leewentshelp Hüüsinger, hur bihenert Mensken uuni ken. Hat haa masi Strir jefen aur di Bigrep „bihenert ön Haur“, aur dat masi Mensken dit diskiminiarend finj. Sa sii nü hok Stat- en Kraisforiiningen fan di Leewentshelp \"Hat es normaal, forskelig tö wiis.\". Di Aarber wat diar maaket uur, kür mesken aurskrefen uur me \"Ark jen es lik fuul wert, uk wan hi dit en des ek maaki ken\". Di Leewentshelp es ön di 23. Nowembermuun 1958 ön Marborig bigent uuren üs \"Lebenshilfe für das geistig behinderte Kind e. V.\". Di Taacht kām fan en hollansk Offitsiir, wat iin ön en Kraankenhüs me bihenert Jungen fan Lir tö dön hee, wat fan Uasten tö Dütsklön kemen wiar, wat üt di KZ töbeek wiar - Mensken ön Nuar. Tien Jaaren förter hee di Foriining al aur 300 Statforiiningen en 38.000 Meföligsters. Iin ön sönerk Jungensgaarten, Skuulen"}
{"id": "21130", "contents": "Vlorë as en steed uun Albaanien. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 79.513 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Vlorë Regiuun. Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21131", "contents": "E Hoolme Hoorninger Fräisch E Hoolme (aw Tjüsch: Ockholm, aw Dånsch: Okholm) äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfräischloun. Hoolmer Freesch E Hoolme (åw Tjüsch: Ockholm, åw Dånsch: Okholm) äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfreeschloun. E gemiine äs diil foont Amt Mädel-Noordfreeschloun. Ount noorden loit Doogebel, ount ååsten E Hoorne, ount sööen Reußenkuuge än weesten e Noordsäie. E gemiine heet 318 foolk (2016). Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21132", "contents": "E Hoorne Hoorninger Fräisch E Hoorne (aw Tjüsch: Langenhorn) äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfräischloun. Oun't noorden lait e gemiine Steedesand, oun't aasten Beergem, oun't sööen Boordelem än oun't weesten läie e gemiiine Doogebel, E Hoolme än Reußenköge. Hoolmer Freesch E Hoorne (åw Tjüsch: Langenhorn) äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfreeschloun. E gemiine äs diil foont Amt Mädel-Noordfreeschloun. Ount noorden loit Stääsönj, ount ååsten Beergem, ount sööen Boorlem än ount weesten läie E Hoolme än Doogebel. E gemiine heet 3193 foolk (2016). Et gemiine heet träi schoule: iin grünschoul (jü Friedrich-Paulsen-Schoul) än twäär/tweer beernetüne. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21133", "contents": "Läitjholem Läitjholem äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfreeschloun. E gemiine äs diil foont Amt Mädel-Noordfreeschloun."}
{"id": "21134", "contents": "Am e artiikel åw Hoolmer Freesch tu leesen, wee sü goud än klik heer. Säänebel äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfreeschloun."}
{"id": "21135", "contents": "Fåålst Fåålst äs en gemiine oun e Gooshiird oun Noordfreeschloun. Et hiirt tut Amt Mädel-Noordfreeschloun. Et heet 180 foolk (2011). Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21136", "contents": "Åktoorp Åktoorp (ap Tjüsch: Achtrup, ap Dånsch: Agtrup) as en gemiine foont Åmt Söödtuner önj e Kris Nordfraschlönj. Önjt norden lade e gemiine Låålönj än Bramstedtlund, önjt ååsten läit e Kris Flansborj, önjt sööden e gemiine Språkebel, önjt söödweesten Leek än önjt nordweesten Kuurlem. Et heet 1524 manschne (2019). E gemiine läit önj e Kårhiird. Bälsbel (Büllsbüll/Bølsbøl) Brünbärj (Braunberg/Brunbjerg) Kalfslün (Kalfslund/Kalslund) Letjenhoarn (Lütjenhorn/Lillehorn) Siiwung (Seewang/Søvang) Tätwung (Tettwang/Tætvang) Di 31. önj e Uursmoune 1398 wörd Åktoorp schraftlik for di jarste keer üüs Aktorp nååmd. Önj 1968 wörd Bälsbel diilj foon e gemiine. Di 1. önj e Biikenmoune 1974 wörd Letjenhoarn uk diilj foon e gemiine. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. E Winmeelen Jenny, wat diling en bjarnehiim as. Loonsstroot 212 Loonsstroot 245 Krisstroot 101 E gemiine heet 13 sate önj e gemiinefertreesing. Sunt e wool önjt iir 2018 heet dåt Åktoorp Wäälergemiinschap (AWG) 7 sate, di Söödschlaswiksche Wäälerferbånd (SSW) 3 än jü CDU 3. E burgermäister foon nü as Norbert Nielsen, deer di 20. Samermoune 2018 iinjstimi tu di nai burgermäister wääled wörd. Da üülje burgermäistere wjarn Uwe Matthiesen (AWG; 2013–2018) än Hannelore Schulze (2003?-2013). E schriwer Hans Andreas Carstensen (1852-1917) wus schöljmäister"}
{"id": "21137", "contents": "Haatst Hååtst äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfreeschloun. Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Ount noorden loit Haatstinger Meersch, ount ååsten Hoorst, ount sööen Hüsem än ount sööen än weesten Wååbel. E gemiine heet 2580 foolk (2016). Haatst äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfräischloun. Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "2114", "contents": "Bräist as en stää än gemiine önj't Åmt Madel-Nordfraschlönj foon e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Boorlem, önj’t ååsten Säänebel, önj’t sööden Brääklem än önj’t weesten Reußenkuuge. Dåt heet 5543 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi (B5) gungt dör e stää. Christian Albrecht Jensen (1792-1870), mååler. Hans Carl Knudtzon (1751–1823), kuupmoon. Prof. Dr. Thomas Steensen (* 1951), histooriker. Commons: Bräist – Soomling foon bile än filme Stadt Bredstedt Nordfriisk Instituut Snöfelstiiner ön Bräist Bräist önjt Nordfriesland Lexikon foon't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Germany: Schleswig Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "21140", "contents": "Okholm Okholm (üüb Gooshiirder: E Hoolme, üüb Tjiisk: Ockholm) as en gemeend uun a Kreis Nuurdfresklun. Uun a nuurd leit at gemeend Doogebal, uun a uast Langenhoorn an uun a süüd Reusenköög. At gemeend hee fjauertanj werwer."}
{"id": "21141", "contents": "Langenhoorn Langenhoorn (üüb Gooshiirder: E Hoorne, üüb Tjiisk: Langenhorn) as en gemeend uun a Kreis Nuurdfresklun. Uun a nuurd leit at gemeend Steedesand, uun a uast Baargum, uun a süüd Boordelum an uun a waast lei a gemeenden Doogebel, Okholm an Reusenköög. Söncke Ingwersen (1715–1786) Friedrich Paulsen (1846–1908) Christian Giencke (1896–1967) Harald Jacobsen (* 1960)"}
{"id": "21142", "contents": "E Wäsk E Wäsk (üüb Tjüsch: Wisch; åw Dånsch: Visk) äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfreeschloun. Et heet 114 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21143", "contents": "Ferdinand Tönnies (* 26. Jüüle 1855 bi Oldenswort; † 9. April 1936 uun Kiil) wiar sotsioloog, ökonoom an fiilosoof. Mä sin buk Gemeinschaft und Gesellschaft faan 1887 hää hi en grünjlaag för det nei wedenskap faan a sotsiologii laanj."}
{"id": "21144", "contents": "Beergem Beergem äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfreeschloun. E gemiine äs diil foont Amt Mädel-Noordfreeschloun. Ount noorden läie Stääsönj än Ding-Sönj, ount ååsten loit Läitjholem, ount sööen Boorlem än ount weesten E Hoorne. E gemiine heet 619 foolk (2016). Reinhart Biernatzki (1884–1948), pedagoog. Fiirnsiinkook Steffen Henssler mååget sin liir oun e krouch Andresens Gasthof. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21145", "contents": "Boorlem Hoorninger Fräisch Boorlem äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfräischloun. E gemiine äs diil fun’t Amt Mädel-Noordfräischloun. Hoolmer Freesch Boorlem äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfreeschloun. E gemiine äs diil foon’t Amt Mädel-Noordfreeschloun. Ount noorden läie E Hoorne, Beergem än Läitjholem, ount ååsten loit Höögel, ount sööen läie Breetst, Säänebel än Fåålst än ount weesten loit Reußenkuuge. E gemiine heet 2011 foolk (2016). Jürgen Spanuth (1907–1998) wås foon 1933 tu 1978 oun Boorlem preester. Heinz Eduard Tödt (1918–1991) Peter Nissen (* 1957) Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21146", "contents": "Brääklem Hoorninger Fräisch Brääklem äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfräischloun. Hoolmer Freesch Breeklem äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfreeschloun. E gemiine äs diil foont Amt Mädel-Noordfreeschloun. Ount noorden läie Sänebel än Fåålst, ount ååsten loit Trölstrup, ount sööen läie Strükem än Aalmtoorp, ount weesten Breetst än Reußenkuuge. E gemiine heet 2364 foolk (2016). Uwe Pörksen (* 1935) Fiede Kay (1941–2005) Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21147", "contents": "Trölstrup Trölstrup (åw Tjüsch: Drelsdorf; åw Dånsch: Trelstorp) äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfreeschloun. Et hiirt tut Amt Mädel-Noordfreeschloun. Ount noorden läie Fåålst, Höögel, Kolkerhii, ount ååsten loit Noorst, ount sööen läie Baamst, Åålmtoorp än Strükem än ount weesten loit Brääklem. E gemiine heet 1273 foolk (2016). Dat Mädelgooshiirder Freesch äs oun Trölstrup snååked. Peter Christian Grünberg (1901-1975), haimåtforscher, spräikeforscher, schriwer än auerseeter. Heinke Hannig (* 1957), skriwer. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21148", "contents": "Am e artiikel åw Hoolmer Freesch tu leesen, wee sü goud än klik heer. Baamst (aw Tjüsch: Bohmstedt, aw Dånsch: Bomsted) äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfräischloun. E gemiine äs diil fun’t Amt Mädel-Noordfräischloun. Oun’t noorden lait e gemiine Trölstrup, oun’t aasten Noorst, oun’t sööen Alwat än oun’t weesten Aalmtoorp. E gemiine heet 762 jüde (2016). Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21149", "contents": "Höögel Höögel äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfreeschloun. E gemiine äs diil foont Amt Mädel-Noordfreeschloun. Ount noorden läie Läitjholem än Gelün, ount ååsten loit Jalün, ount sööen läie Fåålst än Trölstrup än ount weesten Boorlem. E gemiine heet 463 foolk (2016). Heinke Hannig (* 1957), skriwer. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21150", "contents": "Boorlem Boorlem (ap Tjüsch än Dånsch: Bordelum) as en gemiine önj't Åmt Madel-Nordfraschlönj foon e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden lade e gemiine E Hoorne, Beergem än Läitjholem, önj’t ååsten läit Höögel, önj’t sööden lade Bräist, Säänebel än Fåålst än önj’t weesten läit Reusenkuuge. E gemiine heet 2011 manschne (2016). Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21151", "contents": "Oornshaud Oornshaud (ap Tjüsch: Ahrenshöft, ap Dånsch: Arnshøft) as en gemiine önj't Åmt Madel-Nordfraschlönj foon e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Bååmst, önj’t nordååsten Noorst, önj’t ååsten Fjåål, önj’t sööden Alwat än önj’t weesten Haatstinger Määrsch. Di Arlau Struum bilet e weestgränse än söödgränse foon e gemiine. Volker Lechtenbrink (1944 - 2021)"}
{"id": "21152", "contents": "Årnfjål Årnfjål (ap Tjüsch: Ahrenviöl, ap Dånsch: Arenfjolde) as en gemiine foon't Åmt Fjåål önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Bjarntoorp, önj’t ååsten Årnfjålfäil, önj’t söödååsten Aaster-Uurst, önj’t söödweesten Weester-Uurst än önj’t weesten Imensteed. Di Arlau Struum bilet e nordgränse foon e gemiine."}
{"id": "21153", "contents": "Årnfjålfäil Årnfjålfäil (ap Tjüsch: Ahrenviölfeld, ap Dånsch: Arenfjoldemark) as en gemiine foon't Åmt Fjåål önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Bonlem, önj’t ååsten e Kris Flansborj, önj’t sööden Aaster-Uurst än önj’t weesten Årnfjål."}
{"id": "21155", "contents": "Beergem Beergem (ap Tjüsch än Dånsch: Bargum) as en gemiine önj't Åmt Madel-Nordfraschlönj foon e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden än nordååsten läit e gemiine Ding-Sönj, önj’t söödååsten Läitjholem, önj’t sööden Boorlem, önj’t söödweesten än weesten E Hoorne än önj’t nordweesten Stääsönj. E gemiine heet 619 manschne (2016). Di Soholmer-Au Kanool bilet diilj foon e nordgränse foon e gemiine. E Winmeelen Aeolus bai Ååst-Beergem. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21161", "contents": "DE FRESKE SJEMSTIN ME EN HUGSTIÜSK AUERSETING ~~~~ Der Friesische Spiegel mit einer hochdeutschen Uebersetzung von M. Nissen Küster und Lehrer in Stedesand Motto: Lökk Ast, lökk West ! Inne es best. Hans Mommsen [Vignette] Altona. Bei A. Mentzel. 1868. [I] DE FRESKE SJEMSTIN ME EN HUGSTIÜSK AUERSETING ~~~~ Der Friesische Spiegel mit einer hochdeutschen Uebersetzung von M. Nissen Küster und Lehrer in Stedesand Motto: Lökk Ast, lökk West ! Inne es best. Hans Mommsen Altona. Bei A. Mentzel. 1868. [II] [III] Vorwort. ———— Unsere friesische Muttersprache erklang im hohen Alter- thume von der Königsaue bis über die Schelde hinaus. Einem königlichen Gewande gleich, umgab sie die goldenen Ufer unserer schäumenden Nordsee. O wie hat sie seit der Zeit, in welcher sie sich an den Heerd der Familie zurück- zog, an Terrain verloren! Ausgestorben und in Büchern begraben liegt die Sprache der alten Wurster Friesen, der muthigen Stedinger, Rustringer, Brockmänner, Raidländer, Kennemer, und wie sie alle heißen mögen; verschwunden ist das Idiom des westlichen Dithmarschens, des altern Stran- des; es sank mir seinen Bewohnern ins kühle Wassergrab; verstummt ist die friesische Zunge der Eiderstedter, es nagte der Zahn der Zeit die Sprache hinweg von dem schönsten Bissen Nordfrieslands; verklungen ist"}
{"id": "21163", "contents": "Bjarntoorp Bjarntoorp (ap Tjüsch: Behrendorf, ap Dånsch: Bjerndrup) as en gemiine foon't Åmt Fjåål önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Salwit, önj’t ååsten Bonlem, önj’t sööden Årnfjål, önj’t söödweesten Imensteed än önj’t nordweesten Fjåål."}
{"id": "21183", "contents": "Frysk bloed tsjoch op! Wol no ris brûze en siede, en bûnzje troch ús ieren om! Flean op! Wy sjonge it bêste lân fan d'ierde, it Fryske lân fol eare en rom. Klink dan en daverje fier yn it rûn Dyn âlde eare, o Fryske grûn! (2x) Hoe ek fan oermacht, need en see betrutsen, oerâlde, leave Fryske grûn, Nea waard dy fêste, taaie bân ferbrutsen, dy't Friezen oan har lân ferbûn. Klink dan ... (2x) Fan bûgjen frjemd, bleau by 't âld folk yn eare, syn namme en taal, syn frije sin; Syn wurd wie wet; rjocht, sljocht en trou syn leare, en twang, fan wa ek, stie it tsjin. Klink dan ... (2x) Trochloftich folk fan dizze âlde namme, wês jimmer op dy âlders grut! Bliuw ivich fan dy grize, hege stamme. In grien, in krêftich bloeiend leat! Klink dan en daverje fier yn it rûn Dyn âlde eare, o Fryske grûn! (2x) Frysk bloed, tsjoch op! Wol nou'ris broeze ind siede, Ind bonsje throch myn ieren om. Flean op! Ik sjong it baeste lân fenn' ierde; It Frysce lân fol ear ind rom. Klink den, in dawerje fier yn it roun Dyn âlde eare, o Frysce groun."}
{"id": "21184", "contents": "Aalmtoorp Aalmtoorp (ap Tjüsch: Almdorf, ap Dånsch: Almtorp) as en gemiine foon't Åmt Madel-Nordfraschlönj önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Trölstrup, önj’t ååsten Bååmst, önj’t sööden Haatstinger Määrsch, önj’t weesten Strükem. Dåt heet 543 inboogere (2019). Germany: Schleswig Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "21185", "contents": "De Grööe ooder de Grööe-Aapellöön (uwe Tutsk: Gröde ooder Gröde-Appelland; uwe Däänsk: Grøde) is en halii foon dä Nöördfreesk Ailööne. E halii is ok, tohuup mä dat lidj ailöön Haabel, en gemeende öön't Amt Polweerm öön'e Krais Nöördfreesklöön. Et gemeende heet 13 jude (2011) Twaske e Grööe än't fastlöön is di Rochenlai Söön. Et ailöön Haabel lait tu e uust foon e Grööe. De Grööe heet taue weerwe: 'e Knutsweeref (Knudtswarft) än'e Schoorkweeref (Kirchwarft). Öön'e iirferluup ward 'e Halii döörsnitlik twonti to dorti tonge, mä tonamen foon dä taue weerwe, bai löönoner auerflööded. Dä taue weerwe sän siidlingplaotse fir'e jude, dir öön'e Halii laawe. Öön'e Knutsweeref sän fjauer wonhusinge. Wat lidjer is 'e Schoorkweeref: hir is 'e Haliiskööl, 'e schoork än en woning fir'e sköölmääster. Ju skööl än'e woning stööne sont 2012 lääch. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21187", "contents": "Alwat Alwat (ap Tjüsch: Arlewatt, ap Dånsch: Arlevad) as en gemiine foon't Åmt Nordsiie-Treene önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Oornshaud, önj’t ååsten Åldrop, önj’t sööden Hoorst än önj’t weesten Haatstinger Määrsch."}
{"id": "21188", "contents": "Oowentoft Oowentoft (ap Tjüsch än Dånsch: Aventoft) as en gemiine foon't Åmt Söödtuner önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit Dånmark, önj’t ååsten lade e gemiine Humptoorp än Läigem, önj’t sööden Naischöspel än önj’t weesten Runees. Et heet 441 manschne (2019). E gemiine läit önj e Wiringhiird. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Carsten Redlef Volquardsen (1824–1875) Hans Egon Petersen (1921-1982) Jerk Martin Riese (* 1976) E gemiine heet nüügen sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Aventoft 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "21189", "contents": "Bååmst Bååmst (ap Tjüsch: Bohmstedt, ap Dånsch: Bomsted) as en gemiine önj't Åmt Madel-Nordfraschlönj foon e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Trölstrup, önj’t ååsten Noorst, önj’t sööden Alwat än önj’t weesten Aalmtoorp. E gemiine heet 762 manschne (2016). Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "2119", "contents": "Det Amt Süüdtondern as en amt uun a kreis Nuurdfresklun uun Schleswig-Holstian. Amt Südtondern Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "21190", "contents": "Et Åmt Madel-Nordfraschlönj as en åmt önj e Kris Nordfraschlönj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önj e mal foon e kris. Et heet 21.015 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Bräist. Et åmt wörd di 1. önj e Gjarsmoune 2008 foont Åmt Bräist-Lönj, et Åmt Stolbärj än jü åmtsfri stää Bräist mååged. Sunt e began foont åmt wårt dåt önj en ferwåltingsgemiinschap ma jü åmtsfri gemiine Reußenkuuge ferwålted. E Åmt Bräist-Lönj E Åmt Stolbärj Et åmtsütschüt heet 31 lasmoote. Åmtsforstönjere Hans Jakob Paulsen (Fåålst; 2008-2018) Peter Reinhold Petersen (Boorlem; sunt 2018) E websid foont åmt Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21193", "contents": "Det Hörnem Jip as en priil uun a Nuurdsia bi Hörnem üüb Sal. A priil, wat 23 meeter jip as, skääst at eilun Sal uun a waast an Feer uun a uast, an hee uun a süüd a uun’t Föörtrepjip a mös. Det hee fiiw sidjeniarmer: uun a nuurd san det Aidem Jip, det Waaster Lei an Uaster Lei, uun a uast det Fering Lei an uun a waast det Rantem Lua. Auer dat at priil krümet ferleept, pralet at üüb at uasteeg faan de Hörnem Ood. Uun a auergung tu’t Föörtrepjip bedrait at jip bit 42 meeter hen tu."}
{"id": "21195", "contents": "Bonlem Bonlem (ap Tjüsch än Dånsch: Bondelum) as en gemiine foon't Åmt Fjåål önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden än ååsten läit e Kris Flansborj, önj’t sööden e gemiine Årnfjålfäil än önj’t weesten Bjarntoorp."}
{"id": "21196", "contents": "Bousbel Bousbel (ap Tjüsch: Bosbüll, ap Dånsch: Bosbøl) as en gemiine foon’t Åmt Söödtondern önj e Kris Nordfraschlönj. Dåt hiirt tut Åmt Söödtuner. Önjt norden läit e gemiine Holm, önjt ååsten Braarep, önjt söödååsten Klasbel än önjt söödweesten än weesten Naibel. Et heet 249 manschne (2019). Boousbel wörd 1502 for di jarste keer nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. E gemiine heet nüügen sate önjt gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Bosbüll 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "21198", "contents": "Braarep Braarep (ap Tjüsch: Braderup, ap Dånsch: Brarup) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Dåt hiirt tut Åmt Söödtuner. Önj’t norden lade e gemiine Humptoorp än Läigem, önj’t ååsten läit Leeksguurd, önj’t sööden lade Taningstää än Klasbel än önj’t weesten Bousbel, Hulm än Äphüsem. Et heet 668 manschne (2019). Braarep wörd 1330 for di jarste keer schraftlik nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. E gemiine heet nüügen sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Braderup 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "212", "contents": "Njiblem as en taarep an gliktidjig en gemeend üüb Feer. Tu't gemeend Njiblem hiart uk at taarep Guating. Uun Njiblem stäänt det sark St. Johannis. Uun det gemeend Njiblem wene 563 lidj (2016). At süüddial faan't gemeend hiart tu Waasterlun-Feer an't nuurddial tu Uasterlun-Feer. Njiblem as 7,86 km². Det as det seekstgratst gemeend üüb Feer. Njiblem wurd 1438 at iarst keer skraftelk neemd. 1970 wurd Guating dial faan't gemeend. Sant 2007 hiart at gemeend tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomrem. Efter en schetsing 2016 wiar 563 lidj uun Njiblem. Diarfaan wiar 274 maaner an 289 wüfen. Efter det folksteeling 2011 wiar det tutool befölkring faan't gemeend 625. At gemeend hee njüügen saten uun't gemeendfertreeding. Faan dön njüügen lidj uun a gemeendfertreeding wiar efter at wool 2008 seeks faan a Nieblumer Wählergemeinschaft (NWG) an trii faan a CDU. Bi a komunaalwoolen uun Sleeswich-Holstian 2018 woon det NWG al njüügen saten.. Friedrich Riewerts Gemeinde Nieblum Arfst Arfsten (1812-1899) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb tjiisk) Nordfriesland, citypopulation.de Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Nieblum, citypopulation.de Föhr-Land: Wählergemeinschaften vorn. Uun: Der Insel-Bote faan 7. Mei 2018, ufrepen 9. Mei 2018"}
{"id": "21201", "contents": "Brääklem Brääklem (ap Tjüsch än Dånsch: Breklum) as en gemiine foon't Åmt Madel-Nordfraschlönj önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden lade e gemiine Bräist än Säänebel, önj’t ååsten Fåålst än Trölstrup, önj’t sööden Aalmtoorp än Strükem än önj’t weesten läit Reusenkuuge. Dåt heet 2330 inboogere (2019). Germany: Schleswig Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "21203", "contents": "Et Åmt Fjåål as en åmt önj e Kris Nordfraschlönj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt ååsten foon e kris. Et heet 9173 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Fjåål. Et åmt hee 13 gemiine: Åmtsforstönjer Thomas Hansen E websid foont åmt Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "21204", "contents": "Et Åmt Nordsiie-Treene as en åmt önj e Kris Nordfraschlönj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt sööden foon e kris. Et heet 23.477 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Mälst. E åmt wörd foont Åmt Fräärstää (suner e stää Fräärstää), et Åmt Hååtst, et Åmt Nordströnj än et Åmt Treene mååged. Åmt Fräärstää Åmt Hååtst Åmt Nordströnj Åmt Treene Åmtsforstönjere Eva-Maria Kühl (Aastenfäil) E websid foont åmt Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de Nordfriesland, citypopulation.de Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2017 (XLS-datei)"}
{"id": "21205", "contents": "Aalkersem Aalkersem (üüb Tjiisk an Deensk: Alkersum) as en gemeend uun’t Amt Feer-Oomrem faan a Kreis Nuurdfresklun. At gemeend leit uun a maden faan't eilun Feer. Uun a nuurd leit a gemeend Olersem, uun a uast Madlem, uun a süüd Njiblem an uun a waast Borigsem. Det hee 417 lidj (2016). At gemeend leit uun Uasterlun-Feer. Aalkersem as 9,07 km². Det as det traadgratst gemeend üüb Feer. Det lingt faan a nuurdeeg faan Föhr tu't Rundföhrstraße uun a süüd. Aalkersem wurd at iarst keer 1438 skraftelk neemd. Sant 2007 hiart at gemeend tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomrem. Efter en schetsing uun't juar 2020 wiar 397 lidj uun Aalkersem. 208 diarfaan wiar wüfen an 189 maaner. Efter det folksteeling 2011 wiar det tutool befölkring faan't gemeend 418. At gemeend hee njüügen saten uun't gemeenfertreeding. Diaruun hee sant a komunaalwoolen uun Sleeswich-Holstian 2018 det Alkersumer Wählergemeinschaft (AWG) al njüügen saten. Uun a komunaalwoolen 2013 woon det AWG aacht saten, an en enkeltbewerewer ian widjer sat. 2013-2014: Ina Ketels (Enkeltbewerewer) 2014-2018: Johannes Siewertsen (AWG) 2018-: Karl-Heinz Juhl (AWG) At Museeum Konst faan a Waasteeg Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep"}
{"id": "2121", "contents": "Flansborj as en stää önj Slaswik-Holstiinj ma süwat 90.000 inboogere. Stäädiile: Flansborj Flansborj Margareta Erichsen (1916-2006), måålerin ån tiiknerin. Commons: Flansborj – Soomling foon bile än filme Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) [1] Stadt Flensburg, Sozialatlas 2019, s. 10."}
{"id": "21223", "contents": "Trölstrup Trölstrup (ap Tjüsch: Drelsdorf, ap Dånsch: Trelstorp) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden lade e gemiine Fåålst, Höögel, Jåålönj än Kolkerhii, önj’t ååsten läit Noorst, önj’t sööden lade Aalmtoorp än Bååmst än önj’t weesten Strükem än Brääklem. Dåt heet 1255 inboogere (2019). Germany: Schleswig Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "21224", "contents": "Dunsem Dunsem (ap Tjüsch än Dånsch: Dunsum) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Et läit awt ailönj Fäär. Önjt norden än weesten läit e Nordsiie, önjt nordååsten e gemiine Olersem, önjt söödååsten Söleraanj (Sööderiinje) än önjt sööden Ödersem. Jü heet 74 inboogere (2016). E gemiine hiirt tu et Åmt Fäär-Oomram. E gemiine läit önjt nordweesten foont ailönj Fäär. Et jeeft tou toorpe önj e gemiine: et toorp Grat Dunsem, wat önjt söödweesten läit änt toorp Letj Dunsem, wat önjt söödååsten läit. Grat Dunsem as aw e näide foon e küst än Letj Dunsem as amanbi 600 meetere önjt ååsten deerfoon. Da tou toorpe san maenouder foon e Dunsem Stich, en diilj foon e stroote trinam Fäär (aw Tjüsch \"die Rundföhrstraße\"), ferbünen. Huum, wat foon Dunsem kamt, as aw Fering en dunsembüür (mörtål dunsembüüren). Dåt weesdringer Fering wårt önj Grat Dunsem än Letj Dunsem snååked. E gemiine wörd di 1. önj e Ismoune 2007 diilj foon dåt nai Åmt Fäär-Oomram. Tuforen wus e gemiine diilj foont Åmt Fäär-Lönj. Bürgermäistere Arfst Christiansen (?-2013) Erk Hemsen (sunt 2013) Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21225", "contents": "Dunsem Dunsem (üüb Tjiisk an Deensk: Dunsum) as en gemeend uun’t Amt Feer-Oomrem faan a Kreis Nuurdfresklun. At gemeend leit uun a nuurdwaast faan't eilun Feer. Uun a nuurd an waast leit a Nuurdsia, uun a nuurduast a gemeend Olersem, uun a süüduast Söleraanj an uun a süüd Ödersem. Det hee 74 lidj (2016). At gemeend leit uun Waasterlun-Feer. Dunsem as 2,72 km². Det as det traadletjst gemeend üüb Feer. Dunsem wurd 1462 at iarst keer skraftelk neemd. Sant 2007 hiart Dunsem tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomrem. Efter en schetsing 2016 wiar 74 lidj uun Dunsem. Diarfaan wiar 33 maaner an 41 wüfen. Efter det folksteeling 2011 wiar det tutool befölkring faan't gemeend 66. At gemeend hee sööwen saaten uun't gemeendfertreeding, Diarfaan häält det Dunsumer Wählergemeinschaft (DWG) uun det kommunaalwoolen uun Sleeswich-Holstian 2018 seeks saten, en sat häält en enkeltbewerewer. 2013–2018: Erk Hemsen 2018-: Arfst Christiansen (DWG) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb tjiisk) Nordfriesland, citypopulation.de Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de climate-data.org Dunsum, citypopulation.de Föhr-Land: Wählergemeinschaften vorn. In: Der Insel-Bote faan 7. Mei 2018, ufrepen 9. Mei 2018"}
{"id": "21226", "contents": "Aalkersem Aalkersem (ap Tjüsch än Dånsch: Alkersum) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önjt norden läit e gemiine Olersem, önjt ååsten Madlem, önjt sööden Njiblem än önjt weesten Borigsem. Jü heet 417 inboogere (2016). E gemiine hiirt tu et Åmt Fäär-Oomram. E gemiine Aalkersem läit önj e mal foont ailönj Fäär. Önjt norden än söödweesten foon e gemiine as e mjarsch än önjt söödååsten as e gååst. Önj e mjarsch san foole kööle, da grutste deerfoon san di Uasterlun-Feer Siltooch, di Borigsem Iarem A än di Grat Kanool. Et toorp Aalkersem läit önjt ååsten foon e gemiine, önj e gååst. Huum, wat foon Aalkersem kamt, as aw Fering en aalkersembüür (mörtål aalkersembüüren). Önjt toorp Aalkersem lade et Museum Kunst foon e Weestküst änt Ferring Stifting. E gemiine wörd di 1. önj e Ismoune 2007 diilj foon dåt nai Åmt Fäär-Oomram. Tuforen wus e gemiine diilj foont Åmt Fäär-Lönj. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21227", "contents": "Borigsem Borigsem (ap Tjüsch än Dånsch: Borgsum) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Et läit önjt söödweesten foont ailönj Fäär. Önjt norden läit e gemiine Olersem, önjt ååsten Aalkersem, önjt söödååsten Njiblem, önjt söödweesten Wiisem, önjt weesten en eksklaawe foon Olersem än önjt nordweesten Söleraanj (Sööderiinje). Jü heet 417 inboogere (2016). E gemiine hiirt tu et Åmt Fäär-Oomram. E gemiine läit önjt söödweesten foon't ailönj Fäär. Önjt norden foon e gemiine as e mjarsch än önjt sööden e gååst. Et toorp Borigsem läit önjt söödååsten foon e gemiine, önj e gååst. Huum, wat foon Borigsem kamt, as aw Fering en borigsembüür (mörtål borigsembüüren). E gemiine wörd di 1. önj e Ismoune 2007 diilj foon dåt nai Åmt Fäär-Oomram. Tuforen wus e gemiine diilj foont Åmt Fäär-Lönj. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "21228", "contents": "Ämelsbel-Hoorbel Ämelsbel-Hoorbel unti Ämesbel-Hoorbel (ap Tjüsch: Emmelsbüll-Horsbüll, ap Dånsch: Emsbøl-Horsbøl) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Dåt hiirt tut Åmt Söödtuner. Önjt nordweesten lade e gemiine Friedrich-Wilhelm-Lübke-Kuuch än Klangsbel, önjt nordååsten läit Naischöspel, önj’t ååsten Naibel, önjt sööden Galmsbel än önjt söödweesten e Nordsiie. Et heet 883 manschne (2019). E gemiine läit önj e Wiringhiird. Da tou toorpe Ämelsbel än Hoorbel wörden 1231 for di jarste keer önj dåt Waldemar-Jardbök schraftlik nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Loonsstroot 6 Loonsstroot 8 Krisstroot 94 Krisstroot 96 Christian Mommsen (1868–1927) Julius Mommsen (1866-1940) Friedhelm Rathjen (* 1958) Christian A. Schwarz (* 1960) Gunnar Uldall (1940–2017) E gemiine heet 11 sate önjt gemiinefertreesing. Sunt e wool önjt iir 2018 heet e Akschoon foon e Wäälere foon Ämelsbel-Hoorbel (ADW) 5 sate, e Aktuel Årbegemiinschap for Komunåålpolitiik Ämelsbel-Hoorbel (AAE-H) 4 sate än e KWEH 2 sate.. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Emmelsbüll-Horsbüll 2018, Amt Südtondern Ergebnis Kommunalwahl Emmelsbüll-Horsbüll 2013, Amt Südtondern"}
{"id": "21231", "contents": "Kataar (araabisk ‏قطر‎‎ Qatar, DMG Qaṭar, aanj nööm Giṭar) as en emiraat uun't uasten faan't Araabisk Hualeweilun bi a Persisk Golf. Kataar as mä en iinkemen faan 127.659 US-Dooler per nöös (Stant: 2016) det rikst lun faan a eerd. Di stoot Kataar leit üüb en hualeweilun an hää en grens uun't süüden mä Saudi-Araabien. Det lun as man 180 km lung an 80 km briad. Uun't nuurdwaasten leit di eilunstoot Bahrain. Sant 2004 hää Kataar sööwen gemeenen: Doha Al-Chaur Al-Wakra Ar-Rayyan Asch-Schamal Umm Salal Ad-Daʿaajjan Uun't juar 2017 woon Kataar 166.4 miljarden kubikmeetern faan eerdgas. At lun as üüb det fjuard steed faan lunen, wat eerdgas wan. Commonskategorii: Kataar – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kataar (sjiisk) Qatar’s new Emir Sheikh Tamim unveils new cabinet. Uun: bbc.co.uk. 26. Juni 2013, ufrepen di 12. Janewoore 2017 (ingelsk). Releases/General/QIF/Qatar_in_Figures_MDPS_AE_2015.pdf Qatar In Figures 2015. (PDF) Ministry of Development Planning and Statistics, ufrepen di 9. Janewoore 2017 (ingelsk). Qatar’s population officially hits 2.7 million people. Doha News, ufrepen di 6. Jüüne 2017 (ingelsk). 2016 Human Development Report. (UNDP), ufrepen di 29. Jüüle 2017. Country Comparisons: Natural gas – production, CIA World Factbook. Archiwiaret faan det originool di 5. Maarts 2022. Ufrepen di"}
{"id": "21233", "contents": "Kuwait as en emiraat uun Fööraasien üüb't Araabisk Hualeweilun. Uun't nuurden an waasten leit a Iraak, uun't süüden Saudi-Arabien an uun't uasten a Persisk Golf. Kuwait hää sääks gouvernements: Commonskategorii: Kuwait – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kuwait (sjiisk) Population Estimation in mid-2016. Kuwait Central Statistical Bureau, ufrepen di 8. Janewoore 2017. [1] faan a IWF [2] United Nations Development Programme (UNDP),"}
{"id": "21236", "contents": "Di Golf faan Persien of Persisk Golf of Araabisk Golf of uk: Green Sia as en flaak bocht tesken at Araabisk Hualeweilun an Iraan. Hat as sowat 1000 km lung an 200 bis 300 km briad. Uun't süüduasten leit at Struat faan Hormus. Det as di auergung tu a Golf faan Omaan an diarmä tu a Indisk Oosean. Commonskategorii: Golf faan Persien – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "21238", "contents": "At Struat faan Hormus (persisk ‏تنگه هرمز‎, Tange-ye Hormoz) as det ferbinjang tesken a Golf faan Persien uun't nuurdwaasten an a Golf faan Omaan uun't süüduasten. Det weederstruat as bi't smäälst steed man 30 siamiilen briad. Hat as en wichtagen ferkiarswai för a eerdöölehuuwner faan Kuwait, Kataar, Bahrain, Irak, a Ferianagt Araabisk Emiraaten an Iraan, an tu'n dial uk för Saudi-Araabien. Diar gongt en schuarden faan a hialer ööleferkiar üüb a welt troch. Commons: Struat faan Hormus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "21239", "contents": "Di Golf faan Omaan (araabisk ‏خليج عُمان‎ Chalīdsch Omān, DMG Ḫalīǧ ʿUmān; uun't Persisk uk ‏دریای ایران‎ Daryā-e Īrān, „Iraansk Sia“, of ‏دریای فارس‎ Daryā-e Fārs, „Persisk Sia“) as di nuurdwaastelk dial faan't Araabisk Sia. Hi as auer det Struat faan Hormus mä a Golf faan Persien ferbünjen. Trinjam lei uun't nuurden Iraan an Pakistan, uun't waasten a Ferianagt Araabisk Emiraaten an uun't süüden Omaan. Süüdermuar gongt di Golf faan Omaan uun di Indisk Oosean auer. Commonskategorii: Golf faan Omaan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2124", "contents": "Eidem es en Tērp üp Söl wesen. Hat lair weestern fan delings Weesterlön. Eidem es aaftinoch fan di Nuurđsee aurspöölet en achterön weđer āpbecht uuren, man eeđer di gurt Flöör fan 1436 ging dit ek muar. Di Lir fan Eidem sen tö en gurt Diil hentö't Weesterlön fan Tinem gingen en nēmt des Plaats \"Südhedig\". Leeterhen kām diar muar Hedigen tö, wat töhopnemen uur fuar dit, wat em deling üs Ual-Weesterlön keent. Di Sērk lair wat uastern fan Eidem en uur jit rocht lung nütet, bit dat jü uk önergiar. Di Sērktorn skel jit lung tö se wesen wiis, en di waar bit tö dit Jaar 1652 üp Lönkaarten iinteeknet. \"St. Niels\", wat deling di ual Sērk fan Weesterlön es, es rocht leet becht uuren (1634). Diartö es masi Kraam fan di Eidemer Sērk nomen uuren. Wat aur di Histoorii fan Eidem en St.Niels Wat aur di Eidem-Fügelkui"}
{"id": "21240", "contents": "Freesendelf Freesendelf (ap Tjüsch än Dånsch: Fresendelf) as en gemiine önj’t Åmt Nordsiie-Treene foon e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Swåbstää, önj’t ååsten e Kris Flansborj, önj’t sööden Süüderhöft än önj’t weesten Huude."}
{"id": "21241", "contents": "Simonsbärj (ap Tjüsch än Dånsch: Simonsberg) as en gemiine önj’t Åmt Nordsiie-Treene foon e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Hüsem, önj’t ååsten Süüdermarsch, önj’t sööden lade Witswort än Uelvesbel än önj’t weesten e Nordsiie. Simonsbärj wörd önj dåt alwenst iirhunert foon Olaw I., kining foon Dånmark (1086-1095), grünläid."}
{"id": "21243", "contents": "Ommo Wilts Dr. Ommo Wilts (* 1937, † 2021) wus ån spräkewaasenschapsmoon. Hi heet bai't uniwersiteet foon Kil årbet. Friesisches Sprichwörterlexikon. 1992. Friesische Formenlehre in Tabellen. I-VI. 1993ff. Dänisch, Nordfriesisch, Hoch- und Niederdeutsch in Schleswig-Holstein. Zur Dynamik sprachlicher Entwicklungen in einem Mehrsprachenland. (Sprachkontakte im Nordseegebiet. 1977) Friesisch - Ursprache der Insel. (Amrum. Hg.: Quedens. 1989). Frisian in schools: Problems in planning. (Dialect and education. 1989) Tjiisk-fering wurdenbuk. Grundwortschatz Deutsch-Friesisch (Westerlandföhrer Mundart). 1980. Sjiisk-Öömrang wurdenbuk. Grundwortschatz Deutsch-Friesisch (Amrumer Mundart). 1982. Fering- Öömrang wurdenbuk. Friesisches Wörterbuch für Föhr und Amrum. 1986. Wörterbuch Deutsch-Föhrer Friesisch (Westerlandföhr). 2011. Oomrem: Jens Quedens. Zu einigen Neufestsetzungen der föhring-amringer Orthographie. (NfJb N.F., 16, 1980) Zwischen Beschreibung und Norm. Vorbemerkungen zu einem Handwörterbuch der nordfriesischen Gegenwartssprache von Föhr und Amrum. (NfJb N.F., 20, 1984) Sprichwörter und Redensarten der Bökingharde. 1992 Sölring fuar Sölring Skuulen. Friesisches Schulwörterbuch. 1978. Üüs Sölring Liirbok. Friesisches Lehrbuch. 1980. Basiswörterbuch Deutsch-Friesisch (Wiedingharder Mundart). 1998 Tup mä ölern, Dachte foon e Moore: Friesische Gedichte in Mooringer Mundart. 1977. (ütjden) Den nordfrisike Litteratur. (Nordica. 1990)"}
{"id": "21244", "contents": "Ommo Wilts Dr. Ommo Wilts (* 1937, † 2021, Oldenborig) wiar en spriikwedenskapsmaan. Hi hee bi't uniwersiteet faan Kiil werket. Friesisches Sprichwörterlexikon. 1992. Friesische Formenlehre in Tabellen. I-VI. 1993ff. Dänisch, Nordfriesisch, Hoch- und Niederdeutsch in Schleswig-Holstein. Zur Dynamik sprachlicher Entwicklungen in einem Mehrsprachenland. (Sprachkontakte im Nordseegebiet. 1977) Friesisch - Ursprache der Insel. (Amrum. Hg.: Quedens. 1989). Frisian in schools: Problems in planning. (Dialect and education. 1989) Tjiisk-fering wurdenbuk. Grundwortschatz Deutsch-Friesisch (Westerlandföhrer Mundart). 1980. Sjiisk-Öömrang wurdenbuk. Grundwortschatz Deutsch-Friesisch (Amrumer Mundart). 1982. Fering- Öömrang wurdenbuk. Friesisches Wörterbuch für Föhr und Amrum. 1986. Wörterbuch Deutsch-Föhrer Friesisch (Westerlandföhr). 2011. Oomrem: Jens Quedens. Zu einigen Neufestsetzungen der föhring-amringer Orthographie. (NfJb N.F., 16, 1980) Zwischen Beschreibung und Norm. Vorbemerkungen zu einem Handwörterbuch der nordfriesischen Gegenwartssprache von Föhr und Amrum. (NfJb N.F., 20, 1984) Sprichwörter und Redensarten der Bökingharde. 1992 Sölring fuar Sölring Skuulen. Friesisches Schulwörterbuch. 1978. Üüs Sölring Liirbok. Friesisches Lehrbuch. 1980. Basiswörterbuch Deutsch-Friesisch (Wiedingharder Mundart). 1998 Tup mä ölern, Dachte foon e Moore: Friesische Gedichte in Mooringer Mundart. 1977. (ütjden) Den nordfrisike Litteratur. (Nordica. 1990)"}
{"id": "21245", "contents": "Ommo Wilts Dr. Ommo Wilts (* 1937, † 2021) was en spröökwisenskaftsmoon. Hi heet bai't uniwersiteet foon Kiil weerket."}
{"id": "21246", "contents": "Platon (üüb Ualgreks: Πλάτων Plátōn, üüb Latiinsk: Platō; * 428/427 f. Kr. uun Atheen of Aigina; † 348/347 f. Kr. uun Atheen) wiar ian faan dön trii grat filosoofen faan antiik Grekenlun, bitu san määster Sokrates an san liarling Aristoteles. Hi wiar grünjlaanjer faan det bekäänd Akademii faan Atheen, wat det iarst instituut för huuch biljing uun Euroopa wiar. Platon sin miast skraften san dialoogen, huaruun Sokrates det hoodfigüür as. Ἀπολογία Σωκράτους Apología Sokrátous - Sokrates sin apologii. Φαίδων Phaídōn - Phaidon. Πολιτεία Politeía - Politeia. Συμπόσιον Sympósion - Symposion."}
{"id": "21247", "contents": "Aristoteles (üüb Ualgreks: Ἀριστοτέλης Aristotélēs; * 384 f.Kr. uun Stageira; † 322 f.Kr. uun Chalkis üüb Euböa) wiar en ualgreks filosoof. Hi wiar liargast faan Platon an liarer faan Alexander di Grat. Φυσικὴ ἀκρόασις Physikḕ akróasis - At füsiik. Τὰ μετὰ τὰ φυσικά Tà metà tà physiká - At metafüsiik. Ἠθικὰ Νικομάχεια Ēthikà nikomácheia - At Nikomachisk eetik. Πολιτικά Politiká - At politiik. Περὶ Ψυχῆς Perì Psychēs - Auer't sial. Περὶ ποιητικῆς Perì poiētikēs - At poeetik."}
{"id": "21248", "contents": "08. August: Hadrianus wurd keiser faan det Röömsk Rik. 26. Nofember: Aelius Aristides, greks filosoof († 181) 08. August: Trajanus, keiser faan det Röömsk Rik (* 53)"}
{"id": "21249", "contents": "Publius Aelius Aristides Theodorus (üüb Ualgreks: Πόπλιος Αἴλιος ᾽Αριστείδης Θεόδωρος Póplios Aílios Aristeídēs Theódōros, * 26. Nofember 117 uun Hadrianutherai of Hadrianoi uun Mysien; † 181) wiar en ualgreks filosoof."}
{"id": "21251", "contents": "23. Deetsember: Salonia Matidia, Keiser Trajanus sin nichte (* 68)"}
{"id": "21252", "contents": "5 Fiiw (5, röömsk V) as en natüürelk taal tesken sjauer an sääks. Hat as en ünlik taal an uk en primtaal. Commonskategorii: Taal 5 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "21253", "contents": "100 wiar det letst juar faan at 1. juarhunert. Ulpia Traiana woort grünjlaanj"}
{"id": "21255", "contents": "At juar begand mä’n Saninj. 15. Deetsember: Lucius Verus, röömsk mäkeiser († 169) Ünbekäänd Dootem Aulus Gellius, skriiwer († efter 180) Avidius Cassius, röömsk generool († 175)"}
{"id": "21256", "contents": "101 wiar det iarst juar faan det 2. juarhunert. Ünbekäänd dootem Herodes Atticus, greks-röömsk poliitiker († amanbi 177)"}
{"id": "21257", "contents": "102 wiar det öler juar faan det 2. juarhunert."}
{"id": "21258", "contents": "103 wiar det traad juar faan det 2. juarhunert. Pannonia Inferior an Pannonia Superior wurd prowinsen faan det Röömsk Rik."}
{"id": "21259", "contents": "104 wiar det fjuard juar faan det 2. juarhunert."}
{"id": "21260", "contents": "105 wiar det füft juar faan det 2. juarhunert."}
{"id": "21262", "contents": "6 Seeks (6, röömsk VI) as en natüürelk taal twesken fiiw an sööwen. Seeks as en lik taal an uk en triihuktaal. Commonskategorii: Taal 6 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2127", "contents": "Pelworem es en Ailön en töhop me di Haligen Süđeroog en Südfal en Gimiindi ön Nuurđfriislön. Foon Pelwerem faart en Damper (Reederii N.P.D.G.) Commons: Pelworem – Saamling fan Skelter en Videos Kur- und Tourismusservice Pellworm Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üp Dütsk)"}
{"id": "21277", "contents": "Michail Sergejewitsch Gorbatschow (üüb Rüs: Михаил Сергеевич Горбачёв harke tu?/i [mʲɪxɐˈil sʲɪrˈɡʲejɪvʲɪtɕ ɡərbɐˈtɕɵf]; * 2. Marts 1931 uun Priwolnoje, Stawropol Regiuun, Sowjetunioon (daaling Stawropol Regiuun, Rüslun); † 30. August 2022 uun Moskau) wiar en sowjetisk poliitiker. Hi wiar faan Marts 1985 ap tu August 1991 generoolsekreteer faan det Sentraalkomitee faan det Kommunistisk Partei faan’t Sowjetunioon an faan Marts 1990 ap tu Deetsember 1991 stootspresident faan’t Sowjetunioon. Nei ideen uun det sowjetisk politiik saatet ’er mä Glasnost (Eebenhaid) an Perestroika (Ambau). Uun ferhanlingen auer ufrüsting mä det Ferianigt Stooten leitet ‘er at aanj faan de Kul Krich iin. Hi fing 1990 a Noobelpreis för a Frees. Michail Sergejewitsch Gorbatschow kaam 2. Marts 1931 üüs dring faan en rüs aatj, Sergei Andrejewitsch Gorbatschow (1909–1976), an en ukrainisk mam, Marija Pantelejewna Gopkalo (1911–1993), uun det Nuurdkaukasus (daaling Stawropol Regiuun) tu wäält. 1952 treed hi uun't ääler faan ian-an-twuntig iin uun det [Komunistisk Partei faan't Sowjetunioon]] iin an werket sant do 22 juar lung uun det Stawropol regiuun för't partei. Uun't juar 1966, uun't ääler faan fiiw-an-dörtig, maaget hi san ufslus üüs agraarbedriiwswiart uun det lunwiartskapelk instituut. 1970 wurd hi tu de iarst sekreteer för lunwiart berepen. Uun det naist juar wurd hi lasmoot"}
{"id": "21278", "contents": "Spanje, amtelk at Köningrik faan Spanje (üüb Spaans: España [esˈpaɲa] an Reino de España [ˈrejno ð(e) esˈpaɲa]) as en lun uun a süüdwaast faan Euroopa. At lun bestäänt ütj at miast faan det Ibeerisk Hualeweilun, dön Baleaarisk Eilunen uun't Madlunsia, dön Kanaarisk Eilunen uun a Atlantik an tau eksklaawen uun a nuurd faan Aafrika. Det hee 47.385.107 lidj (2021). At hoodsteed faan't lun as Madrid. A Pyreneen maaget at nuurdgrens tu Frankrik. At lun hee fiiw kliimagebiiten. Küstkliima Madlunsiakliima (mä hiat somer of waarem somer) Berigkliima Banenlunkliima drüg subtroopisk kliima fochtig subtroopisk kliima Dön tjiin gratst steeden uun't lun (üüb det Ibeerisk Hualeweilun) san: Spanje hee tau autonoom steeden (Ceuta an Melilla) an sööwentanj autonoom gemianskapen: Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de Spain: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "2128", "contents": "Det Amt Viöl as en amt uun a kreis Nuurdfresklun uun Schleswig-Holstian. * Uun Fjåål (Viöl) sat at amtsferwaltang. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "21280", "contents": "At Europeesk Wiartskapsgemianskap (EWG) wiar en föörgunger faan't Europeesk Gemianskap, diar 2009 mä di Ferdrach faan Lissabon tu't Europeesk Union wurden as. Tuiarst wir uk Greenlun lasmoot faan't EWG, auer hat tu Denemark hiart. Efter en fulksufstemang uun't juar 1982 as Greenlun oober ütjtreeden."}
{"id": "21282", "contents": "A Gepard (Acinonyx jubatus) as en ruuwdiart an hiart tu a Letj Kaater (Felinae). Hi lewet fööraal uun't süüdelk Afrikoo an as det gaust diart üüb a eerd. Geparden san en aanj skööl Acinonyx an ei alt nai mä ööder kaater. A. j. hecki, Nuurdwaastafrikoo A. j. jubatus, Süüdelk Afrikoo A. j. raineyi (=A. j. velox, =A. j. fearsoni), Uastafrikoo A. j. soemmeringii, Nuurduastafrikoo A. j. venaticus, Aasien A. j. jubatus A. j. soemmeringii A. j. venaticus Commonskategorii: Geparden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Geparden"}
{"id": "21285", "contents": "Henriette Julie Herz (* 5. September 1764 uun Berlin; † 22. Oktuuber 1847 uk diar; bäären de Lemos) wiar skriiwer an ian faan dön wichtigst wiartswüfen faan literaarisk salongen faan det Ääder Romantiik uun Berlin. Hat wiar mä de dochter an skriiwer Marcus Herz befreid. Henriette Herz enstamet faan en sefaardisk-jüüdsk familje: a föörfeedern faan hör aatj hed föör’t inkwisitschuun ütj Portugal flüchtet. Hör aalern wiar Benjamin Benveniste de Lemos (1711–1789), en uunkäänd dochter an direktöör faan det jüüdsk kraankenhüs uun Berlin an Esther de Charleville (1742–1817), en foomen faan en jüüdsk dochter. Henriette wurd fööraal uun muar spriiken böös gud ütjbiljet. Uun't ääler faan twaalew wurd hat mä de sööwentanj juar ääler dochter Marcus Herz ütjbroocht an tau juar lääder befreid. Marcus Herz, diar ham fol faan't Apkleering an fööraal san leerer Immanuel Kant ferskrewen hed, hääl uun hörens hüs föörleesingen auer Kant sin filosofii an feerd kreiser faan diskuschuunen tu wedenskapelk an filosoofisk teemen. Henriette san swaarponkt wiar iar literaarisk saagen an hat saamelt gau am hör en kreis faan jong maaner an wüfen, diar jo för't literatüür interesiaret. Henriette Herz as üüs skriiwer knaap bedüüdend, man mä’t begrünjiging an feering faan ian faan det bekäändst literaarisk salongen"}
{"id": "21286", "contents": "Marcus Herz (uk Markus Herz; * 17. Janewoore 1747 uun Berlin; † 19. Janewoore 1803 uk diar) wiar en dochter an filosoof faan’t Apkleering. Hi wiar mä't wiartswüf faan en literaarisk salong Henriette Herz befreid. Marcus Herz wurd 1747 üüs dring faan aarem aalern bäären. A aatj werket üüs skriiwer faan’t Torah faan det jüüdsk gemeend uun Berlin. A aalern siig för hör dring en luupboon üüs en kuupmaan an stjüürd ham 1762 tu Köningsberig, huar hi en liar bi’n kuupmaan begand, wat hi man al efter kurt tidj ufbruch. Persöönelkhaiden faan't Apkleering: (uun Frankrik) Jean-Jacques Rousseau, Voltaire; (uun't Ferianigt Köningrik) Thomas Hobbes, David Hume, John Locke; (uun Holun) Baruch de Spinoza, (uun Tjiisklun) Henriette Herz, Marcus Herz, Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz. Commons: Marcus Herz – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "21289", "contents": "A Karakal (Caracal caracal) as en slach faan madelgrat kaater an lewet uun Afrikoo an Aasien. Hi liket a loks, man as diar ei alt nai mä. Hi as naier mä't afrikoonsk gulkaat (Caracal aurata of Profelis aurata). Di nööm komt faan't türkisk karakulak, an det ment \"suartuar\". Caracal caracal caracal, uun Uast-, Madel- an't süüdelk Afrikoo Caracal caracal algira, uun Nuurdafrikoo Caracal caracal damarensis, uun Namiibia Caracal caracal limpopoensis, uun Botsuana Caracal caracal lucani, uun Gabuun Caracal caracal michaelis, uun Turkmenistan Caracal caracal nubica, uun Etiopien an Sudaan Caracal caracal poecilotis, uun Waastafrikoo Caracal caracal schmitzi, uun Israel, at waastelk Aasien, di Iraan, Pakistan an uun Indien Commonskategorii: Karakal – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Karakal"}
{"id": "21290", "contents": "At Afrikoonsk gulkaat (Caracal aurata, iar: Profelis aurata) as en slach wil kaater, an lewet uun a troopen. Diar witj a wedenskapslidj ei föl faan. Iar mend jo, hat wiar nai mä't asiaatisk gulkaat, daalang woort hat tu en skööl mä di karakal tääld. P. a. aurata (C. a. aurata), uun Madelafrikoo P. a. cottoni (C. a. celidogaster), uun Waastafrikoo Commonskategorii: Afrikoonsk gulkaat – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Afrikoonsk gulkaat"}
{"id": "21295", "contents": "Asiaatisk Gulkaater (Catopuma) san en skööl ruuwdiarten (Carnivora) an hiar tu a kaater (Felidae). Diar hiar man tau slacher tu: Borneogulkaat (Catopuma badia of (iar) Pardofelis badia) Asiaatisk Gulkaat (Catopuma temminckii of (iar) Pardofelis temminckii) Spriadkoord faan't asiaatisk gulkaat Borneo-gulkaat Commonskategorii: Asiaatisk Gulkaater – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Asiaatisk Gulkaater Skööl Pardofelis"}
{"id": "213", "contents": "Frasche stääsnoome Frasche noome aw boonhufschilde"}
{"id": "21301", "contents": "At Marmorkaat (Pardofelis marmorata) as en letjen slach faan Kaater (Felidae), di uun a troopen faan Süüd- an Süüduastaasien lewet. Diar jaft det wel man muar 10.000 diarten faan. P. m. charltoni P. m. marmorata Iar tääld'am uk noch tau ööder slacher mä tu det skööl Pardofelis: Borneogulkaat (Catopuma badia) of (Pardofelis badia) Asiaatisk Gulkaat (Catopuma temmincki) of (Pardofelis temmincki) Daalang wurd jo diar tau slacher oober tu en aanj skööl Catopuma reegent. Sodenang as det marmorkaat daalang di iansagst slach uun det skööl Pardofelis. Commonskategorii: Marmorkaat – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Marmorkaat"}
{"id": "21304", "contents": "Seneca Riksfreiher faan Gelting wiar en nuurdfreesk-holuns kuupmaan an gudsher. Commons: Sönke Ingwersen – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "21305", "contents": "Sönke Ingwersen Hoorninger Fräisch Seneca Riksfrihiire fun Gelting (as Süncke änti Sönke Ingwersen tolaid, lääer Seneca Inggersen naamed; * 23. Meerts 1715 oun E Hoorne,† 28. Deetsember 1786 aw sin goud Rustenburg bai Den Haag) waas en noordfräisch-hollounsch kuupmoon än goudshiire."}
{"id": "21306", "contents": "At Grä kaat of uk Gobikaat (Felis bieti) as en slach faan kaater an hiart tu a echt kaater (Felis). Hat woort uk üs onerslach faan't wil kaat (Felis silvestris) uunsen, do as di nööm Felis silvestris bieti. Commonskategorii: Grä kaat (Felis bieti) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Grä kaat (Felis bieti)"}
{"id": "21310", "contents": "Di Manul (Otocolobus manul, uk Felis manul), of uk at Pallaskaat as en slach faan letj wil kaater. Jo lewe uun Madelaasien. Di manul as di iansagst slach uun det skööl Otocolobus. O. m. ferruginea O. m. manul O. m. nigripecta Commonskategorii: Manul – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Manul"}
{"id": "21313", "contents": "At Raidkaat (Felis chaus) as en letjen slach faan kaater, di uun wiatlunen faan Aasien lewet. F. c. affinis F. c. chaus F. c. fulvidina F. c. furax F. c. kelaarti F. c. kutas F. c. nilotica F. c. oxiana F. c. prateri Commonskategorii: Raidkaat – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Raidkaat"}
{"id": "21316", "contents": "At sunkaat (Felis margarita) of uk wüüstenkaat as en slach faan letj wil kaater, diar uun bütj a miaten drüg regiuunen lewe koon. efter: Wikispecies Felis margarita airensis Felis margarita harrisoni Felis margarita margarita Felis margarita meinertzhageni Felis margarita scheffeli Felis margarita thinobia Commonskategorii: Sunkaat – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sunkaat"}
{"id": "21318", "contents": "At suartfutkaat (Felis nigripes) as en slach faan letj wil kaater an lewet uun't süüdelk Afrikoo. Felis nigripes nigripes (Burchell, 1824) Felis nigripes thomasi (Shortridge, 1931) Commonskategorii: Suartfutkaat – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Suartfutkaat"}
{"id": "21320", "contents": "Leopardus as en skööl faan Letj Kaater (Felinae), diar uun Madel- an Süüdameerikoo lewe. Jo haa hör nööm efter di Leopard (Panthera pardus), hi hiart oober tu a Grat Kaater (Pantherinae). Pantanalkaat (Leopardus braccatus) Pampaskaat, Colocolo (Leopardus colocolo) Uastelk Ozelot (Leopardus emiliae) Garlepp Pampaskaat (Leopardus garleppi) Saaltkaat, Geoffroy Kaat, Letjplaket Kaat (Leopardus geoffroyi) Naachtkaat, Kodkod (Leopardus guigna) Süüdelk Tiigerkaat (Leopardus guttulus) Andenkaat, Beragkaat (Leopardus jacobitus) Muñoa Pampaskaat (Leopardus munoai) Gäärskaat (Leopardus pajeros) Ozelot (Leopardus pardalis) Tiigerkaat (Leopardus tigrinus) Margay (Leopardus wiedii) L. braccatus L. colocolo L. geoffroyi L. guigna L. guttulus L. jacobitus L. pajeros L. pardalis L. tigrinus L. wiedii Commonskategorii: Leopardus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Leopardus"}
{"id": "21321", "contents": "Wonter E wonter as dat köölst iirstid foon't iir. Dat kamt eefter harewst än feer üürs. Öön e nöördhualefkuugel fangt dat öön Desämber öön, man öön e saadhualefkuugel fangt dat öön Juunii öön."}
{"id": "21322", "contents": "E üürs is ian foon e fjauer iirstide. Dat kamt eefter wonter än feer somer. Öön e nöördhualefkuugel fangt dat öön Märts öön, man öön e saadhualefkuugel fangt dat öön Septämber öön."}
{"id": "21325", "contents": "A Serval (Leptailurus serval) as en slach faan madelgrat wil Kaater (Felidae) an lewet uun Afrikoo. Hi as di iansagst slach uun det skööl Leptailurus. efter: Wikispecies L. s. beirae L. s. brachyura L. s. constantina L. s. hamiltoni L. s. hindeio L. s. ingridi L. s. kempi L. s. kivuensis L. s. lipostica L. s. lonnbergi L. s. malabiensis L. s. robertsi L. s. serval L. s. togoensis Servals kön mä Hüskaater krüsagt wurd. Diar komt det Savannah Kaat bi ütj. Hat as en gudkäänd ras. Det iarst generatsion faan son krüsang het F1. Di uundial faan't wil kaat as tuiarst 50% an namt mä a leeder generatsioonen uf. Savannah Kaater wurd efter di uundial iindiald: F1: 50 % F2: 25 % F3: 12,5 % F4: 6,25 % F5: > 3 % F5/6: > 2% F6: < 2 % För a generatsioonen F1 bit F4 täält det kaat noch üs wil diart, an diar tääl was bestemangen för't hualen faan wil diarten. Savannah Kaater san böös jüür, för en F5 kaat wurd EUR 500 an muar betaalet. Commonskategorii: Serval (Leptailurus serval) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Serval (Leptailurus serval)"}
{"id": "21329", "contents": "Somer E somer is dat woormst iirstid foon't iir. Dat kamt eefter üürs än feer harewst. Öön e nöördhualefkuugel fangt dat öön Juunii öön, man öön e saadhualefkuugel fangt dat öön Desämber öön."}
{"id": "21330", "contents": "Harewst E harewst is ian foon e fjauer iirstiden. Dat kamt eefter somer än feer wonter. Öön e nöördhualefkuugel fangt dat öön Septämber öön, man öön e saadhualefkuugel fangt dat öön Märts öön."}
{"id": "21331", "contents": "Neofelis as en skööl faan Grat Kaater (Pantherinae). Diar jaft at man tau slacher faan, diar uun Süüduastaasien lewe. Jo het uk Buumleopaarden. Neofelis nebulosa, uun Neepal, Nuurdindien, Myanmar an Sjiina (üüb det koord green) Onerslacher: N. n. brachyura(†) – N. n. macrosceloides – N. n. nebulosa VU - vulnerable (uun gefoor) Neofelis diardi, üüb Sumatra an Borneo (üüb det koord ruad) Onerslacher: N. d. borneensis – N. d. diardi VU - vulnerable (uun gefoor) Commonskategorii: Neofelis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Neofelis"}
{"id": "21335", "contents": "Prionailurus as en skööl faan Letj Kaater (Felinae). Diar hiar sjauer slacher tu, jo lewe uun Aasien. Bengaalkaat (Prionailurus bengalensis) Iriomotekaat (Prionailurus iriomotensis of uk Prionailurus bengalensis iriomotensis) Plathoodkaat (Prionailurus planiceps) Rostkaat (Prionailurus rubiginosus) Faskkaat (Prionailurus viverrinus) Bengaalkaat Iriomotekaat Plathoodkaat Rostkaat Faskkaat Bengaalkaater kön mä Hüskaater krüsagt wurd. Diar komt det toom Bengaal Kaat bi ütj. Hat as en gudkäänd ras. Det iarst generatsion faan son krüsang het F1. Di uundial faan't wil kaat as tuiarst 50% an namt mä a leeder generatsioonen uf. Bengaal Kaater wurd efter di uundial iindiald tu: F1: 50 % F2: 25 % F3: 12,5 % F4: 6,25 % F5: > 3 % F5/6: > 2% F6: < 2 % För a generatsioonen F1 bit F4 täält det kaat noch üs wil diart, an diar tääl was bestemangen för't hualen faan wil diarten. Bengaal Kaater san böös jüür, för en F5 kaat wurd EUR 500 an muar betaalet. Commonskategorii: Prionailurus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Prionailurus"}
{"id": "21339", "contents": "A Lokser (Lynx) san en skööl faan Letj Kaater (Felinae) üüb a nuurdelk eerdheleft. Diar hiar sjauer slacher tu. Kanadaloks (Lynx canadensis) Euraasisk Loks (Lynx lynx) Ibeerisk Loks (Lynx pardinus) Ruad Loks (Lynx rufus) Lynx issiodorensis (†) Lynx canadensis LC - least concern (ei trüüwet) Lynx lynx LC - least concern (ei trüüwet) Lynx pardinus EN - endangered (trüüwet) Lynx rufus LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Lokser (Lynx) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lokser (Lynx) Wikisource: Der Luchs (sjiisk)"}
{"id": "2134", "contents": "En \"Friisnakigiraat\" es en Fiirsnaker (Dütsk: Fernsprecher, Telefon), hur em niin Hiirer ön di Hun hual brük. Hat jeft forskelig Plaatsen, hur em sawat brük ken. Hat jeft fuar't Friisnaki iin ön't Hüs forskelig Giraaten: Dit jeft et al lung (Sent ombi 1990). San Fiirsnaker ken em me di normaal Hiirer of aur dat Mikrofoon nüti, wat diar iinbecht es. Fuar friitösnaki skel em en Knop (Miisttirs me en Gurtemsnaker-Teeken diar ön) drüki. Di jerst Giraaten fan des Systeem hee Probleeme aur jaar Duplex-Systeem. Dit jit, dat di Fiirsnaker tö't Bispöl meent, em sair wat, en da giar di iinbecht Gurtemsnaker üt. Da ken em di Üđer ek muar hiir, en dit pasiareti mesken jüst, wan di wat forklaari wel. Fuar't Miist kām dit, wan dat Mikrofoon olter gau \"önspreek\", wan em höm tö'n Bispöl bluat en Kop Kofi iinskeenkt. Des \"Fail\" es rocht gau wechfingen uuren. Dit Probleem es man dach weđer kemen: Wan em deling bi di Reekenmaskiin sit en san Fiirsnaker binütet, da ken em ek gur wat iintipi, wan di Üđer wat sair. Da giar di Gurtemsnaker weđer üt, aurdat di Fiirsnaker \"teenkt\", em sair wat. Em kan man gans gur liir, en bet üptöpasi, en"}
{"id": "21341", "contents": "A Puumas (Puma) san en skööl faan Letj Kaater (Felinae). Diar hiar tau slacher tu. Likes dat's tu a \"letj kaater\" hiar, as di Puuma dach temelk grat, knaap tau meeter. Puumas lewe uun Ameerikoo. Di nööm komt faan't Ketschua uf. Puuma (Puma concolor) muar üs 30 onerslacher Jaguarundi (Puma yagouaroundi) aacht onerslacher Puma pardoides (†) Puuma LC - least concern (ei trüüwet) Jaguarundi LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Puumas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Puumas"}
{"id": "21343", "contents": "Samer E samer äs jü wormst järstid fun’t jäär. Dat kamt eewer uurs än foor harfst. Oun e noordhuulefkuugel fangt dat oun Juuni oun, oors oun e sööhuulefkuugel fangt dat oun Deesember oun."}
{"id": "21344", "contents": "A Jaguar (Panthera onca) as di iansagst slach faan det onerfamile Grat Kaater (Pantherinae), di uun Ameerikoo föörkomt. Di Puuma as uk böös grat, woort oober noch tu a Letj Kaater (Felinae) tääld. Di Jaguar liket a Leopard (Panthera pardus), di uun Afrikoo an Aasien lewet. Commonskategorii: Jaguar – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Jaguar"}
{"id": "21345", "contents": "Samer E samer as ån foon da fjouer iirstide foon’t iir. Hi as dåt wurmst iirstid än kamt eefter uurs än for härfst."}
{"id": "21346", "contents": "Det Tirana Regiuun (üüb Albaansk: Qarku i Tiranës) as en regiuun uun Albaanien. Diar wene 597.899 lidj (2001). At hoodsteed as Tirana. Albania: Prefectures and Major Cities, www.citypopulation.de"}
{"id": "21347", "contents": "Härfst E härfst as ån foon da fjouer iirstide foon’t iir. Hi kamt eefter samer än for wunter."}
{"id": "21348", "contents": "Wunter E wunter as ån foon da fjouer iirstide foon’t iir. Hi as dåt koulst iirstiid än kamt eefter härfst än for uurs. Di Wunter, en dächt foon Bende Bendsen. Wikisource: Di wunter"}
{"id": "21349", "contents": "Uurs E uurs as ån foon da fjouer iirstide foon’t iir. Hi kamt eefter wunter än foor samer."}
{"id": "21351", "contents": "Wonter E wonter äs dat koulst järstid fun't jäär än kamt eewer harfst än foor uurs. Oun e noordhuulefkuugel fangt dat oun Deesember oun, oors oun e sööhuulefkuugel fangt dat oun Juuni oun."}
{"id": "21352", "contents": "Uurs E uurs äs aan fun dä fjauer järstide fun't jäär. Dat kamt eewer wonter än foor samer."}
{"id": "21353", "contents": "E harfst äs aan fun dä fjauer järstide fun't jäär. Dat kamt eewer samer än foor wonter."}
{"id": "21354", "contents": "A Leopard (Panthera pardus) as en slach faan Kaater (Felidae), an lewet uun Afrikoo an Aasien. Efter Tiiger, Lööw an Jaguar as di leopard at sjuardgratst kaat. Hi liket di Jaguar uun Ameerikoo an koon jüst so uk ans suart wees. Onerslacher efter: Wikispecies P. p. delacouri P. p. fusca P. p. japonensis P. p. jarvisi P. p. kotiya P. p. melas P. p. nimr P. p. orientalis P. p. pardus P. p. saxicolor Commonskategorii: Leopard – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Leopard Wikibooks: Leopard (sjiisk)"}
{"id": "21355", "contents": "A Tiiger (Panthera tigris) as en slach faan Grat Kaater (Pantherinae) an lewet uun Aasien. Diar jaft at aacht of njügen onerslacher faan. Sibiirisk Tiiger (P. t. altaica), amanbi 400 diarten Süüdschineesk Tiiger (P. t. amoyensis), woorskiinelk ütjstürwen uun a freihaid Balitiiger (P. t. balica) † Indoschineesk Tiiger (P. t. corbetti), ~ 350 Malaiisk Tiiger (P. t. jacksoni), ~ 250 Javatiiger (P. t. sondaica) † Sumatratiiger (P. t. sumatrae), 350-500 Könangstiiger of Bengaaltiiger (P. t. tigris), 1700-2300 Kaspisk Tiiger (P. t. virgata) † Commonskategorii: Tiiger – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tiiger"}
{"id": "21357", "contents": "Di Snäleopard (Panthera uncia) as en slach faan a grat kaater (Pantherinae) an lewet uun a berger faan Madelaasien. Hi liket die leopard, brolet oober ei so üs ööder grat kaater. Onerslacher: (efter Janecka) P. u. irbis (Nuurden, Altai regiuun) P. u. uncioides (Maden, Himalaya an Tibet) P. u. uncia (Waasten, Tian Shan an Pamir) Commonskategorii: Snäleopard – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Snäleopard Janecka, Jan E. e.a. Range-Wide Snow Leopard Phylogeography Supports Three Subspecies. Journal of Heredity. 44, 2007. S. 1–36 doi:10.1093/jhered/esx044"}
{"id": "2136", "contents": "Det amt Nuurdsia-Treene as en amt uun a kreis Nuurdfresklun uun Schleswig-Holstian. Det ferwaltang sat uun Melst. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "21364", "contents": "Turkspriaken san en spriakfamile mä 41 enkelt spriaken an 180 bit 200 miljuun spreegern uun Aasien. Jo san det gratst skööl faan a altaisk spriaken. Det gratst spriak diarmad as türkisk. Oghuurisk spriaken, mä Tschuwaschisk Kiptschakisk spriaken, mä Kasachisk, Kirgiisk, Tataarisk a.ö. Oghuusisk spriaken, mä Türkisk, Aserbaidschaansk, Turkmeensk a.ö. Karlukisk spriaken, mä Usbekisk, Uighuurisk a.ö. Sibiirisk spriaken, mä Jakutisk, Jeniseisk a.ö. Arghu, mä Chaladschisk Commonskategorii: Turkspriaken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2137", "contents": "Det amt Madel-Nuurdfresklun as en amt uun a kreis Nuurdfresklun uun Schleswig-Holstian. Det ferwaltang sat uun Breetsteed. Amt Mittleres Nordfriesland (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "21371", "contents": "A Afrikoonsk Pualemroler (Nandinia binotata) as en ruuwdiart an hiart tu a Kaatoortagen (Feloidea). Hi as di iansagst slach uun det famile Pualemrolern (Nandiniidae). Onerslacher:(efter MSW) N. b. arborea N. b. binotata N. b. gerrardi N. b. intensa Commonskategorii: Pualemrolern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pualemrolern Mammal Species of the World. Archiwiaret faan det originool di 4. Maarts 2016. Ufrepen di 20. Detsember 2017."}
{"id": "21378", "contents": "Linsang (Prionodon) as en skööl faan tau slacher faan ruuwdiarten (Carnivora). Jo hiar tu a kaatoortagen (Feloidea) an lewe uun Süüduastaasien. Biand Linsang (P. linsang) Plaket Linsang (P. pardicolor) Biand Linsang Plaket Linsang Commonskategorii: Linsang (Prionodon) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Linsang (Prionodon)"}
{"id": "21381", "contents": "Slikkaater (Viverridae) san en famile faan amanbi 30 slacher ruuwdiarten (Carnivora). Jo hiar tu a kaatoortagen (Feloidea) an lewe uun Afrikoo an Aasien. Onerfamile Hemigalinae Sköölen: Chrotogale - Cynogale - Diplogale - Hemigalus Onerfamile Paradoxurinae Sköölen: Arctictis - Arctogalidia - Macrogalidia - Paguma - Paradoxurus Onerfamile Viverrinae Sköölen: Civettictis - Genetta - Osbornictis - Poiana - Viverra - Viverricula Tu enkelt sköölen hiart man ään slach. Commonskategorii: Slikkaater – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Slikkaater"}
{"id": "21383", "contents": "Mehri as en süüdaraabisk spriak an hiart sodenang tu't semiitisk spriakfamile. Hat woort uun Jemen an Omaan snaaket. Uk uun Kuwait lewe an werke föl iinwaanrern faan't süüdaraabisk regiuun. Huuchlun faan Omaan Beduinen spriakwiisen uun Jemen Küstenstrimel faan Jemen Mehri bi Ethnolgue"}
{"id": "21385", "contents": "(Nei-)Süüdaraabisk spriaken san en skööl faan spriaken uun't semiitisk spriakfamile. Jo wurd uun't süüden faan't Araabisk Hualeweilun uun Jemen an Omaan snaaket. Mehri Jibbāli (of uk Śḥeri) Ḥarsūsi Hóbyót Bathari Soqoṭri (üüb Sokotra) Mehri as nai mä Ḥarsūsi und Bathari. Jibbāli und Soqoṭri san wel uk nai. Auer Hóbyót an Bathari as ei föl bekäänd. Alexander Sima: Bibliografii tu neisüüdaraabisk spriaken online an diar"}
{"id": "21387", "contents": "Sokotra (uk Socotra of Sukutra, araabisk ‏سقطرى‎ Suqutrā, DMG Suquṭrā) as en eilun an uk di nööm faan en skööl faan eilunen uun't Araabisk Sia. Jo hiar tu Jemen. Üüb Sokrota jaft at en hiale rä plaanten an diarten, diar't nochhuaren ööders jaft, jo san diar endeemisk. Üüb Sokrota snaake's araabisk, man jo haa uk en aanj spriakwiis, Soqotri. Commonskategorii: Sokotra – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sokotra (sjiisk)"}
{"id": "21389", "contents": "Hausa (aanj nööm: Harshen Hausa; uun Hausa-Adschami: هَرْشَن هَوْسَ‎) as det miast snaaket hanelspriak uun Waast-Madelafrikoo. Hat hiart tu a Tschadspriaken an sodenang tu a Afro-asiaatisk spriaken mä amanbi 30 bit 50 miljuun spreegern. Uun Nigeeria an Niiger liar a jongen Hausa uun skuul, bütj det amtspriak Ingelsk uun Nigeeria an Fransöösk uun Niiger. Hausa uun Niiger an Nigeeria Hausa uun Niiger (güül) Hausa uun Nigeeria (güül) Hausa-Adschami as det Hausa spriak, diar mä't araabisk alfabeet skrewen woort Commonskategorii: Hausa – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Wurdenbuken Hausa (sjiisk) Wikipedia üüb Hausa"}
{"id": "21390", "contents": "Soqotri, of uk Saqatri, Sokotri, Suqutri, Socotri näämd, as en süüdaraabisk spriak an hiart sodenang tu't semiitisk spriakfamile. Hat woort üüb det eilun Sokotra (hiart tu Jemen) spreegen. Uk üüb a letjer eilunen naibi Sokotra Abd al-Kuri an Samha woort Soqotri snaaket. Iindrach bi Ethnologue auer Soqotri"}
{"id": "21392", "contents": "Ann-Kristin Leo (* 1978 ön Celle, Neđersaksen) es en dütsk Filmspölster. Ann-Kristin Leo heer di Spölsterii ön Ameerikaa bi dit Lee Strasberg Theatre Institute ön New York liirt; nü es jü weđer ön Dütsklön. Jü heer ön maning dütsk Fiirlukifilmi mespölet sa üs uk ön Seerien üs Nicht von schlechten Eltern. Bi di diari Seerie wiar jü di Frinj fan Moritz Schefer, en dit wiar höör Debüt. Fuar des Seerie waar jü üs en Ker fan Skuulsters ütsaacht, dānen bi dit Gymnaasium ön Breemen wiar, hur di Filmi uk drait waar. 1993–1997: Nicht von schlechten Eltern – Regie: Rainer Boldt 1996: Nur für eine Nacht – Regie: Michael Gutmann 2000: Die Wache, Volles Risiko – Regie: Kai Christiansen 2000: Laß uns Freunde bleiben – Kurzfilm, Regie: Nepomuk Fischer 2003: Kant für Anfänger – Mehrteiler, Regie: Werner Kiefer 2005: Kant, Sophie und der kategorische Imperativ – Regie: Carolin Otto 2009: Um Himmels Willen, Toter Mann – Regie: Ulrich König 2018: Wilsberg, Minus 196 Grad – Regie: Martin Enlen Ann-Kristin Leo bi di Internet Movie Database"}
{"id": "21395", "contents": "Johannes Brahms (* 7. Mei 1833 uun Hamborig; † 3. April 1897 uun Wien) wiar en komponist, klawiarspeler an dirigent. Brahms hee bütj a miaten föl werken skeeben: Orkesterwerken 4 Sümfoniin 4 Instrumentaalkonserten Öler orkesterwerken (21 ungaarisk daanser!) Klawiirmusiik för tau hunen för't lachter hun för fjauer hunen för tau klawiiren Koomermusiik mä klawiir saner klawiir Orgelwerken Koorwerken Liitjin ianstemig muarstemig Commons: Johannes Brahms – Saamling faan biljen of filmer Wikisource: Johannes Brahms (tjiisk) Wikiquote: Johannes Brahms (tjiisk) Literatüür faan of auer Johannes Brahms uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Werken faan an auer Johannes Brahms uun't Sjiisk Digitaal Bibleteek Ungaarisk Daans Nr. 5 (YouTube)"}
{"id": "21396", "contents": "Jakob Ludwig Felix Mendelssohn Bartholdy (* 3. Febrewoore 1809 uun Hamborig; † 4. Nofember 1847 uun Leipzig) wiar en komponist, klawiarspeler an organist. Hi was een faan dön bedüüdenst muusiker faan't Romantik. Hi wiar uun Hamborig bäären. San aatj wiar a bankiar Abraham Mendelssohn Bartholdy (1776-1835), en dring faan a jüüds filosoof Moses Mendelssohn, an sin mam wiar Lea Salomon (1777-1842). Sin ääler saster wiar det komponist Fanny Hensel (1805-1847). Üüs 1811 Hamborig faan Frankrik besaatet wurd, tooch at familje tu Berliin. Sin iarst eebentelk aptreed hed hi uun't ääler faan njüügen, üüs hi uun en koomermusiikkonsert klawiar spelet. Sin bekäändst Werk as dön Hebriden, en konsertowertüür. Hi lewet uun Düsseldorf, det Ferianigt Köningrik an Leipzig. Commons: Felix Mendelssohn Bartholdy – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "21397", "contents": "A Tschadspriaken san en twiig faan a afro-asiaatisk spriaken. Diar hiar wel son 195 spriaken tu, diar uun Nigeeria, Niiger, Tschad an Kamerun snaaket wurd. Det wichtagst spriak as was at Hausa. Tschadspriaken bi Ethnologue"}
{"id": "21399", "contents": "Omootisk spriaken san en skööl faan spriaken, diar uun't nuurduastelk Afrikoo, an diar fööraal uun't süüdwaastelk Etioopien snaaket wurd. Diar hiar wel son 30 spriaken mä sjauer miljuun spreegern tu. Det gratst skööl diarmad san a Madel-Ometo spriakwiisen (Wolaytta an Gamo-Gofa-Dawro). Omootisk spriaken hiar tu a afro-asiaatisk spriaken. Di nööm komt faan di struum Omo uf. Ernst Kausen, Die Klassifikation der afroasiatischen Sprachen. (DOC; 125 kB)"}
{"id": "214", "contents": "Noopruusen (Hieracium) san en plaantenskööl mä muar üs 2.200 slacher. Jo hiar tu't famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Grat Noopruus (Hieracium umbellatum) Commonskategorii: Noopruusen – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Letj Noopruusen – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Grat Noopruusen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Noopruusen"}
{"id": "2140", "contents": "Reußenkuuge as en åmtsfri gemiine önj e kris Nordfraschlönj än bestoont üt da kuuge: Sophien-Magdalenen-Kuuch Desmerciereskuuch Reußenkuuch Louisenkuuch Cecilienkuuch Sönke-Nissen-Kuuch diilj foon di Beltringhiirder Kuuch. Jü Hamborjer Håli hiirt uk tu e gemiine. Commons: Reußenkuuge – Soomling foon bile än filme Gemeinde Reußenköge Reußenkuuge önjt Nordfriesland Lexikon foont NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch)"}
{"id": "21400", "contents": "Ometo-spriaken san det gratst skööl faan a omootisk spriaken, diar uun Etioopien snaaket wurd. Madelometo Dorze Gamo-Gofa-Dawro: Gamo, Gofa, Dawro Melo Oyda Wolaytta Uastometo Kachama-Ganjule Koorete Zayse-Zergulla Waastometo Basketo Süüdometo Male"}
{"id": "21404", "contents": "Oromo (üüb Oromo: Afaan Oromoo [ʌfɑːn ɔrɔmoː] of Oromiff) as en afro-asiaatisk spriak an det miast brükt kuschiitisk spriak. Hat woort uun Etioopien an Keenia snaaket. Sant 1991 woort Oromo mä't latiinsk skraft skrewen. Diarföör as det etioopisk skraft brükt wurden, an uk det araabisk skraft. Iindialang efter Ethnologue: Boranaa–Arsii–Gujii Oromo (Süüd-Oromo, mä Gabra and Sakuye), ISO code [gax] Uast- Oromo (Harar), ISO code [hae] Orma (Munyo, Orma, Waata/Sanye), ISO code [orc] Waast-Madel-Oromo (mä Mecha/Wollega, Raya, Wello(Kemise), Tulema/Shewa), ISO code [gaz] Iindialang efter ISO 639-3: [gax] – Borana–Arsi–Guji–Walagaa Oromo [hae] – Uast-Oromo [orc] – Orma [gaz] – Waast-Madel-Oromo [ssn] – Waata Wikipedia üüb Oromo Oromo bi Ethnologue"}
{"id": "21407", "contents": "John Ronald Reuel Tolkien [dʒɒn ˈɹɒnld ˈɹuːəl ˈtɒlkiːn], CBE (* 3. Janewoore 1892 uun Bloemfontein, Oranje-Freistoot; † 2. September 1973 uun Bournemouth, Ingelun) wiar en britisken skriiwer an filoloog. Sin bekäändst werken san a romoonen A Hobbit (1937) an A Her faan A Ringer (1954-1955), wat ian faan dön miast ferkeeft buken faan det 20. juarhunert wiar, an wurt üüs wichtig werk för det modern fantasy literatüür tääld. Commons: J. R. R. Tolkien – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "21408", "contents": "Haile Selassie I. (üüb Amhaarisk ቀዳማዊ ኀይለ ሥላሴ, Qädamawi Haylä Səllase; * 23. Jüüle 1892 üüs Täfäri Mäkʷännən (ተፈሪ መኰንን) uun Edjersso, Etioopien; † 27. August 1975 uun Addis Abeba, Etioopien) wiar regent faan Etioopien (1916–1930) an de letst keiser faan't lun (1930–1936; 1941–1974)."}
{"id": "21409", "contents": "Keiserin Zauditu (üüb Amhaarisk: ዘውዲቱ; * 29. April 1876; † 2. April 1930) wiar det iarst keiserin faan Etioopien faan 1916-1930."}
{"id": "21412", "contents": "Karel Čapek [ˈtʃapɛk] (* 9. Janewoore 1890 uun Malé Svatoňovice; † 25. Deetsember 1938 uun Prag) wiar en tschechisk skriiwer, auersaater, jurnalist an fotograaf an wurd üüs ian faan dön wichtigst skriiwer faan det tschechisk literatüür uun det 20. juarhunert tääld. At wurd roboter gungt üüb sin teaaterstak R.U.R. turag."}
{"id": "21413", "contents": "Dame Myra Hess, DBE, (* 25. Febrewoore 1890 uun London; † 25. Nofember 1965 uk diar) wiar en britisk klawiarspeler. Jean-Pierre Thiollet, 88 notes pour piano solo, Neva Editions, 2015, p.52. ISBN 978-2-3505-5192-0"}
{"id": "21415", "contents": "Nuubisk spriaken wurd daalang uun a nuurdelk an waastelk Sudaan an uun't süüdelk Egypten (det ual Nuubien) snaaket. Jo hiar tu a uastsudaansk spriaktwiig faan a Nilo-Saharaansk spriaken. Det wichtagst nuubisk spriak as Nobiin. Madel-Nuubisk Birked Dongolawi Kenuzi-Dongola Berag-Nuubisk Kadaru-Ghulfan Ghulfan Kadaru Dilling Dair El Hugeirat Karko Wali Nuurd-Nubisk Nobiin Waast-Nubisk Midob Nuubisk spriaken bi Ethnologue"}
{"id": "21417", "contents": "Nuubien (assyrisk Meluḫḫa) as en regiuun bi a Niil süüdelk faan Assuan. Diar lai det ual Könangrik faan Kusch: Uun Nuubien woort Nuubisk snaaket. Commonskategorii: Nuubien – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Rik faan Kusch – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2142", "contents": "Reußenköögi es en Gimiindi ön di Krais Nuurđfriislön. Jü es en Töhopfaating fan des Köögi: Sophien-Magdalenen-Koog Desmerciereskoog Reußenkoog Louisenkoog Cecilienkoog Sönke-Nissen-Koog Commons: Reußenköögi – Saamling fan Skelter en Videos Gemiindi Reußenköögi Di Gimiindi aur di Histoorii fan di Naam \"Reußenköögi\" Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üp Dütsk)"}
{"id": "21420", "contents": "Uastsudaansk spriaken san en graten twiig faan a Nilo-Saharaansk spriaken Spriaken, diar det pronoomen faan't 1. persuun sg. bewaaret haa (*aka), üüb't koord orangj. Jo wurd uk nuurdelk of k-spriaken näämd. Nuubisk spriaken Tama spriaken Nyima spriaken Nera spriaken Spriaken, diar det pronoomen faan't 1. persuun sg. feranert haa (*ani), üüb't koord güül. Jo wurd uk süüdelk of n-spriaken näämd. Nilootisk spriaken Surmisk spriaken Daju spriaken (ünseeker) Jebel of Uast-Jebel spriaken Temein spriaken M. Lionel Bender: Nilo-Saharan. Uun: Bernd Heine an Derek Nurse (Hrsg.): African Languages. An introduction. Cambridge University Press, 2000, S. 43–73. Uastsudaansk spriaken bi Ethnologue"}
{"id": "21421", "contents": "Nilootisk spriaken san en skööl spriaken uun a uastsudaansk twiig faan a Nilo-Saharaansk spriaken. Diar san son 7,5 miljuun spreegern faan nilootisk spriaken. Jodiar nilooten lewe uun Keenia (3,2 Mio), Uganda (1,8 Mio), Süüdsudaan (1,8 Mio), Tansania (300.000), at DR Kongo (100.000), Ethioopien an Eritrea. Waastnilootisk: Burun Nuer-Dinka Luo spriaken Uastnilootisk: Bari Lotuxo-Maa spriaken Teso-Turkana spriaken Süüdnilootisk: Kalendschin-spriaken Omotik Datooga Franz Rottland: Die südnilotischen Sprachen. Beschreibung, Vergleich und Rekonstruktion. Reimer, Berlin 1982. Test-Wikipedia üüb Kalendschin Nilootisk spriaken bi Ethnologue"}
{"id": "21423", "contents": "Rear-Admiral Sir John Hindmarsh KH RN (* 1785; † 29. Jüüle 1860 uun London, Ferianigt Köningrik) wiar ofisiir bi det britisk mariin, iarst guwernöör faan South Australia (1836-1838) an onerguwernöör faan Haliglun (1840-1857). 28. Deetsember 1836 kaam Hindmarsh iin South Australia tup mä'n flote faan dön iarst britisk siidler faan't koloniii uun. At wiar de salew dai en proklamatschuun faan det nei kolonii an Hindmarsh wurd tu sin iarst guwernöör neemd. Auer hög ünstemighaiden mä öler fertreeder faan det britisk krüün uun South Australia wurd Hindmarsh 1838 weler tu London turagrepen. Tau juar lääder, uun't juar 1840, wurd hi onerguwernöör faan Haliglun. Hi hed 17 juar detheer baantje. Hi wurd faan köningin Viktoria 7. August 1851 uun a rederstant heewen."}
{"id": "21424", "contents": "Hyäänen [hyˈɛːnən] (Hyaenidae) san en famile faan Tetjdiarten (Mammalia) uun det order faan a Ruuwdiarten (Carnivora). Jo like Hünjer, san oober naier mä Kaater an wurd tu a Kaatoortagen (Feloidea) tääld. Diar jaft at man sjauer slacher faan. Onerfamile Hyaeninae Crocuta Crocuta crocuta Plaket Hyään Hyaena Hyaena brunnea Strunwulew Hyaena hyaena Strimelhyään Onerfamile Protelinae Proteles Proteles cristata Eerdwulew Plaket Hyään LC - least concern (ei trüüwet) Strunwulew NT - near threatened (nai bi trüüwet) Strimelhyään NT - near threatened (nai bi trüüwet) Eerdwulew LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Hyäänen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hyäänen"}
{"id": "21426", "contents": "A Mangusten (Herpestidae) san en famile faan Tetjdiarten (Mammalia) uun det order faan a Ruuwdiarten (Carnivora). Diar hiar 34 slacher tu, an jo lewe uun Afrikoo, Süüdaasien an Süüdeuroopa. Atilax paludinosus, iansagst slach uun det skööl Bdeogale, 3 slacher Crossarchus, 4 slacher Cynictis penicillata, iansagst slach Dologale dybowskii, iansagst slach Galerella, 4 slacher Helogale, 2 slacher Herpestes, 10 slacher Ichneumia albicauda, iansagst slach Liberiictis kuhni, iansagst slach Mungos, 2 slacher Paracynictis selousi, iansagst slach Rhynchogale melleri, iansagst slach Eerdmenken (Suricata suricatta), iansagst slach Xenogale naso, iansagst slach Commonskategorii: Mangusten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mangusten"}
{"id": "21428", "contents": "A Eerdmenken (Suricata suricatta) as en tetjdiart uun det famile faan a Mangusten (Herpestidae). Hi as di iansagst slach uun det skööl Suricata. Erdmenken lewe miast uun letj sköölen faan 4 bit 9 diarten. Uun't ingelsk an uk uun ööder spriaken sai's diar meerkat tu, man uun't huuchschiisk as en Meerkatze en primaat, det as hial wat ööders. Commonskategorii: Eerdmenken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eerdmenken"}
{"id": "21432", "contents": "Madagaskarruuwdiarten (Eupleridae) san en famile faan ruuwdiarten (Carnivora), diar bluas üüb Madagaskar föörkem. Diar hiar njügen slacher tu. Onerfamile Galidiinae (uk: Mungos) Galidia Galidia elegans Galidictis Galidictis fasciatus Galidictis grandidieri Mungotictis Mungotictis decemlineata Salanoia Salanoia concolor Salanoia durrelli Onerfamile Euplerinae Cryptoprocta Cryptoprocta ferox Cryptoprocta spelea (†) Eupleres Eupleres goudotii Fossa Fossa fossana Commonskategorii: Madagaskarruuwdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Madagaskarruuwdiarten"}
{"id": "21434", "contents": "Beeren (Ursidae) san en famile faan tetjdiarten (Mammalia) an hiar diar tu a ruuwdiarten (Carnivora). Diar jaft at daalang noch aacht slacher faan. Diar san noch en hiale rä ööder diarten, diar -beeren het (t.b. siabeeren), jo san oober ei alt nai mä beeren. Commonskategorii: Beeren – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Beeren"}
{"id": "21439", "contents": "Elkoortagen (Musteloidea) san en skööl faan sjauer ruuwdiartfamilin. Jo hiar tu a Hünjoortagen (Canoidea) Wikispecies hää en artiikel tu: Elkoortagen"}
{"id": "21442", "contents": "A Letj Panda (Ailurus fulgens) as en tetjdiart (Mammalia), an lewet uun't uastelk Himalaya an uun Süüdwaastsjiina. Hi lewet fööraal faan Bambus. Hi as di iansagst slach uun det famile Ailuridae. Faan di Letj Panda jaft at tau onerslacher: Ailurus fulgens fulgens, uun't waasten Ailurus fulgens styani, uun't uasten Commonskategorii: Letj Panda – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Panda"}
{"id": "21445", "contents": "A Sjonkdiarten (Mephitidae) san en famile faan Ruuwdiarten (Carnivora). A miasten lewe uun Ameerikoo. Mydaus, 2 slacher, uun Aasien, üüb det koord green Mephitis, 2 slacher, Nuurd- an Madelameerikoo, üüb det koord brons Spilogale, 7 slacher, Nuurd- an Madelameerikoo, üüb det koord blä Conepatus, 4 slacher, Madel- an Süüdameerikoo, üüb det koord güül Commonskategorii: Sjonkdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sjonkdiarten"}
{"id": "21447", "contents": "Lieutenant-Colonel Sir Henry Berkeley Fitzhardinge Maxse KCMG (* 1832, Effingham Hill, Surrey, Ingelun; 10. September 1883, St. John's, Neufundland) wiar en britisk koptein uun a Krimkrich (1853-1856), onerguwernöör an guwernöör faan Haliglun (1863-1881) an guwernöör faan Neufundland (1881-1883). Maxse wurd 1832 uun Effingham Hill, Surrey, Ingelun bäären. Hi wiar dring faan James Maxse (1792-1864) an Caroline FitzHardinge Berkeley (1802-1886). Hi broocht sin ääder juaren uun't armee an wurd 1854 koptein. Hi wurd uun a Slacht faan Balaklawa uun de Krimkrich ferwundet. 1859 befreid hi Auguste von Rudloff († 1915). 1863 wurd Maxse onerguwernöör faan Haliglun an uun det naist juar guwernöör. Maxse an sin wüf hör jongen, Ernest George Berkeley Maxse (1863-1943), Craven FitzHardinge Alexander Maxse (1865-1926) an Reginald Edgar Maxse (1869-1945), wurd uun't tidj bäären, dat hi onerguwernöör an guwernöör faan Haliglun wiar. Hi wurd 1881 tu a guwernöör faan Neufundland neemd, huar hi tu san duas lewet. Gouvernuer-Maxse-Straße Struatennööm üüb Haliglun"}
{"id": "21448", "contents": "Arthur Cecil Stuart Barkly (* 1843; † 27. September 1890, Stapleton Park bi Pontefract, West Yorkshire, Ferianigt Köningrik) wiar rachter, onerguwernöör faan dön Falkland Eilunen (1886-1887) an letst britisk guwernöör faan Haliglun (1888-1890)."}
{"id": "21449", "contents": "Sir John Terence Nicholls O’Brien (* 23. April 1830 üüb Guernsey, Kanooleilunen; † 23. Febrewoore 1903 uun London, Ingelun) wiar britisk guwernöör faan Haliglun (1881-1888) an guwernöör faan Neufundland (1888-1895). Iindreeg uun det Kanaadisk Natschunaal Biografii"}
{"id": "21450", "contents": "Corbet James d'Auvergne (* 1765, Saint Helier, Jersey, Kanooleilunen; † 1825) wiar en britisk matruus (First Lieutenant faan't skap Majestic) an onerguwernöör faan Haliglun (1807-1814). San bruler Philippe d'Auvergne wiar de Hertooch faan Bouillon. Hi wiar uk en bekäänden faan ingels skriiwer Jane Austen."}
{"id": "21451", "contents": "1596 wiar det seeks-an-neegentigst juar faan det 16. juarhunert. 31. Marts: René Descartes, fraansöösk filosoof († 1650)"}
{"id": "21453", "contents": "1660 wiar det söstigst juar faan det 17. juarhunert. 13. Febrewoore: Kaarl XI. wurd köning faan Sweeden uun't ääler faan fiiw juaren. 29. Mei: Köning Kaarl II. wurd de facto köning faan Ingelun. 28. Marts: Köning Georg I., kurfürst faan Hannover an köning faan det Ferianigt Köningrik († [[1727]) 16. April: Hans Sloane, ingels museeumsmaan († 1753) 02. Mei: Alessandro Scarlatti, italjeens komponist († 1725) 04. Deetsember: André Campra, fraansöösk komponist († 1744) 06. August: Diego Velázquez, spoonsk konstmooler (* 1599)"}
{"id": "21454", "contents": "A Letj Beeren (Procyonidae) san en famile faan tetjdiarten (Mammalia) an hiar diar tu a ruuwdiarten (Carnivora). Jo lewe uun Ameerikoo. Letj Beeren haa oober mä echt Beeren ei föl tu dun. Onerfamile Potosinae Bassaricyon, 4 slacher Potos, 1 slach: Potos flavus Onerfamile Procyoninae Bassariscus, 2 slacher Procyon, 2(3) slacher Nasua, 2(3) slacher Nasuella, 2(1) slacher Commonskategorii: Letj Beeren – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Beeren"}
{"id": "21457", "contents": "1661 wiar det ian-an-söstigst juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "21458", "contents": "1662 wiar det tau-an-söstigst juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "21459", "contents": "1663 wiar det trii-an-söstigst juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "21460", "contents": "1664 wiar det fjauer-an-söstigst juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "21461", "contents": "1660 wiar det fiiw-an-söstigst juar faan det 17. juarhunert. 04. Marts: De Naist Ingels-Holuns Siakrich begand. 05. Jüüle: Twesken Bremen an Hamborig wurd en postkurs iinrachtet. 05. Oktuuber: At Uniwersiteet faan Kiel wurd grünjlaanjen. Deetsember: Nikolaus Bruhns, komponist († 1697)"}
{"id": "21462", "contents": "1666 wiar det seeks-an-söstigst juar faan det 17. juarhunert. 02.-07. September: De Grat Brand faan London maaget fjauer füftel faan't steed tunant. 19. Deetsember: At Uniwersiteet faan Lund uun Sweeden wurd grünjlaanjen. Ünbekäänd dootem Det Nordfriesische Chronik faan Anton Heimreich wurd ütjden. Ünbekäänd Dootem Gysbert Japiks, waastfresk skriiwer (* 1603)"}
{"id": "21464", "contents": "1667 wiar det sööwen-an-söstigst juar faan det 17. juarhunert. 18. Oktuuber: Basilides, keiser faan Ethioopien (* 1603)"}
{"id": "21465", "contents": "1668 wiar det aacht-an-söstigst juar faan det 17. juarhunert."}
{"id": "21468", "contents": "1669 wiar det njüügen-an-söstigst juar faan det 17. juarhunert. 29. Mei: De letst Hansedai uun Lübeck. 04. Oktuuber: Rembrandt van Rijn, holuns konstmooler (* 1606)"}
{"id": "21469", "contents": "Euraasisk Daksen (Meles) san en skööl faan ruuwdiarten (Carnivora) an hiar tu a Elkoortagen (Musteloidea). Europeesk Daks (M. meles) Asiaatisk Daks (M. leucurus) Japoonsk Daks (M. anakuma) Transkaukaasisk Daks (M. canescens) Commonskategorii: Euraasisk Daksen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Euraasisk Daksen Salwerdaks (Taxidea taxus)"}
{"id": "21471", "contents": "A Euraasisk Faskotern (Lutra) san en skööl faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Diar jaft'at man trii slacher faan. Euraasisk Faskoter (Lutra lutra) († 2012) Japoonsk Faskoter (Lutra nippon) Hiarnöösoter (Lutra sumatrana) Commonskategorii: Faskotern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Faskotern"}
{"id": "21476", "contents": "At Salwerdaks (Taxidea taxus) as en slach faan Ruuwdiarten (Carnivora) an lewet uun Nuurdameerikoo. At salwerdaks liket Euraasisk Daksen (Meles), as diar oober ei alt nai mä. Commonskategorii: Salwerdaks – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Salwerdaks"}
{"id": "21485", "contents": "A Polaarfoos of uk Isfoos (Vulpes lagopus of Alopex lagopus) as en foos faan det skööl Vulpes an lewet trinjam a nuurdpuul. Wonterskan Auergungskan Somerskan Commonskategorii: Polaarfoos – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Polaarfoos"}
{"id": "21488", "contents": "Frederik III. (* 18. Marts 1609 uun Haderslevhus, Haderslev; † 9. Febrewoore 1670 uun Kopenhuuwen Sloot, Kopenhuuwen) wiar köning faan Denemark an Noorweegen faan 6. Jüüle 1648 ap tu san duas. Hi wiar de aachst köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Hi wiar dring faan köning Christian IV. an Anna Catherine faan Brandenborig."}
{"id": "21489", "contents": "Christian V. (* 15. April 1646 uun Duborg Sloot uun Flensborig; † 25. August 1699 uun Kopenhuuwen Sloot) wiar köning faan Denemark an Noorweegen faan 9. Febrewoore 1670 ap tu san duas. Hi wurd de njüügenst köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Hi wiar dring faan köning Frederik III. an Sophie Amalie faan Braunschweig-Lüneburg. Hi befreid de 25. Jüüne 1667 uun Nykøbing Charlotte Amalie von Hessen-Kassel. Oner Christian V. as det hiale köningrik fermeeden an uun a Markböger apskrewen wurden. Det werk wiar 1688 klaar. Commonskategorii: Christian V. – Saamlang faan bilen of filmer Liber Census Daniae"}
{"id": "21490", "contents": "Frederik IV. (* 11. Oktuuber 1671 uun Kopenhuuwen Sloot; † 12. Oktuuber 1730 uun Odense Sloot) wiar köning faan Denemark an Noorweegen faan 25. August 1699 ap tu san duas. Hi wiar de tjiinst köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Hi wiar dring faan köning Christian V. an Charlotte Amalie faan Hessen-Kassel. At Belaagering faan Taning (1700)."}
{"id": "21491", "contents": "Christian VI. (* 30. Nofember 1699 uun Kopenhuuwen Sloot; † 6. August 1746 uun Hirschholm Sloot) wiar köning faan Denemark an Noorweegen, hertooch faan Sleeswich an Holstian an graaf faan Oldenborig an Delmenhorst faan 12. Oktuuber 1730 ap tu san duas. Hi wiar de elwenst köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Hi wiar dring faan köning Frederik IV. an Louise faan Mecklenborig-Güstrow. At steed Christiansted uun dön Ameerikoons Jongfoomen Eilunen (iar dön Deensk-Waastindien) as efter ham neemd."}
{"id": "21492", "contents": "Frederik V. (* 31. Marts 1723 uun Kopenhuuwen Sloot; † 14. Janewoore 1766 uun Christiansborg Sloot, Kopenhuuwen) wiar köning faan Denemark an Noorweegen, hertooch faan Sleeswich an Holstian an graaf faan Oldenborig an Delmenhorst faan 6. August 1746 ap tu san duas. Hi wiar de twaalewst köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Hi wiar dring faan Christian VI. an Sophie Magdalene faan Brandenborig-Kulmbach. At steed Frederiksted uun dön Ameerikoons Jongfoomen Eilunen (iar dön Deensk-Waastindien) as efter ham neemd."}
{"id": "21493", "contents": "Christian VII. (* 29. Janewoore 1749 uun Christiansborg Sloot, Kopenhuuwen; † 13. Marts 1808 uun Rendsborg) wiar köning faan Denemark an Noorweegen an hertooch faan Sleeswich an Holstian faan 14. Janewoore 1766 ap tu san duas. Hi wiar de tretanjst köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Hi wiar dring faan köning Frederik V. an Louise faan Gratbritanien."}
{"id": "21494", "contents": "Frederick VIII. (* 3. Jüüne 1843 uun Det Gule Palæ, Kopenhuuwen; 14. Mei 1912, Jungfernstieg, Hamborig) war köning faan Denemark faan 29. Janewoore 1906 ap tu san duas. Hi wiar dring faan köning Christian IX. an Louise faan Hesse-Kassel."}
{"id": "21495", "contents": "Christian IX. (* 8. April 1818, Gottorp Sloot; † 29. Janewoore 1906, Amalienborg Sloot) wiar köning faan Denemark faan 15. Nofember 1863 ap tu san duas an hertooch faan Sleeswich an Holstian ap tu 12. Nofember 1864. Hi wiar dring faan Friedrich Wilhelm, Hertooch faan Sleeswich-Holstian-Sonderborig-Glücksborig an Prinsesin Louise Caroline faan Hesse-Kassel."}
{"id": "21496", "contents": "Frederik VII. (* 6. Oktuuber 1808 uun Amalienborg Sloot, Kopenhuuwen; † 15. Nofember 1863 uun Glücksborig Sloot, Glücksborig) wiar köning faan Denemark an hertooch faan Sleeswich an Holstian faan 20. Janewoore 1848 ap tu san duas. Hi wiar de seekstanjst köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Hi wiar dring faan Christian VIII. an Charlotte Frederike faan Mecklenborig-Schwerin."}
{"id": "21497", "contents": "Christian VIII. (* 18. September 1786 uun Christiansborg Sloot, Kopenhuuwen; † 20. Janewoore 1848 uun Amalienborg Sloot, Kopenhuuwen) wiar köning faan Denemark an hertooch faan Sleeswich an Holstian faan 3. Deetsember 1839 ap tu san duas. Hi wiar de füftanjst köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Hi wiar uk köning faan Noorweegen faan Mei ap tu Oktuuber 1814. Hi wiar dring faan arewprins Frederik an Sophie Frederike faan Mecklenborig-Schwerin an en enkel faan köning Frederik V.."}
{"id": "21498", "contents": "Frederik VI. (* 28. Janewoore 1768 uun Christiansborg Sloot, Kopenhuuwen; † 3. Deetsember 1839 uun Amalienborg Sloot, Kopenhuuwen) wiar köning faan Denemark an hertooch faan Sleeswich an Holstian faan 13. Marts 1808 ap tu san duas an köning faan Noorweegen ap tu 7. Febrewoore 1814. Hi wiar uk regent faan 14. April 1784, widjert san aatj Christian VII. kraank wiar. Hi wiar de fjauertanjst köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Hi wiar dring faan Christian VII. an Caroline Mathilde faan Gratbritanien."}
{"id": "21499", "contents": "Frederik II. (* 1. Jüüle 1534 uun Haderslevhus, Haderslev; † 4. April 1588 uun Antvorskov Klooster, nai bi Slagelse) wiar köning faan Denemark an Noorweegen faan 1. Janewoore 1559 ap tu san duas. Hi wiar de seekst köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Hi wiar dring faan Christian III. an Dorothea faan Saksen-Lauenborig."}
{"id": "215", "contents": "Noordströön as en gemiinde aw dåt (huulew-)ailönj Noordströön önj e kris Nordfraschlönj. Andreas Busch Ludwig Ingwer Nommensen Anton Heimreich Dikwäi aw Noordströön Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Latj Moos Elisabeth-Sophien-Kuuch Noordströön Noordströön (gemiinde) önjt Nordfriesland Datenbank foont NFI"}
{"id": "21500", "contents": "Christian IV. (* 12. April 1577 uun Frederiksborg Sloot; † 28. Febrewoore 1648 uun Rosenborg Sloot) wiar köning faan Denemark an Noorweegen faan 4. April 1588 ap tu san duas. Hi wiar de sööwenst köning faan’t Hüs faan Oldenborig. Hi wiar dring faan Frederik II. an Sophie faan Mecklenborig. Glückstadt"}
{"id": "21501", "contents": "Ünbekäänd Dootem At steed Haderslev fing det Sleeswichisk Steedrocht faan hertooch Waldemar IV.."}
{"id": "21502", "contents": "08. April: Det Flensborig Disputatschuun wiar uun't Fransiskanerklooster Flensburg, diar at iinfeering faan't Reformatschuun uun Denemark an Sleeswich-Holstian tu't fulig hed."}
{"id": "21503", "contents": "Karl XIV. Johan (üüs Jean Bernadotte bäären; * 26. Janewoore 1763, Pau, Frankrik; † 8. Marts 1844, Stockholm Sloot, Stockholm) wiar köning faan Sweeden an Noorweegen (üüs Kaarl III.) faan 5. Febrewoore 1818 ap tu san duas. Hi wiar dring faan Jean Henri Bernadotte an Jeanne de Saint-Vincent."}
{"id": "21505", "contents": "Oscar I. (üüs Joseph François Oscar Bernadotte bäären; 4. Jüüle 1799 uun Paris, Frankrik; † 8. Jüüle 1859 uun Stockholm Sloot, Stockholm) wiar köning faan Sweeden an Noorweegen faan 8. Marts 1844 ap tu san duas. Hi wiar dring faan Karl XIV. Johan an Désirée Clary."}
{"id": "21508", "contents": "Greenlun Greenlun (üüb Greenluns: Kalaallit Nunaat [kalaːɬit nunaːt], üüb Deensk: Grønland [ˈgʀœnlanʔ]) as det gratst eilun faan a eerd. At eilun hiart efter a geografii tu Nuurd-Ameerika an as poliitisk en dial faan't köningrik Denemark. Det hee 55.860 lidj (2017). At hoodsteed faan't eilun as Nuuk. Greenlun leit twesken 83°40' an 59°44' faan a nuurd tu a süüd an 73°10' an 11°19' faan waast tu a uast. De huuchst ponkt faan't eilun as Gunnbjørn Fjeld (3694 m). Öler berger san Mont Forel (3391 m) an Ejnar Mikkelsen Fjeld (3325 m). At eilun as seekssis grater üüs Tjiisklun. Uun a nuurd leit det Arktisk Sia, uun a uast lei det Greenlun Sia, det Denemarkstruat an det Atlantisk Ootseaan, uun a süüd leit det Labrador Sia an uun a waast lei det Davis-Struat, det Baffin-Bocht an det Nares Struat. Tu a nuurd an waast leit Kanada, tu a uast Svalbard (wat dial faan Noorweegen as) an tu a süüduast Islun. 84% faan't eilun as mä is bedobet. Det gratst eilun faan Greenlun (bit üüb't feestlun) as Disko Eilun. Dön tjiin gratst steeden uun Greenlun san: Greenlun hee sant 1. Janewoore 2018 fiiw komuunen. At eilun hee uk tau regiuunen, wat nian gemeenden"}
{"id": "21509", "contents": "Det Kujalleq Komuun as ian faan dön fiiw komuunen faan Greenlun. At komuun leit uun a süüd faan’t lun. Uun a nuurd leit det Sermersooq Komuun. Det hee 6692 lidj (2017). At hoodsteed faan’t komuun as Qaqortoq. De huuchst berig uun't komuun as de Paatusoq Berig, wat 2488 m huuch as an uun a nuurdwaast leit. Eilunen: Nunarsuit, Qaarsuarsuk, Tuttutooq, Sermersooq, Itilleq an Kristian IV. Eilun. Steeden uun det Kujalleq Komuun: Taarpen uun det Kujalleq Komuun: At komuun hee trii distrikten: A bürgermääster faan't komuun sant 2017 as Kiista P. Isaksen. Iar bürgermäästern wiar: Simon Simonsen (2009–2013) an Jørgen Wæver Johansen (2013–2017). At komuun wurd 1. Janewoore 2009 grünjlaanjen. Websidj faan det Kujalleq Komuun (üüb Deensk an Greenluns) citypopulation.de Greenland, citypopulation.de"}
{"id": "21510", "contents": "Det Qaasuitsup Komuun wiar faan 2009 ap tu 2018 ian faan dön fjauer komuunen faan Greenlun. At komuun lai uun a nuurdwaast faan’t lun. Uun a uast lai de Nuurduast-Greenlun-Natschunaalpark (en regiuun, wat frei faan gemeenden as) an det Sermersooq Komuun an uun süüd det Qeqqata Komuun. Uun a nuurd faan’t komuun lai det Thule Air Base regiuun, wat frei faan gemeenden as. Det hed 17.147 lidj (2017). At hoodsteed faan’t komuun wiar Ilulissat. Steeden uun det Qaasuitsup Komuun: At komuun wurd 1. Janewoore 2009 grünjlaanjen. 1. Janewoore 2018 wurd at nuurddial det Avannaata Komuun an't süüddial det Qeqertalik Komuun. citypopulation.de"}
{"id": "21511", "contents": "Det Qeqqata Komuun as ian faan dön fiiw komuunen faan Greenlun. At komuun leit uun a süüdwaast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Qaasuitsup Komuun, uun a süüd an uast det Sermersooq Komuun. Det hee 9239 lidj (2017). At hoodsteed faan’t komuun as Sisimiut. Eilunen: Maniitsoq, Sermersuut, Simiutaq, Sallersuaq an Sarfannguit. Steeden uun det Qeqqata Komuun: At komuun hee tau distrikten: At komuun wurd 1. Janewoore 2009 grünjlaanjen. A bürgermääster sant 2017 as Malik Berthelsen. De iar bürgermääster wiar Hermann Berthelsen (2009–2017). Websidj faan det Qeqqata Komuun (üüb Deensk an Greenluns) citypopulation.de"}
{"id": "21512", "contents": "Det Sermersooq Komuun as ian faan dön fiiw komuunen faan Greenlun. At komuun leit uun a waast an uasten faan’t lun. Uun a nuurd leit de Nuurduast-Greenlun-Natschunaalpark (en regiuun, wat frei faan gemeenden as), uun a nuurd an waast det Qeqqata Komuun an uun a süüd det Kujalleq Komuun. Det hee 22.673 lidj (2017). At hoodsteed faan’t komuun as Nuuk. Det huuchst berig uun Greenlun, det Gunnbjørn Fjeld (3694 m), leit uun a nuurduast faan't komuun. Öler berger san Mont Forel (3360 m), Ejnar Mikkelsen Fjeld (3282 m) an Borgetinde (3267 m). Det traadgratst eilun uun Greenlun (efter't feestlun an Disko Eilun), Milne Land, leit uun a nuurdwaast faan't komuun. Steeden uun det Sermersooq Komuun: Taarpen uun det Sermersooq Komuun: At komuun hee fiiw distrikten: At komuun wurd 1. Janewoore 2009 grünjlaanjen. citypopulation.de"}
{"id": "21516", "contents": "Qaqortoq ([ˌqɑqɔʁˈtɔq], üüb Deensk: Julianehåb [juliˈaːnəhoːʔb]) as at hoodsteed faan det Kujalleq Komuun faan Greenlun, amanbi 484 km uun a süüduast faan Nuuk. Det leit uun a süüdwaast faan’t komuun an as't hoodsteed faan de Qaqortoq Distrikt. Det hee 3084 lidj (2017). At taal faan't lidj sant 1980 uun Qaqortoq: 1980: 2594 1990: 3127 2000: 3113 2010: 3306 2020: 3050 At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. Det kön mä'n helikopter an mä'n buat lingd. Buaten faan det Arctic Umiaq Line gung faan April tu Janewoore tu Arsuk, tu a nuurdwaast, an en somrem tu Narsaq, uk tu a nuurdwaast. Denemark Aarhus (Denemark) Greenland, citypopulation.de"}
{"id": "21519", "contents": "Ilulissat ([ˌiluliˈsːat], üüb Deensk: Jakobshavn) as't hoodsteed faan det Avannaata Komuun faan Greenlun, amanbi 561 km uun a nuurd faan Nuuk. Det leit uun a süüdwaast faan’t komuun as as't hoodsteed faan de Ilulissat Distrikt. A nööm faan't steed het üüb Greenluns a isberger. Det hee 4555 lidj (2017). At steed leit bi de Disko Bucht. At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. At steed hee'n fluughuuwen Buaten faan det Arctic Umiaq Line gung faan April tu Janewoore tu Aasiaat. At taal faan't lidj sant 1980 uun Ilulissat: 1980: 3648 1990: 4191 2000: 4199 2010: 4546 2020: 4670 Faan 2009 ap tu 1. Janewoore 2018 wiar at steed hoodsteed faan det Qaasuitsup Komuun. Knud Rasmussen (1879–1933) Jørgen Brønlund (1877–1907) Jens Rosing (1925–2008) Ricky Enø Jørgensen (* 1989) Denemark Fredericia (Denemark) Faroer Fuglafjørður (Färöer) Islun Hafnarfjörður (Islun) Iluliusaq het isberig üüb Greenluns. Greenland, citypopulation.de"}
{"id": "21520", "contents": "Sisimiut ([ˌsisimiˈut], üüb Deensk: Holsteinsborg) as't hoodsteed faan det Qeqqata Komuun faan Greenlun, amanbi 320 km uun a nuurdwaast faan Nuuk. Det leit uun a nuurdwaast faan’t komuun an as't hoodsteed faan det Sisimiut Distrikt. Det hee 5414 lidj (2017). At taal faan't lidj sant 1980 uun Sisimiut: 1980: 3976 1990: 4871 2000: 5126 2010: 5460 2020: 5582 At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. At steed hee'n fluughuuwen Buaten faan det Arctic Umiaq Line gung faan April tu Janewoore tu Aasiaat, tu a nuurd, an tu Kangaamiut, tu a süüd. At steed wurd 1764 grünjlaanjen. Denemark Albertslund Komuun (Denemark) Faroer Klaksvík (Färöer) Greenland, citypopulation.de"}
{"id": "21523", "contents": "Nanortalik [ˌnanɔʁtaˈlik] ( harke tu?/i) as en steed uun det Kujalleq Komuun faan Greenlun. Det leit uun a süüd faan’t komuun an as't hoodsteed faan de Nanortalik Distrikt. A nööm faan't steed het üüb Greenluns at steed faan baaren. Det hee 1244 lidj (2017). At steed leit üüb Nanortalik Eilun. At taal faan't lidj sant 1980 uun Nanortalik: 1980: 1402 1990: 1424 2000: 1538 2010: 1448 2020: 1185 At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. Det kön mä'n helikopter an mä'n buat lingd. Denemark Roskilde (Denemark) Nanoq het baar üüb Greenluns. Greenland, citypopulation.de"}
{"id": "21524", "contents": "Narsaq [nɑʁˈsɑq] as en steed uun det Kujalleq Komuun faan Greenlun. Det leit uun a süüd faan’t komuun an as't hoodsteed faan de Narsaq Distrikt. Det hee 1397 lidj (2017). At taal faan't lidj sant 1980 uun Narsaq: 1980: 1723 1990: 1811 2000: 1708 2010: 1613 2020: 1346 At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. Det kön mä'n helikopter lingd. Denemark Gladsaxe (Denemark) Spoonien Vigo (Spanje) Islun Akureyri (Islun) Greenland, citypopulation.de"}
{"id": "21525", "contents": "Aasiaat ([ˌaːsiˈaːt], üüb Deensk: Egedesminde [eːəðəsˈmenə]) as't hoodsteed fan det Qeqertalik Komuun faan Greenlun, amanbi 506 km uun a nuurdwaast faan Nuuk. Det leit uun a süüdwaast faan’t komuun an as't hoodsteed faan de Aasiaat Distrikt. A nööm faan't steed het üüb Greenluns koonkler. Det hee 3069 lidj (2020). Aasiaat leit üüb det Aasiaat Eilun uun det Diskobucht. At taal faan't lidj sant 1980 uun Aasiaat: 1980: 3196 1990: 3308 2000: 3229 2010: 3005 2020: 3069 At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. At steed hee'n fluughuuwen huarfaan fliigern faan Air Greenland tu Ilulissat, Kangerlussuaq, Nuuk an Sisimiut gung. Buaten faan det Arctic Umiaq Line gung faan April tu Janewoore tu Ilulissat, tu a nuurdwaast, an tu Sisimiut, tu a süüd. At steed wurd 1763 faan Niels Egede, de naist dring faan Hans Egede, grünjlaanjen. Faan 2009 ap tu 1. Janewoore 2018 wiar't steed dial faan det Qaasuitsup Komuun. Sweeden Svendborg (Sweeden) Aasiak het koonkel üüb Greenluns. Greenland, citypopulation.de Danmarks Meteorologiske Institut"}
{"id": "21526", "contents": "Kangaatsiaq [ˌkaŋaːtsiˈɑq] as en steed uun det Qeqertalik Komuun faan Greenlun. Det leit uun a süüdwaast faan’t komuun an as't hoodsteed faan de Kangaatsiaq Distrikt. A nööm faan't steed het üüb Greenluns de letj föörberig. Det hee 536 lidj (2017). At taal faan't lidj sant 1980 uun Kangaatsiaq: 1980: 411 1990: 536 2000: 623 2010: 586 2020: 520 At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. At steed kön en wontrem an wosem mä'n helikopter an en somrem an harewstem mä'n buat lingd. Faan 2009 ap tu 1. Janewoore 2018 wiar't steed dial faan det Qaasuitsup Komuun. Kangeq het föörberig üüb Greenluns. Greenland, citypopulation.de"}
{"id": "21527", "contents": "Qaanaaq ([qaːˈnɑːq], üüb Deensk: Thule) as en steed uun det Avannaata Komuun faan Greenlun. Det leit uun a nuurdwaast faan’t komuun an as't hoodsteed faan de Qaanaaq Distrikt. Det hee 623 lidj (2017). At taal faan't lidj sant 1980 uun Qaanaaq: 1980: 409 1990: 551 2000: 665 2010: 626 2020: 646 Uun Qaanaaq spreege föl lidj Nuurdgreenluns (of Inuktun). At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. At steed hee'n fluughuuwen wat amanbi 3,5 km uun a nuurdwaast faan't steed leit. Faan 2009 ap tu 1. Janewoore 2018 wiar at steed dial det Qaasuitsup Komuun. Greenland, citypopulation.de Pituffik (Thule Air Base)"}
{"id": "21529", "contents": "De Aargau Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a nuurd faan’t lun. Det hee 611.466 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Aarau. citypopulation.de"}
{"id": "21534", "contents": "De Appenzell Ausserrhoden Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 53.017 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Herisau. citypopulation.de"}
{"id": "21536", "contents": "De Appenzell Innerrhoden Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 15.688 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Appenzell. citypopulation.de"}
{"id": "21538", "contents": "De Basel-Landschaft Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Det hee 274.404 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Liestal. citypopulation.de"}
{"id": "21540", "contents": "De Basel-Stadt Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Det hee 184.950 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Basel. citypopulation.de"}
{"id": "21542", "contents": "De Bern Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a waast faan’t lun. Det hee 979.802 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Bern. citypopulation.de"}
{"id": "21544", "contents": "De Freiburg Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a waast faan’t lun. Det hee 278.493 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Freiburg. citypopulation.de"}
{"id": "21546", "contents": "De Genf Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a waast faan’t lun. Det hee 457.715 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Genf. citypopulation.de"}
{"id": "21548", "contents": "De Glarus Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a uast faan’t lun. Det hee 38.608 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Glarus. citypopulation.de"}
{"id": "21550", "contents": "De Jura Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Det hee 70.032 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Delémont. citypopulation.de"}
{"id": "21557", "contents": "De Luzern Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a maden faan’t lun. Det hee 377.610 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Luzern. citypopulation.de"}
{"id": "21559", "contents": "De Neuenburg Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a waast faan’t lun. Det hee 172.085 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Neuenburg. Isabelle de Charrière (1740-1795), skriiwer an komponist. citypopulation.de"}
{"id": "21561", "contents": "De Nidwalden Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a maden faan’t lun. Det hee 41.024 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Stans. citypopulation.de"}
{"id": "21563", "contents": "De Obwalden Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a maden faan’t lun. Det hee 35.585 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Sarnen. citypopulation.de"}
{"id": "21565", "contents": "De Schaffhausen Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 76.356 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Schaffhausen. citypopulation.de"}
{"id": "21567", "contents": "De Schwyz Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a maden faan’t lun. Det hee 146.730 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Schwyz. citypopulation.de"}
{"id": "21568", "contents": "De Graubünden Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 192.621 lidj. At hoodsteed faan a kantoon as Chur. citypopulation.de"}
{"id": "2157", "contents": "Dat Raantem-Beken liit üp Söl, süđern fan Weesterlön, süđweestern fan Tinem en nuurđern fan Raantem. Weestern diarfan es di Önlaag, wat dat Skitweeter fan Söl riinmaakit en weestern fan des es di Eidem-Fügelkui tö finj. Dat Raantem-Beken skul jerst en Flugplaats fuar Fliigers uur, wat üp Weeter landi ken (Ombi 1936). Diaraur es en Koog fan Raantem-Nuurđ hentö di Nösi-Dik bi Tinem becht uuren, hur dat Weeter fan Eeb en Flöör iin en üt ken. Fuar di diar Flöören tö stjüüri sen Slüüsen me Pompen diarbenen iin ön di Koogsdik becht uuren. Wan di nii Koog klaar wiar, hee Dütsklön wat Lön fan Denemark iinnemen, hur di Fliigers nü henflö kür. Sa sair em, dat em di Koog fuar di Krich ek muar brük wel. Leeeterhen skul dat Beken ütdrügit uur en fjuur Buernstairen diar hen kum. Me di Kanalisatsjoon fan Weesterlön skul em di Ofweeter luasuur. Dit kām aur Röören hentö't Raantem-Beken. Sent 1962 uur di Koog renaturiarit en fuar di Sjuts fan di Seefügeln iinrocht. 1968 uur dit Euroopareserwaat. Ön di soowentiger Jaaren uur di Skitweeter-Tauiönlaag becht en langsen modernisiarit. Bitö dat Raantem-Beken es en Campingplaats en bi't Kasernenareaal ön Süđern staant nü en gurt Hotelsaamling. Foriining Jordsand"}
{"id": "21570", "contents": "De Solothurn Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Det hee 255.284 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Solothurn. citypopulation.de"}
{"id": "21572", "contents": "De St. Gallen Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 478.907 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as St. Gallen. citypopulation.de"}
{"id": "21573", "contents": "De Tessin Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 333.753 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Bellinzona. citypopulation.de"}
{"id": "21575", "contents": "De Thurgau Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 248.444 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Frauenfeld. citypopulation.de"}
{"id": "21577", "contents": "De Uri Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a maden faan’t lun. Det hee 35.422 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Altdorf. citypopulation.de"}
{"id": "21579", "contents": "De Waadt Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 713.281 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Lausanne. citypopulation.de"}
{"id": "21580", "contents": "De Wallis Kantoon (üüb Fraansöösk: Canton du Valais, üüb Italjeens: Canton Vallese, üüb Rumantsch: Chantun Vallais) as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 312.684 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Sion. Fraansöösk (amtelk) Tjiisk (amtelk) Walsertjiisk citypopulation.de"}
{"id": "21582", "contents": "De Zug Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a maden faan’t lun. Det hee 113.105 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Zug. citypopulation.de"}
{"id": "21584", "contents": "De Zürich Kantoon as en kantoon faan a Sweits. A kantoon leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 1.373.068 lidj (2010). At hoodsteed faan a kantoon as Zürich. citypopulation.de"}
{"id": "21586", "contents": "Qasigiannguit ([ˌqasiɣiaŋːuˈit], üüb Deensk: Christianshåb) as en steed uun det Qeqertalik Komuun faan Greenlun. Det leit uun a waast faan’t komuun an as't hoodsteed faan de Qasigiannguit Distrikt. Det hee 1127 lidj (2017). At taal faan't lidj sant 1980 uun Qasigiannguit: 1980: 1771 1990: 1612 2000: 1406 2010: 1253 2020: 1081 At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. Det kön mä'n helikopter an uk mä'n buat lingd. Faan 2009 ap tu 1. Janewoore 2018 wiar't steed dial faan det Qaasuitsup Komuun. Greenland, citypopulation.de"}
{"id": "21587", "contents": "Qeqertarsuaq ([ˌqɛqɛʁtɑʁsuˈɑq] üüb Deensk: Godhavn) as en steed uun det Qeqertalik Komuun faan Greenlun. Det leit uun a nuurdwaast faan’t komuun üüb en eilun faan de likedening nööm an as't hoodsteed faan de Qeqertarsuaq Distrikt. Det hee 853 lidj (2017). At steed leit uun a süüd faan det Disko Eilun wat det naistgratst eilun faan Greenlun as. At taal faan't lidj sant 1980 uun Qeqertarsuaq: 1980: 941 1990: 1093 2000: 993 2010: 907 2020: 839 Faan 2009 ap tu 1. Janewoore 2018 wiar't steed dial faan det Qaasuitsup Komuun. At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. Det kön mä'n helikopter an mä'n buat lingd. Buaten faan Diskoline gung en wosem an en somrem tu Ilulissat, Aasiaat, Qasigiannguit an Kitsissuarsuit. Islun Húsavík (Islun) Greenland, citypopulation.de"}
{"id": "21588", "contents": "Upernavik [ˌupɛɴaˈvik] as en steed uun det Avannaata Komuun faan Greenlun. Det leit uun a süüdwaast faan’t komuun an as't hoodsteed faan de Upernavik Distrikt. A nööm faan't steed het üüb Greenluns huar 'am a wos ferbringt. Det hee 1055 lidj (2017). At taal faan't lidj sant 1980 uun Upernavik: 1980: 844 1990: 918 2000: 1143 2010: 1129 2020: 1092 At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. At steed hee'n fluughuuwen Faan 2009 ap tu 1. Janewoore 2018 wiar at steed dial faan det Qaasuitsup Komuun. Denemark Odense (Denemark) Upernaaq het wos üüb Greenluns. Greenland, citypopulation.de"}
{"id": "21589", "contents": "Uummannaq [ˌuːmːaˈnːɑq] as en steed uun det Avannaata Komuun faan Greenlun. Det leit uun a süüdwaast faan’t komuun üüb en eilun faan de likedening nööm an as't hoodsteed faan de Uummannaq Distrikt. Det hee 1255 lidj (2017). At taal faan't lidj sant 1980 uun Uummannaq: 1980: 1175 1990: 1405 2000: 1460 2010: 1299 2020: 1407 At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. Det kön mä'n helikopter an mä'n buat lingd. Faan 2009 ap tu 1. Janewoore 2018 wiar at steed dial faan det Qaasuitsup Komuun. Greenland, citypopulation.de"}
{"id": "21590", "contents": "Det Avannaata Komuun as sant 1. Janewoore 2018 ian faan dön fiiw komuunen faan Greenlun. At komuun leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Uun a nuurduast an uast leit det Nuurduast Greenlun Natsionaalpark Regiuun, uun a süüduast det Sermersooq Komuun, uun a süüd det Qeqertalik Komuun, uun a waast det Baffin-Bocht an uun a nuurdwaast det Nares Struat. A nööm faan't komuun komt faan det greenluns wurd avannaa, wat at nuurden het. At hoodsteed faan't komuun as Ilulissat. Eilunen uun't Avannaata Komuun (mad ölern) san: Uummannaq dön Upernavik Eilunen Qeqertarsuaq Kigataq Tukingassoq Ikerasak Eilun Kiatak Eilun Qullikorsuit Eilun Salleq Eilun Salliaruseq Eilun Talerua Eilun Steeden uun det Avannaata Komuun: At komuun hee fjauer distrikten: Websidj faan det Avannaata Komuun (üüb Deensk an Greenluns) Föör 1. Janewoore 2018 wiar at komuun at nuurddial faan det Qaasuitsup Komuun. Qeqertarsuaq het det grat eilun üüb Greenluns an as do a nööm faan föl eilunen uun Greenlun. citypopulation.de"}
{"id": "21591", "contents": "Det Qeqertalik Komuun as sant 1. Janewoore 2018 ian faan dön fiiw komuunen faan Greenlun. At komuun leit uun a waast faan’t lun. Steeden uun det Qeqertalik Komuun: At komuun hee fjauer distrikten: Föör 1. Janewoore 2018 wiar at komuun at süüddial faan det Qaasuitsup Komuun. A bürgermääster sant 1. Janewoore 2018 as Ane Hansen. Websidj faan det Qeqertalik Komuun (üüb Deensk an Greenluns) citypopulation.de"}
{"id": "21595", "contents": "Maniitsoq ([ˌmaniːtˈsɔq], üüb Deensk: Sukkertoppen) as en steed uun det Qeqqata Komuun faan Greenlun. Det leit uun a süüdwaast faan’t komuun. Det hee 2561 lidj (2017). At taal faan't lidj sant 1980 uun Maniitsoq: 1980: 3008 1990: 3135 2000: 2929 2010: 2784 2020: 2534 At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. At steed hee'n fluughuuwen Buaten faan det Arctic Umiaq Line gung faan April tu Janewoore tu Kangaamiut, tu a nuurd, an tu Nuuk, tu a süüd. Denemark Esbjerg (Denemark) Uasterrik Salzburg (Uasterrik) Greenland, citypopulation.de"}
{"id": "21596", "contents": "Illoqqortoormiut (üüb Waastgreenluns) of Ittoqqortoormiit ([itːoqːoʁtoːʁmiːt] üüb Uastgreenluns; üüb Deensk: Scoresbysund) as en steed uun det Sermersooq Komuun faan Greenlun. Det leit uun a nuurduast faan’t komuun, amanbi 1436 km tu a nuurduast faan Nuuk. Det hee 375 lidj (2017). Illoqqortoormiut leit bi Scoresby Sund, de lingst fjord üüb a wäält. At steed as ian faan dön isoliaretst steeden uun Greenlun. At taal faan't lidj sant 1980 uun Illoqqortoormiut: 1980: 391 1990: 470 2000: 521 2010: 469 2020: 345 At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. Det kön mä'n helikopter an uk en somrem mä'n buat lingd. At steed wurd 1925 faan deensk forsker Ejnar Mikkelsen (1880-1971) grünjlaanjen. Denemark Aalborg (Denemark) Greenland, citypopulation.de DMI Report 18–19: Climatological Standard Normals 1981–2010 Denmark, The Faroe Islands and Greenland Based on Data Published in DMI Reports 18–08, 18–04 and 18–05. Danmarks Meteorologiske Institut. Archiwiaret faan det originool di 10 February 2019. Ufrepen uun 20 September 2020. The Observed Climate of Greenland, 1958–99 with Climatological Standard Normals, 1961–90. Danmarks Meteorologiske Institut. Ufrepen uun 20 September 2020."}
{"id": "21597", "contents": "Paamiut (üüb Deensk: Frederikshåb) as en steed uun det Sermersooq Komuun faan Greenlun. Det leit uun a süüdwaast faan’t komuun. Det hee 1447 lidj (2017). At taal faan't lidj sant 1980 uun Paamiut: 1980: 2237 1990: 2219 2000: 1887 2010: 1619 2020: 1308 At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. At steed hee'n fluughuuwen Buaten faan det Arctic Umiaq Line gung faan April tu Janewoore tu Qeqertarsuatsiaat, tu a nuurd, an tu Arsuk, tu a süüd. At steed wurd 1742 grünjlaanjen. Greenland, citypopulation.de"}
{"id": "21598", "contents": "Tasiilaq [ˌtasiːˈlɑq] (iar Ammassalik an Angmagssalik) as en steed uun det Sermersooq Komuun faan Greenlun. Det leit uun a süüduast faan’t komuun an as't hoodsteed faan de Ammassalik Distrikt. Det hee 2010 lidj (2017). At taal faan't lidj sant 1980 uun Tasiilaq: 1980: 1114 1990: 1465 2000: 1703 2010: 1930 2020: 1985 At jaft nian waier, wat at steed mä öler steeden ferbinj. Det kön mä'n helikopter an mä'n buat lingd. Islun Kópavogur (Islun) Greenland, citypopulation.de"}
{"id": "21599", "contents": "Burgenland as ian faan dön njüügen bundeslunen faan Uasterrik. At bundeslun leit uun a uast faan't lun. Det hee 285.685 lidj (2011). At hoodsteed faan't bundeslun as Eisenstadt. Uun't Burgenland lewet det spriikmanertaal faan a Borgenlunkroaten; jo snaake Borgenlunkroatisk. Burgenland hee njüügen distrikten: citypopulation.de Austria: Administrative Division, Federal States and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "216", "contents": "Noorsaarep as en saarep an ian faan trii gemeenen üüb det nuurdfresk eilun Oomram. Saarepskilt bit 2009. A saarepskilten san uun tau spriaken. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Noorsaarep Seenksteeden faan Noorsaarep Nuurdaanj Miad uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Wääblink-kataloog tu Noorsaarep uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "21600", "contents": "Kärnten as ian faan dön njüügen bundeslunen faan Uasterrik. At bundeslun leit uun a süüd faan't lun. Det hee 556.173 lidj (2011). At hoodsteed faan't bundeslun as Klagenfurt am Wörthersee. Kärnten hee tjiin distrikten: citypopulation.de Austria: Administrative Division, Federal States and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "21601", "contents": "Niederösterreich as ian faan dön njüügen bundeslunen faan Uasterrik. At bundeslun leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 1.614.693 lidj (2011). At hoodsteed faan't bundeslun as Sankt Pölten. Niederösterreich hee 24 distrikten: citypopulation.de Austria: Administrative Division, Federal States and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "21602", "contents": "Oberösterreich as ian faan dön njüügen bundeslunen faan Uasterrik. At bundeslun leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.413.762 lidj (2011). At hoodsteed faan't bundeslun as Linz. Oberösterreich hee 18 distrikten: citypopulation.de Austria: Administrative Division, Federal States and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "21603", "contents": "Salzburg as ian faan dön njüügen bundeslunen faan Uasterrik. At bundeslun leit uun a maden faan't lun. Det hee 529.066 lidj (2011). At hoodsteed faan't bundeslun as Salzburg. Salzburg hee seeks distrikten: citypopulation.de Austria: Administrative Division, Federal States and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "21604", "contents": "Steiermark as ian faan dön njüügen bundeslunen faan Uasterrik. At bundeslun leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 1.208.575 lidj (2011). At hoodsteed faan't bundeslun as Graz. Steiermark hee 13 distrikten: citypopulation.de Austria: Administrative Division, Federal States and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "21605", "contents": "Tirol as ian faan dön njüügen bundeslunen faan Uasterrik. At bundeslun leit uun a waast faan't lun. Det hee 709.319 lidj (2011). At hoodsteed faan't bundeslun as Innsbruck. Tirol hee 9 distrikten: citypopulation.de Austria: Administrative Division, Federal States and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "21606", "contents": "Vorarlberg as ian faan dön njüügen bundeslunen faan Uasterrik. At bundeslun leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd leit Tjiisklun, uun a uast Tirol an uun a süüd an waast lei a Sweits an Liechtenstein. Det hee 370.440 lidj (2011). At hoodsteed faan't bundeslun as Bregenz. Vorarlberg hee fjauer distrikten: citypopulation.de Austria: Administrative Division, Federal States and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "21611", "contents": "De Clerf Kantoon as een faan dön twaalew kantoonen faan Luksemborig. A kantoon leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 19.382 lidj (2021). At hoodsteed faan a kantoon as Clerf. De Our Struum maaget at uastgrens faan a kantoon. A kantoon hee fiiw gemeenden: Luxembourg: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "21612", "contents": "De Capellen Kantoon as een faan dön twaalew kantoonen faan Luksemborig. A kantoon leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 50.733 lidj (2021). At hoodsteed faan a kantoon as Capellen. A kantoon hee njüügen gemeenden: Luxembourg: Administrative Division, citypopulation.de Luxembourg: Canton Capellen, citypopulation.de"}
{"id": "21615", "contents": "Jean Henri Desmercières (* 8. Mei 1687 uun Pariis; † 8. Marts 1778 uun Kopenhuuwen) wiar en deensk beenker an lunrefoormer. A Desmerciereskuuch, ian faan a kuuger uun Nuurdfresklun, wat oner sin leiting wonen wurd, hee sin nööm. A Elisabeth-Sophien-Kuuch as efter sin wüf Elisabeth Sophie neemd. Commons: Jean Henri Desmercières – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "21617", "contents": "Achtkarspelen (Ütjspriik üüb Frysk: [axtkaspələn]) as ian faan dön aagetanj gemeenden faan Weestfresklun. At gemeend leit uun a nuurduast faan’t prowins. Uun a nuurd leit at gemeend Noardeast-Fryslân, uun a uast det Groningen Prowins, uun a süüd at gemeend Smellingerlân, uun a waast Tytsjerksteradiel an uun a nuurdwaast Dantumadiel. Det hee 27.943 lidj (2017). At hoodsteed faan’t gemeend as Bûtenpost. Det Knillesdjip kanaal leept troch't gemeend. Steeden uun't gemeend san: A nööm faan’t gemeend, kaam faan dön aacht sarkspalen uun’t gritenij (de iar nööm för en gemeend, wat uun Waastfresklun an Groningen faan det 16. juarhunert ap tu det 19. juarhunert brükt wurd). Dön aacht sarkspalen wiar: Bûtenpost, De Koaten, Droegeham, Koartwâld, Lytsepost, Stynsgea, Surhuzum an Twizel. At Gritenij wurd 1851 en gemeend efter’t iinfeering uun Holun faan’t gemeendrocht faan Johan Rudolph Thorbecke. Netherlands: Provinces and Municipalities, citypopulation.de Achtkarspelen, citypopulation.de"}
{"id": "21621", "contents": "It Amelân as ian faan dön fiiw Waastfresk Eilunen an ian faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. Tu a uast leit Skiermûntseach an tu a waast Skylge. Det hee 3633 lidj (2017). At hoodsteed faan't gemeend as Ballum. At eilun hee fjauer taarpen: Det Amelânsk spriikwiis, wat en spriikwiis faan Holuns as, wurd üüb't eilun spreegen. Netherlands: Provinces and Municipalities, citypopulation.de Ameland, citypopulation.de"}
{"id": "21622", "contents": "Dantumadiel (Ütjspriik üüb Frysk: [dɔntymadi.əl] harke tu?/i; üüb Holuns: Dantumadeel) as ian faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend leit uun a nuurduast faan't prowins. Uun a nuurd an uast leit Noardeast-Fryslân, uun a süüduast Achtkarspelen, uun a süüd an süüdwaast Tytsjerksteradiel. Det hee 18.942 lidj (2017). At hoodsteed faan't gemeend as Damwâld. Eeltsjemar At gemeend hee tjiin steeden: Ap tu det 19. juarhunert wiar Dantumadiel en gritenij. Det wurd 1851 en gemeend efter’t iinfeering uun Holun faan’t gemeendrocht faan Johan Rudolph Thorbecke. citypopulation.de"}
{"id": "21624", "contents": "Dongeradiel wiar ian faan dön twuntig gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend leit uun a nuurduast faan't prowins. Tu a nuurdwaast leit It Amelân an tu a nuurduast Skiermûntseach, wat so wel tau gemeenden üüs uk eilunen uun det Waastfresk Heef san. Uun a nuurduast leit a Lauwersmar, uun a süüduast at gemeend Kollumerlân, uun a süüdwaast Dantumadiel an uun det waast Ferwerderadiel. Det hee 23.901 lidj (2017). At hoodsteed faan't gemeend as Dokkum. Tau sunbeenken hiart tu't gemeend: De Kalkman an It Rif. Jo lei twesken It Amelân an Skiermûntseach. Steeden an taarpen uun't gemeend san: Det Noardhoeksk spriikwiis faan Waastfresklun wurd uun't gemeend spreegen. Det Dokkumersk, wat en spriikwiis faan Stedsk (en skööl faan Waastfresk-Holuns mischspriikwiisen) as, wurd uun't steed Dokkum spreegen. Dongeradiel wurd 1. Janewoore 2019 dial faan det nei-grünlaanjen gemeend Noardeast-Fryslân. citypopulation.de Noardeast-Fryslân"}
{"id": "21625", "contents": "De Fryske Marren (üüb Holuns: De Friese Meren) as ian faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend leit uun a süüdwaast faan't prowins. Uun a nuurd leit at gemeend Ljouwert, uun a nuurduast It Hearrenfean, uun a süüduast Weststellingwerf, uun a süüd at prowins Flevolun an uun a waast an nuurd at gemeend Súdwest-Fryslân. Det hee 51.585 lidj (2017). At hoodsteed as De Jouwer. Sleattemer Mar De Kûfurd Langwarder Wielen Snitser Mar It Nannewiid Tsjûkemar Grutte Bekken Dön tjiin gratst steeden uun't gemeend san: Öler steeden an taarpen uun't gemeend san: Uun a miast faan't gemeend wurt det Súdwesthoeksk spriikwiis faan't Waastfresk spreegen. Uun en dial faan a nuurd faan't gemeend wurt Klaaifrysk spreegen. At gemeend wurd 1. Janewoore 2014 grünjlaanjen. Iar wiar trii gemeenden: Skarsterlân uun a nuurd, Lemsterlân uun a süüd an Gaasterlân-Sleat uun a waast. citypopulation.de Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "21627", "contents": "Eaststellingwerf as ian faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend leit uun a süüduast faan't prowins. Uun a nuurdwaast leit at gemeend Opsterlân, uun a nuurduast, uast an süüduast det Drenthe Prowins, uun a süüdwaast at gemeend Weststellingwerf an uun a waast It Hearrenfean. Det hee 25.540 lidj (2017). At hoodsteed as Easterwâlde. Steeden an taarpen uun't gemeend san: För't miast wurd uun't gemeend det needersaksisk spriikwiis Stellingwerfs spreegen. Waastfresk wurd man uun Donkerbroek, Haulerwyk, Waskemar, Ravenswâld, De Haule an Appelskea spreegen. citypopulation.de"}
{"id": "21628", "contents": "Ferwerderadiel (Ütjspriik üüb Frysk: [fəvɛdəradi.əl]; üüb Holuns: Ferwerderadeel) wiar ian faan dön twuntig gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 8735 lidj (2017). At hoodsteed as Ferwert. Steeden an taarpen uun't gemeend san: Ferwerderadiel wurd 1. Janewoore 2019 dial faan det nei-grünlaanjen gemeend Noardeast-Fryslân. citypopulation.de Noardeast-Fryslân"}
{"id": "21630", "contents": "Harns as en steed an ian faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. Det leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 15.860 lidj (2017). At hoodsteed faan't gemeend as Harns. Steeddialen Easterpark Skippewyk Plan Súd Harnzer Havenkertier Binnenstêd Grut Ropens Trebolbuert Byniastate It Reade doarp Almenum De Spiker Plan Ludinga ...an ölern Piter Feddes (1586-amanbi 1623), konstmooler. citypopulation.de"}
{"id": "21631", "contents": "Waastfresklun Waastfresklun (üüb Waastfresk: Fryslân, üüb Holuns: Friesland) as ian faan a twaalew prowinsen faan Holun. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 659.551 lidj (2023). At hoodsteed faan't prowins as Ljouwert. Waastfresklun hee sant 1. Janewoore 2019 18 gemeenden. Omrop Fryslân as en fernseen- an raadiosender uun Waastfresklun. De fresk nööm as de amtelk nööm faan't prowins Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "21632", "contents": "Flylân as ian faan dön Waastfresk Eilunen an ian faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. Det hee 1085 lidj (2017). Det leit uun a nuurd faan't prowins twesken dön eilunen faan Texel an Skylge. At hoodsteed as East-Flylân. At eilun hee föl dünen. En sunbeenk, De Richel, wat tu a nuurduast faan't eilun leit, hiart uk tu't gemeend. At eilun wurd faan Texel faan det Aailânske Gat skääsd. De huuchst ponkt faan't eilun as't Fjoerboetsdún (45m), wat uun a nuurduast faan't eilun leit. Föör 1942 wiar't eilun dial faan det Nuurdholun Prowins. citypopulation.de"}
{"id": "21633", "contents": "It Hearrenfean as ian faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend leit uun a süüd faan’t prowins. Uun a nuurd leit a gemeenden Ljouwert an Smellingerlân, uun a nuurduast at gemeend Opsterlân, uun a süüduast Eaststellingwerf, uun a süüd Weststellingwerf an uun a waast De Fryske Marren. Det hee 50.203 lidj (2017). At hoodsteed faan’t gemeend as It Hearrenfean. Steeden an taarpen uun't gemeend san: Uun a waast wurt det Feanstersk, wat en spriikwiis faan Stedfrysk as, spreegen. Uun a uast wurt det Klaaifrysk spriikwiis faan Waastfresk spreegen. 1. Janewoore 2014 dial faan det iar Boarnsterhim Gemeende wurd dial faan It Hearrenfean. citypopulation.de"}
{"id": "21635", "contents": "Kollumerlân of Kollumerlân en Nijkrúslân wiar ian faan dön 20 gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend lai uun a nuurduast faan’t prowins. Det hed 12.872 lidj (2017). At hoodsteed faan’t gemeend wiar Kollum. Steeden an taarpen uun't gemeend wiar: Det Wâldfrysk spriikwiis wurd uun't gemeend spreegen. Uun a uastdial faan't gemeend wiar tau needersaksisk spriikwiisen, Westerkertiersk an Pompstersk, spreegen. Kollumerlân wurd 1. Janewoore 2019 dial faan det nei-grünlaanjen gemeend Noardeast-Fryslân. citypopulation.de Noardeast-Fryslân"}
{"id": "21636", "contents": "Opsterlân as ian faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend leit uun a süüduast faan’t prowins. Det hee 29.718 lidj (2017). At hoodsteed faan’t gemeend as Beetstersweach. Steeden an taarpen uun't gemeend san: A Gritenij Opsterlân wurd 1851 en gemeend efter’t iinfeering uun Holun faan’t gemeendrocht faan Johan Rudolph Thorbecke. citypopulation.de"}
{"id": "21637", "contents": "Skiermûntseach as ian faan dön Waastfresk Eilunen an ian faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend leit uun a nuurd faan’t prowins, twesken It Amelân an Rottumerplaat. Det hee 941 lidj (2017). At hoodsteed faan’t gemeend as Skiermûntseach. citypopulation.de"}
{"id": "21638", "contents": "Skylge as ian faan dön Waastfresk Eilunen an ian faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend leit uun a nuurd faan’t prowins, twesken Flylân an It Amelân. Det hee 4859 lidj (2017). At hoodsteed faan’t gemeend as West-Skylge. Steeden an taarpen san: citypopulation.de"}
{"id": "21639", "contents": "Smellingerlân as ian faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend leit uun a uast faan’t prowins. Det hee 55.695 lidj (2017). At hoodsteed faan’t gemeend as Drachten. De Leien Steeden uun taarpen uun't gemeend san: citypopulation.de"}
{"id": "2164", "contents": "Di Fügelkui Kaamp uur fan di Sölring Foriining bidrewen, sa fiir üs dit di Natuur-Liirwai en dit Lukin eeđer di forskelig Önlaagen raaket. Des Önlaag es di jerst fan des Aart üp Söl wesen, en di es 1767 becht uuren. Di Sölring Foriining bikömert höör uk aur di forskelig Bechningen, wat ek muar brükt uur, man jit Museeumswert haa. Ön jen fan di diari Hüsen es nü en Ütsteling fan di Histoorii, en ön dat üđer Hüs es en Ütsteling fan di forskelig Fügler, wat diar lewi, tö biluki. Iin ön di Fügelkui jeft et en Restaurant, wat forpachtet es. Di ual Hüüsinger ön di Fügelkui heer di Söl'ring Foriining fain törochtmaaki leten. Di Kiar benen di Fügelkui ön Kaamp. En Fangpip. Üđer Fügelkuien en Algimiins diaraur. Wat di Sölring Foriining aur di Fügelkui fan Kaamp birocht. Wat dat Restaurant önber."}
{"id": "21640", "contents": "Súdwest-Fryslân (Ütjspriik üüb Frysk: [sytvɛstfrislɔ:n]) as ian faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend leit uun a waast faan’t prowins. Det hee 84.158 lidj (2017). At hoodsteed faan’t gemeend as Snits. De Morra De Fluezen (21 km²) Hegemer Mar (6,5 km²) Aldegeaster Brekken Flakke Brekken Ringwiel (1,12 km²) Sânmar Grutte Gaastmaar De Kûfurd Witte Brekken Swarte Brekken Aldhôf Snitser Mar Dön tjiin gratst steeden uun't gemeend san: Öler steeden an taarpen uun't gemeend san: Det Súdwesthoeksk spriikwiis faan't Waastfresk wurd uun a süüdwaast faan't gemeend spreegen. Uun Hylpen, wat uun a süüdwaast leit, wurd det Hylpersk spreegen. Uun dön öler dialen faan't gemeend as Klaaifrysk spreegen. Föör det 20. juarhunert wurd det Molkwardersk spriikwiis uun Molkward spreegen. At gemeend wurd 1. Janewoore 2011 grünjlaanjen. citypopulation.de Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "21641", "contents": "Tytsjerksteradiel (Ütjspriik üüb Frysk: [titsjɛrkstəradi.əl]; üüb Holuns: Tietjerksteradeel) as ian faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend leit uun a nuurduast faan’t prowins. Uun a nuurd leit Dantumadiel, uun a uast Achtkarspelen, uun a süüd Smellingerlân, uun a waast Ljouwert an uun a nuurdwaast Noardeast-Fryslân. Det hee 31.963 lidj (2017). At hoodsteed faan’t gemeend as Burgum. Burgumer Mar De Leien Steeden an taarpen uun't gemeend san: citypopulation.de"}
{"id": "21642", "contents": "De Waadhoeke as det neist faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend leit uun a nuurdwaast faan’t prowins. Uun a nuurdwaast leit det Waastfresk Heef, a nuurduast at gemeend Noardeast-Fryslân, uun a waast Ljouwert, uun a süüd Súdwest-Fryslân an uun a süüduast Harns. Det hee 46.133 lidj (2019). At hoodsteed faan’t gemeend as Frjentsjer. Dön tjiin gratst steeden uun't gemeend san: Öler steeden an taarpen uun't gemeend san: De Waadhoeke wurd 1. Janewoore 2018 grünjlaanjen. Det wiar iar: It Bilt, Frjentsjerteradiel, Littenseradiel an Menaldumadiel. Netherlands, citypopulation Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "21643", "contents": "Weststellingwerf (Ütjspriik üüb Frysk: [vɛstɛlɪŋvɛrf]) as ian faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend leit uun a süüd faan’t prowins. Det hee 25.608 lidj (2017). At hoodsteed faan’t gemeend as Wolvegea. Steeden uun taarpen uun't gemeend san: För't miast wurd uun't gemeend det needersaksisk spriikwiis Stellingwerfs spreegen. En öler spriikwiis, wat Koloniaals het, wurd am Noardwâlde spreegen. citypopulation.de"}
{"id": "21644", "contents": "Achtkarspelen Hoorninger Fräisch Achtkarspelen as iin fun dä twonti gemiine fun Weestfräischloun. E gemiine lait oun’t noordweesten fun’t prowins. Dat heet 27.943 jüde (2017). E haudstää fun’t gemiine äs Bûtenpost. citypopulation.de"}
{"id": "21645", "contents": "Bûtenpost as’t hoodsteed faan det Achtkarspelen Gemeend. At taarep leit uun a nuurduast faan’t gemeend an hee amanbi 5095 lidj (2011). citypopulation.de citypopulation.de"}
{"id": "21659", "contents": "Hylpen as en steed uun det Súdwest-Fryslân Gemeend. Det leit uun a süüdwaast faan't gemeend."}
{"id": "21660", "contents": "Damwâld (Ütjspriik üüb Frysk: [damvɔ:t]; üüb Holuns: Damwoude) as't hoodsteed faan det Dantumadiel Gemeend. Det leit uun a nuurd faan't gemeend. Det hee 4465 lidj (2011). At taarep wurd 1971 faan det tupfeering faan Dantumawâld, Ikkerwâld an Moarrewâld grünjlaanjen. Det Ual Gemeendhüs faan Moarrewâld De Krúswei St.-Bonifatius Sark St.-Benedictus Sark At Sark uun Ikkerwâld A Sark faan a Menoniiten Dantumadiel, citypopulation.de"}
{"id": "21663", "contents": "Jopie (eegentelk:Jotje) Huisman (* 18. Oktuuber 1922 uun Warkum, † 29. September 2000 uk diar) wiar en waastfresken konstmooler. Jopie Huisman museum uun Warkum Huisman ütjstelang uun't MKDW."}
{"id": "21667", "contents": "Ruggell as ian faan dön elwen gemeenden faan Liechtenstein. At gemeend leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 2001 lidj (2010). At gemeend leit bi de Rhein Struum. Liechtenstein, citypopulation.de"}
{"id": "21669", "contents": "De Dithmarschen Kreis (üüb Tjiisk: Kreis Dithmarschen) as ian faan dön elwen kreiser faan Sleeswich-Holstian. A kreis leit uun a nuurdwaast faan’t bundeslun. Uun a nuurd lei de Nuurdfresklun Kreis an de Sleeswich-Flensborig Kreis, uun a nuurduast leit de Rendsborig-Eckernförde Kreis, uun a süüduast de Steinborig Kreis, uun a süüd de Ialew Struum an uun a waast det Haliglun Bocht. Det hee 133.900 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Heide. A kreis as de fjuardgratst uun Sleeswich-Holstian. A kreis hee tau steeden, wat frei faan amten san: Brunsbüttel Heide A kreis hee uk seeks amten: Det letst kreisdaiswool wiar de 6. Mei 2018. Det naist wool as 2023. Kreisdaiswool Dithmarschen 2018 Woolbedialigung: 49,1 % % 40 30 20 10 0 39,9 20,2 9,1 9,1 8,2 5,5 4,1 3,5 0,3 CDU SPD A Greenen FDP UWDe AfD WNDg Linke WGPi Muar of Maner uun ferglik tu 2013 %p 2 0 -2 -4 -6 -8 −3,4 −7,2 +0,8 +2,5 −1,7 +5,5 +4,1 +1,3 +0,3 CDU SPD A Greenen FDP UWDe AfD WNDg Linke WGPi Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/Anmerkungen Ölers wat: e Suwereen Weelergemianskap Dithmarschen g Weelergemianskap Neetwerk Dithmarschen i Weelerinitiatiiw Grä Panther Dithmarschen Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/Altes Ergebnis nicht 100% Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/TITEL zu lang Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/Fehler in der"}
{"id": "21674", "contents": "De Jouwer as en steed uun Waastfresklun an't hoodsteed faan det De Fryske Marren Gemeend. At steed leit uun a uast faan't gemeend."}
{"id": "21676", "contents": "Brunsbüttel [ˈbrʊnsbʏtl] (üüb Plaattjiisk: Bruunsbüddel) as en amtfrei steed uun de Dithmarschen Kreis faan Sleeswich-Holstian. At steed leit bi a mös faan a Ialew Struum iin uun't Nuurdsia an hee de bedüüdenst siahuuwen bi a waasteeg faan't bundeslun. Det hee 12.834 lidj (2011). Uun Brunsbüttel as een slüüs faan a Nuurd-Uastsia-Kanool. Brunsbüttel (1895) Dithmarschen, citypopulation.de"}
{"id": "21677", "contents": "Heide (üüb Plaattjiisk: De Heid of Heid) as en amtfrei steed uun de Dithmarschen Kreis faan Sleeswich-Holstian. Det as uk at hoodsteed faan't kreis. Det hee 20.768 lidj (2011). De Green Küstwai gungt troch't steed. Klaus Groth (1819–1899), plaattjiisk dachter an skriiwer. Dithmarschen, citypopulation.de"}
{"id": "21678", "contents": "De Sleeswich-Flensborig Kreis (üüb Tjiisk: Kreis Schleswig-Flensburg, üüb Deensk: Kreis Slesvig-Flensborg) as ian faan dön elwen kreiser faan Sleeswich-Holstian. A kreis leit uun a nuurduast faan’t bundeslun. Ofwel a nööm, hiart at steed Flensborig ei tu a kreis; auer as't en steed, wat frei faan kreiser as. Uun a nuurd lei Deenemark an Flensborig, uun a uast at Uastsia, uun a süüduast de Rendsborig-Eckernförde Kreis, uun a süüdwaast de Dithmarschen Kreis an uun a waast de Nuurdfresklun Kreis. Det hee 196.025 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Sleeswich. A kreis as de traadgratst uun Sleeswich-Holstian. A eeg faan a kreis lingt loongs at Flensborig Förde, faan det deensk grens tu Flensborig an do faan Mürwik tu a dial faan't Schwansen uun a süüd faan't Schlei. A kreis hee fiiw gemeenden an steeden, wat amtsfrei san: A kreis hee uk tretanj amten: A kreisdai faan a kreis hee 56 saten. Kreisdaiswool Sleeswich-Flensborig 2018 Woolbedialigung: 51,9 % (−1,1 %p) % 40 30 20 10 0 38,6 % 20,1 % 15,1 % 10,4 % 4,3 % 3,8 % 3,7 % 2,7 % 1,2 % CDU SPD A Greenen SSW FDP FW AfD Linke BfBi Muar of Maner uun ferglik tu 2013"}
{"id": "2168", "contents": "Theo (Theodor) Deddens (*1934, Skäddel) as en saaterfraschen schriwer. Twasche 1977 än 1990 heet hi e Dööntjene ut Seelterlound önj e 'Münsterländische Tageszeitung' ütdänj. Tuhuupe wjarn dåt mååst 300 artiikle. Bronzene Ehrentafel foon Heimatbund für das Oldenburger Münsterland (11.11.1989). Ehrenteller mit Urkunde foon Seelter Buund (16.05.1990) Verdienstkreuz am Bande des Niedersächsischen Verdienstordens (15.07.2005) Dööntjene ut Seelterlound önj e Münsterländische Tageszeitung (1977-1990) 25 Jahre Heimatverein Saterland -Seelter Buund- 1977-2002 (2002) Dööntjene önj e General-Anzeiger (2010) Saaterfrasch literatuur Theodor Deddens"}
{"id": "21683", "contents": "De Rendsborig-Eckernförde Kreis (üüb Tjiisk: Kreis Rendsburg-Eckernförde, üüb Deensk: Kreis Rendsborg-Egernførde) as ian faan dön elwen kreiser faan Sleeswich-Holstian. A kreis leit uun a nuurduast faan’t bundeslun. Uun a nuurdwaast leit de Sleeswich-Flensborig Kreis, uun a nuurduast at Uastsia, uun a süüduast lei de Plöön Kreis, Kiil, Neumünster an de Segeberig Kreis, uun a süüdwaast leit de Steinborig Kreis an uun a waast leit de Dithmarschen Kreis. Det hee 269.362 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Rendsborig. A kreis as de gratst uun Sleeswich-Holstian. A kreis hee seeks gemeenden an steeden, wat amtsfrei san: Büdelsdorf Eckernförde Rendsborig Altenholz Kronshagen Wasbek A kreis hee uk fjauertanj amten: Achterwehr Bordesholm Dänischenhagen Dänischer Wohld Eiderkanal Flintbek Fockbek Hohner Harde Hüttener Berge Jevenstedt Madelholstian Molfsee Nortorfer Lun Schlei-Ostsee (hoodsteed: Eckernförde) De Nuurd-Uastsia-Kanool leept troch a kreis. Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "21686", "contents": "De Pinneberig Kreis (üüb Tjiisk an Deensk: Kreis Pinneberg, üüb Plaattjiisk: Kreis Pinnbarg) as ian faan dön elwen kreiser faan Sleeswich-Holstian. A kreis leit uun a süüdwaast faan’t bundeslun. Uun a nuurduast leit de Segeberig Kreis, uun a süüduast Hamborig, uun a süüdwaast de Ialew Struum an uun a nuurdwaast de Steinborig Kreis. Det hee 296.341 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Pinneberig. A kreis as de letjst uun Sleeswich-Holstian. Haliglun hiart tu a kreis. A kreis hee fiiw amten an tretanj steeden an gemeenden, wat amtsfrei san. Websidj faan't ferwalting faan a kreis Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "21691", "contents": "De Uastholstian Kreis (üüb Tjiisk: Kreis Ostholstein, üüb Deensk: Kreis Østholsten, üüb Plaattjiisk: Kreis Oostholsteen) as ian faan dön elwen kreiser faan Sleeswich-Holstian. A kreis leit uun a süüduast faan’t bundeslun. Uun a nuurd leit det Kiil Bocht, uun a uast det Lübeck Bocht, uun a süüd lei Lübeck an de Stormarn Kreis an uun a waast de Plöön Kreis an de Segeberig Kreis. Det hee 198.413 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Eutin. A kreis as de füftgratst uun Sleeswich-Holstian. At eilun Fehmarn as dial faan a kreis. A kreis hee sööwentanj steeden an gemeenden, wat amtsfrei san: A kreis hee trii amten an dial faan en öler amt, Grat Plön-Sia, wat mä de Plön Kreis diald wurt. Lensahn Oldenborig-Lun Uastholstian-Maden Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "21692", "contents": "De Segeberig Kreis (üüb Tjiisk an Deensk: Kreis Segeberg) as ian faan dön elwen kreiser faan Sleeswich-Holstian. A kreis leit uun a süüd faan’t bundeslun. Uun a nuurd lei de Rendsborig Eckernförde Kreis, Neumünster an de Plöön Kreis, uun a uast de Uastholstian Kreis, uun a süüduast de Stormarn Kreis, uun a süüd Hamborig, uun a süüdwaast de Pinneberig Kreis an uun a waast de Steinborig Kreis. Det hee 260.665 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Bad Segeberig. A kreis as de seekstgratst uun Sleeswich-Holstian. A kreis hee sööwen gemeenden an steeden, wat amtsfrei san: Bad Bramstedt Bad Segeberg Ellerau Henstedt-Ulzburg Kaltenkirchen Norderstedt Wahlstedt A kreis hee uk aacht amten: Bad Bramstedt-Lun Boostedt-Rickling Bornhöved Itzstedt Kaltenkirchen-Lun Kisdorf Leezen Trave-Lun Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "21693", "contents": "Di Segebeerch Krais (aw Tjüsch än Daansch: Kreis Segeberg) äs aan fun dä alben kraise fun Sleeswich-Holstiin. E krais lait oun't sööden fun't bundesloun. Oun't noorden läie di Rendsborj-Eckernförde Krais, Neumünster än di Plöön Krais, oun't aasten di Aastholstiin Krais, oun't söödaasten di Stormarn Krais, oun't sööden Hamborj, oun't söödweesten di Pinnebeerch Krais än oun't weesten di Stiinborj Krais. Dat heet 277.175 jüde (2019). E haudstää fun e krais äs Bad Segebeerch. Mä en grotens fun 1344 km² äs e krais di seekstgrotste oun Sleeswich-Holstiin. Et jeeft nü 65.065 mår jüde oun e krais as et jäif oun 1987. 1987 - 212.110 1995 - 237.083 (+ 24.973) 2001 - 252.758 (+ 15.675) 2011 - 260.665 (+ 7907) 2019 - 277.175 (+ 16.510) Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "21694", "contents": "Nöördfreesklöön Krais Di Nöördfreesklöön Krais is aon foon de älben kraise foon Sleeswich-Holstian. E krais lait öön’t nöördwästen foon’t bundeslöön. Öön’t nöörden lait Däänemark, öön’t uusten di Sleeswich-Flensborch Krais, öön’t söö’en di Dithmarschen Krais än öön’t wästen e Nöördsii. Dat heet 163.665 jude (2011). E häädstää foon e krais is Hüsem. E krais is di tweedgrotst öön Sleeswich-Holstian. Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "21698", "contents": "De Plöön Kreis as ian faan dön elwen kreiser faan Sleeswich-Holstian. A kreis leit uun a uast faan’t bundeslun. Uun a nuurd leit det Kiil Bocht, uun a uast de Uastholstian Kreis, uun a süüd de Segeberig Kreis an uun a waast lei Neumünster, de Rendsborig-Eckernförde Kreis an Kiil. Det hee 127.676 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Plöön. A kreis as de fjuardletjst uun Sleeswich-Holstian. A kreis hee trii amtsfrei steeden, Plöön Preetz Schwentinental an trii amtsfrei gemeenden: Ascheberg Bönebüttel Bösdorf A kreis hee uk sööwen amten: Bokhorst-Wankendorf Großer Plöner See Lütjenburg Preetz-Lun Probstei Schrevenborn Selent/Schlesen Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "21699", "contents": "Aastholstiin Krais Di Aastholstiin Krais (aw Tjüsch: Kreis Ostholstein, aw Daansch: Kreis Østholsten) äs aan fun dä alben kraise fun Sleeswich-Holstiin. E krais lait oun't söödaasten fun't bundesloun. Oun't noorden lait jü Kiil Bocht, oun't aasten jü Lübeck Bucht, oun't sööden läie Lübeck än di Stormarn Krais än oun't weesten di Plöön Krais än di Segebeerch Krais. Dat heet 200.539 jüde (2019). E haudstää fun e krais äs Eutin. Mä en grotens fun 1393 km² äs e krais di füftgrotst oun Sleeswich-Holstiin. Et ailoun Fehmarn lait oun e krais. Et jeeft nü 16.980 mår jüde oun e krais as et jäif oun 1987. 1987 - 183.559 1995 - 197.378 (+ 13.819) 2001 - 203.386 (+ 6008) 2011 - 198.413 (- 4973) 2019 - 200.539 (+ 2126) E Fehmarnsünbrouk ferbant et ailoun Fehmarn mä et fastloun. En fääre käärt twosche Puttgarden aw Fehmarn tu Rødby aw Lolland oun't Daansch. E kraisdai heet 61 sate. Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "217", "contents": "List foon Nordfrasch musiik: Da Åntretemåntre Ella Quedens Fiede Kay Frasche Loosche Feer Ladies Godewind Hannes Wader Henner Krogh Kalüün Klångspal Knut Kiesewetter Lembek Norma Skalnastal Stanfour Jürgen Borstelmann Da Säkstante"}
{"id": "21701", "contents": "Noortfriislun Krais De Noortfriislun Krais es iaan fan de elben Kraiser fan Sleeswich-Holstean. E Krais lait uun’e Nürwes fan’t Bundeslun. Uun’e Noort lait Deänemark, uun’e Oos de Sleeswich-Flensbörri Krais, uun’e Siid de Dithmarschen Krais en uun’e Wes de Noortsee. Dat hat 163.665 Lid’n (2011). E Hoadstad fan e Krais es Hüsem. Freerkstad Hüsem Tönnung Germany: Administrative Division, States and Counties citypopulation.de"}
{"id": "21704", "contents": "De Stormarn Kreis as ian faan dön elwen kreiser faan Sleeswich-Holstian. A kreis leit uun a süüduast faan’t bundeslun. Uun a nuurduast lei de Uastholstian Kreis an Lübeck, uun a süüduast leit de Hertoochdoom Lauenborig Kreis, uun a süüdwaast Hamborig an uun a nuurdwaast de Segeberig Kreis. Det hee 230.556 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Bad Oldesloe. Amtsfrei gemeenden: Ahrensburg Ammersbek Bad Oldesloe Bargteheide Amten: Amt Bad Oldesloe-Land Amt Bargteheide-Land Amt Nordstormarn Amt Siek Amt Trittau Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "21706", "contents": "Pinnebeerch Krais Di Pinnebeerch Krais (aw Tjüsch än Daansch: Kreis Pinneberg) äs aan fun dä alben kraise fun Sleeswich-Holstiin. E krais lait oun‘t söödweesten fun’t bundesloun. Oun‘t noordaasten lait di Segebeerch Krais, oun’t söödaasten Hamborj, oun’t söödweesten di Elbe Struum än oun‘t weesten di Stiinborj Krais. Dat heet 316.103 jüde (2019). E haudstää fun e krais äs Pinnebeerch. Mä en grotens fun 664 km² äs e krais di mänste oun Sleeswich-Holstiin. Et ailoun Haliloun (Deät Lun) hiirt tu e krais. Et jeeft nü 56.511 mår jüde oun e krais as et jäif oun 1987. 1987 - 259.592 1995 - 282.538 2001 - 293.914 2011 - 296.341 2019 - 316.103 Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "21707", "contents": "Pinnebeerch Krais Di Pinnebeerch Krais is aon foon de älben kraise foon Sleeswich-Holstian. E krais lait öön’t söodwästen foon’t bundeslöön. Öön’t nöörduusten lait di Seegebeerch Krais, öön’t söö’uusten Hamborch, öön’t sööwästen di Elbe Struum än öön’t wästen di Stianborch Krais. Dat heet 296.341 jude (2011). E häädstää foon e krais is Pinnebeerch. Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "21709", "contents": "Wat menst dü? at stääd Schleswig di loonsidal faan Schleswig-Holstian at Hertoochdoom Schleswig"}
{"id": "21710", "contents": "De Hertoochdoom Lauenborig Kreis (üüb Tjiisk: Kreis Herzogtum Lauenburg) as ian faan dön elwen kreiser faan Sleeswich-Holstian. A kreis leit uun a süüduast faan’t bundeslun. Uun a nuurd leit Lübeck, uun a uast Mekelnborig-Föörpomern, uun a süüd lei Niidersaksen an Hamborig uun a waast de Stormarn Kreis. Det hee 187.137 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Ratzeborig. Faan 1811 tu 1814 wiar't gebiit faan de Hertoochdoom Lauenborig faan nü dial faan det Bouches-de-l'Elbe Department faan det Iarst Fraansöösk Keiserrik. Schleswig-Holstein: Division, citypopulation.de"}
{"id": "21711", "contents": "Pinneberri Krais De Pinneberri Krais es iaan fan de elben Kraiser fan Sleeswich-Holstean. E Krais lait uun’e Sidwes fan’t Bundeslun. Uun’e Nüroos lait de Seegeberri Krais, uun’e Sidoos Hambörri, uun’e Sidwes de Ellow Strooam en uun’e Nürwes de Steanbörri Krais. Dat hat 296.341 Lid’n (2011). E Hoadstad fan e Krais es Pinneberri. Deät Lun heart tu e Krais. Barmstedt Elmshorn Pinneberri Quickborn Schenefeld Tornesch Uetersen Weädel Schleswig-Holstein: Division, citypopulation.de"}
{"id": "21712", "contents": "Uustholstian Krais Di Uustholstian Krais is aon foon de älben kraise foon Sleeswich-Holstian. E krais lait öön't söö'uust foon't bundeslöön. Öön't nöörden lait ju Kiil Bocht, öön't uusten ju Lübeck Bocht, öön't söö'en laie Lübeck än di Stormarn Krais än öön't wästen di Plöön Krais än di Seegebeerch Krais. Dat heet 198.413 jude (2011). E häädstää foon e krais is Eutin. Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "21715", "contents": "Stormarn Krais Di Stormarn Krais (aw Tjüsch än Daansch: Kreis Stormarn) äs aan fun dä alben kraise fun Sleeswich-Holstiin. E krais lait oun't söödweesten fun't bundesloun. Oun't noorden läie di Aastholstiin Krais än Lübeck, oun't söödaasten lait di Härtoochdoom Lauenborj Krais, oun't söödaasten Hamborj än oun't noordweesten di Segebeerch Krais. Dat heet 244.156 jüde (2019). E haudstää fun e krais äs Bad Oldesloe. Mä en grotens fun 766 km² äs e krais di tweedmänste oun Sleeswich-Holstiin. Et jeeft nü 51.620 mår jüde oun e krais as et jäif oun 1987. 1987 - 192.536 1995 - 208.861 (+ 16.325) 2001 - 219.988 (+ 11.127) 2011 - 230.556 (+ 10.568) 2019 - 244.156 (+ 13.600) Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "21716", "contents": "Oosholstean Krais De Oosholstean Krais es iaan fan de elben Kraiser fan Sleeswich-Holstean. E Krais lait uun’e Siidoos fan’t Bundeslun. Uun’e Noort lait de Kiil Boch, uun’e Oos de Lübeck Boch, uun’e Siid lai Lübeck en de Stormarn Krais en uun’e Wes de Plöön Krais en de Seegeberri Krais. Dat hat 198.413 Lid’n (2011). E Hoadstad fan e Krais es Eutin. Schleswig-Holstein: Division, citypopulation.de"}
{"id": "21717", "contents": "Det Kiil Bocht as en bocht, wat uun a süüdwaast faan’t Uastsia leit. Uun a waast an süüd leit a eeg faan Sleeswich-Holstian, uun a süüduast det Fehmarn Eilun an uun a nuurd lei dön deensk eilunen Als, Ærø an Langeland. Uun a nuurdwaast uun a Flensborig Förde ferleept at grens twesken Tjiisklun an Denemark. At bocht as faan de Fehmarnbelt an de Fehmarnsun mä det Meklenborig Bocht an Lübeck Bocht ferbünjen. Det as uk mä de Grat Belt uun a nuurd an de Letj Belt uun a nuurdwaast ferbünjen. Det hee muar letj bochten an iarmer faan’t sia üüs at Schlei, at Eckernförde Bocht an det Hohwachter Bocht. Commons: Kiil Bocht – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "21718", "contents": "Björkö as en eilun an en steed uun a süüdwaast faan Sweeden. Det leit uun det Öckerö Komuun faan det Västra Götaland Prowins. At eilun leit uun't Kattegat. Commons: Björkö (Öckerö) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "21722", "contents": "Rendsborj-Eckernförde Krais Di Rendsborj-Eckernförde Krais (aw Tjüsch: Kreis Rendsburg-Eckernförde, aw Daansch: Kreis Rendsborg-Egernførde) äs aan fun dä alben kraise fun Sleeswich-Holstiin. E krais lait oun‘t noordaasten fun’t bundesloun. Oun‘t noordweesten lait di Sleeswich-Flensborj Krais, oun’t noordaasten et Aastsäi, oun’t söödaasten läie di Plöön Krais, Kiil, Neumünster än di Segebeerch Krais, oun‘t söödweesten di Stiinborj Krais än oun‘t weesten di Dithmeersche Krais. Dat heet 274.098 jüde (2019). E haudstää fun e krais äs Rendsborj. Mä en grotens fun 2190 km² äs e kris di grotste oun Sleeswich-Holstiin. Et jeeft nü 31.832 mår jüde oun e krais as et jäif oun 1987. 1987 - 242.266 1995 - 258.040 (+ 15.774) 2001 - 271.643 (+ 13.603) 2011 - 269.362 (- 2281) 2019 - 274.098 (+ 4736) Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "21723", "contents": "Camille Bertault Fransöösk sjongster Camille Bertault (* 28. Jüüle 1986) as en fransöösk sjongster. Camille as bekäänd wurden mä videos üüb YouTube, huar hat bekäänd jazz-staken, diar eegentelk instrumentaal san, mä fransöösk teksten eftersüngen hää. Fööraal John Coltrane sin staken haa Camille tu't sjongen uun 'scat' an 'vocalese' muude broocht. En Vie, Sunnyside, 2016 Pas De Géant, OKeh, 2018 Le Tigre, Okeh/Sony Music, 2020 Playground, ACT, 2022, mä David Helbock Bonjour Mon Amour, Vita Productions, 2023 camillebertault.fr, Camille hör wääbsteed Camille üüb YouTube CD En Vie bi JPC CD Pas De Géant bi JPC CD Le Tigre bi JPC"}
{"id": "21724", "contents": "1314 wiar det fjauertanjst juar faan det 14. juarhunert. Ünbekäänd Dootem Ramathibodi I., iarst köning faan det Ayutthaya Köningrik († 1369)"}
{"id": "21725", "contents": "Ünbekäänd dootem Ödersem wurd at iarst feer skraftelk neemd. Ünbekäänd Dootem Ramathibodi I., iarst köning faan det Ayutthaya Köningrik (* 1314)"}
{"id": "21726", "contents": "Ramathibodi I. of Phra Chao Uthong (* 1314; † 1369), üüb Thai: สมเด็จพระรามาธิบดีที่๑ of พระเจ้าอู่ทอง), wiar de iarst köning faan det Ayutthaya Köningrik faan 1350 tu 1369."}
{"id": "21728", "contents": "De Steinborig Kreis as een faan dön elwen kreiser faan Sleeswich-Holstian. A kreis leit uun a süüdwaast faan’t bundeslun. Uun a nuurd leit de Rendsborig-Eckernförde Kreis, uun a nuurduast de Segeberig Kreis, uun a süüduast de Pinneberig Kreis, uun a süüdwaast de Ialew Struum an uun a nuurdwaast de Dithmarschen Kreis. Det hee 130.785 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Itzehoe. A kreis hee 3 amtsfrei gemeenden an 7 amten: Amten: Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "21729", "contents": "YouTube (ütjspreegen [ˈjuːtuːb of ˈjuːtjuːb]) as en video-portaal, diar 2005 uun Ameerikoo grünjlaanj wurden as. Sant 2006 hiart hat tu Google Inc. . Brükern kön diar amsunst videos uunluke, of uk salew videos huuchsjüür. YouTube saat amanbi 4 miljaarden US-Dooler am, di gratst dial komt iin mä rekloome. Üüb YouTube könst dü alet mögelke beluke. Diar san kiino- an fernseefilmer (miast ufkört), musiikvideos, of uk salew dreid filmer. Tu'n dial fanjst dü diar rocht wäärdag informatsion, tu'n dial oober uk dom tjüch of poliitisk propaganda. Claas Riecken sin filmer Dachtangen faan Jens Mungard Renski me mener Skramel, Geft en Jil Söl'ring Friisk Kanaal Der Krug an der Wiedau / Kroen ved Vidåen Wääbsteed faan YouTube"}
{"id": "21730", "contents": "John William „Trane“ Coltrane (* 23. September 1926 uun Hamlet, North Carolina; † 17. Jüüle 1967 uun New York) wiar en bedüüdenen US-amerikoonsken jazzmusiiker. Tuiarst hää'er alto saksofoon spelet, leeder tenoor an sopraan saksofoon an tuleetst uk at fleut. 1957–1958 – Prestige-juaren 1957: Traneing In (Prestige) 1957: Blue Train (Blue Note Records) 1958: Soultrane (Prestige) 1958: Mainstream 1958 (Savoy) 1959–1961 – Atlantic-juaren 1959: Giant Steps (Atlantic) 1959–1960: Coltrane Jazz (Atlantic, 1961) 1960: My Favorite Things (Atlantic) 1961–1964 – Impulse!-juaren 1961: Africa/Brass (Impulse!) 1961: Coltrane „Live“ at the Village Vanguard (Impulse!) 1962: Ballads (Impulse!) 1964: A Love Supreme (Impulse!) 1965: The John Coltrane Quartet Plays (Impulse!) 1965: First Meditations (For Quartet) (Impulse, 1977) 1965–1967 – leed werken 1965: Meditations (Impulse!) 1965: Ascension (Impulse!) 1965: Sun Ship (Impulse!, 1971) 1967: Stellar Regions (Impulse!, 1995) 1967: Interstellar Space (Impulse!, 1972) Commonskategorii: John Coltrane – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "21731", "contents": "Sauvignon Blanc ([so.vi.ɲɔ̃ blɑ̃], uk Blanc Fumé of Fumé Blanc) as en slach faan green windrüüw, wat ütj det Bordeaux regiuun faan Frankrik komt. A nööm faan’t drüüw komt wel faan dön fraansöösk wurden sauvage (\"wilj\") en blanc (\"witj\"). At drüüw maaget en witj win, wat en elegant, frisk smaag an en lacht bater sörelkhaid hee."}
{"id": "21733", "contents": "Kiatak Eilun (üüb Deensk: Northumberland Ø) as en eilun föör a eeg faan a nuurd faan Greenlun. Det leit uun a nuurdwaast faan de Avannaata Komuun, nai bi a mös faan det Nares Struat."}
{"id": "21735", "contents": "De Ilulissat Distrikt as sant 2009 en distrikt uun a waast faan Greenlun. Sant 1. Janewoore 2018 as a distrikt dial faan de Avannaata Komuun. At hoodsteed as Ilulissat. Faan 18. Nofember 1950 ap tu 2009 wiar de Ilulissat Distrikt en gemeend faan de Waastgreenlun Amt. Faan 2009 ap tu 2018 wiar a distrikt dial faan de Qaasuitsup Komuun. A distrikt hee fiiw siidlungen: Ilimanaq Ilulissat Oqaatsut Qeqertaq Saqqaq Diar wiar tau öler siidlungen, wat nü ferleet san: Appat Ataa"}
{"id": "21737", "contents": "De Qaanaaq Distrikt as sant 2009 en distrikt uun a nuurdwaast faan Greenlun. Sant 1. Janewoore 2018 as a distrikt dial faan de Avannaata Komuun. At hoodsteed as Qaanaaq. Föör 2009 wiar de Qaanaaq Distrikt en gemeend faan de Waastgreenlun Amt. Faan 2009 ap tu 2018 wiar a distrikt dial faan de Qaasuitsup Komuun. A distrikt hee fjauer siidlungen: Qaanaaq Qeqertat Savissivik Siorapaluk Diar wiar fjauertanj öler siidlungen, wat nü ferleet san: Eripassut Iita Illorsuit Itilleq Moriusaq Narsaarsuk Narsaq Neqi Nunatami Nutaat Qeqertarsuaq Tikeraasaq Ulli Uummannaq"}
{"id": "21738", "contents": "De Upernavik Distrikt as sant 2009 en distrikt uun a nuurdwaast faan Greenlun. Sant 1. Janewoore 2018 as a distrikt dial faan de Avannaata Komuun. At hoodsteed as Upernavik. Faan 18. Nofember 1950 ap tu 2009 wiar de Upernavik Distrikt en gemeend faan de Waastgreenlun Amt. Faan 2009 ap tu 2018 wiar a distrikt dial faan de Qaasuitsup Komuun. A distrikt hee elwen siidlungen: Aappilattoq Ikerasaarsuk Innaarsuit Kangersuatsiaq Kullorsuaq Naajaat Nutaarmiut Nuussuaq Tasiusaq Upernavik Upernavik Kujalleq Diar wiar trii öler siidlungen, wat nü ferleet san: Illulik Kuuk Tussaaq"}
{"id": "21739", "contents": "De Uummannaq Distrikt as sant 2009 en distrikt uun a waast faan Greenlun. Sant 1. Janewoore 2018 as a distrikt dial faan de Avannaata Komuun. At hoodsteed as Uummannaq. Faan 18. Nofember 1950 ap tu 2009 wiar de Uummannaq Distrikt en gemeend faan de Waastgreenlun Amt. Faan 2009 ap tu 2018 wiar a distrikt dial faan de Qaasuitsup Komuun. A distrikt hee aacht siidlungen: Ikerasak Illorsuit Niaqornat Nuugaatsiaq Qaarsut Saattut Ukkusissat Uummannaq Diar wiar fjauer öler siidlungen, wat nü ferleet san: Appat Maamorilik Nuusaq Sermiarsuit"}
{"id": "2174", "contents": "Wyk (Platdütsk: De Wiek of De Wyk)es en Stat üp dat nuurđfriisk Ailön Föör. Tö Wyk jert uk Bualigsem en Süđerströn. Wyk liit ön't Süđuasterjen fan Föör. Di Stat heer 4.500 Iinuuners; ön di Somer kum ombi 17.000 Baarigasten diartö. Ön Wyk jeft et fuar di Feringers masi, wat et hurüđers ek jeft, sa üs Bechstofkraamer, en Zentrum fuar iintökoopi, Dochters,Bokerii, Post, en sa förter. Dat Amt Föör-Aamrem en dat Sozialzentrum set uk ön Wyk. Wyk lewit fuar't miist fan di Baarilir. Gans Föör heer elev Gimiinden muar, en diar uuni 4.200 Mensken. 1704 fing Wyk di \"Hafengerechtigkeit\" en uur en \"Flecken\", wat fuar hömsalev staan kür. Em wel ek muar me di üđer Gimiinden fan Föör töhop aarberi. 1819 uur Wyk \"Seebad\", dat jerst ön Sleeswig-Holstiin. Bi di Uastersee wiar al Heiligendamm (1794) en ön Uastfriislön Norderney (1797) \"Seebäder\" uuren. Dat Gisjeft me di Baarilir wukseti man laangsem. Hat waariti twuntig Jaaren, bit dat diar muar üs 200 Gasten henkām. Köning Christian VIII. faart fan 1842 bit 1847 ön di Somer hentö Föör fuar höm diar tö fuarhaali. Des maakit Föör wat bikeenter, en diar kām muar Gasten. 1844 es Hans-Christian Andersen diar wesen. Hi sair aur Föör sa"}
{"id": "21761", "contents": "De Nanortalik Distrikt as sant 2009 en distrikt faan de Kujalleq Komuun uun a süüd faan Greenlun. At hoodsteed as Nanortalik. A distrikt hee aacht siidlungen: Aappilattoq Alluitsup Paa Ammassivik Nanortalik Tasiusaq Narsarmijit Qallimiut Qorlortorsuaq Hi hee uk seekstanj öler siidlungen, wat nü ferleet san: Akuliaruseq Alluitsoq Anorliuitsoq Icecan Ikerasassuaq Kangikitsoq Nalasut Nalunaq Narsarsuaq Niaqornaarsuk Nuugaarsuk Nuussuaq Qunnermiut Saputit Sermilik Tuapaat"}
{"id": "21762", "contents": "De Narsaq Distrikt as sant 2009 en distrikt faan de Kujalleq Komuun uun a süüd faan Greenlun. At hoodsteed as Narsaq. A distrikt hee fiiw siidlungen: Igaliku Narsaq Narsarsuaq Qassiarsuk Igaliku Kujalleq Hi hee uk trii-an-twuntig öler siidlungen, wat nü ferleet san: Angisoq Arnannguit Atarnaatsoq Eqaluit Ilua Inneruulalik Isormiut Iterlak Itilleq Itilleq Killeq Kangerlua Kiattuut Narsarsuaaraq Niaqornaq Nunataaq Qimarnuffik Qinngua Qinngua Kangilleq Qorlortoq Qorlortup Itinnera Sillisit Tasiusaq Timerliit Uummannartuuaraq"}
{"id": "21763", "contents": "De Qaqortoq Distrikt as sant 2009 en distrikt faan de Kujalleq Komuun uun a süüd faan Greenlun. At hoodsteed as Qaqortoq. A distrikt hee fiiw siidlungen: Eqalugaarsuit Qaqortoq Qassimiut Saarloq Upernaviarsuk Hi hee uk seekstanj siidlungen, wat nü ferleet san: Eqaluit Akia Illorpaat Illorsuit Isortoq Kangerluarsorujuk Kangerluarsorujuup Qinngua Kingitooq Qaasutsiaq Qanisartuut Qaqortukulooq Qeqertarsuaaraq Qunnermiut Saqqamiut Tasilikulooq Tasiluk Tatsip Ataa"}
{"id": "21767", "contents": "Salliaruseq Eilun (üüb Deensk: Storøen of det Grat Eilun) as en eilun uun de Uummannaq Fjord uun a nuurdwaast faan Greenlun. Det leit uun a süüdwaast faan de Avannaata Komuun tu a uast faan det Uummannaq Eilun."}
{"id": "21772", "contents": "De Maniitsoq Distrikt as sant 2009 en distrikt faan de Qeqqata Komuun uun a süüdwaast faan Greenlun. At hoodsteed as Maniitsoq. A distrikt hee fjauer siidlungen: Atammik Kangaamiut Maniitsoq Napasoq Hi hee uk trii öler siidlungen, wat nü ferleet san: Ikkamiut Kangerluarsuk Toqqusaq"}
{"id": "21773", "contents": "De Sisimiut Distrikt as sant 2009 en distrikt faan de Qeqqata Komuun uun a süüdwaast faan Greenlun. At hoodsteed as Sisimiut. A distrikt hee fjauer siidlingen: Itilleq Kangerlussuaq Sarfannguit Sisimiut Hi hee uk seeks öler siidlingen, wat nü ferleet san: Assaquttaq Camp Lloyd Ikeraarsuk Saqqaq Saqqarliit Uummannaarsuk"}
{"id": "21779", "contents": "De Bumthang Distrikt (üüb Bhuutoons: བུམ་ཐང་རྫོང་ཁག་ Bum-thang rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. Det hee 19.000 lidj (2015). At hoodsteed faan a distrikt as Jakar. A distrikt hee fjauer blöög: Chhoekhor Chhume Tang Ura Bhutan: Districts, citypopulation.de"}
{"id": "21780", "contents": "De Chukha Distrikt (üüb Bhuutoons: ཆུ་ཁ་རྫོང་ཁག་ Chu-kha rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Phuentsholing. A distrikt hee elwen blöög: Bjachho Bongo Chapcha Darla Dungna Geling Getana Lockhina Metakha Phuentsholing Sampheling"}
{"id": "21790", "contents": "Dzongkha (tibeetisk skriiwwiis: ཇོང་ཁ, uk wel at Bhuutaansk spriak, Jonkha, Bhotia, Zongkhar, Drukke) as det amtspriak faan Bhuutaan an woort uk uun Indien snaaket, diar fööraal uun Sikkim. 130.000 spreegern lewe uun Bhuutaan an 3.000 uun Indien. Dzongkha woort mä't Tibeetisk Skraft skrewen. Uun't waasten (laachtgüül) faan Bhuutaan as Dzongkha mamenspriak. Wikipedia üüb Dzongkha Sikkimeesk"}
{"id": "21793", "contents": "De Dagana Distrikt (üüb Bhuutoons: དར་དཀར་ན་རྫོང་ཁག་ Dar-dkar-na rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Daga. A distrikt hee fjauertanj blöög: Dorona Drujegang Gesarling Goshi Kana Karmaling Khebisa Lajab Lhamoi Nichula Trashiding Tsangkha Tsendagang Tseza"}
{"id": "21794", "contents": "De Gasa Distrikt (üüb Bhuutoons: མགར་ས་རྫོང་ཁག་ Mgar-sa rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Gasa Dzong."}
{"id": "21795", "contents": "De Haa Distrikt (üüb Bhuutoons: ཧཱ་རྫོང་ཁག་ Haa rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Haa."}
{"id": "21796", "contents": "De Lhuntse Distrikt (üüb Bhuutoons: ལྷུན་རྩེ་རྫོང་ཁག་ Lhun-rtse rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Lhuntse."}
{"id": "21797", "contents": "De Mongar Distrikt (üüb Bhuutoons: མོང་སྒར་རྫོང་ཁག་ Mong-sgar rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Mongar."}
{"id": "21798", "contents": "De Paro Distrikt (üüb Bhuutoons: སྤ་རོ་རྫོང་ཁག་ Spa-ro rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Paro."}
{"id": "21799", "contents": "De Pemagatshel Distrikt (üüb Bhuutoons: པད་མ་དགའ་ཚལ་རྫོང་ཁག་ Pad-ma dgaa-tshal rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Pemagatshel."}
{"id": "218", "contents": "Nord-Fraschlönj (tjüsch: Nordfriesland; dånsch: Nordfrisland) as ma Weest-Fraschlönj, prowints Groningen än Ååst-Fraschlönj en diilj foon Fraschlönj. Nordfraschlönj as uk en kris foon Slaswik-Holstiinj (Tjüschlönj). Da grutste stääse san Hüsem, Naibel, Bräist än Leek. Åål da stääse än gemiinde koost dü heer fine. Hålilönj hiirt kultuuräl uk bai Nord-Fraschlönj ouerdåt e nordfrasche spräke deer snååked wårt. Da oudere ailönje än gebiite foon Nord-Fraschlönj san Sal, Oomram, Feer, e Hålie, Pälweerm, Nordströnj, e Wisinghiird, e Böökinghiird, e Gooshiirde, e Kårhiird än Ääderstää. Theodor Mommsen - liirer än profäser Friedrich Paulsen - filosoof än pedagoog Theodor Storm - schriwster Ferdinand Tönnies - sosjoloog än ökonoom Histoori foon Nordfraschlönj Kris Nordfraschlönj Inga Werth: Nordfraschlönj aw Frasch. 2017. Nordfriisk Instituut, Bräist ISBN 978-3880074125."}
{"id": "21800", "contents": "De Punakha Distrikt (üüb Bhuutoons: སྤུ་ན་ཁ་རྫོང་ཁག་ Spu-na-kha rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Punakha. Punakha (Distrikt)"}
{"id": "21801", "contents": "De Samdrup Jongkhar Distrikt (üüb Bhuutoons: བསམ་གྲུབ་ལྗོངས་མཁར་རྫོང་ཁག་ Bsam-grub ljongs-mkhar rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Samdrup Jongkhar."}
{"id": "21802", "contents": "De Samtse Distrikt (üüb Bhuutoons: བསམ་རྩེ་རྫོང་ཁག་ Bsam-rtse rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Samtse."}
{"id": "21803", "contents": "De Sarpang Distrikt (üüb Bhuutoons: གསར་སྤང་རྫོང་ཁག་ Gsar-spang rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Sarpang."}
{"id": "21804", "contents": "De Thimphu Distrikt (üüb Bhuutoons: ཐིམ་ཕུ་རྫོང་ཁག་ Thim-phu rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Thimphu."}
{"id": "21805", "contents": "De Trashigang Distrikt (üüb Bhuutoons: བཀྲ་ཤིས་སྒང་རྫོང་ཁག་ Bkra-shis-sgang rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Trashigang."}
{"id": "21806", "contents": "De Trashiyangtse Distrikt (üüb Bhuutoons: བཀྲ་ཤིས་གྱང་ཙེ་རྫོང་ཁག་ Bkra-shis gyang-tse rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Trashiyangtse."}
{"id": "21807", "contents": "De Trongsa Distrikt (üüb Bhuutoons: ཀྲོང་གསར་རྫོང་ཁག་ Krong-gsar rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Trongsa."}
{"id": "21808", "contents": "De Tsirang Distrikt (üüb Bhuutoons: རྩི་རང་རྫོང་ཁག་ Rtsi-rang rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Damphu."}
{"id": "21809", "contents": "De Wangdue Phodrang Distrikt (üüb Bhuutoons: དབང་འདུས་ཕོ་བྲང་རྫོང་ཁག་ Dbang-'dus pho-brang rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Wangdue Phodrang."}
{"id": "21810", "contents": "De Zhemgang Distrikt (üüb Bhuutoons: གཞམས་སྒང་རྫོང་ཁག་ Gzhams-sgang rdzong-khag) as ian faan dön twuntig distrikten faan Bhuutaan. At hoodsteed faan a distrikt as Zhemgang."}
{"id": "21811", "contents": "Hebei (üüb Schiineesk: 河北省 Héběi Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurduast leit Liaoning, uun a uast a Golf faan Bohai, uun a süüduast Shandong, uun a süüd Henan, uun a waast Shanxi an uun a nuurdwaast Baner Mongolei. A steeden Beijing an Tianjin san enklaawen banen't prowins an en eksklaaw faan Hebei leit twesken döndeer tau steeden. Det hee 71.854.210 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Shijiazhuang. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Hebei, citypopulation.de"}
{"id": "21815", "contents": "Heilongjiang (üüb Schiineesk: 黑龙江省/黑龍江省 Hēilóngjiāng Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd an uast leit Rüslun, uun a süüd Jilin an uun a waast Baner Mongolei. Det hee 38.313.991 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Harbin. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Heilongjiang, citypopulation.de"}
{"id": "21816", "contents": "Henan (üüb Schiineesk: 河南省 Hénán Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. At prowins leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurd leit Hebei, uun a nuurduast Shandong, uun a uast Anhui, uun a süüd Hubei, uun a waast Shaanxi an uun a nuurdwaast Shaanxi. Det hee 94.029.939 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Zhengzhou. De Güül Struum leept troch't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Henan, citypopulation.de"}
{"id": "21817", "contents": "Hubei (üüb Schiineesk: 湖北省 Húběi Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. Det hee 57.237.727 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Wuhan. De Jangtse Struum leept troch't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Hubei, citypopulation.de"}
{"id": "21818", "contents": "Hunan (üüb Schiineesk: 湖南省 Húnán Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. Det hee 65.700.762 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Changsha. De Jangtse Struum leept troch't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Hunan, citypopulation.de"}
{"id": "21819", "contents": "Jiangsu (üüb Schiineesk: 江苏省/江蘇省 Jiāngsū Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. Det hee 78.660.941 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Nanjing. De Jangtse Struum leept troch't prowins an iin uun det Uastschineesk Sia. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Jiangsu, citypopulation.de"}
{"id": "21820", "contents": "Jiangxi (üüb Schiineesk: 江西省 Jiāngxī Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. Det hee 44.567.797 lidj (2010). At hoodsteed faan't lun as Nanchang. De Jangtse Struum leept troch't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Jiangxi, citypopulation.de"}
{"id": "21821", "contents": "Jilin (üüb Schiineesk: 吉林省 Jílín Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. Det hee 27.452.815 lidj (2010). At hoodsteed as Changchun. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Jilin, citypopulation.de"}
{"id": "21822", "contents": "Liaoning (üüb Schiineesk: 辽宁省/遼寧省 Liáoníng Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. Det hee 43.746.323 lidj (2010). At hoodsteed as Shenyang. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Liaoning, citypopulation.de"}
{"id": "21823", "contents": "Qinghai (üüb Schiineesk: 青海省 Qīnghǎi Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. Det hee 5.626.723 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Xining. De Güül Struum an de Jangtse Struum hee hör hööd uun't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Qinghai, citypopulation.de"}
{"id": "21824", "contents": "Shaanxi (üüb Schiineesk: 陕西省/陝西省 Shǎnxī Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. Det hee 37.327.379 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Xi'an. De Güül Struum leept troch't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Shaanxi, citypopulation.de"}
{"id": "21825", "contents": "Shandong (üüb Schiineesk: 山东省/山東省 Shāndōng Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. Det hee 95.792.719 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Jinan. De Güül Struum leept troch't prowins iin uun a Golf faan Bohai. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Shandong, citypopulation.de"}
{"id": "21826", "contents": "Shanxi (üüb Schiineesk: 山西省 Shānxī Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. Det hee 35.712.101 lidj (2010). At hoodsteed as Taiyuan. De Güül Struum leept troch't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Shanxi, citypopulation.de"}
{"id": "21827", "contents": "Sichuan (üüb Schiineesk: 四川省 Sìchuān Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. Det hee 80.417.528 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Chengdu. De Güül Struum an de Jangtse Struum luup troch't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Sichuan, citypopulation.de"}
{"id": "21828", "contents": "Yunnan (üüb Schiineesk: 云南省/雲南省 Yúnnán Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. Det hee 45.966.766 lidj (2010). At hoodsteed as Kunming. De Jangtse Struum leept troch't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Yunnan, citypopulation.de"}
{"id": "21829", "contents": "Zhejiang (üüb Schiineesk: 浙江省 Zhèjiāng Shěng harke tu?/i) as en prowins uun det Folksrepubliik faan Schiina. Det hee 54.426.891 lidj (2010). At hoodsteed as Hangzhou. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de China: Zhejiang, citypopulation.de"}
{"id": "21830", "contents": "Assam as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan’t lun. Hi hee 31.205.576 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Dispur, wat en steeddial faan Guwahati as. Madendöör a bundesstoot ferleept de struum Brahmaputra. A bundesstoot hee fiiw diwisioonen an 32 distrikten. Diar san fjauer distrikten (Kokrajhar, Chirang, Baksa an Udalguri), wat üüs Bodoland Territorial Area Districts autonoom san: India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21831", "contents": "Bihar as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan’t lun. Hi hee 104.099.452 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Patna. Bihar hee njüügen diwisioonen an 38 distrikten: India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21832", "contents": "Chhattisgarh as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a uast faan’t lun. Hi hee 25.545.198 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Naya Raipur. A bundesstoot hee fiiw diwisioon an sööwen-an-twuntig distrikten: India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21833", "contents": "Uttarakhand as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurd faan’t lun. Hi hee 10.086.292 lidj (2011). At tweskenhoodsteed faan a bundesstoot as Dehradun. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21834", "contents": "Uttar Pradesh as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurd faan’t lun. Hi hee 199.812.341 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Lucknow. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21835", "contents": "Tripura as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan’t lun. Hi hee 3.673.917 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Agartala. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21836", "contents": "Tamil Nadu (üüb Tamil: தமிழ் நாடு Tamiḻ Nāṭu ['t̪ʌmɨɻ 'n̪ɑːɖɯ]) as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a süüduast faan’t lun. Hi hee 72.147.030 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Chennai. Tamil India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21837", "contents": "Sikkim as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan’t lun. Hi hee 610.577 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Gangtok. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21838", "contents": "Rajasthan as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Hi hee 68.548.437 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Jaipur. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21839", "contents": "Punjab (ütjspreegen: Pan'djab) as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurd faan’t lun. Hi hee 27.743.338 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Chandigarh. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21840", "contents": "Odisha as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan’t lun. Hi hee 41.974.218 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Bhubaneshwar. Uun Odisha wurt feraal det spriik Oriya spreegen. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21841", "contents": "Nagaland as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan’t lun. Hi hee 1.978.502 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Kohima. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21842", "contents": "Mizoram as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan’t lun. Hi hee 1.097.206 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Aizawl. Mizoram hee aacht distrikten. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21843", "contents": "Meghalaya as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Hi hee 2.966.889 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Shillong. Sant 2012 hee Meghalaya elwen distrikten. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21844", "contents": "Telangana (üüb Telugu: తెలంగాణ Telaṅgāṇa) as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a süüduast faan’t lun. Hi hee 35.193.978 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Hyderabad. Telangana hee 31 distrikten. Telugu India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21845", "contents": "Manipur as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Hi hee 2.855.794 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Imphal. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21846", "contents": "Maharashtra as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a maden an waast faan't lun. Hi hee 112.374.333 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Mumbai. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21847", "contents": "Gujarat as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurdwaast faan't lun. Hi hee 60.439.692 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Gandhinagar. Gujarat hee trii-an-dörtig distrikten. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21848", "contents": "Haryana as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurd faan't lun. Hi hee 25.351.462 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Chandigarh. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21849", "contents": "Himachal Pradesh as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurd faan't lun. Hi hee 6.864.602 lidj (2011). A hoodsteeden faan a bundesstoot san Shimla (somer) an Dharamshala (wonter). India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "2185", "contents": "En Enen- of Fügelkui es es Önlaag, hur Wildfügeln leewendig fungen uur. En Kui staant üp ombi 2,5 ha Lön. Trinjum di Kui es en Weetergraav, dat diar niin üđer Lir üs di Fanger iinkum ken. Des kumt aur en Klapbrüch iin, wat hi hoogtocht, wan hi benen es. Hat jeft uk Fügelkuien, hur di Graav bluat diarfuar es, dat dit Weeter diarhen ken, wan't tö fuul fuar di Kiar uur (Riin, Tauweeter). Diaraur giar da bluat en iinfachi Brüch, wat ek hoogtöklapi giar. Ön di Meren fan di Kui es en Kiar, ombi 3.000 m2 gurt. Fan des Kiar gung fjuur bit soks Fangpipen wech, dit sen Graawer, hur di Enen iinskel. Aur des Graawen giar Meeskenwiir, en bisir diarfan staan Stre-Skeremer, dat di Enen di Fanger ek se ken. Ön't Jen fan ark Fangpip es en Kest fuar di Enen, wat fungen sen. Ön jerer Tiren sen Düüsendi fan Enen fungen uuren, en des wiar mal wichtig fuar di Wertskep. Üp Föör en Aamrem sen Konservenfabriken wesen, wat di Diiren foraarbert. Di Taacht, wat hentö Fügelkuien gair, kām fan di Nederlönen. Diar hee em wat Hunger en wel hol di Enen tö faat haa en iit. En Fügelkui"}
{"id": "21850", "contents": "Jammu an Kashmir wiar bit 2019 en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot lai uun a nuurd faan’t lun. Hi hed 12.541.302 lidj (2011). A hoodsteeden faan a bundesstoot wiar Srinagar (somer) an Jammu (wonter). Uun 2019 san widjloftag berag regiuunen faan Pakistaan auernimen wurden an het nü Asad Kaschmir (Frei Kaschmir). Di bundesstoot as apdiald wurden an di indisk dial as nü en unioonsteritoorium mä di salew nööm: Jammu an Kaschmir. Kaschmir India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21851", "contents": "Jharkhand as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Hi hee 32.988.134 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Ranchi. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21852", "contents": "Karnataka (üüb Kannada: ಕರ್ನಾಟಕ Karnāṭaka [kəɾˈnɑːʈəkɑ]) as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a süüdwaast faan't lun. Hi hee 61.095.297 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Bengaluru. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de Kannada"}
{"id": "21853", "contents": "Kerala (üüb Malayalam: കേരളം Kēraḷaṃ) as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a süüdwaast faan't lun. Hi hee 33.406.061 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Thiruvananthapuram. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de Malayalam"}
{"id": "21854", "contents": "Madhya Pradesh as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a maden faan't lun. Hi hee 72.626.809 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Bhopal. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21855", "contents": "Hyderabad ( harke tu?/i, üüb Telugu: హైదరాబాదు Haidarābādu) as at hoodsteed faan de Telangana bundesstoot an at tweskenhoodsteed faan de Andhra Pradesh bundesstoot faan Inje. At steed leit uun a süüd faan Telangana. Det hee 6.809.970 lidj (2011). Commonskategorii: Hyderabad – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Hyderabad (sjiisk)"}
{"id": "21856", "contents": "Goa as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a süüdwaast faan’t lun. Hi hee 1.458.545 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Panaji. Goa hee tau distrikten: India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "21859", "contents": "De Changhua Lunkreis (üüb Schineesk: 彰化縣 Jhanghuà Siàn/Zhānghuà Xiàn, üüb Taiwaans: Chiong-hoà-koān, üüb Hakka: Chông-fa-yen) as en lunkreis faan’t Republiik Schiina. A lunkreis leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd leit Taichung, uun a uast de Nantou Lunkreis, uun a süüd de Yunlin Lunkreis an uun a waast at Formosastruat. Det hee 1.277.824 lidj (2018). At hoodsteed faan a lunkreis as Changhua. A lunkreis hee tau steeden (市 shì), seeks steedgemeenden (鎮 zhèn) an aagetanj lungemeenden (鄉 xiāng). Taiwan, citypopulation.de"}
{"id": "2186", "contents": "Fuar di Olersemer Enenkui (Dütsk: Oldsumer Entenkoje) uur di Konzesjoon al 1767 ütdönen. Becht uur di Önlaag man 95 Jaaren leeter, ön't Jaar 1862. Di Seefaarers kām fan Holand töbeek en braacht Forskeligs me: Di Fööring Tracht, masi Jil en dat Printsip fan di Fügelkoojen. Dat Statuut, wat di aacht Bidriiwers jam salev dö, es bit hentö deling blefen. 1864 uur 724 en 1865 al 6129 Enen fungen. Föör wiar tö des Tir rocht arem. Fan dit Fügelfangin uur interesant Aarber fuar hok Lir. Ön Wyk uur en Konservenfabrik fuar Enenprodukti becht, wat jaar Kraam bit hentö Ameerika stjüüri kür. Di Fööringer wiar bliir, dat di nü uk Enenfleesk iit kür. Ön di jerst foftig Jaaren giar dit gans gur, en langsen uur muar Enen fungen. Achter di jerst Warelkrich uur dit man mener, aurdat di Maskiinen fan di Mensken olter gurtem fuar di Enen wiar. Diartö kām, dat fan di fjuur Enenaarten, wat em fuarof fang maast, fan't Gisets bluat di Stoken aurblef, aurdat dat di iinsigst wiar, wat ön hoogi Öntaal fan Nuurđfriislön kām en niin Tochfügel wiar. Ön som Jaaren uur bluat jit 50 Enen fungen, en dat gurt Gisjeft wiar forbi. Ön di Olersemer Enenkui es"}
{"id": "21861", "contents": "De Chiayi Lunkreis (üüb Schineesk: 嘉義縣 Jiayì Siàn/Jiāyì Xiàn, üüb Taiwaans: Ka-gī-koān, üüb Hakka: Kâ-ngi-yen) as en lunkreis faan’t Republiik Schiina. A lunkreis leit uun a süüdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit de Yunlin Lunkreis, uun a nuurduast de Nantou Lunkreis, uun a süüduast Kaohsiung, uun a süüd Tainan an uun a waast at Formosastruat. Det hee 507.068 lidj (2018). At hoodsteed faan a lunkreis as Taibao. A lunkreis hee tau steeden (市 shì), tau steedgemeenden (鎮 zhèn) an fjauertanj lungemeenden (鄉 xiāng). Taiwan, citypopulation.de"}
{"id": "21862", "contents": "De Hsinchu Lunkreis (üüb Schineesk: 新竹縣 Sinjhú Siàn/Xīnzhú Xiàn, üüb Taiwaans: Sin-tik-koān, üüb Hakka: Sîn-chuk-yen) as en lunkreis faan’t Republiik Schiina. A lunkreis leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurduast leit Taoyuan, uun a süüduast de Yilan Lunkreis, uun a süüdwaast de Miaoli Lunkreis, uun a nuurdwaast lei Hsinchu an't Formosastruat. Det hee 557.010 lidj (2018). At hoodsteed faan a lunkreis as Zhubei. A lunkreis hee ian steed (市 shì), trii steedgemeenden (鎮 zhèn), sööwen lungemeenden (鄉 xiāng) an tau beriglungemeenden faan a uuriinwenern. Taiwan, citypopulation.de"}
{"id": "21863", "contents": "De Hualien Lunkreis (üüb Schineesk: 花蓮縣 Hualián Siàn/Huālián Xiàn, üüb Taiwaans: Hoa-liân-koān, üüb Hakka: Fâ-lièn-yen) as en lunkreis faan’t Republiik Schiina. A lunkreis leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurd leit Yilan Lunkreis, uun a uast a Pasiifik, uun a süüd de Taitung Lunkreis, uun a süüdwaast Kaohsiung, uun a waast de Nantou Lunkreis an uun a nuurdwaast Taichung. Det hee 327.968 lidj (2018). At hoodsteed faan a lunkreis as Hualien. A lunkreis hee ian steed (市 shì), tau steedgemeenden (鎮 zhèn), sööwen lungemeenden (鄉 xiāng) an trii beriglungemeenden faan a uuriinwenern. Taroko Natschunaalpark Taiwan, citypopulation.de"}
{"id": "21864", "contents": "De Miaoli Lunkreis (üüb Schineesk: 苗栗縣 Miáolì Siàn/Miáolì Xiàn, üüb Taiwaans: Miâu-le̍k-koān, üüb Hakka: Mèu-li̍t-yen) as en lunkreis faan’t Republiik Schiina. A lunkreis leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit at steed Hsinchu, uun a nuurduast de Hsinchu Lunkreis, uun a süüduast an süüd at steed Taichung an uun a waast at Formosastruat. Det hee 548.863 lidj (2018). At hoodsteed faan a lunkreis as Miaoli. A lunkreis hee tau steeden (市 shì), fiiw steedgemeenden (鎮 zhèn), tjiin lungemeenden (鄉 xiāng) an ian beriglungemeend faan a uuriinwenern. Taiwan, citypopulation.de"}
{"id": "21865", "contents": "De Nantou Lunkreis (üüb Schineesk: 南投縣 Nántóu Siàn/Nántóu Xiàn, üüb Taiwaans: Lâm-tâu-koān, üüb Hakka: Nàm-thèu-yen) as en lunkreis faan’t Republiik Schiina. At lunkreis leit uun a maden faan't lun. Uun a a nuurd leit at steed Taichung, uun a uast de Hualien Lunkreis, uun a süüd lei at steed Kaohsiung an de Chiayi Lunkreis an uun a waast dön Yunlin an Changhua Lunkreiser. Det hee 497.031 lidj (2018). At hoodsteed faan a lunkreis as Nantou. A lunkreis hee ian steed (市 shì), fjauer steedgemeenden (鎮 zhèn), seeks lungemeenden (鄉 xiāng) an tau beriglungemeenden faan a uuriinwenern. A lunkreis wurd 16. August 1950 grünjlaanjen. Taroko Natschunaalpark Taiwan, citypopulation.de"}
{"id": "21866", "contents": "De Penghu Lunkreis (üüb Schineesk: 澎湖縣 Pénghú Siàn/Pénghú Xiàn, üüb Taiwaans: Phêⁿ-ô͘-koān, üüb Hakka: Phàng-fù-yen) as en lunkreis faan’t Republiik Schiina. Det hee 104.440 lidj (2018). At hoodsteed faan a lunkreis as Magong. A lunkreis bestäänt ütj dön Penghu Eilunen, wat uun't Formosastruat lei. Jo het uk Peskadooren (Faskereilunen). A lunkreis hee ian steed (市 shì) an fiiw lungemeenden (鄉 xiāng). Taiwan, citypopulation.de"}
{"id": "21867", "contents": "De Pingtung Lunkreis (üüb Schineesk: 屏東縣 Píngdong Siàn/Píngdōng Xiàn, üüb Taiwaans: Pîn-tong-koān, üüb Hakka: Phìn-tûng-yen) as en lunkreis faan’t Republiik Schiina. A lunkreis leit uun a süüd faan't lun. Uun a nuurd an nuurdwaast leit at steed Kaohsiung, uun a nuurduast de Taitung Lunkreis, uun a süüduast a Pasiifik an uun a süüdwaast at Formosastruat. Det hee 825.406 lidj (2018). At hoodsteed faan a lunkreis as Pingtung. A lunkreis hee ian steed (市 shì), trii steedgemeenden (鎮 zhèn), ian-an-twuntig lungemeenden (鄉 xiāng) an aacht beriglungemeenden faan a uuriinwenern. Taiwan, citypopulation.de"}
{"id": "21868", "contents": "De Taitung Lunkreis (üüb Schineesk: 臺東縣 Táidong Siàn/Táidōng Xiàn, üüb Taiwaans: Tâi-tang-koān, üüb Hakka: Thòi-tûng-yen) as en lunkreis faan’t Republiik Schiina. A lunkreis leit uun a süüduast faan't lun. Uun a nuurd leit de Hualien Lunkreis, uun a uast a Pasiifik, uun a süüd an süüdwaast de Pingtung Lunkreis an uun a nuurdwaast at steed Kaohsiung. Det hee 218.919 lidj (2018). At hoodsteed faan a lunkreis as Taitung. A lunkreis hee ian steed (市 shì), tau steedgemeenden (鎮 zhèn), aacht lungemeenden (鄉 xiāng) an fiiw beriglungemeenden faan a uuriinwenern. Taiwan, citypopulation.de"}
{"id": "21869", "contents": "De Yilan Lunkreis (üüb Schineesk: 宜蘭縣 Yílán Siàn/Yílán Xiàn, üüb Taiwaans: Gî-lân-koān, üüb Hakka: Ngì-làn-yen) as en lunkreis faan’t Republiik Schiina. A lunkreis leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurdwaast leit Nei-Taipeh, uun a nuurduast an uast a Pasiifik, uun a süüd de Hualien Lunkreis, uun a süüdwaast at steed Taichung, an uun a waast lei de Hsinchu Lunkreis an't steed Taoyuan. Det hee 455.221 lidj (2018). At hoodsteed faan a lunkreis as Yilan. A lunkreis hee ian steed (市 shì), trii steedgemeenden (鎮 zhèn), seeks lungemeenden (鄉 xiāng) an tau lungemeenden faan a uuriinwenern. Taiwan, citypopulation.de"}
{"id": "21870", "contents": "De Yunlin Lunkreis (üüb Schineesk: 雲林縣 Yúnlín Siàn/Yúnlín Xiàn, üüb Taiwaans: Hûn-lîm-koān, üüb Hakka: Yùn-lìm-yen) as en lunkreis faan’t Republiik Schiina. A lunkreis leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd leit de Changhua Lunkreis, uun a uast de Nantou Lunkreis, uun a süüd de Chiayi Lunkreis an uun a waast at Formosastruat. Det hee 686.022 lidj (2018). At hoodsteed faan a lunkreis as Douliu. A lunkreis hee ian steed (市 shì harke tu?/i), fiiw steedgemeenden (鎮 zhèn) an fjauertanj lungemeenden (鄉 xiāng). Taiwan, citypopulation.de"}
{"id": "21871", "contents": "Det Barishal Diwisioon (üüb Bengaals: বরিশাল বিভাগ Bariśāl Bibhāg [ˈbɔriʃal ˈbibʱag]) as ian faan dön aacht diwisioonen faan Bangladesch. At diwisioon leit uun a süüd faan't lun. Det hee 8.325.666 lidj (2011). At hoodsteed faan’t diwisioon as Barishal. De Meghna Struum bildet det uastgrens faan't diwisioon. En bistruum faan dediar struum, de Tetulia Struum leept troch't diwisioon. At diwisioon hee seeks distrikten: Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "21874", "contents": "Det Chittagong Diwisioon (üüb Bengaals: চট্টগ্রাম বিভাগ Caṭṭagrām Bibhāg [ˈtʃɔʈʈɔgram ˈbibʱag]) as ian faan dön aacht diwisioonen faan Bangladesch. At diwisioon leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 28.423.019 lidj (2011). At hoodsteed faan’t diwisioon as Chittagong. At diwisioon hee elwen distrikten: Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "21875", "contents": "Det Dhaka Diwisioon (üüb Bengaals: ঢাকা বিভাগ Ḍhākā Bibhāg [ˈɖʱaka ˈbibʱag]) as ian faan dön aacht diwisioonen faan Bangladesch. At diwisioon leit uun a maden faan't lun. Det hee 36.433.505 lidj (2011). At hoodsteed faan’t diwisioon as Dhaka. At diwisioon hee elwen distrikten: Dön Maimansingh, Kishoreganj, Netrakona, Tangail, Jamalpur, an Sherpur distrikten, wat iar uun a nuurd faan det Dhaka Diwisioon lei, wurd 2015 det Maimansingh Diwisioon. Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "21876", "contents": "Det Khulna Diwisioon (üüb Bengaals: খুলনা বিভাগ Khulnā Bibhāg [ˈkʰulna ˈbibʱag]) as ian faan dön aacht diwisioonen faan Bangladesch. At diwisioon leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 15.687.759 lidj (2011). At hoodsteed faan’t diwisioon as Khulna. At diwisioon hee tjiin distrikten: Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "21877", "contents": "Det Maimansingh Diwisioon (üüb Bengaals: ময়মনসিংহ বিভাগ Maẏmansiṃha Bibhāg [ˈmɔjmɔnsiŋhɔ ˈbibʱag]) as ian faan dön aacht diwisioonen faan Bangladesch. At diwisioon leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 10.990.913 lidj (2011). At hoodsteed faan’t diwisioon as Maimansingh. At diwisioon hee fjauer distrikten. Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "21878", "contents": "Det Rajshahi Diwisioon (üüb Bengaals: রাজশাহী বিভাগ Rājśāhī Bibhāg [ˈradʒʃahi ˈbibʱag]) as ian faan dön aacht diwisioonen faan Bangladesch. At diwisioon leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 18.484.858 lidj (2011). At hoodsteed faan’t diwisioon as Rajshahi. At diwisioon hee aacht distrikten: Ap tu 25. Janewoore 2010 hiard uk a distrikten Dinajpur, Gaibandha, Kurigram, Nilphamari, Panchagarh, Rangpur an Thakurgaon tu det Rajshahi Diwisioon. Jo biljet do det Rangpur Diwisioon. Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "21879", "contents": "Det Rangpur Diwisioon (üüb Bengaals: রংপুর বিভাগ Raṃpur Bibhāg [ˈrɔŋpur ˈbibʱag]) as ian faan dön aacht diwisioonen faan Bangladesch. At diwisioon leit uun a nuurd faan't lun. Uun a nuurd, uast an waast leit Inje, uun a süüduast leit det Maimansingh Diwisioon an uun a süüdwaast det Rajshahi Diwisioon. Det hee 15.787.758 lidj (2011). At hoodsteed faan’t diwisioon as Rangpur. At diwisioon hee aacht distrikten: Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "2188", "contents": "Di Bualigsemer Fügelkui (Dütsk: Boldixumer Vogelkoje) liit üp Föör en es 1879 becht uuren. Bualigsem jert deling tö Wyk, jerer wiar't en Tērp fuar hömsalev. Di Forloov fuar di Bidreft es man jerst 1887 wesen, aurdat diar Āriger me di Bidriiwers fan di Oewenemer Fügelkui wiar. Da waanten man jit di Lok-Enen, wat ek wechflö kür, en sa es em 1888 me't Fangin bigent. Wan dit 1888 uk bluat 2 Enen ön't Jaar wiar, sa uur dit bit hentö 1891 dach 2.559 Diiren. Bi Bualigsemer Fügelkui uur bit hentö 1968 bidrewen, bluat fan 1943 bit 1945 ek. Üđer Fügelkuien en Algimiins diaraur."}
{"id": "21880", "contents": "Det Sylhet Diwisioon (üüb Bengaals: সিলেট বিভাগ Sileṭ Bibhāg [ˈsileʈ ˈbibʱag]) as ian faan dön aacht diwisioonen faan Bangladesch. At diwisioon leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd, uast an süüd leit Inje, uun a süüdwaast det Chittagong Diwisioon, uun a waast det Dhaka Diwisioon an uun a nuurdwaast det Maimansingh Diwisioon. Det hee 9.910.219 lidj (2011). At hoodsteed faan’t diwisioon as Sylhet. At diwisioon heet fjauer distrikten: Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de Bangladesh: Districts and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "21881", "contents": "Thailun Thailun (üüb Thai: ประเทศไทย [pratʰêːt tʰaj]), amtelk Köningrik faan Thailun (ราชอาณาจักรไทย [râːt͡ɕʰáʔaːnaːt͡ɕàk tʰaj] of เมืองไทย [mɯːaŋ tʰaj]), as en stoot uun Süüduastaasien. Det hee 67.993.000 lidj (2019). At hoodsteed faan’t lun as Bangkok. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee 76 prowinsen. Thailand: Division, citypopulation.de Thailand: Major Cities. Towns and Communes, citypopulation.de"}
{"id": "21884", "contents": "Det Sabaragamuwa Prowins as ian faan dön njüügen prowinsen faan Sri Lanka. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 1.928.655 lidj (2012). At hoodsteed faan’t prowins as Ratnapura. At prowins hee tau distrikten: Kegalle Ratnapura Sri Lanka (Democratic Socialist Republic of Sri Lanka): Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "21886", "contents": "Det Uva Prowins (üüb Singhaleesk: ඌව පළාත Ūwa Paḷāta, üüb Taamil: ஊவா மாகாணம் Ūvā Mākāṇam) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Sri Lanka. Det leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 1.266.463 lidj (2012). At hoodsteed faan’t prowins as Badulla. Uva hee tau distrikten: Badulla Monergala Sri Lanka (Democratic Socialist Republic of Sri Lanka): Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "21887", "contents": "Det Nuurd Prowins (üüb Taamil: வட மாகாணம் Vaṭa Mākāṇam, üüb Sinhaleesk: උතුරු පළාත Uturu Paḷāta) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Sri Lanka. Det hee 1.061.315 (2012). At hoodsteed faan’t prowins as Jaffna. Sri Lanka (Democratic Socialist Republic of Sri Lanka): Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "21888", "contents": "Det Nuurd-Sentraal Prowins (üüb Singhaleesk: උතුරු මැද පළාත Uturu Mæda Paḷāta, üüb Taamil: வட மத்திய மாகாணம் Vaṭa Mattiya Mākāṇam) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Sri Lanka. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.266.663 lidj (2012). At hoodsteed faan’t prowins as Anuradhapura. Sri Lanka (Democratic Socialist Republic of Sri Lanka): Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "21889", "contents": "Edirne as en kreisfrei stääd uun a Türkei, an det hoodstääd faan't prowins Edirne. Faan 1365 bit 1453 wiar Edirne hoodstääd faan't Osmaansk Rik. Commonskategorii: Edirne (prowins) – Saamlang faan bilen of filmer www.edirne.gov.tr www.edirne.bel.tr Türkisk instituut för statistik, ufrepen di 29. Janewoore 2014"}
{"id": "2189", "contents": "Di Aamremer Fügelkui \"Meeram\" es 1866 iinrocht uuren. Jü liit twesken di Tērper Neebel en Nuurđtērp. Grünlair wiar di Önlaag fan en Interesengimiinskep, wat 80 Öndiilen forkooperti. Diarbi pasit em üp, dat sa fuul Lir, üs man giar, diarfan wat of fing. Aurdit kür ark jen bluat tau Loosi fing. Em pasit uk üp, dat bluat Aamringer Öndiilen koopi kür. Ark Tērp fing en Dai fan di Week, hur dit fangi maast. Di Tērps-Kuiengimiinskepen hee Fuarsetendi, wat di Fang fan des Dai ofhualiti. Ön di 70 Jaaren fan 1866 bit 1936 (Diar di techtmaakit uur) sen ombi 420.000 Enen fungen uuren. Des kür man ek sa gau Eier lii üs di Enen wechgair. Di Gurtemhair fan di wuksend Forkiir diar sin Diil diartö, dat dit Fangi nönt muar iinbraacht. Deling ken di Gasten en Iinuuners diar aur't hiili Jaar hengung en biluki di Önlaag, wat jit hiil es. Nü es diar man Ruarwild henbraacht uuren, en Enen en Göös uuni diar uk. Üđer Fügelkuien en Algimiins diaraur. Bidrach üp \"Amrum-News\" (Dütsk)"}
{"id": "21892", "contents": "Edirne as en prowins uun a Türkei. Det hoodstääd as Edirne. Uun det prowins lewe gud 400.000 lidj üüb en areaal faan 6.241 km². Uun't waasten leit Griichenlun, uun't nuurden Bulgaarien an uun't uasten a türkisk prowinsen Kırklareli an Tekirdağ. Det prowinsnumer as 22, an diaram began uk a auto-kääntiakens mä 22. Dön tjiin gratst stääden uun't prowins san: Det prowins as iindiald uun njügen lunkreiser (İlçe) mä 248 saarpen: Edirne (kreisfrei stääd) Enez Havsa İpsala Keşan Lalapaşa Meriç Süloğlu Uzunköprü Commonskategorii: Edirne (prowins) – Saamlang faan bilen of filmer Türkisk Instituut för Statistik, ufrepen di 24. Detsember 2017 Wääbsteed faan't prowins Turkey: Edirne, citypopulation.de"}
{"id": "21897", "contents": "At Marmararegiuun (türkisk Marmara Bölgesi) as man 67.000 km² grat, man efter iinwenertaal det gratst faan a sööwen regiuunen uun a Türkei. Di nööm komt faan't Marmara-Sia. Uun a Türkei san 81 prowinsen, 11 diarfaan lei uun't Marmararegiuun: Commonskategorii: Marmararegiuun – Saamlang faan bilen of filmer Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "2190", "contents": "Di Pelworemer Enenkui es 1904 grünlair uuren. Bidriiwer wiar di Pelworemer Fügelkuien GmbH. Di Kui uur fan Februwaari bit August 1905 becht. 10.000 forskelig Boomer uur plantit, en di Önlaag fing soks Pipen. Ön di rocht Sir fan san Pip wiar en Öörtwal, üp di left Sil di Strekulisen, dat di Enen di Fanger ek se kür. Diar wiar forskelig Wiirgiraaten en en Töbeekslachklapi iinbecht, dat di Enen ek töbeek ön di Pipen kür. Injems uur di Fang me en Buat hentö Föör faart, hur di Konservenfabrik wiar. Sent et Jaar 2000 jert dat Kuienlön di Gimiindi Pelworem. Di Natuursjutsforiining \"Meren Nuurđfriislön\" pasit diarfuar üp. Ön't Jaar 2005 es masi maakit uuren, dat di ual Önlaag förter tö keen bleft en ek kaput giar. Üđer Fügelkuien en Algimiins diaraur."}
{"id": "21900", "contents": "Itanagar as at hoodsteed faan de Arunachal Pradesh bundesstoot faan Inje. At steed leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 59.490 lidj (2011). India: Arunāchal Pradesh, citypopulation.de"}
{"id": "21902", "contents": "Dhaka (üüb Bengaals: ঢাকা Ḍhākā [ˈɖʱaka]) as at hoodsteed faan Bangladesch an det Dhaka Diwisioon. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 11.086.309 lidj (2011). Dhaka leit uun a troopen, huar't auer't hiale juar hiat as, mä en rintidj uun a nuurd-somer. Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "21903", "contents": "Barishal (üüb Bengaals: বরিশাল Bariśāl [ˈbɔriʃal]) as at hoodsteed faan det Barishal Diwisioon uun Bangladesch. At steed leit uun a nuurd faan't diwisioon. Det hee 339.308 lidj (2011). Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "21904", "contents": "Chittagong as at hoodsteed faan det Chittagong Diwisioon uun Bangladesch. At steed leit uun a süüd faan't diwisioon. Det hee 3.669.170 lidj (2011). Muhammad Yunus (* 1940), wiartskapswedenskapsmaan. Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "2191", "contents": "Di Eidem-Fügelkui es en Biotoop, wat di Heegiring Söl' önerhualt en bidreft. Paset uur di Kui fuar't Miist fan Birgit Hussel. Di Fügelkui liit süđuastern fan di Plaats, hur Eidem wesen es en weestern fan't Raantem-Beken, wat en Weeterbiotoop me Fügelsjutsgibiit es. Diarbenen uur Forklaaringen fuar Bisjukers önberen. Di Eidem-Fügelkui es ön di List fan di Teenkstairen āpskrewen. Di Naam kumt fan't Tērp Eidem, wat nuurđweestern fan di Fügelkui wesen es. Eidem es 1436 önergingen. Hat ken gur wiis, dat di Kui üp Lön staant, wat tö des Gimiindi jert heer. Di Eidem Fügelkui es bit 1932 bidrewen uuren. Ön di twuntiger Jaaren wiar al ark Jaar mener Enen fangen uuren, aurdat di Maskiinen fan di Mensken tö gurtem fuar di Enen uuren wiar. Deling es dit en Rastplaats fuar di forskelig Weeterfügler, man bluat, di kum ek: Weestern giar di Lönstraat hentö Raantem en Hörnem fuarbi, süđern en uastern köör di Mülwainer fuarbi. Bi di Skitweeter-Tauiönlaag es uk di Mülplaats fan Söl. Alis fuul tö gurtem fuar di Fügler. Di Plaats heer man en interisanti Plantenwarel, en forskelig üđer Diiren kum diar dach jit hen. Benen di Fügelkui es en Jungensgaart itüüs, hat höm \"Wurzelkindergarten (Rötenjungensgaart)\" nēmt. Tau wukseti"}
{"id": "21911", "contents": "Khulna (üüb Bengaals: খুলনা Khulnā [ˈkʰulna]) as at hoodsteed faan det Khulna Diwisioon uun Bangladesch. At steed leit uun a maden faan't diwisioon. Det hee 1.046.341 lidj (2011). Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "21912", "contents": "Maimansingh (üüb Bengaals: ময়মনসিংহ Maẏmansiṃha [ˈmɔjmɔnsiŋhɔ]) as at hoodsteed faan det Maimansingh Diwisioon uun Bangladesch. At steed leit uun a maden faan't diwisioon. Det hee 389.918 lidj (2011). Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "21913", "contents": "Rajshahi (üüb Bengaals: রাজশাহী Rājśāhī [ˈradʒʃahi]) as at hoodsteed faan det Rajshahi Diwisioon uun Bangladesch. At steed leit uun a süüdwaast faan't diwisioon. Det hee 763.952 lidj (2011). Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "21914", "contents": "Rangpur (üüb Bengaals: রংপুর Raṃpur [ˈrɔŋpur]) as at hoodsteed faan det Rangpur Diwisioon uun Bangladesch. At steed leit uun a uast faan't diwisioon. Det hee 328.777 lidj (2011). Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "21915", "contents": "Sylhet (üüb Bengaals: সিলেট Sileṭ [ˈsileʈ]) as at hoodsteed faan det Sylhet Diwisioon uun Bangladesch. At steed leit uun a nuurduast faan't diwisioon. Det hee 526.412 lidj (2011). Humayun Rasheed Choudhury (1928–2001), poliitiker an diplomaat. Rani Hamid (* 1944), skachspaler. Runa Laila (* 1952), schongster. Bangladesh: Divisions and Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "21923", "contents": "Kirgistaan Kirgistaan, amtelk det Kirgisk Republik (üüb Kirgisk: Кыргызстан Kyrgyzstan [qɯrʁɯsˈstɑn] an Кыргыз Республикасы Kyrgyz Respublikasy, üüb Rüs: Киргизия Kirgizija an Киргизская Республика Kirgizskaja Respublika) as en banenstoot uun a maden faan Aasien. Uun a nuurd leit Kasachstaan, uun a süüduast Schiina, uun a süüdwaast Tadschiikistaan an uun a nuurdwaast Usbeekistaan. Det hee 5.362.793 lidj (2009). At hoodsteed faan’t lun as Bischkek. Kirgistaan as dial faan dön Tian-Shan Berger. Kirgistaan hee sööwen regiuunen (üüb Kirgisk: облус oblus, muartaal облустор oblustor; üüb Rüs: область oblast’, muartaal области oblasti) an tau steeden (üüb Kirgisk: шаар schaar, muartal шаарлар schaarlar ). At lun wurd 31. August 1991 suwereen. Kyrgyzstan, citypopulation.de"}
{"id": "21924", "contents": "Det Batken Regiuun (üüb Kirgisk: Баткен облусу Batken oblusu, üüb Rüs: Баткенская область Batkenskaja oblast’) as ian faan dön sööwen regiuunen faan Kirgistaan. Uun a uast leit det Osch Regiuun, uun a süüd, waast an nuurd Tadschiikistaan an uun a nuurduast Usbeekistaan. At hoodsteed faan’t regiuun as Batken. At regiuun hee trii distrikten:"}
{"id": "21934", "contents": "Det Barak-Deel Diwisioon as ian faan dön fiiw diwisioonen faan de Assam Bundestoot faan Inje. At diwisioon leit uun a süüd faan a bundesstoot. At hoodsteed as Silchar."}
{"id": "21938", "contents": "Bischkek as at hoodsteed faan Kirgistaan. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 821.915 lidj (2009). Kyrgyzstan: Cities, Towns & Urban Settlements citypopulation.de"}
{"id": "21939", "contents": "Batken as at hoodsteed faan det Batken Regiuun uun Kirgistaan. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 13.435 lidj (2009). Kyrgyzstan: Cities, Towns & Urban Settlements citypopulation.de"}
{"id": "21941", "contents": "Det Tschüj Regiuun (üüb Kirgisk: Чүй облусу Çüy oblusu, üüb Rüs: Чуйская область Čujskaja oblast’) as ian faan dön sööwen regiuunen faan Kirgistaan. At regiuun leit uun a nuurd faan’t lun. Uun a nuurd leit Kasachstaan, uun a uast det Ysyk-Köl Regiuun, uun a süüd det Naryn Regiuun an uun a waast lei dön Dschalalabat an Talas Regiuunen. At hoodsteed faan’t regiuun as Bischkek, man faan 2003 ap tu 2006 wiar det Tokmok. At regiuun hee njüügen distrikten:"}
{"id": "21942", "contents": "Det Naryn Regiuun (üüb Kirgisk: Нарын облусу Naryn oblusu, üüb Rüs: Нарынская область Narynskaja Oblast’) as ian faan dön sööwen regiuunen faan Kirgistaan. At regiuun leit uun a uast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Tschüj Regiuun, uun a nuurduast det Ysyk-Köl Regiuun, uun a süüduast Schiina, uun a süüdwaast det Osch Regiuun an uun a waast det Dschalalabat Regiuun. At hoodsteed faan’t regiuun as Naryn. At regiuun hee fiiw distrikten:"}
{"id": "21943", "contents": "Det Dschalalabat Regiuun (üüb Kirgisk: Жалалабат облусу Calalabat oblusu, üüb Rüs: Джалал-Абадская область Džalal-Abadskaja oblast’) as ian faan dön sööwen regiuunen faan Kirgistaan. At regiuun leit uun a waast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Talas Regiuun, uun a nuurduast det Tschüj Regiuun, uun a uast det Naryn Regiuun, uun a süüduast det Osch Regiuun an uun a süüd an waast Usbeekistaan. At hoodsteed faan’t regiuun as Dschalalabat At regiuun hee aacht distrikten:"}
{"id": "21944", "contents": "At Ewolutsion as en wedenskapelk teorii faan bioloogen. Hat ferklaaret, hü det leewent ham auer loong tidjrümer feranert hää, an huaram at labenen ham so wiset üs wi det kään. Daalang witj wi, dat diar iar diarten an plaanten lewet haa, diar't daalang ei muar jaft. Wat faan jo auerblewen as, finj wi iinslööden uun stianer, det san fosiilien. An amso ääler a fosiilien san, amso grater as di ferskeel tu diarten an plaanten faan daalang. Det woort üs bewis uunsen, dat at labenen ham auer a tidjen feranert hää. An detdiar feranrang het ewolutsion (efter lat. evolvere = ütjwole, ütjdoble). An huaram det feranrang so an ei ööders kimen as, diar werke a wedenskapslidj auer. At ewolutsion as daalang det grünjlaag faan a biologii. Hat as fööraal uunstupt wurden faan Charles Darwin (1809–1882) mä sin buk On the Origin of Species (1859) (~ Huar a slacher faandaan kem). Uun detdiar buk hää hi beskrewen, dat diar uun a natuur en natüürelk ütjwool as, an hi näämd det survival of the fittest. Det haa fölen so ferstenen, dat a starken jo trochsaat, an a swaaken ütjsterew, man det ment eegentelk, dat jodiaren auerlewe, diar beeder uunpaaset san. Darwin wost oober"}
{"id": "21945", "contents": "At Giraf (Giraffa) as en skööl faan amanbi sjauer slacher Gäärslungirafen. Iarst uun a leetst juaren haa wedenskaplidj ütjfünjen, dat diar en ferkeel as. Iar mend jo, at jääw man ään slach: Giraffa camelopardalis. Uun det famile faan a Girafen (Giraffidae) jaft at man ään hial öödern slach, det as at Okapi of Boskgiraf (Okapia johnstoni). Giraffa camelopardalis, nuurdelk Afrikoo Giraffa giraffa, süüdelk Afrikoo Giraffa reticulata (of G. c. reticulata), Näät-Giraf Giraffa tippelskirchi (of G. c. tippelskirchi), Massai-Giraf Giraffa reticulata Giraffa tippelskirchi Alice Petzold, Anne-Sophie Magnant, David Edderai, Bertrand Chardonnet, Jacques Rigoulet, Michel Saint-Jalme an Alexandre Hassanin: First insights into past biodiversity of giraffes based on mitochondrial sequences from museum specimens. European Journal of Taxonomy 703, 2020, S. 1–33, doi:10.5852/ejt.2020.703 Commonskategorii: Girafen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Girafen"}
{"id": "21946", "contents": "Wat menst dü? Minsk, di homo sapiens Minsk (stääd) uun Witjruslun"}
{"id": "21974", "contents": "Det Osch Regiuun (üüb Kirgisk: Ош облусу Osh oblusu, üüb Rüs: Ошская область Oschskaja oblast’) as ian faan dön sööwen regiuunen faan Kirgistaan. At regiuun leit uun a süüdwaast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Dschalalabat Regiuun, uun a nuurduast det Naryn Regiuun, uun a süüduast Schiina, uun a süüdwaast Tadschiikistaan, uun a waast det Batken Regiuun an uun a nuurdwaast Usbeekistaan. At hoodsteed faan’t regiuun as Osch. At regiuun hee sööwen distrikten:"}
{"id": "21975", "contents": "Det Talas Regiuun (üüb Kirgisk: Талас облусу Talas oblusu, üüb Rüs: Таласская область Talasskaja Oblast’) as ian faan dön sööwen regiuunen faan Kirgistaan. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Uun a waast an nuurd leit Kasachstaan, uun a uast det Tschüj Regiuun, uun a süüd det Dschalalabat Regiuun an uun a süüdwaast Usbeekistaan. At regiuun hee fjauer distrikten:"}
{"id": "21976", "contents": "Det Ysyk-Sia Regiuun (üüb Kirgisk: Ысык-Көл облусу Isıq-Köl oblusu, üüb Rüs: Иссык-Кульская область Issyk-Kul’skaja oblast’) as ian faan dön sööwen regiuunen faan Kirgistaan. Uun a nuurd leit Kasachstaan, uun a waast det Tschüj Regiuun, uun a süüdwaast det Naryn Regiuun an uun a süüduast Schiina. At hoodsteed faan’t regiuun as Karakol. At regiuun hee fiiw distrikten:"}
{"id": "21977", "contents": "De Ak-Suu Distrikt (üüb Kirgisk: Ак-Суу району Ak-Suu rajonu, üüb Rüs: Аксуйский район Aksujskij rajon) en distrikt faan det Ysyk-Sia Regiuun uun Kirgistaan. At hoodsteed faan a distrikt as Karakol."}
{"id": "21978", "contents": "De Dscheti-Ögüs Distrikt (üüb Kirgisk: Жети-Өгүз району Dscheti-Ögüs rajonu, üüb Rüs: Джети-Огузский район Dscheti-Ogusskij rajon) as en distrikt faan det Ysyk-Sia Regiuun uun Kirgistaan. At hoodsteed faan a distrikt as Kyzyl-Suu."}
{"id": "21979", "contents": "De Tong Distrikt (üüb Kirgisk: Тоң району Tong rajonu, üüb Rüs: Тонский район Tonskij rajon) as en distrikt faan det Ysyk-Sia Regiuun uun Kirgistaan. At hoodsteed faan a distrikt as Bokonbajew."}
{"id": "21980", "contents": "De Tüp Distrikt (üüb Kirgisk: Түп району Tüp rajonu, üüb Rüs: Тюпский район Tjupskij rajon) as en distrikt faan det Ysyk-Sia Regiuun uun Kirgistaan. At hoodsteed faan a distrikt as Tüp."}
{"id": "21981", "contents": "De Ysyk-Sia Distrikt (üüb Kirgisk: Ысык-Көл району Ysyk-Köl rajonu, üüb Rüs: Иссык-Кульский район Issyk-Kul’skij rajon) as en distrikt faan det Ysyk-Sia Regiuun uun Kirgistaan. At hoodsteed faan a distrikt as Tscholpon-Ata."}
{"id": "21982", "contents": "Dschalalabat as at hoodsteed faan det Dschalalabat Regiuun uun Kirgistaan. Det hee 89.004 lidj (2009). Kyrgyzstan: Cities, Towns & Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "21983", "contents": "Naryn as at hoodsteed faan det Naryn Regiuun uun Kirgistaan. Det hee 34.822 lidj (2009). Kyrgyzstan: Cities, Towns & Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "21984", "contents": "Osch as at hoodsteed faan det Osch Regiuun uun Kirgistaan. Det hee 232.816 lidj (2009). Kyrgyzstan: Cities, Towns & Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "21985", "contents": "Talas (üüb Kirgisk an Rüs: Талас Talas) as at hoodsteed faan det Talas Regiuun uun Kirgistaan. Det hee 32.886 lidj (2009). Kyrgyzstan: Cities, Towns & Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "21986", "contents": "Karakol as at hoodsteed faan det Ysyk-Sia Regiuun uun Kirgistaan. Det hee 63.377 lidj (2009). Kyrgyzstan: Cities, Towns & Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "21987", "contents": "Karl Friedrich Kielmeyer (* 22. Oktuuber 1765 uun Bebenhausen; † 24. September 1844 uun Stuttgart) wiar en tjiisk meedisiiner, natüürforsker, cheemiker an teoreetisk bioloog. Kielmeyer studiaret faan 1773 bi’t Karlskuul uun det Solitude Sloot bi Gerlingen, wat 1775 üüs Karlsakademii tu Stuttgart ferlaanjen an uun Deetsember 1781 tu det Huuch Karlsskuul heewen wurd. Sin stuudium hee'er diar 1786 mä det dokterwerk Auer Cheemisk Eegenskapen faan Mineraalweeder ufslööden. Oner sin promootschuun werket Kielmeyer bi det Huuch Karlsskuul üüs skuulmääster för natüürwedenskapen. Hi hee sin wedenskapelk werken bi't Georg-August-Universiteet Göttingen ütjwidjet. Do haa Johann Friedrich Blumenbach, Georg Christoph Lichtenberg an Johann Friedrich Gmelin ham holpen, dat hi diar sin onerschükangen trochfeer küd. 1790 wurd'er bi det Huuch Karlsskuul skuulmääster för soologii an mäkuraatöör faan det natüürhistoorisk saamling faan’t skuul. Sant 1792 wiar Kielmeyer prufeser för chemii bi det Huuch Karlsskuul. Efter slütjing faan’t Karlsskuul wurd hi 1796 üüs prufeser för chemii an botaanik bi’t Uniwersiteet Tübingen berepen. 1804 wurd hi faan hertooch Friedrich beüübdraanjen, de nei botaanisk guard uun Tübingen uuntuleien. 1816 kaam hi üüs direktöör faan dön köningelk wedenskapelk saamlingen (det köningelk bibleteek, de botaanisk guard, dön ualdoomer-, möns- an naturaaliensaamlingen) efter Stuttgart turag. Faan 1817 werket hi uk üüs stootsriad"}
{"id": "21997", "contents": "Kasachstaan Kasachstan [ˈkʰazaχˌstʰaːn], amtelk Republiik Kasachstaan (üüb Kasachs: Қазақстан Qasaqstan [qɑzɑqˈstɑn] an Қазақстан Республикасы Qasaqstan Respublïkası, üüb Rüs: Казахстан Kasachstan [kəzɐxˈstan] an Республика Казахстан Respublika Kasachstan) as en banenstoot uun a maden faan Aasien. Uun a nuurd leit Rüslun, uun a süüdwaast Turkmeenistaan, uun a süüd lei Usbeekistaan an Kirgistaan an uun a süüduast leit Schiina. Det hee 18.395.660 lidj (2019). At hoodsteed faan't lun as Astana. Kasachstaan hee fjauertanj regiuunen (üüb Kasachs: Oblys, muartaal Oblystar) an trii steeden mä naatschunaal bedüüding (üüb Kasachs: Республикалық маңызы бар қала Republikalyq mangysy bar qala). At lun wiar faan 1936 tu 1991 üüs det Kasachs SSR ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Det wurd 16. Deetsember 1991 suwereen. A president faan't lun sant 20. Marts 2019 as Qassym-Schomart Toqajew. Kazakhstan, citypopulation.de"}
{"id": "21998", "contents": "w:en:Ancestry.com Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. Wääbsteed: https://www.newspapers.com/"}
{"id": "21999", "contents": "Det Almaty Regiuun (üüb Kasachs: Алматы облысы Almaty oblysy [ɑlmɑtə u̯ʊbləsə], üüb Rüs: Алматинская область Almatinskaja Oblast’) as ian faan dön fjauertanj regiuunen uun Kasachstaan. Det hee 1.947.737 lidj. At hoodsteed faan’t regiuun as Taldyqorghan."}
{"id": "22", "contents": "At Meew (Larus canus) hiart tu at fögelfamile faan a Kuben (Laridae). En ütjwoksen meew liket at triituankub, woort 43 cm grat an hör jügen spään 120 cm. Meewen weeg 300 bit 550 g, a feedern san witj, boowen üüb a jügen grä. A spasen faan a jügen san suart an witj, a nääb an a bian greengüül. Jongfögler sä iarst efter trii juar so ütj. Mantjin an wiiftjin könst dü faan't ütjsen ei ütjenööder hual. Meewen wurd böös ual; det äälst meew, wat am fünjen hää, wiar 33 juar ual. Normool as wel so am 20 juar. Efter trii juar began meewen tu brääten, det bräättidj as faan Mei bit Jüüle. Lefst bräät meewen uun koloniin uun a naite faan't weeder. A nees haa miast trii aier an lei 5 bit 20 m ütjenööder. Bias aalernfögler bräät a aier 23 bit 28 daar loong, bit a jöönkin ufkem. Efter sjauer bit fiiw weg kön's flä. Meewen lewe miast bi a küst, knaap ans uk uun't banlun. Dü fanjst jo fööraal uun Nuurd- an Madeleuroopa. Enkelten auerwontre uun't banlun of waanre tu Süüdeuroopa. Meewen freed fööraal fask. Bütj det mei's oober uk wirmer, insekten an uffaal. Jüst so üs a"}
{"id": "22000", "contents": "Det Aqmola Regiuun (üüb Kasachs: Ақмола облысы Aqmola oblysy [ɑqmu̯ʊlɑ u̯ʊbləsə], üüb Rüs: Акмолинская область Akmolinskaja oblast’) as ian faan dön fjauertanj regiuunen uun Kasachstaan. Det hee 744.411 lidj. At hoodsteed faan’t regiuun as Kökschetau."}
{"id": "22001", "contents": "Det Aqtöbe Regiuun (üüb Kasachs: Ақтөбе облысы Aqto’be oblysy, üüb Rüs: Актюбинская область Aktjubinskaja oblast’) as ian faan dön fjauertanj regiuunen uun Kasachstaan. Det hee 834.813 lidj. At hoodsteed faan’t regiuun as Aqtöbe."}
{"id": "22002", "contents": "Det Atyrau Regiuun (üüb Kasachs: Атырау облысы Atyray’ oblysy [ɑtərɑy u̯ʊbləsə], üüb Rüs: Атырауская область Atyrauskaja oblast’) as ian faan dön fjauertanj regiuunen uun Kasachstaan. Det hee 594.576 lidj. At hoodsteed faan’t regiuun as Atyrau."}
{"id": "22003", "contents": "Det Mangghystau Regiuun (üüb Kasachs: Маңғыстау облысы Man’g’ystay’ oblysy, üüb Rüs: Мангистауская область Mangistauskaja oblast’) as ian faan dön fjauertanj regiuunen uun Kasachstaan. Det hee 626.777 lidj. At hoodsteed faan’t regiuun as Aqtau."}
{"id": "22004", "contents": "Det Aileu Gemeend (üüb Tetun: Munisípiu Aileu, üüb Portugiisk: Município de Aileu) as ian faan dön tretanj gemeenden faan Uast-Timor. At gemeend leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Det hee 48.837 lidj (2015). At hoodsteed as Aileu. East Timor, citypopulation.de"}
{"id": "22006", "contents": "Det Battambang Prowins (üüb Khmer: ខេត្តបាត់ដំបង Khaet Băt Dâmbâng [kʰaet ˌɓat ɗɑm ˈɓɑːŋ]) as en prowins uun Kambodscha. At prowins leit uun a waast faan’t lun. Det hee 1.025.174 lidj (2008). At hoodsteed as Battambang. Cambodia: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "22007", "contents": "Det Nuurdkasachstaan Regiuun (üüb Kasachs: Солтүстік Қазақстан облысы Soltu’stik Qazaqstan oblysy, üüb Rüs: Северо-Казахстанская область Sewero-Kasachstanskaja oblast’) as ian faan dön fjauertanj regiuunen uun Kasachstaan. Det hee 569.507 lidj. At hoodsteed faan’t regiuun as Petropawl."}
{"id": "22008", "contents": "Det Pawlodar Regiuun (üüb Kasachs: Павлодар облысы Pavlodar oblysy, üüb Rüs: Павлодарская область Pawlodarskaja oblast’) as ian faan dön fjauertanj regiuunen uun Kasachstaan. Det hee 758.595 lidj. At hoodsteed faan’t regiuun as Pawlodar."}
{"id": "22009", "contents": "Det Qaraghandy Regiuun (üüb Kasachs: Қарағанды облысы Qaraghandy oblysy, Карагандинская область Karagandinskaja oblast’) as ian faan dön fjauertanj regiuunen uun Kasachstaan. Det hee 1.385.037 lidj. At hoodsteed faan’t regiuun as Qaraghandy."}
{"id": "22010", "contents": "Det Qostanai Regiuun (üüb Kasachs: Қостанай облысы Qostanai’ oblysy, üüb Rüs: Костанайская область Kostanajskaja oblast’) as ian faan dön fjauertanj regiuunen uun Kasachstaan. Det hee 883.658 lidj. At hoodsteed faan’t regiuun as Qostanai."}
{"id": "22011", "contents": "Det Qysylorda Regiuun (üüb Kasachs: Қызылорда облысы Qyzylorda oblysy, üüb Rüs: Кызылординская область Kyzylordinskaja oblast’) as ian faan dön fjauertanj regiuunen uun Kasachstaan. Det hee 765.227 lidj. At hoodsteed faan’t regiuun as Qysylorda."}
{"id": "22012", "contents": "Det Schambyl Regiuun (üüb Kasachs: Жамбыл облысы Schambyl oblysy, üüb Rüs: Жамбылская область Schambylskaja oblast’) as ian faan dön fjauertanj regiuunen uun Kasachstaan. Det hee 1.110.965 lidj. At hoodsteed faan’t regiuun as Taras."}
{"id": "22013", "contents": "Turkistaan, iar det Süüdkasachstaan Regiuun (üüb Kasachs: Оңтүстік Қазақстан облысы On’tu’stik Qazaqstan oblysy, üüb Rüs: Южно-Казахстанская область Juschno-Kasachstanskaja oblast’) as ian faan dön fjauertanj regiuunen uun Kasachstaan. Det hee 2.840.557 lidj. At hoodsteed faan’t regiuun as Turkistaan. Maden uun leit det gratsteed Schymkent, diar üüs aanj regiuun teelt. At regiuun hee elwen distrikten:"}
{"id": "22014", "contents": "Det Uastkasachstaan Regiuun (üüb Kasachs: Шығыс Қазақстан облысы S’yg’ys Qazaqstan oblysy, üüb Rüs: Восточно-Казахстанская область Wostotschno-Kasachstanskaja oblast’) as ian faan dön fjauertanj regiuunen uun Kasachstaan. Det hee 1.396.086 lidj. At hoodsteed faan’t regiuun as Öskemen. At regiuun hee füftanj regiuunen:"}
{"id": "22015", "contents": "Det Waastkasachstaan Regiuun (üüb Kasakhs: Батыс Қазақстан облысы Batys Qazaqstan oblysy, üüb Rüs: Западно-Казахстанская область Sapadno-Kasachstanskaja oblast’) as ian faan dön fjauertanj regiuunen uun Kasachstaan. Det hee 636.875 lidj. At hoodsteed faan’t regiuun as Oral. At regiuun hee bütj Oral twaalew distrikten:"}
{"id": "22016", "contents": "Det Ainaro Gemeend (üüb Tetun: Munisípiu Ainaru, üüb Portugiisk: Município de Ainaro) as ian faan dön tretanj gemeenden faan Uast-Timor. Det hee 63.136 lidj (2015). At hoodsteed as Ainaro. East Timor, citypopulation.de"}
{"id": "22018", "contents": "Det Baucau Gemeend (üüb Tetun: Munisípiu Baukau, üüb Portugiisk: Município de Baucau) as ian faan dön tretanj gemeenden faan Uast-Timor. Det hee 123.20 lidj (2015). At hoodsteed as Baucau. East Timor, citypopulation.de"}
{"id": "22019", "contents": "Det Bobonaro Gemeend (üüb Tetun: Munisípiu Bobonaru, üüb Portugiisk: Município de Bobonaro) as ian faan dön tretanj gemeenden faan Uast-Timor. Det hee 98.932 lidj (2015). At hoodsteed as Maliana. East Timor, citypopulation.de"}
{"id": "22035", "contents": "Det Cova Lima Gemeend as ian faan dön tretanj gemeenden faan Uast-Timor. Det hee 65.301 lidj (2015). At hoodsteed as Suai. East Timor, citypopulation.de"}
{"id": "22036", "contents": "Det Dili Gemeend (üüb Tetun: Munisípiu Dili, üüb Portugiisk: Município de Díli) as ian faan dön tretanj gemeenden faan Uast-Timor. Det hee 277.279 lidj (2015). At hoodsteed as Dili. East Timor, citypopulation.de"}
{"id": "22037", "contents": "Det Ermera Gemeend (üüb Tetun: Munisípiu Ermera, üüb Portugiisk: Município de Ermera) as ian faan dön tretanj gemeenden faan Uast-Timor. Det hee 125.702 lidj (2015). At hoodsteed as Gleno. East Timor, citypopulation.de"}
{"id": "22038", "contents": "Det Lautém Gemeend (üüb Tetun: Munisípiu Lautein, üüb Portugiisk: Município de Lautém) as ian faan dön tretanj gemeenden faan Uast-Timor. Det hee 65.240 lidj (2015). At hoodsteed as Lospalos. East Timor, citypopulation.de"}
{"id": "22039", "contents": "Det Liquiçá Gemeend (üüb Tetun: Munisípiu Likisá, üüb Portugiisk: Município de Liquiçá) as ian faan dön tretanj gemeenden faan Uast-Timor. Det hee 71.927 lidj (2015). At hoodsteed as Liquiçá. East Timor, citypopulation.de"}
{"id": "22040", "contents": "Det Viqueque Gemeend (üüb Tetun: Munisípiu Vikeke, üüb Portugiisk: Município de Viqueque) as ian faan dön tretanj gemeenden faan Uast-Timor. At gemeend leit uun a uast faan't lun. Det hee 76.033 lidj (2015). At hoodsteed as Viqueque. At gemeed hee fiiw ferwaltingsamten (üüb Tetun: Postus Administrativus, üüb Portugiisk: Postos Administrativos): East Timor, citypopulation.de"}
{"id": "22041", "contents": "Det Manufahi Gemeend as ian faan dön tretanj gemeenden faan Uast-Timor. Det hee 53.691 lidj (2015). At hoodsteed as Same. At gemeed hee fjauer ferwaltingsamten (üüb Tetun: Postus Administrativus, üüb Portugiisk: Postos Administrativos): East Timor, citypopulation.de"}
{"id": "22042", "contents": "Det Manatuto Gemeend (üüb Tetun: Munisípiu Manatutu, üüb Portugiisk: Município de Manatuto) as ian faan dön tretanj gemeenden faan Uast-Timor. Det hee 46.619 lidj (2015). At hoodsteed as Manatuto. East Timor, citypopulation.de"}
{"id": "22044", "contents": "Kathmandu (üüb Nepaali: काठमाडौं [kaʈʰmaɳɖu]) as at hoodsteed faan Nepaal. Det hee 1.003.285 lidj (2011). Kathmandu Nepal: Cities & Urban Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "22046", "contents": "Phnom Penh (üüb Khmer: ភ្នំពេញ [pʰnum peɲ]) as at hoodsteed faan Kambodscha. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 1.242.992 lidj (2008). Cambodia: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "22047", "contents": "Battambang (üüb Khmer: ក្រុងបាត់ដំបង Batdâmbâng) as at hoodsteed faan det Battambang Prowins uun Kambodscha. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 140.533 lidj (2008). Cambodia: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "22048", "contents": "Thimphu (üüb Bhuutaans: ཐིམ་ཕུ [tʰimpʰu]) as at hoodsteed faan Bhuutaan an det Thimphu Distrikt. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 79.185 lidj (2005). At steed leit uun't deel faan de Thimphu Struum (uk Wang Chuu Struum of Raidāk Struum neemd as), wat hög walter hee an faan a nuurd tu a süüd troch't hart faan't steed leept. Uk wan a berger, wat at steed amlei, faan 2000 tu 3800 meeter huuch san, as at steed salew twesken 2248 an 2648 meeter huuch. Thimphu Thimphu Banersteed Buddha Dordenma Kluasterborig Markels Teenk-Chörten Bhutan: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "22050", "contents": "Nei-Delhi as at hoodsteed faan Inje."}
{"id": "22051", "contents": "Bandar Seri Begawan (üüb Dschawi: بندر سري بڬاوان [ˌbanda səˌri bəˈɡawan]) as at hoodsteed faan Bruunei. Det hee 202.715 lidj (2011). Brunei: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "22052", "contents": "-6.175106.82861111111Koordinaaten: 6° 11′ S, 106° 50′ O Jakarta ([dʒaˈkarta]) as en prowins an at hoodsteed faan Indoneesien. At steed leit uun a nuurdwaast üüb't eilun Jaawa. Det hee 9.586.705 lidj (2010). Fulksteeling 2010 (Memento faan di 3. Deetsember 2013 uun't Internet Archive) (PDF; 16,7 MB) demographia.com (PDF) Indonesia: Major Cities, citypopulation.de Temperaturen basierend auf den Durchschnitten von 1994–1999, Meteorological and Geophysical Agency, Indonesia M. Müller, 1983: Handbuch ausgewählter Klimastationen der Erde. Universität Trier, stadtklima.de wetterkontor.de, Klimatabelle von Jakarta Commons: Jakarta – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "22058", "contents": "Det Phongsaalii Prowins (üüb Lao: ແຂວງຜົ້ງສາລີ [kʰuɛːŋ pʰoŋsa:li:]) as ian faan dön sööwentanj prowinsen faan Laos. Det hee 177.989 lidj (2015). At hoodsteed as Phongsaalii. Laos: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "22060", "contents": "Vientiane (üüb Lao: ວຽງຈັນ [wíəŋ tɕàn]) as at hoodsteed faan Laos. Det hee 620.157 lidj (2015). Laos: Provinces, citypopulation.de World Meteorological Organisation; wetterkontor.de"}
{"id": "22063", "contents": "Kuala Lumpur [ˈkuala ˈlumpʊr] as at hoodsteed an en bundesteritoorium faan Malaysia. Det hee 1.305.792 lidj (2000). At steed hee elwen distrikten: Bukit Bintang Titiwangsa Setiawangsa Wangsa Maju Batu Kepong Segambut Lembah Pantai Seputeh Bandar Tun Razak Cheras Malaysia: Major Urban Areas, citypopulation.de Malaysia Meteorological Department wetterkontor.de"}
{"id": "22065", "contents": "Mjanmaar, amtelk Republiik faan’t Unioon Mjanmaar (üüb Birmaans: ပြည်ထောင် စု သမ္မတ မြန်မာနိုင်ငံတော် Pyidaunzu Thanmăda Myăma Nainngandaw [pjìdàʊɴzṵ θàɴməda̰ mjəmà nàɪɴŋàɴdɔ]) as en stoot uun a süüduast faan Aasien. Uun a nuurduast leit Schiina, uun a süüduast lei Thailun an Laos, uun a süüd an süüdwaast leit a Golf faan Bengaalen, an uun a nuurdwaast lei Inje an Bangladesch. At hoodsteed faan't lun as Naypyidaw. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun wiar en britisk kolonii. Det wurd de 4. Janewoore 1948 suwereen. Myanmar: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "22066", "contents": "Det Kampong Cham Prowins (üüb Khmer: ខេត្តកំពង់ចាម Khaet Kâmpóng Cham [kʰaet kɑmpoŋ cam]) as en prowins uun Kambodscha. Det hee 925.992 lidj (2008). At hoodsteed as Kampong Cham. Cambodia: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "22085", "contents": "Det Kep Prowins (üüb Khmer: ខេត្តកែបកែប Khaet Kêb [kʰaet kaːe̯p]) as en prowins uun Kambodscha. Det hee 35.753 lidj (2008). At hoodsteed as Kep. At prowins hee tau distrikten: Damnak Chang’aeur Kep At prowins wurd 2008 üüs ian faan dön neist prowinsen uun Kambodscha grünjlaanjen. www.citypopulation.de"}
{"id": "22087", "contents": "Det Kampong Chhnang Prowins (üüb Khmer: ខេត្តខេត្តកំពង់ឆ្នាំង Khaet Kâmpóng Chhnăng [kʰaet kɑmpɔːŋ cʰnaːŋ]) as en prowins uun Kambodscha. Det hee 472.341 lidj (2008). At hoodsteed as Kampong Chhnang. At prowins hee aacht distrikten: Baribour Chol Kiri Kampong Chhnang Kampong Leaeng Kampong Tralach Rolea B’ier Sameakki Mean Chey Tuek Phos Cambodia: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "22092", "contents": "Det Tboung Khmum Prowins (üüb Khmer: ខេត្តត្បូងឃ្មុំ Khaet Tbong Khmŭm [kʰaet tɓouŋ kʰmum]) as en prowins uun Kambodscha. Det hee 754.000 lidj (2008). At hoodsteed as Suong. At prowins hee sööwen distrikten: Dambae Krouch Chhmar Memot Ou Reang Ov Ponhea Kraek Tboung Khmum Krong Suong Cambodia: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "221", "contents": "Nordfrasch („Nordfriisk“) as ån foon e tra frasche spräke. Snååked wårt Nordfrasch foon süwat 8.000 manschne önj e Kris Nordfraschlönj än maning manschne büten foon Nordfraschlönj. Önj e naie tid jäif dåt tiin dialäkte foont Nordfrasch. Sääker iinj deerfoon – dåt Söödergooshiirder – as ål düüdj blaawen. Dåt Nordfriisk as döör e Europäisch Charta for regionaal- unti manerhäidespräke as manerhaidespräke önj Tjüschlönj gödjkånd. Bai e noome koone jam siinj, dåt ark spräkewis har äin noome fort Friisk heet unti sügåår, as e ailönjspräkewise, har seelew goorai Friisk nååmt. Deeram wårt dåt kunstuurd Friisk for åle tuhuupe brükd. Diheere Noome wårt uk åltens bai ofisjäle noome, sååge unti önjgeläägenhäide brükd: Friisk Foriining, Friisk Gesäts unti Nordfriisk Instituut. Önj e ünlike dialäkte jeeft et ünlike noome for di nordfrasche spräke. Da Hålifrasche seede \"freesk\", da Mooringer seede \"frasch\" än aw Fäär seede da manschne \"fresk\". Mååst brüke da manschne aw da ailönje sölring, fering, öömrang unti halunder, wan jare äine spräke miinjd as. Üt dåt üüjlfrasche hääwe jam dåt saaterfrasche, dåt weestfrasche än dåt nordfrasche önjtwikled. Da bile tuhuupe di frasche spräkefloose. Di näiste frün tu da frasche spräke as di ainglische spräke. Di ainglische spräke än da frasche spräke hiire tu"}
{"id": "22115", "contents": "At Bibliothèque nationale de France (BnF) as det fransöösk natsionaabibleteek uun Pariis. Hat skal skraften saamle, apwaare, an för a minsken tugengelk maagee. Diarför werket hat mä internatjunaal iinrachtangen tuup. Ööders üs det Sjiisk Natsionaalbibleteek saamelt det BnF ales, ei bluas skraften ütj of auer Frankrik. Hat ferwaaret auer 30 miljuun skraften as as sodenang ian faan a gratst bibleteeken üüb a eerd. At BnF feert uk det digitalisiaret bibleteek Gallica. Commonskategorii: Bibliothèque nationale de France – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't Bibliothèque Nationale de France"}
{"id": "22116", "contents": "Det Kampong Speu Prowins (üüb Khmer: ខេត្តខេត្តកំពង់ស្ពឺ Khet Kâmpóng Spœ [kʰaet kɑmpɔːŋ spɨː]) as en prowins uun Kambodscha. Det hee 716.944 lidj (2008). At hoodsteed as Chbar Mon. At prowins hee aacht distrikten: Basedth Chbar Mon Kong Pisei Aoral Odongk Phnom Sruoch Samraong Tong Thpong Cambodia: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "22117", "contents": "Det Kampot Prowins (üüb Khmer: ខេត្តកំពត Khet Kâmpôt [kʰaet kɑmpɔːt]) as en prowins uun Kambodscha. Det hee 585.850 lidj (2008). At hoodsteed as Kampot. At prowins hee aacht distrikten: Angkor Chey Banteay Meas Chhuk Chum Kiri Dang Tong Kampong Trach Kampot Tuek Chhou Cambodia: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "22118", "contents": "Det Kampong Thom Prowins (üüb Khmer: ខេត្តកំពង់ធំ Khet Kâmpóng Thum [kʰaet kɑmpɔːŋ tʰom]) as en prowins uun Kambodscha. Det hee 631.409 lidj (2008). At hoodsteed as Stueng Saen. At prowins hee aacht distrikten: Baray Kampong Svay Prasat Balangk Prasat Sambour Sandaan Santuk Stoung Stueng Saen Cambodia: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "22121", "contents": "A Filipiinen (amtelk Republiik faan a Filipiinen, filipino Republika ng Pilipinas [ˌpɪlɪˈpinɐs], ingelsk Republic of the Philippines) san en lun an en skööl faan 7.641 eilunen uun a waastelk Pasiifik. Jo hiar tu Süüduastaasien. Jo san di fiftgratst eilunstoot üüb a eerd efter Indoneesien, Madagaskar, Papua-Nei-Guinea an Jaapan. A Filipiinen san bütj Uast-Timor det iansagst lun uun Aasien mä katuulsk muarhaid bi a iinwenern. Hör nööm haa a Filipiinen füngen faan di spoonsk siamaan Ruy López de Villalobos: Hi näämd a eilunen tu iaren faan di spoonsk prens Philipp II. Las Islas Filipinas. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: A Filipiinen haa 17 regiuunen mä 81 prowinsen: Metro Manila (National Capital Region of NCR, Hoodstäädregiuun) Ilocos (Regiuun I) Kordilleerenregiuun (Cordillera Administrative Region of CAR) Cagayan Dääl (Regiuun II) Madel-Luzon (Regiuun III) CALABARZON (Regiuun IV-A = Cavite, Laguna, Batangas, Rizal, Quezon) MIMAROPA (Regiuun IV-B = Mindoro, Marinduque, Romblon, Palawan) Bicol-Regiuun (Regiuun V) Waast-Visayas (Regiuun VI) Madel-Visayas (Regiuun VII) Uast-Visayas (Regiuun VIII) Zamboanga Hualeweilun (Regiuun IX) Nuurd-Mindanao (Regiuun X) Davao-Regiuun (Regiuun XI) SOCCSKSARGEN (Regiuun XII = South Cotabato, Cotabato, Sultan Kudarat, Sarangani, General Santos City) Caraga (Regiuun XIII) Autonoom Regiuun uun Moslem Mindanao (Autonomous Region Of Muslim Mindanao of ARMM) Mä"}
{"id": "22125", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Philippinen wiset di code för 17 Bezirke (Rehiyon) und 81 Provinzen (Lalawigan). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Philippinen PH), di ööder as di code för den Bezirk und die Provinz. Der aktuelle Landescode wurde im November 2015 zuletzt aktualisiert. iso.org: Online Browsing Platform: Philippiines ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Geografische Übersicht der philippinischen Regionen und Provinzen"}
{"id": "22129", "contents": "Dili as at hoodsteed faan Uast-Timor. Det hee 244.584 lidj (2015). At gemeend Dili hee seeks ferwaltingsposten (üüb Portugiisk: postos administrativos) Atauro Cristo Rei Dom Aleixo Metinaro Nain Feto Vera Cruz East Timor: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "22130", "contents": "Jerewan (Armeensk: Երևան, Aserbaidschaansk: İrəvan, Rüsk: Ереван) as at hoodsteed faan Armeenien an uk en prowins. Det hee 1.060.138 lidj (2011). At stääd hää 12 distrikten: Adschapnjak Arabkir Awan Dawtaschen Erebuni Kanaker-Sejtun Kentron Malatia-Sebastia Nork-Marasch Nor Nork Nubaraschen Schengawit En regiaringsbau Treepenkaskaad Ütjsicht faan't Treepenkaskaad 2800. Juarsdai Park Matenadaran Doom St. Sarkis Tsitsernakaberd Armenia: Cities, Regions & Towns, citypopulation.de World Meteorological Organisation wetterkontor.de"}
{"id": "22134", "contents": "Det Koh Kong Prowins (üüb Khmer: ខេត្តកោះកុង Khet Kaôh Kông [kʰaet kɑh koŋ]) as en prowins uun Kambodscha. Det hee 117.481 lidj (2008). At hoodsteed as Khemarak Phoumin. At prowins hee sööwen distrikten: Botum Sakor Kiri Sakor Khemarak Phoumin Smach Mean Chey Mondol Seima Srae Ambel Thma Bang Cambodia: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "22135", "contents": "Det Pailin Prowins (üüb Khmer: ខេត្តប៉ៃលិន Khaet Pailĭn [kʰaet pai lɨn]) as en prowins uun Kambodscha. Det hee 70.486 lidj (2008). At hoodsteed as Pailin. At prowins hee tau distrikten: Pailin Sala Krau Cambodia: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "22136", "contents": "Det Preah Vihear Prowins (üüb Khmer: ខេត្តព្រះវិហារ Khet Preăh Vihéar [kʰaet preə̯̆h ʋihiə]) as en prowins uun Kambodscha. Det hee 171.139 lidj (2008). At hoodsteed as Tbaeng Meanchey. At prowins hee sööwen distrikten: Chey Saen Chhaeb Choam Khsant Kuleaen Rovieng Sangkom Thmei Tbaeng Meanchey Cambodia: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "22137", "contents": "Filipiino as di amtelk nööm faan't amtsspriak faan a Filipiinen. Det as en standardisiaret furem faan't Tagaalog, diar faan fölen üs mamenspriak snaaket woort. Test-Wikipedia üüb Filipiino"}
{"id": "22139", "contents": "Tagaalog (taˈgaːlɔk) as det miast spreegen spriak üüb a Filipiinen. Di nööm komt faan tagá = ufkemst an ílog = struum. Tuiarst wiar Tagaalog det spriak faan a Tagaalen, diar trinjam Manila lewe, man daalang as diar det amtsspriak Filipiino faan wurden. Wikipedia üüb Tagaalog Online-wurdenbuk (Sjiisk–Tagaalog)"}
{"id": "22142", "contents": "At Abacá (Musa textilis) woort uk Manilahenep näämd, hat as oober en Banaan (Musa) an hää niks mä Henep (Cannabis sativa) tu dun. Didiar slach faan Banaanen (Musaceae) woort ei tu iidjen aptaanj, man för triader an riaper. Fööraal uun a siafaard woort detdiar manila brükt. Uk ööder banaan-slacher wurd brükt för ünlik slacher faan triader, liinen of riaper. Abaca-triader Abaca-maten faan a Filipiinen Abaca-liinen (manila) Commonskategorii: Abaca – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Abaca Iindrach bi GRIN Taxonomy for Plants (ingelsk)"}
{"id": "22146", "contents": "James Cochran Stevenson Runciman (* 7. Jüüle 1903 uun Northumberland; † 1. Nofember 2000 uun Radway, Warwickshire) wiar en britisk histooriker, diar för sin werken tu’t madeläälerns bekäänd as. Hi wiar de naist dring faan Walter Runciman, 1st Viscount Runciman faan Doxford an Hilda Runciman, Viscountess Runciman faan Doxford. Sin aalern wiar lasmooten för die Liberal Party uun det Britisk Parlament. San ualaatj faan aatjen eeg, Walter Runciman, 1. Baron Runciman, wiar en gratriader. San aptooch fing er uun Eton, tu liker tidj mä George Orwell, diar en naar frinj wurd. 1921 begand er bi Trinity College, Cambridge sin stuudium auer histoore."}
{"id": "22149", "contents": "14.25121Koordinaaten: 14° 15′ 0″ N, 121° 0′ 0″ O Manila as det hoodstääd faan a Filipiinen. Fulkstäälang 2010 (PDF; 16,7 MB) Temperatuuren faan 1971–2000, efter Philippine Atmospheric, Geophysical and Astronomical Services Administration M. Müller, 1983: Handbuch ausgewählter Klimastationen der Erde. Universität Trier, stadtklima.de Commonskategorii: Manila – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Manila (sjiisk)"}
{"id": "22151", "contents": "At Virtual International Authority File (VIAF) as en dootenbeenk för persuunendooten. Hat as en kooperatjuun faan flook natjunaalbibleteeken an woort faan't Online Computer Library Center (OCLC) bedrewen. Det projekt as 2003 faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek an det amerikoonsk Library of Congress üüb a bian steld wurden an werket sant 2012. (Stant Nofember 2016): Bibliotheca Alexandrina, Egypten National Library of Australia, Austraalien Open VLACC, Belgien Biblioteca Nacional de Chile, Chiile Dansk BiblioteksCenter (DBC), Denemark Deutsche Nationalbibliothek, Sjiisklun Bibliothèque nationale de France, Frankrik Système universitaire de documentation, Frankrik Irische Nationalbibliothek, Irlun The National Library of Israel, Israel Istituto Centrale per il Catalogo Unico, Itaalien Nationale Parlamentsbibliothek, Jaapan Library and Archives Canada, Kanada Bibliothèque et Archives nationales du Québec, Kanada National Library of Korea, Korea National- und Universitätsbibliothek Zagreb, Kroatien Lettische Nationalbibliothek, Letlun Lebanese National Library, Liibanon Bibliothèque nationale de Luxembourg, Luxemborag Bibliothèque Nationale du Royaume du Maroc, Marokko Königliche Bibliothek der Niederlande, Neederlunen BIBSYS, Norweegen Biblioteka Narodowa, Poolen Narodowy Uniwersalny Katalog (NUKAT), Poolen Biblioteca Nacional de Portugal, Portugal Russische Staatsbibliothek, Ruslun Königliche Bibliothek zu Stockholm, Sweeden Schweizerische Nationalbibliothek, Sweits RERO, Sweits National Library Board, Singapuur Biblioteca Nacional de España, Spoonien Biblioteca de Catalunya, Spoonien National Central Library, Taiwan Nationalbibliothek der Tschechischen Republik, Tschechien"}
{"id": "22152", "contents": "At Library of Congress Control Number (LCCN) as en käännumer faan't Library of Congress uun Ameerikoo för persuunen, buken an slachwurden. Ööder käändooten faan't Library of Congress san: Library of Congress Classification (LCC) Library of Congress Authorities (LCAuth), det as tu fergliken mä't Gemiansoom Normdatei (GND). ␣␣␣92022183 (92-22183) Knapp: Elliptic curves (Buk) ␣␣2002024184 (2002-024184) Marker: Model theory (Buk) n␣␣50036535 (n50-36535) Guy Davenport (Persuun) n␣␣94112934 (n94-112934) Barack Obama (Persuun) no2008168642 (no2008-168642) United States. President (2009-: Obama) (Persuun) sh␣85092242 (sh85-92242) Noncommutative rings (Slachwurd) Struktuur faan't LCCN (ingelsk)"}
{"id": "22153", "contents": "A International Standard Name Identifier (ISNI) as en taal mä 16 steeden an leit iandüüdag det identiteet faan en persuun fääst. A ISNI as faan't ISO ütjwerket wurden oner det numer ISO 27729. ISNI liket det Virtual International Authority File (VIAF), häält oober muar dooten. Uk ORCID liket ISNI, an as mä det norm ISO 27729 kompatiibel. Wääbsteed faan isni.org"}
{"id": "22154", "contents": "At Gemiansoom Normdatei (GND, ingelsk: Integrated Authority File) as en datei för persuunen, iinrachtangen, buken an slachwurden. Hat woort faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek bedrewen. Föörgungern faan GND wiar: Persuunnöömdatei (PND) Gemiansoom Iinrachtangdatei (GKD) Slachwurdnormdatei (SWD) Ianhaidsslachwurddatei faan't Sjiisk Musiikarchiif (DMA-EST) Sant 2012 san jo tuupfeerd wurden tu't GND. Sant 2014 wurd a dooten efter't salew oort an wiis apnimen üs bi't Library of Congress. DNB-Portaal (Sjiisk Natsionaalbibleteek)"}
{"id": "22155", "contents": "LIBRIS stäänt för „LIBRary Information System“ an as en kataloog faan't Könanglik Bibleteek uun Stockholm. Det internatjunaal ufkörtang as „SE-LIBR“. An det „SELIBR“-numer woort üs normdatei brükt. Wääbsteed"}
{"id": "22156", "contents": "Di kataloog Système universitaire de documentation (SUDOC) as en fransöösken dokumentatsioonskataloog faan uniwersiteetsbibleteeken sant 1999. Hi woort bedrewen faan't Agence bibliographique de l'enseignement supérieur (ABES). Mä sin normdatei Autorités (IdRef) werket SUDOC tuup mä't Virtual International Authority File (VIAF). Système universitaire de documentation (SUDOC) Autorités SUDOC (IdRef)"}
{"id": "22157", "contents": "MusicBrainz as en frei dootenbeenk mä informatsioonen auer musiikern. Auer MusicBrainz-IDs jaft at tugang tu: Konstlern (Artists) Ütjgoowen (Releases) Release Groups Apnoomen (Recordings) Werken (Works) Ferbinjangen (Relationships) Slachwurden (Tags) Wääbsteed Commonskategorii: MusicBrainz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "22158", "contents": "At National Library of Australia (Austraalisk Natsionaal Bibleteek) sat uun Canberra an ferwaaret arke buk, diar uun Austraalien drükt woort. AT NLA as uk tustendag för ISSN-numern, ISMN-numern an CIP-tiitelapnaamen uun Austraalien. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: National Library of Australia Wääbsteed faan't National Library of Australia"}
{"id": "22159", "contents": "At National Diet Library (japoonsk 国立国会図書館, Kokuritsu Kokkai Toshokan) as det natjunaalbibleteek faan Jaapan sant 1948. Hat werket so üs det Library of Congress uun Ameerikoo. Diar san fööraal tau iinrachtangen uun Nagatachō (Tokio) und Kyōto. Det bibleteek häält auer 30 miljuun dokumenten: ~10 miljuun buken (~ 7 miljuun japoonsken an ~ 3 miljuunen uun ööder spriaken), 12 miljuun tidjskraften an bleeden, an 13 miljuun ööder meedien (mikroformen, nuuten, digitaal meedien). Hat as ian faan a gratst bibleteeken üüb a eerd. Commonskategorii: National Diet Library – Saamlang faan bilen of filmer Literatüür faan of auer National Diet Library uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek NDL – Wääbsteed üüb ingelsk"}
{"id": "22160", "contents": "National Library of the Czech Republic as di internatjunaal nööm för't Natjunaalbibleteek faan't Tschechisk Republiik (Národní knihovna České republiky, NK ČR). Hat sat uun Prag an onerstäänt det kultuurministeerium. Diar lei wel son sääks miljuun dokumenten. Wääbsteed"}
{"id": "22161", "contents": "At Biblioteca Nacional de España (BNE) as det Spoonsk Natjunaalbibleteek. Hat as 1712 grünjlaanj wurden an sat uun Madrid. Diar wurd son 26 miljuun dokumenten ferwaaret. At BNE as ian faan a gratst bibleteeken üüb a welt. Wääbsteed Commonskategorii: Biblioteca Nacional de España – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "22162", "contents": "SNAC of Social Networks and Archival Context as en amerikoonsk iinrachtang, am histoorisk dooten tu finjen an tuuptufeeren. Hat as 2010 iinracht wurden mä halep faan't National Endowment for the Humanities (NEH) bi't National Archives and Records Administration (NARA). Wääbsteed (ingelsk)"}
{"id": "22163", "contents": "BIBSYS as en onernemen faan't wedenskapsministeerium uun Noorweegen. Hat as en dootenbeenk för wedenskapelk iinrachtangen. BIBSYS werket tuup mä aal a uniwersiteeten an det Natsionaalbibleteek faan Noorweegen. Det iinrachtang sat uun Trondheim. Om Bibsys (uun Noorsk)"}
{"id": "22164", "contents": "At Union List of Artist Names (ULAN) as en dootenbeenk mä ~ 293.000 nöömer an ööder informatjuunen auer konstlern. Hat woort bedrewen faan't Getty Research Institute. ULAN werket uk mä't VIAF tuup. Union List of Artist Names (wääbsteed)"}
{"id": "22167", "contents": "Netherlands Institute for Art History as di ingelsk ütjdruk för't Rijksbureau voor Kunsthistorische Documentatie (RKD). Hat sat uun Den Haag an hiart tu a bedüüdenst konsthistoorisk bibleteeken üüb a welt. Wääbsteed Commonskategorii: RKD – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "22174", "contents": "Havank, deknööm faan Hendrikus Frederikus van der Kallen (*19. Febrewoore 1904 uun Ljouwert, Fryslân; † 22. Jüüne 1964, uk diar), wiar en waastfresk skriiwer. Hendrikus Frederikus van der Kallen, repnööm Rieks, wiar de äälst dring faan Martinus van der Kallen an Jacoba Huberdina Maria Louwhoff, diar't üüb a Wirdummerdyk uun Ljouwert en hüs hed. At familje wiar katoolisk, do ging Rieks uun Eindhoven bi de augustiinsk prääster tu’t gümnaasium. Hi skul prääster wurd, man hi hed ääder a iargits skriiwer tu wurden. Het mysterie van St. Eustache (1935) At hiamelkhaid faan St. Eustache: Ferbreeger uun rau Samuel Goldstream bewenet det ual sloot St. Eustache uun fraansöösk Flandern. Auer dat hi füftanj juar uun a sloot lewet, dee hi en fest, diartu uk Superintendant Silvère nuadiget wurd. A sloot hee en spuuklegend, man det skintj, dat at legend laben as, auer dat a spuuk maaget bewener faan det ual sloot duad. Het raadsel van de drie gestalten (1936) - at riadlis faan dön trii gestalten. Het spookslot aan de Loire (1936) - at spuuksloot bi a Loire. Het probleem van de twee hulzen (1937) - at probleem faan dön tau sliawen. De man uit de verte (1937) - a maan faan"}
{"id": "22175", "contents": "Sir Isaac Newton [ˌaɪzək ˈnjuːtən] (* 25. Deetsember 1642 / 4. Janewoore 1643 uun Woolsthorpe-by-Colsterworth uun Lincolnshire; † 20. Marts 1726 / 31. Marts 1727 uun Kensington) wiar en ingels natüürforsker. Uun’t spriik faan sin tidj, wat twesken natüürelk teologii, natüürwedenskapen, alchemii an filosofii noch ei skarep skääst, wurd Newton üüs filosoof beteekent. Hi wiar a skriiwer faan dön Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (Matemaatisk Prinsipien faan Natüürelk Filosofii), diaruun hi mä sin gesets faan grawitatschuun det uniwersel grawitatschuun beskreew an a gesetsen faan beweeging formuliaret, huarmä hi a grünjstian för det klasisk mechaanik lai. Commons: Isaac Newton – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "22177", "contents": "Nikolaus Kopernikus (* 19. Febrewoore 1473 uun Toruń; † 24. Mei 1543 uun Frombork) wiar en doomher faan det Fürstbisdoom Ermlun uun Preussen an uk astronoom an dokter, diar uk för matematiik an kartografii lewet. Uun sin hoodwerk De Revolutionibus Orbium Coelestium (Faan a Rewolutschuunen faan a Lochtkuugler) beskreew hi en sansentrisk bilj faan a wäält, diarefter a eerd en planeet as, ham am sin aanj aaks dreit an ham uk üüs dön öler planeeten am a san reert."}
{"id": "22180", "contents": "Johannes Kepler (* 27. Deetsember 1571 uun Weil der Stadt; † 15. Nofember 1630 uun Regensburg) wiar en tsjiisk natüürfilosoof, matemaatiker, astronoom, astroloog, optiker an ewangeelisk teoloog. Hi wurd 27. Deetsember 1571 uun det frei rikssteed Weil der Stadt (wat nü dial faan Stuttgart as). San ualaatj, Sebald Kepler, wiar bürgermääster faan detheer steed. San aatj wiar Heinrich Kepler, en hanelsmaan, an sin mam wiar Katherina Guldenmann, diar en krüüswüfhood wiar an lääder faan hekserei uunklaaget wurd. Faan 1594 tu 1600 wiar hi lunskapsmatemaatiker faan Steiermark uun Graz. Hi onerrachtet matemaatik bi det ewangeelisk stiftsskuul, wat det katoolsk Uniwersiteet faan Graz jinauersted. Uun Prag 1600-1601 wiar hi för’t iarst asistent faan de deensk astronoom Tycho Brahe, do keiserelk matemaatiker oner Keiser Rudolf II.. Detheer steling hääl hi onder a efterfulgern faan Rudolf, Matthias I. an Ferdinand II. tu 1627. Faan 1612 tu 1626 wirket hi üübtu üüs lunskapsmatemaatiker uun Linz. Tuletst tiinet hi Generool Wallenstein üüs astroloogisk beriader. Johannes Kepler foon a natüürgesetsen, huarefter a planeeten jo am a san reer. Hi maaget at optik tu en feek faan wedenskapelk onerschüking an besteedigt ütjfinjingen, wat san tidjmaaker Galileo Galilei mä't teleskoop maaget hed. Hi täält diarmä tu a begrünjigern faan"}
{"id": "22181", "contents": "29. September: Michelangelo Merisi da Caravaggio, italjeens konstmooler († 1610) 27. Deetsember: Johannes Kepler, tsjiisk natüürfilosoof, matemaatiker, astronoom, astroloog, optiker an ewangeelisk teoloog († 1630)"}
{"id": "22182", "contents": "13. August: Nicolò Marcello wurd Doge faan Venedig. 19. Febrewoore: Nikolaus Kopernikus, astronoom († 1543) 17. Marts: Jaakob IV., köning faan Skotlun († 1513) 26. Oktuuber: Friedrich faan Saksen, huuchmääster faan de Tjiisk Orden († 1510) 28. Jüüle: Niccolò Tron, Doge faan Venedig (* 1399) 08. Nofember: Sibet Attena, uastfresk hoodling (* amanbi 1425)"}
{"id": "22183", "contents": "24. Mei: Nikolaus Kopernikus, astronoom (* 1473)"}
{"id": "22188", "contents": "08. Nofember: Sir Edmond Halley, ingels astronoom, matemaatiker, kartograaf, geofüsiker an meteoroloog († 1742)"}
{"id": "22191", "contents": "Ünbekäänd Dootem Henry Purcell, ingels komponist († 1695) 10. Oktuuber: Abel Tasman, holuns siafeerer (* 1603)"}
{"id": "22192", "contents": "Sir Edmond Halley (* 29. Oktuuberjul. / 8. Nofembergreg. 1656 uun Haggerston bi London; † 14. Janewoore 1741jul. / 25. Janewoore 1742greg. uun Greenwich) wiar en ingels astronoom, matemaatiker, kartograaf, geofüsiker an meteoroloog. Halley wurd uun Haggerston, uun a uast faan London bäären. San aatj, Edmond Halley Senior, kaam faan Derbyshire an wiar en rik siapmaager uun London. Hi studiaret bi St Paul’s School an faan 1673 bi det Queen’s College uun Oxford. Do studiaret hi matematiik an astronomii an küd al mä 21 juar en metood bekäändmaage, de sanfiarst punkt an eksentrisiteeten faan a planeeten tu bestemen. Hi maaget 1677 en rais tu St. Helena. Hi küd üüs iarst astronoom en trochgenk faan Merkuur faan began tu aanj uun’t uug hual. Hi sluch diarüübhen föör, trochgenker faan Merkuur an Venus tu a besteming faan det astronoomisk ianhaid tu fermeeden, am at graten faan det sansüsteem tu bestemen. Deheer föörslach hed tuföören al James Gregory uun sin buk Optica Promota (Fördret Optiken; 1663) maaget. Uk fermeed hi do a positschuunen faan 341 stäären faan a süüdhemel. 1686 hee hi en artiikel uun’t tidjskraft Philosophical Transactions of the Royal Society skrewen auer sin onerschükangen faan a pasaat- an monsuunwinjer, wat hi"}
{"id": "22195", "contents": "25. Mei: Jørgen Iversen Dyppel wurd guwernöör faan St. Thomas uun dön Deensk Waastindien."}
{"id": "22210", "contents": "At Internatsionaal Organisatsion för Standardisiarang – kurt ISO (faan greks ἴσος isos = likedenang) as en onernemen uun a Sweits an werket för ianhaidelk standards üüb a welt. ISO as för ales tustendag bütj elektroonik an telekomunikatsion. Tuup mä IEC (Internatsionaal Elektrotechnisk Komision) an ITU (Internatsionaal Telekomunikatsions Union) as ISO uun't WSC (World Standards Cooperation) tuupslööden. ISO 233 Amskriiwen faan araabisk skraft tu latiinsk skraft ISO 639 Nöömer an ufkörtangen faan spriaken (Nuurdfresk as ISO 639-3 frr) ISO 1000 SI-ianhaiden ISO 2108 Numernsüsteem för buken (ISBN) ISO 3166 Codes för lunen ISO 4217 Codes för münten ISO 8859 Tiakenkataloogen för computern (ASCII) ISO 80000 Gratin an ianhaiden uun a matematiik an füsiik Amtelk wääbsteed (ingelsk, fransöösk, rüsk)"}
{"id": "22213", "contents": "John Flamsteed (* 19. August 1646 uun Denby; † 31. Deetsember 1719 uun Greenwich) wiar en ingels astronoom an faan 1675 de iarst hoofastronoom (üüb Ingels: Astronomer Royal) fan det ingels köninghüs. Commons: John Flamsteed – Saamling faan biljen of filmer Johann Bayer"}
{"id": "22221", "contents": "Christiaan Huygens (14. April, 1629 uun Den Haag; † 8. Jüüle 1695 uk diar) wiar en holuns astronoom, matemaatiker an füsiker. Commons: Christiaan Huygens – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "22222", "contents": "Maria Kunitz (* 29. Mei 1610 uun Wohlau, Hertoochdoom Wohlau; † 22. August 1664 uun Pitschen) wiar ian faan dön wichtig wüfelk astronoomer faan det iar neitidj uun Europa. Hat skreew Urania Propitia (1650), wat ferbeedret tabelen faan a planeeten hee."}
{"id": "22223", "contents": "Johannes Fabricius (* 8. Janewoore 1587 uun Resterhafe, Uastfresklun; † 10. Janewoore 1617 uun Dresden) wiar en uastfresk astronoom. Hi wiar dring faan a astronoom David Fabricius. Tuup foon jo a sanplaker."}
{"id": "22224", "contents": "David Fabricius (* 9. Marts 1564 uun Esens, Uastfresklun; † 7. Mei 1617 uun Osteel) wiar en uastfresk teoloog, amatöörastronooom an kartograaf. Hi foon't feranerlikhaid faan a stäär Mira an wiar a aatj faan Johannes Fabricius, diar 1611 üüs de iarst maan en wedenskapelk ufhanling auer a sanplaker skreew."}
{"id": "22225", "contents": "Tycho Brahe (* 14. Deetsember 1546 üüb Sloot Knutstorp, Skåne, Denemark; † 24. Oktuuber 1601 uun Prag) wiar en deensken astronoom. 1991 as de damper MF Tycho Brahe efter ham neemd wurden. Commons: Tycho Brahe – Saamling faan biljen of filmer MF Tycho Brahe (damper)"}
{"id": "22226", "contents": "1599 wiar det njüügen-an-neegentigst juar faan det 16. juarhunert. 06. Jüüne: Diego Velázquez, spoonsk konstmooler (* 1660)"}
{"id": "22227", "contents": "1598 wiar det aacht-an-neegentigst juar faan det 16. juarhunert. 13. September: Philipp II., köning faan Spanje (* 1527)"}
{"id": "22228", "contents": "1594 wiar det fjauer-an-neegentigst juar faan det 16. juarhunert. 19. Deetsember: Gustav II. Adolf, köning faan Sweeden († 1632)"}
{"id": "22229", "contents": "1593 wiar det trii-an-neegentigst juar faan det 16. juarhunert. 11. Jüüle: Giuseppe Arcimboldo, italjeens konstmooler (* 1526)"}
{"id": "22230", "contents": "1592 wiar det tau-an-neegentigst juar faan det 16. juarhunert."}
{"id": "22231", "contents": "1591 wiar det ian-an-neegentigst juar faan det 16. juarhunert."}
{"id": "22232", "contents": "1590 wiar det neegentigst juar faan det 16. juarhunert."}
{"id": "22234", "contents": "08. Febrewoore: Maria, köningin faan Skotlun (* 1542)"}
{"id": "22235", "contents": "Ünbekäänd Dootem Piter Feddes, waastfresk konstmooler († amanbi 1623)"}
{"id": "22236", "contents": "04. Jüüle: Murad III., sultaan faan det Osmaans Rik († 1595) 14. Deetsember: Tycho Brahe, deensk astronoom († 1601)"}
{"id": "22237", "contents": "At Weimar Republiik wiar di nööm faan't Sjiisk Rik efter a Iarst Weltkriich faan 1918 bit 1933. At republiik begand di 9. Nofember 1918 üüs det Sjiisk Republiik ütjrepen wurd. At republiik wurd efter't stääd Weimar, huar faan di 6. Febrewoore 1919 tu di 21. Mei 1920 det iarst Natschunaalfersoomling tupseed, näämd. Det amtelk nööm faan a stoot wiar man det Tjiisk Rik. Det kaam di 30. Janewoore 1933, üüs Adolf Hitler tu a rikskansler näämd wurd, tu aanj. Republiiken: Republik Baden (hoodstääd: Karlsruhe) Folkstooten: Volksstaat Hessen (hoodstääd: Darmstadt) Volksstaat Reuß (hoodstääd: Gera) - wurd 1920 dial faan Thüringen. Freier Volksstaat Württemberg (hoodstääd: Stuttgart) Freistooten: Freistaat Anhalt (hoodstääd: Dessau) Freistaat Bayern (hoodstääd: München) Freistaat Braunschweig (hoodstääd: Braunschweig) Freistaat Coburg (hoodstääd: Coburg) - wurd 1920 dial faan a Freistoot Bayern. Freistaat Gotha (hoodstääd: Gotha) - wurd 1920 dial faan Thüringen. Freistaat Lippe (hoodstääd: Detmold) Freistaat Mecklenburg-Schwerin (hoodstääd: Schwerin) - wurd 1933 dial faan Mecklenburg. Freistaat Mecklenburg-Strelitz (hoodstääd: Neustrelitz) - wurd 1933 dial faan Mecklenburg. Freistaat Oldenburg (hoodstääd: Oldenburg) Freistaat Preußen (hoodstääd: Berlin) Freistaat Sachsen (hoodstääd: Dresden) Freistaat Schaumburg-Lippe (hoodstääd: Bückeburg) Freistaat Thüringen (hoodstääd: Erfurt) - 1920 grünjlaanjen. Freistaat Sachsen-Altenburg (hoodstääd: Altenburg) - wurd 1920 dial faan Thüringen. Freistaat Sachsen-Meiningen (hoodstääd: Meiningen)"}
{"id": "22238", "contents": "Efter a Ööder Weltkriich as det Sjiisk Rik apdiald wurden tu a sjauer grat määchten, diar a kriich wonen haa: Ferianagt Könangrik, Frankrik, Ameerikoo an Sowjetunion. Di uastelk dial kaam tu Poolen, di nuurdelk dial faan Uastpreußen kaam tu't Sowjetunion. At Saarlun kaam iarst 1957 tu Waastsjiisklun A waastelk dialen (saner't Saarlun) san 1949 tuupslööden wurden tu a Bundesrepublik Sjiisklun, di uastelk dial as tu a DDR wurden. Berliin-Blokaad"}
{"id": "22239", "contents": "Waastsjiisklun as di waastelk dial faan't diald Sjiisklun efter a Ööder Weltkriich. Di amtelk nööm wiar Bundesrepubliik Sjiisklun. Konrad Adenauer Ludwig Erhard Kurt Georg Kiesinger Willy Brandt Helmut Schmidt Helmut Kohl"}
{"id": "22240", "contents": "DDR as det ufkörtang för Deutsche Demokratische Republik. Hat wiar di uastelk dial faan't diald Sjiisk Rik efter a Ööder Weltkriich. Miast wurd a DDR Uastsjiisklun näämd. Mä't aanj faan a Kuul Kriich ging a DDR oner. Det DDR hed sant 1961 15 betsirken: Berlin Cottbus Dresden Erfurt Frankfurt (Oder) Gera Halle Karl-Marx-Stadt Leipzig Magdeburg Neubrandenburg Potsdam Rostock Schwerin Suhl Det DDR wurd di 7. Oktuuber 1949 grünjlaanjen, fiiw muuner efter det Bundesrepubliik Sjiisklun. Wilhelm Pieck Walter Ulbricht Willi Stoph Erich Honecker Egon Krenz Manfred Gerlach Sabine Bergmann-Pohl Berliin Müür Apstant faan de 17. Jüüne 1953 Ministeerium för Stootsseekerhaid (Stasi)"}
{"id": "22242", "contents": "Robert Hooke (* 18. Jüüle jul./ 28. Jüüle 1635 greg. uun Freshwater, Isle of Wight; † 3. Marts 1702 jul./ 14. Marts 1703 greg. uun London) wiar en ingels uniwersaalgeliarden, di fööraal troch at elastisiteetsgesets, wat efter ham neemd wurd, bekäänd as. Hooke sin wirkin as naar mä dön iarst juartjiinsten faan't bestunen faan det Royal Society ferbünjen. Bi Gresham College onerracht hi üüs Prufeser för Geometrii an hääl dön Cutler-Föörleesingen. Efter de grat brant faan 1666 uun London wiar Hooke üüs fermeeder an architekt bi’t welerapbagen faan London bedialigt. At monument, wat am a brant tu teenken halept, wurd faan ham skeeben. Commons: Robert Hooke – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "22244", "contents": "dootem ünbekäänd: Giordano Bruno, itajeensk prääster an astronoom († 1600)"}
{"id": "22249", "contents": "Elisabetha Catherina Koopmann Hevelius (* 17. Janewoore 1647 uun Danzig; † 22. Deetsember 1693 uk diar) wiar en astronoom. Hat wiar det naist wüf faan a biarbrauer, astronoom, riadsher an bürgermääster faan Danzig, Johannes Hevelius. Commons: Elisabetha Hevelius – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "22254", "contents": "15. Deetsember: Murad III. wurd sultaan faan det Osmaans Rik. 13. Deetsember: Selim II., sultaan faan det Osmaans Rik (* 1524)"}
{"id": "22257", "contents": "18. Jüüne: Joan Pau Pujol, katalaans komponist († 1626)"}
{"id": "22260", "contents": "1567 wiar det sööwen-an-söstigst juar faan det 16. juarhunert. 24. Jüüle: Köningin Maria I. faan Skotlun toonket uf. San dring, Jaakob VI., wurd köning faan't lun. 15. Mei (krasnet): Claudio Monteverdi, italjeens komponist († 1643) 13. Nofember: Moritz faan Oraanien, Graaf faan Nassau-Dillenburg, Steedhualer faan Holun an Sialun, Utrecht, Geldern an Overijssel an uk Koptein-Generool faan a Lun- an Siastridjkreeften faan dön Ferianigt Neederlunen († 1625) 10. Febrewoore: Henry Stuart, Lord Darnley, skots eedelmaan, köningin Maria I. hör maan (* 1545) 04. Nofember: Gerolamo Priuli, Doge faan Venedig (* 1486)"}
{"id": "22261", "contents": "07. September: Selim II. wurd sultaan faan det Osmaans Rik. 19. Jüüne: Jaakob VI., köning faan Skotlun an üüs Jaakob I. faan Ingelun († 1625) 26. Mei: Mehmed III., sultaan faan det Osmaans Rik († 1603) 07. September: Süleyman I., sultaan faan det Osmaans Rik (* 1494, 1495 of 1496)"}
{"id": "22262", "contents": "05. Marts: A ferdrach faan Ripen wurd ütjstääld. 03. August: Jaakob III. wurd köning faan Skotlun. 01. Jüüne: Enno I., graaf faan Uastfresklun († 1491) 03. August: Jaakob II., köning faan Skotlun (* 1430) 20. September: Gilles Binchois, nederluns komponist (* amanbi 1400)"}
{"id": "22263", "contents": "Enno I. (* 1. Jüüne 1460; † 19. Febrewoore 1491) wiar faan 1466 tu 1491 graaf faan Uastfresklun. Enno I. wiar de iarst dring faan Ulrich I. ütj at Hüs Cirksena an sin wüf Theda Ukena. Hi hed för’t iarst öler intresin, üüs a efterfuliger faan Ulrich I. uun tu treeden. So bleew at ferwalting faan Uastfresklun uun sin mam Theda sin hunen. Iarst uun a juaren efter 1480 auernaam Enno muar an muar apgoowen faan regiaring. En föörmelk auernemin faan’t regiaring wiar det man ei. 1489 bruch Enno uun mägungin faan Viktor Frese tu’n pilgerreis iin uun det Halig Lun ap, huar hi uun Jerusalem bi det Halig Greef tu a reder slaanjen wurd. Uun sin wechweesen ferliibet ham sin saster Almut iin uun de westfeelisk aadlig Engelmaan faan Horstell, a drost faan’t Friedeburg. Hat smeset sogoor plooner faan at frei, wat Almuts mam Theda ei tuleet. Alikent ging Almut tup mä san bradgung ap üüb at Friedeburg an naam üüs ütjstjüür sin familjenschmuk mä. Hat saad för was, dat sin bruler mä’t leefde wiar. Üüs Enno lääder turag tu Uastfresklun kaam, kaam diarfaan ufsen at jindial föör’n dai. Uun liawin, dat at saster faan san bradgung wechfeert wurden"}
{"id": "22265", "contents": "29. August: En osmaans armee oner Süleyman I. sin feering woon jin en ungaars armee a slacht bi Mohács. Köning Ludwig II. faan Ungarn an Böömen stoorew. 16. Deetsember: Ferdinand faan Habsburg wurd köning faan Ungarn. 25. Janewoore: Adolf I., hertooch faan Sleeswich-Holstian-Gottorf († 1586) 19. Mei: Go-Kashiwabara, keiser faan Jaapaan (* 1462)"}
{"id": "22266", "contents": "21. Mei: Köning Philipp II. faan Spanje († 1598)"}
{"id": "22267", "contents": "1528 wiar det aacht-an-twuntigst juar faan det 16. juarhunert. 14. Febrewoore: Edzard I., graaf faan Uastfresklun (* 1461) 06. April: Albrecht Dürer, konstler (* 1471)"}
{"id": "22268", "contents": "Isobel Marion Dorothea Mackellar, üüs Dorothea Mackellar bekäänd (* 1. Jüüle 1885 uun Point Piper, Sydney, Austraalien; † 14. Janewoore 1968 uun Paddington, Sydney), wiar en austraalisk skriiwer. Uun Austraalien as hat bekäänd för a stak My Country (Min Lun), fööraal för a räen I love a sunburnt country/A land of sweeping plains,/Of ragged mountain ranges,/Of droughts and flooding rains (Ik haa leew en sanferbraand lun/En lun faan widj eewener/Faan taakig keeden berger/Faan drööchten an huuchweederrin)."}
{"id": "22270", "contents": "28. Febrewoore: Zhu Jianshen wurd keiser faan Schiina üüs Chenghua. 23. Deetsember: Ulrich I. faan det Cirksena Familje wurd graaf faan Uastfresklun. Ünbekäänd dootem Isa-Beg Ishaković wurd weler guwernöör faan det osmaans prowins Bosnien. 23. Febrewoore: Keiser Tianshun faan Schiina (* 1427) 11. August: Nikolaus faan Kues, tjiisk kardinaal (* 1401) 14. August: Paap Pius II. (* 1405)"}
{"id": "22271", "contents": "Ulrich I. (*amanbi 1408 wel uun Norden; †25. of 26. September 1466 uun Emden) wiar faan 1464 tu 1466 de iarst graaf faan Uastfresklun. Hi wiar dring faan Enno Edzardisna an Gela faan Manslagt. Sin iarst wüf wiar Folka faan Esens, diar saner jongen 1452 stoorew. 1453 freid hi Theda Ukena, foomen faan Uko faan Oldersum. Heba (* 1457; † 1476) Gela (* 1458); † 1497) Enno I. (* 1460; † 1491) Edzard I. (* 1462, † 1528) Uko (* 1463; † 1507) Almuth (* 1465; † 1522 of 1523)"}
{"id": "22272", "contents": "1494 wiar det fjauer-an-neegentigst juar faan det 15. juarhunert. 16. Nofember: Theda Ukena, wüf faan Ulrich I., graaf faan Uastfresklun (* 1432)"}
{"id": "22273", "contents": "Theda Ukena (*1432 uun Oldersum; †16 November 1494 uun Greetsiel) wiar faan 1466 tu 1491 reegent faan Uastfresklun. Hat wiar Ulrich I. sin wüf an wiar reegent för san dring Enno I. efter a duas faan san maan."}
{"id": "22274", "contents": "Edzard I. (*1461 uun Greetsiel; †14. Febrewoore 1528 uun Emden) wiar faan 1491 tu 1528 graaf faan Uastfresklun. Hi wiar Ulrich I. an Theda Ukena hör naist dring."}
{"id": "22275", "contents": "Enno II. (*1505; †24 September 1540 uun Emden) wiar faan 1528 tu 1540 graaf faan Uastfresklun. Hi wiar Edzard I. an Elisabeth faan Rietberg hör naist dring. Elisabet (* 1531, † 1555) Edzard II. (* 1532, † 1599) Hedwig (* 1535, † 1616) Anna (* 1534, † 1552) Kristoffel (* 1536, † 1566) Johann II. (* 1538, † 1591)"}
{"id": "22276", "contents": "25. of 26. September: Ulrich I., graaf faan Uastfresklun (* amanbi 1408)"}
{"id": "22277", "contents": "Edzard II. (* 24. Jüüne 1532; † 1. Marts 1599) wiar faan 1560 tu 1599 graaf faan Uastfresklun. Hi wiar Enno II. an Anna faan Oldenborig hör dring. 1. Oktuuber 1559 freid hi uun Stockholm Katharina Wasa, at foomen faan de sweeds köning Gustav I.. Edzard wiar de iansig uastfresk lunsher, diar al ens en köningsfoomen freid."}
{"id": "22281", "contents": "Ünbekäänd dootem Söleraanj wurd at iarst keer skraftelk neemd."}
{"id": "22283", "contents": "1538 wiar det aacht-an-dörtigst juar faan det 16. juarhunert. 06. August: At steed Bogotá wurd grünjlaanjen."}
{"id": "22286", "contents": "23. Janewoore: Gottschalk faan Ahlefeldt, letst katuulsk baskop faan Sleeswich (* 1475)"}
{"id": "22287", "contents": "14. Deetsember: Maria wurd köningin faan Skotlun. 08. Deetsember: Maria, köningin faan Skotlun († 1587) 14. Deetsember: Jaakob V., köning faan Skotlun (* 1512)."}
{"id": "22288", "contents": "14. Mei: Tilemann faan Hussen, baskop faan Sleeswich (* 1497)"}
{"id": "22299", "contents": "1499 wiar det njüügen-an-neegentigst juar faan det 15. juarhunert."}
{"id": "22300", "contents": "1498 wiar det aacht-an-neegentigst juar faan det 15. juarhunert. 07. April: Ludwig XII. wurd köning faan Frankrik."}
{"id": "22301", "contents": "1496 wiar det seeks-an-neegentigst juar faan det 15. juarhunert."}
{"id": "22302", "contents": "1495 wiar det fiiw-an-neegentigst juar faan det 15. juarhunert. 20. Janewoore: Yeonsangun wurd köning faan det Joseon Köningrik uun Korea. 25. Oktuuber: Manuel I. wurd köning faan Portugal. 26. Janewoore: Keiser Go-Nara faan Jaapaan († 1557) 27. April: Süleyman I., osmaans sultaan († 1566) 20. Janewoore: Seongjong, köning faan det Joseon Köningrik uun Korea (* 1457) 25. Oktuuber: Köning Johannes II. faan Portugal (* 1455)"}
{"id": "22303", "contents": "1493 wiar det trii-an-neegentigst juar faan det 15. juarhunert. 19. August: Maximilian I. wurd ertshertooch faan Uasterrik an keiser faan det Hilig Röömsk Rik. Üünbekäänd dootem Mohammed I. Touré wurd köning faan det Songhai-Rik."}
{"id": "22305", "contents": "1492 wiar det tau-an-neegentigst juar faan det 15. juarhunert. 02. Janewoore: A spanjern naam Granada. At Köningrik Granada kaam tu aanj. 31. Marts: Köningin Isabella I. an Ferdinand II. onertiiknet dat Alhambra-Edikt tu a ferdriiwing faan al a juuden faan Spanje. 12. Oktuuber: Christof Kolumbus lingt a Bahamas. 12. September: Lorenzo di Piero de’ Medici, hertooch faan Urbino an hersker faan Florens († 1519) 08. April: Lorenzo il Magnifico, italjeens poliitiker an steedher faan Florens (* 1449)"}
{"id": "22306", "contents": "1491 wiar det ian-an-neegentigst juar faan det 15. juarhunert."}
{"id": "22308", "contents": "11. Jüüne: Jaakob IV. wurd köning faan Skotlun. 11. Jüüne: Jaakob III., köning faan Skotlun (* 1451 of 1452)"}
{"id": "22309", "contents": "22. September: Zhu Youcheng wurd keiser faan Schiina üüs Hongzhi. 09. September: Keiser Chenghua faan Schiina (* 1447)"}
{"id": "22310", "contents": "22. August: Slacht bi Bosworth - Köning Richard III. wurd ambroocht an Henry Tudor wurd köning üüs Heinrich VII.. 19. Nofember: Marco Barbarigo wurd Doge faan Venedig. 22. August: Richard III., köning faan Ingelun. 04. Nofember: Giovanni Mocenigo, Doge faan Venedig (* 1409)"}
{"id": "22312", "contents": "27. Marts: Maria, hertoogin faan Burgund (* 1457) Ünbekäänd Dootem Axayacatl, hersker faan det astekisk steed Tenochtitlán."}
{"id": "22313", "contents": "19. Mei: Jan Długosz, poolsk diplomaat, histooriker an geograaf (* 1415)"}
{"id": "22314", "contents": "Axayacatl († 1482) wiar faan 1469 tu 1482 hersker faan det asteekisk steed Tenochtitlán. Hi wiar dring faan Tezozómoc, diar dring faan Itzcóatl wiar, an Atotoztli, at foomen faan san föörgunger Moctezuma I.."}
{"id": "22315", "contents": "01. Jüüne: At Universiteet Kopenhuuwen wurd faan Köning Christian I. apsaat. 25. Marts: Wasili III., gratfürst faan Moskau († 1533) 16. Jüüne: Bogdan III., prins faan Moldau († 1517)"}
{"id": "22316", "contents": "10. Jüüle: Margarethe faan Denemark freid uun Holyrood Palace uun Edinburgh Köning Jaakob III. faan Skotlun. Auer hör aatj, Christian I. faan Denemark, Noorweegen an Sweeden det ferspreegen ütjstüür nimer betaalet, wurd dön Orkney Eilunen an Shetland Eilunen, wat seekerhaidsleistingen wiar, dial faan Skotlun. 31. Deetsember: Seongjong wurd köning faan det Joseon Köningrik uun Korea. Ünbekäänd Dootem Axayacatl wurd hersker faan det astekisk steed Tenochtitlán. De Hanse-Ingels Krich begand. 31. Deetsember: Yejong, köning faan det Joseon Köningrik uun Korea (* 1450) Ünbekäänd Dootem Moctezuma I., hersker faan det astekisk steed Tenochtitlán (* 1390)"}
{"id": "22317", "contents": "1390 wiar det neegentigst juar faan det 14. juarhunert. 19. April: Robert III. wurd köning faan Skotlun. Ünbekäänd Dootem Moctezuma I., hersker faan det astekisk steed Tenochtitlán († 1469) 19. April: Robert II., köning faan Skotlun (* 1316)"}
{"id": "22322", "contents": "Whangarei (/ˌfɒŋəˈreɪ/ of /ˌwɒŋəˈreɪ/; üüb Māori: [faŋaˈɾɛi]) as en steed üüb det Nuurd-Eilun faan Nei-Sialun. Det hee 52.600 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Northland Regiuun. New Zealand, citypopulation.de"}
{"id": "22324", "contents": "Perth (ütjspriik üüb Ingels: [ˈpɜːrθ] harke tu?/i) as en steed uun a waast faan Austraalien. At steed hee 1.874.577 lidj (2016). Det as at hoodsteed faan't bundeslun Western Australia. At steed hee 30 lokaal ferwaltingsgebiiten: City City of Armadale City of Bayswater City of Belmont City of Canning City of Cockburn City of Fremantle City of Gosnells City of Joondalup City of Kalamunda City of Kwinana City of Melville City of Nedlands City of Perth City of Rockingham City of South Perth City of Stirling City of Subiaco City of Swan City of Vincent City of Wanneroo Shire Shire of Mundaring Shire of Peppermint Grove Shire of Serpentine-Jarrahdale Town Town of Bassendean Town of Cambridge Town of Claremont Town of Cottesloe Town of East Fremantle Town of Mosman Park Town of Victoria Park Australia: Urban Centers, citypopulation.de"}
{"id": "22325", "contents": "John Christian Watson ([ˈwɒtsən]; üüs John Christian Tanck bäären; * 9. April 1867 – † 18. Nofember 1941), wiar en austraalisk poliitiker an twesken 27. April an 18. August 1904 traad premier-minister faan Austraalien. Hi war de iarst premier-minister faan det Australian Labor Party (ALP; Austraalisk Werkernpartei)."}
{"id": "22326", "contents": "Sir George Houstoun Reid ([ɹiːd]; (* 25. Febrewoore 1845 uun Johnstone, Skotlun; † 12. September 1918 uun London, Ingelun) wiar en austraalisk poliitiker an twesken 18. August 1904 an 5. Jüüle 1905 de fjuard premier-minister faan Austraalien. Hi wiar uk iar twesken 1894 an 1899 premier faan New South Wales."}
{"id": "22327", "contents": "Andrew Fisher ([ˈfɪʃə]; * 29. August 1862 uun Crosshouse, Ayrshire, Skotlun; † 22. Oktuuber 1928 uun London) wiar en austraalisk poliitiker an triisis premier-minister faan Australien: faan 13. Nofember 1908 tu 2. Jüüne 1909, faan 29. April 1910 tu 24. Jüüne 1913 an faan 17. September 1914 tu 27. Oktuuber 1915."}
{"id": "22328", "contents": "Sir Joseph Cook ([kʊk]; * 7. Deetsember 1860 uun Silverdale, Staffordshire, Ingelun; † 30. Jüüle 1947 uun Sydney, New South Wales) wiar en austraalisk poliitiker an faan 24. Jüüne 1913 tu 17. September 1914 de seekst premier-minister faan Austraalien."}
{"id": "22333", "contents": "Klangsbel Klangsbel (ää Tjüsk: Klanxbüll, ääw Doansk: Klangsbøl) äs en gemiine oon e Krais Noordfreeskluin. E gemiine läit oon't nord fuon e kris än hiirt taa't Amt Sörtoner. Et hjit 1006 mänske (2020). E gemiine äs diil fuon e Wiringhiird. Diil fuon e Hindenburgdoom läit oon't weest fuon e gemiine. Dat Wiringhiirder Freesk äs oon Klangsbel spräägen. Broder Clausen (1900-1962) Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Über das Friesisch der Wiedingharde, friisk.org"}
{"id": "22337", "contents": "Astuurien (üüb Spaans: Asturias of amtelk Principado de Asturias, üüb Astuurisk Asturies of Principáu d'Asturies) as en autonoom gemianskap uun a nuurdwaast faan Spanje. Uun a nuurd leit Biskaya, uun a uast Kantaabrien, uun a süüd Kastiilien an León an uun a waast Galitsien. Det autonoom gemianskap hee 1.075.179 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemianskap as Oviedo. Dön tjiin gratst steeden uun't gemianskap san: Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de Spain: Asturias, citypopulation.de"}
{"id": "22338", "contents": "Kantaabrien (üüb Spaans: Cantabria) as en autonoom gemianskap uun a nuurd faan Spanje. Det hee 584.507 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemianskap as Santander. Dön tjiin gratst steeden uun Kantaabrien san: Kantaabrien hee 10 ferwaltingsinhaiden (üüb Spaans: comarcas): Asón-Agüera Besaya Campoo-Los Valles Costa Occidental Costa Oriental Liébana Saja-Nansa Santander Trasmiera Valles Pasiegos Spain: Cantabria, citypopulation.de Spain: Cantabria, citypopulation.de Kantaabrisk Sia"}
{"id": "22340", "contents": "Det Murcia Regiuun (üüb Spaans: Región de Murcia [ˈmurθja]; amtelk Comunidad Autónoma de la Región de Murcia) as en autonoom gemianskap uun a suuduast faan Spanje. At hoodsteed faan't regiuun as Murcia. At regiuun Murcia as det drügst an hiatst uun Euroopa. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: Murcia hee 12 ferwaltingsinhaiden (üüb Spaans: comarcas): Altiplano Alto Guadalentín Bajo Guadalentín Campo de Cartagena Huerta de Murcia Mar Menor Noroeste Oriental Río Mula Valle de Ricote Vega Alta del Segura Vega Media del Segura Spain: Murcia, citypopulation.de"}
{"id": "22342", "contents": "Aragoonien of Aragon, amtelk Autonoom Gemianskap faan Aragoonien (üüb Spaans: Aragón [aɾaˈɣon] an Comunidad Autónoma de Aragón, üüb Aragoneesisk: Aragón [aɾaˈɣon] an Comunidat Autonoma d’Aragón , üüb Katalaanisk: Aragó [əɾəˈɣo] of [aɾaˈɣo] an Comunitat Autònoma d’Aragó) as en autonoom gemianskap uun a nuurduast faan Spanje. Uun a nuurd leit Frankrik, uun a nuurduast leit Kataloonien, uun a süüduast Valencia, uun a süüdwaast Kastiilien-La Mancha, uun a waast lei Kastiilien an León an La Rioja an uun a nuurdwaast leit Navarra. Det autonoom gemianskap hee 1.344.502 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemianskap as Saragossa. Dön tjiin gratst steeden uun't gemianskap san: Aragoonien hee trii prowinsen (üüb Spaans: provincias), wat seeks-an-dörtig ferwaltingsiinhaiden (üüb Spaans: comarcas) hee. Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de World Weather Information Service. Ufrepen de 16. Jüüle 2019 (englisch). Spain: Aragón, citypopulation.de Spain: Aragón, citypopulation.de Spain: Aragón, citypopulation.de"}
{"id": "22344", "contents": "La Rioja [la'rjoxa] as en prowins an en autonoom gemianskap uun a nuurd faan Spanje. At hoodsteed as Logroño. At regiuun hee trii onerregiuunen, wat tretanj ferwaltingsiinhaiden (üüb Spaans: comarcas) hee:"}
{"id": "22345", "contents": "Navarra, amtelk Foralgemianskap faan Navarra as en autonoom gemianskap an prowins uun a nuurd faan Spanje. Det hee 661.537 lidj (2021). At hoodsteed as Pamplona. Dön tjiin gratst steeden uun't gemianskap san: Spain: Navarra, citypopulation.de Spain: Navarra, citypopulation.de"}
{"id": "22347", "contents": "Det Valenciaanisk Gemianskap (üüb Valenciaans: Comunitat Valenciana, üüb Spaans: Comunidad Valenciana) as en autonoom gemianskap uun a uast faan Spanje. Det hee 5.058.138 lidj (2021). At hoodsteed as Valencia. Spain: Comunitat Valenciana, citypopulation.de"}
{"id": "22354", "contents": "Ekstremaduura, amtelk Autonoom Gemianskap faan Ekstremaduura as en autonoom gemianskap uun a süüdwaast faan Spanje. Uun a nuurd leit Kastiilien an León, uun a uast Kastiilien-La Mancha, uun a süüd Andaluusien an uun a waast Portugal. Det autonoom gemianskap hee 1.104.521 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemianskap as Mérida. Dön tjiin gratst steeden uun Ekstremaduura san: Ekstremaduura hee tau prowinsen: Cáceres an Badajoz. Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de Spain: Extremadura, citypopulation.de"}
{"id": "22359", "contents": "Kastiilien-La Mancha, amtelk Autonoom Gemianskap faan Kastiilien-La Mancha (üüb Spaans: Castilla-La Mancha [kasˈtiʎa la ˈmantʃa] an Comunidad Autónoma de Castilla-La Mancha) as en autonoom gemianskap uun a maden faan Spanje. Det autonoom gemianskap hee 2.106.349 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemianskap as Toledo. Dön tjiin gratst steeden uun't gemianskap san: Kastiilien-La Mancha hee fiiw prowinsen: Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de Spain: Castilla-La Mancha, citypopulation.de Spain: Castilla-La Mancha, citypopulation.de"}
{"id": "22361", "contents": "Kastiilien an León, amtelk Autonoom Gemianskap faan Kastiilien an León (üüb Spaans: Castilla y León [kasˈtiʎa i leˈon] an Comunidad Autónoma de Castilla y León) as en autonoom gemianskap uun a nuurd faan Spanje. Det autonoom gemianskap hee 2.540.251 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemianskap as Valladolid. Dön tjiin gratst steeden uun't gemianskap san: Kastiilien an León hee 9 prowinsen: Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de Spain: Castilla y León, citypopulation.de"}
{"id": "22363", "contents": "Sevilla as en steed uun a süüdwaast faan Spanje. Det hee 698.042 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan Andaluusien an det Sevilla Prowins. Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "22364", "contents": "Det Blagoewgrad Prowins (üüb Bulgaars: област Благоевград oblast Blagoevgrad of Благоевградска област Blagoevgradska oblast) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 323.552 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Blagoewgrad. At prowins hee fjauertanj gemeenden: Bulgaria, citypopulation.de Bulgaria: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22365", "contents": "Det Burgas Prowins (üüb Bulgaars: област Бургас oblast Burgas of Бургаска област Burgaska oblast) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 415.817 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Burgas. At prowins hee tretanj gemeenden Bulgaria, citypopulation.de Bulgaria:Administrative Divsion, citypopulation.de"}
{"id": "22366", "contents": "Det Chaskowo Prowins (üüb Bulgaars: област Хасково oblast Haskovo) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 246.238 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Chaskowo. At prowins hee elwen gemeenden. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22367", "contents": "Monteneegro Monteneegro (üüb Serbokroaatisk: Црна Гора of Crna Gora ['t͡sr̩naː 'ɡɔra], üüb Albaansk: Mali i Zi) as en lun uun a süüduast faan Euroopa. Uun a waast leit Kroaasien, uun a nuurdwaast Bosnien an Hersegowina, uun a nuurduast Serbien, uun a uast Kosowo, uun a süüduast Albaanien an uun a süüdwaast at Aadria. At lun hee 620.029 lidj (2011). At hoodsteed faan't lun as Podgorica. Monteneegro leit twesken 43° an 41° (faan a nuurd tu a süüd) an 18° an 20° (faan a waast tu a uast). At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lungst grens (225 km) as mä Bosnien an Hersegowina an det kurtst (25 km) mä Kroaasien diald. At lun dialt uk en 124 km lung grens mä Serbien an en 172 km lung mä Albaanien. A eeg faan Monteneegro as 293.5 km lung. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Monteneegro hee fiiwantwuntig gemeenden: Montenegro, citypopulation.de 2014 grünjlaanjen 2013 grünjlaanjen 2018 grünjlaanjen 2022 grünjlaanjen"}
{"id": "22373", "contents": "Det Brest Prowins (üüb Witjrüs: Брэ́сцкая во́бласць Brésckaja vóbłasć [ˈbrɛstskaja ˈvɔblastsʲ]; üüb Rüs: Бре́стская о́бласть Bréstskaja óblast’ [ˈbrʲesːkəjə ˈobɫəsʲtʲ] of [ˈbrʲest͡skəjə ˈobɫəsʲtʲ]) as ian faan dön seeks prowinsen faan Witjruslun. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit det Hrodna Prowins, uun a nuurduast det Minsk Prowins, uun a süüduast det Homelj Prowins, uun a süüd at Ukraine an uun a waast Poolen. Det hee 1.401.177 lidj (2009). At hoodsteed faan't prowins as Brest. De Belawescha Puschtscha Natschunaalpark leit uun a waast faan't prowins. Det Brest Prowins hee trii steeden (Baranawitschy, Brest an Pinsk) an 16 distrikten (üüb Witjrüs: раёны rajóny, üüb Rüs: райо́ны rajóny): 14. Oktuuber 2009 jaft at en folksteeling uun Witjruslun. Efter a resultooten hee det Brest Prowins 1.401.177 lidj: 980.851 diarfaan lewet uun steeden an 399.540 üüb't lun. Resultooten faan iarer folksteelingen: 1979 - 1.363.526 1989 - 1.458.360 1999 - 1.485.100 Witjrüsen uun't regiuun (2009) >95% 90—95% 85—90% <85% Rüsen uun't regiuun (2009) >10% 8–10% 5–8% 2–5% <2% Ukrainern uun't regiuun (2009) >6% 4–6% 2–4% 1–2% <1% Poolen uun't regiuun (2009) >5% 2–5% 1–2% 0.5–1% <0.5% At prowins wurd 1939 grünjlaanjen. Faan 1921 tu 1939 wiar at teritoorium faan't prowins faan daaling"}
{"id": "22374", "contents": "Det Antwerpen Prowins (üüb Holuns: Provincie Antwerpen [ˈɑntʋɛrpə(n)], üüb Fraansöösk: Province d'Anvers [ɑ̃.vɛʁs] of [ɑ̃.vɛʁ]) as en prowins uun a nuurd faan Belgien. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Uun a nuurd leit a Neederlunen, uun a uast det Limborig Prowins, uun a süüd det Fleemisk-Brabant Prowins an uun a waast det Uastflandern Prowins. Det hee 1.875.524 lidj (2021). At hoodsteed faan’t prowins as Antwerpen. huuchst ponkt: Beerzelberg (55 m), wat uun't gemeend Putte stäänt. wichtigst struumer: Schelde, Rupel, Grote Nete, Kleine Nete. Ian steed uun't prowins, Baarle-Hertog, leit banen a Neederlunen. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee trii arrondissementen: Uun jodiar trii arrondissementen lei 69 gemeenden: Aartselaar Antwerpen Arendonk Baarle-Hertog Balen Beerse Berlaar Boechout Bonheiden Boom Bornem Borsbeek Brasschaat Brecht Dessel Duffel Edegem Essen Geel Grobbendonk Heist-op-den-Berg Hemiksem Herentals Herenthout Herselt Hoogstraten Hove Hulshout Kalmthout Kapellen Kasterlee Kontich Laakdal Lier Lille Lint Malle Mechelen Meerhout Merksplas Mol Mortsel Niel Nijlen Olen Oud-Turnhout Putte Puurs-Sint-Amands Ranst Ravels Retie Rijkevorsel Rumst Schelle Schilde Schoten Sint-Katelijne-Waver Stabroek Turnhout Vorselaar Vosselaar Westerlo Wijnegem Willebroek Wommelgem Wuustwezel Zandhoven Zoersel Zwijndrecht Dön miast lidj uun't prowins snaake Fleemisk. Belgium: Administrative Division, citypopulation.de Belgium: Antwerpen, citypopulation.de Commonskategorii: Antwerpen (Prowins) –"}
{"id": "22375", "contents": "Det Fleemisk-Brabant Prowins (üüb Holuns: Provincie Vlaams-Brabant [ˌvlaːmzˈbraːbɑnt], üüb Fraansöösk: Province du Brabant flamand) as en prowins uun a maden faan Belgien. Uun a nuurd leit det Antwerpen Prowins, uun a uast det Limborig Prowins, uun a süüduast det Lüttich Prowins, uun a süüd det Waloonisk-Brabant Prowins, uun a süüdwaast det Hennegau Prowins, uun a waast det Uastflandern Prowins an banen't prowins leit at Regiuun Brüssel. Det hee 1.162.084 lidj (2021). At hoodsteed faan’t prowins as Lööwen. De huuchst ponkt uun't prowins (142 m) leit uun't gemeend Sint-Genesius-Rode. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee tau arrondissementen: Uun jodiar arrondissementen lei 65 gemeenden: Aarschot Affligem Asse Beersel Begijnendijk Bekkevoort Bertem Bever Bierbeek Boortmeerbeek Boutersem Diest Dilbeek Drogenbos Galmaarden Geetbets Glabbeek Gooik Grimbergen Haacht Halle Herent Herne Hoegaarden Hoeilaart Holsbeek Huldenberg Kampenhout Kapelle-op-den-Bos Keerbergen Kortenaken Kortenberg Kraainem Landen Lennik Lööwen Liedekerke Linkebeek Linter Londerzeel Lubbeek Machelen Meise Merchtem Opwijk Oud-Heverlee Overijse Pepingen Roosdaal Rotselaar Scherpenheuvel-Zichem Sint-Genesius-Rode Sint-Pieters-Leeuw Steenokkerzeel Ternat Tervuren Tielt-Winge Tienen Tremelo Vilvoorde Wemmel Wezembeek-Oppem Zaventem Zemst Zoutleeuw Dön miast lidj uun't prowins snaake Fleemisk. At prowins wurd 1995 grünjlaanjen. Tuföören wiar det at nuurddial faan det Brabant Prowins (föör 1830 Süüdbrabant). Belgium: Administrative Division, citypopulation.de Belgium:"}
{"id": "22378", "contents": "Det Hennegau Prowins as en prowins uun a süüdwaast faan Belgien. Uun a süüd an waast leit Frankrik, uun a uast det Namur Prowins, uun a nuurduast lei dön Waloonisk-Brabant an Fleemisk-Brabant Prowinsen an uun a nuurdwaast dön Uastflandern an Waastflandern Prowinsen. At prowins hee 1.345.947 lidj (2021). At hoodsteed faan’t prowins as Bergen / Mons. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee sööwen arrondissementen: Uun jodiar sööwen arrondissementen lei 69 gemeenden: Aiseau-Presles Anderlues Antoing Ath Beaumont Belœil Bernissart Binche Boussu Braine-le-Comte Brugelette Brunehaut Celles Chapelle-lez-Herlaimont Charleroi Châtelet Chièvres Chimay Colfontaine Comines-Warneton Courcelles Dour Écaussinnes Ellezelles Enghien Erquelinnes Estaimpuis Estinnes Farciennes Fleurus Flobecq Fontaine-l’Évêque Frameries Frasnes-lez-Anvaing Froidchapelle Gerpinnes Ham-sur-Heure-Nalinnes Hensies Honnelles Jurbise La Louvière Le Rœulx Lens Les Bons Villers Lessines Leuze-en-Hainaut Lobbes Manage Merbes-le-Château Momignies Mons Mont-de-l’Enclus Montigny-le-Tilleul Morlanwelz Mouscron Pecq Péruwelz Pont-à-Celles Quaregnon Quévy Quiévrain Rumes Saint-Ghislain Seneffe Silly Sivry-Rance Soignies Thuin Tournai Dön miast lidj uun't prowins snaake Fraansöösk. Belgium: Administrative Division, citypopulation.de Belgium: Hainaut, citypopulation.de Commonskategorii: Hennegau – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "22379", "contents": "De Diekirch Kantoon as een faan dön twaalew kantoonen faan Luksemborig. A kantoon leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 33.944 lidj (2021). At hoodsteed faan a kantoon as Ettelbrück. De Sauer Struum leept troch a kantoon an maaget dial faan't uastgrens. De Our Struum maaget uk dial faan't uastgrens. A kantoon hee tjiin gemeenden: Luxembourg: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22380", "contents": "De Echternach Kantoon as een faan dön twaalew kantoonen faan Luksemborig. A kantoon leit uun a uast faan't lun. Det hee 19.463 lidj (2021). At hoodsteed faan a kantoon as Echternach. De Sauer Struum maaget at uastgrens faan a kantoon. A kantoon hee sööwen gemeenden: Luxembourg: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22381", "contents": "Saragossa (üüb Spaans: Zaragoza [θaɾaˈɣoθa]) as en steed uun a nuurdwaast faan Spanje. Det hee 678.115 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Autonoom Gemianskap Aragoonien an det Saragossa Prowins. Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "22382", "contents": "Oviedo (üüb Spaans: [oˈβjeðo] ütjspreegen) as en steed uun a nuurd faan Spanje. Det hee 225.005 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan Astuurien. Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "22384", "contents": "Det Homelj Prowins (üüb Witjrüs: Го́мельская во́бласць Hómielskaja vóbłasć [ˈɣomʲelʲskajaˈvɔblastsʲ], üüb Rüs: Го́мельская о́бласть Gómel’skaja óblast’ [ˈɡomʲɪlʲskəjə ˈobɫəsʲtʲ]) as ian faan dön seeks prowinsen faan Witjruslun. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Uun a nuurd leit det Mahiljou Prowins, uun a uast Ruslun, uun a süüd at Ukraine, uun a waast det Brest Prowins an uun a nuurdwaast det Minsk Prowins. Det hee 1.440.718 lidj (2009). At hoodsteed faan't prowins as Homelj. Dön gratst struumer uun't prowins san de Dnjapro, Sosch, Bjaresina an Priypjatsj. Uun't prowins san föl seen: de gratst see as de Tscherwonoje. 42 % faan't prowins as mä walter bedobet. Det Homelj Prowins hee ian steed (Homelj) an 21 distrikten (üüb Witjrüs: раёны rajóny, üüb Rüs: райо́ны rajóny): Det letst folksteeling wiar uun't juar 2009. 1979 - 1.598.987 1989 - 1.673.472 1999 - 1.545.100 Witjrüsen uun't regiuun (2009) >95% 90–95% 85—90% <85% Rüsen uun't regiuun (2009) >10% 8–10% 5–8% 2–5% <2% Ukrainern uun't regiuun (2009) >3% 2–3% 1–2% <1% At prowins wurd 1938 grünjlaanjen. Uun de Naist Wäältkrich wurd at prowins faan det tjiisk armee besaatet. Det Polesien Prowins wurd 8. Janewoore 1954 ufskaafet an det wurd dial faan’t prowins. Belarus: Regions, citypopulation.de Belarus: Administrative"}
{"id": "22386", "contents": "Det Hrodna Prowins (üüb Witjrüs: Гро́дзенская во́бласць Hródzienskaja vóbłasć [ˈɣrɔdzʲenskaja ˈvɔblastsʲ], üüb Rüs: Гро́дненская о́бласть Gródnenskaja óblast’ [ˈɡrodʲnʲɪnskəjə ˈobɫəsʲtʲ]) as ian faan dön seeks prowinsen faan Witjruslun. At prowins leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd lei Liitauen an det Witsebsk Prowins, uun a uast leit det Minsk Prowins, uun a süüd det Brest Prowins an uun a waast Poolen. Det hee 1.072.381 lidj (2009). At hoodsteed faan't prowins as Hrodna. Det Hrodna Prowins hee ian steed (Hrodna) an 17 distrikten (üüb Witjrüs: раёны rajóny, üüb Rüs: райо́ны rajóny): Det letst folksteeling wiar uun't juar 2009. 1979 - 1.131.591 1989 - 1.170.342 1999 - 1.185.200 Witjrüsen uun't regiuun (2009) >90% 80–90% 70–80% 60–70% 50–60% 40–50% <40% Poolen uun't regiuun (2009) >50% 30–50% 20–30% 10–20% 5–10% 2–5% <2% Rüsen uun't regiuun (2009) >10% 8–10% 5–8% <5% Föör 1939 wiar at teritoorium faan't prowins faan daaling dial faan Poolen. At miast diarfaan wiar dial faan det Białystok Wojwodskap, wat dial faan Witjruslun uun detdiar juar wurd. Det süüdwaast dial faan't prowins faan daaling wurd dial faan det Belastok Prowins, a maden wurd dial faan det Baranawitschy Prowins an det nuurduast dial wurd dial faan det Wiljejka Prowins. Uun de Naist"}
{"id": "22390", "contents": "Det Mahiljou Prowins (üüb Witjrüs: Магілёўская во́бласць Mahilióŭskaja vóbłasć [maɣʲiˈlʲou̯skaja ˈvɔblastsʲ], üüb Rüs: Могилёвская о́бласть Mogilyóvskaya óblast’ [məɡʲɪˈlʲɵfskəjə ˈobɫəsʲtʲ]) as ian faan dön seeks prowinsen faan Witjruslun. At prowins leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurd leit det Witsebsk Prowins, uun a uast Ruslun, uun a süüd det Homelj Prowins an uun a waast det Minsk Prowins. Det hee 1.099.374 lidj (2009). At hoodsteed faan't prowins as Mahiljou. Det Mahiljou Prowins hee tau steeden (Babrujsk an Mahiljou) an 21 distrikten (üüb Witjrüs: раёны rajóny, üüb Rüs: райо́ны rajóny): Det letst folksteeling wiar uun't juar 2009. 1979 - 1.249.309 1989 - 1.284.302 1999 - 1.213.500 Witjrüsen uun't regiuun (2009) >95% 90–95% 85—90% <85% Rüsen uun't regiuun (2009) >10% 8–10% 5–8% <5% At prowins wurd 1938 grünjlaanjen. Uun de Naist Wäältkrich wurd at prowins faan det tjiisk armee besaatet. Andrej Bahdanowitsch (1987-), witjrüs rulermaan, uun de Asipowitschy Distrikt bäären. Belarus: Regions, citypopulation.de Belarus: Administrative Division, citypopulation.de Belarus: Administrative Division, citypopulation.de Belarus: Regions, citypopulation.de"}
{"id": "22392", "contents": "Det Minsk Prowins (üüb Witjrüs: Мі́нская во́бласць Mínskaja vóbłasć [ˈmʲinskaja ˈvobɫasʲtsʲ], üüb Rüs: Ми́нская о́бласть Mínskaja óblastʼ [ˈmʲinskəjə ˈobɫəsʲtʲ]) as ian faan dön seeks prowinsen faan Witjruslun. At prowins leit uun a maden faan't lun. Uun a nuurd det Witsebsk Prowins, uun a uast det Mahiljou Prowins, uun a süüduast det Homelj Prowins, uun a süüdwaast det Brest Prowins an uun a nuurdwaast det Hrodna Prowins. Det hee 1.562.000 lidj (2009). At hoodsteed faan't prowins as Minsk, uk wan at steed nian dial diarfaan as. At lunskap faan’t regiuun as hüügelig an bal en traad part diarfaan as mä walter besaatet. De Lysaja Berig (342m), uun de Minsk Distrikt, as de huuchst ponkt uun't prowins an de naisthuuchst ponkt uun Witjruslun. De Naratsch See, wat de gratst see uun Witjruslun as, as uun a nuurd faan't prowins. At jaft fjauer öler seen uun't regiuun: de Swir See, de Mjadel See, de Seljawa See an de Mjastro See. Det Minsk Prowins as det iansig regiuun faan Witjruslun, wat nian grens tu'n öler lun hee. Det Minsk Prowins hee ian steed (Schodsina) an 22 distrikten (üüb Witjrüs: раёны rajóny, üüb Rüs: райо́ны rajóny): Det letst folksteeling wiar uun't juar 2009. 1979 -"}
{"id": "22394", "contents": "Det Witsebsk Prowins (üüb Witjrüs: Ві́цебская во́бласць Víciebskaja vóbłasć [ˈvʲitsʲɛpskaja ˈvɔblastsʲ], üüb Rüs: Ви́тебская о́бласть Vítebskaja óblast’ [ˈvʲitʲɪpskəjə ˈobləsʲtʲ]) as ian faan dön seeks prowinsen faan Witjruslun. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurduast an uast leit Ruslun, uun a süüduast det Mahiljou Prowins, uun a süüdwaast det Minsk Prowins, uun a waast lei det Hrodna Prowins an Liitauen an uun a nuurdwaast leit Letlun. Det hee 1.230.821 lidj (2009). At hoodsteed faan't prowins as Witsebsk. De Düna Struum leept faan a uast tu a nuurdwaast troch't prowins. Det Witsebsk Prowins hee tau steeden (Nawapolatsk an Witsebsk) an 21 distrikten (üüb Witjrüs: раёны rajóny, üüb Rüs: райо́ны rajóny): Det letst folksteeling wiar uun't juar 2009. 1979 - 1.384.661 1989 - 1.413.421 1999 - 1.377.200 Witjrüsen uun't regiuun (2009) >90% 85—90% 80–85% <80% (64.59%) Rüsen uun't regiuun (2009) >15% (15.51%) 10–15% 8–10% 5–8% <5% Poolen uun't regiuun (2009) >5% (18.66%) 2–5% 1–2% 0.5–1% <0.5% At prowins wurd 1938 grünjlaanjen. Uun de Naist Wäältkrich wurd at prowins faan det tjiisk armee besaatet. Marc Chagall (1887–1985), konstmooler, uun de Ljosna Distrikt bäären. Frantsysk Skaryna (1486-1541), iarst witjrüs drüker, uun Polatsk bäären. Belarus: Regions, citypopulation.de Belarus: Administrative Division, citypopulation.de Belarus:"}
{"id": "22396", "contents": "Brest (üüb Witjrüs: Брэст Brest [brɛst], üüb Rüs: Брест Brest [brʲest], üüb Jidisk: בריסק‎ Brisk, üüb Poolsk: Brześć nad Bugiem, üüb Ukrainisk: Бере́стя Beréstja) as en steed uun a süüdwaast faan Witjruslun, bi a grens tu Poolen. Det as at hoodsteed faan det Brest Prowins. Det Cholm Puurt faan det Brest Feesting Hüsing uun Puschkin Struat Det Brest Feesting (19. juarhunert)"}
{"id": "22398", "contents": "Homelj (üüb Witjrüs: Го́мель Hómiel’ [ˈɣomʲelʲ], üüb Rüs: Го́мель Gómel’ [ˈɡomʲɪlʲ]) as en steed uun a süüduast faan Witjruslun. Det as at hoodsteed faan det Homelj Prowins."}
{"id": "22399", "contents": "Hrodna (üüb Witjrüs: Гро́дна Hródna [ˈɣrɔdna], üüb Rüs: Гро́дно Gródno, üüb Poolsk: Grodno, üüb Liitauisk: Gardinas, üüb Tjiisk: Garten, üüb Jidisk: גראָדנע Grodne) as en steed uun a waast faan Witjruslun. Det as at hoodsteed faan det Hrodna Prowins. Det Ual Sloot (16. juarhunert) Det Nei Sloot (18. juarhunert)"}
{"id": "22400", "contents": "Mahiljou (üüb Witjrüs: Магілёў Mahiljóŭ, üüb Rüs: Могилёв Mogiljóv, üüb Poolsk: Mohylew) as en steed uun a uast faan Witjruslun. Det as at hoodsteed faan det Mahiljou Prowins."}
{"id": "22401", "contents": "Witsebsk (üüb Witjrüs: Ві́цебск Viciebsk [ˈvʲitsʲepsk], üüb Rüs: Ви́тебск Vítebsk [ˈvʲitʲɪpsk], üüb Poolsk: Witebsk, üüb Liitauisk: Vitebskas, üüb Letisk: Vitebska, üüb Jidisk: וויטעבסק Vitebsk) as en steed uun a nuurduast faan Witjruslun, nai bi a grens tu Ruslun an Letlun. Det hee 347.928 lidj (2009) Det as at hoodsteed faan det Witsebsk Prowins. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "22406", "contents": "Di Witjrüsk Ruubel (witjrüsk беларускі рубель; ISO-4217-Code BYN) as det münt faan Witjruslun. Hi as di 1. Jüüle 2016 iinfeerd wurden uunsteed faan di ual Ruubel mä en wäärs faan 1 nei Ruubel (BYN) = 10.000 ual Ruubel (BYR). Commons: Witjrüsk Ruubel – Saamlang faan bilen of filmer Histoorisk jilskiiner faan Witjruslun (sjiisk) (ingelsk)"}
{"id": "22407", "contents": "Wat menst dü? Witjrüsk Ruubel Rüsk Ruubel RU-BEL, det ufkörtang för't Oblast Belgorod uun Madelruslun"}
{"id": "22408", "contents": "Pinsk as en steed uun a süüd faan Witjruslun, uun det Brest Prowins, bi a grens tu Ukraine. Det as at hoodsteed faan det Pinsk Distrikt."}
{"id": "22409", "contents": "De Bjarosa Distrikt (üüb Witjrüs: Бяро́заўскі раё́н Biarózaŭski rajón, üüb Rüs: Берёзовский райо́н Berjózovskij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 66.988 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Bjarosa. Föör September 1939 wiar’t gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 grünjlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22415", "contents": "De Drahitschyn Distrikt (üüb Witjrüs: Драгі́чынскі раё́н Drahíčynski rajón, üüb Rüs: Дроги́чинский райо́н Drogíčinskij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 42.948 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Drahitschyn. Föör September 1939 wiar’t gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Pinsk Prowins grünjlaanjen. Det wurd 8. Janewoore 1954 dial faan det Brest Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22416", "contents": "De Hantsawitschy Distrikt (üüb Witjrüs: Га́нцавіцкі раё́н Háncavicki rajón, üüb Rüs: Ганце́вичский райо́н Gancévičskij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 31.170 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Hantsawitschy. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 grünjlaanjen. Ap tu 1954 wiar det dial faan det Pinsk Prowins. A distrikt wurd 8. Janewoore 1954 dial faan det Brest Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22417", "contents": "Baranawitschy (üüb Witjrüs: Бара́навічы [baˈranavʲitʂɨ] Baránavičy, üüb Rüs: Бара́новичи Baránoviči, üüb Poolsk: Baranowicze, üüb Liitauisk: Baranovičiai, üüb Jidisk: באראנאוויטש‎ Baranovitsh) as en steed uun a waast faan Witjruslun, uun det Brest Prowins. Det hee 168.240 lidj (2009). Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "22421", "contents": "Poolen Poolen, amtelk Republiik Poolen (üüb Poolsk: Polska [ˈpɔlska] ( harke tu?/i) an Rzeczpospolita Polska [ʐɛʈ͡ʂpɔsˈpɔlita ˈpɔlska] ( harke tu?/i)) as en stoot uun a maden faan Euroopa. Uun a nuurd leit at Uastsia, uun a nuurduast lei det Kaliningrad Prowins faan Rüslun, Liitauen an Witjruslun, uun a süüduast leit at Ukraine, uun a süüd at Slowakei, uun a süüdwaast Tschechien an uun a waast Tjiisklun. Det hee 38.382.576 lidj (2019). At hoodsteed faan't lun as Warschau. Dön Karpaaten Berger stun uun't süüd faan't lun. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Poolen heet seekstanj prowinsen (üüb Poolsk: Województwa): Poolen as sunt 2004 lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "22422", "contents": "De Iwatsewitschy Distrikt (üüb Witjrüs: Івацэ́віцкі раё́н Ivacévicki rajón, üüb Rüs: Иваце́вичский райо́н Ivacévičskiij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 59.906 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Iwatsewitschy. Föör September 1939 wiar’t gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 grünjlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22423", "contents": "De Iwanawa Distrikt (üüb Witjrüs: Іва́наўскі раё́н Ivánaŭski rajón, üüb Rüs: Ива́новский райо́н Ivánovskij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 43.586 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Iwanawa. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 grünjlaanjen. Ap tu 1954 wiar det dial faan det Pinsk Prowins. A distrikt wurd 8. Janewoore 1954 dial faan det Brest Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22424", "contents": "De Kamenets Distrikt (üüb Witjrüs: Камяне́цкі раё́н Kamianiécki rajón, üüb Rüs: Камене́цкий райо́н Kamjanéckij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 39.143 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Kamenets. Föör September 1939 wiar’t gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 grünjlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22425", "contents": "De Kobryn Distrikt (üüb Witjrüs: Ко́брынскі раё́н Kóbrynski rajón, üüb Rüs: Ко́бринский райо́н Kóbrynskij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 88.037 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Kobryn. Föör September 1939 wiar’t gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 grünjlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22426", "contents": "De Ljachawitschy Distrikt (üüb Witjrüs: Ля́хавіцкі раё́н Láchavicki rajón, üüb Rüs: Ля́ховичский райо́н Ljáchovičskij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 30.498 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Ljachawitschy. Föör September 1939 wiar’t gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 grünjlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22428", "contents": "De Luninets Distrikt (üüb Witjrüs: Луніне́цкі раё́н Łuniniécki rajón, üüb Rüs: Лунине́цкий райо́н Luninéckij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 73.200 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Luninets. Föör September 1939 wiar’t gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Pinsk Prowins grünjlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22429", "contents": "De Malaryta Distrikt (üüb Witjrüs: Малары́цкі раё́н Małarýcki rajón, üüb Rüs: Малори́тский райо́н Malorítskij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 25.780 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Malaryta. Föör September 1939 wiar’t gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 grünjlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22430", "contents": "De Pruschany Distrikt (üüb Witjrüs: Пружа́нскі раё́н Pružánski rajón, üüb Rüs: Пружа́нский райо́н Pružánskij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 52.511 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Pruschany. Föör September 1939 wiar’t gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 grünjlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22431", "contents": "De Stolin Distrikt (üüb Witjrüs: Сто́лінскі раё́н Stólinski rajón, üüb Rüs: Сто́линский райо́н Stólinskij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 80.695 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Stolin. Föör September 1939 wiar’t gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Pinsk Prowins grünjlaanjen. 8. Janewoore 1954 wurd det dial faan det Brest Prowins. 19. Janewoore 1961 wurd de Dawyd-Haradok Distrikt dial faan a distrikt. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22432", "contents": "De Schabinka Distrikt (üüb Witjrüs: Жáбінкаўскі раё́н Žábinkaŭski rajón, üüb Rüs: Жа́бинковский райо́н Žábinkovskij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 25.031 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Schabinka. Föör September 1939 wiar’t gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 grünjlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22433", "contents": "Polatsk (üüb Witjrüs: По́лацк Półack, üüb Rüs: По́лоцк Pólock, üüb Poolsk: Połock) as en steed uun a nuurduast faan Witjruslun, uun det Witsebsk Prowins, bi de Düna Struum. Det as at hoodsteed faan de Polatsk Distrikt. Frantsysk Skaryna (1486-1541), iarst witjrüs drüker."}
{"id": "22434", "contents": "Bjarosa (üüb Witjrüs: Бяро́за Biaróza, üüb Rüs: Берёза Berjóza, üüb Poolsk: Bereza Kartuska) as en steed uun a waast faan Witjruslun, uun det Brest Prowins. Det as at hoodsteed faan det Bjarosa Distrikt."}
{"id": "22435", "contents": "Drahitschyn (üüb Witjrüs: Драгі́чын Drahíčyn, üüb Rüs: Дроги́чин Drogíčin, üüb Poolsk: Drohiczyn) as en steed uun a süüdwaast faan Witjruslun, uun det Brest Prowins. Det as at hoodsteed faan det Drahitschyn Distrikt."}
{"id": "22436", "contents": "Wat määnst dü? Schellenberg: Schellenberg (Gemeend) Schellenberg (Steed)"}
{"id": "22437", "contents": "Schellenberg as ian faan dön elwen gemeenden faan Liechtenstein. At gemeend leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1013 lidj (2014). At gemeend bestäänt ütj trii saarpen: Vordererschellenberg Mittlererschellenberg Hintererschellenberg Liechtenstein, citypopulation.de"}
{"id": "22438", "contents": "Wat määnst dü? Brest: Brest (Gemeend) Brest (Prowins) Brest (Steed uun Frankrik) Brest (Steed uun Witjruslun)"}
{"id": "22440", "contents": "Det Tscherkasy Prowins (üüb Ukrainisk: Черка́ська о́бласть Čerkás’ka óblast’ [tʃerˈkɑsʲkɐ ˈɔblɐstʲ] of Черка́щина Čerkáščyna [tʃerˈkɑʃtʃenɐ]) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.206.351 lidj (2019). At hoodsteed faan’t prowins as Tscherkasy. At prowins hee fjauer distrikten: Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de Ukraine: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22442", "contents": "Det Tschernihiw Prowins (üüb Ukrainisk: Черні́гівська о́бласть Černíhivs’ka óblast’ of Черні́гівщина Černíhivščyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.033.412 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Tschernihiw. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee fiiw distrikten: Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de Ukraine: Chernihiv, citypopulation.de Ukraine: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "22445", "contents": "Det Tscherniwtsi Prowins (üüb Ukrainisk: Черніве́цька о́бласть Černivéc’ka óblast’) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 908.120 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Tscherniwtsi. Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "22447", "contents": "Det Schytomyr Prowins (üüb Ukrainisk: Жито́мирська о́бласть Žytómyrs’ka óblast’ of Жито́мирщина Žytómyrščyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.240.482 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Schytomyr. Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "22449", "contents": "Det Dnipropetrowsk Prowins (üüb Ukrainisk: Дніпропетро́вська о́бласть Dnipropetróvs’ka óblast’ of Дніпропетро́вщина Dnipropetróvščyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 3.230.411 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Dnipro. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee sööwen distrikten: Jekaterinoslaw Guwernement Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de Ukraine: Kiev Oblast, citypopulation.de Dnipropetrovs'k: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "22451", "contents": "Det Donetsjk Prowins (üüb Ukrainisk: Доне́цька о́бласть Donéc’ka óblast’, Доне́ччина Donéččyna of Донба́с Donbás) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 4.244.057 lidj (2017). A hoodsteeden faan’t prowins san Donetsjk (de jure) an Kramatorsjk (de facto). Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de Ukraine: Donetsk, citypopulation.de"}
{"id": "22453", "contents": "Det Iwano-Frankiwsjk Prowins (üüb Ukrainisk: Іва́но-Франкі́вська о́бласть Iváno-Frankívs’ka óblast’, Франкі́вщина Frankívščyna of Прикарпа́ття Prykarpáttja) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.379.915 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Iwano-Frankiwsjk. Iwano-Frankiwjsk hiard bit 1914 tu't Köningrik Galitsien. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de Ukraine: Ivano-Frankivsk, citypopulation.de Iwan Franko Commons: Iwano-Frankiwsjk (Prowins) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "22456", "contents": "Tjüschloun äs en loun oun e mädel foon Euroopa. Et loun heet 82.175.700 foulk (2015). Jü haudstää foon’t loun äs Berlin. Bundesloune: Saarloun, Sleeswich-Holstiin. Loune oun Euroopa: dat Dånsch, Eestloun, Finloun, Tjüschloun."}
{"id": "22460", "contents": "Det Charkiw Prowins (üüb Ukrainisk: Ха́рківська о́бласть Chárkivs’ka óblast’ of Ха́рківщина Chárkivščyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 2.701.188 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Charkiw. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee sant 2020 sööwen distrikten: At prowins hed föör 2020 27 distrikten. Charkow Guwernement Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de Ukraine: Kharkiv, citypopulation.de Ukraine: Administrative Division, citypopulation.de Ukraine: Kharkiv, citypopulation.de"}
{"id": "22464", "contents": "De Iarst Balkaankrich wiar en krich faan Oktuuber 1912 tu Mei 1913 uun dön Balkaanen. Uun dediar krich streed Bulgaarien, Serbien, Grekenlun an Monteneegro jin det Osmaanisk Rik. Naist Balkaankrich"}
{"id": "22467", "contents": "Det Cherson Prowins (üüb Ukrainisk: Херсо́нська о́бласть Chersóns’ka óblast’ of Херсо́нщина Chersónščyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.055.649 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Cherson. De Dnjepr Struum leept troch't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee fiiw distrikten: Uun a Ukrainekriich as 2023 a Kachowka staudoom uun a Dnjepr sprengd wurden. Cherson Guwernement Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de Ukraine: Kherson, citypopulation.de Cherson: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "22469", "contents": "Det Chmeljnytsjkyj Prowins (üüb Ukrainisk: Хмельни́цька о́бласть Chmel’nyc’ka óblast’ of Хмельни́ччина Chmel’nýččyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.285.267 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Chmeljnytsjkyj. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee trii distrikten: Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de Ukraine: Khmelnytskyi, citypopulation.de Chmel'nyc'kyj: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "22471", "contents": "Det Kirowohrad Prowins (üüb Ukrainisk: Кіровогра́дська о́бласть Kirovohráds’ka óblast’ of Кіровогра́дщина Kirovohrádščyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 965.756 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Kropywnytsjkyj. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de Ukraine: Kirovohrad, citypopulation.de"}
{"id": "22473", "contents": "Alboanien Alboanien es en Lun uun ’e Sidoos fan Euroopa. Deät Lun hat 2.870.324 Iinwuuners (2018). De Hoadstad es Tirana. Albania, citypopulation.de Albania: Prefectures and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "22474", "contents": "Isloun äs en loun ount noordweesten foon Euroopa. Et loun heet 348.450 foulk (2018). Jü haudstää foont loun äs Reykjavik. Iceland, citypopulation.de"}
{"id": "22475", "contents": "Tschechien Tschechien, amtelk det Tschechisk Republiik (üüb Tschechisk: Česko of Česká republika harke tu?/i) as en banenstoot uun a maden faan Euroopa. Uun a waast leit Tjiisklun, uun a nuurd Poolen, uun a uast det Slowakei an uun a süüd Uasterrik. At lun hee 10.578.820 lidj (2016). At hoodsteed faan’t lun as Prag. Tschechien saat ham ütj dön histoorisk lunen Böömen (Čechy) an Määren (Morava) an uk dialen faan Schleesien (Slezsko) tup. De huuchst ponkt uun't lun as de Sněžka Berig (1603,3 m), uun dön Krkonoše Berger, wat bi't grens tu Poolen stun. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Tschechien hee 14 regiuunen: At Tschechien faan daaling wurd 1. Janewoore 1993 troch dialing faan’t Tschechoslowakei grünjlaanjen. 1999 wurd det lasmoot faan NATO an 1. Mei 2004 lasmoot faan det Europeeisk Unioon. Böömen Czech Republic: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "22476", "contents": "At Tschechoslowakei wiar en banenstoot uun a maden faan Euroopa faan Oktuuber 1918 tu Janewoore 1993. Do wurd at lun iin uun Tschechien an at Slowakei diald."}
{"id": "22477", "contents": "Det Dobritsch Prowins (üüb Bulgaars: Област Добрич oblast Dobrič) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 189.677 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Dobritsch. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22478", "contents": "Det Gabrowo Prowins (üüb Bulgaars: област Габрово oblast Gabrovo) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 122.702 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Gabrowo. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22479", "contents": "Det Jambol Prowins (üüb Bulgaars: област Ямбол oblast Jambol) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 131.447 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Jambol. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22480", "contents": "Det Kerdschali Prowins (üüb Bulgaars: област Кърджали oblast Kǎrdžali) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 152.808 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Kerdschali. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22481", "contents": "Det Kjustendil Prowins (üüb Bulgaars: област Кюстендил oblast Kjustendil) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 136.686 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Kjustendil. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22482", "contents": "Det Lowetsch Prowins (üüb Bulgaars: област Ловеч oblast Loveč) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 141.422 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Lowetsch. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22483", "contents": "Det Montana Prowins (üüb Bulgaars: област Монтана oblast Montana) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 148.098 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Montana. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22484", "contents": "Det Pasardschik Prowins (üüb Bulgaars: област Пазарджик oblast Pazardžik) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 275.548 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Pasardschik. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22485", "contents": "Det Pernik Prowins (üüb Bulgaars: област Перник oblast Pernik) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a waast faan't lun. Det hee 133.530 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Pernik. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22486", "contents": "Det Plewen Prowins (üüb Bulgaars: област Плевен oblast Pleven) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 269.752 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Plewen. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22487", "contents": "Det Plowdiw Prowins (üüb Bulgaars: област Пловдив oblast Plovdiv) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 683.027 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Plowdiw. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22488", "contents": "Det Rasgrad Prowins (üüb Bulgaars: област Разград oblast Razgrad) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 125.190 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Rasgrad. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22489", "contents": "Det Ruse Prowins (üüb Bulgaars: област Русе oblast Ruse) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 235.252 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Ruse. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22490", "contents": "Det Schumen Prowins (üüb Bulgaars: област Шумен oblast Šumen) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 180.528 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Schumen. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22491", "contents": "Det Silistra Prowins (üüb Bulgaars: област Силистра oblast Silistra) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 119.474 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Silistra. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22492", "contents": "Det Sliwen Prowins (üüb Bulgaars: област Сливен oblast Sliven) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a uast faan't lun. Det hee 197.473 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Sliwen. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22493", "contents": "Det Smoljan Prowins (üüb Bulgaars: област Смолян oblast Smoljan) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 121.752 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Smoljan. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22494", "contents": "Det Stara Sagora Prowins (üüb Bulgaars: област Стара Загора oblast Stara Zagora) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 333.265 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Stara Sagora. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22495", "contents": "Det Tergowischte Prowins (üüb Bulgaars: област Търговище oblast Tǎrgovište) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 120.818 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Tergowischte. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22496", "contents": "Det Warna Prowins (üüb Bulgaars: област Варна oblast Varna) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 475.074 lidj (2011).At hoodsteed faan't prowins as Warna. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22497", "contents": "Det Weliko Ternowo Prowins (üüb Bulgaars: област Велико Търново oblast Veliko Tǎrnovo) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 258.494 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Weliko Ternowo. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22498", "contents": "Det Widin Prowins (üüb Bulgaars: област Видин oblast Vidin) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 101.018 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Widin. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "22499", "contents": "Det Wratsa Prowins (üüb Bulgaars: област Враца oblast Vraca) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 186.848 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Wratsa. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "225", "contents": "Wat tu nuurdfriisk literatüür reegent wurd skal of kön, as ei so klaar. Was literatüür, wat uun en spriikwiis faan't nuurdfriisk skrewen as. Ober uk, wat faan nuurdfriisken uun Nuurdfriisklun skrewen wurden as üüb plaattjiisk, huuchtjiisk of deensk of uun öler spriiken. Ferlicht uk algemian teksten, wat faan lidj ütj Nuurdfriisklun skrewen wurden san. Ferlicht uk literatüür, wat uun Nuurdfriisklun spelet of ham diarüüb ianerleihü betjocht. Auersaatingen ütj öler spriiken tu't nuurdfriisk spriik skal ham uk noch beaachte. Üüs skraftspriik san a nuurdfriisk spriikwiisen jong an diaram jaft det en literatüür noch ei loong. Oober diarföör, det det man so letjet Nuurdfriisken an sofööl spriikwiisen jaft, jaft det dach temelk föl fertelingen, teaaterstaken, staken üüb riimen an so widjer. Det älst auerlööwert tekster üüb nuurdfriisk san auersaatingen faan Martin Luther san Kleiner Katechismus faan de tidj am 1600. Peter Michael Clemens (1804-1870) ütj Muasem hee det Nei Testamänt an a Psalmen uun't sölring auersaat. Üüs iarst drükt buk uun en nuurdfriisk spriikwiis kaam 1809 uun Flensborig det kameedi Der Geitzhals auf der Insel Silt ütj. Det wiar skrewen faan Jap Peter Hansen (1767-1855). ... Gölj, rüüdj, ween (mooring) Hans Tadesens Yn Miren=Söngh Di spånker faan Nis Albrecht Johannsen (mooring) Üüs"}
{"id": "22500", "contents": "Det Attika Regiuun (üüb Greks: Περιφέρεια Αττικής Periféria Attikís of Αττική Attikí) as ian faan dön 13 regiuunen faan Grekenlun. Det hee 3.828.434 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Atheen. At regiuun hee aacht regionaalianhaiden: Nuurdatheen Waastatheen Sentraalatheen Süüdatheen Waastattika Uastattika Piräus Eilunen Greece, citypopulation.de"}
{"id": "22501", "contents": "Det Epirus Regiuun (üüb Greks: Περιφέρεια Ηπείρου Periféria Ipírou of Ήπειρος Ípiros) as ian faan dön 13 regiuunen faan Grekenlun. Det hee 336.856 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Ioannina. Epirus hee sant 2011 fjauer regiunaal ianhaiden (perifereiaki enotita): Thesprotia (Θεσπρωτία), Ioannina (Ιωάννινα), Preveza (Πρέβεζα) an Arta (Άρτα). Diar lei tuup aagetaanj gemeenden. Greece, citypopulation.de"}
{"id": "22502", "contents": "Det Ionisk Eilunen Regiuun (üüb Greks: Περιφέρεια Ιόνιων νησιών Periféria Iónion nisión of Ιόνια Νησιά Iónia Nisiá) as ian faan dön 13 regiuunen faan Grekenlun. Det hee 207.855 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Korfu. Munisipaliteeten: Uk Kythira an Andykythira widjer am a süüd wurd noch mä tu a Ionisk Eilunen tääld, hiar oober ei mä tu det ferwaltingregiuun, jo hiar tu Attika (Regiuun). Greece, citypopulation.de Greece: Municipal Division, citypopulation.de"}
{"id": "22503", "contents": "Det Kreeta Regiuun (üüb Greks: Περιφέρεια Κρήτης Periféria Krítis of Κρήτη Kríti) as ian faan dön 13 regiuunen faan Grekenlun. Det hee 623.065 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Iraklio. Iraklio Chania Greece, citypopulation.de"}
{"id": "22508", "contents": "Asipowitschy (üüb Witjrüs: Асіпо́вічы Asipóvičy, üüb Rüs: Осипо́вичи Osipóviči, üüb Poolsk: Osipowicze) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 32.543 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Asipowitschy Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "22511", "contents": "Aschmjany (üüb Witjrüs: Ашмя́ны Ašmiány, üüb Rüs: Ошмя́ны Ošmjány, üüb Liitauisk: Ašmena, üüb Poolsk: Oszmiana, üüb Jidisk אָשמענע‎ Ošmene) as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun, nai bi at grens tu Liitauen. Det hee 14.813 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Aschmjany Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "22512", "contents": "Astrawets (üüb Witjrüs: Астраве́ц Astraviéc, üüb Rüs: Острове́ц Ostrovéc, üüb Liitauisk: Astravas, üüb Poolsk: Ostrowiec) as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun, nai bi at grens tu Liitauen. Det hee 8.285 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Astrawets Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "22513", "contents": "Barysau (üüb Witjrüs: Бары́саў Barýsaǔ, üüb Rüs: Бори́сов Borísov, üüb Poolsk: Borysów) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 147.381 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Barysau Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "22514", "contents": "Babrujsk as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 215.092 lidj (2009). Det Babrujsk Feesting (19. juarhunert) Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "22516", "contents": "Det Luhansjk Prowins (üüb Ukrainisk: Луга́нська о́бласть Luháns’ka óblast’ of Луга́нщина Luhánščyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 2.195.290 lidj (2017). At hoodsteeden faan’t prowins san Luhansjk (de jure) an Sjewjerodonetsjk (de facto). Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de Ukraine: Luhansk, citypopulation.de"}
{"id": "22518", "contents": "Det Ljwiw Prowins (üüb Ukrainisk: Льві́вська о́бласть L’vívs’ka óblast’ of Льві́вщина L’vívščyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 2.534.027 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Ljwiw. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Ljwiw hiard bit 1914 tu't Köningrik Galitsien. Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de Ukraine: Kiev Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "22520", "contents": "Det Mykolajiw Prowins (üüb Ukrainisk: Микола́ївська о́бласть Mykolájivs’ka óblast’ of Микола́ївщина Mykolájivščyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.150.126 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Mykolajiw. At prowins hee fjauer distrikten: Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de Mykolaïv: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "22521", "contents": "At bloos faan en plaant as en sprööd, diar för't fermuarang suragt. Wan a polenstoof faan a stoofbleeden üüb a stempel komt, wääkst diaroner uun a früchtknoot en frücht. An uun det frücht wääkst siad för en nei plaant. Commonskategorii: Bloosen – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Bloos (sjiisk)"}
{"id": "22522", "contents": "Imen (Apidae) san en famile faan insekten. Diar hiar muar üs 200 sköölen tu. Wichtag sköölen san Apis (Hönangimen) an Bombus (Imkönger). Aal a sköölen : Acanthopus – Aethammobates – Afromelecta – Agapanthinus – Aglae – Aglaomelissa – Alepidosceles – Allodape – Allodapula – Alloscirtetica – Amegilla – Ammobates – Ammobatoides – Ancyla – Ancyloscelis – Anthophora – Anthophorula – Apis – Apotrigona – Arhysoceble – Austroplebeia – Axestotrigona – Biastes – Bombus – Brachymelecta – Brachynomada – Braunsapis – Caenonomada – Caenoprosopina – Caenoprosopis – Camargoia – Canephorula – Cemolobus – Centris – Cephalotrigona – Ceratina – Chalepogenus – Chiasmognathus – Chilimalopsis – Cleptotrigona – Coelioxoides – Compsomelissa – Ctenioschelus – Ctenoplectra – Ctenoplectrina – Cubitalia – Dactylurina – Deltoptila – Diadasia – Diadasina – Doeringiella – Duckeola – Effractapis – Elaphropoda – Epeoloides – Epeolus – Epicharis – Epiclopus – Eremapis – Ericrocis – Eucera – Eucerinoda – Eucondylops – Eufriesea – Euglossa – Eulaema – Exaerete – Exomalopsis – Exoneura – Exoneurella – Exoneuridia – Florilegus – Friesella – Frieseomelitta – Gaesischia – Gaesochira – Geniotrigona – Geotrigona – Habrophorula – Habropoda – Halterapis – Hamatothrix – Heterotrigona – Hexepeolus – Holcopasites – Homotrigona – Hopliphora –"}
{"id": "22524", "contents": "Hönangimen (Apis) san en skööl faan insekten uun't famile faan a imen (Apidae). A. andreniformis A. cerana A. dorsata A. florea A. koschevnikovi A. mellifera A. nigrocincta A. terrestris Commonskategorii: Hönangimen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hönangimen"}
{"id": "22527", "contents": "Hönang woort faan Hönangimen maaget. Jo brük det för't aanj auerlewin, man uk di minsk witj det tu nadgin. Uk ütj fisler haale a imen hönang. Commonskategorii: Hönang – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Hönang (sjiisk) Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "22529", "contents": "Det Poltawa Prowins (üüb Ukrainisk: Полта́вська о́бласть Poltávs’ka óblast’ of Полта́вщина Poltávščyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.426.828 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Poltawa. At prowins hee fjauer distrikten: Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de Poltava: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "22530", "contents": "Wespen (Vespidae) san en famile faan insekten. Diar hiar muar üs 50 sköölen tu. Eumeninae Euparagiinae Masarinae Polistinae Stenogastrinae Echt wespen (Vespinae) Commonskategorii: Wespen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wespen"}
{"id": "22545", "contents": "Termiiten (Isoptera) san en order faan insekten. Jo like miiren, san diar oober ei altu nai mä. At jaft wel son 2.800 ünlik slacher. Jo lewe uun warem regiuunen. Archotermopsidae Hodotermitidae Kalotermitidae Mastotermitidae Rhinotermitidae Serritermitidae Stolotermitidae Stylotermitidae Termitidae Termopsidae Commonskategorii: Termiiten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Termiiten"}
{"id": "22549", "contents": "Hopern (Orthoptera) san en order faan insekten (Insecta). Diar hiar muar üs 26.000 slacher tu. Hopern wurd uun tau onerordern iindiald: Hopern an staapken (Ensifera) mä lung feelern Auerfamilin: Grylloidea - Hagloidea - Rhaphidophoroidea - Schizodactyloidea - Stenopelmatoidea - Tettigonioidea Gäärshopern (Caelifera) mä kurt feelern Auerfamilin: Acridoidea - Eumastacoidea - Pneumoroidea - Pyrgomorphoidea - Tanaoceroidea - Trigonopterygoidea - Tetrigoidea - Tridactyloidea Jodiar onerordern wurd dialwiis uk üs aanj ordern tääld. Commonskategorii: Hopern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hopern Tettigonia viridissima Roeseliana roeselii Chorthippus albomarginatus Chorthippus brunneus Conocephalus dorsalis Tetrix undulata Myrmeleotettix maculatus Leptophyes punctatissima Meconema thalassinum efter: Lotte von Komorski. Dem Zirpen im Gras auf der Spur. Uun: Der Insel-Bote. 2020-09-09"}
{"id": "22552", "contents": "Wääbspanern (Embioptera of Embiidina) san en order faan insekten an kön flä. Diar jaft at son 360 slacher faan. Jo lewe fööraal uun a troopen an san böös letj mä miast 8 bit 15 mm. Anisembiidae Archembiidae Australembiidae Clothodidae Embiidae Embonychidae Notoligotomidae Oligotomidae Paedembiidae Teratembiidae Commonskategorii: Wääbspanern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wääbspanern"}
{"id": "22554", "contents": "Fanghopern, Knelern of Mantis (Mantodea) san en order faan insekten. At jaft amanbi 2.400 slacher, uun Euroopa oober man 36. Flooken like bleeden of twiigen. Acanthopidae Amorphoscelididae Chaeteessidae Empusidae Eremiaphilidae Hymenopodidae Iridopterygidae Liturgusidae Mantidae Mantoididae Metallyticidae Sibyllidae Tarachodidae Thespidae Toxoderidae Sphrodomantis lineola Popa spurca crassa Empusa pennata Phyllocrania paradoxa Commonskategorii: Fanghopern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fanghopern"}
{"id": "22558", "contents": "Haielluupern of Gladiatooren (Mantophasmatodea) san en order faan insekten. Ian famile Mantophasmatidae mä 16 sköölen: Austrophasma Hemilobophasma Karoophasma Kuboesphasma Lobatophasma Mantophasma Minutophasma Namaquaphasma Pachyphasma Praedatophasma Sclerophasma Striatophasma Tanzaniophasma Tyrannophasma Viridiphasma Commonskategorii: Haielluupern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Haielluupern Notoptera"}
{"id": "22562", "contents": "Skorpioonfleegen (Mecoptera) san en order faan insekten mä amanbi 600 slacher. Jo haa hör nööm efter hör bääftaanj, diar spas an baanj as, so üs bi en skorpioon. Diar san 9 familin: Apteropanorpidae Bittacidae Boreidae Choristidae Eomeropidae Meropeidae Nannochoristidae Panorpidae Panorpa Panorpa germanica Panorpodidae Commonskategorii: Skorpioonfleegen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skorpioonfleegen"}
{"id": "22567", "contents": "Moderfleegen of uk Gratjügeten (Megaloptera) san en order faan insekten. Diar san 328 slacher uun tau familin: Corydalidae Sialidae Uun Waasteuroopa jaft at man sääks slacher. Commonskategorii: Moderfleegen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Moderfleegen"}
{"id": "2257", "contents": "Di fresk weederhünj of uk Wetterhoun as en faan a FCI gudkäänd holuns hünjras. Di wetterhoun as en rochten weederhünj. Wetter as det waastfresk wurd för weeder. Di hünj stamt wel uf faan di portugiisk weederhünj an di curly coated retriever. Hi liket uk det ööder waastfresk ras stabyhoun auer a miaten. Uun a föftager juaren wiar di weederhünj bal ütjstürwen. Daalang jaft at amanbi 800 hünjer, a miasten lewe uun Holun. Di weederhünj woort bit 59 cm huuch, an fäält üüb troch sin kralag skan üs en persiaaner. A kralen san fäätag, an sodenang koon hi't loong uun't weeder ütjhual. Miast san jo hünjer suart-witj of brün-witj. Weederhünjer san turaghualen an trau, oober ei baang. Jo mei hal aportiare an sjük. Weederhünjer wurd üüb otern an huarmer ufracht. Iar haa's uk molwarper ütj a diker jaaget, an uk daalang wurd's noch bi a dikpleeg iinsaat, am biisams tu jaagin. Miast san weederhünjer oober hoof- an wachthünjer. Siahünjer ;-) Commons: Weederhünjer – Saamlang faan bilen of filmer Rassestandard Nr. 221 der FCI: Weederhünj (Worddokument) Nederlandse Vereniging voor Stabij und Wetterhoun"}
{"id": "22570", "contents": "Näätjügeten (Neuroptera) san en order faan insekten. Diar jaft at son 5500 slacher faan, uun Euroopa san't 292. Diar san 17 familin uun trii onerordern: Hemerobiiformia Myrmeleontiformia Nevrorthiformia Commonskategorii: Näätjügeten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Näätjügeten"}
{"id": "22574", "contents": "Kakelakenstaapken (Notoptera of Grylloblattodea) san en order faan insekten. Diar jaft at man son 20 slacher faan. Jo haa eegenskapen faan kakelaken an faan staapken. Ian famile Grylloblattidae mä fiiw sköölen: Galloisiana Grylloblatta Grylloblattella Grylloblattina Namkungia Commonskategorii: Kakelakenstaapken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kakelakenstaapken Notoptera"}
{"id": "22578", "contents": "Notoptera as en order faan insekten. Det betiaknang Notoptera as oober ei iandüüdag. 1. Notoptera woort lik saat mä't order Kakelakenstaapken, det san a Grylloblattodea. 2. Notoptera woort uunsen üs order för jo tau onerordern Kakelakenstaapken (Grylloblattodea) Haielluupern (Mantophasmatodea) 3. Uun't Nuurdfresk Wikipedia racht wi üs efter det iarst mögelkhaid. Commonskategorii: Notoptera – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Notoptera"}
{"id": "22579", "contents": "Waanertwiigen of uk Waanerbleeden (Phasmatodea) san en order faan Insekten (Insecta). Jo like twiigen of bleeden. Trii onerordern: Agathemerodea Timematodea Verophasmatodea Commonskategorii: Waanertwiigen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Waanertwiigen"}
{"id": "22582", "contents": "Stianfleegen (Plecoptera) san en order faan insekten. Diar jaft at son 3.500 slacher faan. Onerorder: Antarctoperlaria Familin: Austroperlidae - Diamphipnoidae - Eustheniidae - Gripopterygidae Onerorder: Arctoperlaria Familin: Capniidae - Chloroperlidae - Leuctridae - Nemouridae - Notonemouridae - Peltoperlidae - Perlidae - Perlodidae - Pteronarcyidae - Styloperlidae - Taeniopterygidae Commonskategorii: Stianfleegen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stianfleegen"}
{"id": "22584", "contents": "Stooflüs (Psocoptera) san en order faan insekten. Diar jaft at son 5.600 slacher faan, uun Madeleuroopa san't sowat 100. Onerorder: Psocomorpha Familin: Amphipsocidae - Archipsocidae - Asiopsocidae - Caeciliusidae - Cladiopsocidae - Dasydemellidae - Dolabellopsocidae - Epipsocidae - Ectopsocidae - Elipsocidae - Hemipsocidae - Lachesillidae - Lesneiidae - Liposcelididae - Mesopsocidae - Myopsocidae - Pachytroctidae - Peripsocidae - Philotarsidae - Pseudocaeciliidae - Psilopsocidae - Psocidae - Ptiloneuridae - Sabulopsocidae - Sphaeropsocidae - Stenopsocidae - Trichopsocidae Onerorder: Troctomorpha Familin: Amphientomidae - Compsocidae - Electrentomidae - Musapsocidae - Protroctopsocidae - Troctopsocidae Onerorder: Trogiomorpha Familin: Lepidopsocidae - Prionoglarididae - Psoquillidae - Psyllipsocidae - Trogiidae Commonskategorii: Stooflüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stooflüs"}
{"id": "22586", "contents": "Kameelhalsfleegen (Raphidioptera) san en order faan insekten. Jo san nai mä Näätjügeten (Neuroptera) an Moderfleegen (Megaloptera). Famile: Inocelliidae Sköölen: Amurinocellia – Fibla – Indianoinocellia – Inocellia – Negha – Parainocellia – Sininocellia Famile: Raphidiidae Sköölen: Africoraphidia – Agulla – Alena – Atlantoraphidia – Calabroraphidia – Dichrostigma – Harraphidia – Hispanoraphidia – Iranoraphidia – Italoraphidia – Mauroraphidia – Mongoloraphidia – Ohmella – Ornatoraphidia – Parvoraphidia – Phaeostigma – Puncha – Raphidia – Raphidilla – Subilla – Tadshikoraphidia – Tauroraphidia – Tjederiraphidia – Turcoraphidia – Ulrike – Venustoraphidia – Xanthostigma Commonskategorii: Kameelhalsfleegen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kameelhalsfleegen"}
{"id": "22588", "contents": "Weierjügeten (Strepsiptera) san en order faan insekten. Faan 550 bekäänd slacher lewe 60 uun Euroopa. Onerorder: ''Mengenillidae'' Familin: Bahiaxenidae - Mengenillidae Onerorder: Stylopidia Familin: Bohartillidae - Callipharixenidae - Corioxenidae - Elenchidae - Halictophagidae - Myrmecolacidae - Stylopidae - Xenidae Commonskategorii: Weierjügeten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Weierjügeten"}
{"id": "22590", "contents": "Hiarjügeten (Trichoptera) san en order faan insekten. Faan 13.000 slacher san 1.211 uun Euroopa bekäänd. Onerorder: Annullipalpia Auerfamilin: Hydropsychoidea - Philopotamoidea - Rhyacophiloidea Onerorder: Integripalpia Auerfamilin: Leptoceroidea - Limnephiloidea - Phryganeoidea - Sericostomatoidea - Tasimioidea Commonskategorii: Hiarjügeten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hiarjügeten"}
{"id": "22592", "contents": "Tripsen, Franjejügeten, Bleespuateten of Sonerwederfleegen (Thysanoptera) san en order faan Insekten mä amanbi 5.500 slacher. Onerorder: Terebrantia Familin: Adiheterothripidae - Aeolothripidae - Fauriellidae - Heterothripidae - Melanthripidae - Merothripidae - Stenurothripidae - Thripidae - Uzelothripidae Onerorder: Tubulifera Famile: Phlaeothripidae Commonskategorii: Tripsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tripsen"}
{"id": "22594", "contents": "Eerdlüs (Zorotypus) san en order (Zoraptera), en famile (Zorotypidae) an en skööl faan insekten mä 41 bekäänd slacher an 8 ütjstürwenen. Order: Eerdlüs Famile: Eerdlüs Skööl: Eerdlüs Slacher: Z. amazonensis – Z. asymmetricus – Z. barberi – Z. brasiliensis – Z. buxtoni – Z. caudelli – Z. caxiuanus – Z. cervicornis – Z. ceylonicus – Z. congensis – Z. cramptoni – Z. delamarei – Z. guineensis – Z. gurneyi – Z. hainanensis – Z. hamiltoni – Z. huangi – Z. hubbardi – Z. huxleyi – Z. impolitus – Z. javanicus – Z. juninensis – Z. lawrencei – Z. leleupi – Z. longicercatus – Z. magnicaudelli – Z. manni – Z. medoensis – Z. mexicanus – Z. neotropicus – Z. newi – Z. novobritannicus – Z. philippinensis – Z. sechellensis – Z. shannoni – Z. silvestrii – Z. sinensis – Z. snyderi – Z. swezeyi – Z. vinsoni – Z. weidneri – Z. weiweii – Z. zimmermani – †Z. absonus – †Z. acanthothorax – †Z. cretatus – †Z. goeleti – †Z. hudae – †Z. mnemosyne – †Z. nascimbenei – †Z. palaeus Commonskategorii: Eerdlüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eerdlüs"}
{"id": "22596", "contents": "Stianhopern (Archaeognatha) san en order faan insekten mä 450 bekäänd slacher. Famile: Machilidae Onerfamilin: Machilinae - Petrobiellinae - Petrobiinae Famile: Meinertellidae Sköölen: Allomachilis – Allomeinertellus – Hypermeinertellus – Hypomachilodes – Machilelloides – Machilellus – Machilinus – Machiloides – Machilontus – Macropsontus – Madagaschiloides – Meinertellus – Neomachilellus – Nesomachilis – Nesomeinertellus – Patagoniochiloides – Praemachilellus – Pseudomeinertellus Commonskategorii: Stianhopern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stianhopern"}
{"id": "22598", "contents": "Iandaisfleegen of Meifleegen (Ephemeroptera) san en order faan insekten. Diar hiar son 3.000 slacher uun 42 familin an 400 sköölen tu. Onerorder: Carapacea Auerfamile: Baetiscoidea Onerorder: Furcatergalia Auerfamilin: Behningioidea - Ephemerelloidea - Ephemeroidea - Euthyplocioidea - Leptophlebioidea - Potamanthoidea Onerorder: Pisciformia Auerfamilin: Baetoidea - Heptagenioidea - Siphlonuroidea Commonskategorii: Iandaisfleegen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Iandaisfleegen"}
{"id": "226", "contents": "Nordrhin-Weestfåålen as en bundeslönj foon Tjüschlönj. Et bundeslönj läit önjt weesten foont lönj. Et heet 17.932.651 manschne (2018). E hoodstää foont bundeslönj as Düsseldorf. Da tiin grutste stääse önj e diiljstoot san: Oudere stääse önj Nordrhein-Weestfalen ma moor as 100.000 inboogere: Mör stääse: Hemer Iserlohn Nordrhin-Weestfåålen heet 5 regiiringsdistrikte ma 22 krisfrie stääse, 30 lönjkrise än iinj stääregion (Aachen Stääregion). Da fiiw Regiiringsdistrikte san Arnsberg (aw e koord ruchts gööl), Detmold (gräin), Düsseldorf (brün), Köln (figelätj) än Münster (rüüdj). Bevölkerung der Gemeinden Nordrhein-Westfalens am 31. Dezember 2019. Landesbetrieb Information und Technik Nordrhein-Westfalen (IT.NRW), ufrepen di 17. Jüüne 2020. Arbeitslosenquoten im Mai 2018 – Länder und Kreise. Uun: statistik.arbeitsagentur.de. Statistik der Bundesagentur für Arbeit, ufrepen de 30. Mei 2018. www.destatis.de Skilen üüb a stant faan a 31. Detsember 2012. Germany: Administrative Division, citypopulation.de Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de Metropoolregiuun Rhein-Ruhr"}
{"id": "22610", "contents": "Wat menst dü? Driikraab (Melolontha melolontha) Driikraaben (Lampyridae)"}
{"id": "22611", "contents": "René Descartes [ʁəˈne deˈkaʁt] (üüb Latiinsk: Renatus Cartesius; * 31. Marts 1596 uun La Haye en Touraine; † 11. Febrewoore 1650 uun Stockholm) wiar en fransöösk filosoof, matemaatiker an natüürwedenskapsmaan. Hi wiar begrünjiger faan det ääder neitidjelk Ratschunalismus. René Descartes wurd uun La Haye uun Touraine bäären. Hi wiar dring faan en parlamentsriad, Joachim Descartes. Hi kaam uun det aachst juar iin uun det Jesuitenkolegium bi La Flèche, huar hi ham uun’t matematiik ütjteeknet. Am erfaaringen tu saamlin, naam hi, uun’t ääler faan ian-an-twuntig, krichstiinst an maaget oner Moritz faan Oraanien an Johann T’Serclaes faan Tilly krichstööger uun Holun an Tjiisklun mä, naam uun a Slacht bi de Witj Berig (8. Nofember 1620) oner de Graaf faan Buquoy jin a Böömen dial an oner desalew herfeerer uun Ungarn jin a Türken streed. Hi befaadet ham uun’t stalen iiwrigst mä wedenskapelk werk an sin iarst werk De Musica wurd föör Breda uun Holun skrewen wurd. A beslütj, al fööruurdialen tu apjiiwen an üüb seeker an üntwiiwlig grünjlaagen ale faan neien troch ei ufhängig forsking aptubagen, faadet 1619 hi uun en wonterlaager föör Neuburg. Efter en apenthual uun Pariis, huar hi A Reegeln för't Rachting faan a Geist (Règles pour la direction"}
{"id": "22612", "contents": "Christoph Arnold (* 17. Deetsember 1650 uun Sommerfeld bi Leipzig; † 15. April 1695 uk diar) wiar en tjiisk astronoom. Hi wurd faan a feekwäält faan astronomii bekäänd, üüs hi 15. August 1682, aacht daar föör de bedüüden astronoom Johannes Hevelius, en grat komeet ütjfoon. A komeet wurd lääder üüs de Halleys Komeet bekäänd."}
{"id": "22614", "contents": "Ünbekäänd Dootem Plotin, antiik filosoof († 270)"}
{"id": "22615", "contents": "Plotin wiar en antiik filosoof. Hi wiar a begrünjiger an bekäändst fertreeter faan det Neiplatonismus."}
{"id": "22616", "contents": "Ünbekäänd Dootem Plotin, antiik filosoof (* 205)"}
{"id": "22617", "contents": "Baruch de Spinoza (üub Hebreewsk: בָּרוּךְ שְׂפִּינוֹזָה Bārūḥ Spīnōzāh, üüb Portugiisk: Bento de Espinosa, üüb Latiinsk: Benedictus de Spinoza; * 24. Nofember 1632 uun Amsterdam; † 21. Febrewoore 1677 uun Den Haag) wiar en holuns filosoof, matemaatiker, an linsensliper ütj det ääder Apkleering. Hi wiar dring faan portugiisk iinwaanerern faan sefaardisk ufkemst. Persöönelkhaiden faan't Apkleering: (uun Frankrik) Jean-Jacques Rousseau, Voltaire; (uun't Ferianigt Köningrik) Thomas Hobbes, David Hume, John Locke; (uun Holun) Baruch de Spinoza, (uun Tjiisklun) Henriette Herz, Marcus Herz, Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz. Commons: Baruch de Spinoza – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "22618", "contents": "Johann Christian Fabricius (* 7. Janewoore 1745 uun Tondern (Schleswig); † 3. Maarts 1808 uun Kiel) wiar en bioloog, diar ham fööraal mä insekten befaadet hää. Johann Christian Fabricius hää faan 1762 bit 1764 uun Uppsala bi Carl von Linné studiaret. Diar hää hi Linné sin werken auer insekten widjer feerd, an hää för jodiar diarten en wedenskapelk iindialang ütjwerket. Faan 1768 bit 1776 wiar Fabricius profeser uun Kopenhuuwen, an as uun det tidj uk föl ambi raiset. 1776 ging Fabricius tu Kiil üs profeser för wiartskap an natüürwedenskapen. 1771 freid hi Cäcilie Ambrosius, an jo hed mäenööder tau dringer: Johann Christian Eduard an Thomas Balthasar an en doochter, diar ääder stoorew. Systema entomologiae sistens insectorum classes, Leipzig 1775 Anfangsgründe der oekonomischen Wissenschaften, 1778 Philosophia entomologica, Hamburgo 1778 Genera insectorum; Species insectorum sistens eorum differentias specificas, synonymia auctorum, loca natalia, metamorphosis, etc..., Hamburgo 1779 Species insectorum: exhibentes eorum differentias specificas, synonyma auctorum, loca natalia, metamorphosis, adjectis observationibus, descriptionibus, 2 binjer, 1781 Über die Volksvermehrung, insonderheit in Dänemark, 1781 Entomologia systematica emendata et aucta: Secundum classes, ordines, genera, species, adjectis synonimis, locis, observationibus, descriptionibus, 5 binjer, 1798 Systema antiliatorum, 1805 Autobiographie des Naturforschers Fabricius. Uun: Kieler Blätter, eine Zeitschrift zur Erhaltung"}
{"id": "22620", "contents": "Hans Christian Andersen (* 2. April 1805 uun Odense; † 4. August 1875 uun Kopenhuuwen), as di bekäändst dachter an skriiwer faan Denemark. Hi näämd ham salew miast bluas H. C. Andersen. Bekäänd wurd hi fööraal mä sin teelen. H. C. Andersen kaam üs dring faan di aarem sütjer Hans Andersen (1782–1816) an det sauwüf Anne Marie Andersdatter (~ 1775–1833) uun Odense üüb Fünen tu welt. Mä 14 ging hi tu Kopenhuuwen an wul diar en steed bi't teooter fu, man det hää ei loket. Man di direkter faan't teooter naam ham ap uun sin hüs. Hi hoolep di jong H. C. do uk tu en stipendium faan könang Frederik VI., so dat hi tu huuger skuul gung küd an tu't uniwersiteet faan Kopenhuuwen. Leeder raiset H. C. föl ambi an kaam tu Schiisklun, Ingelun, Itaalien, Spoonien, Portugal an tu't Osmaansk Rik. H. C. Andersen hää nimer freid an stoorew mä 70 juar uun Kopenhuuwen. H. C. Andersen sin 156 teelen san üüb huuchschiisk ütjkimen: Enkelt teelen jaft at uk üüb Nordfriisk tu leesen. üüb Söl'ring üüb Söl'ring üüb Söl'ring üüb Fering Hans Christian Andersen:Gesammelte Märchen. Binj 1 an binj 2; Manesse Verlag, Conzett & Huber, efter ääler auersaatangen ütjden"}
{"id": "22625", "contents": "Napoleon III. (üüb Fraansöösk: Napoléon III; * 20. April 1808 uun Pariis; † 9. Janewoore 1873 uun Chislehurst bi London) wiar oner san gebuursnööm Charles Louis Napoléon Bonaparte uun det Naist Republiik faan 1848 tu 1852 fraansöösk stootspresident an faan 1852 tu 1870 üüs Napoleon III. Keiser faan a fransuusen. Hi wiar a dring faan Louis Bonaparte an Hortense de Beauharnais. San aatj wiar a bruler faan Napoleon I. an san mam wiar at foomen faan Alexandre Vicomte de Beauharnais an Joséphine Tascher de la Pagerie an wurd lääder tu't stjipfoomen faan Napoleon I.. Efter a Slacht bi Sedan uun de Tjiisk-Fraansöösk Krich (1870-1871), wurd hi fingen nimen an wurd en nei natschunool regiaring uun Pariis bildet, wat ham för aufsaatet ferklaaret an det Traad Republiik proklamiaret. Sin letst lewentsjuaren ferbroocht hi uun eksiil uun Ingelun. Commons: Napoleon III. – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "22627", "contents": "Det Traad Fraansöösk Republiik (üüb Fraansöösk: Troisième République française) wiar de fraansöösk stoot twesken 1870 an 1940. At republiik began de 4. September 1870, üüs at regiaring faan Keiser Napoleon III. störtet wurd, an kaam tu aanj, üüs Philippe Pétain lai de 11. Jüüle 1940 uun Vichy de Fraansöösk Stoot grünj. De Tjiisk-Fraansöösk Krich (1870-1871) De Iarst Wäältkrich (1914-1918) Det Wäältwiartskapskriise (1929-1939) De Naist Wäältkrich (1939-1945) A republiik hed fjauertaanj presidenten. Adolphe Thiers (1871–1873) Patrice de Mac-Mahon (1873–1879) Jules Grévy (1879–1887) Marie François Sadi Carnot (1887–1894) Jean Casimir-Perier (1894–1895) Félix Faure (1895–1899) Émile Loubet (1899–1906) Armand Fallières (1906–1913) Raymond Poincaré (1913–1920) Paul Deschanel (Febrewoore 1920–September 1920) Alexandre Millerand (1920–1924) Gaston Doumergue (1924–1931) Paul Doumer (1931–1932) Albert Lebrun (1932–1940)"}
{"id": "22631", "contents": "Wilhelm II., folnööm Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen (* 27. Janewoore 1859 uun Berliin; † 4. Jüüne 1941 uun Doorn, Holun), wiar faan 1888 tu 1918 letst tjiisk keiser an köning faan Preussen. Hi wiar en enkel faan keiser Wilhelm I. an en dring faan keiser Friedrich III.. Hi wiar uk enkel faan det britisk köningin Victoria."}
{"id": "22633", "contents": "Wilhelm I., folnööm Wilhelm Friedrich Ludwig von Preußen (* 22. Marts 1797 uun Berliin; † 09. Marts 1888 uk diar) wiar sant 1858 reegent an sant 1861 Köning faan Preussen, faan 1867 president faan de Nuurdtjiisk Bund an uk faan 1871 iarst tjiisk keiser."}
{"id": "22634", "contents": "Friedrich III., folnööm Friedrich Wilhelm Nikolaus Karl von Preußen (* 18. Oktuuber 1831 uun Potsdam; † 15. Jüüne 1888 uk diar), wiar 99 daar lung uun't juar 1888 Köning faan Preussen an tjiisk keiser. Auer't 1888 trii keisern jeew, wort detdiar juar uk Trii-Keiser-Juar neemd. Commons: Friedrich III. (Tjiisklun) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "22636", "contents": "Johannes IV. (üüb Ualetioopisk: ዮሐንስ ፬ Yoḥännəs Rābə‘; üüb Amhaarisk: ዮሐንስ ፬ኛ Yoḥännəs ʾÄratäñña; * 1831 of 11. Jüüle 1837 uun May Beha, Tembien Prowins; † 10. Marts 1889 uun Metemma of Gallabat bi't grens tu Sudaan) wiar Prins faan Tigray an faan 12. Janewoore 1872 tu 9. Marts 1889 Keiser faan Ethioopien."}
{"id": "2264", "contents": "Di latje prins as jü frasch ouerseeting foon dåt frånsch bilebök \"Le Petit Prince\" foon Antoine de Saint-Exupéry (New York, 1943). Dåt bök as ma da bile foon e ferfooter ouerseet wörden tu't frasch foon Ingo Laabs un tu't fering foon Antje Arfsten (\"De letj prens\"). Dåt bök \"Le Petit Prince\" as eeder 140 oudere spräke ouerseet än as 1998 uk ouerseet tu't weestfrasch foon Jacobus Quiryn Smink, di 2010 uk dåt bilebök \"Struwwelpeter\" eeder't weestfrasch ouerseet heet. \"Di latje prins\" as önj 2009 ouerseet wörden önj't saaterfrasch foon Margaretha Grosser, jü önj 2010 uk dåt bilebök \"Struwwelpeter\" eeder't saaterfrasch ouerseet heet. Et reef sää tu di Prins: \"Adjiis\", sää et reef. „Heer as min hiimlikhäid. Dåt as hiilj iinjfåch: Huum schucht mån mat hart gödj. Dåt, wat wörklik wichti as, dåt koon huum ai ma e uugene siinj.“ Aw Nordfriisk (frasch): Di latje prins (Ferlach Tintenfass ISBN 978-3-937467-66-5) Aw Nordfriisk (fering): De letj prens (Ferlach Tintenfass ISBN 978-3-937467-67-2) Aw Weestfrasch: De Lytse Prins (Ferlach Koperative Utjouwerij Boalsert © 1998 ISBN 90 6570 310-1) Aw Saaterfrasch: “Die litje Prins” (Ferlach Tintenfass än Oldenburgische Landschaft), 2009, (ISBN 978-3-937467-64-1) Die litje Prins önj oudere spräke (Ferlach Tintenfass) De Lytse Prins (wäästfräisk) ap"}
{"id": "22640", "contents": "Menelik II. (üüb Ualetioopisk: ምኒልክ ዳግማዊ Mənilək Dāgmäwi; * 17. August 1844 uun Ankober; † 12. Deetsember 1913 uun Addis Abeba) wiar köning faan Shewa (1865–1889) an faan 9. Marts 1889 tu 12. Deetsember 1913 keiser faan Etioopien."}
{"id": "22641", "contents": "De Naist Balkaankrich wiar en krich faan Jüüne tu August 1913 uun dön Balkaanen. Hi wiar at resultoot faan en stridj auer at ferdialing faan teritoorien efter de Iarst Balkaankrich twesken Bulgaarien üüb ian sidj, an Serbien an Grekenlun üüb det öler sidj. Uk naam Rumeenien an at Türkei uun a krich üüb at sidj faan Serbien an Grekenlun dial. Bulgaarien ferlus a krich an moost lun tu Rumeenien, Serbien an Grekenlun du an moost uk dial faan’t lun turagdu, wat det uun de Iarst Balkaankrich faan't Türkei wonen hee."}
{"id": "22643", "contents": "Edward Benjamin Britten, Baron Britten, (* 22. Nofember 1913 uun Lowestoft, Suffolk; † 4. Deetsember 1976 uun Aldeburgh, Suffolk) wiar en bedüüden ingels komponist, dirigent an klawiarspeler. Sin bekäändst werken san at ooper Peter Grimes (1945), det War Requiem (1962) an The Young Person's Guide to the Orchestra (1945)."}
{"id": "22648", "contents": "Kurt Julian Weill (* 2. Marts 1900 uun Dessau; † 3. April 1950 uun New York City) wiar en US-amerikoons komponist, diar faan Tjiisklun kaam. Hi as för't iarst troch sin tupwerkin mä Bertolt Brecht (uun Die Dreigroschenoper 1928, Aufstieg und Fall der Stadt Mahagonny 1930, Die sieben Todsünden 1933) bekäänd. Üüs a Natschunalsosialisten at meecht greeb, flücht hi 1933 auer sin jüüdsk ufkemst tu Frankrik an waanert 1935 iin uun dön Ferianigt Stooten ütj. Uun't juar 1940 loket hi üüb a Broadway uun New York üüs komponist. Hi komponiaret oopern, opereten, musik för baleten an teaaterstaken, musicals, werken för orkester, koomermusik, liitjin an öler staken. Commons: Kurt Weill – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "22649", "contents": "Friedrich Wilhelm Nietzsche (* 15. Oktuuber 1844 uun Röcken; † 25. August 1900 uun Weimar) wiar en tjiisk klasisk filoloog. Iarst efter san duas maaget för ham sin skraften üüs filosoof wäältbekäänd. Uun at biwerk skaafet hi dachtingen an musikaalisk kompositschuunen. Also sprach Zarathustra – Ein Buch für Alle und Keinen. 1883–1885 KSA 4. Jenseits von Gut und Böse – Vorspiel einer Philosophie der Zukunft. 1886 KSA 5. Zur Genealogie der Moral – Eine Streitschrift. 1887 KSA 5. Götzen-Dämmerung oder Wie man mit dem Hammer philosophiert. 1889 KSA 6."}
{"id": "2265", "contents": "De letj prens as det fering auersaating faan det fransöösk bilbuk \"Le Petit Prince\" faan Antoine de Saint-Exupéry (New York, 1943). Det buk as mä dön biljen faan a ferfaader tu't fering auerdraanjen wurden faan Antje Arfsten an tu't frasch faan Ingo Laabs (\"Di latje prins\"). Det buk \"Le Petit Prince\" as tu 140 öler spriiken auersaat wurden an sant 1998 jaft'at uk en auersaating tu waastfresk faan Jacobus Quiryn Smink, di 2010 uk det bilbuk \"Struwwelpeter\" tu't waastfresk auersaat hee. \"De letj prens\" as uun 2009 auersaat wurden tu't saaterfresk faan Margaretha Grosser, diar uun 2010 uk det bilbuk \"Struwwelpeter\" tu't saaterfresk auersaat hee. A Foos saad tu de Prens: „Adjis“, saad a foos. „Heer as min hiamelkhaid. Det as gans ianfach. Ham kön bluat mä’t hart gud sä. Det, wat rocht woor wichtig as, kön a uugen ej sä.“ „Det, wat rocht woor wichtig as, kön a uugen ej sä“, wederhaalet de letj prens, am ham det tu marken. Üüb Nuurdfresk (fering): De letj prens (Ferlach Tintenfass ISBN 978-3-937467-67-2) Üüb Nuurdfresk (frasch): Di latje prins (Ferlach Tintenfass ISBN 978-3-937467-66-5) Üüb Nuurdfresk (sölring): Di Litj Prins (Ferlach Tintenfass ISBN 978-3-943052-01-5) Üüb Waastfresk (frysk): De Lytse Prins (Ferlach Koperative Utjouwerij"}
{"id": "22651", "contents": "Abchaasien [ab'xa:ziən] (abchaasisk Аҧсны Aṗsny; georgisk აფხაზეთი; rüsk Абхазия) as en de-facto-regime uun a waastelk Kaukasus uun Georgien. Bluas Ruslun, Nikaraagua, Nauru an Venezuela haa det bit nü (2018) üs stoot gudkäänd. Abchaasien hää ham mä Arzach, Süüdoseetien an Transnistrien tuupslööden tu't gemianskap faan ei gudkäänd stooten. Diar san sööwen rajons (lunkreiser) an en kreisfrei stääd: Sochumi. Commonskategorii: Abchaasien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Abchaasien – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Abchaasien (sjiisk) 4340.983333333333Koordinaaten: 43° 0′ N, 40° 59′ O"}
{"id": "22655", "contents": "Süüdoseetien (oseetisk Хуссар Ирыстон/Chussar Iryston Zwiebelfisch 425-Х-Cyrl 443-у-Cyrl 441-с-Cyrl 441-с-Cyrl 430-а-Cyrl 440-р-Cyrl 20 418-И-Cyrl 440-р-Cyrl 44B-ы-Cyrl 441-с-Cyrl 442-т-Cyrl 43E-о-Cyrl 43D-н-Cyrl 2F 27 27 43-C-Latn 68-h-Latn 75-u-Latn 73-s-Latn 73-s-Latn 61-a-Latn 72-r-Latn 20 49-I-Latn 72-r-Latn 79-y-Latn 73-s-Latn 74-t-Latn 6F-o-Latn 6E-n-Latn 27 27; rüsk Южная Осетия/Juschnaja Ossetija; georgisk სამხრეთი ოსეთი/Samchreti Osseti) as en de-facto-regime uun a süüdelk Kaukasus uun Georgien. Bit nü (2018) as det regiuun bluas faan fiiw lunen üs stoot gudkäänd: Ruslun, Nikaraagua, Venezuela, Nauru an Syrien. Süüdoseetien hää ham mä Arzach, Abchaasien an Transnistrien tuupslööden tu't gemianskap faan ei gudkäänd stooten. Süüdoseetien as iindiald uun 4 rajons (lunkreiser) an ian stääd: 1 efter: Citypopulation.de Commonskategorii: Süüdoseetien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Süüdoseetien – Geograafisk an histoorisk koorden 42.347634444.0979465Koordinaaten: 42° 21′ N, 44° 6′ O"}
{"id": "22658", "contents": "Nauru /nɑːˈuːruː/ as en eilun an en stoot uun a Pasiifik mä amanbi 10.000 iinwenern. Nauru as efter't grate an uk efter't iinwenertaal det traadletjst lun üüb a eerd. Nauru leit üüb en koralenrab uun Mikroneesien bal lik üüb a ekwaator. Trinjam lei a Tuupslööden Stooten faan Mikroneesien uun't waasten, a Marshall-Eilunen uun't nuurden, Kiribaati uun't uasten an a Salomoonen uun't süüden. Nauru leit bal lik üüb a ekwaator an sodenang haa's diar en troopisk kliima saner juarstidjen. Diar san 14 distrikten: Nauru as sant 1999 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. Commonskategorii: Nauru – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Nauru (sjiisk) Wikimedia Atlas: Nauru – Geograafisk an histoorisk koorden Suwereen stooten uun Mikroneesien: Tuupslööden Stooten faan Mikroneesien, Kiribaati, Marshall-Eilunen, Nauru, Paalau. Baron Waqa elected new president 11 June 2013. Ufrepen di 15. Jüüne 2013. Population density, in: Republic of Nauru: National Report on Population and Housing: Census 2011 (PDF; 6,7 MB), Secretariat of the Pacific Community, sidj 11. Ufrepen di 3. Jüüle 2016. Figure 1: Total population size, Nauru: 1921–2011, in: Republic of Nauru: National Report on Population and Housing: Census 2011 (PDF; 6,7 MB), Secretariat of the Pacific Community, sidj 7. Ufrepen di 3. Jüüle 2016."}
{"id": "22659", "contents": "En Galaksii as en uunsaamling faan stäären, planeetensüsteemen, gasmisten an öler objekten, wat troch grawitatschuun bünjen as. De nööm (γαλαξίας galaxías) komt faan't ualgreks uf an gungt üüb en ual teel turag, huarefter hat det moolk (γάλα gála) faan Gaia as, det greks God. Mä en galaksis (iantaal) ment ham miast üüs galaksis, det Moolkstruat. at Moolkstruat dön Magellans Wolken det Andromeda Galaksii"}
{"id": "22660", "contents": "At Moolkstruat as en galaksii, huar at sansüsteem mä't eerd uun as. Faan't eerd ütj sä'f det faan banen üüs laacht bian, wat a hemel auerspeent. Commons: Moolkstruat – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "22666", "contents": "Det Lex Frisionum (Latiinsk för det Gesets faan a Fresken) as en soomling faan rochtsföörskraften, wat uun det iar madeläälerns skrewen wurd. Det wurd tu iarst twesken 785 an 793 iin uun’t skraft stääld. At rocht, wat uun det Lex skrewen wurd, hed wel al juarhunerten bestenen. Bluat üüb inisiatiif faan Karl de Grat wuurd det üüb papiar saatet. Dön iarst tau-an-twuntig kapitler faan’t Lex befaade jo mä liisten (of compositiones) faan stroofen an wergeld, kompensatschuunen, wat tu oofern of hör familjin den skul, an efter de sosiaal rang (faan dön, wat at den hee an hör oofer) apredet san. Widjer elwen kapitler hee a Bigoowen faan a Wis Lidj (üüb Latiinsk: Additio sapientum), tjiin onertiitler faan Wiemar an Saxmund (huarauer niks bekäänd as) hör ordialen, an uk kirwen ütj det Lex Thüringorum (Gesetsen faan a Thüringern). Lex Frisionum üüb latiinsk an ingelsk"}
{"id": "22675", "contents": "Alruunen (Mandragora) san en skööl faan naachtskaadplaanten (Solanaceae). Diar jaft at trii slacher faan, man uun Euroopa bluas ian: Mandragora officinarum. Alruunen san giftag! Mandragora caulescens Mandragora officinarum Mandragora turcomanica Commonskategorii: Alruunen (Mandragora) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Alruunen (Mandragora) Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "22678", "contents": "At Alruun (Mandragora officinarum) as en plaantenslach uun det skööl faan a Alruunen (Mandragora). Hat as giftag, an det as uk al loong bekäänd. Alruun-ruter like minsken, an det hää at fantasii faan a minsken uunstupt: En giftag plaant, diar a minsken liket, det hää was en jiper bedüüdang. An so as det alruun uun ualang tidjen en troolplaant weesen. Früchten faan't alruun. Commonskategorii: Alruun (Mandragora officinarum) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Alruun (Mandragora officinarum) Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "22679", "contents": "Hiasbeien (Vaccinium) of uk Bläbeien san en skööl faan amanbi 500 plaantenslacher uun det famile faan a Hiasplaanten (Ericaceae). Faan flook slacher kön a früchten eden wurd. Oxycoccus V. sect. Oxycoccoides – V. sect. Oxycoccus Vaccinium V. sect. Batodendron – V. sect. Brachyceratium – V. sect. Bracteata – V. sect. Calcicolus – V. sect. Ciliata – V. sect. Cinctosandra – V. sect. Conchophyllum – V. sect. Cyanococcus – V. sect. Eococcus – V. sect. Epigynium – V. sect. Hemimyrtillus – V. sect. Herpothamnus – V. sect. Myrtillus – V. sect. Neurodesia – V. sect. Oarianthe – V. sect. Pachyanthum – V. sect. Polycodium – V. sect. Pyxothamnus – V. sect. Vaccinium – V. sect. Vitis-idaea Mööskbei 'Cranberry' (Vaccinium macrocarpon, Oxycoccus macrocarpos) Bläbei, Hiasbei (Vaccinium myrtillus) Muurbei (Vaccinium uliginosum) Krüünbei, Foosbei (Vaccinium vitis-idaea) Commonskategorii: Hiasbeien (Vaccinium) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hiasbeien (Vaccinium)"}
{"id": "2268", "contents": "Di latje prins es di frasch Aurseeting fan dat franzk Staatji \"Le Petit Prince\" fan Antoine de Saint-Exupéry (New York, 1943). Dat Bok es me di Skelter fan di Skriiwer aurset uuren: Üp Frasch fan Ingo Laabs (\"Di latje prins\") Üp Fering fan Antje Arfsten (\"De letj prens\") Üp Sölring fan Erk-Uwe Schrahé (\"Di Litji Prins\") uur ön 2011 aur di Sölring Foriining drukt (Editsjoon Blakfat) Dat Bok \"Le Petit Prince\" es üp aur 200 üđer Spraaken en Mööraarten aurset uuren. 1998 es dit üp Weestfriisk āpskrewen uuren, fan Jacobus Quiryn Smink. Des heer 2010 uk dat Skelterbok \"Struwwelpeter\" üp weestfriisk aurset (Smoarge Piter\"). \"Di latje prins\" es ön 2009 üp Saaterfrasch aurset uuren, fan Margaretha Grosser. Uk jü heer ön 2010 si \"Struwwelpeter\" ön hör Spreekwiis āpskrewen (\"Tuusterpäiter\"). Uk fan di \"Struwwelpeter\" jeft et en Sölring Aurseting fan Kai Klint, wat jit ek ütdönen es. Di jit \"Tuusipetji\". Di Jemelkhair fan di Fos „Faarwel,“, sair di Fos, „jir es min Jemelkhair: Dit es mal iinfach: Em sjocht bluat me sin Hart gur. Di rocht Saaken ken di Oogen ek se.“ „Di rocht Saaken ken di Oogen ek se.“, sair di Litji Prins, fuar dit ön Haur tö bihual. Üp"}
{"id": "22681", "contents": "Uallöön (in'e 13. iirhonert: \"Ul-laun\"; tutsk: \"altes Land\") is en hali foon dä Nöördfreesk Ailööne. In'e juunii 2018 laaweden 17 mänskene uw Uallöön. Kirchengemeinderat Oland: Kleiner Führer durch die Evangelisch-Lutherische St.-Petri-Kirche auf der Hallig Oland"}
{"id": "22685", "contents": "Det Riwne Prowins (üüb Ukrainisk: Рі́вненська о́бласть Rívnens’ka óblast’ of Рі́вненщина Rívnenščyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.162.763 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Riwne. Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "22687", "contents": "Det Sumy Prowins (üüb Ukrainisk: Сумська́ о́бласть Sums’ká óblast’ of Су́мщина Súmščyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.104.529 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Sumy. Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "22689", "contents": "At Hrywnja (ukrainisk гривня; amskrewen: hryvnja; ütjspriak: [ˈɦrɪu̯nʲɑ]; muartaal hrywni/hrywen, of uk Griwna näämd) as sant 1996 at münt faan a Ukraine. Di ISO-Code as UAH. Di hunertst dial faan en Hrywnja het Kopijka. Diar san jilstaken mä en wäärs faan 1 Hrywnja, an 1, 2, 5, 10, 25 an 50 Kopijok. 2 Kopijki 5 Kopijok 25 Kopijok 50 Kopijok 1 Hrywnja – Wolodymyr di Grat 1 Hrywnja 2 Hrywni 5 Hrywen 10 Hrywen 20 Hrywen 50 Hrywen 100 Hrywen 200 Hrywen 500 Hrywen Commonskategorii: Jil faan a Ukraine – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "22690", "contents": "En kopeek (faan rüsk копейка, bit 1918 копѣйка, kopejka) as di nööm faan en jilstak mä en letjen wäärs uun't Rüsk Rik sant at 16. juarhunert. Flook efterfulgerlunen brük det kopeek widjerhen. kopeek tu tidjen faan Iwan IV. kopeek tu tidjen faan Fjodor II., amanbi 1605 5 kopeeken, kööber, tu tidjen faan Zarin Katharina II., 1783 kööber-kopeek, tu tidjen faan Zar Alexander I., 1821 kopeek tu tidjen faan a Sowjetunion, 1990 1 kopeek = 1/100 Rüsk Ruubel (Ruslun) 2 kopeeken = 2/100 Hrywni (Ukraine) 1 kopeek = 1/100 Transnistrisk Ruubel (Transnistrien) 1 kopeek = 1/100 Witjrüsk Ruubel (Witjruslun)"}
{"id": "22695", "contents": "De Austraalisk Dooler (Ufkörtang: AUD; Sümbool: $) as at münt faan Austraalien sant 1966. Föör 1966 as det Austraalisk Pünj brükt wurden."}
{"id": "22698", "contents": "Faro (Ütjspriik üüb Portugiisk: [ˈfaɾu]) as en steed uun Portugal. At steed leit uun a süüd faan’t lun, amanbi 216 km tu a süüduast faan Lisabon. Det hee 47.575 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan de Faro Distrikt. Portugal: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "227", "contents": "North Carolina [ˌnɔɹθ kɛɹəˈlaɪnə] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't söödååsten foon't lönj. Dåt heet 10.488.084 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Raleigh. E Appalachen lade önj't weesten foon e diiljstoot. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: North Carolina heet 100 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj North Carolina USA: States, citypopulation.de USA: North Carolina, citypopulation.de 35.5-80Koordinaaten: 35° 30′ N, 80° 0′ W"}
{"id": "22708", "contents": "Dänemåårk äs en luin oon Euroopa. Et luin hjit 5.781.190 mänske (2018). E hoorstäär fuon't luin äs Koopenhuuwen. Denmark, citypopulation.de Oore luine oon Euroopa: Ängeluin, Dänemåårk, Frankrik, Norwäägen, Tjüskluin, Spånien"}
{"id": "22709", "contents": "Ängeluin äs en luin oon Euroopa. Et äs iin fuon de fjauer luine fuon det Feriinied Köningrik. Et luin hjit 53.012.456 mänske (2011). E hoorstäär fuon't luin äs London. United Kingdom:England, citypopulation.de Oore luine oon Euroopa: Ängeluin, Dänemåårk, Frankrik, Norwäägen, Tjüskluin, Spånien"}
{"id": "22710", "contents": "Norwäägen Norwäägen äs en luin oon Euroopa. Et luin hjit 5.295.619 mänske (2018). E hoorstäär fuon't luin äs Oslo. Norway, citypopulation.de Oore luine oon Euroopa: Ängeluin, Dänemåårk, Frankrik, Norwäägen, Tjüskluin, Spånien"}
{"id": "22711", "contents": "Spånien äs en luin oon Euroopa. Et luin hjit 46.815.916 mänske (2011). E hoorstäär fuon't luin äs Madrid. Spain, citypopulation.de Oore luine oon Euroopa: Ängeluin, Dänemåårk, Frankrik, Norwäägen, Tjüskluin, Spånien"}
{"id": "22712", "contents": "Frankrik Frankrik äs en luin oon Euroopa. Et luin hjit 46.815.916 mänske (2018). E hoorstäär fuon't luin äs Pariis. France, citypopulation.de Oore luine oon Euroopa: Ängeluin, Dänemåårk, Frankrik, Norwäägen, Tjüskluin, Spånien"}
{"id": "22716", "contents": "Det Kadiogo Prowins (Ütjspriik: [ka.djɔ.go]) as en prowins faan det Centre Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 1.727.390 lidj (2006). At hoodsteed as Ouagadougou. At prowins hee 7 departmenten: Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22717", "contents": "Skrobflenerken of uk Troolflenerken of Trooler (Noctuidae) san en famile faan Flenerken. Diar jaft at uk bruketen faan, man a miasten san dach brün of grä. Daalang käänt am amanbi 35.000 slacher, uun Euroopa san't son 1.800. Acontiinae – Acronictinae – Agaristinae – Amphipyrinae – Araeopteroninae – Bagisarinae – Balsinae – Bryophilinae – Cocytiinae – Condicinae – Cuculliinae – Cydosiinae – Dilobinae – Diphtherinae – Eriopinae – Eucocytiinae – Eustrotiinae – Hadeninae – Heliothinae – Lophonyctinae – Metoponiinae – Noctuinae – Oncocnemidinae – Pantheinae – Plusiinae – Psaphidinae – Raphiinae – Sinocharinae – Stictopterinae – Stiriinae – Strepsimaninae – Thiacidinae – Xyleninae Commonskategorii: Skrobflenerken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skrobflenerken"}
{"id": "22719", "contents": "Plusiinae san en onerfamile faan skrobflenerken (Noctuidae). Tribus: Abrostolini Sköölen: Abrostola – Inguridia – Mouralia Tribus: Argyrogrammatini Sköölen: Acanthoplusia – Agrapha – Anadevidia – Anaplusia – Argyrogramma – Chrysodeixis – Ctenoplusia – Dactyloplusia – Enigmogramma – Extremoplusia – Kuelvarosiplusia – Loboplusia – Plusiopalpa – Plusiotricha – Scriptoplusia – Shensiplusia – Stigmoctenoplusia – Stigmoplusia – Thysanoplusia – Trichoplusia – Vittaplusia – Zonoplusia Tribus: Omorphinini Skööl: Omorphina Tribus: Plusiini Onertribus: Autoplusiina Sköölen: Allagrapha – Antoculeora – Autoplusia – Cerviplusia – Diachrysia – Erythroplusia – Loboplusia – Macdunnoughia – Melanoplusia – Notioplusia – Perloplusia – Rachiplusia – Sclerogenia Onertribus: Euchalciina Sköölen: Allagrapha – Chrysanympha – Diachrysia – Desertoplusia – Eosphoropteryx – Euchalcia – Exyra – Lamprotes – Panchrysia – Platoplusia – Plusidia – Polychrysia – Pseudeva – Pseudochalcia Ontertribus: Plusiina Sköölen: Anagrapha – Autographa – Cornutiplusia – Lophoplusia – Megalographa – Plusia – Syngrapha Commonskategorii: Plusiinae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Plusiinae"}
{"id": "22720", "contents": "Autographa san en skööl faan skrobflenerken (Noctuidae) uun det onerfamile Plusiinae. A. aemula – A. ampla – A. amurica – A. argyrosigna – A. bimaculata – A. bractea – A. buraetica – A. caladii – A. californica – A. camptosema – A. corusca – A. crypta – A. dudgeoni – A. excelsa – A. flagellum – A. gamma (Gammaflenerk) – A. jota – A. khinjana – A. kostjuki – A. labrosa – A. lehri – A. macrogamma – A. mandarina – A. mappa – A. metallica – A. monogramma – A. nekrasovi – A. nigrisigna – A. paghmana – A. pasiphaeia – A. precationis – A. pseudogamma – A. pulchrina – A. purpureofusa – A. rubida – A. sansoni – A. schalisema – A. sinooccidentalis – A. speciosa – A. ternei – A. urupina – A. v-alba – A. v-minus Commonskategorii: Autographa – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Autographa"}
{"id": "22722", "contents": "A Gammaflenerk of uk Gammafögel (Autographa gamma) as en slach faan skrobflenerken (Noctuidae) uun det onerfamile Plusiinae an det skööl Autographa. Di gammaflenerk späänt auer a jüügen 35 bit 40 mm. Sin klöör leit tesken brün an grä an hi hää en aparte tiaknang üüb a jügen, det liket at greks gamma. A ripen wurd 25 mm lung an san miast green. Det pope as jonkbrün. Wan gammaflenerken bonkerwiis föörkem, kön jo üüb ääkerlun uk böös skaas uunracht. Rip Pope Gammaflenerker kön jo gud uunpaase an san knaap tu käänen: Commonskategorii: Gammaflenerk – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gammaflenerk"}
{"id": "22725", "contents": "Det Boulgou Prowins (Ütjspriik: [bul.gu]) as en prowins faan det Centre-Est Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 543.570 lidj (2006). At hoodsteed as Tenkodogo. At prowins hee 13 departmenten. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22726", "contents": "Det Koulpélogo Prowins (Ütjspriik: [kul.pe.lɔ.go] of [kul.pe.lo.go]) as en prowins faan det Centre-Est Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 258.667 lidj (2006). At hoodsteed as Ouargaye. At prowins hee aacht departmenten: Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22727", "contents": "Det Kouritenga Prowins (Ütjspriik: [ku.ʁi.tɛn.ga] of [ku.ʁi.tɑ̃.ga]) as en prowins faan det Centre-Est Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 329.779 lidj (2006). At hoodsteed as Koupéla. At prowins hee njüügen departmenten: Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22728", "contents": "Det Bam Prowins (Ütjspriik: [bam]) as en prowins faan det Centre-Nord Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 275.191 lidj (2006). At hoodsteed as Kongoussi. De Tanlallé Berig (562 m), wat de naisthuuchst berig faan Burkiina Faaso as, leit uun detheer prowins. At prowis hee njüügen departmenten: Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22729", "contents": "Det Namentenga Prowins (Ütjspriik: [na.mɛn.tɛn.ɡa]) as en prowins faan det Centre-Nord Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 328.820 lidj (2006). At hoodsteed as Boulsa. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22730", "contents": "Det Sanmatenga Prowins as en prowins faan det Centre-Nord Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 598.014 lidj (2006). At hoodsteed as Kaya. www.citypopulation.de"}
{"id": "22731", "contents": "Det Boulkiemdé Prowins (Ütjspriik: [bul.kjɛm.de]) as en prowins faan det Centre-Ouest Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 505.206 lidj (2006). At hoodsteed as Koudougou. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22732", "contents": "Det Sanguié Prowins as en prowins faan det Centre-Ouest Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 297.036 lidj (2006). At hoodsteed as Réo. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22733", "contents": "Det Sissili Prowins as en prowins faan det Centre-Ouest Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 208.409 lidj (2006). At hoodsteed as Léo. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22734", "contents": "Det Ziro Prowins as en prowins faan det Centre-Ouest Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 175.915 lidj (2006). At hoodsteed as Sapouy. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22735", "contents": "Det Bazèga Prowins (Ütjspriik: [ba.zɛ.ga]) as en prowins faan det Centre-Sud Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 238.425 lidj (2006). At hoodsteed as Kombissiri. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22737", "contents": "Det Nahouri Prowins (Ütjspriik: [na.u.ʁi]) as en prowins faan det Centre-Sud Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 157.071 lidj (2006). At hoodsteed as Pô. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22738", "contents": "Det Zoundwéogo Prowins as en prowins faan det Centre-Sud Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 245.947 lidj (2006). At hoodsteed as Manga. At prowins hee 7 departmenten: Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22739", "contents": "Det Gnagna Prowins (Ütjspriik: [ɲa.ɲa]) as en prowins faan det Est Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 408.669 lidj (2006). At hoodsteed as Bogandé. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22740", "contents": "Det Gourma Prowins (Ütjspriik: [guʁ.ma]) as en prowins faan det Est Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 305.936 lidj (2006). At hoodsteed as Fada Ngourma. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22741", "contents": "Det Komondjari Prowins (Ütjspriik: [kɔ.mɔn.dʒa.ʁi]) as en prowins faan det Est Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 79.507 lidj (2006). At hoodsteed as Gayéri. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22742", "contents": "Det Kompienga Prowins (Ütjspriik: [kɔm.pjɛn.ɡa]) en prowins faan det Est Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 75.867 lidj (2006). At hoodsteed as Pama. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22743", "contents": "Det Tapoa Prowins as en prowins faan det Est Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 342.305 lidj (2006). At hoodsteed as Diapaga. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22744", "contents": "Det Houet Prowins (Ütjspriik: [wɛ]) as en prowins faan det Hauts-Bassins Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 955.451 lidj (2006). At hoodsteed as Bobo Dioulasso. De Kantolo Berig (542 m), de Tonvo Berig (470 m) an de Kanso Berig (448 m) lei uun detheer prowins. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22745", "contents": "Det Kénédougou Prowins (Ütjspriik: [ke.ne.du.gu]) as en prowins faan det Hauts-Bassins Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 285.695 lidj (2006). At hoodsteed as Orodara. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22746", "contents": "Det Tuy Prowins as en prowins faan det Hauts-Bassins Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 228.458 lidj (2006). At hoodsteed as Houndé. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22747", "contents": "Det Loroum Prowins (Ütjspriik: [lɔ.ʁum]) as en prowins faan det Nord Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 142.853 lidj (2006). At hoodsteed as Titao. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22748", "contents": "Det Passoré Prowins as en prowins faan det Nord Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 323.222 lidj (2006). At hoodsteed as Yako. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22749", "contents": "Det Yatenga Prowins as en prowins faan det Nord Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 553.164 lidj (2006). At hoodsteed as Ouahigouya. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22750", "contents": "Det Zondoma Prowins as en prowins faan det Nord Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 166.557 lidj (2006). At hoodsteed as Gourcy. At prowins hee fiiw departmenten: Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22751", "contents": "Det [Ganzourgou Prowins (Ütjspriik: [gɑ̃.zuʁ.gu]) as en prowins faan det Plateau-Central Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 319.380 lidj (2006). At hoodsteed as Zorgho. 'Burkiina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22752", "contents": "Det Kourwéogo Prowins (Ütjspriik: [kuʁ.we.o.go]) as en prowins faan det Plateau-Central Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 138.217 lidj (2006). At hoodsteed as Boussé. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22753", "contents": "Det Oubritenga Prowins (Ütjspriik: [u.bʁi.tɛn.ɡa]) as en prowins faan det Plateau-Central Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 238.775 lidj (2006). At hoodsteed as Ziniaré. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22754", "contents": "Det Oudalan Prowins (Ütjspriik: [u.da.lɑ̃]) as en prowins faan det Sahel Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 195.964 lidj (2006). At hoodsteed as Gorom-Gorom. De Koèl Berig (448 m), de Zaran Kipsi Berig (441 m) an de Lakba Berig (400m) lei uun detheer prowins. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22755", "contents": "Det Séno Prowins as en prowins faan det Sahel Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 264.991 lidj (2006). At hoodsteed as Dori. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22756", "contents": "Det Soum Prowins as en prowins faan det Sahel Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 347.335 lidj (2006). At hoodsteed as Djibo. De Gabou Kani Berig (411 m), leit uun detheer prowins. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22757", "contents": "Det Yagha Prowins as en prowins faan det Sahel Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 160.152 lidj (2006). At hoodsteed as Sebba. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22758", "contents": "Det Bougouriba Prowins (Ütjspriik: [bu.gu.ʁi.ba]) as en prowins faan det Sud-Ouest Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 101.479 lidj (2006). At hoodsteed faan't prowins as Diébougou. At prowins hee fiiw departmenten: Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22759", "contents": "Det Ioba Prowins (Ütjspriik: [jɔba]) as en prowins faan det Sud-Ouest Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 192.321 lidj (2006). At hoodsteed as Dano. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22760", "contents": "Det Noumbiel Prowins (Ütjspriik: [num.bjɛl]) as en prowins faan det Sud-Ouest Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 70.036 lidj (2006). At hoodsteed as Batié. Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22761", "contents": "Det Poni Prowins as en prowins faan det Sud-Ouest Regiuun faan Burkiina Faaso. Det hee 256.931 lidj (2006). At hoodsteed as Gaoua. Poni hee 9 departmenten: Bouroum-Bouroum Djigoue Gaoua Gbomblora Kampti Loropeni Malba Nako Perigban Burkina Faso, www.citypopulation.de"}
{"id": "22764", "contents": "Wat menst dü? Sahel, det regiuun uun Afrikoo Sahel (Regiuun uun Burkiina Faaso)"}
{"id": "22765", "contents": "De Belait Distrikt (üüb Malaiisk: Daerah Belait) as en distrikt uun Bruunei. A distrikt hee 73.200 lidj (2018). At hoodsteed faan a distrikt as Kuala Belait. A distrikt hee aacht onerdistrikten (mukim): sheet T2"}
{"id": "22766", "contents": "De Bruunei-Muara Distrikt (üüb Malaiisk: Daerah Brunei-Muara) as en distrikt uun Bruunei. A distrikt hee 279.924 lidj (2011). At hoodsteed faan a distrikt as Bandar Seri Begawan. A distrikten hee 18 onerdistrikten (mukim): Brunei: Districts, citypopulation.de"}
{"id": "22767", "contents": "De Temburong Distrikt (üüb Malaiisk: Daerah Temburong) as en distrikt uun Bruunei. A distrikt hee 8852 lidj (2011). At hoodsteed faan a distrikt as Bangar. A distrikt hee fiiw onerdistrikten (mukim): Brunei: Districts, citypopulation.de"}
{"id": "22768", "contents": "De Tutong Distrikt (üüb Malaiisk: Daerah Tutong) as en distrikt uun Bruunei. A distrikt hee 43.852 lidj (2011). At hoodsteed faan a distrikt as Pekan Tutong. A distrikt hee aacht onerdistrikten (mukim): Brunei: Districts, citypopulation.de"}
{"id": "22772", "contents": "Madlem (Feer) Madlem (üüb Tjiisk an Deensk: Midlum) as en gemeend uun’t Amt Feer-Oomrem faan a Kreis Nuurdfresklun. Uun a nuurd leit a Nuurdsia, uun a uast a gemeend Ööwenem, uun a süüduast Wraksem, uun a süüd Njiblem, uun a waast Aalkersem an uun a nuurdwaast Olersem. Det hee 470 lidj (2016) At gemeend leit uun Uasterlun-Feer. Madlem as 8,5 km². Det as det füftgratst gemeend üüb Feer. Madlem wurd 1462 at iarst keer skraftelk neemd. Sant 2007 hiart Madlem tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomrem. Efter en schetsing 2016 wiar 470 lidj uun Madlem. Diarfaan wiar 199 maaner an 271 wüfen. Efter det folksteeling 2011 wiar det tutool befölkring faan't gemeend 408. At gemeend hee njüügen saten uun't gemeendfertreeding. Diarfaan hee det Midlumer Wählergemeinschaft (MWG) sant dön kommunaalwoolen uun Sleeswich-Holstian 2018 aacht saten. En widjer sat häält en enkeltbewerewer. ?-2013: Helmut Marczinkowski 2013–2017: Stefan Hinrichsen (MWG) 2017-: Frauke Vollert Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb tjiisk) Nordfriesland, citypopulation.de Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Midlum, citypopulation.de Föhr-Land: Wählergemeinschaften vorn. Uun: Der Insel-Bote faan 7. Mei 2018, ufrepen 9. Mei 2018"}
{"id": "22773", "contents": "Ööwenem Ööwenem (üüb Tjiisk: Oevenum; üüb Deensk: Øvenum) as en gemeend uun’t Amt Feer-Oomrem faan a Kreis Nuurdfresklun. Det hee 428 lidj (2016). At gemeend hiart tu Uasterlun-Feer. Ööwenem as 10,87 km². Det as det naistgratst gemeend üüb Feer. Ööwenem wurd 1438 at iarst keer skraftelk neemd. Sant 2007 hiart Ööwenem tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomrem. Efter en schetsing 2016 wiar 428 uun Ööwenem. Diarfaan wiar 206 maaner an 222 wüfen. Efter det folksteeling 2011 wiar det tutool befölkring faan't gemeend 454. At gemeend hee njüügen saten uun't gemeendfertreeding. Sant a kommunaalwoolen uun Sleeswich-Holstian 2018 hee det Oevenumer Wählergemeinschaft (ÖWG) sööwen saten uun det gemeendfertreeding, tau saten hual enkeltbewerewer.. 2013-: Gisela Riemann (ÖWG) Knud Broder Knudsen (1846-1917), dachter. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb tjiisk) Nordfriesland, citypopulation.de Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Oevenum, citypopulation.de Föhr-Land: Wählergemeinschaften vorn. Uun: Der Insel-Bote 7. Mei 2018, ufrepen 9. Mei 2018"}
{"id": "22781", "contents": "Madlem (Fäär) Madlem (aw Tjüsch än Dånsch: Midlum) as en gemiine önjt Åmt Fäär-Oomram foon e Kris Nordfraschlönj. Önjt norden läit e Weestsiie, önjt ååsten e gemiine Ööwenem, önjt söödååsten Wraksem, önjt sööden Njiblem, önjt weesten Aalkersem än önjt nordweesten Olersem. Dåt heet 470 inboogere (2016). Et toorp Madlem läit önjt sööden foon e gemiine. Et toorp Eekrem läit önjt norden. Et jeeft uk en toorp Mullum (aw Neederlönjsch: Midlum) önj e gemiine Harns önj Weestfraschlönj än tou toorpe ma e noome Midlum önj Needersaksen: iinj önj e Lönjkris Leer än iinj önj e Lönjkris Kokshuuwen. Huum, wat foon Madlem kamt, as aw Fering en madlembüür (mörtål madlembüüren). E gemiine wörd di 1. önj e Ismoune 2007 diilj foon dåt nai Åmt Fäär-Oomram. Tuforen wus e gemiine diilj foont Åmt Fäär-Lönj. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "22782", "contents": "Wiisem Wiisem (üüb Tjiisk: Witsum; üüb Deensk: Vitsum) as en gemeend uun’t Amt Feer-Oomrem faan a Kreis Nuurdfresklun. At gemeend hiart tu Waasterlun-Feer. Wiisem as 1,59 km². Det as det letjst gemeend üüb Feer. Salwert (11 m), de huuchst ponkt üüb Feer, leit uun a waast faan Wiisem. Wiisem wurd 1509 at iarst keer skraftelk neemd. Sant 2007 hiart Wiisem tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomrem. Auer at gemeend maner üüs 70 iinwenern hee, hee det en gemeendfersoomlang an nian gemeendfertreedang; tu't fersoomlang hiar al bürger faan't gemeend. Gemeinde Witsum Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb tjiisk) Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "22783", "contents": "Wraksem Wraksem (üüb Tjiisk: Wrixum; üüb Deensk: Vriksum) as en gemeend uun’t Amt Feer-Oomrem faan a Kreis Nuurdfresklun. At gemeend hiart tu Uasterlun-Feer. Wraksem as 7,56 km². Det as det seekstletjst gemeend üüb Feer. Wraksem wurd 1438 at iarst keer skraftelk neemd. Sant 2007 hiart at gemeend tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomrem. Sant a komunaalwoolen uun Sleeswich-Holstian 2018 häält det Wrixumer Wählergemeinschaft (WWG) al njüügen saten uun't gemeendfertreeding.. 2008-: Heidi Braun Commons: Wraksem – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb tjiisk) Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Föhr-Land: Wählergemeinschaften vorn. Uun: Der Insel-Bote faan 7. Mei 2018, ufrepen 9. Mei 2018"}
{"id": "22784", "contents": "Sokodé as en steed uun de aafrikoons stoot Toogo. At steed leit uun a maden faan’t lun, amanbi 317 km tu a nuurd faan Lomé. Det as at hoodsteed faan det Centrale Regiuun an det Tchaoudjo Prefektüür. Det hee 104.700 lidj (2017). Troch at steed feert det togoisk natschunaalstruat N1 faan Lomé tu a grens tu Burkiina Faaso nai bi Cinkassé. Uk ferbant at struat at steed mä Kara an Atakpamé. At steed hee en fluughuuwen, de Sokodé Fluughuuwen, wat uun a nuurduast faan’t steed leit. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "22786", "contents": "Kara as en steed uun de aafrikoons stoot Toogo. At steed leit uun a nuurd faan’t lun, amanbi 380 km tu a nuurd faan Lomé. Det as at hoodsteed faan det Kara Regiuun an det Kozah Prefektüür. Det hee 108.700 lidj (2017). Troch at steed feert det togoisk natschunaalstruat N1 faan Lomé tu a grens tu Burkiina Faaso nai bi Cinkassé. Uk ferbant at struat at steed mä Dapaong an Sokodé. De naist fluughuuwen as de Niamtougou Fluughuuwen, wat 40 km tu nuurd faan’t steed leit. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "22787", "contents": "Atakpamé as en steed uun de aafrikoons stoot Toogo. At steed leit uun süüd faan’t lun, amanbi 155 km tu a nuurd faan Lomé. Det as at hoodsteed faan det Plateaux Regiuun an det Ogou Prefektüür. Det hee 77.300 lidj (2017). Troch at steed feert det togoisk natschunaalstruat N1 faan Lomé tu a grens tu Burkiina Faaso nai bi Cinkassé. Uk ferbant at struat at steed mä Sokodé. At steed hee uk en fluughuuwen, de Atakpamé Fluughuuwen, wat uun a uast diarfaan leit. De naist boonhoof as uun Agbonou, wat üüb at boon faan Lomé tu Blitta stäänt. Naibi Atakpamé as de Nangbeto Stausia. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "22788", "contents": "Dapaong as en steed uun de aafrikoons stoot Toogo. At steed leit uun nuurd faan’t lun, amanbi 537 km tu a nuurd faan Lomé. Det as at hoodsteed faan det Savanes Regiuun an det Tône Prefektüür. Det hee 66.100 lidj (2017). Troch at steed feert det togoisk natschunaalstruat N1 faan Lomé tu a grens tu Burkiina Faaso nai bi Cinkassé. Uk ferbant at struat at steed mä Kara. At steed hee uk en fluughuuwen, de Django Fluughuuwen, wat uun a süüd diarfaan leit. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "22795", "contents": "Green Klöörcode: #008000 Green as en klöör an hää en waagenlengde tesken 520 an 565 nm. Waagenlengden oner (=kurter üs) 520 nm hää blä laacht. An laacht mä muar üs 565 nm as güül. Di klöörcode uun't internet as #00AA00. Di nööm komt faan ualhuuchsjiisk gruoen, det ment grui. An wat gruit, det woort jo miast green. Diar san ünlik slacher faan green, an jo fu ünlik nöömer: Giftgreen Klöörcode: #00FF00 Palgreen Klöörcode: #86A47C Oliifgreen Klöörcode: #6B8E23 Patinagreen Klöörcode: #3B7561 Jeegergreen Klöörcode: #1B7677 Green as bütj ruad an blä ian faan a grünjklöören. Green uun a natüür RAL as en norm föör klöören, an arke slach green hää diar en aanj numer: Büüg a buum, wan'er green as. En greenen jul, en witjen puask. - En witjen jul, en greenen puask. Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012 Commonskategorii: Green – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "228", "contents": "North Dakota [ˈnɔɹθ dəˈkoʊ.tə] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't norden foon't lönj. Dåt heet 762.062 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Bismarck. Önj't weesten foon e diiljstoot san da Great Plains än e Badlands. Önj diheere geegend lade e White Butte, di huuchst bärj önj e diiljstoot, än di Theodore-Roosevelt-Natsionalpark. Di Missouri Struum låpt döör't weesten foon North Dakota. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: North Dakota heet 53 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj North Dakota Divide Burke Ren- ville Bottineau Rolette Towner Cavalier Pembina Walsh Grand Forks Traill Cass Rich- land Sargent Ransom Dickey LaMoure McIntosh Logan Emmons Sioux Grant Hettinger Adams Bowman Slope Golden Valley Billings McKenzie Williams Mountrail Ward McHenry Pierce Benson Ramsey Nelson Steele Griggs Barnes Stutsman Kidder Burleigh Morton Stark Dunn Mercer Oliver McLean Sheridan Wells Eddy Foster USA: States, citypopulation.de USA: North Dakota, citypopulation.de 47.433333333333-100.33333333333Koordinaaten: 47° 26′ N, 100° 20′ W"}
{"id": "22800", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Maali wiset di code för 10 regiuunen an di hoodstääddistrikt. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Maali ML), di ööder as di code för at regiuun. (H) Hauptstadtdistrikt ISO 3166-2, Referenstabel faan luncodes. ISO 3166-1, Referenstabel faan luncodes uun domain-nöömer. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "22808", "contents": "Faya-Largeau (üüb Araabsk: فايا لارجو Fāyā Lārjū) as en steed uun de aafrikoons stoot Tschad. Det leit uun det Borkou Regiuun. Det hee 30.800 lidj (2009). Chad, www.citypopulation.de"}
{"id": "22809", "contents": "Am-djarass (üüb Araabsk: أم جرس Am Jaras) as en steed uun de aafrikoons stoot Tschad. Det as at hoodsteed faan Ennedi-Est Regiuun. Det hee 20.850 lidj (2009). Chad, www.citypopulation.de"}
{"id": "22815", "contents": "Cinkassé as en steed uun de aafrikoons stoot Toogo. At steed leit uun a nuurd faan't lun, uun det Savanes Regiuun, amanbi 569 km tu a nuurd faan Lomé an nai bi a grensen tu Burkiina Faaso an Ghaana. Det hee 26.926 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Cinkassé Prefektüür. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "22816", "contents": "Agadez as en steed uun de aafrikoons stoot Niiger. At steed leit uun a maden faan’t lun. Det hee 110.497 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Agadez Regiuun. Niger, citypopulation.de"}
{"id": "22817", "contents": "Diffa as en steed uun de aafrikoons stoot Niiger. At steed leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 39.960 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Diffa Regiuun Niger, citypopulation.de"}
{"id": "22818", "contents": "Dosso as en steed uun de aafrikoons stoot Niiger. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 58.671 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Dosso Regiuun Niger, citypopulation.de"}
{"id": "22819", "contents": "Maradi as en steed uun de aafrikoons stoot Niiger. At steed leit uun a süüd faan’t lun. Det hee 267.249 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Maradi Regiuun Niger, citypopulation.de"}
{"id": "22820", "contents": "Tahoua as en steed uun de aafrikoons stoot Niiger. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 117.826 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Tahoua Regiuun Niger, citypopulation.de"}
{"id": "22821", "contents": "Tillabéri as en steed uun de aafrikoons stoot Niiger. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun. Det hee 22.774 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Tillabéri Regiuun. At steed leit bi de Niiger Struum. Niger, citypopulation.de"}
{"id": "22822", "contents": "Zinder as en steed uun de aafrikoons stoot Niiger. At steed leit uun a süüduast faan’t lun. Det hee 235.605 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Zinder Regiuun. Niger, citypopulation.de"}
{"id": "22826", "contents": "Det Abu Dhabi Emiraat (üüb Araabsk: إمارة أبوظبي‎ Imārat Abū Ẓabī [ʔabuː ˈðˤɑbiː]) as ian faan dön sööwen emiraaten faan dön Ferianigt Araabsk Emiraaten. Det hee 1.399.484 lidj (2005). At hoodsteed faan’t emiraat as Abu Dhabi. United Arab Emirates, citypopulation.de"}
{"id": "22829", "contents": "Det Umm al-Qaiwain Emiraat (üüb Araabsk: إمارة أم القيوين Imārat Umm al-Qaiwain) as ian faan dön sööwen emiraaten faan dön Ferianigt Araabsk Emiraaten. Det hee 49.159 lidj (2005). At hoodsteed faan’t emiraat as Umm al-Qaiwain. United Arab Emirates, citypopulation.de"}
{"id": "2283", "contents": "Józef Gosławski (Józef Jan Gosławski) wiar en poolsk Konstler. Hi as bäären di 24. April 1908 uun Polanówka an stürwen di 23. Janewoore 1963 uun Warschau, hoodstääd faan Poolen. Frédéric Chopin uun Żelazowa Wola Mahatma Gandhi Ludwik Lejzer Zamenhof Adam Mickiewicz uun Gorzów Wielkopolski Silbernes Verdienstkreuz der Republik Poolen Anna Rudzka: Józef Gosławski. Rzeźby, monety, medale, Alegoria. Warschau 2009, ISBN 978-83-62248-00-1. (poolsk) Commons: Józef Gosławski – Saamlang faan bilen of filmer Lost in the shuffle (ingelsk) Józef Jan Gosławski culture.pl (poolsk) Famous Medalists: Józef Gosławski (ingelsk) LN 5 “Fisherman” coin from 1958 (ingelsk) Józef Gosławski – monuments, coins, medals (ingelsk)"}
{"id": "22830", "contents": "Det Bayi-Brikolo Department as en department uun det Haut-Ogooué Prowins faan Gabuun. Det hee 1998 lidj (2013). At hoodsteed as Aboumi. Gabon, www.citypopulation.de"}
{"id": "22831", "contents": "Det Djoué Department as en department uun det Haut-Ogooué Prowins faan Gabuun. Det hee 2178 lidj (2013). At hoodsteed as Onga. Gabon, www.citypopulation.de"}
{"id": "22832", "contents": "Det Djouori-Agnili Department as en department uun det Haut-Ogooué Prowins faan Gabuun. Det hee 4210 lidj (2013). At hoodsteed as Bongoville. Gabon, www.citypopulation.de"}
{"id": "22833", "contents": "Det Lékabi-Léwolo Department as en department uun det Haut-Ogooué Prowins faan Gabuun. Det hee 4914 lidj (2013). At hoodsteed as Ngouoni. Gabon, www.citypopulation.de"}
{"id": "22834", "contents": "Det Lékoko Department as en department uun det Haut-Ogooué Prowins faan Gabuun. Det hee 4920 lidj (2013). At hoodsteed as Bakoumba. Gabon, www.citypopulation.de"}
{"id": "22835", "contents": "Det Lékoni-Lékori Department as en department uun det Haut-Ogooué Prowins faan Gabuun. Det hee 10.028 lidj (2013). At hoodsteed as Akiéni. Gabon, www.citypopulation.de"}
{"id": "22836", "contents": "Det Lemboumbi-Leyou Department as en department uun det Haut-Ogooué Prowins faan Gabuun. Det hee 64.569 lidj (2013). At hoodsteed as Moanda. Gabon, www.citypopulation.de"}
{"id": "22837", "contents": "Det Mpassa Department as en department uun det Haut-Ogooué Prowins faan Gabuun. Det hee 129.694 lidj (2013). At hoodsteed as Franceville. Gabon, www.citypopulation.de"}
{"id": "22838", "contents": "Det Ogooué-Létili Department as en department uun det Haut-Ogooué Prowins faan Gabuun. Det hee 2791 lidj (2013). At hoodsteed as Boumango. Gabon, www.citypopulation.de"}
{"id": "22839", "contents": "Det Plateaux Department as en department uun det Haut-Ogooué Prowins faan Gabuun. Det hee 9054 lidj (2013). At hoodsteed as Lékoni. Gabon, www.citypopulation.de"}
{"id": "22840", "contents": "Det Sébé-Brikolo Department as en department uun det Haut-Ogooué Prowins faan Gabuun. Det hee 16.443 lidj (2013). At hoodsteed as Okondja. Gabon, www.citypopulation.de"}
{"id": "22842", "contents": "Ayoun el Atrous (üüb Araabsk: عيون العتروس‎ ‘Ayūn al-‘Atrūs) as en steed uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. Det hee 22.796 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Hodh El Gharbi Regiuun. Mauritania, www.citypopulation.de"}
{"id": "22843", "contents": "Akjoujt (üüb Araabsk: أكجوجت Akjūjt) as en steed uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. Det hee 12.825 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Inchiri Regiuun. Mauritania, www.citypopulation.de"}
{"id": "22844", "contents": "Tidjikja (üüb Araabsk: تجكجة Tijikjah) as en steed uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. Det hee 10.906 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Tagant Regiuun. Tidjikja, www.citypopulation.de"}
{"id": "22845", "contents": "Zouérat (üüb Araabsk: الزويرات al-Zūyarāt) as en steed uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. Det hee 44.649 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Tiris Zemmour Regiuun. Mauritania, www.citypopulation.de"}
{"id": "22846", "contents": "Rosso (üüb Araabsk: روصو Rūṣū) as en steed uun de aafrikoons stoot Mauretaanien. Det hee 33.581 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Trarza Regiuun. www.citypopulation.de"}
{"id": "22864", "contents": "Det Taoudénit Regiuun (üüb Bambara: ߕߊߎߘߋߣߌ ߘߌߣߋߖߊ Taudeni Dineja, üüb Fraansöösk: Région de Taoudénit) as sant 2016 en regiuun uun de aafrikoons stoot Maali. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. Uun a nuurd leit Algeerien, uun a uast lei dön Gao an Kidal Regiuunen, uun a süüd leit det Timbuktu Regiuun an uun a waast Mauretaanien. At hoodsteed faan't regiuun as Taoudénit. At regiuun hee seeks kreiser: Achourat Arawane Al-Ourche Boujbeha Foum-Alba Taoudénit"}
{"id": "22865", "contents": "Det Ménaka Regiuun (üüb Bambara: ߡߋߣߊߞߊ ߘߌߣߋߖߊ Menaka Dineja, üüb Fraansöösk: Région de Ménaka) as sant 2016 en regiuun uun de aafrikoons stoot Maali. At regiuun leit uun a süüduast faan't lun. Uun a nuurd leit det Kidal Regiuun, uun a uast an süüd Niiger an uun a waast det Gao. At hoodsteed faan't regiuun as Ménaka. At regiuun hee fjauer kreiser: Andéramboukane Inékar Tidermène Ménaka"}
{"id": "22866", "contents": "26. September: Wilhelm II. wurd köning faan Ingelun. 09. September: Wilhelm I., köning faan Ingelun an hertooch faan Normandie (* 1027 of 1028)"}
{"id": "22867", "contents": "Ünbekäänd Dootem Gautier d’Arras, fransöösk dachter († 1189) Inge Krogrygg, Köning faan Noorweegen(† 1161) 04. Jüüne: Song Huizong, Keiser faan Schiina (* 1082) 01. Deetsember: Heinrich I., köning faan Ingelun (* 1068)"}
{"id": "22868", "contents": "25. Oktuuber: Stephan, köning faan Ingelun (* 1092, 1096 of 1097)"}
{"id": "22869", "contents": "10. September: Mathilde, köningin faan Ingelun (* 1102)"}
{"id": "22870", "contents": "04. Jüüne: Lothar III. wurd faan Paap Inosens II. üüs Keiser faan det Hilig Röömsk Rik krüünet. 05. Marts: Heinrich II., köning faan Ingelun († 1189) Ünbekäänd Dootem Hōnen, jaapaans buddhist († 1212) Sancho VI., Köning faan Navarra († 1194) Sigurd II., Köning faan Noorweegen († 1155) 26. Oktuuber: Florens de Suart, holuns graaf (* amanbi 1115)"}
{"id": "22871", "contents": "06. Jüüle: Heinrich II., köning faan Ingelun (* 1133)"}
{"id": "22873", "contents": "Baboua as en steed an komuun uun de aafrikoons stoot det Madelaafrikoons Republiik. Det leit uun det Nana-Mambéré Prefektüür. Det hee 6812 lidj (2003). www.citypopulation.de"}
{"id": "22874", "contents": "Batié as at hoodsteed faan det Noumbiel Prowins uun Burkiina Faaso. At steed leit uun det süüdermiast dial faan't lun, nai bi a grensen tu't Elfenbianküst an Ghaana. Det hee 10.105 lidj (2006). Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "22875", "contents": "Boromo as at hoodsteed faan det Balé Prowins uun Burkiina Faaso. At steed leit nai bi de Mouhoun Struum. Det hee 14.594 lidj (2006). Boromo leit bi det Route Nationale 1, hualewwais twesken Ouagadougou an Bobo Dioulasso, amanbi 4 km widj faan de rocht kant faan de Suart Volta. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "22881", "contents": "Catumbela De Catumbela Kreis as en kreis uun det Benguela Prowins faan Angoola. A kreis leit uun a maden faan’t prowins. Hi hee 195.209 lidj (2014). At hoodsteed as Catumbela. Angola: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "22887", "contents": "1328 wiar det aacht-an-twuntigst juar faan det 14. juarhunert. 01. April: Philipp VI. wurd köning faan Frankrik. 21. September: Hongwu, keiser faan Schiina († 1398)"}
{"id": "22888", "contents": "1398 wiar det aacht-an-neegentigst juar faan det 14. juarhunert. 24. Jüüne: Hongwu, keiser faan Schiina (* 1328)"}
{"id": "22889", "contents": "Hongwu (üüb Schineesk: 洪武 Hóngwǔ, bäären 朱元璋 Zhū Yuánzhāng; * 21. September 1328; † 24. Jüüne 1398) wiar a grünjleier faan det Ming-Dünastii. Hi regiaret üüs keiser faan 1368 tu 1398 auer Schiina. Keisern faan det Ming-Dünastii: Hongwu (1368-1398), Jianwen (1398-1402), Yongle (1402-1424), Hongxi (1424-1425), Xuande (1425-1435), Zhengtong (1435-1449), Jingtai (1449-1457), Tianshun (1457-1464), Chenghua (1464-1487), Hongzhi (1487-1505), Zhengde (1505-1521), Jiajing (1521-1567), Longqing (1567-1572), Wanli (1572-1620), Taichang (1620), Tianqi (1620-1627), Chongzhen (1627-1644). Hongwu wiar san tempelnööm."}
{"id": "22891", "contents": "Solenzo as at hoodsteed faan det Banwa Prowins uun Burkiina Faaso. Det hee 16.850 lidj (2006). Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "22892", "contents": "Nouna as at hoodsteed faan det Kossi Prowins uun Burkiina Faaso. Det hee 22.166 lidj (2006) Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "22893", "contents": "Toma as at hoodsteed faan det Nayala Prowins uun Burkiina Faaso. Det hee 12.401 lidj (2006). Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "22894", "contents": "Tougan as at hoodsteed faan det Sourou Prowins uun Burkiina Faaso. Det hee 17.050 lidj (2006). Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "229", "contents": "Norweegen as en lönj önj Euroopa. Jü hoodstää as Oslo. Deer booge 5.488.984 mansche (1.1.2023). Da tiin grutst stääse önjt lönj san: Arealstatistics for Norway 2020 (no) Kartverket, mapping directory for Norway. 20. Detsember 2019. Archiwiaret faan det originool di 8. Jüüne 2019. Ufrepen di 8. Maarts 2020. Population, january 01 2024, Statistics Norway Accessdate=2024-02-27 Norway: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "22900", "contents": "Ouargaye as at hoodsteed faan det Koulpélogo Prowins uun Burkiina Faaso. Det hee 10.103 lidj (2006). Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "22907", "contents": "f A Tena Kourou (Ténakourou) as mä en hööchde faan 727 m di huuchst berag uun Burkiina Faaso. Hi leit uun't regiuun Cascades bi't grens tu't naiberlun Maali. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "22909", "contents": "Araukaarien of uk \"aabenskrekbuumer\" (Araucaria) san en skööl faan konifeeren (näädelbuumer) uun det famile Araucariaceae. Jo waaks fööraal üüb a süüdelk eerdheleft. Jo haa hör nööm efter det chileensk regiuun Araukaanien, huar a Mapuche (iar: \"Araukaanern\") lewe. A. angustifolia – A. araucana – A. bernieri – A. bidwillii – A. biramulata – A. columnaris – A. cunninghamii – A. heterophylla – A. humboldtensis – A. hunsteinii – A. laubenfelsii – A. luxurians – A. montana – A. muelleri – A. nemorosa – A. rulei – A. schmidii – A. scopulorum – A. subulata Araucaria angustifolia Araucaria araucana Araucaria heterophylla Föörkemen Commonskategorii: Araukaarien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Araukaarien"}
{"id": "22911", "contents": "Koupéla as at hoodsteed faan det Kouritenga Prowins uun Burkiina Faaso. Det hee 28.151 lidj (2006). Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "22912", "contents": "Kongoussi as at hoodsteed faan det Bam Prowins uun Burkiina Faaso. Det hee 25.172 lidj (2006). At steed leit uun a süüd faan de Bam Sia, bi't krüsing faan dön Route Nationale 15 an Route Nationale 22. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "22913", "contents": "Boulsa as en steed uun det Namentenga Prowins faan Burkiina Faaso. Det hee 17.925 lidj (2006). At steed leit bi det Route Nationale 15. Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "22914", "contents": "Häliiluin (Tjüsk: Helgoland, Ängelsk: Heligoland) äs en äiluin oon e Noordsäie än en gemiine oon de Pinnebeeri Krais."}
{"id": "22946", "contents": "Araucariaceae san en famile faan Konifeeren (Näädelbuumer). Jo waaks fööraal üüb a süüdelk eerdheleft. Jo haa hör nööm efter det chileensk regiuun Araukaanien, huar a Mapuche (iar: \"Araukaanern\") lewe. Kauribuumer (Agathis) Araukaarien (Araucaria) Wollemia Commonskategorii: Araucariaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Araucariaceae"}
{"id": "22948", "contents": "f Di Pic de Nahouri as en eilunberag uun Burkiina Faaso. Det ment, di berag stäänt alian an trinjam as flaak lun. Det regiuun trinjam di 447 m huuch berag stäänt al sant 1938 ooner natüürskül. An di berag woort faan a minsken diar feriaret. Efter süüden tu luket am tu't naiberlun Ghaana. Hi leit uun't regiuun Centre-Sud."}
{"id": "22949", "contents": "f Di Kolèl (Koèl ?) as en berag uun Burkiina Faaso. Hi as 448 m huuch an leit uun't Sahel Regiuun nai bi't saarep mä di salew nööm. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "22953", "contents": "Duinkerke of Duunkerke as en industriel huuwenstääd uun Nuurdfrankrik üüb di süüdelk dial faan't Nuurdsiaküst, amanbi twuntag kilomeeter wech faan det stääd De Panne tu a waast faan’t grens mä Belgien. Hat as det hoodstääd faan det arrondissement mä di salew nööm, wat miast temelk likedenang di fransöösk dial faan di Westhoek as. Diaram leit at stääd uun Fransöösk Flandern. Ferwaltangstechnisk as Dunkerque ian faan fiiw onerprefektuuren faan't Département Nord an gliktidjag en gemeen uun't regiuun Hauts-de-France. Diar wene sowat neegentagdüüsen iinwenern. Tuup mä sääkstaanj naibergemeenen as't det Stäädgemianskap faan Dunkerque, wat knaap tauhunertdüüsen lidj hää, an wan dü a föörstääden märeegenst, san't muar üs tauhunertföftagdüüsen. Hat as en natsionaal bedüüden stääd för san siahuuwen, di naibi di Ingelsk Kanool leit, wat det traadgratst siahuuwengebiit faan't lun as, efter det faan Marseille an Le Havre. Det stääd as gud bekäänd uun Fransöösk Flandern troch san karnewal. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Dunkerque Wääbsteed faan't stääd Wääbsteed faan't stäädgemianskap Wääbsteed faan't siahuuwengebiet Dünsark üüb Öömrang Waasthuk üüb Öömrang 89.882 uun't juar 2013 198.814 uun't juar 2013 257.259 uun't juar 2013"}
{"id": "22958", "contents": "Di International Plant Names Index (IPNI) as en dootenbeenk för siadplaanten an Monilophyta (farnen). Hi as apwoksen troch det tuupwerkin faan Royal Botanic Gardens (Kew), Harvard University Herbaria an Australian National Herbarium. Hi leit uk a internatjunaal ufkörtangen faan botaanikern fääst. Sant 1998 woort det dootenbeenk bi a Royal Botanic Gardens uun Kew feerd. J. Croft, N. Cross, S. Hinchcliffe, E. Nic Lughadha, P. F. Stevens, J. G. West, G. Whitbread: Plant Names for the 21st Century: The International Plant Names Index, a Distributed Data Source of General Accessibility. Uun: Taxon. Binj 48, Numer 2, 1999, S. 317–324, JSTOR 1224436. Eimear Nic Lughadha: Towards a Working List of All Known Plant Species. In: Philosophical Transactions of the Royal Society B: Biological Sciences. Binj 359, Numer 1444, 2004, S. 681–687, PMC 1693359 (frei foltekst). The International Plant Names Index"}
{"id": "22960", "contents": "Det Adamaoua Regiuun (üüb Fraansöösk: Région de l’Adamaoua, üüb Ingels: Adamawa Region) as ian faan dön tjiin regiuunen faan Kameruun. Uun a nuurd leit det Nord Regiuun, uun a uast det Madelaafrikoons Republiik, uun a süüduast det Est Regiuun, uun a süüdwaast lei dön Centre, Ouest an Nord-Ouest Regiuunen an uun a waast leit Nigeerien. Det hee 884.289 lidj (2005). At hoodsteed as Ngaoundéré. At regiuun hee fiiw departmenten: Cameroon, citypopulation.de"}
{"id": "22963", "contents": "Di Kerguelen-Archipel [kərˈgeːlən] as en skööl faan eilunen nai bi't Antarktis uun a Indisk Oosean. 1261 km waastelk lei a Crozeteilunen an 422 km süüduastelk lei a Heard an McDonaldeilunen. A Kerguelen hiar tu a Fransöösk Süüd- an Antarktisregiuunen (TAAF). Jo haa hör nööm efter di fransöösk admiraal Yves Joseph de Kerguelen de Trémarec. Uun Port-aux-Français werke hög wedenskapslidj; ööders wenet diar näämen. Jo eilunen lei amanbi üüb 49° 20′ S, 69° 20′ O-49.33333333333369.333333333333Koordinaaten: 49° 20′ S, 69° 20′ O. Tu det skööl hiar sowat 400 eilunen, a gratsten het: A Kerguelen lei uun det klimaatisk regiuun faan a Roaring Forties, an sodenang weit diar miast en starken waastwinj. Commonskategorii: Kerguelen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "22964", "contents": "A Roaring Forties (ingelsk; ‚brolin‘ of ‚roosin fiartager‘) san en regiuun üüb a süüdelk eerdheleft tesken 40 an 50 graad süüdelk breetje. Uun detdiar regiuun weit stüdag en waastelken winj, di uk flooksis tu en sturem woort. A frachtsiilskeb (clippers) haa det ütjnadagt, wan jo waaren trinj am a welt skebe skul. Uun a forties leit ei föl lun, bluas Tasmaanien, det süüdeilun faan Nei-Sialun an Patagoonien, di süüdelk dial faan Süüdameerikoo mä't Kap Hoorn lei diar. Francis Beaufort Efter: National Geographic"}
{"id": "22965", "contents": "Patagoonien as en loonskap uun Süüdameerikoo süüdelk faan a struumer Río Colorado uun Argentiinien an Río Bío Bío uun Chiile, an nuurdelk faan't Magellanstruat. Loonskap faan Patagoonien, Argentiinien Torres del Paine, Chiile Fitz Roy, tesken Chiile an Argentiinien Perito Moreno istong, Argentiinien Commonskategorii: Patagoonien – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "22969", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Salomonen wiset di code för neun Provinzen und einen Hauptstadtbezirk. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Salomonen SB), di ööder as di code för die Provinz bzw. den Hauptstadtbezirk. Di code as tuleetst di 17. April 2007 (PDF) feranert wurden. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "22975", "contents": "A Salomon-Eilunen of Salomoonen (ingelsk: Solomon Islands) san en eilunstoot uun Melaneesien. Trinjam a Salomoonen lei Nauru, Kiribaati, Tuvalu, Fidschi an Vanuatu. A Salomoonen wurd tu 9 prowinsen an det hoodstäädregiuun Honiara iindiald. Det amtelk spriak faan a eilunen as Ingels. Det lingua franca as Pidschin, wat nai bi Tok Pisin as. Dön miast öler spriaken, wat üüb a eilunen spreegen wurd, san Austroneesk spriaken. Dön Sentraal Salomoonen spriaken, en skööl faan dön Papuaans spriaken, wurd üüb enkelt eilunen spreegen. Dön Salomoonen wurd woorskiinelk wel föör amanbi 3000 juar besiidelt. Geliarden liawt, dat lidj, diar Papuaans spriiken spreeg, begand amanbi 30.000 f.Kr. dön eilunen tu besiidlin . Lidj, diar Austroneesk Spriiken spreeg, kaam amanbi 4000 f.Kr. an diarmä det outrigger kaanu broocht. Twesken 1200 an 800 f.Kr. kaam faan dön Bismark Eilunen a föörfeeder faan a Polyneesier, det Lapita lidj. 1568 lingt spaans siafoorers oner Álvaro de Mendaña y Neira (1542–1595) faan Peruu detheer skööl faan eilunen, wat jo för't lun Ophir faan köning Salomoon hääl. 1767 wurd a Salomoonen faan britisk ütjfinjer Philip Carteret (1733-1796) an 1768 faan fraansöösk ütjfinjer Louis Antoine de Bougainville (1729–1811) weler ütjfünjen. Sant amanbi 1830 werket europeeisk hanelslidj an misionaaren üüb a Salomoonen. 1885"}
{"id": "22981", "contents": "Det letj prowins Central leit sowat uun a maden faan di eilunstoot Salomoonen. Süüdermuar leit det prowins Guadalcanal. Tu Central hiar flook letjer eilunen an sköölen faan eilunen: Aeaun Gavutu Mbanika Pavuvu Savo Tanambogo Tulagi Russell-Eilunen Nggela-Eilunen At hoodstääd Tulagi leit üüb det eilun mä di salew nööm: Tulagi Eilun. A eilunen uun't Central-prowins san tuup 615 km² grat. Efter't fulkstäälang faan 2009 lewe diar 26.051 lidj. www.statoids.com citypopulation.de"}
{"id": "22984", "contents": "At Central Intelligence Agency (CIA) as di bütjluns ferswäären siinst faan a USA. Ham gongt det fööraal am informatjuunen auer ööder lunen. Uun Ameerikoo jaft at uk noch at National Security Agency (NSA), man jo werke diar fööraal mä technisk iinrachtangen; at CIA werket fööraal mä informatjuunen faan minsken. The World Factbook Commonskategorii: Central Intelligence Agency – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't CIA (ingelsk)"}
{"id": "22986", "contents": "At Program faan a Feriand Natjuunen för't widjerkemen (ingelsk: United Nations Development Programme, UNDP) as en iinrachtang faan a Feriand Natjuunen (UNO). At UNDP sat uun New York, hää oober uk büroos uun Washington, D.C., Genf, Brüssel, Kopenhuuwen an Tokio. Letjer büroos san uun 166 lunen auer a hialer welt ferdiald. Det iinrachtang wal fööraal a aaremst lunen üüb a welt (LLDC=Least Developed Countries) halep. Diar gongt at am aaremmud, HIV/AIDS, demokratisiarang, energii an amweltfraagen. Arke juar wurd amanbi 62 miljaarden US-Dooler faan det program ütjden. Det jil komt fööraal faan a G7-lunen. Commonskategorii: UNDP – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk wääbsteed"}
{"id": "22988", "contents": "De Ruad Volta Struum (Nazinon uun Burkiina Faaso neemd) as en struum uun a waast faan Aafrika, di sin hood uun det Centre-Ouest Regiuun hee, ei widj faan det steed Boussé uun det Plateau Central Regiuun. A struum leept tu a süüd troch Burkiina Faaso iin uun de Witj Volta Struum uun det Upper East Regiuun faan Ghaana. Commons: Ruad Volta – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "22989", "contents": "Réo as at hoodsteed faan det Sanguié Prowins uun Burkiina Faaso. Det hee 28.446 lidj (2006). Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "22990", "contents": "Léo as at hoodsteed faan det Sissili Prowins uun Burkiina Faaso. Det hee 26.779 lidj (2006). Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "22991", "contents": "Sapouy as at hoodsteed faan det Ziro Prowins uun Burkiina Faaso. Det hee 12.438 lidj (2006). Burkina Faso, citypopulation.de"}
{"id": "23", "contents": "Meklenbörj-Forpommern as en bundeslönj foon Tjüschlönj. Et bundeslönj läit önjt nordååasten foont lönj. Önj’t norden läit et Ååstsiie, önj’t ååsten Poolen, önj’t sööden Brandenbörj, önj’t söödweesten Niidersaksen än önj’t nordweesten Slaswik-Holstiinj. Et heet 1.609.675 manschne (2018). E hoodstää foont bundeslönj as Schwerin. Da tiin grutste stääse önj Meklenbörj-Forpommern san: Meklenbörj-Forpommern heet seeks krise än tou krisfri stääse. Germany: Administrative Division, citypopulation.de Germany: Mecklenburg-Vorpommern, citypopulation.de"}
{"id": "230", "contents": "Nuku Hiva as en oseåånisch ailönj önj e Grut Oseåån än as diilj foon Marquesas-ailönje (Frånsch Polynesien). Dåt as dåt grutst ailönj foon di arkipel. Iir wus dåt ailönj uk bekånd as Île Marchand un Madison Island. Dåt ailönj mätj 17 bai 25 km än heet en ouerfläche 339 km² (en lait mör ås al da nordfriiske ailönje tuhuupe), weeraw 2789 manschne booge (2007). Haudtäärp is Taiohae. Di huuchste punt foon dåtdeer ailönj lait aw 1224 m än hiitj Tekao. Di spräke as Nord-Marquesisch, weerbai dåt Taipi-Marquesisch wilems as en apårdien spräke betråchtied wårt. Dåt wårt snååked önj da doole önj dåt ååsten, jü üülj prowints Tai Pi, weer Herman Melville lönjied, jüüst as da Frånsche deer kiimen, weerouer hi sin jarst bök schriif. https://web.archive.org/web/20120121070518/http://www.tahiti-tourisme.de/articles.php?id=748 http://www.sailblogs.com/member/helloworld/?xjMsgID=90138 http://www.solagracia.eu/index.php/nuku-hiva-marquesas/"}
{"id": "23001", "contents": "Steedertöörp (tutsk: Stederdorf) is en stää mä 525 jude) öön e löönkrais Ültsen (tutsk: Uelzen). In't iir 1972 ferluas Steedertöörp sin sälbständihait än wurd en dial foon'e gemeende Wreestää (tutsk: Wrestedt). Liste Einwohnerzahlen der Samtgemeinde Aue; Schreiben der Gemeindeverwaltung vom Juli 2018"}
{"id": "23003", "contents": "Emden as en kreisfrei stääd uun Niidersaksen an det gratst stääd uun Uastfresklun. Hat leit bi a struum Ems an bi't bocht Dollart. Emden hää en bedüüdenen siahuuwen, an sodenang san diar en grat werew (Nordseewerke) an en produktjuunssteed faan VW apwoksen. Sant 1973 hää Emden uk en huuchskuul. Emden hää 26 stääddialen, diar hiar oober flooken tuup an wurd ei enkelt ütjwiset. Commonskategorii: Emden – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Emden uun't Topographia Westphaliae (Mathäus Merian) (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Emden (sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "23004", "contents": "f2 f A Pics de Sindou san en keed faan sunstianberger uun't süüdwaasten faan Burkiina Faaso."}
{"id": "23005", "contents": "f Di Tanlallé as mä en hööchde faan 562 m di ööderhuuchst berag uun Burkiina Faaso. Hi leit uun't regiuun Centre-Nord. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "23007", "contents": "En Hautresker es en Maskiin, hur em aur di Eeker me köör ken. Wan di lapt, da ken di dit Kuurn metjens haui en treski, dit meent, di Hālemer haui en dit Kuurn diarfan of fo. Di hauet Halemer kum achtern üt, en di Kuurnern uur üt di Hautresker blöögen, wan dit Fat diarfuar fol es. Üp Engelsk jit di Hautresker Combined Harvester, dit meent sa fuul üs \"töhopfaatet Bāricher\" Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Hautresker"}
{"id": "23010", "contents": "f Di Kantolo as en 542 m huugen berag uun Burkiina Faaso. Hi leit uun't regiuun Hauts-Bassins. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "23012", "contents": "De Suart Volta (uk Mouhoun neemd) as en struum uun a waast faan Aafrika, di sin hood uun a waast faan Burkiina Faaso uun det Hauts-Bassins Regiuun uun a süüdwaast faan Bobo Dioulasso hee. A struum leept tu a nuurd ap tu a mös faan de Sourou Struum an do tu a süüd am at grens twesken Burkiina Faaso an Ghaana tu biljin. Do biljet a struum at grens twesken Ghaana an at Elfenbianküst. A struum leept do am tu a uast iin uun de Witj Volta Struum an wurt tu a Volta Struum uun det Brong Ahafo Regiuun faan Ghaana. Commons: Suart Volta – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "23013", "contents": "f Di Tonvo as en 470 m huugen berag uun Burkiina Faaso. Hi leit uun't regiuun Hauts-Bassins. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "23015", "contents": "f Di Kanso as en 448 m huugen berag uun Burkiina Faaso. Hi leit uun't regiuun Hauts-Bassins. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "23017", "contents": "f Di Zaran Kipsi as en 441 m huugen berag uun Burkiina Faaso. Hi leit uun't regiuun Sahel. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "23019", "contents": "f A Nanga as en 417 m huugen berag uun Burkiina Faaso. Hi leit uun't regiuun Boucle du Muhoun. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "23020", "contents": "f Di Gabou Kani as en 411 m huugen berag uun Burkiina Faaso. Hi leit uun't regiuun Sahel. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "23022", "contents": "f Di Lakba as en 400 m huugen berag uun Burkiina Faaso. Hi leit uun't regiuun Sahel. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "23026", "contents": "Mooree (ütjspreegen: mo-o-ree) as det spriak faan a Mossi. Hat woort faan a heleft faan a minsken uun Burkiina Faaso spreegen, huar det spriak en gudkäänd natjunaalspriak as. Man uk ööder fulken uun't Elfenbianküst, Burkiina Faaso an Ghaana haa det spriak uunnimen. Saremdé Taolendé Yaadré Ouapadoupou Yaande Zaore (Joore) Yana (Yanga, Jaan) Mikael Parkvall, \"Världens 100 största språk 2007\" (A 100 gratst spriaken üüb a welt 2007), uun Nationalencyklopedin"}
{"id": "23028", "contents": "Djuula as en waastafrikoons Mande-spriak an uk di nööm faan fulken uun't nuurden faan't Elfenbianküst an Burkiina Faaso. Djuula brükt en aanj skraft, det N'Ko."}
{"id": "23032", "contents": "Fuula as en spriak faan di atlantisk twiig faan a Niger-Kongo spriaken. Uun't uasten sai's Ful of Fulfulde, uun't waasten Poular of Pulaar. Hat as nai mä Wolof. Fuula (Fula, Fulfulde, Fulani, Pulaar, Peul) (18 miljuun spreegern, 22 miljuun mä tuliarden) Uast-Fuula Zentraal-Uast-Niger-Fuula (0,5 miljuunen) Waast-Niger-Burkina-Faso-Fuula (1,2) Spriakwiisen: Barani, Gawobe, Gourmantche, Jelgooij, Liptaako, Bogande, Gelaajo, Seeba-Yaga, Dallol-Boso, Bitinkore Nigeriaans Fuula (8,0) Spriakwiisen: Kano-Katsina, Bororo, Sokoto Adamaua-Fuula (uun Kamerun) (1,0) Spriakwiisen: Maroua, Garoua, Ngaonder, Kanmbarire, Bilkiri Bagirmi-Fuula (uun Tschad) (0,2) Waast-Fuula Borgu (Benin-Togo) (0,35) Maasina-Fuula (uun Maali) (1,0) Spriakwiisen: Maasina, Douenza, Seeno Fuuta Jalon (Guinea, Maali) (3,0) Spriakwiisen: Kebu Fula, Fula Peta Pulaar (Senegal, Mauretanien, Gambia) (3,0) Spriakwiisen: Tukulor, Futa Tooro = Jeeri, Fulacunda Wikipedia üüb Fuula"}
{"id": "23033", "contents": "N'Ko as en afrikoons skraft, diar 1949 faan Soulemayne Kante ütjwerket wurden as. Hi mend, afrikoons spriaken skul en aanj skraft haa. At N'Ko-skraft woort fööraal uun Guinea, Maali an't Elfenbianküst för a Manding spriaken: Maninka, Bambara an Djuula brükt. Hat liket at araabisk skraft en betj an woort faan rochts tu lachts (RTL) skrewen. N'Ko het uun a Manding spriaken soföl üs \"ik sai\". Amselle, J.-L.: \"Le N'Ko au Mali.\" Cahiers d'études africaines 1996. 36. Jg, Nr. 144, S. 823–826. N'Ko alphabet"}
{"id": "23040", "contents": "Manding (uk Mandingue, Mandingo, Mandekan, Mandé-kan) het en skööl faan spriaken uun det grater skööl faan a Mande spriaken. Jo san temelk nai mäenööder, an wurd dialwiis üs ünlik spriakwiisen uunsen. Manding woort uun Maali, at Elfenbianküst, Gambia an dialwiis uun Burkiina Faaso, Guinea an Senegal faan amanbi 7 miljuun minsken snaaket. An do san diar noch ans 5 bit 7 miljuunen, diar't tuliard haa. Hat as en wichtag amgungspriak uun Waastafrikoo. Bambara / Bamanan Dioula / Jula Mandinka Maninka an noch flooken muar Helmut Glück (ütjden): Metzler Lexikon Sprache. Metzler, Stuttgart an Weimar 1993, ISBN 3-476-00937-8. Herrmann Jungraithmayr u. Wilhelm J. G. Möhlig (Hrsg.): Lexikon der Afrikanistik. Reimer, Berlin 1983, ISBN 3-496-00146-1."}
{"id": "23042", "contents": "Mande spriaken (of Mande) san en hoodtwiig faan a Niger-Kongo spriaken. Diar hiar son 60 spriaken tu, diar uun Waastafrikoo snaaket wurd: Uun Maali, Libeeria, Elfenbianküst, Guinea-Bissau, Sierra Leone, Guinea, Senegal, Gambia, dialwiis uk uun Burkiina Faaso, Beniin an Nigeeria. Amanbi 19 miljuun minsken snaake Mande. (Mio. = miljuun, Tsd. = düüsen) Mande Waast-Mande Zentraal Jogo-Jeri: Ligbi (15 Tsd.), Jeri (maner üs 1000) Manding-Vai Manding Uast Nuurduast Bambara (Bamanankan) (2,8 Mio, S2 8 bit 10 Mio.), Jula (Dyula) (1.5 Mio., S2 4 Mio.), Marka (230 Tsd.) Süüduast Maninka (Uast-Maninka, Uast-Malinke) (2 Mio.); Wojenaka (120 Tsd.), Worodugu (80 Tsd.), Koro (40 Tsd.), Koyaga (60 Tsd.), Mahou (Mauke) (170 Tsd.), Wasulu (Busch-Maninka) (15 Tsd) Konyakan (130 Tsd.) Manya (70 Tsd.) Waast Mandinka (Manding, Mandinga, Mandingo, Mandingue, Mandinque) (1,2 Mio.) Malinke (West-Maninkakan, West-Malinke) (500 Tsd) Kita-Malinke (600 Tsd.), Kasonke (Xaasongaxango) (130 Tsd.), Kagoro (15 Tsd.) Bolon (20 Tsd.) Jahanka (15 Tsd.) Sininkere (10 Tsd.) Mokole: Kuranko (300 Tsd.), Lele (20 Tsd.), Mixifore (5 Tsd.), Kakabe (4 Tsd.) Kono-Vai: Kono (200 Tsd.), Vai (100 Tsd.) Susu-Yalunka: Susu (1 Mio.), Yalunka (Jalonke) (150 Tsd.) Südwaast Kpelle (800 Tsd.) Loma-Mende: Loma (140 Tsd.), Toma (140 Tsd); Mende (1,9 Mio., S2 2 Mio.), Loko (120 Tsd.), Bandi"}
{"id": "23044", "contents": "Atlantisk spriaken san en skööl faan spriaken, diar uun Waastafrikoo snaaket wurd. Jo san en hoodtwiig faan a Niger-Kongo spriaken, ferlicht san't uk muar twiigen. Diar hiar son 50 spriaken tu, diar uun Libeeria, Senegal, Gambia, Guinea, Guinea-Bissau, Sierra Leone, Maali, Niiger, Nigeeria, Ghaana an Burkiina Faaso faan amanbi 27 miljuun minsken snaaket wurd. Det wichtagst spriak as Fuula, diar alian faan 18 miljuun minsken snaaket woort. (Mio = miljuun, Tsd = düüsen) Atlantisk Nuurd-Atlantisk (33 spriaken mä 25 miljuun minsken üs mamenspriak an 10 miljuun tuliarden) Sene-Gambia (luke uk diar: Waalo Köningrik) Ful (18 Mio, mä tuliarden 22 Mio) Wolof (3,7 Mio, 8 Mio mä tuliarden) Serer-Sine (1,2 Mio) Cangin Saafi-Saafi (100 Tsd), Noon (25 Tsd), Lehar (10 Tsd); Ndut (25 Tsd), Palor (10 Tsd) Bak Balanta: Balanta-Kentohe (350 Tsd), Balanta-Ganja (100 Tsd) Diola Zentraal: Diola (Jola) (350 Tsd), Gusilay (10 Tsd), Bandial (15 Tsd); Ejamat (20 Tsd), Kerak (10 Tsd) Karon-Mlomp: Karon (10 Tsd), Mlomp (5 Tsd) Kwaatay (5 Tsd) Bayot (15 Tsd) Manjaku-Papel: Mandjak (210 Tsd), Papel (120 Tsd), Mankanja (60 Tsd) Uast-Senegal-Guinea Tenda-Biafada: Tenda (15 Tsd), Wamei (20 Tsd), Budik; Biafada (40 Tsd), Badjara (10 Tsd) Nun-Banjun: Kasanga (600), Kobiana (600); Banyun (Bainouk) (15 Tsd) Nalu-Mbulungi:"}
{"id": "23048", "contents": "Volta-Kongo spriaken san det gratst skööl faan a Niger-Kongo spriaken. Jo amfaade son 1250 spriaken, diar faan muar üs 320 miljuun minsken uun Afrikoo süüdelk faan a Sahara snaaket wurd. Det iindialang gongt efter Heine-Nurse 2000: Volta-Kongo Nuurd-Volta-Kongo Kru Gur (Voltaisk) mä Mooree Senufo Adamawa-Ubangi mä Sango Süüd-Volta-Kongo of Kwa-Benue-Kongo Kwa Ega Avikam-Alaidian Agneby Attie Potou-Tano Ga-Dangme Na-Togo Ka-Togo Gbe Esuma † Cenka Benue-Kongo Waast-Benue-Kongo Yoruboid Edoid Igboid Nupoid Idomoid Uast-Benue-Kongo Platoid of Zentraal-Nigeriaans Kainji Plateau Tarokoid Jukunoid Bantoid-Cross Cross River Bantoid Nuurd-Bantoid Dakoid Mambiloid Süüd-Bantoid Jarawoid Tivoid Ekoid Gäärslun spriaken Bantu Ernst Kausen, Die Klassifikation der Volta-Kongo-Sprachen innerhalb des Niger-Kongo;.doc, ufrepen di 26. Maarts 2011"}
{"id": "23050", "contents": "Gur spriaken of voltaisk spriaken san en skööl faan Niger-Kongo spriaken. Diar hiar son 75 spriaken tu, diar uun Maali, at Elfenbianküst, Ghaana, Toogo an Beniin bit Burkiina Faaso an Nigeeria faan amanbi 15 miljuun snaaket wurd. (Mio = miljuun, Tsd = düüsen) Gur Zentraal-Gur Nuurd Oti-Volta Uast: Ditammari (120 Tsd) Waast Nuurdwaast: Moore (7 Mio), Dagaari (1,1 Mio), Frafra (550 Tsd), Birifor (200 Tsd), Wali (100 Tsd) Süüduast: Dagbani (500 Tsd), Mampruli (230 Tsd), Kusaal (500 Tsd) Gurma: Gurma (800 Tsd), Moba (200 Tsd), Ntcham (150 Tsd), Konkomba (450 Tsd) Yom-Nawdm: Nawdm (150 Tsd) Buli-Koma: Buli (130 Tsd) Bwamu: Bwamu (100 Tsd), Bomu (Waast-Bwamu) (160 Tsd) Koromfe: Koromfe (Kurumfe, Kurumba) (150 Tsd) Süüd Gurunsi: Tem (300 Tsd, mä tuliarden 1,2 Mio), Kabiyé (700 Tsd), Lama (180 Tsd), Lukpa (125 Tsd); Kasem (200 Tsd), Lyele (250 Tsd), Nuni (220 Tsd); Sisaala (170 Tsd) Kirma-Tyurama: Tschurama Lobi-Dyan: Lobiri (Miwa) (450 Tsd) Gan-Dogose Khe-Dogoso Bariba: Bariba (Bargu) (560 Tsd) Kilango: Kulango (250 Tsd) Tu Gur wurd uk noch tääld: Teen-Loma, Tiefo, Tusia, Viemo, Wara-Natioro. Ernst Kausen, Die Klassifikation der Gur-Sprachen innerhalb des Niger-Kongo (DOC; 232 kB)"}
{"id": "23063", "contents": "A Mossi (uk Mosi of Moaaga(iantaal), Moose(muartaal) uun hör aanj spriak Mooree) san det gratst fulk uun Burkiina Faaso. Jo lewe fööraal uun an am a grat stääden Ouagadougou an Ouahigouya. Det san sowat 5 miljuun minsken. A Mossi lewet iarst fööraal uun a nuurd faan Ghaana, toog do oober so am't 15. juarhunert am a nuurd an ferdrääw diar ööder fulken, a Dogon an Nyonyonsé. Jo iinwaanrern haa det könangrik Tenkodogo grünjlaanj. Leeder waanert jo widjer am a waast an haa det könangrik Wogodogo grünjlaanj, leeder het det Wogdgo (Ouagadougou). Uun't nuurden as det könangrik Yatenga apwoksen. Bit daalang hää di keiser (Moogho Naaba) di huuchst stant, oober hi hää nian poliitisk määcht muar. A Mossi lewe traditjunel uun letj saarpen mä trinj hüsang, diar mä woger ferbünjen san. Arke saarep hää en naaba, det as di boperst, di det saien hää. A Mossi hual det ei so mä a islaam, leewer haa's noch hör natuur-religion. Hör god het Wendé. Commonskategorii: Mossi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "23064", "contents": "Sorghumhirse (Sorghum, ˈzɔrgʊm) as en skööl faan Hirseplaanten uun det famile Swetgäärs (Poaceae). Hat woort uk Sorgum skrewen. Diar jaft at wel son 30 slacher faan, man bluas enkelten haa en grat bedüüdang üs iidj för a minsken an fuder för't tjüch. Sorghum bicolor (Sokerhirse) Sorghum sudanense = Sorghum × drummondii (Sudaangäärs) Sorghum bicolor Sorghum halepense Sorghum halepense Sorghum sudanense Statistik faan't FAO, ufrepen di 15. Febrewoore 2018 Commonskategorii: Sorghumhirse – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "23065", "contents": "Di CFA-Franc BCEAO (Franc de la Communauté Financière d’Afrique), of uk man CFA-Franc of FCFA, as det münt faan a Waastafrikoons Wiartskap- an Müntunion (UEMOA). Tu't UEMOA hiar: Beniin Burkiina Faaso at Elfenbianküst Guinea-Bissau Maali Niiger Senegal Toogo Di CFA-Franc woort faan't sentraalbeenk uun Dakar (Senegal) ferwaltet an hää di internatsionaal ISO 4217-code XOF. Di wäärs as bünjen tu a Euro an woort mä 655,957 CFA-Franc för 1 Euro hanelt. Commonskategorii: CFA-Franc – Saamlang faan bilen of filmer CFA-Franc BEAC Helmut Kahnt, Bernd Knorr: Alte Maße, Münzen und Gewichte. Ein Lexikon. Bibliographisches Institut, Leipzig 1986, Lizenzausgabe Mannheim/Wien/Zürich 1987, ISBN 3-411-02148-9, S. 375 f. an 378."}
{"id": "23068", "contents": "Maurice Yaméogo, gebuursnööm Nawalagmba Yaméogo, uk üüs Monsieur Maurice bekäand (* 31. Deetsember 1921 uun Koudougou, Boowervolta; † 15. September 1993 uun Ouagadougou, Burkiina Faaso), wiar faan 1959 tu 1966 de iarst president faan Boowervolta (det Burkiina Faaso faan daaling). Oner sin feering wurd at lun en stoot mä'n ianparteisüsteem. Hi wurd uun Janewoore 1966 faan at armee efter föl streiks an demonstratschuunen tu turagtreeden twüngen. Generool Sangoulé Lamizana, at hood faan det armee, wurd do at president faan't lun."}
{"id": "23070", "contents": "Boowervolta wiar faan 1919 bit 1932 en fransöösk kolonii uun Waastafrikoo. Tesken 1932 an 1947 wiar det kolonii apdiald. Efter 1947 wiar Boowervolta en bütjluns teritoorium faan Frankrik. Di 5. August 1960 as Boowervolta suwereen wurden. Di 4. August 1984 as det lun amnäämd wurden tu Burkiina Faaso. Det hoodstääd wiar an as daalang noch Ouagadougou. Édouard Hesling (9. Nofember 1919–7. August 1927) Robert Arnaud (7. August 1927−13. Janewoore 1928) Albéric Fournier (13. Janewoore 1928–22. Detsember 1932) Gabriel Descemet (22. Detsember 1932–31. Detsember 1932) Gaston Mourgues (6. September 1947–29. April 1948) Albert Mouragues (29. April 1948–23. Febrewoore 1953) Salvador Jean Étcheber (23. Febrewoore 1953–3. Nofember 1956) Yvon Bourges (3. Nofember 1956–15. Jüüle 1958) Max Berthet (15. Jüüle 1958–11. Detsember 1958) Max Berthet (11. Detsember 1958–Febrewoore 1959) Paul Masson (Febrewoore 1959–5. August 1960) Maurice Yaméogo (5. August 1960–3. Janewoore 1966) Sangoulé Lamizana (3. Janewoore 1966–25. Nofember 1980) Saye Zerbo (25. Nofember 1980–7. Nofember 1982) Jean-Baptiste Ouédraogo (8. Nofember 1982–4. August 1983) Thomas Sankara (4. August 1983–4. August 1984, an do president faan Burkiina Faaso bit 15. Oktuuber 1987)"}
{"id": "23074", "contents": "Di Volta as en struum troch a lunen Burkiina Faaso an Ghaana uun Waastafrikoo. Tuup mä a Suart Volta as hi 1500 km lung. Efter di struum as det weesen fransöösk kolonii Boowervolta näämd wurden. Di nööm komt faan portugiisk kuuplidj, diar uun Ghaana mä gul haneld haa. Volta ment üüb portugiisk soföl üs amkiar.. Di Volta hää trii kwelstruumer, diar faan Burkiina Faaso deel kem: Suart Volta (Mouhoun) Ruad Volta (Nazinon) Witj Volta (Nakambé) A weedermengden san auer 43 juar (1936-1979) uun Senchi meeden wurden. Det leit sowat 110 Kilometer struumap faan a müs. (uun m³/s). Diar as düütelk det rintidj uun a harefst tu käänen. Commonskategorii: Volta Struum – Saamlang faan bilen of filmer - Basin Authority (PDF; 4,5 MB) - Der Volta in Senchi Volta - etymology"}
{"id": "23077", "contents": "Di Witj Volta (uk Nakambé näämd) as en struum uun Waastafrikoo. Hi hää sin hood uun Burkiina Faaso an as sowat 900 km lung. Uun Ghaana ferbanjt hi ham mä di Suart Volta an woort tu a Volta Struum. Grat tustruumer san di Oti (Pendjari) an di Massili. Commonskategorii: Witj Volta – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "23078", "contents": "At eerdnöd (Arachis hypogaea) as en plaantenslach uun det onerfamile faan a flenerkbloosen (Faboidae). Hat as eegentelk en bongfrücht (Fabaceae) jüst so üs irten of buanen. Di ingelsk nööm peanut (= irtnöd) wiset diar noch üüb hen. Commonskategorii: Eerdnöd (Arachis hypogaea) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eerdnöd (Arachis hypogaea) Nöd Crops. Uun: Produktionsstatistik der FAO 2016. fao.org, ufrepen di 12. Janewoore 2018 (ingelsk). (Groundnuts with shell)"}
{"id": "2308", "contents": "Tuusipetji es di Sölring aurseeting fan dat dütsk Skelterbok \"Struwwelpeter\" fan Heinrich Hoffmann (1845). Dat Bok es üp Sölring aurset uuren fan Kai Klint. Uk fan Di latje prins jeft et en Sölring Aurseting fan Kai Klint. Di jit Di Litji Prins. Biiring Boker sen jit ek ütdönen uuren, man em ken Leesproowen biluki (Se uk öner \"Luki uk jir\"). Dat Bok \"Struwwelpeter\" es üp aur 130 üđer Spraaken en Mööraarten aurset uuren. Di \"Struwwelpeter\" es ön 2010 üp Saaterfrasch aurset uuren, fan Margaretha Grosser (Tuusterpäiter). Uk jü heer ön 2009 \"Di latje prins\" ön hör Spreekwiis āpskrewen (\"Di litje Prins\"). 2010 es dit üp Weestfriisk āpskrewen uuren, fan Jacobus Quiryn Smink (Smoarge Piter). Des heer uk dat Skelterbok \"Di latje prins\" üp weestfriisk aurset (\"De lytse Prins\"). Di Saaterfrasch \"Tuusterpäiter\" ön di Websir fan dän Ferlach Edition Tintenfass ISBN 978-3-937467-82-5. Di weestfriiske \"Smoarge Piter\" is in Coproduktie fon dän Ferlach Edition Tintenfaß un dän Ferlach Hispel in Wiuwert, 32 siden, 2010, ISBN 978-3-937467-83-2. Ütgaawe in Holand: Hispel, Terp 31, 8637 VH Wiuwert, ISBN 978-90-74516-11-2. Di weestfriiske \"Smoarge Piter\" ön di Websir fan Jacobus Quiryn Smink \"Struwwelpeter\" ön üđer Spraaken Leesproof fan di Sölring \"Tuusipetji\" Commons: Tuusipetji – Saamling fan"}
{"id": "23082", "contents": "Buumol (Gossypium) (ingelsk cotton, fransöösk coton) as en plaantenskööl uun det famile faan a Malvenplaanten (Malvaceae). Diar jaft'at 51 slacher faan. Buumol wääkst uun a troopen an subtroopen. Mä buumol woort al loong büüret. Commonskategorii: Buumol – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Buumol"}
{"id": "23084", "contents": "Maniok (Manihot esculenta) as en plaantenslach uun det skööl Manihot, an hiart tu det famile Euphorbiaceae. Ööder nöömer san Mandi'o (Paraguay), Mandioca (Brasiilien, Argentiinien, Paraguay), Cassava, Kassave of uun Madelameerikoo Yuca (ei: Yucca!) Mä detdiar plaant woort büüret, auer a ruter eden wurd kön. Hat wääkst uun a troopen an subtroopen. Uk mä ööder slacher uun det skööl Manihot woort büüret. Tiaknang faan a ruter Commonskategorii: Maniok – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Maniok"}
{"id": "23086", "contents": "Yams (Dioscorea), uk Yam of Yamsrut, as en skööl faan plaanten uun det famile Dioscoreaceae. Diar hiar son 600 bit 800 slacher tu an waaks fööraal uun a troopen. Faan enkelt slacher kön a ruter eden of üs medesiin brükt wurd. D. sect. Allactostemon – D. sect. Amphistemon – D. sect. Dioscorea – D. sect. Enantiophyllum – D. sect. Lasiophyton – D. sect. Lychnostemon – D. sect. Opsophyton – D. sect. Spinosa Yams üüb en markes Japoonsk yams Dioscorea balcanica Commonskategorii: Yams – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Yams Crops. Uun: Statistik faan't FAO 2016. fao.org, ufrepen di 12. Febrewoore 2018 (ingelsk)."}
{"id": "23087", "contents": "A Dioscoreales san en order faan bloosenplaanten (Magnoliopsida). Burmanniaceae Dioscoreaceae Nartheciaceae Taccaceae (ünseeker) Thismiaceae (ünseeker) Commonskategorii: Dioscoreales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dioscoreales"}
{"id": "23090", "contents": "Dioscoreaceae san Yamsplaanten, en plaantenfamile uun det order faan a Dioscoreales. Tu det famile hiar trii sköölen mä muar üs 600 slacher. Jo waaks fööraal uun a troopen. Uun Madeleuroopa jaft at man ään slach, at Dioscorea communis. Enkelt slacher haa en grat bedüüdang üs iidj för a minsken of üs medesiin. Yams (Dioscorea) mä muar üs 600 slacher Stenomeris = Halloschulzia mä 2 slacher Trichopus = Avetra mä 2 slacher Früchten an bleeden faan Dioscorea communis Yamsruter Trichopus zeylanicus Commonskategorii: Yamsplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Yamsplaanten"}
{"id": "23094", "contents": "En beesem as en rääskap, am kuad of stoof tuuptufaagin. Risbeesem Struatenbeesem Struatenfaager Hüsbeesem Hoonfaager Booselfaager En beesembinjer bi't werk En flitjag foomen läät a beesem ei lei. Hoker man faage wal, fanjt uk saacht en beesem. Maage ütj en skrober ans en beesem! Nei beesmer faage rianst. Commonskategorii: Beesmer – Saamlang faan bilen of filmer A beesembinjer Jens Drefsen fertelt Volkert Faltings an Reinhard Jannen. Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon. Hüsem 2012"}
{"id": "23096", "contents": "6.22083333333330.086944444444444Koordinaaten: 6° 13′ N, 0° 5′ O Senchi (of Senkye) as en stääd uun Ghaana. Hat leit uun di Asuogyaman Distrikt faan't Uast-Regiuun. Senchi as bekäänd för det smok laag bi a Volta-Stausia an det eksklusiif Royal Senchi Resort/Hotel. Ghana place names The Royal Senchi mapcarta (Asuogyaman) geonames"}
{"id": "231", "contents": "Nürnberg as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Bayern. Jü stää heet 515.543 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "2310", "contents": "Mölnlycke as en stää önj jü prowins Västra Götaland, Sweeden. Jü stää heet 15 608 inboogere (2010). Commons: Mölnlycke – Soomling foon bile än filme Härryda kommun Wendelsberg Folkhögskola"}
{"id": "23100", "contents": "At rintidj an at drügtidj san a \"juarstidj\"en faan a troopen. Uun a troopen jaft at nian juarstidjen, so üs wi det kään, mä en kuulen wonter an en warmen somer. Diar as det auer't hialer juar muar of maner likedenang warem. Auer't juar waanert oober a stant faan a san tesken a kiarkreiser hen an weder. An wan a san uun zenit stäänt, det ment, wan a san lik faan boowen deel skinjt, do jaft at uun a troopen zenitaalrin. Det as en rin, di miast so am a madetidj begant an hen jin inj aphäält. Det düüret sowat tau of trii muuner, an do woort at weder maner mä di rin. Ji naier at regiuun bi a ekwaator leit, amso linger as det rintidj. Hen tu a kiarkreiser woort det rintidj leewen kurter. Diar rinjt det uun enkelt juaren goorei. Diaram lei diar a \"kiarkreis-wüüsten\". Üüb det kliimadiagram faan Vila Luso uun Angoola koon'am gud kään, dat det rintidj uun a süüd-somer diar faan Nofember bit Maarts düüret. Uun a süüd-wonter faan Mei bit September as diar drügtidj. Drügtidj as det ööder \"juarstidj\" faan a troopen. Tesken rintidj an drügtidj san muar of maner lung auergungstidjen. Commonskategorii: Rintidj"}
{"id": "23110", "contents": "Poloonium as en radioaktiif cheemisk element mä det tiaken Po an det atoomnumer 84. Hat as en salwerwitj skürnin metal an stäänt uun det skööl faan a chalkogeenen. Poloonium entstäänt, wan det raadioaktiif radoon ütjenööderfäält, an det as böös gefeerelk för a minsk, wan hi radoon iinöösemt. Do feit hi det strualkraankhaid. Elektroonenskel Alphafurem faan stabiil Poloonium Commonskategorii: Poloonium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: J. Phys. Chem. A. 2009, 113, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23113", "contents": "Ksenoon as en raar cheemisk element mä det ufkörtang Xe an det atoomnumer 54. Hat as en eedelgas. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Ksenoon locht blä uun en gasröör Commonskategorii: Ksenoon – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen uun't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Iindraanj tu Xenon uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 25. April 2017 (mä JavaScript). Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. L. C. Allen, J. E. Huheey: The definition of electronegativity and the chemistry of the noble gases. Uun: Journal of Inorganic and Nuclear Chemistry. 42, 1980, S. 1523–1524, doi:10.1016/0022-1902(80)80132-1. T. L. Meek: Electronegativities of the Noble Gases. In: Journal of Chemical Education. 72, 1995, S. 17–18. N. Ackerman: Observation of Two-Neutrino Double-Beta Decay"}
{"id": "23117", "contents": "Jood as en cheemisk element mä det ufkörtang I (iar: J) an det atoomnumer 53. Hat as en halogeen. Di nööm komt faan ualgreks „ioeides“ (ιο-ειδής) för „brons“ uf. Jood as fääst, liaset ham oober gud ap uun Etanool. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Jood-kristal Jood-liasang üs antiseptikum Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Iod uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 9. August 2016 (mä JavaScript). Iindrach tu Iodine uun't Classification and Labelling Inventory faan't Europeesk Chemikaalienagentuur (ECHA), ufrepen di 1. August 2016. Schweizerische Unfallversicherungsanstalt (SUVA): Aktuel MAK- an BAT-wäärser Commonskategorii: Jood – Saamlang faan bilen of filmer Joodiid"}
{"id": "23119", "contents": "Teluur (lat. tellus „eerd“) as en raar cheemisk element mä det ufkörtang Te an det atoomnumer 52. Hat as en hualewmetal. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Teluur-kristal Rian teluur Commonskategorii: Teluur – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Allen J. Bard, Roger Parsons, Joseph Jordan: Standard Potentials in Aqueous Solution. Marcel Dekker, New York 1985, ISBN 0-8247-7291-1. R. K. Harris, E. D. Becker, S. M. Cabral de Menezes, R. Goodfellow, P. Granger: NMR Nomenclature. Nuclear spin properties and conventions for chemical shifts (IUPAC Recommendations 2001). In: Pure Applied Chemistry. Band 73, Nr. 11, 2001, S. 1795–1818. (PDF; 325 kB). Iindraanj tu Tellur uun't GESTIS-dootenbeenk faan't"}
{"id": "2312", "contents": "En tjiderplook (wfr. spit) as sowat 30 cm lung an miast ütj iisen. Mä en tjider (sö. Tiiđer, mo. tjüder, sfr. Tjudder, wfr. tsjoar, en. tether) woort en sjep (of uk en kü) uunbünjen. Sodenang koon en letj stak faan a fään ufgäärsagt wurd of uk en stak, huar't ei luanet, det iintuwiirin. Leewen ans wurd uk tau roomer tuuptjidert, am dat's jo tuenööder wene. Tjider Tjiderslach Rauhwoller.de"}
{"id": "23120", "contents": "Antimoon as en cheemisk element mä det ufkörtang Sb (faan latiinsk Stibium) an det atoomnumer 51. Hat as en hualewmetal. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian antimoon Uun swaawelstooker as antimoon Stibniit (Sb2S3) Antimoon (brons) an kaltsiit (witj) 3000 juar ual halskeed faan bronse an antimoon Antimoon woort brükt för bronse-legiarangen Commonskategorii: Antimoon – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Antimon) . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013. Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: J. Phys. Chem. A. 113, 2009, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Properties of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-142 – 4-147. A taalen diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering"}
{"id": "23121", "contents": "Kadmium (faan greks καδμία kadmía; latiinsk cadmea) as en cheemisk element mä det ufkörtang Cd an det atoomnumer 48. Hat as en auergungsmetal. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian kadmium Commonskategorii: Kadmium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised v2 (Memento faan di 3. Marts 2016 uun't Internet Archive). Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik, Band 6: Festkörper. 2. Auflage. Walter de Gruyter, 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1545. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Properties of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-142 – 4-147. A wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. K.-H. Schulte-Schrepping, M. Piscator: Cadmium"}
{"id": "23126", "contents": "Salwer as en cheemisk element mä det ufkörtang Ag (faan Argentum) an det atoomnumer 47. Hat as en auergungsmetal. Salwerproduktjuun uun't juar 2011 Salwerproduktjuun auer a tidj SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Salwer-kristal Rian salwer At salwer faan't Fering dracht Salwer knif an furk Salwerjil faan 1833 Olympisk medaljen uun gul, salwer an bronse Commonskategorii: Salwer – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Salwer (sjiisk) Wikibooks: Salwer (sjiisk) Fering dracht A. F. Holleman, E. Wiberg, N. Wiberg: Lehrbuch der Anorganischen Chemie. 102. Auflage. de Gruyter, Berlin 2007, ISBN 978-3-11-017770-1, S. 1433. A taalen kem miast faan Silber. üüb: webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6: Festkörper. 2. Auflage. Walter de Gruyter, 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. Auflage. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1509. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun:"}
{"id": "23128", "contents": "Palaadium as en cheemisk element mä det ufkörtang Pd an det atoomnumer 46. Hat as en raar, salwer-witj auergungsmetal. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian palaadium Palaadium-kristal Commonskategorii: Palaadium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1469. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Palladium uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 25. April 2017 (mä JavaScript)."}
{"id": "23130", "contents": "Roodium as en cheemisk element mä det ufkörtang Rh an det atoomnumer 45. Hat as en salwer-witj, hard auergungsmetal. SIMS-spektrum faan roodium Elektroonenskel Roodium blik an wiir Rian roodium Didiar letj klots roodium wäächt 78g (12,41 g/cm3) Uun katalüsatooren as roodium Commonskategorii: Roodium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1427. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Properties of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-135. Iindraanj tu Rhodium, Pulver uun't GESTIS-dootenbeenk"}
{"id": "23133", "contents": "Ruteenium (faan latiinsk Ruthenia „Ruteenien“, „Ruslun“) as en cheemisk element mä det ufkörtang Ru an det atoomnumer 44. Hat as en auergungsmetal. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian ruteenium Ruteenium-kristal Commonskategorii: Ruteenium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Dootenbleed Ruthenium bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 22. April 2011."}
{"id": "23134", "contents": "Techneetsium as en cheemisk element mä det ufkörtang Tc an det atoomnumer 43. Techneetsium wiar det iarst konstelk element, diarfaan komt uk di nööm: ualgreks τεχνητός technētós („konstelk“). Det element wiar iar uk oner di nööm Masuurium bekäänd mä det ufkörtang Ma. Elektroonenskel Commonskategorii: Techneetsium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. Auflage. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1339. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Properties of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-142 – 4-147. A wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23135", "contents": "Molübdeen (greks Μόλυβδος mólybdos för luad) as en cheemisk element mä det ufkörtang Mo an det atoomnumer 42. Hat as en auergungsmetal. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian molübdeen Molübdeniit (erts) faan Norweegen Commonskategorii: Molübdeen – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1291. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Molybdän uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 26. April 2017 (mä JavaScript)."}
{"id": "23136", "contents": "Nioobium as en cheemisk element mä det ufkörtang Nb an det atoomnumer 41. Hat as en grä swaarmetal an koon gud smeset wurd. Uun't ingelsk woort uk noch flooksis di ääler ütjdruk Columbium (Cb) brükt. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian nioobium Kolumbit (erts) 25 Euro jilstak faan Uastenrik mä nioobium uun Rakeetendüüs ütj nioobium an titaan Commonskategorii: Nioobium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Niob) . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1260. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Niob (Pulver) uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 30. April 2017 (mä JavaScript)."}
{"id": "23138", "contents": "Tsirkoonium as en cheemisk element mä det ufkörtang Zr an det atoomnumer 40. Hat as en swaarmetal. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian tsirkoonium Tsirkoonia (Zr(IV)O2) Commonskategorii: Tsirkoonium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar san uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Zirkonium, Pulver, nicht stabilisiert uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 9. August 2016 (mä JavaScript). Iindrach tu Zirconium uun't Classification and Labelling Inventory faan't Europeesk Chemikaalienagentuur (ECHA), ufrepen di 1. August 2016."}
{"id": "23140", "contents": "Ütrium [ˈʏtri̯ʊm] as en cheemisk element mä det ufkörtang Y an det atoomnumer 39. Hat as en auergungsmetal. Di nööm komt faan det steed, huar't tuiarst fünjen wurden as, det miin Ytterby uun Sweeden. Jüst so ferhäält ham det mä Üterbium, Terbium an Erbium. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian ütrium Det Ytterby miin Commonskategorii: Ütrium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . IUPAC, Standard Atomic Weights Revised v2 (Memento faan di 3. Marts 2016 uun't Internet Archive). CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Yttrium uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 30. April 2017 (mä JavaScript)."}
{"id": "23141", "contents": "Strontsium as en cheemisk element mä det ufkörtang Sr an det atoomnumer 38. Hat as en eerdalkaalimetal. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian strontsium Strontsiumsaalt maaget ialwerk ruad Commonskategorii: Strontsium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: J. Phys. Chem. A. 113, 2009, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6: Festkörper. 2. aplaag. Walter de Gruyter, 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 136. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56,"}
{"id": "23143", "contents": "Rubiidium (faan latiinsk rubidus ‚ruad‘) as en cheemisk element mä det ufkörtang Rb an det atoomnumer 37. Hat as en alkaalimetal. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian rubiidium Rubiidium ferbraant ruad Commonskategorii: Rubiidium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. In: J. Phys. Chem. A. 113, 2009, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6: Festkörper. 2. aplaag. Walter de Gruyter, 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 97. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical &"}
{"id": "23146", "contents": "Tseesium as en cheemisk element mä det ufkörtang Cs an det atoomnumer 55. Hat as en alkaalimetal. Hat reagiaret stark mä loft. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian tseesium Tseesium-kristal Commonskategorii: Tseesium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Caesium) . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: J. Phys. Chem. A. 113, 2009, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6: Festkörper. 2. aplaag. Walter de Gruyter, 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 97. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. In: Journal of Chemical &"}
{"id": "23148", "contents": "Baarium (faan greks βαρύς barýs: „swaar“) as en cheemisk element mä det ufkörtang Ba an det atoomnumer 56. Hat as en grä eerdalkaalimetal an reagiaret stark mä loft. SIMS-spektrum faan a isotoopen. Elektroonenskel Rian baarium Bariit Commonskategorii: Baarium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: J. Phys. Chem. A. 113, 2009, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6: Festkörper. 2. aplaag. Walter de Gruyter, Berlin 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361. Norman N. Greenwood, Alan Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 136. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in"}
{"id": "23149", "contents": "Luteetsium as en cheemisk element mä det ufkörtang Lu an det atoomnumer 71. Hat hiart tu a lantaniiden an diarmä tu a raar eerden. Rian Luteetsium SIMS-Spektrum faan Luteetsium Elektroonenskel faan Luteetium Commonskategorii: Lueetsium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1579. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bis E-145. Wäärser üüb g/mol an uun cgs-inahaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Dootenbleed Lutetium bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 26. April 2017."}
{"id": "2315", "contents": "En tjider (sö. Tiiđer, mo. tjüder, sfr. Tjudder, wfr. tsjoar, en. tether) as en liin, huar en sjep of kü mä uunbünjen woort. Tjiderplook Tjiderslach"}
{"id": "23150", "contents": "Hafnium as en cheemisk element mä det ufkörtang Hf an det atoomnumer 72. Hat as en grä auergungsmetal. SIMS-spektrum faan a isotoopen. Elektroonenskel Rian hafnium Kristalstruktuur Hafnium oksidiaret bruket Commonskategorii: Hafnium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1231. C. J. Kriessman, T. R. McGuire: Magnetic Susceptibility of Hafnium and Manganese. In: Physical Review. 98, 4, 1955, S. 936–937, doi:10.1103/PhysRev.98.936. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Hafnium, Pulver uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 30. April 2017 (mä JavaScript). Dootenbleed Hafnium, powder, −325 mesh, 99.5% trace metals basis (purity excludes ~2% zirconium), contains 1:10 pentanol"}
{"id": "23153", "contents": "Tantaal as en cheemisk element mä det ufkörtang Ta an det atoomnumer 73. Hat as en grä auergungsmetal. Tantaal woort uun a elektrotechnik an medesiintechnik iinsaat. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian tantaal Tantaal woort för kondensatooren brükt Commonskategorii: Tantaal – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1260. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Tantal, Pulver uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 30. April 2017 (mä JavaScript). Schweizerische Unfallversicherungsanstalt (SUVA): Aktuel MAK- an BAT-wäärser"}
{"id": "23155", "contents": "Wolfraam as en cheemisk element mä det ufkörtang W an det atoomnumer 74. Hat as en auergungsmetal mä di huuchst smoltponkt (3422 °C) faan aal a elementen. Diaram woort wolfraam uun lampen iinsaat. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian wolfraam Osram-lampen haa en triad ütj osmium an wolfraam Commonskategorii: Wolfraam – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1291. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. E. Lassner, W.-D. Schubert, E. Lüderitz, H. U. Wolf: Tungsten, Tungsten Alloys, and Tungsten Compounds. Uun: Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry. Wiley-VCH Verlag, Weinheim 2005, doi:10.1002/14356007.a27_229. Iindraanj tu Wolfram (Pulver)"}
{"id": "23158", "contents": "Reenium as en cheemisk element mä det ufkörtang Re an det atoomnumer 75. Hat as en raar, swaar auergungsmetal. Hör nööm komt faan di struum Rhein. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian reenium Commonskategorii: Reenium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1339. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. A. F. Holleman, E. Wiberg, N. Wiberg: Lehrbuch der Anorganischen Chemie. 101. Auflage. de Gruyter, Berlin 1995, ISBN 3-11-012641-9. Iindraanj tu Rhenium-Pulver uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 30. April 2017 (mä JavaScript)."}
{"id": "23159", "contents": "Osmium as en cheemisk element mä det ufkörtang Os an det atoomnumer 76. Hat as en auergungsmetal an hää mä 22,6 g/cm3 det huuchst sachthaid faan aal a elementen. Di nööm komt faan ualgreks ὀσμή osmē „öösem, stirem“, auer osmiumoksiid (Os(VIII)O4) en skarepen stirem hää. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Osmium-kristal Ian uns (oz.) osmium (Os) uun ferglik tu iisen (Fe) an alumiinium (Al) Osram-lampen haa en triad ütj osmium an wolfraam Commonskategorii: Osmium – Saamlang faan bilen of filmer A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. J. W. Arblaster: Densities of Osmium and Iridium. In: Platinum Metals Review. 33, 1, 1989, S. 14–16; (Volltext; PDF; 209 kB). Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. J. W. Arblaster: What is the True Melting Point of Osmium? Uun: Platinum Metals Review. 49, 4, 2005, S. 166–168; (Volltext; PDF; 610 kB); doi:10.1595/147106705X70264. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of"}
{"id": "2316", "contents": "En tjiderslach as en trinj stak faan en fään, wat faan en sjep of kü ufgäärsagt woort. Tjider Tjiderplook"}
{"id": "23161", "contents": "Iriidium as en cheemisk element mä det ufkörtang Ir an det atoomnumer 77. Hat as en auergungsmetal. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Iriidium-kristal Iriidiumblik Di uurmeeter as faan iriidium an plaatin maaget Commonskategorii: Iriidium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. J. W. Arblaster: Densities of Osmium and Iridium. Uun: Platinum Metals Review. 33, 1, 1989, S. 14–16 (Volltext; PDF; 209 kB). Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Guanjun Wang, Mingfei Zhou, James T. Goettel, Gary G. Schrobilgen, Jing Su, Jun Li, Tobias Schlöder, Sebastian Riedel: Identification of an iridium-containing compound with a formal oxidation state of IX. In: Nature. Band 514, S. 475–477, doi:10.1038/nature13795. Iindraanj tu Iridium, Pulver uun't"}
{"id": "23164", "contents": "Plaatin as en cheemisk element mä det ufkörtang Pt an det atoomnumer 78. Hat as en grä-witj auergungsmetal. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Plaatin-„nuggets“ Plaatin-kristal Plaatin jilstak Huar plaatin ufbaud woort Di uurmeeter as faan iriidium an plaatin maaget Commonskategorii: Plaatin – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik. Bd. 6: Festkörper. 2. aplaag. Walter de Gruyter, 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Properties of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-26. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Platin: Stoffeigenschaften"}
{"id": "23166", "contents": "Astaat as en raadioaktiif cheemisk element mä det ufkörtang At an det atoomnumer 85. Hat stäänt uun't skööl faan a halogeenen. Di nööm komt faan ualgreks ἄστατος: „ünbestendag“. Elketroonenskel Commonskategorii: Astaat – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: J. Phys. Chem. A. 2009, 113, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23168", "contents": "Radoon (uk raadon) as en cheemisk element mä det ufkörtang Rn an det atoomnumer 86. Hat stäänt uun det skööl faan a eedelgaasen. Hör nööm komt (jüst so üs raadium) faan lat. radius „strual“, auer hat raadioaktiif as. Radoon entstäänt üs produkt, wan det raadium-isotoop 226Ra ütjenööderfäält. Radoon 222Rn fäält do mä en hualewwäärstidj faan 3,823 daar ütjenööder tu poloonium 218Po. An det lewet aal wat linger, iar det mä en hualewwäärstidj faan 138,376 daar tu det stabiil luad 206Pb woort. Sodenang feert det iinöösmin faan radoon bi a minsk tu't strualkraankhaid. Do faal a hiaren ütj an at komt tu nöös- an müsblääten. Elektroonenskel Hü radoon iin uun't hüs kem koon Commonskategorii: Radoon – Saamlang faan bilen of filmer Radoonbeläästang uun Schiisklun (BfS, Bundesamt für Strahlenschutz) Radoonbeläästang (BfS-Geoportal, GIS koord) Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: J. Phys. Chem. A. 2009, 113, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag."}
{"id": "2317", "contents": "En Mooker (beeter: Maaker) es en Hamer me lüng Greep en aur ≥ 5 kg Wecht Di Noom kumt fan maaki. En Hamer me gurt Wecht fraaget ek sa fuul, di maaket. Me en Maaker ken em uk waker Baarentiinsten önber, wan em ek diarme omken of dit Werktjüch ek töpas iinseet hur dit Sen heer. Commons: Mooker – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "23171", "contents": "Frantsium as en cheemisk element mä det ufkörtang Fr an det atoomnumer 87. Hat as en raadioaktiif alkaalimetal. Elektroonenskel Commonskategorii: Frantsium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: J. Phys. Chem. A. 2009, 113, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556. E Arnold, W Borchers, H T Duong, P Juncar, J Lerme, P Lievens, W Neu, R Neugart, M Pellarin, J Pinard: Optical laser spectroscopy and hyperfine structure investigation of the 102S, 112S, 82D, and 92D excited levels in francium. Uun: J. Phys. B 23, 1990, 3511. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23174", "contents": "Raadium as en cheemisk element mä det ufkörtang Ra an det atoomnumer 88. Hat as en eerdalkaalimetal. Hör nööm komt faan lat. radius = strual, auer raadium raadioaktiif as. Elektroonenskel Raadium A wiisern mä raadium locht uun't jonken Raadium wiisern Commons: Raadium – Saamlang faan bilen of filmer Radoon Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: J. Phys. Chem. A. 2009, 113, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556. N. N. Greenwood und A. Earnshaw: Chemie der Elemente. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 136. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23176", "contents": "Lawrentsium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Lr an det atoomnumer 103. Hat hiart tu a aktinoiden. Hat as näämd efter Ernest Lawrence. Di iarst nööm wiar Unniltrium (Unt). Elektroonenskel Ernest Orlando Lawrence Commonskategorii: Lawrentsium – Saamlang faan bilen of filmer A taalen för't infobox kem miast faan: Robert J. Silva: Fermium, Mendelevium, Nobelium, and Lawrencium, uun: Lester R. Morss, Norman M. Edelstein, Jean Fuger (Hrsg.): The Chemistry of the Actinide and Transactinide Elements, Springer, Dordrecht 2006; ISBN 1-4020-3555-1, S. 1621–1651. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23177", "contents": "Rutherfordium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Rf an det atoomnumer 104. Hat as en auergungsmetal uun't titaanskööl. Di iarst nööm wiar Unnilquadium (Unq). Det element as näämd efter Ernest Rutherford. Elektroonenskel Ernest Rutherford Commonskategorii: Rutherfordium – Saamlang faan bilen of filmer Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23178", "contents": "Dubnium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Db an det atoomnumer 105. Hat as en auergungsmetal uun't wanaadiumskööl. Di iarst nööm wiar Unnilpentium (Unp). Elektroonenskel Stunbil uun't stääd Dubna Commonskategorii: Dubnium – Saamlang faan bilen of filmer Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23179", "contents": "Seaborgium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Sg an det atoomnumer 106. Hat as en auergungsmetal uun't kroomskööl. Di iarst nööm wiar Unnilhexium (Unh). Det element as näämd efter Glenn T. Seaborg. Elektroonenskel Glenn T. Seaborg Commonskategorii: Seaborgium – Saamlang faan bilen of filmer Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23180", "contents": "Bohrium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Bh an det atoomnumer 107. Hat as en auergungsmetal uun det mangaanskööl. Di iarst nööm wiar Unnilseptium (Uns). Det elememt as näämd efter Niels Bohr. Elektroonenskel Niels Bohr Commonskategorii: Bohrium – Saamlang faan bilen of filmer Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23181", "contents": "Hassium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Hs an det atoomnumer 108. Hat as en auergungsmetal uun't iisenskööl. Di iarst nööm wiar Unniloctium (Uno). Elektroonenskel Commonskategorii: Hassium – Saamlang faan bilen of filmer Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23183", "contents": "Meitneerium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Mt an det atoomnumer 109. Hat as en auergungsmetal uun't koobaltskööl. Hat as näämd efter Lise Meitner. Di iarst nööm för det element wiar Unnilennium (Une). Elektroonenskel Lise Meitner Commonskategorii: Meitneerium – Saamlang faan bilen of filmer Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23184", "contents": "Darmstadtium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Ds an det atoomnumer 110. Hat as en auergungsmetal uun det nikelskööl. Di iarst nööm wiar Ununnilium (Uun). Elektroonenskel Commonskategorii: Darmstadtium – Saamlang faan bilen of filmer Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23187", "contents": "Nihoonium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Nh an det atoomnumer 113. Hat stäänt uun't boorskööl. Di nööm komt faan Nihon (=Jaapan) uf. Di iarst nööm wiar Ununtrium (Uut). Elektronenskel Uun't juar 2016 as di nööm fäästlaanj wurden Commonskategorii: Nihoonium – Saamlang faan bilen of filmer Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23189", "contents": "Fleroowium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det atoomnumer 114 an det ufkörtang Fl. Hat stäänt uun't karboonskööl an as näämd efter Georgi Nikolajewitsch Fljorow. Di iarst nööm wiar Ununquadium (Uuq). Elektroonenskel G.N. Fljorow Commonskategorii: Fleroowium – Saamlang faan bilen of filmer Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23191", "contents": "Moskoowium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Mc an det atoomnumer 115. Hat stäänt uun det skööl fan a Pniktogeenen. Di iarst nööm för det element wiar Ununpentium (Uup). Elektroonenskel Commonskategorii: Moskoowium – Saamlang faan bilen of filmer Dirk Rudolph, et al.: Spectroscopy of Element 115 Decay Chains, Phys. Rev. Lett., 2013, 111, 112502; doi:10.1103/PhysRevLett.111.112502. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23195", "contents": "Livermoorium as en cheemisk element mä det ufkörtang Lv an det atoomnumer 116. Hat stäänt uun det skööl faan a Chalkogeenen. Di nööm komt faan det stääd Livermore uf. Di iarst nööm för det element wiar Ununhexium (Uuh). Elektroonenskel Commonskategorii: Livermoorium – Saamlang faan bilen of filmer Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23198", "contents": "Tennessiin as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Ts an det atoomnumer 117. Hat stäänt uun det skööl faan a halogeenen. Di nööm komt faan di US-amerikoonsk stoot Tennessee uf. Di iarst nööm för det element wiar Ununseptium (Uus). Elektroonenskel Commonskategorii: Tennessiin – Saamlang faan bilen of filmer Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "232", "contents": "Oberhausen as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Düsseldorf Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 209.566 inboogere (2020). Germany: North Rhine-Westphalia, citypopulation.de"}
{"id": "2320", "contents": "A Höömerk as en werktjüch, diar uun't hoonwerk brükt woort. Hi as miast ütj iisen an hää en greb faan holt. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Höömerken"}
{"id": "23201", "contents": "Oganessoon as en cheemisk element mä det huuchst atoomnumer 118 (stant: 2018) an mä det ufkörtang Og. Hat stäänt uun det skööl faan a eedelgaasen. Hör nööm komt faan Yuri Oganessian uf. Di iarst nööm för det element wiar Ununoctium (Uuo). Elektroonenskel Yuri Oganessian Commonskategorii: Oganessoon – Saamlang faan bilen of filmer Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23219", "contents": "Alkaalimetalen san cheemisk elementen uun det 1. skööl faan't periodensüsteem. Uk weederstoof stäänt uun't 1. skööl, det as oober nian metal. Tu detdiar skööl hiar Liitsium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium an Frantsium. Det san salwern skürnin metalen mä ian elektron uun't bütjenst elektroonenskel. Commonskategorii: Alkaalimetalen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "23225", "contents": "At magneetisk sustseptibiliteet χ {\\displaystyle \\chi } as en füsikaalisk grate saner ianhaid. Hat sait ütj, hü stark en materiool magnetisiaret wurd koon. Hör wäärs leit tesken -1 an ∞ (ünentelk). En negatiiwen wäärs wiset üüb diamagnetismus hen. At magneetisk woluumensustseptibiliteet χ {\\displaystyle \\chi } (of uk χ V {\\displaystyle \\chi _{V}} ; χ {\\displaystyle \\chi } as di greks buksteew Chi), beskraft en proportjuun tesken magnetisiarang M → {\\displaystyle {\\vec {M}}} an det magneetisk fialmäächt H → {\\displaystyle {\\vec {H}}} : M → = χ V H → . {\\displaystyle {\\vec {M}}=\\chi _{V}{\\vec {H}}.} At magneetisk sustseptibiliteet hinget tuup mä't magneetisk permeabiliteet μ r {\\displaystyle \\mu _{r}} : χ V = μ r − 1 {\\displaystyle \\chi _{V}=\\mu _{r}-1}"}
{"id": "2323", "contents": "Antje Kristine Arfsten, (* 5. Maarts 1969 uun a Wik) as uun Aalkersem Maask apwoksen an wenet nü uun Risem-Lunham. Efter’t skuul studiaret hat Volkskunde, Friisk an Ur- und Frühgeschichte bi a CAU uun Kiel. Faan 1990 bit 2000 hee't üüs frei mäwerker bi a NDR I/Welle Nord för „Frasch for enarken“ bidracher maaget. Sant 2001 as hat üüs spriaklektoorin bi’t Nordfriisk Instituut uun Bräist uunstääld. Antje Arfsten an Astrid Volkerts: En nüürig lingen efter Feer. Uun: Rau uun frees. Trii krimiis faan Feer an Oomram. Bräist 2006 Antje Arfsten an Christina Tadsen: Friesischer Sprachkurs. Fering I. Bräist 2007 Antje Arfsten an Ingo Laabs: Friesischer Sprachkurs. Mooringer Frasch II. Bräist 2008 Antje Arfsten an Ingo Laabs: Friesischer Sprachkurs. Fering II. Bräist 2009 Antje Arfsten, Anne Paulsen-Schwarz an Lena Terhart: Friesische Gebrauchsgrammatik. Fering. Bräist 2021 Antje Arfsten, Anne Paulsen-Schwarz an Lena Terhart: Friesische Gebrauchsgrammatik. Mooringer Friesisch. Bräist 2021 Fryske Taal Rotonde. Mä’t fering uun a kring. Dial I + Dial II. Bräist 2002 De letj prens. Neckarsteinach 2010 Wikisource: Et spöökels foon Harrowby Hall Antje Arfsten bi't FID Benelux-Forschungsverzeichnis"}
{"id": "23230", "contents": "At magnetisiarang M {\\displaystyle M} as en füsikaalisk grate, huar di magneetisk tustant faan en materiool mä beskrewen wurd koon. At magneetisiarang woort bereegent üs magneetisk moment m → {\\displaystyle {\\vec {m}}} per woluumen V {\\displaystyle V} : M → = d m → d V {\\displaystyle {\\vec {M}}={\\frac {d{\\vec {m}}}{dV}}} At mageneetisiarang beskraft det ferbinjang tesken magneetisk struummäächt B → {\\displaystyle {\\vec {B}}} an magneetisk fialmäächt H → {\\displaystyle {\\vec {H}}} : B → = μ 0 ( H → + M → ) = μ H → {\\displaystyle {\\vec {B}}=\\mu _{0}\\left({\\vec {H}}+{\\vec {M}}\\right)\\ =\\mu {\\vec {H}}} Diarbi as μ 0 {\\displaystyle \\mu _{0}} at magneetisk fialtaal an μ {\\displaystyle \\mu } at magneetisk permeabiliteet. Uun diamagneetisk materiool as μ < μ 0 {\\displaystyle \\mu <\\mu _{0}} , at magnetisiarang werket det fial uunjin; uun paramagneetisk materiool as μ > μ 0 {\\displaystyle \\mu >\\mu _{0}} , at magnetisiarang an at fial werke di salew wai. At magnetisiarang koon uk mä't magneetisk fialmäächt H → {\\displaystyle {\\vec {H}}} an at magneetisk suszeptibiliteet χ m {\\displaystyle \\chi _{\\text{m}}} beskrewen wurd: M → = χ m ⋅ H → {\\displaystyle {\\vec {M}}=\\chi _{\\text{m}}\\cdot {\\vec {H}}} At suszeptibiliteet hää nian miat an"}
{"id": "23249", "contents": "A Åntretemåntre, det as frasch an ment miiren, san en musiik-duo mä Dörte Flor an Astrid Karstensen. Dörte schongt an Astrid spelet gitaar, hör staken kem faan blues an jazz, an jo schong üüb frasch an öömrang. Jo tau san al flooksis aptreeden, ei bluas uun Nuurdfresklun. Det CD \"Läät üs flä\" (2000) as noch tu fun bi't NFI an a Friisk Foriining."}
{"id": "23250", "contents": "Baure as en fulk an en spriak uun Boliiwien. Diar jaft at wel noch son 40 spreegern faan. A miast Baure haa det Spoonsk uunnimen. Enkelt staken faan a Biibel san tu't Baure auersaat wurden. Baure Carmelito Joaquiniano † DOBES Dokumentatsion auer Baure (faan Swintha Danielsen mä Franziska Riedel, Femmy Admiraal, Lena Terhart) Sell, Lena & Terhart, Lena: Klassifikationen im Baure. LINCOM, 2016. ISBN 978-3862886890"}
{"id": "23251", "contents": "A Biibel (ualgreks βιβλία biblia ‚buken‘; diaram uk buk faan a buken) as en saamlang fan skraften, diar för a Juuden an Krasten üs Halag Skraft täält. Det Biibel för a Juuden het Tanach an hää trii dialen: Tora (Uunwisang), Nevi’im (Profeeten) an Ketuvim (Skraften). Jo san am't juar 1200 f.Kr. apskrewen wurden. A Krasten auernaam a Tanach, steld a skraften en betj am, an maaget diarfaan det Ual Testament. Diar kaam do det Nei Testament tu, diar ham üüb det leewent an a liaren faan Jiises Krast betoog. Detdiar taudialag Biibel as det miast drükt, an uun a miast spriaken auersaat buk faan a welt. Di nööm Biibel komt faan't greks βιβλίον (Papyrus-rol), an det komt faan bíblos of býblos (papyrus). Byblos het uk det huuwenstääd, huar papyrus-rolen maaget wurden san. Uastfresk (Plaatsjiisk): Dat Näi Testament in dat Ostfräske Plattdüts Öferset't von O. Boekhoff (fert. Oldig Boekhoff, 1915) Nuurdfresk: Dat Nii Testament en di Psalme (Sölring; fert. Peter Michael Clemens (1804-1870), reekommen yn 1870 mar nea útjûn) Dåt Evangelium fon Markus aw Mauringer-Frasch Auerset (Mooring; fert. Alfred Boysen, 1954) Dåt Evangelium fon Mattäus aw Mauringer-Frasch Auerset (Mooring; fert. Alfred Boysen, 1955) Di Fjuur Evangelien – Matthäus, Markus, Lukas, Johannes:"}
{"id": "23252", "contents": "Am't juar 1200 f.Kr. as begand wurden, det iarst Biibel aptuskriiwen."}
{"id": "23256", "contents": "Juudendoom (efter greks ἰουδαϊσμός ioudaismos, hebreewsk ‏יהדות‎‎jahadut) as det religion an kultuur faan a Juuden. At jüüdsk religion as det äälst faan a religionen, diar üüb Abraham turag gung. Hat as muar ür 3000 juar ual. Det grünjlaag as at Tora (Uunwisang, Liar, Gesets). Tuup mä't Nevi’im (Profeeten) an Ketuvim (Skraften) san det a trii dialen faan't Tanach. At Tanach as leederhen faan a Krasten tu't Ual Testament maaget wurden. En ööder wichtag buk för a Juuden as di Talmud; diar stäänt uun, hü at Tora ütjlaanj wurd skal. Tu tidj lewe amanbi 15 miljuun Juuden, a miasten uun Israel an a Ferianagt Stooten. Di nööm faan a Juuden gongt turag üüb a stam Juuda, diar faan hör könang David tu en könangrik maaget wurden as. A minsken uun't Könangrik Juuda wiar Judeer. Leeder as det könangrik apdiald wurden tu en süüdelken dial Juuda an en nuurdelken dial Israel. Ööders üs jo tau ööder religionen, diar üüb Abraham turag gung, at Krastendoom an a Islaam, wul a Juuden nimer ööder minsken misjuniare. Det spriak faan a äälst religiös skraften as Hebreewsk; det modern furem het Iwrith. Commonskategorii: Juudendoom – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Juudendoom (sjiisk) Wikiquote: Juudendoom (sjiisk)"}
{"id": "23257", "contents": "A Arawak, Aruak of Arawaken (efter Lokono aru = Cassava-bloos) wiar en fulk uun't nuurden faan Süüdameerikoo an üüb a Letj Antilen. Jo san diar faan a Kariiben ferdrewen wurden. Efter a Arawak as det Arawak spriakenfamile näämd wurden. Jodiar spriaken wurd daalang uun grat dialen faan Süüdameerikoo snaaket. Det eegentelk Arawak spriak woort daalang fööraal uun Suurinam an Guyaana faan gud 2000 minsken snaaket. Hat as uk üs Lokono bekäänd. Daalang lewe efterkemen faan a Arawak bluas noch üüb't madel-amerikoonsk fäästlun uun Honduuras, Guatemaala an Belize an jo snaake diar det spriak Garifuna, diar noch grat iinflööd faan't Igneri hää. Üüb't Guajira-Hualeweilun (Kolumbien an Venezuela) lewe 140.000 Wayuu, diar tu a Arawak tääld wurd. Commonskategorii: Arawak – Saamlang faan bilen of filmer Arawak spriaken"}
{"id": "23259", "contents": "A Arawak spriaken san en spriakfamile uun Süüdameerikoo an a Kariibik. Det eegentelk Arawak as man ian faan amanbi 60 spriaken uun det spriakfamile, man hat hää det famile a nööm den. Am det ei trochenööder tu bringen, snaaket am daalang faan Maipuurisk, wan am det hialer spriakfamile ment. Maipuurisk Zentraal-Maipuurisk (nuurdelk Mato Grosso uun Brasiilien) Mehináku Parecís Saraveca Enawené-Nawé Waurá Yawalapití Uast-Maipuurisk (bi't nuurdelk Atlantik-küst faan Brasiilien) Palikúr Nuurd-Maipuurisk (nuurden faan a Amazonas) Kariibisk Skööl I Lokono (Fäästlun) Arawak (Suurinam, Guyana) Wayuu (Wayuunaiki) (Guajira-Hualeweilun, Kolumbien an Venezuela) Paraujano (waastelk Venezuela) Taíno (Eilunen) Taíno (Grat Antilen an Bahaamas) Kariibisk Skööl II Garifuna, Igneri (Honduuras, Guatemaala, Belize) Eilun-Kariibisk (Letj Antilen) Banlun-Skööl I (süüdelk Venezuela) Baniva Maipure Yavitero Banlun-Skööl II (Llanos de Orinoco, fööraal Kolumbien) Achagua Piapoco Banlun-Skööl III (nuurdwaastelk Amazonas) Baniwa (Brasiilien) Cabiyarí (Kolumbien) Guarequena (Venezuela) Curripaco (Kolumbien) Tariano (Brasiilien) Banlun-Skööl IV (\"Amazoonisk\") Baré (Venezuela) Carútana (Brasiilien) Guipunave (Brasiilien) Ipeka-Tapuia (Brasiilien) Manau (Brasiilien) Mandahuaca (Venezuela) Resígaro (Peru) Tubarão (Brasiilien) Uainuma (Brasiilien) Yucuna (Kolumbien) Yabaâna (Brasiilien) Wapishana-Skööl (süüdelk Guyana an Brasiilien) Atorada (Guyana) Mapidian (Brasilien) Wapishana (Guyana) Süüd-Maipuurisk Süüdelk Skööl I (Boliiwien) Baure Ignaciano Paunaka Trinitario Süüdelk Skööl II (Brasiilien) Guana Terêna Föör-Anden Skööl (Peruu) Ashéninka Pajonal Asháninka Caquinte Nanti Ashéninka, Ucayali-Yurúa"}
{"id": "23261", "contents": "Garifuna (Garífuna) as en fulk an en spriak uun a Kariibik. Hat woort uk ianfach Kariibisk näämd. Uk det betiaknang Igñeri woort för det spriak brükt. Det as oober ei gans rocht, Igñeri as bluas di arawakisk uundial. Garifuna as en spriak, diar stark faan ööder spriaken feranert wurden as. Diar as en graten arawakisken uundial, man uk en kariibisken. An do san diar flook wurden faan't Fransöösk, Ingelsk an Spoonsk auernimen wurden. A wurden ferdial jo üüb ferskeelag iinflööd: 45 % Arawakisk (Igñeri) 25 % Kariibisk (Kallínagu) 15 % Fransöösk 10 % Ingelsk 5 % Spoonsk ~ % Afrikoonsk spriaken (enkelt wurden)"}
{"id": "23265", "contents": "Kariibisk spriaken san en spriakfamile uun't nuurden faan Süüdameerikoo. Jo wurd faan Kariiben snaaket. A Kariiben haa föör hunerten faan juaren a minsken üüb a Letj Antilen ferdrewen. Diar haa iar a Arawak lewet. Man det Arawakisk spriak hää ham stark mä't Kariibisk fermisket, an sodenang as diar det Eilun-Kariibisk apwoksen. Eegentelk hiart det oober ei tu't Kariibisk, man tu't Maipuurisk (Arawakisk). At Eilun-Kariibisk as bit uun a 1920er juaren snaaket wurden. Daalang as't ütjstürwen. Nai mä't Eilun-Kariibisk as oober Garifuna (Igneri), an det woort üüb ingelsk \"Caribe\" of \"Black Carib\" näämd. Daalang san diar man letj sköölen faan't Kariibisk auerblewen; 29 spriaken wurd faan tuup 2000 minsken snaaket. Coyaima Japrería Yukpa Pemon Akawaio Patamona Macushi (Makushi) Atruahí Sikiana Salumá Waiwai Akurio Apalaí Trió Wayana Karib Arára, Pará Txikão Mapoyo Panare Yabarana Carijona Hixkaryána Kaxuiâna Maquiritari Bakairí Kuikúro-Kalapálo Matipuhy Yarumá Ernst Kausen: Die Sprachfamilien der Welt. Teil 2: Afrika – Indopazifik – Australien – Amerika. Buske, Hamborag 2014, ISBN 978-3-87548-656-8 (Kapitel 14)."}
{"id": "23271", "contents": "Di Ferring Stifting es en kulturel Iinrochting ön Aalkersem üp Föör. Hat uur fan Prof. Dr. Volkert Faltings föört. Di Ferring Stifting waar 1988 fan Dr. med. Frederik Paulsen ön Aalkersem grünjlair. Di Noom \"Ferring\", üp Friisk \"Fering\" skrewen, meent di Friisk Spraak, hur dit üp Föör snaket uur, di ual Wüfhaurndracht en dit Hiili, wat tö Föör jert. Di Ferring Stifting heer fuaral trii Saaken ön't Oog: 1. Fööring en Aamring Kultuur en Spraak tö stöt, man em wel uk üđer litj Spraaken help. 2. Forskin diarom, hur dit Leewent fan di Mensk me di Natuur bi di Weeterkant, bi Heef en ön di Ailönen lapt. Di Stifting wel diartö bidrai, dat ditdiari Leewent forbeetert en bihölen uur. 3. Help bi dit Ütfinjen fan Histoorii fan Liren, dānen ön Nuurđfriislön, fuaral üp Föör en Aamrem, lewet haa. Fering Fööring Spraak Ferring Stiftang"}
{"id": "23272", "contents": "Manihot as en skööl faan plaanten uun det famile Euphorbiaceae. Jo het uk Maniok, Mandioka, Kassava of Yuca. Diar jaft at son 60 bit 100 slacher faan. Di wichtagst slach as Maniok Diar woort uun flook lunen mä büüret. M. aesculifolia – M. alutacea – M. angustiloba – M. anomala – M. baccata – M. brachyloba – M. caerulescens – M. carthagenensis – M. catingae – M. chlorosticta – M. compositifolia – M. condensata – M. davisiae – M. diamantinensis – M. dichotoma – M. esculenta – M. foetida – M. gabrielensis – M. grahamii – M. hilariana – M. irwinii – M. leptophylla – M. maracasensis – M. mossamedensis – M. nogueirae – M. pentaphylla – M. pulchrifolius – M. pruinosa – M. quinqueloba – M. quinquepartita – M. rhomboidea – M. rubricaulis – M. sagittato-partita – M. saxatilis – M. sparsifolia – M. tripartita – M. violacea – M. walkerae Commonskategorii: Manihot – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Manihot"}
{"id": "23273", "contents": "A Euphorbiaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malpighiales. Diar hiar 240 sköölen mä son 6.000 slacher tu. Acalyphoideae Acalypheae – Adelieae – Agrostistachydeae – Alchorneae – Ampereae – Bernardieae – Caryodendreae – Chrozophoreae – Epiprineae – Erismantheae – Plukenetieae – Pycnocomeae – Sphyranthereae Cheilosoideae - Crotonoideae Adenoclineae – Aleuritideae – Codiaeae – Crotoneae – Elateriospermeae – Gelonieae – Jatropheae – Manihoteae – Micrandreae – Ricinocarpeae – Ricinodendreae – Trigonostemoneae Euphorbioideae Euphorbieae – Hippomaneae – Hureae – Pachystromateae – Stomatocalyceae Acalypha – Acidocroton – Acidoton – Actinostemon – Adelia – Adenochlaena – Adenocline – Adenopeltis – Adenophaedra – Adriana – Afrotrewia – Agrostistachys – Alchornea – Alchorneopsis – Aleurites – Algernonia – Alphandia – Amperea – Amyrea – Angostylis – Annesijoa – Anomalocalyx – Anomostachys – Anthostema – Aparisthmium – Argomuellera – Argythamnia – Astrococcus – Avellanita – Balakata – Baliospermum – Baloghia – Benoistia – Bernardia – Bertya – Beyeria – Blachia – Blumeodendron – Bocquillonia – Bonania – Borneodendron – Bossera – Botryophora – Brasiliocroton – Caelebogyne – Calycopeplus – Caperonia – Caryodendron – Cavacoa – Cephalocroton – Cephalocrotonopsis – Cephalomappa – Chaetocarpus – Cheilosa – Chiropetalum – Chlamydojatropha – Chondrostylis – Chrozophora – Cladogelonium –"}
{"id": "2328", "contents": "Ameerikoo as en \"dobelkontinent\" faan a eerd. Hi lingt auer 15.000 kilomeeter faan nuurd (Kap Morris Jesup) tu süüd (Kap Hoorn), an auer tjiin tidjtsoonen faan uast (UTC±0, Greenlun) tu waast (UTC-10, Alaska). Üüb en flaak faan ~ 42,5 miljoon kwadrootkilomeetern lewe gud ian miljaard minsken. Auer Ameerikoo so grat as, woort hat uun Ameerikoo salew ei üs ään, man üs tau kontinenten uunsen an betiakent. Diar snaaket'am ei faan \"Ameerikoo\", man faan \"A Ameerikoos\": Nuurd-Ameerikoo USA Madel-Ameerikoo Kariibik Süüd-Ameerikoo Di nööm 'Ameerikoo' komt faan Amerigo Vespucci (1451–1512) uf, di ütjfünjen hed, dat Christoph Kolumbus ei uun Indien lunagt wiar - huar hi eegentelk hen wul - , man üüb en neien kontinent. Likes sai wi daalang noch tu a uuriinwenern faan Ameerikoo 'indiooner'. Commonskategorii: Ameerikoo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Ameerikoo (sjiisk) Wikisource: Ameerikoo (sjiisk)"}
{"id": "23281", "contents": "A Her faan A Ringer (üüb Ingels: The Lord of the Rings), as en buk uun trii binjer, wat faan de britisk skriiwer an filoloog J. R. R. Tolkien (1892-1973) skrewen wurd. At buk wiar feroontwurdelk för't grünjleien faan fantasii üüs en literaarisk slach. Dön trii dialen faan’t buk (At Selskap faan a Ring, Dön Tau Törner an A Köning San Turagkemst) wurd 1954 an 1955 tuiarst ütjden. At buk hanelt faan en hobbit, Frodo Baggins, diar en meechtigen, man gefäärelken ring hed an tu at lun faan a maager faan a ring (de Sauron het) gung moost, am ham tunant tu maagin. At buk wurd ferfilmet an kaam twesken 2001 an 2003 uun trii dialen iin uun a kiinos. Commons: A Her faan A Ringer – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "23285", "contents": "A Hobbit of Hen an Turag (üüb Ingels: The Hobbit or There and Back Again) an en fantasii-romoon för jongen faan J. R. R. Tolkien, wat hi twesken 1930-1936 skreew an tu iarst 21. September 1937 faan a ferlach George Allen & Unwin ütjden wurd. At buk as en stak faan en hobbit, Bilbo Baggins, diar en rais mä swerger tu en berig maaget, am en schats faan en draag tu nemen. At buk wurd ferfilmet an kaam twesken 2012 an 2014 uun trii dialen (En Ünferwaans Rais, Smaug Sin Iinias an A Slacht faan dön Fiiw Armeen) iin uun a kiinos. Commons: A Hobbit – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "23288", "contents": "Ketschua, uk Quechua (amtelk uun Boliiwien Qhichwa, uun Peruu Qichwa an uun Ekwadoor Kichwa), as en spriakfamile, diar uun Süüdameerikoo uun't Andenregiuun snaaket woort. Diar hiar 46 spriaken tu. Ketschua wiar det spriak faan a Inka. Ketschua spriaken Quechua I = Waywash (17) Wanka-Quechua Quechua, Huaylla Huanca [qvw] (Peru): Waylla Wanka, Waycha Wanka Quechua, Jauja Huanca [qxw] (Peru): Shawsha Wanka Ancash-Quechua (Quechua Ancashino) Quechua, Corongo Ancash [qwa] (Peru) Quechua, Huaylas Ancash [qwh] (Peru) Quechua, Sihuas Ancash [qws] (Peru) Quechua, Chiquián Ancash [qxa] (Peru) Quechua, Northern Conchucos Ancash [qxn] (Peru) Quechua, Southern Conchucos Ancash [qxo] (Peru) Huánuco-Quechua (Alto Pativilca – Alto Marañón – Alto Huallaga) Quechua, Panao Huánuco [qxh] (Peru) Huallaga-Huánuco-Quechua (Huallaga-Quechua) [qub] (Peru) Quechua, Ambo-Pasco [qva] (Peru) Quechua, Huamalíes-Dos de Mayo Huánuco [qvh] (Peru) Quechua, Margos-Yarowilca-Lauricocha [qvm] (Peru) Yaru-Quechua Quechua, North Junín [qvn] (Peru) Quechua, Yanahuanca Pasco [qur] (Peru) Quechua, Santa Ana de Tusi Pasco [qxt] (Peru) Quechua, Cajatambo North Lima [qvl] (Peru) Tomás-Alis/Huancaya-Vitis Huangáscar-Azángaro-Topará Quechua II = Wampuy (29) Quechua II a = Yunkay (5) Yunkay-Quechua faan Lima (uk „Quechua III“) Pacaraos-Quechua [qvp] (Peru) Yauyos-Quechua [qux] (Peru): Apurí-Chocos-Madean-Viñac, Cacra-Hongos, Tana-Lincha, Laraos Quechua, Chincha [qxc] (Peru) (mit Huacarpana, Provinz Yauyos) Cajamarca-Cañaris Cajamarca-Quechua [qvc] (Peru) Lambayeque-Quechua (Inkawasi-Kañaris) [quf] (Peru) Quechua II"}
{"id": "23289", "contents": "At Samtgemeen Jümme as en gemeenferbant uun a Lunkreis Leer. Di hiart tu Niidersaksen an leit uun't regiuun Uastfresklun. Di nööm komt faan di struum Jümme. At ferwaltang sat uun Filsum. Detern Filsum Nortmoor Commonskategorii: Samtgemeen Jümme – Saamlang faan bilen of filmer Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "2329", "contents": "En fään as en stak greenlun, huar sjep, ki of hingster gäärsge."}
{"id": "23293", "contents": "Kinoa, uk Quinoa of Rismial (faan Ketschua: kinwa, Chenopodium quinoa) as en plaantenslach faan det skööl Chenopodium uun det famile faan a Amaranten (Amaranthaceae). Diar woort al sant 5.000 juaren uun a Anden mä büüret. Jo waaks bit tu en hööchde faan 4.200 m, huar ööder plaanten ei muar mä kem. Faan't ütjsen liket Kinoa Hirse en betj. Diar woort uk mä beegen, oober muar uun steed faan ris eden. Uk a bleeden wurd üs saloot of kööget eden. Kinoaplaanten üüb 3800 m hööchde uun Apurímac, Peruu Ferglik faan Kinoa (lachts) mä Wiaten (rochts) Kinoa \"red faro\", früchten an siad Kinoa\"flakes\" Commonskategorii: Kinoa – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kinoa Production: Crops. Food and Agriculture Organization of the United Nations, 2016, ufrepen di 18. Febrewoore 2015 (ingelsk)."}
{"id": "23294", "contents": "At magneetisk moment of magneetisk dipolmoment m → {\\displaystyle {\\vec {m}}} as uun a füsiik en miat för det määcht faan en magneet (faan en magneetisken dipol). Üüb en magneetisken dipol werket uun en magneetfial mä det magneetisk struummäächt B → {\\displaystyle {\\vec {B}}} en dreimoment: D → m → = m → × B → , {\\displaystyle {\\vec {D}}_{\\vec {m}}={\\vec {m}}\\times {\\vec {B}}\\,,} Diarfaan woort di dipol efter't fial hendreid. Sin (potentiel) energii hinget uf faan di winkel θ {\\displaystyle \\theta } tesken fialwai an magneetisk moment: E pot = − m → ⋅ B → ≡ − m B cos ⁡ θ . {\\displaystyle E_{\\text{pot}}=-{\\vec {m}}\\cdot {\\vec {B}}\\equiv -m\\,B\\cos \\theta .} Bispalen diarför san di kompaas of di elektromotoor. At ianhaid för't magneetisk moment as uun't SI-süsteem: A·m2. Flooksis woort uk det produkt faan m → {\\displaystyle {\\vec {m}}} an det magneetisk fialtaal μ 0 {\\displaystyle \\mu _{0}} nimen. Do as det ianhaid T·m3."}
{"id": "23298", "contents": "fffff A Anden (spoonsk Cordillera de los Andes, Quechua Anti bzw. Antis) san det lingst keed faan berger. Jo san di süüdelk dial faan a Amerikoonsk Kordilleren. Det iindialang faan a Anden tu hööchderegiuunen komt faan Alexander von Humboldt an Aimé Bonpland an käänt fiiw regiuunen: Det onerst regiuun het Tierra Caliente („hiat lun“). Diar as troopenwalt, an diar waaks kakao, banaanen an sokerraid. Tesken 1000 m an 2000 m huuch leit at Tierra Templada („miatag lun“) mä troopisk beragwalt. Diar waaks kofe, tabak an meis. Wenet woort fööraal uun't Tierra Fria („keelag lun“) tesken 2000 m an 3500 m hööchde. Diar wurd wiaten, irpler an bere uunbaud. Uk tjüch woort diar häälen. Diar wääkst di troopisk huuch- an mistwalt. At buumgrens bi gud 3000 m maaget di auergung tu't Tierra Helada („kuul lun“). Diar kön noch sjep an laamas häälen wurd. At snägrens leit bi 4800 meetern, det Tierra Nevada („snälun“) begant al bi 4500 meetern. A hööchderegiuunen san tu fergliken mä a kliimaregiuunen tesken ekwaator an nuurdpuul. Commonskategorii: Anden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "233", "contents": "Ocke Nerong wurd a 28. August 1852 uun Wraksem bäären. San aatj, de farwer uun Ööwnem an Wraksem wiar, leet ham skuulmääster wurd. So kaam hi efter Aalkersem. Diar hee hi ham üüs kroonist en nööm maaget. Ocke Nerong stöögelt uun ale \"Inselarchive\", an feraal uk uun a sarken an a pastorate. Diar lai dön ual sarkenbuken, aaremliisten an nöömerräen faan sarkenstjüür. Diaruun foon hi det, wat för sin werkin faan bedüüding wiar, an uun det werk hed hi fermaak. Det buk \"Die Insel Föhr\" as wel at bedüüdenst an at bekäändst faan ham. Leedherhen kaam det letjer Buk \"Föhr einst und jetzt\" ütj, wat för a Baadelidj an a Feringen uun a freem toocht wiar. Dör sin baantje üüs skuulmääster kaam hi föl mä prästern tup an auer hi det üüs kroonist miast mä sarken tu dun hed hed, skreew hi det buk \"Die Kirchhöfe Föhrs\". En buk \"Das Dorf Wrixum\" skreew hi. Diar wiar hi bäären en grat wurden, an det taarep lai ham nai. Ocke Nerong bleew ai ei üüs skuulmääster uun Aalkersem. Hi toog efter Dollerup uun Angeln. Diar hee hi sin letst buk \"Die Chronik der Familie Flor\" skrewen. Uun en ual buk hed hi"}
{"id": "2331", "contents": "Holt as det hard materiool faan buumer an bosker. Det koon faan näädelbuumer of faan bloosbuumer kem. Näädelbuum- (boowen) an bloosbuumholt (oner) Fichtenholt Sjüürenholt Käärsholt Palisander Holt woort brükt üs bauholt, am hüsang tu baun of buaten of stegelker. Banen uun en hüs woort holt brükt för trääpen an mööbel: boosler, stuuler an skaaben. Man uk üs braanang wiar holt wichtag. Daalang woort weder muar holt ferbraand, auer ööle so jüür wurden as. Mä 118 m di huuchst holtbau, stäänt uun Poolen. Det gratst rian holtsaag, stäänt uun Hannover. Braanholt. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Holt Saamlang faan holtslacher mä bilen (huuchsjiisk)"}
{"id": "23320", "contents": "At Laama (Lama glama) as en slach faan Kameelen (Camelidae). Hat lewet uun Süüdameerikoo. At Laama as ans faan't Guanako (Lama guanicoe) aptaanj wurden, an woort daalang noch häälen üs dreegdiart. Man fööraal för hör ol an flääsk wurd Laamas häälen. Commonskategorii: Laama – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Laama"}
{"id": "23321", "contents": "Anden#Hööchderegiuunen Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "2334", "contents": "Jens Mungard Jens Emil Mungard (* 9. Febrewoore 1885 uun Kairem; † 13. Febrewoore 1940 uun KZ Sachensenhausen) wiar en dachter faan Sal. Jens Emil Mungard kaam a 9.2.1885 uun Keitem üüb Sal üüs dring faan Nann Peter Mungard an Elisabeth Mungard, bäären Schwennen, tu wäält. A 31. 3. 1900 kaam hi ütj skuul. Hi wurd büür an auernaam det büürsteed faan san aatj. A 29. 4. 1910 befreid hi ham mä Anna Andresen faan Feer. Jo hed 4 jongen mänöler. Uun a 1. wäältkrich wurd hi tu a Inselwache iintaanjen. 1936 wurd hi waler feestnimen. Hi kaam iarst uun't Gerichtsgefängnis uun Flensborig, faan diar haalet a Gestapo ham a 1. 2. 1939 uf an broocht ham uun't KZ Sachsenhausen. Diar stoorew hi a 13.2.1940 Troch Pieter de Clercq, diar mä san aatj Nann Peter Mungard tupwerket, fing Jens E.Mungard uun jong juaren kontakt tu a waastfriisk literatüür. Sodening kaam det, det hi hög waastfriisk liitjen tu't sölring auersaat. Uun det Sölring Leesbuk, wat 1909 faan Boy Peter Möller ütjden wurd faan Mungard det dachting \"Dial aur Is\" ufdrükt. Uun \"Dechtings an leedjis\", ütjden faan Andreas Hübbe, wurd \"Ströntistel\" an waler \"Dial aur Is\" ufdrükt. Uun a naist juaren küd"}
{"id": "23364", "contents": "Sarah Bernhardt (Ütjspriik: [saʁa bɛʁnɑʁt]; * 22. of 23. Oktuuber 1844 – † 26. Marts 1923) wiar en fraansöösk teaaterspeler, diar uun enkelt faan dön wel lesenst fraansöösk teaaterstaken faan det leed 19. an ääder 20. juarhunert tu sen wiar, diaroner La Dame Aux Camelias faan Alexandre Dumas, De Jonger, Ruy Blas faan Victor Hugo, Fédora an La Tosca faan Victorien Sardou an L’Aiglon faan Edmond Rostand. Hat spelet uk menelk rolen, t.b. uun William Shakespeare san Hamlet. Hat maaget muar teaaterturneen am a wäält an wiar ian faan dön iarst prominent schauspelern, diar tuunapnaamen maaget an uun kiinofilmen spelet haa. Commons: Sarah Bernhardt – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "23366", "contents": "Pooken san en gefeerelk wiiruskraankhaid. Jo wurd faan pookenwiiren (Variola virus) ütjliaset. Ei fölen auerlewe a pooken. Sant 1977 san nian pooken muar aptreeden. At WHO an ööder iinrachtangen haa diar mä imfin för suragt, dat di wiirus daalang ütjstürwen as. Di nööm pooken komt ütj at germaans an ment so föl üs pöös. Hi steget uk uun't ingelsk pocket of fransöösk poche. Uk diarten kön pooken fu, jo san för minsken oober ei gefeerelk. Uun't jindial halep küpooken (Vaccinia virus) diarbi, dat minsken nian minskenpooken muar fu, wan jo ans mä küpooken imfet wurden san. At pooksaaten wiar föörskrewen, bit a pooken ütjstürwen wiar. Commonskategorii: Pooken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Variola virus Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "23367", "contents": "Poxviridae san en famile faan wiiren. Jo liase pooken ütj. Onerfamile: Chordopoxvirinae Sköölen: Avipoxvirus – Capripoxvirus – Centapoxvirus – Cervidpoxvirus – Crocodylidpoxvirus – Leporipoxvirus – Molluscipoxvirus – Orthopoxvirus * – Parapoxvirus – Suipoxvirus – Yatapoxvirus * Orthopoxvirus (Echt pooken) Slacher: Camelpox virus – Cowpox virus – Ectromelia virus – Monkeypox virus – Raccoonpox virus – Skunkpox virus – Taterapox virus – Vaccinia virus – Variola virus – Volepox virus Onerfamile: Entemopoxvirinae Sköölen: Alphaentomopoxvirus – Betaentomopoxvirus – Gammaentomopoxvirus Wikispecies hää en artiikel tu: Poxviridae Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "23372", "contents": "At Base Léonore (Léonore dootenbeenk) as en iinrachtang faan't fransöösk kultuurministerium. Diar woort fäästhäälen, hoker tu't iarenlegioon hiart. Di nööm faan't dootenbeenk komt faan Lé (legioon) an honore (iar). Det iarenlegioon as faan Napoléon Bonaparte uun't juar 1802 iinracht wurden. Wääbsteed faan't dootenbeenk"}
{"id": "234", "contents": "Offenbach am Main as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Hessen. Jü stää heet 117.564 inboogere (2006)."}
{"id": "23421", "contents": "Vincent Willem van Gogh (ütjspriik üüb Holuns: [ˈvɪnsɛnt ˈʋɪləm vɑŋ ˈɣɔx]; * 30. Marts 1853 uun Zundert uun Nuurdbrabant; † 29. Jüüle 1890 uun Auvers-sur-Oise, nai bi Pariis) wiar en holuns impresionistisk konstmooler an teekner. Hi wiar een faan dön begrünjigern faan det modern moolerei an efter nütutidjs wedensstant leet hi 864 moolet biljen an auer 1000 teekningen turag, wat altermaal uun dön letst tjiin juar faan sin leewent faan ham kimen hed. Commons: Vincent van Gogh – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "23430", "contents": "A Winj as uun't meteorologii en stark natüürelk beweeging faan locht. Det wurd faan onerskiasen uun't lochtdruk feruursaagt an faan dön onerskiaselk temperatüüren uun't ekwaator an a puuler an't drein faan't eerd beiinflöödet. Det Beaufort-tabel as een slach faan winjmeeding. Francis Beaufort"}
{"id": "23439", "contents": "Kraft es en Teelmaat bi di Füsiik en mal nöörig, wan em Mechănik forstuun wel. Kraft ken di Gauhair of uk di Forem fan Tjüch foraneri. Fan Kraft uur Aarber en di Energii fan Tjüch foranert. Enkelt Slachern fan Kraft haa ain Noomern sa üs Kraft fan Giwicht of Sentrifugaalkraft. Isaac Newton fuan ön't 17.Jaarhönert üt, dat di Kraft di Grünj es, wan di Gauhair fan Tjüch höör foranert. En da fuan hi üt, dat et tö ark Kraft uk en Töögenkraft jeft (\"actio = reactio\"). Wan Kraft di Gauhair fan en Saak foranert, da ken di Kraft aur di Wai en di Tir bireeknet uur. Eeđer Newton sin üđer Gisets teelt fuar en Masi m {\\displaystyle m} en en konstant Foranerang fan di Gauhair a {\\displaystyle a} di Reegel: F → = m a → {\\displaystyle {\\vec {F}}=m{\\vec {a}}} Dit uur uk bi di Bisteming fan dit Teelmaat Newton klaar: N = k g ⋅ m s 2 {\\displaystyle \\mathrm {\\,N=kg\\,\\cdot {\\tfrac {m}{s^{2}}}} } Hur'ling Kraft en Aarber töhophingi, beskriift di \"gulen Rail fan di Mechānik\": W = F s {\\displaystyle W=F\\,s} Diarbi es W {\\displaystyle W} di Aarber, F {\\displaystyle F} di Kraft en s {\\displaystyle s} di"}
{"id": "23448", "contents": "Leesag rüm as en ütjdruk uun a füsiik. Hi wal sai, dat uun en was rüm niks banen as, uk nian loft. Sodenang as diar uk nään druk. Di normool loftdruk üüb a eerd as 1013 hPa. En druk oner 300 hPa woort al üs waku'um betiakent, uk wan di rüm ei hialandaal leesag as. En hialandaal leesag rüm fu wi üüb a eerd ei turocht. Uk uun a weltrüm as di rüm ei hialandaal leesag, di druk as diar oober man 10−18 hPa. Commonskategorii: Leesag rüm – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Leesag rüm (sjiisk)"}
{"id": "23474", "contents": "En kuugel as en geomeetrisk figuur, huar arke ponkt üüb't bütjensidj likewidj faan a madelponkt wech as. Di wai faan a madelponkt tu't bütjensidj as di raadius. Di rüm faan en kuugel läät ham mä di rüm faan en türn ferglik, huar det kuugel man jüst iinpaaset. Wan dü uun det boowenst heleft en keegel amkiard iinstelst, di diar uk man jüst iinpaaset, do könst dü sä, dat di rüm faan det hualew kuugel jüst so grat üs di rüm, di di keegel auerläät. Det hualew kuugel an di keegel nem tuup jüst so föl rüm iin üs di türn. Nü tjochst dü di keegelrüm faan di türnrüm uf, an do komt diar di rüm faan det hualew kuugel bi ütj: V Türn = π r 2 ⋅ r = π r 3 {\\displaystyle V_{\\text{Türn}}=\\pi r^{2}\\cdot r=\\pi r^{3}} V Keegel = 1 3 π r 2 ⋅ r = 1 3 π r 3 {\\displaystyle V_{\\text{Keegel}}={\\frac {1}{3}}\\pi r^{2}\\cdot r={\\frac {1}{3}}\\pi r^{3}} V Hualewkuugel = π r 3 − 1 3 π r 3 = 2 3 π r 3 {\\displaystyle V_{\\text{Hualewkuugel}}=\\pi r^{3}-{\\frac {1}{3}}\\pi r^{3}={\\frac {2}{3}}\\pi r^{3}} V Kuugel = 2 ⋅ 2 3 π r 3 = 4 3 π"}
{"id": "23483", "contents": "Miguel de Cervantes Saavedra (Ütjspriik üüb Spaans: [miˈɣel de θerˈβantes saaˈβeðɾa]; * woorskiinelk 29. September 1547 uun Alcalá de Henares, krasent 9. Oktuuber 1547 uk diar; † 22. April 1616 uun Madrid) wiar en spaans skriiwer. Hi wurt üüs de natschunaal dachter faan Spanje tääld. Sin bekäändst werk as san romoon Don Quijote, wat 1605 an 1615 uun tau dialen ütjden wurd an det bekäändst werk uun spaans literatüür as. Commons: Miguel de Cervantes – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "23484", "contents": "Dante Alighieri (Ütjspriik üüb Italjeens: [ˈdante aliˈɡi̯ɛːri]; * Mei of Jüüne 1265 uun Florens; † 14. September 1321 uun Ravenna) wiar en italjeens dachter an filosoof. San bekäändst werk as det Götelk Komödii, wat det Italjeens tu’n literatüürspriik feerd. Hi wiar een faan dön bekäändst dachtern faan det italjeens literatüür an det europeeisk madeläälerns. Commons: Dante Alighieri – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "23485", "contents": "1321 wiar det ian-an-twuntigst juar faan at 14. juarhunert. 14. September: Dante Alighieri, italjeens dachter (* 1265)"}
{"id": "23486", "contents": "Li Bai (uk üüs Li Bo, Li Po an Li Taibai bekäänd; üüb Schineesk: 李白 Lǐ Bái; * 701; † 762) wiar en bedüüden schineesk dachter uun’t tidj faan det Tang Dünastii. Hi an san frinj Du Fu (712-770) wiar dön wichtigst lidj uun en tidj, wat det gul tidj faan schineesk dachterei tääld wurt. Hi skreew amanbi ian düüsend dachten, wat iin uun det antologii Heyue Yingling Ji (753) faan Yin Fan saamelt wurd. Sin bekäändst dacht as Yuè Xià Dú Zhuó (月下獨酌; Gelaag uun a Muunskiin), diaruun ham a dachter mä’n koon win turagtjocht an mä san skaad an a muun uunstupt. Commonskategorii: Li Bai – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "23487", "contents": "701 wiar det iarst juar faan't 8. juarhunert. unbekäänd dootem Li Bai, schineesk dachter († 762)"}
{"id": "23488", "contents": "unbekäänd dootem Li Bai, schineesk dachter (* 701)"}
{"id": "23489", "contents": "Abu Nuwas (üüb Araabsk: أبو نواس Abū Nuwās, uk الحسن بن هانئ الحكمي الدمشقي al-Ḥasan ibn Hānī al-Ḥakamī ad-Dimašqī; * 757 uun Ahvaz uun Iraan faan daaling; † 815) wiar en dachter, diar üüb det araabsk spriik skreew. Hi wurt üüs ian faan dön gratst skriiwern faan klasisk araabsk literatüür tääld. Commons: Abu Nuwas – Saamling faan biljen of filmer Esat Ayyıldız. \"Ebû Nuvâs’ın Şarap (Hamriyyât) Şiirleri\". Bozok Üniversitesi İlahiyat Fakültesi Dergisi 18 / 18 (2020): 147-173."}
{"id": "23490", "contents": "unbekäänd dootem Abu Nuwas, dachter, diar uun det araabsk spriik skreew († 815)"}
{"id": "23491", "contents": "Ünbekäänd dootem Ralpacan wurd keiser faan Tibeet. Methodius, büsans misionaar an baskop († 885) unbekäänd dootem Abu Nuwas, dachter, diar uun det araabsk spriik skreew (* 757)"}
{"id": "23492", "contents": "25. Janewoore: Abu l-Abbas as-Saffah wurd de iarst kalif faan a Abbasiden. 25. Janewoore: Ibrāhīm ibn al-Walīd, kalif faan a Umayyaden (* föör 744) 06. August: Marwan II., letst kalif faan a Umayyaden (* 688)"}
{"id": "23493", "contents": "05. Deetsember: Johannes faan Damaskus, ortodoks teoloog (* am 650) unbekäänd dootem Ælfwald, köning faan Uast-Anglien (* föör 713) Gyōki, buddhistisk Mönch (* 668)"}
{"id": "23494", "contents": "unbekäänd dootem Saelred, köning faan Essex (* 709)"}
{"id": "23495", "contents": "unbekäänd dootem (of 680): Redbad wurd köning faan a fresken."}
{"id": "23496", "contents": "Redbad wiar en fresken köning faan 679 of 680 tu 719. Oner sin regiaring lingt det Fresk Rik tu sin gratst ütjdeening. Diar san ei föl skraftelk kwelen auer Redbad; uungoowen auer sin leewent kem faan legenden. Hi streed för’t bewaarin faan’t heidendoom an jin at tunantmaagin faan a misionaaren mä’t ütjwidjin faan’t Frankenrik. San efterfulger wiar Poppo. Könger faan Fresklun: Finn (6. juarhunert), Audulf (amanbi 600-630), Aldgillis (623?-680), Redbad (679/680-719), Poppo (719-734)."}
{"id": "23497", "contents": "1300 wiar det letst juar faan det 13. juarhunert."}
{"id": "23498", "contents": "1200 wiar det letst juar faan det 12. juarhunert."}
{"id": "23499", "contents": "1100 wiar det letst juar faan det 13. juarhunert. 05. August: Heinrich I. wurd köning faan Ingelun. 02. August: Wilhelm II., köning faan Ingelun (* amanbi 1056)"}
{"id": "235", "contents": "Ohio [oʊˈhaɪoʊ] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't ååsten foon't lönj. Dåt heet 11.689.100 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Columbus. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Ohio heet 88 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Ohio USA: States, citypopulation.de USA: Ohio, citypopulation.de 40.183333333333-82.7Koordinaaten: 40° 11′ N, 82° 42′ W"}
{"id": "23500", "contents": "900 wiar det letst juar faan det 9. juarhunert."}
{"id": "23502", "contents": "Siddhartha Gautama (üüb Sanskrit: सिद्धार्थ गौतम Siddhārtha Gautama, üüb Paali: सिद्धत्थ गोतम Siddhattha Gotama; * woorskiinelk 563 f.Kr. uun Lumbini; † 483 f.Kr. uun Kushinagar) onerracht uun a nuurd faan Inje üüs de Buddha (de Wreeken) a Dharma (at Liar) an wurd diarfaan a grünjleier faan a Buddhismus. Commonskategorii: Siddhartha Gautama – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "23503", "contents": "† Siddhartha Gautama"}
{"id": "23504", "contents": "* Siddhartha Gautama"}
{"id": "23505", "contents": "* Aristoteles"}
{"id": "23506", "contents": "† Aristoteles"}
{"id": "23507", "contents": "John Locke [dʒɒn lɒk] (* 29. August 1632 uun Wrington bi Bristol; † 28. Oktuuber 1704 uun Oates, Epping Forest, Essex) wiar en ingelsken dochter an filosoof. Locke woort uunsen üs grünjleier faan a liberalismus.. Hi täält tuup mä Isaac Newton an David Hume üs fertreeder faan a britisk empirismus. Bütj Thomas Hobbes (1588–1679) an Jean-Jacques Rousseau (1712–1778) as hi en bedüdenen seenker faan't apkleerang. Sin filosofii hed grat iinflööd üüb't suwereniteetsferklaarang faan a Ferianagt Stooten, at ferfaadang faan a Ferianagt Stooten an at ferfaadang faan't Fransöösk Rewolutsion. An uk leederhen baud flook ferfaadangen faan liberaal stooten üüb jodiar grünlaagen ap. Uun sin buk Two Treatises of Government skrääw Locke, dat en regiarang bluas do legitiim as, wan hat det tustemang faan a regiareten hää, an wan hat a natüürelk grünjrochten Leewent, Freihaid an Eegendoom seeker stelt. Jüst so üs Thomas Hobbes ferträät Locke det teorii faan a selskapsferdrach. Det määcht faan en regiarang hinget diarfaan uf, dat a regiareten freiwalag rochten ufdu. Muar üs Hobbes träät Locke diar för iin, dat at lidj det rocht üüb wederstant hää, wan en regiarang sin rochten masbrükt. Ööders üs bi Hobbes kön a minsken bi Locke oober uk hör rochten ferlees, wan's"}
{"id": "23535", "contents": "Pablo Ruiz Picasso (Ütjspriik üüb Spaans: [ˈpaβlo piˈkaso]; * 25. Oktuuber 1881 uun Málaga, Spanje; † 8. April 1973 uun Mougins, Frankrik) wiar en spaans konstmooler, graafiker an biljhauer. Det wurd toocht, dat hi amanbi 50.000 konstwerken maaget: moolet biljen, teekningen, graafiken, kolaaschen, plastiken an keraamiken. Sin werken san preeget troch en grat fölfual faan konstlerisk ütjdrückskaker an techniiken. A werken ütj sin blä (1901-1904) an roosa (1904-1906) tidjen an’t begrünjigung faan’t Kubismus (1907-1911) tup mä Georges Braque wiar a began faan sin üngeminan luupboon üüs konstler. Tu Picasso sin bekäändst werken hiart at moolet bilj Les Demoiselles d’Avignon (A Foomnen faan Avignon; 1907). Det wurd at kaibilj faan det klasisk modern. Mä ütjnaam faan det monumentaal moolet bilj Guernica (1937), wat en konstlerisk amsaating faan a skreker faan de Spaans Bürgerkrich wiar, het nian öler konstwerk faan det 20. juarhunert at forsking so ütjforderet üüs det Desmoiselles. At motiif faan’t düüw üüb at plakaat, dat hi uun’t juar 1949 för det wäältfreeskongres uun Pariis maaget, wurd aueraal üüb a wäält tu sümbool faan frees. Commons: Pablo Picasso – Saamling faan biljen of filmer Wikiquote: Pablo Picasso (tjiisk) Literatüür faan of auer Pablo Picasso uun a kataloog faan't Tjiisk Natjunaalbibleteek"}
{"id": "23536", "contents": "Pippin I. (Akwitaanien), könang uun't Waastfrankenrik († 838) Konstantin VI., keiser faan Büsans (* am 771)"}
{"id": "23537", "contents": "803 wiar det traad juar faan at 9. juarhunert. 09. August: Irene, keiserin faan Büsans (* 752)"}
{"id": "23538", "contents": "23. Jüüle: En armee faan Keiser Nikephoros I. faan Büsans naam at hoodsteed faan't Bulgaarenrik, Pliska. 26. Jüüle: At armee faan Keiser Nikephoros I. faan Büsans wurd bi a Slacht uun a Warbitsa-Pas deellaanjen. A keiser fool uun a slacht an san dring Staurakios wurd keiser. 02. Oktuuber: Keiser Staurakios faan Büsans wurd faan sin swooger Michael Rhangabe ufsaatet, diar do keiser üüs Michael I. wurd. ünbekäänd dootem Üüb en eilun uun de Eider struum, slood köning Hemming faan a Deensken frees mä Karl de Grat. Uun en ferdrach wurd tu't iarst de Eider at grens twesken Denemark an't Frankenrik. ünbekäänd dootem Basileios I., keiser faan Büsans († 886) 26. Jüüle: Nikephoros I., keiser faan Büsans (* am 760)"}
{"id": "23539", "contents": "ünbekäänd dootem Keiser Michael I. faan Büsans käänd Karl de Grat üüs keiser faan't Frankenrik. Karl de Grat naam Kataloonien auer. ünbekäänd dootem Domnall mac Ailpín, köning faan Skotlun († 862) Sugawara no Koreyoshi, jaapaans eedelmaan († 880) Wang Yuankui, schineesk generool († 854) Wen Tingyun, schineesk dachter († 870) Janewoore: Staurakios, keiser faan Büsans (* föör 803) ünbekäänd dootem Hemming, köning faan a Deensken (* föör 810)"}
{"id": "2354", "contents": "Hoogi es en Halig bi Heef. Dit es di gurtist fan tiin Haligen. Töhop me Nuurđeroog es Hoogi en Gimiindi ön Nuurđfriislön. Ön di Fering/Aamring Biskriiwing sen di politisk en demograafisk Daaten weeget. Tö Hoogi jert uk di Halig Nuurđeroog, wat süđerk liit. Diar uuni niin Mensken. Nuurđeroog jert sent 1909 di Foriining Jordsand, wat diar Fügelsjuts bidreft. Di Hüüsinger fan di Hooger Mensken lii üp tiin Wereven. Üđers üs di üđer Haligen heer Hoogi en stiinern Dik, wat ombi 1,20 m hoog es. Sa kumt dat Weeter diar ek gans sa lecht üp't Lön. Hoogi heer man dach tau bit füf Mool ön't Jaar \"Lönöner\". Di Halig liit iin ön di Natsjonaalpark bi Heef, man di jert ek diartö. En Föriskep faart fan Hoogi hentö't Fastlön en töbeek. Fuar di Persoonenforkiir jeft et uk Skepen, wat fan di Ailönen en fan Schlicksiel diar hen faar. Üp Hoogi mut em me Auto köör, man hat jeft niin Tankstair. Sa skel di Autoköörers üp di Halig langsen wat Bensin of Diesel staan haa. Fuul Forkiir uur uk me di \"Hingstbusi\", gurt Wainer, want Hingster tii, maakit. Dit es man muar wat fuar di Gasten, fuar jam di Halig tö weegi. Di"}
{"id": "23540", "contents": "11. Janewoore: Michael I., keiser faan Büsans (* am 770)"}
{"id": "23541", "contents": "25. Deetsember: Keiser Leo V. faan Büsans wurd ambroocht. Sin beriader Michael a Amoorier wurd üüs Michael II. keiser. 25. Deetsember: Leo V., keiser faan Büsans (* am 775)"}
{"id": "23542", "contents": "02. Oktuuber: Theophilos wurd keiser faan Büsans. 02. Oktuuber: Michael II., keiser faan Büsans (* 770)"}
{"id": "23543", "contents": "15. Jüüle: Saga, keiser faan Jaapaan (* 786) unbekäänd dootem Theophilos, keiser faan Büsans (* woorskiinelk twesken 800 an 805)"}
{"id": "23544", "contents": "unbekäänd dootem Michael III., keiser faan Büsans (* 839)"}
{"id": "23545", "contents": "29. August: Basileios I., keiser faan Büsans (* am 812)"}
{"id": "23546", "contents": "Stääd Hertford grünjlaanj 18.-27. Jüüle: Halleys Komeet apdaaget. 23. Nofember: Otto I., keiser faan det Halig Röömsk Rik († 973) 11. Mei: Leo VI., keiser faan Büsans (* 866)"}
{"id": "23547", "contents": "806 wiar det seekst juar faan at 9. juarhunert. ünbekäänd dootem woorskiinelk Ludwig de Tjiisk, köning faan det Uastfrankenrik († 876) 09. April: Kammu, keiser faan Jaapaan (* 737)"}
{"id": "23548", "contents": "05. August: Heizei, keiser faan Jaapaan (* 774)"}
{"id": "23549", "contents": "08. Mei: Junna, keiser faan Jaapaan (* 786) 20. Jüüne: Ludwig de Froom, köning faan't Frankenrik (* 778)"}
{"id": "23550", "contents": "Junna wiar de 53. keiser faan Jaapaan. Hi wiar a dring faan a keiser Kammu. Hi regiaret faan 823 tu 833."}
{"id": "23551", "contents": "ünbekäänd dootem Junna, keiser faan Jaapaan († 840)"}
{"id": "23552", "contents": "amanbi 850: Arnolf faan Kärnten, Röömsk Keiser († 899) 21. Marts: Nimmyō, keiser faan Jaapaan (* 810)"}
{"id": "23556", "contents": "En materiool koon fääst, luupen of gasfuremt wees. En materiool as do en Gas, wan hör dialen jo frei reer kön an di rüm glikmiatag ütjfal. Diaram as gas uk föl lachter üs luupen of fääst materiool. Det iansagst materiool, wat uun a natuur arke tustant iinnem koon, as weeder (weederdamp, is). Commonskategorii: Gas – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Tabelensaamlang (sjiisk)"}
{"id": "23557", "contents": "Eedelgaasen san det 8. hoodskööl, of (daalang) 18. skööl faan a cheemisk elementen. Tu detdiar seerie hiar sööwen elementen tu: Heelium, Neon, Argoon, Krüptoon, Ksenoon, Radoon an det konstelk ütjwerket element Oganessoon. Det gemiansoom eegenskap faan eedelgaasen as, dat hör elektroonenskel fol besaat as. Diaram reagiare eedelgaasen so gud üs goorei mä ööder elementen. Jo ferbinj jo uk ei mäenööder tu grater moleküülen. Auer Oganessoon as ei föl bekäänd, auer detdiar gas uun a natüür ei föörkomt. Commonskategorii: Eedelgaasen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "23558", "contents": "Lantaan as en cheemisk element mä det ufkörtang La an det atoomnumer 57. Hat as en auergungsmetal. Elementen mä atoomtaalen faan 57 bit 71 san Lantanoiden (iar: Lantaniiden). SIMS-spektrum Elektroonenskel Rian lantaan Commonskategorii: Lantaan – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen uun't infobox kem miast faan www.webelements.com CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1219. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Lanthan uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 30. April 2017 (mä JavaScript)."}
{"id": "23561", "contents": "Aktiinium as en cheemisk element mä det ufkörtang Ac an det atoomnumer 89. Hat as en radioaktiif auergungsmetal. A elementen mä atoomnumern faan 89 bit 103 het Aktinoiden (iar: Aktiniiden). Elektroonenskel Commonskategorii: Aktiinium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen uun't infobox kem miast faan www.webelements.com Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "23565", "contents": "A Sööwen Bragen faan Königsberg san bekäänd wurden, auer jo en matemaatisk probleem apwise. Königsberg as apdiald troch di struum Preegel. Sodenang san diar tau stäädheleften rochts an lachts faan di struum an uk tau eilunen. Jodiar stääddialen san mä sööwen bragen ferbünjen, so üs üüb det tiaknang oner. → → → Det fraag wiar, of diar en wai as, so dat dü iansis auer arke brag lääpst. An wan det mögelk as, of dü weder bi di began uunkomst. Leonhard Euler hää 1736 bewiset, dat son \"Eulersken\" wai uun Königsberg ei mögelk as, auer diar tu arke stääddial en ünlik taal faan bragen feert. Diar mut bluas tau stääddialen (knooter) en ünlik taal faan bragen (kaanter) haa. Jodiar tau stääddialen küd do began an aanj faan en wai wees. Jo ööder stääddialen skel oober en lik taal faan bragen haa, amdat dü diar üüb en neien wai weder wech kem könst. Bi detdiar fraag komt at goorei diarüüb uun, huar a bragen lei, man hü jo mäenööder ferbünjen san. Euler hää det fraag turagfeerd üüb en fraag faan't Topologii. Efter a Ööder Weltkriich sjocht Königsberg hial ööders ütj an het daalang Kaliningrad. Tau bragen jaft at goorei muar, man"}
{"id": "23570", "contents": "Oblast Kaliningrad At Oblast Kaliningrad (rüsk Калининградская область) as det waastermiast an uk det letjst oblast faan Ruslun. Hat woort uk Jantarny Krai (Rääflun) näämd. Hat wiar di nuurdelk dial faan Uastpreußen, an as tu Ruslun kimen efter di Ööder Weltkriich. Daalang leit Kaliningrad tesken Poolen an Litauen an hää nian direkt ferbinjang mä Ruslun. Dön tjiin gratst stääden uun't prowins san: At oblast hää trii stääden (Kaliningrad, Pionerski, Sowetsk), ian siidling mä stäädisk karakter (üüb Rüs: посёлок городского типа possjolok gorodskogo tipa: Jantarny) an 18 stääddistrikten. Faan 1. Janewoore 2021 hää't oblast 22 stäädkreiser (üüb Rüs городские округа gorodskije okruga): Russia: Kaliningrad Oblast, citypopulation.de Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "23575", "contents": "Kaliningrad Kaliningrad [kaˈliːniːnɡʀaːt] (sant 1946 rüsk Калинингра́д, bit 1946 Königsberg) as det hoodstääd faan't Oblast Kaliningrad. Det wiar ans det sjiisk stääd Königsberg, an as tuup mä't nuurdelk Uastpreußen efter a Ööder Weltkriich tu Ruslun (doomools Sowjetunion) kimen. Hat as näämd efter Michail Iwanowitsch Kalinin. Immanuel Kant, filosoof. Sööwen Bragen faan Königsberg"}
{"id": "23583", "contents": "Uastpreußen wiar en prowins faan't Könangrik Preußen. Det könangrik lai uasten faan't Halag Röömsk Rik, bit di stoot Preußen 1867/71 dial faan't Sjiisk Keiserrik wurd. Efter a Ööder Weltkriich as Uastpreußen apdiald wurden: Di nuurdelk, sjiisk dial kaam tu Ruslun an as nü det Oblast Kaliningrad, di süüdelk dial kaam tu Poolen. Uun 1938 hed at prowins 4 regiarangsbesirken, Allenstein, Gumbinnen, Königsberg an Waastpreußen. Allenstein Regiarangsbesirk A regiarangsbesirk hed ään stäädkreis (Allenstein) an 9 lunkreiser: Allenstein Johannisburg Lötzen Lyck Neidenburg Ortelsburg Osterode i. Ostpr. Rößel Sensburg Gumbinnen Regiarangsbesirk A regiarangsbesirk hed tau stäädkreiser (Insterburg an Tilsit) an 10 lunkreiser: Angerburg Darkehmen Goldap Gumbinnen Insterburg Niederung Pillkallen Stallupönen Tilsit-Ragnit Treuburg Königsberg Regiarangsbesirk A regiarangsbesirk hed ään stäädkreis (Königsberg) an 13 lunkreiser: Bartenstein Braunsberg Fischhausen Gerdauen Heiligenbeil Heilsberg Königsberg (Pr) Labiau Mohrungen Preußisch Eylau Preußisch Holland Rastenburg Wehlau Waastpreußen Regiarangsbesirk A regiarangsbesirk hed ään stäädkreis (Elbing) an 5 lunkreiser: Elbing Marienburg (Westpr.) Marienwerder Rosenberg i. Westpr. Stuhm Uastpreußen uun't 13. juarhunert Spriaken uun Uastpreußen am 1905 Prowins Uastpreußen uun't Sjiisk Keiserrik Uastpreußen efter a Iarst Weltkriich Koord faan Uastpreußen Commonskategorii: Uastpreußen – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Uastpreußen (sjiisk) Waastpreußen"}
{"id": "23584", "contents": "A Preegel (ualpreußisk Preigara of Preigile, rüsk Прего́ля (Pregolja), litauisk Prieglius) as en struum uun't Oblast Kaliningrad, di nuurdelk dial faan Uastpreußen, di daalang tu Ruslun hiart. Preegel uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Artikel Preegel uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Commonskategorii: Preegel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "23585", "contents": "Charlie Chaplin (* 16. April 1889 woorskiinelk uun London; † 25. Deetsember 1977 uun Corsier-sur-Vevey, Sweits) wiar en britisk schauspeler, regisör, dreibukautoor, schnitmääster, komponist, filmprodusent an koomiker. Commons: Charlie Chaplin – Saamling faan biljen of filmer Wikiquote: Charlie Chaplin (tjiisk)"}
{"id": "23586", "contents": "700 wiar det letst juar faan det 7. juarhunert. ünbekäänd dootem Liutpert wurd köning faan a Lungbiarden. ünbekään dootem Ceolwulf, köning faan Northumbria († 764) Dōkyō, jaapaans buddhistisk mönk an poliitiker († 772) Dschaʿfar as-Sādiq, seekst Imam faan a Imamiten, grünleier faan det iarst islaamisk rochtsskuul († 765) Gaubald, baskop faan Regensburg († 761) Kim Daeseong, koreanisk minister († 774) Virgilius, baskop faan Salzburg († 784) Witta faan Büraburg, baskop faan Büraburg († efter 760) ünbekäänd dootem Cunincpert, köning faan a Lungbiarden (* föör 688) Di Renjie, schineesk beamter (* 630) Disibod, irsk mönk an iinsiidler (* 619) Dōshō, jaapaans buddhistisk mönksgeliard (* 629) Fiannamail, köning faan Dalriada"}
{"id": "23587", "contents": "801 wiar det iarst juar faan det 9. juarhunert. Wang Chengyuan, generool faan det Tang Dünastii († 834) Ukit Kan Lek Tok, hersker faan det Maya steed Ek Balam (* am 740)"}
{"id": "23588", "contents": "805 wiar det füft juar faan det 9. juarhunert. 28. Febrewoore: Li Song wurd üüs Shunzong keiser faan Schiina. 05. September: Keiser Shunzong faan Schiina uftoonket an san dring Li Chun wurd üüs Xianzong keiser. ünbekäänd dootem Willerich wurd baskop faan Breemen 28. Febrewoore: Dezong, keiser faan Schiina (* 742)"}
{"id": "23589", "contents": "802 wiar det naist juar faan det 9. juarhunert. 31. Oktuuber: Det büsantins keiserin Irene wurd ufsaat; uun hör steed wurd hör finansminister Nikephoros I. keiser, diar Irene tu Lesbos ferbanet."}
{"id": "23590", "contents": "804 wiar det fjuard juar faan at 9. juarhunert. ünbekäänd dootem At steed Haithabu wurd uun a kroonik faan Einhard tu de iarst feer neemd. At steed wurd wel am 770 grünjlaanjen. 19. Mei: Alkuin (* 732), Riadjiwer faan Karl de Grat"}
{"id": "23591", "contents": "807 wiar det sööwenst juar faan at 9. juarhunert. ünbekäänd dootem Dongshan Liangjie, begrünjiger faan det Caodong Skuul faan Buddhismus († 869)"}
{"id": "23592", "contents": "ünbekäänd dootem Aschot I. wurd prins faan Armeenien. Rjurik wurd hersker faan at steed Staraja Ladoga an lai at steed Holmgard uun Ruslun grünj."}
{"id": "23593", "contents": "ünbekäänd dootem A Wikingern haa at steed Dublin grünjlaanj."}
{"id": "23594", "contents": "10. August: A dringer faan Ludwig de Froom (Ludwig de Tjiisk, Karl de Kaal an Lothar I.) dial sin rik uun de Ferdrach faan Verdun ap."}
{"id": "23595", "contents": "amanbi 876: Heinrich I. (Uastfrankenrik), könang faan't Uastfrankenrik († 936) 28. August: Ludwig de Tjiisk, köning faan't Uastfrankenrik (* 806)"}
{"id": "23596", "contents": "Jüüne of August: Ludwig de Froom, köning faan't Frankenrik († 840)"}
{"id": "23597", "contents": "13. Jüüne: Karl de Kaal, köning faan't Waastfrankenrik († 877) amanbi 823: Pippin II. (Akwitaanien), könang faan Akwitaanien uun't Waastfrankenrik († efter 864)"}
{"id": "23598", "contents": "06. Oktuuber: Karl de Kaal, köning faan't Waastfrankenrik († 823)"}
{"id": "23599", "contents": "29. September: Lothar I., köning faan Lotharingen (* 795)"}
{"id": "236", "contents": "Oklahoma [ˌoʊkləˈhoʊmə] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj e mal foon't lönj. Dåt hee 3.956.971 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Oklahoma City. Et mååst foon e diiljstoot läit önj e Great Plains. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Oklahoma heet 77 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Oklahoma Cimarron Texas Beaver Harper Woods Al- falfa Grant Kay Osage Wash- ing- ton No- wa- ta Craig Ottawa Dela- ware Adair Sequoyah Le Flore Mc Curtain Choctaw Bryan Mar- shall Love Jeffer- son Cotton Tillman Jackson Har- mon Greer Beckham Roger Mills Ellis Wood- ward Major Garfield Noble Pawnee Creek Tulsa Rogers Mayes Wa- goner Chero- kee Musko- gee Has- kell Lati- mer Pushma- taha Atoka Johns- ton Carter Step- hens Co- manche Kiowa Washita Custer Dewey Blai- ne King- fisher Logan Payne Lin- coln Okfus- kee Ok- mul- gee Mc Intosh Pitts- burg Coal Ponto- toc Murray Garvin Mc Clain Grady Caddo Canadian Okla- homa Cleve- land Potta- wato- mie Se- mi- nole Hug- hes USA: States, citypopulation.de USA: Oklahoma, citypopulation.de 35.516666666667-97.6Koordinaaten: 35° 31′ N, 97° 36′ W"}
{"id": "23600", "contents": "11. Jüüle: Keiser Michael I. faan Büsans uftoonket. Ian faan sin generoolen, Leo a Armeenier, wurd keiser. 11. September: Ludwig de Froom wurd mäkeiser faan't Frankenrik. Fujiwara no Yoshisuke, jaapaans stootsmaan († 867) Fujiwara no Yoshimi, jaapaans eedelmaan († 867) Li Shangyin, schineesk beamte an dachter († 858) Theophilos, keiser faan Büsans († 842)"}
{"id": "23601", "contents": "808 wiar det aachst juar faan at 9. juarhunert. ünbekäänd dootem At steed Rerik wurd faan Godfred, köning faan a Deensken, tunantmaaget. A hanelslidj faan't steed wurd tu Haithabu fersaat. 27. September: Ninmyō, keiser faan Jaapaan († 850)"}
{"id": "23602", "contents": "809 wiar det njüügenst juar faan at 9. juarhunert. en wosem: Khaan Krum, a hersker faan't Bulgaarenrik, naam't feesting Serdica (daaling Sofia). Ünbekäänd dootem Heondeok wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea. 24. March: Harun al-Raschid, musliimisk kaliif (* 763) 26. March: Liudger, fresk misionaar. 14. July: Ōtomo no Otomaro, jaapaans generool (* 731) ünbekäänd dootem Abbas ibn al-Ahnaf, musliimisk dachter († 750) Aejang, köning faan Silla († 788) Wang Shizhen, schineesk generool († 759)"}
{"id": "23603", "contents": "810 wiar det tjiinst juar faan at 9. juarhunert. ünbekäänd dootem Köning Godfred faan a deensken feert 200 wiikingerskeb uun, am de fresk eeg tu plünjrin, an twoong a hanelslidj 100 pünj salwer tu betaalin. Hi ded bekäänd, dat Nuurdfresklun en deensk teritoorium wiar. Karl de Grat slood en woopenrau mä emir Al-Hakam I. faan Córdoba. Ünbekäänd dootem Draschko, hoodling faan a Abodriiten (* föör 789)"}
{"id": "23604", "contents": "05. Oktuuber: Ludwig de Froom wurd faan paap Stephan IV. üüs keiser faan det Hilig Röömsk Rik krüünet. 12. Jüünüe: Leo III., paap. 04. Oktuuber: Adalwin, baskop faan Regensburg. 28. Oktuuber: Beggo I., graaf faan Toulouse an graaf faan Pariis."}
{"id": "23605", "contents": "24. Janewoore: Stephan IV., paap."}
{"id": "23606", "contents": "12. Marts: Theophanes, büsantinsk kroonist (* am 760)"}
{"id": "23607", "contents": "Ünbekäänd Tschedrag wurd hoodling faan a Abodriiten. ünbekäänd dootem Martin faan Laon, irsk geliard († 875) ünbekäänd dootem Liu Zongyuan, schineesk beamte an geliard (* 773)"}
{"id": "23608", "contents": "Ünbekäänd Slawomir, hoodling faan a Abodriiten (* ünbekäänd)"}
{"id": "23609", "contents": "21. Mei: Abd ar-Rahman II. wurd emir faan Córdoba. 21. Mei: Al-Hakam I., emir faan Córdoba (* 770) 26. Jüüne: Saichō, jaapaans buddhistisk mönk (* 767)"}
{"id": "2361", "contents": "Heliglön (ha. Deät Lun, Dütsk: Helgoland) es en Ailön ön di Nuurđsee en en Gimiindi ön di Krais Pinneberg. Üp Heliglön uuni ombi 1200 Mensken. James Krüss Halunder Spraak Flugplaats_Heliglön-Dünem Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Halaglun - Deät Lun [1] Kaart fan Heliglön, 1909. Me di ual Naamen. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üp Dütsk)"}
{"id": "23610", "contents": "ünbekäänd dootem Ludwig II., keiser faan det Hilig Röömsk Rik (* 875)"}
{"id": "23611", "contents": "Ünbekäänd dootem Heungdeok wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea. 29. Nofember: Wilhelm faan Septimaanien, graaf faan Barcelona († 850)"}
{"id": "23612", "contents": "ünbekäänd dootem Montoku, keiser faan Jaapaan († 858) 27. August: Eugen II., paap. 16. September: Valentin, paap."}
{"id": "23614", "contents": "amanbi 830: Karlmann (Uastfrankenrik), könang faan Bayern († 880) ünbekäänd dootem: Kōkō, keiser faan Jaapaan († 887)"}
{"id": "23618", "contents": "ünbekäänd dootem Deensk wiikingern fool Dorestad auer."}
{"id": "23619", "contents": "Ludwig III. (Uastfrankenrik), könang faan't Uastfrankenrik († 882) ünbekäänd dootem: Lothair II., köning faan Lotharingien († 869)"}
{"id": "2362", "contents": "Deät Lun (Diitsk: Helgoland, Ingelsk: Heligoland) es en eelun uun de Nuurdsee en en gemainde uun de Pinneberri Krais. Iip Lun wuune ungefeer 1200 mensken. De boppersploat fan Lun es 1,0 km2. Med 61,3 m es de Pinneberri de hoochse punk iip Lun. Bi Lun heart uk De Hallem. En dördel fan de mensken iip Deät Lun snakke deät Halunder Friisk. Fel ooleri mensken snakke uk Platdiitsk. De measte mensken snakke Hoogdiitsk. 1814: Med de Freed fan Kiel wür Lun Deel fan de Fereenige Kennungrik 1890: Deer de Ferdrach fan Zanzibar twesken de Fereenige Kennungrik en Diitsklun wür Lun Deel fan Diitsklun Heinrich Claassen James Krüss Fer de iinwuunertaaln djef deät ferskeenigen uungoaben. Deät Statistikamt Nord sooit om-en-bi 1150 mensken (in deät djooar 2010), de gemaindeferwaltung sooit omtrent 1500. En ferkloorung fer de ferskeel med de iinwuunertaaln is de sömmerhiisn de ni deät heele djooar bewuunt sen. Helgoland.de oawer 't Halunder De websid helgoland.de"}
{"id": "23620", "contents": "ünbekäänd dootem Presian I. wurd khaan faan't Bulgaarenrik Huigang wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea."}
{"id": "23621", "contents": "25.-28. Febrewoore: Halleys Komeet apdaaget. 04. Mei: Willerich, naist baskop faan Breemen (* föör 787)"}
{"id": "23622", "contents": "Ünbekäänd dootem Lang Darma wurd keiser faan Tibeet. Minae wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea. Pippin I. (Akwitaanien), könang uun't Waastfrankenrik (* 797)"}
{"id": "23623", "contents": "Karl III. (Uastfrankenrik) († 888)"}
{"id": "23624", "contents": "amanbi 845: Karl faan a Provence († 863)"}
{"id": "23625", "contents": "01. Nofember: Ludwig II. (Frankrik), könang faan't Waastfrankenrik († 879) 22. April: Wuzong, keiser faan Schiina (* 814)"}
{"id": "23628", "contents": "amanbi 849: Karl det Kint, könang faan Akwitaanien uun't Waastfrankenrik († 866)"}
{"id": "23637", "contents": "Det ualpreußisk spriak wiar en waastbaltisk spriak an hiart tu't indogermaans. Hör aanj nööm wiar prūsiska. Fölen men, det uastpreußisk wiar temelk nai bi't ual indogermaans. Hat as uun det regiuun Uastpreußen snaaket wurden. Spriakregiuun uun't madelääler Preußisk stamer uun't 13. juarhunert Di ualpreußisk an sjiisk lutherisk katechismus faan't juar 1545 Wikisource: Ualpreußisk wurdenbuken (sjiisk) Test-Wikipedia üüb Ualpreußisk"}
{"id": "23639", "contents": "12. Jüüne: Al-Hakam I. wurd emir faan Córdoba."}
{"id": "23640", "contents": "ünbekäänd dootem Muhammad I. wurd emir faan Córdoba."}
{"id": "23641", "contents": "02.-05. September: Halleys Komeet apdaaget."}
{"id": "23642", "contents": "Janewoore – 25. Marts: Halleys Komeet apdaaget. 06. Janewoore: Harald II. wurd köning faan Ingelun. 14. Oktuuber: A Slacht bi Hastings twesken Wilhelm faan Normandii an köning Harald II. faan Ingelun. Wilhelm woon a slacht an Harald wurd ambroocht. 15. Oktuuber: Edgar Ætheling wurd köning faan Ingelun. 25. Deetsember: Wilhelm faan Normandii wurd köning faan Ingelun. Edgar Ætheling smeed de nei köning oner. 05. Janewoore: Eduard de Bekeener, köning faan Ingelun (* amanbi 1003) 14. Oktuuber: Harald II., köning faan Ingelun (* amanbi 1022)"}
{"id": "23643", "contents": "15.- 19. April: Halleys Komeet apdaaget. Ünbekäänd Dootem Amalrich faan Lusignan, Köning faan Zypern an Köning faan Jerusalem († 1205) 15. Febrewoore: Paap Lucius II. (* ünbekäänd)"}
{"id": "23644", "contents": "10.-28. September: Halleys Komeet apdaaget."}
{"id": "23650", "contents": "Córdoba [ˈkoɾðoβa] as det hoodstäd faan't Prowins Córdoba uun't süüden faan Spoonien. Hat as diar det traadgratst stääd uun Andaluusien. Hör tidj lingt turag bit tu't Röömsk Rik. Tidjwiis wiar Cordoba ian faan a gratst stääden üüb a welt. Cordoba bi a struum Guadalquivir Plaza de la Corredera Mezquita-Catedral (Grat Moschee) Mezquita-Catedral (Grat Moschee) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Iinwenerstatistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Cordoba – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "23651", "contents": "At Prowins Córdoba (spoonsk Provincia de Córdoba) as ian fan aacht prowinsen uun't spoonsk autonoom gemianskap Andaluusien. Hat as 13.771,31 km² grat an täält 799.402 iinwenern (1. Janewoore 2014). Hör hoodstääd as Córdoba. Uun det prowins lei 75 gemeenen, diar tu 8 comarcas tuupslööden san. Iinwenern: Stant 1. Janewoore 2013 Commonskategorii: Prowins Córdoba – Saamlang faan bilen of filmer Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Iinwenerstatistik faan't Instituto Nacional de Estadística."}
{"id": "23654", "contents": "Di Guadalquivir [gu̯aðalkiˈβiɾ] as en 657 km lungen struum uun Spoonien. Di nööm komt faan't araabisk al-wād al-kabir of Wadi al-Kabir, ‏الوادي الكبير‎, DMG al-Wādī l-kabīr, ‚di grat struum‘. Laag uun Spoonien Di Guadalquivir uun Sevilla Müs uun a Atlantik bi Sanlúcar de Barrameda Commonskategorii: Guadalquivir – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "23661", "contents": "Wääbkoonkern (Araneae) san det bekäändst order faan a Koonkern (Arachnida), en klas faan Laspuateten. Diar hiar 112 familin mä 4.076 sköölen an 46.986 slacher tu. Jo maage spenwääben, am ööder diarten tu fangen. A. Opisthothelae (Mygalomorphae an Araneomorphae) Actinopodidae - Agelenidae - Amaurobiidae - Ammoxenidae - Amphinectidae - Anapidae - Antrodiaetidae - Araneidae - Archaeidae - Atypidae - Austrochilidae - Barychelidae - Caponiidae - Chummidae - Cithaeronidae - Clubionidae - Corinnidae - Ctenidae - Ctenizidae - Cyatholipidae - Cybaeidae - Cycloctenidae - Cyrtaucheniidae - Deinopidae - Desidae - Dictynidae - Diguetidae - Dipluridae - Drymusidae - Dysderidae - Eresidae - Euctenizidae - Filistatidae - Gallieniellidae - Gnaphosidae - Gradungulidae - Hahniidae - Hersiliidae - Hexathelidae - Holarchaeidae - Homalonychidae - Huttoniidae - Hypochilidae - Idiopidae - Lamponidae - Leptonetidae - Linyphiidae - Liocranidae - Lycosidae - Malkaridae - Mecicobothriidae - Mecysmaucheniidae - Microstigmatidae - Migidae - Mimetidae - Miturgidae - Mysmenidae - Nemesiidae - Nephilidae - Nesticidae - Nicodamidae - Ochyroceratidae - Oecobiidae - Oonopidae - Orsolobidae - Oxyopidae - Palpimanidae - Pararchaeidae - Paratropididae - Penestomidae - Periegopidae - Philodromidae - Pholcidae - Phyxelididae - Pimoidae - Pisauridae - Plectreuridae - Prodidomidae - Psechridae - Salticidae - Scytodidae -"}
{"id": "23664", "contents": "Trilobiten (Trilobita, „Triilaaper“, faan ualgreks τρία tria „trii“ an λοβός lobós „laap“) san en ütjstürwen klas faan Laspuateten (Arthropoda), diar uun't weeder lewet haa. Daalang käänt am 9 ordern faan trilobiten: Agnostida: Oner Kambrium bit Boower Ordovizium. Redlichiida: Oner Kambrium bit Madel Kambrium. Corynexochida: Oner Kambrium bit Madel Devon. Lichida: Kambrium bit Devon. Phacopida: Oner Ordovizium bit Boower Devon. Proetida: Ordovizium bit Perm. Asaphida: Madel/Boower Kambrium bit Boower Ordovizium/Oner Silur. Harpetida: Boower Kambrium bit Leed Devon. Ptychopariida: Oner Kambrium bit Boower Ordovizium. Commonskategorii: Trilobiten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Trilobiten"}
{"id": "23668", "contents": "At Perm as en eerdtidjääler tesken 299 an 251 miljuun juaren föör üüs tidj. At Perm kaam efter't Karboon an föör't Trias. Tesken Perm an Trias san föl diarten an plaanten ütjstürwen. At Perm as det jongst süsteem uun't Paleozoikum (eerdualtidj). A eerd uun't Sakmarium (~290 mya) Perm formatjuunen bi Klein Nordende, Kreis Pinneberg Süsteem: Perm (299–251 mya) Serie: Lopingium (Boowerperm) (260,4–251 mya) Kirew: Changhsingium (253,8–251 mya) Kirew: Wuchiapingium (260,4–253,8 mya) Serie: Guadalupium (Madelperm) (270,6–260,4 mya) Kirew: Capitanium (265,8–260,4 mya) Kirew: Wordium (268–265,8 mya) Kirew: Roadium (270,6–268 mya) Serie: Cisuralium (Onerperm) (299–270,6 mya) Kirew: Kungurium (275,6–270,6 mya) Kirew: Artinskium (284,4–275,6 mya) Kirew: Sakmarium (294,6–284,4 mya) Kirew: Asselium (299–294,6 mya) Commonskategorii: Perm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2367", "contents": "i1 i3 i7 i10 i12 i14 Di Fluuchplaats Hamborag (Hamburg Airport) as en internatjuunaalen fluuchplaats uun Hamborag. Hi as di äälst an daalang (2010) di fiftgratst fluuchplaats uun Sjiisklun. Sant det nei terminal di 25. Mei 2005 det werk apnaam, täält di Hamborger fluuchplaats tu a neimuudisten uun Euroopa. 2016 as hi amnäämd wurden tu Hamburg Airport Helmut Schmidt. \"Pressemitteilung Hamburg Airport\" faan a 5. Janewoore 2010"}
{"id": "23672", "contents": "Weder (faan ualhuuchsjiisk: wetar = winj) as di tustant faan't onerst laag faan a atmosfeere, at troposfeere uun en was steed üüb a eerd. Hat woort bestemet faan a sanstrualen an at atmosfeerisk zirkulatsion. Weder woort beskrewen mä a füsikaalisk gratin druk, tempratuur an sachthaid. A meteoroloogen beskriiw det weder efter: Tempratuur Focht Loftdruk Winj Energii Rin of snä Wulken Sicht Aparte wederföörkemen san: Sonerweder Halo (hoof), Fata Morgana Rinböög, Mist Horelwinj Sunsturem Maage rian boosel, do jaft at maaren gud weder. Nem a rok mä bi gud weder, do heest'en, wan't rinjt. Wan a sia bromet, fu wi ööder weder. Commonskategorii: Weder – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Weder (sjiisk) Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "23676", "contents": "Mä weden (at weden, iantaal) men wi (1) miast dooten, teoriin an reegeln, diar seeeker san an sodenang üs woorhaid tääl. Weden (a weden, muartaal) san oober (2) uk uunwensten, diar ianfach fernünftag san, saner dat wi diar föl efter fraage. Jo berau üüb üüs kultuur. Uk traditsioonen hiar diar mä tu. Di ütjdruk 'weden' komt faan ualhuuchsjiisk wiȥȥan of indogermaans *woida ,ik haa sen‘, an sodenang 'ik witj'. Faan di indogermaans rut *u̯e(i)d (sä) of *weid- komt uk latiinsk videre 'sä' an Sanskrit veda 'at weden' uf. Uun a filosofii woort diarauer streden, wat weden eegentelk as. För René Descartes as weden det, wat ham bewise läät. Immanuel Kant maaget en ferskeel tesken weden a priori, det komt faan't efterseenken, an weden a posteriori, det komt faan belewin. Noam Chomsky sait, at jaft uunbäären weden an tuliard weden. För Michael Polanyi jaft at explizit weden, wan wi genau witj, huaram wi wat du, an implizit weden, wan wi ei witj huaram, oober likes ales rocht maage. A organisatsioonsteoreetikern sai, (1) det grünjlaag faan weden saan dooten (tiaknang rochts), (2) strukturiaret dooten san informatsioon, an (3) det brüken an beoordialin faan informatsioon as weden. Commonskategorii: Weden – Saamlang faan bilen"}
{"id": "23677", "contents": "De Tschawusy Distrikt (Ча́вускі раён Čávuski rajón, üüb Rüs: Ча́усский райо́н Čáusskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 21.242 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Tschawusy. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23678", "contents": "Tschawusy (üüb Witjrüs: Чавусы Čavusy, üüb Rüs: Ча́усы Čáusy, üüb Poolsk: Czausy) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 10.692 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Tschawusy Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "23679", "contents": "De Asipowitschy Distrikt (üüb Witjrüs: Асіпо́віцкі раён Asipóvicki rajon, üüb Rüs: Осипо́вичский райо́н Osipóvičskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. A distrikt leit uun a süüdwaast faan’t prowins. Det hee 52.447 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Asipowitschy. A distrikt wurd 17. Jüüle 1924 grünlaanjen. Andrej Bahdanowitsch (1987-), witjrüs rulermaan. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23680", "contents": "De Bychau Distrikt (üüb Witjrüs: Бы́хаўскі раён Býchaŭski rajón, üüb Rüs: Бы́ховский райо́н Býchovskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 35.148 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Bychau. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23681", "contents": "Bychau (üüb Witjrüs: Бы́хаў Býchaǔ, üüb Rüs: Бы́хов Býchov, üüb Poolsk: Bychów) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 17.031 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Bychau Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "23687", "contents": "De Babrujsk Distrikt (üüb Witjrüs: Бабру́йскі раён Babrújski rajón, üüb Rüs: Бобру́йский райо́н Bobrújskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 20.660 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Babrujsk. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23688", "contents": "De Bjalynitschy Distrikt (üüb Witjrüs: Бялы́ніцкі раён Bialýnicki rajón, üüb Rüs: Белы́ничский райо́н Belýničskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 21.839 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Bjalynitschy. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23689", "contents": "De Chotsimsk Distrikt (üüb Witjrüs: Хо́цімскі раён Chócimski rajón, üüb Rüs: Хо́тимский райо́н Chótimskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 13.057 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Chotsimsk. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23690", "contents": "De Drybin Distrikt (üüb Witjrüs: Дры́бінскі раён Drýbinski rajón, üüb Rüs: Дри́бинский райо́н Dríbinskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 12.253 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Drybin. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23691", "contents": "De Hlusk Distrikt (üüb Witjrüs: Глу́скі раён Hlúski rajón, üüb Rüs: Глу́сский райо́н Glússkij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 16.457 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Hlusk. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23692", "contents": "De Horki Distrikt (üüb Witjrüs: Го́рацкі раён Hóracki rajón, üüb Rüs: Го́рецкий райо́н Góreckij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 47.800 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Horki. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23693", "contents": "De Kastsjukowitschy Distrikt (üüb Witjrüs: Касцюко́віцкі раён Kasciukóvicki rajón, üüb Rüs: Костюко́вичский райо́н Kostjukóvičskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 26.410 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Kastsjukowitschy. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23694", "contents": "De Kirausk Distrikt (üüb Witjrüs: Кі́раўскі раён Kíraŭski rajón, üüb Rüs: Ки́ровский райо́н Kírovskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 22.352 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Kirausk. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23695", "contents": "De Klimawitschy Distrikt (üüb Witjrüs: Клі́мавіцкі раён Klímavicki rajón, üüb Rüs: Кли́мовичский райо́н Klímovičskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 28.523 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Klimawitschy. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23696", "contents": "De Klitschau Distrikt (üüb Witjrüs: Клі́чаўскі раён Klíčaŭski rajón, üüb Rüs: Кли́чевский райо́н Klíčevskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 17.246 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Klitschau. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23697", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Order: Bunyavirales Familiae: Feraviridae – Fimoviridae – Hantaviridae – Jonviridae – Nairoviridae – Peribunyaviridae – Phasmaviridae – Phenuiviridae – Tospoviridae Bunyavirales Taxonomy history at ICTV"}
{"id": "23698", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Order: Caudovirales Familiae: Ackermannviridae – Autographiviridae – Chaseviridae – Demerecviridae – Drexlerviridae – Herelleviridae – Myoviridae – Podoviridae – Siphoviridae Caudovirales Taxonomy history at ICTV Baltimore system"}
{"id": "23699", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Order: Herpesvirales Familiae: Alloherpesviridae - Herpesviridae - Malacoherpesviridae Herpesvirales Taxonomy history at ICTV Baltimore system"}
{"id": "237", "contents": "Oldenbörj (Seelterfrasch: Ooldenbuurich) as en krisfri stää önj e tjüsche diiljstoot Naarersaksen. Deer booge 160.279 manschne (2008)."}
{"id": "23700", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Order: Ligamenvirales Familiae: Lipothrixviridae – Rudiviridae Ligamenvirales Taxonomy history at ICTV Baltimore system"}
{"id": "23702", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Order: Mononegavirales Familiae: Bornaviridae – Filoviridae – Mymonaviridae – Nyamiviridae – Paramyxoviridae – Pneumoviridae – Rhabdoviridae – Sunviridae Genera (saner famile): Anphevirus – Arlivirus – Chengtivirus – Crustavirus – Wastrivirus Mononegavirales ICTV Virus Taxonomy 2015 Baltimore system"}
{"id": "23703", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Order: Nidovirales Familiae: Arteriviridae – Coronaviridae – Mesoniviridae – Roniviridae Nidovirales ICTV Virus Taxonomy 2014 Baltimore system"}
{"id": "23704", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Order: Ortervirales Familiae: Belpaoviridae – Caulimoviridae – Metaviridae – Pseudoviridae – Retroviridae Ortervirales ICTV Virus Taxonomy 2017"}
{"id": "23705", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Order: Picornavirales Familiae: Dicistroviridae – Iflaviridae – Marnaviridae – Picornaviridae – Polycipiviridae – Secoviridae Genera (saner famile): Bacillarnavirus – Labyrnavirus Picornavirales Le Gall et al., 2008 ICTV Virus taxonomy 2014 Baltimore system"}
{"id": "23706", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Order: Tymovirales Familiae: Alphaflexiviridae – Betaflexiviridae – Deltaflexiviridae – Gammaflexiviridae – Tymoviridae Tymovirales ICTV Virus taxonomy 2014 Baltimore system"}
{"id": "23707", "contents": "Eidersteeds Fresk wiar en nuurdfresk spriakwiis üüb't hualeweilun Eidersteed. Hat as diar wel so uun a maden faan't 18. juarhunert ütjstürwen. Eidersteeds Fresk as wel mä a iarst fresk iinwaanrern am't juar 800 apkimen. Sodenang hiart hat tu't Eilunsfresk, uk wan't leeder eegenskapen faan't Fäästäägs Fresk uunnimen hää. Üüb Eidersteed haa's föl mä a plaatsjiisken tu dun hed, an sodenang haa's uk hör spriak tu't plaatsjiisk skaft. Dietrich Hofmann: Zum Eiderstedter Friesisch. Uun: Niederdeutsche Mitteilungen 14. S. 59–68. Nils Århammar: Das Nordfriesische im Sprachkontakt. Uun: Horst Haider Munske (ütjden): Handbuch des Friesischen / Handbook of Frisian Studies. Tübingen 2001, ISBN 978-3-484-73048-9, S. 328 f. Ove Rugby: Niederdeutsch auf friesischem Substrat. Acta Universitatis Upsaliensis-Studia Germanistica Upsaliensia. Alquist & Wiksells, Uppsala, 1967."}
{"id": "23709", "contents": "De Krasnapolle Distrikt (üüb Witjrüs: Краснапо́льскі раён Krasnopóĺski rajón, üüb Rüs: Краснопо́льский райо́н Krasnopól’skij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 11.176 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Krasnapolle. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23710", "contents": "De Kruhlaje Distrikt (üüb Witjrüs: Кругля́нскі раён Kruhliánski rajón, üüb Rüs: Кругля́нский райо́н Krugljánskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 15.761 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Kruhlaje. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23711", "contents": "De Krytschau Distrikt (üüb Witjrüs: Кры́чаўскі раён Krýčaŭski rajón, üüb Rüs: Кри́чевский райо́н Kríčevskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 35.133 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Krytschau. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23712", "contents": "De Mahiljou Distrikt (üüb Witjrüs: Магілёўскі раён Mahilióŭski rajón, üüb Rüs: Могилёвский райо́н Mogiljóvskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 43.166 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Mahiljou, uk wan at steed nian dial faan't distrikt as. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23713", "contents": "De Mstsislau Distrikt (üüb Witjrüs: Мсцісла́ўскі раён Mscisláŭski rajón, üüb Rüs: Мстисла́вльский райо́н Mstislávl’skij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 24.768 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Mstsislau. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23714", "contents": "De Schklou Distrikt (üüb Witjrüs: Шкло́ўскі раён Šklóŭski rajón, üüb Rüs: Шкло́вский райо́н Šklóvskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 30.802 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Schklou. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23715", "contents": "De Slauharad Distrikt (üüb Witjrüs: Сла́ўгарадскі раён Sláŭharadski rajón, üüb Rüs: Сла́вгородский райо́н Slávgorodskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 14.888 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Slauharad. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23716", "contents": "De Tscherykau Distrikt (üüb Witjrüs: Чэ́рыкаўскі раён Čérykaŭski rajón, üüb Rüs: Че́риковский райо́н Čérikovskij rajón) as een faan a distrikten uun det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 14.875 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Tscherykau. A distrikt wurd 17. Jüüle 1924 grünjlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23717", "contents": "Wat menst dü? Mahiljou (Distrikt) Mahiljou (Prowins) Mahiljou (Steed)"}
{"id": "23718", "contents": "De Brahin Distrikt (üüb Witjrüs: Брагінскі раён Brahinski rajon, üüb Rüs: Брагинский район Braginskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 14.211 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Brahin. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23719", "contents": "De Buda-Kaschaljowa Distrikt (üüb Witjrüs: Буда-Кашалёўскі раён Buda-Kašalioŭski rajon, üüb Rüs: Буда-Кошелёвский район Buda-Kašaljovskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 35.738 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Buda-Kaschaljowa. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23720", "contents": "De Wetka Distrikt (üüb Witjrüs: Веткаўскі раён Vietkaŭski rajon, üüb Rüs: Ветковский район Vetkovskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 18.766 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Wetka. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23721", "contents": "De Homelj Distrikt (üüb Witjrüs: Гомельскі раён Homieĺski rajon, üüb Rüs: Гомельский район Gomel’skij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 69.930 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Homelj, wan uk at steed nian dial faan a distrikt as. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23722", "contents": "Wat menst dü? Homelj (Distrikt) Homelj (Prowins) Homelj (Steed) Of menst dü ferlicht? Homel, Imkönang"}
{"id": "23729", "contents": "Strunfresk wiar en nuurdfresk spriakwiis üüb det eilun Strun, diar 1634 tu en graten dial onergingen as. Hat hiard tu't Fäästäägs Fresk. Üüb Nuurdstrun as det Strunfresk wel al uun't 17. juarhunert ütjstürwen, üüb Pelwerem hää't ham bit hen uun't 18. juarhunert häälen. Efter det swaar sturemflud 1634 san fölen efter A Wik flücht, an diar as Strunfresk noch bit uun't 19. juarhunert snaaket wurden. Bluas at Halagfresk as daalang noch faan't Strunfresk auerblewen. Di letj katechismus faan Martin Luther Wikisource: Yn Miren-Söngh Wikisource: Yn Een-Söngh Dietrich Hofmann: Der alte friesische Dialekt von Wyk auf Föhr, uun: Fryske Studzjes (Festschrift J.H. Brouwer). Assen : Van Gorcum, 1960. S. 267–277 Ferdinand Holthausen: Nordfriesische Studien : Nordstrander Sprachproben, uun: Beiträge zur Geschichte der deutschen Literatur und Sprache (PBB) 45 (1921). S. 1–4 Walther Ziesemer: Nordfriesischer Katechismus in Strander und Föhringer Mundart, uun: Niederdeutsches Jahrbuch 48 (1922). S. 53–74"}
{"id": "23730", "contents": "De Dobrusch Distrikt (üüb Witjrüs: Добрушскі раён Dobruški rajon, üüb Rüs: Добрушский район Dobrušskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 40.632 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Dobrusch. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23731", "contents": "De Jeljsk Distrikt (üüb Witjrüs: Ельскі раён Jeĺski rajon, üüb Rüs: Ельский район Jel’skij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 17.839 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Jeljsk. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23732", "contents": "De Schytkawitschy. Distrikt (üüb Witjrüs: Жыткавіцкі раён Žytkavicki rajon, üüb Rüs: Житковичский район Žitkovičskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 40.838 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Schytkawitschy. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23734", "contents": "A Ialtörn Waasterheewer as en ialtörn, wat üüb en werew uun't gemeend Waasterheewer stäänt. A ialtörn as at woorteeken faan't hualeweilun Eidersteed uun Sleeswich-Holstian. Hi wurd 1906 apsaatet an 26. Mei 1908 uun a gang nimen. At hööchte faan't ial as 41 meeter an at hööchte faan't bagwerk 40 meeter. At traagwidje faan't laacht as amanbi 39 kilomeeter. Det indirekt sichtboorhaid faan a laachtskiin bedrait tu auer 55 kilomeeter. Bi klaar sicht as hi noch üüb Haliglun ütjtumaagin. 54.3733611111118.6399166666667Koordinaaten: 54° 22′ 24,1″ N, 8° 38′ 23,7″ O"}
{"id": "23735", "contents": "A Ialtörn Haliglun as en ialtörn, wat üüb't Boowerlun faan't eilun Haliglun as. A ialtörn faan daaling wurd 1941 üüs flaktörn apsaat, 1952 uun a gang üüs ialtörn nimen an 1965 amredet. At hööchte faan't ial as 82 meeter. At traagwidje faan't laacht as det starkst uun Tjiisklun an wurt uun amtelk dokumenten mä 52 kilomeeter uunden, an as üüb a Uastfresk Eilunen an Eidersteed tu keenen. De föörge ialtörn, wat 1902 apsaat wurd, wurd bi de britisk lochtuungrip faan a 18. April 1945 tunantmaaget. En iar ialtörn wurd 1811 apsaat. A ialtörn faan daaling A ialtörn faan 1902 (rochts) an faan 1811 (lachts) Commons: Ialtörn Haliglun – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "23736", "contents": "A Ialtörn Haliglun De Hallem wurd 1936 üüb De Hallem apsaatet. Hi leit üüb a süüdstrun faan't eilun. Hi beteeknet at faarweeder tu de Haliglun riad an dön Haliglun huuwner. At hööchte faan't ial as 17 meeter. At traagwidje faan sin ruad laacht as 20,9 kilomeeter."}
{"id": "23738", "contents": "Hoorst Hoorst (åw Tjüsch: Horstedt; åw Dånsch: Horsted) äs en gemiine oun e Gooshiird än Krais Noordfreeschloun. Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Ount noorden loit Alwat, ount ååsten läie Åldrop än Swiasing, ount sööen Hüsem än ount weesten läie Haatst än Haatstinger Meersch. E gemiine heet 786 foolk (2016). Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "23746", "contents": "OpenStreetMap (OSM) as en projekt, diar geograafisk dooten saamelt, apwerket an för arkenään uun en dootenbeenk (Open Data) paroot häält. Jo dooten stun oner en frei lisens (Open Database License). Mä jodiar dooten kön koorden salew maaget wurd. Waasterheewer Ialtürn Ilulisaat Ouagadougou Commonskategorii: OpenStreetMap – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "23748", "contents": "(Echt) Swetholt (Glycyrrhiza glabra) as en plaantenslach uun det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). Faan di rut wurd drops maaget. A bleeden wurd för tee brükt. Di sjiisk nööm Lakritz komt faan di latiinsk skööl-nööm Glycyrrhiza uf. An det komt faan't greks γλυκύς (glykys, „swet“) an ῥίζα (rhiza, „rut“) uf. Sodenang sait'am uk Swetrut. Swetrut könst dü uk kaue Drops Commonskategorii: Glycyrrhiza glabra – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Glycyrrhiza glabra"}
{"id": "2375", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Sjiisklun wiset di code för a sjiisk bundeslunen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Sjiisklun DE), di ööder as di code för det bundeslun. Nian feranerang faan di code sant 1998. Der Code für Brandenburg wurde zwischen dem Normentwurf ISO/DIS 3166-2 und der endgültigen Norm ISO 3166-2:1998 von DE-BR nach DE-BB geändert. Für Niedersachsen wird teilweise, zum Beispiel im Projekt ELSTER, die Abkürzung ND verwendet. Der führende Buchstabe „H“ in HB und HH steht wie im Falle der Kfz-Kennzeichen für Hansestadt. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Statoids: States of Germany (englisch) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer NUTS:DE (EU-Statistikregiuunen)"}
{"id": "23753", "contents": "Skroben, (fe.) Jügen (Genista) san en plaantenskööl uun det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). Diar wurd oober uk ööder plaanten \"skroben\" näämd, diar eegentelk tu det skööl Siigenkliawer (Cytisus) hiar. Faan a skroben jaft at amanbi 90 slacher. G. abchasica – G. acanthoclada – G. aetnensis – G. albida – G. × altoportillensis – G. amana – G. anatolica – G. ancistrocarpa – G. anglica – G. angustifolia – G. arbusensis – G. aristata – G. × arizagae – G. artwinensis – G. × aseginolazae – G. aspalathoides – G. aucheri – G. ausetana – G. balearica – G. berberidea – G. bocchierii – G. brutia – G. burdurensis – G. cadasonensis – G. canariensis – G. capitellata – G. carinalis – G. carpetana – G. cephalantha – G. cilentina – G. cinerascens – G. cinerea – G. clavata – G. compacta – G. corsica – G. csikii – G. cupanii – G. demarcoi – G. depressa – G. desoleana – G. dorycnifolia – G. dracunculoides – G. ephedroides – G. falcata – G. fasselata – G. ferox – G. flagellaris – G. florida – G. × fritschii – G. gasparrinii – G. germanica – G. haensleri – G. hassertiana"}
{"id": "23755", "contents": "Wat menst dü? Jügen, a \"iarmer\" faan en fögel Jügen (plaanten) Jügen, eegentelk ruan / ruaner faan en winjmaln"}
{"id": "23757", "contents": "Siigenkliawer (Cytisus) as en plaantenskööl uun det famile faan a bongfrüchten (Fabaceae). Diar hiar son 30 bit 60 slacher tu. Tu detdiar skööl hiar uk plaanten, diar skroben näämd wurd, oober ei tu det bioloogisk skööl faan a skroben (Genista) tääl. Cytisus an Genista like enööder oober fiks. C. acutangulus – C. aeolicus – C. agnipilus – C. albidus – C. albus – C. arboreus – C. ardoinoi – C. austriacus – C. baeticus – C. balansae – C. × beanii – C. benehoavensis – C. blockianus – C. borysthenicus – C. cantabricus – C. cassius – C. commutatus – C. creticus – C. decumbens – C. drepanolobus – C. elongatus – C. emeriflorus – C. eriocarpus – C. filipes – C. fontanesii – C. grandiflorus – C. graniticus – C. heterochrous – C. hirsutus – C. ingramii – C. jankae – C. kovacevii – C. kreczetoviczii – C. lasiosemius – C. leiocarpus – C. malacitanus – C. maurus – C. megalanthus – C. moleroi – C. multiflorus – C. nejceffii – C. orientalis – C. paczoskii – C. podolicus – C. praecox – C. procumbens – C. proliferus – C. pseudoprocumbens – C. pulvinatus – C. purpureus – C."}
{"id": "23759", "contents": "Beesemskroben (Cytisus scoparius) as en plaantenslach uun det famile faan a bongfrüchten (Fabaceae). Likes dat det plaant skroben het, hiart hat ei tu det bioloogisk skööl faan a skroben (Genista), man tu det skööl faan a siigenkliawer (Cytisus). A plaanten uun jodiar tau sköölen like enööder oober fiks. Di nööm sait at al, dat faan didiar strük beesmer bünjen wurden san. En öödern nööm för det plaant as braam, an en stak geestlun mä skroben üüb het uk braamsterhias. An det ingelsk wurd broom ment soföl üs en beesem. Uk di saarepsnööm Bramstedtlund hää diarmä tu dun. Commonskategorii: Beesemskroben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Beesemskroben Landwirtschaftliches Wochenblatt (Robuste Besen) Berufe dieser Welt (Besenbinder)"}
{"id": "2376", "contents": "w:de:ISO_3166-2 Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (sjiisk)"}
{"id": "23762", "contents": "Plateerten (Lathyrus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). Diar hiar son 160 slacher tu, diar fööraal uun miatag kliima üüb a nuurdelk eerdheleft waaks. Dünemeert (Lathyrus japonicus) Commonskategorii: Plateerten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Plateerten"}
{"id": "23764", "contents": "Hurnkliawer (Lotus) as en plaantenskööl uun det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). Diar jaft at son 150 slacher faan. Henk an Höön (Lotus corniculatus) L. aegaeus – L. alianus – L. alpicola – L. alpinus – L. anfractuosus – L. angustissimus – L. arabicus – L. arenarius – L. argyrodes – L. arinagensis – L. armeniacus – L. assakensis – L. australis – L. azoricus – L. becquetii – L. benoistii – L. berthelotii – L. biflorus – L. borbasii – L. broussonetii – L. brunneri – L. burttii – L. callis-viridis – L. campylocladus – L. castellanus – L. chazaliei – L. compactus – L. conimbricensis – L. conjugatus – L. corniculatus – L. creticus – L. cruentus – L. cytisoides – L. discolor – L. divaricatus – L. dorycnium – L. drepanocarpus – L. dumetorum – L. dvinensis – L. edulis – L. elisabethae – L. emeroides – L. eremiticus – L. eriophthalmus – L. fulgurans – L. garcinii – L. gebelia – L. germanicus – L. glaucus – L. glinoides – L. goetzei – L. graecus – L. hakkariensis – L. halophilus – L. hebecarpus – L. hebranicus – L. herbaceus – L. hirsutus – L. hirtulus"}
{"id": "23766", "contents": "Wiken (Vicia) san en plaantenskööl uun det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). Diar jaft at wel 160 slacher faan. Blä Kaatstört (Vicia cracca) Hingstbuan (Vicia faba) Müsbongen (Vicia sativa) V. abbreviata, V. acutifolia, V. afghanica, V. aintabensis, V. alpestris, V. altissima, V. americana, V. amoena, V. amurensis, V. anatolica, V. andicola, V. aphylla, V. araucana, V. argentea, V. articulata, V. assyriaca, V. bakeri, V. balansae, V. barbazitae, V. basaltica, V. benghalensis, V. berteroana, V. biebersteinii, V. biennis, V. bifolia, V. bijuga, V. bithynica, V. bungei, V. caesarea, V. canescens, V. cappadocica, V. capreolata, V. caroliniana, V. cassia, V. cassubica, V. cedretorum, V. chaetocalyx, V. chianshanensis, V. chinensis, V. ciceroidea, V. ciliaris, V. ciliatula, V. cirrhosa, V. coquimbensis, V. costae, V. costata, V. cracca, V. cretica, V. crocea, V. cusnae, V. cuspidata, V. cypria, V. dadianorum, V. davisii, V. delmasii, V. dennesiana, V. dichroantha, V. dionysiensis, V. disperma, V. dissitifolia, V. diversifolia, V. dumetorum, V. durandii, V. epetiolaris, V. eristalioides, V. ervilia, V. esdraelonensis, V. exigua, V. faba, V. fairchildiana, V. fauriei, V. fedtschenkoana, V. ferreirensis, V. filicaulis, V. floridana, V. freyniana, V. fulgens, V. galeata, V. galilaea, V. garbiensis, V. geminiflora, V. giacominiana, V. gigantea, V. glareosa, V. glauca, V."}
{"id": "23768", "contents": "Di Snöfelstiiner sen en Projekt fan di Könstler Gunter Demnig, wat ön't Jaar 1992 bigent waar. Iin ön Waien uur litj Skeltern üt Meesing forlair, hur wat aur di Mensken üpskrewen (iinslain) uur. Diarme skel di Taachten om di Mensken en wat jam pasiaret es waaken hölen uur. Hat giar om di Mensken, dānen ön di Natsjonaalsotsjalismus meshanelt, forsleepen (deportiaret) en uk ombraacht uuren sen. Som haa jam uk salev ombraacht, aurdat ja ek muar lewi maat, wan ja aural me di GeStaPo reekni maast. Di \"Stiiner\" sen kwadraatisk en haa rundi Huken. Ön en Tiarling (9,6 x 9,6 x 10,0cm) fan Stintjiklüv uur dit Meesingskelt klüvt, en dit uur da me di Hamer iin ön di Wai slain. Fuar't Miist uur di Stiiner diar montiaret, hur di Mensken üs Leest eeđer jaar aiin Wel lewet haa. Ja kum üp salev Niwoo me dit Plaaster, Leemkiis of di Asfalt iinleten, em snöflet diar ek aur. Ön di Maimuun fan 2018 jaav dit ombi 69.000 Stiiner. Des lii ek bluat ön Dütsklön, ja sen uk ön 23 üđer Lönen fan Euroopa tö finj. Di Snöfelstiiner sen di gurtest deetsentraali Teenkstair üp Wārel. Di Mark Stolpersteine heer sent 2006 Sküül bi dit"}
{"id": "23769", "contents": "Hur wet Dü hen? Snöfelstiiner (Forklaaring) Snöfelstiner ön Nuurđfriislön Snöfelstiiner ön Sleeswig-Holstiin Snöfelstiiner üp Söl"}
{"id": "23770", "contents": "Snöfelstiiner ön Sleeswig-Holstiin Liste der Stolpersteine in Ahrensburg Liste der Stolpersteine in Albersdorf (Holstein) Snöfelstiiner ön Aventoft Liste der Stolpersteine in Bad Schwartau Liste der Stolpersteine in Bargteheide Snöfelstiiner ön Bräist Liste der Stolpersteine in Elmshorn Liste der Stolpersteine in Flensburg Snöfelstiiner ön Fräärstää Liste der Stolpersteine in Heide Snöfelstiiner üp Heliglön Snöfelstiiner ön Hüsem Liste der Stolpersteine in Itzehoe Liste der Stolpersteine in Kiel Liste der Stolpersteine in Kronshagen Liste der Stolpersteine in Lübeck Liste der Stolpersteine in Meldorf Liste der Stolpersteine in Norderstedt Liste der Stolpersteine in Quickborn Liste der Stolpersteine in Rendsburg Snöfelstiiner ön Rodenäs Liste der Stolpersteine in Schleswig Snöfelstiiner üp Söl Snöfelstiiner ön Wyk üp Föör Snöfelstiiner ön Euroopa Snöfelstiiner ön Sleeswig-Holstiin"}
{"id": "23771", "contents": "Kleine Insel-Denkmäler. Gedenken an jüdische und \"Euthanasie\"-Opfer auf Sylt. (www.akens.org) Stolpersteine Sylt (Nordkirche) Snöfelstiiner ön Sleeswig-Holstiin"}
{"id": "23793", "contents": "Noordfreeschloun Krais Am e artiikel aw Hoorninger Fräisch tu leesen, wee sü goud än klik heer. Di Noordfreeschloun Krais (åw Tjüsch: Kreis Nordfriesland, åw Dånsch: Kreis Nordfrisland) äs åån foon dä alben kraise oun Sleeswich-Holstiin. E krais loit ount noordweesten fount bundesloun. Ount noorden loit et Dånsch, ount ååsten di Sleeswich-Flensboorj Krais, ount sööen di Dithmeersche Krais än ount weesten e Noordsäi. Dat heet 165.951 foolk (2019). E haudstää foon e krais äs Hüsem. Mä en gråte foon 2084 km² äs e krais di tweedgråtste oun Sleeswich-Holstiin. E krais heet fiiw stäänge än gemiine oone amt än åcht amten. E stäänge än gemiine oone amt sän: Friedrichstää Hüsem Reußenkuuge Sal Töning E amte sän: 1987 - 150.220 1995 - 159.048 (+ 8828) 2001 - 165.026 (+ 5978) 2011 - 163.665 (- 1361) 2019 - 165.951 (+ 2286) Germany: Administrative Division, States and Counties citypopulation.de Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "238", "contents": "Olersem as en taarep an gliktidjig en gemeend üüb Feer. At gemeend (ham kön uk Lungtaarep sai) bestäänt ütj dön taarpen Olersem, Klantem an Taftem. Olersem hiart tu det sarkspal St. Laurentii. Uun a gemeend wene sowat 600 lidj. At gemeend hiart tu Waasterlun-Feer. Olersem as 13,31 km². Det as det gratst gemeend üüb Feer. Olersem wurd tu't iarst feer uun't 15. juarhunert üüs Ulnersum neemd. Üüs dial faan Waasterlun Feer hiart Olersem, Klantem an Taftem direkt tut Köningrik Denemark an ei tut Hertoochdoom Sleeswich. Iarst efter a ferlust faan Denemark faan Sleeswich kaam dönheer steeden 1864 tu Sleeswich-Holstian. At gemeend Olersem ferlus Söleraanj, wat en nei gemeend wurd. Sant detdiar tidj hee Olersem uun a süüd faan Söleraanj en ünbewenet ekslaaf (amanbi 122 hektaar). Sant 2007 hiart Olersem tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomrem. Efter en schetsing 2016 wiar 508 lidj uun Olersem. Diarfaan wiar 233 maaner an 275 wüfen. Efter det folksteeling 2011 wiar det tutool befölkring faan't gemeend 567. At gemeend hee njüügen saten uun't gemeendfertreeding. Faan dön njüügen lidj uun a taarepsfertreeding wiar efter at wool 2008 aacht faan a Oldsumer Wählergemeinschaft (OWG), een sits hee a SPD. Fan dön njüügen saten uun det gemeendfertreeding hee det"}
{"id": "23814", "contents": "Di List fan di Snöfelstiiner ön Aventoft weeget di Snöfelstiiner, diar eeđer di Taachten fan di Könstler Gunter Demnig ön Aventoft forlair uuren sen. Aur di Snöfelstiiner skel om di Mensken taacht uur, dānen bi di Nationalsozialismus jaaget, meshanelt en ombraacht uuren sen. Bertha Andersen waar me ombi 64 Jaaren fastnomen, aurdat jü „heimtückische Äußerungen“ maaket haa skul. Jü waar ombi jen Jaar wechslööten en kür di Krich aurlewi. stolpersteine.eu Abfragebeispiel der in OSM eingetragenen Stolpersteine \"Nordfriesland Tageblatt\" über die Stolpersteine in Rodenäs und Aventoft Snöfelstiiner ön Sleeswig-Holstiin Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "23815", "contents": "Di List fan di Snöfelstiiner ön Rodenäs weeget di Snöfelstiiner, diar eeđer di Taachten fan di Könstler Gunter Demnig ön Rodenäs forlair uuren sen. Aur di Snöfelstiiner skel om di Mensken taacht uur, dānen bi di Nationalsozialismus jaaget, meshanelt en ombraacht uuren sen. Hans Hugo Schnack sair al tö Bigening fan di 30er Jaaren, dat hi nönt fan di Natsjonaalsozialismus höl, en diarfuar maast hi uk fuar Girocht stuun. Di Faađer fan fif Jungen waar ombi 1942 aur \"geistiger Verwirrung\", dit jit, dat hi sin Snüt ek hual kür, naa Sleeswig iin ön dit Nerven-Kraankenhüs iinweeget. Tau Jaaren leeter kür hi diar wechlaap; hi wil naa di Swaits. Bi di Mosel waar hi faat, en fan diar kām hi iin ön't Nerven-Kraankenhüs Meseritz-Obrawalde. Diar waar hi me en Geftsprüt ombraacht. Di Kraankensester en di boowerst Dochterwüfhaur waar eeđer di Krich fuar Muurden bi aur hönert Mensken henrocht. stolpersteine.eu Abfragebeispiel der in OSM eingetragenen Stolpersteine \"Nordfriesland Tageblatt\" über die Stolpersteine in Rodenäs und Aventoft Snöfelstiiner ön Sleeswig-Holstiin Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "23820", "contents": "Kofi Annan Kofi Atta Annan (* 8. April 1938 ön Kumasi, Gulküst - † 18. August 2018 uun Bern, Swaits) wiar en ghaanaisk Diplomaat. Hi wiar twesken 1997 en 2006 sööwenst Generaalsekreteer faan dön Foriinigt Natsjoonen. Ön’t Jaar 2001 fing Annan töhop me di Foriinigt Natsjoonen di Nobelpris fuar Freer. Commons: Kofi Annan – Saamling fan Skelter en Videos Wikiquote: Kofi Annan (Dütsk)"}
{"id": "23821", "contents": "De Schlobin Distrikt (üüb Witjrüs: Жлобінскі раён Žlobinski rajon, üüb Rüs: Жлобинский район Žlobinskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 104.871 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Schlobin. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23822", "contents": "De Kalinkawitschy Distrikt (üüb Witjrüs: Калінкавіцкі раён Kalinkavicki rajon, üüb Rüs: Калинковичский район Kalinkovičskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 64.055 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Kalinkawitschy. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23823", "contents": "De Karma Distrikt (üüb Witjrüs: Кармянскі раён Karmianski rajon, üüb Rüs: Кормянский район Kormjanskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 15.456 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Karma. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23824", "contents": "De Leljtschytsy Distrikt (üüb Witjrüs: Лельчыцкі раён Lieĺčycki rajon, üüb Rüs: Лельчицкий район Lel’čickiij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 27.722 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Leljtschytsy. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23825", "contents": "De Lojeu Distrikt (üüb Witjrüs: Лоеўскі раён Lojeŭski rajon, üüb Rüs: Лоевский район Lojevskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 14.346 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Lojeu. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23826", "contents": "De Masyr Distrikt (üüb Witjrüs: Мазырскі раён Mazyrski rajon, üüb Rüs: Мозырский район Mozyrskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 128.817 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Masyr. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23827", "contents": "De Naroulja Distrikt (üüb Witjrüs: Нараўлянскі раён Naraŭlianski rajon, üüb Rüs: Наровлянский район Narovljanskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 11.371 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Naroulja. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23828", "contents": "De Aktsjabrski Distrikt (üüb Witjrüs: Акцябрскі раён Akciabrski rajon, üüb Rüs: Октябрьский район Oktjabrskij rajon; üüb Fering: De Oktuuber Distrikt) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 15.989 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Aktsjabrski. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23829", "contents": "Di List fan di Snöfelstiiner ön Bräist weeget di Snöfelstiiner, diar eeđer di Taachten fan di Könstler Gunter Demnig ön Bräist forlair uuren sen. Aur di Snöfelstiiner skel om di Mensken taacht uur, dānen bi di Nationalsozialismus jaaget, meshanelt en ombraacht uuren sen. Snöfelstiiner ön Sleeswig-Holstiin Koord mä aal a koordinaaten: OSM SPD Geschichtswerkstatt: Andreas Carlsen Prof. Dr. Thomas Steensen: Künstler verlegt \"Stolperstein\" in Bredstedt"}
{"id": "23830", "contents": "De Petrykau Distrikt (üüb Witjrüs: Петрыкаўскі раён Pietrykaŭski rajon, üüb Rüs: Петриковский район Petrikovskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 33.960 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Petrykau. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23831", "contents": "De Retschytsa Distrikt (üüb Witjrüs: Рэчыцкі раён Rečycki rajon, üüb Rüs: Речицкий район Rečickij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 104.781 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Retschytsa. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23832", "contents": "De Rahatschou Distrikt (üüb Witjrüs: Рагачоўскі раён Rahačoŭski rajon, üüb Rüs: Рогачёвский район Rogačovskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 60.933 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Rahatschou. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23833", "contents": "De Swetlahorsk Distrikt (üüb Witjrüs: Светлагорскі раён Svietlahorski rajon, üüb Rüs: Светлогорский район Svetlogorskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 90.125 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Swetlahorsk. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23834", "contents": "De Chojniki Distrikt (üüb Witjrüs: Хойніцкі раён Chojnicki rajon, üüb Rüs: Хойникский район Chojnikskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 22.412 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Chojniki. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23835", "contents": "De Tschatschersk Distrikt (üüb Witjrüs: Чачэрскі раён Čačerski rajon, üüb Rüs: Чечерский район Čečerskij rajon) as een faan a distrikten uun det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 15.790 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Tschatschersk. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23836", "contents": "Koord mä aal a koordinaaten: OSM Di List fan di Snöfelstiiner ön Wyk üp Föör weeget di Snöfelstiiner, diar eeđer di Taachten fan di Könstler Gunter Demnig ön Wyk üp Föör forlair uuren sen. Aur di Snöfelstiiner skel om di Mensken taacht uur, dānen bi di Nationalsozialismus jaaget, meshanelt en ombraacht uuren sen. Commons: Snöfelstiiner ön Wyk üp Föör – Saamling fan Skelter en Videos stolpersteine.eu Snöfelstiiner ön Sleeswig-Holstiin"}
{"id": "23839", "contents": "Di Nobelpris [noˈbɛl-] as en ütjtiaknang, diar sant 1901 ferden woort, an faan di sweedsk ütjfinjer an onernemer Alfred Nobel (1833–1896) stiftet wurden as. Hi hää uun sin testament fäästlaanj, dat mä sin arewdial en stiftang grünjlaanj woort, an a sinsen skel wedenskapslidj tu guud kem. Det jil as föörsen för bedüüden wedenskapslidj of persöönelkhaiden uun jo feeg: Füsiik Chemii Füsiologii of Medesiin Literatuur Frees Sant 1968 jaft at uk noch en \"Nobelpris\" för Wiartskap. Hi komt oober faan't Sweedsk Riksbeenk. Commonskategorii: Nobelpris – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Nobelpris (sjiisk)"}
{"id": "23842", "contents": "Slowakei At Slowakei, amtelk at Republiik faan't Slowakei (üüb Slowaakisk: Slovensko an Slovenská republika) as en lun uun a maden faan’t Euroopa. Uun a nuurd leit Poolen, uun a uast Ukraine, uun a süüd Ungarn an uun’t waast Uasterrik an Tschechien. At lun hee 5.397.036 lidj (2011). At hoodsteed faan’t lun as Bratislava. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At Slowakei heet aacht regiuunen (üüb Slowaakisk: kraje): At lun wurd de 1. Janewoore 1993 suwereen. Tuföören wiar det dial faan't Tschechoslowakei. Slovakia, citypopulation Slovakia: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "23843", "contents": "Det Banská Bystrica Regiuun as ian faan dön aacht regiuunen faan’t Slowakei. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Uun a nuurd leit det Žilina Regiuun, uun a nuurduast det Prešov Regiuun, uun a uast det Košice Regiuun, uun a süüd Ungarn, uun a süüdwaast det Nitra Regiuun an uun a nuurdwaast det Trenčín Regiuun. Det hee 660.563 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Banská Bystrica. Det Banská Bystrica Regiuun as det gratst (9455 km²) uun't Slowakei. Dön Liich Tatra Berger, wat dial faan a Karpaaten san, stun uun a nuurd faan't regiuun. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee tretanj distrikten (üüb Slowaakisk: okresy, iantaal okres): Slovakia: Regions and Major Cities, citypopulation Slovakia: Administrative Division, citypopulation.de Slovakia: Banskobystrický kraj, citypopulation.de"}
{"id": "23844", "contents": "Det Bratislava Regiuun as ian faan dön aacht regiuunen faan’t Slowakei. Det hee 602.436 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Bratislava. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee aacht distrikten (üüb Slowaakisk: okresy, iantaal okres): Slovakia: Regions and Major Cities, citypopulation Slovakia: Bratislavský kraj, citypopulation.de Slovakia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23845", "contents": "Det Košice Regiuun as ian faan dön aacht regiuunen faan’t Slowakei. Det hee 791.723 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Košice. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: Slovakia: Regions and Major Cities, citypopulation Slovakia: Košický kraj, citypopulation.de"}
{"id": "23846", "contents": "Det Nitra Regiuun as ian faan dön aacht regiuunen faan’t Slowakei. Det hee 689.867 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Nitra. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: Slovakia: Regions and Major Cities, citypopulation Slovakia: Nitriansky kraj, citypopulation.de"}
{"id": "23847", "contents": "Det Prešov Regiuun as ian faan dön aacht regiuunen faan’t Slowakei. Det hee 814.527 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Prešov. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: Slovakia: Regions and Major Cities, citypopulation Slovakia: Prešovský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "23848", "contents": "Det Trenčín Regiuun as ian faan dön aacht regiuunen faan’t Slowakei. Det hee 594.328 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Trenčín. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: Slovakia: Regions and Major Cities, citypopulation Slovakia: Trenčiansky kraj, citypopulation.de"}
{"id": "23849", "contents": "Det Trnava Regiuun as ian faan dön aacht regiuunen faan’t Slowakei. Det hee 554.741 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Trnava. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: Slovakia: Regions and Major Cities, citypopulation Slovakia: Trnavský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "23850", "contents": "Det Žilina Regiuun as ian faan dön aacht regiuunen faan’t Slowakei. Det hee 688.851 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Žilina. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: Slovakia: Regions and Major Cities, citypopulation Slovakia: Žilinský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "23862", "contents": "Frees (ualhuuchsjiisk fridu „skuanin“, „frinjskap“) as en tustant faan rau, fööraal as diarmä det jindial faan kriich mend. Frees bedüüdet uk, dat stridj saner gewalt ütjdraanj woort, efter reegeln. Rinböögflag, heer mä det wurd Frees üüb Hebreewsk an Araabisk Yin an Yang san en asiaatisk sümbool för ütjglik an harmonii Det witj düüw mä di oliiwentwiig as fööraal en jüüdsk sümbool Commonskategorii: Frees – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Frees (sjiisk) Wikisource: Frees (sjiisk)"}
{"id": "23864", "contents": "Öölebuumer (Olea) san en skööl faan plaanten uun det famile faan a Öölebuumplaanten (Oleaceae) mä 40 bit 50 slacher. Uun Euroopa käänt am fööraal di Öölebuum (Oliiwenbuum) (Olea europaea). O. ambrensis – O. borneensis – O. brachiata – O. capensis – O. caudatilimba – O. chimanimani – O. cordatula – O. dioica – Öölebuum (O. europaea) – O. exasperata – O. gagnepainii – O. gamblei – O. hainanensis – O. javanica – O. lancea – O. laxiflora – O. moluccensis – O. neriifolia – O. obovata – O. palawanensis – O. paniculata – O. parvilimba – O. polygama – O. rosea – O. rubrovenia – O. salicifolia – O. schliebenii – O. tetragonoclada – O. tsoongii – O. welwitschii – O. wightiana – O. woodiana – O. yuennanensis Commonskategorii: Öölebuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Öölebuumer"}
{"id": "23868", "contents": "Ön Fräärstää (Dütsk: Friedrichstadt) wiar masi Juuden itüüs, en diar stuunt uk jit en Synagoogi. Üs di jest Sērkhof fan di Juuden tö litj uuren wiar, waar en taust Jen iipenmaaket. Des waar man ön di Taust Wārelkrich gleer maaket, di Stiiner waar omsmeten of wechnomen. Eeđer di Krich heer em forsaacht en maaki dit gur, man dit wiar gaar ek hiilendal tö maaki. Fan en gurt jüüdisk Gimiindi kām 1938 uk en gurt Pogroomnacht en masi Liir, hoken di Nāzis tö di Juuden dö kür. Snöfelstiiner ön Sleeswig-Holstiin stolpersteine.eu Abfragebeispiel der in OSM eingetragenen Stolpersteine AKENS aur Snöfelstiiner ön Fräärstää (PDF) Dit Bleer heer 2010 wat aur en Flyer skrewen En Doku fan Mensken, diar iin ön't \"Vernichtungslager\" Birkenau aarberi maast. Commons: Snöfelstiiner ön Fräärstää – Saamling fan Skelter en Videos Koord mä aal a koordinaaten: OSM En \"Vernichtungslager\" wiar diartö maaket, di Mensken \"industriel\" omtöbring. Ön Birkenau kür bit tö 12.000 Mensken ön jen Dai ombraacht en forbronen uur."}
{"id": "23871", "contents": "Öölebuumplaanten (Oleaceae) san en plaantenfamile uun't order faan a Lamiales. Diar hiar 25 sköölen mä 600 slacher tu. Snäbuumer (Chionanthus) Forsiitsien (Forsythia) Forsiitsie (Forsythia × intermedia) Eskebuumer (Fraxinus) Eskebuum (Fraxinus excelsior) Jasmiin (Jasminum) Wonterjasmiin (Jasminum nudiflorum) Echt Jasmiin (Jasminum officinale) Lagostern (Ligustrum) Lagoster (Ligustrum vulgare) Öölebuumer (Olea) Öölebuum, Oliiwenbuum (Olea europaea) Kaatstörter (Syringa) Kaatstört (Syringa vulgaris) Abeliophyllum – Chionanthus – Comoranthus – Dimetra – Fontanesia – Forestiera – Forsythia – Fraxinus – Haenianthus – Hesperelaea – Jasminum – Ligustrum – Menodora – Myxopyrum – Nestegis – Noronhia – Notelaea – Nyctanthes – Olea – Osmanthus – Phillyrea – Picconia – Priogymnanthus – Schrebera – Syringa Faan enkelt sköölen wurd enkelt slacher brükt: Fraxinus an Forsythia (för medesiin of för a guard) Jasminum (jasmiinööle) Osmanthus (för a guard) Syringa (üs gewürts of för a guard) Olea (Oliiwenbuum, Olea europaea, früchten an ööle) Fraxinus (för't holt) Commonskategorii: Öölebuumplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Öölebuumplaanten"}
{"id": "23876", "contents": "De Barysau Distrikt (üüb Witjrüs: Бары́саўскі раён Barýsaŭski rajón, üüb Rüs: Бори́совский райо́н Borísovskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 188.142 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Barysau. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23877", "contents": "De Berasino Distrikt (üüb Witjrüs: Бярэ́зінскі раён Biarézinski rajón, üüb Rüs: Бере́зинский райо́н Berézinskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 25.031 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Berasino. 15. Febrewoore 1938 wurd a distrikt dial faan det Mahiljou Prowins. Uun September 1944 wurd det dial faan det Minsk Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23878", "contents": "A Öölebuum of Oliiwenbuum (Olea europaea) as en buum uun det famile faan a Öölebuumplaanten (Oleaceae). Diar woort al sant muar üs 5000 juar mä büüret. O. e. subsp. cerasiformis – O. e. subsp. cuspidata – O. e. subsp. europaea – O. e. subsp. guanchica – O. e. subsp. laperrinei – O. e. subsp. maroccana An do jaft at wel son 1000 ünlik suurten. Bloosen Rip oliiwen Oliiwen wurd mä en näät iinbürgen Green oliiwen Suart oliiwen Oliiwenholtbreetjin Oliiwenööle Oliiwensiap Üüb 10,7 miljuun hektaar san uun't juar 2016 19,3 miljuun tonen oliiwen iinbürgen wurden. Auer a heleft alian uun Spoonien, Griichenlun an Itaalien. Produktjuunsstatistik faan't FAO. Commonskategorii: Oliiwenbuum (Olea europaea) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Oliiwenbuum (Olea europaea)"}
{"id": "23892", "contents": "De Tscherwenj Distrikt (üüb Witjrüs: Чэ́рвеньскі раён Čérvieński rajón, üüb Rüs: Че́рвенский райо́н Čérvenskij rajon) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 33.383 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Tscherwenj. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23893", "contents": "De Dsjarschynsk Distrikt (üüb Witjrüs: Дзяржы́нскі раён Dziaržýnski rajón, üüb Rüs: Дзержи́нский райо́н Dzeržínskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 61.252 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Dsjarschynsk. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23894", "contents": "De Kapylj Distrikt (üüb Witjrüs: Капы́льскі раён Kapýĺski rajón, üüb Rüs: Копы́льский райо́н Kopýl’skij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 32.818 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Kapylj. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23895", "contents": "De Kletsk Distrikt (üüb Witjrüs: Кле́цкі раён Kliécki rajón, üüb Rüs: Кле́цкий райо́н Kléckij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 32.302 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Kletsk. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23896", "contents": "De Krupki Distrikt (üüb Witjrüs: Кру́пскі раён Krúpski rajón, üüb Rüs: Кру́пский райо́н Krúpskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 26.522 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Krupki. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23897", "contents": "De Lahojsk Distrikt (üüb Witjrüs: Лаго́йскі раён Lahójski rajón, üüb Rüs: Лого́йский райо́н Logójskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 35.957 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Lahojsk. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23898", "contents": "De Ljubanj Distrikt (üüb Witjrüs: Лю́банскі раён Liúbanski rajón, üüb Rüs: Лю́банский райо́н Ljúbanskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 35.444 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Ljubanj. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23899", "contents": "De Maladsetschna Distrikt (üüb Witjrüs: Маладзе́чанскі раён Maladziéčanski rajón, üüb Rüs: Молоде́чненский райо́н Molodéčnenskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 138.375 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Maladsetschna. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "239", "contents": "Oluf Braren (* 25. Febrewoore 1787 uun Olersem; † 22. Maarts 1839 uun Taftem) as a bekäändst konstmooler faan Feer an sin biljen wurd ei bluat üüb’t eilun uun iaren häälen. Hi hed ham salew at moolin bibroocht an hed fermaak diaruun, üüb sin biljen fering lidj an leewent tu wisin. Oluf Braren wurd 1787 uun Olersem üüb Feer bäären. San aatj wiar diar smas an büür. Hi wul hal haa, det Oluf efter sin skuultidj uun a smasliar ging, oober Oluf wul leewer skuulmääster wurd an so kaam at uk. Hi wiar noch nian 20 juar ual, üüs’r sin iarst skuulmäästersteed üüb Sal fing. Diar liard'r uk sin wüf Meete Wilhelms ütj Archsem keenen. Jo freid di 25. September 1808, an hög juaren leeder ging det paar turag tu Ödersem üüb Feer. Diar ded Oluf iarst uun Madlem onerracht an küd do bi’t skuul uun Ödersem uunkem. Oluf as mä sin Meete ei lokelk wurden. Hat hed ei so’n grat hood üüs hi an diar kaam uk nian jongen. Uun Ing Peter Matzen, wat bi ham tu skuul weesen wiar, foon Oluf en wüf, wat ham fersted. Hat kaam faan Hedehüsem an hed en bruler Peter Nahmen, wat uk"}
{"id": "23900", "contents": "De Minsk Distrikt (üüb Witjrüs: Мі́нскі раён Mínski rajón, üüb Rüs: Ми́нский райо́н Mínskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 159.569 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Minsk, uk wan at steed nian dial faan a distrikt as. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23902", "contents": "De Njaswisch Distrikt (üüb Witjrüs: Нясві́жскі раён Niasvížski rajón, üüb Rüs: Несви́жский райо́н Nesvížskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 41.618 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Njaswisch. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23903", "contents": "De Puchawitschy Distrikt (üüb Witjrüs: Пу́хавіцкі раён Púchavicki rajón, üüb Rüs: Пу́ховичский райо́н Púchovičskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 69.427 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Marjina Horka. Steeden Marjina Horka Swislatsch Rudsjensk Prawdsinski Schatsk Druschny Puchawitschy Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23904", "contents": "De Salihorsk Distrikt (üüb Witjrüs: Саліго́рскі раён Salihórski rajón, üüb Rüs: Солиго́рский райо́н Soligórskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 136.145 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Salihorsk. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23905", "contents": "De Slutsk Distrikt (üüb Witjrüs: Слу́цкі раён Slúcki rajón, üüb Rüs: Слу́цкий райо́н Sluckij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 95.106 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Slutsk. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23906", "contents": "De Smaljawitschy Distrikt (üüb Witjrüs: Смаляві́цкі раён Smaliavícki rajon, üüb Rüs: Смолеви́чский райо́н Smolevíčskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 42.917 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Smaljawitschy. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23907", "contents": "Fräärstää Fräärstää (Friedrichstat (sö.), Friedrichstääd(öö.), dütsk: Friedrichstadt, deensk: Frederiksstad) es en Stat ön Krais Nuurđfriislön (Sleeswig-Holstiin). Diar uuni ombi 2.450 Mensken. Ön Fräärstää wiar bit to di 30er Jooren fan't 21. Jaarhönert masi Juuden itüüs. Des waar man fuar't Miist fan di Nāzis ombraacht. Dat ja ek auriiten uur, diarfuar jeft et ön di Stat maning Snöfelstiiner. Des (en muar!) Bleeren ken em iin ön't Gastenkontoor of iin ön't Museeum fan Friedrichstat fo."}
{"id": "23909", "contents": "Sölring es di Nuurđfriisk Spreekwiis fan dit Ailön Söl (1). Sölring uur jit fan ombi 500 Mensken spreeken, en dit uur mener. Diartö kum man jit Mensken diar jaar Uuning bütlön fünen haa. Deling uur üp Söl fuaral Dütsk snaket, en dit wiar bit eeđer di Taust Wārelkrich jit üđers. Di Sölring Foriining skel höör diarom kömeri, dat di Spraak ek olter waker sterevt. Di Spraak et foranert höör, aurdat Lir fan freemer Staten en Lönen forsjuk en liir Sölring. Em helpt höm diarbi aaftinoch me dütsk Uurter, wat iinbecht uur. Uk aur des uur bi di Sölring Foriining uur dat Personaal mener, wat diarbi help ken of mai. Hat jeft tau Spraakfamiilien ön Nuurdfriislön, di Spraaken fan't Fastlön en di Spraaken fan di Ailönen Söl, Föör, Aamrem en Heliglön. Boy P. Möller: Söl'ring Uurterbok, 308 S., ISBN 3-253-02746-5 Sändig Reprint (fan 1916), 1993 Erk-Uwe Schrahé: Deutsch-Söl’ring. Wortliste zum Söl’ring Uurterbok von Boy P. Möller, 45 S., ain Forlach, Raantem 1990 Birgit Kellner: Sölring Uurterbok. Wörterbuch der sylterfriesischen Sprache. 840 S., ISBN 3-925735-11-9. Söl‘ring Foriining e.V., Kairem/Söl 2006 en 2017 Hermann Schmidt: Wörterbuch Hochdeutsch/Sylterfriesisch, 64 S., Söl'ring Foriining 1972 Hermann Schmidt: Wörterbuch der Sylterfrieischen Sprache, 88 S., Söl'ring Foriining 1969"}
{"id": "23913", "contents": "A Wiidau as en 69 km lungen struum uun't Regiuun Syddanmark uun Denemark. Efter a Wiidau as at Wiidinghiird näämd. Wiidauslüüs / Hoyerslüüs Wiidau bi Rutebel Commonskategorii: Wiidau – Saamlang faan bilen of filmer E krouf bai e Wiidou (film) Der Krug an der Wiedau / Kroen ved Vidåen (Film, 2020/21 uun fiiw spriaken)"}
{"id": "23914", "contents": "Aamring (Üp Aamring jit dit Öömrang) es di Nuurđfriisk Spreekwiis ön dit Ailön Aamrem (2b). Hat liket Fööring fan dit Naiberailön Föör (2a) aur di Maaten. Aamring uur fan ombi 600 Mensken ön Nuurđfriislön snaket, diartö kum jik Liren, dānen üđershur uuni. Di Aamringern snaki deling uk Dütsk, en des wiar ön di 1930er Jaaren jit üđers. Di Aamring Foriining kömert höör om Aamring Spraak en Brükdom. Hat jeft tau Spraakfamiilien ön Nuurdfriislön, di Spraaken fan't Fastlön en di Spraaken fan di Ailönen Söl, Föör, Aamrem en Heliglön. Nils Århammar: Die Amringer Sprache. Die Amringer Literatur uun: Margot an Nico Hansen: Amrum – Geschichte und Gestalt einer Insel, Hansen & Hansen, Itzehoe 1964 Ommo Wilts: Wurdenbuk för Feer an Oomram, Quedens, Noorsaarep, 1986 Reinhard Jannen: Deutsch-friesische Wörterliste deutsch-öömrang, Manuskript, 1991-1992 Ommo Wilts: Friesische Formenlehre in Tabellen III Amrum, Matthiesen, Hüsem 1995 Nordfriesische Wörterbuchstelle: Fering-Öömrang Wurdenbuk, Wachholtz, Neumünster 2002 Nordfriesische Wörterbuchstelle: Wörterbuch Deutsch-Föhrer Friesisch, 468 S., Quedens, Oomram, 2011 Andrea Hölscher, \"Gud dai\", letj Öömrangkurs Forum för spriaken trinjam a Nuurdsia, Öömrang-sidj"}
{"id": "23915", "contents": "Fööring (Üp Föör jit dit Fering) es di Nuurđfriisk Spreekwiis fan dit Ailön Föör, en hat liket Aamring aur di Maaten. Fering an Aamring hiir tö di Ailönfriisk Spreekwiisen ön Nuurđfriislön. Ombi 3.000 Mensken snaki Fööring, fuaral üp Weesterlön-Föör. Iin ön di Spraak jeft et jit trii Spreekwiisen üp Föör, en dit sen Weesdring ön Weesten, Aasdring ön Uasten en Boowentaareps ön Süđern. Jen fan di ialst skrefen Dokumenti aur Fering es di Aurseeting fan Martin Luther sin Litj Katechismus. Fan Föör kumt uk dit ialst Nuurđfriisk Dokument, en dit es di Balaad \"A Bai, a Reder\" wat ombi ön't Jaar 1500 skrewen uuren es. Om di diari Spraak bikömert höm üp Föör di Fering Ferian en di Fering Stiftung. Ön di soowentiger Jaaren jaav dit en Bleer me fering Teksten, di \"Breipot\". Of en tö staant uk jens en litj Artikel üp Fering iin ön dit Fering Bleer \"Der Insel-Bote\". Hat jeft tau Spraakfamiilien ön Nuurdfriislön, di Spraaken fan't Fastlön en di Spraaken fan di Ailönen Söl, Föör, Aamrem en Heliglön. Fering gramatik faan't NFI Fering-Öömrang bidracher üüb Tjabelstünj Ferring-Stiftung Ocke-Schwen Bohn sin Sir me Spreekproowen."}
{"id": "23920", "contents": "De Staryja Darohi Distrikt (üüb Witjrüs: Старадаро́жскі раён Staradaróžski rajón, üüb Rüs: Стародоро́жский райо́н Starodoróžskij rajón; üüb Fering: Dön Ual Struaten Distrikt) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 21.937 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Staryja Darohi. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23921", "contents": "De Stoubtsy Distrikt (üüb Witjrüs: Стаўбцо́ўскі раён Staŭbcóŭski rajón, üüb Rüs: Столбцо́вский райо́н Stolbcóvskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 42.007 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Stoubtsy. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23922", "contents": "De Usda Distrikt (üüb Witjrüs: У́здзенскі раён Úzdzienski rajón, üüb Rüs: У́зденский райо́н Úzdenskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 23.657 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Usda. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23923", "contents": "De Waloschyn Distrikt (üüb Witjrüs: Вало́жынскі раён Valóžynski rajón, üüb Rüs: Воло́жинский райо́н Volóžinskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 37.543 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Waloschyn. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23924", "contents": "De Wilejka Distrikt (üüb Witjrüs: Віле́йскі раён Viliéjski rajón, üüb Rüs: Виле́йский райо́н Viléjskij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 52.053 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Wilejka. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23925", "contents": "De Aschmjany Distrikt (üüb Witjrüs: Ашмянскі раён Ašmianski rajon, üüb Rüs: Ошмянский район Ošmjanskij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 32.411 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Aschmjany. Efter det 2009 folksteeling wiar 62,44 prusent faan a lidj uun a distrikt Witjrusen an 35,72 prusent Rusen. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Wilejka Prowins grünjlaanjen. Det wurd faan det tjiisk armee 1941-1944 besaatet. Det wurd 1944 dial faan det Hrodna Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23926", "contents": "De Astrawets Distrikt (üüb Witjrüs: Астравецкі раён Astraviecki rajon, üüb Rüs: Островецкий район Ostroveckij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 24.266 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Astrawets. Efter det 2009 folksteeling wiar 86,87 prusent faan a lidj uun a distrikt Witjrusen an 5,73 prusent Poolen. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Wilejka Prowins grünjlaanjen. Det wurd faan det tjiisk armee 1941-1944 besaatet. Det wurd 1944 dial faan det Hrodna Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23927", "contents": "De Berastawitsa Distrikt (üüb Witjrüs: Бераставіцкі раён Bierastavicki rajon, üüb Rüs: Берестовицкий район Berestovickij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 18.017 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Grat Berastawitsa. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. Faan 15. Janewoore 1940 tu 1941 wiar det at waastdial faan det Krynki Distrikt faan det Belastok Prowins. Twesken 1941 an 1944 wurd at gebiit faan det tjiisk armee besaatet. Efter at uastdial faan a distrikt weler tu Poolen auerden wurd, wurd 20. September 1944 a distrikt mä a nööm faan nü grünjlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23928", "contents": "De Dsjatlawa Distrikt (üüb Witjrüs: Дзятлаўскі раён Dziatlaŭski rajon, üüb Rüs: Дятловский район Djatlovskij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 29.703 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Dsjatlawa. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Baranawitschy Prowins grünjlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23929", "contents": "De Hrodna Distrikt (üüb Witjrüs: Гродзенскі раён Hrodzienski rajon, üüb Rüs: Гродненский район Grodnenskij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 54.525 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Hrodna. Föör 1795 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen-Liitauen. Uun detdiar juar, uun det traad dialing faan Poolen, wurd det twesken Preussen an Ruslun diald. At nuurdwaastdial ging tu Preussen an det öler dial ging tu Ruslun. Det preussisk dial wurd lääder dial faan't Hertoochdoom faan Warschau, üüs detdiar lun 9. Jüüne 1807 grünjlaanjen wurd. Do wurd det dial faan Kongrespoolen efter't deellaag faan Napoleon; efter't ufskaafing faan detdiar köningrik 1867 wurd det dial faan det rüs prowins Weichsellun. Det rüs dial faan't gebiit bleew dial faan Ruslun üüs dial faan det Grodno Guwernement uun detheer tidj. At hial gebiit wurd faan det tjiisk armee auer de Iarst Wäältkrich besaatet an wurd 1921 dial faan Poolen. Uun September 1939 wurd at gebiit dial faan Witjruslun. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Belastok Prowins grünjlaanjen. Det wurd 1941-1944 weler faan det tjiisk armee besaatet. 1944 wurd a distrikt dial faan det Hrodna Prowins. De iar Salotskin"}
{"id": "23930", "contents": "De Iuje Distrikt (üüb Witjrüs: Іўеўскі раён Iŭjeŭski rajon, üüb Rüs: Ивьевский район Iv’evskij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 28.891 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Iuje. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Baranawitschy Prowins grünjlaanjen. Det wurd faan det tjiisk armee 1941-1944 besaatet. Det wurd 1944 dial faan det Hrodna Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23931", "contents": "Hantsawitschy (üüb Witjrüs: Ганцавічы Hancavičy, üüb Rüs: Га́нцевичи Gánceviči, üüb Poolsk: Hancewicze) as en steed un det Brest Prowins faan Witjruslun. Det hee 13.894 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Hantsawitschy Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "23932", "contents": "Iwanawa (üüb Witjrüs: Іва́нава Ivánava, üüb Rüs: Ива́ново Ivánovo, üüb Poolsk: Janów) as en steed un det Brest Prowins faan Witjruslun. Det hee 16.086 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Iwanawa Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "23944", "contents": "Halunder es di Nuurđfriisk Spreekwiis fan Heliglön. Hat jit, dat jam Sölringern en Heliglöningern gur forstuun ken. Sa üs uk bi di üđer Ailöns-Spreekwiisen sen uk bi Halunder (Spreeken üs \"Halun'er\") masi Uurter lik of tömendst binai lik. Hat jeft tau Spraakfamiilien ön Nuurdfriislön, di Spraaken fan't Fastlön en di Spraaken fan di Ailönen Söl, Föör, Aamrem en Heliglön. Wi lear Halunder, Helgoländisches Lehrbuch von Mina Borchert, Ritva und Nils Århammar, Helgoland 1987 (Nordfriisk Instituut, Nr. 85). Mina Borchert Spräkefeerer Diitsk - Halunder - Westfriisk, 48 S., Selbstverlag, 1982 Wikisource: P. A. Oelrichs: Kleines Wörterbuch zur Erlernung der Helgolander Sprache Oawersatmaskiin Diitsk-Halunder en Halunder-Diitsk Halunder Tekstbispell De Hai Halunder iip www.kuestenforum.de Deät Wiinachenevangelium noa Lukas 2, 1- 20 iip sid 17 Th. Siebs, Helgoland und seine Sprache Halunder fan Nils en Ritva Århammar"}
{"id": "23945", "contents": "De Karelitschy Distrikt (üüb Witjrüs: Карэліцкі раён Karelicki rajon, üüb Rüs: Кореличский район Koreličskij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 24.130 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Karelitschy. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs det Waleuka Distrikt faan det Baranawitschy Prowins grünlaanjen; det fing 25. Nofember 1940 a nööm faan nü. Det wurd faan det tjiisk armee 1941-1944 besaatet. Det wurd 1944 dial faan det Hrodna Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23947", "contents": "De Lida Distrikt (üüb Witjrüs: Лідскі раён Lidski rajon, üüb Rüs: Лидский район Lidskij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 135.096 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Lida. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Baranawitschy Prowins grünjlaanjen. Det wurd faan det tjiisk armee 1941-1944 besaatet. Det wurd 1944 dial faan det Hrodna Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23948", "contents": "De Masty Distrikt (üüb Witjrüs: Мастоўскі раён Mastoŭski rajon, üüb Rüs: Мостовский район Mostovskij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 33.883 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Masty. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Baranawitschy Prowins grünjlaanjen. Det wurd faan det tjiisk armee 1941-1944 besaatet. Det wurd 1944 dial faan det Hrodna Prowins. Det wurd 25. Deetsember 1962 ufskaafet, man weler 6. Janewoore 1965 grünjlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23949", "contents": "De Nawahrudak Distrikt (üüb Witjrüs: Навагрудскі раён Navahrudski rajon, üüb Rüs: Новогрудский район Novogrudskij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 49.107 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Nawahrudak. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Baranawitschy Prowins grünjlaanjen. Det wurd faan det tjiisk armee 1941-1944 besaatet. Det wurd 1944 dial faan det Hrodna Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23950", "contents": "De Schtschutschyn Distrikt (üüb Witjrüs: Шчучынскі раён Ščučynski rajon, üüb Rüs: Щучинский район Ščučinskij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 47.764 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Schtschutschyn. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Baranawitschy Prowins grünjlaanjen. Det wurd faan det tjiisk armee 1941-1944 besaatet. Det wurd 1944 dial faan det Hrodna Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23951", "contents": "De Seljwa Distrikt (üüb Witjrüs: Зэльвенскі раён Zeĺvienski rajon, üüb Rüs: Зельвенский район Zel’venskij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 19.119 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Seljwa. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Baranawitschy Prowins grünlaanjen. Det wurd faan det tjiisk armee 1941-1944 besaatet. Det wurd 1944 dial faan det Hrodna Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23952", "contents": "De Slonim Distrikt (üüb Witjrüs: Слонімскі раён Slonimski rajon, üüb Rüs: Слонимский район Slonimskij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 67.288 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Slonim. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Baranawitschy Prowins grünjlaanjen. Det wurd faan det tjiisk armee 1941-1944 besaatet. Det wurd 1944 dial faan det Hrodna Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23954", "contents": "De Swislatsch Distrikt (üüb Witjrüs: Свіслацкі раён Svislacki rajon, üüb Rüs: Свислочский район Svisločskij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 19.539 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Swislatsch. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Belastok Prowins grünjlaanjen. Det wurd faan det tjiisk armee 1941-1944 besaatet. Det wurd 1944 dial faan det Hrodna Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23955", "contents": "De Waukawysk Distrikt (üüb Witjrüs: Ваўкавыскі раён Vaŭkavyski rajon, üüb Rüs: Волковысский район Volkovysskij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 75.329 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Waukawysk. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd a 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Belastok Prowins grünjlaanjen. Det wurd faan det tjiisk armee 1941-1944 besaat. Det wurd 1944 dial faan det Hrodna Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23956", "contents": "De Woranawa Distrikt (üüb Witjrüs: Воранаўскі раён Voranaŭski rajon, üüb Rüs: Вороновский район Voronovskij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 30.477 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Woranawa. Efter det 2009 folksteeling wiar 83 prusent faan a lidj uun a distrikt Poolen an 10,5 prusent Witjrusen. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Baranawitschy Prowins grünjlaanjen. Det wurd faan det tjiisk armee 1941-1944 besaatet. Det wurd 1944 dial faan det Hrodna Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23957", "contents": "Det Baner Kartlien Regiuun (üüb Georgisk: შიდა ქართლის მხარე Schida Kartlis Mchare [ʃida kʰartʰlis mxarɛ]) as ian faan dön njüügen regiuunen faan Georgien. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Uun a nuurd leit Ruslun, uun a waast det Imereetien Regiuun, uun a süüd det Liiger Kartlien Regiuun an uun a uast det Mts'cheta-Mtianeetien Regiuun. Det hee 263.382 lidj (2014). At hoodsteed faan’t regiuun as Gori. Det nuurdelk dial faan Baner Kartlien as dial faan Süüdoseetien. Det regiuun hee ham 1990 faan Georgien ufspleden an schocht ham salew üs suwereenen stoot. At regiuun hee fiiw munisipaliteeten an ian steed (Gori): A munisipaliteeten san: At Köningrik Kartlien, en Georgisk köningrik, wat faan 1478 tu 1762 wooret. Georgia, citypopulation.de (saner Süüdoseetien)"}
{"id": "23958", "contents": "De Beschankowitschy Distrikt (üüb Witjrüs: Бешанковіцкі раён Biešankovicki rajon, üüb Rüs: Бешенковичский район Bešenkovičskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 18.516 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Beschankowitschy. A distrikt wurd 17. Jüüle 1924 grünlaanjen. Faan 1924 tu 1930 wiar hi dial faan de Witsebsk Kreis. Do wurd a kreiser uun Witjruslun ufskaafet. Hi wurd 20. Febrewoore 1938 dial faan det nei grünjlaanjen Witsebsk Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23959", "contents": "De Braslau Distrikt (üüb Witjrüs: Браслаўскі раён Braslaŭski rajon, üüb Rüs: Браславский район Braslavskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 29.175 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Braslau. Föör September 1939 wiar’t gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 grünlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23960", "contents": "Wiiringhiarter Friisk (4) es en nuurđfriisk Spreekwiis wat süđern fan di Wiidau ön dit Amt Südtondern ön di Krais Nuurđfriislön spreeken uur. Wiiringhiarter(sö.) jert tö di Fastlöns-Spreekwiisen en es nai bi Fråsch. Aurdat di Wiiringhiart nai bi Deenemark liit, kum iin ön di Spreekwiis uk deensk Uurter sa üs sok, wat fan deensk kum, fuar. Hat jeft tau Spraakfamiilien ön Nuurdfriislön, di Spraaken fan't Fastlön en di Spraaken fan di Ailönen Söl, Föör, Aamrem en Heliglön. Peter Jensen: Die nordfriesische Sprache der Wiedingharde, 1925 Peter Jensen: Wörterbuch der nordfriesischen Sprache der Wiedingharde, 1927/28 Prof. Bo Sjölin: Foon 'aab' bit 'würm', Wörterliste des Wiedingharder Friesisch, 94 S., Kiel, 1991 Peter Jensen: Wanderiirnge, ütjden faan Adeline Petersen, 2005"}
{"id": "23963", "contents": "De Dokschytsy Distrikt (üüb Witjrüs: Докшыцкі раён Dokšycki rajon, üüb Rüs: Докшицкий район Dokšickij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 26.828 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Dokschytsy. Föör September 1939 wiar’t at waastdial faan’t gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 grünlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23964", "contents": "Karhiarter Friisk of Karhiarter Fräisch es en nuurđfriisk Spreekwiis (6). Karhiarter uur ön Stedesand en Enge-Sande ön di Karhiart ön di Krais Nuurđfriislön spreeken. Karhiirder jert tö di Fastlöns-Spreekwiisen en es nai bi Fråsch. Hat jeft tau Spraakfamiilien ön Nuurdfriislön, di Spraaken fan't Fastlön en di Spraaken fan di Ailönen Söl, Föör, Aamrem en Heliglön."}
{"id": "23965", "contents": "De Dubrouna Distrikt (üüb Witjrüs: Дубровенскі раён Dubrovienski rajon, üüb Rüs: Дубровенский район Dubrovenskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 16.974 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Dubrouna. A distrikt wurd 17. Jüüle 1924 grünlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23966", "contents": "De Haradok Distrikt (üüb Witjrüs: Гарадоцкі раён Haradocki rajon, üüb Rüs: Городокский район Gorodokskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 26.760 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Haradok. A distrikt wurd 17. Jüüle 1924 grünlaanjen. Faan 1924 tu 1930 wiar hi dial faan de Witsebsk Kreis. Do wurd a kreiser uun Witjruslun ufskaafet. Hi wurd 1938 dial faan det nei grünjlaanjen Witsebsk Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "23967", "contents": "Mooring Mooring es en nuurđfriisk Spreekwiis, wat fuaral ön en trinjom dit Mor fan Risem (5a/5b) snaket uur. Diarfan kum uk di Noom. Mooring jert tö dit Böökinghiarter Frasch (5), wat jen fan di Spreekwiisen es, wat aaft snaket uur (Haupt-Spreekwiis). Aurdat Mooring jit maning Spreekers heer, uur aaftinoch \"Mooring\" tö dit Böökinghiarter Frasch sair, en dit es normaalerwiis ek rocht sa. Hat jeft tau Spraakfamiilien ön Nuurdfriislön, di Spraaken fan't Fastlön en di Spraaken fan di Ailönen Söl, Föör, Aamrem en Heliglön. Frasch baidrääge aw Tjabelstünj Spraakenkursus EduNordfriisk foon't NFI"}
{"id": "23968", "contents": "Gooshiarter Friisk es en Nuurđfriisk Spreekwiis, wat üp Fastlön twesken Hüsem en Lünghuurn (Of dit Huurn) spreeken uur. Süđergooshiarter (9) es 1981 ütstürewen, fan Merelgooshiarter (8) jeft et jit en Hunfol Spreekers. Sadeling lewet dit Gooshiarter Friisk deling fuaral üs Nuurđergooshiarter(7) Spreekwiis me di Varianten: Hoorninger, trinjom Lünghuurn/Di Huurn (E Hoorne) Hoolmer (Uk Holmer Freesch), trinjom Ockholm (E Hoolme) Haligfriisk es uk nai bi Gooshiarter Friisk. Hat jeft tau Spraakfamiilien ön Nuurdfriislön, di Spraaken fan't Fastlön en di Spraaken fan di Ailönen Söl, Föör, Aamrem en Heliglön. Üp Holmer Spreekwiis: Ernst Brandt \"Die nordfriesische Sprache der Goesharden\", Halle, 1913 V.Tams Jörgensen \"Kleines Friesisches Wörterbuch der Nordergoesharder Mundart\", 144 S., Nordfriisk Instituut, Bräist, 1981"}
{"id": "23971", "contents": "Det Guurien Regiuun (üüb Georgisk: გურიის მხარე Guriis Mchare [guriis mxarɛ]) as ian faan dön njüügen regiuunen faan Georgien. Uun a nuurdwaast leit det Mingreelien an Boower Swaneetien Regiuun, uun a nuurduast det Imereetien Regiuun, uun a süüduast det Samts'che-Dshawacheetien Regiuun, uun a süüd det autooom republiik faan Adschaarien an uun a waast det Suart Sia. Det hee 113.350 lidj (2014). At hoodsteed faan’t regiuun as Osurgeti. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't regiuun san: At regiuun hee trii lunkreiser an ian steed (Osurgeti). A lunkreiser san: Georgia, citypopulation.de Georgia: Guria Region, citypopulation.de Guria, citypopulation.de Guria, citypopulation.de"}
{"id": "23972", "contents": "Wat menst dü? Imereetien (Köningrik) Imereetien (Regiuun)"}
{"id": "23973", "contents": "Det Imereetien Regiuun (üüb Georgisk: იმერეთის მხარე Imeretis Mchare [imɛrɛtʰis mxarɛ]) as ian faan dön njüügen regiuunen faan Georgien. Uun a nuurd leit det Ratscha-Letschchumi an Liager Swaneetien Regiuun, uun a uast det Baner Kartlien Regiuun, uun a süüduast det Samts'che-Dschawacheetien Regiuun, uun a süüdwaast det Guurien Regiuun an uun a waast det Mingreelien an Boower Swaneetien Regiuun. Det hee 533.906 lidj (2014). At hoodsteed faan’t regiuun as Kutaisi. De nuurduastelk dial faan Imereetien as dial faan Süüdoseetien. Det regiuun hee ham 1990 faan Georgien ufspleden an schocht ham salew üs suwereenen stoot. At regiuun hee elwen munisipaliteeten an ian steed (Kutaisi). A munisipaliteeten san: At Köningrik Imereetien, en Georgisk köningrik, wat faan 1463 tu 1810 wooret. Georgia, citypopulation.de Imereti, citypopulation.de Imereti, citypopulation.de"}
{"id": "23974", "contents": "Wat menst dü? Guurien (Fürstendoom) Guurien (Regiuun)"}
{"id": "23975", "contents": "Det Kacheetien Regiuun (üüb Georgisk: კახეთის მხარე Kachetis Mchare [kʼaxɛtʰis mxarɛ]) as ian faan dön njüügen regiuunen faan Georgien. Det hee 318.583 lidj (2014). Uun a nuurduast leit Ruslun, uun a süüduast leit Aserbaidschan, uun a süüdwaast det Liiger Kartlien Regiuun an uun a nuurdwaast det Mts'cheta-Mtianeetien Regiuun. At hoodsteed faan’t regiuun as Telawi. At regiuun hee aacht munisipaliteeten an ian steed (Telawi). A munisipaliteeten san: At Köningrik Kacheetien, en georgisk köningrik, wat faan 1465 tu 1762 wooret. Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "23976", "contents": "Wat menst dü? Kacheetien (Köningrik) Kacheetien (Regiuun), ferwaltangsregiuun uun Georgien"}
{"id": "23978", "contents": "Det Liiger Kartlien Regiuun (üüb Georgisk: ქვემო ქართლის მხარე Kwemo Kartlis Mchare [kʰvɛmɔ kʰartʰlis mxarɛ]) as ian faan dön njüügen regiuunen faan Georgien. Uun a nuurd lei dön Baner Kartlien, Mts'cheta-Mtianeetien an Tiflis Regiuunen, uun a nuurduast leit det Kacheetien Regiuun, uun a süüduast Aserbaidschan, uun a süüd Armeenien an uun a waast det Samts'che-Dschawacheetien Regiuun. Det hee 423.986 lidj (2014). At hoodsteed faan’t regiuun as Rustawi. At regiuun hee seeks munisipaliteeten an ian steed (Rustawi). A munisipaliteeten san: At Köningrik Kartlien, en Georgisk köningrik, wat faan 1478 tu 1762 wooret. Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "23979", "contents": "Wat menst dü? Kartlien (Köningrik) Baner Kartlien, en regiuun uun Georgien Liiger Kartlien, en regiuun uun Georgien"}
{"id": "23980", "contents": "Det Mingreelien an Boower Swaneetien Regiuun (üüb Georgisk: სამეგრელოს და ზემო სვანეთის მხარე Samegrelos da Semo Swanetis Mchare [samɛgrɛlɔs da sɛmɔ svanɛtʰis mxarɛ]) as ian faan dön njüügen regiuunen faan Georgien. Uun a nuurd leit Ruslun, uun a nuurduast det Ratscha-Letschchumi an Liager Swaneetien Regiuun, uun a süüduast det Imereetien Regiuun, uun a süüd det Guurien Regiuun, uun a waast det Suart Sia an uun a nuurdwaast det (de-jure) autonoom republiik faan Abchaasien. Det hee 330.761 lidj (2014). At hoodsteed faan’t regiuun as Sugdidi. At regiuun hee aacht munisipaliteeten an ian steed (Poti). A munisipaliteeten san: Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "23981", "contents": "Det Mts'cheta-Mtianeetien Regiuun (üüb Georgisk: მცხეთა-მთიანეთის მხარე Mtscheta-Mtianetis Mchare [mt͡sʰxɛtʰa mtʰianɛtʰis mxarɛ]) as ian faan dön njüügen regiuunen faan Georgien. Uun a nuurd leit Ruslun, uun a uast det Kacheetien Regiuun, uun a süüd lei dön Liiger Kartlien an Tiflis Regiuunen an uun a waast det Baner Kartlien Regiuun. Det hee 94.573 lidj (2014). At hoodsteed faan’t regiuun as Mts'cheta. De waastelk dial faan Mts'cheta-Mtianeetien as dial faan Süüdoseetien. Det regiuun hee ham 1990 faan Georgien ufspleden an schocht ham salew üs suwereenen stoot. Dön tjiin gratst steeden uun taarpen uun't regiuun san: At regiuun hee fiiw munisipaliteeten. A munisipaliteeten san: Sas'chori Georgia, citypopulation.de Georgia: Mtskheta-Mtianeti Region, citypopulation.de Mtskheta-Mtianeti: Administrative Division of Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "23983", "contents": "Det Ratscha-Letschchumi an Liiger Swaneetien Regiuun (üüb Georgisk: რაჭა-ლეჩხუმის და ქვემო სვანეთის მხარე Ratscha-Letschchumis da Kwemo Swanetis Mchare [rat͡ʃʼa lɛt͡ʃʰxumis da kʰvɛmɔ svanɛtʰis mxarɛ]) as ian faan dön njüügen regiuunen faan Georgien. Uun a nuurduast leit Ruslun, uun a süüduast det Baner Kartlien Regiuun, uun a süüd det Imereetien Regiuun an uun a waast an nuurdwaast det Mingreelien an Boower Swaneetien Regiuun. Det hee 32.089 lidj (2014). At hoodsteed faan’t regiuun as Ambrolauri. Det süüd-uastelk dial faan Ratscha-Letschchumi an Liiger Swaneetien as dial faan Süüdoseetien. Det regiuun hee ham 1990 faan Georgien ufspleden an schocht ham salew üs suwereenen stoot. At regiuun hee fjauer munisipaliteeten. A munisipaliteeten san: Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "23985", "contents": "Det Aragatsotn Prowins (üüb Armeens: Արագածոտնի մարզ Aragacotni marz [ɑɾɑɡɑt͡sɔtni mɑɾz]) as ian faan dön tjiin prowinsen faan Armeenien. Det hee 132.925 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Aschtarak. De huuchst ponkt uun Armeenien, de Aragats Berig leit uun a nuurd faan't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee fjauer distrikten: Armenia, citypopulation.de Armenia: Aragatsotn, citypopulation.de"}
{"id": "23993", "contents": "Jens Jessen (* 1959 ön Naibel) heer üs Skuulmaister üp Aamrem aarbert. Sent 2009 helpt hi me en bech di Nuurdfresk Wikipedia āp. Jens wiar jest üp Aamrem tö Skuul. 1978 kür hi bi di Friedrich-Paulsen-Skuul ön Naibel sin Abituur maaki. Bi di Pedagoogisk Hoogskuul ön Kiil heer hi studiaret, dat hi en Skuulmaister fuar Mathematik en Geografii waar. Tö di salev Tir wiar hi bi di Nuurđfriisk Uurterbokstair bi Prof. Bo Sjölin, Dr. Ommo Wilts en Dr. Alastair Walker, om friisk Filologii tö studiarin. Eeđer des ging hi tö di Foriining Jordsand, en dit wiar sin Siwiiltiinst. Fan 1987 bit 2013 wiar hi Skuulmaister bi di Öömrang Skuul üp Oomram. Ön di 1990er Jaaren wiar hi aktiif bi't European Bureau for Lesser-Used Languages an bi't Nordfriisk Instituut. Sent 2009 helpt hi me, di Nuurđfriisk Wikipedia tö maaki, en sin Reer heer en gurt Wert fuar ark jen, diar diar wat skriif mai. Jens heer en Hunfol Boker auerseet of tömendst meholpen: Polyglott spriakfeerer öömrang. Stianood 1992. James Krüss: At fertelang faan't han an faan't ai. 1992. Auerseet. Iindrach uun't DNB. ISBN 978-3-88007-180-3 R.Goscinny & A.Uderzo: Asterix an Maestria. 1993. - Auerseet. Carlo Collodi: Pinocchio. 1993. - Auerseet. Iindrach uun't"}
{"id": "23994", "contents": "Wat meenst dü? Kap Arkona of Cap Arcona stuunt fuar: Kap Arkona (Rügen), di Kant fan Kualkstiin ön dit Ailön Rügen Füürtürner Kap Arkona, tau Füürtürner en en Pailtürn bi di Uastsee ön Mecklenborig-Fuarpommern. Kap Arkona (Heard), Kap ön dit Ailön Heard iin ön di süđern Indisk Oozean üs Skepsnoom fuar: Kap Arkona (Skep), Hanelsskep fan di DDR (VEB Deutsche Seereederei Rostock, DSR) Cap Arcona (Skep, 1907), en Luksusdamper, wat eeđer dit Kap Arkona üp Rügen nēmt wiar Cap Arcona (Skep, 1927), en Luksusdamper, wat eeđer dit Kap Arkona üp Rügen nēmt wiar en ön di 3. Maimuun 1945 fan engelsk Fliigern öner Weeter sjoten waar Siehe auch: Arkona"}
{"id": "23995", "contents": "54.0418310.86422Koordinaaten: 54° 2′ 30,6″ N, 10° 51′ 51,2″ O Di Cap Arcona weer en Luksusdamper en dit Flagskep fan di \"Hamburg-Südamerika-Linie\". Di Damper waar eeđer dit Kap Arkona üp dit Ailön Rügen nēmt. Dit Skep waar ön di 3. Mai 1945 öner Weeter skööten, fif Daagen leeter wiar di Taust Wārelkrich fuarbi. Di Bomben kām fan engelsk Fliigern, en diarfan kām di olermiist fan di ~ 4.600 Mensken ön Buurt om. Nai bi di Cap Arcona lair di Thielbek me 2.800 Mensken, en dānen kām fuar't Miist uk ek muar lewendig fan't Skep. Ön di Cap Arcona en ön üđer Skeepen wiar Insasen fan dit KZ Neuengamme. Diarmung wiar uk hok Sölringern, dānen fastnomen en wechslööten uuren wiar, aurdat ja bi di SPD wiar of üđers ek di \"rocht\" Meening her of dit uk sair haa. Fuar hok fan des Mensken sen Snöfelstiiner forlair uuren. - Jir giar dit tö di Snöfelstiiner üp Söl. Di Cap Arcona her höör jest Faart fan Hamborig naa Argentiinien ön di 19. November fan't Jaar 1927. Dit Skep wiar bikeent üs jen fan di dailkst Skeepen tö di Tir. Me höör Dampturbiinen wiar jü uk waker önerwai, sa kür ön 15 Daagen jü fan"}
{"id": "23996", "contents": "p1 Di Thielbek wiar en 2.815 BRT gurt Frachtskep, wat 1939 ön di Lübecker Maschinenbau Gesellschaft (LMG) fuar di Reederii Knöhr & Burchard fan Hamborig becht waar. Me ombi 2.800 Mensken üt dit KZ Neuengamme waar dit Skep ön di 3. Mai 1945 fan engelsk Jachtfliigern öner Weeter sjoten. Nai bi di Thielbek lair uk di Damper Cap Arcona. Biiring Skeepen kür ek rocht faar. Di Cap Arkona her wat me di Maskiin, en di Thielbek her wat me dit Ruuder. Di Retingsmereln wiar fan di SS of SA wechnomen of önsteken maaket uuren. Ön di Thielbek en ön üđer Skeepen wiar Insasen fan dit KZ Neuengamme. Diarmung wiar uk hok Sölringern, dānen fastnomen en wechslööten uuren wiar, aurdat ja bi di SPD wiar of üđers ek di \"rocht\" Meening her of dit uk sair haa. Fuar hok fan des Mensken sen Snöfelstiiner forlair uuren. - Jir giar dit tö di Snöfelstiiner üp Söl. Fan aural kām di Fronten naier, en kan fuan di Nāzis dit beeter en maaki di Spöören fan jaar Kzs wech. Di Mensken, dānen diar iinslööten wesen wiar, stjüürti em wech, dat ja fan't Laapen tö Duar kum skul. Heinrich Himmler her aur Fiirsnaker des Biskiir"}
{"id": "23999", "contents": "Wat meenst dü? Wilhelm Gustloff, Meföligster fan di NSDAP, diar 1936 duarsjoten waar Wilhelm Gustloff (Skep), en KdF-Skep, wat 1945 öner Weeter sjoten waar"}
{"id": "24", "contents": "Merkurius (sümbool: ) stound am tachsten bi jü san. Sunt Pluto sin statuus as planeet ferlääsen heet, as Merkurius di mååst latj planeet foon üs sansüsteem. Döör sin umluupbaan foon 58 deege jeeft et en grut temperatuurferscheel twasche dai än nåcht, amenbai 500 °C. Bisuner stark as dåt magnetische fälj aw Merkurius. Merkurius heet nåån moune. 1974/75: Mariner 10 2004-2008: Messenger 2011: BepiColombo Commons: Merkurius – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "24001", "contents": "Di Wilhelm Gustloff wiar en Krütsfaartskep fan di \"Deutsche Arbeitsfront\", wat di Nāzis üs jaar Organisatsjoon fan \"Kraft durch Freude (KdF)\" önskööwen her. Ön di Taust Wārelkrich waar di Wilhelm Gustloff fuaral üs swumendi Kraankenhüs, Soldaatenskep, Uuniskep fuar di Krichsmariini iinseet. Üs dit Skep fan dit Russen-U-Buat S-13 fuar Pomern öner Weeter skööten waar, skel ombi 9.000 Mensken ön Buurt wesen wiis. Diarme wiar dit jen fan di slimst Skepskatastroofen ön di Histoorii fan di Menskhair. Steuben Goya Spiegel.de aur di Gustloff (Artiikel üt en Bok nomen) me Fotostreek"}
{"id": "24003", "contents": "Di Steuben waar 1922 üs München ön Gang braacht. 1931 waar dit Skep eeđer Friedrich Wilhelm von Steuben üs General von Steuben omdööpet. Dit Skep es fuar di Norddeutschen Lloyd bereedert. faart. Dat et tö dit Jen fan di Taust Wārelkrich forseenket waar, es jen fan di gurtest Skepskatastroofen fan di Menskhair. Dit Skep kām ön't Jaar 1922 üs München bi di AG Vulcan Stettin tö Weeter en waar fan di 5. Juuni 1923 ön fuar di Tiinst iin ön di Nuurđeratlantik iinseet. Dit wiar dit jest Pasajiirskeps-Niibechning eeđer di Jest Wārelkrich als erster Passagierschiffs-Neubau des Norddeutschen Lloyd für den Nordatlantikdienst nach dem Ersten Weltkrieg in Dienst gestellt. Dit Skep löp fuar di Norddeutscher Lloyd (NDL). Di Münschen wiar al dit trērst Skep me di Noom, wat di NDL her. Die München fing ön di Januwaari fan 1924 en Sesterskep, di Stuttgart. Biiring waar da me trii Pasajiirklasen iinseet. Ön di Wunter 1925/26 waar di \"München\" ombecht, dat di Pasajiiri fan di beeter Klasen wat hooger tö sit kām. Fan 1925 ön waar dit Skep uk fuar \"Fuarhaalingsraisen tö See\", wat em tö Krütsfaarten sair, iinseet. Sa waar fan Juuli bit August fan't Jaar 1925 en Polaarfaart maaket. Ön di"}
{"id": "24004", "contents": "Di Goya wiar en Frachtskep fan di Reederii „A/S J. Ludwig Mowinckels Rederi“ ön Bergen (Norwegen). Di Goya waar ön Oslo bi di Werev „Akers mekaniske verksted“ becht en fing sin Noom eeđer di spansk Könstmaaler Francisco de Goya. Di 4. April 1940 waar dit Skep ön Faart braacht. Des Skep waar di 16. April 1945 fan en Sowjet-U-Buat öner Weeter skööten üs di me aur di Maaten fuul flüchtendi Mensken bileeren wiar. Des es bit deling üs jen fan di slimst Katastroofen tö See bikeent. Ön't Jaar 1945 kām aur 20.000 Mensken ön di Uastsee om, üs di Skeepen Goya, Wilhelm Gustloff, Cap Arcona, Steuben en jit hok litjeri Skeepen forseenket waar. Peter Dreckmann: \"Die Todesfahrt der Goya\" - En MDR-Dokumentatsjoon fan 2003 (Wayback-Maskiin) Lisa Erdmann: Flüchtlingsschicksal: Wie die „Goya“ zum 7000-fachen Grab wurde. In: Spiegel Online, 15. April 2005. Unterlagen der Reederei Mowinckel, Norwegisches Staatsarchiv"}
{"id": "24006", "contents": "Det Ararat Prowins (üüb Armeens: Արարատի մարզ Ararati marz [ɑɾɑɾɑti mɑɾz]) as ian faan dön tjiin prowinsen faan Armeenien. Det hee 260.367 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Artaschat. At prowins hee trii distrikten: Armenia, citypopulation.de Ararat (Berig)"}
{"id": "24007", "contents": "Det Armawir Prowins (üüb Armeens: Արմավիրի մարզ Armaviri marz [ɑɾmɑviɾi mɑɾz]) as ian faan dön tjiin prowinsen faan Armeenien. Det hee 265.770 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Armawir . At prowins hee trii distrikten: Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de"}
{"id": "24008", "contents": "Det Gegharkunik Prowins (üüb Armeens: Գեղարքունիքի մարզ Gełark‘ownik‘i marz [ɡɛʁɑɾkʰunikʰi mɑɾz]) as ian faan dön tjiin prowinsen faan Armeenien. Det hee 235.075 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Gawarr. At prowins hee fiiw distrikten: Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de"}
{"id": "24009", "contents": "Det Kotajk Prowins (üüb Armeens: Կոտայքի մարզ Kotayk‘i marz [kɔtɑjkʰi mɑɾz]) as ian faan dön tjiin prowinsen faan Armeenien. Det hee 254.397 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Hrasdan . At prowins hee trii distrikten: Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de"}
{"id": "24010", "contents": "Det Lori Prowins (üüb Armeens: Լոռու մարզ Loṙow marz [lɔru mɑɾz]) as ian faan dön tjiin prowinsen faan Armeenien. Det hee 235.537 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Wanadsor . At prowins hee ian steed (Wanadsor) an fiiw distrikten: Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de"}
{"id": "24011", "contents": "Det Schirak Prowins (üüb Armeens: Շիրակի մարզ Širaki marz [ʃiɾɑki mɑɾz]) as ian faan dön tjiin prowinsen faan Armeenien. Det hee 251.941 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Gjumri. At prowins hee ian steed (Gjumri) an fiiw distrikten: Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de"}
{"id": "24012", "contents": "Det Sjunik Prowins (üüb Armeens: Սյունիքի մարզ Syunik‘i marz [sjunikʰi mɑɾz]) as ian faan dön tjiin prowinsen faan Armeenien. Det hee 141.771 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Kapan. At prowins hee fjauer distrikten: Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de"}
{"id": "24013", "contents": "Det Tawusch Prowins (üüb Armeens: Տավուշի մարզ Tavouši marz [tɑvuʃi mɑɾz]) as ian faan dön tjiin prowinsen faan Armeenien. Det hee 128.609 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Idschewan . At prowins hee een steeddistrikt (Dilidschan) an trii distrikten: Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de"}
{"id": "24014", "contents": "Det Wajots Dsor Prowins (üüb Armeens: Վայոց ձորի մարզ Vayoc‘ Jori marz [vɑjɔt͡sʰ d͡zɔɾi mɑɾz]) as ian faan dön tjiin prowinsen faan Armeenien. Det hee 52.324 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Jeghegnadsor. At prowins hee tau distrikten: Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de Armenia, citypopulation.de"}
{"id": "24015", "contents": "De Hlybokaje Distrikt (üüb Witjrüs: Глыбоцкі раён Hlybocki rajon, üüb Rüs: Глубокский район Glubokskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 41.043 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Hlybokaje. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24016", "contents": "De Lepelj Distrikt (üüb Witjrüs: Лепельскі раён Liepieĺski rajon, üüb Rüs: Лепельский район Lepel’skij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 35.367 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Lepelj. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24017", "contents": "De Ljosna Distrikt (üüb Witjrüs: Лёзненскі раён Lioznienski rajon, üüb Rüs: Лиозненский район Lioznenskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 17.659 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Ljosna. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24018", "contents": "De Mjory Distrikt (üüb Witjrüs: Мёрскі раён Miorski rajon, üüb Rüs: Миорский район Miorskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 24.364 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Mjory. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24019", "contents": "De Orscha Distrikt (üüb Witjrüs: Аршанскі раён Aršanski rajon, üüb Rüs: Оршанский район Oršanskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 163.734 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Orscha. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24020", "contents": "De Pastawy Distrikt (üüb Witjrüs: Пастаўскі раён Pastaŭski rajon, üüb Rüs: Поставский район Postavskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 39.487 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Pastawy. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24021", "contents": "Wat menst dü? Witsebsk (Distrikt) Witsebsk (Prowins) Witsebsk (Steed)"}
{"id": "24022", "contents": "De Polatsk Distrikt (üüb Witjrüs: Полацкі раён Polacki rajon, üüb Rüs: Полоцкий район Polockij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 109.810 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Polatsk. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24023", "contents": "De Rasony Distrikt (üüb Witjrüs: Расонскі раён Rasonski rajon, üüb Rüs: Россонский район Rossonskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 11.514 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Rasony. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24024", "contents": "De Scharkauschtschyna Distrikt (üüb Witjrüs: Шаркаўшчынскі раён Šarkaŭščynski rajon, üüb Rüs: Шарковщинский район Šarkovščynskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 18.620 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Scharkauschtschyna. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24025", "contents": "De Schumilina Distrikt (üüb Witjrüs: Шумілінскі раён Šumilinski rajon, üüb Rüs: Шумилинский район Šumilinskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 20.716 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Schumilina. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24030", "contents": "Tiflis (georgisk თბილისი; bit 1936: ტფილისი Tpilissi) as det hoodstääd faan Georgien. Hat as det gratst stääd uun't lun mä muar üs ian miljuun iinwenern. Sant 2013 hää Tiflis tjiin distrikten (üüb Georgisk: რაიონები raionebi, iantaal: რაიონი raioni): Tiflis hää miatag kliima. Turkei Ankara (Türkei) Kasachstaan Astana (Kasachstaan), sant 2005 Grichenlun Athen (Griichenlun) Ferianagt Stooten Atlanta (USA), sant 1988 Spoonien Bilbao (Spoonien), sant 1989 Ferianagt Könangrik Bristol (UK), sant 1987 Turkei Eskişehir (Türkei) Uasterrik Innsbruck (Uastenrik), sant 1982 Armeenien Jerewan (Armeenien) Ukraine Kiew (Ukraine), sant 1999 Sloweenien Ljubljana (Sloweenien), sant 1979 Frankrik Nantes (Frankrik), sant 1979 Itaalien Palermo (Itaalien), sant 1987 Frankrik Paris (Frankrik), sant 1997 Sjiisklun Saarbrücken (Sjiisklun), sant 1975 Litauen Vilnius (Litauen), sant 2009 Commonskategorii: Tiflis – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tiflis (sjiisk) Georgia: Tbilisi City, citypopulation.de Georgia: Tbilisi City, citypopulation.de"}
{"id": "24031", "contents": "Adschaarien (georgisk აჭარა / Atschara, amtelk აჭარის ავტონომიური რესპუბლიკა / Atscharis Awtonomiuri Respublika) as en autonoom republiik uun Georgien. Uun't süüden leit a Türkei an uun't waasten at Suart Sia. Diar san sääks distrikten uun Adschaarien: BBC-portree faan Adschaarien (ingelsk) მოსახლეობის საყოველთაო აღწერა 2014. საქართველოს სტატისტიკის ეროვნული სამსახური. ნოემბერი 2014. Ufrepen uun 26 ივლისი 2016. 41.66666666666742.25Koordinaaten: 41° 40′ N, 42° 15′ O"}
{"id": "24039", "contents": "Madelanatoolien (türkisk İç Anadolu) as 151.000 km² grat, an diarmä det öödergratst regiuun uun a Türkei. Uun a Türkei san 81 prowinsen. 13 diarfaan haa hör hoodstääden uun Madelanatoolien: Uk dialen faan dön Afyonkarahisar, Bilecik, Çorum an Tokat Prowinsen lei uun Madelanatoolien, man lei hör hoodstääden uun öler regiuunen. Commonskategorii: Madelanatoolien – Saamlang faan bilen of filmer Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de Dial faan detheer prowins leit uun det Suart Sia Regiuun. Dial faan detheer prowins leit uun det Madlunsia Regiuun. Dialen faan detheer prowins lei uun dön Madlunsia an Uastanatoolien Regiuunen. Dialen faan detheer prowins lei uun dön Suart Sia an Uastanatoolien Regiuunen."}
{"id": "24040", "contents": "At Ägäisregiuun (türkisk Ege Bölgesi) as 79.000 km² grat, an diarmä ian faan a letjer regiuunen uun a Türkei. Di nööm komt faan't Ägäis. Det regiuun as en swaarponkt faan a industrii uun't lun. Uun a Türkei san 81 prowinsen, 8 diarfaan lei uun't Ägäisregiuun: Commonskategorii: Ägäisregiuun – Saamlang faan bilen of filmer Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "24041", "contents": "At Madlunsiaregiuun (türkisk Akdeniz Bölgesi) as 120.000 km² grat, an diarefter at sjuardgratst regiuun uun a Türkei. Hat leit bi't Madlunsia as en swaarponkt faan a fräämenferkiar. Uun a Türkei san 81 prowinsen, 8 diarfaan lei hialandaal an 7 dialwiis uun't Madlunsiaregiuun: Commonskategorii: Madlunsiaregiuun – Saamlang faan bilen of filmer Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "24042", "contents": "At Suart-Sia-Regiuun (türkisk Karadeniz Bölgesi) as 141.000 km² grat, an diarmä ian faan a grater regiuunen uun a Türkei. Hat leit bi't Suart Sia. Faan diar kem a miast haaselnöden, diar weltwidj ferkääft wurd. Uun a Türkei san 81 prowinsen. 19 diarfaan haa hör hoodstääden uun't Suart-Sia-Regiuun: Uk dialen faan dön Ardahan, Çankırı, Erzurum an Sivas Prowinsen lei uun det Suart-Sia-Regiuun, man lei hör hoodstääden uun öler regiuunen. Commonskategorii: Suart-Sia-Regiuun – Saamlang faan bilen of filmer Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "24043", "contents": "Süüduastanatoolien (türkisk Güneydoğu Anadolu) as man 75.000 km² grat, an diarefter ian faan a letjer regiuunen uun a Türkei. Hat leit bi't grens tu Syrien. Uun a Türkei san 81 prowinsen, 9 diarfaan lei uun Süüduastanatoolien: Commonskategorii: Süüduastanatoolien – Saamlang faan bilen of filmer Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "24044", "contents": "Uastanatoolien (türkisk Doğu Anadolu) as 163.000 km² grat, an diarefter at gratst faan a sööwen regiuunen uun a Türkei, man efter iinwenertaal as't at letjst. Uun Uastanatoolien lei a huuchst berger faan a Türkei: di Ararat (5.137 m), di Uludoruk (4.135 m), di Süphan Dağı (4.058 m). Di Van-Sia leit uun a süüduast faan't regiuun. Uun a Türkei san 81 prowinsen, 16 diarfaan lei uun Uastanatoolien: Commonskategorii: Uastanatoolien – Saamlang faan bilen of filmer Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "24047", "contents": "At Türkisk spriak hiart tu a oghuusisk twiig faan a Turkspriaken. Hör aanj nööm as Türk dili, Türkçe tyɾkt͡ʃe of Türkiye Türkçesi. Türkisk woort mä't latiinsk skraft skrewen, hää diarbi oober enkelt aparte tiaken: Türkisk hoodwurden haa sääks kaasen. men: ik sen: dü o: hi, hat biz: wi siz: jam onlar: jo Dön posesiiw pronoomen san sufiksen (t.b. kitap „buk“): kitabım: min buk kitabın: din buk kitabı: sin/hör buk kitabımız: üüs buk kitabınız: jau buk Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk Wikibooks: Türkisk (sjiisk) Wikiquote: Türkisk spreegwurden (sjiisk)"}
{"id": "24048", "contents": "Det Fudschaira Emiraat (üüb Araabsk: إمارة الفجيرة Imārat Al-Fujairah [al fud͡ʒajra]) as ian faan dön sööwen emiraaten faan dön Ferianigt Araabsk Emiraaten. Det hee 125.698 lidj (2005). At hoodsteed faan’t emiraat as Fudschairah. United Arab Emirates, citypopulation.de"}
{"id": "24052", "contents": "fpd3pd5 Di berag Ararat, of uk Grat Ararat as en rauegen wulkaan uun't Armeensk Huuchlun uun Uastanatoolien nai bi't grens tu Armeenien an Iraan. Hi as mä 5.137 m di huuchst berag uun a Türkei. Di kurdisk nööm ‏Çiyayê Agirî‎‎ ment ialberag (‏agir‎‎ ‚ial‘, ‏çiya‎‎ ‚berag‘). Di letjer naiberberag as di Letj Ararat (türkisk Küçük Ağrı Dağı, armeensk Սիս) mä en hööchde faan 3.896 m. Sant 2004 lei bias berger uun en natsionaalpark. A toop faan uasten Di Grat Ararat faan waasten At armeensk hoodstääd Jerewan mä di Ararat diarbääft Commonskategorii: Ararat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24054", "contents": "Kurdisk spriaken (kurdisk ‏کوردی‎‎ kurdî) hiar tu't nuurdwaastelk skööl faan a Iraansk spriaken an sodenang uk tu't Indogermaans. Jo wurd uun't regiuun Kurdistaan snaaket, det leit dialwiis uun a Türkei, uun Syrien, uun a Iraak an uk uun a Iraan. Kurdisk spriaken wurd iindiald efter: Nuurdkurdisk mä ~15 spriakwiisen Madelkurdisk mä ~12 spriakwiisen Süüdkurdisk mä ~2 spriakwiisen Kurmandji (Nuurdwaast-Kurdisk) (20 bit 30 Mio.) mä: Tori; Sanjari, Judikani; Urfi, Botani, Bayazidi, Hakkari, Jezire; Aqrah, Dahuk, Amadiyah, Zakhu, Surchi; Qochani, Erzurumi, Birjandi, Alburzi; Herki, Shikaki Madelkurdisk (Sorani, Kurdi) (5 bit 10 Mio.) mä: Arbili, Pishdari, Kirkuki, Khanaqini, Kushnawi, Mukri; Sulaimani, Bingirdi, Garrusi, Ardalani, Sanandaji, Warmawa, Garmiyani; Jafi; Judeo-Kurdisch Süüdkurdisk (4 Mio.) mä: Kolyai, Kermanshahi, Garrusi Sanjabi, Malekshahi, Bayray, Kalhori, Laki ... A Kurden brük leewen det alfabeet faan hör lun, an sodenang jaft at Kurdisk mä araabisk skraft, en betj feranert latiinsk skraft of uk kyrilisk skraft. Stambuum (sweedsk) Bundeszentrale für politische Bildung Sprachen der Erde: Kurdisch. üüb: oew.org efter: Europeesk Charta för a Regiunaal- an Manertaalspriaken Wikipedia üüb Kurdisk (latiinsk skraft)"}
{"id": "24059", "contents": "DDR es di Ofkörting fuar Deutsche Demokratische Republik. Des wiar di Uast-Diil fan dit wesen Dütsk Rik wat eeđer di Taust Wārelkrich diilet waar. Aaftinoch waar di DDR Uastdütsklön nēmt. Sjiisk Rik Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (Sjiisk Keiserrik bit 1918) (Aamring) Weimar Republiik Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (1918-1933) (stomp) (Aamring) Sjiisk Rik 1933 bit 1945 Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (stomp) (Aamring) Sjiisklun 1945 bit 1949 Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (stomp) (Aamring) Waastsjiisklun Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (1949 bit 1990) (stomp) (Aamring) Dütsklön Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (Sjiisklun sant 1990) (Sölring)"}
{"id": "24060", "contents": "Det Hradec Králové Regiuun as ian faan dön fjauertanj regiuunen faan Tschechien. At regiuun leit uun a nuurd faan’t lun. Uun a nuurd an uast leit Poolen, uun a süüduast leit det Pardubice Regiuun, uun a süüdwaast det Madelböömisk Regiuun an uun a nuurdwaast leit det Liberec Regiuun. Det hee 551.089 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Hradec Králové. De Ialew Struum hee sin hood uun't regiuun uun dön Krkonoše Berger, nai bi't grens tu Poolen. Uun a berger stäänt de huuchst ponkt uun Tschechien, de Sněžka Berig (of \"Snätoop\"; 1603,3 m). Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee fiiw distrikten: Czech Republic, citypopulation.de Czech Republic: Královéhradecký kraj, citypopulation.de Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24061", "contents": "Det Karlovy Vary Regiuun as ian faan dön fjauertanj regiuunen faan Tschechien. At regiuun leit uun a waast faan’t lun. Uun a nuurd an waast leit Tjiisklun, uun a uast det Ústí Regiuun an uun a süüd det Plzeň Regiuun. Det hee 295.686 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Karlovy Vary. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee trii distrikten: Czech Republic, citypopulation.de Czech Republic: Karlovarský kraj, citypopulation.de Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24062", "contents": "Det Liberec Regiuun as ian faan dön fjauertanj regiuunen faan Tschechien. At regiuun leit uun a nuurd faan’t lun. Uun a nuurdwaast leit Tjiisklun, uun a nuurduast Poolen, uun a uast det Hradec Králové Regiuun, uun a süüd det Madelböömisk Regiuun an uun a waast det Ústí Regiuun. Det hee 441.300 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Liberec. Dön Krkonoše Berger stun uun a uast faan't regiuun. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee fjauer distrikten: Czech Republic, citypopulation.de Czech Republic: Liberecký kraj, citypopulation.de Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24063", "contents": "Det Määrisk-Schleesisk Regiuun as ian faan dön fjauertanj regiuunen faan Tschechien. At regiuun leit uun a nuurduast faan’t lun. Uun a nuurd an nuurduast leit Poolen, uun a süüduast at Slowakei, uun a süüduast det Zlín Regiuun, uun an uun a süüdwaast an waast det Olomouc Regiuun. Det hee 1.205.886 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Ostrava. Dön Beskiiden Berger, en dial faan dön Karpaaten, stun uun a süüduast faan't regiuun. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee seeks distrikten: Czech Republic, citypopulation.de Czech Republic: Moravskoslezský kraj, citypopulation.de Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24064", "contents": "Det Pardubice Regiuun as ian faan dön fjauertanj regiuunen faan Tschechien. At regiuun leit uun a nuurd faan’t lun. Uun a nuurd leit det Hradec Králové Regiuun, uun a nuurduast Poolen, uun a uast det Olomouc Regiuun, uun a süüduast det Süüdmäärisk Regiuun, uun a süüdwaast det Vysočina Regiuun an uun a waast det Süüdböömisk Regiuun. Det hee 518.337 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Pardubice. De Ialew Struum leept troch't regiuun. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee fjauer distrikten: A komponist Bedřich Smetana (Friedrich Smetana; 1824-1884) wurd uun Litomyšl bäären. Czech Republic, citypopulation.de Czech Republic: Pardubický kraj, citypopulation.de Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24065", "contents": "Det Süüdmäärisk Regiuun as ian faan dön fjauertanj regiuunen faan Tschechien. At regiuun leit uun a süüduast faan’t lun. Uun a nuurd lei dön Pardubice, Olomouc an Zlin Regiuunen, uun a uast leit at Slowakei, uun a süüd Uasterrik an uun a waast lei dön Süüdböömisk an Vysočina Regiuunen. Det hee 1.183.207 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Brno. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee sööwen distrikten: Czech Republic, citypopulation.de Czech Republic: Jihomoravský kraj, citypopulation.de Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24066", "contents": "Det Madelböömisk Regiuun (üüb Tschechisk: Středočeský kraj) as ian faan dön fjauertanj regiuunen faan Tschechien. At regiuun leit uun a waast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Liberec Regiuun, uun a nuurduast lei dön Hradec Králové an Pardubice Regiuunen, uun a süüduast leit det Vysočina Regiuun, uun a süüd det Süüdböömisk Regiuun, uun a süüdwaast det Plzeň Regiuun an uun a nuurdwaast det Ústí Regiuun. Det Prag Hoodsteed Regiuun leit üüs enklaawe banen detheer regiuun. Det hee 1.352.795 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Prag, uk wan at steed nian dial faan’t regiuun as. De Ialew Struum leept troch't regiuun. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee twaalew distrikten: A komponist Antonín Dvořák (1841-1904) wurd uun Nelahozeves, nai bi Kralupy nad Vltavou, bäären. Czech Republic, citypopulation.de Czech Republic: Královéhradecký kraj, citypopulation.de Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24067", "contents": "Det Olomouc Regiuun as ian faan dön fjauertanj regiuunen faan Tschechien. At regiuun leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 633.178 lidj (2018). Uun a nuurd leit Poolen, uun a nuurduast det Määrisk-Schleesisk Regiuun, uun a süüduast det Zlín Regiuun, uun a süüdwaast det Süüdmäärisk Regiuun, an uun a waast det Pardubice Regiuun. At hoodsteed faan’t regiuun as Olomouc. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee fiiw distrikten: Czech Republic, citypopulation.de Czech Republic: Olomoucký kraj, citypopulation.de Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24068", "contents": "Det Plzeň Regiuun as ian faan dön fjauertanj regiuunen faan Tschechien. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd leit dön Karlovy Vary an Ústi Regiuunen, uun a nuurduast det Madelböömisk Regiuun, uun a süüduast det Süüdböömisk Regiuun an uun a süüdwaast an waast Tjiisklun. Det hee 580.816 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Plzeň. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee sööwen distrikten: Czech Republic, citypopulation.de Czech Republic: Plzeňský kraj, citypopulation.de Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24069", "contents": "Det Süüdböömisk Regiuun as ian faan dön fjauertanj regiuunen faan Tschechien. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit det Madelböömisk Regiuun, uun a uast det Vysočina Regiuun, uun a süüd Uasterrik an uun a waast det Plzeň Regiuun. Det hee 640.196 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as České Budějovice. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee sööwen distrikten: Czech Republic, citypopulation.de Czech Republic: Jihočeský kraj, citypopulation.de Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24070", "contents": "Det Ústí Regiuun as ian faan dön fjauertanj regiuunen faan Tschechien. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit Tjiisklun, uun a uast det Liberec Regiuun, uun a süüd det Madelböömisk Regiuun an uun a waast det Karlovy Vary Regiuun. Det hee 821.080 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Ústí nad Labem. De Ialew Struum leept troch't regiuun. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee sööwen distrikten: Czech Republic, citypopulation.de Czech Republic: Ústecký kraj, citypopulation.de Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24071", "contents": "Det Vysočina Regiuun as ian faan dön fjauertanj regiuunen faan Tschechien. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Uun a nuurduast leit det Pardubice Regiuun, uun a süüduast det Süüdmäärisk Regiuun, uun a süüdwaast det Süüdböömisk Regiuun an uun a nuurdwaast det Madelböömisk Regiuun. Det hee 508.916 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Jihlava. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee fiiw distrikten: A komponist Gustav Mahler (1860-1911) wurd uun Kaliště u Humpolce (nai bi Pelhřimov) bäären. wiisotschina Czech Republic, citypopulation.de Czech Republic: Vysočina, citypopulation.de Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24072", "contents": "Det Zlín Regiuun as ian faan dön fjauertanj regiuunen faan Tschechien. At regiuun leit uun a uast faan’t lun. Uun a nuurduast leit det Määrisk-Schleesisk Regiuun, uun a süüduast at Slowakei, uun a süüdwaast det Süüdmäärisk Regiuun an uun a nuurdwaast det Olomouc Regiuun. Det hee 583.056 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Zlín. Dön Beskiiden Berger, en dial faan dön Karpaaten, stun uun a nuurduast faan't regiuun. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee fjauer distrikten: Czech Republic, citypopulation.de Czech Republic: Zlínský kraj, citypopulation.de Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24076", "contents": "Di Deutschland waar somtirs uk Deutschland IV nēmt, det em forskeligi Skeepen me di Noom Deutschland beeter ütenachtler hual kür. Jü wiar en Liinienskep, wat me höör Dampmaskiin fuaral aur di Atlantik faar skul. Di Reederii wiar di HAPAG. Bi di Forseenking ön di 3. Mai 1945 sen masi Mensken omkemen. Die Deutschland waar üs Jest fan fjuur Skeepen becht, en tö di salev Tir waar uk dit Sesterskel Albert Ballin becht. Di 27. Marts 1924 waar jü ön Tiinst nomen. Jü löp naa Southampton en achterön naa New York. 1929 fing di Deutschland nii Maskiinen en kür da 19 Kneten (Fuarof 16 kn) faar. 1933 wwaar dit Skep leenger maaket (197 m, fuarof 183,73 m) en nii formeeten (21.046 BRT, fuarof 20.602 BRT). Dit Skep her uk Kabiinen fuar 180 Pasajiiri ön di jest Klas, 400 ön di taust Klas en 935 ön di trēr Klas. Di Deutschland her tau Skrüüwen en fjuur Meesten. Fan't Jaar 1940 ön waar jü üs Uuniskep fuar di Krichsmariini ön Gotenhafen nütet. Üs 1945 flücht Mensken en önskööten Soldaaten aur di Uastsee skul, kür di Deutschland ombi 70.000 Mensken fan Uastpreußen en Weestpreußen naa Weesten fo. Öm di Aprilmuun fan 1945 waar di"}
{"id": "24077", "contents": "Deutschland meent Di dütsk Noom fan Dütsklön Deutschland (Skep, 1924), en Dampskep"}
{"id": "24078", "contents": "Di Haatstinger Mērsk (go. Haatstinger Määrsch, (däänsk: Hatsted Marsk, sjiisk: Hattstedtermarsch) es en Gimiindi ön di Krais Nuurđfriislön, Amt Nuurđsee-Treene. Me 3.526 ha es di Haatstinger Mērsk jen fan di gurtest Gimiinden iin ön dit Amt. Fua't Miist es dit green Lön, en bluat of en tö sjocht em Hüüsingern, aaftinoch üp Wereven. Di Lönshoogdi giar fan ombi 2 m bit 5m aur Normaal Nul. Di hooger Stairen sen fuar't Miist fiiđer uasterfuar, hur dit hentö di Geest giar. Di Geest giar man süđerfuar uk naa Weesten bit hentö di Heef, en diar es dit Tērp Schoobel (go. Schööbel), wat deling tö Hüsem jert en niin Dik nöörig heer, aurdat dit hoog inoch liit. Fan des Geest-Tung ken ön jen of di üđer Stair en bet hooger Lön kum. Di Friisk Spraak uur diar sa gur üs ek muar snaket, jer waar diar Gooshiarter Friisk snaket, deling es dit Platdütsk, en uk diarfan uur lungsem bluat jit Dütsk. Commons: Haatstinger Mērsk – Saamling fan Skelter en Videos Gimiindi Haatstinger Mērsk Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üp Dütsk)"}
{"id": "24080", "contents": "En suart hool as en aparte objekt uun't uniwersum, diar son gewaltag swaarkrääft hää, dat diar nian materiool, an uk ei ans det laacht of elektromagneetisk strualen faan ütjgung, wan jo det suart hool tu nai kimen san. Efter det relatiwiteetsteorii faan Albert Einstein woort det rümtidj faan en suart hool ferfuremt. Di sjiisk astronoom Karl Schwarzschild hää bereegent, dat en suart hool en grate hää faan ei muar üs r = 2 G M ⋅ c − 2 {\\displaystyle \\textstyle r=2GM\\cdot c^{-2}} Diarbi as G {\\displaystyle G} at grawitatjuunstaal, M {\\displaystyle M} at mase an c {\\displaystyle c} at faard faan't laacht. Wan üüs san en kuugel wiar mä en raadius faan 3 km, do wiar hat so sacht, dat diar nian laacht muar faan ütjging. An üüs eerd ( r ≈ 6378 k m {\\displaystyle r\\approx 6378\\ {\\rm {km}}} ) wiar iarst do en suart hool, wan hat bi't salew mase bluas noch ään sentimeeter grat wiar. Commonskategorii: Suart hool – Saamlang faan bilen of filmer Di nööm 'suart hool' woort uk brükt för sjiisk: 'Gefängnis'. Man hoker diar iin komt, komt uk miast weder ütj, wan det tidj uflepen as. Hoker en astronoomisk suart hool tu nai"}
{"id": "24081", "contents": "Schoobel es sent 2007 en Diil fan Hüsem ön Nuurđfriislön ön Sleeswig-Holstiin. Ön Schoobel uuni ombi 1600 Mensken üp 7,8 km². Naa di Hüsemböör Meren sen dit 4 km. Schoobel liit ön di nuurđweestern Huk fan Hüsem bi di Weeterkant. Uasterfuar lapt di Bundesstraat 5 fan Hüsem naa Naibel. Schoobel es di iinigst Plaats ön di sleeswig-holstiinsk Weesterkant, hur di Geest bit tö di Nuurđsee giar. Aurdat di Geest wat hooger liit, tört em fuar Schoobel niin Dik bech. Hälbel (dänisch: Halebøl, dütsk: Halebüll) ön Nuurđen en Hukensbel (dänisch: Hokkensbøl, dütsk: Hockensbüll) sa üs Lund (süđern) sen jit Diili fan di wesen Gimiindi Schoobel. Schoobel es en Sērktērp, wat om 1200 jest Lop dialskrewen stön. Di Noom kumt fan Soubu of Skovby en meentWaldtērp (deensk skov ≈ Wald). Wan di Wald wechsaaget uuren wiar, es diar Hiir wukset. Ön di Bigening fan't 20. Jaarhönert waar weđer Bosken en Boomer plaantet. Sent 1954 stuunt di Wald üs en Diil fan di Schoobeler Bārig öner Lönskepssküül. Sent 1974 es dit uk en Fuarhaalingswald (Forördning fan't Lön Sleeswig-Holstiin) Aur di Sērk, dit \"Kirchlein am Meer\", weet em ek oltefuul. Em meent, dat jü ön't 13. Jaarhönert becht uuren es. Di Sērk stuunt ön"}
{"id": "24082", "contents": "At Rümtidj as en matemaatisk mögelkhaid, am Rüm an Tidj gemiansoom tu beskriiwen. Wi minsken belewe rüm an tidj üs tau dingen, diar goor niks mäenööder tu dun haa. Uk uun a füsiik wurd rüm an tidj normoolerwiis ei tuupsmeden. Iarst do, wan wi det mä't faard faan't laacht tu dun fu, hinge rüm an tidj faanenööder uf. Üs Albert Einstein bi sin relatiwiteetsteorii werket hää, kaam hi üüb di soocht, det tidj üs en sjuard dimension iintufeeren, bitu jo trii dimensioonen faan a rüm. Det matemaatisk grünjlaag för en rümtidj mä sjauer dimensioonen as oober iarst leederhen faan Hermann Minkowski ütjwerket wurden. Det het efter ham uk Minkowski-Rüm, ufkört M 4 {\\displaystyle \\mathbb {M} ^{4}} . Commonskategorii: Rümtidj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24083", "contents": "At grawitatsioonstaal (Formeltiaken G {\\displaystyle G} of γ {\\displaystyle \\gamma } ) as en grünjtaal, diar det natüürelk swaarkrääft bestemet. Mä detdiar taal könst dü det krääft bereegne, hü stark tau masin arkööder uuntji. Hü det mäenööder tuuphinget, hää Isaac Newton ütjfünjen an uun sin grawitatsioonsreegel beskrewen. An efter Albert Einstein sin relatiwiteetsteorii bestemet det grawitatsioonstaal, hü stark at rümtidj faan en mase ferfuremt woort. Det grawitatsioonstaal as G = ( 6,674 08 ± 0,000 31 ) ⋅ 10 − 11 m 3 k g ⋅ s 2 {\\displaystyle G=(6{,}674\\;08\\pm 0{,}000\\;31)\\cdot 10^{-11}\\,\\mathrm {\\frac {m^{3}}{kg\\cdot s^{2}}} } Efter Newton sin grawiatatsioonsreegel bereegent ham det grawitatsioonskrääft faan tau masin efter: F = G m 1 m 2 r 2 {\\displaystyle F=G\\,{\\frac {m_{1}\\,m_{2}}{r^{2}}}} Diarbi as G {\\displaystyle G} det grawitatsioonstaal, m 1 {\\displaystyle m_{1}} an m 2 {\\displaystyle m_{2}} san a masin an r {\\displaystyle r} as a wai tesken a swaarponkter faan m 1 {\\displaystyle m_{1}} an m 2 {\\displaystyle m_{2}} ."}
{"id": "24086", "contents": "Dit Uurt Kweeken kumt fan \"dit wat höm önern iin ön't Fat ofset\" (Sair Boy Peter Möller iin ön sin Uurterbok). Üp Platdütsk jit dit Gest, üp engelsk yeast (Dit wat āpgiar, fan plaatsjiiskberme), latiinsk Saccharomyces cerevisiae, dütsk Hefe, hiir tö di mikrobiel Swaampen. Di greeksk Aartennoom Saccharomyces meent sa fuul üs Sokerswaamp. Di Selen sen rund bit ovāl en haa en Döörmeeter fan fif bit tain Mikromeetern. Muar uur ja fan en Aart fan Blostring, en dit kumt fan Wāremker en Niaring sa üs Soker. En Fuarjai fuar en Kweekenbruar ken em gur maaki üs jir föligt: 1 Liiter Weeter üp Skentemperatuur bring (Ek mener üs 28°C ek muar üs 42°C, dit slaaget me 37°C), dit iin ön en Fat dö, diar tau Stek Kweeken iinrööri en gur Skiar Soker sa üs 600 Gram Weeten- of Dinkelmeel diar iinrööri. Ditdiari me en Hundok ofdeek en en Stün teef. Des Fuarjai kumt da iin ön en üđer Fat, hur em Kuurner fuar sin Bruar me en gurt Skiar Saalt iin ön Weeter heer, dat dit wuk uur. Dit Hiili uur da sa lung me muar Meel āpfelt, bit em dit knet en iin ön Bruaforemern fel ken. Achterön kum di"}
{"id": "24088", "contents": "Di swaarponkt faan en ding as di madelponkt faan sin mase, dü könst uk sai: di masinmadelponkt. Bi en kuugel ütj ian an detsalew materiool as di swaarponkt uun di geomeetrisk madelponkt. Wan en kuugel oober tu heleft ütj iisen, an det ööder heleft ütj holt as, do tralet hat ei, man blaft mä det swaarer, iisen heleft oner leien, auer uun det iisen heleft di swaarponkt leit. Bi ünreegelmiatag figuuren könst dü di swaarponkt finj, wan dü jo uun't luad hingest: A luaden san a swaarliinjin; huar jo krüsge, as di swaarponkt. Commonskategorii: Swaarponkt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "241", "contents": "Da Onondaga san åån foon da fiiw stame foon da Irokese. Jare tradisjonäle hiimstoun as jü Onondaga County, New York, am Syracuse haane. Ouerdåt ja made twasche da oudre stame boogeden, kömen da Irokese åltens bai da Onondaga tuhuupe, lik diling jare tradisjonäle bååse. Önj e ameerikaanisch frihäidskrich (1775–1783) wjarn da Onondaga tujarst naitrool, ouers lääser striidjen da ma da ouer Irokese iinj da Feriinde Stoote ma da Änglönjere, eefter en amerikaanische önjgrip aw jare wichtiste toorp, di 20. april 1779. Foole Onondaga gingen deeram eefter Six Nations reservoot, Ontario/Kanada, eefterdåt da Feriinde Stoote ünoufhingi wörden wjarn. Da, da önj New York bliiwen (diling 1.475 manschne), san uner jü regiiring foon tradisjonäle bååse, da benååmd wårde foon da clan-mame, ålsü ai wääld wårde. Di 11. märts 2005 mäldede jü Onondaga Nation, dåt ja önjspruch mååge aw ouer 7500 km2 lönj foon jare forålerne am Syracuse haane. Ja hoowe sü mör influs tu fouen bai dåt ökoloogisch widermåågen foon dåt Gebiit. Di Onondaga spräke wårt diling nuch snååked foon süwat 100 manschne önj Ontario än weestlik New York. Foole bjarne wörden ai mör önj e spräke aptäägen, ouerdåt ja ütlååked wörden, ouers nü wårt jü önj da schoule unerruchtet. Dåt as"}
{"id": "24100", "contents": "p1 Di KZ-Insasen kām frii, löp üp Kai ombi en fuan bi di Laagern fan di Glückskleewerki wat tö iit. Ön di Baanhof stön en Toch me Aast, Soker en Böter, wat bal eten wiar. Uk di Insasen fan't KZ Stutthof wiar bliir, dat ja diar wat finj kür. Iin ön di Leeringsrüm fan di Athen sweelti en Jöl. Ön Buurt wiar jit masi Munitsjoon, en diarom waar dit Skep üt Haawen sleept. Dit ging man gur, en di Athen waar 1946 tö Sowjetunioon dönen, en diar waar diar di General Brusiloff fan. Ön't Jaar 1947 ging dit Frachtskep naa Poolen, nii Noom Waryński, en löp bi di Gdynia-Ameryka Linie. 1951 aurnoom di Polskie Linie Oceaniczne dit Skep en let dit bit 1970 naa Süđameerikaa en töbeek faar. 1971 kām dit Skep ön Stettin üp Skramel. Gerhard Besier (Hrsg.): Jehovas Zeugen in Europa – Geschichte und Gegenwart. Band 1. LIT Verlag, Münster 2013, ISBN 3-643-11508-3. Jan Erik Schulte, Arbeitskreis der NS-Gedenkstätten in NRW (Hrsg.): Konzentrationslager im Rheinland und in Westfalen 1933-1945. Verlag Ferdinand Schöningh GmbH & Co KG 2005, ISBN 3-506-71743-X. Register Book 1970-71, Register of Ships M-Z, Lloyd's Register of Shipping, London, S. 1668. Der polnische Seehandel, In: Hamburger"}
{"id": "24104", "contents": "Basshunter, unti Jonas Erik Altberg (* 22. Deetsember 1984 önj Halmstad) as en sweedsk schungster, produsent än DJ. The Bassmachine (2004) LOL <(^^,)> (2006) Now You're Gone – The Album (2008) Bass Generation (2009) Calling Time (2013) „The Big Show“ (2004) „Welcome to Rainbow“ (2006) „Boten Anna“ (2006) „Vi sitter i Ventrilo och spelar DotA“ (2006) „Jingle Bells“ (2006) „Vifta med händerna“ (2006) „Now You're Gone“ (2007) „Please Don't Go“ (2008) „All I Ever Wanted“ (2008) „Angel in the Night“ (2008) „Russia Privjet (Hardlanger Remix)“ (2008) „I Miss You“ (2008) „Walk on Water“ (2009) „Al final“ (2009) „Every Morning“ (2009) „I Promised Myself“ (2009) „Saturday“ (2010) „Fest i hela huset“ (2011) „Northern Light“ (2012) „Dream on the Dancefloor“ (2012) „Crash & Burn“ (2013) „Calling Time“ (2013) „Elinor“ (2013) „Masterpiece“ (2018) „Home“ (2019) „Angels Ain't Listening“ (2020) „Life Speaks to Me“ (2021) „End the Lies“ (& Alien Cut) (2022) „Ingen kan slå (Boten Anna)“ (Victor Leksell) (2023) Commons: Basshunter – Soomling foon bile än filme Ofisjäl websid"}
{"id": "24107", "contents": "De Esch an der Alzette Kantoon as een faan dön twaalew kantoonen faan Luksemborig. A kantoon leit uun a süüd faan't lun. Det hee 185.184 lidj (2021). At hoodsteed faan a kantoon as Esch an der Alzette. A kantoon hee fjauertanj gemeenden: Luxembourg: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24108", "contents": "De Grevenmacher Kantoon as een faan dön twaalew kantoonen faan Luksemborig. A kantoon leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 31.378 lidj (2021). At hoodsteed faan a kantoon as Grevenmacher. De Moosel Struum maaget at uastgrens faan a kantoon. A kantoon hee aacht gemeenden: Luxembourg: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24109", "contents": "De Luksemborig Kantoon as een faan dön twaalew kantoonen faan Luksemborig. A kantoon leit uun a süüd faan't lun. Det hee 193.509 lidj (2021). At hoodsteed faan a kantoon as Luksemborig. A kantoon hee elwen gemeenden: Luxembourg: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24110", "contents": "De Mersch Kantoon as een faan dön twaalew kantoonen faan Luksemborig. A kantoon leit uun a maden faan't lun. Det hee 34.063 lidj (2021). At hoodsteed faan a kantoon as Mersch. A kantoon hee tjiin gemeenden: Luxembourg: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24111", "contents": "De Redingen Kantoon as een faan dön twaalew kantoonen faan Luksemborig. A kantoon leit uun a waast faan't lun. Det hee 19.866 lidj (2021). At hoodsteed faan a kantoon as Redingen. A kantoon hee tjiin gemeenden: Luxembourg: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24112", "contents": "De Remich Kantoon as een faan dön twaalew kantoonen faan Luksemborig. A kantoon leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 23.529 lidj (2021). At hoodsteed faan a kantoon as Bad Mondorf. De Moosel Struum maaget at uastgrens faan a kantoon. A kantoon hee aacht gemeenden: Luxembourg: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24113", "contents": "De Vianden Kantoon as ian faan dön twaalew kantoonen faan Luksemborig. A kantoon leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 5482 lidj (2021). At hoodsteed faan a kantoon as Vianden. De Our Struum maaget dialwiis at uastgrens faan a kantoon. A kantoon hee trii gemeenden: Luxembourg: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24114", "contents": "De Wiltz Kantoon as ian faan dön twaalew kantoonen faan Luksemborig. A kantoon leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 18.197 lidj (2021). At hoodsteed faan a kantoon as Wiltz. A kantoon hee sööwen gemeenden: Luxembourg: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24116", "contents": "Nikolaus II. (üüb Rüs: Николай II Nikolaj II; bäären üüs Nikolaus Aleksandrowitsch Romanow, üüb Rüs: Николай Александрович Романов Nikolaj Aleksandrovič Romanov; * 18 Mei 1868 uun Tsarskoje Selo; † 17. Jüüle 1918 uun Jekaterinburg) wiar de letst keiser faan Ruslun faan 1. Nofember 1894 tu sin uftooking 15. Marts 1917 auer't Febrewoorerewolutschoon. Hi wiar de äälst dring faan de Tsarewitch Aleksander an Maria Fjodorowna (bäären Dagmar faan Denemark). Efter sin uftooking wurd hi mä sin familje interniaret an 17. Jüüle 1918 faan a Bolschewiken uun Jekaterinburg ambroocht. Keiser faan Ruslun uun dön 19. an 20. juarhunerten: Paul I. (1796-1801), Aleksander I. (1801-1825), Nikolaus I. (1825-1855), Aleksander II. (1855-1881), Aleksander III. (1881-1894), Nikolaus II. (1894-1917)."}
{"id": "24117", "contents": "Alexander III. (üüb Rüs: Александр III; bäären Alexander Alexandrowitsch Romanow, üüb Rüs: Александр Александрович Романов Aleksandr Aleksandrovič Romanov; * 10. Marts 1845 uun de Wonterpalast, Sankt Petersburg; † 1. Nofember 1894 uun Liwadija-Palast, Krim) wiar faan 1881 tu 1894 keiser faan Ruslun. Hi wiar de naist dring faan Tsarewitsch Aleksander an Marie faan Hessen-Darmstadt. Keiser faan Ruslun uun dön 19. an 20. juarhunerten: Paul I. (1796-1801), Aleksander I. (1801-1825), Nikolaus I. (1825-1855), Aleksander II. (1855-1881), Aleksander III. (1881-1894), Nikolaus II. (1894-1917)."}
{"id": "24121", "contents": "Sokerswaampen (Saccharomyces) san en skööl faan kwegels-swaampen uun det order Echt Kwegels (Saccharomycetales). S. acidi-lactici – S. alboliquefaciens – S. allii – S. alvearius – S. anguillulae – S. anobii – S. aquifolii – S. arboricola – S. awamori – S. bayanus – S. betae – S. betulae – S. bisporus – S. bombycis – S. brassicae – S. capsularis – S. cariocanus – S. casei – S. cerasi – S. cerevisiae – S. cheresiensis – S. chodatii – S. cidri – S. ciferrii – S. cirratus – S. citrus – S. clava – S. comesii – S. conglomeratus – S. conomeli-limbati – S. coprogenus – S. cretaceus – S. delbrueckii – S. diospyri – S. etiennei – S. eubayanus – S. fermentati – S. fischlinii – S. florenzanoi – S. galacticola – S. gentianae – S. globulosus – S. granulatus – S. granulomatogenes – S. granulomatosus – S. guilliermondii – S. hagiwarae – S. inaequalis – S. inconspicuus – S. infiltrans – S. javanicus – S. joergensenii – S. juillardensis – S. jurei – S. keiskeanus – S. kudriavzevii – S. kyushuensis – S. lactis – S. laghbi – S. laryngitidis – S. lateritius – S. lebenis – S."}
{"id": "24126", "contents": "Saccharomycetaceae san en famile faan Swaampen (Fungi) uun det order Echt Kwegels (Saccharomycetales). Cyniclomyces – Hagleromyces – Kazachstania – Kluyveromyces – Lachancea – Nakaseomyces – Naumovozyma – Saccharomyces – Tetrapisispora – Torulaspora – Vanderwaltozyma – Yueomyces – Zygosaccharomyces – Zygotorulaspora Commonskategorii: Saccharomycetaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Saccharomycetaceae"}
{"id": "24127", "contents": "Echt Kwegels (Saccharomycetales) as en order faan swaampen (Fungi). Hat as det iansagst order uun det klas Saccharomycetes. Alloascoideaceae – Ascoideaceae - Cephaloascaceae - Debaryomycetaceae - Dipodascaceae - Endomycetaceae - Eremotheciaceae - Lipomycetaceae - Metschnikowiaceae - Phaffomycetaceae – Pichiaceae – Saccharomycetaceae - Saccharomycodaceae - Saccharomycopsidaceae - Trichomonascaceae – Trigonopsidaceae Commonskategorii: Echt Kwegels – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Kwegels"}
{"id": "24131", "contents": "Witamiinen san orgaanisk ferbinjangen, diar di minsk nuadag brükt, oober ei salew auer san stoofwaksel produsiare koon. Det bedüüdet, dat witamiinen faan bütjen mä iidj an drank apnimen wurd skel. Faan 20 witamiinen, diar bit daalang bekäänd san, tääl 13 üs nuadag för di minsk. Commonskategorii: Witamiinen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24136", "contents": "At tschechisk spriak (tschechisk: český jazyk of čeština) as en waastslaawisk spriak an hiart tu't indogermaans. Gud 10 miljuun minsken snaake tschechisk üs mamenspriak. Diar san 5 spriakwiisen faan't Tschechisk: Tschechisk (Böhmsk) skööl (a – Nuurduast, b – Maden, c – Süüdwaast, d – Böhmsk-mährisk) Madelmährisk Uastmährisk Schleesisk (a – Schleesisk-mährisk (Lachisk), b – Schleesisk-poolsk) Bi a grensen misket; föör 1945: Sjiisk Reservations and Declarations for Treaty No.148 Europariad"}
{"id": "24138", "contents": "At swaamp (Stellaria media) as en plaant uun det famile faan a neegelken (Caryophyllaceae). Hat woort miast üs ünkrüüs uunsen, koon oober uk üs greenen of uun a medesiin brükt wurd. Commonskategorii: Swaampen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Swaampen Swaamp (Stellaria). Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "24141", "contents": "Swaampen (Stellaria) san en skööl faan plaanten uun det famile faan a neegelken (Caryophyllaceae). Diar hiar wel son 120 bit 200 slacher tu. S. alaschanica – S. alaskana – S. alexeenkoana – S. alsine – S. alsinoides – S. altimontana – S. amblyosepala – S. americana – S. anagalloides – S. angarae – S. angustifolia – S. antillana – S. antoniana – S. apetala – S. aphanantha – S. aphananthoidea – S. arenarioides – S. arisanensis – S. arvalis – S. australis – S. bistyla – S. borealis – S. brachypetala – S. bungeana – S. calycantha – S. celsa – S. cherleriae – S. chilensis – S. chinensis – S. cilicica – S. circinata – S. concinna – S. congestiflora – S. corei – S. crassifolia – S. crispa – S. cryptopetala – S. cupaniana – S. cuspidata – S. dahurica – S. darvasievii – S. debilis – S. decipiens – S. decumbens – S. delavayi – S. depressa – S. devendrae – S. dianthifolia – S. dichotoma – S. dicranoides – S. discolor – S. diversiflora – S. elatinoides – S. emirnensis – S. erlangeriana – S. eschscholtziana – S. fenzlii – S. filicaulis – S. filiformis –"}
{"id": "24146", "contents": "Wien Wien as at hoodsteed, det gratst steed an en bundeslun faan Uasterrik. At steed leit uun a uast faan't lun. At steed hee 1.888.776 lidj (2018). At steed hee 23 distrikten: Austria, citypopulation.de"}
{"id": "24161", "contents": "Di LINT es en Driifwain fan di Firma Alstom. Dit Akronym „LINT“ stuunt fuar „Leichter Innovativer Nahverkehrs-Triebwagen“. Di LINT waar fan Linke-Hofmann-Busch (LHB) ön Salzgitter üttaacht, en Alstom fan Frankrik aurnoom des Firma. Nü uur di LINT iin ön di Produktfamiilie Alstom Coradia forkoopet. Fuaral di Nordbahn heer jit ialer LINT, en diarbenen sen aaft jit Marken fan LHB tö se. Di LINT jeft et ön fjuur Leengden: 27, 41, 54 en 81 Meetern Di LINT 27 es sa'n Aart Iirsenbaanbus, dit es bluat jen Wain. Di LINT 41 en 54 sen ark fan tau Wainern becht, en fuar en LINT 81 uur en Tweskenwain fan 27 Meetern mermung di Wainern fan di LINT 54 becht en da üs BR 620 omteeknet. Sawat es ön't Rhiinlön al maaket uuren. Di LINT 27 heer di Numer 640. Di jest LINT 41 jeet VT 648, man nü es di nii en heer di Iinstelingsnumer 623 fingen. Di nii LINT 627 es moderner ütstafiaret en heer en üđer Nöös, dat di Driifwainföörer mener lecht wat pasiari ken, wan di Toch töögen wat önköört. Ön Sleeswig-Holstiin sen fuar't miist jit VT 648 önerwai, Mecklenborig-Fuarpomern heer man di nii VT 623 ön Gang. Ön Lübeck"}
{"id": "24164", "contents": "Siemens Vectron jit en Lokomotiiwen-Famiilie fan Siemens Mobility Systems. Hat jeft diarfan fuaral Elektrolokomotiiwen, man em heer uk en Diesellok, di \"Vectron DE\" maaket, wat üs BR 247 iin ön't Register stuunt. Diarfan sen tauen uk naa Söl önerwai, hur ja fuar di blö Autotoch fan RDC laap. RDC heer di Maskiinen 247 908 en 247 909 ön Gang, en des haa di Noomen \"Debbie\" (908) en \"Anne\" (909) fingen. Ön di Loks stuunt man ek \"RDC\" üs Bidriiwer, diar stuunt \"SIEAG\" fuar di Siemens AG. Di Maskiinen sen hüürt. Mermung sen ja tö Beacon Rail Leasing forkoopet (BRLL). Üs al fuarof heer Siemens diarön aarbert, en Lokomotiiwenn-Konsept muar bal ark Energiisysteem tö bech, wat hiilendal üp jen Köörstaal montiaret uur ken. Bi Lokomotiiwen es di Swaarhair, dat di Sjiinen fan Lön tö Lön forskelig fiir ütenachtler sen sa üs uk di Stroom forskelig es, hur di Elektroloks me laap skel. Bitö kumt, dat ek ark Toch 6,4 MW Maskiinen kraft nöörig heer, en sa mut Loks fuar forskeligi Systeemi önböören uur. Di Vectron DE ken niin Persoonentoch me Stroom forsörigi, di uur diarom bluat fuar Autotoch en Frachtentochen önböören. Hat jeft fjuur Elektro- en en dieselelektrisk Lok. Sent 2018"}
{"id": "24166", "contents": "Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger (* 12. August 1887 uun Wien; † 4. Janewoore 1961 uk diar) wiar en uastenriksen füüsiker an wedenskapsteoreetiker. Schrödinger täält üs grünjleier faan't kwantenmechaanik an füng 1933 di nobelpris för füsiik. Schrödinger sin waagenliknang as det grünjlaag för kwantenmechaanisk bereegnangen: i ℏ ∂ ψ ∂ t = − ℏ 2 2 m Δ ψ + V ψ {\\displaystyle \\mathrm {i} \\hbar {\\frac {\\partial \\psi }{\\partial t}}=-{\\frac {\\hbar ^{2}}{2m}}\\Delta \\psi +V\\psi } . Commonskategorii: Erwin Schrödinger – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24167", "contents": "Kwantenmechaanik as en teorii uun a füsiik auer eegenskapen an gesetsen faan mateerie. Bit diar hen küd a füüsikern a welt beskriiw, diar wi sä kön. Man för liitjeletj dialen üs atoomen tääl ööder reegeln. Iar mend am, a elektroonen flä trinjam en atoomkial üüb en fääst boon so üs a muun trinjam a eerd. Daalang witj am, dat jodiar elektroonenboonen bluas di rüm san, huar en elektron ham woorskiinelk aphäält, det orbitaal. Grünjleiern faan detdiar nei teorii wiar fööraal: Max Planck Nobelpris 1918 Werner Heisenberg Nobelpris 1932 Erwin Schrödinger Nobelpris 1933 Paul Dirac Nobelpris 1933 Commonskategorii: Kwantenmechaanik – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24169", "contents": "At Planck-taal h {\\displaystyle h} as di bröök faan energii ( E {\\displaystyle E} ) an frekwens ( f {\\displaystyle f} ) faan en Photon. Bereegnang: E = h ⋅ f {\\displaystyle E=h\\cdot f} . Det täält uk för ööder atomaar dialen an hör kwantenmechaanisk faas."}
{"id": "24170", "contents": "CODATA ment Committee on Data for Science and Technology, an det as en onernemen, diar uun Paris sat. Hat skal diar för surge, dat dü di üüb dooten uun wedenskap an technologii ferläät könst. Fööraal gont at diar am füsikaalisk konstanten, so üs: Grawitatsioonstaal Planck-taal Faard faan't laacht .. www.codata.org – Wääbsteed faan CODATA CODATA-Germany e.V."}
{"id": "24173", "contents": "Di slach (lat. an uk ingelsk: Species) as en bioloogisk betiaknang för en diart, en plaant of en swaamp. Slacher, diar enööder like, san en skööl (Genus), an so gongt det iindialang widjer bit tu't rik (Regnum) an domeen. Am käänt daalang sowat 3 miljuun slacher. A miast bekäänd slacher üüb a eerd hiar tu det klas faan a insekten: Taksonomii faan diarten an plaanten"}
{"id": "24176", "contents": "Heifasker (Selachii of Selachimorpha) san Fasker uun det klas faan a Graselfasker (Chondrichthyes). Diar jaft at wel son 500 slacher faan. A miast Heifasker freed ööder fasker; enkelten üs di Waalhei freed oober man plankton. (efter Wikispecies): Carcharhiniformes - †Cladoselachiformes - †Ctenacanthiformes - †Eugeneodontida - Heterodontiformes - Hexanchiformes - Lamniformes - Orectolobiformes - Pristiophoriformes - Squaliformes - Squatiniformes - †Symmoriida - †Synechodontiformes - †Xenacanthida (efter: Nelson, 2006): 1. Galeomorphii, \"Echt Heifasker\" (Carcharhiniformes) Kaatheier (Scyliorhinidae) Plaket Kaatheier (Scyliorhinus) Gratplaket Kaathei (Scyliorhinus stellaris) (Heterodontiformes) (Heterodontidae) (Heterodontus) Hurnhai (Heterodontus francisci) (Lamniformes) Lamnidae Witj Heier (Carcharodon) Witj Hei (Carcharodon carcharias) (Orectolobiformes) Waalheier (Rhincodontidae) Waalheier (Rhincodon) Waalhei (Rhincodon typus) 2. Squalomorphii, ööder Heifasker (Echinorhiniformes) (Hexanchiformes) (Pristiophoriformes) (Squaliformes) (Squatiniformes) Commonskategorii: Heifasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Heifasker Joseph S. Nelson: Fishes of the World. John Wiley & Sons, 2006. ISBN 0-471-25031-7"}
{"id": "24179", "contents": "Jorge Francisco Isidoro Luis Borges Acevedo (Ütjspriik üüb Spaans: [ˈxorxe ˈlwis ˈβorxes]; * 24. August 1899 uun Buenos Aires; † 14. Jüüne 1986 uun Genf) wiar en argentiins skriiwer an bibliotekaar. Hi skreew föl fantastisk staken an dachten an wiar mäbegrünjiger faan det maagisk realismus."}
{"id": "24180", "contents": "Rochen (Batoidea, Batomorphii, Rajomorphii) san fasker uun det klas faan a Graselfasker. Diar jaft at son 630 slacher faan. Uun a Nuurdsia lewe fööraal slacher faan det famile Rajidae. Myliobatiformes Pristiformes Rhinopristiformes Rajiformes (mä Rajidae) Torpediniformes Commonskategorii: Rochen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rochen"}
{"id": "24182", "contents": "Elasmobranchii san ian faan tau dialklasen faan a graselfasker (Chondrichthyes). Det ööder dialklas san a Holocephali. Heifasker (Selachimorpha) Rochen (Rajomorphii) Commonskategorii: Elasmobranchii – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Elasmobranchii"}
{"id": "24183", "contents": "Holocephali san ian faan tau dialklasen faan a graselfasker (Chondrichthyes). Det ööder dialklas san a Elasmobranchii. Auerorder: Holocephalimorpha (Siakaater) Ordern: Chimaeriformes - †Chondrenchelyiformes - †Cochliodontiformes - †Copodontiformes - †Menaspiformes - †Psammodontiformes - †Squalorajiformes Auerorder: Paraselachimorpha Ordern: †Debeeriiformes - †Eugeneodontiformes - †Helodontiformes - †Iniopterygiformes - †Orodontiformes - †Petalodontiformes A miast Holocephali san ütjstürwen. Daalang jaft at man noch ian order: Order: Chimaeriformes (Spööken, Draagfasker) Famile: Callorhinchidae Skööl: Callorhinchus Famile: Chimaeridae Sköölen: Chimaera - Hydrolagus Famile: Rhinochimaeridae Sköölen: Harriotta – Neoharriotta – Rhinochimaera Commonskategorii: Holocephali – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Holocephali"}
{"id": "24189", "contents": "Echt Rochen (Rajidae), uk Tääpler(?) san en famile faan Graselfasker (Chondrichthyes). Jo san det gratst famile faan a Rochen (Rajomorphii) mä 15 sköölen an knaap 180 slacher. Efter Wikispecies san't ~ 30 sköölen: Amblyraja - Anacanthobatis - Arhynchobatis - Atlantoraja - Bathyraja - Breviraja - Brochiraja - Cruriraja - Dactylobatus - Dentiraja – Dipturus - Fenestraja - Gurgesiella - Indobatis – Irolita - Leucoraja - Malacoraja - Neoraja - Notoraja - Okamejei - Orbiraja – Pavoraja - Psammobatis - Pseudoraja - Raja - Rajella - Rhinoraja - Rioraja - Rostroraja - Sympterygia - Zearaja L.F.Mechlenburg, Wb. II, s.127 Commonskategorii: Echt Rochen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Rochen"}
{"id": "24192", "contents": "Di Bombardier Traxx P140 DE ME es en dieselelektrisk Lokomotiiwi fan Bombardier Transportation. Bombardier kumt fan Kanada, man di Lokomotiiwi kumt fan Kassel, hur Bombardier dit Henschel-Werk aurnomen heer. Ön Aachen sa üs ön Henningsdorf becht Bombardier Transportation uk Waggons. Di Driifwain Talent (VT 643) es uk fan Bombardier. Bombardier her al en dieselelektrisk Lok me MTU-Maskiin en dit Systeem fan Siemens Mobility Systems, diar sa litjem wiar üs di Siemens ER 20 man 200 kW muar braacht. Des Lokomotiiwi jeet P 160 DE of BR 246. Jü lapt twesken Hamborig en Cuxhaven fuar di Baanselskep Metronom. Nü ken em 2.200 kW jaa uk üđers maaki üs me en gurt Diesel, sawat kür sagaar me 500 litj Generatooren slaagi. En wat höm jir lüstig önjert, dit waar maaket. Fan Caterpillar jeft et Mootor-Generātor-Pakeeti me 563 kW. Fjuuren diarfan skel da 2.252 kW bringi, en aurdat di litj Diesel uk fuar üđer Maskiinen nomen uur, sen di en Masenprodukt en sa fuul gönstiger tö haa. Di Lokomotiivkas waar da uk wat gönstiger ütstafiaret, kām fan Poolen, en des waar di P 140 DE me Multi Engine, me fjuur Maskiinen, di P 140 DE/ME of BR 245. Öntwesken jeft et uk en"}
{"id": "24197", "contents": "Rajiformes san en order faan fasker an hiar tu't klas faan a Graselfasker (Chondrichthyes). Echt Rochen (Rajidae) (Arhynchobatidae) (Anacanthobatidae) (Gurgesiellidae) (Cyclobatidae) † Commonskategorii: Rajiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rajiformes"}
{"id": "242", "contents": "Ood as a nuurdelk ääg faan't eilun Oomram an leit diarmä uun't nuurduasten faan Noorsaarep. Hat as sowat 2 km lung an man 150 bit 200 m briad. Hat as en rian dünemloonskap an stäänt daalang oner natüürskül. Al sant 1936 komert a Ferian Jordsand ham diaram, dat düüsenen faan siafögler diar bräät kön. Diaram mut waanerslidj diar uk ei swäärs troch luup, jo skel bi weederskaant loongs. Am dat Ood bi sturemfluden ei faan Noorsaarep ufskäären woort, san tau diker baud wurden. Ood, uun a bääftgrünj: Fer Kubennääst üüb Ood Ferian Jordsand Beskriiwang üüb huuchsjiisk faan a ferian Jordsand 54.699048.33897Koordinaaten: 54° 41′ 57″ N, 8° 20′ 20″ O"}
{"id": "24202", "contents": "Johann Wolfgang von Goethe (* 28. August 1749 uun Frankfurt am Main üüs Johann Wolfgang Goethe; † 22. Marts 1832 uun Weimar), wiar en tjiisk dachter an natüürforsker."}
{"id": "24203", "contents": "Victor-Marie Hugo (Ütjspriik üüb Fraansöösk: [viktɔʁ maʁi yˈɡo];* 26. Febrewoore 1802 uun Besançon; † 22. Mei 1885 uun Pariis) wiar en fraansöösk skriiwer."}
{"id": "24205", "contents": "Biikenmoune as di oudere moune foon et iir. E noome foon e moune kamt üt da üüljfrasche uurde bēken än mōnath. E moune håt uk Februar; dåtheer uurd kamt üt et Latiinsch (mensis) Februarius. Et as di treede moune foon Wunter önj e Nordhuulewkuugel än di treede moune foon Samer önj e Söödhuulewkuugel. Önj en gemiiniir heet et 28 deege än önj en schåltiir 29 deege. Fiirdeege önj diheere moune san: Piiderseen (di 21. Biikenmoune) Piidersdäi (di 22. Biikenmoune)"}
{"id": "24215", "contents": "Di Uurs es jen fan di fjuur Jaartiren. Di kumt eeđer di Wunter en fuar di Somer. Ön dit meteoroloogisk Jaar waaret di Uurs fan Marts bit Mai ön di nuurđern Hualev en fan September bit Nowember ön di süđern Hualev fan di Öört. Di Uurs giar me di Somer-Senweening töjen. De italjeens Komponist Antonio Vivaldi heer ön sin Werk Di Fjuur Jaartiren fuar di Uurs des trii Steken āpskrewen: Wosponkt"}
{"id": "24220", "contents": "Di Witj Hei (Carcharodon carcharias) as di iansagst slach uun det skööl Carcharodon an en fask uun det klas faan a Graselfasker (Chondrichthyes). Hi as di gratst Hei, di ei faan plankton lewet, an sodenang di gratst ruuwfask üüb e eerd. Föörkemen faan a Witj Hei Di Witj Hei hää furchboor skarep tes Commonskategorii: Witj Hei – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Witj Hei"}
{"id": "24223", "contents": "Di Gratplaket Kaathei of Grat Kaathei (Scyliorhinus stellaris) as en Heifask uun det famile faan a Kaatheier (Scyliorhinidae). Hi lewet uun a uastelk Atlantik an uun't Madlunsia. Föörkemen faan a Grat Kaathei Leesag aiskaalen lei flooksis bi strun Commonskategorii: Gratplaket Kaathei – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gratplaket Kaathei"}
{"id": "24226", "contents": "A Waalhei (Rhincodon typus) as di gratst Hei an uk di gratst Fask üüb a eerd. Hias di iansagst slach uun det skööl faan a Waalheier (Rhincodon), an det as det iansagst skööl uun't famile Rhincodontidae. Hi lewet faan plankton an koon muar üs 10 m lung wurd an muar üs 10 t swaar. Di Waalhei komt uun warem weedern föör Di Waalhei as böös grat Commonskategorii: Waalheier – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Waalheier"}
{"id": "24231", "contents": "A Stöören (Acipenseridae) san en famile faan temelk grat Bianfasker (Osteichthyes). Stööraier san bekäänd üs kaawiar. Flook slacher san böös raar wurden an küd ütjsterew. Acipenser A. baerii - A. brevirostrum - A. dabryanus - A. fulvescens - A. gueldenstaedtii - A. medirostris - A. mikadoi - A. naccarii - A. nudiventris - A. oxyrinchus - A. persicus - A. ruthenus - A. schrenckii - A. sinensis - A. stellatus - A. sturio - A. transmontanus Huso H. dauricus – H. huso Pseudoscaphirhynchus P. fedtschenkoi – P. hermanni – P. kaufmanni Scaphirhynchus S. albus – S. platorynchus – S. suttkusi Commonskategorii: Stöören – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stöören Stöören üüb Fishbase.org (ingelsk)"}
{"id": "24235", "contents": "A Europeesk Stöör (Acipenser sturio) as en bianfask uun det famile faan a Stöören (Acipenseridae). Hi as böös raar wurden. Commonskategorii: Europeesk Stöör – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Europeesk Stöör"}
{"id": "24236", "contents": "A miast Bianfasker san Strualflikerten (Actinopterygii). Bütj detdiar klas mä amanbi 30.000 slacher jaft'at bluas noch ian ööder klas faan a Bianfasker, det san a Flääskflikerten (Sarcopterygii) mä 8 slacher. Actinopteri Chondrostei Neopterygii Holostei Teleostei (Echt Bianfasker) Cladistia En neier iindialang faan 2016 gongt so: Acipenseriformes, Albuliformes, Amiiformes, Anguilliformes, Ateleopodiformes, Atheriniformes, Aulopiformes, Batrachoidiformes, Beloniformes, Beryciformes, Cetomimiformes, Characiformes, Cichliformes, Clupeiformes, Cypriniformes, Cyprinodontiformes, Elopiformes, Esociformes, Gadiformes, (Gasterosteiformes), Gobiesociformes, Gonorhynchiformes, Gymnotiformes, Holocentriformes, Lampriformes, Lepisosteiformes, Lophiiformes, Mugiliformes, Myctophiformes, Notacanthiformes, Ophidiiformes, Osmeriformes, Osteoglossiformes, Perciformes, Percopsiformes, Pleuronectiformes, Polymixiiformes, Polypteriformes, Saccopharyngiformes, Salmoniformes, (Scorpaeniformes), Siluriformes, Spariformes, Stephanoberyciformes, Stomiiformes, Synbranchiformes, Syngnathiformes, Tetraodontiformes, Trachichthyiformes, Zeiformes Stööroortagen (Acipenseriformes) Stöören (Acipenseridae) Acipenser Europeesk Stöör (Acipenser sturio) Ialoortagen (Anguilliformes) Ialer (Anguillidae) Anguilla Europeesk Ial (Anguilla anguilla) Mureenen (Muraenidae) Hurnfaskoortagen (Beloniformes) Hurnfasker (Belonidae) Belone Hurnfask (Belone belone) Flän Fasker (Exocoetidae) Characiformes Serrasalmidae Piranjas Cichliformes Cichlidae (Oreochromis) Oreochromis mossambicus (Coptodon) Coptodon rendalli Hiarangsoortagen (Clupeiformes) Hiaranger (Clupeidae) Clupea Atlantik-Hiarang (Clupea harengus) Sardina Sardiin (Sardina pilchardus) Karpoortagen (Cypriniformes) Karper (Cyprinidae) Carassius Gulfask (Carassius gibelio forma auratus) Cyprinus Karp, Koi (Cyprinus carpio) Dorschoortagen (Gadiformes) Dorschen (Gadidae) Gadus Alaska-Sialaks (Gadus chalcogrammus) Dorsch (Gadus morhua) Melanogrammus Skelfask (Melanogrammus aeglefinus) Pollachius Polak (Pollachius pollachius) Sialaks (Pollachius virens) Siaheken (Merlucciidae) Merluccius Hek (Merluccius merluccius) Iaremfasker (Lophiiformes) Hunfasker (Brachionichthyidae) Brachionichthys Plaket Hunfask (Brachionichthys"}
{"id": "24238", "contents": "A Flääskflikerten (Sarcopterygii) san en klas faan Bianfasker (Osteichthyes) üüb sidj faan a Strualflikerten (Actinopterygii). Jo haa aparte, flääskag flikern, an faan detdiar klas jaft at man muar 8 slacher. A miast flääskflikerten san ütjstürwen. 1. Kwastflikerten Coelacanthiformes Latimeriidae Latimeria L. chalumnae – L. menadoensis 2. Longfasker (Dipnoi) Ceratodontiformes Neoceratodontidae Neoceratodus N. forsteri Lepidosireniformes Lepidosirenidae Lepidosiren L. paradoxa Protopteridae Protopterus P. aethiopicus – P. amphibius – P. annectens – P. dolloi Commonskategorii: Flääskflikerten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Flääskflikerten"}
{"id": "24246", "contents": "Krülemoune as di füfte moune foon et iir. E moune håt uk Moi; dåtheer uurd kamt üt et Latiinsch (mensis) Maius. Et as di treede moune foon Uurs önj e Nordhuulewkuugel än di treede moune foon Härfst önj e Söödhuulewkuugel. Et heet 31 deege. Fiirdeege önj diheere moune san: e Däi foont Årbe (Di 1. Krülemoune) Da Paingstdeege san önjtwider önj e Krülemoune unti önj e Samermoune. Önj 2024 as e paingstdäi di 19. önj e Krülemoune än di läädere paingstdäi di 20. önj e Krülemoune."}
{"id": "24249", "contents": "Lamnidae as en famile faan heifasker, diar böös gau swääm kön. Witj heier (Carcharodon) Witj hei (Carcharodon carcharias) † Carcharocles † Megalodon (Carcharocles megalodon) Makoheier (Isurus) Kurtflikert mako (Isurus oxyrinchus) Lungflikert mako (Isurus paucus) Hiarangsheier (Lamna) Lakshei (Lamna ditropis) Hiarangshei (Lamna nasus) Commonskategorii: Lamnidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lamnidae"}
{"id": "24250", "contents": "Plaket Kaatheier (Scyliorhinus) san en skööl faan Heifasker uun det famile faan a Kaatheier (Scyliorhinidae). S. besnardi – †S. biformis – S. boa – S. cabofriensis – S. canicula – S. capensis – S. cervigoni – †S. destombesi – S. garmani – S. haeckelii – S. hesperius – †S. kannenbergi – S. meadi – †S. monsaugustus – †S. muelleri – S. retifer – S. stellaris – †S. suelstorfensis – S. torazame – S. torrei – S. ugoi Commonskategorii: Scyliorhinus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Scyliorhinus"}
{"id": "24253", "contents": "Kaatheier (Scyliorhinidae) san en grat famile faan Heifasker. Hör nööm haa jo efter hör grat uugen, diar kaatuugen like. Apristurus – Asymbolus – Atelomycterus – Aulohalaelurus – Bythaelurus – †Cadiera – Cephaloscyllium – Cephalurus – Galeus – Halaelurus – Haploblepharus – Holohalaelurus – Parmaturus – Pentanchus – Poroderma – †Prohaploblepharus – Schroederichthys – †Scyliorhinotheca – Scyliorhinus – †Sigmoscyllium – †Thiesus Commonskategorii: Kaatheier – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kaatheier"}
{"id": "24257", "contents": "Draagfasker, Spööken of Chimeeren (Chimaeriformes) san en order faan fasker uun det dialklas faan a Holocephali, an hiar diarmä tu a Graselfasker (Chondrichthyes), jüst so üs Heifasker an Rochen. Diar hiar daalang son 55 slacher tu. Flook slacher san ütjstürwen. Onerorder: Chimaeroidei Famile: Callorhinchidae (Pluchnöösen, 3 slacher) Skööl: Callorhinchus Famile: Chimaeridae (Kurtnöösen, 44 slacher) Sköölen: Chimaera - Hydrolagus Famile: Rhinochimaeridae (Lungnöösen, 8 slacher) Sköölen: Harriotta – Neoharriotta – Rhinochimaera Onerorder: Echinochimaeroidei † Famile: Echinochimaeridae † Onerorder: Myriacanthoidei † Famile: Chimaeropsidae † Famile: Myriacanthidae † Commonskategorii: Draagfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Draagfasker Draagfasker üüb Fishbase.org (ingelsk)"}
{"id": "24264", "contents": "Hinrich Reinert Hinrichs ( * 2.9.1777, † 25.3.1862) waar uk Henning Rink Hennings of kuurter Henning Rinken nēmt. Sin Wüf wiar sent di 17. 10. 1805 Merret Broder Decker (* 10.1.1780, † 12.5.1871), diar en Eeđerfaar fan Lorens di Haan wiar. Henning Rinken heer en Chroonik fan Söl āpskrewen, wat Karl Schmidt-Rodenäs en sin Wüf Marianne ofskrewen haa. Albert Panten heer dit da twertleesen en ütdönen, en dit Nuurđfriisk Instituut heer dit prentet en forliar. Bit 1820 es hi tö See faart en heer da \"die See bedankt\". Achterön heer hin üs ark'jen forsaacht en lewi fan dit, wat üt Lön tö fo wiar. Fuar di Gimiinskep wiar hi altert ön Gang. Hi slüt man dach me dit Uurt: \"Undank ist der Welt Lohn.\", en des uur da uk me Talen bilair. Henning Rinken her mesken ek olterfuul liirt, man hi kür me sin Taachten om, en hi wiar iarelk. Sa last höm sin skrewen Dütsk, wat di Omseters sa aurnomen haa, mesken lüstig, man di Iarnsthaftighair fan di Āpteekningen giar diaraur ek forleesen. Dit Bok bigent me en Ofskreft fan Kielholts Forteling aur Eidem en di Kristianisiaring üp Söl, en des es üp en wunerligi Aart fan Platdütsk skrewen,"}
{"id": "24265", "contents": "Njüügenuugen (Petromyzontiformes) san en order faan diarten, diar fasker like, man jo hiar tu en aanj auerorder, a Cyclostomata (\"Trinjmüsdiarten\"). Jo haa jo auer a leetst 500 miljuun juaren knaap feranert. Geotriidae Geotria † Mayomyzontidae † Mayomyzon Mordaciidae Mordacia Petromyzontidae Lampetrinae Entosphenus – Eudontomyzon – Lampetra – Lethenteron – Tetrapleurodon Petromyzontinae Caspiomyzon – Ichthyomyzon – Petromyzon Commonskategorii: Petromyzontidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Petromyzontiformes"}
{"id": "24268", "contents": "Slimialer (Myxinidae) san en famile faan diarten, diar Fasker like, man jo hiar tu en aanj auerorder, a Cyclostomata (\"Trinjmüsdiarten\"). Diar jaft at 82 slacher faan. Eptatretinae Eptatretus Myxininae Myxine - Nemamyxine - Neomyxine - Notomyxine Rubicundinae Rubicundus Commonskategorii: Slimialer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Slimialer"}
{"id": "24272", "contents": "Cyclostomata (faan greks κύκλος kýklos „kreis“ + στόμα stóma „müs“, \"Trinjmüsdiarten\") san en auerklas faan tjaapluas diarten, diar fasker like. Diaram san jo iar uk Tjaapluasen (Agnatha) näämd wurden. Aal a ööder Wäärlisdiarten üüb a welt san Tjaapdiarten (Gnathostomata). Faan a Cyclostomata jaft at man tau klasen: Klas: Slimialer (Myxini) mä 82 slacher Order: Slimialer (Myxiniformes) Famile: Slimialer (Myxinidae) Klas: Petromyzontida mä 47 slacher Order: Njügenuugen (Petromyzontiformes) Familin: Geotriidae, Mordaciidae, Petromyzontidae Wikispecies hää en artiikel tu: Cyclostomata"}
{"id": "24276", "contents": "7 Sööwen (7, röömsk VII) as en natüürelk taal tesken sääks an aacht. Hat as en ünlik taal an uk en primtaal. Commonskategorii: Taal 7 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24279", "contents": "8 Aacht (8, röömsk VIII) as en natüürelk taal tesken sööwen an njügen. Hat as en lik taal an uk en kubiiktaal; aacht as tau mool tau mool tau. Commonskategorii: Taal 8 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24280", "contents": "9 Njügen (9, röömsk IX) as en natüürelk taal tesken aacht an tjiin. Hat as en ünlik taal an uk en kwadroottaal; njügen as trii mool trii. Commonskategorii: Taal 9 – Saamlang faan bilen of filmer Hoolmer Hoorninger"}
{"id": "24281", "contents": "10 Tjiin (10, röömsk X) as en natüürelk taal tesken njügen an elwen. Hat as en lik taal an uk en triihuktaal. At tjiin as det grünjtaal faan üüs reegensüsteem, wi haa tjiin ünlik taaltiakens faan nol bit njügen. Tjiiner logarithmus Commonskategorii: Taal 10 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24282", "contents": "En kwadroottaal komt diarbi ütj, wan dü en hial taal mä ham salew moolnamst. Bispal: 144 = 12 ⋅ 12 {\\displaystyle 144=12\\cdot 12} . A iarst kwadroottaalen san: 0, 1, 4, 9, 16, 25, 36, 49, 64, 81, 100, 121, 144, 169, 196, 225, 256, 289, 324, 361, 400, 441, 484, 529, 576, 625, 676, 729, 784, 841, 900, 961, 1024, 1089, 1156, 1225, 1296, 1369, 1444, 1521, 1600, 1681, 1764, 1849, 1936, 2025, 2116, 2209, 2304, 2401, 2500, … Enkelten tääl det nul (0) diar ei mä tu. Di nööm kwadroottaal komt faan det geomeetrisk figuur kwadroot. Wan dü mä likegrat stianer of lööpern en kwadroot furemst, so üs üüb det tiaknang rochts, do brükst dü en kwadroottaal faan stianer. Arke kwadroottaal n 2 {\\displaystyle n^{2}} as det sum faan a iarst n {\\displaystyle n} ünlik natüürelk taalen. 1 = 1 = 1 2 1 + 3 = 4 = 2 2 1 + 3 + 5 = 9 = 3 2 1 + 3 + 5 + 7 = 16 = 4 2 ⋮ {\\displaystyle {\\begin{aligned}&1&=1&=1^{2}\\\\&1+3&={4}&=2^{2}\\\\&1+3+5&={9}&=3^{2}\\\\&1+3+5+7&=16&=4^{2}\\\\&&\\vdots &\\end{aligned}}} Det tiaknang wiset, huaram det so as. Wan dü det n-kwadroot grater maagest, brükst dü leewen 2n + 1 stianer muar."}
{"id": "24284", "contents": "En Kubiiktaal (faan latiinsk cubus, „dööbel“) komt diarbi ütj, wan dü en natüürelk taal tweisis mä ham salew moolnamst. Bispal: 27 = 3 ⋅ 3 ⋅ 3 {\\displaystyle 27=3\\cdot 3\\cdot 3} A iarst kubiiktaalen san: 0, 1, 8, 27, 64, 125, 216, 343, 512, 729, 1000, … Enkelten tääl det nul (0) diar ei mä tu. Di nööm kubiiktaal komt faan det geomeetrisk figuur dööbel. Wan dü mä likegrat stianer en dööbel furemst, so üs üüb det tiaknang rochts, brükst dü en kubiiktaal faan stianer. (1) Wan dü a iarst ian, tau, trii, ... ünlik natüürelk taalen tuuptäälst, kem diar leewen kubiiktaalen bi ütj. 1 ⏟ 1 3 5 ⏟ 8 7 9 11 ⏟ 27 13 15 17 19 ⏟ 64 21 23 25 27 29 ⏟ 125 … {\\displaystyle \\underbrace {1} _{1}\\ \\underbrace {3\\ 5} _{8}\\ \\underbrace {7\\ 9\\ 11} _{27}\\ \\underbrace {13\\ 15\\ 17\\ 19} _{64}\\ \\underbrace {21\\ 23\\ 25\\ 27\\ 29} _{125}\\ \\ldots } (2) Wan dü tau kubiiktaalen tuuptäälst, koon diar nimer en kubiiktaal bi ütjkem: a 3 + b 3 = c 3 {\\displaystyle a^{3}+b^{3}=c^{3}\\,} gongt nimer mä natüürelk taalen a , b , c {\\displaystyle a,b,c} Det hää di matemaatiker Leonhard Euler bewiset."}
{"id": "24287", "contents": "En hial taal as en lik taal, wan dü det troch tau dial könst, saner dat wat auerblaft. Ööders as't en ünlik taal. At mengde faan a hial taalen as sodenang apdiald tu tau likegrat (pariteetisk) mengden faan taalen. Wan dü tau hial taalen tuuptäälst of mäenööder moolnamst, koon diarbi en lik taal of en üünlik taal ütjkem. Det tabel wiset det reegel. Diarbi stäänt 0 för en lik taal (rest 0 bi't dialen troch 2) an 1 för en ünlik taal (rest 1 bi't dialen troch 2). Commonskategorii: Pariteet – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24292", "contents": "Talen sen Biskriiwingen fan di Reeknerii of Matematik. Ja sen nöörig, wan em teel of meet wel. Fuar Talen jeft et forskelig Kultuuren, wat uk forskelig Talteeken haa. Deling uur fuar't Miist di araabisk Talteeken 0,1,2,3 en sa fiiđer nomen. Uk di röömsk Talteeken sa üs I, II, III, IV sen aaftinoch tö se. Wan wü reekni wel, da es en Talsysteem nöörig, en des es bi üüs fuaral dit Deetsimaalsysteem me tiin ünlik Tal-Teeken. Bi des Aart fan't Reeknin kumt et diarüp ön, hur di Tal stuunt: 030 meent jaa ek dit salev üs 300. Wat üp aamring Taalen jit, dit sen üp sölring di Talen. En Taal es üp sölring di Rüm, fan hur em fan di Hüsdüür iingiar en fan hur dit tö di forskelig Rümen (sa üs Köken of Piisel) giar. Kompleks Tal Hiili Tal Natüürelk Tal Ratsjonaali Tal Reeli Talen Kreistal Pi Priimtal Commons: Talen – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "24294", "contents": "En Frachtentoch ken Düüsendi fan Tenen Fracht me langsfo. Diareeđer, hur fuul Kraft di Lokomotiiwi heer, rocht höm, hur fuul Frachten en Waggons tain uur ken. Bi Diesellokomotiiwen liit di Grens bi ombi 4.000 Tenen, dānen em me 3 MW tii ken. Üp Söl es di Frachtenforkiir ön di leest 30 Jaaren muar en muar üp LKW en Autotoch forlair uuren. Des es fuul mener efitsient, man di Transport me LKW giar aaft wakerer. Di Frachtentoch, diar naa Söl köört, heer trii Kunden: Di Öölkraamer fair sin Serelwainern me Haitsööl en Bensiin me di Toch, en di trii Bechstofkraamern fo ark Week Waggons me Kraam, wat ja forkoopi. Diarfuar es ek sa fuul Kraft nöörig. Di Lokomotiiwi es fuar't Miist en MAK G 1206 me ombi 1.500 kW. \"Loks aus Kiel\" aur \"üüs\" Frachtentochlok."}
{"id": "24300", "contents": "Di Lokomotiiwi MaK G 1206 es en Maskiin me dieselhydraulisk Öndreft wat fan di Maschinenbau Kiel (MaK) üttaacht waar. MaK waar 1998 fan Vossloh koopet en jit sent des Tir Vossloh Locomotives. Di G 1206 heer 1500 of 1570 kW en mut altert 100 km/h laap. Di Maskiinen sen fan Caterpillar ofr MTU Friedrichshafen. Hat jeft di Lok me en Tiinstwecht fan 84 t bit 90 t. Di Tank ken 3150 l āpnem. Iin ön dit dütsk Register stuunt di G 1206 me di Numern 92 80 1275 of BR 275 (bit 100 km/h töleten Gauhair) en 1276 (aur 100 km/h). G 1206 üs BB 61000 fan di SNCF fret \"Birgit\" es en G 1206 fan 2001 me 1500kW-Maskiin, jir ön Muasem. Die MaK G 1206 ken swaari Frachtentochen uk aur leengeri Streeken tii. Di Jest waar 1997 becht, en di Aart kür naa Dütsklön, Frankrik, di Swaits, Uasterrik, Luksemborig (als CFL-Reeg 1500), Itãlien, Spãnien en di Neđerlönen forkoopet uur. Bluat ön Frankrik sen al 23 Lokomotiiwen üs BB 61000 bei der SNCF önerwai, diarfan soks me MTU-Maskiin. Di Frachtentoch kumt trii Lop di Week naa Söl, en fuar't Miist es di ruar Lok üp Skelt diarfuar. Jü heer uk"}
{"id": "24305", "contents": "Di Di 6 wiar en Diesel-Lokomotiiwen-Reeg fuar di Norges Statsbaner (1883–1996). Di twelev Maskiinen kür ön Nuurweegen ek bistuun, ja waar töbeekdönen. Leeterhen fing di Reeg nii Noomen en waar ön forskelig Stairen iinseet. Di Loks waar 1992 bi MaK ön Kiil bistelt. Ön di Jaaren 1995/96 waar ja becht en twesken Februwaari en Juuli 1997 naa Nuurweegen bracht. Di NSB her en ual Lokomotiivreeg, di Di 3 (ombi 40 Jaaren ual), en diarfuar wil em hol wat Niis haa. 1981 her em al hok Lokomotiiwen fan Henschel fingen, di NSB Di4, wat uk dieselelektrisk wiar en ombi 2.400 kW Maskiinenkraft her. Bi MaK fing di NSB om Juuni fan 1990 en MaK DE 1024 tö Proof naa Nuurweegen. Diarfan wiar 1989 trii Stek becht uuren, wat jam fuar gaui Tochen sa üs di Intercity al gur slain her. Des Loks her di salev Maskiinen üs fuar di nii Lok taacht wiar. Uk ön Nuurweegen löp des Maskiin söner Swaarhairen. Di Elektro-Stjüüring wiar fan ABB Brown Boveri. 1992 waar di twelev nii Loks bistelt. MaK wiar öntwesken forkoopet uuren, en sa fing di Loks en Elektroonik fan Siemens, aurdat di Lok nü fan Siemens Transportation Systems becht waar. Des slaageti"}
{"id": "24315", "contents": "Woorskiinelkhaid as en miat diarför, wäär en ütjsaag woor as of uk ei. Hat woort uun prosent meeden. 0 % woorskiinelkhaid bedüüdet: det as ünmögelk; 100 % bedüüdet: det as seeker. Uun a matematiik jaft at diar en aanj fääk för, det het woorskiinelkhaidsreegnang. Dööble (Laplace-eksperiment) Hü woorskiinelk as det, bi't dööblin en trii tu fun? At jaft sääks sidjen, an üüb ian sidj as en trii moolet. Do as det woorskiinelk, dat dü arke sääkst tooch en trii smatst. Det as en teoreetisk woorskiinelkhaid. p = 1 6 {\\displaystyle p={\\frac {1}{6}}} = 16,666 ... % Statistik Dü smatst en dööbelstian 1000-sis an dü täälst mä, dat det trii 150-sis föörkimen as. Diarfaan könst dü en statistisk woorskiinelkhaid bereegne. p = 150 1000 {\\displaystyle p={\\frac {150}{1000}}} = 15 % Wan dü di fersjük muarsis maagest, skul diar en madelwäärs faan ~ 16.666 % bi ütjkem. Wan ei, do as di dööbelstian ei ideal. Uun a filosofii woort diarauer eftersoocht, hü mä det woorskiinelkhaid amgingen woort. Aleatoorisk (objektiif) woorskiinelkhaid (lat. alea di dööbel) Efter statistiken an ööder auerleiangen koon am föörütj sai, wat woorskiinelk üüb üs tu komt, t.b. of wi rin fu. Episteemisk (subjektiif) woorskiinelkhaid (lat. epistula di briaf) Diar"}
{"id": "24325", "contents": "En triihuktaal as det sum auer a taalen faan 1 bit n {\\displaystyle n} . A iarst triihuktaalen san: 0, 1, 3, 6, 10, 15, 21, 28, 36, 45, 55, … 10 as en triihuktaal, auer 1 + 2 + 3 + 4 = 10 {\\displaystyle 1+2+3+4=10} as. Enkelten tääl det nol {0} diar ei mä tu. Di nööm komt faan't geomeetrisk figuur triihuk, auer dü mä triihuktaalen en liksidjag triihuk furme könst. Det n {\\displaystyle n} -st triihuktaal as det sum auer a taalen faan 1 bit n {\\displaystyle n} . Δ 1 = 1 = 1 Δ 2 = 1 + 2 = 3 Δ 3 = 1 + 2 + 3 = 6 Δ 4 = 1 + 2 + 3 + 4 = 10 ⋮ {\\displaystyle {\\begin{aligned}\\Delta _{1}&=1&=&\\ 1\\\\\\Delta _{2}&=1+2&=&\\ 3\\\\\\Delta _{3}&=1+2+3&=&\\ 6\\\\\\Delta _{4}&=1+2+3+4&=&\\ 10\\\\&\\qquad \\vdots &\\end{aligned}}} Dü könst det sum uk bereegne mä Gauß sin sumenreegel: Δ n = n ⋅ ( n + 1 ) 2 {\\displaystyle \\Delta _{n}={\\frac {n\\cdot (n+1)}{2}}} (1) Tau efterfulgin triihuktaalen san en kwadroottaal Üüb det bil rochts könst dü sä, hü tau efterfulgin triihuktaalen leewen tu en kwadroot tuupsaat wurd kön. Bispal: Δ 4 = 10 {\\displaystyle \\Delta _{4}=10}"}
{"id": "24326", "contents": "En triihuk as en geomeetrisk figuur. Hat hää trii sidjen a , b , c {\\displaystyle a,b,c} , diar oner trii winkel α , β , γ {\\displaystyle \\alpha ,\\beta ,\\gamma } uun trii huken A , B , C {\\displaystyle A,B,C} tuupluup. Mä triihuken befaadet ham en aanj fääk uun a matematiik, det trigonometrii. Uun't hoonwerk hää'm det flooksis mä rochtwinkelt triihuken tu dun, det san triihuken mä en 90°-winkel. Det lung sidj jinauer di rocht winkel as det hüpotenuus, an jo kurt sidjen san a kateeten. Det hööchde h = h c {\\displaystyle h=h_{c}} faan en rochtwinkelt triihuk dialt det hüpotenuus iin uun tau dialen p {\\displaystyle p} an q {\\displaystyle q} , an jo letj ufdiald triihuken mä a sidjen p {\\displaystyle p} , a {\\displaystyle a} , h {\\displaystyle h} an q {\\displaystyle q} , h {\\displaystyle h} , b {\\displaystyle b} san uk weder rochtwinkelt triihuken. Wan dü tau faan jodiar sääks gratin ( a {\\displaystyle a} , b {\\displaystyle b} , c {\\displaystyle c} , p {\\displaystyle p} , q {\\displaystyle q} an h {\\displaystyle h} ) käänst, könst dü jo öödern bereegne efter: Trigonometrii Wikiquote: Triihuken (sjiisk) Commonskategorii: Triihuken – Saamlang faan bilen"}
{"id": "24328", "contents": "1 Jü tål iinj (1) (aw Üüljfrasch: ēn; röömisch: I) as en natöörlik tål än en numer. Jü as en ünlik tål än kamt eefter e numer nul (0), ouers for e numer tou (2). Jü as ouers niinj priimtål, ouerdåt jü ai gruter as 1 än foon har seelew än ai foon 1 tu diilen as. Wan et tål 1 as tåluurd tuhuupe ma en substantiiw brüked wårt, schäät dü aw't slächt åchte: 1 moon - åån moon 1 wüset - iinj wüset 1 hüs - iinj hüs"}
{"id": "24330", "contents": "Tou 2 Jü tål tou (2) (aw Üüljfrasch: twā; röömisch: II) as en natöörlik tål än en numer. Jü as en lik tål än kamt eefter e numer iinj (1), ouers for e numer trii (3). Jü as uk en priimtål: dåt håt, dåt jü gruter as 1 än foon har seelew än foon 1 tu diilen as. Wan et tål 2 as tåluurd tuhuupe ma en substantiiw brüked wårt, schäät dü aw't slächt åchte: 2 mååns - twäär mååns 2 wüste - tou wüste 2 hüsinge - tou hüsinge"}
{"id": "24331", "contents": "Trii 3 Jü tål trii (3) (aw Üüljfrasch: thriū; röömisch: III) as en natöörlik tål än en numer. Jü as en ünlik tål än kamt eefter e numer tou (2), ouers for e numer fjouer (4). Jü as uk en priimtål: dåt håt, dåt jü gruter as 1 än foon har seelew än foon 1 tu diilen as. Wan et tål 3 as tåluurd tuhuupe ma en substantiiw brüked wårt, schäät dü aw't slächt åchte: 3 mååns - tra mååns 3 wüste - trii wüste 3 hüsinge - trii hüsinge"}
{"id": "24335", "contents": "Elipsen san uun a geometrii slööden aifuremt bochten. Bütj paraabeln an hyperbeln wurd elipsen uun a matematiik üs keegelskeer uunsen. Uun a natuur fanjst dü elipsen bi a planeetenboonen. An wan dü en kreis perspektiiwisk tiakne wel, do woort hi tu en elips. Mä a hualewaaksen a {\\displaystyle a} an b {\\displaystyle b} könst dü ütjreegne: A = π a b {\\displaystyle A=\\pi ab} Det amfaadang hinget diarfaan uf, hü büket det elips as. Det swäärsaaks 2 b {\\displaystyle 2b} koon en wäärs tesken 0 an 2 a {\\displaystyle 2a} haa. Bi 0 wiar't goor nian elips muar, man ianfach en 2 a {\\displaystyle 2a} lungen streg. Bi 2 b = 2 a {\\displaystyle 2b=2a} hed wi en kreis. Sodenang hää 1 b {\\displaystyle 1b} en wäärs tesken 0 an a {\\displaystyle a} : 0 < b < a {\\displaystyle 0<b<a} An det amfaadang u {\\displaystyle u} leit diaram tesken 4 a {\\displaystyle 4a} an 2 π a {\\displaystyle 2\\pi a} : 4 a < u < 2 π a {\\displaystyle 4a<u<2\\pi a} Di faktor, di dü mä a {\\displaystyle a} moolnem skel, leit tesken 4 {\\displaystyle 4} an 2 π {\\displaystyle 2\\pi } ; hi het eksentrisiteet k {\\displaystyle"}
{"id": "24337", "contents": "Loogik (faan ualgreks λογικὴ τέχνη logiké téchnē 'seenken konst') woort miast ferstenen üs det konst, rocht slütjer tu tjien. Klasisk loogik as en süsteem, diar ham mä ütjsaagen, eegenskapen an identiteeten befaadet. Diartu hiar tau eegenskapen: Arke ütjsaag hää ään faan tau wäärser: woor of ferkiard (biwalens). Wan en ütjsaag tuupsaat as, do woort di wäärs bestemet faan jo dial-ütjsaagen (ekstensionaliteet). Diarütj fulagt det prinsiip tertium non datur: p ∨ ¬ p {\\displaystyle p\\lor \\neg p} (t. b. At rinjt, of at rinjt ei, diar as nian traad mögelkhaid.) Mä formaal loogik befaadet ham det ütjsaagenloogik. Ütjslööden wederspreeg ¬ ( p ∧ ¬ p ) {\\displaystyle \\neg (p\\land \\neg p)} (At koon ei gliktidjag üüb't salew steed riin an ei riin.) Tertium non datur p ∨ ¬ p {\\displaystyle p\\lor \\neg p} (A eerd as en skiiw of a eerd as nian skiiw.) Verum sequitur ex quodlibet (Woor blaft woor) p → ( q → p ) {\\displaystyle p\\rightarrow (q\\rightarrow p)} (Wan't rinjt, do rinj't det uk, wan a eerd en skiiw as.) Ex falso sequitur quodlibet (Oner en ferkiard föörütjsaatang koon ales woor wees) ¬ p → ( p → q ) {\\displaystyle \\neg p\\rightarrow (p\\rightarrow q)} (Wan't gliktidjag"}
{"id": "24338", "contents": "De Witsebsk Distrikt (üüb Witjrüs: Віцебскі раён Viciebski rajon, üüb Rüs: Витебский район Vitebskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 40.552 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Witsebsk. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24339", "contents": "De Werhnjadswinsk Distrikt (üüb Witjrüs: Верхнядзвінскі раён Vierchniadzvinski rajon, üüb Rüs: Верхнедвинский район Verchnedvinskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 24.675 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Werhnjadswinsk. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24340", "contents": "De Uschatschy Distrikt (üüb Witjrüs: Ушацкі раён Ušacki rajon, üüb Rüs: Ушачский район Ušačskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 15.970 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Uschatschy. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24341", "contents": "De Tschaschniki Distrikt (üüb Witjrüs: Чашніцкі раён Čašnicki rajon, üüb Rüs: Чашникский район Čašnikskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 35.043 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Tschaschniki. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24342", "contents": "De Talatschyn Distrikt (üüb Witjrüs: Талачынскі раён Talačynski rajon, üüb Rüs: Толочинский район Toločinskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 28.565 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Talatschyn. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24344", "contents": "De Sjanno Distrikt (üüb Witjrüs: Сенненскі раён Siennienski rajon, üüb Rüs: Сенненский район Sennenskij rajon) as een faan a distrikten uun det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 26.307 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Sjanno. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24345", "contents": "De Baranawitschy Distrikt (üüb Witjrüs: Бара́навіцкі раё́н Baránavicki rajón, üüb Rüs: Бара́новичский райо́н Baránovičskij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 41.902 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Baranawitschy, uk wan at steed nian dial faan a distrikt as. Föör September 1939 wiar’t gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 grünjlaanjen. Adam Mickiewicz (1798-1855), poolsk dachter, wurd uun't taarep Zawosse uun a nuurd faan't steed Baranawitschy bäären. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24346", "contents": "De Brest Distrikt (üüb Witjrüs: Брэ́сцкі раён Bréscki rajón, üüb Rüs: Бре́стский райо́н Bréstskij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 39.426 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Brest, uk wan at steed nian dial faan a distrikt as. Föör September 1939 wiar’t gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 grünjlaanjen. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24347", "contents": "De Pinsk Distrikt (üüb Witjrüs: Пі́нскі раён Pínski rajón, üüb Rüs: Пи́нский райо́н Pínskij rajón) as en distrikt faan det Brest Prowins uun Witjruslun. A distrikt hee 51.997 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Pinsk, uk wan at steed nian dial faan a distrikt as. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24348", "contents": "Iwatsewitschy (üüb Witjrüs: Івацэ́вічы Ivacévičy, üüb Rüs: Иваце́вичи Ivacéviči, üüb Poolsk: Iwacewicze) as en steed un det Brest Prowins faan Witjruslun. Det hee 22.958 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Iwatsewitschy Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24349", "contents": "Kobryn (üüb Witjrüs: Ко́брын Kóbryn, üüb Rüs: Ко́брин Kóbrin, üüb Poolsk: Kobryń) as en steed un det Brest Prowins faan Witjruslun. Det hee 51.166 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Kobryn Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24350", "contents": "Ljachawitschy (üüb Witjrüs: Ля́хавічы Liáchavičy, üüb Rüs: Ля́ховичи Ljáchoviči, üüb Poolsk: Lachowicze) as en steed un det Brest Prowins faan Witjruslun. Det hee 10.997 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Ljachawitschy Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24351", "contents": "Luninets (üüb Witjrüs: Лу́нінец Lúniniec, üüb Rüs: Лу́нинец Lúninec, üüb Poolsk: Łuniniec) as en steed un det Brest Prowins faan Witjruslun. Det hee 23.608 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Luninets Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24352", "contents": "Kamenec of Kamjanec (üüb Witjrüs: Ка́менец Kamieniec of Камяне́ц Kamianiéc, üüb Rüs: Ка́менец Kámenec, üüb Poolsk: Kamieniec) as en steed un det Brest Prowins faan Witjruslun. Det hee 8447 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Kamenets Distrikt. De Törn faan Kamenets, of de Witj Törn (13. juarhunert) Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24353", "contents": "Malaryta (üüb Witjrüs: Малары́та Malarýta, üüb Rüs: Малори́та Maloríta, üüb Poolsk: Małoryta) as en steed un det Brest Prowins faan Witjruslun. Det hee 11.751 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Malaryta Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24354", "contents": "Pruschany (üüb Witjrüs: Пружа́ны Pružány, üüb Rüs: Пружа́ны Pružány, üüb Poolsk: Prużana, üüb Jidisk: פרוזשענע Pruzshane) as en steed un det Brest Prowins faan Witjruslun. Det hee 19.032 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Pruschany Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24355", "contents": "Stolin as en steed un det Brest Prowins faan Witjruslun. Det hee 12.462 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Stolin Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24356", "contents": "Ütjsaagenloogik as en dial faan't loogik. Hat befaadet ham mä reegeln, hün wäärs ferbünjen ütjsaagen haa. Ianfach ütjsaagen san woor (w) of ferkiard (f). A 1 {\\displaystyle A_{1}} : 12 könst dü troch 3 dial. (w) A 2 {\\displaystyle A_{2}} : Arke auto as green. (f) ¬ A 1 {\\displaystyle \\neg A_{1}} : 12 könst dü ei troch 3 dial. (f) ¬ A 2 {\\displaystyle \\neg A_{2}} : Diar as ei arke auto green. (At jaft tumanst ian auto, diar ei green as.) (w) För an-ferbinjangen jaft at jodiar skriiw- an spreegwiisen: Spreegwiis: A an B Skriiwwiis: A ∧ B {\\displaystyle A\\land B} uun a technik uk: A AND B Bispal A: 12 könst dü troch 3 dial B: 12 as en kwadroottaal C 1 {\\displaystyle C_{1}} : 12 könst dü troch 3 dial an 12 as en kwadroottaal. C 2 {\\displaystyle C_{2}} : 12 könst dü troch 3 dial an 12 as nian kwadroottaal. C 3 {\\displaystyle C_{3}} : 12 könst dü ei troch 3 dial an 12 as en kwadroottaal. C 4 {\\displaystyle C_{4}} : 12 könst dü ei troch 3 dial an 12 as nian kwadroottaal. Bluas C 2 = A ∧ B {\\displaystyle C_{2}=A\\land B} as"}
{"id": "24357", "contents": "Schabinka (üüb Witjrüs: Жа́бінка Žábinka, üüb Rüs: Жа́бинка Žábinka, üüb Poolsk: Żabinka) as en steed un det Brest Prowins faan Witjruslun. Det hee 13.084 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Schabinka Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24358", "contents": "Schlobin (üüb Witjrüs: Жло́бін Žlóbin, üüb Rüs: Жло́бин Žlóbin) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 75.866 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Schlobin Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24368", "contents": "Pythagoras sin reegel as wel ian faan a bedüüdenst reegeln uun a geometrii. Hat sait, dat uun en rochtwinkelt triihuk a kwadrooten auer jo tau kateeten tuup jüst so grat san üs det kwadroot auer det hypotenuus. Wan a {\\displaystyle a} an b {\\displaystyle b} a lengden faan a kateeten üüb eder sidj faan a rocht winkel san, an c {\\displaystyle c} at lengde faan det hypotenuus, diar di rocht winkel jinauer leit, do täält: a 2 + b 2 = c 2 {\\displaystyle a^{2}+b^{2}=c^{2}} Det reegel as efter Pythagoras faan Samos näämd, auer hi wel di iarst weesen as, di det reegel bewiset hää. Det reegel salew wiar oober al loong föör ham bekäänd. Det reegel as so wichtag, auer dü leewen mä tau gratin det traad ütjreegne könst: det hypotenuus c = a 2 + b 2 {\\displaystyle c={\\sqrt {a^{2}+b^{2}}}} . a kateeten a = c 2 − b 2 b = c 2 − a 2 {\\displaystyle {\\begin{aligned}a&={\\sqrt {c^{2}-b^{2}}}\\\\b&={\\sqrt {c^{2}-a^{2}}}\\end{aligned}}} Det san trii hial taalen, diar dü uun det reegel iinsaat könst: 3 2 + 4 2 = 5 2 {\\displaystyle 3^{2}+4^{2}=5^{2}} 5 2 + 12 2 = 13 2 {\\displaystyle 5^{2}+12^{2}=13^{2}} 8 2 + 15 2"}
{"id": "24371", "contents": "Fan di Diesellokomotiiwi MaK DE 1024 of DB-BR 240 waar ön't Jaar 1989 ön Töhopaarber fan MaK, Krupp en ABB trii Stek becht. 2018 wiar diarfan bluat jit Numer trii aur, wat üs \"DE 13\" bi di Rheincargo löp. Uk des es mermung wechkemen. Di DB her ön di 1980er Jaaren dit Program, hureeđer 400 Stek fan di BR 218 koopet waar, ofslööten. Em wil nü fuaral Lokomotiiwen me jen Maskiin (Di V 200 her tau Maskiinen her) sa üs fjuur Aksen koopi. Di Öndreft skul dieselhydraulisk laap. Krauss Maffei her en Prototyp, di V 300 me soks Aksen fan di V 200 becht, en fan di DB kām di V 320 diartö. Biiring her Kraft inoch, man ja waar ek üs Seerie becht en koopet. Di V 300 ging man al 1980 üp Skramel en wiar 1975 ütmustert uuren. Di DB her da fuar, me tau swak Loks tö köör (Debeltraktsjoon), wan muar Kraft nöörig wiar. Di Industrii her üt höör ain Kas trii moderni Prototypen becht, sa waar al 1973 di Henschel-BBC DE 2500 fuarstelt. Di DE 2500 kür me fjuur of soks Aksen becht uur, her en aur di Maaten moderni Hüüsing en - dit wiar dit"}
{"id": "24372", "contents": "Chojniki (üüb Witjrüs: Хо́йнікі Chójniki [ˈxɔɪniki], üüb Rüs: Хо́йники Chójniki) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 13.844 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Chojniki Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24373", "contents": "Buda-Kaschaljowa (üüb Witjrüs: Бу́да-Кашалёва Búda-Kašalióva, üüb Rüs: Бу́да-Кошелёво Búda-Košeljóvo) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 9016 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Buda-Kaschaljowa Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24374", "contents": "Brahin (üüb Witjrüs: Брáгін Bráhin, üüb Rüs: Бра́гин Brágin) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 3954 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Brahin Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24375", "contents": "Dobrusch (üüb Witjrüs: До́бруш Dóbruš, üüb Rüs: До́бруш Dóbruš) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 18.330 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Dobrusch Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24376", "contents": "Jeljsk (üüb Witjrüs: Ельск Jeĺsk, üüb Rüs: Ельск Jel’sk) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 9725 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Jeljsk Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24377", "contents": "Kalinkawitschy (üüb Witjrüs: Калі́нкавічы Kalínkavičy, üüb Rüs: Кали́нковичи Kalínkoviči) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 38.381 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Kalinkawitschy Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24378", "contents": "Karma (üüb Witjrüs: Карма́ Karmá, üüb Rüs: Корма́ Kormá) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 7448 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Karma Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24379", "contents": "Leljtschytsy (üüb Witjrüs: Ле́льчыцы Léĺčycy, üüb Rüs: Ле́льчицы Lél’čicy) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 10.606 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Leljtschytsy Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24380", "contents": "Lojeu (üüb Witjrüs: Ло́еў Lójeǔ, üüb Rüs: Ло́ев Lójev) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 7022 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Lojeu Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24381", "contents": "Masyr (üüb Witjrüs: Мазы́р Mazýr [maˈzɨr], üüb Rüs: Мо́зырь Mózyr’) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 108.792 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Masyr Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24382", "contents": "Naroulja (üüb Witjrüs: Наро́ўля Naróǔlja, üüb Rüs: Наро́вля Naróvlja) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 8110 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Naroulja Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24383", "contents": "Aktsjabrski (üüb Witjrüs: Акця́брскі Akciábrski, üüb Rüs: Октя́брьский Oktjábr’skij) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 7367 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Aktsjabrski Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24384", "contents": "Wetka (üüb Witjrüs: Ве́тка Viétka, üüb Rüs: Ве́тка Vétka) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 7927 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Wetka Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24385", "contents": "Schytkawitschy (üüb Witjrüs: Жы́ткавічы Žýtkavičy, üüb Rüs: Жи́тковичи Žítkoviči) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 15.893 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Schytkawitschy Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24386", "contents": "Petrykau (üüb Witjrüs: Пе́трыкаў Piétrykaǔ, üüb Rüs: Пе́триков Pétrikov) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 10.591 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Petrykau Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24387", "contents": "Retschytsa (üüb Witjrüs: Рэ́чыца Réčyca, üüb Rüs: Ре́чица Réčica) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 64.731 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Retschytsa Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24388", "contents": "Rahatschou (üüb Witjrüs: Рагачо́ў Rahačóǔ, üüb Rüs: Рогачёв Rogačóv) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 33.702 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Rahatschou Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24389", "contents": "Swetlahorsk (üüb Witjrüs: Светлаго́рск Svietlahórsk, üüb Rüs: Светлого́рск Svetlogórsk) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 69.995 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Swetlahorsk Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24390", "contents": "Tschatschersk (üüb Witjrüs: Чачэ́рск Čačérsk, üüb Rüs: Чече́рск Čečérsk) as en steed un det Homelj Prowins faan Witjruslun. Det hee 7991 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Tschatschersk Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24391", "contents": "Dsjatlawa (üüb Witjrüs: Дзя́тлава Dziátlava, üüb Rüs: Дя́тлово Djátlovo) as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 7853 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Dsjatlawa Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24392", "contents": "Lida as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 97.629 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Lida Distrikt. De Lida Borig (14. juarhunert) Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24393", "contents": "Grat Berastawitsa (üüb Witjrüs: Вялі́кая Бераставі́ца Vialíkaja Bierastavíca, üüb Rüs: Больша́я Берестови́ца Bol’šája Berestovíca) as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 5720 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Berastawitsa Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24397", "contents": "Pythagoras faan Samos (greks Πυθαγόρας; * am 570 f.Kr. üüb Samos; † efter 510 f.Kr. uun Metaponto) wiar en antiken greksen filosoof. Sin mäfulgern wiar a Pythagoreern, an jo werket mä ham tuup uun Süüditaalien. Üüb Pythagoras an sin skuul gung a iarst wedenskapen turag: at filosofii, at matematiik an a natuurwedenskapen. Faan Pythagoras san nian skraften auerleewert, an auer sin werk an sin leewent woort föl spekeliaret. Daalang kään wi fööraal Pythagoras sin reegel, en auer a miaten wichtag grünjlaag uun a geometrii. Wikisource: Pythagoras faan Samos (sjiisk) Wikiquote: Pythagoras faan Samos (sjiisk) Commonskategorii: Pythagoras faan Samos – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24398", "contents": "Pythagoras faan Samos bäären (ünseeker), † ~ 510 f.Kr."}
{"id": "24399", "contents": "Pythagoras faan Samos stürwen (ünseeker), * ~ 570 f.Kr."}
{"id": "244", "contents": "Oomram as en nuurdfresk eilun. Hat leit uun't süüden faan Sal an uun't waasten faan Fer an hiart tu't Amt Feer-Oomram uun a kreis Nuurdfresklun uun Schleswig-Holstian. Oomram as 20,46 km² grat an sodenang at tjiinst gratst eilun uun Sjiisklun. Mä Fer an Sal hiart Oomram tu jo trii nuurdfresk geest-eilunen. Uun't uasten faan Oomram leit a waas. Jo fiiw saarpen lei tu'n gratsten dial uun't uasten faan't eilun – faan nuurd tu süüd san det Noorsaarep, Neebel, Sössaarep, Stianood an Witjdün. Üüb a geest fanjst dü a tanen an a hias, jo lei üs en strimel faan nuurd tu süüd. Uun't waasten faan di strimel lei loongs at hialer eilun a düner. Steedenwis san jo ään kilometer briad an sowat 12 kilometer lung. Det maaget en stak faan 700 hektar. Faan waast tu uast fanjst dü primärdüner, witjdüner an grädüner. Bluas waanerdüner jaft det ei muar. A öömrang düner stun daalang oner natüürskül, bluas heer bräät noch kuben an anen. Huarööders san a fögler miast faan a baadelidj ferjaaget wurden. At huuchst dün üüb Oomram as mä 32 metern A Siatler bi Noorsaarep. Efter nuurden tu luup a düner ütj tu Ood. Üüb a söder ääg leit Witjdün, det"}
{"id": "24400", "contents": "Iuje (üüb Witjrüs: І́ўе Íŭje, üüb Rüs: И́вье Ív’je) as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 8174 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Iuje Distrikt. Belarus: Grodno Region, citypopulation.de"}
{"id": "24401", "contents": "Karelitschy (üüb Witjrüs: Карэ́лічы Karéličy, üüb Rüs: Коре́личи Koréliči) as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 6854 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Karelitschy Distrikt. Belarus: Grodno Region, citypopulation.de"}
{"id": "24402", "contents": "Masty (üüb Witjrüs: Масты́ Mastý, üüb Rüs: Мосты́ Mostý) as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 16.595 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Masty Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24403", "contents": "Wat menst dü? Hrodna (Distrikt) Hrodna (Prowins) Hrodna (Steed)"}
{"id": "24404", "contents": "Woranawa (üüb Witjrüs: Во́ранава Vóranava, üüb Rüs: Во́роново Vóronovo) as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 6332 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Woranawa Distrikt. Belarus: Grodno Region, citypopulation.de"}
{"id": "24405", "contents": "Waukawysk (üüb Witjrüs: Ваўкавы́ск Vaǔkavýsk, üüb Rüs: Волковы́ск Volkovýsk) as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 44.167 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Waukawysk Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24406", "contents": "Swislatsch (üüb Witjrüs: Сві́слач Svíslač, üüb Rüs: Сви́слочь Svísloč’) as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 6886 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Swislatsch Distrikt. Belarus: Grodno Region, citypopulation.de"}
{"id": "24407", "contents": "Slonim (üüb Witjrüs: Сло́нім Slónim, üüb Rüs: Сло́ним Slónim) as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 48.970 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Slonim Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24408", "contents": "Seljwa (üüb Witjrüs: Зэ́льва Zéĺva, üüb Rüs: Зе́льва Zél’va) as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 7396 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Seljwa Distrikt. Belarus: Grodno Region, citypopulation.de"}
{"id": "24409", "contents": "Navahrudak (üüb Witjrüs: Навагру́дак Navahrúdak, üüb Rüs: Новогру́док Navahrúdok, üüb Poolsk: Nowogródek) as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 29.336 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Nawahrudak Distrikt. De Nawahrudak Borig (13. juarhunert) Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24410", "contents": "Schtschutschyn (üüb Witjrüs: Шчу́чын Ščúčyn, üüb Rüs: Щу́чин Ščúčin) as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 15.042 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Schtschutschyn Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24411", "contents": "Smarhonj (üüb Witjrüs: Смаргонь Smarhóń, üüb Rüs: Сморго́нь Smorgón’) as en steed un det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 36.283 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Smarhonj Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24412", "contents": "De Smarhonj Distrikt (üüb Witjrüs: Смаргонскі раён Smarhonski rajon, üüb Rüs: Сморгонский район Smorgonskij rajon) as een faan a distrikten uun det Hrodna Prowins faan Witjruslun. Det hee 55.296 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Smarhonj. Föör September 1939 wiar't gebiit faan a distrikt faan daaling dial faan Poolen. A distrikt wurd 15. Janewoore 1940 üüs dial faan det Wilejka Prowins grünjlaanjen. Det wurd faan det tjiisk armee 1941-1944 besaatet. Det wurd 1944 dial faan det Hrodna Prowins. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24416", "contents": "Dit Uurt Kompost kumt fan dit latiinsk Uurt compositum, „wat töhopsmeten waar“,. Dit meent di Saamelstair sa üs uk dit wat diarfan kumt, wan dit Tjüch diarbenen forröötet es (Di Kompost es da klaar). Kompostiaring (dit Forrööten) meent en Diil fan di Niaringskrais, hur orgānisk Materiaal me di Süürstof üt di Lucht aeroob sa üs uk fan di Diirtern en Insekten, wat ön di Öört en iin ön di Kompost lewi, heterophoob ofbecht en omseet uur. Diarfan kum Kohlendioxid sa üs uk Minerālien, dānen iin ön Weeter āpgung, sa üs Nitrāti, Ammooniumsaalten, Phosphāti, Kālium- en Magneesium of stofi, dānen diarme forbünen sen, en des help dit Greentjüch bi't Wuksin (Dütsk: Dünger). Bi en gurt Diil fan di Omseeting kumt Humus üt. Fuar't Miist fernt em iin ön di Kompost Kompostworemern en Kelerswinj. Kompostworemern sen noch en Aart fan Riinworemern, man en bet litjer, en muar Ruar haa jaa uk. Des sen altert gur fuar di Öört, aurdat ja di aliweegen iit en achtern weđer üthaui. Diarfan uur di \"omgreewen\", en diar kum altert Lucht en Weeter iin. Kelerswinj sen aur di Maaten gur diarme, Holt önsteken tö maaki. Sa bal dit ön di Öört stuunt, slai ja āp en frit"}
{"id": "24417", "contents": "f Di Lysaja of uk Gora Lysaja as di naisthuuchst berag uun Witjruslun, an di huuchst berag uun't Prowins Minsk. Geonames.org Mapcarta.com, Lysaja, berag uun Antarktikaa Mapcarta.com, Lysaja, berag uun/üüb Sachalin (Ruslun)"}
{"id": "24420", "contents": "Schodsina (üüb Witjrüs: Жо́дзіна Žódzina, üüb Rüs: Жо́дино Žódino) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 61.724 lidj (2009). Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24421", "contents": "Berasino (üüb Witjrüs: Беразіно́ Bierazinó, üüb Rüs: Березино́ Berazinó) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 12.020 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Berasino Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24423", "contents": "Di DE 2500 wiar en litj Seerie fan di Lokomotiiv-Industrii, wat di Firma Henschel en BBC üp jaar ain Kas becht en weeget haa. Di Jest kām 1971 üt, 1973 waar jit tauen fuarstelt. Di Baan her jen fan di trii dieselelektrisk Lokomotiiwen (BR 202) bit ön di tachentiger Jaaren ön Gang. Senerlig wiar aur des Maskiinen, dat ja me Draistroom-Asynchron-Motooren laap kür. Des maaki ek fuul Aarber, wan ja iinbecht sen, man ja sen swaar öntöstjüüri. Nii wiar uk, dat em modulār twesken forskeligi Konfiguratsjoonen ütsjuk kür. Sa kür em di Lok me 4 of 6 Aksen fo, wan di Akslast ek sa hoog wiis maast, waar di üp soks Aksen fordiilet. Di Noom kām \"DE\" üs dieselelektrisk en di Maskiinenkraft üs PS. Ali trii Loks sen bihölen blefen. Di trii Maskiinen waar ön di 1970er Jaaren fuul fan di Dütsk Bundsbaan köört en proofet. Ja wiar fan dit Bidreftswerk ön Mannheim uk üs Plaanloks iinseet. Di Biteekning wiar Bechningsreeg 202, en di Bidreftsnumern wiar: 202 002-2 (Wit, leeterhen fuar di Neđerlönsk Spöörwaien güül) 202 003-0 (Ruar-Orange) 202 004-8 (Blö) Aurdat di Loks üđer Klöören her üs di Baan tö des Tir her, fing ja Ükernoomen. Sa jeet Numer"}
{"id": "24424", "contents": "Los Llanos de Aridane as ian faan 14 gemeenen üüb det eilun La Palma (Spoonien). Hat leit uun't Aridanedääl uun't waasten faan't eilun. Det ferwaltang sat uun't stääd Los Llanos de Aridane, hat leit sowat 325 meetern huuch. Los Llanos as efter't iinwenertaal det gratst gemeen üüb La Palma an woort uk üs 'hiamelk hoodstääd' betiakent. Tu Los Llanos hiar en hialer rä stääddialen an saarpen, uk det faan a fräämenferkiar bekäänd saarep Puerto Naos. Stääddialen faan waast tu uast: Argual (föör), Los Llanos (maden), Retamar (bääft) an Montaña Tenisca (rochts) Ayuntamiento (Riadhüs) faan Los Llanos Markes uun Los Llanos Acueducto de Argual Museo Arqueologico uun Los Llanos Puerto Naos Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Los Llanos de Aridane – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24427", "contents": "Vorlage:Infobox Ortsteil einer Gemeinde in Spanien/Wartung/localidad Puerto Naos as en saarep üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). Hat hiart tu det gemeen Los Llanos de Aridane. Puerto Naos hää en smoken strun an as bütj Los Cancajos en madelponkt faan a fräämenferkiar üüb La Palma. Puerto Naos La Bombilla El Remo Playa de Charco verde, strun Playa Nueva, strun Laag faan Puerto Naos uun Los Llanos Puerto Naos faan sia ütj apnimen (grater bil) Paseo Maritima, strunpromenaad Hotel Sol La Palma Uk El Remo hiart mä to Puerto Naos (grater bil) El Remo Commonskategorii: Puerto Naos – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24429", "contents": "Di Autotoch köört twesken Naibel en Weesterlön, dit sen ombi 39 Kilomeetern. Bigent waar me di Transport fan Autos naa Söl al ön di 1930er Jaaren. Tö Bigening maast di Autos aur di Rampen köör, wat fuar Kraitern becht wiar. Ön di 1960er Jaaren kām di jest Waggons me tau Laagen fuar Autos, en diarfuar maast em uk nii Rampen haa, dat di Autos diar önköör kür. Ombi 2001 waar nii Autotochgarnituuren koopet, wat litjemer löp üs di ual Waggons. Me di forskelig Reformen en üđer Bööken, wat di Baan sa fuarher, haa jam di Noomen fan di Autotoch uk foranert: Ombi 2000 war dit \"DB Autozug\", en bet leeter fing di Toch di Noom \"Sylt-Shuttle\" en üs Leest waar ombi 2014 DB-Autozug weđer streeken en iin ön di DB-Fernverkehr AG integriaret. Des her sin Sen, aurdat en Fiirlaaptoch, dit es en Toch fan DB-Fernverkehr, altert üs Jest köör mut, en di Regionāltoch mut teef. Bitö kumt, dat 2014 en nii Firma, RDC fan Ameerikaa, uk me sin Autotoch köör wil. Di DB-Autotoch waar da bang om sin Rochten tö köör (Trasen), en taacht höm üs en Fekenspölster-Slach üt, dat di Autotoch man en Driifwain me langsnem skel, diar bit"}
{"id": "24433", "contents": "Tazacorte as ian faan 14 gemeenen üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). Uun Tazacorte begand 1492 det spoonsk iinwaanrang tu La Palma. Ualstääd Riadhüs Puerto de Tazacorte, strun Tarajal, Huuwen Plaza San Miguel Loftbil, strun an huuwen Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Tazacorte – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24434", "contents": "Dsjarschynsk (üüb Witjrüs: Дзяржы́нск Dziaržýnsk, üüb Rüs: Дзержи́нск Dzeržínsk) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 25.164 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Dsjarschynsk Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24435", "contents": "Fuencaliente de La Palma as ian faan 14 gemeenen üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). Hat leit üüb a süüdspas faan't eilun. Di wulkaan Teneguia as 1971 at leetst tooch ütjbreegen. Saliinen Las Indias an Los Quemados Ual an nei ialtürn üüb a süüdspas Los Canarios Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Fuencaliente de La Palma – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24437", "contents": "El Paso as ian faan 14 gemeenen üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). Hat leit uun a berger üüb a waastelk ääg faan't Cumbre. Uk di huuchst berag faan't eilun, di Roque de los Muchachos hiart mä tu det gemeen. Ayuntamiento (Riadhüs) Hüsang uun a stääd Llano del Jable Llano La Negra Swarken liase jo ap (Fön) auer a Cumbre Vieja La Cumbrecita Roque de los Muchachos Commonskategorii: El Paso (La Palma) – Saamlang faan bilen of filmer Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística."}
{"id": "24438", "contents": "Kapylj (üüb Witjrüs: Капы́ль Kapýĺ, üüb Rüs: Копы́ль Kopýl’) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 9.938 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Kapylj Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24439", "contents": "Kletsk (üüb Witjrüs: Клецк Klieck, üüb Rüs: Клецк Kleck) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 10.761 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Kletsk Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24440", "contents": "f Di Roque de los Muchachos as mä en hööchde faan 2.426 meetern di huuchst berag üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). Commonskategorii: Roque de los Muchachos – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24442", "contents": "Tijarafe as ian faan 14 gemeenen üüb det kanaarisk eilun La Palma. Hat leit uun't nuurdwaasten. At ferwaltang sat uun't saarep El Pueblo. El Pueblo (grater bil) Prois de Candelaria \"Piraatenbocht\" Cueva Bonita Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Tijarafe – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24443", "contents": "Puntagorda as ian faan 14 gemeenen üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). Hat leit uun't nuurdwaasten faan't eilun. Ayuntamiento (Riadhüs) Loonskap mä draagbuum Puerto de Puntagorda, huuwenbocht Puerto de Puntagorda, höskin Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Puntagorda – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24445", "contents": "A Draagbuumer (Dracaena, faan ualgreks δράκαινα drákaina, at draagwiifke) san en plaantenskööl uun det famile faan a Spargelplaanten (Asparagaceae). Diar hiar wel son 50 bit 150 slacher tu. Enkelt wedenskapslidj tääl uk a plaanten faan det skööl Sensevieria diar mä tu. Draagbummer waaks miast uun a troopen. D. acaulis – D. acutissima – D. adamii – D. afromontana – D. aletriformis – D. americana – D. angustifolia – D. arborea – D. aubryana – D. aurea – D. bicolor – D. borneensis – D. brachyphylla – D. braunii – D. breviflora – D. bueana – D. bushii – D. calocephala – D. cambodiana – D. camerooniana – D. cantleyi – D. cerasifera – D. chiniana – D. cincta – D. cinnabari – D. cochinchinensis – D. concinna – D. conferta – D. congoensis – D. cristula – D. cubensis – D. curtisii – D. cuspidata – D. draco – D. ellenbeckiana – D. elliptica – D. fernaldii – D. finlaysonii – D. floribunda – D. fontanesiana – D. forbesii – D. fragrans – D. glomerata – D. goldieana – D. granulata – D. griffithii – D. haemanthoides – D. halapepe – D. halemanuensis – D. hewittii – D. hokouensis –"}
{"id": "24446", "contents": "A Kanaarisk Draagbuum (Dracaena draco) as wel di bekäändst slach faan a Draagbuumer (Dracaena). Jo hiar tu a Spargeloortagen (Asparagales) uun det famile Asparagaceae. Jo buumer kön böös ual wurd, an hör ruad harts as al faan a ual Guanchen üüb a Kanaarisk Eilunen brükt wurden. Diar woort daalang noch draagblud tu saad. Früchten Frücht Commonskategorii: Draagbuum (Dracaena draco) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Draagbuum (Dracaena draco)"}
{"id": "24448", "contents": "Garafía as ian faan 14 gemeenen üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). Hat leit uun't nuurden faan't eilun. At ferwaltang sat uun Santo Domingo de Garafía. Señora de La Luz uun Santo Domingo El Tablado Roque de Santo Domingo Petroglyphen uun La Zarza Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Garafía – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24449", "contents": "Barlovento (hinget tuup mä 'luv' = huar di winj faan komt) as ian faan 14 gemeenen üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). Hat leit uun't nuurden faan't eilun an feit föl faan di Pasaatwinj uf. Hi komt faan nuurduast an suragt diar för föl muar rin üs üüb a waaster ääg. Ialtürn Faro de Punta Cumplida Swäämbat uun a Atlantik Virgin del Rosario Ruad eerd Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Barlovento (La Palma) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24450", "contents": "Lahojsk (üüb Witjrüs: Лаго́йск Lahójsk, üüb Rüs: Лого́йск Lahójsk) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 10.706 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Lahojsk Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24451", "contents": "Ljubanj (üüb Witjrüs: Лю́бань Liúbań, üüb Rüs: Лю́бань Ljúban’) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 11.256 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Ljubanj Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24452", "contents": "Maladsetschna (üüb Witjrüs: Маладзе́чна Maladziéčna, üüb Rüs: Молоде́чно Molodéčno) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 94.282 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Maladsetschna Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24453", "contents": "Njaswisch (üüb Witjrüs: Нясві́ж Niasvíž, üüb Rüs: Не́свиж Nésviž) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 14.033 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Njaswisch Distrikt. Det Njaswisch Sloot (16. juarhunert) Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24454", "contents": "Salihorsk (üüb Witjrüs: Саліго́рск Salihórsk, üüb Rüs: Солиго́рск Solihórsk) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 102.297 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Salihorsk Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24455", "contents": "Slutsk (üüb Witjrüs an Rüs: Слуцк Sluck) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 61.444 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Slutsk Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24456", "contents": "Smaljawitschy (üüb Witjrüs: Смаляві́чы Smaliavíčy, üüb Rüs: Смолеви́чи Smolevíči) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 15.092 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Smaljawitschy Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24457", "contents": "Staryja Darohi (üüb Witjrüs: Стары́я Даро́гі Starýja Daróhi, üüb Rüs: Стары́е Доро́ги Starýje Dorógi) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 11.036 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Staryja Darohi Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24458", "contents": "Stoubcy (üüb Witjrüs: Сто́ўбцы Stóǔbcy, üüb Rüs: Столбцы́ Stolbcý) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 15.367 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Stoubtsy Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24459", "contents": "Tscherwenj (üüb Witjrüs: Чэ́рвень Čérvień, üüb Rüs: Че́рвень Čérven’) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 10.150 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Tscherwenj Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24460", "contents": "Usda (üüb Witjrüs an Rüs: Узда́ Uzdá) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 9684 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Usda Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24461", "contents": "Waloschyn (üüb Witjrüs: Вало́жын Valóžyn, üüb Rüs: Воло́жин Volóžin) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 10.558 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Waloschyn Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24462", "contents": "Wilejka (üüb Witjrüs: Віле́йка Viliéjka, üüb Rüs: Виле́йка Viléjka) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 26.836 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Wilejka Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24463", "contents": "Krupki (üüb Witjrüs: Кру́пкі Krúpki, üüb Rüs: Кру́пки Krúpki) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 8675 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Krupki Distrikt. Belarus: Minsk Region, citypopulation.de"}
{"id": "24464", "contents": "Marjina Horka (üüb Witjrüs: Ма́р’іна Го́рка Már’ina Hórka, üüb Rüs: Ма́рьина Го́рка Már’ina Hórka) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 21.446 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Puchawitschy Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24467", "contents": "Wat menst dü? Weel (Rund), sölring Weel (Forkiirsmerel), sölring Weel, öömrang (sölring: Wial)"}
{"id": "24476", "contents": "San Andrés y Sauces as ian faan 14 gemeenen üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). Hat leit uun't nuurduasten faan't eilun. Puente de Los Tilos (2003 noch uun bau) San Andres Charco Azul Los Tilos Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: San Andrés y Sauces – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24477", "contents": "Puntallana as ian faan 14 gemeenen üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). Hat leit uun't nuurduasten faan't eilun. Playa de Nogales Weederfaal Los Tilos Cubo de la Galga Tenagua Puerto Trigo Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Puntallana – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24480", "contents": "En Phosphāt es en Saalt of en Ester fan Ortho-Phosphorsüüren (H3PO4). Hans-Dieter Jakubke, Ruth Karcher (Hrsg.): Lexikon der Chemie, Spektrum Akademischer Verlag, Heidelberg, 2001. Wikibooks Phosphāti (Dütsk) Phosphor"}
{"id": "24481", "contents": "Bjalynitschy (üüb Witjrüs: Бялы́нічы Bialýničy, üüb Rüs: Белы́ничи Belýniči, üüb Poolsk: Białynicze) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 10.688 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Bjalynitschy Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24482", "contents": "Chotsimsk (üüb Witjrüs: Хо́цімск Chócimsk, üüb Rüs: Хо́тимск Chótimsk, üüb Poolsk: Chocimsk) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 7084 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Chotsimsk Distrikt. Belarus: Mogilev Region, citypopulation.de"}
{"id": "24483", "contents": "Drybin (üüb Witjrüs: Дры́бін Drýbin, üüb Rüs: Дри́бин Dríbin, üüb Poolsk: Drybin) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 3298 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Drybin Distrikt. Belarus: Mogilev Region, citypopulation.de"}
{"id": "24484", "contents": "Villa de Mazo as ian faan 14 gemeenen üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). Hat leit uun't süüduasten faan't eilun. At ferwaltang sat uun El Pueblo. Iglesia de Mazo Di fluuchplaats för't eilun Casa Roja, museum La Salemera Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Villa de Mazo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24485", "contents": "De Mjadsel Distrikt (üüb Witjrüs: Мя́дзельскі раён Miádzieĺski rajon, üüb Rüs: Мя́дельский райо́н Mjádel’skij rajón) as een faan a distrikten uun det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 29.599 lidj (2009). At hoodsteed faan a distrikt as Mjadsel. Belarus: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "24486", "contents": "Mjadsel (üüb Witjrüs: Мя́дзел Miádziel [ˈmʲadzʲel], üüb Rüs: Мя́дель Mjádel’, üüb Poolsk: Miadzioł, üüb Liitauisk: Medilas) as en steed un det Minsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 7065 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Mjadsel Distrikt. Belarus: Minsk Region, citypopulation.de"}
{"id": "24487", "contents": "Hlusk (üüb Witjrüs: Глуск Hlusk, üüb Rüs: Глуск Glusk, üüb Poolsk: Hłusk) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 7402 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Hlusk Distrikt. Belarus: Mogilev Region, citypopulation.de"}
{"id": "24488", "contents": "Horki as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 32.777 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Horki Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24489", "contents": "Kastsjukowitschy (üüb Witjrüs: Касцюко́вічы Kasciukóvičy, üüb Rüs: Костюко́вичи Kostjukóviči, üüb Poolsk: Kościukowicze) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 15.993 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Kastsjukowitschy Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24490", "contents": "Kirausk (üüb Witjrüs: Кі́раўск Kíraǔsk, üüb Rüs: Ки́ровск Kírovsk, üüb Poolsk: Kirowsk) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 8756 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Kirausk Distrikt. Belarus: Mogilev Region, citypopulation.de"}
{"id": "24491", "contents": "Klimawitschy (üüb Witjrüs: Клі́мавічы Klímavičy, üüb Rüs: Кли́мовичи Klímoviči, üüb Poolsk: Klimowicze) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 17.064 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Klimawitschy Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24492", "contents": "Klitschau (üüb Witjrüs: Клі́чаў Klíčaǔ, üüb Rüs: Кли́чев Klíčev, üüb Poolsk: Kliczew) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 7521 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Klitschau Distrikt. Belarus: Mogilev Region, citypopulation.de"}
{"id": "24493", "contents": "Breña Baja as ian faan 14 gemeenen üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). At ferwaltang sat uun San José. Tu det gemeen hiart uk Los Cancajos, det as bütj Puerto Naos en swaarponkt faan a fräämenferkiar üüb't eilun. Los Cancajos Iglesia de San José San Antonio Los Cancajos (grater bil) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Breña Baja – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24494", "contents": "Krasnapolle (üüb Witjrüs: Краснапо́лле Krasnapóllie, üüb Rüs: Краснопо́лье Krasnopól’e, üüb Poolsk: Krasnopole) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 6123 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Krasnapolle Distrikt. Belarus: Mogilev Region, citypopulation.de"}
{"id": "24495", "contents": "Kruhlaje (üüb Witjrüs: Кру́глае Krúhlaje, üüb Rüs: Кру́глое Krúgloje, üüb Poolsk: Kruhłe) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 7529 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Kruhlaje Distrikt. Belarus: Mogilev Region, citypopulation.de"}
{"id": "24496", "contents": "Krytschau (üüb Witjrüs: Кры́чаў Krýčaǔ, üüb Rüs: Кри́чев Kríčev, üüb Poolsk: Krzyczew) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 27.202 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Krytschau Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24497", "contents": "Mstsislau (üüb Witjrüs: Мсцісла́ў Mscisláǔ, üüb Rüs: Мстисла́вль Mstislávl’, üüb Poolsk: Mścisław) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 10.804 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Mstsislau Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24498", "contents": "Schklou (üüb Witjrüs: Шклоў Škloǔ, üüb Rüs: Шклов Šklov, üüb Poolsk: Szkłów) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 16.439 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Schklou Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24499", "contents": "Slauharad (üüb Witjrüs: Сла́ўгарад Sláǔharad, üüb Rüs: Сла́вгород Slávgorod, üüb Poolsk: Sławograd) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 7992 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Slauharad Distrikt. Belarus: Mogilev Region, citypopulation.de"}
{"id": "24500", "contents": "Tscherykau (üüb Witjrüs: Чэ́рыкаў Čérykaǔ, üüb Rüs: Че́риков Čérikov, üüb Poolsk: Czeryków) as en steed un det Mahiljou Prowins faan Witjruslun. Det hee 8177 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan de Tscherykau Distrikt. Belarus: Mogilev Region, citypopulation.de"}
{"id": "24502", "contents": "Biibel Di Biibel (ualgreks βιβλία biblia ‚Bokern‘; diarom uk Bok fan di Bokern) es en Saamling fan Skreften, wat fuar di Juuden en Kristen üs Helig Skreft teelt. Di Biibel fuar di Juuden jit Tanach, en des heer trii Diili: Tora (Önwiising), Nevi’im (Profeeten) an Ketuvim (Skreften). Ja sen om dit Jaar 1200 f.Kr. āpskrewen uuren. Di Kristen auernoom di Tanach, stelt di Skreften en bet om, en diar fan waar dit Ual Testament. Leeter kām dit Nii Testament diartö, wat höm üs dit Evangeelium üp dit Leewent fan Jeeses Krist bitair. \"testamenti\" skel di ual en di nii Kontrakt fan Got me di Mensken meen, Symbooli diarfan sen di Riinböög fuar't ual testament en dit Krüts fuar dit nii Testament. Di taudiiilig Biibel es dit iist prentet Bok, wat üp di miist Spraaken üp Wārel aurseet uuren es. Di Noom Biibel kumt fan dit greeksk Uurt βιβλίον (Papyrus-rol), en dit kumt fan bíblos of býblos (papyrus). Byblos jit uk di Haawenstat, hur Papyrus-Rolen maaket waar. Uastfresk (Plaatschiisk): Dat Näi Testament in dat Ostfräske Plattdüts Öferset't von O. Boekhoff (fert. Oldig Boekhoff, 1915) Nuurdfresk: Dat Nii Testament en di Psalme (Sölring; fert. Peter Michael Clemens (1804-1870), reekommen yn 1870 mar"}
{"id": "24505", "contents": "En Kultivātor es en Maskiin, wat üs en Aart fan Meln of Röörgirat fuar di Öört aarbert. Dit es diarfuar taacht, dat di Öört iipen fuar Weeter en Siit uur sa üs uk diarfuar, forskeligi Aarten fan Öört töhoptöaarberi of t. B. Kompost iintöaarberi. Diarfuar haa des Giraaten Greevjükenweelen. Kultivatooren hiir tö di Grubern, man Grubern sen gurter en kum achter di Treker. Üs Gruber fuar di Hun ken em uk en Iartapelbāricher nem, wan di Öört ek tö hart es. Kultivatooren jeft et me 4 of 6 Greevjükenweelen sa üs me Bensiin- of Elektromaskiin. Jir skel naist Jaar Iartaapelern wuksi. Di Plaats diarfuar waar me Sön önfelt, da waar diar Mulch fan haueti Gērs hensmeten en achterön en bet Kompost booven üp (Jir ek tö se). Dit Hiili waar nü me di Kultivātor töhopföört, dat et aur di Wunter tö Plaanti-Öört uur ken."}
{"id": "2451", "contents": "Dat Uurt Sjip uur fuar dat Hüssjip (Ovis orientalis aries) brükt. Hat es en domestitsiareti Aart fan't Mufflon, wat en wildi Sjip es. Dat Sjip jert tö di Tetjidiirter. Dat Hüssjip drait tjuk Hiir, wat offskiart uur, dat em diarfan Üül maaki ken, hur da weđer Kluađer fan maaket uur. Dat Fleesk fan di Sjip uur hol eten. Deling es dit man nönt muar fuar ark Dai, aurdat nü di Hanel diartwesken es, en diarfan es dit jüür uuren. Sjip uur molken, en da maaket em fan di Molk fuar't miist Aast. Uk des es döör di Hanel diarme aartig wat jüürer uuren. Di Sjip laap di hiili Dai ombi en sjuk wat tö iit. Ja hual diarme di Hiir of dat Geers kuurt, en ön di Diken stompi ja di Öört fast. Diarfaur sen üp di Diken uk langsen Sjip laapen, dat di Öört diarfan rocht hart en fast blift. Aur lung Tiren heer em senerk üp di Ailönen fan di Hun iin ön di Mür lewet. Di Hofstairen her hok Henen, hok Swinj, mesken en Kü of da efen Sjip. Di Buern her langsen en bet muar üs dit, wat āpeten uur, en sa kür di gans gur"}
{"id": "24510", "contents": "Mjuks kumt bi di Buererii fan di Kraitern. Hat es ti Skit en di Pes (uk Eerel) töhop me wat, wat dit töhophalt, fuar't Miist Fođer, wat ek freten waar; aaftinoch uk Stre of haket Haawerhālemern of dit Hiili töhop. Me Mjuks ken em orgānisk düngi, dit meent, dat dit help ken, dat Plaanten en Greentjüch beeter wuksi. Ön di Guart uur dit hol fuar di Kompost nomen, en uk fuar Plaatsen, hur em ön di Uurs wat plaanti wel, maaket höm dit gur en smit en bet Mjuks t. B. fan Hingstern üp."}
{"id": "24511", "contents": "Breña Alta as ian faan 14 gemeenen üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). At ferwaltang sat uun San Pedro (de Breña Alta). San Pedro Playa de Bajamar naibi Santa Cruz Monasterio del Císter Ütjsicht auer Santa Cruz Tunel troch at Cumbre auer tu a waaster ääg faan't eilun Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Breña Alta – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24513", "contents": "Vorlage:Infobox Ortsteil einer Gemeinde in Spanien/Wartung/localidad Los Cancajos as en saarep uun det gemeen Breña Baja üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). Hat leit uun't uasten faan't eilun an as efter 1980 en swaarponkt faan a fräämenferkiar wurden. Diarföör jääw't bluas Puerto Naos üüb a waaster ääg. Laag faan Los Cancajos uun det gemeen Hotel Apartments Strun Resten faan det ual saliine Commonskategorii: Los Cancajos – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24516", "contents": "Santa Cruz de Tenerife as en spoonsk prowins. Diar hiar a eilunen Teneriffa, La Palma, La Gomera an El Hierro tu. Det hoodstääd as Santa Cruz de Tenerife. Tuup mä det prowins Las Palmas san jo tau det autonoom gemianskap faan a Kanaarisk Eilunen. 1. Santa Cruz de Tenerife: 222.271 habitantes. 2. San Cristóbal de La Laguna: 153.187 habitantes. 3. Arona: 75.339 habitantes. 4. Adeje: 45.134 habitantes. 5. Villa de la Orotava: 41.706 habitantes. 6. Granadilla de Abona: 41.555 habitantes. 7. Los Realejos: 38.015 habitantes. 8. Puerto de la Cruz: 32.815 habitantes. 9. Candelaria: 25.957 habitantes. 10. Icod de los Vinos: 24.147 habitantes. 11. Tacoronte: 23.699 habitantes. 12. Los Llanos de Aridane: 21.145 habitantes. 13. Guía de Isora: 20.396 habitantes. 14. Güímar: 18.131 habitantes. 15. El Rosario: 17.383 habitantes. 16. San Miguel de Abona: 17.130 habitantes. 17. Santa Cruz de La Palma: 16.924 habitantes. 18. Santa Úrsula: 14.333 habitantes. 19. Santiago del Teide: 12.274 habitantes. 20. Tegueste: 10.874 habitantes. 21. San Sebastián de La Gomera: 9.120 habitantes. 22. El Sauzal: 9.065 habitantes. 23. La Victoria de Acentejo: 9.043 habitantes. 24. La Matanza de Acentejo: 8.655 habitantes. 25. Arico: 7.924 habitantes. 26. El Paso: 7.947 habitantes. 27. Breña Alta: 7.347 habitantes."}
{"id": "24520", "contents": "Las Palmas as en spoonsk prowins. Diar hiar a eilunen Gran Canaria, Fuerteventura, Lanzarote, La Graciosa, Alegranza, Montaña Clara, Lobos, Roque del Este an Roque del Oeste tu. Det hoodstääd as Las Palmas. Tuup mä det Prowins Santa Cruz de Tenerife san jo tau det autonoom gemianskap faan a Kanaarisk Eilunen. Stant 1. Janewoore 2019 Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Prowins Las Palmas – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24522", "contents": "Teneriffa (spoonsk Tenerife) as det gratst faan a Kanaarisk Eilunen an hiart tu Spoonien. Det hoodstäd as Santa Cruz de Tenerife. A iinwenern het Tinerfeños. Üüb Teneriffa san 31 gemeenen: Commonskategorii: Teneriffa – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Teneriffa (sjiisk)"}
{"id": "24525", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt El Hierro [elˈjero] as det bütjenst faan a Kanaarisk Eilunen, diar tu Spoonien hiar. Hat hiart tu a sööwen grater eilunen faan a Kanaaren, as diarfaan oober at letjst. Hoodstääd as Valverde. Valverde La Frontera El Pinar Punta de Arenas Blancas La Dehesa Charco Azul Commonskategorii: El Hierro – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24528", "contents": "Valverde as ian faan trii gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun El Hierro (Spoonien). Hat leit uun't uasten faan't eilun an as uk det hoodstääd. mä iinwenertaalen faan 2011: Caleta (281) Echedo (213) Erese (189) Guarazoca (352) Isora (404) Mocanal (952) Las Playas (110) Puerto de La Estaca (111) San Andrés (245) Tamaduste (286) Tiñor (31) Temijiraque (188) Valverde (1.686) El Tamaduste Puerto de La Estaca Echedo Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Valverde (El Hierro) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24529", "contents": "La Frontera as ian faan trii gemeenen üüb det kanaarisk eilun El Hierro (Spoonien). Hat leit uun't waasten faan't eilun. mä iinwenertaalen faan 2005: La Frontera (1.354 Einwohner) Tigaday (1.231 Einwohner) Sabinosa (314 Einwohner) Las Puntas (234 Einwohner) Campanario de Joapira El Golfo, det bocht Playa del Verodal Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: La Frontera (El Hierro) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24530", "contents": "El Pinar as ian faan trii gemeenen üüb det kanaarisk eilun El Hierro (Spoonien). Hat leit uun't süüden faan't eilun. mä iinwenertaalen faan 2006: La Restinga (535) Las Casas (380) Taibique (876) An do lewe diar noch 119 minsken ferstreielt auer't lun. Satelitenbil, di passatwinj staut ham uun't nuurden La Restinga, di huuwen Punta de La Bonanza Berag Malpaso Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: El Pinar de El Hierro – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24532", "contents": "La Gomera as ian faan a Kanaarisk Eilunen, diar tu Spoonien hiar. Hat hiart tu a sööwen grater eilunen faan a Kanaaren, as diarfaan oober at ööderletjst bääft El Hierro. San Sebastian Los organos, basalttürner Roque de Agando Hermigua Commonskategorii: La Gomera – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24534", "contents": "San Sebastián de La Gomera as det gratst faan sääks gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun La Gomera (Spoonien) an uk det hoodstääd. Hat leit uun't uasten faan't eilun. Stääddialen La Lomada ⊙28.095057550833-17.108244895833, El Calvario ⊙28.090372456389-17.117267846944, Las Gallanas, La Gallarda ⊙28.099075211111-17.112177014444 El Molinito an El Langrero, nuurdwaastelk ⊙28.110209354167-17.126580476667 El Barranco, nuurdwaastelk La Laja, nuurdwaastelk ⊙28.111146216111-17.189193963889 Barranco de Santiago, Tecina, Laguna de Santiago, Benchijigua, Vegaipala, Las Toscas, Ayamosna, Jerdune, Lo del Gato, El Cabrito, uun't süüdwaasten Enchereda (uk Incherada), nuurdwaastelk ⊙28.133685216389-17.1671783925 Torre del Conde (Laag:28.133685216389-17.1671783925) Museum Casa de Colón (Laag:28.133685216389-17.1671783925) Pozo de La Aguada (Laag:28.091508255556-17.109886407778) Los Roques Barranco del Cabrito (Laag:28.080064529167-17.157318591944) Natuurskülregiuun Puntallana (Laag:28.1307582-17.1159605) Natuurpark Majona (Laag:28.1449245-17.1602683) Parador Conde de La Gomera, en fiin hotel uun ual müüren (Laag:28.0910634025-17.107520699444) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Instituto Canario de Estadística Commonskategorii: San Sebastián de La Gomera – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: San Sebastián (sjiisk)"}
{"id": "24538", "contents": "Vorlage:Infobox Gemeinde in Spanien/Wartung/kein cod_ine Vorlage:Infobox Ortsteil einer Gemeinde in Spanien/Wartung/localidad Triana (mä Las Rosas) as en süüdelken stääddial faan Los Llanos de Aridane üüb det Kanaarisk Eilun La Palma (Spoonien). Montaña Triana as en wulkaankeegel waastelk faan Triana uun Las Rosas. Laag faan Triana uun Los Llanos Parque Antonio Gómez Felipe Parque Antonio Gómez Felipe Ütjsicht auer Triana / Las Rosas hen tu Montaña Triana (diarbääft: Montaña La Laguna) Commonskategorii: Los Llanos de Aridane – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24540", "contents": "28.6014025-17.88001Koordinaaten: 28° 36′ 5″ N, 17° 52′ 48″ W Las Manchas as en ferstreielt siidlang üüb a waaster ääg faan det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). Hat hiart dialwiis tu a gemeenen El Paso an Los Llanos de Aridane. Nuurdelk faan Las Manchas ferlääpt en lavafial faan a Cumbre Vieja efter waasten deel bit uun a Atlantik. Diar as 1949 di wulkaan San Juan ütjbreegen an hää dialen faan Las Manchas fersködet. Auer diar näämen tu duas bi kaam, haa a iinwenern üs soonk en stunbil baud: Santísima Virgen del Rosario de Fátima. a 19. September 2021 as ei widj faan diar en neien wulkaan ütjbregen: Tajogaite. Sin lava räänd auer't nuurdelk Las Manchas lik üüb Todoque tu an hää det hialer saarep begreewen. Waastelk faan Todoque lep det lava do iin uun a Atlantik. mä iinwenertaalen faan 2013. Las Manchas de Abajo (186, Los Llanos) mä Cuatro Caminos San Nicolás (de Las Manchas) (248, El Paso) mä El Paraiso (bit Sep. 2021) an Jedey Plaza de La Glorieta uun Las Manchas de Abajo, maaget faan di konstler Luis Morera. Winmuseum uun Las Manchas de Abajo. Quatro caminos Santísima Virgen del Rosario de Fátima uun't lavafial nuurdelk faan Las Manchas"}
{"id": "24544", "contents": "Vorlage:Infobox Gemeinde in Spanien/Wartung/kein cod_ine Vorlage:Infobox Ortsteil einer Gemeinde in Spanien/Wartung/localidad Argual as en waastelken stääddial faan Los Llanos de Aridane üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). Montaña Argual as en wulkaankeegel süüdwaastelk faan Argual. Laag faan Argual uun Los Llanos Acueducto de Argual Llano de Argual Plaza Argual Stääddialen faan waast tu uast: Argual (föör), Los Llanos (maden), Retamar (bääft) an Montaña Tenisca (rochts) Commonskategorii: Argual – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24546", "contents": "Vorlage:Infobox Gemeinde in Spanien/Wartung/kein cod_ine Vorlage:Infobox Ortsteil einer Gemeinde in Spanien/Wartung/localidad Todoque wiar en saarep uun det gemeen Los Llanos de Aridane üüb det Kanaarisk Eilun La Palma (Spoonien). Üs a 19. September 2021 di wulkaan Tajogaite ütjbruch, räänd en lavastruum auer det saarep wech, an hää knaap wat auer läät. A leetst hüsang wurd a 10. Oktuuber 2021 begreewen. Waastelk faan Todoque lep det lava do iin uun a Atlantik. Montaña Todoque as en ualen wulkaankeegel waastelk faan Todoque. Tesken Todoque an Las Manchas ferlääpt en lavafial faan a Cumbre Vieja deel bit uun a Atlantik. Diar as 1949 di wulkaan San Juan ütjbreegen an hää dialen faan Las Manchas fersködet. Laag faan Todoque uun Los Llanos Laag faan Los Llanos üüb La Palma Montaña Todoque Ütjsicht faan Todoque efter nuurdwaast (grater bil) Lavafial tesken Todoque an Las Manchas Sark San Pio X faan Todoque Wulkaanütjbruch 2021 At lava lääpt deel üüb Todoque an La Laguna (Sep/Okt/Nof 2021) Lavafial Nofember 2021 Commonskategorii: Todoque – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24547", "contents": "Vorlage:Infobox Gemeinde in Spanien/Wartung/kein cod_ine Vorlage:Infobox Ortsteil einer Gemeinde in Spanien/Wartung/localidad La Laguna as en saarep uun det gemeen Los Llanos de Aridane üüb det kanaarisk eilun La Palma (Spoonien). Hat leit süüdelk faan Los Llanos föör Todoque. Montaña Laguna as en ualen wulkaankeegel waastelk faan Laguna. Üs a 19. September 2021 di wulkaan Tajogaite ütjbruch, räänd en lavastruum üüb det saarep tu, an uun Oktuuber 2021 san grat dialen faan La Laguna fersködet wurden. Laag faan La Laguna uun Los Llanos. Montaña de La Laguna (lachts), rochts diarbääft: Montaña Todoque Montaña de La Laguna A nuurdelk lavastruum räänd üüb La Laguna tu (Oktuuber 2021). Commonskategorii: Los Llanos de Aridane – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24549", "contents": "Beschankowitschy (üüb Witjrüs: Бешанко́вічы Biešankóvičy, üüb Rüs: Бешенко́вичи Bešenkóviči, üüb Poolsk: Bieszenkowicze) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 7344 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Beschankowitschy Distrikt. Belarus: Vitebsk Region, citypopulation.de"}
{"id": "24550", "contents": "Braslau (üüb Witjrüs: Бра́слаў Bráslaǔ, üüb Rüs: Бра́слав Bráslav, üüb Poolsk: Brasław) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 9516 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Braslau Distrikt. Belarus: Vitebsk Region, citypopulation.de"}
{"id": "24551", "contents": "Dokschytsy (üüb Witjrüs: До́кшыцы Dókšycy, üüb Rüs: До́кшицы Dókšicy, üüb Poolsk: Dokszyce) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 6628 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Dokschytsy Distrikt. Belarus: Vitebsk Region, citypopulation.de"}
{"id": "24552", "contents": "Dubrouna (üüb Witjrüs: Дубро́ўна Dubróǔna, üüb Rüs: Дубро́вно Dubróvno, üüb Poolsk: Dubrowna) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 8041 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Dubrouna Distrikt. Belarus: Vitebsk Region, citypopulation.de"}
{"id": "24554", "contents": "Haradok (üüb Witjrüs: Гарадо́к Haradók, üüb Rüs: Городо́к Gorodók, üüb Poolsk: Horodek) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 12.968 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Haradok Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24555", "contents": "Hlybokaje (üüb Witjrüs: Глыбо́кае Hlybókaje, üüb Rüs: Глубо́кое Glubókoje, üüb Poolsk: Głębokie) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 18.082 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Hlybokaje Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24556", "contents": "Lepelj (üüb Witjrüs: Ле́пель Liépieĺ, üüb Rüs: Ле́пель Lépel’, üüb Poolsk: Lepel) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 17.280 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Lepelj Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24557", "contents": "Ljosna (üüb Witjrüs: Лёзна Liózna, üüb Rüs: Лио́зно Liózno, üüb Poolsk: Łoźna) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 6766 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Ljosna Distrikt. Belarus: Vitebsk Region, citypopulation.de"}
{"id": "24560", "contents": "En Hāremforslüt set iin ön en Oflaapröör en es diarfuar, dat di Hārem fan Kanaal of Skitküül ek iin ön't Hüs kum. Dat dit ek hāremt, mut altert Weeter diarbenen staan. Ön't Beest mut altert wat achterön laap, dat dit ek ütdrüget. Fuar't olermiist uur dit Ofloopröör öner Spöölstiiner sa döörböögen, dat diar altert Weeter benen staant. Döör Weeter ken di Lucht en diarme di Hārem ek kum. Üs en töhopstelt Pakeet fan Röören en Techtingen jit des en iinfachi Siphon. En Forem diarfan es uk ön Hüsjikopen tö finj, man diar es dit iingööten en niin önskrüüwen Röören. Öner Spöölstiiner set aaft Faten, hur naa boowen en naa achtern en Röör önslööten uur. Des Fat jit uk Borel, di Hāremforslüt jit Borelsiphon. Bi en Böörtoflaap es en Aart fan Traachter, hur ön di Meren en Oflaapröör öngööten es. Boowen üp set en Aart fan Ler, dat niin Strunt diar iimaal ken en uk niin Lucht utkum ken. Bi en weeterfrii Urinal es jaa niin Weeter. Bi des halt en Silikoongumi-Slang dit Röör techt. Des giar bluat kuurt iipen, wan diar wat iinlapt, en achterön giar dit weđer techt. Des Systeem mut of en tö rensket uur, aurdat höm Uriinstiin"}
{"id": "24561", "contents": "Mjory (üüb Witjrüs: Мёры Mióry, üüb Rüs: Мио́ры Mióry, üüb Poolsk: Miory) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 8188 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Mjory Distrikt. Belarus: Vitebsk Region, citypopulation.de"}
{"id": "24562", "contents": "Uun flook gemeenen, huar Nuurdfresk snaaket woort, haa's uk tauspriakag saarepskilten, üüb sjiisk (en betj grater) an diaroner üüb nuurdfresk (en betj letjer). Det gongt üüb't Friisk Gesäts faan 2004 turag, an diarüüb, dat Nuurdfresk nü en gudkäänd spriak as efter't Europeesk Charta för a Regiunaal- an Manertaalspriaken. Friedrichstääd, Reußenkuuger, Söl' (Gemiindi), Tönang Hüsem Hüsem Söl List, Hörnem, Muasem Muasem Ārichsem Kairem Tinem Weesterlön Üs Weesterlön noch en aanj gemeen wiar Munkmeesk Raantem Kaamp Woningstair Oomram Neebel Noorsaarep Noorsaarep üüb Oomram (amtelk nööm sant 2009) Sössaarep Stianood Witjdün (sant 2009: auf Amrum) A Wik, Bualigsem Feer Njiblem Borigsem Wiisem Hedehüsem Ödersem Dunsem Söleraanj Olersem Taftem Taftem Aalkersem Madlem Ööwenem Wraksem Deät Lun A Nääs, A Grööd, Ualun, Hamborger Halag, Letj Muur, Nuurdstrun A Huug Pelwerem Åktoorp, Oowentoft, Bousbel, Braarep, Bramstedtlund, Ding-Sönj, Friedrich-Wilhelm-Lübke-Kuuch, Galmsbel, Holm, Humptoorp, Kuurlem, Klasbel, Låålönj, Leeksguurd, Naischöspel, Risem-Lonham, Runees, Stääsönj, Ståårem, Läigem, Taningstää, Äphüsem, Weestre Doogebel Doogebel-Schörk Doogebel-Schärk Doogebel-Huuven Foortuft, Moosbel, Söl Foortuft Naibel Naibel, Feer, Oomram Ellhöft Klangsbel, Ämelsbel-Hoorbel Naibel Läigeroos Klookris Lonham Risem, Lonham, Klookris, Doogebel, Feer, Oomram Leek Troolebel Letjenhoarn, Språkebel Kråmperhüs Waieeker Waiguurd, Hiirnekuuch Moosbel Waiguurd Boorlem, Brääklem, Golbäk, Gelün, Höögel, Jåålönj, E Hoolme, Säänebel, Strükem Bräist Aalmtoorp, Bååmst Läitjholem, Toorpem Trölstrup Kolkerhii"}
{"id": "24564", "contents": "En Uurterbok es fuar't Miist en Bok, wat di Uurtern fan en Spraak, wat em keent en di Uurter diartö fan en Spraak, wat em ek keent töögenaurstelt. Da jeft et jit Uurterbokern, wat di Uurter fan di Spraak forklaari, wat em liir wel. Tö des jert dit Uurterbok fan Boy-Peter Möller, en des forklaaret uk, hur di Uurter fan kum (Etymoloogisk). Des ken jirfuar gur wiis: En skrewen Stek üp en Spraak, wat em ek hiilendal keent, tö forstuun, wan em som fan di Uurter ek forstuunt En Stek üp en Spraak, wat em liir wel, skrewen uur skel en diartö Uurter waani En skrewen Stek fan jen Spraak tö di Naist aurseet Ön Sleeswig-Holstiin jeft et sa üs aural Uurterbokern fuar Spraaken fan di hiili Wārel, sa üs Engelsk, Franzk, Spansk esf.. Senerlig fuar di Menerhairenspraaken sa üs Friisk, sin forskeligi Spreekwiisen sa üs uk fuar Platdütsk jeft et Uurterbokern. Online-Uurterlisten kür di Uurterbokern bit deling ek fan di Staalern fo. Platdütsk Der neue Sass, 7. Auflage 2013, Wachholtz-Verlag/Fehrs-Gilde ISBN 978-3-529-03000-0 Söl'ring Söl'ring Uurterbok, Boy-Peter Möller 1916, eeđerprentet fan di Sölring Foriining 1993, ISBN 3-253-02746-5 Sölring Uurterbok, Wörterbuch der sylterfriesischen Sprache, Ütdönen fan di Nuurđfriisk Uurterbokstair, CAU Kiel"}
{"id": "24567", "contents": "Ön masi Gimiinden, hur Nuurđfriisk snaket uur, waar tauspraakelk Tērpsskeltern önbecht, diar staant di Noom üp dütsk en bet gurter en diaröner en bet litjer uk üp friisk. Friedrichstääd, Hüsem, Reußenkuuger, Söl' (Gemiindi), Tönang Hüsem Baanhof Muasem Ārichsem Kairem Tinem Weesterlön Munkmeesk Kaamp Raantem Di Gimiindi Woningstair-Brēderep sa üs Hörnem en List haa niin Skeltern me tau Spraaken diarön. Ön List wiar dit uk ek nöörig, aurdat dit altert List jit. Eeđer B. P. Möller jit dit Waiwiiser, man tö wiis es jaa, wat wat es. Di Wai uur dach noch weeget. Waiweeger ön Tinem Waiweeger ön Brēderep Muasem Kairem Weesterlön Neebel Noorsaarep Junger Slach Sössaarep Stianood Witjdün A Wik, Aalkersem, Borigsem, Dunsem, Madlem, Njiblem, Ööwenem, Söleraanj, Ödersem, Wiisem, Wraksem Wiiser ön di Wik Wraksem Ööwenem Madlem Aalkersem Taftem \"Forböören\" Skelt ön Taftem Di üđer Sir darfan, lik sa forböören Olersem Söleraanj Dunsem Ödersem Ödersem-Hedehüsem Wiisem Borigsem Njiblem Heliglön A Nääs, A Grööd, Ualun, Hamborger Halag, Letj Muur, Nuurdstrun Hoogi Pelworem Åktoorp, Oowentoft, Bousbel, Braarep, Bramstedtlund, Doogebel, Ellhöft, Ämelsbel-Hoorbel, Ding-Sönj, Friedrich-Wilhelm-Lübke-Kuuch, Galmsbel, Holm, Humptoorp, Kuurlem, Klangsbel, Klasbel, Låålönj, Leek, Leeksguurd, Naischöspel, Risem-Lonham, Runees, Språkebel, Ståårem, Stääsönj, Läigem, Taningstää, Äphüsem, Weestre Di Skeltern sen forskelig, en da ken em gaar ek"}
{"id": "24579", "contents": "At B 5 as det Bundesstruat 5 uun Sjiisklun. Hat ferlääpt faan't däänsk grens auer 555 km bit tu't grens mä Poolen. Det bundesstruat begant uun't nuurden bi Ellhöft, huar det däänsk Primærrute 11 efter Tønder uunslot. Do gongt det bi a waastküst faan Schleswig-Holstian deel am a süüd troch a lunkreiser Nuurdfresklun, Dithmarschen an Steinburg bit Itzehoe. Det stak diarbääft bit Hamborag as faan det autoboon A 23 ufliaset wurden. Do gongt det widjer troch't süüduastelk Schleswig-Holstian, süüdwaastelk Mecklenburg-Föörpomern, Brandenburg an Berlin, an häält ap uun Frankfurt (Oder). Nuurdfresklun Hamborag Pritzier, ual miilstian Autoboon naibi Berlin Commonskategorii: B 5 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24583", "contents": "Nawapolatsk (üüb Witjrüs: Навапо́лацк Navapólack, üüb Rüs: Новопо́лоцк Novopólock, üüb Poolsk: Nowopołock) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 98.138 lidj (2009). Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24584", "contents": "Orscha (üüb Witjrüs an Rüs: О́рша Órša, üüb Poolsk: Orsza) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 117.225 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Orscha Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24585", "contents": "Pastawy (üüb Witjrüs: Паста́вы Pastávy, üüb Rüs: Поста́вы Postávy, üüb Poolsk: Postawy) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 19.815 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Pastawy Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24586", "contents": "Rasony (üüb Witjrüs: Расо́ны Rasóny, üüb Rüs: Россо́ны Rossóny, üüb Poolsk: Rossony) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 5409 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Rasony Distrikt. Belarus: Vitebsk Region, citypopulation.de"}
{"id": "24587", "contents": "Scharkauschtschyna (üüb Witjrüs: Ша́ркаўшчына Šárkaǔščyna, üüb Rüs: Ша́рковщина Šárkovščyna, üüb Poolsk: Szarkowszczyzna) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 6934 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Scharkauschtschyna Distrikt. Belarus: Vitebsk Region, citypopulation.de"}
{"id": "24588", "contents": "Sjanno (üüb Witjrüs: Сянно́ Siannó, üüb Rüs: Сенно́ Sennó, üüb Poolsk: Sienno) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 8007 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Sjanno Distrikt. Belarus: Vitebsk Region, citypopulation.de"}
{"id": "24589", "contents": "Schumilina (üüb Witjrüs: Шумі́ліна Šumílina, üüb Rüs: Шуми́лино Šumílino, üüb Poolsk: Szumilino) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 7506 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Schumilina Distrikt. Belarus: Vitebsk Region, citypopulation.de"}
{"id": "24590", "contents": "Talatschyn (üüb Witjrüs: Талачы́н Talačýn, üüb Rüs: Толо́чин Tolóčyn, üüb Poolsk: Tołoczyn) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 10.155 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Talatschyn Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24591", "contents": "Tschaschniki (üüb Witjrüs: Ча́шнікі Čášniki, üüb Rüs: Ча́шники Čášniki, üüb Poolsk: Czaśniki) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 9203 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Tschaschniki Distrikt. Belarus: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "24592", "contents": "Uschatschy (üüb Witjrüs: Уша́чы Ušáčy, üüb Rüs: Уша́чи Ušáči, üüb Poolsk: Uszacz) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 5514 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Uschatschy Distrikt. Belarus: Vitebsk Region, citypopulation.de"}
{"id": "24593", "contents": "Werhnjadswinsk (üüb Witjrüs: Верхнядзві́нск Vierchniadzvínsk, üüb Rüs: Верхнедви́нск Verchnedvínsk, üüb Poolsk: Wierchniedźwińsk) as en steed un det Witsebsk Prowins faan Witjruslun. Det hee 7360 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Werchnjadswinsk Distrikt. Belarus: Vitebsk Region, citypopulation.de"}
{"id": "24598", "contents": "Det Letisk Spriik (aanjnööm: latviešu valoda [ˈlatviɛʃu ˈvaluɔda]) as ian faan dön Baltisk spriiken. Det as det amtelk spriik faan Letlun an ian faan dön fjauer-an-twuntig amtelk spriiken faan det EU. Letisk as a mamenspriik faan 1,3 miljuunen lidj uun Letlun an faan 100.000 lidj uun't ütjlun. At jaft trii spriikwiisen faan't spriik: Taamisk (Lībiskais dialekts) Madelletisk (Vidus dialekts) Huuchletisk (Augšzemnieku dialekts)."}
{"id": "24599", "contents": "A Düüna (letisk Daugava; poolsk Dźwina; witjrüsk Дзвіна/ Dzvina; rüsk Западная Двина/ Sapadnaja Dwina) as en 1020 km lungen struum mä san müs uun't Riga-Bocht uun a Uastsia. Di struum het üüb rüsk uk Waastelk Dwina, auer't uk noch en Nuurdelk Dwina jaft. För Letlun as a Düüna en natsionaal sümbool; diar het hi uk Daugaviņa māmuliņa (memk Düüna). A Düüna bi Witsebsk A Düüna (Daugava) bi Riga (2010) Artikel Düüna uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Commonskategorii: Düna – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2460", "contents": "At Beest (Bos primigenius taurus of Bos taurus) as en Tetjdiart, an wurd tuiarst fööraal för't flääsk, leederhen uk för't moolk häälen. Enkelt rasen wurd uk häälen, am pluuger of waanjer tu tjien. Holstein-Friesian (HF) Holstein-suartbruket (SBT 01) Holstein-ruadbruket (RBT 02) Sjiisk Angus (DA 41) Highland Cattle (HLD 45) Welsh Black (WB 46) Galloway (GAL 47) Hereford (HE) Brüntjüch (BV 04/DBV 18) Charolais (CHA 21) Commonskategorii: Beesten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Beesten"}
{"id": "24601", "contents": "De Balaklija Distrikt (üüb Ukrainisk: Балаклійський район Balaklijs’kyj rajon) wiar föör 2020 ian faan a distrikten faan det Charkiw Prowins faan Ukraine. Det hee 80.487 lidj (2018). At hoodsteed faan a distrikt as Balaklija. A distrikt wurd de 18. Jüüle 2020 dial faan de Isjum Distrikt. Ukraine: Kharkiv, citypopulation.de"}
{"id": "24608", "contents": "En Pedelec, uk Elektroweel es en Weel, hur em Elektromootor bi di Öndreft helpt. Di elektrisk Energii kumt fan en Akku. Fan di Kapatsiteet hinget of, hurfuul Kilomeetern em me hurfuul Stöt önerwai wiis ken. En Pedelec es fuar't Gisets en Weel me Helpmaskiin, en di Maskiin mut ek muar üs bi üs 25 km/h help en uk bluat, wan jen trapet. Diarfuar mut en Pedelec man uk üp Weelenwaien laap. Di Motor mut bi't Pedelec 250 Watt haa. Wakerer üs 25 km/h mut di E-Bikes laap (45 km/h), en dit mut ja uk söner dat jen metrapet. E-Bikes mut forseekert uur (Numernskelt) en haa niin Forloof fuar Weelenwaien. Di Mootor mut bi't E-Bike 350 Watt haa. Hat jeft Pedelecs me Motor ön't Fuarweel, ön't Achterweel of ön't Trapilaager (Uk Merelmotor). Di Bateriien sen fuar't Miist me 24 of 36 Volt Spaning iinrocht, di Kapatsiteet giar ombi fan 300 bit 650 Wattstünen. Fan Bosch uur uk en Systeem önböören, hur tau Bateriien, ark me 500 Wh, töhopslööten uur, dat em 1.000 Wh heer. Sawat haa fuaral jüüri Weelen sa üs Riese und Müller. En Pedelec es en Weel me Helpmaskiin. Em mut hol en Helm drai, man em tört ek."}
{"id": "24609", "contents": "Itzehoe (ütjspreegen [ɪtsəˈhoː] as en stääd uun't süüdwaasten faan Schleswig-Holstian bi a struum Stör. Hat as kreisstääd faan di Kreis Steinburg. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Itzehoe – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Itzehoe (sjiisk)"}
{"id": "24612", "contents": "Frankfurt (Oder) as en kreisfrei stääd bi a struum Oder uun't uastelk Brandenburg. Amt für Statistik Berlin-Brandenburg: Iinwenern uun't lun Brandenburg di 31. Detsember 2010 efter amten an gemeenen (PDF; 31,71 KB), Stant 31. Dezember 2010. (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Frankfurt (Oder) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Frankfurt (Oder) (sjiisk)"}
{"id": "24613", "contents": "At A 23 as det Bundesautoboon 23 (BAB 23) an ferlääpt uun't süüdwaastelk Schleswig-Holstian auer en lengde faan 96 km. Hat begant naibi Heide uun Dithmarschen an lääpt iin uun a A 7 uun Hamborag. Hat woort uk waastküstenautoboon näämd. Dialwiis hää at A 23 det bundesstruat B 5 ufliaset. Diar san uk plooner, det A 23 efter nuurden tu ferlingrin. Henwisang üüb't Arboretum an Rosarium Autoboonbrag auer a Stör bi Itzehoe Autoboonbrag auer a Nuurd-Uastsia-Kanool Commonskategorii: A 23 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24614", "contents": "A Nuurd-Uastsia-Kanaal ferbanjt a Nuurdsia mä a Uastsia. Hi as en bundesweederstruat, an di kanaal mä di gratst siaskapsferkiar üüb a welt. 2016 san diar 29.284 skeb trochkeerd. Hi as knaap 100 kilomeetern lung tesken a slüüsen uun Brunsbüttel (Ialew, Nuurdsia) an Kiil-Holtenau (Uastsia). Di wai troch a kanaal spaaret det tuur trinjam Jütlun troch Skagerrak an Kattegat. Sodenang as di wai amanbi 250 siamiilen kurter. Di kanaal as uun man jüst aacht juaren faan 1887 bit 1895 baud wurden, an het doomools Kaiser-Wilhelm-Kanal. Slüüs Brunsbüttel. SMS Dresden tu keisertidjen. Luatsenstatsioon bi km 55. Kanaaldamper bi Hochdonn. Freimarke faan 1970, üs di kanaal 75 juar ual wiar. Commonskategorii: Nuurd-Uastisia-Kanaal – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Nuurd-Uastisia-Kanaal (sjiisk) 54.2418361111119.6009888888889Koordinaaten: 54° 15′ N, 9° 36′ O"}
{"id": "2462", "contents": "A (Hüs-)Hingst (Equus ferus caballus) as en Tetjdiart, huar't en hialer rä rasen faan jaft. Uun Sjiisklun wurd amanbi ian miljuun hingster häälen. En witjen hingst skal föl streilis haa Pingster spring ale jong hingster Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hingster Wikispecies hää en artiikel tu: Hingster Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "24627", "contents": "Det Komi Republiik (üüb Rüs: Респу́блика Ко́ми Respúblika Kómi, üüb Komi: Коми Республика Komi Respublika) as en autonoom republiik faan Ruslun. Det hee 830.235 lidj (2019). At hoodsteed faan’t republiik as Syktywkar. At republiik leit uun de bütjerst nuurduast faan Euroopa. De Arktisk Kreis leit uun a nuurd faan't republiik. At lunskap as för't miast plaat, man uun a uast lei dön Uraal Berger. Uun a berger lei dön Manpupunjor-felsen, wat sööwen felspiiler ütj glamerskiifer san. At republiik hee föl uurwalten, wat sant 1995 UNESCO-Wäältnatüürarew san. Muar üüs 70% faan't republiik as walt an amanbi 15% as muur. Dön wichtigst struumer san a Petschora an uk de Wytschegda, wat en bistruum faan de Nuurdelk Dwina as. De Petschora hee sin hood nai bi't uastgrens faan't republiik an leept iin uun a waast an nuurd, troch det Archangelsk Prowins iin uun det Petschora Sia. De Wytschega hee sin hood uun a uast faan't republiik, nai bi de Petschora, an leept do iin uun a waast iin uun det Archangelsk Prowins. At jaft uk föl sian, diarmad san de Sindorskoje an de Jam. A somern uun't republiik san kurt, man temelk warem. Wontern san lung an kul. Dön tjiin gratst steeden uun't"}
{"id": "24637", "contents": "At kroaatisk spriak (kroatisk hrvatski jezik) as en slaawisk spriak an hiart tu di twiig faan't Süüdslaawisk. Hat as nai mä Bosnisk an Serbisk, an jo kem aaltumaal faan't Schtokaawisk uf. Jodiar spriaken wurd tuup uk Serbokroatisk näämd, an a spreegern kön jo onerenööder gud ferstun. Uk wan a serbokroaatisk spriaken aaltumaal faan't Schtokaawisk ufkem, so woort di ütjdruk Schtokaawisk (green) daalang bluas noch för ian kroaatisk spriakwiis brükt, diar uk uun Bosnien snaaket woort. Jo ööder kroaatisk spriakwiisen san Kaikaawisk (brons) an Tschakaawisk (blä). Jo spriakwiisen haa hör nööm efter det fraagwurd wat ?. Det het diar do schto ?, kai ? of tscha ?. UNHCR – Ethnic Hungarian Minorities in Central and Eastern Europe Wikipedia üüb Kroaatisk Commonskategorii: Kroaatisk – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kroaatien (sjiisk)"}
{"id": "24646", "contents": "At bosnisk spriak (bosanski jezik / босански језик) as en slaawisk spriak an hiart tu a süüdslaawisk twiig. Hat as nai mä Kroatisk an Serbisk. Wikiquote: Bosnisk spreegwurden (sjiisk)"}
{"id": "2465", "contents": "At (Hüs)Swin as en Tetjdiart an woort för't flääsk häälen. Swin freed eder diartag an uk plaantelk fuder. At skal swin riin, iar arken en bäärs feit. En gud swin frat ales. Am käänt en swin bi a snütj. Wat könst faan en swin muar ferlang üs en stak spääk. Swinpest Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: (Hüs)Swin Wikispecies hää en artiikel tu: (Hüs)Swin Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "24666", "contents": "Jugoslaawien (amtelk Sotsialistisk Föderatiif Republiik Jugoslaawien (SFRJ) wiar en stoot uun Süüduasteuroopa. Hi as grünjlaanj wurden efter a Ööder Weltkriich an fool efter en bürgerkriich uun a juaren 1991/92 ütjenööder. Föör a Ööder Weltkriich wiar Jugoslaawien en könangrik. Diarfaan auerblewen san a stooten Sloweenien, Kroatien, Bosnien an Hertsegowina, Monteneegro, Serbien, Nuurd-Matsedoonien an Kosowo."}
{"id": "24669", "contents": "9 Niigen (Spreeken üs Niichen) (9, röömsk IX) es en natüürelk Tal twesken aacht en tiin. Niigen es en ünlik Tal en uk en Kwadraattal; niigen es trii maal trii, dit Kwadraat fan trii. Commons: Tal 9 – Saamling fan Skelter en Videos Hoolmer Hoorninger"}
{"id": "24680", "contents": "Fiiw 5 Jü tål fiiw (5) (aw Üüljfrasch: fīf; röömisch: V) as en natöörlik tål än en numer. Jü as en ünlik tål än kamt eefter e numer fjouer (4), ouers for e numer seeks (6). Jü as uk en priimtål: dåt håt, dåt jü gruter as 1 än foon har seelew än foon 1 tu diilen as."}
{"id": "24681", "contents": "Seeks 6 Jü tål seeks (6) (aw Üüljfrasch: sex; röömisch: VI) as en natöörlik tål än en numer. Jü as en lik tål än kamt eefter e numer fiiw (5), ouers for e numer soowen (7)."}
{"id": "24682", "contents": "Soowen 7 Jü tål soowen (7) (aw Üüljfrasch: siūgun; röömisch: VII) as en natöörlik tål än en numer. Jü as en ünlik tål än kamt eefter e numer seeks (6), ouers for e numer oocht (8). Jü as uk en priimtål: dåt håt, dåt jü gruter as 1 än foon har seelew än foon 1 tu diilen as."}
{"id": "24683", "contents": "8 Jü tål oocht (8) (aw Üüljfrasch: achta; röömisch: VIII) as en natöörlik tål än en numer. Jü as en lik tål än kamt eefter e numer soowen (7), ouers for e numer nüügen (9)."}
{"id": "24684", "contents": "Nüügen 9 Jü tål nüügen (9) (aw Üüljfrasch: niūgun; röömisch: IX) as en natöörlik tål än en numer. Jü as en ünlik tål än kamt eefter e numer oocht (8), ouers for e numer tiin (10)."}
{"id": "24685", "contents": "Tiin 10 Jü tål tiin (10) (aw Üüljfrasch: tiān; röömisch: X) as en natöörlik tål än en numer. Jü as en lik tål än kamt eefter e numer nüügen (9), ouers for e numer alwen (11)."}
{"id": "24686", "contents": "Iin Jü tåål iin (1) (röömisch: I) äs en natörlik tåål än en numer. Jü äs en ünlik tåål än kamt eewer e numer nul (0), oors foor e numer tou (2). 1 1 moon - åån moon 1 wüst - iin wüst 1 hüs - iin hüs"}
{"id": "24694", "contents": "Uun a leetst juaren sjocht am muar an muar nuurdfresk skilten bi a a struaten an stiiger faan Nuurdfresklun. Det gongt üüb't Friisk Gesäts faan 2004 turag, an diarüüb, dat Nuurdfresk nü en gudkäänd spriak as efter't Europeesk Charta för a Regiunaal- an Manertaalspriaken. Luke uk diar -> Saarepskilten uun Nuurdfresklun Struatenskilt bi a B 5 Weesterlön Noorsaarep A Huug Naibel, Doogebel, Slütsil, Läitjholem Hüsem Bräist E Hoorne Naibel Klangsbel Muasem Kairem Weesterlön Läigem Doogebel Politsei Hüsem Politsei Weesterlön Struatenmäästerei Weesterlön Öömrang Skuul Sössaarep Öömrang Hüs Neebel Nis-Albrecht-Johannsen-Skuul Lonham Fäästääg Stääd Naibel Stääd Naibel Stääd Naibel Stääd Naibel Risem-Lonham Risem-Lonham Eilunen Ödersem Noorsaarep Fäästääg ALDI Naibel Bräistinger Taksi Bräist Doogebel bru Eilunen Computer Smäs Neebel Kleet an Boks Neebel Dörnsk an Köögem Neebel Onerbrek A Wik Saarepskilten uun Nuurdfresklun inselbahn.de, 2005"}
{"id": "24700", "contents": "At matsedoonsk spriak (matsedoonsk македонски јазик), of uk makedoonsk as en slaawisk spriak an hiart tuup mä't bulgaarsk tu di twiig faan't uastsüüdslaawisk. Hat woort fööraal uun Nuurd-Matsedoonien snaaket. Waastelk an sentraal spriakwiisen Ohrid-Prespa-skööl (orangj) Debar-skööl (ruad) Polog-skööl (blä) Sentraal waastelk skööl (laacht) Kostur-Korča-skööl (brün) Uastelk spriakwiisen Nuurduastelk skööl (green) Süüduastelk skööl (güül) Det alfabeet as nai mä't serbisk: Božo Vidoeski: Dialects of Macedonian. Slavica, Bloomington (Ind.) 2005, ISBN 978-0-89357-315-7 Wikipedia üüb Matsedoonsk Commonskategorii: Matsedoonsk spriak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24702", "contents": "At bulgaarsk spriak (bulgaarsk български език bǎlgarski ezik [ˈbɤ̞ɫgɐrski ɛˈzik]) as en slaawisk spriak an hiart tuup mä't matsedoonsk tu di twiig faan't uastsüüdslaawisk. Hat woort fööraal uun Bulgaarien snaaket, man uk uun ööder lunen trinjam. Waastbulgaarsk spriakwiisen: Nuurdwaastbulgaarsk Süüdwaastbulgaarsk Uastbulgaarsk spriakwiisen: Balkanspriakwiisen Mysisk spriakwiisen Rupsisk spriakwiisen: Rhodopenspriakwiisen Uastrupsisk Waastrupsisk Ethnologue Dalby: Dictionary of Languages. 2007. Wikipedia üüb Bulgaarsk Commonskategorii: Bulgaarsk spriak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24704", "contents": "ff A Balkanberger, of uk man ianfach Balkan (kyrilisk Балкан), bulgaarsk an serbisk Stara Planina (kyrilisk Стара планина), san uun't Tertiär apfualet wurden, an lei uun Süüduasteuroopa. Di gratst dial leit uun Bulgaarien. Diarefter as uk det regiuun Balkan näämd. Kap Emine, huar a Balkan uun't Suart Sia ütjlääpt. Weederfaal Rajsko praskalo uun a Madelbalkan. Shipkapaas, ütjsicht efter süüden. Commonskategorii: Balkanberger – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24709", "contents": "Montenegriins (üüb montenegriins: Crnogorski jezik/Црногорски језик) as en slaawisk spriak an hiart tu di twiig faan't süüdslaawisk. Hat as temelk nai mä't serbisk an hiart tu det serbokroatisk spriakfamile. Uun Monteneegro as montenegriins det amtspriak. Bi't fulkstäälang 2003 hed 62% faan a iinwenern serbisk mamenspriak an 22% montenegriins. 2011 (koord oner) wiar't oober al 41% montenegriins an man muar 39% serbisk. Jüst so üs serbisk woort montenegriins eder mä kyrilisk of uk mä latiinsk skraft skrewen, hää oober tau buksteewen muar: kyrilisk А Б В Г Д Ђ Е Ж З И Ј К Л Љ М Н Њ О П Р С Т Ћ У Ф Х Ц Ч Џ Ш С́ З́ а б в г д ђ е ж з и ј к л љ м н њ о п р с т ћ у ф х ц ч џ ш с́ з́ latiinsk A B C Č Ć D Dž Đ E F G H I J K L Lj M N Nj O P R S Š Ś T U V Z Ž Ź a b c č ć d dž đ e f g h i j k l lj m n nj o"}
{"id": "24711", "contents": "Serbokroatisk (srpskohrvatski / српскохрватски) as en slaawisk spriakfamile. Hat wiar bütj sloweensk an matsedoonsk det wichtagst amtspriak uun det weesen Jugoslaawien. Daalang as serbokroatisk nian amtspriak muar. Jugoslaawien fool ütjenööder, an jo dialstooten haa nü hör aanj spriakwiis üs amtspriak fäästlaanj: Bosnisk (Bosnien) Kroatisk (Kroatien) Montenegriins (Monteneegro) Serbisk (Serbien) Tu detdiar skööl hiart uk tau spriakwiisen, diar oober nian amtspriaken san: Moliseslaawisk Borgenlunkroatisk A wedenskapslidj san ei ians, wäär serbokroatisk en spriakfamile as, of en spriak mä ünlik spriakwiisen. Onerenööder kön a serbokroaten jo gud mä hör aanj spriakwiis onerhual. Wikipedia üüb Serbokroatisk Commonskategorii: Serbokroatisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24714", "contents": "Moliseslaawisk of uk Molisekroatisk as en slaawisk spriak an hiart tu di twiig faan't süüdslaawisk. Hat as nai mä't kroatisk an woort noch uun trii saarpen uun't itajeensk Molise uun't Prowins Campobasso snaaket. Diar san oober jüst so föl ütjwaanrern uun Austraalien trinjam Perth an uun Argentiinien, diar Moliseslaawisk snaake. Acquaviva Collecroce (moliseslaawisk Kruč) San Felice del Molise (Filič, kroatisk Štifilić) Montemitro (Mundimitar) Moliseslaawisk spriak uun't Enzyklopädie des Europäischen Ostens (PDF-Datei; 116 kB; schiisk)"}
{"id": "24719", "contents": "At borgenlunkroatisk spriak, (gradišćansko-hrvatski jezik, gradišćanski jezik, ung.: burgenlandi horvát nyelv, őrvidéki horvát nyelv, fehérhorvát nyelv, gradistyei nyelv) as en slaawisk spriak an hiart tu di twiig faan't süüdslaawisk. Hat woort uun't Borgenlun uun Uastenrik snaaket. Diar snaake son 20.000 lidj det spriak. Man diar san uk flook spreegern uun Wien an Graz. Diar san uk noch spreegersköölen uun Waastungarn, uun't süüdwaastelk Slowakei an uun't süüdelk Tschechien. hrvatskicentar.at Borgenlunkroatisk spriak uun't Enzyklopädie des Europäischen Ostens (PDF-Datei; 248 kB; schiisk) faan Siegfried Tornow"}
{"id": "24726", "contents": "Sloweensk (üüb sloweensk slovenščina [slɔˈʋeːnʃtʃina] of slovenski jezik [slɔˈʋeːnski ˈjɛːzik]) as en slaawisk spriak an hiart tu di twiig faan't süüdslaawisk. Hat woort mä't latiinsk alfabeet skrewen, hää diar oober enkelt aparte buksteewen bi. letj buksteewen a, b, c, č, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, r, s, š, t, u, v, z, ž, grat buksteewen A, B, C, Č, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, Š, T, U, V, Z, Ž. Boowerkrainersk Onerkrainersk Primorsko Panonska Slovenščina Rovtarsko Štajersko (Steirisk) Resianisk (woort uk üs aanj spriak uunsen) Kärntner sloweensk Jaundäälersk Ruusendäälersk Gaildäälersk Windisk bmas.de Wikipedia üüb Sloweensk Commonskategorii: Sloweensk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Sloweensk (sjiisk)"}
{"id": "24733", "contents": "Ual-Sarkenslaawisk, Ualslaawisk of Ualbulgaarsk (aanj nööm словѣньскъ ѩзыкъ, amskrewen slověnьskъ językъ slaawisk spriak) as det äälst apskrewen slaawisk spriak, diar am't juar 860 apstenen as. Hat het ualsarkenslaawisk, auer hat fööraal uun hööw brükt wurden as. Jo auerleewert teksten san uun glagolitisk skraft of uun (ual-)kyrilisk skrewen wurden. At jaft sööwen faaler uun't spriak: Wikipedia üüb Ual-Sarkenslaawisk Commonskategorii: Ual-Sarkenslaawisk – Saamlang faan bilen of filmer Interslaawisk"}
{"id": "24736", "contents": "At glagolitisk skraft of uk Glagolica as det äälst slaawisk skraft. Hat as brükt wurden för't Ual-Sarkenslaawisk: glagol = spriak. Kyrill faan Saloniki (826–869) hää det ütjwerket. Efter ham as do det kyrilisk skraft näämd wurden, wat oober weder hial ööders ütjschocht. 1. lachts, det iarst trinj furem, 2. uun a maden det hukag, kroatisk furem an 3. rochts, det kroatisk kursiif furem. Buksteewen an taalen, an enkelt flook brükt ligatuuren (ferbinjangen). Commonskategorii: Glagolitisk iinskraften uun Kroatien – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24740", "contents": "Kampala as det hoodstääd faan Uganda mä amanbi 1,5 miljuun iinwenern. Hat as uk ään faan 121 distrikten uun Uganda. Kampala leit nai bi a Victoria-Sia. Kampala leit uun a troopen. Üüb 290 daar faan't juar haa's diar sonerweder. http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/2014CensusProfiles/KAMPALA-KCCA.pdf#29 Tabelle:BBC Weather Kampala Commonskategorii: Kampala – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24746", "contents": "Tunis (araabisk ‏تونس‎, DMG Tūnis, tamazight ⵜⵓⵏⵙ Tunes) as det hoodstääd faan Tuneesien an uk hoodstääd faan det Gouvernement Tunis. Diar lewe gud iam miljuun iinwenern. Wan dü a föörstääden märeegenst, san't tau miljuunen. Volkszählung 2004. Institut National de la Statistique - Tunisie (fransöösk) Commonskategorii: Tunis – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tunis (sjiisk)"}
{"id": "24748", "contents": "El Aaiún (araabisk ‏العيون‎, DMG al-ʿUyūn; Muartaal faan ‏العين‎ / al-ʿAyn /‚at kwel‘, tamazight ⵍⵄⵢⵓⵏ Leɛyun), fransöösk skriiwwiis Laâyoune, sjiisk Ajun, uk El-Ayoun, El-Aioun; as det gratst stääd uun a Waastsahara, diar faan Marokko besaat as. El Aaiún skal hoodstääd faan't Demokraatisk Araabisk Republiik Sahara (DARS) wurd. Diar wene gud 200.000 lidj. Spoonien Málaga, Spoonien Uruguay Montevideo, Uruguay Commonskategorii: El Aaiún – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24750", "contents": "9.565555555555644.060555555556Koordinaaten: 9° 34′ N, 44° 4′ O Hargeysa of Hargeisa as en stääd uun't nuurden faan Somaalia an täält sant 1991 de facto üs hoodstääd faan Somaalilun. Det stääd as uk hoodstääd faan't regiuun Woqooyi Galbeed. Commonskategorii: Hargeysa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24753", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för St. Helena, Ascension und Tristan da Cunha wiset di code för Inseln. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för St. Helena, Ascension und Tristan da Cunha SH), di ööder as di code för die Insel oder die Inselgruppe. Für die Inseln Ascension und Tristan da Cunha sind die Codes AC und TA nach ISO 3166-1 reserviert. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "24755", "contents": "-15.924444444444-5.7180555555556Koordinaaten: 15° 55′ 28″ S, 5° 43′ 5″ W Jamestown (amtelk City of James Town) as det hoodstääd faan St. Helena. Det eilun as en dial faan det britisk bütjenlun St. Helena, Ascension an Tristan da Cunha. Diar wene 629 lidj (stant 2016). Uun Jamestown sat uk di guwernöör faan det hialer bütjenlun. Commonskategorii: Jamestown (St. Helena) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24760", "contents": "Terra preta (portugiisk fuar Suurt Öört) uk bikeent üs Terra preta de índio („suurt Indiaaneröört“) jit en Aart fan anthropogeeni Öört, wat fuaral iin ön't Amazoonasbeken fünen uur ken. Terra Preta es en Referensaart fuar Öört, wat muar Frücht bringt, aurdat di Mensken diar wat ön maaket haa (Pretic Anthrosol). Terra preta es fuaral fan Holt- en Plaantenkööl, Skit (uk fan Mensken), Mjuks en Kompost, Toonsteken sa üs of en tö uk Knaaken en Feskbiin töhopseet. Ön di Troopen es't mal wārem, en da ken dit Weđer di Organismen dit Miist gur önsteken fo of ofbech. Wan leenger nönt ön di Öört maaket waar, da es dit üttauet, wat niari kür. Di Öört es da en Ferralsool, hur fuar't Olermiist Kaolinit, Aluminiumoxid en Iirsenoxid benen sen. Stofi tö niari sen fuar't Miist forswünen, en wan diar jen wat iinbring wel, da ken di Öört dit ek gur hual. Aur di hoog Temperatuuren uur waker ofbecht en mineralisiaret, wat orgānisk es. Fan Eesken, Biomasi, Kökenskramel, Kööl, Köölstof fan Jöl Knaakenbiin en Skit uur me di Jaaren Terra preta. Di litj Organismen en Diirtern bech dit temelk of, stabilisiari dit en nem dit me dial iin ön di Öört (Bioturbatsjoon). Sa ken"}
{"id": "24764", "contents": "Jidisk (üüb Jidisk: יידיש of אידיש Jidisch of Idisch, wurdelk jüüdsk, kurt för ייִדיש-טײַטש Jidisch-Taitsch of Jüüdsk-Tjiisk) as en amanbi düüsen juar ual spriik, wat faan aschkenaasisk juuden uun widj dialen faan Euroopa spreegen an skrewen wurd an faan en dial faan hör efterfeeder tu daaling spreegen an skrewen wurt. At spriik hiart tu det germaans skööl faan spriiken. Det as efter algemian meening en ütj det Madelhuuchtjiisk ütjgingen waastgermaans, mä hebreewsk, arameeisk, romaanisk, slaawisk an widjer spriikelementen uunfald spriik. Det dialt ham iin uun Waast- an Uastjidisk. Det letst bestäänt ütj dön spriikwiisen Nuurduastjidisk („Liitauisk Jidisk“), Madeljidisk („Poolsk Jidisk“) an Süüduastjidisk („Ukrainisk Jidisk“). At spriik brükt det hebreewsk alfabeet. Bispal faan en sechelk hoodwurd: דאָס הויז [dɔs hɔɪ̯z] (at hüs)"}
{"id": "24770", "contents": "Etiosemiitisk spriaken (uk Äthiopisk of Äthiopisk-Semitisk) san en skööl faan spriaken, diar uun't nuurdelk an süüdwaastelk Etioopien an uun Eritrea snaaket wurd. Jo hiar tu di süüdwaastelk twiig faan a semiitisk spriaken. Nuurdetiosemiitisk Ualetioopisk (†), Tigrinya, Tigré, Dahalik Süüdetiosemiitisk Baner/Uastelk süüdetiosemiitisk: Amhaarisk, Argobba, Harari, Silt’e, Zay, Wolane Bütjer/Waastelk süüdetiosemiitisk: Chaha, Ezha, Gafat (†), Soddo, Muher, Inor, Goggot, Mäsqän, Gumer, Gyeto, Indägän, Inär"}
{"id": "24778", "contents": "Tigree (uk: Tigré, uun etioopisk skraft ትግረ Tigre of ትግሬ Tigrē; uun Sudaan ኻሳ Xasa, araabisk ألخاصية al-ḫāṣiyah) as en semiitisk spriak, diar nai as mä Ualetioopisk an Tigrinya. Hat woort faan amanbi 800.000 minsken snaaket, fööraal uun Eritrea an Sudaan. Marie-Claude Simeone-Senelle: Les langues en Erythrée, uun: Chroniques Yeménites 8, 2000 (fransöösk)"}
{"id": "24782", "contents": "Dahalik (uk Dahlik of Dahaalik; aanj nööm: [haka (na)] dahālík) as en etiosemiitisk spriak, diar üüb trii eilunen föör Eritrea snaaket woort. Dahalik woort faan 2500 bit 3000 minsken snaaket üüb jo eilunen Dahlak Kebir, Norah an Dehil. Jo hiar tu Eritrea an lei uun't Ruad Sia. Loong tääld Dahalik üs en spriakwiis faan't Tigree, man neier onerschükangen wise Dahalik üs en aanj spriak ütj. Dahalik as nai mä Tigree, hää oober uk iinflööd faan't Araabisk an Kuschiitisk; an a spreegern kön jo jinsidjag knaap ferstun."}
{"id": "24785", "contents": "Tok Pisin (uk Pidgin-English, Neiguinea-Pidgin, Melanesian Pidgin an Neomelanesian neemd) as en kreol-spriik, wat uun Papua-Nei-Guinea spreegen wurt. Det as de widjst ferbriadet ferkiarsspriik uun't lun. Det as nai tu Bislama üüb Vanuatu, Pijin üüb a Salomoonen an Torres Creole üüb a eilunen faan det Torres-Struat. A nööm faan a spriik kaam faan det Ingels talk business [tɔːk ˈbɪz.nəz]. Tok Pisin hee en uu so ianfach gramatik. Det hee neder konjugatschuun noch deklinatschuun. Det hee bluat tau fergingenhaidsformen an ian futuur, huarbi ham at werb ei anret, man uk at tidj troch en fööruun- of efterstääld wurd ütjdrükt wurt (imperfekt: „bin“, perfekt: „pinis“ (efterstääld), futuur „bai“, do „mi bin go“ = „ik ging“, „mi go pinis“ = „ik haa gingen“, „bai mi go“ = „ik wal/skal gung“). Dön persöönelk förwurden hee formen uun iantaal, tautaal, triitaal an muartaal."}
{"id": "24786", "contents": "Bedja (uk Bedscha, Beja, Bedauye, Bedawi, Badawiyya efter araabisk ‏بجا, بجة ‎ baddschā, baddscha, DMG baǧǧā, baǧǧa; aanj nööm Tuː-beɖaːwye) as en kuschiitisk spriak, diar faan amanbi 1,2 miljuun minsken snaaket woort. Det fulk faan a Bedja lewet uun Sudaan, Egypten an Eritrea. Miast woort Bedja üs dial faan't kuschiitisk spriakenfamile uunsen, man hat küd uk en aanjen twiig faan a afroasiaatisk spriaken wees. Bischarin Hadendoa Beni Amir Halenga Marie-Claude Simeone-Senelle: Les langues en Erythrée, in: Chroniques Yeménites 8, 2000"}
{"id": "24793", "contents": "Austroasiaatisk spriaken san en spriakfamile mä amanbi 160 spriaken an 120 miljuun spreegern. Jo wurd uun Süüduastaasien snaaket. Bluas tau diarfaan san natjunaalspriaken: Vietnameesk an Khmer. Munda-spriaken (19 spriaken, 10 Mio. spreegern; Nuurduast- an Madelindien) Nuurd-Munda-spriaken (10 spriaken, 9,5 Mio. spreegern) Süüd-Munda-spriaken (9 spriaken, 600.000 spreegern) Mon-Khmer-spriaken (132 spriaken, 85 Mio. spreegern) Khasi-skööl (3 spriaken, 1,1 Mio. spreegern; Nuurduastindien) Palaung-Wa-skööl (20 spriaken, 1,8 Mio. spreegern; Myanmar, Süüdschiina, Laos, Thailun) Khmu-skööl (14 spriaken, 600.000 spreegern; Laos, Thailun, Vietnam) Khmer (1 spriak, 8-10 Mio. spreegern; Kambodscha, Vietnam, Thailun) Katu-skööl (16 spriaken, 1 Mio. spreegern; Laos, Thailun, Vietnam) Bahnar-skööl (36 spriaken, 1 Mio. spreegern; Vietnam, Laos, Kambodscha) Pear-skööl (6 spriaken, 12.000 spreegern; Kambodscha). Viet-Muong-skööl (10 spriaken, 88 Mio. spreegern; Vietnam, Laos) Vietnameesk (84 Mio. spreegern) Muong (3–4 Mio. spreegern) Mon-spriaken (2 spriaken, 1 Mio. spreegern; Myanmar) Palyu-Pakan-skööl (5 spriaken, 15.000 spreegern; Süüdschiina) Asli-spriaken (19 spriaken, 60.000 spreegern; Malaiisk Hualeweilun) Nikobareesk spriaken (6 spriaken, 28.000 spreegern; Nikobaaren) Commonskategorii: Austroasiaatisk spriaken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24797", "contents": "At Nuurdfresk Wurdenbuksteed as en iinrachtang faan't Christian-Albrechts-Uniwersiteet (CAU) uun Kiel. Diar as hat onerbroocht bi't Instituut för Skandinawistik, Frisistik an Algemian Spriakwedenskap (ISFAS). At Wurdenbuksteed saamelt an bewerket sant 1950 teksten faan aal a nuurdfresk spriakwiisen. Jo wurd uun a Thesaurus digitalisiaret. Det wedenskapelk werk woort uun't fääk Frisistik bedrewen, wat diar uk studiaret wurd koon. Hat as 1972 iinracht wurden faan profeser Dietrich Hofmann. 1978 as en profesuur iinracht wurden, an di iarst profeser för fresk filologii uun Kiel wiar Bo Sjölin. Hi ging 1997 uun pangjuun, an faan 1999 bit 2022 hed det steed Jarich Hoekstra. Wääbsteed Skraften Thesaurus"}
{"id": "24798", "contents": "Det Swaanisk Spriik (üüb Swaanisk: ლუშნუ ნინ lušnu nin, üüb Georgisk სვანური ენა svanuri ena) as en Süüdkaukaasisk spriik, wat fööraal uun det Swaneetien regiuun faan Georgien spreegen wurt. Spreegern faan't spriik lewe uk uun öler dialen faan Georgien an uun't ütjlun. Fähnrich, H. (2008), Kartwelsprachen : Altgeorgisch, Neugeorgisch, Mingrelisch, Lasisch, Swanisch, Reichert, Wiesbaden. ISBN 978-3-89500-653-1 Test-Wikipedia üüb Swaanisk"}
{"id": "24799", "contents": "Det Mingreelisk Spriik (üüb Mingreelisk: მარგალური ნინა margaluri nina, üüb Georgisk: მეგრული ენა megruli ena) as en Süüdkaukaasisk spriik, wat uun a waast faan Georgien spreegen wurt. Det as det naisgratst faan dön Süüdkaukaasisk spriiken an hiart tup mä det Laasisk spriik tu det saanisk skööl faan detheer spriikfamilje. Mingreelisk hee seeks kaasen (noominatiif, ergatiif, daatiif, geenitiif, instrumentaal, adwerbiaal) an trii öler kaasen, wat ütj det geenitiif maaget wurd (alatiif, ablatiif, destinatiif). Bispal faan en nööm: კოჩი ḳoči (maan): Fähnrich, H. (2008), Kartwelsprachen: Altgeorgisch, Neugeorgisch, Mingrelisch, Lasisch, Swanisch, Reichert, Wiesbaden. ISBN 978-3-89500-653-1 Wikipedia üüb Mingreelisk"}
{"id": "24800", "contents": "Eefeu (Hedera), es en Plaantenker fan di Familie Arālienplaanten (Arāliaceae). Ön Euroopa wukset fuaral (Hedera helix), di iinfachi Eefeu. Eeđer't Uurterbok skel em Efoi skriif. Eefeu-Arten sen altert green Klaterplaanten of ja wuksi aur di Öört hen (Öörtdeeker). Hat jeft aur 400 Slacher fan Eefeu, hur fuaral di Foremen fan di Bleeren forskelig sen. Eefeu es aur dit Saponiin (v. a. Hederin) geftig. Wan em diar tö fuul fan it, fair em wiit Skit en skel höm aaft uk aurtdö (fuaral Jungen). Fan Eefeu sen uk al Mensken duarblewen. Aurdat di Frücht man ek gur smak, uur di ek olter aaft eten, en diarom uur diar uk ek aaft jen kraank fan. Aur dit Saponiin iin ön di Bleeren ken em diar uk aur di Maaten gur me taui en renski. Dit Saponiin es dit Natmerel. Wan em Kluađern taui wel, da kum iinfach 10 bit 15 Bleeren iin ön en Höös, des uur techtknet en kumt me iin ön di Tauimaskiin. Uk ön di Köken ken em diarme spööli, diarfuar uur di Bleeren iin ön wārem Weeter liar, en wan em dit ofgööten heer, da es dit Spöölmeren. Jir üs diar helpt en bet Ötji of Ötji-Esens, wan dit"}
{"id": "24811", "contents": "Montevideo as at hoodsteed faan Uruguay. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.304.687 lidj (2011) Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24812", "contents": "Det Artigas Department (üüb Spaans: Departamento de Artigas [aɾˈtiɣas]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 73.378 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Artigas. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24813", "contents": "Det Canelones Department (üüb Spaans: Departamento de Canelones [kaneˈlones]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a süüd faan't lun. Det hee 520.187 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Canelones. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24814", "contents": "Det Cerro Largo Department (üüb Spaans: Departamento de Cerro Largo [ˈsero ˈlaɾɣo]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a uast faan't lun. Det hee 84.698 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Melo. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24815", "contents": "Det Colonia Department (üüb Spaans: Departamento de Colonia [koˈlonja]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 123.203 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Colonia del Sacramento. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24816", "contents": "Det Durazno Department (üüb Spaans: Departamento de Durazno [duˈɾasno]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a maden faan't lun. Det hee 57.088 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Durazno. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24817", "contents": "Det Flores Department (üüb Spaans: Departamento de Flores [ˈfloɾes]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 25.050 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Trinidad. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24818", "contents": "Det Florida Department (üüb Spaans: Departamento de Florida [floˈɾiða]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a süüd faan't lun. Det hee 67.048 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Florida. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24822", "contents": "Det Maldonado Department (üüb Spaans: Departamento de Maldonado [maldoˈnaðo]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun süüduast faan't lun. Det hee 164.300 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Maldonado. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24823", "contents": "Det Montevideo Department (üüb Spaans: Departamento de Montevideo [monteβiˈðe.o]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.319.108 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Montevideo. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24824", "contents": "Det Lavalleja Department (üüb Spaans: Departamento de Lavalleja [laβaˈʝexa]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 58.815 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Minas. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24825", "contents": "Det Paysandú Department (üüb Spaans: Departamento de Paysandú [pai̯.sanˈdu]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 113.124 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Paysandú. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24826", "contents": "Det Río Negro Department (üüb Spaans: Departamento de Río Negro [ˈri.o ˈneɣɾo]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At deparment leit uun a waast faan't lun. Det hee 54.765 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Fray Bentos. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24827", "contents": "Det Rivera Department (üüb Spaans: Departamento de Rivera [riˈβeɾa]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 103.493 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Rivera. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24828", "contents": "Det Rocha Department (üüb Spaans: Departamento de Rocha [ˈrotʃa]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 68.088 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Rocha. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24829", "contents": "Det Salto Department (üüb Spaans: Departamento de Salto [ˈsalto]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 124.878 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Salto. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24831", "contents": "Det San José Department (üüb Spaans: Departamento de San José [saŋ xoˈse]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a süüd faan't lun. Det hee 108.309 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as San José de Mayo. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24832", "contents": "Det Soriano Department (üüb Spaans: Departamento de Soriano [soˈɾjano]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 82.595 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Mercedes. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24833", "contents": "Det Tacuarembó Department (üüb Spaans: Departamento de Tacuarembó [ta.kwa.ɾemˈbo]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 90.053 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Tacuarembó. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24834", "contents": "Det Treinta y Tres Department (üüb Spaans: Departamento de Treinta y Tres [ˌtɾeintaiˈtɾes]) as ian faan dön njüügentanj departmenten uun Uruguay. At department leit uun a uast faan't lun. Det hee 48.134 lidj (2011). At hoodsteed faan’t department as Treinta y Tres. Uruguay, citypopulation.de"}
{"id": "24835", "contents": "Det Alajuela Prowins (üüb Spaans: Provincia de Alajuela [alaˈxwela]) as ian faan dön sööwen prowinsen faan Costa Rica. At prowins leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Det hee 989.100 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Alajuela. Costa Rica, citypopulation.de"}
{"id": "24836", "contents": "Det Cartago Prowins (üüb Spaans: Provincia de Cartago [kaɾˈtaɣo]) as ian faan dön sööwen prowinsen faan Costa Rica. At prowins leit uun a maden faan’t lun. Det hee 529.800 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Cartago. Costa Rica, citypopulation.de"}
{"id": "24837", "contents": "Det Guanacaste Prowins (üüb Spaans: Provincia de Guanacaste [ɡwanaˈkaste]) as ian faan dön sööwen prowinsen faan Costa Rica. At prowins leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Det hee 377.100 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Liberia. Costa Rica, citypopulation.de"}
{"id": "24838", "contents": "Det Heredia Prowins (üüb Spaans: Provincia de Heredia [eˈɾeðja]) as ian faan dön sööwen prowinsen faan Costa Rica. At prowins leit uun a nuurduast faan’t lun. Det hee 505.100 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Heredia. Costa Rica, citypopulation.de"}
{"id": "24839", "contents": "Det Limón Prowins (üüb Spaans: Provincia de Limón [liˈmon]) as ian faan dön sööwen prowinsen faan Costa Rica. At prowins leit uun a uast faan’t lun. Det hee 444.400 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Limón. Costa Rica, citypopulation.de"}
{"id": "24840", "contents": "Det Puntarenas Prowins (üüb Spaans: Provincia de Puntarenas [puntaˈɾenas]) as ian faan dön sööwen prowinsen faan Costa Rica. At prowins leit uun a waast faan’t lun. Det hee 480.500 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Puntarenas. Costa Rica, citypopulation.de"}
{"id": "24841", "contents": "Det San José Prowins (üüb Spaans: Provincia de San José [saŋ xoˈse]) as ian faan dön sööwen prowinsen faan Costa Rica. Det hee 1.621.400 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as San José. Costa Rica, citypopulation.de"}
{"id": "24843", "contents": "De Belize Distrikt as een faan dön seeks distrikten faan Belize.A distrikt leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurdwaast leit de Orange Walk Distrikt, uun a nuurd de Corozal Distrikt, uun a nuurduast Meksiko, uun a uast at Kariibik, uun a süüd de Stann Creek Distrikt an uun a süüdwaast det Cayo Distrikt. Det hee 95.292 lidj (2010). At hoodsteed faan a distrikt as Belize City. Tu a distrikt hiart föl eilunen, tu bispal, Ambergris Caye, Caye Caulker, St. George's Caye, Caye Chapel, English Caye, Goff's Caye, an Turneffe Atoll. A distrikt hee 13 woolkreiser: Albert Belize Rural Central Belize Rural North Belize Rural South Caribbean Shores Collet Fort George Freetown Lake Independence Mesopotamia Pickstock Port Loyola Queen's Square Belize, citypopulation.de"}
{"id": "24845", "contents": "De Cayo Distrikt as een faan dön seeks distrikten faan Belize. Det hee 75.046 lidj (2010). At hoodsteed faan a distrikt as San Ignacio. A distrikt hee seeks woolkreiser: Belmopan Cayo Central Cayo North Cayo North East Cayo South Cayo West Belize, citypopulation.de"}
{"id": "24848", "contents": "De Orange Walk Distrikt as een faan dön seeks distrikten faan Belize. Det hee 45.946 lidj (2010). At hoodsteed faan a distrikt as Orange Walk Town. A distrikt hee fjauer woolkreiser: Orange Walk Central Orange Walk East Orange Walk North Orange Walk South Belize, citypopulation.de"}
{"id": "24849", "contents": "De Corozal Distrikt as een faan dön seeks distrikten faan Belize. Det hee 41.061 lidj (2010). At hoodsteed faan a distrikt as Corozal Town. A distrikt hee fjauer woolkreiser: Corozal Bay Corozal North Corozal South East Corozal South West Belize, citypopulation.de"}
{"id": "24852", "contents": "De Stann Creek Distrikt as ian faan dön seeks distrikten faan Belize. Det hee 34.323 lidj (2010). At hoodsteed faan a distrikt as Dangriga. A distrikt hee tau woolkreiser. Dangriga Stann Creek West Belize, citypopulation.de"}
{"id": "24853", "contents": "De Toledo Distrikt as ian faan dön seeks distrikten faan Belize. Det hee 30.785 lidj (2010). At hoodsteed faan a distrikt as Punta Gorda. A distrikt hee tau woolkreiser: Toledo East Toledo West Belize, citypopulation.de"}
{"id": "24854", "contents": "De Brokopondo Distrikt (üüb Holuns: District Brokopondo) as ian faan dön tjiin distrikten faan Suurinam. Det hee 15.909 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as Brokopondo. Brokopondo-Stausia (amtelk: Prof.-Dr.-Ir.-W.-J.-van-Blommestein-Sia) Dön tau gratst steeden uun a distrikt san: Brownsweg (4793 lidj uun 2012) Brokopondo (4482 lidj uun 2012) Öler steeden: Phedra Marchallkreek Kapsikele Reinsdorp Berg en Dal Victoria A distrikt hee seeks resorten (üüb Holuns: resorts): Uun a distrikt, nai bi't steed Brokopondo, as det grat Rosebel-gulmiin, wat sant 2004 luas as. At jaft öler miinen uun a distrikt. Suriname, citypopulation.de Suriname, citypopulation.de Suriname, citypopulation.de Brokopondo: District in Suriname, citypopulation.de"}
{"id": "24855", "contents": "De Commewijne Distrikt as ian faan dön tjiin distrikten faan Suurinam. Det hee 31.420 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as Nieuw Amsterdam. A distrikt hee seeks resorten (üüb Holuns: resorts) Suriname, citypopulation.de Commewijne: District in Suriname, citypopulation.de"}
{"id": "24856", "contents": "De Wanica Distrikt as ian faan dön tjiin distrikten faan Suurinam. Det hee 118.222 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as Lelydorp. A distrikt hee sööwen resorten: Suriname, citypopulation.de Wanica: District in Suriname, citypopulation.de"}
{"id": "24857", "contents": "De Sipaliwini Distrikt as ian faan dön tjiin distrikten faan Suurinam. Det hee 37.065 lidj (2012). A distrikt hee nian hoodsteed. A distrikt hee seeks resorten: Suriname, citypopulation.de Sipaliwini: District in Suriname, citypopulation.de"}
{"id": "24858", "contents": "De Saramacca Distrikt as ian faan dön tjiin distrikten faan Suurinam. Det hee 17.480 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as Groningen. A distrikt hee seeks resorten: Suriname, citypopulation.de Saramacca: District in Suriname, citypopulation.de"}
{"id": "24859", "contents": "De Coronie Distrikt as ian faan dön tjiin distrikten faan Suurinam. Det hee 3391 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as Totness. A distrikt hee trii resorten: Suriname, citypopulation.de Coronie: District in Suriname, citypopulation.de"}
{"id": "2486", "contents": "Miiren (Formicidae) san en famile faan insekten an hiar tu det kategorii Hymenoptera. At jaft wel auer 10.000 slacher. Aenictinae – Aenictogitoninae – Agroecomyrmecinae – Amblyoponinae – Aneuretinae – †Armaniinae – †Brownimeciinae – Cerapachyinae – Dolichoderinae – Dorylinae – Ecitoninae – Ectatomminae – †Formiciinae – Formicinae – Heteroponerinae – Leptanillinae – Leptanilloidinae – Martialinae – Myrmeciinae – Myrmicinae – Paraponerinae – Ponerinae – Proceratiinae – Pseudomyrmecinae – †Sphecomyrminae † = ütjstürwen Commonskategorii: Miiren – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Miiren"}
{"id": "24860", "contents": "De Marowijne Distrikt as ian faan dön tjiin distrikten faan Suurinam. Det hee 18.294 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as Albina. A distrikt hee seeks resorten: Suriname, citypopulation.de Marowijne: District in Suriname, citypopulation.de"}
{"id": "24861", "contents": "De Nickerie Distrikt as ian faan dön tjiin distrikten faan Suurinam. Det hee 34.233 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as Nieuw Nickerie. A distrikt hee fiiw resorten: Suriname, citypopulation.de Nickerie: District in Suriname, citypopulation.de"}
{"id": "24862", "contents": "De Para Distrikt (üüb Holuns: District Para) as ian faan dön tjiin distrikten faan Suurinam. Det hee 24.700 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as Onverwacht. A distrikt hee fiiw resorten: Suriname, citypopulation.de Para: District in Suriname, citypopulation.de"}
{"id": "24863", "contents": "De Paramaribo Distrikt (üüb Holuns: Distrikt Paramaribo) as ian faan dön tjiin distrikten faan Suurinam. Det hee 240.924 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as Paramaribo. A distrikt hee 12 resorten: Suriname, citypopulation.de Paramaribo: District in Suriname, citypopulation.de"}
{"id": "24868", "contents": "Det Barima-Waini Regiuun as ian faan dön tjiin regiuunen faan Guyaana. Det hee 27.643 lidj (2012). At hoodsteed faan’t regiuun as Mabaruma. Guyana, citypopulation.de"}
{"id": "24869", "contents": "Det Cuyuni-Mazaruni Regiuun as ian faan dön tjiin regiuunen faan Guyaana. Det hee 18.375 lidj (2012). At hoodsteed faan’t regiuun as Bartica. Guyana, citypopulation.de"}
{"id": "24870", "contents": "Det Demerara-Mahaica Regiuun as ian faan dön tjiin regiuunen faan Guyaana. Det hee 311.563 lidj (2012). At hoodsteed faan’t regiuun as Paradise. Guyana, citypopulation.de"}
{"id": "24871", "contents": "Det East Berbice-Corentyne Regiuun as ian faan dön tjiin regiuunen faan Guyaana. Det hee 109.652 lidj (2012). At hoodsteed faan’t regiuun as New Amsterdam. Guyana, citypopulation.de"}
{"id": "24872", "contents": "Det Essequibo Islands-West Demerara Regiuun as ian faan dön tjiin regiuunen faan Guyaana. Det hee 107.785 lidj (2012). At hoodsteed faan’t regiuun as Vreed-en-Hoop. Guyana, citypopulation.de"}
{"id": "24873", "contents": "Det Mahaica-Berbice Regiuun as ian faan dön tjiin regiuunen faan Guyaana. Det hee 49.820 lidj (2012). At hoodsteed faan’t regiuun as Fort Wellington. Guyana, citypopulation.de"}
{"id": "24874", "contents": "Det Pomeroon-Supenaam Regiuun as ian faan dön tjiin regiuunen faan Guyaana. Det hee 46.810 lidj (2012). At hoodsteed faan’t regiuun as Anna Regina. Guyana, citypopulation.de"}
{"id": "24875", "contents": "Det Potaro-Siparuni Regiuun as ian faan dön tjiin regiuunen faan Guyaana. Det hee 11.077 lidj (2012). At hoodsteed faan’t regiuun as Mahdia. Guyana, citypopulation.de"}
{"id": "24876", "contents": "Det Upper Demerara-Berbice Regiuun as ian faan dön tjiin regiuunen faan Guyaana. Det hee 39.992 lidj (2012). At hoodsteed faan’t regiuun as Linden. Guyana, citypopulation.de"}
{"id": "24877", "contents": "Det Upper Takutu-Upper Essequibo Regiuun as ian faan dön tjiin regiuunen faan Guyaana. Det hee 24.238 lidj (2012). At hoodsteed faan’t regiuun as Lethem. Guyana, citypopulation.de"}
{"id": "24878", "contents": "Det Alta Verapaz Department (üüb Spaans: Departamento de Alta Verapaz [ˈalta βeɾaˈpas]) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. At department leit uun a maden faan't lun. Det hee 1.294.000 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Cobán. At department hee 17 gemeenden. Chahal Chisec Cobán Fray Bartolomé de las Casas Lanquín Panzós Raxruha San Cristóbal Verapaz San Juan Chamelco San Pedro Carchá Santa Cruz Verapaz Santa María Cahabón Senahú Tactic Tamahú Tucurú Santa Catalina la Tinta Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24883", "contents": "De Harju Lunkreis (üüb Eestnisk: Harju maakond of Harjumaa, üüb Tjiisk: Harrien) as ian faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit de Fins Siaböösem, uun a uast de Lääne-Viru Lunkreis, uun a süüduast de Järva Lunkreis, uun a süüd de Rapla Lunkreis an uun a waast de Lääne Lunkreis. Det hee 552.880 lidj (2011). At hoodsteed faan a lunkreis as Tallinn. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun a lunkreis san: A lunkreis sant 2017 hee fjauer steeden (Tallinn, Keila, Loksa an Maardu) an twaalew lungemeenden (üüb Eestnisk vallad, iantaal vald): Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't folksteeling wiar 552.880 lidj uun a lunkreis. 2000 folksteeling - 525.644 lidj. Föör 1917 wiar't gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Eestlun Guwernement uun det Rüs Keiserrik. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Harju, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "24884", "contents": "De Hiiu Lunkreis (üüb Eestnisk: Hiiu maakond of Hiiumaa, üüb Tjiisk: Dagö) as ian faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis bestäänt ütj det eilun Hiiumaa an muar letjer eilunen, wat tu a waast faan't det eestnisk feestlun lei. Det hee 8482 lidj (2011). At hoodsteed faan a lunkreis as Kärdla. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun a lunkreis san: A lunkreis hee sant 2017 bluat ian lungemeend, det Hiiumaa Lungemeend (üüb Eestnisk Hiiumaa vald). Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't folksteeling wiar 8482 lidj uun a lunkreis. 2000 folksteeling - 10.440 lidj. Föör 1917 wiar't gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Eestlun Guwernement uun det Rüs Keiserrik. A lunkreis wurd 1. Janewoore 1990 üüs de Hiiumaa Lunkreis grünlaanjen. En juar lääder wurd det de Hiiu Lunkreis. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Hiiu, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "24885", "contents": "De Ida-Viru Lunkreis (üüb Eestnisk: Ida-Viru maakond of Ida-Virumaa, üüb Tjiisk: Ost-Wierland) as ian faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd leit de Fins Siaböösem, uun a uast Rüslun, uun a süüd de Peipus-See, uun a süüdwaast de Jõgeva Lunkreis an uun a waast de Lääne-Viru Lunkreis. Det hee 145.373 lidj (2011). At hoodsteed faan a lunkreis as Jõhvi. Dön tjiin gratst steeden an taarpen: A lunkreis hee sant 2017 fjauer steeden (Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu an Sillamäe) an fjauer lungemeenden (üüb Eestnisk vallad, iantaal vald): Alutaguse Jõhvi Lüganuse Toila Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't folksteeling wiar 145.373 lidj uun a lunkreis. 2000 folksteeling - 174.853 lidj. Föör 1917 wiar't gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Eestlun Guwernement uun det Rüs Keiserrik. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Narva, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "24886", "contents": "De Jõgeva Lunkreis (üüb Eestnisk: Jõgeva maakond of Jõgevamaa, üüb Tjiisk: Laisholm) as ian faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurd leit de Lääne-Viru Lunkreis, uun a nuurduast de Ida-Viru Lunkreis, uun a uast de Peipus-See, uun a süüduast de Tartu Lunkreis, uun a süüdwaast de Viljandi Lunkreis an uun a nuurdwaast de Järva Lunkreis. Det hee 30.117 lidj (2011). At hoodsteed faan a lunkreis as Jõgeva. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun a lunkreis san: A lunkreis hee sant 2017 tri lungemeenden (üüb Eestnisk vallad, iantaal vald): Jõgeva Põltsamaa Mustvee Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't folksteeling wiar 30.117 lidj uun a lunkreis. 2000 folksteeling - 36.890 lidj. Föör 1917 wiar't gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Liiflun Guwernement uun det Rüs Keiserrik. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Jõgeva, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "24887", "contents": "De Järva Lunkreis (üüb Eestnisk: Järva maakond of Järvamaa, üüb Tjiisk: Jerwen) as ian faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis leit uun a maden faan't lun. Uun a nuurd leit de Harju Lunkreis, uun a nuurduast de Lääne-Viru Lunkreis, uun a süüduast de Jõgeva Lunkreis, uun a süüd de Viljandi Lunkreis, uun a süüdwaast de Pärnu Lunkreis an uun a waast de Rapla Lunkreis. Det hee 31.169 lidj (2011). At hoodsteed faan a lunkreis as Paide. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun a lunkreis san: A lunkreis hee sant 2017 ian steed (Paide) an tau lungemeenden (üüb Eestnisk vallad, iantaal vald): Järva Türi Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't folksteeling wiar 31.169 lidj uun a lunkreis. 2000 folksteeling - 37.879 lidj. Föör 1917 wiar't gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Eestlun Guwernement uun det Rüs Keiserrik. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Järva, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "24888", "contents": "De Lääne Lunkreis (üüb Eestnisk: Lääne maakond of Läänemaa, üüb Tjiisk: Wiek) as ian faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd leit de Finsk Siaböösem, uun a nuurduast de Harju Lunkreis, uun a uast de Rapla Lunkreis, uun a süüduast de Pärnu Lunkreis an uun a waast at Väinameri. Det hee 20.506 lidj (2011). At hoodsteed faan a lunkreis as Haapsalu. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun a lunkreis san: A lunkreis hee sant 2017 ian steed (Haapsalu) an tau lungemeenden (üüb Eestnisk vallad, iantaal vald): Lääne-Nigula Vormsi Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't folksteeling wiar 20.506 lidj uun a lunkreis. 2000 folksteeling - 24.033 lidj. Föör 1917 wiar't gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Eestlun Guwernement uun det Rüs Keiserrik. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Lääne, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "24889", "contents": "Det Madel-Grekenlun Regiuun (üüb Greks: Περιφέρεια Στερεάς Ελλάδας Periféria Stereás Elládas of Στερεά Ελλάδα Stereá Elláda; üüb Fering: Feestlunsgrekenlun) as ian faan dön 13 regiuunen faan Grekenlun. Det hee 547.390 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Lamia. Madel-Grekenlun as sant 2011 iindiald tu fiiw regiunaal ianhaiden: Euböa (Εύβοια), Evrytania (Ευριτανία), Fokida (Φωκίδα), Fthiotis (Φθιωτίδα) an Böotien (Βοιωτία). Diar lei 25 gemeenden. Greece, citypopulation.de"}
{"id": "24890", "contents": "At Peloponees Regiuun (üüb Greks: Περιφέρεια Πελοποννήσου Periféria Peloponnísou of Πελοπόννησος Pelopónnisos) as ian faan dön 13 regiuunen faan Grekenlun. Det hee 577.903 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Tripoli. At Pelopnees as sant 2011 iindiald tu fiiw regiunaal ianhaiden (periferiaki enotita): Argolis (Αργολίδα) mä det hoodstääd Nauplion Arkaadien (Αρκαδία) mä Tripoli Korinth (Κορινθία) mä Korinth Lakoonien (Λακωνία) mä Sparta Messeenien (Μεσσηνία) mä Kalamáta Diar lei tuup 25 gemeenden. Greece, citypopulation.de"}
{"id": "24891", "contents": "Det Waast-Grekenlun Regiuun (üüb Greks: Περιφέρεια Δυτικής Ελλάδας Periféria Dytikís Elládas of Δυτική Ελλάδα Dytikí Elláda) as ian faan dön 13 regiuunen faan Grekenlun. Det hee 679.796 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Patras. Waast-Grekenlun as sant 2011 iindiald tu trii regiunaal ianhaiden (perifereiaki enotita): Achaea (Αχαΐα), Etolia-Akarnania (Αιτωλία και Ακαρνανία),an Ileia (Ηλεία). Diat lei tuup njügentaanj gemeenden. Greece, citypopulation.de"}
{"id": "24892", "contents": "Det Waast-Makedoonien Regiuun (üüb Greks: Περιφέρεια Δυτικής Μακεδονίας Periféria Dytikís Makedonías of Δυτική Μακεδονία Dytikí Makedonía) as ian faan dön 13 regiuunen faan Grekenlun. Det hee 283.689 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Kozani. Waast-Makedoonien as sant 2011 iindiald tu fjauer regiunaal ianhaiden (perifereiaki enotita): Florina (Φλώρινα), Grevena (Γρεβενά), Kastoria (Καστοριά), an Kozani (Κοζάνη). Diar lei tuup twaalew gemeenden. Greece, citypopulation.de"}
{"id": "24893", "contents": "Det Madel-Makedoonien Regiuun (üüb Greks: Περιφέρεια Κεντρικής Μακεδονίας Periféria Kentrikís Makedonías of Κεντρική Μακεδονία Kentrikí Makedonía) as ian faan dön 13 regiuunen faan Grekenlun. Det hee 1.880.297 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Thessaloniki. Madel-Makedoonien as iindiald tu sööwen regiunaal ianhaiden (perifereiaki enotita): Chalkidiki (Χαλκιδική), Imathia (Ημαθία), Kilkis (Κιλκίς), Pella (Πέλλα), Pieria (Πιερία), Serres (Σερρες) an Thessaloniki (Θεσσαλονίκη). Diar lei tuup aachtandörtig gemeenden. Greece, citypopulation.de"}
{"id": "24894", "contents": "At Thessaalien Regiuun (üüb Greks: Περιφέρεια Θεσσαλίας Periféria Thessalías of Θεσσαλία Thessalía) as ian faan dön 13 regiuunen faan Grekenlun. Det hee 732.762 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Larisa. Thessaalien as sant 2011 iindiald tu fiiw regiunaal ianhaiden (periferiaki enotita): Magnisia (Μαγνησία), Larisa (Λάρισα), Trikala (Τρίκαλα), Karditsa (Καρδίτσα), an a Nuurdelk Sporaaden (Σποράδες). Larisa Volos Greece, citypopulation.de"}
{"id": "24895", "contents": "Det Uast-Makedoonien an Thraakien Regiuun (üüb Greks: Περιφέρεια Ανατολικής Μακεδονίας και Θράκης Periféria Anatolikís Makedonías of Ανατολική Μακεδονία και Θράκη Anatolikí Makedonía kai Thrákis) as ian faan dön 13 regiuunen faan Grekenlun. Det hee 608.182 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Komotini. Uast-Makedoonien an Thraakien as sant 2011 iindiald tu seeks regiunaal ianhaiden (perifereiaki enotita): Drama (Δράμα), Kavala (Καστοριά), Xanthi (Ξάνθη), Rodopi (Ροδόπη), Evros (Έβρος), an Thasos (Θάσος). Diar lei tuup 22 gemeenden. Greece, citypopulation.de"}
{"id": "24896", "contents": "At Nuurd-Egeeis Regiuun (üüb Greks: Περιφέρεια Βορείου Αιγαίου Periféria Voreíou Aigaíou of Βόρειο Αιγαίο Vóreio Aigaío) as ian faan dön 13 regiuunen faan Grekenlun. Det hee 199.231 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Mitilini. At Nuurd-Egeeis as sant 2011 iindiald tu fiiw regiunaal ianhaiden (periferiaki enotita): Chios (Χίος), Ikaria (Ικαρία), Lesbos (Λέσβος), Limnos (Λημνος), an Samos (Σάμος). Lesbos Chios Psara Oinousses Ikaria Fournoi Korseon Limnos Agios Efstratios Samos Greece, citypopulation.de"}
{"id": "24897", "contents": "Det Süüd-Egeeis Regiuun (üüb Greks: Περιφέρεια Νότιου Αιγαίου Periféria Nótio Aigaíou of Νότιο Αιγαίο Nótio Aigaío) as ian faan dön 13 regiuunen faan Grekenlun. Det hee 309.015 lidj (2011). At hoodsteed faan’t regiuun as Ermupoli. Uun't Süüd-Egeeis lei en hiale rä eilunen, diar tu tau sköölen hiar: Kyklaaden Dodekanes Greece, citypopulation.de"}
{"id": "24898", "contents": "Det Baja Verapaz Department (üüb Spaans: Departamento de Baja Verapaz [ˈbaxa βeɾaˈpas]) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 307.200 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Salamá. At department hee aacht gemeenden: Cubulco Santa Cruz el Chol Granados Purulhá Rabinal Salamá San Miguel Chicaj San Jerónimo Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24899", "contents": "Det Chimaltenango Department (üüb Spaans: Departamento de Chimaltenango) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 704.400 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Chimaltenango. At department hee 16 gemeenden: Chimaltenango San José Poaquíl San Martín Jilotepeque San Juan Comalapa Santa Apolonia Tecpán Patzún Pochuta Patzicía Santa Cruz Balanyá Acatenango San Pedro Yepocapa San Andrés Itzapa Parramos Zaragoza El Tejar Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24900", "contents": "Det Chiquimula Department (üüb Spaans: Departamento de Chiquimula) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 415.900 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Chiquimula. At department hee elwen gemeenden: Camotán Chiquimula Concepción Las Minas Esquipulas Ipala Jocotán Olopa Quezaltepeque San Jacinto San José La Arada San Juan Ermita Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24901", "contents": "Det El Progreso Department (üüb Spaans: Departamento de El Progreso [el pɾoˈɣɾeso]) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 172.200 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Guastatoya]]. At department hee aacht gemeenden: El Jícaro Guastatoya Morazán Sanarate Sansare San Agustín Acasaguastlán San Antonio La Paz San Cristóbal Acasaguastlán Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24903", "contents": "De Lääne-Viru Lunkreis (üüb Eestnisk: Lääne-Viru maakond of Lääne-Virumaa, üüb Tjiisk: West-Wierland) as ian faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd leit de Finsk Siaböösem, uun a uast de Ida-Viru Lunkreis, uun a süüd de Jõgeva Lunkreis, uun a süüdwaast de Järva Lunkreis an uun a nuurdwaast de Harju Lunkreis. Det hee 61.649 lidj (2011). At hoodsteed faan a lunkreis as Rakvere. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun a lunkreis san: A lunkreis hee sant 2017 ian steed (Rakvere) an sööwen lungemeenden (üüb Eestnisk vallad, iantaal vald): Haljala Kadrina Rakvere Tapa Vinni Viru-Nigula Väike-Maarja Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't folksteeling wiar 61.649 lidj uun a lunkreis. 2000 folksteeling - 71.808 lidj. Föör 1917 wiar't gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Eestlun Guwernement uun det Rüs Keiserrik. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Lääne-Viru, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "24904", "contents": "De Põlva Lunkreis (üüb Eestnisk: Põlva maakond of Põlvamaa, üüb Tjiisk: Pölwa) as ian faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis leit uun a süüduast faan't lun. Uun a nuurduast leit de Peipus-See, uun a süüduast an süüd de Võru Lunkreis, uun a waast de Valga Lunkreis an uun a nuurdwaast de Tartu Lunkreis. Det hee 25.263 lidj (2011). At hoodsteed faan a lunkreis as Põlva. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun a lunkreis san: A lunkreis hee sant 2017 trii lungemeenden (üüb Eestnisk vallad, iantaal vald): Põlva Räpina Kanepi Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't folksteeling wiar 25.263 lidj uun a lunkreis. 2000 folksteeling - 29.821 lidj. Föör 1917 wiar't gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Liiflun Guwernement uun det Rüs Keiserrik. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Põlva, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "24905", "contents": "De Pärnu Lunkreis (üüb Eestnisk: Pärnu maakond of Pärnumaa, üüb Tjiisk: Pernau) as ian faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis leit uun a süüdwaast faan't lun. Uun a nuurd lei dön Lääne an Rapla Lunkreiser, uun a nuurduast leit de Järva Lunkreis, uun a uast de Viljandi Lunkreis, uun a süüd Letlun an uun a waast det Riga-Bocht. Det hee 86.279 lidj (2011). At hoodsteed faan a lunkreis as Pärnu. Dön tau gratst eilunen uun a lunkreis san Kihnu (16,38 km²) an Manilaid (1,87 km²). Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun a lunkreis san: A lunkreis hee sant 2017 ian steed (Pärnu) an seeks lungemeenden (üüb Eestnisk vallad, iantaal vald): Lääneranna Põhja-Pärnumaa Tori Saarde Häädemeeste Kihnu Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't folksteeling wiar 86.279 lidj uun a lunkreis. 2000 folksteeling - 95.861 lidj. Föör 1917 wiar't nuurduast dial faan gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Eestlun Guwernement uun det Rüs Keiserrik. At auerbliiwsel faan a lunkreis wiar dial faan det Liiflun Guwernement. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Pärnu, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "24906", "contents": "De Rapla Lunkreis (üüb Eestnisk: Rapla maakond of Raplamaa, üüb Tjiisk: Rappel) as een faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd leit de Harju Lunkreis, uun a uast de Järva Lunkreis, uun a süüd de Pärnu Lunkreis an uun a waast de Lääne Lunkreis. Det hee 34.282 lidj (2011). At hoodsteed faan a lunkreis as Rapla. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun a lunkreis san: A lunkreis hee sant 2017 fjauer lungemeenden (üüb Eestnisk vallad, iantaal vald): Kohila Märjamaa Rapla Kehtna Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't folksteeling wiar 34.282 lidj uun a lunkreis. 2000 folksteeling - 36.837 lidj. Föör 1917 wiar't gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Eestlun Guwernement uun det Rüs Keiserrik. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Rapla, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "24907", "contents": "De Saare Lunkreis (üüb Eestnisk: Saare maakond of Saaremaa, üüb Tjiisk: Ösel) as ian faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis bestäänt ütj det eilun Saaremaa an muar letjer eilunen, wat tu a waast faan't det eestnisk feestlun lei. Det hee 31.317 lidj (2011). At hoodsteed faan a lunkreis as Kuressaare. Dön gratst eilunen faan a lunkreis san Saaremaa (2673 km²), Muhu (198 km²), Ruhnu (11,9 km²), Abruka (8,8 km²) an Vilsandi (8,8 km²). Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun a lunkreis san: A lunkreis hee sant 2017 trii lungemeenden (üüb Eestnisk vallad, iantaal vald): Muhu Ruhnu Saaremaa Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't folksteeling wiar 31.317 lidj uun a lunkreis. 2000 folksteeling - 35.951 lidj. Föör 1917 wiar't gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Liiflun Guwernement uun det Rüs Keiserrik. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Saare, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "24908", "contents": "De Tartu Lunkreis (üüb Eestnisk: Tartu maakond of Tartumaa, üüb Tjiisk: Dorpat) as ian faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurd leit de Jõgeva Lunkreis, uun a uast de Peipus-See, uun a süüduast de Põlva Lunkreis, uun a süüdwaast de Valga Lunkreis an uun a waast de Viljandi Lunkreis. Det hee 154.666 lidj (2011). At hoodsteed faan a lunkreis as Tartu. Dial faan de Võrts-See leit uun a waast faan a lunkreis. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun a lunkreis san: A lunkreis hee sant 2017 ian steed (Tartu) an sööwen lungemeenden (üüb Eestnisk vallad, iantaal vald): Elva Kambja Kastre Luunja Nõo Peipsiääre Tartu Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't folksteeling wiar 154.666 lidj uun a lunkreis. 2000 folksteeling - 153.963 lidj. Föör 1917 wiar't gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Liiflun Guwernement uun det Rüs Keiserrik. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Tartu, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "24909", "contents": "De Valga Lunkreis (üüb Eestnisk: Valga maakond of Valgamaa, üüb Tjiisk: Walk) as ian faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis leit uun a süüd faan't lun. Uun a nuurd leit de Tartu Lunkreis, uun a nuurduast de Põlva Lunkreis, uun a süüduast de Võru Lunkreis, uun a süüdwaast Letlun an uun a nuurdwaast de Viljandi Lunkreis. Det hee 28.756 lidj (2011). At hoodsteed faan a lunkreis as Valga. En letj dial faan de Võrts-See leit uun a nuurd faan a lunkreis. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun a lunkreis san: A lunkreis hee sant 2017 trii lungemeenden (üüb Eestnisk vallad, iantaal vald): Valga Tõrva Otepää Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't folksteeling wiar 28.756 lidj uun a lunkreis. 2000 folksteeling - 34.589 lidj. Föör 1917 wiar't gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Liiflun Guwernement uun det Rüs Keiserrik. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Valga, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "24910", "contents": "De Viljandi Lunkreis (üüb Eestnisk: Viljandi maakond of Viljandimaa, üüb Tjiisk: Fellin) as ian faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis leit uun a süüd faan't lun. Det hee 47.599 lidj (2011). Uun a nuurd leit de Järva Lunkreis, uun a nuurduast de Jõgeva Lunkreis, uun a uast de Tartu Lunkreis, uun a süüduast de Valga Lunkreis, uun a süüd Letlun an uun a waast de Pärnu Lunkreis. At hoodsteed faan a lunkreis as Viljandi. Dial faan de Võrts-See leit uun a uast faan a lunkreis. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun a lunkreis san: A lunkreis hee sant 2017 ian steed (Viljandi) an trii lungemeenden (üüb Eestnisk vallad, iantaal vald): Viljandi Mulgi Põhja-Sakala Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't folksteeling wiar 47.599 lidj uun a lunkreis. 2000 folksteeling - 57.974 lidj. Föör 1917 wiar't gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Liiflun Guwernement uun det Rüs Keiserrik. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Valga, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "24911", "contents": "De Võru Lunkreis (üüb Eestnisk: Võru maakond of Võrumaa, üüb Tjiisk: Werro) as ian faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis leit uun a süüduast faan't lun. Uun a nuurd leit de Põlva Lunkreis, uun a uast Rüslun, uun a süüd Letlun an uun a waast de Valga Lunkreis. Det hee 36.117 lidj (2011). At hoodsteed faan a lunkreis as Võru. De huuchst ponkt uun Eestlun, de Suur Munamägi, leit uun a maden faan a lunkreis. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun a lunkreis san: A lunkreis hee sant 2017 ian steed (Võru) an fjauer lungemeenden (üüb Eestnisk vallad, iantaal vald): Võru Antsla Rõuge Setomaa Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't 36.117 lidj uun a lunkreis. 2000 folksteeling - 43.509 lidj. Dön Võro an Seto spriiken wurd uun deheer lunkreis snaaket. Föör 1917 wiar't gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Liiflun Guwernement uun det Rüs Keiserrik. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Võru, citypopulation.de Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "24912", "contents": "Det Escuintla Department (üüb Spaans: Departamento de Escuintla [esˈkwintla]) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 775.700 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Escuintla. At department hee fjauertanj gemeeden: Escuintla Guanagazapa Iztapa La Democracia La Gomera Masagua Nueva Concepción Palín San José San Vicente Pacaya Santa Lucía Cotzumalguapa Sipacate Siquinalá Tiquisate Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24913", "contents": "Det Guatemaala Department (üüb Spaans: Departamento de Guatemala) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 3.400.300 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Guatemala-Steed. At department hee 17 gemeenden: Guatemaala Villa Nueva Mixco Santa Catarina Pinula San José Pinula San José del Golfo Palencia Chinautla San Pedro Ayampuc San Pedro Sacatepéquez San Juan Sacatepéquez San Raymundo Chuarrancho Fraijanes Amatitlán Villa Canales San Miguel Petapa Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24914", "contents": "Det Huehuetenango Department (üüb Spaans: Departamento de Huehuetenango) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 1.294.100 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Huehuetenango. At department hee 33 gemeenden: Aguacatán Chiantla Colotenango Concepción Huista Cuilco Huehuetenango Jacaltenango La Democracia La Libertad Malacatancito Nentón Petatán San Antonio Huista San Gaspar Ixchil Ixtahuacán San Juan Atitán San Juan Ixcoy San Mateo Ixtatán San Miguel Acatán San Pedro Necta San Pedro Soloma San Rafael La Independencia San Rafael Petzal San Sebastián Coatán San Sebastián Huehuetenango Santa Ana Huista. Santa Bárbara Barillas Santa Eulalia Santiago Chimaltenango Tectitán Todos Santos Cuchumatán Unión Cantinil Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24915", "contents": "Det Izabal Department (üüb Spaans: Departamento de Izabal) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 467.000 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Puerto Barrios. At department hee fiiw gemeenden: Puerto Barrios. Livingston. El Estor. Morales. Los Amates Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24916", "contents": "Det Jalapa Department (üüb Spaans: Departamento de Jalapa) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 365.400 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Jalapa. At department hee 7 gemeenden: Jalapa Mataquescuintla Monjas San Carlos Alzatate San Luis Jilotepeque San Pedro Pinula San Manuel Chaparrón Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24917", "contents": "Det Jutiapa Department (üüb Spaans: Departamento de Jutiapa) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 482.200 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Jutiapa. At department hee 17 gemeenden: Agua Blanca Asunción Mita Atescatempa Comapa Conguaco El Adelanto El Progreso Jalpatagua Jerez Jutiapa Moyuta Pasaco Quesada San José Acatempa Santa Catarina Mita Yupiltepeque Zapotitlán Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24918", "contents": "Det Petén Department (üüb Spaans: Departamento de Petén) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 760.400 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Flores. At department hee fjauertanj gemeenden: Dolores El Chal Flores La Libertad Melchor de Mencos Poptún San Andrés San Benito San Francisco San José San Luis Santa Ana Sayaxché Las Cruces Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24919", "contents": "Det Quetzaltenango Department (üüb Spaans: Departamento de Quetzaltenango) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 882.600 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Quetzaltenango. Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24920", "contents": "Det Quiché Department (üüb Spaans: Departamento de Quiché) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 1.125.000 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Santa Cruz del Quiché. Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24921", "contents": "Det Retalhuleu Department (üüb Spaans: Departamento de Retalhuleu) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 340.100 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Retalhuleu. Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24922", "contents": "Det Sacatepéquez Department (üüb Spaans: Departamento de Sacatepéquez) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 349.900 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Ual Guatemaala. Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24923", "contents": "Det San Marcos Department (üüb Spaans: Departamento de San Marcos) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 1.147.400 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as San Marcos. Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24924", "contents": "Det Santa Rosa Department (üüb Spaans: Departamento de Santa Rosa) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 382.700 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Cuilapa. Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24925", "contents": "Det Sololá Department (üüb Spaans: Departamento de Sololá) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 505.500 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Sololá. Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24926", "contents": "Det Suchitepéquez Department (üüb Spaans: Departamento de Suchitepéquez) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 582.200 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Mazatenango. Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24927", "contents": "Det Totonicapán Department (üüb Spaans: Departamento de Totonicapán) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 553.400 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Totonicapán. Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24928", "contents": "Det Zacapa Department (üüb Spaans: Departamento de Zacapa) as ian faan dön tau-an-twuntig departmenten uun Guatemaala. Det hee 240.600 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Zacapa. Guatemala, citypopulation.de"}
{"id": "24929", "contents": "Det Atlántida Department (üüb Spaans: Departamento de Atlántida [aˈtlantiða]) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 436.252 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as La Ceiba. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24932", "contents": "Marie Salomea Skłodowska-Curie (* 7. Nofember 1867 uun Warschau, Rüs Keiserrik; † 4. Jüüle 1934 bi Passy, Frankrik, bäären Maria Salomea Skłodowska) wiar en füüsikerin an cheemikerin faan poolsk ufkemst, diar uun Frankrik lewet an wirket. Hat onersoocht at strualing faan uraanferbinjingen an preeget för detheer det wurd „radioaktiiw“. Uun a raam faan hör forskingen foon hat tup mä hör maan Pierre Curie dön cheemisk elementen Poloonium an Raadium ütj. 1903 wurd hat a Nobelpris för Füsiik (tup mä Antoine Henri Becquerel an Pierre Curie) an 1911 a Nobelpris för Chemii tuspreegen. Maria Skłodowska wiar a skuulmäästern Bronisława Boguska an Władysław Skłodowski hör füft kint. Hat wuks uun en dial faan Poolen ap, wat do tu det Rüsk Keiserrik hiard. Hat studiaret uun det hiamelk flän uniwersiteet (Uniwersytet Latający) uun Warschau - det wiar hiamelk, auer at onerracht uun det Poolsk Spriik ferbeden wurd. 1892 ging hat tu Pariis, am sin wedenskapelk studiarin uun't Fakulteet för Natüürwedenskapen faan Pariis (faculté des sciences de Paris) widjer tu maagin. Hat studiaret Chemii an Füsiik uun't Uniwersiteet Sorbonne. Uun detheer uniwersiteet wurd hat det iarst doosentin. Uun't uniwersiteet liard hat en öler liarer, de fraansöösk füüsiker Pierre Curie, keenen. De 26. Jüüle 1895"}
{"id": "24933", "contents": "Maria Gertrude Goeppert-Mayer (* 28. Jüüne 1906 uun Kattowitz, Boowerschleesien; † 20. Febrewoore 1972 uun San Diego, Kalifornien) wiar en tjiisk-amerikoons füsikerin. Hat fing 1963 tup mä Hans Jensen a Nobelpris för Füsiik „för hör ütjfinjing faan det nuklear skelstruktüür“. Commons: Maria Goeppert-Mayer – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "24934", "contents": "Det Choluteca Department (üüb Spaans: Departamento de Choluteca) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 437.618 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as Choluteca. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24935", "contents": "Det Colón Department (üüb Spaans: Departamento de Colón) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 309.926 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as Trujillo. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24936", "contents": "Det Comayagua Department (üüb Spaans: Departamento de Comayagua) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 493.466 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as Comayagua. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24937", "contents": "Det Copán Department (üüb Spaans: Departamento de Copán) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 371.057 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as Santa Rosa de Copán. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24938", "contents": "Det Cortés Department (üüb Spaans: Departamento de Cortés) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 1.562.394 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as San Pedro Sula. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24939", "contents": "Det El Paraíso Department (üüb Spaans: Departamento de El Paraíso) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 444.507 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as Yuscarán. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24940", "contents": "Det Francisco Morazán Department (üüb Spaans: Departamento de Francisco Morazán) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 1.508.906 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as Tegucigalpa. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24941", "contents": "Det Gracias a Dios Department (üüb Spaans: Departamento de Gracias a Dios) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 90.795 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as Puerto Lempira. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24942", "contents": "Det Intibucá Department (üüb Spaans: Departamento de Intibucá) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 232.553 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as La Esperanza. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24943", "contents": "Det Islas de la Bahía Department as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 62.557 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as Roatán. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24944", "contents": "Det La Paz Department (üüb Spaans: Departamento de La Paz) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 198.926 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as La Paz. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24945", "contents": "Det Lempira Department (üüb Spaans: Departamento de Lempira) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 321.179 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as Gracias. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24946", "contents": "Det Ocotepeque Department (üüb Spaans: Departamento de Ocotepeque) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 146.430 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as Nueva Ocotepeque. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24947", "contents": "Det Olancho Department (üüb Spaans: Departamento de Olancho) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 520.761 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as Juticalpa. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24948", "contents": "Det Santa Bárbara Department (üüb Spaans: Departamento de Santa Bárbara) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 421.337 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as Santa Bárbara. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24949", "contents": "Det Valle Department (üüb Spaans: Departamento de Valle) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 174.511 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as Nacaome. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24950", "contents": "Det Yoro Department (üüb Spaans: Departamento de Yoro) as ian faan dön aagetanj departmenten faan Honduuras. Det hee 570.595 lidj (2013). At hoodsteed faan’t department as Yoro. Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "24951", "contents": "Det Boaco Department (üüb Spaans: Departamento de Boaco) as ian faan dön füftanj departmenten uun Nikaraagua. Det hee 179.876 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Boaco. Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "24952", "contents": "Det Bocas del Toro Prowins (üüb Spaans: Provincia de Bocas del Toro) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Panama. Det hee 125.461 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Bocas del Toro. Panama, citypopulation.de"}
{"id": "24954", "contents": "Det Carazo Department (üüb Spaans: Departamento de Carazo) as ian faan dön füftanj departmenten uun Nikaraagua. Det hee 192.054 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Jinotepe. Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "24955", "contents": "Det Chiriquí Prowins (üüb Spaans: Provincia de Chiriquí) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Panama. Det hee 416.873 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as David. Panama, citypopulation.de"}
{"id": "24956", "contents": "Det Coclé Prowins (üüb Spaans: Provincia de Coclé) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Panama. Det hee 233.708 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Penonomé. Panama, citypopulation.de"}
{"id": "24957", "contents": "Det Colón Prowins (üüb Spaans: Provincia de Colón) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Panama. Det hee 241.928 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Colón. Panama, citypopulation.de"}
{"id": "24958", "contents": "Det Darién Prowins (üüb Spaans: Provincia de Darién) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Panama. Det hee 48.378 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as La Palma. Panama, citypopulation.de"}
{"id": "24959", "contents": "Det Herrera Prowins (üüb Spaans: Provincia de Herrera) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Panama. Det hee 109.955 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Chitré. Panama, citypopulation.de"}
{"id": "24960", "contents": "Det Los Santos Prowins (üüb Spaans: Provincia de Los Santos) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Panama. Det hee 89.592 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Las Tablas. Panama, citypopulation.de"}
{"id": "24961", "contents": "Det Panama Prowins (üüb Spaans: Provincia de Panamá) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Panama. Det hee 1.713.070 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Panama. Panama, citypopulation.de"}
{"id": "24962", "contents": "Det Veraguas Prowins (üüb Spaans: Provincia de Veraguas) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Panama. Det hee 226.991 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Santiago de Veraguas. Panama, citypopulation.de"}
{"id": "24963", "contents": "Det Chinandega Department (üüb Spaans: Departamento de Chinandega) as ian faan dön füftanj departmenten uun Nikaraagua. Det hee 431.675 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Chinandega. Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "24964", "contents": "Det Chontales Department (üüb Spaans: Departamento de Chontales) as ian faan dön füftanj departmenten uun Nikaraagua. Det hee 186.873 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Juigalpa. Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "24965", "contents": "Det Estelí Department (üüb Spaans: Departamento de Estelí) as ian faan dön füftanj departmenten uun Nikaraagua. Det hee 225.385 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Estelí. Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "24966", "contents": "Det Granada Department (üüb Spaans: Departamento de Granada) as ian faan dön füftanj departmenten uun Nikaraagua. Det hee 207.678 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Granada. Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "24967", "contents": "Det Jinotega Department (üüb Spaans: Departamento de Jinotega) as ian faan dön füftanj departmenten uun Nikaraagua. Det hee 445.641 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Jinotega. Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "24968", "contents": "Det León Department (üüb Spaans: Departamento de León) as ian faan dön füftanj departmenten uun Nikaraagua. Det hee 412.946 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as León. Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "24970", "contents": "Det Madriz Department (üüb Spaans: Departamento de Madriz) as ian faan dön füftanj departmenten uun Nikaraagua. Det hee 166.226 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Somoto. Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "24971", "contents": "Det Managua Department (üüb Spaans: Departamento de Managua) as ian faan dön füftanj departmenten uun Nikaraagua. Det hee 1.496.738 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Managua. Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "24972", "contents": "Det Masaya Department (üüb Spaans: Departamento de Masaya) as ian faan dön füftanj departmenten uun Nikaraagua. Det hee 369.595 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Masaya. Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "24973", "contents": "Det Matagalpa Department (üüb Spaans: Departamento de Matagalpa) as ian faan dön füftanj departmenten uun Nikaraagua. Det hee 567.653 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Matagalpa. Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "24974", "contents": "Det Nueva Segovia Department (üüb Spaans: Departamento de Nueva Segovia) as ian faan dön füftanj departmenten uun Nikaraagua. Det hee 257.044 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Ocotal. Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "24975", "contents": "Det Río San Juan Department (üüb Spaans: Departamento de Río San Juan) as ian faan dön füftanj departmenten uun Nikaraagua. Det hee 128.805 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as San Carlos. Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "24976", "contents": "Det Rivas Department (üüb Spaans: Departamento de Rivas) as ian faan dön füftanj departmenten uun Nikaraagua. Det hee 178.678 lidj (2016). At hoodsteed faan’t department as Rivas. Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "24981", "contents": "Hiird Hiirde wjarn ferwåltingsindiilinge önj Skandinoowien, apårti önj Dånmark ouers uk önjt Hiirtuuchdoom Slaswik. Önj oudere spräke säit följk Harde (huuchtjüsch), Harr (plååttjüsch), härad (swänsch, hæraþ aw üüljswänsch), hérað (islönjsch), herred (dånsch), hered/herad (norwäisch) unti hundred (änglisch). Commons: Hiird – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "24984", "contents": "Hiird En hiird wiar uun Denemark (uk uun Sleeswich an dialen faan Sweeden an Noorweegen, diar dialen faan Denemark wiar) en onerindialing faan fewalting. At wurd „hiird“ bedüüdet uursprüngelk „honertskap“. Uun dön nuurdgermaans spriiken as at wurd härad (üüb Sweedsk, faan Ualsweedsk: hæraþ), hérað (üüb Isluns), herred (üüb Deensk an Noorsk (Bokmål)) an herad (üüb Noorsk (Nynorsk)). Tondern Amt 3a Tondern Hiird 3b Højer Hiird an Højer 3c Slukshiird 3d Karhiird 3e Lundtoft Hiird 3f Wiidinghiird 3g Böökinghiird 3h Lunskap Sal 3i Lunskap Uasterlun-Feer an A Wik At kuupsteed Tondern Hüsem Amt an Briadsteed Amt, Eidersteed, Nuurdstrun 7a Hüsem Nuurd Hiird 7b Hüsem Süüd Hiird 7c Föögelsei Swåbstää an Runees an Swåbstää 7d Lunskap Nuurdstrun 7e Lunskap Briadsteed an Briadsteed 7f Lunskap Eidersteed uastdial 7g Lunskap Eidersteed waastdial 7h Lunskap Pelwerem A kuupsteeden Hüsem, Tönning an Garding"}
{"id": "24988", "contents": "En hertooch (ualhuuchsjiisk herizogo, eegentelk feerer faan soldooten) as en aadelstiitel. Uun Frankrik het'er duc, uun Gratbritanien duke, uun Spoonien an Portugal duque, an uun Itaalien duca. En hertoochdoom as en regiuun, diar en hertooch onersteld as. Di hertooch salew as di könang faan sin könangrik onersteld. Sjiisk hertoochdoomen am't juar 1000: Hertoochdoom Schleswig"}
{"id": "2499", "contents": "A Skirskööden (uk: Skirskööder?) (Odonata) san en order faan insekten. Am käänt amanbi 4.700 slacher, 85 diarfaan lewe uun Madeleuroopa. A jügen spään tesken 20 an 110 mm. Jo kön stal uun a loft stun, diaram het jo uk Weederpaas. Anax imperator. Gomphus vulgatissimus. Libellula forensis. Sympetrum sanguineum. Commonskategorii: Skirskööden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skirskööden"}
{"id": "24990", "contents": "En eershoper as en drampel üüb a stich. Hi as diarför soocht, dat dü diar mä't auto ei aal tu gau auerwech süüsest. Miast wurd sok eershopern föör skuulen of jongensguarder iinbaud. Di ütjdruk woort uk brükt faan jongen, diar bi't sledin auer en pokel süüse, an do auer't hood sjit. Commonskategorii: Eershopern uun a struatenferkiar – Saamlang faan bilen of filmer amrumnews.de"}
{"id": "24991", "contents": "En auto as en waanj mä motoor, diar för't keeren üüb struaten soocht as. Det iarst auto, Benz Patent-Motorwagen Nr.1 faan 1886. Ford Model T, det iarst auto, diar uun en autofabrik baud wurden as. VW Käfer, faan 1972 bit 2002 det miast baud auto üüb a welt. Det miast baud auto uun a DDR, di Trabant 601. Di Porsche 911 as wel di bekäändst sportwaanj. Commonskategorii: Autos – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24992", "contents": "A aadel (ualhuuchsjiisk adal of edili ‚a wäärdagsten‘, latiinsk nobilitas) as en skööl faan minsken, diar at määcht auer en fulk hää, an det määcht bluas uun't aanj famile widjer dää. Di ütjdruk woort fööraal uun sjiiskspreegen regiuunen brükt, huarööders sait am aristokratii. Daalang hää di aadel uun Euroopa nian grat määcht muar, man det leewent efter aanj reegeln, oort an wiis woort widjerhen bibehäälen. Oner a könang sted flook aadelslidj mä ünlik betiaknangen an rochten: Kuurföörst Ertshertooch Grathertooch Gratföörst Hertooch Pfalzgroof Lungroof Markgroof Föörst Groof Boraggroof Baroon (Freiher) Reder (soldoot, küd tu a aadel apstiig) Her, Aadelsmaan \"faan . . .\" of \"tu . . .\" (grat büür, \"lunaadel\") Institut Deutsche Adelsforschung"}
{"id": "24993", "contents": "En könang of en könangin as di boperst faan en stoot. Auer di könang stäänt bluas noch a keiser. Di könang uun en monarchii as baas faan a regiarang, hi maaget a gesetsen, an hi as di huuchst rachter. Efter at Fransöösk Rewolutsioon san jodiar trii määchten apdiald wurden, an jo mut uun en demokratii ei muar tuup uun ian hun lei. Daalang haa könger of könanginen uun Euroopa nian politisk määcht muar, man jo representiare hör fulk. Aadel Wikiquote: Könang (sjiisk) Commonskategorii: Könger – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "24995", "contents": "De Haifa Distrikt (üüb Hebreews: חֵיפָה ‬מְחוֹז [me̞ˈxo̞z χei̯ˈfa], üüb Araabsk: منطقة حيفا Minṭaqat Ḥayfā) as een faan dön seeks distrikten faan Israel. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan’t lun. Det hee 888.300 lidj (2008). At hoodsteed faan a distrikt as Haifa. Dön tjiin gratst steeden uun a distrikt san: A distrikt hee tau onerdistrikten: Israel, citypopulation.de Israel: Haifa District, citypopulation.de CBS, Central Bureau of Statistics, Statistical Abstract of Israel 2019 - No. 70: Population, by District, Sub-District and Religion, s. 1."}
{"id": "24996", "contents": "Norn as en ütjstörwen nuurdgermaans spriik, wat tu det 19. juarhunert üüb dön Shetland an üüb dön Orkney Eilunen spreegen wurd. De letst bekäänd spreeger faan't spriik wiar Walter Sutherland, diar 1850 üüb't eilun Unst stoorew, man det wurd faan en spriikwedenskapsmaan Jákup Jakobsen määldet, dat öler spreegern faan't spriik üüb't eilun Foula tu lääder uun't juarhunert lewet."}
{"id": "24997", "contents": "Det Gootisk Spriik (üüb Gootisk: *𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐍉 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 *gutisko razda) wiar en ütjstörwen uastgermaans spriik, wat faan a Gooten spreegen wurd. Det as det iansig auerlöwert skak faan dön uastgermaans spriiken an auer de soneemd Salwer Biibel (üüb Latiinsk: Codex Argenteus) faan Wulfila, tu liker tidj de äälst literaarisk auerlöwert skraftskak faan dön germaans spriiken. At spriik wurd üüb det Gootisk Alfabeet skrewen. En spriikwis faan't spriik, Krimgootisk, auerlewet tu det 17. of 18. juarhunert üüb't Krim. Uun det 4. juarhunert auersaat de gootisk baskop Wulfila (üüb Gootisk *𐍅𐌿𐌻𐍆𐌹𐌻𐌰; amanbi 311-333) mä’n skööl faan auersaatern a biibel uun’t gootisk. Bitu faan a Wulfilabiibel jaft at bluat letjet öler gootisk spriiktjüchnisen, hög ruuneniinskraften, a Skereins (biibelütjleiingen), en breegstak faan en kalender an uastgootisk uurkuntonerskraften ütj det 6. juarhunert. Efter a aanj faan dön gootisk riken ging uk det gootisk spriik tu det grat dial ferleesen. Bluat üüb det Krim hualeweilun, küd ham at spriik ap tu det 18. juarhunert hual, beföör det faan det Tataarisk Spriik, ian faan dön Türkisk Spriiken, ferdrüngen wurd. A hoodwurden uun det gootisk spriik hed fjauer faaler (noominatiif, akusatiif, geenitiif an daatiif) an uk en wokatiif faal, wat wilemsis det likedening üüs de nominatiif an likedening üüs"}
{"id": "24999", "contents": "Det Wilmesaurisk Spriik (üüb Wilmesaurisk: Wymysiöeryś) as en waastgermaans spriik, wat ham ütj en madeltjiisk spriikwis kimen hee. Det wurt uun't steed Wilamowice bi Bielsko-Biała uun Poolen spreegen. Tu tidj jaft at amanbi 100 mamenspriiklern, muarhaidelk ääler lidj; at spriik as diarauer en spriik, wat faan ütjsterewin bedrüüwet wurt. De ünbestemet artikel: De bestemet artikel: Commons: Wilmesaurisk – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "25", "contents": "Michigan [ˈmɪʃɪɡən] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't norden foon't lönj. Dåt heet 9.986.857 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Lansing. E diiljstoot as döör de Michigan Siie önj tou diile diiljd. Di Boower Siie läit önj't norden än di Huron Siie läit önj't ååsten. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Michigan heet 83 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Michigan Keweenaw Houghton Ontonagon Gogebic Iron Baraga Marquette Dickin- son Meno- minee Delta Alger School- craft Luce Chippewa Mackinac Emmet Che- boygan Presque Isle Alpena Alcona Iosco Arenac Bay Tuscola Huron Sanilac Lapeer St. Clair Macomb Oak- land Wayne Monroe Lena- wee Hills- dale Branch St. Joseph Cass Berrien Van Buren Allegan Kent Ottawa Mus- kegon Oceana New- aygo Lake Mason Mani- stee Benzie Leelanau Grand Traverse Kal- kaska Antrim Charlevoix Otsego Mont- morency Oscoda Craw- ford Ros- common Oge- maw Glad- win Mid- land Saginaw Shia- wassee Gene- see Living- ston Wash- tenaw Jackson Calhoun Kala- mazoo Barry Ionia Mont- calm Me- costa Osce- ola Wex- ford Miss- aukee Clare Isa- bella Gratiot Clin- ton Eaton Ingham USA: States, citypopulation.de USA: Michigan, citypopulation.de 44.233333333333-84.833333333333Koordinaaten: 44° 14′ N, 84°"}
{"id": "2500", "contents": "Uarklöögern (Dermaptera) san en kategorii faan insekten. Faan amanbi 1800 slacher lewe man aacht uun Sjiisklun. Commonskategorii: Uarklöögern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Uarklöögern"}
{"id": "25002", "contents": "Dön Austraalisk Spriiken san a spriiken, wat faan’t uurbefölkring faan Austraalien spreegen wurd. Jo san dial faan hög spriikfamiljin an isoliaret spriiken uun Austraalien an üüb enkelt eilunen, wat at feestlun amlei, huarbi at eilun Tasmaanien normoolerwiis ei diartureegnet wurt. Bispalen faan a spriiken san Pitjantjatjara, wat uun a maden faan't lun snaaked wurt an Darug, wat uun det Sydney Regiuun snaaket wurt."}
{"id": "25008", "contents": "Donna Theo Strickland (* 27. Mai 1959 uun Guelph, Ontario, Kanada) as en kanaadisk laser-füsikerin. Tu ham wurd 2018 tup mä Gérard Mourou an Arthur Ashkin „för boonbreegen ütjfinjingen uun’t berik faan’t laserfüsiik“ faan a Noobelpris för Füsiik tuspreegen. Efter Marie Curie an Maria Goeppert-Mayer as hat det traad wüf, diar a Nobelpris för Füsiik feit. Commons: Donna Strickland – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "25009", "contents": "Det Ahuachapán Department (üüb Spaans: Departamento de Ahuachapán) as ian faan dön fjauertanj departmenten faan El Salwadoor. At department leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 363.500 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Ahuachapán. El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "2501", "contents": "A Lüs (Phthiraptera) san en order faan Insekten. Amanbi 1.000 faan jo 3.500 bekäänd slacher lewe uun Madeleuroopa. Jo wurd tesken 1 an 6 mm grat. Amblycera Boopiidae - Gyropidae - Laemobothriidae - Menoponidae - Ricinidae - Trimenoponidae Anoplura Echinophthiriidae - Enderleinellidae - Haematopinidae - Hamophthiriidae - Hoplopleuridae - Hybothiridae - Linognathidae - Microthoraciidae - Neolinognathidae - Pecaroecidae - Pedicinidae - Pediculidae - Pthiridae - Polyplacidae - Ratemiidae Ischnocera Goniodidae - Heptapsogasteridae - Philopteridae - Trichodectidae Rhynchophthirina Haematomyzidae Minskenlüs (Pediculidae) Pediculus Hoodlüs (Pediculus humanus capitis) Commonskategorii: Lüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lüs"}
{"id": "25010", "contents": "Det Cabañas Department (üüb Spaans: Departamento de Cabañas) as ian faan dön fjauertanj departmenten faan El Salwadoor. At department leit uun a nuurd faan’t lun. Det hee 167.600 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Sensuntepeque. El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "25011", "contents": "Det Chalatenango Department (üüb Spaans: Departamento de Chalatenango) as ian faan dön fjauertanj departmenten faan El Salwadoor. Det hee 204.900 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Chalatenango. El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "25016", "contents": "Det Santa Ana Department (üüb Spaans: Departamento de Santa Ana) as ian faan dön fjauertanj departmenten faan El Salwadoor. Det hee 589.300 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department a Santa Ana. El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "25017", "contents": "Det Cuscatlán Department (üüb Spaans: Departamento de Cuscatlán) as ian faan dön fjauertanj departmenten faan El Salwadoor. Det hee 266.200 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Cojutepeque. Cuzcatlán, en stoot, wat faan det 10. tu det 16. juarhunert uun a waast faan El Salwadoor faan daaling wiar. El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "25018", "contents": "Det La Libertad Department (üüb Spaans: Departamento de La Libertad) as ian faan dön fjauertanj departmenten faan El Salwadoor. Det hee 803.800 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department a Santa Tecla El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "25019", "contents": "Det La Paz Department (üüb Spaans: Departamento de La Paz) as ian faan dön fjauertanj departmenten faan El Salwadoor. Det hee 362.600 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department a Zacatecoluca El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "2502", "contents": "Noopen (Siphonaptera) san en kategorii faan insekten. Faan 2400 bekäänd slacher jaft at 70 uun Madeleuroopa. Noopen tääl tu a parasiiten. Jo wurd tesken 1,5 an 4,5 mm grat. Famile Slach (Ceratophyllidae) Rootnoop – Xenopsylla cheopis Rothschild, 1903 Buumkaatnoop – Monopsyllus sciurorum Schrank, 1803 Hannoop of Fögelnoop – Ceratophyllus gallinae Schrank, 1803 Düüwnoop – Ceratophyllus columbae Gervais, 1844 (Pulicidae) Minsknoop – Pulex irritans Linnaeus, 1758 Kaninnoop – Spilopsyllus cuniculi Dale, 1878 Kaatnoop – Ctenocephalides felis Bouché, 1835 Hünjnoop – Ctenocephalides canis Curtis, 1826 ... an noch en hialer rä muar slacher Commonskategorii: Noopen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Noopen"}
{"id": "25020", "contents": "Det La Unión Department (üüb Spaans: Departamento de La Unión) as ian faan dön fjauertanj departmenten faan El Salwadoor. Det hee 268.400 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department a La Unión. El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "25021", "contents": "Det Morazán Department (üüb Spaans: Departamento de Morazán) as ian faan dön fjauertanj departmenten faan El Salwadoor. Det hee 203.800 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department a San Francisco. El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "25022", "contents": "Det San Miguel Department (üüb Spaans: Departamento de San Miguel) as ian faan dön fjauertanj departmenten faan El Salwadoor. Det hee 499.900 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department a San Miguel. El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "25023", "contents": "Det San Salvador Department (üüb Spaans: Departamento de San Salvador) as ian faan dön fjauertanj departmenten faan El Salwadoor. Det hee 1.786.400 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department a San Salvador. El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "25024", "contents": "Det San Vicente Department (üüb Spaans: Departamento de San Vicente) as ian faan dön fjauertanj departmenten faan El Salwadoor. Det hee 184.100 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department a San Vicente. El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "25025", "contents": "Det Sonsonate Department (üüb Spaans: Departamento de Sonsonate) as ian faan dön fjauertanj departmenten faan El Salwadoor. Det hee 506.500 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Sonsonate. El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "25026", "contents": "Det Usulután Department (üüb Spaans: Departamento de Usulután) as ian faan dön fjauertanj departmenten faan El Salwadoor. Det hee 374.900 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Usulután. El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "2503", "contents": "Besfleegen (Oestridae) san en famile faan twiijüget insekten an hiar tu a fleegen (Brachycera). Hör maasken kem üs parasiiten bi tetjdiarten föör. Fööraal klooksdiarten wurd befäälen. Am käänt amanbi 100 slacher, 10 diarfaan uun Madeleuroopa. Uun a troopen befaal besfleegen uk minsken. Cephalopina – Cephenemyia – Cobboldia – Cuterebra – Dermatobia – Gasterophilus – Gedoelstia – Gyrostigma – Hypoderma – Kirkioestrus – Neocuterebra – Ochotonia – Oestroderma – Oestromyia – Oestrus – Pallasiomyia – Pavlovskiata – Pharyngobolus – Pharyngomyia – Portschinskia – Przhevalskiana – Rhinoestrus – Ruttenia (Diptera) – Strobiloestrus – Suioestrus – Tracheomyia Commonskategorii: Besfleegen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Besfleegen Dasfleegen"}
{"id": "25030", "contents": "Det Azuay Prowins (üüb Spaans: Provincia de Azuay [aˈswaj]) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 712.127 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Cuenca. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25031", "contents": "Det Bolívar Prowins (üüb Spaans: Provincia de Bolívar [boˈliβaɾ]) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 183.641 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Guaranda. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25032", "contents": "Det Cañar Prowins (üüb Spaans: Provincia de Cañar [kaˈɲaɾ]) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 225.184 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Azogues. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25033", "contents": "Det Carchi Prowins (üüb Spaans: Provincia de Carchi [ˈkaɾtʃi]) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 164.524 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Tulcán. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25034", "contents": "Det Chimborazo Prowins (üüb Spaans: Provincia de Chimborazo [tʃimboˈɾaso]) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 458.581 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Riobamba. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25035", "contents": "Det Cotopaxi Prowins (üüb Spaans: Provincia de Cotopaxi [kotoˈpaksi]) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 409.205 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Latacunga. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25039", "contents": "De Aguascalientes Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Aguascalientes [ˌaɣwaskaˈljentes], üüb Nahuatl: Tlahtohcayotl Aguascalientes) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 1.184.996 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Aguascalientes. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "2504", "contents": "A Fleegen (Brachycera) san ian faan tau onerordern faan twiijüget insekten (Diptera). Det ööder oneroorder san a Magen (Nematocera). Acroceridae - Apioceridae - Apsilocephalidae - Apystomyiidae - Asilidae - Atelestidae - Athericidae - Austroleptidae - Bolbomyiidae - Bombyliidae - Brachystomatidae - Calliphoridae - Dolichopodidae - Drosophilidae - Empididae - Evocoidae - Hilarimorphidae - Hybotidae - Mydidae - Mythicomyiidae - Nemestrinidae - Oestridae - Pantophthalmidae - Pelecorhynchidae - Rhagionidae - Scathophagidae - Scenopinidae - Stratiomyidae - Syrphidae - Tabanidae - Therevidae - Vermileonidae - Xylomyidae - Xylophagidae ... an noch flooken muar Besfleegen (Oestridae) Bromern (Calliphoridae) Lucilia Green Fleeg, Gulfleeg (Lucilia sericata) Früchtfleegen (Drosophilidae) Drosophila Drosophila melanogaster Njoksfleegen (Scathophagidae) Scathophaga Njoksfleeg (Scathophaga stercoraria) Sweewfleegen (Syrphidae) Dasen (Tabanidae) Tabanus Hingstfleeg (Tabanus sudeticus) Küfleeg (Tabanus bovinus) Ian fleeg maaget nään somer. Prake a fleegen, do fu wi sonerweder. Commonskategorii: Fleegen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fleegen Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "25042", "contents": "Di Lunkreis Amerlun (faan indogermaans: ameri = muur) as en lunkreis uun't nuurdwaasten faan Niidersaksen. Det kreisstääd as Westerstede. Uun't Amerlun san sääks ianhaidsgemeenen mä iinwenertaalen faan di 31. Detsember 2019 Ianhaidsgemeenen Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019.: Commonskategorii: Lunkreis Amerlun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25046", "contents": "Di Lunkreis Groofskap Bentheim leit uun't süüdwaasten faan Niidersaksen bi a grens tu a Neederlunen. Det kreisstääd as Nordhorn. Iinwenertaalen faan di 31. Detsember 2019. Ianhaidsgemeenen Bad Bentheim, stääd (15.609) Nordhorn, kreisstääd (53.711) Wietmarschen (12.336) Samtgemeenen mä uunslööden gemeenen (* diar sat at ferwaltang) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Groofskap Bentheim – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25048", "contents": "David Hume [hju:m] (* 26. April/ 7. Mei 1711 uun Edinburgh, Skotlun; † 25. August 1776 uk diar) wiar en skots filosoof, ökonoom an histooriker. Hi wiar een faan dön bedüüdenst fertreedern faan det skots apkleering an wurt tu det filosoofisk rachting faan’t empirismus tureegnet. Sin skeptisk an metafüüsikfrei filosoofiarin reeget Immanuel Kant tu sin Kritiik faan det Rian Fernonft uun. Persöönelkhaiden faan't Apkleering: (uun Frankrik) Jean-Jacques Rousseau, Voltaire; (uun't Ferianigt Köningrik) Thomas Hobbes, David Hume, John Locke; (uun Holun) Baruch de Spinoza, (uun Tjiisklun) Henriette Herz, Marcus Herz, Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz. Commons: David Hume – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "25049", "contents": "Det El Oro Prowins (üüb Spaans: Provincia de El Oro [el ˈoɾo]) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 600.659 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Machala. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "2505", "contents": "Magen (Nematocera) san en onerorder faan twiijüget insekten (Diptera). Anisopodidae - Axymyiidae - Bibionidae - Blephariceridae - Bolitophilidae - Canthyloscelididae - Cecidomyiidae - Ceratopogonidae - Chaoboridae - Chironomidae - Corethrellidae - Culicidae - Deuterophlebiidae - Diadocidiidae - Ditomyiidae - Dixidae - Hesperinidae - Keroplatidae - Lygistorrhinidae - Mycetophilidae - Nymphomyiidae - Pachyneuridae - Pediciidae - Perissommatidae - Psychodidae - Ptychopteridae - Rangomaramidae - Scatopsidae - Sciaridae - Simuliidae - Tanyderidae - Thaumaleidae - Tipulidae - Trichoceridae - Valeseguyidae ... an noch flooken muar Medern (Tipulidae) Tipula Meder (Tipula paludosa) Steegmagen, Moskiiten (Culicidae) Aedes Aedes aegypti Culex Mag (Culex pipiens) Commonskategorii: Magen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Magen"}
{"id": "25050", "contents": "Det Esmeraldas Prowins (üüb Spaans: Provincia de Esmeraldas [ezmeˈɾaldas]) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 534.092 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Esmeraldas. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25051", "contents": "At Galápagos Prowins (üüb Spaans: Provincia de Galápagos) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 25.124 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Puerto Baquerizo Moreno. Det prowins amfaadet a Galapagos Eilunen. Ecuador, citypopulation.de Commons: Galápagos (Prowins) – Saamling faan biljen of filmer Galapagos Eilunen"}
{"id": "25052", "contents": "Det Guayas Prowins (üüb Spaans: Provincia de Guayas) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 3.645.483 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Guayaquil. Guayaquil Durán Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25053", "contents": "Det Imbabura Prowins (üüb Spaans: Provincia de Imbabura [imbaˈβuɾa]) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 398.244 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Ibarra. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25054", "contents": "Det Loja Prowins (üüb Spaans: Provincia de Loja) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 448.966 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Loja. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25055", "contents": "Det Los Ríos Prowins (üüb Spaans: Provincia de Los Ríos) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 778.115 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Babahoyo. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25056", "contents": "Det Manabí Prowins (üüb Spaans: Provincia de Manabí) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 1.369.780 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Portoviejo. Portoviejo Manta Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25057", "contents": "Det Morona Santiago Prowins (üüb Spaans: Provincia de Morona Santiago) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 147.940 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Macas. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25058", "contents": "Det Napo Prowins (üüb Spaans: Provincia de Napo) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 103.697 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Tena. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25059", "contents": "Det Orellana Prowins (üüb Spaans: Provincia de Orellana) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 136.396 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Puerto Francisco de Orellana. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "2506", "contents": "A Kraaben (Coleoptera) san mä 350.000 slacher det gratst order faan a insekten – an uk daalang noch wurd arke juar hunerten faan nei slacher beskrewen. Acanthocnemidae – Aderidae – Agapythidae – Agyrtidae – Akalyptoischiidae – Alexiidae – Amphizoidae – Anthicidae – Anthribidae – Archeocrypticidae – Artematopodidae – Aspidytidae – Attelabidae – Belidae – Biphyllidae – Boganiidae – Boridae – Bostrichidae – Bothrideridae – Brachyceridae – Brachypsectridae – Brentidae – Buprestidae – Byrrhidae – Byturidae – Callirhipidae – Cantharidae – Carabidae – Caridae – Cavognathidae – Cerambycidae – Cerophytidae – Cerylonidae – Chaetosomatidae – Chalcodryidae – Chelonariidae – Chrysomelidae – Ciidae – Clambidae – Cleridae – Cneoglossidae – Coccinellidae – Corylophidae – Crowsoniellidae – Cryptophagidae – Cucujidae – Cupedidae – Curculionidae – Cybocephalidae – Cyclaxyridae – Dascillidae – Decliniidae – Dermestidae – Derodontidae – Discolomatidae – Disteniidae – Dryophthoridae – Dryopidae – Dytiscidae – Elateridae – Elmidae – Endecatomidae – Endomychidae – Epimetopidae – Erotylidae – Eucinetidae – Eucnemidae – Eulichadidae – Georissidae – Gyrinidae – Haliplidae – Helophoridae – Helotidae – Heteroceridae – Histeridae – Hobartiidae – Hydraenidae – Hydrochidae – Hydrophilidae – Hydroscaphidae – Hygrobiidae – Ischaliidae – Jacobsoniidae – Jurodidae – Kateretidae – Laemophloeidae – Lamingtoniidae –"}
{"id": "25060", "contents": "Det Pastaza Prowins (üüb Spaans: Provincia de Pastaza) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 83.933 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Puyo. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25061", "contents": "Det Pichincha Prowins (üüb Spaans: Provincia de Pichincha) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 2.576.287 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Quito. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25062", "contents": "Det Santa Elena Prowins (üüb Spaans: Provincia de Santa Elena) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 308.693 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Santa Elena. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25063", "contents": "Det Santo Domingo de los Tsáchilas Prowins (üüb Spaans: Provincia de Santo Domingo de los Tsáchilas) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 368.013 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Santo Domingo de los Colorados. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25064", "contents": "Det Sucumbíos Prowins (üüb Spaans: Provincia de Sucumbíos) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 176.472 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Nueva Loja. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25065", "contents": "Det Tungurahua Prowins (üüb Spaans: Provincia de Tungurahua) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 504.583 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Ambato. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25066", "contents": "Det Zamora Chinchipe Prowins (üüb Spaans: Provincia de Zamora Chinchipe [saˈmoɾa tʃinˈtʃipe]) as ian faan dön fjauer-an-twuntig prowinsen faan Ekwadoor. Det hee 91.376 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Zamora. Ecuador, citypopulation.de"}
{"id": "25067", "contents": "De Baja California Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Baja California [ˌbaxa kaliˈfornja], üüb Nahuatl: Tlahtohcayotl Tlani California) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 3.155.070 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Mexicali. Mexicali Tijuana Peninsular Ranges Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "25068", "contents": "De Baja California Sur Bundesstoot as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 637.026 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as La Paz. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "25069", "contents": "De Campeche Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Campeche [kamˈpetʃe], üüb Nahuatl: Tlahtohcayotl Campeche) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 822.441 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Campeche. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "25070", "contents": "De Chiapas Bundesstoot as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 4.796.580 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Tuxtla Gutiérrez Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "25071", "contents": "De Chihuahua Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Chihuahua [tʃiˈwawa], üüb Nahuatl: Tlahtohcayotl Chihuahua) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 3.406.465 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Chihuahua. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "25072", "contents": "Di Lunkreis Celle as en lunkreis uun't uastelk Niidersaksen. Iinwenertaalen faan di 31. Detsember 2019: Ianhaidsgemeenen Samtgemeenen mä uunslööden gemeenen (* Ferwaltangssteed): Gemeenfrei regiuun (uun't nuurdwaasten) Lohheide (764) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Celle – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25074", "contents": "Di Lunkreis Cloppenburg (plaatsjiisk: Landkreis Cloppenborg, seeltersk: Loundkring Kloppenbuurich) leit uun't nuurdwaastelk Niidersaksen. Diar leit uk det gemeen Saaterlun, huar saaterfresk (seeltersk) snaaket woort. Iinwenertaalen faan di 31. Detsember 2019. Ianhaidsgemeenen Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Cloppenburg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25079", "contents": "Di Lunkreis Friesland as en lunkreis uun't nuurdwaastelk Niidersaksen bi a Nuurdsia. Sin kreisstääd as Jever. Iinwenertaalen faan di 31. Detsember 2019.. Ianhaidsgemeenen Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Friesland – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25085", "contents": "Det Yola Spriik wiar en spriikwiis faan Ingels, wat iar uun det Wexford Graafskap (üüb Yola: Weisforthe) uun a süüduast faan Irlun spreegen wurd. Det wiar’t spriik faan lidj, wat uun det 12. juarhunert do siidelt an Madelingels spruch. Auer föl juarhunerten hed a spreegern faan detheer spriik bluat letjet kontakt mä dön öler dialen, huar Ingels spreegen wurd, ei lewet Yola dön likedening lütferanringen üüs Ingels mä. At spriik stoorew uun det 19. juarhunert ütj. Üüb't spriik het a nööm faan't spriik ual. Nai mä't Yola as Fingaalisk, diar uun a uast faan Irlun (Graafskap Fingal) snaaket wurden as. Pronoomen ich (ik), hea of hey (hi), shoo (hat w.), wough, w’ (wi), ye (jam), hi, h’, thye (jo). w’ ouse (mä üs) mee (man, min), thee friend (dan frinj), oor hoane (üüs hun). Werben ich aam (of ’cham): ik san; ich waas (of ’chas): ik wiar. ich ha (of ’cha): ik haa; w’had (of waad): wi hed. ich wull (of ’chull): ik wal; ich would (of ’chood): ik wul. Taalen oan (1), twye, twyne (2), dhree (3), voure (4), veeve (5), zeese (6), zeven (7), ayght (8), neen (9), dhen (10). Poole, J., (1867), A glossary, with some pieces"}
{"id": "25088", "contents": "Di Lunkreis Wittmund as en lunkreis uun Uastfresklun. Diar hiar uk tau uastfresk eilunen mä tu. Sin kreisstääd as Wittmund. Iinwenertaalen faan di 31. Detsember 2019. Ianhaidsgemeenen Friedeburg (10.154) Langeoog, eilun (1817) Spiekeroog, eilun (809) Wittmund, kreisstääd (20.313) Samtgemeenen mä uunslööden gemeenen (* Diar sat at ferwaltang) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Wittmund – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2509", "contents": "Wat menst dü? A weeder-kraaben A insekten Kraab (stäärbil)"}
{"id": "25090", "contents": "Desmond Mpilo Tutu (* 7. Oktuuber 1931 uun Klerksdorp, Süüdaafrika, † 26. Detsember 2021) wiar en süüdaafrikoons anglikaans geistelkmaan an menskenrochtmaan. Hi wiar faan 1986 tu 1996 ertsbaskop faan Kaapsteed an priimas faan det Church of the Province of South Africa. För sin menskenrochtaktiwiteeten wurd hi 1984 mä de Nobelpris för Frees ütjteeknet. Faan 1995 tu 1998 wiar hi föörmaan faan det süüdaafrikoons Woorhaids- an Fersööningskomischuun."}
{"id": "25091", "contents": "Sir Seretse Goitsebeng Maphiri Khama (* 1. Jüüle 1921 uun Serowe; † 13. Jüüle 1980 uun Gaborone) wiar faan 1966 tu 1980 de iarst president faan Botsuana."}
{"id": "25092", "contents": "Ellen Johnson Sirleaf (* 29. Oktuuber 1938 uun Monrovia) wiar faan 2006 tu 2018 presidentin faan Libeeria. Hat wiar det iarst wüf, diar troch en wool det amt faan en stootsbaas uun Aafrika fing. 2011 fing hat a Nobelpris för Frees. Commons: Ellen Johnson Sirleaf – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "25093", "contents": "Dwight David „Ike“ Eisenhower (* 14. Oktuuber 1890 uun Denison, Texas, üüs David Dwight Eisenhower; † 28. Marts 1969 uun Washington, D.C.) wiar en US-amerikoons generool an faan 1953 tu 1961 de 34. president faan dön Ferianigt Stooten. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten (1945-2001): Harry S. Truman (1945-1953), Dwight Eisenhower (1953-1961), John F. Kennedy (1961-1963), Lyndon B. Johnson (1963-1969), Richard Nixon (1969-1974), Gerald Ford (1974-1977), Jimmy Carter (1977-1981), Ronald Reagan (1981-1989), George H.W. Bush (1989-1993), Bill Clinton (1993-2001)."}
{"id": "25095", "contents": "Émile Édouard Charles Antoine Zola (* 2. April 1840 uun Pariis; † 29. September 1902 uk diar) wiar en fraansöösk skriiwer, konstmooler an jurnalist. Hi wiar begrünjiger faan’t rachting faan det Naturalismus uun europeeisk literatüür. Hi wiar uk en aktiiw jurnalist an sin artikel J’accuse …! (Ik klaag uun…!; 1898) spelet en kairol uun det Dreyfus-Afeer an Frankrik an druch tu det leeder rehabilitiaring faan de feelskelk auer lunferriad feruurdialed ofsiar Alfred Dreyfus bi."}
{"id": "25096", "contents": "Ulf Bästlein (* 1959 uun Flensborag, Schleswig-Holstian) as en sjiisken sjongster. Sin stem as basbariton. Bästlein hää promowiaret uun jo feeg germanistik an ualfilologii. Hi as profeser för sjongen bi't Konstuniwersiteet Graz (Uastenrik). Hans-Momsen-Pris 2018 Fersiinstorden faan't lun Schleswig-Holstian 2021 Literatüür faan of auer Ulf Bästlein uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Ulf Bästlein bi't wääbsteed faan't Konstuniwersiteet Graz"}
{"id": "25097", "contents": "At Dragseth Duo, det san Manuel Knortz an Kalle Johannsen. Jo haa uun a 1980er juaren begand, folkmusiik tu maagin. Hör nööm haa's efter „Dragseths Gasthof“ uun Hüsem. Leederhen as diar noch Jens Jesse tukimen, so dat's nü en trio san an Dragseth het. Jo spele aanj staken uun plaatsjiisk an huuchsjiisk, man uk ingelsk staken. 1990 Bad Bevensen-Pris 2008 Hans-Momsen-Pris 1987: Vundaag 1988: Es ist ein Flüstern … 1991: Lichtjahre 2004: Hiimstoun (mä Drones & Bellows) 2006: The Promised Shore 2008: Songs from the Porch (mä Backporch Stringband) 2010: Soweit … – Songs 1990–2010 2011: Stää un Stünn 2017: Drift 2017: Der Schimmelreiter (Hiarbuk, leesen faan Hans-Peter Bögel) Wääbsteed (atelier-knortz.de)"}
{"id": "25101", "contents": "Dit Dragseth Duo, dit sen Manuel Knortz en Kalle Johannsen. Jat haa ön di 1980er Jaaren bigent en spöli Folkmusiik. Jaar Noom kumt fan di Wertskep „Dragseths Gasthof“ ön Hüsem. Leeterhen es jit Jens Jesse diartökemen, en sa waar diar en Trio fan, wat jit Dragseth jit. Ja spöli ain Steken sa üs uk ialer Steken üp Platdütsk, dütsk en friisk. Uk Engelsk Steken kum fuar. 1990 Bad Bevensen-Pris 2008 Hans-Momsen-Pris 1987: Vundaag 1988: Es ist ein Flüstern … (Dragseth Duo singt Storm) 1991: Lichtjahre 2004: Hiimstoun (mä Drones & Bellows) 2006: The Promised Shore 2008: Songs from the Porch (me di Backporch Stringband) 2010: Soweit … – Songs 1990–2010 2011: Stää un Stünn 2017: Drift 2017: Der Schimmelreiter (Hiirbok, leesen faan Hans-Peter Bögel) Weebsir (atelier-knortz.de)"}
{"id": "25111", "contents": "Navya SAS set ön Villeurbanne (nai bi Lyon) ön Frankrik en waar 2014 grünjlair. Navya becht Autos, wat salev köör ken (Autonoomi Autos). 2015 waar di litj Bus Arma fuarstelt, en des gelt üs dit jest autonoomi Wain wat üs Seerie becht uur en fuar di Straat töleten es. Sent Oktoober 2015 jeft et di Navya Arma, en autonoomi Elektrowain fuar Persoonen üp kuurt Waien. Bit tö 15 Mensken ken me bit tö 45 m/h önerwai wiis. Sent di Aprilmuun fan 2016 sen soks Wainern bi dit Atoomkraftwerk Civaux ön Frankrik üp Wai. Jest Forsjuken üp Straat haa ön di Juuni fan 2016 me tau Wainerön di Naiforkiir fan Sitten/Swaits bigent. Fan di September 2016 ön foraascht em dit uk ön Lyon me di Naiforkiir fuar di Büürern. Sent Mai 2017 uur uk ön Koppl bi Salzburg forsaacht.. Des fent em uk öner \"Digibus\" ön't nat. Di 23. Oktober 2018 kām en Nanya naa Söl, wat fuar di SVG (Sylter Verkehrsgesellschaft) laap skel. 2014 heer Christoph Sapet di Firma iipenmaaket, fuarof her hi al di Videospölmaakerii Infogrames Studios. Ön di Januwaari fan 2016 kürt di Firma 4,1 Mio. Euro Risikojil fan Finansinwestooren fo. Ön di Oktoober kām jit 30 Mio."}
{"id": "25116", "contents": "Sileo es en dütsk Omnibus firma wesen. Di Sileo GmbH jert tö di Bozankaya-Firmenker, hur bluat Batteriibusi becht waar. Di Firma seet ön Salzgitter-Watenstedt. Sent 2020 es fan di Fabriik nönt muar aur. 2022 ging di Nat-Sir jit, man fan di Bus Modeli wiar niin Skelter tö se. Ön di April fan 2022 waar uk des ofstelt. Di Sileo GmbH waar ön't Jaar 2014 grünjlair. Al 1989 her Murat Bozankaya en Injenjöörkontoor ön Wolfenbüttel (Bozankaya Business Consultant & Commerce (BBC & C)) bigent. 1997 kām uk ön Wolfenbüttel di Bozankaya Metall & Kunststoff GmbH bitöt leeterhen toog em om naa Salzgitter. Me di Jaaren waar fan dit Konstruktsjoonskontoor Bozankaya en Systeem-Töstjüürer fuar Faartjüchfabriken. 2010 kür em ön Ankara (Türkei) di Turkish Commercial Vehicles (TCV) grünjlii, en diarme kür em salev Busi bech. 2012 kām en Diesel-Statbus üt, en fan des Konstruktsjoon waar uk di Sileo maaket. Diarfuar wiar men jit en Firma, di Sileo GmbH nöörig, aurdat em en Āpleersysteem, dit Single-Cell-Loading-Batteriesystem (SCL) bech wil. Di Sileo GmbH es fan 2014. Di 27. August 2017 bruan Produktsjoonshali en Forwaltingsbechnig hiilendal of. Di jest Bus-Bisteling kām ön di Juuli fan 2015 iin, en dit wiar fuar di SWB Bus und Bahn"}
{"id": "25119", "contents": "En Triiwain-Bus es en Forkiirsmerel fan trii Diilen, hur masi Mensken me langs kum ken. Hat jeft üp Straat man fuaral Solo- en Tauwain-Busi. Bit nü laap sok Busi fuaral me Dieselmaskiinen. Fan Firmen sa üs Sileo jeft et des Art fan Autos uk me Elektromaskiinen. \"Triiwain-Bus\", üp dütsk \"Doppelgelenkbus\" bi Commons saacht."}
{"id": "25122", "contents": "Di Sileo S12 es en Baterii-Liinienbus fan twelev Meetern Leengdi. Di Bechningsaart jit Liigerböörtbus, dat diar uk Mensken me Rulstööl of dānen ek sa gur tö Fut sen, iinkum ken. Di Sileo S12 uur fan di dütsk-türkisk Firma Sileo becht. Di Öndreft giar aur en Elektroportaalaksi me tau weeterköölet Asychroon-Elektromaskiinen (ark 120 kW) fan ZF ön Friedrichshafen (ZF AVE 130). Uk di Fuarderaks es fan ZF (ZF RL 82 EC Rigid Portal) sa üs uk di Stjüüring (ZF 8098 Servocom). Üp Taak fan di Bus es di Köörbaterii fastmaaket, wat normaalerwiis en Lithium-Iirsenphosphaat-Batterii es, wat en Kapatsiteet fan 230 kWh heer. Dierme skel di Bus 230 bis 300 km skafi. Di Baterii es fan 340 Selen becht, wat enkelt aurwachet en railt uur (Single-Cell-Loading, SCL). Di Bus ken me 4 bis 100 kW Leerkraft āpleeren uur. Em ken di Sileo S 12 me tau of trii Düüren fuar Passajiiri fo.. Di Konsept fan di Bateriibus es nii, en diarom uur dit tö Proof iinseet. Di Omnibus-Verkehr Aalen (OVA) fing en Sileo S12 me di Numer AA-OV 840, wat ön di 22. Detsembermuun 2016 ön di Plaats fuar di Baahof fuarstelt waar. Ön di Juuli fan 2015 heer di SWB Bus"}
{"id": "25124", "contents": "Di Streetscooter GmbH (Ain Skriifwiis StreetScooter) ön Aachen becht Elektroautos me Bateriien. Sent hok Jaaren es dit en Daachterfirma fan di Dütsk Post. Uk elektrisk Lastenweelen uur bi Streetscooter becht. 2020 waar bikeent, dat di Post diarme weđer āphual wel. Ön di Juuni fan 2010 heer Achim Kampker töhop me Günter Schuh di Firma üs en Forskingsprojekt fan di RWTH Aachen bigent. Töhop me 80 üđer Firmen skul en Elektroauto fuar kuurt Waien üttaacht uur. Des Wain skul fuar 5.000 € plus Baterii (-hüür) önberen uur. Diarfan waar man en ain Firma. Ön di Mai fan 2011 waar dit Concept Zeitgeist fuar't jest Lop weeget, ön di Hārefst kām di jest Streetscooter Compact ön di Internationale Automobil-Ausstellung (IAA) ön Frankfurt tö se. Achterön kām di Minilaster Work. 2012 heer Kampker di Foriining Netzwerk für bezahlbare und nachhaltige Elektromobilität grünjlair en waar Fuarseeter diarfan. Bi di RWTH Aachen waar me en Multimateriaal-3D-Prenter fan Stratasys en Elektroauto-Prototyp becht, en des waareti ek leenger üs jen Jaar. Des Auto wiar di Streetscooter C16, diar ön di 25. Oktoober fan 2014 ön di EuroMold weeget uur kür. 2014 waar uk 200 Stek fan di Minilaster Streetscooter Work becht, hurfan di Post 70 aurnoom. -"}
{"id": "25130", "contents": "Antoine Marie Jean-Baptiste Roger Vicomte de Saint-Exupéry wiar en fraansöösk skriiwer an piloot. Hi wiar al tu sin leewentstidjen en bekäänd an lokelk skriiwer an wurd en kultskriiwer faan a efterkrichsjuartjiinsten. Sin stak De letj prens hiart mä auer 140 miljuunen ferkeeft ekslempaaren tu dön lokelkst buken uun a wäält."}
{"id": "25131", "contents": "Det Eastern Prowins as ian faan dön fiiw prowinsen faan Sierra Leone. Det hee 1.642.370 lidj (2005). At hoodsteed faan't prowins as Kenema. At prowins hee trii distrikten: Sierra Leone, citypopulation.de Sierra Leone: Administrative Division, citypopulation.de Sierra Leone: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "25132", "contents": "Det Northern Prowins as ian faan dön fiiw prowinsen faan Sierra Leone. Det hee 853.662 lidj (2017). At hoodsteed faan't prowins as Makeni. At prowins hee fiiw distrikten: Sierra Leone, citypopulation.de"}
{"id": "25133", "contents": "Det Southern Prowins as ian faan dön fiiw prowinsen faan Sierra Leone. Det hee 1.441.308 lidj (2005). At hoodsteed faan't prowins as Bo. At prowins hee fjauer distrikten: Sierra Leone, citypopulation.de"}
{"id": "25135", "contents": "Det North West Prowins as ian faan dön fiiw prowinsen faan Sierra Leone. Det hee 1.162.065 lidj (2017). At hoodsteed faan't prowins as Port Loko. At prowins hee trii distrikten: Sierra Leone, citypopulation.de"}
{"id": "25136", "contents": "Det Western Area as ian faan dön fiiw prowinsen faan Sierra Leone. Det hee 1.500.234 lidj (2017). At hoodsteed faan't prowins as Freetown. At prowins hee tau distrikten: Western Area Lun Western Area Steed Sierra Leone, citypopulation.de"}
{"id": "25137", "contents": "Di e.GO Mobile AG es en Elektroautofabriik ön Aachen. Di Firma waar ön't Jaar 2015 grünjlair, en 2017 kür ön di Mai dit jest Model, di e.GO Life weeget uur. Sent des Tir ken em dit Auto uk fuarof bistel, en tö dit Jen fan 2018 skel di jest Wainer üp Straat kum. Dit Start-Up-Firma es üt en Werktjüchmaskiinenlaboor bi di RWTH Aachen wukset en uur üt di RWTH ütgrünjet. Fööret uur di Firma fan di RWTH-Profesor Günther Schuh. Schuh heer ön't Jaar 2010 uk di Firma Streetscooter me ön Gang braacht. wat sent 2014 en Daachterselskep fan di Dütsk Post es. Dit jest Produkt fan di e.Go mobile AG wiar en Spaasmaskiin fuar Wukseni, dit e.Go Kart Di 17. Marts 2017 waar dit jest Seerienauto, di e.Go Life bi di CeBiT weeget. En Pop Up Store es en Laaden, wat lerig es en hur em sin Produkt fuar di Tir, diar di Laaden lerig staan wöör, diar tö Forkoopin iinstelt. Sok heer di e.G mobile AG ön Bonn en Neuss. Iin ön di Firma ön aachen jeft et jit en Showroom, hur em forskeligi Ütstafiaringen fan di e.Go Life önluki en köör ken. e.go Life Di e.Go Life es"}
{"id": "25139", "contents": "Di e.GO Life es en mal litj Elektroauto fan di e.GO Mobile AG ön Aachen. Di Wain ken sent di Maimuun fan 2017 fuarbistelt uur, fan 2019 ön skel em di uk fo. Dit Auto uur me trii Maskiinen önböören. Di litjest Versioon me 20 kW skel 15.900 € kosti, en diarfan giar tö Tiren jit di Preemie fan 4.000 € of, wat em fan di Regiaring fair, wan em en Elektroauto koopet. Kontoorsföörer es Günther Schuh, en Profesor bi di RWTH Aachen, diart al bi Streetscooter me grünjet en aarbert her. Di e.Go Life uur ön dit Campus fan di RWTH konstruiaret, en diar es Schuh Profesor fuar Produktsjoonssystematik. Jerst skul dit Auto bluat en lecht wain fuar senerlig kuurt Waien wiis, man da waar diar dach muar en Auto fan (Autoklas M1). Ön di Marts 2017 waar dit Auto bi di CeBiT ön Hannover üs klaar weeget. Ön di Aprilmuun fan 2017 waar bikeent, dat di Fabrik diar becht uur skel, hur Philips wesen wiar, en dit es ön di Uasten fan Aachen. Ön di Septembermuun waar sair, dat al 1.200 Mensken en e.Go Lifer bistelt her en di Wain me trii forskeligi Maskiinen ön di Somer fan"}
{"id": "25144", "contents": "En Elektroauto es en Automobiil, wat fan Elektromaskiinen öndrewen uur. Hok Aart fan Autos, elektrisk Wainer of sok me Jölingsmaskiin üs Jest üp Straat kemen es, weet nemen sa rocht. Aur en lung Tir wiar di Mensken man lefer me en Elektrowain önerwai, aurdat em en Bensiinmaskiin öndrai skul. Beeter waar dit me en Elektromotoor, di Starter, wat di Maskiin me en Baterii öndrai kür. Sa heer di Elektrotechnik di Bensiinwain holpen, dat di üp Fet kum kür. Di Forskel es fuaral, hur di Energii fuar di Maskiinen fan kumt. En Auto me Brenstofseli ken wakerer āpfelt uur, en dit kumt me jen Leering fiiđer üs di miist Bateriiautos. En Auto fan di Merelklas nemt ombi 800 Gram Weeterstof fuar 100 km, dit jit, dat dit me 5 kg binai 600 km fiir lapt. Wan em muar üs jen Brenstofseli heer, ken em uk muar Maskiinenkraft leenger omseet üs me Bateriien. Me en Bateriienauto ken em muar Stroom rekuperiari, en em kan sin Stroom itüüs maaki. Weeterstof let höm ek sa iinfach maaki en fuaral uk forwaari. Hat jeft fuaral trii Aarten: Elektroauto me Baterii: Stroom fan't Nat, en Winjkraft- of Photovoltāikönlaag uur iin ön en Baterii leeren. Di Maskiin"}
{"id": "25145", "contents": "Di Sono Sion es en Elektroauto, wat Sono Motors forsprakt. Di Wain ken fan't Stroomnat sa üs uk fan ain Solaarpaneeli ön di Karoserii āpleeren uur. Sent 2012 aarberi di Grünjliiers fan ön jaar Sion. Ön di Jaaren 2016 en 2017 kür aur Crowdfunding-Kampagnen muar üs 2 Milljoonen Euro fuar dit Omseeten en Proototypen saamlet uur. Ön di Juuli 2016 waar di Reekner-Skeltern fan di SION weeget Sent August 2017 jeft et tau Proototypen fan di SION, wat bi Roding Automobile becht uuren sen. Ja skel sa temelk sa wiis üs di SION achterön becht uur. Dit Auto skel man jit forbeetert uur, bit dat dit becht uur. Di SION uur ön twelef Staten ön Euroopa tö Proof köört, en diarbi wel em di Failen ütfinj en eeđer di Kritiik fan di Liren hiir. Ön di Hārefst fan 2017 heer di Seerienaarber bigent. Di Crashtest skel 2019 maaket uur, en diarbi wel em hol fjuur Stiaren eeđer di NCAP Standard haa wel. Seerienproduktsjoon en dit Forkoopin skel uk 2019 ön Gang kum. 2017 sen hok Investooren tö Sono Motors kemen, sa üs di Grünjliier fan di Energiitiinstler Juwi en di Böllinger Gruppe. Di 9. Mai 2018 waar bikeent dönen, dat"}
{"id": "25146", "contents": "Di Toyota Mirai es en PKW me fjuur Plaatsen, wat me Weeterstof aur en Brenstofseli en Baterii āpleert, hur di Stroom fuar en Elektromootor fan kumt. Dit Auto jert tö di hooger Merelklas, en es, sa üs Toyota sair, dit jest Brenstofselenauto, wat üs gurt Seerie becht uur. Di Mirai waar 2014 fuarstelt, di 15. Detsember 2014 waar di jest Mirai ön Japan forkoopet. Ön Dütsklön kām di jest Wain diarfan ön di Septembermuun 2015 üp Straat.. Bit tö dit Jen fan 2016 waar 2.840 Mirai becht, en diarfan ging 1.500 naa Japan, 2.200 naa di U.S.A. sa üs 30 naa Dütsklön.. Bit tö dit Jen fan 2017 waar ombi 5.300 Mirai forkoopet. Bit tö di Januwaari fan 2018 kür 3.000 Autos naa Kalifornien forkoopet uur, en diarfan kām Toyota bi Autos me Brenstofselen üp 80% fan di Marker diarfuar. Dit Uurt \"Mirai\" es japānsk en jit sa fuul üs Tökumst. Toyota heer al 1992 me dit Ütteenken fan Autos me Weeterstof bigent. Di jest Proototypen waar 2001 üs Toyota FCHV fuarstelt. Ön Japan helpt di Regiaring, dat des Autos üp Wai kum. Di japānsk Premierminister Shinzō Abe heer 2014 forspreeken, dat ark Weeterstofauto me omreeknet 14.000 Euro subventsjoniaret uur"}
{"id": "25154", "contents": "Tseerium as en cheemisk element mä det ufkörtang Ce an det atoomnumer 58. Hat hiart tu a lantaniiden an diarmä tu a raar eerden. Rian Tseerium SIMS-Spektrum faan Cer Cer(III)-kloriid Cer(IV)-sulfaat Ammoniumcer(IV)-nitraat Commonskategorii: Tseerium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen uun't infobox kem miast faan www.webelements.com (Cer). CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1579. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bis E-145. Wäärser uun g/mol an cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Cer, Späne uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 2. April 2018 (mä JavaScript)."}
{"id": "25161", "contents": "Praseodüüm as en cheemisk element mä det ufkörtang Pr an det atoomnumer 59. Hat hiart tu a lantanoiden. Di nööm komt faan't greks πράσινος prásinos „green“, an δίδυμος didymos „twanlang“ (twanlang faan lantaan). SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian praseodüüm Praseodüüm glääs Commonskategorii: Praseodüüm – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . IUPAC, Standard Atomic Weights Revised v2 (Memento faan di 3. Marts 2016 uun't Internet Archive). CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1579. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337; doi:10.1021/je1011086. Dootenbleed Praseodymium, powder bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 26. April 2017."}
{"id": "25164", "contents": "Neodüüm as en cheemisk element mä det ufkörtang Nd an det atoomnumer 60. Hat hiart tu a lantanoiden. Di nööm komt faan't greks νέος neos ‚nei‘, an δίδυμος didymos ‚twanlang‘ (twanlang faan lantaan). SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian neodüüm Neodüüm glääs Commonskategorii: Neodüüm – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1579. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar san uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amgreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337; doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Neodym, Pulver uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 26. April 2017 (mä JavaScript)."}
{"id": "25166", "contents": "Promeetium as en raadioaktiif cheemisk element mä det ufkörtang Pm an det atoomnumer 61. Hat hiart tu a lantanoiden. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Commonskategorii: Promeetium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3, S. 487–491. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . N. N. Greenwood und A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1579. Weigel: Chemie des Promethiums, S. 577. Weigel: Chemie des Promethiums, S. 578. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "25169", "contents": "Samaarium as en cheemisk element mä det ufkörtang Sm an det atoomnumer 62. Hat hiart tu a lantanoiden. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian samaarium Samaarium strimler Commonskategorii: Samaarium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1579. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Norikazu Kinoshita u. a.: A Shorter 146Sm Half-Life Measured and Implications for 146Sm-142Nd Chronology in the Solar System. Uun: Science. Vol 335, Issue 6076, 30. Marts 2012, S. 1614–1617. (PDF; 4,3 MB) Dootenbleed Samarium Pulver bi Merck, ufrepen di 26. April 2017."}
{"id": "25171", "contents": "Euroopium as en cheemisk element mä det ufkörtang Eu an det atoomnumer 63. Hat hiart tu a lantanoiden. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian euroopium Commonskategorii: Euroopium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1579. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Europium uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 26. April 2017 (mä JavaScript)."}
{"id": "25173", "contents": "Gadoliinium as en cheemisk element mä det ufkörtang Gd an det atoomnumer 64. Hat hiart tu a lantanoiden. Hat as näämd efter Johan Gadolin. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian gadoliinium Johan Gadolin Commonskategorii: Gadoliinium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood und A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1579. Weast, Robert C. (ed. in chief): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990. S. E-129 bit E-145. ISBN 0-8493-0470-9. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Gadolinium, Pulver uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 26. April 2017 (mä JavaScript)."}
{"id": "25174", "contents": "Terbium as en cheemisk element mä det ufkörtang Tb an det atoomnumer 65. Hat hiart tu a lantanoiden. Hat as näämd efter Ytterby uun Sweeden, jüst so üs Ütrium, Üterbium an Erbium. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian terbium Miin uun Ytterby Gadolinit / Ytterbit Sleeben Gadolinit(Y) Commonskategorii: Terbium – Saamlang faan bilen of filmer A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1579. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Dootenbleed Terbium bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 26. April 2017."}
{"id": "25176", "contents": "Düsproosium as en cheemisk element mä det ufkörtang Dy an det atoomnumer 66. Hat hiart tu a lantanoiden. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian düsproosium Düsproosium Commonskategorii: Düsproosium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1579. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Dysprosium, Pulver uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 26. April 2017 (mä JavaScript)."}
{"id": "25180", "contents": "Holmium as en cheemisk element mä det ufkörtang Ho an det atoomnumer 67. Hat hiart tu a lantanoiden. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian holmium Holmium Commonskategorii: Holmium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . IUPAC, Standard Atomic Weights Revised v2 (Memento faan di 3. Marts 2016 uun't Internet Archive). CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1579. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Holmium, Pulver uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 26. April 2017 (mä JavaScript)."}
{"id": "25181", "contents": "Erbium as en cheemisk element mä det ufkörtang Er an det atoomnumer 68. Hat hiart tu a lantanoiden. Di nööm komt faan det miin Ytterby uun Sweeden. Jüst so üs för üterbium, terbium an ütrium. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian erbium Erbium glääs Miin Ytterby Commonskategorii: Erbium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1579. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Erbium, Pulver uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 02. April 2018 (mä JavaScript)."}
{"id": "25183", "contents": "Tuulium as en cheemisk element mä det ufkörtang Tm an det atoomnumer 69. Hat hiart tu a lantanoiden. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian tuulium Commonskategorii: Tuulium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . IUPAC, Standard Atomic Weights Revised v2 (Memento faan di 3. Marts 2016 uun't Internet Archive). CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1579. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Dootenbleed Thulium, powder bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 26. April 2017."}
{"id": "25185", "contents": "Üterbium as en cheemisk element mä det ufkörtang Yb an det atoomnumer 70. Hat hiart tu a lantanoiden. Jüst so üs ütrium, terbium an erbium hää det element hör nööm efter det miin Ytterby uun Sweeden. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian üterbium Det miin Ytterby Commonskategorii: Üterbium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . Standard Atomic Weight of Ytterbium Revised, 24 Aug 2015 16:53 ciaaw.org iupac.org. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1579. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Dootenbleed Ytterbium bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 26. April 2017."}
{"id": "25187", "contents": "Toorium as en cheemisk element mä det ufkörtang Th an det atoomnumer 90. Hat hiart tu a aktinoiden. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Toorium blik Linsen mä tooriumglääs Commonskategorii: Toorium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . IUPAC, Standard Atomic Weights Revised v2 (Memento faan di 3. Marts 2016 uun't Internet Archive). CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Iindraanj tu CAS-Nr. 7440-29-1 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 5. April 2008 (mä JavaScript). (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Magnetic Susceptibility of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-147. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "25189", "contents": "Protaktiinium as en cheemisk element mä det ufkörtang Pa an det atoomnumer 91. Hat hiart tu a aktinoiden. Elektroonenskel Protaktiinium 233 Commonskategorii: Protaktiinium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "2519", "contents": "At Mag of Nuurdelk Steegmag (Culex pipiens) hiart tu a insekten an as di slach faan Steegmagen (Culicidae), diar uun Euroopa för't miast apdaaget. Uun Madeleuroopa lewe amanbi 100 slacher faan magen. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Magen Wikispecies hää en artiikel tu: Magen"}
{"id": "25191", "contents": "Neptuunium as en cheemisk element mä det ufkörtang Np an det atoomnumer 93. Hat hiart tu a aktinoiden. Elektroonenskel Neptuuniumoksiiden Commonskategorii: Neptuunium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3, S. 413–419. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . A. F. Holleman, E. Wiberg, N. Wiberg: Lehrbuch der Anorganischen Chemie. 102. Auflage. de Gruyter, Berlin 2007, ISBN 978-3-11-017770-1, S. 2149. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "25193", "contents": "Plutoonium as en cheemisk element m det ufkörtang Pu an det atoomnumer 94. Hat hiart tu a aktinoiden. Hat as näämd efter di planeet Pluuto. Plutoonium koon klüüwet wurd an woort brükt för atoomstruumuunlaagen. Elektroonenskel Plutoonium Apliaset plutooniumoksiiden En plutoonium\"pellet\" (238Pu) gleut bi't ütjenööderfaalen Commonskategorii: Plutoonium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3, S. 469–476. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Magnetic Susceptibility of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs."}
{"id": "25195", "contents": "Ameriitsium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Am an det atoomnumer 95. Hat hiart tu a aktinoiden. Elektroonenskel Ameriitsium Ameriitsium woort uun riakmeldern iinsaat Ameriitsium \"knoop\" Commonskategorii: Ameriitsium – Saamlang faan bilen of filmer A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3, S. 18–23. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "25197", "contents": "Kuurium as en konstelk cheemisk element mä det ufkörtang Cm an det atoomnumer 96. Hat as näämd efter Pierre an Marie Curie. Ütjfünjen hää det oober Glenn Seaborg uun't juar 1944. Kuurium as en salwer-witj raadioaktiif metal. Hat komt uun a natüür ei föör. Elektroonenskel Marie Curie Pierre Curie Glenn T. Seaborg Commonskategorii: Kuurium – Saamlang faan bilen of filmer A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . A. F. Holleman, E. Wiberg, N. Wiberg: Lehrbuch der Anorganischen Chemie. 102. Auflage. de Gruyter, Berlin 2007, ISBN 978-3-11-017770-1, S. 2149. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3, S. 174–178. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "25199", "contents": "Berkeelium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Bk an det atoomnumer 97. Hat hiart tu a aktinoiden. Hör nööm hää't efter det stääd Berkeley uun Kalifornien. Elektroonenskel Berkeelium Uun detdiar cyclotron as Ameriitsium beskööden wurden, am dat diar Berkeelium bi ütjkaam Commonskategorii: Berkeelium – Saamlang faan bilen of filmer A taalen för't infobox kem miast faan: David E. Hobart and Joseph R. Peterson: Berkelium; uun: Lester R. Morss, Norman M. Edelstein, Jean Fuger (Hrsg.): The Chemistry of the Actinide and Transactinide Elements, Springer, Dordrecht 2006; ISBN 1-4020-3555-1, S. 1444–1498 (doi:10.1007/1-4020-3598-5_10). Hobart, Peterson (2006), S. 1482. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "25201", "contents": "Kalifornium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Cf an det atoomnumer 98. Hat hiart tu a aktinoiden. Elektroonenskel Kalifornium Commonskategorii: Kalifornium – Saamlang faan bilen of filmer A taalen för't infobox kem miast faan: Richard G. Haire: Californium, uun: Lester R. Morss, Norman M. Edelstein, Jean Fuger (Hrsg.): The Chemistry of the Actinide and Transactinide Elements, Springer, Dordrecht 2006; ISBN 1-4020-3555-1, S. 1499–1576 (doi:10.1007/1-4020-3598-5_11). Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "25202", "contents": "Einsteinium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Es an det atoomnumer 99. Hat hiart tu a aktinoiden. Hat as näämd efter Albert Einstein. Elektroonenskel Albert Einstein Einsteinium 253 Commonskategorii: Einsteinium – Saamlang faan bilen of filmer A taalen för't infobox kem miast faan: Richard G. Haire: Einsteinium, uun: Lester R. Morss, Norman M. Edelstein, Jean Fuger (Hrsg.): The Chemistry of the Actinide and Transactinide Elements, Springer, Dordrecht 2006; ISBN 1-4020-3555-1, S. 1577–1620. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "25203", "contents": "Fermium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Fm an det atoomnumer 100. Hat hiart tu a aktinoiden. Hör nööm hää't efter Enrico Fermi. Di iarst nööm wiar Unnilnilium (Unn). Elektroonenskel Enrico Fermi En legiarang faan fermium mä üterbium Commonskategorii: Fermium – Saamlang faan bilen of filmer A taalen för't infobox kem miast faan: Robert J. Silva: Fermium, Mendelevium, Nobelium, and Lawrencium, uun: Lester R. Morss, Norman M. Edelstein, Jean Fuger (Hrsg.): The Chemistry of the Actinide and Transactinide Elements, Springer, Dordrecht 2006; ISBN 1-4020-3555-1, S. 1621–1651. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "25205", "contents": "Mendeleewium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang Md an det atoomnumer 101. Hat hiart tu a aktinoiden. Hör nööm hää't efter Dmitri Mendelejew. Di iarst nööm wiar Unnilunium (Unu). Elektroonenskel Dmitri Iwanowitsch Mendelejew Commonskategorii: Mendeleewium – Saamlang faan bilen of filmer A taalen för't infobox kem miast faan: Robert J. Silva: Fermium, Mendelevium, Nobelium, and Lawrencium, uun: Lester R. Morss, Norman M. Edelstein, Jean Fuger (Hrsg.): The Chemistry of the Actinide and Transactinide Elements, Springer, Dordrecht 2006; ISBN 1-4020-3555-1, S. 1621–1651. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "25207", "contents": "Nobeelium as en konstelk ütjwerket cheemisk element mä det ufkörtang No an det atoomnumer 102. Hat hiart tu a aktinoiden. Hör nööm hää't efter Alfred Nobel. Di iarst nööm wiar Unnilbium (Unb). Elektroonenskel Alfred Nobel Commonskategorii: Nobeelium – Saamlang faan bilen of filmer A taalen för't infobox kem miast faan: Robert J. Silva: Fermium, Mendelevium, Nobelium, and Lawrencium, uun: Lester R. Morss, Norman M. Edelstein, Jean Fuger (Hrsg.): The Chemistry of the Actinide and Transactinide Elements, Springer, Dordrecht 2006; ISBN 1-4020-3555-1, S. 1621–1651. Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "25212", "contents": "Tallium as en cheemisk element mä det ufkörtang Tl an det atoomnumer 81. Hat as en metal uun't boorskööl an liket luad. Hat as böös giftag. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian tallium Commonskategorii: Tallium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report). Uun: Pure and Applied Chemistry. 2010, S. 1, doi:10.1351/PAC-REP-10-09-14. CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Thallium uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 9. August 2016 (mä JavaScript). Iindrach tu Thallium uun't Classification and Labelling Inventory faan't Europeesk Chemikaalienagentuur (ECHA), ufrepen di 1. August 2016."}
{"id": "2522", "contents": "Echt Wespen (Vespinae) san en onerfamile faan a Wespen (Vespidae) mä 61 slacher. Uun Madeleuroopa jaft at 11 slacher. Dolichovespula Provespa Vespa Vespula Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Wespen Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Wespen"}
{"id": "2523", "contents": "A Bludspütjer (Carabus cancellatus) as en insekt uun det famile faan a Skelebleeden (Carabidae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Bludspütjern Wikispecies hää en artiikel tu: Bludspütjern"}
{"id": "2524", "contents": "Skelebleeden (Carabidae) san en famile faan Kraaben (Insekten), huar't alian uun Euroopa 750 slacher faan jaft. Üüb a hialer welt san't muar üs 40.000 slacher. Apotominae – Brachininae – Broscinae – Carabinae – Cicindinae – Elaphrinae – Gehringiinae – Harpalinae – Hiletinae – Loricerinae – Melaeninae – Migadopinae – Nebriinae – Nototylinae – Omophroninae – Patrobinae – Paussinae – Psydrinae – Rhysodinae – Scaritinae – Siagoninae – Trechinae – †Conjunctiinae – †Protorabinae Carabus Bludspütjer (Carabus cancellatus) Commonskategorii: Skelebleeden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skelebleeden"}
{"id": "25247", "contents": "Liitsium (faan ualgreks λίθος líthos ‚stian‘) as en cheemisk element mä det ufkörtang Li an det atoomnumer 3. SIMS-spektrum faan a isotoopen Rian liitsium Liitsium-atsetaat Liitsium-baterii Liitsium baterii Commonskategorii: Liitsium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report). In: Pure and Applied Chemistry. 2010, S. 1, doi:10.1351/PAC-REP-10-09-14. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6: Festkörper. 2. Auflage. Walter de Gruyter, 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 97. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bis E-145. Wäärser uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. In: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. M. Hesse, H. Meier, B. Zeeh: Spektroskopische"}
{"id": "25248", "contents": "Karboon (faan lat. carbō ,Holtkööl‘, of uk Köölstoof) as en cheemisk element mä det ufkörtang C an det atoomnumer 6. Hat komt uun a natüür föör uun rian furem üs diamant of grafit, of uk cheemisk bünjen üs en karbiid, karbonaat, eerdööle, eerdgas of kööl. Karboon koon ham mä föl ööder cheemisk elementen ferbinj. Diarmä as hat uk det grünjlaag faan't labenen üüb a eerd. SIMS-Spektrum faan a isotoopen En sleebenen diamant Grafit \"Glääs\"karboon Fullereen (C60) Kööl Antrasiit Karboontriader Commonskategorii: Karboon – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report). Uun: Pure and Applied Chemistry, 2010, S. 1 (doi:10.1351/PAC-REP-10-09-14). IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013. A. F. Holleman, E. Wiberg, N. Wiberg: Lehrbuch der Anorganischen Chemie. 102. Auflage. de Gruyter, Berlin 2007, ISBN 978-3-11-017770-1, S. 864. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bis E-145. Taalen uun g/mol an cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. M. D. Simon, A. K. Geim: Diamagnetic levitation:"}
{"id": "2525", "contents": "A Bitjwirem, (fe.) Bitjwörem of uk Koop (Hirudo medicinalis) hiart tu a Wirmer (Annelida) an woort al sant hunerten faan juaren uun a medesiin iinsaat bi't koopsaaten. Commonskategorii: Bitjwirmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bitjwirmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "25253", "contents": "Klooriiden san cheemisk ferbinjangen mä det element Kloor. Det kön ferbinjangen mä metalen wees, oober uk mä hualewmetalen of nianmetalen. Auer a miaten wichtag as Naatriumkloriid (NaCl, köögsaalt); det as en saalt faan't saaltsüren (HCl). Klooriiden kem uun a natüür för üs Halit, Stiansaalt (NaCl) Sylvin, Carnallit, Kainit, Sylvinit (KCl) Bischofit (MgCl2) fööraal oober apliaset uun siaweeder Ööder wichtag kloriiden san Liitsiumklooriid – LiCl Kaaliumchlorid – KCl Tseesiumklooriid – CsCl Magneesiumkloorid – MgCl2 Kaltsiumklooriid – CaCl2 Luad(II)-klooriid – PbCl2 Iisen(II)-kloorid – FeCl2 Iisen(III)-kloorid – FeCl3 Salwerklooriid – AgCl Sinkkloorid – ZnCl2 Kwaksalwer(I)-klooriid – Hg2Cl2 Kwaksalwer(II)-klooriid – HgCl2 Amooniumklooriid – NH4Cl Baariumklooriid – BaCl2 Alumiiniumklooriid – AlCl3 Diboortetraklooriid – B2Cl4 Commonskategorii: Klooriiden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25256", "contents": "At Schweizerische Unfallversicherungsanstalt (SUVA) as det gratst ünfaalferseekerang uun a Sweits. Hat komert ham uk am seekerhaidsfraagen üs t.b. MAK. SUVA, aanj wääbsteed Commonskategorii: Schweizerische Unfallversicherungsanstalt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25257", "contents": "At Europeesk Chemikaalienagentuur (ECHA) as en iinrachtang faan a Europeesk Union. Hat reegelt det registriarin an tulääten faan chemikaalien. Det iinrachtang sat uun Helsinki (Finlun). ECHA, aanj wääbsteeed"}
{"id": "25259", "contents": "At Deutsche Forschungsgemeinschaft (DFG) as en ferian, di wedenskap an onersjüken fööruun bring wal. Mäfulgern faan't DFG san miast huuchskuulen an ööder wedenskapelk iinrachtangen. At DFG sat uun Bonn. DFG, aanj wääbsteed Commonskategorii: Deutsche Forschungsgemeinschaft – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2526", "contents": "A Diarten (Animalia) san en rik (regnum) uun a biologii an hiar tu at domeen faan a eukariooten. A miast diarten san Metazoa (\"Echt diarten\"). Apdialang Rik: Diarten (Animalia) Klas: Choanoflagellata/Choanomonada, haa man ian sel Onerrik: Echt Diarten (Metazoa), haa muar selen ~ 34 stamer Phylogenii Stam (efter latiinsk nöömer sortiaret) Onerstam Rä Klas Haagwirmer (Acanthocephala) Wirmer (Annelida) Laspuateten (Arthropoda) Düüsenbianer (auerklas) (Myriapoda) Insekten (Insecta) Koonkern (Arachnida) (Weeder-)Kraaben (Crustacea) Trilobiten (Trilobita) † Iarempuater (Brachiopoda) Mööskdiarten (Bryozoa, Ectoprocta) Piilwirmer (Chaetognatha) Ragstringdiarten (Chordata) 1. Skrookluasen (onerstam) (Cephalochordata) 2. Manteldiarten (onerstam) (Urochordata, Tunicata) 3. Wäärlisdiarten (onerstam) (Vertebrata) Lunwäärlisdiarten (rä) (Tetrapoda) Amfiibien (Amphibia) Fögler (Aves) Krepdiarten (Reptilia) Tetjdiarten (Mammalia) Fasker (tau rän) (Pisces) Bianfasker (Osteichthyes) Graselfasker (Chondrichthyes) Näädeldiarten (Cnidaria) Rabglaagen (Ctenophora) Kraansdiarten (Cycliophora) Puurthidjeten (Echinodermata) Buteldiarten (Gastrotricha) Tjaapmüswirmer (Gnathostomulida) Hemichordata Kamptozoa, Entoprocta Stikelwirmer (Kinorhyncha) Korsetdiarten (Loricifera) Micrognathozoa (\"letj tjaapdiartjin\") Wokdiarten (Mollusca) Triadwirmer (Nematoda) Hiarwirmer (Nematomorpha) Tuumwirmer (Nemertea) Sametwirmer (Onychophora) Orthonectida Skuiliswirmer (Phoronida) Skiiwdiarten (Placozoa) Platwirmer (Platyhelminthes) Swaampen (Porifera) Priapswirmer (Priapulida) Rhombozoa, Dicyemida Weldiarten (Rotifera) Sprütjwirmer (Sipuncula) Beerdiarten (Tardigrada) Xenacoelomorpha Commonskategorii: Diarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Diarten"}
{"id": "25271", "contents": "Elektrooneniinfang (ingelsk electron capture) as en oort faan raadioaktiwiteet. Diarbi fangt di atoomkial en elektron faan sin baner skel iin. Ian proton woort sodenang tu en neutron, an det atoom woort stabiiler. Det atoomnumer woort am 1 letjer. Didiar föörgung woort uk üs epsilonfaal betiakent, an det ufkörtang as di greks buksteew epsilon ( ϵ {\\displaystyle \\epsilon } ). 13 26 A l + e − → 12 26 M g + ν e {\\displaystyle \\mathrm {{}_{13}^{26}Al} +\\mathrm {e} ^{-}\\rightarrow \\mathrm {{}_{12}^{26}Mg} +{\\nu }_{e}} 28 59 N i + e − → 27 59 C o + ν e {\\displaystyle \\mathrm {{}_{28}^{59}Ni} +\\mathrm {e} ^{-}\\rightarrow \\mathrm {{}_{27}^{59}Co} +{\\nu }_{e}} 7 13 N + e − → 6 13 C + ν e {\\displaystyle \\mathrm {{}_{\\ 7}^{13}N} +\\mathrm {e} ^{-}\\rightarrow \\mathrm {{}_{\\ 6}^{13}C} +{\\nu }_{e}} 9 18 F + e − → 8 18 O + ν e {\\displaystyle \\mathrm {{}_{\\ 9}^{18}F} +\\mathrm {e} ^{-}\\rightarrow \\mathrm {{}_{\\ 8}^{18}O} +{\\nu }_{e}} 49 110 I n + e − → 48 110 C d + ν e {\\displaystyle \\mathrm {{}_{\\ 49}^{110}In} +\\mathrm {e} ^{-}\\rightarrow \\mathrm {{}_{\\ 48}^{110}Cd} +{\\nu }_{e}}"}
{"id": "25277", "contents": "Di kialspin I → {\\displaystyle {\\vec {I}}} as di dreiimpuls faan en atoomkial am san swaarponkt. Hi hää normoolerwiis nään iinflööd üüb a eegenskapen faan en cheemisk element. Di kialspin hää oober magneetisk eegenskapen an woort uun a medesiin brükt för kialspintomografii (MRT, MagneetResonansTomografii). Di kialspin woort miast üs kwantentaal I {\\displaystyle I} uunden, an koon ään faan jodiar wäärser uunnem: I = 0 , 1 2 , 1 , 3 2 , … {\\displaystyle I=0,\\,{\\tfrac {1}{2}},\\,1,\\,{\\tfrac {3}{2}},\\,\\ldots } NMR-spektroskopii"}
{"id": "25278", "contents": "Di Dreiimpuls (uk schwung of impulsmoment, uun a kwantenmechaanik kialspin) as en füsikaalisk grate. Hat beskraft energii an tidj faan en lif, di ham am san swaarponkt dreit. Energii mool tidj as uun't SI-süsteem likwäärdag mä mase mool lengde mool faard. Di dreiimpuls woort uun Joulesekunden ( J s {\\displaystyle Js} ) meeden. Sin formeltiaken as L → {\\displaystyle {\\vec {L}}} of J → {\\displaystyle {\\vec {J}}} . Det \"rocht-hun-reegel\" beskraft, hün wai di dreiimpuls werket En dring ferschükt, jin det dreimoment faan en wel tu werkin Commonskategorii: Dreiimpuls – Saamlang faan bilen of filmer Dreimoment"}
{"id": "25286", "contents": "Amfoteer (faan ualgreks ἀμφοτέρως, amphotéros „üüb eder oort“) as en ütjdruk uun a chemii an uk uun a füsiik. Uun a chemii as en materiool amfoteer, wan hat üüb tau wiisen reagiare koon. Det wiis hinget do miast faan ünlik tempratuuren of ünlik druk uf. Uun a füsiik as amfoteer en ütjdruk uun a elektrisiteet."}
{"id": "25290", "contents": "A güüromagneetisk ferhual (of uk: magneetogüürisk ferhual) γ {\\displaystyle \\gamma } as di bröök (ferhual) faan dreiimpuls (of kialspin) X → {\\displaystyle {\\vec {X}}} faan en atomaar deelk troch sin magneetisk moment μ → X {\\displaystyle {\\vec {\\mu }}_{X}} μ → X = γ X X → {\\displaystyle {\\vec {\\mu }}_{X}=\\gamma _{X}{\\vec {X}}} . Det ment: γ X = | μ → X | | X → | {\\displaystyle \\gamma _{X}={\\frac {|{\\vec {\\mu }}_{X}|}{|{\\vec {X}}|}}} . Uun't SI-süsteem as det ianhaid för di güüromagneetisk ferhual A·s·kg−1 of uk s−1·T−1. För en deelk mä di kialspin S → {\\displaystyle {\\vec {S}}} täält: μ → S = γ S S → {\\displaystyle {\\vec {\\mu }}_{S}=\\gamma _{S}{\\vec {S}}} , of uk γ S = | μ S → | | S → | {\\displaystyle \\gamma _{S}={\\frac {|{\\vec {\\mu _{S}}}|}{|{\\vec {S}}|}}} Didiar wäärs stäänt för arke slach faan deelken fääst. Hi as t.b. för det frei proton: γ Proton = 2,675 221 900 ( 18 ) ⋅ 10 8 rad s − 1 T − 1 {\\displaystyle \\gamma _{\\text{Proton}}=2{,}675\\,221\\,900(18)\\cdot 10^{8}\\ {\\text{rad}}\\;\\mathrm {s} ^{-1}\\ {\\text{T}}^{-1}\\,} för't elektron: γ Elektron = 1,760 859 644 ( 11 ) ⋅ 10 11 rad s − 1 T −"}
{"id": "25292", "contents": "Di dobelt betasplitj betiakent di gliktidjag betasplitj faan tau nukleoonen uun en atoomkial. Hi komt föör, wan di ianfach betasplitj ütj energeetisk grünjer ei mögelk as."}
{"id": "25299", "contents": "Spontaan splitj (ingelsk: spontaneous fission, diaram SF ufkört) as en ütjdruk uun a atoomfüsiik. Hi beskraft det ütjenööderfaalen faan swaar raadioaktiif cheemisk elementen mä en atoomnumer faan 90 uf uun. 92 238 U → S F 54 140 X e + 38 96 S r + 2 0 1 n {\\displaystyle {}_{\\ 92}^{238}\\mathrm {U} \\;{\\xrightarrow {\\mathrm {SF} }}\\;{}_{\\ 54}^{140}{\\rm {Xe}}+{}_{38}^{96}\\mathrm {Sr} +2\\ {}_{0}^{1}\\mathrm {n} } of 92 238 U → S F 51 133 S b + 41 102 N b + 3 0 1 n {\\displaystyle {}_{\\ 92}^{238}\\mathrm {U} \\;{\\xrightarrow {\\mathrm {SF} }}\\;{}_{\\ 51}^{133}\\mathrm {Sb} +{}_{\\ 41}^{102}\\mathrm {Nb} +3\\ {}_{0}^{1}\\mathrm {n} }"}
{"id": "2530", "contents": "Di letj bot (Dicrocoelium dendriticum of uk D. lanceolatum) hiart tu a tetjwirmer (Trematoda). Di parasiit as 5–15 mm lung an liaset bi tetjdiarten, oober uk bi minsken an fögler Dicrocoeliose ütj. http://www.leberegel.de"}
{"id": "25305", "contents": "En isomeerenauergung (ingelsk: isomeric transition, diarfaan det ufkörtang IT) as di spontaan auergung faan en atoomkial hen tu en isomeer nukliid. 27 60 m C o → I T 27 60 C o + γ {\\displaystyle {}_{\\ \\ 27}^{\\ 60m}\\mathrm {Co} \\;\\;{\\xrightarrow {\\mathrm {IT} }}\\;\\;{}_{\\ 27}^{\\ 60}{\\mathrm {C} o}+\\gamma \\ \\ } mä T1/2 = 10,5 min 73 180 m T a → I T 73 180 T a + γ {\\displaystyle {}_{\\ 73}^{180m}\\mathrm {Ta} \\;\\;{\\xrightarrow {\\mathrm {IT} }}\\;\\;{}_{\\ 73}^{180}{\\mathrm {T} a}+\\gamma \\ \\ } mä T1/2 > 1,2·1015 a 43 99 m T c → I T 43 99 T c + γ {\\displaystyle {}_{\\ \\ 43}^{\\ 99m}\\mathrm {Tc} \\;\\;{\\xrightarrow {\\mathrm {IT} }}\\;\\;{}_{\\ 43}^{\\ 99}{\\mathrm {T} c}+\\gamma \\ \\ } mä T1/2 = 6 h T1/2 as det hualewwäärstidj. Povh, Rith, Scholz, Zetsche: Teilchen und Kerne. Springer, 4. aplaag 1997, ISBN 3-540-61737-X."}
{"id": "2531", "contents": "Bromern, uk bromfleegen (Calliphoridae) san en famile faan fleegen (Brachycera). Am käänt amanbi 1.000 slacher, 45 diarfaan uun Sjiisklun. Bromern kön bit 18 mm grat wees. Abago – Amenia – Aphyssura – Auchmeromyia – Bellardia – Bengalia – Blepharicnema – Booponus – Caiusa – Calliphora – Callitrogopsis – Catapicephala – Chloroprocta – Chrysomya – Chrysopyrellia – Cochliomyia – Coganomyia – Compsomyiops – Cordylobia – Cyanus – Cynomya – Cynomyiomima – Dyscritomyia – Eggisops – Epiplastocerus – Episthetosoma – Euphumosia – Eurychaeta – Formosiomima – Gulmargia – Gymnostylina – Hemigymnochaeta – Hemilucilia – Hemipyrellia – Hypopygiopsis – Lucilia – Melanomya – Melinda – Metallicomyia – Mufetiella – Nepalonesia – Nepenthomyia – Nesodexia – Neta – Ochromelinda – Onesia – Onesihoplisa – Onesiomima – Pachychoeromyia – Paralucilia – Paramenia – Paraplastocerus – Paraplatytropesa – Pericallimyia – Phormia – Phormiata – Phumosia – Plastocerontus – Platytropesa – Polleniopsis – Prosthetosoma – Protocalliphora – Protophormia – Pseudopsodexia – Ptilonesia – Sarconesia – Silbomyia – Stilbomyella – Stomina – Tainanina – Termitocalliphora – Termitoloemus – Tetraplastocerus – Toxotarsus – Tricyclea – Tricycleala – Tricycleopsis – Trypocalliphora – Verticia – Wilhelmina – Xenocalliphora Lucilia Green Fleeg, Gulfleeg (Lucilia sericata) Commonskategorii: Bromern – Saamlang faan bilen of"}
{"id": "25316", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Metaan as en cheemisk ferbinjang uun det skööl faan a alkaanen mä det struktuurformel CH4. Det gas komt uun a natüür föör an woort brükt üs eerdgas. Wan metaan ferbraant, woort kööldioksiid (CO2) frei: C H 4 + 2 O 2 → C O 2 + 2 H 2 O Δ H 0 = − 802 , 4 k J ⋅ m o l − 1 {\\displaystyle \\mathrm {CH_{4}+2\\,O_{2}\\rightarrow CO_{2}+2\\,H_{2}O\\qquad \\Delta H^{0}=-802{,}4\\;kJ\\cdot mol^{-1}} } 3D-model faan't moleküül Globaal metaan-föörkemen uun a loft Mä metaan uundrewen bus Hü metaan uun a loft komt Commonskategorii: Metaan – Saamlang faan bilen of filmer Iindraanj tu CAS-Nr. 74-82-8 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 1. Febrewoore 2016 (mä JavaScript) D. H. Ripin, D. A. Evans: pKa's of Inorganic and Oxo-Acids. (PDF) Ufrepen di 15. Jüüle 2014 (ingelsk). S. Budavari u. a.: The Merck Index. 12. Auflage. MERCK & CO., 1996, S. 1018. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Permittivity (Dielectric Constant) of Gases, S. 6-188. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and"}
{"id": "25319", "contents": "Di Van Hool A330 Fuel Cell es en Liinienbus, wat elektrisk öndrewen uur me liiger Böört, wat di Busfabrik Van Hool ön Belgien becht. Di Platforem kumt fan di Dieselbus A 330, en em ken di me tau of trii Düüren fo. Ön Euroopa uur dit Model A330 Fuel Cell Europa önböören, en fuar Ameerika jeft et di A330 Fuel Cell USA en A300 L Fuel Cell USA. Di A 330 heer en Hybrid-Öndreft, di Brenstofseli leert en Lithium-Baterii āp, hur di Stroom fuar di Elektromaskiin fan lööwert uur. Des Systeem ken rekuperiari, dit jit, dat di kineetisk Energii (of Bremsenergii) fan di Baterii āpnomen uur ken. Sa ken em Weeterstof spaari, en di Bus lapt me ombi 8 kg Weeterstof ombi 100 km. Di Brenstofselen me Protoonen-Bööd-Membraan(PEM, Protone Exchange Membrane) uur fan Ballard Power Systems ön Kanada becht. Fan des kumt di Stroom fuar di 210 kW-Elektromaskiin fan Siemens. Di Bateriien sen en Stöt fuar di Öndreft en em ken diar di Bremsstroom iinleer. Di Bus uur fan dit Van-Hool-Werk ön Koningshooikt / Belgien becht. Ön't Jaar 2008 waar di A 330 FC ön di Prowins Süđerholön tö Proof köört. Leeterhen fing di Busforkiirsfirma De Lijn des Bus. Uk"}
{"id": "2532", "contents": "At Driikraab (Melolontha melolontha) as en insekt uun det famile faan a Bleedhurnkraaben (Scarabaeidae). \"Drii\" ment gäärs of roog, wan't bleut. faan boowen faan onern Wiiftje Melolontha melolontha Commons: Driikraaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Driikraaben Driikraab = Maikäfer (Melolontha melolontha) efter \"Breipot 8\" Driikraaben = Johanniskäfer/Glühwürmchen (Lampyridae) efter L.F.Mechlenburg \"Amrumer Wörterbuch\""}
{"id": "25322", "contents": "NMR-spetroskopii (faan ingelsk nuclear magnetic resonance) as en füsikaalisk metood, am enkelt atoomen of moleküülen tu onersjüken. Hat woort t.b. uun a medesiin iinsaat bi kialspintomografii (MRT). Det relatiif emfintelkhaid E r {\\displaystyle E_{r}} woort bereegent uun ferglik tu't weederstoofatoom: E r = 4 3 I ( I + 1 ) ( γ i γ H ) 3 {\\displaystyle E_{r}={\\frac {4}{3}}\\,I(I+1)\\left({\\frac {\\gamma _{i}}{\\gamma _{H}}}\\right)^{3}} Commonskategorii: NMR-spektroskopii – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25324", "contents": "At larmorfrekwens (näämd efter di iirsk füüsiker Joseph Larmor) beskraft det frekwens faan en bromkreisel. Diarbi gongt det ei diaram, hü gau di bromkreisel ham am ham salew dreit, man am sin pretsesioon. Detdiar \"airin\" jaft at uk bi a eerd. Man uk bi elementaardeelken komt det föör. An det eegenskap woort t.b. brükt bi NMR-spektroskopii (Kialspintomografii, MRT). Arke elektrisk apleesen dial mä di dreiimpuls J → {\\displaystyle {\\vec {J}}} as en magneetisken dipol μ → {\\displaystyle {\\vec {\\mu }}} . Uun en magneetfial B → {\\displaystyle {\\vec {B}}} wirket en dreimoment M → {\\displaystyle {\\vec {M}}} paraleel tu't magneetfial. Diarbi as M → = μ → × B → {\\displaystyle {\\vec {M}}{\\mathord {=}}{\\vec {\\mu }}{\\mathord {\\times }}{\\vec {B}}} . Grate an wai faan di dipol bereegent ham mä: μ → = γ J → {\\displaystyle {\\vec {\\mu }}{\\mathord {=}}\\gamma {\\vec {J}}} . Diarbi as γ {\\displaystyle \\gamma } di güüromagneetisk ferhual. Ütj J → ˙ = M → {\\displaystyle {\\dot {\\vec {J}}}{\\mathord {=}}{\\vec {M}}} fulegt det larmorfrekwens f L a r m o r {\\displaystyle f_{\\mathrm {Larmor} }} . f L a r m o r = γ 2 π ⋅ B {\\displaystyle f_{\\mathrm {Larmor} }={\\frac {\\gamma }{2\\pi }}\\cdot"}
{"id": "25326", "contents": "At dreimoment beskraft det dreiwirkang faan en krääft üüb en lif. Det dreimoment koon en rotatioon gauer maage of ufbremse. At dreimoment an at dreitaal besteme di efekt. Uun't SI-süsteem woort det dreimoment uun Newtonmeeter (Nm) meeden. At formeltiaken as M {\\displaystyle M} . Wan en krääft luadrocht üüb en heebel werket, do woort det dreimoment M {\\displaystyle M} bereegent ütj krääft F {\\displaystyle F} mool lengde h {\\displaystyle h} . M = F ⋅ h {\\displaystyle M=F\\cdot h} Det ütjracht dreimoment (di vektor) M → {\\displaystyle {\\vec {M}}} bereegent ham ütj det krüsprodukt faan steedvektor r → {\\displaystyle {\\vec {r}}} an krääftvektor F → {\\displaystyle {\\vec {F}}} : M → = r → × F → {\\displaystyle {\\vec {M}}={\\vec {r}}\\times {\\vec {F}}} At dreimoment feranert di dreiimpuls (schwung). Commonskategorii: Dreimoment – Saamlang faan bilen of filmer Dreiimpuls"}
{"id": "25328", "contents": "Di Dingo (Canis lupus dingo) as en hüshünj (Canis lupus familiaris), di al för juardüüsenen ferwilagt as an daalang üs wil diart täält. Mä Dingo ment am miast di Austraalisk Dingo. Man at jaft uk Dingos uun Thailun. Föörkemen faan Dingos uun Süüduastaasien Föörkemen faan Dingos uun Austraalien En Dingo üs rekloome Commonskategorii: Dingos – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2533", "contents": "A Driikraaben, (fe.) Glemwörmer (Lampyridae) san en famile faan Kraaben (Insekten) mä amanbi 2.000 slacher. Jo kön uun't jonken locht. Amydetinae – Lampyrinae – Luciolinae – Ototretadilinae – Ototretinae – Photurinae – Psilocladinae – Pterotinae So locht en Glemwörem. Commonskategorii: Driikraaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Driikraaben Driikraab = Maikäfer (Melolontha melolontha) efter \"Breipot 8\" Driikraaben = Johanniskäfer/Glühwürmchen (Lampyridae) efter L.F.Mechlenburg \"Amrumer Wörterbuch\""}
{"id": "25342", "contents": "Di dobelt elektrooneniinfang as en furem faan raadioaktiwiteet. Hi as mögelk, wan det mase faan en nukliid (A, Z) mä det nukleoonentaal A an det atoomnumer Z am (A, Z − 2) letjer as. Bispal: 36 78 K r + 2 e − → 34 78 S e + 2 ν e {\\displaystyle \\mathrm {{}_{36}^{78}Kr} +\\mathrm {2\\,e^{-}} \\rightarrow \\mathrm {{}_{34}^{78}Se} +{2\\,\\nu _{e}}} Elektrooneniinfang"}
{"id": "25347", "contents": "En aktinoid as en cheemisk element, diar aktiinium liket (greks: -οειδής (-oeides) „eenelk“). En ualen ütjdruk as aktiniid. Aktiinium salew woort diar uk mä tu tääld. Diar san 14 aktinoiden mä atoomnumern faan 89 bit 103 uun't 7. periode faan't periodensüsteem. Commonskategorii: Aktinoiden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25350", "contents": "En lantanoid as en cheemisk element, diar lantaan liket (greks: -οειδής (-oeides) „eenelk“). En ualen ütjdruk as lantaniid. Lantaan salew woort diar uk mä tu tääld. Diar san 14 lantanoiden mä atoomnumern faan 57 bit 71 uun't 6. periode faan't periodensüsteem. Lantanoiden wurd tuup mä tau ööder elementen faan't 3. skööl (Skandium an Ütrium) uk üs raar eerden betiakent. Commonskategorii: Lantanoiden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25352", "contents": "Eerdalkaalimetalen san cheemisk elementen uun det 2. skööl faan't periodensüsteem. Jo stun uun't periodensüsteem tesken a alkaalimetalen an a eerdmetalen. Diar komt uk di nööm faan uf. Tu detdiar skööl hiar Berülium (Be), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca), Strontsium (Sr), Baarium (Ba) an det raadioaktiif element Raadium (Ra). Commonskategorii: Eerdalkaalimetalen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25353", "contents": "Hualewmetalen san cheemisk elementen an stun uun't periodensüsteem tesken a metalen an a nianmetalen. En ualen ütjdruk för detdiar seerie faan elementen as metaloiiden. Det iindialang faan elementen tu det seerie hualewmetal as böös ünseeker. Commonskategorii: Hualewmetalen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25354", "contents": "Nianmetalen san cheemisk elementen saner eegenskapen faan metalen. A miast elementen san metalen, sodenang wurd jodiar elementen tu en aanj seerie tuupfadet. A nianmetalen salew wurd noch ans iindiald tu letjer seerien: Ööder nianmetalen: Weederstoof, Köölstoof, Stikstoof, Fosfoor, Sürstoof, Swaawel, Seleen Halogeenen: Fluor, Kloor, Broom, Jood Eedelgaasen: Heelium, Neon, Argoon, Krüptoon, Kseenon, Raadon Di auergung tu hualewmetalen as leewen ei gans seeker. Thomas Klapötke, Iris C. Tornieporth-Oetting: Nichtmetallchemie, Weinheim : VCH-Verlagsgesellschaft 1994, ISBN 3-527-29052-4 Ralf Steudel: Chemie der Nichtmetalle: Von Struktur und Bindung zur Anwendung. Walter de Gruyter, 2008, ISBN 978-3-11-019448-7 Commonskategorii: Nianmetalen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25355", "contents": "De Chiúre Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Chiúre) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan’t prowins. Det hee 316.267 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Chiúre. A distrikt hee fiiw kreiser (üüb Portugiisk:postos administrativos): Chiúre, wat a steeden Chiúre, Jonga an Milamba hee. Chiúre-Velho, wat a steeden Micolene an Salave hee. Katapua, wat at steed Meculane hee. Namogelia, wat at steed Bilibiza hee. Ocua, wat a steeden Marera, Ocua an Samora Machel hee. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25356", "contents": "De Ibo Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Ibo) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan’t prowins. Det hee 13.025 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Ibo. A distrikt bestäänt ütj dön Quirimba Eilunen. A distrikt hee tau kreiser (üüb Portugiisk: Postos Administrativos): Ibo, wat a steeden Ibo an Matemo hee. Quirimba, wat at steed Quirimba hee. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25357", "contents": "De Macomia Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Macomia) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a uast faan’t prowins. Det hee 116.405 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Macomia. A distrikt hee fjauer kreiser (üüb Portugiisk:Postos Administrativos): Chai, wat a steeden Chai an Nkoe hee. Macomia, wat a steeden Macomia, Nacate an Nguida hee. Mucojo, wat a steeden Manica, Mucojo, Naunde an Pangane hee. Quiterajo, wat a steeden Imala an Quiterajo hee. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25358", "contents": "De Mecúfi Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mecúfi) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan’t prowins. Det hee 62.949 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mecúfi. A distrikt hee trii kreiser (üüb Portugiisk:Postos Administrativos): Mazeze, wat a steeden Juravo, Mazeze an Murocue hee. Mecúfi, wat a steeden Mecúfi an Sambane hee. Murrébuè, wat a steeden Murrébuè an Naueia hee. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25359", "contents": "De Meluco Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Meluco) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a maden faan’t prowins. Det hee 37.130 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Meluco. A distrikt hee tau kreiser (üüb Portugiisk:Postos Administrativos). Meluco, wat a steeden Meluco, Minhanha an Mitepo hee. Muaguide, wat a steeden Iba, Mitemba an Sitate hee. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25363", "contents": "Halogeenen (faan ualgreks ἅλς háls „saalt“ an γεννάω gennáō „maage“, saaltmaager) san det 7. hoodskööl, of (daalang) 17. skööl faan a cheemisk elementen. Tu detdiar seerie hiar sääks elementen tu: Fluor, Kloor, Broom, Jood, Astaat an det iarst uun't juar 2010 konstelk ütjwerket Tennessiin. Jodiar nianmetalen mei hal mä ööder elementen reagiare, haa en stark klöör an reagiare tuup mä metalen tu saalten, tuup mä weederstoof tu süren. Commonskategorii: Halogeenen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2537", "contents": "Düüsenbianer (Myriapoda) san en auerklas faan diarten, huar't amanbi 13.500 slacher faan jaft. Diar hiar uk a Hunertbianer (Chilopoda) mä tu. Klasen Chilopoda – Hunertbianer Diplopoda – Dobelbianer Pauropoda – Letjetbianer Symphyla – Sweragbianer Enkelt slacher Chilopoda Geophilomorpha Linotaeniidae Strigamia Strigamia maritima Commonskategorii: Düüsenbianer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Düüsenbianer"}
{"id": "2538", "contents": "A Plaanten (Plantae) san en rik (regnum) faan a biologii an hiar tu a eukariooten. A. Green Algen (Chlorobionta) I Chlorophyta II Charophyta saner Plantae B. Glaucophyta C. Ruad Algen (Rhodophyta) + Picozoa (nei, 2013), Rhodelphidia (nei, 2019) D. Möösk (Bryophytes) I Hurnmöösk (Anthocerotophyta) mä 2 klasen II Bleedenmöösk (Bryophyta) Bryophytina Sphagnophytina Takakiophytina III Liwermöösk (Marchantiophyta) mä 8 klasen E. Huuger Plaanten (Tracheophytes of Tracheophyta) I Lycopodiophyta Lycopodiopsida II Pteridophyta of Monilophyta (Farnen) Equisetopsida Marattiopsida Polypodiopsida Psilotopsida III Siadplaanten (Spermatophyta of Spermatophytina) Näädelbuumer (Coniferopsida of Pinophyta) Cycadopsida of Cycadophyta Ginkgoopsida of Ginkgophyta Gnetopsida of Gnetophyta Bloosenplaanten (Magnoliopsida of Magnoliophyta) Commonskategorii: Plaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Plaanten"}
{"id": "25403", "contents": "De Metuge Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Metuge ) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan’t prowins. Det hee 89.122 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Metuge. A distrikt hee trii kreiser (üüb Portugiisk:Postos Administrativos): Metuge, wat a steeden Messanja, Metuge an Nacuta hee. Messanja Mieze, wat a steeden Mieze an Nanlia hee. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25404", "contents": "De Mocímboa da Praia Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mocímboa da Praia) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan’t prowins. Det hee 123.975 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mocímboa da Praia. A distrikt hee trii kreiser (üüb Portugiisk:Postos Administrativos): Diaca, wat a steeden Diaca an Nango hee. Mbau, wat a steeden Marere an Mbau hee. Mocímboa da Praia, wat a steeden Mocímboa da Praia an Quelimane hee. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25405", "contents": "De Montepuez Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Montepuez) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a waast faan’t prowins. Det hee 261.535 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Montepuez. A distrikt hee fjauer kreiser (üüb Portugiisk:Postos Administrativos): Mapupulo, wat a steeden Massingir, Mapupulo an Mputo hee. Mirate, wat a steeden Chipembe, Mararange, Mirate an Unidade hee. Nairoto, wat a steeden Nacocolo an Nairoto hee. Namanhumbir, wat at steed M'Pupene hee. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25406", "contents": "De Mueda Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mueda) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan’t prowins. Det hee 217.641 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mueda. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25407", "contents": "De Muidumbe Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Muidumbe) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan’t prowins. Det hee 99.363 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Muidumbe. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25408", "contents": "De Namuno Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Namuno) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüdwaast faan’t prowins. Det hee 247.113 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Namuno. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25409", "contents": "De Nangade Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Nangade) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan’t prowins. Det hee 88.995 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Nangade. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "2541", "contents": "Siastäären (Asteroidea) haa hör nööm faan det greks wurd astron (stäär), an san en klas Diarten faan di stam Puurthidjeten (Echinodermata). Jo kön bit 9.000 m jip uun't weeder lewe. A miast europeesk slacher hiar tu det famile Asteriidae. Order ( ..da) Famile ( ..dae) Slach (Brisingida) (Concentricycloid(e)a) (Forcipulata, Forcipulatida) (Asteriidae) Fiiwfut (Asterias rubens) (Paxillosida) (Spinolosida) (Valvatida) (Velatida) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Siastäären Wikispecies hää en artiikel tu: Siastäären"}
{"id": "25410", "contents": "De Palma Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Palma) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan’t prowins. Det hee 62.667 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Palma. Kap Delgado, wat uun a nuurduast faan a distrikt leit. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25412", "contents": "De Quissanga Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Quissanga) as en distrikt faan det Cabo Delgado Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a uast faan’t prowins. Det hee 50.174 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Quissanga. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25413", "contents": "De Bilene Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Bilene) as en distrikt faan det Gaza Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 150.554 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Macia. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25419", "contents": "Eerdmetalen san cheemisk elementen uun det 3. hoodskööl, of 13. skööl faan't periodensüsteem. Di nööm as eegentelk ei gans rocht, auer diar uk det hualewmetal boor uun't 13. skööl stäänt. Diaram snaaket am daalang beeder faan't boorskööl. Tu detdiar skööl hiar a elementen Boor (B), Alumiinium (Al), Gallium (Ga), Indium (In), Tallium (Tl) an det konstelk ütjwerket raadioaktiif element Nihoonium (Nh). Commonskategorii: Eerdmetalen (Boorskööl) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2542", "contents": "A Fiiwfut (Asterias rubens) as en slach Diarten (Animalia) faan det klas Siastäären (Asteroidae). Commonskategorii: Fiiwfut – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fiiwfut"}
{"id": "25423", "contents": "Uun't karboonskööl san cheemisk elementen faan't 4. hoodskööl of 14. skööl faan't periodensüsteem. Hat woort uk karboon-siliitsium-skööl näämd. Tu detdiar skööl hiar Köölstoof (Karboon, C), Siliitsium (Si), Germaanium (Ge), Tan (Sn), Luad (Pb) an det raadioaktiif element Fleroowium (Fl). Commonskategorii: Karboonskööl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25424", "contents": "Pniktogeenen san cheemisk elementen uun det 5. hoodskööl of 15. skööl faan't periodensüsteem. Di nööm komt faan't greks wurd πνίγειν („stik“) an wiset üüb det element stikstoof hen. Diaram het det skööl uk stikstoofskööl. Tu detdiar skööl hiar Stikstoof, Fosfoor, Arseen, Antimoon, Bismut an det konstelk element Moskoowium. Jo elementen uun det 15. skööl haa knaap gemiansoom eegenskapen. Stikstoof an fosfoor san nianmetalen, Arseen an antimoon san hualewmetalen, Bismut as en metal an Moskoowium as woorskiinelk uk en metal. Stikstoof Fosfoor Arseen Antimoon Bismut Commonskategorii: Pniktogeenen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25427", "contents": "Chalkogeenen san cheemisk elementen uun det 6. hoodskööl, of 16. skööl faan't periodensüsteem. Di nööm komt faan greks: χαλκός chalkós „Kööber, Bronse“ an γεννάω gennáo „maage“, soföl üs „ertsmaager“. Efter det iarst element faan't skööl het hat uk sürstoofskööl. Tu detdiar skööl hiar Sürstoof, Swaawel, Seleen, Teluur, Poloonium an det konstelk element Livermoorium. Jo elementen uun det 16. skööl haa knaap gemiansoom eegenskapen. Sürstoof an swaawel san nianmetalen, Seleen an teluur san hualewmetalen, Poloonium as en metal an Livermoorium as woorskiinelk uk en metal. Sürstoof Swaawel Seleen Teluur Commonskategorii: Chalkogeenen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2543", "contents": "Di Algemian Gäärshoper (Chorthippus parallelus) as en insekt uun det famile Acrididae. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Algemian Gäärshopern Wikispecies hää en artiikel tu: Algemian Gäärshopern"}
{"id": "25434", "contents": "Haupthüs fan di Toyota Motor Corporation in Toyota ön Jāpan Toyota-Pavillon ön Tahara bi di Expo 2005 Bronzestātue fan Kiichirō Toyoda Di Toyota Motor Corporation es en multinatsjonaali Autofabrik fan Japan. Ön't Jaar 2015 waar 7,49 Miljoonen Autos forkoopet, en diarme wiar Toyota di gutest Autofabrik üp Öört. 2013 wiar dit jit 9,98 Miljoonen (achterön kām VW me 9,73 en General Motors me 9,71 Miljoonen), waar dit leeterhen en bet mener. Di Autofabrik Toyota waar 1937 iipenmaaket, en sent 1970 forkoopet di Firma uk ön Dütsklön. Fan Toyota kum Autos sa üs di Plug-In-Hybrid Prius of dit Weeterstofauto Mirai. Ön't Jaar 1867 kām Sakichi Toyoda üp Lön trinjom Nagoya ön Jāpan tö Wārel. Sin Faađer wiar di Tömrer Ikichi Toyoda, en fan des liirt hi dit Bruarwening fan di Tömrer. Me dit Weeten diarfan taacht hi en Spenmaskiin üt, fan 1894 ön waar uk Weewelstöölern becht. Leeterhen dref hi des me en Dampmaskiin ön. Öntweslken her Sakichi uk en Dreeng, Kiichirō Toyoda, diar ön Tokio Maskiinenbechning studiaret her. Biiring kür töhop en automaatisk Weewelmaskiin ütbring. Nii wiar dit Prinsip Jidōka, di automoomi Automatisiaring, wat leeterhen uk Prinsip fuar di Autofabrik waar. Di Maskiin ging üt, wan di Tiarling reef, diar"}
{"id": "25439", "contents": "Autonoomi Köörmaskiinen ken söner Mensken laap, dānen jam kontroliari. Des ken Autos, Tochen of Autobusi sa üs di Navya wiis. Hat jeft al leenger Autos, wat jamsalev üp Parkplaats ofstel ken (Diilautomatsjoon), man diarme skel em jit langsen salev köör. Al sent di 1990er Jaaren heer em me autonoomi Autos eksperimentiaret. Dit jest Auto wiar di VaMP (Kuurter fan VaMoRs (Versuchsfahrzeug für autonome Mobilität und Rechnersehen)), en Mercedes-S-Klas 500 SEL, wat töhop me sin Twenlingsauto di VITA-2 olerhun Waien aliining köört es. 1994 waar des Eureka-Prometheus-Projekt (1987 bit 1995, 800 Miljoonen ECU of ~ 1,6 Mrd. DM) ön Paris ofslööten, en diarfuar sen VaMP en VITA-2 ombi 1.000 km me bit tö 130 km/h döör di Forkiir naa di Fluugplaats Charles de Gaulle löpen. Ön di Autoroute 1 waar me Seekerhairs-Üppaser fan jen Spöör tö di Üđer köört en uk autonoom aurhaalet. Üp en Faart fan München naa Kopenhaawen (1.758 km) ön't Jaar 1995 es dit Auto mal aaft autonoom en me bit tö 175 km/h önerwai wesen. Di Reekenmaskiinen wiar lung ek sa gau üs deling, en des mut em diarbi se. Di VaMP dēr Biskiir, wan di aurhaali wil, en da skul di Köörster (Of Üppaser) Forloof dö."}
{"id": "25440", "contents": "De Chibuto Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Chibuto) as en distrikt faan det Gaza Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 220.980 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Chibuto. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25441", "contents": "De Chicualacuala Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Chicualacuala) as en distrikt faan det Gaza Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 27.456 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Chicualacuala. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25442", "contents": "De Chigubo Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Chigubo) as en distrikt faan det Gaza Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 23.247 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Dindiza. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25443", "contents": "De Chókwè Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Chókwè) as en distrikt faan det Gaza Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Hi hee 240.244 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Chókwè. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25444", "contents": "De Chongoene Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Chongoene) as en distrikt faan det Gaza Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 121.495 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Chongoene. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25445", "contents": "De Guijá Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Guijá) as en distrikt faan det Gaza Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 93.928 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Caniçado. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25446", "contents": "De Limpopo Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Limpopo) as en distrikt faan det Gaza Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 152.053 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Nuvunguene. A distrikt wurd 2016 grünjlaanjen. Iar wiar det dial faan de Xai-Xai Distrikt. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25447", "contents": "De Mabalane Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mabalane) as en distrikt faan det Gaza Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a maden faan't prowins. Hi hee 43.883 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mabalane. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25448", "contents": "De Manjacaze Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Manjacaze) as en distrikt faan det Gaza Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 140.588 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Manjacaze. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25449", "contents": "De Mapai Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mapai) as en distrikt faan det Gaza Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurd faan't prowins. Hi hee 29.833 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mapai. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25450", "contents": "De Massangena Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Massangena) as en distrikt faan det Gaza Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurd faan't prowins. Hi hee 21.965 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Massangena. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25451", "contents": "De Massingir Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Massingir) as en distrikt faan det Gaza Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a waast faan't prowins. Hi hee 37.300 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Massingir. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25453", "contents": "Di Europeeisk Jilwert wiar fan 1979 bit 1998 dit Reekenjil fan di Europeeisk Gimiinskep (EG), hur di Europeeisk Unioon fan uuren es. Fan di ECU es di Euro uuren. Di Noom ECU wiar ek bluat di kuurt Forem fan European Currency Unit, diar wiar uk om di Écu taacht, wat en ual franzk Jilstek wesen es.Dit Symbool ₠ (Unicode: U+20A0 EURO-CURRENCY SIGN) weeget en C en en E, di Initiaalen fan Communauté Européenne (franzk fuar „Europeisk Gimiinskep“). Di Europeeisk Jilwert waar tö di 1. Januwaari fan 1999 1:1 üs Euro aurnomen. Komitee für eine Europäische Währungsunion Wiktionary Europeeisk Jilwert (Dütsk)"}
{"id": "25454", "contents": "De Funhalouro Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Funhalouro) as en distrikt faan det Inhambane Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a waast faan't prowins. Hi hee 44.336 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Funhalouro. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25455", "contents": "De Govuro Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Govuro) as en distrikt faan det Inhambane Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 40.739 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Nova Mambone. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25456", "contents": "De Homoine Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Homoine) as en distrikt faan det Inhambane Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 115.122 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Vila de Homoine. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25457", "contents": "De Inharrime Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Inharrime) as en distrikt faan det Inhambane Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 123.605 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Inharrime. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25458", "contents": "De Inhassoro Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Inhassoro) as en distrikt faan det Inhambane Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 56.246 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Inhassoro. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "2547", "contents": "Carl von Linné (uk Carl Nilsson Linnæus, * 23. Mei 1707 uun Råshult, † 10. Janewoore 1778 uun Uppsala) wiar en sweedsken natüürwedenskapsmaan. Hi hää a slacher uun a natuur mä latiinsk \"föör- an bääftnöömer\" betiakent, an diar bau a betiaknangen daalang noch üüb ap. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Carl von Linné Wikiquote: Carl_von_Linné (sjiisk) Taksonomii faan diarten an plaanten Bestemet diarten an plaanten (ei folstendag)"}
{"id": "25475", "contents": "De Jangamo Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Jangamo) as en distrikt faan det Inhambane Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 105.478 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Jangamo. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25476", "contents": "De Mabote Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mabote) as en distrikt faan det Inhambane Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 51.846 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mabote. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25477", "contents": "De Massinga Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Massinga) as en distrikt faan det Inhambane Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a uast faan't prowins. Hi hee 228.437 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Massinga. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25478", "contents": "De Morrumbene Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Morrumbene) as en distrikt faan det Inhambane Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 138.370 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Morrumbene. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25479", "contents": "De Panda Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Panda) as en distrikt faan det Inhambane Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Hi hee 38.989 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Panda. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25480", "contents": "De Vilanculos Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Vilanculos) as en distrikt faan det Inhambane Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 193.895 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Vilanculos. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25481", "contents": "SIMS as det ufkörtang för Sekundärionen-Massenspektrometrie of ingelsk Secondary ion mass spectrometry. 1) - Ionenkanoon 2) - A ionen wurd ütjracht 3) - Lins 4) - Det materiool, wat onersoocht woort 5) - Energiifilter 6) - Detektor 7) - Ferstarker 8) - Bilskirem Mä SIMS koon am ütjfinj, hük isotoopen faan en atoom un hün miat föörkem. Commonskategorii: SIMS – Saamlang faan bilen of filmer Isotopes and mass spectrometry (Khan Academy, ingelsk)"}
{"id": "25482", "contents": "De Zavala Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Zavala) as en distrikt faan det Inhambane Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 156.169 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Zavala. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25484", "contents": "De Gondola Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Gondola) as en distrikt faan det Manica Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a uast faan't prowins. Hi hee 201.735 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Gondola. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25490", "contents": "Neutroonenemisjuun as en raar furem faan raadioaktiwiteet. Det heelium-isotoop 5He dää ian neutron uf an woort tu 4He. 5He → 4He + 1n 16Be → 14Be + 2n"}
{"id": "25492", "contents": "De Guro Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Guro) as en distrikt faan det Manica Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 96.930 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Guro. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25501", "contents": "De Macate Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Macate) as en distrikt faan det Manica Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a maden faan't prowins. Hi hee 85.062 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Macate. A distrikt wurd 2013 grünjlaanjen. Det wiar iar dial faan de Gondola. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25502", "contents": "De Machaze Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Machaze) as en distrikt faan det Manica Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 129.099 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Chitobe. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25503", "contents": "De Macossa Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Macossa) as en distrikt faan det Manica Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 48.648 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Macossa. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25504", "contents": "De Manica Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Manica) as en distrikt faan det Manica Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a waast faan't prowins. Hi hee 225.000 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Manica. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25505", "contents": "De Mossurize Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mossurize) as en distrikt faan det Manica Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Hi hee 219.551 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Espungabera. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25506", "contents": "De Sussundenga Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Sussundenga) as en distrikt faan det Manica Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 168.200 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Sussundenga. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25507", "contents": "De Tambara Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Tambara) as en distrikt faan det Manica Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 54.948 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Nhacolo. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25508", "contents": "De Vanduzi Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Vanduzi) as en distrikt faan det Manica Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a maden faan't prowins. Hi hee 124.064 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Vanduzi. A distrikt wurd 2013 grünjlaanjen. Det wiar iar dial faan de Manica Distrikt. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25509", "contents": "De Boane Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Boane) as en distrikt faan det Maputo Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 210.498 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Boane. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25511", "contents": "En uns (faan latiinsk Uncia = di twaalewst dial, wir iar di twaalewst dial faan en apteeker-pünj, leeder di sääkstaanjst dial faan en pünj, sümbool ℥) as en miat för't mase. Det ianhaidentiaken as oz. (faan itajeensk onza), di ingelsk nööm as ounce. En uns ment ei leewen detsalew, det koon lacht trochenööder smeden wurd. At gewöönelk uns (oz.) woort noch föl uun ingelsk spreegen lunen brükt. Diar täält 1 oz. ≈ 28,35 gram(g). Amreegnang uun Ameerikoo: 1 pünj (pound) = 16 oz. ≈ 453,6 gram. At apteeker-uns (℥ of oz.ap.) as iar för medesiin of chemikaalien brükt wurden. Diar tääld 1 oz.ap. = 31,1 g. At fiin uns (oz.tr., faan ingelsk: troy ounce) woort för eedelmatalen brükt. Diar täält 1 oz.tr. = 31,1034768 g. At luupen uns (oz.fl., faan ingelsk: fluid ounce) woort för luupen materiool brükt. Uun't Ferianagt Könangrik wiar 1 oz.fl. di hunertsöstagst dial faan en imperiaal galoon (=28,4131 cm³). Uun Ameerikoo as 1 oz.fl. di hunertaachtantwuntagst dial faan en U.S. galoon (=29,5735 cm³). Uun Holun an Indoneesien as ian ons en nööm för 100 g. Kilogram"}
{"id": "25512", "contents": "De Magude Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Magude) as en distrikt faan det Maputo Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 63.691 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Magude. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25513", "contents": "Dön Indo-aarisk spriiken san en onerfamilje faan de indo-iraansk twiich faan dön indogermaans spriiken. Jo san föör’t miast uun a nuurd an maden faan Inje, Paakistaan, Bangladesch, Nepaal an üüb Sri Lanka an a Malediiwen faan amanbi en miljard lidj spreegen. Dön wichtigst spriiken uun detheer spriikfamilje san Hindi-Urdu, Bengaals an det klasisk spriik Sanskrit. Uk a spriiken faan a Rooma hiart tu’t spriikfamilje. Dön nei indo-aarisk spriiken san uun njüügen sköölen diald: Dardisk: Kaschmiri, Paschai, Khowar, Indus-Kohistani, Schina Nuurdindisk: Garhwali, Kumauni, Nepaali Nuurdwaastindisk: Dogri-Kangri, Hindko, Lahnda (Waast-Panjabi), Panjabi, Sindhi Waastindisk: Marwari, Malvi, Nimadi, Gujari, Bagri, Lambardi; Gujarati, Vasavi; Bhili; Khandeshi Madelindisk: Hindi, Urdu, Braj-Kanauji, Haryanvi, Bundeli; Awadhi, Chhattisgarhi Uastindisk: Bhojpuri, Maithili, Magahi, Sadri; Oriya; Assameesk, Bengaals, Chittagong, Sylhetti, Rajbangsi Süüdindisk: Maraathii, Konkani Sinhala-Divehi: Singhaleesk, Divehi (Malediiwisk), Mahl Romani-Domari: Romani, Domari"}
{"id": "25516", "contents": "Hindi as en indo-aarisk spriik, wat uun a nuurd an a maden faan Inje spreegen wurt. Sant 1950 as det (üüb sidj faan Ingels) det amtsspriik faan Inje. Det spriik as nai tu Urdu."}
{"id": "25517", "contents": "Urdu as en indo-aarisk spriik, wat uun Paakistaan (huar det en amtsspriik as) an uun Inje spreegen wurt."}
{"id": "25518", "contents": "De Manhiça Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Manhiça) as en distrikt faan det Maputo Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 208.466 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Manhiça. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25519", "contents": "De Marracuene Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Marracuene) as en distrikt faan det Maputo Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 230.530 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Marracuene. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25520", "contents": "De Matutuíne Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Matutuíne) as en distrikt faan det Maputo Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 44.834 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Bela Vista. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25521", "contents": "De Moamba Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Moamba) as en distrikt faan det Maputo Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 83.879 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Moamba. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25522", "contents": "De Namaacha Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Namaacha) as en distrikt faan det Maputo Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a waast faan't prowins. Hi hee 48.933 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Namaacha. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25523", "contents": "De Água Grande Distrikt as ian faan dön sööwen distrikten faan São Tomé an Príncipe. A distrikt leit uun a nuurd faan’t eilun São Tomé. Uun a nuurd an uast leit a Golf faan Guinea, uun a süüd de Mé-Zóchi Distrikt an uun a waast de Lobata Distrikt. Det hee 69.772 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as São Tomé. São Tomé and Príncipe, citypopulation.de"}
{"id": "25524", "contents": "De Cantagalo Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Cantagalo) as ian faan dön sööwen distrikten faan São Tomé an Príncipe. A distrikt leit uun a uast faan’t eilun São Tomé. Uun a nuurd an nuurdwaast leit de Mé-Zóchi Distrikt, uun a uast an süüduast a Golf faan Guinea an uun a süüdwaast de Caué Distrikt. Det hee 17.169 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as Santana. São Tomé and Príncipe, citypopulation.de"}
{"id": "25532", "contents": "ISIN as det ufkörtang för International Securities Identification Number (internatjunaal käännumer för aktien). Hat as uun't juar 2000 iinfeerd wurden, am aktien iandüüdag tu kääntiaknin, an hää twaalew steeden. Uun Sjiisklun täält oober widjerhen uk det natsionaal käännumer NSIN mä njügen steeden. JP3633400001 = JP (lun Jaapan) 363340000 (NSIN) 1 (kontrolnumer) stäänt för Toyota."}
{"id": "25534", "contents": "De Eráti Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Eráti) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 372.844 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Namapa. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25535", "contents": "De Lalaua Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Lalaua) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 102.890 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Lalaua. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25536", "contents": "De Larde Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Larde) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 85.971 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Larde. A distrikt wurd 2013 grünlaanjen. Iar wiar det dial faan de Moma Distrikt. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25537", "contents": "De Liúpo Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Liúpo) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 174.278 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Liúpo. A distrikt wurd 2013 grünlaanjen. Iar wiar det dial faan de Mogincual Distrikt. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25538", "contents": "De Malema Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Malema) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a waast faan't prowins. Hi hee 223.791 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Malema. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25539", "contents": "De Meconta Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Meconta) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a uast faan't prowins. Hi hee 250.425 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Meconta. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25540", "contents": "De Mecubúri Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mecubúri) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurd faan't prowins. Hi hee 283.984 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mecubúri. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25541", "contents": "De Memba Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Memba) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 313.507 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Memba. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25542", "contents": "De Mogincual Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mogincual) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 337.207 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Namige. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25543", "contents": "De Mogovolas Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mogovolas) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 415.407 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Nametil. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25544", "contents": "De Moma Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Moma) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 310.706 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Macone. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25545", "contents": "De Monapo Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Monapo) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a uast faan't prowins. Hi hee 413.694 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Monapo. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25546", "contents": "De Mossuril Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mossuril) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a uast faan't prowins. Hi hee 142.787 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mossuril. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25547", "contents": "De Muecate Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Muecate) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 175.075 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Muecate. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25548", "contents": "De Murrupula Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Murrupula) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Hi hee 215.208 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Murrupula. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25549", "contents": "De Nacala-a-Velha Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Nacala-a-Velha) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 241.536 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Nacala-a-Velha. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25550", "contents": "De Nacarôa Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Nacarôa) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 145.643 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Nacarôa. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25551", "contents": "De Rapale Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Rapale) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a maden faan't prowins. Hi hee 174.707 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Rapale. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25552", "contents": "De Ribáuè Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Ribáuè) as en distrikt faan det Nampula Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a waast faan't prowins. Hi hee 290.244 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Ribáuè. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25553", "contents": "De Chimbonila Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Chimbonila) as en distrikt faan det Niassa Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a waast faan't prowins. Hi hee 98.313 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Chimbonila. Föör 2013 het a distrikt de Lichinga Distrikt. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25555", "contents": "De Cuamba Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Cuamba) as en distrikt faan det Niassa Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Hi hee 264.572 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Cuamba. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25556", "contents": "De Lago Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Lago) as en distrikt faan det Niassa Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 163.982 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Metangula. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25557", "contents": "De Majune Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Majune) as en distrikt faan det Niassa Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a maden faan't prowins. Hi hee 38.453 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Majune. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25558", "contents": "De Mandimba Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mandimba) as en distrikt faan det Niassa Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Hi hee 217.242 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mandimba. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25559", "contents": "De Marrupa Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Marrupa) as en distrikt faan det Niassa Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a uast faan't prowins. Hi hee 101.162 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Marrupa. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25560", "contents": "De Maúa Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Maúa) as en distrikt faan det Niassa Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 71.408 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Maúa. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25561", "contents": "De Mavago Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mavago) as en distrikt faan det Niassa Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurd faan't prowins. Hi hee 30.757 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mavago. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25562", "contents": "De Mecanhelas Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mecanhelas) as en distrikt faan det Niassa Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Hi hee 296.908 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mecanhelas. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25563", "contents": "De Mecula Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mecula) as en distrikt faan det Niassa Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 21.342 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mecula. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25564", "contents": "De Metarica Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Metarica) as en distrikt faan det Niassa Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 53.524 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Metarica. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25565", "contents": "De Muembe Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Muembe) as en distrikt faan det Niassa Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 44.042 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Muembe. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25566", "contents": "De N'gauma Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de N'gauma) as en distrikt faan det Niassa Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 127.940 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as N'gauma. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25567", "contents": "De Nipepe Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Nipepe) as en distrikt faan det Niassa Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 44.546 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Nipepe. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25568", "contents": "De Sanga Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Sanga) as en distrikt faan det Niassa Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 78.424 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Sanga. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25569", "contents": "De Búzi Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Búzi) as en distrikt faan det Sofala Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 177.348 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Búzi. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25570", "contents": "De Caia Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Caia) as en distrikt faan det Sofala Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurd faan't prowins. Hi hee 191.950 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Caia. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25578", "contents": "Waastbengaalen as en bundesstoot faan Inje. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan’t lun. Hi hee 91.276.115 lidj (2011). At hoodsteed faan a bundesstoot as Kolkata. India: States and Major Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "25579", "contents": "Toyota (japoonsk 豊田市, -shi) as en stääd uun't Prefektuur Aichi üüb Honshū, det hoodeilun faan Jaapan. Toyota leit uun't uasten faan Nagoya, uun't nuurden faan Okazaki bi di struum Yahagi. Det stääd as bekäänd för det autofabrik mä disalew nööm: Toyota. Museum Himori park Himori tempel Büroohuuchhüs faan't Toyota autofabrik Ferianagt Stooten Detroit, USA Ferianagt Könangrik Derby (Derbyshire), UK Commonskategorii: Toyota – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25581", "contents": "Det regiuun Chūbu as ian faan aacht regiuunen uun Jaapan an leit uun a maden faan't lun üüb det hoodeilun Honshū. Hat as 66.801,14 km² grat. Uun det regiuun lei njügen prefektuuren. Niigata Toyama Ishikawa Fukui Yamanashi Nagano Gifu Shizuoka Aichi Commonskategorii: Chūbu – Saamlang faan bilen of filmer 35.883333333333137.95Koordinaaten: 35° 53′ 0″ N, 137° 57′ 0″ O"}
{"id": "2559", "contents": "Wat menst dü? di fask en dial faan a müs"}
{"id": "25597", "contents": "At Prefektuur Aichi (japoonsk 愛知県, Aichi-ken) as en ferwaltangsregiuun uun Jaapan. Hat leit uun't regiuun Chūbu üüb det hoodeilun Honshū. Hoodstääd as Nagoya. Dön tjiin gratst stääden uun't prefektuur san: Steeden At prefektuur hää 38 stääden (市 shi): Lunkreiser Det hää sööwen Lunkreiser (郡 gun): Commonskategorii: Prefektuur Aichi – Saamlang faan bilen of filmer 35.083055555556136.98305555556Koordinaaten: 35° 5′ N, 136° 59′ O Japan: Aichi, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "25599", "contents": "Nagoya (japoonsk 名古屋市, -shi) as en gratstääd, huuwenstääd an ferwaltangsteed faan't japoonsk Prefektuur Aichi üüb Honshū bi a Pasiifik). Nagoya as mä 2,3 Mio. iinwenern efter Tokio, Yokohama an Osaka det sjuurdgratst japoonsk industriiregiuun. Diar san 16 stääddialen (-ku) Atsuta-ku Chikusa-ku Higashi-ku Kita-ku Meitō-ku Midori-ku Minami-ku Minato-ku Mizuho-ku Moriyama-ku Naka-ku Nakagawa-ku Nakamura-ku Nishi-ku Shōwa-ku Tempaku-ku Commonskategorii: Nagoya – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25600", "contents": "De Chemba Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Chema) as en distrikt faan det Sofala Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 87.925 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Chemba. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25601", "contents": "De Cheringoma Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Cheringoma) as en distrikt faan det Sofala Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 58.542 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Inhaminga. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25602", "contents": "De Chibabava Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Chibabava) as en distrikt faan det Sofala Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Hi hee 134.293 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Chibabava. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25603", "contents": "De Dondo Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Dondo) as en distrikt faan det Sofala Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a uast faan't prowins. Hi hee 184.458 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Dondo. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25604", "contents": "De Gorongosa Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Gorongosa) as en distrikt faan det Sofala Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a waast faan't prowins. Hi hee 182.226 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Gorongosa. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25605", "contents": "De Machanga Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Machanga) as en distrikt faan det Sofala Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 55.861 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Machanga. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25606", "contents": "De Maringué Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Maringué) as en distrikt faan det Sofala Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 98.828 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Maringué. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25607", "contents": "De Marromeu Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Marromeu) as en distrikt faan det Sofala Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 156.720 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Marromeu. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25608", "contents": "De Muanza Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Muanza) as en distrikt faan det Sofala Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a uast faan't prowins. Hi hee 42.289 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Muanza. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25609", "contents": "De Nhamatanda Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Nhamatanda) as en distrikt faan det Sofala Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a waast faan't prowins. Hi hee 317.538 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Nhamatanda. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25610", "contents": "De Angónia Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Angónia) as en distrikt faan det Tete Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 486.251 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Ulongué. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25611", "contents": "De Cahora-Bassa Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Cahora-Bassa) as en distrikt faan det Tete Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Hi hee 132.972 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Chitima. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25612", "contents": "De Changara Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Changara) as en distrikt faan det Tete Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Hi hee 128.453 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Luenha. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25613", "contents": "Angoche (Föör 1976: António Enes) as en steed uun a nuurduast faan Mosambik, wat amanbi 1326 km tu a nuurduast faan Maputo leit. Det as at hoodsteed faan det Angoche Distrikt uun det Nampula Prowins. Det hee 89.998 lidj (2007). Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25614", "contents": "De Chifunde Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Chifunde) as en distrikt faan det Tete Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurd faan't prowins. Hi hee 155.210 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Chifunde. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25615", "contents": "De Chiuta Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Chiuta) as en distrikt faan det Tete Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a uast faan't prowins. Hi hee 103.875 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Manje. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25617", "contents": "De Dôa Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Dôa) as en distrikt faan det Tete Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 87.913 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Dôa. A distrikt wurd 2013 grünlaanjen. Iar wiar det dial faan det Mutarara Distrikt. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25618", "contents": "De Macanga Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Macanga) as en distrikt faan det Tete Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 200.288 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Furancungo. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25619", "contents": "De Magoé Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Magoé) as en distrikt faan det Tete Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Hi hee 91.313 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mpheende. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25620", "contents": "De Marara Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Marara) as en distrikt faan det Tete Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 74.659 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Katchembe. A distrikt wurd 2013 grünlaanjen. Iar wiar det dial faan det Changara Distrikt. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25621", "contents": "De Marávia Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Marávia) as en distrikt faan det Tete Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 131.685 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Fingoé. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25622", "contents": "Dr. Dörte Hansen-Jaax (* 1964 uun Hüsem) as en sjiisk skriiwer. Dörte as uun Höögel uun Nuurdfresklun apwoksen. Aran as plaatsjiisk snaaket wurden, huuchsjiisk hää't iarst uun skuul liard. Efter't abituur 1984 hää Dörte bi't uniwersiteet uun Kiil sotsiolinguistik, anglistik, romanistik an frisistik studiaret. 1994 hää't uun Hamborag promowiaret. Dörte Hansen as befreid mä di filmrejesöör Sven Jaax an hää ian foomen. Sant 2016 lewet hat weder uun Hüsem. 2006: Meedienpris faan't stiftang „Kinderrechte in der Einen Welt“ för Der Hamburger Kompass – Hilfe für Kinder alkoholkranker Eltern. 2015: „Lieblingsbuch des Jahres des unabhängigen Buchhandels“ för Altes Land. 2016: Literatuurpris faan Usedom för Altes Land. 2019: Literatuurpris faan Kappeln för fersiinsten am't plaatsjiisk spriak. 2019: Grimmelshausen-Pris för Mittagsstunde 2022: Konstpris faan't lun Schleswig-Holstian Tou latje tääle. Uun: Nils Århammar, Christina Tadsen, Ommo Wilts (Hrsg.): Skriiw fresk, Schriw frasch, Skriiv friisk. Teksten tu a fresk literatüürweedstridj 1989/90. Nordfriisk Instituut, Bräist/Bredstedt NF 1993, ISBN 3-88007-205-1. Transfer bei Diglossie. Synchrone Sprachkontaktphänomene im Niederdeutschen. Dr. Kovač, Hamburg 1995, ISBN 3-86064-292-8 (Disertatjuun). „An weißer Milch klebt rotes Blut!“ – Pastor Skrivers vegane Utopie. Uun: Nordfriisk Instituut (Hrsg.): Nordfriesland Nr. 164, Bräist/Bredstedt NF, Detsember 2008, ISSN 0029-1196. Fürchte dich nicht vor dem Familienberater. Reportaaj. Uun: Chrismon,"}
{"id": "25625", "contents": "Müntmetalen stun uun det 11. skööl faan a cheemisk elementen. Det san kööber, salwer, gul an det konstelk element röntgeenium. Jo hiar aaltumaal tu det seerie faan a auergungsmetalen. Det 11. skööl het uk kööberskööl. Müntmetalen Kööber, 99,95 % Salwer, >99,95 % Gul, ≈99,99 % Commonskategorii: Müntmetalen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25626", "contents": "At sinkskööl as det 12. skööl faan a cheemisk elementen. Det san sink, kadmium, kwaksalwer an det konstelk element koperniikium. Jo hiar aaltumaal tu det seerie faan a auergungsmetalen. Metalen uun't sinkskööl Sink Kadmium Kwaksalwer Commonskategorii: Sinkskööl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25627", "contents": "At nikelskööl as det 10. skööl faan a cheemisk elementen. Det san nikel, palaadium, plaatin an det konstelk element darmstadtium. Jo hiar aaltumaal tu det seerie faan a auergungsmetalen. Metalen uun't nikelskööl Nikel Palaadium Plaatin Commonskategorii: Nikelskööl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25628", "contents": "At koobaltskööl as det 9. skööl faan a cheemisk elementen. Det san koobalt, roodium, iriidium an det konstelk element meitneerium. Jo hiar aaltumaal tu det seerie faan a auergungsmetalen. Metalen uun't koobaltskööl Koobalt, 99,9 % Roodium, 99,99 % Iriidium, 99,98 % Commonskategorii: Koobaltskööl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25629", "contents": "At iisenskööl as det 8. skööl faan a cheemisk elementen. Det san iisen, ruteenium, osmium an det konstelk element hassium. Jo hiar aaltumaal tu det seerie faan a auergungsmetalen. Metalen uun't iisenskööl Iisen, 99,97 % Ruteenium, 99,99 % Osmium, ≈99,99 % Commonskategorii: Iisenskööl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2563", "contents": "Di Europeesk Ial (Anguilla anguilla) as en fask, diar uun Euroopa an Nuurdafrikoo lewet. Ialer san lung an smääl üs en slaang. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Europeesk Ialer Wikispecies hää en artiikel tu: Europeesk Ialer"}
{"id": "25630", "contents": "At mangaanskööl as det 7. skööl faan a cheemisk elementen. Det san mangaan, techneetsium (konstelk), reenium an det konstelk element bohrium. Jo hiar aaltumaal tu det seerie faan a auergungsmetalen. Metalen uun't mangaanskööl Mangaan, 99,99 % Reenium, 99,999 % - 99,995 % Commonskategorii: Mangaanskööl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25631", "contents": "At kroomskööl as det 6. skööl faan a cheemisk elementen. Det san kroom, molübdeen, wolfraam an det konstelk element seaborgium. Jo hiar aaltumaal tu det seerie faan a auergungsmetalen. Metalen uun't kroomskööl Kroom, 99,999 % Molübdeen, 99,99 % Wolfraam, 99,98 % Commonskategorii: Kroomskööl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25632", "contents": "At wanaadiumskööl as det 5. skööl faan a cheemisk elementen. Det san wanaadium, nioobium, tantaal an det konstelk element dubnium. Jo hiar aaltumaal tu det seerie faan a auergungsmetalen. Metalen uun't wanaadiumskööl Wanaadium, 99,95 % Nioobium, 99,995 % Tantaal, 99,999 % Commonskategorii: Wanaadiumskööl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25633", "contents": "At titaanskööl as det 4. skööl faan a cheemisk elementen. Det san titaan, tsirkoonium, hafnium an det konstelk element rutherfordium. Jo hiar aaltumaal tu det seerie faan a auergungsmetalen. Metalen uun't titaanskööl Titaan, 99,995 % Tsirkoonium, 99,97 % Hafnium, > 99,9 % Commonskategorii: Titaanskööl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25634", "contents": "At skandiumskööl as det 3. skööl faan a cheemisk elementen. Det san skandium, ütrium, lantaan an det raadioaktiif aktiinium. Jo hiar aaltumaal tu det seerie faan a auergungsmetalen. Jo iast trii elementen hiar tu a raar eerden. Metalen uun't skandiumskööl Skandium Ütrium Lantaan Commonskategorii: Skandiumskööl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2564", "contents": "Wat menst dü? Europeesk ial, di fask Ial (brant), wat dü sjochst, wan't braant"}
{"id": "25656", "contents": "At walens of uk wäärdaghaid faan en atoom as det huuchst taal faan ianwäärdag atoomen (t.b. kloor (Cl) of weederstoof (H)), diar mä det atoom tu en moleküül bünjen wurd kön. Efter detdiar taal as en atoom do monovalent (1), divalent (2), trivalent (3), tetravalent (4), pentavalent (5), hexavalent (6) of heptavalent (7)."}
{"id": "25657", "contents": "De Moatize Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Moatize) as en distrikt faan det Tete Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a uast faan't prowins. Hi hee 343.546 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Moatize. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25658", "contents": "De Mutarara Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mutarara) as en distrikt faan det Tete Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 207.480 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Nhamayabué. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25659", "contents": "De Tsangano Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Tsangano) as en distrikt faan det Tete Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 225.172 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Tsangano. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25660", "contents": "De Zumbo Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Zumbo) as en distrikt faan det Tete Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 89.630 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Zumbo. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25663", "contents": "Ununennium (Uue) as en spekulatiif cheemisk element mä det atoomnumer 119. Hat as noch nimer fünjen wurden. Hat stäänt uun det skööl faan a alkaalimetalen oner frantsium (87). Elektroonenskel Commonskategorii: Ununennium – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25664", "contents": "Unbinilium (Ubn) as en spekulatiif cheemisk element mä det atoomnumer 120. Hat as noch nimer fünjen wurden. Hat stäänt uun det skööl faan a eerdalkaalimetalen oner raadium (88). Elektroonenskel Commonskategorii: Unbinilium – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25665", "contents": "Luke iarst ans diar (ingelsk): w:en:Internet Archive Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "25666", "contents": "Luke iarst ans diar (ingelsk): w:en:Journal of Chemical & Engineering Data Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "25672", "contents": "59.402818.3528Koordinaaten: 59° 24′ N, 18° 21′ O Vaxholm as en gemeen (komuun) uun Sweeden. Hat leit uun't prowins Stockholms län. Hoodsteed as Vaxholm. Grater stääden of saarpen uun't komuun Vaxholm san Kullö, Oskar-Fredriksborg, Resarö an Vaxholm. Üüb det eilun Resarö leit det miin Ytterby. Hat as bekäänd, auer sjauer cheemisk elementen efter Ytterby näämd wurden san: Ütrium, Üterbium, Terbium an Erbium. Folkmängd i riket, län och kommuner 31 december 2021 bi't Statistiska centralbyrån Kommunarealer den 1 januari 2016 bi't Statistiska centralbyrån Commonskategorii: Gemeen Vaxholm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25678", "contents": "59.3918.49Koordinaaten: 59° 23′ N, 18° 29′ O Stockholms län as en prowins uun Sweeden. Diar hiart det stääd Stockholm tu an flook gemeenen trinjam. (Stant: 31. Detsember 2021) Commonskategorii: Stockholms län – Saamlang faan bilen of filmer Folkmängd i riket, län och kommuner 31 december 2021 bi't Statistiska centralbyrån Kommunarealer den 1 januari 2016 bi't Statistiska centralbyrån Folkmängd i riket, län och kommuner 31 december 2021 bi't Statistiska centralbyrån"}
{"id": "25685", "contents": "Angkor Wat (üüb Khmer: អង្គរវត្ត Ângkôr Vôtt; ângkôr as „steed“, vôtt as „tempeluunlaag“) as det bekäändst tempeluunlaag uun Kambodscha. De tempel as amanbi 240 km uun a nuurdwaast faan’t hoodsteed Phnom Penh nai bi Siem Reap, amanbi 20 km uun a nuurd faan a see Tonle Sap. Commons: Angkor Wat – Saamling faan biljen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Angkor Wat (tjiisk)"}
{"id": "25688", "contents": "Kialklüüwang as en föörgung uun a atoomfüsiik. Diarbi woort en atoomkial uun tau of muar letjer kialer apdiald, an diarbi woort föl energii frei saat. Uun atoomstruumuunlaagen woort didiar föörgang nadagt, am struum tu maagin. Bi det bispal faan Uran-235 (rochter bil, oner) koon am sä, dat bi arke klüüwang tau nei neutroonen frei wurd, diar eder salew weder en atoom klüüwe. Det as det keedenreaksion, wat swaar tu kontroliarin as. Commonskategorii: Kialklüüwang – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25689", "contents": "Atoomstruum as struum, di uun atoomstruumuunlaagen maaget woort. Diar woort ütjnadagt, dat bi't kialklüüwang föl energii frei saat woort. Bi't kialklüüwang blaft raadioaktiif uffaal auer, an näämen witj rocht, huarhen diarmä. Wäärnang för raadioaktiif materiool. Commonskategorii: Atoomstruum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25692", "contents": "Keedenreaksion ment, dat ian aksion weder nei reaksioonen ütjliaset. Di ütjdruk woort miast uun a chemii an atoomfüsiik brükt. An wan arke tooch muar reaksioonen ütjliaset wurd üs diarföör, do wääkst det reaksioonskeed eksponentiel. Det kialklüüwang faan Uraan-235 komt uun a gang, wan det atoom mä en neutron beskööden woort. Diarbi entstun tau nei atoomen: 139Ba (Baarium) an 95Kr (Krüptoon). Diarbi wurd oober uk tau neutroonen frei, diar eder weder en atoom klüüwe. Am dat didiar föörgung ei tu gau uflääpt, wurd neutroonenabsorber iinsaat. Jo fang frei neutroonen iin, an sodenang lääpt det keedenreaksion kontroliaret uf. Diarbi woort föl energii frei (~200MeV per atoom), an det woort uun atoomstruumuunlaagen ütjnadegt. \"Müstrap\"-demonstratsion üüb YouTube"}
{"id": "25694", "contents": "Berkeley as en gratstääd uun di US-amerikoonsk stoot Kalifornien. Eritrea Asmara, Eritrea Ferianagt Stooten Blackfeet Indian Reservation, Montana, Ferianagt Stooten Ruslun Dmitrow, Russland Dschibuuti Dschibuti, Dschibuti Maali Gao, Maali Sjiina Haidian, Volksrepublik China Sjiisklun Jena, Schiisklun Nikaraagua León, Nikaraagua Sudafrikoo Mathopestad, Süüdafrikoo Sudafrikoo Oukasie, Süüdafrikoo Kuuba Palma Soriano, Kuuba Jaapan Sakai, Jaapan El Salwadoor San Antonio Los Ranchos, El Salwadoor Ruslun Ulan-Ude, Ruslun Malaysia Uma-Bawang, Malaysia Kolumbien Yondó, Kolumbien Ferianagt Stooten Yurok Tribe, Kalifornien, Ferianagt Stooten Commonskategorii: Berkeley – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25706", "contents": "Sven Jaax (* uun Hüsem) as en filmrejesöör, dreibukskriiwer an fotogroof. Hi lewet uun Hüsem an dreit fööraal dokumentaarfilmer. Jaax hää uun Kiil studiaret an sant 1987 hunerten faan filmbidracher leewert miast för ARD, NDR an Arte. Sant 1989 skraft hi för art, GEO, Merian, Stern, Brigitte an ööder bleeden. Jaax as befreid mä't skriiwer Dörte Hansen. Mare TV 360° Die GEO-Reportage Europas hoher Norden (2011) Europas Kleinstaaten (2007) Bilderbuch Länder - Menschen - Abenteuer Meine Kindheit (2013) Unsere Geschichte (2013) Die Ostküste der USA Skandinavien von oben Sven Jaax sin wääbsteed Filmografii üüb www.fernsehserien.de Sven Jaax üüb vimeo.com"}
{"id": "25707", "contents": "Volkert Schult (* uun Noorsaarep üüb Oomram) as en filmrejesöör. Hi lewet uun Hamborag an dreit fööraal dokumentaarfilmer. Hi werket föl för di NDR. Länder - Menschen - Abenteuer Unsere Geschichte (2016) Treckerfahrer dürfen das (2019-20) Dibaba in Amerika (2022) God bless America (1995) Aufwachsen auf Amrum (2015) Giganten des Meeres (2016) Giganten der Arbeit (2017) Amrum - Insel im Wind (1997), mä Peer Schmidt Filmografii üüb www.fernsehserien.de DNB Info"}
{"id": "25709", "contents": "IMDb as det ufkörtang för't Internet Movie Database. Det as en dootenbeenk för filmer, fernseeseerien, wiideoproduksioonen an kompjuuterspalen, an uk för lidj, diar diarbi mäwerket haa. 2017 wiar diar 4,1 Mio. filmproduksioonen an 7,7 Mio. filmkonstler fertiakent. Hat as 1990 grünjlaanj wurden an woort bedrewen faan Amazon.com. IMDb.com (ingelsk)"}
{"id": "25711", "contents": "De Alto Molócuè Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Alto Molócuè) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurd faan't prowins. Hi hee 341.184 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Alto Molócuè. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25712", "contents": "De Chinde Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Chinde) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 85.408 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Chinde. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25713", "contents": "De Derre Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Derre) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Hi hee 107.980 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Derre. A distrikt wurd 2013 grünjlaanjen. Iar wiar det dial faan det Morrumbala Distrikt. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25714", "contents": "De Gilé Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Gilé) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Hi hee 222.387 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Gilé. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25715", "contents": "De Gurué Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Gurué) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurd faan't prowins. Hi hee 420.869 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Gurué. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25716", "contents": "De Ile Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Ile) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurd faan't prowins. Hi hee 188.787 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Ile. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25717", "contents": "De Inhassunge Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Inhassunge) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 91.653 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mucupia. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25718", "contents": "De Luabo Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Luabo) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 54.253 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Luabo. A distrikt wurd 2013 grünlaanjen. Iar wiar det dial faan det Chinde Distrikt. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25719", "contents": "De Lugela Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Lugela) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a maden faan't prowins. Hi hee 188.659 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Lugela. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25720", "contents": "De Maganja da Costa Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Maganja da Costa) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 183.504 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Maganja da Costa. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25721", "contents": "De Milange Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Milange) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 619.275 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Milange. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25722", "contents": "De Mocuba Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mocuba) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a maden faan't prowins. Hi hee 422.681 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mocuba. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25726", "contents": "℔ At Pünj (ufkört Pfd. of lb, faan latiinsk pondo ‚Gewicht‘ uun 'libra pondo') as en ual miat för't mase. Daalang woort di ütjdruk pünj noch brükt, wan am en hualew kilogram ment. 1 pünj = 1/2 kg = 500 g Uk en hualew pünj of en sjuarden pünj woort noch brükt: 1/2 pünj = 250 g 1/4 pünj = 125 g 100 pünj = 1 sentner = 50 kg Uun a Sweits woort det pünj ei so föl brükt. Uun Uastenrik brükt am det uk ei so föl, diar haa's noch di ütjdruk Deka för 10 g. Uun ualang tidjen bit ~ 1854 jääw't noch muar iindialangen: Preußen: 1 pünj = 30 luad (Lot) = 300 Quentchen = 3.000 Cent = 30.000 kurn (Korn) Nuardwaastsjiisklun: 1 pünj = 10 nei luad (Neulot) = 100 Quint = 1000 hualew gram (Halbgramm) Madel- an Süüdsjiisklun: 1 pünj = 32 luad (Lot) = 128 Quentchen Det ingelsk pünj woort ööders fäästlaanj. Det hanelsgewicht as: 1 pound = 1 lb. av. (faan avoirdupois) = 16 unsen ≈ 453,6 g. ⇒ 1 Kilogram ≈ 2,204 lb. av. Diar jaft at uk noch det troy pound (lb. t.) of apteekerpünj (lb. ap.), det woort brükt"}
{"id": "25727", "contents": "Wat menst dü? Pünj, det miat för't mase Britisk Pünj, Pünj Sterling, det münt faan't Ferianagt Könangrik .."}
{"id": "25728", "contents": "De Mocubela Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mocubela) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a uast faan't prowins. Hi hee 110.857 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mocubela. A distrikt wurd 2013 grünjlaanjen. Iar wiar det dial faan de Maganja da Costa Distrikt. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25729", "contents": "De Molumbo Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Molumbo) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Hi hee 331.980 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Molumbo. A distrikt wurd 2013 grünjlaanjen. Iar wiar det dial faan de Milange Distrikt. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25730", "contents": "De Mopeia Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mopeia) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Hi hee 136.520 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mopeia. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25731", "contents": "De Morrumbala Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Morrumbala) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Hi hee 380.189 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Morrumbala. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25732", "contents": "De Mulevala Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Mulevala) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurd faan't prowins. Hi hee 106.192 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Mulevala. A distrikt wurd 2013 grünjlaanjen. Iar wiar det dial faan de Ile Distrikt. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25733", "contents": "De Namacurra Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Namacurra) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 242.126 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Namacurra. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25734", "contents": "De Namarroi Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Namarroi) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a nuurd faan't prowins. Hi hee 149.898 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Namarroi. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25735", "contents": "De Nicoadala Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Nicoadala) as en distrikt faan det Zambézia Prowins faan Mosambik. A distrikt leit uun a süüduast faan't prowins. Hi hee 180.686 lidj (2017). At hoodsteed faan a distrikt as Nicoadala. Mozambique, citypopulation.de"}
{"id": "25736", "contents": "De Caué Distrikt as ian faan dön sööwen distrikten faan São Tomé an Príncipe. A distrikt leit uun a süüd faan’t eilun São Tomé. Uun a nuurd leit de Mé-Zóchi Distrikt, uun a nuurduast de Cantagalo Distrikt, uun a süüduast an süüdwaast a Golf faan Guinea an uun a nuurdwaast de Lembá Distrikt. Det hee 6062 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as São João dos Angolares. São Tomé and Príncipe, citypopulation.de"}
{"id": "25737", "contents": "De Lembá Distrikt as ian faan dön sööwen distrikten faan São Tomé an Príncipe. A distrikt leit uun a waast faan’t eilun São Tomé. Uun a nuurd an waast leit a Golf faan Guinea, uun a nuurduast de Lobata Distrikt, uun a uast de Mé-Zóchi Distrikt an uun a süüduast de Caué Distrikt. Det hee 14.676 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as Neves. São Tomé and Príncipe, citypopulation.de"}
{"id": "25738", "contents": "De Lobata Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Lobata) as ian faan dön sööwen distrikten faan São Tomé an Príncipe. A distrikt leit uun a nuurd faan’t eilun São Tomé. Uun a nuurd leit a Golf faan Guinea, uun a uast de Água Grande Distrikt, uun a süüd Mé-Zóchi Distrikt an uun a waast de Lembá Distrikt. Det hee 19.414 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as Guadalupe. São Tomé and Príncipe, citypopulation.de"}
{"id": "25742", "contents": "De Mé-Zóchi Distrikt as ian faan dön sööwen distrikten faan São Tomé an Príncipe. A distrikt leit uun a nuurd faan’t eilun São Tomé. Uun a nuurd leit de Lobata Distrikt, uun a nuurduast de Água Grande Distrikt, uun a uast a Golf faan Guinea, uun a süüduast de Cantagalo Distrikt, uun a süüdwaast de Caué Distrikt an uun a waast de Lembá Distrikt. Det hee 44.763 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as Trindade. São Tomé and Príncipe, citypopulation.de"}
{"id": "25743", "contents": "De Pagué Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Pagué) as ian faan dön sööwen distrikten faan São Tomé an Príncipe. A distrikt bestäänt ütj det hial eilun Príncipe uun a Golf faan Guinea. Det hee 7344 lidj (2012). At hoodsteed faan a distrikt as Santo António. São Tomé and Príncipe, citypopulation.de"}
{"id": "25747", "contents": "Sulfaaten san saalten of estern faan't swaawelsüren. A saalten faan't swaawelsüren (H2SO4) wurd iindiald uun normool sulfaaten (sekundeer) an hüdrogeensulfaaten (primeer). Commonskategorii: Sulfaaten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25750", "contents": "Franz Schensky (* 23. August 1871 üüb Haliglun; † 7. Janewoore 1957 uun Sleeswich) wiar en haligluns fotograaf. Hi wiar een faan a pioniaren faan’t suartwitjfotografii. Museum Helgoland auer Franz Schensky (huuchtjiisk)"}
{"id": "25752", "contents": "Nitraaten san saalten of estern faan't salpeetersüren. Jo haa det algemian furem MINO3 . Diarbi as MI en ianwäärdag kation. Det neegatiif anion as NO3− . Flook nitraaten wurd üs salpeeter betiakent. Salpeeter Wikibooks: Nitraaten (sjiisk)"}
{"id": "25753", "contents": "Ammonium (NH4+) as en kation, diar tuup mä anionen tu en saalt woort. Hat komt faan Amoniak (NH3) uf. Amooniumsaalten wurd üs konstelk ged för a büürerei brükt. Amooniumsaalten san t.b.: Amooniumnitraat (NH4NO3) Amooniumkloriid (NH4Cl) Commonskategorii: Amoonium – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25754", "contents": "Fluoriiden san saalten faan't Fluorweederstoofsüren (HF). Ään baudial uun a ionen san leewen a Fluoriid-Anionen (F−). Fluoriiden kem üs mineraalen uun a natüür föör, an uk uun't lif faan minsken. Commonskategorii: Fluoriiden – Saamlang faan bilen of filmer Fluor"}
{"id": "25757", "contents": "Oksiiden (faan greks ὀξύς, oxýs ‚skarep‘, ‚spas‘, ‚sür‘) san sürstoof-ferbinjangen faan en cheemisk element. Diar san tau sköölen faan oksiiden: Metaloksiiden. Det san saalten of atomaar bünjen moleküülen. Üneedel metalen reagiare mä weeder tu baasen. Nianmetaloksiiden. Det san moleküülen, diar mä weeder tu süren reagiare. Alumiiniumoksiid (witj, lacht baasisk) Luadoksiid (Luad(II)-oksiid (güül), Luad(IV)-ooksiid (suartbrün) of Luad(II,IV)-oksiid (orangj, menige)) Kaltsiumoksiid (braand kalk, stark baasisk) Diweederstoofmonoksiid (weeder) Iisenoksiiden, t.b. Iisen(III)-oksiid (rost) Köölstoofdioksiid (woort mä weeder tu köölsüren) Köölstoofmonoksiid (giftag, gas) Kööberoksiid (Kööber(I)-oksiid, ruad an Kööber(II)-oksiid, suart) Magneesiumoksiid (magnesia, witj polwer) Fosfoorpentoksiid (woort mä weeder tu fosfoorsüren) Swaaweldioksiid (sürelk stirem) Swaaweltrioksiid (woort mä weeder tu swaawelsüren) Siliitsiumdioksiid (kwarts, woort mä weeder tu kiiselsüren) Stikoksiiden (brün, koon reagiare tu salpeetersüren) Sinkoksiid (witj bit güül polwer) Saalten Commonskategorii: Oksiiden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25758", "contents": "Sulfiiden san saalten faan swaawelweederstoof (H2S). Diar as det sulfiid-anion S2− uun. Tuup mä metal- of hualewmetal-kationen entstun amanbi 600 sulfiid-mineraalen. Jo haa miast üübfaalen klöören of münstern. Wichtag mineraalen san: Borniit (Kööberkiis, Cu5FeS4) Chalkopüriit (Kööberkiis, CuFeS2) Tsinabariit (Tsinoober, HgS) Koweliin (Kööbersulfiid, CuS) Galeniit (Luadglans, PbS) Markasiit (Strualkiis, FeS2) Molübdeniit (Molübdeenglans, MoS2) Püriit (Swaawelkiis, Kaatgul, FeS2) Pürotiin (Magneetkiis, FeS) Realgaar (Rauschruad, AsS) Sfaleriit (Sinksulfiid, ZnS) Stibniit (Antimoonglans, Sb2S3) Swaawel Commonskategorii: Sulfiiden – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Sulfiiden (sjiisk)"}
{"id": "2576", "contents": "Glaagen, (öö.) Selagglag, (fe.) Siaglaas, genauer Skiremglaagen (Scyphozoa) san en klas faan diarten an hiar tu a stam faan a Näädeldiarten (Cnidaria). Diar jaft at amanbi 130 slacher faan. Jo diarten haa en graten skirem an letj polüüpen. Glaagen läät jo mä a struum ambi driiw, diaram wurd jo - likes, dat's so grat san - mä tu at plankton tääld. Coronatae Atollidae – Atorellidae – Linuchidae – Nausithoidae – Paraphyllinidae – Periphyllidae Rhizostomeae Archirhizidae – Bazingidae – Cassiopeidae – Catostylidae – Cepheidae – Lobonematidae – Lychnorhizidae – Mastigiidae – Rhizostomatidae – Stomolophidae – Thysanostomatidae – Versurigidae Semaeostomeae Cyaneidae - Pelagiidae - Phacellophoridae - Ulmaridae Ulmaridae mä a sköölen: Aurelia – Aurosa – Diplulmaris – Discomedusa – Floresca – Parumbrosa – Phacellophora – Sthenonia – Ulmaris Aurelia Blä Glaag (Aurelia aurita) Commonskategorii: Glaagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Glaagen"}
{"id": "25760", "contents": "Permanganaaten san saalten mä det ianfach neegatiif Anion MnO4−. Kaaliumpermanganaat KMnO4 Kaltsiumpermanganaat Ca(MnO4)2 Rubiidiumpermanganaat RbMnO4 Magneesiumpermanganaat Mg(MnO4)2 Salwerpermanganaat AgMnO4 Commonskategorii: Permanganaaten – Saamlang faan bilen of filmer Mangaan"}
{"id": "25761", "contents": "Tsüaniiden san saalten faan't Tsüanweederstoofsüren of uk Bläsüren (HCN) mä det algemian furem R–C≡N. Di nööm komt faan't greks κυανός (kyanos) uf, an det ment blä. Uun Tsüaniiden as det Tsüaniid-Anion [C≡N]−. Tsüaniiden san giftag. Wichtag tsüaniiden san Kaaliumtsüaniid (KCN), = Tsüankaali Naatriumtsüaniid (NaCN) Tsüaniiden kem natüürelkerwiis uun a stian faan flook plaanten föör, an diaram skel a stian uk nimer eden wurd faan: Plum (Prunus domestica) Aprikoos (Prunus armeniaca) Mandelbuum (Prunus dulcis) Firsich (Prunus persica) Sürkäärs (Prunus cerasus) Maniok (Manihot esculenta) Flaaks (Linum usitatissimum) Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Commonskategorii: Tsüaniiden – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Tsüaniiden (sjiisk)"}
{"id": "25764", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Nitroglitseriin of Glitseriintrinitraat of Trisalpeetersürenglitseriinester as en ester faan't salpeetersüren. Hat woort brükt üs sprengstoof. Uk uun a medesiin woort det iinsaat. Moleküülstruktuur Nitroglitseriin üs medesiin Tableten Alfred Nobel sin patent üüb nitroglitseriin Commonskategorii: Nitroglitseriin – Saamlang faan bilen of filmer Iindraanj tu CAS-Nr. 55-63-0 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 10. Mai 2018 (mä JavaScript). (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Physical Constants of Organic Compounds, S. 3-510. Eintrag zu Nitroglycerin der Gefahrstoff-Datenbank im „CLAKS“ der Uni-Hamburg MAK- und BAT-Werte-Liste 2013. Schweizerische Unfallversicherungsanstalt (SUVA): Aktuel MAK- an BAT-wäärser Nitroglitseriin bi ChemIDplus. Spravochnik po Toksikologii i Gigienicheskim Normativam. S. 180, 1999. Yakuri to Chiryo. Pharmacology and Therapeutics. Vol. 13, S. 3649, 1985. Richard Wuerz, Greg Swope, Steven Meador, C. James Holliman, Gregory S. Roth: Safety of prehospital nitroglycerin. In: Annals of Emergency Medicine. Band 23, Nr. 1, S. 31–36, doi:10.1016/S0196-0644(94)70004-4. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Standard Thermodynamic Properties of Chemical Substances, S. 5-24."}
{"id": "25779", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Amoniak as en cheemisk ferbinjang faan stikstoof an weederstoof mä det formel NH3. Hat as en giftag gas, diar stark steegen stiremt. Amoniak as amfoteer. Faan amoniak kem tau räen faan saalten uf: Kationisk amooniumsaalten Anionisk amiiden, imiiden an nitriiden Amoniak-moleküülmodel Stikstoof (blä) Weederstoof (witj) Butel mä amoniak Commonskategorii: Amoniak – Saamlang faan bilen of filmer R. Panico, W.H. Powell, J.-C. Richer (Eds.): A Guide to IUPAC Nomenclature of Organic Compounds. Hrsg.: IUPAC Commission on the Nomenclature of Organic Chemistry. Blackwell Scientific Publications, Oxford, ISBN 0-632-03488-2, S. 37. Iindrach 222 uun't PubChem-dootenbeenk faan't National Center for Biotechnology Information (NCBI), ufrepen di 17. Oktuuber 2014. Iindraanj tu Ammoniak uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 1. Febrewoore 2016 (mä JavaScript). chem.wisc.edu: pKa Data, Compiled by R. Williams (PDF, 78 kB). Meyer Christen: Grundlagen der allgemeinen und anorganischen Chemie. Diesterweg, 1997, ISBN 978-3-7935-5493-6. Frederick G. Bordwell, George E. Drucker, Herbert E. Fried: Acidities of Carbon and Nitrogen Acids: The Aromaticity of the Cyclopentadienyl Anion. Uun: J. Org. Chem. 46, 1981, S. 632–635 (doi:10.1021/jo00316a032). Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Ammoniak uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 13. Juni 2014. (ütjden faan) David R. Lide: CRC"}
{"id": "2578", "contents": "Blä Glaagen (Aurelia aurita) hiar tu a Glaagen (Scyphozoa). Jo kem föör tesken 70° Nuurd an 55° Süüd. Uk bi a Nuurdsiaküst an uun grat dialen faan a Uastsia lewe jo. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Blä Glaagen Wikispecies hää en artiikel tu: Blä Glaagen"}
{"id": "25781", "contents": "Karbiiden san cheemisk ferbinjangen faan en element mä köölstoof (karboon). Miast ment am mä karbiid det kaltsiumkarbiid, CaC2 . Kaltsiumkarbiid, CaC2 Tantaalkarbiid, TaC Tantaalhafniumkarbiid, Ta4HfC5 Commonskategorii: Karbiiden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25785", "contents": "Det Pitcairn-Ingels (üüb Pitcairn-Ingels: Pitkern, üüb Norfolk-Eilun: Norfuk) as en kreoolspriik, diar üüb a eilunen Pitcairn an Norfolk spreegen wurd. Det spriik beraut üüb en spriikwiis faan Ingels an Tahitianisk faan det 18. juarhunert. Wut-a-way you? - Gud dai („Wat wai (gungst)?“)"}
{"id": "25795", "contents": "Sia / Siie Di ütjdruk sia, (mo.) siie ment: 1. a sia (banlun), en weederflaak uun't banlun (ingelsk: lake, sjiisk: See). (mo.): siie (banerwååder). 2. at sia, at weltsia, aal a ooseaanen tuup (ingelsk: sea, sjiisk: Meer). (mo.): siie (ääm wååder). tu of üüb sia wees: uun a siafaard huuch of swaar sia: huuch waagen tu sia kem: mä't werk began"}
{"id": "25799", "contents": "Ferkiar as det skebin faan persuunen of waaren. För ferkiar wurd ferkiarswaier brükt. Futferkiar Welferkiar Struatenferkiar Iisenboonferkiar Skapsferkiar Loftferkiar Funkferkiar Dootenferkiar Commonskategorii: Ferkiar – Saamlang faan bilen of filmer Bidracher auer ferkiar üüb Tjabelstünj"}
{"id": "25800", "contents": "En stääd (faan ualhuuchsjiisk stat ‚steed‘) as en grat siidlang. Miast luup diar flook ferkiarswaier tuup. En stääd hää en aanj ferwaltang. Grater saarpen üüb't lun haa leewen uk ferwaltangsiinrachtangen, san oober nian stääden, det san plaker. efter grate: (plak), letjstääd, madelstääd, gratstääd, miljoonenstääd efter bedüüdang: hansestääd, hoodstääd, kreisstääd, uniwersiteetstääd, industriistääd, huuwenstääd Am 1800 haa noch 75% faan a minsken uun Sjiisklun üüb't lun lewet, 25% uun stääden. 2005 lewe 15% üüb't lun, 85% uun stääden. Metropoolen san grat stääden, diar mä hör amlun tuupwoksen san, an hör iinwenertaalen gung ap tu miljoonen. A gratst metropoolen mä muar üs 20 miljoon iinwenern (Stant: April 2018): Commonskategorii: Stääden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25801", "contents": "Delhi (Hindi दिल्ली Dillī [ˈdɪlːiː], Urdu ‏دہلی‎‎, Panjabi ਦਿੱਲੀ Dillī, ) as en gratstääd an en unioonsteritoorium (IN-DL) faan Indien. Üs \"Natsionaal Hoodstäädteritoorium\" (ingelsk: National Capital Territory NCT) as Delhi direkt at Indisk regiarang onersteld. Uun Delhi leit at hoodstääd faan hial Indien, Nei-Delhi. Tu Delhi hiar elwen distrikten uun trii munitsipaliteeten. Uun Delhi haa 2011 son 16,78 miljoon minsken lewet. Tuup mä a gratstääden Gurugram, Ghaziabad, Noida an Faridabad trinjam, diar uun ööder bundesstooten lei, hiart Delhi tu't Metropolregiuun Delhi mä knaap 32 miljoon iinwenern (Stant: 2021), an as at traadgratst stäädregiuun faan a welt. At National Capital Region as en ploonangsregiuun trinjam Delhi, an amfaadet muar üs 45 miljoon minsken. Commonskategorii: Delhi – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Delhi (sjiisk)"}
{"id": "25803", "contents": "En walt (ualhuuchsjiisk walt) as en stak lun, huar buumer waaks. Det stak lun as tumanst 0,5 hektaar grat an a buumer san tumanst 5 meeter huuch (efter FAO). uurwalt: natüürelk woksen bosk: natüürelk woksen, oober ei so huuch holtang, tanen: faan minsken uunlaanj, för ferskeelag nat plantaaj: faan minsken uunlaanj, miast för ään nat Commonskategorii: Walt – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Walt (sjiisk) Wikisource: Walt (sjiisk)"}
{"id": "25805", "contents": "En tanebuum as en apbuid tan, diar uun a jultidj apsteld woort. Detdiar muude kaam uun't 19. juarhunert uun Sjiisklun ap, an as daalang üüb a hialer welt tu sen. Uun Nuurdfresklun käänt am uk noch di kenkenbuum. Kenkenbuum Commonskategorii: Tanebuumer – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25806", "contents": "Wangerooge as ian faan dön Uastfresk Eilunen uun det Niidersaksisk Heef. Faan dön sööwen bewenet eilunen uun detheer skööl leit at eilun am widjsten uun a uast. Det as uk det naistletjst bewenet eilun uun detheer skööl. At eilun as dial faan det Lunkreis Friesland. Ap tu 1950 wurd det Wangeroogisk, en spriikwis faan det Uastfresk Spriik, üüb Wangerooge spreegen."}
{"id": "25807", "contents": "Uastfresk as de uastelk twiich faan dön Fresk spriiken. Deheer twiich as daaling binai ütjstörwen. Bluat uun Saaterlun uun Oldenborig as nü en spriikwiis diarfaan, det Saaterfresk. Uastlauwersfresk Spriik Emsfresk Saaterfresk Upganter Fresk (ütjstörwen) widjer ütjstörwen emsfresk spriikwisen Weserfresk Harlingerfresk (wilemsis uun madelsteling twesken Ems- an Weserfresk iinordnet; ütjstörwen) Wurster Fresk (ütjstörwen) Wangeroogisk (1950 ütjstörwen) widjer ütjstörwen weserfresk spriikwisen. De nööm 'Uastfresk' wurt oober uk brükt för Uastfresk Plaatsjiisk."}
{"id": "25809", "contents": "03. Febrewoore: Mehmed II. wurd weler sultaan faan det Osmaans Rik. ünbekäänd dootem: Christoph Kolumbus († 1506) 10. Jüüle (of Mei 1452): Jaakob III., köning faan Skotlun († 1488) 03. Febrewoore: Murad II., sultaan faan det Osmaans Rik (* 1403)"}
{"id": "25811", "contents": "Emil Nolde (* 7. August 1867 üüs Hans Emil Hansen uun Nolde bi Burkal; † 13. April 1956 uun Seebel) wiar een faan dön wichtigst konstmoolern faan’t Ekspresionismus. Hi as een faan dön grat akwarelisten uun’t konst faan det 20. juarhunert. Nolde as bekäänd för sin ütjdrükstark klöörwool. Emil Nolde wurd hög kilomeetern tu a uast faan Tondern uun Nolde bi Burkal bäären. Hi wiar det fjuard faan fiiw jongen faan en büürenfamilje. San aatj wiar en nuurdfresken an kaam faan’t geegent am Naibel; hi spruch Nuurdfresk, sin mam spruch Süüdjütsk. Hi hed trii ääler breler an ian jonger saster. At taarep faan sin gebuurt uun a nuurddial faan’t Hertoochdoom Sleeswich hiard faan 1867 tu 1920 tu Preussen an diarmä tu det Tjiisk Rik. Emil Nolde besoocht tjiisk skuulen. Sin jong juaren üüb a aalern hör büürsteed wiar faan hard werk preeget an en ferlikewiis knaap leewent. Faan 1884 tu 1888 leet hi ham üüb dringin faan a aatj üüs telger an teekner uun’t konsthunwerkskuul uun Flensborig ütjbilj. Hi hed do paart uun det restauriaring faan’t aalter faan Brüggemann. En liarufslus fing hi ei. Diarefter werket hi för hög mööbelfaabriken, mad ölern uun München, Karlsruhe an Berlin. 1892 treed hi"}
{"id": "25816", "contents": "SIKART as en leksikon auer konst uun a Sweits. Hat woort ütjden faan't Schweizerisches Institut für Kunstwissenschaft (SIK). Diar jaft at nü ~ 16.000 iindracher auer konstlern, werken, ütjstelangen, literatuur an iarangen. Wääbsteed faan SIKART"}
{"id": "2582", "contents": "En Glüper (of Trooldob) (Lepisma saccharina) as en slach faan insekten, diar nian laacht mei. Hi mei hal soker. Sodenang komt'er uk bi di latiinsk nööm. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Glüpern Wikispecies hää en artiikel tu: Glüpern"}
{"id": "25824", "contents": "Dachau as en stääd uun't nuurden faan München uun Bayern. Hat as uk kreisstääd faan di lunkreis Dachau. Uasterrik Uasterrik: Klagenfurt am Wörthersee uun Kärnten Itaalien Itaalien: Fondi Neederlunen Neederlunen an Belgien Belgien: Kulturpartnerskap mä Renkum (NL) an Tervuren (B) Paraguay Paraguay: Frinjskapelk ferbünjen mä Areguá Commonskategorii: Dachau – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "25825", "contents": "Di Lunkreis Dachau as en lunkreis uun't nuurden faan München uun Bayern. (Iinwenern di 31. Detsember 2022) Commonskategorii: Lunkreis Dachau – Saamlang faan bilen of filmer www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) www.statistikdaten.bayern.de"}
{"id": "2583", "contents": "A Meder (Tipula paludosa) as en insekt an woort a magen tureegent. Commonskategorii: Medern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Medern"}
{"id": "25831", "contents": "Oberbayern (üüb Bairisk: Obabayern) as en regiarangsdistrikt faan Bayern. Hi as 17.530 km² grat, an diar wene 4.686.163 minsken (2018). Dön 5 gratst stääden uun a distrikt san: Kreisfrei stääden München Ingolstadt Rosenheim Lunkreiser Lunkreis Altötting Lunkreis Bad Tölz-Wolfratshausen Lunkreis Berchtesgadener Land Lunkreis Dachau Lunkreis Ebersberg Lunkreis Eichstätt Lunkreis Erding Lunkreis Freising Lunkreis Fürstenfeldbruck Lunkreis Garmisch-Partenkirchen Lunkreis Landsberg am Lech Lunkreis Miesbach Lunkreis Mühldorf am Inn Lunkreis München Lunkreis Neuburg-Schrobenhausen Lunkreis Pfaffenhofen an der Ilm Lunkreis Rosenheim Lunkreis Starnberg Lunkreis Traunstein Lunkreis Weilheim-Schongau Commonskategorii: Oberbayern – Saamlang faan bilen of filmer Germany: Bayern, citypopulation.de Germany: Bayern, citypopulation.de"}
{"id": "2584", "contents": "Wat menst dü? det lun det diart"}
{"id": "25845", "contents": "At Métropole du Grand Paris as en gemeenferbant uun't regiuun Île-de-France mä det stääd Pariis an 130 gemeenen diar trinjam uun a departments: Essonne Hauts-de-Seine Seine-Saint-Denis Val-de-Marne Val-d’Oise Pariis Commonskategorii: Métropole du Grand Paris – Saamlang faan bilen of filmer Gemeenen uun't Métropole du Grand Paris] (sjiisk)"}
{"id": "25846", "contents": "Det Slowaakisk Spriik (üüb Slowaakisk: slovenský jazyk of slovenčina) as en Waastslaawisk Spriik an hiart tu't Indogermaans. Amanbi 5.2 miljuunen lidj snaake Slowaakisk üs mamenspriak. Slowaakisk as det amtsspriik faan't Slowakei. Spreegern faan't spriik wene uk uun dön Ferianigt Stooten, Tschechien, Argentiinien, Serbien, Irlun, Rumeenien, Poolen, Kanada, Ungarn, Tjiisklun, Kroatien, Israel, det Ferianigt Köningrik, Austraalien, Uasterrik, Ukraine, Noorweegen an föl öler lunen aueraal üüb a wäält."}
{"id": "25849", "contents": "Det Kaschuubisk Spriik (üüb Kaschuubisk: kaszëbsczi jãzëk) as en Waastslaawisk Spriik, wat uun’t geegent uun a waast an uun a süüd faan Danzig uun Poolen snaaket wurt."}
{"id": "25850", "contents": "Dön Waastslaawisk Spriiken san een faan dön trii twiichen faan dön Slaawisk Spriiken, wat tu dön Indogermaans hiar. Jo wurd faan amanbi 56 miljuunen lidj uun a uast faan Madeleuroopa, fööraal uun Poolen, Tschechien, at Slowakei an’t Lausitz snaaket. Tu det waastslaawisk spriikfamilje san: Lechisk Spriiken Poolsk Polaabisk † Pomoraans Waastpomoraans † Kaschuubisk-Slowinsisk Kaschuubisk Slowinsisk † Sorbisk Spriiken Liachsorbisk Huuchsorbisk Tschechisk-Slowaakisk Spriiken Tschechisk Knaanisk † Slowaakisk Batschka-Rusiins (det letst wurt uk üüs en uastslaawisk spriik sen) Uurslaawisk *or, *ol, *er, *el twesken konsonanten san uun det tschechisk-slowaakisk skööl üüs ra, la, rě, lě an uun dön öler westslaawisk spriiken üüs ro, lo, re, le fertreeden; tu bispal: uurslawisch *morzъ froost as üüb poolsk an huuchsorbisk mróz, liachsorbisk mroz, tschechisk an slowaakisk mráz; an uurslaawisk *melko moolk as üüb poolsk mleko, tschechisk mléko, slowaakisk mlieko, huuchsorbisk an liachsorbisk mloko. Uurslaawisk *tj an *dj san üüs c an (d)z fertreeden; tu bispal: uurslaawisk *světja laacht as üüb poolsk świeca, tschechisk svíce, slowaakisk svieca, kaschuubisk swiéca, huuchsorbisk an liachsorbisk swěca; an uurslaawisk *medja gredstripel as üüb poolsk miedza, tschechisk meze, slowaakisk medza, huuchsorbisk mjeza an liachsorbisk mjaza."}
{"id": "25851", "contents": "Det Polaabisk Spriik as en ütjstörwen Waastslaawisk Spriik, wat faan dön polaabisk slaawen uun a nuurduast faan det Tjiisklun faan daaling trinjam de Ialew Struum snaaket wurd. Det wurd amanbi tu a maden faan det 18. juarhunert snaaket, üüs det troch Plaattjiisk ersaat wurd, uun a gebiiten faan Mecklenburg-Föörpomern, Madelbrandenborig (Madelmark) an a uast faan Saksen-Anhalt (Wittenberig) an uk uun a uastdialen faan Niidersaksen (Wendlun) an Sleeswich-Holstian (Uastholstian an Lauenborig). Uun a süüd hed det en grens tu det sorbisk spriikgebiit uun’t Lausitz."}
{"id": "25859", "contents": "Det Slowinsisk Spriik (üüb Slowinsisk: slovjĩnsħï ją̃zĕk, slovjĩnsħė gådą̃ńė) as en Waastslaawisk Spriik, wat uun det 20. juarhunert ütjstoorew. Det wurd faan lidj, wat twesken a sian Gardno an Łebsko nai bi Słupsk wenet. Tup mä det noch snaaket Kaschuubisk an det ütjstörwen Polaabisk as det en auerbliiwsel faan dön slaawisk spriiken, wat uursprungelk loongs a eeg faan det Uastsia uun Pomern an uun a nuurduast faan de Ialew snaaket wurd."}
{"id": "2587", "contents": "A Knekern (Elateridae) san en famile faan Kraaben (Insekten) mä amanbi 7.000 slacher. Jo kön troch a loft spring, wan jo ans üüb a rag lei, auer jo gans fiks mä't hood turagsjit kön. Det koon am sogoor hiar, det \"knekt\". Agrypninae – Campyloxeninae – Cardiophorinae – Cebrioninae – Dendrometrinae – Elaterinae – Eudicronychinae – Hemiopinae – Lissominae – Morostomatinae – Negastriinae – Oestodinae – Oxynopterinae – Parablacinae – Physodactylinae – Pityobiinae – Plastocerinae – †Protagrypninae – Semiotinae – Sinopyrophorinae – Subprotelaterinae – Tetralobinae – Thylacosterninae Kneker übb en twiig. En Kneker (Agrypnus murinus) sprangt. Species Accounts: Taxonomie (17. April 2006) Commonskategorii: Knekern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Knekern"}
{"id": "25874", "contents": "Det Lublin Prowins (üüb Poolsk: Województwo Lubelskie) as ian faan dön seekstanj prowinsen faan Poolen. At prowins leit uun a uast faan’t lun. Det hee 2.175.700 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Lublin. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee fjauer steedkreiser (Lublin, Zamość, Chełm an Biała Podlaska) an twuntig lunkreiser (üüb Poolsk: powiaty, iantaal powiat). Poland, citypopulation.de Poland: Lubelskie, citypopulation.de Poland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "25878", "contents": "A Seine as en struum uun Nuurdfrankrik. Sin hood leit uun't regiuun Bourgogne-Franche-Comté an hi lääpt auer 777 km deel tu Le Havre bi a Ingelsk Kanool. Koord mä struumer iin uun a Seine: Commonskategorii: Seine – Saamlang faan bilen of filmer geoportail.fr (1:16.000) hydro.eaufrance.fr (Station: H9950010, Option: Synthèse)."}
{"id": "25880", "contents": "Le Havre [ləˈɑːvʀ] as en huuwenstääd uun Nuurdfrankrik an leit bi a Seine an bi a Ingelsk Kanool. Hat leit uun't Département Seine-Maritime uun a Normandie. A iinwenern het üüb fransöösk Havrais. Le Havre as di öödergratst huuwen faan Frankrik efter Marseille. Magdeburg, Schiisklun Dalian, Schiina Pointe-Noire, Republiik Kongo Commonskategorii: Le Havre – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25883", "contents": "At Département Seine-Maritime [sɛnmaʀiˈtim] as en fransöösk département mä det luupen numer 76. Hat leit uun a Normandie. Diar san 3 arrondissements, 37 kantoonen an 711 gemeenen: Commonskategorii: Seine-Maritime – Saamlang faan bilen of filmer http://www.seinemaritime.net/institution/le-president.html ufrepen di 26. April 2015"}
{"id": "25884", "contents": "At Arrondissement Le Havre (frz.: Arrondissement du Havre) as en ferwaltangsianhaid uun't fransöösk département Seine-Maritime uun a Normandie. Ferwaltangssteed as Le Havre. Diar san 12 kantooner mä 148 gemeenen: Bolbec Fécamp Le Havre-1 Le Havre-2 Le Havre-3 Le Havre-4 Le Havre-5 Le Havre-6 Notre-Dame-de-Gravenchon Octeville-sur-Mer Saint-Romain-de-Colbosc Saint-Valery-en-Caux"}
{"id": "25886", "contents": "At Communauté d’agglomération Havraise (CODAH) as en fransöösken gemeenferbant uun't Département Seine-Maritime uun a Normandie. Det san det stääd Le Havre an 16 gemeenen diar trinjam. Diar wene 243.348 minsken (2017)."}
{"id": "25887", "contents": "Di Kantoon Le Havre-1 as en fransöösk ferwaltangsianhaid uun't Arrondissement Le Havre, Département Seine-Maritime, Normandie."}
{"id": "25888", "contents": "Di Kantoon Le Havre-2 as en fransöösk ferwaltangsianhaid uun't Arrondissement Le Havre, Département Seine-Maritime, Normandie."}
{"id": "25889", "contents": "Di Kantoon Le Havre-3 as en fransöösk ferwaltangsianhaid uun't Arrondissement Le Havre, Département Seine-Maritime, Normandie."}
{"id": "2589", "contents": "Goodshenken, (fe.) Godeshenken (Coccinellidae) hiar tu a Insekten an san en famile faan Kraaben. Jo lewe faan Lüs. Diar jaft'at muar üs 6.000 slacher faan. Coccinellinae – Microweiseinae – Monocoryninae A dialen faan en goodshenk (ingelsk). Goodshenk saner ponkter. Commonskategorii: Goodshenken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Goodshenken"}
{"id": "25890", "contents": "Di Kantoon Le Havre-4 as en fransöösk ferwaltangsianhaid uun't Arrondissement Le Havre, Département Seine-Maritime, Normandie."}
{"id": "25891", "contents": "Di Kantoon Le Havre-5 as en fransöösk ferwaltangsianhaid uun't Arrondissement Le Havre, Département Seine-Maritime, Normandie."}
{"id": "25892", "contents": "Di Kantoon Le Havre-6 as en fransöösk ferwaltangsianhaid uun't Arrondissement Le Havre, Département Seine-Maritime, Normandie."}
{"id": "25893", "contents": "39.033333333333121.76666666667Koordinaaten: 39° 2′ N, 121° 46′ O Dalian (sjineesk 大連市 / 大连市, Pinyin Dàlián Shì, W.-G. Talien Shìh) as en huuwenstääd uun't prowins Liaoning uun a Mandschurai (Nuurduastschiina). Dalian as di nuurdelkst isfrei huuwen faan Schiina. Poolen Stetiin, Poolen Ferianagt Könangrik Glasgow, Ferianagt Könangrik Jaapan Kitakyūshū, Jaapan Frankrik Le Havre, Frankrik Kanada Vancouver, Kanada Nuurd-Matsedoonien Ohrid, Nuurd-Matsedoonien Sjiisklun Breemen, Schiisklun, sant 1985 Korea Sud Incheon, Süüdkorea Ferianagt Stooten Oakland, Ferianagt Stooten Sjiisklun Rostock, Schiisklun, sant 1988 Ferianagt Stooten Houston, Ferianagt Stooten Jaapan Maizuru, Jaapan Ruslun Wladiwostok, Ruslun Kongo, Republiik Pointe-Noire, Republiik Kongo Austraalien Adelaide, Austraalien Argentiinien Bahía Blanca, Argentiinien Commonskategorii: Dalian – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25895", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för die Republik Kongo wiset di code för zwölf Departements. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för die Republik Kongo CG), di ööder as di code för das Departement. Die Codes wurden im Februar 2015 zuletzt aktualisiert. iso.org: Online Browsing Platform ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "25899", "contents": "-4.783333333333311.833333333333Koordinaaten: 4° 47′ S, 11° 50′ O Pointe-Noire as en huuwenstääd uun't Republiik Kongo mä muar üs 752.000 iinwenern (2009). Hat as hoodstääd faan't Departement Pointe-Noire. Frankrik Frankrik : Le Havre Ferianagt Stooten Ferianagt Stooten : New Orleans Commonskategorii: Pointe-Noire – Saamlang faan bilen of filmer PDF bi www.cnsee.org"}
{"id": "25903", "contents": ". Source-Seine as en letj gemeen uun Uastfrankrik uun't regiuun Bourgogne-Franche-Comté. Uun't gemeen leit det hood faan di struum Seine. Commonskategorii: Source-Seine – Saamlang faan bilen of filmer Commons: Kwel faan a Seine – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25911", "contents": "New Orleans (amerikoonsk ingelsk: ˈnuːˈɔrlɪns, lokaal: ˈnɔrlənz) as det gratst stääd uun di US-amerikoonsk bundesstoot Louisiana. Hat hää en bedüüdenen huuwen an leit bi a struum Mississippi. Frankrik Juan-les-Pins, Frankrik Weenesuela Maracaibo, Wenesuela Jaapan Matsue, Jaapan Meksiko Mérida, Meksiko Uasterrik Innsbruck, Uastenrik Kongo, Republiik Pointe-Noire, Republiik Kongo Argentiinien San Miguel de Tucumán, Argentiinien Honduuras Tegucigalpa, Honduuras Weenesuela Caracas, Wenesuela Austraalien Holdfast Bay, Austraalien Kanada Montreal, Kanada Itaalien Isola del Liri, Itaalien Commonskategorii: New Orleans – Saamlang faan bilen of filmer Kliima uun New Orleans. Ufrepen di 29. Janewoore 2017"}
{"id": "25916", "contents": "At föörhistoore (of uk uurhistoore of prähistoore) ment en tidjrüm faan't iarst apdaagin faan a minsken bit tu't apkemen faan a iarst skraften. A iarst stianwerktjüügen faan minsken san wel son 2,6 miljuun juar ual. Diar begant at stiantidj. A iarst skraften kam föör ~ 5000 juar bi a Sumeerern ap. Diar begant det ääder histoore (antike). Uun a geologii wurd a leetst 2,6 miljuun juaren üs eerdtidjääler quartär betiakent. Uun't juar 1836 hää Christian Jürgensen Thomsen det trii-periooden-süsteem (rochts) iinfeerd, an hi hää det minskenhistoore iindiald efter stiantidj, bronsetidj an iisentidj. Diarefter amfaadet det föörhistoore ti tidjrüm faan't stiantidj an ging mä't kööberstiantidj tu aanj. Mä di auergung tu't bronsetidj begant det ääder histoore. Det ääder histoore (of uk antike) ging tu aanj mä't fulkenwaanrang so am't juar 500. Do begant det madelääler. Commonskategorii: Föörhistoore – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25919", "contents": "Ual Grichenlun ment det weltmäächt Grichenlun uun a juaren faan amanbi 1600 f.Kr. bit 146 efter Krast. Ääder histoore Minoisk tidj (~3000 f.Kr. - ~ 1100 f.Kr.) Kultuur faan Mykene (~1600 f.Kr. - ~1200/1050 f.Kr.) Jonk juarhunerten (~1200/1050 f.Kr. - 750 f.Kr.) Antike Archaisk tidj (750 f.Kr. - 500 f.Kr.) Klasisk tidj (500 f.Kr. - 336/323 f.Kr.) Helenisitisk tidj (336/323 fKr. - 30 f.Kr.) Röömsk tidj (30 f.Kr. - 146 e.Kr.) Madelääler Uastroom (Byzanz) (395 - 1453) Neitidj Osmaansk Rik (1453-1821) Stoot Grichenlun (sant 1821) Commonskategorii: Ual Grichenlun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25921", "contents": "Mä iidj an drank men wi ales, wat di minsk ferteeret, am tu lewin. Iidj an drank woort diarefter iindiald, huar't faan komt: Plaanten Greenen Frücht Bruad Kurn Ööle an fäät Sweten Gewürtsen Saalten Diarten Flääsk an marags Aier Moolk an moolkprodukten Fasker Hönang Swaampen Hünjmotsen Drank Saner alkohol: Weeder, saft, kofe, tee Mä alkohol: Biir, win, sprit Ööders wat Saalt an ööder mineraalen Duusenfuder Commonskategorii: Iidj an drank – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25923", "contents": "Jann Hinrich Andresen (* 29. Janewoore 1826 uun Ööwenem üüb Feer, † 7. Maarts 1894 uun Porto, Portugal) wiar en kuupmaan uun Porto (Portugal). San portugiisk nööm wiar João Henrique Andresen. Jann Hinrich wiar en dring faan Thomas Andresen (* 6. Maarts 1784, Feer) an Thurke Andresen (bäären Poppen, * 8. Mei 1784, Feer). Jann Hinrich hää Maria Leopoldina Andresen (bäären Guimarães de Brito, * 20. September 1834 uun Braga, Portugal) freid. Jo hed mäenööder aacht jongen. Det wiar João Henrique, Alberto Henrique, Olinda de Brito, Júlio Henrique, Inês an trii öödern. João Henrique (di jonger) wiar di ualaatj faan Sophia de Mello Breyner Andresen, ian faan a wichtagst skriiwern faan Portugal. 1840 kaam Jann Hinrich Andresen üs 14 juar ual dring mä en skap uun Porto uun. Fiiw juar leeder hää hi 19 juar ual en hanelshüs för puurtwin grünjlaanj. 100 juar loong as det onernemen faan't famile Andresen feerd wurden. 1942 as't ferkääft wurden tu di portugiisk winbüür Albino Peirera dos Santos. Daalang hiart det onernemen di enkeldring Carlos Flores dos Santos. Andresen as ian faan a leetst puurtwinonernemen, diar noch üs familinbedriif feerd wurd. vicampo.de myheritage.de portwinecountry.com billiongraves.com"}
{"id": "25924", "contents": "Puurtwin (port. Vinho do Porto [ˌviɲuduˈpoɾtu]), of ianfach Puurt as en sweten win ütj det regiuun Alto Douro naibi Porto uun Portugal. Ruby: uun a butel ript ruadwin Vintage: huuchwäärdag juargung Tawny: uun't fäät ript ruadwin Colheita: hää tumanst sööwen juar uun't fäät loogert White Port: witj puurtwin Muito Doce, Doce, Meio Seco, Seco of Extra seco Rosé Port: roseewin Jann Hinrich Andresen Commonskategorii: Puurtwin – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25928", "contents": "Ouésso as en steed uun det Republiik Kongo. At steed leit uun a nuurd faan’t lun, amanbi 659 km tu a nuurd faan Brazzaville. Det hee 28.179 lidj (2007). Det as at hoodsteed faan det Sangha Department. Congo, citypopulation.de"}
{"id": "25929", "contents": "Ewo as en steed uun det Republiik Kongo. At steed leit uun a nuurduast faan’t lun, amanbi 382km tu a nuurd faan Brazzaville. Det hee 8142 lidj (2007). Det as at hoodsteed faan det Cuvette-Ouest Department. Congo, citypopulation.de"}
{"id": "2593", "contents": "At hees, uk: blä hees (Mytilus edulis) hiart tu a wokdiarten. Jo lewe üüb heesrager uun a waas. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Blä heesen Wikispecies hää en artiikel tu: Blä heesen"}
{"id": "25932", "contents": "Sherry (spoonsk Jerez) as en spoonsken witjwin, di üüb en aparte wiis ferwerket woort. Det as iarst en drügen witjwin, miast faan det suurt Palomino. An do komt diar noch baarnwin tu. Di nööm komt faan't stääd Jerez de la Frontera. Generosos Fino Manzanilla Amontillado Oloroso Palo cortado Vinos Generosos de Licor Medium Cream Pale Cream Vinos de Jerez Dulces Naturales Pedro Ximénez Moscatel Ööder slacher Almacenista En-Rama Fino Pasada / Manzanilla Pasada V.O.S / V.O.R.S. Commonskategorii: Sherry – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25933", "contents": "Campiña de Jerez as en comarca uun't spoonsk Prowins Cádiz uun Andaluusien. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Iinwenerstatistik faan't Instituto Nacional de Estadística."}
{"id": "25934", "contents": "Jerez de la Frontera [xeˈɾeθ ðe la fɾonˈteɾa] as en stääd uun't spoonsk regiuun Andaluusien. Hat hää 212.226 iinwenern (1. Janewoore 2014) an hiart tu't Prowins Cádiz. Det stääd as bekäänd för di Jerez-win (Sherry). Commonskategorii: Jerez de la Frontera – Saamlang faan bilen of filmer de la Frontera Wikivoyage Raisfeerer: Jerez de la Frontera (sjiisk) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Iinwenerstatistik faan't Instituto Nacional de Estadística."}
{"id": "25935", "contents": "Wat menst dü? Jerez de la Frontera, det stääd uun Andaluusien Sherry, di Jerez-win"}
{"id": "25939", "contents": "Winplaanten (Vitis) san en plaantenskööl uun det famile Vitaceae mä amanbi 60 slacher. Di slach Vitis vinifera hää en grat bedüüdang üüb a hiale welt, auer hi windrüüwen leewert. V. acerifolia – V. adenoclada – V. aestivalis – V. amurensis – V. arizonica – V. balansana – V. bashanica – V. bellula – V. berlandieri – V. betulifolia – V. biformis – V. blancoi – V. bloodworthiana – V. bourgaeana – V. bryoniifolia – V. californica – V. chunganensis – V. chungii – V. cinerea – V. coignetiae – V. davidii – V. erythrophylla – V. fengqinensis – V. flexuosa – V. girdiana – V. hancockii – V. heyneana – V. hui – V. jaegeriana – V. jinggangensis – V. labrusca – V. lanceolatifoliosa – V. lincecumii – V. longquanensis – V. luochengensis – V. menghaiensis – V. mengziensis – V. mustangensis – V. nesbittiana – V. palmata – V. peninsularis – V. piasezkii – V. pilosonerva – V. popenoei – V. pseudoreticulata – V. retordii – V. riparia – V. romanetii – V. rotundifolia – V. rupestris – V. ruyuanensis – V. shenxiensis – V. shuttleworthii – V. silvestrii – V. sinocinerea – V. tiliifolia – V. vinifera –"}
{"id": "25943", "contents": "Di Echt Wil Win (Vitis vinifera subsp. sylvestris) as en onerslach faan Vitis vinifera uun det skööl faan a Winplaanten (Vitis). Hi as böös raar wurden. Det as ei detsalew plaant üs di Wil Win (Parthenocissus), di üs klemerplaant bekäänd as. Commonskategorii: Echt Wil Win – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "25944", "contents": "Dolisie (1975-1991 Loubomo) as en steed uun det Republiik Kongo. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun, amanbi 290 km tu a waast faan Brazzaville. Det hee 83.798 lidj (2007). Det as at hoodsteed faan det Niari Department. Congo, citypopulation.de"}
{"id": "25945", "contents": "Sibiti as en steed uun det Republiik Kongo. Det leit uun a süüd faan’t lun, amanbi 225 km tu a nuurduast faan Brazzaville. Det hee 22.951 lidj (2007). Det as at hoodsteed faan det Lékoumou Department. Congo, citypopulation.de"}
{"id": "25946", "contents": "Madingou as en steed uun det Republiik Kongo. Det leit uun a süüd faan’t lun, amanbi 193 km tu a waast faan Brazzaville. Det hee 25.713 lidj (2007). Det as at hoodsteed faan det Bouenza Department an de Madingou Distrikt. Congo, citypopulation.de"}
{"id": "25947", "contents": "Hinda as en steed uun det Republiik Kongo. At steed leit uun a süüdwaast faan’t lun, amanbi 480 km tu a waast faan Brazzaville. Det as at hoodsteed faan det Kouilou Department."}
{"id": "25948", "contents": "Kinkala as en steed uun det Republiik Kongo. Det leit uun a süüduast faan’t lun, amanbi 56 km tu a waast faan Brazzaville. Det hee 8600 lidj (2007). Det as at hoodsteed faan det Pool Department. Congo, citypopulation.de"}
{"id": "25949", "contents": "Djambala as en steed uun det Republiik Kongo. Det leit uun a süüd faan’t lun, amanbi 200 km tu a nuurdwaast faan Brazzaville. Det hee 10.652 lidj (2007). Det as at hoodsteed faan det Plateaux Department. Congo, citypopulation.de"}
{"id": "25950", "contents": "Owando as en steed uun det Republiik Kongo. Det leit uun a maden faan’t lun, amanbi 426 km tu a nuurduast faan Brazzaville. Det hee 24.736 lidj (2007). Det as at hoodsteed faan det Cuvette Department. Congo, citypopulation.de"}
{"id": "25952", "contents": "Det Centre Regiuun (üüb Fraansöösk: Région du Centre, üüb Ingels: Centre Region) as ian faan dön tjiin regiuunen faan Kameruun. Det hee 3.098.044 lidj (2005). At hoodsteed faan’t regiuun as Yaoundé. At regiuun hee tjiin departmenten: Cameroon, citypopulation.de"}
{"id": "25953", "contents": "Det Est Regiuun (üüb Fraansöösk: Région de l'Est, üüb Ingels: East Region) as ian faan dön tjiin regiuunen faan Kameruun. Det hee 771.755 lidj (2005). At hoodsteed as Bertoua. At regiuun hee fjauer departmenten: Cameroon, citypopulation.de"}
{"id": "25954", "contents": "Det Extrême-Nord Regiuun as ian faan dön tjiin regiuunen faan Kameruun. Det hee 3.111.792 lidj (2005). At hoodsteed as Maroua. At regiuun hee seeks departmenten: Cameroon, citypopulation.de"}
{"id": "25955", "contents": "Det Littoral Regiuun (üüb Fraansöösk: Région du Littoral, üüb Ingels: Littoral Region) as ian faan dön tjiin regiuunen faan Kameruun. Det hee 2.510.263 lidj (2005). At hoodsteed as Douala. At regiuun hee fjauer departmenten: Cameroon, citypopulation.de"}
{"id": "25956", "contents": "Det Nord Regiuun (üüb Fraansöösk: Région du Nord, üüb Ingels: North Region) as ian faan dön tjiin regiuunen faan Kameruun. Det hee 1.687.959 lidj (2005). At hoodsteed as Garoua. At regiuun hee fjauer departmenten: Cameroon, citypopulation.de"}
{"id": "25957", "contents": "Det Nord-Ouest Regiuun (üüb Fraansöösk: Région du Nord-Ouest, üüb Ingels: Northwest Region) as ian faan dön tjiin regiuunen faan Kameruun. Det hee 1.728.953 lidj (2005). At hoodsteed as Bamenda. At regiuun hee sööwen departmenten: Cameroon, citypopulation.de"}
{"id": "25958", "contents": "Det Ouest Regiuun (üüb Fraansöösk: Région de l'Ouest, üüb Ingels: West Region) as ian faan dön tjiin regiuunen faan Kameruun. Det hee 1.720.047 lidj (2005). At hoodsteed as Bafoussam. At regiuun hee aacht departmenten: Cameroon, citypopulation.de"}
{"id": "25959", "contents": "Det Sud Regiuun (üüb Fraansöösk: Région du Sud, üüb Ingels: South Region) as ian faan dön tjiin regiuunen faan Kameruun. Det hee 634.655 lidj (2005). At hoodsteed as Ebolowa. At regiuun hee fjauer departmenten: Cameroon, citypopulation.de"}
{"id": "2596", "contents": "Uastrangen (Ostreidae) san en famile faan wokdiarten an hiar tu det klas faan a twiiskaalagen (Bivalvia). Crassostreinae Sköölen: Crassostrea - Magallana - Talonostrea Ostreinae Sköölen: Alectryonella - Booneostrea - Dendostrea - Lopha - Nanostrea - Ostrea - Planostrea - Pustulostrea - Teskeyostrea Saccostreinae Skööl: Saccostrea Striostreinae Skööl: Striostrea N.N. Sköölen: Anomiostrea - Nicaisolopha Pasiifik-Uastrang (Crassostrea gigas) Europeesk Uastrang (Ostrea edulis) Commonskategorii: Uastrangen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Uastrangen Uastrangen uun't World Register of Marine Species"}
{"id": "25960", "contents": "Det Sud-Ouest Regiuun (üüb Fraansöösk: Région du Sud-Ouest, üüb Ingels: Southwest Region) as ian faan dön tjiin regiuunen faan Kameruun. Det hee 1.316.079 lidj (2005). At hoodsteed as Buéa. At regiuun hee seeks departmenten. Cameroon, citypopulation.de"}
{"id": "25961", "contents": "Det Nuurd Prowins (üüb Ruanda: Intara y'Amajyaruguru, üüb Fraansöösk: Province du Nord) as ian faan dön fiiw prowinsen faan Ruanda. Det hee 1.726.370 lidj (2012). At hoodsteed faan’t prowins as Byumba. At prowins hee fiiw distrikten: Rwanda,citypopulation.de"}
{"id": "25963", "contents": "Abdülmedschid II. (* 29. Mei 1868 uun Konstantinoopel; † 23. August 1944 uun Pariis) wiar faan 19. Nofember 1922 tu 3. Marts 1924 de letst osmaans kaliif. Hi wurd kaliif üüs san feter Mehmed VI. üüs kaliif an sultaan faan det Osmaans Rik ufsaat wurd."}
{"id": "25966", "contents": "Mehmed VI. Wahideddin (* 4. Janewoore 1861 uun Konstantinoopel; † 16. Mei 1926 uun Sanremo, Itaalien) wiar faan 3. Jüüle 1918 tu 1. Nofember 1922 de 36. an letst sultaan faan det Osmaans Rik an det naistletst osmaans kaliif. Hi wurd sultaan efter a duas faan san bruler Mehmed V. an wurd Nofember 1922 faan det Grat Natschunaalfersaamling faan a Türkei ufsaat. Hi wiar en dring faan sultaan Abdülmedschid I. an Gülüstü Hanım, diar Abchaas wiar. Hi wurd 1916 a truunfuliger efter Şehzade Yusuf Izzeddin, en dring faan sultaan Abdülasis, stoorew. Hi wurd sultaan 3. Jüüle 1918 efter san bruler Mehmed V. san duas. Üüs hi sultaan wurd, wiar det Osmaans Rik uun de Iarst Wäältkrich üüb at sidj faan Tjiisklun, Uasterrik-Ungarn an Bulgaarien. A krich wiar tu't tidj för't rik en katastroof: dön Aliiarten besaat a süüd faan Palestiina an det hial Mesopotaamien. Tu't tidjponkt faan sin bitreed hed hi böös letjet meecht, auer't Komitee för Ianhaid an Widjerskred (KIW), sant 1913 oner't feering faan dön trii paschas Enver Pascha, Talaat Pascha an Djemal Pascha, sant 1908 at lun regiaret hed. At situatschuun anert ham, üüs de 30. Oktuuber 1918 det Osmaans Rik at Woopenrau faan Mudros mä dön"}
{"id": "25967", "contents": "Mehmed V. Reschad (* 2. Nofember 1844 uun Konstantinoopel; † 3. Jüüle 1918 uk diar) wiar faan 1909 ap tu san duas 35. sultaan faan det Osmaans Rik an osmaans kaliif. Hi wurd sultaan efter’t ufsaating faan san bruler Abdülhamid II. efter det Jongtürkisk Rewolutschoon. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön njüügentanjst an twuntigst juarhunerten: Selim III. (1789–1807), Mustafa IV. (1807–1808), Mahmud II. (1808–1839), Abdülmedschid I. (1839–1861), Abdülasis (1861–1876), Murad V. (1876), Abdülhamid II. (1876–1909), Mehmed V. (1909–1918), Mehmed VI. (1918–1922)."}
{"id": "25968", "contents": "Abdülhamid II. (* 21. September 1842 uun Konstantinoopel; † 10. Febrewoore 1918 uk diar) wiar faan 31. August 1876 tu 27. April 1909 34. sultaan faan det Osmaans Rik. Hi wurd sultaan efter’t ufsaating fan san bruler Murad V. an wurd efter det Jongtürkisk Rewolutschoon ufsaat. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön njüügentanjst an twuntigst juarhunerten: Selim III. (1789–1807), Mustafa IV. (1807–1808), Mahmud II. (1808–1839), Abdülmedschid I. (1839–1861), Abdülasis (1861–1876), Murad V. (1876), Abdülhamid II. (1876–1909), Mehmed V. (1909–1918), Mehmed VI. (1918–1922)."}
{"id": "25969", "contents": "Murad V. (* 21. September 1840 uun Konstantinoopel; † 29. August 1904 uk diar) wiar faan 30. Mei 1876 tu 31. August faan detsalew juar de 33. sultaan faan det Osmaans Rik. Hi wurd sultaan efter’t uftoonking faan san unkel Abdülasis an wurd efter bluat 93 daar ufsaat. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön njüügentanjst an twuntigst juarhunerten: Selim III. (1789–1807), Mustafa IV. (1807–1808), Mahmud II. (1808–1839), Abdülmedschid I. (1839–1861), Abdülasis (1861–1876), Murad V. (1876), Abdülhamid II. (1876–1909), Mehmed V. (1909–1918), Mehmed VI. (1918–1922)."}
{"id": "2597", "contents": "At hingstfleeg (Tabanus sudeticus) as en insekt an det gratst fleeg faan det famile Tabanidae. Tabanus sudeticus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hingstfleegen Wikispecies hää en artiikel tu: Hingstfleegen Küfleeg (Tabanus bovinus)"}
{"id": "25970", "contents": "Abdülasis faan 25. Jüüne 1861 tu 30. Mei 1876 wiar de 32. sultaan faan det Osmaans Rik. Hi wurd sultaan efter a duas faan sin bruler Abdülmedschid I.. Twesken 1861 an 1871 dön Tansimat-refoormen, wat uun't regiaringstidj faan san bruler begand, wurd oner't feering faan sin ministern Mehmed Fuad Pascha an Mehmed Emin Âli Pascha widjerfeerd. Hi wiar de iarst osmaans sultaan, diar tu waasteuroopa raiset an en somren 1867 en rä faan wichtig europeeisk hoodsteeden beschükt, diaroner Pariis, London an Wien. Efter a duas faan Mehmed Fuad an Mehmed Emin Âli wurd 1871 Mahmud Nedim Pascha a gratwesiir. A sultaan wul, uunsteed för sin nefe Murad (wat efter det ual truunfuligordning san arew wiar), dat san dring Jusuf Issedin san arew wurd. Mä Rüslun leet hi ham uun ferhanlingen auer en putsch mä rüs halep iin, am det ual truunfuligordning amtustörten. 1875 wurd a stoot bankerot auer a kosten faan’t modernisiaring faan’t armee, det luksuriöös leewenstil faan a sultaan an sin bauföörhaan, diaroner at renowatschoon faan de Çırağan-Palast.1875 kaam det uk tu staheun uun Bosnien an Hertsegowina, 1876 fuligt det bulgaars Aprilstaheu. Det wurd liawet, dat Rüslun dön tau staheun holep. Uun Konstantinoopel kaam det 11. Mei 1876 tu't"}
{"id": "25988", "contents": "Stianang as en ferbinjang faan mineraalen. At miast stianang üüb a eerd san silikaaten, do kem karbonaaten. Mä stianang befaadet ham det wedenskap faan a petrologii, man uk at geologii. Stianang woort diarefter iindiald, hü't apkimen as: Magmaatisk stianang, diar bi en wulkaanütjbruch fääst woort (4 - 5) Subalkaliin magmatiiten Granit, Granodiorit, Tonalit an Trondhjemit, Diorit, Gabbro, Anorthosit, Peridotit, Rhyolith, Dacit an Rhyodacit, Andesit, Tholeiit, Pikrit, Komatiit Alkali-Magmatiiten Alkaligranit, Alkalisyenit, Monzonit, Nephelinsyenit, Essexit, Foidolite, Trachyt, Phonolith, Alkalibasalten, Tephrit an Basanit, Nephelinit, Leucitit (an uk Karbonatiten, Kimberliten an Lamproiten) Sedimentstian san ufloogert luas materioolen üs sun of tuun, diar aur juarmiljuunen leewen fääster wurden san (6 - 7 -> 1 - 2) Brekzie, Sunstian, Siltstian, Tuunstian Metamorf stianang het det, wan't faan druk of hatj en nei struktuur feit (3) Gneis, Granulit, Skiifer, Phyllit, Mylonit En betj ütj a rol faal Meteoriiten, diar faan a weltrüm üüb a eerd kimen san Commonskategorii: Stianang – Saamlang faan bilen of filmer Geologii Stian"}
{"id": "25993", "contents": "At Wil Han of Bankivahan (Gallus gallus) as en Hanenfögel uun det famile faan a Fasaanen. Hat lewet uun Süüduastaasien. Faan't Bankivahan kem üüs Hüshanen uf. Jo san wel al 2000 f.Kr. faan Süüduastaasien tu Fööraasien broocht wurden, an san 1500 f.Kr. uun Egypten bekäänd. Auer Griichenlun an Itaalien kaam's tu Euroopa, an sant 600 f.Kr. lewe's uun Madeleuroopa. G. g. bankiva G. g. gallus G. g. jabouillei G. g. murghi G. g. spadiceus Hüshan G. g. domesticus Commonskategorii: Wil Hanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wil Hanen"}
{"id": "25996", "contents": "At Hüshan (Gallus gallus domesticus) komt faan't Bankivahan uf, det as det wil han faan Süüduastaasien. Hat hiart sodenang tu't famile faan a Fasaanen. Hat spelet en grat rol üs iidj för a minsken an leewert flääsk an aier. A mantje as di höön, at wiifke det han. En han mä jöönkin as en klok. Commonskategorii: Hüshanen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2600", "contents": "A Holtwirem, Holtbüle, (fe.) Holtwörem, uk Lokhöömerk (Anobium punctatum) as en insekt uun det famile faan a Gnaukraaben (Anobiidae), an hää san nööm efter det maask, wat ham iin uun holt bööret. Det maask as di \"holtwirem\". En haublook fol mä holtwirmer. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Holtwirmer Wikispecies hää en artiikel tu: Holtwirmer"}
{"id": "26000", "contents": "Madeleuroopa as en regiuun uun a maden faan Euroopa. Man hük lunen of loonsdialen diar nü tu hiar an hüken ei, diar gung a meenangen ütjenööder. A maden koon geograafisk of kulturel fäästlaanj wurd. Meyers Enzyklopädisches Lexikon, 1980 Brockhaus Enzyklopädie, 1998 Efter Milan Kundera Meyers Grosses Taschenlexikon, 1999 Efter föörkemen faan plaanten Föörslach faan a geograafen (blä) Madeleuropeesk Tidj (ruad) Commonskategorii: Madeleuroopa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26001", "contents": "Silikaaten san saalten of estern faan't (ortho-)kiiselsüren (Si(OH)4). Auer 90% faan't stianang üüb a eerd san silikaaten. Di grünjbaustian as en negatiif anion mä siliitsium an sürstoof, diar ham mä en positiif kation ferbanjt. Eilunsilikaaten Oliwiin ((Mg,Fe)2[SiO4]) Tsirkon (Zr[SiO4]) Sköölsilikaaten Gehleniit (Ca2Al[(Si,Al)2O7]) Ringsilikaaten Berül (Al2Be3[Si6O18]) Keedensilikaaten Diopsiid (CaMg[Si2O6]) Aktinoliit (Ca2(Mg,Fe)5[(OH)2|Si8O22]) Laagensilikaaten Muskowiit (trii laagen) (KAl2[(OH)2|AlSi3O10]) Kaoliniit (tau laagen) (Al4[(OH)8|Si4O10]) Tektosilikaaten Albiit – Anorthit (NaAlSi3O8 – CaAl2Si2O8) Natroliit (Na2[Al2Si3O10]·n H2O)) Amorf silikaaten Opaal (SiO2 · n H2O) Konstelk silikaaten t.b. för't glääsproduktsioon, det san miast ferbinjangen mä kwarts-sun (SiO2) Flook silikaatkristalen san üs smokstianer bekäänd Turmaliin Andradiit Tsirkoon Fenakiit Oliwiin Nepuit Muskowiit Akwamariin Lepidoliit Efesiit Smaragd Wikibooks: Silikaaten (sjiisk) Commonskategorii: Silikaaten – Saamlang faan bilen of filmer Mineraal"}
{"id": "26002", "contents": "Kiiselsüren san süren, diar faan siliitsium ufkem. Mono- of ortho- kiiselsüren Si(OH)4 = H4SiO4 Di- of pyro- kiiselsüren (HO)3Si–O–Si(OH)3 Tri- kiiselsüren (HO)3Si–O–Si(OH)2–O–Si(OH)3 Cyclotri- of cyclotetra- kiiselsüren [Si(OH)2–O–]n (algemian) Poly- of meta- kiiselsüren (H2SiO3, [–Si(OH)2–O–]n) (algemian) Saalten faan't kiiselsüren san silikaaten. Uun a technik wurd alkaalisaalten, fööraal naatriumsilikaat (Na2SiO3) üs weederglääs betiakent."}
{"id": "26004", "contents": "Sedimenten san fiin luas materioolen üs sun of tuun, diar jo uun was steeden saamle an ufloogre. Det as sedimentatsion. Sedimentatsion as en ianfach filtermögelkhaid. Hat woort ütjnadegt, am ufweeder tu renskin. Swaar sedimenten saat jo uf, an det klaar weeder koon weder turag uun a natuur luup. Klastisk sedimenten. Faan weeder, winj of is uunsaamelt. Jo wurd t.b. tu en sunbeenk of en delta faan en struum. Cheemisk sedimenten. Faan cheemisk föörgunger ütjliaset fiin materiool, t.b. karbonaaten. Biogeen sedimenten. Faan laben organismen ufloogert uunsaamlangen, t.b. koralenraber. Stian Stianang"}
{"id": "26005", "contents": "Meteoriiten san stianer, diar faan a weltrüm deel üüb a eerd fäälen an diarbi ei hialandaal fergleud san. Det san miast silikaaten of iisen-nikel-ferbinjangen. Efter hör eegenoort wurd jodiar mineraalferbinjangen üs stianang uunsen. Aal a meteoriiten, diar fünjen wurden san, kem faan üüs sansüsteem. Commonskategorii: Meteoriiten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26008", "contents": "Djungelhanen (Gallus) san en skööl faan hanenfögler mä sjauer slacher. Jo lewe fööraal uun Indien. Diar kem üüs hüshanen faan uf. Bankivahan (Gallus gallus) Sonnerathan (Gallus sonneratii) Lafayettehan (Ceylonhan, Gallus lafayettei) Furkstörthan (Gallus varius) Bankivahan (höön) Sonnerathan (höön) Lafayettehan (höön) Furkstörthan (höön) Commonskategorii: Djungelhanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Djungelhanen"}
{"id": "26010", "contents": "A Parlhanen (Numididae) san en famile faan hanenfögler (Galliformes) mä sjauer sköölen an sääks slacher. Jo lewe uun Afrikoo. Acryllium Acryllium vulturinum Agelastes Agelastes meleagrides Agelastes niger Guttera Guttera plumifera Guttera pucherani Numida Numida meleagris Commonskategorii: Parlhanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Parlhanen"}
{"id": "26021", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Togo wiset di code för fünf Regionen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Togo TG), di ööder as di code för die Region. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "26023", "contents": "f Di Mont Agou (iar uk ans Mount Baumann) as di huuchst berag uun Toogo an 986 meeter huuch. Hi leit naibi Kpalimé. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "26029", "contents": "ff Di Mont Sokbaro as di huuchst berag uun Beniin. Hi as 658 meeter huuch an leit üüb a grens tu Toogo. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "2603", "contents": "A Homer of uk Europeesk Homer (Homarus gammarus) as en slach faan Homern (Homarus) uun det order faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda) an lewet uun a Nuurduast-Atlantik. Uk uun a Nuurdsia komt hi trinj am Halaglun föör. Homersiiner ((fe.) homertiiner) Homermialtidj Commonskategorii: Homern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Homern"}
{"id": "26039", "contents": "Adolf Friedrich, Hertooch faan Mecklenburg[-Schweriin] (* 10. Oktuuber 1873 uun Schweriin; † 5. August 1969 uun Eutiin, hial nööm: Adolf Friedrich Albrecht Heinrich) wiar guwernöör faan det jütidjs sjiisk kolonii Toogo. Uun a Iarst Weltkrich as det kolonii 1914 faan't Ferianagt Könangrik an Frankrik auernimen wurden. Faan 1926 bis 1956 wir hi mäfulger faan't Internatsionaal Olympisk Komitee an faan 1949 bit 1951 wiar hi di iarst president faan't Sjiisk Olympisk Komitee. 1960 wiar hi noch ans uun Toogo, üs det lun suwereen wurden as. Buk faan Hertooch Adolf Friedrich, 1912 Üüb jacht uun Afrikoo, 1913 Snaak mä en poliitiker faan Toogo, 1962 Commonskategorii: Hertooch Adolf Friedrich – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2604", "contents": "Imkönger of Homeln (Bombus slacher) san en skööl faan insekten an hiar tu't famile faan a Imen (Apidae, onerfamile Apinae, triibus Bombini ). So üs a imen lewe jo uun grat koloniin an haa puurter. Alian uun Euroopa lewe 70 ünlik slacher. Alpigenobombus – Alpinobombus – Bombias – Bombus – Cullumanobombus – Kallobombus – Megabombus – Melanobombus – Mendacibombus – Orientalibombus – Psithyrus – Pyrobombus – Sibiricobombus – Subterraneobombus – Thoracobombus Laacht Imkönang (Bombus lucorum) Grat Imkönang (Bombus magnus) Jonk Imkönang (Bombus terrestris) B. lucorum B. magnus B. terrestris Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Imkönger Wikispecies hää en artiikel tu: Imkönger"}
{"id": "26044", "contents": "Eutiin as kreisstääd faan di lunkreis Uastholstian uun Schleswig-Holstian. Trinjam Eutiin lei hög saarpen, diar mä tu det stääd hiar: Fissau Neudorf Sibbersdorf Sielbeck Denemark Guldborgsund Komuun, Denemark Sjiisklun Putbus üüb Rüügen, Schiisklun Ferianagt Stooten Lawrence uun Kansas, USA, sant 1989 Commonskategorii: Eutiin – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Eutiin (sjiisk) Wikisource: Eutiin (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "26046", "contents": "Di Oti (of Pendjari) as en struum uun Afrikoo troch Beniin, Burkiina Faaso, Toogo an Ghaana. Commonskategorii: Oti – Saamlang faan bilen of filmer Pendjari Natschunaalpark"}
{"id": "26050", "contents": "Di struum Mono (of uk Monu) as 467 km lung an di lingst struum uun Toogo. Hi hää sin hood uun Beniin an lääpt iin uun't Grand-Popo Laguun föör di Golf faan Guinea. Commonskategorii: Mono – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26052", "contents": "Di Todzie as en struum uun't Volta-regiuun uun Ghaana. Dialwiis ferlääpt hi üs grens tu Toogo. Hi as son 200 km lung."}
{"id": "26056", "contents": "A Kara as en struum uun't nuurden faan Beniin an Toogo. Hi lääpt iin uun a Oti Struum. Widjer boowen uun Beniin het hi Donenga."}
{"id": "26058", "contents": "Di Koumagou as en struum uun't nuurden faan Beniin an Toogo. Hi lääpt iin uun a Oti Struum. Commonskategorii: Koumagou – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26061", "contents": "Di Amou as en struum uun a maden faan Toogo. Hi lääpt iin uun a Mono Struum. geonames.org"}
{"id": "26062", "contents": "Di Anie as en struum uun a maden faan Toogo. Hi lääpt iin uun a Mono Struum. geonames.org"}
{"id": "26064", "contents": "Di Sio as en struum uun't süüden faan Toogo. Hi lääpt iin uun a Lac Togo. geonames.org"}
{"id": "26066", "contents": "A Atakora Berger (Chaîne de l'Atakora) san en keed faan berger, diar faan Ghaana auer Toogo an Beniin hen tu Burkiina Faaso ferluup. Efter süüduasten tu uun Toogo an Ghaana het det keed do Akwapim-Toogo-Keed. Di huuchst berag diar as di Mont Agou (Mont Baumann, 986 m), det as di huuchst berag uun Toogo. Uk a huuchst berger faan Beniin, di Mont Sokbaro (658 m) an di Mont Tanekas (641 m) hiar tu detdiar keed. Faan't Atakora-keed deel lääpt di Oti Struum. At miast stianang uun det keed san sunstian, skiifer an kwartsiiten. Diar woort man ekstensiif büüret mä meis, hirse, eerdnöden, yams an buumol. Ütjsicht efter nuurd Naibi di Pendjari-Natjunaalpark Ütjsicht efter süüdwaast Det Atakora-keed faan a natjunaalpark ütj sen Bosklun uun't Atakora-keed Commonskategorii: Atakora Berger – Saamlang faan bilen of filmer Atakora Department (Beniin) Akwapim-Toogo-Keed"}
{"id": "2607", "contents": "Kaamken, uk Sjaapken, (sö.) Kjemken (Cerastoderma edule) san en slach faan Twiiskaalagen (Bivalvia) an hiar tu a Wokdiarten (Mollusca). Di latiinsk nöömdial \"edule\" komt diarfaan, dat am jo iidj koon. Uun det skööl Cerastoderma jaft at man ään slach muar, det as Cerastoderma glaucum. Jo tau slacher san knaap ütjenööder tu hualen. Cerastoderma glaucum Commonskategorii: Kaamken (C. edule) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kaamken (C. edule) Commonskategorii: Cerastoderma – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cerastoderma"}
{"id": "26076", "contents": "Wat menst dü? Ouémé Department Ouémé Struum"}
{"id": "26077", "contents": "Aného (iar uk üüb Tjiisk: Kleinpopo) as en steed uun det Maritime Regiuun faan Toogo. At steed leit uun a süüd faan’t lun, amanbi 40km tu a nuurduast faan Lomé. Det hee 24.891 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Lacs Prefektüür. Det Nachtigal Kroonkenhüs uun Aného (1893 baget) At Kroonkenhüs mä det Wicke-iarenmool Togo, citypopulation.de"}
{"id": "2608", "contents": "Echt Kakelaken (Blatta orientalis) hiar tu en aanj order faan insekten. Jo mei nian laacht an kön fiks rään. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kakelaken Wikispecies hää en artiikel tu: Kakelaken"}
{"id": "26082", "contents": "Kwartsiit as en metamorf stianang, huar muar üs 98% kwarts uun as. At jaft uk sementkwartsiit, det as oober nään kwartsiit, man en sunstian, diar mä kiiselsüren hard maaget wurden as. Commonskategorii: Kwartsiit – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26083", "contents": "Sunstian as en klastisk sediment-stianang mä muar üs 50 % sunkurner uun. Di sun as miast en kwarts. Commonskategorii: Sunstian – Saamlang faan bilen of filmer Halaglun (ruad sunstian!)"}
{"id": "26084", "contents": "Skiifer as en metamorf sediment-stianang ütj fiin tuun. Hi läät ham gud apsplitj, an woort diaram hal brükt för saagen. Suart an witj skiifer Skiifersaag Uk a woger kön mä skiifer ferklääst wurd Commonskategorii: Skiifer – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26086", "contents": "f Di Tanekas as di ööderhuuchst berag uun Beniin. Hi as 641 meeter huuch. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "2609", "contents": "Uppsala as en stää önj jü prowins Uppland, Sweeden. Jü stää heet 140 454 inboogere (2010). Dåt as e hoodstää foon jü Uppsala Prowins. Commons: Uppsala – Soomling foon bile än filme Uppsala kommun"}
{"id": "2610", "contents": "Linköping as en stää önj jü prowins Östergötland, Sweeden. Jü stää läit önj e mal foone e prowins. Dåt heet 119.006 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Linköping Komuun. Commons: Linköping – Soomling foon bile än filme Sweden: Östergötland, citypopulation.de"}
{"id": "26100", "contents": "Di Singou as en struum uun't süüduastelk Burkiina Faaso. Hi lääpt iin uun di Pendjari."}
{"id": "26102", "contents": "Di Arli as en struum uun Burkiina Faaso. Hi lääpt iin uun di Pendjari."}
{"id": "26108", "contents": "Blitta as en steed uun det Centrale Regiuun faan Toogo. At steed leit uun a süüd faan’t regiuun, amanbi 85 km tu a süüd faan Sokodé. Det hee 9735 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Blitta Prefektüür. Blitta kraater, en kraater üüb Mars, wat efter't steed neemd wurd. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "2611", "contents": "Örebro as e hoodstää foon e prowins Örebro, Sweeden. Jü stää läit önjt ååsten foon e prowins. Dåt heet 126.009 inboogere (2010)(2020). Dåt as uk e hoodstää foon jü Örebro Komuun. Commons: Örebro – Soomling foon bile än filme Sweden: Örebro, citypopulation.de"}
{"id": "26110", "contents": "10.8597222222220.82083333333333Koordinaaten: 10° 51′ 35″ N, 0° 49′ 15″ O Mandouri as en stääd uun Toogo. Hat as hoodstääd faan't Kpendjal Prefektüür uun't Savanes Regiuun. Diar wene amanbi 11.000 lidj (Stant: 2001). Mandouri leit bi a Oti Struum."}
{"id": "26111", "contents": "Sotouboua as en steed uun det Centrale Regiuun faan Toogo. At steed leit uun a maden faan’t regiuun, amanbi 52 km tu a süüd faan Sokodé. Det hee 24.332 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Sotouboua Prefektüür. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26112", "contents": "Tchamba as en steed uun det Centrale Regiuun faan Toogo. At steed leit uun a nuurduast faan’t regiuun, amanbi 31 km tu a uast faan Sokodé. Det hee 22.970 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Tchamba Prefektüür. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26113", "contents": "10.3555555555560.47555555555556Koordinaaten: 10° 21′ 20″ N, 0° 28′ 32″ O Sansanné-Mango of ianfach Mango as en stääd uun Toogo. Hat leit bi a Oti Struum. Mango as en markes för tjüch an eerdnöden. Commonskategorii: Sansanné-Mango – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26117", "contents": "A Niiger as efter a Niil an a Kongo di traadlingst struum uun Afrikoo. Hi as 4184 kilomeeter lung an ferlääpt faan Guinea troch Maali an di stoot Niiger, bi't grens faan Beniin loongs hen tu Nigeeria, huar hi uun't 200 km briad Niigerdelta iin uun a Golf faan Guinea lääpt. För 110 miljuun minsken, diar bi sin ääger lewe, leewert di struum weeder. (efter: FAO): Milo Tinkisso Niandan Sankarani Bani Sokoto Kebbi Gorouol Béli Dargol Sirba Tapoa Goroubi Diamangou Mékrou Alibori Sota Kaduna Benue Asaba Bamako Dargol Gao Gaya Kollo Lokoja Mopti Niamey Onitsha Port Harcourt Say Ségou Tillabéri Timbuktu Commonskategorii: Niiger Struum – Saamlang faan bilen of filmer FAO - The Niger River basin"}
{"id": "26118", "contents": "Wat menst dü? Niiger, di stoot Niiger Struum Of menst dü ferlicht Nigeeria"}
{"id": "2612", "contents": "Västerås as en stää önj jü prowins Västmanland, Sweeden. Jü stää heet 110 877 inboogere (2010). Dåt as e hoodstää foon jü Västerås Komuun. Commons: Västerås – Soomling foon bile än filme Västerås stää"}
{"id": "26121", "contents": "f Di Gbessa as di traadhuuchst berag uun Beniin. Hi as 309 meeter huuch. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "26123", "contents": "f Di Boto as di schuardhuuchst berag uun Beniin. Hi as 300 meeter huuch. geonames.org"}
{"id": "26124", "contents": "f A Touloua Toundi as di fifthuuchst berag uun Beniin. Hi as 268 meeter huuch. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "26125", "contents": "f Di Guéné Zéno as en berag uun Beniin. Hi as 266 meeter huuch. mapcarta.com geonames.org"}
{"id": "26126", "contents": "f Di Deï Tondi as en berag uun Beniin. Hi as 253 meeter huuch. geonames.org"}
{"id": "26129", "contents": "Di Ouémé as en struum uun Beniin. Hi as 510 km lung an komt faan a Atakora Berger deel, do lääpt hi troch det hialer lun deel uun a Atlantik. Commonskategorii: Ouémé Struum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2613", "contents": "Ludwig van Beethoven (* 17. 12. 1770 önj Bonn, † 26. 03. 1827 önj Wien) wus en kompoonist üt Tjüschlönj. Hi heet oopern, schörkmusiik, orkästerårbe än mör schraawen. Sin berüümste årbe as Mondschein Sonata. Wikimedia Commons heet bile unti filme tu: Ludwig van Beethoven Ludwig van Beethoven önjt Tjüsch Biografii"}
{"id": "26132", "contents": "Di Okpara as en struum uun Beniin. Hi lääpt iin uun di Ouémé Struum."}
{"id": "26134", "contents": "Di Nokue as en sia uun't süüden faan Beniin. Diar lääpt di Ouémé Struum iin, an det weeder lääpt uf uun a Golf faan Guinea (Atlantik). Commonskategorii: Nokoue Sia – Saamlang faan bilen of filmer 6.43277777777782.4255555555556Koordinaaten: 6° 26′ N, 2° 26′ O"}
{"id": "26136", "contents": "Fon (aanj nööm: Fɔngbè) as en Niger-Kongo spriak an woort fööraal uun Nigeeria an Beniin snaaket. Man uk uun ööder lunen trinjam woort det brükt. Uun't süüdelk Beniin as Fon det wichtagst amgungsspriak. Fon üs dial faan a Gbe spriaken (brons): Det wurd för God üüb Fon as aueraal bekäänd: vodun, diar komt voodoo faan uf. Commonskategorii: Fon – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26137", "contents": "Gbe spriaken san en spriakfamile faan amanbi 20 Niger-Kongo spriaken. Jo wurd faan't uastelk Ghaana bi't Atlantikküst loongs auer Toogo an Beniin bit Nigeeria snaaket. Of jo tu det grater skööl faan a Kwa spriaken tääl, as ei gans seeker. Diar san fiiw hoodspriaken mä ünlik spriakwiisen: Ewe Fon Adja Gen Phla-Pherá Gbe spriaken: Commonskategorii: Gbe – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2614", "contents": "Norrköping as en stää önj jü prowins Östergötland, Sweeden. Jü stää läit önjt nordååsten foon e prowins. Dåt heet 97.854 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Norrköping Komuun. stää Commons: Norrköping – Soomling foon bile än filme Sweden: Östergötland, citypopulation.de"}
{"id": "26140", "contents": "Kwa san en spriakfamile uun det skööl faan a Niger-Kongo spriaken. Diar hiar son 75 spriaken mä amanbi 21 miljuun spreegern tu. Jo wurd faan't Elfenbianküst bi't Atlantikküst loongs auer Ghaana, Toogo an Beniin bit Nigeeria snaaket. Ega Avikam-Alaidian Agneby Attie Potou-Tano Ga-Dangme Na-Togo Ka-Togo Gbe Esuma † Cenka Ernst Kausen, Die Klassifikation der Kwa-Sprachen innerhalb des Niger-Kongo."}
{"id": "26141", "contents": "Di Pendjari Natsionaalpark as 1954 grünjlaanj an 1961 üs natsionaalpark ütjwiset wurden. Sant 1986 as hi en biosfeerenreserwaat faan a UNESCO. Hi leit uun't nuurden faan Beniin bi a Pendjari Struum. Loonskap Antiloopen an ges Pendjari Struum Ütjsicht faan a Atakora-Berger deel Mare Bali Diarten Waastafrikoonsk lööw Afrikoonsk elefanten Afrikoonsk büfel Uartswin Commonskategorii: Pendjari Natsionaalpark – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26143", "contents": "Wat menst dü? Afrikoonsk büfel (Syncerus) Asiaatisk büfel (Bubalus) Amerikoonsk büfel (Bison) Hurndiarten"}
{"id": "26146", "contents": "Afrikoonsk Büfler (Syncerus) san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae), diar uun Afrikoo lewe. Diar jaft at sjauer slacher faan. Syncerus brachyceros Syncerus caffer, Kafernbüfel Syncerus matthewsi Syncerus nanus Jodiar slacher wurd oober miast üs onerslacher faan Syncerus caffer uunsen: S. c. aequinoctialis S. c. brachyceros S. c. caffer S. c. mathewsi S. c. nanus Spriadkoord faan a slacher/onerslacher: Commonskategorii: Afrikoonsk Büfler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Afrikoonsk Büfler Efter: Wikispecies"}
{"id": "2615", "contents": "Borås ([bʊˈroːs] hiir tu?/i) as en stää önj jü prowins Västra Götaland, Sweeden. Jü stää heet 80.901 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon jü Borås Komuun. Commons: Borås – Soomling foon bile än filme Borås stää Sweden: Major Localities, citypopulation.de"}
{"id": "26151", "contents": "A Amerikoonsk Biison (Bison bison, daalang uk Bos bison), uk Amerikoonsk Büfel as en Hurndiart (Bovidae) uun Nuurdameerikoo. Hi as nai mä det europeesk Wiisent (Bison bonasus). Of jo tau würelk tuup tu ian skööl Biisons hiar, as uun a wedenskap amstreden. Föörkemen faan biisons uun Nuurdameerikoo: - laachtbrün (Kanada): Bison bison athabascae - jonkbrün (USA): Bison bison bison Commonskategorii: Biisons – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Biisons"}
{"id": "26157", "contents": "Biisons (Bison) san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae), huar't daalang man muar tau slacher faan jaft. Of jodiar tau slacher würelk tuup tu ian skööl Biisons hiar, as uun a wedenskap amstreden. Amerikoonsk Biison (Bison bison, Bos bison) Europeesk Wiisent (Bison bonasus, Bos bonasus) Bison bison NT - near threatened (nai bi trüüwet) Bison bonasus NT - near threatened (nai bi trüüwet) A nöömer biison an wiisent san uk nai mäenööder. Commonskategorii: Biisons – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Biisons"}
{"id": "26158", "contents": "At Europeesk Wiisent (Bison bonasus, daalang uk Bos bonasus) as en Hurndiart (Bovidae) an lewet uun Euroopa. Hat as nai mä di Amerikoonsk Biison (Bison bison). Of jo tau würelk tuup tu ian skööl biisons hiar, as uun a wedenskap amstreden. Föörkemen faan wiisenten iar an daalang: - laachtgreen: uun't efteristidj (leetst 12.000 juar) - jonkreen: uun't subatlantikum (leetst 2.500 juar) - ruad ponkter: daalang Commonskategorii: Biisons – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Biisons"}
{"id": "2616", "contents": "Lund as en stää önj jü prowins Skåne, Sweeden. Jü stää heet 94.814 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Lund Komuun. Commons: Lund – Soomling foon bile än filme Sweden: Skåne, citypopulation.de"}
{"id": "26160", "contents": "At Wil Siig (Capra aegagrus) of uk Bezoar-Siig as en Hurndiart an hiart tu det skööl faan a Siigen (Capra). Diar komt üüs Hüs-Siig (Capra aegagrus hircus) faan uf. Leewentsrüm faan't Bezoar-Siig (güül): Commonskategorii: Wil Siigen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wil Siigen"}
{"id": "26164", "contents": "Sjep (Ovis) san en skööl faan tetjdiarten uun det famile faan a hurndiarten. Diar hiar gud twuntag slacher tu. Jo ual saamelbetiaknangen Ovis orientalis an Ovis ammon brükt am daalang ei muar. O. africana O. arabica O. ammon (O. aries), Hüs-sjep O. arkal O. blanfordi O. bochariensis O. canadensis O. collium O. cycloceros O. dalli O. darwini O. gmelini, muflons O. gmelini aries, Hüs-sjep O. gmelini gmelini O. gmelini musimon O. gmelini ophion O. hodgsoni O. isphahanica (muflon) O. jubata O. karelini O. laristanica (muflon) O. musimon O. nigrimontana O. nivicola O. ophion O. orientalis O. polii O. punjabiensis O. severtzovi O. vignei Commonskategorii: Sjep – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sjep"}
{"id": "26167", "contents": "Muflons as en saamelbetiaknang för sääks slacher an onerslacher faan Sjep. Jo san iar üs Ovis orientalis betiakent wurden. Ovis gmelini, muflons O. g. aries, Hüs-sjep O. g. gmelini, armeensk muflon O. g. musimon, europeesk muflon O. g. ophion, zyprisk muflon Ovis isphahanica Isfahaan muflon Ovis laristanica Laristaan muflon"}
{"id": "2617", "contents": "Helsingborg as en stää önj jü prowins Skåne, Swärik. Jü stää heet 112.496 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon jü Helsingborg Komuun. Tou fääre ferbine e stää ma Helsingør önjt Dånsch: MF Tycho Brahe‎ MF Aurora af Helsingborg‎ E Europastroote 4 låpt foon Helsingborg tu Tornio önj Finlönj. Commons: Helsingborg – Soomling foon bile än filme Helsingborg stää Sweden: Major Localities, citypopulation.de"}
{"id": "26173", "contents": "A Goobelroom (Antilocapra americana) as en kwetjkauer, di uun Nuurdameerikoo lewet. Hi liket en Antiloop, as diar oober ei nai mä. Hi as di iansagst slach uun det famile Antilocapridae. Commonskategorii: Goobelroom – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Goobelroom"}
{"id": "26177", "contents": "Asiaatisk Büfler (Bubalus) san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae). Diar hiar sjauer slacher tu. Diarfaan as bluas di Weederbüfel (Bubalus arnee) gud bekäänd. Weederbüfel Bubalus arnee (Kerr, 1792), Bubalus bubalis, Bubalus mephistopheles Tamarau Bubalus mindorensis (Heude, 1888) Flaaklun-Anoa Bubalus depressicornis (Smith, 1827) Berag-Anoa Bubalus quarlesi (Ouwens, 1910) Commonskategorii: Asiaatisk Büfler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Asiaatisk Büfler"}
{"id": "26179", "contents": "Di weederbüfel (Bubalus arnee) as en hurndiart an di best bekäänd slach faan a asiaatisk büfler (Bubalus). Hi as tu en hüsdiart wurden. A hüsdiarten wurd uk üs aanj slach uunsen: Bubalus bubalis of Bubalus mephistopheles. Faan a weederbüfler wurd 74 rasen diarefter iindiald, huar's för aptaanj san: Moderbüfler, tu werkin an üs flääskleewerant Carabao Malaiisk büfel ... Struumbüfler üs moolktjüch Murrah Nili-Ravi Pandharpuri Kundi ... En Carabao Murrah Ferwilagt weederbüfel Commonskategorii: Weederbüfel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Weederbüfel"}
{"id": "2618", "contents": "Jönköping [ˈjœnɕøːpiŋ] as en stää önj Sweeden. Jü stää heet 101.126 inboogere (2021). Et as et hoodstää foon jü Jönköping Prowins. Dåt läit önjt norden foon e prowins, bai di Vättern-Siie. Dåt as uk e hoodstää foon jü Jönköping Komuun. Kining Magnus III. foon Sweeden däi tu Jönköping 1284 e tiitel foon en stää. Sweden: Jönköping, citypopulation.de Commons: Jönköping – Soomling foon bile än filme Jönköping kommun"}
{"id": "26182", "contents": "Ifangni as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Plateau Department. Det hee 31.984 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Ifangni Komuun. Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26183", "contents": "Kétou as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Plateau Department. Det hee 39.626 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Kétou Komuun. Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26184", "contents": "Pobè as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Plateau Department. Det hee 49.232 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Pobè Komuun. Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26185", "contents": "Kérou as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Atakora Department. Det hee 54.276 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Kérou Komuun. citypopulation.de"}
{"id": "26186", "contents": "Kouandé as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Atakora Department. Det hee 27.197 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Kouandé Komuun. citypopulation.de"}
{"id": "26187", "contents": "Bafilo as en steed uun det Kara Regiuun faan Toogo. Det hee 17.937 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Assoli Prefektüür. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26188", "contents": "Bassar as en steed uun det Kara Regiuun faan Toogo. Det hee 23,181 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Bassar Prefektüür. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26189", "contents": "Guérin-Kouka as en steed uun det Kara Regiuun faan Toogo. Det hee 9570 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Dankpen Prefektüür. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "2619", "contents": "Umeå as en stää önj jü prowins Västerbotten, Sweeden. Jü stää heet 91.640 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Umeå Komuun. Sweden: Västerbotten, citypopulation.de Commons: Umeå – Soomling foon bile än filme Umeå stää"}
{"id": "26190", "contents": "Niamtougou as en steed uun det Kara Regiuun faan Toogo. Det hee 21.250 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Doufelgou Prefektüür. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26191", "contents": "Kandé as en steed uun det Kara Regiuun faan Toogo. Det hee 12.970 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Kéran Prefektüür. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26192", "contents": "Vogan as en steed uun det Maritime Regiuun faan Toogo. Det hee 17.340 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Vo Prefektüür. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26193", "contents": "Tsévié as en steed uun det Maritime Regiuun faan Toogo. Det hee 54,474 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Zio Prefektüür. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26194", "contents": "Tabligbo as en steed uun det Maritime Regiuun faan Toogo. Det hee 22.304 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Yoto Prefektüür. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26195", "contents": "Anié as en steed uun det Plateaux Regiuun faan Toogo. Det hee 37,398 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Anié Prefektüür. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26196", "contents": "Notsé as en steed uun det Plateaux Regiuun faan Toogo. Det hee 35.039 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Haho Prefektüür. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26197", "contents": "Kpalimé as en steed uun det Plateaux Regiuun faan Toogo. Det hee 75.084 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Kloto Prefektüür. Naibi Kpalimé leit de Mont Agou, de huuchst berig faan Toogo. Posthüs uun Kpalimé (amanbi 1906) Tjiisk hoof. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26198", "contents": "Badou as en steed uun det Plateaux Regiuun faan Toogo. Det hee 12.003 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Wawa Prefektüür. Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26199", "contents": "Det Blitta Prefektüür (üüb Fraansöösk: Préfecture de Blitta) as en prefektüür uun det Centrale Regiuun uun det aafrikoons stoot Toogo. Det leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Uun a nuurd leit det Sotouboua Prefektüür, uun a uast an süüd det Plateaux Regiuun an uun a waast Ghaana. Det hee 137.658 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prefektüür as Blitta. At prefektüür hee ian-an-twuntig kantoonen: Agbandi, Atchintsé, Blitta–Boonhoof, Blitta–Taarep, Diguengué, Dikpéléou, Doufouli, Katchenké, Koffiti, Langabou, M’Poti, Pagala–Boonhoof, Pagala–Taarep, Tchaloudè, Tcharé–Baou, Tchifama, Tintchro, Waragni, Welly, Yaloumbé, Yégué. Centrale: Region in Togo, citypopulation.de"}
{"id": "2620", "contents": "Odense as jü grutst stää awt ailönj Funen, önj e Regjoon Syddanmark, än ju treedgrutst stää önjt Dånsch. Deer booge 180.863 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Odense Komuun. Commons: Odense – Soomling foon bile än filme Odense kommune Denmark: Syddanmark, citypopulation.de"}
{"id": "26202", "contents": "Det Sotouboua Prefektüür as en prefektüür uun det Centrale Regiuun uun det aafrikoons stoot Toogo. Det leit uun a maden, nuurd an waast faan’t regiuun. Uun a nuurd leit det Kara Regiuun, uun a nuurduast det Tchaoudjo Prefektüür, uun a uast det Tchamba Prefektüür, uun a süüd det Blitta Prefektüür, uun a süüdwaast Ghaana an uun a nuurdwaast det Mô Prefektüür. Det hee 121.014 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prefektüür as Sotouboua. At prefektüür hee elwen kantoonen: Sotouboua, Adjengré, Aouda, Bodjondé, Fazao, Kaniamboua, Kazaboua, Sassaro, Tabindè, Tchébébé, Titigbé. Centrale: Region in Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26203", "contents": "Det Tchamba Prefektüür as en prefektüür uun det Centrale Regiuun uun det aafrikoons stoot Toogo. Det leit uun a uast faan’t regiuun. Uun a nuurd an uast leit Beniin, uun a süüd det Plateaux Regiuun, uun a süüdwaast leit det Sotouboua Prefektüür an uun a nuurdwaast det Tchaoudjo Prefektüür. Det hee 131.674 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prefektüür as Tchamba. At prefektüür hee tjiin kantoonen: Tchamba, Adjéidè, Affem, Alibi, Bago, Balanka, Goubi, Kaboli, Koussountou, Larini. Centrale: Region in Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26204", "contents": "Det Tchaoudjo Prefektüür as en prefektüür uun det Centrale Regiuun uun det aafrikoons stoot Toogo. Det leit uun a nuurduast faan’t regiuun. Uun a nuurd leit det Kara Regiuun, uun a uast det Tchamba Prefektüür an uun a süüd an waast det Sotouboua Prefektüür. Det hee 190.114 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prefektüür as Sokodé. At prefektüür hee tretanj kantoonen: Komah, Agoulou, Aléhéridè, Amaïdè, Kadambara, Kéméni, Kolina, Kpangalam, Kparatao, Kpassouadè, Lama–Tessi, Tchalo, Wassarabo. Centrale: Region in Togo, citypopulation.de"}
{"id": "26206", "contents": "At Nilgauantiloop (Boselaphus tragocamelus), of ianfach Nilgau as en Hurndiart (Bovidae), diar uun Aasien lewet, fööraal uun Indien. Hat as di iansagst slach uun det skööl Boselaphus (Nilgauantiloopen). Commonskategorii: Nilgauantiloopen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nilgauantiloopen"}
{"id": "2621", "contents": "Aalborg unti Ålborg as en stää önjt norden faan Jutlönj. E stää as e hoodstää foon e Regjoon Nordjylland; dåt as uk jü grutst stää önj e regjoon. Deer booge 119.862 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Aalborg Komuun. E stää läit bai e söödereege foon e Limfjord. Aw e janereege foon e Limfjord as Nørresundby. Stäädiile Bouet Frydendal Gammel Hasseris Grønlandskvarteret Kærby Mølholm Nørre Tranders Nørre Uttrup Universitetsområdet Visse Øster Sundby Øster Uttrup Commons: Ålborg – Soomling foon bile än filme Ålborg stää Denmark: Nordjylland, citypopulation.de"}
{"id": "26210", "contents": "At Yak (Bos mutus) of uk Jak as en hurndiart uun Madelaasien. Hat woort daalang tu a beesten (Bos) tääld, iar wiar't en aanj skööl Poephagus. Yaks san uk hüsdiarten, do wurd jo miast üs Bos grunniens betiakent. Uun't tibeetisk spriak het bluas di hole གཡག་ (g.yag), an det kü het འབྲི ('bri). Commonskategorii: Yaks – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Yaks"}
{"id": "26213", "contents": "Djarkpanga (Djarekpanga, Djarakpana) as en steed uun det Centrale Regiuun faan Toogo. Hat as at hoodsteed faan det Mô Prefektüür an leit üüb en hööchde faan 194 meetern. geoview.info geonames.org 8.78250.56527777777778Koordinaaten: 8° 47′ N, 0° 34′ O"}
{"id": "26215", "contents": "At Banque Centrale des Etats de l'Afrique de l'Ouest (BCEAO) as det waastaafrikoons sentraalbeenk. Hat as tustendig för a lunen Beniin, Burkiina Faaso, Elfenbianküst, Guinea-Bissau, Maali, Niiger, Seenegal an Toogo. Jodiar lunen hiar tu det Waastaafrikoons Wiartskap- an Weeringsunioon (UEMOA). At ferwaltang sat uun Dakar, det hoodsteed faan Seenegal. Faan't Waastafrikoons Weeringsunioon (UMOA, ei detsalew üs UEMOA!) wurt det gemiansoom weering, di CFA-Franc ütjden. BCEAO (üüb ingels an fransöösk)"}
{"id": "26219", "contents": "At Saola (Pseudoryx nghetinhensis), uk Vu-Quang Antiloop of Vietnameesk Boskbeest, as en Hurndiart (Bovidae), diar iarst 1993 tu't iarst tooch wedenskapelk beskrewen wurden as. Hat as di iansagst slach uun det skööl Pseudoryx an lewet uun a berger tesken Laos an Vietnam. Commonskategorii: Soalas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Soalas"}
{"id": "2622", "contents": "Frederiksberg as en stää awt ailönj Siielönj. Deer booge 95,029 manschne (2009). Commons: Frederiksberg – Soomling foon bile än filme Frederiksberg kommune"}
{"id": "26223", "contents": "Wat menst dü ? Bosklun, en loonskap mä liach woksen plaanten -> Walt Bosk, en strük faan plaanten En hortensienbosk Bosklun"}
{"id": "26225", "contents": "Eelenantiloopen (Taurotragus) san en skööl faan hurndiarten, huar man tau slacher tu hiar. Jo lewe uun Afrikoo. Grat Eelenantiloop (Taurotragus derbianus (Gray, 1847)) Eelenantiloop (Taurotragus oryx (Pallas, 1766)) Taurotragus oryx Spriadkoord faan Taurotragus oryx Taurotragus derbianus Spriadkoord faan Taurotragus derbianus Commonskategorii: Eelenantiloopen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eelenantiloopen"}
{"id": "2623", "contents": "Esbjerg as en stää bai e weestküst foon Jutlönj, önjt Dånsch. E stää hiirt tu e Regjoon Syddanmark; dåt as jü tweedgrutst stää önj e regjoon. Deer booge 71.698 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Esbjerg Komuun. Commons: Esbjerg – Soomling foon bile än filme engelsk/ Esbjerg stää Denmark: Syddanmark, citypopulation.de"}
{"id": "26233", "contents": "Boskroomer san en skööl faan hurndiarten uun Afrikoo. Diar hiar 15 antiloopenslacher tu. Tragelaphus angasii (Nyala, uk: Nyala angasii) Tragelaphus bor Tragelaphus buxtoni Tragelaphus decula Tragelaphus eurycerus (Bongo) Tragelaphus fasciatus Tragelaphus gratus Tragelaphus imberbis (Letj Kuudu, uk: Ammelaphus imberbis) Tragelaphus larkenii Tragelaphus meneliki Tragelaphus ornatus Tragelaphus phaleratus Tragelaphus scriptus (Boskroom) Tragelaphus selousi Tragelaphus spekii (Weederkuudu) Tragelaphus strepsiceros (Grat Kuudus, uk: Strepsiceros) Tragelaphus sylvaticus Tragelaphus sylvestris Commonskategorii: Boskroomer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Boskroomer"}
{"id": "26236", "contents": "Bovinae san en onerfamile faan a Hurndiarten (Bovidae). Bovini Biisons (Bison) Amerikoonsk Biison (Bison bison) Europeesk Wiisent (Bison bonasus) Beesten (Bos) Uuroks (Bos primigenius) Beest (Bos primigenius taurus) Holstein-Friesian (HF) Sjiisk Angus (DA 41) Highland Cattle (HLD 45) Asiaatisk Büfler (Bubalus) Weederbüfel (Bubalus arnee) Yaks (Poephagus) Yak (Poephagus grunniens) Afrikoonsk Büfler (Syncerus) Kafernbüfel (Syncerus caffer) Saolas (Pseudoryx) Saola (Pseudoryx nghetinhensis) Boselaphini Nilgauantiloopen (Boselaphus) Nilgauantiloop (Boselaphus tragocamelus) Sjauerhurnantiloopen (Tetracerus) Sjauerhurnantiloop (Tetracerus quadricornis) Tragelaphini Ammelaphus -> Tragelaphus Nyala -> Tragelaphus Boskroomer (Tragelaphus) Grat Kuudus (Strepsiceros) Eelenantiloopen (Taurotragus) Commonskategorii: Bovinae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bovinae"}
{"id": "26238", "contents": "Hippotraginae san en onerfamile faan a hurndiarten (Bovinae). Jo lewe uun Afrikoo an Araabien. Adaksantiloopen (Addax) Adaksantiloop (Addax nasomaculatus) Hingstantiloopen (Hippotragus) (H. equinus) (H. niger) Oriksantiloopen (Oryx) (O. beisa) (O. dammah (O. gazella) (O. leucoryx) Commonskategorii: Hippotraginae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hippotraginae"}
{"id": "2624", "contents": "Sønderborg as en stää önjt söödweesten foont ailönj Als, tut ååsten foon Jutlönj. E stää hiirt tu e Regjoon Syddanmark; dåt as e seekstgrutst stää önj e regjoon. Deer booge 27.766 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Sønderborg Komuun. Commons: Sønderborg – Soomling foon bile än filme Sønderborg kommune Denmark: Syddanmark, citypopulation.de"}
{"id": "26240", "contents": "At Sjauerhurnantiloop (Tetracerus quadricornis) as en Antiloop uun det famile faan a Hurndiarten. Hat lewet uun Indien an Neepal. Commonskategorii: Sjauerhurnantiloopen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sjuerhurnantiloopen"}
{"id": "26247", "contents": "Hingstantiloopen (Hippotragus) san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae) uun Afrikoo mä trii slacher. Ään diarfaan as al ütjstürwen. Hingstantiloop (Hippotragus equinus Geoffroy Saint-Hilaire, 1803) Blä room † (Hippotragus leucophaeus Pallas, 1766) Suart Hingstantiloop (Hippotragus niger Harris, 1838) - H. n. roosevelti - H. n. variani Commonskategorii: Hingstantiloopen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hingstantiloopen"}
{"id": "26249", "contents": "At Adaksantiloop of uk Mendesantiloop (Addax nasomaculatus) as en afrikoonsk antiloop, diar iar uun a hialer Sahara lewet hää. Daalang as hat knaap noch tu finjen. Hat as di iansagst slach uun det famile Addax. Commonskategorii: Adaksantiloopen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Adaksantiloopen"}
{"id": "2625", "contents": "Helsingør as en stää awt ailönj Seelönj, önjt Dånsch. E stää läit önjt nordååsten foont ailönj, önj e regjoon Hovedstaden. Deer booge 47.257 manschne (2022). Dåt es e hoodstää foon jü Helsingør Komuun. Tou fääre ferbine e stää ma Helsingborg önj Swärik: MF Tycho Brahe‎ MF Aurora af Helsingborg‎ Commons: Helsingør – Soomling foon bile än filme Helsingør kommune Denmark: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "2626", "contents": "Kolding as en stää bai e ååstküst foon Jutlönj, önjt Dånsch. E stää hiirt tu e Regjoon Syddanmark; dåt as jü treedgrutst stää önj e regjoon. Deer booge 61.638 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Kolding Komuun. Commons: Kolding – Soomling foon bile än filme Kolding kommune Denmark: Syddanmark, citypopulation.de"}
{"id": "26262", "contents": "Di Massili as en struum uun Burkiina Faaso, di fööraal uun a rintidj faan April bit Oktuuber weeder feert. Hi lääpt iin uun di Witj Volta. geonames.org"}
{"id": "26263", "contents": "Di Doudodo (Doubodo?) as en struum uun Burkiina Faaso. Widjer boowen het hi Kpontiangou. Hi lääpt mä di Moribonga tuup iin uun di Arli Struum. geonames.org"}
{"id": "26264", "contents": "Di Moribonga as en struum uun Burkiina Faaso. Hi lääpt mä di Doudodo tuup iin uun di Arli Struum. geonames.org"}
{"id": "26267", "contents": "Adansi North (Distrikt) De Adansi North Distrikt as een faan a distrikten faan det Ashanti Regiuun uun Ghaana. Det hee 107.091 lidj (2010). Det hoodsteed faan a distrikt as Fomena. Ghana: Regions and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "26268", "contents": "Adansi South (Distrikt) De Adansi South Distrikt as een faan a distrikten faan det Ashanti Regiuun uun Ghaana. Det hee 115.378 lidj (2010). Det hoodsteed faan a distrikt as New Edubiase. Ghana: Regions and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "26269", "contents": "Afigya-Kwabre (Distrikt) De Afigya-Kwabre Distrikt as een faan a distrikten faan det Ashanti Regiuun uun Ghaana. Det hee 136.140 lidj (2010). Det hoodsteed faan a distrikt as Kodie. A distrikt wurd 2008 grünjlaanjen. Ghana: Regions and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "2627", "contents": "Randers as en stää ap Jutlönj. E stää läit önjt nordååsten foon e Regjoon Midtjylland. Deer booge 62.802 manschne (2022). Dåt as e tweedgrutst stää önj Midtjylland. Dåt as e hoodstää foon jü Randers Komuun. Commons: Randers – Soomling foon bile än filme Randers kommune Denmark: Midtjylland, citypopulation.de"}
{"id": "26270", "contents": "Sekyere South Distrikt De Sekyere South Distrikt (iar Afigya-Sekyere Distrikt) as een faan a distrikten faan det Ashanti Regiuun uun Ghaana. Det hee 94.009 lidj (2010). Det hoodsteed faan a distrikt as Agona. Ghana: Regions and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "26271", "contents": "Ahafo Ano North (Distrikt) De Ahafo Ano North Distrikt as een faan a distrikten faan det Ashanti Regiuun uun Ghaana. Det hee 94.285 lidj (2010). Det hoodsteed faan a distrikt as Tepa. Ghana: Regions and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "26272", "contents": "Ahafo Ano South (Distrikt) De Ahafo Ano South Distrikt as een faan a distrikten faan det Ashanti Regiuun uun Ghaana. Det hee 121.659 lidj (2010). Det hoodsteed faan a distrikt as Mankranso. Ghana: Regions and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "26273", "contents": "Amansie Central (Distrikt) De Amansie Central Distrikt as een faan a distrikten faan det Ashanti Regiuun uun Ghaana. Det hee 90.741 lidj (2010). Det hoodsteed faan a distrikt as Jacobu. Ghana: Regions and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "26274", "contents": "Amansie West (Distrikt) De Amansie West Distrikt as een faan a distrikten faan det Ashanti Regiuun uun Ghaana. Det hee 134.331 lidj (2010). Det hoodsteed faan a distrikt as Manso Nkwanta. Ghana: Regions and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "26275", "contents": "Asante Akim South (Distrikt) De Asante Akim South Distrikt as een faan a distrikten faan det Ashanti Regiuun uun Ghaana. Det hee 117.245 lidj (2010). Det hoodsteed faan a distrikt as Juaso. Ghana: Regions and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "26276", "contents": "Atwima Kwanwoma (Distrikt) De Atwima Kwanwoma Distrikt as een faan a distrikten faan det Ashanti Regiuun uun Ghaana. Det hee 90.634 lidj (2010). Det hoodsteed faan a distrikt as Ofoase Kokoben. A distrikt wurd 2008 grünjlaanjen. Iar wiar det dial faan de Botsomtwe/Atwima/Kwanwoma Distrikt. Ghana: Regions and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "26277", "contents": "Atwima Mponua (Distrikt) De Atwima Mponua Distrikt as een faan a distrikten faan det Ashanti Regiuun uun Ghaana. Det hee 119.180 lidj (2010). Det hoodsteed faan a distrikt as Nyinahin. Ghana: Regions and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "26278", "contents": "Atwima Nwabiagya (Distrikt) De Atwima Nwabiagya Distrikt as een faan a distrikten faan det Ashanti Regiuun uun Ghaana. Det hee 149.025 lidj (2010). Det hoodsteed faan a distrikt as Nkawie. Ghana: Regions and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "26279", "contents": "Bosome Freho (Distrikt) De Bosome Freho Distrikt as een faan a distrikten faan det Ashanti Regiuun uun Ghaana. Det hee 60.397 lidj (2010). Det hoodsteed faan a distrikt as Asiwa. Ghana: Regions and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "2628", "contents": "Vejle as en stää bai e ååstküst Jutlönj, önjt Dånsch. E stää as e hoodstää foon Syddanmark än jü ferwaltingsstää foon Vejle Komuun. Deer booge 60.231 manschne (2022). Commons: Vejle – Soomling foon bile än filme Vejle kommune Denmark: Syddanmark, citypopulation.de"}
{"id": "26280", "contents": "Bosomtwe (Distrikt) De Bosomtwe Distrikt as een faan a distrikten faan det Ashanti Regiuun uun Ghaana. Det hee 93.910 lidj (2010). Det hoodsteed faan a distrikt as Kuntanase. A distrikt wurd 2008 grünjlaanjen. Iar wiar det dial faan de Botsomtwe/Atwima/Kwanwoma Distrikt. Ghana: Regions and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "26282", "contents": "Ejura-Sekyedumase (Distrikt) De Ejura-Sekyedumase Distrikt as een faan a distrikten faan det Ashanti Regiuun uun Ghaana. Det hee 85.446 lidj (2010). Det hoodsteed faan a distrikt as Ejura. Ghana: Regions and Districts, citypopulation.de"}
{"id": "26285", "contents": "Di Volta Stausia an en konstelken sia uun Ghaana. Hi woort apstaud faan di Akosombodoom bi't liachst steed uun't süüden faan det Akwapim-Toogo beragkeed. Bütj letjer struumer lääpt faan nuurden di Volta Struum mä sin tustruumer Suart Volta, Witj Volta an Ruad Volta iin uun di sia an falt ham ap. Diar san 153 km³ weeder uun, an diarmä as di Volta Stausia di fiftgratst stausia faan a welt. Di doom as uun a juaren 1961 bit 1966 baud wurden. Hi as 114 m huuch an 660 m briad an diar wurd 912 MW struum produsiaret. Di struum woort uk auer tu a naiberlunen ferkääft. Di Akosombodoom bi't süüdelk aanj faan a stausia Satelitenbil faan a Volta Stausia Weederkrääftwerk Akosombo Hydropower Station Tustruumer iin uun a Volta Stausia Commonskategorii: Volta Stausia – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Akosombodoom – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26286", "contents": "Akan as en skööl faan spriaken mä amanbi 8.300.000 spreegern. Hat hiart tu't Kwa spriakfamile an woort fööraal uun Ghana an uun't Elfenbianküst snaaket. Uast Madel Tano, Uast-Akan, Akan (spreegertaal) Aschanti-Twi (ca. 2.800.000) Fante (ca. 1.900.000) Akuapem-Twi (ca. 555.000) Agona Denkyira Chakosi Asen Akyem Bosome Kwahu Abron Wassaw Waast Madel Tano, Waast-Akan, Bia Nzema Ahanta Anyin Baule Wikipedia üüb Akan"}
{"id": "26288", "contents": "Potou-Tano as en spriakfamile uun det grater skööl faan a Kwa spriaken. Diar hiar wel 41 spriaken tu. Basila-Adele Adele, Toogo an Ghaana Anin, Beniin Lelemi (skööl) Lelemi, Ghaana Siwu, Ghaana Sekpele, Ghaana Selee, Ghaana Logba, Ghaana Potou spriaken Ebrié, Elfenbianküst Mbato, Elfenbianküst Tano spriaken mä: Akan Ega, Elfenbianküst"}
{"id": "2629", "contents": "Roskilde as en stää awt ailönj Seelönj. Deer booge 46,701 manschne (2010). Commons: Roskilde – Soomling foon bile än filme Roskilde stää"}
{"id": "26290", "contents": "Det Freistoot Prowins (üüb Ingels: Free State Province, üüb Sesotho: Freistata, üüb Afrikaans: Vrystaat Provinsie) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Süüdaafrika. At prowins leit amanbi uun a maden faan't lun. Uun a nuurd leit det Gauteng Prowins, uun a nuurduast det Mpumalanga Prowins, uun a uast det KwaZulu-Natal Prowins, uun a süüduast Lesotho, uun a süüd det Uastkap Prowins, uun a waast det Nuurdkap Prowins an uun a nuurdwaast det Nuurdwaast Prowins. Det hee 2.745.590 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Bloemfontein. At prowins leit twesken dön Oranje an Vaal struumer. Det leit üüb at huuchveld, det grat huuch flaaklun, diarüüb en grat dial faan't banenlun uun Süüdaafrika leit. Uun a waast faan a Freistoot as't lun fleek an hee det ei föl buumer of öler plaanten, man at auerbliiwsel faan't prowins hee ütjdeenet greden. At jaft tau skööl faan berger tu a grens mä Lesotho, a Witteberger an a Rooiberger. Uun a Rooiberger leit det iansig Natschunaalpark uun't prowins, de Golden Gate Huuchlun Natschunaalpark. Uun a süüd faan't prowins san witjstört gnuus (Connochaetes gnou) an springboken (Antidorcas) tu finjen. Uun a nuurd faan't prowins san kudus, Süüdaafrikoons küantiloopen (Alcelaphus caama), süüdelk witj nööshurner (Ceratotherium simum simum)"}
{"id": "26291", "contents": "Det Gauteng Prowins as ian faan dön njüügen prowinsen faan Süüdaafrika. At prowins leit uun a nuurd-uast faan't lun. Uun a nuurd leit det Limpopo Prowins, uun a uast det Mpumalanga Prowins, uun a süüd det Freistoot Prowins an uun a waast det Nuurdwaast Prowins. Det hee 12.272.263 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Johannesburg. Gauteng as det letjst prowins uun Süüdaafrika. Det leit amanbi 1740 m auer a siaspeegel an för't miast üüb en huuch flaaklun. A Witwatersrand mä sin föl kumer an knober, wat amanbi 80 km troch't maden faan't prowins ferluup, as en regiuun, mä Johannesberg üüs kern, huar ham föl gul finj kön. A Witwatersrand as uk weederskiasing för de Vaal an de Limpopo Struumer. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee trii steed-munisipaliteeten (Tshwane, Johannesburg an Ekurhuleni) an tau distrikt-munisipaliteeten (Sedibeng an Waastrand). Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter a resultooten hee't prowins 12.272.263 lidj: 6.189.875 faan a lidj san karmen an 6.082.388 san wüfhööd. Efter't folksteeling uun't juar 2001, 21,5 % faan't befölkring uun't prowins snaaket Zulu (IsiZulu), 12,5 % Ingels, 14,4 % Afrikaans, 13,1 % Sotho (Sesotho) an 10,7 % Nuurd-Sotho. Efter det letst folksteeling, uun't juar"}
{"id": "26292", "contents": "Tano spriaken san en skööl faan spriaken uun det grater skööl faan a Potou-Tano spriaken. Krobu Waast Tano Abure Eotile Madel Tano Akan spriaken Bia spriaken Nuurd Bia Anyin Baoulé Chakosi (Anufo) Sefwi (Sehwi) Süüd Bia Nzema Ahanta Jwira-Pepesa Guang spriaken"}
{"id": "26295", "contents": "f A Afadja(to) as a huuchst berag faan Ghaana. Hi as 885 m huuch an hiart tu det Akwapim-Toogo keed. Di nööm Afadjato komt faan det wurd Avadzeto uun't Ewe spriak uf, an det ment so föl üs \"uun stridj mä a bosk\". Commonskategorii: Afadjato Berag – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26297", "contents": "Det KwaZulu-Natal Prowins as ian faan dön njüügen prowinsen faan Süüdaafrika. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd leit Eswatini, uun a nuurduast Mosambik, uun a uast de Indisk Oosean, uun a süüd det Uastkap Prowins, uun a waast lei Lesotho an det Freistoot Prowins an uun a nuurdwaast leit det Mpumalanga Prowins. Det hee 10.267.300 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Pietermaritzburg. KwaZulu-Natal as at guardprowins faan Süüdaafrika. At lunskap hee trii soonen: flaak eegregiuunen, hüügelig flaaklun uun't inlun an uk tau soonen faan berger: a Drakensberger uun a waast an a Lebomboberger uun a nuurd. At kliima as uun't algemianen warem an fochtig, man uun det huucherlaanjen inlun kön't en wontrem uu so drüg an rocht kul wurd. Loongs a eeg sted iar troopisk walter, man daaling wurd heer flooksis sokerröör an troopisk früchten uunplaantet. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee ian steed-munisipaliteet (eThekwini) an tjiin distrikt-munisipaliteeten: Amajuba Zululun uMkhanyakude King Cetshwayo uMzinyathi Uthukela uMgungundlovu iLembe Ugu Harry Gwala Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter a resultooten hee't prowins 10.267.300 lidj: 5.388.625 faan a lidj san wüfhööd an 4.878.676 san karmen. Efter't folksteeling uun't juar 2001, 80,9"}
{"id": "26298", "contents": "Det Mpumalanga Prowins as ian faan dön njüügen prowinsen faan Süüdaafrika. A nööm faan't prowins het Uast uun dön Swaasi, Xhosa, Süüd-Ndebele an Zulu Spriiken. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd leit det Limpopo Prowins, uun a nuurduast Mosambik, uun a süüduast lei Eswatini an det KwaZulu-Natal Prowins, uun a süüdwaast leit det Freistoot Prowins an uun a waast det Gauteng Prowins. Det hee 4.039.939 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Mbombela. At waastdial faan Mpumalanga leit üüb at huuchveld, en huuch flaaklun, diarüüb en grat dial faan't inlun uun Süüdaafrika leit. Uun a nuurduast san a Drakensberger. Uun a uast faan a Drakensberger as at liichveld, wat subtroopisk plaanter hee. Üüb at liichveld leit at süüddial faan de Kruger-Natschunaalpark, wat det gratst wiljbewaaringsgebiit uun Süüdaafrika as. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee trii distrikt-munisipaliteeten: Ehlanzeni Gert Sibande Nkangala Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter a resultooten hee't prowins 4.039.939 lidj: 2.065.883 faan a lidj san wüfhööd an 1.974.055 san karmen. Efter't folksteeling uun't juar 2001, 30,8 % faan a lidj uun't prowins snaaket Swaasi (SiSwati), 26,4 % Zulu (IsiZulu), 12,1 % Süüd-Ndebele, 10,8 % Nuurd-Sotho an 6,2"}
{"id": "26299", "contents": "Det Nuurdkap Prowins (üüb Afrikaans: Provinsie Noord-Kaap, üüb Tswana: Kapa Bokone) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Süüdaafrika. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit Botsuana, uun a nuurduast det Nuurdwaast Prowins, uun a uast det Freistoot Prowins, uun a süüduast det Uastkap Prowins, uun a süüd det Waastkap Prowins, uun a waast a Atlantik an uun a nuurdwaast Namiibia. Det hee 1.145.861 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Kimberley. Det Nuurdkap Prowins as det gratst prowins uun Süüdaafrika. Det as en flaak felsig regiuun an hee ei föl buumer an öler plaanten. At kliima as drüg, mä bluat amanbi 250 mm rian uun't juar. A süüd faan't prowins as dial faan det Grat Karoo, wat en hualewwüstenlunskap hee. Uun a nuurd leit dial faan det Kalahari-Wüst. De Oranje Struum leept troch't prowins tu Atlantik uun a waast. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee fiiw distrikt-munisipaliteeten: Frances Baard John Taolo Gaetsewe Namakwa Pixley ka Seme ZF Mgcawu Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter a resultooten hee't prowins 1.145.861 lidj: 580.889 faan a lidj san wüfhööd an 564.972 san karmen. Efter't folksteeling uun't juar 2001, 68 % faan"}
{"id": "26301", "contents": "Ewe (aanj nööm: Eʋegbe, fransöösk Éwé) as en Niger-Kongo spriak an woort fööraal uun Süüduast-Ghaana an Süüd-Toogo snaaket. Ewe üs dial faan a Gbe spriaken (güül): Det skraft as am 1900 iinfeerd wurden, üs Toogo en sjiisk kolonii wiar. Det as det latiinsk skraft mä enkelt aparte tiakens diarbi. Commonskategorii: Ewe – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Ewe"}
{"id": "26302", "contents": "Det Nuurdwaast Prowins (üüb Ingels: North West Province, üüb Tswana: Bokone Bophirima) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Süüdaafrika. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Uun a nuurd an nuurdwaast leit Botsuana, uun a nuurduast det Limpopo Prowins, uun a uast det Gauteng Prowins, uun a süüduast det Freistoot Prowins an uun a süüdwaast det Nuurdkap Prowins. Det hee 3.509.953 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Mahikeng. A Magaliesberger lei uun a nuurduast faan't prowins an de Vaal Struum maaget at grens uun a süüd. At süüddial faan a nuurdwaast as en widj gebiit faan flaak lun an a nuurddial hee ei föl buumer. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee fjauer distrikt-munisipaliteeten: Bojanala Platinum Dr Ruth Segomotsi Mompati Ngaka Modiri Molema Dr Kenneth Kaunda Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter a resultooten hee't prowins 3.509.953 lidj: 1.779.903 faan a lidj san karmen an 1.730.049 san wüfhööd. Efter't folksteeling uun't juar 2001, 65,4 % faan a lidj uun't prowins snaaket Tswana (Setswana) an 7,5 % Afrikaans. At prowins wurd 1994 grünlaanjen, üüs dialen faan det Kapprowins an det Transvaal Prowins mä dial faan't bantustan Bophuthatswana tuplaanjen wurd. Det North West Provincial"}
{"id": "26303", "contents": "Det Uastkap Prowins (üüb Ingels: Eastern Cape Province, üüb Xhosa: IPhondo laseMpuma-Koloni, üüb Afrikaans: Provinsie Oos-Kaap) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Süüdaafrika. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit det Freistoot Prowins, uun a nuurduast lei Lesotho an det Kwazulu-Natal Prowins, uun a uast an süüd leit de Indisk Oosean, uun a waast leit det Waastkap Prowins an uun a nuurdwaast det Nuurdkap Prowins. Det hee 6.562.053 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Bhisho. At jaft grat onerskiasen uun't lunskap, faan a strunen uun't süüd an uast tu't gred uun't uastdial faan't banenlun an en dial faan det Grat Karoo uun a nuurdwaast. Uun a süüd san ütjdeenet walter. En rä faan berger ferleept troch a maden faan't prowins an a Witteberger an Drakensberger lei uun det nuurduastgrens. De huuchst ponkt uun't prowins as Ben Macdhui (3001 m), wat nai bi't grens tu Lesotho as. Det grat dial faan't lunskap faan't prowins as faan fynbos, en slach faan bosk- of hiaslun, bedobet. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee tau steed-munisipaliteeten (Buffalo City an Nelson Mandela Bay) an seeks distrikt-munisipaliteeten: Alfred Nzo Amathole Chris Hani Joe Gqabi Tambo Sarah"}
{"id": "26304", "contents": "Det Waastkap Prowins (üüb Ingels: Western Cape Province, üüb Afrikaans: Provinsie Wes-Kaap) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Süüdaafrika. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit det Nuurdkap Prowins, uun a uast det Uastkap Prowins, uun a süüd de Indisk Oosean an uun a süüdwaast an waast a Atlantik. Det hee 5.822.734 lidj (2011). At hoodsteed faan’t prowins as Kapsteed. De kul Benguelastruum käält at kliima am a Kap faan de Gud Hööb, so dat ham a Westkap tu a winbau eegnet, ofwel det uun en nüürdelk laag as. Uun't regiuun uun a süüdwaast, am Kapsteed, riint at för't miast en wontrem, man uun a süüddial loongs de Indisk Oosean riint at det hiil juar. At jaft en keed faan berger, diaroner a Sederberger, a Hexrivierberger, a Outeniekwaberger an a Tsitsikammaberger, wat at eegregiuun faan't inlun skääst. Uun a nuurdwaast faan't prowins, loongs a Atlantik, leit det drüüg lunskap faan Namaqualand. Uun't inlun, uun a nuurduast, leit dial faan det Grat Karoo. Det Letj Karoo leit uun a maden faan't prowins, twesken a steeden Worcester an George. Kap Agulhas, wat de süüdermiast ponkt uun Aafrika an uk at geograafisk grens twesken a Atlantik an"}
{"id": "26305", "contents": "Bloemfontein as en steed uun Süüdaafrika. Det leit uun a maden faan’t lun, amanbi 424 km tu a süüdwaast faan Pretoria. Det hee 464.591 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Freistoot Prowins. South Africa: Provinces and Major Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "26308", "contents": "Johannesburg as det gratst steed uun Süüdaafrika. At steed leit uun a nuurduast faan’t lun, amanbi 53 km tu a süüduast faan Pretoria. Det hee 7.860.781 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Gauteng Prowins. South Africa: Provinces and Major Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "26310", "contents": "Kapsteed as en steed uun Süüdaafrika. At steed leit uun süüdwaast faan’t lun, amanbi 1308 km tu a süüduast faan Pretoria. Det hee 3.430.992 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Waastkap Prowins. South Africa: Provinces and Major Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "26312", "contents": "Durban as det gratst steed faan det KwaZulu-Natal Prowins uun Süüdaafrika. Det hee 2.786.046 lidj (2011). South Africa: Provinces and Major Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "26313", "contents": "Pretoria as at hoodsteed faan Süüdaafrika. At steed leit uun a nuurduast faan’t lun, uun det Gauteng Prowins. Det hee 1.763.336 lidj (2011). Elon Musk, onernemer, wurd 1971 uun Pretoria bäären. Eugène Marais (1871-1936), skriiwer, jurnalist an afkoot. South Africa: Provinces and Major Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "26314", "contents": "Pietermaritzburg as en steed uun Süüdaafrika. At steed leit uun a süüduast faan’t lun, amanbi 481 km tu a süüduast faan Pretoria. Det hee 475.238 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det KwaZulu-Natal Prowins. South Africa: Provinces and Major Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "26325", "contents": "f Di Edouka as en berag üüb det grens tesken Ghaana an Toogo. Hi as 785 m huuch an hiart tu det Akwapim-Toogo keed. geonames.org"}
{"id": "26329", "contents": "f At Akwapim-Toogo-Keeed as en keed faan berger uun't süüduasten faan Ghaana bi't grens tu Toogo loongs. Efter nuurduasten tu uun Toogo an Beniin het hat do Atakora-Keed. Bi't liachst steed uun't süüden hää di Volta Struum ham en steed soocht, am en wai tu a Golf faan Guinea tu finjen. An diar as en gewaltagen staudoom baud wurden, di Akosombodoom. Diarbääft staut ham nü di Volta Struum ap tu di Volta Stausia. Ütjsicht üüb a Akwapim-Toogo berger faan't Volta Regiuun uun Ghaana Wli Weederfaal uun a naite faan Toogo Encyclopaedia Britannica geoview.info geonames.org"}
{"id": "26336", "contents": "f At Kwahu Plateau as en keed faan berger uun't süüden faan Ghaana uun't Ashanti Regiuun an Eastern Regiuun. Hat as sowat 260 km lung an leit üüb a süüder ääg faan a Volta Stausia. Di huuchst berag diar as di Mont Akwawa mä 711 meetern. Encyclopaedia Britannica geonames.org"}
{"id": "26337", "contents": "f Di Akwawa as mä 711 meetern ään faan a huuchst berger uun Ghaana. Hi leit uun't Kwahu Plateau uun't Eastern Regiuun süüdelk faan a Volta Stausia. geonames.org"}
{"id": "26338", "contents": "Det Amazonas Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 77.900 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Leticia. At department wurd 5. Oktuuber 1991 grünjlaanjen. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "26340", "contents": "Wat menst dü? Amazonas (Bundesstoot uun Brasiilien) Amazonas (Department uun Kolumbien) Amazonas (Department uun Peruu) Amazonas (struum)"}
{"id": "26341", "contents": "A Amazonas as en struum uun't nuurdelk Süüdameerikoo. Hi komt faan a Anden deel an lääpt naibi a ekwaator efter uasten uf iin uun en 200 km briad delta tu a Atlantik. Di Amazonas täält üs ööderlingst struum faan a eerd efter a Niil. Sin iintoochregiuun leit fööraal uun Brasiilien. Hi feert muar weeder üs a sääks naistlingst struumer tuup. San nööm feert di struum faan diar, huar a tustruumer Marañón an Ucayali uun Peruu tuupluup. Bi't stääd Óbidos, sowat 800 km föör't delta, wurd arke juar 1,2 miljaarden tonen sediment trochskebet. Trii sjuarden diarfaan luup iin uun di Atlantik. Ian sjuarden woort üüb a leetst 800 km ufloogert. Bi a peegel Óbidos wurd auer't hialer juar grat weedermengden meeden (uun m³/s): Commonskategorii: Amazonas – Saamlang faan bilen of filmer Alarich R. Schultz, Raymond E. Crist, James J. Parsons: Amazon River. Stant: 25. Mei 2017. Jacques Callède a.ö.: Les apports en eau de l'Amazone à l'Océan Atlantique. In: Revue des sciences de l'eau / Journal of Water Science. Bd. 23, Nr. 3, Montreal 2010, S. 247–273 (ufrepen di 19. August 2013) GRDC: Dooten faan a peegel Óbidos"}
{"id": "26345", "contents": "At iintoochregiuun faan en struum as det areal, faan huar det rinweeder tu di struum hen uflääpt. Tesken tau iintoochregiuunen ferlääpt at weederskeel, det as miast en beragkeed. Commonskategorii: Iintoochregiuunen – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Weederskeelen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26346", "contents": "At weederskeel as at grens tesken iintoochregiuunen faan struumer. Det as miast en beragkeed. Hat dialt di ufluup faan't rinweeder. Commonskategorii: Iintoochregiuunen – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Weederskeelen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26349", "contents": "-1.9177777777778-55.517777777778Koordinaaten: 1° 55′ S, 55° 31′ W Óbidos as en stääd uun Brasiilien. Hat leit uun di bundesstoot Pará. Bi Óbidos as di Amazonas bluas tau kilomeeter briad, an diar stäänt en hüdroloogisk meedstatsioon. Commonskategorii: Óbidos – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26356", "contents": "Di Toogosia (fransöösk Lac Togo) as en 64 km² grat laguun uun't süüden faan Toogo naibi't stääd Aného uun't Regiuun Maritime. Uun di sia woort fasket am karp, tong, stianbot an ööder fasker. Naibi as di letjer Vogansia. Laguun faan Aného Commonskategorii: Toogosia – Saamlang faan bilen of filmer geonames.org"}
{"id": "26357", "contents": "A Karp (Cyprinus carpio) as en bianfask, di uun swetweeder lewet. Hi woort miast uun sian aptaanj an uun a wonter uffasket. För fölen as en Karp en festmial tu Jul. Wil karper san raar wurden. A Koi of Nishikigoi (japoonsk 錦鯉, bruket karp) as uk en Karp, di för sin smok klöören aptaanj woort. Diar jaft'at en hialer rä suurten faan: Kōhaku, Sanke, Showa, Utsurimono, Bekko, Asagi/Shusui, Aragoke, Koromo / Goromo, Kawarimono, Hikarimuji-mono / Ogon, Hikari-moyomono, Hikari-utsurimono, Tancho, Kinginrin. Commonskategorii: Karper – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Karper"}
{"id": "26360", "contents": "At stianbot (Scophthalmus maximus, of uk Psetta maxima, Bothus maximus, Rhombus maximus L.) as en platfask mä hör uugen üüb a lachter ääg. Di rochter ääg as witj, an di lachter ääg koon sin klöör di onergrünj uunpaase. Commonskategorii: Stianboten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stianboten"}
{"id": "26363", "contents": "Di Haho (uk: Haya) as en struum uun't süüden faan Toogo. Hi lääpt iin uun a Lac Togo. geonames.org"}
{"id": "26367", "contents": "Di Nangbeto Stausia an en konstelken sia uun Toogo. Hi woort apstaud faan di Nangbetodoom naibi Atakpamé. Faan nuurden lääpt di Ogou Struum diar iin, an efter süüden lääpt hi weder uf. Di Ogou namt uk det weeder faan a Mono Struum an Anie Struum ap. Di ufluup hen tu a Golf faan Guinea het do weder Mono. Di doom as 52 m huuch an sin krüün as 443 m briad. geonames.org"}
{"id": "26372", "contents": "Di struum Ogou uun Toogo namt det weeder faan a Mono Struum an Ofe Struum ap. Hi lääpt ütj uun di Nangbeto Stausia. geonames.org"}
{"id": "26374", "contents": "Di struum Ofe uun Toogo komt faan't Centrale Regiuun an lääpt iin uun di Ogou Struum. Widjer boowen het hi weder Ogou. Sodenang san Ogou an Ofe wel tau ünlik nöömer för di salew struum. geonames.org (Ogou / Ofe)"}
{"id": "26375", "contents": "Di Vogansia as en letjen sia naibi di grater Toogosia uun't süüden faan Toogo tesken a stääden Vogan an Aného uun't Regiuun Maritime. geonames.org Vogan (stääd)"}
{"id": "26376", "contents": "Det Boukoumbé Komuun as ian faan dön njüügen komuunen faan det Atakora Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüdwaast faan’t department. Uun a nuurduast leit det Tanguiéta Komuun, uun a uast det Toucountouna Komuun, uun a süüd det Natitingou Komuun, uun a waast Toogo an uun a nuurdwaast det Cobly Komuun. Det hee 82.450 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Boukoumbé. At komuun hee sööwen arrondissementen: Boukoumbé Dipoli Korontiéré Koussoucoingou Manta Natta Tabota Atacora: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26377", "contents": "Det Cobly Komuun as ian faan dön njüügen komuunen faan det Atakora Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüdwaast faan’t department. Uun a nuurd leit det Matéri Komuun, uun a uast det Tanguiéta Komuun, uun a süüd det Boukoumbé Komuun an uun a waast Toogo. Det hee 67.603 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Cobly. At komuun hee fjauer arrondissementen: Cobly Tapoga Datori Kountori Atacora: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26378", "contents": "Det Kérou Komuun as ian faan dön njüügen komuunen faan det Atakora Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurduast faan’t department. Uun a nuurd leit Burkiina Faaso, uun a uast lei dön Banikoara an Gogounou Komuunen uun det Alibori Department, uun a süüduast leit det Sinendé Komuun uun det Borgou Department, uun a süüd det Péhunco Komuun, uun a waast det Kouandé Komuun an uun a nuurdwaast det Tanguiéta Komuun. Det hee 100.197 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Kérou. At komuun hee fjauer arrondissementen: Brignamaro Firou Kaobagou Kérou Atacora: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26379", "contents": "Det Kouandé Komuun as ian faan dön njüügen komuunen faan det Atakora Department uun Beniin. At komuun leit uun a maden an a süüd faan’t department. Uun a nuurd leit det Kérou Komuun, uun a uast det Péhunco Komuun, uun a süüd lei det Donga Department an det Boukoumbé Komuun, uun a süüdwaast det Natitingou Komuun, uun a waast det Toucountouna Komuun an uun a nuurdwaast det Tanguiéta Komuun. Det hee 111.540 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Kouandé. At komuun hee seeks arrondissementen: Kouandé Centre Birni Chabi Kouma Guilmaro Fô-Tancé Oroukayo Atacora: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26384", "contents": "Sweraghirsker (Tragulidae) san en famile faan Paartuanet Klooksdiarten mä en hunfol slacher uun Afrikoo an Aasien. Jo san knaap grater üs Haasen. Jo san det iansagst famile mad a Kwetjkauern saner hurner. Hyemoschus (Afrikoo) H. aquaticus Moschiola (Indien) M. indica M. kathygre M. meminna Tragulus (Süüduastaasien) T. javanicus T. kanchil T. napu T. nigricans T. versicolor T. williamsoni Commonskategorii: Sweraghirsker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sweraghirsker"}
{"id": "26386", "contents": "Naawelswin of Pekariis (Tayassuidae) san en famile faan Paartuanet Klooksdiarten an nai mä Swin. Tayassu pecari Pecari tajacu Pecari maximus Catagonus wagneri Commonskategorii: Naawelswin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Naawelswin"}
{"id": "26388", "contents": "Pecora san en auerfamile uun't onerorder faan a Kwetjkauern (Ruminantia). Hör gemiansoom kääntiaken as, dat jo en slach faan hurner üüb't hood dreeg. Diar hiar aal a familin faan a Kwetjkauern tu bütj a Sweraghirsker (Tragulidae). Girafen (Giraffidae, stomp hurner) Moschusdiarten (Moschidae, kurt, spas hurner) Amerikoonsk Antiloopen (Antilocapridae, fertwiiget hurner) Hirsker (Cervidae, fertwiiget hurner) Hurndiarten (Bovidae, miast krüm of ferdreid hurner) Commonskategorii: Pecora – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pecora"}
{"id": "26391", "contents": "Det Matéri Komuun as ian faan dön njüügen komuunen faan det Atakora Department uun Beniin. At komuun leit uun a waast faan’t department. Uun a nuurd leit Burkiina Faaso, uun a uast det Tanguiéta Komuun, uun a süüd det Cobly Komuun an uun a waast Toogo. Det hee 113.958 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Matéri. At komuun hee seeks arrondissementen: Matéri Tantéga Dassari Gouandé Nodi Tchahoun-Cossi Atacora: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26392", "contents": "Det Natitingou Komuun as een faan dön njüügen komuunen faan det Atakora Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüd faan’t department. Uun a nuurd leit det Toucountouna Komuun, uun a uast an süüd det Kouandé Komuun an uun a waast det Boukoumbé Komuun. Det hee 103.843 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Natitingou. At komuun hee njüügen arrondissementen: Uun Natitingou steed: 1. Arrondissement, 2. Arrondissement, 3. Arrondissement an 4. Arrondissement. Kotopounga Kouaba Kouandata Perma Tchoumi-Tchoumi Atacora: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26393", "contents": "Det Péhunco Komuun as ian faan dön njüügen komuunen faan det Atakora Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüduast faan’t department. Uun a nuurd leit det Kérou Komuun, uun a uast det Sinendé Komuun uun det Borgou Department, uun a süüd det Donga Department an uun a waast det Kouandé Komuun. Det hee 78.217 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Péhunco. At komuun hee trii arrondissementen: Péhunco Centre Gnèmasson Tobré Atacora: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26396", "contents": "Di Ahémé Sia as en sia uun't süüdwaasten faan Beniin uun't Mono Department. geonames.org"}
{"id": "26397", "contents": "Det Grand-Popo Laguun as en strunsia uun't süüdwaasten faan Beniin uun't Mono Department. Diar lääpt faan waasten di Mono Struum iin, iar hi ütj uun a Golf faan Guinea uflääpt. Faan uasten lääpt di Kouffo Struum diar iin, wan hi di Ahémé Sia ferläät hää. Di uastelk dial faan't laguun leit uun't Atlantique Department an het Lagune de Ouidah. Grand-Popo (Komuun) Ouidah (Komuun)"}
{"id": "26398", "contents": "Di Kouffo (of uk Couffo) as en struum uun Beniin. Hi lääpt iin uun di Ahémé Sia. Couffo Department"}
{"id": "264", "contents": "At oon, (fe.) aagetanjruad, (sö.) Ingi woort uk heller of groden näämd. Det as det lun, wat tidjwiis noch bi huuchweeder faan saaltweeder auerspeeld woort. Sodenang as't di auergung faan fääst lun tu a waas. Oonlun jaft at uun arke weltdial, huar at sia suutjis tu't lun uunsticht. Uun a troopen waaks diar mangroowen. Üüb't oon kön bluat sok diarten an plaanten lewe, diar saaltweeder ferdreeg kön. Uun üüs breetjin fanjt'am diar rosken, rölken an oongäärs, an a soongreewlang. Commonskategorii: Oonlun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26402", "contents": "Det Tanguiéta Komuun as ian faan dön njüügen komuunen faan det Atakora Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurdwaast faan’t department. Uun a nuurd an nuurdwaast leit Burkiina Faaso, uun a nuurduast det Kérou, uun a süüduast lei dön Kouandé an Toucountouna Komuunen, uun a süüd leit det Boukoumbé Komuun an uun a süüdwaast lei dön Matéri an Cobly Komuunen. Det hee 74.675 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Tanguiéta. At komuun hee fiiw arrondissementen: Cotiacou N'Dahonta Taiakou Tanongou Tanguiéta Atacora: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26403", "contents": "Det Toucountouna Komuun as ian faan dön njüügen komuunen faan det Atakora Department uun Beniin. At komuun leit uun a maden faan’t department. Uun a nuurd leit det Tanguiéta Komuun, uun a uast det Kouandé Komuun, uun a süüd det Natitingou Komuun an uun a süüdwaast det Boukoumbé. Det hee 39.779 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Toucountouna. At komuun hee trii arrondissementen: Kouarfa Tampégré Toucountouna Atacora: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26407", "contents": "Grand-Popo as ian faan sääks komuunen uun't Mono Department faan Beniin. Diar wene 57.636 minsken. Uun't süüden faan't komuun leit det Grand-Popo Laguun. Tesken laguun an Atlantik stun faskerhüsang an feerienhüsang üüb en soonwaal. Det stääd Grand-Popo leit üüb en 25 km lungen strimel lun lik bi a Atlantik. Adjaha mä 6.877 iinwenern Agoue, 18.029 Avloh, 4.741 Djanglanmey, 5.828 Gbehoue, 5.977 Sazoue, 4.445 Grand-Popo, 11.739 Markes faan Grand-Popo Strun bi Grand-Popo Commonskategorii: Grand-Popo – Saamlang faan bilen of filmer geonames.org Efter: insae-bj.org (2013) 6.2831.833Koordinaaten: 6° 17′ N, 1° 50′ O"}
{"id": "26412", "contents": "Cingulata san en order faan tetjdiarten (Mammalia). Diar jaft at daalang bluas noch tau familin faan. Jo lewe uun Süüdameerikoo. Auerfamile Dasypoda Famile Chlamyphoridae Cabassous – Calyptophractus – Chaetophractus – Chlamyphorus – Euphractus – Priodontes – Tolypeutes – Zaedyus Famile Dasypodidae Dasypus Commonskategorii: Cingulata – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cingulata"}
{"id": "26414", "contents": "Dermoptera san en order faan tetjdiarten, huar't man ian skööl faan jaft: Cynocephalus. An uun detdiar sköl jaft at man jüst tau slacher. Dermoptera kön hör hidj apspään, an diarmä en stak troch a loft flä. Order: Dermoptera Famile: Cynocephalidae Skööl: Cynocephalus Cynocephalus volans, Filipiinen Cynocephalus variegatus of Galeopterus variegatus, Malaysia, Indoneesien, Thailun Spriadkoord C. volans: green C. variegatus: ruad C. volans C. variegatus Commonskategorii: Dermoptera – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dermoptera"}
{"id": "26417", "contents": "Det Kpomassè Komuun as ian faan dön aacht komuunen faan det Atlantique Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüdwaast faan’t department. Uun a nuurd leit det Allada Komuun, uun a nuurduast det Tori-Bossito Komuun, uun a süüduast an süüd det Ouidah Komuun an uun a waast det Mono Department. Det hee 67.648 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Kpomassè. At komuun hee njüügen arrondissementen: Aganmalomè Agbanto Agonkanmè Dedomè Dekanmè Kpomassè Ségbeya Ségbohoué Tokpa-Domè Atlantique: Department in Benin www.citypopulation.de"}
{"id": "26418", "contents": "Det Ouidah Komuun (üüb Fraansöösk: Commune de Ouidah) as ian faan dön aacht komuunen faan det Atlantique Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüdwaast faan’t department. Uun a nuurd leit det Tori-Bossito Komuun, uun a uast det Abomey-Calavi Komuun, uun a süüd at Atlantik, uun a süüdwaast det Mono Department an uun a nuurdwaast det Kpomassè Komuun. Det hee 162.034 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Ouidah. At komuun hee tjiin arrondissementen: Avlékété Djégbadji Gakpè Ouakpé-Daho Ouidah I Ouidah II Ouidah III Ouidah IV Pahou Savi Atlantique: Department in Benin www.citypopulation.de"}
{"id": "26419", "contents": "Det Sô-Ava Komuun as een faan dön aacht komuunen faan det Atlantique Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüduast faan’t department. Uun a nuurduast an uast leit det Ouémé Department, uun a süüd det Littoral Department, uun a waast an nuurdwaast det Abomey-Calavi Komuun. Det hee 118.547 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Sô-Ava. At komuun hee sööwen arrondissementen: Ahomey-Lokpo Dékanmey Ganvié I Ganvié II Houédo-Aguékon Sô-Ava Vekky Atlantique: Department in Benin www.citypopulation.de"}
{"id": "26420", "contents": "Det Toffo Komuun as ian faan dön aacht komuunen faan det Atlantique Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurd faan’t department. Uun a nuurd leit det Zou Department, uun a uast det Zè Komuun, uun a süüd det Allada Komuun an uun a waast det Couffo Department. Det hee 101.585 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Toffo. At komuun hee tjiin arrondissementen: Agué Colli-Agbamè Coussi Damè Djanglanmè Houégbo Kpomé Sè Séhouè Toffo-Agué Atlantique: Department in Benin www.citypopulation.de"}
{"id": "26421", "contents": "Det Tori-Bossito Komuun as ian faan dön aacht komuunen faan det Atlantique Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüdwaast faan’t department. Uun a nuurd leit det Allada Komuun, uun a nuurduast det Zè Komuun, uun a süüduast det Abomey-Calavi Komuun, uun a süüd det Ouidah Komuun an uun a waast det Kpomassè Komuun. Det hee 57.632 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Tori-Bossito. At komuun hee seeks arrondissementen: Avamè Azohouè-Aliho Azohouè-Cada Tori-Bossito Tori-Cada Tori-Gare Atlantique: Department in Benin www.citypopulation.de"}
{"id": "26423", "contents": "Wat menst dü? Kalalé (Komuun) Kalalé (Steed)"}
{"id": "26424", "contents": "Det N'Dali Komuun (üüb Fraansöösk: Commune de N'Dali) as ian faan dön aacht komuunen faan det Borgou Department uun Beniin. At komuun leit uun a waast faan’t department. Det hee 113.604 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as N'Dali. At komuun hee fiiw arrondissementen: Bori Gbégourou N'Dali Ouénou Sirarou Borgou: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26425", "contents": "Det Kalalé Komuun (üüb Fraansöösk: Commune de Kalalé) as ian faan dön aacht komuunen faan det Borgou Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurduast faan’t department. Det hee 168.882 lidj (2013). At hoodsteed faan't komuun as Kalalè. At komuun hee seeks arrondissementen: Basso Bouka Dèrassi Dunkassa Kalalé Péonga Borgou: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26427", "contents": "Athiémé as ian faan sääks komuunen uun't Mono Department faan Beniin. Diar wene 56.483 minsken. Adohoun mä 19.356 iinwenern Atchannou, 8.582 Dedekpoe, 4.579 Kpinnou, 8.771 Athiémé, 15.195 geonames.org Efter: insae-bj.org (2013) 6.56921.7026Koordinaaten: 6° 34′ N, 1° 42′ O"}
{"id": "26428", "contents": "Bopa as ian faan sääks komuunen uun't Mono Department faan Beniin. Diar wene 96.281 minsken. Agbodji mä 10.184 iinwenern Badazoui, 16.163 Gbakpodji, 6.821 Lobogo, 28.598 Possotome, 7.782 Yegodoe, 15.237 Bopa, 11.496 Commonskategorii: Bopa – Saamlang faan bilen of filmer geonames.org Efter: insae-bj.org (2013) 6.6571.945Koordinaaten: 6° 39′ N, 1° 57′ O"}
{"id": "26429", "contents": "Comè as ian faan sääks komuunen uun't Mono Department faan Beniin. Diar wene 79.989 minsken. Agatogbo mä 13.126 iinwenern Akodeha, 12.894 Ouedeme-Pedah, 6.784 Oumako, 4.599 Comè, 42.586 Commonskategorii: Comè – Saamlang faan bilen of filmer geonames.org Efter: insae-bj.org (2013) 6.41.8833Koordinaaten: 6° 24′ N, 1° 53′ O"}
{"id": "2643", "contents": "At Müürswin (uk Käälerswin) (Porcellio scaber) hiart tu a Kraaben (Crustaceae) an lewet fööraal oner stianer an bleeden, man uk uun käälern, guarder an greenhüsang. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Müürswin Wikispecies hää en artiikel tu: Müürswin"}
{"id": "26430", "contents": "Houéyogbé as ian faan sääks komuunen uun't Mono Department faan Beniin. Diar wene 101.893 minsken. Dahe mä 19.536 iinwenern Doutou, 32.597 Honhoue, 7.682 Zoungbonou, 8.804 Houéyogbé, 6.647 Se, 26.627 geonames.org Efter: insae-bj.org (2013) 6.5441.852Koordinaaten: 6° 33′ N, 1° 51′ O"}
{"id": "26431", "contents": "Lokossa as ian faan sääks komuunen uun't Mono Department faan Beniin. Diar wene 104.961 minsken. Agama, mä 17.734 iinwenern Houin, 8.400 Koudo, 16.506 Ouedeme, 15.075 Lokossa, 47.246 Commonskategorii: Lokossa – Saamlang faan bilen of filmer geonames.org Efter: insae-bj.org (2013) 6.6981.7416Koordinaaten: 6° 42′ N, 1° 44′ O"}
{"id": "26432", "contents": "Bopa as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Mono Department. Det hee 11.496 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Bopa Komuun. citypopulation.de geonames.org"}
{"id": "26435", "contents": "Houéyogbé as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Mono Department. Det hee 6.647 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Houéyogbé Komuun. citypopulation.de geonames.org"}
{"id": "26436", "contents": "Wat menst dü? Grand-Popo (Steed) Grand-Popo (Komuun) Grand-Popo Laguun"}
{"id": "26437", "contents": "Grand-Popo as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Mono Department. Det hee 11.739 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Grand-Popo Komuun. citypopulation.de geonames.org"}
{"id": "26439", "contents": "Matéri as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Atakora Department. Det hee 24.490 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Matéri Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26440", "contents": "Péhunco as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Atakora Department. Det hee 37.217 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Péhunco Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26441", "contents": "Tanguiéta as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Atakora Department. Det hee 37.217 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Tanguiéta Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26442", "contents": "Toucountouna as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Atakora Department. Det hee 16.330 lidj (2013). Det as at hoodsteed faan det Toucountouna Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26446", "contents": "Karimama as en steed an arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Alibori Department an hee 11.901 lidj (2013). Diar as det hoodsteed faan't Karimama Komuun. Det arrondissement as apdiald tu Karimama I, Karimama II, Gorouberi an Mamassi Peulh insae-bj.org geonames.org 12.073.18Koordinaaten: 12° 4′ N, 3° 11′ O"}
{"id": "26448", "contents": "Di Natsionaalpark W as en natsionaalpark auer a grensen faan Beniin, Burkiina Faaso an Niiger. Sant 2017 as hi en UNESCO weltarewdial. Loonskap Efter det furem faan a Niiger Struum hää di natsionaalpark san nööm Struumbaad saner weeder uun a drügtidj Bosk uun a natsionaalpark Diarten Elefanten Hingstantiloop Commonskategorii: Natsionaalpark W – Saamlang faan bilen of filmer Pendjari Natsionaalpark"}
{"id": "2645", "contents": "At Kinkhurn, (fe.) Tuuter, (ha.) Koks as en Snek (Gastropoda) an hiart tu a Wokdiarten (Mollusca). Hat lewet uk uun a Nuurdsia. Commonskategorii: Buccinidae (famile) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kinkhurner"}
{"id": "26450", "contents": "Det Nikki Komuun (üüb Fraansöösk: Commune de Nikki) as ian faan dön aacht komuunen faan det Borgou Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurduast faan’t department. Det hee 151.232 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Nikki. At komuun hee sööwen arrondissementen: Biro Gnonkourakali Nikki Ouénou Sérékalé Suya Tasso Borgou: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26451", "contents": "Det Parakou Komuun as ian faan dön aacht komuunen faan det Borgou Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüd faan’t department. Det hee 255.478 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Parakou. At komuun hee trii arrondissementen: 1. Arrondissement 2. Arrondissement 3. Arrondissement Borgou: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26452", "contents": "Det Pèrèrè Komuun as ian faan dön aacht komuunen faan det Borgou Department uun Beniin. At komuun leit uun a uast faan’t department. Det hee 78.988 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Pèrèrè. At komuun hee seeks arrondissementen: Gninsy Guinagourou Kpané Pébié Pèrèrè Sontou Borgou: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26453", "contents": "Det Sinendé Komuun as ian faan dön aacht komuunen faan det Borgou Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurdwaast faan’t department. Det hee 91.672 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Sinendé. At komuun hee fjauer arrondissementen: Fô-Bourè Sèkèrè Sikki Sinendé Borgou: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26454", "contents": "Det Tchaourou Komuun as ian faan dön aacht komuunen faan det Borgou Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüd faan’t department. Det hee 223.138 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Tchaourou. At komuun hee sööwen arrondissementen: Alafiarou Bétérou Goro Kika Sanson Tchaourou Tchatchou Borgou: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26456", "contents": "Kalalé as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Borgou Department an hee 35.513 lidj (2013). Kalalé as at hoodsteed faan det Kalalé Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26457", "contents": "N'Dali as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Borgou Department an hee 23.264 lidj (2013). N'Dali as at hoodsteed faan det N'Dali Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26459", "contents": "Nikki as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Borgou Department an hee 66.109 lidj (2013). Nikki as at hoodsteed faan det Nikki Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26461", "contents": "Pèrèrè as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Borgou Department an hee 15.927 lidj (2013). Pèrèrè as at hoodsteed faan det Pèrèrè Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26464", "contents": "Sinendé as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Borgou Department an hee 35.267 lidj (2013). Sinendé as at hoodsteed faan det Sinendé Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26466", "contents": "Tchaourou as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Borgou Department an hee 43.862 lidj (2013). Tchaourou as at hoodsteed faan det Tchaourou Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26468", "contents": "Di Toho Sia (üüb fransöösk: Lac Toho) as en sia uun't süüdwaasten faan Beniin uun't Mono Department. Hi leit naibi Lokossa. geonames.org"}
{"id": "26469", "contents": "Di Togbadji Sia (üüb fransöösk: Lac Togbadji) of uk Lagune Togbadji as en sia uun't süüdwaasten faan Beniin uun't Mono Department. Hi leit uun't nuurden faan Lokossa. geonames.org"}
{"id": "26470", "contents": "Det Bantè Komuun as ian faan dön seeks komuunen faan det Collines Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurdwaast faan’t department. Det hee 107.181 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Bantè. At komuun hee njüügen arrondissementen: Agoua Akpassi Atokoligbé Bantè Bobè Gouka Koko Lougba Pira Collines: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26471", "contents": "Det Dassa-Zoumé Komuun (üüb Fraansöösk: Commune de Dassa-Zoumé) as ian faan dön seeks komuunen faan det Collines Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüd faan’t department. Det hee 112.122 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Dassa-Zoumé. At komuun hee tjiin arrondissementen: Akofodjoulè Dassa I Dassa II Gbaffo Kèrè Kpingni Lèma Paouingnan Soclogbo Tré Collines: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26472", "contents": "Det Glazoué Komuun as ian faan dön seeks komuunen faan det Collines Department uun Beniin. At komuun leit uun a maden faan’t department. Det hee 124.431 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Glazoué. At komuun hee tjiin arrondissementen: Aklankpa Assanté Glazoué Gomè Kpakpaza Magoumi Ouèdèmè Sokponta Thio Zaffé Collines: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26473", "contents": "Det Ouèssè Komuun as ian faan dön seeks komuunen faan det Collines Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurduast faan’t department. Det hee 142.017 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Ouèssè. At komuun hee njüügen arrondissementen: Challa-Ogoi Djègbè (Steed) Gbanlin Kèmon Kilibo Laminou Odougba Ouèssè Toui Collines: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26474", "contents": "Det Savalou Komuun as ian faan dön seeks komuunen faan det Collines Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüdwaast faan’t department. Det hee 144.549 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Savalou. At komuun hee fjauertanj arrondissementen: Djaloukou Doumè Gobada Kpataba Lahotan Lèma Logozohoué Monkpa Ottola Ouèssè Savalou-Aga Savalou-Agbado Savalou-Attakè Tchetti Collines: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26475", "contents": "Det Savè Komuun as ian faan dön seeks komuunen faan det Collines Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüduast faan’t department. Det hee 87.177 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Savè. At komuun hee aacht arrondissementen: Adido Bèssè Boni Kaboua Ofè Okpara Plateau Sakin Collines: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26481", "contents": "Ouèssè as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Collines Department an hee 15.658 lidj (2013). Ouèssè as at hoodsteed faan det Ouèssè Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26482", "contents": "Savalou as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Collines Department an hee ~ 38.000 lidj (2013). Savalou as at hoodsteed faan det Savalou Komuun. Savalou as apdiald tu trii arrondissementen: Savalou-Aga (14.394), Savalou-Agbado (13.421) an Savalou-Attake (10.347 iinwenern). insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26486", "contents": "Savè as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Collines Department an hee 31.444 lidj. Savè as at hoodsteed faan det Savè Komuun. Det steed as apdiald tu trii arrondissementen: Adido (8.743), Boni (9.158) an Plateau (13.543 iinwenern). citypoulation.de insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26494", "contents": "Niiger Struum Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. Nigeeria Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. Golf faan Guinea Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. Commonskategorii: Niiger Delta – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "265", "contents": "Oongäärs (Aagetanjruadsgääs(fe.)) of uk echt oongäärs (Puccinellia maritima) hiart tu at plaantenfamile swetgäärs (Poaceae). Commonskategorii: Oongäärs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Oongäärs"}
{"id": "2650", "contents": "A Paser (Mya arenaria) as en wokdiart uun det klas faan a Twiiskaalagen (Bivalvia). Hat komt uun a waas föl föör an koon 15 cm grat wurd. Hat as woorskiinelk faan a Wikingern ütj Ameerikoo iinslebet wurden. A skaalen het uasern of aasken. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Pasern Wikispecies hää en artiikel tu: Pasern Brigitte Behrends, Günther Hertweck, Gerd Liebezeit und Glenn Goodfriend: Earliest Holocene occurrence of the soft-shell clam, Mya arenaria, in the Greifswalder Bodden, Southern Baltic. Marine Geology, 216: 79–82, 2005 Passer (Fögelskööl)"}
{"id": "26501", "contents": "A fransöösk koloniin uun Waastafrikoo wiar faan 1895 bit 1958 tuupslööden tu Fransöösk Waastafrikoo (Afrique-Occidentale française, AOF). Jo wiar fertreeden troch en fransöösken generaalguwernöör. Efter a Ööder Weltkriich hää Frankrik 1946 a miast fransöösk koloniin tu't Union française (Fransöösk Unioon) tuupslööden. Efter det föörbil faan't britisk Commonwealth skul a koloniin muar suwereniteet fu, oober likes mä Frankrik ferbünjen bliiw. 1958 as det Fransöösk Unioon noch ans nei ütjwerket wurden an het do Communauté française (Fransöösk Gemianskap). Frankrik Frankrik an a lunen Beniin Beniin (bit 1960/61, iar: Dahomey) Burkiina Faaso Burkiina Faaso (bit 1960/61, iar: Overvolta) Elfenbianküst Elfenbianküst (bit 1960/61) Gabuun Gabuun Kongo, Republiik Republiik Kongo üs (Madel-) Kongo (sant 1960 uk: Kongo, Republiik Republiik Kongo ) Madagaskar Madagaskar Maali Maali (bit 1960) Mauretaanien Mauretaanien (bit 1960/61) Niiger Niiger (bit 1960/61) Seenegal Seenegal Tschad Tschad Madelafrikoo Madelafrikoons Republiik (bit 1958 üs: Ubangi-Schari) Befrinjagt stooten: Kameruun Kameruun Toogo Toogo Uun't juar 1960 (det Afrikoonsk juar) haa a miast weesen koloniin hör suwereniteet füngen, oober blääw ferbünjen üs Communauté Franco-Afro-Malgache (CFAM, Fransöösk-Afrikoonsk-Madagasisk Gemianskap). Commonskategorii: Fransöösk Waastafrikoo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2651", "contents": "A Rinwirem (Lumbricus terrestris) as en Wirem (Annelida) uun det klas faan a Clitellata. Hi woort tesken 12 an 30 cm lung. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Rinwirmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rinwirmer"}
{"id": "26511", "contents": "Kpomassè as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Atlantique Department an hee 10.527 lidj (2013). Kpomassè as at hoodsteed faan det Kpomassè Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26512", "contents": "Sô-Ava as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Atlantique Department an hee 13.347 lidj (2013). Sô-Ava as at hoodsteed faan det Sô-Ava Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26514", "contents": "Toffo-Agué as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Atlantique Department an hee 6.765 lidj (2013). Toffo-Agué as at hoodsteed faan det Toffo Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26517", "contents": "Tori-Bossito as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Atlantique Department an hee 14.844 lidj (2013). Tori-Bossito as at hoodsteed faan det Tori-Bossito Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "2652", "contents": "A Grat Kualflenerk (Pieris brassicae) as en insekt an hiart tu't famile faan a witj flenerken. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grat Kualflenerken Wikispecies hää en artiikel tu: Grat Kualflenerken W. Speyer Pieris brassicae L. in den Dünen der Nordseeinsel Amrum. Uun: Zeitschrift für Pflanzenkrankheiten (Pflanzenpathologie) und Pflanzenschutz, Vol. 63, No. 1 (Januar 1956), pp. 12-14"}
{"id": "26523", "contents": "Tesken lunen an stooten as en mandaat en üübdrach faan en lun, a intresen faan en ööder lun woor tu nemen. Det wurd komt faan latiinsk: in manum datum (uun a hun den). Di ütjdruk as miast brükt wurden för sjiisk koloniin, diar efter a Iarst Weltkriich ööder lunen auerdraanj wurden san. Man uk at Osmaansk Rik ging oner an skul dialen ufdu. So as t.b. det jütidjs sjiisk kolonii Toogolun apdiald wurden tu en britisk mandaatlun (numer 6 üüb a koord, rochts) an en fransöösk mandaat (numer 7). A-mandaaten: Det wiar lunen uun Fööraasien bütj a Türkei, diar tu't Osmaansk Rik hiard. B-mandaaten: Det wiar fööraal sjiisk koloniin uun Afrikoo. C-mandaaten: Det wiar fööraal eilunen uun Süüduastaasien."}
{"id": "26528", "contents": "Hualewjonken as en ualen brük üb Feer an Oomram. Hi gont al üüb a siafaartskuulen turag. Uun't 17. an 18. juarhunert foor flook Öömrangen an Feringen tu sia üüb waalfang ap tu Greenlun. Man uun a wonter wiar's aran an studiaret nawigatjuun. Det iarst siafaartskuul as faan prääster Richardus Petri (1597–1678) uun Söderaanj grünjlaanj wurden. Man uk üüb Sal an uun Foortuft jääw't sok skuulen. Alian üüb Feer jääw't uun't 18. juarhunert muar üs 100 kopteins. An wan a sialidj do di leed eftermade tuupkaam tu studiarin an tu snaakin, do wiar't al bal jonk: hualewjonk. Diar kaam di nööm för jodiar fersaamlangen faan. Hualewjonkensköölen jaft at daalang noch. Üüb Feer san det sköölen faan jong, ünbefreid maaner tesken 14 (freimaagin) an 30 juar. Uk üüb Oomram jaft at en hualewjonkenskööl, det san oober ääler maaner, diar a siafaard al besoonket haa."}
{"id": "26529", "contents": "Wat menst dü? Waaler, tetjdiarten Waaler, letj diker -> Krümwaal"}
{"id": "26530", "contents": "Det Aplahoué Komuun as ian faan dön seeks komuunen faan det Couffo Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurd faan’t department. Det hee 171.109 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Aplahoué. At komuun hee sööwen arrondissementen: Aplahoué Atomè Azovè Dekpo Godohou Kissamey Lonkly Couffo: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26531", "contents": "01. Nofember: Harald I. Blätus, köning faan Denemark an Noorweegen (* amanbi 910)"}
{"id": "26532", "contents": "Harald I. „Blätus“ Gormsson (üüb Ualnoorsk: Haraldr Blátǫnn, üüb Deensk: Harald Blåtand; * amanbi 910 uun Denemark; † 1. Nofember 987 uun Jomsborig) wiar köning faan Denemark (amanbi 936/958–987) an Noorweegen (970–987). Di mobiilfunk standard Bluetooth as neemd efter Harald Blätus. Uun det teeken san a ruunen ᚼ (h för Harald) an ᛒ (b för Blätus) uun. Commonskategorii: Harald Blätus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26533", "contents": "Di Zou as en struum uun Beniin. Hi komt faan't Collines Department an lääpt iin uun di Ouémé Struum. geonames.org Zou Department"}
{"id": "26534", "contents": "Det Amalienborg Sloot (üüb Deensk: Amalienborg Slot [aˈmæːˀljənbɒːˀw]) as at steedresidens faan det deensk köningin Margrethe II. uun Kopenhuuwen. Det deensk köningsfamilje hee tu daaling at sloot an’t uunweesenhaid faan’t köningin wurt troch hör standard sümbolisiaret. Wan det köningelk familje diar as, jaft at arken dai am a klook 12.00 at wachufliasing faan a garden föör’t sloot. At sloot as rocht en skööl faan fjauer enkelt paleen (Christian VII. sin Palee of Moltke san Palee, Christian VIII. sin Palee of Levetzau sin Palee, Frederik VIII. sin Palee of Brockdorff sin Palee an Christian IX. sin Palee of Schack sin Palee), wat am en aachthukig plaats lei. A paleen wurd uursprüngelk hüsing, wat üüs madelponkt faan en nei steeddial för muar deensk aadelsfamiljin wiar, man kaam mä’t tidj iin uun’t eegendoom faan’t köningsfamilje. Det Schack sin Palee hee’n museeum an det Moltke sin Palee kön troch feeringen beluket wurd. Commons: Amalienborg Sloot – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "26536", "contents": "Det Djakotomey Komuun as ian faan dön seeks komuunen faan det Couffo Department uun Beniin. At komuun leit uun a waast faan't department. Det hee 134.028 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Djakotomey. At komuun hee tjiin arrondissementen: Adjintimey Bètoumey Djakotomey I Djakotomey II Gohomey Houègamey Kinkinhoué Kokohoué Kpoba Sokouhoué Couffo: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26537", "contents": "Det Klouékanmè Komuun as ian faan dön seeks komuunen faan det Couffo Department uun Beniin. At komuun leit uun a uast faan’t department. Det hee 128.597 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Klouékanmè. At komuun hee aacht arrondissementen: Adjanhonmè Ahogbèya Aya-Hohoué Djotto Hondji Klouékanmè Lanta Tchikpé Couffo: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26538", "contents": "Det Lalo Komuun (üüb Fraansöösk: Commune de Lalo) as ian faan dön seeks komuunen faan det Couffo Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüduast faan’t department. Det hee 119.926 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Lalo. At komuun hee elwen arrondissementen: Adoukandji Ahondjinnako Ahomadégbé Banigbé Gnizounmè Hlassamè Lalo Lokogba Tchito Tohou Zalli Couffo: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26539", "contents": "Det Toviklin Komuun as ian faan dön seeks komuunen faan det Couffo Department uun Beniin. At komuun leit uun a maden faan't department. Det hee 88.611 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Toviklin. At komuun hee sööwen arrondissementen: Adjido Avédjin Doko Houédogli Missinko Tannou-Gola Toviklin Couffo: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "2654", "contents": "Di sjaasentoor, uk sjuarentoor (fe. schaasentoor, schuarentoor) (Geotrupes stercorarius) as en kraab faan det famile Geotrupidae. Geotrupes ment \"eerdböörer\". Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sjaasentooren Wikispecies hää en artiikel tu: Sjaasentooren"}
{"id": "26540", "contents": "Det Bassila Komuun as ian faan dön fiiw komuunen faan det Donga Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüd faan’t department. Det hee 130.091 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Bassila. At komuun hee fjauer arrondissementen: Alédjo Bassila Manigri Pénéssoulou Donga: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26546", "contents": "Klouékanmè as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Couffo Department an hee 23.763 lidj (2013). Klouékanmè as at hoodsteed faan det Klouékanmè Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26548", "contents": "Lalo as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Couffo Department an hee 13.451 lidj (2013). Lalo as at hoodsteed faan det Lalo Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26550", "contents": "Toviklin as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Couffo Department an hee 21.617 lidj (2013). Toviklin as at hoodsteed faan det Toviklin Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26552", "contents": "Det Dogbo Komuun (üüb Fraansöösk: Commune de Dogbo) of uk Dogbo-Tota as ian faan dön seeks komuunen faan det Couffo Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüd faan't department. Det hee 103.057 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Dogbo-Tota (Tota). At komuun hee sööwen arrondissementen: Ayomi Deve Honton Lokogohoue Madjre Totchangni Tota Couffo: Department in Benin, citypopulation.de geonames.org"}
{"id": "26557", "contents": "Det Copargo Komuun as ian faan dön fiiw komuunen faan't Donga Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurd faan't department, as 876 km² grat an hee 70.938 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Copargo. At komuun hee fjauer arrondissementen: Anandana mä 10.784 iinwenern Pabegou, 14.177 Singre, 17.372 Copargo, 28.605 Donga: Department in Benin, citypopulation.de insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26559", "contents": "Det Ouaké Komuun as ian faan dön fiiw komuunen faan't Donga Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurd faan't department, as 663 km² grat an hee 74.289 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Ouaké. At komuun hee seeks arrondissementen: Badjoude mä 12.385 iinwenern Konde, 8.138 Semere I, 13.622 Semere II, 16.858 Tchalinga, 6.027 Ouaké, 17.259 Donga: Department in Benin, citypopulation.de insae-bj.org geonames.org Commonskategorii: Ouaké – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26560", "contents": "Ouaké as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun det Donga Department an hee 17.259 lidj (2013). Ouaké as at hoodsteed faan det Ouaké Komuun. citypopulation.de geonames.org"}
{"id": "26562", "contents": "Djougou Lun wiar ian faan dön fiiw komuunen faan't Donga Department uun Beniin. At komuun lai uun a nuurduast faan't department, as tuup mä Djougou Steed 3.966 km² grat an hee (saner Djougou Steed) 173.039 lidj (2013). Daaling san Djougou Lun an Djougou Steed tuup ian komuun. At komuun hed njügen arrondissementen: Barei mä 12.849 iinwenern Barienou, 36.738 Bellefoungou, 6.203 Bougou, 9.505 Kolokonde, 28.591 Onklou, 24.153 Patargo, 27.955 Pelebina, 11.683 Serou, 15.362 Donga: Department in Benin, citypopulation.de insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26575", "contents": "Det Adjohoun Komuun as ian faan dön njügen komuunen uun't Ouémé Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurd faan't department, as 308 km² grat an hee 75.323 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Adjohoun. At komuun hee aacht arrondissementen: Akpadanou mä 8.571 iinwenern Awonou, 5.781 Azowlisse, 22.057 Deme, 2.337 Gangban, 15.602 Kode, 7.178 Togbota, 3.374 Adjohoun, 10.423 Ouémé: Department in Benin, citypopulation.de insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26576", "contents": "Det Aguégués Komuun (üüb Fraansöösk: Commune de Aguégués) as ian faan dön njügen komuunen uun't Ouémé Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüdwaast faan't department, as 52 km² grat an hee 44.562 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Zoungamè. At komuun hee trii arrondissementen: Avagbodji mä 12.335 iinwenern Houedome, 14.782 Zoungamè, 17.445 Ouémé: Department in Benin, citypopulation.de insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26577", "contents": "Det Bonou Komuun (üüb Fraansöösk: Commune de Bonou) as ian faan dön njügen komuunen uun't Ouémé Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurd faan't department, as 300 km² grat an hee 44.349 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Bonou. At komuun hee fiiw arrondissementen: Affame mä 7.733 iinwenern Atchonsa, 8.322 Dame-Wogon, 7.657 Hounvigue, 8.576 Bonou, 12.061 Ouémé: Department in Benin, citypopulation.de insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26578", "contents": "Det Dangbo Komuun (üüb Fraansöösk: Commune de Dangbo) as ian faan dön njügen komuunen uun't Ouémé Department uun Beniin. At komuun leit uun a maden faan't department, as 150 km² grat an hee 96.426 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Dangbo. At komuun hee sööwen arrondissementen: Dekin mä 8.880 iinwenern Gbeko, 14.861 Houedomey, 17.507 Hozin, 16.327 Kessounou, 13.609 Zoungue, 12.404 Dangbo, 12.838 Ouémé: Department in Benin, citypopulation.de insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26580", "contents": "Adjohoun as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun't Ouémé Department an hee 10.423 lidj (2013). Adjohoun as at hoodsteed faan det Adjohoun Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26582", "contents": "Zoungamè as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun't Ouémé Department an hee 17.445 lidj (2013). Zoungamè as at hoodsteed faan det Aguégués Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26584", "contents": "Bonou as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun't Ouémé Department an hee 12.061 lidj (2013). Bonou as at hoodsteed faan det Bonou Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26586", "contents": "Dangbo as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun't Ouémé Department an hee 12.838 lidj (2013). Dangbo as at hoodsteed faan det Dangbo Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26588", "contents": "Sèmè-Kpodji as en arrondissement uun de aafrikoons stoot Beniin. Det leit uun't Ouémé Department an hee 23.636 lidj (2013). Sèmè-Kpodji as at hoodsteed faan det Sèmè-Kpodji Komuun. insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26589", "contents": "Det Adja-Ouèrè Komuun as ian faan dön fiiw komuunen faan det Plateau Department uun Beniin. At komuun leit uun a maden faan’t department. Det hee 116.282 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Adja-Ouèrè. At komuun hee seeks arrondissementen: Adja-Ouèrè Ikpinlè Kpoulou Massè Oko-Akarè Totonnoukon Plateau: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26590", "contents": "Det Ifangni Komuun as ian faan dön fiiw komuunen faan det Plateau Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüduast faan’t department. Det hee 110.973 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Ifangni. At komuun hee seeks arrondissementen: Banigbé Daagbé Ifangni Ko-Koumolou Lagbé Tchaada Plateau: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26591", "contents": "Det Kétou Komuun as ian faan dön fiiw komuunen faan det Plateau Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurd faan’t department. Det hee 157.352 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Kétou. At komuun hee seeks arrondissementen: Adakplamé Idigny Kpankou Kétou Odometa Okpometa Plateau: Department in Benin, citypopulation.de Commons: Kétou – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "26592", "contents": "Det Pobè Komuun as ian faan dön fiiw komuunen faan det Plateau Department uun Beniin. At komuun leit uun a maden faan’t department. Det hee 123.677 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Pobè. At komuun hee fiiw arrondissementen: Ahoyéyé Igana Issaba Pobè Towé Plateau: Department in Benin, citypopulation.de"}
{"id": "26593", "contents": "Det Sakété Komuun as ian faan dön fiiw komuunen faan det Plateau Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüd faan’t department. Det hee 114.088 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Sakété. At komuun hee seeks arrondissementen: Aguidi Ita-Djèbou Sakété I Sakété II Takon Yoko Plateau: Department in Benin, citypopulation.de Commons: Sakété – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "26594", "contents": "Det Abomey Komuun (üüb Fraansöösk: Commune d’Abomey) as ian faan dön tjiin komuunen faan det Zou Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüdwaast faan’t department. Det hee 92.266 lidj (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Abomey. At komuun hee sööwen arrondissementen: Agbokpa mä 7.237 iinwenern Dètohou, 5.604 Djègbè, 23.934 (Abomey Steed) Hounli, 18.868 (Abomey Steed) Sèhoun, 3.509 Vidolè, 25.083 (Abomey Steed) Zounzounmè, 8.031 Zou: Department in Benin, www.citypopulation.de"}
{"id": "26595", "contents": "Ian Ju taol ian (röömisk: I) is en natürlik taol än en nomer. Ju kamt eefter e nomer nol, man feer e nomer taue. 1 keerl - aon keerl 1 wufsit - ian wufsite 1 hus - ian hus"}
{"id": "26596", "contents": "Ju taol taue (röömisk: II) is en natürlik taol än en nomer. Ju kamt eefter e nomer ian, man feer e nomer tree'e. 2 keerle - tweer keerle 2 wufsite - taue wufsite 2 husinge - taue husinge"}
{"id": "26597", "contents": "Ju taol tree'e (röömisk: III) is en natürlik taol än en nomer. Ju kamt eefter e nomer taue, man feer e nomer fjauer. 3 keerle - trai keerle 3 wufsite - tree'e wufsite 3 husinge - tree'e husinge"}
{"id": "266", "contents": "A Optik (faan ualgreks ὀπτικός optikós 'hiart tu't sän') as en dialfääk faan a Füsiik. Hat befaadet ham mä't laacht, an hü det ham ferhäält. Mä laacht men wi normoolerwiis di dial faan't elektromagneetisk spektrum, diar wi sä kön. Det san strualen mä waagenlengdin faan 380 nm bit 780 nm (of uk frekwensen faan 790 THz bit 385 THz). Uun a füsiik woort det en betj widjer faadet an gongt hen tu infraruad an ultraviolet strualen an uk noch diar auer henwech. At Optik as en dial faan optisk aperooten üs kiikern of knipsern. Det san sleeben glees. Hoker bralen maaget, as en optiker. Breegtaal Laacht Laachtmäächt Laachtstruum Klöören Commonskategorii: Optik – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26601", "contents": "Ju taol sääben (röömisk: VII) is en natürlik taol än en nomer. Ju kamt eefter e nomer seeks, man feer e nomer aacht."}
{"id": "26603", "contents": "Ju taol njugen (röömisk: IX) is en natürlik taol än en nomer. Ju kamt eefter e nomer aacht, man feer e nomer tiin."}
{"id": "26605", "contents": "Fjauer Ju taol fjauer (röömisk: IV) is en natürlik taol än en nomer. Ju kamt eefter e nomer tree'e, man feer e nomer fiiw."}
{"id": "26606", "contents": "Fiiw Ju taol fiiw (röömisk: V) is en natürlik taol än en nomer. Ju kamt eefter e nomer fjauer, man feer e nomer seeks."}
{"id": "26607", "contents": "Seeks Ju taol seeks (röömisk: VI) is en natürlik taol än en nomer. Ju kamt eefter e nomer fiiw, man feer e nomer sääben."}
{"id": "26608", "contents": "Aacht Ju taol aacht (röömisk: VIII) is en natürlik taol än en nomer. Ju kamt eefter e nomer sääben, man feer e nomer njugen."}
{"id": "26609", "contents": "Tiin Ju taol tiin (röömisk: X) is en natürlik taol än en nomer. Ju kamt eefter e nomer njugen, man feer e nomer älef."}
{"id": "26610", "contents": "De Taal Iaan ooder Jaan (röömsk: I) es en natiirli Taal en en Nummer. Hi komt noa de Nummer Null en feer de Nummer Tau."}
{"id": "26611", "contents": "Tau De Taal Tau (röömsk: II) es en natiirli Taal en en Nummer. Hi komt noa de Nummer Iaan en feer de Nummer Tree."}
{"id": "26612", "contents": "De Taal Tree (röömsk: III) es en natiirli Taal en en Nummer. Hi komt noa de Nummer Tau en feer de Nummer Schtjuur."}
{"id": "26613", "contents": "De Taal Schtjuur (röömsk: IV) es en natiirli Taal en en Nummer. Hi komt noa de Nummer Tree en feer de Nummer Fiuw."}
{"id": "26614", "contents": "De Taal Fiuw (röömsk: V) es en natiirli Taal en en Nummer. Hi komt noa de Nummer Schtjuur en feer de Nummer Sös."}
{"id": "2662", "contents": "A Krepdiarten of Reptiilien (Reptilia) san en klas faan diarten uun a biologii. Krokodiilen (Crocodilia) Skiltpoden (Testudines) Lepidosauria: Braghaagedisjin (Sphenodontia) Skolepkrepdiarten (Squamata) Commonskategorii: Krepdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Krepdiarten"}
{"id": "26622", "contents": "Dahomey (fransöösk Dahomé) wiar en könangrik uun Waastafrikoo an hää 260 juar loong bestenen. Hat lai bi't Bocht faan Beniin. Hoodstääd wiar Abomey. Amtsspriak faan't könangrik wiar det Fon spriak. 1960 as det Republiik Dahomey grünjlaanj wurden. Sant 1975 het det Beniin. Commonskategorii: Dahomey – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26631", "contents": "En ensüüm, iar saad am uk ferment, as en grat biomoleküül, diar üs katalüsaator en cheemisk reaktjuun ütjliaset. A miast ensüümen san proteinen. Det ensüüm suragt diarför, dat biocheemisk reaktjuunen faan substraaten ütjliaset wurd of gauer ufluup. Mä en antibiotikum koon am oober uk ferhanre, dat sok reaktjuunen ufluup. Det saat ham uun't aktiif sentrum (boowen) fääst an läät nian ööder substraaten üüb det ensüüm tugrip. α-Amylaase Glucoamylaase L-Acylaase Proteaase Lipaase Commonskategorii: Ensüümen – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Ensüümen (sjiisk)"}
{"id": "26633", "contents": "Marlene Dietrich (eegentelk Marie Magdalene Dietrich; * 27. Detsember 1901 uun Berlin-Schöneberg; † 6. Mei 1992 uun Pariis) wiar en sjiisk-amerikoonsk spelster an schongster. Commonskategorii: Marlene Dietrich – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26634", "contents": "Marilyn Monroe [ˈmæɹɪlɪn mənˈɹoʊ] (* 1. Jüüne 1926 uun Los Angeles üs Norma Jeane Mortenson, eegentelk Norma Jeane Baker; † 5. August 1962 uk diar) wiar en amerikoonsk spelster an schongster. Commonskategorii: Marilyn Monroe – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26635", "contents": "Le Corbusier (* 6. Oktuuber 1887 uun La Chaux-de-Fonds, Sweits; † 27. August 1965 uun Roquebrune-Cap-Martin, Frankrik; eegentelk Charles-Édouard Jeanneret-Gris) wiar en sweits-fransöösken architekt. Commonskategorii: Le Corbusier – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26636", "contents": "Salvador Felipe Jacinto Dalí i Domènech, efter 1982 Marqués de Púbol (* 11. Mei 1904 uun Figueres, Kataloonien; † 23. Janewoore 1989 uk diar), wiar en spoonsken mooler, graafiker an skriiwer. Commonskategorii: Salvador Dalí – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26637", "contents": "Albrecht Dürer di jonger (uk wel Duerer, * 21. Mei 1471 uun Nürnberg; † 6. April 1528 uk diar) wiar en schiisken mooler. Commonskategorii: Albrecht Dürer – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26638", "contents": "11. April: Eduard IV. wurd weler köning faan Ingelun. 25. Nofember: Nicolò Tron wurd Doge faan Venedig. 21. Deetsember: De portugiisk siafoorer João de Santarém foon at eilun São Tomé uun a Golf faan Guinea ütj. Ünbekäänd Dootem Túpac Yupanqui wurd hersker faan det Inka-Rik. 21. Mei: Albrecht Dürer, konstmooler († 1528) 15. Jüüle: Eskender, keiser faan Ethioopien († 1494) 07. Oktuuber: Frederik I., köning faan Denemark an Noorweegen, hertooch faan Sleeswich an Holstian († 1533) 15. Janewoore: Antonio Beccadelli, italjeens humanist (* 1394) 22. Marts: Georg faan Podiebrad, köning faan Böömen (* 1420) 21. Mei: Heinrich IV., köning faan Ingelun (* 1421) 09. Nofember: Cristoforo Moro, Doge faan Venedig (* 1390)"}
{"id": "26639", "contents": "Francisco José de Goya y Lucientes (* 30. Maarts 1746 uun Fuendetodos, Aragón, Spoonien; † 16. April 1828 uun Bordeaux, Frankrik) wiar en spoonsken mooler. Commonskategorii: Francisco de Goya – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2664", "contents": "A Slaanger (Serpentes) san en onerorder faan a Skolepkrepdiarten (Squamata). Diar jaft'at son 4.000 slacher faan üüb a eerd. Acrochordoidea Acrochordidae Anilioidea Aniliidae - Tropidophiidae Booidea Boidae - (Calabariidae) - (Candoiidae) - (Charinidae) - (Erycidae) - (Sanziniidae) - (Ungaliophiidae) Colubroidea Colubridae - (Calamariidae) - (Dipsadidae) - (Natricidae) - (Pseudoxenodontidae) Elapoidea Atractaspididae - Cyclocoridae - Elapidae - Lamprophiidae - Prosymnidae - Psammophiidae - Pseudaspididae - Pseudoxyrhophiidae Homalopsoidea Homalopsidae Pareoidea Pareidae Pythonoidea Pythonidae Typhlopoidea Anomalepididae - Gerrhopilidae - Leptotyphlopidae - Typhlopidae - Xenotyphlopidae Viperoidea Viperidae Xenodermatoidea Xenodermidae Rolslaanger (Aniliidae) Koralslaanger (Anilius) Koralslaang (Anilius scytale) Boas (Boidae) Boa (Boa) Könangsboa (Boa constrictor) Anakondas (Eunectes) Grat Anakonda (Eunectes murinus) Eerdpythons (Calabariidae) Eerdpythons (Calabaria) Eerdpython (Calabaria reinhardtii) Natern (Colubridae) Dispholidus Buumslaang (Dispholidus typus) Europeesk Weedernatern (Natrix) Ringelnater (Natrix natrix) Zamenis Äskulapnater (Zamenis longissimus) Giftnatern (Elapidae) Mambas (Dendroaspis) (Uastelk Green) Mamba (Dendroaspis angusticeps) Jameson Mamba (Dendroaspis jamesoni) Suart Mamba (Dendroaspis polylepis) (Waastelk) Green Mamba (Dendroaspis viridis) Echt Koobras (Naja) Koobra, Bralslaang (Naja naja) Taipaanen (Oxyuranus) Banluntaipaan (Oxyuranus microlepidotus) Leptotyphlopidae (Leptotyphlopidae) Tetracheilostoma (Tetracheilostoma) Tetracheilostoma carlae Pythons (Pythonidae) Echt Pythons (Python) Könangspython (Python regius) Wiipern (Viperidae) Skringelslaanger (Crotalus) Sidjwinjer (Crotalus cerastes) Vipera (Vipera) Krüsoter (Vipera berus) Commonskategorii: Slaanger – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel"}
{"id": "26640", "contents": "Katsushika Hokusai ?/i (japoonsk 葛飾 北斎, Hokusai, Katsushika; * 31. Oktuuber 1760 uun Warigesui, Honjo, Edo (daalang: Sumida, Tokio); † 10. Mei 1849 uun Henjōin, Shōten-chō, Asakusa) wiar en japoonsken mooler. Commonskategorii: Katsushika Hokusai – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26641", "contents": "Frida Kahlo de Rivera (* 6. Jüüle 1907 uun Coyoacán, Meksiko-Stääd üs Magdalena Carmen Frieda Kahlo y Calderón; † 13. Jüüle 1954 uk diar) wiar en meksikoonsk mooler. Commonskategorii: Frida Kahlo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26642", "contents": "Henri Matisse [ɑ̃ʁi matis], hial nööm: Henri Émile Benoît Matisse (* 31. Detsember 1869 uun Le Cateau-Cambrésis, Département Nord, Frankrik; † 3. Nofember 1954 uun Cimiez, daalang en stääddial faan Nizza), wiar en fransöösken mooler an bilhauer. Commonskategorii: Henri Matisse – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26643", "contents": "Raffaello Sanzio da Urbino, of uk Raffael da Urbino, Raffaello Santi [rafːaˈɛlːo ˈsanti], Raffaello Sanzio [ˈsantsi̯o], miast bluas Raffael (* 6. April of 28. Maarts 1483 uun Urbino; † 6. April 1520 uun Room) wiar en itajeensken mooler an architekt. Commonskategorii: Raffael – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26644", "contents": "04. Marts: Eduard IV. wurd köning faan Ingelun. 22. Jüüle: Ludwig XI. wurd köning faan Frankrik. Ünbekäänd dootem At steed Sarajevo wurd grünjlaanjen. Ünbekäänd dootem Edzard I., groof faan Uastfresklun († 1528)"}
{"id": "26645", "contents": "18. Janewoore: Tamar, köningin faan Georgien (* 1160)"}
{"id": "26646", "contents": "Rembrandt Harmenszoon van Rijn (* 15. Jüüle 1606 uun Leiden; † 4. Oktuuber 1669 uun Amsterdam, miast bluas Rembrandt näämd) wiar en holunsen mooler tu tidjen faan't barock. Likes dat hi al tu leewentstidj so bekäänd wiar, stoorew hi üs aarem maan. Commonskategorii: Rembrandt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2665", "contents": "At Staapk (Acheta domesticus) as en insekt faan det famile Gryllidae. Acheta ment \"sjongster\" an domesticus \"hüselk\". Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Staapken Wikispecies hää en artiikel tu: Staapken"}
{"id": "26651", "contents": "Peter Paul Rubens (holuns: ˈrybə(n)s; uk Pieter Pauwel Rubens of Petrus Paulus Rubens, * 28. Jüüne 1577 uun Siegen; † 30. Mei 1640 uun Antwerpen) wiar en flaamsken mooler tu tidjen faan't barock. Commonskategorii: Peter Paul Rubens – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26655", "contents": "At Barok wiar en tidjrüm uun't konsthistoore faan amanbi 1575 bit 1770. En wichtag kääntiaken faan detdiar konst wiar reegelmiatag furmen an sümetrii. Diarföör lai at renaissance an diarefter kaam a klasitsismus. Ääder barok (1575-1650) Huuch barok (1650–1700) Leed barok (1700–1730) Rokoko, Louis-quinze, Chippendale (1730–1770) Stäädploon faan Karlsruhe, 1721 Doom uun Fulda Jesuitensark uun Wiin Sloot Versailles Peter Paul Rubens Rembrandt Jan Vermeer Claudio Monteverdi Johann Sebastian Bach Henry Purcell Antonio Vivaldi Moliere Grimmelshausen Andreas Gryphius Renaissance • Manierismus • Barok • Rokoko • Klasitsismus • Romantik • Historismus • Reformbaukonst • Realismus • Moderne • Postmoderne • Impresionismus • Ekspresionismus Commonskategorii: Barok – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26656", "contents": "Sinan, fol nööm ferlicht Yusuf Sinan of Sinanüddin bin Abdullah of Abdülmennan, Abdurrahman, Abdülkerim (üüb Osmaan Türkisk: قوجه معمار سنان آغا Qojah Mi'mār Sinān Āğā; * am 1490 ferlicht uun Ağırnas bi Kayseri; † 17. Jüüle 1588 uun Istanbul) wiar di bedüüdenst architekt uun't Osmaansk Rik tu tidjen faan sultaan Selim I. (1512-1520), Süleyman I. (1520-1566), Selim II. (1566-1574) an Murad III. (1574-1595). Commonskategorii: Sinan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26657", "contents": "Diego Rodríguez de Silva y Velázquez (krasent 6. Jüüne 1599 uun Sevilla; † 6. August 1660 uun Madrid), woort miast Diego Velázquez näämd, wiar en spoonsken mooler tu tidjen faan't barok. Commonskategorii: Diego Velázquez – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26658", "contents": "Andy Warhol [ˈændi ˈwɔːɹhɔl] (* 6. August 1928 uun Pittsburgh, Pennsylvania; † 22. Febrewoore 1987 uun Manhattan, New York City; eegentelk Andrew Warhola) wiar en US-amerikoonsken konstler an filmrejesöör. Commonskategorii: Andy Warhol – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26659", "contents": "Frank Lloyd Wright (* 8. Jüüne 1867 uun Richland Center, Wisconsin; † 9. April 1959 uun Phoenix, Arizona) wiar en US-amerikoonsken architekt an skriiwer. Commonskategorii: Frank Lloyd Wright – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2666", "contents": "A Twiiskaalagen of uk Muusjler san en klas uun a biologii an hiar tu a wokdiarten. Hör nööm haa's diarfaan, dat jo tau skaalen haa. Jo lewe miast ei jiper üs 100 m oner weeder. At jaft amanbi 10.000 slacher uun 1.100 sköölen an 99 familin. Heterodonta Ordern: Carditida - Venerida - Myida - Anomalodesmata Palaeoheterodonta Ordern: Trigonoida - Unionida Protobranchia Ordern: Nuculida - Solemyida - Nuculanida(?) Pteriomorphia Ordern: Ostreida - Arcida - Mytilida - Pteriida - Limida - Pectinida Order: My(o)ida Triikaantskaalen (Dreissenidae) Dreissena Quagga Triikaantskaal (Dreissena rostriformis bugensis, Dreissena bugensis) Myidae Mya Paser (Mya arenaria) Order: Mytil(o)ida Mytilidae Heesen (Mytilus) Hees (Mytilus edulis) Order: Ostre(o)ida Uastrangen (Ostreidae) Crassostrea Pazifik-Uastrang (Crassostrea gigas) Ostrea Europeesk Uastrang (Ostrea edulis) Order:Pectinida Pectinidae Pecten Letj Jakob (Pecten jacobaeus) Grat Jakob (Pecten maximus) Order: Vener(o)ida, Cardiida Arcticidae Arctica Islunskaal (Arctica islandica) Kaamken (Cardiidae) Cerastoderma Kaamk (Cerastoderma edule) Hippopus Tridacna Swördskaalen (Pharidae) Ensis Weenusskaalen (Veneridae) Commonskategorii: Twiiskaalagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Twiiskaalagen"}
{"id": "26661", "contents": "En Komeet as en letj astronoomisk dial mä en hunfol kilomeetern trochmeeder. Hi hää en eliptisk boon trinjam a san. Wan hi a san naier komt, dää hi gas uf, an det kön wi bi a hemel sä üs en stört. Di nööm komt faan ualgreks κομήτης komētēs ‚hiarstäär‘. Jüst so üs asteroiiden san komeeten rester ütj a began faan't sansüsteem, an tuupsaat faan is, stoof an stian. Am kommeeten naier tu onersjüken, san diar rümsonden hensjüürd wurden: * Enkelt instrumenten san faan det sond deel üüb di komeet schüürd wurden Commonskategorii: Komeeten – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Komeeten (sjiisk)"}
{"id": "26663", "contents": "Asteroiiden (faan ualgreks ἀστεροειδής asteroeidḗs, nordfriisk liket en stäär) san letj planeeten uun üüs sansüsteem. A miasten haa en boon am a san uun a asteroiidenriam tesken at marsboon an det jupiterboon. Flooken lei uk muar of maner üüb det jupiterboon. Bit daalang (2018) san ~790.000 asteroiiden bekäänd. 1994 as en ütjenööderbreegenen asteroiid (\"Shoemaker-Levy 9\") üüb a Jupiter iinslaanj. Ööders üs bi komeeten as det boon faan asteroiiden am a san temelk kreisfuremt. Asteroiid (243) Ida mä san muun Dactyl Asteroiid (433) Eros Iinslacher 1994 üüb a Jupiter 21 dialen faan \"Shoemaker-Levy 9\", tau muuner föör di iinslach Commonskategorii: Asteroiid – Saamlang faan bilen of filmer K-P-grens"}
{"id": "26666", "contents": "A uurknal, üüb ingelsk: Big Bang as en teorii, hü üüs uniwersum entstenen as. Diarefter as för ~13.800 miljuun juaren üüs welt ütj en ponkt (en \"singulariteet\") apwoksen. Tuiarst wiar det waaksen furchboor gau, an as leeder eewener wurden, oober hat wääkst daalang noch. Efter 300.000 bit 400.000 juaren wiar di eegentelk uurknal föörbi. Diarefter jääw't stabiil atoomen an uk leesag rüm. Det fraag, wat föör di uurknal wiar, koon näämen beswaare. Enkelten men, det waaksen faan't uniwersum häält irgentwan ap an skrompt do weder tuup tu en ponkt, huar ales weder faan föören begant (hiat duas teorii). Öödern men, det waaksen häält irgentwan ap, an blaft do so för iiwag bestunen (kuul duas teorii). Commonskategorii: Uurknal – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26668", "contents": "At wees of at weesen faan en minsk as sin eegenoort; det wat ham faan öödern onerskääst. Tu't weesen hiart ales, wat mä't seenken tuuphinget: Woornemen Liaren Beseenken Föörstelen Fantasii Auerleien Entskiasen Ploonin Ufmeeden Beaachtin Hööbin Liawen Wikiquote: Weesen (Geist) (sjiisk) Commonskategorii: Wees – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26670", "contents": "At Militeer (faan latiinsk militaris) san aal a soldooten faan en lun an hör materiool. Jo san för't seekerhaid faan en lun diar, fööraal för't seekerhaid efter bütjen, man dialwiis uk för't seekerhaid efter banen. Tu't militeer hiar miast ünlik dialen, diar efter hör iinsats ünlik nöömer fu: Lunmäächt (Lunsoldooten) Mariine (Siasoldooten) Loftmäächt (Loftsoldooten) Sant 2017 jaft at uun Sjiisklun uk en ufdialang, diar ham am IT-seekerhaid komert: Cyber- an Informatsioonsrüm (IT-soldooten) Commonskategorii: Militeer – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Militeer (sjiisk)"}
{"id": "26672", "contents": "At realiteet as ales, wat reaal as. Reaal woort miast üs det ferstenen, wat würelk diar as an ei bluas uun üüs fantasii. En beskriiwang, en bil of en film as do realistisk, wan hat a eegenskapen faan en objekt gud amfaadet, saner wat wichtags wechtulääten. Di nööm komt faan latiinsk realitas, würelkhaid; latiinsk res ment det saag, det ding, det weesen. Hial wat ööders as re'el (ütjspreegen: re-el). Det ment so föl üs fernünftag, uunpaaset, iarelk. Wikiquote: Realiteet (sjiisk) Commonskategorii: Realiteet – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26674", "contents": "Woorhaid of uk wiard as det eegenskap faan en ütjsaag; hat koon woor of ferkiard wees. Wan hoker mä walem wat ferkiards sait, do locht hi. Üs woor betiakne wi uk ales, wat echt, rocht of rian as. Uun a ütjsaagenloogik ment woor soföl üs eksistent. Uun a natuurwedenskap as en wooren wäärs di, di würelk meeden wurden as, an ei bluas bereegent. Auer woorhaid woort al sant ualang tidjen filosofiaret. Hat spelet en grat rol uun a religion. A woorhaid klangt üs en klook. A woorhaid komt miast tu slööden dören. Faan jongen an dronkenen feit am a woorhaid tu weden. Volkert Faltings, Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012 Commonskategorii: Woorhaid – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Woorhaid (sjiisk)"}
{"id": "26676", "contents": "Di frei wal as det määcht faan a minsk, ütj flook mögelkhaiden det ian of det ööder ütjtusjüken. Nü san a filosoofen diar oober ei ians auer, of det en freien wal auerhood jaft. A deterministen sai, wat wi entskias, as föörbestemet. A libertarianern sai, wi kön frei besteme, uk wan diar grünjer san, diar üs freihaid beklap. A kompatibilisten sai, wi besteme frei, auer wi jo grünjer, diar üs freihaid beklap, miast goorei kään. A miast filosoofen hual daalang tu det leetst meenang. Commonskategorii: Frei wal – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26678", "contents": "Noardeast-Fryslân Vorlage:Infobox Ort in den Niederlanden/Wartung/Typ falsch gesetzt Noardeast-Fryslân (waastfresk, holuns Noordoost-Friesland, (öö.)Nuurduast-Fresklun) as sant a 1. Janewoore 2019 en gemeen uun det holuns prowins Waastfresklun. Det gemeen as tuupslööden wurden ütj jo ual gemeenen: Dongeradeel Ferwerderadiel Kollumerland en Nieuwkruisland Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "2668", "contents": "At Trooldöfk, of uk a Luchsteeger (Tineola bisselliella) as en insekt an hiart tu a Flenerken (Lepidoptera). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Trooldöfken Wikispecies hää en artiikel tu: Trooldöfken"}
{"id": "26680", "contents": "At gramatik (faan lat. [ars] grammatica, greks [τέχνη] γραμματική [téchnē] grammatikḗ „skriiwkonst“) as di dial faan't spriakwedenskap, diar ham a reegeln faan en spriak komert. Tuiarst stäänt det gramatik för a reegeln uun en spriak. An do befaadet gramatik ham uk mä teoriin auer spriaken an spriakfamilin. Commonskategorii: Gramatik – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Gramatik (sjiisk) Wikisource: Gramatiken (sjiisk)"}
{"id": "26681", "contents": "En wurd as en ianhaid faan't spriak. Hat hää - ööders üs en tuun of en silew - en aanj bedüüdang. En wurd koon oober uk muar wees, en ütjsaag, en kluuken sats of en spreegwurd. Uun a spriakwedenskap snaaket'am miast ei faan't wurd, auer det son ünskarep bedüüdang hää. Diar tääl do kategoriin üs: Lekseem Foneem Morfeem Sats En wurd koon gliktidjag en foneem, en morfeem an en sats wees; bispal: \"Uu!\" Uun a algemian spriakbrük as en wurd en keed faan buksteewen (grafeemen). Commonskategorii: Wurden – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Wurd (sjiisk)"}
{"id": "26683", "contents": "En foneem as en klas faan tuuner, diar uun en spriak detsalew distinktiif funksioon haa. Bispal: Det 'r' uun det wurd 'ruad' woort ei aueraal likedenang ütjspreegen, det koon rolet of uk rewen wurd. Man ianerlei, hü't ütjspreegen woort, hää 'ruad' leewen detsalew bedüüdang. Det ütjspriak faan't 'r' maaget nään ferskeel uun't bedüüdang. Aal jo warianten faan't 'r' haa detsalew distinktiif funksioon. Diaram hiar jo tuup tu't foneem /r/. Sodenang as det foneem di letjst dial uun üüs spriak, diar det bedüüdang onerskääst of fäästleit. Ööder bispal: 'sune' (mä sun bestreile) an 'suune' (dring). Iarst wort det 'u' kurt ütjspreegen an do lung. Auer det lengde faan't 'u' en ferskeel uun a bedüüdang ütjmaaget, san /u/ an /u:/ tau ünlik foneemen. Miast jaft at för arke foneem en aanj grafeem (skrafttiaken, buksteew). Bispal: Det lung /u:/ woort mä tau 'uu' skrewen, det kurt /u/ mä ian 'u'. Ööder bispal: Det 's' uun 'wise' as wok/stemhaft (/z/), uun 'hise' oober skarep/stemluas (/s/), man bias tuuner brük detsalew grafeem 's'. Uk det 'i' uun eder wurd woort ei likedenang ütjspreegen. En foon as en tuun uun en spriak. Ei arke foon as en foneem. Bluas wan det foon det bedüüdang faan en"}
{"id": "26689", "contents": "At silew (faan latiinsk: syllaba, greks: συλλαβή ‚tuupfaadang‘) as en ianhaid faan ään of muar tuuner faan en spriak. Miast wurd silwen üs dialen faan wurden uunsen. ian silew: 'slont' tau silwen: 'slon-ten' muar silwen: 'slon-ten-slau-er' Muar üs a wurden maage a silwen di riim fan en dachtang ütj. Bi't skriiwen wurd a wurden efter silwen apspleden, wan det skriiwrä tu aanj as. Wikiquote: Silew (sjiisk)"}
{"id": "2669", "contents": "A Letj Kualflenerk (Pieris rapae) hiart tu a witj flenerken an as ään faan a Flenerken, diar uun Madeleuroopa fööraal föörkem. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Letj Kualflenerken Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Kualflenerken"}
{"id": "26693", "contents": "Ünentelkhaid as det jindial faan entelkhaid. Uun a matematiik woort det mä't ünentelktiaken ( ∞ ) {\\displaystyle (\\infty )} ufkört. Wat ünentelk as, hää nian aanj, koon oober en began haa. Fööraal uun a matematiik spelet det ünentelkhaid en grat rol. En hial fääk befaadet ham diarmä, det infiniteesimaalreegnang. Uk uun a mengdeliar woort tesken entelk an ünentelk mengden onerskääst. Wikiquote: Ünentelkhaid (sjiisk) Commonskategorii: Ünentelkhaid – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26698", "contents": "George Gordon Noel Byron, 6. Baron Byron (* 22. Janewoore 1788 uun London; † 19. April 1824 uun Messolongi, Griichenlun), bekäänd üs Lord Byron, wiar en britisken dachter faan't ingelsk romantik. Hi wiar di aatj faan Ada Lovelace an hää för't greks rewolutsion streden. Sodenang hää hi uk Harro Harring käänenliard. Fugitive Pieces. 1806. Poems on Various Occasions. Hours of Idleness. 1807. Epitaph to a Dog. 1808. English Bards and Scotch Reviewers. 1809. Childe Harold’s Pilgrimage. Cantos 1–2. 1812. The Giaour. The Bride of Abydos. 1813. The Corsair. Lara. Ode to Napoleon Buonaparte. 1814. Hebrew Melodies. 1815. The Prisoner of Chillon. 1816. When in pain. 1816. The Siege of Corinth. Parisina. Childe Harold’s Pilgrimage, Canto 3. The Prisoner of Chillon. 1816. Manfred. 1817. Beppo. Childe Harold’s Pilgrimage, Canto 4. 1818. Mazeppa. Don Juan. Cantos 1–2. 1819. Marino Faliero. Don Juan. Cantos 3–5. Cain. The Two Foscari. Sardanapalus. 1821. Vision of Judgement. 1822. Don Juan. Cantos 6–14. 1823. Don Juan. Cantos 15–16. 1824. Commonskategorii: George Gordon Byron – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: George Gordon Byron (sjiisk)"}
{"id": "267", "contents": "Oregon [ˈɒr(ɪ)ɡən] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't nordweesten foon't lönj. Dåt heet 4.217.737 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Salem. Oregon as di nüügentgrutste diiljstoot önj da Feriind Stoote. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Oregon heet 36 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Oregon MH BK WL UN UM MR GR HA LK KL DC CR JE WH GL SH WS HR ML CK MN LN LA DO JC JO CU CS BE LC PK YM TL WA CO CL USA: States, citypopulation.de USA: Oregon, citypopulation.de 43.935833333333-120.575Koordinaaten: 43° 56′ N, 120° 35′ W"}
{"id": "2670", "contents": "A Weederwirem, (fe.) Weederwörem (Hylotrupes bajulus) as en insekt an hiart tu't famile faan a Hurnkraaben. A mantjin haa lung feelern, diar ütjsä üs hurner. Det maask as di Weederwirem. So hiart ham det uun, wan weederwirmer uun a gang san. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Weederwirmer Wikispecies hää en artiikel tu: Weederwirmer"}
{"id": "26700", "contents": "At Romantik wiar en tidj uun't kultuurhistoore aanj faan't 18. juarhunert bit maden 19. juarhunert. Hat hed iinflööd üüb moolerei, literatuur an musiik, man uk üüb filosofii an wedenskapen. Hör kääntiaken wiar det ufkiar faan a klasitsismus hen tu en aanj, muar regionaal kultuur. Diaram snaaket am uk faan sjiisk romantik of ingelsk romantik, diar ei föl mäenööder tu dun hed. Daalang woort di ütjdruk uk brükt för sentimentaliteet of lingen. Ääder romantik (1795–1804) Huuch romantik (1805-1815) Leed romantik (1815-1848) Uun a moolerei an musiik hää't romantik bit aanj faan't 19. juarhunert uundüüret. Renaissance • Manierismus • Barok • Rokoko • Klasitsismus • Romantik • Historismus • Reformbaukonst • Realismus • Moderne • Postmoderne • Impresionismus • Ekspresionismus Commonskategorii: Romantik – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Romantik (sjiisk)"}
{"id": "26702", "contents": "En liknang uun a matematiik as en ütjsaag diarauer, dat tau termen likedenang san. Det tiaken diarför as det liknangstiaken („=“) . T 1 = T 2 {\\displaystyle T_{1}=T_{2}} Diarbi as di term T 1 {\\displaystyle T_{1}} di lachter ääg an T 2 {\\displaystyle T_{2}} di rochter ääg faan't liknang. Wan tumanst ään faan jo termen faan en wariaabel ufhinget (miast \"x\" näämd), do as det liknang en ütjsaagfurem. Det koon en woor of en ferkiard ütjsaag wees; det hinget diarfaan uf, hün taal för \"x\" iinsaat woort. Wan det iinsaat taal tu en woor ütjsaag feert, do as det ütjsaagfurem liaset. Det taal as do det liasang. Wan diar tau of muar liknangen san, do as det en liknangsüsteem. Det liasang skal aal a liknangen tu en woor ütjsaag maage. Mä det süstemaatisk liasin faan liknangen befaadet ham a skuulmatematiik faan't 7. skuuljuar uun. efter lineariteet Lineaar liknangen Eilineaar liknangen Algebraisk liknangen Bröökliknangen Rutliknangen Eksponentialliknangen Trigonomeetrisk liknangen efter ünbekäänden Algebraisk liknangen Diophantisk liknangen Diferensenliknangen Funktjunaalliknangen Diferentialliknangen Integraalliknangen Lineaar algebra Ütjsaagenloogik Commonskategorii: Liknangen – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Liknangen (sjiisk)"}
{"id": "26704", "contents": "Mä en koordinaatensüsteem koon am ponkter uun en geomeetrisken rüm fäästlei. Diarför skal en nulponkt fäästlaanj wurd. A koordinaaten racht jo efter didiar nulponkt. Koordinaaten för hüdranten Struatenskilt Schachburd Stäädploon Commonskategorii: Koordinaatensüsteemen – Saamlang faan bilen of filmer Polaarkoordinaaten"}
{"id": "26706", "contents": "Taal(en)teorii as en fääk uun a matematiik. Hat befaadet ham mä hial taalen (mengde Z {\\displaystyle \\mathbb {Z} } ). Al sant ualang tidjen woort diarauer spikeliaret, hü a taalen mäenööder tuuphinge. Primtaal, primfaktooren, primtaaltwanlanger Dialboorkaid, gratst gemiansoom dialer, dialen mä rest (modulo) Kongruensen Diophantisk liknangen Pythagoreesk taalen Perfekt taalen Sats faan Fermat Sats faan Euler Eukliidisk algoritmus Riemann san ferdacht Taalenteorii spelet en grat rol uun a krüptografii. Wan dooten ütj seekerhaidsgrünjer ünkäänboor maaget wurd skel, do woort mä grat primtaalen reegent (RSA-krüptografii). Commonskategorii: Taalenteorii – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Taalenteorii (sjiisk)"}
{"id": "26712", "contents": "Analysis (ütjspreegen: [aˈnaːlyzɪs]) as en dial faan a matematiik. Det wurd komt faan't greks ανάλυσις 'apliasang'. A grünjlaagen för didiar twiig kaam faan Gottfried Wilhelm Leibniz an Isaac Newton; jo näämd det infiniteesimaalreegnang. Sant Leonhard Euler as det en gudkäänden dial faan a matematiik. Uun a analysis gongt det am a reel taalen R {\\displaystyle \\mathbb {R} } an a kompleks taalen C {\\displaystyle \\mathbb {C} } mä hör geomeetrisk, aritmeetisk, algebraisk an topoloogisk eegenskapen. Wichtag fraagen drei jo am a grenswäärs, am matemaatisk fulgen an rän an fööraal am funksioonen. Bedüüden matemaatikern üüb det fial faan a analysis wiar: Gottfried Wilhelm Leibniz Isaac Newton Leonhard Euler Augustin-Louis Cauchy Bernhard Riemann Srinivasa Ramanujan An diar san uk daalang noch flook fraagen ei liaset. Diferentiaalreegnang Integraalreegnang Funksioonenteorii Commonskategorii: Analysis – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Analysis (sjiisk) Wikibooks: Analysis 1 (sjiisk) Wikibooks: Mathematik 5, Analysis (sjiisk)"}
{"id": "26715", "contents": "Lineaar algebra as en dial faan a matematiik. Hat befaadet ham mä vektorrümer an lineaar funksioonen. Fööraal gongt det am lineaar liknangsüsteemen an matritsen. Bispal Aatj an dring san tuup 62 juar ual. Föör 6 juaren wiar di aatj 4-sis so ual üs san dring. Hü ual san's? Diar koon am son liknangsüsteem faan maage (a=aatj, d=dring): ( 1 ) a + d = 62 ( 2 ) a − 6 = 4 ⋅ ( d − 6 ) {\\displaystyle {\\begin{matrix}(1)&a+d&=&62\\\\(2)&a-6&=&4\\cdot (d-6)\\end{matrix}}} Nü wurd a liknangen amsteld, so dat jo detsalew furem fu. Lachter ääg a wariaabeln, rochter ääg a taalen: ( 1 ) a + d = 62 ( 2 ) a − 4 d = − 18 {\\displaystyle {\\begin{matrix}(1)&a&+&d&=&62\\\\(2)&a&-&4d&=&-18\\end{matrix}}} Tu't liasin jaft at flook metooden. Heer woort det aditsioonsmetood brükt, an det boowenst liknang faan det onerst uftaanj: a − 4 d − ( a + d ) = − 18 − 62 − 5 d = − 80 {\\displaystyle {\\begin{aligned}a-4d-(a+d)&=-18-62\\\\-5d&=-80\\\\\\end{aligned}}} Do woort efter d apliaset, d = 16 {\\displaystyle d=16} , di dring as 16 juar ual. Det liasang woort uun't iarst liknang iinsaat: a + 16 = 62 {\\displaystyle a+16=62} An diar komt do a ="}
{"id": "2672", "contents": "A Weedermaan (Dytiscus marginalis) as en insekt uun det famile faan a Weederkraaben (Dysticidae). Commonskategorii: Weedermaaner – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Weedermaaner"}
{"id": "26722", "contents": "Cramer sin reegel as en metood, am linear liknangsüsteemen tu liasin. Hat as näämd efter Gabriel Cramer. (1) Det liknangsüsteem uun normoolfurem 1 x 1 + 2 x 2 = 3 4 x 1 + 5 x 2 = 6 {\\displaystyle {\\begin{matrix}\\color {blue}{1}\\,\\color {black}x_{1}+\\color {blue}{2}\\,\\color {black}x_{2}=\\color {green}{3}\\\\\\color {blue}{4}\\,\\color {black}x_{1}+\\color {blue}{5}\\,\\color {black}x_{2}=\\color {green}{6}\\end{matrix}}} (2) Det ütjwidjet koefisientenmaatriks ( A b ) = ( 1 2 3 4 5 6 ) {\\displaystyle {\\begin{pmatrix}\\color {blue}{A}&\\color {green}b\\end{pmatrix}}=\\left({\\begin{array}{cc|c}\\color {blue}{1}&\\color {blue}{2}&\\color {green}{3}\\\\\\color {blue}{4}&\\color {blue}{5}&\\color {green}{6}\\end{array}}\\right)} (3) Liasang efter Cramer sin reegel (det=determinant) x 1 = det ( A 1 ) det ( A ) = det ( 3 2 6 5 ) det ( 1 2 4 5 ) = 3 ⋅ 5 − 6 ⋅ 2 1 ⋅ 5 − 4 ⋅ 2 = 3 − 3 = − 1 {\\displaystyle x_{1}={\\frac {\\det(A_{1})}{\\det(A)}}={\\frac {\\det {\\begin{pmatrix}\\color {green}{3}&\\color {blue}{2}\\\\\\color {green}{6}&\\color {blue}{5}\\end{pmatrix}}}{\\det {\\begin{pmatrix}\\color {blue}{1}&\\color {blue}{2}\\\\\\color {blue}{4}&\\color {blue}{5}\\end{pmatrix}}}}={\\frac {3\\cdot 5-6\\cdot 2}{1\\cdot 5-4\\cdot 2}}={\\frac {3}{-3}}=-1\\qquad } x 2 = det ( A 2 ) det ( A ) = det ( 1 3 4 6 ) det ( 1 2 4 5 ) = 1 ⋅ 6 − 4 ⋅ 3 1 ⋅ 5 − 4 ⋅ 2 = −"}
{"id": "26724", "contents": "Uun a matematiik as en maatriks (muartaal: matritsen) en rochthuket uunsaamlang (en tabel) faan taalen. Mä sok matritsen koon am reegne. Jo spele en grat rol uun a lineaar algebra. Fööraal halep jo bi't liasin faan lineaar liknangsüsteemen. Det wurd Matrix as 1850 faan James Joseph Sylvester diarför iinfeerd wurden. Üüb det bil rochts schochst dü en maatriks a i j {\\displaystyle a_{ij}\\,} mä m ⋅ n {\\displaystyle m\\cdot n} elementen (taalen) uun m {\\displaystyle m} räen an n {\\displaystyle n} türner. Diarbi wurd mä i {\\displaystyle {i}} a räen an mä j {\\displaystyle {j}} a türner tääld. Det iarst element lachts boowen het a 11 {\\displaystyle a_{11}} an det leetst element rochts oner het a m n {\\displaystyle a_{mn}} . Commonskategorii: Maatriks – Saamlang faan bilen of filmer Cramer sin reegel"}
{"id": "26727", "contents": "Uun't lineaar algebra as det determinant en taal, diar tu en kwadraatisk maatriks hiart, an ütj jo enkelt iindracher beregent wurd koon. Hat halept t.b. bi't liasin faan lineaar liknangsüsteemen an bi't woluumenbereegnang. Bereegnang bi en 2 × 2 {\\displaystyle 2\\times 2} -maatriks A = ( a b c d ) {\\displaystyle A={\\begin{pmatrix}a&b\\\\c&d\\end{pmatrix}}} mä det formel det A = | a b c d | = a d − b c {\\displaystyle \\det A={\\begin{vmatrix}a&b\\\\c&d\\end{vmatrix}}=ad-bc} Commonskategorii: Determinanten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26729", "contents": "Numeerisk matematiik of uk numeerik as en fääk faan a matematiik. Hat befaadet ham mä algoritmusen, am matemaatisk fraagen tu liasin. Fööraal gongt det diaram, bereegnangen mä kompjuutern trochtufeeren, tun bispal det taal Pi ( π {\\displaystyle \\pi } ) mögels genau tu bereegnin. Numeerisk metooden jaft at för en hiale rä faan matemaatisk fraagen: Feelerbereegnang Lineaar liknangsüsteemen Eilineaar liknangsüsteemen Numeerisk integratjuun Aproksimatjuun an interpolatjuun Optimiarang Diferentiaalliknangen an noch flook ööder fraagen Commonskategorii: Numeerisk matematiik – Saamlang faan bilen of filmer List faan numeerisk metooden (Wikipedia, huuchschiisk)"}
{"id": "26731", "contents": "En algoritmus as en föörskraft, hü dü föörgung skel, am en probleem tu liasin. Diarför wurd enkelt straaler apfeerd, diar tuleetst tu't liasang feer. Fööraal uun a kompjuuterprogramiarang spele sok algoritmusen en grat rol. Di algoritmus faan Euklid as diar en bispal för, hü dü mä en uunwisang amgung skel, am di gratst gemiansoom dialer faan tau natüürelk taalen a an b tu finjen: So loong a an b ei likedenang san Tji det letjer taal faan det grater uf Det diferens an det letjer taal wurd tu a an b Wan a an b likedenang san, heest dü di gratst gemiansoom dialer (ggd) fünjen, ööders began faan föören En kompjuuterprogram küd so ütjsä: function ggd(a,b) if a = b return a else if a < b return ggd(a, b-a) else return ggd(a-b, b) end Mä a taalen 15 an 12 ging det so: 15, 12 -> 12, 3 -> 9, 3 -> 6, 3 -> 3, 3 STOP Commonskategorii: Algoritmusen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26733", "contents": "En lineaar liknang as en matemaatisk liknang uun en lineaar furem. Det ment, a ünbekäänden stun uun't iarst potens, ei uun't kwadroot of uun en huuger potens. Det ütjsaagfurem koon üüb det grünjfurem redusiaret wurd: a ⋅ x = b {\\displaystyle a\\cdot x=b} 7 ⋅ x + 3 = 31 | − 3 {\\displaystyle 7\\cdot x+3=31|-3} 7 ⋅ x = 28 | : 7 {\\displaystyle 7\\cdot x=28|:7} x = 4 {\\displaystyle x=4} Preew: 7 ⋅ 4 + 3 = 31 {\\displaystyle 7\\cdot 4+3=31} 28 + 3 = 31 {\\displaystyle 28+3=31} 31 = 31 | w o o r {\\displaystyle 31=31|woor} 3 ⋅ x + 4 ⋅ y = 12 {\\displaystyle 3\\cdot x+4\\cdot y=12} koon efter y apliaset wurd: y = ( 12 − 3 ⋅ x ) / 4 = − ( 3 / 4 ) ⋅ x + 3 {\\displaystyle y=(12-3\\cdot x)/4=-(3/4)\\cdot x+3} . Detdiar liknang hää ünentelk föl liasangen. Aal a liasangen lei üüb det geraad mä det funksioonsliknang: f ( x ) = − ( 3 / 4 ) ⋅ x + 3 {\\displaystyle f(x)=-(3/4)\\cdot x+3} . Tau (ünlik) liknangen mä tau ünbekäänden haa ünentelk föl liasangen üüb tau funksioonsgeraaden. Oober jo haa ian gemiansoom liasang diar,"}
{"id": "26734", "contents": "At potens (faan lat. potentia, ‚määcht‘) as uun a matematiik en ufkört skriiwwiis för det wederhaalet moolnemen. Det taal, wat moolnimen woort, het grünjtaal of baasis. Det taal, wat uunsait, hüfölsis det baasis üs faktor föörkomt, het huuchtaal of eksponent. An wat diar bi ütjkomt, het potenswäärs: Potenswäärs = Baasis Eksponent {\\displaystyle {\\text{Potenswäärs}}={\\text{Baasis}}^{\\text{Eksponent}}} 3 4 = 3 ⋅ 3 ⋅ 3 ⋅ 3 = 81 {\\displaystyle 3^{4}=3\\cdot 3\\cdot 3\\cdot 3=81} Logaritmus"}
{"id": "26737", "contents": "Trigonometrii (greks τρίγωνον trígonon ‚triihuk‘ an μέτρον métron ‚miat‘) as en fääk faan a geometrii an sodenang faan a matematiik. Hat as det triihuksliar. Miast ment am diarmä det flaak trigonometrii mä triihuken uun en flaak. Man uk üüb en kuugel, t.b. üüs eerd spelet triihuksliar en grat rol, an diar tääl hial ööder reegeln. Uun't (flaak) trigonometrii gongt det fööraal diaram, ütj enkelt gratin faan en triihuk, det san miast sidjenlengdin of winkelgratin öödern tu bereegnin. Uun en rochtwinkelt triihuk hinget di ferhual (di bröök) faan tau sidjen faan di winkel uf, di det triihuk apspäänt. Arke ferhual hää en aanjen nööm. A trii sidjen fu uk arke en aanjen nööm: Det sidj jinauer faan a rocht winkel het hüpotenuus, det sidj bi a winkel het uunkateet, an det sidj jinauer faan a winkel het jinkateet. Faan jodiar sääks mögelk betiaknangen faan sidjenferhualer haa fööraal jo trii iarsten en grat bedüüdung för't reegnin: Sinus faan α = sin ⁡ α = a c = Jinkateet Hüpotenuus Kosinus faan α = cos ⁡ α = b c = Uunkateet Hüpotenuus Tangens faan α = tan ⁡ α = a b = Jinkateet Uunkateet Kotangens faan α = cot ⁡ α"}
{"id": "26739", "contents": "At diferentiaaalreegnang as en wichtagen dial faan't analysis an sodenang faan a matematiik. Hat as nai mä't integraalreegnang. At diferentiaalreegnang wal besteme, hü stark en funksioonskurw uunsticht of uffäält. Diarför woort ütjreegent, hü stark en tangent bi en wasen ponkt faan det funksion uunsticht. Dididar stiigfaktor woort ufleitang näämd. Am det stiigen faan det tangent bi en wasen ponkt tu bestemin, wurd leewen letjer triihuken bereegent, bit ütj det sekant (green) en tangent (blä) an ütj di diferensenkwotient en diferentiaalkwotient wurden as. Di diferentiaalkwotient as di grenswäärs (limes, ufkört: lim) faan a diferensenkwotieneten för liitjeletj diferensen Δ x {\\displaystyle \\Delta x} -> 0. lim x → x 0 f ( x ) − f ( x 0 ) x − x 0 {\\displaystyle \\lim _{x\\to x_{0}}{\\frac {f(x)-f(x_{0})}{x-x_{0}}}} Faan det funksion f ( x ) = x 2 − 3 x + 2 {\\displaystyle f(x)=x^{2}-3x+2} koon'am det geraadenfunksion ufleite: f ′ ( x 0 ) = 2 x 0 − 3 {\\displaystyle f'(x_{0})=2x_{0}-3} För ünlik slacher faan funksioonen jaft at ünlik ufleitangsreegeln. Commonskategorii: Diferentiaalreegnang – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Diferentiaalreegnang (sjiisk)"}
{"id": "2674", "contents": "Herning as en stää ap Jutlönj. E stää läit önj weesten foon e Regjoon Midtjylland. Deer booge 50.565 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Herning Komuun. Commons: Herning – Soomling foon bile än filme Herning kommune Denmark: Midtjylland, citypopulation.de"}
{"id": "26740", "contents": "En tangent (faan latiinsk: tangere ‚bereer‘) as uun a geometrii en geraad, diar en matemaatisk kurw bi en wasen ponkt bereert. Wan det kurw skäären woort, do as det geraad en sekant. Wan det kurw goorei bereerd woort, do as det geraad en pasant. Det tangent spelet en grat rol üs ufleitang bi't diferentiaalreegnang. Commonskategorii: Tangenten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26744", "contents": "Integraalreegnang as bütj diferentiaalreegnang di wichtagst twiig faan't matemaatisk fääk analysis. Hat hää fööraal mä areal- an woluumen-bereegnangen tu dun. Dü wel det areaal faan det flaak tesken jo tau funksioonskurwen f(x) an g(x) uun det interwal [a;b] kään. :::> :::> Do bereegenst dü iarst det integraal auer (eegentelk: oner) f(x) an tjochst det faan't integraal auer g(x) uf. Son areal woort uun integraalskriiwwiis so betiakent: ∫ a b f ( x ) d x {\\displaystyle \\int _{a}^{b}f(x)\\,\\mathrm {d} x} , För't integraalreegnang jaft at nian formeln of algoritmen. Det bereegnang erslot ham normoolerwiis ütj det diferentiaalreegnang faan en funksioon. Wikibooks: Integraalreegnang (sjiisk) Commonskategorii: Integraalreegnang – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26745", "contents": "Det Agbangnizoun Komuun as ian faan tjiin komuunen faan't Zou Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüdwaast faan’t department. Diar wene 72.549 minsken (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Agbangnizoun. Adahondjigon mä 7.032 iinwenern Adingningon, 5.266 Kinta, 6.077 Lissazounme, 9.355 Sahe, 7.139 Kpota, 4.737 Siwe, 7.230 Tanve, 11.546 Zoungoudo, 2.930 Agbangnizoun, 11.237 insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26746", "contents": "Det Bohicon Komuun as ian faan tjiin komuunen faan't Zou Department uun Beniin. At komuun leit uun a maden faan't department. Diar wene 171.781 minsken (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Bohicon. Agongointo mä 8.982 iinwenern Avogbana, 10.387 Gnidjazoun, 3.844 Lissezoun, 7.687 Ouassaho, 11.026 Passagon, 11.211 Saclo, 6.086 Sodohome, 18.814 Bohicon I, 40.043 Bohicon II, 53.701 insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26747", "contents": "Det Covè Komuun as ian faan tjiin komuunen faan't Zou Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurduast faan't department. Diar wene 51.247 minsken (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Zogba. Houeko mä 3.598 iinwenern Adogbe, 7.979 Gounli, 3.652 Houen-Hounso, 7.911 Lainta-Cogbe, 4.444 Naogon, 9.655 Soli, 4.033 Zogba, 9.975 insae-bj.org geonames.org Commonskategorii: Covè – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26748", "contents": "Det Djidja Komuun as ian faan tjiin komuunen faan't Zou Department uun Beniin. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't department. Diar wene 123.542 minsken (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Djidja. Agondji mä 8.546 iinwenern Agouna, 16.161 Dan, 14.964 Dohouime, 3.416 Gobe, 5.406 Oungbegame, 6.632 Monsourou, 14.585 Mougnon, 7.422 Outo, 5.958 Setto, 13.826 Zoukou, 2.845 Djidja, 23.781 insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "2675", "contents": "Silkeborg as en stää ap Jutlönj. E stää läit önj e mal foon e Regjoon Midtjylland. Deer booge 49.747 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Silkeborg Komuun. Commons: Silkeborg – Soomling foon bile än filme Silkeborg kommune Denmark: Midtjylland, citypopulation.de"}
{"id": "26750", "contents": "Det Ouinhi Komuun as ian faan tjiin komuunen faan't Zou Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüduast faan't department. Diar wene 59.381 minsken (2013). At hoodsteed faan’t komuun as Ouinhi. Dasso mä 15.408 iinwenern Sagon, 17.414 Tohoue, 9.516 Ouinhi, 17.043 insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26751", "contents": "Det Zagnanado Komuun as ian faan tjiin komuunen faan't Zou Department uun Beniin. At komuun leit uun a uast faan't department. Diar wene 55.061 minsken (2013). At hoodsteed faan't komuun as Zagnanado. Agonli-Houegbo mä 6.467 iinwenern Baname, 17.668 Don-Tan, 5.924 Dovi, 7.714 Kpedekpo, 8.268 Zagnanado, 9.020 insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26752", "contents": "Det Za-Kpota Komuun as ian faan tjiin komuunen faan't Zou Department uun Beniin. At komuun leit uun a maden faan't department. Diar wene 132.818 minsken (2013). At hoodsteed faan't komuun as Za-Kpota. Allahe mä 12.233 iinwenern Assalin, 11.172 Houngomey, 12.165 Kpakpame, 15.327 Kpozoun, 22.196 Za-Tanta, 23.367 Zeko, 9.670 Za-Kpota, 26.688 insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26753", "contents": "Det Zogbodomey Komuun as ian faan tjiin komuunen faan't Zou Department uun Beniin. At komuun leit uun a süüd faan't department. Diar wene 92.935 minsken (2013). At hoodsteed faan't komuun as Zogbodomey. Akiza mä 9.444 iinwenern Avlame, 9.374 Cana I, 4.871 Cana II, 5.144 Dome, 9.670 Koussoukpa, 7.120 Kpokissa, 6.965 Massi, 12.382 Tanwe-Hessou, 9.940 Zoukou, 7.315 Zogbodomey, 10.710 insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26754", "contents": "Zogbodomey as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Zogbodomey Komuun. Diar wene 10.710 lidj (2013). insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26755", "contents": "Zagnanado as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Zagnanado Komuun. Diar wene 9.020 lidj (2013). insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26756", "contents": "Za-Kpota as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Za-Kpota Komuun. Diar wene 26.688 lidj (2013). insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "2676", "contents": "At Sjepteg (Dermacentor marginatus) hiart tu a Melen (Acari) an diarmä tu a Koonkern (Arachnida). Hat as nian Insekt. Commonskategorii: Sjeptegen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sjeptegen"}
{"id": "26761", "contents": "Ouinhi as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Ouinhi Komuun. Diar wene 17.043 lidj (2013). insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26763", "contents": "Zogba as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Covè Komuun. Diar wene 9.975 lidj (2013). insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26765", "contents": "Agbangnizoun as en steed uun de aafrikoons stoot Beniin. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det as at hoodsteed faan det Agbangnizoun Komuun. Diar wene 11.237 lidj (2013). insae-bj.org geonames.org"}
{"id": "26768", "contents": "f Di Emlembe (Siswati: huar a koonker wenet) as en berag uun a Drakensberger üüb a grens tesken Eswatini an Süüdafrikoo. Hi leit uun't regiuun Hhohho. geonames.org"}
{"id": "2677", "contents": "A Teg (Ixodes ricinus) hiart tu a Koonkern (Arachnida) an as nian Insekt (Insecta). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Tegen Wikispecies hää en artiikel tu: Tegen FSME"}
{"id": "26771", "contents": "f Di Ngwenya as en berag uun Eswatini üüb a waastelk grens hen tu Süüdafrikoo. geonames.org"}
{"id": "26772", "contents": "f Di Nyonyane as en berag uun Eswatini uun a Drakensberger. geonames.org"}
{"id": "26773", "contents": "f Di Sibebe as en berag uun Eswatini uun a Drakensberger. Hi as efter Ayers Rock uun Austraalien di öödergratst monoliit üüb a eerd. geonames.org"}
{"id": "26774", "contents": "-26.46666666666731.2Koordinaaten: 26° 28′ S, 31° 12′ O Lobamba as en stääd uun a waast faan Eswatini. Diar sat at parlament. Uun Lobamba wene 5.800 minsken. geonames.org"}
{"id": "26775", "contents": "-26.81666666666731.933333333333Koordinaaten: 26° 49′ S, 31° 56′ O Big Bend as en stääd uun a uast faan Eswatini. Hat leit 77 m huuch an hää amanbi 10.000 iinwenern. Det stääd hiart diarmä tu a grater stääden uun Eswatini. geonames.org"}
{"id": "26776", "contents": "Di Komati as en struum uun't süüdelk Afrikoo troch a lunen Süüdafrikoo, Eswatini an Mosambik. San müs lääpt iin uun a Indisk Oosean. FAO.org"}
{"id": "26777", "contents": "Di Umbuluzi as en struum uun't süüdelk Afrikoo troch a lunen Eswatini an Mosambik. Hi hää sin hood, huar a kwelstruumer Suart Umbuluzi an Witj Umbuluzi uun Eswatini tuupluup. Hi lääpt ütj uun't Bocht faan Maputo. geonames.org"}
{"id": "26779", "contents": "Di Lusutfu as en struum uun't süüdelk Afrikoo troch a lunen Eswatini an Mosambik. Uun a ferluup anert hi san nööm tu Maputo Struum. geonames.org"}
{"id": "2678", "contents": "At Lankerbian as en slach faan Koonkern (Arachnida) uun det famile faan a Phalangiidae. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Lankerbianer Wikispecies hää en artiikel tu: Lankerbianer"}
{"id": "26783", "contents": "Di Mkondvo as en struum uun't süüdelk Afrikoo troch a lunen Süüdafrikoo an Eswatini. Hi lääpt ütj uun di Lusutfu Struum. geonames.org"}
{"id": "26785", "contents": "Di Ngwempisi as en struum uun't süüdelk Afrikoo troch a lunen Süüdafrikoo an Eswatini. Hi lääpt ütj uun di Lusutfu Struum. geonames.org"}
{"id": "2679", "contents": "A Hüsstoofmelen (Dermatophagoides) tääl tu a Koonkern (Arachnida) uun det order faan a Sarcoptiformes. Jo slacher uun hüüs het Dermatophagoides pteronyssinus an Dermatophagoides farinae. At jaft amanbi 150 slacher. Jo san 0,1 bit 0,5 mm grat. Commonskategorii: Hüsstoofmelen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hüsstoofmelen"}
{"id": "26795", "contents": "-25.96083333333331.246666666667Koordinaaten: 25° 58′ S, 31° 15′ O Piggs Peak as en stääd uun Eswatini uun't regiuun Hhohho. Diar wene amanbi 5.750 minsken. Naibi leit di Maguga Doom. Det stääd hää hör nööm efter die ingels gulschüker William Pigg, an peak ment di berag Emlembe naibi. geonames.org"}
{"id": "26797", "contents": "-26.56666666666731.183333333333Koordinaaten: 26° 34′ S, 31° 11′ O Malkerns as en stääd uun Eswatini uun't regiuun Manzini. Diar wene amanbi 9.724 minsken. geonames.org"}
{"id": "26799", "contents": "-27.21666666666731.616666666667Koordinaaten: 27° 13′ S, 31° 37′ O Hluti as en stääd uun Eswatini uun't regiuun Shiselweni. Diar wene amanbi 6.763 minsken. geonames.org"}
{"id": "268", "contents": "Oseåånien as di kollektiiwe noome for en grut tål ailönje önj e Grut Oseåån. Mååst wårt jü regjoon etnologisch önj tra grute ailönjegrupe önjdiiljd: Polynesien Melanesien Mikronesien Önj e braader perspektiiwe wårde uk Nai-Seelönj, Nai-Guinea un Australien deertu räägend. Hu snååke dan foon n kontinänt Oseåånien, wat foon oudere as fäägelåfti betråchtied wårt, deer da bloot di kontinänt Australien akseptiire. Dåt probleem lait önj e definisjoon. Ham könj önjniime, dåt Oseåånien en wrååldiilj for ham seelew as, wan uk dütlik nåån kontinänt. Da Moluke än Sulawesi san tau ailönjegrupe, da ai diilj wjarn foon di kontinänt Asien uner dåt leest is-tidåler, as e wååderstånd foon dåt heef foole läiger wus. Deeram koone da uk tu da grutere australide ailönje räägend wårde. Deer as uk snååked wörden foon tou ailönje, weerfoon ai sääker as weer da wörklik bestönje. Dåt san Maria Theresa än Ernest-Legouvé aw ambai 35̊SB 150̊WL. Da ailönje schönj 1843 än 1902 sänj weese, man san uler fünen wörden. Nuku Hiva Poosche-ailönj Wikimedia Commons heet bile unti filme tu: Oseåånien Wikimedia-Atlas: Oseåånien – Geografische än histoorische koorde"}
{"id": "2680", "contents": "At Njoksfleeg (Scathophaga stercoraria) as en insekt an hiart tu a Twiijügeten (Diptera). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Njoksfleegen Wikispecies hää en artiikel tu: Njoksfleegen"}
{"id": "26801", "contents": "-26.20888888888931.918888888889Koordinaaten: 26° 13′ S, 31° 55′ O Simunye as en stääd uun Eswatini uun't regiuun Lubombo. Hat leit amanbi 258m huuch. geonames.org"}
{"id": "26802", "contents": "-26.03333333333331.85Koordinaaten: 26° 2′ S, 31° 51′ O Mhlume as en stääd uun Eswatini uun't regiuun Lubombo. Diar wene amanbi 8.652 minsken an hat leit amanbi 258m huuch. geonames.org"}
{"id": "26806", "contents": "f A Drakensberger (draagberger, afrikaans Drakensberg) san det huuchst beragkeed uun't süüdelk Afrikoo. Det huuchst steed leit uun Lesotho. Diar het jo berger Maloti. geonames.org"}
{"id": "26807", "contents": "Basalt as en magmaatisk stianang mä uundialen faan kaltsium-, iisen- an magneesium-silikaaten. Basalt entstäänt, wan en wulkaan ütjbräächt. Basalttürner faan boowen Giant's Causeway uun Causeway Coast and Glens, Nuurdirlun Ploosterstian uun Lissabon Commonskategorii: Basalt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2681", "contents": "At St. Clemens sark as en sark uun Neebel üüb Oomram. At stäänt bi a uaster aanj faan Neebel, amanbi 150 meeter faan a ääg faan a waas. At sark wurd uun't juar 1236 baud. Jütidjs jääw at tau saarpen üüb Oomram, Noorsaarep an Sössaarep. At sark wurd uun a maden tesken jo tau saarpen baud. Leeder wurd at saarep Neebel trinjam at sark baud. Daalang as Neebel at gratst saarep faan Oomram. At sark stamt faan a romaanik an hää ään sarkskap. At saag as drewen mä raid an riaper. Iarst 1908 füng at sark en türn. Hi as 36 meeter huuch an mä kööber belaanj. At jaft hög jüür staken uun a sark. Ään diarfaan as maaget ütj holt an wiset Jesus an sin twaalew jong gaster üüb en burd. At wurd ans bi strun fünjen. A dööpstian as faan a romaanisk tidj, amanbi so ual üs at sark salew. At sarkskap as smääl an baud üüs en skap. Bääft an üüb a lachter sidj faan a dör hää't en empoore. Det as en huuger böön, faan huar am fein deel üüb a pretjstuul luke koon. Iar wiar a plaatsen diar boowen fääst tu enkelt familin ferden. Tu"}
{"id": "26810", "contents": "Sleesisk as en poolsk spriakwiis, diar uun't regiuun Sleesien uun Poolen snaaket woort. Det spriakregiuun lingt uk hen auer a grens tu Tschechien. Sleesisk woort uk weederpoolsk of slonsakisk näämd. At jaft oober uk en sjiisk spriakwiis, diar sleesisk näämd woort. (Oner-)Spriakwiisen efter Alfred Zaręba: 1: Kreuzburg (kluczborski) 2: Oppeln (opolski) 3: Falkenberg (niemodliński) 4: Neustadt (prudnicki) 5: Madel-Gleiwitz (gliwicki centralny) 6a: Gleiwitz-Oppeln grenslun (pogranicza gliwicko-opolskiego) 6b: Sleesisk-Letjpoolsk (pogranicza śląsko-małopolskiego) 7: Teschen (cieszyński) 8: Jablunkau (jabłonkowski) 9: Sleesisk-Lachisk (pogranicza śląsko-laskiego) Wikipedia üüb Sleesisk"}
{"id": "26811", "contents": "Wat menst dü? Sleesisk (slaawisk) Sleesisk (sjiisk)"}
{"id": "26812", "contents": "Sleesisk (aanj nööm: Schläsisch, Schläs'sch,of Schläsch) as en sjiisk spriakwiis uun det skööl faan't Uastmadelsjiisk. Hat as snaaket wurden uun Sleesien (Poolen). Efter a Ööder Weltkriich kaam Sleesien tu Poolen an a miast sjiisk Sleesiern san ferdrewen wurden. At jaft oober uk en poolsk spriakwiis, diar sleesisk näämd woort. Spriakwiisen: Breslau Brieg-Grottkau Beragsleesisk Glätzisk Kräutersleesisk Neiderluns Nuurdböömsk Boowerlausitsisk / Uastlausitsisk Boowersleesisk Test-Wikipedia üüb Sleesisk Commonskategorii: Sleesisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26813", "contents": "Waastpolesisk as en slaawisk spriak tesken ukrainisk an witjrüsk. Hat woort uun't süüdwaasten faan Witjruslun, uun't nuurdwaasten faan a Ukraine an tu en letjen dial uk uun't uasten faan Poolen snaaket. Waastpolesisk hää nään amtelken stant an woort fööraal priwoot uun det grensregiuun snaaket."}
{"id": "26818", "contents": "Boowersjiisk het en skööl faan sjiisk spriakwiisen uun Süüdsjiisklun an uun a Alpenrüm. Efter nuurden tu wurd a madelsjiisk spriakwiisen snaaket. A boowersjiisk spriakwiisen wurd iindiald tu trii sköölen: Waastboowersjiisk (Alemanisk, Sweebisk) Uastboowersjiisk (Bairisk) Nuurdboowersjiisk (Uastfrenkisk, Süüdfrenkisk) Langobardisk † Bit 1774 jääw't en boowersjiisk skriiwwiis, det as oober apjiwen wurden, am en ianhaidelk neihuuchsjiisk skriiwwiis iintufeeren. Hat skul för aal a minsken faan Nuurdsjiisklun bit Uastenrik tääl. Nuurdboowersjiisk Uastfrenkisk (Frenkisk) 1 Boowerfrenkisk Mainfrenkisk Ansbachisk Hohenlohisk Süüdfrenkisk (\"Brigantensjiisk\") 2 Uastboowersjiisk Bairisk Nuurdbairisk 6 Madelbairisk 7 Süüdbairisk 8 Hutterisk (Kanada, USA) Tsimbrisk (Itaalien) Waastboowersjiisk Alemanisk-Sweebisk Sweebisk 3 Alemanisk Liachalemanisk 4 Boowerrheinalemanisk Boodensiaalemanisk Alemán Coloniero (uun Colonia Tovar, Weenesuela) Huuchalemanisk an Huuchstalemanisk (\"Schwyzerdütsch\") 5 Commonskategorii: Boowersjiisk spriakwiisen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2682", "contents": "Næstved as en stää önj Dånmark, awt ailönj Siielönj. Deer booge 41 729 manschne (2010). Commons: Næstved – Soomling foon bile än filme Næstved kommune"}
{"id": "26821", "contents": "Bairisk of uk Austro-Bawaarisk as en skööl faan boowersjiisk spriakwiisen, diar uun Bayern (Sjiisklun) an Uastenrik snaaket wurd. A Bairisk spriakwiisen wurd uk üs Uastboowersjiisk betiakent. Nuurdbairisk (Nuurd-Bayern, blä) Madelbairisk (Bayern, Uastenrik, green) Süüdbairisk (Süüd-Uastenrik, Süüdtirool, laachtbrün) Man do san diar uk noch spriakenklaawen uun ööder lunen, t.b.: Hutterisk (Kanada, USA) Tsimbrisk (Itaalien) Fersendäälsk (Itaalien) Commonskategorii: Bairisk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26823", "contents": "Madelsjiisk het en skööl faan sjiisk spriakwiisen uun Madelsjiisklun. Efter süüden tu wurd boowersjiisk spriakwiisen snaaket, uun't nuurden Plaatsjiisk. Di nuurder kaant het Benrather Linie, hi beskraft di auergung faan t.b. maken tu machen (“maage”). Di süüder kaant het Speyrer Linie, hi beskraft di auergung faan t.b. Appel tu Apfel (“aapel”). Tesken Waast- an Uastmadelsjiisk as ian kääntiaken t.b. Pund an Fund (“pünj”). Waastmadelsjiisk Madelfrenkisk Ripuarisk 1 Mooselfrenkisk 2 Luksemborags 3 Siebenbürgisk-Seksisk (Rumeenien) Rheinfrenkisk Lothringisk 6 Pfeltsisk 5 Hesisk 4 Pennsilwaanisk (Pennsylvania, USA) Uastmadelsjiisk Tüüringisk-Boowerseksisk Tüüringisk 7 Boowerseksisk 8 Ertsgebirgs 9 Lausitsisk 10 Sleesisk 10 Süüdmarkisk 11 Huuchpreusisk † Commonskategorii: Madelsjiisk spriakwiisen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26825", "contents": "Ripuarisk as en madelsjiisk spriakwiis faan't Huuchsjiisken. Hat as nai mä't Limborags uun Holun an bi a liager Rhein, uk wan detdiar Süüdneederfrenkisk al tu a plaatsjiisk spriakwiisen tääld woort. Sodenang woort Ripuarisk üs auergung faan a madelfrenkisk spriakwiisen tu't Plaatsjiisk uunsen. Öcher Platt (Aachen) Bönnsch (Bonn) Düsseldorwer Platt (Düsseldorf) Eefelplatt (Eifel) Kirchröadsj (Kerkrade) Kölsch (Köln) Nüsser Platt (Neuss) Stolberjer Platt (Stolberg (Rheinlun)) Trooßdoorfer Platt (Troisdorf) Wikipedia üüb Ripuarisk"}
{"id": "26826", "contents": "Lothringisk spriakwiisen san en skööl faan madelsjiisk spriakwiisen, diar uun Nuurd-Lothringen snaaket wurd. Dialwiis hiar jo tu't Mooselfrenkisk (uun't waasten), dialwiis tu't Rheinfrenkisk (uun't uasten). Jo spreegern nääm hör spriakwiis „Lothringer Platt“ of „Lothringer Déitsch“. Üüb fransöösk het det patois (plaat) of uk francique (frenkisk). Ei ferwaksle mä det Jamaikaans Kreool Patois faan Jamaika. Wikipedia üüb Lothringisk"}
{"id": "26831", "contents": "Curlie as en wääbkataloog uun flook spriaken sant 2017. Hi wiar iar bekäänd üs DMOZ of ODP. Freiwalag halpern dreeg wääbsteeden uun di kataloog iin, an robots surge diarför, dat jo aktuel bliiw. Curlie woort bedrewen faan \"Curlie Project, Inc.\" Amtelk wääbsteed Curlie Diskusion Nordfriisk/Nuurdfresk Seeltersk/Saaterfresk Frysk/Waastfresk Vorlage:Curlie öömrang Vorlage:Curlie mooring"}
{"id": "26835", "contents": "Ratzeburg (plaatsjiisk: Ratzborg) as en stääd uun Schleswig-Holstian, naibi Mecklenborag-Föörpomern. Hat as kreisstääd faan a Kreis Hertoochdoom Lauenburg. Frankrik Châtillon-sur-Seine uun Burgund, Frankrik, sant 10. Jüüle 1960 Belgien Esneux uun Wallonien, Belgien, sant 23. August 1969 Belgien Walcourt uun Wallonien, Belgien, sant 23. August 1969 Denemark Ribe uun Jütlun, Denemark, sant 1. April 1989 Sjiisklun Schönberg (Mecklenburg), Mecklenburg uun Sjiisklun, sant 7. Oktober 1990 Poolen Sopot, Poolen, sant 4. Juni 1994 Itaalien Marciano della Chiana, Toskaana, Itaalien, sant 1994 Sweeden Strängnäs, Sweeden, sant 29. Jüüne 1996 Commonskategorii: Ratzeburg – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Ratzeburg (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Ratzeburg (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "26836", "contents": "Plöön as en stääd uun Schleswig-Holstian an kreisstääd faan a Kreis Plöön. Diar wene amanbi 9.000 minsken. Commonskategorii: Plöön – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "26838", "contents": "Bad Segeberg (plaatsjiisk: Sebarg) as en stääd uun Schleswig-Holstian an kreisstääd faan a Kreis Segeberg. Ferianagt Stooten Ferianagt Stooten Grand Island (Nebraska) Finlun Finlun Riihimäki, sant 1954 Israel Israel Kiryat Motzkin, sant 1984 Sjiisklun Sjiisklun Teterow, sant 1990 Eestlun Eestlun Võru, sant 1991 Poolen Poolen Złocieniec, sant 1995 Commonskategorii: Bad Segeberg – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Bad Segeberg (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "26839", "contents": "Bad Oldesloe (ütjspreegen [ˌbatˀɔldəsˈloː], plaatsjiisk Bad Oschloe) as en stääd an amtfrei gemeend uun Schleswig-Holstian an kreisstääd faan a Kreis Stormarn. Israel Beer Yaakov (Israel) Frankrik Olivet (Frankrik) Poolen Kolberg/Kołobrzeg (Poolen) Commonskategorii: Bad Oldesloe – Saamlang faan bilen of filmer Oldesloe Wikivoyage Raisfeerer: Bad Oldesloe (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "26840", "contents": "Jeenisk as en sjiisk spriakwiis, diar iar faan minsken snaaket wurden as, diar leewen ambiraiset. Daalang jaft at ei muar föl lidj uun Sjiisklun an diar ambi, diar nian aran haa. Det spriak läät ham swaar beskriiw, auer diar nimer föl üüb skrewen wurden as. Hat hää oober wel iinflööd faan't Romanes an faan't Jidisk. A Jeenisken wiar iar föl onerwais üs amluupern. Jo haa sjuaren sleeben, sedler hial maaget of basler ferkääft. An auer jo laacht hidj haa, san jo miast 'witj sigeunern' näämd wurden. Enkelt wurden san faan't Jeenisk iinuun't huuchsjiisk kimen: kess, fies latschen, quasseln, fetzen, verkohlen, poofen Macker, Kneipe, Maloche, Bulle, Moos, Kiez, Bock, Fusel, Feez, Pauker, Penne, Kittchen"}
{"id": "26843", "contents": "Siebenbürgisk-Seksisk (aanj nööm: Siweberjesch Såksesch of Såksesch, rumeensk: săsește, ungaarisk: erdélyi szász) as det spriak faan a Siebenbürger Saksen. Hat woort fööraal uun Siebenbürgen (Transsilwaanien, Rumeenien) snaaket. Hat hiart tu a waastmadelsjiisk spriakwiisen, an as nai mä Luksemborags. Siidlern haa det spriak uun't 12. juarhunert mänimen, an sodenang hää't uuntesken föl iinflööd faan a naiberspriaken apnimen."}
{"id": "26848", "contents": "Judäo-Georgisk of Qiwruli (georgisk ყივრული) as det spriak faan a Juuden uun Georgien. Hat as en süüdkaukaasisk spriak, hää oober uk iinflööd faan't hebreewsk an arameesk. Hoker georgisk snaaket, koon det spriak ferstun. ~ 20.000 uun Georgien ~ 60.000 uun Israel ~ 4.000 uun New York City letj sköölen uun Belgien, Ruslun, USA an Kanada. Judäo-Georgisk woort uun Israel miast man faan ual lidj snaaket, auer jong lidj Nei-Hebreewsk liar. Uun Georgien gongt det spreegertaal stark turag. Ethnologue: Languages of the World, Judeo-Georgian"}
{"id": "26854", "contents": "At laasisk spriak (Laasisk: lazuri nena / ლაზური ნენა; Türkisk: Lazca; Georgisk: ლაზური ენა) as en süüdkaukaasisk spriak. Hat woort uun't nuurduasten faan a Türkei an dialwiis uk uun't süüdwaasten faan Georgien faan a Laasen snaaket. Det spriak as nai mä't Mingreelisk. En türkisk spriakwiis, diar uun't Suart Sia regiuun snaaket woort, woort uk laasisk näämd. Det as oober ei detsalew, an uk ei gans rocht. Fähnrich, H. (2008), Kartwelsprachen: Altgeorgisch, Neugeorgisch, Mingrelisch, Lasisch, Swanisch, Reichert, Wiesbaden. ISBN 978-3-89500-653-1 Test-Wikipedia üüb Laasisk"}
{"id": "26860", "contents": "Saanisk spriaken san en skööl faan tau süüdkaukaasisk spriaken. Diar hiar Laasisk an Mingreelisk tu. Jo wurd bi't uastelk Suart Sia snaaket uun Georgien an uun a Türkei. Jo spriaken het uk kolchisk efter det histoorisk loonskap Kolchis."}
{"id": "26863", "contents": "Unserdeutsch (of uk Rabaul Creole German) as det iansagst sjiisk kreoolspriak. Hat kaam ap tu kolonialtidjen uun Papua-Nei-Guinea. A miast spreegern san oober ütjwaanert an lewe daalang uun Uast-Austraalien. Daalang jaft at wel noch son 100 spreegern, an jo du det knaap widjer tu hör jongen. Kääntiaken faan det spriak san sjiisk wurden mä en aanj, ianfach gramatik. At jaft t.b. bluas ään gramatisken slach: de Mann, de Frau, de Haus. Bütj Unserdeutsch snaake a spreegern daalang miast Ingelsk an Tok Pisin. Unserdeutsch (Rabaul Creole German) (IDS Mannheim)"}
{"id": "26864", "contents": "En kreoolspriak of kreool as en natüürelk spriak, diar ütj en spriakkontakt apwoksen as. Son spriak komt flooksis diar föör, huar en koloniaalmäächt aptreeden as. Do san wurden faan det nei (koloniaal-)spriak uun det ual spriak auernimen wurden. So komt det tu en aparte ööder Ingelsk, Spoonsk of Fransöösk mä en aanj gramatik an ütjspriak. Det miast snaaket kreoolspriak as det faan Haiti (Haitiaans Kreool) mä 10 miljuun spreegern. Wedenskapslidj haa bi flook kreoolspriaken disalew ferluup fääststeld: 1. Kreolisiarang: Spreegern faan en regiunaalspriak auernem wurden faan en koloniaalspriak, man behual hör ual gramatik an ütjspriak. 2. Dekreolisiarang: Spreegern auernem muar an muar det gramatik an ütjspriak faan det koloniaaalspriak. 3. Hüperkreolisiarang: Det kreoolspriak woort üs tiaken faan identiteet uunsen an pleeget. Commonskategorii: Kreoolspriaken – Saamlang faan bilen of filmer List mä kreoolspriaken (huuchsjiisk)"}
{"id": "26871", "contents": "Sugdidi (üüb Georgisk: ზუგდიდი [zugdidi]) as at hoodsteed faan det Mingreelien an Boower Swaneetien Regiuun uun Georgien. At steed leit uun a süüdwaast faan’t regiuun, amanbi 30 km uun a uast faan det Suart Sia. Det hee 42.998 lidj (2014). Det as uk at hoodsteed faan det Sugdidi Munisipaliteet. A nööm faan’t steed het grat berig (ზუგუ sugu (berig), დიდი didi (grat)) üüb det Mingreelisk Spriik. Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "26872", "contents": "Osurgeti (üüb Georgisk: ოზურგეთი [ɔzurgɛtʰi]; iar Macharadse) as at hoodsteed faan det Guurien Regiuun uun Georgien. At steed leit uun a waast faan’t regiuun. Det hee 14.785 lidj (2014). Det as uk at hoodsteed faan det Osurgeti Lunkreis. Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "26877", "contents": "Oghuusisk spriaken (türkisk Oğuz dilleri/Oğuzca) of uk süüdwaasttürkisk san en twiig faan a Turkspriaken. Diar hiar njügen spriaken mä amanbi 100 miljuun spreegern tu. A wichtagst spriaken uun detdiar skööl san Türkisk (60 miljuunen) an Aserbaidschaansk (30 miljuunen). efter: Lars Johanson, Éva Csató: The Turkic languages, 1998, S. 82 Waast-Oghuusisk: Türkisk Aserbaidschaansk Gagausisk Uast-Oghuusisk: Turkmeensk Chorasan-türkisk Süüd-Oghuusisk: Kaschgaisk Aynallu Afschaarisk Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk"}
{"id": "2688", "contents": "Haderslev as en stää önjt Dånsch, aw e näide foon e ååstküst foon Jutlönj. E stää hiirt tu e Regjoon Syddanmark; dåt as jü oochtgrutst stää önj e regjoon. Deer booge 22.011 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Haderslev Komuun. Haderslev Kommune Denmark: Syddanmark, citypopulation.de"}
{"id": "26880", "contents": "Det Abchaasisk Spriik (üüb Abchaasisk: Аҧсуа Бызшәа [аpʰswa bəzʃʷa]; üüb Georgisk: აფხაზური ენა Aphxazuri Ena) as ian Nuurdwaastkaukaasisk spriik, wat faan a Abchaasen uun Abchaasien, Georgien, a Türkei (fööraal uun Kayseri, Tokat an Kahramanmaraş), Rüslun an uun enkelt öler lunen mä abchaasisk diaspora spreegen wurt. At taal faan a spreegern faan't spriik wurt amanbi twesken 106.000 tu 125.000 lidj tu weesen toocht. Sant 1954 as at spriik uun det Kyrilisk Skraft skrewen. сара sārā: ik уара wārā: dü (m.) бара bārā: dü (w.) иара jārā: hi. лара lārā: hat (w.) ҳара ḥārā: wi. шәара š°ārā: jam. дара dārā: jo. (1) акы [āḳə], (2) ҩба [ʿ°bā], (3) хҧа [xpā], (4) ҧшьба [pš̍bā], (5) хуба [x°bā], (6) фба [fbā], (7) бжьба [bž̍bā], (8) ааба [āābā], (9) жәба [ž°bā], (10) жәаба [ž°ābā]."}
{"id": "26881", "contents": "Aserbaidschaansk (aanj nööm Azɘrbaycan dili) as det amtsspriak faan Aserbaidschaan. Hat hiart tu a oghuusisk spriaken an as nai mä türkisk. Diar san tau aserbaidschaansk spriaken: Nuurdaserbaidschaansk; det spriakwiis faan Baku as amtsspriak faan Aserbaidschaan Süüdaserbaidschaansk; det spriakwiis faan Täbris (Nuurdwaast-Iraan) Uun Dagestaan woort det kyrilisk skraft brükt, jüst so üs uun Aserbaidschaan bit 1991 Uun Aserbaidschaan woort sant 1992 det latiinsk skraft mä türkisk sondertiaken brükt (türkisk latiinsk) Uun Iraan woort araabisk skraft brükt, oober türkisk natjuunalisten skriiw uuk latiinsk. Aserbaidaansk hoodwurden haa sääks kaasen. Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk Wikipedia üüb Aserbaidschaansk Wikipedia üüb Süüdaserbaidschaansk"}
{"id": "26884", "contents": "At Republiik Dagestaan (rüsk Республика Дагестан) as en rüsk republiik uun a Okrug Nuurdkaukasus. Hat lei bi't Kaspisk Sia. Diar lewe knaap trii miljuun minsken. Hoodstääd as Machatschkala. Di nööm komt faan Dag (= „berag“) an -(i)stān (= „steed“). Dön tjiin gratst stääden uun't republiik san: Uun Dagestaan lewe bütj Rusen uk flook ööder fulken, diar Nuurduastkaukaasisk spriaken snaake: Awaaren, Dargiinern, Lesgiern, Laken an Tabasaraanen. Tu det skööl faan a Turkspriaken hiar Kumyken, Aserbaidschaanern an Nogaiern. Commonskategorii: Dagestaan – Saamlang faan bilen of filmer Russia: Republic of Dagestan, citypopulation.de"}
{"id": "2689", "contents": "Holbæk as en stää önj Dånmark. Deer booge 27 157 manschne (2010). Holbæk Nettet"}
{"id": "26892", "contents": "A Kaspisk Sia of a Kaspisia (aserbaidschaansk Xəzər dənizi, kasachisk Каспий теңізі, persisk ‏دریای خزر / دریای مازندران‎, DMG Daryā-ye Ḫazar / Daryā-ye Māzandarān, rüsk Каспийское море, turkmeensk Kaspi deňzi) as di gratst sia üüb a eerd. Hi leit uun Waast-Aasien an hää nian ferbinjang tu a ooseaanen. Trinjam lei a lunen Ruslun, Kasachstaan, Turkmenistaan, Iraan an Aserbaidschaan. Uun a Kaspisk Sia woort föl fasket, an diar lei grat eerdööleföörkemen. Auer a Kaspisia nään ufluup hää, fersaaltet hi steedenwiis. Commonskategorii: Kaspisk Sia – Saamlang faan bilen of filmer caspian environment programme"}
{"id": "26896", "contents": "At Kasachisk spriak (kasachisk қазақ тілі, қазақша; قازاق تىلى, قازاقشا qazaq tili, qazaqşa) as en Turkspriak uun det skööl faan a Kiptschakisk spriaken. Hat woort fööraal uun Kasachstaan snaaket. Kasachisk woort mä en betj feranert kyrilisk alfabeet skrewen. Bit 2025 skal det oober amsteld wurd tu't latiinsk alfabeet. Kasachen uun Sjiina, Iraan of Afghanistan brük det araabisk alfabeet. Kasachisk hoodwuurden haa sööwen kaasen Dön posesiw pronoomen san sufiksen (t.b. кітаб kitab „buk“): кітабым (kitabym): min buk кітабың (kitabyng): din buk кітабы (kitaby): sin, hör buk кітабымыз (kitabymyz): üüs buk кітабыңыз (kitabyngyz): jau buk Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk Wikipedia üüb Kasachisk Commonskategorii: Kasachisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Закон Республики Алтай «О языках». Глава I, статья 4"}
{"id": "26898", "contents": "Kiptschakisk spriaken san en twiig faan a Turkspriaken. Jo wurd uun Madelaasien faan amanbi 20 miljuun minsken snaaket. Ual kiptschakisk spriaken Kiptschakisk (†) Kumaanisk / Komaanisk (†) Nei kiptschakisk spriaken Waastkiptschakisk (green) Krim-Tataarisk, Urum, Krimtschakisk, Kumykisk, Karatschai-Balkaarisk, Karaimisk, (Kiptschakisk, Kumaanisk †) Nuurdkiptschakisk (ruad) Tataarisk, Baschkiirisk Süüdkiptschakisk (orangj) Kasachisk, Kirgiisk, Karakalpakisk, Nogaisk Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk"}
{"id": "269", "contents": "Oslo as jü hoodstää än uk en prowins (fylke) foon Norwegen. Deer booge 1.019.513 mansche (2019). Dåt as uk iinj foon e hoodstääse foon e Viken Prowins, uk wan et niinj diilj foon e prowins as. E stää heet 15 stäädiile (bydeler): Alna Bjerke Frogner Gamle Oslo Grorud Grünerløkka Nordre Aker Nordstrand Sagene St. Hanshaugen Stovner Søndre Nordstrand Ullern Vestre Aker Østensjø Norway: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "26900", "contents": "At Turkmeensk spriak (turkmeensk Türkmen dili / Tүркмен дили / Türkmençe / Tүркменче) as en Turkspriak uun det skööl faan a oghuusisk spriaken. Hat as amtsspriak faan Turkmeenistaan, an woort uun lunen diar trinjam snaaket. Turkmeenistaan (4 miljuunen) Iraan (2,3 miljuunen) Afghanistan (589.000) Usbeekistaan (169.000) Det Turkmeensk spriak uun Turkmenistaan brükt sant 1993 det Latiinsk alfabeet. Uun öler lunen as det Kyrilisk of det Araabisk alfabeet brükt. Det Turkmeensk spriak, üüs föl öler turkspriaken, hää wokaalharmonii. Det het, dat wokaalen uun sufiksen det likedening skööl faan wokaalen haa mut, üüs a wokaalen uun't wurd, diartu det uunhinget as, t.b.: kitab (buk), kitaplar (buken) an dag (berig), daglar (berger). öý (hüs), öýler (hüsinge), an söz (wurd), sözler (wurden). uk bi werben: almak (nem) an gelmek (kem). Turkmeensk hoodwurden haa sääks kaasen: men: ik sen: dü ol: hi, hat biz: wi siz: jam olar: jo Dön posesiiw pronoomen san sufiksen (t.b. söz „wurd“): sözüm: min wurd sözüň: din wurd sözi: sin wurd sözümiz: üüs wurd sözüňiz: jau wurd sözleri: hör wurd Turkmeensk bi Ethnologue Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk Wikipedia üüb Turkmeensk Commonskategorii: Turkmeensk"}
{"id": "26902", "contents": "At Kirgiisk spriak (kirg. кыргыз тили /kyrgyz tili/ of ianfach кыргызча /kyrgyzča/, ütjspreegen: kir'giisk of uk 'kirgisk) as en Turkspriak uun det skööl faan a kiptschakisk spriaken. Hat as amtspriak faan Kirgistaan. Kirgiisk hoodwurden haa sääks kaasen. мен men: ik сен sen of Сиз Siz: dü ал al: hi, hat биз biz: wi силер siler of Сиздер Sizder: jam алар alar: jo Dön posesiw pronoomen san sufiksen (t.b. китеб kiteb „buk“): китебим (kitebim): min buk китебиң (kitebing) of китебиңиз (kitebingiz): din buk китеби (kitebi): sin buk китебибиз (kitebibiz): üüs buk китебиңер (kitebinger) of китебиңиздер (kitebingizder): jau buk китептери (kitepteri): hör buk Kirgiisk üüb Ethnologue Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk Wikipedia üüb Kirgiisk Commonskategorii: Kirgiisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26907", "contents": "Ambrolauri (üüb Georgisk: ამბროლაური [ambrɔlauri]) as at hoodsteed faan det Ratscha-Letschchumi an Liiger Swaneetien Regiuun uun Georgien. At steed leit uun a süüd faan’t regiuun. Det hee 2047 lidj (2014). Det as uk at hoodsteed faan det Ambrolauri Munisipaliteet. Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "26908", "contents": "At Usbekisk spriak (usbek. Oʻzbek tili, Oʻzbekcha, kyrilisk Ўзбек тили, araabisk ‏ئۇزبېك تیلى‎ Oʻzbek tili), as det wichtagst Turkspriak uun Madelaasien. Uun Usbekistaan as hat amtspriak an mamenspriak faan a miast iinwenern. Uk uun Afghaanistaan lewet en bedüüden taal faan spreegern. Nai mä Usbekisk as det Uighuurisk uun Xinjiang (Schiina). Det Usbekisk spriak uun Usbekistaan brükt sant 1993 det Latiinsk alfabeet. Det Kyrilisk alfabeet as man noch faan föl lidj brükt. Det Araabisk alfabeet as uun Afghaanistaan brükt. Usbekisk hoodwurden haa sääks kaasen. men: ik sen: dü u: hi, hat biz: wi siz: jam ular: jo Dön posesiiw pronoomen san sufiksen (t.b. kitob „buk“): kitobim: min buk kitobing: din buk kitobi: sin/hör buk kitobimiz: üüs buk kitobingiz: jau buk Ethnologue report for Northern Uzbek Ethnologue report for Southern Uzbek Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk Commonskategorii: Usbekisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26909", "contents": "Karlukisk spriaken (of uk Uighuurisken) san en twiig faan a Turkspriaken. Jo wurd uun Madelaasien an Waast-Sjiina faan amanbi 35 miljoon minsken snaaket. Waastkarlukisk Usbekisk Oghus-Usbekisk (nai mä Turkmeensk) Kyptschak-Usbekisk (nai mä Kasachisk) Uastkarlukisk Uighuurisk (ünseeker) Waast-Yuguurisk (eegentelk sibiirisk) Salaarisk (eegentelk oghuusisk) Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk"}
{"id": "2691", "contents": "Tårnby as en komuun önj Dånmark, awt ailönj Amager. Deer booge 40,214 manschne (2009). Commons: Tårnby – Soomling foon bile än filme Tårnby Kommune"}
{"id": "26913", "contents": "At uighuurisk spriak (uighuurisk: ئۇيغۇرچە (Uyghurche), Уйғурчә, Уйғур тили, Uyƣurqə, of ئۇيغۇر تىلى Uyƣur tili, Uyghur tili; sjineesk 维吾尔语, Pinyin Wéiwú'ěryǔ) as en Turkspriak, diar fööraal uun't prowins Xinjiang uun Schiina snaaket woort. Hat hiart tuup mä Usbekisk tu a Karlukisk spriaken. Uighuurisk woort daalang miast mä araabisk skraft skrewen, at jaft oober uk en kyrilisk an en latiinsk skriiwwiis: Uighuurisk bi Ethnologue Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk Wikipedia üüb Uighuurisk"}
{"id": "26916", "contents": "Sibiirisk Turkspriaken san en skööl faan Turkspriaken. Jo wurd uun Madel-Sibiirien snaaket. Nuurdsibiirisk (green) Jakutisk, Dolgaanisk Süüdsibiirisk (ruad) Jenisejsk: Chakasisk, Schoorisk Sajan: Tuwiinisk, Tofa (Karagasisk, †) (Eegentelk) Altaisk Tschulym Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk"}
{"id": "26919", "contents": "Japoonsk-Ryūkyū (japoonsk 日本語族, nihongozoku, det ment „japoonsk spriakfamile“) as en skööl faan spriaken, diar uun Jaapan snaaket woort. Det as fööraal det amtspriak Japoonsk mä sin regiolekten, man diar hiar uk fiiw Ryūkyū-spriaken tu, diar üüb a Ryūkyū-Eilunen (fööraal Okinawa) faan amanbi ian miljuun minsken snaaket wurd. Jodiar spriaken wurd uk üs Japoonisk betiakent. Japoonsk-Ryūkyū of Japoonisk (~ 126 miljuun spreegern) Japoonsk Japoonsk (~ 125 miljuun spreegern) Ryūkyū (~ 1 miljuun spreegern) Okinawa-Amami (~ 900.000) Amami, spriakwiisen: Amami-Oshima, Kikai, Toku-no-shima Okinawa, spriakwiisen: Shuri, Kunigami, Oki-no-erabu, Yoron Sakishima (~ 100.000) Miyako-Yaeyama, spriakwiisen: Miyako, Yaeyama Yonaguni Commonskategorii: Japoonsk-Ryūkyū – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2692", "contents": "Fredericia as en stää bai e ååstküst foon Jutlönj, önjt Dånsch. E stää hiirt tu e Regjoon Syddanmark; dåt as jü füftgrutst stää önj e regjoon. Deer booge 40.886 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Fredericia Komuun. Commons: Fredericia – Soomling foon bile än filme Fredericia Kommune Denmark: Syddanmark, citypopulation.de"}
{"id": "26922", "contents": "At Oseetisk spriak (aanj nööm Ирон ӕвзаг / Iron æwsag) as en Indogermaans spriak uun di twiig faan a Iraans spriaken. Diar san son 580.000 spreegern uun a Kaukasus, dialwiis uun det rüsk regiuun Nuurdoseetien-Alaanien, an dialwiis uun det georgisk regiuun Süüdoseetien. Diar san tau spriakwiisen: Iroonisk uun't uasten Digoorisk uun't waasten Arke spriakwiis hää sin aanj skriiwwiis, diar woort daalang oober fööraal Iroonisk skrewen. Uun Süüdoseetien woort bluas Iroonisk snaaket mä trii onerspriakwiisen: Kudaarisk, Ksaanisk an Urstuaalisk. Oseeten snaake miast uk rüsk üs naist spriak. Oseetisk woort daalang mä kyrilisk buksteewen skrewen. Diar san 26 konsonanten, 7 wokaalen an 2 diftongen: А/а, Ӕ/ӕ, Б/б, В/в, Г/г, Гъ/гъ, Д/д, Дж/дж, Дз/дз, Е/е, Ё/ё, Ж/ж, З/з, И/и, Й/й, К/к, Къ/къ, Л/л, М/м, Н/н, О/о, П/п, Пъ/пъ, Р/р, С/с, Т/т, Тъ/тъ, У/у, Ф/ф, Х/х, Хъ/хъ, Ц/ц, Цъ/цъ, Ч/ч, Чъ/чъ, Ш/ш, Щ/щ, Ъ/ъ, Ы/ы, Ь/ь, Э/э, Ю/ю, Я/я. Tidjwiis as uk det latiinsk skraft iinfeerd wurden, det hää ham oober ei trochsaat: A/a, Æ/æ, B/b, C/c, Č/č, D/d, E/e, F/f, G/g, H/h, I/i, J/j, K/k, L/l, M/m, N/n, O/o, P/p, Q/q, R/r, S/s, Š/š, T/t, U/u, V/v, X/x, Y/y, Z/z, Ž/ž Oner Joosef Staalin skul a Süüdoseeten det georgisk skraft uunnem, man det"}
{"id": "26926", "contents": "Jaghnoobisk as en nuurduastiraansk spriak an woort uun Tadjikistaan faan 2.000 bit 3.000 minsken snaaket. Det spriak as nai mä Oseetisk. Sogdisk spriak Test-Wikipedia üüb Jaghnoobisk"}
{"id": "26929", "contents": "Sogdisk wiar en uastiraans spriik, wat uun det madelasiaatisk regiuun faan Sogdien, uun det Usbekistaan an Tadschikistaan faan daaling, an uk uun sogdisk gemianskapen uun Schiina spreegen wurd. Det wiar uun det 7. juarhunert det ferkiarsspriik loongs at Siisenstruat. En spriikwiis faan’t spriik, wat uun det 8. juarhunert uun det Osruuschana regiuun spreegen wurd, wurd det Jaghnoobisk Spriik faan daaling. At skraft faan’t spriik kaam faan det Arameeisk Skraft an wiar föörluuper faan dön Uiguurisk an Mongoolisk skraften."}
{"id": "2693", "contents": "Ballerup as en stää önj Dånmark, awt ailönj Siielönj. Deer booge 46,914 manschne (2009). Commons: Ballerup – Soomling foon bile än filme Ballerup stää"}
{"id": "26934", "contents": "Nü gung wi tüs 1. Nü gung wi tüs, maai ütj det laacht, An punset haa wi uu so dol. Wan di a duas rept, sai: Gud naacht, Din stünjenglääs as fol. Din snütjwerk rabelt uu so wel, Gratmaanag dun, det as din last. Man paase üüb, di snetjer tel- -agt nü jüst bi dan kast. R: Wan dü menst, det grääf as jip an drüg, Nö do nem di gau man noch en slöög. An do nem noch ään diarbi, An do uk noch tau of trii, Eftert komst dü diar ei muar bi.:|| 2. Dü lukest efter naibers aanj An schongst haleelujaa diarbi. Paas' üüb, diar komt di likenwaanj, Hi käänt di wai för di. Wat wiarst dü roosen dol, wan hal Hed hoker't mä din pöpke drok. Wan di a duas nü haale wal, Haa öödern noch ans lok. R: Wan dü menst, det grääf as jip an drüg, Nö do nem di gau man noch en slöög. An do nem noch ään diarbi, An do uk noch tau of trii, Eftert komst dü diar ei muar bi.:|| 3. Dü meest wel flek of spei of wat, Di duas, hi haalet arken uf. Mä arke slöög, of"}
{"id": "26965", "contents": "En stoot as det order faan en lun. Enkelt iinrachtangen an minsken uun det lun fu det rocht, auer at fulk tu regiarin. Di stoot betjocht ham üüb trii elementen (efter Georg Jellinek (1851-1911)): at stootsfulk: hoker hiart diartu, an hoker ei at stootsregiuun: huar san a grensen faan di stoot at stootsfurem: (luke oner) Wikiquote: Stoot (sjiisk)"}
{"id": "26968", "contents": "Demokratii (faan ualgreks δημοκρατία dēmokratía, herskap faan't fulk) as en regiarangsfurem faan en stoot. Di ütjdruk gongt turag tu't ual Griichenlun, huar Herodot an Aristoteles diarauer spikeliaret haa, hü det fulk bi en regiarang bedialagt wurd skul. Uun neier tidj hää Abraham Lincoln det so saad: Demokratii as det regiarang faan't fulk, troch't fulk an för't fulk. Tu en demokratii faan a waastelk welt hiar 1. algemian, 2. frei an 3. gehiam woolen. An at stootsmäächt as apdiald tesken 1. legislatiif, 2. eksekutiif an 3. judikatiif iinrachtangen. At legislatiif (parlament) maaget a gesetsen, at eksekutiif (regiarang) feert a gesetsen ütj, an at judikatiif (rachtern) waaret at rocht, fööraal a grünjrochten. Demokratiin san miast ei direkt, man representatiif, at stootsmäächt woort faan weelet fertreedern ütjfeerd. Jo san miast uun poliitisk partein tuupslööden. An uk jodiaren, wat ei weelet wurd - at opositsion - haa hör fääst steed uun en demokratii. Uun en demokratii koon arken sin meenang sai, uk uun bleeden of uun't fernseen. Manertaalen mut ei faan muarhaiden onertrakt wurd. At jaft nian rian demokratii; a demokraatisk ideen wurd uun a stooten muar of maner iinhäälen. Enkelt stooten nääm jo salew demokraatisk, haa diar oober eegentelk ei föl mä uun"}
{"id": "26971", "contents": "At laachtmäächt (ingelsk: luminous intensity, formeltiaken Iv) as en miat för di laachtstruum uun en wasen rümwinkel. Hat as en grünjmiat uun't SI-süsteem. Det ianhaid het Candela (cd). Wan det laacht iin uun en rümwinkel Ω {\\displaystyle \\textstyle \\Omega } strualet, do as det laachtmäächt I v {\\displaystyle \\textstyle I_{\\mathrm {v} }} di bröök faan laachtstruum Φ v {\\displaystyle \\textstyle \\Phi _{\\mathrm {v} }} (uun Lumen, lm) an rümwinkel Ω {\\displaystyle \\textstyle \\Omega } (uun Steradiant, sr). Amkiard as di laachtstruum Φ v Ω {\\displaystyle \\Phi _{\\mathrm {v} \\Omega }} det produkt faan laachtmäächt I v {\\displaystyle \\textstyle I_{\\mathrm {v} }} an rümwinkel Ω {\\displaystyle \\textstyle \\Omega } ."}
{"id": "26972", "contents": "At Candela (latiinsk för tualaglaacht, ütjspreegen: [kanˈdeːla]) as det SI-ianhaid för't laachtmäächt. At laachtmäächt as di bröök faan laachtstruum (ianhaid Lumen, lm) an rümwinkel (ianhaid Steradiant, sr)."}
{"id": "26974", "contents": "A Rümwinkel W {\\displaystyle W} of Ω {\\displaystyle \\Omega } as en miat uun't traad dimensioon. Hi beskraft di uundial fan di rüm, di en keegel uun en kuugel iinnamt. Sodenang as diar en graten ferskeel tu en winkel uun en flaak. Di rümwinkel Ω {\\displaystyle \\Omega } as fäästlaanj üs areal A {\\displaystyle A} faan en dial faan't kuugelflaak, diald troch det kwadroot faan di raadius faan det kuugel: Ω = A / r 2 {\\displaystyle \\Omega =A/r^{2}} Bi't ianhaidskuugel ( r = 1 {\\displaystyle r=1} ) as A {\\displaystyle A} detsalew üs di rümwinkel. Di fol rümwinkel as diarmä so grat üs det kuugelflaak: 4 π {\\displaystyle 4\\pi } . Det areal säär nään kreis wees (so üs uun det tiaknang rochts). Wan't detsalew grate hää, do hää det uk disalew rümwinkel. Uk wan di rümwinkel eegentelk nian dimensioon hää, woort hi miast uun Steradiant (sr) meeden, auer det düütelker as. En rümwinkel faan 1 sr hää üüb en kuugel mä en raadius faan 1 m en areal faan 1 m2. Tu't hialer kuugel hiart oober en flaak faan 4 π r 2 {\\displaystyle 4\\pi r^{2}} , sodenang as di fol rümwinkel: Ω = 4 π s r"}
{"id": "26976", "contents": "Di laachtstruum (ingelsk: luminous flux, formeltiaken Φ v {\\displaystyle \\Phi _{\\mathrm {v} }} ) beskraft det strualin faan en laachtkwel. Lampen mä onerskiaselk efekten: Laachtmäächt"}
{"id": "26977", "contents": "At Lumen (ütspreegen: luumen, latiinsk för laacht) as det SI-ianhaid för di laachtstruum. 1 Lumen as di laachtstruum faan 1 Candela (laachtmäächt) mool 1 Steradiant (sr)."}
{"id": "26981", "contents": "John Stuart Mill (* 20. Mei 1806 uun Pentonville, Ferianigt Köningrik; † 8. Mei 1873 uun Avignon, Frankrik) wiar en britisk filosoof, poliitiker und ökonoom, een faan dön wichtig liberal teenker faan det 19. juarhunert. Hi wiar uunhinger faan’t Utilitarismus, wat faan Jeremy Bentham, san leerer an san aatj James Mill san frinj, kimen hed. Sin wiartskapelk werken teel tu a grünjlaagen faan det klasisk natschunaalökonomii, an Mill salew wurt tääld, det klasisk süstem klaar tu maagin. Hi wiar tuglik sosiaal reformer. Commons: John Stuart Mill – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "26983", "contents": "Smokhaid as det jindial faan skoonkhaid. Wat nü smok an wat skoonk as, det läät ham ei fäästlei. Man diarauer spikeliare a filosoofen uun det fääk esteetik. Smok as för üs miast det, wat üs gud dää: En smoken minsk of en smok bil mei wi hal uunluke. En smok liitje mei wi hal sjong. Smokhaid hää miast wat mä harmonii of sümetrii tu dun. Cicero sait, diar san tau slacher faan smokhaid: det ian komt üs nai, bereert üüs feelen positiif det ööder as wäärdag, bereert üüs seenken positiif Smokhaid woort daalang oober uk flooksis üs konstelk of üniarnst uunsen, an as diarmä uk negatiif besaat. Commonskategorii: Smokhaid – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26985", "contents": "Dinosauriern (Dinosauria) san en ütjstürwenen stam faan diarten. Jo wiar auer miljuunen faan juaren a wichtagst grat diarten üüb a eerd. Föör amanbi 65 miljuun juaren (K-T-grens) stoorew jo ütj. Faan didiar stam hää bluas det klas faan a fögler di wai tu't eerdneitidj (Paläogen) skaafet. Huaram a dinosauriern ütjstürwen san, as ei seeker. At sjocht so ütj, üs wan diar tau grünjer mäspelet haa: En gewaltagen asteroiid as üüb a eerd iinslaanj, an hää det kliima auer juaren so feranert, dat a miast diarten stürwen san. Wulkaanen san auer a miaten aktiif wurden an haa det kliima feranert. Diar wiar tau ordern faan dinosauriern, iindiald efter a knookenbau: Saurischia Herrerasauria Theropoda Coelophysoidea Ceratosauria Spinosauroidea Carnosauria Coelurosauria Tyrannosauroidea Ornithomimosauria Therizinosauria Oviraptorosauria Alvarezsauridae Dromaeosauridae Troodontidae Aves (Fögler) Sauropodomorpha Prosauropoda Sauropoda Diplodocoidea Macronaria Brachiosauridae Titanosauria Ornithischia Heterodontosauridae Thyreophora Ankylosauria Stegosauria Ornithopoda Hadrosauridae Pachycephalosauria Ceratopsia Commonskategorii: Dinosauriern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dinosauriern"}
{"id": "26987", "contents": "ff Di Mount Everest as en berag uun't Himalaya, an mä 8.848 m di huuchst berag üüb a eerd. Hi as ään faan a 14 aachtdüüsenern. San nööm füng hi efter di britisk lunfermeeder George Everest. Üüb Nepali het di berag Sagarmatha, üüb Tibeetisk Qomolangma. Hi leit uun Neepal üüb't grens tu Tiibet (Schiina). faan a süüd faan a nuurd faan't ISS Commonskategorii: Mount Everest – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "26989", "contents": "f Di Kilimandscharo (faan 1902 bit 1964 Keiser-Wilhelm-Toop, ingelsk Kilimanjaro) as mä 5.895 m det huuchst beragkeed uun Afrikoo. Flooksis men wi mä Kilimandscharo oober di huuchst toop, hi het Kibo of Uhuru Peak. Trinjam a Kilimandscharo leit di Kilimandscharo Natsionaalpark. Kilimandscharo-masiif mä Shira, Kibo an Mawenzi Moolet bil tu koloniaaltidjen Aparte plaanten waaks bit üüb en hööchde faan 4.500 m Commonskategorii: Kilimandscharo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kilimandscharo (sjiisk)"}
{"id": "26996", "contents": "(fe.) 2021 wiar det ian-an-twuntigst juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai. (mo.) 2021 as dåt iinj-än-twuntist iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir fånget ma en Fraidi önj. 20. Janewoore: Joe Biden wurd amtelk de 46. president faan dön Ferianigt Stooten. 13. Febrewoore: Mario Draghi wurd premier-minister faan Itaaljen. 18. Febrewoore: Premier-minister Giorgi Gacharia faan Georgien treed turag, auer hi tu plooner faan't partei faan't regiaring, Georgisk Drum, opositschuunspoliitiker Nika Melia tu ferhaftin ei jä sai wul. 19. September: En wulkaan uun't Cumbre Vieja (La Palma) bräächt ütj. 26. September: Bundesdaiswool 2021. 09. Febrewoore: Chick Corea, US-amerikoonsk jazz musiiker (* 1941) 31. August: Christian Sönksen, moolermääster (* 1935) 28. Detsember: Dr. Ommo Wilts, frisist (* 1937) 31. Deetsember: Betty White, US-ameerikoons schauspeler (* 1922) 14. Oktuuber: Wedenskaplidj üüb Halaglun (nationalgeographic.de) 06. Oktuuber: Nei wurdenbuk (amrum-news.de) -> Öömrang 23. September: Raar wirem fünjen (idw-online.de) -> Strigamia maritima 07. August Nei energiin (dw.com) -> Språkebel 01. Mei: Modellregion Nordfriesland (welt.de) -> Nuurdfresklun, Fräämenferkiar 30. April: Grääfhuug faan a bronsetidj woort ütjgrobet (rtl.de) -> Oomram, Bronsetidj 23. April: Nordfriesische Geschichte in Liedern (nordschleswiger.dk) -> Claas Riecken 01. April: Nei brag (amrum-news.de) -> Feer , Oomram 30. Maarts: Sternenpark (dpa)"}
{"id": "26997", "contents": "(fe.) 2022 as det tau-an-twuntigst juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj. (mo.) 2022 as dåt tou-än-twuntist iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir fånget ma en Saneene önj. 24. Janewoore: Presidentskapswool uun Itaalien. 04. tu 20. Febrewoore: dön XXIV. Olympisk Wonterspalen uun Peking, Schiina. 24. Febrewoore: Ruslun auerfäält a Ukraine. 09. Marts: Presidentskapswool uun Süüdkorea. 01. April: Presidentskapswool uun Frankrik. 03. April: Presidentskaps- an Parlamentswool uun Serbien. 09. Mei: Presidentskaps-, Parlaments-, Prowinsen- an Gemeendenwoolen uun a Filipiinen. 01. tu 14. Mei: Eurovision Song Contest 2022 uun Turiin, Itaalien. 29. Mei: Presidentskapswool uun Kolumbien. 18.-26. Jüüne: Kiil Weg 2022. 28. Jüüle tu 8. August: 2022 Commonwealth Games uun Birmingham, Ingelun. 11. September: Parlaments-, Prowinsen- an Gemeendenwoolen uun Sweeden. 02. Oktuuber: Presidentskaps-, Parlaments- an Bundesstootenwoolen uun Brasiilien. 08. Nofember: Hualewtidjwoolen uun dön Ferianigt Stooten. 21. Nofember tu 18. Deetsember: At Futbaal-Wäältmäästerskap 2022 uun Kataar. 10. Janewoore: Nils Århammar, filoloog (* 1931) 08. Maarts: Jakob Tholund, skuulmääster (* 1928) 08. Jüüle: Shinzō Abe, jaapaans poliitiker (* 1954) 08. Jüüle: José Eduardo dos Santos, angolaanisk poliitiker (* 1942) 08. September: Elisabeth II., Könangin faan't Ferianagt Könangrik (* 1926) 24. September: Pharoah Sanders, US-amerikoonsk jazz musiiker (* 1940) 08. Oktuuber: Ernst"}
{"id": "26998", "contents": "06. April: Greentüürsdai. 07. April: Stalfreidai. 09. April: Puasksöndai. 10. April: Puaskmundai. 7. Oktuuber: A Hamas begant en kriich jin Israel. 07. Febrewoore: Uwe Herms, skriiwer (* 1937) 17. Maarts: Tilman Zülch, aktiwist för minskenrochten (* 1939) 20. Marts: Erika Botte, skuulmääster (* 1957) 17. Oktuuber: Carla Bley, jazz musiiker (* 1936) 29. Nofember: Henry Kissinger, politiker (* 1923) 28. Deetsember: Interfresk Kongres 2024 (shz.de) -> Fresk Riad 10. August: Nordfriesisches Sommerinstituut (lifepr.de) -> Nordfriisk literatuur 09. August: Südlich der Teetasse (faz.net) -> Christoph Winter 10. Jüüle: Friesisch in Nordfriesland (shz.de) -> Manertaalen 24. Jüüne: Dai fon do Seelter (seeltersk.de) -> Saaterfresk 18. Jüüne: Portree faan Henk Wolf (om-online.de) -> Henk Wolf 31. Mei: Rungholt fünjen? (n|dr.de) -> Rungholt 26. Mei: 100 juar Friisk Foriining (n|dr.de) -> Friisk Foriining 19. Mei: 100 Jahre Friisk Foriining (shz.de) -> Friisk Foriining 15. Mei: Saaterfresk Wikipedia brükt skriiwern (nwzonline.de) -> Saaterfrasch 28. Maarts: En Uuning fuar di Taachten (deutscherpresseindex.de) -> Nordfriisk literatuur 24. Maarts: Nei komeet fünjen faan öömrang tusdochter (ndr.de) -> Jost Jahn 09. Maarts: Minderheitensparachen (dw.com) -> Manertaalen 02. Maarts: Manertaalspriaken uun a Bundesdai (zdf.de) -> Manertaalen 19. Janewoore: Google translate (heise.de) -> Google"}
{"id": "26999", "contents": "17. April: Greentüürsdai. 18. April: Stalfreidai. 20. April: Puasksöndai. 21. April: Puaskmundai."}
{"id": "270", "contents": "Osnabrück as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Naarersaksen. Jü stää heet 163.020 inboogere (2006)."}
{"id": "27000", "contents": "02. April: Greentüürsdai. 03. April: Stalfreidai. 05. April: Puasksöndai. 06. April: Puaskmundai."}
{"id": "27001", "contents": "25. Marts: Greentüürsdai. 26. Marts: Stalfreidai. 28. Marts: Puasksöndai. 29. Marts: Puaskmundai."}
{"id": "27002", "contents": "13. April: Greentüürsdai. 14. April: Stalfreidai. 16. April: Puasksöndai. 17. April: Puaskmundai."}
{"id": "27003", "contents": "29. Marts: Greentüürsdai. 30. Marts: Stalfreidai. 01. April: Puasksöndai. 02. April: Puaskmundai."}
{"id": "27005", "contents": "Oghuurisk spriaken (of uk Bolgar-Türkisk) san en twiig faan a Turkspriaken. Diar jaft at daalang man muar ian spriak faan, det as Tschuwaschisk mä amanbi 1,8 miljuun spreegern. Turkspriaken Oghuurisk (Bolgaarisk) Bolgaarisk † Chasaarisk † Tschuwaschisk mä ~ 1,8 miljuun spreegern (Ruslun, Tschuwaschien: 1,8 miljuunen, Kasachstaan: 22.000) Awaarisk (ei seeker) Hunisk (ei seeker) Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk"}
{"id": "2701", "contents": "Wochlüs of Wansen (Heteroptera) san en onerorder faan Insekten, an hiar tu't order faan a Hualewjügeten (Hemiptera). Ham käänt amanbi 40.000 slacher, diarfaan 1.000 uun Euroopa. Acanthosomatidae – Aenictopecheidae – Aepophilidae – Alydidae – Anthocoridae – Aphelocheiridae – Aradidae – Artheneidae – Belostomatidae – Berytidae – Blissidae – Canopidae – Ceratocombidae – Cimicidae – Colobathristidae – Coreidae – Corixidae – Cryptorhamphidae – Curaliidae – Cydnidae – Cymidae – Dinidoridae – Dipsocoridae – ?†Ebboidae – Enicocephalidae – Gelastocoridae – Geocoridae – Gerridae – Hebridae – Helotrephidae – Henicocoridae – Hermatobatidae – Heterogastridae – Hydrometridae – Hyocephalidae – Hypsipterygidae – Idiostolidae – †Ignotingidae – Leptopodidae – Lestoniidae – Lygaeidae – Macroveliidae – Malcidae – Medocostidae – Megarididae – Meschiidae – Mesoveliidae – Micronectidae – Microphysidae – Miridae – Nabidae – Naucoridae – Nepidae – Ninidae – Notonectidae – Ochteridae – Omaniidae – Oxycarenidae – Pachygronthidae – †Pachymeridiidae – Pachynomidae – †Palaeoleptidae – Paraphrynoveliidae – Parastrachiidae – Pentatomidae – Phloeidae – Piesmatidae – Plataspididae – Pleidae – Plokiophilidae – Polyctenidae – Potamocoridae – Pyrrhocoridae – Reduviidae – Rhopalidae – Rhyparochromidae – Saldidae – Schizopteridae – Scutelleridae – Stemmocryptidae – Stenocephalidae – Termitaphididae – Tessaratomidae – Thaumastellidae – Thaumastocoridae – Thyreocoridae – Tingidae –"}
{"id": "27010", "contents": "At Chaladschisk spriak, of uk Chaladsch, Khalaj (persisk ‏زبان خلجی‎ , aanj nööm Xələc dili of Qalayce) as en Turkspriak, diar faan amanbi 40.000 minsken uun a Iraan snaaket woort. Chaladsch as det iansagst spriak uun det Arghu-skööl faan a Turkspriaken. Chaladschisk bi Ethnologue Frawley, William J. (2003). International Encyclopedia of Linguistics. Volume 3. Oxford University Press. ISBN 0195139771. Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk"}
{"id": "27011", "contents": "At Tschuwaschisk spriak (tschuwaschisk Чӑваш чӗлхи/Čǎvaš čĕlchi, Чӑвашла/Čǎvašla) as det iansagst Turkspriak uun det skööl faan a Oghuurisk spriaken. Uun det rüsk republik Tschuwaschien as hat amtsspriak bitu at rüsk spriak. Diar snaake amanbi 1,8 miljuun minsken Tschuwaschisk, uun't naiberlun Kasachstaan san't amanbi 22.000. Tschwaschisk hoodwurden haa sääks kaasen. Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk Commonskategorii: Tschuwaschisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Tschuwaschisk"}
{"id": "27018", "contents": "Tschuwaschien Tschuwaschien (tschuwaschisk Чӑваш Ен of Чӑваш Республики / Çăvaš Jen, Çăvaš Respubliki; rüsk Чувашия, rüsk Чувашская Республика / Tschuwaschija, Tschuwaschskaja Respublika) as en autonoom republiik uun di Europeesk dial faan Ruslun. Hat leit uun di föderatjuunskreis Wolga. Tschuwaschien hää fiiw stäädkreiser an 21 lunkreiser (rajons): Commonskategorii: Tschuwaschien – Saamlang faan bilen of filmer Tschuwaschisk spriak"}
{"id": "27019", "contents": "Kam jurt, we wan en iilj heer mååge. Lätj üs da troole ferdriwe! Da troole foon iirtids we wan ferjååge. We wan da troole ferdriwe, Üt önj e nåcht da troole we siinje. En biiken sü häl as e däi wan we tiinje. Kaame ja änkeltwis unti bai bunke, We wan da troole ferdriwe! Wi driwe jam wäch än üt önj e junke. Frasch wan we weese än bliwe! Tams Jörgensen än Knut Kiesewetter, 1974 Hiile täkst (friesenrat.de) Biiki (sölring) Biakin (öömrang) Knut Kiesewetter schungt (YouTube)"}
{"id": "2702", "contents": "Rødovre as en stää önj Dånmark, awt ailönj Siielönj. Deer booge 36 228 manschne (2009). Commons: Rødovre – Soomling foon bile än filme Rødovre Kommune"}
{"id": "27024", "contents": "Henry Purcell [ˈhɛnɹɪ ˈpɜːsəl] of [pɜr'sɛl] (* amanbi 10. September 1659 uun Westminster; † 21. Nofember 1695 uk diar) wiar en ingels komponist faan’t Barok. Al tu sin leewentstidjen wiar hi de bedüüdenst ingels komponist. Henry Purcell wiar a dring faan en lasmaat faan at Chapel Royal, Köning Kaarl II. sin schongsterkapel. Hi fing sin liar üüs koordring faan detsalew kapel troch sin föörstuner Henry Cooke († 1672) an sin efterfuliger Pelham-Humfrey (1647-1674). Efter Humfrey sin duas ging hi sin liar mä John Blow an Matthew Locke (1621 of 1622-1677) widjer. 1676 auernaam hi’t steed faan organist bi det Westminster Abbey. Uun detsalew juar skreew hi musik tu John Dryden sin teaaterstak Aureng-Zebe an tu Thomas Shadwell sin Epsom Wells an The Libertine. Det fuliget widjer teaaterstakmusiken, diaroner en uwertüür an en maskenspal tu Shadwell sin bewerking faan William Shakespeare sin Timon of Athens. 1682 wurd Purcell üüs organist faan’t Chapel Royal uunsteld, en steed, wat hi tu liker tidj mä sin steed üus organist bi det Westminster Abbey hed. Sin iarst drükt werken, dön Twelve Sonatas, wurd 1683 skrewen. Uun a juaren diarefter skeeb hi fööraal geistelk musik an ooden tu köningelk festen. 1685 skreew hi för Jaakob II."}
{"id": "27027", "contents": "Jap Peter Hansen Jap Peter Hansen (* 8. Jüüle 1767 uun Weesterlön' üüb Sal; † 9. August 1855 uun Kairem) wiar en siamaan an skriiwer faan Sal. Sin bekäändst werk as’t komeedestak Di Gitshals of di Söl’ring Pidersdai. Di Gitshals of di Söl'ring Piðersdai (1809; komeedestak) Di lekelk Stjüürman (1822; nowel) Di ual' en di nii Tid' üp Söl' (1843 skrewen, ei ütjden; komeedestak) Di lekelk falsk Tiring (1934 ütjden; nowel)"}
{"id": "27029", "contents": "Di Gitshals of di Söl’ring Piđersdai Di Gitshals of di Söl’ring Pidersdai as en komeedestak uun fjauer aptööger faan de Söl'ring skriiwer Jap Peter Hansen. Hansen skreew det uun sin siafaardtidj twesken 1788 an 1792. Uk wan’t stak 1809 ütjden wurd, wiar en uurapfeering faan amatöörkomeedjanten iarst 22. Febrewoore 1880 (a Piadersdai) uun Muasem. A hoodkaraktern faan’t stak san Pider Madsen an sin woksen jongen Korneelis an Ellen. At jaft uk Pider Madsen sin wüf Gon’nel, diar en gudaardig mensk as. Öler karaktern, diar uun’t stak föörkem, san: Jēns Kuk (1. aptooch) Ejrkel’ Senken (1. aptooch) , en aarem wüf Kristjan Moggels (1. aptooch), en neiskirig jong dring Tau letj dringer, diar uun de iarst aptoog briaw bring Bleik (2. aptooch), Gon’nel sin bruler En moon faan Wiringhiird (2. aptooch) Hans Post, en jong dring, diar uun de naist aptooch en briaf brangt Inken Lassen (2. aptooch), en foomen faan en naibüür Mērret Andreesen (2. aptooch), diar Korneelis sin bridj wurt. Booi Joohannissen (3. aptooch an 4. aptooch), diar Ellen san maan wurt. Uas Baaiken (3. aptooch) Welhelm Sörrens (3. aptooch). Elsi Lassen (3. aptooch), Inken Lassens sin mam. Eeb Madtsen (3. aptooch an 4. aptooch), Pider Madtsen san bruler."}
{"id": "2703", "contents": "Viborg as en stää önj Dånmark, aw Jutlönj. E stää läit önjt norden foon e Regjoon Midtjylland. Deer booge 41.239 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon e Regjoon Midtjylland än jü Viborg Komuun. Sct. Mogens gade Commons: Viborg – Soomling foon bile än filme Viborg Kommune Denmark: Midtjylland, citypopulation.de"}
{"id": "27034", "contents": "[I] Sylter Lustspiele Mit Übersetzung, Erläuterungen und Wörterbuch herausgegeben von Professor Dr. Theodor Siebs - - - - I. Erich Johannsen's “Freier von Morsum” II. Erich Johannsen's “Liebeswerbung auf Sylt” - - - - Greifswald. Verlag und Druck von Julius Abel. 1898. [II] [III] Inhalt. Vorwort an die Sylter, von Theodor Siebs . . 1 Di Frier fan Moasum (Der Freier von Morsum), Lustspiel in einem Aufzuge, von E r i c h J o- h a n n s e n, deutsch von T h e o d o r S i e b s . . 7 Sölring Halfjungkendrēnger (Liebeswerbung auf Sylt), Liederspiel in Versen in einem Auf- zuge, von E r i c h J o h a n n s e n, deutsch von T h e o d o r S i e b s . . . . . . . . . . 81 Die Sylter Sprache, von T h e o d o r S i e b s . . . 129 Ihre Ausbreitung und ihr Verhältniss zum Deutschen und Dänischen 129. Ältere Sylter Literatur 130. Schreibung und Aussprache der Vokale 131, der Konsonanten 132. Un- vermeidliche Unregelmässigkeiten der Schreibung 134."}
{"id": "2704", "contents": "Køge as en stää önj Dånmark, awt ailönj Siielönj. Deer booge 34,937 manschne (2010). Commons: Køge – Soomling foon bile än filme Køge Kommune"}
{"id": "2705", "contents": "A Weederluuper (Gerris lacustris) as en slach faan Wochlüs (Heteroptera) an hiart tu a insekten. Hi komt aueraal uun Euroopa föl föör. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Weederluupern Wikispecies hää en artiikel tu: Weederluupern"}
{"id": "2706", "contents": "At Hoodlüs (Pediculus humanus capitis) as en insekt saner jügen, hat hiart tu a minskenlüs (Pediculidae). Commonskategorii: Hoodlüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pediculus humanus"}
{"id": "27074", "contents": "Prof. Dietrich Hofmann (* 17. Detsember 1923 uun Bad Lobenstein, Tüüringen; † 13. Detsember 1998 uun Preetz, Schleswig-Holstian) wiar en sjiisken germanist, skandinawist an frisist. Faan 1942 bit 1949 hää Hofmann un Leipzig studiaret. Bi't CAU uun Kiil werket hi faan 1948 bit 1951 bi profeser Hans Kuhn. Sant 1950 wiar hi bi't Nuurdfresk Wurdenbuksteed. 1959 as'er profeser wurden uun Saarbrücken an ging 1962 tu Münster. 1969 as Hofmann di efterfulger faan Hans Kuhn uun Kiil wurden. Diar hää hi 1972 det fääk Frisistik iinfeerd. An 1978 wiar Bo Sjölin diar di iarst profeser för Frisistik. 1989 ging Hofmann uun pangjuun. Die k-Diminutiva im Nordfriesischen und in verwandten Sprachen. Köln. Böhlau, 1961. Altfriesisches Wörterbuch. Heidelberg. Winter, 1985, 2. aplaag Literatüür faan of auer Dietrich Hofmann uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "2708", "contents": "Fering as det nuurdfresk spriak faan't eilun Fer, an liket at öömrang auer a miaten. Fering an öömrang hiar tu a eilunsfresk spriakwiisen uun Nuurdfresklun. Amanbi 3.000 minsken snaake fering, fööraal üüb Waasterlun-Fer. Am onerskääst trii spriakwiisen üüb Fer, det san weesdring uun't waasten, aadring uun't uasten an boowentaareps uun't süüden. Mä det äälst skraftelk dokument auer't fering as det auersaatang faan Martin Luther san letj katechismus. Uk det äälst nuurdfresk dokument auerhood komt faan Fer, det as at balaad \"A Bai, a Reder\" faan amanbi at juar 1500. Am det spriak komert ham üüb Fer di Fering Ferian an at Ferring Stiftang. Uun a sööwentager juaren jääw det en letj tidjskraft mä fering teksten, di \"Breipot\". Dan an wan stäänt uk ans en letjen artikel üüb fering uun't öömrang bleed \"Der Insel-Bote\". Fering gramatik faan't NFI Fering-Öömrang bidracher üüb Tjabelstünj Ferring-Stiftang Ocke-Schwen Bohn sin sidj mä spriakpreewen. Arthur Fadden Earle Page Joseph Lyons James Scullin Ben Chifley"}
{"id": "27088", "contents": "Det Limborig Prowins (üüb Holuns: Provincie Limburg [ˈlɪmbɵrx]; üüb Fraansöösk: Province de Limbourg) as en prowins uun a nuurduast faan Belgien. Uun a nuurd an waast lei a Neederlunen, uun a süüd leit det Lüttich Prowins, uun a süüdwaast det Fleemisk-Brabant Prowins an uun a nuurdwaast det Antwerpen Prowins. At prowins hee 880.397 lidj (2021). At hoodsteed faan’t prowins as Hasselt. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee trii arrondissementen: Uun jodiar trii arrondissementen lei 42 gemeenden: Alken As Beringen Bilzen Bocholt Borgloon Bree Diepenbeek Dilsen-Stokkem Genk Gingelom Halen Ham Hamont-Achel Hasselt Hechtel-Eksel Heers Herk-de-Stad Herstappe Heusden-Zolder Hoeselt Houthalen-Helchteren Kinrooi Kortessem Lanaken Leopoldsburg Lommel Lummen Maaseik Maasmechelen Nieuwerkerken Oudsbergen Peer Pelt Riemst Sint-Truiden Tessenderlo Tongern Voeren Wellen Zonhoven Zutendaal Dön miast lidj uun't prowins snaake Fleemisk. Belgium: Administrative Division, citypopulation.de Belgium: Limburg, citypopulation.de Commonskategorii: Limborig (Prowins uun Belgien) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "27094", "contents": "Wratsa (üüb Bulgaarsk: Враца Vraca) as en steed uun a nuurdwaast faan Bulgaarien. Det hee 60.692 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Wratsa Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27095", "contents": "Widin (üüb Bulgaarsk: Видин Vidin) as en steed uun a nuurdwaast faan Bulgaarien. Det hee 48.071 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Widin Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27096", "contents": "Blagoewgrad (üüb Bulgaarsk: Благоевград Blagoevgrad) as en steed uun a süüduast faan Bulgaarien. Det hee 70.881 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Blagoewgrad Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27097", "contents": "Burgas as en steed uun a süüduast faan Bulgaarien. Det hee 206.139 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Burgas Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27098", "contents": "Chaskowo (üüb Bulgaarsk: Хасково Haskovo) as en steed uun a süüduast faan Bulgaarien. Det hee 76.397 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Chaskowo Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27099", "contents": "Dobritsch (üüb Bulgaarsk: Добрич Dobrič) as en steed uun a nuurduast faan Bulgaarien. Det hee 91.030 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Dobritsch Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "271", "contents": "Paderborn as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen. E stää läit önj e Kris Minden-Lübbecke. Dåt heet 308.335 inboogere (2020). Germany: North Rhine-Westphalia, citypopulation.de"}
{"id": "2710", "contents": "Föör (Üp Fööring: Feer) es en nuurđfriisk Ailön. Hat liit twesken Söl, Aamrem, Lungnes, Föör es ombi 86 km2 gurt. Dat Friisk fan Föör jit Fering, en üp Fering jit dit Ailön Feer. Fering uur fan muar Feringern snaket üs Sölring tö di Tal fan Sölringer. Mathies Petersen Folkert Arewsten Knud Broder Knudsen Ocke Nerong Lorenz Conrad Peters Reinhard Arfsten Oluf Braren Simon Reinhard Bohn Stine Andresen Wyk Bualichsem Wraksem Ööwenem Madlem Aalkersem Njiblem Guating Wiisem Borigsem Hedehüsem Ödersem Grat Dunsem Letj Dunsem Süđerjen Olersem Klantem Taftem Olersemer Enenkui Bualigsemer Fügelkui Oewenemer Fügelkui Fööring Spraak Webcams üüb Feer A wonterköning Föhr-Forum Das Forum der Föhr-liebten"}
{"id": "27100", "contents": "Gabrowo (üüb Bulgaarsk: Габрово Gabrovo) as en steed uun a nuurd faan Bulgaarien. Det hee 58.950 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Gabrowo Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27101", "contents": "Jambol as en steed uun a uast faan Bulgaarien. Det hee 74.132 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Jambol Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27102", "contents": "Kerdschali (üüb Bulgaarsk: Кърджали Kǎrdžali) as en steed uun a süüd faan Bulgaarien. Det hee 43.880 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Kerdschali Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27103", "contents": "Kjustendil as en steed uun a süüdwaast faan Bulgaarien. Det hee 44.532 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Kjustendil Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27104", "contents": "Lowetsch (üüb Bulgaarsk: Ловеч Loveč) as en steed uun a nuurd faan Bulgaarien. Det hee 36.600 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Lowetsch Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27105", "contents": "Montana (üüb Bulgaarsk: Монтана Montana) as en steed uun a nuurdwaast faan Bulgaarien. Det hee 43.781 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Montana Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27106", "contents": "Pasardschik (üüb Bulgaarsk: Пазарджик Pazardžik) as en steed uun a maden faan Bulgaarien. Det hee 71.979 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Pasardschik Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27107", "contents": "Pernik as en steed uun a süüdwaast faan Bulgaarien. Det hee 80.191 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Pernik Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27108", "contents": "Plewen (üüb Bulgaarsk: Плевен Pleven) as en steed uun a nuurd faan Bulgaarien. Det hee 106.954 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Plewen Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27109", "contents": "Plowdiw (üüb Bulgaarsk: Пловдив Plovdiv) as en steed uun a maden faan Bulgaarien. Det hee 338.153 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Plowdiw Prowins. Folksteeling 2011: 161.453. Folksteeling 2001: 149.642. Fölker (2011): Bulgaarern - 123.469, Türken - 10.128, Roma - 1297, ölern - 1750. Bulgaria, citypopulation.de Ruse, citypopulation.de"}
{"id": "27110", "contents": "Rasgrad (üüb Bulgaarsk: Разград Razgrad) as en steed uun a nuurduast faan Bulgaarien. Det hee 33.880 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Rasgrad Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27111", "contents": "Ruse (üüb Bulgaarsk: Русе Ruse) as en steed uun a nuurd faan Bulgaarien. Det hee 149.642 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Ruse Prowins. Elias Canetti (1905-1994), bulgaars-britisk skriiwer, wurd uun Ruse bäären. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27112", "contents": "Schumen (üüb Bulgaarsk: Шумен Šumen) as en steed uun a nuurduast faan Bulgaarien. Det hee 80.855 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Schumen Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27113", "contents": "Silistra as en steed uun a nuurduast faan Bulgaarien. Det hee 35.607 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Silistra Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27114", "contents": "Sliwen (üüb Bulgaarsk: Сливен Sliven) as en steed uun a uast faan Bulgaarien. Det hee 91.620 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Sliwen Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27115", "contents": "Smoljan as en steed uun a süüd faan Bulgaarien. Det hee 30.642 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Smoljan Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27116", "contents": "Stara Sagora (üüb Bulgaarsk: Стара Загора Stara Zagora) as en steed uun a süüd faan Bulgaarien. Det hee 138.272 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Stara Sagora Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27117", "contents": "Tergowischte (üüb Bulgaarsk: Търговище Tǎrgovište) as en steed uun a nuurduast faan Bulgaarien. Det hee 37.611 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Tergowischte Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27118", "contents": "Warna (üüb Bulgaarsk: Варна Varna) as en steed uun a nuurduast faan Bulgaarien. Det hee 334.870 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Warna Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27119", "contents": "Weliko Ternowo (üüb Bulgaarsk: Велико Търново Veliko Tǎrnovo) as en steed uun a nuurd faan Bulgaarien. Det hee 68.783 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Weliko Ternowo Prowins. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27131", "contents": "Det Sofia Prowins (üüb Bulgaars: област Софийска, област София of Софийска област oblast Sofijska, oblast Sofija of Sofijska oblast) as ian faan dön 28 prowinsen faan Bulgaarien. At prowins leit uun a waast faan't lun. Det hee 247.489 lidj (2011). At hoodsteed faan't prowins as Sofia, uk wan't steed nian dial faan prowins as. Bulgaria, citypopulation.de"}
{"id": "27134", "contents": "[I] Rhonghar Jarr. - - - - Fahrten eines Friesen in Dänemark, Deutschland, Ungarn, Holland, Frankreich, Griechenland, Italien und der Schweiz. von Harro Harring - - - - Vier Bände nebst einem Vorläufer. - - - - E r s t e r B a n d. Mit einem Wort an Johannes W i t, genannt von D ö r r i n g. - - - - München, 1828. Joseph Lindauer'sche Buchhandlung. (C. T. Fr. Sauer.)"}
{"id": "27139", "contents": "[1] Rhonghar Jarr. - - - - Fahrten eines Friesen in Dänemark, Deutschland, Ungarn, Holland, Frankreich, Griechenland, Italien und der Schweiz. von Harro Harring - - - - Zweiter Band. - - - - München, 1828. Joseph Lindauer'sche Buchhandlung. (C. T. Fr. Sauer.)"}
{"id": "27144", "contents": "[1] Rhonghar Jarr. - - - - Fahrten eines Friesen in Dänemark, Deutschland, Ungarn, Holland, Frankreich, Griechenland, Italien und der Schweiz. von Harro Harring - - - - Dritter Band. - - - - München, 1828. Joseph Lindauer'sche Buchhandlung. (C. T. Fr. Sauer.)"}
{"id": "27149", "contents": "[1] Rhonghar Jarr. - - - - Fahrten eines Friesen in Dänemark, Deutschland, Ungarn, Holland, Frankreich, Griechenland, Italien und der Schweiz. von Harro Harring - - - - Vierter Band. Mit einem Anhange: Fragment über die Griechische Insurrection. - - - - München, 1828. Joseph Lindauer'sche Buchhandlung. (C. T. Fr. Sauer.)"}
{"id": "2716", "contents": "Anen an Ges (Anseriformes) san en order faan fögler uun a biologii. - 3 slacher Anhima Anhima cornuta Chauna Chauna chavaria Chauna torquata - 1 slach Heisterges (Anseranas) Heistergus (Anseranas semipalmata) - 169 slacher Aix Mandarin-An (Aix galericulata) Carolina-An (Aix sponsa) Anas Gräfögel (Anas acuta) Slob (Anas clypeata) Uart (Anas crecca) Smen (Anas penelope) Wil An (Anas platyrhynchos) Leguart (Anas querquedula) Madelan (Anas strepera) Aythya Toofelan (Aythya ferina) Toopet An (Aythya fuligula) Beragan (Aythya marila) Malacorhynchus Malacorhynchus membranaceus Salvadorina Salvadorina waigiuensis - Echt Ges (Anserini) - Fialges (Anser) Grä Gus (Anser anser) Snägus (Anser caerulescens) Siadgus (Anser fabalis) Siages (Branta) Groltergus (Branta bernicla) Kanadagus (Branta canadensis) Greenlungus (Branta leucopsis) - Hanenges (Cereopsini) - Hanenges (Cereopsis) Hanengus (Cereopsis novaehollandiae) - Swaanen (Cygnini) - Coscorobaswaanen (Coscoroba) Coscorobaswaan (Coscoroba coscoroba) Swaanen (Cygnus) Letj Swaan (Cygnus bewickii) Sjongswaan (Cygnus cygnus) Grat Swaan (Cygnus olor) Bucephala Bralan (Bucephala clangula) Clangula Isfögel (An) (Clangula hyemalis) Melanitta Suart An (Melanitta nigra) Mergellus Letj Seegnääb (Mergellus albellus) Mergus Grat Seegnääb (Mergus merganser) Madel Seegnääb (Mergus serrator) Somateria Eidergus (Somateria mollissima) Alopochen Nilgus (Alopochen aegyptiacus) Tadorna Baragan (Tadorna tadorna) Commonskategorii: Anen an Ges – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Anen an Ges"}
{"id": "27162", "contents": "At Luksemborags spriak (Aanj nööm Lëtzebuergesch) as ian amtspriak faan Luksemborag. Hat hiart tu a mooselfrenkisk spriakwiisen faan't Madelsjiisk."}
{"id": "27164", "contents": "En juarhunert (jh.) as en tidjrüm faan ianhunert juaren. Hat begant mä di 1. Janewoore faan't juar 1 uun det juarhunert, an häält ap mä di 31. Detsember faan't hunerst juar. Tjiin juarhunerten san en juardüüsen. Di 1. Janewoore 2000 as det nei juardüüsen feiert wurden. Det wiar oober eegentelk ei rocht, auer det nei juarhunert, an diarmä det nei juardüüsen iarst di 1. Janewoore 2001 begand. En ööder fraag wiar, hü gung kompjuutern mä det juarstaal am. Efter (19)97, 98, 99 kaam nü det juar 00, an näämen wost so rocht, hüföl komer didiar Y2K bug (juar 2000 feeler) maaget. Det as do oober ei so slim wurden, üs a lidj iarst mend. Uun a Gregoriaans kalender jaft an nian juar 0 (nol). Det juar föör't juar 1 (ian) wiar det juar 1 f.Kr. (ian föör Krast). Wikiquote: Juarhunert (sjiisk)"}
{"id": "27167", "contents": "Madelfrenkisk as en skööl faan madelsjiisk spriakwiisen. Rheinisk spriaken (Rheinisk weier) Neederfrenkisk (woort tu't Plaatsjiisk tääld) : Nuurdneederfrenkisk (1) : Süüdneederfrenkisk, Limborags (2) Madelfrenkisk : Ripuarisk, mä Kölsch (3) : Mooselfrenkisk (4 + 5) : - Luksemborags (Lëtzebuergesch) : Siebenbürgisk-Seksisk (Rumeenien) Rheinfrenkisk (6)"}
{"id": "27169", "contents": "Mooselfrenkisk as en waastmadelsjiisk spriakwiis faan't Huuchsjiisk. Hat woort üüb bias ääger faan a struum Moosel spreegen, bit iin uun Belgien, Luksemborag an Frankrik. Det mooselfrenkisk spriakregiuun woort iindiald tu: Nuurdmooselfrenkisk (eegentelk: nuurdwaast) mä Luksemborags Süüdmooselfrenkisk (eegentelk: süüduast) Siebenbürgisk-Seksisk (uun Rumeenien); as uun't 12. juarhunert faan siidlern diar henbroocht wurden Lothringisk uun Frankrik hiart dialwiis tu't Mooselfrenkisk, dialwiis uk tu't Rheinfrenkisk Ian kääntiaken tesken Nuurd- an Süüdmooselfrenkisk as det op / of (= “üüb”) spriakgrens. Commonskategorii: Mooselfrenkisk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2717", "contents": "Echt Anen, Fögel san en onerfamile faan a Anenfögler (Anatidae). Aix - Amazonetta - Anas - Asarcornis - Aythya - Cairina - Callonetta - Chenonetta - Lophonetta - Malacorhynchus - Marmaronetta - Netta - Nettapus - Pteronetta - Salvadorina - Speculanas Triibuus: Anatini (Swäämanen) – Aythyini (Dükanen) – [ Mergini (Sia-Anen) ] – Malacorhynchini Aix Mandarin-An (Aix galericulata) Carolina-An (Aix sponsa) Anas, Eegentelk Anen Gräfögel (Anas acuta) Slob (Anas clypeata) Uart (Anas crecca) Smen (Anas penelope) Wil An (Anas platyrhynchos) Leguart (Anas querquedula) Madelan (Anas strepera) Aythya, Dükanen Toofelan (Aythya ferina) Toopet An (Aythya fuligula) Beragan (Aythya marila) Malacorhynchus Malacorhynchus membranaceus Salvadorina Salvadorina waigiuensis Commonskategorii: Echt Anen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Anen"}
{"id": "27172", "contents": "Rheinfrenkisk as en skööl faan madelsjiisk spriakwiisen. Efter nuurdwaasten tu woort madelfrenkisk snaaket. Efter süüduasten, bääft at Speyerer Linie, began a boowersjiisk spriakwiisen. Rheinfrenkisk spriakwiisen : Hesisk (1) : Pfeltsisk (2) : Lothringisk (3) (-> Elsesisk) : Pennsilwaanisk (Pennsylvania, USA) Wikipedia üüb Rheinfrenkisk"}
{"id": "27173", "contents": "Di Rheinisk weier as en regiuun bi a Rhein, huar Rheinisk spriaken snaaket wurd. Dialwiis wurd jo tu't Plaatsjiisk tääld (nuurden faan a Benrather Linie), dialwiis tu't Madelsjiisk."}
{"id": "27174", "contents": "Neederfrenkisk as en skööl faan plaatsjiisk spriakwiisen, diar bi a liager Rhein snaaket wurd. Neederluns mä: Holuns Brabantisk Limborags Uastflaams Waastflaams Waasthuks Sialuns (Zeeuws) Afrikaans (Süüdafrikoo, Namiibia) Neegerholuns (Kariibik) † Ceylon Dutch (Sri Lanka) † Nuurd- an Süüdneederfrenkisk (Sjiisklun)"}
{"id": "27175", "contents": "Limborags (aanj nööm Limbörgsj, Lèmbörgs, Plat) as en skööl faan süüdneederfrenkisk spriakwiisen uun't Prowins Limburg (Neederlunen), man uk diar auer henwech uun Belgien an Sjiisklun. Hat as gudkäänd efter't Europeesk Charta för a Regiunaal- an Manertaalspriaken."}
{"id": "27176", "contents": "Waastfeelisk as en skööl faan plaatsjiisk spriakwiisen. Jo wurd fööraal uun Waastfaalen snaaket. A waastfeelisk spriakwiisen san üüb det koord orangj uunmoolet (<9> bit <17>). Jo het enkelt: 09. Grafschafter Platt 10. Onerems spriakwiisen 11. Osnabrücker Platt 12. Ravensbergs-Lippisk 13. Münsterluns 14. Waast-Münsterluns 15. Soester Platt 16. Paderborner Platt 17. Merkisk Platt Efter süüdwaasten tu wurd neederfrenkisk spriakwiisen snaaket. Jo hiar al tu a Rheinisk weier. Efter nuurden an uasten woort Uastfresk Plaatsjiisk (5), Oldenborags (4) an Hannoversk (18) Plaatsjiisk snaaket."}
{"id": "27179", "contents": "Uastfresk Plaatsjiisk (aanj nööm: Oostfreesk (Platt)) as det plaatsjiisk spriakwiis faan Uastfresklun. Hat hiart tuup mä det Gronings tu a nuurdneedersaksisk spriakwiisen. Mä di ütjdruk Uastfresk as miast det Uastfresk Plaatsjiisk mend. Di nööm as eegentelk ei rocht, auer Uastfresk Plaatsjiisk nian Fresk as. Det eegentelk Uastfresk woort noch uun't Saaterlun snaaket. A Saaterfresken nääm hör aanj spriak oober ei Uastfresk, jo sai tu hör spriak Seeltersk (Saaterfresk). Uastfresk wurdenbuk (Ostfriesische Landschaft) Test-Wikipedia üüb Uastfresk Plaatsjiisk Bi Alugha jaft et en en Video üüb Sölring an Uastfresk Amtelk skriiwwiis faan a Ostfriesische Landschaft: https://www.platt-wb.de/platt-hoch/?term=Oostfreesk"}
{"id": "2718", "contents": "Holstebro as en stää önj Dånmark, ap Jutlönj. E stää läit önjt weesten foon e Regjoon Midtjylland. Deer booge 36.489 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Holstebro Komuun. Commons: Holstebro – Soomling foon bile än filme Holstebro Kommune Denmark: Midtjylland, citypopulation.de"}
{"id": "27180", "contents": "Gronings (aanj nööm Grunnegs, Grönnegs of Grunnegers) het jo plaatsjiisk spriakwiisen uun't Prowins Groningen an diar ambi. Gronings as nai mä't Uastfresk Plaatsjiisk an hiart tu a Nuurdneedersaksisk spriakwiisen faan't Plaatsjiisk."}
{"id": "27189", "contents": "A NATO (ingelsk North Atlantic Treaty Organization Nuurdatlantikferdrachorganisatsion, fransöösk OTAN – Organisation du traité de l’Atlantique nord), as en internatsionaal organisatsion. Hör grünjlaag as di Nuurdatlantikferdrach. Hat as en militeerferbinjang, ferfulagt oober uk widjergungen poliitisk intresen. At NATO-hoodkwartiar sat sant 1967 uun Brüssel, diarföör wiar't uun London. Wichtag iinrachtangen faan a NATO san uk det ACO (of uk: Supreme Headquarters Allied Powers Europe / SHAPE) naibi Mons (Belgien) an det Allied Command Transformation (ACT) uun Norfolk (Virginia). Commonskategorii: NATO – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2719", "contents": "Taastrup as en stää önj Dånmark, awt ailönj Siielönj. Deer booge 32,260 manschne (2010). Commons: Taastrup – Soomling foon bile än filme Høje-Taastrup Kommune"}
{"id": "27193", "contents": "Pennsilwaanisk (Pennsylvania Dutch, Deitsch) as en madelsjiisk spriakwiis, diar siidlern tu Ameerikoo broocht haa. Hat woort daalang noch uun Pennsylvania, Ohio an Indiana, man uk uun Ontario (Kanada) snaaket. A spreegern san miast Amischen of Mennoniten. Countys uun Ameerikoo mä en huugen uundial (%) faan Pennsylvania Dutch (blä) en huuch spreegertaal (ruad), fööraal uun Pennsylvania en huugen uundial an en huuch spreegertaal (brons) Haag, E. (1982), A Pennsylvania German reader and grammar, University Park: Pennsylvania State University Press (Archive.Org) Wikipedia üüb Pennsilwaanisk Commonskategorii: Pennsilwaanisk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2720", "contents": "Slagelse as en stää önj Dånmark, awt ailönj Siielönj. Deer booge 31,918 manschne (2010). Commons: Slagelse – Soomling foon bile än filme Slagelse Kommune"}
{"id": "27208", "contents": "Christoph Weinert as en filmrejesöör an dreibukskriiwer. Hi lewet uun Berlin an Hamborag an befaadet ham uun sin dokudraamas, dokumentaar- an spalfilmer föraal mä selskapsrelewant an histoorisk teemos an biografiin faan bedüüden persöönelkhaiden. Weinert hää bi't konsthuuchskuul faan't uniwersiteet Kassel studiaret, an hää do üs rejii-asistent bi flook spalfilmen uun Frankrik an Sjiisklun mäwerket. Sant 1994 as hi frei skriiwer an rejesöör. Weiße Jäger-Weißes Gold - Nominiaret för di Gulen Lööw 1997 Henry Steinway - Spezialpris faan't jury för di internatsionaal film uun Houston 2011 Levi Strauss - Spezialpris faan't jury för di internatsionaal film uun Houston 2011 Geheimsache Mauer - Nominiaret för di Sjiisk Fernseepris 2011 Acht Geschwister (Eight Brothers and Sisters) - Snowdance Award in the category 'Best Documentary' at the Snowdance Independent Film Festival 2023 Weiße Jäger-Weißes Gold, 1997 Die Quotenmacher, 2001 mä Ingo Helm: Die Geschichte Norddeutschlands, 2005 Bismarck, Kanzler und Dämon, 2007 Helmut Schmidt-Mein Jahrhundert, 2008 Levi Strauss-Blue Jeans Billionaire, 2009 Verrat an Polen, 2010 Henry Steinway-Birth of a Legend, 2010 Geheimsache Mauer, 2011 100 Jahre Landleben, 2012 Hindenburg, 2013 Berlin und Tucholsky, 2015 Fallada-Im Rausch des Schreibens, 2016 Der Reichstag, 2017 Dutschke, 2018 Jüdisch in Europa, 2019 Beyond All Memories, 2020 Acht Geschwister, 2023"}
{"id": "2721", "contents": "Hillerød as en stää önj Dånmark, awt ailönj Siielönj. Deer booge 29,951manschne (2010). Hillerød Kommune"}
{"id": "2722", "contents": "Svendborg as en stää bai e söödküst foont ailönj Fyn, önjt Dånsch. E stää hiirt tu e Regjoon Syddanmark; dåt as e soowentgrutst stää önj e regjoon. Deer booge 27.300 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Svendborg Komuun. Commons: Svendborg – Soomling foon bile än filme Svendborg Kommune Denmark: Syddanmark, citypopulation.de"}
{"id": "2723", "contents": "Hjørring as en stää önjt norden foon Jutlönj, önjt Dånsch. E stää hiirt tu e Regjoon Nordjylland; dåt as jü tweedgrutst stää önj e regjoon. Deer booge 25.644 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Hjørring Komuun. Commons: Hjørring – Soomling foon bile än filme Hjørring Kommune Denmark: Nordjylland, citypopulation.de"}
{"id": "27238", "contents": "Det Jawaans Spriik (üüb Jawaans: ꦧꦱꦗꦮ båsa Jåwå [bɔsɔ dʒɔwɔ]) as en Austroneesk Spriik, wat faan a jawaans lidj uun a maden an uast dialen an uk bi a nuurdwaast eeg faan det eilun Jaawa uun Indoneesien spreegen wurt. At jaft uk spreegern faan’t spriik uun Malaysia an Singapuur. Hög lidj faan jawaans ufkemst uun Suurinam spreeg en kreoolisk efterkem faan’t spriik. Jawaans as nai tu Sundaneesk, Madureesk an Balineesk. Det as at spriik faan muar üüs 98 miljuunen lidj. Ursprüngelk wiar’t spriik uun det Jawaans Skraft skrewen, man wurt nütidjs för't miast det Latiins Alfabeet diarför brükt. Commons: Jawaans Spriik – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "27242", "contents": "Det Sundaneesk Spriik (üüb Sundaneesk: Basa Sunda) as en Austroneesk Spriik, wat faan a sundanees lidj uun a waast faan det eilun Jaawa uun Indoneesien spreegen wurt. Sundaneesk as nai tu Jawaans, Madureesk an Balineesk. Det as’t spriik faan amanbi 39 miljuunen lidj. Ursprüngelk wiar’t spriik uun det Sundaneesk Skraft (üüb Sundaneesk: Aksara Sunda) skrewen, man wurt nütidjs det Latiins Alfabeet diarför brükt."}
{"id": "27243", "contents": "Det Madureesk Spriik (üüb Madureesk: Bhâsa Mâdhurâ) as en Austroneesk Spriik, wat faan a madurees lidj uun üüb det Madura Eilun an uun a uast faan det eilun Jaawa uun Indoneesien spreegen wurt. Madureesk as nai tu Sundaneesk, Jawaans an Balineesk. Det as’t spriik faan twesken 8-13 miljuunen lidj. Ursprüngelk wiar’t spriik uun det Jawaans Skraft skrewen, man wurt nütidjs det Latiins Alfabeet diarför brükt."}
{"id": "27244", "contents": "Det Balineesk Spriik (üüb Balineesk: Basä Bali) as en Austroneesk Spriik, wat faan a balineesk lidj üüb’t eilun Bali, uun a nuurd faan’t eilun Nusa Penida, uun a waast faan’t eilun Lombok an uun a uast faan’t eilun Jaawa uun Indoneesien spreegen wurt. Balineesk as nai tu Sundaneesk, Madureesk an Jawaans. Det as’t spriik faan amanbi 3.3 miljuunen lidj. Ursprüngelk wiar’t spriik uun det Balineesk Skraft (üüb Balineesk: Aksara Bali) skrewen, man wurt nütidjs det Latiins Alfabeet diarför brükt."}
{"id": "27246", "contents": "Jaawa (üüb Indoneesk: Jawa [dʒawa], üüb Jawaans: ꦗꦮ Jåwå [dʒɔwɔ]) as ian faan dön fjauer Grat Sunda-Eilunen faan Indoneesien. Üüb't eilun leit det indoneesk hoodsteed Jakarta. Dön tjiin gratst steeden üüb't eilun san: Jakarta Surabaya Bandung Bekasi Tangerang Depok Semarang Tangerang Selatan Malang Cikarang En öler steed, Yogyakarta, as wichtig uun det Jawaans kultüür. Banten Maden Jaawa Uast Jaawa Waast Jaawa Jakarta, prowinsfrei hoodsteed Yogyakarta Apartig Regiuun, sultanaat"}
{"id": "27247", "contents": "Det Indoneesk Spriik (üüb Indoneesk: bahasa Indonesia [baˈhasa indoˈnesia]) as det amtelk spriik faan Indoneesien. Det as en standardisiaret wariant faan det Malaiisk Spriik, en Austroneesk Spriik, wat sant juarhunerten uun a indoneesk eilunen üüs lingua franca brükt wurt. At spriik wurt uun det Latiins Alfabeet skrewen."}
{"id": "2725", "contents": "Wäärlisdiarten (Vertebrata) san en onerstam faan a ragstringdiarten (Chordata). Hör kääntiaken san a wäärlisen. Tjaapdiarten (Gnathostomata) Rä Lunwäärlisdiarten (Tetrapoda) mä sjauer klasen: Amfiibien (Amphibia) Fögler (Aves) Krepdiarten (Reptilia) Tetjdiarten (Mammalia) Tau rän Fasker (Pisces) Bianfasker (Osteichthyes) Graselfasker (Chondrichthyes) Tjaapluasen (Cyclostomata) of (Agnatha) Njügenuugen (Petromyzonta of uk Petromyzontida) Slimialer (Myxinoidea) Commonskategorii: Wäärlisdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wäärlisdiarten"}
{"id": "27252", "contents": "De Zacatecas Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Zacatecas [sakaˈtekas]) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 1.490.668 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Zacatecas. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27253", "contents": "De Yucatán Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Yucatán [ɟʝukaˈtan]) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 1.955.577 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Mérida. Mexico, citypopulation.de Yucatán (Hualeweilun)"}
{"id": "27254", "contents": "De Veracruz Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Veracruz [beɾaˈkɾus]) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 7.643.194 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Xalapa-Enríquez. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27255", "contents": "De Tlaxcala Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Tlaxcala [tlaksˈkala]) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 1.169.936 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Tlaxcala. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27257", "contents": "De Tamaulipas Bundesstoot as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 3.268.554 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Ciudad Victoria Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27258", "contents": "De Coahuila de Zaragoza Bundesstoot as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 2.748.391 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Saltillo. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27259", "contents": "De Colima Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Colima [koˈlima]) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 650.555 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Colima Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27261", "contents": "Elementaardeelken san a letjst dialen, diar en atoom apbau. Det ääler teorii wiar, dat atoomen faan nukleoonen apbaud san, det san protoonen an neutroonen mä elektroonen. Man mä't kwantenteorii san a nukleoonen noch widjer apspleden wurden. Det tabel wiset a nöömer an eegenskapen faan elementaardeelken efter't aktuel \"standardmodel\". Fermioonen, mä spin (kwantentaal) = 1/2 Kwarks 6 slacher: up - down - charm - strange - top - bottom Leptoonen 6 slacher: elektron - elektron neutrino - myon - myon neutrino - tau - tau neutrino Bosoonen, mä spin (kwantentaal) = 1 Vektorbosoonen 12 slacher: gluon(8) - photon(1) - Z boson(1) - W boson(2) Skalaarbosoonen Higgsboson En proton häält 2 up an 1 down kwark En neutron häält 1 up an 2 down kwarks Masinferglik faan kwark tu moleküül Commonskategorii: Elementaardeelken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "27263", "contents": "Carl Ludwig Jessen (* 22. Febrewoore 1833 uun Deesbel; † 4. Janewoore 1917 uk diar) wiar en nuurdfresk konstmooler. Hi as tu daaling üüs a „Freskenmooler“ bekäänd. Sin bedüüding leit uun't skäälring faan det nuurdfresk büürenkultüür. Carl Ludwig Jessen wiar uun Deesbel bäären. Efter en snetjerliar werket hi üüs dörnskmooler üüb a maaskbüürsteeden uun Nuurdfresklun. 1848-1854 begand hi potreten tu moolin. 1853 jeew hi't snetjerhoonwerk ap an lewet hial för't moolin. Faan 1856 tu 1865 studiaret hi uun det Kopenhuuwen Akademii bi Vilhelm Marstrand. Efter a aanj faan de Naist Sleeswich-Holstian Krich kaam hi tu Nuurdfresklun turag. Mä'n stipendium maaget hi faan 1867 tu 1868 en rais tu Pariis an Itaalien. 1869–1870 lewet hi uun Klookris an faan 1871 tu 1875 uun Hamborig. Diarefter kaam hi weler tu Deesbel turag an lewet eksklusiiw för't diarsteling faan't leewent faan a lidj uun Nuurdfresklun, fööraal üüb Oomrem an Feer. Sin nefe wiar a konstmooler Benedikt Momme Nissen."}
{"id": "27267", "contents": "Georg VI. (Üüb Ingels: George VI.; üüs Prince Albert Frederick Arthur George, Duke of York bäären; * 14. Deetsember 1895 uun Sandringham, Norfolk; † 6. Febrewoore 1952 uk diar) wiar faan 11. Deetsember 1936 tu san duas köning faan det Ferianigt Köningrik Gratbritanien an Nuurdirlun, boowerhood faan det Commonwealth of Nations an tu 1947 letst keiser faan Inje. Hi wurd köning an keiser efter't uftoonking faan sin bruler Eduard VIII.. Sin efterfuliger wurd sin äälst foomen Elisabeth II., diar bit tu hör duas uun't juar 2022 köningin wiar. De 26. April 1923 freid Prens Albert Lady Elizabeth Bowes-Lyon faan Skotlun, at jongst doochter faan Claude Bowes-Lyon, 14. Earl of Strathmore and Kinghorne an sin wüf Cecilia Nina Cavendish-Bentinck. Elizabeth komt faan Köning Henry VII. (1457 bit 1509) uf. Det paar heed tau jongen: Elisabeth (* 21. April 1926), sant 1952 Köningin Elisabeth II. ⚭ Prens Philip faan Grekenlun an Denemark Margaret Rose (* 21. August 1930; † 9. Februar 2002) ⚭ 1960–1978 Antony Armstrong-Jones, 1. Earl of Snowdon"}
{"id": "27270", "contents": "Eduard VIII. (üüb Ingels: Edward VIII.;üüs Edward Albert Christian George Andrew Patrick David bäären, David neemd, * 23. Jüüne 1894 uun London; † 28. Mei 1972 uun Paris) wiar faan 1910 tu 1936 Prince of Wales, faan Janewoore 1936 tu sin uftoonking uun Deetsember faan detsalew juar köning faan det Ferianigt Köningrik an keiser faan Inje faan Deetsember 1936 tu san duas Duke of Windsor. Hi wiar dring faan köning Georg V.. Efter Eduard VIII. sin uftoonking wurd sin bruler üüs Georg VI. köning."}
{"id": "27271", "contents": "Eduard VII. (üüb Ingels: Edward VII.;Albert Edward bäären; * 9. Nofember 1841 uun det Buckingham Palace, London; † 6. Mei 1910 uk diar) wiar faan 22. Janewoore 1901 tu san duas köning faan det Ferianigt Köningrik faan Gratbritanien an Irlun an keiser faan Inje. Hi wiar de äälst dring faan köningin Victoria. San efterfuliger wiar sin dring Georg V.."}
{"id": "27275", "contents": "Am e artiikel åw Hoorninger Freesch tu leesen, wee sü goud än klik heer. Noordfreeschloun (åw Tjüsch: Nordfriesland, åw Dånsch: Nordfrisland) äs en kulturel än geogrååfisch regioon åw e weestküst foon Sleeswich-Holstiin. Hat äs, tuhuupe mä Weestfreeschloun, prowins Groningen än Ååstfreeschloun, iin foon e diile foon Freeschloun. Noordfreeschloun äs uk en noome foon e krais, wat et regioon än gebiite, wat trinambai loit, inslut. Dä gråtste stäänge foon't regioon sän Hüsem, Naibel, Bräist än Leek. Haliloun hiiret kulturel uk tu Noordfreeschloun, auerdat di noordfreesch spräike deer snååked wart. Dä oore äiloune än gebiite foon Noordfreeschloun sän Sal, Oomram, Feer, e Halie, Pälweerm, Böökinghiird, e Gooshiirde, Karhiird än Ääderstää."}
{"id": "27276", "contents": "Am e artikel aw Hoolmer Fräisch to leesen, wee sü goud än klik här. Noordfräischloun (aw Tjüsch: Nordfriesland, aw Daansch: Nordfrisland) äs en kulturel än geogrååfisch regioon aw e weestküst fun Sleeswich-Holstiin. Hat äs, tohuupe mä Weestfräischloun, prowins Groningen än Aastfräischloun, iin fun e diile foon Fräischloun. Noordfräischloun äs uk en noome fun e krais, wat et regioon än gebiite, wat trinambai lait, inslot. Dä grotste stäängne sän Hüsem, Naibel, Bräist än Leek. Haliloun hiiret kulturel uk to Noordfreeschloun, auerdat di noordfräisch spräike där snaaked wart. Dä oore ailoune än gebiite foon Noordfräischloun sän Sal, Oomram, Feer, e Halie, Pälweerm, Böökinghiird, e Gooshiirde, Karhiird än Ääderstää."}
{"id": "27280", "contents": "Troolebel as en weesen halag uun di Störtewärkskuuch. Det siidlang hiart tu't gemeen Stääsönj. Wiiser hen tu Troolebel Bushaltesteed naibi Troolebel 54.7247222222228.885Koordinaaten: 54° 43′ 29″ N, 8° 53′ 6″ O"}
{"id": "27281", "contents": "Di Störtewärkskuuch as sant 1544 en kuuch uun Nuurdfresklun. Maden uun leit det weesen halag Troolebel. Uun't süüden faan a kuuch ferlääpt at Soholmer Ia. Di kuuch hiart sant 1974 tu't gemeen Stääsönj. 54.7247222222228.885Koordinaaten: 54° 43′ 29″ N, 8° 53′ 6″ O"}
{"id": "27282", "contents": "Waaster Snaatebel (sjiisk: Wester Schnatebüll) as en saarep uun Nuurdfresklun. Hat hiart sant 1974 tu't gemeen Stääsönj. 54.7377777777788.9258333333333Koordinaaten: 54° 44′ 16″ N, 8° 55′ 33″ O"}
{"id": "27289", "contents": "Maarts Maarts (ok Määrts) äs di treerde moone fuon't iir oon di gregorioonsk kaländer. Hii hjit 31 deege. E noome fuon e moone känt fuon et latiinsk (mensis) Martius."}
{"id": "27290", "contents": "Måi äs di füfte moone fuon't iir oon di gregorioonsk kaländer. Hii hji 31 deege. E noome fuon e moone känt fuon et latiinsk (mensis) Maius."}
{"id": "27291", "contents": "A Nuurdhualewkuugel as det heleft faan a eerd, wat uun a nuurd faan a ekwaatoor as. Det as at jinstak tu a Süüdhualewkuugel. De astronoomsk somer wooret üüb a nuurdhualewkuugel faan 21. Jüüne tu 21. of 22. September (of faan't somersankiar tu a harewstponkt) an a wonter faan 21. of 22. Deetsember tu 20. of 21. Marts (of faan't wontersankiar tu a wosponkt). Uasthualewkuugel Waasthualewkuugel"}
{"id": "27293", "contents": "A Süüdhualewkuugel as det heleft faan a eerd, wat uun a süüd faan a ekwaatoor as. Det as at jinstak tu a Nuurdhualewkuugel. De astronoomsk somer wooret üüb a Süüdhualewkuugel faan 21. of 22. Deetsember tu 20. of 21. Marts (of faan't somersankiar tu a harewstponkt) an a wonter faan 21. Jüüne tu 22. of 23. September (of faan't wontersankiar tu a wosponkt). Uasthualewkuugel Waasthualewkuugel"}
{"id": "27295", "contents": "De Durango Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Durango) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 1.632.934 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Durango. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27296", "contents": "De Guanajuato Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Guanajuato) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 5.486.372 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Guanajuato. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27297", "contents": "De Guerrero Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Guerrero) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 3.388.768 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Chilpancingo. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27298", "contents": "De Hidalgo Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Hidalgo) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 2.665.018 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Pachuca. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27299", "contents": "De Jalisco Bundesstoot as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 7.350.682 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Guadalajara. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "273", "contents": "A Peder, (mo.) burepiker, burebaker (Carduelis carduelis) as en sjongfögel uun't finkenfamile (Fringillidae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Pedern Wikispecies hää en artiikel tu: Pedern"}
{"id": "27300", "contents": "De Meksiko Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Meksiko) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 15.175.862 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Toluca. Toluca Ecatepec de Morelos Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27301", "contents": "De Michoacán Bundesstoot as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 4.351.037 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Morelia. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27302", "contents": "De Morelos Bundesstoot, amtelk Frei an Suwereen Stoot faan Morelos as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 1.777.227 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Cuernavaca. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27303", "contents": "De Nayarit Bundesstoot, amtelk Frei an Suwereen Stoot faan Nayarit as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 1.084.979 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Tepic. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27304", "contents": "De Nuevo León Bundesstoot, amtelk Frei an Suwereen Stoot faan Nuevo León as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 4.653.458 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Monterrey. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27305", "contents": "Duufnäädler of uk Hönangnäädler (Lamium) san en plaantenskööl uun det famile Lamiaceae. Hör bloosensaft, di nektaar, smääkt swet, diar komt di nööm faan uf. Lamium album, Witj Hönangnäädel Lamium amplexicaule, Hanbed Lamium confertum Lamium galeobdolon, Gulnäädel Lamium maculatum, Plaket Hanbed Lamium purpureum, Purpuurnäädel L. album – L. amplexicaule – L. bakhtiaricum – L. bifidum – L. bilgilii – L. caucasicum – L. confertum – L. coutinhoi – L. cyrneum – L. demirizii – L. eriocephalum – L. flexuosum – L. galactophyllum – L. galeobdolon – L. garganicum – L. gevorense – L. glaberrimum – L. macrodon – L. maculatum – L. moschatum – L. multifidum – L. orientale – L. orvala – L. persepolitanum – L. purpureum – L. taiwanense – L. tomentosum – L. tschorochense – L. vreemanii Commonskategorii: Duufnäädler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Duufnäädler"}
{"id": "27315", "contents": "Lapbloosplaanten (Lamiaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Lamiales. Diar hiar sööwen onerfamilin mä amanbi 260 sköölen an muar üs 7000 slacher tu. Jo kem üüb a hialer welt föör. Hör nööm haa's faan hör aparte bloosen, diar ütjsä üs en lap. Duufnäädler, Hönangnäädler (Lamium) Hanbed (Lamium amplexicaule) Gulnäädel (Lamium geleobdolon) Münten (Mentha) Krüüsemant (Mentha spicata, of uk Mentha spicata viridis) Pöbermünt (Mentha × piperita) Basiilikum (skööl) (Ocimum) Basiilikum (slach) (Ocimum basilicum) Origanum Majoraan (Origanum majorana) Oregaano, Wil Majoraan (Origanum vulgare) Rosmarinus Ruusmariin (Rosmarinus officinalis) Salwei (Salvia) Echt Salwei (Salvia officinalis) Swinruter (Stachys) Miirkrüüs, Miremkrüüs ? (Stachys arvensis) Haasuar, Eeseluar (Stachys byzantina) Timijuun (Thymus) Echt Timijuun, Guardtimijuun (Thymus vulgaris) Acanthomintha – Acanthoprasium – Achyrospermum – Acinos – Acrotome – Acrymia – Aegiphila – Aeollanthus – Agastache – Ajuga – Ajugoides – Alajja – Alvesia – Amasonia – Amethystea – Anisochilus – Anisomeles – Asterohyptis – Ballota – Basilicum – Benguellia – Betonica – Blephilia – Brachysola – Brazoria – Bystropogon – Callicarpa – Cantinoa – Capitanopsis – Caryopteris – Catoferia – Cedronella – Chaiturus – Chamaesphacos – Chaunostoma – Chelonopsis – Chloanthes – Cleonia – Clerodendrum – Clinopodium – Colebrookea – Coleus – Collinsonia – Colquhounia – Comanthosphace"}
{"id": "27318", "contents": "Waibleedplaanten (Plantaginaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Lamiales. Jo kem üüb a hialer welt föör. Diar hiar 92 sköölen mä muar üs 2.000 slacher tu. Fangerhuder (Digitalis) Ruad Fangerhud (Digitalis purpurea) Kuugelbluumen (Globularia) Globularia salicina Liinkrüüs (Linaria) Bridjen, Echt Liinkrüüs (Linaria vulgaris) Waibleeden (Plantago) Waibleed (Plantago major) Südjen (Plantago maritima) Acanthorrhinum – Achetaria – Adenosma – Albraunia – Anarrhinum – Angelonia – Antirrhinum – Aragoa – Asarina – Bacopa – Basistemon – Benjaminia – Besseya – Bougueria – Bryodes – Bythophyton – Callitriche – Chaenorhinum – Chelone – Chionophila – Cochlidiosperma – Collinsia – Conobea – Cymbalaria – Darcya – Deinostema – Derwentia – Detzneria – Digitalis – Dintera – Dizygostemon – Dopatrium – Ellisiophyllum – Encopella – Epixiphium – Erinus – Galvezia – Gambelia – Geochorda – Globularia – Gratiola – Hebe – Hemianthus – Hemiphragma – Herpestis – Hippuris – Holmgrenanthe – Holzneria – Hydrotriche – Hydrotrida – Kashmiria – Keckiella – Kickxia – Lagotis – Leiostemon – Leptandra – Leucospora – Limnophila – Linaria – Lindenbergia – Littorella – Lophospermum – Lunellia – Mabrya – Maeviella – Maurandya – Mecardonia – Melosperma – Micranthemum – Misopates – Mohavea – Monopera – Monttea – Nanorrhinum"}
{"id": "2732", "contents": "Hualewges (Tadorninae) san en onerfamile faan a Anenfögler (Anatidae) uun det order Anen an Ges (Anseriformes). Merganettini Hymenolaimus – Merganetta – Tachyeres Plectropterini Plectropterus – Sarkidiornis Tadornini Alopochen – Chloephaga – Cyanochen – Neochen – (Radjah) – Tadorna Alopochen Nilgus (Alopochen aegyptiacus) Tadorna Baragan (Tadorna tadorna) Commonskategorii: Hualewges – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hualewges"}
{"id": "27321", "contents": "Waibleeden (Plantago) san en grat plaantenskööl uun det famile faan a waibleedplaanten (Plantaginaceae). Diar hiar hunerten faan slacher tu. P. afra – P. albicans – P. algarbiensis – P. alismatifolia – P. almogravensis – P. alopecurus – P. alpestris – P. altissima – P. arenaria – P. argentina – P. australis – P. barbata – P. berroi – P. bismarckii – P. brasiliensis – P. buchtienii – P. cafra – P. canescens – P. catharinea – P. commersoniana – P. cordata – P. coronopus – P. correae – P. densa – P. densiflora – P. dielsiana – P. dubia – P. eriopoda – P. fengdouensis – P. fernandezia – P. firma – P. floccosa – P. galapagensis – P. grandiflora – P. griffithii – P. guilleminiana – P. heterophylla – P. hispidula – P. intermedia – P. jujuyensis – P. lamprophylla – P. lanatifolia – P. lanceolata – P. lessingii – P. leucophylla – P. limensis – P. linearis – P. litorea – P. longissima – P. lundborgii – Plantago major – Plantago maritima – P. media – P. myosuros – P. neumannii – P. nivea – P. orbignyana – P. patagonica – P. penantha – P. pulvinata – P."}
{"id": "27325", "contents": "Münten (Mentha) san en plaantenskööl uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Diar hiar son 20 bit 30 slacher tu, an jo lewe miast üüb a nuurdelk eerdheleft. M. alaica – Mentha aquatica – M. arvensis – M. atrolilacina – M. australis – M. canadensis – M. cervina – M. cunninghamii – M. dahurica – M. darvasica – M. diemenica – M. gattefossei – M. grandiflora – M. japonica – M. laxiflora – Mentha longifolia – M. micrantha – M. pamiroalaica – M. pulegium – M. requienii – M. royleana – M. saturejoides – Mentha spicata – M. suaveolens – M. × carinthiaca – M. × dalmatica – M. x dumetorum – M. × gayeri – M. × gentilis – M. × gracilis – M. × kuemmerlei – M. × locyana – M. × maximilianea – Mentha × piperita – M. × pyramidalis – Mentha × rotundifolia – M. × smithiana – M. × verticillata – M. × villosa – M. × villosa-nervata – M. × wirtgeniana Commonskategorii: Münten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Münten"}
{"id": "27327", "contents": "Krüüsemant (Mentha spicata, ingelsk: spearmint) of uk Green Münt as en plaantenslach faan det skööl Münten (Mentha) uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Hat as iinkrüsagt wurden faan Mentha rotundifolia an Mentha longifolia. Mentha spicata L. subsp. spicata, mä flook ööder nöömer an suurten Mentha spicata subsp. condensata, uk mä flook ööder nöömer an suurten Krüüsemant as di wichtagst slach faan Münten an grünjlaag faan flook produkten, so üs tuspasta, kaugume (\"spearmint\") an sweten. A drüget spasen an bleeden wurd uk uun a medesiin iinsaat, jo san gud för a nerfen. Uun Krüüsemant san karwoonen, diar för eteerisk öölin brükt wurd. Uun Nuurdafrikoo an Fööraasien waaks flook suurten, diar en grat bedüüdang för't orientaalisk köögem an för tee haa. Krüüsemant woort uk uun a ökoloogisk büürerei iinsaat, huar det iinflööd üüb't waaksen faan ööder plaanten hää. Commonskategorii: Krüüsemant – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Krüüsemant"}
{"id": "2733", "contents": "A ragstringdiarten (Chordata) san en stam faan diarten. A miast ragstringdiarten san wäärlisdiarten (Vertebrata). onerstam Skrookluasen (Cephalochordata) onerstam Manteldiarten (Urochordata) onerstam Wäärlisdiarten (Vertebrata) Amfiibien (Amphibia) Fasker (Pisces) Fögler (Aves) Krepdiarten (Reptilia) Tetjdiarten (Mammalia) Commonskategorii: Ragstringdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ragstringdiarten"}
{"id": "27330", "contents": "Pöbermünt (Mentha × piperita) as en plaantenslach faan det skööl Münten (Mentha) uun det famile Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Hat as iinkrüsagt wurden faan Weedermünt (Mentha aquatica) an Krüüsemant (Mentha spicata). Diarbi as Mentha spicata salew uk al iinkrüsagt faan Mentha rotundifolia an Mentha longifolia. Pöbermünt hää en graten uundial mentool an man en letjen uundial karwoon, sodenang smääkt hat skareper üs ööder münten. Pöbermünt woort för tee of sweten brükt, man uk för a medesiin. Commonskategorii: Pöbermünt – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pöbermünt"}
{"id": "27346", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Mentool as en alkohol mä tau ünlik furmen: (−)-Mentool an (+)-Mentool. An do san diar noch trii isomeeren: Neomentool, Isomentool an Neoisomentool. (−)-Mentool komt föör uun eteerisk ööle faan plaanten uun det skööl Münten (Mentha). Man uk uun ööder slacher uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae) san huuch uundialer, t.b. Basiilikum (Ocimum basilicum), Majoraan (Origanum majorana), Oregaano (Origanum vulgare), Ruusmariin (Rosmarinus officinalis), Salwei (Salvia) an Timijuun (Thymus). Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Menthol uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 26. August 2013. Iindraanj tu Menthol uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 1. Februar 2016 (mä JavaScript)."}
{"id": "27348", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Karwoon as en cheemisk ferbinjang an en uundial faan eteerisk öölin. Iindraanj tu (S)-2-Methyl-5-(1-methylethenyl)cyclohex-2-en-1-on uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 9. Mai 2017 (mä JavaScript). Iindraanj tu (R)-2-Methyl-5-(1-methylethenyl)cyclohex-2-en-1-on uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 9. Mai 2017 (mä JavaScript)."}
{"id": "27350", "contents": "Weedermünt (Mentha aquatica) as en plaantenslach uun det skööl faan a Münten (Mentha) uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Hat komt uun grat dialen faan Euroopa föör. Faan Weedermünt an Krüüsemant (Mentha spicata) as Pöbermünt (Mentha × piperita) iinkrüsagt wurden. Commonskategorii: Weedermünt – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Weedermünt"}
{"id": "27354", "contents": "Somerrutplaanten (Orobanchaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Lamiales. Panangrisang (Rhinanthus) Letj Panangrisang (Rhinanthus minor) Aeginetia – Agalinis – Alectra – Anisantherina – Aphyllon – Asepalum – Aureolaria – Bardotia – Bartsia – Baumia – Bellardia – Boschniakia – Brandisia – Buchnera – Bungea – Buttonia – Campbellia – Castilleja – Centranthera – Christisonia – Cistanche – Conopholis – Cordylanthus – Christisonia – Cyclocheilon – Cycniopsis – Cycnium – Cymbaria – Dasistoma – Epifagus – Eremitilla – Escobedia – Esterhazya – Euphrasia – Gerardia – Gerardiina – Ghikaea – Gleadovia – Graderia – Harveya – Hedbergia – Hiernia – Hyobanche – Kopsiopsis – Lamourouxia – Lathraea – Leptamnium – Leptorhabdos – Leucosalpa – Lindenbergia – Macranthera – Macrosyringion – Magdalenaea – Mannagettaea – Melampyrum – Melasma – Micrargeria – Monochasma – Myzorrhiza – Neobartsia – Nesogenes – Nothobartsia – Nothochilus – Odontitella – Odontites – Omphalotrix – Orobanche – Orthantha – Orthocarpus – Parasopubia – Parentucellia – Pedicularis – Petitmenginia – Phacellanthus – Phelypaea – Phtheirospermum – Physocalyx – Pseudobartsia – Pterygiella – Radamaea – Rehmannia – Rhamphicarpa – Rhinanthus – Rhynchocorys – Schwalbea – Seymeria – Sieversandreas – Silviella – Siphonostegia – Sopubia – Striga – Tetraspidium"}
{"id": "27356", "contents": "Panangrisang (Rhinanthus) as en plaantenskööl uun det famile Orobanchaceae an det order Lamiales. Diar jaft det son 45 bit 50 slacher faan. Jo lewe üüb a nuurdelk eerdheleft. R. alectorolophus – R. angustifolius – R. antiquus – R. arcticus – R. aristatus – R. asperulus – R. borbasii – R. burnatii – R. carinthiacus – R. cretaceus – R. crista-galli – R. dinaricus – R. freynii – R. glaber – R. glacialis – R. gracilis – R. groenlandicus – R. halophilus – R. javorkae – R. major – R. mediterraneus – R. melampyroides – Rhinanthus minor – R. ovifugus – R. pindicus – R. pubescens – R. pulcher – R. riphaeus – R. rumelicus – R. serotinus – R. sintenisii – R. songeonii – R. subulatus – R. wagneri – R. wettsteinii Commonskategorii: Panangrisang – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Panangrisang"}
{"id": "27357", "contents": "At Letj Panangrisang (Rhinanthus minor) as en plaantenslach uun det skööl Rhinanthus uun det order Lamiales. Uun hör rip früchten leit det siad luas an woort faan a winj hen an weder sködelt, so dat det skringelt. At Letj Panangrisang lewet üüb a nuurdelk eerdheleft. Commonskategorii: Letj Panangrisang – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Panangrisang"}
{"id": "27362", "contents": "At (Grat) Waibleed (Plantago major) as en plaantenslach uun det skööl faan a Waibleeden (Plantago) uun det famile faan a Waibleedplaanten (Plantaginaceae). Hat wääkst loongs a stiiger of waier üüb a hialer welt. Commonskategorii: Waibleeden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Waibleeden"}
{"id": "27363", "contents": "Liinkrüüs (Linaria) as en plaantenskööl uun't famile faan a Waibleedplaanten (Plantaginaceae). Hör nööm komt diarfaan, dat a bleeden faan Echt Liinkrüüs (of: Bridjen, Linaria vulgaris) a bleeden faan Flaaks (Liin, Linum) so like. Tu det skööl hiar son 100 bit 150 slacher, diar uun Euraasien, miast trinjam't Madlunsia lewe. L. araratica – L. bipartita – L. bordiana – L. bungei – L. buriatica – L. concolor – L. cretacea – L. genistifolia – L. hepatica – L. incompleta – L. japonica – L. kulabensis – L. linaria – L. loeselii – L. longicalcarata – L. pinifolia – L. purpurea – L. repens – L. reticulata – L. rupestris – L. ruthenica – L. sagittata – L. simplex – L. spartea – L. spuria – L. supina – L. thibetica – Linaria vulgaris – L. yunnanensis An do san diar noch flook hunert slacher, huar a wedenskap ei ians am as. Commonskategorii: Liinkrüüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Liinkrüüs"}
{"id": "27367", "contents": "Echt Liinkrüüs of Bridjen (Linaria vulgaris) as en plaantenslach uun det skööl faan't Liinkrüüs (Linaria). Uun't sjiisken jaft at uk noch jo ütjdrüker Letj Lööwsnütj of Wüfenflaaks, an uun't sweedsk Gulspöör. Commonskategorii: Bridjen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bridjen"}
{"id": "27369", "contents": "Fangerhuder (Digitalis) san en plaantenskööl uun det famile faan a Waibleedplaanten (Plantaginaceae). Amanbi 25 slacher lewe uun Euroopa, Nuurdafrikoo an Waastaasien. Enkelt Digitalis-slacher wurd uun a medesiin iinsaat, am det hart starker tu maagin. Tuföl diarfaan as oober giftag. D. ferruginea – D. grandiflora – D. laevigata – D. lamarckii – D. lanata – D. lutea – D. mariana – D. nervosa – D. obscura – D. parviflora – Digitalis purpurea – D. thapsi – D. trojana – D. viridiflora D. × campbelliana – D. × charrelii – D. × denticulata – D. × di-tellae – D. × fucata – D. × fulva – D. × fuscescens – D. × intermedia – D. × macedonica – D. × pelia – D. × sibirica – D. × ujhelyii – D. × velenovskyana Commonskategorii: Fangerhuder – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fangerhuder Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "27371", "contents": "A Ruad Fangerhud (Digitalis purpurea) as en plaantenslach uun det skööl faan a Fangerhuder (Digitalis) uun det famile Waibleedplaanten (Plantaginaceae). Det plaant as böös giftag, al tau bleeden kön tu a duas feer. Det klöör faan a bloosen koon tesken ruusa an brons skeel. D. p. subsp. amandiana D. p. subsp. purpurea D. p. subsp. toletana Commonskategorii: Ruad Fangerhud – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruad Fangerhud Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "27374", "contents": "Basiilikum (Ocimum) as en plaantenskööl uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Diar hiar son 60 slacher tu. Jo lewe miast uun Afrikoo an Süüdameerikoo. Enkelt slacher spele en grat rol uun köögem an uun a medesiin. Di wichtagst slach as Basiilikum (Ocimum basilicum). O. albostellatum – O. americanum – O. amicorum – O. angustifolium – Ocimum basilicum – O. basilicum – O. burchellianum – O. campechianum – O. canescens – O. centraliafricanum – O. circinatum – O. coddii – O. cufodontii – O. dambicola – O. decumbens – O. dhofarense – O. dolomiticola – O. ellenbeckii – O. ericoides – O. filamentosum – O. fimbriatum – O. fischeri – O. formosum – O. forskolei – O. forskolei – O. fruticosum – O. grandiflorum – O. gratissimum – O. hassleri – O. hirsutissimum – O. irvinei – O. jamesii – O. kenyense – O. kilimandscharicurn – O. labiatum – O. lamiifolium – O. masaiense – O. mearnsii – O. mearnsii – O. metallorum – O. minimum – O. minutiflorum – O. mitwabense – O. monocotyloides – O. natalense – O. nudicaule – O. nummularium – O. obovatum – O. obovatum subsp. crystallinum – O. ovatum – O. pseudoserratum – O."}
{"id": "27377", "contents": "Basiilikum (Ocimum basilicum), of uk Könangkrüüs as en plaantenslach uun det skööl Basiilikum (Ocimum). Hat hää en grat bedüüdang uun köögem an uun a medesiin. So könst dü Basiilikum kuupe. Bloosen Polen Ruad suurt Opal Commonskategorii: Basiilikum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Basiilikum"}
{"id": "27378", "contents": "Origanum as en plaantenskööl uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Enkelt slacher haa en grat bedüüdang uun köögem, fööraal Majoraan an Oregaano. O. acutidens – O. akhdarense – O. amanum – O. bargyli – O. bilgeri – O. boissieri – O. brevidens – O. calcaratum – O. compactum – O. cordifolium – O. cyrenaicum – O. dayi – O. dictamnus – O. ehrenbergii – O. elongatum – O. floribundum – O. haussknechtii – O. husnucan-baseri – O. hypericifolium – O. isthmicum – O. jordanicum – O. laevigatum – O. leptocladum – O. libanoticum – Origanum majorana – O. microphyllum – O. minutiflorum – O. munzurense – O. onites – O. pampaninii – O. petraeum – O. punonense – O. ramonense – O. rotundifolium – O. saccatum – O. scabrum – O. sipyleum – O. solymicum – O. symes – O. syriacum – O. vetteri – O. vogelii – Origanum vulgare – O. ayliniae O. × adae – O. × adanense – O. × adonidis – O. × barbarae – O. × dolichosiphon – O. × haradjanii – O. × intercedens – O. × intermedium – O. × lirium – O. × majoricum – O. × minoanum – O. ×"}
{"id": "27380", "contents": "Majoraan (Origanum majorana) as en plaantenslach uun det skööl Origanum uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Hat kaam tuiarst faan a Türkei an hää en grat bedüüdang uun köögem. Majoraan as nai mä Oregaano (Origanum vulgare). Commonskategorii: Majoraan – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Majoraan"}
{"id": "27382", "contents": "Oregaano of uk Oreegano (Origanum vulgare) as en plaantenslach uun det skööl Origanum uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Hat hää en grat bedüüdang uun köögem an uun a medesiin. Oregaano as nai mä Majoraan, an het uk Wil Majoraan. Bleed Bloos Bloosen Drüget oregaano Commonskategorii: Oregaano – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Oregaano"}
{"id": "27383", "contents": "Rosmarinus as en plaantenskööl uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Di wichtagst slach as at Ruusmariin (Rosmarinus officinalis). R. eriocalyx Rosmarinus officinalis R. palaui R. tomentosus R. × lavandulaceus R. × mendizabalii Commonskategorii: Rosmarinus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rosmarinus"}
{"id": "27385", "contents": "Ruusmariin as en plaantenslach uun det skööl Rosmarinus uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Hat hää en grat bedüüdang uun köögem. Di nööm hää niks mä ruusen tu dun, hi komt faan't latiinsk ros marinus, det ment doog faan a sia, siadoog. Bloosen Früchten Twiigen Drüget bleeden Commonskategorii: Ruusmariin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruusmariin"}
{"id": "27387", "contents": "Swinruter (Stachys) san en plaantenskööl uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Diar jaft at son 300 slacher faan üüb a hialer welt. Miirkrüüs (Stachys arvensis) Haasuar, Eeseluar (Stachys byzantina) \"Swinrut\" Frücht faan Stachys sylvatica Commonskategorii: Swinruter – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Swinruter"}
{"id": "27388", "contents": "Miirkrüüs (Stachys arvensis), uk Miremkrüüs (?) as en plaantenslach uun det skööl Swinruter (Stachys) uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Hat komt fööraal uun Waasteuroopa föör. Commonskategorii: Miirkrüüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Miirkrüüs"}
{"id": "27389", "contents": "At Haasuar (Stachys byzantina), of uk Eeseluar, Sjepuar as en plaantenslach faan det skööl Swinruter (Stachys) uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). \"Haasuaren\" Bloosen Bloosen Commonskategorii: Haasuaren – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Haasuaren"}
{"id": "27391", "contents": "Salwei (Salvia) as en plaantenskööl uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Diar jaft at son 850 bit 900 slacher faan üüb a hialer welt bütj Austraalien. Enkelt slacher wurd al loong uun a medesiin iinsaat. En grat bedüüdang uun köögem hää di Echt Salwei (Salvia officinalis). Di nööm komt faan latiinsk salvus, det ment hial of sünj. Echt Salwei, Guardsalwei (Salvia officinalis) Commonskategorii: Salwei – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Salwei"}
{"id": "27393", "contents": "Echt Salwei (Salvia officinalis), of uk Guardsalwei as en plaantenslach uun det skööl Salwei (Salvia) uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Hat hää en grat bedüüdang uun köögem an uk uun a medesiin. S. o. subsp. gallica S. o. subsp. lavandulifolia S. o. subsp. multiflora S. o. subsp. officinalis S. o. subsp. oxyodon Commonskategorii: Echt Salwei – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Salwei"}
{"id": "27395", "contents": "Timijuun (Thymus) as en plaantenskööl uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Diar jaft at son 250 bit 300 slacher faan. Enkelt slacher haa en grat bedüüdang uun a medesiin an uun köögem. Echt Timijuun (Thymus vulgaris) Sun-Timijuun (Thymus serpyllum) Sitroon-Timijuun (Thymus × citriodorus) Briadbleed-Timijuun (Thymus pulegioides) Commonskategorii: Timijuun – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Timijuun"}
{"id": "27397", "contents": "Echt Timijuun (Thymus vulgaris), of uk Guardtimijuun as en plaantenslach faan det skööl Timijuun (Thymus) uun det famile faan a Lapbloosplaanten (Lamiaceae). Hat hää en grat bedüüdang uun köögem, man uk uun a medesiin. T. v. subsp. aestivus T. v. subsp. mansanetianus T. v. subsp. vulgaris Commonskategorii: Echt Timijuun – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Timijuun"}
{"id": "27398", "contents": "A Kaatstört (Syringa vulgaris) as en plaantenslach uun det skööl Kaatstörter (Syringa) uun det famile faan a Öölebuumplaanten (Oleaceae). Ööder nöömer san Fliider, Sireenen of Syringe. Hi wääkst ap tu en graten bosk. Commonskategorii: Kaatstörter – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kaatstörter"}
{"id": "274", "contents": "Pennsylvania ([ˌpɛnsəlˈveɪniə]; aw Pennsilwaanisch: Pennsilfaani) as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't nordååsten foon't lönj. Dåt heet 12.801.989 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Harrisburg. E diiljstoot läit önj e Appalachen. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Pennsylvania heet 67 counties (iinjtål: county): Kiik uk deer: List foon counties önj Pennsylvania USA: States, citypopulation.de USA: Pennsylvania, citypopulation.de 40.9-77.716666666667Koordinaaten: 40° 54′ N, 77° 43′ W"}
{"id": "2740", "contents": "A Dükern (Podicipedidae) san det iansagst fögelfamile uun't order Podicipediformes. Aechmophorus – Podiceps – Podilymbus – Poliocephalus – Rollandia – Tachybaptus Podiceps Toopet Düker (Podiceps cristatus) Tachybaptus Eersföötj (Tachybaptus ruficollis) Commonskategorii: Dükern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dükern"}
{"id": "27400", "contents": "Kaatstörter of uk Sireenen (Syringa) san en plaantenskööl uun det famile faan a Öölebuumplaanten (Oleaceae). Diar hiar son 25 bit 30 slacher tu. Jo lewe miast uun Aasien an Süüduasteuroopa. Uun üüs breetjin sjocht am föl di slach Kaatstört (Syringa vulgaris). Syringa emodi Wall. ex Royle Syringa josikaea J.Jacq. ex Rchb.f. Syringa komarowii C.K.Schneid. Syringa oblata Lindl. Syringa persica L. Syringa pinetorum W.W.Sm. Syringa pinnatifolia Hemsl. Syringa pubescens Turcz. Syringa reticulata (Blume) H.Hara Syringa tomentella Bureau & Franch. Syringa villosa Vahl Syringa vulgaris L. An do san diar noch flook iinkrüsagt slacher. Commonskategorii: Kaatstörter – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kaatstörter"}
{"id": "27402", "contents": "A Forsiitsien (Forsythia) san en plaantenskööl uun det famile faan a Öölebuumplaanten (Oleaceae). Diar hiar 12 of 13 slacher tu, diar tuiarst faan Uastaasien kaam. Uun üüs guarder sjocht am föl di iinkrüsagt slach Forsythia × intermedia (ianfach: Forsiitsie). Forsythia europaea Degen & Bald. Forsythia giraldiana Lingelsh. Forsythia × intermedia. (Iinkrüsagt faan F. suspensa an F. viridissima.) Forsythia japonica Makino. Forsythia koreana (Nakai) T.B.Lee. Forsythia likiangensis Ching & Feng ex P.Y.Bai. Forsythia × mandschurica Uyeki. Forsythia mira M.C.Chang. Forsythia ovata Nakai. Forsythia saxatilis (Nakai) Nakai. Forsythia suspensa (Thunb.) Vahl. Forsythia togashii H.Hara. Forsythia velutina Nakai. Forsythia viridissima Lindley. Commonskategorii: Forsiitsien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Forsiitsien"}
{"id": "27405", "contents": "At Forsiitsie (Forsythia × intermedia) as en iinkrüsagten plaantenslach uun det skööl Forsiitsien (Forsythia) uun det famile faan a Öölebuumplaanten (Oleaceae). Uun üüs breetjin woort hat föl uun guarder plaantet. Commonskategorii: Forsiitsien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Forsythia × intermedia"}
{"id": "27406", "contents": "Eskebuumer (Fraxinus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Öölebuumplaanten (Oleaceae). Uun Euroopa jaft at trii slacher: di Eskebuum (Fraxinus excelsior), Fraxinus ornus an Fraxinus angustifolia. F. albicans – F. americana – F. angustifolia – F. anomala – F. apertisquamifera – F. baroniana – F. berlandieriana – F. bungeana – F. caroliniana – F. chiisanensis – F. chinensis – F. cubensis – F. cuspidata – F. dipetala – F. dubia – Fraxinus excelsior – F. floribunda – F. gooddingii – F. greggii – F. griffithii – F. hubeiensis – F. lanuginosa – F. latifolia – F. longicuspis – F. malacophylla – F. mandshurica – F. micrantha – F. nigra – F. odontocalyx – F. ornus – F. pallisiae – F. papillosa – F. pauciflora – F. paxiana – F. pennsylvanica – F. platypoda – F. profunda – F. purpusii – F. quadrangulata – F. raibocarpa – F. rufescens – F. sieboldiana – F. smallii – F. texensis – F. trifoliolata – F. uhdei – F. velutina – F. xanthoxyloides Commonskategorii: Eskebuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eskebuumer"}
{"id": "27409", "contents": "A (Gewöönelk) Eskebuum (Fraxinus excelsior) as en bloosenbuum uun det skööl faan a Eskebuumer uun det famile faan a Öölebuumplaanten (Oleaceae). Hi koon 40 m huuch wurd, miast as hi oober man 15 bit 20 m huuch. Hi komt mä wiat grünj, oober uk mä drüger grünj turocht. Bleeden Knober Bloosen Früchten Buark Apseeget stam Spriadkoord Commonskategorii: Eskebuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eskebuumer"}
{"id": "27411", "contents": "Lagostern (Ligustrum) san en plaantenskööl uun det famile faan a Öölebuumplaanten (Oleaceae). L. delavayanum – L. ibota – L. japonicum – L. lucidum – L. microcarpum – L. obtusifolium – L. ovalifolium – L. pricei – L. sinense – Ligustrum vulgare Commonskategorii: Lagostern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lagostern"}
{"id": "27414", "contents": "Di (gewöönelk) Lagoster (Ligustrum vulgare) as en plaantenslach uun det skööl Lagostern (Ligustrum) uun det famile faan a Öölebuumplaanten (Oleaceae). Hi woort hal üs tuun uunplaantet. Lagostertuun Bloosen an früchten Commonskategorii: Lagoster – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lagoster"}
{"id": "27417", "contents": "Staunton as en kreisfrei stääd uun di US-Amerikoonsk bundesstoot Virginia. Diar lewe amanbi 25.000 minsken. A iinwenern spreeg di nööm \"Stentn\" ütj. Woodrow Wilson (1856–1924), 28. president faan a USA Commonskategorii: Staunton – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2742", "contents": "Falken (Falconidae) san det iansagst fögelfamile uun't order faan a Falkenfögler (Falconiformes) an kem üüb a hialer welt föör. Caracarinae Caracara – Daptrius – Ibycter – Milvago – Phalcoboenus – Spiziapteryx Herpetotherinae Herpetotheres - Micrastur Falconinae Falco - Microhierax - Polihierax Falco Buumfalk (Falco subbuteo) Türnfalk (Falco tinnunculus) Waanerfalk (Falco peregrinus) Commonskategorii: Falken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Falken"}
{"id": "27422", "contents": "Emst (Dütsk: Immenstedt, Deensk: Immingsted) es di Friisk Noom fan en Gimiindi ön di Krais Nuurđfriislön. Commons: Emst – Saamling fan Skelter en Videos Gimiindi Emst (Dütsk) Bi't Nuurđfriisk Instituut jeft et en Kaart me friisk Tērps- en Straatennaamen: \"Nordfriesland Karte\", ISBN 978-3-88007-371-5 Tērps- en Baanhofsskeltern ön Nuurđfriislön Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üp Dütsk)"}
{"id": "27423", "contents": "En rabstak as en stak swinflääsk faan a rag. Diar wurd miast karbenaaden faan maaget. Rabstak faan a nääk Rabstak, peekelt Rabstak faan't ial Karbenaad mä panaad Commonskategorii: Rabstaken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "2744", "contents": "Nuurđfriisk („Nordfriisk“) es jen fan di friisk Spraaken. Hat uur snaket fan ombi 10.000 Mensken ön di Krais Nuurdfriislön. Deling jeft et jit tiin Dialekte fan Nuurdfriisk. Dit sen jens muar wesen, sa ombi 13 bit 15 forskeligi. Hat es wes, dat jen diarfan, dit Süđergoesharder, al duar blefen es. Dat Holmer Freesch uur jit fan \"en Hunfol\" Mensken snakit. Dåt Nordfriisk as döör e Europäisch Charta for regionaal- unti manerhäidespräke as manerhaidespräke önj Tjüschlönj gödjkånd. Di Dialekti (Spreekwiisen), wat deling jit bikeent sen, jit: Ailönjfriisk Sölring Fering-Öömrang Halunder Fååstewålfriisk Wiringhiirder Freesk Karhiirder Fräisch Bökinghiirder Frasch Noordergooshiirder Fräisch Middelgooshiirder Freesch Söödergooshiirder Freesch Hålifreesk Bi di Noomen ken em se, dat ark Spreekwiis en ain Naam heer, wat ek langsen \"-friisk\" jit. Di Ailöns-Spreekwiisen neem jamsalev gaar ek Friisk. \"Friisk\" es en nii Uurt, wat em fuar ali töhop brükt. Di Forskelen twesk di Müraarten fan't Nuurđfriisk weeget uk en Aurseeting fan't \"Üüs Faađer\" Di Tabel förter öner weeget, hur forskelig di Spreekwiisen sen. ¹ Üp dit stiinern Ailön jeft't noch niin Öörtporen. Nordfriisk Nordfriisk Instituut Spräkütbäg Friiske spräke Ernst Löfstedt En kuurt Tekst ön forskelig Spreekwiisen"}
{"id": "27454", "contents": "Temuco (faan't Mapudungun: temu (Blepharocalyx cruckshanksii, en plaant) + ko (weeder)) as en stääd uun a süüd faan Chiile. Hat as di madelponkt faan a Mapuche (iar uk Araukaanern näämd), man uk faan a Sjiisken uun Chiile. Hat as hoodstääd faan det IX. regiuun Región de la Araucanía, an uk faan det süüdelk prowins diar uun: Prowins Cautín. Commonskategorii: Temuco – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "27456", "contents": "Cautín as en prowins uun Chiile an det süüdelk prowins faan jo tau prowinsen uun't Región de la Araucanía (Araukaanien). Diar lewe gud 750.000 iinwenern (2017). Hat as 18.409 km² grat, an hör hoodstääd as Temuco. Commonskategorii: Prowins Cautín – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "27458", "contents": "Malleco as en prowins uun Chiile an det nuurdelk prowins faan jo tau prowinsen uun't Región de la Araucanía (Araukaanien). Diar lewe gud 200.000 iinwenern (2017). Hat as 13.433 km² grat, an hör hoodstääd as Angol. Commonskategorii: Prowins Malleco – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "27459", "contents": "Angol as en stääd uun a \"letj süüd\" faan Chiile uun't Región de la Araucanía (IX. regiuun Araukaanien). Hat as det hoodstääd faan det Prowins Malleco, an diar wene gud 50.000 minsken. Commonskategorii: Angol – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "27460", "contents": "Syzygium as en plaantenskööl uun't famile faan a Myrtenplaanten (Myrtaceae). Diar hiar son 1.200 slacher tu. S. subg. Acmena – S. subg. Anetholea – S. subg. Perikion – S. subg. Sequestratum – S. subg. Syzygium – S. subg. Wesa Neegelkbuum (Syzygium aromaticum) Ruusaapel (Syzygium jambos), Ruusjambuus Weederaapel (Syzygium malaccense), Aapeljambuus Indoneesk Loorbei (Syzygium polyanthum) Jaawa-Aapel (Syzygium samarangense), Weederjambuus Commonskategorii: Syzygium – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Syzygium"}
{"id": "27461", "contents": "Blepharocalyx as en skööl faan Myrtenplaanten (Myrtaceae). Diar hiar 4 bit 40 slacher tu. Det iindialang as ünseeker. Temu (Blepharocalyx cruckshanksii) B. eggersii B. myriophyllus B. salicifolius ... ferlicht noch muar Commonskategorii: Blepharocalyx – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Blepharocalyx"}
{"id": "27462", "contents": "Temu (Blepharocalyx cruckshanksii) as en plaant uun det famile faan a Myrtenplaanten (Myrtaceae). Di nööm komt faan't Mapudungun, det spriak faan a Mapuche, an det stääd Temuco uun Chiile as näämd efter detdiar plaant. Det plaant wääkst ap bit tu en 15 m huugen buum, an di stam hää en trochmeeder faan 50 cm. Det buark as wok an ruad-brün. Uk a früchten san ruad-brün an smääk bater. Di buum lewet bluas uun Chiile. Temu divaricatum O.Berg Temu cruckshanksii (Hook. & Arn.) O.Berg Myrtus cruckshanksii (Hook. & Arn.) Kuntze Luma cruckshanksii (Hook. & Arn.) A.Gray Eugenia divaricata var. pauciflora Eugenia divaricata var. ovalis Eugenia divaricata var. obovata Eugenia divaricata O.Berg Eugenia cruckshanksii Hook. & Arn. Blepharocalyx divaricatus var. pauciflorus Blepharocalyx divaricatus var. ovalis Blepharocalyx divaricatus var. obovatus Blepharocalyx divaricatus (O.Berg) Nied. Commonskategorii: Temu – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Temu"}
{"id": "27465", "contents": "At Myrt(e) of uk a Myrtenbosk (Myrtus communis) as en plaant uun det famile faan a Myrtenplaanten (Myrtaceae). Hat woort bit 5 m huuch an hää blä beien. Plaant Beien Myrtenkraans üüb't hood Bloos Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Myrte Wikispecies hää en artiikel tu: Myrte"}
{"id": "27466", "contents": "A Myrten (Myrtus) san en skööl faan Myrtenplaanten (Myrtaceae). Diar hiar 12 slacher tu. M. arayan – M. aromatica – M. communis - M. foliosa – M. lechleriana – M. maxima – M. meli – M. nivellei – M. mucronata – M. obcordata – M. sericea – M. zuzygium Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Myrtus Wikispecies hää en artiikel tu: Myrtus"}
{"id": "27468", "contents": "Combretaceae of uk Lungtriadplaanten san en plaantenfamile uun det order faan a Myrtenoortagen (Myrtales). Diar hiar son 400 bit 500 slacher tu, diar uun a Troopen an Subtroopen lewe. Anogeissus – Buchenavia – Combretum – Conocarpus – Dansiea – Getonia – Guiera – Laguncularia – Lumnitzera – Macropteranthes – Pteleopsis – Strephonema – Terminalia Commonskategorii: Combretaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Combretaceae"}
{"id": "27473", "contents": "Spargelplaanten (Asparagaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Spargeloortagen (Asparagales). Di hiar son 2500 slacher tu. Di wichtagst slach as di Guard-Spargel (Asparagus officinalis). Agaawen (Agave) Swaanhals Agaaw (Agave attenuata) Siisal (Agave sisalana) Spargel (Skööl) (Asparagus) (Guard-)Spargel (Asparagus officinalis) Convallaria Meiklooken (Convallaria majalis) Draagbuumer (Dracaena) Kanaarisk Draagbuum (Dracaena draco) Sansevieria Yucca\"pualmer\" Agavoideae - Aphyllanthoideae - Asparagoideae - Brodiaeoideae - Lomandroideae - Nolinoideae - Scilloideae Acanthocarpus – Agave – Albuca – Alrawia – Androstephium – Anemarrhena – Anthericum – Aphyllanthes – Arthropodium – Asparagus – Aspidistra – Barnardia – Beaucarnea – Behnia – Bellevalia – Beschorneria – Bessera – Bloomeria – Bowiea – Brimeura – Brodiaea – Calibanus – Camassia – Chamaescilla – Chamaexeros – Chlorogalum – Chlorophytum – Clara – Comospermum – Convallaria – Cordyline – Danae – Dandya – Dasylirion – Daubenya – Desertia – Diamena – Dichelostemma – Dichopogon – Diora – Dipcadi – Disporopsis – Diuranthera – Dracaena – Drimia – Drimiopsis – Echeandia – Eremocrinum – Eriospermum – Eucomis – Eustrephus – Fessia – Furcraea – Fusifilum – Hagenbachia – Hastingsia – Hemiphylacus – Herreria – Herreriopsis – Hesperaloe – Hesperocallis – Hesperoyucca – Heteropolygonatum – Hosta – Hyacinthella – Hyacinthoides – Hyacinthus –"}
{"id": "27475", "contents": "Fagaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Fagales. Diar hiar son 670 bit 900 slacher tu. Hör nööm haa's efter a Böökebuumer (Fagus), an het mäenööder uk Böökeplaanten. Kastanjebuumer (Castanea) Echt Kastanje (Castanea sativa) Castanopsis Chrysolepis Böökebuumer (Fagus) Ruadbööke (Fagus sylvatica) Lithocarpus Notholithocarpus Iakebuumer (Quercus) Trigonobalanus Commonskategorii: Fagaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fagaceae"}
{"id": "2748", "contents": "Hørsholm as en stää önj Dånmark, awt ailönj Siielönj. Deer booge 45,816 manschne (2010). Hørsholm Egns Museum"}
{"id": "27480", "contents": "Betulaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Böökeoortagen (Fagales) mä 110 bit 200 slacher. Di nööm komt faan a Birkebuumer (Betula), an so het jo uk Birkeplaanten. Elern (Alnus) Birkebuumer (Betula) Witjböökin (Carpinus) Witjbööke (Carpinus betulus) Haaselnöden (Corylus) Hoopböökin (Ostrya) Ostryopsis Commonskategorii: Betulaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Betulaceae"}
{"id": "27485", "contents": "Düüwelsklauen of Rapunseln (Phyteuma) san en plaantenskööl uun det famile faan a Klookenbluumplaanten (Campanulaceae). Jo waaks uun Euroopa an Nuurdafrikoo. P. betonicifolium – P. charmelii – P. confusum – P. cordatum – P. gallicum – P. globulariifolium – P. hedraianthifolium – P. hemisphaericum – P. humile – P. michelii – P. nigrum – P. orbiculare – P. ovatum – P. ovatum – P. ovatum – P. persicifolium – P. rupicola – P. scheuchzeri – P. scorzonerifolium – P. serratum – P. sieberi – P. spicatum – P. tetramerum – P. vagneri P. × adulterinum – P. × huteri – P. × obornyanum – P. × orbiculariforme – P. × pyrenaeum Commonskategorii: Düüwelsklauen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Düüwelsklauen"}
{"id": "27487", "contents": "At Norderaue as a neist (2018) auto- an pasajiirdamper faan a W.D.R.. Commonskategorii: Norderaue – Saamlang faan bilen of filmer Damper Uthlande V Schleswig-Holstein IV Voith-Schneider-Uundrift"}
{"id": "27488", "contents": "Haaselnöden (Corylus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Birkeplaanten (Betulaceae). Diar jaft at 16 slacher faan üüb a nuurdelk eerdheleft. C. americana – C. avellana – C. chinensis – C. colchica – C. colurna – C. cornuta – C. fargesii – C. ferox – C. heterophylla – C. jacquemontii – C. maxima – C. potaninii – C. sieboldiana – C. wangii – C. wulingensis – C. yunnanensis A nöden san wichtag för a büürerei: Produktionsstatistik der FAO für 2017, fao.org, ufrepen di 3. Marts 2019 Commonskategorii: Haaselnöden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Haaselnöden"}
{"id": "2749", "contents": "Frederikshavn as en stää önjt norden foon Jutlönj, önjt Dånsch. E stää hiirt tu e Regjoon Nordjylland; dåt as jü fiirdgrutst stää önj e regjoon. Deer booge 22.672 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Frederikshavn Komuun. En fäär ferbant e stää ma Göteborg önj Swärik. Frederikshavn stää Denmark: Nordjylland, citypopulation.de"}
{"id": "27492", "contents": "Walnödplaanten (Juglandaceae) san en plaantenfamile mä amanbi 60 slacher. A miasten waaks huuch ap tu en buum. Uun Madeleuroopa jaft at man ään slach, det (Echt) Walnöd (Juglans regia). Alfaroa – Alfaropsis – Hickory (Carya) – Cyclocarya – Engelhardia – Walnöden (Juglans) – Oreomunnea – Platycarya – Pterocarya – Rhoiptelea Commonskategorii: Walnödplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Walnödplaanten"}
{"id": "27495", "contents": "Walnöden (Juglans) san en plaantenskööl uun det famile faan a Walnödplaanten (Juglandaceae). Jo waaks miast huuch ap tu en buum, an hör früchten, a nöden san wichtag för a büürerei. Uun Euroopa wääkst fööral det (Echt) Walnöd (Juglans regia). J. ailantifolia – J. australis – J. boliviana – J. californica – J. cinerea – J. hindsii – J. hirsuta – J. hopeiensis – J. jamaicensis – J. major – J. mandshurica – J. microcarpa – J. mollis – J. neotropica – J. nigra – J. olanchana – J. pyriformis – J. regia – J. sigillata – J. soratensis – J. steyermarkii – J. venezuelensis J. × bixbyi – J. × intermedia – J. × notha – J. × quadrangulata – J. × sinensis Crops > Walnuts, with shell. Uun: Offizielle Produktionsstatistik der FAO für 2017. fao.org, ufrepen di 9. April 2019 (ingelsk). Commonskategorii: Walnöden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Walnöden"}
{"id": "275", "contents": "Jü perioodisch tabäle foon da chemische elemänte as en deerstaling foon da bekånde chemische elemänte, ordned eefter eläktronestruktör sü dåt foole chemische äinschape ham dör jü tabäle änre aw en räigelmääsie wise. Dåt füliende bil wist jü momäntan tabäle foon bekånde elemänte. Ark elemänt as aplasted eefter sin atoomtål än chemisch sümbool. Wan huum e wiser boowen en sümbol hålt, schucht huum e noome foon dåt elemänt än wan huum deeraw klikt, fäit huum di deerbai hiirende artiikel. Jü perioodisch tabäle as en baispal foon en klassifikationssüsteem: Elemänte in jüseelwie split unti juseelwie perioodisch tabällegrupe – ålsü heerdeele dåtseelwie blai – heewe äänlike chemische äinschape. Atoomtåle önj rüüdj djüse aw elemente da ai natörlik aw e wråål forkaame. Eefter jurtkamst wus dåt süsteem betoocht suner waasen foon e baner bäg foon dåt atoom. Da elemänte san ordned eefter jare atoommase. Di tjüsche Johann Wolfgang Döberreiner wus di jarste, di mårkd heet, dåt dan en woogeform önj da äinschape köm. Hi unerschåsde ‚tratåle‘ foon oueriinjstimende elemänte. Di änglönjer John Alexander Reina Newlands fün üt, dåt deer en råigelmääsihäid foon arke 8 elemänte bestöö, ouers da heewe ham ütlååked, wan hi sää, dåt huum dåt ferglike köö ma da oktaawe önj e"}
{"id": "27500", "contents": "21. Nofember: Garcia IV., Köning faan Navarra (* amanbi 1112) Amanbi Detheer Juar Suryavarman II., Köning faan't Rik faan a Khmer (* amanbi 1095)"}
{"id": "27501", "contents": "Persea as en plaantenskööl uun det famile faan a loorbeiplaanten (Lauraceae). Diar hiar 150 slacher tu. A wichtagsten san det Avokaado an det Indisk Persea (Persea indica). P. subg. Eriodaphne P. subg. Persea Commonskategorii: Persea – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Persea"}
{"id": "27502", "contents": "Sassafras as en plaantenskööl uun det famile faan a Loorbeiplaanten (Lauraceae). Diar hiar trii slacher tu. S. albidum, USA S. randaiense, Taiwan S. tzumu, Sjiina Commonskategorii: Sassafras – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sassafras"}
{"id": "27507", "contents": "Boksbuumplaanten (Buxaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Boksbuumoortagen (Buxales). Diar hiar sääks sköölen mä 70 bit 100 slacher tu. Buxus Didymeles Haptanthus Pachysandra Sarcococca Styloceras Boksbuum (Buxus sempervirens) Commonskategorii: Boksbuumplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Boksbuumplaanten"}
{"id": "27509", "contents": "Boksbuumer (Buxus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Boksbuumplaanten (Buxaceae). Diar hiar 70 bit 100 slacher tu. Jo waaks üüb a nuurdelk eerdheleft. B. sect. Buxus B. sect. Eugeniobuxus B. sect. Notobuxus B. sect. Probuxus B. sect. Tricera Boksbuum (Buxus sempervirens) Commonskategorii: Boksbuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Boksbuumer"}
{"id": "27511", "contents": "Norma (fol nööm: Norma Schulz, * 1987 üüb Feer) as en sjonger an skriiwer faan staken üüb huuchsjiisk, plaatsjiisk an fering. Norma as apwoksen üüb Feer. Mä 17 ging Norma hen tu Hamborag an hää diar musiik an musiikpedagoogik studiaret. Hör iarst grat aptreeden wiar 2010 mä Roger Cicero. 2012 hää't hör aanj onernemen NormaMUSIK grünjlaanj an 2013 hör iarst CD Wie Weit ütjbroocht. Diar san staken üüb huuchsjiisk an fering üüb. Mä det stak Eeb an Flud hää't 2013 di Musikweedstrid uun Bräist wonen. 2016 hää Norma a Fresken bi't Suns Europe uun Itaalien fertreeden, en festiwal faan a regiunaal- an manertaalspriaken uun Euroopa. Uun a harewst 2017 kaaam hör naist CD Rückenwind ütj mä staken üüb huuchsjiisk, plaatsjiisk an fering. Norma spelet flooksis uun Nuurdsjiisklun, t.b. bi a Hamborger Huuwengebursdai of bi't Schleswig-Holstein Musik Festival. Sant 2018 werket Norma mä bi a plaatsjiisk musiikwäädstridj Plattbeats. 2013: Wie Weit 2017: Rückenwind 2020: Ganz goot (single) 2022: Op Platt (EP) Wääbsteed faan Norma Norma üüb YouTube Norma üüb Instagram Norma Schulz singt dreisprachig (Video, sh:z, 2017-10-31) Ufrepen 2019-08-26. Mit Roger Cicero auf der Bühne | shz.de. Ufrepen di 22. Mei 2019. hn: Friesischer Musikwettbewerb: So sicher wie Ebbe und Flut"}
{"id": "27516", "contents": "Cornwall ([ˈkɔːndwəl]; üüb Kornisk: Kernow [ˈkɛrnɔʊ̯]) as en traditschunel an seremoniel graafskap, an uk en Unitary Authority uun Ingelun. At graafskap hee 573.299 lidj (2020). At hoodsteed faan't graafskap as Truro. Det hiart tu’t ferwaltingsregiuun Süüd Waast Ingelun. Dön tjiin gratst steeden uun't graafskap san: Cornwall: Unitary County in South West England, citypopulation.de Cornwall: Unitary County in South West England, citypopulation.de"}
{"id": "27520", "contents": "Di (Gewöönelk) Snäbaal (Viburnum opulus) as en plaantenslach uun det skööl faan a Snäbaaler (Viburnum). Hi wääkst üüb a nuurdelk eerdheleft an woort hal uun guarder plaantet. Tiaknang faan bloosen, früchten an bleeden Spriadkoord brons: V. o. ssp. trilobum green: V. o. ssp. opulus blä: V. o. ssp. calvescens Suurt \"Roseum\" Commonskategorii: Snäbaaler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Snäbaaler"}
{"id": "27523", "contents": "Snäbaaler (Viburnum) san en plaantenskööl uun det famile faan a Moschuskrüüsplaanten (Adoxaceae). Diar hiar son 100 bit 200 slacher tu. Viburnum awabuki (Gewöönelk) Snäbaal (Viburnum opulus) . . . Commonskategorii: Snäbaaler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Snäbaaler"}
{"id": "27525", "contents": "Moschuskrüüsplaanten (Adoxaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Dipsacales. Diar hiar sääks sköölen mä amanbi 220 slacher tu. Adoxa Oreinotinus Halbuumer (Sambucus) Halbuum (Sambucus nigra) Sinadoxa Tetradoxa Snäbaaler (Viburnum) Gewöönelk Snäbaal (Viburnum opulus) Commonskategorii: Moschuskrüüsplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Moschuskrüüsplaanten"}
{"id": "27529", "contents": "A Halbuum, (mo.) Hilebuum (Sambucus nigra) as en plaantenslach uun det famile faan a Halbuumer (Sambuca). Sin suart beien wurd miast fliiderbeien näämd, jo haa mä fliider (sireenen) oober niks tu dun. Halbeien wurd brükt uun a medesiin, tu farwin, of uk tu dranken. Bloosen Halbeien Sambuca as en sprit faan halbeien an anis Commonskategorii: Halbuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Halbuumer"}
{"id": "27531", "contents": "Halbuumer (Sambucus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Moschuskrüüsplaanten (Adoxaceae). Diar hiar tjiin bit twuntag slacher tu, uun Madeleuroopa waaks trii. S. adnata – S. australasica – S. australis – S. canadensis – S. cerulea – S. chinensis – S. ebulus – S. gaudichaudiana – S. henriana – S. javanica – S. maderensis – S. nigra – S. palmensis – S. peruviana – S. racemosa – S. siberica – S. strumpfii – S. tigranii – S. wightiana – S. williamsii Commonskategorii: Halbuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Halbuumer"}
{"id": "27533", "contents": "Anis (Pimpinella anisum) as en plaantenslach uun det famile faan a Skiremplaanten (Apiaceae). Anis woort brükt uun a medesiin an uun köögem. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Anis Wikispecies hää en artiikel tu: Anis"}
{"id": "27535", "contents": "Kerbel (Anthriscus cerefolium) as en plaantenslach uun det famile faan a Skiremplaanten (Apiaceae). Hat hää en grat bedüüdang uun köögem. Commonskategorii: Kerbel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kerbel"}
{"id": "27536", "contents": "Kualewröör (Anthriscus) as en plaantenskööl uun det famile faan a Skiremplaanten (Apiaceae). Diar hiar 11 slacher tu. A. caucalis – A. cerefolium – A. glacialis – A. kotschyi – A. lamprocarpa – A. nitidus – A. ruprechtii – A. schumalhauenii – A. sylvestris – A. tenerrima – A. velutinus Commonskategorii: Kualewröör – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kualewröör"}
{"id": "27539", "contents": "De Tabasco Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Tabasco) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 2.238.603 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Villahermosa. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27540", "contents": "De Sonora Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Sonora) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 2.662.480 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Hermosillo. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27541", "contents": "De Sinaloa Bundesstoot as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 2.767.761 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Culiacán. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27542", "contents": "De San Luis Potosí Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de San Luis Potosí) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 2.585.518 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as San Luis Potosí. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27543", "contents": "De Quintana Roo Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Quintana Roo) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 1.325.578 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Chetumal. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27544", "contents": "De Querétaro Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Querétaro) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 1.827.937 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Querétaro. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27545", "contents": "De Puebla Bundesstoot (üüb Spaans: Estado de Puebla) as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 5.779.829 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Puebla. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27546", "contents": "De Oaxaca Bundesstoot as een faan dön tau-an-dörtig bundesstooten uun Meksiko. Det hee 3.801.962 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Oaxaca. Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "27547", "contents": "Graz as en steed uun a süüdwaast faan Uasterrik an as det naistgratst steed uun det lun. Det hee 288.806 lidj (2019). At steed as at hoodsteed faan det bundeslun Steiermark. Austria, citypopulation.de"}
{"id": "27549", "contents": "Det Vichada Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 75.500 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Puerto Carreño. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27550", "contents": "Det Vaupés Department (üüb Spaans: Departamento de Vaupés [bawˈpes]) as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 44.500 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Mitú. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27551", "contents": "Det Antioquia Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 6.627.200 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Medellín. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27552", "contents": "Det Arauca Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 268.000 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Arauca. At department wurd 5. Jüüle 1991 grünjlaanjen. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27553", "contents": "Det Atlántico Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 2.517.900 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Barranquilla. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27554", "contents": "Det Bolívar Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 2.146.700 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Cartagena. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27555", "contents": "Det Boyacá Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 1.280.000 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Tunja. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27556", "contents": "Det Valle del Cauca Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 4.708.300 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Cali. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27557", "contents": "Det Caldas Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 991.900 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Manizales. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27558", "contents": "Det Caquetá Department (üüb Spaans: Departamento de Caquetá [kakeˈta]) as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 490.100 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Florencia. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27559", "contents": "Det Casanare Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 369.000 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Yopal. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "2756", "contents": "Glostrup as en stää önj Dånmark, awt ailönj Siielönj. Deer booge 21 296 manschne (2010). Commons: Glostrup – Soomling foon bile än filme Glostrup Kommune"}
{"id": "27560", "contents": "Det Cauca Department (üüb Spaans: Departamento de Cauca [ˈkawka]) as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 1.404.200 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Popayán. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27561", "contents": "Det Cesar Department (üüb Spaans: Departamento de Cesar [seˈsaɾ]) as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 1.053.500 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Valledupar. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27562", "contents": "Det Chocó Department (üüb Spaans: Departamento de Chocó [tʃoˈko]) as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 495.900 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Quibdó. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27563", "contents": "Det Córdoba Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 1.762.500 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Montería. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27564", "contents": "Det Cundinamarca Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 2.762.800 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Bogotá, uk wan't steed nian dial faan't department as. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27565", "contents": "Det Guainía Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 42.800 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Inírida. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27566", "contents": "Det Guaviare Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 114.200 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as San José del Guaviare. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27567", "contents": "Det Huila Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 1.182.900 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Neiva. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27568", "contents": "Det La Guajira Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 1.012.900 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Riohacha. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27569", "contents": "Det Magdalena Department (üüb Spaans: Departamento de Magdalena [maɣðaˈlena]) as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 1.285.400 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Santa Marta. Gabriel García Márquez (1927-2014), skriiwer, diar uun Aracataca bäären wurd. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27570", "contents": "Det Meta Department (üüb Spaans: Departamento de Meta [ˈmeta]) as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 998.200 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Villavicencio. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27572", "contents": "Det Nariño Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 1.787.500 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Pasto. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27573", "contents": "Det Norte de Santander Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 1.379.500 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Cúcuta. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27574", "contents": "Det Putumayo Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 354.100 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Mocoa. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27575", "contents": "Det Quindío Department (üüb Spaans: Departamento de Quindío) as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 571.700 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Armenia. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27576", "contents": "Det Risaralda Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 962.500 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Pereira. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27577", "contents": "Det Eilunen faan San Andrés, Providencia an Santa Catalina Department (ufkoortet: San Andrés an Providencia; üüb Spaans: Departamento del Archipiélago de San Andrés, Providencia y Santa Catalina an San Andrés y Providencia) as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. At department as en skööl faan eilunen, wat ei widj faan a uasteeg faan Nikaraagua uun't Kariibik leit. Det hee 77.800 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as San Andrés. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27578", "contents": "Det Santander Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 2.080.900 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Bucaramanga. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27579", "contents": "Det Sucre Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 868.400 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Sincelejo. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27580", "contents": "Det Tolima Department as ian faan dön tau-an-dörtig departmenten uun Kolumbien. Det hee 1.416.100 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Ibagué. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27581", "contents": "A Frasche Loosche ((öö.)fresk laasken) san en schongferian uun Risem-Lonham. Jo san 2015 nei grünjlaanj wurden an wurd faan Hans-Werner Jürgensen an Ingrid Friedrichsen feerd. Jo haa al bi flook grater an letjer festen mäwerket an schong fööraal üüb Frasch. Ööwin as arke ööder Mundai uun't Andersen-Hüs uun Lonham. Frasche Loosche bi't Andersen-Hüs Frasche Loosche üüb YouTube"}
{"id": "27586", "contents": "Ludwig Josef Johann Wittgenstein (* 26. April 1889 uun Wien; † 29. April 1951 uun Cambridge) wiar een faan dön bedüüdenst filosoofen faan det 20. juarhunert. Hi löwert bedüüden bidracher tu't filosofii faan det loogik, spriik an besaning. Sin tau hoodwerken, Loogisk-filosoofisk Ufhanlingen (Tractatus logico-philosophicus, 1921) an Filosoofisk Onerschükingen (1953) wurd tu wichtig betoochponkten faan tau filosoofisk skuulen, det Loogisk Positiwismus an det Analüütisk Spriikfilosofii. Commons: Ludwig Wittgenstein – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "27587", "contents": "Gabriel Narutowicz ([ˈɡabrjɛl naruˈtɔvit͡ʂ]; * 17. Marts 1865 uun Telšiai, Kowno Guwernement, Liitauen faan daaling; † 16. Deetsember 1922 uun Warschau) wiar en poolsk weederbauinschenöör an poliitiker. Hi wiar de iarst president faan det Naist Poolsk Republiik an wurd fiiw daar efter sin amtsuuntreed uun en poliitisk atentaat ambroocht. Presidenten faan det Naist Poolsk Republiik: Gabriel Narutowicz (1922), Maciej Rataj (1922 an 1926, stelfertreeden), Stanisław Wojciechowski (1922-1926), Ignacy Mościcki (1929-1939). Commons: Gabriel Narutowicz – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "2759", "contents": "A Fasaanen (Phasianidae) san en grat fögelfamile an hiar tu a Hanenfögler (Galliformes). Meleagridinae Meleagris Perdicinae Alectoris – Ammoperdix – Anurophasis – Arborophila – Bambusicola – Caloperdix – Coturnix – Excalfactoria – Francolinus – Galloperdix – Haematortyx – Lerwa – Margaroperdix – Melanoperdix – Ophrysia – Perdicula – Perdix – Ptilopachus – Rhizothera – Rollulus – Tetraogallus – Tetraophasis – Xenoperdix Phasianinae Afropavo - Argusianus - Catreus - Chrysolophus - Crossoptilon - Gallus - Ithaginis - Lophophorus - Lophura - Pavo - Phasianus - Polyplectron - Pucrasia - Rheinardia - Syrmaticus - Tragopan Tetraoninae Bonasa – Centrocercus – Dendragapus – Lagopus – Lyrurus – Tetrao – Tetrastes – Tympanuchus Coturnix - Wachteln Bipkerwik (Coturnix coturnix) Gallus - Djungelhanen Wil Han (Gallus gallus) Hüshan (Gallus gallus domesticus) Meleagris - Puuten Puut (Meleagris gallopavo) Perdix - Rebhanen Ääkerhenk (Perdix perdix) Phasianus - Echt Fasaanen Fasaan (Phasianus colchicus) Commonskategorii: Fasaanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fasaanen"}
{"id": "27590", "contents": "Konstantin Ustinowitsch Tschernjenko (üüb Rüs: Константин Устинович Черненко [kənstɐnˈtʲin usˈtʲinɐvʲɪtɕ tɕɨrˈnʲenkə] Konstantin Ustinowitsch Tschernjenko; * 24. September 1911 uun Bolschaja Tes, Jenisejsk Guwernement, Rüs Keiserrik (daaling Krasnojarsk Regiuun, Rüslun); † 10. Marts 1985 uun Moskau) wiar en sowjetisk poliitiker an faan 13. Febrewoore 1984 tu san duas generoolsekreteer faan det Sentraalkomitee faan det Kommunistisk Partei faan’t Sowjetunioon. Hoodmaaner faan't Sowjetunioon: Wladimir Leenin (1917-1922), Joosef Staalin (1922-1953), Georgi Malenkow (1953), Nikita Chruschtschow (1953-1964), Leonid Breschnjew (1964-1982), Juri Andropow (1982-1984), Konstantin Tschernjenko (1984-1985), Michail Gorbatschow (1985-1991)"}
{"id": "27591", "contents": "Juri Wladimirowitsch Andropow (üüb Rüs: Юрий Владимирович Андропов [ˈjʉrʲɪj vlɐˈdʲimʲɪrəvʲɪtɕ ɐnˈdropəf] Jurij Wladimirovitsch Andropow; * 2. Jüüne jul./15. Jüüne greg. 1914 uun Nagutskaja, Stawropol Guwernement, Keiserrik Rüslun (daaling Rajon Andropow, Regiuun Stawropol); † 9. Febrewoore 1984 uun Moskau) wiar en sowjetisk poliitiker. Hi feerd faan 1967 tu 1982 at KGB an wiar faan 12. Nofember 1982 tu san duas generoolsekreteer faan det Sentraalkomitee faan det Kommunistisk Partei faan’t Sowjetunioon. Hoodmaaner faan't Sowjetunioon: Wladimir Leenin (1917-1922), Joosef Staalin (1922-1953), Georgi Malenkow (1953), Nikita Chruschtschow (1953-1964), Leonid Breschnjew (1964-1982), Juri Andropow (1982-1984), Konstantin Tschernjenko (1984-1985), Michail Gorbatschow (1985-1991)"}
{"id": "27592", "contents": "Nikita Sergejewitsch Chruschtschow wiar en sowjetisk poliitiker an faan 14. September 1953 tu 14. Oktuuber 1964 iarst sekreteer faan faan det Kommunistisk Partei faan’t Sowjetunioon. Chruschtschow wurd 1894 uun't taarep Kalinowka bäären, diar nai bi't grens twesken Ruslun an Ukraine faan daaling as. Hi wiar uun sin jong juaren metaalwerker an uun de Rüs Bürgerkrich poliitisk komisaar. Hi onerstütset Joosef Staalin sin rianmaagingen an saad jä tu düüsenen faan ferhaftingen. 1938 stjüüret Staalin ham tu't Ukraine, am diar a rianmaagingen widjertumaagin. Uun de Grat feederlunskrich (of de Naist Wäältkrich) wiar Chruschtschow weler komissaar an tiinet üüs fermadler twesken Staalin an sin generoolen. Hi hed en rol uun det 1942-1943 weering faan Stalingrad. 1943 ging hi tu't Ukraine turag, am diar at welerapbagen faan't lun auertuwachin. Hi wurd 1949 tu Moskau berepen wurd, am a iinflööd faan Georgi Malenkow an seekerhaidsföörmaan Lawrenti Beria, diar üüs Staalin sin arewen uunluket wurd, ütjtulikin. Efter Joosef Staalin san duas uun Marts 1953 wiar tu September 1953 för't iarst Georgi Malenkow de iarst generoolsekreteer faan det Kommunistisk Partei faan't Sowjetunioon. Efter en meechtstridj för't baantje wurd Chruschtschow generoolsekreteer. Do feerd hi 25. Febrewoore 1956 üüb de 20. Parteidai faan't Kommunistisk Partei troch en waaget gehiamreede"}
{"id": "276", "contents": "Pforzheim as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. E stää läit önjt nordweesten foont bundeslönj, önj di Karlsruhe Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 125.957 inboogere (2019). Dåt as en krisfri stää än uk e hoodstää foon e Enzkreis. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "27603", "contents": "Ahmed Sékou Touré (* 9. Janewoore 1922 uun Faranah, Faranah Regiuun, Guinea; † 26. Marts 1984 uun Cleveland, Ohio, Ferianigt Stooten) wiar faan 2. Oktuuber 1958 tu san duas de iarst president faan Guinea. 1960 ferklaaret hi sin Demokraatisk Partei faan Guinea (Parti démocratique de Guinée of PDG) tu iansig legaal partei uun't lun an regiaret faan do uun üüs diktaator."}
{"id": "27604", "contents": "António Agostinho Neto (* 17. September 1922 uun Catete, Ícolo e Bengo, Bengo Prowins (nü dial faan Luanda Prowins), Angoola; † 10. September 1979 uun Moskau) wiar faan 11. Nofember 1975 tu san duas de iarst president faan Angoola."}
{"id": "27606", "contents": "Det Boffa Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Boffa) as ian faan dön fiiw prefektüüren faan det Boké Regiuun uun Guinea. Det hee 212.583 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Boffa. At prefektüür hee ian steedkomuun (Boffa-Centre) an sööwen onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27609", "contents": "Det Boké Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Boké) as ian faan dön fiiw prefektüüren faan det Boké Regiuun uun Guinea. Det hee 450.278 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Boké. At prefektüür hee ian steedkomuun (Boké-Centre) an njüügen onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27610", "contents": "Det Fria Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Fria) as ian faan dön fiiw prefektüüren faan det Boké Regiuun uun Guinea. Det hee 96.700 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Fria. At prefektüür hee ian steedkomuun (Fria-Centre) an trii onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27611", "contents": "Det Gaoual Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Gaoual) as ian faan dön fiiw prefektüüren faan det Boké Regiuun uun Guinea. Det hee 193.612 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Gaoual. At prefektüür hee ian steedkomuun (Gaoual-Centre) an sööwen onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27612", "contents": "Det Koundara Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Koundara) as ian faan dön fiiw prefektüüren faan det Boké Regiuun faan Guinea. Det hee 129.974 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Koundara. At prefektüür hee ian steedkomuun (Koundara-Centre) an seeks onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27613", "contents": "Det Dabola Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Dabola) as en prefektüür faan det Faranah Regiuun faan Guinea. Det hee 181.137 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Dabola. At prefektüür hee ian steedkomuun (Dabola-Centre) an aacht onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27614", "contents": "Det Dinguiraye Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Dinguiraye) as en prefektüür faan det Faranah Regiuun faan Guinea. Det hee 196.469 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Dinguiraye. At prefektüür hee ian steedkomuun (Dinguiraye-Centre) an sööwen onerprefektüüren: Saïdou Bokoum (1945-), skriiwer, diar uun't steed Dinguiraye bäären wurd. Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27615", "contents": "Det Faranah Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Faranah) as en prefektüür faan det Faranah Regiuun faan Guinea. Det hee 280.170 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Faranah. At prefektüür hee ian steedkomuun (Faranah-Centre) an elwen onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27616", "contents": "Det Kissidougou Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Kissidougou) as en prefektüür faan det Faranah Regiuun faan Guinea. Det hee 283.778 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Kissidougou. At prefektüür hee ian steedkomuun (Kissidougou-Centre) an twaalew onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27619", "contents": "Cornales san en order faan bloosenplaanten. Diar hiar sööwen plaantenfamilin tu. Cornaceae Curtisiaceae Grubbiaceae Hortensienplaanten (Hydrangeaceae) Hydrostachyaceae Loasaceae Nyssaceae Commonskategorii: Cornales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cornales"}
{"id": "27621", "contents": "Hortensienplaanten (Hydrangeaceae) san en plaantenfamile mä 11 bit 17 sköölen an amanbi 220 bit 240 slacher. Broussaisia – Cardiandra – Decumaria – Deinanthe – Dichroa – Fendlera – Hydrangea – Jamesia – Pileostegia – Platycrater – Schizophragma Commonskategorii: Hortensienplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hortensienplaanten"}
{"id": "27623", "contents": "Hortensien (Hydrangea) san en plaantenskööl uun det famile faan a Hortensienplaanten (Hydrangeaceae). Enkelt slacher an suurten san guardplaanten. H. anomala – H. arborescens – H. aspera – H. bretschneideri – H. candida – H. caudatifolia – H. chinensis – H. chungii – H. cinerea – H. coacta – H. coenobialis – H. davidii – H. dumicola – H. gracilis – H. heteromalla – H. hirta – H. hypoglauca – H. integrifolia – H. involucrata – H. kawakamii – †H. knowltonii – H. kwangsiensis – H. kwangtungensis – H. lingii – H. linkweiensis – H. longifolia – H. longipes – H. macrocarpa – H. macrophylla – H. mangshanensis – H. paniculata – H. petiolaris – H. quercifolia – H. radiata – H. robusta – H. sargentiana – H. scandens – H. seemannii – H. serrata – H. serratifolia – H. stenophylla – H. strigosa – H. stylosa – H. sungpanensis – H. xanthoneura – H. zhewanensis Commonskategorii: Hortensien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hortensien"}
{"id": "27625", "contents": "At Guardhortensie (Hydrangea macrophylla) of Büürenhortensie, of ianfach Hortensie as en plaantenslach uun det skööl faan a Hortensien (Hydrangea). Hat komt eegentelk faan Jaapan, man woort daalang uun Madeleuroopa üs guardplaant aptaanj. Diar jaft at flook suurten faan, diar ünlik klöören uunnem kön. Commonskategorii: Guardhortensien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Guardhortensien"}
{"id": "27626", "contents": "Det Kankan Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Kankan) as en prefektüür faan det Kankan Regiuun faan Guinea. Det hee 473.359 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Kankan. At prefektüür hee ian steedkomuun (Kankan-Centre) an twaalew onerprefektüüren: Williams Sassine (1944-1997), skriiwer, diar uun't steed Kankan bäären wurd. Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27627", "contents": "Williams Sassine (* 1944, Kankan, Guinea; † 9. Febrewoore 1997, Conakry, Guinea) wiar en guineeisk skriiwer, diar üüb Fraansöösk skreew. Sin mam wiar guineeisk, man san aatj kaam faan Liibanon. Hi ging tu sekundeerskuul uun Conakry an do ging tu Frankrik, am uun Pariis matematiik tu studiarin. Hi kaam 1961 tu Guinea turag, man moost hi auer Ahmed Sékou Touré sin diktatüür at lun ferleet. Hi wiar föl juaren uun eksiil uun öler aafrikoons lunen. Hi kaam 1984 tu Guinea efter a putsch faan detheer juar turag. Hi skreew auer marginalisiaret karakteren, man efter Touré san duas wurd hi optimistisker. San romoon Le jeune homme de sable (de jong sandig maan; 1979) wurd üüs een faan dön best aafrikoons romoonen faan det 20. juarhunert tääld. Högen faan sin romoonen wurd uun't Ingels, Spaans an Rüs auersaat. Hi skreew uk för dön bleeden La Guinée-Djama, L'éducateur, an fööraal för det satiirisk bleed Le Lynx."}
{"id": "27628", "contents": "Det Kérouane Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Kérouane) as en prefektüür faan det Kankan Regiuun faan Guinea. Det hee 207.547 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Kérouane. At prefektüür hee ian steedkomuun (Kérouane-Centre) an aacht onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27629", "contents": "Det Kouroussa Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Kouroussa) as en prefektüür faan det Kankan Regiuun faan Guinea. Det hee 268.630 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Kouroussa. At prefektüür hee ian steedkomuun (Kouroussa-Centre) an elwen onerprefektüüren: Camara Laye (1928–1980), skriiwer, diar uun't steed Kouroussa bäären wurd. Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27630", "contents": "Det Mandiana Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Mandiana) as en prefektüür faan det Kankan Regiuun faan Guinea. Det hee 335.999 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Mandiana. At prefektüür hee ian steedkomuun (Mandiana-Centre) an elwen onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27631", "contents": "Det Siguiri Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Siguiri) as en prefektüür faan det Kankan Regiuun faan Guinea. Det hee 687.002 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Siguiri. At prefektüür hee ian steedkomuun (Siguiri-Centre) an twaalew onerprefektüüren: Fodéba Keïta (1921-1969), skriiwer, diar uun't steed Siguiri bäären wurd. Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27632", "contents": "Rederstäären (Hippeastrum) san en plaantenskööl uun det famile faan a Amaryllisplaanten (Amaryllidaceae). Diar jaft at son 80 slacher faan. Uun a bluumloodens wurd jo oner di nööm Amaryllis ferkääft; det san miast hübriiden. A eegentelk Amaryllis san oober en ööder skööl. Hippeastrum vittatum Hippeastrum miniatum Hippeastrum striatum Hippeastrum sp. H. aglaiae – H. amaru – H. andreanum – H. angustifolium – H. apertispathum – H. arboricola – H. argentinum – H. aulicum – H. aviflorum – H. blossfeldiae – H. brasilianum – H. breviflorum – H. bukasovii – H. caiaponicum – H. calyptratum – H. canastrense – H. canterai – H. cardenasii – H. caupolicanense – H. cipoanum – H. condemaitae – H. correiense – H. curitibanum – H. cuzcoense – H. cybister – H. damazianum – H. diniz-cruziae – H. divifrancisci – H. divijulianum – H. doraniae – H. elegans – H. espiritense – H. evansiae – H. ferreyrae – H. forgetii – H. fragrantissimum – H. fuscum – H. gertianum – H. glaucescens – H. goianum – H. guarapuavicum – H. harrisonii – H. haywardii – H. hemographes – H. hugoi – H. iguazuanum – H. incachacanum – H. intiflorum – H. kromeri – H. lapacense – H."}
{"id": "27634", "contents": "En hübriid as en suurt faan plaanten of diarten, diar faan üünlik sköölen, slacher, onerslacher of rasen iinkrüsagt wurden as. (1) Orchis militaris (2) Aceras anthropophorum (1×2) × Orchiaceras spurium Detdiar hübriid faan jo iarst tau slacher as uun a natüür apkimen. Commonskategorii: Hübriiden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "27641", "contents": "Look (Allium) as en plaantenskööl uun det famile faan a Amaryllisplaanten (Amaryllidaceae). Diar hiar 13 bit 16 onersköölen mä amanbi 940 slacher tu. Föl slacher haa en skarepen stirem, det komt faan't Alliin diar uun. Pore (Allium ampeloprasum) Skalot (Allium cepa, mä Allium ascalonicum) Lookskalot (Allium fistulosum) Knooplook (Allium sativum) Gäärslook (Allium schoenoprasum) Baarlook (Allium ursinum) A. subg. Allium – A. subg. Amerallium – A. subg. Anguinum – A. subg. Bromatorrhiza – A. subg. Butomissa – A. subg. Caloscordum – A. subg. Cepa – A. subg. Cyathophora – A. subg. Melanocrommyum – A. subg. Microscordum – A. subg. Nectaroscordum – A. subg. Polyprason – A. subg. Porphyroprason – A. subg. Reticulatobulbosa – A. subg. Rhizirideum – A. subg. Vvedenskya Commonskategorii: Look – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Look"}
{"id": "27642", "contents": "Gäärslook (Allium schoenoprasum) as en plaantenslach uun det skööl faan't Look (Allium). Hat woort hal uun köögem brükt. Bloos Gäärslook woort letjbetjet Stak bruad mä ister an Gäärslook Commonskategorii: Gäärslook – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gäärslook"}
{"id": "27644", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Alliin as en aminosüren mä swaawel uun. Hat komt uun look (Allium) föör, fööraal uun knooplook. Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Alliin uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 20. Juni 2014. Dootenbleed (+)-L-Alliin bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 12. Febrewoore 2019."}
{"id": "27645", "contents": "Det Coyah Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Coyah) as en prefektüür faan det Kindia Regiuun faan Guinea. Det hee 263.861 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Coyah. At prefektüür hee ian steedkomuun (Coyah-Centre) an trii onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27646", "contents": "Det Dubréka Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Dubréka) as en prefektüür faan det Kindia Regiuun faan Guinea. Det hee 330.548 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Dubréka. At prefektüür hee ian steedkomuun (Dubréka-Centre) an seeks onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27647", "contents": "Det Forécariah Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Forécariah) as en prefektüür faan det Kindia Regiuun faan Guinea. Det hee 242.942 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Forécariah. At prefektüür hee ian steedkomuun (Forécariah-Centre) an njüügen onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27648", "contents": "Det Kindia Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Kindia) as en prefektüür faan det Kindia Regiuun faan Guinea. Det hee 439.614 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Kindia. At prefektüür hee ian steedkomuun (Kindia-Centre) an njüügen onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27649", "contents": "Det Télimélé Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Télimélé) as en prefektüür faan det Kindia Regiuun faan Guinea. Det hee 284.409 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Télimélé. At prefektüür hee ian steedkomuun (Télimélé-Centre) an tretanj onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27650", "contents": "Det Koubia Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Koubia) as en prefektüür faan det Labé Regiuun faan Guinea. Det hee 100.170 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Koubia. At prefektüür hee ian steedkomuun (Koubia-Centre) an fiiw onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27652", "contents": "Det Labé Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Labé) as en prefektüür faan det Labé Regiuun faan Guinea. Det hee 318.938 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Labé. At prefektüür hee ian steedkomuun (Labé-Centre) an twaalew onerprefektüüren: Koumanthio Zeinab Diallo (1956-), skriiwer, diar uun't steed Labé bäären wurd. Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27653", "contents": "Det Lélouma Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Lélouma) as en prefektüür faan det Labé Regiuun faan Guinea. Det hee 163.069 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Lélouma. At prefektüür hee ian steedkomuun (Lélouma-Centre) an tjiin onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27654", "contents": "Det Mali Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Mali) as en prefektüür faan det Labé Regiuun faan Guinea. Det hee 288.001 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Mali. At prefektüür hee ian steedkomuun (Mali-Centre) an twaalew onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27655", "contents": "Det Tougué Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Tougué) as en prefektüür faan det Labé Regiuun faan Guinea. Det hee 124.280 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Tougué. At prefektüür hee ian steedkomuun (Tougué-Centre) an njüügen onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27656", "contents": "Det Dalaba Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Dalaba) as en prefektüür faan det Mamou Regiuun faan Guinea. Det hee 133.677 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Dalaba. At prefektüür hee ian steedkomuun (Dalaba-Centre) an njüügen onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27657", "contents": "Det Mamou Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Mamou) as en prefektüür faan det Mamou Regiuun faan Guinea. Det hee 318.981 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Mamou. At prefektüür hee ian steedkomuun (Mamou-Centre) an tretanj onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27658", "contents": "Det Pita Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Pita) as en prefektüür faan det Mamou Regiuun faan Guinea. Det hee 278.530 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Pita. At prefektüür hee ian steedkomuun (Pita-Centre) an elwen onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27659", "contents": "Det Beyla Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Beyla) as en prefektüür faan det Nzérékoré Regiuun faan Guinea. Det hee 326.082 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Beyla. At prefektüür hee ian steedkomuun (Beyla-Centre) an tretanj onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27660", "contents": "Det Guéckédou Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Guéckédou) as en prefektüür faan det Nzérékoré Regiuun faan Guinea. Det hee 290.611 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Guéckédou. At prefektüür hee ian steedkomuun (Guéckédou-Centre) an njüügen onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27661", "contents": "Det Lola Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Lola) as en prefektüür faan det Nzérékoré Regiuun faan Guinea. Det hee 171.561 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Lola. At prefektüür hee ian steedkomuun (Lola-Centre) an aacht onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27662", "contents": "Det Macenta Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Macenta) as en prefektüür faan det Nzérékoré Regiuun faan Guinea. Det hee 278.456 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Macenta. At prefektüür hee ian steedkomuun (Macenta-Centre) an fjauertanj onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27663", "contents": "Det Nzérékoré Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Nzérékoré) as en prefektüür faan det Nzérékoré Regiuun faan Guinea. Det hee 396.949 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Nzérékoré. At prefektüür hee ian steedkomuun (Nzérékoré-Centre) an tjiin onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27664", "contents": "Det Yomou Prefektüür (üüb Fraansöösk: La préfecture de Yomou) as en prefektüür faan det Nzérékoré Regiuun faan Guinea. Det hee 114.371 lidj (2014). At hoodsteed faan't prefektüür as Yomou. At prefektüür hee ian steedkomuun (Yomou-Centre) an seeks onerprefektüüren: Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de Guinea: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "27665", "contents": "Boffa as en steed uun de aafrikoons steed Guinea. At steed leit uun a waast faan't lun, nai bi a eeg faan't Atlantik. Det as at hoodsteed faan det Boffa Prefektüür faan det Boké Regiuun. Det hee 8631 lidj (2014). www.citypopulation.de"}
{"id": "27666", "contents": "Det Bomi Amt as ian faan dön füftanj amten faan Libeeria. Det hee 84.119 lidj (2008). At hoodsteed faan't amt as Tubmanburg. Libeeria, citypopulation"}
{"id": "27667", "contents": "Det Bong Amt as ian faan dön füftanj amten faan Libeeria. Det hee 333.481 lidj (2008). At hoodsteed faan't amt as Gbarnga. Liberia, citypopulation"}
{"id": "27668", "contents": "Det Gbarpolu Amt as ian faan dön füftanj amten faan Libeeria. Det hee 83.388 lidj (2008). At hoodsteed faan't amt as Bopolu. Liberia, citypopulation"}
{"id": "27670", "contents": "Det Sinoe Amt as ian faan dön füftanj amten faan Libeeria. Det hee 102.391 lidj (2008). At hoodsteed faan't amt as Greenville. Liberia, citypopulation"}
{"id": "27671", "contents": "Det Grand Bassa Amt as ian faan dön füftanj amten faan Libeeria. Det hee 221.693 lidj. At hoodsteed faan't amt as Buchanan. Liberia, citypopulation"}
{"id": "27672", "contents": "Det Grand Cape Mount Amt as ian faan dön füftanj amten faan Libeeria. Det hee 127.076 lidj (2008). At hoodsteed faan't amt as Robertsport. Liberia, citypopulation"}
{"id": "27673", "contents": "Det Grand Gedeh Amt as ian faan dön füftanj amten faan Libeeria. Det hee 125.258 lidj (2008). At hoodsteed faan't amt as Zwedru. Libeeria, citypopulation"}
{"id": "27674", "contents": "Det Grand Kru Amt as ian faan dön füftanj amten faan Libeeria. Det hee 57.913 lidj. At hoodsteed faan't amt as Barclayville. Liberia, citypopulation"}
{"id": "27675", "contents": "Det Lofa Amt as ian faan dön füftanj amten faan Libeeria. Det hee 276.863 lidj (2008). At hoodsteed faan't amt as Voinjama. Liberia, citypopulation"}
{"id": "27676", "contents": "Det Margibi Amt as ian faan dön füftanj amten faan Libeeria. Det hee 209.923 lidj (2008). At hoodsteed faan't amt as Kakata. Liberia, citypopulation"}
{"id": "27677", "contents": "Det Maryland Amt as ian faan dön füftanj amten faan Libeeria. Det hee 135.938 lidj (2008). At hoodsteed faan't amt as Harper. Liberia, citypopulation"}
{"id": "27678", "contents": "Det Montserrado Amt as ian faan dön füftanj amten faan Libeeria. Det hee 1.118.241 lidj (2008). At hoodsteed faan't amt as Bensonville. Liberia, citypopulation"}
{"id": "27679", "contents": "Det Nimba Amt as ian faan dön füftanj amten faan Libeeria. Det hee 462.026 lidj (2008). At hoodsteed faan't amt as Sanniquellie. Liberia, citypopulation"}
{"id": "27680", "contents": "Det Rivercess Amt as ian faan dön füftanj amten faan Libeeria. Det hee 71.509 lidj (2008). At hoodsteed faan't amt as Cesstos City. Liberia, citypopulation"}
{"id": "27681", "contents": "Det River Gee Amt as ian faan dön füftanj amten faan Libeeria. Det hee 66.789 lidj (2008). At hoodsteed faan't amt as Fish Town. Liberia, citypopulation"}
{"id": "27682", "contents": "De Bosnisk Podrinje Kantoon Goražde (üüb Bosnisk: Bosansko-podrinjski kanton Goražde, üüb Kroatisk: Bosansko-podrinjska županija Goražde) as een faan dön tjiin kantoonen faan't Föderatschuun Bosnien an Hersegowina. Det hee 23.734 lidj (2013). At hoodsteed faan a kantoon as Goražde. Bosnia, citypopulation"}
{"id": "27686", "contents": "De Hersegowina-Neretva Kantoon (üüb Bosnisk: Hercegovačko-neretvanski kanton, üüb Kroatisk: Hercegovačko-neretvanska županija) as een faan dön tjiin kantoonen faan't Föderatschuun Bosnien an Hersegowina. Det hee 222.007 lidj (2013). At hoodsteed faan a kantoon as Mostar. Bosnia, citypopulation"}
{"id": "27688", "contents": "De Zenica-Doboj Kantoon (üüb Bosnisk: Zeničko-dobojski kanton, üüb Kroatisk: Zeničko-dobojska županija) as een faan dön tjiin kantoonen faan't Föderatschuun Bosnien an Hersegowina. Det hee 364.433 lidj (2013). At hoodsteed faan a kantoon as Zenica. Bosnia, citypopulation"}
{"id": "27690", "contents": "De Waast-Hersegovina Kantoon (üüb Bosnisk: Zapadnohercegovački kanton, üüb Kroatisk: Županija Zapadnohercegovačka) as een faan dön tjiin kantoonen faan't Föderatschuun Bosnien an Hersegowina. Det hee 94.898 lidj (2003). At hoodsteed faan a kantoon as Ljubuški. Bosnia, citypopulation"}
{"id": "27691", "contents": "De Una-Sana Kantoon (üüb Bosnisk: Unsko-sanski kanton, üüb Kroatisk: Unsko-sanska županija) as een faan dön tjiin kantoonen faan't Föderatschuun Bosnien an Hersegowina. Det hee 273.261 lidj (2013). At hoodsteed faan a kantoon as Bihać. Bosnia, citypopulation"}
{"id": "27692", "contents": "De Tuzla Kantoon (üüb Bosnisk: Tuzlanski kanton, üüb Kroatisk: Tuzlanska županija) as een faan dön tjiin kantoonen faan't Föderatschuun Bosnien an Hersegowina. Det hee 445.028 lidj (2013). At hoodsteed faan a kantoon as Tuzla. Bosnia, citypopulation"}
{"id": "27699", "contents": "Bogotá (ütjspriik üüb Spaans: [boɣoˈta]) as at hoodsteed faan de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 8.064.000 lidj (2017). Det as uk at hoodsteed faan det hoodsteeddistrikt Bogotá an det Cundimarca Department, uk wan at steed nian dial faan't department as. Bogotá wurd 6. August 1538 faan de spaans konkistadoor Gonzalo Jiménez de Quesada üüs hoodsteed faan det Nei Köningrik Granada grünjlaanjen. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "277", "contents": "Fosfoor (faan ualgreks φωσφόρος phōsphóros, nordfriisk drait laacht) as en cheemisk element mä det ufkörtang P an det atoomnumer 15. SIMS-Spektrum faan a isotoopen Ruad an brons fosfoor Witj (güül) fosfoor Elektroonenskel Commonskategorii: Fosfoor – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013. Iindraanj tu Tetraphosphor (weißer Phosphor) uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 9. August 2016 (mä JavaScript). Iindraanj tu Phosphor, roter uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 9. August 2016 (mä JavaScript). A. F. Holleman, E. Wiberg, N. Wiberg: Lehrbuch der Anorganischen Chemie. 102. Auflage. de Gruyter, Berlin 2007, ISBN 978-3-11-017770-1, S. 747. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Properties of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-142 – 4-147. A taalen üüb g/mol an uun cgs-ianhaiden. Diarfaan bereegent SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindrach tu roter/weißer Phosphor"}
{"id": "27701", "contents": "Arauca (ütjspriik üüb Spaans: [aˈɾawka]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a nuurduast faan't lun, nai bi't grens tu Venezuela. Det wurd efter a struum Arauca neemd, wat at steed faan Venezuela skääst. Det hee 78.900 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Arauca Department. Arauca wurd 4. Deetsember 1780 faan Juan Isidro Daboín grünjlaanjen. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27703", "contents": "Armenia (ütjspriik üüb Spaans: [aɾˈme.nja]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 291.700 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Quindío Department. At steed wurd 14. Oktuuber 1889 faan Jesús María Ocampo grünjlaanjen. Det stak Armenia City in the Sky faan det band The Who ment ferlicht Armenia uun Kolumbien. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27704", "contents": "Barranquilla (ütjspriik üüb Spaans: [baraŋˈkiʝa]) as en steed an huuwen uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.224.000 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Atlántico Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27706", "contents": "Bucaramanga (ütjspriik üüb Spaans: [bukaɾaˈmaŋɡa]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun nuurduast faan't lun. Det hee 522.100 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Santander Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27707", "contents": "Wat menst dü? Arauca (Department) Arauca (Steed) Arauca (Struum)"}
{"id": "27708", "contents": "Cali of Santiago de Cali (ütjspriik üüb Spaans: [ˈkali]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 2.383.500 (2017). Det as at hoodsteed faan det Valle del Cauca Department. Det steed as uk bekeend, auer diar det Cali-Kartel seed, mä det gratst onernemen, diar weltwidj mä kokain haneld. Det kartel jaft'at ei muar, man a kokainhanel spelet diar leewen noch en grat rol. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27709", "contents": "Cartagena of Cartagena de Indias (ütjspriik üüb Spaans: [kaɾtaˈxena]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 983.400 (2017). Det as at hoodsteed faan det Bolívar Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27710", "contents": "Cúcuta of San José de Cúcuta (ütjspriik üüb Spaans: [ˈkukuta]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 640.400 (2017). Det as at hoodsteed faan det Norte de Santander Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27711", "contents": "Det Beni Department (üüb Spaans: Departamento del Beni, üüb Aimara: Wini Jach'a Suyu, üüb Ketschua: Wini Suyu, üüb Guarani: Tetãvore Beni) as ian faan dön njüügen departmenten faan Boliiwien. Det hee 422.008 lidj (2012). At hoodsteed faan't department as Trinidad. Bolivia, citypopulation.de"}
{"id": "27712", "contents": "Det Chuquisaca Department (üüb Spaans: Departamento de Chuquisaca, üüb Aimara: Chuqisaka Jach'a Suyu, üüb Ketschua: Chuqichaka Suyu, üüb Guarani: Tetãvore Chuquisaca) as ian faan dön njüügen departmenten faan Boliiwien. Det hee 581.347 lidj (2012). At hoodsteed faan't department as Sucre. Bolivia, citypopulation.de"}
{"id": "27713", "contents": "Det Cochabamba Department (üüb Spaans: Departamento de Cochabamba, üüb Aimara: Quchapampa Jach'a Suyu, üüb Ketschua: Quchapampa Suyu, üüb Guarani: Tetãvore Cochabamba) as ian faan dön njüügen departmenten faan Boliiwien. Det hee 1.762.761 lidj (2012). At hoodsteed faan't department as Cochabamba. Bolivia, citypopulation.de"}
{"id": "27714", "contents": "Det La Paz Department (üüb Spaans: Departamento de La Paz, üüb Aimara: Chuqiyapu Jach'a Suyu, üüb Ketschua: Chuqiyapu Suyu, üüb Guarani: Tetãvore La Paz) as ian faan dön njüügen departmenten faan Boliiwien. Det hee 2.719.344 lidj (2012). At hoodsteed faan't department as La Paz. La Paz El Alto Bolivia, citypopulation.de"}
{"id": "27715", "contents": "Det Oruro Department (üüb Spaans: Departamento de Oruro, üüb Aimara: Ururu Jach'a Suyu, üüb Ketschua: Uru Uru Suyu, üüb Guarani: Tetãvore Oruro) as ian faan dön njüügen departmenten faan Boliiwien. Det hee 494.587 lidj (2012). At hoodsteed faan't department as Oruro. Bolivia, citypopulation.de"}
{"id": "27716", "contents": "Det Pando Department (üüb Spaans: Departamento de Pando, üüb Aimara: Pandu Jach'a Suyu, üüb Ketschua: Pando Suyu, üüb Guarani: Tetãvore Pando) as ian faan dön njüügen departmenten faan Boliiwien. Det hee 110.436 lidj (2012). At hoodsteed faan't department as Cobija. Bolivia, citypopulation.de"}
{"id": "27717", "contents": "Det Potosí Department (üüb Spaans: Departamento de Potosí, üüb Aimara: Putusi Jach'a Suyu, üüb Ketschua: P'utuqsi Suyu, üüb Guarani: Tetãvore Potosí) as ian faan dön njüügen departmenten faan Boliiwien. Det hee 828.093 lidj (2012). At hoodsteed faan't department as Potosí. Bolivia, citypopulation.de"}
{"id": "27718", "contents": "Det Santa Cruz Department (üüb Spaans: Departamento de Santa Cruz, üüb Aimara: Santa Krus Jach'a Suyu, üüb Ketschua: Willka Chakana Suyu, üüb Guarani: Tetãvore Santa Cruz) as ian faan dön njüügen departmenten faan Boliiwien. Det hee 2.657.762 lidj (2012). At hoodsteed faan't department as Santa Cruz. Bolivia, citypopulation.de"}
{"id": "27719", "contents": "Det Tarija Department (üüb Spaans: Departamento de Tarija, üüb Aimara: Tarixa Jach'a Suyu, üüb Ketschua: Tarija Suyu, üüb Guarani: Tetãvore Tarija) as ian faan dön njüügen departmenten faan Boliiwien. Det hee 483.518 lidj (2012). At hoodsteed faan't department as Tarija. Bolivia, citypopulation.de"}
{"id": "27721", "contents": "Medellín (ütjspriik üüb Spaans: [meðeˈʝin] of [meðeˈʎin]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 2.480.000 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Antioquia Department. At steed wurd 2. Marts 1616 grünjlaanjen. Det steed as uk bekeend, auer diar det Medellín-Kartel seed, mä det gratst onernemen, diar weltwidj mä kokain haneld. Det kartel jaft'at ei muar, man a kokainhanel spelet diar leewen noch en grat rol. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27722", "contents": "Florencia (ütjspriik üüb Spaans: [floˈɾensja]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 157.000 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Caquetá Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27724", "contents": "Ibagué (ütjspriik üüb Spaans: [iβaˈɣe]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun waast faan't lun. Det hee 533.400 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Tolima Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27725", "contents": "Inírida (ütjspriik üüb Spaans: [iˈniɾiða]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a uast faan't lun, ei widj faan't grens tu Venezuela. Det hee 13.000 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Guainía Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27726", "contents": "Leticia (ütjspriik üüb Spaans: [leˈtisja]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 26.600 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Amazonas Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27727", "contents": "Manizales (ütjspriik üüb Spaans: [maniˈsales]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 371.300 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Caldas Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27728", "contents": "Mitú (ütjspriik üüb Spaans: [miˈtu]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a süüduast faan't lun, nai bi't grens tu Brasiilien. Det hee 16.600 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Vaupés Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27729", "contents": "Mocoa of San Miguel de Mocoa (ütjspriik üüb Spaans: [moˈko.a]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 36.100 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Putumayo Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27730", "contents": "Montería (ütjspriik üüb Spaans: [mon.teˈɾi.a]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 352.300 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Córdoba Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27731", "contents": "Yopal (ütjspriik üüb Spaans: [ɟ͡ʝoˈpal]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 130.900 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Casanare Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27732", "contents": "Neiva (ütjspriik üüb Spaans: [ˈnei̯.βa]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun süüdwaast faan't lun. Det hee 326.200 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Huila Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27733", "contents": "Pasto of San Juan de Pasto (ütjspriik üüb Spaans: [saŋ ˈxwan de ˈpasto]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun süüdwaast faan't lun. Det hee 376.300 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Nariño Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27734", "contents": "De Dörtigjuarig Krich wiar en poliitisk an religiöös konflikt, diar föl europeeisk lunen paart uun hed, man för't miast uun det Halig Röömsk Rik wiar. A krich wooret faan 1618 tu 1648 an kaam mä de Waastfeelsk Frees tu aanj. Gustav II. Adolf, köning faan Sweeden. Christian IV., köning faan Denemark. Ferdinand II., keiser faan det Halig Röömsk Rik. Filip IV., köning faan Spanje. Friedrich V., kurfürst faan Pfalz an köning faan Böömen. Ludwig XIII., köning faan Frankrik Albrecht Wallenstein, generool. Johann T’Serclaes von Tilly, generool. Peter Ernst II. von Mansfeld, generool. Commons: Dörtigjuarig Krich – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "27735", "contents": "Pereira as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun waast faan't lun. Det hee 401.200 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Risaralda Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27736", "contents": "Popayán as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 252.500 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Cauca Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27737", "contents": "Puerto Carreño as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 13.700 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Vichada Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27738", "contents": "Quibdó of San Francisco de Quibdó (ütjspriik üüb Spaans: [kiβˈðo]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 108.600 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Chocó Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27739", "contents": "Riohacha (ütjspriik üüb Spaans: [rjoˈa.tʃa]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 236.800 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det La Guajira Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27740", "contents": "San José del Guaviare (ütjspriik üüb Spaans: [saŋ xoˈse ðel ɣwaˈβja.ɾe]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 46.700 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Guaviare Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27741", "contents": "Santa Marta (ütjspriik üüb Spaans: [ˌsanta ˈmaɾta]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 482.700 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Magdalena Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27742", "contents": "Sincelejo (ütjspriik üüb Spaans: [sinseˈlexo]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 265.400 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Sucre Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27743", "contents": "Tunja (ütjspriik üüb Spaans: [ˈtuŋha]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 187.700 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Boyacá Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27744", "contents": "Valledupar (ütjspriik üüb Spaans: [baʝeðuˈpaɾ]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 405.100 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Cesar Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27745", "contents": "Villavicencio (ütjspriik üüb Spaans: [biʎaβiˈsensjo]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 482.000 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Meta Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27746", "contents": "San Andrés (ütjspriik üüb Spaans: [ˌsan anˈdɾes]) as en steed uun de süüdamerikoons stoot Kolumbien. At steed leit uun a nuurd faan det San Andrés Eilun, uun't Kariibik, ei widj faan a uasteeg faan Nikaraagua. Det hee 53.700 lidj (2017). Det as at hoodsteed faan det Eilunen faan San Andrés, Providencia an Santa Catalina Department. Columbia, citypopulation.de"}
{"id": "27747", "contents": "Det Waast Prowins (üüb Singhaleesk: බස්නාහිර පළාත Basnāhira Paḷāta, üüb Taamil: மேல் மாகாணம் Mēl Mākāṇam) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Sri Lanka. Det hee 5.851.130 lidj (2012). At hoodsteed faan’t prowins as Colombo. Sri Lanka (Democratic Socialist Republic of Sri Lanka): Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "27748", "contents": "Det Nuurdwaast Prowins (üüb Singhaleesk: වයඹ පළාත Vayamba Paḷāta, üüb Taamil: வட மேல் மாகாணம் Vaṭamēl Mākāṇam) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Sri Lanka. Det hee 2.380.861 (2012). At hoodsteed faan’t prowins as Kurunegala. Sri Lanka (Democratic Socialist Republic of Sri Lanka): Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "27749", "contents": "Det Sentraal Prowins (üüb Singhaleesk: මධ්‍යම පළාත Madhyama Paḷāta, üüb Taamil: மத்திய மாகாணம் Mattiya Mākāṇam) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Sri Lanka. Det hee 2.571.557 (2012). At hoodsteed faan’t prowins as Kandy. Sri Lanka (Democratic Socialist Republic of Sri Lanka): Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "2775", "contents": "Kadüülfögler (Strigiformes) san en order faan fögler (Aves), huar auer 140 slacher tu tääld wurd. A miasten san uun a naacht uun a gang. Strigidae (Kadüülen) Asioninae Asio – Nesasio – Pseudoscops Striginae Bubo – Jubula – Ketupa – Lophostrix – Margarobyas – Megascops – Otus – Psiloscops – Ptilopsis – Pulsatrix – Pyrroglaux – Scotopelia – Strix Surniinae Aegolius – Athene – Glaucidium – Heteroglaux – Micrathene – Ninox – †Sceloglaux – Surnia – Uroglaux – Xenoglaux Tytonidae (Türnüülen) Phodilus – Tyto Uarkadüülen (Asio) Hurnüül (Asio otus) Kadüül (Asio flammeus) Stiankautsen (Athene) Stiankauts (Athene noctua) Uuhus (Bubo) Uuhu (Bubo bubo) Boskkautsen (Ninox) Kautsen (Strix) Kauts (Strix aluco) Tyto Türnüül (Tyto alba) Commonskategorii: Kadüülfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kadüülfögler"}
{"id": "27750", "contents": "Det Süüd Prowins (üüb Singhaleesk: දකුණු පළාත Dakuṇu Paḷāta, üüb Taamil: தென் மாகாணம் Teṉ Mākāṇam) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Sri Lanka. Det hee 2.477.285 (2012). At hoodsteed faan’t prowins as Galle. Sri Lanka (Democratic Socialist Republic of Sri Lanka): Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "27751", "contents": "Det Uast Prowins (üüb Singhaleesk: නැගෙනහිර පළාත Nægenahira Paḷāta, üüb Taamil: கிழக்கு மாகாணம் Kiḻakku Mākāṇam) as ian faan dön njüügen prowinsen faan Sri Lanka. Det hee 1.555.510 (2012). At hoodsteed faan’t prowins as Trincomalee. Sri Lanka (Democratic Socialist Republic of Sri Lanka): Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "27752", "contents": "Det Choiseul Prowins (üüb Ingels: Choiseul Province) as ian faan dön prowinsen faan dön Salomoon-Eilunen. Det hee 26.379 lidj (2009). At hoodsteed faan't prowins as Taro. Solomon Islands, citypopulation.de"}
{"id": "27756", "contents": "Dön Papuaans Spriiken san muar spriikfamiljin an isoliaret spriiken, wat uun Nei-Guinea an üüb enkelt eilunen, wat trinjenam Nei-Guinea (Salomoonen, Halmahera an Timor) lei, spreegen wurd. At jaft 800 spriiken uun detheer skööl mä amanbi 4 miljuunen spreegern. Dön gratst spriiken uun detheer skööl san: Waast-Dani (uun 1993, 180.000 spreegern) an Ekari (uun 1985, 100.000 spreegern) uun dön waasthuuchlunen faan Nei-Guinea uun Indoneesien, an Enga (uun 2000, 230.000 spreegern), Huli (uun 2011, 150.000 spreegern), an Melpa (uun 1991, 130.000 spreegern) uun dön uasthuuchlunen faan Papua-Nei-Guinea. Tu a waast faan Nei-Guinea, san dön gratst spriiken Makasae uun Uasttimor (uun 2010, 100.000 spreegern) an Galela uun Halmahera (uun 1990, 80.000 spreegern). Tu a uast, wurd Terei (uun 2003, 27.000 spreegern) an Naasioi (uun 2007, 20.000 spreegern) üüb Bougainville Eilun spreegen."}
{"id": "27758", "contents": "Kiribaati [kiri'ba:ti], amtelk det Republiik faan Kiribaati as en eilunstoot uun't Pasiifik. A stoot hee'n föltaal faan eilunen uun Mikroneesien an Polyneesien, wat auer en widj gebiit uun a nuurd an uun a süüd faan't Ekwaator lei. Tu a nuurd lei dön United States Minor Outlying Islands, tu a süüduast leit Fraansöösk Polyneesien, tu a süüd lei dön Cook-Eilunen, Tokelau an Tuwaalu, tu a waast Nauru an dön Tupslööden Stooten faan Mikroneesien an uun a nuurdwaast dön Marshall-Eilunen. At lun as faan a kliimawaanel trüüwet. Efter bereegning faan't Wäältbeenk küd at eilunstoot uun't juar 2050 för't miast ei muar bewenboor an letst 2070 auersweemd wees. At lun hee 110.136 lidj (2015). At hoodsteed faan't lun as Tarawa. At lun leit uun Mikroneesien. Det bestäänt ütj trii sköölen faan eilunen: det Gilbert Skööl , det Line Skööl an det Phoenix Skööl. Dön bewenet eilunen haa eilunriader: Banaba Eilun Banaba Tarawa Eilun Betio (Tarawa) South Tarawa (Tarawa) North Tarawa (Tarawa) North Gilbert Eilunen Makin Butaritari Marakei Abaiang Central Gilbert Eilunen Maiana Abemama Kuria Aranuka South Gilbert Eilunen Nonouti North Tabiteuea (Tabiteuea) South Tabiteuea (Tabiteuea) Beru Nikunau Onotoa Tamana Arorae Phoenix Eilunen Kanton Line Eilunen Kiritimati Tabuaeran Teraina Föör suwereniteet hed at lun"}
{"id": "2776", "contents": "Kadüülen (Strigidae) san ian faan tau familin faan a Kadüülfögler (Strigiformes). Uarkadüülen (Asio) Hurnüül (Asio otus) Kadüül (Asio flammeus) Stiankautsen (Athene) Stiankauts (Athene noctua) Uuhus (Bubo) Uuhu (Bubo bubo) Boskkautsen (Ninox) Kautsen (Strix) Kauts (Strix aluco) Asioninae Asio – Nesasio – Pseudoscops Striginae Bubo – Jubula – Ketupa – Lophostrix – Margarobyas – Megascops – Otus – Psiloscops – Ptilopsis – Pulsatrix – Pyrroglaux – Scotopelia – Strix Surniinae Aegolius – Athene – Glaucidium – Heteroglaux – Micrathene – Ninox – †Sceloglaux – Surnia – Uroglaux – Xenoglaux Commonskategorii: Kadüülen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kadüülen"}
{"id": "27761", "contents": "Tuwaalu [tuˈvaːlu], amtelk Konstitutschunel Monarchii Tuwaalu as en eilunstoot uun't Pasiifik. Tu a nuurd leit Kiribaati, uun a uast Tokelau, tu a süüduast lei Samoa an Wallis an Futuna, tu a süüd leit Fidschi an tu a waast dön Salomoon-Eilunen. Det hee 10.640 lidj (2012). At hoodsteed faan't lun as Funafuti. At lun as dial faan Polyneesien. At lun hee tjiin distrikten: A eilunen wurd uun det 19. juarhunert dön Ellice-Eilunen neemd. 1877 kaam jo oner britisk ferwalting an wurd 1892 dial faan det britisk protektoraat Gilbert- an Ellice-Eilunen. 1915 wurd a eilunen ofisiel en kolonii. At lun wurd 1978 suwereen. Tuwaalu as en parlamentaarisk monarchii. At stootsbaas as de britisk monarch, tu tidj Köning Kaarl III.. Hi hee de amtelk tiitel Charles the Third, by the Grace of God King of Tuvalu and of His other Realms and Territories, Head of the Commonwealth. En generoolguwernöör, diar üüb a riad faan a premier-minister neemd wurt, fertreet a monarch üüb a eilunen an hee bluat representatiiw apgoowen. Tuwaalu as sant 5. September 2000 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen. Suwereen stooten uun Polyneesien: Cook-Eilunen, Nei-Sialun, Niue, Samoa, Tonga, Tuwaalu. Tuvalu, citypopulation.de"}
{"id": "27765", "contents": "Det Aiwo Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. At distrikt leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 1220 lidj (2011). At distrikt hee aacht taarpen: Aiwo Aribweabwe Eaterienago Eatoborowada Gabab Orro Tebata Tsigamei Nauru, citypopulation.de"}
{"id": "27766", "contents": "Det Anabar Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. At distrikt leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 452 lidj (2011). At distrikt hee füftanj taarpen: Adibor Aeibur Anabar Araro Areb Atebar Atibuyinor Atowong Bagetareor Bodeadi Eaterieri Imweteyung Wereda Yaterangia Yuwinengin Nauru, citypopulation.de"}
{"id": "27768", "contents": "Det Anetan Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. At distrikt leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 587 lidj (2011). At distrikt hee twaalew taarpen: Anebweyan Anuuroya Atedi Eatebibido Eatedeta Eateduna Ibwerin Mediteru Mererawua Mwea Ngengan Ronawi Nauru, citypopulation.de"}
{"id": "27769", "contents": "Det Anibare Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. At distrikt leit uun a uast faan't lun. Det hee 226 lidj (2011). At distrikt hee sööwentanj taarpen: Adreyi Agabwe Anakawidua Anera Anitobu Aribeang Ate Boneda Bweranibek Bweteboe Bweteoaru Eatedogi Etamor Gene Kawinanut Merubo Yanmwitebwiyeye Nauru, citypopulation.de"}
{"id": "2777", "contents": "Türnüülen (Tytonidae) san ian faan tau familin faan a kadüülfögler. Phodilus P. assimilis - P. badius - P. prigoginei Tyto T. alba – T. almae – T. aurantia – T. capensis – T. deroepstorffi – T. furcata – T. glaucops – T. inexspectata – T. javanica – T. longimembris – T. manusi – T. multipunctata – T. nigrobrunnea – T. novaehollandiae – T. rosenbergii – T. sororcula – T. soumagnei – T. tenebricosa Tyto Türnüül (Tyto alba) Commonskategorii: Türnüülen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Türnüülen"}
{"id": "27770", "contents": "Det Baitsi Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. At distrikt leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 513 lidj (2011). At distrikt hee füftanj taarpen: Adrurior Aeonun Anakawida Anut Ataneu Atirabu Baiti Deradae Ibedwe Imangengen Imaraga Mangadab Mereren Umaruru Yatabang Nauru, citypopulation.de"}
{"id": "27772", "contents": "Det Boe Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. At distrikt leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 851 lidj (2011). At distrikt hee fjauer taarpen: Anamangidrin Atubwinumar Biteye Kareeub Nauru, citypopulation.de"}
{"id": "27773", "contents": "Det Buada Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. At distrikt leit uun a süüd faan't lun. Det hee 739 lidj (2011). At distrikt hee fjauertanj taarpen: Abwaw Adungidungur Anakawidwo Anoreo Ara Aromwemwe Bangabanga Bogi Eanuawirieria Eateegoba Oreb Redeta Ubweno Webwebin Nauru, citypopulation.de"}
{"id": "27774", "contents": "Det Denigomodu Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. At distrikt leit uun a waast faan't lun. Det hee 307 lidj (2011). At distrikt hee aagetanj taarpen: Aioe Anapodu Anatip Anerowe Anibawo Ariyeyen Atumurumur Bowagae Butimangum Bwaterangerang Bwerigi Eateneno Ibuge Imwitada Ruebe Tarawoa Yangor Yaranemat Nauru, citypopulation.de"}
{"id": "27775", "contents": "Det Ewa Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. At distrikt leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 446 lidj (2011). At distrikt hee tretanj distrikten: Abab Aiburi Anna Aramen Anwer Arubo Autibwere Boreboren Ewa Marerawua Medang Yoe Yorangeb Nauru, citypopulation.de"}
{"id": "27776", "contents": "Hililöön (uwe Tutsk: Helgoland, uwe Ingelsk: Heligoland) is en ailöön öön e Nöördsii än en gemeende öön de Pinnebeerch Krais."}
{"id": "27777", "contents": "Haliloun (åw Tjüsch: Helgoland, åw Ängelsch: Heligoland) äs en äiloun oun e Noordsäi än en gemiine oun di Pinnebeerj Krais."}
{"id": "27778", "contents": "Klaus Störtebeker (* amanbi 1360, ferlicht uun Wismar; † efter't saien 20. Oktuuber 1401 uun Hamborig), wiar en piraat an een faan dön föörstmaaner faan a skööl faan piraaten, wat Likedeeler of Witaalienbreler het. A likedeelern wurd uursprüngelk uun en krich twesken Denemark an Sweeden hüürd, jin a Deensken tu stridjen an det belaagert sweeds hoodsteed Stockholm mä iidjwooren tu fersurgin. Efter a aanj faan a krich ruuwet a likedeelern för jo salew. Wiartshüs Likedeeler, Oomrem"}
{"id": "27779", "contents": "Klaus Störtebeker (juar ünseeker)"}
{"id": "2778", "contents": "Faskiarner (Pandionidae) san en famile faan Gripfögler, huar't man tau slacher faan jaft. Faskiarn (Pandion haliaetus) P. h. carolinensis P. h. haliaetus P. h. ridgwayi Austraalisk Faskiarn (Pandion cristatus) Commonskategorii: Faskiarner – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Faskiarner"}
{"id": "27780", "contents": "1401 wiar det iarst juar faan't 15. juarhunert. 12. Mei: Keiser Shōkō faan Jaapaan († 1428) 20. Oktuuber: Klaus Störtebeker (dootem ünseeker)"}
{"id": "27781", "contents": "Det Ijuw Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. At distrikt leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 178 lidj (2011). Taarpen: Adwongeo Anebenok Aro Bogemaru Eatabwerik Eatamebure Eatibwer Etur Ganokoro Tieniben Urigomagom Nauru, citypopulation.de"}
{"id": "27782", "contents": "Det Meneng Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. At distrikt leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 1380 lidj (2011). Nauru, citypopulation.de"}
{"id": "27783", "contents": "Det stääd Wismar leit bi't Uastsiaküst faan Mecklenburg-Föörpomern üüb't aanj faan't Wismarer Bocht. Hat as kreisstääd faan a Lunkreis Nuurdwaastmecklenburg an en Hansestääd. Statistisches Amt M-V – Bevölkerungsstand der Kreise, Ämter und Gemeinden 2017 (XLS-Datei) (Iinwenertaalen huuchreegent efter 2011). (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Wismar – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Wismar (sjiisk) Klaus Störtebeker"}
{"id": "27784", "contents": "Nuurdwaastmecklenborag as en lunkreis uun Mecklenborag-Föörpomern bi't Uastsiaküst. Trinjam lei di Lunkreis Rostock, det kreisfrei stääd Schwerin an di lunkreis Ludwigslust-Parchim. Uun't waasten leit di Kreis Hertoochdoom Lauenburg an det kreisfrei stääd Lübeck. Kreisstääd as Wismar. Amtfrei gemeenen Grevesmühlen, Stääd (10.410) Eilun Poel (2490) Wismar, Hansestääd (42.906) Amten mä gemeenen an stääden * (diar sat at ferwaltang) Statistisches Amt M-V – Bevölkerungsstand der Kreise, Ämter und Gemeinden 2017 (XLS-Datei) (Iinwenertaalen huuchreegent efter 2011). (Halep üüb sjiisk) Commons: Lunkreis Nuurdwaastmecklenborag – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "27785", "contents": "Det Nibok Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. At distrikt leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 484 lidj (2011). Nauru, citypopulation.de"}
{"id": "27786", "contents": "Det Uaboe Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. At distrikt leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 318 lidj (2011). Nauru, citypopulation.de"}
{"id": "27787", "contents": "Det Yaren Distrikt as ian faan dön fjauertanj distrikten faan Nauru. At distrikt leit uun a süüd faan't lun. Det hee 747 lidj (2011). Nauru, citypopulation.de"}
{"id": "27788", "contents": "Tonga, amtelk at Köningrik faan Tonga as en eilunstoot uun a süüd faan't Pasiifik, uun Polyneesien. A eilunen wurd uk iar Frinjskapseilunen neemd. Tu a nuurd leit Samoa, tu a nuurduast Ameerikoonsk Samoa, tu a uast lei Niue an dön Cook-Eilunen, tu a süüdwaast leit Neisialun, tu a waast Fidschi an tu a nuurdwaast Wallis an Futuna. At lun hee 100.651 lidj (2016). At hoodsteed faan't lun as Nukuʻalofa. At lun as dial faan Polyneesien. At lun hee fiiw diwisioonen: 1900 wurd at lun en britisk protektoraat. 1970 wurd at lun suwereen. At lun as en parlamentaarisk arew-monarchii. A köning faan't lun sant 2012 as Tupou VI.. Tonga as sant 14. September 1999 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen. Suwereen stooten uun Polyneesien: Cook-Eilunen, Nei-Sialun, Niue, Samoa, Tonga, Tuwaalu. Tonga: Administrative Division, citypopulation.de Tonga: Administrative Division, citypopulation.de Tonga: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "27790", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Irak wiset di code för 18 Gouvernements (muḥāfaẓāt, Singular muḥāfaẓa). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Irak IQ), di ööder as di code för Gouvernement. Der Landescode wurde am 30. Oktober 2014 zuletzt aktualisiert. 1 bis 2006 at-Ta'mim, bis 2014 Code IQ-TS ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. iso.org: Online Browsing Platform"}
{"id": "27792", "contents": "33.33333333333344.383333333333Koordinaaten: 33° 20′ N, 44° 23′ O Bagdad (araabisk ‏بغداد‎ Baghdad, DMG Baġdād, kurdisk ‏بەغدا‎ Beẍda, faan persisk „faan God den“) as det hoodstääd faan a Iraak an faan det Guwernement Bagdad. Diar lewe muar üs 5 miljuun iinwenern, uun det hoodstäädregiuun muar üs 11 miljuunen. Det as bal a heleft faan't hialer lun. Sodenang as Bagdad uk a madelponkt faan't poliitisk, kulturel, an ökonoomisk leewent uun a Iraak. Diar san a grat uniwersiteeten, teootern an museums. Jordaanien Amman, Jordaanien Liibanon Beirut, Liibanon Egypten Kairo, Egypten Brasiilien Rio de Janeiro, Brasiilien Mean climatic data Bagdad Commonskategorii: Bagdad – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Bagdad (sjiisk)"}
{"id": "27794", "contents": "3645Koordinaaten: 36° 0′ N, 45° 0′ O At Autonoom Regiuun Kurdistaan (kurdisk ‏هه‌رێمی کوردستان‎‎ Herêma Kurdistan, araabisk ‏إقليم كردستان‎‎ Iqlīm Kurdistān) as en autonoom regiuun uun a Iraak. Hat hää en aanj parlament uun Erbil (Hewlêr), an aanj militeer (Peschmerga). Commonskategorii: Autonoom Regiuun Kurdistaan – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kurdistaan (sjiisk) Wikimedia Atlas: Autonoom Regiuun Kurdistaan – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "27800", "contents": "22. Febrewoore: Robert II. wurd köning faan Skotlun."}
{"id": "27801", "contents": "04. April: Jaakob I. wurd köning faan Skotlun. 04. April: Robert III., köning faan Skotlun (* amanbi 1337 of 1340)"}
{"id": "27802", "contents": "21. Febrewoore: Jaakob II. wurd köning faan Skotlun. 21. Febrewoore: Jaakob I., köning faan Skotlun (* 1394)"}
{"id": "27803", "contents": "1316 wiar det seekstanjst juar faan det 14. juarhunert. 02. Marts: Robert II., köning faan Skotlun († 1390) 04. Mei: Kaarl IV., köning faan a röömsken, röömsk-tjiisk köning, köning faan Böömen an köning faan Itaalien († 1378)"}
{"id": "27804", "contents": "1394 wiar det fjauer-an-neegentigst juar faan det 14. juarhunert. Jüüle: Jaakob I., köning faan Skotlun († 1437)"}
{"id": "27805", "contents": "16. Oktuuber: Jaakob II., köning faan Skotlun († 1460)"}
{"id": "27806", "contents": "Jaakob I. (üüb Ingels an Skots: James I, üüb Geelisk: Seumas I; * 25. Jüüle 1394 uun det Dunfermline Palace; † 21. Febrewoore 1437 uun Perth) wiar faan 1406 tu san duas köning faan Skotlun. Hi wurd üüs traad dring faan Robert III. an sin wüf Annabella Drummond bäären. 1399 wurd Jaakob san aatj, köning Robert III., kraank an san bruler, Daawid, wurd uunsteedhualer tup mä hör unkel, Robert, hertooch faan Albany. En stridj twesken Daawid an a hertooch faan Albany bruch ütj. Daawid wurd faan san unkel iinsperet an hi Marts 1402 stoorew. At surig am Jaakob sin seekerhaid wuks auer wonter 1405/1406 an at wurd ploonet, ham tu Frankrik tu stjüüren. Febrewoore 1406 wurd Jaakob twüngen, uun a borig Bass Rock uun’t Firth of Forth tuflucht tu schükin, efter sin eskoort faan uunhingern, faan Archibald 4. Earl faan Douglas uungreeben wurden wiar. Hi bleew diar tu maden Marts, üüs hi’n skab bestiigd, am tu Frankrik tu faaren. 22. Marts naam piraaten at skab an ded a prins tu a köning faan Ingelun auer. 4. April stoorew köning Robert III. an wurd Jaakob uun’t ääler faan elwen köning faan Skotlun, uk wan hi uun gefangenskap wiar. Sin gefangenskap uun"}
{"id": "27807", "contents": "Kim Jong-un as a föörmaaan faan't Komitee för Stootsuungeleegenhaiden faan det Demokraatisk Folksrepubliik Korea, boowerkomandöör faan det Koreaans Folksarmee an föörmaan faan't Partei faan a Werker faan Korea as uk sant 29. Deetsember 2011 de soneemd „Boowenst Feerer“ faan det DFRK. Hi as de traad an jongst dring faan Kim Jong-il an sin traad wüf Ko Yong-hi. Feerers faan Nuurdkorea: Kim Il-sung (1948-1994), Kim Jong-il (1994-2011), Kim Jong-un (2011-). Commonskategorii: Kim Jong-un – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "27809", "contents": "Det Ariana Guwernement (üüb Araabsk: ولاية أريانة Wilāyat Ariyānah; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de l'Ariana) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. At guwernement leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 576.088 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Ariana. At guwernement hee sööwen lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Ariana Steed Ettadhamen Kalâat el-Andalous La Soukra Mnihla Raoued Sidi Thabet Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "27818", "contents": "Köömenplaanten (Carum) san en plaantenskööl uun det famile faan a Skiremplaanten (Apiaceae). Diar hiar muar üs 20 slacher tu. C. appuanum – C. asinorum – C. atlanticum – C. bretschneideri – C. buriaticum – C. carvi – C. caucasicum – C. graecum – C. heldreichii – C. iminouakense – C. jahandiezii – C. lacuum – C. leucocoleon – C. meifolium – C. meoides – C. polyphyllum – C. porphyrocoleon – C. proliferum – C. rupicola – C. seselifolium – C. takenakae – C. wolffianum Commonskategorii: Köömenplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Köömenplaanten"}
{"id": "27820", "contents": "Gaalrutplaanten (Cicuta) san en plaantenskööl uun det famile faan a Skiremplaanten (Apiaceae). Jo san giftag. Uun Euroopa jaft at man ään slach, at Gaalrut (Cicuta virosa). C. bulbifera – C. douglasii – C. maculata – C. virosa Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Commonskategorii: Gaalrutplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gaalrutplaanten"}
{"id": "27822", "contents": "Maantrau (Eryngium) as en plaantenskööl uun det famile faan a Skiremplaanten (Apiaceae). Diar jaft at son 230 slacher faan. Di aparte nööm komt faan Eryngium campestre (\"Fial-Maantrau\"). Det skal üs afrodisiakum halep, am at seksualiteet uun a gang tu fun. E. agavifolium – E. alismifolium – E. aloifolium – E. alpinum – E. alternatum – E. amethystinodes – E. amethystinum – E. amorginum – E. andicolum – E. anomalum – E. antiatlanticum – E. aquaticum – E. aquifolium – E. argyreum – E. aristulatum – E. armatum – E. aromaticum – E. articulatum – E. arvense – E. atlanticum – E. babadaghensis – E. balansae – E. baldwinii – E. beckii – E. beecheyanum – E. biehersteinianum – E. billardierei – E. billardieri – E. bithynicum – E. boissieuanum – E. bolivianum – E. bonplandii – E. bornmuelleri – E. bourgatii – E. brasiliense – E. bromeliifolium – E. buchtienii – E. bungei – E. bupleuroides – E. cabrerae – E. caeruleum – E. caespitiferum – E. calaster – E. campestre – E. canaliculatum – E. cardesii – E. carlinae – E. carlinoides – E. castrense – E. caucasicum – E. cervantesii – E. chubutense – E. ciliatum – E."}
{"id": "27824", "contents": "Det Béja Guwernement (üüb Araabsk: ولاية باجة‎ Wilāyat Bājah; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Béja) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 303.032 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Béja. At guwernement hee njüügen lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Amdoun Béja Nord Béja Sud Goubellat Medjez el-Bab Nefza Téboursouk Testour Thibar Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "27826", "contents": "Det Ben Arous Guwernement (üüb Araabsk: ولاية بن عروس‎ Wilāyat Bin ‘Arūs; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Ben Arous) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 631.842 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Ben Arous. At guwernement hee twaalew lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Ben Arous Bou Mhel el-Bassatine El Mourouj Ezzahra Fouchana Hammam Chott Hammam Lif Mohamedia Medina Jedida Mégrine Mornag Radès Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "27828", "contents": "Pimpinella as en plaantenskööl uun det famile faan a Skiremplaanten (Apiaceae). Diar jaft at son 150 slacher uun Euraasien an Afrikoo faan, di wichtagst as Anis (Pimpinella anisum). Commonskategorii: Pimpinella – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pimpinella"}
{"id": "27830", "contents": "Pitersileplaanten san en plaantenskööl uun det famile faan a Skiremplaanten (Apiaceae). Diar jaft at man tau slacher faan. Pitersile (P. crispum) Wil Pitersile (P. segetum) Commonskategorii: Pitersileplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pitersileplaanten"}
{"id": "27831", "contents": "A Krimkrich (üüb Rüs: Восточная война Wostotschnaja wojna of Крымская война Krymskaja wojna, üüb Türkisk: Kırım Savaşı, üüb Ingels: the Crimean War, üüb Fraansöösk: la Guerre de Crimée an üüb Italjeens: la guerra di Crimea) wiar en militeerisk konflikt twesken Rüslun üüb det ian sidj an det Osmaans Rik an uk sin ferbündeten Frankrik, det Ferianigt Köningrik an (sant 1855) uk Sardiinien-Piedmont üüb det öler sidj. A krich wooret faan Oktuuber 1853 tu Febrewoore 1856. Det begand üüs de njüügenst Rüs-Türkisch Krich, diaruun dön waasteuropeeisk meechten iingreeb, am en ütjwidjing faan rüs territoorium üüb kosten faan det swaket Osmaans Rik tu ferhanrin. Uun deheer krich naam lidj üüs Florence Nightingale, begrünjiger faan de modern waastelk kraankenpleege, Lew Tolstoj, rüs skriiwer, an Henry Berkeley Fitzhardinge Maxse, lääder onerguwernöör an guwernöör faan Haliglun dial."}
{"id": "27832", "contents": "Sir Charles Hamilton, 2. Baronet Hamilton faan Trebinshun Hüs (* 25. Mei 1767; † 14. September 1849 uun Iping, Sussex, Ferianigt Köningrik) wiar en ofisiar bi det britisk mariin, ufordnet uun det britisk parlament,) an guwernöör faan Neufundland (1818-1823)."}
{"id": "27833", "contents": "Major Richard Pattinson (* 1809; † 1875) wiar faan 7. Marts 1857 tu 14. Mei 1863 britisk onerguwernöör faan Haliglun. [1] Portreet faan Richard Pattinson an sin wüf faan det National Portrait Gallery (üüb Ingels)."}
{"id": "27835", "contents": "Wil Pitersile as ään faan tau slacher uun det skööl faan a Pitersileplaanten (Petroselinum). Jo hiar tu det famile faan a Skiremplaanten (Apiaceae). Wil Pitersile lewet uun Waast- an Süüdeuroopa. Commonskategorii: Wil Pitersile – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wil Pitersile"}
{"id": "27837", "contents": "Araalienplaanten (Araliaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Apiales. Diar hiar tau onerfamilin mä 43 bit 55 sköölen an amanbi 1450 slacher tu. Jo lewe miast uun a troopen. Hydrocotyloideae Aralioideae Anakasia – Aralia – Astrotricha – Brassaiopsis – Cephalaralia – Cheirodendron – Chengiopanax – Cussonia – Dendropanax – Eleutherococcus – Fatsia – Gamblea – Harmsiopanax – Hedera – Heteropanax – Hunaniopanax – Hydrocotyle – Kalopanax – Macropanax – Megalopanax – Merrilliopanax – Meryta – Motherwellia – Neopanax – Oplopanax – Oreopanax – Osmoxylon – Panax – Pentapanax – Plerandra – Polyscias – Pseudopanax – Raukaua – Schefflera – Seemannaralia – Sinopanax – Stilbocarpa – Tetrapanax – Trachymene – Trevesia – Woodburnia Commonskategorii: Araalienplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Araalienplaanten"}
{"id": "27843", "contents": "Schefflera (ütjspreegen: Schefleera) of Strualaraalien san en plaantenskööl uun det famile faan a Araalienplaanten (Araliaceae). Diar jaft at 500 bit 1100 slacher faan. Jo waaks miast uun a troopen faan Aasien an Austraalien. Sch. actinophylla Sch. arboricola Holt faan Sch. gabriellae Sch. wallichiana Commonskategorii: Schefflera – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Schefflera"}
{"id": "27850", "contents": "A Siigbleedplaanten (Caprifoliaceae, faan lat. capra = at siig an folium = at bleed) san en plaantenfamile uun det order faan a Dipsacales. Diar hiar sääks onerfamilin an amanbi 40 sköölen tu. Caprifolioideae – Diervilloideae – Dipsacoideae – Linnaeoideae – Morinoideae – Scabiosoideae – Valerianoideae Abelia – Aretiastrum – Astrephia – Bassecoia – Belonanthus – Centranthus – Cephalaria – Diabelia – Diervilla – Dipelta – Dipsacus – Ebulum – Fedia – Heptacodium – Knautia – Kolkwitzia – Leycesteria – Linnaea – Lomelosia – Lonicera – Metalonicera – Morina – Nardostachys – Patrinia – Phenianthus – Phyllactis – Plectritis – Pseudobetckea – Pterocephalidium – Pterocephalodes – Pterocephalus – Pterothamnus – Pycnocomon – Scabiosa – Simenia – Sixalix – Spongostemma – Succisa – Succisella – Symphoricarpos – Triosteum – Triplostegia – Valeriana – Valerianella – Vesalea – Weigela – Xylosteon – Zabelia Commonskategorii: Siigbleedplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siigbleedplaanten"}
{"id": "27851", "contents": "540 wiar det fiartigst juar faan det 6. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Juliaans kalender. Ünbekäänd dootem Vishnugupta Candraditya wurd köning faan det Gupta-Rik uun Inje. Ildibad wurd köning faan a Uastgooten. Jinheung wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea. Ünbekäänd dootem Yōmei, keiser faan Jaapaan († 587) Columban faan Luxeuil, irsk misionaar († 615) 06. Febrewoore: Vedast, baskop faan Arras Ünbekäänd dootem Dignaga, indisk loogiker (* 480)"}
{"id": "27852", "contents": "Ünbekäänd Dootem Totila wurd köning faan a Gooten. 21. Jüüle: Keiser Wen faan Schiina († 604)"}
{"id": "27853", "contents": "11. April of 18. Jüüne: Det Sui Dünastii faan Schiina kaam tu aanj. A feerer faan rebelen, Li Yuan, naam at hoodsteed Luoyang, an keiser Yang wurd ambroocht. Li Yuan proklamiaret at grünjleien faan det Tang Dünastii an wurd det iarst keiser diarfaan üüs Gaozu. 11. April of 18. Jüüne: Keiser Yang faan Schiina (* 569)"}
{"id": "27854", "contents": "13. August: Yang Guang wurd keiser faan Schiina üüs keiser Yang. 13. August: Keiser Wen faan Schiina (* 541)"}
{"id": "27855", "contents": "Keiser Gaozu faan det Tang-Dünastii (üüb Schineesk: 唐 高祖 Táng Gāozǔ; * 566; † 25. Jüüne 635) wiar de iarst keiser faan det Tang-Dünastii. Hi het uursprüngelk Li Yuan (üüb Schineesk: 李渊 Lǐ Yuān). Hi stört uun't juar 618 det Sui-Dünastii an regiaret tu sin uftoonking uun September 626. Commons: Gaozu (Tang) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "27856", "contents": "1402 wiar det naist juar faan't 15. juarhunert. 17. Jüüle: Zhudi wurd keiser faan Schiina üüs Yongle. 20. Jüüle: Nai bi Angora (Ankara faan daaling) ferlus a osmaanen oner sultaan Bayesit I. en slacht mä a mongoolen oner Tamerlan. Bayesit wurd gefangennimen. 13. Jüüle: Keiser Jianwen faan Schiina (* 1377)"}
{"id": "27857", "contents": "1403 wiar det traad juar faan't 15. juarhunert. Ünbekäänd dootem Beijing wurd at hoodsteed faan Schiina. 22. Febrewoore: Kaarl VII., köning faan Frankrik († 1461) 08. Marts: Bayezid I., osmaans sultaan (* 1354)"}
{"id": "27859", "contents": "07. September: Zhu Gaochi wurd keiser faan Schiina üüs Hongxi. 12. August: Keiser Yongle faan Schiina (* 1360)"}
{"id": "27860", "contents": "27. Jüüne: Zhu Zhanji wurd keiser faan Schiina üüs Xuande. 21. Jüüle: Johannes VIII. Palaiologos wurd keiser faan det Uaströömsk Rik. 29. Mei: Keiser Hongxi faan Schiina (* 1378) 31. Jüüle: Manuel II Palaiologos, keiser faan det Uaströömsk Rik (* 1350)"}
{"id": "27861", "contents": "29. Nofember: Zhu Qizhen, keiser faan Schiina 1435-1449 üüs Yingzong an 1457-1464 üüs Tianshun († 1464)"}
{"id": "27862", "contents": "1435 wiar det fiiw-an-dörtigst juar faan det 15. juarhunert. 07. Febrewoore: Zhu Qizhen wurd keiser faan Schiina üüs Yingzong. 13. April: Kasimir V., hertooch faan Pomern (* efter 1380)"}
{"id": "27863", "contents": "11. Febrewoore: Zhu Qizhen wurd weler keiser faan Schiina üüs Tianshun. 30. Oktuuber: Pasquale Malipiero wurd Doge faan Venedig. 14. Marts: Keiser Jingtai faan Schiina (* 1428) 01. Nofember: Francesco Foscari, Doge faan Venedig (* 1373) 24. Deetsember: Köning Danjong faan det Joseon Köningrik uun Korea (* 1441)"}
{"id": "27864", "contents": "06. Janewoore: Konstantinos XI. Palaiologos wurd keiser faan det Uaströömsk Rik. 22. September: Zhu Qiyu wurd keiser faan Schiina üüs Jingtai."}
{"id": "27865", "contents": "23.Janewoore: Zhu Yuanzhang wurd keiser faan Schiina üüs Hongwu. Det Ming Dünastii wurd deheer dai grünjlaanjen."}
{"id": "27866", "contents": "1415 wiar det füftanjst juar faan det 15. juarhunert. 10. Marts: Wasili II., Gratfürst faan Moskau († 1462)"}
{"id": "27867", "contents": "12. Mei: Cristoforo Moro wurd Doge faan Venedig. Ünbekäänd dootem Borigsem, Dunsem an Madlem (üüb Feer) wurd at iarst keer skraftelk neemd. 27. Marts: Wasili II., gratfürst faan Moskau (* 1415) 07. Mei: Pasquale Malipiero, Doge faan Venedig (* amanbi 1392)"}
{"id": "27868", "contents": "22. Janewoore: Iwan III., gratfürst faan Moskau († 1505)"}
{"id": "27869", "contents": "15. Nofember: Köning Alfons V. toonket uf. Sin dring Johannes II. wurd köning. 04. Jüüle: Johannes Aventinus, tjiisk chronist († 1534) 05. Janewoore: Kaarl de Dristig, hertooch faan Burgund (* 1433)"}
{"id": "27870", "contents": "04. Marts: Andrea Vendramin wurd Doge faan Venedig. 28. August: Kanō Motonobu, jaapaans konstmooler († 1559) 23. Febrewoore: Pietro Mocenigo, Doge faan Venedig (* 1406) 06. Jüüle: Regiomontanus (Johannes Müller), tjiisk astronoom an matemaatiker (* 1436)"}
{"id": "27871", "contents": "14. Deetsember: Pietro Mocenigo wurd Doge faan Venedig. 08. September: Ludovico Ariosto, italjeens dachter († 1533) 13. Oktuuber: Mariotto Albertinelli, italjeens konstmooler († 1515) 24. Mei: Adolf X., graaf faan Holstian-Pinneberig (* 1419) 01. Deetsember: Nicolò Marcello, Doge faan Venedig (* 1397)"}
{"id": "27872", "contents": "15. Febrewoore: Piero di Lorenzo de' Medici, hersker faan Florens († 1503) 28. Marts: Fra Bartolomeo, italjeens konstmooler († 1517) 04. Jüüne: Nezahualcoyotl, asteekisk dachter an hersker faan Texcoco (* 1402)"}
{"id": "27873", "contents": "03. Oktuuber: Heinrich VI. wurd weler köning faan Ingelun. 01. Janewoore: Magnus I., hertooch faan Saksen--Lauenborig († 1543) 20. Mei: Pietro Bembo, italjeens humanist († 1547) 30. Jüüne: Kaarl VIII., köning faan Frankrik († 1498) 10. Oktuuber: Selim I., sultaan faan det Osmaans Rik († 1520) 02. Nofember: Eduard V., köning faan Ingelun († 1483?) 05. Deetsember: Willibald Pirckheimer, tjiisk humanist († 1530) 02. Janewoore: Heinrich Reuß faan Plauen, huuchmääster faan de Tjiisk Orden (* 1400) 18. Janewoore: Keiser Go-Hanazono faan Jaapaan (* 1419) 15. Mei: Kaarl VIII., köning faan Sweeden (* 1408 of 1409)"}
{"id": "27874", "contents": "23. September: Yejong wurd köning faan det Joseon Köningrik uun Korea. 17. Janewoore: Skanderbeg, albaans fürst (* 1405) 26. Febrewoore: Johannes Gutenberg, ütjfinjer faan de neimuuds bukdrük. 23. September: Sejo, köning faan det Joseon Köningrik uun Korea (* 1417)"}
{"id": "27876", "contents": "1467 wiar det sööwen-an-söstigst juar faan det 15. juarhunert."}
{"id": "27878", "contents": "25. Mei: Stjepan Tomašević, despot faan Serbien an letst köning faan Bosnien (* 1438)"}
{"id": "27879", "contents": "1404 wiar det fjuard juar faan det 15. juarhunert. 09. Febrewoore: Konstantinos XI. Palaiologos, letst keiser faan det Uaströömsk Rik († 1453)"}
{"id": "27880", "contents": "1405 wiar det füft juar faan det 15. juarhunert. 06. Mei: Skanderbeg, albaans fürst († 1468)"}
{"id": "27884", "contents": "1411 wiar det elwenst juar faan det 15. juarhunert. ünbekäänd dootem: Määster Venceslao, konstmooler (* 1352)"}
{"id": "27885", "contents": "14. August: Eduard I. wurd köning faan Portugal. 14. August: Köning Johannes I. faan Portugal (* 1358) 01. Deetsember: Keiser Go-Komatsu faan Jaapaan (* 1377)"}
{"id": "27886", "contents": "1428 wiar det aacht-an-twuntigst juar faan det 15. juarhunert. 07. September: Go-Hanazono wurd keiser faan Jaapaan. 30. August: Keiser Shōkō faan Jaapaan (* 1401)"}
{"id": "27887", "contents": "28. April: Köning Eduard IV. faan Ingelun († 1483) 03. Jüüle: Keiser Go-Tsuchimikado faan Jaapaan († 1500)"}
{"id": "27888", "contents": "1412 wiar det twaalewst juar faan det 15. juarhunert. 05. Oktuuber: Keiser Go-Komatsu faan Jaapaan toonket uf. Shōkō wurd keiser faan't lun."}
{"id": "27889", "contents": "1413 wiar det tretanjst juar faan det 15. juarhunert. 21. Marts: Heinrich V. wurd köning faan Ingelun. 05. Jüüle: Mehmed I. wurd sultaan faan det Osmaans Rik. 20. Marts: Heinrich IV., köning faan Ingelun (* 1367) 26. Deetsember: Michele Steno, Doge faan Venedig (* amanbi 1331)"}
{"id": "27890", "contents": "1416 wiar det seekstanjst juar faan det 15. juarhunert."}
{"id": "27891", "contents": "1417 wiar det sööwentanjst juar faan det 15. juarhunert."}
{"id": "27892", "contents": "1418 wiar det aagetanjst juar faan det 15. juarhunert."}
{"id": "27893", "contents": "1420 wiar det twuntigst juar faan det 15. juarhunert."}
{"id": "27894", "contents": "26. Mei: Murad II. wurd sultaan faan det Osmaans Rik. 06. Deetsember: Heinrich VI., köning faan Ingelun († 1471) 26. Mei: Mehmed I., sultaan faan det Osmaans Rik (* 1389) 17. August: Johann Skondelev, baskop faan Sleeswich (* ünbekäänd)"}
{"id": "27895", "contents": "1423 wiar det trii-an-twuntigst juar faan det 15. juarhunert. 15. April: Francesco Foscari wurd Doge faan Venedig. 04. April: Tommaso Mocenigo, Doge faan Venedig (* amanbi 1343)"}
{"id": "27896", "contents": "De Deensk-Hanseaatisk Krich begand."}
{"id": "279", "contents": "Ål da planeete, weer üs wrål uk tu hiirt, san junke kuugele, än foue jare jåcht foon e san, weer ja trinam sirkle. Näist bai e san da fjouer baneplaneete. 1. di Merkuur. Dan kaame önj füli: 2. Veenus 3. Üs wrål, ju Jard 4. Di Mars Dan da planetoiide än fare da 4 grute: 5. Di Juupiter 6. Saturn 7. Uraanus 8. Neptuun än dan wider en latje: (9. Pluuto) (Planeet 9) Da planeete önj jare respektiiwe grutelse. Foon leefts: Hiil grut jü san än dan: Merkuur ... bit Pluuto. (Da planetoiide koon huum ai siinj.) Planeet-äinschape ( * meet relatiiw tu e jard)"}
{"id": "27900", "contents": "1434 wiar det fjauer-an-dörtigst juar faan det 15. juarhunert. 28. Deetsember: Antonio Grimani, 76. doge faan Venedig († 1523) 04. Jüüne: Władysław II. Jagiełło, gratfürst faan Liitauen an köning faan Poolen (* föör 1362)"}
{"id": "27901", "contents": "1438 wiar det aacht-an-dörtigst juar faan det 15. juarhunert. 01. Janewoore: Albrecht II. wurd köning faan Ungarn. 13. September: Alfons V. wurd köning faan Portugal. Ünbekäänd dootem Aalkersem, Njiblem, Ööwenem an Wraksem wurd at iarst keer skraftelk neemd. 09. September: Eduard I., köning faan Portugal (* 1391)"}
{"id": "27905", "contents": "August: Sultaan Murad II. faan det Osmaans Rik toonket uf. San dring Mehmed II. wurd sultaan."}
{"id": "27906", "contents": "01. Marts: Sandro Botticelli, italjeens konstmooler († 1510)"}
{"id": "27907", "contents": "September: Sultaan Mehmed II. faan det Osmaansk Rik toonket uf. San aatj Murad II. wurd weler sultaan. 15. April: Filippo Brunelleschi, italjeens architekt (* 1377)"}
{"id": "27908", "contents": "03. Deetsember: Bayezid II., sultaan faan det Osmaans Rik († 1512)"}
{"id": "27912", "contents": "06. Marts: Jacob Fugger, tjiisk beenkmaan († 1525) 03. Marts: Ausiàs March, katalaans dachter (* 1397) 03. Mei: Erik faan Pomern, köning faan Denemark, Noorweegen an Sweeden (* 1382) 30. Oktuuber: Poggio Bracciolini, italjeens humanist (* 1380) 04. Deetsember: Adolf VIII., graaf faan Holstian an Stormarn an (üüs Adolf I.) hertooch faan Sleeswich (* 1401)"}
{"id": "27913", "contents": "1399 wiar det njüügen-an-neegentigst juar faan det 14. juarhunert. 29. September: Richard II. toonket üüs köning faan Ingelun uf. 30. September: Heinrich IV. wurd köning faan Ingelun."}
{"id": "27915", "contents": "Selim I. (üüb Osmaans Türkisk: سليم اول, Selīm-i Evvel, üüb Türkisk: Birinci Selim; * 10. Oktuuber 1470 uun Amasya; † 21. September 1520 bi Çorlu) wiar faan 24. April 1512 tu san duas sultaan faan det Osmaans Rik. Uun sin regiaringstidj wurd Egypten dial faan det Osmaans Rik. Hi wurd uun det Yavuz Selim Moschee uun Konstantinoopel begreewen. Sultaanen faan't Osmaans Rik uun't seekstanjst juarhunert: Bayesid II. (1481-1512), Selim I. (1512-1520), Süleyman I. (1520-1566), Selim II. (1566-1574), Murad III. (1574-1595), Mehmed III. (1595-1603)."}
{"id": "27916", "contents": "Murad III. (üüb Osmaans Türkisk: مراد ثالث Murād-ı s̱ālıs̱, üüb Türkisk: Üçüncü Murat; * 4. Jüüle 1546 uun Manisa; † 16. Janewoore 1595) wiar faan 15. Deetsember 1574 tu san duas sultaan faan det Osmaans Rik. Hi hed nian neeging tu't politiik; sin tidj ferbroocht hi uun seelskap faan musikers, dachtern an kloonen. At regiaring faan't rik wurd faan a gratwesiir Sokollu Mehmed Pascha tu sin ambringung uun Oktuuber 1579 feerd. A inflööd faan't Harem hed san hööchteponkt uun sin regiaringstidj. Murad wurd 4. Jüüle 1546 uun Manisa bäären. Hi wiar de äälst dring faa sultaan Selim II. an Afife Nurbanu. Uun't juar 1557 wurd hi tu a guwernöör faan Akşehir neemd. Uun't ääler faan aagetanj wurd hi tu a guwernöör faan Saruhan neemd. San ualaatj sultaan Süleyman I. stoorew, üüs Murad 20 juar ual wiar, an san aatj wurd de nei sultaan. Selim II. bruch traditschuun an stjüürd bluat sin äälst dring ütj a palast, am en prowins tu regiarin. Murad wurd tu Manisa stjüürd. Selim stoorew 1574 an Murad wurd do sultaan. Hi ded order, dat sin fiiw breler troch wirgin ambroocht weese. Sin autoriteet wurd faan a inflööd faan't Harem swaaket. Uun sin regiaringstidj wurd at rik"}
{"id": "27917", "contents": "Süleyman I. (üüb Osmaans Türkisk: سليمان اول‎ Süleyman-ı Evvel; üüb Türkisk: Birinci Süleyman; * 6. Nofember 1494, 27. April 1495 of Mei 1496 uun Trabzon; † 7. September 1566 föör Szigetvár) wiar faan 30. September 1520 tu san duas sultaan faan det Osmaans Rik. Uun sin regiaringstidj lingt det geograafisk ütjdeening an't meecht faan't rik san hööchteponkt. Hi wurd uun det Süleymaniye Moschee uun Konstantinoopel begreewen. Sultaanen faan't Osmaans Rik uun't seekstanjst juarhunert: Bayezid II. (1481-1512), Selim I. (1512-1520), Süleyman I. (1520-1566), Selim II. (1566-1574), Murad III. (1574-1595), Mehmed III. (1595-1603)."}
{"id": "27918", "contents": "Selim II. (üüb Osmaans Türkisk: سليم ثانى Selīm-i s̱ānī, Türkisk: İkinci Selim; * 28. Mei 1524, † 15. Deetsember 1574 uun Konstantinoopel) wiar faan 7. September 1566 tu san duas sultaan faan det Osmaans Rik. Hi wiar de iarst faan dön osmaans sultaanen, diar ham ei aktiiw am politiik an krichsfeering komert, man dönheer dingen iar tu san swiigerdring, de gratwesiir Sokollu Mehmed Pascha, auerleet. Hi wurd uun Hagia Sophia uun Konstantinoopel begreewen. Sultaanen faan't Osmaans Rik uun't seekstanjst juarhunert: Bayezid II. (1481-1512), Selim I. (1512-1520), Süleyman I. (1520-1566), Selim II. (1566-1574), Murad III. (1574-1595), Mehmed III. (1595-1603)."}
{"id": "27919", "contents": "Mehmed III. (üüb Osmaan Türkisk: محمد ثالث‎ Meḥmed-i s̱ālıs̱; Türkisk: Üçüncü Mehmet; * 26. Mei 1566, † 21. Deetsember 1603) wiar faan 15. Janewoore 1595 tu san duas sultaan faan det Osmaans Rik. En wichtig bejewenhaid faan sin regiaringstidj wiar de Lung Türkenkrich faan 1593 tu 1606, diaruun Mehmed üüs iarst sultaan sant Süleyman I. persöönelk at feering auernaam. Sultaanen faan't Osmaans Rik uun't seekstanjst juarhunert: Bayezid II. (1481-1512), Selim I. (1512-1520), Süleyman I. (1520-1566), Selim II. (1566-1574), Murad III. (1574-1595), Mehmed III. (1595-1603)."}
{"id": "27920", "contents": "Sokollu Mehmed Pascha (üüb Osmaans Türkisk: سوکلو محمد پاشا‎ Sokollu Meḥmet Pāšā, üüb Türkisk: Sokollu Mehmet Paşa; üüb Serbokroaatisk: Mehmed-paša Sokolović/Мехмед-паша Соколовић [měxmet pâʃa sokǒːloʋitɕ]; * amanbi 1505 uun Sokol bi Rudo, Bosnien; † 12. Oktuuber 1579 uun Konstantinoopel) wiar en militeerkomandöör an sant 1565 gratwesiir faan det Osmaans Rik. Det Mehmed Paša Sokolović Brag uun Višegrad, Bosnien, as efter ham neemd."}
{"id": "27923", "contents": "Winrütjen (Ruta) san en plaantenskööl uun det famile faan a Winrütjplaanten (Rutaceae). Jo lewe trinjam at Madlunsia bit Waastaasien. R. angustifolia – R. buxbaumii – R. chalepensis – R. corsica – R. graveolens – R. lamarmorae – R. montana – R. suaveolens – R. thesioides – R. villosa Commonskategorii: Winrütjen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Winrütjen"}
{"id": "27925", "contents": "At Winrütj of Guardrütj (Ruta graveolens) as en plaantenslach uun det skööl faan a Winrütjen (Ruta), an hiart tu a Winrütjplaanten (Rutaceae). Hat as al loong bekäänd üs gewürts an uun a medesiin. Bleed Bloos Spriadkoord Ruta divaricata Ruta hortensis Commonskategorii: Winrütj – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Winrütj"}
{"id": "27926", "contents": "Selim III. (üüb Osmaans Türkisk: سليم ثالث Selīm-i s̱ālıs̱, üüb Türkisk: Üçüncü Selim; * 24. Deetsember 1762 uun Konstantinoopel; † 28. Jüüle 1808 uk diar) wiar faan 7. April 1789 tu 29. Mei 1807 sultaan faan det Osmaans Rik. Hi ferschükt at regiaring faan't rik tu reformiarin, man wurd hi faan a Janitschaaren ufsaat an kurt diarefter ambroocht. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön njüügentanjst an twuntigst juarhunerten: Selim III. (1789–1807), Mustafa IV. (1807–1808), Mahmud II. (1808–1839), Abdülmedschid I. (1839–1861), Abdülasis (1861–1876), Murad V. (1876), Abdülhamid II. (1876–1909), Mehmed V. (1909–1918), Mehmed VI. (1918–1922)."}
{"id": "27927", "contents": "Mustafa IV. (üüb Osmaan Türkisk: مصطفى رابع‎ Muṣṭafā-yi rābi‘, üüb Türkisk: Dördüncü Mustafa; * 8. September 1779 uun Konstantinoopel; † 17. Nofember 1808 uk diar) wiar faan 29. Mei 1807 tu 28. Jüüle 1808 sultaan faan det Osmaans Rik. Efter't ufsaating faan Selim III. wurd Mustafa faan a fiinden faan Selim sin reformpolitiik tu a sultaan heewen. Bluat en juar lääder wurd hi salew ufsaat an faan Mahmud II. ütjbütjet, diar ham uun en widjer staheu ambroocht leet. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön njüügentanjst an twuntigst juarhunerten: Selim III. (1789–1807), Mustafa IV. (1807–1808), Mahmud II. (1808–1839), Abdülmedschid I. (1839–1861), Abdülasis (1861–1876), Murad V. (1876), Abdülhamid II. (1876–1909), Mehmed V. (1909–1918), Mehmed VI. (1918–1922)."}
{"id": "27928", "contents": "Mahmud II. (üüb Osmaan Türkisk: محمود ثانى‎ Mahmud-u s̠ānī, üüb Türkisk: İkinci Mahmut; * 20. Jüüle 1785 uun Konstantinoopel; † 1. Jüüle 1839 uk diar) wiar faan 28. Jüüle 1808 tu 1. Jüüle 1839 sultaan faan det Osmaans Rik. Uun sin regiaringstidj wurd Serbien autonoom an Grekenlun suwereen. Hi maaged föl reformen an heewd 1826 a Janitschaaren ap. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön njüügentanjst an twuntigst juarhunerten: Selim III. (1789–1807), Mustafa IV. (1807–1808), Mahmud II. (1808–1839), Abdülmedschid I. (1839–1861), Abdülasis (1861–1876), Murad V. (1876), Abdülhamid II. (1876–1909), Mehmed V. (1909–1918), Mehmed VI. (1918–1922)."}
{"id": "27929", "contents": "Abdülmedschid I. (üüb Osmaans Türkisk: عبد المجيد اول‎ Abdülmecīd-i evvel, üüb Türkisk: Birinci Abdülmecid; * 25. April 1823 uun Konstantinoopel; † 25. Jüüne 1861 uk diar) wiar faan 2. Jüüle 1839 tu san duas sultaan faan det Osmaans Rik. Hi maaget föl reformen, am't rik tu modernisiarin. Uun sin regiaringstidj streed at rik tup mä det Ferianigt Köningrik, Frankrik an Sardiinien jin Rüslun uun a Krimkrich (1853-1856). Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön njüügentanjst an twuntigst juarhunerten: Selim III. (1789–1807), Mustafa IV. (1807–1808), Mahmud II. (1808–1839), Abdülmedschid I. (1839–1861), Abdülasis (1861–1876), Murad V. (1876), Abdülhamid II. (1876–1909), Mehmed V. (1909–1918), Mehmed VI. (1918–1922)."}
{"id": "27931", "contents": "Bayesid II. (üüb Osmaans Türkisk: بايزيد ثانى Bāyezīd-i s̱ānī, üüb Türkisk: İkinci Bayezid of İkinci Beyazıt; * 3. Deetsember 1447 efter öler kwelen * Januar 1448; uun Dimotika (nü Didymoticho) uun Grekenlun faan daaling; † 26. Mei 1512 uk diar) wiar faan 22. Mei 1481 tu 24. April 1512 sultaan faan det Osmaans Rik. Uun Jüüle 1492 ferdreew de nei stoot Spanje sin jüüdsk an musliimisk lidj an stjüürd Bayezid en flot tu Spanje, am jo seeker tu osmaans lunen tu ewakuiarin. 24. April 1512 toonket hi uf an wurd san dring Selim I. sultaan faan't rik. Hi wurd uun det Bayesid II. Moschee uun Konstantinoopel begreewen. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun't füftanjst juarhunert: Mehmed I. (1413-1421), Murad II. (1421-1444, 1446-1451), Mehmed II. (1444-1446, 1451-1481), Bayesid II. (1481-1512)."}
{"id": "27933", "contents": "Osman I. of Osman Gazi (üüb Osmaans Türkisk: عثمان غازى ‘Os̠mān Ğāzī, üüb Türkisk: Birinci Osman of Osman Gazi; * 1258 uun Söğüt; † 1323, 1324 of 1326 uk diar) wiar a begrünjiger an faan 1299 tu 1323, 1324 of 1326 iarst sultaan faan det Osmaans Rik. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön fjauertanjst an füftanjst juarhunerten: Osman I. (1299–1326), Orhan I. (1326–1362), Murad I. (1362–1389), Bayesid I. (1389–1402), neen sultaan (1402-1413), Mehmed I. (1413-1421), Murad II. (1421-1444, 1446-1451), Mehmed II. (1444-1446, 1451-1481), Bayesid II. (1481-1512)."}
{"id": "27934", "contents": "Orhan I. of Orhan Gazi (üüb Osmaans Türkisk: اورخان غازی Orḫān Ğāzī‎; üüb Türkisk: Orhan Gazi; * 1281 uun Reyhanli of Bilecik; † woorskiinelk 1359 uun Bursa, efter öler kwelen † 1362) wiar faan 1326 tu san duas de naist sultaan faan det Osmaans Rik. Uun sin regiaringstidj naam a Osmaanen widj dialen faan a nuurdwaast faan Letj Aasien: 1326 Bursa, 1331 Nikaia (İznik faan daaling), 1337 Nikomedeia (İzmit faan daaling). Widjer uun a uast naam hi 1354 Angora (Ankara faan daaling). Orhan maaget Bursa tu't hoodsteed faan a Osmaanen. Hi salew, san aatj Osman I. an sultaan Mehmed I. lei uun Bursa begreewen. Üüs Orhan sultaan wurden wiar, wiar det Osmaans Rik 16.000 km² grat. Trii-an-dörtig juar lääder wiar at rik seekssis grater (95.000 km²). Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön fjauertanjst an füftanjst juarhunerten: Osman I. (1299–1326), Orhan I. (1326–1362), Murad I. (1362–1389), Bayesid I. (1389–1402), neen sultaan (1402-1413), Mehmed I. (1413-1421), Murad II. (1421-1444, 1446-1451), Mehmed II. (1444-1446, 1451-1481), Bayesid II. (1481-1512)."}
{"id": "27938", "contents": "Dame Agatha Mary Clarissa Christie, Lady Mallowan, DBE (ütjspriik üüb Ingels: [ˈæɡəθə ˈkɹɪsti]; * 15. September 1890 uun Torquay, Graafskap Devon; † 12. Janewoore 1976 uun Wallingford, gebuursnööm Agatha Mary Clarissa Miller) wiar en britisk skriiwer. Hat as fööraal troch en grat taal faan kriminaalromoonen an kurt staken bekäänd, wat uk för kiino an fernseen ferfilmet an för't spelrak adaptiaret wurd. Sin bekäändst skeebingen san de belgisk detektiiw Hercule Poirot mä san frinj Arthur Hastings an uk Miss Marple. Commons: Agatha Christie – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "27939", "contents": "John Maynard Keynes, 1. Baron Keynes (ütjspriik: [keɪnz]; * 5. Jüüne 1883 uun Cambridge; † 21. April 1946 uun Tilton bi Firle, East Sussex) wiar en britisk ökonoom, poliitiker an matemaatiker. Hi wiar dial faan det Bloomsbury Group, en skööl faan ingels konstmooler, intelektuelen an wedenskapslidj, wat faan 1905 tu de Naist Wäältkrich uun London wiar. Hi wiar een faan bedüüdenst ökonoomen faan det 20. juarhunert an as nöömjiiwer faan det Keynesianismus. Sin ideen haa tu daaling inflööd üüb ökonoomisk an poliitisk teoriin. Sin hoodwerk as Det Algemian Teorii faan't Werk, a Sins an't Jil (üüb Ingels: The General Theory of Employment, Interest and Money; 1936)."}
{"id": "27940", "contents": "Ahmed I. (üüb Osmaan Türkisk: احمد اول‎ Aḥmed-i evvel; Türkisk: Birinci Ahmed; * 18. April 1590 uun Manisa; † 22. Nofember 1617 uun Konstantinoopel) wiar faan 22. Deetsember 1603 tu san duas sultaan faan det Osmaans Rik. Hi wiar de iarst sultaan ei tu a brük tu fuligen, direkt konkurenten am a truun ambringe tu leeten. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön sööwentanjst an aagetanjst juarhunerten: Ahmed I. (1603-1617), Mustafa I. (1617-1618), Osman II. (1618-1622), Mustafa I. (weler, 1622-1623), Murad IV. (1623-1640), Ibrahim (1640-1648), Mehmed IV. (1648-1687), Süleyman II. (1687-1691), Ahmed II. (1691-1695), Mustafa II. (1695-1703), Ahmed III. (1703-1730), Mahmud I. (1730-1754), Osman III. (1754-1757), Mustafa III. (1757-1774), Abdülhamid I. (1774-1789)."}
{"id": "27943", "contents": "Matsuo Bashō wiar en jaapaans dachter. Hi wiar de bedüüdenst fertreeder faan det jaapaans wersform Haiku. Commonskategorii: Matsuo Bashō – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Matsuo Bashō (sjiisk) Literatüür faan of auer Matsuo Bashō uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "27944", "contents": "Geoffrey Chaucer (ütjspriik üüb Ingels: [ˈtʃɔːsər]; * amanbi 1342 of 1343, woorskiinelk uun London; † woorskiinelk 25. Oktuuber 1400 uun London) wiar en ingels skriiwer an dachter, diar üüs ferfeeder faan dön Canterbury Tales bekäänd as. Uun en tidj, diaruun det ingels dachting noch för't miast üüb Latiins, Fraansöösk of Anglonormans skrewen wurd, brükt Chaucer at folksspriik an heewd at Madelingels tu't literatüürspriik."}
{"id": "27947", "contents": "Det Anglonormans Spriik (üüb Anglonormans: franceis, fraunceis of romanz) wiar en Romaans spriik, wat det normaanen efter hör eroobering faan Ingelun uun't juar 1066 faan Frankrik mäbroocht. Det onerskääsd ham faan began uun faan't spriik faan det Île-de-France. Efter't skiasing faan dön Britisk Eilunen an't Normandie uun det ääder 13. juarhunert ging ham det Anglonormans widjer faan det festluns Fraansöösk wech, wat t. B. uun Geoffrey Chaucer sin beskriiwing faan't Prioresse uun a proloog faan dön Canterbury Tales tu a ütjdrük komt: Tu a aanj faan det 14. juarhunert bleew anglonormans (an uk Latiins) at spriik faan det ingels hoof, at ferwalting an justiis. Uun't literatüür wurd det sant maden faan det 13. juarhunert faan det Madelingels ufliaset. Ian faan dön populeerst anglonormans skriiwer wiar Marie de France. Föl ingels wurden kaam faan't Anglonormans."}
{"id": "27950", "contents": "At Département Pyrénées-Atlantiques harke tu?/i [pirene(z)atlɑ̃ˈtik] (baskisk Pirinio Atlantikoak, bit 1969 Basses-Pyrénées) as en fransöösk département mä det luupen numer 64. Hat leit uun't süüdwaasten faan't lun an hää hör nööm efter a Atlantik an a Pyreneen. Pau Bayonne Uun't Département Pyrénées-Atlantiques lei trii arrondissementen, 27 kantooner an 546 gemeenen: Bayonne uun't waasten as di baskisk dial. Di uastelk dial as det hisotoorisk prowins Béarn. le64.fr Baskisk Béarneesk Commonskategorii: Département Pyrénées-Atlantiques – Saamlang faan bilen of filmer 43.256944444444-0.70861111111111Koordinaaten: 43° 15′ N, 0° 43′ W"}
{"id": "27953", "contents": "Kaarl I. (üüb Ingels: Charles I; * 19. Nofember 1600 uun Dunfermline, Skotlun; † 30. Janewoore 1649 uun London) faan det Hüs Stuart wiar faan 27. Marts 1625 tu 30. Janewoore 1649 köning faan Ingelun, Skotlun an Irlun. Sin ferschüker, uun Ingelun an Skotlun en det like sarkenferfaading iintufeeren an uun't san faan Absolutismus saner parlament tu regiarin, liaset de Ingels Bürgerkrich ütj, wat mä Karl sin henrachting an det tidjwiis ufskaafing faan't monarchii tu aanj kaam. Köninger an Köninginen faan Skotlun (Stewart/Stuart Dynastii): Robert II. (1371-1390), Robert III. (1390-1406), Jaakob I. (1406-1437), Jaakob II. (1460-1488), Jaakob III. (1460-1488), Jaakob IV. (1488-1513), Jaakob V. (1513-1542), Maria I. (1542-1567), Jaakob VI. (1567-1625), Kaarl I. (1625-1649), Kaarl II. (1649-1651, 1660-1685), Jaakob VII. (1685-1688), Maria II. (1688-1695) an Wilhelm II. (1688-1702), Anna (1702-1707), 1707: Skotlun wurd dial faan det Ferianigt Köningrik. Köninger an Köninginen faan Ingelun uun det 17. juarhunert: Elisabeth I. (1558-1603), Jaakob I. (1567-1625), Kaarl I. (1625-1649), Kaarl II. (1649-1651, 1660-1685), Jaakob II. (1685-1688), Maria II. (1688-1695) an Wilhelm II. (1688-1702), Anna (1702-1707), 1707: Ingelun wurd dial faan det Ferianigt Köningrik."}
{"id": "27954", "contents": "Hokkaidō as det naistgratst eilun faan Jaapaan an det gratst prefektüür faan't lun. Det as uk ian faan dön aacht regiuunen faan't lun. Dön tjiin gratst steeden üüb't eilun san: Japan: Hokkaidō - Cities and Towns, citypopulation.de Ainu"}
{"id": "27955", "contents": "Jaakob II. (üüb Ingels: James II; * 14. Oktuuber 1633 uun St. James’s Palace uun London; † 16. September 1701 uun Saint-Germain-en-Laye, Frankrik), an uk Jaakob VII. faan Skotlun, wiar faan 6. Febrewoore 1685 tu 11. Deetsember 1688 köning faan Ingelun, Skotlun an Irlun. Hi wurd 1688 faan det Glorious Revolution ufsaat an faan sin foomen Maria an san maan Wilhelm III. faan Oraanien ütjbütjet. Köninger an Köninginen faan Skotlun (Stewart/Stuart Dynastii): Robert II. (1371-1390), Robert III. (1390-1406), Jaakob I. (1406-1437), Jaakob II. (1460-1488), Jaakob III. (1460-1488), Jaakob IV. (1488-1513), Jaakob V. (1513-1542), Maria I. (1542-1567), Jaakob VI. (1567-1625), Kaarl I. (1625-1649), Kaarl II. (1649-1651, 1660-1685), Jaakob VII. (1685-1688), Maria II. (1688-1695) an Wilhelm II. (1688-1702), Anna (1702-1707), 1707: Skotlun wurd dial faan det Ferianigt Köningrik. Köninger an Köninginen faan Ingelun uun det 17. juarhunert: Elisabeth I. (1558-1603), Jaakob I. (1567-1625), Kaarl I. (1625-1649), Kaarl II. (1649-1651, 1660-1685), Jaakob II. (1685-1688), Maria II. (1688-1695) an Wilhelm II. (1688-1702), Anna (1702-1707), 1707: Ingelun wurd dial faan det Ferianigt Köningrik. Commons: Jaakob II. (Köning faan Ingelun, Skotlun an Irlun) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "27956", "contents": "Nuurdthailun (üüb Thai: ภาคเหนือ Phaak Neua [pʰâːk nɯ̌a]) as ian faan dön regiuunen uun Thailun, wat tu geograafisk an statistisk saagen definiaret wurd, wat man nian poliitisk bedüüding haa. Uun Nuurdthailun lei 17 prowinsen (Changwat). Commons: Nuurdthailun – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "27957", "contents": "Süüdthailun (üüb Thai: ภาคใต้ Phaak Tai [pʰâːk tâj]) as ian faan dön regiuunen uun Thailun, wat tu geograafisk an statistisk saagen definiaret wurd, wat man nian poliitisk bedüüding haa. Uun Süüdthailun lei 14 prowinsen (Changwat). Commons: Süüdthailun – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "27958", "contents": "Madelthailun (üüb Thai: ภาคกลาง Phaak Klaang [pʰâːk klaːŋ]) as ian faan dön regiuunen uun Thailun, wat tu geograafisk an statistisk saagen definiaret wurd, wat man nian poliitisk bedüüding haa. Uun Madelthailun lei 26 prowinsen (Changwat). Bangkok an diar ambi: Bangkok, Nakhon Pathom, Nonthaburi, Pathum Thani, Samut Prakan, Samut Sakhon Oner Madelthailun: Ang Thong, Ayutthaya, Chai Nat, Lop Buri, Saraburi, Sing Buri Waast-Madelthailun: Kanchanaburi, Phetchaburi, Prachuap Khiri Khan, Ratchaburi, Samut Songkhram, Suphan Buri Uast-Madelthailun: Chachoengsao, Chanthaburi, Chonburi, Nakhon Nayok, Rayong, Prachin Buri, Sa Kaeo, Trat Commons: Madelthailun – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "27959", "contents": "Det Chiang Mai Prowins (üüb Thai จังหวัดเชียงใหม่ Changwat Chiang Mai [t͡ɕāŋ.wàt t͡ɕʰīaŋ.màj]) as ian faan dön prowinsen faan Thailun. At prowins leit uun a nuurd faan't lun an hiart tu det Nuurdthailun Regiuun. Det hee 1.737.041 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Chiang Mai. Chiang Mai hee 25 distrikten: Mueang Chiang Mai Chom Thong Mae Chaem Chiang Dao Doi Saket Mae Taeng Mae Rim Samoeng Fang Mae Ai Phrao San Pa Tong San Kamphaeng San Sai Hang Dong Hot Doi Tao Omkoi Saraphi Wiang Haeng Chai Prakan Mae Wang Mae On Doi Lo Galyani Vadhana Thailand, citypopulation.de"}
{"id": "27965", "contents": "ʻEua as en eilun an ian faan dön fiiw diwisioonen faan Tonga. At eilun an diwisioon leit uun eilunskööl faan Tongatapu, uun a süüd faan't lun. Det hee 4945 lidj (2016). At hoodsteed faan't diwisioon as ʻOhonua. At diwisioon hee tau distrikten: Tonga: Administrative Division, citypopulation.de Tonga: Administrative Division, citypopulation.de Tonga: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "27966", "contents": "A Buddhismus as ian faan dön grat wäältreligioonen. Det wurd faan Siddhartha Gautama (563 f.Kr.-483 f.Kr.) uun a nuurd faan Inje grünlaanjen. Uun a jinsats tu a Hinduismus an dön abrahamiitisk religioonen (d. h. Krastendoom, Juudendoom, Islam an ölern) betji a gluuwsatser faan dön miast buddhistisk liaren jo üüb amfangrik filosoofisk-loogisk auerleiingen, hü det uk uun de schineesk Daoismus an Konfutsianismus a faal as. Uk as a Buddhismus nian eebenbaringsreligioon, betjocht ham do ei üüb en götelk skraft an hee uk nian sentraal liarinstans, wat dogmen feestsaat; at beteekning Buddhismus hee en widj spektrum faan apdaagingsfuarmen, wat faan filosoofisk liar auer kluasterweesen tu't folksfroomighaid ling. At jaft trii hoodrachtingen faan Buddhismus: Hinayana („Letj faartjüch“), diarütj daaling at form faan a Theravada („Liar faan a Äälern“) bestäänt. Det as wichtig uun Mjanmaar, Sri Lanka, Thailun, Kambodscha an Lao. Mahayana („Grat faartjüch“), wat uun Schiina, Republiik Schiina, Korea, Jaapaan an Vietnam wichtig as. an Vajrayana Det as wichtig uun Schiina (Tibeet, Baner Mongolei an naibüürgebiiten), Nepaal, Bhuutaan, at Mongolei an Rüslun (Kalmükien, Tuwa an Burjaatien). A grünjlaagen faan Buddhismus san: Dharma - at liar. Dön fjauer eedel woorhaiden an de aachtfach stegelk. Det ufhengig enstunen. Karma - uursaag an wirking. Samsara -"}
{"id": "27969", "contents": "Paali (üüb Paali: पाळि Pāḷi) as en Madelindisk Spriik, wat tu dön Praakrit Spriiken hiart. Wer det al ens en spreegen spriik wiar, as amstreden. At spriik as daaling uun a süüduast faan Aasien üüs sakraalspriik brükt an liket uun sin bedüüding tu det Sarklatiin uun a waast faan Euroopa of det Sarkenslaawisk uun a uast faan Euroopa. Uk daaling noch skriiw gebildet mönken religiöös teksten üüb Paali, am jo tu det internatschunaal mönksgemeend (fööraal uun Mjanmaar, Thailun an Sri Lanka) tugengelk tu maagin. Paali stäänt uun naar tuphang mä a Buddhismus. Uun de iarst tidjrüm faan a Buddhismus (amanbi 5. juarhunert f.Kr. tu 1. juarhunert f.Kr.) entsted a kern faan dön buddhistisk skraften faan de Theravada-Buddhismus. Uun detheer tidj wurd a halig teksten müntelk auerlöwert. A Buddha hed woorskiinelk uun en öler Praakrit spriik, Ardhamagadhi, onerrachtet; faan a Buddha sin histoorisk wurden as man niks fingen. Dön äälst skraften wiar bluat auersaatingen uun öler spriiken, oner ölern Sanskrit an Paali. Det iarst archeoloogisk bewisen faan Paali as iinskraften faan det 5. juarhunert an det 6. juarhunert, wat uun Mjanmaar fünjen wurd. Det as at spriik faan de Paali-Kaanon (uk a Tipiṭaka neemd), wat uun det 1. juarhunert f.Kr. skraftelk"}
{"id": "27970", "contents": "Dön Praakrit Spriiken san en skööl faan Indo-aarisk spriiken, wat faan det 6. juarhunert f.Kr. tu det 11. juarhunert uun a nuurd faan Inje spreegen wurd. A nööm faan't skööl kaam faan det Sanskrit wurd प्राकृत (prākṛta) of ünkultiwiaret (uun jinsats tu संस्कृत (saṃskṛta), wat kultiwiaret het. A spriiken uun detheer skööl wiar: Apabhramscha Ardhamagadhi Dramili Elu Gandhari Kamarupi Magadhi Maharaschtri Paischatschi Paali Schauraseni"}
{"id": "27971", "contents": "Det Birmaans Spriik (üüb Birmaans: မြန်မာစာ mranma ca [mja˨ɴma˨sa˨]/[bəma˨sa˨] (skrewen spriik) of မြန်မာစကား mranma ca.ka: [mja˨ɴma˨səga˦]/[bəma˨səga˦] (spreegen spriik)) as det amtelk spriik uun Mjanmaar an wurt faan amanbi 35 miljuunen lidj spreegen. Uk wurt at spriik faan föl etnisk of spriikelk manerhaiden uun Mjanmaar üüs naistspriik bitu a mamenspriik brükt. Birmaans hiart tu dön Tibeeto-Birmaans Spriiken, wat dial faan dön Sinotibeetisk Spriiken san. At spriik hee sin aanj skraft, wat faan det indisk Braahmii Skraft kaam. Det wurd \"Birmaans Spriik\" üüb birmaans uun birmaans skraft. Commons: Birmaans (Spriik) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "27980", "contents": "Det Singhaleesk Spriik (üüb Singhaleesk සිංහල Siṁhala [ˈsiŋɦələ]) as ian faan dön Indo-aarisk spriiken, wat faan amanbi 16 miljuunen lidj uun Sri Lanka spreegen wurd. At spriik hee sin aanj skraft."}
{"id": "27981", "contents": "Det Maraathii Spriik (üüb Maraathii: मराठी Marāṭhī [mə'ɾa:ʈʰi:]) as ian faan dön Indo-aarisk spriiken, wat faan 83 miljuunen lidj uun de bundesstoot Maharashtra uun Inje spreegen wurt. At spriik wurd uun Devanagari skrewen. Commons: Maraathii – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "27983", "contents": "Det ualindisk Braahmii Skraft (üüb Sanskrit: 𑀩𑁆𑀭𑀸𑀳𑁆𑀫𑀻 Brāhmī) as a föörluuper faan muar üüs hunert indisk skraften. Det as en kombinatschuun faan silwenskraft an buksteewerskraft (of Abugida). At skraft wurd faan potstaken, wat mä't skraft iinskrewen uun Anuradhapura uun Sri Lanka fünjen wurd, tu a began faan det 4. juarhunert f.Kr. dootiaret. Högen faan dön iarst an bekäändst Braahmii iinskraften san a iinskraften faan a keiser Aschoka faan a juaren 250 f.Kr.-232 f.Kr.. Det wurd uun dön 1830 juaren faan a ingels indoloog James Prinsep entsifiaret. At skraft hee trii-an-dörtig konsonanten: At skraft hee fjauertanj wokaalen: Devanagari Kannada Skraft Malayalam Skraft Telugu Skraft Tibeetisk Skraft Dönheer teekens haa nian salewstendig formen."}
{"id": "27984", "contents": "At Kannada skraft (üüb Telugu: ಕನ್ನಡ ಲಿಪಿ Kannaḍa Lipi) as ian faan dön skraften, wat faan’t Braahmii Skraft ufleitet wurd. At skraft wurt brükt, am det Kannada tu skriiwen. At skraft hee seeks-an-dörtig konsonanten: At jaft uk föl ligatüüren. Jo treed ap, wan uun't wurd tau konsonanten lik üübenöler treed. De naist konsonant uun det ligatüür lei uner de iarst. Dön miast faan de naist konsonanten uun a ligatüüren haa det lik ütjsen üüs hör folformen. Hög faan dön naist konsonanten uun a ligatüüren luke man ölers üüs hör folformen ütj. Dönheer teekens haa nian salewstendig formen."}
{"id": "27985", "contents": "Det Malayalam Skraft (üüb Malayalam: മലയാളലിപി Malayāḷalipi [mələjɑːɭə lɪpɪ]) as ian faan dön skraften, wat faan’t Braahmii Skraft ufleitet wurd. At skraft wurt brükt, am det Malayalam tu skriiwen. Dönheer teekens haa nian salewstendig formen."}
{"id": "27986", "contents": "Monte Águila as en stää önj Chiile. Jü stää heet 6.574 inboogere (2017). Offitsjäl Websid foon Monte Águila Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Monte Aguila https://web.archive.org/web/20130728001556/https://www.cabrero.cl/conoce https://web.archive.org/web/20060921084317/http://www.ine.cl/cd2002/sintesiscensal.pdf"}
{"id": "27991", "contents": "Giordano Bruno, föör 1565 Filippo Bruno (* Janewoore 1548 uun Nola; † 17. Febrewoore 1600 uun Rom), wiar en itajeensken prääster, dachter, filosoof an astronoom. Un Rom as hi üs 'ketzer' faan a inquisition tu a duas feroordialet wurden. Uun't juar 2000 (efter 400 juar) hää poop Johannes Paul II. uunerkäänd, dat det oordial ünrocht wiar. Bruno foonj ütj, dat di weltrüm saner aanj an iiwag wiar. Det paaset ei mä a liaren faan't katuulsk hööw tuup: Diarefter as a welt faan God skeeben, an det gongt oner mä't 'jongst gericht'. Uurknal Commonskategorii: Giordano Bruno – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Giordano Bruno (sjiisk)"}
{"id": "27992", "contents": "Uun a matematiik as Riemann sin taalenkuugel en mögelkhaid, aal a kompleks taalen en steed tu dun. At kompleks fial (Gauß-fial) as saner aanj, oober üüb det taalenkuugel as ( ∞ ) {\\displaystyle (\\infty )} di \"nuurdpuul\". Det taalenkuugel gongt turag üüb Bernhard Riemann. Ferklaarang faan Klaus Hefft (Institut för Teoreetisk Füsiik, Uni-Heidelberg) Ünentelkhaid"}
{"id": "27998", "contents": "Ruker an Kriaken (Corvus) san mäenööder en fögelskööl uun det famile faan a Raawenfögler (Corvidae). Diar hiar 42 slacher tu. Uun Euroopa lewe 4 slacher. C. albicollis – C. albus – C. bennetti – C. boreus – C. brachyrhynchos – C. capensis – C. caurinus – C. corax – C. cornix – C. corone – C. coronoides – C. crassirostris – C. cryptoleucus – C. culminatus – C. edithae – C. enca – C. florensis – C. frugilegus – C. fuscicapillus – C. hawaiiensis – C. imparatus – C. insularis – C. jamaicensis – C. kubaryi – C. leucognaphalus – C. levaillantii – C. macrorhynchos – C. meeki – C. mellori – C. minutus – C. moneduloides – C. nasicus – C. orru – C. ossifragus – C. palmarum – C. rhipidurus – C. ruficollis – C. sinaloae – C. splendens – C. tasmanicus – C. torquatus – C. tristis – C. typicus – C. unicolor – C. validus – C. woodfordi Commonskategorii: Ruker an Kriaken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruker an Kriaken"}
{"id": "27999", "contents": "Det Ungaars Spriik (üüb Ungaars: Magyar Nyelv [ˈmɒɟɒr ˈɲɛlv]) as ian Uraalisk Spriik, wat uun Ungarn an dialen faan muar naibüürlunen spreegen wurt. Det as det amtelk spriik faan Ungarn an ian faan dön 24 amtelk spriiken faan det Europeeisk Unioon. Bütj Ungarn wurt det uk faan ungaars gemianskapen uun a süüd faan't Slowakei, a waast faan't Ukraine, a maden an waast faan Rumeenien, a nuurd faan Serbien, a nuurd faan Kroatien an a nuurd faan Sloweenien spreegen. Det wurt uk faan uun ungaars diasporagemianskapen aueraal üüb a wäält spreegen, fööraal uun dön Ferianigt Stooten, Kanada uun Israel. Mä 13 miljuunen spreegern as det efter spreegertaal det gratst lasmaat faan det Uraalisk skööl faan spriiken."}
{"id": "28", "contents": "Minnesota [ˌmɪnɪˈsoʊtə] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't norden foon't lönj. Dåt heet 5.639.632 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Saint Paul. Di Boower Siie läit önj't nordååsten foon e diiljstoot. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Minnesota heet 87 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Minnesota Kittson Roseau Lake of the Woods Koochiching St. Louis Lake Cook Itasca Beltrami Marshall Pennington Red Lake Polk Norman Clay Becker Mah- nomen Clear- water Hub- bard Cass Crow Wing Aitkin Carlton Pine Kan- abec Mille Lacs Morrison Todd Wa- dena Otter Tail Douglas Grant Wil- kin Tra- verse Big Stone Ste- vens Pope Stearns Ben- ton Sher- burne Isanti Chi- sago Wash- ington Ram- sey Anoka Hen- nepin Wright Mee- ker Kandi- yohi Swift Chip- pewa Lac qui Parle Yellow Medicine Renville Mc Leod Carver Scott Dakota Goodhue Rice Le Sueur Sibley Nicollet Brown Redwood Lyon Lin- coln Pipe- stone Murray Cotton- wood Wat- onwan Blue Earth Was- eca Steele Dodge Olmsted Wabasha Winona Houston Fillmore Mower Free- born Fari- bault Martin Jackson Nobles Rock USA: States, citypopulation.de USA: Minnesota, citypopulation.de 46.366666666667-94.45Koordinaaten: 46° 22′ N, 94° 27′ W"}
{"id": "280", "contents": "Önj e politiik jeeft et ünlike floose foon manschne än jare inträse. Da floose ma daseelwie interäse san mååstens fertrin önj jüseelew politisch partai. Di ütdrük 'politiik' kamt foon dåt griechisch uurd Polis än bedjüsed süwat as stää unti miinschap. Sunt jü Frånsch Rewolusjoon jeeft et tou politische ruchtinge, di leeftse (oofting progresiiw) än ruchtse (oofting konserwatiiw) ruchting, ma deertwasche foole oudere struume."}
{"id": "28004", "contents": "Det Istriootisk Spriik as en Romaans Spriik, wat uun a süüdwaast faan det Istrisk Hualeweilun uun Kroatien faan amanbi 400 lidj spreegen wurt, fööraal uun Rovinj an Vodnjan, man uk uun Bale, Fažana, Galižana, Ližnjan an uun't amlun faan Pula. Uun't juar 2017 wurd det faan det Max-Planck-Instituut för Menskhaidhistoore mä det Dalmaatisk Spriik uun't onerskööl Dalmaatoromaans klasifisiaret. Posesiiwpronoomen uun't spriikwiis faan Rovinj: Bispal: el nostro pan - üüs bruad. Taalen uun det spriikwiis faan Rovinj: Ive, Antonio. (1900), I dialetti ladino-veneti dell'Istria. Straßburg, s. 51. Ive, Antonio. (1900), I dialetti ladino-veneti dell'Istria. Straßburg, s. 50."}
{"id": "28008", "contents": "Sweten as en feest of hualewfeest iidjwoor, wat en huuch paart faan soker hee. Commons: Sweten – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "28010", "contents": "Jacht ment det sjüken, finjen, fangen an duadmaagin faan wil diarten. Det jaagin woort faan en jeeger bedrewen. Hi as för't jaagin tuläät an witj, hük diarten wan jaaget wurd mut an skel. Flooksis slaachtet di jeeger uk salew. Wan fasker 'jaaget' wurd, snaaket am oober ei faan 'jacht' an 'jeeger', det as do faskerei. Iar det büürerei apkaam föör amanbi 12.000 juaren, haa a minsken jo fersuragt mä jacht an det saamlin faan früchten. Tu jaagin haa a minsken rääskapen ütjfünjen, diar leewen beeder wurden san. Tuleetst so gud, dat enkelt diarten ütjstürwen san, t.b. di uuroks. För't jaagin jaft at föl grünjer: Besurgin faan flääsk tu iidjen Skan, hurner an ööder dialen kön brükt wurd üs werktjüch, telt of kluader tu uuntjin Reguliarin faan en tu huugen bestant, di skaas uunracht An do as jaagin uk en kultuurtechnik, diar efter was reegeln pleeget woort Sjiträäskapen: Ruder, pistool, ... Blankrääskapen: Knif, swörd, ... Ualang rääskapen: Stonger, flitsböög, ... Herkules jaaget 2. juarhunert 14. juarhunert 19. juarhunert Di jeeger hinget san hünj ap, wan'er ei muar koon. Det san ei aaltumaal jeegers, diar iin uun't tuuthurn bloose. Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon. Hüsem 2012 Commonskategorii: Jacht – Saamlang"}
{"id": "28011", "contents": "Det Juudenspaans Spriik (aanj nööm: Djudeo-Espanyol [dʒudeo espanjol], uun Hebreewsk Skraft: גֿודֿיאו-איספאנייול), uk Ladino, Djudezmo an uun a nuurd faan Marokko Hakitía, as en Romaans Spriik, wat faan Ualspaans kaam an at spriik faan föl sefardisk juuden as. El djudeo-espanyol es la lingua favlada de los djudios sefardim arondjados de la Espanya enel 1492. Es una lingua derivada del espanyol i favlada de 150.000 personas en komunitas en Israel, la Turkia, antika Yugoslavia, la Gresia, el Maruekos, Mayorka, las Amerikas, entre munchos otros lugares. Det Juudenspaans as at spriik, wat faan 1492 faan Spanje ferdrewen sefardisk juuden spreegen wurt. Det as en spriik, wat faan Spaans kaam an faan 150.000 lidj uun Israel, at Türkei, det iar Jugoslaawien, Grekenlun, Marokko, Mallorca, Nuurdameerika, Süüdameerika an Madelameerika, oner föl öler steeden, spreegen wurt."}
{"id": "28015", "contents": "Abdülhamid I. (üüb Osmaans Türkisk: عبد الحميد اول‎, ‘Abdü-l-Ḥamīd-i evvel; üüb Türkisk: Birinci Abdülhamit; * 20. Marts 1725; † 7. April 1789) wiar faan 21. Janewoore 1774 tu san duas sultaan faan det Osmaans Rik. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön sööwentanjst an aagetanjst juarhunerten: Ahmed I. (1603-1617), Mustafa I. (1617-1618), Osman II. (1618-1622), Mustafa I. (weler, 1622-1623), Murad IV. (1623-1640), Ibrahim (1640-1648), Mehmed IV. (1648-1687), Süleyman II. (1687-1691), Ahmed II. (1691-1695), Mustafa II. (1695-1703), Ahmed III. (1703-1730), Mahmud I. (1730-1754), Osman III. (1754-1757), Mustafa III. (1757-1773), Abdülhamid I. (1774-1789)."}
{"id": "28016", "contents": "Mustafa III. (üüb Osmaans Türkisk: مصطفى ثالث‎ Muṣṭafā-yi s̱ālıs̱, üüb Türkisk: Üçüncü Mustafa; * 28. Janewoore 1717; † 24. Deetsember 1773) wiar faan 30. Oktuuber 1757 tu san duas sultaan faan det Osmaans Rik. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön sööwentanjst an aagetanjst juarhunerten: Ahmed I. (1603-1617), Mustafa I. (1617-1618), Osman II. (1618-1622), Mustafa I. (weler, 1622-1623), Murad IV. (1623-1640), Ibrahim (1640-1648), Mehmed IV. (1648-1687), Süleyman II. (1687-1691), Ahmed II. (1691-1695), Mustafa II. (1695-1703), Ahmed III. (1703-1730), Mahmud I. (1730-1754), Osman III. (1754-1757), Mustafa III. (1757-1773), Abdülhamid I. (1774-1789)."}
{"id": "28017", "contents": "Osman III. (üüb Osmaans Türkisk: عثمان ثالث‎ ‘Osmān-ı s̱ālıs̱, üüb Türkisk: Üçüncü Osman; * 2. Janewoore 1699 uun Edirne; † 30. Oktuuber 1757 uun Konstantinoopel) wiar faan 13. Deetsember 1754 tu san duas sultaan faan det Osmaans Rik. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön sööwentanjst an aagetanjst juarhunerten: Ahmed I. (1603-1617), Mustafa I. (1617-1618), Osman II. (1618-1622), Mustafa I. (weler, 1622-1623), Murad IV. (1623-1640), Ibrahim (1640-1648), Mehmed IV. (1648-1687), Süleyman II. (1687-1691), Ahmed II. (1691-1695), Mustafa II. (1695-1703), Ahmed III. (1703-1730), Mahmud I. (1730-1754), Osman III. (1754-1757), Mustafa III. (1757-1773), Abdülhamid I. (1774-1789)."}
{"id": "28020", "contents": "Knoopbluumen (Knautia) san en plaantenskööl uun det famile faan a Dipsacales. At jaft amanbi 60 slacher, huar 48 faan uun Euroopa föörkem. Lüsruus (Knautia arvensis) .. Commonskategorii: Knoopbluumen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Knoopbluumen"}
{"id": "28022", "contents": "Haagekäärsen (Lonicera) san en plaantenskööl uun det famile faan a Siigbleedplaanten (Caprifoliaceae). Diar jaft at son 180 slacher faan üüb a nuurdelk eerdheleft. Blä Haagekäärs (Lonicera caerulea) Hönangbei (Lonicera caerulea var. kamtschatica) Lonicera caprifolium Ruad Haagekäärs (Lonicera xylosteum) .. L. acuminata – L. adenophora – L. affinis – L. albiflora – L. alpigena – L. alseuosmoides – L. altmannii – L. angustifolia – L. arborea – L. arizonica – L. asperifolia – L. bracteolaris – L. caerulea – L. canadensis – L. caprifolium – L. caucasica – L. chaetocarpa – L. chamissoi – L. chrysantha – L. ciliosa – L. confusa – L. conjugialis – L. coreana – L. dasystyla – L. demissa – L. dioica – L. discolor – L. elisae – L. etrusca – L. ferdinandi – L. flava – L. floribunda – L. fragrantissima – L. fuchsioides – L. glabrata – L. glutinosa – L. gracilipes – L. graebneri – L. gynochlamydea – L. harae – L. henryi – L. heteroloba – L. heterophylla – L. hildebrandiana – L. himalayensis – L. hirsuta – L. hispida – L. hispidula – L. humilis – L. hypoglauca – L. hypoleuca – L. iberica – L. iliensis – L. implexa"}
{"id": "28024", "contents": "Haasruusen (Scabiosa) san en plaantenskööl uun det famile faan a Siigbleedplaanten (Caprifoliaceae). Diar hiar son 30 bit 100 slacher tu. Haasruus (Scabiosa columbaria) .. Commonskategorii: Haasruusen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Haasruusen"}
{"id": "28025", "contents": "At Haasruus (Scabiosa columbaria) as en plaantenslach uun det famile faan a Siigbleedplaanten (Caprifoliaceae). Commonskategorii: Haasruusen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Haasruusen"}
{"id": "28026", "contents": "Lonicera caprifolium as en plaantenslach uun det famile faan a Siigbleedplaanten (Caprifoliaceae). Commonskategorii: Lonicera caprifolium – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lonicera caprifolium"}
{"id": "28027", "contents": "At Ruad Haagekäärs (Lonicera xylosteum) as en plaantenslach uun det famile faan a Siigbleedplaanten (Caprifoliaceae). Früchten (beien) Commonskategorii: Ruad Haagekäärsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruad Haagekäärsen"}
{"id": "28028", "contents": "Det Northland Regiuun (üüb Maori: Te Tai Tokerau) as ian faan dön seekstanj regiuunen faan Nei-Sialun. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 188.700 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Whangarei. New Zealand: Main Islands and Regions, citypopulation.de"}
{"id": "28030", "contents": "Katherine Mansfield (bäären Kathleen Mansfield Beauchamp; * 14. Oktuuber 1888 uun Wellington, Nei-Sialun; † 9. Janewoore 1923 uun Fontainebleau, Île-de-France) wiar en nei-sialuns skriiwer, diar al uun't ääler faan 34 uun tuberkuloos stoorew. Hat wiar D. H. Lawrence, Virginia Woolf, an Lady Ottoline Morrell an öler lidj uun det Bloomsbury Group hör frinj. Bi tu faan 73 uun't reegel kurt staken leet hat föl briaw an notiisen efter. At resonans üüb sin iar smeel werk wiar an as üübfaalen briad. In a German Pension (Uun en tjiisk pansiuun, 1911). Prelude (Föörspal, 1918). Bliss and other stories (Soolighaid an öler staken, 1920). The Garden Party and other short stories (At guardfest an öler kurt staken, 1922). The doves' nest and other stories (At düüwenneest an öler staken, 1923). Something childish and other stories (Wat kintelks an öler staken, 1924). Enkelt staken faan Katherine Mansfield uun det New Zealand Electronic Text Collection (üüb Ingels)"}
{"id": "28031", "contents": "Dame Edith Ngaio Marsh ([ˈnaɪ.oʊ mɑːʃ]; * 23. April 1895 uun Merivale, en steeddial faan Christchurch, Nei-Sialun; † 18. Febrewoore 1982 uun Christchurch) wiar en nei-sialuns skriiwer, schauspeler an teooterreschisöör. Hat wiar ian faan dön bedüüdener skriiwer faan dön klasisk detektiiwstaken, üüs jo fööraal faan britisk autooren uun't tidj twesken dön tau wäältkriiger skrewen wurd. Marsh as bitu Agatha Christie, Dorothy L. Sayers an Margery Allingham üüs ian faan dön Queens of Crime (köninginen faan't ferbreegen) bekäänd. Hat skreew twesken 1934 an 1982 32 detektiiwromoonen. Föl diarfaan spele uun a wäält faan a teooter, fölsis drei jo's am William Shakespeare sin draamen. Hat as fööraal för hör karakter, Roderick Alleyn, en detektiiw, diar för det Metropolitan Police uun London werket, bekäänd. Högen faan hör werken san ferfilmet wurden."}
{"id": "28032", "contents": "William Shakespeare ([ˈwɪljəm ˈʃeɪkspɪə]; krasnet 26. April 1564 jul. uun Stratford-upon-Avon, Ingelun; † 3. Mei 1616 jul. uk diar) wiar en ingels dramaatiker, dachter an schauspeler. Sin komeedestaken an tragöödien hiar tu dön bedüüdenst werken faan't wäältliteratüür. Sin auwerlöwert werken haa 38 draamen, episk feesdachtingen an uk 154 soneten."}
{"id": "28033", "contents": "Christchurch ([ˈkraɪstʃɜːrtʃ]; üüb Māori: Ōtautahi) as det gratst steed üüb't Süüd-Eilun faan Nei-Sialun an't hoodsteed faan det Canterbury Regiuun. At steed leit bi't uasteeg faan't Süüd-Eilun, uun a nuurd faan't Banks Hualeweilun. At steed as efter Auckland an Wellington det traadgratst steed uun Nei-Sialun. Det hee 377.200 lidj (2018). De Avon Struum leept troch a maden faan't steed. Archeologisk beweisen wise diarüüb hen, dat lidj tu iarst amanbi 1250 uun't geegent faan't steed siidelt. Christchurch wurd 31. Jüüle 1856 faan Royal Charter tu en steed an as diarmä ofisiel det äälst grünjlaanjen steed uun Nei-Sialun. Det Canterbury Association, wat dön Canterbury Plains besiidelt, neemd at steed efter Christ Church, Oxford. Ngaio Marsh (1895-1982), skriiwer. New Zealand, citypopulation.de"}
{"id": "28034", "contents": "1304 wiar det fjuard juar faan det 14. juarhunert. 20 Jüüle: Francesco Petrarca, italjeens dachter († 1374)"}
{"id": "28035", "contents": "19. Jüüle: Francesco Petrarca, italjeens dachter (* 1304)"}
{"id": "28036", "contents": "Francesco Petrarca ([franˈtʃesko peˈtrarka]; * 20. Jüüle 1304 uun Arezzo, Itaalien; † 19. Jüüle 1374 uun Arquà Petrarca) wiar en italjeens dachter an histooriker. Hi wiar mäbegrünjiger faan det Renaissance-Humanismus an tup mä Dante Alighieri an Giovanni Boccaccio een faan dön wichtigst fertreedern faan det ääder italjeens literatüür. Commons: Francesco Petrarca – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "28037", "contents": "1313 wiar det tretanjst juar faan det 14. juarhunert. 16. Jüüne: Giovanni Boccaccio, italjeens skriiwer († 1375)"}
{"id": "28038", "contents": "21. Deetsember: Giovanni Boccaccio, italjeens skriiwer (* 1313)"}
{"id": "28039", "contents": "16. September: Kaarl VI. wurd köning faan Frankrik. 11. Febrewoore: Poggio Bracciolini, italjeens humanist († 1459) 27. Nofember: Ferdinand I., köning faan Aragoonien († 1416) 16. September: Kaarl V., köning faan Frankrik (* 1338)"}
{"id": "28040", "contents": "22. August: Johann II. wurd köning faan Frankrik. 22. August: Philipp VI., köning faan Frankrik (* 1293)"}
{"id": "28041", "contents": "1319 wiar det njüügentanjst juar faan det 14. juarhunert. 26. April: Johann II., köning faan Frankrik († 1364)"}
{"id": "28042", "contents": "08. April: Kaarl V. wurd köning faan Frankrik. 08. April: Johann II., köning faan Frankrik (* 1319)"}
{"id": "28043", "contents": "1338 wiar det aacht-an-dörtigst juar faan det 14. juarhunert. 21. Janewoore: Kaarl V., köning faan Frankrik († 1380)"}
{"id": "28047", "contents": "Lapkrüür es Greentjüch, wat aural üp Söl en fuaral ön di Ingi bi Heef wukset. Di Noom kumt diarfan, dat em dit iin ön en Dok slai en iin ön't Ber lii ken, en diarfan ur di Lapen treet en ken lechter fungen uur. Dit Lapkrüür üp Söl skel fuaral Meerstrandsbeifuß wiis. Lapkrüür skel gur fuar di Sken wiis, en di dütsk Noom \"Beifuß\" skel diarfan kum, dat em beeter laap ken, wen em som Bleeren fan Lapkrüür iin ön di Skuur heer. Wan em di Bleeren fan't Lapkrüür iin ön di Skuur lair (twesken Skoch en Höös), da ken di Sken en uk Huurnstairen diarfan wuk uur. Uk töögen Holsteekern skel Lapkrüür help, wan en Pöös diarme iin ön di Skaap hinget. Commons: Lapkrüür (Artemisia vulgaris) – Saamling fan Skelter en Videos Verbreitung auf der Nordhalbkugel aus: Eric Hultén, Magnus Fries: Atlas of North European vascular plants. 1986, ISBN 3-87429-263-0 bei Den virtuella floran. (schwed.) Thomas Meyer: Beifuß Datenblatt mit Bestimmungsschlüssel und Fotos bei Flora-de: Flora von Deutschland (alter Name der Webseite: Blumen in Schwaben). Eintrag bei www.awl.ch/heilpflanzen. US Forest Service, Pacific Island Ecosystems at Risk (PIER): Der Beifuß als invasive Pflanze auf den Pazifischen Inseln. (englisch) Beifuß auf"}
{"id": "28049", "contents": "Di Holsteeker (Tineola bisselliella) es en Insekt en jert tö di Flenerken. Töögen Lapen en Holsteekern uur aaftinoch di Bleeren fan't Lapkrüür āphinget. Commons: Holsteeker – Saamling fan Skelter en Videos Wikispecies heer en artiikel tö: Holsteeker"}
{"id": "28050", "contents": "Lapen (Siphonaptera) sen en Kategorii fan Insekten. Fan 2400 bikeent Aarten jeft et 70 ön Mereleuroopa. Lapen sen Parasiiten. Ja uur twesken 1,5 en 4,5 mm gurt. Wan em Lapen heer en luasuur wel, da skel em Lapkrüür saamli. Fan di Hārem iin ön di Bleeren diarfan uur di Lapen treet, en da ken em jam fangi en duarmaaki. Famile Slach (Ceratophyllidae) Rot-Lap – Xenopsylla cheopis Rothschild, 1903 Eekkaten-Lap – Monopsyllus sciurorum Schrank, 1803 Henenlap of Fügellap – Ceratophyllus gallinae Schrank, 1803 Doovenlap – Ceratophyllus columbae Gervais, 1844 (Pulicidae) Menskenlap – Pulex irritans Linnaeus, 1758 Kaninkenlap – Spilopsyllus cuniculi Dale, 1878 Katenlap – Ctenocephalides felis Bouché, 1835 Hünenlap – Ctenocephalides canis Curtis, 1826 ... en jit maning muar Slacher En Marker, hur ual Skramel forkoopet uur, jit uk Lapmarker. Dit Interwiki staant üp di Öömrang Versioon fan des Artiikel (Boowen üp Öömrang kliki) Commons: Lapen – Saamling fan Skelter en Videos Wikispecies heer en artiikel tö: Lapen"}
{"id": "28051", "contents": "Efoi (Hedera helix) es en Klaterplanti fan di Famiilie Araliaceae. Ön't Jaar 2010 waar di Efoi di \"Medisiinplant fan't Jaar\" wurden. Ek eeđer't Uurterbok man naier bi di Ütspraak es di Skriifwiis Eefeu. Efoi ön di Bütenwuchen fan't Hüs sen gur, dat des ek sa waker kuul of wārem uur. Em skel man senerlig bi Raittaak om teenk, dat diar di Müs ön üp Bualkem klateri ken. Me Efoi ken em sin Kluađern taui, aurdat diar Saponiin benen es. Efeu ist Arzneipflanze des Jahres 2010 En Video aur't Tauin me Efoibleeren. Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Efeu Wikispecies heer en artiikel tö: Efeu Nöörig Böör tö Bidrachen aur di Sünhair"}
{"id": "28057", "contents": "Suart of bruket boksen 1. Haa wi suart of bruket boksen, Leederskur of holten klotsen, Iidj wi beestenflääsk of brei. Dreeg wi bluas a wäärdagst kluader, Of san wi üüs aanj best skruader, Det as, det as ianerlei. Dreeg wi bluas a wäärdagst kluader, Of san wi üüs aanj best skruader, Det as, det as ianerlei. 2. Of wi boowen stun, besteme, Of uk man mä't nuadagst lewe. Arke juar an arken dai. Of wi bütjluns loong studiare, Of aran a knooken piire, Det as, det as ianerlei. Of wi bütjluns loong studiare, Of aran a knooken piire, Det as, det as ianerlei. 3. Of wi stolt kön ridj üüb hingster, Of baarsbianet luup tu Pingster, Wi finj so of so üüs wai. Woort regiaret bääft huuch müüren, Wi betaale dach üüs stüüren, Det as, det as ianerlei. Woort regiaret bääft huuch müüren, Wi betaale dach üüs stüüren, Det as, det as ianerlei. 4. Man of wi wat neis began wel, Of bluas ual gäärs weder kau skel, Üs en kü, wi skul dach spei. Of wi mä üüs eilun oose, An do bluas üüb öödern roose, As ei, as ei ianerlei. Of wi mä üüs eilun oose, An do"}
{"id": "28058", "contents": "Ünbekäänd dootem Taejong Muyeol wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea."}
{"id": "28059", "contents": "Ünbekäänd dootem Munmu wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea."}
{"id": "28060", "contents": "Ünbekäänd dootem Sinmun wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea."}
{"id": "28061", "contents": "Ünbekäänd dootem Hyoso wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea."}
{"id": "28062", "contents": "Ünbekäänd dootem Seongdeok wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea."}
{"id": "28063", "contents": "Ünbekäänd dootem Hyoseong wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea."}
{"id": "28064", "contents": "Ünbekäänd dootem Gyeongdeok wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea."}
{"id": "28066", "contents": "Ünbekäänd dootem Hyegong wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea."}
{"id": "28067", "contents": "Ünbekäänd dootem Seondeok wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea."}
{"id": "28068", "contents": "Ünbekäänd dootem Wonseong wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea."}
{"id": "28071", "contents": "Ünbekäänd dootem Soseong wurd köning faan det Silla Köningrik uun Korea."}
{"id": "28072", "contents": "ünbekäänd dootem: Oleg wurd prins faan Nowgorod A Nepaal Samvat kalender begant. 10. April: Ludwig II. (Frankrik), könang faan't Waastfrankenrik (* 846)"}
{"id": "28073", "contents": "ünbekäänd dootem: Prins Oleg faan Nowgorod wurd prins faan Kiew. Grünjlaanjen faan de Kiewisk Rusj stoot. 20. Janewoore: Ludwig III. (Uastfrankenrik), könang faan't Uastfrankenrik (* 835) 05. August: Ludwig III. (Frankrik), könang faan't Waastfrankenrik (* am 864)"}
{"id": "28075", "contents": "Det Ternopilj Prowins (üüb Ukrainisk: Терно́пільська о́бласть Ternópil’ska óblast’ of Терно́пільщина Ternópil’ščyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.059.192 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Ternopilj. Ternopilj hiard bit 1914 tu't Köningrik Galitsien. Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "28077", "contents": "Det Winnytsja Prowins (üüb Ukrainisk: Ві́нницька о́бласть Vínnyc’ka óblast’ of Ві́нниччина Vínnyččyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.590.357 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Winnytsja. Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "28078", "contents": "Prins Ilia Tschawtschawadse (üüb Georgisk ილია ჭავჭავაძე [iliɑ t͡ʃʼɑvt͡ʃʼɑvɑd͡zɛ]; * 27. Oktuuber 1837 uun Kwareli, Guwernement Georgien, Rüs Keiserrik; † 30. August 1907 uun Tsitsamuri nai bi Mtscheta) wiar en georgisk dachter, dramaturg an jurnalist. Hi wiar en faan dön wichtig figüüren faan det georgisk natschunaalbeweging. Wichtig Staken აჩრდილი ([ɑtʃrdɪlɪ], A skaad; 1859) რამდენიმე სურათი ანუ ეპიზოდი ყაჩაღის ცხოვრებიდამ ([rɑmdɛnɪmɛ surɑtʰi ɑnu ɛpʼɪzɔdɪ qʼɑtʃɑɣis tsxɔvrɛbidɑm], Enkelt biljen of episooden faan en ruuwer sin leewent, 1860) ქართვლის დედა (kartvlis deda, A mam faan Kartwel, 1860) მეფე დიმიტრი თავდადებული (mepe dimit’ri tavdadebuli, Tu köning Dimitri feriaret, 1878) განდეგილი (Gandegili, Ütjsaat, 1883)"}
{"id": "28079", "contents": "Mts'cheta (üüb Georgisk: მცხეთა [mt͡sʰxɛtʰa]) as en steed uun Georgien. At steed leit uun a uast faan't lun, bi a tupstruum faan dön Mtkwari an Aragwi struumer, amanbi 17 km tu nuurdwaast faan Tiflis. Det hee 7940 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan det Mts'cheta-Mtianeetien Regiuun. Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "28081", "contents": "Bertha Sophia Felicita Freifrau von Suttner (bäären Gräfin Kinsky von Wchinitz und Tettau, * 9. Jüüne 1843 uun Prag; † 21. Jüüne 1914 uun Wien), wiar en uasterriks pasifist an skriiwer. Hat wurd 1905 üüs iarst wüf mä de Nobelpris för frees ütjteeknet. Bertha von Suttner wurd 9. Jüüne 1843 uun det Kinský-Palast uun Obecní dvůr, en steeddial faan Prag, bäären. Sin aalern wiar de uasterriks generool Franz de Paula Josef Graf Kinsky von Wchinitz und Tettau, diar föör kurt uun't ääler faan 75 ferstörwen wiar, an sin wüf Sophie Wilhelmine von Körner, diar föftig juar jonger wiar. Efter't fermöögen, wat faan a aatj arewd wurden wiar, apbrükt wurd, naam Bertha 1873 en steed üüs guwernant bi a industriel Freiherr Karl von Suttner uun Wien uun. Uun detheer tidj ferliibet hat ham uun Arthur Gundaccar von Suttner, de jongst dring faan a Suttnern. 1876 maaget hat tu Pariis en rais, huar hat för bal tau wegen at priwatsekreteerin faan Alfred Nobel wiar. Nobel wurd man bal faan de sweeds köning iin uun sin aran berepen. Bertha kaam tu Wien turag an freid ham 12. Jüüne 1876 hiamelk Arthur Gundaccar, jin a wal faan sin aalern. Diarüübhen wurd Arthur Suttner wecharewd,"}
{"id": "28083", "contents": "Adam Gottlob Oehlenschläger ([ˈæːtam ˈkɒtlɔp ˈøːˀl̩nslɛːɐ]; * 14. Nofember 1779 uun Vesterbro, Kopenhuuwen; † 20. Janewoore 1850 uk diar) wiar en deensk natschunaaldachter faan't Romantiik."}
{"id": "28085", "contents": "Aleksander Sergejewitsch Puschkin (üüb Rüs: Алекса́ндр Серге́евич Пу́шкин Aleksándr Sergéjevič Púškin; * 26. Mei jul./ 6. Jüüne 1799 greg. uun Moskau; † 29. Janewoore jul./ 10. Febrewoore 1837 greg. uun Sankt Petersburg) as rüs natschunaaldachter an grünjleier faan det moodern rüs literatüür. Руслан и Людмила (Ruslan i Ljudmila; Ruslan an Ljudmila, 1817—1820) - en dachting. Евгений Онегин (Jevgenij Onegin; Eugeen Onegin, 1823—1832) - en romoon uun fääs. Борис Годунов (Boris Godunov; Boris Godunow, 1825) - en teaaterstak. Капитанская дочка (Kapitanskaja Dočka; A Koptein sin foomen, 1836) - en ferteeling."}
{"id": "28086", "contents": "Nikolai Wasiljewitsch Gogolj (üüb Rüs: Никола́й Васи́льевич Го́голь Nikoláj Vasíl’evič Gógol’ ; * 20. Marts jul./ 1. April 1809 greg. uun Welyki Sorotschyntsi, Ukraine faan daaling; † 21. Febrewoore jul./ 4. Marts 1852 greg. uun Moskau) wiar en rüs skriiwer faan ukrainisk ufkemst. Hi as een faan dön wichtigst fertreeder faan det rüs literatüür. Мёртвые души (Mjórtvyje dúši; Duad sialen, 1842): en romoon. Det hanelt ham faan a raisen an eewentüüren faan Pawel Iwanowitsch Tschitschikow an a lidj, diar hi uun a meet kaamt. A lidj san tüpisk för det rüs madelklas faan't tidj."}
{"id": "28087", "contents": "Rasmus Christian Rask (* 22. Nofember 1787 uun Brændekilde, Fünen; † 14. Nofember 1832 uun Kopenhuuwen) wiar en bedüüden deensk indogermanist an polyglot. Hi snaaket 25 spriiken an dialekten an hed muar üüs 50 studiaret. Vejledning til det Islandske eller gamle Nordiske Sprog, Kopenhagen 1811 Undersøgelse om det gamle Nordiske eller Islandske Sprogs Oprindelse, Kopenhagen 1818 Spansk Sproglære, 1824 Frisisk Sproglære, Kopenhagen 1825 (1834 tu't huuchtjiisk auersaat) Dansk Retskrivingslære, Kopenhagen 1826 Italiænsk Formlære, 1827 Den gamle Ægyptiske Tidsregning, Kopenhagen 1827 Vejledning til Akra-Sproget på Kysten Ginea, 1828 Den ældste hebraiske Tidsregning indtil Moses efter Kilderne på ny bearbejdet og forsynft med et Kart over Paradis, Kopenhagen 1828 A Grammar of the Danish language for the use of Englishmen, 1830 Ræsonneret lappisk Sproglære, 1832 Engelsk formlære, 1832 Wikisource: R. Rask: Frisische Sprachlehre, 1834"}
{"id": "28088", "contents": "Friedrich Wilhelm Herschel (üüb Ingels: William Herschel; * 15. Nofember 1738 uun Hannover; † 25. August 1822 uun Slough) wiar en tjiisk-britisk astronoom an muusiker. Hi foon at planeet Uranus ütj."}
{"id": "28089", "contents": "Janka Kupala (üüb Witjrüs: Янка Купала; bäären Iwan Daminikawitsch Lutsewitsch, üüb Witjrüs: Іван Дамінікавіч Луцэвіч; * 25. Jüüne jul./ 7. Jüüle 1882 greg. uun Wjasynka bi Minsk; † 28. Jüüne 1942 uun Moskau) wiar en witjrüs natschunaaldachter, dramaatiker, publisist an auersaater, diar tup mä Jakub Kolas an Maksim Bahdanowitsch tu a hoodfigüüren faan det welergebuurt uun a began faan det 20. juarhunert as."}
{"id": "28090", "contents": "Karl Marx (* 5. Mei 1818 uun Trier; † 14. Marts 1883 uun London) wiar en tjiisk filosoof, ökonoom, seelskapsteoreetiker, politisk jurnalist, protagonist faan det werkerbeweging an uk kritiker faan't kapitalismus an't religiuun. Commons: Karl Marx – Saamling faan biljen of filmer Wikisource: Karl Marx (tjiisk)"}
{"id": "28094", "contents": "Anton Pawlowitsch Tschechow [ˈtʃʲɛxəf] (üüb Rüs: Анто́н Па́влович Че́хов Antón Pávlovič Čéchov; * 17. jul./ 29.greg. Janewoore 1860 uun Taganrog, Rüslun; † 2. jul./ 15.greg. Jüüle 1904 uun Badenweiler, Tjiisklun) wiar en rüs skriiwer, nowelist an dramaatiker. Hi as een faan dön wichtigst skriiwer uun det rüs literatüür. Hi as fööraal üüs dramaatiker troch sin teaaterstaken üüs Trii Sastern (üüb Rüs: Три сестры́ Tri sestrý), At Mööw (Ча́йка Čájka) of A Käärsguard (Вишнёвый сад Višnjóvyj sad) bekäänd."}
{"id": "28095", "contents": "France Prešeren ([fɾanˈtsɛ pɾɛˈʃeːɾən]; üüb Tjiisk: Franz Preschern; * 3. Deetsember 1800 uun Vrba uun't Hertoochdoom Krain; † 8. Febrewoore 1849 uun Kranj) wiar de gratst klasisk sloweens dachter. Prešeren skreew leefde- an natüürlürik an uk en grat histoorisk epos Krst pri Savici (At düüw bi a Savica). Uun't juar 1847 kaam sin hoodwerk Poezije (Poesien) tu'n föörskiin. Hi skreew uk dachtingen an soneten üüb tjiisk. Sin wichtigst werk üüb tjiisk as Das große Tor, diaruun hi auer sin ferbinjinghaid tu Ljubljana skreew."}
{"id": "28096", "contents": "Hafnarfjörður (['hapnarˌfjœrðʏr]; amtelk üüb Isluns: Hafnarfjarðarkaupstaður) as en steedgemeend uun a süüdwaast faan Islun. Det hee 29.799 lidj (2019). Iceland: Division, citypopulation.de"}
{"id": "28097", "contents": "André Masson (* 4. Janewoore 1896 uun Balagny-sur-Thérain; † 28. Oktuuber 1987 uun Pariis) wiar en fraansöösk konstmooler, grawöör, ilustraator an dekoraatöör faan det fraansöösk teaater. Sin ääder werken wiset interese uun Kubismus. Lääder wurd hi mä't Surrealismus iin uun ferbinjing broocht an hi wiar een faan dön entusiastisk brüker faan det automaatisk teeknin: hi maaget en rä faan automaatisk werken mä feeler an blak."}
{"id": "28098", "contents": "Mary Renault (bäären Eileen Mary Challans; * 4. September 1905 uun London; † 13. Deetsember 1983 uun Kapsteed, Süüdaafrika) wiar en britisk skriiwer. Hat skreew bitu faan histoorisk romoonen uk histoorisk saagbuken, üüs t.B. en biografii auer Aleksander de Grat."}
{"id": "281", "contents": "Poolen Poolen as en lönj önj Euroopa. Futbaal EM 2012 Wikimedia Commons heet bile unti filme tu: Poolen Poland: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "28100", "contents": "Noardeast-Fryslân Noardeast-Fryslân (Ütjspriik üüb Frysk: [no.ətɪ.əst frislɔ:n]) as ian faan dön aagetanj gemeenden faan Waastfresklun. At gemeend as uun en amferdialing faan gemeenden 1. Janewoore 2019 faan dön iar gemeenden Dongeradiel, Ferwerderadiel an Kollumerlân kimen. Det leit uun a nuurduast faan’t prowins. Uun a nuurd leit det Waastfresk Heef, uun a uast at prowins Groningen, uun a süüd lei dön gemeenden Achtkarspelen, Dantumadiel, Tytsjerksteradiel an Ljouwert an uun a waast leit at gemeend Waadhoeke. Det hee 45.144 lidj (2019). At hoodsteed faan’t gemeend as Dokkum. De Dokkumer Ie leept troch't gemeend. A natschunaalpark Lauwersmar leit uun a nuurduast faan't gemeend. Steeden De tjiin gratst steeden an taarpen uun't gemeend san: Öler taarpen (taal faan a lidj uun 2018): Hantum (320). At gemeend wurd 1. Janewoore 2019 grünjlaanjen. A nööm Noardeast-Fryslân wurd faan a gemeendriader Dongeradiel, Ferwerderadiel an Kollumerlân 30. Marts 2017 efter en referendum oner a iinwenern faan dön trii gemeenden uunnimen. Netherlands, citypopulation.de"}
{"id": "28101", "contents": "Ballum (Ütjspriik üüb Frysk: [bɔləm]) as det letjst taarep üüb it Amelân, uun Waastfresklun. At taarep leit uun a waast faan't eilun. Det hee 350 lidj (2011). Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "28103", "contents": "Hollum (Ütjspriik üüb Frysk: [hɔləm]) as det waastermiast an gratst taarep üüb it Amelân, uun Waastfresklun. Det hee 1110 lidj (2011). Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "28104", "contents": "Bueren (Ütjspriik üüb Frysk: [by.ərn]) as en taarep üüb it Amelân, uun Waastfresklun. Uk wan det uun a maden faan't eilun leit, as det det uastermiast faan dön fjauer taarepen faan it Amelân. Det hee 530 lidj (2011). Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "28105", "contents": "Nes (Ütjspriik üüb Frysk: [nɛs]) as en taarep üüb it Amelân, uun Waastfresklun. At taarep leit uun a maden faan't eilun. Det hee 1045 lidj (2011). Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "28106", "contents": "East-Flylân (Ütjspriik üüb Frysk: [ɪ.əstflilɔ:n]) as det iansig taarep üüb Flylân, uun Waastfresklun. At taarep leit uun a uast faan't eilun. Det hee 1075 lidj (2011). Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "28107", "contents": "Skiermûntseach (Ütjspriik üüb Frysk: [ski.ə(r)muntsɪ.əx]) as det iansig taarep üüb't eilun Skiermûntseach, uun Waastfresklun. At taarep leit uun a waast faan't eilun. Det hee 943 lidj (2022). Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "28111", "contents": "Frjentsjer as at hoodsteed faan't gemeend de Waadhoeke uun Waastfresklun. Det hee 12.520 lidj (2011). Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "28115", "contents": "De Kinmen Lunkreis (üüb Schineesk: 金門縣, Hanyu Pinyin: Jīnmén Xiàn, üüb Taiwaans: Kim-mn̂g-koān) as en lunkreis faan’t Republiik Schiina. Det hee 139.273 lidj (2018). At hoodsteed faan a lunkreis as Jincheng. A lunkreis bestäänt ütj dön Kinmen Eilunen an Wuqiu Eilunen, wat uun't Formosastruat nai bi't feestlun faan Schiina lei. A lunkreis hee trii steedgemeenden (üüb Schineesk: 鎮 zhèn) an trii lungemeenden (üüb Schineesk: 鄉 xiāng). Taiwan, citypopulation.de"}
{"id": "28117", "contents": "De Lienchiang Lunkreis (üüb Schineesk: 連江縣, Hanyu Pinyin: Liánjiāng Xiàn, üüb Taiwaans: Liân-kang-koān, üüb Hakka: Lièn-kông-yen) as en lunkreis faan’t Republiik Schiina. Det hee 13.056 lidj (2018). At hoodsteed faan a lunkreis as Nangan. A lunkreis bestäänt ütj faan dön Matsu Eilunen, wat uun't Formosastruat nai bi't feestlun faan Schiina lei. A lunkreis hee fjauer lungemeenden (鄉 xiāng). Taiwan, citypopulation.de"}
{"id": "28118", "contents": "Wat menst dü? Changhua (Lunkreis) Changhua (Steed)"}
{"id": "28119", "contents": "Wat menst dü? Chiayi (Lunkreis) Chiayi (Steed)"}
{"id": "28120", "contents": "Wat menst dü? Hsinchu (Lunkreis) Hsinchu (Steed)"}
{"id": "28121", "contents": "Wat menst dü? Hualien (Lunkreis) Hualien (Steed)"}
{"id": "28122", "contents": "Wat menst dü? Miaoli (Lunkreis) Miaoli (Steed)"}
{"id": "28123", "contents": "Wat menst dü? Nantou (Lunkreis) Nantou (Steed uun Schiina) Nantou (Steed uun Taiwan)"}
{"id": "28124", "contents": "Wat menst dü? Pingtung (Lunkreis) Pingtung (Steed)"}
{"id": "28125", "contents": "Wat menst dü? Taitung (Lunkreis) Taitung (Steed)"}
{"id": "28126", "contents": "Wat menst dü? Yilan (Lunkreis) Yilan (Steed uun Schiina) Yilan (Steed uun Taiwan) Yilan (Struum)"}
{"id": "28127", "contents": "Pieter de Clercq (* 21. Janewoore 1849 uun Amsterdam; † 9. Mei 1934 uun Zeist, Prowins Utrecht) wiar en beenkiar faan Amsterdam, diar ham uun't skuul an't sark tu det Waastfresk spriik ferskreew. Hi liard at Waastfresk faan a skriiwer Gerben Postma faan Moarrewâld. 1900 wurd san föörslach tu fordering faan't Waastfresk uun't bildingsweesen faan't Frysk Selskip uunnimen. A nuurdfresken wurd uk faan ham ermudigt, jo tu't skül faan't Nuurdfresk tu organisiarin. De sölring dachter Jens Mungard fing uun jong juaren troch De Clercq, diar mä san aatj Nann Peter Mungard tupwerket, kontakt tu det waastfresk literatüür. (tup mä Wynsen Scheltes Faber) Oer de bifoardering fen- en it ûnderwiis yn de Fryske tael (1900) (tup mä G. Postma) Lytse Fryske Spraekleare (1904) (tup mä A.N. Pypin) Aufruf an die Nordfriesen in Schleswig, zur Förderung ihrer alten Heimathsprache = Oprop oan de Noardfriezen yn Sleeswyk, ta it foartsterkjen fen hjar âlde geasprake (1907) Splitsing en aaneensluiting der liberalen in Nederland, naar aanleiding van den schoolstrijd enz. (1909) (tup mä S. van der Burg) Lyst fen de útjeften yn en oer it Frysk forskynd yn 1901/10 (1912) Koarte Oanwizing by de punten fen studzje, hokker yn de opropping fen 1911 esfh, neamd"}
{"id": "28128", "contents": "Madelstiantidj (uk Mesolithikum faan Ualgreks μέσος mésos „madel“ an λίθος líthos „stian“) as a nööm för a tidj faan föörhistoore uun Euroopa an a waast faan Aasien, wat twesken at Ualstiantidj an't Jongstiantidj wiar, det het faan amanbi 15.000 tu 5000 juar för daaling."}
{"id": "28129", "contents": "Charles Robert Darwin [tʃɑrlz ˈɹɒb.ət 'dɑː.wɪn] (* 12. Febrewoore 1809 uun Shrewsbury; † 19. April 1882 uun Down House, Kent) wiar en britisk natüürforsker. Hi wiar auer sin weesentelk bidracher tu't teorii faan ewolutschuun een faan dön bedüüdenst natüürwedenskapsmaaner. Commons: Charles Darwin – Saamling faan biljen of filmer Wikispecies hee en artiikel tu: Charles Darwin"}
{"id": "28131", "contents": "Gysbert Japiks wiar en bedüüden waastfresk skriiwer faan't Renaissance. Fryske rijmlerye (1688)"}
{"id": "28137", "contents": "De Chobe Distrikt as en distrikt uun de aafrikoons stoot Botsuana. A distrikt leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 23.347 lidj (2011). At hoodsteed faan a distrikt as Kasane. De Chobe Natschunaalpark as de naistgratst natschunaalpark uun Botsuana an hee det gratst befölkring faan elefanten uun Aafrika. Kachikau Kasane Kavimba Kazungula Lesoma Muchinje Pandamatenga Parakarungu Satau A distrikt hee nian onerdistrikten. Botswana, citypopulation.de"}
{"id": "28138", "contents": "De North-West Distrikt (üüb Ingels, North-West District) as en distrikt uun de aafrikoons stoot Botsuana. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 152.284 lidj (2011). At hoodsteed faan a distrikt as Maun. A distrikt hee trii onerdistrikten: Ngamiland East Ngamiland West Okavango Botswana, citypopulation.de"}
{"id": "28139", "contents": "De South-East Distrikt (üüb Ingels, South-East District) as en distrikt uun de aafrikoons stoot Botsuana. A distrikt leit uun a süüd-uast faan't lun. Det hee 345.613 lidj (2011). At hoodsteed faan a distrikt as Ramotswa. A distrikt hee fiiw onerdistrikten: Gaborone Mogobane Otse Ramotswa Tlokweng Botswana, citypopulation.de"}
{"id": "28140", "contents": "Anseba (Regiuun) Det Anseba Regiuun as ian faan dön seeks regiuunen faan Eritrea. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 549.000 lidj (2005). At hoodsteed faan't regiuun as Keren. Eritrea, citypopulation.de"}
{"id": "28141", "contents": "Sentraal (Regiuun uun Eritrea) Det Sentraal Regiuun (üüb Tigrinya: ዞባ ማእከል Zoba Ma'ekel, üüb Araabsk: إقليم المركزية ʾIqlīm al-Markaziyyah, üüb Italjeens: Regione Centrale) as ian faan dön seeks regiuunen faan Eritrea. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Det hee 675.700 lidj (2005). At hoodsteed faan't regiuun as Asmara. Eritrea, citypopulation.de"}
{"id": "28143", "contents": "Gasch-Barka (Regiuun) Det Gasch-Barka Regiuun (üüb Tigrinya: ዞባ ጋሽ ባርካ Zoba Gaš-Barka, üüb Araabsk: منطقة القاش وبركا Minṭaqah al-Qāš wa-Barkā, üüb Italjeens: Regione di Gasc-Barca) as ian faan dön seeks regiuunen faan Eritrea. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 708.800 lidj (2005). At hoodsteed faan't regiuun as Barentu. Eritrea, citypopulation.de"}
{"id": "28144", "contents": "Nuurdelk Ruad Sia Det Nuurdelk Ruad Sia Regiuun (üüb Tigrinya: ዞባ ሰሜናዊ ቀይሕ ባሕሪ Zoba Semienawi Keyih Bahri, üüb Araabsk: منطقة البحر الأحمر الشمال Minṭaqah al-Baḥr al-ʾAḥmar aš-Šamāl, üüb Italjeens: Regione del Mar Rosso Settentrionale) as ian faan dön seeks regiuunen faan Eritrea. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 653.300 lidj (2005). At hoodsteed faan't regiuun as Massawa. Eritrea, citypopulation.de"}
{"id": "28145", "contents": "Süüd (Regiuun uun Eritrea) Det Süüd Regiuun as ian faan dön seeks regiuunen faan Eritrea. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Det hee 952.100 lidj (2005). At hoodsteed faan't regiuun as Mendefera. Eritrea, citypopulation.de"}
{"id": "28146", "contents": "Süüdelk Ruad Sia Det Süüdelk Ruad Sia Regiuun (üüb Tigrinya: ዞባ ደቡባዊ ቀይሕ ባሕሪ Zoba Debubawi Keyih Bahri, üüb Araabsk: منطقة البحر الأحمر الجنوب Minṭaqah al-Baḥr al-ʾAḥmar al-Janūb, üüb Italjeens: Regione del Mar Rosso Meridionale) as ian faan dön seeks regiuunen faan Eritrea. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Det hee 83.500 lidj (2005). At hoodsteed faan't regiuun as Assab. Eritrea, citypopulation.de"}
{"id": "28148", "contents": "De Chartuum Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية الخرطوم Wilāyat al-Kharṭūm) as en bundesstoot uun Sudaan. A bundesstoot leit uun a uast faan't lun. Det hee 7.993.900 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as Chartuum. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "28149", "contents": "De Al-Dschasiira Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية الجزيرة‎ Wilāyat al-Jazīrah) as en bundesstoot uun Sudaan. A bundesstoot leit uun a uast faan't lun. Det hee 5.096.900 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as Wad Madanii. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "28150", "contents": "De Al-Qadaarif Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية القضارف‎ Wilāyat al-Qaḍārif) as en bundesstoot uun Sudaan. A bundesstoot leit uun a uast faan't lun. Det hee 2.208.400 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as Al-Qadaarif. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "28151", "contents": "De Blä Niil Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية النيل الأزرق‎ Wilāyat an-Nīl al-ʾAzraq) as en bundesstoot uun Sudaan. A bundesstoot leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 1.108.400 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as Ad-Damasiin. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "28152", "contents": "Det Afar Regiuun (üüb Amhaarisk: አፋር ክልል Äfər Käläl, üüb Afar: Qafár Rakaakayih Doolata) as ian faan dön njüügen regiuun faan Etioopien. At regiuun leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 1.723.000 lidj (2015). At hoodsteed faan't regiuun as Semera. Ethiopia, citypopulation.de"}
{"id": "28154", "contents": "Sir Winston Leonard Spencer-Churchill (* 30. Nofember 1874 uun Blenheim Palace, Oxfordshire; † 24. Janewoore 1965 uun London) wiar en britisk poliitiker, armee ofisiar an skriiwer. Hi wiar tausis premier-minister faan det Ferianigt Köningrik, faan 1940 tu 1945 an uk faan 1951 tu 1955, an feerd at lun troch de Naist Wäältkrich. Tuföören wiar hi banenminister, de iarst lord faan't admiraliteet an schatskansler. Hi skreew uk poliitisk an histoorisk werken an fing 1953 a Noobelpris för literatüür. Premier-Ministern faan det Ferianigt Köningrik (1902-1955): Arthur Balfour (1902-1905), Sir Henry Campbell-Bannerman (1905-1908), H. H. Asquith (1908-1916), David Lloyd George (1916-1922), Andrew Bonar Law (1922-1923), Stanley Baldwin (1923-1924, 1924-1929, 1935-1937), Ramsay MacDonald (Janewoore-Nofember 1924, 1929-1935), Neville Chamberlain (1937-1940), Winston Churchill (1940-1945, 1951-1955), Clement Atlee (1945-1951)."}
{"id": "28157", "contents": "Det Bizerte Guwernement (üüb Araabsk: ولاية بنزرت‎ Wilāyat Banzart; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Bizerte) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 568.219 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Bizerte. At guwernement hee fjauertanj lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Bizerte Nord Bizerte Sud El Alia Ghar El Melh Ghezala Joumine Mateur Menzel Bourguiba Menzel Jemil Ras Jebel Sejnane Tinja Utique Zarzouna Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "28158", "contents": "Fraansöösk Waast-Aafrika (üüb Fraansöösk: Afrique-Occidentale française) wiar faan 1895 tu 1958 a nööm faan't föderatschuun faan dön fraansöösk koloniien uun a waast faan Aafrika. A teritoorien faan Boowerseenegal an Niiger (daaling Burkiina Faaso, Niiger an dial faan Maali), Seenegal, Mauretaanien (daaling a waast faan Mauretaanien), Fraansöösk Sudaan (daaling dialen faan Maali an a uast faan Mauretaanien), Guinea, Dahomey (daaling Beniin) an uk at Elfenbianküst hiard tu't föderatschuun. A hoodsteeden faan't föderatschuun wiar Saint-Louis (tu 1902) an Dakar (1902-1960). Jean-Baptiste Chaudié (1895–1900) Noël Ballay (1900–1902) Ernest Roume (1902–1907) William Ponty (1908–1915) François Joseph Clozel (1916) Joost van Vollenhoven (1917–1918) Martial Merlin (1918–1923) Jules Carde (1923–1930) Jules Brévié (1930–1936) Marcel de Coppet (1936–1938) Léon Cayla (1939–1940) Pierre Boisson (1940–1943) Pierre Cournarie (1943–1946) René Barthès (1946–1948) Paul Béchard (1948–1951) Bernard Cornut-Gentille (1952–1956) Gaston Custin (1956–1957)"}
{"id": "282", "contents": "Poosche-ailönj (aw polynesisch Rapa Nui, aw spånsch Isla de Pascua) as en oseåånisch ailönj, dåt lait önj e Grut Oseåån, (27o 09' sööd än 109o 26' weest), weestlik än en lait eefter et norden foon Santiago önj Chile. Dåt ailönj as en diilj foon jü chileensch regjoon Valparaíso. Dåt as mååst triikånti (166.6 km²) än lait moinai 3.700 km foon Tahiti, 3.600 km foon Chile än 2.200 km foon da näiste beboogede ailönje (Marquesas). Dåt Poosche-ailönj as berüümt am åål da prehistoorische stiinj-skulptuure, da moai, långs e siikåånt. Dåt ailönj meet 163,6 km² än deer booge amenbai 4.800 manschne (2009), weerfoon maning di äine spräke (Rapa-nui), snååke. For moinai 500 iirnge wörden da süwåt 600 grute moai apruchted. Dåt jeeft foole teoriie weeram da deer san, än jü mååst forkaamend teorii as, dåt da apruchtet san am wichtie forfidre unti sügoor laawende persoone tu iiren. Trinam lade nuch ainkelte latje ailönje, weer niimens booget: Motu Iti, Motu Kau Kau, Motu Nui, Motu Tautara, Motu Ko Hepoko, Motu Marotiri. Wikimedia Commons heet bile unti filme tu: Easter Island"}
{"id": "28256", "contents": "Det Wolhynien Prowins (üüb Ukrainisk: Воли́нська о́бласть Volýns’ka óblast’ of Воли́нь Volýn’) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.040.954 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Lutsjk. Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "28258", "contents": "Det Transkarpaatien Prowins (üüb Ukrainisk: Закарпа́тська о́бласть Zarkarpáts’ka óblast’ of Закарпа́ття Zakarpáttja) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.258.777 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Uschhorod. At prowins hee seeks distrikten: Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de Ukraine: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28260", "contents": "Det Saporischschja Prowins (üüb Ukrainisk: Запорі́зька о́бласть Zaporíz’ka óblast’ of Запорі́жжя Zaporížžja) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.739.488 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Saporischschja. Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "28261", "contents": "De Witj Niil Bundesstoot (üüb Araabsk: النيل الأبيض ولاية Wilāyat An-Nīl al-Ābyaḍ) as en bundesstoot uun Sudaan. A bundesstoot leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 2.493.900 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as Rabak. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "28262", "contents": "Vorlage:Infobox Verwaltungseinheit/Wartung/ISO Sewastopol (Севастополь, faan ualgreks Σεβαστούπολις Sebastúpolis, krimtataarisk Акъяр/Aqyar) as det gratst stääd üüb't hualeweilun Krim. Hat as di hoodhuuwen faan't rüsk Suart Sia Floot. Sant a 21. Maarts 2014, üs Ruslun a Krim anektiaret hää, woort Sewastopol üs rüsk stääd uun't Okrug Süüdruslun uunsen. Det as internatsionaal oober (noch) ei gudkäänd wurden. Uun a uugen faan a Ukraine as Sewastopol en rüsk besaat ukrainisk stääd. Commonskategorii: Sewastopol – Saamlang faan bilen of filmer 44.5949533.52165Koordinaaten: 44° 36′ N, 33° 31′ O"}
{"id": "28266", "contents": "Det Odessa Prowins (üüb Ukrainisk: Оде́ська о́бласть Odés’ka óblast’ of Оде́щина Odéščyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 2.380.308 lidj (2019). At hoodsteed faan’t prowins as Odessa. Det prowins as iindiald tu sööwen rajons, sowat üs lunkreiser: Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de"}
{"id": "28272", "contents": "A Krim as en hualeweilun uun't nuurden faan't Suart Sia. Hat hiart tu a Ukraine, as oober 2014 faan Ruslun auernimen wurden. Üüb a Krim lei det Autonoom Republiik Krim mä't hoodstääd Simferopol an det huuwenstääd Sewastopol. Commonskategorii: Krim – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Krim (sjiisk)"}
{"id": "28273", "contents": "Ungarn Ungarn (üüb Ungaars: Magyarország [ˈmɒɟɒrorsaːɡ]) as en lun uun a maden faan Euroopa. Uun a nuurd leit at Slowakei, uun a nuurduast at Ukraine, uun a waast Uasterrik, uun a uast Rumeenien, uun a süüd Serbien an uun a süüdwaast lei Kroaasien an Sloweenien. Det hee 9.772.756 lidj (2019). At hoodsteed faan’t lun as Budapest. De Donau Struum leept trocht't lun. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee ian steed (Budapest) an njüügentanj komitaaten (üüb Ungaars: megyék, iantaal megye). Hungary, citypopulation.de Hungary: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "28278", "contents": "Skolepkrepdiarten (Squamata) san ian faan sjauer ordern faan a Krepdiarten (Reptilia). Dair jaft at gud 10.000 slacher faan. Anguimorpha, \"Slikdiarten\" Dibamia, \"Slaanghaaselwirmer\" Geko'oortagen (Gekkota) Leeguanoortagen (Iguania) (Laterata), Haagedisjin -> Skinkoortagen Skinkoortagen (Scincomorpha) Slaanger (Serpentes) Commonskategorii: Skolepkrepdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skolepkrepdiarten"}
{"id": "28280", "contents": "Skinkoortagen (Scincomorpha) san en onerorder faan a Skolepkrepdiarten (Squamata). Jo lewe miast uun a troopen an subtroopen. Skinkoortagen (Scincomorpha) Skinks (Scincoidea) Echt Skinks (Scincidae) (Cordylidae) (Gerrhosauridae) (Xantusiidae) Haagedisjin (Lacertoidea / Laterata) Echt Haagedisjin (Lacertidae) (Teiidae) (Gymnophthalmidae) Commonskategorii: Skinks (Scincomorpha) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skinks (Scincomorpha)"}
{"id": "28281", "contents": "Echt Skinks (Scincidae) san en famile faan Skolepkrepdiarten (Squamata). Jo like Haagedisjin (Lacertidae), haa oober en glääd skan. At jaft wel son 1500 slacher faan echt skinks. Acontinae Scincinae Lygosominae Commonskategorii: Echt Skinks – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Skinks"}
{"id": "28284", "contents": "At Braghaagedisje of Tuatara (Sphenodon punctatus) as di iansagst slach uun det famile Sphenodontidae an uun det order Sphenodontia. Ööder slacher faan detdiar order san uun a leetst 150 miljuun juaren ütjstürwen. Hat as sodenang en \"laben fosiil\". Hat liket ööder skolepkrepdiarten (Squamata), as oober uk noch bi liach tempratuuren uun a gang. Ferlicht as diar uk noch en slach S. guentheri, diar as a wedenskap ei ians auer. Commonskategorii: Braghaagedisjin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Braghaagedisjin"}
{"id": "28292", "contents": "A Geko'oortagen (Gekkota) san en onerorder faan a Skolepkrepdiarten (Squamata). Diar hiar sowat 1.600 slacher uun sööwen familin tu. Gekkomorpha Eublepharidae Gekos (Gekkonidae) Bleedfangergekos (Phyllodactylidae) Sphaerodactylidae Pygopodomorpha Carphodactylidae Diplodactylidae Pygopodidae Commonskategorii: Geko'oortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Geko'oortagen"}
{"id": "28294", "contents": "Bleedfangergekos (Phyllodactylidae) san en famile faan Geko'oortagen (Gekkota). Diar hiar 134 slacher tu. Asaccus Bogertia Gymnodactylus Haemodracon Homonota Phyllodactylus Phyllopezus Ptyodactylus Tarentola Thecadactylus Commonskategorii: Bleedfangergekos – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bleedfangergekos"}
{"id": "28295", "contents": "A Tarentola san en skööl faan Bleedfangergekos (Phyllodactylidae) mä 24 slacher. T. albertschwartzi – T. americana – T. angustimentalis – T. annularis – T. bischoffi – T. bocagei – T. boehmei – T. boettgeri – T. caboverdianus – T. chazaliae – T. darwini – T. delalandii – T. desertii – T. ephippiata – T. fascicularis – T. fogoensis – T. gigas – T. gomerensis – T. mauritanica – T. mindiae – T. neglecta – T. parvicarinata – T. pastoria – T. rudis Kanaarengeko (Tarentola delalandii) Müürgeko (Tarentola mauritanica) Commonskategorii: Tarentola – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tarentola"}
{"id": "28298", "contents": "A Müürgeko (Tarentola mauritanica) as en slach faan a Bleedfangergekos (Phyllodactylidae), di fööraal trinjam't Madlunsia lewet. Hi as miast am naachtem uun a gang. Mä sin bleedfangern koon en geko uk auer hood oner a böön loongs luup. Tarentola mauritanica mauritanica (Linnaeus 1758) Tarentola mauritanica juliae (Joger 1984) Tarentola mauritanica pallida (Geniez et al. 1999) Commonskategorii: Müürgekos – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Müürgekos"}
{"id": "283", "contents": "Poprad as en stää önj e Regjoon Prešov önj jü Slowakäi. Deer booge 49.855 manschne (2021). Dåt gebiit foon Poprad as 63 km². Jü inboogertächte as 874 manschne pro km². Jü pustliidjtål as 058 01, di forwoolnumer as 421-52 än dåt kfz-kåntiiken as PP. Slovakia: Prešovský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "28300", "contents": "A Kanaarengeko (Tarentola delalandii) as en slach faan a Bleedfangergekos (Phyllodactylidae), di bluas üüb a Kanaareneilunen Teneriffa an La Palma lewet. Hi as miast am naachtem uun a gang. Mä sin bleedfangern koon en geko uk auer hood oner a böön loongs luup. Spriadkoord (Kanaaren) Commonskategorii: Kanaarengekos – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kanaarengekos"}
{"id": "28301", "contents": "Det sjauer-klöören-teoreem as en matemaatisken sats. Hi sait, dat sjauer klöören leewen ling, am en lunkoord iintuklöörin, saner dat tau likedenang klööret lunen tuupstupe. Det fraag hiart tu't matemaatisk fääk faan a topologii. Fransöösk regiuunen Ferianagt Stooten Ruslun Weltkoord Francis Guthrie wiar 1852 di iarst, di auer detdiar fraag spikeliaret hää, man hi küd det ei bewise. Leeder san mä en computer ~ 2000 ünlik mögelkhaiden trochspelet wurden, an arke tooch haa sjauer klöören lingd. Man en formaalen bewis as det uun a uugen faan matemaatikern noch ei. Commonskategorii: Sjauer-klöören-teoreem – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28304", "contents": "Leeguanoortagen (Iguania) san en onerorder faan a Skolepkrepdiarten (Squamata). Jo lewe uun a troopen an subtroopen. Agamidae – Anolidae – Chamaeleonidae – Iguanidae – Corytophanidae – Crotaphytidae – Hoplocercidae – Leiocephalidae – Leiosauridae – Liolaemidae – Opluridae – Phrynosomatidae – Polychrotidae – Tropiduridae Anolidae Anolis Anolis marmoratus Commonskategorii: Leeguanoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Leeguanoortagen"}
{"id": "28306", "contents": "Dibamidae san en famile faan Skolepkrepdiarten (Squamata). Diar hiar tau sköölen tu; ian lewet uun Meksikoo an ian uun Süüduastaasien. Dibamidae like slaanger. Anelytropsis Cope 1885, Meksikoo, mä man ään slach: Anelytropsis papillosus Cope 1885 Dibamus Duméril & Bibron 1839, Süüduastaasien, mä gud 20 slacher: D. alfredi – D. bogadeki – D. booliati – D. bourreti – D. celebensis – D. dalaiensis – D. deharvengi – D. dezwaani – D. floweri – D. greeri – D. ingeri – D. kondaoensis – D. leucurus – D. manadotuaensis – D. montanus – D. nicobaricum – D. novaeguineae – D. seramensis – D. smithi – D. somsaki – D. taylori – D. tebal – D. tiomanensis – D. vorisi Commonskategorii: Dibamidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dibamidae"}
{"id": "28307", "contents": "Anguimorpha of Slikdiarten san en onerorder faan a Skolepkrepdiarten (Squamata). Diar hiar son 200 slacher tu. Enkelten like slaanger. Paleoanguimorpha Familin: Shinisauridae - Lanthanotidae - Varanidae Neoanguimorpha Familin: Helodermatidae - Xenosauridae - Anniellidae - Anguidae Anguidae Anguis Haaselwirem, Stialwirem (Anguis fragilis) Varanidae Varanus Komodo Waraan (Varanus komodoensis) Wikispecies hää en artiikel tu: Anguimorpha"}
{"id": "28308", "contents": "Kliawerbosker (Fucus vesiculosus) san en slach faan song an hiar tu a brün algen (Phaeophyceae). Uun kliawerbosker san Jood, Broom, Beta-Karotiin an noch flook muar natelk mineraalen. Commonskategorii: Kliawerbosker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kliawerbosker"}
{"id": "28310", "contents": "Haaselwirmer of Stialwirmer (Anguidae) san en famile faan Skolepkrepdiarten (Squamata). Jo like slaanger. Anguinae Sköölen: Anguis - Ophisaurus - Pseudopus Gerrhonotinae Sköölen: Abronia - Barisia - Coloptychon - Elgaria - Gerrhonotus - Mesaspis Commonskategorii: Haaselwirmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Haaselwirmer"}
{"id": "28311", "contents": "Anguis as en skööl faan Skolepkrepdiarten (Squamata) uun't famile faan a Haaselwirmer (Anguidae). Diar hiar fiiw slacher tu. A. cephallonica A. colchica A. fragilis (Haaselwirem) A. graeca A. veronensis Commonskategorii: Anguis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Anguis"}
{"id": "28313", "contents": "A Haaselwirem of Stialwirem (Anguis fragilis) as en slach faan Skolepkrepdiarten (Squamata) an liket en slaang. Hi komt uun hial Madeleuroopa föör. Spriadkoord Di haaselwirem hää ham en rip snapt. Commonskategorii: Haaselwirmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Haaselwirmer"}
{"id": "28314", "contents": "Chromista as en ufdialang faan a eukarioten efter nei wedenskapelk weden: Superkingdom Eukaryota Kingdom Chromista Subkingdom Hacrobia Phylum Cryptista Phylum Haptophyta Phylum Heliozoa Subkingdom Harosa [= \"Supergroup SAR\"] Infrakingdom Halvaria Superphylum Alveolata Phylum Ciliophora Phylum Miozoa Subphylum Myzozoa Infraphylum Apicomplexa Infraphylum Dinozoa Subphylum Protalveolata Superphylum Heterokonta [= \"Supergroup Stramenopiles\"] Phylum Bigyra Phylum Ochrophyta Phylum Oomycota Infrakingdom Rhizaria Phylum Cercozoa Phylum Retaria Ruggiero, M.A., Gordon, D.P., Orrell, T.M., Bailly, N., Bourgoin, T., Brusca, R.C., Cavalier-Smith, T., Guiry, M. D. & Kirk, P. M. (2015). A Higher Level Classification of All Living Organisms. PLoS ONE 10(4) online"}
{"id": "28315", "contents": "Protozoa as en ufdialang faan a eukarioten efter nei wedenskapelk weden: Superkingdom Eukaryota Kingdom Protozoa Subkingdom Eozoa Infrakingdom Euglenozoa Infrakingdom Excavata Subkingdom Sarcomastigota Phylum Amoebozoa Phylum Choanozoa [with Microsporidia, Animalia, and Fungi constitutes \"Supergroup Opisthokonta\"] Phylum Microsporidia [with Choanozoa, Animalia, and Fungi constitutes \"Supergroup Opisthokonta\"] Phylum Sulcozoa Ruggiero, M.A., Gordon, D.P., Orrell, T.M., Bailly, N., Bourgoin, T., Brusca, R.C., Cavalier-Smith, T., Guiry, M. D. & Kirk, P. M. (2015). A Higher Level Classification of All Living Organisms. PLoS ONE 10(4) online"}
{"id": "28316", "contents": "Ochrophyta (iar uk Heterokontophyta) san en stam faan a Chromista. Ruggiero, M.A., Gordon, D.P., Orrell, T.M., Bailly, N., Bourgoin, T., Brusca, R.C., Cavalier-Smith, T., Guiry, M. D. & Kirk, P. M. (2015). A Higher Level Classification of All Living Organisms. PLoS ONE 10(4)"}
{"id": "28318", "contents": "Heterokonta san en auerstam faan a Chromista. Jo wurd uk Stramenopiles näämd. Det san miast algen mä tau ünegool swöbstörter (flagella). Bigyra Ochrophyta Oomycota För enkelt bioloogen (Adl et al., 2005) san 'Heterokonta' detsalew üs 'Chromista'. Jo brük för diheer auerstam di ütjdruk 'Stramenopiles'. Ruggiero, M.A., Gordon, D.P., Orrell, T.M., Bailly, N., Bourgoin, T., Brusca, R.C., Cavalier-Smith, T., Guiry, M. D. & Kirk, P. M. (2015). A Higher Level Classification of All Living Organisms. PLoS ONE 10(4) online Commonskategorii: Heterokonta – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Heterokonta"}
{"id": "28320", "contents": "Brün algen (Phaeophyceae) san en klas faan Ochrophyta. Jo san brün, auer det Fucoxanthin diar uun det green Chlorophyll auerdekt. Ascoseirales – Asterocladales – Desmarestiales – Dictyotales – Discosporangiales – Ectocarpales – Fucales – Ishigeales – Laminariales – Nemodermatales – Onslowiales – Phaeosiphoniellales – Ralfsiales – Scytothamnales – Sphacelariales – Sporochnales – Stschapoviales – Syringodermatales – Tilopteridales Desmarestia aculeata Padina pavonica Colpomenia peregrina Ascophyllum nodosum Laminariales Halopteris filicina Saccorhiza polyschides Kliawerbosker (Fucus vesiculosus) Commonskategorii: Brünalgen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Brünalgen"}
{"id": "28322", "contents": "Fucales san en order faan Brün algen (Phaeophyceae). Föl slacher wurd uk ianfach song näämd. Bifurcariopsidaceae – Durvillaeaceae – Fucaceae – Himanthaliaceae – Hormosiraceae – Notheiaceae – Sargassaceae – Seirococcaceae – Xiphophoraceae Durvillaea antarctica, Durvillaeacaee Ascophyllum nodosum, Fucaceae Pelvetia canaliculata, Fucaceae Himanthalia elongata, Himanthaliaceae Hormosira banksii, Hormosiraceae Cystoseira sp., Sargassaceae Halidrys siliquosa, Sargassaceae Kliawerbosker (Fucus_vesiculosus), Fucaceae Commonskategorii: Fucales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fucales"}
{"id": "28324", "contents": "Fucaceae san en famile faan Brün algen (Phaeophyceae). Diar hiar sääks sköölen an 26 slacher tu. Föl slacher wurd uk ianfach song näämd. Ascophyllum – Fucus – Hesperophycus – Pelvetia – Pelvetiopsis – Silvetia Commonskategorii: Fucaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fucaceae"}
{"id": "28325", "contents": "Fucus as en skööl faan songplaanten uun det klas faan a brün algen (Phaeophyceae). F. acicularis – F. angulatus – F. articulatus – F. bastera – F. bipinnatus – F. callopilophorus – F. ceranoides – F. chalonii – F. cottonii – F. deformis – F. diffusus – F. distichus – F. edentatus – F. evanescens – F. fibrilla – F. fimbriatus – F. flaccidus – F. flagellaris – F. flexilis – F. fulvescens – F. geniculatus – F. guiryi – F. hirtus – F. humboldtii – F. lagasca – F. lichenoides – F. ligulatus – F. mamillaris – F. membranaceus – F. membranifolius – F. nereideus – F. ovifrons – F. palmetta – F. papillosus – F. parksii – F. plumula – F. polyphyllus – F. racemosus – F. radicans – F. serratus – F. setaceus – F. spataeformis – F. sphaerocephalus – F. spiralis – F. squamulosus – F. undulatus – F. uniformis – F. vesiculosus – F. virsoides – F. zeylanicus Fucus sp. Fucus sp. Fucus distichus Fucus serratus Fucus spiralis Kliawerbosker Commonskategorii: Fucus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fucus"}
{"id": "28326", "contents": "Song san algen, diar mä a siagrünj ferwoksen san. Song as nian kategorii faan a biologii. Det kön green algen, brün algen of ruad algen wees. Song üs 'Sushi' Song woort aptaanj Song woort iinbürgen föör a büürerei List faan algen föör Halaglun Commonskategorii: Song – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28329", "contents": "Ruad Algen (Rhodophyta) san en ufdialang faan weederplaanten (Plantae) mä gud 7.000 slacher. Bangiophyceae - Compsopogonophyceae - Cyanidiophyceae - Florideophyceae - Porphyridiophyceae - Rhodellophyceae - Stylonematophyceae Commonskategorii: Ruad Algen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruad Algen"}
{"id": "28330", "contents": "Glaucophyta (efter ualgreks: γλαυκός, glaucos: blä-green an φυτόν, phyton: plaant) san en letj ufdialang faan plaanten (Plantae). Det san aacht sköölen faan amanbi 20 slacher algen, diar uun swetweeder lewe. Klas: Glaucophyceae Order: Glaucocystales Famile: Glaucocystaceae Sköölen: Cyanophora – Glaucocystis – Gloeochaete Sköölen mä man ään slach: Cyanoptyche – Peliainia – Steobilomonas – Glaucocystopsis – Chalarodora Commonskategorii: Glaucophyta – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Glaucophyta"}
{"id": "28332", "contents": "Blä algen of Cyanobakteerien (Cyanobakteria) san en stam faan bakteerien (Bacteria). Sodenang as di nööm 'algen' en betj aparte, auer ööder algen nian prokarioten san, jo hiar tu a eukarioten. Chroococcales – Chroococcidiopsidales – Gloeobacterales – Nostocales – Oscillatoriales – Pleurocapsales – Spirulinales – Synechococcales Commonskategorii: Cyanobakteerien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cyanobakteerien"}
{"id": "28334", "contents": "Diatomeen (Bacillariophyceae of Bacillariophyta) san algen faan di stam Ochrophyta. Daalang san amanbi 6.000 slacher bekäänd, man diar san wel son 100.000 slacher noch goorei fünjen wurden. Bacillariophycidae Coscinodiscophycidae Fragilariophycidae Commonskategorii: Diatomeen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Diatomeen"}
{"id": "28338", "contents": "Güül-green algen (Xanthophyceae) san en klas faan algen an hiar tu di stam faan a Ochrophyta. Jo wurd uk wel gul-green algen näämd. Botrydiales – Mischococcales – Phyllosiphonales – Rhizochloridales – Tribonematales – Vaucheriales Commonskategorii: Güül-green algen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Güül-green algen"}
{"id": "28340", "contents": "Gul-brün algen (Chrysophyceae) san en klas faan algen an hiar tu di stam faan a Ochrophyta. Jo wurd uk wel gulalgen näämd. Chloramoebales – Chromulinales – Chrysosphaerales – Heterogloeales – Hibberdiales – Hydrurales – Ochromonadales – Parmales – Synurales – Thallochrysidales Commonskategorii: Gul-brün algen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gul-brün algen"}
{"id": "28341", "contents": "Hydrozoa san en klas faan näädeldiarten (Cnidaria) mä amanbi 3200 bit 3500 slacher. A miasten lewe uun saaltweeder. Onerklas: Hydroidolina Ordern: Anthoathecata – Leptothecata – Siphonophorae Onerklas: Trachylinae Ordern: Actinulida - Limnomedusae - Limnopolypae - Narcomedusae - Trachymedusae Commonskategorii: Hydrozoa – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hydrozoa"}
{"id": "28342", "contents": "Leptothecata san en order faan näädeldiarten (Cnidaria) uun det klas faan a Hydrozoa. Aequoreidae – Aglaopheniidae – Barcinidae – Blackfordiidae – Bonneviellidae – Campanulariidae – Campanulinidae – Cirrholoveniidae – Clathrozoidae – Dipleurosomatidae – Eirenidae – Haleciidae – Halopterididae – Hebellidae – Kirchenpaueriidae – Lafoeidae – Laodiceidae – Lineolariidae – Lovenellidae – Malagazziidae – Melicertidae – Mitrocomidae – Octocannoididae – Orchistomatidae – Phialellidae – Phialuciidae – Plumulariidae – Sertulariidae – Sugiuridae – Syntheciidae – Teclaiidae – Thyroscyphidae – Tiarannidae – Tiaropsidae Commonskategorii: Leptothecata – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Leptothecata"}
{"id": "28343", "contents": "Sertulariidae san en famile faan näädeldiarten (Cnidaria) uun det order faan a Leptothecata. Abietinaria – Amphisbetia – Diphasia – Dynamena – Fraseroscyphus – Hydrallmania – Pasya – Polysertularella – Salacia – Selaginopsis – Sertularella – Sertularia – Symplectoscyphus – Tamarisca – Thuiaria Commonskategorii: Sertulariidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sertulariidae"}
{"id": "28344", "contents": "Sertularia as en skööl faan näädeldiarten (Cnidaria) uun det famile faan a Sertulariidae. Sertularia albimaris Mereschkowsky, 1877 Sertularia argentea Linnaeus, 1758 (Siamöösk) Sertularia australis (Kirchenpauer, 1864) Sertularia borneensis Billard, 1925 Sertularia brashnikowi Kudelin, 1914 Sertularia brunnea (Stechow, 1923) Sertularia camtschatika Vinogradov, 1947 Sertularia ceylonensis Stechow, 1921 Sertularia conferta (Kirchenpauer, 1864) Sertularia converrucosa Naumov, 1960 Sertularia cupressina Linnaeus, 1758 (Siamöösk) Sertularia cupressoides Clark, 1876 Sertularia distans (Lamouroux, 1816) Sertularia dohrni Stechow, 1923 Sertularia ephemera Galea, 2010 Sertularia fabricii Levinsen, 1893 Sertularia fissa (Thornely, 1904) Sertularia flexilis Thompson, 1879 Sertularia flowersi Nutting, 1904 Sertularia gracilis Hassall, 1848 Sertularia gracillima Bale, 1926 Sertularia hattorii Leloup, 1940 Sertularia heteroclada (Jäderholm, 1902) Sertularia humilis (Armstrong, 1879) Sertularia intermedia Levinsen, 1913 Sertularia latiuscula Stimpson, 1854 Sertularia linkoi Kudelin, 1914 Sertularia littoralis Thornely, 1900 Sertularia loculosa Busk, 1852 Sertularia maccallumi Bartlett, 1907 Sertularia macrocarpa Bale, 1884 Sertularia malayensis Billard, 1925 Sertularia marginata (Kirchenpauer, 1864) Sertularia mediterranea (Marktanner-Turneretscher, 1890) Sertularia mertoni Stechow & Müller, 1923 Sertularia mirabilis (Verrill, 1873) Sertularia nasonovi Kudelin, 1913 Sertularia notabilis Fraser, 1947 Sertularia nuttingi Levinsen, 1913 Sertularia orthogonalis Gibbons & Ryland, 1989 Sertularia perpusilla Stechow, 1919 Sertularia plumosa (Clark, 1876) Sertularia robusta (Clark, 1877) Sertularia rugosissima Thornely, 1904 Sertularia schmidti Kudelin, 1914 Sertularia"}
{"id": "28346", "contents": "Siamöösk (Sertularia cupressina) as en slach faan näädeldiarten (Cnidaria) uun det skööl Sertularia. Hat as nai mä koralen an glaagen. Siamöösk as iar bi strun saamelt wurden. Do as det drüget wurden an green iinklööret. Det wiar en smok greenen för bluumen. Sertularia cupressina var. argentea (Linnaeus, 1758) = Sertularia argentea Commonskategorii: Siamöösk – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siamöösk Sertularia argentea Siamöösk tu ferkuup (Google bilen)"}
{"id": "28347", "contents": "Siamöösk as en slach faan näädeldiarten (Cnidaria) uun det skööl Sertularia. Hat as nai mä koralen an glaagen. Siamöösk as iar bi strun saamelt wurden. Do as det drüget wurden an green iinklööret. Det wiar en smok greenen för bluumen. Sertularia argentea woort uk üs onerslach faan Sertularia cupressina uunsen: Sertularia cupressina var. argentea (Linnaeus, 1758) Commonskategorii: Siamöösk – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siamöösk Sertularia cupressina Siamöösk tu ferkuup (Google bilen)"}
{"id": "28351", "contents": "Bigyra san en stam faan Chromista uun di auerstam faan a Heterokonta. Det san miast algen. Phylum Bigyra Class Bikosea Order Anoecida Order Bicoecida Order Borokida Order Pseudodendromonadida Order Rictida Class Blastocystea Order Blastocystida Class Nanomonadea Order Uniciliatida Class Opalinea Order Opalinida Order Proteromonadida Class Labyrinthulea Order Labyrinthulida Order Thraustochytriida Class Placididea [= Placidiophyceae] Order Placidiida Ruggiero, M.A., Gordon, D.P., Orrell, T.M., Bailly, N., Bourgoin, T., Brusca, R.C., Cavalier-Smith, T., Guiry, M. D. & Kirk, P. M. (2015). A Higher Level Classification of All Living Organisms. PLoS ONE 10(4) online Commonskategorii: Bigyra – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bigyra"}
{"id": "28352", "contents": "Oomycota of uk Peronosporomycetes of Pseudofungi san en stam faan Chromista uun di auerstam Heterokonta. Jo het uk aiswaampen of weederskemel. Phylum Pseudofungi [= Oomycota] Class Bigyromonadea Order Developayellida Class Hyphochytrea Order Hyphochytriida Order Pirsoniida Class Oomycetes Subclass Eogamia Order Anisolpidiales Order Haptoglossales Order Lagenismatales Order Olpidiopsidales Order Rozellopsidales Subclass Peronosporidae Order Peronosporales Order Pythiales Order Rhipidiales Subclass Saprolegniidae Order Albuginales Order Leptomitales Order Salilagenidiales Order Saprolegniales Ruggiero, M.A., Gordon, D.P., Orrell, T.M., Bailly, N., Bourgoin, T., Brusca, R.C., Cavalier-Smith, T., Guiry, M. D. & Kirk, P. M. (2015). A Higher Level Classification of All Living Organisms. PLoS ONE 10(4) online Commonskategorii: Oomycota – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Oomycota"}
{"id": "28355", "contents": "Peronosporales san en order faan a Oomycota (Aiswaampen). Jo kön kraankhaiden ütjliase. Peronosporaceae Salisapiliaceae Commonskategorii: Peronosporales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Peronosporales NCBI Taksonomii"}
{"id": "28356", "contents": "Albuginales san en order faan a Oomycota (Aiswaampen). Jo kön kraankhaiden ütjliase. Albuginaceae Commonskategorii: Albuginales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Albuginales NCBI Taksonomii"}
{"id": "28357", "contents": "Albuginaceae san det iansagst famile uun det order faan a Albuginales. Albugo Pustula Wilsoniana Commonskategorii: Albuginaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Albuginaceae NCBI Taksonomii"}
{"id": "28358", "contents": "Albugo as en skööl faan Oomycota (Aiswaampen). Det san parasiiten, diar plaanten uungrip. Albugo candida Albugo capparidis Albugo capparis Albugo caryophyllacearum Albugo chardoni Albugo evolvuli Albugo gomphrenae Albugo hesleri Albugo hohenheimia Albugo ipomoeae-panduratae Albugo laibachii Albugo leimonios Albugo lepidii Albugo lepigoni Albugo mauginii Albugo occidentalis Albugo resedae Albugo rorippae Albugo trianthemae Albugo tropica Commonskategorii: Albugo – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Albugo NCBI Taksonomii"}
{"id": "28359", "contents": "Albugo candiada as en slach faan Oomycota (Aiswaampen). Det as en parasiit, diar plaanten uungrapt. Hi woort uk witj rost näämd. Commonskategorii: Albugo candida – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Albugo candida NCBI Taksonomii"}
{"id": "28363", "contents": "En parasiit as en diart of plaant, diar det, wat hat tu't leewent brükt, faan en miast föl grater diart of plaant haalet. Di wiart komt tu skaas, auerlewet det oober normoolerwiis. Wan di wiart stareft, do as di parasiit en parasitoid, det komt bi wespen föör. En minsk as faan noopen beden wurden En mistel üüb en birkebuum En \"kukütjai\" faan en näästparasiit En kraab mä parasiiten üüb Commonskategorii: Parasiiten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28364", "contents": "Misteln (Viscum) san buumoortag plaanten, diar hal üs parasiit üüb ööder buumer waaks. Witjbeimisteln üüb en graten buum 2-juarag Witjbeimistel üüb en buum Witjbeimistel üüb en ahorn Früchten faan't Witjbeimistel V. album – V. articulatum – V. austriacum – V. coloratum – V. cruciatum – V. multinerve – V. ovalifolium ... an noch 60 bit 70 slacher muar Commonskategorii: Misteln – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Misteln"}
{"id": "28369", "contents": "At Witjbeimistel of ianfach Mistel (Viscum album) as en plaant uun det famile faan a sandelholtplaanten (Santalaceae). Hat lewet hal üs parasiit üüb ööder grater buumer. V. a. subsp. abietis – V. a. subsp. album – V. a. subsp. austriacum – V. a. subsp. coloratum – V. a. subsp. creticum – V. a. subsp. meridianum Tiaknang Bloos (♂) Frücht faan Viscum album subsp. austriacum Siad faanViscum album subsp. austriacum Apskäären Mistel bi en sjüürenbuum Viscum album subsp. album üüb en papel Viscum album subsp. abietis Viscum album subsp. austriacum Commonskategorii: Witjbeimistel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Witjbeimistel"}
{"id": "28370", "contents": "Sandelholtplaanten (Santalaceae) san en plaantenfamile faan a bloosenplaanten. Diar hiar amanbi 40 sköölen mä 990 slacher tu. Acanthosyris – Amphorogyne – Anthobolus – Antidaphne – Arceuthobium – Austroamericium – Buckleya – Cervantesia – Choretrum – Cladomyza – Colpoon – Comandra – Daenikera – Dendromyza – Dendrophthora – Dendrotrophe – Dufrenoya – Elaphanthera – Eremolepis – Eubrachion – Exocarpos – Geocaulon – Ginalloa – Ixidium – Jodina – Korthalsella – Kunkeliella – Lacomucinaea – Lepidoceras – Leptomeria – Mida – Myoschilos – Nanodea – Nestronia – Notothixos – Okoubaka – Omphacomeria – Osyridocarpos – Osyris – Phacellaria – Phoradendron – Pilgerina – Pyrularia – Razoumofskya – Rhoiacarpos – Santalum – Scleropyrum – Spirogardnera – Staufferia – Thesidium – Thesium – Viscum Sandelholtbuumer (Santalum) Sandelholtbuum (Santalum album) Misteln (Viscum) Witjbeimistel (Viscum album) Commonskategorii: Sandelholtplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sandelholtplaanten"}
{"id": "28373", "contents": "Sandelholtoortagen (Santalales) san en order faan bloosenplaanten (Magnoliopsida). Det san holtag plaanten, miast bosker, oober uk buumer. Aptandraceae – Balanophoraceae – Coulaceae – Erythropalaceae – Loranthaceae – Misodendraceae – Octoknemaceae – Olacaceae – Opiliaceae – Santalaceae – Schoepfiaceae – Strombosiaceae – Ximeniaceae Commonskategorii: Sandelholtoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sandelholtoortagen"}
{"id": "28376", "contents": "Sandelholtbuumer (Santalum) san en skööl faan buumer uun det famile faan a Sandelholtplaanten (Santalaceae). Di slach Santalum album woort uun a troopen aptaanj för sin holt an sin ööle. Santalum acuminatum A.DC. Santalum album L. Santalum austrocaledonicum Vieill. Santalum boninense (Nakai) Tuyama Santalum ellipticum Gaudich. Santalum fernandezianum Phil. Santalum freycinetianum Gaudich. Santalum haleakalae Hillebr. Santalum lanceolatum R.Br. Santalum macgregorii F.Muell Santalum murrayanum C.A.Gardner Santalum obtusifolium Santalum paniculatum Hook. & Arn. Santalum salicifolium Santalum spicatum (R.Br.) A.DC. Santalum yasi Seem. Commonskategorii: Sandelholtbuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sandelholtbuumer"}
{"id": "28379", "contents": "A Sandelholtbuum (Santalum album) as en buum uun det famile faan a Sandelholtplaanten (Santalaceae). Hi woort uun a troopen aptaanj för sin holt an sin ööle. Stam an buark Twiig an bleeden Bloosen Frücht Commonskategorii: Sandelholtbuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sandelholtbuum"}
{"id": "28381", "contents": "En woor (Ualfresk: ware of war) as en hanelsgud, wat hanelt, ferkeeft of ferbütjet wurt. A ferkuup faan wooren wurt uun en laaden, tu'n bispal uun en suupermarkt of en kuuphüs, maaget. At muarhaid faan a laadens keentiiknet hör wooren mä stregkooden. Wooren wurd troch sichtboor of ünsichtboor skül föör tiiwerei schütset."}
{"id": "28384", "contents": "A Ruad Wulew (Canis rufus, uk Canis niger näämd, det as oober ferkiard) as en slach faan Hünjer (Canidae). Hi wiar al bal ütjstürwen, lewet nü oober weder uun North Carolina. Commonskategorii: Ruad Wulwer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruad Wulwer"}
{"id": "28385", "contents": "A Gulschakaal (Canis aureus) as en slach faan hünjer (Canidae), an sodenang nai mä a wulew. Hi as di iansagst schakaal, di uun Euroopa lewet. Commonskategorii: Gulschakaal – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gulschakaal"}
{"id": "28389", "contents": "A Fenek of Wüüstenfoos (Vulpes zerda) as en foos faan det skööl Vulpes. Hi as di letjst wil hünj an lewet uun Nuurdafrikoo. Hi frat so temelk ales, uk früchten. Spriadkoord Commonskategorii: Fenek – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fenek"}
{"id": "28392", "contents": "Lycalopex of uk Pseudalopex as en skööl faan hünjer (Canidae). Enkelten wurd üs foos betiakent, det as eegentelk ei rocht, auer jo tu a echt hünjer (Canini) hiar, oober ei tu a echt foosen (Vulpini). Jo lewe uun Süüdameerikoo. L. culpaeus, Andenschakaal L. fulvipes, Darwinfoos L. griseus, Grä andenfoos, Patagoonisk foos, Chilla L. gymnocercus, Pampasfoos L. sechurae, Sechurafoos L. vetulus, Brasiliaans foos Commonskategorii: Lycalopex – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lycalopex"}
{"id": "28393", "contents": "Naruhito as sant 1. Mei 2019 keiser faan Jaapaan. Hi as de äälst dring faan Akihito an Michiko. Hi wurd keiser efter san aatj sin uftoonking. A nööm faan sin regiaring as Reiwa (令和, „smok harmonii“). Commons: Naruhito – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "28394", "contents": "Akihito wiar faan 12. Nofember 1990 tu 30. April 2019, üüs hi uftoonket, keiser faan Jaapaan. Hi as de füft dring faan Hirohito an Kōjun. A nööm faan sin regiaring wiar Heisei (平成, „frees aueraal“). Commons: Akihito – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "28395", "contents": "Hirohito wiar faan 25. Deetsember 1926 tu san duas keiser faan Jaapaan. Hi wiar de äälst dring faan Taishō an Teimei. A nööm faan sin regiaring wiar Shōwa (昭和; frees, wat erljochtet). Commons: Hirohito – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "28396", "contents": "Taishō wiar faan 30. Jüüle 1912 tu san duas keiser faan Jaapaan. Hi wiar dring faan Meiji an Yanagihara Naruko. A nööm faan sin regiaring wiar Taishō (大正 „grat gerochtighaid“). Commons: Taishō – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "28397", "contents": "Jigme Khesar Namgyel Wangchuck (üüb Tibeetisk: འཇིགས་མེད་གེ་སར་རྣམ་རྒྱལ་དབང་ཕྱུག་ Jigs-Med Ge-Sar Rnam-Rgyal Dbang-Phyug; * 21. Febrewoore 1980) as sant 9. Deetsember 2006 köning faan Bhuutaan. Hi as de äälst dring faan Jigme Singye Wangchuck an Ashi Tshering Yangdon Wangchuck. Hi wurd köning efter't san aatj sin uftoonkin. Commons: Jigme Khesar Namgyel Wangchuck – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "28398", "contents": "Det Tōhoku Regiuun as ian faan dön aacht regiuunen uun Jaapaan. Det leit uun a nuurd faan det Honshū eilun, wat det gratst eilun uun Jaapaan as. Uun a waast leit det Jaapaans Sia, uun a uast a Pasiifik. Uun a maden lei dön Ōu Berger. At regiuun hee seeks prefektüüren: Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28399", "contents": "Det Kantō Regiuun as ian faan dön aacht regiuunen uun Jaapaan. Det leit uun a uast faan det Honshū eilun, wat det gratst eilun uun Jaapaan as. Uun a uast an süüd leit a Pasiifik. At regiuun hee seeks prefektüüren: Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "284", "contents": "At Por, (sö.) Hopkrab (Crangon crangon) as en slach faan Kraaben (Crustaceae) uun't order faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda). Hat lewet uun a Nuurdsia. Poren wurd hal eden: Kööget poren Pület poren Runstük mä poren Porensop Roogbruad mä poren an braaset ai Poren üüb toastbruad mä majonees Braaset fask mä poren uun smeer Commonskategorii: Poren – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Poren Commonskategorii: Poren üs iidj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28403", "contents": "Det Tibeetisk Spriik (aanj nöm: བོད་སྐད bod skad) as ian faan dön Tibeeto-Birmaans Spriiken faan Aasien. Det wurt faan amanbi seeks miljuunen lidj spreegen, diarfaan a miasten uun Tibeet lewe. Det wurt uk uun Nepaal, Inje an Bhuutaan spreegen. At spriik wurt mä det Tibeetisk Skraft skrewen."}
{"id": "28404", "contents": "Det Tibeetisk Skraft as ian faan dön skraften, wat faan’t Braahmii Skraft ufleitet wurd. At skraft wurt brükt, ei bluat det Tibeetisk Spriik uun Tibeet, man uk Dzongkha uun Bhuutaan an Ladakhi uun Ladakh uun Inje tu skriiwen. Wylie transliteration"}
{"id": "28405", "contents": "Det Bougainville Autonoom Regiuun (üüb Ingels: Autonomous Region of Bougainville, üüb Tok Pisin: Otonomos Region bilong Bogenvil) as en autonoom regiuun uun Papua-Nei-Guinea. Föör 2005 wiar det oner a nööm Nuurd-Salomoonen Prowins bekäänd. A lidj faan't regiuun skel 2019 uun en referendum auer't suwereniteet of noch muar autonomii riad. At regiuun hee 249.358 lidj (2011). At hoodsteed faan't regiuun as Buka. Papua New Guinea, citypopulation.de Commons: Bougainville (Autonoom Regiuun) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "28406", "contents": "Det Guadalcanal Prowins (üüb Ingels: Guadalcanal Province) as ian faan dön prowinsen faan dön Salomoon-Eilunen. Det hee 93.613 lidj (2009). At hoodsteed faan't prowins as Honiara. Solomon Islands, citypopulation.de"}
{"id": "28407", "contents": "Det Western Prowins (üüb Ingels: Western Province) as ian faan dön prowinsen faan dön Salomoon-Eilunen. Det hee 76.649 lidj (2009). At hoodsteed faan't prowins as Gizo. Solomon Islands, citypopulation.de"}
{"id": "28408", "contents": "Det Isabel Prowins (üüb Ingels: Isabel Province) as ian faan dön prowinsen faan dön Salomoon-Eilunen. Det hee 26.158 lidj (2009). At hoodsteed faan't prowins as Buala. Solomon Islands, citypopulation.de"}
{"id": "28409", "contents": "Det Makira-Ulawa Prowins (üüb Ingels: Makira-Ulawa Province) as ian faan dön prowinsen faan dön Salomoon-Eilunen. Det hee 40.419 lidj (2009). At hoodsteed faan't prowins as Kirakira. Solomon Islands, citypopulation.de"}
{"id": "28410", "contents": "Det Malaita Prowins (üüb Ingels: Malaita Province) as ian faan dön prowinsen faan dön Salomoon-Eilunen. Det hee 137.596 lidj (2009). At hoodsteed faan't prowins as Auki. Solomon Islands, citypopulation.de"}
{"id": "28411", "contents": "Det Rennell an Bellona Prowins (üüb Ingels: Rennell and Bellona Province) as ian faan dön prowinsen faan dön Salomoon-Eilunen. Det hee 3041 lidj (2009). At hoodsteed faan't prowins as Tigoa. Solomon Islands, citypopulation.de"}
{"id": "28412", "contents": "Det Temotu Prowins (üüb Ingels: Temotu Province) as ian faan dön prowinsen faan dön Salomoon-Eilunen. Det hee 21.362 lidj (2009). At hoodsteed faan't prowins as Lata. Solomon Islands, citypopulation.de"}
{"id": "28414", "contents": "Honiara as't hoodsteed faan dön Salomoon-Eilunen. Det leit üüb a nuurdwaast eeg faan det Guadalcanal Eilun. Det hee 64.609 lidj (2009). Solomon Islands, citypopulation.de"}
{"id": "28416", "contents": "Wanuaatuu [vanuˈaːtuː], amtelk Republiik faan Wanuaatuu as en eilunstoot uun a süüd faan a Pasiifik. Tu a nuurduast leit Tuwaalu, tu a uast Fidschi, tu a süüdwaast Neikaledoonien an tu a nuurdwaast dön Salomoon-Eilunen. Det hee 272.459 lidj (2016). At hoodsteed faan’t lun as Port Vila. A eilunen faan Wanuaatuu ling auer 1300 km faan a süüd faan a Pasiifik an san dial faan Melaneesien. Tu a stoot hiar 83 eilunen (diarfaan 67 bewenet eilunen), för't miast faan wulkaanisk uursprüng. A gratst eilunen san Espíritu Santo (3955,5 km²) an Malakula (2041,3 km²). De huuchst ponkt üüb Wanuaatuu as a Tabwemasana (1879 m) üüb Espíritu Santo. Öler eilunen san: Ambae Ambrym Aneityum Efate Épi Erromango Gaua Maéwo Pentecost-Eilun Tanna Torres-Eilunen Vanua Lava At lun hee seeks prowinsen. Det iarst europeer, diar det Wanuaatuu faan daaling betreed, wiar de portugiis Pedro Fernández de Quirós uun't juar 1606. Hi sted uun spaans tiinst an schükt för't süüdkontinent. Üüs hi det Big Bay Bocht lingt, liawd hi, dat hi sin mual lingt an neemd a eilunen Australis de Espiritu Santo. De Quiros ferklaaret a eilunen tu't eegendoom faan det spaans krüün, man wurd a eilunen för lung tidj diarefter ferjiden. 1768 sailet mä a"}
{"id": "28420", "contents": "Dön Marshall-Eilunen, amtelk at Republiik faan dön Marshall-Eilunen (üüb Marshalleesk: Aolepān Aorōkin M̧ajeļ, üüb Ingels: The Marshall Islands and The Republic of the Marshall Islands) as en eilunstoot uun a maden faan a Pasiifik. Tu a waast lei dön Tupslööden Stooten faan Mikroneesien, tu a nuurd leit Wake-Eilun, tu a süüduast Kiribaati an tu a süüd Nauru. At lun hee 53.158 lidj (2011). At hoodsteed faan't lun as Majuro. At lun leit uun Mikroneesien. Det bestäänt ütj tau keeden faan eilunen an atolen: det Ratak-Keed (a sanapgungseilunen) mä 14 atolen an tau eilunen uun a uast an uk det Ralik-Keed (sanonergungseilunen) mä 15 atolen an trii eilunen uun a waast. At lun hee fjauer-an-twuntig munisipaliteeten: A eilunen wurd efter a apfinjer John Marshall (1748-1819) neemd. Jo wiar en spaans kolonii. A eilunen wurd 1885 tu Tjiisklun ferkeeft an jo wurd dial faan Tjiisk Nei-Guinea. Jaapaan naam a eilunen uun de Iarst Wäältkrich. Jo wurd uun de Naist Wäältkrich faan dön Ferianigt Stooten besaat. A eilunen wurd 1986 suwereen. At lun as en parlamentaarisk republiik. At stootsbaas as a president. A president faan't lun sant 28. Janewoore 2016 as Hilda C. Heine. Dön Marshall-Eilunen san sant 17. September 1991 lasmoot faan"}
{"id": "28421", "contents": "Samoa [zaˈmo:a], amtelk de Suwereen Stoot faan Samoa as en eilunstoot uun Polyneesien. At lun amfaadet de waastdial faan dön Samoa-Eilunen. Tu a nuurd leit Tokelau, tu a uast Ameerikoonsk Samoa, tu a süüd Tonga, tu a waast Wallis an Futuna an tu a nuurdwaast Tuwaalu. Det hee 195.979 lidj (2016). At hoodsteed faan't lun as Apia. At lun as dial faan Polyneesien. Det bestäänt ütj tau grat eilunen, Upolu an Savai‘i, an fjauer letj eilunen, Manono, Apolima, Fanuatapu an Namua. At lun hee elwen distrikten: 1900 wurd at waastdial fan dön Samoa-Eilunen en tjiisk kolonii. 1914 naam Neisialun a eilunen auer. At lun wurd 1962 suwereen. At lun as en parlamentaarisk republiik. A stootsbaas as a hoodmaan faan't regiaring (üüb Samoaans: O le Ao o le Malo). A hoodmaan faan't regiaring sant 21. Jüüle 2017 as Va'aletoa Sualauvi II. Samoa as sant 15. Deetsember 1976 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen. Det as uk sant 1970 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. Suwereen stooten uun Polyneesien: Cook-Eilunen, Nei-Sialun, Niue, Samoa, Tonga, Tuwaalu. Samoa, citypopulation.de"}
{"id": "28424", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Vanuatu wiset di code för sechs Provinzen von Vanuatu. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Vanuatu VU), di ööder as di code för die Provinz. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "28427", "contents": "f Tabwemasana as mä 1877 m di huuchst ponkt üüb Wanuaatuu. Di berag leit üüb Espiritu Santo, det gratst eilun faan Wanuaatuu. geonames.org"}
{"id": "28428", "contents": "Espiritu Santo (faan spoonsk Espíritu Santo, „Halag Geist“) as mä en grate faan 3955,5 km² det gratst an waastermiast eilun faan Wanuaatuu. Di huuchst berag faan't eilun an uk faan't hialer lun as Tabwemasana (1877 m) uun't waasten. Det hoodstääd Luganville uun't süüduasten faan Santo as mä 14.000 iinwenern efter Port Vila mä 48.000 iinwenern det öödergratst stääd faan Wanuaatuu. Commonskategorii: Espiritu Santo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28431", "contents": "Malakula as en eilun faan a Nei Hebriiden an det öödergratst eilun faan Wanuaatuu. Diar lewe son 20.000 lidj. Üüb Malakula leit Lakatoro, hoodstääd faan't prowins Malampa. Di huuchst berag diar as Mount Liambele mä en hööchde faan 879 m. Commonskategorii: Malakula – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28432", "contents": "Paalau [ˈpaːla͜u], amtelk at Republik faan Paalau as en eilunstoot uun a waast faan a Pasiifik. Uun a nuurduast lei dön Tuupslööden Stooten faan Mikroneesien, uun a süüd Indoneesien an uun a nuurdwaast a Filipiinen. Det hee 17.661 lidj (2015). At hoodsteed faan’t lun as Ngerulmud. At lun as dial faan Mikroneesien. Det bestäänt faan dön Paalau-Eilunen, wat at waastdial faan dön Karoliin-Eilunen san. At lun hee seekstanj stooten. Uun det 16. juarhunert wurd a eilunen en spaans kolonii. Jo wurd 1899 tu Tjiisklun ferkeeft. Jaapaan naam a eilunen uun de Iarst Wäältkrich. A eilunen wurd uun de Naist Wäältkrich faan dön Ferianigt Stooten besaat. At lun wurd 1994 suwereen. At lun as en presidensiaal republiik. A president faan't lun sant 17. Janewoore 2013 as Thomas Remengesau Jr.. Paalau as sant 15. Deetsember 1994 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen. Suwereen stooten uun Mikroneesien: Tupslööden Stooten faan Mikroneesien, Kiribaati, Marshall-Eilunen, Nauru, Paalau. Palau, citypopulation.de"}
{"id": "28434", "contents": "Dön Cook-Eilunen (üüb Ingels: Cook Islands, üüb Rarotongans: Kūki 'Āirani) san en suwereen eilunstoot uun „frei asosiiaring mä Neisialun“ an en skööl faan eilunen uun a süüd faan a Pasiifik. Det hee 14.802 lidj (2016). At hoodsteed faan't lun as Avarua. A eilunen lei uun Polyneesien. Cook Islands, citypopulation.de"}
{"id": "28436", "contents": "Niue as en eilunstoot uun a süüd faan Pasiifik. At lun as troch en asosiiaringsferdrach mä Neisialun ferbünjen. Det hee 1613 lidj (2011). At hoodsteed faan't lun as Alofi. At eilun leit uun Polyneesien. Niue, citypopulation.de"}
{"id": "28437", "contents": "Det Haʻapai Diwisioon as ian faan dön fiiw diwisioonen faan Tonga. Det hee 6125 lidj (2016). Tonga: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28438", "contents": "Sonsorol as een faan dön fjauer-an-twuntig stooten faan Paalau. Det hee 40 lidj (2015). At hoodsteed faan a stoot as Dongosaru. Palau, citypopulation.de"}
{"id": "28440", "contents": "Det Central Diwisioon (üüb Ingels: Central Division) as ian faan dön fjauer diwisioonen faan Fidschi. Det leit uun a uast faan Viti Levu. Det hee 378.284 lidj (2017). At hoodsteed faan’t diwisioon as Suva. At diwisioon hee fiiw prowinsen: Fiji, citypopulation.de Fiji, citypopulation.de Fiji, citypopulation.de"}
{"id": "28441", "contents": "Det Eastern Diwisioon (üüb Ingels: Eastern Division) as ian faan dön fjauer diwisioonen faan Fidschi. Det hee 37.648 lidj (2017). At hoodsteed faan’t diwisioon as Levuka. At diwisioon hee trii prowinsen: Fiji, citypopulation.de Fiji, citypopulation.de Fiji, citypopulation.de"}
{"id": "28442", "contents": "Det Northern Diwisioon (üüb Ingels: Northern Division) as ian faan dön fjauer diwisioonen faan Fidschi. Det hee 131.914 lidj (2017). At hoodsteed faan’t diwisioon as Labasa. At diwisioon hee trii prowinsen: Fiji, citypopulation.de Fiji, citypopulation.de Fiji, citypopulation.de"}
{"id": "28444", "contents": "Det Western Diwisioon (üüb Ingels: Western Division) as ian faan dön fjauer diwisioonen faan Fidschi. At diwisioon leit uun a waast faan Viti Levu. Det hee 337.041 lidj (2017). At hoodsteed faan’t diwisioon as Lautoka. At diwisioon hee trii prowinsen: Fiji, citypopulation.de"}
{"id": "28446", "contents": "A Spratly-Eilunen san en skööl faan muar üs 100 eilunen uun't Süüdsjineesk Sia. Det san ales man liitjeletj atolen of felsen, arke letjer üs 0,5 km². Man likes jaft at diar föl stridj am, auer diar wichtag skapsferkiarswaier troch luup. An ferlicht as diar uk eerdööle tu finjen. Sääks lunen haa enkelt eilunen ianfach auernimen an diar militeerisk iinrachtangen üüb baud: Sjiina, Taiwan, Wietnam, Brunei, Malaysia an a Filipiinen. Det koord wiset a enkelt eilunen, an hüken diarfaan faan hün lun besaat san: Commonskategorii: Spratly-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Spratly-Eilunen – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "28449", "contents": "Det Norfolk-Eilun (üüb Ingels: Norfolk Island [ˈnɔːrfək ˈaɪ̯lənd], üüb Norfuk: Norfuk Ailen) as en eilun uun a Pasiifik, wat tu Austraalien hiart. Tu a nuurd leit Neikaledoonien, tu a waast Austraalien an tu a süüd Neisialun. Det hee 1756 lidj (2018). At hoodsteed faan't eilun as Kingston. At eilun leit uun Polyneesien. At muartaal faan't befölkring spreecht Ingels (45,5 %). 40,9 % diarfaan kön Norfuk, wat en misching faan det Ingels faan't 18. juarhunert an ual Tahitiaans as. Norfolk Island, citypopulation.de"}
{"id": "28452", "contents": "Dön Tupslööden Stooten faan Mikroneesien san en eilunstoot uun a waast faan a Pasiifik. Tu a nuurd lei dön Nuurd-Mariaanen an Guam, tu a uast dön Marshall-Eilunen, tu a süüd leit Papua-Nei-Guinea, tu a süüdwaast Indoneesien an uun a waast Paalau. Det hee 102.843 lidj (2010). At hoodsteed faan’t lun as Palikir. At lun bestäänt ütj at uastdial faan dön Karoliin-Eilunen. At lun hee fjauer bundesstooten: Faan det 16. juarhunert tu 1899 wiar a eilunen dial faan a Filipiinen. A eilunen wurd do tu Tjiisklun ferkeeft. Jaapaan naam jo uun de Iarst Wäältkrich. Dön Ferianigt Stooten naam a eilunen uun de Naist Wäältkrich. Do wurd jo det Trust Territory of the Pacific Islands. At lun wurd 1986 suwereen. A stootsbaas faan't lun as a president. A president sant 11. Mei 2019 as David W. Panuelo. Dön Tupslööden Stooten faan Mikroneesien san sant de 17. September 1991 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen. Suwereen stooten uun Mikroneesien: Tupslööden Stooten faan Mikroneesien, Kiribaati, Marshall-Eilunen, Nauru, Paalau. Micronesia, citypopulation.de"}
{"id": "28456", "contents": "Tokelau as en skööl faan eilunen uun a Pasiifik, wat tu Neisialun hiart. Det san trii atolen: Atafu, Nukunonu an Fakaofo. Det hee 1499 lidj (2016). At hoodsteed faan't gebiit as Fakaofo. Tokelau leit uun Polyneesien. A atolen: Tokelau, citypopulation.de"}
{"id": "28458", "contents": "Suva (Ütjspriik üüb Fidschi: [ˈsuβa]) as at hoodsteed faan Fidschi. At steed leit bi de süüduast eeg faan Viti Levu. Det hee 185.913 lidj (2017). Det as uk at hoodsteed faan det Central Diwisioon. Fiji, citypopulation.de"}
{"id": "28459", "contents": "Levuka (Ütjspriik üüb Fidschi: [leˈβuka]) as en steed uun Fidschi. At steed leit bi a uasteeg faan det Ovalau Eilun. Det as at hoodsteed faan det Eastern Diwisioon. Det hee 4481 lidj (2017). Fiji, citypopulation.de"}
{"id": "28460", "contents": "Labasa (Ütjspriik üüb Fidschi: [lamˈbasa]) as en steed uun Fidschi. At steed leit uun a nuurduast faan det Vanua Levu Eilun. Det as at hoodsteed faan det Northern Diwisioon. Det hee 26.601 lidj (2017). Fiji, citypopulation.de"}
{"id": "28461", "contents": "Lautoka (Ütjspriik üüb Fidschi: [lau̯ˈtoka]) as en steed uun Fidschi. At steed leit uun a waast faan det Viti Levu Eilun. Det as at hoodsteed faan det Western Diwisioon. Det hee 71.573 lidj (2017). Fiji, citypopulation.de"}
{"id": "28463", "contents": "De Chuuk Bundesstoot (üüb Ingels: Chuuk State) as een faan dön fjauer bundesstooten uun dön Tupslööden Stooten faan Mikroneesien. Det leit uun a maden faan't lun. Tu a uast leit de Pohnpei Bundestoot an tu a waast de Yap Bundesstoot. De hee 48.654 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundestoot as Weno. A bundesstoot umfaadet en siagebiit, dat faan waast tu uast auer amanbi 660 km an faan nuurd tu süüd ap tu 240 km lingt. San waastermiast lunponkt leit uun't Puluwat-Atol, de uastermiast uun't Lukunor-Atol. Uun a maden faan a bundesstoot as det Chuuk-Atol, diarefter a bundesstoot neemd as. Üüb Moen, uun a uast faan't laguun faan det Chuuk-Atol, leit Weno, a hoodsteed faan a bundesstoot. Micronesia, citypopulation.de"}
{"id": "28464", "contents": "De Kosrae Bundesstoot (üüb Ingels: Kosrae State) as een faan dön fjauer bundesstooten uun dön Tupslööden Stooten faan Mikroneesien. De hee 6616 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundestoot as Lelu. A bundesstoot hee fjauer munisipaliteeten: Micronesia, citypopulation.de Micronesia, citypopulation.de Micronesia, citypopulation.de"}
{"id": "28465", "contents": "De Pohnpei Bundesstoot (üüb Ingels: Pohnpei State) as een faan dön fjauer bundesstooten uun dön Tupslööden Stooten faan Mikroneesien. De hee 36.196 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundestoot as Kolonia. A bundesstoot hee seeks munisipaliteeten: Micronesia, citypopulation.de Micronesia, citypopulation.de Micronesia, citypopulation.de"}
{"id": "28466", "contents": "De Yap Bundesstoot (üüb Ingels: Yap State) as een faan dön fjauer bundesstooten uun dön Tupslööden Stooten faan Mikroneesien. De hee 11.377 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundestoot as Colonia. Micronesia, citypopulation.de"}
{"id": "28468", "contents": "Det Niuas Diwisioon as ian faan dön fiiw diwisioonen faan Tonga. Det hee 1232 lidj (2016). At diwisioon hee tau distrikten: Tonga: Administrative Division, citypopulation.de Tonga: Administrative Division, citypopulation.de Tonga: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28470", "contents": "At Süüdsjineesk Sia as en weederflaak tesken a Pasiifik uun't uasten an a Indik uun't waasten. Hat woort uk üs süüdelk dial faan't Sjineesk Sia, an diarmä üs dial faan a Pasiifik uunsen. Trinjam lei en hialer rä lunen, an jo haa diar arke hör aanj nööm för: Sjiina: sjineesk 南海, Pinyin Nán Hǎi („Süüdsia“), 中國南海 / 中国南海, Zhōngguó Nán Hǎi of 南中國海 / 南中国海, Nán Zhōngguó Hǎi Wietnam: wietnameesk Biển Đông („Uastsia“) Thailun: thai ทะเลจีนใต้, Thale Chin Tai („Süüdsjineesk Sia“) Jaapan: japoonsk 南シナ海 Minami Shina Kai, („Süüdsjineesk Sia“) Filipiinen: tagalog Dagat Luzon („Luzon-Sia“) of Dagat Kanlurang Pilipinas („Waastfilipiinsk Sia“) Malaysia: malaiisk Laut China Selatan, Laut Tiongkok Selatan („Süüdsjineesk Sia“) of Laut Natuna Utara („Nuurd Natuna Sia“) At Süüdsjineesk Sia as 3.685.000 km² grat. Uun't madel as't 1.060 meeter jip an faadet 3.907.000 km³ weeder. Di jipst ponkt as 5.016 meeter jip. Côn Đảo: tu Wietnam Dongsha-Eilunen/Pratas-Eilunen: Tu Taiwan Hainan: tu Sjiina Natuna-Eilunen an Anambas-Eilunen: tu Indoneesien Paracel-Eilunen: tu Sjiina, faan Wietnam ferlangd Scarborough-Rab: tu Sjiina, faan a Filipiinen ferlangd Spratly-Eilunen: faan flook stooten besaat Zhongsha-Eilunen/Macclesfield Beenk: tu Sjiina Donald G. Groves, Lee M. Hunt: Ocean World Encyclopedia. McGraw Hill, 1980, ISBN 0-07-025010-3. Kapitel South China Sea (Sidj 356–358). Commonskategorii:"}
{"id": "28472", "contents": "At Uastsjineesk Sia as en dial faan a Pasiifik uun't uasten faan Sjiina. Tuup mä't Süüdsjineesk Sia uun't süüden an at Güül Sia uun't nuurden as hat di madelst dial faan't Sjineesk Sia. Uun't waasten leit Sjiina, uun't nuurden Korea, uun't uasten japoonsk eilunen an uun't süüdwaasten Taiwan. At Uastsjineesk Sia as 1,25 miljuun km² grat an tumiast temelk flaak, uun't madel man 275 meeter jip. Efter uasten tu woort hat jiper bit deel tu 2.719 meeter. Grat strummer fal det Uastsjineesk Sia mä hör sedimenten ap: di Güül Struum (Huang He) lääpt diar iin nai bi Peking an di Jangtsekiang (Jangtse) bi Shanghai. Commonskategorii: Uastsjineesk Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28473", "contents": "At Sjineesk Sia as en ualen ütjdruk för a pasiifisk sian uun't uasten faan Sjiina. Daalang snaaket am faan trii sian. Güül Sia uun't nuurden Uastsjineesk Sia uun a maden Süüdsjineesk Sia uun't süüden"}
{"id": "28474", "contents": "Gianfrancesco (of Giovanni Francesco) Poggio Bracciolini (* 11. Febrewoore 1380 uun Terranuova Bracciolini faan daaling; † 30. Oktuuber 1459 uun Florens) wiar een faan dön bekäändst humanisten faan det italjeens Renaissance. Hi wurd tu een faan a lidj, diar a wai faan det humanistisk beweeging maaget, auer hi hög faan dön bedüüdenst werken faan't antiik welerütjfoon an det tu europeeisk geisteswäält faan neien tugengelk maaget. Bedüüden as uk san bedrach tu't ütjwerk faan det latiinsk skraft; hi wiar de rocht ütjfinjer faan det humanistisk skraft. Commons: Poggio Bracciolini – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "28475", "contents": "At Güül Sia as di nuurdelk dial faan't Sjineesk Sia. Hat as en grat bocht faan a Pasiifik, huar uk at Bohaibocht an at Koreabocht tu hiar. Uun't waasten an nuurden leit Sjiina, uun't uasten Korea, an efter süüden as at Güül Sia eeben an woort tu't Uastsjineesk Sia. Hat as 380.000 km² grat an uun't madel man 44 meeter jip. At jipst steed as 152 meeter jip. At Güül Sia häält 16.720 km³ weeder. Di aparte nööm komt faan a Güül Struum (Huang He), di iin uun det bocht lääpt, an sin sedimenten diar iinbrangt. Diar as föl lös uun, en güül, 'klastisk' sediment, diar efter a istidj uun Nuurd-Sjiina faan a winj tuupstöwen wurden as, an nü faan a struum ufbaud woort. Commonskategorii: Güül Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28478", "contents": "Det Kansai Regiuun (üüb Jaapaans: 関西地方 Kansai-chihō) of uk Kinki as ian faan dön aacht regiuunen uun Jaapaan. Det leit uun a süüd faan det Honshū eilun, wat det gratst eilun uun Jaapaan as. Uun a nuurd leit det Jaapaans Sia, uun a süüd a Pasiifik an uun a süüdwaast det Seto Sia. Uun a nuurduast faan't regiuun leit de Biwa Sia. At regiuun hee sööwen prefektüüren: Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28479", "contents": "Det Chūgoku Regiuun as ian faan dön aacht regiuunen uun Jaapaan. Det leit uun a süüd faan det Honshū eilun, wat det gratst eilun uun Jaapaan as. Uun a nuurd leit det Jaapaans Sia an uun a süüd det Seto Sia. Uun a maden lei dön Chūgoku Berger. At regiuun hee fiiw prefektüüren: Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28480", "contents": "Shikoku as det naistletjst faan dön fiiw hoodeilunen an ian faan dön aacht regiuunen faan Jaapaan. Tu a nuurd leit Honshū an tu a waast leit Kyūshū. Uun a nuurd leit det Seto Sia an uun a süüd a Pasiifik. At regiuun hee fjauer prefektüüren: Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28481", "contents": "Kyūshū as det traadgratst faan dön fiiw hoodeilunen an ian (tup mä dön Nansei-Eilunen) faan dön aacht regiuunen faan Jaapaan. Tu a nuurduast lei Honshū an Shikoku. At regiuun hee aacht prefektüüren: Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28483", "contents": "Lös as en laachtgüül 'klastisk' sediment faan fiin 'silt'. Diar kön oober uk 5 bit 20 prosent tuun of fiin sun mad wees. Lös woort faan a winj tuupstöwen. Di miast lös as uun of efter a istidj apwoksen. Dü fanjst ham fööraal uun miatag breetjin. Son tjiin prosent faan't fäästlun san mä lös bedobet, an det as di best ääkergrünj. Uun Sjiisklun lääpt en strimel lösgrünj swäärs troch faan waast tu uast. Jodiar regiuunen het miast 'Börde' an haa a best ääkertaalen. Lösregiuunen (güül streget) uun Euroopa efter a istidj. Uun löswoger kön swaalken bräät. Lösloonskap uun Nuurd-Sjiina. Di Güül Struum uun Sjiina; lääpt ütj uun't Güül Sia. Commonskategorii: Lös – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28484", "contents": "At ääkertaal as en taal tesken 0 an 100 för di wäärs faan en grünj. Je huuger det taal, amso beeder för a büürerei. Hat gongt ütj faan di grünjwäärs an do wurd noch ööder faktooren diar mä iinreegent, soken üs laag, relief, kliimaregiuun. Steedenwiis san sogoor grünjwäärser auer 100 mögelk. Rudolf Hüwe an Walter Roubitschek: Landwirtschaftliche Bodennutzung, Nationalatlas Bundesrepublik Deutschland, S. 29, PDF-Datei, 5,17 MB, S. 2"}
{"id": "28487", "contents": "Di Güül Struum of Huang He (sjineesk 黃河 / 黄河, Pinyin Huáng Hé, W.-G. Huang Ho, harke tu?/i, ual skriiwwiis: Hwang Ho, mongoolisk Hatan Gol, kurt: 河, Hé) as en graten struum uun Nuurd-Sjiina. Efter a Jangtsekiang as hi di ööderlingst struum uun Sjiina, an mä 4.845 kilomeetern di schuardlingst struum üüb a eerd. Sin iintoochregiuun amfaadet 752.000 km². Di aparte nööm komt faan sin güül klöör, auer hi föl lös mäslebet. Boowerluup uun Qinghai Bi Lanzhou komt di struum ütj a berger ütj Bi Wuhai lääpt hi troch lösloonskapen Hukou-weederfaal bi Xi’an Commonskategorii: Güül Struum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28497", "contents": "Di Jangtsekiang of Jangtse (sjineesk 長江 / 长江, Pinyin Cháng Jiāng?/i ‚Lung Struum‘, kurt: 江, Jiāng) as di lingst struum uun Sjiina an uk uun hial Aasien. Mä en lengde faan 6380 kilomeetern as hi di traadlingst struum üüb a eerd. A stääden Chongqing, Wuhan an Nanjing lei bi a struum. A mös faan a struum as nai bi Shanghai. Nuurduasten faan Shigu Bi Kuimen Trii-Däälen-Doom Müs nuurden faan Shanghai Commonskategorii: Jangtsekiang – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28499", "contents": "Liam as en sediment, an diar as sun (> 63 µm), silt (> 2 µm) an tuun (< 2 µm) uun. Liam mä föl tuun as 'fäät', mä letjet tuun 'maager'. Wan diar uk kalk uun as, do het det mergel. Det sediment koon üüb ünlik waier apwaaks, an dü fanjst det uun flook steeden. Liam as en wichtag baumateriool. En liamküül. Tegelstianer wurd ütj liam maaget. En grat moschee ütj liam uun Maali. Commonskategorii: Liam – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "285", "contents": "Portugal Portugal, åmtlik jü Portugiisisch Republiik, as en lönj önjt sööden foon Euroopa. Deer booge 10.347.892 manschne (2021). E hoodstää foont lönj as Lisabon. Portugal as sunt 1986 lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28503", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Kaltsiumkarbonaat of ianfach Kalk as en cheemisk ferbinjang faan Kaltsium, Köölstoof an Sürstoof mä det cheemisk formel CaCO3. Hat as en saalt faan't köölsüren an hiart tu a karbonaaten. Kaltsit Trawertiin Marmor Kritj Commonskategorii: Kaltsiumkarbonaat – Saamlang faan bilen of filmer Hans-Joachim Rose: Die Küchenbibel. Enzyklopädie der Kulinaristik. S. 161. Iindraanj tu CAS-Nr. 471-34-1 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 20. August 2008 (mä JavaScript). Dootenbleed Kaltsiumkarbonaat bi Merck, ufrepen di 5. August 2008. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Standard Thermodynamic Properties of Chemical Substances, S. 5-19."}
{"id": "28522", "contents": "Shanghai of Schanghai (sjineesk 上海, Pinyin Shànghǎi?/i) as det wichtagst industriistääd uun Sjiina. Hat as ian faan a gratst stääden üüb a eerd. Shanghai as prowinsfrei, an täält sodenang salew uk üs prowins. Di huuwen as mä auer 30 miljuun TEU di gratst containerhuuwen faan a welt. Nuurden faan Schanghai hää di traadgratst struum faan a eerd, di Jangtsekiang san müs. Shanghai leit uun a subtroopen ('uastsidjenkliima'). Auer somer kön taifuunen apkem. China Meteorological Administration Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Shanghai Wikivoyage Raisfeerer: Shanghai (sjiisk)"}
{"id": "28523", "contents": "TEU as en ufkörtang för Twenty-foot Equivalent Unit, an det ment: 'twuntag-fut-standard(ISO)container'. Mä TEU wurd containern tääld. At jaft 1-TEU, 1,5-TEU an 2-TEU container. 2-TEU container wurd uk üs 1-FEU betiakent (Forty-foot Equivalent Unit). Am dat üüb a hialer welt mä containern werket wurd koon, san jo leewen like grat: Glossary for transport statistics. Third edition. Office for Official Publications of the European Communities, Luxemburg 2003, ISBN 92-894-4942-X, S. 85, ec.europa.eu (PDF; 790 kB)."}
{"id": "28524", "contents": "Neubrandenburg as en stääd uun Mecklenburg-Föörpomern an kreisstääd faan di lunkreis Mecklenburgisk Sian. Neubrandenburg wetterkontor.de Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Neubrandenburg Wikisource: Neubrandenburg (sjiisk)"}
{"id": "28525", "contents": "Di Lunkreis Mecklenborgisk Sian leit uun Mecklenborag-Föörpomern. Det as di gratst lunkreis uun Sjiisklun, dobelt so grat üs det Saarlun. Kreisstääd as Neubrandenburg, dialen faan't ferwaltang sat oober uk uun Demmin, Neustrelitz an Waren (Müritz). Amtfrei gemeenen Dargun, Stääd (4410) Demmin, Hansestääd (10.865) Feldberger Seenlandschaft (4443) Neubrandenburg, Stääd (64.259) Neustrelitz, Stääd (20.135) Waren (Müritz), Stääd (21.210) Amten mä gemeenen an stääden * (diar sat at ferwaltang) Statistisches Amt M-V – Bevölkerungsstand der Kreise, Ämter und Gemeinden 2017 (XLS-Datei) (Iinwenertaalen huuchreegent efter 2011). (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Lunkreis Mecklenborgisk Sian – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28526", "contents": "Föörpommern-Rüügen as en lunkreis uun Mecklenborag-Föörpomern. Hi amfaadet det nuurdelk Föörpomern an en letjen dial faan Mecklenburg. Amtfrei gemeenen Binz (5311) Grimmen, Stääd (9733) Marlow, Stääd (4577) Putbus, Stääd (4396) Sassnitz, Stääd (9435) Stralsund, Hansestääd (59.517) Süderholz [Poggendorf] (3993) Zingst (3120) Amten mä gemeenen an stääden * (diar sat at ferwaltang) Statistisches Amt M-V – Bevölkerungsstand der Kreise, Ämter und Gemeinden 2017 (XLS-Datei) (Iinwenertaalen huuchreegent efter 2011). (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Lubkreis Föörpomern-Rüügen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28527", "contents": "Skalnastal as en heavy metal band am di musiiker Michael Tegge faan Uast-Fresklun. Jo fertuune ual an nei fresk staken. Di nööm komt faan't Skalnasdääl üüb Oomram. Michael Tegge: stem, bas iar mä: Ralf Gerdes: trumel; Jonathan Linton: gitaar, stem (ei muar diarbi), Cord Bakenhus: gitaar; Anna David Merz: gitaar Det band hää ham uun Tondern nei apsteld, an 2024 hiar diartu: Michael Tegge: stem, bas Gonne Jensen, Hüsem: trumler Dan Asbjørn, Tondern: gitaar Bjørn Rahbæk Andresen, Tondern Lewer duad üs Slav (EP), 2019 5 staken: A Bai a Redher, Hoker koon siil saner winj, Kam Jurt (Biikesung), Gift (Ellin Nickelsen), Man Stian (E. Nickelsen) Archiv (EP), 2021 4 staken: Wodan, Fry, Kriiken (E. Nickelsen), Salang Skalnastal (facebook) Kam Jurt (YouTube) A Bai A Redher (YouTube) Wodan (YouTube) Salang (YouTube) Recognize us, 2024 (YouTube) Heavy Metal auf Friesisch (NDR) Skalnastal - Fresk musiik (Friisk Funk)"}
{"id": "28535", "contents": "Güstrow [ˈgʏstroː] as en stääd uun Mecklenburg-Föörpomern an kreisstääd faan di lunkreis Rostock. Diar sat uk at ferwaltang faan't Amt Güstrow-Land. Efter Ernst Barlach het Güstrow uk Barlachstääd. Trinjam Güstrow lei a gemeenen: Sarmstorf, Plaaz, Glasewitz, Lalendorf, Mühl Rosin, Gutow, Gülzow-Prüzen an Lüssow. Commonskategorii: Güstrow – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Güstrow (sjiisk) Statistisches Amt M-V – Bevölkerungsstand der Kreise, Ämter und Gemeinden 2017 (XLS-Datei) (Iinwenertaalen huuchreegent efter 2011). (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "28537", "contents": "Di Lunkreis Rostock leit uun Mecklenborag-Föörpomern. At kreisstääd as Güstrow. Uk uun Bad Doberan sat dialen faan a ferwaltang. Di lunkreis amslot det stääd Rostock. Amten mä stääden an gemeenen * (diar sat at ferwaltang) Statistisches Amt M-V – Bevölkerungsstand der Kreise, Ämter und Gemeinden 2017 (XLS-Datei) (Iinwenertaalen huuchreegent efter 2011). (Halep üüb sjiisk) Meldung auf ndr.de (Memento faan di 11. Oktuuber 2013 uun't Internet Archive) Commonskategorii: Lunkreis Rostock – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28539", "contents": "Greifswald (plaatsjiisk Griepswold) as en Hanse- an uniwersiteetsstääd uun Mecklenburg-Föörpomern. Hat as uk kreisstääd faan di lunkreis Föörpomern-Greifswald. Greifswald leit bi't Uastsiaküst bi a müs faan di struum Ryck tesken a eilunen Rüügen an Usedom. Statistisches Amt M-V – Bevölkerungsstand der Kreise, Ämter und Gemeinden 2017 (XLS-Datei) (Iinwenertaalen huuchreegent efter 2011). (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Greifswald – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28540", "contents": "Föörpomern-Greifswald as en lunkreis uun Mecklenborag-Föörpomern. Sin kreisstääd as Greifswald. Uk uun Pasewalk an Anklam sat dialen faan a ferwaltang. Amtfrei gemeenen Anklam, Hansestääd (12.521) Greifswald, Hansestääd (58.886) Heringsdorf (8646) Pasewalk, Stääd * (10.281) Strasburg (Uckermark), Stääd (4829) Ueckermünde, Stääd (8668) Amten mä stääden an gemeenen * (diar sat at ferwaltang) Statistisches Amt M-V – Bevölkerungsstand der Kreise, Ämter und Gemeinden 2017 (XLS-Datei) (Iinwenertaalen huuchreegent efter 2011). (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Föörpomern-Greifswald – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28542", "contents": "Parchim (plaatsjiisk: Parchen) as det kreisstääd faan di lunkreis Ludwigslust-Parchim uun Mecklenburg-Föörpomern. Diar sat uk at ferwaltang för det Amt Parchimer Umland. Statistisches Amt M-V – Bevölkerungsstand der Kreise, Ämter und Gemeinden 2017 (XLS-Datei) (Iinwenertaalen huuchreegent efter 2011). (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Parchim – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28553", "contents": "At Regiuun Hannover as en komunaalferbant uun Niidersaksen. Hat as apwoksen ütj di ual Lunkreis Hannover an det Kreisfrei stääd Hannover. A gratst stääden diar san Hannover, Garbsen an Langenhagen, det stääd mä't gratst areaal as Neustadt am Rübenberge. Lunkreiser trinjam: Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Stäädregiuun Aachen (Nuurdrhein-Waastfaalen) Regiuun Hannover (Niidersaksen) Regiunaalferbant Saarbrücken (Saarlun) Regiuun Stuttgart (Baden-Württemberg) Commonskategorii: Regiuun Hannover – Saamlang faan bilen of filmer Metropoolregiuun Hannover"}
{"id": "28554", "contents": "Di Skepsliinie Rem-Söl es en Föriskeps-Liinie, wat fan di Flensboriger Förde-Reederii-Seetouristik GmbH (FRS) bidrewen uur. Di Föri es en wichtigi Alternatiiwi tö di Autotoch, wan di Söl'ringer hentö't Fastlön wel. Fan 2005 bit 2019 wiar bluat di Sylt Express ön Faart, 2019 kām me IMO 9008794 en taust Föriskep diartö. Töhop ken di Skeepen ombi 205 PkW faar. Ön di 7. Juuli 1963 stjüürti di deenski Lindinger Reederii üs dit jest Skep di Rømø I langs naa Söl'. Jü her ön Havneby di Rømø-Sylt-Færgeri A/S grünet. Bal en hualev Jaar lung kür diar bluat Mensken mefaar, men hentö't Jen fan't Jaar 1963 kām al dit jest Auto-Föriskep bitö. Dit wiar di \"Anø\", wat fuarof fuar Diirter (Lindinger Agro Co. A/S) koopet uuren wiar. Diar skul di Wainer fan di Sir ön köör. Bal waar RoRo of RoPax (RoRo me Persoonentransport-Möögelkhairen)-Skeepen koopet, en fuaral di \"Rømø\" en di \"Sylt\" kür di Forkiir fan di Autos aartig wat iinfacher maaki. Ön't Jaar 1971 waar di \"Westerland\" bi di Hüsemer Skepswerev becht. Aur trii Jaaren hen wiar des dat gurtest Skep fan di Linie, et kür 55 Pkw me fo. 1974 skul et weđer en nii Skep wiis, en dit wiar di \"Vikingland\","}
{"id": "28555", "contents": "Di Lunkreis Göttingen as di süüdermiast lunkreis uun Niidersaksen. Sin ferwaltang sat uun't stääd Göttingen. Hi as 2016 apwoksen ütj jo ual lunkreiser Göttingen an Osterode am Harz. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Lunkreis Göttingen – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Lunkreis Osterode am Harz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28556", "contents": "Di IMO 9008794 es en Föriskep, wat 1991 üs Tresfjord fuar Møre og Romsdal Fylkesbåtar (Fuargungster fan Fjord1) becht waar. Bit 2010 wiar dit Skep ön di Liinie Molde–Vestnes ön Faart, leeterhen twesken Flakk en Rørvik. Eeđer en Ombechning es dit Skep sent November 2019 ön di Föriskepsliinie Rem-Söl' üp Wai. Di FRS heer dit Skep \"Römöexpress\" nēmt. Diarom jit dit Skep uk di \"Skriiffail tö See\", aurdat di dütsk Noom fan dit Ailön Rømø Röm es. Wan em \"Römö\" skriift, es dit weđer üp deensk jit üp dütsk rocht skrewen. Üp Skep staant \"Romoexpress\", diar skel em mesken ütsjuk, hur'ling dit jit skel. Wan ja wat üp Engelsk skriif, da jit dit \"RoemoeExpress\", dit diar da bluat jit siir. \"Havnebyexpress\" her mesken uk gur lünt, man diar skel em jaa fuar Nuar üp kum. Di Werev Eide Contracting ön Høylandsbygd seet dit Föriskep üp Kiil, man ja kām knap bi Kas, en kür dit Skep ek klaarfo. Di Fiskerstrand-Werev heer dit da aurnomen en töjen becht. Sa üs uk di Sylt Express uur des Föri fan tau Elektromotooren ön Propelergoneln öndrewen. Di Stroom uur fan tau Generatooren maaket. Jen Generātor uur fan en Sokskolben-Fjuurtakt-Skepsdiesel fan Bergen Engines (Typ: BRM-6)"}
{"id": "28559", "contents": "Boskkautsen (Ninox) san en skööl faan kadüülen (Strigidae). Jo lewe uun Uastaasien bit deel tu Oseaanien. Diar jaft at amanbi 30 slacher faan. N. affinis – N. boobook – N. burhani – N. connivens – N. forbesi – N. hypogramma – N. ios – N. jacquinoti – N. japonica – N. leventisi – N. meeki – N. mindorensis – N. natalis – N. novaeseelandiae – N. obscura – N. ochracea – N. odiosa – N. philippensis – N. punctulata – N. randi – N. reyi – N. rudolfi – N. rufa – N. rumseyi – N. scutulata – N. spilocephala – N. spilonotus – N. squamipila – N. strenua – N. sumbaensis – N. theomacha – N. variegata N. affinis N. connivens N. rufa N. scutulata N. strenua N. superciliaris Commonskategorii: Boskkautsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Boskkautsen"}
{"id": "2856", "contents": "Wat menst dü? Fögler Eilun Aves uun a Kariibik"}
{"id": "28562", "contents": "Di Lunkreis Hildesheim leit uun't süüden faan Niidersaksen. Sin kreisstääd as Hildesheim. Ianhaidsgemeenen Samtgemeenen * (diar sat at ferwaltang) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Lunkreis Hildesheim – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28563", "contents": "Canberra (Ütjspriik üüb Ingels: [ˈkænbɹə] of [ˈkænbəɹə] harke tu?/i) as at hoodsteed faan Austraalien. Deit leit uun a süüduast faan't lun, 286 km tu a süüdwaast faan Sydney an 669 km tu a nuurduast faan Melbourne. Det hee 432.141 lidj (2016). Det as uk at hoodsteed faan det Australian Capital Territory. Canberra as en ploonhoodsteed, wat auer't riwaliteet twesken Melbourne an Sydney üüs kompromisliasing reet wurd. Efter en internatschunaal kompetitschuun för a ploon faan't steed, reet det austraalisk regiaring för de US-ameerikoons architekt Walter Burley Griffin san ploon. A bauwerken begand 1913 an't steed wurd 9. Mei 1927 at hoodsteed. At steed hee njüügentanj distrikten: Belconnen Booth Canberra Central Coree Cotter River Gungahlin Hall Jerrabomberra Kowen Majura Molonglo Valley Mount Clear Paddys River Rendezvous Creek Stromlo Tennent Tuggeranong Weston Creek Woden Valley Australia, citypopulation.de"}
{"id": "28564", "contents": "Sydney (Ütjspriik üüb Ingels: [ˈsɪd.ni] harke tu?/i) as det gratst steed uun Austraalien an Oseaanien. Det leit uun a süüduast faan't lun, 286 km tu a nuurduast faan Canberra. Det hee 4.321.534 lidj (2016). Det as at hoodsteed faan New South Wales. De Parramatta Struum leept iin uun Sydney Harbour. Uun a huuwen san hög eilunen. De Hawkesbury Struum leept troch a nuurd an nuurdwaast an de Nepean Struum troch a waast faan't steed. Uun a waast faan Sydney stun dön Blue Mountains, diar dial faan det Great Dividing Range san. At steed hee lokaal ferwaltingsgebiiten (üüb Ingels: Local Government Areas of LGAs). Dön lokaal ferwaltingsgebiiten faan Grat Sydney san: At steed wurd 26. Janewoore 1788 grünjlaanjen. Det iarst iisenboon uun't steed, twesken Central an Parramatta, wurd 1855 eebenmaaget. Australia, citypopulation.de Australia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28565", "contents": "Wat menst dü? Sydney (Steed), en steed uun Austraalien Sydney (Kanada), en steed uun Kanada"}
{"id": "28566", "contents": "At Jongstiantidj as en tidjääler uun't histoore faan't menskhaid, huarfaan began faan 11.500 f. Kr. uun a maden an a waast faan Euroopa mä't auwergung faan jeeger- an saamlerkultüüren tu iinwenet büüren mä domestisiaret diarten an plaanten definiaret wurt."}
{"id": "28575", "contents": "Gia Long (Hán tự: 嘉隆; * 8. Febrewoore 1762 uun Huế; † 3. Febrewoore 1820 uk diar) wiar faan 31. Mei 1802 tu 3. Febrewoore 1820 de iarst keiser faan det wjetnameesk Nguyễn-Dünastii."}
{"id": "28576", "contents": "Huế (Ütjspriik üüb Wjetnameesk: [hwě] harke tu?/i) as en steed uun a maden faan Wjetnam. At steed wiar faan 1738 tu 1775 at hoodsteed faan det Đàng Trong Köningrik an faan 1802 tu 1945 at hoodsteed faan det Nguyễn-Dünastii. Det hee 302.983 lidj (2009). Det as nü at hoodsteed faan det Thừa Thiên Huế Prowins. At steed hee ian uniwersiteet: At Uniwersiteet Huế Vietnam, citypopulation.de"}
{"id": "28577", "contents": "Minh Mạng (Hán tự: 明命; * 25. Mei 1791 uun Huế; † 20. Janewoore 1841 uk diar) wiar faan 14. Febrewoore 1820 tu 11. Janewoore 1841 de öler keiser faan det wjetnameesk Nguyễn-Dünastii."}
{"id": "28585", "contents": "A Uuhu (Bubo bubo) as det gratst Kadüül. Hi woort 60 cm lung an wäächt fiiw pünj. Spriadkoord Jöönke En uuhu hää en elk fangd En uuhu uun a wonter Bubo bubo bubo - MHNT Commonskategorii: Uuhus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Uuhus"}
{"id": "28595", "contents": "Hanoi (üüb Wjetnameesk: Hà Nội [hàː nôjˀ] harke tu?/i) as at hoodsteed an ian faan dön fiiw munisipaliteeten faan Wjetnam. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 3.472.000 lidj (2019). Hanoi hee ian markelsgemeend (Sơn Tây), 12 Steedkreiser: An 17 Lunkreiser: At steed wurd 1010 üüs Thăng Long grünjlaanjen. Munisipaliteeten faan Wjetnam: Hanoi, Ho Chi Minh Steed, Cần Thơ, Đà Nẵng, Hải Phòng. Vietnam, citypopulation.de Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28596", "contents": "Ho Chi Minh Steed (iar Saigon, üüb Wjetnameesk: Thành Phố Hồ Chí Minh [tʰàjŋ̟ fǒ hò cǐ mīŋ̟] harke tu?/i of [tʰàn fǒ hò cǐ mɨ̄n]) as det gratst steed an ian faan dön fiiw munisipaliteeten faan Wjetnam. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 5.880.615 lidj (2009). At steed hee 19 steedkreiser an fiiw lunkreiser: Munisipaliteeten faan Wjetnam: Hanoi, Ho Chi Minh Steed, Cần Thơ, Đà Nẵng, Hải Phòng. Vietnam, citypopulation.de World Meteorological Organisation; wetterkontor.de Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28597", "contents": "Cần Thơ (Üütjspriik üüb Wjetnameesk: (Nuurd) [kə̂n tʰəː] harke tu?/i, (Süüd) [kʌŋ˨˩ tʰəː] harke tu?/i) as det fjuardgratst steed an ian faan dön fiiw munisipaliteeten faan Wjetnam. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 731.545 lidj (2009) At steed hee fiiw steedkreiser (quận) an fjauer kreiser (huyện): At Uniwersiteet Cần Thơ At Uniwersiteet för Medisiin an Farmasii Cần Thơ (Trường Đại Học Y Dược Cần Thơ) At Uniwersiteet Tây Đô (Trường Đại Học Tây Đô) At Huuchskuul Cần Thơ (Trường Cao Đằng Cần Thơ) At Mekong Delta Risforsking Instituut (Viện lúa Đồng Bằng Sông Cửu Long) ...an ölern. Nam Nhã Pagoode Cần Thơ Markels Munisipaliteeten faan Wjetnam: Hanoi, Ho Chi Minh Steed, Cần Thơ, Đà Nẵng, Hải Phòng. Vietnam, citypopulation.de Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28598", "contents": "Đà Nẵng (Ütjspriik üüb Wjetnameesk: [ɗâː nǎˀŋ] harke tu?/i) as det füftgratst steed an ian faan dön fiiw munisipaliteeten faan Wjetnam. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 770.911 lidj (2009). At steed hee een kreis (Hòa Vang) an seeks steedkreiser: At Uniwersiteet Đà Nẵng (üüb Wjetnameesk: Đại học Đà Nẵng) Munisipaliteeten faan Wjetnam: Hanoi, Ho Chi Minh Steed, Cần Thơ, Đà Nẵng, Hải Phòng. Vietnam, citypopulation.de Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28599", "contents": "Hải Phòng (Ütjspriik üüb Wjetnameesk: [ha᷉ːj fâwŋ͡m] harke tu?/i) as det traadgratst steed an ian faan dön fiiw munisipaliteeten faan Wjetnam. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 769.739 lidj (2009). At steed hee sööwen steedkreiser an aacht lunkreiser: At steed hee trii grat uniwersiteeten (üüb Wjetnameesk: đại học): At Uniwersiteet Hải Phòng Det Medisiinisk Uniwersiteet Hải Phòng (üüb Wjetnameesk: Đại học Y Hải Phòng) Det Wjetnameesk Natschunaaluniwersiteet för Siaforsking (üüb Wjetnameesk: Trường Đại học Hàng Hải - Việt nam) Munisipaliteeten faan Wjetnam: Hanoi, Ho Chi Minh Steed, Cần Thơ, Đà Nẵng, Hải Phòng. Vietnam, citypopulation.de Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "286", "contents": "Potsdam as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Brandenborj. E stää läit aw e näide foon Berliin. Dåt heet 182.112 inboogere (2020). Foole palaste san önj Potsdam: et Sloot Sans Souci (uner Friedrich di Grute baged), dåt Neues Palais, et Sloot Charlottenhof än et Sloot Cecilienhof. Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "28603", "contents": "At wjetnameesk spriak (wjetnameesk tiếng Việt, 㗂越; tiếng Việt Nam, 㗂越南; of Việt ngữ, 越語) as det amtspriak faan Wjetnam. Hat woort faan 84 miljuun minsken üs mamenspriak snaaket, diarfaan lewe amanbi 4 miljuunen bütjluns. Jüst so üs at sjineesk hää det wjetnameesk spriak en tuunsüsteem. Det ment, dat det bedüüdang faan en wurd faan det betuunang ufhinget. Diaram jaft at uun't wjetnameesk leewen so föl diakriitisk tiaken. För't wjetnameesk jaft at trii skraften: Chữ Hán (𡦂漢), uk: Hán tự, det as sjineesk skraft Chữ Nôm (𡦂喃), uk: Hán Nôm, det as en betj feranert sjineesk skraft Chữ Quốc Ngữ (國語), det as latiinsk skraft mä flook diakriitisk tiaken, det aktuel skraft (Artiikel 1 faan't \"Algemian ferklaarang faan a minskenrochten\")"}
{"id": "28610", "contents": "A Golf faan Thailun (Thai: อ่าวไทย – Ao Thai, iar Golf faan Siam) as en grat bocht faan a Pasiifik. Uun't waasten an nuurden leit Thailun, uun't uasten lei Kambodscha an Wjetnam. Efter süüden gongt a Golf faan Thailun auer uun't Süüdsjineesk Sia. Di Golf as amanbi 750 × 570 kilomeeter grat, det san ~ 320.000 km². Hi as temelk flaak, auer di struum Chao Phraya mä san müs bi Bangkok föl sedimenten iinbrangt. Uun't madel san't man 45 meeter. Det jipst steed leit bi 80 meetern. Grater eilunen Thailun: Koh Tao, Koh Phangan, Koh Phaluai, Koh Samui, Koh Samet, Koh Chang, Koh Mak, Koh Kut Kambodscha: Koh Kong, Koh Rong, Koh Thmei Wjetnam: Dao Phu Quoc Commonskategorii: Golf faan Thailun – Saamlang faan bilen of filmer 9.4402777777778101.97222222222Koordinaaten: 9° N, 102° O"}
{"id": "28612", "contents": "Di Mae Nam Chao Phraya (thai: แม่น้ำเจ้าพระยา, ütjspriak: [mɛ̂ː náːm t͡ɕâw pʰráʔjaː]; Mae Nam ment „struum“) of ianfach Chao Phraya as bütj a Mekong uun't uasten üüb a grens hen tu Laos di ööder grat an wichtag struum uun Thailun. Hi komt faan a berger uun't nuurden an lääpt bi Bangkok iin uun a Golf faan Thailun. Iintoochregiuun Commonskategorii: Mae Nam Chao Phraya – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28616", "contents": "A Mekong ([ˈmeːkɔŋ] of [meˈkɔŋ]) as en struum uun Süüduastaasien. Hi lääpt troch sääks lunen, an hi as 4350 km bit 4909 km lung. Sin hood leit uun't huuchlun faan Tiibet an hi lääpt efter süüden ütj uun't Süüdsjineesk Sia. Diar baut hi mä sin sedimenten det määchtag Mekong-Delta ap. Uun a enkelt lunen hää di struum ünlik nöömer: Tibeetisk: Dza Chu (tib. རྫ་ཆུ་), amskrewen tu sjineesk Zaqu (chin. 扎曲 Pinyin Zāqū) Sjineesk: Lancang Jiang (chin. 瀾滄江 / 澜沧江 Pinyin Láncāng Jiāng, „wil struum“) of uk Meigong He (chin. 湄公河 Pinyin Méigōng Hé) Birmaans: Mekaung Myit (birm. မဲခောင္‌မ္ရစ္, Mè‘kaung Myit) Laotisk: Mae Nam Khong (laot. ແມ່ນ້ຳຂອງ [mɛː nâːm kʰɔ̌ːŋ], uk ນ້ຳຂອງ [nâːm kʰɔ̌ːŋ]; Mae Nam Khong) Thai: Mae Nam Khong (thai. แม่น้ำโขง [mɛ̂ː náːm kʰǒːŋ], of uk แม่โขง [mɛ̂ː kʰǒːŋ]; RTGS Mae Nam Khong) Khmer-spriak: Mekongk uk wel Tonle Mekongk (khmer ទន្លេមេគង្គ Tonle Mekongk), Tonle Thom (ទន្លេធំ Tonle Thom, „Großer Fluss“) Wjetnameesk: Song Me Kong (viet. Sông Mê Kông), uk wel: Song Lon (viet. Sông Lớn, „Großer Fluss“), of Song Cuu Long (viet. Sông Cửu Long, „njüügen-draager-struum“) Iintoochregiuun Artikel Mekong uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Commonskategorii: Mekong – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28622", "contents": "Tiibet as en huuchlun uun Madelaasien, hat woort uk üs saag faan a welt betiakent. Uun't süüden lei a Himalayaberger. Bit uun't 20. juarhunert wiar Tiibet en aanjen stoot. Daalang hiart Tiibet tu Sjiina, det woort oober ei aueraal gudkäänd. Sant 1959 jaft at en tibeetisk eksiilregiarang, det woort oober uk ei aueraal gudkäänd. Sodenang as di staatus ünseeker. Oner sjineesk regiarang as Tiibet apdiald tu Autonoom Regiuun Tiibet mä't hoodstääd Lhasa autonoom dialregiuunen uun a sjineesk prowinsen Qinghai, Sichuan, Yunnan an Gansu. Dialen faan't histoorisk Tiibet lei daalang uk uun Pakistaan, Indien, Neepal, Bhuutaan an Mjanmaar. Wikivoyage Raisfeerer: Tiibet (sjiisk) Commonskategorii: Tiibet – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28627", "contents": "At Autonoom Regiuun Tiibet (西藏自治区 Xīzàng zìzhìqū (Pinyin), བོད་རང་སྐྱོང་ལྗོངས་ bod rang skyong ljongs (tibet.)) as ian faan fiiw autnoom regiuunen uun Sjiina. Det hoodstääd as Lhasa. Hat as 1 268 947 km² grat an amfaadet di gratst dial faan't kulturrregiuun Tiibet. Diar wene 3,3 miljuun minsken (2016). 2015 wiar diar 7 distrikten: Lhasa Nagqu Nyingchi Ngari Qamdo Shannan Xigazê Commonskategorii: Autonoom Regiuun Tiibet – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tiibet (sjiisk)"}
{"id": "28631", "contents": "Lhasa (tibeetisk ལྷ་ས་ Wylie lha sa, uk Lasa; sjineesk 拉薩 / 拉萨, Pinyin Lāsà) as det hoodstääd faan't Autonoom Regiuun Tiibet uun Sjiina. Lhasa as uk di kulturel madelponkt faan't regiuun Tiibet. Diar wene amanbi 475.000 minsken (2000). Commonskategorii: Lhasa – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Lhasa (sjiisk)"}
{"id": "28635", "contents": "At Wylie transliteration woort brükt, am tibeetisk skraft tu latiinsk skraft amtusaaten. Hat as näämd efter Turrell Wylie."}
{"id": "28637", "contents": "At Laotisk spriak (ພາສາລາວ – phasa lao), of ianfach Lao as det amtspriak uun Laos an nai mä't Thai. Laotisk hää hör aanj laotisk skraft. Ferdialang faan a Tai-Kadai-spriaken uun Süüduast-Aasien. Süüdwaastelk Tai as orangj. Ferdialang faan't Laotisk: jonkblä: muarhaidspriak laachtblä: manertaalspriak Lao. Ethnologue, ufrepen di 20. Oktuuber 2013 (ingelsk). Wikipedia üüb Laotisk"}
{"id": "28640", "contents": "A Süüdwaastelk Tai spriaken san det gratst skööl faan a Tai-Kadai spriaken. Jo wurd uun Süüduastaasien spreegen an san aaltumaal temelk nai mäenööder. Wichtag spriaken diar san Thai an Lao, a amtspriaken faan Thailun an Laos. Thai (Thailun), 20 miljuun spreegern, + 40 miljuun tuliarden Isan (Thailun, Laos), 15 miljuun spreegern Lanna (Thailun, Laos), 6 miljuunen Süüd-Thailuns (Thailun), 4,5 miljuunen Shan (Mjanmaar), 3,3 miljuunen Lao (Laos), 3 miljuunen Phu Thai (Thailun, Wjetnam, Laos), 800.000 Tai Dam (Wjetnam, Laos), 800.000 Tai Lü (Sjiina, Wjetnam, Thailun, Laos, Mjanmaar), 700.000 Tai Nüa (Sjiina, Wjetnam, Thailun, Laos), 650.000 Tai Dón (Wjetnam, Laos), 500.000 Phuan (Thailun, Laos), 300.000 Tai Daeng (Wjetnam, Laos), 165.000 Khün (Mjanmaar), 120.000 Tai Hongjin (Sjiina), 85.000 Nyaw (Thailun), 50.000 Tai Ya (Sjiina), 50.000 Thai Song (Thailun), 30.000 Tai Thanh (Wjetnam), 20.000 Khamti (Assam, Mjanmaar), 13.000 Yong (Thailun), 13.000 Tai Hang Tong (Wjetnam), 10.000 Phake (Assam), 5.000 Tai Long (Laos), 4.800 Aiton (Assam), 1.500 Pa Di (Sjiina, Wjetnam), 1.300 Tày Sa Pa (Wjetnam), 300 Thu Lao (Wjetnam), 200 Khamyang (Assam), 50 Pu Ko (Laos), ? Tay Tac (Wjetnam), ? Turung (Indien), ? Ahom (Assam), spriak faan a könger faan Assam an hör krooniken, uun't 19. juarhunert ütjstürwen. Süüdwaastelk Tai spriaken san üüb"}
{"id": "28642", "contents": "Isaan (thai: ภาษาอีสาน, ütjspriak: [pʰaːsǎː ʔiːsǎːn]) as en nööm för en hialer rä spriakwiisen faan a Süüdwaastelk Tai spriaken. Jo wurd spreegen uun't regiuun Isaan uun't nuurduasten faan Thailun. Jo san en auergungspriak tesken Thai an Laotisk, oober wel wat naier bi't Laotisk. Jüst so üs bi Nuurdfresk jaft at faan Isaan nian standard spriakwiis. Skrewen woort Isaan ei föl, an wan, do miast mä't Thai skraft. Regiuun Isaan - Thailun Süüdwaastelk Tai spriaken (orangj) Isaan spriaken (bleedgreen) Ethnologue:Thai, Northeastern J. Draper: Isan: the planning context for language maintenance and revitalization (Memento faan di 6. Marts 2008 uun't Internet Archive) (ingelsk), ufrepen di 4. Detsember 2011"}
{"id": "28650", "contents": "RTGS as det ufkörtang för Royal Thai General System of Transcription. Det san amtelk reegeln, huarefter det Thai spriak mä latiinsk buksteewen skrewen wurd koon. Jo wurd t.b. brükt för struatenskilten uun eder Thai skraft an latiinsk skraft. RTGS as oober en temelk ianfach amskriiwang, hat wiset t.b. ei uun, of en wokaal lung of kurt as."}
{"id": "28655", "contents": "Chongqing (sjineesk 重慶市 / 重庆市, Pinyin Chóngqìng Shì, W.-G. Ch'ung-ch'ing Shih, uk Chungching Shih, iar uk Chungking of Tschungking, ufkört: 渝, yú) as en prowinsfrei gratstääd uun Sjiina, huar a struumer Jialing Jiang an Jangtsekiang tuupluup. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Chongqing Wikivoyage Raisfeerer: Chongqing (sjiisk)"}
{"id": "28656", "contents": "ff A Rocky Mountains san en beragkeed uun Nuurdameerikoo. Jo san di nuurdelk dial faan a Amerikoonsk Kordilleren. Jo ferluup faan süüdsüüduast tu nuurdnuurdwaast. Di huuchst berag diar as a Mount Elbert mä 4401 meetern hööchde. A Rocky Mountains san en weederskeel tesken Pasiifik an Atlantik. Miast haa's diar waastelk winj, an di focht rinjt ham uun a berger uf. Sodenang as't uun't waasten wiat an uun't uasten faan a Rockys temelk drüg. Diar lei a Great Plains. Di stoot Oklahoma diar woort uk dust bowl, det ment stoofbak näämd. Bi a Rocky Mountains stupe tau grat kontinentaalplaaden tuup. Det Pasiifik-plaad trakt jin det Nuurdameerikoo-plaad an laft det huuch. Sodenang sticht det Nuurdameerikoo-plaad ap, an huar't apbräächt, kem wulkaaner tu dais. Uun Kalifornien bi a Pasiifikküst komt at diarauer uk flooksis tu eerdbeewrin. Rockys uun Colorado Colorado A snä smolt uun Colorado Commonskategorii: Rocky Mountains – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28662", "contents": "A Baikalsia of ianfach Baikal (rüsk о́зеро Байка́л osero Baikal, burjaatisk Байгал Bajgal) as en sia uun Sibiirien. Mä 1642 meetern as hi di jipst an mä muar üs 25 miljuun juar di äälst swetweedersia üüb a eerd. Hi lääpt uf auer di struum Angara, do widjer auer Jenisej an Karasia iinuun't Arktisk Sia. Sant 1996 as det Baikalregiuun weltnatuurarewdial. Baikal bi Listwjanka Eilun Olchon Papiirfabriik Baikalsk Baikalsia uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Commonskategorii: Baikalsia – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Baikalsia (sjiisk)"}
{"id": "28666", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Bangladesch wiset di code för 64 Distrikte und acht übergeordneten Divisionen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Bangladesch BD), di ööder as di code för die Division (Buchstabe) und den Distrikt (zweistellige Zahl). ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "28668", "contents": "A Ganges (Sanskrit, f., गंगा of गङ्गा, Gaṅgā) as 2.600 km lung, an di ööderlingst struum faan Indien an Bangladesch. Hi ferlääpt uun't süüden faan't Himalaya. Knaap huar üüb a welt wene muar minsken üüb ään plak. För a Hindus as di Ganges halag. Hi as furchboor fül. Huar a Ganges mä a Brahmaputra tuuplääpt, het hi Padma an lääpt do ütj uun a Golf faan Bengaalen. Diar luup Alaknanda an Bhagirathi tuup, an het nü Ganges Gangesdelta Hardinge-brag Pilgern bi a Ganges Pegeldooten bi Farakka GRDC-Peegeldooten Sharad K. Jain, Pushpendra K. Agarwal, Vijay P. Singh: Hydrology and water resources of India. New York 2007, S. 336. Commonskategorii: Ganges – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28669", "contents": "Di Brahmaputra (Sanskrit för „Sön faan Brahma“) as di hoodtwiig faan a struum Meghna, di struum mä't huuchst weederlääst uun Aasien. Hi lääpt tuup mä a Ganges an het do Padma, iar hi uun a Indisk Oosean ütjlääpt. A Brahmaputra lääpt troch trii lunen: Sjiina, Indien an Bangladesch, an hää diar uk ööder nöömer: Yarlung Tsangpo, Siang, Dihang an Jamuna. Boowerluup uun Tiibet Onerluup GRDC: Ganges Basin. Station Bahadurabad. Commonskategorii: Brahmaputra – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28673", "contents": "A Indus (Sanskrit सिन्धु Sindhu, Urdu ‏سندھ‎) as mä em lengde faan 3.180 km di lingst struum uun't indisk regiuun an di wichtagst struum uun Pakistaan. Müs faan a struum Zanskar (boowen) iin uun a Indus (lachts) uun Ladakh Struumbaad naibi Skardu Artikel Indus uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Commonskategorii: Indus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28675", "contents": "Di Victoriasia (Victoria Nyanza) leit uun Uastafrikoo an hiart dialwiis tu a lunen Tansania, Uganda an Keenia. Hi as di traadgratst sia efter't Kaspisk Sia an a Boower Sia, an di öödergratst swetweedersia üüb a eerd. Trinjam di gratst sia uun Afrikoo lewe amanbi 30 miljuun minsken. Uun Uganda: Kampala, Entebbe an Jinja. Uun Keenia: Kisumu. Uun Tansania: Mwanza. Trinjam a Victoriasia ferlääpt at Rift (ruad), di Grat Afrikoonsk Gruug Database for Hydrological Time Series of Inland Waters (DAHITI) - Victoria, Lake Commonskategorii: Victoriasia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28678", "contents": "Di Tanganjikasia as di öödergratst sia uun Afrikoo an di sääkstgratst üüb a eerd. Trinjam lei a lunen Demokraatisk Republiik Kongo, Tansania, Sambia an Burundi. Di sia leit uun a Grat Afrikoonsk Gruug (Rift). Faskern uun Burundi Commonskategorii: Tanganjikasia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28679", "contents": "A Grat Afrikoonsk Gruug (ingelsk Great Rift Valley of East African Rift System (EARS)) as en regiuun uun Uastafrikoo, huar tau kontinentaalplaaden ütjenööderriiw. Uun a leetst 35 miljuun juar san det Araabisk plaad efter uasten an det Afrikoonsk plaad efter waasten waanert. Faan sin nuurdelk aanj uun Syrien bit uun't süüden uun Mosambik as hi 6.000 km lung. Koord lachts: Madelafrikoonsk Gruug mä a Tanganjikasia uun, an Uastafrikoonsk Gruug. Diar tesken: a Victoriasia. Commonskategorii: Grat Afrikoonsk Gruug – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28683", "contents": "A Grat Sian san en skööl faan fiiw sian uun Nuurdameerikoo. Jo lei dialwiis uun a USA an dialwiis uun Kanada. Jo luup uf auer a Saint-Lawrence-Struum iin uun a Atlantik. Eriesia (Lake Erie) Huronsia (Lake Huron) Michigansia (Lake Michigan) Boower Sia (Lake Superior) Ontariosia (Lake Ontario) Tesken a Eriesia an a Ontariosia fäält det weeder uf uun a Niagara Weederfaaler. Commonskategorii: Grat Sian – Saamlang faan bilen of filmer 45.810555555556-84.6825Koordinaaten: 45° 48′ 38″ N, 84° 40′ 57″ W"}
{"id": "28687", "contents": "At Great Barrier Reef leit föör't nuurduastküst faan Austraalien. Hat as det gratst tuuphingin regiuun faan muar üs 2.900 enkelt koralenraber üüb a eerd. 1981 as hat faan a UNESCO üs weltnatuurarewdial gudkäänd wurden. Hat woort uk üs ään faan a natüürelk sööwen weltwonern betiakent. Hat as amanbi 2.300 km lung an namt en weederflaak faan 34.870.000 ha iin. At Great Barrier Reef woort faan stiankoralen apbaud. Wan jo ufsterew, blaft diar en stianhard skel auer, huar weder ööder koralen üüb apbau. Sodenang wääkst en koralenrab suutjis, oober stüdag amhuuch. Uun't Great Barrier Reef lewe 359 slacher faan stiankoralen. An jo haa det gratst, faan laben organismen apracht struktuur skeeben. Sodenang as en leewentsrüm apwoksen för 80 ööder slacher faan koralen, muar üs 1.500 slacher faan fask, 1.500 swaampen, 5.000 wokdiarten, 800 puurthidjeten, 500 slacher song an 215 fögelslacher. A siagrünj, faan en fliiger ütj knipset En koralenguard Koralenrab mä en bläen siastäär (Linckia laevigata) En skorpionfask (Pterois antennata) En dokterfask (Chelmon rostratus) Skiltpod (Chelonia mydas) Commonskategorii: Great Barrier Reef – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Great Barrier Reef (sjiisk)"}
{"id": "28689", "contents": "30.70532.344166666667 Di Sueskanaal (uk Suezkanaal, araabisk ‏قناة السويس‎‎ Qanāt as-Suwais) as en kanaal uun Egypten tesken a huuwenstääden Port Said an Port Taufiq bi Sues. Hi ferbanjt at Madlunsia mä't Ruad Sia. Sodenang as di wai faan a Nuurdatlantik tu a Indik aal wat kurter, an a skeb säär ei trinj am Süüd-Afrikoo siil. Hi as at geograafisk grens tesken Afrikoo an Aasien. Di 17. Nofember 1869 as di kanaal klaarsteld wurden. Doomols wiar hi 146 km lung. 2009 as hi jiper maaget wurden, an mä sin aanjer uun't nuurden an süüden as hi nü 193,3 km lung. 2015 san enkelt sleufen ferkört wurden, so dat hi nü tumanst üüb ään wai wat kurter wurden as. Uun det juar as hi faan 17.483 skeb befäären wurden. Di Sueskanaal hää nian slüüsen, auer di weederstant üüb eder ääg bal likedenang as. Satelitenbil faan a kanaal mä a Batersia maden uun Iinfaart bi Port Said En ööletanker üüb a kanaal Kanaalbrag bi El Qantara Containerskap üüb a Batersia Commonskategorii: Sueskanaal – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sueskanaal (sjiisk)"}
{"id": "28690", "contents": "En kanaal as en konstelk weederstruat, am tau sian tu ferbinjen. Det kön smääl gruuger wees, am di weederstant ütjtugliken, of uk böös graten för a skapsferkiar. Madellunkanaal naibi Minden Kanaal uun Franzensbad (Tschechien) Canal à Zaandam, moolet bil faan Claude Monet (1871) Kanaal faan Korinth Commonskategorii: Kanaalen – Saamlang faan bilen of filmer Slüüs"}
{"id": "28691", "contents": "En slüüs as en bauwerk, am tau weederstruaten mä ünlik weederstant tu ferbinjen. Commonskategorii: Slüüsen – Saamlang faan bilen of filmer Kanaal"}
{"id": "28695", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Panama wiset di code för tjiin prowinsen (provincias) an trii teritoorien. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Panama PA), di ööder as di code för at prowins of at teritoorium. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenstabel mä luncodes. ISO 3166-1, Referenstabel mä luncodes för domainnöömer"}
{"id": "28698", "contents": "9.08-79.68 Di Panamakanaal as en konstelk weederstruat swäärs troch Panama. Hi ferlääpt faan Nuurdwaast tu Süüduast an as 82 km lung. Di kanaal ferbanjt a Atlantik uun't nuurden mä a Pasiifik uun't süüden. Di kanaal spaaret en widjen amwai trinj am Kap Hoorn of troch det Magellanstruat (Süüdameerikoo). Di Panamakanaal as 1914 klaarsteld wurden an woort faan amanbi 14.300 skeb arke juar befäären. Bit 2016 küd diar bluas skeb bit 4.600 TEU trochkeer (Pananmax-skeb). Faan 2007 bit 2016 as di kanaal ütjhbaud wurden, an nü kön diar skeb mä 14.000 TEU troch. Am di weederstant tesken Atlantik an Pasiifik ütjtugliken, san diar trii gewaltag slüüsen baud wurden. Koord an profiil faan a kanaal Gatun-slüüsen Pedro-Miguel-slüüs Miraflores-slüüsen Commonskategorii: Panamakanaal – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Panamakanaal (sjiisk)"}
{"id": "287", "contents": "Prag (aw Tschechisch: Praha) as jü hoodstää foon Tschechien än iinj foon 14 regioone. Deer booge 1.308.632 manschne (2019). Sjiisklun Berlin, Tjüschlönj. Belgien Brüssel, Bälgien Ferianagt Stooten Chicago, Feriinde Stoote Sjiisklun Frankfurt am Main, Tjüschlönj Sjiisklun Hamborj, Tjüschlönj Jaapan Kyoto, Jaapaan Ferianagt Stooten Miami-Dade County, Feriinde Stoote Sjiisklun Nürnberg, Tjüschlönj Ferianagt Stooten Phoenix, Feriinde Stoote Taiwan Taipeh, Taiwan Prag - Praha Czech Republic: Regions and Major Cities, citypopulation.de Czech Republic: Prague City, citypopulation.de"}
{"id": "28701", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Nigeria wiset di code för 36 Bundesstaaten und das Federal Capital Territory um die Hauptstadt Abuja. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Nigeria NG), di ööder as di code för den Bundesstaat. Di code as tuleetst di 21. Jüüne 2000 (PDF) feranert wurden. Bei der Aktualisierung im ersten Newsletter (ISO 3166-2:2000-06-21) wurden die Bundesstaaten Bayelsa, Ebonyi, Ekiti, Gombe, Nassarawa und Zamfara zu den bestehenden hinzugefügt. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "28703", "contents": "6.45305555555563.3958333333333Koordinaaten: 6° 27′ N, 3° 24′ O Lagos wiar det hoodstääd an as det gratst stääd faan Nigeeria. Diar wene 22 miljuun minsken. Diarauer henwech as't sogoor det gratst stääd uun Afrikoo, noch grater üs Kairo. Mä't suwereniteet faan Nigeeria 1960 wiar tuiarst Lagos det hoodstääd, 1991 as't faan Abuja ufliaset wurden. Lagos as tuupsaat faan 16 Local Government Areas (LGA), det san eegentelk 16 enkelt stääden. Uun Lagos sat a wichtagst huuchskuulen an teootern, hat as di wiartskapelk an kulturel madelponkt faan't hialer lun. Det stääd Lagos namt di gratst dial faan a bundesstoot Lagos iin. 16 faan 20 LGAs hiar tu't stääd Lagos. Lagos leit uun a wakselwiat troopen, huart auer't hialer juar warem as, mä en loong rintidj uun a nuurd-somer. Commonskategorii: Lagos – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Lagos (sjiisk)"}
{"id": "28706", "contents": "Hongkong, ufkört: HK (sjineesk 香港, Pinyin Xiānggǎng, Jyutping Hoeng1gong2, Yale Hēunggóng, kantoneesk Hêng1gong2, ingelsk Hong Kong ‚gud stirmin huuwen‘, ufk: 港) as en gratstääd an en aparte ferwaltet regiuun uun't süüden faan Sjiina. Diar wene gud sööwen miljuun minsken üüb 1106 kwadrootkilomeetern. Hongkong as en bedüüden wiartskap- an finansstääd. Hongkong wurd uun a Iarst Opiumkriich 1841 faan't Ferianagt Könangrik besaat, an 1843 tu en britisk krüünkolonii. 1997 as det stääd weder tu Sjiina auerden wurden. Daalang as Hongkong en aparte ferwaltet regiuun mä en grat autonomii. Di sjineesk stoot fersjükt oober muar an muar iinflööd üüb det stääd tu nemen. 2019 as't diarauer tu grat ünrauen kimen. Det ööder aparte ferwaltet regiuun Macau an Hongkong san auer en brag mäenööder ferbünjen. Hongkong hää 18 distrikten (十八區 / 十八区, Shíbā Qü, Jyutping Sap6baat3 Keoi1, ingelsk 18 districts) uun trii regiuunen: Regiuun Nei Teritoorien – 新界區: 1. Islands, 2. Kwai Tsing, 3. North, 4. Sai Kung, 5. Sha Tin, 6. Tai Po, 7. Tsuen Wan, 8. Tuen Mun, 9. Yuen Long Regiuun Kowloon – 九龍區: 10. Kowloon City, 11. Kwun Tong, 12. Sham Shui Po, 13. Wong Tai Sin, 14. Yau Tsim Mong Regiuun Hong Kong Island – 港島區: 15. Central and"}
{"id": "28710", "contents": "19.419444444444-99.1455555555562310Koordinaaten: 19° 25′ N, 99° 9′ W Meksiko Stääd (spoonsk Ciudad de México [sjuˈða(ð) ðe ˈmexiko], bit 2016 México D.F.) as det hoodstääd faan Meksiko.Diar wene knaap njügen miljuun minsken. Uun't hoodstäädregiuun (Zona Metropolitana del Valle de México (ZMVM) wene auer 20 miljuunen. Meksiko Stääd hää 16 distrikten (delegaciones), an jo haa weder letjer colonias mä hör kwartiaren (barrios). Meksiko Stääd leit uun a troopen, huar't auer't hialer juar warem as mä en rintidj uun a nuurd-somer. Auer det stääd so huuch leit, woort at oober ei so furchboor hiat. Berlin, Sjiisklun (sant 1993) Cuzco, Peruu (sant 1987) Dolores Hidalgo, Meksiko (sant 2008) Havanna, Kuuba (sant 1997) Los Angeles, Ferianagt Stooten (sant 1969) Madrid, Spoonien (sant 1983) Nagoya, Jaapan (sant 1978) San Salwadoor, El Salwadoor (sant 1979) São Paulo, Brasiilien (sant 2011) Seoul, Süüdkorea (sant 1993) Frida Kahlo INEGI: Panorama sociodemográfico del Distrito Federal INEGI: [1] WMOWorld Weather Information Service: Mexico. World Meteorological Organization, ufrepen de 13. Deetsember 2011. ; wetterkontor.de Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. Commonskategorii: Meksiko"}
{"id": "28715", "contents": "At Prefektuur Tokio (japoonsk 東京都 Tōkyō-to, ingelsk Tokyo Prefecture of Tokyo Metropolis, of ianfach Tokyo) as en prefektuur uun't Regiuun Kantō uun Jaapan. Diar wene knaap 14 miljuun minsken. Det prefektuurhoodsteed as Shinjuku (uun't Stääd Tokio). At prefektuur Tokio amfaadet det eegentelk Stääd Tokio (at hoodstääd faan Jaapan) mä 23 distrikten an knaap 10 miljuun iinwenern; an diartu kem noch 39 amlungemeenen mä gud 4 miljuun iinwenern. At Stääd Tokio hää 23 distrikten (special wards) bütj 39 amlungemeenen. Tu't Prefektuur Tokio hiar uk noch a Nampō-shotō (süüdelk eilunen), diar dialwiis bit 2.000 km ütj efter süüdsüüduast uun a Pasiifik lei, a Izu-Eilunen an Ogasawara-Eilunen: Sjiisklun Berlin, Sjiisklun (sant 1994) Indoneesien Jakarta, Indoneesien (sant 1989) Egypten Kairo, Egypten (sant 1990) Ruslun Moskau, Ruslun (sant 1991) Ferianagt Stooten New York, USA (sant 1960) Frankrik Paris, Frankrik (sant 1982) Sjiina Peking, Sjiina (sant 1979) Itaalien Rom, Itaalien (sant 1996) Korea Sud Seoul, Süüdkorea (sant 1988) Ferianagt Könangrik London, Ferianagt Könangrik (sant 2015) Japan Meteorological Agency: Klimainformationen Tokio, 1981–2010. World Meteorological Organization, ufrepen de 1. Jüüle 2013. wetterkontor.de: Klimainformationen Sonnenschein/Wassertemperatur Tokio. Ufrepen de 1. Jüüle 2013. Commonskategorii: Tokio – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tokio (sjiisk)"}
{"id": "28722", "contents": "-34.599722222222-58.381944444444Koordinaaten: 34° 36′ S, 58° 23′ W Buenos Aires [ˈbwenos ˈai̯ɾes] as det hoodstääd faan Argentiinien. Hat as näämd efter det Halag Santa María del Buen Ayre an leit bi a Rio de la Plata. Trinjam det eegentelk stääd mä knaap 3 miljuun iinwenern lewe sowat 13 miljuun minsken uun det metropoolregiuun Gran Buenos Aires. Det stääd Buenos Aires täält üs en aanj prowins. Efter süüden tu leit det Prowins Buenos Aires, diar hiart det stääd oober ei mä tu. Buenos Aires hää 15 communas C1 bit C15, an jo ferwalte 48 stääddialen (barrios): C1: Retiro, San Nicolás, Puerto Madero, San Telmo, Montserrat an Constitución C2: Recoleta C3: San Cristóbal an Balvanera C4: La Boca, Barracas, Parque Patricios an Nueva Pompeya C5: Almagro an Boedo C6: Caballito C7: Flores an Parque Chacabuco C8: Villa Soldati, Villa Riachuelo an Villa Lugano C9: Parque Avellaneda, Liniers an Mataderos C10: Villa Real, Monte Castro, Versalles, Floresta, Vélez Sársfield an Villa Luro C11: Villa General Mitre, Villa Devoto, Villa del Parque an Villa Santa Rita C12: Coghlan, Saavedra, Villa Urquiza an Villa Pueyrredón C13: Belgrano, Núñez an Colegiales C14: Palermo C15: Chacarita, Villa Crespo, La Paternal, Villa Ortúzar, Agronomía an Parque Chas Postcode ZIP"}
{"id": "28726", "contents": "-23.5-46.616666666667Koordinaaten: 23° 30′ S, 46° 37′ W São Paulo [ˈsɐ̃w ˈpawlu] (portugiisk för Sankt Paulus) as det hoodstääd faan di bundesstoot São Paulo uun Brasiilien. Hat as det gratst stääd uun Brasiilien an diar di wiartskap-, finans- an kultuurmadelponkt. Uun São Paulo wene gud 12 miljuun minsken, uun det metropoolregiuun Grande São Paulo san't 21 miljuunen. Diarmä as São Paulo det gratst stääd uun Süüdameeriko an ian faan a gratst stääden üüb a hialer eerd. Sao Paulo as iindiald tu 32 onerprefektuuren (subprefeituras of Prefeituras regionais), diar uun 9 ferwaltangsregiuunen (zonas) lei: IBGE: São Paulo – Panorama. Uun: cidades.ibge.gov.br. 1. Jüüle 2018, ufrepen di 31. August 2019 (brasiliaans Portugiisk). Histórico | Prefeitura Regional Sapopemba. Uun: gov.br. www.prefeitura.sp.gov.br, ufrepen de 21. September 2018 (brasiliaans Portugiisk). Detdiar onerprefektuur as iarst 2013 iinracht wurden. Commonskategorii: São Paulo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: São Paulo (sjiisk)"}
{"id": "28731", "contents": "18.96666666666772.833333333333Koordinaaten: 18° 58′ N, 72° 50′ O Mumbai (Marathi: मुंबई, Mumbaī [ˈmumbəi]), bit 1996 Bombay, as det hoodstääd faan di bundesstoot Maharashtra uun Indien, an det wichtagst huuwenstääd faan't hialer lun. Mä 15 miljuun iinwenern an bal 29 miljuunen, wan dü det amlun märeegenst hiart hat tu a gratst stääden faan a welt. Di stäädmadelponkt leit üüb en hualeweilun, diar uun't Araabisk Sia iinraaget. Det stääd as apdiald tu 24 distrikten (wards) uun't banenstääd (Mumbai City) an föörstääd (Mumbai Suburban): Kwel: Municipal Corporation of Greater Mumbai, 2001 Mumbai leit uun a troopen, huar't auer't hialer juar hiat as, mä en rintidj uun a nuurd-somer. Miast weit a winj faan nuurduast an as drüg, oober uun a somer kiart di winj am an brangt focht faan waasten, det as di somermonsuun. Efter:MCGM Wääbsteed faan't MCGM Commonskategorii: Mumbai – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Mumbai (sjiisk)"}
{"id": "28734", "contents": "33.50972222222236.309166666667Koordinaaten: 33° 30′ 35″ N, 36° 18′ 33″ O Damaskus [daˈmaskʊs] (araabisk ‏دمشق‎ Dimaschq, DMG Dimašq),(türkisk/osmaansk]] Şam) as det hoodstääd faan Syrien an faan't Gouvernement Rif Dimaschq Diar wene 1,8 miljuun minsken, mä't amlun diartu san't 2,8 miljuunen (2010). Damaskus as ian faan a äälst stääden üüb a welt. Turkei Ankara, Türkei Turkei Denizli, Türkei Turkei Istanbul, Türkei Argentiinien Buenos Aires, Argentiinien Ferianagt Araabisk Emiraaten Dubai, Ferianagt Araabisk Emiraaten Armeenien Jerewan, Armeenien Spoonien Málaga, Spoonien Brasiilien São Paulo, Brasiilien Commonskategorii: Damaskus – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Damaskus (sjiisk)"}
{"id": "28737", "contents": "35.751.416666666667Koordinaaten: 35° 42′ N, 51° 25′ O Teheraan (persisk ‏تهران‎‎ Tehrān, uk ‏طهران‎‎ Ṭehrān /teɦˈrɔːn/, ingelsk Tehran, fransöösk Téhéran) as det hoodstääd faan Iraan, an uk faan det Prowins Teheraan. Uun det stääd lewe knaap 9 miljuun minsken, mä't amlun diartureegent san't sowat 20 miljuunen. Teheraan as di wiartskapelk an kulturel madelponkt faan't lun. Flag, Stääd, Lun (sant wan) Commonskategorii: Teheraan – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Teheraan (sjiisk)"}
{"id": "28744", "contents": "21.422539.826111111111Koordinaaten: 21° 25′ N, 39° 50′ O Mekka (araabisk ‏مكة‎, DMG Makka) as en stääd mä 1.484.858 iinwenern (2010) uun't waastelk Saudi-Araabien. Diar stäänt at Kaaba, det as en wichtag halagdoom faan a Islaam. Arke juar raise diar ~2,5 miljuun minsken hen tu't pilgerrais Hadsch. Mekka as uk det hoodstääd faan't Prowins Mekka. Uun Mekka stun a Abraj Al Bait Towers, a traadhuuchst hüsang faan a welt. Commonskategorii: Mekka – Saamlang faan bilen of filmer Mohamed"}
{"id": "28748", "contents": "d1 Kalkutta, amtelk Kolkata (bengaals কলকাতা, IAST: Kalkātā; ingelsk bit 2001 Calcutta), as det hoodstääd faan di bundesstoot Waastbengaalen uun Indien. Diar lewe 4,5 miljuun iinwenern, mä't amlun tuup san't auer 14 miljuunen. Kalkutta as 1690 britisk wurden, üs det Britisk Uastindien Kompanie ham heer uunsiidelt hää. Bit 1911 wiar Kalkutta hoodstääd faan Britisk Indien, daalang as't ian faan a gratst stääden uun Indien, an uk en wichtag pilgerstääd faan a Hindus. Kalkutta hää 15 distrikten (Boroughs I bis XV) mä 141 stääddialen (Wards). Det stäädregiuun mä't amlun woort so iindiald: Old Kolkata: Sutanuti – Chitpur, Baghbazar, Sobhabazar, Hatkhola Kolkata – Dharmatala, Bowbazar, Simla, Janbazar Gobindapur – Hastings, Maidan, Bhowanipur New Kolkata: North – Sinthi, Cossipore, Gughudanga South – Tollygunge, Kidderpore, Behala East – Salt Lake, Beliaghata, Topsia West – Hooghly river Greater Kolkata: East – Kalyani bis Budge Budge West – Baruipur bis Bansberia Pakistaan Karatschi (Pakistaan) Sjiina Kunming an Guangzhou (Sjiina) Ferianagt Stooten Long Beach, CA (Ferianagt Stooten) Itaalien Neapel (Itaalien) Ukraine Odessa (Ukraine) Korea Sud Incheon (Süüdkorea) Kalkutta leit uun a troopen, huar't auer't hialer juar hiat as. Uun a somer as rintidj, auer mä a monsuun di winj dreit an nü focht faan sia brangt. Census"}
{"id": "28750", "contents": "Monsuun (faan araabisk ‏موسم‎‎ mausim ‚Juarstidj‘) as en widjloftag winjferanerang bi a auergung faan a troopen tu a subtroopen, diar, huar normoolerwiis a pasaat weit. Wan a san uun a (nuurd-)somer efter nuurden waanert, do skinjt hat bi a nuurdelk kiarkreis lik faan boowen deel, an diar woort at furchboor hiat. Det hiat loft sticht ap an tjocht loft faan ööder regiuunen uun. Uun Indien komt nü nian drüg loft muar faan nuurduast, man diarför fochtag loft faan süüdwaast of süüduast. Det hää auer a Indik föl focht apnimen, an wan det nü üüb lun draapt, sticht hat ap an rinjt ham uf. Di rin häält auer flook wegen uun an suragt för föl komer bi a minsken. Nü feer a struumer föl muar weeder üs normool, an auerspeel dialwiis at lun. Fööraal Bangladesch last oner didiar furchboor rin arke juar. Man uk uun Waastindien (tiaknang rochts boowen) an Pakistaan wurd a minsken knaap her auer di rin. Uun a wonter kiart ham det ales am (tiaknang rochts oner), an nü weit keelag, drüg loft faan a berger deel tu a küsten. Commonskategorii: Monsuun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28753", "contents": "Pasaat (portugiisk passar ‚pasiare‘, ‚föörbitji‘) as en stüdagen winj uun a nuurdelk an süüdelk troopen trinjam a hialer eerd. Üüb a nuurdelk eerdheleft weit hi faan nuurduast, üüb a süüdelk eerdheleft faan süüduast. Uun a maden diartesken weit at bal goorei, det as det banertroopisk konwergens (ITC, faan ingelsk: inter-tropical convergence) of ekwatoriaal jipdrukrön. A sialidj sai diar kalmen tu, faan fransöösk calme of ingelsk calm = raueg, winjstal. Det as oober man en smäälen strimel mä ünseeker winj, diarför haa a sialidj uk di nööm mallungen. Uun a ferluup faan a juarstidjen waanert di pasaatwinj oober muar efter nuurden of efter süüden. Bütjen faan't pasaatregiuun weit üüb a eerd miast en waastwinj. Bi di auergung faan pasaat tu waastwinj as't uk flooksis winjstal, det san a hingstbreetjin an uk mallungen. Wan a siilskeb diar iar fäästseeden haa an ei widjer kaam, skul's hör hingster slaachte, auer det drankweeder knaap wurd, ferlicht komt di nööm diar faan uf."}
{"id": "28754", "contents": "24.8667.01Koordinaaten: 24° 52′ N, 67° 1′ O Karatschi (Urdu ‏كراچى‎‎, Sindhi ڪراچي, ingelsk Karachi) as det gratst stääd uun Pakistaan an hoodstääd faan't prowins Sindh. Bit 1959 wiar Karatschi det hoodstääd faan Pakistaan, det as daalang Islamabad. Mä ~15 miljuun iinwenern as Karatschi ian faan gratst stääden üüb a welt. * SITE ment Sindh Industrial Trading Estate. Karatschi leit uun a nuurdelk troopen, huar't auer't hialer juar temelk warem as. Bluas auer somer komt mä a monsuun en betj rin, ööders as't diar furchboor drüg. Pakistan: Provinces and Major Cities - Population Statistics, Maps, Charts, Weather and Web Information. Ufrepen di 24. Nofember 2017 (ingelsk). Commonskategorii: Karatschi – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Karatschi (sjiisk)"}
{"id": "28761", "contents": "Sankt Petersburg Sankt Petersburg (rüsk Санкт-Петербург, diar sai's uk Piter) as mä knaap 5 miljuun iinwenern det öödergratst stääd uun Ruslun efter det hoodstääd Moskau, an det sjuardgratst uun Euroopa. Hat as näämd efter di apostel Simon Petrus. Det stääd leit uun't nuurdwaasten faan't lun bi a müs faan di struum Newa iin uun a Uastsia. Hat as 1703 faan Peter di Grat grünjlaanj wurden, auer Ruslun en Uastsiahuuwen haa wul. Faan 1914 bis 1924 hää det stääd Petrograd (Петроград) het, an faan 1924 bit 1991 as't efter Wladimir Leenin tu Leeningrad (Ленинград) wurden. Uun St. Petersburg stun 2.300 palasten an slööd, jo san sant 1991 weltkultuurarewdial faan a UNESCO. Uun St. Petersburg stäänt mä en hööchde faan 462 meetern at Lakhta Center, det huuchst hüs faan Euroopa. St. Petersburg hää 18 rajons mä 111 letjer ferwaltangsianhaiden: Commonskategorii: Sankt Petersburg – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sankt Petersburg (sjiisk) Rüs Natschunaalbibleteek Wonterpalast"}
{"id": "28763", "contents": "Di Euphrat ([ˈɔʏ̯frat], ualgreks Εὐφράτης Euphrátēs, araabisk ‏الفرات‎‎, DMG al-Furāt, kurdisk Firat, türkisk Fırat) as di gratst struum uun Fööraasien. Hi komt faan't huuchlun uun a Türkei, an lääpt do widjer troch Syrien an Iraak, ferbanjt ham mä a Tiigris tu a Schatt al-Arab an lääpt ütj uun a Persisk Golf. Det früchtboor regiuun am Euphrat an Tiigris as det Taustruumlun (Mesopotaamien). Euphrat bi Ar-Raqqa, Syrien Euphrat bi Rumkale naibi Zeugma Ianbuum üüb a Schatt al-Arab Artikel Euphrat uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Commonskategorii: Euphrat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28766", "contents": "A Tigris as en struum uun Fööraasien. Hi komt faan't huuchlun uun a Türkei, ferlääpt widjer troch Kurdistaan (Iraak) an ferbanjt haam mä a Euphrat tu a Schatt al-Arab, di uun a Persisk Golf uflääpt. Det früchtboor regiuun am Euphrat an Tiigris as det Taustruumlun (Mesopotaamien). Tigris, Êlih Tigris naibi Diyarbakır Commonskategorii: Tiigris – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28769", "contents": "A Schatt al-Arab, of uk Arvandrud as en struum uun Iraak an Iraan. Dialwiis leit hi üüb a grens tesken jo tau lunen. Hi begant, huar Euphrat an Tiigris tuupluup, an lääpt ütj uun a Persisk Golf. Commonskategorii: Schatt al-Arab – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28788", "contents": "Leonhard Euler (latiinsk Leonhardus Eulerus; * 15. April 1707 uun Baasel; † 7. Septemberjul./ 18. September 1783greg. uun Sankt Petersburg) wiar en matemaatiker an füüsiker faan a Sweits. Hi hää bedüüden bidracher leewert tu't analysis an taalenteorii. Euler as uun a Sweits apwoksen, an hää det huuger skuul uun Baasel besoocht. Sant 1720 hää hi diar studiaret an sin magisterwerk skrewen üüb latiinsk auer det filosofii faan Isaac Newton an Rene Descartes. 1727 kaam hi auer Daniel Bernoulli tu St. Petersburg. Diar kaam hi uk mä Christian Goldbach tuup. 1741 ging hi tu Berlin, 1766 weder tu St. Petersburg. Iarst as hi üüb't rochter uug blinj wurden, sin leetst 12 juar wiar hi haialandaal blinj. Likes kaam bedüüden skraften uun sin leetst juaren ütj. Euler hää 866 skraften ütjden. Euler wiar en grünjleier faan det fääk analysis uun a matematiik. Flook ufkörtangen, diar daalang noch brükt wurd, gung üüb ham turag: e, π, i, sumentiaken ∑, f(x) för funktjuunen. Uun a mechaanik hää Euler werket auer hüdrodünaamik an kreiselteorii, uun a optik auer waagenteorii, an uk auer balistik. Euler hää en skriiwwiis för't rian stemang ütjspikeliaret: Euler sin tuunnäät. Sin skraften san faan E001 bit E866 trochnumeriaret: Mechanica sive motus"}
{"id": "28790", "contents": "Dialektik as en ütjdruk uun a filosofii. Hi ment oober ei aleewen detsalew. Det wurd komt faan greks διαλεκτική (τέχνη), dialektiké (téchne) = ‚konst faan't onerhualang‘; of latiinsk (ars) dialectica = ‚(konst faan't) snaak‘ (steget uk uun det wurd dialoog). Sant at 18. juarhunert woort di ütjdruk oober ööders brükt. Diar gongt at diaram, dat arke ding tau sidjen hää, an det dialektik skal det apklaare. Dialektik as en diskurs, am faan en these an sin antithese tu en synthese tu kemen. Det synthese as do en liasang faan en probleem, of en nei sicht üüb a dingen. För Hegel as at dialektik det jindial faan a metafüsiik, am tu a woorhaid tu finjen. Uun a marxismus as dialektik det wedenskap auer reegeln uun natuur, selskap an seenken."}
{"id": "28791", "contents": "Mä natuur men wi miast det, wat ei faan a minsk skeeben wurden as. at uniwersum di dial faan't realiteet, di ei konstelk, ei faan minsken maaget as, jindial faan kultuur eegenskapen faan dingen det, wat dingen ütjmaaget Tu a natuur hiart at labenen: diarten, plaanten an at ünlabenen: stianer, loft At wedenskap dialt hör feeg diarefter iin, of's jo mä natuur, kultuur of abstrakt dingen befaade. Natuurwedenskapen san: Astronomii Geografii Biologii Medesiin Chemii Füsiik Commonskategorii: Natuur – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Natuur (sjiisk) Wikiquote: Natuur (sjiisk)"}
{"id": "288", "contents": "Prešov as e hoodstää foon e Regjoon Prešov önj jü Slowakäi. Deer booge 84.824 manschne (2021). Dåt gebiit foon Prešov as 70,4 km². Jü inboogertächte as 1.302 manschne pro km². Jü pustliidjtål as 080 01, di forwoolnumer as 421-51 än dåt kfz-kåntiiken as PO. Slovakia: Prešovský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "28802", "contents": "Mechaanik (faan ualgreks μηχανικὴ τέχνη mechané, nordfriisk maskiin) as en fääk faan a füsiik. Diar gongt det am lifen uun reer an krääften. At mechaanik as uun't 17. juarhunert fööraal faan Isaac Newton grünjlaaanj wurden. Hat wiar det iarst modern natuurwedenskap. Commonskategorii: Mechaanik – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Mechaanik (sjiisk) Wikiquote: Mechaanik (sjiisk)"}
{"id": "28806", "contents": "Plasmodium as en skööl faan Chromista uun di stam faan a Myzozoa. Det san liitjelet parasiiten mä man ian sel. Superkingdom Eukaryota Kingdom Chromista Subkingdom Harosa [= \"Supergroup SAR\"] Infrakingdom Halvaria Superphylum Alveolata Phylum Myzozoa Subphylum Apicomplexa Infraphylum Sporozoa Classis Aconoidasida Ordo Haemospororida Familia Plasmodiidae Sköölen: Leucocytozoon mä 3 slacher – Plasmodium mä amanbi 200 slacher Enkelt slacher kön Malaaria ütjliase. At ICD käänt fiiw diagnoosen: B 50 bit B 54. Wikispecies hää en artiikel tu: Plasmodium"}
{"id": "28810", "contents": "Victoria (bäären üüs Princess Alexandrina Victoria of Kent; * 24. Mei 1819 uun Kensington Palace, London; † 22. Janewoore 1901 uun Osborne House, Isle of Wight) wiar faan 1837 tu 1901 köningin faan det Ferianigt Köningrik faan Gratbritanien an Irlun an wiar uk faan 1. Mei 1876 keiserin faan Inje. Hat wiar at foomen faan Edward Augustus, Duke of Kent and Strathearn, an Victoire von Sachsen-Coburg-Saalfeld. Hat wurd köningin efter a duas faan san unkel Wilhelm IV.. Sin efterfuliger wiar hör dring Eduard VII.. Commons: Victoria (Ferianigt Köningrik) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "28812", "contents": "Georg V. (üüb Ingels: George V.; bäären üüs Prince George Frederick Ernest Albert; * 3. Jüüne 1865 uun Marlborough House, City of Westminster, London; † 20. Janewoore 1936 uun Sandringham House, Norfolk) wiar faan 6. Mei 1910 tu san duas köning faan det Ferianigt Köningrik faan Gratbritanien an Irlun (faan 1927 Nuurdirlun) an uk keiser faan Inje. Hi wiar dring faan Eduard VII. an Alexandra faan Denemark."}
{"id": "28816", "contents": "Rääfwirem as nään wirem, man en hidjkraankhaid Hat woort faan swaampen ütjliaset. Üüb a hidj kem miast letj bleesen of ruad steeden, diar furchboor bitj, hal uk tesken a tuaner, huar't warem an fochtag as. Jo bleesen mut ei wechskraabet wurd, ööders ferdialt ham di swaamp amso gauer an jiper. Diar san trii slacher faan swaampen, diar a hidj uungrip: Dermatophyten faan't famile Arthrodermataceae Kwegels-slacher faan't order Saccharomycetales Skemelswaampen faan a ordern Ascomycetes of Zygomycetes Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "28817", "contents": "Hiasmöösk (lat.: Lichen) as en hial aparte leewentsfurem. Hat woort tu a swaampen tääld, as oober uun würelkhaid en tuuplewin (symbiose) faan swaampen mä green algen of blä algen. Hat as nian möösk. At jaft wel son 25.000 slacher hiasmöösk, uun Madeleuroopa san't sowat 2.000. En Cladonia slach En ööder Cladonia slach \"Buumbiarder\" Hypogymnia physodes Cladonia üüb dünemsun Ophioparma ventosa En Cladonia Rhizocarpon geographicum Letharia vulpina Rendiartmöösk (Cladonia rangiferina) Commonskategorii: Hiasmöösk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28818", "contents": "A Cladonia san en skööl faan amanbi 500 slacher Hiasmöösk (Lichen), 100 diarfaan uun Euroopa. Rendiartmöösk Commonskategorii: Cladonia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cladonia"}
{"id": "28833", "contents": "Di Kaarelswaanj (latiinsk Ursa Major, UMa), of uk \"Grat Waanj\" as en grat stäärbil üüb a nuurdelk hemel. Uun flook spriaken het hat \"Grat Beer\". A stäären β an α Ursae Majoris (Merak an Dubhe) wise üüb a Puulstäär hen. A sööwen laacht stäären faan a Kaarelswaanj Kaarelswaanj, Letj Waanj an Puulstäär Commonskategorii: Kaarelswaanj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28836", "contents": "At laachtjuar as en miat för't lengde. Hat woort uun a astronomii brükt för grat waier. At laachtjuar as di wai, di det laacht uun ian juar skaafet (uun a leesag rüm). Det san 9,46 biljuun kilomeetern. (= 9,46 · 1012 km). Uk wan diar det wurd juar uun föörkomt, as det laachtjuar nian miat för't tidj. Uun't SI-süsteem as det ianhaid meeter (m) fäästlaanj auer det faard faan't laacht (= 299.792.458 m/s). Diaram as det laachtjuar en hial taal faan meetern: Amreegang tu ööder ianhaiden: Faan a eerd tu a muun san't ~ 1,28 laachtsekunden. Faan a san tu a eerd san't ~ 497 laachtsekunden (= 8,28 laachtminüten, = 149 597 870 700 meetern, = 1 AE). Faan a san tu a planeet Neptun san't ~ 4,17 laachtstünjen. At aanj faan üs sansüsteem as ~ 16,6 laachtstünjen wech. Di naist stäär Proxima Centauri as ~ 4,24 laachtjuaren wech. Di trochmeeder faan üüs galaksii, at moolkstruat as 170.000 bit 200.000 laachtjuaren. Di wai bit tu't naist galaksii, at Andromedagalaksii as 2,4 bit 2,7 miljuunen laachtjuaren. Bit tu't aanj faan't uniwersum san't ~ 46,6 miljaarden laachtjuaren."}
{"id": "28840", "contents": "At skiinboor magnituud (mag) as en miat diarför, hü laacht wi en stäär sä kön. Je letjer det taal, am so laachter as hi. Ufkört woort det skiinboor magnituud mä V mag of mä en letj m. En grat M of M abs wiset üüb det absoluut magnituud hen. San -26,73 mag Muun -12,73 mag ISS -5 mag Venus -4,67 mag Sirius -1,44 mag ; Sirius as a laachtest stäär. Wega +0,03 mag ; Efter Wega as di nolponkt saat wurden, leederhen skul det laachtens faan ±0,0 tu +0,03 ferbeedert wurd. Puulstäär +1,97 mag Andromedamist +3,4 mag Di Puulstäär hää en skiinboor magnituud faan ~ 2. Det woort leewen ei likedenang apskrewen: 2,0m 2 , m {\\displaystyle {\\stackrel {\\text{m}}{\\text{,}}}} 0 2,0 mag ↔ so skul det wees 2. Magnitude m = 2,0 Stäär 2. grate Gratinklas 2 2. Gratinklas bi Hans-Ulrich Keller, Kosmos Himmelsjahr 2013, ISBN 978-3-440-13097-1"}
{"id": "28844", "contents": "At spektraalklas as en münster, am det laacht faan stäären tu beskriiwen. Hat gongt turag üüb Joseph von Fraunhofer, Robert Wilhelm Bunsen an Gustav Robert Kirchhoff. Jo haa ütjfünjen, dat det spektrum faan en stäär üüb a elementen henwiset, diar't uun di stäär jaft. Hertzsprung-Russell-Diagram Spektraalklas Brün swerger Witj swerger Ruad swerger Onerswerger Swerger Hoodrä Onerriisen Riisen Laacht riisen Auerriisen Hyperriisen Laacht- grate (mag) Commonskategorii: Spektraalklasen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28845", "contents": "Di Bayer-Nööm as en oort an wiis, am stäären tu betiaknin. Hat gont üüb Johann Bayer turag. Normoolerwiis begant di nööm mä en greksen buksteew, an do fulagt di genitiif faan di latiinsk nööm faan det stäärbil. Bispal: γ Lyrae („Gamma“ + genitiif faan „Lyra“) of ζ Ursae Maioris („Zeta“ + genitiif faan „Ursa Major“). Di faan üs ütj sen laachtest stäär (skiinboor magnituud) as normoolerwiis α-Alpha, do komt β-Beta an so widjer. Muar bispalen: Stäärbil: Centaurus (Zentaur) Laachtest stäär: α („Alpha“, iarst buksteew) Stäärnööm efter Bayer: α Centauri („Alpha Centauri“), ufkört: α Cen Ööder nöömer: Rigil Kentaurus, Toliman Stäärbil: Gemini (Twanlanger) Traadlaachtest stäär: γ („Gamma“, traad buksteew) Stäärnööm efter Bayer: γ Geminorum („Gamma Geminorum“), ufkört: γ Gem Ööder nöömer: Alhena Detdiar reegel woort oober ei konsekwent trochhäälen, at jaft uk α-stäären, diar ei a laachtesten uun en stäärbil san. Flamsteed-Numer"}
{"id": "28847", "contents": "At Flamsteed-Numer woort jüst so üs di Bayer-Nööm brükt, am stäären tu betiaknin. Hat gongt üüb John Flamsteed turag. Det betiaknang begant mä en numer, an do fulagt di geenitiif faan di latiinsk nööm faan't stäärbil. Bispal: 13 Lyrae of 23 Ursae Maioris. Ufkört woort det do so: 13 Lyr of 23 UMa. Jodiar numern san tuirast brükt wurden uun sin buk Historia coelestis Britannica, det as 1712 faan Edmond Halley an Isaac Newton ütjbroocht wurden. Flamsteed küd natüürelk bluas jodiar stäären betiakne, diar hi faan Gratbritanien ütj sä küd. Bayer-Nööm"}
{"id": "28849", "contents": "At Rektaszension α of a (latiinsk ascensio recta ‚lik apstiigen‘) as ian faan jo tau polaarkoordinaaten uun't ekwatooriaal koordinaatensüsteem faan a astronomii. Det ööder koordinaat as at Deklination. At rektaszension as tu fergliken mä't geograafisk lengde üüb a eerd. At deklination wiar do det geograafisk breetje. A Ekliptik as at skiinboor boon faan üüs san auer a stäärenhemel."}
{"id": "28852", "contents": "En meteoor as en kurt aplochten faan letj stianer, diar auer a hemel flä an uun't atmosfeere faan a eerd fergleu. Jo jaage mä 30 bit 70 kilomeetern per stünj ambi. Grat meteooren (muar üs 10 mm trochmeeder) het uk boliiden. Det, wat faan a meteooren auerblaft, wan jo üüb a eerd deelfaal, san meteoriiten. Diar faal stüdag grater of letjer meteoriiten faan a hemel deel, det san wel amanbi 500 bit 5.000 tonen arke dai. Tu enkelt juarstidjen faal diar auer a miaten föl meteooren deel. Jodiar meteoorstruumer haa hör nööm efter det stäärbil, huar jo diarföör tu sen san. Jo san best uun a leed naacht tu sen, wan a san noch ei apgingen as. ZHR – Zenithal Hourly Rate. Soföl meteooren kön bi gud weder uun ian stünj tu sen wees. Commonskategorii: Meteooren – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28854", "contents": "At kwadrootgraad (deg², (°)²) (ingelsk square degree of sq degree) as en ianhaid för di rümwinkel. Hat woort brükt uun a astronomii för't ütjmeeden faan objekten üüb a stäärhemel. Letjer ianhaiden san: Kwadroot-böögminüüt (ingelsk square arcmin) = 1 3600 {\\displaystyle ={\\frac {1}{3600}}} kwadrootgraad Kwadroot-böögsekund (ingelsk square arcsec) = 1 3600 {\\displaystyle ={\\frac {1}{3600}}} kwadrootminüüten = 1 12 960 000 {\\displaystyle ={\\frac {1}{12\\,960\\,000}}} kwadrootgraad. Di fol rümwinkel as 4 π {\\displaystyle 4\\pi } sr = ( 360 d e g ) 2 π ≈ 41 253 d e g 2 {\\displaystyle {\\frac {(360\\ \\mathrm {deg} )^{2}}{\\pi }}\\approx 41\\,253\\ \\mathrm {deg^{2}} } . Amreegnang tu steradiant: ⇔ 1 d e g 2 = ( 2 π 360 ) 2 s r = ( π 180 ) 2 s r = π 2 32 400 s r ≈ 3,046 1741 ⋅ 10 − 4 s r ≈ 0,000 30461741 s r {\\displaystyle {\\begin{aligned}\\Leftrightarrow 1\\ \\mathrm {deg} ^{2}&=\\left({\\frac {2\\pi }{360}}\\right)^{2}\\ \\mathrm {sr} \\\\&=\\left({\\frac {\\pi }{180}}\\right)^{2}\\ \\mathrm {sr} \\\\&={\\frac {\\pi ^{2}}{32\\,400}}\\ \\mathrm {sr} \\\\&\\approx 3{,}0461741\\cdot 10^{-4}\\ \\mathrm {sr} \\\\&\\approx 0{,}00030461741\\ \\mathrm {sr} \\end{aligned}}} of ⇔ 1 s r ≈ 3283 d e g 2 {\\displaystyle \\Leftrightarrow 1\\ \\mathrm {sr} \\approx 3283\\ \\mathrm {deg} ^{2}} För"}
{"id": "28857", "contents": "En stäärbil as en regiuun faan a hemel, huar'm en münster faan laacht stäären sä koon. Sodenang san diar 88 stäärbilen, diar a hialer hemel ufdek. Mä a uugen koon'am normoolerwiis bluas stäären faan üüs aanj galaksii, det Moolkstruat sä. Al uun ualang tidjen san a stäären brükt wurden uunsteed faan en kompaas. An am jo lachter tu käänen, haa a minsken diar diarten of ööder dingen uun sen. En gud bispal as di Kaarelswaanj, uk Grat Waanj of Grat Beer. Mä tau kaantstäären koon'am lacht di Puulstäär finj. Wan dü üüb 'Deklination' trakst (iansis of tweisis), sortiarest dü a nuurdelk stäärhemel mä bekäänd stäärbilen gans efter onern of gans efter boownen. Commonskategorii: Stäärbilen – Saamlang faan bilen of filmer Stäärkreis"}
{"id": "28860", "contents": "Di Puulstäär as di laachtest stäär uun't stäärbil Letj Waanj (uk: Letj Beer, Ursa Minor, UMi). Hi as ~ 2 mag laacht an gud tu käänen. Eegentelk san't trii stäären, diar nai bienööder lei. Di Puulstäär leit temelk nai bi a nuurdpuul faan a hemel, an as sodenang en grat halep, am uk üüb a eerd di nuurdwai tu finjen. Tu tidjen, üs't noch nään kompaas jääw, haa a minsken jo efter a Puulstäär racht. Det blaft oober ei iiwag so. Det eerdaaks \"aiert\" en betj mä en pretsesioonsdüür faan ~ 25.700 juaren. Uun amanbi 12.000 juar as di Puulstäär ei muar di nuurdstäär, do wiset di stäär Wega tu nuurden. Rektaszension = 2h 31m 49s bit 2h 30m 42s Deklination = +89° 15′ 51″ bit +89° 15′ 38″ Skiinboor magnituud = 2,0 mag bit 9,2 mag Spektraalklas = F Bayer-Nööm = α UMi Flamsteed-Numer = 1 UMi Commonskategorii: Puulstäär – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28862", "contents": "A Kompaas (faan itajeensk compasso, grünjfurem compassare „ufstraal“) as en aperoot, am a hemelswaier uuntuwisin. Miast men wi di magneetkompaas, di aleewen efter di magneetisk nuurdpuul faan a eerd wiset. Hi as magnetisiaret an racht ham efter det magneetfial faan a eerd ütj. Di magneetisk nuurdpuul as oober ei akeroot detsalew üs di geograafisk nuurdpuul (det aanj faan a eerdaaks), sodenang skal di wäärs leewen en betj korigiaret wurd. Dat en magneet ham efter nuurden ütjracht, as al sant 2.500 juaren bekäänd. Saner det magneetfial komt di kreiselkompaas ütj. Hi hinget faan det eerdamdreiang uf an wiset akeroot tu a geograafisk nuurdpuul. Militeerkompaas En kompaas för siilskeb En kompaas mä iarembian Kreiselkompaas Commonskategorii: Kompaaser – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28869", "contents": "Wat menst dü? Mag, at nuurdelk steegmag mag, at ufkörtang för't skiinboor magnituud, en miat för't laachtens faan stäären"}
{"id": "28870", "contents": "Chartuum (üüb Araabsk: ٱلْخُرْطُوم‎ Al-Khurṭūm) as at hoodsteed faan Sudaan. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 1.410.858 lidj (2008). Sudan, citypopulation.de Sudan Meteorological Authority: Klimainformationen Khartoum. World Meteorological Organization, ufrepen de 12. Nofember 2013."}
{"id": "28871", "contents": "Freetown as at hoodsteed faan Sierra Leone. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 1.055.964 lidj (2015). Sierra Leone: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "28873", "contents": "Twesken 23. Nofember an 7. Deetsember 2019 as en Referendum auer't Suwereniteet uun Bougainville. At resultoot skal hen jin a 20. Deetsember bekäänd den wurd. At referendum as at resultoot faan en ufmaaging twesken't regiaring faan Papua-Nei-Guinea an det autonoom regiaring faan Bougainville. A weelern haa't mögelkhaid, en grater autonomii uun Papua-Nei-Guinea of en komplet suwereniteet tu weelin. Papua-Neuguinea sait tu, at resultoot faan't referendum gud tu keenen."}
{"id": "28874", "contents": "Kigali as at hoodsteed faan Ruanda. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 859.332 lidj (2012). Rwanda: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "28877", "contents": "Det Alaotra-Mangoro Regiuun as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a uast faan't lun. Det hee 1.255.514 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Ambatondrazaka. De Alaotra Sia leit uun't regiuun. Ambatondrazaka Amparafaravola Andilamena Moramanga At regiuun hee fiiw distrikten: Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28879", "contents": "Det Amoron'i Mania Regiuun (üüb Malagasy: Faritra Amoron'i Mania, üüb Fraansöösk: La Région d'Amoron'i Mania) as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Det hee 833.919 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Ambositra. Ambatofinandrahana Ambositra Fandriana At regiuun hee fjauer distrikten: Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "28881", "contents": "At (afrikoonsk) Öölepualem (Elaeis guineensis) as en wichtag pualemplaant. Hat wääkst ei bluas uun Afrikoo, man daalang uk uun a troopen faan Ameerikoo an fööraal uun Süüduastaasien. Hat woort bit 30 m huuch an drait 3.000 bit 6.000 früchten. Det pualemööle woort brükt tu köögin, man uk uun a industrii. Det tunemen iinrachtang faan öölebuumplantaajen gongt tu läästen faan a natüürelk troopenwalt. Öölebuumplantaaj uun Malaysia Früchten Pualemööle Pualemsiap Commonskategorii: Öölebuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Öölebuumer"}
{"id": "28883", "contents": "Öölepualmer (Elaeis) san en skööl faan Pualmer (Arecaceae). Diar hiar bluas tau slacher tu. Öölepualem (Elaeis guineensis), hää en grat bedüüdang för a büürerei. Amerikoonsk Öölepualem (Elaeis oleifera) Commonskategorii: Öölebuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Öölebuumer"}
{"id": "28885", "contents": "At Amerikoonsk Öölepualem (Elaeis oleifera) as en pualemplaant uun Madel- an Süüdameerikoo. Hat hää ei det grat bedüüdang üs det afrikoonsk öölepualem (Elaeis guineensis), woort oober haal diarmä iinkrüsagt, amdat a plaanten robuster wurd. Commonskategorii: Öölebuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Öölebuumer"}
{"id": "28886", "contents": "Arecoideae san en onerfamile faan Pualmer (Arecaceae). Det naier onerdialang san triibuus. Areceae – Chamaedoreeae – Cocoseae – Euterpeae – Geonomateae – Iriarteeae – Leopoldinieae – Manicarieae – Oranieae – Pelagodoxeae – Podococceae – Reinhardtieae – Roystoneeae – Sclerospermeae Beetelpualem (Areca catechu) Kokospualem (Cocos nucifera) Öölepualem (Elaeis guineensis) Kualpualem (Euterpe oleracea) Könangpualem (Roystonea regia) Commonskategorii: Arecoideae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Arecoideae"}
{"id": "28888", "contents": "Dasypogonaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Pualemplaanten (Arecales). Diar hiar 16 slacher tu; jo lewe bluas uun Austraalien. Dasypogon bromeliifolius Kingia australis Calectasia cyanea Baxteria australis Baxteria mä man ään slach: Baxteria australis Calectasia mä 11 slacher Dasypogon mä 3 slacher Kingia mä man ään slach: Kingia australis Commonskategorii: Dasypogonaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dasypogonaceae"}
{"id": "28891", "contents": "Coryphoideae san en onerfamile faan Pualmer (Arecaceae). Det naier onerdialang san triibuus. Borasseae – Caryoteae – Chuniophoeniceae – Corypheae – Cryosophileae – Phoeniceae – Sabaleae – Trachycarpeae Kanaarisk Datelpualem (Phoenix canariensis) Copernicia prunifera Sabal palmetto Zombia antillarum Kerriodoxa elegans Arenga engleri Sokerpualem (Arenga pinnata) Lodoicea maldivica Commonskategorii: Coryphoideae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Coryphoideae"}
{"id": "28892", "contents": "Ceroxyloideae san en onerfamile faan Pualmer (Arecaceae). Jo waaks uun Süüdameerikoo, man uk üüb Madagaskar. Det naier onerdialang san triibuus. Ceroxyleae – Cyclospatheae – Phytelepheae Pseudophoenix sargentii Ceroxylon quindiuense Phytelephas spec. (Stiannöden) Commonskategorii: Ceroxyloideae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ceroxyloideae"}
{"id": "28893", "contents": "Krakau (üüb Poolsk: Kraków [ˈkrakuf]) as en steed uun Poolen. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 771.069 lidj (2018). Poland: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "28897", "contents": "Nypa fruticans, uk wel Nypapualem as en pualemplaant uun Süüduastaasien. Hat as di iansagst slach uun det skööl Nypa, an Nypa as det iansagst skööl uun det onerfamile Nypoideae. Hör bleeden haa leewen en grat rol spelet, am saagen tu driiwen. Frücht Leewentsrüm Commonskategorii: Nypa fruticans – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nypa fruticans"}
{"id": "28898", "contents": "Calamoideae san en onerfamile faan Pualmer (Arecaceae). Jo lewe uun Süüdameerikoo, man uk üüb Madagaskar. Det naier onerdialang san triibuus. Faan pualmer uun detdiar famile woort Rattan an Peddigröör maaget. Calameae – Eugeissoneae – Lepidocaryeae Eugeissona spec. Mauritia flexuosa Salacca magnifica Rattan komt faan sok pualmer Commonskategorii: Calamoideae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Calamoideae"}
{"id": "28902", "contents": "Di Letj Waanj of uk Letj Beer, latiinsk Ursa Minor, UMi as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel. Hi as auer't hialer juar tu sen. Di laachtest stäär as di Puulstäär (Polaris, α Ursae Minoris). Ferbinjang faan Kaarelswaanj an Letj Waanj Letj Waanj üüb a naachthemel Commonskategorii: Letj Waanj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28907", "contents": "Di Orion [oˈʀiːɔn] (Ori), of uk Jeeger as en stäärbil mä tau laacht stäären faan maner üs 1 mag an as bi a wonterhemel gud tu käänen. Trii stäären faan ~2 mag san uun a maden üs 'Orion san riam' tu käänen. Di Orion\"mist\" Di \"Hingsthoodmist\" naibi Orion san riam A wichtagst stäären faan Orion Commonskategorii: Orion – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28921", "contents": "Cassiopeia, ufkört Cas as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel. Hat het uk Hemel-W. A laachtest stäär as Schedir ( α Cassiopeiae) mä en skiinboor magnituud faan 2,24 mag. Det stäärbil as näämd efter det greks mütoloogisk figuur Cassiopeia, wüf faan könang Cepheus an mam faan Andromeda. Hör aalern wiar Arabos an Thronia. Cassiopeia üüb a naachthemel Commonskategorii: Cassiopeia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28923", "contents": "Andromeda (faan ualgreks Ἀνδρομέδα Androméda) as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel. Diaruun leit uk a \"Andromedamist\" (M 31), det as det naist galaksii tu üüs aanj galaksii, det Moolkstruat. A laachtest stäär as Sirrah ( α Andromedae) mä en skiinboor magnituud faan 2,06 mag. Andromeda üüb a naachthemel Uun Uranographia faan Johann Elert Bode (1801) Di Andromeda\"mist\" (M 31) Commonskategorii: Andromeda – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28924", "contents": "Lyra (faan ualgreks λύρα lýra‚ det musiikinstrument) as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Wega (uk: Vega). At somer-triihuk mä Wega, Altair an Deneb. Commonskategorii: Lyra – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28936", "contents": "A Swaan (latiinsk Cygnus, ufkört Cyg) as en stäärbil üüb a nuurdhemel. San laachtest stäär as Deneb mä en skiinboor magnituud faan 1,25 mag. Di Swaan üüb a naachthemel Det somer-triihuk mä Wega, Altair an Deneb. Commonskategorii: Swaan – Saamlang faan bilen of filmer Swaanen (Diarten)"}
{"id": "28943", "contents": "Di Iarn (latiinsk Aquila, Aql) as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel. San laachtest stäär as Altair. Det somer-triihuk mä Wega, Altair an Deneb. Di Iarn üüb a naachthemel Commonskategorii: Iarn – Saamlang faan bilen of filmer Iarner (Fögler)"}
{"id": "28947", "contents": "Di Bright-Star-Kataloog (of uk Yale Catalog of Bright Stars) as en kataloog auer laacht stäären. Hi skal aal a stäären apfeer, diar mä't uug tu sen san. Det ment stäären, diar laachter üs 6,5 mag san. Tu tidj san diar 9110 objekten uun, 14 diarfaan san oober nian stäären faan üüs galaksii, at moolkstruat. Det san ööder galaksiin üs t.b. di \"Andromedamist\". 1983 as di kataloog am 2603 stäären ütjwidjet wurden mä en magnituud bit 7,1. Di kataloog amfaadet di Bayer-Nööm, det Flamsteed-Numer an noch muar dooten. Hi woort miast mä HR (efter Harvard Revised) betiakent. Wääbsteed Commonskategorii: HR-Kataloog – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28948", "contents": "Elektroonik as det wedenskap am't reeglin faan elektrisk struum mä elektroonisk baudialen. Di nööm komt faan't greks wurd elektron (ήλεκτρον) uf, det ment eegentelk rääf. Analoogelektroonik Digitaalelektroonik Huuchfrekwenselektroonik Efektelektroonik Elektroonisk baudialen Mikroelektroonik Integriaret scheekel (IC) Printplaaden Elektroindustrii Commonskategorii: Elektroonik – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28951", "contents": "En Motoor ([ˈmoːtoːr] of uk [moˈtoːr], faan latiinsk mōtor ‚reert uun‘) as en krääftmaskiin, diar energii amsaat tu werk. Motooren haa normoolerwiis en dial, di ham dreit (rootor), an detdiar amdreiang wort auer en getriibe widjerfeerd. Tau slacher faan motooren haa daalang en grat bedüüdang: elektromotooren an ferbraanermotooren. Dampmaskiin Dampturbiin, skal en generaator uundriiw Winjstruum\"maln\", draft en generaator uun Elektromotooren Automotoor Commonskategorii: Motooren – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28953", "contents": "En spuul of uk induktor as en elektrisk baudial. Det as miast en apwolet kööberwiar trinjam en iisenkial. Diar kön flook elektroonisk aperooten mä baud wurd. Wan diar likstruum troch en spuul feerd woort, baut ham en magneetfial ap. Arke spuul hää hör aanj induktiwiteet. Uun en spuul mä't lengde l {\\displaystyle l} an n {\\displaystyle n} amdreiangen, huar en struum I {\\displaystyle I} lääpt, woort en magneetfial mä det magneetisk fialmäächt H {\\displaystyle H} apbaud: H = I ⋅ n l {\\displaystyle H=I\\cdot {\\frac {n}{l}}} Commonskategorii: Spuulen – Saamlang faan bilen of filmer Induksion"}
{"id": "28956", "contents": "Induktiwiteet as en eegenskap faan elektroonisk baudialen, föraal faan spuulen. At formeltiaken as L tu iaren faan Emil Lenz. At ianhaid uun't SI-süsteem as Henry, näämd efter Joseph Henry. Induksion"}
{"id": "28958", "contents": "Henry as det ianhaid för induktiwiteet uun't SI-süsteem, an näämd efter Joseph Henry. Arke spuul hää hör aanj induktiwiteet, an di Henry-wäärs stäänt diar miast üüb. 1 H = 1 V s A = 1 Ω s {\\displaystyle 1\\,\\mathrm {H} =1\\,\\mathrm {\\frac {V\\,s}{A}} =1\\,\\Omega \\,\\mathrm {s} } En spuul hää en induktiwiteet faan 1 Henry, wan bi en struum faan 1 Ampere uun 1 Sekund en späänang faan 1 Volt apbaud woort. Abhenry (abH) as en ual ianhaid uun't CGS-süsteem. Diar täält: 1 abH = 10−9 H = 1 nH (Nanohenry) Magneetisk permeabiliteet"}
{"id": "28961", "contents": "At Han-Dünastii (sjineesk 漢朝 / 汉朝, Pinyin hàncháo) hää det sjineesk keiserrik regiaret faan 206 f.Kr. bit 220 efter Krast. Ääder Han: 207 f.Kr. bit 6/9 e.Kr. Wang Mang: 6/9 e.Kr. bit 23/25 e.Kr. Leed Han: 23/25 bit 220 Üs det Qin-Dünastii grausoom jin a büüren föörging, jääw't en apstant, an di uunfeerer Liu Bang as 206 f.Kr. Keiser faan Sjiina wurden. Hi hää di aadel ufskaafet, det lun uun prowinsen apdiald, an mä beamten regiaret. Uun't Han-Dünastii kaam föl neis uun wiartskap an technik ap, det wiar hanel mä siisen, lak an jaade, an det maagin faan papiir, stial, pompen an bragen. A Qin hed buken ferbeeden an ferbraand; oner a Han ging det weder amhuuch mä wedenskap an kultuur. Efter waasten as det siisenstruat ütjbaud wurden, huar a Han-Sjineesen det hanelsmäächt hed. An efter süüden ging hör iinflööd bit Wjetnam an üüb a siawai bit tu't Röömsk Rik. Commonskategorii: Han-Dünastii – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28963", "contents": "A Gupta (Sanskrit, गुप्त, gupta) wiar en dünastii uun Indien uun a juaren 320 bis 550 efter Krast. Hat as grünjlaanj wurden faan Chandragupta I.. Hör määcht amfaadet det nuurdelk Indien. A Guptas haa det skaafet, flook letj könangriken tuuptuslütjen. Fööraal di dring Chandragupta II. hää di määchtrüm ütjwidjet. Gupta (~ 275–300) Ghatotkacha (~ 300–320) Chandragupta I. (320–335) Samudragupta (335–375) Ramagupta am 375 (?) Chandragupta II. (375–413/5) Kumaragupta I. (415–455) Skandagupta (455–467) Purugupta (~ 467–472) Narasimhagupta Baladitya (~ 472/73) Kumaragupta II. (~ 473–476) Budhagupta (~ 476–495) am 500 as't ünseeker: Chandragupta III. Vainyagupta am 507 (?) Bhanugupta am 510 (?) Narasimhagupta Baladitya II. ~ 500–530 (?) Kumaragupta III. Kramaditya (~ 532) Vishnugupta Chandraditya (~ 550) Commonskategorii: Gupta-Rik – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28965", "contents": "En fliiger as en ferkiarsmedel föör a loft. Hat flocht uun a atmosfeere faan a eerd. Wat huuger üs 100 km flocht, bedraft nian loftferkiar, det as rümfaard. Loftferkiar Ferkiarsmedel lachter üs loft saner aanj uundrift: Balong, frei of bi en liin mä aanj uundrift: Loftskap, Zeppelin Ferkiarsmedel swaarer üs loft saner aanj uundrift: Siilfliiger, Siilskirem mä aanj uundrift: Propelerfliiger, Düüsenfliiger, Dreifliiger Loftskap, Zeppelin NT Gasbalong, frei Gasbalong, bi en liin Siilfliiger Siilskirem Siilskirem, Draag Propelerfliiger, Cessna 172 Düüsenfliiger, Airbus 380 Dreifliiger, Hupskrüüwer, Helikopter Dreifliiger, Gyrokopter Jachtfliiger, Eurofighter Modelfliiger Pasajiirdroon Commonskategorii: Fliigern – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28968", "contents": "Sümetrii (faan ualgreks συμμετρία symmetria eewenmiatag, egool, likedenang, tuupsaat faan σύν syn „tuup“ an μέτρον metron, miat) as en eegenskap uun a geometrii, wan en objekt troch sümeetrisk operatjuunen üüb ham salew tu leien komt. Sümetrii an Asümetrii Sümetrii uun a baukonst … uun a biologii ... üüb en bil faan Leonardo da Vinci Dreisümetrii: Dreiang am en bröökdial faan 360° (=180°, 120°, 90°, 72°, 60°...) Aaksen- of Speegelsümetrii: Diar as ian speegelaaks Ponktsümetrii: Diar as ään speegelponkt Fersküüwen Fergratrin of Ferletjrin: Heer bi en fraktaal Speegelflaak (ruad) uun't traad dimenjuun Commonskategorii: Sümetrii – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "28969", "contents": "Uun a statistik gongt det diaram, taalen an dooten efter was reegeln tu saamlin an aptuskriiwen of aptutiaknin, so dat jo mä ööder taalen an dooten ferglikt wurd kön. Statistiken spele en grat rol uun flook beriker faan't daielk leewent: Medesiin, Ferkiar, Geografii, Psychologii, Ferwaltang, Ferseekerang. Grünjlaagen för a statistik kem faan a matemaatisk feeg Analysis an Algebra. Commonskategorii: Statistik – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Statistik (sjiisk) Wikibooks: Iinferang tu statistik (sjiisk)"}
{"id": "28971", "contents": "En funksion (faan latiinsk functio) as uun a matematiik en relatsion tesken tau mengdin. Diarbi hiart tu arke element faan det ian mengde ( x {\\displaystyle x} -wäärs) genau ian element faan det ööder mengde ( y {\\displaystyle y} -wäärs). Tun bispal jaft det för arke reel taal en kwadroottaal; det as det kwadrootfunksion. Funksioonsliknang mä Definitsioonsmengde f ( x ) = x 2 , x ∈ N {\\displaystyle f(x)=x^{2},\\qquad x\\in \\mathbb {N} } Iandüüdag tuwisin (ingelsk: maplet) mä definitsioonsmengde x ↦ x 2 , x ∈ N {\\displaystyle x\\mapsto x^{2},\\qquad x\\in \\mathbb {N} } Iandüüdag tuwisin mä definitsioons- an mualmengde f : N → N , x ↦ x 2 {\\displaystyle f\\colon \\mathbb {N} \\rightarrow \\mathbb {N} ,\\;x\\mapsto x^{2}} , of jüst so gud: f : { N → N x ↦ x 2 {\\displaystyle f\\colon \\,{\\begin{cases}\\mathbb {N} \\to \\mathbb {N} \\\\x\\mapsto x^{2}\\end{cases}}} Wäärstabel y = x² Aptäälang mä en dialmengde f = { ( 1 , 1 ) , ( 2 , 4 ) , ( 3 , 9 ) , ( 4 , 16 ) , … } {\\displaystyle f=\\{(1,1),(2,4),(3,9),(4,16),\\ldots \\}} Bispalen faan funksioonsgraafen Lineaarfunksion Polynoomfunksion Sinusfunksion \"Normool\"ferdialang Wikibooks: Funksioonen (sjiisk) Commonskategorii: Funksioonen – Saamlang faan bilen"}
{"id": "28973", "contents": "At mengdeliar as en grünjleien fääk faan't matematiik. Hat befaadet ham diarmä, hü mengden mäenööder tuuphinge an faanenööder ufhinge. Det spriak faan't mengdeliar woort brükt uun a algebra, analysis, geometrii, topologii an ööder matemaatisk feeg. Det eegenskap ∈ {\\displaystyle \\in } (as element faan) as det wichtagst ferbinjang tesken mengden. Ales, wat diarütj fulagt, san loogisk slütjer. Aptäälang At mengde mä a elementen x 1 {\\displaystyle x_{1}} bit x n {\\displaystyle x_{n}} häält det element a {\\displaystyle a} genau do, wan a {\\displaystyle a} mä ian element x k {\\displaystyle x_{k}} auerianstemet: a ∈ { x 1 , … , x n } :⟺ a = x 1 ∨ a = x 2 ∨ ⋯ ∨ a = x n {\\displaystyle a\\in \\{x_{1},\\dotsc ,x_{n}\\}:\\Longleftrightarrow a=x_{1}\\vee a=x_{2}\\vee \\dotsb \\vee a=x_{n}} Det ütjsaag a ∈ { 1 , 2 , 3 , 4 } {\\displaystyle a\\in \\{1,2,3,4\\}} as likwäärdag (ekwiwalent) mä: a = 1 ∨ a = 2 ∨ a = 3 ∨ a = 4. {\\displaystyle a=1\\vee a=2\\vee a=3\\vee a=4.} Beskriiwang At mengde faan x {\\displaystyle x} , huarför det eegenskap P ( x ) {\\displaystyle P(x)} tudraapt, häält en element a {\\displaystyle a} genau do, wan det eegenskap üüb a"}
{"id": "28975", "contents": "Biir as en droonk, huar geeret soker tu alkohol woort. Di soker komt faan det starken uun bere, wiaten, roog, heewer. Det koon oober uk faan hirse, ris of meis maaget wurd. För di smaag komt diar noch hoop tu, an uk ööder gewürtsen. Uun biir as miast tesken 4,5% an 6% alkohol, at jaft oober uk alkoholfrei biir. Laachtbiir Ualbiir Pils Kölsch Wiaten Commonskategorii: Biir – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Biir (sjiisk) Wikiquote: Biir (sjiisk)"}
{"id": "28979", "contents": "Pöberplaanten (Piperaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Pöberoortagen (Piperales). Diar hiar 5 sköölen mä amanbi 3.600 slacher tu. Faan det skööl Piper woort pöber maaget. Manekia Peperomia Piper Verhuellia Zippelia Piper nigrum, suart pöber Drüget früchten faan Piper nigrum Peperomia caperata Peperomia marmorata Commonskategorii: Pöberplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pöberplaanten"}
{"id": "28985", "contents": "Wanile ([vaˈnɪlə]; latiinsk Vanilla) as en plaantenskööl uun det famile faan a Orchideen (Orchidaceae). Diar jaft at gud 100 slacher faan; en grat bedüüdang hää det Gewürtswanile (Vanilla planifolia). V. abundiflora – V. acuminata – V. acuta – V. africana – V. albida – V. andamanica – V. angustipetala – V. annamica – V. aphylla – V. appendiculata – V. arcuata – V. aspericaulis – V. atropogon – V. bahiana – V. barbellata – V. barrereana – V. bertoniensis – V. bicolor – V. borneensis – V. bradei – V. calyculata – V. capixaba – V. chalotii – V. chamissonis – V. claviculata – V. cobanensis – V. columbiana – V. corinnae – V. costaricensis – V. coursii – V. crenulata – V. cribbiana – V. cristagalli – V. cucullata – V. decaryana – V. decesareae – V. denshikoira – V. diabolica – V. dietschiana – V. dilloniana – V. dressleri – V. dubia – V. dungsii – V. edwallii – V. espondae – V. esquipulensis – V. fimbriata – V. francoisii – V. gardneri – V. giulianettii – V. grandifolia – V. griffithii – V. guatemalensis – V. guianensis – V. hallei – V. hamata – V. hartii –"}
{"id": "28987", "contents": "At Gewürtswanile (Vanilla planifolia) of Echt Wanile as en orchideenplaant. Di nöömt komt faan't fransöösk vanille (letj röör, bong). Hat woort ferkääft oner di nööm Bourbon-Vanille (faan a eilunen Madagaskar an Reunion [ual nööm: Bourbon]). At jaft oober uk wanile faan Meksiko of Tahiti. Det gewürts woort ütj jo siadbongen maaget. Wanilebloos Wanile mei hal bi buumer huuchklemre Wanile\"buanen\", noch green Wanile, tu ferkuup Commonskategorii: Gewürtswanile – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gewürtswanile"}
{"id": "28994", "contents": "Könang Redbad stürwen"}
{"id": "28995", "contents": "Poppo (* 674; † 734) wiar di leetst könang faan't Fresk Rik uun a juaren 719 bis 734. Hi wiar di efterfulger faan könang Redbad. Üs Poppo stoorew, ging't mä't Fresk Rik tu aanj. San föörgunger Redbad strääd saner lok jin a Franken, an skul di waastelk dial faan't Fresk Rik ufdu. Uun't juar 716 küd Redbad noch ans dialen turagwan, man Karl Martell, di nei baas faan a Franken, haalet det waastelk Fresk Rik 720 weder turag. 734 ging Karl Martell weder jin a Fresken föör, huar Poppo stoorew, an haalet ham nü di gratst dial bit hen tu a Lauwers. Det wiar det aanj faan't Fresk Rik. Franz Kurowski: Die Friesen. Das Volk am Meer. Türmer-Verlag. Berg am Starnberger See 1984. ISBN 3-88199-356-8, sidj 12 f. Könger faan Fresklun: Finn (6. juarhunert), Audulf (amanbi 600-630), Aldgillis (623?-680), Redbad (679/680-719), Poppo (719-734)."}
{"id": "28996", "contents": "Könang Poppo stürwen"}
{"id": "28997", "contents": "Könang Poppo bäären"}
{"id": "28998", "contents": "A Lauwers (Gronings Laauwers) as en 40 kilomeeter lungen struum uun a Neederlunen. Hi hää san müs uun a bocht faan't Lauwerszee an lääpt tesken a eilunen Skiermûntseach an Rottumerplaat ütj uun a Nuurdsia. A Lauwers as det histoorisk grens tesken Waast- an Uast-Fresklun. Di waastelk dial as 734 faan a Franken auernimen wurde. An uk daalang noch as a Lauwers at grens tesken det prowins Waastfresklun an det prowins Groningen. Commonskategorii: Lauwers – Saamlang faan bilen of filmer 53.256926.23216Koordinaaten: 53° 15′ N, 6° 14′ O"}
{"id": "29", "contents": "Mississipi [ˌmɪsɪˈsɪpi] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't sööden foon't lönj. Dåt heet 2.976.149 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Jackson. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Mississippi heet 82 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Mississippi DeSoto Tate Marshall Benton Tippah Alcorn Prentiss Tisho- mingo Ita- wamba Lee Monroe Lowndes Noxubee Kemper Lauder- dale Clarke Wayne Greene Perry George Jackson Stone Harrison Hancock Pearl River Forrest Lamar Marion Walthall Pike Amite Wilkinson Adams Franklin Jefferson Clai- borne Warren Issa- quena Shar- key Wash- ington Bolivar Coa- homa Tunica Quit- man Panola Lafayette Union Pontotoc Chicka- saw Clay Oktib- beha Winston Neshoba Newton Jasper Jones Covington Jefferson Davis Law- rence Lin- coln Copiah Hinds Yazoo Hum- phreys Sun- flo- wer Le- flore Talla- hatchie Yalo- busha Cal- houn Webster Choctaw Attala Leake Scott Smith Simpson Rankin Madison Holmes Carroll Mont- gomery Grenada USA: States, citypopulation.de USA: Mississippi, citypopulation.de 32.783333333333-89.633333333333Koordinaaten: 32° 47′ N, 89° 38′ W"}
{"id": "290", "contents": "Wat menst Dü? Prääster (Sark), di maan faan a sark Prääster (Fögel) Prääster (Bluum)"}
{"id": "29008", "contents": "Gemüüse (komt faan madelhuuchsjiisk gemüese, det ment eegentelk gemuuse) as en wurd för plaanten, diar eden wurd kön. Det san bleeden, ruter of uk früchten, diar miast kööget eden wurd. Swet früchten, diar miast rä eden wurd, hiar diar ei mä tu. Gemüüse spelet en grat rol uun üüs iidj, hat fersuragt üs mä witamiinen, mineraalen an boolääst, wat wichtag as, dat üüs siarem gud werket. Plaantendialen kön oober uk üs gewürts brükt wurd, det san do man letj uundialen, an jo wurd uk ei üs gemüüse tääld. Irten Buanen Wochler Gurken Rööwen Kual Tomooten Commonskategorii: Gemüüse – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Resepten (sjiisk)"}
{"id": "29009", "contents": "Det Bács-Kiskun Komitaat (üüb Ungaars: Bács-Kiskun megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a süüd faan't lun. Det hee 503.825 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Kecskemét. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "29012", "contents": "Alan Mathison Turing OBE, FRS [ˈælən ˈmæθɪsən ˈtjʊəɹɪŋ] (* 23. Jüüne 1912 uun London; † 7. Jüüne 1954 uun Wilmslow, Cheshire) wiar en britisken loogiker, matemaatiker an informaatiker. Hi wiar en grünjleier faan't kompjuutertechnik. Uun a Ööder Weltkriich hää hi det krüptografii faan't sjiisk Enigma-maskiin apliaset. 1953 hää hi det iarst schachprogram skrewen. Efter Turing as di Turing Award näämd, di wichtagst pris för informaatikern. An do hää hi di Turing-Test ütjwerket, am konstelk inteligens (KI) tu preewin. 1952 as Turing cheemisk kastriaret wurden, auer hi homoseksuel wiar; det sted doomools noch oner stroof. Diarfaan as hi swaarmudag wurden, an hää ham 1954 salew at leewent nimen. 2009 hää det britisk regiarang ham diarför entskilagt. 2013 hää Könangin Elisabeth II. en royal pardon tu sin rehabilitatsion ütjspreegen. Alan M. Turing: On Computable Numbers, with an Application to the Entscheidungsproblem. In: Proceedings of the London Mathematical Society. Band 42, 1937, S. 230–265, doi:10.1112/plms/s2-42.1.230. Alan M. Turing: Computing Machinery and Intelligence. In: Mind. Band LIX, Nr. 236, 1950, ISSN 0026-4423, S. 433–460, doi:10.1093/mind/LIX.236.433 (PDF-Scan - OffPrint mä Autograph, Uni Münster, PDF - MIND, HTML-Transkription - CogPrints). Alan M. Turing: The Chemical Basis of Morphogenesis. In: Philosophical Transactions of the Royal Society of"}
{"id": "29013", "contents": "DPLP stäänt för't Digital Bibliography & Library Project. Det as en bibliograafisk saamlang faan wedenskapelk werken auer informaatik. Det iinrachtang sat uun't uniwersiteet Trier bi't Leibniz Zentrum für Informatik. Diar san muar üs 4 miljuun iindracher. Jo kön online ufrepen wurd. dblp.org – dblp dootenbeenk dblp.uni-trier.de – Informatjuunsidj auer't DBLP"}
{"id": "29015", "contents": "At ACM Digital Library as en iinrachtang faan't Association for Computing Machinery (ACM). Detdiar wedenskapelk selskap för informaatik as 1947 grünjlaanj wurden, an hää daalang 78.000 mäfulgern uun auer hunert lunen. Hat sat uun New York City. Üüb det digitaal bibliteek koon online tugreben wurd, an hat as wel det gratst saamlang auer informaatik üüb a hialer welt. acm.org – Amtelk wääbsteed faan't ACM (ingelsk)"}
{"id": "29017", "contents": "Det Uusimaa Lunskap (Ütjspriik üüb Finsk: [ˈuːsimɑː], üüb Sweedsk: Nyland [ˈnyːland]) as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. At lunskap leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.655.624 lidj (2017). At hoodsteed faan't lunskap as Helsinki. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division, citypopulation.de Finland: Uusimaa, citypopulation.de"}
{"id": "29019", "contents": "Krüptografii (ualgreks κρυπτός kryptós, nordfriisk ferbürgen, ‚gehiam‘ an γράφειν gráphein, nordfriisk skriiw) as det wedenskap an technik, am informatsion widjer tu dun, oober bluas tu jodiaren, diar det uungongt. Daalang befaadet det krüptografii ham uk algemianer mä informatsioonseekerhaid. Krüptografii (gehiamskraft) maaget det skrewenen för ööder lidj ei tu käänen. Hoker ei witj, hü det krüptograafisk informatsion apliaset woort, koon mä det informatsion niks began. Steganografii woort brükt, am di wai faan't informatsion tu fersteegen. Ööder lidj, diar det niks uungongt, skel goorei mäfu, dat diar auerhood en informatsion sjüürd wurden as. 1. Bluas lidj, diar det uungongt, skel det informatsion fu. 2. Det informatsion skal akeroot so uunkem, üs det ufsjüürd wurden as. 3. Diar skal iandüüdag tu käänen wees, faan hoker det informatsion komt. 4. Bias dialnemern skel seeker wees, dat det informatsion ufsjüürd an uunkimen as. Uun a modern digitaal krüptografii spele primtaalen an at taalenteorii en grat rol. Arke enkelt byte woort efter reegeln, diar bluas a bedialagten kään, feranert. Uun a Ööder Weltkriich jääw't noch nian digitaaltechnik, diar hed a Sjiisken en aperoot, di liket en skriiwmaskiin, at Enigma. Diarmä küd a soldooten mäenööder dial, saner dat öödern mäfung, huarauer. Man di Ingeluner Alan Turing hää"}
{"id": "29022", "contents": "En kompjuuter (faan ingelsk: to compute ütjreegne, bereegne) as en maskiin, diar mä en algoritmus dooten ferwerket. Flooksis woort en kompjuuter uk ianfach reegner näämd. Det komt diarfaan, dat a minsken al loong diarauer spikeliaret haa, hü reegenapgoowen automatisiaret wurd kön. Di kompjuuter koon oober föl muar üs bluas reegne, diaram snaaket am leeder uk faan EDV (elektroonisk dooten ferwerkin). Uun't leed 20. juarhunert begand di kompjuuter, üüs leewent auer't internet faan grünj ap tu feranrin. Charles Babbage sin mechaanisk reegenmaskiin faan 1822 Konrad Zuse sin elektroonisk reegenmaskiin Z3 faan 1941 ENIAC faan 1946 Di iarst personal computer (PC) faan IBM, 1981 Commodore 64, 1982 Atari, en kompjuuter för spalen, 1984 Nintendo Game Boy för spalen, 2001 Notebook faan Apple, 2006 IBM Blue Gene supercomputer, 2007 Smartphone, en ferbinjang faan kompjuuter an tilefoon 2014 Alan Turing Ada Lovelace Charles Babbage Commonskategorii: Kompjuuter – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Kompjuuter (sjiisk) Wikibooks: Kompjuuterhistoore (sjiisk) Hardware Software Kompjuuterwiirus"}
{"id": "29024", "contents": "En byte as en miat uun a digitaaltechnik för en fulag faan 8 bit. Auer arke bit di wäärs 0 of 1 uunnem koon, jaft at 2 8 = 256 {\\displaystyle 2^{8}=256} onerskiaselk bytes (tiaken). Jo wurd miast faan 0 bit 255 trochnumeriaret. Ei arke süsteem werket mä 8-bit, didiar standard as oober faan IBM iinfeerd wurden, an täält uk üs ISO standard ISO-C99. 1 Kilobyte (kB) = 1000 Byte, 1 Megabyte (MB) = 1000 Kilobyte = 1000 × 1000 Byte = 1.000.000 Byte an so widjer. Uun a kompjuuterwelt ha wi det oober miast mä potensen faan 2 tu dun, diaram jaft det uk en ööder skriiwwiis: 1 Kibibyte (KiB) = 1024 Byte; 1 Mebibyte (MiB) = 1024 × 1024 Byte = 1.048.576 Byte. ( 2 10 = 1024 {\\displaystyle 2^{10}=1024} ) Bispal: 1440 KiB = 1440 × 1024 Byte = 1.474.560 Byte. Bispal: < (120 GiB = 128.849.018.880 Byte = 120 × 1024 × 1024 × 1024 Byte). Commonskategorii: Bits an bytes – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29025", "contents": "Det Kainuu Lunskap (Ütjspriik üüb Finsk: [ˈkɑi̯nuː], üüb Sweedsk: Kajanaland) as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. At lunskap leit uun a uast faan't lun. Det hee 73.959 lidj (2017). At hoodsteed faan't lunskap as Kajaani. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division, citypopulation.de Finland: Kainuu, citypopulation.de"}
{"id": "29026", "contents": "Det Kanta-Häme Lunskap (Ütjspriik üüb Finsk: [ˈkɑntɑˌhæmɛ], üüb Sweedsk: Egentliga Tavastland) as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. At lunskap leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 172.720 lidj (2017). At hoodsteed faan't lunskap as Hämeenlinna. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division, citypopulation.de Finland: Tavastia Prosper, citypopulation.de"}
{"id": "29027", "contents": "Det Kymenlaakso Lunskap (Ütjspriik üüb Finsk: [ˈkymɛnlɑːksɔ], üüb Sweedsk: Kymmenedalen) as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. At lunskap leit uun a süüd faan't lun. Det hee 175.511 lidj (2017). At hoodsteed faan't lunskap as Kouvola. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division, citypopulation.de Finland: Kymenlaakso / Kymmenedalen, citypopulation.de"}
{"id": "29028", "contents": "Det Lapplun Lunskap (üüb Finsk: Lappi, üüb Sweedsk: Lappland) as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. At lunskap leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 179.223 lidj (2017). At hoodsteed faan't lunskap as Rovaniemi. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division, citypopulation.de Finland: Lapland, citypopulation.de"}
{"id": "29031", "contents": "Informatsion as weden, diar faan en ufsjüürer auer en (informatsioons)kanaal tu en ufnemer sjüürd woort. Det informatsion woort diarbi kodiaret. Uun a informaatik as informatsion det grünjlaag, huar mä werket woort. Det ianfachst informatsion as ja of naan, för en kompjuuter as det 0 of 1. Wan minsken direkt mäenööder snaake of tilefoniare, do as det spriak hör code, am informatsion widjer tu dun. Uun en briaf of en e-mail as det skraft noch en code muar bitu det spriak. Faan ian skap tu en ööder san signaalflagen of morsetiaken brükt wurden. An so jaft'at noch flook ööder kodiarangen för informatsion. Commonskategorii: Informatsion – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Informatsion (sjiisk) Wikibooks: Informatsion (sjiisk)"}
{"id": "29032", "contents": "Di Turing-Test gongt üüb Alan Turing turag. Sin grünjfraag wiar 1950: Wan en minsk (skraftelk) fraagen stelt, an hi koon ei entskias, of det oonswaar eder faan en minsk of en maskiin komt, do hää det maskiin konstelk inteligens. Detdiar wurd jääw't 1950 noch goorei, iarst 1956 as konstelk inteligens (KI, of ingelsk AI, faan artificial intelligence) tu en fääk faan't informaatik wurden. Sant di tidj spikeliare a minsken diarauer, of maskiinen a minsken ans auerhaale küd. Commonskategorii: Turing-Test – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29033", "contents": "At Konstelk Inteligens (KI, üüb ingelsk: AI, faan artificial intelligence) as en dial faan't informaatik, diar ham mä't automatisiarin faan inteligent ferhualen an mä't liaren faan maskiinen befaadet. Miast woort KI so ferstenen, dat kompjuutern baud an programiaret wurd, am dat jo salew tu liasangen faan probleemen kem. Det gongt widj auer algoritmen henwech, diar bluas för enkelt klaar definiaret fraagen en liasang finj, t.b. schachkompjuutern. Turing-Test Commonskategorii: Konstelk Inteligens – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29037", "contents": "En programiarspriak as en formaal spriak för dooten an algoritmen, diar en kompjuuter ferstun an ütjfeer koon. Diar san hunerten faan spriaken, an arke hää san aanj föördial. Det komt üüb uun, huar't för brükt woort. Tesken di code faan't programiarspriak an di kompjuuter werket en auersaaterprogram, det as di compiler of interpreter. Strukturiaret programiarspriaken C, C++, C#, Java, Pascal, Python, Visual Basic Imperatiif programiarspriaken ALGOL, Fortran, Pascal, Ada, PL/I, Cobol, C Deklaratiif programiarspriaken SQL, Linda, Oz, Haskell, Prolog, XSLT Objektorientiaret programiarspriaken AppleScript, C++, C#, Fortran, IDL, Java, JavaScript, Perl, PHP, Python, Ruby, Scratch, Smalltalk, VB.NET, Visual Objects Wikibooks: Programiarin (sjiisk) Commonskategorii: Programiarspriaken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29041", "contents": "En Transformaator (faan latiinsk transformare ‚amfurme‘), of kurt traafo as en elektrisk baudial. Diar hiar normoolerwiis tau spuulen tu an en magneet. Troch det iingungspuul lääpt en wakselstruum an bi det ütjgungspuul komt en wakselstruum mä en ööder späänang ütj. Hün ütjgungspäänang diarbi ütjkomt, hinget faan a amdreiangen uun a spuulen uf. Det iingungspuul hää 1000 amdreiangen, det ütjgungspuul hää 50 amdreiangen. Wan diar nü 240 Volt [V] bi't iingungspuul uunlei, kem diar 240 : 1000 * 50 = 12 Volt bi det ütjgungspuul uun. Ideaalerwiis gongt det reegnang algemian: U 2 U 1 = N 2 N 1 {\\displaystyle {\\frac {U_{2}}{U_{1}}}={\\frac {N_{2}}{N_{1}}}} of U 2 = N 2 N 1 ⋅ U 1 {\\displaystyle U_{2}={\\frac {N_{2}}{N_{1}}}\\cdot U_{1}} . U1 as det iingungspäänang, U2 det ütjgungspäänang, N1 san a amdreiangen fan det iingungspuul, N2 faan det ütjgungspuul. Späänangen faan 12 Volt of noch maner wurd flooksis uun a hüshual brükt, diaram werke letj elektroaperooten miast mä en traafo. Di struum I {\\displaystyle I} (meeden uun Ampere [A]) ferhäält ham amkiard tu a späänangen: I 2 = N 1 N 2 ⋅ I 1 {\\displaystyle I_{2}={\\frac {N_{1}}{N_{2}}}\\cdot I_{1}} . Di efekt P {\\displaystyle P} (meeden uun Watt [W]) blaft konstant: P"}
{"id": "29043", "contents": "Det ufkörtang ISSN komt faan't ingelsk International Standard Serial Number. Hat as en numer, am tidjskraften iandüüdag tu kääntiaknin. Son numer jaft det uk för buken, det as ISBN (International Standard Book Number). För digitaal objekten het det DOI (Digital Object Identifier). Det ISSN woort efter det internatjunaal ferianboorang ISO 3297 faan 1975 fäästlaanj. Hat woort uun Pariis ferwaltet. Son ISSN koon t.b. so ütjsä: 1234-5679. Hat sait oober niks diar auer ütj, huar det tidjskraft drükt wurden as, of uun hün spriak. Commonskategorii: ISSN – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: ISSN-numern faan bioloogisk tidjskraften ISSN.org"}
{"id": "29044", "contents": "Det Alto Paraguay Department (üüb Spaans: Departamento de Alto Paraguay) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 17.200 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Fuerte Olimpo. Bahía Negra Capitán Carmelo Peralta Cerrito Jara Fuerte Olimpo Mayor Pablo Lagerenza Puerto Casado Toro Pampa Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29048", "contents": "A Falkland-Eilunen (ingelsk Falkland Islands), Falklands of uk Malwiinen (fransöösk Îles Malouines, spoonsk Islas Malvinas), san en skööl faan eilunen uun a süüdelk Atlantik. Jo hiar geograafisk tu Süüdameerikoo, san oober en bütjenlun faan't Ferianagt Könangrik. Al sant knaap 200 juar ferlangt Argentiinien jo eilunen. A Falklands san en skööl faan amanbi 200 eilunen, a gratsten san Waast-Falkland an Uast-Falkland, arke grater üs 6.000 km². Diar tesken lääpt di briad Falklandsund. At kliima liket det faan a Shetlands of Färöern, as oober noch muar ütjglikt. Geoklima 2.1 Wääbsteed Geoklima Commonskategorii: Falkland-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Falkland-Eilunen (sjiisk) Wikimedia Atlas: Falkland-Eilunen – Geograafisk an histoorisk koorden -51.796253-59.523613705Koordinaaten: 51° 48′ S, 59° 31′ W"}
{"id": "29051", "contents": "At Prowins Buenos Aires as ian faan 24 prowinsen uun Argentiinien. Hat leit süüdelk an uastelk faan't stääd Buenos Aires. Diar lewe gud 15 miljuun minsken (2010) üüb 307571 km². Hör hoodstääd as La Plata Woopen faan't prowins Flag faan't prowins Loftbil faan't prowins, faan a weltrüm deel knipset Commonskategorii: Prowins Buenos Aires – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29057", "contents": "Süüdgeorgien an a Süüdelk Sandwich-Eilunen (ufkört SGSSI) san en bütjenlun faan't Ferianagt Könangrik uun a süüdelk Atlantik. Jo lei nuurden faan 60° süüdelk breetje, an hiar diarmä ei tu Antarktikaa. Det regiuun woort, jüst sü üs a Falklands, faan Argentiinien ferlangd. Det iansagst siidlang as King Edward Point üüb Süüdgeorgien. Diar lewe man en hunfol wedenskapslidj an tau fertreedern faan't britisk regiarang. Commonskategorii: Süüdgeorgien an Süüdelk Sandwich-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Süüdgeorgien an Süüdelk Sandwich-Eilunen – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Süüdgeorgien an Süüdelk Sandwich-Eilunen (sjiisk) -56.933333333333-32.4Koordinaaten: 57° S, 32° W"}
{"id": "29065", "contents": "Det Alto Paraná Department (üüb Spaans: Departamento de Alto Paraná) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 796.700 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Ciudad del Este. Ciudad del Este Presidente Franco Hernandarias Minga Guazú Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29066", "contents": "Det Amambay Department (üüb Spaans: Departamento de Amambay) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. Det hee 164.500 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Pedro Juan Caballero. Bella Vista Norte Capitán Bado Cerro Corá Karapaí Zanja Pytá Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29067", "contents": "Det Boquerón Department (üüb Spaans: Departamento de Boquerón) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 63.000 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Filadelfia. Boquerón Doctor Pedro P. Peña Filadelfia Infante Rivarola Loma Plata Mariscal José Félix Estigarribia Yalve Sanga Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29068", "contents": "Det Caaguazú Department (üüb Spaans: Departamento de Caaguazú) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 545.900 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Coronel Oviedo. Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29069", "contents": "Det Caazapá Department (üüb Spaans: Departamento de Caazapá) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 184.500 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Caazapá. Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29070", "contents": "Det Canindeyú Department (üüb Spaans: Departamento de Canindeyú) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a uast faan't lun. Det hee 221.600 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Salto del Guairá. Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29071", "contents": "Det Central Department as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 2.072.000 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Asunción. De Paraguay Struum maaget at süüdwaastgrens faan't department. Asunción Luque San Lorenzo Capiatá Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29072", "contents": "Det Concepción Department (üüb Spaans: Departamento de Concepción) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a uast faan't lun. Det hee 244.100 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Concepción. Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29073", "contents": "Det Cordillera Department (üüb Spaans: Departamento de Cordillera) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 299.200 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Caacupé. Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29074", "contents": "Det Guairá Department (üüb Spaans: Departamento de Guairá) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a süüd faan't lun. Det hee 220.800 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Villarrica. Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29075", "contents": "Det Itapúa Department (üüb Spaans: Departamento de Itapúa) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 592.000 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Encarnación. Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29076", "contents": "Det Misiones Department (üüb Spaans: Departamento de Misiones) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a süüd faan't lun. Det hee 123.400 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as San Juan Bautista. Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29077", "contents": "Det Ñeembucú Department (üüb Spaans: Departamento de Ñeembucú) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 88.800 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Pilar. Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29078", "contents": "Det Paraguarí Department (üüb Spaans: Departamento de Paraguarí) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 254.900 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Paraguarí. Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29079", "contents": "Det Presidente Hayes Department (üüb Spaans: Departamento de Presidente Hayes) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a maden faan't lun. Det hee 121.100 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as Villa Hayes. Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29080", "contents": "Det San Pedro Department (üüb Spaans: Departamento de San Pedro) as ian faan dön sööwentanj departmenten uun Paraguay. At department leit uun a maden faan't lun. Det hee 419.600 lidj (2017). At hoodsteed faan’t department as San Pedro de Ycuamandiyú. Paraguay, citypopulation.de"}
{"id": "29081", "contents": "Det Amazonas Department (üüb Spaans: Departamento de Amazonas) as ian faan dön fiiw-an-twuntig departmenten faan Peruu. Det hee 379.384 lidj (2017). At hoodsteed faan't department as Chachapoyas. At department hee sööwen prowinsen. Peru, citypopulation.de Peru, citypopulation.de"}
{"id": "29085", "contents": ".af as det top-level-domain (TLD) faan Afghaanistaan. Commonskategorii: .af – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29086", "contents": ".eg as det top-level-domain (TLD) faan Egypten. Commonskategorii: .eg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29087", "contents": ".al as det top-level-domain (TLD) faan Albaanien. Commonskategorii: .al – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29088", "contents": ".dz as det top-level-domain (TLD) faan Algeerien. Commonskategorii: .dz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29089", "contents": ".vi as det top-level-domain (TLD) faan a Amerikoonsk Jongfoomen Eilunen. Commonskategorii: .vi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29091", "contents": ".ad as det top-level-domain (TLD) faan Andora. Commonskategorii: .ad – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29092", "contents": ".ai as det top-level-domain (TLD) faan Anguilla. Commonskategorii: .ai – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29093", "contents": ".ag as det top-level-domain (TLD) faan Antiigua an Barbuuda. Commonskategorii: .ag – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29094", "contents": ".ar as det top-level-domain (TLD) faan Argentiinien. Commonskategorii: .ar – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29095", "contents": ".am as det top-level-domain (TLD) faan Armeenien. Commonskategorii: .am – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29096", "contents": ".aw as det top-level-domain (TLD) faan Aruuba. Commonskategorii: .aw – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29097", "contents": ".az as det top-level-domain (TLD) faan Aserbaidschaan. Commonskategorii: .az – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29098", "contents": ".et as det top-level-domain (TLD) faan Etioopien. Commonskategorii: .et – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29099", "contents": ".au as det top-level-domain (TLD) faan Austraalien. Commonskategorii: .au – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "291", "contents": "A Prääster, (sö.) Pröst, (mo.) preester (Turdus torquatus) as en fögel uun't trooselfamile Turdidae. Tiaknang faan Präästern, föör a mantje, bääft at wiiftje. Turdus torquatus torquatus - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Präästern Wikispecies hää en artiikel tu: Präästern"}
{"id": "29101", "contents": ".bs as det top-level-domain (TLD) faan a Bahaamas. Commonskategorii: .bs – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29105", "contents": ".bb as det top-level-domain (TLD) faan Barbaados. Commonskategorii: .bb – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29106", "contents": ".be as det top-level-domain (TLD) faan Belgien. Commonskategorii: .be – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29107", "contents": ".bz as det top-level-domain (TLD) faan Belize. Commonskategorii: .bz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29108", "contents": ".bo as det top-level-domain (TLD) faan Boliiwien. Commonskategorii: .bo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29109", "contents": ".ba as det top-level-domain (TLD) faan Bosnien an Hertsegowina. Commonskategorii: .ba – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29110", "contents": ".br as det top-level-domain (TLD) faan Brasiilien. Commonskategorii: .br – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29111", "contents": ".vg as det top-level-domain (TLD) faan a Britisk Jongfoomen Eilunen. Commonskategorii: .vg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29112", "contents": ".bg as det top-level-domain (TLD) faan Bulgaarien. Commonskategorii: .bg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29113", "contents": ".cl as det top-level-domain (TLD) faan Chiile. Commonskategorii: .cl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29114", "contents": ".cr as det top-level-domain (TLD) faan Costa Rica. Commonskategorii: .cr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29115", "contents": ".cw as det top-level-domain (TLD) faan Curacao. Commonskategorii: .cw – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29116", "contents": ".an as det apjiwen top-level-domain (TLD) faan a Neederluns Antilen. Commonskategorii: .an – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29117", "contents": ".dk as det top-level-domain (TLD) faan Denemark. Commonskategorii: .dk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29118", "contents": ".dm as det top-level-domain (TLD) faan Domiinika. Commonskategorii: .dm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29119", "contents": ".do as det top-level-domain (TLD) faan't Dominikaans Republiik. Commonskategorii: .do – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29120", "contents": ".im as det top-level-domain (TLD) faan't Eilun Man. Commonskategorii: .im – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29121", "contents": ".ec as det top-level-domain (TLD) faan Ekwadoor. Commonskategorii: .ec – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29122", "contents": ".sv as det top-level-domain (TLD) faan El Salwadoor. Commonskategorii: .sv – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29123", "contents": ".de as det top-level-domain (TLD) faan Sjiisklun. Commonskategorii: .de – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29124", "contents": ".nl as det top-level-domain (TLD) faan a Neederlunen. Commonskategorii: .nl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29125", "contents": ".cn as det top-level-domain (TLD) faan Sjiina. Commonskategorii: .cn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29126", "contents": ".ru as det top-level-domain (TLD) faan Ruslun. Commonskategorii: .ru – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29128", "contents": ".kr as det top-level-domain (TLD) faan Süüdkorea. Commonskategorii: .kr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29129", "contents": ".hk as det top-level-domain (TLD) faan Hongkong. Commonskategorii: .hk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29130", "contents": ".ir as det top-level-domain (TLD) faan Iraan. Commonskategorii: .ir – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29131", "contents": ".jo as det top-level-domain (TLD) faan Jordaanien. Commonskategorii: .jo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29132", "contents": ".ps as det top-level-domain (TLD) faan Palestiina. Commonskategorii: .ps – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29133", "contents": ".sa as det top-level-domain (TLD) faan Saudi-Araabien. Commonskategorii: .sa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29134", "contents": ".lk as det top-level-domain (TLD) faan Sri Lanka. Commonskategorii: .lk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29135", "contents": ".tw as det top-level-domain (TLD) faan Taiwan. Commonskategorii: .tw – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29136", "contents": ".th as det top-level-domain (TLD) faan Thailun. Commonskategorii: .th – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29137", "contents": ".tn as det top-level-domain (TLD) faan Tuneesien. Commonskategorii: .tn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29138", "contents": ".ae as det top-level-domain (TLD) faan a Ferianagt Araabisk Emiraaten. Commonskategorii: .ae – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29139", "contents": ".fk as det top-level-domain (TLD) faan a Falkland Eilunen. Commonskategorii: .fk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29140", "contents": ".uk as det top-level-domain (TLD) faan't Ferianagt Könangrik. Commonskategorii: .uk – Saamlang faan bilen of filmer .gb"}
{"id": "29141", "contents": ".ph as det top-level-domain (TLD) faan a Filipiinen. Commonskategorii: .ph – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29142", "contents": ".fr as det top-level-domain (TLD) faan Frankrik. Commonskategorii: .fr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29143", "contents": ".fo as det top-level-domain (TLD) faan a Färöer. Commonskategorii: .fo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29144", "contents": ".pf as det top-level-domain (TLD) faan Fransöösk Polyneesien. Commonskategorii: .pf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29145", "contents": ".tf as det top-level-domain (TLD) faan a Fransöösk Süüd- an Antarktisregiuunen. Commonskategorii: .tf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29146", "contents": ".nc as det top-level-domain (TLD) faan Neikaledoonien. Commonskategorii: .nc – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29147", "contents": ".bl as det top-level-domain (TLD) faan St. Barths. Commonskategorii: .bl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29148", "contents": ".mf as det top-level-domain (TLD) faan Saint-Martin. Commonskategorii: .mf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29149", "contents": ".pm as det top-level-domain (TLD) faan Saint-Pierre an Miquelon. Commonskategorii: .pm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29150", "contents": ".wf as det top-level-domain (TLD) faan Wallis an Futuna. Commonskategorii: .wf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29151", "contents": ".re as det top-level-domain (TLD) faan Réunion. Commonskategorii: .re – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29152", "contents": ".yt as det top-level-domain (TLD) faan Mayotte. Commonskategorii: .yt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29154", "contents": ".mq as det top-level-domain (TLD) faan Martinique. Commonskategorii: .mq – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29156", "contents": ".gp as det top-level-domain (TLD) faan Guadeloupe. Commonskategorii: .gp – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29157", "contents": ".gf as det top-level-domain (TLD) faan Fransöösk Guayana. Commonskategorii: .gf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29159", "contents": ".ge as det top-level-domain (TLD) faan Georgien. Commonskategorii: .ge – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29160", "contents": ".gi as det top-level-domain (TLD) faan Gibraltaar. Commonskategorii: .gi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29161", "contents": ".gl as det top-level-domain (TLD) faan Greenlun. Commonskategorii: .gl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29162", "contents": ".gr as det top-level-domain (TLD) faan Griichenlun. Commonskategorii: .gr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29163", "contents": ".gd as det top-level-domain (TLD) faan Grenaada. Commonskategorii: .gd – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29164", "contents": ".gt as det top-level-domain (TLD) faan Guatemaala. Commonskategorii: .gt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29165", "contents": ".gg as det top-level-domain (TLD) faan Guernsey. Commonskategorii: .gg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29166", "contents": ".gy as det top-level-domain (TLD) faan Guyaana. Commonskategorii: .gy – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29167", "contents": ".ht as det top-level-domain (TLD) faan Haiti. Commonskategorii: .ht – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29168", "contents": ".hn as det top-level-domain (TLD) faan Honduuras. Commonskategorii: .hn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29170", "contents": ".mo as det top-level-domain (TLD) faan Macau. Commonskategorii: .mo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29172", "contents": "Macau as en gratstääd an en aparte ferwaltet regiuun faan Sjiina. Hat leit 50 km waasten faan Hongkong. Bit 1999 wiar't en portugiisk kolonii. Macau an Hongkong san auer en brag mäenööder ferbünjen. Tu portugiisk tidjen wiar det stääd iindiald tu tau concelhos (dialstääden): Concelho de Macau (澳門市), fäästääg Concelho das Ilhas (海島市), eilunen Di Concelho de Macau hed fiiw gemeenen (freguesias): Freguesia de Nossa Senhora de Fátima (花地瑪堂區) Freguesia de Santo António (聖安多尼堂區) Freguesia de São Lazaro (望德堂區) Freguesia de São Lourenço (風順堂區 oder 聖老愣佐堂區) Freguesia da Sé (大堂區) Di Concelho das Ilhas hed tau gemeenen: Freguesia da Nossa Senhora do Carmo (嘉模堂區) üüb det eilun Taipa Freguesia do São Francisco Xavier (聖方濟各堂區) üüb det eilun Coloane Macau leit bi a kaant faan a troopen mä en starken somermonsuun The World Factbook. CIA, ufrepen di 27. Febrewoore 2014 (ingelsk). Government of Macao Special Administrative Region Statistics and Census Service: Population estimate , ufrepen di 16. August 2016 imf.org Commonskategorii: Macau – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Macau (sjiisk) 22.198611111111113.54472222222Koordinaaten: 22° 12′ N, 113° 33′ O"}
{"id": "29177", "contents": "De Rondônia Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. Det leit uun a waast faan't lun. Uun a waast leit de Acre Bundesstoot, uun a nuurd Amazonas Bundesstoot, uun a uast Mato Grosso Bundesstoot an uun a süüd an süüdwaast Boliiwien. A bundesstoot hee 1.777.225 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Porto Velho. Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "29178", "contents": "Brasiilien Brasiilien, amtelk Föderatiiw Republiik Brasilien (üüb Portugiisk: Brasil an República Federativa do Brasil) as det gratst lun uun Süüdameerika. At lun leit uun a uast faan't eerddial. Uun a nuurduast, uast an süüduast leit a Atlantik, uun a süüdwaast lei Uruguay, Argentiinien an Paraguay, uun a waast Boliiwien, Peruu an Kolumbien an uun a nuurdwaast Guyaana, Suurinam an Fraansöösk-Guayana. At lun hee 210.147.125 lidj (2019). At hoodsteed faan't lun as Brasília. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee aacht-an-twuntig bundesstooten: Brazil, citypopulation.de Brazil: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "29179", "contents": "De Acre Bundesstoot (üüb Portugiisk: Estado do Acre) as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a waast faan't lun. Det hee 881.935 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Rio Branco. Brazil, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "29180", "contents": "De Alagoas Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a uast faan't lun. Det hee 3.337.357 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Maceió. Dön tjiin gratst steeden uun a bundesstoot san: Brazil, citypopulation.de climate-data.org Brazil: Alagoas, citypopulation.de"}
{"id": "29184", "contents": ".in as det top-level-domain (TLD) faan Indien. Commonskategorii: .in – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29185", "contents": ".id as det top-level-domain (TLD) faan Indoneesien. Commonskategorii: .id – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29186", "contents": ".iq as det top-level-domain (TLD) faan Iraak. Commonskategorii: .iq – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29187", "contents": ".ie as det top-level-domain (TLD) faan Irlun. Commonskategorii: .ie – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29188", "contents": ".krd as det top-level-domain (TLD) faan Kurdistaan. Commonskategorii: .krd – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29189", "contents": ".il as det top-level-domain (TLD) faan Israel. Commonskategorii: .il – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29190", "contents": ".it as det top-level-domain (TLD) faan Itaalien. Commonskategorii: .it – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29191", "contents": ".jp as det top-level-domain (TLD) faan Jaapan. Commonskategorii: .jp – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29192", "contents": ".jm as det top-level-domain (TLD) faan Jamaika. Commonskategorii: .jm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29193", "contents": ".ye as det top-level-domain (TLD) faan Jemen. Commonskategorii: .ye – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29194", "contents": ".je as det top-level-domain (TLD) faan Jersey. Commonskategorii: .je – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29196", "contents": ".ca as det top-level-domain (TLD) faan Kanada. Commonskategorii: .ca – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29197", "contents": ".cv as det top-level-domain (TLD) faan a Kapwerden. Commonskategorii: .cv – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29198", "contents": ".kz as det top-level-domain (TLD) faan Kasachstaan. Commonskategorii: .kz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29199", "contents": ".qa as det top-level-domain (TLD) faan Kataar. Commonskategorii: .qa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "292", "contents": "At präästerbluum (Lychnis flos-cuculi of uk Silene flos-cuculi) hiart tu at plaantenfamile faan a neegelken (Caryophyllaceae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Präästern Wikispecies hää en artiikel tu: Präästern"}
{"id": "29200", "contents": ".ke as det top-level-domain (TLD) faan Keenia. Commonskategorii: .ke – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29201", "contents": ".kg as det top-level-domain (TLD) faan Kirgistaan. Commonskategorii: .kg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29202", "contents": ".co as det top-level-domain (TLD) faan Kolumbien. Commonskategorii: .co – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29203", "contents": ".kp as det top-level-domain (TLD) faan Nuurdkorea. Commonskategorii: .kp – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29205", "contents": ".hr as det top-level-domain (TLD) faan Kroatien. Commonskategorii: .hr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29206", "contents": ".cu as det top-level-domain (TLD) faan Kuuba. Commonskategorii: .cu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29207", "contents": ".kw as det top-level-domain (TLD) faan Kuwait. Commonskategorii: .kw – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29208", "contents": ".as as det top-level-domain (TLD) faan Amerikoonsk Samoa. Commonskategorii: .as – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29210", "contents": "Amerikoonsk Samoa (Samoaans Sāmoa Amelika) as en bütjenlun faan a USA uun a süüdelk Pasiifik. Hat es en dial faan a Samoa-Eilunen, huar uk di suwereen stoot Samoa tu hiart. Jo lei uun Polyneesien. Amerikoonsk Samoa as det gratst bütjenlun faan a USA. Det hoodstääd as Pago Pago. Tutuila mä letjer eilunen trinjam Manua-Eilunen Atol Swains Island Rose-Atol. Commonskategorii: Amerikoonsk Samoa – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Amerikoonsk samoa – Geograafisk an histoorisk koorden -14.295833333333-170.7075Koordinaaten: 14° 18′ S, 170° 42′ W"}
{"id": "29215", "contents": ".lv as det top-level-domain (TLD) faan Letlun. Commonskategorii: .lv – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29216", "contents": ".ly as det top-level-domain (TLD) faan Liibyen. Commonskategorii: .ly – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29217", "contents": ".li as det top-level-domain (TLD) faan Liechtenstein. Commonskategorii: .li – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29218", "contents": ".lt as det top-level-domain (TLD) faan Litauen. Commonskategorii: .lt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29219", "contents": ".lu as det top-level-domain (TLD) faan Luksemborag. Commonskategorii: .lu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29220", "contents": "De Amapá Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 845.731 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Macapá. Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "29221", "contents": "De Amazonas Bundesstoot (üüb Portugiisk: Estado do Amazonas) as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 4.144.597 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Manaus Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "29224", "contents": ".mt as det top-level-domain (TLD) faan Malta. Commonskategorii: .mt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29225", "contents": ".ma as det top-level-domain (TLD) faan Marokko. Commonskategorii: .ma – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29226", "contents": ".mk as det top-level-domain (TLD) faan Nuurd-Matsedoonien. Commonskategorii: .mk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29228", "contents": ".mx as det top-level-domain (TLD) faan Meksiko. Commonskategorii: .mx – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29229", "contents": ".md as det top-level-domain (TLD) faan Moldaawien. Commonskategorii: .md – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29230", "contents": ".mc as det top-level-domain (TLD) faan Monako. Commonskategorii: .mc – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29231", "contents": ".me as det top-level-domain (TLD) faan Monteneegro. Commonskategorii: .me – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29232", "contents": ".ms as det top-level-domain (TLD) faan Montserrat. Commonskategorii: .ms – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29233", "contents": ".na as det top-level-domain (TLD) faan Namiibia. Commonskategorii: .na – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29234", "contents": ".nr as det top-level-domain (TLD) faan Nauru. Commonskategorii: .nr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29235", "contents": ".nz as det top-level-domain (TLD) faan Nei-Sialun. Commonskategorii: .nz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29236", "contents": ".ni as det top-level-domain (TLD) faan Nikaraagua. Commonskategorii: .ni – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29237", "contents": ".no as det top-level-domain (TLD) faan Norweegen. Commonskategorii: .no – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29238", "contents": ".om as det top-level-domain (TLD) faan Omaan. Commonskategorii: .om – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29239", "contents": ".pa as det top-level-domain (TLD) faan Panama. Commonskategorii: .pa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29240", "contents": ".pg as det top-level-domain (TLD) faan Papua-Nei-Guinea. Commonskategorii: .pg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29241", "contents": ".py as det top-level-domain (TLD) faan Paraguay. Commonskategorii: .py – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29242", "contents": ".pe as det top-level-domain (TLD) faan Peruu. Commonskategorii: .pe – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29243", "contents": ".pl as det top-level-domain (TLD) faan Poolen. Commonskategorii: .pl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29244", "contents": ".pt as det top-level-domain (TLD) faan Portugal. Commonskategorii: .pt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29245", "contents": ".pr as det top-level-domain (TLD) faan Puerto Riko. Commonskategorii: .pr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29246", "contents": ".rw as det top-level-domain (TLD) faan Ruanda. Commonskategorii: .rw – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29247", "contents": ".ro as det top-level-domain (TLD) faan Rumeenien. Commonskategorii: .ro – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29251", "contents": "Die neun Provinzen von Gabun bilden die größten Verwaltungseinheiten des Staates Gabun. Die Provinzen sind wiederum in zusammen 37 verschiedene Departements eingeteilt."}
{"id": "29252", "contents": "Di Ogooué (uk Ogoué of Ogowe) as en 1200 km lungen struum uun Gabuun. Sin hood leit uun't Republiik Kongo. Sin iintoochregiuun leit fööraal uun a troopenwalt an amfaadet bal det hialer lun. Hüdrologii faan Gabuun (PDF, fransöösk) Commonskategorii: Ogooué – Saamlang faan bilen of filmer geonames.org"}
{"id": "29253", "contents": "Harry S. Truman (* 8. Mei 1884 uun Lamar, Missouri; † 26. Deetsember 1972 uun Kansas City, Missouri) wiar en US-ameerikoons poliitiker faan det Demokraatisk Partei an faan 1945, efter Franklin Delano Roosevelt san duas, tu 1953 de 33. president faan dön Ferianigt Stooten. Tuföör wiar hi oner-president an fertreed twesken 1935 an 1945 a bundestoot Missouri uun det US-Senaat. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten (1945-2001): Harry S. Truman (1945-1953), Dwight Eisenhower (1953-1961), John F. Kennedy (1961-1963), Lyndon B. Johnson (1963-1969), Richard Nixon (1969-1974), Gerald Ford (1974-1977), Jimmy Carter (1977-1981), Ronald Reagan (1981-1989), George H.W. Bush (1989-1993), Bill Clinton (1993-2001). Vize-Presidenten faan dön Ferianigt Stooten 1901-1945: Theodore Roosevelt (Marts-September 1901), neen (1901-1905), Charles W. Fairbanks (1905-1909), James S. Sherman (1909-1912), nian (1912-1913), Thomas R. Marshall (1913-1921), Calvin Coolidge (1921-1923), nian (1923-1925), Charles G. Dawes (1925-1929), Charles Curtis (1929-1933), John Garner (1933-1941), Henry A. Wallace (1941-1945), Harry S. Truman (Janewoore-April 1945)."}
{"id": "29254", "contents": "John Fitzgerald „Jack“ Kennedy (* 29. Mei 1917 uun Brookline, Massachusetts; † 22. Nofember 1963 uun Dallas, Texas), wiar en US-ameerikoons poliitiker faan det Demokraatisk Partei an faan 1961 tu 1963 de 35. president faan dön Ferianigt Stooten. Hi wiar 1963 uun en atentaat ambroocht. A beeftgrünjer faan san duas san tu daaling uun a meeningen faan lidj amstreden. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten (1945-2001): Harry S. Truman (1945-1953), Dwight Eisenhower (1953-1961), John F. Kennedy (1961-1963), Lyndon B. Johnson (1963-1969), Richard Nixon (1969-1974), Gerald Ford (1974-1977), Jimmy Carter (1977-1981), Ronald Reagan (1981-1989), George H.W. Bush (1989-1993), Bill Clinton (1993-2001). Vize-Presidenten faan dön Ferianigt Stooten 1945-2001: nian (1945-1949), Alben W. Barkley (1949-1953), Richard Nixon (1953-1961), Lyndon B. Johnson (1961-1963), nian (1963-1965), Hubert Humphrey (1965-1969), Spiro Agnew (1969-1973), nian (Oktuuber-Deetsember 1973), Gerald Ford (1973-1974), nian (August-Deetsember 1974), Nelson Rockefeller (1974-1977), Walter Mondale (1977-1981), George H.W. Bush (1981-1989), Dan Quayle (1989-1993), Al Gore (1993-2001)."}
{"id": "29255", "contents": "Lyndon Baines Johnson (* 27. August 1908 uun Stonewall, Texas; † 22. Janewoore 1973 uk diar) wiar en US-ameerikoons poliitiker faan det Demokraatisk Partei an faan 1963, efter John F. Kennedy san duas, tu 1969 de 36. president faan dön Ferianigt Stooten. Tuföör fertreed hi faan 1937 tu 1949 a bundesstoot Texas uun det US-Representantenhüs an uk faan 1949 tu 1961 uun det US-Seneat. Faan 1961 wiar hi oner-president oner John F. Kennedy. Efter a John F. Kennedy san duas, 22. Nofember 1963, wurd Johnson uun buurd faan det Air Force One üüs nei US-president iinsweerd. Hi wurd uun det presidentskapswool uun Nofember 1964 uun sin baantje besteediget. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten (1945-2001): Harry S. Truman (1945-1953), Dwight Eisenhower (1953-1961), John F. Kennedy (1961-1963), Lyndon B. Johnson (1963-1969), Richard Nixon (1969-1974), Gerald Ford (1974-1977), Jimmy Carter (1977-1981), Ronald Reagan (1981-1989), George H.W. Bush (1989-1993), Bill Clinton (1993-2001). Vize-Presidenten faan dön Ferianigt Stooten 1945-2001: nian (1945-1949), Alben W. Barkley (1949-1953), Richard Nixon (1953-1961), Lyndon B. Johnson (1961-1963), nian (1963-1965), Hubert Humphrey (1965-1969), Spiro Agnew (1969-1973), nian (Oktuuber-Deetsember 1973), Gerald Ford (1973-1974), nian (August-Deetsember 1974), Nelson Rockefeller (1974-1977), Walter Mondale (1977-1981), George H.W. Bush (1981-1989), Dan Quayle (1989-1993), Al Gore (1993-2001)."}
{"id": "29256", "contents": "Richard Milhous Nixon (* 9. Janewoore 1913 uun Yorba Linda, Kalifornien; † 22. April 1994 uun New York) wiar en US-ameerikoons poliitiker faan det Republikaans Partei an faan 1969 tu 1974 de 37. president faan dön Ferianigt Stooten. Hi wurd uun det presidentskapswool faan 7. Nofember 1972 welerweelet, man uun't fulig faan det Watergate-Afeer treed Nixon faan sin baantje turag. Hi wiar faan 1953 tu 1961 uk vize-president faan't lun. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten (1945-2001): Harry S. Truman (1945-1953), Dwight Eisenhower (1953-1961), John F. Kennedy (1961-1963), Lyndon B. Johnson (1963-1969), Richard Nixon (1969-1974), Gerald Ford (1974-1977), Jimmy Carter (1977-1981), Ronald Reagan (1981-1989), George H.W. Bush (1989-1993), Bill Clinton (1993-2001). Vize-Presidenten faan dön Ferianigt Stooten 1945-2001: nian (1945-1949), Alben W. Barkley (1949-1953), Richard Nixon (1953-1961), Lyndon B. Johnson (1961-1963), nian (1963-1965), Hubert Humphrey (1965-1969), Spiro Agnew (1969-1973), nian (Oktuuber-Deetsember 1973), Gerald Ford (1973-1974), nian (August-Deetsember 1974), Nelson Rockefeller (1974-1977), Walter Mondale (1977-1981), George H.W. Bush (1981-1989), Dan Quayle (1989-1993), Al Gore (1993-2001)."}
{"id": "29258", "contents": "f Di Mont Iboundji as en berag uun Gabuun mä en hööchde faan knaap 1000 meetern. Ööder kwelen sai, hi as 1575 m huuch. En öödern huugen berag uun't lun as di Mont Bengoué. Peakbagger Gabon Mount Bengoué, Gabon, Peakbagger.com. geonames.org mapcarta.com"}
{"id": "29260", "contents": "f Di Mont Bengoué as en 1070 meeter huugen berag uun't prowins Ogooué-Ivindo uun Gabuun. Hi as ferlicht di huuchst berag uun't lun. Efter ööder kwelen as di Mont Iboundji di huuchst berag. Mont Bengoué üüb Peakbagger.com geonames.org mapcarta.com"}
{"id": "29262", "contents": "Gerald Rudolph Ford, Jr. (bäären üüs Leslie Lynch King, Jr.; * 14. Jüüle 1913 uun Omaha, Nebraska; † 26. Deetsember 2006 uun Rancho Mirage, Kalifornien) wiar en poliitiker faan det Republikaans Partei an faan 1974, efter Richard Nixon san turagtreed, tu 1977 de 38. president faan dön Ferianigt Stooten. Hi wiar faan Deetsember 1973 tu August 1974 a vize-president faan't lun. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten (1945-2001): Harry S. Truman (1945-1953), Dwight Eisenhower (1953-1961), John F. Kennedy (1961-1963), Lyndon B. Johnson (1963-1969), Richard Nixon (1969-1974), Gerald Ford (1974-1977), Jimmy Carter (1977-1981), Ronald Reagan (1981-1989), George H.W. Bush (1989-1993), Bill Clinton (1993-2001). Vize-Presidenten faan dön Ferianigt Stooten 1945-2001: nian (1945-1949), Alben W. Barkley (1949-1953), Richard Nixon (1953-1961), Lyndon B. Johnson (1961-1963), nian (1963-1965), Hubert Humphrey (1965-1969), Spiro Agnew (1969-1973), nian (Oktuuber-Deetsember 1973), Gerald Ford (1973-1974), nian (August-Deetsember 1974), Nelson Rockefeller (1974-1977), Walter Mondale (1977-1981), George H.W. Bush (1981-1989), Dan Quayle (1989-1993), Al Gore (1993-2001)."}
{"id": "29263", "contents": "James Earl „Jimmy“ Carter Jr. (* 1. Oktuuber 1924 uun Plains, Georgia) as en US-ameerikoons poliitiker faan det Demokraatisk Partei. Hi wiar faan 1977 tu 1981 de 39. president faan dön Ferianigt Stooten. Faan 1971 tu 1975 wiar hi guwernöör faan Georgia. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten (1945-2001): Harry S. Truman (1945-1953), Dwight Eisenhower (1953-1961), John F. Kennedy (1961-1963), Lyndon B. Johnson (1963-1969), Richard Nixon (1969-1974), Gerald Ford (1974-1977), Jimmy Carter (1977-1981), Ronald Reagan (1981-1989), George H.W. Bush (1989-1993), Bill Clinton (1993-2001)."}
{"id": "29264", "contents": "George Herbert Walker Bush (miast ianfach George Bush of George Bush Senior; * 12. Jüüne 1924 uun Milton, Massachusetts; † 30. Nofember 2018 uun Houston, Texas), wiar en US-ameerikoons poliitiker faan det Republikaans Partei. Hi wiar faan 1989 tu 1993 de 41. president faan dön Ferianigt Stooten. Hi wiar de 43. US-president, George W. Bush, an de iar guwernöör faan Florida, Jeb Bush, hör aatj. Hi wiar uk faan 1981 tu 1989 a vize-president. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten (1945-2001): Harry S. Truman (1945-1953), Dwight Eisenhower (1953-1961), John F. Kennedy (1961-1963), Lyndon B. Johnson (1963-1969), Richard Nixon (1969-1974), Gerald Ford (1974-1977), Jimmy Carter (1977-1981), Ronald Reagan (1981-1989), George H.W. Bush (1989-1993), Bill Clinton (1993-2001). Vize-Presidenten faan dön Ferianigt Stooten 1945-2001: nian (1945-1949), Alben W. Barkley (1949-1953), Richard Nixon (1953-1961), Lyndon B. Johnson (1961-1963), nian (1963-1965), Hubert Humphrey (1965-1969), Spiro Agnew (1969-1973), nian (Oktuuber-Deetsember 1973), Gerald Ford (1973-1974), nian (August-Deetsember 1974), Nelson Rockefeller (1974-1977), Walter Mondale (1977-1981), George H.W. Bush (1981-1989), Dan Quayle (1989-1993), Al Gore (1993-2001)."}
{"id": "29265", "contents": "William Jefferson „Bill“ Clinton (bäären üüs William Jefferson Blythe III.; * 19. August 1946 uun Hope, Arkansas) as en US-ameerikoons poliitiker faan det Demokraatisk Partei. Faan 1993 tu 2001 wiar hi de 42. president faan det Ferianigt Stooten. Tuföör wiar hi guwernöör faan Arkansas. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten (1945-2001): Harry S. Truman (1945-1953), Dwight Eisenhower (1953-1961), John F. Kennedy (1961-1963), Lyndon B. Johnson (1963-1969), Richard Nixon (1969-1974), Gerald Ford (1974-1977), Jimmy Carter (1977-1981), Ronald Reagan (1981-1989), George H.W. Bush (1989-1993), Bill Clinton (1993-2001)."}
{"id": "29266", "contents": "George Walker Bush (* 6. Jüüle 1946 uun New Haven, Connecticut) as en US-ameerikoons poliitiker faan det Republikaans Partei an wiar faan 2001 tu 2009 de 43. president faan dön Ferianigt Stooten. Faan 1995 tu 2000 wiar hi guwernöör faan Texas. San aatj, George H.W. Bush, wiar de 41. US-president. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten (2001-): George W. Bush (2001-2009), Barack Obama (2009-2017), Donald Trump (2017-2021), Joe Biden (2021-)."}
{"id": "29267", "contents": "Angela Dorothea Merkel (bäären üüs Angela Dorothea Kasner; * 17. Jüüle 1954 uun Hamborig) as en tjiisk poliitiker faan det CDU. Hat wiar faan a 22. Nofember 2005 tu a 8. Detsember 2021 bundeskansler faan det Bundesrepubliik Tjiisklun. Faan a 10. April 2000 tu a 7. Deetsember 2018 wiar hat uk det CDU-bundesföörstwüf. Uk wan Merkel uun Hamborig bäären wurd, as hat man uun det DDR apwooksen, auer dat san aatj, Horst Kasner (1926–2011; bäären Kaźmierczak), diar uun Quitzow uun Brandenborig prääster wurden as. 1973-78 hee hat uun Leipzig Füüsik studiaret an en dochtertiitel maaget. De 3. September 1977 hee hat do Ulrich Merkel freid. Jo wiar man bluat fiiw juar befreid: jo wurd 1982 skääsd. Fjauer juar leeder liar Merkel Joachim Sauer keenen. 1998 befreid hat ham tu't naist feer. Faan Janewoore 1991 tu Nofember 1994 wiar hat Bundesminister för Wüfhööd an't Jong Lidj an diarefter tu Oktuuber 1998 Bundesminister för Amwäält, Natüürskül an Reaktoorseekerhaid. Commons: Angela Merkel – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "29268", "contents": "Konrad Hermann Joseph Adenauer (* 5. Janewoore 1876 uun Köln; † 19. April 1967 uun Rhöndorf) wiar faan 1949 tu 1963 de iarst bundeskansler faan det Bundesrepubliik Tjiisklun an faan 1951 tu 1955 tuglik iarst bundesminister faan det Bütjluns Amt. Faan 1917 tu 1933 an för hög muuner uun 1945 wiar hi boowerbürgermääster faan't steed Köln. Commons: Konrad Adenauer – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "29270", "contents": "Fang (het uk Pahouin of Pamue) as det spriak faan a Fang uun Madelafrikoo. Hat hiart tu a bantuspriaken an woort mä latiinsk skraft skrewen. Hör amanbi 1 miljuun spreegern lewe uun Ekwatoriaalguinea (~300.000), Gabuun (~590.000), Kameruun (~120.000) an uun't Republiik Kongo (~8.000)."}
{"id": "29272", "contents": "Wat menst dü? CFA-Franc BCEAO (XOF) faan't Waastafrikoons Wiartskap- an Müntunion (UEMOA, green) CFA-Franc BEAC (XAF) faan't Madelafrikoons Wiartskap- an Müntunion (CEMAC, blä) CFA-Franc regiuun (uun Waast- an Madelafrikoo) Commonskategorii: CFA-Franc – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29273", "contents": "A CFA-Franc BEAC (Franc de la Coopération Financière en Afrique Centrale) as det münt faan't Madelafrikoons Wiartskap- an Müntunion (CEMAC). Diar hiar tu: Ekwatoriaal-Guinea Ekwatoriaal-Guinea, Gabuun Gabuun, Kameruun Kameruun, Kongo, Republiik Republiik Kongo, Tschad Tschad, Madelafrikoo Madelafrikoons Republiik. Hi woort ütjden faan't Madelafrikoonsk Sentraalbeenk (Banque Centrale des États d'Afrique Centrale, BEAC) uun Yaoundé (Kameruun) an hää di ISO-4217-Code XAF. Di wäärs as bünjen tu a Euro an woort mä 655,957 CFA-Franc för 1 Euro hanelt. Commonskategorii: CFA-Franc BEAC – Saamlang faan bilen of filmer CFA-Franc BCEAO Helmut Kahnt, Bernd Knorr: Alte Maße, Münzen und Gewichte. Ein Lexikon. Bibliographisches Institut, Leipzig 1986, Lizenzausgabe Mannheim/Wien/Zürich 1987, ISBN 3-411-02148-9, S. 375 f. an 378."}
{"id": "29274", "contents": "Ludwig Wilhelm Erhard (* 4. Febrewoore 1897 uun Fürth; † 5. Mei 1977 uun Bonn) wiar en tjiisk wiartskapswedenskapsmaan an poliitiker faan det CDU. Hi wiar faan 1948 tu 1949 direktoor för wedenskap an leederhen faan 1949 tu 1963 bundesminister för wedenskap an wiar uun detheer baantje a aatj faan det „tjiisk wiartskapswoner“. Diartu wiar hi faan 1957 tu 1963 oner-kansler. Faan 1963 tu 1966 wiar hi de naist bundeskansler faan det Bundesrepubliik Tjiisklun. Commons: Ludwig Erhard – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "29275", "contents": "Kurt Georg Kiesinger (* 6. April 1904 uun Ebingen, Württemberg; † 9. Marts 1988 uun Tübingen) wiar en tjiisk poliitiker an faan 1966 tu 1969 traad bundeskansler faan det Bundesrepubliik Tjiisklun. Tuför wiar hi faan 1958 tu 1966 minister-president faan Baden-Württemberg. Commons: Kurt Georg Kiesinger – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "29277", "contents": "Willy Brandt (Bäären üüs Herbert Ernst Karl Frahm; * 18. Deetsember 1913 uun Lübeck; † 8. Oktuuber 1992 uun Unkel) wiar faan 1969 tu 1974 as föörmaan faan't regiaring faan en koalitschuun faan SPD an FDP de fjuard bundeskansler faan det Bundesrepubliik Tjiisklun. Tuför hed hi faan 1966 tu 1969 uun det iarst grat koalitschuun uun't Kurt Georg Kiesinger sin kabinet wiar minister faan det Bütjluns Amt an oner-kansler. Tuför wiar hi faan 1957 tu 1966 bürgermääster faan Berlin. Commons: Willy Brandt – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "29278", "contents": "Helmut Heinrich Waldemar Schmidt (* 23. Deetsember 1918 uun Hamborig-Barmbek; † 10. Nofember 2015 uun Hamborig-Langenhorn) wiar en tjiisk poliitiker faan det SPD. Faan 1974, efter Willy Brandt san turagtreed, tu 1982 wiar hi de füft bundeskansler faan Bundesrepubliik Tjiisklun. Hi wiar uk faan September tu Oktuuber 1982 Minister faan det Bütjluns Amt. Commons: Helmut Schmidt – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "29279", "contents": "Helmut Josef Michael Kohl (* 3. April 1930 uun Ludwigshafen am Rhein; † 16. Jüüne 2017 uk diar) wiar en tjiisk poliitiker faan det CDU. Faan 1982 tu 1998 wiar hi de seekst bundeskansler faan det Bundesrepubliik Tjiisklun. Tuför wiar hi faan 1969 tu 1976 traad minister-president faan Rheinland-Pfalz. Commons: Helmut Kohl – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "29281", "contents": "Gerhard Fritz Kurt Schröder (* 7. April 1944 uun Mossenberg-Wöhren, daaling tu Blomberg) as en tjiisk poliitiker faan det SPD. Hi wiar faan Oktuuber 1998 tu Nofember 2005 de sööwenst bundeskansler faan det Bundesrepubliik Tjiisklun. Tuför wiar hi faan 1990 tu 1998 minister-president faan Niidersaksen. Commons: Gerhard Schröder – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "29282", "contents": "At Madelafrikoonsk Sentraalbeenk (Banque des États de l'Afrique Centrale, BEAC) as det sentraalbeenk för a madelafrikoonsk lunen: Madelafrikoo Madelafrikoons Republiik Kongo, Republiik Republiik Kongo Ekwatoriaal-Guinea Ekwatoriaal-Guinea Gabuun Gabuun Kameruun Kameruun Tschad Tschad Jodiar lunen san ferbünjen uun't Madelafrikoonsk Wiartskap- an Müntunion (Communauté Économique et Monétaire de l'Afrique Centrale, CEMAC). Hör gemiansoom münt as di CFA-Franc BEAC. Commonskategorii: Madelafrikoonsk Sentraalbeenk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29284", "contents": "Graaf Pierre Savorgnan de Brazza (bäären üüs Pietro Paolo Savorgnan di Brazzà; * 26. Janewoore 1852 uun Rom; † 14. September 1905 uun Dakar, Seenegal) wiar en uun Itaalien bäären fraansöösk mariinofisiar an forsker faan Aafrika. At steed Brazzaville uun det Republiik Kongo as efter ham neemd."}
{"id": "29286", "contents": "Det Central Regiuun (üüb Ingels: Central Region) as ian faan dön fjauer regiuunen uun Uganda. At regiuun leit uun a maden an süüd faan’t lun. Uun a nuurd leit det Northern Regiuun, uun a uast Eastern Regiuun, uun a süüd Tansania an uun a waast det Western Regiuun. Det hee 9.529.238 lidj (2014) . At hoodsteed faan’t regiuun as Kampala. Uun't Central Regiuun san 26 distrikten an det hoodsteed Kampala (Stant 2020): Uganda, citypopulation.de"}
{"id": "29287", "contents": "Det Eastern Regiuun (üüb Ingels: Eastern Region) as ian faan dön fjauer regiuunen uun Uganda. At regiuun leit uun a uast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Northern Regiuun, uun a uast Keenia, uun a süüd Tansania an uun a waast det Central Regiuun. Det hee 9.042.420 lidj (2014). At hoodsteed faan’t regiuun as Jinja. Uun't Eastern Regiuun san 37 distrikten (Stant 2020): Uganda, citypopulation.de"}
{"id": "29288", "contents": "Det Northern Regiuun (üüb Ingels: Northern Region) as ian faan dön fjauer regiuunen uun Uganda. At regiuun leit uun a nuurd faan’t lun. Uun a nuurd leit Süüdsudaan, uun a uast Keenia, uun a süüd lei dön Eastern Regiuun, Central Regiuun an Western Regiuun an uun a waast det Demokraatisk Republiik Kongo. Det hee 7.188.132 lidj (2014). At hoodsteed faan’t regiuun as Gulu. Uun't Northern Regiuun san 37 distrikten (Stant 2020): Uganda, citypopulation.de"}
{"id": "29289", "contents": "Det Western Regiuun (üüb Ingels: Western Region) as ian faan dön fjauer regiuunen uun Uganda. At regiuun leit uun a waast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Northern Regiuun, uun a uast Central Regiuun, uun a süüduast Tansania, uun a süüdwaast Ruanda an uun a waast det Demokraatisk Republiik Kongo. Det hee 8.874.860 lidj (2014). At hoodsteed faan’t regiuun as Mbarara. Uun't Central Regiuun san 26 distrikten weesen (Stant 2010): Uganda, citypopulation.de Bit 2020 san't 35 distrikten wurden."}
{"id": "29290", "contents": "Di Innogy es en Skep fuar Ütflochten. Jü es dit jest Skep ön Dütsklön, wat me Methanool-Brenstofselen öndrewen uur. Di Innogy lapt bi di Weisse Flotte Baldeney-GmbH ön di Baldeney-See bi Essen. Di Innogy jert tö en „Greenfuel“-Projekt fan di RWE-Daachter Innogy. Dit Skep skel weegi, hur'ling em me E-Fuels (Driifstof, wat me (Ööko-) Stroom, Lucht, Köölendioksid en Weeter maaket uur) önerwai wiis ken. Dit Koopin en di Ombechningen haa ombi 2 Miljoonen Euro kostet, en diarbi heer di Stat Essen holpen. Dit Jil kām fan en Pot \"Grüne Hauptstadt Europas – Essen 2017\". Dit Systeem es töhopstelt fan en Methanool-Omseeter en Brenstofselen. Becht waar di Giraaten üs en Diil fan dit Pa-X-ell-Program, wat uk help skel, dat di gurt Krütsfaart-Dampern jaar Stroom söner Diesel maaki ken. Di Meyer-Werev fan di Weeser heer sa'n Systeem iin ön en gurt Krütsfaarer becht. Di Innogy es en Skep fuar Ütflochten, wat di RWE-Daachter Innogy fuar en Ombechning tö di Lux-Werev braacht heer. Dit Skep wiar sent 2006 üs \"Inselstadt Ratzeburg\" ön Ratzeborig önerwai wesen. Di elektrisk Maskiin fair höör Stroom fan soowen Brenstofselen, wat fan Deenemark kum. Di Firma SerEnergy heer des Giraaten fan di Typ HT PEM (Hoogtemperatuur-Polymeer-Elektrolytmembraan) üttaacht en becht."}
{"id": "29293", "contents": "A Pügmeen san en skööl faan fulken uun Madelafrikoo. Det san son 150.000 bit 200.000 minsken, diar eegentelk ei föl mäenööder tu dun haa. Hör gemiansoom eegenskap as, dat jo temelk letj san, miast so am 1,50 m. Di nööm pügmeen komt faan't latiinsk pygmaei, an det komt faan't ualgreks πυγμαῖος pygmaíos uf. Det wurd pygmḗ ment fiist, an pügmeen san diarefter so grat üs en fiist. A pügmeen wurd tu sjauer sköölen iindiald: Uastelk skööl, uun't Demokraatisk Republiik Kongo: Mbuti of Ba-Mbuti, mä det onerskööl Efe Waastelk skööl, uun't Madelafrikoonsk Republiik an Republiik Kongo, Gabuun an süüdelk Kameruun: Mbenga of Ba-Mbenga, mä det onerskööl Baka Süüdelk skööl, uun Ruanda, Burundi, Sambia an det süüdelk Demokraatisk Republiik Kongo: Twa an Cwa, of Ba-Twa, Ba-Cwa. Madelskööl, uun't waasten faan't Demokraatisk Republiik Kongo: Twa Luigi Luca Cavalli-Sforza: African Pygmies. Academic Press, Orlando 1986, S. 19 f., 23-26 Véronique Dasen: Dwarfs in Ancient Egypt and Greece. Oxford 1993, S. 13–15. Commonskategorii: Pügmeen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29299", "contents": "Di Komo as en struum uun Gabuun an Ekwatoriaalguinea. FAO Irrigation in Africa in figures — AQUASTAT Survey – 2005 Fleuves et rivieres du Gabon diversite des Regimes Hydrologiques Commonskategorii: Komo – Saamlang faan bilen of filmer geonames.org"}
{"id": "293", "contents": "At Psüchologii as det wedenskap am't belewin an ferhualen faan minsken an am sin feranrang uun't leewent. Det wurd komt faan ualgreks ψυχή psyché ‚öösem, sial‘ an λόγος lógos ‚wedenskap‘, an mend tuiarst at wedenskap faan't leewent. At psüchologii amfaadet en hialer rä dialfeeg: Algemian psüchologii. Diar gongt'at am't woornemen, liaren, seenken, weden, feelen, spriak. Bioloogisk psüchologii. Hü bioloogisk faktooren mä't belewin an ferhualen tuuphinge. Persöönelkhaidspsüchologii. Hü onerskiaselk a minsken san. Leewentspsüchologii. Hü det weesen faan en minsk ham auer a juaren feranert. Sotsiaalpsüchologii. Hü a minsken uun an mä at selskap amgung. Uunwand psüchologii, t.b. Wiartskappsüchologii, pedagoogisk psüchologii, an noch flook feeg muar. Commonskategorii: Psüchologii – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Psüchologii (sjiisk) Friedrich Paulsen"}
{"id": "29301", "contents": ".sb as det top-level-domain (TLD) faan a Salomoonen. Commonskategorii: .sb – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29302", "contents": ".sm as det top-level-domain (TLD) faan San Marino. Commonskategorii: .sm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29303", "contents": ".rs as det top-level-domain (TLD) faan Serbien. Commonskategorii: .rs – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29304", "contents": ".sg as det top-level-domain (TLD) faan Singapuur. Commonskategorii: .sg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29305", "contents": ".sk as det top-level-domain (TLD) faan a Slowakei. Commonskategorii: .sk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29306", "contents": ".so as det top-level-domain (TLD) faan Somaalia. Commonskategorii: .so – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29307", "contents": ".es as det top-level-domain (TLD) faan Spoonien. Commonskategorii: .es – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29308", "contents": ".sh as det top-level-domain (TLD) faan St. Helena. Commonskategorii: .sh – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29309", "contents": ".ac as det top-level-domain (TLD) faan Ascension. Commonskategorii: .ac – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29310", "contents": ".kn as det top-level-domain (TLD) faan St. Kitts an Nevis. Commonskategorii: .kn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29311", "contents": ".lc as det top-level-domain (TLD) faan St. Lucia. Commonskategorii: .lc – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29312", "contents": ".vc as det top-level-domain (TLD) faan St. Vincent an a Grenadiinen. Commonskategorii: .vc – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29313", "contents": ".sr as det top-level-domain (TLD) faan Suurinam. Commonskategorii: .sr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29314", "contents": ".se as det top-level-domain (TLD) faan Sweeden. Commonskategorii: .se – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29315", "contents": ".ch as det top-level-domain (TLD) faan a Sweits. Commonskategorii: .ch – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29316", "contents": ".sy as det top-level-domain (TLD) faan Syrien. Commonskategorii: .sy – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29317", "contents": ".st as det top-level-domain (TLD) faan São Tomé an Príncipe. Commonskategorii: .st – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29318", "contents": ".za as det top-level-domain (TLD) faan Süüdafrikoo. Commonskategorii: .za – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29319", "contents": ".gs as det top-level-domain (TLD) faan Süüdgeorgien an Süüdelk Sandwich Eilunen. Commonskategorii: .gs – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29320", "contents": ".ss as det top-level-domain (TLD) faan a Süüdsudaan. Commonskategorii: .ss – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29321", "contents": ".tj as det top-level-domain (TLD) faan Tadjikistaan. Commonskategorii: .tj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29322", "contents": ".tz as det top-level-domain (TLD) faan Tansania. Commonskategorii: .tz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29323", "contents": ".tt as det top-level-domain (TLD) faan Trinidad an Tobago. Commonskategorii: .tt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29324", "contents": ".cz as det top-level-domain (TLD) faan Tschechien. Commonskategorii: .cz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29325", "contents": ".tm as det top-level-domain (TLD) faan Turkmeenistaan. Commonskategorii: .tm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29326", "contents": ".tr as det top-level-domain (TLD) faan a Türkei. Commonskategorii: .tr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29327", "contents": ".at as det top-level-domain (TLD) faan Uastenrik. Commonskategorii: .at – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29328", "contents": ".ug as det top-level-domain (TLD) faan Uganda. Commonskategorii: .ug – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29329", "contents": ".ua as det top-level-domain (TLD) faan Ukraine. Commonskategorii: .ua – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29330", "contents": ".hu as det top-level-domain (TLD) faan Ungarn. Commonskategorii: .hu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29331", "contents": ".uy as det top-level-domain (TLD) faan Uruguay. Commonskategorii: .uy – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29332", "contents": ".us as det top-level-domain (TLD) faan a USA. Commonskategorii: .us – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29333", "contents": ".uz as det top-level-domain (TLD) faan Usbekistaan. Commonskategorii: .uz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29334", "contents": ".ve as det top-level-domain (TLD) faan Weenesuela. Commonskategorii: .ve – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29335", "contents": ".vn as det top-level-domain (TLD) faan Wjetnam. Commonskategorii: .vn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29336", "contents": ".eh as det top-level-domain (TLD) faan Waastsahara. Commonskategorii: .eh – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29337", "contents": ".va as det top-level-domain (TLD) faan't Watikaanstääd. Commonskategorii: .va – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29338", "contents": ".by as det top-level-domain (TLD) faan Witjruslun. Commonskategorii: .by – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29339", "contents": ".cy as det top-level-domain (TLD) faan Zypern. Commonskategorii: .cy – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29341", "contents": ".ao as det top-level-domain (TLD) faan Angoola. Commonskategorii: .ao – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29342", "contents": ".aq as det top-level-domain (TLD) faan't Antarktis. Commonskategorii: .aq – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29343", "contents": ".ax as det top-level-domain (TLD) faan Åland. Commonskategorii: .ax – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29344", "contents": ".bd as det top-level-domain (TLD) faan Bangladesch. Commonskategorii: .bd – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29345", "contents": ".bf as det top-level-domain (TLD) faan Burkiina Faaso. Commonskategorii: .bf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29347", "contents": ".bh as det top-level-domain (TLD) faan Bachrain. Commonskategorii: .bh – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29348", "contents": ".bi as det top-level-domain (TLD) faan Burundi. Commonskategorii: .bi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29349", "contents": ".bj as det top-level-domain (TLD) faan Beniin. Commonskategorii: .bj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29350", "contents": ".bn as det top-level-domain (TLD) faan Brunei. Commonskategorii: .bn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29351", "contents": ".bt as det top-level-domain (TLD) faan Bhuutaan. Commonskategorii: .bt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29352", "contents": ".bw as det top-level-domain (TLD) faan Botsuana. Commonskategorii: .bw – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29353", "contents": ".cd as det top-level-domain (TLD) faan't Demokraatisk Republiik Kongo. Commonskategorii: .cd – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29354", "contents": ".cf as det top-level-domain (TLD) faan't Madelafrikoons Republiik. Commonskategorii: .cf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29355", "contents": ".cg as det top-level-domain (TLD) faan't Republiik Kongo. Commonskategorii: .cg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29356", "contents": ".ci as det top-level-domain (TLD) faan't Elfenbianküst. Commonskategorii: .ci – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29357", "contents": ".ck as det top-level-domain (TLD) faan a Cook-Eilunen. Commonskategorii: .ck – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29358", "contents": ".cm as det top-level-domain (TLD) faan Kameruun. Commonskategorii: .cm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29359", "contents": ".dj as det top-level-domain (TLD) faan Djibuuti. Commonskategorii: .dj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29360", "contents": ".ee as det top-level-domain (TLD) faan Eestlun. Commonskategorii: .ee – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29361", "contents": ".er as det top-level-domain (TLD) faan Eritrea. Commonskategorii: .er – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29362", "contents": ".eu as det top-level-domain (TLD) faan't Europeesk Union. Commonskategorii: .eu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29363", "contents": ".fi as det top-level-domain (TLD) faan Finlun. Commonskategorii: .fi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29364", "contents": ".fj as det top-level-domain (TLD) faan Fidschi. Commonskategorii: .fj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29365", "contents": ".fm as det top-level-domain (TLD) faan a Tupslööden Stooten faan Mikroneesien. Commonskategorii: .fm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29366", "contents": ".ga as det top-level-domain (TLD) faan Gabuun. Commonskategorii: .ga – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29367", "contents": ".gh as det top-level-domain (TLD) faan Ghaana. Commonskategorii: .gh – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29368", "contents": ".gm as det top-level-domain (TLD) faan Gambia. Commonskategorii: .gm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29369", "contents": ".gn as det top-level-domain (TLD) faan Guinea. Commonskategorii: .gn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29370", "contents": ".gq as det top-level-domain (TLD) faan Ekwatoriaalguinea. Commonskategorii: .gq – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29371", "contents": ".gw as det top-level-domain (TLD) faan Guinea-Bissau. Commonskategorii: .gw – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29372", "contents": ".is as det top-level-domain (TLD) faan Islun. Commonskategorii: .is – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29373", "contents": ".kh as det top-level-domain (TLD) faan Kambodscha. Commonskategorii: .kh – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29374", "contents": ".ki as det top-level-domain (TLD) faan Kiribaati. Commonskategorii: .ki – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29375", "contents": ".km as det top-level-domain (TLD) faan a Komooren. Commonskategorii: .km – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29376", "contents": ".ky as det top-level-domain (TLD) faan a Kaiman Eilunen. Commonskategorii: .ky – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29377", "contents": ".la as det top-level-domain (TLD) faan Laos. Commonskategorii: .la – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29378", "contents": ".lb as det top-level-domain (TLD) faan Liibanon. Commonskategorii: .lb – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29379", "contents": ".lr as det top-level-domain (TLD) faan Libeeria. Commonskategorii: .lr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29380", "contents": ".ls as det top-level-domain (TLD) faan Lesotho. Commonskategorii: .ls – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29381", "contents": ".mg as det top-level-domain (TLD) faan Madagaskar. Commonskategorii: .mg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29382", "contents": ".mh as det top-level-domain (TLD) faan a Marshall-Eilunen. Commonskategorii: .mh – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29383", "contents": ".ml as det top-level-domain (TLD) faan Maali. Commonskategorii: .ml – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29384", "contents": ".mm as det top-level-domain (TLD) faan Mjanmaar. Commonskategorii: .mm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29385", "contents": ".mn as det top-level-domain (TLD) faan a Mongolei. Commonskategorii: .mn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29386", "contents": ".mr as det top-level-domain (TLD) faan Mauretaanien. Commonskategorii: .mr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29387", "contents": ".mu as det top-level-domain (TLD) faan Mauritius. Commonskategorii: .mu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29388", "contents": ".mv as det top-level-domain (TLD) faan a Malediiwen. Commonskategorii: .mv – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29389", "contents": ".mw as det top-level-domain (TLD) faan Malaawi. Commonskategorii: .mw – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29390", "contents": ".my as det top-level-domain (TLD) faan Malaysia. Commonskategorii: .my – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29391", "contents": ".mz as det top-level-domain (TLD) faan Mosambik. Commonskategorii: .mz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29392", "contents": ".ne as det top-level-domain (TLD) faan Niiger. Commonskategorii: .ne – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29393", "contents": ".nf as det top-level-domain (TLD) faan't Norfolk-Eilun. Commonskategorii: .nf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29394", "contents": ".ng as det top-level-domain (TLD) faan Nigeeria. Commonskategorii: .ng – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29395", "contents": ".np as det top-level-domain (TLD) faan Nepaal. Commonskategorii: .np – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29396", "contents": ".nu as det top-level-domain (TLD) faan Niue. Commonskategorii: .nu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29397", "contents": ".pk as det top-level-domain (TLD) faan Pakistaan. Commonskategorii: .pk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29398", "contents": ".pw as det top-level-domain (TLD) faan Paalau. Commonskategorii: .pw – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29399", "contents": ".sc as det top-level-domain (TLD) faan a Seschelen. Commonskategorii: .sc – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "294", "contents": "A Pualemrut (Salix repens) as en plaant uun det famile faan a wilagplaanten (Salicaceae). Di nööm komt faan Pualemsöndai (di Söndai föör Puask), huar a twiigen för brükt wurden san, am at sark tu buin. A pualemrut as en somergreenen strük mä föl twiiger. Hi woort 30 bit 100 cm huuch. A bleeden san green of grä-green, 1,5 bit 5 cm lung, 1 bit 2 cm briad an haa oner föl fiin hiaren. A bloosen waaks so üs'am det faan wilger käänt üs 'ketjin'. Faan Euroopa bit widj iin uun Aasien könst dü pualemruter finj. Jo waaks üüb luasen sun-grünj, üüb a hias of uk üüb türew. A Ruusmariin-Pualemrut (Salix repens onerslach rosmarinifolia) - uun't banlun an bi a Uastsia A Sun-Pualemrut (Salix repens onerslach arenaria) - üüb a Nuurd- an Uastsiadüner an bi a Atlantik faan Frankrik bit Skandinaawien A Dünem-Pualemrut (Salix repens onerslach dunensis) - üüb a struner faan Euroopa Ei bekäänd. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Pualemruter Wikispecies hää en artiikel tu: Pualemruter"}
{"id": "29400", "contents": ".sd as det top-level-domain (TLD) faan Sudaan. Commonskategorii: .sd – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29401", "contents": ".si as det top-level-domain (TLD) faan Sloweenien. Commonskategorii: .si – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29402", "contents": ".sl as det top-level-domain (TLD) faan Sierra Leone. Commonskategorii: .sl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29403", "contents": ".sn as det top-level-domain (TLD) faan Senegal. Commonskategorii: .sn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29404", "contents": ".sx as det top-level-domain (TLD) faan Sint Maarten. Commonskategorii: .sx – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29405", "contents": ".sz as det top-level-domain (TLD) faan Eswatini (Swaasilun). Commonskategorii: .sz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29406", "contents": ".tc as det top-level-domain (TLD) faan a Turks an Caicos Eilunen. Commonskategorii: .tc – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29407", "contents": ".td as det top-level-domain (TLD) faan a Tschad. Commonskategorii: .td – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29408", "contents": ".tg as det top-level-domain (TLD) faan Toogo. Commonskategorii: .tg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29409", "contents": ".tk as det top-level-domain (TLD) faan Tokelau. Commonskategorii: .tk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29410", "contents": ".tl as det top-level-domain (TLD) faan Uast-Timor. Commonskategorii: .tl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29411", "contents": ".to as det top-level-domain (TLD) faan Tonga. Commonskategorii: .to – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29412", "contents": ".tv as det top-level-domain (TLD) faan Tuwaalu. Commonskategorii: .tv – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29413", "contents": ".vu as det top-level-domain (TLD) faan Wanuaatuu. Commonskategorii: .vu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29414", "contents": ".ws as det top-level-domain (TLD) faan Samoa. Commonskategorii: .ws – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29415", "contents": ".zm as det top-level-domain (TLD) faan Sambia. Commonskategorii: .zm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29416", "contents": ".zw as det top-level-domain (TLD) faan Simbabwe. Commonskategorii: .zw – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29417", "contents": "Bermuuda as en skööl faan eilunen uun a Atlantik, a Bermuudas, an uk en britisk bütjenlun. Efter a Bermuudas as det bermuudasaiel (huuchsaiel) näämd, an uk at Bermuuda-Triihuk an a bermuudaboksen. Tu a Bermuudas hiar son 360 koraleneilunen, diar san oober man 20 faan bewenet. Det san a nuurdermiast troopisk koraleneilunen. Tu Bermuuda hiar njügen parishes an tau municipalities (gemeenen) Commonskategorii: Bermuuda – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Bermuuda (sjiisk) Wikimedia Atlas: Bermuuda – Geograafisk an histoorisk koorden 32.3-64.75Koordinaaten: 32° 18′ N, 64° 45′ W"}
{"id": "29420", "contents": ".bm as det top-level-domain (TLD) faan Bermuuda. Commonskategorii: .bm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29422", "contents": "De Bahia Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a uast faan't lun. Det hee 14.873.064 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Salvador. Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "29423", "contents": "De Ceará Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 9.132.078 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Fortaleza. Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "29424", "contents": "Det Artibonite Department (üüb Fraansöösk: Le département de l'Artibonite, üüb Haitiaans: Latibonit) as ian faan dön tjiin departmenten uun Haiti. At department leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 1.571.020 lidj (2009). At hoodsteed faan’t department as Gonaïves. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fiiw arrondissementen: Dessalines Gonaïves Gros-Morne Marmelade Saint-Marc Haiti, citypopulation.de Haiti: Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "29426", "contents": "At Bermuuda-Triihuk as en regiuun uun a Nuurdatlantik tesken Bermuuda, Florida an Puerto Riko. Diar skel aparte hawariin faan skeb an fliigern föörkimen wees, dialwiis skel jo ianfach ferswünjen wees. Di nööm kaam wel 1963 ap, an sant det buk faan Charles Berlitz The Bermuda Triangle 1977 üüb huuchsjiisk ütjkaam, käänt wel bal arken di ütjdruk. Uun det buk spoon hi en bonk tjüch auer ferswünjen skeb an fliigern tuup, an hör instrumenten hed ei muar rocht werket. An hi mend, det hed mä ünhiamelk krääften tu dun. Man al 1980 kaam diar en ööder buk ütj faan Lawrence Kusche The Bermuda Triangle Mystery – Solved! an diar uun wiset hi efter, dat uun't Bermuuda-Triihuk uk ei muar skeb tu skaas kimen wiar üs öödershuar. Commonskategorii: Bermuuda-Triihuk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29439", "contents": ".cc as det top-level-domain (TLD) faan a Kokos-Eilunen. Commonskategorii: .cc – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29440", "contents": "A Kokos-Eilunen, uk wel Keeling-Eilunen, (ingelsk Cocos Islands of Keeling Islands), amtelk: Territory of Cocos (Keeling) Islands san en skööl faan eilunen uun a Indik, an san en austraalisk bütjenlun. Hör nööm haa's efter det kokospualem. Di nööm Kokos-Eilun of Kokos-Eilunen jaft at oober uk uun ööder lunen an regiuunen: Uun Mjanmaar, Costa Rica, Guam, Mauritsius, Tonga, Kuuba. Am det ei tu ferwakslin, as di amtelk nööm Cocos Keeling Islands. William Keeling (* 1578; † 1620) wiar en britisken koptein. A Kokos-Eilunen lei uun a troopen, huar't auer't hialer juar likedenang warem as. rulers.org Archive copy. Archiwiaret faan det originool di 26. Maarts 2019. Ufrepen di 18. Detsember 2019. https://www.cocoskeelingislands.com.au/ https://www.environment.gov.au/topics/national-parks/pulu-keeling-national-park/history/cocos-keeling-islands-history Bureau of Meteorology, Australia: Klimainformationen Cocos Island. World Meteorological Organization, ufrepen di 6. April 2012. Commonskategorii: Kokos-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kokos-Eilunen (sjiisk) -12.16027777777896.858611111111Koordinaaten: 12° 10′ S, 96° 52′ O"}
{"id": "29447", "contents": "Guam [gʊˈam] (uun Chamorro Guåhån) as det gratst an süüdermiast eilun faan a Mariaanen uun a Pasiifik. Hat as en bütjenlun faan a USA. Üüb Guam stäänt det Andersen Air Force Base, en militeerfluuchplaats faan't USAF. CIA Factbook Population and Housing Profile: 2000 - Guam (PDF; 1,8 MB) Commonskategorii: Guam – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Guam – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Guam (sjiisk) 13.4144.71666666667Koordinaaten: 13° 24′ N, 144° 43′ O"}
{"id": "29448", "contents": ".gu as det top-level-domain (TLD) faan Guam. Commonskategorii: .gu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29450", "contents": ".cx as det top-level-domain (TLD) faan't Jul-Eilun. Commonskategorii: .cx – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29454", "contents": "At Jul-Eilun (ingelsk Territory of Christmas Island) as en 135 km² grat eilun uun a Indik, diar tu Austraalien hiart. Hoodstääd as Flying Fish Cove. Di nööm stamt faan di britisk koptein William Mynors, di det eilun di 25. Detsember 1643 fünjen hää. Üüb Jul-Eilun as en grat looger för boat people, diar faan Süüduastaasien flücht san, an en wai tu Austraalien sjük. Jul-Eilun leit uun a troopen, huar't auer't hialer juar likedenang warem as. rulers.org Bureau of Meteorology, Australia: Klimainformationen Christmas Island. World Meteorological Organization, ufrepen di 6. April 2012. Commonskategorii: Jul-Eilun – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Jul-Eilun – Geograafisk an histoorisk koorden Island Wikivoyage Raisfeerer: Jul-Eilun (sjiisk) -10.479709666667105.64453133333Koordinaaten: 10° 28′ 47″ S, 105° 38′ 40″ O"}
{"id": "29459", "contents": ".hm as det top-level-domain (TLD) faan a Heard an McDonald-Eilunen. Commonskategorii: .hm – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29461", "contents": "A Heard an McDonald-Eilunen (ingelsk Heard Island and McDonald Islands) san en bütjenlun faan Austraalien uun a süüdelk Indisk Oosean. Hör amtelk nööm as Territory of Heard Island and McDonald Islands (ufkört: HIMI). Jo eilunen san 1947 faan't Ferianagt Könangrik tu Austraalien auerden wurden. Koord faan a eilunen Eilun Heard mä di wulkaan Big Ben Commonskategorii: Heard an McDonald-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Heard an McDonald-Eilunen – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Heard an McDonald-Eilunen (sjiisk)"}
{"id": "29463", "contents": ".io as det top-level-domain (TLD) faan't Britisk Teritoorium uun a Indisk Oosean. Commonskategorii: .io – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29465", "contents": "Det Centre Department (üüb Fraansöösk: Le département du Centre, üüb Haitiaans: Sant) as ian faan dön tjiin departmenten uun Haiti. Det hee 678.626 lidj (2009). At hoodsteed faan’t department as Hinche. At department hee fjauer arrondissementen: Cerca-la-Source Hinche Lascahobas Mirebalais Haiti, citypopulation.de"}
{"id": "29466", "contents": "Det Grand’Anse Department (üüb Fraansöösk: Le département de Grand’Anse, üüb Haitiaans: Grandans) as ian faan dön tjiin departmenten uun Haiti. Det hee 425.878 lidj (2009). At hoodsteed faan’t department as Jérémie. At department hee trii arrondissementen: Anse d’Hainault Corail Jérémie Haiti, citypopulation.de"}
{"id": "29467", "contents": "Det Nippes Department (üüb Fraansöösk: Le département de Nippes, üüb Haitiaans: Nip) as ian faan dön tjiin departmenten uun Haiti. Det hee 311.497 lidj (2009). At hoodsteed faan’t department as Miragoâne. At department hee tau arrondissementen: Anse-à-Veau Miragoâne Haiti, citypopulation.de"}
{"id": "29468", "contents": "Det Nord Department (üüb Fraansöösk: Le département du Nord, üüb Haitiaans: Nò) as ian faan dön tjiin departmenten uun Haiti. Det hee 970.495 lidj (2009). At hoodsteed faan’t department as Cap-Haïtien. At department hee sööwen arrondissementen: Acul du Nord Borgne Cap-Haïtien Grande-Rivière-du-Nord Limbé Plaisance Saint-Raphaël Haiti, citypopulation.de"}
{"id": "29469", "contents": "Det Nord-Est Department (üüb Fraansöösk: Le département du Nord-Est, üüb Haitiaans: Nòdès) as ian faan dön tjiin departmenten uun Haiti. Det hee 358.277 lidj (2009). At hoodsteed faan’t department as Fort-Liberté. At department hee fjauer arrondissementen: Fort-Liberté Ouanaminthe Trou-du-Nord Vallières Haiti, citypopulation.de"}
{"id": "29470", "contents": "At Britisk Teritoorium uun a Indisk Oosean (ingelsk: British Indian Ocean Territory) as en bütjenlun faan't Ferianagt Könangrik. Hat amfaadet a Chagos-Eilunen. Jo lei uun't süüden faan a Malediiwen. Tu a Chagos-Eilunen hiar sööwen atolen mä 60 eilunen. Bluas det gratst eilun Diego Garcia as bewenet. Hat as faan't Ferianagt Könangrik tu a USA ferpacht wurden, an diar stäänt en grat militeerstatjuun mä en huuwen an amanbi 3.500 soldooten. Ööders wenet diar näämen. Jo ual iinwenern, a Chagosioonern san amsiidelt wurden tu a Seschelen, Mauritsius an Gratbritanien. Commonskategorii: Britisk Teritoorium uun a Indisk Oosean – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Britisk Teritoorium uun a Indisk Oosean (sjiisk) -671.5Koordinaaten: 6° 0′ S, 71° 30′ O"}
{"id": "29471", "contents": "Det Nord-Ouest Department (üüb Fraansöösk: Le département du Nord-Ouest, üüb Haitiaans: Nòdwès) as ian faan dön tjiin departmenten uun Haiti. Det hee 662.777 lidj (2009). At hoodsteed faan’t department as Port-de-Paix. At department hee trii arrondissementen: Môle-Saint-Nicolas Port-de-Paix Saint-Louis-du-Nord Haiti, citypopulation.de"}
{"id": "29472", "contents": "Det Ouest Department (üüb Fraansöösk: Le département de l'Ouest, üüb Haitiaans: Lwès) as ian faan dön tjiin departmenten uun Haiti. At department leit uun a süüd faan't lun. Det hee 3.664.620 lidj (2009). At hoodsteed faan’t department as Port-au-Prince. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fiiw arrondissementen: Arcahaie Croix-des-Bouquets La Gonâve Léogâne Port-au-Prince Haiti, citypopulation.de Haiti: Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "29474", "contents": "Det Sud Department (üüb Fraansöösk: Le département du Sud, üüb Haitiaans: Sid) as ian faan dön tjiin departmenten uun Haiti. Det hee 704.760 lidj (2009). At hoodsteed faan’t department as Les Cayes. At department hee trii arrondissementen: Bainet Belle-Anse Jacmel Haiti, citypopulation.de"}
{"id": "29478", "contents": "Det Sud-Est Department (üüb Fraansöösk: Le département du Sud-Est, üüb Haitiaans: Sidès) as ian faan dön tjiin departmenten uun Haiti. Det hee 575.293 lidj (2009). At hoodsteed faan’t department as Jacmel. At department hee fiiw arrondissementen: Aquin Les Cayes Chardonnières Côteaux Port-Salut Haiti, citypopulation.de"}
{"id": "29479", "contents": ".mp as det top-level-domain (TLD) faan a Nuurdelk Mariaanen. Commonskategorii: .mp – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29480", "contents": "A Izu-Eilunen (japoonsk 伊豆諸島 Izu-shotō) san en keed faan eilunen süüdsüüduastelk faan Tokio uun a Pasiifik. Jo lei son 100 bit 350 km faan't japoonsk hoodstääd uf an hiar tu't Prefektuur Tokio. Tuup mä a Ogasawara-Eilunen widjer am a süüd san det a „süüdelk eilunen“ (Nampō-shotō). Jo slütj det Filipiinensia efter nuurduasten uf. Commonskategorii: Izu-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Izu-Eilunen (sjiisk)"}
{"id": "29484", "contents": "A Nuurdelk Mariaanen (ingelsk Commonwealth of the Northern Mariana Islands) san en dial faan a Mariaanen eilunen, an en bütjenlun faan a USA uun a Pasiifik. Jo lei tesken a Izu-Eilunen (Jaapan) uun't nuurdwaasten an Guam uun't süüden. Diar san 15 grater eilunen an flook letjen: Bluas a süüdelk eilunen san bewenet: Commonskategorii: Nuurdelk Mariaanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Nuurdelk Mariaanen – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Nuurdelk Mariaanen (sjiisk) 16.129444444444145.75777777778Koordinaaten: 16° 8′ N, 145° 45′ O"}
{"id": "29485", "contents": "A Mariaanen san en skööl faan eilunen uun a Pasiifik. Jo san iindiald tu tau bütjenlunen faan a USA: Nuurdelk Mariaanen Guam Commonskategorii: Mariaanen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29487", "contents": ".pn as det top-level-domain (TLD) faan a Pitcairn-Eilunen. Commonskategorii: .pn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29493", "contents": "A Pitcairn-Eilunen (ingelsk Pitcairn Islands, Pitkern Pitkern Ailen) san en skööl faan eilunen uun a süüduastelk Pasiifik, an en bütjenlun faan't Ferianagt Könangrik. Bluas det eilun Pitcairn as bewenet. A iinwenern san tu en graten dial efterkemen faan koptein Fletcher Christian an sin sialidj, diar uun't juar 1789 det britisk skap Bounty auernaam, an diarmä faan Tahiti efter uasten flücht. Andrew Howley: Hokulea Visits the Pitcairn Islands. Uun: Worldwide Voyage. National Geographic Society, 24. Marts 2017, ufrepen di 29. Marts 2019 (ingelsk). Commonskategorii: Pitcairn-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Pitcairn-Eilunen – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Pitcairn (sjiisk) -25.066666666667-130.1Koordinaaten: 25° 4′ S, 130° 6′ W"}
{"id": "295", "contents": "At Puut, (mo.) kalkuuter, kalkuuthån (Meleagris gallopavo) as en fögel uun't fasaanenfamile Phasianidae. Witj puuten üüb en büürsteed Puut, en höön Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Puuten Wikispecies hää en artiikel tu: Puuten"}
{"id": "29500", "contents": "Det Baranya Komitaat (üüb Ungaars: Baranya megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a süüd faan't lun. Det hee 360.704 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Pécs. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "29501", "contents": "Det Békés Komitaat (üüb Ungaars: Békés megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 334.264 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Békéscsaba. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "29502", "contents": "Det Borsod-Abaúj-Zemplén Komitaat (üüb Ungaars: Borsod-Abaúj-Zemplén megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 642.447 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Miskolc. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "29503", "contents": "Det Csongrád Komitaat (üüb Ungaars: Csongrád megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 399.012 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Szeged. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "29504", "contents": "Det Fejér Komitaat (üüb Ungaars: Fejér megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a maden faan't lun. Det hee 417.712 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Székesfehérvár. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "29505", "contents": ".sj as det top-level-domain (TLD) faan Svalbard an Jan Mayen. Hat woort oober ei brükt. Commonskategorii: .sj – Saamlang faan bilen of filmer .bv"}
{"id": "29506", "contents": ".bv as det top-level-domain (TLD) faan't Bouvet-Eilun. Hat woort oober ei brükt. Commonskategorii: .bv – Saamlang faan bilen of filmer .sj"}
{"id": "29513", "contents": "At Bouvet-Eilun [buˈve-] (noorsk Bouvetøya) as en ünbewenet wulkaaneilun uun a Süüdatlantik. Trinjam lei noch enkelt letj eilunen mä Larsøya, Store-Kari an Litle-Kari. Jo san en bütjenlun faan Norweegen. Likes dat diar goor näämen wenet, hää det Bouvet-Eilun en aanj top-level-domain (TLD): .bv. Commonskategorii: Bouvet-Eilun – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Bouvet-Eilun – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "29515", "contents": ".dd wiar det top-level-domain (TLD) faan a DDR. Commonskategorii: .dd – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29520", "contents": ".yu wiar det top-level-domain (TLD) faan Jugoslaawien. Commonskategorii: .yu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29522", "contents": ".gb as en top-level-domain (TLD) faan't Ferianagt Könangrik. Diar woort oober miast .uk brükt. Commonskategorii: .gb – Saamlang faan bilen of filmer .uk"}
{"id": "29527", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Amerikanisch-Samoa wiset di code för Amerikanisch-Samoa. At jaft ei muar onerdialangen. Diheer code bestäänt bluas ütj ään dial. Diheer wiset di code efter ISO 3166-1 (för Amerikanisch-Samoa AS). Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "29529", "contents": ".um as det top-level-domain (TLD) faan a United States Minor Outlying Islands. Commonskategorii: .um – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29530", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Fläche fehltVorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt At Kingmanrab (ingelsk Kingman Reef, [ˈkɪŋmən]) as en koralenrab uun a Pasiifik. Hat hiart tu a United States Minor Outlying Islands. 61 km efter süüduasten leit det Palmyra-Atol. Detdiar keed faan eilunen het Line Islands. At Kingmanrab leit gratendials oner weeder. Dan an wan faal ans 10.000 m² (0,01 km²) drüg. Det hialer laguun as 60 km² grat. Diar lewe muar üs 200 slacher faan koralen. Süüduastääg faan't Kingmanrab, huar't en betj huuger leit. Kingmanrab uun Oktuuber 2003 Commonskategorii: Kingmanrab – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Kingmanrab – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "29532", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Kiribati wiset di code för trii sköölen faan eilunen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Kiribati KI), di ööder as di code för det skööl faan eilunen. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "29535", "contents": "A Line Islands san en keed faan eilunen uun a Pasiifik mä aacht atolen, trii eilunen an en koralenrab. Det lunflaak as knaap 504 km² grat. A miast eilunen hiar tu Kiribaati. A Line Islands san en 2334 km lung keed faan eilunen faan't Kingmanrab uun't nuurdwaasten bit tu't eilun Flint uun't süüduasten. Di ekwaator lääpt diar maden troch. f1 Koord mä aal a koordinaaten: OSM https://web.archive.org/web/20191029145745/http://www.mfed.gov.ki/statistics/documents/2015_Population_Census_Report_Volume_1final_211016.pdf Commonskategorii: Line Islands – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29539", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Fläche fehltVorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt At Palmyra-Atol (ingelsk Palmyra Atoll, [pælˈmaɪrə]) as en atol uun a Pasiifik. Hat hiart tu a nuurdelk Line Islands an a United States Minor Outlying Islands. Commonskategorii: Palmyra – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Palmyra – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "29545", "contents": "A Koralensia-Eilunen san en skööl faan letj eilunen an koralenraber nuurduasten faan Austraalien, bütjen faan't Great Barrier Reef uun't Koralensia. Jo lei ferdiald auer en weederflaak faan 780.000 km², nem oober salew bluas 3 km² iin. Bluas üüb Willis Island wene en hunfol wedenskapslidj, jo ööder eilunen san ei bewenet. Willis Island Koord faan't regiuun Commonskategorii: Koralensia-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Koralensia-Eilunen – Geograafisk an histoorisk koorden -19.090833333333150.90166666667Koordinaaten: 19° 5′ S, 150° 54′ O"}
{"id": "29546", "contents": "A Ashmore- an Cartier-Eilunen [æʃmɔːɹ-] (ingelsk Ashmore and Cartier Islands) san en skööl faan ünbewenet letj eilunen an raber bi a süüdwaast ütjgung faan't Tiimorsia iinuun a Indisk Oosean. Jo tääl üs bütjenlun faan Austraalien. Ashmore Reef Hibernia Reef Cartier Reef Commonskategorii: Ashmore- an Cartier-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Ashmore- an Cartier-Eilunen – Geograafisk an histoorisk koorden -12.331944444444123.16027777778Koordinaaten: 12° 20′ S, 123° 10′ O"}
{"id": "29549", "contents": "At Northern Territory ['nɔːðən ˈtɛɹɪtɹɪ] (ufkört NT) as det nuurdelk teritoorium faan Austraalien. Diar wene man knaap 250.000 minsken, a miasten uun a grat stääden Darwin, Palmerston an Alice Springs. Trinjam lei a austraalisk bundesstooten Western Australia, South Australia an Queensland. Uun't nuurden lei at Timorsia, at Arafurasia an di Golf faan Carpentaria. At Northern Territory as iindiald tu municipalities (stääden), shires (lunkreiser) an unincorporated areas (gemeenfrei regiuunen): City of Darwin City of Palmerston Town of Alice Springs Town of Katherine Litchfield Municipality Barkly Region Belyuen Shire Central Desert Shire Coomalie Shire East Arnhem Shire MacDonnell Shire Roper Shire Tiwi Islands Shire Victoria Daly Shire Wagait Shire West Arnhem Shire Alyangula (2,10 km²) Darwin Rates Act Area (East Arm) (52,15 km²) Nhulunbuy (7,12 km²) Unincorporated Top End Region (Finnis-Mary) (19.263,22 km²) Yulara (103,33 km², pop. 986) Det Northern Territory hää sant 1974 en parlament. Commonskategorii: Northern Territory – Saamlang faan bilen of filmer Territory Wikivoyage Raisfeerer: Northern Territory (sjiisk)"}
{"id": "29552", "contents": "At Australian Capital Territory (ACT) as det hoodstäädteritoorium faan Austraalien. Diar leit det hoodstääd Canberra. Trinjam leit di bundesstoot New South Wales. Det teritoorium as 1910 iinracht wurden, auer jo tau gratstääden Melbourne an Sydney ei ianag wurd küd, hün stääd det hoodstääd faan Austraalien wurd skul. Nü wiar det ACT oober det iansagst teritoorium saner tugang tu en huuwen. Diaram as 1915 det Jervis Bay bi a Pasiifik faan New South Wales kääft wurden. Sant 1989 as det en aanj teritoorium: Jervis Bay Territory. Det ACT hää sant 1989 en parlament. Commonskategorii: Australian Capital Territory – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Australian Capital Territory (sjiisk)"}
{"id": "29555", "contents": "At Torres Struat (ingelsk Torres Strait) as det smäälst steed tesken Austraalien an Nei-Guinea. Diar as uk di auergung faan a Indisk Oosean tu a Pasiifisk Oosean. Hat as näämd efter Luiz Váez de Torres. Diar lei flook letj eilunen an sunbeenker, an det wiar iar en gefeerelk onernemen, diar troch tu siilen. Hial uun't süüden, tesken det Prince-of-Wales-Eilun an det austraalisk fäästlun leit det Endeavour Struat üs ian mögelkhaid. Hat as näämd efter James Cook sin skap. 1803 foonj Matthew Flinders noch en beederen wai nuurden faan't Prince-of-Wales-Eilun. Commonskategorii: Torres Struat – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Torres Struat Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29560", "contents": "A Lord-Howe-Eilunen (ingelsk: Lord Howe Island Group) san en skööl faan 28 eilunen för't küst faan New South Wales uun Austraalien. Jo lei uun't Tasmansia, diar tu a Pasiifik täält, an san en weltarewdial faan a UNESCO. Tu det skööl faan a Lord-Howe-Eilunen hiar fööraal: Det Lord-Howe-Eilun salew. Hat as det gratst an det iansagst bewenet eilun diar. Ball’s Pyramid, en auer a miaten spas apstiigen beragtoop. Roach-Eilun an a Admiralty-Eilunen, Mutton-Bird-Eilun, Gower-Eilun, Blackburn-Eilun, an do noch enkelt letj koraleneilunen an felsen. Lord-Howe-Eilun Admiralty-Eilunen Mutton-Bird-Eilun üüb en siakoord Mutton-Bird-Eilun üüb en siakoord Ball's Pyramid Commonskategorii: Lord-Howe-Eilun – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Lord-Howe-Eilun (sjiisk)"}
{"id": "29562", "contents": "At Tasman-Sia as en dial faan a Pasiifisk Oosean an leit tesken Austraalien uun't waasten an Nei-Sialun uun't süüduasten. Di nööm komt faan't eilun Tasmaanien uf. An bias nöömer gung üüb Abel Tasman turag, det wiar en holunsen siamaan, di uun a juaren 1642/1643 det regiuun beraiset hää. Uun't Tasman-Sia lei en hialer rä letj eilunen an raber, diar tu trii sköölen hiar: Middleton Reef an Elizabeth Reef Lord-Howe-Eilunen Norfolk-Eilun Commonskategorii: Tasman-Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29569", "contents": "At Koralen-Sia (ingelsk Coral Sea, fransöösk Mer de Corail) as en dial faan a Pasiifik tesken Austraalien, Nei-Guinea, a Salomoonen an Wanuaatuu. Det weederflaak namt 4.791.000 km² iin. Uun't nuurduasten leit det Salomoonen-Sia an uun't süüden at Tasmansia. Auer't Torres-Struat as hat uun't nuurdwaasten ferbünjen mä't Arafura-Sia. Nuurdnuurdwaast leit di Golf faan Papua. At Koralensia hää hör nööm efter hunerten faan koralenraber, fööraal det Great Barrier Reef. Uun't Koralen-Sia lei a Koralensia-Eilunen, diar tu Austraalien hiar. Commonskategorii: Koralen-Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29571", "contents": "Darwin (Ütjspriik üüb Ingels: [ˈdɑːwɪn] harke tu?/i) as en steed uun a nuurd faan Austraalien an't hoodsteed faan det Northern Territory. Det leit uun a nuurdwaast faan't teritoorium. Det hee 118.452 lidj (2016). Det as efter britisk natüürforsker Charles Darwin neemd. At steed hee fjauer wooldistrikten (üüb Ingels: wards) Chan Ward Lyons Ward Richardson Ward Waters Ward Australia: Urban Centers, citypopulation.de"}
{"id": "29573", "contents": "Brisbane (Ütjspriik üüb Ingels: [ˈbɹɪzbən] harke tu?/i) as en steed uun a uast faan Austraalien an't hoodsteed faan Queensland. Det leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 2.054.616 lidj (2016). Det as efter Sir Thomas Brisbane, guwernöör faan New South Wales 1821–25, neemd. Lokaal ferwaltingsgebiiten uun Brisbane san: City of Brisbane Logan City Moreton Bay Region City of Ipswich Redland City Somerset Region Scenic Rim Region Lockyer Valley Region Australia: Urban Centers, citypopulation.de"}
{"id": "29582", "contents": "Di Derwent River as en struum uun't süüduasten faan Tasmaanien (Austraalien). Map of River Derwent, TAS. Bonzle.com Commonskategorii: Derwent Struum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29584", "contents": "John Hunter (* 29. August 1737 uun Leith, Edinburgh, Skotlun; † 13. Marts 1821 uun London) wiar faan 1795 tu 1800 guwernöör faan New South Wales. De Hunter Struum uun New South Wales as efter ham neemd. Guwernöören faan New South Wales (1788-1821): Arthur Phillip (1788-1792), John Hunter (1795-1800), Philip Gidley King (1800-1806), William Bligh (1806-1808), Lachlan Macquarie (1810-1821)."}
{"id": "29588", "contents": "A Murray River as en 2.375 km lungen struum uun't süüduasten faan Austraalien. Hi as efter san tustruum Darling River di ööderlingst struum uun't lun. An tuup san jo 3.672 km lung. Murray bi Boundary Bend Onerluup bi Wellington, SA Weldamper PS Murray Princess uun Mannum Map of Murray River (902 m – 125 m). Bonzle.com Map of Goolwa or Lower Murray River, SA. Bonzle.com Australian Government: Geoscience Australia, Dooten faan Sept. 2008 Longest Rivers – Geoscience Australia Auersicht dialregiuunen Commonskategorii: Murray Struum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29594", "contents": "Di Darling River as mä 2844 kilomeetern di lingst struum uun Austraalien. Hi feert auer't juar ünreegelmiatag weeder an lääpt iin uun di Murray Struum. Tuup mä di Murray-Struum san jo mäenööder 3672 kilomeetern lung. Di Darling fäält tidjwiis an steedenwiis drüg. Amdat büüren an wil diarten diar nian komer faan fu, skal det Murray-Darling Basin Authority di ufluup reguliare. Darling River bi Bourke Tuupstruum mä Murray (rochts) bi Wentworth Koord mä ekspeditjuunswai faan Charles Sturt 1828 (ruad) Map of Darling River, NSW. Bonzle.com Australian Government: Geoscience Australia, Dooten faan Sept. 2008, Lengde mä di nööm Darling: 1472km The Darling River. (Nicht mehr online verfügbar.) Uun: Central Darling Shire Council. Ehemals im det originool; ufrepen di 31. August 2012 (ingelsk).Vorlage:Toter Link Commonskategorii: Darling Struum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29595", "contents": "-9135Koordinaaten: 9° S, 135° O At Arafura-Sia as en weederflaak tesken Austraalien an Nei-Guinea. Efter waasten slot det Tiimor-Sia uun, an efter uasten feert hat tu't Torres-Struat an Koralen-Sia. Hat as 650.000 km² grat, an a meenangen gung ütjenööder, of hat noch tu a Pasiifik täält, of dach wel iarer tu a Indisk Oosean. Efter süüden tu gongt det Arafurasia auer uun en grat bocht tesken Queensland an det Northern Territory, di Golf faan Carpentaria. At Arafurasia as temelk flaak, uun't madel man 150 m jip. Likes as diar en böös jip steed bi a auergung tu't Banda-Sia uun't nuurdwaasten, det Arujip mä 3.680 m. Koord faan 1846: Commonskategorii: Arufara-Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29597", "contents": "At Tiimor-Sia as en weederflaak tesken Austraalien an det eilun Tiimor. Hat as 61.500 km² grat an täält tu a Indik. Efter waasten leit a Indisk Oosean, uun't nuurden at Banda-Sia, an uun't uasten at Arafura-Sia, wat uk al tu a Pasiifik tääld woort. An madenuun leit en eerdöölefial, huar Uast-Tiimor an Austraalien uun stridj auer san. Austraalien hed nemelk 1972 en ferdrach mä Indoneesien auer hör gemiansoom siagrens maaget. Man 2002 as Uast-Tiimor suwereen wurden, hiard nü ei muar tu Indoneesien, an wul didiar ferdrach ei gudkään. Troch at Tiimor-Sia lääpt det \"globaal förderbian\", det as di ütjglik faan kuul an warem weeder üüb a welt. Commonskategorii: Tiimor-Sia – Saamlang faan bilen of filmer -11.533888888889126.02638888889Koordinaaten: 12° S, 126° O"}
{"id": "296", "contents": "Pyt Kramer (*07. Maarts 1936, Stiens, Ljouwert, Waastfresklun) as en wedenskapsmaan för't Fresk, fööraal för't Saaterfresk. Hi hää en hialer rä buken auer a fresk spriaken skrewen. An do wiar hi ään faan a grünjleiern faan a Fryske Nasjonale Partij uun Waastfresklun an as diar daalang noch aktiif. Pyt Kramer as sant di 6. Maarts 2010 Iarenlasmoot faan a Seelter Buund uun't Saaterlun. Auer juaren hää Pyt ham för't Saaterfresk an Nuurdfresk Wikipedia iinsaat. De Sealter lûden. In: Us Wurk 17 21-24 (1968) Ta de fonology fan it Sealtersk. In: Us Wurk 20 42-43 (1971) It âldste Sealtersk. In: Us Wurk 20, 44-58, 76 (1981) Assibilaasje fan ferlytsings-k yn Sealter lânnammen. In: Us Wurk 21-22 139-146 (1972-73) Djoomersmeer en Tjoomeer. In: Us Wurk 23 119-122 (1975) Skraits, maits en mûglike sibben. In: Us Wurk 25 77-82 (1976) Dät Eedgreeuen (De terminology fan in âld Sealter hantwurk). In: Scripta Frisica, Tinkbondel foar Arne Spenter 1979:119-126 (Us Wurk 28). Eine neue Quelle für das Saterfriesische. In: Nordfriesisches Jahrbuch 1981, 1982:172-183. [Bespreekenge fon Fort 1980]. Saterfriesisch baale 'reden, sprechen'. In: Us Wurk 32, 70-77 (1983) un 33, 50, 38 145-146 (1989) Alternative: T. Hoekema, Sealter baarle ‘prate’. In: Us Wurk 38 60-61 (1989)"}
{"id": "29600", "contents": "At Bandasia as en weederflaak tesken Sulawesi uun't waasten, Nei-Guinea uun't uasten, Molukken-Sia uun't nuurden an Tiimor-Sia uun't süüden an Arafura-Sia uun't süüduasten. Hat woort bit 7.440 meetern jip, an täält noch mä tu a Pasiifik. A eilunen uun't Bandasia an diar ambi wurd iindiald tu: Grat Sunda-Eilunen uun't waasten Letj Sunda-Eilunen uun't süüden Molukken uun't uasten an nuurden Uun det spriak faan a Timoreesen het det raueg Bandasia uk Tasi Feto, det wüfensia. Det Tiimor-Sia as det Tasi Mane, det maanersia, diar as't aalwat rücher. Uk wan det sia miast raueg as, so as't diaroner dach temelk ünraueg. Uun't Bandasia komt at flooksis tu eerdbeewrin. Commonskategorii: Banda-Sia – Saamlang faan bilen of filmer -5.364088127.211528Koordinaaten: 5° S, 127° O"}
{"id": "29601", "contents": "At Molukken-Sia (Indoneesk: Laut Maluku) as en troopisk sia uun't Malaiisk Archipeel faan a Pasiifik tesken Sulawesi uun't nuurden an waasten an a Molukken uun't süüduasten. Uun't nuurden leit at Celebes-Sia (Laut Sulawesi), uun't waasten di Golf faan Tomini (Teluk Tomini), uun't süüden at Seram-Sia an uun't uasten at Halmahera-Sia. -0.491406125.214847Koordinaaten: 0° S, 125° O"}
{"id": "29602", "contents": "A Molukken san en skööl faan eilunen tesken Sulawesi an Nei-Guinea. Jo hiar tu Indoneesien, an diar wene son 2,1 miljuun minsken. Tu koloniaaltidjen spelet jo eilunen en grat rol üs gewürts-eilunen. Diar waaks neegelken an muskaatnöden. A Molukken san iindiald tu tau prowinsen: Maluku mä: Ambon, Aru-Eilunen, Babar-Eilunen, Banda-Eilunen, Barat-Daya-Eilunen, Buru, Gorom-Eilunen, Kei-Eilunen, Lease-Eilunen, Leti-Eilunen, Seram, Sermata-Eilunen, Tanimbar-Eilunen, Watubela-Eilunen, Wetar Maluku Utara (Nuurdmolukken) mä: Bacan-Eilunen, Halmahera, Morotai, Obi-Eilunen, Sula-Eilunen, Ternate, Tidore Diar tesken ferlääpt at Seramsia. Commonskategorii: Molukken – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Molukken (sjiisk) Malaiisk Archipeel"}
{"id": "29603", "contents": "Malaiisk Archipeel as en nööm för düüsenen faan grat an letj eilunen uun Süüduastaasien tesken det asiaatisk fäästlun an Australien. Üüb en lunflaak faan 2 miljuun km² wene son 300 miljuun minsken. Uun't waasten leit a Indisk Oosean an uun't uasten a Pasiifik. A weedern diar wurd mä tu a Pasiifik tääld. Lunen uun't Malaiisk Archipeel san Brunei, Indoneesien, Malaysia, Uast-Tiimor, Filipiinen, Singapuur Grat Sunda-Eilunen mä Sumatra, Jaawa, Borneo an Sulawesi, Letj Sunda-Eilunen faan Baali bit Tiimor, Molukken mä Maluku an Maluku Utara, Filipiinen mä Luzon, Visayas an Mindanao. Commonskategorii: Malaiisk Archipeel – Saamlang faan bilen of filmer Malaiisk spriaken"}
{"id": "29608", "contents": "Malaiisk as en spriakfamile mä en hialer rä regiunaalspriaken uun a Malaiisk Archipeel. A wichtagsten san det eegentelk Malaiisk mä jo tau warianten Malaysisk (Bahasa Malaysia) an Indoneesk (Bahasa Indonesia). Jodiar tau warianten san temelk likedenang an wurd üs ian spriak uunsen. Jo wurd faan ~ 200 miljuun minsken brükt. Indoneesien Malaysia Singapuur an Brunei Uast-Tiimor Süüd-Thailun mä ööder malaiisk warianten Amtelk spriak Gudkäänd spriak of wichtag amgungspriak Commonskategorii: Malaiisk – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Spriakfeerer Malaysisk (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Spriakfeerer Indoneesk (sjiisk) Malaiisk spriaken"}
{"id": "29612", "contents": "A Golf faan Carpentaria as en grat bocht tesken a austraalisk bundesstoot Queensland uun't uasten an det Northern Territory uun't waasten. Uun't nuurduasten feert hat tu't Torres-Struat an uun't nuurdwaasten tu't Arafurasia. Hi as sowat 675 kilomeetern briad an 700 lung, det weederflaak namt 300.000 km² iin. Di Golf as temelk flaak, uun't madel 55 bit 66 meeter jip. Di jipst ponkt as uk man bluas 82 meeter jip. Det küst as modrag an swaar tugengelk, diaram san diar uk nian grat stääden. Commonskategorii: Golf faan Carpenteria – Saamlang faan bilen of filmer -15138Koordinaaten: 15° S, 138° O"}
{"id": "29613", "contents": "At Grat Austraalisk Bocht amfaadet det süüdküst faan Austraalien uun a Indisk Oosean. Nü jaft at tau definitjuunen: Efter't IHB leit det bocht tesken Cape Howe uun Western Australia an Sout West Cape uun Tasmaanien (widjer faadet). Öödern men mä Grat Austraalisk Bocht oober bluas det stak faan Cape Pasley uun Western Australia bit Cape Carnot uun South Australia (naier faadet). At küst as temelk drüg, an wiset huuch klafs, diaram san diar uk nian grat stääden. Grat dialen stun oner skül üs natsionaalpark. Küst faan't Grat Austraalisk Bocht Nullarborwüüst uun Süüdaustraalien Commons: Grat Austraalisk Bocht – Saamlang faan bilen of filmer -34.8131.06666666667Koordinaaten: 35° S, 131° O"}
{"id": "29614", "contents": "fpd3pd5 Di Mount Kosciuszko [mæɔnt ˈkɔziˌɔskəʉ] (ual skriiwwiis Mount Kosciusko) as mä 2.228 m di huuchst berag faan Austraalien. Hi stäänt uun New South Wales uun a Snowy Mountains. Noch huuger as di Mawson Peak (2.745 m) üüb det eilun Heard, hi täält oober ei tu't fäästlun faan Austraalien. Di huuchst berag üüb a kontinent Austraalien as ään faan a Seven Summits, det Carstensz-Pyramide (4.884 m) uun Nei-Guinea. Commonskategorii: Mount Kosciuszko – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29619", "contents": "f Di Uluru (Pitjantjatjara: Uluṟu) [ulu'ɹu], het sant 1873 uk Ayers Rock (ingelsk), an as en eilunberag maden uun Austraalien. Hi as 863 m huuch, 350 m huuger üs sin amlun. För a uuriinwenern, a Aborigines as di berag halag. Diaram mut hi sant 2019 uk ei muar faan arkenään besteegen wurd. Uunsicht faan nuurdwaast Uunsicht faan en fliiger deel Skolepoortag boowenst laag Commonskategorii: Uluru / Ayers Rock – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Uluru-Kata-Tjuta-Natjunaalpark (sjiisk)"}
{"id": "29620", "contents": "Abel Janszoon Tasman (* 1603 uun Lutjegast, Prowins Groningen; † 10. Oktuuber 1659 uun Batavia, Jaawa) wiar en holuns siakeerer. Üüb sin ütjfinjensreisen amsailed hi det austraalisk eerddial an lingt hi 13. Deetsember 1642 üüs iarst europeer Neisialun. Efter ham san oner ölern det austraalisk eilun Tasmaanien (tuföör Van Diemen’s Land), det austraalisk Tasman-Hualeweilun, at Tasmansia twesken Austraalien an Neisialun, a Tasmansee an uk de Abel Tasman Natschunaalpark, de Tasman-Gletscher an det Tasman Bocht uun Neisialun an uk a Asteroid (6594) Tasman neemd."}
{"id": "29622", "contents": "Di Lake Eyre (Eyre-Sia, uun't spriak faan a Aborigines: Kati-tanda) as di gratst sia an mä 17 m oner siapeegel di jipst ponkt faan Austraalien. Hi as näämd efter di britisk forsker Edward John Eyre. Didiar sia hää oober nään ufluup an woort sodenang tu en saaltsia. Wan hi ans gans fol as, as hi uk man bluas 2 bit 4 meetern jip. Efter ian juar koon oober det hialer weeder ferdampe, so dat hi bal drüg fäält. Tu rintidj woort di sia weder apfald faan rin, di tun graten dial widj wech uun Queensland fäält. Ütjdrüget Eyre-Sia Eyre-Sia mä en betj weeder uun Geoscience Australia: Largest Waterbodies (ingelsk) Commonskategorii: Eyre-Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29624", "contents": "Di Lake Torrens (Torrens-Sia) as mä en grate faan 5750 km² di öödergratst saaltsia uun Australien. Hi as näämd faan Edward John Eyre efter Robert Torrens, det wiar en britisken kolonist uun't 19. juarhunert. Di sia as sowat 200 mool 50 km grat, hää nään ufluup an as miast drüg. Uun't fergingen 20. juarhunert wiar hi bluas iansis mä weeder fald. Di sia üüb en ual tiaknang faan amanbi 1850 Commonskategorii: Torrens-Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29625", "contents": "Di Lake Gairdner (Gairdner-Sia) as di traadgratst saaltsia uun Austraalien. Hi as 160 km lung, bit 48 km briad an namt en flaak faan 4.350 km² iin. Sin saaltbuark as steedenwiis muar üs ään meeter stark. Saaltbuark Commonskategorii: Lake Gairdner – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29628", "contents": "Alice Springs (üüb Aranda: Mparntwe) as det iansagst grater stääd maden uun Austraalien. Hat leit uun't Northern Territory an diar wene son 28.000 minsken. Alice Springs hää en wichtagen fluuchplaats. Faan diar ütj koon am flook steeden beraise, diar det belukin wäärs san: Uluṟu-Kata-Tjuṯa-Natjunaalpark mä Red Centre Uluṟu („Ayers Rock“) an Kata Tjuṯa („Olgas“), Kings Canyon an muar. Commonskategorii: Alice Springs – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Alice Springs (sjiisk)"}
{"id": "29629", "contents": "Cairns as en troopisk stääd uun't nuurduasten faan Austraalien uun di bundesstoot Queensland. Diar wiar iar en wichtagen huuwen för gul an sokerraid. Daalang kem diar föl fräämen, diar det Great Barrier Reef besjük wel. Uun Cairns wene son 100.000 minsken, uun't Cairns Region san't gud 150.000. Commonskategorii: Cairns – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Cairns (sjiisk)"}
{"id": "29633", "contents": "Det Catamarca Prowins (üüb Spaans: Provincia de Catamarca) as ian faan dön trii-an-twuntig prowinsen uun Argentiinien. Det hee 411.824 lidj (2019). At hoodsteed faan’t prowins as San Fernando del Valle de Catamarca. At prowins hee seekstanj departmenten: Argentina: Administrative Division citypopulation.de Argentina: Admninistrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "29636", "contents": "At Seram-Sia (indoneesk: Laut Seram) as en troopisk sia uun a Malaiisk Archipeel faan a Pasiifik. Hat as 12.000 km² grat an dialt a Molukken tu en nuurdelken (Maluku Utara) an en süüdelken dial (Maluku). Nuurdwaasten leit det Molukken-Sia, nuurduasten det Halmahera-Sia, uun't süüduasten det Arafura-Sia an süüdwaastelk det Banda-Sia. At Seramsia gongt deel bit üüb 5.318 m oner siapeegel uun't Buru-Jip. -2.6166666666667130.5Koordinaaten: 3° S, 131° O"}
{"id": "29637", "contents": "At Halmahera-Sia (indoneesk: Laut Halmahera) as en troopisk sia uun't Malaiisk Archipeel faan a Pasiifik. Hat as 95.000 km² grat an leit tesken a eilunen Nei-Guinea an Halmahera (Nuurd-Molukken). Hat woort bit 2.039 m oner siapeegel jip. Efter süüden gongt hat uun't Seram-Sia auer, efter waasten uun't Molukken-Sia, an uun't uasten leit a eeben Pasiifik. Commonskategorii: Halmahera-Sia – Saamlang faan bilen of filmer -0.25129Koordinaaten: 0° 15′ S, 129° 0′ O"}
{"id": "29638", "contents": "A Malaiisk spriaken san en spriakfamile mä en hialer rä regiunaalspriaken uun a Malaiisk Archipeel. Jo hiar tu a Malayo-polyneesk spriaken uun det grat skööl faan a Austroneesk spriaken. At wichtagst spriak as det eegentelk Malaiisk mä jo tau warianten Malaysisk an Indoneesk, a amtspriaken uun Malaysia, Brunei, Singapuur an Indoneesien. Do san diar oober uk noch regiunaalspriaken uun: Borneo Malayic Dayak, Bamayo [xdy], Banjareesk [bjn], Berau Malay [bve], Brunei Malay [kxd], Bukit Malay [bvu], Kendayan [knx], Keninjal [knl], Kota Bangun Kutai Malay [mqg], Tenggarong Kutai Malay [vkt], Ibanisk spriaken (Iban [iba], Balau [blg], Remun [lkj], Mualang [mtd], Seberuang [sbx], Sebuyau [snb]) Malaiisk Hualeweilun Jakun [jak], Kedah Malay [meo], Perak Malay, Pahang Malay, Orang Kanaq [orn], Yawi [mfa], Temuan [tmw], Terengganu Malay Sumatra Central Malay [pse], Lembak [liw], Haji [hji], Jambi Malay [jax], Kaur [vkk], Kerinci [kvr], Kubu [kvb], Lubu [lcf], Minangkabauisk [min], Musi [mui], Pekal [pel] Süüdsjineesk Sia / Struat faan Malakka Bangka [mfb], Duano [dup], Loncong [lce], Orang Seletar [ors], Urak Lawoi' [urk] glottolog.org"}
{"id": "29640", "contents": "Mä di ütjdruk Grat Sunda-Eilunen ment am miast jo sjauer grat eilunen faan Indoneesien uun a Malaiisk Archipeel: Sumatra Jaawa Borneo (indoneesk: Kalimantan), hiart tu Indoneesien, Malaysia an Brunei. Sulawesi (iar: Celebes) Trinjam jo grat eilunen lei uk noch en hialer rä letjen, diar diar mä tureegent wurd kön: Bi Sumatra: Bengkalis, Rupat an Padang Riau-Eilunen Lingga-Eilunen Anambas-Eilunen Nias, Siberut an Simeuluë Krakatau-Archipeel tesken Sumatra an Jaawa Bi Borneo: Natuna-Eilunen Bi Jaawa: Madura Karimunjawa-Eilunen Panaitan Peucang Bi Sulawesi: Togian-Eilunen Banggai-Eilunen Sangihe-Eilunen Commonskategorii: Grat Sunda-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Letj Sunda-Eilunen"}
{"id": "29641", "contents": "Mä di ütjdruk Letj Sunda-Eilunen ment am en keed faan eilunen uun Süüd-Indoneesien tesken Jaawa uun't waasten an a Molukken uun't uasten. A eilunen san apdiald tu tau prowinsen: Nusa Tenggara Timur (Uast) Nusa Tenggara Barat (Waast) Baner Bandaböög (nuurdelk) Baali Lombok Sumbawa Komodo Rinca Flores Solor-Archipeel Alor-Archipeel Atauro Bütjer Bandaböög (süüdelk) Sumba Sawu-Eilunen Tiimorarchipeel Commonskategorii: Letj Sunda-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Letj Sunda-Eilunen (sjiisk) Grat Sunda-Eilunen"}
{"id": "29644", "contents": "Sumatra (ütjspreegen Sumátra of Súmatra, iar uk Sumatera) as mä 473.481 km² det sääkstgratst eilun üüb a eerd. Hat hiart tu Indoneesien. Medan Palembang Üüb Sumatra lei tjiin indoneesk prowinsen: Commonskategorii: Sumatra – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sumatra (sjiisk)"}
{"id": "29645", "contents": "At Sokerpualem (Arenga pinnata) as en Pualem faan det famile Arecaceae. Hat wääkst uun a Malaiisk Archipeel. Faan ian pualem kön 150 kg soker wonen wurd. Rip früchten Jong früchten Pualemfrüchten uun sirep Commonskategorii: Arenga pinnata – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Arenga pinnata"}
{"id": "29647", "contents": "At Struat faan Malakka as en siaengde tesken Sumatra uun't waasten an Malaysia uun't uasten. Det smäälst steed as 2,8 km briad. Hat ferbanjt det Andamaanensia uun a Indisk Oosean mä't Struat faan Singapuur an't Süüdsjineesk Sia uun a Pasiifik. Arken dai raise diar 2.000 skeb troch, at Struat faan Malakka as ään faan a wichtagst skapferkiarswaier üüb a eerd. Commonskategorii: Struat faan Malakka – Saamlang faan bilen of filmer 1.4633333333333102.80722222222Koordinaaten: 1° 28′ N, 102° 48′ O"}
{"id": "29649", "contents": "At Andamaanensia as en dial faan a Indisk Oosean föör't küst faan Mjanmaar. Efter süüden gongt hat auer uun det Struat faan Malakka. Uun't waasten lei a eilunen faan a Andamaanen an Nikobaaren, jo san en unioonsteritoorium faan Indien. Efter nuurdwaasten leit di Golf faan Bengaalen. At Andamaanensia as uun't madel 870 meetern jip, det jipst steed leit 4.180 m oner siapeegel. Det troopisk weeder woort uun a somer 30 °C warem, uun a wonter 27,5 °C. Commonskategorii: Andamaanensia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29650", "contents": "A Golf faan Bengaalen as en grat bocht faan a nuurdelk Indisk Oosean. Uun't waasten lei Sri Lanka an Indien, uun't nuurden Bangladesch an uun't uasten Mjanmaar. Uun't süüduasten lei a Andamaanen an Nikobaaren. Di golf as uun't madel 2.600 meetern jip, det jipst steed leit 4.694 m oner siapeegel. Jo grat struumer Ganges an Brahmaputra luup auer Padma an Meghna ütj uun di Golf faan Bengaalen. Commonskategorii: Golf faan Bengaalen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29655", "contents": "Üüb a Nikobaaren wurd Nikobareesk spriaken snaaket, jo hiar tu a Austroasiaatisk spriaken. Iindialang: Nuurd-Nikobareesk Car (Pu), ~27.000 spreegern Madel-Nikobareesk, ~ 2.000 Süüd-Nikobareesk, ~ 2.000 Shompen, ~ 300 Üüb a Andamaanen wurd Andamaans spriaken snaaket. At as ünseeker, tu hün spriakfamile jo hiar. Grat-Andamaans Aka-Bo † (2010) A-Pucikwar,10-50 spreegern Letj-Andamaans Jarawa, ~ 250 Onge (Önge), ~ 100 Sentinel, ~ 100 Commonskategorii: Andamaanen an Nikobaaren – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Andamaanen an Nikobaaren (sjiisk)"}
{"id": "29657", "contents": "De Sentraal Singapuur Community Development Council (CDC) Distrikt (üüb Ingels: Central Singapore Community Development Council (CDC) District, üüb Schineesk: 中区社区发展理事会 Zhōng Qū Shèqū Fāzhǎn Lǐshì Huì, üüb Malaiisk: Dewan Pengembangan Masyarakat Singapura Tengah) as een faan dön fiiw Community Development Council (CDC) distrikten uun a steedstoot Singapuur. Det CDC hee fjauer Group Representation Constituencies (GRCs) an trii Single Member Constituencies (SMCs): Ang Mo Kio GRC Bishan-Toa Payoh GRC Jalan Besar GRC Tanjong Pagar GRC Radin Mas SMC Sengkang West SMC Potong Pasir SMC www.cdc.org.sg/centralsingapore"}
{"id": "29659", "contents": "At Padma (Bengaals: পদ্মা, Padmā, „Lotosbloos“) as en 120 km lung stak faan di weederrikst struum uun Aasien. Uun't Padma luup a weedern faan Ganges an Brahmaputra tuup. Do ferianagt at Padma ham mä det (Boower) Meghna tu di struum Meghna, iar hat naibi Chittagong ütj uun a Golf faan Bengaalen lääpt. Padma mä faskerbuaten üüb Bi a kaant faan't Padma Padma bi Rajshahi Joint Rivers Commission Bangladesh, Ministry of Water Resources Commonskategorii: Padma – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29660", "contents": "At Meghna (Bengaals: মেঘনা Meghanā) as en struum faan en grater struumsüsteem, huar uk Ganges an Brahmaputra tu hiar, uun Bangladesch an Nuurduastindien. At Boower Meghna ferianagt ham mä't Padma tu't Oner Meghna, an lääpt do bi Chittagong ütj uun a Golf faan Bengaalen. Diar as hat di weederrikst struum faan Aasien. Boower Meghna bi Gazaria At Gangesdelta mä Ganges, Brahmaputra, Padma an Meghna Meghna bi Bhairab Commonskategorii: Meghna – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29663", "contents": "A Lotosbluumen (Nelumbo) san en weederplaantenfamile (Nelumbonaceae), huar't man tau slacher faan jaft, ian uun Ameerikoo an ian uun Aasien. Faan bias slacher jaft at flook suurten, diar weltwidj ferkääft wurd. Indisk Lotos (Nelumbo nucifera) Amerikoonsk Lotos (Nelumbo lutea) Lotosküül uun Shanghai Knob faan Nelumbo nucifera Frücht Lotosruter wurd eden Drüget siad woort uk eden Lotostempel uun Nei-Delhi Amerikoonsk Lotos At Lotosbleed namt nian weeder ap Commonskategorii: Lotos – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lotos"}
{"id": "29667", "contents": "Proteales san en order faan bloosenplaanten (Magnoliopsida). Diar hiar trii familin mä 82 sköölen an 1610 slacher tu. Salwerbuumplaanten (Proteaceae) Lotosplaanten (Nelumbonaceae) Plataanen (Platanaceae) Commonskategorii: Proteales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Proteales"}
{"id": "29669", "contents": "De Nuurduast Community Development Council (CDC) Distrikt (üüb Ingels: North East Community Development Council (CDC) District, üüb Schineesk: 东北社区发展理事会 Dōng Běi Shèqū Fāzhǎn Lǐshì Huì, üüb Malaiisk: Dewan Pengembangan Masyarakat Timur Laut) as een faan dön fiiw Community Development Council (CDC) distrikten uun a steedstoot Singapuur. Det CDC hee trii Group Representation Constituencies (GRCs) an tau Single Member Constituencies (SMCs): Aljunied GRC Pasir Ris-Punggol GRC Tampines GRC Hougang SMC Punggol East SMC www.cdc.org.sg/northeast/"}
{"id": "29671", "contents": "A Salwerbuumplaanten of Proteusplaanten (Proteaceae) san en plaantenfamile mä amanbi 77 sköölen an 1600 slacher. Jo waaks üüb a süüdelk eerdheleft. Bellendenoideae Grevilleoideae Persoonioideae Proteoideae Symphionematoideae Acidonia – Adenanthos – Agastachys – Alloxylon – Athertonia – Aulax – Austromuellera – Banksia – Beauprea – Beaupreopsis – Bellendena – Bleasdalea – Brabejum – Buckinghamia – Cardwellia – Carnarvonia – Catalepidia – Cenarrhenes – Conospermum – Darlingia – Diastella – Dilobeia – Dryandra – Eidothea – Embothrium – Eucarpha – Euplassa – Faurea – Finschia – Floydia – Franklandia – Garnieria – Gevuina – Grevillea – Hakea – Helicia – Heliciopsis – Hicksbeachia – Hollandaea – Isopogon – Isostylis – Kermadecia – Knightia – Lambertia – Lasjia – Leucadendron – Leucospermum – Lomatia – Macadamia – Malagasia – Megahertzia – Mimetes – Musgravea – Neorites – Nivenia – Nothorites – Opisthiolepis – Oreocallis – Orites – Orothamnus – Panopsis – Paranomus – Persoonia – Petrophile – Placospermum – Protea – Roupala – Scolymocephalus – Serruria – Sirmuellera – Sleumerodendron – Sorocephalus – Spatalla – Sphalmium – Stenocarpus – Stirlingia – Strangea – Symphionema – Synaphea – Telopea – Toronia – Triunia – Turrillia – Vexatorella – Virotia – Xylomelum Commonskategorii: Salwerbuumplaanten –"}
{"id": "29681", "contents": "Plataanen (Platanus, faan ualgreks πλάτανος plátanos) san det iansagst plaantenskööl uun det famile faan a Plataanenplaanten (Platanaceae). Jo buumer lewe miast üüb a nuurdelk eerdheleft uun miatag kliima. Uun Madeleuroopa sjocht am föl det Platanus × acerifolia. Hat as am 1650 iinkrüsagt wurden faan Platanus occidentalis mä Platanus orientalis. P. gentryi – P. kerrii – P. mexicana – P. occidentalis – P. orientalis – P. racemosa – P. rzedowskii – P. wrightii P. mexicana P. occidentalis P. orientalis P. racemosa P. wrightii P. × acerifolia = P. × hispanica = P. × hybrida (aalern: P. occidentalis × P. orientalis) Commonskategorii: Plataanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Plataanen"}
{"id": "29686", "contents": "Zygophyllales san en order faan bloosenplaanten (Magnoliopsida) mä tau familin. Zygophyllaceae, mä 21 sköölen: Augea – Balanites – Bulnesia – Fagonia – Guaiacum – Kallstroemia – Larrea – Malacocarpus – Metharme – Morkillia – Neoschroetera – Pintoa – Plectrocarpa – Porlieria – Roepera – Sarcozygium – Seetzenia – Sericodes – Sisyndite – Tetraena – Tribulus – Viscainoa – Zygophyllum Krameriaceae, mä 1 skööl: Krameria K. argentea – K. bicolor – K. erecta – K. ixine – K. lanceolata – K. lappacea Commonskategorii: Zygophyllales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Zygophyllales"}
{"id": "29688", "contents": "Vahlia as det iansagst plaantenskööl uun det iansagst plaantenfamile Vahliaceae uun det order Vahliales. Diar jaft at man fiiw, ferlicht aacht slacher faan. Jo lewe faan Afrikoo bit Indien. V. capensis V. dichotoma V. digyna V. geminiflora V. somalensis Commonskategorii: Vahlia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Vahlia"}
{"id": "29692", "contents": "Trochodendraceae san det iansagst plaantenfamile uun det order faan a Trochodendrales. Diar jaft at man tau slacher uun eder en aanj skööl faan. Jo lewe uun Uastaasien (Sjiina, Taiwan, Korea, Jaapan). Tetracentron Tetracentron sinense Trochodendron Trochodendron aralioides Trochodendron aralioides, bloosen Trochodendron aralioides, enkelt bloos Tetracentron sinense Tetracentron sinense, früchten Commonskategorii: Trochodendraceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Trochodendraceae"}
{"id": "29694", "contents": "Luzon of Luzón as det gratst eilun faan a Filipiinen mä det hoodstääd Manila. Luzon as uk di nööm för det nuurdelk regiuun faan a Filipiinen mä flook letjer eilunen trinjam. Det mamenspriak faan a miast minsken uun Luzon as Tagaalog; det standardisiaret furem as Filipiino, det amtspriak faan a Filipiinen. Metro Manila (National Capital Region of NCR, Hoodstäädregiuun) Ilocos (Regiuun I) Kordilleerenregiuun (Cordillera Administrative Region of CAR) Cagayan Dääl (Regiuun II) Madel-Luzon (Regiuun III) CALABARZON (Regiuun IV-A = Cavite, Laguna, Batangas, Rizal, Quezon) MIMAROPA (Regiuun IV-B = Mindoro, Marinduque, Romblon, Palawan) Bicol-Regiuun (Regiuun V) Commonskategorii: Luzon – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29695", "contents": "A Visayas (uun Cebuano an Wáray-Wáray: Kabisay-an, Tagaalog Kabisayaan, Spoonsk Bisayas) san ian faan trii sköölen faan eilunen uun a maden faan a Filipiinen. Uun't nuurden leit Luzon an uun't süüden Mindanao. Waast-Visayas (6 prowinsen, > 7 miljuun iinwenern) Madel-Visayas (4 prowinsen, > 5 miljuunen) Uast-Visayas (6 prowinsen, > 4 miljuunen) A gratst eilunen het Bohol, Cebu, Leyte, Negros, Panay an Samar. A minsken diar nääm jo salew Visaya, an snaake 30 ünlik spriaken. A gratsten san Cebuano mä 20 miljuun spreegern, Hiligaynon mä 7 miljuunen an Wáray-Wáray mä 3 miljuunen. Aklan (1.821 km²) Antique (2.729 km²) Capiz (2.595 km²) Guimaras (605 km²) Iloilo (5.079 km²) Negros Occidental (7.965 km²) Bohol (4.821 km²) Cebu (5.342 km²) Negros Oriental (5.386 km²) Siquijor (337 km²) Biliran (536 km²) Leyte (6.515 km²) Southern Leyte (1.799 km²) Eastern Samar (4.660 km²) Northern Samar (3.693 km²) Samar (6.048 km²) Commonskategorii: Visayas – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29699", "contents": "Mindanao as det öödergratst eilun faan a Filipiinen. Mindanao as uk di nööm för det süüdelk regiuun faan a Filipiinen mä flook letjer eilunen trinjam. Zamboanga Hualeweilun (Regiuun IX) Nuurd-Mindanao (Regiuun X) Davao-Regiuun (Regiuun XI) SOCCSKSARGEN (Regiuun XII = South Cotabato, Cotabato, Sultan Kudarat, Sarangani, General Santos City) Caraga (Regiuun XIII) Autonoom Regiuun uun Moslem Mindanao Commonskategorii: Mindanao – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29701", "contents": "Amborella trichopoda ist di iansagst plaantenslach uun det iansagst skööl Amborella uun det iansagst famile Amborellaceae faan det order Amborellales. Det plaant wääkst bluas uun Neikaledoonien. Strük Twiig Bloos Commonskategorii: Amborellaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Amborellaceae"}
{"id": "29706", "contents": "Aquifoliales san en order faan bloosenplaanten (Magnoliopsida). Jo lewe miast uun a troopen. Diartu hiar 5 familin mä 21 sköölen an 536 slacher. A miasten hiar tu det skööl Ilex. Aquifoliaceae (uk: Ilicaceae), mä ian skööl: Ilex, mä muar üs 400 slacher Cardiopteridaceae (mä Leptaulaceae an Peripterygiaceae) Fiiw bit sääks sköölen mä 43 bit 45 slacher uun a troopen faan Süüdameerikoo an Süüduastaasien Helwingiaceae, mä ian skööl Helwingia, mä trii slacher faan Himalaja bit Jaapan Phyllonomaceae, mä ian skööl Phyllonoma, mä sjauer slacher faan Meksikoo bit Peruu Stemonuraceae 12 sköölen mä amanbi 80 slacher uun Süüduastaasien Commonskategorii: Aquifoliales – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29707", "contents": "At Suulu-Sia as en sidjensia faan a Pasiifik süüdwaastelk faan a Filipiinen. At Suulusia amfaadet 420.000 km² an as uun't madel 1.139 meetern jip. Diar jaft at oober uk böös jip steeden mä 7.022 m oner siapeegel. Uun't nuurduasten lei a Visayas, uun't uasten Mindanao, di Sulu-Archipeel uun't süüduasten, Borneo uun't süüdwaasten an Palawan uun't nuurdwaasten. Widjer efter nuurdwaast leit det Süüdsjineesk Sia, uun't süüduasten det Celebes-Sia. Uun a süüdelk an waastelk dial faan't Suulu-Sia komt at flooksis tu en auerfaal faan piraaten. Commonskategorii: Suulu-Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29718", "contents": "Di Suulu-Archipeel (spoonsk Joló) as en keed faan eilunen uun't süüdwaasten faan a Filipiinen tesken Mindanao an Borneo. Diar hiar son 80 grater an hunerten letjer eilunen tu. Diar lewe fööraal Moslems, ööders san a Filipiinen miast katuulsk. A eilunen Jolo an Basilan san weltwidj bekäänd wurden, auer islamisten faan diar ütj minsken ruuwet haa. Uk daalang kem diar noch föl auerfaaler faan piraaten föör. Efter nuurden leit at Suulu-Sia, uun't süüden at Celebes-Sia. Basilan Jolo Tawi-Tawi Pata Tapul-Eilunen Lugus Siasi Lapac Dammai Laparan Cap Pangutaran-Eilunen Cagayan-Archipeel Commonskategorii: Suulu-Archipeel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29719", "contents": "Piraaten san siaruuwern, diar skeb (of uk fliigern) auerfaal. Det maage jo miast diar, huar nian stootelk seekerhaidsiinrachtangen uun a naite san. Miast läät jo a minsken weder frei, wan jo en liasjil ufpreset haa. Bit iin uun't 19. juarhunert haa piraaten uk uun a nööm faan stooten ööder skeb auerfäälen. Det wiar oober nian piraterii, auer jo ei üüb aanj reegnang werket haa, det wiar do en kaaprin. Man uk daalang jaft at noch flook steeden üüb a welt, huar reegelmiatag skeb auerfäälen wurd. Miast san det hanelskeb, diar jo ei rocht weere kön, an waaren mä en huugen wäärs looset haa. Man uk siilskeb wurd auerfäälen, auer jo ferlicht en betj baarjil uun buurd haa. Wikisource: Piraaten (sjiisk) Commonskategorii: Piraaten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29726", "contents": "At Celebes-Sia (of uk Sulawesi-Sia) as en 472.000 km² grat sidjensia faan a Pasiifik tesken Indoneesien an a Filipiinen. Hör nööm hää't efter det indoneesk eilun Celebes (daalang: Sulawesi). Trinjam lei at Suulu-Archipeel uun't nuurdwaasten, Mindanao uun't nuurduasten, a Sangihe-Eilunen uun't uasten, Sulawesi uun't süüden an Borneo uun't waasten. Bääft at Suulu-Archipeel leit at Suulu-Sia, bääft a Sangihe-Eilunen at Molukken-Sia an tesken Sulawesi an Borneo ferlääpt at Struat faan Makassar. At Celebes-Sia as uun't madel 3.291 meetern jip. Det jipst steed gongt oober deel bit 6.220 m oner siapeegel. Commonskategorii: Celebes-Sia – Saamlang faan bilen of filmer 4122Koordinaaten: 4° 0′ 0″ N, 122° 0′ 0″ O"}
{"id": "29730", "contents": "De Nuurdwaast Community Development Council (CDC) Distrikt (üüb Ingels: North West Community Development Council (CDC) District, üüb Schineesk: 西北社区发展理事会 Xīběi Shèqū Fāzhǎn Lǐshì Huì, üüb Malaiisk: Dewan Pengembangan Masyarakat Barat Laut) as een faan dön fiiw Community Development Council (CDC) distrikten uun a steedstoot Singapuur. Det CDC hee trii Group Representation Constituencies (GRCs) an een Single Member Constituencies (SMCs): Holland-Bukit Timah GRC Nee Soon GRC Sembawang GRC Bukit Panjang SMC www.cdc.org.sg/northwest/"}
{"id": "29731", "contents": "De Süüduast Community Development Council (CDC) Distrikt (üüb Ingels: South East Community Development Council (CDC) District, üüb Schineesk: 东南社区发展理事会 Dōngnán Shèqū Fāzhǎn Lǐshì Huì, üüb Malaiisk: Dewan Pengembangan Masyarakat Tenggara) as een faan dön fiiw Community Development Council (CDC) distrikten uun a steedstoot Singapuur. Det CDC hee tau Group Representation Constituencies (GRCs) an trii Single Member Constituencies (SMCs): East Coast GRC Marine Parade GRC Fengshan SMC MacPherson SMC Mountbatten SMC www.cdc.org.sg/southeast/"}
{"id": "29732", "contents": "De Süüdwaast Community Development Council (CDC) Distrikt (üüb Ingels: South West Community Development Council (CDC) District, üüb Schineesk: 西南社区发展理事会 Xīnán Shèqū Fāzhǎn Lǐshì Huì, üüb Malaiisk: Dewan Pengembangan Masyarakat Barat Daya) as een faan dön fiiw Community Development Council (CDC) distrikten uun a steedstoot Singapuur. Det CDC hee trii Group Representation Constituencies (GRCs) an fjauer Single Member Constituencies (SMCs): Chua Chu Kang GRC Jurong GRC West Coast GRC Bukit Batok SMC Hong Kah North SMC Pioneer SMC Yuhua SMC www.cdc.org.sg/southwest/"}
{"id": "29733", "contents": "At Struat faan Makassar (indoneesk: Selat Makassaras) as en siaengde tesken Borneo uun't nuurdwaasten an Sulawesi uun't süüduasten. Hat as sowat 200 km briad, 730 km lung an ferbanjt det Celebes-Sia uun't nuurduasten mä't Jaawa-Sia uun't süüdwasten. Trocht at Struat faan Makassar lääpt det \"Wallace-Liinje\", det as det geograafisk grens tesken a kontinenten Aasien an Austraalien. Wichtag huuwner diar san Balikpapan an Bontang üüb Borneo; an Makassar, Palu an Parepare üüb Sulawesi. -1.5118Koordinaaten: 1° 30′ 0″ S, 118° 0′ 0″ O"}
{"id": "29734", "contents": "At Jaawa-Sia as en lung, flaak sia faan a Pasiifik tesken Borneo an Sulawesi uun't nuurden an Jaawa uun't süüden. Efter nuurdwaasten gongt hat auer det Karimata-Struat auer uun't Süüdsjineesk Sia. Tesken Borneo an Sulawesi ferlääpt nuurduastelk det Struat faan Makassar an do widjer uun't Celebes-Sia. Uun't uasten leit det Flores-Sia üs ferbinjang tu't Banda-Sia. At Jaawa-Sia as man 40 bit 50 meetern jip, at jipst steed uun't uasten lingt deel bit 200 m oner siapeegel. Commonskategorii: Jaawa-Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29738", "contents": "At Filipiinsk Sia of Filipiinensia as en sidjensia faan a Pasiifisk Oosean an amanbi 5 miljuun kwadrootkilomeetern grat. Trinjam lei uun't nuurdwaasten a Ryūkyū-Eilunen, uun't nuurden Kyūshū, Honshū an Shikoku, uun't nuurduasten a Izu-Eilunen (ales tu Jaapan), uun't uasten a Mariaanen, uun't süüden Paalau, uun't süüdwaasten a Filipiinen an uun't waasten Taiwan. At Filipiinsk Sia leit sodenang jüst auer det Filipiinenplaad. Det as en madelgrat kontinentaalplaad, huar't trinjam flooksis tu eerdbeewrin komt. Det jipst steed uun't waasten lingt deel bit 10.540 m oner siapeegel an uk uun't madel as det Filipiinsk Sia böös jip. Commonskategorii: Filipiinsk Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29741", "contents": "A Nansei-Eilunen (japoonsk 南西諸島, Nansei-shotō, det ment süüdwaastelk eilunen) san en keed faan eilunen, diar tu Jaapan hiar. Jo lei tesken at Uastsjineesk Sia uun't nuurdwaasten an't Filipiinensia uun't süüduasten. Geograafisk woort onerskääst tesken trii sköölen: Satsunan-Eilunen (Prefektuur Kagoshima) Ōsumi-Eilunen Tokara-Eilunen Amami-Eilunen (1) Ryūkyū-Eilunen (Prefektuur Okinawa) Okinawa-Eilunen (2) Kerama-Eilunen Sakishima-Eilunen Miyako-Eilunen (3) Yaeyama-Eilunen (4) Senkaku-Eilunen Daitō-Eilunen (Prefektuur Okinawa) Commonskategorii: Nansei-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Japoonsk-Ryūkyū Nampo-Eilunen"}
{"id": "29744", "contents": "A Nampo-Eilunen san en skööl eilunen uun a Pasiifik, diar tu Jaapan hiar. Hör ferwaltung sat uun't Prefektuur Tokio. Uun't waasten leit at Filipiinsk Sia an uun't uasten leit a eeben Pasiifik. faan nuurd tu süüd: Izu-Eilunen Nuurdelk Ogasawara-Eilunen: Ogasawara-guntō, Nishinoshima an Kazan-rettō Süüdelk Ogasawara-Eilunen: Minami-Torishima an Okinotorishima Commonskategorii: Ogasawara-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Izu-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Izu-Eilunen (sjiisk) Nansei-Eilunen"}
{"id": "29745", "contents": "Ogasawara (japoonsk 小笠原村, -mura) as en gemeen uun't Prefektuur Tokio. Hat amfaadet aal a Ogasawara-Eilunen (uk: Bonin-Eilunen). Tuup mä a Izu-Eilunen san det a Nampo-Eilunen (süüdelk eilunen). Nuurdelk Ogasawara-Eilunen: Ogasawara-guntō, Bonin-Eilunen Mukojima-Eilunen Chichijima-Eilunen Hahajima-Eilunen Kazan-rettō, Wulkaaneilunen Nishinoshima, Rosario Island Süüdelk Ogasawara-Eilunen: Minami-Torishima, Marcus Island Okinotorishima, Fögeleilun, Parece Vela, Douglas Reef Mukojima-Eilunen Chichijima-Eilunen Hahajima-Eilunen Nishinoshima-Eilunen Kazan-Eilunen Okinotorishima Marcus Island Commonskategorii: Ogasawara-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29750", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Fläche fehltVorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt Wake [ˈweɪk] (marshalleesk Ānen Kio) as en atol uun a Pasiifik tesken Hawaii an a Mariaanen, nuurden faan a Marshall-Eilunen. Hat hiart tu a United States Minor Outlying Islands. Det letj eilun woort daalang fööraal üs nuadfluuchplaats nadagt för fliigern tesken Aasien an Nuurdameerikoo. Wake as en kraans faan trii koraleneilunen mä en lunflaak faan 7,37 km² trinjam en wulkaan, diar oner weeder leit. Diarmad as en laguun mä en grate faan 9,7 km². Wake Island, uun't süüduasten Peale Island, uun't nuurden Wilkes Island, uun't waasten Koord faan Wake Satelitenbil faan Wake Flag faan Wake Island Commonskategorii: Wake – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29759", "contents": "Apalopteron familiare as en sjongfögel uun det famile Zosteropidae an di iansagst slach uun det skööl Apalopteron. Hi as di sümboolfögel faan Ogasawara (Jaapan) an as diar endeemisk, det ment, hi komt nochhuaren ööders föör. Commonskategorii: Apalopteron famiiare – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Apalopteron famiiare Avibase.bsc-eoc.org"}
{"id": "29761", "contents": "Schima wallichii as en plaant uun det famile faan a teeplaanten (Theaceae). Hat as det sümboolbluum faan Ogasawara (Jaapan). Commonskategorii: Schima wallichii – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Schima wallichii"}
{"id": "29762", "contents": "Pandanus boninensis as en Skrüüwenbuum (Pandanus) uun det famile faan a Skrüüwenbuumplaanten (Pandanaceae). Di latiinsk nööm komt faan a Bonin-Eilunen uf. Commonskategorii: Pandanus boninensis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pandanus boninensis"}
{"id": "29766", "contents": "Pandanales san en order faan bloosenplaanten (Magnoliopsida). Diar hiar fiiw familin tu. Cyclanthaceae, ~ 224 slacher Pandanaceae, > 800 slacher Pandanus (Skrüüwenbuumer) Pandanus boninensis Stemonaceae, ~ 25 slacher Triuridaceae, ~ 60 slacher Velloziaceae, ~ 240 slacher Commonskategorii: Pandanales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pandanales"}
{"id": "29770", "contents": "Siisenstörter (Bombycilla, Bombycillidae) san en fögelfamile mä man ian skööl: Bombycilla. Diar hiar trii slacher tu. Jo lewe üüb a nuurdelk eerdheleft. Siisenstört (B. garrulus) B. japonica B. cedrorum Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Siisenstörter Wikispecies hää en artiikel tu: Siisenstörter"}
{"id": "29772", "contents": "Calcariidae san en fögelfamile uun det order faan a sjongfögler. Calcarius C. lapponicus – C. ornatus – C. pictus Plectrophenax P. hyperboreus – P. nivalis (Snäsparag) Rhynchophanes R. mccownii Commonskategorii: Calcariidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Calcariidae"}
{"id": "29773", "contents": "A Wirgern (Laniidae) san en fögelfamile uun det order fan a sjongfögler (Passeriformes). Diar hiar sjauer sköölen tu. Corvinella, 2 slacher Lanius, 30 slacher, mä Lanius collurio (Ferwaarer) Eurocephalus, 2 slacher Urolestes, 1 slach Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Laniidae Wikispecies hää en artiikel tu: Laniidae"}
{"id": "29776", "contents": "Piipern (Motacillidae) san en fögelfamile an hiar tu a Sjongfögler (Passeriformes). Diar jaft at 5 sköölen faan. Anthus, 46 slacher Dendronanthus, 1 slach Macronyx, 8 slacher Motacilla, 13 slacher Tmetothylacus, 1 slach Hiassparag (Anthus campestris) Skootfink (Anthus pratensis) Wipstört (Motacilla alba) Güülbük (Motacilla flava) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Piipern Wikispecies hää en artiikel tu: Piipern"}
{"id": "29780", "contents": "Passeri san det gratst onerorder faan a sjongfögler (Passeriformes). Diar hiar son 5.000 slacher tu. A Passeri san a Eegentelk Sjongfögler. Corvida Corvoidea – Meliphagoidea – Menuroidea Passerida Certhioidea – Muscicapoidea – Passeroidea – Sylvioidea Commonskategorii: Eegentelk Sjongfögler (Passeri) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eegentelk Sjongfögler (Passeri) Sjongfögler (Passeriformes)"}
{"id": "29781", "contents": "Fleegensnapern (Muscicapidae) san en grat fögelfamile an hiar tu a sjongfögler (Passeriformes). Diar hiar gud 300 slacher uun 50 sköölen tu. Alethe – Anthipes – Brachypteryx – Calliope – Campicoloides – Cercotrichas – Cichladusa – Cinclidium – Copsychus – Cossypha – Cossyphicula – Cyanoptila – Cyornis – Emarginata – Empidornis – Enicurus – Erithacus – Eumyias – Ficedula – Fraseria – Heinrichia – Heteroxenicus – Humblotia – Irania – Larvivora – Leonardina – Luscinia – Melaenornis – Monticola – Muscicapa – Muscicapella – Myiomela – Myioparus – Myophonus – Myrmecocichla – Namibornis – Niltava – Oenanthe – Phoenicurus – Pinarochroa – Pinarornis – Pogonocichla – Pseudalethe – Saxicola – Sheppardia – Stiphrornis – Swynnertonia – Tarsiger – Thamnolaea – Vauriella Ruadbük (Erithacus rubecula) Suart Fleegensnaper (Ficedula hypoleuca) Naachtigal (Luscinia megarhynchos) Bläbük (Luscinia svecica) Grä Fleegensnaper (Muscicapa striata) Diksmiat (Oenanthe oenanthe) Diadeemruadstört (Phoenicurus moussieri) Suartbüket Ruadstört (Phoenicurus ochruros) (Guard-)Ruadstört (Phoenicurus phoenicurus) Commonskategorii: Fleegensnapern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fleegensnapern"}
{"id": "29782", "contents": "Piroolen (Oriolidae) san en fögelfamile uun det order faan a sjongfögler (Passeriformes). Uun Euroopa jaft at man ään slach, at gultroosel (Oriolus oriolus). Oriolus O. albiloris - O. auratus - O. bouroensis - O. brachyrhynchus - O. chinensis - O. chlorocephalus - O. crassirostris - O. cruentus - O. decipiens - O. flavocinctus - O. forsteni - O. hosii - O. isabellae - O. kundoo - O. larvatus - O. melanotis - O. mellianus - O. monacha - O. nigripennis - O. oriolus - O. percivali - O. phaeochromus - O. sagittatus - O. steerii - O. szalayi - O. tenuirostris - O. traillii - O. xanthonotus - O. xanthornus Pitohui P. cristatus - P. dichrous - P. ferrugineus - P. incertus - P. kirhocephalus - P. nigrescens Sphecotheres S. hypoleucus -S. vieilloti - S. viridis Oriolus chinensis Oriolus auratus Oriolus nigripennis Commonskategorii: Piroolen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Piroolen"}
{"id": "29784", "contents": "Tualagbitjern (Paridae) san en fögelfamile uun det order faan a sjongfögler (Passeriformes). Diar hiar 14 sköölen mä son 50 slacher tu. Baeolophus – Cephalopyrus – Cyanistes – Lophophanes – Machlolophus – Melaniparus – Melanochlora – Pardaliparus – Parus – Periparus – Poecile – Pseudopodoces – Sittiparus – Sylviparus Müürfink (Cyanistes caeruleus) Tualagbitjer (Parus major) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Tualagbitjern Wikispecies hää en artiikel tu: Tualagbitjern"}
{"id": "29785", "contents": "Kurnfinken (Prunellidae, Prunella) san en fögelfamile mä man ian skööl Prunella. Diar hiar 13 slacher tu. P. atrogularis - P. collaris - P. fagani - P. fulvescens - P. himalayana - P. immaculata - P. koslowi - P. modularis - P. montanella - P. ocularis - P. rubeculoides - P. rubida - P. strophiata Commonskategorii: Kurnfinken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kurnfinken"}
{"id": "29791", "contents": "Maoriglüpern (Acanthisittidae, Acanthisitti) san en famile an en onerorder faan a sjongfögler (Passeriformes). Diar jaft at man muar tau slacher faan. Jo lewe bluas uun Neisialun. Acanthisitta Acanthisitta chloris (Greenglüper) Xenicus Xenicus gilviventris (Stianglüper) Greenglüper LC - least concern (ei trüüwet) Stianglüper EN - endangered (trüüwet) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Maoriglüpern Wikispecies hää en artiikel tu: Maoriglüpern"}
{"id": "29793", "contents": "Skrikfögler (Tyranni of Suboscines) san en onerorder faan a sjongfögler (Passeriformes). Diar jaft at tau onerdialangen faan: Eurylaimides (Ual-welt-skrikfögler) an Tyrannides (Nei-welt-skrikfögler). Eurylaimides Eurylaimidae Philepittidae Pittidae Tyrannides Furnariida (tracheofoon skrikfögler) Thamnophilidae Conopophagidae Grallariidae Formicariidae Furnariidae Rhinocryptidae Melanopareia Dendrocolaptidae Tyrannida (bronchofoon skrikfögler) Pipridae Oxyruncidae Tyrannidae Cotingidae Tityridae Commonskategorii: Skrikfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skrikfögler"}
{"id": "29797", "contents": "Zosteropidae (uk: Bralfögler of Witj-uug-fögler) san en fögelfamile an hiar tu a sjongfögler (Passeriformes). Apalopteron – Chlorocharis – Cleptornis – Dasycrotapha – Heleia – Hypocryptadius – Lophozosterops – Megazosterops – Oculocincta – Parayuhina – Rukia – Sterrhoptilus – Speirops – Tephrozosterops – Woodfordia – Zosterornis – Yuhina – Zosterops Commonskategorii: Bralfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bralfögler"}
{"id": "29799", "contents": "Sömken (Troglodytidae) san en fögelfamile uun det order faan a Sjongfögler (Passeriformes). Campylorhynchus – Cantorchilus – Catherpes – Cinnycerthia – Cistothorus – Cyphorhinus –Ferminia – Henicorhina – Hylorchilus – Microcerculus – Odontorchilus – Pheugopedius – Thryomanes – Thryophilus – Thryorchilus – Thryothorus – Troglodytes – Salpinctes – Uropsila Troglodytes Sömk (Troglodytes troglodytes) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sömken Wikispecies hää en artiikel tu: Sömken"}
{"id": "29800", "contents": "A Troglodytes san en skööl faan fögler uun det famile faan a Sömken (Troglodytidae). T. aedon – T. cobbi – T. hiemalis – T. monticola – T. ochraceus – T. pacificus – T. rufociliatus – T. rufulus – T. sissonii – T. solstitialis – T. tanneri – T. troglodytes Sömk (Troglodytes troglodytes) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sömken Wikispecies hää en artiikel tu: Sömken"}
{"id": "29803", "contents": "A Fögelkönger (Regulidae, Regulus) san en letj fögelfamile mä man ian skööl Regulus. Diar hiar sääks slacher tu. Jo lewe üüb a nuurdelk eerdheleft. Di latiinsk nööm ment letj könang of prens. R. calendula R. goodfellowi R. ignicapilla (Somerfögelkönang) R. madeirensis R. regulus (Wonterfögelkönang) R. satrapa Commonskategorii: Fögelkönger – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fögelkönger"}
{"id": "29807", "contents": "Sprianer (Sturnidae) san en grat fögelfamile an hiar tu a Sjongfögler (Passeriformes). Jo lewe üüb a hialer welt an tääl son 120 slacher uun 34 sköölen. Acridotheres – Agropsar – Ampeliceps – Aplonis – Basilornis – Cinnyricinclus – Creatophora – Enodes – Gracula – Gracupica – Grafisia – Hartlaubius – Hylopsar – Lamprotornis – Leucopsar – Mino – Neocichla – Notopholia – Onychognathus – Pastor – Poeoptera – Rhabdornis – Sarcops – Saroglossa – Scissirostrum – Speculipastor – Spodiopsar – Streptocitta – Sturnia – Sturnornis – Sturnus Commonskategorii: Sprianer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sprianer"}
{"id": "29809", "contents": "Sylviidae san en fögelfamile uun det order faan a sjongfögler (Passeriformes). Chamaea – Chleuasicus – Cholornis – Chrysomma – Conostoma – Fulvetta – Horizorhinus – Lioparus – Lioptilus – Moupinia – Myzornis – Neosuthora – Paradoxornis – Parophasma – Pseudoalcippe – Psittiparus – Rhopophilus – Sinosuthora – Suthora – Sylvia Enkelt sköölen hiar sant 2008 ei muar tu a Sylviidae, man diarför tu a Acrocephalidae: Acrocephalus – Arundinax – Calamonastides – Hippolais – Iduna – Nesillas A sköölen Seicercus an Phylloscopus haa sant 2006 en aanj famile, det san a Phylloscopidae. Suurnpiiper (Sylvia communis) Näädelkreper (Sylvia atricapilla) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Syviidae Wikispecies hää en artiikel tu: Sylviidae"}
{"id": "29810", "contents": "Acrocephalidae san en jong fögelfamile uun det order faan a sjongfögler (Passeriformes). Bit 2008 san jodiar sääks sköölen mä muar üs 50 slacher noch mä tu a Sylviidae steld wurden. Acrocephalus (Raidpiipern) – Arundinax – Calamonastides – Hippolais (Spootern) – Iduna – Nesillas Trooselraidpiiper (Acrocephalus arundinaceus) Raidpiiper (Acrocephalus schoenobaenus) Seesje (Hippolais icterina) Commonskategorii: Acrocephalidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Acrocephalidae"}
{"id": "29811", "contents": "Phylloscopidae san en jong fögelfamile an hiar tu a sjongfögler (Passeriformes). Bit 2006 san jo mä tu a Sylviidae tääld wurden. Seicercus, 12 slacher Phylloscopus, ~ 75 slacher Tjiftjaf (Phylloscopus collybita) Letj Fleegenbitjer (Phylloscopus trochilus) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Phylloscopidae Wikispecies hää en artiikel tu: Phylloscopidae"}
{"id": "29814", "contents": "Wat menst dü? Ketsal, di fögel Quetzal (münt), det münt faan Guatemaala"}
{"id": "29815", "contents": "Di Ketsal (Pharomachrus mocinno) as en fögel uun det famile faan a Trogonidae. Hi lewet uun Madelameerikoo an as di natsionaalfögel faan Guatemaala. Commonskategorii: Ketsal – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ketsal Quetzal (münt)"}
{"id": "29817", "contents": "Di Quetzal (ütjspreegen: ketsal) as det münt faan Guatemaala. Di nööm komt faan di guatemalteesk natsionaalfögel, di Ketsal. Diar san jilstaken mä: 1, 5, 10, 25, 50 Centavos, 1 Quetzal, jilskiiner mä 1, 5, 10, 20, 50, 100 an 200 Quetzales. Commonskategorii: Jil faan Guatemaala – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29818", "contents": "En Centavo (faan latiinsk centum „hunert“, spoonsk an portugiisk cento) as uun föl lunen, huar spoonsk of portugiisk snaaket woort, di hunertst dial faan det münt. Tu tidj (2006) woort di Centavo uun jodiar lunen brükt: Argentiinien (Argentiinsk Peeso) Boliiwien (Boliviano) Brasiilien (Brasiliaans Real) Chiile (Chileens Peeso) Dominikaans Republiik (Dominikaans Peeso) El Salvador (Colón) Guatemaala (Quetzal) Honduuras (Lempira) Kap Verde (Escudo) Kolumbien (Kolumbiaans Peeso) Kuuba (Kubaans Peeso) Meksiko (Meksikaans Peeso) Mosambik (Metical) Nikaraagua (Córdoba Oro) Filipiinen (Filipiinsk Peeso) Do jaft at uk noch diar Centavos, huar mä US-Dooler betaalet woort, huar's oober aanj jilstaken haa: Uast-Tiimor, Ekwadoor. Cent Centime Céntimo Helmut Kahnt, Bernd Knorr: Alte Maße, Münzen und Gewichte. Ein Lexikon. Bibliographisches Institut, Leipzig 1986, ISBN 3-411-02148-9, S. 375–378."}
{"id": "29822", "contents": "A Dodo (Raphus cucullatus) wiar en graten düüwenfögel, diar bluas üüb Mauritsius lewet hää, an ei flä küd. Hi as wel so am 1690 ütjstürwen. Diar woort ferteld, di fögel wiar so määk, dat hi ei baang för minsken wiar, an so as hi stak för stak ufskööden wurden. Ööder grünjer för't ütjsterwen wiar faan sialidj iinslebet rooten an swin, diar a nees ütjruuwet haa. Eftermaaget Dodo, Oxford University Museum of Natural History Radiarang faan George Edwards (1760) Dodo-skrook uun't Natural History Museum (London, Ingelun) Commonskategorii: Dodo – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dodo"}
{"id": "29825", "contents": "A Sunda-Eilunen san a waastelk eilunen faan Indoneesien. Jo wurd noch ans widjer iindiald tu a Grat an Letj Sunda-Eilunen. Bütj a Sunda-Eilunen hiar tu Indoneesien uk a Molukken an di waastelk dial faan Nei-Guinea. Grat Sunda-Eilunen Letj Sunda-Eilunen Maden troch a Sunda-Eilunen ferlääpt det Wallace-Liinje. Det as det biogeograafisk grens tesken a kontinenten Aasien an Austraalien. Hat as näämd efter Alfred Russel Wallace (1823-1913), di det regiuun uun a juaren 1854 bit 1862 onersoocht hää. Hi foonj ütj, dat diarten, diar normoolerwiis uun Austraalien lewe, ei widjer efter nuurden föörkem üs bit tu detdiar grens. Commonskategorii: Grat Sunda-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Letj Sunda-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29826", "contents": "Kakaduun (Cacatuidae) san en fögelfamile an hiar tu a popegein (Psittaciformes). Jo haa aaltumaal en aparte hüüw üüb't hood. Kakaduun lewe uun Austraalien, üüb Nei-Guinea, a Sunda-Eilunen an üüb a Filipiinen. Cacatuinae Cacatua – Callocephalon – Eolophus – Lophochroa – Probosciger Calyptorhynchinae Calyptorhynchus Nymphicinae Nymphicus Commonskategorii: Kakaduun – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kakaduun"}
{"id": "29829", "contents": "Waastelk Popegein (Psittacidae) san en fögelfamile uun det order faan a Popegein (Psittaciformes). Alipiopsitta – Amazona – Anodorhynchus – Ara – Aratinga – Bolborhynchus – Brotogeris – Cyanoliseus – Cyanopsitta – Deroptyus – Diopsittaca – Enicognathus – Eupsittula – Forpus – Graydidascalus – Guaruba – Hapalopsittaca – Leptosittaca – Myiopsitta – Nannopsittaca – Ognorhynchus – Orthopsittaca – Pionites – Pionopsitta – Pionus – Poicephalus – Primolius – Psilopsiagon – Psittacus – Pyrilia – Pyrrhura – Rhynchopsitta – Touit – Triclaria Commonskategorii: Waastelk Popegein – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Waastelk Popegein"}
{"id": "29830", "contents": "Uastelk Popegein (Psittaculidae) san en fögelfamile uun det order faan a Popegein (Psittaciformes). Agapornis – Alisterus – Aprosmictus – Barnardius – Bolbopsittacus – Chalcopsitta – Charmosyna – Coracopsis – Cyanoramphus – Cyclopsitta – Eclectus – Eos – Eunymphicus – Geoffroyus – Glossopsitta – Lathamus – Loriculus – Lorius – Melopsittacus – Micropsitta – Neophema – Neopsephotus – Neopsittacus – Northiella – Oreopsittacus – Parvipsitta – Pezoporus – Phigys – Platycercus – Polytelis – Prioniturus – Prosopeia – Psephotellus – Psephotus – Pseudeos – Psittacella – Psittacula – Psittaculirostris – Psitteuteles – Psittinus – Psittrichas – Purpureicephalus – Tanygnathus – Trichoglossus – Vini Commonskategorii: Uastelk Popegein – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Uastelk Popegein"}
{"id": "29831", "contents": "Neisialun-Popegein san en fögelfamile faan a Popegein (Psittaciformes) mä sjauer slacher uun tau sköölen. Jo lewe uun Neisialun an diar ambi. Nestor N. meridionalis (Kaka) N. meridionalis meridionalis (Süüdeilun-Kaka) N. meridionalis septentrionalis (Nuurdeilun-Kaka) N. notabilis (Kea) Strigops Strigops habroptila (Kakapo) Süüdeilun-Kaka EN - endangered (trüüwet) Nuurdeilun-Kaka EN - endangered (trüüwet) Kea EN - endangered (trüüwet) Kakapo CR - critically endangered (uun grat gefoor) Commonskategorii: Neisialun-Popegein – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Neisialun-Popegein"}
{"id": "29835", "contents": "Strausenfögler (Struthioniformes) san en order faan fögler, huar daalang bluas noch ian famile mä tau slacher tu tääld woort, a Strausen (Struthionidae). Strausen (Struthio) Afrikoonsk Straus (Struthio camelus) Somaalistraus (Struthio molybdophanes) Afrikoonsk Straus LC - least concern (ei trüüwet) Somaalistraus, mantje VU - vulnerable (uun gefoor) Iar san uun det order Struthioniformes aal a fögler fersaamelt wurden, diar enööder like, det wiar a Luupfögler. Daalang witj am, dat jodiar familin ei alt nai mäenööder san: Strausen (Struthionidae) Nanduun (Rheidae) Kasuaaren (Casuariidae) Eemus (Dromaiidae) Kiiwis (Apterygidae) † Moas (Dinornithidae) † Elefantenfögler (Aepyornithidae) Jodiar familin wurd daalang tuup mä a Tinamuun üs Palaeognathae betiakent, det ment uur-tjaap-fögler. Commonskategorii: Strausenfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Strausenfögler"}
{"id": "29838", "contents": "Strausen (Struthionidae) san det iansagst fögelfamile uun det order faan a Strausenfögler (Struthioniformes). Diar hiart daalang bluas noch ian skööl mä tau slacher tu. - Palaeotidinae - Palaeotis † Palaeotis weigelti † - Struthioninae - Strausen (Struthio) Struthio asiaticus † Struthio brachydactylus † Afrikoonsk Straus (Struthio camelus) Struthio camelus syriacus † Struthio coppensi † Struthio karatheodoris † Somaalistraus (Struthio molybdophanes) Struthio novorossicus † Struthio orlovi † Afrikoonsk Straus LC - least concern (ei trüüwet) Somaalistraus, mantje VU - vulnerable (uun gefoor) Commonskategorii: Strausen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Strausen"}
{"id": "29840", "contents": "Palaeognathae ment so föl üs uur-tjaap-fögler. Jo san en onerklas faan a fögler. Diar hiar son 60 slacher uun 6 familin tu. Iar wiar jodiar fögler tuupfaadet tu't order faan a luupfögler (Struthioniformes). Daalang witj'am, dat jo ei alt nai mäenööder san. Aal a ööder fögler san Neognathae (nei-tjaap-fögler). Elefantenfögler (Aepyornithiformes) † †Aepyornithidae †Mullerornithidae (?) Kiiwifögler (Apterygiformes) Kiiwis (Apterygidae) Apteryx Casuariiformes Kasuaaren (Casuariidae) Casuarius Eemus (Dromaiidae) Dromaius Moafögler (Dinornithiformes) † †Dinornithidae †Emeidae †Megalapterygidae Nandufögler (Rheiformes) Nanduun (Rheidae) Rhea Strausenfögler (Struthioniformes) Strausen (Struthionidae) Struthio Tinamufögler (Tinamiformes) Tinamuun (Tinamidae) Crypturellus – Eudromia – Nothocercus – Nothoprocta – Nothura – Rhynchotus – Taoniscus – Tinamotis – Tinamus Commonskategorii: Palaeognathae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Palaeognathae"}
{"id": "29846", "contents": "Nanduun (Rhea) san en fögelskööl uun Süüdameerikoo mä trii slacher. Nanduun san det iansagst skööl uun't famile Rheidae, det iansagst famile uun't order Rheiformes. Iar san Nanduun mä tu a Luupfögler tääld wurden, daalang tääl jo üs aanj order. (Grat) Nandu (Rhea americana) R. a. albescens – R. a. americana – R. a. araneipes – R. a. intermedia – R. a. nobilis Darwin-Nandu (Rhea pennata) R. p. garleppi – R. p. pennata – R. p. tarapacensis Puna-Nandu (Rhea tarapacensis) Rhea mesopotamica † Rhea americana NT - near threatened (nai bi trüüwet) Rhea pennata LC - least concern (ei trüüwet) Rhea tarapacensis LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Nanduun – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nanduun"}
{"id": "29847", "contents": "Kiiwis (Apteryx) san en fögelskööl uun Neisialun mä fiiw slacher. A Kiiwis san det iansagst skööl uun det famile Apterygidae, det iansagst famile uun det order Apterygiformes. Kiiwis kön ei flä, an san miast am naachtem uun a gang. Di Kiiwi as di natsionaalfögel faan Neisialun. A minsken diar wurd uk Kiiwis näämd. A. mantelli VU - vulnerable (uun gefoor) A. rowi VU - vulnerable (uun gefoor) A. australis VU - vulnerable (uun gefoor) A. haastii VU - vulnerable (uun gefoor) A. owenii NT - near threatened (nai bi trüüwet) Commonskategorii: Kiiwis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kiiwis"}
{"id": "29851", "contents": "Wat menst dü? Kiiwis, a fögler Kiiwi (plaant) Kiiwi (frücht) Kiiwiplaanten, plaantenfamile"}
{"id": "29855", "contents": "Tinamuun (Tinamidae) san det iansagst fögelfamile uun det order faan a Tinamiformes. Jo lewe uun Madel- an Süüdameerikoo. Jo san wel nai mä a luupfögler, stun oober likes uun en aanj order. Rhynchotinae Eudromia - Nothoprocta - Nothura - Rhynchotus - Taoniscus - Tinamotis Tinaminae Crypturellus - Nothocercus - Tinamus Commonskategorii: Tinamuun – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tinamuun"}
{"id": "29858", "contents": "Casuariiformes san en order faan fögler. Diar hiar tau familin tu. Casuariiformes san nai mä a luupfögler, stun oober uun en aanj order. Kasuaaren (Casuariidae) Casuarius Eemus (Dromaiidae) Dromaius Commonskategorii: Casuariiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Casuariiformes"}
{"id": "29859", "contents": "Kasuaaren (Casuarius) san det iansagst fögelskööl uun det famile Casuariidae, ian faan tau familin uun't order Casuariiformes. Jo kön ei flä an lewe fööraal uun Nei-Guinea, dialwiis uk uun Nuurdaustraalien. C. bennetti C. casuarius C. unappendiculatus Casuarius bennetti LC - least concern (ei trüüwet) Casuarius casuarius LC - least concern (ei trüüwet) Casuarius unappendiculatus LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Kasuaaren – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kasuaaren"}
{"id": "29862", "contents": "Eemus (Dromaiidae, Dromaius) san en fögelfamile an en skööl, huar't daalang man muar ään slach faan jaft, di Grat Eemu (Dromaius novaehollandiae). Eemus kön ei flä an lewe uun Süüdaustraalien. Commonskategorii: Eemus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eemus"}
{"id": "29866", "contents": "At Karimata-Struat (indoneesk: Selat Karimata) as en siaengde tesken a eilunen Sumatra an Borneo uun Indoneesien. Diar leit uk en skööl faan eilunen, a Karimata-Eilunen. Det san fööraal det eilun Karimata salew mä 179 km² an do noch en hialer rä letjen mä en grate faan mäenööder 222 km². Efter nuurden tu leit at Süüdsjineesk Sia, efter süüden at Jaawa-Sia. Commonskategorii: Karimata Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29869", "contents": "At Flores-Sia as en weederflaak uun a Malaiisk Archipeel. Hat as sowat 240.000 km² grat. At Flores-Sia ferbanjt at Jaawa-Sia uun't waasten mä't Banda-Sia uun't uasten. Tesken Flores-Sia an Banda-Sia leit det keed faan a Selayar-Eilunen. Uun't nuurden leit Sulawesi an uun't süüden a Letj Sunda-Eilunen mä det eilun Flores, huar di nööm faan komt. -7119.66666666667Koordinaaten: 7° 0′ S, 119° 40′ O"}
{"id": "29870", "contents": "A Selayar-Eilunen (indoneesk: Kepulauan Selayar) san en keed faan eilunen an en regiuun (Kabupaten) uun't prowins Sulawesi Selatan faan Indoneesien. Diar lewe gud 120.000 minsken. Jo eilunen lei tesken at Flores-Sia uun't waasten an at Banda-Sia uun't uasten. Commonskategorii: Selayar-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29872", "contents": "Sulawesi Selatan, det ment: Süüd Sulawesi as en prowins üüb Sulawesi uun Indoneesien. Diar wene gud aacht miljuun minsken. Tu det prowins hiart uk det regiuun faan a Selayar-Eilunen tesken at Flores-Sia uun't waasten an at Banda-Sia uun't uasten. Dön tjiin gratst stääden uun't prowins san: Commonskategorii: Süüd-Sulawesi – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sulawesi Selatan (sjiisk) -5119.5Koordinaaten: 5° 0′ S, 119° 30′ O Indonesia: South Sulawesi Province, citypopulation.de"}
{"id": "29878", "contents": "Wat menst dü? Flores (eilun) uun Indoneesien Flores-Sia uun Indoneesien Flores (Department) uun Uruguay Flores, at hoodstääd faan't Petén (Department) uun Guatemaala Flores, en stääddial faan Buenos Aires Flores, en eilun faan a Atsooren Flores Creek, en spriakwiis faan't Coquille spriak Juan José Flores, en stootspresident faan Ekwadoor Carlos Flores dos Santos, en enkeldring faan Jann Hinrich Andresen"}
{"id": "29888", "contents": "Flores (portugiisk för „bluumen“; uk Floris; indoneesk Pulau Flores – Eilun Flores) as ian faan a Letj Sunda-Eilunen. Det eilun as 15.175 km² grat an hää 1.831.000 iinwenern (2010). Flores hiart tu't indoneesk prowins Uast-Nusa Tenggara. Uun't nuurden leit at Flores-Sia, uun't süüden at Sawu-Sia. Commonskategorii: Flores – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Flores (sjiisk)"}
{"id": "29889", "contents": "Kārlis Ulmanis (* 23. August jul./ 4. September 1877 greg. uun Bērze, Guwernement Kurlun, Keiserrik Rüslun; † 20. September 1942 uun Krasnowodsk, Sowjetunioon) wiar en letisk poliitiker. Hi wiar muarsis minister-president faan Letlun (1918–1921, 1925–1926, 1931, 1934–1940) an faan 1936 uk president faan't lun. Commons: Kārlis Ulmanis – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "29891", "contents": "Konstantin Päts ([ˈkons.tɑnʲ.tin ˈpætʲs]; * 11. Febrewoorejul./ 23. Febrewoore 1874greg. uun Tahkuranna, Eestlun Guwernement, Keiserrik Rüslun; † 18. Janewoore 1956 uun Buraschewo, Kalinin Distrikt, Sowjetunioon) wiar en eestnisk poliitiker. Hi wiar muarsis twesken 1921 an 1934 minister-president an faan 1938 tu 1940 president faan't lun. Presidenten faan Eestlun: Konstantin Päts (1938-1940), Lennart Meri (1992-2001), Arnold Rüütel (2001-2006), Toomas Hendrik Ilves (2006-2016), Kersti Kaljulaid (2016-). Commons: Konstantin Päts – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "29893", "contents": "Leenin, Wladimir Leenin of Wladimir Iljitsch Leenin (üüb Rüs: Ле́нин Lénin, Влади́мир Ле́нин Vladímir Lénin of Влади́мир Ильи́ч Ле́нин Vladímir Il'íč Lénin; bäären Wladimir Iljitsch Uljanow, üüb Rüs: Влади́мир Ильи́ч Улья́нов Vladímir Il’íč Ul’jánov; * 10.jul./ 22. April 1870greg. uun Simbirsk, Simbirsk Guwernement; † 21. Janewoore 1924 uun Gorki bi Moskau), wiar en rüs komunistisk poliitiker an rewolutsioneer an uk marxistisk theoreetiker, föörmaan faan det Bolschewiki-Partei (lääder det Komunistisk Partei faan Rüslun) faan 1912 tu 1924, föörmaan faan't regiaring faan det Rüs SFSR faan 1917 tu 1924, an faan't Sowjetunioon faan 1922 tu 1924, diarfaan hi a begrünjiger wiar. Wladimir Uljanow san aatj wiar Ilja Nikolajewitsch Uljanow (1831-1886), diar matemaatik- an füüsikskuulmääster wiar. Sin mam wiar Maria Aleksandrowna Blank (1835-1916), diar faan tjiisk ufkemst wiar. Efter san bruler, Aleksander Uljanow (1866-1887), auer ein ploonet atentaat üüb de rüs keiser henrachtet wurden wiar, slood ham hi tu dön marxistisk sosiaaldemokraaten uun an lewet för't onergrünjwerk för en komunistisk rewolutsion uun Rüslun. Muarsis moost hi iin uun't eksiil ütjwaanre, det miast tidj uun't Sweits. Hi lai 1903 en aanj frakschuun uun det sosiaaldemokraatisk werkerpartei faan Rüslun, a bolschewiken, grünj, wat lääder det kommunistisk partei faan Rüslun wurd. Efter't monarchii in Rüslun Marts"}
{"id": "29894", "contents": "Leonid Iljitsch Breschnjew (üüb Rüs: Леони́д Ильи́ч Бре́жнев Leoníd Il'íč Bréžnev; * 6.jul./ 19.greg. Deetsember 1906 uun Kamenskoje, Jekaterinoslaw Guwernement, Keiserrik Rüslun (daaling Kamjanske, Dnipropetrowsk Prowins, Ukraine); † 10. Nofember 1982 uun Moskau) wiar en sowjetisk poliitiker. Hi wiar faan 1964 tu 1982 generoolsekreteer faan det komunistisk partei faan't Sowjetunioon, faan 1977 tu 1982 üüs föörmaan faan't Presidium faan det Boowenst Sowjet stootsbaas faan't lun. Hi wiar uk faan 1955 tu 1956 generoolsekreteer faan det Komunistisk Partei faan det Kasachs SSR. Hoodmaaner faan't Sowjetunioon: Wladimir Leenin (1917-1922), Joosef Staalin (1922-1953), Georgi Malenkow (1953), Nikita Chruschtschow (1953-1964), Leonid Breschnjew (1964-1982), Juri Andropow (1982-1984), Konstantin Tschernjenko (1984-1985), Michail Gorbatschow (1985-1991)"}
{"id": "29895", "contents": "Georgi Maksimilianowitsch Malenkow (üüb Rüs: Гео́ргий Максимилиа́нович Маленко́в Geórgij Maksimiliánovič Malenkóv; * 26. Deetsember 1901jul./ 8. Janewoore 1902greg. uun Orenburg; † 14. Janewoore 1988 uun Moskau) wiar en sowjetisk poliitiker an faan 1953 tu 1955 üüs föörmaan faan a ministerriad föörmaan faan't regiaring faan't Sowjetunioon. Hoodmaaner faan't Sowjetunioon: Wladimir Leenin (1917-1922), Joosef Staalin (1922-1953), Georgi Malenkow (1953), Nikita Chruschtschow (1953-1964), Leonid Breschnjew (1964-1982), Juri Andropow (1982-1984), Konstantin Tschernjenko (1984-1985), Michail Gorbatschow (1985-1991) Commons: Georgi Malenkow – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "29896", "contents": "Joosef Bessarionowitsch Staalin (üüb Rüs: Иосиф Виссарионович Сталин Iosif Vissarionovič Stalin; bäären Iosseb Bessarionis dse Dschughaschwili, üüb Georgisk: იოსებ ბესარიონის ძე ჯუღაშვილი, üüb Rüs Иосиф Виссарионович Джугашвили Iosif Vissarionovič Džugašvili; * 6.jul./ 18. Deetsember 1878greg. uun Gori, Keiserrik Rüslun, daaling Georgien; † 5. Marts 1953 uun Kuntsewo bi Moskau) wiar en komunistisk poliitiker faan georgisk ufkemst an diktaatöör faan't Sowjetunioon faan 1927 tu 1953. Faan 1922 tu 1953 wiar hi generoolsekreteer faan't sentraalkomitee faan det Komunistisk Partei faan't Sowjetunion, faan 1941 föörmaan faan a Riad faan a Folkskomisaaren, faan 1946 föörmaan faan a Ministerriad faan't UfdSSR an uun a juaren 1941 tu 1945 üüs Generoolisimus Boowenst Komandöör faan det Ruad Armee. Uun sin regiaringstidj saat Staalin en tutooliteer diktatüür ap, leet uun a raam faan poliitisk „Rianmaagungen“ muar miljuunen fermentelk an rocht jiner ferhaftin, uun schau- an gehiamprusesen tu twangswerk feruurdialin of henrachten an uk miljuunen faan öler sowjetbürgern an hial folkssköölen iin uun Gulag-stroofwerkslaager deportiarin. Föl wurd do ambroocht of kaam troch dön ünmenskelk leewentsamstanter am't leewent. Hoodmaaner faan't Sowjetunioon: Wladimir Leenin (1917-1922), Joosef Staalin (1922-1953), Georgi Malenkow (1953), Nikita Chruschtschow (1953-1964), Leonid Breschnjew (1964-1982), Juri Andropow (1982-1984), Konstantin Tschernjenko (1984-1985), Michail Gorbatschow (1985-1991) Leo Trotski Uun det Rüs"}
{"id": "29898", "contents": "Det Stawropol Guwernement (üüb Rüs: Ставропо́льская губе́рния Stavropól'skaja gubérnija) wiar faan 1847 tu 1924 ian faan dön guwernementen faan det Rüs Keiserrik an det Rüs SFSR. Det hed 873.805 lidj (1897). At hoodsteed faan't guwernement wiar Stawropol. Stawropol Regiuun Meyers Großes Konversations-Lexikon, Band 18. Leipzig 1909, S. 878."}
{"id": "299", "contents": "A Raawen, (mo.) rååwen (Corvus corax) as en fögel uun't famile faan a Raawenfögler (Corvidae). A Raawen rooftet. Di raawen \"Hans Huckebein\" faan Wilhelm Busch. Commonskategorii: Raawener – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Raawener"}
{"id": "29900", "contents": "Det Stawropol Regiuun (üüb Rüs: Ставропо́льский край Stavropól'skyj kraj [stəvrɐˈpolʲskʲɪj kraj]) as ian regiuun uun de Nuurdkaukasus Bundesdistrikt faan Rüslun. Det hee 2.795.243 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Stawropol. Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san: Juri Andropow (1914-1984), hoodmaan faan det Sowjetunioon faan 1982 tu 1984. Michail Gorbatschow (* 1931), hoodmaan faan det Sowjetunioon faan 1985 tu 1991. Stawropol Guwernement Russia: Northern Caucasus Federal District, citypopulation.de Wetter und Klima - Klima in Stawropol (rüs). Wetter und Klima (Погода и климат), ufrepen de 11. Oktuuber 2020. Russia: Stavropol Krai, citypopulation.de"}
{"id": "29903", "contents": "Det Jenisejsk Guwernement (üüb Rüs: Енисе́йская губе́рния Jeniséjskaja gubérnija) wiar faan 1822 tu 1925 ian faan a guwernementen faan det Rüs Keiserrik an det Rüs SFSR. At guwernement lai uun Sibiirien. Det hed 559.902 lidj (1897). At hoodsteed faan't guwernement wiar Krasnojarsk. Konstantin Tschernjenko (1911-1985), hoodmaan faan det Sowjetunioon (1984-1985) Meyers Großes Konversations-Lexikon, Band 10. Leipzig 1907, S. 226."}
{"id": "29904", "contents": "Det Jekaterinoslaw Guwernement (üüb Rüs: Екатериносла́вская губе́рния Jekaterinoslávskaya gubérnija) wiar faan 1802 tu 1925 ian faan a guwernementen faan det Rüs Keiserrik an det Ukraine SSR. Det hed 2.112.651 lidj (1897). At hoodsteed faan't guwernement wiar Jekaterinoslaw. Leonid Breschnjew (1906-1982), hoodmaan faan det Sowjetunioon (1964-1982). Dnipropetrowsk Prowins Meyers Großes Konversations-Lexikon, Band 10. Leipzig 1907, S. 218-219"}
{"id": "29905", "contents": "De Kassalaa Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية كسلا Wilāyat Kassalā) as en bundesstoot uun Sudaan. Det hee 2.519.100 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as Kassalaa. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "29906", "contents": "Valentin Louis Georges Eugène Marcel Proust ([pru:st]; * 10. Jüüle 1871 uun Pariis; † 18. Nofember 1922 uk diar) wiar en fraansöösk skriiwer an sosiaalkriitiker. Sin hoodwerk as a romoon Üüb a schük efter det ferleesen tidj (üüb Fraansöösk: À la recherche du temps perdu), wat uun sööwen binjer twesken 1913 an 1927 ütjden wurd. Commons: Marcel Proust – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "29907", "contents": "Aleksander II. Nikolajewitsch (üüb Rüs: Алекса́ндр II Никола́евич Aleksándr II Nikolájevič; * 17.jul./ 29. greg. April 1818 uun Moskau; † 1.jul./ 13.greg. Marts 1881 uun Sankt Petersburg) wiar 1855 tu 1881 keiser faan Ruslun. Auer dön so neemd „Grat Reformen“, fööraal auer det 1861 ufskaafing faan't lifeegenskap, al uun't tidj faan sin regiaring ded ham lidj a binööm „Keiser-Befreier“ (üüb Rüs: царь-освободи́тель car-osvobodítel’). Hi wurd 1881 uun en atentaat ambroocht. Keiser faan Ruslun uun dön 19. an 20. juarhunerten: Paul I. (1796-1801), Aleksander I. (1801-1825), Nikolaus I. (1825-1855), Aleksander II. (1855-1881), Aleksander III. (1881-1894), Nikolaus II. (1894-1917)."}
{"id": "29908", "contents": "Nikolaus I. Pawlowitsch (üüb Rüs: Никола́й I Па́влович Nikoláj I Pávlovič; * 25. Jüünejul./ 6. Jüüle 1796greg. uun Tsarskoje Selo bi Sankt Petersburg; † 18. Febrewoorejul./ 2. Martsgreg. 1855 uun Sankt Petersburg) wiar faan 1825 tu 1855 keiser faan Ruslun an faan 1825 tu 1830 köning faan Poolen. Hi wiar keiser faan't lun uun a Krimkrich. Keiser faan Ruslun uun dön 19. an 20. juarhunerten: Paul I. (1796-1801), Aleksander I. (1801-1825), Nikolaus I. (1825-1855), Aleksander II. (1855-1881), Aleksander III. (1881-1894), Nikolaus II. (1894-1917)."}
{"id": "29909", "contents": "Aleksander I. Pawlowitsch Romanow (üüb Rüs: Алекса́ндр I Па́влович Aleksándr I Pávlovič; * 12.jul./ 23.greg. Deetsember 1777 uun Sankt Petersburg; † 19. Nofemberjul./ 1. Deetsembergreg. 1825 uun Taganrog) wiar faan 1801 tu 1825 keiser faan Ruslun, faan 1815 tu 1825 köning faan Poolen, faan 1809 tu 1825 iarst gratfürst faan Finlun an faan 1801 tu 1807 an uk faan 1813 tu 1818 her faan Jever. Hi wiar keiser faan't lun uun a kriiger jin Napoleon Bonaparte. Keiser faan Ruslun uun dön 19. an 20. juarhunerten: Paul I. (1796-1801), Aleksander I. (1801-1825), Nikolaus I. (1825-1855), Aleksander II. (1855-1881), Aleksander III. (1881-1894), Nikolaus II. (1894-1917)."}
{"id": "29910", "contents": "Paul I. Petrowitsch (üüb Rüs: Па́вел I Петро́вич Pável I Petróvič; * 20. Septemberjul./ 1. Oktuubergreg. 1754 uun Sankt Petersburg; † 11.jul./ 23.greg. Marts 1801 uk diar) wiar 1762 tu 1773 hertooch faan Holstian-Gottorf an faan 1796 tu 1801 keiser faan Ruslun an her faan't Herskap Jever. Keiser faan Ruslun uun dön 19. an 20. juarhunerten: Paul I. (1796-1801), Aleksander I. (1801-1825), Nikolaus I. (1825-1855), Aleksander II. (1855-1881), Aleksander III. (1881-1894), Nikolaus II. (1894-1917)."}
{"id": "29911", "contents": "Boris Nikolajewitsch Jeltsin (üüb Rüs: Бори́с Никола́евич Е́льцин Borís Nikolájewitsch Jél'cin [bɐˈrʲis nʲɪkɐˈlaɪvʲɪtɕ ˈjelʲtsɨn]; * 1. Febrewoore 1931 uun Butka, Ural-Oblast (daaling Rajon Talitsa, Oblast Swerdlowsk); † 23. April 2007 uun Moskau) wiar en sowjetisk an rüs poliitiker. Hi wiar faan 1991 tu 1999 de iarst president faan Rüslun. Presidenten faan Rüslun: Boris Jeltsin (1991-1999), Wladimir Putin (2000–2008), Dmitry Medwedjew (2008–2012), Wladimir Putin (2012-)"}
{"id": "29912", "contents": "Wladimir Wladimirowitsch Putin (üüb Rüs: Влади́мир Влади́мирович Пу́тин Vladímir Vladímirovič Pútin [vɫɐˈdʲimʲɪr vɫɐˈdʲimʲɪrəvʲɪtɕ ˈputʲɪn]; * 7. Oktuuber 1952 uun Leeningrad, Rüs SFSR, Sowjetunioon) as en rüs poliitiker. Hi as sant Mei 2000 (mä ian ütjnoom faan 2008 tu 2012) president faan Rüslun. Faan August 1999 tu Mei 2000 an uk faan Mei 2008 tu san welerwool üüs stootspresident 2012 wiar hi minister-president faan't lun. Presidenten faan Rüslun: Boris Jeltsin (1991-1999), Wladimir Putin (2000–2008), Dmitry Medwedjew (2008–2012), Wladimir Putin (2012-)"}
{"id": "29927", "contents": "Boris III. (bäären Boris Klemens Robert Maria Pius Ludwig Stanislaus Xaver Sakskoburggotski, üüb Bulgaars: Борис Клемент Роберт Мария Пий Луи Станислав Ксавие Сакскобургготски;* 30. Janewoore 1894 uun Sofia; † 28. August 1943 uk diar) wiar faan 1918 tu 1943 keiser faan Bulgaarien."}
{"id": "29928", "contents": "Sir Robert Gordon Menzies ([ˈmɛnziːz], * 20. Deetsember 1894 uun Jeparit, Victoria; † 15. Mei 1978 uun Melbourne) wiar faan 1939 tu 1941 an faan 1949 tu 1966 premier-minister faan Austraalien. Hi wiar faan det United Australia Party (UAP). Hi lai 1945 det Liberal Party of Australia (Liberaal Partei faan Austraalien), det efterfulger faan det UAP, grünj."}
{"id": "29930", "contents": "Kleopatra VII. Philopator (üüb Greks: Κλεοπάτρα Θεά Φιλοπάτωρ Kleopátra Theá Filopátōr; * 69 f. Kr. uun Aleksandria; † 12. August 30 f.Kr. uk diar) wiar faan 51 f.Kr. tu 30 f. Kr. det letst köning faan det matsedoons Ptolemaois-dünastii faan Egypten an tu salew tidj det letst wiifelk Pharao. Uun dön iarst fjauer juar regiaret hat mä san bruler Ptolemaios XIII., diar 47 f.Kr. uun't ääler faan fjauertanj juar stoorew, do tu 44 f.Kr. mä san öler bruler Ptolemaios XIV. an tuletst tu 30 f.Kr. mä san dring Ptolemaios XV.. Hat wul sin rik konsolidiare an ütjbag, küd detheer mual ei jin at wäältmeecht faan det Röömsk Republiik trochsaat. Diaram woon hat dön tau meechtigst röömern faan hör tidj, tu iarst Julius Cäsar an efter san duas Marcus Antonius, tu geliibten an küd mä hör halep för hög tidj at meechtsteling faan't rik faan a Ptolemäer dütelk ferbeedre. Antonius sin deellaag jin Oktavian, de leeder keiser Augustus, wiar at aanj faan sin reegiment. Kleopatra an Antonius ded jo tu kurt, an Egypten wurd tu't röömsk prowins Aegyptus."}
{"id": "29934", "contents": "Aegyptus (üüb Latiinsk: Provincia Aegypti; üüb Ualgreks: Ἐπαρχία Αἰγύπτου Eparchía Aigýptou) wiar faan 30 f.Kr. tu 642 e. Kr. ian prowins faan det Röömsk Rik an det Uaströömsk Rik. Auer de grat rikdoom faan Egypten naam det oner dön röömsk prowinsen en was, iar man fölsis auerschetset sanersteling iin, hat wiar det kurnkoomer faan't rik."}
{"id": "29935", "contents": "Kleopatra VII., köningin an pharao faan Ual Egypten († 30 f.Kr.) Hyeokgeose, grünjleier faan det Silla köningrik uun Korea († 4) Octavia de Jonger, Julius Cäsar sin gratnichte († 11 f.Kr.) Wang Zhengjun, keiserin faan det Waast-Han Dynastii († 13)"}
{"id": "29936", "contents": "Egypt wurd dial faan det Röömsk Rik üüs at prowins Aegyptus. Gaius Cornelius Gallus wurd de iarst guwernöör. 01. August: Marcus Antonius, röömsk konsul an generool (* 83 f.Kr.) 12. August: Kleopatra VII., köningin an pharao faan Ual Egypten (* 69 f.Kr.) August 23 Markus Antonius Antyllus, Marcus Antonius an Fulvia hör dring (* 47 f.Kr.) Cäsarion, Julius Cäsar an Kleopatra VII. faan Egypt hör dring (* 47 f.Kr.) Ünbekäänd Dootem Hyrkanos II., köning faan Judea. Marcus Aemilius Lepidus Minor, röömsk poliitiker. Farnawas II., köning faan't köningrik Ibeerien (Georgien faan nü). Publius Canidius Crassus, röömsk generool an poliitiker."}
{"id": "29941", "contents": "Tartu (üüb Tjiisk an Sweedsk: Dorpat, iar tjiisk uk Dörpt; üüb Rüs: Дерпт Derpt (faan det 11. tu det 17. juarhunert), Юрьев Jur'jev (faan 1893 tu 1918)) as det naistgratst steed uun Eestlun. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 103.865 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan de Tartu Lunkreis. 2024 skal at steed, bitu faan Bad Ischl uun Uasterrik an Bodø uun Noorweegen, ian faan dön trii Europeeisk Kultüürhoodsteeden wees. At steed wiar lasmaat faan a Hanse. Estonia: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "29946", "contents": "Di Võrtsjärv (sjiisk nööm: Wirzsee) as di gratst sia uun Eestlun an di öödergratst uun't Baltikum. Trinjam lei a lunkreiser Tartumaa, Valgamaa an Viljandimaa. Hi as 270 km² grat (34,8 km mool 14,8 km). Det jipst steed as 6 m jip, uun't madel as hi oober man 2,8 m jip. Uun di sia lewe amanbi 30 ünlik slacher fask. An trinjam bräät en hialer rä waanerfögler (Sjongswaan, Kraanek, Smen an öödern). Di Võrtsjärv as stark beläästet mä fosfaaten, diar mä konstelk ged diar iin luup. Commonskategorii: Võrtsjärv – Saamlang faan bilen of filmer Stiftang Võrtsjärv (eestnisk an ingelsk)"}
{"id": "29950", "contents": "Emajõgi (det ment: „mam-struum“, sjiisk nööm: Embach; rüsk Эмайыги) as di lingst struum uun Eestlun. Hi begant üs Väike Emajõgi lääpt iin uun a Võrtsjärv an diar üs (Suur) Emajõgi (Grat Emajõgi) weder ütj. Do ferlääpt hi widjer troch det stääd Tartu an hää san müs uun a Peipus-Sia üüb a grens tesken Eestlun an Ruslun. Artikel Emajõgi uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Commonskategorii: Emajõgi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29955", "contents": "Det Birštonas Gemeend (üüb Liitauisk: Birštono savivaldybė) as ian faan dön gemeenden uun Liitauen. At gemeend leit uun a süüd faan't lun. Det hee 4069 lidj (2020). At hoodsteed faan't gemeend as Birštonas. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "29956", "contents": "Det Akmenė Lungemeend (üüb Liitauisk: Akmenės rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. At lungemeend leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit Letlun, uun a uast det Joniškis Lungemeend, uun a süüduast det Šiauliai Lungemeend, uun a süüdwaast det Telšiai Lungemeend an uun a waast det Mažeikiai Lungemeend. Det hee 18.764 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Naujoji Akmenė. Akmenė Kruopiai Naujoji Akmenė Lun Naujoji Akmenė Steed Papilė Venta Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "29957", "contents": "Enver Hoxha ([ɛnˈvɛɾ ˈhodʒa]; * 16. Oktuuber 1908 uun Gjirokastër; † 11. April 1985 uun Tirana) wiar en komunistisk albaans poliitiker. Faan 1944 tu 1985 wiar hi a diktaatöör faan det Sosiaalistisk Folksrepubliik Albaanien."}
{"id": "29958", "contents": "Det Druskininkai Gemeend (üüb Liitauisk: Druskininkų savivaldybė) as ian faan dön gemeenden uun Liitauen. At gemeend leit uun a süüd faan't lun. Det hee 19.109 lidj (2020). At hoodsteed faan't gemeend as Druskininkai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "29959", "contents": "Det Ualkurisk Spriik, uk Kurisk Spriik (üüb Letisk: kuršu valoda; üüb Litauisk: kuršių kalba), wiar ian faan dön Baltisk Spriiken. Det wurd uun Kurlun (uun a waast faan Letlun) an uun nuurd faan Uastpreussen faan a Kuren snaaket. Det stoorew uun det 16. juarhunert ütj."}
{"id": "29962", "contents": "Det Elektrėnai Gemeend (üüb Liitauisk: Elektrėnų savivaldybė) as ian faan dön gemeenden uun Liitauen. At gemeend leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 23.992 lidj (2020). At hoodsteed faan't gemeend as Elektrėnai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "29963", "contents": "Det Kalvarija Gemeend (üüb Liitauisk: Kalvarijos savivaldybė) as ian faan dön gemeenden uun Liitauen. At gemeend leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 10.190 lidj (2020). At hoodsteed faan't gemeend as Kalvarija. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "29964", "contents": "Det Kazlų Rūda Gemeend (üüb Liitauisk: Kazlų Rūdos savivaldybė) as ian faan dön gemeenden uun Liitauen. At gemeend leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 11.337 lidj (2020). At hoodsteed faan't gemeend as Kazlų Rūda. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "29965", "contents": "Det Marijampolė Gemeend (üüb Liitauisk: Marijampolės savivaldybė) as ian faan dön gemeenden uun Liitauen. At gemeend leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 53.772 lidj (2020). At hoodsteed faan't gemeend as Marijampolė. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "29966", "contents": "Det Pagėgiai Gemeend (üüb Liitauisk: Pagėgių savivaldybė) as ian faan dön gemeenden uun Liitauen. At gemeend leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 7288 lidj (2020). At hoodsteed faan't gemeend as Pagėgiai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "29967", "contents": "Det Rietavas Gemeend (üüb Liitauisk: Rietavo savivaldybė) as ian faan dön gemeenden uun Liitauen. At gemeend leit uun a waast faan't lun. Det hee 7258 lidj (2020). At hoodsteed faan't gemeend as Rietavas. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "29969", "contents": "At internet (faan ingelsk:inter tesken an net näät, uk näät of wääb) as en weltwidj ferbinjang faan enkelt autonoom need. Auer't internet luup ünlik siinsten üs WWW, E-Mail, Telnet, SSH, XMPP, MQTT of FTP. Am dat a kompjuutern uun't näät mäarkööder dooten skaft kön, brük jo en fäästlaanj internet-protokol. At internet hää üüs welt sant amanbi 1989 böös feranert, auer dooten nü ianfach an uun sekunden fersjüürd wurd kön. 1969 - 1983: Arpanet. Det wiar en ferbinjang faan enkelt grat reegnern uun uniwersiteeten. Amdat jo reegnern mäenööder dooten ütjbütje küd, skul a dooten iarst ans kodiaret wurd an küd do üüb en fäästlaanj oort an wiis (det protokol) wechsjüürd wurd. Uun a juaren 1973/74 as diarför det TCP-protokol ütjsoocht wurden. Di wichtagst nat wir uun jodiar juaren det E-Mail. 1981 - 1993: TCP/IP an DNS. Arke reegner uun't näät füng nü en internet-protokol-adres (IP) efter di standard IPv4. Det siig do t.b. so ütj: 207.142.131.235. Üüb detdiar oort an wiis küd auer 4 miljaarden adresen so üs tilefoonnumern fäästlaanj wurd, an am mend doomols, det lingt för iiwaghaiden. An am ei leewen mä sok ünhanag lung numern tu werkin, küd sant 1984 uk nöömer för adresen fäästlaanj wurd, t.b. www.wikipedia.org."}
{"id": "29972", "contents": "Di Kuul Kriich wiar di stridj tesken a NATO (di waasten) an a Warschauer Pakt (di uasten) uun a juaren 1947 bit 1989. Tu en direkten militeerisken kriich as't lokelkerwiis ei kimen, man jo tau blöög strääd diarför uun ööder lunen am at auermäächt, so uun Korea, uun Wjetnam an Afghaanistaan. Di Waasten wurd uunfeerd faan a USA an di Uasten faan a Sowjetunion, an jo tau supermäächten wul bewise, dat hör politisk süsteem det beeder wiar. Iarst üs George H.W. Bush för a Amerikoonern an Michail Gorbatschow för a Rusen 1989 mäenööder ferhaneld, begand det Perestroika, di ambau. Det grens tesken a Waasten an a Uasten ging maden troch Sjiisklun, an mä't Perestroika ging a DDR oner, an uk a Sowjetunion. Commonskategorii: Kuul Kriich – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "29974", "contents": "Kärdla (üüb Sweedsk: Kärrdal, üüb Tjiisk: Kertel) as en steed üüb't eilun Hiiumaa, uun a waast faan Eestlun. Det hee 3169 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan de Hiiu Lunkreis. Estonia: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "29975", "contents": "Jõhvi (üüb Rüs: Йыхви Jyxvi) as en steed uun Eestlun. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 11.245 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan de Ida-Viru Lunkreis. Estonia: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "29976", "contents": "Jõgeva (üüb Tjiisk: Laisholm) as en steed uun Eestlun. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 6281 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan de Jõgeva Lunkreis. Estonia: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "29977", "contents": "Paide (üüb Tjiisk: Weissenstein) as en steed uun Eestlun. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 8247 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan de Järva Lunkreis. Estonia: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "29978", "contents": "Haapsalu (üüb Tjiisk an Sweedsk: Hapsal, üüb Finsk uk: Haapsalo of Haapasalo, üüb Rüs: Хаапсалу Chaapsalu of Гапсаль Gapsal’) as en steed uun Eestlun. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 11.591 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan de Lääne Lunkreis. Estonia: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "29979", "contents": "Det Eestlun Guwernement (üüb Rüs: Эстля́ндская губе́рния Èstljándskaja gubérnija, üüb Tjiisk: Estländisches Gouvernement, Esthländisches Gouvernement of Ehstländisches Gouvernement, üüb Eestnisk: Eestimaa kubermang) wiar faan 1721 tu 1917 ian faan dön guwernementen faan det Rüs Keiserrik. Det bested ütj at nuurddial faan Eestlun faan nü. Uun a nuurd lai a Golf faan Finlun, uun a uast det Sankt Petersburg Guwernement, uun a süüd det Liiflun Guwernement an uun a waast at Uastsia. Det het 413.724 lidj (1897). At hoodsteed faan't guwernement wiar Reval. At guwernement hed fjauer kreiser: Uun't guwernement wurd at lifeegenskap 1816 ufskaafet. At lun wurd man ei oner a büüren ferdiald an det Corvée-werk bleew tu 1876 behäälen. Uastsia Guwernementen faan det Rüs Keiserrik: Eestlun, Kurlun, Liiflun Esthland uun Meyers Großes Konversations-Lexikon, Band 6., Leipzig 1906, S. 130-131. Vezenbergskij ujezd, demoscope.ru Vejsenštejnskij ujezd, demoscope.ru Revel'skij ujezd, demoscope.ru Gapsal'skij ujezd, demoscope.ru"}
{"id": "29980", "contents": "Gustav II. Adolf (* 9. jul./ 19.greg. Deetsember 1594 uun Stockholm; † 6.jul./ 16.greg. Nofember 1632 bi Lützen, kurfürstendoom Sachsen) wiar 1611 tu 1632 köning faan Sweeden an een faan dön wichtigst figüüren faan det sweedsk histoore an de Dörtigjuarig Krich. Hi stoorew uun a slacht bi Lützen."}
{"id": "29981", "contents": "Det Amhaara Regiuun (üüb Amhaarisk: አማራ ክልል ʾÄmara Käläl) as ian faan dön njüügen regiuun faan Etioopien. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 20.401.000 lidj (2015). At hoodsteed faan't regiuun as Bahir Dar. Ethiopia, citypopulation.de"}
{"id": "29983", "contents": "Ju Örebro Prowins is en prowins foon Sweeden. Dat heet 302.252 jude (2018). E häädstää foon e prowins is Örebro. Örebro is ju njugentmanst prowins öön Sweeden. Öön e söö foont prowins lait dial foon di Vättern-Sii, di tweedgrotste sii öön Sweeden. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 12 komuune (kommuner): E taol foon e jude, dir foon 1970 to 2020 öön e prowins woneden: Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Örebro, citypopulation.de Örebro: County in Sweden, citypopulation.de Statistiska centralbyrån: Statistikdatabasen"}
{"id": "29984", "contents": "Ju Östergötland Prowins is en prowins foon Sweeden. Dat heet 461.583 jude (2018). E häädstää foon e prowins is Linköping. Öön e wäst foont prowins lait dial foon di Vättern-Sii, di tweedgrotste sii öön Sweeden. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 13 komuune (kommuner): E taol foon e jude, dir foon 1970 to 2020 öön e prowins woneden: Ju Euroopastraot 4 foon Helsingborg to Tornio öön Finlöön laapt döör e prowins. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Östergötland, citypopulation.de Östergötland: County in Sweden, citypopulation.de Statistiska centralbyrån: Statistikdatabasen"}
{"id": "29985", "contents": "Ju Skåne Prowins is en prowins foon Sweeden. Dat heet 1.362.164 jude (2018). E häädstää foon e prowins is Malmö. Skåne is ju tiintgrotst prowins öön Sweeden. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 33 komuune (kommuner): Feer 1658 waos Skåne dial foon Däänemark. Ju Euroopastraot 4 foon Helsingborg to Tornio öön Finlöön laapt döör e prowins. Ju Euroopastraot 6 foon Trelleborg to Kirkenes öön Norwäägen laapt döör e prowins. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Skåne, citypopulation.de Skåne: County in Sweden, citypopulation.de Arlöv is en dial foon e stää Malmö."}
{"id": "29986", "contents": "Ju Södermanland Prowins is en prowins foon Sweeden. Dat heet 294.695 jude (2018). E häädstää foon e prowins is Nyköping. Södermanland is ju fuftmanst prowins öön Sweeden. siie: Mälaren, Hjälmaren Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 9 komuune (kommuner): Ju Euroopastraot 4 foon Helsingborg to Tornio öön Finlöön laapt döör e prowins. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Södermanland, citypopulation.de Södermanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "29987", "contents": "Ju Stockholm Prowins is en prowins foon Sweeden. E prowins lait öön e söö'uust foont löön. Öön e uust is e Uustsii, öön e nöördwäst Uppsala än öön e sööwäst Södermanland. Dat heet 2.344.124 jude (2018). E häädstää foon e prowins is Stockholm. Stockholm is ju seekstmanst prowins öön Sweeden. Et nöörddial foon e prowins is dial foon e Löönskap (histoorisk prowins) Uppland än et söödial is dial foon e Löönskap Södermanland. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 26 komuune (kommuner): Ju Euroopastraot 4 foon Helsingborg to Tornio öön Finlöön laapt döör e prowins. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Stockholm, citypopulation.de Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "29988", "contents": "Ju Uppsala Prowins is en prowins foon Sweeden. Dat heet 376.354 jude (2018). E häädstää foon e prowins is Uppsala. Uppsala is ju säämtmanst prowins öön Sweeden. Di Mälar-Sii lait öön e söö foont prowins. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 8 komuune (kommuner): Ju Euroopastraot 4 foon Helsingborg to Tornio öön Finlöön laapt döör e prowins. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Uppsala, citypopulation.de Uppsala: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "29989", "contents": "Ju Värmland Prowins is en prowins foon Sweeden. E prowins lait öön e söö'uust foont löön. Dat heet 281.482 jude (2018). E häädstää foon e prowins is Karlstad. Värmland is ju aachtgrotst prowins öön Sweeden. Öön e söö foont prowins lait dial foon di Vänern-Sii, di grotste sii öön Sweeden. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 16 komuune (kommuner): Selma Lagerlöf (1858-1940), skriwer, wud öön Mårbacka öön ju Sunne Komuun tolaid. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Värmland, citypopulation.de Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "29990", "contents": "Ju Västerbotten Prowins is en prowins foon Sweeden. Dat heet 270.154 jude (2018). E häädstää foon e prowins is Umeå. Västerbotten is ju tweedgrotst prowins öön Sweeden. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 15 komuune (kommuner): Ju Euroopastraot 4 foon Helsingborg to Tornio öön Finlöön laapt döör e prowins. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Västerbotten, citypopulation.de Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "29991", "contents": "Ju Västernorrland Prowins is en prowins foon Sweeden. Dat heet 245.453 jude (2018). E häädstää foon e prowins is Härnösand. Västernorrland is ju seekstgrotst prowins öön Sweeden. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 7 komuune (kommuner): Ju Euroopastraot 4 foon Helsingborg to Tornio öön Finlöön laapt döör e prowins. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Västernorrland, citypopulation.de Västernorrland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "29992", "contents": "Ju Västmanland Prowins is en prowins foon Sweeden. Dat heet 273.929 jude (2018). E häädstää foon e prowins is Västerås. Västmanland is ju treedmanst prowins öön Sweeden. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 10 komuune (kommuner): Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Västmanland, citypopulation.de Västmanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "29993", "contents": "Ju Västra Götaland Prowins is en prowins foon Sweeden. Dat heet 1.709.814 jude (2018). E häädstää foon e prowins is Göteborg. Västra Götaland is ju fuftgrotst prowins öön Sweeden. Öön e wäst laie et Kattegat änt Skagerrak, wat e Uustsii to e Nöördsii ferbine. Öön e nöörd foont prowins lait dial foon di Vänern-Sii, di grotste sii öön Sweeden. Öön e uust lait dial foon di Vättern-Sii, di tweedgrotste sii öönt löön. Ailööne: Björkö. Dä tiin grotste stäänge öön e prowins sän: Ju prowins heet 49 komuune (kommuner): Ju Euroopastraot 6 foon Trelleborg to Kirkenes öön Norwäägen laapt döör e prowins. Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Västragötaland, citypopulation.de Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "29994", "contents": "Det Madelfinlun Lunskap (üüb Finsk: Keski-Suomi, üüb Sweedsk: Mellersta Finland) as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. Det hee 276.031 lidj (2017). At hoodsteed faan’t lunskap as Jyväskylä. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division citypopulation.de Finland: Central Finland, citypopulation.de"}
{"id": "29995", "contents": "Det Madelösterbotten Lunskap (üüb Finsk: Keski-Pohjanmaa, üüb Sweedsk: Mellersta Österbotten) as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. Det hee 68.780 lidj (2017). At hoodsteed faan’t lunskap as Kokkola. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division citypopulation.de Finland: Central Ostrobothnia, citypopulation.de"}
{"id": "29996", "contents": "Det Nuurdkareelien Lunskap (üüb Finsk: Pohjois-Karjala, üüb Sweedsk: Norra Karelen) as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. Det hee 162.986 lidj (2017). At hoodsteed faan’t lunskap as Joensuu. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division citypopulation.de Finland: North Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "29997", "contents": "Det Nuurdösterbotten Lunskap (üüb Finsk: Pohjois-Pohjanmaa, üüb Sweedsk: Norra Österbotten) as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. Det hee 411.856 lidj (2017). At hoodsteed faan’t lunskap as Oulu. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division citypopulation.de Finland: North Ostrobothnia, citypopulation.de"}
{"id": "29998", "contents": "Det Nuurdsavo Lunskap (üüb Finsk: Pohjois-Savo, üüb Sweedsk: Norra Savolax) as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. Det hee 246.653 lidj (2017). At hoodsteed faan’t lunskap as Kuopio. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division citypopulation.de Finland: North Savonia, citypopulation.de"}
{"id": "29999", "contents": "Det Österbotten Lunskap as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. Det hee 180.945 lidj (2017). At hoodsteed faan’t lunskap as Vaasa. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division, citypopulation.de Finland: Ostrobothnia, citypopulation.de"}
{"id": "30", "contents": "Missouri ([mɪˈzɜːri] of [mɪˈzɜːrə]) as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj e mal foon't lönj. Dåt heet 6.137.428 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Jefferson City. De Mississippi Struum as för't miast at uastgrens faan a bundesstoot. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Missouri heet 114 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Missouri Atchi- son Holt Nodaway Worth Harrison Mercer Putnam Schuyler Scotland Clark Lewis Knox Adair Sullivan Grundy Daviess Gentry DeKalb Andrew Buchanan Platte Clinton Cald- well Living- ston Linn Macon Shelby Marion Ralls Monroe Ran- dolph Chariton Carroll Ray Clay Jackson Lafayette Saline Howard Boone Audrain Pike Lincoln St. Charles Warren Mont- gomery Callaway Cole Moni- teau Cooper Pettis Johnson Cass Bates Henry Benton Morgan Miller Maries Osage Gas- con- ade Franklin St. Louis Jefferson Ste. Genevieve St. Francois Wash- ington Craw- ford Dent Phelps Pulaski Camden Hickory St. Clair Vernon Cedar Polk Dallas Laclede Texas Shannon Rey- nolds Iron Madi- son Boll- inger Perry Cape Girar- deau Scott Missis- sippi New Madrid Pemi- scot Dun- klin Stoddard Wayne Butler Carter Ripley Oregon Howell Ozark Douglas Wright Web- ster Greene Christian Taney Stone Barry Law- rence Dade Barton"}
{"id": "300", "contents": "A Raidiarn, Guuseniarn ??, (mo.) ånertetiif, räidefalke, brüne hånetiif (Circus aeruginosus) as en fögel uun't famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Raidiarn, en mantje Aier faan Circus aeruginosus - MHNT Iarner Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Raidiarner Wikispecies hää en artiikel tu: Raidiarner"}
{"id": "30000", "contents": "Det Päijät-Häme Lunskap as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. Det hee 201.228 lidj (2017). At hoodsteed faan’t lunskap as Lahti. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division citypopulation.de Finland: Päijänne Tavastia, citypopulation.de"}
{"id": "30001", "contents": "Det Lüttich Prowins as en prowins uun a uast faan Belgien. Uun a nuurd lei det Limborig Prowins (Belgien) an a Neederlunen, uun a uast leit Tjiisklun (Nuurdrhein-Waastfaalen an Rheinlun-Pfalz), uun a süüd lei at Grathertoochdoom Luksemborig an det Luksemborig Prowins, uun a süüdwaast leit det Namur Prowins an uun a nuurdwaast lei dön Waloonisk-Brabant an Fleemisk-Brabant Prowinsen. At prowins hee 1.102.531 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Lüttich. Dön tjiin grat steeden uun't prowins san: At prowins hee fjauer arrondissementen: Uun jodiar fjauer arrondissementen lei 84 gemeenden: Amay Amel Ans Anthisnes Aubel Awans Aywaille Baelen Bassenge Berloz Beyne-Heusay Blégny Braives Büllingen Burdinne Burg-Reuland Bütgenbach Chaudfontaine Clavier Comblain-au-Pont Crisnée Dalhem Dison Donceel Engis Esneux Eupen Faimes Ferrières Fexhe-le-Haut-Clocher Flémalle Fléron Geer Grâce-Hollogne Hamoir Hannut Héron Herstal Herve Huy Jalhay Juprelle Kelmis Lüttich Lierneux Limbourg Lincent Lontzen Malmedy Marchin Modave Nandrin Neupré Olne Oreye Ouffet Oupeye Pepinster Plombières Raeren Remicourt Saint-Georges-sur-Meuse Saint-Nicolas Sankt Vith Seraing Soumagne Spa Sprimont Stavelot Stoumont Theux Thimister-Clermont Tinlot Trois-Ponts Trooz Verlaine Verviers Villers-le-Bouillet Visé Waimes Wanze Waremme Wasseiges Welkenraedt Dön miast lidj uun't prowins snaake Fraansöösk. At Gemianskap faan Tjiisk-Spreegern (üüb Tjiisk: Deutschsprachige Gemeinschaft) leit uun a uast faan't prowins, bi't grens tu Tjiisklun. Belgium:"}
{"id": "30002", "contents": "Det Luksemborig Prowins (üüb Fraansöösk: Province de Luxembourg; üüb Holuns: Provincie Luxemburg; üüb Luksemborgisk: Provënz Lëtzebuerg) as en prowins uun a süüduast faan Belgien. Uun a nuurd leit det Lüttich Prowins, uun a uast at Grathertoochdoom Luksemborig, uun a süüd Frankrik an uun a waast det Namur Prowins. At prowins hee 288.722 lidj (2021). At hoodsteed faan’t prowins as Arlon. Struumer: Semois, Sûre, Lesse, Ourthe an Ton. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee fiiw arrondissementen: Uun jodiar fiiw arrondissementen lei 44 gemeenden: Arlon Attert Aubange Bastogne Bertogne Bertrix Bouillon Chiny Daverdisse Durbuy Érezée Étalle Fauvillers Florenville Gouvy Habay Herbeumont Hotton Houffalize La Roche-en-Ardenne Léglise Libin Libramont-Chevigny Manhay Marche-en-Famenne Martelange Meix-devant-Virton Messancy Musson Nassogne Neufchâteau Paliseul Rendeux Rouvroy Sainte-Ode Saint-Hubert Saint-Léger Tellin Tenneville Tintigny Vaux-sur-Sûre Vielsalm Virton Wellin Dön miast lidj uun't prowins snaake Fraansöösk. Luksemborgisk wurd bi't grens tu Luksemborig snaaket. Föör 1839 wiar at prowins dial faan't Grathertoochdoom Luksemborig. Belgium: Administrative Division, citypopulation.de Belgium: Luxembourg, citypopulation.de Commonskategorii: Luksemborig (Belgien) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30003", "contents": "Det Namur Prowins (üüb Fraansöösk: Province de Namur, üüb Holuns: Provincie Namen) as en prowins uun a süüduast faan Belgien. At prowins hee 497.073 lidj (2021). At hoodsteed faan’t prowins as Namur. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee trii arrondissementen: Uun jodiar trii arrondissementen lei 38 gemeenden: Andenne Anhée Assesse Beauraing Bièvre Cerfontaine Ciney Couvin Dinant Doische Éghezée Fernelmont Floreffe Florennes Fosses-la-Ville Gedinne Gembloux Gesves Hamois Hastière Havelange Houyet Jemeppe-sur-Sambre La Bruyère Mettet Namur Ohey Onhaye Philippeville Profondeville Rochefort Sambreville Sombreffe Somme-Leuze Viroinval Vresse-sur-Semois Walcourt Yvoir Dön miast lidj uun't prowins snaake Fraansöösk. Belgium: Administrative Division, citypopulation.de Belgium: Namur, citypopulation.de Commonskategorii: Namur (Prowins) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30004", "contents": "Det Uastflandern Prowins (üüb Holuns: Provincie Oost-Vlaanderen; üüb Fraansöösk: Province de Flandre-Orientale) as en prowins uun a waast faan Belgien. At prowins hee 1.531.745 lidj (2017). At hoodsteed faan’t prowins as Gent. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee seeks arrondissementen: Uun jodiar seeks arrondissementen lei 60 gemeenden: Aalst Aalter Assenede Berlare Beveren Brakel Buggenhout De Pinte Deinze Denderleeuw Dendermonde Destelbergen Eeklo Erpe-Mere Evergem Gavere Gent Geraardsbergen Haaltert Hamme Herzele Horebeke Kaprijke Kluisbergen Kruibeke Kruisem Laarne Lebbeke Lede Lierde Lievegem Lochristi Lokeren Maarkedal Maldegem Melle Merelbeke Moerbeke Nazareth Ninove Oosterzele Oudenaarde Ronse Sint-Gillis-Waas Sint-Laureins Sint-Lievens-Houtem Sint-Martens-Latem Sint-Niklaas Stekene Temse Waasmunster Wachtebeke Wetteren Wichelen Wortegem-Petegem Zele Zelzate Zottegem Zulte Zwalm Dön miast lidj uun't prowins snaake Fleemisk. Belgium: Administrative Division, citypopulation.de Belgium: Oost-Vlaanderen, citypopulation.de Commonskategorii: Uastflandern – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30005", "contents": "Det Waloonisk-Brabant Prowins (üüb Fraansöösk: Province du Brabant wallon; üüb Holuns: Provincie Waals-Brabant) as en prowins uun a maden faan Belgien. At prowins hee 407.397 lidj (2021). At hoodsteed faan’t prowins as Wavre. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee bluat een arrondissement: Nivelles. Det hee 27 gemeenden: Beauvechain Braine-l’Alleud Braine-le-Château Chastre Chaumont-Gistoux Court-Saint-Etienne Genappe Grez-Doiceau Hélécine Incourt Ittre Jodoigne La Hulpe Lasne Mont-Saint-Guibert Nivelles Orp-Jauche Ottignies-Louvain-la-Neuve Perwez Ramillies Rebecq Rixensart Tubize Villers-la-Ville Walhain Waterloo Wavre Dön miast lidj uun't prowins snaake Fraansöösk. At prowins wurd 1995 grünjlaanjen. Tuföören wiar det at süüddial faan det Brabant Prowins (föör 1830 Süüdbrabant). Belgium: Administrative Division, citypopulation.de Belgium: Brabant Wallon, citypopulation.de Commonskategorii: Waloonisk-Brabant – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30006", "contents": "Republiik Irlun Det Republiik Irlun (üüb Iirsk: Poblacht na hÉireann, üüb Ingels: Republic of Ireland) as en lun uun a nuurdwaast faan Euroopa an leit üüb't eilun Irlun. Uun a nuurd leit Nuurdirlun, wat tu det Ferianigt Köningrik hiart. Uun a uast leit det Iirsk Sia an uun a süüd an waast de Atlantik. Det hee 4.761.865 lidj (2016). At hoodsteed faan't lun as Dublin. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee trii steeden, diar uk graafskapen san: Galway City (26), Dublin City (2) an Cork City (19), an aachtantwuntig graafskapen muar: Föör 1922 wiar't lun dial faan det Ferianigt Köningrik. At wiar uun det leed 19. juarhunert an det ääder 20. juarhunert föörslacher för autonomii (Home Rule). Uun detheer tidj entsted organisatschuunen, wat för suwereniteet wiar (Irish Volunteers, Irish Citizen Army an Fianna Eireann). Föörslacher för autonomii wurd auer de Iarst Wäältkrich apsköwen. Dön Irish Volunteers, Irish Citizen Army an Fianna Eireann startet puask 1916 en staheu, wat feelsluch, man liaset det hög juaren en guerillakrich (1919-1921) för suwereniteet ütj. Wichtig persöönelkhaiden uun a staheu an a krich wiar Patrick Pearse (1879–1916), Michael Collins (1890–1922), Roger Casement (1864-1916) an Éamon de Valera (1882–1975). A resultoot faan"}
{"id": "30009", "contents": "Det Fingal Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun a uast faan't lun. Det hee 296.020 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Swords. At graafskap wurd 1. Janewoore 1994 grünjlaanjen. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de Fingaalisk"}
{"id": "30011", "contents": "Akureyri (['aːkʏˌrɛiˑrɪ]; amtelk üüb Isluns: Akureyrarkaupstaður) as en steed an gemeend uun Islun. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 18.925 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Norðurland eystra Regiuun. Iceland: Division, citypopulation.de"}
{"id": "30012", "contents": "Det Pirkanmaa Lunskap as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. At lunskap leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 512.081 lidj (2017). At hoodsteed faan’t lunskap as Tampere. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division, citypopulation.de Finland: Pirkanmaa, citypopulation.de"}
{"id": "30013", "contents": "Det Satakunta Lunskap as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. At lunskap leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 220.398 lidj (2017). At hoodsteed faan’t lunskap as Pori. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division, citypopulation.de Finland: Satakunta, citypopulation.de"}
{"id": "30014", "contents": "Det Süüdkareelien Lunskap (üüb Finsk: Etelä-Karjala, üüb Sweedsk: Södra Karelen) as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. At lunskap leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 129.865 lidj (2017). At hoodsteed faan’t lunskap as Lappeenranta. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division, citypopulation.de Finland: South Karelia, citypopulation.de Joutseno hiart sant 2009 tu't komuun Lappeenranta"}
{"id": "30015", "contents": "Det Süüdösterbotten Lunskap (üüb Finsk: Etelä-Pohjanmaa, üüb Sweedsk: Södra Österbotten) as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. At lunskap leit uun a waast faan't lun. Det hee 190.910 lidj (2017). At hoodsteed faan’t lunskap as Seinäjoki. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division, citypopulation.de Finland: South Ostrobothnia, citypopulation.de"}
{"id": "30016", "contents": "Det Süüdsavo Lunskap (üüb Finsk: Etelä-Savo, üüb Sweedsk: Södra Savolax) as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. At lunskap leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 147.194 lidj (2017). At hoodsteed faan’t lunskap as Mikkeli. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division, citypopulation.de Finland: South Savonia, citypopulation.de"}
{"id": "30019", "contents": "Det Eegentelk Finlun Lunskap as ian faan dön njüügentanj lunskapen uun Finlun. At lunskap leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 477.677 lidj (2017). At hoodsteed faan’t lunskap as Turku. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lunskap san: Finland: Administrative Division, citypopulation.de Finland: Southwest Filand, citypopulation.de"}
{"id": "30022", "contents": "De Alba Kreis (üüb Rumeens: Județul Alba) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a waast faan't lun. Det hee 342.376 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Alba Iulia. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30023", "contents": "De Arad Kreis (üüb Rumeens: Județul Arad) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a waast faan't lun. Det hee 430.629 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Arad. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30024", "contents": "De Argeș Kreis (üüb Rumeens: Județul Argeș) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüd faan't lun. Det hee 612.431 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Pitești. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30025", "contents": "De Bacău Kreis (üüb Rumeens: Județul Bacău) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 616.168 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Bacău. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30026", "contents": "De Bihor Kreis (üüb Rumeens: Județul Bihor) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 575.398 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Oradea. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30027", "contents": "De Bistrița-Năsăud Kreis (üüb Rumeens: Județul Bistrița-Năsăud) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 286.225 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Bistrița. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30028", "contents": "De Botoșani Kreis (üüb Rumeens: Județul Botoșani) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 412.626 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Botoșani. George Enescu (1881-1955), komponist, wurd uun't taarep Liveni-Vârnav bäären. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30029", "contents": "De Brăila Kreis (üüb Rumeens: Județul Brăila) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 321.212 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Brăila. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30030", "contents": "De Brașov Kreis (üüb Rumeens: Județul Brașov) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a maden faan't lun. Det hee 549.217 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Brașov. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30031", "contents": "De Buzău Kreis (üüb Rumeens: Județul Buzău) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 451.069 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Buzău. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30032", "contents": "De Călărași Kreis (üüb Rumeens: Județul Călărași) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 306.691 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Călărași. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30033", "contents": "De Caraș-Severin Kreis (üüb Rumeens: Județul Caraș-Severin) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 295.579 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Reșița. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30034", "contents": "De Cluj Kreis (üüb Rumeens: Județul Cluj) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 691.106 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Cluj-Napoca. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30035", "contents": "De Constanța Kreis (üüb Rumeens: Județul Constanța) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 684.08 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Constanța. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30036", "contents": "De Covasna Kreis (üüb Rumeens: Județul Covasna) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a maden faan't lun. Det hee 210.177 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Sfântu Gheorghe. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30037", "contents": "De Dâmbovița Kreis (üüb Rumeens: Județul Dâmbovița) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüd faan't lun. Det hee 518.745 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Târgoviște. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30039", "contents": "De Dolj Kreis (üüb Rumeens: Județul Dolj) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 660.544 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Craiova. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30040", "contents": "De Galați Kreis (üüb Rumeens: Județul Galați) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a uast faan't lun. Det hee 536.167 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Galați. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30041", "contents": "De Giurgiu Kreis (üüb Rumeens: Județul Giurgiu) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüd faan't lun. Det hee 281.422 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Giurgiu. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30042", "contents": "De Gorj Kreis (üüb Rumeens: Județul Gorj) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 341.594 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Târgu Jiu. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30046", "contents": "Kalmükien, amtelk at Republiik Kalmükien (üüb Kalmükisk: Хальмг Таңһч Xälmıg Tangghtsch, üüb Rüs: Калмы́кия Kalmýkija of Респу́блика Калмы́кия Respúblika Kalmýkija) as sant 1992 en autonoom republiik uun a süüd faan det europeeisk dial faan Rüslun. Det hiart tu det Süüdrüslun regiuun. Det hee 272.647 lidj (2019). At hoodsteed faan't republiik as Elista. Det as det iansig regiuun uun Euroopa, huar Buddhismus en wichtig religiuun as. Uun a süüduast faan't republiik leit det Kaspisk Sia. Dön trii gratst steeden uun't republiik san: At republiik hee ian steedkreis (Elista) an 13 distrikten: Gorodowikowsk (1) Iki-Burul (2) Jaschalta (12) Jaschkul (13) Justa (11) Kettschenery (3) Lagan (4) Malyje Derbety (5) Oktjabrski (6) Prijutnoje (7) Sarpinski (8) Tschernosemelski (10) Tselinny (9) A Kalmüken bekeen jo fööraal tu a Buddhismus. Russia: Southern Federal District, citypopulation.de Russia: Republic of Kalmykia, citypopulation.de"}
{"id": "30049", "contents": "A Daoismus (üüb Schineesk: 道家 dàojiā ‚liar faan a wai‘) as en schineesk filosofii an wäältuunluking an wurt üüs det aanj an autentisk religiuun faan Schiina käänd. Sin histoorisk uursprungen lei uun det 4. juarhunert f.Kr., üüs Laozi sin Daodejing (üüb Schineesk: 道德經 dàodéjīng) skreew. At buk hanelt ham faan a wai an't dögen, huarbi det am't ferbinjing faan't Dao tu't leewent faan a lidj, fööraal faan a regiarern, gungt. Wat at Dao as, efter Laozi sin meening, leet ham uun't spriik ei uunbroocht ütjtrak. Det as ei en nööm för en ding, man det natüürelk order faan't uniwersum an sin letstentelk weesen swaar tu beskriiwen as, auer det ei begripelk as, man uun't labenhaid faan a lidj klaar keenboor as. Commons: Daoismus – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "30053", "contents": "Immanuel Kant (* 22. April 1724 uun Königsberg, Preussen; † 12. Febrewoore 1804 uk diar) wiar en tjiisk filosoof faan't Apkleering. Hi wiar een faan dön bedüüdenst fertreedern faan det injluns filosofii. Sin werk Kritiik faan det rian fernonft wiar en anringponkt uun't histoore faan't filosofii an a began faan det neimuuds filosofii. Persöönelkhaiden faan't Apkleering: (uun Frankrik) Jean-Jacques Rousseau, Voltaire; (uun't Ferianigt Köningrik) Thomas Hobbes, David Hume, John Locke; (uun Holun) Baruch de Spinoza, (uun Tjiisklun) Henriette Herz, Marcus Herz, Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz. Commons: Immanuel Kant – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "30054", "contents": "De Hunedoara Kreis (üüb Rumeens: Județul Hunedoara) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a waast faan't lun. Det hee 418.565 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Deva. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30055", "contents": "De Harghita Kreis (üüb Rumeens: Județul Harghita) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 310.867 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Miercurea Ciuc. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30056", "contents": "De Ialomița Kreis (üüb Rumeens: Județul Ialomița) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 274.148 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Slobozia. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30057", "contents": "De Iași Kreis (üüb Rumeens: Județul Iași) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 772.348 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Iași. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30058", "contents": "De Ilfov Kreis (üüb Rumeens: Județul Ilfov) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüd faan't lun. Det hee 388.738 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Bukarest, uk wan at steed nian dial faan a kreis as. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30059", "contents": "De Maramureș Kreis (üüb Rumeens: Județul Maramureș) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 478.659 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Baia Mare. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30060", "contents": "De Mehedinți Kreis (üüb Rumeens: Județul Mehedinți) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 265.390 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Drobeta-Turnu Severin. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30061", "contents": "De Mureș Kreis (üüb Rumeens: Județul Mureș) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 550.846 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Târgu Mureș. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30062", "contents": "De Neamț Kreis (üüb Rumeens: Județul Neamț) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 470.766 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Piatra Neamț. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30063", "contents": "De Olt Kreis (üüb Rumeens: Județul Olt) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüd faan't lun. Det hee 436.400 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Slatina. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30064", "contents": "De Prahova Kreis (üüb Rumeens: Județul Prahova) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüd faan't lun. Det hee 762.886 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Ploiești. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30065", "contents": "De Sălaj Kreis (üüb Rumeens: Județul Sălaj) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 224.384 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Zalău. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30066", "contents": "De Satu Mare Kreis (üüb Rumeens: Județul Satu Mare) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 344.360 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Satu Mare. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30067", "contents": "De Sibiu Kreis (üüb Rumeens: Județul Sibiu) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a maden faan't lun. Det hee 397.322 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Sibiu (tjiisk: Hermannstadt). Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30068", "contents": "De Suceava Kreis (üüb Rumeens: Județul Suceava) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 634.810 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Suceava. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30069", "contents": "De Teleorman Kreis (üüb Rumeens: Județul Teleorman) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüd faan't lun. Det hee 380.123 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Alexandria. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30070", "contents": "De Timiș Kreis (üüb Rumeens: Județul Timiș) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a waast faan't lun. Det hee 683.540 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Timișoara. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30072", "contents": "De Tulcea Kreis (üüb Rumeens: Județul Tulcea) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a uast faan't lun bi't Suart Sia. Det hee 213.083 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Tulcea. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30073", "contents": "De Vâlcea Kreis (üüb Rumeens: Județul Vâlcea) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 371.714 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Râmnicu Vâlcea. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30074", "contents": "De Vaslui Kreis (üüb Rumeens: Județul Vaslui) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a uast faan't lun. Det hee 395.499 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Vaslui. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30075", "contents": "De Vrancea Kreis (üüb Rumeens: Județul Vrancea) as een faan a kreiser uun Rumeenien. A kreis leit uun a uast faan't lun. Det hee 340.310 lidj (2011). At hoodsteed faan a kreis as Focșani. Romania, citypopulation.de"}
{"id": "30076", "contents": "Jean-Jacques Rousseau [ʒɑ̃'ʒak ʁu'so] (* 28. Jüüne 1712 uun Genf; † 2. Jüüle 1778 uun Ermenonville bi Pariis) wiar en genfer skriiwer, filosoof, pedagoog, natüürforsker an komponist faan't Apkleering. Sin hoodwerk wiar Faan a Seelskapsferdrach of Prinsiipien faan't Stootsrocht (Du contrat social ou principes du droit politique; 1762). Hi naam en auergungssteling faan't Apkleering tu't Romantik iin. Hi saat en frei natüürtustant faan a lidj föörütj. Uun deheer lewet a mensk üüs stark ianselgunger hial uun't natüürelk order. Hi kön ham tutool üüb sin gefüül ferleet. Rousseau sin wichtig werken san: Persöönelkhaiden faan't Apkleering: (uun Frankrik) Jean-Jacques Rousseau, Voltaire; (uun't Ferianigt Köningrik) Thomas Hobbes, David Hume, John Locke; (uun Holun) Baruch de Spinoza, (uun Tjiisklun) Henriette Herz, Marcus Herz, Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz. Commons: Jean-Jacques Rousseau – Saamling faan biljen of filmer De uursprüngelk tiitel wiar Lettres de deux amans, Habitans d'une petite ville au pied des Alpes („Briaw faan tau Geliibtin faan en Letj Steed bi a Fut faan a Alpen“)."}
{"id": "30077", "contents": "Voltaire [vɔltɛːʀ] (bäären François-Marie Arouet [fʀɑ̃swa maʀi aʀwɛ], * 21. Nofember 1694 uun Pariis; † 30. Mei 1778 uk diar) wiar en fraansöösk filosoof an skriiwer. Hi as een faan dön miastleesen an iinflöödrikst autooren faan't Apkleering. Hi skreew satiiren, romoonen, draamen, histoorisk werken an briaw. Troch sin publisistisk an poliitisk engagement ded hi tu't toochtergud faan't Apkleering grat wirking. 1750 wurd hi faan Köning Friedrich de Grat tu Preussen nuadiget. Hi wenet do tau juaren. Do wenet hi nai bi Genf. Uun sin filosofii naam hi elementen faan det ingels geistesleewent auer: uun dön Ingels Briaw (üüb Fraansöösk: Lettres anglaises, 1733) spruch hi det ingels politiik an filosofii ap. Hi fuligt stark John Locke an Isaac Newton hör toochter. Hi naam a stridj jin dogmatismus an för't freihaid faan a lidj ap. Mä sin ingels föörbiljen bekempet hi fööruurdialen, fööraal dön faan det ratschunaalistisk filosofii. Fööraal skarep greeb hi det dogmatisk faan a religiuunen uun: heer siig hi a rut faan intolerans, ferfuligung an üngerochtighaid tjüüget. At gratdial faan a religiuunen siig Voltaire üüs auergluuwen uun. Efter sin meening san jo faan en fernünftig religiuun, wat at moraal fördert, beeder tu maagin. Voltaire roket iin uun't naite faan en"}
{"id": "30078", "contents": "Edvard Munch [ɛdvɒ:rt muŋk] (* 12. Deetsember 1863 uun Løten, Hedmark, Noorweegen; † 23. Janewoore 1944 üüb Ekely uun Oslo) wiar en noorsk konstmooler an graafiker. Bitu faan muar üüs 1700 moolet werken maaget hi föl graafiken an teekningen. Sin bekäändst werk as A Skrei (1893-1910), wat a tiitel faan fjauer moolet werken an ian litografii as. Ian faan sin werken, Muunskiin I., as uun't Museeum Konst faan a Waasteeg uun Aalkersem. Ekspresionismus Commons: Edvard Munch – Saamling faan biljen of filmer Highlights der Sammlung, en apsteling faan 28. Febrewoore 2010 tu 16. Janewoore 2011, Museum Kunst der Westküste."}
{"id": "30079", "contents": "At Museeum Konst faan a Waasteeg as en gemiannatig stiftermuseeum uun Aalkersem üüb Feer. At museeum saamelt, erforsket an fermadelt konst, wat ham mä't teema „sia an eeg“ ütjenölersaat. At museeum wurd faan Frederik Paulsen grünjlaanjen. Det hee werken faan Edvard Munch, Emil Nolde, Max Liebermann, Max Beckmann, Anna Ancher, Michael Ancher, Johan Christian Clausen Dahl, Peder Severin Krøyer, Christian Krohg, Hendrik Willem Mesdag, Jozef Israëls an Andreas Schelfhout. At weebsidj faan't museeum"}
{"id": "30080", "contents": "Det Győr-Moson-Sopron Komitaat (üüb Ungaars: Győr-Moson-Sopron megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 467.144 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Győr. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "30081", "contents": "Det Hajdú-Bihar Komitaat (üüb Ungaars: Hajdú-Bihar megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a uast faan't lun. Det hee 527.989 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Debrecen. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "30082", "contents": "Det Heves Komitaat (üüb Ungaars: Heves megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 294.609 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Eger. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "30083", "contents": "Det Jász-Nagykun-Szolnok Komitaat (üüb Ungaars: Jász-Nagykun-Szolnok megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a uast faan't lun. Det hee 370.007 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Szolnok. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "30084", "contents": "Det Komárom-Esztergom Komitaat (üüb Ungaars: Komárom-Esztergom megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 299.207 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Tatabánya. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "30085", "contents": "Det Nógrád Komitaat (üüb Ungaars: Nógrád megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 189.304 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Salgótarján. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "30086", "contents": "Mongoolisk spriaken san en spriakfamile uun a Mongolei, uun Sjiina an Ruslun, ferenkelt uk uun ööder lunen. Diar hiar 15 spriaken tu, diar temelk nai mäenööder san. Bluas uun a Mongolei woort det mongoolisk skraft brükt, uun ööder lunen kyrilisk. Mongoolisk spriaken mä muar üs 100.000 spreegern: Wikipedia üüb Mongoolisk Commonskategorii: Mongoolisk spriaken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30088", "contents": "Burjaatien, amtelk Republiik Burjaatien (üüb Burjaatisk: Буряад Улас Burjaad Ulas [bʊˈrʲɑːt ʊˈlɑs], üüb Rüs: Респу́блика Буря́тия Respúblika Burjátija [rʲɪsˈpublʲɪkə bʊˈrʲætʲɪjə]) as en republiik uun Rüslun. At republiik leit sant 2018 uun de Fiaruastrüslun Bundesdistrikt. Uun a nuurd leit det Irkutsk Prowins, uun a uast an süüduast det Transbaikaalien Regiuun, uun a süüdwaast at Mongolei an uun a waast Tuwa. Det hee 983.273 lidj (2019). At hoodsteed faan't republiik as Ulan-Ude. A Baikalsia leit uun a waast faan't republiik. En letjer sia, de Gusinojesia, leit nai bi Ulan-Ude. Berger A huuchst ponkt faan't republiik as de Munku-Sardyk Berig (3491 m). Struumer Bargusin, Irkut, Kitoj, Oka, Selenga, Uda, Boower Angara, Witim. Burjaatien hee en kontinentaalkliima mä warem somern an lung, kul wontern. Twesken somer an wonter as en ferskeel faan amanbi föftig graad. Froostfrei as't sowat faan maden April bit maden Oktuuber. Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san: Öler steeden: Babuschkin, Jantschukan, Kitschera. Steeddistrikten: Sewerobaikalsk (I) Ulan-Ude (II) Distrikten: Bargusin (1) Baunt-Ewenki (2) Bitschura (3) Chorinsk (21) Dschida (4) Iwolginsk (8) Jerawna (5) Kabansk (9) Kischinga (10) Kjachta (12) Kurumkan (11) Muchorschibir (14) Muja (13) Oka (15) Pribaikalski (16) Saigrajewo (6) Sakamensk (7) Selenginsk (18) Nuurd-Baikal (17) Tarbagatai (19) Tunka (20)"}
{"id": "30091", "contents": "Tuwa, amtelk Republiik Tuwa (üüb Tuwiinisk: Тыва Tyva an Тыва Республика Tyva Respublika, üüb Rüs: Тыва́ Tyvá an Респу́блика Тыва́ Respúblika Tyvá) as en republiik uun Rüslun. At republiik leit uun a süüd faan de Sibiirien Bundesdistrikt. Det hee 324.423 lidj (2019). At hoodsteed faan't republiik as Kysyl. Dön seeks gratst steeden faan't republiik san: Steeden: I - Kysyl II - Ak-Dowurak Distrikten: 02 - Barun-Chemtschiksky 01 - Baj-Tajginsky 15 - Tschaa-Cholsky 16 - Tschedi-Cholsky 03 - Dsun-Chemtschiksky 17 - Ersinsky 04 - Kaa-Chemsky 05 - Kysyl 06 - Mongun-Tajginsky 07 - Owjursky 08 - Pij-Chemsky 09 - Sut-Cholsky 10 - Tandinsky 11 - Tere-Cholsky 12 - Tes-Chemsky 13 - Todschinsky 14 - Ulug-Chemsky A Tuwiinern bekeen jo fööraal tu a Buddhismus. Faan 1921 tu 1944 wiar Tuwa, üüs Tannu Tuwa, en suwereen lun. Russsia: Siberian Federal District, citypopulation.de Russia: Tuva Republic, citypopulation.de Tuwiinisk spriak Commons: Tuwa – Saamling faan biljen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tuwa (tjiisk)"}
{"id": "30092", "contents": "Det Baner Mongolei, amtelk det Autonoom Regiuun Baner Mongolei (üüb Mongoolisk: ᠥᠪᠦᠷ ᠮᠣᠩᠭᠣᠯ Öbür Mongghol an ᠥᠪᠦᠷ ᠮᠣᠩᠭᠣᠯ ᠤᠨ ᠥᠪᠡᠷᠲᠡᠭᠡᠨ ᠵᠠᠰᠠᠬᠤ ᠣᠷᠤᠨ Öbür Mongghol-un öbertegen jasaqu orun, üüb Schineesk: 內蒙古 / 內蒙古 Nèi Měnggǔ an 內蒙古自治區 / 內蒙古自治区 Nèi Měnggǔ Zìzhìqū) as en autonoom regiuun uun Schiina. Det leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 25.286.000 lidj (2017). At hoodsteed faan't regiuun as Hohhot. China: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "30093", "contents": "Det Auckland Regiuun (üüb Māori: Tāmaki-makau-rau) as ian faan dön seekstanj regiuunen faan Nei-Sialun. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.642.800 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Auckland. New Zealand: Main Islands and Regions, citypopulation.de"}
{"id": "30094", "contents": "Det Pest Komitaat (üüb Ungaars: Pest megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.278.874 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Budapest, uk wan't steed nian dial diarfaan as. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "30095", "contents": "Det Somogy Komitaat (üüb Ungaars: Somogy megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 301.429 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Kaposvár. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "30096", "contents": "Det Szabolcs-Szatmár-Bereg Komitaat (üüb Ungaars: Szabolcs-Szatmár-Bereg megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 552.964 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Nyíregyháza. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "30097", "contents": "Det Tolna Komitaat (üüb Ungaars: Tolna megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 217.463 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Szekszárd. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "30098", "contents": "Det Vas Komitaat (üüb Ungaars: Vas megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a waast faan't lun. Det hee 253.551 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Szombathely. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "30099", "contents": "Det Veszprém Komitaat (üüb Ungaars: Veszprém megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a waast faan't lun. Det hee 341.317 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Veszprém. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "301", "contents": "A Raidpiiper, (mo.) räidepiiper, räideschungster, (go.) roidepiiper (Acrocephalus schoenobaenus) as en fögel ütj at famile faan a Acrocephalidae. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Raidpiipern Wikispecies hää en artiikel tu: Raidpiipern"}
{"id": "30100", "contents": "Det Zala Komitaat (üüb Ungaars: Zala megye) as ian faan dön njüügentanj komitaaten uun Ungarn. At komitaat leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 268.648 lidj (2019). At hoodsteed faan't komitaat as Zalaegerszeg. Hungary, citypopulation.de"}
{"id": "30102", "contents": "Guangxi (sjineesk 廣西 / 广西, Pinyin Guǎngxī ‚waastelk widjens‘; Zhuang Gvangjsih) as sant 1958 en autonoom regiuun uun Süüdsjiina. Diar wene gud 48 miljuun minsken üüb 236.700 km². Hoodstääd as Nanning, ööder grat stääden diar san Guilin, Liuzhou, Wuzhou an Beihai. Uun Guangxi lewe bütj Han-Sjineesen uk twaalew manertaalen, fööraal a Zhuang, man uk Yao, Miao, Dong, Mulam, Maonan, Hui, Gin, Yi, Sui an Gelao. Diaram täält Guangxi üs autonoom regiuun. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Guangxi Wikivoyage Raisfeerer: Guangxi (sjiisk)"}
{"id": "30103", "contents": "Níngxià (sjineesk 寧夏 / 宁夏) as en autonoom regiuun uun Nuurdsjiina. Di folstendag sjineesk nööm as Níngxià Huízú Zìzhìqū 宁夏回族自治区, Autonoom Regiuun Ningxia faan a Hui-Sjineesen. Uun Ningxia skeelt det kliima fiks. Uun't süüden faal noch 670 mm rin, uun't nuurden san't man muar 200 mm. Uun't nuurden lääpt a Güül Struum troch't regiuun. Ningxia as iindiald tu fiiw \"stääden\": Yinchuan (银川市), 9.555 km², 1,38 Mio. iinwenenern, hoodstääd; Shizuishan (石嘴山市), 5.213 km², 730.000; Wuzhong (吴忠市), 20.395 km², 1,1 Mio.; Guyuan (固原市), 14.413 km², 1,51 Mio.; Zhongwei (中卫市), 16.824 km², 1,02 Mio.. Yinchuan 银川 Guyuan 固原 Shizuishan 石嘴山 Wuzhong 吴忠 Zhongwei 中卫 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ningxia Wikivoyage Raisfeerer: Ningxia (sjiisk)"}
{"id": "30105", "contents": "Tianjin (sjineesk 天津市, Pinyin Tiānjīn shì, W.-G. T’ien-chin ‚hemelswai stääd‘, iar uk: Tientsin) as en wichtag huuwenstääd uun Sjiina naibi Peking. Diar wene knaap 13 miljuun iinwenern üüb 11.943 kwadrootkilomeetern. Tianjin as en prowinsfrei gratstääd. Trinjam Tianjin an Peking leit det prowins Hebei. Uun Tianjin haa's uastsidjenkliima mä hiat somern an kuul wontern. China Meteorological Administration Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Tianjin Wikivoyage Raisfeerer: Tianjin (sjiisk)"}
{"id": "30107", "contents": "Xinjiang (sjineesk 新疆, Pinyin Xīnjiāng, W.-G. Hsin-chiang; uiguurisk ‏شینجاڭ‎‎, iar uk: Sinkiang) as det autonoom regiiun faan a Uiguuren uun Nuurdwaast-Sjiina. Diar wene bütj Uiguuren oober uk Han-Sjineesen an Mongoolen. Hoodstääd as Ürümqi, ööder grat stääden diar san Kaxgar, Gulja, Gaochang, Shihezi, Karamay, Altay, Korla, Yizhou, Manas, Aksu an Hotan. Uun Xinjiang lewe (2015) gud 23 miljuun minsken üüb 1.640.320 km². Trinjam lei Indien, Pakistaan, Afghanistaan, Tadschikistaan, Kirgistaan, Kasachstaan, Ruslun an a Mongolei. Naiberprowinsen uun Sjiina san Gansu an Qinghai, an det Autonoom Regiuun Tiibet uun't süüden. A Uiguuren san musliimen, an jo raage flooksis mä't sjineesk regiarang tuup. An Sjiina gongt hard jin a Uiguuren föör. Commonskategorii: Xinjiang – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Xinjiang – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Xinjiang (sjiisk)"}
{"id": "30110", "contents": "13. Deetsember: Mä keiser Friedrich II. san duas kaam at bloostidj faan det tjiisk keiserdoom faan det madeläälerns tu aanj. Det wiar a began faan det Interregnum (at tidj, üüs det neen keiser wiar) uun det Halig Röömsk Rik an det wiar en turaggung faan det sentraalmeecht tu dön lunsfürsten an steeden. 10. August : Erik IV. (Denemark) (* 1216)"}
{"id": "30111", "contents": "Otto I. (de Grat * 23. Nofember 912; † 7. Mei 973 uun Memleben) wiar faan 936 Hertooch faan Saksen an Köning faan det Uastfrankenrik (regnum francorum orientalium), faan 951 Köning faan Itaalien an faan 962 röömsk-tjiisk Kaiser. Oner Otto I. san flook europeesk köningriken tupslööden wurden, diaram het'er \"de Grat\". Commons: Otto I. – Saamling faan biljen of filmer Karl de Grat Kaarl IV."}
{"id": "30112", "contents": "15. Nofember: Justin II. wurd keiser faan det Uaströömsk Rik. 14. Nofember: Justinian I., keiser faan det Uaströömsk Rik (* amanbi 462)."}
{"id": "30113", "contents": "01. April: Justinian I. wurd mäkeiser faan det Uaströömsk Rik. 01. August: Justinian I. wurd alian keiser faan det Uaströömsk Rik. 09. April: Keitai, keiser faan Jaapaan (* amanbi 485) 01. August: Justin I., keiser faan det Uaströömsk Rik (* 450)"}
{"id": "30114", "contents": "10. August: A Waastgooten naam Room. 25. Marts: Murong Chao, keiser faan det Süüd Yan."}
{"id": "30115", "contents": "05. Oktuuber: Tiberios I. wurd keiser faan det Uaströömsk Rik. 05. Oktuuber: Justin II., keiser faan det Uaströömsk Rik (* 520)"}
{"id": "30116", "contents": "600 wiar det letst juar faan at 6. juarhunert."}
{"id": "30117", "contents": "500 wiar det letst juar faan at 5. juarhunert. amanbi 500: Theudebert I., merowingisk köning faan't Frankenrik († 547 of 548) Üünbekäänd dootem Zu Chongzhi, schineesk matemaatiker an astronoom (* 429)"}
{"id": "30118", "contents": "400 wiar det letst juar faan at 4. juarhunert. Ünbekäänd dootem Richū wurd keiser faan Jaapaan."}
{"id": "30119", "contents": "300 wiar det letst juar faan at 3. juarhunert."}
{"id": "30120", "contents": "200 wiar det letst juar faan at 2. juarhunert. Ünbekäänd dootem Zheng Xuan, schineesk filosoof (* 127)"}
{"id": "30121", "contents": "1301 wiar det iarst juar faan't 14. juarhunert."}
{"id": "30122", "contents": "1201 wiar det iarst juar faan't 13. juarhunert."}
{"id": "30123", "contents": "1101 wiar det iarst juar faan't 12. juarhunert. 12. Febrewoore: Dao Zong, keiser faan Schina (* 1032) 24. April: Wseslaw, fürst faan Polotsk an Kiew. 16. Mei: Liemar, ertsbaskop faan Breemen. 27. Jüüle: Konrad III., röömsk-tjiisk köning an köning faan Itaalien (* 1074) 24. August: Su Shi, schineesk stootsmaan an dachter (* 1037) 30. September: Anselm IV., ertsbaskop faan Mailand. 05. Oktuuber: Uicheon, koreaans buddhistisk mönk (* 1055) 06. Oktuuber: Bruno faan Köln, grünjleier faan a Orden faan a Kartüsern. 06. Nofember: Welf I., hertooch faan Bayern. 15. Nofember: Elvira faan Toro, prinsesin faan León. 12. Deetsember: Al-Musta'lii, kaliif faan a Fatimiiden (* 1074)"}
{"id": "30124", "contents": "901 wiar det iarst juar faan't 10. juarhunert."}
{"id": "30125", "contents": "601 wiar det iarst juar faan't 7. juarhunert."}
{"id": "30126", "contents": "501 wiar det iarst juar faan't 6. juarhunert. Ünbekäänd dootem Fergus I., köning faan det skots köningrik Dalriada."}
{"id": "30127", "contents": "401 wiar det iarst juar faan't 5. juarhunert. 10. April: Theodosius II., keiser faan det Uaströömsk Rik († 450)"}
{"id": "30128", "contents": "201 wiar det iarst juar faan't 3. juarhunert."}
{"id": "30129", "contents": "Ünbekäänd dootem Abgar IX. wurd köning faan Osrhoene. Ünbekäänd dootem Köning Abgar VIII. faan Osrhoene."}
{"id": "30130", "contents": "ünbekäänd dootem: Aschot I. wurd köning faan Armeenien. 6. of 12. Detsember: Karlmann (Frankrik), Könang faan't Waastfrankenrik (* 866)"}
{"id": "30131", "contents": "Ünbekäänd dootem Sembat I. wurd köning faan Armeenien. Ünbekäänd dootem Aschot I., köning faan Armeenien."}
{"id": "30132", "contents": "Ünbekäänd dootem Aschot II. wurd köning faan Armeenien. Ünbekäänd dootem Sembat I., köning faan Armeenien."}
{"id": "30133", "contents": "17. April: Knut IV. wurd köning faan Denemark. Ünbekäänd dootem Ruben I. wurd fürst faan Letj Armeenien, üüs at lun suwereen faan det Uaströömsk Rik wurd. 17. April: Harald Hen, köning faan Denemark (* 1041)"}
{"id": "30134", "contents": "23. Deetsember: Chlothar I. wurd köning faan a Frankenrik. 23. Deetsember: Childebert I., köning faan't Frankenrik (* amanbi 497)"}
{"id": "30138", "contents": "Albaanien Albaanien [alˈba:ni̯ən], åmtlik Republiik foon Albaanien (üüb Albaanisch: Shqipëria [ʃcipəˈɾia] än Republika e Shqipërisë), as en stoot önjt söödååsten foon Euroopa, awt Balkanhuulewailönj. Önjt norden lade Monteneegro än Kosowo, önjt ååsten Nord-Matsedoonien, önjt sööden Griikenlönj än önj't weesten läit dåt Adriaatisch Siie än Ioonisch Siie. Et lönj heet 3.195.000 lidj (2016). E hoodstää foon't lönj as Tirana. Da tiin grutste stääse önjt lönj san: Albaanien as sunt di 14de önj e Jülmoune 1955 lasmoot foon e Feriind Nasjoone. Et lönj as sunt di 1ste önj e Gjarsmoune 2009 lasmoot foon NATO. Albania: Prefectures and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30141", "contents": "Det Carlow Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun süüduast faan't lun uun't regiuun Leinster. Det hee 56.932 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Carlow. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "30142", "contents": "Det Wexford Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun süüduast faan't lun uun't regiuun Leinster. Det hee 149.722 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Wexford. Det Yola Spriik wurd tu det 19. juarhunert uun a süüduast faan detheer graafskap snaaket. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "30143", "contents": "Det Armeensk Skraft of Armeensk Alfabeet (üüb Armeensk: Հայոց գրեր Hajots grer of Հայոց այբուբեն Hajots ajbuben) as at skraft, diar det Armeensk Spriik mä skrewen wurt. Commons: Armeensk Alfabeet – Saamling faan biljen of filmer Wikibooks: Armeensk Alfabeet (tjiisk)"}
{"id": "30145", "contents": "Almaty as det gratst steed an steed mä apartig staatus uun Kasachstaan. Det leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 1.854.556 lidj (2019). Distrikten faan't steed: Alatau Almaly Äuesow Bostandyq Schetisu Medeu Naurysbai Türksib Det wiar faan 1991 tu 1997 at hoodsteed faan Kasachstaan. Kazakhstan, citypopulation.de"}
{"id": "30162", "contents": "Kiiwiplaanten (Actinidiaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Ericales. Bekäänd as di slach Actinidia deliciosa, huar a kiiwis bi waaks. Actinidia Clematoclethra Saurauia Commonskategorii: Kiiwiplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kiiwiplaanten"}
{"id": "30163", "contents": "Actinidia as en skööl faan plaanten uun det famile Actinidiaceae. Faan enkelt slacher woort det frücht Kiiwi aptaanj, fööraal faan Actinidia deliciosa. A. arguta – A. callosa – A. chengkouensis – Actinidia chinensis – Actinidia deliciosa – A. chrysantha – A. cylindrica – A. eriantha – A. farinosa – A. fasciculoides – A. fortunatii – A. fulvicoma – A. glaucocallosa – A. globosa – A. grandiflora – A. hemsleyana – A. henryi – A. holotricha – A. hubeiensis – A. hypoleuca – A. indochinensis – A. kolomikta – A. laevissima – A. lanceolata – A. latifolia – A. liangguangensis – A. lijiangensis – A. linguiensis – A. longicarpa – A. macrosperma – A. melanandra – A. melliana – A. obovata – A. persicina – A. petelotii – A. pilosula – A. polygama – A. rongshuiensis – A. rubricaulis – A. rubus – A. rudis – A. rufa – A. rufotricha – A. sabiifolia – A. sorbifolia – A. stellatopilosa – A. strigosa – A. styracifolia – A. suberifolia – A. tetramera – A. trichogyna – A. ulmifolia – A. umbelloides – A. valvata – A. venosa – A. vitifolia – A. zhejiangensis Kiiwi frücht Commonskategorii: Actinidia – Saamlang faan bilen"}
{"id": "30166", "contents": "Actinidia deliciosa as en onerslach faan Actinidia chinensis (Actinidia chinensis var. hispida) an wel muar bekäänd üs Kiiwi. Hat as aptaanj wurden an komt ei uun a natüür föör. Iarst sant 1984 täält hat üs aanj slach. Früchten, hial an apskäären Kiiwifrüchten, skelet an apskäären Kiiwibloos, noch slööden Kiiwibloos, bal eeben Menelk bloosen Wiifelk bloosen Commonskategorii: Actinidia chinensis var. hispida – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Actinidia chinensis var. hispida"}
{"id": "30168", "contents": "Actinidia chinensis as en plaantenslach uun det famile Actinidiaceae. Di onerslach Actinidia chinensis var. hispida as gud bekäänd för sin früchten, a kiiwis. Man uk faan A. chinensis jaft at suurten, diar för kiiwis aptaanj wurd. Früchten faan't suurt Ashoka Suurt Hort 16 A mä glääd skel an güül früchtflääsk Commonskategorii: Actinidia chinensis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Actinidia chinensis"}
{"id": "30169", "contents": "De Niil Struum Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية نهر النيل Wilāyat Naḥr an-Nīl) as en bundesstoot uun Sudaan. Det hee 1.511.400 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as ad-Damir. Sudan, citypopulation.de Niil (struum)"}
{"id": "30170", "contents": "De Nuurd Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية الشمالية Wilāyat aš-Šamāliyah) as en bundesstoot uun Sudaan. Det hee 936.300 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as Dunqula. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "30171", "contents": "De Nuurd Daarfuur Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية شمال دارفور Wilāyat Šamāl Dārfūr) as en bundesstoot uun Sudaan. Det hee 2.305.000 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as al-Faschir. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "30172", "contents": "De Nuurd Kurdufaan Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية شمال كردفان Wilāyat Šamāl Kurdufān) as en bundesstoot uun Sudaan. Det hee 2.216.200 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as al-Ubayyid. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "30173", "contents": "De Sannaar Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية سنار Wilāyat Sannār) as en bundesstoot uun Sudaan. Det hee 1.918.700 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as Sannaar. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "30174", "contents": "De Sentraal Daarfuur Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية وسط دارفور Wilāyat Wasaṭ Dārfūr) as en bundesstoot uun Sudaan. Det hee 751.400 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as Salingei. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "30175", "contents": "De Süüd Daarfuur Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية جنوب دارفور Wilāyat Janūb Dārfūr) as en bundesstoot uun Sudaan. Det hee 3.765.800 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as Nyala. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "30176", "contents": "De Süüd Kurdufaan Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية جنوب كردفان Wilāyat Janūb Kurdufān) as en bundesstoot uun Sudaan. Det hee 1.300.700 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as Kaduqli. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "30177", "contents": "De Uast Daarfuur Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية شرق دارفور Wilāyat Šarq Dārfūr) as en bundesstoot uun Sudaan. Det hee 1.587.200 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as ad-Du'ain. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "30178", "contents": "De Waast Daarfuur Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية غرب دارفور‎ Wilāyat Gharb Dārfūr) as en bundesstoot uun Sudaan. Det hee 1.024.500 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as Al-Dschunaina. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "30179", "contents": "De Waast Kurdufaan Bundesstoot (üüb Araabsk: ولاية غرب كردفان Wilāyat Gharb Kurdufān) as en bundesstoot uun Sudaan. Det hee 1.764.800 lidj (2018). At hoodsteed faan a bundesstoot as Al-Fulah. Sudan, citypopulation.de"}
{"id": "30180", "contents": "Det Gabès Guwernement (üüb Araabsk: ‏ولاية ڨابس‎ Wilāyat Qābis; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Gabès) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 374.300 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Gabès. At guwernement hee tjiin lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Gabès Médina Gabès Ouest Gabès Sud Ghannouch El Hamma Matmata Mareth Menzel El Habib Métouia Nouvelle Matmata Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30182", "contents": "Sir Timothy John Berners-Lee, OM, KBE, FRS, FRSA (* 8. Jüüne 1955 uun London) as en britisken füüsiker an informaatiker. Hi hää det HTML (Hypertext Markup Language) ütjfünjen an as en grünjleier faan't World Wide Web. Hi as baas faan't World Wide Web Consortium (W3C), profesor bi't Massachusetts Institute of Technology (MIT) an't Uniwersiteet Oxford. Commonskategorii: Tim Berners-Lee – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Tim Berners-Lee (sjiisk)"}
{"id": "30183", "contents": "w:de:ORCID Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "30184", "contents": "At Hypertext Markup Language (HTML, ingelsk för hypertext-ütjtiaknangsspriak) as en spriak, diar maskiinen ferwerke kön, an diarför diar, am en sidj uun't internet mä teksten, bilen an ferwisangen uuntuwisin. HTML-sidjen san det grünjlaag faan't World Wide Web (WWW) an wurd uun en browser uunwiset. Di HTML-tekst häält uk noch meta-dooten, diar goorei uunwiset wurd, auer di skriiwer, det spriak an noch flook muar informatjuunen. Hü det HTML-sidj uun en browser ütjsjocht, hää oober eegentelk ei föl mä det HTML-spriak tu dun. Di skak woort bestemet faan CSS-föörlaagen. HTML woort faan't World Wide Web Consortium (W3C) an det Web Hypertext Application Technology Working Group (WHATWG) leewen auerwerket. Det leetst werjuun as HTML 5.2 faan 2017. Commonskategorii: HTML – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Websiteentwicklung (sjiisk) Wikibooks: Handbuch Webdesign (sjiisk) Self HTML tu HTML liaren Tim Berners-Lee"}
{"id": "30187", "contents": "Det Gafsa Guwernement (üüb Araabsk: ولاية ڨفصة‎ Wilāyat Gafṣah; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Gafsa) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 337.331 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Gafsa. At guwernement hee elwen lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations) Belkhir El Guettar El Ksar Gafsa Nord Gafsa Sud Mdhilla Métlaoui Moularès Redeyef Sened Sidi Aïch Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30190", "contents": "Det Jendouba Guwernement (üüb Araabsk: ولاية جندوبة‎ Wilāyat Jandūbah; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Jendouba) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 401.477 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Jendouba. At guwernement hee njüügen lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Aïn Draham Balta-Bou Aouane Bou Salem Fernana Ghardimaou Jendouba Sud Jendouba Nord Oued Meliz Tabarka Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30191", "contents": "Det Kairouan Guwernement (üüb Araabsk: ولاية القيروان ‎ Wilāyat Al-Qayrawān; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Kairouan) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 570.559 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Kairouan. At guwernement hee twaalew lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Bou Hajla Chebika Echrarda El Alâa Haffouz Hajeb El Ayoun Kairouan Nord Kairouan Sud Nasrallah Oueslatia Sbikha Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30193", "contents": "Det Kasserine Guwernement (üüb Araabsk: ‏ ولاية الڨصرين‎ Wilāyat al-Gaṣrīn; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Kasserine) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 439.243 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Kasserine. At guwernement hee tretanj lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): El Ayoun Ezzouhour Fériana Foussana Haïdra Hassi El Ferid Jedelienne Kasserine Nord Kasserine Sud Majel Bel Abbès Sbeïtla Sbiba Thala Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30195", "contents": "Det Kébili Guwernement (üüb Araabsk: ‏ولاية ڨبلي‎ Wilāyat Gibilī; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Kébili) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 156.961 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Kébili. At guwernement hee seeks lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Douz Nord Douz Sud Faouar Kébili Nord Kébili Sud Souk Lahad Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30197", "contents": "Det Kef Guwernement (üüb Araabsk: ولاية الكاف‎ Wilāyat al-Kāf; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat du Kef) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 243.156 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Kef. At guwernement hee elwen lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Dahmani Jérissa El Ksour Sers Kalâat Khasba Kalaat Senan Kef Est Kef Ouest Nebeur Sakiet Sidi Youssef Tajerouine Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30199", "contents": "Det Mahdia Guwernement (üüb Araabsk: ‏ ولاية المهدية Wilāyat al-Mahdīyah; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Mahdia) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 410.812 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Mahdia. At guwernement hee elwen lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Bou Merdes Chebba Chorbane El Jem Essouassi Hebira Ksour Essef Mahdia Melloulèche Ouled Chamekh Sidi Alouane Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "302", "contents": "A Raidsparag, (mo.) räidefink, räidespåri (Emberiza schoeniclus) liket en Sparag, hiart oober tu det fögelfamile faan a Fialsparger (Emberizidae). So sjongt a Raidsparag.?/i Emberiza schoeniclus Aier faan Emberiza schoeniclus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Raidsparger Wikispecies hää en artiikel tu: Raidsparger"}
{"id": "30201", "contents": "Det Manouba Guwernement (üüb Araabsk: ولاية موبنة‎ Wilāyat Manūbah; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de la Manouba) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 379.518 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Manouba. At guwernement hee aacht lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Borj El Amri Djedeida Douar Hicher El Batan La Manouba Mornaguia Oued Ellil Tebourba Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30203", "contents": "Det Médenine Guwernement (üüb Araabsk: ‏ مدنين‎ ولاية Wilāyat Madanīn; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Médenine) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 479.520 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Médenine. At guwernement hee njüügen lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Ben Gardane Beni Khedache Djerba-Ajim Djerba-Houmt Souk Djerba-Midoun Médenine Nord Médenine Sud Sidi Makhlouf Zarzis Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30205", "contents": "Det Monastir Guwernement (üüb Araabsk: ولاية المنستير‎ Wilāyat Munastīr; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Monastir) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 548.828 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Monastir. At guwernement hee tretanj lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Bekalta Bembla Beni Hassen Jemmal Ksar Hellal Ksibet el-Médiouni Moknine Monastir Ouerdanine Sahline Sayada-Lamta-Bou Hajar Téboulba Zéramdine Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30207", "contents": "Det Nabeul Guwernement (üüb Araabsk: ‏ولاية نابل‎ Wilāyat Nābul; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Nabeul) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 787.920 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Nabeul. At guwernement hee seekstanj lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Béni Khalled Béni Khiar Bou Argoub Dar Chaâbane El Fehri El Haouaria El Mida Grombalia Hammam Ghezèze Hammamet Kélibia Korba Menzel Bouzelfa Menzel Temime Nabeul Soliman Takelsa Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30209", "contents": "Det Sfax Guwernement (üüb Araabsk: ولاية صفاقس‎ Wilāyat Ṣafāqis; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Sfax) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 955.421 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Sfax. At guwernement hee seekstanj lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Agareb Bir Ali Ben Khalifa El Amra El Hencha Graïba Jebiniana Kerkennah Mahrès Menzel Chaker Sakiet Eddaïer Sakiet Ezzit Sfax Ouest Sfax Sud Sfax Ville Skhira Thyna Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30211", "contents": "Det Sidi Bouzid Guwernement (üüb Araabsk: ‏سيدي بوزيد‎ ولاية Wilāyat Sīdī Bū-Zayd; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Sidi Bouzid) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 429.912 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Sidi Bouzid. At guwernement hee twaalew lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Bir El Hafey Cebbala Ouled Asker Jilma Meknassy Menzel Bouzaiane Mezzouna Ouled Haffouz Regueb Sidi Ali Ben Aoun Sidi Bouzid Est Sidi Bouzid Ouest Souk Jedid Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30213", "contents": "Det Siliana Guwernement (üüb Araabsk: ولاية سليانة‎ Wilāyat Silyānah; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Siliana) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 223.087 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Siliana. At guwernement hee elwen lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Bargou Bou Arada El Aroussa El Krib Gaâfour Kesra Makthar Rouhia Sidi Bou Rouis Siliana Nord Siliana Sud Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30215", "contents": "Det Sousse Guwernement (üüb Araabsk: ‏ولاية سوسة‎ Wilāyat Sūsah; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Sousse) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 674.971 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Sousse. At guwernement hee füftanj lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Akouda Bouficha Enfida Hammam Sousse Hergla Kalâa Kebira Kalâa Seghira Kondar M'saken Sidi Bou Ali Sidi El Hani Sousse Jawhara Sousse Médina Sousse Riadh Sousse Sidi Abdelhamid Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30217", "contents": "Det Tataouine Guwernement (üüb Araabsk: ‏ ولاية تطاوين‎ Wilāyat Taṭāwīn; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Tataouine) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 149.453 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Tataouine. At guwernement hee sööwen lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Bir Lahmar Dehiba Ghomrassen Remada Smâr Tataouine Nord Tataouine Sud Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30219", "contents": "Det Tozeur Guwernement (üüb Araabsk: ‏ ولاية توزر ‎Wilāyat Tawzar; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Tozeur) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 107.912 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Tozeur. At guwernement hee fiiw lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations): Degache El Hamma du Jérid Hazoua Nefta Tameghza Tozeur Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30221", "contents": "Det Zaghouan Guwernement (üüb Araabsk: ولاية زغوان‎ Wilāyat Zaghwān; üüb Fraansöösk: Le Gouvernorat de Zaghouan) as ian faan dön fjauer-an-twuntig guwernementen faan Tuneesien. Det hee 176.945 lidj (2014). At hoodsteed faan’t guwernement as Zaghouan. At guwernement hee seeks lunkreiser (üüb Fraansöösk: délégations) Bir Mcherga El Fahs Nadhour Saouaf Zaghouan Zriba Tunisia, citypopulation.de"}
{"id": "30223", "contents": "At World Wide Web [ˌwɜːldˌwaɪdˈwɛb] ( tuharke?/i) (ingelsk för „weltwidj näät“, kurt näät, wääb, WWW of uk W3) as en ferbinjang faan elektroonisk hypertext-dokumenten uun't internet. Jo wurd mä HTML, en hypertext-spriak beskrewen an mä hyperlinks onernenööder ferbünjen. Det protokol uun't internet för't technisk auerdreegen faan a dokumenten het HTTP of HTTPS. Wääbsteeden üs t.b. frr.wikipedia.org hual normoolerwiis flook wääbsidjen. Diar as ei bluas tekst üüb tu sen, man diar kön uk bilen, tuundatein of wiideos ufrepen wurd. Di britisk informaatiker Tim Berners-Lee hää det WWW-projekt di 6. August 1991 uun't leewent repen. Di iarst browser, am WWW-sidjen tu loosin wiar „Nexus“, an küd bluas tekst uunwise. 1993 kaam di browser „Mosaic” (Netscape), an diarmä begand det WWW tu waaksen. At WWW brükt trii grünjlaagen, am tu werkin: HTTP, det internetprotokol. Diarmä koon di browser dooten faan en wääbserver ufrep. HTML, det hypertext-spriak. Diarmä woort det dokument beskrewen. URL of URI, det internet-adres. Diarmä woort det wääbsteed of uk det wääbsidj iandüüdag fäästlaanj. Leeder kaam diar muar standards tu: CSS (Cascading Style Sheets). Jo lei fääst, hü en dokument uunwiset woort. HTTPS, en widjerfeerang faan HTTP. Diarmä kön wääbsidjen seekert wurd. DOM (Document Object Model). Det as en ferbinjang (interface)"}
{"id": "30225", "contents": "URL as det ingelsk ufkörtang för Uniform Resource Locator, an ment: ianhaidelk uunwiiser faan dokumentsteeden. Uun't amgungspriak sai wi wel internetadres of wääbsteed. Det URL leit fääst, mä hün technisk protokol dooten auerdraanj wurd, t.b. HTTP of FTP, an huar det dokument tu finjen as. Didiar standard as tuiarst 1994 fäästlaanj wurden. Mä URI (Uniform Resource Indicator) ment am algemianer uk ööder beskriiwangen faan dokumentsteeden. ftp://max:muster@ftp.example.com … FTP mä brüker an käänwurd http://frr.wikipedia.org … HTTP wääbsteed saner widjerfeerang üüb en wääbsidj (feert tu't hoodsidj) http://frr.wikipedia.org/wiki/Oomram … wääbsteed mä widjerfeerang https://frr.wikipedia.org … HTTPS wääbsteed mä seekerhaidsprotokol mailto:hans@example.org … adres faan en E-Mail news:alt.hypertext … tugang tu en Usenet-skööl (woort knaap noch brükt) telnet:example.org … tugang tu en Telnet-ferbinjang (knaap noch brükt) file:///foo/bar.txt … Tugang tu en lokaal datei Commonskategorii: URL – Saamlang faan bilen of filmer Tim Berners-Lee TLD DOI"}
{"id": "30227", "contents": "Joanne K. Rowling ([ˌd͡ʒəʊˈæn ˈkeɪ ˈrəʊlɪŋ], uk üüs J. K. Rowling of Robert Galbraith bekäänd; * 31. Jüüle 1965 uun Yate, South Gloucestershire, Ingelun) as en britisk skriiwer an as faan en rä faan romoonen auer a jongtrool Harry Potter bekäänd. Hat as uk dreibukskriiwer an produsent."}
{"id": "30229", "contents": "En näätprotokol as en oort an wiis, hü dooten uun en näät faan reegnern auerdraanj wurd. Det protokol bestemet reegeln an formaaten, amdat jo kompjuutern mäarkööder dooten ütjbütje kön. Ünlik protokolen san för ünlik apgoowen diar. Uun't internet wurd protokolen faan det protokolfamile TCP/IP an UDP brükt. Ööder protokolfamilin san ei muar uun brük of haa nian grat bedüüdang. HTTP - HyperText Transfer Protocol. För't auerdreegen faan wääbsidjen. HTTPS - HyperText Transfer Protocol Secure. För't ufseekert auerdreegen faan wääbsidjen. SMTP - Simple Mail Transfer Protocol. För't fersjüüren faan E-Mails. POP3 - Post Office Protocol, ver.3. För't ufhaalin faan E-Mails. (ual) IMAP - Internet Message Access Protocol. För't ufhaalin faan E-Mails. FTP - File Transfer Protocol. För't auerdreegen faan datein tesken en FTP-server an en kompjuuter. BitTorrent - För't diald auerdreegen faan datein tesken muar kompjuutern (file-sharing)."}
{"id": "30237", "contents": "At E-Mail (ingelsk [ˈiːmeɪl], faan electronic mail för elektroonisk post) as en bööd, diar auer en kompjuuter fersjüürd wurd koon. Bütj WWW as E-Mail di wichtagst siinst uun't internet. Diarmä kön dokumenten, oober uk bilen uun sekunden auer a hialer welt sjüürd wurd. Ööders üs bi't tilefoon koon en bööd auerdraanj wurd, uk wan di, wat det haa skal, goorei paroot as. Det E-Mail woort teskenloogert, bit det ufhaalet woort. Son E-Mail-postfääk koon oober uk auerluup. Wan det fol as, wurd nian nei E-Mails för detdiar adres muar uunnimen. För't fersjüüren faan E-Mails woort uun't internet en näätprotokol brükt, det het SMTP (Simple Mail Transfer Protocol). För't ufhaalin woort miast POP3 (ual) of IMAP brükt. Brüker A sjüürt en E-Mail faan san kompjuuter auer't internet tu san E-Mail-provider (fersurger), det as det onernemen, huar hi en ferdrach mä hää. Di fersurger sjüürt det E-Mail widjer tu di fersurger faan brüker B, huar det E-Mail uunkem skal. Diar leit det uun en postfääk, bit brüker B det ufhaalet. Arke E-Mail-adres skal iandüüdag wees. Adresen uun't SMTP-süsteem haa leewen tau dialen: Föör stäänt di lokaal dial an bääft di domain-dial, an diartesken stäänt det @-tiaken (ütjspreegen: et), bispal: info@wikipedia.org. Commonskategorii: E-Mail –"}
{"id": "30242", "contents": "ISP ( faan ingelsk Internet Service Provider, of uk Internet Access Provider) as en onernemen, diar för hör kunden di tugang tu't internet an sin siinsten paroot stelt. Tu hör apgoowen hiar: Tugang tu't internet. Det ment widjerfeeren faan dooten. Tier-1-providern. Det san a grat globaal fersurgern üs at sjiisk Telekom, at japooonsk NTT of det amerikoonsk AT&T. Jo hual a internatsionaal backbones. Tier-2-providern. Jo werke miast uun natsionaal need so üs Vodafone of Swisscom. Tier-3-providern. Jo fersurge regiunaal en stääd of en lunkreis. Hosting. Iinrachten faan domains. Paroot stelen faan servern för programen of dootenseekerang. Servern för wääbsteeden paroot stel. Postfeeg för E-Mail iinracht. Commonskategorii: ISPs – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30244", "contents": "En server (faan ingelsk server, det ment siiner of siinst) as en kompjuuter of en kompjuuterprogram, diar siinsten för ööder kompjuutern of programen paroot stelt. Det wurd hää diarefter tau bedüüdangen: ianse as en hardware mend an ianse en software. Hardware. En siiner (hardware) uun en reegensentrum as en kompjuuter, huar siinsten (software) üüb ütjfeerd wurd. Software. En siinst as en kompjuuterprogram uun en kompjuuternäät, huar kunden (clients) mä hör aanj software üüb tugrip kön (ingelsk: client-server-model). Mä sok siinsten kön kunden üüb ööder kompjuutern uun en näät tugrip, an t.b. dootenbeenken gemiansoom nadge. Commonskategorii: Servern – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30248", "contents": "Glääs (faan ualgermaans glasa - skemrin, skürnin) as en nööm för en fääst materiool miast faan silitsiumdioksiid. Sok silikaatglees san miast trochsichtag an wurd brükt üs drankglääs of wönangglääs. Al loong kön a minsken glääs maage, an diar as en grat kultuur am apwoksen. Am glääs tu maagin, wurd flook materioolen fersmolt, an do gau ufkeeld. Tu en kalk-naatron glääs hiar: Kwartssun, Silitsiumdioksiid (SiO2) Naatriumkarbonaat (Na2CO3) Potääsk (K2CO3) Fialspaat (NaAlSi3O8) Kalk, Kaltsiumkarbonaat Dolomiit Ualglääs Wan bi't hüslaften det glääs ei uunstaken gongt, do jaft det nian lok uun't nei hüs. Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012 Wikiquote: Glääs (sjiisk) Commonskategorii: Glääs – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Glääs (sjiisk)"}
{"id": "30250", "contents": "Papiir (faan latiinsk papyrus, an ualgreks πάπυρος pápyros‚ Papyrus) as en flaak materiool, diar faan plaantentriader maaget woort. Daalang woort fööraal holt üs ütjgungsmateriool nimen, man uk ualpapiir woort iinsaamelt an weder nei brükt (recycling). Bütj plaantentriader wurd oober uk noch flook ööder materioolen diar mad misket, iar det grünjmateriool drüget an preset woort. Daalang snaaket'am faan amanbi 3.000 ünlik papiirslacher, diar tu sjauer sköölen iindiald wurd: Graafisk papiir. För bleeden, tidjskraften an briafpapiir. Paakpapiir. Tu iinpaakin woort miast grööw papiir nimen of uk sjoker papiir, det as pap. Renskpapiir. Det as miast wok an woort brükt för sekreetpapiir of skrääpnöösuken. Papiir för aparte apgoowen. Diar jaft at flook slacher för kofefilter, sigareten, jilskiiner an muar. Di ferskeel tesken papiir an pap efter DIN 6730 as det mase per kwadrootmeeter: Commonskategorii: Papiir – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Papiir (sjiisk) Papyrus Skramelnumern"}
{"id": "30258", "contents": "CSS (faan ingelsk: cascading style sheets) as en kompjuuterspriak för wääbsidjen an bestemet det ütjsen faan en sidj. Hat woort faan't World Wide Web Consortium (W3C) leewen widjer ütjwerket. Det woort do so uun HTML iinbünjen: <p class=\"info\"> <span>Luke diar</span> Det wul ik di sai. </p> An det komt diar bi ütj: Luke diar: Det wul ik di sai. Wikibooks: Websiteentwicklung: CSS (sjiisk) Commonskategorii: CSS – Saamlang faan bilen of filmer HTML"}
{"id": "30259", "contents": "Det Bilecik Prowins (üüb Türkisk: Bilecik ili) as en prowins, wat dialwiis uun det Marmara Regiuun an dialwiis uun det Madelanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 219.427 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Bilecik. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee aacht distrikten: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Bilecik, citypopulation.de Bilecik: Province in Turkey, citypopulation.de"}
{"id": "30262", "contents": "DOM (faan ingelsk: document object model) as en grünjlaag för dünaamisk wääbsidjen. Hat beskraft det struktuur faan en wääbsidj üs en buum mä knooter an werket üs ferbinjang tu ööder elementen faan det wääbsidj, üs interface. DOM woort faan't World Wide Web Consortium (W3C) fäästlaanj. Hat as nuadag wurden, am eder HTML an uk XML dokumenten uun detsalew wääbsidj tu ferwerkin an mäenööder tu ferbinjen. Auer DOM mä arke kompjuutersüsteem werket, koon nü uk JavaScript üüb arke kompjuuter luup. Commonskategorii: DOM – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed bi't W3C (ingelsk) DOM iinfeerang bi data2type (sjiisk) DOM bi SELFHTML"}
{"id": "30263", "contents": "XML (faan ingelsk: eXtended Markup Language - ütjwidjet ütjtiaknangsspriak) as en spriak för strukturiaret dooten, diar faan maskiinen an uk faan minsken ferstenen wurd koon. Diarmä kön uk ünlik kompjuutersüsteemen dooten ütjbütje. Didiar standard as 1998 faan't World Wide Web Consortium (W3C) fäästlaanj wurden. Commonskategorii: XML – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Websiteentwicklung: XML (sjiisk)"}
{"id": "30264", "contents": "JavaScript (of ianfach JS) as en kompjuuterspriak, diar mä ünlik kompjuutersüsteemen amgung koon. Hat as ütjwerket wurden för dünaamisk HTML, so dat brükern faan hör kompjuuter aran di skak faan wääbsidjen auer det document object model (DOM) uunpaase kön. Commonskategorii: JavaScript – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Websiteentwicklung: JavaScript (sjiisk) HTML CSS"}
{"id": "30266", "contents": "At World Wide Web Consortium (W3C) as en onernemen, diar standards för wääbsteeden an wääbsidjen fäästleit. Diar werke son 70 bit 80 lidj. W3C as 1994 faan Tim Berners-Lee grünjlaanj wurden an hi sat diar daalang noch föör. Berners-Lee täält üs ütjfinjer faan't World Wide Web (WWW). Faan't W3C san standards fäästlaanj wurden, diar för di weltwidj dootenferkiar uun't WWW nuadag san: HTML XHTML XML RDF OWL CSS SVG WCAG Commonskategorii: W3C – Saamlang faan bilen of filmer W3C wääbsteed"}
{"id": "30269", "contents": "En API (faan ingelsk: application programming interface) as en dial faan en kompjuuterprogram, diar det ferbinjang tu ööder dialen faan't program seeker stelt. So kön ünlik programdialen üübenööder tugrip. Det API suragt uk diarför, dat di tugrip tu fäästplaaden of graafikkoorden trinj lääpt. Uun't jindial diartu skal en ABI (application binary interface) faan en program bineer uunspreegen wurd. Det ferbinjang loket bluas do, wan det program akeroot üüb det hardware ütjracht as. funktjuunorientiaret APIs Dynamic Link Library (DLLs) dateiorientiaret APIs IDE, SCSI, COM, LPT1 objektorientiaret APIs ActiveX protokolorientiaret APIs FTP Commonskategorii: APIs – Saamlang faan bilen of filmer Programiarspriak"}
{"id": "30273", "contents": "Di Skutari-Sia (uk wel Shkodrasia of Skadarsia; albaansk Liqen/-i i Shkodrës, serbisk an montenegriinsk Скадарско језеро Skadarsko Jezero) as di gratst sia üüb't Balkanhualeweilun. Hi leit üüb a grens tesken Montenegro an Albaanien. At Aadria leit man 20 km widj wech, man diartesken lei a Rumijaberger mä en hööchde faan 1600 meetern. Waastelk ääg bi Rijeka Crnojevića Doom bi Virpazar Borag Grmožu Eilun Beška Ufluup uun Shkodra Commonskategorii: Skutari-Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30275", "contents": "f A Rumija (kyrilisk Румија) as en 1594 m huugen berag an uk en beragkeed mä disalew nööm uun't waasten faan Monteneegro. Hat dialt di Skutari-Sia faan't Aadria uf. Kapel üüb a toop faan Rumija Rumija berger Commonskategorii: Rumija – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30277", "contents": "Det Akkaar Guwernement (üüb Araabsk: محافظة عكار Muḥāfaẓah ʻAkkār) as ian faan dön guwernementen uun a Liibanon. At guwernement leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 397.823 lidj (2015). At hoodsteed faan't guwernement as Halba. Lebanon, citypopulation.de"}
{"id": "30282", "contents": "Hardware (ˈhɑːdˌwɛə) as en saamelnööm för aal a füüsisk komponenten faan en kompjuutersüsteem. Di nööm jinauer stäänt det software, det san kompjuuterprogramen an dooten, diar ferwerket wurd. Uun ingelsk spreegen lunen woort det wurd uk noch brükt för iisenwaaren, uun ööder lunen san oober leewen kompjuuterdialen mend. Tu't hardware hiart eegentelk ales, wat dü uunreer könst, letj elektroonisk baudialen of uk grater komponenten. Tu en PC hiar fööraal: Höske mä traafo (6) Grünjburd (mainboard) (1) Hoodreegner (central processing unit - CPU) (2, 3) Fäästplaad (hard disc), uk mobiil (7) CD- of DVD-braaner (8) Spiiker (memory, RAM) (4) Mobiil spiiker (USB stick) Steegkoorden för aparte apgoowen (graafikkoord, TV-koord, tuunkoord, näätferbinjang ... expansion card) (5) Bilskirem (monitor) (9) Müs (mouse) (11) Kaiburd, tastatuur (keyboard) (10) Druker (printer) Grünjburd Steegkoord Hoodreegner Keeler för di hoodreegner Spiikermoduul Commonskategorii: Hardware – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Hardware (sjiisk)"}
{"id": "30289", "contents": "En bedriifsüsteem of OS (faan ingelsk operating system) as en saamlang faan kompjuuterprogramen. Jo surge diarför, dat det hardware faan en kompjuuter gud mä ööder programen tuupwerket. Jo san det ferbinjang tesken program an PC. Tu'n bedriifsüsteem hiar normoolerwiis en kial (kernel) an driiwern (drivers) för jo enkelt komponenten. Mä a juaren haa a bedriifsüsteemen jo fiks feranert. Wichtag süsteemen wiar of san: C64 (Commodore), 1980er juaren Apple, 1980er juaren MAC-OS DOS, 1970er an 80er juaren Windows Linux iOS Android Commonskategorii: Bedriifsüsteem – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30291", "contents": "En buk as en saamlang faan tuupbünjen papiirbleeden. Hat hää normoolerwiis en amslach an ei maner üs 49 sidjen. Uk grater tekstdialen wurd üs buk betiakent. So bestäänt at Biibel ütj en hialer rä buken. Daalang san buken oober ei muar ünbedingt ütj papiir, jo kön uk elektroonisk üs datei fäästhäälen wurd, det san e-books. Buken wurd uk föörleesen an üüb CDs fäästhäälen, det san hiarbuken. Det wurd buk komt faan ualhuuchsjiisk buoh of madelhuuchsjiisk buoch an mend iar wel en rä faan ruunen. Leeder hää ham det bedüüdang feranert tu skrafttiaken, buksteew, apskrewenen. Ferlicht as diar uk en ferbinjang tu bööke, auer ruunen iar uun böökeholt telagt wurden san. A äälst buken wiar papyrusrolen uun't Ual Egypten faan't traad juardüüsen föör Krast. Uun't iarst juarhunert kaam uun't Röömsk Rik en nei muude ap, det wiar di codex ütj pergament. Diar wiar a bleeden al mä en triad ferbünjen. Am 1400 kaam det papiir ap, det wiar aal wat bilager üs papyrus of pergament. Am 1450 hää Johannes Gutenberg det druken faan buken mä metal-buksteewen ütjfünjen. Sant di tidj as det buk aueraal üüb a welt tu finjen. Mä't spriaden faan buken an weden ging det Madelääler tu aanj. Det"}
{"id": "30292", "contents": "Pergament as det knaap bewerket hidj faan en diart. Miast as diar det hidj faan en kualew, siig of sjep för nimen wurden. Pergament hää uun't Röömsk Rik det steed faan Papyrus iinnimen, am dat diar üüb skrewen wurd küd. Iarst am 1400 kaam papiir ap, det wiar aal wat ianfacher an bilager tu maagin. At jaft uk pergamentpapiir, det as oober ei faan diarten maaget, det as man en papiir, diar ütjschocht üs pergament. En ual pergament Amslach faan en buk Lampenskirem Bespäänang faan en trumel Commonskategorii: Pergament – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Pergament (sjiisk)"}
{"id": "30297", "contents": "At tilefoon (faan ualgreks τῆλε tēle „widj“ an φωνή phōnē „tuun, gelüüt, stem, spriak“) as en aperoot, am tuuner mä elektrisk signaalen tu auerdreegen. Diarför wiar loong en kaabelferbinjang nuadag. Daalang woort muar an muar mobiil tilefoniaret mä en smartphone. Det iarst tilefoon faan Philipp Reis, 1863 Ian fan a iarst tilefoonen (Ericsson) Tilefoon fan a 1950er juaren 1970er juaren Tilefoonhöske, 1970er juaren Tilefoonhöskin uun London Nuadtilefoon Mobiil tilefoon för aran mä DECT technik Mobiil tilefoon för onerwai uun't GSM näät Smartphone, en ferbinjang faan mobiil tilefoon an kompjuuter Commonskategorii: Tilefoonen – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Tilefoon (sjiisk)"}
{"id": "30298", "contents": "Johannes Gensfleisch, neemd Gutenberg (* amanbi 1400 uun Mainz; † föör 26. Febrewoore 1468 uk diar), wiar a ütjfinjer faan de neimuudis bukdruk mä luas metaalbuksteewern an faan't drukpres. Commons: Johannes Gutenberg – Saamling faan biljen of filmer Wikisource: Johannes Gutenberg (tjiisk)"}
{"id": "303", "contents": "At Raidtromp, (mo.) räidrumper, räidtromb, tåågebule, (go.) romper (Botaurus stellaris) as en fögel uun't famile faan a Heegern (Ardeidae). En Raidtromp wiifke uun a loft. Aier faan Botaurus stellaris - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Raidtrompen Wikispecies hää en artiikel tu: Raidtrompen"}
{"id": "30301", "contents": "A Gulen Skeer (latiinsk sectio aurea, proportio divina) as di ferhual faan tau lengden, huarbi di grater (major) dial ham tu di letjer (minor) dial ferhäält, üs det sum tu di grater dial. Mä a {\\displaystyle a} üs major an b {\\displaystyle b} üs minor fulagt: a + b a = a b {\\displaystyle {\\frac {a+b}{a}}={\\frac {a}{b}}} of a a + b = b a {\\displaystyle {\\frac {a}{a+b}}={\\frac {b}{a}}} Bi didiar bröök komt en irratsionaal taal ütj, an läät ham ei üs bröök faan tau hial taalen skriiw. Det as at Gulen Taal an woort miast mä di greks buksteew Phi ufkört: Φ = a b = a + b a {\\displaystyle \\Phi ={\\frac {a}{b}}={\\frac {a+b}{a}}} = 1,618... Det weden am di Gulen Skeer as al sant a antike bi Euklid bekäänd weesen. Uun a renaissance hää di ferhual weder en grat rol spelet uun a konst, huar det taal för harmonii sted. Uk uun a natuur fanjt am di ferhual bi bleeden an bloosen faan plaanten. Efter det beskriiwang boowen: a b = a + b a {\\displaystyle {\\frac {a}{b}}={\\frac {a+b}{a}}} Fulagt: a b − 1 − b a = 0 {\\displaystyle {\\frac {a}{b}}-1-{\\frac {b}{a}}=0} An do woort för"}
{"id": "30305", "contents": "A Fibonaccitaalen san en fulag faan natüürelk taalen, diar efter en was reegel leewen grater wurd. Jo san näämd efter Leonardo Fibonacci. Ham fool jodiar taalen üüb, üs hi det waaksen faan en kaninfamile beskriiw wul. Jo san oober al föl linger bekäänd. Det fulag begant mä nol of ian, an wääkst do leewen am det sum mä det föörgungertaal: Jodiar taalen beskriiw flook föörgunger uun a natuur an jo hinge tuup mä di Gulen Skeer. Je widjer dü a taalen ferfulagst, amso naier komt di bröök faan tau taalen, diar üübenööder fulge tu det Gulen Taal (= 1,618...): 13:8 = 1,6250; 21:13 ≈ 1,6154; 34:21 ≈ 1,6190; 55:34 ≈ 1,6176 an so widjer. Efter det rekursiif reegel: f n = f n − 1 + f n − 2 {\\displaystyle f_{n}=f_{n-1}+f_{n-2}} för n ≥ 3 {\\displaystyle n\\geq 3} mä di began f 1 = f 2 = 1 {\\displaystyle f_{1}=f_{2}=1} Wikibooks: Fibonaccifulag (sjiisk) Commonskategorii: Fibonaccitaalen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30309", "contents": "Tou Jü tåål tou (2) (röömisch: II) äs en natörlik tåål än en numer. Jü äs en lik tåål än kamt eewer e numer iin (1), oors foor e numer träi (3). 2 2 moons - tweer moons 2 wüste - tou wüste 2 hüsinge - tou hüsinge"}
{"id": "30311", "contents": "Träi Jü tåål träi (3) (röömisch: III) äs en natörlik tåål än en numer. Jü äs en ünlik tåål än kamt eewer e numer tou (2), oors foor e numer fjauer (4). 3 3 moons - trä moons 3 wüste - trii wüste 3 hüsinge - trii hüsinge"}
{"id": "30312", "contents": "Fjauer Jü tåål fjauer (4) (röömisch: IV) äs en natörlik tåål än en numer. Jü äs en lik tåål än kamt eewer e numer träi (3), oors foor e numer fiiw (5). 4"}
{"id": "30313", "contents": "Fiiw Jü tåål fiiw (5) (röömisch: V) äs en natörlik tåål än en numer. Jü äs en ünlik tåål än kamt eewer e numer fjauer (4), oors foor e numer seeks (6). 5"}
{"id": "30314", "contents": "Seeks Jü tåål seeks (6) (röömisch: VI) äs en natörlik tåål än en numer. Jü äs en lik tåål än kamt eewer e numer fiiw (5), oors foor e numer sooben (7). 6"}
{"id": "30315", "contents": "Jü tåål sooben (7) (röömisch: VII) äs en natörlik tåål än en numer. Jü äs en ünlik tåål än kamt eewer e numer seeks (6), oors foor e numer åcht (8). 7"}
{"id": "30316", "contents": "Jü tåål åcht (8) (röömisch: VIII) äs en natörlik tåål än en numer. Jü äs en lik tåål än kamt eewer e numer sooben, (9), oors foor e numer nüügen (9). 8"}
{"id": "30317", "contents": "Nüügen Jü tåål nüügen (9) (röömisch: IX) äs en natörlik tåål än en numer. Jü äs en ünlik tåål än kamt eewer e numer åcht, (8), oors foor e numer tiin (10). 9"}
{"id": "30318", "contents": "Tiin Jü tåål tiin (10) (röömisch: IX) äs en natörlik tåål än en numer. Jü äs en lik tåål än kamt eewer e numer nüügen, (9), oors foor e numer alben (11). 10"}
{"id": "30319", "contents": "De Taal Sös (röömsk: VI) es en natiirli Taal en en Nummer. Hi komt noa de Nummer Fiuw en feer de Nummer Seeben."}
{"id": "30320", "contents": "De Taal Seeben (röömsk: VII) es en natiirli Taal en en Nummer. Hi komt noa de Nummer Sös en feer de Nummer Ach."}
{"id": "30321", "contents": "De Taal Ach (röömsk: VIII) es en natiirli Taal en en Nummer. Hi komt noa de Nummer Seeben en feer de Nummer Neägen."}
{"id": "30322", "contents": "De Taal Neägen (röömsk: IX) es en natiirli Taal en en Nummer. Hi komt noa de Nummer Ach en feer de Nummer Tain."}
{"id": "30323", "contents": "De Taal Tain (röömsk: X) es en natiirli Taal en en Nummer. Hi komt noa de Nummer Neägen en feer de Nummer Elben."}
{"id": "30329", "contents": "Ian At taal ian (1) (üüb Ualfresk: ēn; röömsk: I) as en natüürelk taal an en nomer. Det as en ünlik taal an komt efter't nomer nol (0), man föör't nomer tau (2). 1 maan - een maan 1 wüf - ian wüf 1 hüs - ian hüs"}
{"id": "30330", "contents": "(fe.) 511 wiar det elwenst juar faan det 6. juarhunert. 27. Nofember: Chlodwig I., köning faan a Franken (* 466)"}
{"id": "30331", "contents": "Chlodwig I. (uk Chlodowech, üüb Latiinsk: Chlodovechus, romanisiaret faan Ualfrenkisk *Hlūdawīg of *Hlōdowig, tupsaat faan waasgermaans hlūd „gratem“ of „bekäänd“ an wīg „stridj“, do sowat „bekäänd kriiger“; üüb Fraansöösk an Ingels: Clovis; * 466; † 27. Nofember 511 uun Pariis) wiar en frenkisk köning faan a Merowingern hör dünastii. Commonskategorii: Chlodwig I. – Saamlang faan bilen of filmer Köninger faan a Franken (Merowingern) Merowech (amanbi 450), Childerich I. (amanbi 457–amanbi 482), Chlodwig I. (amanbi 482–511), Chlothar II. (613–629), Dagobert I. (629–639), Theuderich III. (679–690), Chlodwig III. (690–694), Childebert III. (694–711), Dagobert III. (711–715), Chilperich II. (715–721), Theuderich IV. (721–737), Childerich III. (743–751)."}
{"id": "30332", "contents": "(fe.) 538 wiar det aacht-an-dörtigst juar faan det 6. juarhunert 30. Nofember: Gregor faan Tours, baskop an skriiwer († 594)"}
{"id": "30334", "contents": "Dön Folksufstemingen uun Sleeswich wiar tau folksufstemingen, diar efter a Ferdrach faan Versailles wiar, am det tukemen grens twesken Tjiisklun an Denemark uun Sleeswich tu stemin. Jo wurd faan en komischuun mä fertreedern faan Frankrik, det Ferianigt Köningrik, Noorweegen an Sweeden auerwachet. Dön folksufstemingen wiar 10. Febrewoore an 12. Marts 1920 uun tau ufstemingssoonen: Soon I (10. Febrewoore) an Soon II (12. Marts). At muarhaid faan a lidj (74,39 %) uun Soon I (of Nuurdsleeswich) stemet diarför, dial faan Denemark tu wurden. At muarhaid faan a lidj (80,2 %) uun Soon II (of Madelsleeswich) stemet diarför, dial faan Tjiisklun tu bliiwen. At muarhaid faan a lidj uun trii gemeenden üüb Feer, Guating (53,97 %), Ödersem (55,41 %) an Hedehüsem (59,26 %), wat uun Soon II wiar, stemet för Denemark. A gemeenden ferbleew man dial faan Tjiisklun, auer jo ei direkt bi det leeder grens lai. At wiar 34 stemen för Denemark an 29 för Tjiisklun. At wiar 41 stemen för Denemark an 33 för Tjiisklun. At wiar 16 stemen för Denemark an 11 för Tjiisklun. Karl Alnor: Die Ergebnisse der Volksabstimmungen vom 10. Februar und 14. März 1920 in der 1. und 2. schleswigschen Zone. (= Heimatschriften des Schleswig-Holsteiner-Bundes 15)."}
{"id": "30335", "contents": "Gottfried Wilhelm Leibniz (* 21. Jüünejul. / 1. Jüülegreg. 1646 uun Leipzig; † 14. Nofember 1716 uun Hannover) wiar en tjiisk filosoof, matemaatiker, jurist, histooriker an poliitisk beriader faan det ääder Apkleering. Persöönelkhaiden faan't Apkleering: (uun Frankrik) Jean-Jacques Rousseau, Voltaire; (uun't Ferianigt Köningrik) Thomas Hobbes, David Hume, John Locke; (uun Holun) Baruch de Spinoza, (uun Tjiisklun) Henriette Herz, Marcus Herz, Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz. Commons: Gottfried Wilhelm Leibniz – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "30337", "contents": "Thomas Hobbes [hɔbz] (* 5. April 1588 uun Westport, Wiltshire; † 4. Deetsember 1679 uun Hardwick Hall, Derbyshire) wiar en ingels matemaatiker, stootsteoreetiker an filosoof faan't apkleering. Hi wurd troch sin hoodwerk Leviathan (1651) bekäänd, diaruun hi auer Absolutismus skreew. Absolutismus as en form faan reegiment, diaruun en köning of keiser, üniinschrenket meecht uun sin lun besaat an saner tuhual tu gesetsen regiare kön. Persöönelkhaiden faan't Apkleering: (uun Frankrik) Jean-Jacques Rousseau, Voltaire; (uun't Ferianigt Köningrik) Thomas Hobbes, David Hume, John Locke; (uun Holun) Baruch de Spinoza, (uun Tjiisklun) Henriette Herz, Marcus Herz, Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz. Commons: Thomas Hobbes – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "30338", "contents": "Mustafa I. (üüb Osmaans Türkisk: مصطفى الأول‎‎ Muṣṭafā-yi l-evvel, üüb Türkisk: Birinci Mustafa; * 1591 of 1592 uun Manisa; † 20. Janewoore 1639 uun Konstantinoopel) wiar faan 1617 tu 1618 an faan 1622 tu 1623 faan det Osmaans Rik. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön sööwentanjst an aagetanjst juarhunerten: Ahmed I. (1603-1617), Mustafa I. (1617-1618), Osman II. (1618-1622), Mustafa I. (weler, 1622-1623), Murad IV. (1623-1640), Ibrahim (1640-1648), Mehmed IV. (1648-1687), Süleyman II. (1687-1691), Ahmed II. (1691-1695), Mustafa II. (1695-1703), Ahmed III. (1703-1730), Mahmud I. (1730-1754), Osman III. (1754-1757), Mustafa III. (1757-1774), Abdülhamid I. (1774-1789)."}
{"id": "30339", "contents": "Det Ba'albek-Hermel Guwernement (üüb Araabsk: محافظة بعلبك - الهرمل Muḥāfaẓah Ba’labakk-Al-Hirmil) as ian faan dön guwernementen uun a Liibanon. Det hee 442.395 lidj (2015). At hoodsteed faan't guwernement as Ba'albek. Lebanon, citypopulation.de"}
{"id": "30342", "contents": "Sandro Botticelli (* 1. Marts 1445 uun Florens; † begreewen: 17. Mai 1510 uk diar; uk Alessandro di Mariano Filipepi of Sandro di Mariano di Vanni Filipepi) wiar een faan dön bedüüdenst italjeens konstmoolern an teeknern faan det ääder Renaissance. Hi hiart tu det Florentiin Skuul oner't proktektschuun faan Lorenzo de' Medici, en beweeging, wat a skriiwer Giorgio Vasari maner üüs hunert juar lääder uun sin Vita von Botticelli üüs \"gulen tidjääler\" beskreew. Sin bekäändst werken san Weenus sin Gebuurt an Primavera. Weenus sin Gebuurt (amanbi 1484-1486) Primavera (twesken 1470-1489)"}
{"id": "30344", "contents": "At Renaissance [rənɛˈsɑ̃s] (faan't fransöösk: wederbäären) wiar en tidjrüm uun't kultuurhistoore bi di auergung faan't Madelääler tu't Neitidj uun't 15. an 16. juarhunert. Uun di tidj bemeud a konstlern jo, det weden faan a greks an röömsk Antike nei tu belewin. Det ging faan Nuurditaalien ütj an amfaadet moolerei, baukonst, bilhauerei, literatuur an filosofii. Di nööm \"Renaissance\" kaam oober iarst leeder uun't 19. juarhunert ap. Det leed Renaissance bit tu't juar 1600 woort uk Manierismus näämd. Det as det auergungstidj tu't Barok. Föör't Renaissance lai at Gootik. Ääder Renaissance (1420-1500) Huuch Renaissance (1500-1530) Leed Renaissance, Manierismus (1520-1600) Diarefter fulagt at Barok. Filosofii Erasmus faan Rotterdam (am 1466–1536), Niccolò Machiavelli (1469–1527), Thomas Morus (1478–1535), François Rabelais (1494–1553), Polydor Vergil (1470–1555) Konst Filippo Brunelleschi (1377–1446), Jan van Eyck (am 1390–1441), Sandro Botticelli (1445–1510), Leonardo da Vinci (1452–1519), Albrecht Dürer (1471–1528), Lucas Cranach di Ääler (1472–1553), Michelangelo Buonarroti (1475–1564), Tiziano Vecellio (14xx–1576), Raffael (1483–1520), Lucas Cranach di Jonger (1515–1586), Jacopo Tintoretto (1518–1594), Pieter Bruegel di Ääler (am 1525–1569), Giuseppe Arcimboldo (amanbi 1526-1593). Literatuur Dante Alighieri (1265–1321), Francesco Petrarca (1304–1374), Giovanni Boccaccio (1313–1375), Erasmus faan Rotterdam (am 1466–1536), François Rabelais (1494–1553), Philipp Melanchthon (1497–1560), Torquato Tasso (1544–1595), William Shakespeare (1564–1616) Ölern Poggio Bracciolini (1380-1459)"}
{"id": "30348", "contents": "At Neitidj as en iindialang uun't histoore efter Föörhistoore, Antike an Madelääler, an lingt bit daalang. Hat begant so am't juar 1500. Di began faan't Neitidj woort miast ferbünjen mä: ~ 1450: Johannes Gutenberg fanjt det drüken faan buken ütj. 1492: Christoph Columbus raiset tu Ameerikoo. 1517: Reformatsioon mä Martin Luther. Renaissance an Humanismus Ääder Neitidj, bit tu't Fransöösk Rewolutsioon (1789) Neier Histoore, Moderne Neist Histoore, Tidjtjüügen Man uk uun't Neitidj hää't noch loong düüret, iar a minsken üüb a wedenskapen fertraud an a soochter faan't apkleerang auernaam. Uun grat ünloken siig's noch God sin stroof: A grat pest faan 1348 At Letj istidj, 17. juarhunert Eerdbeewrin faan Lissabon, 1755 Wikiquote: Neitidj (sjiisk)"}
{"id": "30349", "contents": "A Grat Pest kaam auer Euroopa."}
{"id": "30351", "contents": "Filippo Brunelleschi, ütjspreegen: Bruu'ne'leski, hial nööm Filippo di ser Brunellesco di Lippo Lapi (* 1377 uun Florens; † 15. April 1446 uk diar) wiar een faan dön wichtigst italjeens architekten an biljhauern faan det ääder Renaissance. Sin hoodwerk wiar a bau faan a kopel faan't katedraal faan Florens (Santa Maria del Fiore). Commons: Filippo Brunelleschi – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "30352", "contents": "Filippo Brunelleschi, italjeens architekt († 1446)"}
{"id": "30354", "contents": "A Klasitsismus wiar en tidjrüm uun't konsthistoore tesken 1770 an 1840. Üs at Barok tu aanj ging, san a furmen uun't Rokoko böös ferspelet wurden. Diarjin wul a Klasitsismus weder turag tu a münstern faan't Antike, jüst so üs a Renaissance 300 juar diarföör. Diaram woort detdiar tidj uk Neo-Klasistsismus näämd. Uun selskap an politiik kaam a soochter faan't apkleerang ap. Uun a konst kaam stiilen ap üs Louis-seize, Biedermeier an Empire, uun a moolerei an literatuur at Romantik an uun a musiik at Klasik. Di Klasitsismus täält uun a baukonst üs uniwersel an harmoonisk. Baukonst Panthéon, Pariis Marmorsool, Potsdam Rüm uun Sloot Versailles Arc de Triomphe, Pariis Bilhauerei Prensesinen faan Johann Gottfried Schadow Stunbil Voltaire faan Jean-Antoine Houdon Paris faan Antonio Canova Moolerei Goethe faan J.H.W. Tischbein Loonskap mä rinböög faan J.A. Koch Renaissance • Manierismus • Barok • Rokoko • Klasitsismus • Romantik • Historismus • Reformbaukonst • Realismus • Moderne • Postmoderne • Impresionismus • Ekspresionismus Commonskategorii: Klasitsismus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30355", "contents": "Polydor Vergil (üüb Italjeens: Polidoro Virgilio, üüb Latiinsk: Polydorus Vergilius of Virgilius; * amanbi 1470; † 18. April 1555 uun Urbino) wiar en italjeens humanist, diar en hualew juarhunert uun Ingelun lewet. Hi skreew: Proverbiorum libellus (1498), en saamling faan latiinsk spreegwurden De inventoribus rerum (1499), en histoore faan ütjfinjingen an uursprüngen Anglica Historia (1534), en histoore faan Ingelun"}
{"id": "30356", "contents": "Niccolò di Bernardo dei Machiavelli ​([makjaˈvɛlːi⁠]​; * 3. Mei 1469 uun Florens; † 21. Jüüne 1527 uk diar) wiar en italjeens skriiwer, filosoof an poliitiker. Machiavelli kaam faan en feraaremt aadelsfamilje. Hi feerd sant 1498 at kanslei för militeerisk an bütjluns uungeleegenhaiden faan det Republiik Florens. Hi ging üüs diplomaat tu hög hööfen, fööraal tu Frankrik, det Halig Röömsk Rik an tu a hertooch faan Romagna, Cesare Borgia. Üüs a Medici, diar 1494 faan Florens ferdrewen wurden wiar, tu't meecht uun Florens turagkaam, wurd hi faan sin baantje entleet an iinsperet. Hi lewet leeder üüb sin letj lungud nai bi Florens för ham salew. Heer skreew hi sin grat werken, wat efter san duas ütjden wurd: Onerhualingen auer det Iarst Dekaad faan Titus Livius (üüb Italjeens: Discorsi sopra la prima deca di Tito Livio, 1531) an A Prins (üüb Italjeens: Il Principe, 1532). För Machiavelli as at histoore en kreisluup: At reegiment faan prinsen an republiiken liase enöler uf; tu't skeebning an feestigung faan en stootsweesen as en stark ianselpersöönelkhaid nuadig, diar mä düchtighaid (üüb Italjeens: virtù) gonstig föörütjsaatingen (üüb Italjeens: fortuna) tu natigen ferstäänt. För det Itaalien faan do forderet hi en starken hersker faan absoluutisk preeging, diar a"}
{"id": "30359", "contents": "Sir Thomas Morus (üüb Ingels: Thomas More; * woorskiinelk 7. Febrewoore 1478 uun London; † 6. Jüüle 1535 uk diar) wiar en ingels stootsmaan an humanistisk skriiwer faan't Renaissance. Hi kaam faan en welstääld bürgerfamilje. Hi studiaret uun Oxford an London. Faan 1504 wiar hi lasmoot faan det Ingels parlament an faan 1529 tu 1532 lordkansler faan köning Heinrich VIII.. Hi wiar frinj faan a skriiwer Erasmus faan Rotterdam an a konstmooler Hans Holbein de Jonger. Auer hi ei at boowerhuuchhaid faan a köning auer't sark gudkeen wul, wurd hi henracht. Hi wurd bekäänd troch sin buk Utopia (1516). Uun det iarst dial faan't buk kritisiaret hi skarep a masstant uun Ingelun. Uun det naist dial beskraft hi en seelskap, wat üüb likhaidgrünjsatser, flitj an't streewin efter biljing basiaret as. Traditsioon ment ei, det ääsk tu feriarin, man det ial widjer tu dun. Steiner, G., ed (1971), Meyers Taschenlexikon: Fremdsprachige Schriftsteller, VEB Bibliographisches Institut, Leipzig, s. 425-426. Radio Bayern 2"}
{"id": "30360", "contents": "Desiderius Erasmus faan Rotterdam (* woorskiinelk 28. Oktuuber 1466, 1467 of 1469, woorskiinelk uun Rotterdam; † 11. of 12. Jüüle 1536 uun Basel) wiar en bedüüden geliarden uun a humanismus faan't Renaissance. Hi skreew amanbi 150 buken, det bekäändst diarfaan at satiir Lof faan't Domhaid (üüb Latiinsk: Laus stultitiae, 1509) as. Uun't buk kritisiaret hi a grünjswakhaiden faan a lidj an faan sin tidj."}
{"id": "30361", "contents": "A Gitshals (üüb Fraansöösk: L’Avare ou l’École du mensonge) as en komeedestak faan Molière, wat fiiw aptööger uun proosaform hee. Det wurd 9. September 1668 uun a Théâtre du Palais-Royal uun Pariis uurapfeerd. Molière naam för't stak weesentelk uunlian bi't komeedestak Det Letj Pot (üüb Latiinsk: Aulularia) faan de röömsk dachter Plautus. Harpagon, en gitshals. Cléanthe, san dring. Élise, sin foomen. Valère, Élise sin leefde. Mariane, Cléanthe sin leefde, diaruun uk Harpagon verliibet as. Anselme, Valère an Mariane hör aatj. Frosine, en geleegenhaidsmaager. Simon, en meekler. Jacques, Harpagon san kook an kutscher. At Claude, Harpagon sin hüshualer. La Flèche, Cléanthe san tiiner. Brind'avoine. La Merluche, Harpagon san lakaien. En komisar an san skriiwer. A gitshals faan't stak as Harpagon. Hi as beseeden faant' rikdoom, wat hi apbonket hee an wal altidjs a kosten spaare. Nü as hi wedmaan an hee en dring, Cléante, un en foomen, Élise. Uk wan hi auer söstig as, ferschükt hi, en smok jong wüf, Mariane, tu befrein. Mariane an Cléante san man uunenöler ferliibet an Cléante ferschükt, jil tu lianen, am Mariane an sin kraank mam tu halepen. Harpagon hööbet, dat sin foomen, Élise, Seigneur Anselme, en rik maan, befrei skal. Hat as man uun"}
{"id": "30365", "contents": "Kategorie:Bilhaft konst Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "30366", "contents": "Kategorie:Spalkonst Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "30368", "contents": "Titus Maccius Plautus (* amanbi 254 f.Kr. uun Sarsina; † amanbi 184 f.Kr.) wiar en röömsk dachter. Hii wiar een faan dö iarst an produktiiwst komeededachter uun de ual Room."}
{"id": "30370", "contents": "Philipp Melanchthon (faan Ualgreks: μέλᾱς jonk of suart an χθών eerd of grünj, rocht Philipp Schwartzerdt; * 16. Febrewoore 1497 uun Bretten; † 19. April 1560 uun Wittenberg) wiar en tjiisk humanist an reformaatoor. Hi wiar bitu faan Martin Luther en wichtig kreeft faan det tjiisk an europeeisk sarkenpoliitisk Reformatschuun an wurd uk „Praeceptor Germaniae“ (liarer faan Tjiisklun) neemd. Hi wiar dring faan en bekäänd woopensmas an gratnefe faan a humanist Johannes Reuchlin. Hi ging tu skuul uun Bretten, Pforzheim, Heidelberg an Tübingen. 1518 wurd hi prufesor för det Greks uun det Uniwersiteet Wittenberg. Oner a iinflööd faan Luther wurd hi bal för't Reformatschuun wonen, wat hi publisistisk diarför snaaket."}
{"id": "30372", "contents": "Martin Luther (* 10. Nofember 1483 uun Eisleben, Graafskap Mansfeld; † 18. Febrewoore 1546 uk diar), en mönk uun a orden faan a Augustiinern an prufesoor faan't teologii, wiar de wichtigst figüür faan't Reformatschuun. Hi wurd 1507 prääster. Hi begand muar liaren an brüken faan det Röömsk-Katuulisk Sark uf tu lönen. Fööraal wiar hi jin 't brük faan ufleeten. Hi sluch uun sin fiiw-an-njüügentig teesen faan 1517 en akadeemisk diskuschuun auer't brük an wirksoomhaid faan a ufleeten föör. A poop faan't sark, Leo X., beed ham a ideen uun a teesen turag tu tjin. Hi lönet uf, an wurd faan a poop ekskomunikiaret an faan a kaiser Kaarl V. tu en gesetsluasen maaget."}
{"id": "30374", "contents": "A Uasthualewkuugel as det heleft faan a eerd, wat uun a uast faan a nulmeridiaan an uun a waast faan de 180. meridiaan leit. Uun a jinsats tu a Nuurdhualewkuugel an a Süüdhualewkuugel as at laag faan detheer dial ei faan't eerdgeometrii föörden, man faan en internatschunaal ufmaaging uun't juar 1884 feestlaanjen. Uun deheer hualewkuugel lei Euroopa, Aasien, Aafrika an Antarktikaa. Nuurdhualewkuugel Süüdhualewkuugel Waasthualewkuugel"}
{"id": "30375", "contents": "A Waasthualewkuugel as det heleft faan a eerd, wat uun a waast faan a nulmeridiaan an uun a uast faan de 180. meridiaan leit. Uun a jinsats tu a Nuurdhualewkuugel an a Süüdhualewkuugel as at laag faan detheer dial ei faan't eerdgeometrii föörden, man faan en internatschunaal ufmaaging uun't juar 1884 feestlaanjen. Uun deheer hualewkuugel lei Nuurd-Ameerika, Süüd-Ameerika an Antarktikaa. Nuurdhualewkuugel Süüdhualewkuugel Uasthualewkuugel"}
{"id": "30377", "contents": "At Somersankiar of Huuchsomer as en bejewenhaid, waan een faan a eerdpuuler sin maksimaal neeging tu a san hee. Det sket tausis uun't juar: iansis üüb a Nuurdhualewkuugel (20., 21. of 22. Jüüne) an iansis üüb a Süüdhualewkuugel (21. of 22. Deetsember). At somersankiar as at tidj, wan a san sin huuchst stant uun a hemel lingt an a dai det lingst periood faan daislaacht hee. Det as a began faan de astronoomisk somer. Harewstponkt Wontersankiar Wosponkt"}
{"id": "30378", "contents": "At Wontersankiar as en bejewenhaid, waan een faan a eerdpuuler sin maksimaal neeging wech faan a san hee. Det sket tausis uun't juar: iansis üüb a Nuurdhualewkuugel (21. of 22. Deetsember) an iansis üüb a Süüdhualewkuugel (20., 21. of 22. Jüüne). At wontersankiar as at tidj, wan a san sin liichst stant uun a hemel hee an a dai det kurtst periood faan daislaacht hee. Det as a began faan de astronoomisk wonter. Harewstponkt Somersankiar Wosponkt"}
{"id": "30379", "contents": "A Harewstponkt as en bejewenhaid, huar a san skiinboor auer a hemelsekwatoor leept an efter a süüd gungt. Det sket twesken de 21. an 24. September üüb a Nuurdhualewkuugel an de 20. Marts üüb a Süüdhualewkuugel. A harewstponkt as a began faan de astronoomisk harewst. Somersankiar Wontersankiar Wosponkt"}
{"id": "30380", "contents": "A Wosponkt as en bejewenhaid, huar a san skiinboor auer a hemelsekwatoor leept an efter a nuurd gungt. Det sket de 20. Marts üüb a Nuurdhualewkuugel an twesken de 21. an 24. September üüb a Süüdhualewkuugel. A wosponkt as a began faan de astronoomisk wos. Harewstponkt Somersankiar Wontersankiar"}
{"id": "30383", "contents": "En Geograafisk Puul as uun't geografii een faan tau ponkter faan en planeet, stäär of eenelk hemelskroop, huaruun sin dreiaaks troch sin fleek leept. Magneetisk puul Nuurdpuul Süüdpuul"}
{"id": "30385", "contents": "Fjodor Michailowitsch Dostojewski (üüb Rüs: Фёдор Миха́йлович Достое́вский Fjódor Michájlovič Dostojévskij [ˈfʲodər mʲɪˈxajləvʲɪtɕ dəstʌˈjɛfskʲɪj]; * 11. Nofember 1821 uun Moskau; † 9. Febrewoore 1881 uun Sankt Petersburg) wiar een faan dön bedüüdenst rüs skriiwer. Sin hoodwerken san Skilj an Süün (üüb Rüs: Преступле́ние и наказа́ние Prestuplénije i nakazánije; 1866), A Idioot (üüb Rüs: Идио́т Idiót; 1868-9), A Deemonen (üüb Rüs: Бе́сы Bésy; 1873) an A Breler Karamasow (üüb Rüs: Бра́тья Карама́зовы Brátja Karamásovy; 1880)."}
{"id": "30387", "contents": "A Soroastrismus as det iinbäären monoteistisk an dualistisk religiuun faan Iraan, wat faan a profeet Zarathustra grünjlaanjen wurd. Det as ian faan dön äälst religiös traditschuunen faan a wäält, wat nü as. Det wiar en wichtig stootelk onerstütset religiuun uun Iraan."}
{"id": "30388", "contents": "Gabriel José García Márquez (* 6. Marts 1927 uun Aracataca, Kolumbien; † 17. April 2014 uun Meksiko-Steed, Meksiko) wiar en kolumbiaans skriiwer, jurnalist. Hi popularisiaret a stiil faan det Maagisk Realismus, wat maagisk elementen uun realistisk situatschuunen integriaret. Föl faan sin werken tematisiare det indiwiduel isolatschuun an uk at isolatschuun faan Latiin-Ameerika. Sin hoodwerken san sin romoonen Hunert Juar faan Iansoomhaid (üüb Spaans: Cien años de soledad, 1967), A Harewst faan a Patriarch (üüb Spaans: El otoño del patriarca; 1975) an At Leefde uun a Tidjen faan't Koolera (üüb Spaans: El amor en los tiempos del cólera; 1985). Commons: Gabriel García Márquez – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "30394", "contents": "Leonardo da Pisa, of uk Fibonacci (itajeensk: [fiboˈnattʃi], * am 1170 uun Pisa; † efter 1240 uk diar), wiar en reegenkonstler an täält üs di bedüüdenst matemaatiker faan't Madelääler. Üüb sin raisen tu Afrikoo, Byzanz an Syrien liard hi araabisk matemaatikern käänen an skrääw 1202 det buk Liber ab(b)aci. Diarfaan san daalang fööraal a Fibonaccitaalen bekäänd. Jo hinge nai tuup mä a Gulen Skeer. Leonardo woort uun ual hoonskraften näämd üs Leonardus Pisanus, Leonardus filius Bonacij, Leonardus Pisanus de filiis Bonaccij of Leonardus Bigollus. Bonaccio (faan lat. bonatius „gud, gonstag“) wiar di nööm faan san ualaatj, an as familinnööm wurden. An faan filius Bonacii („dring faan Bonaccio“) as do Fibonacci wurden. Wikisource: Leonardo Fibonacci (Latiinsk) Commonskategorii: Fibonacci – Saamlang faan bilen of filmer Fibonaccitaalen"}
{"id": "30395", "contents": "amanbi 1170: * Leonardo Fibonacci († efter 1240) 28. Jüüne: Waldemar II. Könang faan Denemark († 1241)"}
{"id": "30397", "contents": "efter 1240: † Leonardo Fibonacci (* amanbi 1170)"}
{"id": "30398", "contents": "At Naist Bulgaars Rik kaam tu aanj. 05. Jüüne: Giannozzo Manetti, Florentiinsk humanist an poliitiker († 1459) 31. Jüüle: Philipp de Gud, hertooch faan Burgund († 1467)"}
{"id": "30399", "contents": "Ünbekäänd dootem Vlad II. Dracul, fürst faan't Walachei († 1447)"}
{"id": "304", "contents": "Recklinghausen as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen. Jü stää heet 110.705 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon e Kris Recklinghausen. Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30400", "contents": "Euler sin taal, ufkört mä di buksteew e {\\displaystyle e} , as en taal, diar uun a analysis en grat rol spelet, fööraal uun a diferentiaalreegnang an integraalreegnang. Hör wäärs as: e = 2,718 28 18284 59045 23536 02874 71352 66249 77572 47093 69995 … {\\displaystyle e=2{,}71828\\,18284\\,59045\\,23536\\,02874\\,71352\\,66249\\,77572\\,47093\\,69995\\,\\dots } e {\\displaystyle e} as en irratsionaal taal an det baasis faan a natüürelk logaritmus. Diaram komt hat föör bi bereegnangen faan raadioaktiwiteet an eksponentiel waaksen. Det taal e {\\displaystyle e} woort miast so fäästlaanj: e = 1 + 1 1 + 1 1 ⋅ 2 + 1 1 ⋅ 2 ⋅ 3 + 1 1 ⋅ 2 ⋅ 3 ⋅ 4 + ⋯ = ∑ k = 0 ∞ 1 k ! {\\displaystyle e=1+{\\frac {1}{1}}+{\\frac {1}{1\\cdot 2}}+{\\frac {1}{1\\cdot 2\\cdot 3}}+{\\frac {1}{1\\cdot 2\\cdot 3\\cdot 4}}+\\dotsb =\\sum _{k=0}^{\\infty }{\\frac {1}{k!}}} Hat as näämd efter di matemaatiker Leonhard Euler. e {\\displaystyle e} as uk bekäänd üs Napier sin taal (efter di matemaatiker John Napier). Euler salew hää det taal so fäästlaanj: e = 1 + 1 1 + 1 1 ⋅ 2 + 1 1 ⋅ 2 ⋅ 3 + 1 1 ⋅ 2 ⋅ 3 ⋅ 4 + ⋯ = 1 0 ! +"}
{"id": "30401", "contents": "Euler sin identiteet as en reegel, diar fiiw wichtag taalen uun a matematiik tuupfaadet: Nol (0), det neutraal element bi't tuuptäälen Ian (1), det neutraal element bi't moolnemen. Pi ( π {\\displaystyle \\pi } ), det kreistaal Euler sin taal ( e {\\displaystyle e} ) Imagineer taal ( i {\\displaystyle i} ) Di matemaatiker Leonhard Euler hää ütjfünjen, dat jodiar taalen efter en gans ianfach reegel tuuphinge: e i π + 1 = 0 {\\displaystyle \\mathrm {e} ^{\\mathrm {i} \\,\\pi }+1=0} Commonskategorii: Euler sin formel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30404", "contents": "Friedrich Kluge (* 21. Jüüne 1856 uun Köln; † 21. Mei 1926 uun Freiburg im Breisgau) wiar en sjiisken spriakwedenskapsmaan. Hi as fööraal bekäänd wurden mä sin buk faan 1883: Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache (miast bluas „Kluge“ näämd). Hat as en standardwerk faan't sjiisk etymologii, an woort bit daalang leewen weder nei aplaanj. Commonskategorii: Friedrich Kluge – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Friedrich Kluge (sjiisk) 4. aplaag faan sin etymoloogisk wurdenbuk, 1889"}
{"id": "30405", "contents": "Etymologii (faan ualgreks ἐτυμολογία etymología: ufkemst, ufkimen) ment det histoore an ufkemst faan en wurd an sin bedüüdang. Sok onersjükangen wurd uun etymoloogisk wurdenbuken saamelt. En wichtag etymoloogisk wurdenbuk för't sjiisk spriak as 1893 faan Friedrich Kluge skrewen wurden. Etymologii as en greks fräämwurd mä jo tau dialen ἔτυμος étymos („woor, echt“) an λόγος lógos („wurd“) an ment so föl üs: wat det wurd würelk bedüüdet. Commonskategorii: Etymologii – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30406", "contents": "Fräämwurden san wurden, diar faan ööder spriaken auernimen wurden san. Miast men wi sok wurden, diar faan ual spriaken üs Latiinsk of Greks al för linger tidj iin uun üüs spriak kimen san. Det san internationalismen, diar't uun flook spriaken mä bluas letj feranrangen jaft. Man uk daalang wurd stüdag nei wurden faan ööder spriaken auernimen an do tu det aanj gramatik of ütjspriak uunpaaset. Det san neologismen. Jo kem flooksis ütj at Ingelsk, an uun't Nuurdfresk uk flooksis ütj at Sjiisk. Wan hoker en sjiisk wurd brükt, huar't uk en gud nuurdfresk wurd för jaft, do sait am, hi sjiisket. Uk det wurd fräämwurd salew as en fräämwurd, hat komt faan't huuchsjiisk Fremdwort. Uun a spriakwedenskap woort miast faan lönwurden snaaket, det as en betj algemianer. An wan en fräämwurd uun en spriak auernimen wurden as, do as det jo ei muar frääm. Fräämwurden san diarefter lönwurden, diar üs frääm föörkem. Wikiquote: Fräämwurd (sjiisk)"}
{"id": "30408", "contents": "John Napier (uk: Neper), Laird of Merchiston (* 1550 uun Merchiston Castle bi Edinburgh; † 4. April 1617 uk diar) wiar en skotsken matemaatiker an teoloog. Napier hää am 1614 det matemaatisk metood faan a logaritmen ütjwerket. Jo wiar en grat halep bi't bereegnin faan trigonomeetrisk fraagen. Efter Napier näämd san Napier sin reegeln för bereegnangen bi triihuken üüb en kuugelflaak. Napier sin reegenstooker wiar en grat halep bi't moolnemen. Efter Napier as det Edinburgh Napier University näämd wurden. Napier wiar en miat uun a füsiik, iar hat faan Dezibel ufliaset wurden as. Üüb a muun jaft at en kraater mä di nööm Neper. Uun a Antarktis jaft at en Napier Island. Commonskategorii: John Napier – Saamlang faan bilen of filmer Literatüür faan of auer John Napier uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "30416", "contents": "Edinburgh ˈɛdɪnb(ə)ɹə as al sant at 15. juarhunert hoodstääd faan Skotlun. Diar sat uk sant 1999 det skots parlament. Uun Edinburgh wene 518.500 minsken. Hat as efter Glasgow det öödergratst stääd uun Skotlun an ian faan 32 Council Areas. Edinburgh hää 17 stääddistrikten (üüb Ingelsk: wards): Lidj, diar uun Edinburgh bäären wurd: John Napier (1550-1617), matemaatiker an teoloog. Jaakob VI. (1566-1625), köning faan Skotlun an Ingelun (üüs Jaakob I.). David Hume (1711-1776), filosoof, ökonoom an histooriker. Commonskategorii: Edinburgh – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Edinburgh (sjiisk) Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland http://citypopulation.de/en/uk/scotland/wards/S12000036__city_of_edinburgh/ City of Edinburgh: Council Area in Scotland, citypopulation.de]"}
{"id": "30418", "contents": "Dieter Aschenborn (* 15. Nofember 1915 uun Okahandja, Süüdwaastaafrika; † September 2002 uun Windhoek) wiar en naamiibisk konstmooler. Hi wiar a konstmooler Hans Anton Aschenborn (1888-1931) san dring. Dieter san dring Uli Aschenborn (* 1947) as uk en bekäänd konstmooler. 1965 \"Three generations Aschenborn\", Municipal Building, Windhoek. 1966 Bloemfontein, Süüdaafrika. 1968 Schloss Kranichstein, Darmstadt, Tjiisklun. 1968 Interfauna \"Im Reich der Tiere\", Düsseldorf, Tjiisklun. 1983 \"Namibian Artists\" University of Pretoria, Süüdaafrika. 1992 \"Eight and a half Aschenborn\", Kendzia Galerie, Windhoek. 2004 \"Three Aschenborn\", Kendzia Galerie, Windhoek."}
{"id": "30422", "contents": "Goidelisk spriaken san en twiig faan a keltisk spriaken. Di nööm gongt üüb det mütoloogisk figuur Goidel Glas turag, di faan Noah ufkem skal. Jodiar nuurdelk keltisk spriaken wurd uk üs Geelisk betiakent, an like enööder: Iirsk, Irlun-geelisk (Gaeilge) Skots-geelisk (Gàidhlig), ei ferwaksle mä Skots, en germaans spriak Manx, Man-geelisk (Gaelg), det wiar al ans ütjstürwen, woort oober weder snaaket. A süüdelk keltisk spriaken het Britanisk an skeel fiks faan a Geelisken. En ferglik faan wurden:"}
{"id": "30424", "contents": "Britanisk spriaken san di süüdelk twiig faan a keltisk spriaken. Jo skeel fiks faan a nuurdelk twiig, at Geelisk. Tu a süüdelk keltisk spriaken tääl: Waliisisk (Cymraeg) Kumbrisk, ütjstürwen, wiar ferlicht man en spriakwiis faan't Waliisisk Süüdwaastbritanisk Kornisk (Kernowek), wiar al ans ütjstürwen, woort weder snaaket Bretoonsk (Brezhoneg) A ferglik faan wurden:"}
{"id": "30432", "contents": "Polokwane (iar Pietersburg) as at hoodsteed faan det Limpopo Prowins uun Süüdaafrika. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 227.407 lidj (2011). South Africa: Provinces and Major Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "30433", "contents": "Mahikeng (iar Mafikeng an Mafeking) as at hoodsteed faan det Nuurdwaast Prowins uun Süüdaafrika. At steed leit uun a nuurd faan't lun, nai bi at grens tu Botsuana. Det hee 64.359 lidj (2011). South Africa: Provinces and Major Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "30434", "contents": "Mbombela (iar Nelspruit) as at hoodsteed faan det Mpumalanga Prowins uun Süüdaafrika. Det leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 58.670 lidj (2011). South Africa: Provinces and Major Urban Areas"}
{"id": "30435", "contents": "Bhisho (iar Bisho) as at hoodsteed faan det Uastkap Prowins uun Süüdaafrika. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 11.192 lidj (2011). Bit 1994 wiar Bhisho hoodsteed faan't homeland Ciskei. At steed hee njüügen steeddialen: Bhisho Central Bhisho Gardens Bhisho Hospital Bhisho Park Bhisho SP Lolo Park Parliament Hill Tyutyu Tyutyu North Frith, A. Census 2011: Bhisho"}
{"id": "30437", "contents": "Di struum Limpopo ferlääpt tu en graten dial üs nuurdgrens faan Süüdafrikoo hen tu Botsuana an Simbabwe. An do lääpt hi auer 400 km widjer troch Mosambik, huar hi uun't juar 2000 för en furchboor huuchweeder suragt hää. Hi as 1750 kilomeeter lung an hää en iintoochregiuun faan 415.000 km². San müs iin uun a Indisk Oosean leit nai bi det stääd Xai-Xai uun Mosambik. Commonskategorii: Limpopo – Saamlang faan bilen of filmer Limpopo (Prowins)"}
{"id": "30440", "contents": "Det Xhosa Spriik (üüb Xhosa: isiXhosa) as en spriik, wat tu det Nguni skööl faan a Bantuspriiken hiart. Det as at spriik faan a Xhosa an ian faan dön elwen amtelk spriiken faan Süüdaafrika. At spriik wurt faan 8.154.257 lidj üüs mamenspriik, fööraal uun det Uastkap Prowins, snaaket (2011). Det maaget det tu't spriik mä dön naistgratst taal faan mamenspreegern uun Süüdaafrika efter Zulu (wat 11.587.374 spreegern hee). Amanbi 11 miljuunen lidj brük Xhosa üüs naistspriik. Det Xhosa Spriik, üüs öler bantuspriiken, hee klasen faan prefiksen. En mensk, wat tu det Xhosa folk hiart as umXhosa (en wurd, wat tu de iarst klas hiart). At muartaal diarfaan as amaXhosa (en wurd, wat tu de seekst klas hiart). At spriik faan a Xhosa as isiXhosa (7. klas). Statistics South Africa (2011), Census 2011: Census in Brief, s. 26 Statistics South Africa (2011), Census 2011: Census in Brief, s. 26 Nguni Spriiken: Nuurd-Ndebele, Süüd-Ndebele, Swaasi, Xhosa, Zulu. Amtelk spriiken faan Süüdaafrika: Afrikaans, Ingels, Nuurd-Sotho, Sotho, Süüd-Ndebele, Swaasi, Tsonga, Tswana, Venda, Xhosa, Zulu."}
{"id": "30443", "contents": "Det Tswana Spriik as ian faan dön Bantuspriiken. At wurt faan amanbi 4,1 miljuunen lidj üüs mamenspriik snaaket, uun Botsuana, Süüdaafrika, Simbabwe an Namiibia. At spriik hee 4.067.248 spreegern in Süüdaafrika (2011). At spriik hee tretanj spriikwiisen: Hurutshe, Kgatla, Kwena, Lete, Ngwaketse, Ngwato, Rolong, Tawana, Tlharo, Tlhaping, Tlharo, Fokeng an Tlokwa. Det Tswana Spriik, üüs öler bantuspriiken, hee klasen faan prefiksen. En mensk, diar tu det Tswana fulk hiart of faan Botsuana as, as en Motswana (en wurd, wat tu de iarst klas hiart). At muartaal faan Motswana as Batswana (en wurd, tu de naist klas hiart). A nööm faan't lun, Botswana, hiart tu de fjauertanjst klas. A nööm faan't spriik as Setswana. klas 1-2: motho (muartaal batho) mensk klas 5-6: lee (muartaal mae) ai klas 7-8: seledu (muartaal diledu) kan of biard klas 9-10: ntša (muartaal dintša) hünj klas 11: loleme (muartaal dileme) tong klas 14: bojalwa biar klas 15: legwafa (muartaal magwafa) aakselkölk Statistics South Africa (2011), Census 2011: Census in Brief, s. 26 Sotho-Tswana Spriiken: Nuurd-Sotho, Sotho, Tswana. Amtelk spriiken faan Süüdaafrika: Afrikaans, Ingels, Nuurd-Sotho, Sotho, Süüd-Ndebele, Swaasi, Tsonga, Tswana, Venda, Xhosa, Zulu."}
{"id": "30444", "contents": "Det Nuurd-Sotho Spriik (uk Sepedi, Pedi of Transvaal-Sotho; üüb Nuurd-Sotho: Sesotho sa Leboa) as ian faan dön Bantuspriiken. Det wurt uun a nuurduast faan Süüdaafrika (diaruun det en amtelk spriik as) an a süüd faan Botsuana snaaket. At spriik hee 4.618.577 spreegern uun Süüdaafrika (2011). 1. klas: motho, mensk, mohlare, buum 2. klas: batho, mensken 4. klas: mehlare, buumer 9. klas: tau, lööw, tlou, elefant 10. klas: ditau, lööw, ditlou, elefanten Det skrewen Nuurd-Sotho komt faan det Pedi spriikwiis. At jaft föl öler spriikwiisen. Taalen üüb Nuurd-Sotho: (1) tee, (2) pedi, (3) tharo, (4) nne, (5) hlano, (6) tshela, (7) šupa, (8) seswai, (9) senyane, (10) lesome. Oxford Living Dictionaries: Northern Sotho Statistics South Africa (2011), Census 2011: Census in Brief, s. 26 Sotho-Tswana Spriiken: Nuurd-Sotho, Sotho, Tswana. Amtelk spriiken faan Süüdaafrika: Afrikaans, Ingels, Nuurd-Sotho, Sotho, Süüd-Ndebele, Swaasi, Tsonga, Tswana, Venda, Xhosa, Zulu."}
{"id": "30445", "contents": "Det Sotho Spriik as ian faan dön Bantuspriiken. Det wurt uun Süüdaafrika (uun dön Freistoot an Gauteng Prowinsen) an uk uun Lesotho snaaket. At spriik hee 3.848.962 spreegern uun Süüdaafrika (2011). At spriik hee tau spriikwiisen: Phuthi an Taung. Det Sotho Spriik, üüs öler bantuspriiken, hee klasen faan prefiksen. En mensk, diar tu det Sotho fulk hiart of faan Lesotho as, as en Mosotho (en wurd, wat tu de iarst klas hiart). At muartaal faan Mosotho as Basotho (en wurd, tu de naist klas hiart). A nööm faan't lun, Lesotho, an a nööm faan't spriik, Sesotho hiar tu öler klasen. klas 1 an 2: motho an muartaal batho, mensk. klas 1a an 2a: mme an muartaal bomme, mam. klas 1 an 4: motswalle an muartaal metswalle, frinj. klas 1 an 6: morena an muartaal marena, hoodmaan. klas 3 an 4: mmala an muartaal mebala, klöör. klas 6 an 7: letsha an muartaal matsha, see. klas 9 an 10: bukantswe an muartaal dibukantswe, wurdenbuk. klas 14: borwa, süüd. Taalen üüb Sotho: (1) nngwe, (2) pedi, (3) tharo, (4) nne, (5) hlano, (6) tshelela, (7) supa, (8) robedi, (9) robong, (10) leshome. Statistics South Africa (2011), Census 2011: Census in Brief, s."}
{"id": "30450", "contents": "Det Süüd-Ndebele Spriik (üüb Süüd-Ndebele: isiNdebele) as en spriik, wat tu det Nguni skööl faan Bantuspriiken hiart. Det as at spriik faan det Ndebele an wurt uun dön Mpumalanga, Gauteng an Limpopo Prowinsen faan Süüdaafrika snaaket. 1,48 miljuunen lidj snaake det üüs mamenspriik an 1,4 miljunnen snaake det üüs naistspriik. I. klas: umuntu mensk II. klas: abantu mensken III. klas: umbala klöör IV. klas: imibala klöören Nguni Spriiken: Nuurd-Ndebele, Süüd-Ndebele, Swaasi, Xhosa, Zulu. Amtelk spriiken faan Süüdaafrika: Afrikaans, Ingels, Nuurd-Sotho, Sotho, Süüd-Ndebele, Swaasi, Tsonga, Tswana, Venda, Xhosa, Zulu. KwaNdebele"}
{"id": "30451", "contents": "Det Nuurd-Ndebele Spriik (üüb Nuurd-Ndebele: isiNdebele) as ian faan dön Bantuspriiken. At spriik as det naist hoodspriik uun Simbabwe an faan dön tau miljuunen Ndebele, wat föör't miast uun uun Matabeleland wene, snaaket. Det wurd uk uun a nuurd faan Botsuana an uun a nuurduast faan Namiibia snaaket. At spriik hiart tu det Nguni skööl faan a Bantuspriiken. I. klas: umuntu mensk II. klas: abantu mensken Nguni Spriiken: Nuurd-Ndebele, Süüd-Ndebele, Swaasi, Xhosa, Zulu."}
{"id": "30453", "contents": "Det Tsonga Spriik as ian faan dön Bantuspriiken. Det wurt uun dön Gaza, Maputo an Maputo Steed Prowinsen faan Mosambik, uun dön Limpopo an Mpumalanga Prowinsen faan Süüdaafrika, uun Eswatini an Simbabwe snaaket. Det hee 12 miljuunen spreegern. I. klas: munhu mensk II. klas: vanhu mensken III. klas: muri buum IV. klas: miri buumer Amtelk spriiken faan Süüdaafrika: Afrikaans, Ingels, Nuurd-Sotho, Sotho, Süüd-Ndebele, Swaasi, Tsonga, Tswana, Venda, Xhosa, Zulu."}
{"id": "30455", "contents": "Det Venda Spriik (üüb Venda: Tshivenḓa) as ian faan dön Bantuspriiken. Det wurt faan det Venda, wat uun a nuurd faan det Limpopo Prowins faan Süüdaafrika wene, an uk uun Simbabwe snaaket. Det hee 1,3 miljuunen spreegern. Amtelk spriiken faan Süüdaafrika: Afrikaans, Ingels, Nuurd-Sotho, Sotho, Süüd-Ndebele, Swaasi, Tsonga, Tswana, Venda, Xhosa, Zulu. Venda"}
{"id": "30456", "contents": "Moshoeshoe I. ([moˈ∫wɛ∫wɛ]; bäären üüs Lepoqo; * amanbi 1790 uun Menkhoaneng, Lesotho faan daaling; † 11. Marts 1870) wiar faan 1822 tu san duas köning (üüb Sotho: morena) faan a Basotho. Köninger faan a Basuto: Moshoeshoe I. (1822–1870), Letsie I. (1870–1891), Lerotholi Letsie (1891–1905), Letsie II. (1905–1913), Nathaniel Griffith Lerotholi (1913–1939), Simon Seeiso Griffith (1939–1940), Gabasheane Masupha (üüs regent) (1940–1941), Mantsebo Amelia 'Matsaba (üüs regent) (1941-1960), Moshoeshoe II. (1960–1990, 1995-1996), Letsie III. (1990-1995, 1996-)."}
{"id": "30458", "contents": "Di Oranje (ingelsk : Orange) as mä 2160 km di ööderlingst struum uun't süüdelk Afrikoo efter a Sambeesi. Hi lääpt troch Lesotho an Süüdafrikoo. Sin onerst aanj ferlääpt üs grens tesken Süüdafrikoo an Namiibia. Uun Lesotho het di struum Senqu [ˈsɛ/ᵑǃu] , uun Süüdafrikoo uk Gariep, uun Namiibia Orange. Commonskategorii: Oranje Struum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30464", "contents": "Wat menst dü? Mpumalanga (Prowins) Mpumalanga (Steed), en steed uun det KwaZulu-Natal Prowins."}
{"id": "30466", "contents": "Wat menst dü? Limpopo (Prowins) uun Süüdafrikoo Limpopo (Distrikt) uun Mosambik Limpopo Struum"}
{"id": "30467", "contents": "Di Vaal as en struum uun Süüdafrikoo. Hi füng san nööm faan a Buuren efter di struum Waal uun a Neederlunen. Di nööm bedüüdet pal efter det ualhuuchsjiisk wurd falo, ingelsk: pale. Det regiuun nuurden faan a Vaal wiar faan 1910 bit 1994 det prowins Transvaal. Daalang lei diar a prowinsen Gauteng, Limpopo, Mpumalanga an Nuurdwaast. Commonskategorii: Vaal Struum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30472", "contents": "At Transkei wiar en regiuun uun Süüdafrikoo nuurduasten faan di struum Kei. Hat as 1963 en homeland wurden an hää ham muar of maner salew regiaret. Sant 1994 hiart at Transkei efter't aanj faan a apartheid tu a nei prowinsen Uastkap an KwaZulu-Natal. Flag faan't Transkei Koord faan't Transkei Commonskategorii: Transkei – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30473", "contents": "At Ciskei wiar en regiuun uun Süüdafrikoo süüdwaasten faan di struum Kei, an en homeland för det fulk faan a Xhosa. Hoodstääd wiar Bhisho. Sant 1994 as at Ciskei en dial faan det nei prowins Uastkap. Flag faan't Ciskei Koord faan't Ciskei Commonskategorii: Ciskei – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30477", "contents": "Di Great Kei River (uk Groot-Keirivier (Afrikaans)) as en struum uun det Prowins Uastkap uun Süüdafrikoo. Hi as son 320 km lung an hää san müs bi Keimond. Di Kei hää iar a homelands Transkei (bääft a Kei) an Ciskei (föör a Kei) skääst. Daalang leit hi uun det prowins Uastkap. Det Khoi-wurd Kei ment so föl üs „sun“. Commonskategorii: Kei – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30481", "contents": "En homeland wiar uun Süüdafrikoo (an uk uun Namiibia) en regiuun, diar för en was Süüdafrikoonsk fulk föörsen wiar. Ööder nöömer diarför wiar reservation of bantustan. A uuriinwenern skul uun hör homeland bliiw, an jo ei mä ööder fulken miske. Diarbääft sted det politiik faan't apartheid (apdialang, ufdialang) tesken witjen an suarten. Iarst 1994 as det apartheid apjiwen wurden, an Süüdafrikoo füng en modern ferwaltang mä nei prowinsen. Di iarst suart president wiar faan 1994 bit 1999 Nelson Mandela, di sin leewent loong jin det apartheid streden hää. Commonskategorii: Homelands – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30490", "contents": "Wat menst dü? Ndebele (fulk) Nuurd-Ndebele (spriik, Simbabwe) Süüd-Ndebele (spriik, Süüdafrikoo)"}
{"id": "30496", "contents": "Det Lusaka Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Sambia. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Uun a nuurd an waast leit det Central Prowins, uun nuurduast det Eastern Prowins, uun a uast Mosambik, uun a süüd Simbabwe an uun a süüdwaast det Southern Prowins. Det hee 2.238.569 lidj (2010). At hoodsteed as Lusaka. At prowins hee sööwen distrikten: Det letst folksteeling wiar uun't juar 2010. Efter a resultooten hee't prowins 2.238.569 lidj: 1.132.475 diarfaan san wüfhööd an 1.106.094 san karmen. Det Nyanja Spriik (61.9 %) as det miast spreegen spriik uun't prowins. Zambia, www.citypopulation.de Lusaka: Province in Zambia, citypopulation.de Lusaka: Province in Zambia, citypopulation.de Lusaka: Province in Zambia, citypopulation.de Government of Zambia Central Statistical Office, 2010 Census Population Summaries, s 66 (PDF).. Archiwiaret faan det originool di 14. Nofember 2017. Ufrepen di 15. Maarts 2020."}
{"id": "30498", "contents": "Matamela Cyril Ramaphosa ([ramaˈpʰɔ⁠sa];* 17. Nofember 1952 uun Johannesburg) as en süüdaafrikoons poliitiker faan det African National Congress Partei (ANC), gewerkskapsfeerer, onernemer an sant 15. Febrewoore 2018 a president faan Süüdaafrika. Presidenten faan Süüdafrikoo: Nelson Mandela (1994-1999), Thabo Mbeki (1999-2008), Kgalema Motlanthe (2008-2009), Jacob Zuma (2009-2018), Cyril Ramaphosa (2018-) Commons: Cyril Ramaphosa – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "30499", "contents": "Det Southern Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Sambia. Uun a nuurdwaast leit det Central Prowins, uun a nuurduast det Lusaka Prowins, uun a uast an süüd Simbabwe, uun a süüdwaast lei Botsuana an Namiibia an uun a waast det Western Prowins. At prowins leit uun a süüd faan’t lun. Det hee 1.473.983 lidj (2010). At hoodsteed as Choma. Det Southern Prowins hee 13 distrikten. Det letst folksteeling wiar uun't juar 2010. Efter a resultooten hee't prowins 1.473.983 lidj: 751.437 diarfaan san wüfhööd an 722.546 san karmen. Det Tonga Spriik (74.7 %) as det miast spreegen spriik uun't prowins. Zambia, www.citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Southern: Province in Zambia, citypopulation.de Government of Zambia Central Statistical Office, 2010 Census Population Summaries, s 66 (PDF).. Archiwiaret faan det originool di 14. Nofember 2017. Ufrepen di 15. Maarts 2020."}
{"id": "305", "contents": "Regensbörj as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Bayern. Jü stää heet 152.270 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30500", "contents": "Det Western Prowins as en prowins uun de aafrikoons stoot Sambia. At prowins leit uun a waast faan’t lun. Uun a nuurd leit det Northwestern Prowins, uun a nuurduast det Central Prowins, uun a süüduast det Southern Prowins, uun a süüd Namiibia an uun a waast Angoola. Det hee 902.974 lidj (2010). At hoodsteed as Mongu. Det Western Prowins hee 16 distrikten. Det letst folksteeling wiar uun't juar 2010. Efter a resultooten hee't prowins 902.974 lidj: 469.469 diarfaan san wüfhööd an 433.505 san karmen. Det Lozi Spriik (69.6 %) as det miast spreegen spriik uun't prowins. Zambia, www.citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Zambia: Administrative Division, citypopulation.de Western: Province in Zambia, citypopulation.de Government of Zambia Central Statistical Office, 2010 Census Population Summaries, s 66 (PDF).. Archiwiaret faan det originool di 14. Nofember 2017. Ufrepen di 15. Maarts 2020."}
{"id": "30501", "contents": "Det Arusha Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Arusha) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 2.051.900 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Arusha. At regiuun hee sööwen distrikten: Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de Tanzania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "30504", "contents": "Det Bemba Spriik (aanjnööm: ChiBemba) as ian faan dön Bantuspriiken. Det wurt uun a nuurduast faan Sambia faan det Bemba snaaket. Det wurt faan amanbi 4 miljuunen (of 33.5 % faan a) lidj uun't lun snaaket. Det wurt uk üüs naistspriik faan öler lidj uun't lun an faan lidj uun det DR Kongo, Tansania an Botsuana snaaket. Wurden uun Bemba hee klasen faan prefiksen. Rev. Father Schoeffer (1907), A Grammar of the Bemba Language, As Spoken in North-East Rhodesia, Clarendon Press, Oxford [1]. Census data from Zambia from Central Statistical Office, Zambia s. 64."}
{"id": "30506", "contents": "Det Süüd Prowins (üüb Ruanda: Intara y'Amajyepfo, üüb Fraansöösk: Province du Sud) as ian faan dön fiiw prowinsen faan Ruanda. Det hee 2.589.975 lidj (2012). At hoodsteed faan’t prowins as Nyanza. At prowins hee aacht distrikten: Rwanda, citypopulation.de Rwanda,citypopulation.de Rwanda,citypopulation.de"}
{"id": "30507", "contents": "Det Uast Prowins (üüb Ruanda: Intara y'Iburasirazuba, üüb Fraansöösk: Province de l'Est) as ian faan dön fiiw prowinsen faan Ruanda. Det hee 2.595.703 lidj (2012). At hoodsteed faan’t prowins as Rwamagana. At prowins hee sööwen distrikten: Rwanda, citypopulation.de Rwanda,citypopulation.de Rwanda,citypopulation.de"}
{"id": "30508", "contents": "Mbarara as en steed uun de aafrikoons stoot Uganda. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 195.318 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan det Western Regiuun. Uganda, citypopulation.de"}
{"id": "30510", "contents": "Gulu as en steed uun de aafrikoons stoot Uganda. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 150.306 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan det Northern Regiuun. Uganda, citypopulation.de"}
{"id": "30511", "contents": "Jinja as en steed uun de aafrikoons stoot Uganda. At steed leit uun a süüduast faan't lun, huar de Witj Niil Struum ütj de Victoria-Sia leept. Det hee 76.188 lidj (2014). Det as at hoodsteed faan det Northern Regiuun. Uganda, citypopulation.de"}
{"id": "30514", "contents": "Det Waast Prowins (üüb Ruanda: Intara y'Iburengerazuba, üüb Fraansöösk: Province de l'Ouest) as ian faan dön fiiw prowinsen faan Ruanda. Det hee 2.471.239 lidj (2012). At hoodsteed faan’t prowins as Kibuye. At prowins hee sööwen distrikten: Rwanda,citypopulation.de Rwanda,citypopulation.de Rwanda,citypopulation.de"}
{"id": "30515", "contents": "Det Dakahlijja Guwernement (üüb Araabsk: محافظة الدقهلية‎ Muḥāfaẓat al-Daqahliyyah) as ian faan dön guwernementen uun Egypten. At guwernement leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 6.492.381 lidj (2018). At hoodsteed faan't guwernement as Al-Mansuura. At guwernement leit uun a uast faan't delta faan de Niil Struum. Uun April 2021 ded egyptisk archeoloogen bekäänd, dat jo 110 greew uun det archeoloogisk steed Kuum al-Chulgan foon. Jo foon 68 lungwarpig greew faan det föördynatisk tidj an 37 rochthukig greew faan det naist tweskentidj. At auerbliiwsel wiar faan't tidj faan Naqada III.. Egypt, citypopulation.de Archaeologists Discover 110 Ancient Egyptian Tombs Along the Nile Delta, Smithsonian Magazine, April 28, 2021"}
{"id": "30521", "contents": "Wat menst dü ? Nuurdkap (Prowins) uun Süüdafrikoo Nuurdkap (Skandinaawien), a nuurdermiast ponkt faan't skandinaawisk fäästlun."}
{"id": "30522", "contents": "At Kapprowins wiar det gratst faan a sjauer prowinsen uun Süüdafrikoo faan 1910 bit 1994. Uun a 1960er juaren san dialen faan det Kapprowins, man uk faan Transvaal an faan a Oranje-Freistoot ufdiald an homelands wurden. Det iinrachten faan a homelands Bophuthatswana, Transkei an Ciskei wiar apartheidspolitiik. Afrikoonsk fulken skul diar lewe an moost ei tu't \"witj\" Süüdafrikoo kem. Sant 1994 jaft at nian homelands muar an a prowinsen san nei iindiald wurden. Daalang lei diar a prowinsen Waastkap, Nuurdkap, Uastkap an Nuurdwaast. Woopen faan't Kapprowins Ual flag faan't Süüdafrikoonsk Unioon bit 1994"}
{"id": "30523", "contents": "Transvaal wiar ian faan a sjauer prowinsen uun Süüdafrikoo faan 1910 bit 1994. Di nööm ment: üüb a ööder (nuurder) ääg faan a struum Vaal. Uun a 1960er juaren as di waastelk dial faan Transvaal an en dial faan't Kapprowins tu't homeland Bophuthatswana wurden. Ööder homelands uun Transvaal wiar Lebowa, KwaNdebele, Venda, Gazankulu an KaNgwane. Afrikoonsk fulken skul diar lewe an moost ei tu't \"witj\" Süüdafrikoo kem. Sant 1994 jaft at nian homelands muar an a prowinsen san nei iindiald wurden. Daalang lei diar a prowinsen Limpopo, Mpumalanga, Gauteng an Nuurdwaast. Woopen faan Süüdafrikoo bit 1994 Ual flag faan't Süüdafrikoonsk Unioon bit 1994 Commonskategorii: Transvaal – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30527", "contents": "Di Oranje-Freistoot wiar ian faan a sjauer prowinsen uun Süüdafrikoo faan 1910 bit 1994 tesken a struumer Oranje an Vaal. Tuleetst het'er bluas Freistoot. Efter di stridj tesken a Buuren an a Briten as di Oranje-Freistoot 1854 suwereen wurden. Sant 1910 wiar hi dial faan't Süüdafrikoonsk Unioon. Efter't aanj faan't apartheid 1994 as di Freistoot daalang ian faan 9 prowinsen uun Süüdafrikoo. Woopen faan a Oranje-Freistoot 1854 bit 1902 Flag faan a Oranje-Freistoot 1854 bit 1902 Commonskategorii: Oranje-Freistoot – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30530", "contents": "Natal wiar ian faan a sjauer prowinsen uun't uasten faan Süüdafrikoo faan 1910 bit 1994. Diar leit di wichtag huuwen Durban. Efter't aanj faan't apartheid as Natal 1994 mä det homeland KwaZulu tuuplaanj wurden an het daalang KwaZulu-Natal. Woopen faan Natal 1910 bit 1994 Woopen faan't kolonii Natal 1875 bit 1907 Commonskategorii: Natal – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30532", "contents": "De Naist Buurenkrich (üüb Ingels: Second Anglo Boer War; üüb Afrikaans: Tweede Vryheidsoorlog) faan 1899 tu 1902 wiar en krich twesken det Ferianigt Köningrik an dön tau buurenrepubliiken Oranje-Freistoot an det Süüdaafrikoons Republiik (of Transvaal). Dön buurenrepubliiken ferlus a krich an wurd britisk koloniien. Commons: Naist Buurenkrich – Saamling faan biljen of filmer Magaliesberger"}
{"id": "30535", "contents": "Kapholuns Architektüür (üüb Afrikaans: Kaaps-Hollandse Styl) as en stiil faan architektüür, wat faan a holuners uun det Waastkap faan Süüdaafrika baut hed. Det wiar faan't architektüür faan Holun, Itaalien, Frankrik an Portugal beinflöödet. Groot Constantia, nai bi Kapsteed A Neetlingshof, uun Stellenbosch At Reinethuis uun Graaff-Reinet"}
{"id": "30541", "contents": "A Süüdafrikoons Rand as at münt faan Süüdafrikoo. Hi woort oober uk uun ööder lunen trinjam brükt. Föör üüb a nei jilskiiner as en bil faan Nelson Mandela, di iarst president efter't aanj faan't apartheid. Di Krügerrand as en gulstak, an hää niks mä det normool münt tu dun. 1 Krügerrand, gul, föörsidj 1 Krügerrand, gul, ragsidj Commonskategorii: Süüdafrikoonsk Rand – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30545", "contents": "Kimberley as en steed uun Süüdaafrika. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 225.155 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Nuurdkap Prowins. South Africa: Provinces and Major Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "30556", "contents": "Di Mercedes-Benz E-Citaro (Ütspraak \"e-citaro\")?/i es di jest Elektrobus fan di Daimler AG. Dit es niin nii Bus, di Forem jeft et al leenger me Dieselmaskiin. Üs Citaro (Sii: Sitaro [sɪ'tɑʀo]) uur des sent 1997 forkoopet. Di Typ jit uk O 530, en des meent di iinfachi Bus me 12 Meetern Leengdi. Di citaro (Ütspraak \"citaro\")?/i uur sent 1997 me Dieselmotooren becht. Al leenger uur forsaacht, nii Öndreften diarfuar omtöseet. Ön di Marts fan 2020 kām en E-Citaro tö Proof naa Söl. Töhop me di nii Sileo S12 wiar tö des Tir tau Elektrobusi üp Söl önerwai. \"Elvis\" weeget, hur fuul Forskel en bet Leecht en Klüvskeltern maaki. \"Elsa\" es me 18 Meetern üp Wai. Di E-Citaro heer Bateriimoduuli fan 252kWh bit 441kWh Kapatsiteet. Ön Hamborig bi di VHH heer en 12-Meeter-Citaro 370 kWh ön Buurt. Sa üs uk di Sileo S12 heer di Wain en Elekroportaalaaks fan ZF me Önerseetingen en tau Elektromaskiinen, wat nai bi di Weelen set. Ark Motor heer 125 kW en en Draimoment fan 485 Nm, me di Önerseeting üür diar man ombi 11.000 Nm fan maaket. Di Stjüüring jit Intelligent Eco Steering en lapt me Hydraulikööl en en Elektropomp. Di Fuarweelen sen enkelt önbraacht,"}
{"id": "30559", "contents": "KwaZulu, det ment Lun faan a Zulu an wiar en homeland uun det ual prowins Natal uun Süüdafrikoo. Hat as 1970 inracht wurden an hää bit tu't aanj faan't apartheid 1994 bestenen. KwaZulu wiar tjiin enkelt regiuunen, diar daalang weder mä Natal tuuphiar uun det nei prowins KwaZulu-Natal. Flag faan KwaZulu Woopen faan KwaZulu Commonskategorii: KwaZulu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30562", "contents": "Bophuthatswana, wiar en homeland uun't nuurdelk Süüdafrikoo. Det wiar sööwen enkelt dialen uun a weesen prowinsen Kapprowins, Transvaal an Oranje-Freistoot. Hoodstääd wiar Mmabatho. Daalang hiar jodiar regiuunen tu a nei prowinsen Nuurdwaast, Gauteng an Mpumalanga. Flag faan Bophuthatswana Woopen faan Bophuthatswana Commonskategorii: Bophuthatswana – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30574", "contents": "f A Magaliesberger san en keed faan berger uun Süüdafrikoo uun a prowinsen Nuurdwaast an Gauteng. Jo ferluup amanbi faan uast tu waast faan Pretoria bit hen tu Rustenburg. A Magaliesberger san mä a äälst berger üüb a eerd, amanbi tau miljaarden juar ual. Diar as magma troch at eerdskel apwoksen, auer sin huuch ääler oober uk al weder tu en graten dial ufdraanj. Di huuchst toop Nooitgedacht as man 1.853 m huuch. Uun a Naist Buurenkrich as üüb a Magaliesberger muarsis böös streden wurden. Hör nööm haa's efter di hoodmaan Mogale, di diar am 1850 det saien hed. Bi a Hartbeespoort-Stausia At Tonquani-Dääl Loonskap uun a Mountain Sanctuary Park A Magaliesberger Commonskategorii: Magaliesberger – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30578", "contents": "Venda wiar en homeland uun't nuurduasten faan Süüdafrikoo uun det weesen prowins Transvaal. Hoodstääd wiar Makwarela (hiart daalang tu Thohoyandou). Sant at aanj faan't apartheid 1994 hiart det regiuun tu det nei prowins Limpopo. Flag faan Venda Woopen faan Venda Commonskategorii: Venda – Saamlang faan bilen of filmer Tshivenda"}
{"id": "30580", "contents": "QwaQwa (ütjspreegen: ˈǃwɑǃwɑ), iar uk Witzieshoek area, KwaKwa, Basotho ba Borwa of Basotho Qwaqwa, wiar en homeland uun't uasten faan det weesen prowins Oranje-Freistoot uun Süüdafrikoo. Hoodstääd wiar Phuthaditjhaba. Efter't aanj faan't apartheid 1994 hiart det regiuun tu det nei prowins Freistoot. Di nööm QwaQwa komt faan det San-spriak an ment witjer üs witj. Diarmä as di sunstian faan a Drakensberger mend. Flag faan QwaQwa Woopen faan QwaQwa Commonskategorii: QwaQwa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30583", "contents": "Gazankulu wiar en homeland uun't nuurduasten faan Süüdafrikoo uun det weesen prowins Transvaal för det fulk faan a Shangana-Tsonga. Hoodstääd wiar Giyani. Sant at aanj faan't apartheid 1994 hiart det regiuun tu det nei prowins Limpopo. Flag faan Gazankulu Woopen faan Gazankulu Commonskategorii: Gazankulu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30584", "contents": "KwaNdebele wiar en homeland uun't nuurduasten faan Süüdafrikoo uun det weesen prowins Transvaal för det fulk faan a Süüd-Ndebele. Hoodstääden wiar Siyabuswa an KwaMhlanga. Sant at aanj faan't apartheid 1994 hiart det regiuun tu det nei prowins Mpumalanga. Flag faan KwaNdebele Woopen faan KwaNdebele Commonskategorii: KwaNdebele – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30585", "contents": "KaNgwane wiar en homeland uun't nuurduasten faan Süüdafrikoo uun det weesen prowins Transvaal för det fulk faan a Swazi. Hoodstääd wiar Nyasamane, het daalang Louieville. Sant at aanj faan't apartheid 1994 hiart det regiuun tu det nei prowins Mpumalanga. Flag faan't Süüdafrikoons Unioon, en aanj flag jääw't ei Woopen faan KaNgwane Commonskategorii: KaNgwane – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30586", "contents": "Lebowa wiar en homeland uun't nuurduasten faan Süüdafrikoo uun det weesen prowins Transvaal för det fulk faan a Pedi. Hoodstääden wiar Seshego an Lebowakgomo. Sant at aanj faan't apartheid 1994 hiart det regiuun tu a nei prowinsen Limpopo an Mpumalanga. Flag faan Lebowa Commonskategorii: Lebowa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30589", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Order: Nidovirales Famile: Coronaviridae Onerfamile: Orthocoronavirinae Sköölen: Alphacoronavirus – Betacoronavirus – Deltacoronavirus – Gammacoronavirus Onerfamile: Letovirinae Skööl: Alphaletovirus Coronaviridae ICTV Virus taxonomy 2014 Wikispecies hää en artiikel tu: Coronaviridae Commonskategorii: Coronaviridae – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30590", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Order: Nidovirales Famile: Coronaviridae Onerfamile: Orthocoronavirinae Skööl: Betacoronavirus Slacher: Bat Hp-betacoronavirus Zhejiang2013 — Betacoronavirus 1 — China Rattus betacoronavirus HKU24 — Hedgehog coronavirus 1 – Human coronavirus HKU1 – Middle East respiratory syndrome coronavirus – Murine coronavirus – Pipistrellus bat coronavirus HKU5 – Rousettus bat coronavirus HKU9 – Severe acute respiratory syndrome-related coronavirus (SARSr-CoV) – Tylonycteris bat coronavirus HKU4 Betacoronavirus Typusslach: Murine coronavirus ICTV Virus taxonomy 2015 Wikispecies hää en artiikel tu: Betacoronavirus Commonskategorii: Betacoronavirus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30591", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Order: Nidovirales Famile: Coronaviridae Onerfamile: Orthocoronavirinae Skööl: Betacoronavirus Slach: Severe acute respiratory syndrome-related coronavirus (SARSr-CoV) Stamer: Severe acute respiratory syndrome coronavirus – Severe acute respiratory syndrome coronavirus 2 (SARS-2, SARS-CoV-2) – Severe acute respiratory syndrome-like coronavirus SARSr-CoV ICTV Virus taxonomy 2014 Wikispecies hää en artiikel tu: SARSr-CoV Commonskategorii: SARSr-CoV – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30593", "contents": "Di wiirus SARS-CoV-2 liaset det kraankes COVID-19 ütj. Di nööm komt faan't ingelsk: COrona VIrus Disease 2019. Hi as tuiarst uun't stääd Wuhan uun Sjiina aptreeden. Diar as uun't juar 2020 en pandemii faan wurden. Hoodkategorii: Wiiren Order: Nidovirales Famile: Coronaviridae Onerfamile: Orthocoronavirinae Skööl: Betacoronavirus Slach: Severe acute respiratory syndrome-related coronavirus (SARSr-CoV) Stam: Severe acute respiratory syndrome coronavirus 2 Isoliaret wiiren: Japan-KY-V-029/2020 – Nepal/61/2020 – Sweden/01/2020 – USA/AZ1/2020 – USA/IL1/2020 – USA/TX1/2020 – Wuhan-Hu-1/2019 – Wuhan/IVDC-HB-01/2019 – Wuhan/WIV04/2019 – Wuhan/IPBCAMS-WH-01/2019 – Wuhan/IVDC-HB-04/2020 (Stant: Jüüne 2020) SARS-2, SARS-CoV-2 Synonym: 2019-nCoV Nextstrain Wikispecies hää en artiikel tu: SARS-CoV-2 Commonskategorii: SARS-CoV-2 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30595", "contents": "Wuhan (üüb Schineesk: 武汉 of 武漢 Wŭhàn harke tu?/i) as en steed uun a maden faan Schiina. Det hee 7.541.527 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Hubei Prowins. A steed leit bi de Jangtse Struum. At steed hee tretanj distrikten: At steed as nü (2020) bekäänd üüs at kwel faan de SARS-CoV-2 wiirus (of Coronawiirus). Det as sant Febrewoore 2020 speret. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30599", "contents": "Hefei (üüb Schineesk: 合肥 Héféi) as en steed uun a uast faan Schiina. Det hee 3.098.727 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Anhui prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "306", "contents": "Krastendoom Juudendoom Islam Buddhismus Daoismus Soroastrismus Ludwig Ingwer Nommensen Frascheschörk St. Clemens sark Hü kem ik uun a hemel? (Bruderhand.de)"}
{"id": "30601", "contents": "Wat menst dü? SARS-CoV-2, di wiirus, di 2020 en pandemii ütjliaset hää algemian en wiirus uun det famile faan a Coronaviridae"}
{"id": "30602", "contents": "Fuzhou (üüb Schineesk: 福州 Fúzhōu) as en steed uun a süüduast faan Schiina. Det hee 7.115.369 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Fujian Prowins. China: Fujian, citypopulation.de"}
{"id": "30603", "contents": "Lanzhou (üüb Schineesk: 兰州 Lánzhōu) as en steed uun a maden faan Schiina. Det hee 2.438.595 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Gansu Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30604", "contents": "Guangzhou (üüb Schineesk: 广州 (Mandarin) Guăngzhōu harke tu?/i, (Kantoneesk) Gwong2zau1 harke tu?/i) as en steed uun a süüdwaast faan Schiina. Det hee 10.641.408 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Guangdong Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30605", "contents": "Guiyang (üüb Schineesk: 贵阳 Guìyáng) as en steed uun a süüd faan Schiina. Det hee 2.520.061 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Guizhou Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30606", "contents": "Haikou (üüb Schineesk: 海口 Hăikŏu ) as en steed uun a süüd faan Schiina. Det hee 1.517.410 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Hainan Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de Commons: Haikou – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "30607", "contents": "Shijiazhuang (üüb Schineesk: 石家庄 Shíjiāzhuāng) as en steed uun a nuurduast faan Schiina. Det hee 3.095.219 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Hebei Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30609", "contents": "Harbin (üüb Schineesk: 哈尔滨 Hā'ĕrbīn) as en steed uun a nuurduast faan Schiina. Det hee 4,596,313 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Heilongjiang Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30612", "contents": "At Karoo (ütjspreegen: kəˈruː) as en hualewwüüst uun't huuchlun faan Süüdafrikoo an uun't süüdelk Namiibia. Hat as 500.000 km² grat an maaget en traaden faan Süüdafrikoo ütj. Uun't Karoo jaft at ünlik loonskapen, huar at iin- an ufdialang oober ei seeker as: Letj Karoo, Oner Karoo, 250m bit 400 m huuch Grat Karoo, Madelkaroo, 600m bit 900 m Boower Karoo, Central Plateau, Highveld, 1000m bit 1800m Sukkulentenkaroo, uun't waasten Namakaroo, uun't uasten Di nööm Karoo komt faan kurú uf. Det as en wurd uun det spriak faan a San, diar heer iar lewet an jaaget haa. Uun hör spriak ment det \"drüg, skraal lun\". Letj Karoo Grat Karoo Sukkulentenkaroo Huug uun a Karoo Natjunaalpark Commonskategorii: Karoo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30613", "contents": "Di EvoBus GmbH es en Daachterselskep fan di Daimler AG. Bi EvoBus uur Busi üttaacht en becht, sa üs em uk Köörstaalern fuar ain Karoseriien fo ken. Diaraur hen uur uk Tiinsten trinjom Busi en jaar Bidreft önböören (\"OmniPlus\"). EvoBus waar grünjlair, üs di Mercedes-Benz-Busofdiiling di Busfirma Setra aurnomen her, di Firmen waar töhopslööten. EvoBus heer ön Euroopa soks Werki, hur wat becht uur en 18 Stairen, hur di Busi forkoopet uur. Produtsiaret uur di Busi öner di Noomen Mercedes-Benz en Setra. Ön't Jaar 2016 kür EvoBus 26.226 Busi aur di hiili Wārel forkoopi EvoBus experimentiaret al leenger me Weeterstoföndreft, sa üs uk Busi me Öörtgas önböören waar. Sent 2019 jeft et di Bateriibus E-Citaro Daimler MiniBus ön Dortmund jert uk tö EvoBus. Fan Daimler MiniBus jeft et jit niin Elektrobus. Commons: EvoBus – Saamling fan Skelter en Videos www.evobus.de www.omniplus.de Daimler Buses | Daimler. In: Daimler. (daimler.com [abgerufen am 5. Marts 2018])."}
{"id": "30621", "contents": "Zhengzhou (üüb Schineesk: 郑州 Zhèngzhōu) as en steed uun a uast faan Schiina. Det hee 3.677.032 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Henan Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30622", "contents": "Changsha (üüb Schineesk: 长沙 Chángshā) as en steed uun a süüdwaast faan Schiina. Det hee 3.193.354 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Hunan Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30636", "contents": "Sukkulenten (faan lat. sucus ‚saft‘ of suculentus ‚saftag‘) san plaanten, diar miast uun drüg regiuunen lewe an auer en loong tidj weeder apwaare kön. Diar san trii oorten faan, diarefter iindiald, huar's det weeder waare: Bleedsukkulenten Stamsukkulenten Rutsukkulenten Sukkulenten san nian takson, jo jaft at uun flook plaantensköölen: Agave, Aloe, Anacampseros, Astroloba, Avonia, Bowiea, Brighamia, Crassula, Didiereaceae, Dudleya, Echeveria, Faucaria, Fouquieria, Gasteria, Gonialoe, Haworthia, Haworthiopsis, Huernia, Kalanchoe, Sansevieria, Sempervivum, Stapelia, Tulista, an noch flooken muar. Aloe ferox, een bleedsukkulent En Agave, en stam- en bleedsukkulent Adansonia digitata, en stamsukkulent Salicornia europaea Commonskategorii: Sukkulenten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30638", "contents": "At Kap-Aloe as en plaantenslach uun det skööl faan a Aloen (Aloe) uun det famile faan a Gäärsbuumplaanten (Asphodelaceae). Hat wääkst fööraal uun Lesotho an uun a süüdafrikoons prowinsen Waastkap, Uastkap, Freistoot an KwaZulu-Natal uun drüg bosklun. Commonskategorii: Kap-Aloe (Aloe ferox) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kap-Aloe (Aloe ferox)"}
{"id": "30643", "contents": "Nanjing (üüb Schineesk: 南京 Nánjīng harke tu?/i) as en steed uun a uast faan Schiina. Det hee 5.827.888 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Jiangsu Prowins. A steed leit bi de Jangtse Struum. China: Provinces and Major Cities, citypopulation"}
{"id": "30645", "contents": "A Baobab (faan araabisk bu-hubub, Adansonia digitata) het uk Afrikoonsk Aabenbruadbuum. Hi hiart tu a Malwenplaanten (Malvaceae) an wääkst fööraal uun a troopen faan Afrikoo. Twiig mä bleeden Bloos Apskäären bloos Früchten (\"aabenbruad\") Commonskategorii: Baobab – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Baobab"}
{"id": "30646", "contents": "Nanchang (üüb Schineesk: 南昌 Nánchāng) as en steed uun a uast faan Schiina. Det hee 2.614.380 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Jiangxi Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30647", "contents": "Changchun (üüb Schineesk: 长春 Chángchūn) as en steed uun a nuurduast faan Schiina. Det hee 3.411.209 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Jilin Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30648", "contents": "Shenyang (üüb Schineesk: 沈阳 Shĕnyáng) as en steed uun a nuurduast faan Schiina. Det hee 5.718.232 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Liaoning Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30649", "contents": "Xining (üüb Schineesk: 西宁 Xīníng) as en steed uun a maden faan Schiina. Det hee 1.153.417 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Qinghai Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30650", "contents": "Xi'an (üüb Schineesk: 西安 Xī'ān) as en steed uun a maden faan Schiina. Det hee 5.403.052 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Shaanxi Prowins. De iarst Kaiser faan Schiina, Qin Shihuangdi, sin greefmool mä sin terakota-armee leit nai bi't steed. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30660", "contents": "En pandemii as det spriaden faan en kraankes bi minsken auer a hialer eerd. Hat gongt widjer üs en epidemii, diar miast bluas uun enkelt lunen apträät. Det ment oober ei, dat arke lun bi en pandemii bedraapt as. Det wurd pandemii komt faan ualgreks πανδημία pandēmía (at hialer fulk). Diar steget uk det bedüüdang uun, dat det bluas minsken bedraapt. Bi diarten snaaket am ei faan en pandemii, man diarför faan en panzootii. Antoniinisk Pest, 165–180. Pookenpandemii uun't Röömsk Rik; 5 miljoon duaden. Justiniaansk Pest, sant 541 bit iin uun't 8. juarhunert. Ütjliaset faan Yersinia pestis. Suart Duas, 1347–1352. Faan Madelaasien bit hial Euroopa; 25 miljoon duaden, det wiar en traaden faan a europeesk iinwenern. Yersinia pestis. Traad Pest, sant 1896. Begand uun Sjiina; 12 miljoon duaden. Yersinia pestis. HIV/AIDS, sant amanbi 1980. Amanbi 75 miljoon minsken haa det, 32 miljoonen san stürwen (bit 2018). COVID-19 (sant Detsember 2019), begand uun Sjiina; as noch ei föörbi: SARS-CoV-2 Uk gripe (Influenza) koon tu en pandemii mä miljoonen faan duaden wurd. Spoonsk Gripe (1918–1920), 20–50 miljoon duaden: Influenza-A-Virus H1N1 Asiaatisk Gripe (1957/58), 1–4 miljoon duaden: Influenza-A-Virus A/H2N2 Hongkonggripe (1968), 1–4 miljoon duaden: Influenza-A-Virus A/H3N2 Rüsk Gripe (1977/78), 700.000 duaden: Influenza-A-Virus H1N1"}
{"id": "30661", "contents": "Jinan (üüb Schineesk: 济南 Jìnán) as en steed uun a uast faan Schiina. Det hee 3.641.562 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Shandong Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30662", "contents": "Qingdao (iar Tsingtao of Tsingtau; üüb Schineesk: 青岛 Qīngdǎo) as en steed uun det Shandong Prowins faan Schiina. A nööm faan't steed het „Green Eilun“. Det hee 4.556.077 lidj (2010). At steed hee trii steeden (Jiaozhou, Pingdu an Laixi) an sööwen distrikten: Shinan (市南区 Shìnán Qū of „Süüdsteed“) Shibei (市北区 Shìběi Qū of „Nuurdsteed“) Huangdao (黄岛区 Huángdǎo Qū of „Güül Eilun“) Laoshan (崂山区 Láoshān Qū) Licang (李沧区 Lǐcāng Qū) Chengyang (城阳区 Chéngyáng Qū) Jimo (即墨区 Jímò Qū) Faan 1897 tu 1914 wiar at steed at hoodsteed faan det tjiisk Kiautschou Pachtgebiet. At Hüs faan de Tjiisk Guwernöör De Ual Boonhoof China: Shandong, citypopulation.de"}
{"id": "30663", "contents": "Taiyuan (üüb Schineesk: 太原 Tàiyuán) as en steed uun a nuurduast faan Schiina. Det hee 3.154.157 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Shanxi Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30664", "contents": "Chengdu (üüb Schineesk: 成都 Chéngdū) as en steed uun a maden faan Schiina. Det hee 7.701.692 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Sichuan Prowins. Chengdu China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30665", "contents": "Kunming (üüb Schineesk: 昆明 Kūnmíng) as en steed uun a süüd faan Schiina. Det hee 3.385.363 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Yunnan Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30666", "contents": "Hangzhou (üüb Schineesk: 杭州 Hángzhōu) as en steed uun a uast faan Schiina. Det hee 5.849.537 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Zhejiang Prowins. China: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30678", "contents": "COVID-19 (faan ingelsk: COrona VIrus Disease 2019) as en kraankes, diar faan di Coronawiirus SARS-CoV-2 ütjliaset woort. Hat as tuiarst uun Detsember 2019 uun det stääd Wuhan uun Sjiina aptreeden an woort troch drööber uun a öösem auerdraanj. Diar as 2020 en pandemii faan wurden. Ei arken, di faan di wiirus bedraapt as, woort swaar krank. Enkelten mark det goorei, öödern fu hoost an snoot an fiiber üs bi en ööder sjocht uk. Man hoker al kraank as of uun en huuch ääler, koon en spatleeger fu, of uk sterew. Efter hög wegen ging detdiar sjocht ei bluas uun Sjiina am, man üüb a hialer eerd. An amdat det ei tu gau spräät woort, skel a minsken mögels ei ferraise, ööder lidj ei a hun du an uk ööders muar üüb renelkhaid aachte. Uun Sjiisklun an flook ööder lunen haa a skuulen an a miast loodens an wiartskaften uun a muuner April an Mei sacht maaget. Det koord wiset leewen di leetst stant: amso jonker det klöör, amso muar kraanken san diar: Bi a miast minsken hialet det sjocht faan salew weder ütj. Man för a öödern jaft at noch nian medesiin, auer di wiirus noch nei as. Sant Detsember"}
{"id": "30680", "contents": "At Taiwan Struat ((臺灣海峽 / 台湾海峡, Táiwān Hǎixiá) of uk Formosa Struat (sjineesk 福爾摩沙海峽 / 福尔摩沙海峡, Pinyin Fú'ěrmóshā Hǎixiá) as en 180 km briad weederstruat tesken Taiwan an det sjineesk fäästlun. Hat leit tesken at Uastsjineesk Sia uun't nuurden an at Süüdsjineesk Sia uun't süüden. Diar as föl skapsferkiar an faskerei. Maden uun leit en skööl faan eilunen, diar tu Taiwan hiar, a Peskadooren, det ment: Faskereilunen. Commonskategorii: Taiwan Struat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30692", "contents": "A Min (sjineesk 閩語 / 闽语, Pinyin Mǐnyǔ) san en skööl faan sjineesk spriaken, diar uun't süüduastelk Sjiina an faan flook Sjineesen uun ööder lunen faan Süüduastaasien snaaket wurd. Uun Taiwan het det Taiwaans spriak Hō-ló-oē. Üüb a Filipiinen het det Lán-lâng-oē (= spriak faan üüs fulk). Di nööm komt faan di struum Min Jiang uf. Commonskategorii: Min spriaken – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb 閩東語 / Mìng-dĕ̤ng-ngṳ̄ (Min)"}
{"id": "30697", "contents": "Di Min Jiang (sjineesk 闽江, Pinyin Mǐn Jiāng) as di gratst faan 600 struumer uun det sjineesk prowins Fujian. Hi komt faan a Wuyi-Berger deel, diar det prowins Fujian faan det prowins Jiangxi ufdial. Di struum lääpt uf, huar det Taiwan-Struat uun't Uastsjineesk Sia auergongt bi Fuzhou. Efter di struum as det sjineesk spriakwiis faan a Min spriaken näämd. Commonskategorii: Min Jiang – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "307", "contents": "Remscheid as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Düsseldorf Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 111.516 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30701", "contents": "Qin Shihuangdi (üüb Schineesk: 秦始皇帝 Qín Shǐhuángdì; bäären Ying Zheng, 嬴政 Yíng Zhèng; * 259 f.Kr. uun Handan; † 10. September 210 f.Kr. uun Shaqiu) wiar faan 247 f.Kr. tu san duas de iarst keiser faan Schiina an a grünjleier faan det Qin-Dynastii. Sin greefmool uun Xi'an hee det bekäänd terakota armee. Keisern faan det Qin-Dynastii: Qin Shihuangdi (247-210 f.Kr.), Qin Er Shihuangdi (210-207 f.Kr.), köning: Ziying (Oktuuber-Deetsember 207 f.Kr.)."}
{"id": "30702", "contents": "Ünbekäänd dootem Qin Shihuangdi wurd de iarst keiser faan Schiina an faan det Qin-Dynastii."}
{"id": "30711", "contents": "Friisk.org as en online auersaater faan Tanno Hüttenrauch an Michael Wehar. Diarmä könst dü faan Sjiisk tu Sölring auersaat an uk amkiard. Uun uugenblak (Maarts 2020) werke jo tau widjer mä a spriakwiisen Halagfresk an Gooshiirder. Uun a naist juaren skel aal a Nuurdfresk spriakwiisen diar uun föörkem. Auer Friisk.org fanjst dü uk ferwisangen tu ööder Sölring projekten üüb YouTube an Instagram. T. Hüttenrauch and M. Wehar. An Online Dictionary for Dialects of North Frisian. Proceedings of the EURALI Workshop @LREC2022. http://www.lrec-conf.org/proceedings/lrec2022/workshops/EURALI/pdf/2022.eurali-1.15.pdf Nuurdfresk wurdenbuken Friisk.org Wääbsteed Iindrach üüb Wikidata"}
{"id": "30712", "contents": "Renault (Ütspraak üp franzk)?/i [ʀəˈno] es en franzk Autofirma. 1999 slööt Renault höm me Nissan en Mitsubishi töhop. Renault-Nissan-Mitsubishi es jen fan di gurtest Autofabriiken üp Wārel. Ön't Jaar 2015 her Renault ombi 120.000 Aarberers ön Gang, en des haa 2,8 Miljoonen Autos becht. Fan di dütsk Automarker fing Renault ön't Jaar 2014 3,5% of. Diarme wiar dit di taust-starkst bütlöning Autofirma ön Dütsklön. Me 66,3 Mrd. US-Dollar, wat ön't Jaar omseet waar, kür 5,8 Mrd. USD wonen uur, en diarme es Renault eeđer Forbes Global 2000 üp Stair 135 fan di gurtest Firmen aurhaur (Stant: 2017). Di trii Brüđern Louis (1877-1944), Fernand (1865–1909) en Marcel Renault (1872–1903) haa ön di 25. Februwaari fan 1899 jaar Firma iipenmaaket. Hat jit man, dat di Firma al tö Jööl 1898 tö Wārel kemen es, aurdat Louis Renault me en Auto önerwai wiar, wat hi fan Holt töhopklüđert her. 12 Liren wil di Wain üp Slach uk haa. Des waar da dit jest Model, dit Model A. Di Firma wukseti waker, al 1900 her Renault ombi 100 Aarberers ön Gang. Gurt es di Firma man 1906 uuren, üs fan en Firma ön Paris 250 Taksis bistelt waar. Eeđer di Duaren fan sin Brüđern"}
{"id": "30717", "contents": "Ian miljaard as di nööm för en taal, för en ian mä njügen nolen. 1.000.000.000 = 109. Dü könst uk sai: ian miljaard as düüsen mool düüsen mool düüsen (1.000 * 1.000 * 1.000). Di nööm komt faan't latiinsk wurd mille „düüsen“ uf. Uun a technik hää'm det flooksis mä sok grat taalen tu dun, an do woort ian miljaard mä det föörwurd Giga- ufkört, t.b. ian Gigabyte. Commonskategorii: Miljaard – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30718", "contents": "Kutaisi (üüb Georgisk: ქუთაისი [kʰutʰɑisi]) as at hoodsteed faan det Imereetien Regiuun an det traadgratst steed uun Georgien. Det leit uun a uast faan't lun. Det hee 147.635 lidj (2014). At steed hee en lochthuuwen. Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "30720", "contents": "Gori (üüb Georgisk: გორი [ɡɔri]) as at hoodsteed faan det Baner Kartlien Regiuun uun Georgien. Det leit uun a maden faan't lun. Det hee 48.143 lidj (2014). Det as uk at hoodsteed faan det Gori Munisipaliteet. Joosef Staalin (Iosseb Bessarionis dse Dschughaschwili, 1878-1953), hoodmaan faan det Sowjetunioon, wurd uun Gori bäären. Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "30722", "contents": "Telawi (üüb Georgisk: თელავი [tʰɛlɑvi]) as at hoodsteed faan det Kacheetien Regiuun uun Georgien. Det leit uun a uast faan't lun. Det hee 19.629 lidj (2014). Det as uk at hoodsteed faan det Telawi Munisipaliteet. Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "30724", "contents": "Rustawi (üüb Georgisk: რუსთავი [rustʰɑvi]) as at hoodsteed faan det Liiger Kartlien Regiuun uun Georgien. Det leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 125.103 lidj (2014). Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "30725", "contents": "Achaltsiche (üüb Georgisk: ახალციხე [ɑxɑltsʰixɛ]) as at hoodsteed faan det Samts'che-Dschawacheetien Regiuun uun Georgien. Det leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 17.903 lidj (2014). Det as uk at hoodsteed faan det Achaltsiche Munisipaliteet. Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "30729", "contents": "Di Renault Kangoo Z.E. (Ütspraak üp franzk)?/i es en Elektroauto. Hat jert tö di Modeli, wat Renault ombecht of nii üttaacht heer, dat des emisjoonsfrii laap ken. Di Kangoo II, hur di Kangoo ZE fan maaket es, lapt al sent 2008 me Bensiin of Diesel. Dit Elektromodel waar 2011 fuarstelt. Di jest Bechningsreeg waar fan 2011 bit 2013 forkoopet. Di Baterii kür 22 kWh hual. 2013 kām di taust Reeg me en nii Nöös en en Baterii, wat 33 kWh hual kür. Di Laapwai eeđer NEFZ wiar bi di jest Reeg 170 km, en me di nii Baterii 270 km. Hok Renault Kangoo ZE fan di taust Bechningsreeg me 33-kWh-Baterii laap bi di Benen-Diken-Hof ön Kairem. Lüng Karoseri. Bi di Forkooper staant en kuurt Kangoo ZE, achtern söner Winingern en me Sküüvdüür rochts. ZE meent \"Zéro émission\", niin Emisjoonen. \"Zéro émission\", Ütspraak üp franzk?/i"}
{"id": "30730", "contents": "Voyager 2 as en rümsond, diar at NASA mä am Jupiter, Saturnus, Uranus an Neptunus forsket. At rümsond as uun sin skak det likedening üüs sin sasterskap Voyager 1. Det wurd 20. August 1977 startet. Det floog 1979 at planeet Jupiter, 1981 Saturnus, 1985 Uranus an 1989 Neptunus föörbi. Det as det iansig rümskap, wat üüb a naite faan Uranus an Neptuun kimen as. Diarauer kem dön miast biljen, wat wi faan döndeer tau isplaneeten sä, faan detheer rümskap. At sond reert ham nü faan't sansüsteem wech an iin uun det interstelar rüm."}
{"id": "30731", "contents": "Voyager 1 as en rümsond, diar at NASA mä am Jupiter an Saturnus forsket. At rümsond as uun sin skak det likedening üüs sin sasterskap Voyager 2. Det wurd 5. September 1977 startet. Faan Janewoore tu April 1979 floog at rümskap at planeet Jupiter an uun Nofember 1980 at planeet Saturnus föörbi. At sond reert ham nü faan't sansüsteem wech an iin uun det interstelar rüm. Tidjraagersekwens faan't Naierkemen faan Voyager 1 tu Jupiter Saturnus"}
{"id": "30732", "contents": "Di Renault Twizy es en Elektroauto. Hat jert tö di Modeli, wat Renault ombecht of nii üttaacht heer, dat des emisjoonsfrii laap ken. Dit Program jit Zéro Émission Di Twizy waar 2011 fuarstelt. Di Twizy Urban 45 lapt 45 km/h me en Maskiinenkraft fan 4 kW. Bi't Önköören ken di Kraft bit 7,6 kW gung. Dit Draimoment giar bit 33 Nm. Des Model ken em me en iinfachi Forseekeringsnumer köör, wan em en Köörforloof Klas AM heer. Üs Urban, Color of Technic uur di wakeri Twizy önböören. Des heer en Maskiinenkraft fan 8 bit tö 12,5 kW en lapt 80 km/h. Dit Draimoment es 57 Nm. Sent 2013 jeft et uk en Twizy Cargo, diar waant di Achterseet, en em ken Kraam fan achtern iinleer. Commons: Renault Twizy – Saamling fan Skelter en Videos Youtube-Video zur Entwicklung des Renault Twizy (englisch) ZE meent \"Zero Emission\", niin emisjoonen."}
{"id": "30747", "contents": "Nuadjil woort brükt, wan det amtelk jil niks muar wäärs as. Efter grat katastroofen üs en kriich lääpt a wiartskap ei muar of noch ei weder. Man a lidj skel jo lewe an brük iarst ans en nuadjil för't nuadagst. Efter a Iarst Weltkriich hää't furchboor loong düüret, iar a wiartskap ham weder ferhaalet hed. Tuiarst kaam a lidj noch mä nuadjil faan hör stääd of gemeen turocht. Oober ales wiar knaap, an a ianfachst dingen üs t.b. bruad wurd jüürer an jüürer. Tuleetst as mä miljaarden betaalet wurden. Mä a motiiwen üüb det nuadjil as uun a ufstemangstidj uk stemang maaget wurden för of jin Sjiisklun of Denemark: Flensborag 50 Panang Husbyholz 50 Panang Tinglev 1 Mark Uk uun Nuurdfresklun hed bal arke gemeen sin aanj nuadjil. Üüb enkelt skiiner as en spreegwurd üüb Nuurdfresk. Fäästääg Hüsem 500.000 Mark Naibel 50 Panang Söl Ārichsem 2 Mark Kaamp 1 Mark Kairem 2 Mark List 50 Panang Muasem 1 Mark Tinem 2 Mark Weesterlön 1 Mark Feer Bualigsem 1 Mark A Wik 1 Mark Oomram Noorsaarep 25 Panang Noorsaarep 50 Panang Witjdün 1 Mark Halaglun Halaglun 500 miljaarden Mark Commonskategorii: Nuadjil – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30768", "contents": "Di Renault Zoe Ütspraak üp franzk?/i es en Elektroauto. Hat jert tö di Modeli, wat Renault ombecht of nii üttaacht heer, dat des emisjoonsfrii laap ken. Des Model es sent 2013 üp Straat. Di Noom es üs en Könstuurt fan \"Zéro émission\" maaket uuren (Zéro é, Zo é, ...). Di Zoe her tömrendst tau forskeligi Motooren en trii Bateriien. Diarom es dit beeter en maaki en Tabeli diaraur. Di Zoe es uk aaft privaat ön Gang. Des Zoe heer en Baterii me 41kWh, wat \"ZE 40\" jit. Des Zoe heer en Baterii me 52kWh, wat \"ZE 50\" jit. Z.E. meent \"Zero Emission\", niin emisjoonen. \"Zéro émission\", Ütspraak üp franzk?/i Neuer Europäischer Fahrzyklus Worldwide harmonized Light vehicles Test Procedure"}
{"id": "30769", "contents": "Robert II. (* 2. Marts 1316 uun Paisley, Renfrewshire; † 19. April 1390 uun Dundonald Castle, Ayrshire) wiar faan 1371 tu san duas köning faan Skotlun. Föör hi köning wurd, war hi rikshoofmääster (üüb Ingels: High Steward) faan't lun. Hi lai at köningsdynastii faan a Stewarts grünj. Hi wiar de iansig dring faan Walter Stewart an Marjorie Bruce, köning Robert the Bruce an sin iarst wüf Isabella faan Mar hör foomen. Köninger an Köninginen faan Skotlun (Stewart/Stuart Dynastii): Robert II. (1371-1390), Robert III. (1390-1406), Jaakob I. (1406-1437), Jaakob II. (1460-1488), Jaakob III. (1460-1488), Jaakob IV. (1488-1513), Jaakob V. (1513-1542), Maria I. (1542-1567), Jaakob VI. (1567-1625), Kaarl I. (1625-1649), Kaarl II. (1649-1651, 1660-1685), Jaakob VII. (1685-1688), Maria II. (1688-1695) an Wilhelm II. (1688-1702), Anna (1702-1707), 1707: Skotlun wurd dial faan det Ferianigt Köningrik."}
{"id": "30772", "contents": "Likstroom ( uk DC - Direct Current) es en elektrisk Stroom, wat sin Macht en sin Wai ek foranert.. Uk likmaaket Wekselstroom (\"miskstruum\") jit Likstroom, wan di Wai höm ek anert. Riin of pulsiarendi Likstroom ken fan Bateriien wonen uur of fan Solaarselen en Solaarmoduuli. Fan Wekselstroom ken Likstroom maaket uur me en elektroonisk Giraat fan Diooden, Kondensatooren en Spuulen. DIN 40110-1: Wechselstromgrößen – Zweileiter-Stromkreise, 1994 DIN 5483-1: Zeitabhängige Größen – Benennung der Zeitabhängigkeit, 1983 Commons: Likstruum – Saamling fan Skelter en Videos Wakselstruum Wekselstroom Dreistruum Draistroom"}
{"id": "30776", "contents": "Köning Jaakob VI. (faan Skotlun) an I. (faan Ingelun an Irlun; üüb Ingels: James VI. of James I.; * 19. Jüüne 1566 uun Edinburgh, Skotlun; † 27. Marts 1625 uun Theobalds Park, Graafskap Hertfordshire, Ingelun) wiar faan 1567 köning faan Skotlun an faan 1603 tu san duas köning faan Ingelun an Irlun. Köninger an Köninginen faan Skotlun (Stewart/Stuart Dynastii): Robert II. (1371-1390), Robert III. (1390-1406), Jaakob I. (1406-1437), Jaakob II. (1460-1488), Jaakob III. (1460-1488), Jaakob IV. (1488-1513), Jaakob V. (1513-1542), Maria I. (1542-1567), Jaakob VI. (1567-1625), Kaarl I. (1625-1649), Kaarl II. (1649-1651, 1660-1685), Jaakob VII. (1685-1688), Maria II. (1688-1695) an Wilhelm II. (1688-1702), Anna (1702-1707), 1707: Skotlun wurd dial faan det Ferianigt Köningrik. Köninger an Köninginen faan Ingelun uun det 17. juarhunert: Elisabeth I. (1558-1603), Jaakob I. (1567-1625), Kaarl I. (1625-1649), Kaarl II. (1649-1651, 1660-1685), Jaakob II. (1685-1688), Maria II. (1688-1695) an Wilhelm II. (1688-1702), Anna (1702-1707), 1707: Ingelun wurd dial faan det Ferianigt Köningrik."}
{"id": "30779", "contents": "Robert III. (bäären John Stewart; * 1337; † 4. April 1406 uun Rothesay) wiar faan 1390 tu san duas köning faan Skotlun. Hi wiar Robert II. an sin iarst wüf Elizabeth Mure faan Rowallan hör äälst dring. Köninger an Köninginen faan Skotlun (Stewart/Stuart Dynastii): Robert II. (1371-1390), Robert III. (1390-1406), Jaakob I. (1406-1437), Jaakob II. (1460-1488), Jaakob III. (1460-1488), Jaakob IV. (1488-1513), Jaakob V. (1513-1542), Maria I. (1542-1567), Jaakob VI. (1567-1625), Kaarl I. (1625-1649), Kaarl II. (1649-1651, 1660-1685), Jaakob VII. (1685-1688), Maria II. (1688-1695) an Wilhelm II. (1688-1702), Anna (1702-1707), 1707: Skotlun wurd dial faan det Ferianigt Köningrik."}
{"id": "30780", "contents": "Glasgow ([ˈɡlæzɡoʊ], [ˈɡlɑːzɡoʊ] of [ˈɡlɑːsɡoʊ], üüb Skots: Glesga [ˈɡlezɡə]; üüb Geelisk: Glaschu [ˈkl̪ˠas̪əxu]) as det gratst steed an en council area uun Skotlun. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 590.570 lidj (2011). United Kingdom: Countries and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30782", "contents": "Köning Robert III. (Skotlun) († 1406)"}
{"id": "30785", "contents": "Di Renault Master Z.E. es en Elektroauto. Hat jert tö di Modeli, wat Renault ombecht of nii üttaacht heer, dat des emisjoonsfrii laap ken. Di Master III, hur di Master ZE fan maaket es, lapt al sent 2010 me Bensiin of Diesel. Dit Elektromodel waar 2018 fuarstelt. Di Maskiin es fan di Renault Zoe, di Baterii es fan di Kangoo Z.E.. Renault stjüürt Wainer üt di laapend Seerie tö en Ombechningsfirma, hur di Elektrotechnik iinbecht uur. Di Master Z. E. es me 21,5 kWh fuar 100 km öndönen, man dit ken waker muar uur, wan em wat āpleeren heer of wan di Winj fan fuarn kumt. Aurdat di Motor en bet swak üp Brest es, ken di Master Z.E. bluat 15% önstiig, wan di lerig es. ZE meent \"Zéro émission\", niin Emisjoonen. \"Zéro émission\", Ütspraak üp franzk?/i"}
{"id": "30793", "contents": "Aberdeen ([æbəˈdiːn], üüb Skots: Aiberdeen [ebərˈdin]; üüb Geelisk: Obar Dheathain [ˈopər ˈʝɛhɪn]) as det treedgratst steed an en council area uun Skotlun. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 195.040 lidj (2011). United Kingdom: Countries and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30794", "contents": "Dundee ([dʌnˈdiː], üüb Geelisk: Dùn Dèagh) as det fjuardgratst steed an en council area uun Skotlun. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 147.390 lidj (2011). United Kingdom: Countries and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30795", "contents": "Paisley ([ˈpeɪzli], üüb Geelisk: Pàislig) as det füftgratst steed uun Skotlun. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 76.830 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det unitary authority Renfrewshire. Robert II. (1316-1390), köning faan Skotlun, wurd uun Paisley bäären. United Kingdom: Countries and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30797", "contents": "Di Hyundai Ioniq (Ütspraak)?/i es en Elektroauto. Dit Model waar 2016 fuarstelt."}
{"id": "308", "contents": "Reutlingen as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Jü stää heet 115.865 inboogere (2019). Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "30800", "contents": "Baarlook (Allium ursinum) es - sa üs uk di üđer Aarten fan Look- en Plantenaart iin ön di Famiilie fan di Amaryllisplanten (Amaryllidaceae). Maning Slacher haa en skarp Hārem, en dit komt fan't Alliin, wat diarbenen es. En Böterskiiv me Baarlook-Böter Baarlook let höm gur iin ön Böter iit, man em ken di Bleeren uk litj haki en aur sin Iit striili. Wan dit leenger fuarhual skel, da ken em uk en Baarlook-Pesto maaki. Em ken uk Baarlook-Ketchup koopi of salev maaki, dit halt uk en gur Tir sin Smak. Pore (Allium ampeloprasum) Skalot (Allium cepa, mä Allium ascalonicum) Witlook (Allium sativum) Gērslook (Allium schoenoprasum) Baarlook (Allium ursinum) A. subg. Allium – A. subg. Amerallium – A. subg. Anguinum – A. subg. Bromatorrhiza – A. subg. Butomissa – A. subg. Caloscordum – A. subg. Cepa – A. subg. Cyathophora – A. subg. Melanocrommyum – A. subg. Microscordum – A. subg. Nectaroscordum – A. subg. Polyprason – A. subg. Porphyroprason – A. subg. Reticulatobulbosa – A. subg. Rhizirideum – A. subg. Vvedenskya Commons: Baarlook – Saamling fan Skelter en Videos Wikispecies heer en artiikel tö: Baarlook"}
{"id": "30801", "contents": "Lublin as en steed an uk en steedkreis uun a uast faan Poolen. Det hee 349.103 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Lublin Prowins. Poland: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "30802", "contents": "Gamprin as ian faan dön elwen gemeenden faan Liechtenstein. At gemeend leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1606 lidj (2010). At gemeend bestäänt ütj tau dialen, wat faan det Eschen Gemeend skääsd san. At waastdial, wat a grater faan dön tau dialen as, leit bi de Rhein Struum. Det hee tau taarpen: Gamprin Bendern Liechtenstein, citypopulation.de"}
{"id": "30803", "contents": "Eschen as ian faan dön elwen gemeenden faan Liechtenstein. At gemeend leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 4215 lidj (2014). At gemeend bestäänt ütj tau dialen, wat faan det Gamprin Gemeend skääsd san. At waastdial, wat föl letjer üüs at uastdial as, leit bi de Rhein Struum. Det hee tau taarpen: Eschen Nendeln Liechtenstein, citypopulation.de"}
{"id": "30804", "contents": "Mauren as ian faan dön elwen gemeenden faan Liechtenstein. At gemeend leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 3999 lidj (2010). At gemeend hee tau taarpen: Mauren Schaanwald Liechtenstein, citypopulation.de"}
{"id": "30805", "contents": "Schaan as ian faan dön elwen gemeenden faan Liechtenstein. At gemeend leit uun a nuurd an süüduast faan't lun. Det hee 5767 lidj (2010). Eksklaawen faan dön Vaduz (Vaduzer Riet an Forst) an Planken (Riet an Wes) Gemeenden lei banen't gemeend. At gemeend hee uk sin aanj ekslaawen, tau letjen, wat uun det Planken Gemeend lei, an tau graten, wat uun a süüduast faan't lun lei. Liechtenstein, citypopulation.de"}
{"id": "30806", "contents": "Tesla, Inc. (bit tö di 1. Febriwaari 2017 Tesla Motors) es en amerikaansk Firma, wat Elektroautos, Bateriien (Sa üs di Tesla Powerwall) en Solaarönlaagen becht en forkoopet. Üs di Sen fan di Firma uur \"dit Önsküüwen fan di Aurgang tö fuarhualing Energii\" nēmt. Di Noom kumt fan Nikola Tesla, diar noch fan Kroatien kām. Di Rochten fuar di Noom skül em jest fan di Tesla a. s. ön Tschechien fo. Sent 2010 sen di Rochten fuar di Noom aurleten. Dit jest Auto, wat ön Seerie becht waar, wiar di Tesla Roadster. Dit wiar uk di jest elektrisk Seerienwain üp Wārel. Di Roadster waar fan 2008 bist 2012 becht. 2017 waar di Prototyp fan en nii Roadster fuarstelt, wat aur 400 km/h laap skel. Me ombi 200 kWh Batteriikapatsiteet skel di Laapwai aur 1.000 km wiis. Di Sküüvtir fan 0 üp 97 km/h (0 bit 60 Miilen) skel 1,9 Sekunden wiis, fan 0 üp 160 km/h skel dit 4,2 Sekunden waari. Diaraur wiar dit dit wakerst Seerienauto, wat jens becht uuren es. Bit deling (2020) lapt dit Model S. Fuarstelt waar dit al 2009, üp Straat es dit sent Juuli 2012 önerwai. Dit Model S es di jest ain Produktsjoon fan"}
{"id": "30807", "contents": "Planken as ian faan dön elwen gemeenden faan Liechtenstein. At gemeend leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 425 lidj (2010). Liechtenstein, citypopulation.de"}
{"id": "30808", "contents": "Triesenberg as ian faan dön elwen gemeenden faan Liechtenstein. At gemeend leit uun a maden an süüduast faan't lun. Det hee 2562 lidj (2010). http://citypopulation.de/en/liechtenstein/ Liechtenstein, citypopulation.de]"}
{"id": "30809", "contents": "Triesen as ian faan dön elwen gemeenden faan Liechtenstein. At gemeend leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 4826 lidj (2010). Liechtenstein, citypopulation.de"}
{"id": "30810", "contents": "Balzers as ian faan dön elwen gemeenden faan Liechtenstein. At gemeend leit uun a süüd an uast faan't lun. Det hee 4528 lidj (2010). Liechtenstein, citypopulation.de"}
{"id": "30811", "contents": "Di Tesla Model S es en Elektroauto. Hat uur fuaral ön di USA becht, man em stjüürt uk CKD-Kasten naa di Neđerlönen, hur ja fuar Euroopa töhopseet uur. Sa üs em dit al bi di Tesla Roadster (2008) maaket heer, uur di Köörbaterii fan 18650-Selen, wat Lithium-Ioonen-Bateriien sen, töhopluaret. Des sen al jaarlung fuar Laptops ön Gang . Koopet uur des fuar't Miist fan Panasonic. Dit ken em höm sa fuarstel: 1 Seli heer 3,6 Volt Spaning en 3,5 Ah Kapatsiteet. Skrekelt em 10 diarfan ön Reeg, uur di Spaning hooger, dit sen da 36 Volt en 3,5 Ah Kapatsiteet, dit sen 126 Wattstünen. Skrekelt em diarfan 4 Reegen paraleel, da oor di Stroomkraft of Kapatsiteet multiplitsiaret, diarfan uur 504 Wattstünen. Sa sjocht dit bi 10 x 4=40 Selen üt, wat 10R 4P (10 ön Reeg, fjuur paraleel) töhopluaret sen. Des leengt al fuar en Elektroweel. Di Bireekningen sen diar uk jit beeter forklaaret (Pedelec#Seerienakku_Bosch_Classic) En sa ken em förter reekni: En Reeg fan düüsend Selen heer 360 Volt, diarfan fjuur paraleel sen 5,04 kWh. Maaket em en Reeg fan 27 Selen, kumt em üp ombi 96 Volt, diarfan 62 Reegen paraleel sen ombi 6 kWh, diar kür em al"}
{"id": "30812", "contents": "Elon Reeve Musk ([ˈiːlɒn ˈmʌsk]; * 28. Jüüne 1971 uun Pretoria) as en kanaadisk-US-onernemer, di faan Süüdaafrika kaam. Hi hed paart uun't grünjlaanjen faan det online-betaalsüsteem PayPal. Hi wiar uk a grünjleier faan det priwaat rümfaartonernemen SpaceX an de elektroautomaager Tesla Inc.. Commons: Elon Musk – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "30813", "contents": "Rakvere (üüb Tjiisk: Wesenberg) as en steed uun Eestlun. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 17.983 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan de Lääne-Viru Lunkreis. Estonia: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "30817", "contents": "Nikola Tesla (üüb Serbisk (Kyrilisk: Никола Тесла; * 10. Jüüle 1856 uun Smiljan, Kroatisk Militeergrens, Keiserdoom Uasterrik; † 7. Janewoore 1943 uun New York, Ferianigt Stooten) wiar en serbisk-amerikoons ütjfinjer, füüsiker an elektroinschenjöör. Commons: Nikola Tesla – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "30818", "contents": "At Keiserdoom Uasterrik wiar faan 1804 tu 1867 en madeleuropeeisk multinatschunaal gratmeecht, wat troch proklamatschuun ütj at rik faan a Habsburgern skeeben wurd. Det wiar uun Euroopa, efter det Rüs Keiserrik an det Ferianigt Köningrik det traadgratst rik. Tup mä Preussen wiar det ian faan dön tau gratmeechten faan de Tjiisk Bund. Geograafisk wiar det efter det Rüs Rik an det Iarst Fraansöösk Rik faan Napoleon Bonaparte det traadgratst rik uun Euroopa (621.538 km²). Det wurd üs reakschuun tu det Iarst Fraansöösk Rik proklamiaret. A keiser faan't rik wiar uk kaiser faan det Halig Röömsk Rik, iar det 1806 apliaset wurd. At Keiserdoom Uasterrik wurd efter det uasterriks-ungarisk ütjlik faan 8. Jüüne 1867 tu at dopelmonarchii Uasterrik-Ungarn. Franz I. (1804-1835) Ferdinand I. (1835-1848) Franz Josef I. (1848-1867)"}
{"id": "30819", "contents": "Herbert Marcuse ([maɐ̯ˈkuːzə]; * 19. Jüüle 1898 uun Berliin; † 29. Jüüle 1979 uun Starnberg) wiar en tjiisk-ameerikoons filosoof, sosioloog an politoloog, diar mä det Frankfurt School faan Kritisk Teorii ferbünjen as. Hi studiaret uun det Humboldt Uniwersiteet uun Berliin an Freiburg Germanistik an Filosofii. Uun Freiburg studiaret hi bi Martin Heidegger an üüs föl faan sin generatschuun hed hi wat uu so föl auer Heidegger an sin skraften Sein und Zeit (1927). Hi wiar en wichtig figüür uun't Instituut för Sosiaalforsking uun Frankfurt, wat lääder üüs Frankfurt Skuul bekäänd wurd. Uun sin werken, kritisiaret hi Kapitalismus, neimuudis technologii, histoorisk materialismus an populeerkultüür, an skreew, dat jo nei skaken faan sosiaal kontrol san. Efter't Adolf Hitler sin meechtauerdreeging ferleet Marcuse 1933 Tjiisklun an lewet hi för kurt tidj uun Genf an Pariis. Entelk ging hi 1934 iin uun dön Ferianigt Stooten. Twesken 1943 an 1950, Marcuse werket för det US-regiaring bi det Office of Strategic Services (wat lääder det Central Intelligence Agency wurd). Uun detdiar tidj skreew hi Soviet Marxism: A Critical Analysis (1958 ütjden), diaruun hi at ideologii faan det Komunistisk Partei faan det Sowjetunioon kritisiaret. Uun dön 1960 an 1970 juaren wurd hi üüs de wichtigst teoreetiker faan"}
{"id": "30820", "contents": "At Republiik Adygeeja as en letj autonoom republiik uun det Süüdrüslun regiuun faan Rüslun. Det hee 439.996 lidj (2010). At hoodsteed faan't republiik as Maikop. At lun uun a nuurd faan't republiik as flaak an uun a süüd san dön Kaukasus Berger. Dön tau gratst berger uun Adygeeja san de Tschgusch Berig (3238 m) an de Fischt Berig (2868 m). De Kuban Struum maaget dial faan at nuurdgrens faan't republiik. Dön fjauer gratst steeden uun't republiik san: At republiik hee tau steedkreiser (Maikop an Adygejsk) an sööwen distrikten: Det letst folksteeling wiar uun't juar 2010. Efter a resultooten hee't republiik 439.996 lidj: 235.471 diarfaan san wüfhööd an 204.525 karmen. Dön amtelk spriiken faan't republiik san Rüs an Adygeeisk. Adygeeja wurd 27. Jüüle 1922 üüs en autonoom prowins uun Rüslun grünjlaanjen. Det wurd 3. Jüüle 1991 en autonoom republiik. De iarst president faan't republiik wiar Aslan Dscharimow, diar 5. Janewoore 1992 woolet wurd an tu 2002 uun't baantje bleew. Öler presidenten faan't republik san: Hasret Sowmen (2002-2007), Aslan Tchakuschinow (2007-2017), an Murat Kumpilow (2017-). Russia: Southern Federal District, citypopulation.de Russia: Republic of Adygea, citypopulation.de Adygea: Republic in Southern Federal District, citypopulation.de Adygea: Republic in Southern Federal District, citypopulation.de Adygea: Republic in"}
{"id": "30822", "contents": "Det Adygee(i)sk Spriik (uk Waast-Tscherkesisk; aanjnööm: Адыгабзэ Ādəɣābză; üüb Rüs: Адыге́йский Язы́к Adygéjskij Jazýk) as ian faan dön Nuurdwaastkaukaasisk Spriiken. Det as bitu fan Rüs det amtelk spriik faan det autonoom republiik Adygeeja uun a süüd faan Rüslun. Det wurd faan hög Tscherkes-stamer uun Adygeeja üüs skraftspriik brükt. Uun Rüslun snaake 117.489 lidj Adygeeisk üüs mamenspriik(2010). At jaft noch 277.000 spreegern faan't spriik uun a Türkei (fööraal uun Kayseri, Tokat an Kahramanmaraş). Uk lewe amanbi 4000 Tscherkes uun Galilea uun Israel. At onerracht uun skuulen uun dön taarpen Kfar Kama an Rehaniye as uun't Adygeeisk. Det as nai tu det Kabardiinisk Spriik. Sant 1938 as at spriik uun det Kyrilisk Skraft skrewen. сэ să: ik. о o: dü. ар ār: hi, hat. тэ tă: wi. шъо ŝo: jam. ахэр āxăr: jo. (1) зы [zə], (2) тIу [ṭ°], (3) щы [š̍ə], (4) плIы [pḷə], (5) тху [tx°], (6) хы [xə], (7) блы [blə], (8) ий [jəj], (9) бгъу [bġ°], (10) пшIы [pṣ̂ə]."}
{"id": "30823", "contents": "Det Abasiinisk Spriik (aanjnööm: Абаза Бызшва Abaza Bəzšwa; üüb Rüs: Абази́нский Язы́к Abazínskij Jazýk) as ian faan dön Nuurdwaastkaukaasisk Spriiken. Det as ian faan fiiw amtelk spriiken uun Karatschai-Tscherkesien uun a süüd faan Rüslun. Uun Rüslun jaft at 37.831 spreegern (2010). Uk lewe amanbi 10.000 spreegern faan't spriik uun a Türkei (fööraal uun Kayseri, Tokat an Kahramanmaraş). Sant 1938 as at spriik uun det Kyrilisk Skraft skrewen. са(ра) sa(ra): ik. уа(ра) wa(ra): dü (m.). ба(ра) ba(ra): dü (w.). йара jara: hi. ла(ра) la(ra): hat (w.). хIа(ра) ħa(ra): wi. шва(ра) šwa(ra): jam. дара dara: jo. (1) закӏы [zakʼə], (2) гӏвба [ʕʷəbɑ], (3) хпа [χpɑ], (4) пщба [pʃbɑ], (5) хвба [χʷbɑ], (6) цба [t͡sbɑ], (7) бжьба [bʒbɑ], (8) агӀба [aʕba], (9) жвба [ʒʷba], (10) жваба [ʒʷaba]"}
{"id": "30824", "contents": "Det Kabardiinisk Spriik (uk Uast-Tscherkesisk; aanjnööm Къэбэрдеибзэ Qăbărdeibză; üüb Rüs: Кабарди́но-Черке́сский Язы́к Kabardíno-Čerkésskij Jazýk) as ian faan dön Nuurdwaastkaukaasisk Spriiken. At spriik hee amanbi 1,6 miljuunen spreegern, diar uun dialen faan dön republiiken Kabardiino-Balkaarien an Karatschai-Tscherkesien uun a süüd faan Rüslun (mä 515.672 spreegern uun't juar 2010), uun a Türkei (fööraal uun Kayseri, Tokat an Kahramanmaraş), Jordaanien an Syrien lewe. Det as nai tu det Adygeeisk Spriik. Sant 1936 as at spriik uun det Kyrilisk Skraft skrewen. сэ sa: ik. уэ wa: dü. дэ da: wi. фэ fa: jam. (1) зы [zə], (2) тӏу [tʼʷ], (3) щы [ɕə], (4) плӏы [pɬʼə], (5) тху [txʷ], (6) хы [xə], (7) блы [bɮə] of [blə], (8) и [jə] of [əj], (9) бгъу [bʁʷ], (10) пщӏы [pɕʼə]. Всероссийская перепись населения 2010, Том 4. Национальный состав и владение языками, гражданство, s. 142. Archiwiaret faan det originool di 27. Janewoore 2021. Ufrepen di 4. April 2020."}
{"id": "30829", "contents": "Kayseri ([ˈkajseɾi]; iar Caesarea in Cappadocia; üüb Greks: Καισάρεια Kaisáreia) as en steed uun a maden faan det Madelanatoolien Regiuun, uun a Türkei. Det hee 955.542 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Kayseri Prowins. Turkey: Kayseri, citypopulation.de"}
{"id": "30830", "contents": "At Republiik Kabardiino-Balkaarien (üüb Kabardiinisk: Къэбэрдей-Балъкъэр Республикэ Qabardej-Bałqar Respublika, üüb Balkaarisk: Къабарты-Малкъар Республика Qabartı-Malqar Respublika, üüb Rüs: Кабарди́но-Балка́рская Респу́блика Kabardíno-Balkárskaja Respúblika) as en autonoom republiik uun det Nuurdkaukasus Regiuun faan Rüslun. Uun a nuurd leit det Stawropol Regiuun, uun a uast Nuurdoseetien-Alaanien, uun a süüd Georgien an uun a waast Karatschai-Tscherkesien. Det hee 859.939 lidj (2010). At hoodsteed faan't republik as Naltschik. Dön aacht gratst steeden uun't republiik san: Dön amtelk spriiken san Kabardiinisk, Balkaarisk an Rüs. Russia: Northern Caucasian Federal District, citypopulation.de Russia: Republic of Kabardino-Balkaria, citypopulation.de"}
{"id": "30844", "contents": "At Republiik Karatschai-Tscherkesien (üüb Karatschai-Balkaarisk: Къарачай-Черкес Республика Qaraçay-Çerkes Respublika, üüb Kabardiinisk: Къэрэшей-Шэрджэс Республикэ Qarašej-Šardžas Respublika, üüb Rüs: Карача́ево-Черке́сская Респу́блика Karačájevo-Čerkésskaja Respúblika, üüb Abasiinisk: Къарча-Черкес Республика Qarča-Čerkes Respublika, üüb Nogai: Қарашай-Шеркеш Республика Karaşay-Şerkeş Respublika) as en autonoom republiik uun det Nuurdkaukasus Regiuun faan Rüslun. Det hee 477.859 lidj (2010). At hoodsteed faan't republiik as Tscherkessk. Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san: Dön amtelk spriiken faan't republiik san Kabardiinisk, Karatschai-Balkaarisk, Rüs, Nogai an Abasiinisk. Russia: Northern Caucasian Federal District, citypopulation.de Russia: Republic of Karachay-Cherkessia, citypopulation.de"}
{"id": "30847", "contents": "Bilecik [biled͡ʒik] as en steed uun a uast faan det Marmara Regiuun, uun a Türkei. Det hee 65.362 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Bilecik Prowins. Turkey: Bilecik, citypopulation.de"}
{"id": "30848", "contents": "Aksaray [ˈaksaɾaj] as en steed uun a maden faan det Madelanatoolien Regiuun, uun a Türkei. Det hee 231.302 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Aksaray Prowins. Aksaray Turkey: Aksaray, citypopulation.de"}
{"id": "30849", "contents": "Çankırı [t͡ʃankɯrɯ] as en steed uun a nuurd faan det Madelanatoolien Regiuun, uun a Türkei. Det hee 87.748 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Çankırı Prowins. Çankırı, citypopulation.de"}
{"id": "30850", "contents": "Det Aksaray Prowins (üüb Türkisk: Aksaray ili) as en prowins uun det Madelanatoolien Regiuun faan a Türkei. Det hee 416.367 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Aksaray. At prowins leit uun det Kapadookien lunskap. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee sant 2017 aacht distrikten: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Aksaray, citypopulation.de Aksaray: Province in Turkey, citypopulation.de"}
{"id": "30851", "contents": "Det Kayseri Prowins (üüb Türkisk: Kayseri ili) as en prowins, wat twesken dön Madelanatoolien, Madlunsia an Uastanatoolien Regiuunen uun a Türkei diald as. Det hee 1.407.409 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Kayseri. At prowins leit uun det Kapadookien lunskap. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee seekstanj distrikten: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Kayseri, citypopulation.de Kayseri: Metropolitan Province in Turkey, citypopulation.de"}
{"id": "30860", "contents": "Samsun as en steed uun det Suart-Sia-Regiuun faan a Türkei. Det hee 617.788 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Samsun Prowins. Turkey: Samsun, citypopulation.de"}
{"id": "30861", "contents": "Kahramanmaraş ([kahɾaˈmanmaɾaʃ]; föör 1973 Maraş) as en steed uun det Madlunsia Regiuun faan a Türkei. Det hee 538.490 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Kahramanmaraş Prowins. Turkey: Kahramanmaraş, citypopulation.de"}
{"id": "30862", "contents": "Citroën (Ütspraak üp franzk)?/i es en franzk Autofirma. Di Firma heer altert fan di iinfachst Kraamwain bit tö gurt Luksuswainer di hiile reeg önböören. Bikeent sen fuaral di Traction Avant, dit jest gurt Auto me öndrewen Fuarweelen, di ID/DS me lucht-Ööl-Feđering (Hydropneumātik), di SM me M üs Maserati-V6-Motor, wat di klötig Aarberers iin ön di Werkstairen ek rocht iinstel kür, di 2CV/Dyane, uk üs Kraamwain Fourgonnette bikeent sa üs uk di GS me Fjuurkolben-Boxer fuarn en me Lucht köölet. Al leenger es di Citroën S.A. en Daachterfirma fan di Peugeot S.A., wat töhop üs Groupe PSA bikeent es. Sa sen forskeligi Modeli lik becht, fuaral bi di Kraamwainern . Di Peugeot Partner jit uk Citroën Berlingo, di Citroën C-Zéro jit uk Peugeot IOn esf.. Al ön di niigentiger Jaaren waar ön Frankrik Elektroautos ütskrewen. Diarfan kām Wainer sa üs di Citroën Saxo /Peugeot 104 électrique of di Citroën Berlingo/Peugeot Partner électrique me Maskiinen fan 15,5 kW en Gauhairen ombi 100 km/h. Des Modeli her Nickel-Kadmium-Bateriien, wat ek sa gur wiar üs delings Lithiumbateriien en uk jit di Memory-Efekt keenti. Em kür des ek leer üs em meenti en maast höm uk jit muar diarom bikömeri. Di Laapwai wiar twesken 80"}
{"id": "30867", "contents": "Murad IV. (üüb Osmaans Türkisk: مراد رابع‎, Murād-ı Rābiʿ; * 27. Jüüle 1612; 8 Febrewoore 1640) wiar faan 10. September 1623 tu san duas a sultaan faan det Osmaans Rik. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön sööwentanjst an aagetanjst juarhunerten: Ahmed I. (1603-1617), Mustafa I. (1617-1618), Osman II. (1618-1622), Mustafa I. (weler, 1622-1623), Murad IV. (1623-1640), Ibrahim (1640-1648), Mehmed IV. (1648-1687), Süleyman II. (1687-1691), Ahmed II. (1691-1695), Mustafa II. (1695-1703), Ahmed III. (1703-1730), Mahmud I. (1730-1754), Osman III. (1754-1757), Mustafa III. (1757-1774), Abdülhamid I. (1774-1789)."}
{"id": "30868", "contents": "Osman II. (üüb Osmaans Türkisk: عثمان ثانى‎ ‘Osmān-i sānī; * 3. Nofember 1604; † 20. Mei 1622) wiar faan 26. Febrewoore 1618 tu san duas a sultaan faan det Osmaans Rik. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön sööwentanjst an aagetanjst juarhunerten: Ahmed I. (1603-1617), Mustafa I. (1617-1618), Osman II. (1618-1622), Mustafa I. (weler, 1622-1623), Murad IV. (1623-1640), Ibrahim (1640-1648), Mehmed IV. (1648-1687), Süleyman II. (1687-1691), Ahmed II. (1691-1695), Mustafa II. (1695-1703), Ahmed III. (1703-1730), Mahmud I. (1730-1754), Osman III. (1754-1757), Mustafa III. (1757-1774), Abdülhamid I. (1774-1789)."}
{"id": "30869", "contents": "Ibrahim (üüb Osmaans Türkisk: ابراهيم‎; üüb Türkisk: İbrahim; * 5. Nofember 1615; † 18. August 1648) wiar faan 8. Febrewoore 1640 tu sin 8. August 1648 ufsaating sultaan faan det Osmaans Rik. Sultaanen faan det Osmaans Rik uun dön sööwentanjst an aagetanjst juarhunerten: Ahmed I. (1603-1617), Mustafa I. (1617-1618), Osman II. (1618-1622), Mustafa I. (weler, 1622-1623), Murad IV. (1623-1640), Ibrahim (1640-1648), Mehmed IV. (1648-1687), Süleyman II. (1687-1691), Ahmed II. (1691-1695), Mustafa II. (1695-1703), Ahmed III. (1703-1730), Mahmud I. (1730-1754), Osman III. (1754-1757), Mustafa III. (1757-1774), Abdülhamid I. (1774-1789)."}
{"id": "30873", "contents": "Manisa ([maˈnisa]; iar Magnesia ad Sipylum) as en steed uun det Egeeis Regiuun faan a Türkei. Det hee 372.512 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Manisa Prowins. Murad III. (1546-1595), sultaan faan det Osmaans Rik. Mustafa I. (1591/2-1639), sultaan faan det Osmaans Rik. Ahmed I. (1590-1617), sultaan faan det Osmaans Rik. Turkey: Manisa, citypopulation.de"}
{"id": "30874", "contents": "İzmir ([ˈizmiɾ]; iar Smyrna) as en steed uun det Egeeis Regiuun faan a Türkei. Det hee 2.956.772 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det İzmir Prowins. Turkey: İzmir, citypopulation.de"}
{"id": "30877", "contents": "Eskişehir ([esˈciʃehiɾ]; iar Dorylaeum) as en steed uun det Madelanatoolien Regiuun faan a Türkei. Det hee 765.669 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Eskişehir Prowins. Turkey: Eskişehir, citypopulation.de"}
{"id": "30878", "contents": "Karaman as en steed uun det Madelanatoolien Regiuun faan a Türkei. Det hee 165.858 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Karaman Prowins. Turkey: Karaman, citypopulation.de"}
{"id": "30879", "contents": "Kırıkkale as en steed uun det Madelanatoolien Regiuun faan a Türkei. Det hee 190.818 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Kırıkkale Prowins. Turkey: Kırıkkale, citypopulation.de"}
{"id": "30880", "contents": "Kırşehir (iar Mocissus of Justinianopolis) as en steed uun det Madelanatoolien Regiuun faan a Türkei. Det hee 144.364 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Kırşehir Prowins. Turkey: Kırşehir, citypopulation.de"}
{"id": "30881", "contents": "Konya ([ˈkon.ja]; iar Iconium) as en steed uun det Madelanatoolien Regiuun faan a Türkei. Det hee 1.300.605 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Konya Prowins. Turkey: Konya, citypopulation.de"}
{"id": "30882", "contents": "Nevşehir (iar Muşkara of Neapolis) as en steed uun det Madelanatoolien Regiuun faan a Türkei. Det hee 115.461 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Nevşehir Prowins. Turkey: Nevşehir, citypopulation.de"}
{"id": "30883", "contents": "Niğde as en steed uun det Madelanatoolien Regiuun faan a Türkei. Det hee 148.270 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Niğde Prowins. Turkey: Niğde, citypopulation.de"}
{"id": "30891", "contents": "Nuurdoseetien-Alaanien (üüb Oseetisk: Республикӕ Цӕгат Ирыстон — Алани Respublikæ Cægat Iryston — Alani [resˈpublikə t͡səˈgät iɾɨˈʃton äˈläni]; üüb Rüs: Респу́блика Се́верная Осе́тия — Ала́ния Respúblika Sévernaja Osétija — Alánija [rʲɪˈspublʲɪkə ˈsʲevʲɪrnəjə ɐˈsʲetʲɪjə ɐˈlanʲɪjə]) as en autonoom republiik uun det Nuurdkaukasus Regiuun faan Rüslun. Det hee 9.428.826 lidj (2010). At hoodsteed faan't republiik as Wladikawkas. Dön fiiw gratst steeden uun't republiik san: At republiik hee aacht distrikten: Det letst folksteeling wiar uun't juar 2010. Efter a resultooten hee't republiik 712.980 lidj: 381.969 diarfaan san wüfhööd an 331.011 karmen. Dön amtelk spriiken faan't republiik san Oseetisk an Rüs. Severnaja Osetija-Alanija: Republic in Northern Caucasian Federal District, citypopulation.de Russia: Republic of North Ossetia-Alania, citypopulation.de Severnaja Osetija-Alanija: Republic in Northern Caucasian Federal District, citypopulation.de Severnaja Osetija-Alanija: Republic in Northern Caucasian Federal District, citypopulation.de Commons: Nuurdoseetien-Alaanien – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "30894", "contents": "Kysyl (üüb Tuwiinisk an Rüs: Кызыл Kızıl an Kyzyl) as at hoodsteed faan det Tuwa Republiik uun Rüslun. Det leit uun a maden faan't republiik. Det hee 109.918 lidj (2010). A nööm faan't steed het ruad üüb Tuwiinisk. Russia: Tuva Republic, citypopulation.de"}
{"id": "30897", "contents": "Maikop (üüb Adygeeisk: Мыекъуапэ Myjæqwapæ [məjaqʷaːpa]; üüb Rüs: Майкоп Majkop [mɐjˈkop]) as at hoodsteed faan Adygeeja. At steed lei bi de Belaja Struum. Det hee 144.249 lidj (2010). Russia: Republic of Adygea, citypopulation.de"}
{"id": "30898", "contents": "Ulan-Ude as at hoodsteed faan Burjaatien, uun Rüslun. At steed leit bi a mös faan de Uda Struum iin uun de Selenga Struum. Det hee 404.426 lidj (2010). Det as det traadgratst steed uun de Fiar Uasten Bundesdistrikt. Korea Sud Anyang, Süüdkorea Ferianagt Stooten Berkeley, Ferianigt Stooten Sjiina Changchun, Schiina Ruslun Tschita, Rüslun Mongolei Darchan, Mongolei Ukraine Donetsjk, Ukraine Ruslun Elista, Rüslun Mongolei Erdenet, Mongolei Sjiina Erenhot, Schiina Ruslun Grozny, Rüslun Korea Nuurd Haeju, Nuurdkorea Sjiina Hohhot, Schiina Sjiina Hulunbuir, Schiina Sjiina Lanzhou, Schiina Sjiina Manzhouli, Schiina Jaapan Rumoi, Jaapaan Taiwan Taipei, Taiwan Mongolei Ulaanbaatar, Mongolei Sjiina Ulanqab, Schiina Ukraine Jalta, Ukraine Jaapan Yamagata, Jaapaan Korea Sud Yeongwol Amt, Süüdkorea Russia: Republic of Buryatia"}
{"id": "30899", "contents": "Elista (üüb Kalmükisk: Элст Elst; üüb Rüs: Элиста́ Elistá) as at hoodsteed faan Kalmükien. Det hee 103.749 lidj (2010) Russia: Republic of Kalmykia, citypopulation.de"}
{"id": "309", "contents": "Reykjavík as jü hoodstää foon Islönj. Deer booge 222.776 mansche (2019). E stää heet 10 stäädistrikte: Commons: Reykjavik – Soomling foon bile än filme Iceland: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "30907", "contents": "Baku (üüb Aserbaidschaansk: Bakı [bɑˈcɯ]) as at hoodsteed faan Aserbaidschaan. At steed leit uun a uast faan't lun bi't Kaspisk Sia. Det hee 1.229.100 lidj (2015). Baku hee elwen distrikten: Binəqədi Nərimanov Nəsimi Nizami Qaradağ Sabunçu Səbail Suraxanı Xətai Xəzər Yasamal Azerbaijan, citypopulation.de"}
{"id": "30910", "contents": "Di BMW AG es en Autofabrik ön Bayern. Jü heer masi litjer Firmen aurnomen, en sa snaket em deling uk hol fan di \"BMW Group\". BMW es fan en Maskiinenfirma uuren, wat Motooren fuar Luchtskeepen becht. Di jest gurter Aarber wiar Motooren fuar Fliigern, wat ön senerlig Flochthoogden jit laap kür. Dit Teeken fan BMW es diaraur uk en draiendi Propeler. Eeđer di jest Wārelkrich maast ön Dütsklön niin Fliigermotooren becht uur, en sa kām em bal diarüp en bech Autos en Motoorweelen. Ön di taust Wārelkrich kām en Motoorweel me öndrewen Biwain fan BMW, en des kür di Wehrmacht gur brük. Eeđer di taust Krich wiar dit Motoorweel gönstiger tö haa üs en Auto, en sa wiar maning Mensken diarme önerwai. Leeter kām Kabiinenrulern sa üs di BMW Isetta üs Forbeetering diartö, en me di BMW 501 her em uk en gurt Wain, wat et üs 502 uk me 2,6-Liiter-V8-Motoor jaav. Fuar di Gap twesken litj en gurt kām tö di 60er Jaaren di BMW 700 en di \"Nii Klas\", di BMW 1500, hur leeterhen di BMW \"02\" naa önern en di BMW 5er Reeg naa boowen waar. BMW wil en \"Preemiumfirma\" wiis, en sa maast en 6-Kolben-Maskiin ek"}
{"id": "30911", "contents": "Sa üs uk Daimler heer BMW fuar di Elektrowainer en Önerfirma maaket, BMW i. Des becht di BMW i3 en aarbert ön nii Elektrowainer fan BMW. Di 125kW-Maskiin sküüvt dit Auto ön 7,2 Sekunden üp 100 km/h. 2017 kām di i3s me en 134kW-Maskiin diartö, des skafet di Sprint ön 6,9 Sekunden. Di i3 uur bi 150km/h elektroonisk ofrailet, di i3s mut 160km/h laap. Me di Bensiinmotoor ken em uk köör, wan em ek wakerer üs me 115km/h köört. Da ken di Generaator dit skafi en leer töögen di Stroomforbrük ön. Fuar dit wat hi dēr nemt di 650ccm-Bensiinmotoor man en bet fuul Bensiin, di es ek duarfuar taacht. Di gurtest Baterii kām 2017 diartö, en fuarof kür em en Range Extender, en Bensiinmaskiin me 28 kW, fo. Di Bensiintank kür 9 Liitern hual. Me des Maskiin kür em me 2,5 kWh iin ön di Baterii leer. Me di gurt Baterii waar di Bensiinmotor bluat jit fuar Japan en di USA önböören, ön Dütsklön ek muar. Ark Lithium-Akku heer en BMS (Baterii-Management-Systeem), wat fuaral üppasi skel dat di Baterii ek tö wārem uur dat di Baterii ek tö kuul uur dat di Baterii en leeren uur, wan di Temperatuur dit"}
{"id": "30912", "contents": "At Köningrik Kacheetien (üüb Georgisk: კახეთის სამეფო K'axetis Samepo) wiar en köningrik wat faan det 15. juarhunert tu det 18. juarhunert uun a uast faan a Georgien faan daaling wiar. Det kaam faan't apdialing faan't Köningrik Georgien iin uun trii dialen (Kacheetien, Kartlien an Imereetien) uun't juar 1465 an bested mä muar kurt onerbreegen tu 1762, üüs Kacheetien mä't Köningrik Kartlien tuplaanjen wurd. 1465-1476 – Georg I. 1476–1511 – Aleksander I. 1511–1513 – Georg II. 1513–1520 – Dial faan't Köningrik Kartlien. 1520–1574 – Lewan 1574–1602 – Aleksander II. 1602 – Dawid I. 1602–1605 – Aleksander II. (weler) 1605 – Konstantiin I. 1605–1614 – Teimuras I. 1614–1615 – Dial faan Persien 1615–1615 – Teimuras I. (weler) 1616–1625 – Dial faan Persien 1625–1633 – Teimuras I. (weler) 1633–1633 – Dial faan Persien 1634–1648 – Teimuras I. (weler) 1648–1656 – Dial faan Persien (mä Kartlien tuplaanjen) 1656–1664 – Dial faan Persien 1664–1675 – Artschil 1675–1676 – Erekle I. 1676–1703 – Dial faan Persien 1703–1722 – Dawid II. 1722–1732 – Konstantiin II. 1732–1744 – Teimuras II. 1744–1762 – Erekle II. Kacheetien-Hereetien, en köningrik, wat faan amanbi 1014 tu 1104 wooret."}
{"id": "30913", "contents": "Di Daimler AG seet ön Stuttgart en becht diar PkW sa üs Kraamwainer en uk Lastwainer sa üs Busi. Diaraur hen uur uk Finanstiinsten en Mobiliteetstiinsten önböören. Diarfuar heer di Daimler AG di trii Daachterfirmen Mercedes-Benz AG, Daimler Truck AG en Daimler Mobility AG. Des sen weđer fan di ual Twiigern Mercedes-Benz Cars en Mercedes-Benz Vans sa üs Trucks & Buses maaket uuren. Di Daachterfirmen haa salev uk Daachterfirmen fuar bal ark nii Böök, wat höm jen üttenkt. - En Rusenpop. Carl Benz her 1883 sin Firma iipenmaaket, en Gottlieb Daimler her uk en Motoorenwerk. Biiring kām ön di 20er Jaaren fan't 20st Jaarhönert ön Swaarhairen, en da haa ja tö Daimler-Benz fusioniaret. Sent 2012 uur uk Elektroautos becht. Öner üđer Noomen heer di Daimler AG man al forskeligi Taachten ütprobiaret. Bit 1997 heer di Daimler-Benz AG di nii A-Klas uk üs Elektroauto töjen üttaacht, dat di ön Seerie becht uur kür. Di ZEBRA-Baterii her 30 kWh Kapatsiteet, en diarme kür dit Auto ombi 200 km laap. Fuar di Baterii her dit Auto en debelt Böört (\"Sandwichböört\"), wat di Wain hooger maaketi. Eeđer dat dit „Clean Air Act und Zero Emission Mandate“ töbeeknomen uuren wiar, waar di Wain man bluat"}
{"id": "30916", "contents": "Matrjoschka of Matrjewka, Matrjeschka (rüsk матрёшка, wiss. Transliteration: matrëška) sen holten Popen, wat önmaalet sen en iin ön enachtler pasi. Ja kum fan Ruslön en haa di Aart fan en Talisman fuar des Liren. Di Popen uur fan (Linden-) en (Birken-)holt maaket. Üttaacht waar ja 1890 fan di Könst-Maaler Sergei Wassiljewitsch Maljutin, en di Könst-Snetjer Wassili Petrowitsch Swjosdotschkin heer di maaket. Ja skel fan en Pop üp di Taacht kemen wiis, wat fan Japan kemen wiar. Fukurokuju-Popen pasi man ek iin ön enachtler. Ön Ruslön fuan di Mensken tö dit Jen fan't 19. Jaarhönert Spöltjüch gur, wat em ütenachtler nem kür, en sa kām di Maakers üp di Taacht, muar Popen tö maaki, wat iin ön enachler pasi. Di Figuuren skul en Buernwüf weegi, wat en ruar Sarafan ön her.Di Noom „Matrjoschka“ es di Diminutiv fan di Noom „Matrjona“, hur masi Buernwüfhaurn jeet. Des Noom giar üp dit latiinsk matrona fuar Mooter töbeek (Üp Rusk мать, mat′ of ialer матерь, mater′). Hat jaav Wüfkis en Mantjis fan di Popen. Di Wüfkis wiar mooterk, di Mantjis wiar stark fuar di Krich. Öntwesken uur man fuaral Wüfkis maaket. Em bigent me di litjest Pop, en di nast skel trinjom des pasi. Di"}
{"id": "30918", "contents": "Alwat Alwat (åw Tjüsch: Arlewatt; åw Dånsch: Arlevad) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 334 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Di Arluu Struum mååget e noordgräns foon e gemiine. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30919", "contents": "Åldrop Åldrop (åw Tjüsch än Dånsch: Olderup) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 436 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Di Arluu Struum mååget e noordgräns foon e gemiine. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30920", "contents": "Draage Draage (åw Tjüsch än Dånsch: Drage) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 627 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30924", "contents": "Huude Huude (åw Tjüsch än Dånsch: Hude) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 202 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Di Treene Struum mååget e söögräns foon e gemiine. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30925", "contents": "Koolnbütel Koolnbütel (åw Tjüsch: Koldenbüttel; åw Dånsch: Koldenbyttel) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 915 foolk (2010). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Di Ääder Struum än di Treene Struum mååge fort mååst e söögräns foon e gemiine. Uul gränsstiin foon Koolnbütel Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30928", "contents": "Seet Seet (åw Tjüsch: Seeth; åw Dånsch: Sæd) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 592 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30929", "contents": "Simonsbeerj Simonsbeerj (åw Tjüsch än Dånsch: Simonsberg) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 788 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30930", "contents": "Swåbstää Swåbstää (åw Tjüsch: Schwabstedt; åw Dånsch: Svavsted) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 1318 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. E gemiine bestoont üt tou diile, wat foon e gemiine Ramsteed schååsd sän. Di Treene Struum mååget e söögräns foon dä biie diile än e ååstgräns foont ååstdiil. Nikolaus Bruhns (1665–1697), komponist Adolph Ernst Kroeger (1837-1882) Michael Naura (1934-2017) Swåbstää (1895) Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30931", "contents": "Ååstenfäil Ååstenfäil (åw Tjüsch: Ostenfeld; åw Dånsch: Østerfjolde) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 1531 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Di Treene Struum mååget e ååstgräns foon e gemiine. Ååstenfäil woor 1352 dat eerst tooch nåmd. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30933", "contents": "Wååbel Wååbel (åw Tjüsch: Wobbenbüll; åw Dånsch: Vobbenbøl) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 478 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30934", "contents": "Wat menst dü? Winert/go, åw hoolmer freesch Winert/mo, aw mooringer frasch Winert/öö, üüb öömrang"}
{"id": "30938", "contents": "Haatstinger Meersch (åw Tjüsch: Hattstedtermarsch; åw Dånsch: Hatsted Marsk) äs en gemiine oun e Gooshiird oun Noordfreeschloun. Et hee 304 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Di Arluu Struum mååget e noordgräns foon e gemiine. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30939", "contents": "Et Amt Noordsäi-Treene äs en amt oun e Krais Noordfreeschloun oun Sleeswich-Holstiin. Et amt loit ount sööen foon e krais. E haudstää foont amt äs Mälst. Et amt heet sooben-än-twunti gemiine: Nordfriesland, citypopulation.de Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2017 (XLS-datei)"}
{"id": "30940", "contents": "Di Mercedes-Benz AG becht Persoonen- en Lastwainer ön Dütsklön Jü es en Daachter fan di Daimler AG en set ön Stuttgart . Des AG es fan di \"Mercedes-Benz Cars\"-Pkw- en \"Mercedes-Benz Vans\"-Sparten. Dit wiar ön di 1. November 2019 Dio Firma forkoopet Autos me di Marken Mercedes-Benz sa üs di Önermarken Mercedes-Maybach en Mercedes-AMG, Smart sa üs di „Produkt- und Technologiemarke“ EQ fuar Elektrowainer. Fan di 29. Juuni 1989 bit tö di 31. Marts 1997 wiar di Mercedes-Benz AG uk al Daachter fan di Daimler-Benz AG tö di diari Tir."}
{"id": "30953", "contents": "Ramstää Ramstää (åw Tjüsch: Ramstedt; åw Dånsch: Ramsted) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 450 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Di Treene Struum mååget e söögräns foon e gemiine. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30956", "contents": "Åldersbäk Åldersbäk (åw Tjüsch: Oldersbek; åw Dånsch: Oldersbæk) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 650 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30957", "contents": "Söörhaud (uk Süürhaud; åw Tjüsch: Süderhöft; åw Dånsch: Sønderhøft) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 21 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30958", "contents": "Söörmeersch (uk Süürmäärsch; åw Tjüsch: Südermarsch; åw Dånsch: Sønder Marsk) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 167 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30959", "contents": "Amt Ääderstää Et Amt Ääderstää äs en amt oun e Krais Noordfreeschloun oun Sleeswich-Holstiin. Et amt loit ount sööååsten foon e krais. E haudstää foont amt äs Gaarding. Et amt heet seekstin gemiine: Et amt wår 1967 as et Amt Ääderstää-Weest foon e amte Schöspel Gaarding/Ååsterheewer, Tååting än Teedenbel mååged. As Noordfreeschloun 1970 en kris wår, wår et amt diil deerfoon än e gemiine foont Amt Åldenswort wårn diil foont amt. Et amt wår oun datdeer jeer in ount Amt Ääderstää amnåmd. As et Amt Schöspel Taning 1974 apliised wår, koum e gemiine Kotsenbel tut amt. Et amt as oun en ferwaltingsgemiinschap mä et stää Taning. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30960", "contents": "Ülwesbel Ülwesbel (åw Tjüsch: Uelvesbüll; åw Dånsch: Ylvesbøl) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 283 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30961", "contents": "Rånterem Rånterem (åw Tjüsch än Dånsch: Rantrum) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 1636 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Jü Hüsemer Uu mååget fort mååst e noordgräns foon e gemiine. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30962", "contents": "Winert Winert (åw Tjüsch: Winnert; åw Dånsch: Vinnert) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 720 fook (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Di Treene Struum mååget e sööååstgräns foon e gemiine. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30963", "contents": "Witbäk Witbäk (åw Tjüsch: Wittbek; åw Dånsch: Vedbæk) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 808 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Di Treene Struum mååget e ååstgräns foon e gemiine. Jü Hüsemer Uu mååget e noordweestgräns. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30964", "contents": "Frisendelf Frisendelf (åw Tjüsch än Dånsch: Fresendelf) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 107 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Di Treene Struum mååget e ååstgräns foon e gemiine. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30965", "contents": "Mälst Mälst (åw Tjüsch: Mildstedt; åw Dånsch: Mildsted) äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfreeschloun. Et heet 3781 foolk (2010). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. E schörk foon Mälst (1895) Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30966", "contents": "Widswort Widswort (åw Tjüsch: Witzwort; åw Dånsch: Vitsvort) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 1027 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30967", "contents": "Eliisabeth-Sophiien-Kuuch Di Eliisabeth-Sophiien-Kuuch (åw Tjüsch: Elisabeth-Sophien-Koog; åw Dånsch: Elisabeth-Sophie Kog) äs en kuuch än gemiine åwt huulefäiloun Noordstroun oun Noordfreeschloun. Et heet 37 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30968", "contents": "Noordstroun (uk E Stroun; åw Tjüsch än Dånsch: Nordstrand) äs en gemiine åwt huulefäiloun Noordstroun oun Noordfreeschloun. Et heet 2273 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Noordsäi-Treene. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30976", "contents": "Smart (Ain Skriifwiis smart) es en Autofirma, wat di Daimler AG 1994 iipenmaaket heer. Al leenger saacht di Autofirmen eeđer en gur Wain, wat litjer wiis skul üs en VW Polo. Nicolas Hayek, diar di Swatch-Ker iipenmaaket her wil en Auto maaki, wat em sa üs uk en Jeremklok \"jens efen\" koopi kür. Jrest heer hi dit me VW forsaacht, man dit slaageti ek. Me Daimler saag dit beeter üt, man aur di Jaaren wiar em höm ek iinig, dat dit en Hybrid- of Elektrowain uur skul. Daimler saag niin Tökumst iin ön en Elektrowain. Sa heer Hayek al 1998 sin Öndiil ön di Firma tö Daimler forkoopet. Di Smart-Autos waar fuaral me Bensiin- en Dieselmaskiinen forkoopet, man al tö't Jen fan 2019 skel di leest Bensiinmaskiin iinbecht uuren wiis. Dieselmaskiinen jeft et al leenger ek muar. 2006 kām di jest Elektrosmart (ED 1) üt, wat fan Ombechningsfirmen elektrifitsiaret uuren wiar. Des her ombi 30 kW Maskiinenkraft en kür me jen Leering fan sin Zebra-Baterii (Nātrium-Nickelkloriid-Seli fan 13,5 kWh) bit tö 115 km laap. Fan di taust Smart-Bechningsreeg kām 2009 en smart ED 2 (\"ED\" üs \"electric drive\") me en Tesla-Baterii fan 16,5 kWh en 59 kW Maskiinenkraft her Des"}
{"id": "30977", "contents": "Di Smart 453 Fortwo ED 4 es dit Elektroauto fan di trēr Bechningsreeg fan di Smart Fortwo. Di jest Reeg jeet 450, di Taust 451 en di Trēr sproong üp 453. Sent 2018 jit dit Auto ek muar \"ED\" man \"EQ\", aurdat di nü tö Mercedes-Benz EQ teelt uur skel. Di Selen fuar di Baterii kumt fan LG Chem. Des Firma fan Koreea heer en Bateriifabriik ön Poolen becht. Ön Kamenz uur des Selen tö di Bateriien töhopseet (Deutsche ACCUmotive). Di Baterii fuar di Smart-Wainer heer 96 Selen. Diarfan uur netto 16,7 en brutto 17,6 kWh. Dit ED-Logo; di Bokstaawen maaki Taachten om en Steekdoos. Sent 2017 sen fuarn en achtern sok Plastikplaketen henklüvt, dit ual Logo feel wech. Bi di ED stön fuarn en achtern uk \"electric drive\" önskrewen. Commons: Smart Fortwo (Uk Bensiin- en Dieselwainer) – Saamling fan Skelter en Videos Se uk Forklaaring öner Elektroauto#Brutto_en_Netto-Kapatsiteet"}
{"id": "30978", "contents": "Ååsterheewer Ååsterheewer (åw Tjüsch: Osterhever; åw Dånsch: Østerhever) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et loit ount noorden foont Amt Ääderstää. Ount noorden loit di Noordsäi (di Heewer), ount ååsten Teedenbel, ount sööen Popenbel än ount weesten Weesterheewer. Et heet 252 foolk (2011). Ååsterhewer loit åwt huulefäiloun Ääderstää, 16 km ount noordweesten foon Taning än 12 km noordååsten foon Sankt Peter-Urdem. Et gemiine heet trii kuuger: Naie Augustenkuuch (Neu-Augustenkoog) Noorderheewerkuuch-Weest (Norderheverkoog-West) Uule Augustenkuuch (Alt-Augustenkoog) Stäänge: Meelndik (Mühlendeich) Pilkenkreuz Schockenbüll Seegaard Slatterack Volkersthof Westerhof Hans-Alwin Ketels (1913–2017), böre än poliitiker (CDU). Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30979", "contents": "LG Chem Ltd. es en Kemiifirma fan Süđern Koreea. wat tö di LG-Ker jert. Des Ker jert tö di gurtest Kemiifirmen fan Süđern Koreea. Üp Wārel staant LG Chem üp Plaats 10. Petrokemii Fan des Twiig uur dit miist Jil fortiinet. Fan Öörtööl uur Etyleen, Propyleen, Polyolefiini, PVC, Wukmaakers, ABS, Acrylsüüri, Superansorber- Polycarbonaati, Syntheesikautschuk en hok muar maaket. Baterii-Önlaagen Des Twiig maaket Bateriien fuar für IT-Giraaten, mobiili Hüsgiraaten, forskeligi Elektrofaartjüchen sa üs uk Baterii-Kraftwerksönlaagen. LG Chem wiar 1999 di jest Firma ön Süđern Koreea, wat Lithium-Ioonen-Bateriien becht. Uk fuar Elektroautos uur Bateriien becht. Jen fan di jest wiar di Chevrolet Volt/Opel Ampera, hur ön en Testwain eeđer trii Jaaren di Bateriien jit gur wiar. Öntwesken haa masi firmen bi LG bistelt (GM, Hyundai, Renault, Ford, Volvo, Tesla Motors, VW, Audi en jit muar). Bateriien fuar Autos (Traktsjoonsbateriien) uur ön fjuur Fabriiken becht: Cheongju, Süđern Koreea Holland (Michigan), USA Nanjing, Kiina Kobierzyce, nai bi Breslau, Poolen Di Fabriik ön Poolen heer soowen Liinien iin ön tau Halen. Jest Liinie fuar Renault, Jaguar en Land Rover; taust en fifst Liinie fuar Audi, Porsche en Daimler; trēr Liinie fuar Standardselen; di fjaart Liinie es fuar di MEB-Platforem fan VW önliar; di Sokst fuar"}
{"id": "30981", "contents": "Åldenswort Åldenswort (åw Tjüsch: Oldenswort; åw Dånsch: Oldensvort) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et gemiine loit ount ååsten foont Amt Ääderstää. Ount noorden än noordååsten loit et Amt Noordsäi-Treene, ount sööååsten e Krais Dithmeersche, ount sööweesten läie Töning än Kotsenbel, ount weesten loit Teedenbel än ount noordweesten Noorderfriidrichenkuuch. Et heet 1274 foolk (2011). Et gebiit foon e gemiine långt ount noordweesten foon di leest booge foon di Ääder Struum, for san müs bai Taning oun jü Ääderstää Meersch. Et jeeft trii eksklaawe foon e gemiine oun jü Teedenbel gemiine. Stäänge: Åldenswort (Oldenswort) Ååsteriine (Osterende) Axendorf Gunsbütel Haablek (Harblek) Hoierswort (Hoyerswort) Huuchbrusil (Hochbrücksiel) Langenhemme Oldehöft Osteroffenbüll Rethdeich Riep Söördik (Süderdeich) Söörfriidrichenkuuch (Süderfriedrichskoog) Steinbrennerhof Uuldik (Altendeich) Westeroffenbülldeich Et hiirenshüs Hoyerswort (1864) Matthias Knutzen (1646–eewer 1674) Philipp Gabriel Hensler (1733–1805) Gert Tönnies (1851–1928) Ferdinand Tönnies (1855–1936) August von Thomsen (1864–1920) Carl Wilhelm Hugo Hamkens (1883–1962) Eduard Clasen (1901–1985) Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30982", "contents": "Folerwiik Folerwiik (åw Tjüsch: Vollerwiek; åw Dånsch: Follervig) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 205 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Ääderstää. E gemiine loit ount sööen foon dat huulef äiloun Ääderstää. Stäänge: Batterie Bloksbeerj (Blocksberg) Folerwiik (Vollerwiek) Meelndik (Mühlendeich) Meelnkuuch (Mühlenkoog) Spannbüllhörn Söördik (Süderdeich) Uuldik (Altendeich) Weesterdik (Westerdeich) Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30983", "contents": "Gaarding Gaarding (åw Tjüsch än Dånsch: Garding) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 2504 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Ääderstää. Stäänge: Gaarding (Garding) Siikbel (Siekbüll) Et stää Gaarding heet en boonhuf. Gaarding (1895) Boonhuf Gaarding (1900) Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30986", "contents": "Di Won (₩) as det münt faan Süüdkorea. Hi woort efter ISO 4217 ufkört mä KRW. Ään Won hää 100 Chŏn / Jeon, det hää oober nian bedüüdang muar. För 1 Euro feist dü al muar üs 1.000 Won. Jilstaken tu 1 of 5 Won wurd knaap noch brükt. Commonskategorii: Südkoreaans Jil – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "30987", "contents": "48.78332811.418035Koordinaaten: 48° 47′ 0″ N, 11° 25′ 4,9″ O Di Audi AG set ön Ingolstadt (Bayern) en es en dütsk Autofirma. Sent dit Jen fan di 1960er Jaaren jert Audi tö di VW-Konsern. Sent di 2000er Jaaren sair em uk Preemium-Autofirma tö Audi. August Horch her di Rochten ön sin Noom tö di Horch & Cie. Motorwagenwerke Zwickau dönen en wiar höm me des ek muar iinig. Sa ging hi diarfan of en wil salev Autos bech. Üs Noom waar di Imperativ fan \"hiir\", üp latiinsk \"audire\", hurfan di Imperativ \"audi!\" (\"Nü hiir dach!\") jit ütsaacht. 1928 her di Zschopauer Motorenwerke J. S. Rasmussen AG, me sin Marki DKW di Rochten ön di Noom \"Audi Werke Zwickau\" koopet. Al 1932 kām di Firma Horch en Audi weđer töhop. Me Wanderer, DKW en Horch en di Audi waar di Auto-Union maaket, wat aur di fjuur Ringi weeget waar. Di Auto Union waar eeđer di taust Wārelkrich liquidiaret. Di Auto Union becht fuaral iinfachi Wainer me Tautakt-Maskiinen öner di Marki DKW. Des wiar ön di 60er Jaaren ek muar rocht tö forkoopin, en Audi her en \"Fjuurtakt-Mereldrok-Motor\" üttaacht. Em wil dit \"Nii\" hol komunitsiari, en sa waar di Marki anert. Eeđer di"}
{"id": "30989", "contents": "Grothüsem-Kuuch Grothüsem-Kuuch (åw Tjüsch: Grothusenkoog; åw Dånsch: Grothusen Kog) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 22 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Ääderstää. E Grothüsem-Kuuch äs eewer Otto Johann von Grothusen (1627-1697), tjüsch soldoot oun sweedisch tiinst, nåmed. Oun e Januar 1693 woor et loun foon e kuuch foon nü tu von Grothusen for trau tiinst foon hiirtuuch Christian Albrecht foon Holstiin-Gottorf (1641-1694/5) däin. A dikgroof Ove Lorenz foon Wält wås åån foont foolk, deer tu ham giil däi, am et loun tu diken. As von Grothusen ount jeer 1697 störw, årwd Lorenz e kuuch. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30990", "contents": "Katriinenheerd Katriinenheerd (åw Tjüsch: Katharinenheerd; åw Dånsch: Katrineherd) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 179 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Ääderstää. Et stää Katriinenheerd heet en boonhuf. Katriinenheerd (1895) Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30991", "contents": "Kotsenbel Kotsenbel (åw Tjüsch: Kotzenbüll; åw Dånsch: Kotzenbøl) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 227 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Ääderstää. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30992", "contents": "Noorderfriidrichenkuuch Noorderfriidrichenkuuch (åw Tjüsch: Norderfriedrichskoog; åw Dånsch: Nørre Frederikskog) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 48 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Ääderstää. Noorderfriidrichenkuuch loit süwat 18 km ount norden foon Taning än 20 km ount sööweesten foon Hüsem am e noordküst foont huulefäiloun Ääderstää. E kuuch woor 1696 uner Magnus von Wedderkop (1637-1721) indiked än eewer Frederik IV., 1699-1730 köning foont Dånsch än hiirtuuch foon Sleeswich-Holstiin, nåmed. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30993", "contents": "Popenbel Popenbel (åw Tjüsch: Poppenbüll; åw Dånsch: Poppenbøl) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 237 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Ääderstää. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30994", "contents": "Sankt Peter-Urdem Sankt Peter-Urdem (åw Tjüsch än Dånsch: Sankt Peter-Ording) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 3916 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Ääderstää. Et jeeft tweer boonhufe: Båå Sankt Peter Söö än Båå Sankt Peter-Urdem. Sankt Peter-Urdem mä Weesterheewer oun e äädergrün (1895) E stroun foon Sankt Peter-Urdem (1895) E schörk foon Sankt Peter-Urdem (1895) Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "30999", "contents": "Schörkspal Gaarding Schörkspal Gaarding (åw Tjüsch: Kirchspiel Garding; åw Dånsch: Garding Landsogn) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 387 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Ääderstää. Et stää Sounwäil heet en boonhuf. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31", "contents": "Jü mitochondrjool DNA unti mtDNA as en latj ringformi DNA, jü har ai önj e tsälkärn befant, ouers önj da mitochondrie, da latje insluse deerbüte. Da mitochondrie önjthüülje uk en äine tüüp ribosoome. Dåt jeeft hunerte foon mitochondrie pro tsäle än da önjthüülje arken foole tsirkulaare kromosoome. Da önjthüülje åle daseelwie geene, ouers san ai åltens idäntisch: isodisomie hiitj süfoole, ås dåt åle moleküüle foon en tsäle identisch san, heterodisomie hiitj, dåt da ai identisch san. Jü dööweltsträngi mtDNA bai e mansche önjthålt 37 geene: 22 kodiire tu tRNA, 2 tu ribosomaal-RNA än da ouer 13 tu oiwiitje. Dåt mitochondrion kodiirt ai fulstäni for sin äine oiwiitje: hu funksjoone san önj e luup foon da generasjoone foon dåt nukleaar DNA ouernümen wörden. Da oiwiitjprodukte foon da geene hääwe dan en apårdi translokasjoonssekwäns, weerdöör da eefter da mitochondrie transportiird wårde schan. Jü mitochondrjool DNA ferårewt gewöönlik bloot ouer di wüflike liinje än gungt ålsü ai ouer ma spärma unti bloosemstoof. Da mitochondrie foon e moonlike sädjtsäle fane jam önj e stjart, di bai e befruchting mååst ai önj e oitsäle kamt. Deer san ouers wälj änkelte biispele foon ouerdreeging foon mitochondrjool DNA foon di taatje beschraawen wörden. Jü keer foon feriirwing"}
{"id": "310", "contents": "Rhinlönj-Pfalz as en bundeslönj foon Tjüschlönj. E bundeslönj läit önjt weesten foont lönj. Et hee 4.084.844 manschne (2018). E hoodstää foont bundeslönj as Mainz. Da tiin grutst stääse önj lönj san: Krisfrie Stääse: Lönjkrise: Germany: Administrative Division, citypopulation.de Germany: Rheinland-Pfalz, citypopulation.de Rhineland-Pfalz: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "31000", "contents": "Tååting Tååting (åw Tjüsch än Dånsch: Tating) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 953 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Ääderstää. Et stää Tååting heet en boonhuf. Jü Sankt Magnus Schörk oun Tååting (1895) Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31001", "contents": "Teedenbel Teedenbel (åw Tjüsch: Tetenbüll; åw Dånsch: Tetenbøl) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 660 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Ääderstää. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31002", "contents": "Tümlauer Kuuch Tümlauer Kuuch (åw Tjüsch: Tümlauer-Koog; åw Dånsch: Tømlaus Kog) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 113 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Ääderstää. E kuuch loit bai jü Tümlauer Bucht, deereewer dat nåmed äs. E kuuch woor 1935 indiked. Foor 1945 wås dat eewer e riksmarschall Hermann Göring (1893-1946) nåmed. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31003", "contents": "Wält Wält (åw Tjüsch: Welt; åw Dånsch: Velt) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 226 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Ääderstää. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31004", "contents": "Weesterheewer Weesterheewer (åw Tjüsch: Westerhever; åw Dånsch: Vesterhever) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Ount noorden än ååsten loit e Noordsäi, ount ååsten e gemiine Ååsterheewer ount sööååsten e gemiine Popenbel än ount sööweesten jü Tümlauer Bucht. Et heet 127 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Ääderstää. Ount noorden loit di Heewer än ount weesten e Weesterheewersoun. Bai e küst oun e noide foon e Weesterheewersoun stoont en iiltörn, dat Weesterheewer Iiltörn (1906). Stäänge: Weesterheewer (Westerhever) Ahndel Leikenhüsem (Leikenhusen) Schanze Spåårheern (Sparhörn) Stiinkoote (Steinhütten) Stufhusen Jacob Alberts (1860-1941), en kunstmååler, deer mååled wärke foon e Haliie mååget. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31005", "contents": "Amt Fjåål Et Amt Fjåål äs en amt oun e Krais Noordfreeschloun oun Sleeswich-Holstiin. Et amt loit ount sööååsten foon e krais. E haudstää foont amt äs Fjåål. Et amt heet trutin gemiine: Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31009", "contents": "Wat menst dü ? Wake (Atol), atol uun a Pasiifik Wake (Tiflis), stääddial faan Tiflis"}
{"id": "31010", "contents": "Ååster-Uurst Ååster-Uurst (åw Tjüsch: Oster-Ohrstedt; åw Dånsch: Øster Ørsted) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 642 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Fjåål. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31018", "contents": "Di Jaguar I-Pace es en Elektroauto fan di Autofirma Jaguar Land Rover. Ön di Marts fan 2018 waar dit fuarstelt, en tö di Hārefst kür em dit koopi. Di Jaguar I-Pace waar ön di 1. Marts fan 2018 ön Graz fuarstelt. Diar uur di Wain uk bi dit Autowerk Magna Steyr becht. Ön disalev Liinie uur uk di Jaguar E-Pace, en Bensiin- en Dieselauto, becht. Fuar dit Publikum waar di F-Pace ön di 6. Marts ön di Auto-Salon ön Genf weeget. 2018 waar uk aur en Töhopaarber me Waymo fortelt, en Firma, wat ön autonoomi Wainer aarbert. 20.000 I-Pace-Wainer skel üs Platforem fuar Autos tiini, wat aliining köör ken. Sa üs uk bi di Audi e-tron uur di Temperatuur fan di Baterii aur en Glykoolkööling realisiaret, wat uk wārem maaki ken. 2019 waar di I-Pace üs Auto fan't Jaar fuar Euroopa ütteknet. Ditsalev Jaar fing dit en Güülen Stjüürwel ön di Kategorii Merelgurt SUV. Neuer Jaguar I-PACE im Duell der Elektrofahrzeuge. In: presseportal.de. (presseportal.de [abgerufen am 1. Jüüne 2018]). Einstiegsmodell des Jaguar I-Pace mit kleiner Batterie? - electrive.net. In: electrive.net. 6. Marts 2018 (electrive.net [abgerufen am 1. Jüüne 2018]). Waymo Team: Meet our newest self-driving vehicle: the all-electric Jaguar I-PACE."}
{"id": "31019", "contents": "Årnfjål Årnfjål (åw Tjüsch: Ahrenviöl; åw Dånsch: Arenfjolde) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 519 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Fjåål. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31022", "contents": "Årnfjålfäil Årnfjålfäil (åw Tjüsch: Ahrenviölfeld; åw Dånsch: Arenfjoldemark) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 235 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Fjåål. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31023", "contents": "Et Amt Mädel-Noordfreeschloun äs en amt oun e Krais Noordfreeschloun oun Sleeswich-Holstiin. Et amt loit oun e mäl foon e krais. E haudstää foont amt äs Breetst. Et amt heet nüügentin gemiine: Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31024", "contents": "Bååmst Am e artiikel aw Hoorninger Fräisch tu leesen, wee sü goud än klik heer. Bååmst (åw Tjüsch: Bohmstedt, åw Dånsch: Bomsted) äs en gemiine oun Gooshiird oun Noordfreeschloun. E gemiine äs diil foon’t Amt Mädel-Noordfreeschloun. Oun’t noorden loit e gemiine Trölstrup, oun’t ååsten Noorst, oun’t sööen Alwat än oun’t weesten Åålamtoorp. E gemiine heet 762 foolk (2016). Knut Kiesewetter (1941–2016), musiiker, deer åw e Fresenhof laawet. Peter Lustig (1937–2016), fiirsiinmoderatöör än schriwer, deer uk åw e Fresenhof laawet. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31033", "contents": "Christoph Europa 5 es di Hüüvskrüüwer fan di DRF-Luchtreting. DRF jit \"Deutsche Rettungs-Flugwacht\". Di Hüüvskrüüwer heer sin Statsjoon ön Naibel bi't Kraankenhüs. Di Maskiin es en BK 117. Christoph Europa 5 es en fliigendi Kraankenrüm. Jir uur di kraank Mensken iinleeren en uk bihanelt, wan dit nöörig uur. Düüren techt, leest Forsörigin fan di Kraank... Jir laap di Propelern al en di Piloot stigt iin... En da giar't al waker naa Flensborig, Kiel of Heide tö't Kraankenhüs."}
{"id": "31034", "contents": "Di DRF Luchtreting (jerer Deutsche Rettungsflugwacht e. V.) set ön Filderstadt en jert tö di Retingstiinsten ön Dütsklön. Wat di DRF ön di Lucht dēr, dit maaket di DGzRS tö Weeter. Tö dit Systeem SAR (Search And Rescue) jert di DRF man ek, dit maaki di Hüüvskrüüwern en uk Fliigers fan Bundsweer en Mariini. 1969 kām di Dreeng Björn Steiger tö Malöör, en hi stuarev, aurdat di Dochter ek waker inoch kum kür. Sin Aalern lair da di Grünj fuar di \"Rettungsdienst-Stiftung Björn Steiger e.V.\", leeterhen \"Björn-Steiger-Stiftung\", wat diarachter wiar, dat al 1972 di „Deutsche Rettungsflugwacht German Air-Rescue (kuurt DRF)“e. V. ön Gang kām. Di 19. Marts 1973 wiar di jest Retingsflocht me en Hüüvskrüüwer. 2008 waar di Stifting omorganisiaret, en fan da ön jeet jü \"DRF Luftrettung\". Diartö jert en Foriining, hurfan di President Rudolf Böhmler es, sa üs en Stifting fuar di Gimiinhair. Töhop uur di Luchtreting üs DRF Stiftung Luftrettung gemeinnützige Aktiengesellschaft bidrewen, wat di Statsjoonen me di Hüüvskrüüwers ön Gang halt. Uk di ARA-Flugrettungs GmbH ön Uasterrik sa üs di Falck DRF Luftambulance A/S ön Deenemark hiir tö di DRF. Di Statsjoon fuar di Nuurđen fan Sleeswig-Holstiin es ön Naibel. Di Tiinstmaskiin jit altert \"Christoph Europa"}
{"id": "31037", "contents": "Ämelsbel-Hoorbel Ämelsbel-Hoorbel (ääw Tjüsk: Emmelsbüll-Horsbüll, ääw Doansk: Embsbøl-Horsbøl) äs en gemiine oon e Krais Noordfreeskluin. E gemiine läit oon't noord fuon e kris än hiirt taa't Amt Sörtoner. Et hjit 887 mänske (2020). E gemiine äs diil fuon e Wiringhiird. Dat Wiringhiirder Freesk äs oon Ämelsbel-Hoorbel spräägen. Taa 2007 würd et freesk oon e grünskool oon Ämelsbel onerrochted. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Über das Friesisch der Wiedingharde, friisk.org"}
{"id": "31038", "contents": "Braarep Braarep (ääw Tjüsk: Braderup, ääw Doansk: Brarup) äs en gemiine oon e Krais Noordfreeskluin. E gemiine läit oon't nord fuon e kris än hiirt taa't Amt Sörtoner. Et hjit 668 mänske (2020). E gemiine äs diil fuon e Karhiird. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "31039", "contents": "Kläksbel (ääw Tjüsk: Klixbüll, ääw Doansk: Klægsbøl) äs en gemiine oon e Krais Noordfreeskluin. E gemiine läit oon't nord fuon e kris än hiirt taa't Amt Sörtoner. Dat hjit 1050 mänske (2020). Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "31040", "contents": "Bjarntoorp Bjarntoorp (åw Tjüsch: Behrendorf; åw Dånsch: Bjerndrup) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 579 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Fjåål. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31041", "contents": "Bonlem Bonlem (åw Tjüsch än Dånsch: Bondelum) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 202 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Fjåål. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31042", "contents": "Emst Emst (åw Tjüsch: Immenstedt; åw Dånsch: Immingsted) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 637 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Fjåål. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31043", "contents": "Fjåål Fjåål (åw Tjüsch: Viöl; åw Dånsch: Fjolde) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 2036 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Fjåål. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31044", "contents": "Hååselün Hååselün (åw Tjüsch: Haselund; åw Dånsch: Haslund) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 910 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Fjåål. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31045", "contents": "Jöömst Jöömst (åw Tjüsch: Löwenstedt; åw Dånsch: Lyngsted) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 658 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Fjåål. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31046", "contents": "Noorst Noorst (åw Tjüsch: Norstedt; åw Dånsch: Nordsted) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 407 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Fjåål. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31047", "contents": "Salwit Salwit (åw Tjüsch: Sollwitt; åw Dånsch: Solved) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 299 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Fjåål. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31048", "contents": "Swiasing Swiasing (åw Tjüsch: Schwesing; åw Dånsch: Svesing) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 915 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Fjåål. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31049", "contents": "Weester-Uurst Weester-Uurst (åw Tjüsch: Wester-Ohrstedt; åw Dånsch: Vester Ørsted) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 1041 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Fjåål. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31050", "contents": "Polweerm Polweerm (uwe Tutsk: Pellworm; uwe Däänsk: Pelvorm) is en ian foon dä Nöördfreesk Ailööne. Et is ok, tohuup mä dä lidj ailööne Saarfaol än Saaruuch, en gemeende öön't Amt Polweerm öön'e Krais Nöördfreesklöön. Et gemeende heet 1201 jude (2011). Polweerm is dat treedgrotst nöördfreesk ailöön. Et ailöön waos et wästdial foon dat ual ailöön Ströön, wat 1634 öön'e Burchardiflööd tuniks maaget wud. Polweerm, Nöördströön än e Haliie sän bröökstugene foon dat ual ailöön. Kuuge: Uale Kuuch (Alter Koog) Bupheewerkuuch (Bupheverkoog) Grote Kuuch (Großer Koog) Grote Nöörderkuuch (Großer Norderkoog) Hunenkuuch (Hunnenkoog) Johann-Heimreichen-Kuuch (Johann-Heimreichs-Koog) Lidjer Kuuch (Kleiner Koog) Lidjer Nöörderkuuch (Kleiner Norderkoog) Mälste Kuuch (Mittelster Koog) Uustersiilkuuch (Ostersielkoog) Saarkuuch (Süderkoog) Utermarkerkuuch (Ütermarkerkoog) Wästerkuuch (Westerkoog) Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31064", "contents": "Åålmtoorp Åålmtoorp (åw Tjüsch: Almdorf; åw Dånsch: Almtorp) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 558 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Mädel-Noordfreeschloun. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31065", "contents": "Ludwig Nissen (* 2. Deetsember 1855 oun Hüsem; † 26. Oktoober 1924 oun Brooklyn, New York) wås en diamanthoonler oun New York. Hi woor as stifter foon dat Ludwig-Nissen-Hüs oun Hüsem bekånd. Di 2. Deetsember 1855 woor Ludwig Nissen as seekst foon Hans Friedrich Nissen (1821–1887) än Lucie Catherine Dawartz (1822–1898) järe tiin beerne oun Hüsem tuloid. Hi ging tu e foolksschoul än wooged deereewer as schriwer åwt amtsgericht oun dat Hüsem Sloot, weer tu dat seelben tid Theodor Storm as ruchter wooged. 1872 ging hi tu dä Feriind Stoote än loi mä Fred Schilling en juweelelooden Schilling & Nissen än läär sin oin firma Ludwig Nissen & Co. oun New York grün. Hi woor fåli rik än liird dä amerikoonsch präsidänte Theodore Roosevelt, William Howard Taft än Calvin Coolidge kånen. Åw en besäik tu Hüsem ount jeer 1921 däi hi bekånd, dat hi en foolkshüs grünläie wäil. Et foolkshüs woor 1933, nüügen jeernge eewer san duus, as dat Ludwig-Nissen-Hüs weermååget."}
{"id": "31067", "contents": "Di Audi e-tron (Typ GE) es en Boowerklasi-SUV me Elektromaskiinen fan Audi. Audi heer fuar sin Elektrowainer en senerlig Marki Audi e-tron maaket. Jest Stuudien fuar des Model waar al 2015 weeget. Boost Di e-tron sküüvt ön 5,7 Sekunden üp 100 km/h. Di Maskiinenkraft es 135 + 165 = 300 kW. Dit Systeem ken kuurt (Bit tö 8s) en Draikraft fan 664 Nm dö. Söner Boost Söner Boost sküüvt di e-tron ön 6,6s üp 100 km/h. Dit Systeem heer jit 265 kW en en Draikraft fan 561 Nm Fuar leenger Aur leenger ken di Öndreft en Kraft fan 100 kW dö. Di Gauhair uur bi 200 km/h ofrailet. Hat jeft en Model e-tron 55, wat jir biskrewen es. Diaraur hen jeft et uk en Model e-tron 50, hur di Baterii bluat 71 kWh heer en jit muar Saaken en bet litjer ütfaal üs bi di 55. 2020 skel uk jit en Model e-tron s me aur 900 Nm Draikraft fan trii Maskiinen ütkum. Di e-tron 50 lapt bluat 190km/h. Di Laapwai es twesken 320 en 430 km öndönen; di e-tron nemt diareeđer 23 bit 27 kWh fuar 100 km. Di Baterii kumt fan LG Chem en heer en Spaning fan"}
{"id": "31068", "contents": "Gelün Gelün (åw Tjüsch än Dånsch: Goldelund) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 413 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Mädel-Noordfreeschloun. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31069", "contents": "Golbäk Golbäk (åw Tjüsch: Goldebek; åw Dånsch: Goldebæk) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 337 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Mädel-Noordfreeschloun. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "3107", "contents": "A Hanenfögler (Galliformes) san en order faan fögler, huar fiiw familin an muar üs 250 slacher tu hiar. Hokkos (Cracidae) (Megapodiidae) Parlhanen (Numididae) (Odontophoridae) Fasaanen (Phasianidae) At ai wal kluuker wees üs at han En han, diar kret, docht niks En guden höön woort ei lacht fäät Commonskategorii: Hanenfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hanenfögler Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "31072", "contents": "Jalün Jalün (åw Tjüsch än Dånsch: Joldelund) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 758 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Mädel-Noordfreeschloun. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31073", "contents": "Kolkerhii Kolkerhii (åw Tjüsch: Kolkerheide; åw Dånsch: Kolkhede) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 58 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Mädel-Noordfreeschloun. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31076", "contents": "Årnshaud Årnshaud (änti Oornshaud; åw Tjüsch: Ahrenshöft; åw Dånsch: Arenshoved) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 515 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Mädel-Noordfreeschloun. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31077", "contents": "Sänebel Sänebel (åw Tjüsch: Sönnebüll; åw Dånsch: Sønnesbøl) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 267 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Mädel-Noordfreeschloun. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31078", "contents": "Strükem Strükem (åw Tjüsch: Struckum; åw Dånsch: Strukum) äs en gemiine oun Noordfreeschloun. Et heet 993 foolk (2011). Et hiirt tut Amt Mädel-Noordfreeschloun. Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "3108", "contents": "A Holthakerfögler (Piciformes) san en order faan fögler, huar't muar üs 400 slacher faan jaft. Bucconidae – Capitonidae – Galbulidae – Indicatoridae – Lybiidae – Megalaimidae – Picidae – Ramphastidae – Semnornithidae Holthakern (Picidae) Dreierfögel (Jynx torquilla) Grat Holthaker (Dendrocopos major) Commonskategorii: Holthakerfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Holthakerfögler"}
{"id": "31080", "contents": "Di Mercedes-Benz EQC 400 (Bechningsreeg N 293) es en elektrisk SUV fan di Daimler AG. Di EQC 400 uur ön Bremen sa üs uk ön Peking becht. Dit es niin nii Wain man en foranerti Mercedes GLC. Di Öndreft, becht fan Maskiin, Elektroonik sa üs Önerseeting me Diferentsjaal kum fan ZF (Zahnradfabrik Friedrichshafen). Fuar- en Achteraks haa en Elektromaskiin. Töhop haa des Maskiinen en Kraft fan 300 kW sa üs en Draikraft fan 765 Nm. Di Wain uur bi 180 km/h ofrailet; fan 0 üp 100 km/h sküüvt di Wain ön 5,1 Sekunden. Di 384 Pouch-Selen kum fan LG Chem ön Poolen en uur fan di Daimler-Daachterfirma Deutsche ACCUmotive ön Kamenz/Saksen töhopseet. Di Kapatsiteet es me 80 kWh of 210 Ah öndönen. Di Temperatuur fan di Baterii uur aur en Glykoolkööling realisiaret, wat uk wārem maaki ken. Dit Leergiraat ken bluat 7,4 kWh āpnem, uk wan di Önslüt 22 kWh heer. Aur CCS giar dit me bit tö 110 kW Leerkraft wakerer. Commons: Mercedes-Benz EQC – Saamling fan Skelter en Videos Di Natsir tö di Mercedes-Benz-EQC"}
{"id": "31083", "contents": "Karen Blixen geborene Dinesen, (bäären Karen Dinesen; pseudonymen: Tania Blixen an Isak Dinesen; * 17. April 1885 uun Rungstedlund bi Kopenhuuwen; † 7. September 1962 uk diar) wiar en deensk skriiwer. Hat lewet 17 juar üüs kofefarmer uun Keenia. Hat wurd 1985 uun a film Out of Africa diarsteld."}
{"id": "31085", "contents": "Det Tataarisk Spriik (aanj nööm: Татар теле Tatar tele of Татарча Tatarça) as ian faan a Turkspriiken. Det as det amtelk spriik faan't Republiik Tatarstaan. Nöömer üüb Tataarisk haa seeks faaler. T.b. тау tau (berig) Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk"}
{"id": "31087", "contents": "Di Hyundai Motor Group, uk üs Hyundai-Kia Motors Corporation (HKMC) bikeent, es fan en Industriikonsern for di forkeligst Guren (Jaebeol) kemen, wat üp fif forskeligi Selskepen āpdiilet waar. Jen fan des fif es di Hyundai Motor Group. 2017 waar 85,9 Mrd. US$ omseet en diarfan wiar 3,0 Mrd. US$ aur. Diarme staant Hyundai eeđer di Forbes Global 2000 üp Plaats 147 fan di gurtest Firmen üp Wārel. Hyundai Motor Company Kia Motors Auto-Diili: Hyundai Mobis, Hyundai Dymos, Hyundai Powertech, Hyundai Wia, Hyundai Materials Staal: Hyundai Steel, Hyundai BNG Steel Sjiinenfaartjüch: Hyundai Rotem Technisk Üttenken: Hyundai NGV Logistik: Hyundai GLOVIS Informatioonstechnologii: Hyundai Autoever Spaarikasen en Forseekeringen: Hyundai Capital, Hyundai Card, Hyundai Motor Securites Konstruktsjoon: Hyundai Engineering & Construction, Hyundai Engineering Me di Hyundai Kona en di Hyundai Ioniq sen ön Dütsklön tau Elektroautos önerwai. Fan Kia hiir di Kia e-Soul en di Kia e-Niro me ön des Reeg. Uk fuar Weeterstof / Brenstofseli heer Hyundai en Wain, di Hyundai Nexo. https://acronyms.thefreedictionary.com/Hyundai-Kia+Motors+Corporation Hyundai aur Laapwaien (04/2020) Wat Kia fuar Elektrowainer önber ön't Nat (04/2020)"}
{"id": "31091", "contents": "A tunguusisk spriaken (uk wel: mandschu-tunguusisk spriaken) san en spriakfamile faan twaalew spriaken, diar temelk nai mäenööder san. Hat hää son 75.000 spreegern uun Nuurdsjiina, Uastsibiirien an uun a Mongolei. Ferlicht hiart Tunguusisk mä tu a Altaisk spriaken, det as oober ei seeker. Tunguusisk 12 spriaken (+ 1 †), 75.000 spreegern Nuurd-Tungusisk Ewenen Ewenisk (Lamutisk) (7.500, etnisk 17.000) Ewenken Ewenkisk-Solonisk (30.000) Oroqenisk, Orontschisk (1.200, etnisk 7.000) Negidalen Negidalisk (200, etnisk 500) Süüd-Tunguusisk Süüduast (Amur-Skööl) Nanaiisk Nanaiisk, Goldisk, Hezhenisk (6.000, etnisk 12.000) Kili, Kur an Urmi Ultschisk, Oltschisk (1.000, etnisk 3.000) Orokisk, Uilta (100) Udeheisch Udeheisk, Udigeisk, Qiakalanisk (100, etnisk 1.000) Orotschisk, (100, etnisk 1.600) Süüdwaast (Mandschu) Mandschuurisk (100, etnisk 10 miljuunen) (mamenspriak faan a sjineesk keisern faan't Mandschu-Dynastii) Xibenisk, Sibenisk, Xibo, Sibo, Sibe-Mandschurisk) (30.000, etnisk 170.000) Jurchenisk, Juchenisk, Ruzhenisk, Nuchen, Nüzhen † Commonskategorii: Tunguusisk spriaken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "31095", "contents": "Et Åmt Söödtuner as en åmt önj e Kris Nordfraschlönj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt norden foon e kris. Et heet 39.738 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Naibel. Gemiine önjt Åmt Söödtuner: Et Åmt Söödtuner wörd di 1. Ismoune 2008 foon e gemiine foon da üülje åmte Böökinghiird, Kårhiird, Sööderläigem än Wisinghiird än uk e gemiine Leek än e stää Naibel mååged. Et Åmt Böökinghiird Et Åmt Kårhiird Et Åmt Sööderläigem Et Åmt Wisinghiird Åmtsforstönjere Peter Ewaldsen (2008-2018) Ingo Böhm (sunt 2018) E websid foont åmt Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "31097", "contents": "Dit Tesla Model 3 es en Elektroauto, wat me Bateriien öndrewen uur. Becht uur dit fan di Firma Tesla ön di USA. Ön Ameerika uur di Wain sent Juuli 2017 becht, sent di Uurs fan 2019 ken em di uk ön Euroopa fo. Me ombi 458 000 becht Wainern bit tö di Detsember fan 2019 es dit Model 3 dit Auto wat üs Miist üp Wārel forkoopet uur. Des Model 3 heer me tau Motooren aartig Damp. [1] [2] [3] Tesla Model 3 specs: 220-mile standard with 310-mile option for $9k. [4] |Tesla Kanada - Model 3 Konfiguraator [5] [6] |Prisen en muar fuar Dütsklön [7] [8]"}
{"id": "31099", "contents": "Jacob Alberts (* 30. Juuniii 1860 öön Wästerheewer; † 7. Noowämber 1941 öön Malente-Gremsmühlen) waos en maoler. Hii laawed foon 1880 to 1882 öön Düsseldorf as Peter Janssen (de Aoler) san skööler än dän öön München as Wilhelm Diez san skööler. Dän giang hii to Ungarn, wir hii portreete maoled än dän to Florens, wir hii köört tid öön Francesco Vinea sin ateljee weerked. Arken wonter foon 1886 to 1890 giang hii to dat Académie Julian öön Pariis än wud dir foon Jules-Joseph Lefebvre än Benjamin Constant onerrochted. 1890 trok hii to Berliin am än fjauer iirnge läär num en baontje as sköölmääster öön't skööl foon konstlerine öön. Eewer 1900 ferbroocht hii arken somer öön e Haliie än maoled et löönskap än e mänskene dir. Sun eerlikhaid än woorm feelen tiaknet sin bile ut. Hi waos fir köört tid mä ian foon e doochterne foon e filosoof Friedrich Paulsen befraid. Museumsbeerch, Flensborch; Halliidaansk uwe De Huuge Museumsbeerch, Flensborch; ju Bloien Hallii Jacob Alberts: acht farbige Wiedergaben nach Gemälden und fünf Abbildungen im Text (1920) Jacob Alberts öön't Nordfrieslandlexikon"}
{"id": "311", "contents": "Rhode Island [ˌroʊd ˈaɪlənd] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't nordååsten foon't lönj. Dåt heet 1.059.361 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Providence. Rhode Island as diilj foon Nai-Änglönj. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Rhode Island heet 5 counties: Commons: Rhode Island – Soomling foon bile än filme USA: States, citypopulation.de USA: Rhode Island, citypopulation.de USA: Administrative Division, citypopulation.de 41.678040531667-71.474304199167Koordinaaten: 41° 41′ N, 71° 28′ W"}
{"id": "31102", "contents": "Åmt Ääderstää Et Åmt Ääderstää as en åmt önj e Kris Nordfraschlönj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt söödweesten foon e kris. Et heet 11.373 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Gaarding. E gemiine: Et åmt wörd 1967 as et Åmt Ääderstää-Weest foon e åmte Schöspel Gaarding/Ååsterheewer, Tååting än Teedenbel mååged. As Nordfraschlönj 1970 en kris wörd, wörd et åmt diilj deerfoon än e gemiine foont Åmt Åldenswort wörden diilj foont åmt. Et åmt wörd önj dåtdeer iir in önjt Åmt Ääderstää amnåmd. As et Åmt Schöspel Taning 1974 apliised wörd, köm e gemiine Kotsenbel tu et åmt. Et åmt as önj en ferwåltingsgemiinschap ma et stää Taning. Åmtsforstönjere Hans Wolff, bürgermäister foon Kotsenbel (2003-2013) Christian Marwig, bürgermäister foon Tümlauer Kuuch (sunt 2013) E websid foont åmt Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de Nordfriesland, citypopulation.de Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "31103", "contents": "Amt Polweerm Et Amt Polweerm äs en amt oun e Krais Noordfreeschloun oun Sleeswich-Holstiin. Et bestoont üt et äiloun Pelweerm än e Haliie. E haudstää foont amt äs Hüsem, uk wän et stää niin diil foont amt äs. Gemiine: E Grööe E Huuge E Nees Polweerm"}
{"id": "31105", "contents": "Hans Peter Feddersen (Di Jungere) (* 29. Krülemoune 1848 önj Weestersnootebel bai Stääsönj, Nordfraschlönj; † 13. Jülmoune 1941 önj Kloisiiekuuch, bai Galmsbel, Nordfraschlönj) wus en nordfrasch kunstmååler. Hans Peter Feddersen wörd di 29. önj e Krülemoune 1848 tuläid. Hi wus protreemååler Hans Peter Feddersen (Di Ålere) än sin wüset Maria (Bahnsen tuläid) jare seekst än jungst bjarn. Hi häi sin liir önj Naibel bai e mååler Heinrich Andreas Sutor (1830-1892). Eeftert stuudium önj Düsseldorf än Weimar, booged hi önj Bad Kreuznach. 1885 tuuch hi tu Kloisiiekuuch am. Hans Peter Feddersen störw ma triiännäägenti di 13. önj e Jülmoune 1941. Hüünengreewe aw Sal (1872) Jü Üülj Sösk bai e Heerd, Klookris (1875) Deesbeldik ma Schörktörn (1881) Schöljstich bai Moosbel (1883) Håliwärw aw Üülönj (1900)"}
{"id": "31106", "contents": "Hans Peter Feddersen (Di Ålere) (* 9. Ismoune 1788 önj Weestersnootebel bi Stääsönj; † 23. Härfstmoune 1860 uk deer) wus en nordfrasch böre än portreetmååler. As hi ål jung wus, liird hi ham et tiiknen än et koowerstääg. Foon 1808 tu 1815 wus hi saldoot önj dåt dånsch armee. Eefter sin tubäägkaamen tu san hiimstoun, årbed hi am samrem as böre ä am wunterem tiikned hi portreete. Hi wus uk schriwer: hi schriif dächte än en bök Tagebuch eines dänischen Soldaten von 1812 u. 1813, oder das merkwürdigste Jahr meines Lebens (1817). 'Feddersen, Hans Peter d. Ä.' önj Thieme, Ulrich (Editöör), 1915, Allgemeines Lexikon der bildenden Kunstler von der Antike bis zur Gegenwart, E. A. Seemann, Leipzig, s. 331 [1]. Hans Peter Feddersen (Di Jungere)"}
{"id": "31107", "contents": "Di Jaguar Land Rover Ltd. es en Daachterfirma fan di Autofirma Tata Motors (Indien). Di Marken wat becht uur sen Jaguar en Land Rover. Di Firma waar 2013 fan di ual Land Rover Ltd., wat di Jaguar Ltd. aurnoom. Biiring her Tata koopet Bi Jaguar Land Rover uur uk Range Rovers becht, wat Tata uk koopet heer. Diaraur hen heer Tata di Rochten ön di Noomen Lanchester Motor Company en Rover, uk wan Rover tö di kineesisk Firma Shanghai Automotive Industry jert. Di Marki Daimler en di Autos diarfan waar 2009 āpdönen. Gottlieb Daimler her 1890 di Rochten ön sin Noom me Litsensen fuar sin Maskiinen naa Engelön forkoopet. Aur 100 Jaaren jaav dit gurt Wainer fan diar me di Noom Daimler (Senerlich bikeent: Di Daimler Double Six me en gurt Twelev-Kolben-Maskiin). 1997 wil Daimler ön Dütsklön uk Rochten ön di Noom haa en ging tö Girocht. Diarbi kām üt, dat Daimler(-Benz) ön Dütsklön sa jit mut, man di Autos mut üđer Noomen fo. Sa kumt et, dat di Firma Daimler Autos üs Mercedes-Benz forkoopet. Eeđer di Tiren fan di gurt Autos, wat öntwesken noch wesen sen, es dit mesken bal saacht dit Salev. 2019 kām di Jaguar I-Pace üt,"}
{"id": "31112", "contents": "At Spaans Grip wiar en Influenzapandemii, wat troch en üngewoonelk wirulent ufkemling faan det influenazawiirus (subtyp Influenza-A-Virus H1N1) feruursaaget wurd an ham twesken 1918, kurt föör a aanj faan de Iarst Wäältkrich, an 1920 uun trii waagen ferbriadet. Det feruursaaget, bi en wäältbefölkring faan amanbi 1,8 miljarden, twesken 27 miljuunen an 50 miljuunen duaser. Muar lidj stoorew faan't spraans grip üüs uun de Iarst Wäältkrich (17 miljuunen). Amanbi 500 miljuunen lidj skel infisiird wurden wees. Commons: Spaans Grip – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "31113", "contents": "Benedikt Momme Nissen (* 26. April 1870 uun Deesbel, Prowins Sleeswich-Holstian; † 23. Jüüne 1943 uun Ilanz, Graubünden) wiar en nuurdfresk konstmooler an skriiwer."}
{"id": "31115", "contents": "Di Schamelrider as iinj foon Theodor Storm sin nowäle än önj Gjarsmoune 1888 önj e tidschraft Deutsche Rundschau (Bd. 55) ütdänj wörd. Hat as sin bekåndest ferteeling. Hi begand et ferteelilng önj Foodermoune 1886 tu schriwen, än önj Biikenmoune 1888, ai maning moune for san düüs, broocht et tu iinje. Önj e nowäl wårt tu en rider önj en krouf Hauke Haien sin laawenshistoori ferteeld. Hauke as schöljmäister foon en toorp önj Nordfraschlönj. Et toorp heet dike, wat önj Hauke sin laawen en bedjüsen än äntlik traagisch rol spaale. Text:Schamelrider"}
{"id": "3112", "contents": "Lunwäärlisdiarten (Tetrapoda) san a Wäärlisdiarten (Vertebrata) saner a fasker. Det wurd komt faan't greks \"tetra\" (sjauer) an \"podes\" (fet). Amfiibien (Amphibia) Fögler (Aves) Krepdiarten (Reptilia) Tetjdiarten (Mammalia) Commonskategorii: Lunwäärlisdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lunwäärlisdiarten Tetrapooden"}
{"id": "31123", "contents": "Pjotr Iljitsch Tschaikowski (üüb Rüs: Пётр Ильи́ч Чайко́вский Pjotr Il’ič Čajkovskij; * 25. Apriljul./ 7. Meigreg. 1840 uun Kamsko-Wotkinski Sawod, Guwernement Wjatka, Rüs Keiserrik; † 25. Oktuuberjul./ 6. Nofembergreg. 1893 uun Sankt Petersburg, Rüs Keiserrik) wiar en rüs komponist. Al uun sin leewenstidjen wurd föl faan sin werken internatschunaal bekäänd. Daaling teenk a lidj, dat hi de bedüüdenst komponist faan't Romantik as an uun Rüslun teenk a lidj, dat hi de bedüüdenst komponist faan det 19. juarhunert as. Tu sin bekäändst kompositchuunen san trii letst sinfoonien, at Fijoolkonsert, sin iarst Klawiarkonsert, at Uwertüür 1812 an sin ooper Eugen Onegin. Mä Swaanensia, Tuurnrüüske an a Nödkraker skreew hi uk trii faan dön bekäändst baleten uun a histoore faan't musik."}
{"id": "31124", "contents": "William Somerset Maugham wiar en ingels skriiwer an dramaatiker. Hi wiar dring faan en afkoot, diar för det britisk ambasaad uun Pariis werket. Hi ferlus sin äälern ääder an wurd faan san unkel aptaanjen. Hi studiaret medisiin uun London an Heidelberg. Hi lewet miast uun a süüd faan Frankrik, man faan 1940 tu 1947 lewet hi uun dön Ferianigt Stooten. Sin ääder buken, Liza of Lambeth (1897) an A Man of Honour (1903), wiset sosiaalkritisk tendensen ap. Lääder dreid hi ham tu psycholoogisk probleemen uun leefde an befreien tu, miast faan lidj, wat uun huuch seelskapkreiser uun't ütjlun lewe. Liza of Lambeth (1897) A Man of Honour (1903) Lady Frederick (1907) Of Human Bondage (1915) The Moon and Sixpence (1919) The Circle (1921) Theatre (1937) The Razor's Edge (1944) Gerhard Steiner (Editöör), 1971, Fremdsprachige Schriftsteller, VEB Bibliographisches Institut, Leipzig, s. 402-403."}
{"id": "31125", "contents": "Waling Gerrits Dykstra (* 14. August 1821, Froubuorren; † 15. Janewoore 1914, Holwert) wiar en waastfresk skriiwer an föördrachtskonstler (foardrachtskeunstner). Hi as bekäänd för de Waastfresk Wonterinjnacht (Frysk Winterjûnenocht), wat hi tup mä a skriiwer Tsjibbe Gearts van der Meulen det waastfresk teooter en steed uun det waastfresk gemianskap ded. De Fryske Thyl Ulespegel of De wonderlike Libbenskiednis fen Hantsje Pik (1860) Twa Grappige Stikken: Fritz Reuter Neiforteld (1870) [1] Uit Friesland's Volksleven van Vroeger en Later (üüb Holuns; 1895), iarst dial [2], naist dial [3] Commonskategorii: Waling Dykstra – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "31130", "contents": "Dootem efter a Iraans kalender: 12. Khordad 1403 (= 1. Jüüne 2024) [aktualisiare] Di Iraans kalender, of uk Dschalālikalender (näämd efter Dschalal ad-Dawlah Malik Schah, 1055–1092) woort sant 1925 üs amtelk kalender uun a Iraan brükt, leeder uk uun Afghaanistaan. Hi racht ham efter at sanjuar an begant tu Nouruz (wosbegan). Det juar hää 365 daar an uun skregeljuaren 366 daar. A muuner haa 31, 30 of 29 daar. A skregeljuaren san oober ööders ferdiald üs bi a Gregoriaans kalender, an diaram ferspring a daar leewen ans am ään dai tu föören of tu bääften. Di neimuudis Iraans kalender gongt üüb di Nouruz-Nameh-Kalender faan't juar 1079 turag, di salew üüb a zoroastrisk kalender apbaut. Det tidjreegnang begant mä't ütjwaanrang (Hidschra) faan a profeet Mohammed faan Mekka tu Medina. Sodenang wiar faan a 21. Maarts 2007 bit 19. Maarts 2008 efter a Iraans kalender det juar 1386. För dooten tesken a 1. Janewoore an a 20. Maarts skel 622 juar faan a Gregoriaans kalender uftaanj wurd, för dooten tesken a 21. Maarts an a 31. Detsember 621 juar. A nöömer kem faan't ualpersisk uf, uun Afghaanistaan wurd nöömer faan 12 stäärbilen brükt. Kalender Di dai uun a Gregoriaans kalender fersprangt leewen"}
{"id": "31131", "contents": "En elatiif (ingelsk: absolute superlative) as en oort an wiis, am en adjektiif en huugen wäärs tu dun. Normoolerwiis san diar trii wäärser faan en adjektiif: positiif - smok komparatiif - smoker superlatiif - smokst Wan dü nü oober sai wel, hi of hat as so smok, det as goorei tu fergliken, do namst dü di elatiif - uu so smok Di elatiif woort uk brükt, am ironii ütjtutraken: Hi as jo uu so witsag (faan en minsk, di goorei witsag as, oober det faan ham salew ment) Uun't Huuchsjiisken namt am flooksis föörsilwen, am en elatiif ütjtutraken: superreich, megaschnell, urkomisch, ... Uk uun't Araabisk spriak komt di elatiif föör. Nai mä en elatiif as di hyperlatiif. Det as en komparatjuun, wat eegentelk ünmögelk as, man likes brükt woort, am det eegenoort düütelker tu maagin: Ik wiar di iansag maan mad aal jo wüfen (neutraal ütjsaag auer en taal) Ik wiar di iansagst maan mad aal jo wüfen (... an ik haa mi ei wel fääld)"}
{"id": "31133", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för die Republik Zypern wiset di code för 6 Bezirke. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för die Republik Zypern CY), di ööder as di code för den Bezirk. Nian feranerang faan di code sant 1998. Die Codes berücksichtigen immer noch (2018) einschließlich die Türkische Republik Nordzypern. Die dortige international nicht anerkannte Republik hat eine neue Gliederung in fünf Distrikte vorgenommen, die aber bisher in der ISO 3166-2 für die Türkei keine Änderung vorgenommen wurde, und für die bisher auch keine neue Kennzeichnung für ein unabhängiges Nordzypern beantragt wurde: Für Nordzypern gilt somit weiterhin die bisherige Einordnung in \"CY\". ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes (2-stellig) Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "31136", "contents": "At Türkisk Republiik Nuurdzypern (kurt TRNZ of ianfach Nuurdzypern, türkisk Kuzey Kıbrıs Türk Cumhuriyeti – KKTC) as en de facto-regime uun't nuurden faan't eilun Zypern uun't Madlunsia. Hat woort oober bluas faan a Türkei gudkäänd. De jure hiart det regiuun tu't Republiik Zypern, as oober sant 1974 faan a Türkei besaat wurden. Hoodstääd as Nuurd-Nikosia (türkisk Lefkoşa). Nuurdzypern hää sääks distrikten (İlçe): https://t24.com.tr/haber/kktc-de-nufus-sayisi-karmasasi,814380 http://www.cm.gov.nc.tr/ Northern Cyprus, citypopulation.de Northern Cyprus, citypopulation.de 2016 grünjlaanjen Commonskategorii: Nuurdzypern – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Nuurdzypern – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Nuurdzypern (sjiisk)"}
{"id": "31138", "contents": "Di Famagusta Distrikt (aw Griichisch: Επαρχία Αμμοχώστου Eparchía Ammoxṓstou, aw Türkisch: Mağusa kazası) as ån foon e distrikte önj e Räpubliik Zypern. Et läid önjt söödååsten foont lönj. Et grutdiil foon e distrikt wårt de-facto foon Nordzypern kontroliird; bloots en latj gebiit önjt sööden wårt foon e Räpubliik Zypern ferwalted. Et heet 47.338 manschne (2011). Jü de-jure hoodstää foon e distrikt as Famagusta, man jü de-facto hoodstää as Paramlimni. E distrikt heet 4 munisipaliteete (ma e tål foon manschne önjt iir 2011): Agia Napa (Αγία Νάπα; 3212) Deryneia (Δερύνεια; 5844) Paralimni (Παραλίμνι; 14.963) Sotira (Σωτήρα; 5474) ...än 5 gemiine: Acheritou (Αχερίτου; 1556) Achna (Άχνα; 2087) Avgorou (Αυγόρου; 4604) Frenaros (Φρέναρος; 4298) Liopetri (Λιοπέτρι; 4591) Cyprus, citypopulation.de Ammóchostos, citypopulation.de"}
{"id": "31141", "contents": "Wat menst dü? Zypern (Eilun), det eilun uun't Madlunsia Zypern, det republiik Nuurdzypern"}
{"id": "31143", "contents": "Di Larnaka Distrikt (aw Griichisch: Επαρχία Λάρνακας Eparchía Lárnakos, aw Türkisch: Larnaka kazası) as ån foon e distrikte önj e Räpubliik Zypern. E distrikt läit önjt söödååsten foont lönj. En diilj foon e distrikt stoont uner kontrol foon Nordzypern. Et heet 145.365 manschne (2011). E hoodstää foon e distrikt as Larnaka. E distrikt heet 5 munisipaliteete (ma e tål foon manschne önjt iir 2011): Aradippou (Αραδίππου; 19.228) Athienou (Αθιένου; 5017) Dromolaxia-Meneou (Δρομολαξιά-Μενεού; 6689) Larnaka (Λάρνακα; 51.468) Livadia (Λιβάδια; 7206) ...än gemiine: Agia Anna (Αγία Άννα; 339) Agioi Vavatsinias (Άγιοι Βαβατσινιάς; 131) Agios Theodoros (Άγιος Θεόδωρος; 663) Alaminos (Αλαμινός; 345) Alethriko (Αλεθρικό; 1101) Anafotida (Αναφωτίδα; 790) Anglisides (Αγγλισίδες; 1146) Aplanta (Απλάντα; 6) Avdellero (Αβδελλερό; 218) Choirokoitia (Χοιροκοιτία; 632) Delikipos (Δελίκηπος; 23) Kalavasos (Καλαβασός; 737) Kalo Chorio (Καλό Χωριό; 1518) Kato Drys (Κάτω Δρυς; 129) Kato Lefkara (Κάτω Λεύκαρα; 128) Kellia (Κελλιά; 387) Kiti (Κίτι; 4252) Kivisili (Κιβισίλι; 233) Klavdia (Κλαυδιά; 427) Kofinou (Κοφίνου; 1312) Kornos (Κόρνος; 2083) Lageia (Λάγεια; 28) Mari (Μαρί; 158) Maroni (Μαρώνι; 710) Mazotos (Μαζωτός; 832) Melini (Μελίνη; 59) Menogeia (Μενόγεια; 50) Mosfiloti (Μοσφιλωτή; 1365) Odou (Οδού; 213) Ora (Ορά; 206) Ormideia (Ορμίδεια; 4189) Pano Lefkara (Πάνω Λεύκαρα; 762) Pergamos (Πέργαμος; 193) Perivolia (Περιβόλια; 3,009) Psematismenos (Ψεματισμένος; 271)"}
{"id": "31144", "contents": "Di Limassol Distrikt (aw Griichisch: Επαρχία Λεμεσού Eparchía Lemesoú, aw Türkisch: Limasol kazası) as ån foon e distrikte önj e Räpubliik Zypern. E distrikt läit önjt sööden foont lönj. Et heet 239.739 manschne (2011). E hoodstää foon e distrikt as Limassol. Cyprus, citypopulation.de"}
{"id": "31145", "contents": "Di Nikosia Distrikt (aw Griichisch: Επαρχία Λευκωσίας Eparchía Lefkōsías, aw Türkisch: Lefkoşa kazası) as ån foon e distrikte önj e Räpubliik Zypern. E distrikt läit önj e mal foont lönj. Et norddiilj foon e distrikt uner kontrol foon Nordzypern. Et heet 334.120 manschne (2011). E hoodstää foon e distrikt as Nikosia. Cyprus, citypopulation.de"}
{"id": "31146", "contents": "Di Pafos Distrikt (aw Griichisch: Επαρχία Πάφου Eparchía Páfou, aw Türkisch: Baf kazası) as ån foon e distrikte önj e Räpubliik Zypern. E distrikt läit önjt weesten foont lönj. Et heet 90.295 manschne (2011). E hoodstää foon e distrikt as Pafos. Cyprus, citypopulation.de"}
{"id": "31152", "contents": "Larnaka as en stää önjt söödååsten foon Zypern. Deer booge 51.468 manschne (2011). Et as et hoodstää foon di Larnaka Distrikt. Cyprus, citypopulation.de"}
{"id": "31153", "contents": "Limassol (aw Griichisch: Λεμεσός Lemesós [lemeˈsos]; aw Türkisch: Limasol of Leymosun) as en stää önjt sööden foon Zypern. Deer booge 101.000 manschne (2011). Et as et hoodstää foon di Limassol Distrikt. Cyprus, citypopulation.de"}
{"id": "31154", "contents": "Zypern as en eilun uun a uast faan't Madlunsia. Det as det treedgratst eilun uun't sia, efter a eilunen Siziilien an Sardiinien, an uk det tachentigstgratst eilun uun a wäält. Det leit tu a süüd faan det Anatoolisk Hualeweilun an diarauer wurt üüs geograafisk dial faan Waastaasien of Fööraasien tääld. Poliitisk an kulturel wurt at eilun man üüs dial faan Euroopa tääld. Akrotiri an Dekelia, en britisk teritoorium uun a süüd faan't eilun. Nuurdzypern, at republiik uun a nuurd faan't eilun. Zypern, at republiik uun a süüd faan't eilun."}
{"id": "31155", "contents": "Pafos (aw Griichisch: Πάφος Páfos; aw Türkisch: Baf of Gazibaf) as en stää önjt weesten foon Zypern. Deer booge 32.892 manschne (2011). Et as et hoodstää foon di Pafos Distrikt. Cyprus, citypopulation.de"}
{"id": "31157", "contents": "De Gazimağusa Distrikt (üüb Türkisk: Gazimağusa İlçesi) as een faan dön seeks distrikten faan Nuurdzypern. Det hee 63.603 lidj (2011). At hoodsteed faan a distrikt as Gazimağusa. Northern Cyprus, citypopulation.de"}
{"id": "31158", "contents": "De Girne Distrikt (üüb Türkisk: Girne İlçesi) as een faan dön seeks distrikten faan Nuurdzypern. Det hee 57.902 lidj (2011). At hoodsteed faan a distrikt as Girne. Northern Cyprus, citypopulation.de"}
{"id": "31159", "contents": "De Güzelyurt Distrikt (üüb Türkisk: Güzelyurt İlçesi) as een faan dön seeks distrikten faan Nuurdzypern. Det hee 29.264 lidj (2011). At hoodsteed faan a distrikt as Güzelyurt. Northern Cyprus, citypopulation.de"}
{"id": "31160", "contents": "De İskele Distrikt (üüb Türkisk: İskele İlçesi) as een faan dön seeks distrikten faan Nuurdzypern. Det hee 21.099 lidj (2011). At hoodsteed faan a distrikt as İskele. Northern Cyprus, citypopulation.de"}
{"id": "31161", "contents": "De Lefke Distrikt (üüb Türkisk: Lefke İlçesi) as een faan dön seeks distrikten faan Nuurdzypern. At hoodsteed faan a distrikt as Lefke."}
{"id": "31162", "contents": "De Lefkoşa Distrikt (üüb Türkisk: Lefkoşa İlçesi) as een faan dön seeks distrikten faan Nuurdzypern. Det hee 84.776 lidj (2011). At hoodsteed faan a distrikt as Lefkoşa. Northern Cyprus, citypopulation.de"}
{"id": "31163", "contents": "Emmanuel Jean-Michel Frédéric Macron ([ɛmanɥɛl ʒɑ̃ miˈʃɛl fʁedeʁik makʁɔ̃]; * 21. Deetsember 1977 uun Amiens, Département Somme) as en fraansöösk poliitiker an sant de 14. Mei 2017 president faan Frankrik an kofürst faan Andora. Presidenten faan Frankrik (Füft Republiik): Charles de Gaulle (1959-1969), Georges Pompidou (1969-1974), Valéry Giscard d'Estaing (1974-1981), François Mitterrand (1981-1995), Jacques Chirac (1995-2007), Nicolas Sarkozy (2007-2012), François Hollande (2012-2017), Emmanuel Macron (2017-). Commons: Emmanuel Macron – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "31164", "contents": "François Gérard Georges Nicolas Hollande ([fʁɑ̃s'wa ɔl'ɑ̃d]; * 12. August 1954 uun Rouen, Département Seine-Maritime) as en fraansöösk poliitiker an wiar faan 2012 tu 2017 president faan Frankrik an kofürst faan Andora. Presidenten faan Frankrik (Füft Republiik): Charles de Gaulle (1959-1969), Georges Pompidou (1969-1974), Valéry Giscard d'Estaing (1974-1981), François Mitterrand (1981-1995), Jacques Chirac (1995-2007), Nicolas Sarkozy (2007-2012), François Hollande (2012-2017), Emmanuel Macron (2017-). Commons: François Hollande – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "31165", "contents": "Jacques René Chirac ([ʒak ʃi'ʁak]; * 29. Nofember 1932 uun Pariis; † 26. September 2019 uk diar) wiar en fraansöösk poliitiker an wiar faan 1995 tu 2007 president faan Frankrik an kofürst faan Andora. Presidenten faan Frankrik (Füft Republiik): Charles de Gaulle (1959-1969), Georges Pompidou (1969-1974), Valéry Giscard d'Estaing (1974-1981), François Mitterrand (1981-1995), Jacques Chirac (1995-2007), Nicolas Sarkozy (2007-2012), François Hollande (2012-2017), Emmanuel Macron (2017-). Commons: Jacques Chirac – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "31166", "contents": "François Maurice Adrien Marie Mitterrand ([fʀɑ̃ˈswa mitɛˈʀɑ̃]; * 26. Oktuuber 1916 uun Jarnac, Département Charente; † 8. Janewoore 1996 uun Pariis) wiar en fraansöösk poliitiker an wiar faan 1981 tu 1995 president faan Frankrik an kofürst faan Andora. Presidenten faan Frankrik (Füft Republiik): Charles de Gaulle (1959-1969), Georges Pompidou (1969-1974), Valéry Giscard d'Estaing (1974-1981), François Mitterrand (1981-1995), Jacques Chirac (1995-2007), Nicolas Sarkozy (2007-2012), François Hollande (2012-2017), Emmanuel Macron (2017-). Commons: François Mitterrand – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "31167", "contents": "Valéry René Marie Georges Giscard d’Estaing ([valeˈʀi ʒisˌkaʀdɛsˈtɛ̃]; * 2. Febrewoore 1926 uun Koblenz, † 2. Detsember 2020 uun Authon) wiar en fraansöösken poliitiker an faan 1974 tu 1981 president faan Frankrik an kofürst faan Andora. Presidenten faan Frankrik (Füft Republiik): Charles de Gaulle (1959-1969), Georges Pompidou (1969-1974), Valéry Giscard d'Estaing (1974-1981), François Mitterrand (1981-1995), Jacques Chirac (1995-2007), Nicolas Sarkozy (2007-2012), François Hollande (2012-2017), Emmanuel Macron (2017-). Commons: Valéry Giscard d'Estaing – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "31171", "contents": "Det Taschkent Prowins (üüb Usbekisk: Toshkent viloyati) as ian faan a prowinsen uun Usbekistaan. Det leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 2.898.500 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Nurafshon. Uzbekistan, citypopulation.de"}
{"id": "31172", "contents": "Dokkum [dɔkm] as’t hoodsteed faan, an det gratst steed uun, det Noardeast-Fryslân Gemeend. At steed leit uun a süüd faan’t gemeend an hee 12.325 lidj (2011). Dokkum, citypopulation.de"}
{"id": "3118", "contents": "A Hobelfask, (fe.) Hopeltuuts (Rana temporaria) as en slach faan amfiibien, an hiart tu't order faan a Hobelfasker an Poden. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hobelfasker Wikispecies hää en artiikel tu: Hobelfasker"}
{"id": "31191", "contents": "Weestfreeschloun (åw Weestfreesch: Fryslân, åw Neederlounsch: Friesland) as iin foon e tweelben prowinse foon e Neederloune. Et prowins loit ount noorden foont loun. Dat heet 659.551 foolk (2023). E hoodstää foont prowins as Ljouwert. Achtkarspelen Di freesche noome as di amtlike noome foont prowins Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "31193", "contents": "Wästfreesklöön (uwe Wästfreesk: Fryslân, uwe Hollöönsk: Friesland) is ian foon de twälef prowinse foon Hollöön. Et prowins lait öön e nöörd foon't löön. Dat heet 659.551 jude (2023). E häädstää foon't prowins is Ljouwert. Prowinse foon Hollöön: Drenthe, Flevolöön, Gelderlöön, Groningen, Limborch, Nöördbrabant, Nöördhollöön, Overijssel, Siilöön, Sööhollöön, Utrecht, Wästfreesklöön. Di freeske noome is di amtlike noome foon't prowins Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "31194", "contents": "Det Charkow Guwernement (üüb Rüs: Ха́рьковская губе́рнія Khar'kovskaya gubérnija) wiar faan 1780 tu 1919 ian faan a guwernementen faan det Rüs Keiserrik an det Ukrainisk SSR. Det hed 2.509.811 lidj (1897). At hoodsteed faan’t guwernement wiar Charkow. Charkiw Prowins Meyers Großes Konversations-Lexikon, Band 3. Leipzig 1905, S. 886"}
{"id": "31196", "contents": "Det Cherson Guwernement (üüb Rüs: Херсо́нская губе́рнія Chersónskaja gubérnija) wiar faan 1802 tu 1920 ian faan a guwernementen faan det Rüs Keiserrik an det Ukrainisk SSR. Det hed 2.728.508 lidj (1897). At hoodsteed faan’t guwernement wiar Cherson. Leo Trotski, komunistisk rewolutschoneer, wurd uun't guwernement bäären. Cherson Prowins Meyers Großes Konversations-Lexikon, Band 4. Leipzig 1906, S. 8"}
{"id": "31197", "contents": "Charkiw (üüb Ukrainisk: Ха́рків Chárkiv [ˈxɑrkiu̯]); üüb Rüs: Ха́рьков Chár'kov [ˈxarʲkəf]) as det naistgratst steed uun't Ukraine. Det leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 1.446.107 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Charkiw Prowins an de Charkiw Distrikt. Ukraine: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "31198", "contents": "Cherson (üüb Ukrainisk an Rüs: Херсо́н Chersón [xerˈsɔn] an [xʲɪrˈson]) as en steed uun a Ukraine. Det leit uun a süüd faan't lun, bi det Suart Sia. Det hee 289.096 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Cherson Prowins an de Cherson Distrikt. Faan Marts tu Nofember 2022 wurd at steed faan det rüs armee besaat. Ukraine: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "31199", "contents": "Tscherkasy (üüb Ukrainisk: Черка́си Čerkásy [t͡ʃɛrˈkɑsɪ]); üüb Rüs: Черка́ссы Čerkássy [tɕɪrˈkasɨ]) as en steed uun't Ukraine. Det leit uun a maden faan't lun, bi de Dnjepr Struum. Det hee 276.360 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Tscherkasy Prowins. Ukraine: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "312", "contents": "Riga as jü hoodstää foon Letlönj. Deer booge 632.614 manschne (2019). E stää heet 3 stäädistrikte (aw Letisch: rajoni) än 3 forstääse (aw Letisch: priekšpilsētas): Riga wörd 1201 foon Bischop Albert von Buxhoeveden faan Breemen grünläid. Dåt wörd bål en wichti hoonelsstää än wus lasmoot foon e Hanse. Latvia: Cities, Regions and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "31201", "contents": "Dnipro as en steed uun't Ukraine. Det leit uun a uast faan't lun. Det hee 998.103 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Dnipropetrowsk Prowins. Ukraine: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "31202", "contents": "Chmeljnytsjkyj (üüb Ukrainisk: Хмельни́цький Chmel’nýc’kyj [xmelʲˈnɪtsʲkɪj]) as en steed uun't Ukraine. Det leit uun a waast faan't lun. Det hee 1.264.705 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Chmeljnytsjkyj Prowins. Ukraine: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "31203", "contents": "Donetsjk (üüb Ukrainisk: Доне́цьк [doˈnɛtsʲk]; üüb Rüs: Доне́цк [dɐˈnʲetsk]) as en steed uun't Ukraine. Det leit uun a uast faan't lun. Det hee 4.165.901 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Donetsjk Prowins. Ukraine: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "3121", "contents": "(Echt) Hobelfasker, (fe.) Hopeltuutsen (Ranidae) san en famile faan amfiibien, huar't 850 slacher faan jaft. Amolops – Babina – Clinotarsus – Glandirana – Huia – Humerana – Hylarana – Lithobates – Meristogenys – Odorrana – Papurana – Pelophylax – Pseudorana – Pterorana – Pulchrana – Rana – Sanguirana – Staurois – Sumaterana Lithobates Lithobates catesbeianus Rana Hobelfask, Hopeltuuts (Rana temporaria) Commonskategorii: Echt Hobelfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Hobelfasker"}
{"id": "31210", "contents": "Seegebeerch Krais Di Seegebeerch Krais is aon foon de älben kraise foon Sleeswich-Holstian. Dat heet 198.413 jude (2011). E häädstää foon e krais is Bad Seegebeerch. Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "31211", "contents": "Stormarn Krais Di Stormarn Krais is aon foon de älben kraise foon Sleeswich-Holstian. Dat heet 230.556 jude (2011). E häädstää foon e krais is Bad Oldesloe. Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "31212", "contents": "Plöön Krais Di Plöön Krais is aon foon de älben kraise foon Sleeswich-Holstian. Dat heet 127.676 jude (2011). E häädstää foon e krais is Plöön. Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "31213", "contents": "Sleeswich-Flensborch Krais Di Sleeswich-Flensborch Krais is aon foon de älben kraise foon Sleeswich-Holstian. Dat heet 196.025 jude (2011). E häädstää foon e krais is Sleeswich. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31214", "contents": "Niederbayern (üüb Bairisk: Niedabayern) as en regiarangsdistrikt faan Bayern. Hi as 10.329 km² grat, an diar wene 1.238.528 minsken (2018). Dön 9 gratst stääden uun a distrikt san: Niederbayern hää 3 kreisfrei stääden (Landshut, Passau an Straubing) an 9 lunkreiser: Deggendorf Dingolfing-Landau Freyung-Grafenau Kelheim Landshut Passau Regen Rottal-Inn Straubing-Bogen Commonskategorii: Niederbayern – Saamlang faan bilen of filmer Germany: Bayern, citypopulation.de Germany: Bayern, citypopulation.de"}
{"id": "31215", "contents": "Oberpfalz (üüb Bairisk: Obapfoiz) as en regiarangsdistrikt faan Bayern. Hi as 9690 km² grat, an diar wene 1.109.269 minsken (2018). Oberpfalz hää 3 kreisfrei stääden an 7 lunkreiser: Amberg-Sulzbach Cham Neumarkt in der Oberpfalz Neustadt an der Waldnaab Regensburg Schwandorf Tirschenreuth Commonskategorii: Oberpfalz – Saamlang faan bilen of filmer Germany: Bayern, citypopulation.de"}
{"id": "31216", "contents": "Oberfranken (üüb Bairisk: Obafrankn) as en regiarangsdistrikt faan Bayern. Hi as 7231 km² grat, an diar wene 1.067.482 minsken (2018). Oberfranken hää 4 kreisfrei stääden (Bamberg, Bayreuth, Coburg an Hof) an 9 lunkreiser: Bamberg Bayreuth Coburg Forchheim Hof Kronach Kulmbach Lichtenfels Wunsiedel im Fichtelgebirge Commonskategorii: Oberfranken – Saamlang faan bilen of filmer Germany: Bayern, citypopulation.de"}
{"id": "31217", "contents": "Mittelfranken (üüb Bairisk: Mittlfrankn) as en regiarangsdistrikt faan Bayern. Hi as 7245 km² grat, an diar wene 1.770.401 minsken (2018). Mittelfranken hää 5 kreisfrei stääden (Ansbach, Erlangen, Fürth, Nürnberg an Schwabach) an 7 lunkreiser: Ansbach Erlangen-Höchstadt Fürth Neustadt an der Aisch-Bad Windsheim Nürnberger Land Roth Weißenburg-Gunzenhausen Commonskategorii: Mittelfranken – Saamlang faan bilen of filmer Germany: Bayern, citypopulation.de"}
{"id": "31218", "contents": "Unterfranken (üüb Bairisk: Untafrankn) as en regiarangsdistrikt faan Bayern. Hi as 8531 km² grat, an diar wene 1.317.124 minsken (2018). Unterfranken hää 3 kreisfrei stääden (Aschaffenburg, Schweinfurt an Würzburg) an 9 lunkreiser: Aschaffenburg Bad Kissingen Haßberge Kitzingen Main-Spessart Miltenberg Rhön-Grabfeld Schweinfurt Würzburg Commonskategorii: Unterfranken – Saamlang faan bilen of filmer Germany: Bayern, citypopulation.de"}
{"id": "31219", "contents": "Schwaben (üüb Bairisk: Schwobm of Boarisch Schwobm) as en regiarangsdistrikt faan Bayern. Hi as 9993 km² grat, an diar wene 1.887.754 minsken (2018). Schwaben hää 4 kreisfrei stääden (Augsburg, Kaufbeuren, Kempten (Allgäu) an Memmingen) an 10 lunkreiser: Aichach-Friedberg Augsburg Dillingen an der Donau Donau-Ries Günzburg Lindau (Bodensee) Neu-Ulm Oberallgäu Ostallgäu Unterallgäu Commonskategorii: Schwaben – Saamlang faan bilen of filmer Germany: Bayern, citypopulation.de"}
{"id": "31220", "contents": "Michelangelo Merisi da Caravaggio (kurt Caravaggio [karaˈvadd͡ʒo]; * 29. September 1571 uun Mailand; † 18. Jüüle 1610 uun Porto Ercole, Monte Argentario) wiar en bedüüden italjeens konstmooler uun a barok."}
{"id": "31222", "contents": "Mailand (üüb Italjeens: Milano [miˈlaːno], üüb Latiins: Mediōlānum) as det naistgratst steed uun Itaalien. Det leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 1.378.689 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Lombardei Regiuun an't Metropolitansteed Mailand. Giuseppe Arcimboldo (1526-1593), konstmooler. Alessandro Manzoni (1785-1873), dachter. Italy: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "31223", "contents": "Turiin (üüb Italjeens: Torino, üüb Latiins: Taurinōrum) as det fjuardgratst steed uun Itaalien. Det leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 875.698 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan't Prowins Turiin, faan det Piemont Regiuun an't Metropolitansteed Turiin. Italy: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "31224", "contents": "Thessaloniki (üüb Greks: Θεσσαλονίκη Thessaloníki [θɛsalɔˈnikʲi], kurt uk Σαλονίκη Saloniki) as det naistgratst steed uun Grekenlun. Det leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 806.635 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Madel-Makedoonien Regiuun. Greece: Regions and Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "31227", "contents": "Patras (üüb Greks: Πάτρα Pátra [ˈpatɾa]) as de traadgratst steed uun Grekenlun. Det leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 195.265 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Waast-Grekenlun Regiuun. Greece: Regions and Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "31230", "contents": "Daugavpils (iir aw Tjüsch: Dünaburg) as jü oudergrutst stää önj Letlönj. Et läit önjt söödååsten foont lönj. Deer booge 82.604 manschne (2019). Latvia: Cities, Regions and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "31231", "contents": "Liepāja (iir aw Tjüsch: Libau) as jü treedgrutst stää önj Letlönj. Et läit önjt weesten foont lönj. Deer booge 68.945 manschne (2019). Latvia: Cities, Regions and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "31232", "contents": "Jelgava (iir aw Tjüsch: Mitau) as jü fiirdgrutst stää önj Letlönj. Et läit önj e mal foont lönj. Deer booge 55.972 manschne (2019). Latvia: Cities, Regions and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "31233", "contents": "Jūrmala (iir aw Tjüsch: Rigasche Strand of Riga-Strand) as jü füftgrutst stää önj Letlönj. Et läit önj e mal foont lönj. Deer booge 49.325 manschne (2019). Latvia: Cities, Regions and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "31234", "contents": "Björn Steiger wiar en Dreeng fan Winnenden ön Baden-Württembārig. Hi kām ön di 10. Mai 1960 ön Winnenden tö Wārel. Sin Aalern wiar di Architekt Siegfried Steiger (*1929) en sin Wüf Ute (*1933). Ön di 3. Mai 1969 kām di Dreeng fan't Swum en wil waker aur di Straat laap. Diar kām en Auto en köört höm ön. Björn Steiger her dit aurlewi kür, man bit dat di Kraankenwain kām, waareti dit 58 Minüten. Ön di wai tö't Kraankenhüs es di Dreeng da iin ön di Kraankenwain stürewen. Sin Aalern kür ek liif, dat et niin rocht Retingstiinst jaav, en sa noom ja jam fuar, me di Björn-Steiger-Stifting wat diarfuar tö dö, dat dit beeter waar. Al 1973 kām diarfan di DRF-Luchtreting, wat me Hüüvskrüüwern waker tö di Malöör-Stairen kum ken."}
{"id": "31235", "contents": "Ventspils (iir aw Tjüsch: Windau) as jü seekstgrutst stää önj Letlönj. Et läit önjt weesten foont lönj. Deer booge 34.377 manschne (2019). Latvia: Cities, Regions and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "31239", "contents": "Snä as en wonterweder. A enkelt snäklaper san iskristalen, diar en ünlik furem haa kön. Det wurd 'snä' komt faan't ualhuuchsjiisk snēo uf, madelhuuchsjiisk snē. An det komt wel faan't indoeuropeesk *sneigṵh- 'snei', 'tuupbak'. Snä ütj süüdwaast jaft wonter ütj nuurduast. Üüb ual is an snä frist at gau weder auer. (= en ual leefde lewet hal weder ap) Commonskategorii: Snä – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Snä (sjiisk) Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "3124", "contents": "Hobelfasker an Poden, (sö.) Poren (lat. Anura of uk Salientia) san en order faan diarten an hiar tu a amfiibien. At jaft amanbi 6.700 slacher. Jo ööder tau ordern faan amfiibien san Störtpoden (Caudata, ~700 slacher) an Blinjwarper (Gymnophiona, ~ 200 slacher). Allophrynidae – Alsodidae – Alytidae – Aromobatidae – Arthroleptidae – Ascaphidae – Batrachylidae – Bombinatoridae – Brachycephalidae – Brevicipitidae – Bufonidae – Calyptocephalellidae – Centrolenidae – Ceratobatrachidae – Ceratophryidae – Conrauidae – Craugastoridae – Cycloramphidae – Dendrobatidae – Dicroglossidae – Eleutherodactylidae – †Gobiatidae – Heleophrynidae – Hemiphractidae – Hemisotidae – Hylidae – Hylodidae – Hyperoliidae – Leiopelmatidae – Leptodactylidae – Limnodynastidae – Mantellidae – Megophryidae – Micrixalidae – Microhylidae – Myobatrachidae – Nasikabatrachidae – Nyctibatrachidae – Odontobatrachidae – Odontophrynidae – †Palaeobatrachidae – Pelobatidae – Pelodryadidae – Pelodytidae – Petropedetidae – Phrynobatrachidae – Phyllomedusidae – Pipidae – Ptychadenidae – Pyxicephalidae – Ranidae – Ranixalidae – Rhacophoridae – Rhinodermatidae – Rhinophrynidae – Scaphiopodidae – Sooglossidae – Telmatobiidae Ialpoden (Bombinatoridae) Poden (Bufonidae) Bufo Pod (Bufo bufo) Piilgifthobelfasker (Dendrobatidae) Hylidae Agalychnis Agalychnis callidryas Nasikabatrachidae Nasikabatrachus Echt Hobelfasker (Ranidae) Rana (Echt) Hobelfask (Rana temporaria) Commonskategorii: Hobelfasker an Poden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hobelfasker an Poden"}
{"id": "31242", "contents": "Focht as en ütjdruk för en fiinen rin of mist. Uun a füsiik as focht en miat för't weeder uun a loft. Absoluut focht uun a loft: Det woort meeden uun g/m3. f = m W V {\\displaystyle f={\\frac {m_{\\mathrm {W} }}{V}}} Relatiif focht uun a loft: Det woort meeden uun prosent an beskraft di uundial faan't maksimaal focht uun a loft. Warem loft koon muar focht dreeg üs kuul loft. Uun hüüs skul lefst tesken 40 an 60 prosent focht wees. Bi 100 prosent kön wi focht sä üs weederdamp. φ = f f m a x = f f m a x ⋅ 100 % . {\\displaystyle \\varphi ={\\frac {f}{f_{\\mathrm {max} }}}={\\frac {f}{f_{\\mathrm {max} }}}\\cdot 100\\,\\%.} Ööder miaten uun a füsiik san: Dampdruk, Fochtgraad, Doogponkt, Fochttempratuur. Wan a njoksstaal sjonkt an dampet, do jaft at bal focht. Commonskategorii: Focht – Saamlang faan bilen of filmer Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "31247", "contents": "Fredrikstad as en stää önj Norweegen. E stää läit önjt söödååsten foont lönj. Et heet 113.622 inboogere (2019). Norway: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "31248", "contents": "Skien as en stää önj Norweegen. E stää läit önjt sööden foont lönj. Et heet 93.255 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Vestfold og Telemark Prowins. Norway: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "31249", "contents": "Ålesund as en stää önj Norweegen. E stää läit önjt weesten foont lönj. Et heet 53.234 inboogere (2019). Norway: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "31250", "contents": "Tønsberg as en stää önj Norweegen. E stää läit önjt söödååsten foont lönj. Et heet 52.419 inboogere (2019). Norway: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "31251", "contents": "Antwerpen as det naistgratst steed uun Belgien. At steed leit uun a nuurd faan't lun, amanbi 41 km uun a nuurd faan Brüssel. Det hee 525.935 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Antwerpen Prowins. At steed leit bi de Schelde Struum. At steed hee njüügen distrikten: Antwerpen Berchem Berendrecht-Zandvliet-Lillo Borgerhout Deurne Ekeren Hoboken Merksem Wilrijk Det Grat Markels (\"De Grote Markt\") A Doom Belgium: Major Cities and Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "31253", "contents": "Groningen Det Groningen Prowins (üüb Gronings: Provinzie Grunnen; üüb Waastfresk: Provinsje Grinslân; üüb Neederlunsk: Provincie Groningen) as ian faan dön prowinsen faan a Neederlunen. Det leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd leit det Waastfresk Heef, uun a uast Tjiisklun, uun a süüd Drenthe an uun a waast Waastfresklun. Det hee 596.075 lidj (2023). At hoodsteed faan't prowins as Groningen. Sant di 1. Janewoore 2021 hee Groningen 10 gemeenden: Dön miast lidj uun't prowins snaak Gronings. Waastfresk wurt uun det Westerkwartier Gemeend uun a weest aan't prowins snaaket. Iar snaaket dön miast lidj uunt prowins Uastfresk. Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "31255", "contents": "Det Wangeroogs Spriikwiis wiar en uastfresk spriikwiis, wat üüb det uastfresk eilun Wangerooge snaaket wurd. At spriikwiis stoorew 1950 ütj. dan: de djû: det (w.) dait: det (s.) dâ: dön öler muartaalen: - dan brôr - dâ brôrîng: a bruler - a breler. - dan mên - dâ mênîng: a maaren - a maarner. - dan dî - dâ digge: a dai - a daar. - dan mon - dâ liûd(en): a maan - a maaner (lidj). heewe: hab of haben. Present: îk häb, dû häst, hî hä̂, wî häbbet, yum häbbet, yâ häbbet. Imperfekt: îk haid, dû haitst, hî haid, wî haiden, yum haiden, yâ haiden. Perfekt: îk häb haivt, usw. weese: wize of wizen. Presens: îk sin, dû bist, hî is, wî sint, yum sint, yâ sint. Imperfekt: îk wêr, dû wêrst, hî wêr, wî wêren, yum wêren, yâ wêren. Perfekt: îk sin/häb wizîn, asw. Imperatiif: (iantaal) wize, (muartaal) wizet. wurd: wêr. Presens: îk wêr, dû warst, hî wart, wî wêrt, yum wêrt, yâ wêrt. Imperfekt: îk wûrd, dû wûrdst, hî wûrd, wî wûrden, yum wûrden, yâ wûrden. Perfekt: îk sin wûrden, asw. ain twô thrîû fiau(e)r fîv sex sjûgen acht (age) nîûgen tîôen"}
{"id": "31260", "contents": "Al so loong 1. Ik san onerwai Al so loong Tukaant an uk trai Al so loong San träät an so siar Wal nü wech an uk fiar Ik san onerwai An wal ei amkiar Al so loong 2. Sä föl stridj an föl nuad Al so loong Minsken aarem an bluat Al so loong Sä a tuaren, nään mud Sä a siaren, at blud An amkimen an duad Wat stark wiar an gud Al so loong 3. Sä a welt uun a druum Al so loong Nian frücht üüb a buum Al so loong Mä jau määcht üüb a waanj Woort bluas laanj an bedraanj An a lidj mä hör gluuw Fu man sliak an hör aanj Föl tu loong 4. Ei bluas fülks as al sken Al so loong Haa uk leefde föl sen Al so loong Diar as hööb, diar as wal Diar as gluuw, uu so kral An uk jongen haa'k sen An jo san ei stal Al so loong 5. = 1. Jens Jessen, 2020 efter: Hannes Wader (* 1942): Schon so lang Alex Campbell (1925-1987): Been on the Road so Long Schon so lang Hannes Wader sjongt üüb YouTube Been on the Road so"}
{"id": "31261", "contents": "Ünbekäänd dootem Perikles, generool an stootsmoon faan Atheen († 429 f.Kr.)"}
{"id": "31262", "contents": "Ünbekäänd dootem Perikles, generool an stootsmoon faan Atheen (* 495 f.Kr.)"}
{"id": "31265", "contents": "Di Björn Steiger Stifting es diarfuar, dat di Help ön Nuar sa üs di Retingstiinsten altert beeter uur. En Stifting ken en Aart fan Stötforiining wiis, man desjirem Stifting es diarfuar iinrocht, dat wat maaket uur, wat fuarof ek üp Wārel wiar. Di Stifting jit eeđer Björn Steiger , diar 1969 önköört waar. Hi storev, aurdat em en Stün eeđer di Kraankenwain teef maast, wat uk ek olterfuul Giraaten fuar Bihaneling me langs her. Dat bal achterön en Retingstiinst ön Gang kām, kumt fan di Mait, diar Siegfried en Ute Steiger, di Aalern fan Björn, jam me fuaral di Politik maaket haa. Saaken sa üs en Fiirsnakernumer, hur em aural en Kraankenwain me röp ken, heer di Stifting aur lung Jaaren salev bitaalet. Diaraur hen hiir Taachten sa üs di Retingswain fuar Dütjis, Fiirsnaki-Piilern langs di Straat, di DRF-Luchtreting, Defibrillatooren fuar ark Jen en fuul muar tö dit wat di Björn-Steiger-Stifting önskööwen heer. Tö dit Jen fan di 1960er Jaaren jaav dit ön Dütsklön niin Laitstairen en nemen, diar di Aarber fan Helpers sa üs Politsai, Kraankenhüüsinger, Füürweer en Retingstiinst töhopbraacht. Ön di Straaten wiar aaftinoch aur lüng Waien niin Fiirsnaker tö finj. Diarom wiar di Fiirsnakerpiilern fuar di Nuar"}
{"id": "31266", "contents": "En adjektiif as en wurd, diar det eegenskap faan en ding beskraft. Uun't öömrang woort hat miast ei flektiaret (ei feranert, luke oner). Adjektiiwen kön ünlik brükt wurd: atributiif (betaanj üüb en substantiif) - di smok dai : Hün dai? - Di smok dai. predikatiif - di dai as smok : Wat as di dai? - Smok. adwerbiaal (betaanj üüb en werb) - hi sjongt smok : Hü sjongt hi? - Smok. positiif - smok komparatiif - smoker superlatiif - smokst elatiif - uu so smok, auer a miaten smok Ommo Wilts: Friesische Formenlehre III - Amrum.Nuurdfresk Ferian, Hüsem. 1995."}
{"id": "31268", "contents": "Fuar Stifting of Ligāt uur en Kapitaal iinrocht, hur sa fuul muar fan uur, dat dit, wat di Stifting dö skel, maaket uur ken. Uk wan niin Jil fan dit Kapitaal nomen uur skel, heer em bi en Stifting dach di Forloof diartö. Em ken man uk üđerswat stifti sa üs Freer, Frinjskep en hok muar. En Stifting uur aaftinoch eeđer en Mensk nēmt. Ön Dütsklön sen di miist Stiftingen fuar di Gimiinhair, ön Uasterrik sen dit aartig wat mener fan di hiili Tal. Fuar wat en Stifting es, uur iin ön di Weten of Statuuten fastlair. En Stifting uur aaftinoch eeđer en Mensk nēmt. Sa heer di Filmspölster Götz George en Stifting fuar jung Filmspölsters iinrocht, hur jaar Liiren fan stöt uur skel. Des Stifting skel uk help, dat ual Spölsters ek ārem uur, wat aaftjens fuarkumt. Di Björn-Steiger-Stifting waar fan sin Aalern iinrocht, üs jaar Dreeng me knap tiin Jaaren sterewi maast aurdat di Kraankenwain tö leet kām en uk ek gur iinrocht wiar. En Stifting ken man uk en Aart fan Foriining fuar en Saak wiis. Di Stifting Maritim ön Hamborig es diarfuar, dat ual Skeepen sa üs di Undine törochtmaaket en weeget uur ken. Des jit"}
{"id": "31270", "contents": "Nissan es en japānsk Autofirma, hur di Firmen Datsun en Prince me iinaarbert sen. Al sent 1946 sen ön Jāpan Elektroautos becht uuren, fuaral fan di Firma Prince. Fan 1997 bit 2001 heer Nissan dit jest Seerienauto me Lithium-Ioonen-Bateriien becht, di Altra, wat me Bensiinmaskiin üs R'nessa forkoopet waar. En litj Wain sa üs di Smart wiar di Hypermini, wat 2006 metjens weđer fan di Straaten forswuan. Dit skel fan di Öölforkoopers kemen wiis. Di \"Altra\" kür al 130 km laap, en di Wain her Rekuperatsjoon, Navigatsjoon, ABS en hok muar. Di \"Hypermini\" kur me 15 kWh Bateriikapatsiteet aur 100 km laap. Di Altra kür induktiiv āpleeren uur. Fan des Model sen ombi 200 Stek becht uuren. Di \"Hypermini\" her 15 kWh Baterii en kür ombi 115 km laap. Di Maskiin her en Kraft fan 24 kW, dit Auto her tau Plaatsen. Di Hypermini wiar tö Komuunen en Autoforhüürers forhüürt, en 2006 waar ja fuar't Miist töbeeknomen. Tö des Tir sen muar Elektroautos üp Wārel forswünen, sa uk jen fan General Motors. Hok Mensken meen, dat di Öölforkoopers diar meholpen haa. Üs Elektrowain jeet di \"R'nessa\" \"Altra\" En Bensiin-R'nessa fan achtern. Di Hypermini wiar fan 1997 bit 2006 forhüürt en"}
{"id": "31273", "contents": "Di Nissan Leaf (engelsk fuar „Bleer“; LEAF uk üs en Backronym Leading Environmentally-friendly Affordable Family car interpretiaret) es en Elektroauto fan di japānsk Autofirma Nissan. Ön di Bārichtmuun fan't Jaar 2009 waar di Wain ön Yokohama fuarstelt, en sent di Jöölmuun fan 2010 uur di Wain forkoopet. Di Leaf es di jest Wain fuar gurt Seerien, wat bluat üs Elektroauto konstruiaret es. Bi Renault meent Z.E. \"Zéro émission\", jir di Ütspraak üp franzk?/i. Bi Nissan meent dit \"Zero emission\", dit uur üp engelsk ütspreeken?/i. Di Nissan Leaf es en Kompaktwain fuar 5 Persoonen. Di Koferrüm heer twesken 355 en 370 Liitern Plaats. Di Leerkant es 72 cm hoog. Dat di Wain sa fuul Plaats heer, kumt fuaral diarfan, dat di Baterii önern önskrüüwen es, en diaraur es dit Wecht uk fiir önern. Diarfan let di Wain höm gur köör. Me di jest Baterii fan 24 kWh skul di Leaf ombi 160 km laap. Em ken me di Eco-Modus uk Stroom spaari. Diarfan uur fuaral Aurn en Kööling dialstjüürt, en di Köörpedaal fair uk en \"wuker\" Keening, dat di Maskiin ek sa fuul Stroom fair. Di Baterii ken üp Temperatuur braacht uur, wan't olter kuul es, man en Kööling, wan di"}
{"id": "31280", "contents": "Freer (ualhoogdütsk Fridu „Skuanin“, „Frinjskep“) es en Töstant fan Ruu. Fuaral es diarme dit Töögendiil fan Krich meent. Freer meent uk, dat Strir söner Giwalt ütdrain uur, eeđer Railen. Riinböögflag, me dit Uurt Freer üüb Hebreewsk en Araabisk. Yin an Yang sen en asiaatisk Sümbool fuar Likhair en Harmonii. Di wit Düüv me di Oliiventwiig es fuaral en jüüdsk Sümbool. Commons: Freer – Saamling fan Skelter en Videos Wikiquote: Freer (Dütsk) Wikisource: Freer (Dütsk)"}
{"id": "31282", "contents": "Tel Aviv-Jaffa (üüb Hebreewsk: תֵּל־אָבִיב–יָפוֹ Tel Avīv-Jafō, uk bluat Tel Aviv) as det naistgratst steed uun Israel. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 451.523 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan de Tel Aviv Distrikt. Israel, citypopulation.de"}
{"id": "31285", "contents": "Di Volkswagen Aktienselskep (kuurt VW AG) ön Wolfsburg/Liigersaksen es en dütsk Autofirma. Jü jert fuaral di Famiilien Porsche en Piëch fan Uasterrik. Dat et di Firma jeft kumt fuaral diarfan, dat Adolf Hitler en sin NS en Auto fuar't Folk, di Folkswain haa wil, wat Ferdinand Porsche konstruiari skul en uk konstruiaret heer. Al ön di soowetiger en tachentiger Jaaren waar altert weđer Autos me Elektromaskiinen en Luar-Bateriien ombecht. Fan di VW Golf II en III jaav dit \"City-Stromer\", wat me Luarbateriien ombi 60 bit 80km laap kür. Di Technik wiar al sa gur, dat fuaral fan di Golf III, en Wain fan di jer niigentiger Jaaren, uk Ombechningen me Lithium-Bateriien önerwai sen, wat üp Laapwaien fan ombi 150 km kum. Fan di Golf en di Passat waar uk Hybrid-Wainer (\"GTE\") becht, wat me jaar Lithium-Baterii ombi 60 km laap ken en uk en Bensiinmaskiin me langs haa. Gurter Seerien waar man ek jerer üs fan di E-Up en di E-Golf becht. Sent 2019 jeft et en MEB (Modulaari Elektro-Bechningskast), hurfan nii Modeli becht uur. Di Jest es di ID.3; des Auto es ombi sa gurt üs en Golf. Di jest elektrisk Seerienwain fan VW wiar di T2b Typ 2150"}
{"id": "31286", "contents": "Haifa (üüb Hebreewsk: חֵיפָה Ḥefa [χeˈfa]; üüb Araabsk: حيفا‎ Ḥayfa) as det treedgratst steed uun Israel. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 283.640 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan de Haifa Distrikt. Israel, citypopulation.de Wetterdienst Israel wetterkontor.de"}
{"id": "31287", "contents": "Siegfried Fischbacher (* 13. Jüüne 1939 uun Rosenheim) & Uwe Ludwig \"Roy\" Horn (3. Oktuuber 1944 uun Nordenham, † 8. Mei 2020 uun Las Vegas, Nevada) wiar en US-amerikoonsk konstlerpaar. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Siegfried & Roy"}
{"id": "31288", "contents": "Abraham Lincoln ([ˈeɪbɹəhæm ˈliŋkən] harke tu?/i; * 12. Febrewoore 1809 bi Hodgenville, Hardin County, daaling LaRue County, Kentucky; † 15. April 1865 uun Washington, D.C.) wiar faan 1861 tu 1865 de 16. president faan dön Ferianigt Stooten. Hi wiar de iarst president faan det Republikaans Partei an de iarst president, diar uun en atentaat ambrocht wurd. Hi wiar president uun de Ameerikoons Bürgerkrich. 16 counties uun dön Ferianigt Stooten san efter ham neemd: ian uun Arkansas ian uun Colorado ian uun Idaho ian uun Kansas ian uun Minnesota ian uun Mississippi ian uun Montana ian uun Nebraska ian uun Nevada ian uun New Mexico ian uun Oklahoma ian uun Oregon ian uun Washington ian uun West Virginia ian uun Wisconsin ian uun Wyoming Presidenten faan dön Ferianigt Stooten uun dön 18. an 19. juarhunerten: George Washington (1789-1797), John Adams (1797-1801), Thomas Jefferson (1801-1809), James Madison (1809-1817), James Monroe (1817-1825), John Quincy Adams (1825-1829), Andrew Jackson (1829-1837), Martin Van Buren (1837-1841), William Henry Harrison (Marts-April 1841), John Tyler (1841-1845), James K. Polk (1845-1849), Zachary Taylor (1849-1850), Millard Fillmore (1850-1853), Franklin Pierce (1853-1857), James Buchanan (1857-1861), Abraham Lincoln (1861-1865), Andrew Johnson (1865-1869), Ulysses S. Grant (1869-1877), Rutherford B. Hayes (1877-1881), James A."}
{"id": "31289", "contents": "De Ameerikoons Bürgerkrich (üüb Ingels: American Civil War) wiar en militeerisk konflikt, wat faan 1861 tu 1865 wooret. Det wiar en krich twesken stooten uun a süüd faan dön Ferianigt Stooten (üüb Ingels: The Confederacy), wat hör aanj suwereen konföderatschuun maage wul, jin stooten uun a nuurd faan't lun (üüb Ingels: The Union), wat a stooten uun a süüd üüs dial faan a Ferianigt Stooten hual wul. At fraag faan Slaawerei spelet en wichtig rol uun't splitjing twesken a stooten uun a nuurd an uun a süüd faan't lun. The Confederacy wurd besiiget an wurd weler dial faan dön Ferianigt Stooten. Abraham Lincoln Süüdstooten"}
{"id": "3129", "contents": "Wat menst dü ? Knalangefal ? Naachtswaalk ?"}
{"id": "31290", "contents": "w:en:Biographical Directory of the United States Congress Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "31291", "contents": "Di Citroën Berlingo es en Kombiwain me hoog Taak fan di franzk Firma Citroën. Di Wain es jüst sa becht üs di Peugeot Partner. Sawat jit Badge Engineering (Maskiinenbechning fuar tau of muar Marken). Di Noom Berlingo kumt fan Berlingot, en kuurter Aart fan di Hingstwain-Aart Berline Dit Model kām 1996 üp Marker. Di nii Wainer waar 1997 üs \"Van of the year\" ütteknet. Citroën her me di Berlingo üs jest en Kombi me hoogi Taak ön't Program, wat kompakt (\"Golf-Klas\") es man benen aur di hiili Leengdi fuul Plaats heer. Achterön kām di VW Caddy, di Renault Kangoo en hok muar. Bi dit „Facelift“ waar olerhun Saaken foranert. Nii Blinkers, en nii Klokenbuurt en hok muar. Al 2002 her di Berlingo nii Fuarleechtern fingen. Di Achterklap feel wech, en forskeligi Ütstafiaringen waar uk ek muar önböören. Di taust Bechningsreeg kām üt, en di Jest skul jit leenger becht uur. Diarom fing dit Auto di Noom me „First\". Bit tö't Jen fan 2009 jaav dit biiring an Dütsklön, 2010 bluat jit di taust Reeg. An Argentiinien es di Berlingo I jit lung becht uuren. Di taust Bechningsreeg waar 2008 weeget. Di jest Jaaren wiar des Wain bluat me Jölingsmaskiinen tö"}
{"id": "31296", "contents": "[i] Frisische Sprachlehre, bearbeitet nach dem nämlichen Plane, wie die Isländische und Angelsächsische, von R. Rask, Professor der Literärgeschichte und Unterbibliothekar. --- Aus dem Dänischen übersetzt, und mit einem Vorwort über die Wichtigkeit des Sprachenstudiums für eine gründliche Forschung im Gebiet der Rechts- und Staatswissen- schaften begleitet von Dr. F. J. Buss Professor der Rechts- und Staatswissenschaften an der Hochschule zu Freiburg --- Freiburg im Brsg. Druck und Verlag von Friedrich Wagner. --- 1834. [ii] [iii] Vorwort des Bearbeiters. --- ... [iv] [v] [vi] [vii] [viii] [ix] [x] ... [001] - 1 - Vorwort des Verfassers. --- Das Altfrisische ... ... [120] [121] [122] [123] [124]"}
{"id": "313", "contents": "Önj Risem-Lonham sat dåt åmt Bökinghiirde. E gemiinde as 1969 üt da gemiinde Risem än Lonham tuhuupewüchsen. Sü wårt önjt ålgemiin oofting foon Risem unti Lonham snååked. Dåt hiirt tut Åmt Söödtuner. Dåt toorp heet di grutste loonsportferiin foon gåns Nordfaschlönj. Di SV Frisia 03 Risem-Lunham e.V.. Heer snååke da mååste manschne Mooring. Di Gräine Küstwäi (B5) gungt dör e gemiine. Risem Lonham Moosbel Klookris Wäieeker Kråmperhüs Bruwäi Läiged Läigeroos Hiirnekuuch Önj dåt Risem-Schölj wårt Frasch än Dånsch unerruchted. Frasch wårt uk önj dåt Nis Albrecht Johannsen-Schölj önj Lonham unerruchted. Risem än Lonham wörden for di jarste keer önj dåt 13. iirhunert önj dåt Waldemar-Jardbök schraftlik nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Momme Andresen - Keemiker, pioniir foon e fotografii, Magrünleeder foon e firma Agfa Berthold Bahnsen - fraschen Manerhäidpolitiker (SSW), MdL (Slaswig-Holstiin) Bende Bendsen - fraschen spräkemoon Johannes Oldsen - fraschen Manerhäidpolitiker (SSW), MdL (Slaswig-Holstiin) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Risemmooringer Kornkuuch önjt Nordfriesland Lexikon foont NFI Risem-Schölj (aw Frasch). Nis Albrecht Johannsen-Schölj (aw Tjüsch)."}
{"id": "3131", "contents": "A Weederhanen (Rallidae) san en famile faan fögler an hiar tu at order faan a Kraanekfögler (Gruiformes). Aenigmatolimnas – Amaurolimnas – Amaurornis – Anurolimnas – Aramides – Aramidopsis – Atlantisia – Coturnicops – Crex – Cyanolimnas – Dryolimnas – Eulabeornis – Fulica – Gallicrex – Gallinula – Gallirallus – Gymnocrex – Habroptila – Himantornis – Laterallus – Lewinia – Megacrex – Micropygia – Neocrex – Nesoclopeus – Paragallinula – Pardirallus – Porphyrio – Porphyriops – Porzana – Rallicula – Rallina – Rallus – Rougetius – Tribonyx Crex Knalangefal (Crex crex) Fulica Bleskaader (Fulica atra) Gallinula Weederhan (Gallinula chloropus) Commonskategorii: Weederhanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Weederhanen"}
{"id": "31313", "contents": "Di Groupe PSA (kuurt fuar Peugeot Société Anonyme) es en franzk Autofirma wesen, hur di Marken Citroën, DS, Opel, Peugeot en Vauxhall töjert haa. Di 16. Januwaari fan 2021 waar en Fusioon me Fiat Chrysler Automobiles slööten, en nü jit dit di Stellantis-Konsern. Al ön di soowentiger Jaaren waar Firmen sa üs Simca, Talbot, Citroën aurnomen. Ön di tachentiger en niigentiger Jaaren waar töhop me Fiat Kraam- en uk Persoonenwainer üs Badge Engineering becht. Sent 2013 es fuar Fiat Toyota kemen. Sent di Bārichtmuun fan 2017 jert uk Opel tö PSA. Aur di Firmen Citroën, DS Automobiles, Opel, Peugeot und Vauxhall hen heer di PSA-Konsern jit muar Firmen: Faurecia, Lööwerfirma fuar Seeten, Klokenbuurtern, Rookröören-Systeemi en jit muar fuar Autos, Banque PSA Finance, Finanstiinstfirma me di Daachtern Peugeot Bank en Citroën Bank PSA Powertrain, Maskiinenforkooper, Mister Auto, en Online-Forkooper fuar Auto-Diili (ek bluat fuar PSA-Marken), Spoticar, Forkooper fuar Wainer, wat al löpen sen Aur en Joint Venture me di gurt Spaarikas BNP Paribas heer PSA sent 2017 uk me di Finansiaringskas GM Financial tö dön. PSA Registration Document 2015. PSA 2016 Annual Financial Report. Autobild.de: Opel-Übernahme durch PSA perfekt. Biskiir fan di 1. August 2017. N-TV: DS emanzipiert sich von Citroën."}
{"id": "31314", "contents": "Di Citroën C-Zéro (Of C-ZERO) es en mal litj Wain, wat di japānsk Firma Mitsubishi höör üttaacht heer en wat üs Badge Engineering uk fan di Citroën en Peugeot becht waar. Di Öndreft waar fan 2013 ön uk iin ön di Citroën Berlingo iinbecht. Mitsubishi_i-MiEV (Fan 2010 bit 2016) Peugeot IOn (Sent 2010) Citroën C-Zéro (Sent 2010) Di Maskiin heer en Kraft fan 49 kW en en Draikraft fan 200 Nm. Di Lithium-Ioonen-Baterii heer en Kapatsiteet fan 16,5 kWh, hurfan ombi 14,5 kWh fuar tö köör nomen uur ken. Di Laapwai es twesken 130 en 160 km. Des Öndreft waar fan 2013 ön uk iin ön di Citroën Berlingo II électrique iinbecht. 2020 uur di C-Zéro jit me 14,5 kWh-Baterii en 100 km Laapwai eeđer WLTP fuar en bet aur 21.000 € önböören. Fuar 100 km skel 17 kWh nöörig wiis . Muar Biskriiwing jeft et bi dit Mootermodel Mitsubishi_i-MiEV NCAP-Crash-Test Mitsubishi i-MiEV NCAP-Crash-Test Citroën C-Zero NCAP-Crash-Test Peugeot iOn"}
{"id": "31315", "contents": "Iraklio (üüb Greks: Ηράκλειο Irákleio [iˈraklio]) as de fjuardgratst steed uun Grekenlun. At steed leit bi a nuurdeeg faan't eilun Kreeta. Det hee 157.452 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Kreeta Regiuun. Greece: Regions and Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "31316", "contents": "Dit Mitsubishi Electric Vehicle, wesen i-MiEV es mal litj Elektroauto fan di japānsk Autofirma Mitsubishi Motors. Bāsis wiar di Mitsubishi i, wat 2006 weeget waar. Üs Badge Engineering uur dit Auto uk bi PSA üs Citroën C-Zéro en Peugeot IOn becht. basiert. Sent di Marts fan 2014 waar di Wain öneer di Noom Mitsubishi Electric Vehicle önböören, sent 2016 uur bluat jit Peugeot en Citroën forkoopet. Fan di 5. Juuni 2009 ön waar di Wain ön Jāpan becht. Ön August en September 2009 wiar ön Dütsklön trii Wainer me Stjüring üp di rocht Sir öerwai, dat di Liren, di Skriiwers fan't Bleer en uk Firmen des önluki kür. Bi di Genfer Automobilsalon fan 2009 waar di „i-MiEV SPORT AIR“ en uk di „i-MiEV Prototype“ weeget. Dit wiar Wainer, wat fuar Euroopa önpaset wiar. Sent di Jöölmuun fan 2010 ken em di Wain ön Dütsklön fo. Di i-MiEV skul jest 34.990 Euro plus Transportjil kosti. Bit tö di Storemmuun fan 2012 waar Mitsubishi 34.000 Autos forkoopet, heer di Firma bi di eCarTec 2012 ön München sair. Ön di Bārichtmuun fan 2012 waar fuar en Tir niin C-Zero en iOn becht, aurdat niin Wainer tö forkoopi wiar. Dit Model fuar 2012 fing"}
{"id": "31317", "contents": "São Miguel ([sɐ̃u miˈɡɛɫ]) as det gratst eilun faan a Atsooren. Det as ian faan a eilunen uun a uast faan't skööl. At hoodsteed faan't eilun as Ponta Delgada."}
{"id": "31318", "contents": "Espoo (üüb Sweeds: Esbo) as det naistgratst steed uun Finlun. At steed leit uun a süüd faan't lun. amanbi 15 km tu a nuurdwaast faan Helsinki. Det hee 289.731 lidj (2019). Finland: Major Cities and Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "31319", "contents": "Tampere (üüb Sweeds: Tammerfors) as det traadgratst steed uun Finlun. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 238.140 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Pirkanmaa Lunskap. Finland: Major Cities and Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "3132", "contents": "A Kraaneken (Gruidae) san en famile faan fögler an hiar tu a Kraanekfögler (Gruiformes). Antigone – Grus – Leucogeranus Grus Kraanek (Grus grus) Commonskategorii: Kraaneken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kraaneken"}
{"id": "31320", "contents": "Vantaa (üüb Sweeds: Vanda) as det fjuardgratst steed uun Finlun. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 233.775 lidj (2019). Finland: Major Cities and Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "31321", "contents": "Oulu (üüb Sweeds: Uleåborg) as det füftgratst steed uun Finlun. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 205.489 lidj (2019). Deet as at hoodsteed faan det Nuurdösterbotten Lunskap. Finland: Major Cities and Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "31324", "contents": "Det Cavan Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun nuurd faan't lun uun't regiuun Ulster. Det hee 76.176 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Cavan. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31325", "contents": "Det Clare Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun süüdwaast faan't lun uun't regiuun Munster. Det hee 118.817 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Ennis. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31326", "contents": "Det Cork Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun süüdwaast faan't lun uun't regiuun Munster. Det hee 417.211 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Cork. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31327", "contents": "Det Donegal Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun nuurd faan't lun uun't regiuun Ulster. Det hee 159.192 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Lifford. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31328", "contents": "Det Dún Laoghaire–Rathdown Graafskap (üüb Ingels: County Dún Laoghaire–Rathdown, üüb Iirsk: Contae Dhún Laoghaire–Ráth an Dúin) as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun uast faan't lun. Det hee 218.018 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Dún Laoghaire. At graafskap wurd 1994 grünjlaanjen. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31329", "contents": "Det Galway Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun waast faan't lun uun't regiuun Connacht. Det hee 179.390 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Galway. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31330", "contents": "Det Kerry Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun süüdwaast faan't lun uun't regiuun Munster. Det hee 147.707 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Tralee. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31331", "contents": "Det Kildare Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun uast faan't lun uun't regiuun Leinster. Det hee 222.504 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Naas. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31332", "contents": "Det Kilkenny Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun süüduast faan't lun uun't regiuun Leinster. Det hee 99.232 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Kilkenny. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31333", "contents": "Det Laois Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun a maden faan't lun uun't regiuun Leinster. Det hee 84.697 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Portlaoise. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31334", "contents": "Det Leitrim Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun a nuurd faan't lun uun't regiuun Connacht. Det hee 32.044 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Carrick-on-Shannon. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31335", "contents": "Det Longford Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun nuurd faan't lun uun't regiuun Leinster. Det hee 40.873 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Longford. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31336", "contents": "Det Louth Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun a nuurduast faan't lun uun't regiuun Leinster. Det hee 128.884 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Dundalk. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31337", "contents": "Det Mayo Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun a waast faan't lun uun't regiuun Connacht. Det hee 130.507 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Castelbar. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31338", "contents": "Det Meath Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun uast faan't lun uun't regiuun Leinster. Det hee 195.044 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Navan. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31339", "contents": "Det Monaghan Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun a nuurd faan't lun uun't regiuun Ulster. Det hee 61.386 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Monaghan. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31340", "contents": "Det Offaly Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun a maden faan't lun uun't regiuun Leinster. Det hee 77.961 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Tullamore. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31341", "contents": "Det Roscommon Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun a nuurdwaast faan't lun uun't regiuun Connacht. Det hee 64.544 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Roscommon. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31342", "contents": "Det Sligo Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun a nuurdwaast faan't lun uun't regiuun Connacht. Det hee 65.535 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Sligo. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31343", "contents": "Det South Dublin Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun a uast faan't lun. Det hee 278.767 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Tallaght. At graafskap wurd 1994 grünjlaanjen. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31344", "contents": "Det Tipperary Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun a süüd faan't lun uun't regiuun Munster. Det hee 159.553 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Nenagh. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31345", "contents": "Det Westmeath Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun a maden faan't lun uun't regiuun Leinster. Det hee 88.770 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Mullingar. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31346", "contents": "Det Wicklow Graafskap as ian faan dön graafskapen uun det Republiik Irlun. At graafskap leit uun a uast faan't lun uun't regiuun Leinster. Det hee 142.425 lidj (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Wicklow. Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31347", "contents": "Di ZEBRA-Batterii (Zero Emission Battery Research Activities) es en Akkumulātor fan di Aart Sekundeerseli. Di Baterii es üs Nātrium-Nickelchloriid-Baterii, wat fuar höör Aarber en Temperatuur nöörig heer, en Thermaalbaterii. Di Elektrolyt fan fast Materiaal (Ek wiit), en di Elektrooden sen fan wiit en fast Materiaalien maaket. Des Bateriiaart uur fuaral iin ön Elektroautos sa üs di Citroën Berlingo électrique fan 2009, Hybridbusi en Bateriibusi iinbecht. Bi Kraftwerki, wat Stroom āpwaari ken en bi't Militeer uur des Bateriiaart uk iinseet."}
{"id": "31349", "contents": "Ruarbiiten (Beta vulgaris ssp. vulgaris, Conditiva skööl) sen en Frücht (Rocht biluket en Röt) en Kultuurplanten. Ja hiir tö di Famiilie fan diAmaranthen (Amaranthaceae). Ruarbiit es ek fiir fan Fođerrööv, Mangold of Sokerrööv. Ruarbiit kumt jüst fan di Wilj Rööv (Beta vulgaris ssp. maritima). Commons: Ruarbiit – Saamling fan Skelter en Videos Wikibooks Resepti me Ruarbiit (Dütsk) Wikispecies heer en artiikel tö: Rööwen (Beta vulgaris)"}
{"id": "3135", "contents": "A Kraanekfögler (Gruiformes) san en kategorii faan fögler, huar 11 fögelfamilin tu hiar. Aramidae – Cariamidae – Eurypygidae – Gruidae – Heliornithidae – Mesitornithidae – Otididae – Psophiidae – Rallidae – Rhynochetidae – Turnicidae Kraaneken (Gruidae) Grus Kraanek (Grus grus) Weederhanen (Rallidae) Crex Knalangefal (Crex crex) Fulica Bleskaader (Fulica atra) Gallinula Weederhan (Gallinula chloropus) Commonskategorii: Kraanekfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kraanekfögler"}
{"id": "31350", "contents": "24. Janewoore: Köning Dawit IV. faan Georgien (* 1073) 12. April: Wladislaw I., hertooch faan Böömen (* amanbi 1070) 19. Mei: Wladimir Wsewolodowitsch Monomach, Gratfürst faan Kiew (* 1053) 23. Mei: Heinrich V., Keiser faan det Hilig Röömsk Rik (* amanbi 1086)"}
{"id": "31352", "contents": "Gusfet (Chenopodium) san en plaantenskööl uun det famile faan a Amaranten (Amaranthaceae). Diar jaft at son 90 slacher üüb a hialer eerd faan. C. acerifolium – C. aciculare – C. acuminatum – C. adpressifolium – C. albescens – C. album – C. allanii – C. atripliciforme – C. atrovirens – C. auricomiforme – C. auricomum – C. ayare – C. baccatum – C. benghalense – C. benthamii – C. berlandieri – C. bryoniifolium – C. candolleanum – C. capillare – C. carnosulum – C. chaldoranicum – C. cordobense – C. crusoeanum – C. cuneifolium – C. curvispicatum – C. cyanifolium – C. cycloides – C. desertorum – C. desiccatum – C. detestans – C. drummondii – C. eremaeum – C. ficifoliiforme – C. ficifolium – C. flabellifolium – C. foggii – C. formosanum – C. fremontii – C. frigidum – C. frutescens – C. gaudichaudianum – C. harae – C. hastatifolium – C. hederiforme – C. helenense – C. hians – C. hircinum – C. hubbardii – C. iljinii – C. incanum – C. jenissejense – C. karoi – C. leptophyllum – C. littoreum – C. lobodontum – C. loureiroi – C. mucronatum – C. neomexicanum – C. nesodendron –"}
{"id": "31355", "contents": "Rölken (Salicornia) san en plaantenskööl uun det famile faan a Amaranten (Amaranthaceae). Jo haa flääskag twiigen an lewe fööraal uun a waas üüb a nuurdelk eerdheleft. Diar jaft at son 50 slacher faan. S. alpini – S. ambigua – S. andina – S. arabica – S. bigelovii – S. blackiana – S. brachiata – S. capensis – S. cuscoensis – S. decumbens – S. decussata – S. depressa – S. dunensis – S. europaea – S. fruticosa – S. globosa – S. helmutii – S. hispanica – S. lagascae – S. littorea – S. magellanica – S. maritima – S. meyeriana – S. mossambicensis – S. mossiana – S. natalensis – S. neei – S. obclavata – S. pachystachya – S. pacifica – S. perennans – S. perennis – S. perrieri – S. persica – S. pillansii – S. procumbens – S. pruinosa – S. pulvinata – S. quinqueflora – S. rubra – S. senegalensis – S. tegetaria – S. terminalis – S. uniflora – S. utahensis – S. virginica – S. xerophila Commonskategorii: Rölken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rölken"}
{"id": "31356", "contents": "Saaltplaanten (Halophyten, faan ualgreks ἅλς hals, „saalt“ an φυτόν phytón, „plaant“) san plaanten, diar saalt ferdreeg kön. Enkelten (obligaat halophyten) brük det saalt nuadag, öödern (moderaat halophyten) brük det ei so nuadag, haa diar oober nään komer mä. Oligohaliin (gr. oligos – letjet) plaanten ferdreeg en saaltuundial faan 0,5 bit 5 ‰ , det san a miasten. Mesohaliin (gr. meso – madel) plaanten lewe mä en saaltuundial faan 5 bis 18 ‰. Polyhaliin (gr. poly – muar, föl) plaanten kem noch mä 30 ‰ saalt turocht. Oonlun bi a Nuurdsia Mangroowen uun a troopen Saaltplaanten bi a waas: Hongerkral Rölken Südjen Halagruus Greens saloot Commonskategorii: Saaltplaanten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "31357", "contents": "Mangroowen san en loonskap uun a troopen, huar at sia suutjis tu't lun uunsticht. Diar waaks mangroowenbuumer an ööder saaltplaanten. Uun miatag kliima het son loonskap oonlun. Mangroowenbuumer uun Puerto Riko. Commonskategorii: Mangroowen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "31358", "contents": "Mangroowenbuumer san buumer, diar uun mangroowen waaks. Jo kön saaltweeder ferdreeg, san oober ööders ei alt nai mäenööder. En Rhizophora slach Suart mangroowen (Avicennia germinans) Ruad mangroow (Rhizophora mangle) Knoopmangroow (Conocarpus erectus) Nypapualem (Nypa fruticans) Commonskategorii: Mangroowen – Saamlang faan bilen of filmer Saaltplaanten"}
{"id": "31361", "contents": "Canillo [kəˈniʎu] as det gratst sarkspal (üüb Katalaans: parròquia) an en steed uun Andora. At sarkspal leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd an uast leit Frankrik, uun a süüd Encamp an uun a waast Ordino. Det hee 4325 lidj (2019). Canillo hee seeks naibüürskapen (üüb Katalaans: veïnats): Aldosa Meritxell Prats Ransol el Tarter Soldeu Andorra: Parish and Major Places, citypopulation.de"}
{"id": "31362", "contents": "Encamp [əŋˈkam] as en sarkspal (üüb Katalaans: parròquia) an steed uun Andora. At sarkspal leit uun a uast faan't lun. Det hee 11.688 lidj (2019). Andorra: Parish and Major Places, citypopulation.de"}
{"id": "31363", "contents": "Escaldes-Engordany [əsˈkaldəz əŋɡuɾˈðaɲ] as en sarkspal (üüb Katalaans: parròquia) an steed uun Andora. At sarkspal leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 14.599 lidj (2019). At sarkspal wurd 1977 grünjlaanjen. Andorra: Parish and Major Places, citypopulation.de"}
{"id": "31364", "contents": "La Massana [lə məˈsanə] as en sarkspal (üüb Katalaans: parròquia) an steed uun Andora. At sarkspal leit uun a waast faan't lun. Det hee 10.174 lidj (2019). La Massana hee sööwen fjuardens (üüb Katalaans: quarts): l'Aldosa Anyós Arinsal Erts la Massana Pal Sispony Andorra: Parish and Major Places, citypopulation.de"}
{"id": "31365", "contents": "Ordino [uɾˈðinu] as en sarkspal (üüb Katalaans: parròquia) an steed uun Andora. At sarkspal leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 4942 lidj (2019). Ordino hee fiiw fjuardens (üüb Katalaans: quarts): Ansalonga la Cortinada Llorts Ordino Sornàs Andorra: Parish and Major Places, citypopulation.de"}
{"id": "31366", "contents": "Sant Julià de Lòria [ˈsaɲ ʒuliˈa ðə ˈlɔɾiə] as en sarkspal (üüb Katalaans: parròquia) an steed uun Andora. At sarkspal leit uun a süüd faan't lun. Det hee 9375 lidj (2019). Sant Julià de Lòria hee seeks fjuardens (üüb Katalaans: quarts): Aixirivall Auvinyà Bissisarri Certers Fontaneda Nagol Andorra: Parish and Major Places, citypopulation.de"}
{"id": "31368", "contents": "Di Porsche AG es en dütsk Autofirma, wat ön Stuttgart-Zuffenhausen set. Dit Bigenimng fan di Firma es en Konstruktsjoonskontoor, war Ferdinand Porsche 1931 iinrocht her. Diarfan kām di KdF- of leeter Volkswagen, wat Hitler fuar Dütsklön haa wil. Naa di Krich waar diarfan en Firma, wat fuaral Sportwainer üttaacht en becht. Sent 2009 jert Porsche tö di Volkswagen AG, aurdat dit Aurnemen fan VW 2009 sküüv gingen wiar. Diarfan bleev man dach di Porsche Automobil Holding (Kuurt Porsche SE) wat sent des Tir di Muarhair fan di VW-Aktien heer. Di Porsche AG heer fuaral luchtkööleti Maskiinen becht, hurfan di jest (Fjuurkolben-) Maskiinen rocht nai bi des fan di Volkswagen wiar man gurter becht wiar en muar Kraft her. Me Wainer üs di Porsche 901 (Leeter 911) waar muar Sokskolbenmaskiinen becht, wat jit me Lucht köölet waar. Des wiar fuar't Miist Boxer_Maskiinen. Wan di Ofgasrook ek muar üpü Straat töleten waar, es em tö Weeterkööling aurgingen. Ön di soowentiger Jaaren jaav't en VW-Porsche 914 me Fjuurkolbenmaskiin fan VW of Sokskolbenmaskiin fan Porsche. Biiring waar me Lucht köölet en set ön di Meren fan des Wain. Ön di Tachentiger Jaaren kām Wainer sa üs di 928 üt, wat en 4,5 Liiter-V8-Maskiin her,"}
{"id": "31379", "contents": "Di Porsche Taycan es en elektrisk Sportwain fan di Autofirma Porsche. Des Wain waar ön di fjort Dai fan di Hārefstmuun 2019 fuarstelt. Di jest Tir waar di Taycan bluat üs Turbo en Turbo S önböören, di 4S kām leeter diartö. Dit Coupé heer fjuur Düüren en es en hualev Klas öner di Panamera, en Wain me Jölingsmaskiin önseet. Wan di Elektroautos fuar't Miist ombi 400 Volt haa, heer di Taycan 800 Volt. Diarfan es di Stroom bluat hualev sa gurt, wan em di salev Maskiinenkraft haa wel. Ark Wain heer tau Maskiinen me töhop 390 (530 PS), 500 (680 PS) of 560 kW (760 PS) Kraft. Di Taycan Turbo S sküüvt ön 2,8 bit 4,0 Sekunden üp 100 km/h en lapt 250 of 260 km/h, dit giar eeđer di Maskiin. Di Baterii es fan Lithium-Ioonen-Pouch-Selen becht. Jü heer en Kapatsiteet fan 79,2 of 93,4 kWh brutto (71 kWh of 83,7 kWh netto), dit sen 104,25 Ah (Amperestünen) bi 800 Volt. Jü set twesken di Aksen iin ön di Böört. Fuar di Fet fan Liren, dānen achtern set wel, sen diar Gapen leten uuren (\"Fußgaragen\"). Des Baterii let höör uk waker āpleer: Me āp bit 270 kW Likstroom ön CCS"}
{"id": "31380", "contents": "Det Andrijevica Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Andrijevica, üüb Kyrilisk: Општина Андријевица) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 5071 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Andrijevica. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31381", "contents": "Det Bar Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Bar) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 42.048 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Bar. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31382", "contents": "Det Berane Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Berane) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 33.970 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Berane. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31383", "contents": "Det Bijelo Polje Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Bijelo Polje) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 46.051 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Bijelo Polje. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31384", "contents": "Det Budva Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Budva) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 19.218 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Budva. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31385", "contents": "Det Danilovgrad Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Danilovgrad) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 18.472 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Danilovgrad. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31386", "contents": "Det Herceg Novi Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Herceg Novi) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 30.864 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Herceg Novi. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31387", "contents": "Det Kolašin Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Kolašin) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 8380 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Kolašin. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31388", "contents": "Det Kotor Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Kotor) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 22.601 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Kotor. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31389", "contents": "Det Mojkovac Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Mojkovac) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 8622 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Mojkovac. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31390", "contents": "Det Nikšić Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Nikšić) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 72.443 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Nikšić. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31391", "contents": "Det Plav Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Plav) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 13.108 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Plav. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31392", "contents": "Det Pljevlja Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Pljevlja) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 30.786 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Pljevlja. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31393", "contents": "Det Plužine Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Plužine) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 3246 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Plužine. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31394", "contents": "Det Rožaje Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Rožaje) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 22.964 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Rožaje. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31395", "contents": "Det Šavnik Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Šavnik) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 2070 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Šavnik. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31396", "contents": "Det Tivat Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Tivat) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 14.031 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Tivat. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31397", "contents": "Det Ulcinj Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Ulcinj) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 19.921 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Ulcinj. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "31398", "contents": "Det Žabljak Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Žabljak) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 4204 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Žabljak. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "314", "contents": "Room as det hoodstääd faan Itaalien. Diar wene 2,8 miljuun minsken, an wan dü a föörstääden märeegenst, sant sogoor 3,3 miljuunen. Room leit uun't regiuun Latium bi di struum Tiber. Room hää 15 distrikten (Municipios): Room 1895, moolet faan August Fischer Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. wetter.de wetterkontor.de Ab urbe condita Frascheschörk Watikaanstääd"}
{"id": "31404", "contents": "Dit Tesla Model X fan Tesla Inc. es en Persoonenwain fan di Boowerklas me elektrisk Maaskiinen fuar Fuar- en Achterweelen. Dit Model waar ön di 9. Febriwaari fan 2012 ön Los Angeles üs Prototyp weeget, en sent di 29. September 2015 uur di Wain forkoopet. Tesla nēmt dit Model X en SUV. Sa'n Lek skel jen haa: En Model X staant sa gur üs frii üp Plaats. Öndreft aur fjuur Weelen giar bi Elektrowainer rocht iinfach me tau Maskiinen. heer Plaats fuar āp bit soowen Mensken. Taust en trēr Plaatsenreeg sen achter di Jükendüüren tö finj. Di Jükendüüren (Falcon doors) klapi hualev töhop, wan di iipenmaaket uur, en sa ken em diar uk öner stuun, en di Riin ken ek sa iinfach iin ön di Wain kum, wan sa'n Düür iipen es. Sa üs uk dit Model S ken em fuarn en achtern wat iin ön di Wain paki. Fuarn jit dit \"Frunk\" (Front Trunk). Des heer ombi 150 Liitern Plaats. Achtern sen 745 Liitern Plaats fuar Kraam, en wan em di Seteten omlair, da fair em aur 1.645 Liitern . Di Wain heer en 17″-Touchscreen. Dit Model X es di jest Tesla, wat em uk vegān, söner Leđer of"}
{"id": "31405", "contents": "Serravalle (amtelk nööm üüb Italjeens: Castello di Serravalle; üüb Sammarineesk: Saravâl) as en gemeend uun San Marino. At gemeend leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 10.976 lidj (2019). San Marino, citypopulation.de"}
{"id": "31417", "contents": "Acquaviva as en gemeend uun San Marino. At gemeend leit uun a waast faan't lun. Det hee 2167 lidj (2019). San Marino, citypopulation.de"}
{"id": "31418", "contents": "Borgo Maggiore as en gemeend uun San Marino. At gemeend leit uun a maden faan't lun. Det hee 6946 lidj (2019). San Marino, citypopulation.de"}
{"id": "31419", "contents": "Domagnano as en gemeend uun San Marino. At gemeend leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 3584 lidj (2019). San Marino, citypopulation.de"}
{"id": "3142", "contents": "Alken (Alcidae) san en famile faan Fögler uun det order faan a Kuben an Waadfögler. Aethia – Alca – Alle – Brachyramphus – Cepphus – Cerorhinca – Fratercula – Ptychoramphus – Synthliboramphus – Uria Alca Grat Alk (Alca torda) Alle Letj Alk (Alle alle) Fratercula Siapopegei (Fratercula arctica) Uria Luum (Uria aalge) Commonskategorii: Alken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Alken"}
{"id": "31420", "contents": "Fiorentino as en gemeend uun San Marino. At gemeend leit uun a süüd faan't lun. Det hee 2552 lidj (2019). San Marino, citypopulation.de"}
{"id": "31421", "contents": "Faetano as en gemeend uun San Marino. At gemeend leit uun a uast faan't lun. Det hee 1168 lidj (2019). San Marino, citypopulation.de"}
{"id": "31422", "contents": "Chiesanuova (amtelk nööm üüb Italjeens: Castello di Chiesanuova; üüb Sammarineesk: Cisanòva) as en gemeend uun San Marino. At gemeend leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 1152 lidj (2019). San Marino, citypopulation.de"}
{"id": "31423", "contents": "Montegiardino as en gemeend uun San Marino. At gemeend leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 966 lidj (2019). San Marino, citypopulation.de"}
{"id": "31426", "contents": "Jölingsmaskiinen sen Maskiinen en Giraaten, hur Jöling iinkumt, dat di diarfan jaar Kraft fo. Jölingen fuar Motooren sen fuar't Miist fan Öörtööl maaket, man ja laap uk somtirs me Gas. Ön di Taust Wārelkrich her em ek fuul Ööl, en da waar Holtforgāsern becht, dat di Autos me dit Rookgas fan Holt laap kür. Jölings-Motooren haa forskelig gur Energii-Ütnütingen. Wan em en Bensiinmotoor me Ethanool köört, da nemt di sa fuul muar üs dit ringer brent. En Passat 35i (1,6 Litern, 74 kW/100 PS) kām üp aur 12 Litern fuar 100 km. Dit kumt fan di Iinsprütönlaag en di Sensooren iin ön di Motor. Dit salev Auto nemt man ek muar, wan em me E 10 (Bensiin me 10% Ethanool) köört en ek me dit normaali E5 (5% Ethanool). En Elektroauto me Baterii heer fuar't Miist niin Jöling nöörig, man fuar di Stroom es aaftinoch Kööl oft Brün Kööl nöörig. Som Autos maaki jaar Stroom salev me Weeterstof. Weeterstof es da dit Jöling fuar en Brenstofseli. Fuar Weeterstof tö maaki es fuul Energii nöörig, en des zur aaftinoch fan dir Jöling Gas maaket. Weeterstof uur uk üs Jöling fuar ombecht Bensiinmaskiinen nomen. „Weeterstofmaskiin“ iin ön en Fiat Panda Brenstofseli"}
{"id": "31429", "contents": "Det Chieti Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Chieti; üüb Abruzzeesk: Pruvìngie de Chjìte) as ian faan a prowinsen faan det Abruzzen Regiuun uun Itaalien. Det hee 385.588 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Chieti. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee 104 gemeenden (üüb Italjeens: comuni). Luke: List faan Gemeenden uun det Chieti Prowins. Italy: Administrative Division, citypopulation.de Chieti: Province in Abruzzo, citypopulation.de"}
{"id": "31431", "contents": "Det L'Aquila Prowins (üüb Italjeens: Provincia dell’Aquila) as ian faan a prowinsen faan det Abruzzen Regiuun uun Itaalien. Det hee 299.031 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as L'Aquila. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee 108 komuunen (üüb Italjeens: comuni). Italy: Administrative Division, citypopulation.de L'Aquila: Province in Abruzzo, citypopulation.de"}
{"id": "31433", "contents": "Det Pescara Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Pescara; üüb Abruzzeesk: Pruvìngie de Pescàre) as ian faan a prowinsen faan det Abruzzen Regiuun uun Itaalien. Det hee 318.909 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Pescara. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee 46 komuunen (üüb Italjeens: comuni). Italy: Administrative Division, citypopulation.de Pescara: Province in Abruzzo, citypopulation.de"}
{"id": "31435", "contents": "Det Teramo Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Teramo; üüb Abruzzeesk: Pruvìngie de Tèreme) as ian faan a prowinsen faan det Abruzzen Regiuun uun Itaalien. Det hee 308.052 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Teramo. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee 47 komuunen (üüb Italjeens: comuni). Italy: Administrative Division, citypopulation.de Teramo: Province in Abruzzo, citypopulation.de"}
{"id": "31437", "contents": "Det Matera Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Matera; üüb Materaans: Provìngë dë Matàërë) as ian faan a prowinsen faan det Basilikaata Regiuun uun Itaalien. Det hee 197.909 (2019). At hoodsteed faan't prowins as Matera. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Matera: Province in Basilicata - Localities, citypopulation.de"}
{"id": "31438", "contents": "Det Potenza Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Potenza; üüb Potentiins: Provìgnë dë Pùtenzë) as ian faan a prowinsen faan det Basilikaata Regiuun uun Itaalien. Det hee 364.960 (2019). At hoodsteed faan't prowins as Potenza. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Potenza: Province in Basilicata - Localities, citypopulation.de"}
{"id": "31442", "contents": "Det Catanzaro Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Catanzaro; üüb Catanzareesk: Pruvincia e Catanzaru) as ian faan a prowinsen faan det Kalaabrien Regiuun uun Itaalien. Det hee 358.316 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Catanzaro. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Catanzaro: Province in Calabria, citypopulation/de"}
{"id": "31444", "contents": "Det Cosenza Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Cosenza; üüb Cosentiins: Pruvincia i Cusenze) as ian faan a prowinsen faan det Kalaabrien Regiuun uun Itaalien. Det hee 705.753 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Cosenza. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Cosenza: Province in Calabria, citypopulation.de"}
{"id": "31446", "contents": "Det Crotone Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Crotone) as ian faan a prowinsen faan det Kalaabrien Regiuun uun Itaalien. Det hee 174.980 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Crotone. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Crotone: Province in Calabria, citypopulation.de"}
{"id": "31448", "contents": "Det Vibo Valentia Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Vibo Valentia; üüb Viboneesk: Pruvincia i Vibbu Valenzia) as ian faan a prowinsen faan det Kalaabrien Regiuun uun Itaalien. Det hee 160.073 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Vibo Valentia. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Vibo Valentia: Province in Calabria, citypopulation.de"}
{"id": "31453", "contents": "Uwe Dallmeier (* di 27. f. d. Bārichtmuun 1924 ön Dithmarschen; † di 19. f. d. Töökmuun 1985 ön Weesterlön wiar en dütsk Theaater- en Filmspölster. Fuaral waar hi fan sin Aarber fuar't Fiirlukin bikeent, en ön di Nuurđen fan Dütsklön wiar hi üs en Folks-Spölster bikeent. Uwe Dallmeier heer jest Müürman liirt en waar achterön Spölster. Ön di 1960er Jaaren wiar hi bi di Hessische Rundfunk üs Spreeker en Spölster fuar Programi sa üs di Frankfurter Schlagerbörse of Die Firma Hesselbach. Uk ön Hamborig wiar hi aaftinoch bi't Ohnsorg-Theaater tö se. Fan di Meren fan di 1960er Jaaren ön wiar hi aafter ön Filmi fuar di Fiirluker, en diarfan waar hi aur't hiili Lön bikeent. Bi Seerien sa üs Das Traumschiff, Derrick, Der Alte of Tatort (Jens, bi „Wat Recht is, mutt Recht blieben“ ön't Jaar 1982 wiar Dallmeier di Komisaar). Fan di Seerie Kümo Henriette waar Dallmeier senerlig bikeent. Uwe Dallmeier kür gur iinfachi Liren (Müürliren, Hunwerkers esf.) of Liren me Nöken ön Haur spöli en kür jam me spöleti Lethargii aaft uk en lüstigi Sir dö. Uwe Dallmeier es me 61 Jaaren ön Weesterlön fan en Hartinfarkt stürewen. Hi es ön Kairem bigreewen uuuren. 1966–1967: Die Firma"}
{"id": "31458", "contents": "Heinz Schubert, (* di 12. f. d. Töökmuun 1925 ön Berlin; † di 12. f. d. Wuntermuun) 1999 ön Hamborig) wiar en dütsk Spölster, Skuulmaister fuar Spölsters en Fotogrāf. Senerlig bikeent es hi fan di Rul \"Alfred Tetzlaff\" of \"Ekel Alfred\" bi di Fiirlukireeg Ein Herz und eine Seele. Heinz Schubert en sin Wüf sen ön Woningstair bigreewen. 1980 Das Geheimnis der drei englischen Silberschalen (als Dellorma) 1989 Der zwiefache Mann – NDR 1990: Paul Hengge: Ein Pflichtmandat – Regie: Robert Matejka (Hörspiel – RIAS Berlin) 1993 Pettersson und Findus: Pettersson zeltet / Aufruhr im Gemüsebeet 1993 Pettersson und Findus: Eine Geburtstagstorte für die Katze / Armer Pettersson 1993 Pettersson und Findus: Pettersson kriegt Weihnachtsbesuch / Ein Feuerwerk für den Fuchs 1998 Letzte Runde von Graham Swift – WDR 1999 Der Zauberer von Oz Heinz Schubert: Theater im Schaufenster. Mahnert-Lueg, München 1979, ISBN 3-922170-04-8. Heinz Schubert bi di Internet Movie Database Schubert bi Filmportal.de Literatuur fan of aur Heinz Schubert (Spölster) iin ön di Kataloog fan di Dütsk Natsjonaalbibleteek Ein Herz und eine Seele – Georg Seeßlen über Heinz Schubert Grabstelle auf dem Friedhof der Friesenkapelle Wenningstedt/Sylt auf knerger.de Heinz-Schubert-Archiv im Archiv der Akademie der Künste, Berlin"}
{"id": "31460", "contents": "Di Dütsk Natsjonaalbibleteek (DNB) forwaaret sent 1913 aur 26 Miljoonen Skreften üp hoogdütsk ön Leipzig en Frankfurt (Main). Dütsk Natsjonaalbibleteek ön Leipzig Dütsk Natsjonaalbibleteek ön Frankfurt Di Dütsk Natsjonaalbibleteek ön't Nat"}
{"id": "31462", "contents": "Vajrayana (of Wadschrajaana, üüb Sanskrit: वज्रयान vajrayāna of „demantfaartjüch“, üüb Tibeetisk: རྡོ་རྗེ་ཐེག་པ་ rDo-rje Theg-pa, üüb Mongools: Очирт хөлгөн Otschirt chölgön; uk üüs Lamaismus, Mantrayāna „Mantrafaartjüch“, Tantrayāna „Tantrafaartjüch“ of esoteerisk Buddhismus bekäänd) as en skööl faan skuulen uun Mahayana-Buddhismus wat uun det 4. juarhunert uun Inje begand. Det as fööraal at grünjlaag faan Buddhismus uun Tibeet, Bhuutaan, Kalmükien, Burjaatien, Tuwa an uun't Mongolei. Det hee uk inflööd üüb a Buddhismus uun öler dialen faan Schiina an Jaapaan. Commons: Vajrayana – Saamling faan biljen of filmer Buddhistisk Sentrum Nuurdfresklun"}
{"id": "31464", "contents": "Martin Luther King Jr. (* 15. Janewoore 1929 uun Atlanta, Georgia üüs Michael King Jr.; † 4. April 1968 uun Memphis, Tennessee) wiar en US-ameerikoons baptistenprääster an bürgerrochtsmaan."}
{"id": "31466", "contents": "Det Buraimii Guwernement (üüb Araabsk: المنطقة البريمي al-Muḥāfaẓat al-Buraymī of البريمي Al-Buraymī) as ian faan a guwernementen uun Omaan. At guwernement leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 115.658 lidj (2019). At hoodsteed faan't guwernement as Al-Buraimii. Oman: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31469", "contents": "Ottawa (ütjspriik üüb Ingels: [ˈɒtəwə] of [ˈɒtəwɑː]; ütjspriik üüb Fraansöösk: ​[ɔtawɔ]) as at hoodsteed faan Kanada. Det leit uun a süüduast faan det Ontario Prowins. Det hee 989.567 lidj (2016). Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. Canada: Urban Areas and Major Population Areas, citypopulation.de"}
{"id": "3147", "contents": "Kuben an Waadfögler (Charadriiformes) san en order faan Fögler, huar 18 familin tu hiar. Alcidae – Burhinidae – Charadriidae – Chionidae – Dromadidae – Glareolidae – Haematopodidae – Ibidorhynchidae – Jacanidae – Laridae – Pedionomidae – Pluvianellidae – Pluvianidae – Recurvirostridae – Rostratulidae – Scolopacidae – Stercorariidae – [ Sternidae ] – Thinocoridae – Turnicidae Alken (Alcidae) Alca Grat Alk (Alca torda) Alle Letj Alk (Alle alle) Fratercula Siapopegei (Fratercula arctica) Uria Luum (Uria aalge) Tüütern (Charadriidae) Charadrius Mösk (Charadrius alexandrinus) Liirk (Charadrius dubius) Groonk (Charadrius hiaticula) Pluvialis Hiasluuper (Pluvialis apricaria) Vanellus Liap (Vanellus vanellus) Liiwen (Haematopodidae) Liiwen (Haematopus) Liiw (Haematopus ostralegus) Kuben (Laridae) Larus Grä Kub (Larus argentatus) Hääfkub (Larus marinus) Hiarangskub (Larus fuscus) Ismeew (Larus hyperboreus) Meew (Larus canus) Suarthoodet Kub (Larus ridibundus) Rissa Triituankub (Rissa tridactyla) Recurvirostridae Sütjern (Recurvirostra) Sütjer (Recurvirostra avosetta) Snepen (Scolopacidae) Actitis Holtskuch (Actitis hypoleucos) Arenaria Stianwinjer (Arenaria interpres) Calidris Stönerk (Calidris alpina) Kanuut (Calidris canutus) Kleipraker (Calidris minuta) Brüüshöön (Calidris pugnax) Gallinago Stonger (Gallinago gallinago) Dobelsnep (Gallinago media) Limosa Letj Rütjer (Limosa lapponica) Rütjer (Limosa limosa) Lymnocryptes Hualewsnep (Lymnocryptes minimus) Numenius Grat Rintüüter (Numenius arquata) Letj Rintüüter (Numenius phaeopus) Scolopax Holtsnep (Scolopax rusticola) Tringa Kleer (Tringa totanus) Ruuwkuben (Stercorariidae) Ruuwkuben (Stercorarius) Skua (Stercorarius"}
{"id": "31470", "contents": "Toronto as at hoodsteed faan det Ontario Prowins uun Kanada. At steed leit uun a süüduast faan't prowins bi a eeg faan de Ontario Sia. Det hee 5.429.524 lidj (2016). Canada: Urban Areas and Major Population Areas, citypopulation.de"}
{"id": "31472", "contents": "Edmonton ([ˈɛdməntən]) as at hoodsteed faan det Alberta Prowins uun Kanada. At steed leit uun a maden faan't prowins. Det hee 1.062.643 lidj (2016). Kanada Gatineau, Québec, Kanada, sant 1967. Sjiina Harbin, Schiina, sant 1985. Ferianagt Stooten Nashville, Tennessee, dön Ferianigt Stooten, sant 1990. Korea Sud Wonju, Süüdkorea, sant 1998. Neederlunen Bergen op Zoom, Neederlunen, sant 2013. Canada: Urban Areas and Major Population Areas, citypopulation.de"}
{"id": "31473", "contents": "Di VW Golf VII es di soowenst Bechningsreeg fan di VW Golf. Dit Model es 2012 üp Marker kemen. Sent di Wuntermuun fan 2014 jeft et di E-Golf. Des es dit jest Model fan di Golf, wat üs gurter Seerie üs Elektroauto önböören uur. Fan Golf II en III jaav dit al en litjeri Seerie me Luar-Süüri-Bateriien, en fuarof wiar uk fan di Golf I en Prototyp becht. Wan di ialer Modeli jit 18 bit 25 kWh fuar 100 km haa skul, ken em di Golf VII uk me knap 13 kWh köör, en des Stroom ken me ombi 16 kWh weđer āpleeren uur. Fan di e-Golf jeft et niin Kombiwain (Variant). Di VW E-Golf es en ombecht Golf VII, wat et uk me Bensiinmotor jeft. https://www.euroncap.com/de/results/vw/golf/10955 Ergebnisse des VW Golf beim Euro-NCAP-Crashtest 2012, Önluket di 06.06.2020. Die neue Energieplattform von Volkswagen wird hinzugefügt, und der vierte Motor wird in Massenproduktion hergestellt. Önluket di 05.06.2020 Önluket di 05.06.2020 (electric car range at pushevs.com). Archiwiaret faan det originool di 27. September 2020. Ufrepen di 5. Jüüne 2020."}
{"id": "31474", "contents": "Di VW Up! (Bechningsreeg 120) es en mal litj Wain fan di Volkswagen AG. VW heer diarme di Modelreeg New small family maaket, hur uk di SEAT Mii en di Škoda Citigo tö hiir. Fuargungster fan di Up! wiar di VW Fox. Di Up! es 2011 fuarstelt uuren. Di Up! es me Bensiin-Jölingsmaskiinen en üs Elektroauto tö fo. Di Modeli fan di \"New small family\"-Bechningskast fuar Euroopa uur fan Volkswagen Slovakia ön Bratislava becht. Sent 2012 ken em di Up! uk me Maskiin fuar Öörtgas fo, sent di Krölenmuun fan 2012 ken em tau of fjuur (3 of 5) Düüren fo. 2013 kām di e-Up! üt, wat 160 km Laapwai haa skul. Üs Load Up! heer di Wain bluat tau Stöölern, en diarachter es en Giter üs Sküül fuar Kraam, wat achtern iinleeren es. Di Cross Up! ken uk jens fan di Straat of. Des Wain uur me fjuur (5) Düüren önböören, man jit langsen uur bluat di Fuarweelen öndrewen. Di Up! GTI heer 85kW (115 PS). Des Wain waar bi dit Golf GTI-Raakin bi di Wörthersee ön't Jaar 2017 weeget. Des skel di Traditsjoon fan di jest Golf GTI fan 1976 me 81 kW (110 PS) pleegi. Sent 2018"}
{"id": "31475", "contents": "Volkswagen es en Marki fan di Volkswagen AG. VW e-Up! VW e-Golf VW id 3 VW e-Crafter"}
{"id": "31476", "contents": "Det Azua Prowins as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 214.311 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Azua de Compostela. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31477", "contents": "Det Bahoruco Prowins (üüb Spaans: Provincia de Bahoruco [baoˈɾuko]) as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 97.313 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Neiba. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31478", "contents": "Det Barahona Prowins (üüb Spaans: Provincia de Barahona [baɾaˈona]) as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 187.105 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Barahona. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31481", "contents": "Det Dajabón Prowins as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 63.955 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Dajabón. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31482", "contents": "Det Duarte Prowins (üüb Spaans: Provincia de Duarte [ˈdwaɾte]) as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 289.574 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as San Francisco de Macorís. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31492", "contents": "En Bleer es en Töhopsteling fan Tiringen, Böören en aaftinoch uk Reklāmi, wat muar of mener me en Rail ütkumt. Hat jeft daagelk Bleeren, Weekenbleeren sa üs uk sok, wat ark Muun of ark kwart Jaar ütkum. En Bleer ken uk üs en Wai (Uk Orgān) fastlair uur, hur en Gimiindi of Komuuni höör Böören fuar ark jen bikeent maaket. Masi Bleeren uur fan Instituuten of Foriiningen sa üs uk Forseekeringen ütdönen en prenti leten."}
{"id": "31493", "contents": "Dit Bleer jert töhop me Sprööti-Twiig of Stok en Röten tö di Plaantendiili, wat bi hooger Plaanten fuar't Leewent en Wuksin nöörig sen. Di Orgaantyp jit Phyllom. Ja wuksi fan Kneten (Nodi) ön di Sprööti-Stok tö Sir üt. Ja seet Leecht tö Wuksin om (Photosyntheesi) en Sweet (Weeter ken ütdampi, wan't olter wārem es, en des köölet uk). Fan di \"Sweet\" uur uk Niaring aural iin ön di Plaant henbraacht. \"En Bleer\" fan Jens Emil Mungard üp YouTube"}
{"id": "31495", "contents": "Rosales (Ruusenaartigi Planten) es en Kategorii me niigen Famiilien. Hok Aarten diarfan wuksi üs Bosken. Blaanern hiir diartö."}
{"id": "315", "contents": "Dåt Romani as di spräke foon da Roma än da Sinti, biise uk bekånd as “siigoinere” än önj Saterlönj sügoor as “hiise” 1 {\\displaystyle ^{1}} . Eefter hu waasenschapsmoons schölj huum sügoor foon möre spräke snååke, ouerdåt da ståme hiilj ünglike dialäkte snååke. Dåt jeeft ouer e wrål süwat 6 miljoone manschne da dåt snååke, deerfoon 4,6 miljoone önj Europa. Analyse foon dåt Romani heet wised, dåt dåt famiilje as foon spräke önj Nord-Indien än Pakistan, as dåt Hindi än forålem dåt Punjabi. Dåt wårt wålj betråchdied as en stark bewis am e geographisch jurtkamst foon da Roma tu bestimen, forålen ouerdåt da liinuurde önj dåt Romani dåt mölik mååge, jare migrasjoon eefter dåt weeste tu fülien. En resänt stuudium miinjt, dåt dåt Romani famiilje as foon dåt Singalesisch. Da mååste roma heewe an jare spräke fååsthülen, ouers sålten suner jü spräke tu liiren foon dåt lönj weer ja ferbliiwen, ouerdåt da mååste ståme wälj lunge iirnge unti sügoor iirhunerte bane dåtseelwie gebiit bliiwen. Jü spräke as foon jurtkamt indisch, ouers heet iraanische, armeenische, griichische än slaawische influse unergingen. Da ståme da fare tuugen, leeten jare spräke nuch mör beinflusie. Da influse gunge mååst foole fare as en grut tål"}
{"id": "31501", "contents": "Wat meenst Dü? Dit Bleer, wat ön Bloomern en Plaanten wukset Dit Bleer fan Popiir, wat em lees ken Dit Bleer, hur em wat āpskriiv ken"}
{"id": "31506", "contents": "Noost wiar en tidjskraft för nuurdfresk literatuur. Det redaktjuun lai uun a hunen faan Jarich Hoekstra, Christina Tadsen an Ommo Wilts. Üs em al ön dit Fuarbleer sjocht, es en \"Noost\" en lüng Fat, hur di Nuaten of Kraitern jaar Weeter fo. Üp Sölring es dit man en Nost me kuurt O. Nr. 0: 2002 Nr. 1: 2002 Nr. 2: 2004 Nr. 3: 2004 Nr. 4: 2005 Nr. 5: 2005 Fuar di Noost haa masi gurkeent nuurđfriisk Skriiwern jaar Steken en Dechtingen dönen, sa üs: Enke Christiansen Ernst Martin Dahl Brunhilde Hagge Hans Hoeg Jarich Hoekstra Emil Ingwersen Ingo Laabs Ellin Nickelsen Ingwer Nommensen Erk Petersen Erk-Uwe Schrahé Antje Tadsen Nordfriisk literatuur frisica nova"}
{"id": "31508", "contents": "Nordfriesland es dit Bleer fan't Nordfriisk Instituut ön Bräist. Al 1845 skreev di Pröst Christian Feddersen iin ön sin Āpskreft \"Fünf Worte an die Nordfriesen\", dat Nuurđfriislön nöörig en Bleer haa skul, en diarbenen skul aur Nuurđfriislön fortelt uur. Ek jerer üs ön't Jaar 1965 kām Numer 1 üt. Öntwesken waar al aur 2000 Eksemplaari fan't Nordfriisk Instituut prentet. Meföligern fan di Instituutsforiining fo dit Bleer söner Jil, Üđern ken dit aboniari. \"Nordfriesland\" kumt normaalerwiis fjuur Lop ön't Jaar üt. Theemen sen fuaral Politiik, Wiartskep en Kultuur. Diaraur hen uur Fraagen diskutiaret, Mensken fan di regioon fuarstelt en fuaral uk Bokern fuarstelt. Nordfriisk Instituut"}
{"id": "31509", "contents": "Di Friisen sen en Folk, wat nai bi di Kant fan di Nuurđsee ön Dütsklön en di Liigerlönen lewet. Ön biiring Lönen sen di Friisen üs Menerhair gurkeent. En germaansk Folk (latiinsk Frisii of greeksk Φρείσιοι) es al sent uaking Tiren bikeent. Al Pytheas faan Massalia skreev aur di Friisen. Hi heer ombi 325 f.Kr. di Regioon fan di Dütsk Bocht beraiset. Hi skreev uk fan Abalus (Heliglön). Tacitus skreev iin ön sin Bok Germania aur di Frisii üs en germaansk Stam, diar hi töhop me di Saksen en Chauken Ingaevones nēmt. Des skel ön di Nuurđen fan di röömsk Prowins Germania inferior lewet haa. Fan't 4. bit 8. Jaarhunert wiar di Tir fan't Friisk Rik; des wiar uk di Tir fan en gurt Folkenwanering. Mesken sen di Friisen töhop me di Saksen naa Britannien tain. Di Spreekwiis fan Kent skel nai bi Waastfresk wiis. Ön't 7. Jaarhönert fuan di Friisen Plaats bi Kant fan di süđern Nuurđsee; fan di Chauken es tö des Tir nönt muar tö hiir. Ön Süđweesten haa ja en Hanelsstat, Dorestad āpbecht. Ön di naist Jaarhönerten wiar di Friisen di Föörers fan di Hanel ön di Nuurđsee. Des höl fuar bit dat di Hanse āpkām."}
{"id": "31512", "contents": "En Automobiil es en Wain mä Maskiin, wat diarfuar taacht es, dat em diarme fuaral üp Straat köör ken. Automobil („Salevsküüwer“) es en substantiviaret Adjektiif. Tö't Jen fan't 19. Jaarhönert jeet en Straatenbaan, wat me Preslucht öndrewen waar üp Franzk: voiture automobile (salevsküüwendi Wain). Dit Uurt kumt fan Greeksk: αὐτός (autós, meent salev) en mobilis (ön Gang braacht, önskööwen, önerwai). Des skul di Forskel tö di Wainer tö des Tir biskriif, wat fan Hingstern of Ausen tain waar. Dit jest Automobiil, Benz Patent-Motorwagen Nr.1 fan 1886. Ford Model T, di jest Wain, wat iin ön en Autofabriik becht waar. VW Käfer, me 15 Miljoonen Wainer twesken 1945 en 1972 wiar des fan 1972 bit 2002 dit Auto, wat üs miist becht uuren wiar. Dit Auto, wat ön di DDR üs miist becht waar, es di Trabant 601. Di Porsche 911 es en mal bikeent Sportwain. Me \"Auto (-mobiil)\" sen fuaral Persoonenwainer meent, man uk Busi of Mootorweelen hiir diartö. Forskelen jeft et fuaral aur di Forem fan di Karoserii en di Aart fan di Öndreft. Bi di Jölingsmaskiinen sen fuaral Bensiin- en Diesel-Wainer önerwai, man uk Gas uur forbronen. Hok Maskiinen let jam uk ombecht, dat em me Weeterstof köör"}
{"id": "31513", "contents": "En Maskiin of uk Motoor ([ˈmoːtoːr] of uk [moˈtoːr], fan latiinsk mōtor ‚reert uun‘) es en Kraftmaskiin, wat energii tö Werk of Aarber omseet. Maskiinen haa normaalerwiis en Diil, wat höm drait (Rootor), en didiari Draiing uur aur en Skrekelkast of Önerseeting ofdönen. Delings Maskiinen sen fuaral Elektromaskiinen en Forbreners, uk Jölingsmaskiinen. Dampmaskiin Dampturbiin, skel en Generaator öndriiv Winjstroom\"meln\", dreft en Generaator ön Elektromaskiinen Fjuurtakt-DOHC-Automobiilmaskiin ön V-Forem Commons: Motooren – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "31514", "contents": "Wat meenst Du? Autonoomi Köörmaskiinen Automobiil (Sölring) Auto (Öömrang)"}
{"id": "31516", "contents": "En elektrisk Köörmaskiin es en Köörmaskiin, wat me elektrisk Stroom öndrewen uur. Sok Maskiinen sen Rulstööler, Elektroautos, elektrisk Tochen, E-Rolern sa üs Elektroweelen. Elektrisk Köörmaskiinen sen mal litjem. Dit ken ring wiis, wan Futgungsters jam ek hiir. Commons: Elektrisk Köörmaskiin – Saamling fan Skelter en Videos University of California, Riverside (2008, May 1). Hybrid Cars Are Harder To Hear: May Pose Greater Risks For Pedestrians. ScienceDaily. Retrieved May 2, 2008 Citat: \"...“There is a real difference between the audibility of hybrid vehicles and those with traditional internal combustion engines that could have effects on the safety of pedestrians, which needs to be studied,” Rosenblum said...This research provides evidence that hybrid cars, when operating in silent mode, pose a substantial risk to blind people and other pedestrians...Only a subtle sound enhancement should be required — maybe something like the simulated sound of a very quiet engine...\""}
{"id": "31517", "contents": "Hummus (araabisk ‏حمص‎‎ hummus, DMG ḥummuṣ, hebreewsk ‏חומוס‎‎'xumus) kumt fan di Orient. Dit uur fuaral fan falsk Iarten maaket, wat püriaret uur. Fuar di falsk Iarten ken uk Buanen nomen ur. Fuar di Smak kum aaftjens Seesam (-muus), Oliivenööl, Sitroonensaft, Sitroonenskelen, Krüüren wit Look en of en tö Kumiin diartö. Hummus uur aaftinoch fuar't Iiten ütdönen, en da uur di Bruaraarten fan di Orient sa üs Pita diar iinstipet. Ön Dütsklön uur dit uk nomen en strik üp Bruar of stipi diar Tacos iin. Zwei Völker – Ein Geschmack: Hummus. Dokumentarfilm, Deutschland, 2008, 20 Min., Buch und Regie: Karin Storch, Produktion: 3sat, Reihe: Kulinarische Spurensuche, Erstsendung: 12. Mai 2008 bei 3sat, Inhaltsangabe von 3sat. Die Kichererbsen-Story. Dokumentarfilm, Australien, 2012, Kino: 73 Min., Fernsehen: 43:33 Min., Buch und Regie: Trevor Graham, Produktion: Yarra Bank Films, Ned Lander Media, Fine Cut Films, Inhaltsangabe von Berlinale 2013, Vorschau. Wiktionary: Hummus (Dütsk) Commons: Hummus – Saamling fan Skelter en Videos Israel-ABC: Humus oder Hummus? israelmagazin.de"}
{"id": "31520", "contents": "Kwel: Dr. Karl Freiherr von Richthofen: Friesische Rechtsquellen. Berlin. 1840. 1 Wollet hören und lasset euch erzählen von den ersten Küren, welche die Friesen willkürten, als sie zu Rom den freien Stuhl erwarben und der Kampf anfing zwischen König Karl und den römischen Herren wegen der [ausgestochenen] Augen des Papstes Leo. Da führte man die nackten Friesen ganz nach vorne, damit sie zuerst erschlagen wür- den. Da wagten die Friesen ihr Leben dafür und nachher erkämpften sie es mit den Händen, daß sie die Römerburg eroberten zur dritten Tageszeit, als die römischen Herren bei Tische saßen. Da setzte Magnus, der der Fahnenträger der Friesen war, seine Fahne auf den allerhöchsten Turm, den es in Rom gab. Wie leid war das dem König Karl: zuvor wa- ren sie alle nackte Friesen, nun nannte sie der König alle Herren. 2 Da bot man den Herren Gold und feine Gewänder an; da bot man einem jeden an, seinen breiten Schild mit rotem Golde zu beschlagen. Da bot man jedem der Herren an, ihn in ein besonderes Reich einzusetzen und daß man ihm von da aus diente, wie man einem mächtigen König [dienen] sollte. Alle Gaben, die der König anbot, lehnte Magnus ab und"}
{"id": "31524", "contents": "En Greevstair es en Plaats, hur en Mensk bigreewen uur, wan hi stürewen es. Fuar't Miist sen Greevstairen üp Sērkhof. En Greevstair es en aart fan Teenkstair fuar des Mensken. Dat em weet, hoken ön en Stair bigreewen es, staant diar fuar't Miist en Greevstiin, man aaftinoch uur uk en holten Krüts me di Noom diarön henstelt. En Aart fan Teenken om di Mensken, dānen em forleesen heer es, diar Bloomern hentöstel of höm om dit Greev tö kömeri. Jan en Maike Ossenbrüggen Ingeborg en Erk-Uwe Schrahé Gondel en Hinrich Matthiesen"}
{"id": "31525", "contents": "Hinrich Matthiesen (* 29. f. d. Ismuun 1929 ön Weesterlön', † 19. f. d. Fođermuun 2009 ön Muasem) wiar en dütsk Krimiskriiwer. Hinrich Matthiesen kām fan en ual Söl'ring Koptainsfamiilie. Hi wukset ön Lübeck āp, en diar wiar hi fan 1935 bit 1945 uk tö Skuul. Me 16 Jaaren maast hi ön di Wuntermuun fan 1945 iin ön di Krich ön di naa di Uasterfront, en diar waar hi fan di Rusen iinfungen. 1948 kām hi töbeek naa Dütsklön en studiareti ön Kiil. Hi kür niin Koptain uur, aurdat di Skeepen fuar't Miist ön en eeđer di Krich forleesen gingen wiar. Fan 1951 ön maaketi Hinrichsen Raisen naa Frankrik, Spānien sa üs uk naa Merel- en Süđer-Ameerikaa. Hi studiareti bi di Universiteet fan Valparaíso / Chile fiiđer en kür üs Skuulmaister bi dütsk Skuulen ön Chile en Mexiko aarberi. Diar fung hi ik me sin Skriiwen ön. Öntwesken wiar hi jen Jaar ön Dütsklön, man da ging hi jit jens naa Mexiko. Sent di Meren fan di 1980er Jaaren heer Hinrich Matthiesen üs frii Skriiwer ön Muasem üp Söl' aarbert, en diar es hi 2009 uk stürewen. Sin Romāni uur uk aur di gur maaketi Rechercheaarber sa üs en gur"}
{"id": "31528", "contents": "Dit Shiftphone Smartphone-Modelreeg fan di dütsk Shift GmbH. Shiftphones sen modulaar becht, dat em jam uk repariari ken. Di Moduuli kum fan China, en di Firma paset üp, dat di Mensken, dānen dit bech, rocht bitaalet uur en dat di Stofi fuar di Diili sa fuarhualing wonen uur üs dit man giar. Shiftphone skel diarme di jest Fiirsnaker wiis, fair becht es en uk jit fan en dütsk Firma kumt. Di Giraaten fo jaar Noom fan di Gurthair, wat dit Display, di Skirem, heer. En Shift 5me heer 5 Zoll Diagonaalmaat, en Shift 6m heer 5,7 bit 6 Zoll esf.. Dit Shift mu skel en Smartphone me en Tastatuur sa üs en Laptop uur, wat da 5 bit 6 Zoll Diagonaalmaat fair. Me des Giraaten (Smartphone, Tastatuur, Hualer (Hub) en Stroomadapter) skel em ombi 70% mener Ressourcen nöörig haa üs wan em en Reekenmaskiin en nen Smartphone heer. WiWo aur di jest fair Fiirsnaker fan Dütsklön Di Shift GmbH finansiaret Giraaten fuaral aur Crowdfunding. Dit jit uk, dat Giraaten ek becht uur, wan diar ek inoch Jil fuar üp Stair es."}
{"id": "31532", "contents": "En Zoll jit ön Ameerikaa inch. Iin ön di DIN-Norm 4890 Bleer 1 „Zoll – Millimeter. Normtemperatuur (Bezugstemperatur 20 °C)“ fan 1935 waar reeren: „Fuar di miist Maaten leengt dit en reekni en Zoll me 1″ engl. = 25,400 000 mm, wat en bet kuurter es üs dit wiar, wan em dit olter ginau weet wel. Di Forskel fan 0,044 µ maaket sa gur üs nönt üt“. (Dit µ jit deling Mikromeeter (µm).) Di akuraati Wert wiar di Wert, di Engelön fastlair heer (National Physical Laboratory, Teddington): 1″ engl. = 25,399 956 mm. Fuar aur di Maaten akuraati Meetingen es uk dit Omreekning fuar di amerikaansk Zoll öndönen: 1″ amerik. = 25,400 051 mm. Fuar Jeansboksen uur di Maaten fuar't Miist üs Inches öndönen (Sa üs 32/34). Uk bi Skiremern fan Smartphones en Reekenmaskiinen uur dit Diagonaalmaat üs Zoll öndönen. Sa heer en 5\"-Smartphone en Diagonaalmaat fan ombi 5 ∗ 2 , 54 c m = 12 , 7 c m {\\displaystyle 5*2,54cm=12,7cm} En PC-Skirem me 24\" heer da 24 ∗ 2 , 54 c m = 60 , 96 c m {\\displaystyle 24*2,54cm=60,96cm}"}
{"id": "31535", "contents": "Wat menst dü ? Tol (Miat), ianhaid för't lengde [öömrang] Zoll (Maat) [sölring] Tol (Stoot), det iinrachtang faan a stoot Tol (Stüüren), a stüüren üüb bütjluns waaren"}
{"id": "31537", "contents": "En müsduk ((fe.) mösduk, (mo.) müsdök, (sö.)Mürdok) as en nöösuk, amdat ööder lidj ei uunspütjet wurd. Hat as wichtag wurden, üs det Corona-sjocht uun't juar 2020 amging. Auer't ei nooch müsnöösuken tu kuupin jääw, haa a lidj begand, salew sok nöösuken tu seien. Jo hual ei ales ap, man san dach beeder üs goorniks. Uun di focht bi't snüüwen kön uk bakteerien an wiiren wees, an sodenang san sok nöösuken föörskrewen wurden, wan dü ütj tu äärnin gongst, of huar dü mä föl ööder lidj tuupkomst. Uun a Mei 2020 hää't Nordfriisk Instituut tuup mä't Friisk Foriining en wäädstridj ütjracht, am det best wurd för jodiar müsnöösuken tu finjen. An jo kaam auerian, dat müsduk det best wurd as, auer det uun arke nuurdfresk spriakwiis bal likedenang klangt. Diar jääw't uk noch en bonk föörslacher muar üs t.b. spütjslont, noose-hoose, snoobelschööl, man jo läät jo ei so gud uun ööder spriakwiisen auerdreeg. So hää det müsduk wonen. NFT, 17. Jüüne 2020 Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Commonskategorii: Müsduken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "31539", "contents": "Jü Friisk Foriining as en nordfriisk kultuurforiining ma än for da Frasche önj Nordfraschlönj. Müülj as dåt stipen foon e nordfrasch spräke än identiteet. Jü foriining as 1923 grünläin wörden än heet diling amänbai 600 lasmoote. Ouerdåt da friiske en äinen spräke än en äin kultuur hääwe, betråchtet e Friisk Foriining e friiske följkefloose as en äin följk än en autochthon manerhäid önj Tjüschlönj, sü as da sorbe önj e Lausitz. Et wichtist müülj for e Foriining as et bewååren foon än e stipe for e friiske spräke än kultuur. E Friisk Foriining wörd 1923 uner e noome „Friesisch-Schleswigscher Verein“ grünläid. E Friisk Foriining Foriining betråchtet foon önjfång önj e friiske spräke än e friisk kultuur as en äin än likberuchtid grutelse önjt tjüsch-dånsch gränslönj. Et hoodmüülj foon e Foriining as et årbe fort bewååren än ütbagen foon e friiske spräke än en friisk identitäät.E Friisk Foriining, wat bit 1933 ma en äin “Liste Friesland” bai woole apastald häi, heet eefter 1945 et tuhuupeårbe ma e dånsch manerhäid intensiwiird. 1948 wörd e Söödslaswiksche Wäälerferbånd (www.ssw.de) foon dånsche än friiske grünläid, am sü gemiinsoom da politische inträse tu fertreesen. Tu tids as üüs stjörlasmoot Lars Harms ån foon fjouer SSW-fertreesere önj"}
{"id": "3154", "contents": "Liiwen (Haematopus, Haematopodidae) san en skööl an en famile faan fögler, huar't 12 slacher faan jaft. Jo hiar tu at order faan a Kuben an Waadfögler (Charadriiformes). H. ater – H. bachmani – H. chathamensis – H. finschi – H. fuliginosus – H. leucopodus – H. longirostris – H. moquini – H. ostralegus – H. palliatus – H. unicolor Liiw (Haematopus ostralegus) Suart Liiw (Haematopus bachmani) Commonskategorii: Liiwen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Liiwen"}
{"id": "31541", "contents": "En Bidreftsysteem es en Saamling fan Programi in en Reekenmaskiin, war diarfuar töhopstelt den, dat ön ditdiari Giraat Programi iinrocht uur ken en dat dem diar gur me aarberi ken. Programi uur fuar en Bidreftsysteem skrewen, en dit dit jit, dat et ek ek ark Program fuar ark Systeem jeft. Me di Jaaren haa di Systeemi jam mal foranert. Bikeent Systeemi wiar of sen: C64 (Commodore), 1980er juaren Apple, 1980er juaren MAC-OS DOS, 1970er an 80er juaren Windows Linux iOS Android Commons: Bidreftsysteem – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "31542", "contents": "Android es en Bidreftsysteem fuar Smartphones en Tablets, wat üp engelsk üs Mobile devices bikeent sen. Android es üp frii (Open source) Programi āpbecht. Aur Swaarhairen, wat di Nüter fan sok Giraaten bi Google se aarberi hok Giraaten-Firmen sa es uk Shiftphone ön ain Bidreftsysteemi. Huawei heer en ain Systeem, wat ek muar me Google töhopaarbert. Android es sent hok Jaaren fan Google aurnomen. Des heer üs en Sjukmaskiin bigent en es mal niisgiirig, wat di Liren me jaar Reekenmaskiin sjuk of maaki. Di Daatensaamling diarfan uur en broket Krans fan dit wat di Users da fuarhaa, en des ken em gur fuar Reklāmi forkoopi. Apps uur fuaral aur di Google Play Store önböören, en diar skel em höm önmel, wan em en App önluki of haa wel. Uk ön di Giraaten skel em hol en Google-Konto haa, dat em \"Services\" fo fo ken. Diarachter staant man altert uk en Föliging (Tracking) en Protokoliaring fan dit wat em maaket. Di Programi haa aaftinoch uk en Föliger of Tracker ön Buurt. Masi Liren, dānen en Giraat me Android haa, wel dit man ek haa, ja wel en Googlefrii Giraat. Som Apps fair em bluat bi di Google Playstore. Wan em des"}
{"id": "31543", "contents": "Di Gulen Skiar (latiinsk sectio aurea, proportio divina) es di Forhual fan tau Leengden, huarbi di di gurter (Major) Diil höm tö di di litjeri (Minor) Diil sa forhalt üs di Sum tö di gurteri Diil. Me a {\\displaystyle a} üs Major en b {\\displaystyle b} üs Minor mit dit: a + b a = a b {\\displaystyle {\\frac {a+b}{a}}={\\frac {a}{b}}} of a a + b = b a {\\displaystyle {\\frac {a}{a+b}}={\\frac {b}{a}}} Bi didiar Breek kumt en Irrationaali Tal üt, en des letzten höör ek üs Breek fan tau hiili Talen skriiw. Des es da di Gulen Tal, wat fuar't Miist mein di greeksk Bokstaav Phi biskrewen uur: Φ = a b = a + b a {\\displaystyle \\Phi ={\\frac {a}{b}}={\\frac {a+b}{a}}} = 1,618... Dit Weeten om di Gulen Skiar es al sent di Antiike bi Euklid bikeent. Ön di Renaissance war di Gulen Skiar weđer für di Könst iinseet, hur di Forhual für Harmonii sörigt. Em fent uk in di Natuur di Gulen Skiar bis Bleeren en Blostern fan Plaanten. Eeđer di Biskriiwing boowen: a b = a + b a {\\displaystyle {\\frac {a}{b}}={\\frac {a+b}{a}}} Föligt: a b − 1 − b a = 0 {\\displaystyle {\\frac {a}{b}}-1-{\\frac"}
{"id": "31544", "contents": "Det Elías Piña Prowins as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 63.029 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Comendador. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31545", "contents": "Det El Seibo Prowins as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 87.680 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as El Seibo. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31546", "contents": "Det Espaillat Prowins (üüb Spaans: Provincia de Espaillat [espajˈʎat]) as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 231.938 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Moca. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31547", "contents": "Det Hato Mayor Prowins as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 85.017 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Hato Mayor del Rey. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31548", "contents": "Det Hermanas Mirabal Prowins (üüb Spaans: Provincia de Hermanas Mirabal [eɾˈmanas miɾaˈβal]) as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 92.193 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Salcedo. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31549", "contents": "Det Independencia Prowins (üüb Spaans: Provincia de Independencia [indepenˈdensja]) as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 52.589 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Jimaní. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31550", "contents": "Det La Altagracia Prowins as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 273.210 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Higüey. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31551", "contents": "Det La Romana Prowins (üüb Spaans: Provincia de La Romana [la ɾoˈmana]) as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 245.433 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as La Romana. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31552", "contents": "Det La Vega Prowins as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 394.205 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as La Vega. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31553", "contents": "Det María Trinidad Sánchez Prowins as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 140.925 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Nagua. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31554", "contents": "Det Monseñor Nouel Prowins as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 165.224 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Bonao. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31555", "contents": "Det Monte Cristi Prowins as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 109.607 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Monte Cristi. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31556", "contents": "Det Monte Plata Prowins (üüb Spaans: Provincia de Monte Plata [ˈmonte ˈplata]) as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 185.956 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Monte Plata. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31557", "contents": "Kassita (tamazight: ⴽⴰⵙⵉⵜⴰ, araabisk ‏كاسيطا‎) as en letj stääd uun Marokko mä 2.675 iinwenern. Bevölkerungsstatistik Marokko (Memento faan di 1. Jüüle 2016 uun't Internet Archive)"}
{"id": "31566", "contents": "En Smartphone es en Tilefoon, hur uk fuul fan di Funktsjoonen fan en Kompjuuter benen sen. Me sa'n Giraat ken em altert iin ön't Nat (Internet), wan em WLAN of en Nat fuar mobiili Daaten heer. En Smartphone es en Reekenmaskiin fuar di Boksfek. Muar Reekenmaskiin man uk jit Fiirsnaker es en Tablet. Üp Engelsk jit en Mobiiltilefoon Cell Phone. Dit wanert fan jen Funkseli tö di Naist, wan diar en Funkmeest staant, wat en Funkseli önber. Di Seli es di Rüm hur di Funkstraalen fan di Meest henkum. Wan diar niin Funkmeest es, da heer em en Funkhol tö faat hur em ek tilefoniari ken. En Forbeetering bringt dit Generic Access Network, hur me em aur ark WLAN snaki ken hur em önmelt es. Fuaral sen di Systeemi Android (Fan Google) en iOS (Fan Apple) bikeent. Des kosti niin Jil, man wan em des heer sen di Forkoopers niisgiirig eeđer Daaten en wat em me sin Fiirsnaker maaket. Diarom haa masi Liren niin Konto fan Google of Apple ön dit Giraat. Hat jeft man uk frii Systeemi fuar fuarhualing Giraaten sa üs Shiftphone of Fairphone. Uk fan Linux jeft et en Systeemprogram, man dit es riskant tö instaliari, wan"}
{"id": "31572", "contents": "Det Pedernales Prowins as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 31.587 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Pedernales Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31573", "contents": "Det Peravia Prowins as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 184.344 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Baní Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31574", "contents": "Det Puerto Plata Prowins (üüb Spaans: Provincia de Puerto Plata [pweɾtoˈplata]) as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 321.597 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Puerto Plata Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31575", "contents": "Det Samaná Prowins (üüb Spaans: Provincia de Samaná [samaˈna]) as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 101.494 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Samaná Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31576", "contents": "Det Sánchez Ramírez Prowins as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 151.392 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Cotuí Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31578", "contents": "Det San Cristóbal Prowins (üüb Spaans: Provincia de San Cristóbal [ˈsaŋ kɾisˈtoβal]) as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 569.930 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as San Cristóbal Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31579", "contents": "Det San José de Ocoa Prowins as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 59.544 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as San José de Ocoa Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31580", "contents": "Det San Juan Prowins (üüb Spaans: Provincia de San Juan [saŋ ˈxwan]) as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 232.333 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as San Juan de la Maguana Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31581", "contents": "Det San Pedro de Macorís Prowins (üüb Spaans: Provincia de San Pedro de Macorís [ˈsam ˈpeðɾo ðe makoˈɾis]) as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 290.458 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as San Pedro de Macorís. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31582", "contents": "Det Santiago Prowins (üüb Spaans: Provincia de Santiago [sanˈtjaɣo]) as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 963.422 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Santiago de los Caballeros. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31583", "contents": "Det Santiago Rodríguez Prowins as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 57.476 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Sabaneta. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31584", "contents": "Det Valverde Prowins (üüb Spaans: Provincia de Valverde [balˈβeɾðe]) as ian faan dön 30 prowinsen uun det Dominikaans Republiik. Det hee 163.030 lidj (2010). At hoodsteed faan’t prowins as Mao. Dominican Republic, citypopulation.de"}
{"id": "31585", "contents": "Johor [dʒohor] as een faan a bundesstooten faan Malaysia. A bundesstoot leit uun a süüd faan det Malaaisk Hualeweilun. Det hee 3.700.500 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Johor Bahru. Malaysia, citypopulation.de"}
{"id": "31587", "contents": "Surabaya ([suraˈbaja], föör 1947 Soerabaja, 1947-1967 Surabaja, üüb Jawaans: ꦯꦸꦫꦧꦪ) as det naistgratst steed uun Indoneesien. At steed leit üüb't eilun Jaawa. Det hee 2.765.487 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Uast Jaawa Prowins (Jawa Timur). Indonesia, citypopulation.de Commons: Surabaya – Saamling faan biljen of filmer Lotte Lenya schongt Surabaya Johnny (üüb YouTube), en stak ütj det komeede Happy End (1929) faan Kurt Weill, Bertolt Brecht an Elisabeth Hauptmann."}
{"id": "31588", "contents": "Terengganu [tərəŋɡanu] as een faan a bundesstooten faan Malaysia. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't dial faan't lun, wat üüb det Malaaisk Hualeweilun leit. Det hee 1.207.700 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Kuala Terengganu. Malaysia, citypopulation.de"}
{"id": "31589", "contents": "Kedah [kədah] as een faan a bundesstooten faan Malaysia. A bundesstoot leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 2.146.200 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Alor Setar. Malaysia, citypopulation.de"}
{"id": "31590", "contents": "Kelantan [kəlantan] as een faan a bundesstooten faan Malaysia. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't dial faan't lun, wat üüb det Malaaisk Hualeweilun leit. Det hee 1.829.700 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Kota Bharu. Malaysia, citypopulation.de"}
{"id": "31591", "contents": "Melaka as een faan a bundesstooten faan Malaysia. A bundesstoot leit uun a süüd faan det Malaaisk Hualeweilun. Det hee 914.700 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Melaka. Malaysia, citypopulation.de"}
{"id": "31592", "contents": "Negeri Sembilan [ˈnəgəri səmbiˈlan] as een faan a bundesstooten faan Malaysia. A bundesstoot leit uun a süüd faan det Malaaisk Hualeweilun. Det hee 1.117.100 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Seremban. Malaysia, citypopulation.de"}
{"id": "31593", "contents": "Pahang as een faan a bundesstooten faan Malaysia. A bundesstoot leit uun a maden an uast faan't dial faan't lun, wat üüb det Malaaisk Hualeweilun leit. Det hee 1.648.000 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Kuantan. Malaysia, citypopulation.de"}
{"id": "31594", "contents": "Penang as een faan a bundesstooten faan Malaysia. A bundestoot bestäänt ütj Penang Eilun, wat nai bi a waasteeg faan det Malaaisk Hualeweilun leit an lun, wat bi a waasteeg faan't hualeweilun leit. Det hee 1.746.300 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as George Town. Malaysia, citypopulation.de"}
{"id": "31595", "contents": "Perak [peraʔ] as een faan a bundesstooten faan Malaysia. A bundesstoot leit uun a nuurdwaast faan't dial faan't lun, wat üüb det Malaaisk Hualeweilun leit. Det hee 2.496.400 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Ipoh. Malaysia, citypopulation.de"}
{"id": "31596", "contents": "Perlis as een faan a bundesstooten faan Malaysia. A bundesstoot leit uun a nuurdwaast faan't dial faan't lun, wat üüb det Malaaisk Hualeweilun leit. Det hee 252.200 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Kangar. Perlis as det letjst faan a bundesstooten uun Malaysia. Malaysia, citypopulation.de"}
{"id": "31597", "contents": "Sabah [sabah] as een faan a bundesstooten faan Malaysia. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan det eilun Borneo. Det hee 3.866.800 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Kota Kinabalu. Malaysia, citypopulation.de"}
{"id": "31598", "contents": "Sarawak [sarawaʔ] as een faan a bundesstooten faan Malaysia. A bundesstoot leit uun a nuurd faan det eilun Borneo. Det hee 2.767.600 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Kuching. Malaysia, citypopulation.de"}
{"id": "31599", "contents": "Selangor [səlaŋor] as een faan a bundesstooten faan Malaysia. A bundesstoot leit uun a süüdwaast faan det Malaaisk Hualeweilun. Det hee 6.380.800 lidj (2010). At hoodsteed faan a bundesstoot as Shah Alam. Malaysia, citypopulation.de"}
{"id": "316", "contents": "Rostock as en Hanse- an uniwersiteetsstääd uun Mecklenburg-Föörpomern. Trinjam leit di lunkreis Rostock. Tu Rostock hiart uk det huuwenstääd Warnemünde. Bütj Schwerin as Rostock ian faan tau kreisfrei stääden uun't lun. Statistisches Amt M-V – Bevölkerungsstand der Kreise, Ämter und Gemeinden 2017 (XLS-Datei) (Iinwenertaalen huuchreegent efter 2011). (Halep üüb sjiisk) DWD Commonskategorii: Rostock – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Rostock (sjiisk)"}
{"id": "3160", "contents": "Recurvirostridae san en Fögelfamile, huar't 10 slacher faan jaft. Cladorhynchus - Himantopus - Recurvirostra Himantopus Steltenluuper (Himantopus himantopus) Sütjern (Recurvirostra) Sütjer (Recurvirostra avosetta) Commonskategorii: Recurvirostridae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Recurvirostridae Der Säbelschnäbler – Bilen faan a Neusiedlersee"}
{"id": "31600", "contents": "Labuan as en eilun an bundesteritoorium uun Malaysia. At bundesteritoorium bestäänt ütj Labuan Eilun an hög letjer eilunen, wat nai bi at nuurdeeg faan Borneo lei. Tu a nuurd an waast leit det Süüdschineesk Sia, tu a uast de Sabah Bundesstoot, tu a süüd de Sarawak Bundesstoot an tu a süüdwaast Brunei. Det hee 86.908 lidj (2010). At hoodsteed faan't teritoorium as Victoria. Labuan: Federal Territory in Malaysia, citypopulation.de"}
{"id": "31601", "contents": "Johor Bahru [ˈdʒohor ˈbahru] as at hoodsteed faan de Johor Bundesstoot uun Malaysia. At steed leit uun a süüd faan det Malaaisk Hualeweilun, nai bi det Johor Struat. Det hee 642.944 lidj (2000). Malaysia: States, Territories & Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "31608", "contents": "Taipeh (üüb Schineesk: 臺北市 / 台北市 Táiběi Shì, üüb Taiwaans: Tâi-pak-chhī of Nuurd-Taiwan Steed) as at hoodsteed faan det Republiik Schiina. At steed leit uun a nuurd faan det eilun Taiwan. Det hee 2.645.041 lidj (2019). Taipeh hee twaalew distrikten: Taiwan: Counties and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "31609", "contents": "Pjöngjang (üüb Koreaans: 평양 [pʰjʌ̹ŋja̠ŋ]) as at hoodsteed faan Nuurdkorea. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 2.581.076 lidj (2008). North Korea, citypopulation.de"}
{"id": "31610", "contents": "Malé (üüb Dhivehi: މާލެ Male’) as at hoodsteed faan a Malediiwen. Det hee 127.079 lidj (2014). Maldives, citypopulation.de"}
{"id": "31611", "contents": "Duschanbe (üüb Tadschiikisk: Душанбе [duʃamˈbɛ]) as at hoodsteed faan Tadschiikistaan. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 846.400 lidj (2019). Tajikistan, citypopulation.de"}
{"id": "31616", "contents": "Busan as det naistgratst steed uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 3.293.161 lidj (2019). At steed hee een lunkreis (Gijang) an füftanj steedkreiser (üüb Koreaans: 구 gu): South Korea: Urban Areas and Towns, citypopulation.de South Korea: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31617", "contents": "Incheon as det treedgratst steed an en gratsteed (en steed üüs en prowins) uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 2.938.457 lidj (2019). At steed hee 8 steedkreiser (üüb Koreaans: 구 gu) an 2 lunkreiser (üüb Koreaans: 군 gun): De Bupyeong Steedkreis (부평구 / 富平區 Bupyeong-gu) De Uast Steedkreis (동구 / 東區 Dong-gu) De Gyeyang Steedkreis (계양구 / 桂陽區 Gyeyang-gu) De Maden Steedkreis (중구 / 中區 Jong-gu) De Michuhol Steedkreis (미추홀구 / 彌鄒忽區 Michuhol-gu) De Süüduast Steedkreis (남동구 / 南洞區 Namdong-gu) De Waast Steedkreis (서구 / 西區 Seo-gu) De Yeonsu Steedkreis (연수구 / 延壽區 Yeonsu-gu) De Ganghwa Lunkreis (강화군 / 江華郡 Ganghwa-gun) De Ongjin Lunkreis (옹진군 / 甕津郡 Ongjin-gun) South Korea: Urban Areas and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "31618", "contents": "Daegu as det fjuardgratst steed uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 2.468.222 lidj (2010). At steed hee een lunkreis (Dalseong) an sööwen steedkreiser (üüb Koreaans: 구 gu): South Korea, citypopulation.de South Korea: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31619", "contents": "Daejeon (üüb Koreaans: 대전 [tɛ̝.dʑʌn]) as det füftgratst steed uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 1.493.979 lidj (2010). At steed hee trii steedkreiser (üüb Koreans: 구 gu) De Daedeok Steedkreis (대덕구 / 大德區 Daedok-gu) De Uast Steedkreis (동구 / 東區 Dong-gu) De Maden Steedkreis (중구 / 中區 Jung-gu) De Waast Steedkreis (서구 / 西區 Seo-gu) De Yuseong Steedkreis (유성구 / 儒城區 Yuseong-gu) South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "31620", "contents": "Gwangju (üüb Koreaans: 광주 [kwaŋ.dʑu]) as det seekstgratst steed uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 1.480.293 lidj (2010). At steed hee fiiw steedkreiser (üüb Koreaans: 구 gu): South Korea, citypopulation.de South Korea: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31621", "contents": "Suwon (üüb Koreaans: 수원 [su.wʌn]) as det sööwenstgratst steed uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 1.235.022 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Gyeonggi Prowins. At steed hee fjauer steedkreiser (üüb Koreaans: 구 gu): De Gwonseon Steedkreis (권선구 / 勸善區 Gwonseon-gu) De Jangan Steedkreis (장안구 / 長安區 Jangan-gu) De Paldal Steedkreis (팔달구 / 八達區 Paldal-gu) De Yeongtong Steedkreis (영통구 / 靈通區 Yeongtong-gu) South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "31623", "contents": "Kim Il-sung Kim Il-sung (üüb Koreaans: 김일성 Kim Ilsŏng; bäären üüs Kim Song-chu; * 15. April 1912 uun Mankeidai, do Jaapaans Keiserrik, Nuurdkorea faan nü; † 8. Jüüle 1994 uun Pjöngjang) wiar en komunistisk nuurdkoreaans poliitiker an faan 1948 tu 1994 diktaatoor faan Nuurdkorea. Üüs „Iiwig President“ as hi noch efter san duas de de-jure stootsbaas faan't lun. Feerers faan Nuurdkorea: Kim Il-sung (1948-1994), Kim Jong-il (1994-2011), Kim Jong-un (2011-)."}
{"id": "31624", "contents": "Kim Jong-il (* 16. Febrewoore 1941 uun det Rüs SFSR, Sowjetunioon üüs Juri Irsenowitsch Kim; efter nuurdkoreaans amtelk uungoowen * 16. Febrewoore 1942 nai bi Paektusan, Jaapaans Keiserrik, Nuurdkorea faan nü; † 17. Deetsember 2011 uun Pjöngjang) wiar en nuurdkoreaans poliitiker an faan 1994 tu san duas diktaatoor faan Nuurdkorea. Feerers faan Nuurdkorea: Kim Il-sung (1948-1994), Kim Jong-il (1994-2011), Kim Jong-un (2011-)."}
{"id": "31625", "contents": "A politsei (faan ualgreks πολιτεία politeía 'stootsferwaltang‘, jüst so üs uun 'politiik') as en iinrachtang faan a stoot. Hat skal för at öfentelk seekerhaid an order surge, üüb a struatenferkiar paase an stroofen ferfulge. A politsei hää bütj tol an militeer at gewaltmonopool, det ment, bluas a politsei mut mä gewalt jin öödern föörgung. Hat as uk för en nuadfaal diar, an koon mä a tilefoonnumern 110 an 112 uunrepen wurd. Uun enkelt lunen werke politsei an militeer muar tuup üs wi det wen san. An a politsei hää uk ei uun arke lun a salew apgoowen. Uun Sjiisklun san a apgoowen reegelt uun't politseirocht. Bi a grensen werket en aanj politsei, det as a bundespolitsei. An üüb a struumer an bi a küsten werket uk en aanj ufdialang, det as a weedersjutspolitsei. A sjandaarmer, diar bi a politsei werke, het uk puutsen, an üüb en motoorwel wiar't witj müsen, auer jo iar witj tjüch uun hed. Commonskategorii: Politsei – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "31627", "contents": "Det Adschluun Guwernement (üüb Araabsk: محافظة عجلون Muḥāfaẓat ʿAjlūn) as ian faan a guwernementen uun Jordaanien. At guwernement leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 176.080 lidj (2015). At guwernement hee tau distrikten: Jordan: Administrative Division, citypopulation.de Jordan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3163", "contents": "Di \"Foriinigt Staaten fan Ameerika\" es en Lön ön Nuurd-Ameerika. Diar uuni 305.843.000 Mensken (2008). Di foriinigt Staaten sen töhop dit fjuurst gurtest Lön üp Wārel. Gurter sen bluat: China, Ruslön' en Kanada. Alabama · Alaska · Arizona · Arkansas · California · Colorado · Connecticut · Delaware · Florida · Georgia · Hawaii · Idaho · Illinois · Indiana · Iowa · Kansas · Kentucky · Louisiana · Maine · Maryland · Massachusetts · Michigan · Minnesota · Mississippi · Missouri · Montana · Nebraska · Nevada · New Hampshire · New Jersey · New Mexico · New York · North Carolina · North Dakota · Ohio · Oklahoma · Oregon · Pennsylvania · Rhode Island · South Carolina · South Dakota · Tennessee · Texas · Utah · Vermont · Virginia · Washington · West Virginia · Wisconsin · Wyoming Dü kenst üp di Koort kliki: Rank Order - Area. 2 nowämber 2006. CIA World Factbook. Commons: USA – Saamling fan Skelter en Videos Wikimedia-Atlas: Foriinigt Staaten fan Ameerika – Geograafisk en histoorisk koorten United_States_Minor_Outlying_Islands"}
{"id": "31630", "contents": "Kuwait-Steed (Arabic: مدينة الكويت‎ Madīnat Al-Kuwayt) as at hoodsteed faan Kuwait. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 62.074 lidj (2018). Kuwait, citypopulation.de"}
{"id": "31631", "contents": "Taschkent (üüb Usbekisk: Toshkent [tɒʃˈkent]‎) as at hoodsteed faan Usbekistaan. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 2.352.900 lidj (2014). Uzbekistan, citypopulation.de"}
{"id": "31632", "contents": "Aşgabat [ɑʃʁɑˈbɑt] as at hoodsteed faan Turkmeenistaan. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 827.500 lidj (2004). Turkmenistan, citypopulation.de"}
{"id": "31635", "contents": "Det Ahal Prowins as ian faan dön fiiw prowinsen faan Turkmeenistaan. Det hee 939.700 lidj (2005). At hoodsteed faan't prowins as Änew. Turkmenistan, citypopulation.de"}
{"id": "31641", "contents": "Brno as at hoodsteed faan det Süüdmäärisk Regiuun uun Tschechien. Det hee 381.346 lidj (2020). Uun a uast faan't steed wiar 1805 a Slacht bi Austerlitz uun dön Napoleonisk Kriiger. Czech Republic: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "31643", "contents": "Franz Kafka (* 3. Jüüle 1883 uun Prag, Uasterrik-Ungarn; † 3. Jüüne 1924 uun Kierling, Uasterrik) wiar en böömisk skriiwer, diar üüb Tjiisk skreew. Die Verwandlung Der Prozess Das Schloss"}
{"id": "31644", "contents": "Friedrich Ebert (* 4. Febrewoore 1871 uun Heidelberg; † 28. Febrewoore 1925 uun Berlin) wiar en poliitiker faan det SPD. Hi wiar sant 1913 föörstmaan faan't partei an faan 1919 tu san duas de iarst rikspresident faan det Weimar Republiik. Rikskanslern faan det Weimar Republiik: Friedrich Ebert (1918-1919), Philipp Scheidemann (Febrewoore-Jüüne 1919), Gustav Bauer (1919-1920), Hermann Müller (Marts-Jüüne 1920, 1928-1930), Constantin Fehrenbach (1920-1921), Joseph Wirth (1921-1922), Wilhelm Cuno (1922-1923), Gustav Stresemann (August-Nofember 1923), Wilhelm Marx (1923-1925, 1926-1928), Hans Luther (1925-1926), Heinrich Brüning (1930-1932), Franz von Papen (Jüüne-Nofember 1932), Kurt von Schleicher (1932-1933). Rikspresidenten faan det Weimar Republiik: Friedrich Ebert (1919–1925), Paul von Hindenburg (1925–1933). Commons: Friedrich Ebert – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "31646", "contents": "Gustav Ernst Stresemann (* 10. Mei 1878 uun Berlin; † 3. Oktuuber 1929 uk diar) wiar en tjiisk poliitiker an stootsmaan faan det Weimar Republiik, diar 1923 rikskansler an diarefter tu san duas riksminister faan't bütjlun wiar. 1926 fing hi tup mä Aristide Briand a Noobelpris för Frees. Rikskanslern faan det Weimar Republiik: Friedrich Ebert (1918-1919), Philipp Scheidemann (Febrewoore-Jüüne 1919), Gustav Bauer (1919-1920), Hermann Müller (Marts-Jüüne 1920, 1928-1930), Constantin Fehrenbach (1920-1921), Joseph Wirth (1921-1922), Wilhelm Cuno (1922-1923), Gustav Stresemann (August-Nofember 1923), Wilhelm Marx (1923-1925, 1926-1928), Hans Luther (1925-1926), Heinrich Brüning (1930-1932), Franz von Papen (Jüüne-Nofember 1932), Kurt von Schleicher (1932-1933)."}
{"id": "31647", "contents": "Philipp Heinrich Scheidemann (* 26. Jüüle 1865 uun Kassel; † 29. Nofember 1939 uun Kopenhuuwen) wiar en tjiisk faan det SPD. Uun't Nofemberrewolutschuun ded hi 9. Nofember 1918 faan en balkoon faan a Riksdaisbau ütj at tupbreeg faan det Tjiisk Keiserrik an a began faan det Tjiisk Republiik bekäänd. Hi wiar faan 13. Febrewoore tu 20. Jüüne 1919 riksministerpresident faan't republiik. Hi wiar diarefter tu 1925 boowerbürgermääster faan Kassel. Efter at meechtauernoom faan a Natschunaalsosialisten uun't juar 1933 ging hi iin uun't eksiil. Rikskanslern faan det Weimar Republiik: Friedrich Ebert (1918-1919), Philipp Scheidemann (Febrewoore-Jüüne 1919), Gustav Bauer (1919-1920), Hermann Müller (Marts-Jüüne 1920, 1928-1930), Constantin Fehrenbach (1920-1921), Joseph Wirth (1921-1922), Wilhelm Cuno (1922-1923), Gustav Stresemann (August-Nofember 1923), Wilhelm Marx (1923-1925, 1926-1928), Hans Luther (1925-1926), Heinrich Brüning (1930-1932), Franz von Papen (Jüüne-Nofember 1932), Kurt von Schleicher (1932-1933)."}
{"id": "31649", "contents": "Peter Michael Clemens (* 21. August 1804 uun Muasem, † 10. August 1870 uun Schleswig) wiar kantoor an skuulmääster uun Schleswig. Uun Tondern hää Clemens 1826 det seminaar för skuulmäästern besoocht. 1828 bit 1829 wiar hi skuulmäästerhalper uun Enge. 1831 freid hi Ose Peter Harmsen faan Muasem. Sant 1830 wiar hi kantoor bi't Michaelissark an skuulmääster bi't Wilhelmiinenskuul uun Schleswig. 1856 begand hi mä't auersaaten faan't Nei Testament an a salmen tu't Sölring, det wiar det iarst auersaatang tu't Nuurdfresk faan jodiar wichtag teksten. Sin werk as ei drükt wurden an iarst uun a 1950er juaren wederfünjen wurden. Iarst 2008 as't faan Hindrik Brouwer ütjden wurden (Estrikken 83). Hat mai di Man wel gung, diär ek wandelt eter di gottloas Lid jar Red; diär ek üp di Senders Wei geid, en ek set, hur di Spotmakers set (Huuchsjiisk) Wohl dem, der nicht wandelt im Rat der Gottlosen noch tritt auf den Weg der Sünder noch sitzt, da die Spötter sitzen Nordfrieslandelexikon faan't NFI Bibelarchiv Hindrik Brouwer (Hrsg), Peter Michael Clemens. Die vier Evangelien auf Sylterfriesisch. Estrikken 83, Kiel 2008."}
{"id": "31650", "contents": "August de Stark wiar faan 1694 tu san duas kurfürst an hertooch faan Saksen an uk faan 1697 uun personaalunioon köning faan Poolen-Liitauen. Hi wiar Johann Georg III. an Anna Sophie faan Denemark an Norweegen hör dring. Köninger faan Polen (1697-1795): August II. (1697-1704, 1709-1733), Stanisław Leszczyński (1704-1709, 1733-1736), August III. (1733-1763), Stanisław II. August (1764-1795). Commons: August de Stark – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "31654", "contents": "Lodsch as det traadgratst steed uun Poolen. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 679.941 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Lodsch Prowins. Poland: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "31655", "contents": "Danzig (üüb Poolsk Gdańsk [ɡdaɲsk], harke tu?/i; üüb Kaschuubisk: Gduńsk) as det seeksgratst steed uun Poolen. Det leit uun a nuurd faan't lun, nai bi det Uastsia. Det hee 470.907 lidj (2019). Det as a hoodsteed faan det Pomern Prowins. Poland: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "31656", "contents": "Breslau (üüb Poolsk: Wrocław [ˈvrɔt͡swaf] harke tu?/i; üüb Tschechisk: Vratislav) as det fjuardgratst steed uun Poolen. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 642.869 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Niiderschleesien Prowins. Poland: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "31657", "contents": "Posen (üüb Poolsk: Poznań [ˈpɔznaj̃] of [ˈpɔznaɲ] harke tu?/i) as det füftgratst steed uun Poolen. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 534.813 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Gratpoolen Prowins. Poland: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "31658", "contents": "Datei:Franciscus.jpg Poop Fransiskus (üüb Latiinsk: Franciscus PP.; bäären Jorge Mario Bergoglio [ˈxo̞ɾxe ˈmaɾjo β̞e̞ɾˈɣ̞oɣ̞ljo̞]; * 17. Deetsember 1936 uun Buenos Aires, Argentiinien) as sant 13. Marts 2013 de 266. baskop faan Room an diarmä Poop, boowerhood faan det Rööms-Katuulsk Sark an suwereen faan't Watikaansteed. Hi as de iarst poop, diar faan Süüdameerika komt. Paapen uun det 21. juarhunert: Johanes Paul II. (1978-2005), Beenedikt XVI. (2005-2013), Fransiskus (2013-)"}
{"id": "31660", "contents": "Stettin (üüb Poolsk: Szczecin [ˈʂt͡ʂɛt͡ɕin]; harke tu?/i) as det sööwengratst steed uun Poolen. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 401.907 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Waastpomern Prowins. Poland: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "31661", "contents": "Det Ermlun-Masuuren Prowins (üüb Poolsk: Województwo Warmińsko-Mazurskie) as ian faan a prowinsen uun Poolen. At prowins leit uun nuurduast faan't lun. Det hee 1.696.193 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Olsztyn (Allenstein). Uun a nuurdwaast faan't prowins as det Frisk Hääf. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Warmińsko-Mazurskie, citypopulation.de"}
{"id": "31662", "contents": "Det Gratpoolen Prowins (üüb Poolsk: Województwo Wielkopolskie [vɔjɛˈvut͡stfɔ vjɛlkɔˈpɔlskʲɛ]) as ian faan a prowinsen uun Poolen. At prowins leit uun a waast faan't lun. Det hee 3.498.733 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Posen. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Wielkopolskie, citypopulation.de"}
{"id": "31663", "contents": "Det Haligkrüs Prowins (üüb Poolsk: Województwo Świętokrzyskie) as ian faan a prowinsen uun Poolen. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 1.233.961 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Kielce. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Świętokrzyskie, citypopulation.de"}
{"id": "31664", "contents": "Det Karpaatenföörlun Prowins (üüb Poolsk: Województwo Podkarpackie) as ian faan a prowinsen uun Poolen. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 2.127.164 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Rzeszów. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Karpaatenföörlun hiard bit 1914 tu't Köningrik Galitsien. Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Subcarpathia Voivodeship, citypopulation.de"}
{"id": "31665", "contents": "Det Kujaawien-Pomern Prowins (üüb Poolsk: Województwo Kujawsko-Pomorskie) as ian faan a prowinsen uun Poolen. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 3.410.901 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Bromberg. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Kujawsko-Pomorskie, citypopulation.de"}
{"id": "31666", "contents": "Det Leebus Prowins (üüb Poolsk: Województwo Lubuskie) as ian faan a prowinsen uun Poolen. At prowins leit uun a waast faan't lun. Det hee 1.011.592 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Landsberg an der Warthe. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Lubuskie, citypopulation.de Föör 1945 en steeddial faan Frankfurt an der Oder."}
{"id": "31667", "contents": "Det Letjpoolen Prowins (üüb Poolsk: Województwo Małopolskie) as ian faan a prowinsen uun Poolen. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 3.410.901 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Krakau. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Letjpoolen hiard bit 1914 dialwiis tu't Köningrik Galitsien. Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Małopolskie, citypopulation.de"}
{"id": "31668", "contents": "Det Lodsch Prowins (üüb Poolsk: Województwo Łódzkie) as ian faan a prowinsen uun Poolen. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 2.454.779 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Lodsch. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Łódzkie. citypopulation.de"}
{"id": "31670", "contents": "Friisk as en black metal band faan Uastfresklun. Jo maage musiik üüb Plaatsjiisk. De Doden van't Waterkant (EP, aanj ferlach, 2018) Kien Kummweer / Warndt (üs LP of CD, aanj ferlach, 2020) Wääbsteed faan Friisk Iindrach üüb Wikidata"}
{"id": "31672", "contents": "Det Masoowien Prowins (üüb Poolsk: Województwo Mazowieckie) as ian faan a prowinsen uun Poolen. At prowins leit uun a uast faan't lun. Det hee 5.423.168 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Warschau. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Mazowieckie. citypopulation.de"}
{"id": "31673", "contents": "Det Niiderschleesien Prowins (üüb Poolsk: Województwo Dolnośląskie) as ian faan a prowinsen uun Poolen. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 2.900.163 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Breslau. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Dolnośląskie, citypopulation.de"}
{"id": "31674", "contents": "Det Oppeln Prowins (üüb Poolsk: Województwo Opolskie) as ian faan a prowinsen uun Poolen. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 982.626 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Oppeln. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Opolskie. citypopulation.de"}
{"id": "31675", "contents": "Det Podlachien Prowins (üüb Poolsk: Województwo Podlaskie) as ian faan a prowinsen uun Poolen. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 1.178.353 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Białystok. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Podlaskie, citypopulation.de"}
{"id": "31676", "contents": "Det Pomern Prowins (üüb Poolsk: Województwo Pomorskie) as ian faan a prowinsen uun Poolen. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 2.343.928 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Danzig. Uun a uast faan't prowins as det Frisk Hääf. Uun a waast as det eilun Wolin. At uastdial faan't eilun Usedom hiart uk tu't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Pomorskie, citypopulation.de"}
{"id": "31677", "contents": "Det Schleesien Prowins (üüb Poolsk: Województwo Śląskie) as ian faan a prowinsen uun Poolen. Det hee 4.517.635 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Kattowitz. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Öler steeden: Racibórz Schleesien hiard bit 1914 dialwiis tu't Köningrik Galitsien. Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Śląskie, citypopulation.de"}
{"id": "31678", "contents": "Det Waastpomern Prowins (üüb Poolsk: Województwo Zachodniopomorskie) as ian faan a prowinsen uun Poolen. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.696.193 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Stettin. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Poland: Administrative Division, citypopulation.de Poland: Pomorskie, citypopulation.de"}
{"id": "31679", "contents": "Det Alytus Lungemeend (üüb Liitauisk: Alytaus rajono savivaldybė) as ian faan a lungemeenden uun Liitauen. Det hee 25.885 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Alytus, uk wan't steed nian dial diarfaan as. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31680", "contents": "Det Anykščiai Lungemeend (üüb Liitauisk: Anykščių rajono savivaldybė) as ian faan a lungemeenden uun Liitauen. Det hee 23.038 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Anykščiai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31681", "contents": "Det Vilnius Lungemeend (üüb Liitauisk: Vilniaus rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 100.146 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Vilnius, uk wan't steed nian dial diarfaan as. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31682", "contents": "Det Biržai Lungemeend (üüb Liitauisk: Biržų rajono savivaldybė) as ian faan a lungemeenden uun Liitauen. Det hee 22.719 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Biržai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31683", "contents": "Det Joniškis Lungemeend (üüb Liitauisk: Joniškio rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 20.730 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Joniškis. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31684", "contents": "Det Šiauliai Lungemeend (üüb Liitauisk: Šiaulių rajono savivaldybė) as ian faan a lungemeenden uun Liitauen. Det hee 30.521 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Šiauliai, uk wan't steed nian dial diarfaan as. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31685", "contents": "Det Telšiai Lungemeend (üüb Liitauisk: Telšių rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 39.306 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Telšiai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31686", "contents": "Det Mažeikiai Lungemeend (üüb Liitauisk: Mažeikių rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 51.056 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Mažeikiai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31687", "contents": "Det Ignalina Lungemeend (üüb Liitauisk: Ignalinos rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 14.430 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Ignalina. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31688", "contents": "Det Jonava Lungemeend (üüb Liitauisk: Jonavos rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 41.151 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Jonava. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31689", "contents": "Det Jurbarkas Lungemeend (üüb Liitauisk: Jurbarko rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 24.835 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Jurbarkas. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31690", "contents": "Det Kaišiadorys Lungemeend (üüb Liitauisk: Kaišiadorių rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 29.526 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Kaišiadorys. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31691", "contents": "Det Kaunas Lungemeend (üüb Liitauisk: Kauno rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 96.423 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Kaunas, uk wan't steed nian dial diarfaan as. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31692", "contents": "Det Kėdainiai Lungemeend (üüb Liitauisk: Kėdainių rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 45.275 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Kėdainiai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31696", "contents": "Swinbeien (Empetrum) san en plaantenskööl uun det famile faan a Hiasplaanten (Ericaceae). Diar jaft at man en hunfol slacher faan. Uun Nuurdfresklun wääkst det Swinbei (Empetrum nigrum). Empetrum atropurpureum Empetrum eamesii Empetrum nigrum Empetrum rubrum Wikispecies hää en artiikel tu: Swinbeien Commonskategorii: Swinbeien – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "31699", "contents": "Hiasruusen (Erica) san en plaantenskööl uun det famile faan a Hiasplaanten (Ericaceae) mä amanbi 860 slacher. A miasten lewe uun Süüdafrikoo; uun Nuurdfresklun wääkst det Hiasruus (Erica tetralix). E. subg. Chlamydanthe E. subg. Ectasis E. subg. Erica E. subg. Platystoma E. subg. Stellanthe E. subg. Syringodea Wikispecies hää en artiikel tu: Hiasruusen Commonskategorii: Hiasruusen – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Erica slacher"}
{"id": "317", "contents": "A Ruad Foos of ianfach Foos (Vulpes vulpes) hiart tu at order faan a Hünjer an as en Tetjdiart. Ruad Foos Skrook faan Vulpes vulpes Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ruad Foosen Wikispecies hää en artiikel tu: Ruad Foosen"}
{"id": "31702", "contents": "Det Ankara Prowins (üüb Türkisk: Ankara ili) as en prowins, wat dialwiis uun det Madelanatoolien Regiuun an dialwiis uun det Suart Sia Regiuun uun a Türkei as. Det hee 5.639.076 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Ankara. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Ankara, citypopulation.de"}
{"id": "31703", "contents": "Det Çankırı Prowins (üüb Türkisk: Çankırı ili) as en prowins, wat dialwiis uun det Madelanatoolien Regiuun an dialwiis uun det Suart Sia Regiuun uun a Türkei as. Det hee 195.789 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Çankırı. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Çankırı, citypopulation.de"}
{"id": "31704", "contents": "Det Eskişehir Prowins (üüb Türkisk: Eskişehir ili) as en prowins, wat dialwiis uun det Madelanatoolien Regiuun an dialwiis uun det Suart Sia Regiuun uun a Türkei as. Det hee 887.475 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Eskişehir. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Eskişehir, citypopulation.de"}
{"id": "31705", "contents": "Det Karaman Prowins (üüb Türkisk: Karaman ili) as en prowins, wat dialwiis uun det Madelanatoolien Regiuun an dialwiis uun det Madlunsia Regiuun uun a Türkei as. Det hee 253.279 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Karaman. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Karaman, citypopulation.de"}
{"id": "31706", "contents": "Det Yozgat Prowins (üüb Türkisk: Yozgat ili) as en prowins, wat dialwiis uun det Madelanatoolien Regiuun an dialwiis uun det Suart Sia Regiuun uun a Türkei as. Det hee 421.200 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Yozgat. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Yozgat, citypopulation.de"}
{"id": "31707", "contents": "Det Çorum Prowins (üüb Türkisk: Çorum ili) as en prowins, wat dialwiis uun det Suart-Sia-Regiuun an dialwiis uun det Madelanatoolien Regiuun uun a Türkei as. Det hee 530.864 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Çorum. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Çorum, citypopulation.de"}
{"id": "31708", "contents": "Det Kelmė Lungemeend (üüb Liitauisk: Kelmės rajono savivaldybė) as ian faan a lungemeenden uun Liitauen. Det hee 25.383 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Kelmė. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31709", "contents": "Det Klaipėda Lungemeend (üüb Liitauisk: Klaipėdos rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 60.124 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Klaipėda, uk wan't steed nian dial diarfaan as. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31710", "contents": "Det Kretinga Lungemeend (üüb Liitauisk: Kretingos rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 37.425 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Kretinga. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31711", "contents": "Det Kupiškis Lungemeend (üüb Liitauisk: Kupiškio rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 16.356 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Kupiškis. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31712", "contents": "Det Lazdijai Lungemeend (üüb Liitauisk: Lazdijų rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 18.324 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Lazdijai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31713", "contents": "Det Molėtai Lungemeend (üüb Liitauisk: Molėtų rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 17.153 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Molėtai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31714", "contents": "Det Pakruojis Lungemeend (üüb Liitauisk: Pakruojo rajono savivaldybė) as ian faan a lungemeenden uun Liitauen. Det hee 18.607 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Pakruojis. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31715", "contents": "Det Panevėžys Lungemeend (üüb Liitauisk: Panevėžio rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 35.328 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Panevėžys, uk wan't steed nian dial diarfaan as. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31716", "contents": "Det Pasvalys Lungemeend (üüb Liitauisk: Pasvalio rajono savivaldybė) as ian faan a lungemeenden uun Liitauen. Det hee 22.829 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Pasvalys. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31717", "contents": "Det Plungė Lungemeend (üüb Liitauisk: Plungės rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 32.991 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Plungė. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31718", "contents": "Det Prienai Lungemeend (üüb Liitauisk: Prienų rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 25.806 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Prienai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31719", "contents": "Det Radviliškis Lungemeend (üüb Liitauisk: Radviliškio rajono savivaldybė) as ian faan a lungemeenden uun Liitauen. Det hee 35.002 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Radviliškis. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31720", "contents": "Det Raseiniai Lungemeend (üüb Liitauisk: Raseinių rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 31.230 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Raseiniai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31721", "contents": "Det Rokiškis Lungemeend (üüb Liitauisk: Rokiškio rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 28.072 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Rokiškis. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31722", "contents": "Det Skuodas Lungemeend (üüb Liitauisk: Skuodo rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 16.084 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Skuodas. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31724", "contents": "Det Šakiai Lungemeend (üüb Liitauisk: Šakių rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 26.707 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Šakiai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31725", "contents": "Det Šalčininkai Lungemeend (üüb Liitauisk: Šalčininkų rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 30.521 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Šalčininkai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31726", "contents": "Det Šilalė Lungemeend (üüb Liitauisk: Šilalės rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 21.899 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Šilalė. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31727", "contents": "Det Šilutė Lungemeend (üüb Liitauisk: Šilutės rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 37.641 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Šilutė. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31729", "contents": "Det Trakai Lungemeend (üüb Liitauisk: Trakų rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 32.541 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Trakai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31730", "contents": "Det Ukmergė Lungemeend (üüb Liitauisk: Ukmergės rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 33.482 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Ukmergė. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31731", "contents": "Det Utena Lungemeend (üüb Liitauisk: Utenos rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 37.184 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Utena. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31732", "contents": "Det Širvintos Lungemeend (üüb Liitauisk: Širvintų rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 15.072 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Širvintos. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31733", "contents": "Det Švenčionys Lungemeend (üüb Liitauisk: Švenčionių rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 22.929 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Švenčionys. Józef Piłsudski (1867-1935), poolsk poliitiker. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31734", "contents": "Det Tauragė Lungemeend (üüb Liitauisk: Tauragės rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 37.803 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Tauragė. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31735", "contents": "Det Varėna Lungemeend (üüb Liitauisk: Varėnos rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 20.844 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Varėna. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31736", "contents": "Det Vilkaviškis Lungemeend (üüb Liitauisk: Vilkaviškio rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 34.666 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Vilkaviškis. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31737", "contents": "Det Zarasai Lungemeend (üüb Liitauisk: Zarasų rajono savivaldybė) as ian faan dön lungemeenden uun Liitauen. Det hee 14.915 lidj (2020). At hoodsteed faan't lungemeend as Zarasai. Lithuania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31738", "contents": "Alytus as det seekstgratst steed an en steedgemeend (üüb Liitauisk: Miesto Savivaldybė) uun Liitauen. Det leit uun a süüd faan't lun. Det hee 49.895 lidj (2010). At steed as uk at hoodsteed faan det Alytus Lungemeend, uk wan det nian dial faan't lungemeend as. Lithuania, citypopulation.de"}
{"id": "31739", "contents": "Kaunas ([ˈkɐʊˑnɐs]; ual nööm üüb Tjiisk: Kauen) as det naistgratst steed an en steedgemeend (üüb Liitauisk: Miesto Savivaldybė) uun Liitauen. Det leit uun a süüd faan't lun. Det hee 289.364 lidj (2010). At steed as uk at hoodsteed faan det Kaunas Lungemeend, uk wan det nian dial faan't lungemeend as. Lithuania, citypopulation.de"}
{"id": "31740", "contents": "Klaipėda ([ˈkɫɐɪˑpʲeːdɐ]; ual nööm üüb Tjiisk: Memel) as det traadgratst steed an en steedgemeend (üüb Liitauisk: Miesto Savivaldybė) uun Liitauen. At steed leit uun a waast faan't lun, bi a eeg faan't Uastsia. Det hee 149.116 lidj (2010). At steed as uk at hoodsteed faan det Klaipėda Lungemeend, uk wan det nian dial faan't lungemeend as. Lithuania, citypopulation.de"}
{"id": "31741", "contents": "Šiauliai ([ʃɛʊ̯ˈlʲɛɪ̯]; ual nööm üüb Tjiisk: Schaulen) as det fjuardgratst steed an en steedgemeend (üüb Liitauisk: Miesto Savivaldybė) uun Liitauen. Det leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 101.511 lidj (2010). At steed as uk at hoodsteed faan det Šiauliai Lungemeend, uk wan det nian dial faan't lungemeend as. Lithuania, citypopulation.de"}
{"id": "31742", "contents": "Panevėžys ([pɐnʲɛvʲeːˈʑiːs]; ual nööm üüb Tjiisk: Ponewiesch) as det füftgratst steed an en steedgemeend (üüb Liitauisk: Miesto Savivaldybė) uun Liitauen. Det leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 85.885 lidj (2010). At steed as uk at hoodsteed faan det Panevėžys Lungemeend, uk wan det nian dial faan't lungemeend as. Lithuania, citypopulation.de"}
{"id": "31743", "contents": "Marijampolė (ual nööm üüb Tjiisk: Mariampol, 1955-1989 Kapsukas) as det sööwenstgratst steed uun Liitauen. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 34.975 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Marijampolė Gemeend. Lithuania, citypopulation.de"}
{"id": "31746", "contents": "Mažeikiai (ual nööm üüb Tjiisk: Moscheiken) as det aachstgratst steed uun Liitauen. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 32.470 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Mažeikiai Lungemeend. Lithuania, citypopulation.de"}
{"id": "31749", "contents": "Jonava (ual nööm üüb Tjiisk: Janau) as det njüügenstgratst steed uun Liitauen. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 26.423 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Jonava Lungemeend. Lithuania, citypopulation.de"}
{"id": "31750", "contents": "Utena (ual nööm üüb Tjiisk: Utenen) as det tjiinstgratst steed uun Liitauen. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 25.397 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Utena Lungemeend. Lithuania, citypopulation.de"}
{"id": "31752", "contents": "De Bagrationowsk Steedkreis (üüb Rüs: Багратио́новский городско́й о́круг Bagratiónovskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 32.786 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Bagrationowsk. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31756", "contents": "Gäärsbuumplaanten (Xanthorrhoeaceae -> Asphodelaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Spargeloortagen (Asparagales). Agrostocrinum – Aloe – Aloiampelos – Aloidendron – Aristaloe – Arnocrinum – Asphodeline – Asphodelus – Astroloba – Bulbine – Bulbinella – Caesia – Chortolirion – Corynotheca – Dianella – Eccremis – Eremurus – Gasteria – Geitonoplesium – Gonialoe – Guillauminia – Haworthia – Haworthiopsis – Hemerocallis – Hensmania – Herpolirion – Hodgsoniola – Jodrellia – Johnsonia – Kniphofia – Kumara – Lemeea – Leptaloe – Pasithea – Phormium – Simethis – Stawellia – Stypandra – Thelionema – Trachyandra – Tricoryne – Tulista – Xanthorrhoea Wikispecies hää en artiikel tu: Gäärsbuumplaanten Commonskategorii: Gäärsbuumplaanten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "31759", "contents": "Skrüüwenbuumplaanten (Pandanaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Pandanales. Diar hiar fiiw sköölen mä muar üs 800 slacher tu. Benstonea – Freycinetia – Martellidendron – Pandanus – Sararanga Commonskategorii: Skrüüwenbuumplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skrüüwenbuumplaanten"}
{"id": "3176", "contents": "Sundsvall as en stää önj jü prowins Västernorrland, Sweeden. Jü stää heet 50 712 inboogere (2010). Commons: Sundsvall – Soomling foon bile än filme Sundsvall kommun"}
{"id": "31761", "contents": "Skrüüwenbuumer (Pandanus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Pandanaceae. Jo waaks uun a troopen an diar hiar son 600 slacher tu. Pandanus boninensis (Bonin-Eilunen) Wikispecies hää en artiikel tu: Skrüüwenbuumer Commonskategorii: Skrüüwenbuumer – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "31762", "contents": "Aloen (Aloe) san en plaantenskööl uun det famile faan a Gäärsbuumplaanten (Asphodelaceae). Diar jaft at son 500 slacher faan. Kap-Aloe (Aloe ferox), Süüdafrikoo Plaket Aloe (Aloe maculata) Echt Aloe (Aloe vera) Commonskategorii: Aloen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Aloen"}
{"id": "31764", "contents": "Echt Aloe (Aloe vera) as en plaantenslach uun det skööl faan a Aloen (Aloe). Di nöömdial vera komt faan't latiinsk uf an ment 'woor'. Echt Aloe (Aloe vera) Bloos faan Aloe vera Aloe smeer Faan a bleedensaft woort en smeer maaget. Det skal halep bi sünjen steeden. Wikispecies hää en artiikel tu: Aloe vera Commonskategorii: Aloe vera – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "31765", "contents": "Phacelia san en plaantenskööl uun det famile faan a Rüchbleeden (Boraginaceae). Jo het uk \"imenbruad\". Diar hiar wel 150 bit 200 slacher tu. P. argentea – P. argillacea – P. bicolor – P. bolanderi – P. calthifolia – P. brachyloba – P. californica – P. campanularia – P. capitata – P. cicutaria – P. congesta – P. corymbosa – P. crenulata – P. distans – P. douglasii – P. dubia – P. fimbriata – P. formosula – P. fremontii – P. glandulosa – P. grandiflora – P. grisea – P. hastata – P. heterophylla – P. humilis – P. imbricata – P. insularis – P. integrifolia – P. inundata – P. linearis – P. lutea – P. malvifolia – P. minor – P. nemoralis – P. neomexicana – P. parryi – P. patuliflora – P. purshii – P. robusta – P. rupestris – P. sericea – P. tanacetifolia – P. viscida Wikispecies hää en artiikel tu: Phacelia Commonskategorii: Phacelia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "31766", "contents": "Phacelia tanacetifolia as en plaantenslach uun det skööl faan a Phacelia. Hat woort ütjsest üs nektaarplaant för imen an het uk \"imenbruad\". Bloos Fial mä Phacelia Siad faan Phacelia tanacetifolia Wikispecies hää en artiikel tu: Phacelia tanacetifolia Commonskategorii: Phacelia tanacetifolia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "31767", "contents": "Stevia rebaudiana as en plaantenslach uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Hör bleeden smääk swet, an hat het diaram uk Hönangkrüüs. Faan det plaant woort Stevia wonen, det koon uunsteed faan soker tu swet maagin nimen wurd. Bloos Sprööd mä bleeden Cheemisk formel faan Steviosid Stevia tableten Wikispecies hää en artiikel tu: Stevia rebaudiana Commonskategorii: Stevia rebaudiana – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "31769", "contents": "Virginia Woolf ([vəˈdʒɪnjə wʊlf]; bäären Adeline Virginia Stephen; * 25. Janewoore 1882 uun London; † 28. Marts 1941 uun Rodmell nai bi Lewes, Sussex) wiar en britisk skriiwer an ferleier. Hat wiar dial faan det Bloomsbury Group, en skööl faan ingels konstmooler, intelektuelen an wedenskapslidj, wat faan 1905 tu de Naist Wäältkrich uun London wiar. The Voyage Out (At Faard ütj; 1915) Orlando: A Biography (1928) A Room of One’s Own (En Rüm för di Alian; 1929) Vita Sackville-West"}
{"id": "3177", "contents": "Eskilstuna ([ˈɛ̂sːkɪlsˌtʉːna] hiir tu?/i) as en stää önj jü prowins Södermanland, Sweeden. Jü stää heet 75.902 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon di Eskilstuna Komuun. Commons: Eskilstuna – Soomling foon bile än filme Sweden: Major Localities, citypopulation.de"}
{"id": "31771", "contents": "De Baltijsk Steedkreis (üüb Rüs: Балти́йский городско́й о́круг Baltíjskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 37.037 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Baltijsk. Dial faan a steedkreis leit üüb det Frisk Neering. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31773", "contents": "De Gurjewsk Steedkreis (üüb Rüs: Гу́рьевский городско́й о́круг Gúr'jevskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a waast faan't prowins. Det hee 68.579 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Gurjewsk. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31777", "contents": "De Gwardejsk Steedkreis (üüb Rüs: Гварде́йский городско́й о́круг Gvardéjskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a uast faan't prowins. Det hee 29.144 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Gwardejsk. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31779", "contents": "De Jantarny Steedkreis (üüb Rüs: Янта́рный городско́й о́круг Jantárnyj gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a waast faan't prowins, bi a eeg faan't Uastsia. Det hee 6475 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Jantarny. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "3178", "contents": "Gävle as en stää önj jü histoorisch prowins Gästrikland, Sweeden. Jü stää heet 77.699 inboogere (2019). Gävle as hoodstää foon Gävleborgs län än jü Gävle Komuun. Commons: Gävle – Soomling foon bile än filme Gävle kommun Sweden: Major Localities, citypopulation.de"}
{"id": "31781", "contents": "De Krasnosnamensk Steedkreis (üüb Rüs: Краснознаме́нский городско́й о́круг Krasnoznaménskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 11.804 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Krasnosnamensk. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31783", "contents": "De Laduschkin Steedkreis (üüb Rüs: Ладу́шкинский городско́й о́круг Ladúškinskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 3960 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Laduschkin. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31785", "contents": "De Mamonowo Steedkreis (üüb Rüs: Мамо́новский городско́й о́круг Mamónovskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 8169 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Mamonowo. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31787", "contents": "De Neman Steedkreis (üüb Rüs: Не́манский городско́й о́круг Némanskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 18.629 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Neman. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31789", "contents": "De Nesterow Steedkreis (üüb Rüs: Не́стеровский городско́й о́круг Nésterovskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun u uast faan't prowins. Det hee 14.918 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Nesterow. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31791", "contents": "De Osjorsk Steedkreis (üüb Rüs: Озёрский городско́й о́круг Ozjórskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 13.384 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Osjorsk. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31793", "contents": "De Pionerski Steedkreis (üüb Rüs: Пионе́рский городско́й о́круг Pionérskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a waast faan't prowins. Det hee 11.454 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Pionerski. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31795", "contents": "De Polessk Steedkreis (üüb Rüs: Поле́сский городско́й о́круг Polésskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a maden faan't prowins. Det hee 18.223 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Polessk. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31798", "contents": "De Prawdinsk Steedkreis (üüb Rüs: Пра́вдинский городско́й о́круг Právdinskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 18.869 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Prawdinsk. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "318", "contents": "A Ruadbük, (mo.) rüdjburst, ååstenföögel (Erithacus rubecula) as en Sjongfögel (Passeriformes) uun't famile faan a Fleegensnapern (Muscicapidae). Nääst mä sääks aier. En Kukütjai faan C. c. canorus mad aier faan Erithacus rubecula - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ruadbüker Wikispecies hää en artiikel tu: Ruadbüker"}
{"id": "3180", "contents": "Tu a eukarioten (Eukaryota) uun a biologii hiart ales labenen, wat en selkial hää. Labenen mä selen, oober saner selkial, hiart tu a prokarioten. ( Uurdiarten (Protista) ) Protozoa Diarten (Animalia) Chromista Plaanten (Plantae) Swaampen (Fungi) En sel faan en diart. En sel faan en plaant. Commonskategorii: Eukarioten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eukarioten"}
{"id": "31800", "contents": "De Slawsk Steedkreis (üüb Rüs: Сла́вский городско́й о́круг Slávskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 19.076 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Slawsk. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31802", "contents": "De Selenogradsk Steedkreis (üüb Rüs: Зеленогра́дский городско́й о́круг Zelenográdskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a waast faan't prowins. Det hee 37.054 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Selenogradsk. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31803", "contents": "De Swetlogorsk Steedkreis (üüb Rüs: Светлого́рский городско́й о́круг Svetlogórskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a waast faan't prowins. Det hee 18.633 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Swetlogorsk. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31807", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för at Mongolei wiset di code för 21 prowinsen an det hoodstääd. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för at Mongolei MN), di ööder as di code för di Aimag. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "3181", "contents": "A uurdiarten (Protista) wiar iar en aanj rik (regnum) faan a eukariooten , auer jo bluas ian sel of en hunfol selen haa. Daalang dialt a biologii jo oober mä bi a plaanten (Plantae) of diarten (Animalia) of swaampen (Fungi) iin. Commonskategorii: Uurdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Uurdiarten Protozoa"}
{"id": "31810", "contents": "Sowjetsk (üüb Rüs: Сове́тск Sovétsk [sɐˈvʲɛtsk]; ual tjiisk nööm Tilsit) as det naistgratst steed uun det Kaliningrad Prowins faan Rüslun. At steed leit uun a nuurd faan't prowins bi't grens tu Litauen. Det hee 39.150 lidj (2019). Det as sant a 1. Janewoore 2021 uk en steedkreis faan't prowins. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Russia: Kaliningrad Oblast, citypopulation.de Commons: Sowjetsk – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "31813", "contents": "De Swetly Steedkreis (üüb Rüs: Све́тловский городско́й о́круг Svétlovskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. Det hee 28.614 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Swetly. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31815", "contents": "De Tschernjachowsk Steedkreis (üüb Rüs: Черняхо́вский городско́й о́круг Černjachóvskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a maden faan't prowins. Det hee 46.351 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Tschernjachowsk. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31817", "contents": "Gwardejsk (üüb Rüs: Гварде́йск Gvardéjsk [ɡvɐrˈdʲejsk]; ual tjiisk nööm: Tapiau) as det tjiinstgratst steed uun det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins. Det hee 13.190 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan de Gwardejsk Steedkreis. Föör 1945 wiar't steed dial faan Uastpreussen. Russia: Kaliningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "31818", "contents": "Tschernjachowsk (üüb Rüs: Черняхо́вск Černjachóvsk; ual tjiisk nööm: Insterburg) as det traadgratst steed uun det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 35.432 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan de Tschernjachowsk Steedkreis. Föör 1945 wiar't steed dial faan Uastpreussen. Russia: Kaliningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "31819", "contents": "Baltijsk (üüb Rüs: Балти́йск Baltíjsk; ual tjiisk nööm: Pillau) as det fjuardgratst steed uun det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins, nai bi a eeg faan't Uastsia. Det hee 33.551 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan de Baltijsk Steedkreis. Föör 1945 wiar't steed dial faan Uastpreussen. Russia: Kaliningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "31821", "contents": "De Gusew Steedkreis (üüb Rüs: Гу́севский городско́й о́круг Gúsevskij gorodskój ókrug) as faan 1. Janewoore 2021 een faan dön 22 steedkreiser faan det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. A steedkreis leit uun a uast faan't prowins. Det hee 37.435 lidj (2019). At hoodsteed faan a steedkreis as Gusew. Föör 1945 wiar't gebiit faan't steedkreis faan nü dial faan Uastpreussen. Kaliningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "31822", "contents": "Gusew (üüb Rüs: Гу́сев Gúsev; ual tjiisk nööm: Gumbinnen) as det füftgratst steed uun det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 28.307 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan de Gusew Steedkreis. Föör 1945 wiar't steed dial faan Uastpreussen. Russia: Kaliningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "31823", "contents": "Swetly (üüb Rüs: Све́тлый Svétlyj; ual tjiisk nööm: Zimmerbude) as det seekstgratst steed uun det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins. Det hee 21.679 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan de Swetly Steedkreis. Föör 1945 wiar't steed dial faan Uastpreussen. Russia: Kaliningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "31824", "contents": "Gurjewsk (üüb Rüs: Гу́рьевск Gúr'jevsk; ual tjiisk nööm: Neuhausen) as det sööwenstgratst steed uun det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins. Det hee 18.317 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan de Gurjewsk Steedkreis. Föör 1945 wiar't steed dial faan Uastpreussen. Russia: Kaliningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "31825", "contents": "Selenogradsk (üüb Rüs: Зеленогра́дск​ Zelenográdsk; ual tjiisk nööm: Cranz) as det aachstgratst steed uun det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins, nai bi a eeg faan't Uastsia. Det hee 15.946 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan de Selenogradsk Steedkreis. Föör 1945 wiar't steed dial faan Uastpreussen. Russia: Kaliningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "31826", "contents": "Swetlogorsk (üüb Rüs: Светлого́рск​ Svetlogórsk; ual tjiisk nööm: Rauschen) as det njüügenstgratst steed uun det Kaliningrad Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins, nai bi a eeg faan't Uastsia. Det hee 14.355 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan de Swetlogorsk Steedkreis. Föör 1945 wiar't steed dial faan Uastpreussen. Russia: Kaliningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "31827", "contents": "Augusta Ada King-Noel, Countess of Lovelace, algemian üüs Ada Lovelace bekäänd (bäären Augusta Ada Byron; * 10. Deetsember 1815 uun London; † 27. Nofember 1852 uk diar), wiar en britisk matemaatiker. Hat werket mä Charles Babbage bi san ploon för en reegenmaskiin (üüb Ingels: Analytical Engine). Hat wiar det iarst persuun tu keenen, dat at maskiin brük för muar üüs at reegnin hed. 1843 ded hat en komentaar tu't programiaring faan't maskiin ütj an wurt diarför üüs det iarst kompjuuterprogramiarer uunsen. Commons: Ada Lovelace – Saamling faan biljen of filmer George Gordon Byron"}
{"id": "31830", "contents": "Laser (ütjspreegen /ˈlɛɪzər/) as en ufkörtang för di ingelsk ütjdruk light amplification by stimulated emission of radiation. Det ment eder det füsikaalisk fenomeen, an uk di aperoot, di laserstrualen ütjsjüürt. Ööders üs ööder lampen hää en laser en fiinen laachtstrual an miast bluas ian klöör (= en smääl frekwensbian). Man at jaft uk lasern mä huuger frekwensen (röntgenlaser) of mä liager frekwensen (mikrowaagenlaser) Commonskategorii: Laser – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "31831", "contents": "At Einsteinkrüs as en laacht uun't stäärbil Pegasus. Det laacht faan di stäär QSO 2237+0305 (en quasar), di aacht miljaarden laachtjuaren widj wech as, koon ei lik tu üüs skiin. Hat woort faan en galaksii ferdekt, diar 400 miljuunen laachtjuaren widj wech as. An det galaksii hää son stark grawitatsioon, dat det laacht faan di stäär ambaanj woort. Son krüs jaft at üüb a hialer hemel bluas iansis. Dat tau stäären lik bääftenööder stun, jaft at oober muarsis, an diar komt do miast en Einsteinring bi tu sen. Wan laachtstrualen faan't swaarkrääft ambaanj wurd, woort det üs grawitatsioonslens betiakent. Commonskategorii: Einsteinkrüs – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Grawitatsioonslens – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Einsteinringer – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "31837", "contents": "Det Belluno Prowins as ian faan dön seeks prowinsen uun det Veneetien Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 201.972 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Belluno. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31839", "contents": "Det Padua Prowins (üüb Italjeensk: Provincia di Padova) as ian faan dön seeks prowinsen uun det Veneetien Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 939.672 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Padua. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3184", "contents": "Halmstad as e hoodstää foon e prowins Halland, önj Sweeden. Jü stää heet 70.480 inboogere (2019). Dåt as uk e hoodstää foon jü Halmstad Komuun. Commons: Halmstad – Soomling foon bile än filme Halmstad stää Sweden: Major Localities, citypopulation.de"}
{"id": "31841", "contents": "Det Rovigo Prowins (üüb Italjeensk: Provincia di Rovigo) as ian faan dön seeks prowinsen uun det Veneetien Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 233.386 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Rovigo. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31842", "contents": "Det Treviso Prowins (üüb Italjeensk: Provincia di Treviso) as ian faan dön seeks prowinsen uun det Veneetien Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 888.309 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Treviso. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31843", "contents": "Det Verona Prowins (üüb Italjeensk: Provincia di Verona) as ian faan dön seeks prowinsen uun det Veneetien Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 930.339 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Verona. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31845", "contents": "Det Vicenza Prowins (üüb Italjeensk: Provincia di Vicenza) as ian faan dön seeks prowinsen uun det Veneetien Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 862.363 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Vicenza. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31847", "contents": "Det Arezzo Prowins (üüb Italjeens: provincia di Arezzo) as ian faan dön njüügen prowinsen uun det Toskaana Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 341.766 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Arezzo. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31849", "contents": "Det Grosseto Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Grosseto) as ian faan dön njüügen prowinsen uun det Toskaana Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 220.785 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Grosseto. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3185", "contents": "Södertälje as en stää önj jü prowins Stockholm (histoorisch prowins Södermanland), Sweeden. E stää läit önjt söödweesten foon e prowins, bai di Södertälje Kanool, amenbai 29 km önjt söödweesten foon e mal foon e stää Stockholm. Dåt heet 75.773 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Södertälje Komuun. Commons: Södertälje – Soomling foon bile än filme Södertälje kommun Sweden: Stockholm, citypopulation.de"}
{"id": "31851", "contents": "Det Livorno Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Livorno) as ian faan dön njüügen prowinsen uun det Toskaana Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 333.509 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Livorno. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31853", "contents": "Det Lucca Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Lucca) as ian faan dön njüügen prowinsen uun det Toskaana Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 388.678 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Lucca. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31855", "contents": "Det Massa-Carrara Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Massa-Carrara) as ian faan dön njüügen prowinsen uun det Toskaana Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 193.934 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Massa. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31857", "contents": "Det Pisa Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Pisa) as ian faan dön njüügen prowinsen uun det Toskaana Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 422.310 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Pisa. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31859", "contents": "Det Pistoia Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Pistoia) as ian faan dön njüügen prowinsen uun det Toskaana Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 293.059 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Pistoia. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3186", "contents": "Karlstad ([ˈkɑ̌ːɭsta(d)] hiir tu?/i) as en stää önj jü prowins Värmland, Sweeden bai e Vänern siie. Jü stää heet 69.123 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Karlstad Komuun. Sweden: Värmland, citypopulation.de Commons: Karlstad – Soomling foon bile än filme Karlstad stää"}
{"id": "31861", "contents": "Det Prato Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Prato) as ian faan dön njüügen prowinsen uun det Toskaana Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 258.152 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Prato. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31863", "contents": "Det Siena Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Siena) as ian faan dön njüügen prowinsen uun det Toskaana Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 266.238 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Siena. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31869", "contents": "Det Nuoro Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Nuoro; üüb Sardisk: Provìntzia de Nùgoro) as ian faan a prowinsen faan det autonoom regiuun Sardiinien uun Itaalien. At prowins leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 206.843 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Nuoro. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Nuoro: Province in Sardinia, citypopulation.de"}
{"id": "31871", "contents": "Det Oristano Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Oristano; üüb Sardisk: Provìntzia de Aristanis) as ian faan a prowinsen faan det autonoom regiuun Sardiinien uun Itaalien. At prowins leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 156.078 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Oristano. Italy: Administrative Division, citypopulation.de Commons: Oristano (Prowins) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "31873", "contents": "Det Sassari Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Sassari; üüb Sardisk: Provìntzia de Tàtari) wiar föör 2021 ian faan dön fjauer prowinsen faan det autonoom regiuun Sardiinien uun Itaalien. At prowins leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 489.634 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Sassari. At prowins as sant 2021 at Metropolitanstääd Sassari. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31875", "contents": "Det Süüd Sardiinien Prowins (üüb Italjeens: Provincia del Sud Sardegna; üüb Sardisk: Provìntzia de Sud Sardigna) wiar faan 2016 tu 2021 ian faan dön fjauer prowinsen faan det autonoom regiuun Sardiinien uun Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan det regiuun. Det hee 347.005 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Carbonia. Det wurd 2021 iin uun tau prowinsen diald: Medio Campidano an Sulcis Iglesiente. Italy: Administrative Division, citypopulation.de Commons: Süüd Sardiinien (Prowins) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "31876", "contents": "Det Barletta-Andria-Trani Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Barletta-Andria-Trani) as ian faan dön fiiw prowinsen faan det Apuulien Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 388.390 lidj (2020). A hoodsteeden faan't prowins san Barletta, Andria an Trani. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee 10 komuunen (üüb Italjeens: comuni): Det Barletta Sloot. Castel del Monte, en sloot, wat uun det 13. juarhunert bagt wurd. Italy: Administrative Division, citypopulation.de Barletta-Andria-Trani: Province in Apulia, citypopulation.de Barletta-Andria-Trani: Province in Puglia - Communes, citypopulation.de Barletta-Andria-Trani: Province in Puglia - Communes, citypopulation.de"}
{"id": "31877", "contents": "Det Brindisi Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Brindisi) as ian faan dön fiiw prowinsen faan det Apuulien Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 390.456 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Brindisi. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee 20 komuunen (üüb Italjeens: comuni): Italy: Administrative Division, citypopulation.de Brindisi: Province in Apulia, citypopulation.de Brindisi: Province in Puglia - Communes, citypopulation.de"}
{"id": "31878", "contents": "Det Foggia Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Foggia) as ian faan dön fiiw prowinsen faan det Apuulien Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 616.310 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Foggia. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee 62 komuunen (üüb Italjeens: comuni): Italy: Administrative Division, citypopulation.de Foggia: Province in Apulia, citypopulation.de Foggia: Province in Puglia - Communes"}
{"id": "31879", "contents": "Det Lecce Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Lecce) as ian faan dön fiiw prowinsen faan det Apuulien Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 791.122 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Lecce. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Lecce: Province in Apulia, citypopulation.de"}
{"id": "31880", "contents": "Det Tarent Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Taranto) as ian faan dön fiiw prowinsen faan det Apuulien Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 572.772 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Tarent. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Taranto: Province in Apulia, citypopulation.de"}
{"id": "31884", "contents": "Det Avellino Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Avellino) as ian faan dön fjauer prowinsen uun det Kampaanien Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 413.926 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Avellino. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins wurd 1860 grünjlaanjen. Italy: Administrative Division, citypopulation.de Avellino: Province in Campania, citypopulation.de"}
{"id": "31885", "contents": "Det Benevento Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Benevento) as ian faan dön fjauer prowinsen uun det Kampaanien Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 274.080 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Benevento. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31887", "contents": "Det Caserta Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Caserta) as ian faan dön fjauer prowinsen uun det Kampaanien Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 922.171 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Caserta. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31889", "contents": "Det Salerno Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Salerno) as ian faan dön fjauer prowinsen uun det Kampaanien Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 1.092.779 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Salerno. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31893", "contents": "Det Frosinone Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Frosinone) as ian faan dön fjauer prowinsen faan det Latium Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 485.241 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Frosinone. Italy: Administrative Division, citypopulation.de Frosinone: Province in Latium - Localities, citypopulation.de"}
{"id": "31895", "contents": "Det Latina Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Latina) as ian faan dön fjauer prowinsen faan det Latium Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 576.655 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Latina. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31897", "contents": "Det Rieti Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Rieti) as ian faan dön fjauer prowinsen faan det Latium Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 154.232 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Rieti. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31899", "contents": "Det Viterbo Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Viterbo) as ian faan dön fjauer prowinsen faan det Latium Regiuun uun Itaalien. Det hee 316.142 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Viterbo. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "319", "contents": "A (Guard-)Ruadstört, (mo.) rüdjstjart, smuk kaike (Phoenicurus phoenicurus) as en sjongfögel uun't famile faan a Fleegensnapern (Muscicapidae). Nääst faan Ruadstörter Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ruadstörter Wikispecies hää en artiikel tu: Ruadstörter"}
{"id": "31901", "contents": "Det Ancona Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Ancona) as ian faan dön fiiw prowinsen faan det Marken Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 469.750 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Ancona. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31903", "contents": "Det Ascoli Piceno Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Ascoli Piceno) as ian faan dön fiiw prowinsen faan det Marken Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 206.363 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Ascoli Piceno. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31905", "contents": "Det Fermo Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Fermo) as ian faan dön fiiw prowinsen faan det Marken Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 173.004 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Fermo. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31907", "contents": "Det Macerata Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Macerata) as ian faan dön fiiw prowinsen faan det Marken Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 312.146 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Macerata. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31909", "contents": "Det Pesaro an Urbino Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Pesaro e Urbino) as ian faan dön fiiw prowinsen faan det Marken Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 357.137 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Pesaro. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31947", "contents": "Det Ferrara Prowins (üüb Italjeensk: Provincia di Ferrara) as ian faan a prowinsen faan det Emilia-Romagna Regiuun uun Itaalien. Det hee 344.840 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Ferrara. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Ferrara: Province in Emilia Romagna, citypopulation.de"}
{"id": "31958", "contents": "Det Forlì-Cesena Prowins (üüb Italjeensk: Provincia di Forlì-Cesena) as ian faan a prowinsen faan det Emilia-Romagna Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 394.833 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Forlì. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Forlì-Cesena: Province in Emilia Romagna, citypopulation.de"}
{"id": "31967", "contents": "Det Modena Prowins (üüb Italjeensk: Provincia di Modena) as ian faan a prowinsen faan det Emilia-Romagna Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 707.292 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Modena. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Modena: Province in Emilia-Romagna, citypopulation.de"}
{"id": "31969", "contents": "Det Parma Prowins (üüb Italjeensk: Provincia di Parma) as ian faan a prowinsen faan det Emilia-Romagna Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 453.930 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Parma. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Parma: Province in Emilia Romagna, citypopulation.de"}
{"id": "31971", "contents": "Det Piacenza Prowins (üüb Italjeensk: Provincia di Piacenza) as ian faan a prowinsen faan det Emilia-Romagna Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 287.236 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Piacenza. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Piacenza: Province in Emilia-Romagna - Localities, citypopulation.de"}
{"id": "31973", "contents": "Det Ravenna Prowins (üüb Italjeensk: Provincia di Ravenna) as ian faan a prowinsen faan det Emilia-Romagna Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 389.634 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Ravenna. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Ravenna: Province in Emilia-Romagna - Localities, citypopulation.de"}
{"id": "31975", "contents": "Det Reggio Emilia Prowins (üüb Italjeensk: Provincia di Reggio nell'Emilia) as ian faan a prowinsen faan det Emilia-Romagna Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 531.751 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Reggio Emilia. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Reggio nell'Emilia: Province in Emilia-Romagna - Localities, citypopulation.de"}
{"id": "31977", "contents": "Det Rimini Prowins (üüb Italjeensk: Provincia di Rimini) as ian faan a prowinsen faan det Emilia-Romagna Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 339.796 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Rimini. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Italy: Administrative Division, citypopulation.de Rimini: Province in Emilia-Romagna - Localities, citypopulation.de"}
{"id": "31978", "contents": "Det Bergamo Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Bergamo) as ian faan dön elwen prowinsen uun det Lombardei Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 1.116.384 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Bergamo. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31979", "contents": "Det Brescia Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Brescia) as ian faan dön elwen prowinsen uun det Lombardei Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 1.268.455 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Brescia. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31981", "contents": "Det Como Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Como) as ian faan dön elwen prowinsen uun det Lombardei Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 603.828 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Como. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31982", "contents": "Det Cremona Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Cremona) as ian faan dön elwen prowinsen uun det Lombardei Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 358.347 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Cremona. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31983", "contents": "Det Lecco Prowins as ian faan dön elwen prowinsen uun det Lombardei Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 337.087 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Lecco. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31984", "contents": "Det Lodi Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Lodi) as ian faan dön elwen prowinsen uun det Lombardei Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 230.607 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Lodi. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31985", "contents": "Det Mantua Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Mantova) as ian faan dön elwen prowinsen uun det Lombardei Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 411.062 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Mantua. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31986", "contents": "Det Monza an Brianza Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Monza e della Brianza) as ian faan dön elwen prowinsen uun det Lombardei Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 878.267 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Monza. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31987", "contents": "Det Pavia Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Pavia) as ian faan dön elwen prowinsen uun det Lombardei Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 546.515 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Pavia. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31988", "contents": "Det Sondrio Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Sondrio) as ian faan dön elwen prowinsen uun det Lombardei Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 180.941 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Sondrio. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31989", "contents": "Det Varese Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Varese) as ian faan dön elwen prowinsen uun det Lombardei Regiuun faan Itaalien. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 892.532 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Varese. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31991", "contents": "Det Campobasso Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Campobasso) as ian faan dön tau prowinsen faan det Molise Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 218.679 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Campobasso. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31993", "contents": "Det Isernia Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Isernia) as ian faan dön tau prowinsen faan det Molise Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 83.586 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Isernia. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31996", "contents": "Det Alessandria Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Alessandria) as ian faan dön sööwen prowinsen faan det Piemont Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 419.037 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Alessandria. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "31999", "contents": "Det Asti Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Asti) as ian faan dön sööwen prowinsen faan det Piemont Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 213.216 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Asti. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32", "contents": "Moers as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen. E stää läit önj e Kris Wesel. Dåt heet 103.487 inboogere (2020). Germany: North Rhine-Westphalia, citypopulation.de"}
{"id": "320", "contents": "Rucht as en süsteem ma räigele, mååstens foon di stoot mååged. Da räigele san amschraawen wörden önj gesätse. Ouers jeeft et uk internasjonool rucht, dåt rucht twasche stoote wårt ma en ferdråch mååged. Frasch rucht Tjüsch rucht Uunet Rocht"}
{"id": "32001", "contents": "Det Biella Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Biella) as ian faan dön sööwen prowinsen faan det Piemont Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 174.384 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Biella. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32003", "contents": "Det Cuneo Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Cuneo) as ian faan dön sööwen prowinsen faan det Piemont Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 586.568 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Cuneo. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32005", "contents": "Det Novara Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Novara) as ian faan dön sööwen prowinsen faan det Piemont Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 368.040 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Novara. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32007", "contents": "Det Verbano-Cusio-Ossola Prowins (üüb Italjeens: Provincia del Verbano-Cusio-Ossola) as ian faan dön sööwen prowinsen faan det Piemont Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 157.455 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Verbania. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32009", "contents": "Det Vercelli Prowins (üüb Italjeens: Provincia di Vercelli) as ian faan dön sööwen prowinsen faan det Piemont Regiuun uun Itaalien. At prowins leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 170.296 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Vercelli. Italy: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3201", "contents": "Wat as Wikipedia ? Wikipedia:Auer Artiikel üüb't sjiisk Wikipedia auer Wikipedia."}
{"id": "32010", "contents": "Det Hiroshima Prefektüür (üüb Jaapaans: 広島県 Hiroshima-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Chūgoku Regiuun faan Jaapaan. Det hee 2.819.962 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Hiroshima. Steeden At prefektüür hee 14 steeden. Lunkreiser Det hee 5 lunkreiser. Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32011", "contents": "Det Okayama Prefektüür (üüb Jaapaans: 岡山県 Okayama-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Chūgoku Regiuun faan Jaapaan. Det hee 1.899.739 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Okayama. Steeden At prefektüür hee 15 steeden. Lunkreiser Det hee 10 lunkreiser. Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32012", "contents": "Det Shimane Prefektüür (üüb Jaapaans: 島根県 Shimane-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Chūgoku Regiuun faan Jaapaan. Det hee 679.626 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Matsue. Steeden At prefektüür hee 8 steeden. Lunkreiser Det hee 5 lunkreiser. Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32013", "contents": "Det Tottori Prefektüür (üüb Jaapaans: 鳥取県 Tottori-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Chūgoku Regiuun faan Jaapaan. Det hee 560.517 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Tottori. Steeden At prefektüür hee fjauer steeden. Lunkreiser Det hee fiiw lunkreiser. Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32014", "contents": "Det Yamaguchi Prefektüür (üüb Jaapaans: 山口県 Yamaguchi-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Chūgoku Regiuun faan Jaapaan. Det hee 1.368.495 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Yamaguchi. Steeden At prefektüür hee 13 steeden. Lunkreiser Det hee fjauer lunkreiser. Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32018", "contents": "Wat menst dü? Di piin faan en wüf, wan hat en letj fu skal? Di piin faan en kraankes, di flooksis komt an gongt: Sküüren (kraankes) A lüünen faan en minsk. Sjüüren"}
{"id": "32019", "contents": "Sküüren (uk Koliik of Koolik) san en piin uun a bük. Jo kem an gung flooksis, an do as uk ans rau, iar's weder began. Jo gung faan en orgaan uun a bük ütj, miast as det at niir, at gaal of a siarem. Alphabetisches Verzeichnis zur ICD-10-WHO Version 2019, Band 3. Deutsches Institut für Medizinische Dokumentation und Information (DIMDI), Köln, 2019, S. 456 Commonskategorii: Sküüren – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "3202", "contents": "Dåt Weestfrasch (aw weestfrasch: Frysk unti Westerlauwersk Frysk) as en friiske spräke ma amenbai 400.000 spreegere önj Weestfraschlönj. Weestfrasch as frün tu da ouder biise frasche spräke, Saaterfrasch unti Nordfrasch. Widere as dåt weestfrasch uk frün tu da angelsakische spräke, sü as et ainglisch unti schotsk. Da angelsaksische un frasche spräken bile tuhuupe jü anglofrasche spräkefloose bane jü germåånsche spräkefloose. Döör foole spräkekontakt ouer da iirhunerte heet dåt weestfrasche diling uk foole ma dåt neederlönjsch gemiinsom. Jü weestfrasche spräke wårt in jü neederlönjsche prowins Fryslân snååked. Awt fååstlönj wårt önj jü gemiinde Weststellingwerf jü weestfrasche spräke ai as mamenspräke snååked. Önj da gemiinden Kollumerlönj, It Bilt (gemiinde Waadhoeke) unti Ooststellingwerf wårt dåt foon en diilj foont fölkj as mamenspräke snååked. Aw da ailönje wårt jü spräke awt weestlike unti ååsterlike diilj foon Skylge un awt ailönj Skiermûntseach. Önjt Groningerlönj wårt jü spräke önj e toorpe Marum, De Wülp unti De Pein snååked. Aw weestfrasch jeeft et oocht dialäkte. Dåt Noardhoeksk, Klaaifrysk, Wâldfrysk unti Súdwesthoeksk san da grutste dialäkte. Da snååkere foon daheere fjouer dialäkte koone jam gödj ferstönje. Deerbai is dåt Noardhoeksk en ouergungsdialäkt twasche Klaaifrysk unti Wâldfrysk. Foont Noardhoeksk wårt oofting säid, dåt is en sliik foont Klaaifrysk. Da"}
{"id": "32032", "contents": "Dön Olympisk Somerspalen 1896 wiar faan 6. April tu 15. April 1896 uun Atheen. Jo wiar dön iarst Olympisk Spalen uun det neimuudis tidj. Dön Olympisk Spalen faan det ääder histoore wurd uun't juar 393 faan rööms keiser Theodosius I. auer't feriaring faan heidnisk göder ferbeeden."}
{"id": "32035", "contents": "Brons as en klöör an hää en waagenlengde faan 380 bit 425 nm. Waagenlengden oner (kurter üs) 380 nm koon det uug ei muar woornem, det as ultraviolet. Laacht mä waagenlengden auer 425 nm as blä. Brons koon ünlik tuuner uunnem, mä ünlik nöömer: Veilchen Klöörcode: #8B00FF Violet Klöörcode: #A146FF Jonk violet Klöörcode: #9400D3 Jonk magenta Klöörcode: #8B008B Puurpuur Klöörcode: #800080 Brons uun a natüür RAL as en norm föör klöören, an arke slach brons hää diar en aanj numer: En jong foomen as üs en brons plum, diar'm sanag mä amgung skal, amdat di fiin brons ei ferleesen gongt. Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012 Commonskategorii: Brons – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32037", "contents": "Dön Olympisk Somerspalen 1900 wiar faan 14. Mei tu 28. Oktuuber 1900 uun Pariis. Jo wiar dön naist Olympisk Spalen uun det neimuudis tidj."}
{"id": "32038", "contents": "Güül as en klöör an hää en waagenlengde faan 565 bit 585 nm. Waagenlengden oner (kurter üs) 565 nm hää green laacht, an laacht mä waagenlengden auer 585 nm as orangj. Güül koon ünlik tuuner uunnem, mä ünlik nöömer: Sitroonengüül Klöörcode: #DFFF00 Neutraal güül Klöörcode: #FFFF00 Gulgüül, Gul Klöörcode: #FFD700 Indisk güül Klöörcode: #F7B600 Güül uun a natüür RAL as en norm föör klöören, an arke slach güül hää diar en aanj numer: Commonskategorii: Güül – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32039", "contents": "Orangj of aapelsiinklööret as en klöör an hää en waagenlengde faan 585 bit 650 nm. Waagenlengden oner (kurter üs) 585 nm haa güül laacht, an laacht mä waagenlengden auer 650 nm as ruad. Di nööm komt faan aapelsiinen, ingelsk: orange Orangj pigmenten Orangj gongt a san oner Orangj skal wäärne Orangj uun a natüür RAL as en norm föör klöören, an arke slach orangj hää diar en aanj numer: Commonskategorii: Orangj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32040", "contents": "Ruad as en klöör an hää en waagenlengde faan 650 bit 750 nm. Waagenlengden oner (kurter üs) 650 nm hää orangj laacht, an laacht mä waagenlengden auer 750 nm kön wi ei muar sä, det as infraruad. Flook diarten kön nian ruad laacht sä. Ruad koon ünilk tuuner haa mä ünlik nöömer: Ruad Klöörcode: #FF0000 Orangjruad Klöörcode: #FC5400 Madelruad Klöörcode: #FF0040 Ferkiarsruad Klöörcode: #C1121C Rubiinruad Klöörcode: #CC0051 Puurpuurruad Klöörcode: #BC0061 Florentiiner Ruad Klöörcode: #8B0000 Falunruad Klöörcode: #801818 Ruad uun a natüür RAL as en norm föör klöören, an arke slach ruad hää diar en aanj numer: As a san di maaren ruad, komt di inj weeder uun a sluat. Saalt an bruad maage a schuuken ruad. Daalang ruad, maaren duad. Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012 Commonskategorii: Ruad – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32044", "contents": "Vikram Samvat as di amtelk kalender faan Nepaal. Vikram Samvat (V.S.) gongt turag üüb en ual Hindu traditjuun. Hi as näämd efter könang Vikramaditya Samvat an racht ham efter a muunfaasen. Di V.S. lääpt di Gregoriaans kalender am 56,7 juar föörütj: Det juar 2000 as det juar 2056/57 efter Vikram Samvat. At nei juar begant di 13. April an arke nei muun begant uun a maden faan a krastelk muun. Di V.S. woort fööraal uun a stootsaperoot, uun a bleeden an bi't könanghüs brükt. Diar san twaalew muuner, diar oober ei mä a krastelk muuner auerian steme. Bütj V.S. woort uk di Shaka Samvat brükt, fööraal faan astroloogen. Hi racht ham efter könang Salivahan, di jin könang Soma Kant uun't juar 77/78 f.Kr. streden hää. Di Nepaal-Samvat kalender as faan a Malla könger iinfeerd wurden. Hi begant uun't juar 879 efter Krast. Di Tibeetisk kalender Bot Gyalo (tibeetisk: bod rgyal lo) woort faan a flücht Tibeetern an Sherpas brükt. Hi gongt turag üüb det Tantra-süsteem Kalachakra faan't juar 1026. At tidjreegnang ferlääpt uun en 60-juaragen kalender mä fiiw elementen (holt, ial, eerd, iisen, weeder) an twaalew diarten (müs, oks, tiiger, haas, draag, slaang, hingst, sjep, aab, fögel, hünj, swin). Sodenang"}
{"id": "32048", "contents": "Suart Klöörcode: #000000 Suart as en klöör för flook dingen uun't daielk leewent, so üs det skraft faan diheer artiikel. Man eegentelk as suart goor nian klöör, hat as muar di waant faan klöör. Ööders üs arke ööder klöör sjüürt suart nian laachtwaagen ütj, an hää sodenang uk nian frekwens. En kramper Sanjonken Suart tjüch sjocht elegant ütj Suart komt diar bi ütj, wan dü a grünjklöören ruad, blä an güül tuupreerst. Wan dü ruad, blä an green laacht struale läätst, woort det mäenööder witj RAL as en norm föör klöören, an arke suart tuun hää diar en aanj numer: Commonskategorii: Suart – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32049", "contents": "Witj Klöörcode: #ffffff Witj as det laachtest klöör. Uun witj laacht san aal a ööder klöören banen. Sanlaacht as witj. Meiklooken Siasküm Bradlepskleet Witj laacht woort apsleden tu spektraalklöören Wan dü ruad, blä an green laacht struale läätst, woort det mäenööder witj RAL as en norm föör klöören, an arke witj tuun hää diar en aanj numer: Commonskategorii: Witj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32050", "contents": "Grä as en klöör mä en laachtens tesken suart an witj, oober saner en bruketen uundial. Hat as en \"ünbruket\" klöör. Flooksis woort grä mä en \"bruket\" klöör misket, det as do oober eegentelk nian grä muar. Enkelt grätuuner haa en aanjen nööm: Paynesgrä Klöörcode: #293C42 Ääskgrä Klöörcode: #B2BEB5 RAL as en norm föör klöören, an arke slach grä hää diar en aanj numer: Commonskategorii: Grä – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32051", "contents": "Brün as en klöör, oober nian spektraalklöör. Hat as en jonk orangj of ruad. Ünlik brün tuuner mä ünlik nöömer: Suartbrün Klöörcode: #553A26 Güülbrün Klöörcode: #645D25 Orangjbrün Klöörcode: #965220 Ruadbrün Klöörcode: #963F20 Ockerbrün Klöörcode: #957101 RAL as en norm föör klöören, an arke slach brün hää diar en aanj numer: Commonskategorii: Brün – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32053", "contents": "Wat menst dü? Türkiisblä (klöör) Türkiisgreen (klöör) Türkiis (mineraal)"}
{"id": "32054", "contents": "Ultraviolet (UV) as en klöör, diar wi minsken ei muar sä kön. Hat hää en waagenlengde faan oner (kurter üs) 380 nm. An diaram snaaket am miast uk ei faan en klöör, man diarför faan ultraviolet strualen. Det san elektromagneetisk waagen, an hör frekwens leit tesken det laacht, diar wi sä kön, an röntgenstrualen. UV-A strualen haa linger waagen an kurter frekwensen. Jo surge diarför, dat wi üs uun a san a hidj ferbraan. UV-B an UV-C strualen haa kurter waagen an huuger frekwensen. Jo san aalwat gefeerelker an kön krääft ütjliase, wurd oober faan üüs eerdatmosfeere ufhäälen. XUV strualen san al nai bi röntgenstrualen. \"Suartlaacht\" lampen sjüür en UV-laacht mä en waagenlangde faan 350-370 nm. En bluum oner witj laacht an oner \"suartlaacht\". Imen kön di stempel beeder sä üs minsken. Commonskategorii: Ultraviolet – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32055", "contents": "Infraruad (IR) as en klöör, diar wi minsken ei muar sä kön. Hat hää en waagenlengde faan auer (linger üs) 780 nm. An diaram snaaket am miast uk ei faan en klöör, man diarför faan infraruad strualen. Det san elektromagneetisk waagen, an hör frekwens leit tesken det laacht, diar wi sä kön, an noch linger waagen üs radar-, mikrowaagen of raadiowaagen. MIR strualen mark wi üs waremk. Det bil as apnimen wurden mä en infraruad knipser (700-1000 nm). \"Ruadlaacht\" lamp för waremk. Üüb en infraruad bil sjocht am waremk (heer: ruad). Besiiner faan en fernseeaperoot, werket mä IR laacht. Commonskategorii: Infraruad – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32056", "contents": "Wat menst dü? Nuurdpuul Süüdpuul"}
{"id": "32062", "contents": "Röntgenstrualen san elektromagneetisk waagen mä en waagenlengde oner (kurter üs) 10 nm. Auer 10 nm began ultraviolet (UV) strualen. Jo san 1895 faan Wilhelm Conrad Röntgen ütjfünjen wurden. Diaram san jo uun flook spriaken efter ham näämd wurden. Uun Ameerikoo sait am X-rays. Didiar nööm 'X-strualen' hää W.C. Röntgen salew brükt. Mä röntgenstrualen kön bilen faan üüs knooken maaget wurd. waagenlengde oner 0,005 nm (= 5 pm) : gammastrualen 0,005-0,05 nm : hard röntgenstrualen 0,05-1 nm : madelhard röntgenstrualen 1-10 nm : wok röntgenstrualen auer 10 nm : ultraviolet strualen Röntgenbil faan en minskenhun mä sääks fangern Röntgenbil faan tuupskrüüwet knooken Wilhelm Conrad Röntgen Freimarke faan 1995 Commonskategorii: Röntgenstrualen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32063", "contents": "Radar as en ufkörtang ütj at ingelsk: radio detection and ranging. An det ment so föl üs \"bestemang faan steed an wai mä funk\". Mä radar kön skeb of fliigern al faan widjen käänd wurd, an sodenang as radar en wichtag technik för a seekerhaid uun a skaps- an loftferkiar. Radarstrualen haa en waagenlengde faan 1 bit 10 mm. Jo lei uun't spektrum faan elektromagneetisk waagen tesken infraruad strualen an mikrowaagen. Commonskategorii: Radar – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32065", "contents": "Mikrowaagen san elektromagneetisk strualen. Jo kön brükt wurd, am iidj warem tu maagin uun en mikrowaagoonk. Det waagenlengde faan mikrowaagen lingt faan 10 mm bit 300 mm. Hat leit uun't spektrum tesken radarstrualen an raadiowaagen. Radarstrualen faan 1 bit 10 mm wurd dialwiis uk mä tu a mikrowaagen reegent. Commonskategorii: Mikrowaagen – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Mikrowaagoonker – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32069", "contents": "Raadiowaagen san elektromagneetisk waagen, diar för't raadio an fernseen brükt wurd. Hör waagenlengdin ling faan 30 cm bit 10 km. Commonskategorii: Raadiowaagen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32073", "contents": "At Naachtlaacht (Oenothera biennis) as en plaantenslach uun det order faan a Myrtenoortagen (Myrtales). Detdiar plaant as uun't 17. juarhunert faan Ameerikoo mäbroocht wurden, wääkst daalang oober wil uun hial Euroopa. För det plaant jaft at en hialer rä nöömer: Sandrööb, Naachtbluum, Naachtlaacht, Naachtskaad, Aibluum, Güül Rapunsel, Skinkrut, Stolt Henerk, Winkrüüs. Bloos Enkelt plaant Rut uun ferglik mä en wochel Tiaknang Commonskategorii: Naachtlaacht – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Naachtlaacht"}
{"id": "32075", "contents": "Onagraceae san en plaantenfamile uun det order faan a Myrtenoortagen (Myrtales). Onerfamile: Ludwigioideae Skööl: Ludwigia Onerfamile: Onagroideae Triibus: Circaeeae Sköölen: Circaea – Fuchsia Triibus: Epilobieae Sköölen: Chamerion – Epilobium Slach: Wilagruusje (Epilobium angustifolium) Triibus: Gongylocarpeae Skööl: Gongylocarpus Triibus: Hauyeae Skööl: Hauya Triibus: Lopezieae Sköölen: Lopezia – Megacorax Triibus: Onagreae Sköölen: Camissonia – Camissoniopsis – Chylismia – Chylismiella – Clarkia – Eremothera – Eulobus – Gayophytum – Neoholmgrenia – Oenothera – Taraxia – Tetrapteron – Xylonagra Slach: Naachtlaacht (Oenothera biennis) Commonskategorii: Onagraceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Onagraceae"}
{"id": "32092", "contents": "Ephedra ([ˈeːfɛdra], faan ualgreks ἐφέδρα ephédra \"hingststört\") as det iansagst skööl uun det plaantenfamile faan a Ephedraceae. Jo hiar tu det order faan a Gnetales. Diar hiar son 35 bit 70 slacher tu. E. alata – E. altissima – E. americana – E. antisyphilitica – E. aphylla – E. aspera – E. aurantiaca – E. boelckei – E. botschantzevii – E. breana – E. brevifoliata – E. californica – E. chilensis – E. compacta – E. coryi – E. cutleri – E. dahurica – E. dawuensis – E. distachya – E. equisetina – E. fasciculata – E. fedtschenkoae – E. foeminea – E. foliata – E. fragilis – E. frustillata – E. funerea – E. gerardiana – E. glauca – E. gracilis – E. holoptera – E. intermedia – E. kardangensis – E. khurikensis – E. laristanica – E. lepidosperma – E. likiangensis – E. lomatolepis – E. major – E. milleri – E. minuta – E. monosperma – E. multiflora – E. nevadensis – E. ochreata – E. oxyphylla – E. pachyclada – E. pangiensis – E. pedunculata – E. pentandra – E. procera – E. przewalskii – E. pseudodistachya – E. regeliana – E. rhytidosperma – E. rituensis"}
{"id": "32096", "contents": "Gnetum as det iansagst skööl uun det plaantenfamile faan a Gnetaceae uun det order faan a Gnetales. Diar hiar son 30 slacher tu, diar uun a troopen lewe. G. africanum – G. arboreum – G. buchholzianum – G. catasphaericum – G. contractum – G. costatum – G. cuspidatum – G. diminutum – G. giganteum – G. gnemon – G. gnemonoides – G. gracilipes – G. hainanense – G. klossii – G. latifolium – G. leptostachyum – G. loerzingii – G. luofuense – G. macrostachyum – G. microcarpum – G. montanum – G. neglectum – G. oxycarpum – G. parvifolium – G. pendulum – G. ridleyi – G. tenuifolium – G. ula Commonskategorii: Gnetum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gnetum"}
{"id": "321", "contents": "A Ruk, (mo.) rök (Corvus frugilegus) as en fögel uun't famile faan a Raawenfögler (Corvidae). Huar Ruker föörkem. Aier faan Corvus frugilegus - (MHNT) Commonskategorii: Ruker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruker"}
{"id": "32105", "contents": "Iiwenplaanten (Taxaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Konifeeren (Coniferales). Jo san nai mä Cephalotaxaceae. Amentotaxus – Austrotaxus – Cephalotaxus – Pseudotaxus – Taxus – Torreya Siad faan Taxus cuspidata Taxus chinensis Torreya californica Torreya nucifera Commonskategorii: Iiwenplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Iiwenplaanten"}
{"id": "32107", "contents": "Cephalotaxus as det iansagst plaantenskööl uun det famile faan a Cephalotaxaceae. Jo hiar tu a Konifeeren an san nai mä a Iiwenplaanten (Taxaceae). Diar hiar sööwen bit elwen slacher tu. C. alpina – C. fortunei – C. griffithii – C. hainanensis – C. harringtonia – C. nana – C. oliveri Commonskategorii: Cephalotaxus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cephalotaxus"}
{"id": "32108", "contents": "Tsüpresenplaanten (Cupressaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Konifeeren (Coniferales). Jo lewe üüb aal a kontinenten bütj a Antarktis. Tu det famile hiar 113 slacher. Tsüpresen haa aparte bleeden, diar üs fiin twiigen waaks. Athrotaxidoideae - Callitroideae - Cunninghamioideae - Cupressoideae - Sequoioideae - Taiwanioideae - Taxodioideae Actinostrobus – Athrotaxis – Austrocedrus – Callitris – Calocedrus – Chamaecyparis – Cryptomeria – Cunninghamia – Cupressus – Diselma – Fitzroya – Glyptostrobus – Juniperus – Libocedrus – Metasequoia – Microbiota – Neocallitropsis – Papuacedrus – Pilgerodendron – Platycladus – Sequoia – Sequoiadendron – Taiwania – Taxodium – Tetraclinis – Thuja – Thujopsis – Widdringtonia → ferlicht uk: Callitropsis – Fokienia – Hesperocyparis – Xanthocyparis 1. banenbleed an 2. bütjenbleed Twiig faan Thujopsis dolabrata Thuja plicata Taxodium distichum Commonskategorii: Tsüpresenplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tsüpresenplaanten"}
{"id": "3211", "contents": "Christian Ludwig Brehm (* 24. Janewoore 1787 uun Schönau vor dem Walde bi Gotha; † 23. Jüüne 1864 uun Renthendorf bi Neustadt (Orla)) wiar en sjiisken prääster an ornitoloog. Brehm hää ham fööraal mä't bestemin faan a sjongfögler befaadet. Hi hed tu sin tidj det gratst saamlang faan ütjstoopet fögler. San dring Alfred Edmund Brehm (1829-1884) as bekäänd wurden mä det buk \"Brehms Tierleben\". Wikisource: Christian Ludwig Brehm (sjiisk) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Christian Ludwig Brehm Literatüür faan of auer Christian Ludwig Brehm uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "32110", "contents": "Pinaceae of Sjüürenoortagen san en plaantenfamile uun det order faan a Konifeeren (Coniferales). Flook bekäänd slacher faan jodiar näädelbuumer fersurge üs mä holt. Abies – Cathaya – Cedrus – Keteleeria – Larix – Nothotsuga – Picea – Pinus – Pseudolarix – Pseudotsuga – Tsuga Tu jodiar 11 sköölen hiar amanbi 230 slacher. Pinus sylvestris Cedrus libani Pinus halepensis Commonskategorii: Pinaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pinaceae"}
{"id": "32115", "contents": "Wat menst dü? Fichten (Picea) Tanen (buumer) (Abies)"}
{"id": "32117", "contents": "Tseedern (Cedrus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Pinaceae. Diar jaft at tau slacher faan: \"Cedrus deodara\" an \"Cedrus libani\". Cedrus libani Onerslach \"C. l. subsp. libani\": Süüdelk Türkei, Tsüüpern an Liibanon Onerslach \"C. l. subsp. atlantica\": Marokko an Algeerien Cedrus deodara Uun't Himalaya: Afghaanistaan, Pakistaan, Indien Atlastseeder uun Algeerien (C. l. atlantica) Liibanontseeder (C. l. libani) Himalayatseeder (C. deodara) Taaper faan C. l. libani Faan Tseedern woort tseedernholt maaget. Wat üs \"tseedernholt\" ferkääft woort, komt oober flooksis goorei faan tseedern. Det koon uk faan Thuja plicata (ingelsk: \"red cedar\") kem, of uk faan Cedrela odorata (\"spoonsk tseeder\"). Uun ualang tidjen san faan Liibanontseedern skeb baud wurden. Faan tseedern woort uk plaantenööle wonen. Commonskategorii: Tseedern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tseedern"}
{"id": "32125", "contents": "Leewentsbuumer (Thuja) san en plaantenskööl uun det famile faan a Tsüpresenplaanten (Cupressaceae) mä tau slacher uun Nuurdameerikoo an trii uun Uastaasien. Korea Leewentsbuum (Thuja koraiensis) Waastelk Leewentsbuum (Thuja occidentalis) Grat Leewentsbuum (Thuja plicata) Jaapan Leewentsbuum (Thuja standishii) Sichuan Leewentsbuum (Thuja sutchuenensis) Commonskategorii: Leewentsbuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Leewentsbuumer"}
{"id": "32126", "contents": "Di Grat Leewentsbuum (Thuja plicata of uk Thuja gigantea) as en plaantenslach uun det famile faan a Tsüpresenplaanten (Cupressaceae). Uun't ingelsk het hi Western Red Cedar, an diaram woort sin holt uk üs \"tseedernholt\" ferkääft. Bleeden Uun a tanen Di gratst Grat Leewentsbuum Commonskategorii: Grat Leewentsbuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Grat Leewentsbuum"}
{"id": "32128", "contents": "Tsüpresen (Cupressus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Tsüpresenplaanten (Cupressaceae) an haa det famile uk a nööm den. At jaft son 30 slacher faan tsüpresen. C. abramsiana – C. arizonica – C. atlantica – C. austrotibetica – C. bakeri – C. benthamii – C. butanoensis – C. cashmeriana – C. chengiana – C. duclouxiana – C. dupreziana – C. forbesii – C. funebris – C. gigantea – C. glabra – C. goveniana – C. guadalupensis – C. lusitanica – C. macnabiana – C. macrocarpa – C. montana – C. nevadensis – C. nootkatensis – C. pygmaea – C. revealiana – C. sargentii – C. sempervirens – C. stephensonii – C. tonkinensis – C. torulosa – C. vietnamensis Cupressus dupreziana Cupressus gigantea Cupressus sempervirens Cupressus torulosa Commonskategorii: Tsüpresen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tsüpresen"}
{"id": "32131", "contents": "At Spoonsk Tseeder (Cedrela odorata) het so, as oober goornian tseeder. Tseedern san näädelbuumer, oober at Spoonsk Tseeder hiart tu't skööl faan a Tsedreelen, det san bloosenplaanten. Tsedreelen hiar tu't famile faan a Mahagooniplaanten (Meliaceae). Jo lewe uun a troopen an subtroopen. Frücht Buum Twiig \"Tseedern\"holt Commonskategorii: Spoonsk Tseeder – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Spoonsk Tseeder"}
{"id": "32133", "contents": "Tsedreelen san en plaantenskööl uun det famile faan a Mahagooniplaanten (Meliaceae). C. alliacea – C. alternifolia – C. amara – C. bogotensis – C. brachystachva – C. brasiliensis – C. brevipetiolulata – C. brownii – C. caldasana – C. cedro – C. celebica – C. cubensis – C. dugesii – C. fissilis – C. fuscata – C. glaziovii – C. hassleri – C. herrerae – C. hirsuta – C. huberi – C. impari-pinnata – C. kotschyi – C. lilloi – C. longiflora – C. longipes – C. longipetiolulata – C. macrocarpa – C. mahagoni – C. montana – C. mourae – C. multijuga – C. odorata – C. pachyrhachis – C. palustris – C. pilgeri – C. poblensis – C. regnellii – C. rehderiana – C. rosmarinus – C. saltensis – C. salvadorensis – C. subandina – C. teysmanni – C. tonduzii – C. tubiflora – C. tuna – C. velloziana – C. weberbaueri – C. whitfordii – C. yucatana Commonskategorii: Tsedreelen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tsedreelen"}
{"id": "32136", "contents": "Mahagooniplaanten (Meliaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Siapenbuumer (Sapindales). Diar hiar son 50 sköölen mä 1400 slacher tu. Jo waaks miast uun a troopen. Aglaia – Anthocarapa – Aphanamixis – Astrotrichilia – Azadirachta – Cabralea – Calodecaryia – Capuronianthus – Carapa – Cedrela – Chisocheton – Chukrasia – Cipadessa – Dysoxylum – Ekebergia – Entandrophragma – Guarea – Heynea – Heckeldora – Humbertioturraea – Khaya – Lansium – Lepidotrichilia – Lovoa – Malleastrum – Melia – Munronia – Naregamia – Neobeguea – Nymania – Owenia – Pseudobersama – Pseudocarapa – Pseudocedrela – Pterorhachis – Reinwardtiodendron – Ruagea – Sandoricum – Schmardaea – Soymida – Sphaerosacme – Swietenia – Synoum – Toona – Trichilia – Turraea – Turraeanthus – Vavaea – Walsura – Xylocarpus Commonskategorii: Mahagooniplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mahagooniplaanten"}
{"id": "32138", "contents": "Swietenia as en plaantenskööl uun det famile faan a Mahagooniplaanten (Meliaceae). Diar jaft at trii slacher faan, diar huuchwäärdag holt leewre. Swietenia humilis, Madelameerikoo Swietenia macrophylla, nuurdelk Süüdameerikoo Swietenia mahagoni, nuurdelk Kariibik Buark faan S. mahagoni Holt faan S. macrophylla Twiig an frücht faan S. mahagoni Commonskategorii: Swietenia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Swietenia"}
{"id": "32141", "contents": "Balsambuumer (Burseraceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Siapenbuumer (Sapindales). Diar hiar uk Myrrhe (Commiphora myrrha) an Weihrauch (Boswellia sacra) tu. Aucoumea – Beiselia – Boswellia – Bursera – Canarium – Commiphora – Crepidospermum – Dacryodes – Garuga – Haplolobus – Pachylobus – Protium – Santiria – Scutinanthe – Tetragastris – Trattinnickia – Triomma Commonskategorii: Balsambuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Balsambuumer"}
{"id": "32143", "contents": "Austrobaileyales san en order faan Bloosenplaanten (Magnoliopsida) mä trii familin. Hör früchten san miast beien. Austrobaileyaceae Schisandraceae Trimeniaceae Commonskategorii: Austrobaileyales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Austrobaileyales"}
{"id": "32144", "contents": "Berberidopsidales san en letj order faan Bloosenplaanten (Magnoliopsida) mä man tau familin. Det ian lewet uun Chiile an det ööder uun Austraalien. Berberidopsidales san nai mä Santalales. Aextoxicaceae Berberidopsidaceae Commonskategorii: Berberidopsidales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Berberidopsidales"}
{"id": "32145", "contents": "Bruniales san en order faan Bloosenplaanten (Magnoliopsida) mä tau familin an 14 sköölen. Jo lewe uun't süüdelk Afrikoo an süüdelk Ameerikoo. Bruniaceae Audouinia – Berzelia – Brunia – Linconia – Staavia – Thamnea – ... Columelliaceae Columellia – Desfontainia Commonskategorii: Bruniales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bruniales"}
{"id": "32146", "contents": "Celastrales san en order faan Bloosenplaanten (Magnoliopsida) mä tau familin. Celastraceae, ~ 1.200 slacher Lepidobotryaceae, 2 sköölen mä eder ään slach: Lepidobotrys Lepidobotrys staudtii, Waastafrikoo Ruptiliocarpon Ruptiliocarpon caracolito, Süüdameerikoo Commonskategorii: Celastrales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Celastrales"}
{"id": "32150", "contents": "Hurnbleed (Ceratophyllum) as det iansagst plaantenskööl uun det famile Ceratophyllaceae an det order Ceratophyllales. Jo plaanten lewe uun swetweeder an haa nian ruter. C. australe – C. demersum – C. echinatum – C. muricatum – C. submersum – C. tanaiticum Ceratophyllum demersum Ceratophyllum demersum Ceratophyllum submersum Commonskategorii: Hurnbleed – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hurnbleed"}
{"id": "32152", "contents": "De 3. Nofember 2020 wiar at wool för a president faan a Ferianagt Stooten. Twesken Donald Trump an Joe Biden: 29. September, 15. an 22. Oktuuber. Twesken Mike Pence an Kamala Harris: 7. Oktuuber. Dön iarst woollokaalen, Dixville Notch an Millsville uun New Hampshire, maaget am madernaacht de 3. Nofember eeben. Dön letst woollokaalen, uun a bundesstoot Hawaii slood de 3. Nofember am a klook njüügentanj (6:00 de 5. Nofember CET). Auer det COVID-19 pandemii jaft at föl briafwoolseedler. A steegdaar för't uunemen faan briafwoolseedler (wat de 3. Nofember of tuföören wechstjüürd wurd) san: 2. Nofember: Louisiana an Vermont. 3. Nofember: Alabama, Arizona, Arkansas, Colorado, Connecticut, Delaware, Florida, Georgia (för saldooten uun't ütjlun de 6. Nofember), Hawaii, Idaho, Indiana, Maine, Michigan, Missouri, Montana, Nebraska, New Hampshire, New Mexico, Oklahoma, Oregon, Rhode Island, South Carolina, South Dakota, Tennessee, Texas, Wisconsin an Wyoming. 6. Nofember: Virginia, Kansas, Kentucky, Massachusetts an Pennsylvania. 9. Nofember: Iowa, North Dakota an West Virginia. 10. Nofember: Minnesota, Mississippi, Nevada, New Jersey, New York. 12. Nofember: North Carolina. 13. Nofember: Alaska, Washington D.C., Maryland an Ohio. 17. Nofember: Illinois an Utah. 20. Nofember: California. 23. Nofember: Washington (Bundesstoot). De 14. Deetsember: A woolmaaner meet uun a hoodsteeden faan"}
{"id": "32154", "contents": "Chloranthaceae san det iansagst plaantenfamile uun det order faan a Chloranthales. Tu det plaantenfamile hiar sjauer sköölen mä 70 bit 80 slacher: Ascarina Chloranthus Hedyosmum Sarcandra Commonskategorii: Chloranthaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Chloranthaceae"}
{"id": "32156", "contents": "Michael Richard „Mike“ Pence (* 7. Jüüne 1959 uun Columbus, Indiana) as en US-ameerikoons poliitiker faan det Republikoons Partei. Sant 20. Janewoore 2017 as hi de 48. vize-president faan dön Ferianigt Stooten uun Donald Trump sin presidentskap. Faan 2013 tu 2017 wiar hi guwernöör faan Indiana an faan 2001 tu 2013 wiar hi lasmoot faan't US-Representantenhüs. Vize-presidenten faan dön Ferianigt Stooten sant 2001: Dick Cheney (2001-2009), Joe Biden (2009-2017), Mike Pence (2017-2021), Kamala Harris (2021-). Commons: Mike Pence – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "32157", "contents": "Commelinales (\"Hemelbluumen\") san en order faan bloosenplaanten mä fiiw familin. Commelinaceae Haemodoraceae Hanguanaceae Philydraceae Pontederiaceae Commonskategorii: Commelinales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Commelinales"}
{"id": "32158", "contents": "Joseph Robinette „Joe“ Biden, Jr. (Ütjspriik: [ˈd͡ʒəʊzəf ˌrɒbᵻˈnɛt ˈbaɪdən]; * 20. Nofember 1942 uun Scranton, Pennsylvania) as en US-ameerikoons poliitiker an sant a 20. Janewoore 2021 de 46. president faan dön Ferianigt Stooten. Uun dön US-Presidentenwool 2020 as hi för fjauer juar weelet wurden. Hi as faan det Demokraatisk Partei. Faan 1973 tu 2009 wiar hi fertreeder faan det bundesstoot Delaware uun a Senaat faan dön Ferianigt Stooten. Faan 2009 tu 2017 wiar hi uun Barack Obama sin presidentskap de 47. US-vize-präsident. Hi wurd de 18. August 2020 a kandidaat för det Demokraatisk Partei uun det US-Presidentenwool 2020. Hi seed föl juaren uun det Senate Foreign Relations Committee. Hi wiar 1991 jin a Golfkrich, man wiar diarför, dat lunen uun a uast faan Euroopa lasmooten faan NATO wurd. 2002 saad hi jä tu't resolutschuun tu de Irak-Krich, man naan diartu, dat at taal faan US-saldooten 2007 uun Irak tunimen wurd skul. Hi wiar faan 1987 tu 1995 uk föörstmaan faan det Senate Judiciary Committee. Hi ferschükt 1988 an 2008, man saner lok, a kandidaat faan det Demokraatisk Partei för't presidentskap tu wurden. 23. August 2008 neemd Barack Obama Biden tu a kandidaat för't vize-presidentskap. Hi wurd vize-president, efter dat Obama"}
{"id": "32160", "contents": "Di 4. Nofember 2008 as auer di president faan a Ferianagt Stooten faan Ameerikoo (USA) ufstemet wurden."}
{"id": "32161", "contents": "Crossosomatales san en order faan bloosenplaanten mä sööwen familin. Aphloiaceae Crossosomataceae Geissolomataceae Guamatelaceae Stachyuraceae Staphyleaceae Strasburgeriaceae Commonskategorii: Crossosomatales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Crossosomatales"}
{"id": "32164", "contents": "Dilleniaceae (\"Ruusaapelplaanten\") san det iansagst plaantenfamile uun det order faan a Dilleniales. Jo lewe uun a troopen, man uk bit ap tu miatag breetjin. Acrotrema – Curatella – Davilla – Didesmandra – Dillenia – Doliocarpus – Hibbertia – Neodillenia – Pinzona – Schumacheria – Tetracera Davilla sessilifolia Doliocarpus brevipedicellatus Dillenia suffruticosa Hibbertia stellaris Commonskategorii: Dilleniaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dilleniaceae"}
{"id": "32167", "contents": "Escalloniaceae san det iansagst plaantenfamile uun det order faan a Escalloniales. Diar hiar sööwen bit njügen sköölen mä amanbi 130 slacher tu. Anopterus – Eremosyne – Escallonia – Forgesia – Polyosma – Tribeles – Valdivia Commonskategorii: Escalloniaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Escalloniaceae"}
{"id": "32169", "contents": "Garryales san en order faan bloosenplaanten mä man tau familin. Garryaceae Sköölen: Aucuba – Garrya Eucommiaceae Skööl: Eucommia Commonskategorii: Garryales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Garryales"}
{"id": "32170", "contents": "Geraniales san en order faan Bloosenplaanten (Magnoliopsida). Francoaceae Geraniaceae Greyiaceae Melianthaceae Vivianiaceae Commonskategorii: Geraniales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Geraniales"}
{"id": "32171", "contents": "Gunnerales san en letj order faan bloosenplaanten (Magnoliopsida). Diar hiar man tau familin tu, diar enööder goorei like. Gunneraceae mä man ian skööl: Gunnera, mä 40 bit 50 slacher Myrothamnaceae mä man ian skööl: Myrothamnus, mä tau slacher Commonskategorii: Gunnerales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gunnerales"}
{"id": "32172", "contents": "Huerteales san en order faan bloosenplaanten (Magnoliopsida) mä sjauer familin. Dipentodontaceae Sköölen: Dipentodon – Perrottetia Gerrardinaceae Skööl: Gerrardina Petenaeaceae Skööl: Petenaea Tapisciaceae Sköölen: Huertea – Tapiscia Commonskategorii: Huerteales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Huerteales"}
{"id": "32173", "contents": "Icacinales san en order faan bloosenplaanten (Magnoliopsida) mä tau familin. Icacinaceae Sköölen: Alsodeiopsis – Casimirella – Cassinopsis – Desmostachys – Hosiea – Icacina – Iodes – Lavigeria – Leretia – Mappia – Mappianthus – Merrilliodendron – Miquelia – Natsiatopsis – Natsiatum – Nothapodytes – Phytocrene – Pleurisanthes – Polyporandra – Pyrenacantha – Ryticaryum – Sarcostigma – Sleumeria – Stachyanthus Oncothecaceae Skööl: Oncotheca Commonskategorii: Icacinales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Icacinales"}
{"id": "32175", "contents": "Metteniusaceae san det iansagst plaantenfamile uun det order faan a Metteniusales mä elwen sköölen. Apodytes – Calatola – Dendrobangia – Emmotum – Metteniusa – Oecopetalum – Ottoschulzia – Pittosporopsis – Platea – Poraqueiba – Rhaphiostylis Commonskategorii: Metteniusaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Metteniusaceae"}
{"id": "32178", "contents": "Sürkliaweroortagen (Oxalidales) as en order faan bloosenplaanten (Magnoliopsida) mä sööwen familin. Brunelliaceae Cephalotaceae Connaraceae Cunoniaceae Elaeocarpaceae Huaceae Oxalidaceae (Sürkliawerplaanten) Commonskategorii: Sürkliawer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sürkliawer"}
{"id": "32179", "contents": "Di 2. Nofember 2004 as auer di president faan a Ferianagt Stooten faan Ameerikoo (USA) ufstemet wurden."}
{"id": "32180", "contents": "Di 7. Nofember 2000 as auer di president faan a Ferianagt Stooten faan Ameerikoo (USA) ufstemet wurden."}
{"id": "32181", "contents": "Aljaksandr Ryhorawitsch Lukaschenka (üüb Witjrüs: Аляксандр Рыгоравіч Лукашэнка Alaksandr Ryhoravič Łukašenka, üüb Rüs: Александр Григорьевич Лукашенко Aleksandr Grigor'evič Lukašenko; 30. August 1954 uun Kopys, Witjrüs SSR) as en witjrüs poliitiker an sant 1994 president faan't lun."}
{"id": "32183", "contents": "Paracryphiaceae san det iansagst plaantenfamile uun det order faan a Paracryphiales. Diar hiar trii sköölen mä amanbi 36 slacher tu. Paracryphia Quintinia Sphenostemon Commonskategorii: Paracryphiaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Paracryphiaceae"}
{"id": "32186", "contents": "Petrosaviaceae san det iansagst plaantenfamile uun det order faan a Petrosaviales. Diar hiar man tau sköölen mä sjauer slacher tu. Japonolirion J. osense Petrosavia P. sakuraii – P. sinii – P. stellaris Commonskategorii: Petrosaviaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Petrosaviaceae"}
{"id": "32189", "contents": "Picramniaceae san det iansagst plaantenfamile uun det order faan a Picramniales mä man tau sköölen. Alvaradoa, fiiw slacher uun Madel- an Süüdameerikoo Picramnia, 41 slacher uun Ameerikoo Commonskategorii: Picramniaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Picramniaceae"}
{"id": "32193", "contents": "Barbeya oleoides as di iansagst plaantenslach uun det skööl Barbeya an uun det famile Barbeyaceae. Det plaant hiart tu a Ruusenoortagen (Rosales). B. oleoides as en letjen buum, di en oliiwenbuum liket. Hi wääkst uun't nuurduastelk Afrikoo. Wikispecies hää en artiikel tu: Barbeya oleoides Commonskategorii: Barbeyaceae – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32196", "contents": "Dirachma as det iansagst plaantenskööl uun det famile faan a Dirachmaceae. Diar hiar man tau slacher tu. Ään wääkst uun Somaalia an di ööder üüb Sokotra. Dirachma somalensis uun Somaalia Dirachma socotrana üüb Sokotra Wikispecies hää en artiikel tu: Dirachma Commonskategorii: Dirachma – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Dirachmaceae – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "322", "contents": "Raawenfögler (Corvidae) san en fögelfamile an hiar tu det order faan a Sjongfögler (Passeriformes). Aphelocoma – Calocitta – Cissa – Coloeus – Corvus – Crypsirina – Cyanocitta – Cyanocorax – Cyanolyca – Cyanopica – Dendrocitta – Garrulus – Gymnorhinus – Nucifraga – Perisoreus – Pica – Platylophus – Platysmurus – Podoces – Psilorhinus – Ptilostomus – Pyrrhocorax – Temnurus – Urocissa – Zavattariornis Uun üüs breetjin käänt'am jodiar slacher: Kriak (Corvus corone) Grä Kriak (Corvus corone cornix) Suart Kriak (Corvus corone corone) Raawen (Corvus corax) Ruk (Corvus frugilegus) Likfögel (Corvus monedula) Heeger (Garrulus glandarius) Tanheeger (Nucifraga caryocatactes) Heister (Pica pica) Commonskategorii: Raawenfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Raawenfögler Hurnraawen"}
{"id": "32200", "contents": "Dünsuurnplaanten of Öölewilagplaanten (Elaeagnaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Ruusenoortagen (Rosales) mä trii sköölen an 50 bit 100 slacher. Öölewilger (Elaeagnus) E. angustata – E. angustifolia – E. annamensis – E. arakiana – E. argyi – E. bambusetorum – E. bockii – E. bonii – E. calcarea – E. caudata – E. cinnamomifolia – E. commutata – E. conferta – E. courtoisii – E. davidii – E. delavayi – E. difficilis – E. elongatus – E. epitricha – E. fasciculata – E. formosana – E. formosensis – E. fruticosa – E. geniculata – E. glabra – E. gonyanthes – E. griffithii – E. grijsii – E. guizhouensis – E. henryi – E. heterophylla – E. hunanensis – E. indica – E. infundibularis – E. jiangxiensis – E. jingdongensis – E. kanaii – E. lanceolata – E. lanpingensis – E. laosensis – E. latifolia – E. liuzhouensis – E. longiloba – E. loureiroi – E. luoxiangensis – E. luxiensis – E. macrantha – E. macrophylla – E. magna – E. maritima – E. matsunoana – E. maximowiczii – E. micrantha – E. mollis – E. montana – E. multiflora – E. murakamiana – E. numajiriana – E. obovatifolia"}
{"id": "32203", "contents": "Muurbeiplaanten (Moraceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Ruusenoortagen (Rosales). Diar hiar 37 bis 40 sköölen mä 1100 bit 1400 slacher tu. A miast slacher hiar tu det skööl faan a Fiigen (Ficus). Antiaris – Antiaropsis – Artocarpus – Bagassa – Batocarpus – Bleekrodea – Bosqueiopsis – Brosimum – Broussonetia – Castilla – Clarisia – Dorstenia – Fatoua – Ficus – Helianthostylis – Helicostylis – Hullettia – Maclura – Malaisia – Maquira – Mesogyne – Milicia – Morus – Naucleopsis – Perebea – Poulsenia – Pseudolmedia – Pseudomorus – Scyphosyce – Sloetia – Sorocea – Sparattosyce – Streblus – Treculia – Trilepisium – Trophis – Trymatococcus – Utsetela Ficus Banyanbuum (Ficus benghalensis) Benjamin, Birkenfiig (Ficus benjamina) Echt Fiig (Ficus carica) Gumebuum (Ficus elastica) Ficus rubiginosa Milicia Milicia excelsa Morus Commonskategorii: Muurbeiplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Muurbeiplaanten"}
{"id": "32205", "contents": "Rhamnaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Ruusenoortagen (Rosales). Diar hiar son 52 sköölen mä 925 bit 1000 slacher tu. Jo waaks uun a troopen an subtroopen. Adolphia – Alphitonia – Alvimiantha – Ampelozizyphus – Auerodendron – Bathiorhamnus – Berchemia – Berchemiella – Blackallia – Ceanothus – Chaydaia – Colletia – Colubrina – Condalia – Crumenaria – Cryptandra – Discaria – Doerpfeldia – Emmenosperma – Frangula – Gouania – Helinus – Hovenia – Hybosperma – Johnstonalia – Karwinskia – Kentrothamnus – Krugiodendron – Lasiodiscus – Maesopsis – Nesiota – Noltea – Paliurus – Papistylus – Polianthion – Phylica – Pleuranthodes – Pomaderris – Pseudoziziphus – Reissekia – Retanilla – Reynosia – Rhamnella – Rhamnidium – Rhamnus – Sageretia – Sarcomphalus – Schistocarpaea – Scutia – Siegfriedia – Serichonus – Smythea – Spyridium – Stenanthemum – Talguenea – Trevoa – Trymalium – Ventilago – Ziziphus Commonskategorii: Rhamnaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rhamnaceae"}
{"id": "32210", "contents": "Dünsuurner (Hippophae) san en plaantenskööl uun det famile faan a Dünsuurnplaanten (Elaeagnaceae). H. goniocarpa H. gyantsensis H. litangensis H. neurocarpa Dünsuurn (H. rhamnoides) H. salicifolia H. tibetana Commonskategorii: Dünsuurner – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dünsuurner"}
{"id": "32212", "contents": "Dünsuurn (Hippophae rhamnoides) as en plaantenslach uun det famile faan a Dünsuurnplaanten (Elaeagnaceae). Hat woort uk \"sitroon faan a nuurd\" näämd, auer a beien so föl witamiin C hual. H. r. subsp. carpatica – H. r. subsp. caucasica – H. r. subsp. fluviatilis – H. r. subsp. mongolica – H. r. subsp. rhamnoides – H. r. subsp. sinensis – H. r. subsp. turkestanica – H. r. subsp. wolongensis – H. r. subsp. yunnanensis Twiig mä früchten Tiaknang faan twiigen, bleeden, bloosen an früchten Dünsuurn tu ferkuup Dünsuurn produkten faan Frankrik \"Fresk\" dünsuurn mä kandis Dünsuurn produkten faan Hiddensee Commonskategorii: Dünsuurn – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dünsuurn"}
{"id": "32214", "contents": "Det Pskow Prowins (üüb Rüs: Пско́вская о́бласть Pskóvskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a süüdwaast faan det Nuurdwaastrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Uun a nuurd leit det Leeningrad Prowins, uun a nuurduast det Nowgorod Prowins, uun a süüduast lei det Twer Prowins an det Smolensk Prowins, uun a süüd Witjrüslun, uun a süüdwaast Letlun an uun a nuurdwaast Eestlun. Det hee 626.115 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Pskow. Wichtig sian uun't prowins san: Eserischtsche Sia Peipus-Sia Pitelis Sia Sebeschskoje Sia Sennitsa Sia Uswjaty Sia Schischitskoje Sia Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Pskow Guwernement Pskov Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de Pskov: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "32218", "contents": "Det Leeningrad Prowins (üüb Rüs: Ленингра́дская о́бласть Leningrádskaja óblast’ [lʲɪnʲɪnˈgratskəjə ˈobləsʲtʲ]) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a süüdwaast faan det Nuurdwaastrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Uun a nuurd lei de Ladoga Sia, at Republiik Kareelien, de Onega Sia, uun a uast leit de Wologda Prowins, uun a süüd lei det Nowgorod Prowins an det Pskow Prowins an uun a waast Eestlun, at Uastsia an Finlun. Det hee 1.847.867 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Sankt Petersburg, uk wan't steed nian dial faan't prowins as. At prowins as efter de komunistisk poliitiker Wladimir Leenin neemd. Stuumer: de Newa Struum an de Swir Struum. Dön wichtigst sian san: Glubokoje Sia Komsomolskoje Sia Krasnoje Sia Ladoga Sia Onega Sia Otradnoje Sia Suchodolskoje Sia Jastrebinoje Sia Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee ian steed (Sosnowy Bor) an sööwentanj distrikten: Det Wepsisk Spriik, ian faan dön Finno-Ugrisk Spriiken, wurt uun hög taarpen uun a uast faan't prowins snaaket. Öler finno-ugrisk spriiken, Ingrisk an Wotisk, wurd uun a waast faan't prowins snaaket. Leningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de Russia: Leningrad Oblast, citypopulation.de Leningrad Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "32220", "contents": "Fiigen (Ficus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Muurbeiplaanten (Moraceae). Diar hiar son 750 bit 1000 slacher tu, bekäänd as fööraal det Echt Fiig (Ficus carica). Hör früchten san \"fiigen\". Enkelt slacher wurd uk aptaanj, auer jo so smok waaks. F. abelii – F. abscondita – F. abutilifolia – F. acamptophylla – F. acreana – F. aculeata – F. adelpha – F. adenosperma – F. adhatodifolia – F. adolphi-friderici – F. albert-smithii – F. albipila – F. albomaculata – F. allutacea – F. alongensis – F. altissima – F. amadiensis – F. amazonica – F. americana – F. ampana – F. ampelos – F. amplissima – F. ampulliformis – F. anastomosans – F. andamanica – F. androchaete – F. angolensis – F. annulata – F. anserina – F. antandronarum – F. apiocarpa – F. apollinaris – F. araneosa – F. arawaensis – F. arbuscula – F. archboldiana – F. archeri – F. ardisioides – F. arfakensis – F. aripuanensis – F. armitii – F. arnottiana – F. aspera – F. asperifolia – F. asperiuscula – F. asperula – F. assimilis – F. atricha – F. aurantiacifolia – F. aurata – F. aurea – F. aureobrunnea – F. aureocordata"}
{"id": "32221", "contents": "Wat menst dü? Morus (fögler) Morus (plaanten) Of menst dü ferlicht: Thomas Morus (Thomas More), di humanist (1478-1535)"}
{"id": "32223", "contents": "Muurbeien (Morus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Muurbeiplaanten (Moraceae). Sodenang san jo nai mä Fiigen (Ficus). M. alba – M. albida – M. alpina – M. altissima – M. amamiana – M. arabica – M. arbuscula – M. argutidens – M. australis – M. barkamensis – M. betulifolia – M. bombycis – M. boninensis – M. brunoniana – M. calva – M. canina – M. cathayana – M. caudatifolia – M. cavaleriei – M. celtidifolia – M. chinlingensis – M. confinis – M. cordatifolia – M. crataegifolia – M. deqinensis – M. exsucca – M. formosensis – M. goldmanii – M. gongshanensis – M. grisca – M. grisea – M. gyirongensis – M. hachijoensis – M. hastifolia – M. humilis – M. indica – M. insignis – M. insularis – M. integrifolia – M. inusitata – M. japonica – M. jinpingensis – M. kagayamae – M. kaki – M. koordersiana – M. lactea – M. laevigata – M. leucophylla – M. levasseurei – M. lhou – M. liboensis – M. longistylus – M. macroura – M. mairei – M. mallotifolia – M. marmolii – M. mauritiana – M. mesozygia – M. microphilyra – M. miyabeana – M."}
{"id": "32225", "contents": "Wat menst dü? Muurbei (Vaccinium uliginosum) uun det famile faan a Hiasplaanten (Ericaceae) Muurbeien (Morus) uun det famile faan a Muurbeiplaanten (Moraceae)"}
{"id": "32226", "contents": "Wat menst dü? Fiigen (Ficus), det plaantenskööl a früchten faan't Echt Fiig (Ficus carica)"}
{"id": "32228", "contents": "At Echt Fiig (Ficus carica) as en plaantenslach uun det skööl faan a Fiigen. Hör früchten kön eden wurd. Fiigenbuum Buark Bleeden Tiaknang Rip früchten Apskäären frücht Drüget früchten Crops > Figs. Uun: Offizielle Produktionsstatistik der FAO für 2018. fao.org, ufrepen di 20. April 2020 (ingelsk). Commonskategorii: Fiigen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fiigen"}
{"id": "32238", "contents": "Rööwsiad (Brassica rapa), uk: Kualrööwen (?) as en plaantenslach uun det famile faan a Krüsbloosen (Brassicaceae). Det plaant woort al sant a stiantidj aptaanj, an diar san flook kultuurplaanten faan ufkimen. B. r. subsp. campestris: \"Wil\" rööwsiad B. r. subsp. chinensis: Pak Choi B. r. subsp. cymosa B. r. subsp. dichotoma B. r. sunsp. komatsuna: Komatsuna B. r. subsp. narinosa B. r. subsp. nipposinica B. r. subsp. oleifera: \"Wil\" rööwsiad B. r. subsp. parachinensis B. r. subsp. pekinensis: Sjiinakual B. r. subsp. perviridis B. r. subsp. rapa: Weederrööw var. teltowiensis: \"Teltower Rübchen\" var. majalis: Meirööw var. ecsulenta: Harewströöw B. r. subsp. rapifera: Rööwstaal B. r. subsp. silvestris: Rööwstaal B. r. subsp. trilocularis Shanghai Pak Choi, \"mosterkual\" Baby Pak Choi Sjiinakual Komatsuna Wil rööwsiad (oleifera) \"Teltower Rübchen\" Meirööw Harewströöw Rööwstaal (silvestris) Rööwstaal (silvestris var. esculenta) Commonskategorii: Rööwsiad – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rööwsiad"}
{"id": "32239", "contents": "Det Armeens Sosialistisk Sowjetrepubliik (kurt: Armeens SSR, Sowjetisk Armeenien of Armeenien; üüb Armeens: Հայկական Սովետական Սոցիալիստական Հանրապետություն Haykakan Sovetakan Soc'ialistakan Hanrapetut'yun; üüb Rüs: Армянская Советская Социалистическая Республика Armjanskaja Sovetskaja Socialističeskaja Respublika) wiar faan 1936 tu 1991 ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Dön tjiin gratst steeden uun't republiik wiar: Det letst folksteeling uun't Sowjetunioon wiar uun't juar 1989. Efter a resultooten hed det Armeens SSR 3.287.677 lidj: 1.661.910 diarfaan wiar wüfhööd an 1.625.767 karmen, 2.229.540 lewet uun a steeden an 1.058.137 üüb't lun. Det Armeens SSR wurd uun Deetsember 1920 üüs en suwereen stoot grünjlaanjen. Det wurd 1922 dial faan det Transkaukaasisk SSR, wat dial faan det nei grünjlaanjen Sowjetunioon wurd. 1936 wurd det Transkaukaasisk SSR ufskaafet an iin uun trii republiiken apdiald: det Armeens SSR, det Aserbaidschaans SSR an det Georgisk SSR. 23. August 1990 wurd det at Republiik Armeenien amneemd, man bleew at republiik dial faan't Sowjetunioon. 23. September 1991 ferklaaret at republiik sin suwereniteet. At suwereniteet wurd 31. Deetsember 1991 uunkäänd, üüs at Sowjetunioon ham apliaset. Det iansig regiaringspartei wiar det Armeens Komunistisk Partei, wat en twiig faan det Komunistisk Partei faan't Sowjetunioon wiar. Hoodmaaner faan det Komunistisk Partei faan Armeenien: Gevork Alikhanyan (Deetsember 1920 – April"}
{"id": "32242", "contents": "Det Aserbaidschaans Sosialistisk Sowjetrepubliik (kurt: Aserbaidschaans SSR, Sowjet Aserbaidschaan of Aserbaidschaan; üüb Aserbaidschaans: Азәрбајҹан Совет Сосиалист Республикасы / Azərbaycan Sovet Sosialist Respublikası; üüb Rüs: Азербайджанская Советская Социалистическая Республика Azerbaydžanskaja Sovetskaja Socialističeskaja Respublika) wiar faan 1936 tu 1991 ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Dön tjiin gratst steeden faan't republiik wiar: Det Aserbaidschaans SSR hed ian autonoom republiik (Det Autonoom SSR Nachitschewan, det Autonoom Republiik Nachitschewan faan nü) an ian autonoom gebiit (det Autonoom Gebiit Bergkarabach, det amstreden Republiik Bergkarabach faan nü). Det letst folksteeling uun't Sowjetunioon wiar uun't juar 1989. Efter a resultooten hed det Aserbaidschaans SSR 7.037.867 lidj: 3.602.998 diarfaan wiar wüfhööd an 3.434.869 karmen, 3.789.985 lewet uun a steeden an 3.247.882 üüb't lun. Det Aserbaidschaans SSR wurd 28. April 1920 üüs en suwereen stoot grünjlaanjen. Det wurd 1922 dial faan det Transkaukaasisk SSR, wat dial faan det nei grünjlaanjen Sowjetunioon wurd. 1936 wurd det Transkaukaasisk SSR ufskaafet an iin uun trii republiiken apdiald: det Aserbaidschaans SSR, det Armeens SSR an det Georgisk SSR. 5. Febrewoore 1991 wurd det at Republiik Aserbaidschaan amneemd, man bleew at republiik dial faan't Sowjetunioon. 18. Oktuuber 1991 ferklaaret at republiik sin suwereniteet. At suwereniteet wurd 31. Deetsember 1991 uunkäänd, üüs at Sowjetunioon ham"}
{"id": "32243", "contents": "Det Georgisk Sosialistisk Sowjetrepubliik (kurt: Georgisk SSR, Sowjet Georgien of Georgien; üüb Georgisk: საქართველოს საბჭოთა სოციალისტური რესპუბლიკა sakartvelos sabč'ota socialist'uri resp'ublik'a; üüb Rüs: Грузинская Советская Социалистическая Республика Gruzinskaja Sovetskaja Socialističeskaja Respublika) wiar faan 1936 tu 1991 ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Twesken 1944 an 1955 dialen faan det Karatschaiisk AP an det Tschetscheens-Inguschisk ASSR wiar dialen faan det Georgisk SSR. Do wurd jo weler dialen faan det Rüs SFSR. Dön tjiin gratst steeden uun't republiik wiar: Det Georgisk SSR hed tau autonoom sosialistisk sowjetrepubliiken (ASSR) an ian autonoom gebiit: det Abchaasisk ASSR (det amstreden Republiik Abchaasien faan nü) det Adschaarisk ASSR (det Autonoom Republiik Adschaarien faan nü) det Süüdoseetisk Autonoom Prowins (det amstreden Süüdoseetien faan nü) At jeew sööwen folksteelingen uun't Sowjetunioon. Onern san a resultooten diarfaan för det Georgisk SSR (uk üüs dial faan det Transkaukaasisk SSR): Det Georgisk SSR wurd 25. Febrewoore 1921 üüs en suwereen stoot grünjlaanjen. Det wurd 1922 dial faan det Transkaukaasisk SSR, wat dial faan det nei grünjlaanjen Sowjetunioon wurd. 1936 wurd det Transkaukaasisk SSR ufskaafet an iin uun trii republiiken apdiald: Det Georgisk SSR, det Armeens SSR an det Aserbaidschaans SSR. 4. Nofember 1990 wurd det at Republiik Georgien amneemd, man bleew"}
{"id": "32246", "contents": "Raps, (mo.) rauwsädj (Brassica napus) as en plaantenslach uun det skööl faan a kualplaanten (Brassica). Raps hää en grat bedüüdang för a büürerei, faan det siad woort plaantenööle of \"rapskuuk\" wonen. Steegrööw (Brassica napus subsp. rapifera of uk Brassica napus subsp. napobrassica) B. n. subsp. napus B. n. subsp. pabularia Jong raps Früchten Siad Crops > Rapeseed. Uun: Produktionsstatistik der FAO für 2018. fao.org, ufrepen di 20. Marts 2020 (ingelsk). Commonskategorii: Raps – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Raps"}
{"id": "32248", "contents": "At Steegrööw (Brassica napus rapifera), uk wel Güül Rööw ?, Kualrööw ?, Böderrööw ?, Koroobe ?? as en plaantenslach uun det skööl faan a kualplaanten (Brassica). Eegentelk as't en onerslach faan Raps (Brassica napus). Potset steegrööw Apskäären steegrööw Steegrööwen kön uun labskaus ferwerket wurd Commonskategorii: Steegrööwen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32249", "contents": "Det Eestnisk Sosialistisk Sowjetrepubliik (kurt: Eestnisk SSR, Sowjet Eestlun of Eestlun; üüb Eestnisk: Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik; üüb Rüs: Эстонская Советская Социалистическая Республика Estonskaja Sovetskaja Socialističeskaja Respublika) wiar faan 1940 tu 1941 an faan 1944 tu 1991 ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. At republiik wurd faan föl lunen ei uunkäänd. Det letst folksteeling uun't Sowjetunioon wiar uun't juar 1989. Efter a resultooten hed det Eestnisk SSR 1.572.916 lidj: 837.677 diarfaan wiar wüfhööd an 735.239 karmen, 1.125.975 lewet uun a steeden an 446.941 üüb't lun. 17. Jüüne 1940 wurd at Republiik Eestlun faan det Sowjetisk Armee besaat. Det Eestnisk SSR wurd 21. Jüüle 1990 grünjlaanjen an wurd 6. August 1940 dial faan't Sowjetunioon. At republiik wurd faan 1941 tu 1944 faan Tjiisklun besaat. 22. September 1944 wurd Tallinn faan det Sowjetisk Armee welernimen. 8. Mei 1990 wurd at republiik det Republiik Eestlun. 20. August 1991 wurd at lun weler suwereen. Det regiaringspartei wiar det Komunistisk Partei faan Eestlun, wat en twiig faan det Komunistisk Partei faan't Sowjetunioon wiar. Karl Säre (1940-1941) Nikolai Karotamm (1944-1950) Johannes Käbin (1950-1978) Karl Vaino (1978-1988) Vaino Väljas (1988-1990) Демоскоп Weekly - Приложение. Справочник статистических показателей.. www.demoscope.ru. Ufrepen de 27. August 2020."}
{"id": "32250", "contents": "Det Letisk Sosialistisk Sowjetrepubliik (kurt: Letisk SSR, Sowjet Letlun of Letlun; üüb Letisk: Latvijas Padomju Sociālistiskā Republika; üüb Rüs: Латвийская Советская Социалистическая Республика Latvijskaja Sovetskaja Socialističeskaja Respublika) wiar faan 1940 tu 1941 an faan 1944 tu 1991 ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. At republiik wurd faan föl lunen ei uunkäänd. Det letst folksteeling uun't Sowjetunioon wiar uun't juar 1989. Efter a resultooten hed det Letisk SSR 2.680.029 lidj: 1.433.713 diarfaan wiar wüfhööd an 1.246.316 karmen, 1.905.911 lewet uun a steeden an 774.118 üüb't lun. At republiik Letlun wurd 17. Jüüne 1940 faan det Ruad Armee besaat. Det Letisk SSR wurd 21. Jüüle grünjlaanjen an wurd 5. August dial faan't Sowjetunioon. Det wurd faan 1941 tu 1944 faan Tjiisklun besaat. Det wurd 4. Mei 1990 weler suwereen. Det regiaringspartei wiar det Komunistisk Partei faan Letlun, wat en twiig faan det Komunistisk Partei faan't Sowjetunioon wiar. Jānis Kalnbērziņš (1940-1941, 1944-1959) Arvīds Pelše (1959-1966) Augusts Voss (1966-1984) Boris Pugo (1984-1988) Jānis Vagris (1988-1990) Alfrēds Rubiks (1990-1991) Демоскоп Weekly - Приложение. Справочник статистических показателей.. www.demoscope.ru. Ufrepen de 27. August 2020."}
{"id": "32251", "contents": "Det Liitauisk Sosialistisk Sowjetrepubliik (kurt: Liitauisk SSR, Sowjet Liitauen of Liitauen; üüb Liitauisk: Lietuvos Tarybų Socialistinė Respublika; üüb Rüs: Литовская Советская Социалистическая Республика Litovskaja Sovetskaja Socialističeskaja Respublika) wiar faan 1940 tu 1941 an faan 1944 tu 1991 ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. At republiik wurd faan föl lunen ei uunkäänd. Det letst folksteeling uun't Sowjetunioon wiar uun't juar 1989. Efter a resultooten hed det Liitauisk SSR 3.689.779 lidj: 1.942.605 diarfaan wiar wüfhööd an 1.747.174 karmen, 2.509.311 lewet uun a steeden an 1.180.468 üüb't lun. At republiik Liitauen wurd 16. Jüüne 1940 faan det Ruad Armee besaat. Det Liitauisk SSR wurd 21. Jüüle grünjlaanjen an wurd 3. August dial faan't Sowjetunioon. Det wurd faan 1941 tu 1944 faan Tjiisklun besaat. At lun wurd 11. Marts 1990 weler suwereen. Det regiaringspartei wiar det Komunistisk Partei faan Liitauen, wat en twiig faan det Komunistisk Partei faan't Sowjetunioon wiar. Antanas Sniečkus (1940-1941, 1944-1974) Petras Griškevičius (1974-1987) Ringaudas Songaila (1987-1988) Algirdas Brazauskas (1988-1990) Демоскоп Weekly - Приложение. Справочник статистических показателей.. www.demoscope.ru. Ufrepen de 27. August 2020."}
{"id": "32252", "contents": "Det Witjrüs Sosialistisk Sowjetrepubliik (kurt: Witjrüs SSR, Sowjet Witjrüslun of Witjrüslun; üüb Witjrüs: Беларуская Савецкая Сацыялістычная Рэспубліка Biełaruskaja Savietskaja Sacyjalističnaja Respublika; üüb Rüs: Белорусская Советская Социалистическая Республика Belorusskaja Sovetskaja Socialističeskaja Respublika) wiar faan 1922 tu 1991 ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Prowinsen: Babrujsk (1944-1954) Belastok (1939-1944) Brest (1939-1991) Baranawitschy (1939-1954) Homelj (1938-1991) Hrodna (1939-1991) Mahiljou (1938-1991) Minsk (1938-1991) Pinsk (1939-1954) Poleesien (1938-1954) Polatsk (1944-1954) Wilejka (1939-1944), amneemd Maladsetschna (1944-1960) Witsebsk (1938-1991) Det letst folksteeling uun't Sowjetunioon wiar uun't juar 1989. Efter a resultooten hed det Witjrüs 10.199.709 lidj: 5.423.874 diarfaan wiar wüfhööd an 4.775.835 karmen, 6.678.585 lewet uun a steeden an 3.521.124 üüb't lun. Waast Witjrüslun wurd 1939 dial faan't republiik efter det Ruad Armee besaatet at uastdial faan Poolen. At lun wurd 1991 üüs at republiik Witjrüslun suwereen. Det regiaringspartei wiar det Komunistisk Partei faan Witjrüslun, wat en twiig faan det Komunistisk Partei faan't Sowjetunioon wiar. Демоскоп Weekly - Приложение. Справочник статистических показателей.. www.demoscope.ru. Ufrepen de 27. August 2020."}
{"id": "32253", "contents": "Det Ukrainisk Sosialistisk Sowjetrepubliik (kurt: Ukrainisk SSR, Sowjet Ukraine of Ukraine; üüb Ukrainisk: Украї́нська Радя́нська Соціалісти́чна Респу́бліка Ukrayins'ka Radjans'ka Socialistyčna Respublika; üüb Rüs: Украи́нская Сове́тская Социалисти́ческая Респу́блика Ukraínskaja Sovétskaja Socialistíčeskaja Respúblika) wiar faan 1922 tu 1991 ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Det letst folksteeling uun't Sowjetunioon wiar uun't juar 1989. Efter a resultooten hed det Ukrainisk SSR 51.706.742 lidj: 27.798.978 diarfaan wiar wüfhööd an 23.907.764 karmen, 34.587.662 lewet uun a steeden an 17.119.080 üüb't lun. At lun wurd 24. August 1991 üüs at republiik Ukraine suwereen. Det regiaringspartei wiar det Komunistisk Partei faan Ukraine, wat en twiig faan det Komunistisk Partei faan't Sowjetunioon wiar. Ukraine: Cities, citypopulation.de Демоскоп Weekly - Приложение. Справочник статистических показателей.. www.demoscope.ru. Ufrepen de 27. August 2020."}
{"id": "32254", "contents": "Det Moldaawisk Sosialistisk Sowjetrepubliik (üüb Rumeens: Republica Sovietică Socialistă Moldovenească / Република Советикэ Сочиалистэ Молдовеняскэ; üüb Rüs: Молда́вская Сове́тская Социалисти́ческая Респу́блика Moldávskaja Sovétskaja Socialistíčeskaja Respúblika) wiar faan 1940 tu 1941 an faan 1944 tu 1991 ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Det letst folksteeling uun't Sowjetunioon wiar uun't juar 1989. Efter a resultooten hed det Moldaawisk SSR 4.337.592 lidj: 2.279.432 diarfaan wiar wüfhööd an 2.058.160 karmen, 2.301.185 lewet üüb't lun an 2.036.407 uun a steeden. Det Ruad Armee besaat 28. Jüüne 1940 det Besarabien regiuun faan Rumeenien. 2. August wurd faan at waastdial faan det Moldaawisk ASSR (1924-1940; dial faan det Ukrainisk SSR) an dialen faan Besarabien det Moldaawisk SSR grünjlaanjen. 1941-1944 wurd at republiik faan Rumeenien besaatet. Det wurd 27. August 1991 üüs at republiik Moldaawien suwereen. Det regiaringspartei wiar det Komunistisk Partei faan Moldaawien, wat en twiig faan det Komunistisk Partei faan't Sowjetunioon wiar. Демоскоп Weekly - Приложение. Справочник статистических показателей.. www.demoscope.ru. Ufrepen de 27. August 2020."}
{"id": "32255", "contents": "Det Turkmeens Sosialistisk Sowjetrepubliik (kurt: Turkmeens SSR, Sowjet Turkmeenistaan, Sowjet Turkmeenien, Turkmeenistaan of Turkmeenien; üüb Turkmeens: Түркменистан Совет Социалистик Республикасы / Türkmenistan Sowet Sotsialistik Respublikasy; üüb Rüs: Туркменская Советская Социалистическая Республика Turkmenskaja Sovetskaja Socialističeskaja Respublika) wiar faan 1925 tu 1991 ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Det letst folksteeling uun't Sowjetunioon wiar uun't juar 1989. Efter a resultooten hed det Turkmeens SSR 3.533.925 lidj: 1.793.121 diarfaan wiar wüfhööd an 1.740.804 karmen, 1.930.408 lewet üüb't lun an 1.603.517 uun a steeden. At lun wurd 27. Oktuuber 1991 üüs at republiik Turkmeenistaan suwereen. Det regiaringspartei wiar det Komunistisk Partei faan Turkmeenistaan, wat en twiig faan det Komunistisk Partei faan't Sowjetunioon wiar. Демоскоп Weekly - Приложение. Справочник статистических показателей.. www.demoscope.ru. Ufrepen de 27. August 2020."}
{"id": "32256", "contents": "Det Kasachs Sosialistisk Sowjetrepubliik (kurt: Kasachs SSR, Sowjet Kasachstaan of Kasachstaan; üüb Kasachs: Қазақ Кеңестік Социалистік Республикасы / Qazaq Keŋestik Socialistik Respublikasy; üüb Rüs: Казахская Советская Социалистическая Республика Kazachskaja Sovetskaja Socialističeskaja Respublika) wiar faan 1936 tu 1991 ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. At republiik hed 1991 19 prowinsen: Det letst folksteeling uun't Sowjetunioon wiar uun't juar 1989. Efter a resultooten hed det Kasachisk SSR 16.536.511 lidj: 8.523.526 diarfaan wiar wüfhööd an 8.012.985 karmen, 9.465.351 lewet uun a steeden an 7.071.160 üüb't lun. Det wurd 16. Deetsember 1991 üüs at republiik Kasachstaan suwereen. Det regiaringspartei wiar det Komunistisk Partei faan Kasachstaan, wat en twiig faan det Komunistisk Partei faan't Sowjetunioon wiar. A hoodmaaner faan't republiik wiar a generoolsekreteeren faan det Komunistisk Partei faan Kasachstaan: Lewon Mirsojan (5. Deetsember 1936 – 3. Mei 1938) Nikolai Skwortsow (3. Mei 1938 – 14. September 1945) Schumabai Schajachmetow (14. September 1945 – 6. Marts 1954) Panteleimon Ponomarenko (6. Marts 1954 – 8. Mei 1955) Leonid Breschnjew (8. Mei 1955 – 6. Marts 1956) Iwan Jakowlew (6. Marts 1956 – 26. Deetsember 1957) Nikolai Beljajew (26. Deetsember 1957 – 19. Janewoore 1960) Dinmuchamed Kunajew (19. Janewoore 1960 – 26. Deetsember 1962) Ismail Jussupow (26. Deetsember"}
{"id": "32257", "contents": "Det Kirgisk Sosialistisk Sowjetrepubliik (kurt: Kirgisk SSR, Sowjet Kirgiisien of Kirgiisien; üüb Kirgisk: Кыргыз Советтик Социалисттик Республикасы / Qırğız Sovettik Sotsialisttik Respublikası; üüb Rüs: Киргизская Советская Социалистическая Республика Kirgizskaja Sovetskaja Socialističeskaja Respublika) wiar faan 1936 tu 1991 ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Det letst folksteeling uun't Sowjetunioon wiar uun't juar 1989. Efter a resultooten hed det Kirgisisk SSR 4.290.442 lidj: 2.196.169 diarfaan wiar wüfhööd an 2.094.273 karmen, 2.649.553 lewet üüb't lun an 1.640.889 uun a steeden. At lun wurd 31. August 1991 üüs at republiik Kirgistaan suwereen. Det regiaringspartei wiar det Komunistisk Partei faan Kirgiisien, wat en twiig faan det Komunistisk Partei faan't Sowjetunioon wiar. Bajaly Isakejew (5. Deetsember 1936-8. September 1937) Murat Salichow (8. September 1937-15 Febrewoore 1938) Ismail Abusjarow (15 Febrewoore 1938-27. April 1938) Iwan Rebrow (27. April 1938-19. Jüüle 1938) Turabai Kulatow (19. Jüüle 1938-14. Nofember 1945) Ischak Rassakow (14. Nofember 1945-10. Jüüle 1950) Abdy Sujerkulow (10. Jüüle 1950-6. Marts 1958) Kasy Dikambajew (6. Marts 1958-10. Mei 1961) Bolot Mambetow (16. Mei 1961-23. Janewoore 1968) Achmatbek Sujumbajew (23. Janewoore 1968-22. Deetsember 1978) Sultan Ibraimow (22. Deetsember 1978-4. Deetsember 1980) Pjotr Khodos (4. Deetsember 1980-21. Janewoore 1981) Arstanbek Duischejew (21. Janewoore 1981-20. Mei 1986) Apas Dschumagulow (20."}
{"id": "32258", "contents": "Det Tadschiiks Sosialistisk Sowjetrepubliik (kurt: Tadschiiks SSR, Sowjet Tadschiikistaan of Tadschiikistaan; üüb Tadschiiks: Республикаи Советии Социалистии Тоҷикистон Respublkai Sovetii Socialistii Tojikiston; üüb Rüs: Таджикская Советская Социалистическая Республика Tadžikskaja Sovetskaja Socialističeskaja Respublika) wiar faan 1929 tu 1991 ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Det letst folksteeling uun't Sowjetunioon wiar uun't juar 1989. Efter a resultooten hed det Tadschikisk SSR 5.108.576 lidj: 2.571.030 diarfaan wiar wüfhööd an 2.537.546 karmen, 3.440.466 lewet üüb't lun an 1.668.110 uun a steeden. At lun wurd 9. September 1991 üüs at republiik Tadschiikistaan suwereen. Det regiaringspartei wiar det Komunistisk Partei faan Tadschiikistaan, wat en twiig faan det Komunistisk Partei faan't Sowjetunioon wiar. Демоскоп Weekly - Приложение. Справочник статистических показателей.. www.demoscope.ru. Ufrepen de 27. August 2020."}
{"id": "32259", "contents": "Abessiinsk Senep (Brassica carinata) as en plaantenslach uun det skööl faan a Kualplaanten (Brassica). Hat woort üs gemüüse eden. Uun Etioopien het hat üüb Amhaarisk \"habesha gomen\" (etioopisk: ሐበሻ ጎመን). Commonskategorii: Abessiinsk Senep – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Abessiinsk Senep"}
{"id": "32261", "contents": "Det Usbeeks Sosialistisk Sowjetrepubliik (kurt: Usbeeks SSR, Sowjet Usbeekistaan of Usbeekistaan; üüb Usbeeks: Ўзбекистон Совет Социалистик Республикаси / Oʻzbekiston Sovet Sotsialistik Respulikasi; üüb Rüs: Узбекская Советская Социалистическая Республика Uzbekskaja Sovetskaja Socialističeskaja Respublika) wiar faan 1924 tu 1991 ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Det letst folksteeling uun't Sowjetunioon wiar uun't juar 1989. Efter a resultooten hed det Usbekisk SSR 19.905.156 lidj: 10.081.596 diarfaan wiar wüfhööd an 9.823.560 karmen, 11.794.372 lewet üüb't lun an 8.110.784 uun a steeden. At lun wurd 1. September 1991 üüs at republiik Usbeekistaan suwereen. Det regiaringspartei wiar det Komunistisk Partei faan Usbeekistaan, wat en twiig faan det Komunistisk Partei faan't Sowjetunioon wiar. Демоскоп Weekly - Приложение. Справочник статистических показателей.. www.demoscope.ru. Ufrepen de 27. August 2020."}
{"id": "32262", "contents": "Brün Senep (Brassica juncea) as en plaantenslach uun det skööl faan a Kualplaanten (Brassica). Hi as fööraal uun Indien an Sjiina aran. B. j. subsp. integrifolia – B. j. subsp. juncea – B. j. subsp. napiformis – B. j. subsp. tsatsai Commonskategorii: Brün Senep – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Brün Senep"}
{"id": "32265", "contents": "Suart Senep (Brassica nigra), uk \"Mosterkual\" as en plaantenslach uun det skööl faan a Kualplaanten (Brassica). Hi woort fööraal trinjam't Madlunsia aptaanj, an hää diar en grat bedüüdang üs iidj an uun a medesiin. B. n. subsp. hispida – B. n. subsp. nigra Commonskategorii: Suart Senep – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Suart Senep Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "32267", "contents": "Witj Senep (Sinapis alba) as en plaantenslach uun det skööl Senep (Sinapis). Faan witj senep woort moster maaget. S. a. subsp. alba – S. a. subsp. dissecta – S. a. subsp. mairei Siad faan witj senep Moster Commonskategorii: Witj Senep – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Witj Senep"}
{"id": "32270", "contents": "Gjumri (iar Leeninakan; üüb Armeens: Գյումրի Gyoumri) as det naistgratst steed uun Armeenien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 112.400 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan det Schirak Prowins. Armenia: Cites and Towns citypopulation.de"}
{"id": "32272", "contents": "Wanadsor (iar Kirowakan; üüb Armeens: Վանաձոր Vanadzor) as det traadgratst steed uun Armeenien. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 77.200 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan det Lori Prowins. Armenia: Cites and Towns citypopulation.de"}
{"id": "32274", "contents": "Kapan as det seekstgratst steed uun Armeenien. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 42.300 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan det Sjunik Prowins. Armenia: Cites and Towns citypopulation.de"}
{"id": "32275", "contents": "Hrasdan (üüb Armeens: Հրազդան Hrazdan) as en steed uun Armeenien. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 40.000 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan det Kotajk Prowins. Armenia: Cites and Towns citypopulation.de"}
{"id": "32277", "contents": "Papayaplaanten (Caricaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Brassicales. Diar hiar fiiw sköölen mä amanbi 34 slacher tu. Mä Papaya (Carica papaya) woort büüret. Carica Cylicomorpha Jacaratia Jarilla Vasconcellea Commonskategorii: Papayaplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Papayaplaanten"}
{"id": "32281", "contents": "At Papaya (Carica papaya) het uk \"meloonenbuum\" an as di iansagst plaantenslach uun det skööl Carica uun det famile faan a Papayaplaanten (Caricaceae). Mä papayas woort büüret. Plaant mä früchten Bleed Frücht Crops > Papayas. Uun: Offizielle Produktionsstatistik der FAO für 2018. fao.org, ufrepen di 20. April 2020 (ingelsk). Commonskategorii: Papaya – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Papaya"}
{"id": "32282", "contents": "Boolääst as en uundial uun iidjwaaren, diar ei ferdaud wurd koon. Likes as boolääst en wichtagen uundial faan üüs iidj. Hi komt föör uun Kurn Oobst Gemüüse Bongfrüchten an uk uun Moolk Boolääst hää en braanwäärs faan 8 kJ/g. En siilskap hää normoolerwiis en grat gewicht oner weeder, amdat det skap bi't siilen ei amkapt. Lungkiil Kiilswörd Kimmkiil Jügenkiil Frachtskeb haa booläästtanks. Diar woort weeder iinpompet, amdat det skap lik uun a sia leit."}
{"id": "32284", "contents": "Oobst as en nööm för früchten, diar normoolerwiis rä eden wurd. Oobst as miast saftag an swet. A minsken uun Sjiisklun iidj diar arken dai en hualew pünj faan. Commonskategorii: Oobst – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Resepten för oobst (sjiisk)"}
{"id": "32285", "contents": "Witjrüslun, amtelk at Republiik faan Witjrüslun (üüb Witjrüs: Белару́сь Biełarúś an Рэспу́блiка Белару́сь Respúblika Biełarúś; üüb Rüs: Белару́сь Belarús’ od Белору́ссия Belorússija an Респу́блика Белару́сь Respúblika Belarús’) as lun uun a uast faan Euroopa. Uun a nuurduast an uast leit Rüslun, uun a süüd a Ukraine, uun a süüdwaast Poolen an uun a nuurdwaast lei Liitauen an Letlun. At lun hee 9.349.645 lidj (2021). At hoodsteed faan't lun as Minsk. Witjrüslun leit twesken 56°10′ an 51°16′ (faan a nuurd tu a süüd) an twesken 23°11′ an 32°47′ (faan a waast tu a uast). At lun as bal hualew so grat üüs Tjiisklun. Det as det tretanjstgratst lun uun Euroopa. At lun dialt grensen mä fiiw lunen. Det lingst grens (1312 km) faan't lun wurt mä Rüslun an det kurtst (161 km) mä Letlun diald. At lun dialt uk en 1111 km lung grens mä a Ukraine, en 640 km lung mä Liitauen an en 418 lung mä Poolen. De huuchst ponkt uun Witjrüslun as de Dsjarschynskaja Hara (346 m), wat uun a waast faan't steed Minsk leit. Dön tjiin gratst steeden uun Witjrüslun san: Witjrüslun hee ian steed (Minsk) an seeks prowinsen: Witjrüslun wurd de 19. September 1991 suwereen. A"}
{"id": "32288", "contents": "Bromeelienplaanten (Bromeliaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Poales. Hör nööm komt faan a Bromeelien uf (Bromelia). At ananas hiart diar uk mä tu. Diar san amanbi 60 sköölen mä 3.000 slacher: Acanthostachys – Aechmea – Alcantarea – Ananas – Androlepis – Araeococcus – Ayensua – Barfussia – Billbergia – Brocchinia – Bromelia – Canistrum – Catopsis – Cipuropsis – Connellia – Cottendorfia – Cryptanthus – Deinacanthon – Deuterocohnia – Disteganthus – Dyckia – Eduandrea – Encholirium – Fascicularia – Fernseea – Forzzaea – Fosterella – Glomeropitcairnia – Goudaea – Gregbrownia – Greigia – Guzmania – Hechtia – Hohenbergia – Hohenbergiopsis – Hoplocryptanthus – Jagrantia – Lapanthus – Lemeltonia – Lindmania – Lutheria – Lymania – Navia – Neoglaziovia – Neoregelia – Nidularium – Ochagavia – Orthophytum – Pitcairnia – Portea – Pseudalcantarea – Puya – Quesnelia – Racinaea – Rokautskyia – Ronnbergia – Sequencia – Sincoraea – Steyerbromelia – Stigmatodon – Tillandsia – Vriesea – Wallisia – Waltillia – Werauhia – Wittmackia – Zizkaea Bromeelien lewe uun Madel- an Süüdameerikoo Bromelia laciniosa Ananas comosus Commonskategorii: Bromeelien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bromeelien"}
{"id": "32289", "contents": "Bromeelien san en plaantenskööl uun det famile faan a Bromeelienplaanten (Bromeliaceae). Diar hiar son 70 slacher tu. Bromelia antiacantha Bromelia balansae Bromelia humilis Bromelia laciniosa Commonskategorii: Bromeelien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bromeelien"}
{"id": "3229", "contents": "A Sjongfögler (Passeriformes) san en grat order faan fögler mä amanbi 6.000 slacher. A miasten hiar tu det onerorder Passeri. Passeri (Eegentelk Sjongfögler), ~ 5.000 slacher Corvida Corvoidea – Meliphagoidea – Menuroidea Passerida Certhioidea – Muscicapoidea – Passeroidea – Sylvioidea Acanthisitti (Maoriglüpern), 2 slacher üüb Neisialun Acanthisittidae Tyranni (Skrikfögler of Suboscines), ~ 1.000 slacher Eurylaimides Tyrannides Famile (..dae) Skööl Slach Acrocephalidae Raidpiipern (Acrocephalus) Trooselraidpiiper (Acrocephalus arundinaceus) Raidpiiper (Acrocephalus schoenobaenus) Spootern (Hippolais) Seesje / Güülspooter (Hippolais icterina) Laasken (Alaudidae) Fiallaask (Alauda arvensis) Hiaslaask (Lullula arborea) Toopet Laask (Galerida cristata) Siisenstörter (Bombycillidae) Siisenstörter (Bombycilla) Siisenstört (Bombycilla garrulus) Calcariidae Plectrophenax Snäsparag (Plectrophenax nivalis) Raawenfögler (Corvidae) Heeger (Garrulus glandarius) Heister (Pica pica) Likfögel (Corvus monedula) Kriak (Corvus corone) Grä kriak (Corvus corone cornix) Suart kriak (Corvus corone corone) Raawen (Corvus Corax) Ruk (Corvus frugilegus) Fialsparger (Emberizidae) Emberiza Gulsparag (Emberiza citrinella) Kurnsparag (Emberiza calandra) Raidsparag (Emberiza schoeniclus) Finken (Fringillidae) Bokfink (Fringilla coelebs) Borfink (Loxia curvirostra) Doompaap (Pyrrhula pyrrhula) Flaaksfinken (Carduelis) Greenfink (Carduelis chloris) Irlits (Carduelis cannabina) Peder (Carduelis carduelis) Swaalken (Hirundinidae) Hüsswaalk (Hirundo rustica) Sarkswaalk (Delichon urbicum) Sunswaalk (Riparia riparia) Wirgern (Laniidae) Ferwaarer (Lanius collurio) Piipern (Motacillidae) Wipstört (Motacilla alba) Güülbük (Motacilla flava) Hiassparag (Anthus campestris) Skootfink (Anthus pratensis) Fleegensnapern (Muscicapidae) Ruadbük (Erithacus rubecula) Suart"}
{"id": "32291", "contents": "Ananas as en plaantenskööl uun det famile faan a Bromeelienplaanten (Bromeliaceae). Diar hiar man tau slacher tu. Ananas comosus as en wichtag oobst, ööder slacher an suurten wurd aptaanj, auer jo smok ütjsä. Ananas (slach) (Anananas comosus) Ananas macrodontes Commonskategorii: Ananas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ananas"}
{"id": "32293", "contents": "At Ananas as en plaantenslach uun det famile faan a Bromeelienplaanten (Bromeliaceae). Hat komt eegentelk faan Ameerikoo, woort daalang oober aueraal uun a troopen üs oobstplaant aptaanj. Ananasplaant üüb Martinique Früchten üüb en markes Apskäären frücht Ananasskiiwen uun sirep Crops > Pineapples. Uun: Offizielle Produktionsstatistik der FAO für 2018. fao.org, ufrepen di 9. Mei 2020 (ingelsk). Ananas hiart tu a tjiin wichtagst oobstsuurten üüb a eerd. Commonskategorii: Ananas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ananas"}
{"id": "32296", "contents": "Józef Klemens Piłsudski (['juzεf piw'sutski]; * 5. Deetsember 1867 uun Zułowo bi Wilna, do Wilna Guwernement, Rüs Keiserrik, Zalavas faan daaling, Švenčionys Lungemeend, Liitauen; † 12. Mei 1935 uun Warschau) wiar en poolsk militeer, poliitiker an stootsmaan. Hi streed jin det rüs reegiment uun Poolen an wiar lääder marskal faan det Naist Poolsk Republiik. Faan 1926 tu san duas wiar hi en autoriteer hersker faan't lun."}
{"id": "32297", "contents": "Narva as det traadgratst steed uun Eestlun. Det leit uun a uast faan't lun, uun det Ida-Viru Lunkreis, nai bi't grens tu Rüslun. Det hee 58.663 lidj (2011). Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "323", "contents": "Rumäänien as en lönj önjt söödååsten foon Euroopa. Deer booge 19.186.201 manschne (önjfång 2021). E hoodstää foont lönj as Bukarest. Rumäänien as sunt 2007 lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Romania: Division, citypopulation.de"}
{"id": "32301", "contents": "Pärnu (ual tjiisk nööm: Pernau) as det fjuardgratst steed uun Eestlun. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 39.728 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan de Pärnu Lunkreis an hee en huuwen bi't Riga-Bocht. Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "32302", "contents": "Labskaus as en iidj mä irpler, beestenflääsk an ruad beeten. Hat woort fööraal uun Nuurdsjiisklun an uun Skandinaawien eden, man uk uun Nuurdingelun. Diar het det scouse. Det resept skeelt aueraal en betj. A sialidj haa det hal eden, auer det mä peekelt flääsk maaget wurd koon. Hamborger labskaus Labskaus mä matjes an braaset irpler Amerikoonsk doord mä labskaus Klaar labskaus ütj a duus Commonskategorii: Labskaus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32304", "contents": "A Atlantik-Hiarang (Clupea harengus) as ään faan a miast föörkemen fasker üüb a welt. Hi hiart tu't skööl faan a Echt Hiaranger (Clupea). Hi hää en grat bedüüdang üs iidj för a minsken. Hiarang koon tu flook ünlik produkten ferwerket wurd: Uun saaltweeder iinlaanj \"saalt\"hiaranger Rolmopsen Bismarckhiarang uun en runstük Matjes Braaset (\"green\") hiarang mä braaset irpler Hiarangsaloot Braaset hiarang uun sür Commonskategorii: Atlantik-Hiarang – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Atlantik-Hiarang"}
{"id": "32309", "contents": "A Tjiinbiankraaben (Decapoda) san en order faan Kraaben (Crustaceae). Diar hiar son 15.000 slacher tu. Uk Homern an Poren hiar diar mä tu. Onerorder: Dendrobranchiata Auerfamile: Penaeoidea Familin: Aristeidae - Benthesicymidae - Penaeidae - Sicyoniidae - Solenoceridae Auerfamile: Sergestoidea Familin: Luciferidae - Sergestidae Onerorder: Pleocyemata Infraorder: Achelata Familin: Palinuridae - Scyllaridae Infraorder: Anomura Auerfamilin: Aegloidea - Chirostyloidea - Galatheoidea - Hippoidea - Lithodoidea - Lomisoidea - Paguroidea (\"Eremiitkraaben\") Infraorder: Astacidea Auerfamilin: Astacoidea - Enoplometopoidea - Glypheoidea - Nephropoidea - Parastacoidea Infraorder: Axiidea Auerfamile: Axioidea Infraorder: Brachyura (\"Kurtstörtkraaben\"), ~ 6.800 slacher Familin: Cancridae – Christmaplacidae – Dromiidae – Dynomenidae − Gecarcinidae – Grapsidae – Majidae – Portunidae – Raninidae – Varunidae – . . . Infraorder: Caridea Auerfamilin: Alpheoidea - Atyoidea - Bresilioidea - Campylonotoidea - Crangonoidea - Nematocarcinoidea - Oplophoroidea - Palaemonoidea - Pandaloidea - Pasiphaeoidea - Physetocaridoidea - Procaridoidea - Processoidea - Psalidopodoidea - Stylodactyloidea Infraorder: Gebiidea Familin: Axianassidae - Kuwaitupogebiidae - Laomediidae - Thalassinidae - Upogebiidae Infraorder: Polychelida Familin: Coleiidae – Eryonidae – Palaeopentachelidae – Polychelidae – Tetrachelidae Infraorder: Stenopodidea Familin: Macromaxillocarididae - Spongicolidae - Stenopodidae Cancridae Cancer Naaper (Cancer pagurus) Garneelen (Crangonidae) Crangon Por (Crangon crangon) Grapsidae Grapsus Uastelk Ruad Klafkraab (Grapsus adscensionis) Ruad Klafkraab (Grapsus grapsus)"}
{"id": "32310", "contents": "Müürswin (Isopoda) san en order faan Kraaben (Crustaceae) uun det klas faan a Malacostraca. Jo san tesken 0,3 mm an knaap 50 cm grat an haa üüb arke sidj sööwen bianer. Likes dat jo tu a kraaben hiar, lewe enkelt slacher oober uun ääg. Man jo skel det wiat haa, amdat hör kimen ei iindrüge. Diar san wel son 10.000 slacher uun amanbi 120 familin, diar uun 10 onerordern tuupfaadet wurd: Anthuridea, uun saalt- an uk uun swetweeder Asellota, miast uun saaltweeder Calabozoidea, uun swetweeder Epicaridea, parasiiten uun saaltweeder Flabellifera, uun saalt- an swetweeder Gnathiidea, uun saaltweeder Microcerberidea, uun swet- an saaltweeder, letjer üs 2 mm Oniscidea, üüb lun, huar't wiat enooch as (Müürswin) Phreatoicidea, uun swetweeder Valvifera, uun kuul saaltweeder Commonskategorii: Müürswin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Müürswin"}
{"id": "32312", "contents": "Swäämkraaben (Portunidae) san en famile faan Kraaben (Crustaceae) uun det order faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda). Achelous – Arenaeus – Atoportunus – Callinectes – Caphyra – Carcinus – Carupa – Carupella – Catoptrus – Cavoportunus – Charybdis – Coelocarcinus – Cronius – Cycloachelous – Echinolatus – Euphylax – Gonioinfradens – Kume – Laleonectes – Libystes – Liocarcinus – Lissocarcinus – Lupella – Lupocyclus – Monomia – Nectocarcinus – Neptunus – Ovalipes – Pele – Podophthalmus – Portumnus – Portunus – Richerellus – Sanquerus – Scylla – Thalamita – Thalamitoides – Xaiva Commonskategorii: Swäämkraaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Swäämkraaben"}
{"id": "32315", "contents": "Garneelen san en famile faan Kraaben (Crustaceae). Diar hiar uk a Poren tu. Aegaeon – Argis – Crangon – Lissocrangon – Lissosabinea – Mesocrangon – Metacrangon – Neocrangon – Notocrangon – Paracrangon – Parapontocaris – Parapontophilus – Philocheras – Placopsicrangon – Pontocaris – Pontophilus – Prionocrangon – Pseudopontophilus – Rhynocrangon – Sabinea – Sclerocrangon – Syncrangon – Vercoia Commonskategorii: Garneelen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Garneelen"}
{"id": "32319", "contents": "Homeroortagen (Nephropidae) san en famile faan Kraaben (Crustaceae). Diar hiar a homer an a keisergranaat tu. Acanthacaris – Dinochelus – Eunephrops – Homarinus – Homarus – Metanephrops – Nephropides – Nephrops – Nephropsis – Thaumastocheles – Thaumastochelopsis – Thymopides – Thymops – Thymopsis Commonskategorii: Homeroortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Homeroortagen"}
{"id": "32323", "contents": "A Keisergranaat (Nephrops norvegicus) of uk Noorsk Homer as en kraab uun det famile faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda). Hi het uk \"Scampo/Scampi\", man wat üs \"Scampi\" ferkääft woort, as flooksis en slach faan Penaeidae. A Keisergranaat as di iansagst slach uun det skööl Nephrops. Hood Sjuar Mialtidj Commonskategorii: Keisergranaat – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Keisergranaat"}
{"id": "32328", "contents": "Langosten (Palinuridae) san en famile faan Kraaben (Crustaceae) uun det order faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda). Diar hiar 55 slacher uun 12 sköölen tu. Jasus – Justitia – Linuparus – Nupalirus – Palibythus – Palinurellus – Palinurus – Palinustus – Panulirus – Projasus – Puerulus – Sagmariasus Commonskategorii: Langosten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Langosten"}
{"id": "32329", "contents": "Penaeidae san en famile faan Kraaben (Crustaceae) uun det order faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda). Uun a ferkuup wurd jo miast üs \"riisengarneelen\" of \"gambas\" betiakent. Diar hiar 216 slacher uun 26 sköölen tu. Litopenaeus stylirostris Marsupenaeus japonicus Parapenaeus longirostris Commonskategorii: Penaeidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Penaeidae"}
{"id": "32335", "contents": "At Europeesk Uastrang (Ostrea edulis) as en slach faan Twiiskaalagen (Bivalvia) uun det famile faan a Uastrangen (Ostreoidae). Bit 1930 hää hat uun a Nuurdsia lewet, man as daalang bal ütjstürwen. Uun steed faan Ostrea edulis hää ham daalang det Pasiifik-Uastrang (Crassostrea gigas) briad maaget. Commonskategorii: Europeesk Uastrang – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Europeesk Uastrang"}
{"id": "32341", "contents": "Ensis as en skööl faan Twiiskaalagen (Bivalvia) uun det order Veneroida. E. americanus – E. arcuatus – E. californicus – E. directus – E. ensis – E. magnus – E. minor – E. myrae – E. siliqua E. directus? E. americanus? E. ensis E. minor E. siliqua Commonskategorii: Ensis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ensis"}
{"id": "32343", "contents": "Hoodpuateten (Cephalopoda, faan ualgreks κεφαλή kephalē „hood“ an ποδ- pod- „fut, puat“) san en klas faan Wokdiarten (Mollusca). Son 30.000 slacher san al ütjstürwen an daalang lewe noch son 1.000 slacher. Nautiloidea Ordern: Nautilida an 12 ütjstürwen ordern Famile: Nautilusen (Nautilidae) Ammoniten Ammonoidea † Ordern: Ammonitida - Ceratitida - Clymeniida - Goniatitida - Prolecanitida Blakfasker (Coleoidea) Belemniten (Belemnoidea) † Tjiinbianeten (Decabrachia, Decapodiformes) Aachtbianeten, Oktopusen (Octobrachia, Octopodiformes) Commonskategorii: Hoodpuateten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hoodpuateten"}
{"id": "32348", "contents": "Nautilusen (Nautilidae) san en famile faan Hoodpuateten (Cephalopoda). Diar jaft at daalang man muar sööwen (?) slacher faan. Uun ualang tidjen jääw't föl muar. Skööl: Allonautilus Allonautilus perforatus Allonautilus scrobiculatus Skööl: Nautilus Nautilus belauensis Nautilus macromphalus Nautilus pompilius Nautilus repertus (?) Nautilus stenomphalus Allonautilus: A. perforatus A. scrobiculatus Nautilus: N. belauensis N. macromphalus N. pompilius N. stenomphalus Commonskategorii: Nautilusen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nautilusen"}
{"id": "32350", "contents": "Ammoniten (Ammonoidea) san en ütjstürwen onerklas faan a Hoodpuateten (Cephalopoda). Diarfaan san muar üs 1.500 sköölen fünjen wurden, an at jääw wel 30.000 bit 40.000 slacher. A miasten wiar tesken 1 cm an 30 cm grat, a gratst bekäänd slach as Parapuzosia seppenradensis mä en trochmeeder faan ~ 1,80 m. Fosiilien faan Ammoniten wurd üüb a hialer welt ferkääft. Ammoniten like Nautilusen en betj, huar't noch enkelt slacher faan jaft. Ammonitida - Ceratitida - Clymeniida - Goniatitida - Prolecanitida Parapuzosia seppenradensis Quenstedtoceras slach Argonauticeras slach, apskäären Perisphinctes slach Commonskategorii: Ammoniten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ammoniten"}
{"id": "32353", "contents": "Kraabsneken (Polyplacophora) san en klas faan Wokdiarten (Mollusca) mä amanbi 900 slacher. Jo lewe fööraal uun't sia trinjam Austraalien. Kraabsneken wurd tesken 0,5 an 45 sentimeeter grat. Acanthochitonina - Choriplacina - Ischnochitonina - Lepidopleurina - Neoloricata Commonskategorii: Wokdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wokdiarten"}
{"id": "32355", "contents": "Epilobium an Chamerion san en skööl faan plaanten uun det famile faan a Onagraceae. Diar hiar son 190 slacher tu, diar üüb a nuurdelk eerdheleft waaks. Onerskööl: Chamerion sect. Chamerion Slacher: C. angustifolium – C. conspersum – C. latifolium – C. speciosum Onerskööl: Chamerion sect. Rosmarinifolia Slacher: C. colchicum – C. dodonaei – C. fleischeri – C. iranicum – C. ×prantlii – C. stevenii Onersköölen: E. sect. Alpestria – E. sect. Boisduvalia – E. sect. Cordylophorum – E. sect. Crossostigma – E. sect. Currania – E. sect. Epilobiopsis – E. sect. Epilobium – E. sect. Glandulosa – E. sect. Macrocarpa – E. sect. Montana – E. sect. Nuttalia – E. sect. Palustria – E. sect. Xerolobium – E. sect. Zauschneria E. angustifolium, Wilagruusje E. dodonaei E. latifolium E. parviflorum Commonskategorii: Epilobium – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Chamerion – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Epilobium Wikispecies hää en artiikel tu: Chamerion"}
{"id": "32359", "contents": "At (Smäälbleedrag) Wilagruusje (Epilobium angustifolium of uk Chamerion angustifolium) as en plaantenslach uun det skööl Epilobium an uun det famile Onagraceae. Commonskategorii: Wilagruusje – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wilagruusje"}
{"id": "32362", "contents": "Blakfasker (Coleoidea) san en onerklas faan a Hoodpuateten (Cephalopoda). Jo haa en \"blakpöös\", huar jo mä sprütje kön. Diar as uun ualang tidjen uk würelk blak faan maaget wurden. Di nööm blakfasker as eegentelk ei rocht, auer't nian fasker san, jo hiar tu a Wokdiarten (Mollusca). Daalang käänt am son 800 slacher. Belemniten (Belemnoidea) † Ordern: Aulacocerida - Phragmoteuthida - Belemnitida - Diplobelida - Belemnoteuthina Tjiinbianeten (Decabrachia, Decapodiformes) Ordern: Sepiida - Sepiolida - Spirulida - Teuthida Aachtbianeten, Oktopusen (Octobrachia, Octopodiformes) Ordern: Cirroctopoda - Octopoda - Vampyromorphida Commonskategorii: Blakfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Blakfasker"}
{"id": "32364", "contents": "Belemniten (Belemnoidea) san en ütjstürwen auerorder faan Blakfasker (Coleoidea) uun det klas faan a Hoodpuateten (Cephalopoda). Jo lewet faan a began faan't Karboontidjääler bit tu't Boowerkritj. Daalang fanjt am diar noch flooksis fosiilien faan, a \"sonerkiiler\". \"Sonerkiiler\" \"Sonerkiiler\" Fosiil faan Clarkeiteuthis conocauda Commonskategorii: Belemniten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Belemniten"}
{"id": "32370", "contents": "Tjiinbianeten (Decabrachia, Decapodiformes) of Tjiinbianet Blakfasker san en auerorder faan Hoodpuateten (Cephalopoda). Jo haa tjiin \"bianer\" of \"iarmer\". Sepias (Sepiida) Familin: Sepiadariidae - Sepiidae Letj Blakfasker (Sepiolida) Familin: Idiosepiidae - Sepiolidae Posthurner (Spirulida) Famile: Spirulidae Kalmaaren (Teuthida) Onerorder: Myopsina Familin: Loliginidae - Australiteuthidae Onerorder: Oegopsina Familin: Ancistrocheiridae – Architeuthidae – Bathyteuthidae – Batoteuthidae – Brachioteuthidae – Chiroteuthidae – Chtenopterygidae – Cranchiidae – Cycloteuthidae – Enoploteuthidae – Gonatidae – Histioteuthidae – Joubiniteuthidae – Lepidoteuthidae – Lycoteuthidae – Magnapinnidae – Mastigoteuthidae – Neoteuthidae – Octopoteuthidae – Ommastrephidae – Onychoteuthidae – Pholidoteuthidae – Promachoteuthidae – Psychroteuthidae – Pyroteuthidae – Thysanoteuthidae – Walvisteuthidae Sepia officinalis (Sepiida) Sepiola atlantica (Sepiolida) Spirula spirula (Spirulida) Loligo vulgaris (Teuthida) Commonskategorii: Tjiinbianeten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tjiinbianeten"}
{"id": "32373", "contents": "Aachtbianeten (Octobrachia, Octopodiformes) of Aachtbianet Blakfasker, Oktopusen san en auerorder faan Hoodpuateten (Cephalopoda). Jo haa aacht \"bianer\" of \"iarmer\". Cirroctopoda, Cirrina Familin: Cirroctopodidae - Cirroteuthidae - Grimpoteuthididae - Opisthoteuthidae - Stauroteuthidae Kraaken (Octopoda, Incirrina) Familin: Alloposidae - Amphitretidae - Argonautidae - Bolitaenidae - Idioctopodidae - Octopodidae - Ocythoidae - Tremoctopodidae - Vitreledonellidae Vampyromorphida Famile: Vampyroteuthidae Commonskategorii: Aachtbianeten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Aachtbianeten"}
{"id": "32375", "contents": "At Ordovizium as en eerdtidjääler tesken 488,3 an 443,7 miljuun juaren för üüs tidj. At Ordovizium as det naistäälst süsteem uun't Paleozoikum. Diarföör lai det Kambrium, an diarefter fulagt det Silur. Süsteem: Ordovizium (488,3–443,7 mya) Seerie: Boowerordovizium (460,9–443,7 mya) Kirew: Hirnantium (445,6–443,7 mya) Kirew: Katium (455,8–445,6 mya) Kirew: Sandbium (460,9–455,8 mya) Seerie: Madelordovizium (471,8–460,9 mya) Kirew: Darriwilium (468,1–460,9 mya) Kirew: Dapingium (471,8–468,1 mya) Seerie: Onerordovizium (488,3–471,8 mya) Kirew: Floium (478,6–471,8 mya) Kirew: Tremadocium (488,3–478,6 mya) Leewent uun't Ordovizium Leewent uun't Ordovizium Lun an sia am 460 mya Commonskategorii: Ordovizium – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32377", "contents": "A Karpaaten san en beragkeed uun Uasteuroopa. Hat bereert a lunen Tschechien, Slowakei, Poolen, Ukraine, Rumeenien, Ungarn an Serbien. Jodiar sööwen lunen haa 2003 en Karpaatenkonwentjuun beslööden för di skül faan a berger. A huuchst berger diar san at Huuch Tatra mä di toop Gerlachovský štít (2655 m, Slowakei) an at Făgăraș-Massiif uun a Süüdkarpaaten mä di Moldoveanu toop (2544 m, Rumeenien). Waastkarpaaten – Tatra– Toop: Kežmarský štít, Slowakei Waastkarpaaten – Tatra – „Dääl faan a fiiw poolsk sian“, Poolen Waastkarpaaten – Tatra – Gerlachovský štít, Slowakei Waastkarpaaten – Grat Fatra – Waasttoop faan a Ostrá, Slowakei Uastkarpaaten – Bieszczady, Polen Boskkarpaaten – Bieszczady – Ia Wetlina, Polen Süüdkarpaaten, Bucegi Berger, uun a bääftgrünj: Uastkarpaaten Baiu-Berger uun Rumeenien Bâlea, en sia uun a Făgăraș Berger uun Rumeenien, muar üs 2000 m huuch Moldoveanu Toop, Făgăraș, huuchst berag uun a Süüdkarpaaten Dripstianhöölen uun a Apuseni Berger Cheile Turzii, Rumeensk Waastkarpaaten Commonskategorii: Karpaaten – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Karpaaten (sjiisk)"}
{"id": "32379", "contents": "At Vojvodina as en autonoom prowins uun't nuurden faan Serbien. Diar lei sööwen distrikten mä 54 gemeenen. Hoodstääd as Novi Sad. Uun't Vojvodina lewe en hialer rä fulken, an diaram haa jo diar uk flook amtspriaken: Serbisk Ungaars Slowaakisk Kroatisk Rumeensk Ruteensk Uun't Vojvodina haa 2011 1.931.809 minsken uun sööwen distrikten lewet: Nuurdelk Batschka – Severna Bačka (186.906) Süüdelk Batschka – Južna Bačka (607.835) Waastelk Batschka – Zapadna Bačka (187.581) Nuurdelk Banat – Severni Banat (147.770) Madel-Banat – Srednji Banat (187.667) Süüdelk Banat – Južni Banat (293.730) Syrmien – Srem (312.278) Commonskategorii: Vojvodina – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32381", "contents": "Det Kareelisk Spriik (üüb Kareelisk: karjalan kieli) as en spriik, wat faan amanbi 30.000 lidj fööraal uun't Republiik Kareelien an det Twer Prowins uun Rüslun spreegen wurd. Det hiart tu de Uastsiafins twiich faan dön Fins-Uugrisk Spriiken an hee trii hooddialekten: rocht Kareelisk Olonetsisk (livvin kieli) Lüüdisk (lüüdin kieli) At Kareelisk (feraal at Lüüdisk) as nai mä't Wepsisk, diar widjer am a süüd, uasten faan Sankt Petersburg snaaket wurt. mie: ik. šie: dü. hiän: hi/hat. myö: wi. työ: jam. hyö: jo. Commons: Kareelisk – Saamling faan biljen of filmer Test-Wikipedia üüb Kareelisk Wikipedia üüb Olonetsisk Test-Wikipedia üüb Lüüdisk"}
{"id": "32383", "contents": "At Silur as en eerdtidjääler tesken 443,7 an 416 miljuun juaren för üüs tidj. At Silur as det traadäälst süsteem uun't Paleozoikum. Diarföör lai det Ordovizium, an diarefter fulagt det Devon. Süsteem: Silur (443,7–416 mya) Seerie: Pridolium (418,7–416 mya) (nian kirwer) Seerie: Ludlow (422,9–418,7 mya) Kirew: Ludfordium (421,3–418,7 mya) Kirew: Gorstium (422,9–421,3 mya) Seerie: Wenlock (428,2–422,9 mya) Kirew: Homerium (426,2–422,9 mya) Kirew: Sheinwoodium (428,2–426,2 mya) Seerie: Llandovery (443,7–428,2 mya) Kirew: Telychium (436–428,2 mya) Kirew: Aeronium (439–436 mya) Kirew: Rhuddanium (443,7–439 mya) Uun't Silur haa a kontinenten jo fiks feranert: Commonskategorii: Silur – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32387", "contents": "At Devon (ütjspreegen: dewoon) as en eerdtidjääler tesken 416 an 359,2 miljuun juaren för üüs tidj. At Devon as det sjuardäälst süsteem uun't Paleozoikum. Diarföör lai det Silur, an diarefter fulagt det Karboon. Süsteem: Devon (416–359,2 mya) Seerie: Boowerdevon (385,3–359,2 mya) Kirew: Famennium (374,5–359,2 mya) Kirew: Frasnium (385,3–374,5 mya) Seerie: Madeldevon (397,5–385,3 mya) Kirew: Givetium (391,8–385,3 mya) Kirew: Eifelium (397,5–391,8 mya) Seerie: Onerdevon (416–397,5 mya) Kirew: Emsium (407–397,5 mya) Kirew: Pragium (411,2–407 mya) Kirew: Lochkovium (416–411,2 mya) Kontinenten uun't Madeldevon Fasker uun't Devon Uun't Devon begand det waaksen faan auerweederplaanten Commonskategorii: Devon – Saamlang faan bilen of filmer Devon [ˈdevn] , graafskap uun Ingelun"}
{"id": "32390", "contents": "At Karboon as en eerdtidjääler tesken 359,2 an 299 miljuun juaren för üüs tidj. At Karboon as det fiftäälst süsteem uun't Paleozoikum. Diarföör lai det Devon, an diarefter fulagt det Perm. Di nööm komt faan't kööl (karboon (element)), diar fööraal uun't boowerkarboon apwoksen as. Süsteem: Karboon (359,2–299 mya) Seerie: Pennsylvanium (Boowerkarboon) (318,1–299 mya) Kirew: Gzhelium (303,4–299 mya) Kirew: Kasimovium (307,2–303,4 mya) Kirew: Moskovium (311,7–307,2 mya) Kirew: Bashkirium (318,1–311,7 mya) Seerie: Mississippium (Onerkarboon) (359,2–318,1 mya) Kirew: Serpukhovium (328,3–318,1 mya) Kirew: Viséum (345,3–328,3 mya) Kirew: Tournaisium (359,2–345,3 mya) Plaanten uun't Karboon Fosiilien faan't Karboon Kontinenten uun't Karboon Commonskategorii: Karboon – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32392", "contents": "Wat menst dü ? Perm (Geologii), en eerdtidjääler Perm (Regiuun) uun Ruslun Perm (Stääd), at hoodstääd faan't Perm Regiuun Perm Guwernement uun't Rüs Keiserrik Perm (Ianhaid), füsikaalisk ianhaid"}
{"id": "32395", "contents": "At Jura as en eerdtidjääler tesken 199,6 an 145,5 miljuun juaren föör üüs tidj. At Jura kaam efter't Trias an föör't Kritj. At Jura as det naistäälst an madelst süsteem uun't Mesozoikum (eerdmadelääler). At Jura hää hör nööm efter a Juraberger uun a Alpen. Uun't leed Jura kaam a dinosauriern ap. Leewent uun't Boowerjura Kontinenten uun't Madeljura Fosiilien faan't Jura Commonskategorii: Jura – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32400", "contents": "At Trias as en eerdtidjääler tesken 251 an 199,6 miljuun juaren föör üüs tidj. At Trias kaam efter't Perm (Paleozoikum, eerdualtidj) an föör't Jura. At Trias as det äälst an iarst süsteem uun't Mesozoikum (eerdmadelääler). Süsteem: Trias (251–199,6 mya) Seerie: Boowertrias (228,7–199,6 mya) Kirew: Rhaetium (203,6–199,6 mya) Kirew: Norium (216,5–203,6 mya) Kirew: Karnium (228,7–216,5 mya) Seerie: Madeltrias (245,9–228,7 mya) Kirew: Ladinium (237–228,7 mya) Kirew: Anisium (245,9–237 mya) Seerie: Onertrias (251–245,9 mya) Kirew: Olenekium (249,5–245,9 mya) Kirew: Indusium (251–249,5 mya) Leewent uun't Trias Plaanten uun't Trias Fosiilien faan't Trias Commonskategorii: Trias – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32410", "contents": "At Hadaikum as ian faan sjauer Äonen uun a histoore faan a eerd. Hat as det äälst an hää lingd faan 4.600 bit amanbi 4.000 miljuun juaren föör daalang. Det naistäälst Äon as det Archaikum. Di nööm Hadaikum, ingelsk Hadean komt faan Hades uf (ualgreks ᾍδης of Ἅιδης, doorisk Ἀΐδας), di God faan a onerwelt. At Hadaikum woort ei fiiner iindiald tu Äras of Süsteemen: Äon: Phanerozoikum (542–0 mya) Äon: Proterozoikum (2.500–542 mya) Äon: Archaikum (4.000–2.500 mya) Äon: Hadaikum (4.600–4.000 mya) Commonskategorii: Hadaikum – Saamlang faan bilen of filmer Eerdtidjääler"}
{"id": "32411", "contents": "At Archaikum as ian faan sjauer Äonen uun a histoore faan a eerd. Hat as det naistäälst an hää lingd faan 4.000 bit amanbi 2.500 miljuun juaren föör daalang. Det äälst Äon as det Hadaikum an det naist jonger het Proterozoikum. Öööder ütjdrüker för detdiar Äon wiar Azoikum of Archäozoikum. En fiiner iindialang faan't Archaikum san Äras: Äon: Phanerozoikum (542–0 mya) Äon: Proterozoikum (2.500–542 mya) Äon: Archaikum (4.000–2.500 mya) Ära: Neoarchaikum (2.800–2.500 mya) Ära: Mesoarchaikum (3.200–2.800 mya) Ära: Paläoarchaikum (3.600–3.200 mya) Ära: Eoarchaikum (4.000–3.600 mya) Äon: Hadaikum (4.600–4.000 mya) At Archaikum woort ei noch fiiner iindiald tu Süsteemen. Formatsion mä iisenerts faan't Neoarchaikum Stromatholiten mä bakteerien san det iarst furem faan leewent uun't Mesoarchaikum Faan't Paläoarchaikum kem a iarst fääst eerdstruktuuren, gneis stianang A eerd begant, fääst tu wurden uun't Eoarchaikum Commonskategorii: Archaikum – Saamlang faan bilen of filmer Eerdtidjääler"}
{"id": "32412", "contents": "At Proterozoikum as ian faan sjauer Äonen uun a histoore faan a eerd. Det jongst Äon as det Phanerozoikum, at Proterozoikum as det naistjongst, an a ääleren het Archaikum an Hadaikum. Hat hää lingd faan föör 2.500 miljuun juaren bit föör amanbi 542 miljuun juaren. Di nööm komt faan ualgreks uf: πρότερος próteros, nordfriisk iar an ζῶον zôon, nordfriisk at labenen. Det ment so föl üs \"iar at labenen kaam\". Daalang witj wi, dat at labenen uk al uun't leed Proterozoikum, uun't Ediacarium diar wiar. Ööder ütjdrüker för't Proterozoikum wiar Algonkium of Eozoikum. En fiiner iindialang faan't Proterozoikum san Äras: Äon: Phanerozoikum (542–0 mya) Äon: Proterozoikum (2.500–542 mya) Ära: Neoproterozoikum (1.000–542 mya) Ära: Mesoproterozoikum (1.600–1.000 mya) Ära: Paläoproterozoikum (2.500–1.600 mya) Äon: Archaikum (4.000–2.500 mya) Äon: Hadaikum (4.600–4.000 mya) An a Äras wurd noch ans fiiner iindiald tu Süsteemen Onerweederplaanten uun't Ediacarium föör ~ 600 mya Iarst kontinenten uun't Neoproterozoikum föör ~ 1.000 mya Föörluuper faan kontinenten uun't Mesoproterozoikum föör ~ 1.500 mya Uun't Paläoproterozoikum föör ~ 2.000 mya wooks a iarst bröökstaken faan kontinenten ap Commonskategorii: Proterozoikum – Saamlang faan bilen of filmer Eerdtidjääler"}
{"id": "32416", "contents": "Kraaken (Octopoda, iar uk: Incirrina) san en order faan Aachtbianet Blakfasker (Octopodiformes, \"Oktopusen\") uun det klas faan a Hoodpuateten (Cephalopoda). Alloposidae - Amphitretidae - Argonautidae - Bolitaenidae - Idioctopodidae - Octopodidae - Ocythoidae - Tremoctopodidae - Vitreledonellidae Enteroctopus slach Argonauta argo Commonskategorii: Kraaken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kraaken"}
{"id": "32420", "contents": "At Waassnek (Peringia ulvae of uk Hydrobia ulvae) as en slach faan Sneken (Gastropoda) uun det skööl Peringia (of uk Hydrobia). Commonskategorii: Waassneken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Waassneken"}
{"id": "32423", "contents": "At Winberagsnek (Helix pomatia) as en slach faan Sneken (Gastropoda) uun det famile Helicidae. Commonskategorii: Winberagsneken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Winberagsneken"}
{"id": "32426", "contents": "Skiltpuateten (Caudofoveata, of uk Chaetodermomorpha) san en klas faan Wokdiarten (Mollusca). A miasten san letjer üs 3 cm. Diar san trii familin mä 60 bit 70 slacher: Chaetodermatidae Limifossoridae Prochaetodermatidae Commonskategorii: Skiltpuateten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skiltpuateten"}
{"id": "32428", "contents": "Ianskaalagen (Monoplacophora) san en klas faan Wokdiarten (Mollusca) mä man ian order Tryblidiida. Diar hiar 27 slacher tu, an jo lewe uun jip sia bit 6.500 m oner siapeegel. Neopilinidae Neopilina (Lemche, 1957), 3 slacher Vema (Clarke & Menzies, 1959), 3 slacher Laevipilina (McLean, 1979), 6 slacher Monoplacophorus (Starobogatov, Moskalev & Filatova, 1983), 1 slach Rokopella (Starobogatov & Moskalev, 1987), 6 slacher Veleropilina (Starobogatov & Moskalev, 1987), 4 slacher Adenopilina (Starobogatov & Moskalev, 1987), 1 slach Micropilinidae Micropilina (Warén, 1989), 6 slacher Commonskategorii: Ianskaalagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ianskaalagen"}
{"id": "32431", "contents": "Elefantentes (Scaphopoda) san en klas faan Wokdiarten (Mollusca). Jo lewe uun en röör, diar uun a slober steget. At jaft wel son 500 slacher bit deel uun en jipde faan 7.000 m. Dentaliida Familin: Anulidentaliidae - Calliodentaliidae - Dentaliidae - Fustiariidae - Gadilinidae - Laevidentaliidae - Omniglyptidae - † Prodentaliidae - Rhabdidae Gadilida Familin: Entalinidae - Gadilidae - Pulsellidae - Wemersoniellidae Antalis entalis ~ 4 cm lung Antalis vulgaris ~ 6 cm lung Commonskategorii: Elefantentes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Elefantentes"}
{"id": "32433", "contents": "Solenogastres san en klas faan Wokdiarten (Mollusca) mä amanbi 180 slacher. Jo lewe bit deel uun en jipde faan 4.000 m. A miasten san temelk letj, kurter üs 1 cm, enkelten wurd oober uk bit 30 cm lung. Cavibelonia Neomeniamorpha Pholidoskepia Sterrofustia Commonskategorii: Solenogastres – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Solenogastres"}
{"id": "32437", "contents": "Di (Algemian) Stianswaamp (Boletus edulis, üüb Däänsk: Karl Johan) as en slach faan Swaampen (Fungi) uun det klas faan a Hünjmotsen (Agaricomycetes). Di latiinsk nööm (.. edulis) sait det al, dat hi eden wurd koon. Hi hää en grat bedüüdang üs iidj för a minsken, an wääkst fööraal üüb a nuurdelk eerdheleft. Lung an slaank Kurt an sjok Ual Stianswaampen wurd faan onern güül, oober det \"flääsk\" blaft witj. Stianswaamp an Fleegenswaamp waaks flooksis nai bienööder. Commonskategorii: Stianswaampen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stianswaampen"}
{"id": "32445", "contents": "Di Fleegenswaamp (Amanita muscaria) as en giftagen Swaamp (Fungi) uun det klas faan a Hünjmotsen (Agaricomycetes). Auer a eerd as hi tu sen faan Jüüne bit Nofember. Boowersidj Onersidj mä lamelen Jong Fleegenswaamp Di Fleegenswaamp as uk en sümbool för lok Commonskategorii: Fleegenswaamp – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fleegenswaamp Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "32446", "contents": "Di Guardchampignon (Agaricus campestris) as en Swaamp (Fungi) uun det klas faan a Hünjmotsen (Agaricomycetes). Hi hää en grat bedüüdang üs iidj för a minsken. 2018 wiar di Guardchampignon di Swaamp faan't Juar. A lamelen fan jong champignons san laacht ruusa. Leeder san a lamelen brün Tu kuup uun a looden Commonskategorii: Guardchampignons – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Guardchampignons"}
{"id": "32449", "contents": "Champignons (fransöösk nööm för hünjmotsen, Agaricus) san en skööl faan Swaampen (Fungi) uun det klas faan a Hünjmotsen (Agaricomycetes). Flooken koon am iidj, diar san oober uk giftagen bi. A. subg. Agaricus – A. subg. Flavoagaricus – A. subg. Minores – A. subg. Minoriopsis – A. subg. Pseudochitonia – A. subg. Spissicaules Agaricus arvensis Agaricus augustus Agaricus bernardii Agaricus bitorquis Guardchampignon Agaricus campestris Agaricus silvicola Agaricus xanthodermus Giftag! Agaricus moelleri Giftag! Commonskategorii: Champignons – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Champignons Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "32450", "contents": "A Eurotiomycetes san en klas faan Swaampen (Fungi). Jo wurd miast üs 'skemel' betiakent. Chaetothyriomycetidae - Coryneliomycetidae - Eurotiomycetidae - Mycocaliciomycetidae - Sclerococcomycetidae Arachnomycetales - Ascosphaerales - Chaetothyriales - Coryneliales - Eurotiales - Mycocaliciales - Onygenales - Phaeomoniellales - Pyrenulales - Sclerococcales – Verrucariales Eurotiales Trichocomaceae Penicillium Penicillium camemberti, diar woort Camembert sees mä maaget Penicillium chrysogenum, diar woort det medesiin Penitsiliin mä maaget Commonskategorii: Eurotiomycetes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eurotiomycetes"}
{"id": "32451", "contents": "Penicillium camemberti as en skemelswaamp uun det klas faan a Eurotiomycetes an uun det skööl Penicillium. Hi woort brükt, am sees tu maagin. Camembert sees Bavaria Blue Bergader Almkäse Cambozola Commonskategorii: Penicillium camemberti – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Penicillium camemberti"}
{"id": "32452", "contents": "Penicillium chrysogenum (of uk P. notatum ?) as en skemelswaamp uun det klas faan a Eurotiomycetes an uun det skööl Penicillium. Hi woort brükt, am det medesiin Penicillin tu maagin. Commonskategorii: Penicillium chrysogenum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32456", "contents": "Höönkumer san en slach faan Swaampen (Fungi) uun det klas faan a Hünjmotsen (Agaricomycetes). Jo wurd hal eden. Höönkumer Höönkumer waaks hal üüb en süren grünj. Höönkumer üüb markes Höönkumer uun fliatangsmeer Commonskategorii: Höönkumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Höönkumer"}
{"id": "32457", "contents": "Foosförter (Bovista, ingelsk: puffballs) san en skööl faan Swaampen (Fungi) uun det klas faan a Hünjmotsen (Agaricomycetes). Diar jaft at son 50 slacher faan, di wichtagst as di Foosfört (Bovista plumbea). Di aparte nööm komt faan di tuun, di tu hiaren as, wan dü üüb rip foosförter träätst. Jo san tuleetst banen hool an spring eeben, wan det bütjenst hidj wechdrüget as, am hör spöören frei tu dun. Tiaknang: En foosfört sprangt eeben Commonskategorii: Foosförter – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Foosförter"}
{"id": "32458", "contents": "A Lecanoromycetes san en grat klas faan Swaampen (Fungi) mä son 13.500 slacher. Tu detdiar klas hiar a miast slacher faan Hiasmöösk. Acarosporomycetidae – Lecanoromycetidae – Ostropomycetidae Lecanorales Cladoniaceae Cladonia Rendiartmöösk (Cladonia rangiferina) Commonskategorii: Lecanoromycetes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lecanoromycetes"}
{"id": "32459", "contents": "A Sordariomycetes san en klas faan Swaampen (Fungi). Diar hiar muar üs 600 sköölen mä muar üs 3.000 slacher tu. Diaporthomycetidae – Hypocreomycetidae – Lulworthiomycetidae – Pisorisporiomycetidae – Savoryellomycetidae – Sordariomycetidae – Xylariomycetidae Diaporthales Gnomoniaceae Cryptodiaporthe Cryptodiaporthe populea, befäält at buark faan Papeln. Hypocreales Clavicipitaceae Claviceps Meelhurn (Claviceps purpurea) Ophiostomatales Ophiostomataceae Ophiostoma Ophiostoma ulmi an Ophiostoma novo-ulmi, befäält Iipern. Ophiostoma piliferum, maaget holt blä. Commonskategorii: Sordariomycetes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sordariomycetes"}
{"id": "32471", "contents": "Myomorpha san en onerorder faan Gnaudiarten (Rodentia) mä aacht familin. Det san muar üs 1.600 slacher an en sjuarden faan aal a tejdiarten. Commonskategorii: Myomorpha – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Myomorpha"}
{"id": "32473", "contents": "Hystricomorpha san en onerorder faan a Gnaudiarten (Rodentia) mä 18 familin. Commonskategorii: Hystricomorpha – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hystricomorpha"}
{"id": "32474", "contents": "Castorimorpha san en onerorder faan a Gnaudiarten (Rodentia) mä trii familin. Biibern (Castoridae) Geomyidae Heteromyidae Wikispecies hää en artiikel tu: Castorimorpha"}
{"id": "32475", "contents": "Anomaluromorpha san en onerorder faan Gnaudiarten (Rodentia). Diar hiar trii familin tu, diar uun Afrikoo lewe. Anomaluridae Pedetidae Zenkerellidae Wikispecies hää en artiikel tu: Anomaluromorpha"}
{"id": "32484", "contents": "At Waanerroot (Rattus norvegicus) as en Gnaudiart (Rodentia) uun det famile faan a Müsen (Muridae). Hat komt eegentelk faan Nuurduastaasien, as oober üüb a hialer welt iinslebet wurden. Ferskeel faan Waanerroot (oner) an Hüsroot (boowen, slaanker) At Bruket Root komt faan't Waanerroot uf. Commonskategorii: Waanerroot – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Waanerroot"}
{"id": "32486", "contents": "At Hüsroot (Rattus rattus) as en Gnaudiart (Rodentia) uun det famile faan a Müsen (Muridae). Hat komt woorskiinelk faan Uastaasien, lewet daalang oober üüb a hialer eerd. Ferskeel faan Waanerroot (oner) an Hüsroot (boowen, slaanker) Spriadkoord faan't Hüsroot Commonskategorii: Hüsroot – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hüsroot"}
{"id": "32489", "contents": "At Hüsmüs (Mus musculus) as en Gnaudiart (Rodentia) uun det famile faan a Müsen (Muridae). Hat komt üüb a hialer welt föör. Spriadkoord Müsnääst Uun enkelt regiuunen san aparte onerslacher apwoksen: M. m. bactrianus, Süüdwaast- an Madelaasien M. m. castaneus, Süüduastaasien M. m. domesticus, Waasteuroopa, Nuurdameerikoo, Süüdameerikoo, Afrikoo, Oseaanien M. m. gentilulus, Araabien, Madagaskar M. m. helgolandicus, Halaglun M. m. musculus, Uasteuroopa, nuurdelk Aasien Die Helgoländer Hausmaus (ndr.de) Commonskategorii: Hüsmüsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hüsmüsen"}
{"id": "32491", "contents": "Spasmüsen (Soricidae) san en famile faan Insektenfreedern (Eulipotyphla). Jo like müsen, hiar oober ei tu det famile faan a Müsen (Muridae). Jo san naier mä Iigler (Erinaceidae) an Molwarper (Talpidae). At jaft wel son 350 slacher faan Spasmüsen, uun Madeleuroopa lewe tjiin. Crocidurinae Crocidura - Diplomesodon - Feroculus - Paracrocidura - Ruwenzorisorex - Scutisorex - Solisorex - Suncus - Sylvisorex Myosoricinae Congosorex – Myosorex – Surdisorex Soricinae Triibuus: Anourosoricini - Blarinellini - Blarinini - Nectogalini - Notiosoricini - Soricini Commonskategorii: Spasmüsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Spasmüsen"}
{"id": "32493", "contents": "Molwarper (Talpidae) san en famile faan Insektenfreedern (Eulipotyphla). Jo san nai mä Iigler (Erinaceidae) an Spasmüsen (Soricidae). At jaft wel son 50 slacher, diar üüb a nuurdelk eerdheleft lewe. Uun Madeleuroopa jaft at man ään slach Talpa europaea. Di nööm komt faan mol (klompag eerd, uk türew) an warep (apsmitj, ütjsmitj). Molwarep uun't bodin Föörhun faan a Europeesk Molwarep Molwarepbonk Commonskategorii: Molwarper – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Molwarper"}
{"id": "32496", "contents": "Solenodontidae san en famile faan Insektenfreedern (Eulipotyphla) mä man ian skööl Solenodon. Diar jaft at man muar tau slacher faan, diar üüb Kariibisk Eilunen lewe. Jo like grat Spasmüsen (Soricidae) an san diar uk nai mä. Solenodon paradoxus, üüb Haiti, Dominikaans Republiik Solenodon cubanus, üüb Kuuba Solenodon cubanus Spriadkoord faan Solenodon cubanus Solenodon paradoxus Spriadkoord faan Solenodon paradoxus Commonskategorii: Solenodon – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Solenodon"}
{"id": "32498", "contents": "Johann Gotthelf Fischer von Waldheim (* 13.Oktuuber 1771 uun Waldheim, Kuurföörstendoom Saksen; † 18. Oktuuber 1853 uun Moskau, Rüsk Keiserrik wiar en sjiisken bioloog, geoloog an bibletekaar. Hi hää flook tetjdiarten an kraaben bestemet. Commonskategorii: Fischer von Waldheim – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fischer von Waldheim Bestemet diarten (ei folstendag)"}
{"id": "325", "contents": "Ruslönj as en lönj önjt ååsten foon Euroopa änt norden foon Aasien. Deer booge 143.759.445 manschne (önjfång 2021). E hoodstää foont lönj as Moskau. Sowjetunion Russia: Federal Districts and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32502", "contents": "Sir Richard Owen (* 20. Jüüle 1804 uun Lancaster; † 18. Detsember 1892 uun Richmond Park, London) wiar en britisken medesiiner an bioloog. Hi woort üs naistwichtagst natüürwedenskapsmaan faan sin tidj efter Charles Darwin uunsen. Owen hää ham mä wäärlisdiarten befaadet an flook slacher bestemet. Hi hää uk det Natural History Museum uun London grünjlaanj. An di nööm Dinosaurier gongt üüb Owen turag. Commonskategorii: Richard Owen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Richard Owen Bestemet diarten (ei folstendag)"}
{"id": "32503", "contents": "John Edward Gray (* 12. Febrewoore 1800 uun Walsall; † 7. Maarts 1875 uun London) wiar en britisken bioloog. Hi hää flook diarten bestemet. Commonskategorii: John Edward Gray – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: John Edward Gray Bestemet diarten (ei folstendag)"}
{"id": "32506", "contents": "Karlshamn [ˈkɑ̂ːɭshamn] as en stää önj e prowins Blekinge, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins, bai e Ååstsiie. Dåt heet 20.388 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon jü Karlshamn Komuun. E Europastroote 22 ferbant Karlshamn ma Mörrum önjt nordweesten än Kallinge än Ronneby önjt nordååsten. Sweden: Major Localities, citypopulation.de"}
{"id": "32507", "contents": "Myxozoa san en onerstam faan Näädeldiarten (Cnidaria) mä amanbi 1.200 slacher uun 50 sköölen. Myxozoa san parasiiten, diar flook diarten befaal, fööraal fasker. Klas: Malacosporea Order: Malacovalvulida Klas: Myxosporea Ordern: Bivalvulida - Multivalvulida Commonskategorii: Myxozoa – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Myxozoa"}
{"id": "3251", "contents": "Wat menst dü? Rök (Sweeden), det stääd Ruk, di fögel (mooring: Rök)"}
{"id": "32513", "contents": "Staalglaagen (Stauromedusae) san det iansagst order uun det klas faan a Staurozoa. Jo hiar tu a Näädeldiarten (Cnidaria). Jo lewe miast üüb song an san son 5 cm grat. Familin: Craterolophidae - Depastridae - Kishinouyeidae - Kyopodiidae - Lipkeidae - Lucernariidae - Tesseranthidae Commonskategorii: Staalglaagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Staalglaagen"}
{"id": "32514", "contents": "Sölvesborg as en stää önj e prowins Blekinge, Swärik. E stää läit önjt söödweesten foon e prowins, bai e Ååstsiie. Dåt heet 8828 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Sölvesborg Komuun. E Europastroote 22 ferbant Sölvesborg ma Bromölla önj Skåne önjt weesten än Mörrum önjt nordååsten. Sweden: Blekinge, citypopulation.de"}
{"id": "32516", "contents": "Dööbelglaagen (Cubozoa) san en klas faan Näädeldiarten (Cnidaria) mä amanbi 50 slacher. Di nööm komt faan det bal sjauerhuket lif. Jo lewe miast uun a Troopen an Subtroopen. Enkelt slacher san böös giftag: Carukia barnesi an Chironex fleckeri Dööbelglaagen san nai mä Staalglaagen (Staurozoa). Order: Carybdeida Familin: Alatinidae – Carukiidae - Carybdeidae – Tamoyidae – Tripedaliidae Order: Chirodropida Familin: Chirodropidae – Chiropsalmidae - Chiropsellidae Commonskategorii: Dööbelglaagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dööbelglaagen"}
{"id": "32530", "contents": "Störtpoden (Caudata, uk wel: Urodela) san ian faan trii ordern faan a amfiibien (Amphibia) mä amanbi 770 slacher. Diar hiar fööraal a Salamandern (Salamandridae) tu. Jo ööder tau ordern faan a amfiibien san a Poden an Hobelfasker (Anura, ~ 6.700 slacher) an a Blinjwarper (Gymnophiona, ~ 200 slacher). Auerfamile: Cryptobranchoidea Familin: Cryptobranchidae - Hynobiidae Auerfamile: Salamandroidea Familin: Ambystomatidae - Amphiumidae - Dicamptodontidae - Plethodontidae - Proteidae - Rhyacotritonidae - Salamandridae Auerfamile: Sirenoidea Famile: Sirenidae Commonskategorii: Störtpoden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Störtpoden"}
{"id": "32533", "contents": "(Echt) Salamandern (Salamandridae) san en famile faan Störtpoden (Caudata). Diar jaft at son 90 slacher faan, an jo lewe miast uun miatag kliima üüb a nuurdelk eerdheleft. Onerfamile: Pleurodelinae Sköölen: Calotriton - Cynops - Echinotriton - Euproctus - Hypselotriton - Ichthyosaura - Laotriton - Liangshantriton - Lissotriton - Neurergus - Notophthalmus - Ommatotriton - Pachytriton - Paramesotriton - Pleurodeles - Taricha - Triturus - Tylototriton Onerfamile: Salamandrinae Sköölen: Chioglossa - Lyciasalamandra - Mertensiella - Salamandra Onerfamile Salamandrininae Skööl: Salamandrina Commonskategorii: Salamandern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Salamandern"}
{"id": "32536", "contents": "Blinjwarper (Gymnophiona, of uk: Apoda) san ian faan trii ordern faan a amfiibien (Amphibia). Diar hiar son 200 slacher tu, an jo like wirmer of slaanger. Jo ööder tau ordern faan amfiibien san a Hobelfasker an Poden (Anura, ~ 6.700 slacher) an a Störtpoden (Caudata, ~ 700 slacher). Diar san tjiin familin: Commonskategorii: Blinjwarper – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Blinjwarper"}
{"id": "32539", "contents": "De Noominatiif Faal ([ˈno:minati:f]; faan Latiins: cāsus nominātīvus, faan nōmināre, üüb Fering \"neem\") as een faan a faaler uun't gramatik, wat noomen üüs a subjekt uun en sats keentiikent. Uun det tjiisk skuulgramatik wurd a noominatiif uk 1. Fall of Wer-Fall neemd. De noominatiif faal as üüs grünjskak för noomen uun wurdbuken brükt. Bispalen: Uun a sats „A dring spelet uun a guard“, as a dring uun de noominatiif faal; det swaaret üüb't fraag „Hoker spelet uun a guard?“ Uun a sats „A taagstuul braant“, as a taagstuul uun de noominatiif faal; det swaaret üüb't fraag „Wat braant?“ Faaler uun't gramatik: noominatiif, geenitiif, daatiif, akusatiif, ablaatiif, wokatiif."}
{"id": "32541", "contents": "A Pilosa san en order faan Tetjdiarten (Mammalia). Diar hiar a Miirbeeren (Vermilingua) an a Luidiarten (Folivora) tu. Onerorder: Folivora (Luidiarten) Familin: Bradypodidae – Megalonychidae Onerorder: Vermilingua (Miirbeeren) Familin: Cyclopedidae - Myrmecophagidae Commonskategorii: Pilosa – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pilosa"}
{"id": "32542", "contents": "Scandentia san en order faan Tetjdiarten (Mammalia). Jo lewe uun Süüduastaasien, an diar jaft at 20 slacher faan. Famile: Ptilocercidae Skööl: Ptilocercus Famile: Tupaiidae Sköölen: Anathana – Dendrogale – Tupaia Commonskategorii: Scandentia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Scandentia"}
{"id": "32543", "contents": "Afrosoricida san en order faan Tetjdiarten (Mammalia) uun det auerorder faan a Afrotheria. Diar hiar man 55 slacher tu. Onerorder: Chrysochloridea Famile: Chrysochloridae Sköölen: Amblysomus – Calcochloris – Carpitalpa – Chlorotalpa – Chrysochloris – Chrysospalax – Cryptochloris – Eremitalpa – Neamblysomus Onerorder: Tenrecomorpha Famile: Potamogalidae Sköölen: Micropotamogale – Potamogale Famile: Tenrecidae Sköölen: Echinops – Geogale – Hemicentetes – Limnogale – Microgale – Oryzorictes – Setifer – Tenrec Commonskategorii: Afrosoricida – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Afrosoricida"}
{"id": "32545", "contents": "At Eerdswin (Orycteropus afer) as en Tetjdiart (Mammalia) an di iansagst slach uun det order faan a Tubulidentata. Det as det iansagst order mä man ään slach. O. a. adametzi – O. a. aethiopicus – O. a. angolensis – O. a. erikssoni – O. a. faradjius – O. a. haussanus – O. a. kordofanicus – O. a. lademanni – O. a. leptodon – O. a. matschiei – O. a. observandus – O. a. ruvanensis – O. a. senegalensis – O. a. somalicus – O. a. wardi – O. a. wertheri Eerdswin lewe uun Afrikoo süüdelk faan a Sahara. Eerdswin hüüse uun a eerd. Commonskategorii: Eerdswin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eerdswin"}
{"id": "32548", "contents": "Procaviidae san en famile faan Tetjdiarten (Mammalia) an det iansagst famile uun det order faan a Hyracoidea. Jo lewe uun Afrikoo. Skööl: Dendrohyrax Slacher: Dendrohyrax arboreus – Dendrohyrax dorsalis – Dendrohyrax validus Skööl: Heterohyrax Slach: Heterohyrax brucei Skööl: Procavia Slach: Procavia capensis leewentsrüm faan Dendrohyrax Leewentsrüm faan H. brucei Leewentsrüm faan P. capensis Commonskategorii: Procaviidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Procaviidae"}
{"id": "32550", "contents": "Macroscelididae san en famile faan Tetjdiarten (Mammalia) an det iansagst famile uun det order faan a Macroscelidea. Jo lewe uun Afrikoo, an diar jaft at 20 slacher faan. Skööl: Elephantulus Slacher: E. brachyrhynchus – E. edwardii – E. fuscipes – E. fuscus – E. intufi – E. myurus – E. pilicaudus – E. revoili – E. rufescens – E. rupestris Skööl: Galegeeska Slach: Galegeeska revoili Skööl: Macroscelides Slacher: M. flavicaudatus – M. micus – M. proboscideus Skööl: Petrodromus Slach: Petrodromus tetradactylus Skööl: Petrosaltator Slach: Petrosaltator rozeti Skööl: Rhynchocyon Slacher: R. chrysopygus – R. cirnei – R. petersi – R. udzungwensis Commonskategorii: Macroscelididae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Macroscelididae"}
{"id": "32553", "contents": "Bandikuts (Peramelemorphia) of uk Pöösdaksen san en order faan Pöösdiarten (Marsupialia) mä tau familin an 20 slacher. Di nööm Bandikut komt faan't Telugu spriak uun Süüdindien an ment swinroot. Bandikuts san oober nian rooten. Famile: Peramelidae Onerfamile: Echymiperinae Sköölen: Echymipera - Microperoryctes - Rhynchomeles Onerfamile: Peramelinae Sköölen: Isoodon - Perameles Onerfamile: Peroryctinae Skööl: Peroryctes Famile: Thylacomyidae Skööl: Macrotis Famile: †Chaeropodidae Famile: †Yaralidae Commonskategorii: Bandikuts – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bandikuts"}
{"id": "32556", "contents": "Ruuwpöösdiarten (Dasyuromorphia) san en order faan Pöösdiarten (Metatheria), diar flääsk freed. Jo lewe uun Austraalien, Nei-Guinea an Tasmaanien. Famile: Dasyuridae Onerfamilin: Dasyurinae - Sminthopsinae - †Barinyinae Famile: Myrmecobiidae Skööl: Myrmecobius (Numbat) Famile: †Thylacinidae Sköölen: Badjcinus - Maximucinus - Muribacinus - Mutpuracinus - Ngamalacinus - Nimbacinus - Thylacinus - Tyarrpecinus - Wabulacinus Commonskategorii: Ruuwpöösdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruuwpöösdiarten"}
{"id": "32562", "contents": "Dromiciops as en skööl faan Pöösdiarten (Marsupialia). Hat as det iansagst skööl uun det order Microbiotheria. Det order hää loong üs ütjstürwen tääld, man do san dach noch trii slacher fünjen wurden, tuleetst 2016. Hial aparte as, dat jo nai mä a Australidelphia san, diar uun Austraalien lewe, an ei so nai mä a Ameridelphia, diar uun Ameerikoo lewe. Dromiciops bozinovici Dromiciops gliroides Dromiciops mondaca Jo trii Dromiciops slacher lewe uun Süüdchiile: * D. bozinovici (laachtblä) * D. mondaca (güül) * D. gliroides (ruad) Commonskategorii: Dromiciops – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dromiciops"}
{"id": "32565", "contents": "Pöösmolen (Notoryctes) san en skööl faan Pöösdiarten (Marsupialia). Jo san det iansagst skööl uun det order faan a Notoryctemorphia, an diar jaft at man tau slacher faan. Jo like molwarper. Grat Pöösmol (N. typhlops) Letj Pöösmol (N. caurinus). Pöösmolen lewe uun a wüüsten faan Austraalien: Commonskategorii: Pöösmolen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pöösmolen"}
{"id": "32569", "contents": "Pöösrooten (Didelphidae) san en famile faan Pöösdiarten (Marsupialia). Jo san det iansagst famile uun der order faan a Didelphimorphia, an diar hiar 18 sköölen mä 110 slacher tu. Pöösrooten wurd uk Oposums näämd, oober eegentelk san Oposums bluas jodiar slacher uun det skööl Didelphis. Onerfamile: Caluromyinae Sköölen: Caluromys – Caluromysiops Onerfamile: Didelphinae Triibus: Didelphini Sköölen: Chironectes – Didelphis – Lutreolina – Philander Triibus: Marmosini Sköölen: Marmosa – Monodelphis – Tlacuatzin Triibus: Metachirini Skööl: Metachirus Triibus: Thylamyini Sköölen: Chacodelphys – Cryptonanus – Gracilinanus – Lestodelphys – Marmosops – Thylamys Onerfamile: Glironiinae Skööl: Glironia Onerfamile: Hyladelphinae Skööl: Hyladelphys Commonskategorii: Pöösrooten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pöösrooten"}
{"id": "32572", "contents": "A Müsoposums (Caenolestidae) san en famile faan Pöösdiarten (Marsupialia). Jo san det iansagst famile uun det order faan a Paucituberculata. Diar hiar man trii sköölen mä sööwen slacher tu. Skööl: Caenolestes Slacher: C. caniventer – C. condorensis – C. convelatus – C. fuliginosus – C. sangay Skööl: Lestoros Slach: Lestoros inca Skööl: Rhyncholestes Slach: Rhyncholestes raphanurus Commonskategorii: Müsoposums – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Müsoposums"}
{"id": "32574", "contents": "Echt Oposums (Didelphis) san en skööl faan Pöösdiarten (Marsupialia) uun det order faan a Pöösrooten (Didelphimorphia). A Pöösrooten uun't gehial wurd uk üs Oposums betiakent, diaram het det skööl Didelphis Echt Oposums. At jaft sääks slacher faan Echt Oposums. Jo lewe uun Ameerikoo. D. virginiana, Nuurdoposum (laachtgreen) D. marsupialis, Süüdoposum (orangj) D. imperfecta, Guyanaoposum (ruad) D. albiventris, Witjuaroposum (jonkblä) D. aurita, Gratuaroposum (laachtblä) D. pernigra, Anden-Witjuaroposum (jonkgreen) D. marsupialis D. albiventris D. aurita D. pernigra Commonskategorii: Echt Oposums – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Oposums"}
{"id": "32576", "contents": "Kengeruus (Macropodidae, faan ualgreks μακρός makrós „grat“ an ποδός podós „fut“) san en famile faan Pöösdiarten (Marsupialia) uun det order faan a Kläämpöösdiarten (Diprotodontia). Jo lewe uun Austraalien an Neiguinea. Tu det famile hiar 65 slacher. Dendrolagus – Dorcopsis – Dorcopsulus – Lagorchestes – Lagostrophus – Macropus – Onychogalea – Petrogale – Setonix – Thylogale – Wallabia Macropus parryi (Wallaby) (Nota)Macropus robustus (Wallaroo) Wallabia bicolor Onychogalea fraenata Setonix brachyurus (Quokka) Lagorchestes conspicillatus Thylogale thetis Petrogale xanthopus, en beragkengeruu Dendrolagus goodfellowi, en buumkengeruu Dorcopsis hageni, en boskkengeruu Lagostrophus fasciatus Commonskategorii: Kengeruus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kengeruus"}
{"id": "32581", "contents": "A Koala (Phascolarctos cinereus) as en slach faam Kläämpöösdiarten (Diprotodontia). Hi liket en letjen beer, as oober nian Ruuwdiart. Hi hiart tu a Pöösdiarten (Marsupialia) an lewet uun Austraalien. A Koala as di iansagst slach uun det famile faan a Phascolarctidae. Spriadkoord Koalas lewe faan Eukalyptus Koala mä jongdiart Commonskategorii: Koalas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Koalas"}
{"id": "32583", "contents": "Wombats (Vombatidae) san en famile faan Pöösdiarten (Marsupialia). Jo lewe uun Austraalien uun hööl oner a eerd an san plaantenfreedern. Diar jaft at man trii slacher faan. Skööl: Vombatus Vombatus ursinus Skööl: Lasiorhinus Lasiorhinus krefftii Lasiorhinus latifrons Vombatus ursinus Lasiorhinus krefftii Lasiorhinus latifrons Commonskategorii: Wombats – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wombats"}
{"id": "32588", "contents": "At Moskusrootenkengeruu (Hypsiprymnodon moschatus) as en slach faan Pöösdiarten (Marsupialia). Hat as di iansagst slach uun det famile faan a Hypsiprymnodontidae. Commonskategorii: Moskusrootenkengeruus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Moskusrootenkengeruus"}
{"id": "32590", "contents": "Rootenkengeruus (Potoroidae) san en famile faan Pöösdiarten (Marsupialia) uun det order faan a Kläämpöösdiarten (Diprotodontia). Diar hiar aacht slacher tu. Skööl: Aepyprymnus A. rufescens (Ruad Rootenkengeruu) Skööl: Bettongia (Baskengeruus) B. gaimardi – B. lesueur – B. penicillata – B. tropica Skööl: Potorous (Kaninkengeruus) P. gilbertii – P. longipes – P. tridactylus Bettongia gaimardi Bettongia lesueur Bettongia penicillata Bettongia tropica Potorous gilbertii Potorous tridactylus Commonskategorii: Rootenkengeruus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rootenkengeruus"}
{"id": "32597", "contents": "Taapiiren (Tapirus) san en skööl faan Ünpaartuanet Klooksdiarten (Perissodactyla). An jo san det iansagst skööl uun det famile faan a Tapiridae. Diar jaft at daalang noch fiiw slacher faan. †T. antiquus – †T. arvernensis – T. bairdii – †T. balkanicus – †T. copei – T. indicus – †T. jeanpiveteaui – T. kabomani – T. pinchaque – †T. priscus – T. terrestris – †T. mesopotamicus – †T. rondoniensis – †T. webbi T. bairdii Madelamerikoonsk Taapiir EN - endangered (trüüwet) T. indicus Malaiisk Taapiir EN - endangered (trüüwet) T. pinchaque Beragtaapiir EN - endangered (trüüwet) T. terrestris Flaakluntaapiir VU - vulnerable (uun gefoor) Commonskategorii: Taapiiren – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Taapiiren"}
{"id": "32598", "contents": "Det Dodoma Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Dodoma) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Det hee 2.568.500 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Dodoma. At regiuun hee sööwen distrikten: Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de Tanzania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32599", "contents": "Det Iringa Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Iringa) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Det hee 1.122.100 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Iringa. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de Tanzania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "326", "contents": "Ružomberok as en stää önj e Regjoon Žilina önj jü Slowakäi. E stää läit önj e mal foon e regjoon. Deer booge 27.407 manschne (2021). Dåt gebiit foon Ružomberok as 126,72 km². Jü inboogertächte as 237 manschne pro km². Jü pustliidjtål as 034 01, di forwoolnumer as 421-44 än dåt kfz-kåntiiken as RK. Slovakia: Žilinský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "32600", "contents": "Det Geita Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Geita) as sant 2012 ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 2.335.100 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Geita. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de Tanzania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32601", "contents": "Det Kagera Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Kagera) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 3.127.900 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Bukoba. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32610", "contents": "Det Banten Prowins as ian faan a prowinsen uun Indoneesien. At prowins leit uun a waast faan't eilun Jaawa. Det hee 12.959.200 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Serang. At prowins hee fjauer regentskapen (kabupaten) an fjauer autonoom steeden (kota). Dön Jawaans an Sundaneesk spriiken wurd uun't prowins snaaket. Indonesia: Provinces & Cities, citypopulation.de Indonesia: Banten Province, citypopulation.de"}
{"id": "32611", "contents": "Det Bengkulu Prowins (üüb Indoneesk: Provinsi Bengkulu) as ian faan a prowinsen uun Indoneesien. At prowins leit uun a waast faan't eilun Sumaatra. Det hee 1.971.800 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Bengkulu. Indonesia: Provinces & Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32613", "contents": "Det Gorontalo Prowins as ian faan a prowinsen uun Indoneesien. At prowins leit uun a nuurd faan't eilun Sulawesi. Det hee 1.176.400 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Gorontalo. Indonesia: Provinces & Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32614", "contents": "Det Jambi Prowins (üüb Indoneesk: Provinsi Jambi) as ian faan a prowinsen uun Indoneesien. At prowins leit uun a uast an maden faan't eilun Sumaatra. Det hee 3.566.200 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Jambi. Indonesia: Provinces & Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32615", "contents": "Det Katavi Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Katavi) as sant 2012 ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Det hee 771.300 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Mpanda. A regiuun hee trii distrikten: Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de Tanzania: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32616", "contents": "Det Kigoma Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Kigoma) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Det hee 2.706.800 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Kigoma. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32617", "contents": "Det Tanga Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Tanga) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 2.045.205 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Tanga. At regiuun hee 10 distrikten. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de Tanzania: Administrative Division, citypopulation.de Commons: Tanga Regiuun – Saamling faan biljen of filmer Usambara-Berger"}
{"id": "32618", "contents": "Det Pwani Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Pwani) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a uast faan't lun. Det hee 1.098.668 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Kibaha. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32619", "contents": "Det Kilimandscharo Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Kilimanjaro) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 1.640.087 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Moshi. A berig Kilimandscharo leit uun detheer regiuun. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32620", "contents": "Det Lindi Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Lindi) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 864.652 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Lindi. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32621", "contents": "Det Manyara Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Manyara) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 1.425.131 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Babati. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32622", "contents": "Det Mara Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Mara) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.743.830 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Musoma. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32623", "contents": "Det Mbeya Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Mbeya) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 1.708.548 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Mbeya. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32624", "contents": "Det Morogoro Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Morogoro) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a uast faan't lun. Det hee 2.218.492 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Morogoro. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32625", "contents": "Det Mtwara Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Mtwara) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 1.270.854 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Mtwara. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32626", "contents": "Det Mwanza Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Mwanza) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 2.772.509 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Mwanza. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32627", "contents": "Det Njombe Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Njombe) as sant 2012 ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 702.097 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Njombe. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32628", "contents": "Det Rukwa Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Rukwa) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Det hee 1.004.539 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Sumbawanga. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32629", "contents": "Det Ruvuma Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Ruvuma) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.376.891 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Songea. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32630", "contents": "Det Shinyanga Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Shinyanga) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 1.534.808 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Shinyanga. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32631", "contents": "Det Simiyu Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Simiyu) as sant 2012 ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.584.157 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Bariadi. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32632", "contents": "Det Singida Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Singida) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Det hee 1.370.637 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Singida. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32633", "contents": "Det Songwe Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Songwe) as sant 2016 ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Det hee 998.862 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Vwawa. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32634", "contents": "Det Tabora Regiuun (üüb Swahili: Mkoa wa Tabora) as ian faan a regiuunen uun de aafrikoons stoot Tansania. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Det hee 2.291.623 lidj (2019). At hoodsteed faan't regiuun as Tabora. Tanzania: Regions and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32636", "contents": "At Eedomshiird wiar bit 1634 en hiird uun Nuurdfresklun. Hat lai amanbi tesken Pelwerem an Nuurdstrun. Uun't Burchardiflud 1634 ging hat oner. Man al uun't Marcellusflud 1362 san grat dialen auerspeeld wurden. At hoodsteed faan't Eedomshiird wiar Rungholt, diar al 1362 onergingen as. Flook sarkspalen küd ei häälen wurd an san apjiwen wurden: Brunock, Hersbüll, Evensbüll, Trindermarsch, Gaikebüll, Stintebüll, Irgrof an Buphever. Efter 1634 wiar diar bluas noch Odenbüll auer, hat leit daalang mä sin St. Vinzenz sark üüb Nuurdstrun. An 1642 as det ferwaltangsianhaid Eedomshiird apliaset wurden. Troch at weesen Eedomshiird ferlääpt daalang en 12 meeter jipen priil, at Nuurderheewer. Hans Nicolai Andreas Jensen: Versuch einer kirchlichen Statistik des Herzogthums Schleswig: Enthaltend die Propsteien Tondern, Husum mit Bredstedt, und Eiderstedt; Flensborag 1841; S. 648–650"}
{"id": "32638", "contents": "Leer uun Uastfresklun as det kreisstääd faan a Lunkreis Leer. Mä 34.786 iinwenern as Leer det traadgratst stääd uun Uastfresklun efter Emden an Aurich. Leer leit bi a struumer Leda an Ems an hää en graten huuwen. Uun't madelääler wiar Leer di poliitisk madelponkt faan Uastfresklun. Leer as en wichtagen ferkiarsknoot för Uastfresklun Commonskategorii: Leer – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Lera uun't Topographia Westphaliae (Matthäus Merian) (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Leer (sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "32643", "contents": "Wladiwostok (üüb Rüs: Владивосто́к Vladivostók) as en steed uun a uast faan Rüslun. Det hee 606.561 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan det Fiar Uasten Bundesdistrikt an det Primorje Regiuun. At steed wurd 1860 grünjlaanjen. Russia: Federal Districts and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "32645", "contents": "De Fiar Uasten Bundesdistrikt (üüb Rüs: Дальневосто́чный федера́льный о́круг Dal'nevostóčny federál'ny ókrug) as ian faan dön aacht bundesdistrikten uun Rüslun. Det hee 8.169.203 lidj (2020). At hoodsteed faan a bundesdistrikt sant 2018 as Wladiwostok. Dön tjin gratst steeden uun a bundesdistrikt san: Efter det 2010 folksteeling san dön tjiin gratst fölker uun a bundesdistrikt: Rüsen — 4.964.107 (78,88 %) Jakuuten — 469.897 (7,47 %) Ukrainern — 154.954 (2,46 %) Koreaanern — 56.973 (0,91 %) Tataaren — 40.003 (0,64 %) Ewenken — 27.030 (0,43 %) Witjrüsen — 24.502 (0,39 %) Ewenen — 22.172 (0,35 %) Usbeeken — 19.561 (0,31 %). A bundesdistrikt wurd 18. Mei 2000 grünjlaanjen. Russia: Federal Districts and Major Cities, citypopulation.de Russia: Dal'nevostočnyj Federal'nyj Okrug, citypopulation.de Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de Всероссийская перепись населения 2010 года. Официальные итоги с расширенными перечнями по национальному составу населения и по регионам.. Archiwiaret faan det originool di 9. Detsember 2021. Ufrepen di 14. Oktuuber 2020."}
{"id": "32647", "contents": "En taifuun as en böös starken horelwinj föör Uastaasien uun a nuurdwaastelk Pasiifik. Hi gongt faan jip loftdruk ütj, an brangt miast uk föl rin mä. Di nööm komt faan't greks mütologii, diar as di riis Typhon di aatj faan a winjer. Horelwinjer uun a Nuurd-Atlantik an Nuurduast-Pasiifik het Hurricanes, an uun Süüdaasien san't Zykloonen. Swaar taifuuner uun a leetst juaren wiar: Vera, Jaapan (1959) Nina, Sjiina (1975) Tip, Jaapan (1979) Herb, Taiwan/Sjiina (1996) Saomai,Sjiina (2000) Nari, Taiwan (2001) Tokage, Jaapan (2004) Haitang, Taiwan (2005) Matsa,Sjiina (2005) Talim, Sjiina (2005) Nabi, Jaapan (2005) Khanun, Sjiina (2005) Damrey, Sjiina (2005) Longwang, Taiwan/Sjiina (2005) Chanchu, Filipiinen/Sjiina (2006) Saomai, Sjiina (2006) Wipha, Taiwan/China (2007) Nuri, Hongkong/Sjiina (2008) Morakot, Taiwan/Sjiina (2009) Roke, Jaapan (2011) Haiyan, Filipiinen (2013) Mangkhut, Filipiinen, Hongkong, Sjiina (2018) En typhon (tüfon) as uk en hurn, diar uun a siafaard brükt woort. Diar komt en böös gratemen tuun ütj. Hi skal wäärne bi mist of gefoor. Commonskategorii: Taifuun – Saamlang faan bilen of filmer Tornaado"}
{"id": "32648", "contents": "Chabarowsk (üüb Rüs: Хаба́ровск Chabárowsk) as det gratst steed uun de Fiar Uasten Bundesdistrikt faan Rüslun. Det hee 616.372 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan det Chabarowsk Regiuun. Jaapan Niigata, Jaapaan (sant 1965) Ferianagt Stooten Portland, Ferianigt Stooten (sant 1988) Kanada Victoria, Kanada (sant 1990) Sjiina Harbin, Schiina (sant 1993) Korea Sud Bucheon, Süüdkorea (sant 2002) Sjiina Sanya, Schiina (sant 2011) Russia: Dal'nevostočnyj Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "32649", "contents": "Sacha (uk Jakuutien), amtelk nööm Republiik Sacha as en republiik uun de Fiar Uasten Bundesdistrikt faan Rüslun. Uun a nuurd leit de Arktisk Ootseaan, uun a uast lai de Autonoom Kreis faan a Tschuktschen, det Magadan Prowins an det Chabarowsk Regiuun, uun a süüd det Amur Prowins, det Transbaikaalien Regiuun an det Irkutsk Prowins an uun a waast det Krasnojarsk Regiuun. Det hee 971.996 lidj (2020). At hoodsteed faan't republiik as Jakutsk. Sacha hee trii sköölen faan berger: Dön Werchojansk Berger, wat uun a uast faan de Lena Struum lei an faan't Ochotsk Sia tu't Laptew Sia ling. Dön Tscherski Berger, wat uun uast faan dön Werchojansk Berger lei, an Dön Stanowoj Berger, wat uun a süüd faan't republiik lei. De huuchst ponkt uun Sacha as de Pobeda Toop (3147 m), wat uun dön Tscherski Berger stäänt. Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san: Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de Russia: Republic of Yakutia (Sakha), citypopulation.de"}
{"id": "32651", "contents": "De Uraal Bundesdistrikt (üüb Rüs: Ура́льский федера́льный о́круг Urál'skij federál'ny ókrug) as ian faan a bundesdistrikten uun Rüslun. Det hee 12.360.752 lidj (2020). At hoodsteed faan a bundesdistrikt as Jekaterinburg. Dön tjin gratst steeden uun a bundesdistrikt san: A bundesdistrikt hee fjauer prowinsen: Det Tjumenj Prowins (3 + 4 an 6) hee tau autonoom kreiser: De Autonoom Kreis faan a Chanten an Mansen (4), an De Autonoom Kreis faan a Jamal-Nentsen (6). Efter det 2010 folksteeling san dön tjiin gratst fölker uun a bundesdistrikt: Rüsen — 9.690.527 (80,22 %) Tataaren — 581.728 (4,82 %) Baschkiren — 252.358 (2,09 %) Ukrainern — 250.020 (2,07 %) Kasachen — 70.788 (0,59 %) Aserbaidschaanern — 66.819 (0,55 %) Tjiisken — 56.064 (0,46 %) Witjrüsen — 52.855 (0,44 %) Tschuwaschen — 42.177 (0,35 %) Armeeniern — 38.104 (0,32 %). A bundesdistrikt wurd 13. Mei 2000 grünjlaanjen. Russia: Federal Districts and Major Cities, citypopulation.de Russia: Ural'skij Federal'nyj Okrug, citypopulation.de Russia: Ural Federal Distrikt, citypopulation.de Всероссийская перепись населения 2010 года. Официальные итоги с расширенными перечнями по национальному составу населения и по регионам.. Archiwiaret faan det originool di 9. Detsember 2021. Ufrepen di 14. Oktuuber 2020."}
{"id": "32652", "contents": "De Sibiirien Bundesdistrikt (üüb Rüs: Сиби́рский федера́льный о́круг Sibírskij federál'nyj ókrug) as ian faan a bundesdistrikten uun Rüslun. Det hee 17.118.387 lidj (2020). At hoodsteed faan a bundesdistrikt as Nowosibirsk. Dön tjiin gratst steeden uun a bundesdistrikt san: A bundesdistrikt wurd 13. Mei 2000 grünlaanjen. Russia: Federal Districts and Major Cities, citypopulation.de Russia: Sibirskij Federal'nyj Okrug, citypopulation.de Russia: Siberian Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "32656", "contents": "Det Altai Republiik (üüb Altai: Алтай Републик Altaj Republik, üüb Rüs: Респу́блика Алта́й Respúblika Altáj) as en republiik uun Rüslun. At republiik leit uun a süüd faan de Sibiirien Bundesdistrikt. Uun a nuurd leit det Kemerowo Prowins, uun a nuurduast Chakasien, uun a uast Tuwa, uun a süüduast at Mongolei, uun a süüd Schiina, uun a süüdwaast Kasachstaan an uun a nuurdwaast det Altai Regiuun. Det hee 220.181 lidj (2020). At hoodsteed faan't republiik as Gorno-Altaisk. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't republiik san: Gorno-Altaisk Kosch-Agatsch Beljaschi Tobeler Kokorja Schana-Aul Muchor-Tarchata Novy Beltir Kysyl-Tasch Ortolyk Russia: Siberian Federal District, citypopulation.de Altaibergem Altaisk spriak"}
{"id": "32660", "contents": "Jacinda Kate Laurell Ardern (Ütjspriik üüb Nei-Sialun Ingels: [dʒəˈsəndə ˈɑːˈdɜːn]; * 26. Jüüle 1980 uun Hamilton, Nei-Sialun) as en nei-sialuns poliitiker, an wiar faan 2017 bit 2023 at 40. premier-minister faan Nei-Sialun. Hör efterfulger as Chris Hipkins. Commons: Jacinta Ardern – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "32663", "contents": "Wilhelm Conrad Röntgen (* 27. Marts 1845 uun Lennep, daaling steeddial faan Remscheid; † 10. Febrewoore 1923 uun München) wiar en tjiisk füsiker. Hi foon de 8. Nofember 1895 uun det füsikaalisk instituut faan't Uniwersiteet Würzburg a röntgenstrualen, wat efter ham neemd wurd, ütj; heerför fing hi 1901 bi't ferdun faan de iarst Nobelpris de iarst Nobelpris för Füsiik. Commons: Wilhelm Röntgen – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "32668", "contents": "A Kiang (Equus kiang) as en tetjdiart uun det famile faan a Hingster (Equidae). Hi lewet uun Tiibet an diar ambi. Hi as nai mä di Asiaatisk Eesel (Equus hemionus), liket oober muar en hingst. E. k. chu – E. k. holdereri – E. k. kiang – E. k. polyodon E. k. holdereri Commonskategorii: Kiang – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kiang"}
{"id": "32671", "contents": "Di Asiaatisk Eesel (Equus hemionus), Khur of Kulan as en tetjdiart uun det famile faan a Hingster (Equidae). Hi liket di Afrikoonsk Eesel (Equus asinus), huar a Hüseesel faan ufkomt. Di Onager as diar en onerslach faan. E. h. blanfordi – E. h. hemionus – † E. h. hemippus – E. h. khur – E. h. kulan – E. h. luteus – E. h. onager E. h. hemippus E. h. khur E. h. kulan E. h. onager - Onager Di Asiaatisk Eesel komt natüürelkerwiis bluas noch uun enkelt steeden uun Waast- an Madelaasien föör: Commonskategorii: Asiaatisk Eesel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Asiaatisk Eesel"}
{"id": "32673", "contents": "Sophia de Mello Breyner Andresen (* 6. Nofember 1919 uun Porto; † 2. Jüüle 2004 uun Lissabon) wiar ian faan a wichtagst portugiisk skriiwern. Hat wiar 1999 det iarst portugiisk wüf, diar di wichtagst portugiisk literatüürpris, di „Prémio Camões“ füng. Sophia hed welsteld aalern. Jo wiar winbüüren uun Porto, an hör uurualaatj wiar Jann Hinrich Andresen faan Feer. En ualaatj wiar Tomás de Mello Breyner, en groof, dochter an frinj faan könang Carlos I. faan Portugal. Sophia üüb en wochbil uun Lagos (Algarve) \"Casa Andresen\", daalang di Botaanisk Guard faan Porto Stunbil faan Sophia uun a Botaanisk Guard Stunbil faan Sophia uun a \"Parque dos Poetas\", Oeiras 1964 – Grande Prémio de Poesia da Sociedade Portuguesa de Escritores, atribuído a Livro Sexto. 1977 – Prémio Teixeira de Pascoaes 1983 – Prémio da Crítica, der Associação Internacional de Críticos Literários 1989 – Prémio D. Dinis, der Fundação da Casa de Mateus 1990 – Grande Prémio de Poesia Inasset / Inapa 1992 – Grande Prémio Calouste Gulbenkian de Literatura para Crianças 1994 – Prémio 50 anos de Vida Literária, der Associação Portuguesa de Escritores 1995 – Prémio Petrarca 1996 – Homenageada do „Carrefour des Littératures“ 1998 – Prémio da Fundação Luis Miguel"}
{"id": "32678", "contents": "Porto ['poɾtu] as det öödergratst stääd uun Portugal. Di nööm ment huuwen an det stääd leit, huar a struum Douro iin uun a Atlantik lääpt. Commonskategorii: Porto – Saamlang faan bilen of filmer Jann Hinrich Andresen Sophia de Mello Breyner Andresen www.ine.pt – Indikator Resident population by Place of residence and Sex; Decennial uun't dootenbeenk faan't Instituto Nacional de Estatística Code tuwisangen tu Freguesias (gemeenen) üüb epp.eurostat.ec.europa.eu wetterkontor.de"}
{"id": "32680", "contents": "Wat menst dü? Sertularia cupressina Sertularia argentea"}
{"id": "32684", "contents": "Manuel II. (üüb Portugiisk: Dom Manuel II; * 15. Nofember 1889; † 2. Jüüle 1932) wiar faan 1908 tu 1910 letst köning faan Portugal. Efter det Portugiisk Rewolutschuun toonket hi uf an ging iin uun't eksiil."}
{"id": "32687", "contents": "Kaarl I. (portugiisk: Dom Carlos Fernando Luís Maria Victor Miguel Rafael Gabriel Gonzaga Xavier Francisco de Assis José Simão de Bragança Sabóia Bourbon Saxe-Coburgo-Gotha) (* 28. September 1863 uun Lissabon; † 1. Febrewoore 1908 uk diar) wiar de föörletst köning faan Portugal an at Algarve. Hi kaam faan de portugiisk twiig faan det hüs Sachsen-Coburg an Gotha uf an regiaret faan 1889 bit tu san duas. 1908 as hi faan republikaanern duadschööden wurden."}
{"id": "32689", "contents": "Elieser Ben-Jehuda (üüb Hebreewsk: אֱלִיעֶזֶר בֶּן־יְהוּדָה [ɛli'ʕɛzeʁ bɛn jɛhu'da]; bäären üüs Elieser Jitzchak Perlman; * 7. Janewoore 1858 uun Luschki, Rüs Keiserrik; † 16. Deetsember 1922 uun Jerusalem) wiar jurnalist an skriiwer faan det iarst neimuudis hebreewsk wurdenbuk. Hi wiar det wichtigst kreeft bi't welerbelewing faan det neimuudis spreegen hebreewsk spriik."}
{"id": "32697", "contents": "Uun detheer juar wiar Servius Sulpicius Rufus an Marcus Claudius Marcellus konsulen faan det Röömsk Republiik. Ünbekäänd Dootem Kleopatra VII. an Ptolemaios XIII. wurd köningin an köning faan Egypten. Ünbekäänd Dootem Ariobarsanes II., köning faan Kapadokien Julia Minor, Julius Cäsar sin saster (* 100 f.Kr.) Marcus Atius Balbus, röömsk praetor an guwernöör faan Sardiinien an Korsika (* 105 f.Kr.) Poseidonios, greks filosoof, astronoom an geograaf (* amanbi 135 f.Kr.) Ptolemaios XII., köning faan Egypten (* twesken 115 f.Kr. an 107 f.Kr.)"}
{"id": "32698", "contents": "Ünbekäänd Dootem Artaxias I., köning faan Ibeerien (Georgien faan nü) Gnaeus Domitius Ahenobarbus, röömsk poliitiker. Ptolemaios IX., köning faan Egypten (* 143 f.Kr., 142 f.Kr., 140 f.Kr. of 139 f.Kr.)"}
{"id": "32699", "contents": "At 13. juarhunert föör Krast begant mä't juar 1300 f.Kr. an häält mä't juar 1201 f.Kr. ap."}
{"id": "327", "contents": "Rölken ((fe.) Ool) (Salicornia europaea) san en plaantenslach uun det famile faan a Amaranten (Amaranthaceae). Jo faal üüb mä hör flääskag twiigen. Rölken san en pioniirplaant üüb't oon bi a waaskaant. Rölken san ianjuarag plaanten an kön faan 5 cm bit 45 cm huuch wurd. Jo hiar tu a saaltplaanten, hör twiigen san flääskag an glääsag, a bleeden san man skolpen. Miast san rölken green, kön oober uk güül-green of brün-ruad wurd. Tu a harefst hen wurd's ruad. Jo bleu uun August an September, a bloosen san oober man letj an knaap tu sen. Uun a madel breetjin üüb a nuurdelk eerdheleft faan Euroopa bit Aasien könst Dü rölken finj. Jo plaanten kön widj iin uun a waas waaks, auer jo hal auerspeeld wurd kön an föl saalt ferdreeg. Rölken waaks miast tuup mä waasgäärs (Spartina slacher). Uun a waas bi Nuurd- an Uastsia, bi a Atlantik an uun a Madlunsia waaks rölken rikelk, man uk uun't banlun üüb saalten, kleiagen grünj. Rölken surge diarför, dat ham muar an muar klei ufsaat. Sodenang halept det plaant bi a seekrang faan a küsten. Dü könst rölken uk iidj. Diarför namt am a jong spasen faan a twiigen lefst uun Mei. Jo"}
{"id": "32701", "contents": "15. Janewoore: Guang Wu, keiser faan Schiina († 57) Ünbekäänd Dootem Aemilia Lepida, bridj faan Claudius († 43) Lucius Vitellius de Ääler, röömsk konsul an guwernöör faan Syria († 51)"}
{"id": "32702", "contents": "23. September: Gaius Octavius, üüs Augustus keiser faan det Röömsk Rik († 14) Ünbekäänd Dootem Marcus Vipsanius Agrippa, röömsk stootsmaan an generool († 12 f.Kr.) Strabo, greks historiker, geograaf an filosoof († amanbi 24)"}
{"id": "32703", "contents": "14. August: Tiberius wurd keiser faan det Röömsk Rik. 14. August: Augustus, keiser faan det Röömsk Rik (* 63 f.Kr.)"}
{"id": "32704", "contents": "Augustus (bäären Gaius Octavius, uk Octavianus neemd; * 23. September 63 f.Kr. uun Room; † 19. August 14 uun Nola bi Neapel) wiar faan 27 f.Kr. tu san duas de iarst keiser faan det Röömsk Rik. Hi wiar Julius Cäsar san gratnefe. Efter Julius Cäsar san duas naam de stootsmaan Marcus Antonius at meecht faan det Röömsk Republiik. En konflikt begand man twesken ham an de röömsk Senaat, wat för Octavianus üüs Cäsar san efterfulger wiar. En kurt bürgerkrich bruch ütj, diaruun Octavianus uun a slacht bi Mutina jin Marcus Antonius woon. Kurt diarefter begand man en konflikt twesken Octavianus an a Senaat, an hi wurd frinjer mä Antonius an en öler stootsmaan, Lepidus. At republiik wurd 40 apdiald: Antonius fing a uast, Octavianus a waast an Lepidus Afrika. Lepidus ferlus bal at meecht. Auer Antonius tup mä Kleopatra VII. köningin faan Egypten wiar an handelt ham üüs en uastelk prins, begand en konflikt twesken ham an Octavianus. Octavianus naam efter en slacht Alexandria: Antonius an Kleopatra ded jo kurt diarefter tu kurt. Octavianus kaam 29 tu Room turag an naam a tiitel imperator auer. 13. Janewoore 27 saad hi amtelk, dat at republiik welermaaget as. Trii daar leeder ded"}
{"id": "32705", "contents": "16. Marts: Caligula wurd keiser faan det Röömsk Rik. 15. Deetsember: Tiberius Claudius Caesar Augustus Germanicus, üüs Nero keiser faan det Röömsk Rik († 68) 16. Marts: Tiberius, keiser faan det Röömsk Rik (* 42 f.Kr.)"}
{"id": "32706", "contents": "24. Janewoore: Keiser Caligula wurd faan det Preetoriaanergard ambroocht. Claudius wurd keiser. 24. Janewoore: Caligula, keiser faan det Röömsk Rik (* 12)"}
{"id": "32707", "contents": "31. August: Gaius Caesar Augustus Germanicus, üüs Caligula keiser faan det Röömsk Rik († 41)"}
{"id": "32708", "contents": "01. August: Tiberius Claudius Caesar Augustus Germanicus, üüs Claudius keiser faan det Röömsk Rik († 54) Ünbekäänd Dootem Herodes Agrippa 1., köning faan Judea († 44)"}
{"id": "32709", "contents": "13. Oktuuber: Keiser Claudius faan det Röömsk Rik wurd ambroocht. Nero wurd keiser. 13. Oktuuber: Keiser Claudius faan det Röömsk Rik (* 10 f.Kr.)"}
{"id": "32710", "contents": "16. Nofember: Tiberius Claudius Nero, üüs Tiberius keiser faan det Röömsk Rik († 37) Ünbekäänd Dootem Marcus Claudius Marcellus, keiser Augustus san nefe († 23 f.Kr.) 03. Oktuber: Gaius Cassius Longinus, röömsk eedelmaan an atenteeter faan Julius Cäsar. 23. Oktuber: Marcus Junius Brutus, röömsk poliitiker an atenteeter faan Julius Cäsar (* 85 f.Kr.) Ünbekäänd Dootem Gaius Antonius, röömsk generool an Marcus Antonius san bruler. Lucius Tillius Cimber, röömsk eedelmaan an atenteeter faan Julius Cäsar. Marcus Porcius Cato, röömsk eedelmaan an Cato de Jonger san dring. Porcia Catonis, Marcus Junius Brutus sin wüf (* amanbi 70 f.Kr.) Publius Servilius Casca Longius, röömsk eedelmaan an atenteeter faan Julius Cäsar. Quintus Antistius Labeo, röömsk jurist an atenteeter faan Julius Cäsar."}
{"id": "32711", "contents": "Alpes Cottiae an Alpes Poeninae wurd prowinsen faan det Röömsk Rik. 24. Mei, Germanicus Julius Caesar, röömsk generool an Keiser Caligula san aatj († 19)"}
{"id": "32712", "contents": "Tiberius Iulius Caesar Augustus wiar faan 14 tu 37 de öler keiser faan det Röömsk Rik. Hi wiar stjipdring faan de iarst keiser, Augustus. Röömsk Keisern faan det Juulisk-Claudisk Dynastii: Augustus (27 f.Kr.-14), Tiberius (14-37), Caligula (37-41), Claudius (41-54), Nero (54-68)."}
{"id": "32713", "contents": "Plutarch wiar en ualgreks skriiwer. Hi skreew föl biograafisk an filosoofisk skraften: dön bekäändst diarfaan san dön Paralel Leewentsbeskriiwingen (üüb Ualgreks: οἱ βίοι παράλληλοι Bíoi parálleloi, üüb Latiins: Vitae parallelae) auer wichtig grekern an röömern, an dön Moralia (üüb Ualgreks: Ἠθικά Ēthika), en fersoomling faan essays an reedin."}
{"id": "32716", "contents": "Ptolemaios XIII."}
{"id": "32717", "contents": "Plutarch bäären."}
{"id": "32718", "contents": "Raetia wurd en prowins faan det Röömsk Rik 24. September: Lucius Vitellius, röömsk poliitiker († 69) 06. Nofember: Agrippina de Jonger, röömsk eedelwüf, Keiser Claudius sin wüf an Keiser Nero sin mam († 59) Ünbekäänd Dootem Thumelicus, germaans prins, Arminius san dring († föör 47)"}
{"id": "32719", "contents": "Drusilla, Caligula sin saster († 38) 13. September: Marcus Scribonius Libo Drusus, röömsk senaatoor."}
{"id": "32720", "contents": "Februar: Britannicus, Keiser Claudius san dring (* 41)"}
{"id": "32725", "contents": "Tiberius Claudius Caesar Augustus Germanicus wiar faan 24. Janewoore 41 tu san duas keiser faan det Röömsk Rik. Röömsk Keisern faan det Juulisk-Claudisk Dynastii: Augustus (27 f.Kr.-14), Tiberius (14-37), Caligula (37-41), Claudius (41-54), Nero (54-68)."}
{"id": "32730", "contents": "Gaius Caesar Augustus Germanicus (bäären Gaius Iulius Caesar; * 31. August 12 uun Antium, Anzio faan nü; † 24. Janewoore 41 uun Room) wiar faan 37 tu 41 keiser faan det Röömsk Rik. Röömsk Keisern faan det Juulisk-Claudisk Dynastii: Augustus (27 f.Kr.-14), Tiberius (14-37), Caligula (37-41), Claudius (41-54), Nero (54-68)."}
{"id": "32731", "contents": "Nero Claudius Caesar Augustus Germanicus (* 15. Deetsember 37 uun Antium, Anzio faan nü; † 9. of 11. Jüüne 68 bi Room) wiar faan 54 tu 68 keiser faan det Röömsk Rik. Röömsk Keisern faan det Juulisk-Claudisk Dynastii: Augustus (27 f.Kr.-14), Tiberius (14-37), Caligula (37-41), Claudius (41-54), Nero (54-68)."}
{"id": "32732", "contents": "Achaea wiar faan 27 f.Kr. tu det 7. juarhunert en prowins faan det Röömsk Rik an det Uaströömsk Rik. Det lai uun a süüd faan det Grekenlun faan nü."}
{"id": "32763", "contents": "′ Fut (ingelsk foot, muartaal feet) as en miat för't lengde an üüb a hialer welt brükt wurden. Hat wiar miast tesken 28 an 32 cm lung. Daalang jaft at noch det ingelsk fut, hör lengde as 1 ft = 30,48 cm (= 12 tol). Det miat hiart ei tu't SI-süsteem, woort oober likes noch föl brükt, fööraal uun a siafaard. Det miat fut hinget tuup mä yard: 3 fut = 1 yard. Commonskategorii: Fut (foot) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32766", "contents": "Santa Maria as en eilun uun't süüduasten faan a Atsooren. Commonskategorii: Santa Maria – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32767", "contents": "″ Tol (ingelsk inch) as en miat för't lengde. Hat as 2,54 cm lung an woort fööraal uun ingelskspreegen lunen brükt. 12 tol = 1 fut. Iar as uk di ütjdruk süm of sümbriad brükt wurden . Man uk uun't hoonwerk woort noch föl mä tol reegent. Fiiner iindialangen san t.b. 3⁄4, 1⁄2, 1⁄4, 1⁄8 tol. Commonskategorii: Tol – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32768", "contents": "Yard as en miat för't lengde an woort uun ingelskspreegen lunen brükt. Hat as trii fut lung. international yard (sant 1956): 1 yard = 3 feet (fut) = 36 inches (tol) = 0,9144 meeter ≈ 1/2.000 siamiil 5½ yard = 1 rod (\"ris\") ≈ 5 meeter 22 yard = 4 rod = 1 chain (\"keed\") ≈ 20 meeter 220 yard = 10 chain = 1 furlong (\"foraglengde\") ≈ 200 meeter 1760 yard = 8 furlong = 1 ingelsk miil / statute mile ≈ 1600 meeter 1 furlong x 1 chain = 220 yard x 22 yard = 1 acre ≈ 4.000 kwadrootmeeter uun Indien wiar det yard en betj linger: 1 yard = 2 cubits = 6 spans = 12 palms = 0,9715 meeter 1 yard = 11⁄16 ual ingelsk yard = 38¼ ingelsk tol uun't öömrang käänt'am di ütjdruk palme (ingelsk: to palm) - suutjis, hun am hun föörütj gung, t.b. uun't jonken bi a woch loongs palme Läästaal Commonskategorii: Yard – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32773", "contents": "Buzz Aldrin (bäären Edwin Eugene Aldrin Jr.; * 20. Janewoore 1930 uun Montclair, New Jersey) as en iar US-ameerikoons astronaut. Hi wiar üüs lasmoot faan det Apollo-11-Misioon (tup mä Neil Armstrong an Michael Collins) de naist mensk üüb a Muun."}
{"id": "32774", "contents": "Neil Alden Armstrong (* 5. August 1930 bi Wapakoneta, Ohio; † 25. August 2012 uun Cincinnati, Ohio) wiar en US-ameerikoons testpiloot an astronaut. Hi wiar komandant faan det Apollo-11-Misioon, wat mä Buzz Aldrin an Michael Collins tu a Muun floog. De 21. Jüüle 1969 betreed hi üüs iarst mensk a muun. Commons: Neil Armstrong – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "32777", "contents": "Pittsburgh ([ˈpɪtsbɜːrɡ]; üüb Pennsilwaanisk: Pittsbarig) as det naistgratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At steed leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det as efter William Pitt, 1. Earl of Chatham, a premier-minister faan det Ferianigt Köningrik, neemd. Det hee 300.286 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan Allegheny County. A bürgermeister faan't steed sant 2014 as Bill Peduto, faan det Demokraatisk Partei. USA: Pennsylvania, citypopulation.de"}
{"id": "32778", "contents": "Allentown (üüb Pennsilwaanisk: Allenschteddel) as det treedgratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At steed leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 121.442 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan Lehigh County. A bürgermeister faan't steed sant 2018 as Ray O'Connell, faan det Demokraatisk Partei. USA: Pennsylvania, citypopulation.de"}
{"id": "32780", "contents": "Erie [ɪəri] as det fjuardgratst steed an en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At steed leit uun a nuurd faan a bundesstoot, bi de Erie-Sia. Det hee 95.508 lidj (2019). A bürgermeister faan't steed sant 2018 as Joe Schember, faan det Demokraatisk Partei. USA: Pennsylvania, citypopulation.de"}
{"id": "32782", "contents": "Reading ([ˈrɛdɪŋ]; üüb Pennsilwaanisk: Reddin) as det füftgratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At steed leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 88.375 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan Berks County. A bürgermeister faan't steed sant 6. Janewoore 2020 as Eddie Moran, faan det Demokraatisk Partei. USA: Pennsylvania, citypopulation.de"}
{"id": "32784", "contents": "Scranton as de seekstgratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At steed leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 76.653 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan Lackawanna County. A bürgermeister faan't steed sant 6. Janewoore 2020 as Paige Gebhardt Cognetti, diar en independent as. Joe Biden, de 47. vize-president faan dön Ferianigt Stooten. USA: Pennsylvania, citypopulation.de"}
{"id": "32785", "contents": "Bethlehem as det sööwenstgratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At steed leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 75.815 lidj (2019). At steed as twesken Lehigh County an Northampton County apdiald. USA: Pennsylvania, citypopulation.de"}
{"id": "32786", "contents": "Lancaster ([ˈlæŋkɪstər]; üüb Pennsilwaanisk: Lengeschder) as det aachstgratst steed an en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. Det hee 59.265 lidj (2019). Pennsilwaanisk wurt uun't county spreegen. A bürgermeister faan't steed sant 2018 as Danene Sorace, faan det Demokraatisk Partei. James Buchanan, de 15. president faan dön Ferianigt Stooten. USA: Pennsylvania, citypopulation.de"}
{"id": "32788", "contents": "Levittown as det njüügenstgratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At steed leit uun Bucks County, uun a süüduast faan a bundesstoot, nai bi de Delaware Struum. Det hee 52.500 lidj (2019). At steed wurd faan 1952 tu 1958 faan't onernemen Levitt & Sons baut. At onernemen baut uk at steed Levittown uun a bundesstoot New York. USA: Pennsylvania, citypopulation.de"}
{"id": "32789", "contents": "Adams County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. Det hee 103.009 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Gettysburg. At county as efter de naist president faan dön Ferianigt Stooten, John Adams, neemd. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32791", "contents": "Sacramento (Ütjspriik üüb Ingels: [ˌsækrəˈmɛntoʊ]; Ütjspriik üüb Spaans: [sakɾaˈmento]) as at hoodsteed, seeksgratst steed an en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At steed leit uun a maden faan a bundestoot. Det hee 513.624 lidj (2019). USA: California, citypopulation.de"}
{"id": "32795", "contents": "Los Angeles County (California) At Los Angeles County as en county uun di US-amerikoonsk bundesstoot Kalifornien. Diar wene muar üs tjiin miljoon minsken uun 88 stääden. Agoura Hills Alhambra Arcadia Artesia Avalon Azusa Baldwin Park Bell Bell Gardens Bellflower Beverly Hills Bradbury Burbank Calabasas Carson Cerritos Claremont Commerce Compton Covina Cudahy Culver City Diamond Bar Downey Duarte El Monte El Segundo Gardena Glendale Glendora Hawaiian Gardens Hawthorne Hermosa Beach Hidden Hills Huntington Park Industry Inglewood Irwindale La Cañada Flintridge La Habra Heights La Mirada La Puente La Verne Lakewood Lancaster Lawndale Lomita Long Beach Los Angeles Lynwood Malibu Manhattan Beach Maywood Monrovia Montebello Monterey Park Norwalk Palmdale Palos Verdes Estates Paramount Pasadena Pico Rivera Pomona Rancho Palos Verdes Redondo Beach Rolling Hills Rolling Hills Estates Rosemead San Dimas San Fernando San Gabriel San Marino Santa Clarita Santa Fe Springs Santa Monica Sierra Madre Signal Hill South El Monte South Gate South Pasadena Temple City Torrance Vernon Walnut West Covina West Hollywood Westlake Village Whittier Commonskategorii: Los Angeles County (California) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32796", "contents": "Denver [ˈdɛnvər] as at hoodsteed, det gratst steed an en county faan de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At steed leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 727.211 lidj (2019). USA: Colorado, citypopulation.de"}
{"id": "32797", "contents": "Birmingham [ˈbɜːrmɪŋhæm] as det gratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At steed leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 209.403 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan Jefferson County. USA: Alabama, citypopulation.de"}
{"id": "32798", "contents": "Montgomery as at hoodsteed an traadgratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At steed leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 198.525 lidj (2019). Det as uk at hoodsteed faan Montgomery County. USA: Alabama, citypopulation.de"}
{"id": "328", "contents": "A Röökelbosk (Artemisia maritima) as en plaant ütj det famile faan a kurewbloosen (Asteraceae). A röökelbosk as en imergreen, taujuarag plaant, woort 20 bit 80 cm grat an bleut uun a harewst faan September bit Oktuuber. A bleeden haa fiin witj of grä hiaren. A früchten hinge bi fiin twiigen, a bloosen san trinj an man 1 bit 2 mm grat. Det plaant koon linger tidj saner weeder ütjkem. A röökelbosk fanjst dü uun Madeleuroopa. Hi wääkst bi dünemkaant an brükt en saalten grünj. At jaft föl Artemisia slacher faan det famile Asteraceae. Üüb Oomram fanjst dü: Bifut (Artemisia vulgaris) Röökelbosk (Artemisia maritima) Weremk (Artemisia absinthium) A röökelbosk hää en starken stirem. Diaram as hi iar uk brükt wurden, am insekten ütj a kluaderskaaben tu ferjaagin. Commonskategorii: Röökelbosker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Röökelbosker"}
{"id": "32801", "contents": "Juneau ([ˈdʒuːnoʊ]; üüb Tlingit: Dzánti K'ihéeni [ˈtsántʰì kʼìˈhíːnì]) as at hoodsteed faan de US-ameerikoons bundesstoot Alaska. At steed leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 31.276 lidj (2010). USA: Alaska, citypopulation.de"}
{"id": "32806", "contents": "Phoenix ([ˈfiːnɪks]; üüb Navajo: Hoozdo; üüb Spaans: Fénix of Fínix) as at hoodsteed an det gratst steed uun det US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At steed leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 1.680.992 lidj (2019). Det as uk at hoodsteed faan Maricopa County. Phoenix hee 15 steeddialen (Urban Villages): Ahwatukee Foothills Alhambra Camelback East Central City Deer Valley Desert View Encanto Estrella Laveen Maryvale North Gateway North Mountain Paradise Valley Rio Vista South Mountain USA: Arizona, citypopulation.de"}
{"id": "32810", "contents": "Little Rock as at hoodsteed an det gratst steed faan de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At steed leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 197.312 lidj (2019). Det as uk at hoodsteed faan Pulaski County. USA: Arkansas, citypopulation.de"}
{"id": "32811", "contents": "Hartford as at hoodsteed an det fjuardgratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Connecticut. At steed leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 122.105 lidj (2019). Det as uk det gratst steed uun Hartford County. USA: Connecticut, citypopulation.de"}
{"id": "32816", "contents": "Allegheny County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 1.216.045 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Pittsburgh. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32817", "contents": "Armstrong County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 64.735 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Kittanning. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32818", "contents": "Beaver County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 163.929 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Beaver. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32819", "contents": "Bedford County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 47.888 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bedford. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32820", "contents": "Berks County (üüb Pennsilwaanisk: Barricks Kaundi) as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 421.164 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Reading. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32821", "contents": "Blair County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 121.829 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Hollidaysburg. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32822", "contents": "Bradford County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 60.323 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Towanda. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32823", "contents": "Bucks County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 628.270 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Doylestown. Levittown USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32824", "contents": "Butler County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 187.853 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Butler. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32825", "contents": "Cambria County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 130.192 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ebensburg. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32826", "contents": "Cameron County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 4447 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Emporium. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32827", "contents": "Carbon County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 64.182 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Jim Thorpe. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32828", "contents": "Centre County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 162.385 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bellefonte. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32839", "contents": "Clarion County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 38.438 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Clarion. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32840", "contents": "Clearfield County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 79.255 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Clearfield. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32841", "contents": "Clinton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 38.632 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lock Haven. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32845", "contents": "Elk County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 29.910 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ridgway. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32847", "contents": "Columbia County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 64.964 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bloomsburg. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32850", "contents": "Crawford County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 84.629 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Meadville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32851", "contents": "Cumberland County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 253.370 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Carlisle. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32852", "contents": "Dauphin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 278.299 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Harrisburg. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32864", "contents": "Fayette County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 129.274 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Uniontown. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32865", "contents": "Forest County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 7247 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Tionesta. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32866", "contents": "Franklin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 155.027 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Chambersburg. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32867", "contents": "Fulton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 14.530 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as McConnellsburg. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32868", "contents": "Greene County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 36.233 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Waynesburg. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32869", "contents": "Huntingdon County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 45.144 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Huntingdon. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32870", "contents": "Indiana County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 84.073 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Indiana. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32871", "contents": "Jefferson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 43.425 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Brookville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32872", "contents": "Juniata County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 24.763 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Mifflintown. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32873", "contents": "Lackawanna County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 209.674 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Scranton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32874", "contents": "Lawrence County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 85.512 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as New Castle. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32875", "contents": "Lebanon County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 141.793 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lebanon. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32876", "contents": "Lehigh County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 369.318 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Allentown. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32877", "contents": "Luzerne County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 317.417 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Wilkes-Barre. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32878", "contents": "Lycoming County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 113.299 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Williamsport. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "329", "contents": "A Rüchfutet Müsensiif, (mo.) rüchfätjete müsetiif (Buteo lagopus) as en Gripfögel (Accipitriformes) uun't famile faan a Hanjügern (Accipitridae). En ualfögel uun a loft. Aier faan Buteo lagopus - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Rüchfutet Müsensiiwer Wikispecies hää en artiikel tu: Rüchfutet Müsensiiwer"}
{"id": "32901", "contents": "McKean County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 40.625 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Smethport. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32902", "contents": "Mercer County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 109.424 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Mercer. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32903", "contents": "Mifflin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 46.138 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lewistown. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32904", "contents": "Monroe County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 170.271 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Stroudsburg. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32905", "contents": "Montgomery County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 830.915 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Norristown. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32909", "contents": "Montour County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 18.230 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Danville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32910", "contents": "Stanisław II. August (bäären: Stanisław Antoni Poniatowski; * 17. Janewoore 1732 uun Wołczyn, Poolen-Liitauen; † 12. Febrewoore 1798 uun Sankt Petersburg, Rüs Keiserrik) wiar faan 1764 tu 1795 köning faan Poolen an gratfürst faan Liitauen. Köninger faan Polen (1697-1795): August II. (1697-1704, 1709-1733), Stanisław Leszczyński (1704-1709, 1733-1736), August III. (1733-1763), Stanisław II. August (1764-1795)."}
{"id": "3293", "contents": "Wat miinjst dü? Di föögel -> Greenfink (Öömrang) Jü partei -> Da Gräine Of menst dü ferlicht ? Gemüüse A Greenen, partei"}
{"id": "32934", "contents": "Palanga ( tuharke?/i, ualkurisk pa-langa: bi't moderhool; sjiisk Polangen, poolsk Połąga) as en bat uun Litauen bi a Uastsia, son 20 km nuurden faan Klaipeda (sjiisk: Memel). 20 km nuurdermuar leit Letlun. Palanga an Neringa san a madelponkter faan a fräämenferkiar uun Litauen. Palanga as en stääd (litauisk: mistas) an en stäädgemeen (litauisk: miesto savivaldybė). Diar hiar tu: stääd (mistas) Palanga amt (seniūnija) Šventoji saarep (kurorta) Šventoji (sjiisk: Heiligenau) huuwen Šventoji Kuurhüs Palanga Siabrag Palanga Palais Tyszkiewicz, rääfmuseum Fluuchplaats Palanga Commonskategorii: Palanga – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "32936", "contents": "At Kuurisk Neerang (litauisk: Kuršių nerija, rüsk: Куршская коса Kurschskaja kossa) as en 98 km lung hualeweilun. Di süüdelk dial hiart tu Ruslun (Oblast Kaliningrad) an di nuurdelk dial hiart tu Litauen (Neringa). Hat dialt a Uastsia uun't nuurdwaasten faan't Kuurisk Hääf uun't süüduasten uf. Kuurisk Neerang, faan süüd tu nuurd Lunkoord Bi Klaipeda as det ferbinjang faan Hääf an Uastsia Commonskategorii: Kuurisk Neerang – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kuurisk Neerang (sjiisk) 55.27444444444420.970833333333Koordinaaten: 55° 16′ 28″ N, 20° 58′ 15″ O"}
{"id": "32954", "contents": "Northampton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 305.285 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Easton USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32956", "contents": "Northumberland County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 90.843 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Sunbury. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32959", "contents": "Perry County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 46.272 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as New Bloomfield. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32963", "contents": "Pike County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 55.809 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Milford. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3298", "contents": "Wat menst dü? di fögel muartaal faan dik maan, di bi a diker werket"}
{"id": "32984", "contents": "Potter County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 16.526 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Coudersport. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32985", "contents": "Schuylkill County ([ˈskuːlkɪl] of [ˈskuːlkəl]) as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 141.359 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Pottsville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32986", "contents": "Snyder County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 40.372 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Middleburg. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32987", "contents": "Somerset County (üüb Pennsilwaanisk: Somerset Kaundi) as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 73.447 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Somerset. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32988", "contents": "Sullivan County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 6066 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Laporte. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32989", "contents": "Susquehanna County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 40.328 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Montrose. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32990", "contents": "Tioga County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 40.591 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Wellsboro. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32991", "contents": "Union County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 44.923 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lewisburg. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32992", "contents": "Venango County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 50.668 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Franklin. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32993", "contents": "Warren County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 39.191 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Warren. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32994", "contents": "Washington County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 206.865 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Washington. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32995", "contents": "Wayne County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 51.361 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Honesdale. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32996", "contents": "Westmoreland County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 348.899 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Greensburg. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32997", "contents": "Wyoming County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 26.794 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Tunkhannock. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32998", "contents": "York County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Pennsylvania. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 449.058 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as York. Tom Wolf, de 47. guwernöör faan Pennsylvania. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "32999", "contents": "Detroit ([dɪˈtrɔɪt] of [ˈdiːtrɔɪt]) as det gratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Michigan. Det hee 670.031 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan Wayne County. USA: Michigan, citypopulation.de"}
{"id": "33", "contents": "Dr. Momme Andresen (Tuläid di 17. Oktober 1857 önj Risem, störwen di 12. Januar 1951 önj Königsteinhof bai Doogebel) wus en tjüschen keemiker. Hi wus bait grünleeden foon e firma Agfa ma deerbai. Hi heet 1888 dåt p-Aminophenol rütfünen, wat as entwikler for e suurt-wit fotografii inseet wörden as. Agfa heet dåt produkt 1891 uner di noome Rodinal patentiird. Hi heet uk en dacht aw frasch schraawen: Wikisource: Hi schal laawe Momme Andresen önjt Tjüsch Biografii Hans-Otto Meier, Fritz Schließmann: Der Königsteinhof. Die Geschichte einer bedeutenden Hofstelle. Das Lebenswerk des Dr. Momme Andresen, Pionier der Photographie. Nordfriesischer Heimatverein Dagebüll e. V., 1998. Koord foon e Königsteinhof"}
{"id": "330", "contents": "Jü rümfård is en begrip for åle manschlike aktiwitäät büten jü jard. 3 oktoober 1942 - en A4-rakeet wörd döör da mansche in dåt åål schin. 9 juuli 1946 - da jarste kreatöre, fruchtfliige än maissaame, san in en V-2 eefter dåt åål schin. 4 oktoober 1957 - di kunstmoune Spuutnik 1 foon jü Sowjetunion is dåt jarste dink wat jü jardamluupboon broocht is. 3 nowämber 1957 - di rusische hün Laika gungt eefter dåt åål. 12 april 1961 - Juri Gagarin is di jarste mansche in dåt åål. 21 juuli 1969 - Neil Armstrong as jarste mansche aw di Moune. 12 april 1981 - Space Shuttle Columbia gungt eefter dåt åål. 19 februaar 1986 bit 23 märts 2001 - Rümstasjoon Mir. For åle räise eefter dät åål san da näiste komponenten wichti: En thermalkontrolle En laawenbewåårsüsteem, wan mansche deerbai san En kommunikasjoonsüsteem En energiifersürgung Ferbading iinj kosmische stroole En satelliit (kunstmoune) wörd mååstens for kommunikasjoon brükt, ouers for unersäkingen. Space Shuttle En rakeet wörd mååstens as önjdriwing brükt for oudere objäkten in dåt åål tu brängen. En rümstasjoon befant ham in jü jardamluupboon. Ma en rümstasjoon koone mansche långer in dåt åål bliwe. Bit dilling jeeft et fjouer: Skylab,"}
{"id": "33002", "contents": "Wilmington as det gratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Delaware. At steed leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 70.851 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan New Castle County. USA: Delaware, citypopulation.de"}
{"id": "33003", "contents": "Dover as at hoodsteed faan de US-ameerikoons bundesstoot Delaware. At steed leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 36.047 lidj (2019). Det as uk at hoodsteed faan Kent County. USA: Delaware, citypopulation.de"}
{"id": "33004", "contents": "Kent County as en county uun de US-ameerikoons bundestoot Delaware. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 180.786 (2019). At hoodsteed faan't county as Dover. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33005", "contents": "New Castle County as det letjst county uun de US-ameerikoons bundestoot Delaware. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 558.753 (2019). At hoodsteed faan't county as Wilmington. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33006", "contents": "Sussex County as det gratst county uun de US-ameerikoons bundestoot Delaware. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 234.225 (2019). At hoodsteed faan't county as Georgetown. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33010", "contents": "Thomas Westerman Wolf (* 17. Nofember 1948 uun Mount Wolf, York County, Pennsylvania) as en ameerikoons poliitiker an onernemer. Hi as sant 20. Janewoore 2015 de 47. guwernöör faan Pennsylvania. Hi as faan det Demokraatisk Partei. Sin aran as efter George H. Wolf, en föörfaar faan ham neemd. Commons: Tom Wolf – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "33012", "contents": "Bristol County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Rhode Island. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 48.479 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bristol. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33013", "contents": "Kent County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Rhode Island. At county leit uun a maden an waast faan a bundesstoot. Det hee 164.292 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as East Greenwich. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33014", "contents": "Newport County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Rhode Island. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 82.082 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Newport. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33015", "contents": "Providence County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Rhode Island. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 638.931 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Providence. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33016", "contents": "Washington County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Rhode Island. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 125.577 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as South Kingstown. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33019", "contents": "Fairfield County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Connecticut. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 943.332 lidj (2019). At county hee sant 1960 nian hoodsteed, man det gratst steed as Bridgeport. Dön tjiin gratst steeden uun't county san: Bridgeport Stamford Norwalk Danbury Greenwich Fairfield Stratford Shelton Trumbull Newtown USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33020", "contents": "Hartford County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Connecticut. At county leit uun a maden an nuurd faan a bundesstoot. Det hee 891.720 lidj (2019). At county hee sant 1960 nian hoodsteed, man det gratst steed as Hartford. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33021", "contents": "Litchfield County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Connecticut. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 180.333 lidj (2019). At county hee sant 1960 nian hoodsteed, man det gratst steed as Torrington. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33022", "contents": "Middlesex County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Connecticut. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 162.436 lidj (2019). At county hee sant 1960 nian hoodsteed, man det gratst steed as Middletown. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33023", "contents": "New Haven County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Connecticut. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 854.757 lidj (2019). At county hee sant 1960 nian hoodsteed, man det gratst steed as New Haven. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33024", "contents": "New London County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Connecticut. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 265.206 lidj (2019). At county hee sant 1960 nian hoodsteed, man det gratst steed as Norwich. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33025", "contents": "Tolland County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Connecticut. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 150.721 lidj (2019). At county hee sant 1960 nian hoodsteed, man det gratst steed as Vernon. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33026", "contents": "Windham County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Connecticut. At county leit uun a nuuruast faan a bundesstoot. Det hee 116.782 lidj (2019). At county hee sant 1960 nian hoodsteed, man det gratst steed as Windham. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33030", "contents": "Apache County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 71.887 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as St. Johns. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33031", "contents": "Cochise County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 125.922 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bisbee. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33032", "contents": "Coconino County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 143.476 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Flagstaff. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33033", "contents": "San Diego as det naistgratst steed an en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At steed leit uun a süüd faan a bundesstoot, nai bi't grens tu Meksiko. Det hee 1.423.851 lidj (2019). USA: California, citypopulation.de"}
{"id": "33034", "contents": "San Francisco as det fjuardgratst steed an en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At steed leit uun a waast faan a bundesstoot, bi a Pasiifik. Det hee 881.549 lidj (2019). USA: California, citypopulation.de"}
{"id": "33035", "contents": "Fresno as det füftgratst steed an en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At steed leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 531.576 lidj (2019). USA: California, citypopulation.de"}
{"id": "33037", "contents": "Oakland as det aachstgratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At steed leit uun a waast faan a bundesstoot, nai bi San Francisco. Det hee 433.031 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan Alameda County. Kamala Harris, a kandidaat för vize-president uun de US-Presidentenwool 2020. Carla Bley, jazz musiiker USA: California, citypopulation.de"}
{"id": "33038", "contents": "Bakersfield as det njüügenstgratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At steed leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 384.145 lidj (2019). USA: California, citypopulation.de"}
{"id": "33042", "contents": "San Jose as det traadgratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At steed leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 1.021.795 lidj (2019). USA: California, citypopulation.de"}
{"id": "33043", "contents": "Anaheim as det tjiinstgratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At steed leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 350.365 lidj (2019). USA: California, citypopulation.de"}
{"id": "33044", "contents": "Kamala Devi Harris (Ütjspriik: [ˈkɑːmələ]; * 20. Oktuuber 1964 uun Oakland, California) as en US-ameerikoons jurist, poliitiker an faan 20. Janewoore 2020 det 49. vize-president faan dön Ferianigt Stooten. Hat as faan det Demokraatisk Partei. Hat fertreed faan 2017 tu 2021 a bundesstoot California uun a Senaat faan dön Ferianigt Stooten. Faan 2011 tu 2017 wiar hat Attorney General faan California. Hat wurd 11. August 2020 a kandidaat faan det Demokraatisk Partei för a vize-president uun de US-Presidentenwool 2020. Hat wurd vize-president, efter dat Joe Biden a 7. Nofember 2020 a presidentenwool woon. Vize-presidenten faan dön Ferianigt Stooten sant 2001: Dick Cheney (2001-2009), Joe Biden (2009-2017), Mike Pence (2017-2021), Kamala Harris (2021-). Commons: Kamala Harris – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "33045", "contents": "Gila County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 54.018 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Globe. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33046", "contents": "Graham County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 38.837 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Safford. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33051", "contents": "At Demokraatisk Partei (A Demokraaten) as ian faan jo tau grat politisk partein uun a USA. Det ööder grat partei san a Republikaanern. Det partei as 1828 grünjlaanj wurden faan Andrew Jackson sin uunhingern. Hat gongt turag üüb det Demokraatisk-Republikaans Partei, diar 1792 faan Thomas Jefferson grünjlaanj wurden as. Tu began wiar a Demokraaten en konserwatiif partei, man sant det 20. juarhunert hää ham det anert, an daalang stun jo för bürgerrochten an en sotsiaal-liberaal politiik. Diaram het jo uun Ameerikoo uk Liberals. Flook Demokraaten wiar president uun Ameerikoo: Thomas Jefferson 1801–1809 (Demokraatisk-Republikaans Partei) James Madison 1809–1817 James Monroe 1817–1825 John Quincy Adams 1825–1829 (leeder: Natsionaal Republikaans Partei) Andrew Jackson 1829–1837 Martin Van Buren 1837–1841 James K. Polk 1845–1849 Franklin Pierce 1853–1857 James Buchanan 1857–1861 Andrew Johnson 1865–1869 (Partei faan't Natsionaal Ianhaid) Grover Cleveland 1885–1889 an 1893–1897 Woodrow Wilson 1913–1921 Franklin D. Roosevelt 1933–1945 Harry S. Truman 1945–1953 John F. Kennedy 1961–1963 Lyndon B. Johnson 1963–1969 Jimmy Carter 1977–1981 Bill Clinton 1993–2001 Barack Obama 2009–2017 Joe Biden 2021– Commonskategorii: Demokraatisk Partei – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33052", "contents": "At Republikaans Partei (A Republikaanern) as ian faan jo tau grat politisk partein uun a USA. Det ööder grat partei san a Demokraaten. En öödern nööm as Grand Old Party (grat ual partei) GOP. Det partei as 1854 grünjlaanj wurden, an wiar tu began en liberaal partei. Hat hää ham jin a Demokraaten diarför iinsaat, at slaawerei uftuskaafin. Sant a 1960er juaren hää ham det anert, an a Republikaanern san daalang en natsionaal-konserwatiif partei. Flook Republikaanern wiar president uun Ameerikoo: Abraham Lincoln 1861–1865 Ulysses S. Grant 1869–1877 Rutherford B. Hayes 1877–1881 James A. Garfield 1881 Chester A. Arthur 1881–1885 Benjamin Harrison 1889–1893 William McKinley 1897–1901 Theodore Roosevelt 1901–1909 William Howard Taft 1909–1913 Warren G. Harding 1921–1923 Calvin Coolidge 1923–1929 Herbert Hoover 1929–1933 Dwight D. Eisenhower 1953–1961 Richard Nixon 1969–1974 Gerald Ford 1974–1977 Ronald Reagan 1981–1989 George Bush 1989–1993 George W. Bush 2001–2009 Donald Trump 2017-2021 Commonskategorii: Republikaans Partei – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33059", "contents": "Greenlee County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 9498 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Clifton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33060", "contents": "La Paz County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 21.108 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Parker. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33061", "contents": "Maricopa County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 4.485.414 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Phoenix. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33062", "contents": "Mohave County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 212.181 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Kingman. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33063", "contents": "Navajo County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 110.924 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Holbrook. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33064", "contents": "Pima County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 1.047.279 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Tucson. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33065", "contents": "Pinal County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 462.789 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Florence USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33066", "contents": "Santa Cruz County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 46.498 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Nogales. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33068", "contents": "A Puuten (Meleagris) san en skööl faan fögler, huar't man tau slacher faan jaft. Jo hiar tu't famile faan a Fasaanen (Phasianidae). Puut (Meleagris gallopavo) Meleagris ocellata M. gallopavo M. ocellata Commonskategorii: Puuten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Meleagris"}
{"id": "33070", "contents": "Fögelpest as en wiiruskraankes bi wilfögler. Hat befäält fööraal hanen, puuten, ges, anen an wil weederfögler. Fögelpest as huuchuunsteegen an racht graten skaas för fögelbüüren uun. Wan en fögelpest ütjbräächt, skel büüren aal hör fögler oner saag bring, jo mut do ei muar ütj. An wan diar uk bluas ään fögel üüb en büürsteed befäälen as, skel aal a fögler duad maaget wurd. Fögelpestwiiren wurd normoolerwiis ei üüb minsken auerdraanj. Diar san en hialer rä stamer faan wiiren, diar fögelpest ütjliase. Jo hiar aaltumaal tu di slach Influenza A wiirus: A H5N1 - A H5N2 - A H5N3 - A H7N1 - A H7N3 - A H7N7 - A H7N9 Orthomyxoviridae"}
{"id": "33071", "contents": "Yavapai County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 235.099 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Prescott. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33072", "contents": "Yuma County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arizona. At county leit uun süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 213.787 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Yuma. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33073", "contents": "Barnstable County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Massachusetts. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 212.990 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Barnstable. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33074", "contents": "Berkshire County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Massachusetts. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 124.944 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Pittsfield. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33075", "contents": "Bristol County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Massachusetts. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 565.217 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Taunton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33077", "contents": "Dukes County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Massachusetts. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 17.332 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Edgartown. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33078", "contents": "Essex County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Massachusetts. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 789.034 lidj (2019). At hoodsteeden faan't county san Salem an Lawrence. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33079", "contents": "Franklin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Massachusetts. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 70.180 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Greenfield. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33080", "contents": "Hampden County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Massachusetts. At county as uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 466.372 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Springfield. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33081", "contents": "Hampshire County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Massachusetts. At county as uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 160.830 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Northampton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33082", "contents": "Middlesex County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Massachusetts. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 1.611.699 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lowell an Cambridge. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33083", "contents": "Nantucket County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Massachusetts. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 11.399 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Nantucket. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33084", "contents": "Norfolk County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Massachusetts. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 706.775 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Dedham. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33085", "contents": "Plymouth County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Massachusetts. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 521.202 lidj (2019). At hoodsteeden faan't county san Brockton an Plymouth. Marion MA USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33086", "contents": "Suffolk County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Massachusetts. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 803.907 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Boston. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33087", "contents": "Worcester County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Massachusetts. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 830.622 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Worcester. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3309", "contents": "Fialsparger (Emberizidae) san en fögelfamile an like a sparger an finken. Tu detdiar famile hiart man muar ian skööl: Emberiza mä jodiar slacher: E. affinis – E. aureola – E. bruniceps – E. buchanani – E. cabanisi – E. caesia – E. calandra – E. capensis – E. chrysophrys – E. cia – E. cineracea – E. cioides – E. cirlus – E. citrinella – E. elegans – E. flaviventris – E. fucata – E. godlewskii – E. hortulana – E. impetuani – E. jankowskii – E. koslowi – E. lathami – E. leucocephalos – E. melanocephala – E. pallasi – E. poliopleura – E. pusilla – E. rustica – E. rutila – E. sahari – E. schoeniclus – E. siemsseni – E. socotrana – E. spodocephala – E. stewarti – E. striolata – E. sulphurata – E. tahapisi – E. townsendi – E. tristrami – E. variabilis – E. vincenti – E. yessoensis Uun üüs breetjin käänt am jodiar slacher: Kurnsparag (Emberiza calandra) Gulsparag (Emberiza citrinella) Raidsparag (Emberiza schoeniclus) Commonskategorii: Fialsparger – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fialsparger"}
{"id": "33099", "contents": "Hawaii County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Hawaii. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 201.513 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Hilo. Det county amfaadet det eilun Hawaiʻi (= Big Island). At county hee njüügen distrikten: Puna South Hilo North Hilo Hāmākua North Kohala South Kohala North Kona South Kona Kaʻū USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "331", "contents": "En rümsonde as en ünbemoond rümfårtjüch, mååstens for forsching önj et universuum. Ouers as ma kunstmoune kiirt en rümsonde ai önj e umluupbaan am jü jard, ouers gungt eefter oudere planeete. BepiColombo Cassini-Huygens Galileo Mariner 10 Messenger New Horizons Pioneer 10 Pioneer 11 Voyager 1 Voyager 2"}
{"id": "33100", "contents": "Honolulu County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Hawaii. At county leit uun a nuurd an amfaadet det eilun Oahu. Det hee 974.563 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Honolulu. Det county as uk tustendig för a Nuurdwaastelk Hawaii-Eilunen, jo san miast ünbewenet. At county hee njüügen distrikten: District I District II District III District IV (Waikīkī, ...) District V District VI (Honolulu steed, ...) District VII (Pearl Harbor, ...) District VIII District IX USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33101", "contents": "Kalawao County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Hawaii. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 86 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Kalawao. Kalawao leit üüb't eilun Molokaʻi, hiart diar oober ei mä tu't Maui County, auer Kalawao ans en leepra kolonii wiar. An uk daaling lewe diar man en hunfol lidj, diar leepra auerlewet haa, an uunstelden faan a Kalaupapa National Historical Park. At county hee fjauer ahupuaʻa. Kalaupapa Makanalua Kalawao Waikolu USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33102", "contents": "Kauai County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Hawaii. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 72.293 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lihue. Det county amfaadet a grater eilunen Kauaʻi an Niʻihau, an uk dön letjer, ünbewenet eilunen Lehua an Kaʻula. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33103", "contents": "Maui County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Hawaii. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 167.417 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Wailuku. Det county amfaadet a eilunen Maui, Kahoʻolawe, Lanai an de gratst dial faan Molokaʻi (bütj Kalawao). USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33106", "contents": "Thomas Jefferson (* 2.jul./13greg. April 1743 uun Shadwell bi Charlottesville, Kolonii Virginia; † 4. Jüüle 1826 üüb Monticello bi Charlottesville, Virginia) wiar een faan a grünjleier faan dön Ferianigt Stooten. Hi wiar faan 1801 tu 1809 de 3. president faan't lun. Faan 1797 tu 1801 wiar hi de 2. vize-president faan't lun. Presidenten faan dön Ferianigt Stooten uun dön 18. an 19. juarhunerten: George Washington (1789-1797), John Adams (1797-1801), Thomas Jefferson (1801-1809), James Madison (1809-1817), James Monroe (1817-1825), John Quincy Adams (1825-1829), Andrew Jackson (1829-1837), Martin Van Buren (1837-1841), William Henry Harrison (Marts-April 1841), John Tyler (1841-1845), James K. Polk (1845-1849), Zachary Taylor (1849-1850), Millard Fillmore (1850-1853), Franklin Pierce (1853-1857), James Buchanan (1857-1861), Abraham Lincoln (1861-1865), Andrew Johnson (1865-1869), Ulysses S. Grant (1869-1877), Rutherford B. Hayes (1877-1881), James A. Garfield (Marts-September 1881), Chester A. Arthur (1881-1885), Grover Cleveland (1885-1889), Benjamin Harrison (1889-1893), Grover Cleveland (1893-1897), William McKinley (1897-1901)."}
{"id": "33108", "contents": "Slaawerei as en tustant, huar minsken tumanst en tidjloong üs hanelswaar uunsen wurd. Slaawen küd kääft an ferkääft, ferhüürd, ferskeenkt of ferareft wurd. Uun flook lunen, huar slaawen häälen wurd, küd a slaawen jo oober salew freikuupe. Sant 1800 as det slaawerei stak för stak ufskaafet wurden, man iarst 1981 as't uun det leetst lun (Mauretaanien) uk würelk ferbeeden wurden. Faan't 17. juarhunert bit iin uun't 19. juarhunert jääw't en slaawenhanel auer a Atlantik. Uun Waastafrikoo san slaawen \"iinkääft\" wurden uun bütj för waaren faan Euroopa, det wiar kluader, man uk woopens an alkohol. Uun Madel- an Nuurdameerikoo skul a slaawen do üüb en plantaaj werke an buumol an sokerraid uunbau. Jodiar rä waaren kaam tu Euroopa an san diar widjer ferwerket wurden tu kluader an rum. Bi didiar \"triihukshanel\" haa uk flook nuurdfresk kopteins mä fersiinet, diar uun däänsk of holuns siinsten foor. Uk uun't Madlunsia jääw't slaawerei. Diar san flooksis hanelskeb faan Nuurd- an Madeleuroopa auerfäälen wurden, an wan a slaawen ei freikääft wurd, do skul jo uun Nuurdafrikoo bliiw. En siamaan faan Oomram, di det so ging, wiar Hark Olufs. Hi küd efter juaren oober frei kem, an hää apskrewen, wat hi belewet hää. Commonskategorii: Slaawerei –"}
{"id": "33110", "contents": "Stepanakert as at hoodsteed faan det de-facto stoot Bergkarabach. Det hee 55.200 lidj (2015). citypopulation.de"}
{"id": "33112", "contents": "En plantaaj as en grat onernemen, diar man ään slach faan plaanten aptjocht (en monokultuur), am det weltwidj tu ferkuupin. Plantaajen tji miast muarjuarag plaanten ap. Hör produkten san: Buumol Banaan Früchten Holt Kakao Kofe Kork Pualemööle Siisal Sokerraid Tee Tabak (ianjuarag) Üüb plantaajen wurd a produkten uk al apwerket an för a ferkuup turocht maaget. Jo lei miast uun a troopen of subtroopen. Commonskategorii: Plantaajen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33115", "contents": "Siisal (Agave sisalana) as en plaantenslach uun det skööl faan a Agaawen (Agave) an uun't famile faan a Spargelplaanten (Asparagaceae). Hat woort brükt an aptaanj för hör triader. Hör nööm komt faan det stääd Sisal uun Meksiko (Yucatan) uf. Siisal uun a natüür Frücht Siisal woort ferwerket uun Indien Siisaltriads Commonskategorii: Siisal – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siisal"}
{"id": "33118", "contents": "Leewer duad üs Slaaw as di nuurdfresk woolspröök. Hi komt tuiarst uun skraften faan't 19. juarhunert föör, an racht ham jin det däänsk auermäächt. Leeder as hi för alet mögelke brükt an masbrükt wurden. Lewer duar üs Slaav (sölring) Leewer duad üs Slaaw (fering-öömrang) Liiwer düüdj as Sloow (frasch) Liiwer duuid as Sloow (wiidinghiirder) 1653, Adriaan Westerman: Phriso pro Libertate mortem appetit, dat is: Liever doot dan onvrij auer det slacht faan Warns, 1345. 1666, Anton Heimreich: Lieber Tod als unfrey! 1839, Gustav Waldemar Gardthausen: Lieber todt als Sklave! 1845, Christian Feddersen: Liewer düd aß Slaawe 1845, Knut Jungbohn Clement: Lewer duad üs Slaw! Lieber todt als Sklaw! 1856, Christian Peter Hansen: Lewer duad üs Slaaw 1902, Detlev von Liliencron: Lewwer duad üs Slaav Uun Uast- an Waastfresklun woort repen: Eala frya Fresena (Amhuuch, frei Fresken!). An det oonswaar as: Lever dood as Slaav. Amhuuch ment, a Fresken skel apstun an ei üüb a knöbian lofe för hör föörsten an groofen. Rudolf Bülck: Lewer duad üs Slaw – Geschichte eines politischen Schlagworts. Uun: Niederdeutsches Jahrbuch des Vereins für niederdeutsche Sprachforschung. Heft 74. Wachholtz, Neumünster 1951, S. 99–126. Nordfrieslandlexikon faan't NFI Fiete Pingel: Krone, Grütztopf und ein halber Adler Slaawerei"}
{"id": "33120", "contents": "Christian Feddersen (* 16. Jüüle 1786 uun Waaster Snaatebel; † 12. Janewoore 1874 uun Friedrichstääd) wiar en prääster. Hi wiar en grünjleier faan't nuurdfresk weesen. Christian Feddersen wurd bäären üs dring faan di welsteld büür an skuulmääster Harke Feddersen uun Waaster Snaatebel. Di mooler Hans Peter Feddersen (di ääler) (* 1788) wiar san ääler bruder. Hi wiar befreid an hed tau doochtern: Auguste Margarethe an Marie Dorothea (* 1825). Tuup mä san jonger bruder Friedrich hää hi teologii studiaret an wiar prääster uun Foortuft, Naibel an Nuurdhaksteed bi Schafflund. Uun sin buk Fünf Worte an die Nordfriesen hää hi ham 1845 diarför ütjspreegen, dat a Nuurdfresken hör aanj kultuur an spriak pleege skul. Uk at nuurdfresk woopen an di woolspröök Leewer duad üs Slaaw gung üüb Feddersen turag. Sant 2001 jaft at en Christian-Feddersen-Pris, di faan't Ute-Karl-Friedrich-und-Carsten-Hagemann-Stiftung an at Nordfriisk Instituut ütjlööwet woort. Hi as soocht för skuuljongen, diar jo auer a miaten mä't nuurdfresk spriak, kultuur an histoore befaadet haa. Nordfriesland Lexikon faan't NFI Fünf Worte an die Nordfriesen (Digitalisat bi books.google.de)"}
{"id": "33124", "contents": "Belknap County [ˈbɛlnæp] as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot New Hampshire. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 61.303 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Laconia. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33125", "contents": "Carroll County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot New Hampshire. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 48.910 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ossipee. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33126", "contents": "Cheshire County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot New Hampshire. At county leit uun a süüdwaast faan't county. Det hee 76.085 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Keene. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33127", "contents": "Coös County [ˈkoʊ.ɒs] as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot New Hampshire. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 31.563 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lancaster. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33128", "contents": "Grafton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot New Hampshire. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 89.886 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as North Haverhill. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33129", "contents": "Hillsborough County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot New Hampshire. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 417.025 lidj (2019). A hoodsteeden faan't county san Manchester an Nashua. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3313", "contents": "At Smeerpötje as en slach faan Sneken (Gastropoda) uun det famile Arionidae. Hat koon 10 bit 13 cm lung wurd. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Smeerpötjin Wikispecies hää en artiikel tu: Smeerpötjin"}
{"id": "33130", "contents": "Merrimack County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot New Hampshire. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 151.391 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Concord. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33131", "contents": "Rockingham County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot New Hampshire. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 309.769 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Brentwood. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33132", "contents": "Strafford County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot New Hampshire. at county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 130.633 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Dover. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33133", "contents": "Sullivan County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot New Hampshire. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 43.146 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Newport. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33144", "contents": "Tallahassee [ˌtæləˈhæsi] as at hoodsteed uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At steed leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 194.500 lidj (2019). Det as uk at hoodsteed faan Leon County. USA: Florida, citypopulation.de"}
{"id": "33145", "contents": "Atlanta [ætˈlæntə] as at hoodsteed an gratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At steed leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 506.811 lidj (2019). Det as uk at hoodsteed faan Fulton County. USA: Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "33149", "contents": "f A Appalachen san en beragkeed uun't uasten faan a USA . Jo ferluup auer en lengde faan amanbi 2.400 km faan süüdwaast tu nuurduast. Di huuchst toop as Mount Mitchell mä en hööchde faan 2.037 meetern. Ööders san a Applachen ei aaltu huuch, miast so am 1.000 m. Blue Ridge Berger Ütjsicht faan Mount Mitchell Shenandoah Natjunaalpark Bröök naibi Hazleton PA Commonskategorii: Appalachen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33150", "contents": "fpd3pd5 Di Mount Mitchell uun North Carolina (USA) as mä 2.037 meetern (6.684 ft) di huuchst berag faan a Appalachen an diarmä di huuchst toop uasten faan a Mississippi. Trinjam leit di Natsionaalpark Mount Mitchell. Toop faan Mt. Mitchell Det letj skilt wiset di toop uun Di berag as näämd efter Elisha Mitchell (1793-1857) Koord faan a Mt. Mitchell waanerwai Commonskategorii: Mount Mitchell – Saamlang faan bilen of filmer Mount Mitchell, North Carolina. Peakbagger.com, ufrepen di 27. April 2013."}
{"id": "33151", "contents": "At dominans faan en berag as di kurtest wai faan san toop bit tu en ponkt, di likehuuch as. Trinjam di berag könst dü en kreis tiakne mä di raadius faan't dominans. Uun didiar kreis as nian steed huuger üs di berag. Diar as hi dominant. Di huuchst berag üüb a eerd as di Mount Everest, an auer diar nään huugeren berag as, woort sin dominans miast mä di hualew eerdamkreis (≈ 20.000 km) liksaat. At prominens ment det hööchde, diar dü tumanst ufstiig skel, am faan en berag tu en huugeren berag tu kemen. Wan diar nään huugeren berag üüb a lunwai tu finjen as, do as det prominens lik mä det hööchde auer siapeegel. Bütj geograafisk laag an hööchde san jodiar tau kääntaalen nuadag för't beskriiwang faan en berag. 86 berger mä en dominans faan muar üs 1.000 km (huuchsjiisk)"}
{"id": "33152", "contents": "At dominans faan en berag as di kurtest wai faan san toop bit tu en ponkt, di likehuuch as. Trinjam di berag könst dü en kreis tiakne mä di raadius faan't dominans. Uun didiar kreis as nian steed huuger üs di berag. Diar as hi dominant. Di huuchst berag üüb a eerd as di Mount Everest, an auer diar nään huugeren berag as, woort sin dominans miast mä di hualew eerdamkreis (≈ 20.000 km) liksaat. Di berag mä det naisthuuchst dominans as di Aconcagua uun a Anden. At prominens (huuchsjiisk: Schartenhöhe) ment det hööchde, diar dü tumanst ufstiig skel, am faan en berag tu en huugeren berag tu kemen. Wan diar nään huugeren berag üüb a lunwai tu finjen as, do as det prominens lik mä det hööchde auer siapeegel. Bütj geograafisk laag an hööchde san jodiar tau kääntaalen nuadag för't beskriiwang faan en berag. 86 berger mä en dominans faan muar üs 1.000 km"}
{"id": "33165", "contents": "A Great Plains ((öö.) grat flaak lunen) san en temelk drüg regiuun faan knaap tau miljuun kwadrootkilomeetern uun a maden faan Nuurdameerikoo. Faan waast tu uast fäält det lun faan 1.600 m hööchde bit üüb 600 m uf. A Great Plains lei uun winjskül faan a Rocky Mountains uun't waasten an fu sodenang ei föl rin uf. Iar wiar diar a prerii (gäärslun), man daalang woort diar bal aueraal büüret. Waasten faan 100 graad geograafisk lengde (uun a High Plains) as't för't ääkrin tu drüg, diar woort miast tjüch häälen. Uasten faan 100 graad woort a rin rikelker, an diar woort kurn uunbaud. Uun't nuurden ling a Plains faan a kanaadsk prowinsen Alberta, Saskatchewan an Manitoba swäärs troch a US-amerikoonsk stooten Montana, Wyoming, Colorado an New Mexico uun't waasten an North Dakota, South Dakota, Nebraska, Kansas, Oklahoma an Texas uun't uasten. Gäärslun (prerii) uun Nebraska Ääkerlun uun Nebraska Fään uun Colorado Commonskategorii: Great Plains – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33166", "contents": "Des Moines [dɪˈmɔɪn] as at hoodsteed an gratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Iowa. At steed leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 214.237 lidj (2019). Det as uk at hoodsteed faan Polk County. USA: Iowas, citypopulation.de"}
{"id": "33167", "contents": "Honolulu as at hoodsteed faan de US-ameerikoons bundestoot Hawaii. Det leit uun a süüduast faan Oahu Eilun. Det hee 337.721 lidj (2010). Det as uk at hoodsteed faan Honolulu County. USA: Hawaii, citypopulation.de"}
{"id": "33174", "contents": "Bridgeport as det gratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Connecticut. At steed leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot, uun Fairfield County. Det hee 144.399 lidj (2019). USA: Connecticut, citypopulation.de"}
{"id": "33175", "contents": "New Haven as det naistgratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Connecticut. At steed leit uun a süüd faan a bundesstoot, uun New Haven County. Det hee 130.250 lidj (2019). USA: Connecticut, citypopulation.de"}
{"id": "33177", "contents": "List foon da 62 counties önj e stoot New York:"}
{"id": "33179", "contents": "List foon da 75 counties önj Arkansas: USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33180", "contents": "List foon da 58 counties önj California USA: Administrative Division"}
{"id": "33181", "contents": "List ma da 64 counties önj Colorado: USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33182", "contents": "List ma da 67 counties önj Florida: 'USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33183", "contents": "List ma 159 counties önj Georgia: USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33184", "contents": "Jo Daviess Stephenson Winnebago Boone McHenry Lake Cook DuPage Kane DeKalb Ogle Lee Carroll Whiteside Rock Island Mercer Henry Bureau Putnam LaSalle Kendall Grundy Will Kankakee Iroquois Ford Livingston McLean Woodford Marshall Stark Peoria Tazewell Fulton Knox Warren Hender- son Hancock Mc Donough Schuyler Adams Brown Cass Mason Menard Logan DeWitt Macon Piatt Champaign Vermilion Edgar Douglas Coles Moultrie Shelby Montgomery Christian Sangamon Morgan Scott Pike Calhoun Greene Jersey Macoupin Madison Bond Fayette Effing- ham Jasper Cumber- land Clark Craw- ford Law- rence Rich- land Clay Marion Clinton St. Clair Monroe Randolph Washing- ton Jeffer- son Wayne Ed- wards Wabash White Hamilton Franklin Perry Jackson Wil- liamson Saline Gal- latin Hardin Pope John- son Union Alexander Pulaski Massac List ma da 102 counties önj Illinois U.S. Census Bureau – State & County QuickFacts. Archiwiaret faan det originool di 1. April 2009. Ufrepen di 11. Nofember 2020. U.S. Census 2010 Kwadrootmiilen tu kwadrootkilomeetern amreegent."}
{"id": "33185", "contents": "List ma da 92 counties önj Indiana:"}
{"id": "33186", "contents": "Lyon Sioux Osceola O'Brien Dickin- son Clay Emmet Palo Alto Kos- suth Winne- bago Han- cock Worth Cerro Gordo Mitchell Floyd Ho- ward Chicka- saw Winne- shiek Alla- makee Clayton Fayette Bremer But- ler Frank- lin Wright Hum- boldt Poca- hontas Buena Vista Chero- kee Plymouth Woodbury Ida Sac Cal- houn Web- ster Hamil- ton Hardin Grundy Black Hawk Bu- chanan Dela- ware Dubu- que Jackson Jones Linn Benton Tama Mar- shall Story Boone Greene Carroll Craw- ford Monona Harri- son Shelby Au- dubon Guthrie Dallas Polk Jasper Powe- Pshiek Iowa John- son Cedar Clinton Scott Musca- tine Louisa Wash- ington Keo- kuk Ma- haska Marion Warren Madi- son Adair Cass Potta- wattamie Mills Mont- gomery Adams Union Clarke Lucas Monroe Wapello Jefferson Henry Des Moines Lee Van Buren Davis Appa- noose Wayne De- catur Ring- gold Taylor Page Fremont List ma da 99 counties önj Iowa: U.S. Census Bureau - State & County QuickFacts (Memento faan di 27. Mei 2010 uun't Internet Archive) United States Census 2010 U.S. Census Bureau - State & County QuickFacts (Memento faan di 27. Mei 2010 uun't Internet Archive) Kwadrootmiilen tu kwadrootkilomeetern amgreegent. Henry County, Iowa History of Fort Dodge and Webster County, Iowa,"}
{"id": "33187", "contents": "AL AN AT BA BT BR BB BU CS CQ CK CN CA CY CD CF CM CL CR DC DK DP DG ED EK EL EW FI FO FR GE GO GH GT GY GL GW HM HP HV HS HG JA JF JW JO KE KM KW LB LE LV LC LN LG LY MN MS MP ME MI MC MG MR MT NM NO NS NT OS OB OT PN PL PT PR RA RN RP RC RL RO RH RS SA SC SG SW SN SD SH SM SF ST SV SU TH TR WS WB WA WH WL WO WY List foon da 105 counties önj Kansas (E. = inboogere, 2010): Allen County (13.371 E.) Anderson County (8.102 E.) Atchison County (16.924 E.) Barber County (4.861 E.) Barton County (27.674 E.) Bourbon County (15.173 E.) Brown County (9.984 E.) Butler County (65.880 E.) Chase County (2.790 E.) Chautauqua County (3.669 E.) Cherokee County (21.603 E.) Cheyenne County (2.726 E.) Clark County (2.215 E.) Clay County (8.535 E.) Cloud County (9.533 E.) Coffey County (8.601 E.) Comanche County (1.891 E.) Cowley County (36.311 E.) Crawford County (39.134 E.) Decatur County (2.961 E.) Dickinson County (19.754 E.)"}
{"id": "33188", "contents": "Boone Ken- ton Camp- bell Pend- leton Bracken Robertson Mason Lewis Carter Greenup Boyd Lawrence Martin Pike Letcher Harlan Bell Knox Whitley McCreary Wayne Clinton Cumber- land Monroe Allen Simpson Logan Todd Christian Trigg Calloway Gra- ves Fulton Hickman Carlisle Ballard Mc Cracken Mar- shall Li- ving- ston Critten- den Union Henderson Daviess Han- cock Breckin- ridge Meade Hardin Bullitt Jefferson Oldham Trimble Carroll Henry Owen Gallatin Grant Harrison Nicholas Fleming Rowan Elliott Morgan Magoffin John- son Floyd Knott Breathitt Perry Leslie Clay Laurel Pulaski Russell Adair Met- calfe Barren Warren Butler Muhlen- berg Hopkins Caldwell Lyon Webster McLean Ohio Grayson Ed- monson Hart Green Taylor Casey Lincoln Rock- castle Jack- son Owsley Lee Wolfe Menifee Bath Mont- gomery Bourbon Scott Frank- lin Shelby Spencer Nelson LaRue Marion Boyle Gar- rard Madi- son Estill Powell Clark Fayette Wood- ford An- der- son Wash- ington Mercer Jessa- mine List foon da 120 counties önj Kentucky: U.S. Census Bureau – Kentucky – State & County QuickFacts (Memento faan di 22. Jüüne 2015 uun't Internet Archive) Kwadrootmiilen tu kwadrootkilomeetern amreegent. United States Census 2011 Abgerufen am 17. März 2011"}
{"id": "33189", "contents": "List foon da 64 schöspele önj Louisiana: USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33191", "contents": "Keweenaw Houghton Ontonagon Gogebic Iron Baraga Marquette Dickin- son Meno- minee Delta Alger School- craft Luce Chippewa Mackinac Emmet Che- boygan Presque Isle Alpena Alcona Iosco Arenac Bay Tuscola Huron Sanilac Lapeer St. Clair Macomb Oak- land Wayne Monroe Lena- wee Hills- dale Branch St. Joseph Cass Berrien Van Buren Allegan Kent Ottawa Mus- kegon Oceana New- aygo Lake Mason Mani- stee Benzie Leelanau Grand Traverse Kal- kaska Antrim Charlevoix Otsego Mont- morency Oscoda Craw- ford Ros- common Oge- maw Glad- win Mid- land Saginaw Shia- wassee Gene- see Living- ston Wash- tenaw Jackson Calhoun Kala- mazoo Barry Ionia Mont- calm Me- costa Osce- ola Wex- ford Miss- aukee Clare Isa- bella Gratiot Clin- ton Eaton Ingham List foon da 83 counties önj Michigan: U.S. Census Bureau - Michigan - State & County QuickFacts (Memento faan di 11. Mei 2011 uun't Internet Archive) Flächenangaben in Quadratmeilen - Umrechnung in Quadratkilometer United States Census 2010, Abgerufen am 27. April 2011."}
{"id": "33192", "contents": "Kittson Roseau Lake of the Woods Koochiching St. Louis Lake Cook Itasca Beltrami Marshall Pennington Red Lake Polk Norman Clay Becker Mah- nomen Clear- water Hub- bard Cass Crow Wing Aitkin Carlton Pine Kan- abec Mille Lacs Morrison Todd Wa- dena Otter Tail Douglas Grant Wil- kin Tra- verse Big Stone Ste- vens Pope Stearns Ben- ton Sher- burne Isanti Chi- sago Wash- ington Ram- sey Anoka Hen- nepin Wright Mee- ker Kandi- yohi Swift Chip- pewa Lac qui Parle Yellow Medicine Renville Mc Leod Carver Scott Dakota Goodhue Rice Le Sueur Sibley Nicollet Brown Redwood Lyon Lin- coln Pipe- stone Murray Cotton- wood Wat- onwan Blue Earth Was- eca Steele Dodge Olmsted Wabasha Winona Houston Fillmore Mower Free- born Fari- bault Martin Jackson Nobles Rock List foon da 87 counties önj Minnesota: U.S. Census Bureau - State & County QuickFacts (Memento faan di 2. Deetsember 2006 uun't Internet Archive) United States Census 2010 Abgerufen am 16. März 2011 U.S. Census Bureau - State & County QuickFacts (Memento faan di 2. Deetsember 2006 uun't Internet Archive) Angaben in Quadratmeilen - Umrechnung in Quadratkilometer History of Goodhue County (Memento faan di 6. Jüüne 2008 uun't Internet Archive)"}
{"id": "33194", "contents": "DeSoto Tate Marshall Benton Tippah Alcorn Prentiss Tisho- mingo Ita- wamba Lee Monroe Lowndes Noxubee Kemper Lauder- dale Clarke Wayne Greene Perry George Jackson Stone Harrison Hancock Pearl River Forrest Lamar Marion Walthall Pike Amite Wilkinson Adams Franklin Jefferson Clai- borne Warren Issa- quena Shar- key Wash- ington Bolivar Coa- homa Tunica Quit- man Panola Lafayette Union Pontotoc Chicka- saw Clay Oktib- beha Winston Neshoba Newton Jasper Jones Covington Jefferson Davis Law- rence Lin- coln Copiah Hinds Yazoo Hum- phreys Sun- flo- wer Le- flore Talla- hatchie Yalo- busha Cal- houn Webster Choctaw Attala Leake Scott Smith Simpson Rankin Madison Holmes Carroll Mont- gomery Grenada List foon da 82 counties önj Mississippi: U.S. Census Bureau - Mississippi - State & County QuickFacts (Memento faan di 14. Marts 2012 uun't Internet Archive) Flächenangaben in Quadratmeilen - Umrechnung in Quadratkilometer U.S. Census 2010 Abgerufen am 17. Februar 2011"}
{"id": "33195", "contents": "Atchi- son Holt Nodaway Worth Harrison Mercer Putnam Schuyler Scotland Clark Lewis Knox Adair Sullivan Grundy Daviess Gentry DeKalb Andrew Buchanan Platte Clinton Cald- well Living- ston Linn Macon Shelby Marion Ralls Monroe Ran- dolph Chariton Carroll Ray Clay Jackson Lafayette Saline Howard Boone Audrain Pike Lincoln St. Charles Warren Mont- gomery Callaway Cole Moni- teau Cooper Pettis Johnson Cass Bates Henry Benton Morgan Miller Maries Osage Gas- con- ade Franklin St. Louis Jefferson Ste. Genevieve St. Francois Wash- ington Craw- ford Dent Phelps Pulaski Camden Hickory St. Clair Vernon Cedar Polk Dallas Laclede Texas Shannon Rey- nolds Iron Madi- son Boll- inger Perry Cape Girar- deau Scott Missis- sippi New Madrid Pemi- scot Dun- klin Stoddard Wayne Butler Carter Ripley Oregon Howell Ozark Douglas Wright Web- ster Greene Christian Taney Stone Barry Law- rence Dade Barton Jasper Newton McDonald List foon da 114 counties önj Missouri: U.S. Census Bureau - Missouri - State & County QuickFacts (Memento faan di 14. August 2005 uun't Internet Archive) U.S. Census 2010 Abgerufen am 26. Februar 2011 U.S. Census Bureau - State & County QuickFacts (Memento faan di 14. August 2005 uun't Internet Archive) Angaben in Quadratmeilen - Umrechnung in Quadratkilometer"}
{"id": "33196", "contents": "LN FH LK SA MN MS RV GR PW DL BV SB MD JE GA BW LC TE PN GL TO LB HL CH CS JB MG PK SW SG WL GV FE BL PH PE MU YL CA BH TR RB GF VY DN SH RO MC RL DW PA CU PR CT FA WX List foon da 56 counties önj Montana: USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "33197", "contents": "Sioux Dawes Box Butte Sheridan Cherry Keya Paha Brown Rock Holt Boyd Knox Ante- lope Pierce Wayne Cedar Dixon Dakota Thurston Burt Wash- ington Douglas Sarpy Cass Otoe John- son Ne- maha Richard- son Pawnee Gage Jeffer- son Thayer Nuck- olls Web- ster Frank- lin Har- lan Furnas Red Willow Hitch- cock Dundy Chase Perkins Keith Deuel Cheyenne Kimball Banner Scotts Bluff Morrill Garden Arthur Grant Hooker Thomas Blaine Loup Gar- field Whee- ler Boone Madi- son Stan- ton Cu- ming Dodge Saun- ders Lan- caster Saline Fill- more Clay Adams Kear- ney Phelps Gos- per Frontier Hayes Lincoln McPherson Logan Custer Dawson Buffalo Hall Ha- mil- ton York Seward Butler Col- fax Platte Nance Greeley Valley Sher- man Howard Merrick Polk List foon da 93 counties önj Nebraska: U.S. Census Bureau - Nebraska - State & County QuickFacts (Memento faan di 14. Oktuuber 2012 uun't Internet Archive) Flächenangaben in Quadratmeilen - Umrechnung in Quadratkilometer U.S. Census 2010 Abgerufen am 15. September 2011"}
{"id": "33198", "contents": "BER CAT CHA CIB COL CUR DEB DOÑ EDD GRA GUA HAR HID LEA LIN LAL LUN MCK MOR OTE QUA RIO ROO SDV SJU SMI SFE SIE SOC TAO TOR UNI VAL List ma da 33 counties önj New Mexico:"}
{"id": "33199", "contents": "List foon da 100 counties önj North Carolina:"}
{"id": "332", "contents": "En Rümstasjoon as en stasjoon dåt manschlik aphüülj önjt åål möölik mååged. Mååstens flucht en rümstasjoon önj e orbit fon en planeet unti oudere hamellife. Saljut 1 (1971) Saljut 2 (1973) Kosmos 557 (1973) Skylab (1973-1979) Saljut 3 (1974-1975) Saljut 4 (1974-1977) Saljut 5 (1976-1977) Saljut 6 (1977-1982) Saljut 7 (1982-1991) Mir (1986-2001) ISS (1988-diling) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Space Station"}
{"id": "33200", "contents": "Divide Burke Ren- ville Bottineau Rolette Towner Cavalier Pembina Walsh Grand Forks Traill Cass Rich- land Sargent Ransom Dickey LaMoure McIntosh Logan Emmons Sioux Grant Hettinger Adams Bowman Slope Golden Valley Billings McKenzie Williams Mountrail Ward McHenry Pierce Benson Ramsey Nelson Steele Griggs Barnes Stutsman Kidder Burleigh Morton Stark Dunn Mercer Oliver McLean Sheridan Wells Eddy Foster List ma da 53 counties önj North Dakota: U.S. Census Bureau - State & County QuickFacts (Memento faan di 15. Jüüne 2006 uun't Internet Archive) Flächenangaben in Quadratmeilen - Umrechnung in Quadratkilometer - Abgerufen am 17. Juli 2013 NorthDakota.gov - County History (Memento faan di 2. Febrewoore 2015 uun't Internet Archive) Abgerufen am 17. Juli 2013"}
{"id": "33201", "contents": "List foon da 88 counties önj Ohio: U.S. Census Bureau: Annual Estimates of the Population for Counties: April 1, 2000 to July 1, 2007 U.S. Census Bureau: Population Estimates for All Places: 2000 to 2007"}
{"id": "33203", "contents": "Cimarron Texas Beaver Harper Woods Al- falfa Grant Kay Osage Wash- ing- ton No- wa- ta Craig Ottawa Dela- ware Adair Sequoyah Le Flore Mc Curtain Choctaw Bryan Mar- shall Love Jeffer- son Cotton Tillman Jackson Har- mon Greer Beckham Roger Mills Ellis Wood- ward Major Garfield Noble Pawnee Creek Tulsa Rogers Mayes Wa- goner Chero- kee Musko- gee Has- kell Lati- mer Pushma- taha Atoka Johns- ton Carter Step- hens Co- manche Kiowa Washita Custer Dewey Blai- ne King- fisher Logan Payne Lin- coln Okfus- kee Ok- mul- gee Mc Intosh Pitts- burg Coal Ponto- toc Murray Garvin Mc Clain Grady Caddo Canadian Okla- homa Cleve- land Potta- wato- mie Se- mi- nole Hug- hes List ma da 77 counties önj Oklahoma: Flächenangaben in Quadratmeilen - Umrechnung in Quadratkilometer U.S. Census 2010 Abgerufen am 26. Oktober 2011"}
{"id": "33205", "contents": "MH BK WL UN UM MR GR HA LK KL DC CR JE WH GL SH WS HR ML CK MN LN LA DO JC JO CU CS BE LC PK YM TL WA CO CL List foon da 36 counties önj Oregon: U.S. Census Bureau: Annual Estimates of the Population for Counties: April 1, 2000 to July 1, 2007 U.S. Census Bureau: Population Estimates for All Places: 2000 to 2007"}
{"id": "33206", "contents": "List foon da 67 counties önj Pennsylvania: USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33208", "contents": "List foon da 46 counties önj South Carolina: U.S. Census Bureau, Fortschreibung 2006 National Association of Counties (Memento faan di 25. Oktuuber 2007 uun't Internet Archive)"}
{"id": "33210", "contents": "Harding Perkins Corson Campbell McPherson Brown Marshall Roberts Day Grant Deuel Brookings Moody Minne- haha Lin- coln Union Clay Yank- ton Bon Homme Charles Mix Gregory Tripp Todd Bennett Oglala Lakota Fall River Custer Pennington Law- rence Butte Meade Ziebach Dewey Wal- worth Edmunds Spink Clark Coding- ton Hamlin Kings- bury Lake Mc Cook Turner Hutchin- son Douglas Han- son Davi- son Au- rora Brule Lyman Jones Mellette Jackson Haakon Stanley Sully Potter Faulk Hyde Hand Beadle Miner San- born Jerauld Buffalo Hughes List foon da 66 counties önj South Dakota:"}
{"id": "33212", "contents": "Lake Obion Weakley Henry Stewart Mont- gomery Robert- son Sumner Trousdale Macon Clay Jack- son Over- ton Fen- tress Pickett Scott Camp- bell Union Claiborne Grain- ger Hancock Hawkins Sullivan John- son Carter Unicoi Wash- ington Greene Hamblen Jefferson Cocke Sevier Blount Monroe McMinn Polk Brad- ley Ham- ilton Marion Franklin Lincoln Giles Law- rence Wayne Hardin Mc Nairy Harde- man Fayette Shelby Tipton Lauder- dale Dyer Gibson Carroll Ben- ton Hum- phreys Houston Dick- son Cheat- ham David- son Wilson Smith Putnam Cumber- land Morgan Ander- son Knox Lou- don Roane Meigs Rhea Bledsoe Sequat- chie Van Buren White De- Kalb Warren Grundy Coffee Moore Bed- ford Mar- shall Maury Lewis Perry Decatur Hen- derson Chester Madi- son Hay- wood Crockett Hickman Williamson Ruther- ford Cannon List foon da 95 counties önj Tennessee: U.S. Census Bureau - Tennessee - State & County QuickFacts (Memento faan di 7. Febrewoore 2015 uun't Internet Archive) Flächenangaben in Quadratmeilen - Umrechnung in Quadratkilometer United States Census 2010 Abgerufen am 17. März 2011 Tennessee Encyclopedia - Tipton County"}
{"id": "33214", "contents": "List foon da 254 counties önj Texas: U.S. Census Bureau: Annual Estimates of the Population for Counties: April 1, 2000 to July 1, 2007 U.S. Census Bureau: Population Estimates for All Places: 2000 to 2007"}
{"id": "33216", "contents": "RI CA BE TE DA WB MN SL SU DG UN CC DU WA UT JU MD SP SE EM GR SJ WE PT BV RN GA KN WN List foon da 29 counties önj Utah: Einwohnerdaten aus dem US-Census von 2010 im American Factfinder"}
{"id": "33217", "contents": "List foon da 67 counties önj Alabama: USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33219", "contents": "List ma da 95 counties än 39 ünoufhängi stääse önj Virginia: (Dü koost uk aw e koord klike) U.S. Census Bureau: Annual Estimates of the Population for Counties: April 1, 2000 to July 1, 2007 U.S. Census Bureau: Population Estimates for All Places: 2000 to 2007"}
{"id": "33220", "contents": "List ma da 39 counties önj Washington:"}
{"id": "33221", "contents": "List ma da 55 counties önj West Virginia: West Virginia: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "33223", "contents": "Douglas Bayfield Ashland Iron Vilas Forest Florence Marinette Oconto Door Kewaunee Brown Manitowoc Sheboygan Ozaukee Milwaukee Racine Kenosha Wal- worth Rock Green La- fayette Grant Craw- ford Vernon La Crosse Trempe- aleau Buffalo Pepin Pierce St. Croix Polk Burnett Wash- burn Sawyer Price Oneida Langlade Meno- minee Shawano Outa- gamie Ca- lumet Fond du Lac Wash- ington Wau- kesha Jeffer- son Dane Iowa Rich- land Sauk Ju- neau Monroe Jackson Eau Claire Dunn Barron Rusk Taylor Lincoln Marathon Por- tage Wau- paca Winne- bago Green Lake Dodge Columbia Mar- quette Waushara Adams Wood Clark Chippewa List ma da 72 counties önj Wisconsin: U.S. Census Bureau: Annual Estimates of the Population for Counties: April 1, 2000 to July 1, 2007 U.S. Census Bureau: Population Estimates for All Places: 2000 to 2007"}
{"id": "33224", "contents": "List ma da 44 counties önj Idaho: USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33229", "contents": "fffff dep1 dep2 f1 A Amerikoonsk Kordilleren of ianfach Kordilleren (faan't spoonsk cordillera „beragkeed“) san en keed faan berger loongs a waastküst faan Nuurd- an Süüdameerikoo. A Kordilleren san 15.000 kilomeetern lung an bit 2.500 kilomeetern briad. Jo ling faan Alaska uun't nuurden bit Feuerland uun't süüden an san di uaster ääg faan a Pasiifik. Flook huuch berger diar san wulkaanen, auer diar kontinentaalplaaden tuup stupe. Määchtag beragkeeden uun a Kordilleren san a Rocky Mountains uun Nuurdameerikoo an a Anden uun Süüdameerikoo. Anden uun Peruu Rocky Mountains uun Kanada Di huuchst berag as di Aconcagua uun Argentiinien Commonskategorii: Berger uun Nuurdameerikoo – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Berger uun Süüdameerikoo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33232", "contents": "fpd3pd5 Di Aconcagua as mä 6.961 m di huuchst berag uun Ameerikoo. Hi leit uun a Anden uun Argentiinien. Efter a Mount Everest as hi di berag mä det naistwidjst dominans faan 16.536 kilomeetern. Loftbil Süüder toop Di Paso de la Cumbre (3.834 m) tesken Argentiinien an Chiile Commonskategorii: Aconcagua – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Aconcagua (sjiisk)"}
{"id": "33237", "contents": "Di Saint-Lawrence-Struum (fransöösk Fleuve Saint-Laurent; ingelsk Saint Lawrence River; tuscarora Kahnawáˀkye; mohawk Kaniatarowanenneh) as efter't weedermengde di traadgratst struum uun Nuurdameerikoo. Auer ham lääpt det weeder faan a Grat Sian uf uun a Atlantik. Di eegentelk struum as 580 kilomeetern lung, an do ferlääpt hi noch 660 kilomeetern troch det Saint-Lawrence-Bocht iin uun a Atlantik. Auer a iarst amanbi 150 km ferlääpt det grens tesken Kanada an a USA maden uun di struum, widjer oner ferlääpt hi uun Kanada. Ferluup an iintoochregiuun Flaak steed mä grat faard Saint-Lawrence-Struum uun a wonter Environment Canada: World’s largest Rivers – Based on average annual total discharge, ufrepen di 6. September 2012. Commonskategorii: Saint-Lawrence-Struum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33240", "contents": "Victoria as at hoodsteed faan det prowins British Columbia uun Kanada. At steed leit bi a Pasiifik an diar wene 335.696 lidj (2016). Canada: Urban Areas and Major Population Areas, citypopulation.de"}
{"id": "33241", "contents": "Winnipeg as at hoodsteed faan det prowins Manitoba uun Kanada. At steed leit uun a süüd faan't prowins an diar wene 711.925 lidj (2016). Canada: Urban Areas and Major Population Areas, citypopulation.de"}
{"id": "33242", "contents": "St. John's as at hoodsteed faan det prowins Newfoundland and Labrador uun Kanada. At steed leit uun a süüduast faan't prowins bi a Atlantik an diar wene 178.427 lidj (2016). Canada: Urban Areas and Major Population Areas, citypopulation.de"}
{"id": "33243", "contents": "Fredericton as at hoodsteed faan det prowins New Brunswick uun Kanada. At steed leit uun a maden faan't prowins an diar wene 59.405 lidj (2016). Fredericton hee'n fochtig kontinentaalkliima. A somern uun't steed san kurt an warem an a wontern san lung an kul. Canada: Urban Areas and Major Population Areas, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "33244", "contents": "Halifax (Nova Scotia) as at hoodsteed faan det prowins Nova Scotia uun Kanada. At steed leit uun a süüd faan't prowins bi a Atlantik an diar wene 316.701 lidj (2016). Canada: Urban Areas and Major Population Areas, citypopulation.de"}
{"id": "33245", "contents": "Charlottetown as at hoodsteed faan det prowins Prince Edward Eilun uun Kanada. At steed leit uun a maden faan't eilun an diar wene 44.739 lidj (2016). Canada: Urban Areas and Major Population Areas, citypopulation.de"}
{"id": "33246", "contents": "Regina as at hoodsteed faan det prowins Saskatchewan uun Kanada. At steed leit uun a süüd faan't prowins an diar wene 214.631 lidj (2016). Canada: Urban Areas and Major Population Areas, citypopulation.de"}
{"id": "33247", "contents": "Yellowknife as at hoodsteed faan a Nuurdwaast-Teritoorien uun Kanada. At steed leit uun a maden faan a teritoorien an diar wene 18.884 lidj (2016). Canada: Urban Areas and Major Population Areas, citypopulation.de Commons: Yellowknife – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "33248", "contents": "Iqaluit (inuktitut: ᐃᖃᓗᐃᑦ) as at hoodsteed faan det teritoorium Nunavut (ᓄᓇᕗᑦ) uun Kanada. At steed leit uun a süüduast faan't prowins an diar wene 7.740 lidj (2016). Det as uk at hoodsteed faan det Qikiqtaaluk Regiuun. Canada: Urban Areas and Major Population Areas, citypopulation.de"}
{"id": "33249", "contents": "Whitehorse as at hoodsteed faan det Yukon teritoorium uun Kanada. At steed leit uun a süüd faan't prowins an diar wene 21.732 lidj (2016). Canada: Urban Areas and Major Population Areas, citypopulation.de"}
{"id": "33254", "contents": "Arkansas County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 17.486 lidj (2019). A hoodsteeden faan't county san Stuttgart an DeWitt. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33255", "contents": "Ashley County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 19.657 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Hamburg. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33257", "contents": "Baxter County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 41.932 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Mountain Home. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33258", "contents": "Benton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 279.141 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bentonville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33259", "contents": "Boone County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 37.432 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Harrison. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33260", "contents": "Bradley County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 10.763 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Warren. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33261", "contents": "Calhoun County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 5189 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Hampton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33262", "contents": "Carroll County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 28.380 lidj (2019). A hoodsteeden faan't county san Berryville an Eureka Springs. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33263", "contents": "Chicot County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 10.118 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lake Village. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33264", "contents": "Clark County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 22.320 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Arkadelphia. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33265", "contents": "Clay County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 14.551 lidj (2019). A hoodsteeden faan't county san Piggott an Corning. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33266", "contents": "Cleburne County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 24.919 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Heber Springs. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33267", "contents": "Cleveland County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 7956 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Rison. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33268", "contents": "Columbia County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 23.457 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Magnolia. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33269", "contents": "Conway County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 20.846 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Morrilton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33270", "contents": "Craighead County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 110.332 lidj (2019). A hoodsteeden faan't county san Jonesboro an Lake City. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33271", "contents": "Crawford County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun waast faan a bundesstoot. Det hee 63.257 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Van Buren. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33272", "contents": "Crittenden County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 47.955 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Marion. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33273", "contents": "Cross County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 16.419 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Wynne. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33274", "contents": "Dallas County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 7009 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Fordyce. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33275", "contents": "Desha County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 11.361 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Arkansas City. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33276", "contents": "A Ozark Berger of ianfach Ozarks san en huuchlun uun Nuurdameerikoo. Jo lei fööraal uun Missouri, man uk uun't nuurduasten faan Oklahoma, an a huuchst regiuunen (Springfield Plateau an Boston Mountains) uun Arkansas. A huuchst berger ling ap bit 780 meetern. A Ozarks hiar tuup mä a Ouachitas tu a U.S. Interior Highlands, det san a iansagst berger uun a USA tesken a Rocky Mountains uun't waasten an a Appalachen uun't uasten. Big Spring, kwel faan a Current River Boston Mountains St. Francois Mountains Big Sugar Creek Commonskategorii: Ozarks – Saamlang faan bilen of filmer 37.182202-92.515869780Koordinaaten: 37° 11′ N, 92° 31′ W"}
{"id": "33282", "contents": "Juudasbuumer (Cercis) san en plaantenskööl uun det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). Jo waaks üs buumer of bosker an lewe üüb a nuurdelk eerdheleft. Di nööm komt faan a apostel Juudas uf. Hi skal ham bi son buum aphinget haa, efter dat hi Jiises ferräät hed. C. canadensis – C. chinensis – C. chingii – C. chuniana – C. glabra – C. griffithii – C. racemosa – C. siliquastrum Commonskategorii: Juudasbuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Juudasbuumer"}
{"id": "33283", "contents": "A Ouachita Berger of ianfach Ouachitas (ütjspriak [wɑˈʃiɾə]) san en beragkeed uun Arkansas an Oklahoma. Jo hiar tuup mä a Ozarks tu a U.S. Interior Highlands, det san a iansagst berger uun a USA tesken a Rocky Mountains uun't waasten an a Appalachen uun't uasten. A huuchst berger uun a Ouachitas ling ap bit 839 meetern (Mount Magazine). Laag Ouachitas uun Oklahoma En kwarts faan a Ouachitas South Fourche La Fave River Commonskategorii: Ouachitas – Saamlang faan bilen of filmer Ouachita County (Arkansas) 34.500382-94.500495850Koordinaaten: 34° 30′ N, 94° 30′ W"}
{"id": "33285", "contents": "Di Arkansas River as en 2.364 kilomeeter lungen struum uun a maden faan a USA. Hi lääpt faan rochts (waast) iin uun a Mississippi River. Kwelstruum naibi Leadville (Colorado) Arkansas River naibi Little Rock Struumdääl Royal Gorge Commonskategorii: Arkansas River – Saamlang faan bilen of filmer USGS - GNIS - Arkansas River"}
{"id": "33288", "contents": "Autauga County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 55.869 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Prattville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3329", "contents": "A Laspuateten (Arthropoda) san di gratst stam faan diarten. Chelicerata Koonkern (Arachnida) Merostomata Pycnogonida (Weeder-)Kraaben (Crustacea) Branchiopoda Cephalocarida Hexanauplia Ichthyostraca Malacostraca Maxillopoda Ostracoda Remipedia Sääksbianeten (Hexapoda) Entognatha Insekten (Insecta) Düüsenbianer (Myriapoda) Chilopoda – Hunertbianer Diplopoda – Dobelbianer Pauropoda – Letjetbianer Symphyla – Sweragbianer † Trilobiten (Trilobita) Commonskategorii: Laspuateten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Laspuateten"}
{"id": "33290", "contents": "Uun a Ferianagt Stooten san counties ferwaltangsianhaiden, sowat üs lunkreiser. Diar san 3.144 counties ferdiald üüb 50 stooten. A counties san do widjer onerdiald tu townships. Uun a Great Plains koon am noch gud kään, dat counties tuiarst üs grat kwadrooten mä kwadrootisk townships uunlaanj wurden san. Di nööm ment eegentelk groofskap, man uun a USA jääw't nimer groofen, di nööm as faan a Briten mäbroocht wurden. Tau stooten haa nian counties, uun Louisiana jaft at uun steed diarför parishes an uun Alaska het jo ferwaltangsianhaiden boroughs. Uun enkelt bundesstooten haa a counties muar rochten üs en lunkreis uun Sjiisklun. Diar kön jo salew besteme, hü huuch a stüüren üüb ferkuup san (sales tax). Jo kön uk besteme, dat uun kuuploodens nian alkohol ferkääft wurd mut, det as do en dry county. Grater stääden üs Baltimore, St. Louis, Carson City an 39 stääden uun Virginia san independent cities an tääl sodenang salew üs en county. Uk uun Sjiisklun jaft at kreisfrei stääden, so üs Flensborag, Neumünster, Kiel an Lübeck uun Schleswig-Holstian. Commonskategorii: Counties uun a Ferianagt Stooten – Saamlang faan bilen of filmer Kategorie:County uun USA"}
{"id": "33292", "contents": "Baldwin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 223.234 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bay Minette. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33293", "contents": "Barbour County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 24.686 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Clayton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33294", "contents": "Bibb County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 22.394 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Centreville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33295", "contents": "Blount County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 57.826 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Oneonta. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33297", "contents": "Bullock County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 10.101 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Union Springs. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33298", "contents": "Butler County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 19.448 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Greenville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33299", "contents": "Calhoun County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Uun a nuurduast leit Cherokee County, uun a uast Cleburne County, uun a süüd Talladega County, uun a waast St. Clair County an uun a nuurdwaast Etowah County. Det hee 113.605 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Anniston. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "333", "contents": "A Rütjer, Rüütjer, Grat Rütjer, (mo.) mudersnäp, mudersnap (Limosa limosa) as en fögelslach uun't famile faan a Snepen (Scolopacidae). Ai faan Limosa limosa Hü Rütjern waanre Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Rütjern Wikispecies hää en artiikel tu: Rütjern"}
{"id": "33300", "contents": "Chambers County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 33.254 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as LaFayette. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33301", "contents": "Cherokee County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 26.196 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Centre. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33302", "contents": "Chilton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 44.428 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Clanton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33303", "contents": "Choctaw County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 12.589 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Butler. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33304", "contents": "Clarke County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 23.622 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Grove Hill. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33305", "contents": "Clay County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 13.235 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ashland. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33306", "contents": "Cleburne County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 14.910 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Heflin. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33307", "contents": "Coffee County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 52.342 lidj (2019). A hoodsteeden faan't county san Elba an Enterprise. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33308", "contents": "Colbert County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 55.241 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Tuscumbia. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33309", "contents": "Conecuh County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 12.067 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Evergreen. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3331", "contents": "Nordfriislon as en konstwurd. Det as iinfeerd wurden, am en gemiansoomen nööm för Nuurdfresklun uun a nuurdfresk spriakwiisen tu finjen. Sölring (sö.) : Nuurđfriislön Fering (fe.) : Nuurdfresklun Öömrang (öö.) : Nuurdfresklun Halunder (ha.) : Noorfriislon Halagfresk (hf.) : Nöördfreesklöön Mooring (mo.) : Nordfraschlönj Wiringhiirder (wi.) : Noordfreeskluin Karhiirder (ka.) : Nardfräischlön (Nuurder-)Gooshiirder (go.): Noordfräischlön (Madel-)Gooshiirder (go.) : Noordfreeschlon Nordfriisk Nordfriisk Instituut Frise-du-Nord (fransöösk) Frisia Septentrional (spoonsk, katalaansk) Frisia Settentrionale (itajeensk) Kuzey Frizye (türkisk) Noard-Fryslân (waastfresk) Noordfraislaand (needersaksies) Noord-Friesland (afrikaans) Nordfreesland (plaatsjiisk) Nordfriesland (huuchsjiisk, sweedsk, finsk) Nordfrisland (däänsk, noorsk) Norda Frislando (esperanto) North Frisia (ingelsk) Noudfräislound (seeltersk) Põhja-Friisimaa (estnisk) Sjeverna Frizija (kroatisk) نوردفرایسلند (farsi) ჩრდილოეთ ფრიზიის რაიონი (georgisk) Солтүстік Фрисландия (kasachisk) Северна Фризија (matsedoonsk) نارڈفریزلینڈ (panjabi) Северная Фрисландия (rüsk) 北弗里斯兰县 (sjineesk) Північна Фризія (ukrainsk) Паўночная фрызы (witjrüsk)"}
{"id": "33310", "contents": "Coosa County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 10.663 lidj (2019). Hör nööm hee det county efter de Coosa Struum. At hoodsteed faan't county as Rockford. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33311", "contents": "Covington County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 37.049 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Andalusia. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33312", "contents": "Crenshaw County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 13.772 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Luverne. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33313", "contents": "Cullman County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 83.768 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Cullman. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33314", "contents": "Dale County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 49.172 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ozark. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33315", "contents": "Dallas County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 37.196 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Selma. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33316", "contents": "DeKalb County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 71.513 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Fort Payne. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33317", "contents": "Elmore County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 81.209 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Wetumpka. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33318", "contents": "Escambia County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 36.633 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Brewton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33319", "contents": "Etowah County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 102.268 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Gadsden. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33320", "contents": "Fayette County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 16.302 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Fayette. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33321", "contents": "Franklin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 31.362 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Russellville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33323", "contents": "A Coosa Struum ferlääpt uun't nuurduasten faan Alabama. San hood as di tuupstruum faan Oostanaula River an Etowah River bi Rome uun't nuurdwasten faan Georgia. Naibi Montgomery ferbanjt hi ham mä di Tallapoosa River, an faan diar uf uun het'er Alabama River. Di Coosa Struum woort sääksis apstaud, am struum tu leewrin. Det Coosa County as efter didiar struum näämd. Tuupstruum faan Oostanaula an Etowah Struum naibi Rome GA Coosa River naibi Jordan Dam Jordan Dam mä struumgeneratooren Commonskategorii: Coosa Struum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33325", "contents": "Geneva County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 26.271 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Geneva. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33326", "contents": "Greene County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 8111 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Eutaw. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33327", "contents": "Hale County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 14.651 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Greensboro. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33328", "contents": "Henry County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 17.205 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Abbeville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33329", "contents": "Houston County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 105.882 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Dothan. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33330", "contents": "Jackson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 51.626 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Scottsboro. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33331", "contents": "Jefferson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 658.573 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Birmingham. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33333", "contents": "A Alabama Struum as en struum uun Alabama. San hood as di tuupstruum faan Coosa River an Tallapoosa River naibi Montgomery. Nuurden faan Mobile ferbanjt hi ham mä a Tombigbee River, an lääpt faan diar ütj üs Mobile River an Tensaw River widjer am a süüd. Jodiar tau struumer ferbinj jo weder naibi Mobile an luup ütj uun at Mobile Bay. Di Alabama Struum as gud 500 km lung, 200 bit 300 m briad an bluas ian bit tau meetern jip. Iisenboon loongs a struum Edmund Pettus Brag Millers Ferry Lock and Dam Damper Harriot II Commonskategorii: Alabama Struum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33337", "contents": "A Mobile Struum as en struum uun't süüden faan Alabama. San hood as di tuupstruum faan Tombigbee River an Alabama River. San müs lääpt efter 72 kilomeetern ütj uun't Mobile Bay uun a Golf faan Meksiko. Sin iintoochregiuun namt en flaak faan 115.000 km² iin an lingt bit iin uun a naiberstooten Mississippi, Georgia an Tennessee. Di struum as böös flaak, faan boowen tu onern fäält hi man am ään meeter. Koord faan't iintoochregiuun Bottle Creek Chickasaw Creek Commonskategorii: Mobile Struum – Saamlang faan bilen of filmer Tombigbee River (Ingelsk) Uun: Geographic Names Information System. United States Geological Survey. Ufrepen di 12. Maarts 2015."}
{"id": "33338", "contents": "Lamar County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 13.805 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Vernon. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33339", "contents": "Lauderdale County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 92.729 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Florence. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33340", "contents": "Lawrence County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 32.924 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Moulton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33341", "contents": "Lee County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 164.542 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Opelika. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33342", "contents": "Limestone County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 98.915 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Athens. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33344", "contents": "At Bocht faan Mobile as en bocht faan a Golf faan Meksiko uun Alabama. At hood faan det bocht as di müs faan Alabama River an Tensaw River. Diar leit det grat huuwenstääd Mobile. Tesken det bocht an a eegentelk Golf lei Dauphin Island an det hualeweilun Gulf Shores. Commonskategorii: Mobile Bay – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33345", "contents": "Lowndes County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 9726 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Haynesville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33346", "contents": "Macon County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 18.068 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Tuskegee. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33347", "contents": "Madison County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 372.909 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Huntsville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33348", "contents": "Marengo County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 18.863 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Linden. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33349", "contents": "Marion County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 29.709 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Hamilton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33350", "contents": "Marshall County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 96.774 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Guntersville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33351", "contents": "Mobile County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 413.210 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Mobile. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33352", "contents": "Monroe County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 20.733 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Monroeville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33353", "contents": "Montgomery County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 226.486 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Montgomery. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33354", "contents": "Morgan County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 119.679 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Decatur. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33356", "contents": "A Tombigbee Struum as en 650 km lungen tustruum faan a Mobile River, an hi ferlääpt uun a US-amerikoonsk stooten Mississippi an fööraal uun Alabama. Nuurden faan Mobile ferbanjt hi ham mä a Alabama River an lääpt do üs Mobile River ütj uun't Mobile Bay. A Tombigbee hää en hialer rä slüüsen an as uun't nuurden auer en kanool mä a Tennesse River ferbünjen. Coffeville Lock and Dam Tombigbee as det onerst slüüs Demopolis Lock and Dam Tombigbee Bi't huuchweeder 1955 bruch en brag Damper American üüb en ual postkoord Big Brown Creek (Ingelsk) Uun: Geographic Names Information System. United States Geological Survey. Ufrepen di 12. Maarts 2015. National Water Quality Assessment Program (NAWQA): Mobile River Basin Study (Ingelsk) United States Geological Survey. Archiwiaret faan det originool di 15. Oktuuber 2011. Ufrepen di 6. Mei 2012. Commonskategorii: Tombigbee Struum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33357", "contents": "A United States Geological Survey (USGS) as en wedenskapelk iinrachtang an hiart tu Banluns Ministeerium faan a USA. Hat as det wichtagst steed uun a Ferianagt Stooten för amtelk koorden. A wedenskapslidj faan't USGS onersjük loonskapen an geoloogisk strutuuren uun a Ferianagt Stooten an uk ööder lunen. Jo san fööraal mä sjauer teemoos befaadet: Weeder Geologii Geografii Biologii Commonskategorii: United States Geological Survey – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't USGS"}
{"id": "33358", "contents": "Perry County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 8923 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Marion. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33359", "contents": "Pickens County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 19.930 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Carrollton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33360", "contents": "Pike County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 33.114 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Troy. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33361", "contents": "Randolph County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 22.722 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Wedowee. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33362", "contents": "Russell County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 57.961 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Phenix City. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33363", "contents": "Shelby County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 217.702 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Columbiana. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33364", "contents": "St. Clair County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 89.512 lidj (2019). A hoodsteeden faan't county san Ashville an Pell City. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33365", "contents": "Sumter County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 12.427 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Livingston. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33366", "contents": "Winston County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 23.629 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Double Springs. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33367", "contents": "Talladega County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 79.978 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Talladega. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33368", "contents": "Tallapoosa County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 40.367 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Dadeville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33369", "contents": "Tuscaloosa County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 209.355 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Tuscaloosa. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33370", "contents": "Walker County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 63.521 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Jasper. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33371", "contents": "Washington County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 16.326 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Chatom. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33372", "contents": "Wilcox County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Alabama. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 10.373 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Camden. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33373", "contents": "Drew County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 18.219 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Monticello. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33374", "contents": "Jacksonville as det gratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At steed leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 911.507 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan Duval County. USA: Florida, citypopulation.de National Weather Service, US Dept of Commerce wetterkontor.de Commons: Jacksonville (Florida) – Saamling faan biljen of filmer 30.336944444444-81.661388888889Koordinaaten: 30° 20′ N, 81° 40′ W"}
{"id": "33375", "contents": "Faulkner County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 126.007 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Conway. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33376", "contents": "Franklin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 17.715 lidj (2019). A hoodsteeden faan't county san Ozark an Charleston. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33377", "contents": "Fulton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 12.477 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Salem. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33379", "contents": "Garland County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 99.386 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Hot Springs. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3338", "contents": "Nordfriisk as en konstwurd. Det as iinfeerd wurden, am en gemiansoomen nööm för Nuurdfresk uun a nuurdfresk spriakwiisen tu finjen: Sölring (sö.) : Nuurđfriisk Fering (fe.) : Nuurdfresk Öömrang (öö.) : Nuurdfresk Halunder (ha.) : Noorfriisk Halagfresk (hf.) : Nordfreesk Wiringhiirder (wi.) : Nordfreesk Mooring (mo.) : Nordfrasch Karhiirder (ka.) : Nordfräisch (Nuurder-)Gooshiirder (go.) : Nordfräisch (Madel- an Süüdergooshiirder) : Noordfreesch Nordfriislon Nordfriisk Instituut Nuurdfresk wurdenbuken EduNordfriisk, spriakkurs för frasch an fering friisk.org, online auersaater Üüsen Feeder uun aal a spriakwiisen (archive.org)"}
{"id": "33380", "contents": "Grant County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 18.265 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Sheridan. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33381", "contents": "Greene County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 45.325 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Paragould. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33382", "contents": "Hempstead County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 21.532 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Hope. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33383", "contents": "Hot Spring County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 33.771 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Malvern. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33384", "contents": "Howard County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 13.202 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Nashville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33387", "contents": "f A Mount Magazine as mä en hööchde faan 839 meetern (2.753 ft) di huuchst berag uun Arkansas (USA). Hi leit uun't Logan County an hiart tu a Ouachita Berger. Hi as uk di huuchst berag tesken a Rocky Mountains uun't waasten an a Appalachen uun't uasten. Commonskategorii: Mount Magazine – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3339", "contents": "At Biisam (Ondatra zibethicus) as en gnaudiart. Am sait diar uk biisamroot tu, man hat hää niks mä rooten tu dun. At biisam hiart tu at famile faan a wretern (Cricetidae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Biisams Wikispecies hää en artiikel tu: Biisams"}
{"id": "33390", "contents": "Independence County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 37.825 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Batesville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33391", "contents": "Izard County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 13.629 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Melbourne. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33392", "contents": "Jackson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 16.719 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Newport. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33393", "contents": "Jefferson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 66.824 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Pine Bluff. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33394", "contents": "Johnson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 26.578 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Clarksville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33395", "contents": "Lafayette County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 6624 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lewisville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33396", "contents": "Lawrence County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 16.406 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Walnut Ridge. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33397", "contents": "Lee County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 8857 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Marianna. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33398", "contents": "Lincoln County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 13.024 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Star City. At county wurd 1871 grünjlaanjen. Det wurd efter Abraham Lincoln, diar faan 1861 tu 1865 president faan dön Feriand Stooten wiar, neemd. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33399", "contents": "Little River County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 12.259 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ashdown. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "334", "contents": "Saarbrücken as jü hoodstää foon dåt tjüsch bundeslönj Saarlönj. Jü stää heet 179.349 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "33400", "contents": "Logan County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 21.466 lidj (2019). A hoodsteeden faan't county san Booneville an Paris. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33401", "contents": "Lonoke County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 73.309 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lonoke. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33402", "contents": "Madison County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 16.576 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Huntsville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33403", "contents": "Marion County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 16.694 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Yellville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33404", "contents": "Pulaski County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 391.911 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Little Rock. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33405", "contents": "Miller County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 43.257 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Texarkana. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33406", "contents": "Mississippi County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 40.651 lidj (2019). A hoodsteeden faan't county san Blytheville an Osceola. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33407", "contents": "Monroe County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 6701 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Clarendon. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33408", "contents": "Montgomery County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 8986 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Mount Ida. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33409", "contents": "Nevada County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 8252 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Prescott. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33410", "contents": "Newton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 7753 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Jasper. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33411", "contents": "Ouachita County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 23.382 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Camden. At county hee hör nööm efter a Ouachita Berger. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33412", "contents": "Perry County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 10.455 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Perryville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33413", "contents": "Phillips County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 17.782 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Helena. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33414", "contents": "Pike County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 10.718 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Murfreesboro. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33415", "contents": "Poinsett County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 23.528 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Harrisburg. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33416", "contents": "Polk County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 19.964 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Mena. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33417", "contents": "Pope County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 64.072 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Russellville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33418", "contents": "Prairie County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 8062 lidj (2019). A hoodsteeden faan't county san Des Arc an DeValls Bluff. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33419", "contents": "Randolph County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 17.958 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Pocahontas. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33420", "contents": "Saline County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 122.437 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Benton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33421", "contents": "Scott County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 10.281 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Waldron. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33422", "contents": "Searcy County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 7881 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Marshall. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33423", "contents": "Sebastian County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 127.827 lidj (2019). A hoodsteeden faan't county san Fort Smith an Greenwood. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33424", "contents": "Sevier County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 17.007 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as De Queen. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33425", "contents": "Sharp County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 17.442 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ash Flat. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33426", "contents": "St. Francis County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 24.994 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Forrest City. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33427", "contents": "Stone County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 12.506 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Mountain View. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33428", "contents": "Union County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 38.682 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as El Dorado. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33429", "contents": "Van Buren County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 16.545 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Clinton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3343", "contents": "Rooten (Rattus) san en skööl faan Gnaudiarten (Rodentia) uun det famile faan a Müsen (Muridae), at jaft diar 65 slacher faan. R. adustus – R. andamanensis – R. annandalei – R. arfakiensis – R. argentiventer – R. arrogans – R. baluensis – R. blangorum – R. bontanus – R. burrus – R. colletti – R. detentus – R. elaphinus – R. enganus – R. everetti – R. exulans – R. feliceus – R. foersteri – R. fuscipes – R. giluwensis – R. hainaldi – R. hoffmanni – R. hoogerwerfi – R. jobiensis – R. koopmani – R. korinchi – R. leucopus – R. losea – R. lugens – R. lutreolus – †R. macleari – R. marmosurus – R. mindorensis – R. mollicomulus – R. montanus – R. mordax – R. morotaiensis – †R. nativitatis – R. nikenii – R. niobe – R. nitidus – R. norvegicus – R. novaeguineae – R. omichlodes – R. osgoodi – R. palmarum – R. pelurus – R. pococki – R. praetor – R. pyctoris – R. ranjiniae – R. rattus – R. richardsoni – R. salocco – R. sanila – R. satarae – R. simalurensis – R. sordidus – R. steini – R. stoicus"}
{"id": "33430", "contents": "Washington County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 239.187 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Fayetteville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33431", "contents": "White County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 78.753 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Searcy. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33432", "contents": "Woodruff County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 6320 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Augusta. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33433", "contents": "Yell County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Arkansas. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 21.341 lidj (2019). A hoodsteeden faan't county san Dardanelle an Danville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33434", "contents": "Alameda County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 1.671.329 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Oakland. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33438", "contents": "fff f1 p1 A Peninsular Ranges (det ment: hualeweilun berger) san en skööl faan beragkeeden uun Süüdkalifornien (USA) an uun Baja California (Meksiko) auer en lengde faan 1.500 km. Jo ling ap bit tu en hööchde faan 3.302 meetern. Commonskategorii: Peninsular Ranges – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33439", "contents": "A Transverse Ranges (det ment: swäärs ütjracht berger) san en keed faan berger uun Süüdkalifornien. Jo ferluup faan nuurdwaast tu süüduast swäärs tu a miast ööder beragkeeden bi't US-Amerikoonsk Pasiifikküst. Jo het uk Los Angeles Ranges, auer jo uun't nuurden an uasten faan Los Angeles lei. Di huuchst berag diar as di Mount San Gorgonio mä en hööchde faan 3.506 meetern (11.503 ft). Efter nuurduast lei a California Coast Ranges, uun't nuurden at Kalifornisk Loongsdääl an nuurduast a Sierra Nevada. Süüdelk lei a Peninsular Ranges. Mount San Gorgonio uun a föörgrünj, diarbääft: Big Bear Lake Bütjen faan Los Angeles stiig a berger huuch ap Di San Andreas Gruug ferlääpt troch a Transverse Ranges Commonskategorii: Transverse Ranges – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33440", "contents": "Alpine County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 1129 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Markleeville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33441", "contents": "Amador County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 39.752 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Jackson. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33442", "contents": "Albany County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Uun a nuurd leit Converse County, uun a nuurduast Platte County, uun a uast Laramie County, uun a süüd Larimer County (uun Colorado), uun a süüdwaast Jackson County (uk uun Colorado), uun a waast Carbon County an uun a nuurdwaast Natrona County. Det hee 38.880 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Laramie. Dön tau gratst steeden uun't county san: Laramie (31.407 lidj uun 2020), an Rock River (211 lidj uun 2020). Wichtig struaten uun't county san: USA: Administrative Division, citypopulation.de Albany: County in Wyoming, citypopulation.de"}
{"id": "33444", "contents": "Butte County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 219.186 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Oroville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33445", "contents": "Calaveras County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 45.905 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as San Andreas. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33446", "contents": "Colusa County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 21.547 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Colusa. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33447", "contents": "Contra Costa County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 1.153.526 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Martinez. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33448", "contents": "Del Norte County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 27.812 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Crescent City. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33449", "contents": "El Dorado County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 192.843 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Placerville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3345", "contents": "Echt Müsen (Mus) san en skööl faan gnaudiarten (Rodentia) uun det famile faan a Müsen (Muridae), at jaft diar amanbi 40 slacher faan. M. (Coelomys) M. (C.) crociduroides – M. (C.) mayori – M. (C.) pahari – M. (C.) vulcani M. (Mus) M. (M.) booduga - M. (M.) caroli - M. (M.) cervicolor - M. (M.) cookii - M. (M.) cypriacus - M. (M.) famulus - M. (M.) fragilicauda - M. (M.) macedonicus - M. (M.) musculus - M. (M.) nitidulus - M. (M.) spretus - M. (M.) spicilegus - M. (M.) terricolor M. (Nannomys) M. (N.) baoulei - M. (N.) bufo - M. (N.) callewaerti - M. (N.) goundae - M. (N.) haussa - M. (N.) indutus - M. (N.) kasaicus - M. (N.) mahomet - M. (N.) mattheyi - M. (N.) minutoides - M. (N.) musculoides - M. (N.) neavei - M. (N.) orangiae - M. (N.) oubanguii - M. (N.) setulosus - M. (N.) setzeri - M. (N.) sorella - M. (N.) tenellus - M. (N.) triton M. (Pyromys) M. (P.) fernandoni - M. (P.) phillipsi - M. (P.) platythrix - M. (P.) saxicola - M. (P.) shortridgei A kaat spelet so loong mä't müs, bit's at"}
{"id": "33450", "contents": "Glenn County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 28.393 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Willows. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33451", "contents": "Humboldt County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 135.558 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Eureka. At county as neemd efter Alexander von Humboldt. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33452", "contents": "Imperial County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 181.215 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as El Centro. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33453", "contents": "Inyo County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 18.039 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Independence. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33454", "contents": "Kern County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a süüd fan a bundesstoot. Det hee 900.202 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bakersfield. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33455", "contents": "Kings County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 152.940 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Hanford. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33458", "contents": "f f1 p1 p5 A Sierra Nevada (spoonsk för: fersneid berger) as en beragkeed uun't waasten faan a Ferianagt Stooten, di gratst dial leit uun Kalifornien. Di huuchst berag diar an uun a hialer USA (saner Alaska) as di Mount Whitney mä en hööchde faan 4.421 meetern (14.505 ft). Efter nuurden slot at Kaskaadenkeed uun, an efter süüden lei a Transverse Ranges. Laag uun Kalifornien Füüsisk koord Loftbil Mt. Whitney Commonskategorii: Sierra Nevada – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33460", "contents": "A California Coast Ranges san en beragkeed bi a waastküst faan Kalifornien loongs a Pasiifik. Efter uasten tu leit at Kalifornisk Loongsdääl, uastermuar a Sierra Nevada. Jo san sowat 600 kilomeetern lung an onerbreegen uun det bocht faan San Francisco. Sodenang jaft en nuurddial (Northern Coast Ranges) an en süüddial (Southern Coast ranges). A Coast Ranges läät jo noch widjer iindial efter en baner (uastelk) an en bütjer (waastelk) keed. Jo stiig ap bit tu en hööchde faan 1.786 meetern uun a Santa Lucia Berger (süüddial, bütjer keed). Efter nuurden tu slütj a Klamath Mountains uun, an efter süüden a Transverse Ranges. Commonskategorii: California Coast Ranges – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33463", "contents": "A Klamath Berger san en beragkeed uun't nuurdwaastelk Kalifornien an süüdwaastelk Oregon. A huuchst berger diar san Mount Eddy (2750 m), Thompson Peak (2744 m) an Mount Ashland (2296 m). A Klamath River, di faan Oregon troch at Kaskaadenkeed bräächt, dialt a Klamath Berger tu en nuurdelken an en süüdelken dial. Efter süüdwaast slütj a California Coast Ranges uun an efter nuurduast at Kaskaadenkeed. Commonskategorii: Klamath Berger – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33464", "contents": "Lake County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 64.386 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lakeport. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33465", "contents": "Lassen County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 30.573 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Susanville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33466", "contents": "ff f1 p1 p5 At Kaskaadenkeed (ingelsk: Cascade Range) as en beragkeed bi a waastküst faan Nuurdameerikoo. Hat as 1.130 kilomeetern lung an lingt faan't süüdelk British Columbia auer Washington (stoot) an Oregon bit Nuurdkalifornien. At Kaskaadenkeed lingt bit ap tu en hööchde faan 4.394 meetern mä di Mount Rainier. Efter süüden tu lei a Klamath Berger an at Sierra Nevada an uun't nuurden slütj a kanaadsk Coast Mountains uun. Koord faan't Kaskaadenkeed Natsionaalparks uun a Kaskaaden Di wulkaan Mount St. Helens floog 1980 uun a loft Commonskategorii: Kaskaadenkeed – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33467", "contents": "Madera County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 157.327 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Madera. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33469", "contents": "Marin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 258.826 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as San Rafael. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33470", "contents": "Mariposa County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 17.203 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Mariposa. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33471", "contents": "Mendocino County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundestoot. Det hee 86.749 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ukiah. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33472", "contents": "Merced County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 277.680 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Merced. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33473", "contents": "Modoc County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 8841 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Alturas. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33474", "contents": "Mono County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 14.444 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bridgeport. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33475", "contents": "Monterey County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 434.061 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Salinas. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33476", "contents": "Napa County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 137.744 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Napa. At county as för a win bekäänd. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33477", "contents": "Nevada County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 99.755 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Nevada City. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33478", "contents": "Yuba County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 78.668 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Marysville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33479", "contents": "Orange County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 3.175.692 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Santa Ana. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3348", "contents": "Wat menst dü? Müsen - diarten en dial faan't gesicht di aanj faan en struum"}
{"id": "33480", "contents": "Placer County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 398.329 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Auburn. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33481", "contents": "Plumas County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 18.807 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Quincy. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33482", "contents": "Riverside County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 2.470.546 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Riverside. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33483", "contents": "San Benito County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 62.808 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Hollister. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33484", "contents": "San Bernardino County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 2.180.085 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as San Bernardino. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33485", "contents": "San Joaquin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 762.148 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Stockton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33486", "contents": "San Luis Obispo County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 283.111 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as San Luis Obispo. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33487", "contents": "San Mateo County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 766.573 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Redwood City. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33488", "contents": "Santa Barbara County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 446.499 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Santa Barbara. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33489", "contents": "Santa Cruz County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 273.213 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Santa Cruz. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33490", "contents": "Shasta County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 180.080 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Redding. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33491", "contents": "Sierra County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 3005 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Downieville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33492", "contents": "Siskiyou County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 43.539 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Yreka. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33493", "contents": "Solano County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 447.643 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Fairfield. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33494", "contents": "Sonoma County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 494.336 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Santa Rosa. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33495", "contents": "Stanislaus County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 550.660 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Modesto. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33496", "contents": "Sutter County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 96.971 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Yuba. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33497", "contents": "Tehama County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 65.084 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Red Bluff. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33498", "contents": "Trinity County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 12.285 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Weaverville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33499", "contents": "Tulare County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 466.195 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Visalia. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "335", "contents": "Saarlönj as en bundeslönj foon Tjüschlönj. Et bundeslönj läit önjt weesten foont lönj. Deer booge 990.509 manschne (2018). E hoodstää foont bundeslönj as Saarbrücken. Da tiin grutste stääse önjt bundeslönj san: En Regionalverband: Regionalverband Saarbrücken (Hoodstää: Saarbrücken) Krise: Germany: Administrative Division, citypopulation.de Germany: Saarland, citypopulation.de Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33500", "contents": "Tuolumne County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 54.478 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Sonora. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33501", "contents": "Ventura County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 846.006 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ventura. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33502", "contents": "Yolo County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot California. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 220.500 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Woodland. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33503", "contents": "Big Horn County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Uun a nuurduast leit Big Horn County (uun Montana), uun a uast Sheridan County, uun a süüduast Johnson County, uun a süüd Washakie County, uun a waast Park County an uun a nuurdwaast Carbon County (uk uun Montana). Det hee 11.790 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Basin. Dön njüügen gratst steeden uun't county san: Wichtig struaten uun't county san: USA: Administrative Division, citypopulation.de Big Horn: County in Wyoming, citypopulation.de"}
{"id": "33504", "contents": "Campbell County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 46.341 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Gillette. Wichtig struaten uun't county san: USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33505", "contents": "Carbon County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 14.800 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Rawlins. Wichtig struaten uun't county san: Interstate 80 U.S. Highway 30 U.S. Highway 287 USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33506", "contents": "Converse County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 13.822 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Douglas. Wichtig struaten uun't county san: Interstate 25 U.S. Highway 18 U.S. Highway 20 U.S. Highway 26 U.S. Highway 287 Wyoming Highway 59 USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33507", "contents": "Crook County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 7584 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Sundance. Wichtig struaten uun't county san: Interstate 90 U.S. Highway 14 U.S. Highway 16 U.S. Highway 212 Wyoming Highway 24 Wyoming Highway 51 Wyoming Highway 111 Wyoming Highway 112 Wyoming Highway 113 Wyoming Highway 116 Wyoming Highway 585 USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33510", "contents": "f p1 p5 A Coast Mountains (ingelsk för: küst berger) san en beragkeed uun Kanada. Jo ferluup loongs a Pasiifikküst faan Alaska uun't nuurden bit tu't Kaskaadenkeed uun't süüden. Jo stiig ap bit tu en hööchde faan 4.019 meetern mä a Mount Waddington. Berger uun British Columbia Commonskategorii: Coast Mountains – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33511", "contents": "List ma da 23 counties önj Wyoming: USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33512", "contents": "Adams County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 517.421 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Brighton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33515", "contents": "Fremont County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 39.261 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lander. Wichting struaten uun't county san: U.S. Highway 20 U.S. Highway 26 U.S. Highway 287 Wyoming Highway 28 Wyoming Highway 131 Wyoming Highway 132 Wyoming Highway 133 Wyoming Highway 134 Wyoming Highway 135 Wyoming Highway 136 Wyoming Highway 137 Wyoming Highway 138 USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33516", "contents": "Weston County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 6927 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Newcastle. Wichtig struaten uun't county san: U.S. Highway 16 U.S. Highway 20 U.S. Highway 85 Wyoming Highway 116 Wyoming Highway 450 Wyoming Highway 585 USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33517", "contents": "Goshen County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 13.211 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Torrington. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33518", "contents": "Hot Springs County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 4413 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Thermopolis. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33519", "contents": "Johnson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 8445 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Buffalo. Wichtig struaten uun't county san: Interstate 25 Interstate 90 U.S. Highway 16 U.S. Highway 87 Wyoming Highway 192 Wyoming Highway 193 Wyoming Highway 196 Wyoming Highway 387 USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33520", "contents": "Laramie County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 99.500 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Cheyenne. Wichtig struaten uun't county san: USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33521", "contents": "Lincoln County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 19.830 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Kemmerer. At county wurd 1911 grünjlaanjen. Det wurd efter Abraham Lincoln, diar faan 1861 tu 1865 president faan dön Feriand Stooten wiar, neemd. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33522", "contents": "Natrona County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 79.858 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Casper. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33523", "contents": "Niobrara County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 2356 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lusk. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33524", "contents": "Park County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 29.194 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Cody. Wichtig struaten uun't county san: U.S. Highway 14 U.S. Highway 14A U.S. Highway 16 U.S. Highway 20 U.S. Highway 191 U.S. Highway 212 U.S. Highway 287 Wyoming Highway 120 Wyoming Highway 296 USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33525", "contents": "Platte County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 8393 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Wheatland. Wichtig struaten uun't county san: Interstate 25 U.S. Highway 26 U.S. Highway 87 Wyoming Highway 34 USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33526", "contents": "Sheridan County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 30.485 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Sheridan. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33527", "contents": "Sublette County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 9831 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Pinedale. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33528", "contents": "Sweetwater County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 42.343 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Green River. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33529", "contents": "Teton County (Wyoming)|Teto County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a nuurdwaast faan a county. Det hee 23.464 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Jackson. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33530", "contents": "Uinta County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 20.226 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Evanston. Wichtig struaten uun't county san: - Interstate 80 - U.S. Highway 189 USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33531", "contents": "Washakie County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Wyoming. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 7805 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Worland. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33534", "contents": "Alamosa County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 16.233 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Alamosa. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33535", "contents": "Arapahoe County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 656.590 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Littleton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33536", "contents": "Archuleta County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 14.029 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Pagosa Springs. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33537", "contents": "Baca County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 3581 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Springfield. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33538", "contents": "Bent County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 5577 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Las Animas. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33539", "contents": "Boulder County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 326.196 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Boulder. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33540", "contents": "Chaffee County [ˈtʃæfi] as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 20.356 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Salida. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33541", "contents": "Cheyenne County [ʃaɪˈɛn] as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 1831 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Cheyenne Wells. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33542", "contents": "Clear Creek County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 9700 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Georgetown. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33543", "contents": "Conejos County [koˈnexos] as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 8205 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Conejos. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33544", "contents": "Costilla County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 3887 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as San Luis. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33545", "contents": "Crowley County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 6061 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ordway. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33546", "contents": "Custer County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 5068 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Westcliffe. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33547", "contents": "Alachua County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 269.043 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Gainesville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33549", "contents": "Delta County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 31.162 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Delta. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33551", "contents": "Dolores County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 2055 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Dove Creek. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33553", "contents": "Douglas County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 351.154 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Castle Rock. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33554", "contents": "Eagle County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 55.127 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Eagle. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33555", "contents": "Elbert County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 26.729 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Kiowa. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33556", "contents": "El Paso County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 720.403 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Colorado Springs. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33557", "contents": "Fremont County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 47.839 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Cañon City. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33560", "contents": "f A Pico Basilé (iar uk: Pico de Santa Isabel) as di huuchst berag üüb det eilun Bioko uun Ekwatoriaal-Guinea. Mä en hööchde faan 3.011 m as hi di huuchst faan trii wulkaanen üüb det eilun. Hi leit niabi at hoodstääd Malabo. Bioko hiart tu en keed faan eilunen uun a Golf faan Guinea. A wulkaanen üüb Bioko hiar tu't Kameruunliinje Commonskategorii: Pico Basilé – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33562", "contents": "At Kameruunliinje as en keed faan wulkaanen uun Madelafrikoo. Hat leit sowat üüb a grens tesken Kameruun an Nigeeria an lingt faan a Golf faan Guinea hen tu a Tschadsia. Di huuchst berag diar as di Kameruunberag mä en hööchde faan 4040 m. Det keed lääpt faan nuurduast tu süüdwaast ütj uun a Atlantik mä a eilunen faan São Tomé an Príncipe an a eilunen Bioko an Annobón, diar tu Ekwatoriaal-Guinea hiar."}
{"id": "33569", "contents": "A Tschadsia as en sia saner ufluup uun Madelafrikoo. Hi leit süüdelk faan a Sahara diar, huar a lunen Tschad, Kameruun, Nigeeria an Niiger tuupstupe. Satelitenbilen faan a Tschadsia. Boowen: 1973, 1987 an 1997 Grat bil: 2001 Di sia as temelk flaak, woort leewen letjer an drüget wel bal ütj. Saarep bi a Tschadsia Mä sok Papyrusbuaten as üüb a Tschadsia fasket wurden Neimuudis faskerbuat Commonskategorii: Tschad Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33570", "contents": "Bioko as en eilun uun a Golf faan Guinea. Hat hää iar Fernando Póo het, faan 1973 bit 1979 Macías Nguema Byogo efter Francisco Macías Nguema. A iinwenern san miast Bantu faan det Bubi fulk. At saien haa oober a Fang. Bioko hiart tu Ekwatoriaal-Guinea, an det hoodstääd faan't lun Malabo (iar: Santa Isabel) leit üüb det eilun. Ööder wichtag gemeenen üüb Bioko san Rebola, Luba, Baney, Riaba an Ureka. Laag faan Bioko uun a Golf faan Guinea Küst faan't eilun Strun faan Arena Blanca mä faskerbuaten Weederfaal naibi Ureca Commonskategorii: Bioko – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Bioko (sjiisk) Bioko Norte (Prowins) Bioko Sur (Prowins)"}
{"id": "33574", "contents": "fpd3pd5 A Kameruunberag (of uk: Fako) as en wulkaan uun Waast-Kameruun. Hi as 4.095 m huuch an sodenang di huuchst berag uun Waastafrikoo. Hi leit nai bi't Bocht faan Bonny üüb at Kameruunliinje. A Kameruunberag Waanerwai ap üüb a berag Höskin för waanerern Commonskategorii: Kamerunberag – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33576", "contents": "Annobón (portugiisk Ano Bom, hää faan 1973 bit 1979 Pagalu het) as en eilun uun a Golf faan Guinea an uk ian faan sööwen prowinsen faan Ekwatoriaal-Guinea mä det hoodstääd San Antonio de Palé. Annobón leit üüb at Kameruunliinje. Laag faan Annobón uun a Golf faan Guinea Küst faan Annobón Hoodstääd mä fluuchplaats Commonskategorii: Annobón – Saamlang faan bilen of filmer Annobón (Prowins)"}
{"id": "33577", "contents": "Wat menst dü? Annobón (Eilun) Annobón (Prowins)"}
{"id": "33582", "contents": "Bube (ööder nöömer: Adeeyah, Adija, Bobe, Boobe, Boombe, Bubi, Ediya an Fernandian) as det Bantuspriak faan a Bubi an woort faan 40.000 minsken uun Ekwatoriaal-Guinea spreegen. Hat woort uun a prowinsen Bioko Norte an Bioko Sur üüb det eilun Bioko brükt. Bube woort mä't Latiinsk skraft skrewen. Hat as det gratst skööl mad a Bube-Benga spriaken (= Guthrie Regiuun A.30) mä tuup amanbi 65.000 spreegern. North-Bobe Southwest-Bobe Southeast-Bobe"}
{"id": "33585", "contents": "At Gootik as en tidjrüm uun't kultuurhistoore tu't aanj faan't madelääler faan't 12. juarhunert bit amanbi 1500. Diarföör lai at Romaanik, an diarefter hää at Renaissance a Gootik ufliaset. Di nööm för detdiar tidj kaam oober iarst uun't 19. juarhunert ap, an wiar iarst mend üs en deelsnaakin faan det kultuur. Leeder as Gootik oober en ütjdruk för det konst an kultuur faan't leed madelääler wurden. En kääntiaken faan gootisk bauwiis as di spas böög faan a wönger. Föörgunger: Romaanik Ääder Gootik, Early English Style (1170-1250), Gothique primitif (1130-1180) Huuch Gootik, Decorated Style (1250-1350), Gothique classique (1180–1230) Leed Gootik, Perpendecular Style (1350-1550), Gothique rayonnant, Style flamboyant Efterfulger: Renaissance Wönger: Romaanik, leed Gootik, ääder Gootik, leed Gootik (faan l. tu r.) Leed Gootik, stian iindialang Leed Gootik, iisen iindialang Tuun iindialang Leed Gootik, Rayonnantstiil Sarken: Ääder Gootik Huuchgootik Perpendecular Style Rayonnantstiil Flamboyantstiil Stianhauertiaken, liket en hüsmarke Moolerei: Giotto, 1305 Meister Bertram, 1380 Bredern Limbourg, 1412-1416 Rogier van der Weyden, 1455 Hieronymus Bosch, 1515 Commonskategorii: Konst uun a Gootik – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33586", "contents": "Garfield County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 60.061 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Glenwood Springs. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33587", "contents": "Gilpin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurd faan bundesstoot. Det hee 6243 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Central City. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33588", "contents": "Grand County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 15.734 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Hot Sulphur Springs. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33589", "contents": "Gunnison County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 17.462 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Gunnison. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33591", "contents": "George Orwell (tuläid Eric Arthur Blair; * 25. Samermoune 1903 önj Motihari, Bihar, Britisch-Indien; † 21. Ismoune 1950 önj London) wus en änglischen schriwster, essayist än jurnalist. Foon 1921 tu 1927 wus hi beåmte foon jü britisch kolonioolpolitii önj Birma. 1936 nüm hi aw jü räpublikåånisch sid önj di Spånsch Bürgerkrich diilj. Hi schriif romååne, as A Clergyman's Daughter („En Preester sin Doochter“, 1935) än Coming Up for Air („Apdeegen, am Luft tu Håålen“, 1939), sosioolräportååsche, as Down and Out in Paris and London („Suner Hiim önj Pariis än London“, 1933) än The Road to Wigan Pier („E Wäi tu Wigan Pier“, 1937), än Essays. Hi wörd wråålbekånd döör sin böke Animal Farm („Farm foon e Diirte“, 1945) än 1984 (1949). Dåt jarst bök as en satiirisch fååbel ouer't komunismus önj e Sowjetunioon än dåt ouder bök spaalet önj en totaliteeren stoot önj e tukamst. Orwell as diling ån foon da bedjüsene schriwstere önj jü änglisch literatuur."}
{"id": "33592", "contents": "Hinsdale County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 820 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lake City. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33593", "contents": "Huerfano County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 6897 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Walsenburg. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33594", "contents": "Jackson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. Det hee 1392 lidj (2019). At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. At hoodsteed faan't county as Walden. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33595", "contents": "Jefferson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 582.881 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Golden. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33596", "contents": "Kiowa County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 1406 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Eads. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33597", "contents": "Kit Carson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 7097 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Burlington. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33598", "contents": "Lake County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 8127 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Leadville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33599", "contents": "La Plata County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 56.221 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Durango. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "336", "contents": "Sagen und Erzählungen as en saamlang faan ual staken üüb öömrang uun det buk \"Die nordfriesische Sprache nach der Föhringer und Amrumer Mundart\" faan Christian Johansen. (uun Chr. Johansen sin ortografii) At Teel van an Weedarman. Van a Wastersark üübh Fer. An gráusaamst iarghen Könangh. Könnangh Abel. Döndiarems Vöghler, diar Sneppen neamd wurd. Uessens Ualen. Hat bijeaw ham an Wontram at Juar 1614. Riisenskap Mannagfual. Det as an Hüs van Könnang Godfreds Tidj. Hat wiar egh allian a slacht Lidj. Diar dön kostbaar Dinghen hed. Det hed an prechtagh Weeder weeshen tu a Quabeldrank. A vörswearen Wai. Klaas Leemki. Van a Weddargunghar üübh Sia. Diar àu'r üübh öödar Eagh van't Weedar. At Teel van a Traalvöghal. Van a Klabolterman. Van a Hüspuk. (*) Van a Wathskappar Brork. Wikisource: Fan a hüspuk Wikisource: Die Nordfriesische Sprache ... 1862"}
{"id": "33600", "contents": "Larimer County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 356.899 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Fort Collins. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33601", "contents": "Las Animas County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 14.506 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Trinidad. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33602", "contents": "Lincoln County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 5701 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Hugo. At county wurd 1889 grünjlaanjen. Det wurd efter Abraham Lincoln, diar faan 1861 tu 1865 president faan dön Feriand Stooten wiar, neemd. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33603", "contents": "Logan County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 22.409 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Sterling. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33604", "contents": "Mesa County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 154.210 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Grand Junction. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33605", "contents": "Mineral County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 769 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Creede. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33606", "contents": "Moffat County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 13.283 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Craig. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33607", "contents": "Montezuma County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a bundesstoot. Det hee 26.183 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Cortez. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33608", "contents": "Montrose County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 42.758 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Montrose. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33609", "contents": "Morgan County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 29.068 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Fort Morgan. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33610", "contents": "Otero County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 18.278 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as La Junta. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33611", "contents": "Ouray County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 4952 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ouray. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33612", "contents": "Park County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 18.845 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Fairplay. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33613", "contents": "Phillips County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 4265 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Holyoke. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33614", "contents": "Pitkin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 17.767 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Aspen. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33615", "contents": "Prowers County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 12.172 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lamar. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33616", "contents": "Pueblo County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 168.424 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Pueblo. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33617", "contents": "Rio Blanco County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 6324 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Meeker. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33618", "contents": "Rio Grande County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 11.267 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Del Norte. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33619", "contents": "Routt County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 25.638 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Steamboat Springs. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33620", "contents": "Yuma County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 10.019 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Wray. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33621", "contents": "Saguache County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 6824 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Saguache. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33622", "contents": "San Juan County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 728 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Silverton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33623", "contents": "San Miguel County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 8179 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Telluride. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33624", "contents": "Sedgwick County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 2248 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Julesburg. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33625", "contents": "Summit County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 31.011 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Breckenridge. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33626", "contents": "Teller County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 25.388 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Cripple Creek. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33627", "contents": "Washington County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 4908 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Akron. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33628", "contents": "Weld County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 324.492 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Greeley. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33629", "contents": "Broomfield County as en steed an en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Colorado. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 70.465 lidj (2019). USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3363", "contents": "Wat menst dü? at fering spriik at fering dracht at Ferring Stiftang"}
{"id": "33632", "contents": "Baker County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 29.210 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Maccleny. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33633", "contents": "Bay County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 174.705 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Panama City. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33634", "contents": "Appling County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 18.386 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Baxley. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33636", "contents": "Bradford County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 28.201 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Starke. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33637", "contents": "Brevard County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 601.942 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Titusville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33638", "contents": "Broward County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 1.952.778 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Fort Lauderdale. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33639", "contents": "Wat menst dü? Grimmelshausen, Tüüringen, saarep Hans Jakob Christoffel von Grimmelshausen, skriiwer Grimmelshausen-Pris, literatuurpris"}
{"id": "33641", "contents": "At Romaanik as en tidjrüm uun't kultuurhistoore uun't madelääler faan't 10. bit tu't 12. juarhunert, steedenwiis uk leeder. At tidj diarföör het Föörromaanik, an diarefter as at Romaanik faan't Gootik ufliaset wurden. At Romaanik begand mä't aplewin faan't Uastfrankenrik oner Otto I.. En kääntiaken faan romaanisk bauwiis san a trinj bööger faan wönger an määchtag woger. Andernach Caen, Normandie Skarp Salling, Denemark Santo Domingo, Spoonien Bukmoolerei \"Welfenchronik\", 1190 Bronse, Lööw faan Braunschweig, 1166 Wochmoolerei, 1130 Gulsmaskonst, Barbarossa, 1160 Commonskategorii: Romaanisk baukonst – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Romaanisk bilhauerei – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Romaanisk moolerei – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33643", "contents": "At Föörromaanik as en tidjrüm uun't kultuurhistoore uun't ääder madelääler faan't 5. bit tu't 10. juarhunert. Faan detdiar tidj hää ei föl auerlewet, an diar as ei rocht en aanjen stiil tu käänen. At Föörromaanik as det auergungstidj faan a Antike tu't Romaanik. Byzantiinsk Waastgootisk Uastgootisk Merowingisk Karolingisk Ottoonisk Astuurisk Ualkroatisk Hagia Spohia, Byzantiinsk Waastgootisk Uastgootisk Merowingisk Karolingisk Ottoonisk Astuurisk Ualkroatisk Commonskategorii: Föörromaansk baukonst – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33645", "contents": "Calhoun County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 14.105 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Blountstown. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33646", "contents": "Charlotte County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 188.910 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Punta Gorda. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33647", "contents": "Citrus County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 149.657 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Inverness. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33648", "contents": "Clay County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 219.252 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Green Cove Springs. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33649", "contents": "Collier County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 384.902 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as East Naples. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3365", "contents": "At fering dracht (of uk man ianfach at fering), wat ham daaling faan Feer an Oomrem käänt, jaft at noch goor ei so loong. Iarst tu a began faan't 19. juarhunert kaam at uun a muud an hed wel det dracht faan a Halgen üüs föörbilj. Nütudais drait ham fööraal det fering, wat ham iar tu huuchhaiden uunhed. Det uuntjin as oober goor ei so lacht an ham brükt diar halep för. Det suart, fjauerhuket braanjnöösduk wurt so konstfol trinj am't hood bünjen, det auer a braanj de raam, huar en ruusenmönster üübseid as, tu sen komt. Bi a sidjen faan't braanjnöösduk hinge franjin deel. Bi befreid wüfen wurd beeft üüb't hiar noch en letj ruad duk mä suart parler üüb feeststeecht. De jonk pei lingt miast deel tu a fet an hee onern en laachtblä snuur. Trinjam a skolern wurt det triihuket halsnöösduk uun fualen laanjen an mä en 100 needler üüb a pei plakt. Det siisen halsnöösduk jaft at uun muar klöören. At kön tu'n bispal ruad, green of blä wees an hee trinjenam en kant mä suart franjin. Bi dön suart sliawen san witj spitsen biseid. Tu huuchhaiden namt ham fölsis en witjen skortluk föör, wat miast"}
{"id": "33650", "contents": "Columbia County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 71.686 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lake City. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33653", "contents": "Historismus as en ütjdruk uun a konsthistoore faan't leed 19. an ääder 20. juarhunert. Diar haa konstlern fööraal uun a baukonst üüb konststiilen turag greben, diar al loong föörbi wiar. Jodiar waier san do üs Neoromaanik, Neogootik an so widjer beskrewen wurden. Neobyzantiinsk, 1938 Neoromaanik, am 1900 Neogootik, 1869 Neorenaissance, 1878 Neobarock, 1900 Neoklasitsismus, 1914 Diar wiar flook baumäästern jin a historismus an mend, at 20. juarhunert skul en neien, aanjen stiil finj. Jo ging do uk flook aanj waier: Heimaatskülbaukonst Jöögesstiil Arts and Crafts Movement Bauhaus Det wiar ales föörgungern faan't modern konst. Heimaatskülbaukonst Jöögesstiil Arts and Crafts Bauhaus Renaissance • Manierismus • Barok • Rokoko • Klasitsismus • Romantik • Historismus • Reformbaukonst • Realismus • Moderne • Postmoderne • Impresionismus • Ekspresionismus Commonskategorii: Historistisk baukonst – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33657", "contents": "Nuurderwöhrden as en gemeen uun di lunkreis Dithmarschen uun Schleswig-Holstian. Di Green Küstwai gungt troch't gemeen. Commonskategorii: Nuurderwöhrden – Saamlang faan bilen of filmer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "33658", "contents": "DeSoto County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 38.001 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Arcadia. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33659", "contents": "Dixie County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 16.826 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Cross City. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33660", "contents": "Duval County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 957.755 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Jacksonville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33661", "contents": "Escambia County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 318.316 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Pensacola. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33662", "contents": "Flagler County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 115.081 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bunnell. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33663", "contents": "Franklin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 12.125 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Apalachicola. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33664", "contents": "Miami [maɪˈæmi] as det naistgratst steed uun det US-ameerikoons bundesstoot Florida. At steed leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 467.963 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan Miami-Dade County. Allapattah | Bay Point | Bayside | Belle Meade | Biscayne Island | Brickell | Brickell Key | Bryan Park | Buena Vista | Civic Center | Coconut Grove | Coral Gate | Coral Way | Design District | Dodge Island | Downtown | Edgewater | Flagami | Golden Pines | Grapeland Heights | Jewelery District | Liberty City | Little Haiti | Little Havana | Little River | Lummus Park | Midtown | MiMo District | Morningside | Omni | Overtown | Park West | San Marco Island | Shenandoah | Shorecrest | Silver Bluff | Spring Garden | The Roads | Upper Eastside | Venetian Islands | Virginia Key | Watson Island | West Flagler | Wynwood Itaalien Asti, Itaalien Kolumbien Bogotá, Kolumbien Argentiinien Buenos Aires, Argentiinien Jaapan Kagoshima, Jaapan Peruu Lima, Peruu Spoonien Madrid, Spanje Spoonien Murcia, Spanje Haiti Port-au-Prince, Haiti Sjiina Qingdao, Schiina Brasiilien Salvador, Brasiilien Chiile Santiago, Chiile Dominikaans Republiik Santo Domingo, Dominikaans Republiik Tuneesien Sousse, Tuneesien USA: Florida, citypopulation.de"}
{"id": "33665", "contents": "Tampa [ˈtæmpə] as det traadgratst steed uun det US-ameerikoons bundesstoot Florida. At steed leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 399.700 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan Hillsborough County. USA: Florida, citypopulation.de"}
{"id": "33666", "contents": "Orlando [ɔːrˈlændoʊ] as det fjuardgratst steed uun det US-ameerikoons bundesstoot Florida. At steed leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 287.442 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan Orange County. USA: Florida, citypopulation.de"}
{"id": "33667", "contents": "St. Petersburg as det füftgratst steed uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At steed leit uun a waast faan a bundesstoot, uun Pinella County. Det hee 265.351 lidj (2019). USA: Florida, citypopulation.de"}
{"id": "33668", "contents": "Hialeah [ˌhaɪəˈliːə] as det seekstgratst steed uun det US-ameerikoons bundesstoot Florida. At steed leit uun a süüduast faan a bundesstoot, uun Miami-Dade County. Det hee 233.339 lidj (2019). USA: Florida, citypopulation.de"}
{"id": "33669", "contents": "Miami-Dade County (föör 1997: Dade County) as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 2.716.940 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Miami. A tjiin gratst steeden uun't county san: Miami Hialeah Miami Gardens Miami Beach Homestead North Miami Coral Gables Doral North Miami Beach Cutler Bay Det letst folksteeling uun dön Ferianigt Stooten wiar uun't juar 2010. USA: Administrative Division, citypopulation.de U.S. Decennial Census"}
{"id": "33670", "contents": "Port St. Lucie as det sööwenstgratst steed uun det US-ameerikoons bundesstoot Florida. At steed leit uun a uast faan a bundesstoot, uun St. Lucie County. Det hee 201.846 lidj (2019). USA: Florida, citypopulation.de"}
{"id": "33671", "contents": "Cape Coral as det njüügenstgratst steed uun det US-ameerikoons bundesstoot Florida. At steed leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot, uun Lee County. Det hee 194.495 lidj (2019). USA: Florida, citypopulation.de"}
{"id": "33673", "contents": "Fort Lauderdale [fɔɹt ˈlɔːdərdeɪl] as det tjiinstgratst steed uun det US-ameerikoons bundesstoot Florida. At steed leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 182.437 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan Broward County USA: Florida, citypopulation.de https://opendata.dwd.de/climate_environment/CDC/observations_global/CLIMAT/monthly/qc/"}
{"id": "33674", "contents": "Atkinson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 8165 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Pearson. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33675", "contents": "Bacon County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 11.164 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Alma. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33676", "contents": "Baker County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 3038 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Newton. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33677", "contents": "Baldwin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 44.890 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Milledgeville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33678", "contents": "Banks County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 19.234 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Homer. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33679", "contents": "Barrow County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 83.240 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Winder. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33680", "contents": "Bartow County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 107.738 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Cartersville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33681", "contents": "Ben Hill County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 16.700 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Fitzgerald. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33682", "contents": "Berrien County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 19.397 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Nashville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33683", "contents": "Gadsden County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 45.660 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Quincy. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33684", "contents": "Gilchrist County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 18.582 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Trenton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33685", "contents": "Glades County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 13.811 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Moore Haven. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33686", "contents": "Gulf County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 13.639 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Port St. Joe. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33687", "contents": "Hamilton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 14.428 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Jasper. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33688", "contents": "Hardee County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 26.937 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Wauchula. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33689", "contents": "Hendry County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 42.022 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as LaBelle. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33690", "contents": "Hernando County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 193.920 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Brooksville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33691", "contents": "Highlands County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 106.221 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Sebring. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33692", "contents": "Hillsborough County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 1.471.968 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Tampa. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33693", "contents": "Holmes County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 19.617 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bonifay. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33694", "contents": "Indian River County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 159.923 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Vero Beach. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33695", "contents": "Jackson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 46.414 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Marianna. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33696", "contents": "Jefferson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 14.246 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Monticello. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33697", "contents": "Lafayette County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 8422 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Mayo. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33698", "contents": "Lake County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 367.118 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Tavares. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33699", "contents": "Lee County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 770.577 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Fort Myers. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "337", "contents": "Saksen as en bundeslönj foon Tjüschlönj. Et bundeslönj läit önjt ååsten foont lönj. Deer booge 4.077.937 manschne (2018). E hoodstää foont bundeslönj as Dresden. Da tiin grutst stääse önjt lönj san: Et lönj heet trii krisfri stääse (Chemnitz, Dresden än Leipzig) än tiin lönjkrise: Dåt Sorbische as önjt ååsten foont lönj snååked. Statistikamt faan't lun Saksen Arbeitslosenquoten im Mai 2018 – Länder und Kreise. Uun: statistik.arbeitsagentur.de. Statistik der Bundesagentur für Arbeit, ufrepen de 30. Mei 2018. www.destatis.de Skilen üüb a stant faan a 31. Detsember 2014. Germany: Administrative Division, citypopulation.de Germany: Sachsen, citypopulation.de Sachsen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "33700", "contents": "Leon County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 293.582 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Tallahassee. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33701", "contents": "Levy County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 41.503 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bronson. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33702", "contents": "Liberty County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 8354 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bristol. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33703", "contents": "Madison County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. Det hee 18.493 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Madison. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33704", "contents": "Manatee County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 403.253 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bradenton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33705", "contents": "Marion County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 365.579 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ocala. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33706", "contents": "Martin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 161.000 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Stuart. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33707", "contents": "Monroe County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 74.228 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Key West. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33708", "contents": "Nassau County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 88.625 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Fernandina. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33709", "contents": "Okaloosa County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 210.738 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Crestview. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33710", "contents": "Okeechobee County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 42.168 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Okeechobee. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33711", "contents": "Orange County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 1.393.452 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Orlando. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33712", "contents": "Osceola County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 375.751 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Kissimmee. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33713", "contents": "Palm Beach County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 1.496.770 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as West Palm Beach. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33714", "contents": "Pasco County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 553.947 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Dade City. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33715", "contents": "Pinellas County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 974.996 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Clearwater. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33716", "contents": "Polk County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 724.777 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bartow. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33717", "contents": "Putnam County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 74.521 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Palatka. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33718", "contents": "Santa Rosa County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 184.313 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Milton. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33719", "contents": "Sarasota County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 433.742 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Sarasota. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33720", "contents": "Seminole County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 471.826 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Sanford. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33721", "contents": "St. Johns County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 264.672 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as St. Augustine. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33722", "contents": "St. Lucie County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 328.297 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Fort Pierce. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33723", "contents": "Sumter County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 132.420 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bushnell. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33724", "contents": "Suwannee County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 44.417 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Live Oak. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33725", "contents": "Taylor County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 21.569 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Perry. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33726", "contents": "Union County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 15.237 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lake Butler. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33727", "contents": "Volusia County [vəˈluːʃə] as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 553.284 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as DeLand. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33728", "contents": "Wakulla County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 33.739 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Crawfordville. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33729", "contents": "Walton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 74.071 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as DeFuniak Springs. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33730", "contents": "Washington County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Florida. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 25.473 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Chipley. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33731", "contents": "Bibb County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 153.159 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Macon. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33732", "contents": "Bleckley County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 12.873 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Cochran. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33733", "contents": "Brantley County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 19.109 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Nahunta. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33734", "contents": "Brooks County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 15.457 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Quitman. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33735", "contents": "Bryan County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 39.627 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Pembroke. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33736", "contents": "Bulloch County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 79.608 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Statesboro. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33737", "contents": "Burke County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 22.383 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Waynesboro. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33738", "contents": "Butts County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 24.936 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Jackson. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33743", "contents": "De Darnytsja Distrikt (üüb Ukrainisk: Да́рницький райо́н Dárnyts'kyj rajón) as en distrikt uun at steed Kyjiw uun't Ukraine. A distrikt leit uun a uast faan de Dnipro Struum. Det hee 347.085 lidj (2020). Boonhoofer faan det Kyjiw Metro (Liinje M3) uun a distrikt san: Slawutytsch Osokorky Posnjaky Charkiwska Wyrlytsja Boryspilska Tscherwonyj Chutir Ukraine: Kiev City, citypopulation.de"}
{"id": "33744", "contents": "De Desna Distrikt (üüb Ukrainisk: Десня́нський райо́н Desnjáns'kyj rajón) as en distrikt uun at steed Kyjiw uun't Ukraine. A distrikt leit uun a uast faan de Dnipro Struum. Det hee 369.752 lidj (2020). Boonhoofer faan det Kyjiw Metro (Liinje M1) uun a distrikt san: Tschernihiwska Lisowa Ukraine: Kiev City, citypopulation.de"}
{"id": "33745", "contents": "De Dnipro Distrikt (üüb Ukrainisk: Дніпро́вський райо́н Dnipróvs'kyj rajón) as en distrikt uun at steed Kyjiw uun't Ukraine. A distrikt leit uun a uast faan de Dnipro Struum. Det hee 358.790 lidj (2020). Eilunen uun de Dnipro Struum: Truchaniw (at süüddial) Dolobetskyj Hidropark A boonhoof Kyjiw-Dniprowskij leit uun a distrikt. Boonhoofer faan det Kyjiw Metro (Liinje M1) uun a distrikt san: Hidropark Liwobereschna Darnytsja Ukraine: Kiev City, citypopulation.de"}
{"id": "33746", "contents": "De Holosijiw Distrikt (üüb Ukrainisk: Голосі́ївський райо́н Holosíjivs'kyj rajón) as en distrikt uun at steed Kyjiw uun't Ukraine. A distrikt leit uun a waast faan de Dnipro Struum. Det hee 254.824 lidj (2020). Boonhoofer faan det Kyjiw Metro (Liinje M2) uun a distrikt san: Teremky Iprodrom Wystawkowyj Tsentr Wasylkiwska Holosijiwska Demijiwska Lybidska Ukraine: Kiev City, citypopulation.de"}
{"id": "33749", "contents": "Nikolaus Bruhns wås en komponist foon jü noordtjüsch orgelschoule, deer uk orgel än gichel spääled. Sin auerlääwerede weerke sän fjauer fulständi orgelweerke än uk tweelben gaistlik kantaate. E komponist Carl Philipp Emanuel Bach schriif, dat Bruhns sin weerke influs åw san fooje, Johann Sebastian Bach, sin orgelweerke häi. Commons: Nikolaus Bruhns – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "33750", "contents": "Adolph Ernst Kroeger (* 28. Deetsember 1837 oun Swåbstää; † 8. Marts 1882 oun St. Louis, Missouri, Feriind Stoote foon Ameerika) wås en schriwer än auerseeter. As beern wanered hi mä sin familii tu dä Feriind Stoote üt. Hi auerseet tjüsche filosoofische bouke, t.b foon Johann Gottlieb Fichte, Immanuel Kant, än Gottfried Wilhelm Leibniz in oun Ängelsch. Commons: Adolph Ernst Kroeger – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "33753", "contents": "A Dnjepr (rüsk Днепр, ukrainisk Дніпро, witjrüsk Дняпро) as en 2.201 km lungen struum, di troch Ruslun, Witjruslun an a Ukraine lääpt. Efter Wolga an Donau as hi di traadlingst struum uun Euroopa. Hi hää fiiw slüüsen an koon auer 1.700 km befäären wurd. San müs leit bi Cherson uun't Suart Sia. A Dnjepr uun Kiew Müs bi Cherson Feluup faan a Dnjepr trinjam Kiew Laag faan't Dnjeprregiuun uun Uasteuroopa Uun a Ukrainekriich as 2023 a Kachowka staudoom naibi Cherson sprengd wurden. Commonskategorii: Dnjepr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33759", "contents": "De Obolon Distrikt (üüb Ukrainisk: Оболо́нський райо́н Obolóns'kyj rajón) as en distrikt uun at steed Kyjiw uun't Ukraine. A distrikt leit uun a waast faan de Dnipro Struum. Det hee 319.427 lidj (2020). Ukraine: Kiev City, citypopulation.de"}
{"id": "33760", "contents": "De Petschersk Distrikt (üüb Ukrainisk: Пече́рський райо́н Pečérs'kyj rajón) as en distrikt uun at steed Kyjiw uun't Ukraine. A distrikt leit uun a waast faan de Dnipro Struum. Det hee 163.086 lidj (2020). Ukraine: Kiev City, citypopulation.de"}
{"id": "33761", "contents": "De Podil Distrikt (üüb Ukrainisk: Поді́льський райо́н Podíl'skyj rajón) as en distrikt uun at steed Kyjiw uun't Ukraine. A distrikt leit uun a waast faan de Dnipro Struum. Det hee 207.963 lidj (2020). Ukraine: Kiev City, citypopulation.de"}
{"id": "33762", "contents": "De Schewtschenko Distrikt (üüb Ukrainisk: Шевче́нківський райо́н Ševčénkivs'kyj rajón) as en distrikt uun at steed Kyjiw uun't Ukraine. A distrikt leit uun a waast faan de Dnipro Struum. Det hee 220.572 lidj (2020). A distrikt as efter de ukrainisk konstmooler an dachter Taras Schewtschenko (1814-1861) neemd. Ukraine: Kiev City, citypopulation.de"}
{"id": "33763", "contents": "De Solom'janka Distrikt (üüb Ukrainisk: Соло́м'янський райо́н Solóm'jans'kyj rajón) as en distrikt uun at steed Kyjiw uun't Ukraine. A distrikt leit uun a waast faan de Dnipro Struum. Det hee 383.093 lidj (2020). Ukraine: Kiev City, citypopulation.de"}
{"id": "33764", "contents": "De Swjatoschyn Distrikt (üüb Ukrainisk: Свято́шинський райо́н Svjatóšyns'kyj rajón) as en distrikt uun at steed Kyjiw uun't Ukraine. A distrikt leit uun a waast faan de Dnipro Struum. Det hee 342.768 lidj (2020). Ukraine: Kiev City, citypopulation.de"}
{"id": "33765", "contents": "Arfst Jens Arfsten (* 28. Marts 1812 uun Njiblem; † Marts 1899 uun Hüsem) wiar en fering skriiwer. Arfst Arfsten wiar Jens Arfsten (1779-1847), riadsmaan an büür uun Njiblem, an sin wüf Ingke Andresen († 1839) hör dring. Hi liard farwerhoonwerk an wul skuulmääster of prääster wurd. Det wiar man, auer a waant faan jil, ei mögelk. 1859 keeft hi en kruch uun Hüsem an skeeb diarfaan en bekäänd an wellesen guardwiartskap. Diarefter hed hi'n gertnerei, diaruun hi eksootisk plaanten üüs Ginkgobuumer plaantet. Hi hed uk en herbaarium faan a plaanten faan Feer. Bi Arfsten draapt jo persöönelkhaiden faan Hüsem, t.b. Theodor Storm. Arfsten skreew föl döntjes auer a lidj üüb Feer, wat uun a Wik uun't bleed Westseeinseln ütjden wurd. A döntjes wurd üüb't Njiblembüür Fering an Plaattjiisk skrewen. Hi befreid ham tweisis: sin iarst wüf wiar Anna Kathrine Jans faan Teedenbel, diar 1840 stoorew an sin naist wüf wiar Inge Helenge Breckling faan Njiblem. Hi hed trii dringer an tau foomnen. Reinhard Arfsten: Arfsten, Arfst, uun: Schleswig-Holsteinisches Biographisches Lexikon. Band 1. Karl Wachholtz Verlag, Neumünster 1970, S. 49–50. Nordfriisk Futuur A.J. Arfsten sin Düntjis Fering Düntjin"}
{"id": "33767", "contents": "A Ginkgo as en buum, di uun Sjiina aran wiar, oober daalang üüb a hialer eerd plaantet woort. Hi as di iansagst slach uun't order faan a Ginkgoales, aal a öödern san ütjstürwen. Hi as wel faan holuns sialidj tu Euroopa broocht wurden an woort heer sant 1730 plaantet. Ginkgos kön 1.000 juar ual wurd. Knob Bleeden Frücht Sprööd Commonskategorii: Ginkgo – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ginkgo"}
{"id": "3377", "contents": "Concepción as en stää önj Chiile. Jü stää heet 292.589 inboogere (2006). Offitsjäl Websid foon Concepción Commons: Concepción, Chile – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "33770", "contents": "Calhoun County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 6189 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Morgan. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33771", "contents": "Camden County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 54.666 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Woodbine. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33785", "contents": "Piipgäärs (Molinia) as en plaantenskööl uun det famile faan't Swetgäärs (Poaceae). Diar jaft at trii slacher faan, tau uun Euroopa. Di nööm komt diar faan uf, dat a hard halmer mä fiin knooter brükt wurden san, am en piip tu renskin. M. arundinaceae, M. litoralis, M. altissima M. caerulea, M. coerulea M. japonica Iar hiard diar uk mä tu det skööl: Glyceria fluitans Glyceria maxima Commonskategorii: Piipgäärs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Piipgäärs Afrikoonsk Piipgäärs"}
{"id": "33787", "contents": "Wat menst dü? Piip, Fleut, musiikinstrument Piip, dial faan en orgel Piip, di hööm faan en fögelkui Piip (Tabak), huar dü tabak mä rik könst Piipgäärs Piipkaneel Piipern, sjongfögler"}
{"id": "33790", "contents": "Lampenpotsergäärs (Cenchrus) as en plaantenskööl uun det famile Swetgäärs (Poaceae). C. abyssinicus – C. advena – C. agrimonioides – C. americanus – C. annuus – C. arnhemicus – C. articularis – C. bambusiformis – C. basedowii – C. bevisetosus – C. biflorus – C. brownii – C. caliculatus – C. caninus – C. chilensis – C. ciliaris – C. clandestinus – C. complanatus – C. compressus – C. crinitus – C. distachyus – C. distichophyllus – C. domingensis – C. durus – C. echinatus – C. elymoides – C. flaccidus – C. flexilis – C. foermeranus – C. gracillimus – C. henryanus – C. hohenackeri – C. hordeoides – C. intectus – C. lanatus – C. latifolius – C. longisetus – C. longispinus – C. macrourus – C. massaicus – C. melanostachyus – C. mezianus – C. mildbraedii – C. mitis – C. monostigma – C. multiflorus – C. myosuroides – C. occidentalis – C. orientalis – C. palmeri – C. pauperus – C. pedicellatus – C. pennisetiformis – C. peruvianus – C. petiolaris – C. pilcomayensis – C. pilosus – C. platyacanthus – C. polystachios – C. prieurii – C. procerus – C. prolificus – C. purpureus – C."}
{"id": "33792", "contents": "At Afrikoons(k) Piipgäärs (Cenchrus setaceus, iar: Pennisetum setaceum) as en plaantenslach uun det famile Swetgäärs (Poaceae). Hat kaam faan Nuurd- an Uastafrikoo an wääkst daalang uk wil uun Süüdeuroopa. Diar koon hat ual plaantenslacher ferdriiw. Commonskategorii: Afrikoonsk Piipgäärs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Afrikoonsk Piipgäärs"}
{"id": "33793", "contents": "Crisp County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 22.372 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Cordele. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33794", "contents": "Runees Runees (ap Tjüsch: Rodenäs, ap Dånsch: Rødenæs) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit Dånmark, önj’t ååsten e gemiine Naischöspel, önj’t sööden Klangsbel, önj't söödweesten di Friedrich-Wilhelm-Lübke-Kuuch än önj’t weesten e Nordsiie. Et heet 406 manschne (2019). E gemiine läit önj e Wiringhiird. Di Rikelsbeler Kuuch läit önj e Runees. Kiksbel (Kixbüll) Kiksbelguurd (Kixbüllhof) Naitorp (Neudorf/Nyby) Uuiltorp (Oldorf/Gammelby) Moarkhüsinge (Markhäuser) Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "33795", "contents": "Älhood Älhood (ap Tjüsch: Ellhöft, ap Dånsch: Ellehoved) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önjt norden läit Dånmark, önjt ååsten e gemiine Weestre, önjt sööden Läigem än önjt weesten Humptoorp. Et heet 113 manschne (2019). Di Green Küstwai (B5) gungt troch't gemeen. Bööglem (Böglum/Bøvlund) Älhoodfälj (Ellhöftfeld) Ååsterstruksbel (Osterstruxbüll) Weesterstruksbel (Westerstruxbüll) Et toorp Älhood wörd 1543 for di jarste keer schraflik nååmd. Bööglem wörd for di jarste keer 1497 nååmd. Bööglem wörd 1935 diilj foon e gemiine. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. E gemiine heet 7 sate önjt gemiinefertreesing. Sunt e wool önjt iir 2018 heet et Wäälergemiinschap Älhood (WGE) ååle 7 sate. E bürgermäister foon e gemiine as Jörg Thomsen. Loonsstroot 95, wat dör e toorp Älhood gungt. Foole winkraftmeelne stönje önjt norden foon e gemiine, nai bi tu e gränse tut Dånsch. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Ellhöft 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33796", "contents": "Äphüsem Äphüsem (ap Tjüsch: Uphusum, ap Dånsch: Ophusum) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önjt norden läit e gemiine Humptoorp, önjt ååsten Braarep, önjt sööden Hulm än önjt weesten Naischöspel. Et heet 359 manschne (2019). Äphüsem wörd 1499 önj da Flensborg Amts Regnskaber for di jarste keer nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Äphüsem heet en hüüljpunkt aw e Mjarschboon. E gemiine heet nüügen sate önjt gemiinefertreesing. Sunt e wool önjt iir 2018 heet et Äphüsem Wäälergemiinschap (UWG) ååle 9 sate. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Uphusum 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33797", "contents": "Ding-Sönj Ding-Sönj (ap Tjüsch än Dånsch: Enge-Sande) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden lade e gemiine Leek än Ståårem, önj’t ååsten läit e Kris Schleswig-Flensborj, önj’t sööden lade e gemiine Beergem än Latjenhoolm än önj’t weesten läit e gemiine Stääsönj. Et heet 1114 manschne (2019). E gemiine läit önj e Kårhiird. Toorpe: Ding (Enge) de Sönj (Sande) Såhulm (Soholm) Schårdebel (Schardebüll/Skardebøl) Dingerhii (Engerheide/Engehede) Knorborch (Knorburg/Knorborg) Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Gregers Nissen (1867–1942) Eduard Juhl (1884–1975) Klaus-Jürgen Liedtke (* 1950) Önj e gemiine wårt e spriikwiise Karhiirder snååked. E gemiine heet 11 sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Enge-Sande 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33799", "contents": "At Hertoochdoom Holstian begand sowat am't juar 1200 an hää bit 1864 bestenen. Uun a luup faan a juarhunerten jääw't flook tustendaghaiden. Tuleetst wiar't en dial faan a Sjiisk Bund. 1864 kaam't diarauer tu en kriich tesken Preußen an Denemark, di Preußen wonen hää. Diarefter kaam uk det Hertoochdoom Schleswig tu Preußen an 1871 tu't Sjiisk Rik üs Prowins Schleswig-Holstian. Daalang as Holstian di süüdelk loonsdial faan Schleswig-Holstian. Nuurdalbingien Commonskategorii: Hertoochdoom Holstian – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "338", "contents": "Saksen-Anhalt as en bundeslönj foon Tjüschlönj. E hoodstää foont bundeslönj as Magdebörj. Da tiin grutst stääse önjt lönj san: Et lönj heet 3 krisfrie stääse (Dessau-Roßlau, Halle än Magdebörj) än 11 lönjkrise: Statistikamt faan't lun Saksen-Anhalt Arbeitslosenquoten im Mai 2018 – Länder und Kreise. Uun: statistik.arbeitsagentur.de. Statistik der Bundesagentur für Arbeit, ufrepen de 30. Mei 2018. www.destatis.de Skilen üüb a stant faan a 31. Detsember 2013. Germany: Sachsen-Anhalt, citypopulation.de Sachsen-Anhalt: State in Germany, citypopulation.de Sachsen-Anhalt: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "3380", "contents": "Bloos(en)plaanten (Magnoliopsida of uk Angiosperma) san en klas faan plaanten. Jo wurd uun 64 ordern mä 226.000 slacher iindiald. A plaantenordern san efter hör latiinsk nööm apfeerd. Acorales Alismatales Amborellales Apiales Aquifoliales Pualemplaanten (Arecales) Spargeloortagen (Asparagales) Asterales Austrobaileyales Berberidopsidales Rüchbleeden (Boraginales) Brassicales Bruniales Buxales Canellales Caryophyllales Celastrales Ceratophyllales Chloranthales Commelinales Cornales Crossosomatales Cucurbitales Dilleniales Dioscoreales Dipsacales Ericales Escalloniales Flenerkbloosen (Fabales) Böökeoortagen (Fagales) Garryales Gentianales Geraniales Gunnerales Huerteales Icacinales Lapbloosoortagen (Lamiales) Loorbeioortagen (Laurales) Lilienoortagen (Liliales) Magnoolienoortagen (Magnoliales) Malpighiales Malwenoortagen (Malvales) Metteniusales Myrtales Nymphaeales Sürkliaweroortagen (Oxalidales) Pandanales Paracryphiales Petrosaviales Picramniales Pöberoortagen (Piperales) Poales Proteales Ranunculales Ruusenoortagen (Rosales) Santalales Siapenbuumer (Sapindales) Stianbreegern (Saxifragales) Solanales Trochodendrales Vahliales Vitales Ingefeeroortagen (Zingiberales) Zygophyllales Arfsten, Reinhard: Mamenspriik, Olhersem, 1957 Breipot 11, S.20-24 efter: Angiosperm Phylogeny Group. 2016. An update of the Angiosperm Phylogeny Group classification for the orders and families of flowering plants: APG IV. Commonskategorii: Bloosenplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bloosenplaanten Bloos"}
{"id": "33801", "contents": "Språkebel Språkebel (ap Tjüsch: Sprakebüll, ap Dånsch: Spragebøl) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Åktoorp, önj’t ååsten e Kris Schleswig-Flensborj, önj’t sööden e gemiine Ståårem än önj’t weesten Leek. Et heet 256 manschne (2019). Frienwale (Freienwill) e Guurd (Güter Gaarde) Huugelün (Hogelund/Høgelund unti Højlund) Språkebelfälj (Sprakebüllfeld) Suneeker (Sandacker/Sandager) Språkebel wörd 1498 for di jarste keer schraftlik nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. E gemiine heet 9 sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Sprakebüll 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33802", "contents": "Ståårem Ståårem (ap Tjüsch än Dånsch: Stadum) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Språkebel, önj’t ååsten e Kris Schleswig-Flensborj, önj’t sööden e gemiine Ding-Sönj än önj’t weesten Leek. Et heet 959 manschne (2019). Et Gödj Frisenhuuwen (Fresenhagen/Fresenhavn) Hoolteeker (Holzacker/Holtager) Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Rio Reiser (1950–1996) E gemiine heet 11 sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Stadum 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33812", "contents": "Di Sjiisk Bund wiar en ferbinjang faan \"suwereen föörsten an frei stääden uun Sjiisklun\" mä di Keiser faan Uastenrik an a Könger faan Preußen, faan Denemark (betaanj üüb't Hertoochdoom Holstian) an't Könangrik faan a Neederlunen (betaanj üüb Luksemborag). Detdiar ferbinjang ging turag üüb di Iarst Frees faan Pariis (30. Mei 1814) an a Kongres faan Wien (08. Jüüne 1815), an hää bestenen bit tu a Sjiisk Kriich 1866, huar Preußen an Uastenrik jinenööder sted. Det ferbinjang wiar nään stoot, hat skul oober för det \"baner an bütjer seekerhaid\" surge. Hör apgoowen wiar naarer faadet üs jodiaren faan't Hilag Röömsk Rik (HRR), diar 1806 apliaset wurden wiar. Michael Kotulla: Deutsche Verfassungsgeschichte. Vom Alten Reich bis Weimar (1495–1934). Springer, Berlin 2008, ISBN 978-3-540-48705-0 Ernst Rudolf Huber: Deutsche Verfassungsgeschichte seit 1789. Binj I: Reform und Restauration 1789 bis 1830. 2. aplaag, Verlag W. Kohlhammer, Stuttgart 1967 Commonskategorii: Sjiisk Bund – Saamlang faan bilen of filmer Martsrewolutsion"}
{"id": "33814", "contents": "At Könangrik Preußen wiar en könangrik uun Madeleuroopa faan 1701 bit 1918. Uun't 18. juarhunert wurd Preußen grater an määchtager, an uun't 19. juarhunert ging't faan Preußen ütj, dat a sjiisk stääden an föörstendoomen jo tu a Sjiisk Bund tuupslood. 1871 wurd a Könang faan Preußen tu a Keiser faan't Sjiisk Rik. Det ging oner mä't aanj faan a Iarst Weltkriich 1918. Üüb det Könangrik Preußen fulagt di Freistoot Preußen üs dial faan't Weimar Republiik. At Hertoochdoom Preußen (ruusa) faan 1525 bit 1701 Ferbinjang faan Brandenburg (HRR) an Preußen (brün) 1688 Preußen efter a Kongres faan Wien 1815 Flag faan't Könangrik Preußen Commonskategorii: Könangrik Preußen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33816", "contents": "Di Sjiisk Kriich wiar en kriich tesken Preußen an Uastenrik uun't juar 1866. Diar ging't am det föörmäächt uun a Sjiisk Bund. Ään grünj wiar uk, dat Preußen an Uastenrik ei auerian kaam, hün stoot uunrocht hed üüb a hertoochdoomen Schleswig an Holstian, huar jo noch tuup jin Denemark am streden hed. Preußen woon an ferianagt aal a bedialagt stooten tu't Sjiisk Keiserrik, diar 1871 grünjlaanj wurd. Di Könang faan Preußen wurd tu a iarst Sjiisk Keiser. At Keiserrik Uastenrik slood ham tuup mä't Könangrik Ungarn tu't \"Donaumonarchii\" Uastenrik-Ungarn (1867-1918). Commonskategorii: Sjiisk Kriich – Saamlang faan bilen of filmer Hradec Králové (Steed) Nuurdsjiisk Bund"}
{"id": "33822", "contents": "Candler County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 10.803 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Metter. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33823", "contents": "Carroll County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 119.992 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Carrollton. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33824", "contents": "Weestre Weestre (ap Tjüsch: Westre, ap Dånsch: Vestre) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Dånmark, önj’t ååsten Låålönj, önj’t sööden lade e gemiine Kuurlem än Leeksguurd än önj’t weesten Läigem än Älhood. Et heet 358 manschne (2019). Weestre wörd 1352 for di jarste keer schraftlik nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. E gemiine heet 9 sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Westre 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33825", "contents": "Taningstää Taningstää (ap Tjüsch: Tinningstedt, ap Dånsch: Tinningsted) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden lade e gemiine Braarep än Leeksguurd, önj’t ååsten läit e gemiine Kuurlem, önj’t sööden Leek än önj’t weesten Klasbel. Et heet 247 manschne (2019). Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Ludwig Claussen (1906–1974) E gemiine heet 9 sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Tinningstedt 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33826", "contents": "Stääsönj Stääsönj (ap Tjüsch än Dånsch: Stedesand) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t nordweesten läit e gemiine Risem-Lonham, önj’t ååsten lade e gemiine Leek än Ding-Sönj, önj’t sööden lade e gemiine Beergem än E Hoorne än önj’t weesten läit Doogebel. Et heet 858 manschne (2019). E gemiine läit önj e Kårhiird. Störtewärkskuuch (Störtewerkerkoog/Størteværkkog) Weester Snootebel (Wester Schnatebüll/Vester Snattebøl) Önj e gemiine wårt e spriikwiise Karhiirder snååked. Stääsönj wörd 1352 for di jarste keer schraftlik nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Christian Feddersen (1786–1874) Hans Peter Feddersen (1848–1941) Johannes Hansen (1930–2010) Jens Carsten Jantzen (* 1948) Moritz Momme Nissen (1822–1902) Rudolf Muuß (1892–1972) Stääsönj heet en hüüljpunkt aw e Mjarschboon. E gemiine heet 11 sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Stedesand 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33827", "contents": "Naischöspel Naischöspel (ap Tjüsch: Neukirchen (Nordfriesland), ap Dånsch: Nykirke) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden lade e gemiine Runees än Oowentoft, önj’t ååsten Humptoorp än Äphüsem, önj’t sööden Ämelsbel-Hoorbel än Naibel än önj’t weesten Klangsbel. Et heet 1134 manschne (2019). E gemiine läit önj e Wiringhiird. Seebel (Seebüll) Nordhjisbel (Norderhesbüll) Sörhjisbel (Süderhesbüll) Hjisbelsäie (Hesbüllfeld) Sördik (Süderdeich) Naischöspel wörd 1231 for di jarste keer önj dåt Waldemar-Jardbök schraftlik nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Emil Nolde (1867-1956) Erika Botte (1957-2023), schöljmäister E gemiine heet 11 sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Neukirchen 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33828", "contents": "Friedrich-Wilhelm-Lübke-Kuuch Friedrich-Wilhelm-Lübke-Kuuch (ap Tjüsch: Friedrich-Wilhelm-Lübke-Koog, ap Dånsch: Friedrich-Wilhelm-Lübke Kog) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden än ååsten läit e gemiine Klångsbel, önj’t söödååsten Ämelsbel-Hoorbel än önj’t sööden än weesten e Weestsiie. Et heet 179 manschne (2019). Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Foole winkraftmeelne stönje önj e gemiine. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "33829", "contents": "Galmsbel Galmsbel (ap Tjüsch: Galmsbüll, ap Dånsch: Galmesbøl) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t nordååsten läit e gemiine Naibel, önj’t söödååsten Risem-Lonham, önj’t sööden Doogebel, önj't weesten e Weestsiie än önj’t nordweesten Ämelsbel-Hoorbel. Et heet 615 manschne (2019). Üülje Krisen-Albrechen-Kuuch (Alter Christian-Albrechts-Koog/Gammel Christian Albrechts Kog) Naie Krisen-Albrechen-Kuuch (Neuer Christian-Albrechts-Koog/Ny Christian Albrechts Kog) Kloisiiekuuch (Kleiseerkoog/Klægsøkog) Mariienkuuch (Marienkoog/Marie Kog) Galmsbelkuuch (Galmsbüllkoog/Galmesbøl Kog) E håli Galmsbel wörd for di jarste keer önj e mal foon dåt 13. iirhunert önj dåt Waldemar-Jardbök as ailönj schraftlik nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. E gemiine heet nüügen sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Galmsbüll 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "3383", "contents": "At Lüsruus (Knautia arvensis) as en plaant uun det famile faan a Caprifoliaceae. Lüsruus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Lüsruusen Wikispecies hää en artiikel tu: Lüsruusen"}
{"id": "33830", "contents": "Leeksguurd Leeksguurd (ap Tjüsch: Lexgaard, ap Dånsch: Læksgårde) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden lade e gemiine Läigem än Weestre, önj’t ååsten läit e gemiine Kuurlem, önj’t sööden Taningstää än önj’t weesten Braarep. Et heet 52 manschne (2019). Leeksguurd wörd for di jarste keer önj dåt 15. iirhunert schraftlik nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "33831", "contents": "Braamstäälönj Braamstäälönj (ap Tjüsch: Bramstedtlund, ap Dånsch: Bramstedlund) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Dåt hiirt tut Åmt Söödtuner. Önj’t norden läit Dånmark, önj’t ååsten e Kris Schleswig-Flensborj, önj’t sööden e gemiine Åktoorp än önj’t weesten Låålönj. Et heet 222 manschne (2019). Braamstäälönj wörd 1492 for di jarste keer schraftlik nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. E gemiine heet nüügen sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Bramstedtlund 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33832", "contents": "Catoosa County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 67.580 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ringgold. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33833", "contents": "Charlton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 13.392 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Folkston. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33834", "contents": "Hulm Hulm (ap Tjüsch än Dånsch: Holm) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Äphüsem, önj’t ååsten Braarep, önj’t sööden Bousbel än önj’t weesten Naibel. Et heet 90 manschne (2019). Hulm wörd 1497 for di jarste keer schraftlik nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. E gemiine heet 7 sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Holm 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33835", "contents": "Humptoorp Humptoorp (ap Tjüsch: Humptrup, ap Dånsch: Humtrup) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit Dånmark, önj’t nordååsten Läigem, önj't söödååsten Braarep, önj’t sööden Äphüsem, önj't söödweesten Naischöspel än önj’t nordweesten Oowentoft. Et heet 757 manschne (2019). E gemiine läit önj e Kårhiird. Et heet tou diile, wat foonenouder foon e gemiine Läigem skåås san. Gotskuuch (Gotteskoog/Gudskog) Grelsbel (Grellsbüll/Grelsbøl) Haasbärj (Haasberg/Hasbjerg) iinj diilj foon Hatesbelhali (Hattersbüllhallig/Hattersbølhallig) Humptoorp (Humptrup/Humtrup) Humptoorpfälj (Humptrup-Feld) Kaalebel (Kahlebüll/Kalebøl) Kråågebel (Krakebüll/Kragebøl unti Krakebøl) Humptoorp wörd 1462 for di jarste keer schraftlik nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. E gemiine heet nüügen sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Humptrup 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33839", "contents": "Di artiikel Naischöspel jaft at üüb: Naischöspel/öö öömrang Naischöspel/mo mooring Naischöspel/wi wiidinghiirder"}
{"id": "33845", "contents": "Klasbel Klasbel (ap Tjüsch: Klixbüll, ap Dånsch: Klægsbøl) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Braarep, önj’t nordååsten Taningstää, önj’t söödååsten Leek, önj’t sööden Risem-Lonham, önj’t söödweesten Naibel än önj’t nordweesten Bousbel. Et heet 1005 manschne (2019). E gemiine läit önj e Kårhiird. Klasbel (Klixbüll/Klægsbøl) Klasbelfälj (Klixbüllfeld) Wruguurd (Wraagaard/Vraagraad) Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. E gemiine heet 11 sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Klixbüll 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33847", "contents": "Kuurlem Kuurlem (ap Tjüsch än Dånsch: Karlum) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Weestre, önj’t nordååsten Låålönj, önj’t söödååsten Åktoorp, önj’t sööden Leek, önj’t söödweesten Taningstää än önj’t nordweesten Leeksguurd. Et heet 212 manschne (2019). E gemiine läit önj e Kårhiird. Kuurlem (Karlum) Kuurlemfälj (Karlumfeld) Kuurlem wörd for di jarste keer önj e mal foon dåt 15. iirhunert nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Andreas Hojer (1690–1739) Henrik Georg Clausen (1759-1840) Peter Bossen (1866–1958) E gemiine heet nüügen sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Karlum 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33849", "contents": "Heistern (Pica) san en skööl faan fögler (Aves) uun det famile faan a Raawenfögler (Corvidae). Jo haa en lungen stört, en suart hood, suart an witj feedern, diar blä-green skürne. Heistern lewe uun Nuurdafrikoo, Euraasien an Nuurdameerikoo. P. asirensis – P. bottanensis – P. hudsonia – P. mauritanica – P. nuttalli – P. pica (Heister) – P. serica P. bottanensis P. hudsonia P. mauritanica P. nuttalli P. pica P. serica Commonskategorii: Heistern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Heistern"}
{"id": "33853", "contents": "Wat menst dü? Heegern (Ardeidae), famile faan fögler uun det order Pelecaniformes (Peelekaanfögler) Heegern (Garrulus), skööl faan fögler uun det order Passeriformes (Sjongfögler) Of menst dü ferlicht: Heegernääben, en plaantenskööl"}
{"id": "33854", "contents": "Heegern san en skööl faan fögler (Aves) uun det famile faan a Raawenfögler (Corvidae). Diar hiar trii slacher tu. G. glandarius (Heeger) – G. lanceolatus – G. lidthi G. glandarius G. lanceolatus G. lidthi Commonskategorii: Heegern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Heegern"}
{"id": "33855", "contents": "Klangsbel Klangsbel (ap Tjüsch: Klanxbüll, ap Dånsch: Klangsbøl) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit e gemiine Runees, önj’t ååsten Naischöspel, önj’t sööden Ämelsbel-Hoorbel än önj’t weesten lade Sal än Friedrich-Wilhelm-Lübke-Kuuch. Et heet 979 manschne (2019). Klangsbel wörd 1231 for di jarste keer önj dåt Waldemar-Jardbök nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. E gemiine heet 11 sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Klanxbüll 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33857", "contents": "Peelekaanen (Pelecanidae, Pelecanus) san en famile an en skööl faan weederfögler (Aves) uun det order faan a Peelekaanfögler (Pelecaniformes). P. conspicillatus – P. crispus – P. erythrorhynchos – P. occidentalis – P. onocrotalus – P. philippensis – P. rufescens – P. thagus P. conspicillatus P. crispus P. erythrorhynchos P. occidentalis P. onocrotalus P. philippensis P. rufescens P. thagus Commonskategorii: Peelekaanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Peelekaanen"}
{"id": "33860", "contents": "Låålönj Låålönj (ap Tjüsch än Dånsch: Ladelund) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden läit Dånmark, önj’t ååsten lade e Kris Schleswig-Flensborj än e gemiine Braamstäälönj, önj’t sööden läit Åktoorp, önj’t söödweesten än önj’t weesten Weestre. Et heet 1334 manschne (2019). E gemiine läit önj e Kårhiird. Låålönj wörd 1352 for di jarste keer nååmd. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. E gemiine heet 13 sate önj’t gemiinefertreesing. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Ergebnis Kommunalwahl Ladelund 2018, Amt Südtondern"}
{"id": "33863", "contents": "Läigem Läigem of Sööderläigem (ap Tjüsch: Süderlügum, ap Dånsch: Sønder Løgum) as en gemiine önj e Kris Nordfraschlönj. Önj’t norden lade et norddiilj foon e gemiine Humptoorp än e gemiine Älhood, önj’t ååsten läit Weestre, önj’t sööden lade e gemiine Leeksguurd än Braarep, önj’t söödweesten läit et sööddiilj foon e gemiine Humptoorp än önj’t weesten Oowentoft. Et heet 2290 manschne (2019). E gemiine läit önj e Kårhiird. E Ooksenwäi gungt dör e gemiine. Di Natörschöölberik Swuunsmååre än Kråånikmååre (Naturschutzgebiet Schwansmoor und Kranichmoor) läit önjt ååsten foon e gemiine. Läigem wörd 1177 for di jarste keer schraftlik nååmd. Foon 1889 tu 2007 wus dåt e hoodstää foont Åmt Läigem. Di 28. önj e Biikenmoune 1970 wörd Wimelsbel diilj foon e gemiine. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Läigem (Süderlügum) läit önj e mal foon e gemiine. Läigemfälj (Süderlügumfeld) Wimelsbel (Wimmersbüll/Vimmersbøl) läit önjt weesten foon e gemiine. Läigem heet en hüüljpunkt aw e Mjarschboon. E hüüljpunkt as di leeste, for e boon e gränse tut Dånsch ouergungt. Stroote: Loonsstroote 1 Loonsstroote 2 Loonsstroote 192 Loonsstroote 301 E gemiine heet 13 sate önj’t gemiinefertreesing. Sunt e wool önjt iir 2018 heet: CDU: 3 sate. SPD: 3"}
{"id": "33866", "contents": "A Holtskuchnääb (Balaeniceps rex), uk: Abu Markub (arab. „aatj faan a skuch“) as en apartin fögel uun det order faan a Peelekaanfögler (Pelecaniformes), an di iansagst slach uun det famile Balaenicipitidae. Hi lewet uun Afrikoo diar, huar't modrag as. Commonskategorii: Holtskuchnääb – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Holtskuchnääb"}
{"id": "3387", "contents": "Riinfreenken of uk Wiremkrüüs (Tanacetum vulgare of uk Chrysanthemum vulgare) hiart tu at plaantenfamile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Riinfreenken san \"kompaasplaanten\", auer jo hör bloosen lik efter süüden ütjracht. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Riinfreenken Wikispecies hää en artiikel tu: Riinfreenken"}
{"id": "33870", "contents": "A Skaadfögel of uk Höömerhood (Scopus umbretta) as en apartin weederfögel uun det order faan a Peelekaanfögler (Pelecaniformes). Hi as di iansagst slach uun det famile faan a Scopidae. A Skaadfögel lewet uun Afrikoo süüdelk faan a Sahara naibi't weeder. Commonskategorii: Skaadfögel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skaadfögel"}
{"id": "33874", "contents": "Iibisen (Threskiornithidae) san en famile faan fögler (Aves) uun det order faan a Peelekaanfögler (Pelecaniformes). Bostrychia – Cercibis – Eudocimus – Geronticus – Lophotibis – Mesembrinibis – Nipponia – Phimosus – Platalea – Plegadis – Pseudibis – Theristicus – Threskiornis Eremiitiibis (Geronticus eremita) Commonskategorii: Iibisen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Iibisen"}
{"id": "33878", "contents": "Kukütjen (Cuculus) san en skööl faan fögler (Aves) uun det famile mä di salew nööm Kukütjen (Cuculidae). Diar hiar tjiin slacher tu, uun Madeleuroopa as't man ään, di Kukütj (Cuculus canorus). Kukütjen warep hör ai uun en frääm nääst, an läät di jongfögel faan ööder fögler aptji. C. canorus – C. clamosus – C. crassirostris – C. gularis – C. lepidus – C. micropterus – C. optatus – C. poliocephalus – C. rochii – C. saturatus – C. solitarius Kukütjnääst Sjongfögel fudert en Kukütj jöönke Commonskategorii: Kukütjen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kukütjen"}
{"id": "33880", "contents": "Räänkukütjen (Geococcyx, ingelsk: Roadrunner) san en fögelskööl uun det famile faan a Kukütjen (Cuculidae). Diar hiar tau slacher tu. Jo lewe uun Nuurd- an Madelameerikoo. Geococcyx californianus (nuurdelk) − Geococcyx velox (süüdelk) Spriadkoord jonkgreen: G. californianus laachtgreen: G. velox G. californianus (Nuurdelk Räänkukütj) LC - least concern (ei trüüwet) G. velox (Süüdelk Räänkukütj) LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Räänkukütjen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Räänkukütjen"}
{"id": "33883", "contents": "Chatham County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 289.430 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Savannah. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33885", "contents": "Darug (uk Dharug, Eora of det Sydney Language), as en ütjstörwen spriik faan a lidj uun a Darug Stam an wurd uun't regiuun faan Sydney, Austraalien, snaaket. A spreegers faan't spriik wenet twesken de Hawkesbury River uun a nuurd tu de George's River uun a süüd an faan det Tasman-Sia uun a uast tu de Hawkesbury River uun a waast. Uun a nuurd wurd det Kuring-gai Spriik, uun a süüd det Tharawal Spriik an uun a waast Wiradjuri Spriik snaaket. Darug hiart tu det Yuin-Kuri skööl faan dön Pama-Nyungaans Spriiken an hed tau hoodspriikwiisen: Eora uun a uast an Darug uun a waast. De letst spreeger stoorew uun't leed 19. juarhunert of uun't ääder 20. juarhunert. At spriik wurt nü weler turaghaalet. Pronoomen: ngaya: ik. nyindi of ngindi: dü. nanu: hi. ngali: wi tau (ik an dü) Hög wurden faan det Darug Spriik wurd uun't Ingels auernimen. Diarten: dingu „dingo“ gula „koala“ wollabi „wallaby“ wambad „wombat“ Buumer an plaanten: garrajung „kurrajong“ mayal „myall“ warada „waratah“ warami: gud dai yuin: jä biyal: naan yanu: adjis dyin: wüf mulla: maan iyora: lidj wiyanga: mam biyanga: aatj babana: bruler djurumin: saster Uun Deetsember 2020 soong Olivia Fox uun det Tri Nations Test Match"}
{"id": "33886", "contents": "Altona (üüb Plaattjiisk: Altno) as en besirk uun Hamborig. A besirk leit uun a waast faan't steed. Det hee 275.265 lidj (2019). Statistikamt Nord"}
{"id": "33887", "contents": "Bergedorf (üüb Plaattjiisk: Bardörp) as en besirk uun Hamborig. A besirk leit uun a süüduast faan't steed. Det hee 130.260 lidj (2019). Statistikamt Nord"}
{"id": "33888", "contents": "Wandsbek (üüb Plaattjiisk: Wandsbeek) as en besirk uun Hamborig. A besirk leit uun a nuurduast faan't steed. Det hee 441.015 lidj (2019). Statistikamt Nord"}
{"id": "33889", "contents": "Eimsbüttel (üüb Plaattjiisk: Eimbüddel) as en besirk uun Hamborig. A besirk leit uun a nuurdwaast faan't steed. Det hee 267.053 lidj (2019). Statistikamt Nord"}
{"id": "33890", "contents": "Hamburg-Mitte (üüb Plaattjiisk: Hamborg-Mitt) as en besirk uun Hamborig. A besirk leit uun a maden faan't steed. Det hee 301.546 lidj (2019). Statistikamt Nord"}
{"id": "33891", "contents": "Hamburg-Nord (üüb Plaattjiisk: Hamborg-Nord) as en besirk uun Hamborig. A besirk leit uun a nuurd faan't steed. Det hee 314.595 lidj (2019). Statistikamt Nord"}
{"id": "33892", "contents": "Harburg (üüb Plaattjiisk: Horborg) as en besirk uun Hamborig. A besirk leit uun a süüdwaast faan't steed. Det hee 169.426 lidj (2019). Statistikamt Nord"}
{"id": "33894", "contents": "Chattahoochee County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 10.907 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Cusseta. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33895", "contents": "Chattooga County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 24.789 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Summerville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33896", "contents": "Cherokee County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 258.773 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Canton. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33897", "contents": "Clarke County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 128.331 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Athens. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33898", "contents": "Clay County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 2834 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Fort Gaines. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "339", "contents": "Salzgitter as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Naarersaksen. Jü stää heet 103.866 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "33900", "contents": "← 2005Wool tu di 17. Bundesdai 20092013 → (Naiststemen) % 40 30 20 10 0 33,8 23,0 14,6 11,9 10,7 2,0 1,5 2,5 Union SPD FDP Linked A Greenen Piraten NPD Öödern Muar of Maner uun ferglik tu 2005 %p 6 4 2 0 -2 -4 -6 -8 -10 -12 −1,4 −11,2 +4,7 +3,2 +2,6 +2,0 −0,1 +0,2 Union SPD FDP Linked A Greenen Piraten NPD Öödern Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/Anmerkungen Ölers wat: d 2005 PDS Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/Fehler in der Farbeingabe - Dunkel At wool tu di 17. Sjiisk Bundesdai wiar di 27. September 2009. Endgültiges Ergebnis der Bundestagswahl 2009 (Memento faan di 11. Oktuuber 2009 uun't Internet Archive) Der Bundeswahlleiter Der Bundeswahlleiter: Endgültiges Ergebnis der Bundestagswahl 2005. (Memento faan di 22. Deetsember 2015 uun't Internet Archive)"}
{"id": "33901", "contents": "Dön Pama-Nyungaans Spriiken san det gratst onerskööl faan dön Austraalisk Spriiken. Detheer onerskööl hee amanbi 300 spriiken. At muarhaid faan a spriiken as faan't ütjsterewen trüüwet. A nööm Pama-Nyungaans komt faan tau wurden för maan (pama an nyunga) uun dönheer spriiken. Tau spriiken uun detheer skööl san Pitjantjatjara an Darug."}
{"id": "33904", "contents": "← 2002Wool tu di 16. Bundesdai 20052009 → (Naiststemen) % 40 30 20 10 0 35,2 34,2 9,8 8,7 8,1 1,6 2,3 Union SPD FDP PDS A Greenen NPD Öödern Muar of Maner uun ferglik tu 2002 %p 4 2 0 -2 -4 -6 −3,3 −4,3 +2,4 +4,7 −0,5 +1,1 −0,2 Union SPD FDP PDS A Greenen NPD Öödern Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/Fehler in der Farbeingabe - Dunkel At wool tu di 16. Sjiisk Bundesdai wiar di 18. September 2005. Endgültiges Ergebnis der Bundestagswahl 2005. (Memento faan di 22. Deetsember 2015 uun't Internet Archive) Der Bundeswahlleiter Wahl zum 15. Deutschen Bundestag am 22. September 2002. (Memento faan di 12. Janewoore 2011 uun't Internet Archive) Der Bundeswahlleiter"}
{"id": "33905", "contents": "← 1998Wool tu di 15. Bundesdai 20022005 → (Naiststemen) % 40 30 20 10 0 38,5 38,5 8,6 7,4 4,0 3,0 SPD Union A Greenen FDP PDS Öödern Muar of Maner uun ferglik tu 1998 %p 4 2 0 -2 -4 −2,4 +3,4 +1,9 +1,2 −1,1 −3,0 SPD Union A Greenen FDP PDS Öödern Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/Fehler in der Farbeingabe - Dunkel At wool tu di 15. Bundesdai wiar di 22. September 2002. Wahl zum 15. Deutschen Bundestag am 22. September 2002 (Memento faan di 12. Janewoore 2011 uun't Internet Archive) Der Bundeswahlleiter Wahl zum 14. Deutschen Bundestag am 27. September 1998 (Memento faan di 16. April 2009 uun't Internet Archive) Der Bundeswahlleiter"}
{"id": "33906", "contents": "At wool tu di 20. Bundesdai as di 26. September 2021 weesen. CDU – Krastelk Demokraatisk Unioon foon Sjiisklun (ei uun Bayern) an CSU – Krastelk-Sosiaal Unioon (bluat uun Bayern). SPD – Sosiaaldemokraatisk Partei foon Sjiisklun (uun aal bundeslunen) FDP – Frei Demokraatisk Partei (uun aal bundeslunen) Bündnis 90/Die Grünen (uun aal bundeslunen) Die Linke (uun aal bundeslunen) AfD – Alternatiif för Sjiisklun (uun aal bundeslunen) SSW - Süüdsleeswigs Weelerferbant Fiiw partein haa ian of een kandidoot an tau partein, det AfD an Die Linke, haa tau kandidooten üs föörst maan/wüf: CSU/CSU - Armin Laschet SPD - Olaf Scholz FDP - Christian Lindner Bündnis 90/Die Grünen - Annalena Baerbock SSW - Stefan Seidler AfD - Alice Weidel AfD - Tino Chrupalla Die Linke - Janine Wissler Die Linke - Dietmar Bartsch A Bundesdai hää 299 woolkreiser. At regiarang saat ham tuup faan trii partein: SPD, A Greenen an FDP. Bundeskansler as Olaf Scholz wurden. Bundesdaiwoolkreis Nuurdfresklun - Dithmarschen Nuurd Ergebnisse Deutschland - Der Bundeswahlleiter. Ufrepen di 27. September 2021."}
{"id": "33909", "contents": "Et Åmt Arensharde (aw Dånsch: Arns Herred) as en åmt önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt weesten foon e kris. Et heet 14.373 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Silberstedt. Et åmt heet 9 gemiine: Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de Schleswig-Flensburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "3391", "contents": "Näädelbuumer (Coniferopsida of Pinophyta) san en klas faan plaanten an hiar tu a huuger plaanten (Tracheophytes). Iar tääld a Gnetopsida of Gnetophyta üs en aanj klas. Daalang wurd jo mä tu a näädelbuumer tääld. Konifeeren (Coniferales of Pinales) Araucariaceae Kauribuumer (Agathis) Araukaarien (Araucaria) Wollemia Cephalotaxaceae Cephalotaxus Tsüpresenplaanten (Cupressaceae) Tsüpresen (Cupressus) Wacholder (Juniperus) Leewentsbuumer (Thuja) . . . Actinostrobus – Athrotaxis – Austrocedrus – Callitris – Calocedrus – Chamaecyparis – Cryptomeria – Cunninghamia – Cupressus – Diselma – Fitzroya – Glyptostrobus – Juniperus – Libocedrus – Metasequoia – Microbiota – Neocallitropsis – Papuacedrus – Pilgerodendron – Platycladus – Sequoia – Sequoiadendron – Taiwania – Taxodium – Tetraclinis – Thuja – Thujopsis – Widdringtonia – (Callitropsis – Fokienia – Hesperocyparis – Xanthocyparis) Pinaceae Tanen (Abies) Cathaya Tseedern (Cedrus) Keteleeria Lerchen (Larix) Nothotsuga Fichten (Picea) Sjüüren (Pinus) Pseudolarix Douglaasien (Pseudotsuga) Hemlock (Tsuga) Podocarpaceae . . . Acmopyle – Afrocarpus – Dacrycarpus – Dacrydium – Falcatifolium – Halocarpus – Lagarostrobos – Lepidothamnus – Manoao – Microcachrys – Nageia – Parasitaxus – Pectinopitys – Pherosphaera – Phyllocladus – Podocarpus – Prumnopitys – Retrophyllum – Saxegothaea – Sundacarpus Sciadopityaceae Sciadopitys Iiwenplaanten (Taxaceae) Amentotaxus Austrotaxus Pseudotaxus Iiwenbuumer (Taxus) Nödiiwen (Torreya) Gnetales Ephedraceae Gnetaceae Welwitschiaceae Buumer Commonskategorii: Näädelbuumer"}
{"id": "33912", "contents": "Et Åmt Eggebek (aw Dånsch: Eggebæk) as en åmt önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt weesten foon e kris. Et heet 8926 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Eggebek. Et åmt heet 8 gemiine: Eggebek Janneby Jerrishoe Jörl Langstedt Sollerup Süderhackstedt Wanderup Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33913", "contents": "Et Åmt Geltinger Bucht (aw Dånsch: Gelting Bugt) as en åmt önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt nordååsten foon e kris. Et heet 12.205 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Steinbergkirche. Et åmt heet 16 gemiine: Ahneby Esgrus Gelting Hasselberg Kronsgaard Maasholm Nieby Niesgrau Pommerby Rabel Rabenholz Stangheck Steinberg Steinbergkirche Sterup Stoltebüll Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33914", "contents": "Et Åmt Haddeby (aw Dånsch: Haddeby) as en åmt önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt sööden foon e kris. Et heet 8983 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Busdorf. Et åmt heet 8 gemiine: Borgwedel Busdorf Dannewerk Fahrdorf Geltorf Jagel Lottorf Selk Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33915", "contents": "Et Åmt Hürup (aw Dånsch: Hyrup) as en åmt önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt norden foon e kris. Et heet 8612 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Hürup. Et åmt heet 7 gemiine: Ausacker Freienwill Großsolt Hürup Husby Maasbüll Tastrup Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33916", "contents": "Et Åmt Kappeln-Land (aw Dånsch: Kappel-Land) as en åmt önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt ååsten foon e kris. Et heet 1444 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Kappeln. Et åmt heet 4 gemiine: Arnis Grödersby Oersberg Rabenkirchen-Faulück Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33917", "contents": "Et Åmt Kropp-Stapelholm (aw Dånsch: Krop-Stabelholm) as en åmt önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt söödweesten foon e kris. Et heet 16.930 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Kropp. Et åmt heet 14 gemiine: Alt Bennebek Bergenhusen Börm Dörpstedt Erfde Groß Rheide Klein Bennebek Klein Rheide Kropp Meggerdorf Stapel Tetenhusen Tielen Wohlde Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33918", "contents": "Et Åmt Langballig (aw Dånsch: Langeballe) as en åmt önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt norden foon e kris. Et heet 8272 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Langballig. Et åmt heet 7 gemiine: Dollerup Grundhof Langballig Munkbrarup Ringsberg Wees Westerholz Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33919", "contents": "Et Åmt Mittelangeln (aw Dånsch: Midtangel) as en åmt önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt norden foon e kris. Et heet 10.091 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Satrup. Et åmt heet 3 gemiine: Mittelangeln Schnarup-Thumby Sörup Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33920", "contents": "Et Åmt Oeversee (aw Dånsch: Oversø) as en åmt önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt norden foon e kris. Et heet 10.892 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Tarp. Et åmt heet 3 gemiine: Oeversee Sieverstedt Tarp Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33921", "contents": "Et Åmt Schafflund (aw Dånsch: Skovlun) as en åmt önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt nordweesten foon e kris. Et heet 12.769 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Schafflund. Et åmt heet 13 gemiine: Böxlund Großenwiehe Hörup Holt Jardelund Lindewitt Medelby Meyn Nordhackstedt Osterby Schafflund Wallsbüll Weesby Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33922", "contents": "Et Åmt Südangeln (aw Dånsch: Sydangel) as en åmt önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt ååsten foon e kris. Et heet 13.414 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Böklund. Et åmt heet 15 gemiine: Böklund Brodersby-Goltoft Havetoft Idstedt Klappholz Neuberend Nübel Schaalby Stolk Struxdorf Süderfahrenstedt Taarstedt Tolk Twedt Uelsby Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33923", "contents": "Et Åmt Süderbrarup (aw Dånsch: Sønder Brarup) as en åmt önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt ååsten foon e kris. Et heet 11.422 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Süderbrarup. Et åmt heet 13 gemiine: Böel Boren Loit Mohrkirch Norderbrarup Nottfeld Rügge Saustrup Scheggerott Steinfeld Süderbrarup Ulsnis Wagersrott Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33924", "contents": "Katharine Fedders (* 28. Janewoore 1867 uun Koolnbütel; † 19. Oktuuber 1941 uun Berlin), befreid Katharine Saling, bekäänd üs K. v. d. Eider wiar en huuchsjiisk skriiwer. Hat skrääw faan a minsken üüb Eidersteed. Kihrwedder (1906), efterdrükt 1994 Meerumschlungen (1908), efterdrükt 1995, nei ütjden 2020 faan Arno Bammé an Thomas Steensen Bis zum bitteren Ende (1911), efterdrükt 1998 Antje Möller (1911), efterdrükt 1997 Madame Engel (1912) [= Bis zum bitteren Ende (1911)] Eider, K. von der Eider, K. v. d. Eider, Käthe von der Eider, Kurt von der Fedders, Anne Katharine Fedders, Katharine Saling, Katharine Saling, Anne Katharine Dau, Jan: Realität und Fiktion in K. v. d. Eiders Schleswig-Holsteinischem Dorfroman \"Kihrwedder\". Klagenfurt. 1993. Arno Bammé: K. v. d. Eider, die Erzählerin eiderstedtischer Dorfgeschichten. München, Wien. 1997. Literatüür faan of auer Katharine Fedders uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek K. Fedders uun Nordfriisk Futuur (NFI)"}
{"id": "33932", "contents": "E Kris Dithmjarsche as en lönjkris önj Slaswik-Holstiinj bai e Weestsiie. E kris läit önjt weesten foon e diiljstoot. Önjt norden läit Nordfraschlönj, önjt noordååsten Slaswik-Flansborj, önjt ååsten Rendsborj-Eckernförde, önjt söödååsten Steinborj, önjt sööden de Elbe Struum än önjt weesten e Weestsiie. Et heet 133.193 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Heide. Di Ääder Struum läit önjt norden än di Nord-Ååstsiie Kanool läit önjt sööden. E Kris Dithmjarsche heet tou åmtsfrie stääse än seeks åmte: E kris heet 114 gemiine. Kiik: List foon Gemiine önj e Kris Dithmjarsche. 1970: 134.000 (70.300 wüfe, 63.700 karmene). 1980: 130.400 (wüfe: 68.300, karmene: 62.200) 1990: 129.300 (wüfe: 66.400, karmene: 62.900) 2000: 137.200 (wüfe: 69.800, karmene: 67.400) Grünleeding E kris wörd 1970 grünläid, eefter da üülje krise Sööderdithmjarsche än Norderdithmjarsche tuhuupeläid wörd. E Kris Norderdithmjarsche (1965) E Kris Sööderdithmjarsche (1965) Üülje Gemiine Sunt e grünleeding foon e kris wörden daheere gemiine diile foon oudere gemiine: E krisdäi heet 54 sate. Jü leetst wool tu e krisdäi wus di 6ste önj e Krölemoune, 2018. 2 5 11 2 4 5 22 3 2 5 11 2 4 5 22 3 E riseltoote foon e kriswoole önj e iirnge 2018 än 2013: Et hood foon"}
{"id": "33934", "contents": "f A Salwert (sjiisk: Sylvert) as en geesthuug waasten faan Wiisem üüb det eilun Feer, an mä 11 meetern di huuchst ponkt faan't eilun. Wat a Mount Everest för a eerd, as a Salwert för Feer. mapcarta.com"}
{"id": "3394", "contents": "A Fichten (Picea) san en skööl faan näädelbuumer uun det famile faan a Pinaceae. Di iansagst slach uun Madeleuroopa as Picea abies, huar'am uk Ruad-Tan tu sait. Hat hää mä a Tanen oober niks tu dun. P. abies – P. alcoquiana – P. asperata – P. aurantiaca – P. balfouriana – P. brachytyla – P. breweriana – P. chihuahuana – P. crassifolia – P. engelmannii – P. farreri – P. glauca – P. glehnii – P. jezoensis – P. koraiensis – P. koyamae – P. likiangensis – P. linzhiensis – P. mariana – P. martinezii – P. maximowiczii – P. meyeri – P. morrisonicola – P. neoveitchii – P. obovata – P. omorika – P. orientalis – P. pungens – P. purpurea – P. rubens – P. schrenkiana – P. sitchensis – P. smithiana – P. spinulosa – P. torano – P. wilsonii Fichtenbuum (Picea abies), tiaknang ütj Koehler, 1887. Commonskategorii: Fichten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fichten"}
{"id": "33940", "contents": "Clayton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 292.256 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Jonesboro. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33941", "contents": "Clinch County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 6618 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Homerville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "33946", "contents": "At Risem Muur as en weesen muurregiuun tesken Risem-Lonham an Naibel (3). Noch uun't 15. juarhunert wiar det en geesteilun. Hat as leederhen tu a Kurnkuuch wurden. Uun't 16. juarhunert begand det iindikin faan a Uastermaask (1) an Waastermaask (2) uun't Böökinghiird. Efter't Risem Muur as det Nuurdfresk spriakwiis Mooring näämd, det san a warianten faan Risem-Lonham (Ååstermooring) an Naibel (Weestermooring). Tu't Böökinghiirder Frasch hiar oober uk a warianten faan't Waastermaask uun Galmsbel, Doogebel, Foortuft, Waiguurd mä tu."}
{"id": "33950", "contents": "Et Åmt Burg-Sankt Michaelisdonn as en åmt önj e Kris Dithmjarsche önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt söödååsten foon e kris. Et heet 15.443 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Burg (Dithmarschen). Gemiine Averlak Brickeln Buchholz Burg (Dithmarschen) Dingen Eddelak Eggstedt Frestedt Großenrade Hochdonn Kuden Quickborn Sankt Michaelisdonn Süderhastedt Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33951", "contents": "Et Åmt Büsum-Wesselburen as en åmt önj e Kris Dithmjarsche önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt weesten foon e kris. Et heet 12.818 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Büsum. Gemiine Büsum Büsumer Deichhausen Friedrichsgabekoog Hedwigenkoog Hellschen-Heringsand-Unterschaar Hillgroven Norddeich Oesterdeichstrich Oesterwurth Reinsbüttel Schülp Strübbel Süderdeich Warwerort Wesselburen Wesselburener Deichhausen Wesselburenerkoog Westerdeichstrich Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33952", "contents": "Et Åmt Kirchspielslandgemeinde Heider Umland as en åmt önj e Kris Dithmjarsche önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt norden foon e kris. Et heet 15.702 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Heide, uk wan et stää niinj diilj foont åmt as. Gemiine Hemmingstedt Lieth Lohe-Rickelshof Neuenkirchen Norderwöhrden Nordhastedt Ostrohe Stelle-Wittenwurth Weddingstedt Wesseln Wöhrden Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33953", "contents": "Et Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider as en åmt önj e Kris Dithmjarsche önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt norden foon e kris. Et heet 18.658 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Hennstedt. Gemiine Barkenholm Bergewöhrden Dellstedt Delve Dörpling Fedderingen Gaushorn Glüsing Groven Hemme Hennstedt Hollingstedt Hövede Karolinenkoog Kleve Krempel Lehe Linden Lunden Norderheistedt Pahlen Rehm-Flehde-Bargen Sankt Annen Schalkholz Schlichting Süderdorf Süderheistedt Tellingstedt Tielenhemme Wallen Welmbüttel Westerborstel Wiemerstedt Wrohm Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33954", "contents": "Et Åmt Marne-Nordsee as en åmt önj e Kris Dithmjarsche önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt söödweesten foon e kris. Et heet 13.170 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Marne. At ailönj Trischen hiirt tut åmt. Gemiine Diekhusen-Fahrstedt Friedrichskoog Helse Kaiser-Wilhelm-Koog Kronprinzenkoog Marne Marnerdeich Neufeld Neufelderkoog Ramhusen Schmedeswurth Trennewurth Volsemenhusen Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33955", "contents": "Et Åmt Mitteldithmarschen as en åmt önj e Kris Dithmjarsche önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önj e mal foon e kris. Et heet 23.170 manschne (2019). E hoodstääse foont åmt san Meldorf än Albersdorf. Gemiine Albersdorf Arkebek Bargenstedt Barlt Bunsoh Busenwurth Elpersbüttel Epenwöhrden Gudendorf Immenstedt Krumstedt Meldorf Nindorf Nordermeldorf Odderade Offenbüttel Osterrade Sarzbüttel Schafstedt Schrum Tensbüttel-Röst Wennbüttel Windbergen Wolmersdorf Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "33962", "contents": "Dithmarschen Krais Dithmarschen Krais es iaan fan de elben Kraiser fan Sleeswich-Holstean. Dat hat 133.193 Lid’n (2019). E Hoadstad fan e Krais es Heide. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33964", "contents": "Pfeltsisk (aanj nööm: Pälzisch) as en skööl faan spriakwiisen, diar iindiald wurd tu en Waastpfeltsisk an en Uastpfeltsisk (mä Kuurpfeltsisk) onerskööl. Ferskeel: - tu't Mooselfrenkisk uun't nuurden: dat/das - tu't Hesisk uun't nuurduasten: fescht/fest - tu't Süüdfrenkisk uun't süüden: appel/apfel - tu't Lothringisk uun't süüdwaasten: hus/haus Süüdpfeltsisk: Unser Vadder im Himmel / Dei(n) Name sell heilich sei, / Dei Kenichsherrschaft sell kumme, / Dei(n) Wille sell gschehe / uf de Erd genauso wie im Himmel. / Geb uns heit das Brot, was mer de Daach brauchen, / un vergeb uns unser Schuld / genauso wie mir denne vergewwe, wo an uns schuldich worre sin. / Un fiehr uns nit in Versuchung, / rett uns awwer vum Beese. / Dir gheert jo die Herrschaft / un die Kraft / un die Herrlichkeit / bis in alli Ewichkeit. / Amen. Waastpfeltsisk: Unser Babbe im Himmel / Dei Nåme soll heilich sinn, / Dei Reich soll komme, / Was de willsch, soll basseere / uf de Erd grad wie im Himmel. / Geb uns heit es Brot, was mer de Daach iwwer brauche, / un vergeb uns unser Schuld / genauso wie mer dene vergewwe, wo uns Unrecht geduhn hann.* / Un fiehr"}
{"id": "33965", "contents": "Hesisk as en skööl faan spriakwiisen, diar fööraal uun Hessen, man uk diar ambi snaaket wurd. Onersköölen: - Süüdhesisk (Frankfurt, Wiesbaden, Darmstadt) - Madelhesisk (Taunus, Lahn, Wetterau) - Witgensteiner (tesken Madel- an Nuurdhesisk) - Nuurdhesisk - Uasthesisk (Fulda) Wikipedia üüb Hesisk Commonskategorii: Hesisk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "33966", "contents": "Herzogdoom Lauenbörri Krais De Herzogdoom Lauenbörri Krais es iaan fan de elben Kraiser fan Sleeswich-Holstean. E Krais lait uun’e Siidoos fan’t Bundeslun. Uun’e Noort lait Lübeck, uun’e Oos Mecklenbörri-Feerpommern, uun’e Siid lai Niidersaksen en Hambörri en uun’e Wes lait de Stormarn Krais. Dat hat 198.019 Lid'n (2019). E Hoadstad fan e Krais es Ratzeburg. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33967", "contents": "Plöön Krais De Plöön Krais es iaan fan de elben Kraiser fan Sleeswich-Holstean. E Krais lait uun’e Oos fan’t Bundeslun. Uun’e Noort lait Kil Boch, uun’e Oos de Oosholstean Krais, uun’e Siid de Seegeberri Krais, uun’e Siidwes Neumünster en uun’e Wes de Rendsbörri-Eckernförde Krais en uun’e Nürwes Kil. Dat hat 128.686 Lid’n (2011). E Hoadstad fan e Krais es Plöön. Germany: Administrative Division citypopulation.de"}
{"id": "33968", "contents": "Rendsbörri-Eckernförde Krais De Rendsbörri-Eckernförde Krais es iaan fan de elben Kraiser fan Sleeswich-Holstean. E Krais lait uun’e Med'n fan’t Bundeslun. Uun’e Nürwes lait de Sleeswich-Flensbörri Krais, uun’e Nür-oos de Kil Boch, uun’e Oos lai Kil en de Plöön Krais, uun’e Siid Neumünster, de Seegeberri Krais en Steanberri Krais en uun’e Wes de Dithmarschen. Dat hat 274.098 Lid'n (2019). E Hoadstad fan e Krais es Rendsbörri. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33969", "contents": "Sleeswich-Flensbörri Krais De Sleeswich-Flensbörri Krais es iaan fan de elben Kraiser fan Sleeswich-Holstean. E Krais lait uun’e Nür-oos fan’t Bundeslun. Dat hat 201.156 Lid'n (2019). E Hoadstad fan e Krais es Sleeswich. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33970", "contents": "Seegeberri Krais De Seegeberri Krais es iaan fan de elben Kraiser fan Sleeswich-Holstean. E Krais lait uun’e Siid fan’t Bundeslun. Dat hat 277.175 Lid'n (2019). E Hoadstad fan e Krais es Bad Segeberg. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33971", "contents": "Steanbörri Krais De Steanbörri Krais es iaan fan de elben Kraiser fan Sleeswich-Holstean. E Krais lait uun’e Sidwest fan’t Bundeslun. Dat hat 131.013 Lid'n (2019). E Hoadstad fan e Krais es Itzehoe. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33972", "contents": "Stormarn Krais De Stormarn Krais es iaan fan de elben Kraiser fan Sleeswich-Holstean. E Krais lait uun’e Siid fan’t Bundeslun. Dat hat 244.156 Lid'n (2019). E Hoadstad fan e Krais es Bad Oldesloe. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33975", "contents": "Sleeswich-Holstean es iaan fan de söstain bundeslun'n fan Diitsklun. Dat lait uun'e Noort fan't lun. Uun'e Noort lait Deänemark, uun'e Oos de Oossee, uun'e Siidwes lai Niidersaksen, Hamböörii en uun'e Sidoos Meklenbööri-Feerpommern en uun’e Wes de Noordsee. Dat hat 2.903.773 Lid'n (2019). E Hoadstad fan e Krais es Kil. Amten: Dithmarschen Herzogdoom Lauenbörri Noortfriislun Oosholstean Pinneberri Plöön Rendsbörri-Eckernförde Seegeberri Sleeswich-Flensbörri Steanbörri Stormarn Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "33979", "contents": "Richard Horatio Edgar Wallace ([ˈwɔlɪs]; * 1. Gjarsmoune 1875 önj Greenwich bai London; † 10. Biikenmoune 1932 önj Hollywood, California) wus en änglisch jurnalist än schriwster foon krimis än teooterstöögne. Sin 1929 ütjääwen bök The India Rubber Men: Inspector John Wade (1953 in önjt Tjüsch as „Das Gasthaus an der Themse“ ouerseet) wörd 2020 as Dåt loschiir-hüs bai e Thames foon jü Mooring schriwster Marie Tångeberg ouerseet. Edgar Wallace aw frasch, Friisk Foriining, di 5. önj e krölemoune 2020. Commons: Edgar Wallace – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "33984", "contents": "Uastfrenkisk, det as det \"eegentelk\" Frenkisk, as en skööl faan boowersjiisk spriakwiisen an woort uun Franken uun Nuurdbayern snaaket. Det spriak lingt oober uk widjer iin tu Baden-Württemberg an Tüüringen. Tuup mä Süüdfrenkisk het det skööl Nuurdboowersjiisk. Hohenlohisk: Crailsheim, Schwäbisch Hall, Gerabronn, Künzelsau, Öhringen, Bad Mergentheim, Rothenburg ob der Tauber Ansbachisk: Ansbach, Neustadt an der Aisch Rhönerisk: Bad Kissingen, Bischofsheim in der Rhön, Gersfeld, Hilders, Bad Salzungen Boowerfrenkisk: Bayreuth, Burgkunstadt, Kronach, Kulmbach, Hof Mainfrenkisk Taubergründisk: Wertheim, Tauberbischofsheim Onerfrenkisk: Würzburg, Schweinfurt Grabfeldisk: Bad Königshofen, Mellrichstadt, Römhild, Frankenheim Hennebergisk: Meiningen, Zella-Mehlis, Suhl, Schleusingen Itzgründisk: Coburg, Neustadt, Michelau, Sonneberg, Hildburghausen Bambergisk: Bamberg, Forchheim Nürnbergs: Nürnberg Vogtluns: Töpen, Joditz, Plauen, Klingenthal. Test-Wikipedia üüb Frenkisk"}
{"id": "33989", "contents": "Süüdfrenkisk as en boowersjiisk spriakwiis nuurden faan Stuttgart an süüden faan Heidelberg am Karlsruhe an Heilbronn. Süüdfrenkisk woort üs auergungspriakwiis tesken madelsjiisk an boowersjiisk uunsen. Tuup mä Uastfrenkisk het det skööl Nuurdboowersjiisk. Karlsruhe (\"Brigantensjiisk\") Kraichgau Unterland Odenwald"}
{"id": "33990", "contents": "Alemanisk-Sweebisk as en skööl faan boowersjiisk spriakwiisen uun Süüdwaastsjiisklun an a Sweits. Tuup wurd jo uk üs Alemanisk (widjer faadet) of Waastboowersjiisk beskrewen. Sweebisk Sweebisk (laachtblä) uun't nuurduasten (üüb a Sweebisk Alb, uasten bit tu a struum Lech) Alemanisk (naier faadet) Liachalemanisk (madelblä): Boowerrheinalemanisk (Elsesisk) uun't nuurdwaasten (loongs a boower Rhein) Bodensiaalemanisk uun't uasten (nuurden an uasten faan a Bodensia) Alemán Coloniero (uun Colonia Tovar, Weenesuela) Huuch- an Huuchstalemanisk (\"Schwyzerdütsch\", jonkblä): Huuchalemanisk uun a maden (Nuurdsweits) Huuchstalemanisk uun't süüden (Süüdsweits) Commonskategorii: Alemanisk-Sweebisk – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Alemanisk-Sweebisk Wikisource: Wurdenbuken (sjiisk)"}
{"id": "33996", "contents": "f f1 At Sweebisk Alb as en keed faan madelhuuch berger uun Süüdsjiisklun an lingt bit iin uun a Sweits. Hat as 180 bit 200 km lung, 35 bit 40 km briad an 5887,35 km² grat. Di huuchst ponkt as a Lemberg mä en hööchde faan 1.015,7 m auer NHN. At stianang as fööraal Kalk faan't Jura tidjääler. Ääkerlun üüb't Alb üüb 700 m hööchde Ütjsicht üüb a nuurder kaant faan't Alb Borag Hohenzollern, uun a bääftgrünj a Suartwalt Commonskategorii: Sweebisk Alb – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sweebisk Alb (sjiisk)"}
{"id": "34", "contents": "Montana [mɒnˈtænə] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't norden foon't lönj. Önjt norden läit Kanada, önjt ååsten North Dakota, önjt söödååsten South Dakota, önjt sööden Wyoming än önjt söödweesten än weesten Idaho. Dåt heet 1.068.778 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Helena. Montana as di fiirdgrutste diiljstoot önj da Feriind Stoote. E Rocky Mountains lade önj't weesten foon e diiljstoot. Önj e Rocky Mountains läit di huuchste punkt uun e bundesstoot, di Granite Peak, wat 3904 m huuch as. E Great Plains lade önj't ååsten. Da tiin grutste stääse önj e diiljstoot san: Montana heet 56 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Montana LN FH LK SA MN MS RV GR PW DL BV SB MD JE GA BW LC TE PN GL TO LB HL CH CS JB MG PK SW SG WL GV FE BL PH PE MU YL CA BH TR RB GF VY DN SH RO MC RL DW PA CU PR CT FA WX For 1803 wus di Montana foon diling diilj foon jü frånsch kolonii Louisiana. Dan wörd et kolonii tu da Feriind Stoote ferkååft. Twasche 1804 än 1864 wus et diilj foon ünlike teritoorie:"}
{"id": "340", "contents": "En sansüsteem as en san ma planeete. Normåålerwis wårt tu dåt sansüsteem räägnet: üs san, unti sin planeete ma natörlike satellite än komeete. Di begrip sansüsteem koon uk for oudere stääre ma planeete än natörlike satellite ä.s.w. brükt wårde. Önjt sansüsteem as jü san di madelpunkt. Üs sansüsteem heet 8(9) planeete: merkurius, fenus, jü jard, mars, jupiter, saturnus, uranus, neptunus (än pluuto)."}
{"id": "34001", "contents": "A Lech as en struum uun Tirool (Uastenrik) an Süüdsjiisklun. Hi hää san hood naibi a Formarin Sia an lääpt uf efter nuurden iin uun a Donau. A Lech as uk en spriakgrens tesken Sweebisk uun't waasten an Bairisk uun't uasten. Commonskategorii: Lech – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34009", "contents": "Di Dithmeerske Krais is aon foon de älben kraise foon Sleeswich-Holstian. E krais lait öön’t wästen foon’t bundeslöön. Dat heet 133.193 jude (2019). E häädstää foon e krais is Heide. Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "34021", "contents": "Di Härtoochdom Lauenborch Krais is aon foon de älben kraise foon Sleeswich-Holstian. E krais lait öön’t söö'uusten foon’t bundeslöön. Dat heet 198.019 jude (2019). E häädstää foon e krais is Ratzeburg. Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "34022", "contents": "Di Rendsborch-Eckernförde Krais is aon foon de älben kraise foon Sleeswich-Holstian. E krais lait öön'e maade foon’t bundeslöön. Dat heet 274.098 jude (2019). E häädstää foon e krais is Rendsborch. Germany: Administrative Division, States and Counties citypopulation.de"}
{"id": "34023", "contents": "Di Stianborch Krais is aon foon de älben kraise foon Sleeswich-Holstian. E krais lait öön’t sööwästen foon’t bundeslöön. Dat heet 131.013 jude (2019). E häädstää foon e krais is Itzehoe. Germany: Administrative Division, States and Counties citypopulation.de"}
{"id": "34024", "contents": "Dithmeersche Krais Di Dithmeersche Krais (aw Tjüsch: Kreis Dithmarschen, aw Daansch: Kreis Ditmarsken) äs aan fun dä alben kraise fun Sleeswich-Holstiin. E krais lait oun't noordweesten fun't bundesloun. Oun't noorden lait di Noordfräischloun Krais, oun't noordaasten di Sleeswich-Flensborj Krais, oun't aasten di Rendsborj-Eckernförde Krais, oun't sööaasten di Stiinborj Krais, oun't sööen di Elbe Struum än oun't weesten e Noordsäie. Dat heet 133.193 jüde (2019). E haudstää fun e krais äs Heide. Mä en grotens fun 1428 km² äs e krais di fiirdgrotste oun Sleeswich-Holstiin. Et jeeft nü 5310 mår jüde oun e krais as et jäif oun 1987. 1987 - 127.883 1995 - 133.428 (+ 5545) 2001 - 137.447 (+ 4019) 2011 - 133.900 (- 3547) 2019 - 133.193 (- 707) Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "34025", "contents": "Härtoochdoom Lauenborj Krais Di Härtoochdoom Lauenborj Krais (aw Tjüsch: Kreis Herzogtum Lauenburg, aw Daansch: Kreis Herzogtum Lauenburg änti Lauenborg) äs aan fun dä alben kraise fun Sleeswich-Holstiin. E krais lait oun't sööaasten fun't bundesloun. Oun't noorden lait Lübeck, oun't aasten Meklenborj-Foorpomern, oun't sööen läie Niidersaksen än Hamborj än oun't weesten lait di Stormarn Krais. Dat heet 198.019 jüde (2019). E haudstää fun e krais äs Ratzeburg. Mä en grotens fun 1263 km² äs e krais di füftmänste oun Sleeswich-Holstiin. Et jeeft nü 44.546 mår jüde oun e krais as et jäif oun 1987. 1987 - 153.473 1995 - 170.058 (+ 16.585) 2001 - 181.661 (+ 11.603) 2011 - 187.137 (+ 5476) 2019 - 198.019 (+ 10.882) Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "34026", "contents": "Plöön Krais Di Plöön Krais (aw Tjüsch: Kreis Plön, aw Daansch: Kreis Pløn) äs aan fun dä alben kraise fun Sleeswich-Holstiin. E krais lait oun't aasten fun't bundesloun. Oun't noorden lait di Kil Bucht, oun't aasten di Aastholstiin Krais, oun't sööen di Segebeerch Krais, oun't sööweesten Neumünster, oun't weesten di Rendsborj-Eckernförde Krais än oun't noordweesten Kil. Dat heet 128.686 jüde (2019). E haudstää fun e krais äs Plöön. Mä en grotens fun 1084 km² äs e krais di fiirdmänste oun Sleeswich-Holstiin. Säie: Großer Plöner See Selenter See Et jeeft nü 12.794 mår jüde oun e krais as et jäif oun 1987. 1987 - 115.892 1995 - 125.391 2001 - 133.624 2011 - 127.676 2019 - 128.686 Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "34027", "contents": "Sleeswich-Flensborj Krais Di Sleeswich-Flensborj Krais (aw Tjüsch: Kreis Schleswig-Flensburg, aw Daansch: Kreis Slesvig-Flensborg) äs aan fun dä alben kraise fun Sleeswich-Holstiin. E krais lait oun't noordaasten fun't bundesloun. Oun't noorden läie dat Daansch än Flensborj, oun't aasten lait e Aastsäie, oun't sööaasten di Rendsborj-Eckernförde Krais, oun't sööweesten di Dithmeersche Krais än oun't weesten di Noordfräischloun Krais. Dat heet 201.156 jüde (2019). E haudstää fun e krais äs Sleeswich. Mä en grotens fun 2071 km² äs e krais di treedgrotste oun Sleeswich-Holstiin. Et jeeft nü 24.655 mår jüde oun e krais as et jäif oun 1987. 1987 - 176.501 1995 - 188.129 (+ 11.628) 2001 - 198.390 (+ 10.261) 2011 - 196.025 (- 2365) 2019 - 201.156 (+ 5131) Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "34028", "contents": "Stiinborj Krais Di Stiinborj Krais (aw Tjüsch än Daansch: Kreis Steinburg) äs aan fun dä alben kraise fun Sleeswich-Holstiin. E krais lait oun't sööaasten fun't bundesloun. Oun't noorden lait di Rendsborj-Eckernförde Krais, oun’t aasten läie di Segebeerch Krais än di Pinnebeerch Krais, oun’t sööweesten lait di Elbe Struum än oun’t noordweesten Dithmeersche. Dat heet 131.013 jüde (2019). E haudstää fun e krais äs Itzehoe. Mä en grotens fun 1056 km² äs e krais di treedmänste oun Sleeswich-Holstiin. Et jeeft nü 5393 mår jüde oun e krais as et jäif oun 1987. 1987 - 125.620 1995 - 133.184 (+ 7564) 2001 - 136.548 (+ 3364) 2011 - 130.785 (- 5763) 2019 - 131.013 (+ 228) Germany: Administrative Division, States and Counties, citypopulation.de"}
{"id": "34033", "contents": "Am e artiikel åw Hoolmer Freesch tu leesen, wee sü goud än klik heer. Di Noordfräischloun Krais (aw Tjüsch: Kreis Nordfriesland, aw Daansch: Kreis Nordfrisland) äs aan fun dä alben kraise fun Sleeswich-Holstiin. E krais lait oun't noordweesten fun't bundesloun. Oun't noorden lait et Daansch, oun't aasten di Sleeswich-Flensborj Krais, oun't sööen di Dithmeersche Krais än oun't weesten e Noordsäi. Dat heet 165.951 jüde (2019). E haudstää fun e krais äs Hüsem. Germany: Administrative Division, States and Counties citypopulation.de"}
{"id": "34034", "contents": "Otto II. (* 955; † 7. Detsember 983 uun Rom) wiar Röömsk-Tjiisk Keiser faan 973 bit 983. Hi wul det Hilag Röömsk Rik (HRR) efter Süüditaalien ütjwidje, man det hee ei loket. An uk uun't uasten hed'er ei föl lok mä a Slaawen. Commons: Otto II. – Saamling faan biljen of filmer Otto I."}
{"id": "34035", "contents": "Otto III. (* 980; † 23. Janewoore 1002 uun Castel Paterno) wiar Röömsk-Tjiisk Keiser faan't Hilag Röömsk Rik (HRR) faan 996 bit 1002. Üs hi noch letj wiar, hed sin mam, det wedwüf faan Otto II. Keiserin Theophanu at saien. Commons: Otto III. – Saamling faan biljen of filmer Otto II."}
{"id": "34036", "contents": "Hiiumaa (aw Tjüsch än Sweedisch: Dagö, aw Dånsch: Dagø) as dåt oudergrutste estnisch ailönj. Dåt as 989 km² grut än hiirt tuhuupe ma iinjsist oudere ailönje tu di lönjkris \"Hiiu maakond\". Kärdla Käina Kõrgessaare Et jeeft en fäär, wat twasche Heltermaa (25km foon Kärdla) än Rohuküla aw di estnische fååstewål kjart. Kõpu Iiljtörn Kapel foon Malvaste Üülj börehüs önj Tammela Museeum foon Sõru Iiljtörn foon Tahkuna"}
{"id": "34038", "contents": "Heinrich II. (* 6. Mei 973 of 978; † 13. Jüüle 1024 uun Grone) wiar Röömsk-Tjiisk Keiser faan't Hilag Röömsk Rik (HRR) faan 1014 bit 1024. Commons: Heinrich II. – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "34039", "contents": "Muhu (aw Tjüsch än Sweedisch: Moon) as dåt treedgrutste estnisch ailönj. Dåt as 198 km² grut än hiirt tu di lönjkris \"Saare maakond\". Liiva Nõmmküla Hellamaa Koguva Kuivastu Pädaste"}
{"id": "34042", "contents": "Ludwig I. (di Froom näämd, * 778 uun Chasseneuil, † 20. Jüüne 840 uun Ingelheim bi a Rhein) wiar könang faan't Frankenrik üs efterfulger faan Karl di Grat an keiser faan 813–840. Man sin dringer küd ei ianag wurd, an so as det Frankenrik mä di Ferdrach faan Verdun 843 apdiald wurden: Uun't waasten lai at Waastfrankenrik oner Karl di Kaal, di föörgunger faan Frankrik Uun't uasten lai at Uastfrankenrik oner Ludwig di Sjiisk, di föörgunger faan't Hilag Röömsk Rik Diartesken lai det Madelrik Lotharingen oner Lothar I.. Det hää oober ei loong bestenen. Commons: Ludwig di Froom – Saamling faan biljen of filmer Karl de Grat"}
{"id": "34045", "contents": "Lothar I. (* 795, † 29. September 855 uun't Abtei Prüm) wiar faan 814 bit 817 Könang faan Bayern, faan 817 bit 855 Röömsk Keiser, faan 822 bit 855 Onerkönang faan Itaalien an faan 843 bit 855 Könang faan't Madelrik. Det wiar di madelst dial faan't apdiald Frankenrik. Üs Lothar I. swaar kraank wurd, diald hi sin könangrik di 19. September 855 ap tu sin dringer: (Dialang faan Prüm) Ludwig II. (825–875) wurd Keiser an Könang faan Itaalien (ruad). Karl faan a Provence († 863) füng at Provence an di gratst dial faan Burgund (brons), det fool efter Karl san duas Ludwig II. tu. Lothar II. († 869) füng di nuurder dial faan't Madelrik Lotharingen (güül), det wurd efter Lothar II. san duas tesken at Waastfrankenrik an Uastfrankenrik apdiald. Commonskategorii: Lothar I. – Saamlang faan bilen of filmer Karl di Grat"}
{"id": "34050", "contents": "Nuurdalbingien wiar ian faan dön fjauer dialen faan't Hertoochdoom Saksen. Det leit uun a nuurd faan de Ialew Struum, uun't Holstian faan nü. Uun a nuurd lai det Deensk Mark, a Bütjenlunen (Uthlande) faan Denemark an uun a uast a Limes Saxoniae. Efter det Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum (1076) faan a chronist Adam faan Breemen hed Nuurdalbingien trii gauen: Dithmarschen - loongs a eeg faan a Nuurdsia faan a mös faan a Ialew uun a süüd tu a Eider uun a nuurd. Holstian - trinjenam de Stör Struum. Stormarn - bi a nuurder eeg faan a Ialew nai bi Hamborig. Dialen faan't Ualsaksen: Engern, Nuurdalbingien, Uastfaalen, Waastfaalen."}
{"id": "34051", "contents": "Ludwig II. (* 825, † 12. August 875 bi Brescia) wiar sant 839 Könang faan Itaalien, sant 844 Könang faan a Langobarden, sant 850 Röömsk Mäkeiser an sant 855 Röömsk Keiser. Üs hi stoorew, auernaam san unkel Karl di Kaal 875 det könangrik faan Ludwig II. an wurd Röömsk Keiser. Man Karl stoorew uk al tau juar leeder. Commonskategorii: Ludwig II. – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34052", "contents": "19. April: Hored, de iarst baskop faan Sleeswich (* ünbekäänd)"}
{"id": "34053", "contents": "6. Oktuuber: Johannes II. faan Bokholt, baskop faan Sleeswich (* ünbekäänd)"}
{"id": "34054", "contents": "Karl II. (di Kaal näämd, * 13. Jüüne 823 uun Frankfurt am Main; † 6. Oktuuber 877 uun Avrieux) wiar faan 843 bit 877 Könang faan't Waastfrankenrik an efter di duas faan san bruders dring Ludwig II. (Itaalien) faan 855 bit 877 Könang faan Itaalien an Röömsk Keiser. Commonskategorii: Karl di Kaal – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34055", "contents": "Ludwig II. (di Sjiisk näämd, * ~806, † 28. August 876 uun Frankfurt am Main) wiar sant 817 Onerkönang faan Bayern, sant 826 Könang. Faan 843 bit 876 wiar Ludwig II. di iarst Könang faan't Uastfrankenrik. Commonskategorii: Ludwig di Sjiisk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34058", "contents": "Karl III. (di Fäät, * 839; † 13. Janewoore 888 uun Neudingen) wiar faan 876 bis 887 Könang faan't Uastfrankenrik, faan 879 bit 887 Könang faan Itaalien, sant 882 Könang faan Bayern, Franken an Saksen, faan 885 bit 887 uk Könang faan't Waastfrankenrik an faan 881 bit 887 Röömsk Keiser. Ham fool en hialer rä könangriken tu, auer flooken uun sin famile faan a Karolingern föör ham stoorew. Commonskategorii: Karl III. – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34059", "contents": "De Deensk-Hanseaatisk Krich (uk Kalmar-Hanse Krich, Krich am Sleeswich of Suntolkrich) faan 1426 tu 1435 wiar en militeer- an wiartskapspoliitisk konflikt twesken det Kalmar Unioon, wat faan Denemark oner Köning Erik VII. dominiaret wurd, an't Hanse. At hoodgrünj för a krich wiar't iinfeeren faan a suntol faan Denemark. A krich wiar uk mä de Deensk-Holstianisk Krich am Sleeswich (1409/22–1435), a konflikt twesken at Hanse an Holun (1422–1441) an det Sweedsk Rewolt faan 1434/36 ferbünjen. 1427 ferschükt saldooten faan Holstian an't Hanse, Flensborig tu nemen, man det hee ei loket. Graaf Heinrich IV. faan Holstian fool an a riadsher faan Hamborig, Johann Kletze, wurd för at deellaag feroontwurdelk maaget an henracht. 1431 loket a Holstianern an Hanseaaten, oner't feering faan Heinrich san efterfuliger Adolf VIII., at steed tu nemen. Diar wiar uk siasliiker uun a Öresund (11.-25. Jüüle 1427), bi Kopenhuuwen (6. April-15. Jüüne 1428) an bi Dänholm (4-8 Mei 1429). A krich kaam uun Jüüle 1435 mä a Frees faan Vordingborg tu aanj."}
{"id": "34060", "contents": "Otto II. (HRR) († 983)"}
{"id": "34061", "contents": "Otto II. (HRR) (* 955)"}
{"id": "34062", "contents": "Otto III. (HRR) († 1002)"}
{"id": "34063", "contents": "Otto III. (HRR) (* 980)"}
{"id": "34064", "contents": "6. Mei: Heinrich II. (HRR) (ferlicht uk iarst 978, † 1024)"}
{"id": "34065", "contents": "6. Mei: Heinrich II. (HRR) (ferlicht uk al 973, † 1024)"}
{"id": "34066", "contents": "13. Jüüle: Heinrich II. (HRR) (* 973 of 978)"}
{"id": "34068", "contents": "Lothar I. (Frankenrik) († 855) Ünbekäänd dootem Wisan, hoodmaan faan a Abodriiten (* ünbekäänd)"}
{"id": "34070", "contents": "12. August: Ludwig II. (Itaalien) (* 825)"}
{"id": "34073", "contents": "13. Janewoore: Karl III. (Uastfrankenrik) (* 839)"}
{"id": "34074", "contents": "Det Ualingels Spriik (uk Angelseksisk; aanj nööm Ænglisc ['æŋ.glɪʃ] of Englisc) as det Ingels, wat twesken 550 an 1066 uun't Ingelun an a süüd faan't Skotlun snaaket wurd. Det hed fjauer spriikwisen: Kentisk, wat uun't köningrik Kent, uun a süüduast faan Ingelun snaaket wurd. Northumbrisk, wat uun't köningrik Nuurdhumbrien, uun a nuurd faan Ingelun an a süüd faan Skotlun, snaaket wurd. Mersisk, wat uun't köningrik Mersien, uun a maden faan Ingelun snaaket wurd. Waastseksisk, wat uun't köningrik Wesseks, uun a waast faan Ingelun snaaket wurd. Ualingels nöömer haa fjauer kaasen: noominatiif, akusatiif, geenitiif an daatiif. Tu bispal: īeġland „eilun“ an frēond „frinj“: Faan Beowulf (twesken det 8. an 11. juarhundert): Gewiton him ðā wīgend / wīca nēosian / frēondum befeallen, / Frȳsland gesēon, / hāmas ond hēaburh. „Kaam am a kriigern / at aran tu schüken / faan frinjer beruuwert, / Fresklun tu sän, / a hüsing an huuchborig.“"}
{"id": "34076", "contents": "Cobb County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 760.141 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Marietta. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34077", "contents": "Coffee County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 43.273 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Douglas. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34078", "contents": "Colquitt County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. at county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 45.600 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Moultrie. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34079", "contents": "Columbia County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 156.714 lidj (2019). At hoodsteeden faan't county san Appling an Evans. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34080", "contents": "Cook County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 17.270 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Adel. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34081", "contents": "Coweta County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 148.509 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Newnan. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34082", "contents": "Crawford County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 12.404 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Knoxville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34084", "contents": "Dade County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 16.116 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Trenton. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34088", "contents": "De Geenitiif Faal ([ˈge:niti:f]; faan Latiins: cāsus genitīvus, faan genitus, üüb Fering \"bäären\") as een faan a faaler uun't gramatik, wat keentiikent, dat ian noomen tu'n öler noomen hiart. Uun det tjiisk skuulgramatik wurd a geenitiif uk 2. Fall, Wes-Fall of Wessen-Fall neemd. Uun Fering wurt detheer ferbinjing twesken noomen mä at prepositschuun faan (t.b. a klang faan en fiar klook) of dön posesiif pronoomen san, sin of hör (t.b. a naibüür sin hüs) ütjdrükt. Uun Ualfresk an öler spriiken üüs Tjiisk an Latiins as a aanj faan't wurd uun a geenitiif ünlik tu a aanj faan't wurd uun a noominatiif (at wurd so üüs det uun't wurdenbuk stäänt). Det as so ei bluat för noomen, man uk för adjektiiwen, artiikler, pronoomen asw.. Heer san tau bispalen uun Ualfresk: faan en sechelk noomen: „...nēn mōder ne āch te sellane hire bernes erwe“: - ...nian mam mut hör ('faan ham' (w.)) kint sin arewdial ferkuupe. Uun a noominatiif as bernes bern. faan en menelk noomen: „...thēra penninga ēnne thā āsega, thene ōtherne thā skeltata, thene thredda thā liudum“: - ...faan a peninger een tu a Asega, de öler tu a Skeltata, de traad tu a lidj. Uun a noominatiif as thēra"}
{"id": "34090", "contents": "Ulsan as det aachstgratst steed an en gratsteed (en steed üüs en prowins) uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Uun a nuurd leit Nuurd Gyeongsang Prowins, uun a uast det Jaapaans Sia (\"Uastsia\"), uun a süüd Busan an uun a waast Süüd Gyeongsang Prowins. Det hee 1.168.469 lidj (2010). At steed hee fjauer steedkreiser (üüb Koreaans: 구 gu) an een lunkreis (üüb Koreaans: 군 gun) De Nuurd Steedkreis (북구 / 北區 Buk-gu) De Uast Steedkreis (동구 / 東區 Dong-gu) De Maden Steedkreis (중구 / 中區 Jung-gu) De Süüd Steedkreis (남구 / 南區 Nam-gu) De Ulju Lunkreis (울주군 / 蔚州郡 Ulju-gun) South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34091", "contents": "Goyang as det njüügenstgratst steed uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun, uun det Gyeonggi Prowins. Det hee 1.078.859 lidj (2010). At steed hee trii steedkreiser (üüb Koreaans: 구 gu): De Uast Ilsan Steedkreis (일산동구 / 山東區 Ilsandong-gu) De Waast Ilsan Steedkreis (일산서구 / 山西區 Ilsanseo-gu) De Deogyang Steedkreis (덕양구 / 德陽區 Deogyang-gu) South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34092", "contents": "Yongin as det tjiinstgratst steed uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun uun Gyeonggi Prowins. Det hee 1.078.591 lidj (2010). At steed hee trii steedkreiser (üüb Koreaans: 구 gu): De Cheoin Steedkreis (처인구 / 處仁區 Cheoin-gu) De Giheung Steedkreis (기흥구 / 器興區 Giheung-gu) De Suji Steedkreis (수지구 / 水枝區 Suji-gu) South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34093", "contents": "Cheongju as at hoodsteed an gratst steed uun det Nuurd Chungcheong Prowins uun Süüdkorea. Det hee 853.714 lidj (2019). At steed hee fjauer steedkreiser (üüb Koreaans: 구 gu): De Heungdeok Steedkreis (흥덕구 / 興德區 Heungdeok-gu) De Seowon Steedkreis (서원구 / 西原區 Seowon-gu) De Sangdang Steedkreis (상당구 / 上黨區 Sangdang-gu) De Cheongwon Steedkreis (청원구 / 淸原區 Cheongwon-gu) South Korea: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "34094", "contents": "Andong as at hoodsteed faan det Nuurd Gyeongsang Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 161.533 lidj (2019). South Korea: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "34095", "contents": "Ansan as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 707.385 lidj (2019). At steed hee tau steedkreiser (üüb Koreaans: 구 gu): De Sangnok Steedkreis (상록구 / 常綠區 Sangnok-gu) De Danwon Steedkreis (단원구 / 檀園區 Danwon-gu) South Korea: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "34096", "contents": "Anseong as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 195.207 lidj (2019). South Korea: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "34097", "contents": "Anyang (üüb Koreaans: 안양 / 安養 [a.njaŋ], amtelk 안양시 / 安養市 Anyang-si) as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 574.464 lidj (2019) South Korea: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "34098", "contents": "De Gapyeong Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. A lunkreis leit uun a uast faan't prowins. Det hee 63.462 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Gapyeong. A lunkreis hee ian steedgemeend (Gapyeong) an 5 lungemeenden: Det Seorak Lungemeend (설악면 / 雪岳面 Seorak-myeon) Det Cheongpyeong Lungemeend (청평면 / 淸平面 Cheongpyeong-myeon) Det Sang Lungemeend (상면 / 上面 Sang-myeon) Det Jojong Lungemeend (조종면 / 朝宗面 Jojong-myeon) Det Buk Lungemeend (북면 / 北面 Buk-myeon) Gyeonggi-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34099", "contents": "De Yangpyeong Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. A lunkreis leit uun a uast faan't prowins. Det hee 118.374 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Yangpyeong. A lunkreis hee ian steedgemeend (Yangpyeong) an 11 lungemeenden: Det Gangsang Lungemeend (강상면 / 江上面 Gansang-myeon) Det Gangha Lungemeend (강하면 / 江下面 Gangha-myeon) Det Yangseon Lungemeend (양서면 / 楊西面 Yangseon-myeon) Det Okcheon Lungemeend (옥천면 / 玉泉面 Okcheon-myeon) Det Seojong Lungemeend (서종면 / 西宗面 Seojong-myeon) Det Danwol Lungemeend (단월면 / 丹月面 Danwol-myeon) Det Cheongun Lungemeend (청운면 / 靑雲面 Cheongun-myeon) Det Yangdong Lungemeend (양동면 / 楊東面 Yangdong-myeon) Det Jipyeong Lungemeend (지평면 / 砥平面 Jipyeong-myeon) Det Yongmun Lungemeend (용문면 / 龍門面 Yongmun-myeon) Det Gegun Lungemeend (개군면 / 介軍面 Gegun-myeon) Gyeonggi-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "341", "contents": "A Sarksparag, (mo.) fäljspåri, kornspåri (Passer montanus) hiart tu at fögelfamile faan a Sparger (Passeridae). Sarksparger Passer montanus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sarksparger Wikispecies hää en artiikel tu: Sarksparger"}
{"id": "34100", "contents": "De Yeoncheon Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. A lunkreis leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 44.839 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Yeoncheon. A lunkreis hee tau steedgemeenden (Yeoncheon an Jeongok) an 8 lungemeenden: Det Gunnam Lungemeend (군남면 / 郡南面 Gunnam-myeon) Det Cheongsan Lungemeend (청산면 / 靑山面 Cheongsan-myeon) Det Baekhak Lungemeend (백학면 / 百鶴面 Baekhak-myeon) Det Misan Lungemeend (미산면 / 嵋山面 Misan-myeon) Det Wangjing Lungemeend (왕징면 / 旺澄面 Wangjing-myeon) Det Sinseo Lungemeend (신서면 / 新西面 Sinseo-myeon) Det Jung Lungemeend (중면 / 中面 Jung-myeon) Det Jangnam Lungemeend (장남면 / 長南面 Jangnam-myeon) Gyeonggi-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34103", "contents": "Det Chagang Prowins as ian faan a prowinsen uun Nuurdkorea. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit at Folksrepubliik Schiina, uun a uast lei det Ryanggang Prowins an det Süüd Hamgyŏng Prowins, uun a süüd leit det Süüd P'yŏngan Prowins an uun a waast det Nuurd P'yŏngan Prowins. Det hee 1.299.830 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as Kanggye. At prowins hee trii steeden (üüb Koreaans: 시 / 市 shi): Hŭich’ŏn (희천시 / 熙川市) Kanggye (강계시 / 江界市) Manp'o (만포시 / 滿浦市) An 15 lunkreiser (üüb Koreaans: 군 kun): Changgang Lunkreis (장강군 / 長江郡) Chasŏng Lunkreis (자성군 / 慈城郡) Chŏnch'ŏn Lunkreis (전천군 / 前川郡) Ch'osan Lunkreis (초산군 / 楚山郡) Chunggang Lunkreis (중강군 / 中江郡) Hwap'yŏng Lunkreis (화평군 / 和坪郡) Kop'ung Lunkreis (고풍군 / 古豐郡) Rangrim Lunkreis (랑림군 / 狼林郡) Ryongrim Lunkreis (룡림군 / 龍林郡) Shijung Lunkreis (시중군 / 時中郡) Sŏnggan Lunkreis (성간군 / 城干郡) Songwŏn Lunkreis (송원군 / 松原郡) Ushi Lunkreis (우시군 / 雩時郡) Wiwŏn Lunkreis (위원군 / 渭原郡) Tongsan Lunkreis (동신군 / 東新郡) North Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34104", "contents": "Det Ryanggang Prowins as ian faan a prowinsen uun Nuurdkorea. Uun a nuurd leit at Folksrepubliik Schiina, uun a uast det Nuurd Hamgyŏng Prowins, uun a süüd det Süüd Hamgyŏng Prowins an uun a waast det Chagang Prowins. Det hee 719.269 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as Hyesan. At prowins hee tau steeden (üüb Koreaans: 시 shi): Hyesan (혜산시 / 惠山市) Samjiyŏn (삼지연시 / 三池淵郡) An njüügen lunkreiser (üüb Koreaans: 군 kun): Kapsan Lunkreis (갑산군 / 甲山郡) Kimjŏngsuk Lunkreis (김정숙군 / 金貞淑郡) Kimhyŏn Lunkreis (김형권군 / 金亨權郡) Kimhyŏngjik Lunkreis (김형직군 / 金亨稷郡) Paegam Lunkreis (백암군 / 白岩郡) Poch'ŏn Lunkreis (보천군 / 普天郡) P'ungsŏn Lunkreis (풍서군 / 豊西郡) Samsu Lunkreis (삼수군 / 三水郡) Taehongdan Lunkreis (대홍단군 / 大紅湍郡) Unhŭng Lunkreis (운흥군 / 雲興郡) North Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34105", "contents": "Kangwŏn Prowins as ian faan a prowinsen uun Nuurdkorea. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Uun a nuurd an nuurduast leit det Jaapaans Sia (\"Uastsia\"), uun a süüduast an süüd Süüdkorea, uun a waast det Nuurd Hwanghae Prowins an uun a nuurdwaast lei det Süüd P'yŏngan Prowins an det Süüd Hamgyŏng Prowins. Det hee 1.477.582 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as Wŏnsan. Uun a süüduast faan't prowins leit det Turistenregiuun Kŭmgang-san. At prowins hee tau steeden (üüb Koreaans: 시 shi): Munchŏn (문천시 / 文川市) Wŏnsan (원산시 / 元山市) An 15 lunkreiser (üüb Koreaans: 군 kun): Anbyŏn Lunkreis (안변군 / 安邊郡) Ch'angdo Lunkreis (창도군 / 昌道郡) Ch'ŏrwŏn Lunkreis (철원군 / 鐵原郡) Ch'ŏnnae Lunkreis (천내군 / 川內郡) Hoeyang Lunkreis (회양군 / 淮陽郡) Ich'ŏn Lunkreis (이천군 / 伊川郡) Kimhwa Lunkreis (김화군 / 金化郡) Kosan Lunkreis (고산군 / 高山郡) Kosŏng Lunkreis (고성군 / 固城郡) Kŭmgang Lunkreis (금강군 / 金剛郡) P'an'gyo Lunkreis (판교군 / 板橋郡) Pŏptong Lunkreis (법동군 / 法洞郡) Pyŏnggang Lunkreis (평강군 / 平康郡) Sep'o Lunkreis (세포군 / 洗浦郡) T'ongch'ŏn Lunkreis (통천군 / 通川郡) Gangwon Prowins uun Süüdkorea. North Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34106", "contents": "Det Nuurd Hamgyŏng Prowins as ian faan a prowinsen uun Nuurdkorea. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Uun a nuurd lei at Folksrepubliik Schiina an Rüslun, uun a uast det Jaapaans Sia („Uastsia”), uun a süüdwaast det Süüd Hamgyŏng Prowins an uun a waast det Ryanggang Prowins. Det hee 2.327.362 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as Ch'ŏngjin. At prowins hee trii steeden (üüb Koreaans: 시 shi): Ch'ŏngjin (청진시 / 淸津市) Hoeryŏng (회령시 / 會寧市) Kimch'aek (김책시 / 金策市) An 12 lunkreiser (üüb Koreaans: 군 kun): Hwasŏng Lunkreis (화성군 / 化城郡) Hwatae Lunkreis (화대군 / 花臺郡) Kilchu Lunkreis (길주군 / 吉州郡) Kyŏngsŏng Lunkreis (경성군 / 鏡城郡) Musan Lunkreis (무산군 / 茂山郡) Myŏngch'ŏn Lunkreis (명천군 / 明川郡) Onsŏng Lunkreis (온성군 / 穩城郡) Ŏrang Lunkreis (어랑군 / 漁郞郡) Puryŏng Lunkreis (부령군 / 富寧郡) Saepyŏl Lunkreis (새별군 / 賽別郡) Ŭntŏk Lunkreis (은덕군 / 恩德郡) Yŏnsa Lunkreis (연사군 / 延社郡) North Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34109", "contents": "Det Nuurd Hwanghae Prowins as ian faan a prowinsen uun Nuurdkorea. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Uun a nuurd lei det Süüd P'yŏngan Prowins an Pjöngjang, uun a uast leit det Kangwŏn Prowins, uun a süüduast Süüdkorea, uun a süüd Kaesŏng, uun a süüdwaast det Süüd Hwanghae Prowins an uun a nuurdwaast lei at Güül Sia an Namp'o. Det hee 2.113.672 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as P'yŏngsŏng. At prowins hee trii steeden (üüb Koreaans: 시 shi): Sariwŏn (사리원시 / 沙里院市) Songnim (송림시 / 松林市) An 16 lunkreiser (üüb Koreaans: 군 kun): Changp'ung Lunkreis (장풍군 / 長豐郡) Hwangju Lunkreis (황주군 / 黃州郡) Rinsan Lunkreis (린산군 / 麟山郡) Kaep'ung Lunkreis (개풍군 / 開豐郡) Koksan Lunkreis (곡산군 / 谷山郡) Kŭmch'ŏn Lunkreis (금천군 / 金川郡) Pongsan Lunkreis (봉산군 / 鳳山郡) P'yŏngsan Lunkreis (평산군 / 平山郡) Singye Lunkreis (신계군 / 新溪郡) Sinp'yŏng Lunkreis (신평군 / 新坪郡) Sŏhŭng Lunkreis (서흥군 / 瑞興郡) Suan Lunkreis (수안군 / 送安郡) Tosan Lunkreis (토산군 / 兎山郡) Ŭnp'a Lunkreis (은파군 / 銀波郡) Yŏnsan Lunkreis (연산군 / 延山郡) Yŏntan Lunkreis (연탄군 / 燕灘郡) North Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34110", "contents": "Det Nuurd P'yŏngan Prowins (üüb Koreaans: 평안북도 / 平安北道 P'yŏngan-pukto) as ian faan a prowinsen uun Nuurdkorea. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurduast leit det Chagang Prowins, uun a süüduast det Süüd P'yŏngan Prowins, uun a süüdwaast det Güül Sia an üün a nuurdwaast Schiina. Det hee 2.728.662 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as Sinŭiju. At prowins hee trii steeden (üüb Koreaans: 시 shi): Chŏngju (정주시 / 定州市) Kusŏng (구성시 / 龜城市) Sinŭiju (신의주시 / 新義州市) An 22 lunkreiser (üüb Koreaans: 군 kun): Ch'angsŏng Lunkreis (창성군 / 昌城郡) Ch'ŏlsan Lunkreis (철산군 / 鐵山郡) Ch'ŏnma Lunkreis (천마군 / 天摩郡) Hyangsan Lunkreis (향산군 / 香山郡) Kujang Lunkreis (구장군 / 球場郡) Kwaksan Lunkreis (곽산군 / 郭山郡) Nyŏngbyŏn Lunkreis (녕변군 / 寧邊郡) Pakch'ŏn Lunkreis (박천군 / 博川郡) P'ihyŏn Lunkreis (피현군 / 枇峴郡) Pyŏktong Lunkreis (벽동군 / 碧潼郡) Ryongch'ŏn Lunkreis (룡천군 / 龍川郡) Sakchu Lunkreis (삭주군 / 朔州郡) Shindo Lunkreis (신도군 / 薪島郡) Sŏnch'ŏn Lunkreis (선천군 / 宣川郡) T'aech'ŏn Lunkreis (태천군 / 泰川郡) Taegwan Lunkreis (대관군 / 大館郡) Tongch'ang Lunkreis (동창군 / 東倉郡) Tongrim Lunkreis (동림군 / 東林郡) Ŭiju Lunkreis (의주군 / 義州郡) Unjŏn Lunkreis (운전군 / 雲田郡) Unsan Lunkreis (운산군 / 雲山郡) Yŏmju Lunkreis (염주군 / 鹽州郡) North"}
{"id": "34111", "contents": "Det Süüd Hamgyŏng Prowins as ian faan a prowinsen uun Nuurdkorea. At prowins leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd leit det Ryanggang Prowins, uun a nuurduast det Nuurd Hamgyŏng Prowins, uun a uast an süüduast det Jaapaans Sia, uun a süüd det Kangwŏn Prowins, uun a süüdwaast det Süüd P'yŏngan Prowins an uun a nuurdwaast det Chagang Prowins. Det hee 3.066.013 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as Hamhŭng. At prowins hee fjauer steeden (üüb Koreaans: 시 shi): Hamhŭng (함흥시 / 咸興市) Hŭngnam (흥남시 / 興南市) Shinp'o (신포시 / 新浦市) Tanch'ŏn (단천시 / 端川市) Tau steedkreiser (üüb Koreaans: 구 gu an 지구 chigu): Sutong Steedkreis (수동구 / 水洞區) Kŭmho Steedkreis (금호지구 / 琴湖地區) An 15 lunkreiser (üüb Koreaans: 군 kun): Changchin Lunkreis (장진군 / 長津郡) Chŏngp'yŏng Lunkreis (정평군 / 定平郡) Hamchu Lunkreis (함주군 / 咸州郡) Hŏch'ŏn Lunkreis (허천군 / 虛川郡) Hongwŏn Lunkreis (홍원군 / 洪原郡) Riwŏn Lunkreis (리원군 / 利原郡) Kowŏn Lunkreis (고원군 / 高原郡) Kŭmya Lunkreis (금야군 / 金野郡) Rakwŏn Lunkreis (락원군 / 樂園郡) Puchŏn Lunkreis (부전군 / 赴戰郡) Pukch'ŏng Lunkreis(북청군 / 北靑郡) Sinhŭng Lunkreis (신흥군 / 新興郡) Tŏksŏng Lunkreis (덕성군 / 德城郡) Yŏngkwang Lunkreis (영광군 / 榮光郡) Yotŏk Lunkreis (요덕군 / 耀德郡) North Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34112", "contents": "Det Süüd Hwanghae Prowins as ian faan a prowinsen uun Nuurdkorea. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit Namp'o, uun a nuurduast leit det Nuurd Hwanghae Prowins, uun a süüduast Kaesŏng an uun a süüd an waast det Güül Sia. Det hee 2.310.485 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as Haeju. At prowins hee ian steed (üüb Koreaans: 시 shi): Haeju (해주시 / 海州市) An 19 lunkreiser (üüb Koreaans: 군 kun): Anak Lunkreis (안악군 / 安岳郡) Paekch'ŏn Lunkreis (백천군 / 白川郡) Pongch'ŏng Lunkreis (봉천군 / 峰泉郡) Pyŏksŏng Lunkreis (벽성군 / 碧城郡) Chaeryŏng Lunkreis (재령군 / 載寧郡) Changyŏn Lunkreis (장연군 / 長淵郡) Ch'ŏngdan Lunkreis (청단군 / 靑丹郡) Kangryŏng Lunkreis (강령군 / 康翎郡) Kwail Lunkreis (과일군 / 瓜飴郡) Ongjin Lunkreis (옹진군 / 甕津郡) Samch'ŏn Lunkreis (삼천군 / 三泉郡) Sinch'ŏn Lunkreis (신천군 / 信川郡) Sinwŏn Lunkreis (신원군 / 新院郡) Songhwa Lunkreis (송화군 / 松禾郡) T'aet'an Lunkreis (태탄군 / 苔灘郡) Ŭnryul Lunkreis (은률군 / 殷栗郡) Ŭnch'ŏn Lunkreis (은천군 / 銀泉郡) Yŏnan Lunkreis (연안군 / 延安郡) Ryongyŏn Lunkreis (룡연군 / 龍淵郡) North Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34114", "contents": "Det Süüd P'yŏngan Prowins (üüb Koreaans: 평안남도 / 平安南道 P'yŏngan-namdo) as ian faan a prowinsen uun Nuurdkorea. At prowins leit uun a maden an waast faan't lun. Uun a nuurd leit det Chagang Prowins, uun a nuurduast an uast det Süüd Hamgyŏng Prowins, uun a süüduast det Kangwŏn Prowins, uun a süüd lei det Nuurd Hwanghae Prowins, Pjöngjang an Namp'o, uun a waast leit det Güül Sia an uun a nuurdwaast det Nuurd P'yŏngan Prowins. Det hee 4.051.696 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as P'yŏngsŏng. At prowins hee fiiw steeden (üüb Koreaans: 시 shi): Anju (안주시 / 安州市) Kaech'ŏn (개선시 / 開城市) P'yŏngsŏng (평성시 / 平城市) Sunch'ŏn (순천시 / 順天市) Tŏkch’ŏn (덕천시 / 德川市) Trii steedkreiser (üüb Koreaans: 구 gu an 지구 chigu): Ch'ŏngnam Steedkreis (청남구 / 清南區) Tŭkchang Steedkreis (득장지구 / 得場地區) Ungok Steedkreis (운곡지구 / 雲谷地區) An 14 lunkreiser (üüb Koreaans: 군 kun): Hoech'ang Lunkreis (회창군 / 檜倉郡) Maengsan Lunkreis (맹산군 / 孟山郡) Mundŏk Lunkreis (문덕군 / 文德郡) Pukch'ang Lunkreis (북창군 / 北倉郡) P'yŏngwŏn Lunkreis (평원군 / 平原君) Sinyang Lunkreis (신양군 / 新陽郡) Sŏmgch'ŏn Lunkreis (성천군 / 成川郡) Sukch'ŏn Lunkreis (숙천군 / 肅川郡) Chŭngsan Lunkreis (증산군 / 甑山郡) Taehŭng Lunkreis (대흥군 / 大興郡) Taedong Lunkreis (대동군 /"}
{"id": "34115", "contents": "Det An Giang Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 2.142.709 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Long Xuyên. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34117", "contents": "Det Bắc Giang Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Bắc Giang) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.554.131 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Bắc Giang. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34118", "contents": "Det Bắc Kạn Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Bắc Kạn) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 293.826 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Bắc Kạn. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34119", "contents": "Det Bạc Liêu Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Bạc Liêu) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 856.518 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Bạc Liêu. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34120", "contents": "Det Bắc Ninh Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Bắc Ninh) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.024.472 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Bắc Ninh. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34121", "contents": "Det Bến Tre Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Bến Tre) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.255.946 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Bến Tre. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34122", "contents": "Det Bình Định Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Bình Định) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 1.506.300 lidj (2023). At hoodsteed faan’t prowins as Quy Nhơn. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34123", "contents": "Det Bình Dương Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.481.550 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Thủ Dầu Một. Dĩ An Thuận An Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34124", "contents": "Det Bình Phước Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 873.598 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Đồng Xoài. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34125", "contents": "Det Bình Thuận Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.167.023 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Phan Thiết. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34128", "contents": "Det Cà Mau Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Cà Mau) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.206.938 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Cà Mau. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34133", "contents": "Det Bà Rịa-Vũng Tàu Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 996.682 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins sant 2012 as Bà Rịa. Vũng Tàu Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34136", "contents": "Det Cao Bằng Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Cao Bằng) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 507.183 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Cao Bằng. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34137", "contents": "Det Đắk Lắk Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.733.624 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Buôn Ma Thuột. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34139", "contents": "Det Đắk Nông Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 489.392 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Gia Nghĩa. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34140", "contents": "Det Điện Biên Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 490.306 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Điện Biên Phủ. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34141", "contents": "Det Đồng Nai Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 2.486.154 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Biên Hòa. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34142", "contents": "Det Đồng Tháp Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.666.467 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Cao Lãnh. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34143", "contents": "Det Gia Lai Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.274.412 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Pleiku. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34144", "contents": "Det Hà Giang Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Hà Giang) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 724.537 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Hà Giang. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34145", "contents": "Det Hà Nam Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 784.045 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Phủ Lý. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34146", "contents": "Det Hà Tĩnh Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Hà Tĩnh) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.227.038 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Hà Tĩnh. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34147", "contents": "Arnolf faan Kärnten (uk Arnulf of Arnold; * am 850; † 8. Detsember 899 uun Regensburg) wiar sant 887 Könang faan't Uastfrankenrik an faan 896 bit 899 Röömsk Keiser. Commonskategorii: Arnolf faan Kärnten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34148", "contents": "08. Detsember: Arnolf faan Kärnten, Röömsk Keiser (* 850)"}
{"id": "34149", "contents": "Ludwig IV. (det Kint, * 893 uun Altötting; † 20. of 24. September 911 woorskiinelk uun Frankfurt am Main) wiar di iansagst iarelk dring faan keiser Arnolf faan Kärnten an sodenang san efterfulger. Uun't juar 900 as hi uun en ääler faan sääks juaren keiser wurden. Sin mam wiar Oda faan a Konradiinern. Commons: Ludwig det Kint – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34150", "contents": "Ludwig det Kint, Könang faan't Uastfrankenrik († 911)"}
{"id": "34151", "contents": "20. of 24. September: Ludwig det Kint, Könang faan't Uastfrankenrik (* 893)"}
{"id": "34153", "contents": "Konrad I. (* am 881; † 23. Detsember 918 uun Weilburg) wiar sant 906 Hertooch faan Franken an faan 911 bit 918 Könang faan't Uastfrankenrik. Commonskategorii: Konrad I. – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34155", "contents": "Heinrich I. (* am 876; † 2. Jüüle 936 uun Memleben) wiar sant 912 Hertooch faan Saksen an faan 919 bit 936 Könang faan't Uastfrankenrik. Commonskategorii: Heinrich I. – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34156", "contents": "02. Jüüle: Heinrich I. (Uastfrankenrik), könang faan't Uastfrankenrik (* 876) Harald I. Blätus wurd könang faan Denemark"}
{"id": "34157", "contents": "amanbi 881: Konrad I. (Uastfrankenrik), könang faan't Uastfrankenrik († 918)"}
{"id": "34158", "contents": "23. Detsember: Konrad I. (Uastfrankenrik), könang faan't Uastfrankenrik (* 881)"}
{"id": "3416", "contents": "Di Denghoog, wat nuurđern di Serk fan Woningstair üp Söl liit, es en Gurtstiingreev, wat ön di Jungstiintir becht uuren es. Des Tir es uk di Denghoog-Stufe neemt uuren. Di Denghoog es sa ombi 5000 Jaar ual. Dü kenst ön des Megalithstiin-Önlaag iingung, wat öner en 3,20 Meeter hoogi Öörtstak liit. Di Hoog es 1868 fan di Geoloog Ferdinand Wibel (beren 1840, stürewen 1902) üt Hamborig önersaacht uuren. Sent 1930 ken di Baarigasten dit beest pleeget Gunggreev ön Sleeswig-Holstiin bisjuk. Di Kaamer heer di Fuarem fan en Ai en mat 5 Meter fan Uasten hentö Weesten en sa ombi 3 Meeter fan Nuurđen hentö Süđern. Di Höögdi es 1,90 Meeter üp di Weester- en 1,50 Meeter ön di Uastersir. Di Kaamer es fan Dikstiiner üt di Istir. Des sen bit hentö 18.000 Kilogram swaar. 12 Dikstiiner stuun ön en Krans, wat 3 jit gurter Stiiner drai, en dit es di Aurskot. Di Gung es becht fan 12 Stiiner en jit 2, wat di Düür fuarstel skel. Di Hööler twesken di Dikstiiner sen me Ruarsönstiiner techt maaket uuren. Ön jer Tiren skul em döör en 6 Meeter lüng Gung, wat 1 m hoog en breer wiar en wat me litj Stiiner"}
{"id": "34161", "contents": "Karlmann, latiinsk Karlomannus rex, uk: Karlmann faan Bayern (* am 830; † 22. of 29. September 880 uun Altötting) wiar faan 876 bis 880 Könang faan Bayern, Könang faan't Uastfrankenrik, an faan 877 bit 879 Könang faan Itaalien. Karlmann wiar di äälst dring faan Ludwig di Sjiisk an Hemma, doochter faan di Groof faan Altdorf. Commonskategorii: Karlmann faan Bayern – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34162", "contents": "Karlmann (Uastfrankenrik), könang faan Bayern (* ~ 830)"}
{"id": "34164", "contents": "Ludwig III. (di Jonger, * am 835; † 20. Janewoore 882 uun Frankfurt am Main) wiar faan 876 bit 882 Könang faan't Uastfrankenrik. Ludwig wiar di naist dring faan Ludwig di Sjiisk an sin wüf Hemma. Commonskategorii: Ludwig III. – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34167", "contents": "08. August: Lothar II. (Lothringen), köning faan Lotharingen (* 835)"}
{"id": "34169", "contents": "Pippin I. (* 797; † 13. Nofember of 13. Detsember 838) wiar di Könang faan Akwitaanien faan 814 bit 838. Pippin wiar di naist sön faan Ludwig di Froom an sin iarst wüf Irmingard faan Hespengau. Hi füng Akwitaanien 814 üs dial faan't Waastfrankenrik, küd diar oober suwereen regiare."}
{"id": "34171", "contents": "Pippin II. (faan Akwitaanien, * amanbi 823; † efter 864 uun Senlis) wurd 838 efterfulger faan san aatj Pippin I. (Akwitaanien) üs Könang faan Akwitaanien. Pippin II. wiar di äälst sön faan könang Pippin I. an sin wüf Ringart faan Madrie."}
{"id": "34172", "contents": "amanbi 864: Ludwig III. (Frankrik), könang faan't Waastfrankenrik († 882) efter 864: Pippin II. (Akwitaanien), könang faan Akwitaanien uun't Waastfrankenrik (* amanbi 823)"}
{"id": "34173", "contents": "Karl det Kint (Karolus puer, * amanbi 849; † 29. September 866 uun Akwitaanien) wiar di naist sön faan Karl di Kaal an di jonger bruder faan Ludwig di Stöömerer. Faan 855 bit 862 wiar hi Könang faan Akwitaanien."}
{"id": "34174", "contents": "Karlmann (Frankrik), Könang faan't Waastfrankenrik († 884) 29. September: Karl det Kint, könang faan Akwitaanien uun't Waastfrankenrik (* amanbi 849)"}
{"id": "34176", "contents": "Ludwig II. (di Stöömerer, * 1. Nofember 846; † 10. April 879 uun Compiègne) wiar di äälst sön an iansagst auerlewin dring faan könang Karl di Kaal, an sodenag san efterfulger üs Könang faan't Waastfrankenrik. Commonskategorii: Ludwig di Stöömerer – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34178", "contents": "E Lönjkris Merzig-Wadern as ån foon e krise önj e diiljstoot Saarlönj. E kris läit önjt nordweesten foon e diiljstoot. Dåt heet 103.243 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Merzig. E lönjkris heet 2 stääse än 5 gemiine: Stääse Merzig Wadern Gemiine Beckingen Losheim am See Mettlach Perl Weiskirchen Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34179", "contents": "Ludwig III. (* am 864; † 5. August 882 uun Saint-Denis bi Paris) wiar faan 879 bit 882 Könang faan't Waastfrankenrik. Ludwig III. wiar di dring faan könang Ludwig II. (Frankrik) an sin wüf Ansgard faan Burgund. Commonskategorii: Ludwig III. – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34182", "contents": "Karlmann II., Karlmaan faan Frankrik, fransöösk: Carloman (* 866; † 6. of 12. Detsember 884 bi Les Andelys) wiar faan 879 bit 884 Könang faan't Waastfrankenrik, sant 882 alian saner san bruder Ludwig III. (Frankrik). Hi woort miast Karlmann II. näämd, auer't uk noch en Karlmann I. jääw, di bruder faan Karl di Grat."}
{"id": "34187", "contents": "Hollun (Dütsk: Niederlande, Wesfriisk: Nederlân, Hollunsk: Nederland) es en Lun uun ’e Wessen fan Euroopa. Deät Lun hat 17.948.000 Iinwuuners (2024). De Hoadstad es Amsterdam. Bevolkingsontwikkeling; maand en jaar, CBS StatLine"}
{"id": "34189", "contents": "E Lönjkris Neunkirchen as ån foon e krise önj e diiljstoot Saarlönj. E kris läit önjt ååsten foon e diiljstoot. Dåt heet 131.408 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Neunkirchen. E lönjkris heet 2 stääse än 5 gemiine: Stääse Neunkirchen Ottweiler Gemiine Eppelborn Illingen Merchweiler Schiffweiler Spiesen-Elversberg Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34190", "contents": "E Lönjkris Saarlouis as ån foon e krise önj e diiljstoot Saarlönj. E kris läit önjt weesten foon e diiljstoot. Dåt heet 194.319 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Saarlouis. E lönjkris heet 3 stääse än 10 gemiine: Stääse Dillingen/Saar Lebach Saarlouis Gemiine Bous Ensdorf Nalbach Rehlingen-Siersburg Saarwellingen Schmelz Schwalbach Überherrn Wadgassen Wallerfangen Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34197", "contents": "E Kris St. Wendel as ån foon e krise önj e diiljstoot Saarlönj. E kris läit önjt norden foon e diiljstoot. Dåt heet 87.007 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as St. Wendel. E lönjkris heet iinj stää (St. Wendel) än 7 gemiine: Freisen Marpingen Namborn Nohfelden Nonnweiler Oberthal Tholey Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34199", "contents": "At Waaströömsk Rik of uk Waastroom (lat. Hesperium Imperium) begand uun't juar 395, üs det Röömsk Rik apdiald wurd tu en waastelken an en uastelken dial Uastroom (Byzanz). Oober di Waastkeiser Honorius an sin efterfulgern küd det Waastrik ei tuuphual, an do fool det ütjenööder. Üs Chlodwig I., di Könang faan't Frankenrik 486 en wichtag slacht woon, wiar't föörbi mä det Röömsk Rik. Commonskategorii: Waastroom – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "342", "contents": "At Sarkswaalk, (mo.) mörswulken, hüsswulken, stääswulken (Delichon urbicum) hiart tu at fögelfamile faan a Swaalken (Hirundinidae). Delichon urbicum Tau jöönkin uun't nääst. Aier faan Delichon urbicum Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sarkswaalken Wikispecies hää en artiikel tu: Sarkswaalken"}
{"id": "34200", "contents": "Chlodwig I., köning faan a Franken († 511)"}
{"id": "34201", "contents": "Rheinfranken wiar en fulk an en regiuun bi a liager Rhein trinjam Köln. Flook letjer sköölen faan fulken slood jo sowat uun't 3. juarhunert tuup, am beeder jin a Alemannen uun't süüden an at Röömsk Rik uun't waasten uun tu kemen. Oner hör könang Chlodwig I. haa a Rheinfranken of Ripuariern uun't 6. juarhunert at Frankenrik ütjwidjet, an det lingd auer det Frankrik faan daalang hen tu a Atlantik. An uk daalang noch snaake a minsken trinjam Köln hör aanj spriakwiis: Ripuarisk spriak"}
{"id": "34202", "contents": "Wesfriisk (Wesfriisk: Westfrysk) es en Friisk Spreek. Ungefeer 400.000 Mensken snakke Wesfriisk. De measte wuune in 'e Noort fan Hollun, in Wesfriislun."}
{"id": "34206", "contents": "Ahrensbök (aw Plååttjüsch: Ahrensböök) as en åmtsfri gemiine önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Et gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 8287 manschne (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "34208", "contents": "Dahme as en åmtsfri gemiine önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Et gemiine läit önjt ååsten foon e Kris. Dåt heet 1224 manschne (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "34209", "contents": "Grömitz as en åmtsfri gemiine än siiebåd önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Et gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 7158 manschne (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "34212", "contents": "Grube as en åmtsfri gemiine önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Et gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 1045 manschne (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "34216", "contents": "Chlothar I. (uk: Chlotachar; * am 495; † Detsember 561 uun Compiègne) wiar Könang faan't Frankenrik uun't 6. juarhunert. Commonskategorii: Clothar I. – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34217", "contents": "amanbi 495: Chlothar I., könang faan't Frankenrik († 561)"}
{"id": "34218", "contents": "Detsember: Chlothar I., könang faan't Frankenrik (* 495)"}
{"id": "34219", "contents": "Chlothar II. (* 584; † föör April 630) wiar Könang faan't Frankenrik tu began faan't 7. juarhunert. Commonskategorii: Chlothar II. – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34220", "contents": "Chlothar II., könang faan't Frankenrik († föör 630)"}
{"id": "34221", "contents": "föör April: Chlothar II., könang faan't Frankenrik (* 584)"}
{"id": "34222", "contents": "Chlodwig III. (* am 677; † aanj 694, uun Frankrik: Chlodwig IV.) wiar Könang faan't Frankenrik uun't 7. juarhunert. Commonskategorii: Chlodwig III. – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34223", "contents": "Chlodwig III., könang faan't Frankenrik († 694)"}
{"id": "34224", "contents": "aanj faan't juar: Chlodwig III., könang faan't Frankenrik (* am 677)"}
{"id": "34225", "contents": "25. Nofember: Det Witj Skap soonk uun de Ingels Kanool. Oner a duaden as de ingels krüünprins William Ætheling. Ünbekäänd Dootem Jehuda ibn Tibbon, jüüdsk auerseeter († 1190) Ludwig VII., Köning faan Frankrik († 1180) Amanbi Detheer Juar Erik IX., Köning faan Sweeden († 1160) Helmold faan Bosau, chronist, skriiwer faan a Chronica Slavorum († efter 1177) Urban III., Paap († 1187) William de Vere, Lordkansler faan Ingelun († 1198) 25. Nofember: William Ætheling, ingels krüünprins (* föör August 1103) Richard d’Avranches, 2. Earl faan Chester (* 1094) Richard FitzRoy, anglo-normans prins (* föör 1101)"}
{"id": "34226", "contents": "27. Jüüne: Arnold faan Lübeck, chronist an widjersaater faan a Chronica Slavorum (* amanbi 1150) Of uun't juar 1214"}
{"id": "34227", "contents": "A Abodriiten (uk Obodriiten, Abotriiten, Obotriiten an Bodriitsen, üüb Latiins: Abodriti of Obodriti) wiar en ferbant faan Ialewslaawen, diar faan det 8. juarhunert tu det 12. juarhunert uun a uast faan Holstian an uun a waast faan Meklenborig faan nü lewet. A nööm faan a ferbant kaam faan en stam, diar trinjenam Wismar an Schwerin lewet an en wichtig rol uun a ferbant spelet. Öler stamen, wat tu a ferbant hiart, wiar a Wagriern, Travnjaanen, Polaaben, Kesiinern, Warnoowern (Warnabi), Sirsipaanen (Circipanes), Smeldingern, Beteensern an Linoonen. Jo wiar frinjer faan't Frankenrik oner Karl di Grat an jin a Saksen streed. En prins faan a Abodriiten, Pribislaw († 1178), hee det Hüs Meklenborig grünjlaanj. Nuurdalbingien"}
{"id": "34230", "contents": "Karl (* am 845; † 24. Janewoore 863 uun Lyon) wiar sant 855 of 856 Könang faan Burgund. Det hed hi faan san aatj Lothar I. (Frankenrik) arewt, di Könang faan Lotharingen. Commonskategorii: Karl faan a Provence – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34231", "contents": "24. Janewoore: Karl faan a Provence, könang faan Burgund (* am 845)"}
{"id": "34232", "contents": "Lothar II. (* am 835; † 8. August 869 bi Piacenza) wiar faan 855 bit 869 Könang faan't nuurdelk Lotharingen. Efter san duas as Lotharingen apdiald wurden. Commonskategorii: Lothar II. – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34234", "contents": "efter 12. Febrewoore: Pribislaw I., fürst tu Parchim-Richenberg (* 1224)"}
{"id": "34236", "contents": "Malente (aw Plååttjüsch: Lent) as en åmtsfri gemiine önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Et gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 10.864 manschne (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "34237", "contents": "Ratekau as en åmtsfri gemiine önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Et gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 15.148 manschne (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "34238", "contents": "Scharbeutz as en åmtsfri gemiine önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Et gemiine läit önjt sööden foon e kris, bai jü Lübeck Bucht. Dåt heet 11.351 manschne (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "34239", "contents": "Stockelsdorf as en åmtsfri gemiine önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Et gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 16.998 manschne (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "34240", "contents": "Süsel as en åmtsfri gemiine önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Et gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 5048 manschne (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "34241", "contents": "Timmendorfer Strand as en åmtsfri gemiine önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Et gemiine läit önjt sööden foon e kris, bai jü Lübeck Bucht. Dåt heet 8712 manschne (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "34244", "contents": "Papiamentu of uk Papiamento as en kreoolspriak mä gud 260.000 spreegern üüb a ABC-Eilunen uun a Kariibik. Det san Aruba, Bonaire an Curaçao. At spriak hää iinflööd faan't Spoonsk, Portugiisk an Neederluns, tumiast oober Portugiisk. Di nööm komt faan det spoonsk-portugiisk wurd \"papear\" uf, an det ment snöötre, tjable. Wikipedia üüb Papiamentu"}
{"id": "34246", "contents": "De Cheorwon Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Gangwon Prowins. A lunkreis leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 46.295 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34247", "contents": "De Goseong Lunkreis (üüb Koreaans: 고성군 / 高城郡 Goseong-gun) as een faan a lunkreiser uun det Gangwon Prowins. A lunkreis leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 28.392 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34248", "contents": "De Hoengseong Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Gangwon Prowins. A lunkreis leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 47.257 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34249", "contents": "De Hongcheon Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Gangwon Prowins. A lunkreis leit uun a maden an waast faan't prowins. Det hee 70.065 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34250", "contents": "De Hwacheon Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Gangwon Prowins. A lunkreis leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 25.181 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34251", "contents": "Stanisław Szukalski wiar en poolsk Konstler. Hi as bäären di 13-12 1893 uun Polanówka an stürwen di 19-5 1987 uun Chicago. Gordon Bennett Cup from 1936 Eagle of Szukalski on the Building of Disabled Offices in Katowice , 1938-1939 (bas-relief was destroyed during World War II) Ink drawing of unidentified sitter Gambon, Blanche. “Stanislaw Szukalski: Pintor, Escultor, Arquiteto, Filósofo.” The New American (setembro de 1935) Linn, James Webber. “Chicago Byways and Highways”, Chicago Herald (18 de agosto de 1923). Papéis Rudolph Weisenborn. Archives of American Art, Washington, DC, rolo 856, quadro 1189. Szukalski, Stanislaus. Projetos em Design. Chicago: University of Chicago Press, 1929. Szukalski, Stanislaus. O Trabalho de Szukalski . Chicago: Covici-McGee, 1923. Weininger, Susan. “Modernism and Chicago Art.” Em The Old Guard and the Avant-Garde, editado por Sue Ann Prince, 59-75. Chicago: University of Chicago Press, 1990. Weininger, Susan S. “Fantasy in Chicago Painting: 'Real' Crazy, 'Real Personal, and Real Real'” e “Stanislaus Szukalski.” Em Chicago Modern, 1893–1945: Pursuit of the New, editado por Elizabeth Kennedy, 67–78; 155. Chicago: Terra Museum of American Art, 2004."}
{"id": "34253", "contents": "De Boeun Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Chungcheong Prowins. A lunkreis leit uun a maden faan't prowins. Det hee 33.453 lidj (2019). Chungcheongbuk-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34254", "contents": "De Inje Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Gangwon Prowins. A lunkreis leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 31.981 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34255", "contents": "De Jeongseon Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Gangwon Prowins. A lunkreis leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 37.573 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34256", "contents": "De Pyeongchang Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Gangwon Prowins. A lunkreis leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 42.577 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34257", "contents": "De Yanggu Lunkreis (üüb Koreaans: 양구군 / 楊口郡 Yanggu-gun) as een faan a lunkreiser uun det Gangwon Prowins. A lunkreis leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 23.052 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34258", "contents": "De Yangyang Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Gangwon Prowins. A lunkreis leit uun a uast faan't prowins. Det hee 28.032 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34259", "contents": "De Yeongwol Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Gangwon Prowins. A lunkreis leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 39.408 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "3426", "contents": "Flensborig es en kraisfrii Stat ön Sleeswig-Holstiin me knap 90.000 Iinuunern. Flensborig waar ombi 1200 bi en ialer Uuniplaats grünjlair. Di Stat waar üs jest ön en Uurkund fan 1240 nēmt. Di Noom skel fan Flemmings Borig kum. Flensborig fan boowen Haawen fan Flensborig Flensborig Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üp Dütsk) Commons: Flensborig – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "34260", "contents": "Chuncheon as at hoodsteed faan det Gangwon Prowins uun Süüdkorea. Det hee 285.585 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34261", "contents": "Donghae as en steed uun det Gangwon Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 91.453 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34262", "contents": "Gangneung as en steed uun det Gangwon Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 215.911 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34263", "contents": "Samcheok as en steed uun det Gangwon Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 68.001 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34264", "contents": "Sokcho as en steed uun det Gangwon Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 82.824 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34265", "contents": "Taebaek as en steed uun det Gangwon Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 44.124 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34266", "contents": "Wonju as en steed uun det Gangwon Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 352.860 lidj (2019). Gangwon-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34267", "contents": "Bucheon as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a waast faan't prowins. Det hee 855.685 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34268", "contents": "Dongducheon as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 98.245 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34269", "contents": "Gimpo as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a waast faan't prowins. Det hee 457.556 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "3427", "contents": "Sweeden At Könangrik Sweeden (sweedsk Konungariket Sverige harke tu?/i of ianfach Sverige harke tu?/i) as en lun uun Nuurdeuroopa. Hat leit uun Skandinaawien. Sant 1995 as Sweeden uun e EU. Ööders üs Norweegen an Denemark as Sweeden oober iarst sant 2023 uun a NATO. Uun Sweeden san 21 prowinsen (län): Statistisk factbook fuar Sweeden 2022 (üp engelsk) Folkmängd i riket, län och kommuner 31 december 2021 bi't Statistiska centralbyrån World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF Human Development Report Office: Sweden – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 23. Oktuuber 2014 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sweeden Wikiquote: Sweedsk spreegwurden (sjiisk) Wikimedia Atlas: Sweeden – Geograafisk an histoorisk koorden Wikisource: Sweeden (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Sweeden (sjiisk) 61.31666666666714.833333333333Koordinaaten: 61° N, 15° O"}
{"id": "34270", "contents": "Gunpo as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 282.862 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34271", "contents": "Guri as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 200.755 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34272", "contents": "Gwacheon as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 58.462 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34273", "contents": "Gwangju (üüb Koreaans: 광주 / 廣州 Gwangju, amtelk 광주시 / 廣州市 Gwangju-shi) as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 385.640 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34274", "contents": "Gwangmyeong as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 322.494 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34275", "contents": "Hanam as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 274.734 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34276", "contents": "Hwaseong as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 855.949 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34277", "contents": "Icheon as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 223.349 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34278", "contents": "Namyangju as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 709.307 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34279", "contents": "Osan as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 236.075 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34280", "contents": "Paju as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 465.612 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34281", "contents": "Pocheon as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 161.643 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34282", "contents": "Pyeongtaek as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 537.135 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34283", "contents": "Seongnam as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 960.342 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34284", "contents": "Siheung (üüb Koreaans: 시흥 / 始興 Shiheung, amtelk 시흥시 / 始興市 Shiheung-shi) as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 508.379 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34285", "contents": "Uijeongbu as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 456.776 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34286", "contents": "Uiwang as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 162.344 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34287", "contents": "Yangju as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 229.778 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34288", "contents": "Yeoju as en steed uun det Gyeonggi Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 114.659 lidj (2019). Gyeonggi-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34297", "contents": "De Danyang Lunkreis (üüb Koreaans: 단양군 / 丹陽郡 Danyang-gun) as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Chungcheong Prowins. A lunkreis leit uun a uast faan't prowins. Det hee 29.970 lidj (2019). Chungcheongbuk-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34298", "contents": "De Eumseong Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Chungcheong Prowins. A lunkreis leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 104.434 lidj (2019). Chungcheongbuk-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34299", "contents": "De Goesan Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Chungcheong Prowins. A lunkreis leit uun a maden faan't prowins. Det hee 40.149 lidj (2019). Chungcheongbuk-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "343", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Bild fehlt Söderuug (hf. Saruug) as en halag uun a nuurdfresk waas. Hat hiart tu't gemeen Pelwerem."}
{"id": "34300", "contents": "De Jeungpyeong Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Chungcheong Prowins. A lunkreis leit uun a maden faan't prowins. Det hee 38.171 lidj (2019). Chungcheongbuk-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34301", "contents": "De Jincheon Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Chungcheong Prowins. A lunkreis leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 87.157 lidj (2019). Chungcheongbuk-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34302", "contents": "De Okcheon Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Chungcheong Prowins. A lunkreis leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 51.770 lidj (2019). Chungcheongbuk-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34303", "contents": "De Yeongdong Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Chungcheong Prowins. A lunkreis leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 49.591 lidj (2019). Chungcheongbuk-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34304", "contents": "Chungju as en steed uun det Nuurd Chungcheongbuk Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 216.070 lidj (2019). Chungcheongbuk-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34305", "contents": "Jecheon as en steed uun det Nuurd Chungcheongbuk uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 136.242 lidj (2019). Chungcheongbuk-do: Province in South Korea. citypopulation.de"}
{"id": "34306", "contents": "De Bonghwa Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Gyeongsang Prowins. A lunkreis leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 32.464 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34307", "contents": "Gimcheon as en steed uun det Nuurd Gyeongsang Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 143.620 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34308", "contents": "Gumi as en steed uun det Nuurd Gyeongsang Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a waast faan't prowins. Det hee 424.719 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34309", "contents": "Gyeongju as en steed uun det Nuurd Gyeongsang Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 267.196 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34310", "contents": "Yeongju as en steed uun det Nuurd Gyeongsang Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 106.170 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34311", "contents": "Gyeongsan as en steed uun det Nuurd Gyeongsang Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 274.898 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34312", "contents": "Mungyeong as en steed uun det Nuurd Gyeongsang Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 72.924 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34316", "contents": "Di 5. Nofember 2024 skal det 60. Presidentenwool för a Ferianagt Stooten faan Ameerikoo ufluup."}
{"id": "34317", "contents": "Pohang as en steed uun det Nuurd Gyeongsang Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 513.104 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34318", "contents": "Sangju as en steed uun det Nuurd Gyeongsang Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a waast faan't prowins. Det hee 101.678 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34319", "contents": "Yeongcheon as en steed uun det Nuurd Gyeongsang Prowins uun Süüdkorea. At steed leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 105.721 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "3432", "contents": "At Wiringhiirder Freesk (4) as en nuurdfresk spriakwiis, an woort uun't süüden faan a Wiidau uun't amt Süüdtondern uun a kreis Nuurdfresklun snaaket. Wiidinghiirder(öö.) hiart tu't fäästäägs-fresk an as nai bi't frasch. Auer a Wiidinghiird nai bi Denemark as, jaft at uk däänsk iinflööd üüb det spriakwiis. At spriakwiis as nü uun Runees, Naischöspel, Klangsbel an Ämelsbel-Hoorbel snaaket. Daaling lewe dön miasten spreegern trinjembai Naischöspel. Werben: Peter Jensen (1861-1939) Broder Clausen (1900-1962) Peter Jensen: Die nordfriesische Sprache der Wiedingharde, 1925 Peter Jensen: Wörterbuch der nordfriesischen Sprache der Wiedingharde, 1927/28 Prof. Bo Sjölin: Foon 'aab' bit 'würm', Wörterliste des Wiedingharder Friesisch, 94 S., Kiel, 1991 Peter Jensen: Wanderiirnge, ütjden faan Adeline Petersen, 2005 Flänsborii Jarfst Sämer Uurs/wi Wonter/wi Über das Friesisch der Wiedingharde, friisk.org"}
{"id": "34320", "contents": "De Cheongdo Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Gyeongsang Prowins. A lunkreis leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 43.952 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34321", "contents": "De Cheongsong Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Gyeongsang Prowins. A lunkreis leit uun a uast faan't prowins. Det hee 25.623 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34322", "contents": "De Chilgok Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Gyeongsang Prowins. A lunkreis leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 121.085 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34323", "contents": "De Goryeong Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Gyeongsang Prowins. A lunkreis leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 34.122 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34324", "contents": "De Gunwi Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Gyeongsang Prowins. A lunkreis leit uun a maden faan't prowins. Det hee 24.381 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34325", "contents": "De Seongju Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Gyeongsang Prowins. A lunkreis leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 45.713 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34326", "contents": "At Electoral College as en fersaamlang faan 538 woolmaaner an -wüfen, diar arke sjuard juar tuupkem, an di president faan Ameerikoo weele. Arke bundesstoot, an sant 1961 uk Washington, D.C. sjüürt en was taal faan woollidj tu detdiar fersaamlang. Detdiar taal racht ham efter det taal faan senatooren an representanten, diar en stoot uun a congress (at regiarang) tustun. Stooten mä muar iinwenern haa uk muar woollidj, an det taal woort uk leewen weder uunpaaset. Üüb det koord rochts as tu sen, hük stooten tesken 2012 an 2020 woollidj diartufüngen haa (blä), of huar det taal kört wurden as (güül). Uun a miast stooten täält di grünjsats winner takes all, det ment di kandidaat mä't muarhaid uun di stoot want aal a woollidj-stemen faan di stoot. Diarbi komt at flooksis föör, dat di ään kandidaat auer't hialer lun muar weeler-stemen üs di ööder kandidaat füngen hää (poular vote), oober ei det muarhaid faan a woolmaaner an -wüfen (electoral vote). Diaram san a kandidaaten diar böös efter uun, uun stooten, huar't leewen knaap ütjgongt (swing states) at muarhaid tu fun. Commonskategorii: Electoral College – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34329", "contents": "De Keda Lunkreis (üüb Georgisk: ქედის მუნიციპალიტეტი [kʰɛdas munitsʰipʼɑlitʼɛtʼi]) as een faan a lunkreiser uun't autonoom republiik Adschaarien uun Georgien. Det hee 16.612 lidj (2022). At hoodsteed faan't lunkreis as Keda. 1959 - 17.204 1970 - 19.065 1979 - 19.232 1989 - 19.928 1991 - 19.100 2002 - 20.024 2014 - 16.760 2016 - 16.759 2017 - 16.793 2018 - 16.824 2019 - 16.809 2020 - 16.773 2021 - 16.700 2022 - 16.612 Division of Georgia, pop-stat.mashke.org"}
{"id": "34330", "contents": "De Uiseong Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Gyeongsang Prowins. A lunkreis leit uun a maden faan't prowins. Det hee 53.237 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34333", "contents": "De Chelwatschauri Lunkreis (üüb Georgisk: ხელვაჩაურის მუნიციპალიტეტი [xɛlvɑtʃʰɑuris munitsʰipʼɑlitʼɛtʼi]) as een faan a lunkreiser uun't autonoom republiik Adschaarien uun Georgien. Det hee 52.568 lidj (2020). At hoodsteed faan't lunkreis as Chelwatschauri. 1959 - 42.870 1970 - 61.905 1979 - 71.887 1989 - 83.562 1991 - 85.200 2002 - 90.843 2014 - 51.189 2016 - 51.479 2017 - 51.763 2018 - 52.119 2019 - 52.365 2020 - 52.568 Division of Georgia, pop-stat.mashke.org"}
{"id": "34334", "contents": "De Chulo Lunkreis (üüb Georgisk: ხულოს მუნიციპალიტეტი [xulɔs munitsʰipʼɑlitʼɛtʼi]) as een faan a lunkreiser uun't autonoom republiik Adschaarien uun Georgien. Det hee 26.258 lidj (2020). At hoodsteed faan't lunkreis as Chulo. 1959 - 28.159 1970 - 34.282 1979 - 38.782 1989 - 39.388 1991 - 32.400 2002 - 33.430 2014 - 23.327 2016 - 24.499 2017 - 24.960 2018 - 25.450 2019 - 25.902 2020 - 26.258 Division of Georgia, pop-stat.mashke.org"}
{"id": "34335", "contents": "De Kobuleti Lunkreis (üüb Georgisk: ქობულეთის მუნიციპალიტეტი [kʰɔbulɛtʰis munitsʰipʼɑlitʼɛtʼi]) as een faan a lunkreiser uun't autonoom republiik Adschaarien uun Georgien. Det hee 72.159 lidj (2020). At hoodsteed faan't lunkreis as Kobuleti. 1959 - 54.401 1970 - 70.717 1979 - 78.382 1989 - 88.107 1991 - 89.400 2002 - 88.063 2014 - 74.794 2016 - 74.088 2017 - 73.580 2018 - 73.399 2019 - 72.806 2020 - 72.159 Division of Georgia, pop-stat.mashke.org"}
{"id": "34336", "contents": "De Schuachewi Lunkreis (üüb Georgisk: შუახევის მუნიციპალიტეტი [ʃuɑxɛvis munitsʰipʼɑlitʼɛtʼi]) as een faan a lunkreiser uun't autonoom republiik Adschaarien uun Georgien. Det hee 15.039 lidj (2020). At hoodsteed faan't lunkreis as Schuachewi. 1959 - 20.324 1970 - 23.196 1979 - 23.081 1989 - 25.113 1991 - 17.900 2002 - 21.850 2014 - 15.044 2016 - 15.137 2017 - 15.120 2018 - 15.115 2019 - 15.102 2020 - 15.039 Division of Georgia, pop-stat.mashke.org"}
{"id": "34337", "contents": "De Lantschchuti Lunkreis (üüb Georgisk: ლანჩხუთის მუნიციპალიტეტი [lɑntʃʰxutʰis munitsʰipʼɑlitʼɛtʼi]) as een faan a lunkreiser uun't prowins Guurien. Det hee 30.152 lidj (2020). At hoodsteed faan't lunkreis as Lantschchuti. 1959: 40.031 1970: 40.246 1979: 40.890 1989: 41.891 1991: 42.100 2002: 40.507 2014: 31.486 2016: 31.330 2017: 31.062 2018: 30.804 2019: 30.501 2020: 30.152 Division of Georgia. pop-stat.mashke.org"}
{"id": "34338", "contents": "De Osurgeti Lunkreis (üüb Georgisk: ოზურგეთის მუნიციპალიტეტი [ɔzurgɛtʰis munitsʰipʼɑlitʼɛtʼi]) as een faan a lunkreiser uun't prowins Guurien. Det hee 59.357 lidj (2021). At hoodsteed faan't lunkreis as Osurgeti. 1959: 75.240 1970: 79.710 1979: 84.278 1989: 90.040 1991: 92.000 2002: 78.760 2014: 62.863 2016: 62.308 2017: 61.788 2018: 61.305 2019: 60.632 2020: 59.913 2021: 59.357 Division of Georgia. pop-stat.mashke.org"}
{"id": "3434", "contents": "At Karhiirder Fräisch as en nuurdfresk spriakwiis (6), an woort uun Stedesand an Enge-Sande uun a Karhiird uun a kreis Nuurdfresklun snaaket. Karhiirder hiart tu't fäästäägs-fresk an as nai bi't frasch. Bispalen faan heewe (haa) an weere (wees) Moritz Nissen (1822-1902) Tjardes Jabben Oltmann (1931), Die friesische Sprache der Karrharde: Lautlehre, F. Hirt, Breslau. Uurs/ka Wonter/ka Harfst/ka Samer/ka Weestfräisklönj"}
{"id": "34340", "contents": "De Tschochatauri Lunkreis (üüb Georgisk: ჩოხატაურის მუნიციპალიტეტი [tʃʰɔxɑtʼɑuris munitsʰipʼɑlitʼɛtʼi]) as een faan a lunkreiser uun't prowins Guurien. Det hee 18.034 lidj (2020). At hoodsteed faan't lunkreis as Tschochatauri. 1959: 30.662 1970: 29.594 1979: 28.157 1989: 26.595 1991: 26.700 2002: 24.090 2014: 19.001 2016: 18.794 2017: 18.607 2018: 18.415 2019: 18.263 2020: 18.034 Division of Georgia. pop-stat.mashke.org"}
{"id": "34343", "contents": "De Uljin Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Gyeongsang Prowins. A lunkreis leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 50.810 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34344", "contents": "De Yecheon Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Gyeongsang Prowins. A lunkreis leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 55.664 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34345", "contents": "De Yeongdeok Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Gyeongsang Prowins. A lunkreis leit uun a uast faan't prowins. Det hee 38.358 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34346", "contents": "De Yeongyang Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Gyeongsang Prowins. A lunkreis leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 17.198 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34347", "contents": "De Ulleung Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Gyeongsang Prowins. A lunkreis bestäänt ütj det Ulleung Eilun an 44 letjer eilunen, wat uun det Jaapaans Sia uun a uast faan't feestlun lei. Det hee 9785 lidj (2019). Gyeongsangbuk-do: Province in South Korea, citypopulation.de"}
{"id": "34348", "contents": "De Wanju Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Jeolla Prowins uun Süüdkorea. A lunkreis leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 95.881 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Jeonju, uk wan't steed nian dial faan a lunkreis as. A lunkreis hee trii steedgemeenden (üüb Koreaans: 읍/ 邑 eup): Bongdong-eup (봉동읍 / 鳳東邑) Samnye-eup (삼례읍 / 參禮邑) Yongjin-eup (용진읍 / 龍進邑) An tjiin lungemeenden (üüb Koreaans: 면 / 面 myeon): Sanggwan-myeon (상관면 / 上關面) Iseo-myeon (이서면 / 伊西面) Soyang-myeon (소양면 / 所陽面) Gui-myeon (구이면 / 九耳面) Gosan-myeon (고산면 / 高山面) Bibong-myeon (비봉면 / 飛鳳面) Unju-myeon (운주면 / 雲洲面) Hwasan-myeon (화산면 / 華山面) Dongsang-myeon (동상면 / 東上面) Gyeongcheon-myeon (경천면 / 庚川面) South Korea: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34349", "contents": "De Buan Lunkreis as een faan a lunkreiser lunkreiser uun det Nuurd Jeolla Prowins. A lunkreis leit uun a waast faan't prowins. Det hee 54.150 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Buan. A lunkreis hee ian steedgemeend (Buan, 부안읍 / 扶安邑 Buan-eup) an 12 lungemeenden (üüb Koreaans: 면 / 面 myeon): Jusan-myeon (주산면 / 舟山面) Dongjin-myeon (동진면 / 東津面) Haengan-myeon (행안면 / 幸安面) Gyehwa-myeon (계화면 / 界火面) Boan-myeon (보안면 / 保安面) Byeonsan-myeon (변산면 / 邊山面) Jinseo-myeon (진서면 / 鎭西面) Baeksan-myeon (백산면 / 白山面) Sangseo-myeon (상서면 / 上西面) Haseo-myeon (하서면 / 下西面) Julpo-myeon (줄포면 / 茁浦面) Uidong-myeon (위도면 / 蝟島面) South Korea: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34353", "contents": "De Gochang Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Jeolla Prowins. A lunkreis leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 56.467 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Gochang. A lunkreis hee ian steedgemeend (Gochang, 고창읍 / 高敞邑 Gochang-eup) an 13 lungemeenden (üüb Koreaans: 면 / 面 myeon): Gosu-myeon (고수면 / 古水面) Asan-myeon (아산면 / 雅山面) Mujang-myeon (무장면 / 茂長面) Gongeum-myeon (공음면 / 孔音面) Sangha-myeon (상하면 / 上下面) Haeri-myeon (해리면 / 海里面) Seongsong-myeon (성송면 / 星松面) Daesan-myeon (대산면 / 大山面) Simwon-myeon (심원면 / 心元面) Heungdeok-myeon (흥덕면 / 興德面) Seongnae-myeon (성내면 / 星內面) Sillim-myeon (신림면 / 新林面) Buan-myeon (부안면 / 富安面) South Korea: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34354", "contents": "De Imsil Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Jeolla Prowins. A lunkreis leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 29.244 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Imsil. A lunkreis hee ian steedgemeend (Imsil, 임실읍 / 任實邑 Imsil-eup) an 11 lungemeenden: Cheongung-myeon (청웅면 / 靑雄面) Unam-myeon (운암면 / 雲岩面) Sinpyeong-myeon (신평면 / 新平面) Seongsu-myeon (성수면 / 聖壽面) Osu-myeon (오수면 / 獒樹面) Sindeok-myeon (신덕면 / 新德面) Samgye-myeon (삼계면 / 三溪面) Gwanchun-myeon (관촌면 / 館村面) Gangjin-myeon (강진면 / 江津面) Deokchi-myeon (덕치면 / 德峙面) Jisa-myeon (지사면 / 只沙面) South Korea: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34355", "contents": "De Jangsu Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Jeolla Prowins. a lunkreis leit uun a uast faan't prowins. Det hee 22.818 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Jangsu. A lunkreis hee ian steedgemeend (Jangsu, 장수읍 / 長水邑 Jangsu-eup) an 6 lungemeenden (üüb Koreaans: 면 / 面 myeon): Sanseo-myeon (산서면 / 山西面) Beonam-myeon (번암면 / 蟠岩面) Janggye-myeon (장계면 / 長溪面) Cheoncheon-myeon (천천면 / 天川面) Gyenam-myeon (계남면 / 溪南面) Gyebuk-myeon (계북면 / 溪北面) South Korea: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34356", "contents": "De Jinan Lunkreis (üüb Koreaans: 진안군 / 鎭安郡 Jinan-gun) as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Jeolla Prowins. A lunkreis leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 26.070 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Jinan. A lunkreis hee ian steedgemeend (Jinan, -진안읍 / 鎭安邑 Jinan-eup) an 10 lungemeenden ( 면 / 面 myeon): Yongdam-myeon (용담면 / 龍潭面) Ancheon-myeon (안천면 / 顔川面) Donghyang-myeon (동향면 / 銅鄕面) Sangjeon-myeon (상전면 / 上田面) Baekun-myeon (백운면 / 白雲面) Seongsu-myeon (성수면 / 聖壽面) Maryeong-myeon (마령면 / 馬靈面) Bugui-myeon (부귀면 / 富貴面) Jeongcheon-myeon (정천면 / 程川面) Jucheon-myeon (주천면 / 朱川面) South Korea: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34358", "contents": "De Muju Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Jeolla Prowins. A lunkreis leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 24.536 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Muju. A lunkreis hee ian steedgemeend (Muju, 무주읍 / 茂朱邑 Muju-eup) an fiiw lungemeenden (면 / 面 myeon): Mupung-myeon (무풍면 / 茂豊面) Solcheon-myeon (설천면 / 雪川面) Jeoksang-myeon (적상면 / 赤裳面) Anseong-myeon (안성면 / 安城面) Bunam-myeon (부남면 / 富南面) South Korea: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34359", "contents": "At Japoonsk Sia as en dial faan a nuurdwaastelk Pasiifik. Trinjam lei a lunen Jaapan, Süüdkorea, Nuurdkorea an Ruslun. Uun Korea sai's diar uk Uastsia tu. Mä a Pasiifik as at Japoonsk Sia ferbünjen uun't nuurden auer't Tataarenstruat, uun't uasten auer't La Perouse Struat an Tsugaru Struat an uun't süüdwaasten gongt hat auer't Korea Struat mä di Waast Kanaal an det Tsushima Struat auer uun't Uastsjineesk Sia. At Japoonsk Sia as 978.000 km² grat an uun't madel 1.752 meetern jip. Det jipst steed lingt deel bit 4.049 meetern. Grater eilunen diar san a Oki-Eilunen, Okushiri, Rebun, Rishiri, Sado, Tsushima an Ulleungdo. Commonskategorii: Japoonsk Sia – Saamlang faan bilen of filmer 39.581944444444134.56972222222Koordinaaten: 40° N, 135° O"}
{"id": "34361", "contents": "De Sunchang Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Nuurd Jeolla Prowins. A lunkreis leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 28.777 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Sunchang. A lunkreis hee ian steedgemeend (Sunchang, 순창읍 / 淳昌邑 Sunchang-eup) an tjiin lungemeenden ( 면 / 面 myeon): Ingye-myeon (인계면 / 仁溪面) Donggye-myeon (동계면 / 東界面) Jeokseong-myeon (적성면 / 赤城面) Yudeung-myeon (유등면 / 柳等面) Pungsan-myeon (풍산면 / 豊山面) Geumgua-myeon (금과면 / 金果面) Paldeok-myeon (팔덕면 / 八德面) Bukheung-myeon (복흥면 / 福興面) Ssangchi-myeon (쌍치면 / 雙置面) Gurim-myeon (구림면 / 龜林面) South Korea: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "34362", "contents": "Det Sachalin Prowins (üüb Rüs: Сахали́нская о́бласть Sachalínskaja óblast’) as an prowins uun de Fiar Uasten Bundesdistrikt uun Rüslun. At prowins bestäänt ütj det Sachalin Eilun an dön Kuril Eilunen. Det hee 488.257 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Juschno-Sachalinsk. A Kuriilen hiar tu't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Det Niwchisk Spriik, ian faan dön Ualsibiirisk Spriiken, wurt uun't prowins snaaket. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de Russia: Sakhalin Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "34365", "contents": "Det Magadan Prowins (üüb Rüs: Магада́нская о́бласть Magadánskaja óblast’) as an prowins uun de Fiar Uasten Bundesdistrikt uun Rüslun. Det hee 140.149 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Magadan. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee ian steed (Magadan) an aacht steedkreiser (üüb Rüs: городские округа gorodskije okruga, iantaal: городской округ gorodskoj okrug): Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de Russia: Magadan Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "34366", "contents": "Det Amur Prowins (üüb Rüs: Аму́рская о́бласть Amúrskaja óblast’) as an prowins uun de Fiar Uasten Bundesdistrikt uun Rüslun. Det hee 790.044 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Blagoweschtschensk. De Amur Struum maaget at grens tu Schiina. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins wurd de 2. August 1948 üüs en prowins uun det Rüs SFSR grünjlaanjen. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de Russia: Amur Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "34369", "contents": "Det Jüüds Autonoom Prowins (üüb Rüs: Евре́йская автоно́мная о́бласть Jevréjskaja avtonómnaja óblast’, üüb Jidisk: ייִדישע אױטאָנאָמע געגנט Jidische ojtonome gegnt) as an autonoom prowins uun de Fiar Uasten Bundesdistrikt uun Rüslun. Det hee 158.305 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Birobidschan. Struumer: de Amur Struum, wat at grens tu Schiina maaget an de Bira Struum, wat iin uun a Amur leept. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee ian steed (Birobidschan) an fiiw distrikten (üüb Rüs: районы rajony, iantaal: район rayon): Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de Russia: Jewish Autonomous Oblast, citypopulation.de Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "34373", "contents": "Det Chabarowsk Regiuun (üüb Rüs: Хаба́ровский край Chabárovskij kraj) as en regiuun uun de Fiar Uasten Bundesdistrikt uun Rüslun. Det hee 1.315.643 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Chabarowsk. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun hee sööwentanj distrikten: Föör det 19. juarhunert wiar't süüddial faan't regiuun faan nü dial faan Schiina. At gebiit uun a nuurd faan de Amur Struum efter a Ferdrach faan Aigun (1858), an't gebiit uun a süüd faan a struum efter a Ferdrach faan Peking (1860) wurd dialen faan Rüslun. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de Russia: Khabarovsk Krai, citypopulation.de Chabarovsk Krai: Territory in Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "34374", "contents": "Det Kamtschatka Regiuun (üüb Rüs: Камча́тский край Kamčátskij kraj) as en regiuun uun de Fiar Uasten Bundesdistrikt uun Rüslun. Det hee 313.016 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Petropawlowsk-Kamtschatski. Dön fiiw gratst steeden uun't regiuun san: Det Korjakisk Spriik an det Itelmenisk Spriik, tau faan dön Ualsibiirisk Spriiken, wurd uun't regiuun snaaket. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de Russia: Kamchatka Krai, citypopulation.de"}
{"id": "34376", "contents": "Det Transbaikaalien Regiuun (üüb Rüs: Забайка́льский край Zabajkál’skij kraj) as en regiuun uun de Fiar Uasten Bundesdistrikt uun Rüslun. Det hee 1.059.700 lidj (2020). At hoodsteed faan't regiuun as Tschita. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: At regiuun wurd de 1. Marts 2008 grünjlaanjen. Det wurd uun Nofember 2018 dial faan de Fiar Uasten Bundesdistrikt. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de Russia: Zabaykalsky Krai, citypopulation.de"}
{"id": "34381", "contents": "Det Primorje Regiuun (üüb Rüs: Примо́рский край Primórskij kraj) as en regiuun uun de Fiar Uasten Bundesdistrikt uun Rüslun. Det hee 1.895.868 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Wladiwostok. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: Föör 1860 wiar't gebiit faan't regiuun faan nü dial faan Schiina. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de Russia: Primorsky Krai, citypopulation.de"}
{"id": "34385", "contents": "De Autonoom Kreis faan a Tschuktschen (üüb Rüs: Чуко́тский автоно́мный о́круг Čukótskij avtonómnyj ókrug, üüb Tschuktschisk: Чукоткакэн автономныкэн округ Čukotkakėn avtonomnykėn okrug, Ingelsk: Chukotka) as en autonoom kreis uun de Fiar Uasten Bundesdistrikt uun Rüslun. Det hee 50.288 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Anadyr. Det Tschuktschisk Spriik, ian faan dön Ualsibiirisk Spriiken, wurt uun a kreis snaaket. Bütj a steedkreis Anadyr san diar seeks distrikten: Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "34390", "contents": "Wat menst dü ? Altai (Bergem) uun Aasien Altai (Republiik) uun Ruslun Altai (Regiuun) uun Ruslun Altai (Mongolei), stääd Altai (Kasachstaan), stääd Of menst dü ferlicht: Altaisk spriaken, spriakfamile Altaisk spriak, en Turkspriak"}
{"id": "344", "contents": "En satellit as en objäkt dåt ham döör gravitasjoon önj e amluupboon foon en ouder objäkt bewääge koon. Da satellite önj e amluupboon foon jü jard san kunstsatellite. Da wårde for GPS unti kommunikasjoon unti oudere såågen brükt. For autonavigasjoon brükt huum tumanst trii kunstsatellite. Da natörlike satellite san da mounen foon da planeete. Planeete än oudere objäkte wat am en stäär kiire, äiwen as latje planeete än planetoiden, san niinj mounen. Duch jeeft et uk süwat as kunstlike planetoiden. Da kiire tum biispel am jü sun, än wårde dan sansatellit nåmd."}
{"id": "34408", "contents": "Magadan (üüb Rüs: Магада́н [məɡɐˈdan]) as en steed uun de Fiar Uasten Bundesdistrikt uun Rüslun. At steed leit uun a nuurduast faan a bundesdistrikt. Det hee 92.052 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan det Magadan Prowins. Russia: Magadan Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "34411", "contents": "De Buyeo Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Süüd Chungcheong Prowins faan Süüdkorea. A lunkreis leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 67.984 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Buyeo. South Korea: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34415", "contents": "De Cheongyang Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Süüd Chungcheong Prowins. A lunkreis leit uun a maden faan't prowins. Det hee 32.359 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Cheongyang. South Korea: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34416", "contents": "De Geumsan Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Süüd Chungcheong Prowins. A lunkreis leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 54.596 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Geumsan. South Korea: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34417", "contents": "De Hongseong Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Süüd Chungcheong Prowins. A lunkreis leit uun a waast faan't prowins. Det hee 102.872 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Hongseong. South Korea: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34418", "contents": "De Seocheon Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Süüd Chungcheong Prowins. A lunkreis leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 54.205 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Seocheon. South Korea: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34419", "contents": "De Taean Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Süüd Chungcheong Prowins. A lunkreis leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 64.115 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Taean. South Korea: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34420", "contents": "De Yesan Lunkreis as een faan a lunkreiser uun det Süüd Chungcheong Prowins. A lunkreis leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 81.488 lidj (2019). At hoodsteed faan a lunkreis as Yesan. South Korea: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34421", "contents": "Põlva (üüb Tjiisk: Pölwe of Pölwa) as en steed uun Eestlun. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 6431 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan de Põlva Lunkreis. Estonia: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34422", "contents": "Rapla (üüb Tjiisk: Rappel) as en steed uun Eestlun. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 5883 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan de Rapla Lunkreis. Estonia: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34423", "contents": "Kuressaare as en steed uun Eestlun. At steed leit uun't eilun Saaremaa, uun a waast faan't lun. Det hee 13.313 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan de Saare Lunkreis. Estonia: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34426", "contents": "Valga (üüb Tjiisk: Walk) as en steed uun Eestlun. At steed leit uun a süüd faan't lun, bi't grens tu Letlun. Det hee 12.132 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan de Valga Lunkreis. Estonia: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34427", "contents": "Viljandi (üüb Tjiisk: Fellin) as en steed uun Eestlun. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 17.868 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan de Viljandi Lunkreis. Estonia: Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34428", "contents": "Võru (üüb Tjiisk: Werro) as en steed uun Eestlun. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 12.346 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan de Võru Lunkreis. Estonia: Settlements, citypopulation.de Võro (Spriik)"}
{"id": "3443", "contents": "Wettingen as en stääd uun a Schweiz an hää 20 300 iinwenern (2015). Commonskategorii: Wettingen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34432", "contents": "f Di Suur Munamägi (det ment Grat Aierberag) uun a Haanja-Berger as mä en hööchde faan 318 meetern di huuchst berag uun Eestlun an uk uun't hialer Baltikum. Hi leit uun't regiuun Võrumaa naibi det saarep Haanja uun't gemeen Rõuge uun't süüduasten faan Eestlun, ei widj wech faan a grens tu Letlun an Ruslun. Boowen üüb a toop stäänt en ütjsichtstürn: Commonskategorii: Suur Munamägi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34433", "contents": "Ünbekäänd Dootem Katharina Elisabeth faan Braunschweig-Lüneburg, greefin faan Holstian-Rendsborig, hertoogin faan Sleeswich an Süüdjütlun († efter 1423)"}
{"id": "34435", "contents": "A Fins(k) Siaböösem (eestnisk Soome laht; finsk Suomenlahti; rüsk Финский залив; sweedsk Finska viken) as en grat lungtaanj bocht uun't nuurduasten faan a Uastsia. Uun't nuurden leit Finlun, uun't uasten Ruslun an uun't süüden Eestlun. Hi as sowat 400 km lung, tesken 50 an 130 km briad an 30.000 km² grat. Uun't madel as hi 38 m jip, at jipst steed lingt deel bit 115 m. Commonskategorii: Finsk Siaböösem – Saamlang faan bilen of filmer 59.87944444444426.105277777778Koordinaaten: 60° N, 26° O"}
{"id": "34437", "contents": "A Peipus-Sia (eestnisk Peipsi-Pihkva järv; rüsk Псковско-Чудское озеро of Чудско-Псковское озеро, Pskowsko-Tschudskoje osero of Tschudsko-Pskowskoje osero, „Pskow-an-Tschuden-Sia“) as en sia tesken Eestlun an Ruslun. Hi as 3.555 km² grat an diarmä a fiftgratst sia uun Euroopa. Di süüdelk dial as di Pskow-Sia, an di nuurdelk dial het Tschuden-Sia. Commonskategorii: Peipus-Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34439", "contents": "Det Liiflun Guwernement wiar faan 1796 tu 1918 ian faan a guwernementen faan det Rüs Keiserrik. Det bested ütj at nuurddial faan Letlun an at süüddial faan det Eestlun faan nü. Uun a nuurd lai det Eestlun Guwernement, uun a nuurduast de Peipus-See, uun a süüduast det Pskow Guwernement an det Witebsk Guwernment, uun a süüd det Kurlun Guwernement an uun a waast at Riga-Bocht. Det hed 1.299.365 lidj (1897). At hoodsteed faan't guwernement wiar Riga At guwernement hed njüügen kreiser (1914): Uastsia Guwernementen faan det Rüs Keiserrik: Eestlun, Kurlun, Liiflun Livland uun Meyers Großes Konversations-Lexikon, Band 12., Leipzig 1908, S. 631-633. Valkskij ujezd, demoscope.ru Vendenskij ujezd, demoscope.ru Verrosskij ujezd, demoscope.ru Vol'marskij ujezd, demoscope.ru Perovskij ujezd, demoscope.ru Rižskij ujezd, demoscope.ru Fellinskij ujezd, demoscope.ru Ezel'skij ujezd, demoscope.ru Jur'jevskij ujezd, demoscope.ru"}
{"id": "34443", "contents": "At Riga-Bocht as en bocht uun a uastelk Uastsia tesken Eestlun an Letlun. Ööder nöömer san: eestnisk Liivi laht, letisk Rīgas jūras līcis, rüsk Рижский залив (Rižskij zaliv) an latiinsk Sinus magnus Livoniae of Mare Livonicum. Enkelt nöömer wise üüb det Liiflun hen, diar uun't uasten leit. Uun't süüden leit det Kuurlun. At Riga-Bocht woort ei jiper üs 67 meeter, an as 16.300 km² grat. Hör ütjmiaten san sowat 174 km (nuurd-süüd) mool 137 km (waast-uast). Grat stääden diar san Riga (Letlun) an Pärnu (iar: Pernau, uun Eestlun). Struumer iin uun det bocht san: Lielupe (sjiisk: Kurländische Aa) Daugava (sjiisk: Düna) Gauja (sjiisk: Livländische Aa) Salaca (sjiisk: Salis) Pärnu (sjiisk: Pernau) Irbe (sjiisk: Irben) Commonskategorii: Riga-Bocht – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34445", "contents": "Det Kurlun Guwernement wiar faan 1795 tu 1915 ian faan a guwernementen faan det Rüs Keiserrik. Det bested ütj a waast an süüd faan det Letlun faan nü. Uun a nuurd lai det Liiflun Guwernement, uun a uast det Witebsk Guwernement, uun a süüd det Kowno Guwernement an uun a waast an nuurdwaast at Uastsia. Det hed 672.534 lidj (1897). At hoodsteed faan't guwernement wiar Mitau. At guwernement hed tjiin kreiser (1914): Uastsia Guwernementen faan det Rüs Keiserrik: Eestlun, Kurlun, Liiflun Kurland uun Meyers Großes Konversations-Lexikon, Band 11., Leipzig 1907, S. 861-862."}
{"id": "34453", "contents": "Liiwisk (üüb Liiwisk: līvõ kēļ of rāndakēļ „at spriik faan a strunen“) wurd faan a Liiwen uun det ual letisk prowins Kurlun (üüb Liiwisk: Kurāmō of Kurmō, üüb Letisk: Kurzeme), uun at dial twesken't Riga-Bocht an't Uastsia snaaket. Uk wan a letst mamenspreeger 2013 stoorew, wurd at spriik welerbelewet: at jaft nü amanbi 40 spreegern. minā of ma: ik. sinā of sa: dü. tämā of ta: hi/hat. mēg: wi. tēg: jam. ne: jo. At natschunaalhymn faan a Liiwen Min izāmō (min aatjenlun):"}
{"id": "34455", "contents": "At Republik Kareelien (üüb Rüs: Респу́блика Каре́лия Respúblika Karélija [rʲɪˈspublʲɪkə kɐˈrʲelʲɪ(j)ə]; üüb Kareelisk: Karjalan tazavaldu; üüb Fins: Karjalan tasavalta; üüb Wepsisk: Karjalan Tazovaldkund) as en republiik uun Rüslun. At republiik leit uun a Nuurdwaastrüslun Bundesdistrikt. Uun a nuurd leit det Murmansk Prowins, uun a uast lei det Witj Sia an det Archangelsk Prowins, uun a süüduast leit det Wologda Prowins, uun a süüd det Leeningrad Prowins an uun a waast Finlun. Det hee 614.064 lidj (2020). At hoodsteed faan't republiik as Petrosawodsk. At Republiik Kareelien leit uun a nuurduast faan Euroopa, uun a nuurdwaast faan det europeeisk dial faan Rüslun. De nuurdermiast ponkt leit uun a nuurd faan de Askijarwi Sia; De uastermiast ponkt leit uun de Pudosch Distrikt nai bi de Letj Tscherosero Sia; De süüdermiast ponkt leit nai bi't Kap Gabanow (Ladoga Sia); De waastermiast ponkt leit uun a süüd faan Sortawala bi a nuurdeeg faan de Pitkjajarwi Sia. De Nuurdelk Puulaarkreis gungt troch a nuurd faan Kareelien. De huuchst ponkt uun't republiik as de Nuorunen Berig (577 m), wat uun a nuurdwaast leit. Wichtig sian uun't republiik san: Ales tup lewe uun't gebiit faan't republiik 63 slacher faan tetjdiarten, diarfaan föl, tu bispal de Ladoga-Ringelrob (Pusa hispida"}
{"id": "34456", "contents": "At wekerklook of ianfach a weker as en klook, diar di tu en was klooktidj apwrääkne skal. Hat kaam ap mä a began faan't industriiwerk uun't 19. juarhunert. Do lingd det ei muar aptustunen, wan a san apgongt, of wan a höön krest. \"Babyweker\", am 1925 Raisweker tu tuupfualin, am 1956 Digitaal wekerklook Uk en smartphone koon di wrääkne Commonskategorii: Wekerklooken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34464", "contents": "Hangeul (üüb Hangeul: 한글) of uun Nuurdkorea Chosŏn’gŭl (조선글) as en buksteewenskraft, wat för det Koreaans Spriik brükt wurd. At skraft wurd uun det 15. juarhunert faan Köning Sejong an en skööl faan geliarden skeeben. Dön enkelt buksteewer wurd altidjs uun silwen tupfaadet, so dat arke silew uun en imagineer kwadraat paaset. Commons: Hangeul – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "34466", "contents": "At Metropolitanstääd Reggio Calabria (itajeensk: Città Metropolitana di Reggio Calabria) as en stäädregiuun mä a apgoowen faan en prowins uun't Regiuun Kalaabrien (Itaalien). Africo Agnana Calabra Anoia Antonimina Ardore Bagaladi Bagnara Calabra Benestare Bianco Bivongi Bova Bova Marina Bovalino Brancaleone Bruzzano Zeffirio Calanna Camini Campo Calabro Candidoni Canolo Caraffa del Bianco Cardeto Careri Casignana Caulonia Ciminà Cinquefrondi Cittanova Condofuri Cosoleto Delianuova Feroleto della Chiesa Ferruzzano Fiumara Galatro Gerace Giffone Gioia Tauro Gioiosa Ionica Grotteria Laganadi Laureana di Borrello Locri Mammola Marina di Gioiosa Ionica Maropati Martone Melicucco Melicuccà Melito di Porto Salvo Molochio Monasterace Montebello Ionico Motta San Giovanni Oppido Mamertina Palizzi Palmi Pazzano Placanica Platì Polistena Portigliola Reggio di Calabria Riace Rizziconi Roccaforte del Greco Roccella Ionica Roghudi Rosarno Samo San Ferdinando San Giorgio Morgeto San Giovanni di Gerace San Lorenzo San Luca San Pietro di Caridà San Procopio San Roberto Sant'Agata del Bianco Sant'Alessio in Aspromonte Sant'Eufemia d'Aspromonte Sant'Ilario dello Ionio Santa Cristina d'Aspromonte Santo Stefano in Aspromonte Scido Scilla Seminara Serrata Siderno Sinopoli Staiti Stignano Stilo Taurianova Terranova Sappo Minulio Varapodio Villa San Giovanni Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019."}
{"id": "34469", "contents": "Det Niigata Prefektüür (üüb Jaapaans: 新潟県 Niigata-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Chūbu Regiuun faan Jaapaan. Det hee 2.245.057 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Niigata. Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34471", "contents": "Det Fukui Prefektüür (üüb Jaapaans: 福井県 Fukui-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Chūbu Regiuun faan Jaapaan. Det hee 773.731 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Fukui. De Maruoka Borig uun Sakai De Myōtsū Tempel uun Obama Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34473", "contents": "Det Ishikawa Prefektüür (üüb Jaapaans: 石川県 Ishikawa-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Chūbu Regiuun faan Jaapaan. Det hee 1.142.965 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Kanazawa. Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34475", "contents": "Det Gifu Prefektüür (üüb Jaapaans: 岐阜県 Gifu-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Chūbu Regiuun faan Jaapaan. Det hee 1.999.406 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Gifu. Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34477", "contents": "Det Nagano Prefektüür (üüb Jaapaans: 長野県 Nagano-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Chūbu Regiuun faan Jaapaan. Det hee 2.063.865 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Nagano. Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34479", "contents": "Det Shizuoka Prefektüür (üüb Jaapaans: 静岡県 Shizuoka-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Chūbu Regiuun faan Jaapaan. Det hee 3.656.487 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Shizuoka. Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34481", "contents": "Det Toyama Prefektüür (üüb Jaapaans: 富山県 Toyama-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Chūbu Regiuun faan Jaapaan. Det hee 1.050.246 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Toyama. At prefektüür hee tjiin steeden (üüb Jaapaans: 市 shi) an tau lunkreiser (üüb Jaapaans: 郡 gun): Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34483", "contents": "Det Yamanashi Prefektüür (üüb Jaapaans: 山梨県 Yamanashi-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Chūbu Regiuun faan Jaapaan. Det hee 818.391 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Kōfu. Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34484", "contents": "Det Hyōgo Prefektüür (üüb Jaapaans: 兵庫県 Hyōgo-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Kansai Regiuun faan Jaapaan. Det hee 5.483.450 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Kōbe. At prefektüür hee 29 steeden an aacht lunkreiser: Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34485", "contents": "Det Kyōto Prefektüür (üüb Jaapaans: 京都府 Kyōto-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Kansai Regiuun faan Jaapaan. Det hee 2.591.779 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Kyōto. At prefektüür hee 15 steeden an seeks lunkreiser: Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34486", "contents": "Det Mie Prefektüür (üüb Jaapaans: 三重県 Mie-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Kansai Regiuun faan Jaapaan. Det hee 1.790.376 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Tsu. At prefektüür hee 13 steeden an aacht lunkreiser: Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34487", "contents": "Det Nara Prefektüür (üüb Jaapaans: 奈良県 Nara-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Kansai Regiuun faan Jaapaan. Det hee 1.340.070 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Nara. At prefektüür hee 12 steeden an sööwen lunkreiser: Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34488", "contents": "Det Ōsaka Prefektüür (üüb Jaapaans: 大阪府 Ōsaka-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Kansai Regiuun faan Jaapaan. Det hee 8.824.566 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Ōsaka. At prefektüür hee 33 steeden an fiiw lunkreiser: Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34489", "contents": "Det Shiga Prefektüür (üüb Jaapaans: 滋賀県 Shiga-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Kansai Regiuun faan Jaapaan. Det hee 1.412.881 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Ōtsu. At prefektüür hee 13 steeden an trii lunkreiser: Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34490", "contents": "Det Wakayama Prefektüür (üüb Jaapaans: 和歌山県 Wakayama-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Kansai Regiuun faan Jaapaan. Det hee 934.051 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Wakayama. At prefektüür hee njüügen steeden an seeks lunkreiser: Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34493", "contents": "Nördernii es en Oosfriisk Eelun uun de Noortsee. Deät Eelun es uun Lunkreis Aurich. Iip Nördernii wuune 6158 mensken. Deät Eelun es ungefeer 14 Kilometer lung en 2 Kilometer bread. https://www.statistik.niedersachsen.de/startseite/themen/bevolkerung/themenbereich-bevoelkerung-statistische-berichte-172949.html"}
{"id": "34497", "contents": "Det Hải Dương Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Hải Dương) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.705.059 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Hải Dương. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34498", "contents": "Det Hậu Giang Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 757.300 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Vị Thanh. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34499", "contents": "Det Hòa Bình Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Hòa Bình) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 785.217 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Hòa Bình. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "345", "contents": "Saaterfrasch literatuur as literatuur, wat schraawen as önjt Saaterfrasch. Huum witj foon niinj takste üt e üüljfrasch tid, wat ut dåt Saaterlönj kaame. Mån dåt jäif önj oudere ååstfrasche spräkewise maning takste. Huuchdepunkte san e ruchtstakste sü as dåt Brookmer rucht än dåt Asegabök. Önjt 19. iirhunert wårde da jarste takste önjt saaterfrasch publisiirt foon spräkewaasenschapere. Da jarste spräkewaasenschapere önjt Saaterlönj schriiwen forålem ouer saaterfrasche tääle än spräkuurde. Johann Friedrich Minssen (1823-1901) wus en wichtien unersäker foon e saaterfrasche spräke. Önjt iir 1846 mååged hi en list foon 923 saaterfrasche spräkuurde. Önj Julius Bröring (1867 – 1947) san årbe ouer dåt Saaterlönj san uk spräkuurde apschraawen wörden. Önj 1897 än 1901 häi hi tou böke ütdänj. Önjt tweed diilj san uk nuch ferschilie tääle apschraawen wörden. Gesina Lechte-Siemer (1911-2007) wus jü jarst ächt autoorin önj e saaterfrasche spräke, dåt teooterstuk Louts Hinerks Tjoue wus önj da iirnge 1931/32 schraawen. Önjt iir 1953 ferschind en fersäk Hermann Janssen (1888-1971) önj en regionool blees. Önj di artiikel frååged hi än schak tääle eefter ham. Deerüt önjtstöö önj e 'General Anzeiger' dåt Lesebouk foar Seelterlound dåt bit tu 1965 möre maårbere heet. Hermann Janssen as uk bekånd wörden ma dåt bök Dät Ooldenhuus"}
{"id": "34500", "contents": "Det Hưng Yên Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Hưng Yên) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.127.903 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Hưng Yên. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34501", "contents": "Det Khánh Hòa Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.157.604 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Nha Trang. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34502", "contents": "Det Kiên Giang Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.688.248 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Rạch Giá. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34503", "contents": "Det Kon Tum Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Kon Tum) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 430.133 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Kon Tum. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34504", "contents": "Det Lai Châu Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Lai Châu) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 370.502 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Lai Châu. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34505", "contents": "Det Lâm Đồng Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.187.574 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Đà Lạt. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34507", "contents": "Det Lạng Sơn Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Lạng Sơn) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 732.515 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Lạng Sơn. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34508", "contents": "Det Lào Cai Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Lào Cai) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 614.595 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Lào Cai. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34509", "contents": "Det Long An Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.436.066 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Tân An. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34510", "contents": "Det Nam Định Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Nam Định) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.828.111 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Nam Định. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34511", "contents": "Det Nghệ An Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 2.912.041 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Vinh. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34512", "contents": "Det Ninh Bình Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Ninh Bình) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 898.999 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Ninh Bình. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34513", "contents": "Det Ninh Thuận Prowins iar Phan Rang Prowins näämd, as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 564.993 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Phan Rang–Tháp Chàm. Po Klong Garai Tempel uun't hoodsteed Phan Rang–Tháp Chàm Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34514", "contents": "Det Phú Thọ Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Phú Thọ) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.316.389 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Việt Trì. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34515", "contents": "Det Phú Yên Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 862.231 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Tuy Hòa. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34517", "contents": "De Boko-Songho Distrikt (üüb Fraansöösk: District de Boko-Songho) as ian faan a distrikten faan det Bouenza Department uun't Republiik Kongo. Det hee 12.575 lidj (2007). At hoodsteed faan a distrikt as Boko-Songho. Centre National de la Statistique et des Études Économiques, INS Congo: RGPH 2007, s. 2."}
{"id": "34518", "contents": "De Kayes Distrikt (üüb Fraansöösk: District de Kayes) as ian faan a distrikten faan det Bouenza Department uun't Republiik Kongo. Det hee 13.123 lidj (2007). At hoodsteed faan a distrikt as Kayes. Centre National de la Statistique et des Études Économiques, INS Congo: RGPH 2007, s. 2."}
{"id": "34519", "contents": "De Kingoué Distrikt (üüb Fraansöösk: District de Kingoué) as ian faan a distrikten faan det Bouenza Department uun't Republiik Kongo. Det hee 11.910 lidj (2007). At hoodsteed faan a distrikt as Kingoué. Centre National de la Statistique et des Études Économiques, INS Congo: RGPH 2007, s. 2."}
{"id": "34520", "contents": "De Loudima Distrikt (üüb Fraansöösk: District de Loudima) as ian faan a distrikten faan det Bouenza Department uun't Republiik Kongo. Det hee 32.775 lidj (2007). At hoodsteed faan a distrikt as Loudima. Centre National de la Statistique et des Études Économiques, INS Congo: RGPH 2007, s. 2."}
{"id": "34521", "contents": "De Mabombo Distrikt (üüb Fraansöösk: District de Mabombo) as ian faan a distrikten faan det Bouenza Department uun't Republiik Kongo. Det hee 11.839 lidj (2007). At hoodsteed faan a distrikt as Mabombo. Centre National de la Statistique et des Études Économiques, INS Congo: RGPH 2007, s. 2."}
{"id": "34522", "contents": "De Mfouati Distrikt (üüb Fraansöösk: District de Mfouati) as ian faan a distrikten faan det Bouenza Department uun't Republiik Kongo. Det hee 29.931 lidj (2007). At hoodsteed faan a distrikt as Mfouati. Centre National de la Statistique et des Études Économiques, INS Congo: RGPH 2007, s. 2."}
{"id": "34523", "contents": "De Madingou Distrikt (üüb Fraansöösk: District de Madingou) as ian faan a distrikten faan det Bouenza Department uun't Republiik Kongo. Det hee 62.800 lidj (2007). At hoodsteed faan a distrikt as Madingou. Centre National de la Statistique et des Études Économiques, INS Congo: RGPH 2007, s. 2."}
{"id": "34524", "contents": "De Mouyondzi Distrikt (üüb Fraansöösk: District de Mouyondzi) as ian faan a distrikten faan det Bouenza Department uun't Republiik Kongo. Det hee 36.815 lidj (2007). At hoodsteed faan a distrikt as Mouyondzi. Centre National de la Statistique et des Études Économiques, INS Congo: RGPH 2007, s. 2."}
{"id": "34525", "contents": "De Tsiaki Distrikt (üüb Fraansöösk: District de Tsiaki) as ian faan a distrikten faan det Bouenza Department uun't Republiik Kongo. Det hee 11.315 lidj (2007). At hoodsteed faan a distrikt as Tsiaki. Centre National de la Statistique et des Études Économiques, INS Congo: RGPH 2007, s. 2."}
{"id": "34526", "contents": "De Yamba Distrikt (üüb Fraansöösk: District de Yamba) as ian faan a distrikten faan det Bouenza Department uun't Republiik Kongo. Det hee 14.370 lidj (2007). At hoodsteed faan a distrikt as Yamba. Centre National de la Statistique et des Études Économiques, INS Congo: RGPH 2007, s. 2."}
{"id": "34531", "contents": "En Kompjuuterwiirus as en kompjuuterprogram, wat ham iin uun öler kompjuuterprogramen, en Bootsektoor of a RAM iinslüüset, jo anert an sin aanj kood iinsaat. Wan detheer kompjuuterwiirus det dee, replisiaret det ham salew. Wan at replikatschuun loket, wurd dön bedraapt beriken uun't kompjuuter „infisiaret”, liküüs en wiirus ham uun en mensk ferhäält."}
{"id": "34532", "contents": "Det Quảng Bình Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 844.893 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Đồng Hới. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34533", "contents": "Det Quảng Nam Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.422.319 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Tam Kỳ. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34534", "contents": "Det Quảng Ngãi Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Quảng Ngãi) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. Det hee 1.216.773 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Quảng Ngãi. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34535", "contents": "Det Quảng Ninh Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.144.988 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Hạ Long. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34536", "contents": "Det Quảng Trị Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 598.324 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Đông Hà. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34537", "contents": "Det Sóc Trăng Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Sóc Trăng) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.292.853 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Sóc Trăng. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34538", "contents": "Det Sơn La Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Sơn La) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.076.055 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Sơn La. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34539", "contents": "Det Tây Ninh Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Tây Ninh) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.066.513 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Tây Ninh. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34540", "contents": "Det Thái Bình Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Thái Bình) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.781.842 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Thái Bình. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34541", "contents": "Det Thái Nguyên Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Thái Nguyên) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.123.116 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Thái Nguyên. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34542", "contents": "Det Thanh Hóa Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Thanh Hóa) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 3.400.595 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Thanh Hóa. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34543", "contents": "Det Thừa Thiên Huế Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 1.087.420 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Huế. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34544", "contents": "Det Tiền Giang Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.672.271 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Mỹ Tho. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34545", "contents": "Det Trà Vinh Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Trà Vinh) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.003.012 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Trà Vinh. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34546", "contents": "Det Tuyên Quang Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Tuyên Quang) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 724.821 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Tuyên Quang. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34547", "contents": "Det Vĩnh Long Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Vĩnh Long) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.024.707 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Vĩnh Long. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34548", "contents": "Det Vĩnh Phúc Prowins as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 999.786 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Vĩnh Yên. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34549", "contents": "Det Yên Bái Prowins (üüb Wjetnameesk: Tỉnh Yên Bái) as ian faan dön aacht-an-föftig prowinsen uun Wjetnam. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 740.397 lidj (2009). At hoodsteed faan’t prowins as Yên Bái. Vietnam: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34551", "contents": "Biên Hòa as at hoodsteed faan det Đồng Nai Prowins faan Wjetnam. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 830.829 lidj (2019). Vietnam: Provinces & Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "34552", "contents": "Thuận An as en steed uun det Bình Dương Prowins faan Wjetnam. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 588.616 lidj (2019). Vietnam: Provinces & Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "34553", "contents": "Dĩ An as en steed uun det Bình Dương Prowins uun Wjetnam. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 474.681 lidj (2019). Vietnam: Provinces & Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "34554", "contents": "Thủ Dầu Một as at hoodsteed faan det Bình Dương Prowins uun Wjetnam. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 321.607 lidj (2019). Vietnam: Cities, Towns and Urban Communes, citypopulation.de"}
{"id": "34555", "contents": "Long Xuyên as at hoodsteed faan det An Giang Prowins uun Wjetnam. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 239.588 lidj (2019). Vietnam: Cities, Towns and Urban Communes, citypopulation.de"}
{"id": "34556", "contents": "Bà Rịa as sant 2012 at hoodsteed faan det Bà Rịa-Vũng Tàu Prowins uun Wjetnam. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 72.111 lidj (2019). Vietnam: Cities, Towns and Urban Communes, citypopulation.de"}
{"id": "34557", "contents": "Bắc Giang ([ʔɓak̚˧˦ zaːŋ˧˧] harke tu?/i; amtelk nööm üüb Wjetnameesk: Thành phố Bắc Giang, „at steed faan Bắc Giang”) as at hoodsteed faan det Bắc Giang Prowins uun Wjetnam. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 109.367 lidj (2019). Vietnam: Cities, Towns and Urban Communes, citypopulation.de"}
{"id": "34558", "contents": "Bắc Kạn ([ʔɓak̚˧˦ kaːn˧˨ʔ] harke tu?/i; amtelk nööm üüb Wjetnameesk: Thành phố Bắc Kạn, „at steed faan Bắc Kạn”) as at hoodsteed faan det Bắc Kạn Prowins uun Wjetnam. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 38.510 lidj (2019). Vietnam: Cities, Towns and Urban Communes, citypopulation.de"}
{"id": "34559", "contents": "Bạc Liêu ([ʔɓaːk̚˨˩˨ liw˧˧] harke tu?/i; amtelk nööm üüb Wjetnameesk: Thành phố Bạc Liêu, „at steed faan Bạc Liêu”) as at hoodsteed faan det Bạc Liêu Prowins uun Wjetnam. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 115.508 lidj (2019). Vietnam: Cities, Towns and Urban Communes, citypopulation.de"}
{"id": "34560", "contents": "Bắc Ninh ([ʔɓak̚˧˦ nïŋ˧˧] harke tu?/i; amtelk nööm üüb Wjetnameesk: Thành phố Bắc Ninh, „at steed faan Bắc Ninh”) as at hoodsteed faan det Bắc Ninh Prowins uun Wjetnam. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 200.285 lidj (2019). Vietnam: Cities, Towns and Urban Communes, citypopulation.de"}
{"id": "34561", "contents": "Bến Tre ([ʔɓəːn˦˥ ʈɛ˧˧] harke tu?/i; amtelk nööm üüb Wjetnameesk: Thành phố Bến Tre, „at steed faan Bến Tre”) as at hoodsteed faan det Bến Tre Prowins uun Wjetnam. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 63.373 lidj (2019). Vietnam: Cities, Towns and Urban Communes, citypopulation.de"}
{"id": "34562", "contents": "Quy Nhơn as at hoodsteed faan det Bình Định Prowins uun Wjetnam. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 263.892 lidj (2019). Vietnam: Cities, Towns and Urban Communes, citypopulation.de"}
{"id": "34563", "contents": "Det Gootisk Alfabeet as en alfabeet, wat för det Gootisk Spriik brükt wurd. Det wurd amanbi't juar 350 faan gootisk baskop Wufila skeeben. At alfabeet heet uk digraafen. Joseph Wright (1899), A Primer of the Gothic Language, Clarendon Press, Oxford (üüb Ingels). 𐌲𐌲 as ngg (IPA: [ŋg]), t.b. 𐌻𐌰𐌲𐌲𐍃 [laŋɡs] \"lung\" an 𐌲𐌺 as ngk (IPA: [ŋk]), t.b. 𐌳𐍂𐌹𐌲𐌺𐌰𐌽 [driŋkan] \"drank\" stemhaft s stemluas s Bluat uun lönwurden faan't Greks Bluat uun nöömer an lönwurden faan't Greks"}
{"id": "34564", "contents": "15. August: Peter Orseolo wurd köning faan Ungarn. 15. August: Köning Stefan I. faan Ungarn (* 969)"}
{"id": "34565", "contents": "September: Köning Peter Orseolo faan Ungarn wurd faan en staheu apsaat."}
{"id": "34566", "contents": "05. Jüüle: Peter Orseolo wurd weler köning faan Ungarn. 05. Jüüle: Samuel Aba, köning faan Ungarn (* föör 990 of amanbi 1009)"}
{"id": "34567", "contents": "30. August: Köning Peter Orseolo faan Ungarn wurd weler apsaat. Andreas I. wurd köning faan't lun."}
{"id": "34568", "contents": "06. Deetsember: Béla I. wurd köning faan Ungarn. föör di 6. Deetsember: Anreas I., köning faan Ungarn (* 1015)"}
{"id": "34569", "contents": "23. April: Edmund II. wurd köning faan Ingelun. 18. Oktuuber: Knud de Grat wurd köning faan Ingelun. 23. April: Æthelred, köning faan Ingelun (* twesken 966 an 969) 30. Nofember: Edmund II., köning faan Ingelun (* amanbi 990)"}
{"id": "34570", "contents": "03. Febrewoore: Harald II. wurd köning faan Denemark. 03. Febrewoore: Svend I., köning faan Denemark an Ingelun (* amanbi 965)"}
{"id": "34571", "contents": "12. Nofember: Harald I. wurd köning faan Ingelun. 12. Nofember: Knud de Grat, köning faan Ingelun an Denemark (* amanbi 995)"}
{"id": "34572", "contents": "17. Marts: Hardeknud wurd köning faan Ingelun. 17. Marts: Harald I., köning faan Ingelun (* amanbi 1016)"}
{"id": "34573", "contents": "08. Jüüne: Eduard de Bekeener wurd köning faan Ingelun. 08. Jüüne: Hardeknud, köning faan Denemark an Ingelun (* amanbi 1018)"}
{"id": "34574", "contents": "Det Santiago Eilun (üüb Portugiisk: Ilha de Santiago, „Eilun faan de Hilig Jaakob”) as det gratst (991 km²) faan dön Kapwerdisk Eilunen uun a Atlantik. At eilun hiart tu dön Sotavento Eilunen. Det hee 309.630 lidj (2019). At eilun hee njüügen kreiser (üüb Portugiisk: concelhos): Cape Verde, citypopulation.de"}
{"id": "34575", "contents": "Praia („strun” üüb Portugiisk) as at hoodsteed an gratst steed faan Kapwerden. Det leit üüb a süüdeeg faan det Santiago Eilun. Det hee 127.832 lidj (2010). Cape Verde, citypopulation.de"}
{"id": "34576", "contents": "Det São Vicente Eilun (üüb Portugiisk: Ilha de São Vicente, „Eilun faan de Hilig Winsens”) as det sööwenst (227 km²) faan dön Kapwerdisk Eilunen uun a Atlantik. At eilun hiart tu dön Barlavento Eilunen. Det hee 84.230 lidj (2019). Det gratst steed üüb't eilun as Mindelo. Faan a uast tu a waast as't eilun 24,3 km lung an faan a nuurd tu a süüd 16,3 km. De huuchst ponkt faan't eilun as a Monte Verde (750 m). Baía das Gatas Lameirão Mindelo Monte Verde Norte da Baía Ribeira da Vinha Ribeira de Calhau Ribeira Julião Salamansa São Pedro At eilun, tup mä dön unbewenet eilunen Santa Luzia, Branco an Raso, hiart tu de São Vicente Kreis. Cape Verde, citypopulation.de Cesária Évora"}
{"id": "34577", "contents": "Det Santo Antão Eilun (üüb Portugiisk: Ilha de Santo Antão, „Eilun faan de Hilig Antoonius”) as det naistgratst (779 km²) eilun faan a Kapwerdisk Eilunen uun a Atlantik. At eilun hiart tu dön Barlavento Eilunen. Det hee 38.200 lidj (2019). At gratst steed üüb't eilun as Porto Novo. At eilun hee trii kreiser (üüb Portugiisk: concelhos): Cape Verde, citypopulation.de"}
{"id": "34578", "contents": "Det Boa Vista Eilun (üüb Portugiisk: Ilha da Boa Vista, „Eilun faan det Smok Ütjluk”) as det traadgratst (620 km²) faan dön Kapwerdisk Eilunen uun a Atlantik an uk en kreis (concelho) faan't lun. At eilun hiart tu dön Barlavento Eilunen. Det hee 18.800 lidj (2019). At gratst steed üüb't eilun as Sal Rei. At eilun as 30,8 km lung an 28,9 km briad. De huuchst ponkt faan't eilun as a Monte Estância (387 m). Bofareira Cabeça dos Tarrafes Espingueira Estância de Baixo Fundo das Figueiras João Galego Povoação Velha Rabil Sal Rei Cape Verde, citypopulation.de"}
{"id": "34579", "contents": "Det Fogo Eilun as det fjuardgratst (476 km²) faan dön Kapwerdisk Eilunen uun a Atlantik. At eilun hiart tu dön Sotavento Eilunen. Det hee 35.020 lidj (2019). At gratst steed üüb't eilun as São Filipe. At eilun hee'n ialberig, a Pico do Fogo (2829 m). At eilun hee trii kreiser (üüb Portugiisk: concelhos): Cape Verde, citypopulation.de"}
{"id": "34580", "contents": "Det São Nicolau Eilun (üüb Portugiisk: Ilha de São Nicolau, „Eilun faan de Hilig Nikolaus”) as det füftgratst (388 km²) faan dön Kapwerdisk Eilunen. At eilun hiart tu dön Barlavento Eilunen. Det hee 12.110 lidj (2019). At gratst steed üüb't eilun as Ribeira Brava. At eilun hee tau kreiser: Cape Verde, citypopulation.de"}
{"id": "34581", "contents": "Det Maio Eilun as det seekstgratst (269 km²) faan dön Kapwerdisk Eilunen uun a Atlantik an uk en kreis (concelho) faan't lun. At eilun hiart tu dön Sotavento Eilunen. Det hee 7350 lidj (2019). At gratst steed üüb't eilun as Porto Inglês. Barreiro Figueira da Horta Figueira Seca Ribeira Dom João Pilão Cão Alcatraz Pedro Vaz Praia Gonçalo Santo António Cascabulho Morrinho Calheta Morro Cape Verde, citypopulation.de"}
{"id": "34583", "contents": "Det Sal Eilun (üüb Portugiisk: Ilha do Sal, „Eilun faan't Saalt”) as det aachstgratst faan dön Kapwerdisk Eilunen uun a Atlantik an uk en kreis (concelho) faan't lun. At eilun hiart tu dön Barlavento Eilunen. Det hee 39.700 lidj (2019). At gratst steed üüb't eilun as Espargos. Espargos Murdeira Palmeira Pedra de Lume Santa Maria Terra Boa Cape Verde, citypopulation.de"}
{"id": "34584", "contents": "Det Brava Eilun as det letjst (67 km²) bewenet eilun faan dön Kapwerdisk Eilunen uun a Atlantik an uk en kreis (concelho) faan't lun. At eilun hiart tu dön Sotavento Eilunen. Det hee 5460 lidj (2019). At gratst steed üüb't eilun as Nova Sintra. At eilun as 10,5 km lung an 9,3 km briad. De huuchst ponkt faan't eilun as a Monte Fontainhas (976 m). Tu a nuurd faan't eilun lei dön letj ünbewenet Rombo Eilunen. Cape Verde, citypopulation.de"}
{"id": "34585", "contents": "Det Santa Luzia Eilun (üüb Portugiisk: Ilha de Santa Luzia, „Eilun faan Hilig Lusia”) as det gratst (35 km²) faan dön ünbewenet eilunen faan dön Kapwerdisk Eilunen uun a Atlantik. At eilun hiart tu dön Barlavento Eilunen. At eilun as 12,4 km lung an 5,3 km briad. De huuchst ponkt üüb't eilun as Topona (397 m). Det hee fjauer strunen (üüb Portugiisk: praias): at Praia do Castelo bi a nuurdeeg faan't eilun an at Praia de Roque, at Praia de Prainha Branca an't Praia de Palmea Testão bi a süüdeeg. At eilun as tup mä São Vicente, Branco an Raso dial faan de São Vicente Kreis."}
{"id": "34588", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Kap Verde wiset di code för zwei Inselgruppen und 22 Distrikte (concelhos). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Kap Verde CV), di ööder as di code för die Inselgruppe und den Distrikt. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "34591", "contents": "f A Pico do Fogo (det ment Ialtoop) as en wulkaan üüb det eilun Fogo, an mä en hööchde faan 2.829 m di huuchst berag üüb a Kapwerden, an efter a Teide üüb Teneriffa di ööderhuuchst faan Makaroneesien. Eilun Fogo (NASA) Chã das Caldeiras Pico Pequeno (2.000 m) Commonskategorii: Pico do Fogo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34592", "contents": "Makaroneesien (lokelk eilunen, efter ualgreks μάκαρ mákar för lokelk an νῆσος nḗsos för eilun) as en skööl faan eilunen uun a uastelk Atlantik. Dan an wan woort uk di nööm 'Makroneesien' brükt, det as oober ei rocht. Atsooren, tu Portugal Madeira an Sebaldiinen, tu Portugal Kanaaren, tu Spoonien Kapwerden, suwereen faan Portugal sant 1975 A nuurdelk sköölen Azoren, Madeira an Kanaaren wurd uk Lauri-Makaroneesien näämd, auer diar di Laurisilva wääkst. Det as en walt mä Loorbeibuumer. A Kapwerden san diar tu drüg för. Commonskategorii: Makaroneesien – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "346", "contents": "Saaterlönj as en gemiinde önj e loonkris Cloppenburg önj Naarersaksen, ma e fläche foon 123,62 km2 än aw e 31. detsämber 2004 12.844 inboogere. Dåt heet fjouer toorpe: Ramsloh (saterfrasch Roomelse), Strücklingen (Strukelje), Scharrel (Skäddel) än Sedelsberg (Säidelsbierich). Di frasche Spräke foon dåt Saaterlönj, dåt Saaterfrasch, as di latjeste gödjkånde manertålspräke foon Tjüschlönj. Dåt Saaterlönj lait önj dåt nordweest foon dåt Oldenburgisch Münsterlönj, önjt triikånt Leer, Cloppenburg, Oldenburg. Önj dåt sööse wårt dåt Saaterlönj foon dåt Kustenkanool begränsed, önj dåt norden än nordweest slüt dåt bai Ååstfraschlönj önj. Ouers wilems wårt uk dåt Saaterlönj ma e oudere frasche lönje önj Naarersaksen tu Ååst-Fraschlönj räägend. Jü Leda as en struum än nordgränse foon dåt Saaterlönj, jü flüt foon dåt ååsten eefter dåt weesten. In dåt weesten wårt dåt Saaterlönj oufgränsed foon dåt toorp Idafehn, wat tu e tu gemiinde Ostrhauderfehn hiirt. Iir wus jüdeere feenkolonii aw sater grün anläid wörd. Dadeer feen-toorpe lade önj dåt gebiit, weer iir di swiiri tu passiirende moose am dåt Saaterlönj haane läi. Önj dåt ååsten wårt dåt Saaterlönj döör e Elisabethfehnkanool oufslin, di ouer jü hiilje längde en geograafisch gränse bilet. Jü bit tu jü burgerönjtschiising foon 1949 (1951) tu Saaterlönj hiirende iirere moose-gemiinde Elisabethfehn"}
{"id": "34600", "contents": "Santa Maria Det Santa Maria Eilun (üüb Portugiisk: Ilha de Santa Maria, „Eilun faan det Hilig Maria”) as det sööwenstgratst (96,9 km² ) faan dön Atsooren Eilunen uun a Atlantik. Det hee 5616 lidj (2019). At eilun hee bluat een kreis: Vila do Porto. Açores: Autonomous Region in Portugal, citypopulation.de"}
{"id": "34601", "contents": "fpd3pd5 A Pico del Teide [ˈpiko ðel ˈtejðe], of ianfach Teide as en wulkaan, an mä en hööchde faan 3.715 m meetern di huuchst berag üüb Teneriffa, üüb a Kanaaren, uun Makaroneesien an uun Spoonien. Knaap 19.000 hektaar trinjam di Teide san en natsionaalpark an sant 2007 en weltarewdial faan a UNESCO. Commonskategorii: Teide – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34604", "contents": "De Aveiro Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Aveiro) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 697.339 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Aveiro. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34605", "contents": "De Beja Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Beja) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a süüd faan't lun. Det hee 141.049 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Beja. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34606", "contents": "De Braga Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Braga) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 828.395 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Braga. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34607", "contents": "De Bragança Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Bragança) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 124.121 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Bragança. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34608", "contents": "De Castelo Branco Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Castelo Branco) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a uast faan't lun. Det hee 177.810 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Castelo Branco. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34609", "contents": "De Coimbra Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Coimbra) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a waast faan't lun. Det hee 405.206 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Coimbra. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34610", "contents": "De Évora Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Évora) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a süüd faan't lun. Det hee 152.299 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Évora. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34611", "contents": "De Guarda Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Guarda) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a uast faan't lun. Det hee 143.180 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Guarda. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34612", "contents": "De Leiria Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Leiria) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a waast faan't lun. Det hee 455.243 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Leiria. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34613", "contents": "De Lisabon Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Lisboa) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a waast faan't lun. Det hee 2.289.162 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Lisabon. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34614", "contents": "De Portalegre Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Portalegre) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a uast faan't lun. Det hee 104.538 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Portalegre. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34615", "contents": "De Porto Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Porto) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 1.783.172 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Porto. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34616", "contents": "De Santarém Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Santarém) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a maden faan't lun. Det hee 429.832 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Santarém. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34617", "contents": "De Setúbal Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Setúbal) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 853.803 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Setúbal. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34618", "contents": "De Viana do Castelo Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Viana do Castelo) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 230.412 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Viana do Castelo. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34619", "contents": "De Vila Real Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Vila Real) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 191.383 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Vila Real. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34620", "contents": "De Viseu Distrikt (üüb Portugiisk: Distrito de Viseu) as een faan a distrikten uun Portugal. A distrikt leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 353.509 lidj (2019). At hoodsteed faan a distrikt as Viseu. Portugal: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34622", "contents": "Cesária Évora (IPA: [sɨˈzaɾiɐ ˈɛvuɾɐ]; * 27. August 1941 uun Mindelo; † 17. Detsember 2011 uk diar) wiar det miast uunsen sjongster faan a Kapwerden. Hat woort üs Könangin faan't Morna beskrewen. Morna as en muude tu sjongen, hat as nai mä Fado faan Portugal. Hör staken fertel faan spoos an leewent, lingen an leefde, piin an hööb. 1997: Kora All African Music Award 1998: Pris faan a sjiisk musiikkritiik 1999: Pris faan a sjiisk musiikkritiik 1999: Orden faan Prens Dom Henrique (Henerk, di Siamaan), Portugal föör 2004: fiiwsis för en Grammy föörslaanj 2004: Grammy uun det kategorii: weltmusiik 2009: Rederkrüs faan't Iarenlegion, Frankrik 2010: Kora All African Music Award 2012: Di fluuchplaats üüb São Vicente woort efter hör näämd. La Diva aux Pieds Nus (1988) Distino di Belita (1990) Mar Azul (1991) Miss Perfumado (1992) Cesária (1995) Cabo Verde (1997) Café Atlantico (1999) São Vicente di Longe (2001) Voz d'Amor (2003) Rogamar (2006) Nha Sentimento (2009) Commonskategorii: Cesária Évora – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34623", "contents": "Đồng Xoài as at hoodsteed faan det Bình Phước Prowins uun Wjetnam. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 80.741 lidj (2019). Vietnam: Cities, Towns and Urban Communes, citypopulation.de"}
{"id": "34624", "contents": "Robert Erskine Childers (för't miast üüs Erskine Childers bekäänd; * 25. Jüüne 1870 uun Mayfair, London; † 24. Nofember 1922 uun Dublin, Irlun) wiar en iirsk skriiwer, poliitiker, an prominent uunhinger faan det iirsk suwereniteetsbeweeging. Hi as bekäänd for san romoon, The Riddle of the Sands (1903, „At Riadlis faan a Sunbeenk“), wat de iarst spionaaschromoon wiar. A bejewenhaiden faan a romoon spelet üüb a Uastfresk Eilunen, huar hi flooksis uun ünlik buaten hen siild hed."}
{"id": "34628", "contents": "At City of Westminster ([ˈwɛstˌmɪnstə] of [ˈwɛsˌmɪnstə]) as en borag faan London uun't Ferianagt Könangrik. Diar hiar 19 stääddialen tu. Bayswater Belgravia Covent Garden Fitzrovia Knightsbridge Lisson Grove Maida Vale Marylebone Mayfair Millbank Paddington Pimlico Queen’s Park Soho St. James’s St. John’s Wood Victoria Westbourne Green Westminster Uun Westminster sat at regiarang faan't Ferianagt Könangrik, an diar san uk a residensen faan't Britisk Könangshüs (Buckingham Palace) an faan a Premierminister (10 Downing Street). At Commonwealth of Nations hää hör ferwaltangsteed uun't Marlborough House uun Westminster. Elizabeth Craven (1750–1828), skriiwer Eliza Doolittle (* 1988), sjongster Elisabeth II. (1926-2022), Könangin faan't Ferianagt Könangrik Henry Herbert, 4. Earl of Carnarvon (1831–1890), politiker Tom Hiddleston (* 1981), spelster Billy Hughes (1862-1952), premjeeminister faan Austraalien Alex Loudon (* 1980), cricketspeler Peaches Geldof (1989–2014), footomodel Rhona Mitra (* 1976), spelster Sophie Muller (* 1962), rejesöör Daisy Ridley (* 1992), spelster Seal (* 1963), sjonger Ernest Shepard (1879–1976), tiakner Alan Turing (1912–1954), matemaatiker Commonskategorii: City of Westminster – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: City of Westminster (sjiisk) 51.500680555556-0.12663888888889Koordinaaten: 51° 30′ N, 0° 8′ W"}
{"id": "34630", "contents": "Det Chiba Prefektüür (üüb Jaapaans: 千葉県 Chiba-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Kantō Regiuun faan Jaapaan. Det hee 6.268.585 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Chiba. Steeden At prefektüür hee 37 steeden. Lunkreiser Det hee seeks lunkreiser. Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34631", "contents": "Det Gunma Prefektüür (üüb Jaapaans: 群馬県 Gunma-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Kantō Regiuun faan Jaapaan. Det hee 1.949.440 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Maebashi. Steeden At prefektüür hee 12 steeden. Lunkreiser Det hee sööwen lunkreiser. Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34632", "contents": "Det Ibaraki Prefektüür (üüb Jaapaans: 茨城県 Ibaraki-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Kantō Regiuun faan Jaapaan. Det hee 2.882.943 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Mito. Steeden At prefektüür hee 32 steeden. Lunkreiser Det hee sööwen lunkreiser. Japan: Administrative Division, citypopulation.de Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34633", "contents": "Det Kanagawa Prefektüür (üüb Jaapaans: 神奈川県 Kanagawa-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Kantō Regiuun faan Jaapaan. Det hee 9.179.835 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Yokohama. Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34634", "contents": "Det Saitama Prefektüür (üüb Jaapaans: 埼玉県 Saitama-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Kantō Regiuun faan Jaapaan. Det hee 7.322.645 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Saitama. Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34635", "contents": "Det Tochigi Prefektüür (üüb Jaapaans: 栃木県 Tochigi-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Kantō Regiuun faan Jaapaan. Det hee 1.952.926 lidj (2018). At hoodsteed faan't prefektüür as Utsunomiya. Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34636", "contents": "Arthur Michell Ransome (* 18. Janewoore 1884 uun Leeds; † 3. Jüüne 1967 bi Cheadle, nü dial faan Greater Manchester) wiar en britisk skriiwer. Hi as för sin Swallows and Amazons („Swaalken an Amasoonen”) buken för jongen bekäänd. Saagbuken Bohemia in London (Essays, 1907) Six Weeks in Russia in 1919 (1919; Seeks Wegen uun Sowjetrüslun) The Crisis in Russia (1921; At Kriise uun Rüslun) Racundra’s First Cruise (1923; Racundra sin Iarst Siafaard) Kurt Staken The Hoofmarks of the Faun (1911) Jongensbuken Old Peter’s Russian Tales (1916) Swallows and Amazons (1930; Swaalken an Amasoonen) Swallowdale (1931; Swaalkendeel) Peter Duck (1932) Winter Holiday (1933; Wonterrais) Coot Club (1934) Pigeon Post (1936) We Didn’t Mean to Go to Sea (1937; Wi Wul üüb Nian Siafaard Gung) Secret Water (1939) The Big Six (1940) Missee Lee (1941) The Picts and the Martyrs (1943) Great Northern? (1947) Commons: Arthur Ransome – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "34638", "contents": "Willem Schoorstra (* 22. Jüüle 1959 uun Ternaard, Fryslân) as en waastfresk muusiker, dachter an skriiwer. Romoonen Swarte Ingels (2004) De ôfrekken (2007) Rêdbâd – kronyk fan in kening (2011) De Nacht fan Mare (2017) Ölern Ynwijing (staken üüb riimen, 2001) Berjochten út Babel (soomling faan staken, 2002) Zwarte Engelen (Neederluns auerseeting faan Swarte Ingels, 2007)"}
{"id": "34639", "contents": "Det 1. Arrondissement faan Pariis of at Arrondissement faan't Louvre (üüb Fraansöösk: 1er arrondissement de Paris of Arrondissement du Louvre) as ian faan a arrondissementen uun Pariis. At leit uun a maden faan't steed. Det hee 16.252 lidj (2019). At arrondissement hee fjauer steedfjuardens (üüb Fraansöösk: quartiers): Quartier Saint-Germain-l’Auxerrois Quartier des Halles Quartier du Palais-Royal Quartier de la Place Vendôme 94citoyens.com"}
{"id": "34641", "contents": "Det Ad-Daʿaajjan Gemeend (üüb Araabsk: بلدية الضعاين Baladiyyat aḍ-Ḍaʿāyyan) as ian faan a gemeenden uun Kataar. Det leit uun a uast faan't lun. Det hee 54.339 lidj (2015). Qatar, citypopulation.de"}
{"id": "34642", "contents": "Linz as en steed uun a nuurd faan Uasterrik. Det hee 205.726 lidj (2019). At steed as at hoodsteed faan Oberösterreich. Austria, citypopulation.de]"}
{"id": "34643", "contents": "Salzburg as en steed uun a maden faan Uasterrik. Det hee 154.211 lidj (2019). At steed as at hoodsteed faan det Salzburg Bundeslun. Austria, citypopulation.de"}
{"id": "34644", "contents": "Innsbruck as en steed uun a waast faan Uasterrik. Det hee 132.110 lidj (2019). At steed as at hoodsteed faan Tirol. Austria, citypopulation.de"}
{"id": "34645", "contents": "Klagenfurt am Wörthersee as en steed uun a süüd faan Uasterrik. Det hee 100.817 lidj (2019). At steed as at hoodsteed faan Kärnten. Austria, citypopulation.de"}
{"id": "34646", "contents": "Sankt Pölten as en steed uun a uast faan Uasterrik. Det hee 55.044 lidj (2019). At steed as at hoodsteed faan Niederösterreich. Austria, citypopulation.de"}
{"id": "34647", "contents": "Bihać as det hoodsteed faan de Una-Sana Kantoon uun det Föderatschuun Bosnien an Hersegowina faan Bosnien an Hersegowina. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 39.690 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34648", "contents": "Banja Luka (üüb Kyrilisk: Бања Лука) as at regiaringssteed faan det Republika Srpska faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 135.059 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34649", "contents": "Bijeljina (üüb Kyrilisk: Бијељина) as det naistgratst steed uun det Republika Srpska faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 41.121 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "3465", "contents": "Ruuwdiarten (Carnivora) san en order faan a Tetjdiarten (Mammalia). Jo wurd apdiald efter a Hünjoortagen (Caniformia) an a Kaatoortagen (Feliformia). Letj Pandas (Ailuridae) Hünjer (Canidae) Echt Hünjer (Canini) Echt Foosen (Vulpini) Madagaskarruuwdiarten (Eupleridae) Kaater (Felidae) Letj Kaater (Felinae) Grat Kaater (Pantherinae) Mangusten (Herpestidae) Hyäänen (Hyaenidae) Sjonkdiarten (Mephitidae) Huarmer an Elken ((mo.) Moore) (Mustelidae) Pualemrolern (Nandiniidae) Waalrosen (Odobenidae) Siabeeren an Sialööwen (Otariidae) Siahünjer (Phocidae) Linsanger (Prionodontidae) Letj Beeren (Procyonidae) Beeren (Ursidae) Slikkaater (Viverridae) Commonskategorii: Ruuwdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruuwdiarten"}
{"id": "34650", "contents": "Prijedor (üüb Kyrilisk: Приједор) as det traadgratst steed uun det Republika Srpska faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 27.970 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34651", "contents": "Doboj (üüb Kyrilisk: Добој) as det fjuardgratst steed uun det Republika Srpska faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 24.349 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34652", "contents": "Trebinje (üüb Kyrilisk: Требиње) as det füftgratst steed uun det Republika Srpska faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 22.987 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34653", "contents": "Gradiška as det seekstgratst steed uun det Republika Srpska faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 13.691 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34654", "contents": "Pale (üüb Kyrilisk: Пале) as det sööwenstgratst steed uun det Republika Srpska faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 12.569 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34655", "contents": "Zvornik (üüb Kyrilisk: Зворник) as det aachstgratst steed uun det Republika Srpska faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 11.082 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34656", "contents": "Derventa (üüb Kyrilisk: Дервента) as det njüügenstgratst steed uun det Republika Srpska faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 11.076 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34657", "contents": "Foča (üüb Kyrilisk: Фоча) as det tjiinstgratst steed uun det Republika Srpska faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 10.831 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34658", "contents": "Goražde as at hoodsteed faan de Bosnisk Podrinje Kantoon Goražde uun det Föderatschuun Bosnien an Hersegowina faan Bosnien an Hersegowina. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 11.806 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34659", "contents": "Mostar as det hoodsteed faan de Hersegowina-Neretva Kantoon uun det Föderatschuun Bosnien an Hersegowina faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 60.195 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "3466", "contents": "A Skiltpoden (Testudinata, Testudines, iar uk Chelonia) san en order faan Krepdiarten (Reptilia), diar't al sant 220 miljoon juaren jaft. Onerorder Cryptodira Auerfamilin: † Adocoidea – Chelonioidea – Chelydroidea – † Macrobaenoidea – † Plesiochelyoidea – Testudinoidea – Trionychoidea – † Xinjiangchelyoidea Onerorder Pleurodira Auerfamilin: Chelidoidea – Pelomedusoidea Commonskategorii: Skiltpoden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skiltpoden"}
{"id": "34660", "contents": "Livno as det hoodsteed faan de Kantoon 10 uun det Föderatschuun Bosnien an Hersegowina faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 7927 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34661", "contents": "Travnik as det hoodsteed faan de Madelbosnien Kantoon uun det Föderatschuun Bosnien an Hersegowina faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 15.344 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34662", "contents": "Orašje as det hoodsteed faan de Posavina Kantoon uun det Föderatschuun Bosnien an Hersegowina faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 3614 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34663", "contents": "Tuzla as det hoodsteed faan de Tuzla Kantoon uun det Föderatschuun Bosnien an Hersegowina faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 74.457 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34668", "contents": "Ljubuški as det hoodsteed faan de Waast-Hersegowina Kantoon uun det Föderatschuun Bosnien an Hersegowina faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 4023 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34669", "contents": "Zenica as at hoodsteed faan de Zenica-Doboj Kantoon uun det Föderatschuun Bosnien an Hersegowina faan Bosnien an Hersegowina. Det hee 70.553 lidj (2013). Bosnia and Herzegovina: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "3467", "contents": "Mölndal as en stää önj jü prowins Västra Götaland, Sweeden. Jü stää heet 38 608 inboogere (2009). Dåt as e hoodstää foon jü Mölndal Komuun. Commons: Mölndal – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "34670", "contents": "Di Aichach-Friedberg Lönjkris (aw Bairisch: Landkroas Aichach-Friedberg) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Schwaben, önjt weesten foont bundeslönj. Dåt heet 133.596 manschne (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Aichach. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "34672", "contents": "Di Augsburg Lönjkris (aw Bairisch: Landkroas Augschburg) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Schwaben, önjt weesten foont bundeslönj. Dåt heet 251.534 manschne (2018).E hoodstää foon e lönjkris as Augsburg. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "34673", "contents": "Di Altötting Lönjkris (aw Bairisch: Landkroas Oidäding) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 111.210 manschne (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Altötting. Pååpst Beenedikt XVI. wörd önj e gemiine Marktl tuläid. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "3468", "contents": "Kungälv as en stää önj jü prowins Västra Götaland, Sweeden. Jü stää heet 26.274 inboogere (2021). Dåt as e hoodstää foon jü Kungälv Komuun. Sweden: Västra Götaland, citypopulation.de Commons: Kungälv – Soomling foon bile än filme Kungälv kommun"}
{"id": "34683", "contents": "ff A Witoschaberger ['vitoʃa] san en bonk faan berger süüden faan Sofia uun Bulgaarien. Jo san sowat 278 km² grat, an di huuchst toop diar as a Tscherni Wrach (Черни връх – det ment: suart toop) mä en hööchde faan 2.290 meetern. Sofia salew leit tesken a Balkanberger uun't nuurden an Witoscha uun't süüden. Blooksia Witoscha uun a wonter Boyana weederfaal Commonskategorii: Witoschaberger – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3469", "contents": "Falköping as en stää önj jü prowins Västra Götaland, Sweeden. Jü stää heet 17.914 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon jü Falköping Komuun. Commons: Falköping – Soomling foon bile än filme Sweden: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "347", "contents": "Saaterfrasch (Seeltersk) as di leeste spräkewise, wat foon e üülje ååstfrasche spräke ouerblaawen as. Snååket wårt Saaterfrasch foon süwat 1.500 bit 2.500 manschne önj e Gemiinde Saaterlönj. Önjt eentlik Ååstfraschlönj än da oudere frasche lönje twasche Louwers än Weeser as e frasche spräke ål for hunerte iirnge sunt düüdj blaawen. Deer snååke's nü mååst plååttjüsche spräkewise, weer mör unti maner grute räste foont frasch bane san. Wan huum eefter e histoori foont saaterfrasch kiiket, sü as et en spräkewise foon e ååstfrasche spräke. Ouers üt e sacht foon diling as et en äinen spräke än hiirt tu e frasche spräkefloose. Da oudere frasche spräke san et weestfrasch önj e Neederlönje än et nordfrasch önj Nordfraschlönj. Dadeere tra spräke san åål foont üüljfrasch jurt kiimen. Iirtids wörden e frasche spräke än et ainglisch tuhuupe as anglo-frasche spräke betiikend. Ouers diling miine e waasenschapsmanschne, dåt frasch, ainglisch än plååttjüsch foon e spräkehistoori üt sänj tuhuupe hiire. Ouf än tu wårt deer uk e naaserlönjsche spräke tu räägend. Diheere spräkefloose wårt weestsiiegermåånsch nåmd. Ouers plååttjüsch heet ham ål sunt e tid foont üüljsaksisch ouders önjtwikeld as dåt frasch. Mån saaterfrasch heet foole inwirking foont plååttjüsch füngen. Di saaterfrasche spräke wårt önj da fjouer"}
{"id": "3470", "contents": "Uddevalla as en stää önj jü prowins Västra Götaland, Sweeden. Jü stää heet 31.212 inboogere (2010). Dåt as e hoodstää foon jü Uddevalla Komuun. Commons: Uddevalla – Soomling foon bile än filme Uddevalla kommun"}
{"id": "3471", "contents": "Ulricehamn as en stää önj jü prowins Västra Götaland, Sweeden. Jü stää heet 9 787 inboogere (2010). Commons: Ulricehamn – Soomling foon bile än filme Ulricehamn kommun"}
{"id": "34716", "contents": "At Maritsa (bulgaarsk Марица, greks Έβρος, latiinsk Hebrus, ualgreks Ἕβρος Hébros, türkisk Meriç Nehri) as en struum troch Thraakien uun Süüduasteuroopa. Hi komt faan Bulgaarien deel, ferlääpt üs grens tesken Grichenlun an a Türkei (Evros), an hää san müs uun't Thraakisk Sia. Hood uun a Rila-Berger, Bulgaarien Naibi Edirne het di struum Meriç Grensstruum Evros tesken Griichenlun an a Türkei Artikel Mariza uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Commonskategorii: Maritsa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34717", "contents": "Eisenstadt (üüb Bairisk-Uasterriks: Eisnstod) as at hoodsteed faan Burgenland. Det leit uun a nuurd faan't bundeslun. Det hee 14.816 lidj (2020). Burgenland: Cities and Communes, citypopulation.de"}
{"id": "34719", "contents": "f f1 p5 A Rila-Berger (bulgaarsk Рила) of at Rila as en keed faan berger uun't süüdwaasten faan Bulgaarien. Di huuchst toop as a Musala mä en hööchde faan 2925 meetern. Hi as uk di huuchst toop üüb a hialer Balkan. Faan't Rila kem a strummer Maritsa, Iskar an Mesta. Stääd Kostenets bi a Rila-Berger Dääl mä't hood faan a struum Maritsa Toop Musala Toop Maljowitsa Commonskategorii: Rila – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3472", "contents": "Torslanda as en stää önj jü prowins Västra Götaland, Sweeden. E stää läit önjt söödweesten foon e prowins, önj jü Göteborg Komuun. Dåt heet 22.872 inboogere (2020). Commons: Torslanda – Soomling foon bile än filme Sweden: Västra Götaland, citypopulation.de"}
{"id": "34721", "contents": "At Ägäisk Sia as en dial faan't Madlunsia uun Süüdeuroopa. Uun't nuurden, waasten an süüden leit Griichenlun, uun't uasten a Türkei. A eilunen uun a Ägäis hiar bal aaltumaal tu Griichenlun. Mä di ütjdruk Ägäis ment am miast di kultuurrüm an ei det Ägäisk Sia. Uun a Ägäis as föl kulturel weden apwoksen, uun siafaard, hanel an wedenskap. At Thraakisk Sia uun't nuurden At Myrtoisk Sia tesken a Kyklaaden an Peloponnes At Kreetisk Sia nuurden faan Kreeta an at Karpaathisk Sia uasten diarfaan At Ikaarisk Sia uun't uasten tesken Chios an Kos Kreeta an hög letjer eilunen diar ambi a Kyklaaden a Nuurdägäisk Eilunen (of uk: Thraakisk Eilunen) a Nuurdelk Sporaaden a Uastägäisk Eilunen a Saroonisk Eilunen a Süüdelk Sporaaden (mä Dodekanes) Commonskategorii: Ägäisk Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34726", "contents": "De Siaslacht bi Haliglun (üüb Tjiisk: Seegefecht bei Helgoland of Seegefecht vor Helgoland, üüb Deensk: Søtræfningen ved Helgoland of Slaget ved Helgoland) wiar en siaslacht uun't Nuurdsia, dat de 9. Mei 1864 uun de Naist Sleeswich-Holstians Krich twesken a siastridjkreeften faan Preussen an Uasterrik üüb det ian sidj an a siastridjkreeften faan Denemark (komandöör: Edouard Suenson) üüb det öler sidj wiar. De uasterriks komandöör Wilhelm von Tegetthoff bruch a slacht uf, üüs sin flagskap ial fanget, an toog ham mä sin geschwaader iin uun't skül faan dön neutraal weedern faan Hailglun turag, dat do tu det Ferianigt Köningrik hiart. Uk wan a deensken a slacht woon, hed det neen iinflööd muar üüb a ferluup faan a krich, auer al de 12. Mei en algemian woopenrau iin uun kreeft treed, an Denemark hed a krich ferleesen. Det wiar de letst siaslacht twesken holtskeb an tu salew tidj de letst, diaruun Denemark paart hed. Det deensk skap Jylland lait nü uun en museeum uun Ebeltoft, bi Aarhus. Siaslacht bi Haliglun (1849), Siaslacht bi Haliglun (1914), Siaslacht bi Haliglun (1917)."}
{"id": "34727", "contents": "Börkem es deät meas wesselk Oosfriisk Eelun uun de Noortsee. Deät Eelun es uun Lunkreis Leer. Iip Börkum wuune 5078 mensken. Deät Eelun hat en Fläche fan 30,97 km²."}
{"id": "3473", "contents": "Växjö as e hoodstää foon jü prowins Kronoberg, Sweeden. Jü stää heet 71.009 inboogere (2020). Dåt as uk e hoodstää foon jü Växjö Komuun. Commons: Växjö – Soomling foon bile än filme Sweden: Kronoberg, citypopulation.de"}
{"id": "34733", "contents": "A Zygomycetes of Zygomycota wiar bit 2007 en klas faan Swaampen (Fungi). Jo wurd miast üs 'skemel' betiakent. Daalang witj'am, dat jo dach ei alt nai mäenööder san. Mucoromycotina: Endogonales Mucorales Mortierellales Kickxellomycotina: Asellariales Kickxellales Dimargaritales Harpellales Entomophthoromycotina: Entomophthorales Zoopagomycotina: Zoopagales Mucorales Mucoraceae, Rhizopodaceae Rhizopus Bruadskemel (Rhizopus stolonifer) Commonskategorii: Zygomycota – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Zygomycota"}
{"id": "34735", "contents": "A Morcheln (Morchella) san en skööl faan Swaampen. M. angusticeps – M. australiana – M. conica – M. costata – M. crassipes – M. elata – M. esculenta – M. gigas – M. rufobrunnea – M. semilibera – M. spongiola – M. vulgaris Commonskategorii: Morcheln – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Morcheln"}
{"id": "34738", "contents": "Blakswaampen (Coprinus) san en skööl faan Swaampen. Diar jaft at wel son 500 slacher faan, man a wedenskapslidj san ei gans ians, of jo uk würelk tuup tu ian skööl hiar. Di aparte nööm komt diar faan, dat a blakswaampen began, jo salew tu ferdaun, wan jo rip san. Detdiar \"blak\" dripet deel an a spöören diar uun kön linger auerlewe. An diar as iar uk würelk blak faan maaget wurden. Commonskategorii: Blakswaampen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Blakswaampen"}
{"id": "3474", "contents": "Kristianstad as en stää önj jü prowins Skåne, Sweeden. Jü stää heet 86.217 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Kristianstad Komuun. Sweden: Skåne, citypopulation.de Commons: Kristianstad – Soomling foon bile än filme Kristianstad kommun"}
{"id": "34740", "contents": "Stookswaampen (Kuehneromyces) san en skööl faan Swaampen. Kuehneromyces leucolepidotus Kuehneromyces lignicola Kuehneromyces mutabilis Kuehneromyces rostratus Kuehneromyces vernalis Commonskategorii: Kuehneromyces – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34741", "contents": "Blak as en luupen materiool, diar tu skriiwen brükt woort. Hat as iar faan natüürelk föörkemen pigmenten maaget wurden: al föör 5000 juaren mä sut an gume faan akaatsienbuumer föör 3.000 juaren: sut faan näädelholt mä plaantenööle amanbi 3. juarhunert föör Krast: ufkööget gaalaapler mä iisensaalt för ~ 2.000 juaren: blak faan blakfasker uun't madelääler san flook nei klöören diartu kimen mä arseen an kwaksalwer 15. bit 19. juarhunert: biisterblak as sut faan bööke of iake umbra faan brüniisenstian faan blakswaampen sant at 19. juarhunert wurd föl konstelk farwen brükt Commonskategorii: Blak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34742", "contents": "Akaatsien (Acacieae) san en plaantentriibus uun det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). Diar hiar wel son 1.400 slacher tu. Enkelt akaatsien san buumer, miast waaks jo oober üs bosker. Acacia, mä 950 slacher, miast uun Austraalien Acaciella, 15 slacher Mariosousa, 13 slacher Senegalia, 203 slacher Parasenegalia, Pseudosenegalia, Senegalia Vachellia, 163 slacher Commonskategorii: Akaatsien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Akaatsien"}
{"id": "34746", "contents": "Di gaalaapel liket en aapel, as oober nian frücht. Hi komt miast üüb iakebleeden föör, huar en wesp en ai iinuun laanj hää. Di naist wos kön a jong wespen do ütjflä. Di iakebuum amslot det steed, am det tu hialin, an hi seekert sodenang diarför, dat a wespen gud auer a wonter kem. Man uk a fögler witj, dat diar wat tu haalin as. Uun ualang tidjen san gaalaapler brükt wurden, am blak tu maagin. Commonskategorii: Gaalaapler – Saamlang faan bilen of filmer Winlüs"}
{"id": "34747", "contents": "En pigment as en natüürelk of konstelk materiool, diar brükt woort, am farwen tu maagin. Hat skal uun en liasangsmedel apliaset wurd, det koon en ööle oober uk weeder wees. Türkiis Lapislaatsuli Tsinoober Luadkromaat Ultramariin Luadoksiid (Mennige) Iisenoksiid Kööberphtalotsüaniin Commonskategorii: Pigmenten – Saamlang faan bilen of filmer Klöören"}
{"id": "34748", "contents": "Penitsiliin (faan latiinsk penicillium, penselskemel) as en natüürelk antibiotikum. Commonskategorii: Penitsiliin – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "3475", "contents": "Luleå as en stää önj jü prowins Norrbotten, Sweeden. Jü stää heet 49.123 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Luleå Komuun. Commons: Luleå – Soomling foon bile än filme Luleå kommun Sweden: Norrbotten, citypopulation.de"}
{"id": "34750", "contents": "En Antibiotikum (faan greks ἀντί- anti- „jin“ an βίος bios „leewent“) as en stoofwakselprodukt faan swaampen of bakteerien. Hat ferhanert det waaksen faan mikrooben. Daalang wurd antibiotika uk konstelk faan a farmatseutisk industrii tuupmisket. Jo wurd üs medesiin iinsaat, am bakteerien, diar üs kraank maage, luas tu wurden. En antibiotikum halept bluas jin bakteerien. Jin ööder uunsteegen kraankesen jaft at: Antiprotozoika, jin protozoa (uurdiarten) Antimykotika, jin swaampen Virostatika, jin wiiren Anthelminthika, jin wirmer Aaltumaal tuup wurd üs Antiinfektiva betiakent. Commonskategorii: Antibiotikum – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "34753", "contents": "A Mimoosenplaanten (Mimosoideae) san en plaantenonerfamile uun det famile faan a bongfrüchten (Fabaceae). Diar hiar son 80 sköölen mä amanbi 3.275 plaantenslacher tu. Jo lewe miast uun a troopen an subtroopen. Uun Madeleuroopa san't man 64 slacher. Aal jo sköölen kön tu triibuus iindiald wurd. Akaatsien (Acacieae), 5 sköölen mä 1.400 slacher (Ingeae), 36 sköölen Mimoosen (Mimoseae), 42 sköölen Enkelt autooren reegne uk a Johannisbruadplaanten diar mä tu: Caesalpinieae (Cassieae) (Tachigalieae) Commonskategorii: Mimoosenplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mimoosenplaanten"}
{"id": "34755", "contents": "A Flamenbuum (Delonix regia) as en plaantenslach uun det onerfamile faan a Johannisbruadplaanten (Caesalpinioideae) uun det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). Hi het uk Flamboyant an komt eegentelk faan Madagaskar, man lewet daalang aueraal uun a troopen an subtroopen. Buark Twiig Bloos Frücht Commonskategorii: Flamenbuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Flamenbuum"}
{"id": "34758", "contents": "A Johannisbruadplaanten (Caesalpinioideae) san en plaantenonerfamile uun det famile faan a bongfrüchten (Fabaceae). Diar hiar wel son tau- bit triidüüsen slacher tu, an lewe miast uun a troopen an subtroopen. Hör kääntiaken san hör aparte früchten. Aal jo slacher wurd iindiald tu trii triibuus mä gud 150 sköölen: Caesalpinieae, 51 sköölen Cassieae, 21 sköölen Detarieae, 83 sköölen Delonix Flamenbuum (Delonix regia) Senna Senna spectabilis Mimoosenplaanten (Mimosoideae) Commonskategorii: Johannisbruadplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Johannisbruadplaanten"}
{"id": "3476", "contents": "Kungsbacka as en stää önj jü prowins Halland, Sweeden. Jü stää heet 23.830 inboogere (2021). Dåt as e hoodstää foon jü Kungsbacka Komuun. Sweden: Halland, citypopulation.de Commons: Kungsbacka – Soomling foon bile än filme Kungsbacka kommun"}
{"id": "34764", "contents": "Kyōto as en huuwenstääd uun't süüden faan't japoonsk hoodeilun Honshū, an uk ferwaltangsteed faan't Prefektuur Kyōto (Kyōto-fu). Kyōto as mä gud 1,4 miljoon iinwenern at njüügenstgratst stääd uun Jaapan efter Kobe an föör Saitama. Kiyomizu-dera Kinkaku-ji Sannei-zaka Kyoto hää elwen stääddialen: Ferianagt Stooten Boston (USA) Sjiisklun Köln (Sjiisklun) Ukraine Kiew (Ukraine) Tschechien Prag (Tschechien) Frankrik Pariis, (Frankrik) Itaalien Florens, (Itaalien) Sjiina Xi’an, (Sjiina) Meksiko Guadalajara, (Meksiko) Kroatien Zagreb, (Kroatien) efter de.statista.com Commonskategorii: Kyoto – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kyoto (sjiisk)"}
{"id": "34766", "contents": "Elisabeth I. (üüb Ingels: Elizabeth I, rocht Elizabeth Tudor, uk bekäänd üüs The Virgin Queen, The Maiden Queen, Gloriana of Good Queen Bess; * 7. September 1533 uun Greenwich; † 24. Marts 1603 uun Richmond) wiar faan de 17. Nofember 1558 tu san duas köningin faan Ingelun. Köninger an Köninginen faan Ingelun uun det 17. juarhunert: Elisabeth I. (1558-1603), Jaakob I. (1567-1625), Kaarl I. (1625-1649), Kaarl II. (1649-1651, 1660-1685), Jaakob II. (1685-1688), Maria II. (1688-1695) an Wilhelm II. (1688-1702), Anna (1702-1707), 1707: Ingelun wurd dial faan det Ferianigt Köningrik."}
{"id": "34769", "contents": "At Lins (Lens culinaris of Vicia culinaris) as en frücht an en plaantenslach uun det skööl faan a Linsen (Lens) an det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). Hat komt wel faan't wil lins Lens orientalis uf. Linsen haa en grat bedüüdang üs iidj för a minsken. Rä linsen skel ei eden wurd, iarst efter't iinwokin uun weeder kön jo ferwerket wurd. Linsen hual föl proteiin. Linsenplaanten Ünlik linsenslacher Commonskategorii: Linsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Linsen Lins (Optik)"}
{"id": "3477", "contents": "Karlskrona ([kaɭsˈkrûːna] hiir tu?/i) as et hoodstää foon e prowins Blekinge, Sweeden. E stää läit önjt söödwessten foon e prowins, bai e Ååstsiie. Dåt heet 37.166 inboogere (2019). Dåt as uk e hoodstää foon jü Karlskrona Komuun. E Europastroote 22 ferbant Karlskrona ma Nättraby önjt weesten an Jämjö önjt ååsten. Letlun Aizpute (Letlönj) Ruslun Baltijsk (Ruslönj) Poolen Gdynia (Poolen) Litauen Klaipėda (Litauen) Sjiisklun Rostock (Tjüschlönj) Commons: Karlskrona – Soomling foon bile än filme Karlskrona kommun Sweden: Major Localities, citypopulation.de"}
{"id": "34772", "contents": "Linsen (Lens) san en plaantenskööl uun det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). Grat bedüüdang hää det Lins (Lens culinaris). Hat hiart tu äälst kultüürplaanten üüb a eerd. L. culinaris L. c. culinaris L. c. orientalis L. ervoides L. himalayensis (?) L. lamottei L. nigricans L. odemensis L. tomentosus Commonskategorii: Vicia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Linsen"}
{"id": "34774", "contents": "Jaakob II. (üüb Ingels: James II, uk James of the Fiery Face, üüb Geelisk: Seumas II; * 16. Oktuuber 1430 uun det Holyrood Palace, Edinburgh; † 3. August 1460 uun Roxburgh) wiar faan 1437 tu san duas köning faan Skotlun. Köninger an Köninginen faan Skotlun (Stewart/Stuart Dynastii): Robert II. (1371-1390), Robert III. (1390-1406), Jaakob I. (1406-1437), Jaakob II. (1460-1488), Jaakob III. (1460-1488), Jaakob IV. (1488-1513), Jaakob V. (1513-1542), Maria I. (1542-1567), Jaakob VI. (1567-1625), Kaarl I. (1625-1649), Kaarl II. (1649-1651, 1660-1685), Jaakob VII. (1685-1688), Maria II. (1688-1695) an Wilhelm II. (1688-1702), Anna (1702-1707), 1707: Skotlun wurd dial faan det Ferianigt Köningrik."}
{"id": "34775", "contents": "Jaakob III. (üüb Ingels: James III; * 10. Jüüle 1451; † 11. Jüüne 1488 bi Sauchieburn) wiar faan 1460 tu san duas köning faan Skotlun. Köninger an Köninginen faan Skotlun (Stewart/Stuart Dynastii): Robert II. (1371-1390), Robert III. (1390-1406), Jaakob I. (1406-1437), Jaakob II. (1460-1488), Jaakob III. (1460-1488), Jaakob IV. (1488-1513), Jaakob V. (1513-1542), Maria I. (1542-1567), Jaakob VI. (1567-1625), Kaarl I. (1625-1649), Kaarl II. (1649-1651, 1660-1685), Jaakob VII. (1685-1688), Maria II. (1688-1695) an Wilhelm II. (1688-1702), Anna (1702-1707), 1707: Skotlun wurd dial faan det Ferianigt Köningrik."}
{"id": "34776", "contents": "Jaakob IV. (üüb Ingels: James IV, üüb Geelisk: Seumas a Ceithir (IV); * 17. Marts 1473 woorskiinelk uun de Stirling Castle; † 9. September 1513 bi Branxton, Northumberland) wiar faan 1488 tu san duas köning faan Skotlun. Köninger an Köninginen faan Skotlun (Stewart/Stuart Dynastii): Robert II. (1371-1390), Robert III. (1390-1406), Jaakob I. (1406-1437), Jaakob II. (1460-1488), Jaakob III. (1460-1488), Jaakob IV. (1488-1513), Jaakob V. (1513-1542), Maria I. (1542-1567), Jaakob VI. (1567-1625), Kaarl I. (1625-1649), Kaarl II. (1649-1651, 1660-1685), Jaakob VII. (1685-1688), Maria II. (1688-1695) an Wilhelm II. (1688-1702), Anna (1702-1707), 1707: Skotlun wurd dial faan det Ferianigt Köningrik."}
{"id": "34777", "contents": "Jakob V. (üüb Ingels: James V; * 10. April 1512 uun det Linlithgow Palace uun Linlithgow, Skotlun; † 14. Deetsember 1542 uun det Falkland Palace uun Falkland, Skotlun) wiar faan 1513 tu san duas köning faan Skotlun. Köninger an Köninginen faan Skotlun (Stewart/Stuart Dynastii): Robert II. (1371-1390), Robert III. (1390-1406), Jaakob I. (1406-1437), Jaakob II. (1460-1488), Jaakob III. (1460-1488), Jaakob IV. (1488-1513), Jaakob V. (1513-1542), Maria I. (1542-1567), Jaakob VI. (1567-1625), Kaarl I. (1625-1649), Kaarl II. (1649-1651, 1660-1685), Jaakob VII. (1685-1688), Maria II. (1688-1695) an Wilhelm II. (1688-1702), Anna (1702-1707), 1707: Skotlun wurd dial faan det Ferianigt Köningrik."}
{"id": "34778", "contents": "Maria I. wiar faan de 14. Deetsember 1542 tu de 24. Jüüle 1567 köningin faan Skotlun an uk faan 1559 tu 1560 üüs wüf faan Frans II. köningin faan Frankrik. Hat moost 1567 uftoonke an flüchtet tu Ingelun, huar hat gefangennimen wurd. Hat wurd 1587 üüb köningin Elisabeth I. faan Ingelun hör order henrachtet. Köninger an Köninginen faan Skotlun (Stewart/Stuart Dynastii): Robert II. (1371-1390), Robert III. (1390-1406), Jaakob I. (1406-1437), Jaakob II. (1460-1488), Jaakob III. (1460-1488), Jaakob IV. (1488-1513), Jaakob V. (1513-1542), Maria I. (1542-1567), Jaakob VI. (1567-1625), Kaarl I. (1625-1649), Kaarl II. (1649-1651, 1660-1685), Jaakob VII. (1685-1688), Maria II. (1688-1695) an Wilhelm II. (1688-1702), Anna (1702-1707), 1707: Skotlun wurd dial faan det Ferianigt Köningrik."}
{"id": "3478", "contents": "Kalmar as en stää önj jü prowins Småland, Sweeden. Jü stää heet 41.388 inboogere (2021). Et as et hoodstää foon dåt Kalmar Prowins än uk e hoodstää foon jü Kalmar Komuun. Sweden: Kalmar, citypopulation.de Commons: Kalmar – Soomling foon bile än filme Kalmar kommun"}
{"id": "34780", "contents": "A Holepuurt (Ononis spinosa) as en plaantenslach uun det skööl faan't Staalkrüüs (Ononis), an hiart tu't famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). En ualen sjiisken nööm as Ochsenbrech, diar komt di öömrang/fering nööm wel faan uf. O. s. subsp. antiquorum O. s. subsp. australis O. s. subsp. austriaca O. s. subsp. diacantha O. s. subsp. hircina O. s. subsp. leiosperma O. s. subsp. maritima O. s. subsp. spinosa O. s. subsp. spinosiformis Commonskategorii: Holepuurt – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Holepuurt"}
{"id": "34783", "contents": "Staalkrüüs (Ononis) as en plaantenskööl uun det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). A miasten faan a 88 slacher lewe trinjam't Madlunsia. O. adenotricha – O. afghanica – O. alba – O. alopecuroides – O. angustissima – O. antennata – O. aragonensis – O. atlantica – O. aurasiaca – O. avellana – O. azcaratei – O. baetica – O. basiadnata – O. biflora – O. broteriana – O. catalinae – O. cephalantha – O. cephalotes – O. christii – O. cintrana – O. clausonis – O. cossoniana – O. crinita – O. crispa – O. cristata – O. cuatrecasasii – O. dentata – O. diffusa – O. euphrasiifolia – O. filicaulis – O. fruticosa – O. gines-lopezii – O. hackelii – O. hebecarpa – O. hesperia – O. hirta – O. hispida – O. incisa – O. jahandiezii – O. laxiflora – O. leucotricha – O. macrosperma – O. masquilieri – O. maweana – O. megalostachys – O. minutissima – O. mitissima – O. mogadorensis – O. natrix – O. nuristanica – O. oligophylla – O. ornithopodioides – O. paralias – O. pedicellaris – O. pendula – O. penduliflora – O. peyerimhoffii – O. phyllocephala – O. pinnata – O. polyphylla"}
{"id": "34785", "contents": "A Echt Flenerkbloosen (Faboideae) san en onerfamile uun det plaantenfamile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). Diar hiar muar üs 12.000 slacher uun 420 sköölen tu. Flooken haa en grat bedüüdang üs iidj för a minsken of fuder för tiiren. Hör nööm haa's efter höör üübfaalen bloosenbleeden. Abreae – Amorpheae – Bossiaeeae – Brongniartieae – Cicereae – Crotalarieae – Dalbergieae – Desmodieae – Dipterygeae – Euchresteae – Fabeae – Galegeae – Genisteae – Hedysareae – Hypocalypteae – Indigofereae – Loteae – Millettieae – Mirbelieae – Phaseoleae – Podalyrieae – Psoraleeae – Robinieae – Sesbanieae – Sophoreae – Swartzieae – Thermopsideae – Trifolieae – Wisterieae Commonskategorii: Echt Flenerkbloosen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Flenerkbloosen"}
{"id": "34787", "contents": "De Jerusalem Distrikt (üüb Hebreews: ‬מְחוֹז יְרוּשָׁלַיִם‬ [me̞ˈxo̞z je.ʁu.ʃaˈla.jim], üüb Araabsk: منطقة القدس Minṭaqat Al-Quds) as een faan dön seeks distrikten faan Israel. A distrikt leit uun a maden faan't lun. Det hee 904.100 lidj (2008). At hoodsteed faan a distrikt as Jerusalem. Dön tjiin gratst steeden uun a distrikt san: Israel, citypopulation.de Israel: Jerusalem, citypopulation.de"}
{"id": "34788", "contents": "De Nuurd Distrikt (üüb Hebreews: ‬מְחוֹז הַצָּפוֹן‬ [me̞ˈxo̞z hats.tsa.ˈfon], üüb Araabsk: منطقة الشمالية Minṭaqat Aš-Šamāliyyah) as een faan dön seeks distrikten faan Israel. A distrikt leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.242.100 lidj (2008). At hoodsteed faan a distrikt as Nazareth. Dön tjiin gratst steeden uun a distrikt san: A distrikt hee fiiw onerdistrikten: Israel, citypopulation.de Israel: Northern District, citypopulation.de"}
{"id": "3479", "contents": "Östersund as e hoodstää foon jü prowins Jämtland, Sweeden. Jü stää heet 44.327 inboogere (2010). Dåt as uk e hoodstää foon jü Östersund Komuun. Rädjhüs Commons: Östersund – Soomling foon bile än filme Östersund kommun"}
{"id": "34796", "contents": "De Maden Distrikt (üüb Hebreews: ‬מְחוֹז הַמֶּרְכָּז‬ [me̞ˈxo̞z ham.me̞r.ˈkaz], üüb Araabsk: المنطقة الوسطى Minṭaqat Al-Wusṭā) as een faan dön seeks distrikten faan Israel. A distrikt leit uun a waast faan't lun. Det hee 1.770.400 lidj (2008). At hoodsteed faan a distrikt as Ramla. Dön tjiin gratst steeden uun a distrikt san: Israel, citypopulation.de Israel: Central District, citypopulation.de"}
{"id": "34797", "contents": "De Tel Aviv Distrikt (üüb Hebreews: ‬מְחוֹז תֵּל־אָבִיב‬ [me̞ˈxo̞z tel aˈviv], üüb Araabsk: منطقة تل أبيب Minṭaqat Tall ʾAbīb) as een faan dön seeks distrikten faan Israel. A distrikt leit uun a waast faan't lun. Det hee 1.258.800 lidj (2008). At hoodsteed faan a distrikt as Tel Aviv-Jaffa. Dön tjiin gratst steeden uun a distrikt san: Israel, citypopulation.de Israel: Tel Aviv District, citypopulation.de"}
{"id": "34798", "contents": "De Süüd Distrikt (üüb Hebreews: ‬מְחוֹז הַדָּרוֹם‬ [me̞ˈxo̞z had.daˈ.rom], üüb Araabsk: منطقة الجنوبية Minṭaqat Al-Janūbiyyah) as een faan dön seeks distrikten faan Israel. Det hee 1.067.400 lidj (2008). At hoodsteed faan a distrikt as Be'er Scheva. Dön tjiin gratst steeden uun a distrikt san: Israel, citypopulation.de Israel: Southern District, citypopulation.de"}
{"id": "348", "contents": "Saturnus (sümbool: ) as en gasplaneet. Dåt as jü seekste planeet önj üs sansüsteem än eefter Jupiter di tweedgrutste planeet. Saturnus heet 61 moune, deerfoon da grutste Titan, Rhea, Iapetus, Dione än Tethys san. Åle gasplaneete önj üs sansüsteem heewe ränge. Bi Saturnus koon me dåt bloot ma da uugne löke. 1979: Pioneer 11 1980: Voyager 1 1981: Voyager 2 2004-diling: Cassini-Huygens Commons: Saturnus – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "3480", "contents": "Varberg as en stää önj jü prowins Halland, Sweeden. Jü stää heet 27 602 inboogere (2010). Dåt as e hoodstää foon jü Varberg Komuun. Commons: Varberg – Soomling foon bile än filme Varberg kommun"}
{"id": "34800", "contents": "Vorlage:Infobox Verwaltungseinheit/Wartung/DichteVorlage:Infobox Verwaltungseinheit/Wartung/ISO Judäa an Samaria (hebreewsk ‏מְחוֹז יְהוּדָה וְשׁוֹמְרוֹן ‎ Mechos Jehuda we'Schomron) as di israeelisk nööm för't Waastjordanlun. Det regiuun as 5.878 kwadrootkilomeetern grat, an 1967 uun a Sääks-Daar-Kriich faan Israel wonen wurden. Hat hiart ei tu a stoot Israel, as oober sant di tidj faan Israel besaat. Diar wene bütj ~400.000 juuden oober knaap trii miljuun arabern, an jo stridj diar för en suwereenen stoot Palestiina. Hör poliitisk stem as det PLO. [1], Arutz Sheva Commonskategorii: Judäa an Samaria – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34808", "contents": "Gagausien [gagaˈuːziən] (gagausisk Gagauz Yeri of Gagauziya, rüsk Гагаузия, rumeensk Găgăuzia) as en autonoom republiik uun Moldaawien. Hat hää trii amtspriaken an en aanj regiarang. Diar lewe knaap 140.000 minsken üüb 1.800 kwadrootkilomeetern. Uun't jindial tu Transnistrien strat Gagausien oober ei för suwereniteet faan Moldaawien. Det san amanbi so föl iinwenern üs uun Nuurdfresklun uun en regiuun so grat üs det Saarlun. Commonskategorii: Gagausien – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Gagausien (sjiisk) Wikipedia üüb Gagausisk"}
{"id": "3481", "contents": "Örnsköldsvik as en stää önj jü prowins Västernorrland, Sweeden. Jü stää heet 28 991 inboogere (2010). Commons: Örnsköldsvik – Soomling foon bile än filme Örnsköldsvik stää"}
{"id": "34815", "contents": "At Gagausisk spriak (aanj nööm Gagauz dili of Gagauzça; iar uk uun kyrilisk Гагауз дили, Гагаузча) as det spriak faan a Gagausen uun Moldaawien. Hat hiart tu a oghuusisk twiig faan a Turkspriaken Gagausisk as daalang en amtspriak uun Gagausien bütj Rumeensk an Rüsk. Gagausen an Türken kön jo gud mäenööder onerhual, hör spriaken skeel knaap. Gagausisk bi Ethnologue Lars Johanson,Éva Csató The Turkic languages. S. 82 (online) Helmut Glück: Metzler Lexikon Sprache. S. 203. Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk Commonskategorii: Gagausisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34816", "contents": "At Bütjluns Amt as ian faan 14 ministeerien uun Sjiisklun. Hat sat uun Berlin an hää en bütjensteed uun Bonn. Hat as det hood faan a Bütjluns Siinst an tustendag för't sjiisk Bütjen- an Euroopapolitiik. Tu a Bütjluns Siinst hiar tu tidj 227 fertreedangen uun ööder lunen mä ambasadöören an konsuuln. Commonskategorii: Bütjluns Amt – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't Bütjluns Amt"}
{"id": "34817", "contents": "Det Dakar Regiuun (üüb Fraansöösk: La Région de Dakar [da.kaʁ], üüb Wolof: Diiwaanu Ndakaaru) as en regiuun uun de aafrikoons stoot Seenegal. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd, süüd an waast leit a Atlantik an uun a uast det Thiès Regiuun. Det hee 3.137.196 lidj (2013). At hoodsteed as Dakar. De waastermiast ponkt uun Aafrika, Cap Vert, leit uun a waast faan't regiuun. At regiuun hee fjauer departmenten: Det letst folksteeling uun Seenegal wiar de 19. Nofember 2013. Efter a resultooten: At regiuun hed 3.137.196 lidj. 1.579.020 faan a lidj wiar karmen. 1.558.176 faan a lidj wiar wüfhööd. 3.026.316 diarfaan lewet uun a steed. 110.880 diarfaan lewet üüb't lun. At regiuun faan nü wurd de 10. September 2008 grünjlaanjen. At regiaring faan't regiuun ferwaltet at apwaaksen faan't wiartskap, a ferkiar, at skül faan a amwäält uun't regiuun. Senegal: Administrative Division, www.citypopulation.de Senegal: Administrative Division, citypopulation.de Dakar: Region in Senegal, citypopulation.de Senegal Data Portal: Dakar, opendataforafrica.org. Archiwiaret faan det originool di 24. Jüüne 2021. Ufrepen di 25. Janewoore 2021. Ministre de L'Interieur: Décret n° 2008-1025 du 10 septembre 2008, Republique du Senegal Primature Secretariat General du Gouvernement, Journal Officiel.. Archiwiaret faan det originool di 9. Jüüne"}
{"id": "3482", "contents": "Falun [ˈfɑ̂ːlɵn] as e hoodstää foon e prowins Dalarna, Sweeden. Jü stää heet 40.663 inboogere (2019). E stää as uk e hoodstää foon ju Falun Komuun. Falun as gödj kånd for har miinen, weer koower oufbäged wörden as. Ma dåt koower as uk fårw mååget wörden, dåt Falun-rüüdj, wat uk as Sweeden-rüüdj kånd as. Falunrüüdj hüs önj Sweeden Finlun Hamina (Finlönj) Norweegen Røros (Norweegen) Denemark Vordingborg (Dånmark) Sjiisklun Gütersloh (Tjüschlönj) Poolen Grudziądz (Poolen) Commons: Falun – Soomling foon bile än filme Falun kommun Sweden: Major Localities, citypopulation.de"}
{"id": "34820", "contents": "Koord mä aal a koordinaaten: OSM Di List fan di Snöfelstiiner ön Hüsem weeget di Snöfelstiiner, diar eeđer di Taachten fan di Könstler Gunter Demnig ön Hüsem forlair uuren sen. Aur di Snöfelstiiner skel om di Mensken taacht uur, dānen bi di Nationalsozialismus jaaget, meshanelt en ombraacht uuren sen. Commons: Snöfelstiiner ön Hüsem – Saamling fan Skelter en Videos stolpersteine.eu Snöfelstiiner ön Sleeswig-Holstiin"}
{"id": "34821", "contents": "Wolof [wɔlɔf] (üüb fransöösk uk Ouolof, üüb ingelsk uk Wollof) as det spriak faan a Wolof uun di nuurdlek twiig faan a Atlantisk spriaken. Hat as nai mä Fuula an Serer-Sine. Wolof woort fööraal uun Senegal snaaket. Diar san't amanbi 80 % faan a minsken. Man uk uun Gambia an Mauretaanien san bedüüden taalen faan spreegern. Wikipedia üüb Wolof"}
{"id": "34822", "contents": "A Seenegal as en 1.086 kilomeeter lungen struum uun Waastafrikoo. Di struum maaget tu en graten dial det grens tesken Seenegal an Mauretaanien ütj. A Seenegal namt sin weeder fööraal uun a troopisk regiuunen (blä) faan Maali an Guinea ap. Do ferlääpt hi efter nuurdwaasten troch hualewwüüsten (güül) an wüüsten (ruad). Saner a Seenegal wiar diar knaap leewent mögelk. Diaram lewe a minsken diar föraal bi a ääger faan di struum. Naibi Saint-Louis uun Seenegal Struumhuuwen uun Kaédi, Mauretaanien Brag bi Kayes uun Maali. Commonskategorii: Seenegal Struum – Saamlang faan bilen of filmer GRDC - Der Senegal in Dagana Governance at the Basin Level: Senegal and Niger Rivers Monthly Water Map n°3 (2016)"}
{"id": "34826", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Gambia wiset di code för gambischen Region. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Gambia GM), di ööder as di code för die Region (zuvor Division). Nian feranerang faan di code sant 1998. Für Gambia bestehen diese Codes aus je einem Buchstaben. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Verzeichnis der Staatennamen für den amtlichen Gebrauch in der Bundesrepublik Deutschland, Stand: 2. Januar 2014 (PDF; 53,2 kB), abgerufen am 11. Oktober 2015 Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "34829", "contents": "A Gambia (Ba Dimma, uk ianfach Fura ‚struum‘) as en 1.120 km lungen struum uun Waastafrikoo. Di stoot Gambia as näämd efter di struum. Sin weeder feit di struum fööraal ütj a troopisk berger uun Guinea an faan Uast-Seenegal. Bi a Niokolo-Koba Natjunaalpark Satelitenbil Faskerbuat bi Janjanbureh Island Commonskategorii: Gambia Struum – Saamlang faan bilen of filmer Gouloumbo bi Geonames"}
{"id": "3483", "contents": "Trollhättan as en stää önj jü prowins Västra Götaland, Sweeden. Jü stää heet 46 457 inboogere (2010). Dåt as e hoodstää foon jü Trollhättan Komuun. Commons: Trollhättan – Soomling foon bile än filme Trollhättan kommun"}
{"id": "34831", "contents": "Det Waalo Köningrik wiar faan det 13. juarhunert tu det 19. juarhunert en köningrik uun a waast faan Aafrika, uun't nuurdwaastelk Seenegal faan nü. Det lai bi de oner Seenegal Struum, twesken de Guiers-Sia an a Atlantik. Uun a nuurd wiar Mauretaanien, det rik faan a Mauren, uun a uast det Fula Köningrik, uun a süüduast det Jolof Köningrik an uun a süüdwaast det Kayor Köningrik. A köninger an köninginen faan't rik hed a tiitel brak. At köningrik wurd amanbi 1275 grünjlaanjen. Ndiadiane Ndiaye, en maan faan Waalo, wurd amanbi 1350 at grünjleier faan't Jolof Rik. Waalo wurd do en wasalrik faan't rik, man wurd weler uun det 16. juarhunert suwereen, üüs at rik iin uun hög köningriken ütjenöler fool. Uun det 19. juarhunert streed a Fransuusen jin det letst köningin Ndaté Yalla (1810-1860) an woon de 24. Febrewoore, 1855 a Slacht bi Dioubouldou, nai bi de Guiers-Sia. Efter a slacht wurd at köningrik en fraansöösk kolonii. Commons: Waalo Köningrik – Saamling faan biljen of filmer Seenegambisk Spriiken"}
{"id": "34833", "contents": "A Guiers-Sia (fransöösk Lac de Guiers) as di gratst sia uun Seenegal. Hi leit uun't nuurdwaasten faan't lun an as auer en kanool mä di Seenegal Struum ferbünjen. Di sia hää en grat bedüüdang, auer hi det hoodstääd Dakar mä weeder fersuragt. Commonskategorii: Guiers-Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3484", "contents": "Skövde as en stää önj jü prowins Västra Götaland, Sweeden. Jü stää heet 34 466 inboogere (2010). Dåt as e hoodstää foon jü Skövde Komuun. Commons: Skövde – Soomling foon bile än filme Skövde kommun"}
{"id": "34840", "contents": "Det Jolof Rik (uk det Wolof Rik) wiar en rik uun a waast faan Aafrika, wat uun a waast faan de Seenegal faan nü lai, twesken de Seenegal Struum an de Gambia Struum. Det wurd amanbi 1350 üüs en wasalrik faan det Maali Rik grünjlaanjen. A keiser faan't rik hed a tiitel burba. Det bested ütj fjauer wasalriken: Det Waalo Köningrik, diarfaan at grünjleier faan't rik, Ndiadiane Ndiaye, kaam. Det Kayor Köningrik (faan 1549) Det Siné Köningrik Det Saloum Köningrik Ian faan a wasalriken, Kayor, wurd 1549 suwereen an streed jin't Jolof Rik. Kayor woon 1549 a Slacht bi Danki jin't Rik an de letst keiser Leele Fuli Fak wurd ambroocht. Jolof fool diarefter iin uun suwereen köningriken ütjenöler. At auerbliiwsel faan't rik wurd at Jolof Köningrik, wat tu 1875 wooret."}
{"id": "34843", "contents": "Det Bjelovar-Bilogora Graafskap (üüb Kroaatisk: Bjelovarsko-bilogorska županija) as ian faan a Graafskapen uun Kroaasien. At graafskap leit uun a uast faan det Madelkroaasien Regiuun. Det hee 105.554 lidj (2019). At hoodsteed faan't graafskap as Bjelovar. Croatia: Counties and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "34849", "contents": "Det Brod-Posavina Graafskap (üüb Kroaatisk: Brodsko-posavska županija) as ian faan a Graafskapen uun Kroaasien. At graafskap leit uun a süüd faan det Slawoonien Regiuun. Det hee 136.429 lidj (2019). At hoodsteed faan't graafskap as Slavonski Brod. Croatia: Counties and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "3486", "contents": "Trelleborg as en stää önj jü prowins Skåne, Swärik. Jü stää heet 30.760 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Trelleborg Komuun. E Europastroote 6 låpt foon Trelleborg tu Kirkenes önj Norweegen. Commons: Trelleborg – Soomling foon bile än filme Sweden: Skåne, citypopulation.de"}
{"id": "34860", "contents": "Ambatondrazaka [amˌbatuɳɖʐaˈzakə̥] as en steed uun de aafrikoons stoot Madagaskar. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 47.955 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Alaotra-Mangoro Regiuun. Madagascar: Cities and Urban Communes, citypopulation.de"}
{"id": "34861", "contents": "Ambositra [amˈbusʲʈʂə̥] as en steed uun de aafrikoons stoot Madagaskar. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 41.889 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Amoron'i Mania Regiuun. Madagascar: Cities and Urban Communes, citypopulation.de"}
{"id": "34863", "contents": "Det Analamanga Regiuun as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Det hee 3.618.128 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Antananarivo. Ambohidratrimo Anjozorobe Ankazobe Antananarivo Manjakandriana At regiuun hee aacht distrikten: Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34864", "contents": "Det Analanjirofo Regiuun as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 1.152.345 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Fenoarivo Atsinanana. Ambodifototra Fenoarivo Atsinanana Mananara Avaratra Maroantsetra Vavatenina At regiuun hee seeks distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34865", "contents": "Det Androy Regiuun as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Det hee 903.376 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Ambovombe. Ambovombe Morafeno Bekily At regiuun hee fjauer distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34866", "contents": "Det Anosy Regiuun as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Det hee 809.313 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Taolagnaro. Amboasary Betroka Taolagnaro At regiuun hee trii distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34867", "contents": "Det Atsimo-Andrefana Regiuun as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a süüd-waast faan't lun. Det hee 1.799.088 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Toliara. Ampanihy Betioky Morombe Toliara At regiuun hee njüügen distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34868", "contents": "Det Atsimo-Atsinanana Regiuun as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 1.026.674 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Farafangana. Farafangana Vangaindrano At regiuun hee fiiw distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34869", "contents": "Det Atsinanana Regiuun as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a uast faan't lun. Det hee 1.484.403 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Toamasina. Mahanoro Toamasina Vatomandry Vohibinany At regiuun hee sööwen distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3487", "contents": "Piteå as en stää önj jü prowins Norrbotten, Sweeden. Jü stää heet 22 913 inboogere (2010). Dåt as e hoodstää foon jü Piteå Komuun. Commons: Piteå – Soomling foon bile än filme Piteå kommun"}
{"id": "34870", "contents": "Det Betsiboka Regiuun (üüb Malagasy: Faritra Betsiboka, üüb Fraansöösk: la région de Betsiboka) as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 394.561 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Maevatanana. Maevatanana Tsaratanana At regiuun hee trii distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34872", "contents": "fpd3 A Maromokotro as mä en hööchde faan 2.876 meetern di huuchst berag faan Madagaskar. Hi leit uun't Tsaratanana-Masiif, diar tu en graten dial faan wulkaanen apbaud as, uun't nuurden faan't lun. geonames.org"}
{"id": "34874", "contents": "f A Andranofito as mä en hööchde faan 1.752 meetern di naisthuuchst berag faan Madagaskar. Hi leit uun a maden faan't lun. geonames.org"}
{"id": "34876", "contents": "f A Vohimanga as mä en hööchde faan 1.038 meetern di sjuardhuuchst berag faan Madagaskar. Hi leit uun a süüd faan't lun. geonames.org"}
{"id": "34879", "contents": "A Alaotra-Sia as di gratst sia uun Madagaskar. Hi leit üüb en hööchde faan 750 m uun't Alaotra-Mangoro regiuun. Di nööm Alaotra ment sia. Di sia as 220 km² grat; uun a rintidj wääkst hi uun tu 350 km². Uun't madel as hi man 2 meeter jip. A Ambato struum lääpt diar iin an üs Maningory struum lääpt hi diar weder ütj, iar hi iinuun a Indisk Oosean lääpt. geonames.org (Alaotra-Sia) geonames.org (Maningory)"}
{"id": "3488", "contents": "Enköping as en stää önj jü prowins Uppsala, Sweeden. Jü stää heet 24.493 inboogere (2019). Commons: Enköping – Soomling foon bile än filme Enköping kommun Sweden: Major Localities, citypopulation.de"}
{"id": "34886", "contents": "Harriet Quimby (* 11. Mei 1875 bi Coldwater, Michigan; † 1. Jüüle 1912 bi Boston, Massachusetts) as det iarst bedüüden US-ameerikoons wüfpiloot. Hat wiar det iarst wüf, diar 16. April 1912 alian auer de Ingels Kanool floog. Harriet Quimby kaam faan en familje faan büüren uun Michigan; auer hör jongensjuaren as bluat letjet käänd. Sant 1897 lewet hat uun San Francisco, am teaaterspeler tu wurden, man werket hat do üüs jurnalist. Üüs hat 27 juar ual wiar ging hat tu New York City, am en hör karieer üüs jurnalist widjer tu saaten an skreew do reegelmiatig för't tidjskraft Leslie's. Hat loket uk as footo- an raisreporter an maaget raisen tu Kuuba, Euroopa, Egypten an Meksiko. Uun't juar 1906 foon hat bi'n reportaasch auer det Vanderbilt-reenboon hör hatj för gau faartjüchen an keeft salew en waanj. Hör intrese för't fliigerei wurd uun a Oktuuber 1910 wreeknet: hat beschükt en fluugweedbewerew uun Belmont Park an liard en populeer fliiger an fluugliarer, John Moisant, keenen. Hat naam mä Moisant an san bruler Alfred Moisant fluugstünjen. Tu das tidj naam a breler Wright nian wüfen üüs fluugskuullidj uun. Uk wan John Moisant kurt diarüüb ufstört an am't leewent kaam, saat Quimby at onerracht widjer."}
{"id": "34888", "contents": "Coldwater as en stääd uun a Ferianagt Stooten uun di bundesstoot Michigan. Sjiisklun Soltau uun Niidersaksen, Sjiisklun; sant 1971 Harriet Quimby Commonskategorii: Coldwater – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3489", "contents": "Lidköping as en stää önj jü prowins Västra Götaland, Sweeden bai e Vänern siie. Jü stää heet 27.841 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Lidköping Komuun. Sweden: Västra Götaland, citypopulation.de Commons: Lidköping – Soomling foon bile än filme Lidköping kommun"}
{"id": "34891", "contents": "Burbank as en gratstääd uun't Los Angeles County uun a US bundesstoot Kalifornien mä gud 100.000 iinwenern. Efter süüdwaasten tu lei a Santa Monica Mountains. Spoonien Paterna, Spoonien Korea Sud Incheon, Süüdkorea Jaapan Ōta, Jaapan Sweeden Solna, Sweeden Botsuana Gaborone, Botswaana Commonskategorii: Burbank (Los Angeles County) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34893", "contents": "Quincy [ˈkwɪnzi] as en US-Amerikoonsk stääd uun Nei-Ingelun uun di bundesstoot Massachusetts naibi Boston. Hat as det City of the Presidents, auer diar tau US-presidenten faan kaam: John Adams (1797 bit 1801) an san dring John Quincy Adams (1825 bit 1829). Commonskategorii: Quincy (Massachusetts) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34894", "contents": "Det Boeny Regiuun as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 931.171 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Mahajanga. At regiuun hee seeks distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34895", "contents": "Det Bongolava Regiuun as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Det hee 674.474 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Tsiroanomandidy. At regiuun hee tau distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34897", "contents": "Det Diana Regiuun (üüb Malagasy: Faritra Diana, üüb Fraansöösk: la Région Diana) as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 889.736 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Antsiranana. At regiuun hee fiiw distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34898", "contents": "Det Ihorombe Regiuun (üüb Malagasy: Faritra Ihorombe, üüb Fraansöösk: la région d'Ihorombe) as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Det hee 418.520 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Ihosy. At regiuun hee trii distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34899", "contents": "Det Itasy Regiuun as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Det hee 897.962 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Miarinarivo. Miarinarivo Imerintsiatosika At regiuun hee trii distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3490", "contents": "Hudiksvall as en stää önj jü prowins Gävleborg, Sweeden. Jü stää heet 16.569 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon jü Hudiksvall Komuun. Commons: Hudiksvall – Soomling foon bile än filme Hudiksvall kommun Sweden: Major Localities, citypopulation.de"}
{"id": "34900", "contents": "Det Matsiatra-Ambony Regiuun as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.447.296 lidj (2018). At hoodsteed faan’t regiuun as Fianarantsoa. At regiuun hee sööwen distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "34901", "contents": "At Antoniinisk Pest (faan Latiins: Pestis Antonina: pestis, „schocht“ an de nööm Marcus Aurelius Antoninus) wiar en pandemii, wat uun a juaren faan 165 tu 190 bal uun det hial Röömsk Rik ütjbruch. Hat as efter de röömsk Keiser Mark Aurel († 180) neemd, san eegentelk nööm wiar Marcus Aurelius Antoninus. Diar woort spikeliaret, efter a antiik fertelingen faan a sümptoomen, dat det eegentelk nian pest uun a medisiinisk san wiar, man en apartig wirulent stam faan pooken, wat uun a uast do al loong endeemisk wiar. A dochter Galen beskreew uun't juar 168 a sümptoomen uun sin traktaat Methodus medendi („Det Terapeutisk Metood“) üüs fiiber, trochfaal an rachenfjüüring an uk en makulöös tu pustulöös hidjütjsliik amanbi de njüügenst kraankelsdai. Efter schetsingen kaam amanbi sööwen tu tjiin miljuunen lidj troch't pandemii am't leewent; det wiar muar üüs fiiw prusent faan a lidj."}
{"id": "34906", "contents": "Pskow (üüb Rüs: Псков Pskov [pskof], üüb Ualrüs: Пльсковъ Plĭskovǔ, ual nööm üüb Tjiisk: Pleskau), as at hoodsteed faan det Pskow Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins. Det hee 210.340 lidj (2020). At steed leit bi de Welikaja Struum, uun a süüd faan de Pskow Sia (wat dial faan de Peipus-Sia as). A Kreemel uun Pskow Podsnojew Hüs A Hanse hed en hanelskontoor uun't steed. a steed wiar faan det 14. juarhunert tu det 16. juarhunert at hoodsteed faan en suwereen republiik. Russia: Federal Districts and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "3491", "contents": "Ystad as en stää önj jü prowins Skåne, Sweeden. Jü stää heet 20.133 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Ystad Komuun. Commons: Ystad – Soomling foon bile än filme Sweden: Skåne, citypopulation.de"}
{"id": "34910", "contents": "Det Pskow Guwernement (üüb Rüs: Пско́вская губе́рнія of Пско́вская губе́рния Pskovskaja gubérnija) wiar faan 1796 tu 1927 ian faan a guwernementen faan det Rüs Keiserrik an det Rüs SFSR. Uun a nuurd lai det St. Petersburg Guwernement, uun a nuurduast det Nowgorod Guwernement, uun a uast det Twer Guwernement, uun a süüduast det Smolensk Guwernement, uun a süüd an süüdwaast det Smolensk Guwernement and uun a waast det Liiflun Guwernement. Det hed 1.122.317 lidj (1897). At guwernement hed aacht kreiser: Cholm Noworschew Opotschka Ostrow Porchow Pskow Toropets Welikije-Luki Meyers Großes Konversations-Lexikon, Band 16. Leipzig 1908, S. 421-422."}
{"id": "34915", "contents": "Demmin as en steed an amtfrei gemeend uun't bundeslun Meklenborig-Föörpomern. At steed leit uun a uast faan't bundeslun an hiart tu a Lunkreis Meklenborgisk Sian. Det hee 10.100 lidj (2011). Germany: Mecklenburg-West Pomerania, citypopulation.de"}
{"id": "34918", "contents": "Det Nowgorod Prowins (üüb Rüs: Новгоро́дская о́бласть Novgoródskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a süüdwaast faan det Nuurdwaastrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Uun a nuurd leit det Leeningrad Prowins, uun a uast det Wologda Prowins, uun a süüd det Twer Prowins an uun a waast det Pskow Prowins. Det hee 596.508 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Weliki Nowgorod. De Ilmen Sia leit uun a waast faan't prowins. Öler wichtig sian uun't prowins san: Kosowskoje Sia Seliger Sia Waldaiskoje Sia Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: det Nowgorod Republiik det Nowgorod Guwernement Novgorod Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de Russia: Novgorod Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "3492", "contents": "Stavanger as en stää önj Norwegen. Jü stää heet 225.020 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Rogaland Prowins. Commons: Stavanger – Soomling foon bile än filme Stavanger kommun Norway: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34920", "contents": "Det Wologda Prowins (üüb Rüs: Волого́дская о́бласть Vologódskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a süüd faan det Nuurdwaastrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.160.445 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Wologda. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Wologda Guwernement Vologda Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de Russia: Vologda Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "34925", "contents": "Gauß sin sumenreegel as en formel för det tuuptäälen faan a iarst n {\\displaystyle n} natüürelk taalen: 0 + 1 + 2 + 3 + 4 + ⋯ + n = ∑ k = 0 n k = n ( n + 1 ) 2 = n 2 + n 2 {\\displaystyle 0+1+2+3+4+\\dotsb +n=\\sum _{k=0}^{n}k={\\frac {n(n+1)}{2}}={\\frac {n^{2}+n}{2}}} A sumen began mä 0 , 1 , 3 , 6 , 10 , … {\\displaystyle 0,1,3,6,10,\\dotsc } , det san a triihuktaalen. Am det formel tu ferklaarin, koon am uun't iarst rä aal a taalen faan 1 bit n {\\displaystyle n} apskriiw. An uun det naist rä kem a salew taalen, man öödern wai am: 1 2 … n − 1 n n n − 1 … 2 1 n + 1 n + 1 … n + 1 n + 1 {\\displaystyle {\\begin{array}{ccccc}1&2&\\ldots &n-1&n\\\\n&n-1&\\ldots &2&1\\\\\\hline n+1&n+1&\\ldots &n+1&n+1\\end{array}}} Jo taalen, diar auenööder stun, haa leewen det sum n + 1. {\\displaystyle n+1.} An diar stun n {\\displaystyle n} taalen auernööder, sodenang as det sum faan tau räen n ⋅ ( n + 1 ) {\\displaystyle n\\cdot (n+1)} . Oober wi wul jo bluas det sum faan ian rä wed, diaram skel wi"}
{"id": "34926", "contents": "Johann Carl Friedrich Gauß (latiinsk Carolus Fridericus Gauss; * 30. April 1777 uun Braunschweig; † 23. Febrewoore 1855 uun Göttingen) wiar en sjiisken matemaatiker, astronoom an füüsiker. Al mä 18 juaren werket Gauß bi a grünjlaagen faan't statistik, 1807 wurd hi profesor uun Göttingen an leeder skul hi det Könangrik Hannover fermeed. Gauß hää ham uk mä't taalenteorii befaadet. Efter Gauß san föl reegeln an formeln uun a matematiik an füsiik näämd wurden, an uk flook skuulen an huuchskuuliinrachtangen. Gauß sin sumenreegel CGS-süsteem (Gauß-süsteem) Normoolferdialang Riemann sin taalenkuugel Triihuktaal Kompleks taal Commonskategorii: Carl Friedrich Gauß – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Carl Friedrich Gauß (sjiisk) Wikisource: Carl Friedrich Gauß (sjiisk)"}
{"id": "3493", "contents": "Trondheim as en stää önj Norwegen. Jü stää heet 186.364 inboogere (2019). Dåt as iinj foon e hoodstääse foon e Trøndelag Prowins. Commons: Trondheim – Soomling foon bile än filme Trondheim kommun Norway: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34937", "contents": "Uun a matematiik as en skööl en mengde faan elementen an en operatsion, diar tau elementen faan detdiar mengde en traad tuwiset. Sköölen kem mä taalen föör, man uk uun a geometrii. At mengde faan a hial taalen { … , − 3 , − 2 , − 1 , 0 , 1 , 2 , 3 , … } {\\displaystyle \\{\\ldots ,-3,-2,-1,0,1,2,3,\\ldots \\}} ( Z {\\displaystyle \\mathbb {Z} } ) an at operatsion: tuuptäälen san det skööl ( Z , + ) {\\displaystyle (\\mathbb {Z} ,+)} . Detdiar skööl hää sjauer eegenskapen: Det sum a + b {\\displaystyle a+b} faan tau hial taalen a {\\displaystyle a} an b {\\displaystyle b} as leewen weder en hial taal. (Bi't dialen komt ei ünbedingt weder en hial taal ütj.) För aal a taalen a {\\displaystyle a} , b {\\displaystyle b} an c {\\displaystyle c} täält det Asotsiatiifgesets: ( a + b ) + c = a + ( b + c ) {\\displaystyle (a+b)+c=a+(b+c)} . At as ianerlei, of dü tuiarst a {\\displaystyle a} an b {\\displaystyle b} of b {\\displaystyle b} an c {\\displaystyle c} tuup täälst. Det sum blaft detsalew. För arke hial taal a {\\displaystyle a} täält: 0 +"}
{"id": "34938", "contents": "Wat menst dü? Skööl (Matematiik) Skööl, en takson uun a biologii En skööl faan minsken, diar jo tuupfinj t.b. uun en ferian, en partei of en selskap"}
{"id": "34941", "contents": "At Komutatiifgesets (faan lat. commutare „verbütje“) as en reegel uun a matematiik. Wan hat täält, do kön a elementen faan en operatsion ferbütjet wurd. Bi det bispal rochts as at ianerlei, of dü iarst di wektor a {\\displaystyle a} ütjfeerst an do di wektor b {\\displaystyle b} , of amkiard. Di sumenwektor a + b {\\displaystyle a+b} blaft disalew. At tuuptäälen faan wektooren as komutatiif. Bi't reegnin uun a algebra wurd bütj at Komutatiifgesets uk noch at Asotsiatiifgesets an at Distributiifgesets brükt. Commonskategorii: Komutatiifgesets – Saamlang faan bilen of filmer Skööl (Matematiik) Aritmeetik"}
{"id": "34942", "contents": "At Asotsiatiifgesets (faan lat. associare „ferbinj“) as en reegel uun a matematiik. Wan hat täält, do as det ianerlei, hün operatsion mä elementen tuiarst ütjfeerd woort. Bi det bispal rochts as at ianerlei, of dü iarst x {\\displaystyle x} an y {\\displaystyle y} tuuptäälst an do z {\\displaystyle z} , of wäär dü mä y {\\displaystyle y} an z {\\displaystyle z} beganst. At sum blaft detsalew. At tuuptäälen faan taalen as asotsiatiif. Bi't reegnin uun a algebra wurd bütj at Asotsiatiifgesets uk noch at Komutatiifgesets an at Distributiifgesets brükt. Skööl (Matematiik) Aritmeetik"}
{"id": "34943", "contents": "At Distributiifgesets (faan lat. distribuere „ferdial“) as en reegel uun a matematiik. Wan hat täält, do kön a elementen üüb ünlik wiisen ferbünjen wurd. Bi det bispal rochts as at ianerlei, of dü iarst a {\\displaystyle a} mä b {\\displaystyle b} moolnamst an do a {\\displaystyle a} mä c {\\displaystyle c} , of wäär dü iarst b {\\displaystyle b} an c {\\displaystyle c} tuuptäälst an do mä a {\\displaystyle a} moolnamst. At sum blaft detsalew. En bispal mä taalen: 6 ⋅ 16 = 6 ⋅ ( 10 + 6 ) = 6 ⋅ 10 + 6 ⋅ 6 = 60 + 36 = 96 {\\displaystyle 6\\cdot 16=6\\cdot (10+6)=6\\cdot 10+6\\cdot 6=60+36=96} Bi't reegnin uun a algebra wurd bütj at Distributiifgesets uk noch at Komutatiifgesets an at Asotsiatiifgesets brükt. Aritmeetik"}
{"id": "34945", "contents": "− + En föörtiaken as en tiaken, diar en reel taal föörsteld woort, am uuntuwisin, of hat poositiif (grater üs nol) of neegatiif (letjer üs nol) as. En neegatiif taal feit aleewen en föörtiaken, en poositiif taal bluas do, wan det eegenskap düütelk maaget wurd skal. Bispal: En tempratuur woort t.b. üs +5°C betiakent, auer't uk en -5°C jaft. At föörtiaken as ei detsalew üs det reegentiaken + of -. Bi't reegnin kön eder föörtiaken an uk reegentiaken föörkem. Bispal: (5 + (-2)) = 5 - 2 = 3 Aritmeetik Taal"}
{"id": "34948", "contents": "En brööktaal betiakent en uundial faan en taal. Oner en bröökstreg stäänt di dialer faan det taal, an auer en bröökstreg stäänt det uuntaal, di tääler faan a uundialen. Algemian bröök: Tääler an dialer san hial taalen, t.b. 3 − 4 {\\displaystyle {\\tfrac {3}{-4}}} Echt bröök: Di bröök as letjer üs ian; di tääler as letjer üs di dialer, t.b. 6 7 {\\displaystyle {\\tfrac {6}{7}}} Ünecht bröök: Di bröök as grater üs ian, di tääler as grater üs di dialer, t.b. 11 3 {\\displaystyle {\\tfrac {11}{3}}} Misket bröök: En ünechten bröök koon üs misket bröök skrewen wurd, t.b. 1 1 3 {\\displaystyle 1{\\tfrac {1}{3}}} = 4 3 {\\displaystyle {\\tfrac {4}{3}}} Stambröök: Bröök mä di tääler 1, t.b. 1 2 {\\displaystyle {\\tfrac {1}{2}}} , 1 3 {\\displaystyle {\\tfrac {1}{3}}} , 1 4 {\\displaystyle {\\tfrac {1}{4}}} Arke bröök koon üs desimaalbröök skrewen wurd, t.b. 3 4 {\\displaystyle {\\tfrac {3}{4}}} = 0 , 75 {\\displaystyle 0,75} ; 1 7 {\\displaystyle {\\tfrac {1}{7}}} = 0 , 142857 ¯ {\\displaystyle 0{,}{\\overline {142857}}} Aal a brööktaalen tuup san det mengde faan a ratsionaal taalen. At tuuptäälen faan brööktaalen as mögelk, wan jo disalew dialer haa: 3 7 + 2 7 = 5 7 {\\displaystyle {\\tfrac {3}{7}}+{\\tfrac"}
{"id": "34949", "contents": "At inwers element as en matemaatisken ütjdruk för det jintaal. Wan en element mä sin inwers element ferbünjen woort, do komt diar det neutraal element bi ütj. Bi't tuuptäälen uun't taalmengde Z {\\displaystyle \\mathbb {Z} } mä det neutraal element 0 {\\displaystyle 0} hää arke element a {\\displaystyle a} en inwers element − a {\\displaystyle -a} . a + ( − a ) = a − a = 0 {\\displaystyle a+(-a)=a-a=0} 5 + ( − 5 ) = 5 − 5 = 0 {\\displaystyle 5+(-5)=5-5=0} − 7 + ( + 7 ) = − 7 + 7 = 0 {\\displaystyle -7+(+7)=-7+7=0} Bi't moolnemen uun't taalmengde Q {\\displaystyle \\mathbb {Q} } mä det neutraal element 1 {\\displaystyle 1} hää arke brööktaal en kiarbröök üs inwers element. p q ⋅ q p = 1 {\\displaystyle {\\tfrac {p}{q}}\\cdot {\\tfrac {q}{p}}=1} 6 7 ⋅ 7 6 = 1 {\\displaystyle {\\tfrac {6}{7}}\\cdot {\\tfrac {7}{6}}=1}"}
{"id": "3495", "contents": "Bergen as en stää önj Norwegen. Jü stää heet 257.087 inboogere (2019). Dåt as iinj foon e tou hoodstääse foon e Vestland Prowins. Commons: Bergen – Soomling foon bile än filme Bergen kommun Norway: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34951", "contents": "En desimaalbröök as en brööktaal mä di dialer 10 of en potens faan 10. Hi woort ei mä en bröökstreg skrewen, man mä en komma. At iarst steed bääft at komma wiset a tjiinsten, at naist steed wiset a hunertsten, do kem a düüsensten, a tjiindüüsensten an so widjer. 35 100 = 3 10 + 5 100 = 0 , 3 + 0 , 05 = 0 , 35 {\\displaystyle {\\frac {35}{100}}={\\frac {3}{10}}+{\\frac {5}{100}}=0{,}3+0{,}05=0{,}35} 4 7 = 0,571 428571428... = 0 , 571428 ¯ = 571428 999999 {\\displaystyle {\\frac {4}{7}}=0{,}571428571428...=0{,}{\\overline {571428}}={\\frac {571428}{999999}}} π = 3,141 5926 … = 3 + 1 10 + 4 100 + 1 1000 + . . . {\\displaystyle \\pi =3{,}1415926\\ldots =3+{\\frac {1}{10}}+{\\frac {4}{100}}+{\\frac {1}{1000}}+...}"}
{"id": "34953", "contents": "A Kiarwäärs of Kiarbröök as det inwers element bi't moolnemen. A kiarwäärs faan x {\\displaystyle x} as det taal, huar bi't moolnemen mä x {\\displaystyle x} det taal 1 {\\displaystyle 1} (det neutraal element) bi ütj komt. Hi woort apskrewen üs 1 x {\\displaystyle {\\tfrac {1}{x}}} of x − 1 {\\displaystyle x^{-1}} . Di kiarwäärs spelet en grat rol bi't dialen faan brööktaalen. Di kiarwäärs faan 1 {\\displaystyle 1} as 1 {\\displaystyle 1} . Di kiarwäärs faan 0,001 {\\displaystyle 0{,}001} as 1000 {\\displaystyle 1000} . Di kiarwäärs faan 2 {\\displaystyle 2} as 1 2 = 0 , 5 {\\displaystyle {\\tfrac {1}{2}}=0{,}5} . Di kiarwäärs faan det brööktaal 2 5 {\\displaystyle {\\tfrac {2}{5}}} as 5 2 = 2 1 2 = 2 , 5 {\\displaystyle {\\tfrac {5}{2}}=2{\\tfrac {1}{2}}=2{,}5} . Di kiarwäärs faan det kompleks taal 3 + 4 i {\\displaystyle 3+4\\mathrm {i} } as 1 3 + 4 i = 3 25 − 4 25 i {\\displaystyle {\\tfrac {1}{3+4\\mathrm {i} }}={\\tfrac {3}{25}}-{\\tfrac {4}{25}}\\mathrm {i} } ."}
{"id": "34955", "contents": "At Dialen as ian faan a sjauer grünjreegenoorten uun a aritmeetik. Hat as det kiaroperatsion faan't moolnemen. En tääler woort troch en dialer diald, an diar komt do en dial of en uundial bi ütj. At reegentiaken för't dialen as normoolerwiis di dobelponkt : {\\displaystyle :} . Diar wurd oober uk ööder tiaken brükt üs ÷ {\\displaystyle \\div } of / {\\displaystyle /} . Bi't dialen tääl neder at Komutatiifgesets noch at Asotsiatiifgesets. Dü könst oober uk mä di kiarwäärs faan a dialer moolnem: a : b = a ⋅ 1 b = a ⋅ b − 1 {\\displaystyle a:b=a\\cdot {\\tfrac {1}{b}}=a\\cdot b^{-1}} . An det moolnemen as flooksis ianfacher. Bi't dialen täält oober det traad wichtag reegengesets, at Distributiifgesets: ( a + b ) : c = a : c + b : c {\\displaystyle (a+b):c=a:c+b:c} an ( a − b ) : c = a : c − b : c {\\displaystyle (a-b):c=a:c-b:c} . Brööktaal Commonskategorii: Dialen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34956", "contents": "At Moolnemen as ian faan a sjauer grünjreegenoorten uun a aritmeetik. Hat as det kiaroperatsion faan't Dialen. At reegentiaken för't moolnemen as normoolerwiis di mool-ponkt „•“ .Diar woort oober uk at mool-krüs „ד brükt. At moolnemen daaget miast diar ap, huar detsalew taal muarsis tuuptääld wurd skal: a ⋅ b = b + b + ⋯ + b ⏟ a -mool {\\displaystyle a\\cdot b=\\underbrace {b+b+\\cdots +b} _{a{\\text{-mool}}}} 5 ⋅ 7 = 7 + 7 + 7 + 7 + 7 = 35 {\\displaystyle 5\\cdot 7=7+7+7+7+7=35} Commonskategorii: Moolnemen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34959", "contents": "At Topologii (faan greks τόπος , tópos (steed) an logos (liar, weden)) as en grünjfääk faan a matematiik. Hat befaadet ham mä struktuuren faan objekten. Topologii hää mä geometrii an mä mengdeliar tu dun. At topologii fraaget, hük eegenskapen erhäälen bliiw, wan en objekt fergratert, ferletjert, ferdreid of ferbaanj woort. Grünjkonsepten uun a topologii san knooter an kaanter. Det kop an di kringel san ütj at sicht faan a topologii homöomorph. Det ment, tu arke ponkt faan det kop hiart genau ään ponkt faan di kringel. Det kop läät ham efter was reegeln tu en kringel amfurme. Det ufbildang as iandüüdag. Det ual fraag, hüföl waier at auer a Sööwen Bragen faan Königsberg jaft, koon mä metooden faan a topologii liaset wurd. Di matemaatiker Leonhard Euler wiar ään faan iarsten, diar sok fraagen bewerket haa. Commonskategorii: Topologii – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Topologii (sjiisk)"}
{"id": "3496", "contents": "Kristiansand as en stää önj Norwegen. Jü stää heet 64.057 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Agder Prowins. Commons: Kristiansand – Soomling foon bile än filme Kristiansand kommun Norway: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34962", "contents": "ffpd3 A Mount Stanley (of uk: Mount Ngaliema) as en berag uun a Ruwenzori-Berger. A huuchst toop diar as Margherita Peak mä en hööchde faan 5.109 m. Hi as a huuchst berag uun a Kongo an uk uun Uganda. Efter a Kilimandscharo (5.895 m) an a Mount Kenya (5.199 m) as hi di traadhuuchst berag uun Afrikoo. Hi hiart tu't UNESCO weltarewdial Rwenzori Mountains National Park. A Mount Stanley leit uun a Madelafrikoonsk Gruug. geonames.org"}
{"id": "34967", "contents": "f p1 A Mount Kenya (of uk: Mount Kenia, Kirinyaga, Kinyaa) as mä en hööchde faan 5.199 m di naisthuuchst berag uun Afrikoo efter a Kilimandscharo. Di huuchst toop diar as a Batian. Hi leit bal maden üüb a Ekwaator. Sant 1997 as det beragregiuun en UNESCO weltarewdial. Batian (5199 m) Nelion (5189 m) Lenana (4985 m) Pigott (4958 m) Top Hut (4790 m) Tereri (4715 m) Sendeyo (4705 m) Midget (4701 m) Minte’s Hut (4297 m) Commonskategorii: Mount Kenya – Saamlang faan bilen of filmer geonames.org"}
{"id": "3497", "contents": "Tromsø as en stää önj Norwegen. Jü stää heet 73 776 inboogere (2016). Dåt as iinj foon e hoodstääse foon e Troms og Finnmark Prowins. Commons: Tromsø – Soomling foon bile än filme Partnerstää Zagreb Tromsø kommun"}
{"id": "34971", "contents": "Uastafrikoo as di uastelk dial faan di kontinent Afrikoo. Di ütjdruk woort oober leewen ei för a salew lunen brükt. Fräämenferkiar Diar as mä Uastafrikoo miast det regiuun mend, huar safaaris maaget wurd: Keenia, Uganda an Tansania. Geografii Diar tääl miast a lunen uasten faan a Niil an faan a Uastafrikoonsk Gruug. Feriand Natsioonen Jo brük för hör statistik jodiar 20 lunen: Etioopien Etioopien (Addis Abeba) Burundi Burundi (Gitega) Dschibuuti Dschibuuti (Dschibuuti (Steed)) Eritrea Eritrea (Asmara) Keenia Keenia (Nairobi) Komooren Komooren (Moroni) Madagaskar Madagaskar (Antananarivo) Malaawi Malaawi (Lilongwe) Mauritsius Mauritsius (Port Louis) Mayotte Mayotte (Mamoudzou) Mosambik Mosambik (Maputo) Reunion Réunion (Saint-Denis) Ruanda Ruanda (Kigali) Sambia Sambia (Lusaka) Seychellen Seychellen (Victoria) Simbabwe Simbabwe (Harare) Somaalia Somaalia (Mogadischu) Sudan Sud Süüdsudaan (Juba) Tansania Tansania (Dodoma / Daressalam) Uganda Uganda (Kampala) Dialwiis wurd uk mätääld: Britisk Teritoorium uun a Indisk Oosean Britisk Teritoorium uun a Indisk Oosean Fransöösk Süüd- an Antarktisregiuunen Fransöösk Süüd- an Antarktisregiuunen Commonskategorii: Uastafrikoo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Uastafrikoo (sjiisk)"}
{"id": "34972", "contents": "ff p1 A Ruwenzori-Berger (of uk: Rwenzori) san mä en hööchde bit 5.109 m at traadhuuchst beragkeed uun Afrikoo. Hat leit üüb a grens tesken at Demokraatisk Republiik Kongo an Uganda üüb a Madelafrikoonsk Gruug. Det beragregiuun as en natsionaalpark an en UNESCO weltarewdial. Commonskategorii: Ruwenzori-Berger – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "34973", "contents": "Det Nowgorod Guwernement (üüb Rüs: Новгоро́дская губе́рнія of Новгоро́дская губе́рния Novgoródskaja gubérnija) wiar faan 1727 tu 1918 ian faan a guwernementen faan det Rüs Keiserrik an det Rüs SFSR. Uun a nuurd lai det Olonets Guwernement, uun a uast det Wologda Guwernement an det Jaroslawl Guwernement, uun a süüduast det Twer Guwernement, uun a süüdwaast det Pskow Guwernement an uun a waast det St. Petersburg Guwernement. Det hed 1.367.022 lidj (1897). At guwernement hed elwen kreiser: Bjelosersk Borowitschi Demjansk Kirilow Kresttsy Nowgorod Staraja Rusa Tichwin Tscherepowets Ustjuschna Waldaj Meyers Großes Konversations-Lexikon, Band 14. Leipzig 1908, S. 826."}
{"id": "34974", "contents": "Det Olonets Guwernement (üüb Rüs: Оло́нецкая губе́рнія of Оло́нецкая губе́рния Olónetskaja gubérnija) wiar faan 1801 tu 1922 ian faan a guwernementen faan det Rüs Keiserrik an det Rüs SFSR. Uun a nuurd an nuurduast lai det Archangelsk Guwernement, uun a süüduast det Wologda Guwernement, uun a süüd det Nowgorod Guwernement an det St. Petersburg Guwernement an uun a waast de Ladoga Sia an Finlun. Det hed 364.156 lidj (1897). At hoodsteed faan't guwernement wiar Petrosawodsk. At guwernement hed sööwen kreiser: Kargopol Lodejnoje Pole Olonets Petrosawodsk Powjenets Pudosch Wytegra At Republiik Kareelien Meyers Großes Konversations-Lexikon, Band 15. Leipzig 1908, S. 48-49."}
{"id": "34975", "contents": "Det Archangelsk Guwernement (üüb Rüs: Арха́нгельская губе́рнія Archángel’skaja gubérnija) wiar faan 1784 tu 1929 ian faan a guwernementen faan det Rüs Keiserrik an det Rüs SFSR. Uun a nuurd lai det Barents Sia an det Witj Sia, uun a waast Noorweegen an Finlun, uun a süüd det Olonets Guwernement an det Wologda Guwernement an uun a uast leit det Tobolsk Guwernement. Det hed 347.560 lidj (1897). Dön Uraal Berger lai uun a uast faan't guwernement. At guwernement hed njüügen kreiser (üüb Rüs: уѣ́зды of уе́зды ujézdy, iantaal: уѣ́здъ of уе́зд ujézd): Archangelsk Prowins At Republiik Kareelien Meyers Großes Konversations-Lexikon, Band 1. Leipzig 1905, S. 699-700. demoscope.ru"}
{"id": "34979", "contents": "Nowosibirsk (üüb Rüs: Новосиби́рск Novosibírsk) as at hoodsteed faan det Prowins Nowosibirsk, an uk faan de hiale Sibiirien Bundesdistrikt uun Rüslun. Det hee 1.625.631 lidj (2020). Russia: Federal Districts and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "3498", "contents": "Sandnes as en stää önj Norwegen. Jü stää heet 74 964 inboogere (2016). Commons: Sandnes – Soomling foon bile än filme Sandnes kommun"}
{"id": "34981", "contents": "Det Murmansk Prowins (üüb Rüs: Му́рманская о́бласть Múrmanskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a nuurdwaast faan de Nuurdwaastrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 741.404 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Murmansk. Det Murmansk Prowins leit üüb det Kola Hualeweilun. A eeg faan't prowins hee fjauer dialen: De Murmansk Eeg (üüb Rüs: Му́рманский бе́рег Múrmanskij béreg), wat faan't grens tu Noorweegen tu a Kap Swjatoj Nos lingt. De Terski Eeg (üüb Rüs: Те́рский бе́рег Térskij béreg), wat faan a Kap Swjatoj Nos tu a mös faan de Warsuga Struum lingt. De Kandalakscha Eeg (üüb Rüs: Кандала́кшский бе́рег Kandalákšskij béreg), wat faan a mös faan de Warsuga Struum tu't steed Kandalakscha lingt. At nuurddial faan de Kareelisk Eeg faan't steed Kandalakscha tu't grens tu't Republiik Kareelien. De Judytschwumtschorr Berig (1201 m), de huuchst ponkt uun't prowins, leit uun a maden. Sian: Imandra Sia, Lowosero Sia. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Murmansk hee twaalew steedkreiser an fiiw lunkreiser: Steedkreiser: (1) Murmansk (2) Alexandrowsk* (3) Apatity (4) Kirowsk (5) Montschegorsk (6) Olenegorsk (7) Ostrownoi* (8) Poljarnyje Sori (9) Kowdor (10) Saosjorsk* (11) Seweromorsk* (12) Widjajewo* * = \"slööden steeden\" för't militeer Lunkreiser (Rajons): (A)"}
{"id": "34983", "contents": "Det Archangelsk Prowins (üüb Rüs: Арха́нгельская о́бласть Archángel'skaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a nuurd faan det Nuurdwaastrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.136.535 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Archangelsk. De Autonoom Kreis faan a Nentsen hiart tu't prowins. Dön gratst eilunen an eilunsköölen uun't prowins san Nowaja Semlja (90.650 km²), Franz-Josef-Lun (16.134 km²) an dön Solowetsky Eilunen (347 km²). De gratst struum as de Nuurdelk Dwina. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Det Solowetsky Kluaster Holtsark uun a taarep Ljadiny uun de Kargopol Distrikt Sarken uun Kargopol Det Sutjagin Hüs uun Archangelsk Det Nentsisk Spriik wurt uun't prowins snaaket, fööraal uun de Autonoom Kreis faan a Nentsen. At prowins wurd de 23. September 1937 üüs en prowins uun det Rüs SFSR grünjlaanjen. At Kosmodrom Plessetsk, en wäältrümboonhoof, leit uun't steed Mirny, uun a waast faan't prowins. Archangelsk Guwernement Archangel'sk Oblast: Region in Northwestern Federal District, citypopulation.de Russia: Arkhangelsk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "34989", "contents": "Murmansk (üüb Rüs: Му́рманск Múrmansk) as en steed uun det Nuurdwaastrüslun Bundesdistrikt faan Rüslun. Det hee 287.847 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan det Murmansk Prowins. Russia: Murmansk Oblast, citypopulation.de wetterkontor.de Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "3499", "contents": "Drammen as en stää önj Norwegen. Jü stää heet 107.930 inboogere (2019). Dåt as iinj foon e hoodstääse foon e Viken Prowins. Commons: Drammen – Soomling foon bile än filme Drammen kommun Norway: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "34991", "contents": "Stephanie Lottermoser (* 19. Jüüle 1983 uun Wolfratshausen) as en sjiisk musiiker. Hat komponiaret, sjongt an spelet saksofoon. Stephanie füng al mä sööwen juar musiikonerracht, bi't huuger skuul liard hat at saksofoon. Leeder studiaret hat bi't Hochschule für Musik und Theater München. 2008 hää't det band \"Resonance\" grünjlaanj. Sant 2010 spelet an sjongt hat miast alian, an hää bit 2018 sjauer CDs apnimen.Hör leetst CD \"This Time\" sted tidjwiis üüb plaats tau faan a sjiisk jazz-plaaden. Sant 2018 lewet Stephanie uun Hamborag. 2021 skal hör naist CD ütjkem. 2006 - Pris uun di wäädstridj Jugend jazzt 2013 - Kultuurförderpris faan't lun Bayern mä en stipendium för't Cité Internationale des Arts, Paris Resonance – Second Glance (2009) Charly Antolini meets the Jazz Ladies – One More (2012, Skinfire Records) Michael Riessler – Big Circle (2012, Intuition; Preis der deutschen Schallplattenkritik) Stephanie Lottermoser – Good Soul (2013, Downhill Records) Stephanie Lottermoser – Paris Song Book (2015, Downhill Records) Stephanie Lottermoser – This Time (2018, Motor Music) Stephanie Lottermoser − Hamburg (2021, Leopard Records) www.stephanielottermoser.com"}
{"id": "34992", "contents": "Syktywkar (üüb Rüs an Komi: Сыктывка́р; föör 1930 Ust-Sysolsk) as at hoodsteed faan det Komi Republiik uun Rüslun. Det hee 235.006 lidj (2010). A nööm faan't steed komt faan det Komi wurd för de Sosola Struum an kar of „steed“. Russia: Komi Republic, citypopulation.de"}
{"id": "34994", "contents": "Wat menst dü ? Komi (Republiik) uun Ruslun Komi spriaken Komi (fulk)"}
{"id": "35", "contents": "Montfort (Limburgsk: Mofert) as en stää önj da Nederlönje. Jü stää heet 3.150 inboogere (2006). Commons: Montfort – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "350", "contents": "At Seesje, a Güülspooter, (mo.) grute gööle fliigebiter, göölspooter (Hippolais icterina) as en fögel uun't famile faan a Acrocephalidae. Seesje Aier faan Hippolais icterina Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Seesjin Wikispecies hää en artiikel tu: Seesjin"}
{"id": "35002", "contents": "Det Kurgan Prowins (üüb Rüs: Курга́нская о́бласть Kurgánskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a süüd faan de Uraal Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 827.166 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Kurgan. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Ural Federal District, citypopulation.de Russia: Kurgan Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35003", "contents": "Det Swerdlowsk Prowins (üüb Rüs: Свердло́вская о́бласть Sverdlóvskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a waast faan de Uraal Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 4.310.681 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Jekaterinburg. Russia: Ural Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "35004", "contents": "Det Tjumen Prowins (üüb Rüs: Тюме́нская о́бласть Tjuménskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a uast an nuurd faan de Uraal Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 3.756.536 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Tjumen. At prowins hee uk tau autonoom kreiser: De Autonoom Kreis faan a Chanten an Mansen, an De Autonoom Kreis faan a Jamal-Nentsen. Russia: Ural Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "35005", "contents": "Det Tscheljabinsk Prowins (üüb Rüs: Челя́бинская о́бласть Čeljábinskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a süüdwaast faan de Uraal Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 3.466.369 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Tscheljabinsk. Russia: Ural Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "35009", "contents": "De Wolga Bundesdistrikt (üüb Rüs: Приво́лжский федера́льный о́круг Privólžskij federál’nyj ókrug) as ian faan dön aacht bundesdistrikten uun Rüslun. Det hee 29.287.683 lidj (2020). At hoodsteed faan a bundesdistrikt as Nischni Nowgorod. Dön tjiin gratst steeden uun a bundesdistrikt san: A bundesdistrikt hee seeks republiiken, sööwen prowinsen an ian regiuun: Russia: Federal Districts and Cities, citypopulation.de Russia: Privolžskij Federal'nyj Okrug, citypopulation.de Russia: Volga Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "35015", "contents": "f p1 A Uraal (rüsk Урал, Уральские горы) as en beragkeed uun Ruslun. Hat as 2200 km lung an woort bit 1895 m huuch. A Uraalberger ferluup faan nuurd tu süüd an dial Euraasien tu Euroopa uun't waasten an Aasien uun't uasten. Commonskategorii: Uraal – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35017", "contents": "Det Kirow Prowins (üüb Rüs: Ки́ровская о́бласть Kírovskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a nuurdwaast faan de Wolga Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.262.402 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Kirow. Russia: Volga Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "35020", "contents": "A Uraal (rüsk Урал/ Ural; kasachisk Жайық/ Schajyq) as en 2.428 km lungen struum üüb a grens tesken Euroopa an Aasien. Hi lääpt troch Ruslun an Kasachstaan. Uraal tesken Oral an Atyrau uun Kasachstaan Iintoochregiuun faan a Uraal Artikel Ural uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Ural uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk)"}
{"id": "35021", "contents": "Synje Norland (* 1982 uun Naibel) as en sjongster an stakenskriiwer. Synje füng al uun jong juaren sjongstünjen, an hää ham salew at gitaar bibroocht. Mä 17 ging hat tu München an Hamborag, an hää uk en tidjloong uun Kanada lewet. Nü lewet hat weder uun Nuurdfresklun. 2007 hää't hör iarst CD Skipping Stones ütjbroocht, an enkelt staken san uun det fernseeseerie Rote Rosen tu hiaren weesen. 2011 kaam hör ööder CD To the Other Side ütj, an diar ging hat uk üüb turnee mä. 2012 an 2013 wiar Synje üüb tuur mä det band Santiano. 2020 an 2021 as Synje tuup mä Julie Weißbach online aptreeden. 2007: Skipping Stones (Norland Music) 2011: To the Other Side (Norland Music) 2016: Who Says I Can’t (Norland Music) 2011: Love Shuffle (Norland Music, single) 2006: Schneewittchens Schlaflied – Original-Soundtrack 7 Zwerge – Der Wald ist nicht genug (Universal Music) 2008: Trauriges Mädchen – Duet mä Sven van Thom/Phantomschmerz (Starwatch Music) 2008: The One, Tried so Hard, The Lonesome Side – Original-Soundtrack Rote Rosen – Telenovela 2009: The One, The Lonesome Side – Original-Soundtrack Liebe Mauer (DA Music) 2009: Dreaming of You – Raffaello rekloome 2010: Over it, A Better Kind – Original-Soundtrack"}
{"id": "35025", "contents": "At Barents Sia as en dial faan a Arktisk Oosean uun't nuurden faan Norweegen an Nuurdwaastruslun. Hat as näämd efter dia siamaan Willem Barents. Uun't madel as at Barents Sia 230 m jip. Di Golfstruum suragt diarför, dat at Barents Sia miast saner is as. Commonskategorii: Barents Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35027", "contents": "At Witj Sia as en dial faan a Arktisk Oosean. Hat leit uun't nuurden faan Nuurdwaastruslun, widjer am a nuurd gongt hat uun't Barents-Sia auer. A Solowetski Eilunen lei uun a süüdwaast faan't sia. A struumer Nuurdelk Dwina, Mesen an Onega haa hör müs uun't Witj Sia. Grat stääden bi't Witj Sia san Kandalakscha, Kem, Belomorsk, Onega an Archangelsk. Commonskategorii: Witj Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35028", "contents": "Det Nischni Nowgorod Prowins (üüb Rüs: Нижегоро́дская о́бласть Nižegoródskoj óblast’; föör 1992 det Gorki Prowins, üüb Rüs: Го́рьковская область Gór’kovskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a waast faan de Wolga Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 3.202.946 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Nischni Nowgorod. Russia: Volga Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "35029", "contents": "Det Orenburg Prowins (üüb Rüs: Оренбу́ргская о́бласть Orenbúrgskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a waast faan de Wolga Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.956.835 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Orenburg. Russia: Volga Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "3503", "contents": "Longyearbyen as en stää önj Norwegen (Svalbard). Jü stää heet 2 043 inboogere (2013). Commons: Longyearbyen – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "35040", "contents": "A Wolga (rüsk Волга, tataarisk Идел / İdel, tschuwaschisk Атӑл, ualgreks Ῥᾶ Rha) as en struum uun't waastelk Ruslun. Mä en lengde faan 3530 km as hi di lingst an weederrikst struum uun Euroopa an uk ään faan a lingst struumer üüb a eerd (steed 17). San müs as uun't Kaspisk Sia, an sodenang as hi di lingst struum, di nian natüürelk ferbinjang tu a ooseaanen hää. Hood faan a Wolga Tuluup faan a Oka uun Nischni Nowgorod Wolgabrag uun Uljanovsk Commonskategorii: Wolga – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35045", "contents": "ff p5 A Waldaihuuger (rüsk Валдайская возвышенность, Valdajskaja vozvyšennost, amskriiwang: Waldaiskaja Woswyschennost) san en huuchlun uun't waastelk Ruslun bit tu en hööchde faan 347 m. Jo haa hör nööm efter det stääd Waldai uun't Oblast Nowgorod uun Nuurdwaastruslun. Faan a Waldaihuuger kem a grat struumer Dnjepr, Düüna an Wolga deel. Commonskategorii: Waldaihuuger – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3505", "contents": "Bulgaarien, amtelk Republiik faan Bulgaarien (üüb Bulgaars: България Bǎlgarija [bɤɫgˈarijɐ] an Република България Republika Bǎlgarija) as en stoot uun a süüduast faan Euroopa, üüb at Balkanhualeweilun. Uun a nuurd leit Rumeenien, uun a uast at Suartsia, uun a süüd lei a Türkei an Grekenlun an uun a waast Nuurd-Masedoonien an Serbien. At lun hee 6.875.040 lidj (2021). At hoodsteed faan't lun as Sofia. At lun as sant 1. Janewoore 2007 lasmaat faan det Europeeisk Unioon. Bulgaarien leit twesken 44° an 41° (faan a nuurd tu a süüd) an 22° an 29° (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi triisis letjer üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä fiiw lunen. Det lingst grens (608 km) faan't lun wurt mä Rumeenien an det kurtst (148 km) mä Nuurd-Masedoonien diald. At lun dialt uk en 494 km lung grens mä Grekenlun, en 318 km lung mä Serbien an en 240 km lung mä’t Türkei. A eeg faan Bulgaarien bi det Suart Sia as 354 km lung an lingt faan nai bi Durankulak uun a nuurd tu Resowo uun a süüd. A Donau dialt Bulgaarien uun a nuurd faan Rumeenien uf, an di ööder grat struum uun't lun as a Maritsa"}
{"id": "35054", "contents": "Det Pensa Prowins (üüb Rüs: Пе́нзенская о́бласть Pénzenskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a süüdwaast faan de Wolga Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.305.563 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Pensa. Russia: Volga Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "35055", "contents": "Det Samara Prowins (üüb Rüs: Сама́рская о́бласть Samárskaja óblast’; föör 1992 det Kujbyschew Prowins, üüb Rüs: Ку́йбышевская о́бласть Kújbyševskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a nuurd faan de Wolga Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 3.179.532 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Samara. Russia: Volga Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "35059", "contents": "Kurgan (üüb Rüs: Курга́н Kurgán) as at hoodsteed faan det Kurgan Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a maden faan't prowins. Det hee 312.364 lidj (2020) Russia: Kurgan Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35060", "contents": "Jekaterinburg (üüb Rüs: Екатеринбу́рг Jekaterinbúrg, faan 1924 tu 1991 Swerdlowsk, üüb Rüs: Свердло́вск Sverdlóvsk) as at hoodsteed faan det Swerdlowsk Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 1.493.749 lidj (2020). Russia: Sverdlovsk, citypopulation.de"}
{"id": "35066", "contents": "Oral (kasachisk Орал; rüsk Уральск) as en gratstääd uun't waasten faan Kasachstaan naibi Ruslun. Hat leit üüb a waastelk ääg faan a struum Uraal an täält sodenang geograafisk tu Euroopa. Численность населения Республики Казахстан по полу в разрезе областей и столицы, городов, районов, районных центров и поселков на начало 2020 года. (Excel; 96 KB) stat.gov.kz, ufrepen di 19. Jüüle 2020 (rüsk). Commonskategorii: Oral – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3507", "contents": "Wat menst dü? Luksemborag, di stoot Luksemborag (stääd) Prowins Luksemborag uun a Wallonii (Belgien)"}
{"id": "35083", "contents": "Atyrau (kasachisk/rüsk Атырау/Atıraw; bit 1991 Гурьев Gurjew) as en huuwenstääd uun Kasachstaan. Hat leit bi a müs faan a struum Uraal iin uun't Kaspisk Sia an as at hoodstääd faan det regiuun Atyrau. Hat leit üüb bias ääger faan a Uraal an hiart sodenang tu Euroopa an uk tu Aasien. Численность населения Республики Казахстан по полу в разрезе областей и столицы, городов, районов, районных центров и поселков на начало 2020 года. (Excel; 96 KB) stat.gov.kz, ufrepen di 19. Jüüle 2020 (rüsk). Commonskategorii: Atyrau – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35086", "contents": "En huuwen as en steed bi a küst of bi en struum, bi en sia of kanaal, huar skeb uunlei kön. Diar jaft at miast iinrachtangen, am skeb tu loosin an tu fersurgin. Iin uun en huuwen feer bragen, an diarföör san miast diker üs skül jin sturem. Commonskategorii: Huuwen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35087", "contents": "Det Saratow Prowins (üüb Rüs: Сара́товская о́бласть Sarátovskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a süüd faan de Wolga Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 2.421.895 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Saratow. Russia: Volga Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "35088", "contents": "Det Uljanowsk Prowins (üüb Rüs: Улья́новская о́бласть Ul’jánovskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a nuurd faan de Wolga Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.229.824 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Uljanowsk. Simbirsk Guwernement Russia: Volga Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "35090", "contents": "Pjatigorsk (üüb Rüs: Пятиго́рск Pjatigórsk) as at hoodsteed faan det Nuurdkaukasus Bundesdistrikt faan Rüslun. At steed leit uun a maden faan a bundesdistrikt, uun det Stawropol Regiuun. Det hee 147.861 lidj (2020). Rüs dachter Michail Lermontow (1814-1841) stoorew uun Pjatigorsk. Russia: Federal Districts and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "351", "contents": "A Selag (Phoca vitulina) as en Ruuwdiart (Carnivora) uun't famile faan a Siahünjer (Phocidae). Hi lewet üüb a nuurdelk eerdheleft. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Selger Wikispecies hää en artiikel tu: Selger Slach faan a muun üüb Wikispecies"}
{"id": "35103", "contents": "Autonoom Kreis faan a Nentsen A Autonoom Kreis faan a Nentsen (rüsk Ненецкий автономный округ/Nenetski awtonomny okrug; nentsisk Ненёцие автономной ӈокрук/Nenjotsije awtonomnoi ngokruk, uk: Nenetsia) as en lunkreis mä det hoodstääd Narjan-Mar uun Nuurdwaastruslun. Hi hiart tu't Oblast Archangelsk, man hää en was autonomii. Dön tjiin gratst steeden uun a kreis san: Russia: Arkhangelsk Oblast, citypopulation.de Commonskategorii: Autonoom Kreis faan a Nentsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Autonoom Kreis faan a Nentsen (sjiisk)"}
{"id": "35105", "contents": "OKATO (ОКАТО, Общероссийский классификатор объектов административно-территориального деления) as en käännumer för ferwaltangsianhaiden uun Ruslun. Uk uun Sjiisklun hää arke gemeen en iandüüdag numer. Uun Ruslun jaft at flook objekten: Republiiken Krai/Kraja Oblast/i (Prowinsen) Stääden mä föderatjuunsstaatus Autonoom Oblasti Autonoom Kreiser Rajons (Lunkreiser) Stääden Stääddistrikten Stäaädsiidlangen Saarepsowjets Lunsiidlangen Det numer as apbaud efter det münster XX [XXX [XXX]] [K] . Det bedüüdet: 1. an 2. taal — boowenst hirarchii 3. bit 5. taal — madelst hirarchii 6. bit 8. taal — onerst hirarchii K — Kontrolnumer Daurski Saarepsowjet uun a Sabaikal-Rajon faan't Regiuun Transbaikaalien — 76 212 825 — 76 (1. an 2. taal) — Regiuun Transbaikaalien 2 (3. taal) — Rajon 12 (4. an 5. taal) — Sabaikal-Rajon 8 (6. taal) — Saarepsowjet 25 (7. an 8. taal) — Daurski"}
{"id": "35108", "contents": "At Nentsisk spriak (iar uk: Jurakisk spriak) as so üs Selkupisk ian faan a Samojedisk spriaken, an jo hiar tuup mä a Finno-ugrisk spriaken tu a Uraalisk spriaken. Nentsisk woort uun't nuurdlek Uasteuroopa an uun Nuurdaasien faan a Nentsen spreegen, diar uun a Tundra lewe. Uun a Autonoom Kreis faan a Nentsen as Nentsisk bütj Rüsk en amtspriak. Nentsisk as bütj Selkupisk det iansagst skrewen spriak faan a samojedisk spriaken. Iarst 1895 haa rüsk misionaaren en gramatik an en liarbuk skrewen. 1932 as Nentsisk iarst mä latiinsk, an sant 1937 mä kyrilisk skraft skrewen wurden. Sant di tidj woort muar an muar üüb Nentsisk skrewen. Nentsisk wurden haa at iantaal, at tautaal an at muartaal. Posesiifsufiksen Uun a jinsats tu Nuurdfresk wurd wurden üüs man/min, dan/din asw. ei faan separaat pronoomen ütjdrükt, man faan sufiksen, wat tu a aanj faan't wurd tuden wurd. T.b. mä't wurd вэнеко (wenjeko) „hünj“: вэнекоми wenjekomi of вэнеков wenjekow: man hünj. вэнекор wenjekor: dan hünj. вэнекода wenjekoda: san hünj. вэнекомиʼ wenjekomiʔ: üüs (tau) hünj. (ütjsleden öömrang: onkens hünj) вэнекориʼ wenjekoriʔ: jau (tau) hünj. (ütjsleden öömrang: jonkens hünj) вэнекодиʼ wenjekodiʔ: hör (tau) hünj. (hörens hünj) вэнековаʼ wenjekowaʔ: üüs hünj. вэнекораʼ wenjekoraʔ: jau hünj. вэнекодоʼ wenjekodoʔ: hör"}
{"id": "35113", "contents": "Archangelsk (üüb Rüs: Арха́нгельск Archángel’sk) as at hoodsteed faan det Archangelsk Prowins uun de Nuurdwaastrüslun Bundessdistrikt faan Rüslun. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun, bi de Nuurdelk Dwina Struum, nai bi a mös tu det Witj Sia. Det hee 346.979 lidj (2020). Russia: Federal Districts and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "35115", "contents": "A Samojedisk spriaken san bütj a Finno-ugrisk spriaken en twiig faan Uraalisk spriaken. Diar jaft at son 30.000 spreegern faan. A miast spreegern hää at Nentsisk uun a Autonoom Kreis faan a Nentsen. Nuurd-Samojedisk Nentsisk Jurakisk (Uast-Nentsisk, †) Entsisk (Jenissei-Samojedisk) Nganasanisk (Tawgi-Samojedisk) Süüd-Samojeedisk Selkupisk (Uastjak-Samojedisk, Uastjakisk) Matorisk (†) Kamasisk (†) J. Janhunen: Samojedischer Wortschatz. Gemeinsamojedische Etymologien. Helsinki 1977 A. Aikio: New and old Samoyedic etymologies. Uun: Finnisch-Ugrische Forschungen 57, 2002, S. 9–57 und 59, 2006, S. 9–34 Test-Wikipedia üüb Nentsisk"}
{"id": "35117", "contents": "Krasnojarsk (üüb Rüs: Красноя́рск Krasnojársk) as at hoodsteed faan det Krasnojarsk Regiuun an det traadgratst steed uun de Sibiirien Bundesdistrikt uun Rüslun. Det hee 1.093.771 lidj (2020). Russia: Sibirskij Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "35118", "contents": "Det Krasnojarsk Regiuun (üüb Rüs: Красноя́рский край Krasnojárskij kraj) as en regiuun uun de Sibiirien Bundesdistrikt faan Rüslun. At regiuun leit uun a nuurd faan a bundesdistrikt. Det hee 2.866.255 lidj (2020). At hoodsteed faan't regiuun as Krasnojarsk. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Siberian Federal District, citypopulation.de Russia: Kemerovo Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "3512", "contents": "Letlun, amtelk Republiik faan Letlun (üüb Letisk: Latvija [ˈlatvija] an Latvijas Republika) as en lun uun nuurduast faan Europa. Uun a nuurd leit Eestlun, uun a uast Ruslun, uun a süüduast Witjruslun, uun a süüd Liitauen an uun a waast at Uastsia. At lun hee 1.893.223 lidj. At hoodsteed faan't lun as Riga. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Letlun hee seeks statistisk regiuunen (wat ei indialing faan ferwalting san), njüügen aanjstendig steeden an 110 kreiser. Iar wiar at lun uun tau regiuunen onerdiald: Liiflun, wat a nuurduast faan't lun faan't nü (an uk at süüddial faan't Eestlun faan nü) hed an Kurlun, wat a süüdwaast faan't lun faan nü hed. Uun't 13. juarhunert wurd dön tau regiuunen faan de Swäärtbrelerorden, wat lääder dial faan de Tjiisk Orden üüs de Liifluns Orden wurd, uun föl kriiger nimen. 1561 wurd a orden sekularisiaret an Liiflun an Kurlun wurd dial faan Liitauen. 1621 wurd Liiflun (saner det süüduast dial, Letgalen, wat üüs det Inflanty Prowins tup mä Kurlun dial faan Poolen-Liitauen bleew) wurd dial faan Sweeden. Liiflun wurd 1721 dial faan det Rüs Keiserrik. Inflanty wurd uun det iarst dialing faan Poolen 1772 an Kurlun uun det traad dialing faan Poolen"}
{"id": "35125", "contents": "De Madelrüslun Bundesdistrikt (üüb Rüs: Центра́льный федера́льный о́круг Centrál'nyj federál'nyj ókrug) as ian faan dön aacht bundesdistrikten uun Rüslun. Det hee 39.250.960 lidj (2021). At hoodsteed faan a bundesdistrikt as Moskau. Dön tjiin gratst steeden uun a bundesdistrikt san: A bundesdistrikt hee ian steed (Moskau) an sööwentanj prowinsen (üüb Rüs области oblasti; iantaal область oblast'): Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Central'nyj Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "35126", "contents": "De Nuurdkaukasus Bundesdistrikt (üüb Rüs: Се́веро-Кавка́зский федера́льный о́круг Sévero-Kavkázskij federál'nyj ókrug) as ian faan dön aacht bundesdistrikten uun Rüslun. Det hee 9.967.301 lidj (2021). At hoodsteed faan a bundesdistrikt as Pjatigorsk. Dön tjiin gratst steeden uun a bundesdistrikt san: A bundesdistrikt hee seeks republiiken (üüb Rüs: ресбулики respubliki; iantaal республикa respublika) an ian regiuun (üüb Rüs край kraj): Russia: Northern Caucasian Federal District, citypopulation.de Russia: Severo-Kavkazskij Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "35127", "contents": "De Nuurdwaastrüslun Bundesdistrikt (üüb Rüs: Се́веро-За́падный федера́льный о́круг Sévero-Západnyj federál'nyj ókrug) as ian faan dön aacht bundesdistrikten uun Rüslun. Det hee 13.941.959 lidj (2021). At hoodsteed faan a bundesdistrikt as Sankt Petersburg. Dön tjiin gratst steeden uun a bundesdistrikt san: A bundesdistrikt hee ian steed (Sankt Petersburg), tau republiiken an sööwen prowinsen. Russia: Northwestern Federal District, citypopulation.de Russia: Severo-Zapadnyj Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "35128", "contents": "De Süüdrüslun Bundesdistrikt (üüb Rüs: Ю́жный федера́льный о́круг Júžnyj federál'nyj ókrug) as ian faan dön aacht bundesdistrikten uun Rüslun. Det hee 14.070.918 lidj (2021). At hoodsteed faan a bundesdistrikt as Rostow bi Don. Dön tjiin gratst steeden uun a bundesdistrikt san: A bundesdistrikt hee ian regiuun (üüb Rüs: край kraj), tau republiiken (üüb Rüs: республики respubliki; iantaal: республика respublika) an trii prowinsen (üüb Rüs: области oblasti; iantaal: область oblast'). Det rüs regiaring sai, dat at republiik Krim an't steed Sewastopol dial faan Rüslun san, efter jo 2014 faan't lun iinnimen wurd, man öler lunen sai, dat jo noch dial faan a Ukraine san. 2014-2016 maaget jo de Krim Bundesdistrikt. Sant 2016 san jo dial faan de Süüdrüslun Bundesdistrikt. Russia: Southern Federal District, citypopulation.de Russia: Južnyj Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "3513", "contents": "Rumeenien [ruˈmɛ:ni̯ən] (üüb Rumeensk: România [romɨˈnia] Harke tu?/i) as en stoot uun at grensrüm twesken at maden an a süüduast faan Euroopa. Uun a süüd leit Bulgaarien, uun a waast lei Serbien an Ungarn, uun a nuurd an a uast Ukraine an Moldaawien an uun a uast leit uk at Suartsia. At lun hee 21.698.181 lidj. At hoodsteed as Bukarest. At lun dialt grensen mä fiiw lunen. Det lingst grens (681 km) wurt mä Moldaawien an det kurtst (448 km) mä Ungarn diald. At lun dialt uk en 649 km lung grens mä Ukraine, en 631 km lung mä Bulgaarien an en 546 km lung mä Serbien. Dön Karpaaten stun twesken a nuurdwaast an süüduast faan't lun. De Donau Struum maaget at grens tu Bulgaarien an leept troch a uast faan't lun iin uun't Suartsia. Rumeenien hee aacht histoorisk regiuunen: Banat, mä Serbien diald. Böökenlun (Bucovina), mä't Ukraine diald. Dobrudscha (Dobrogea), mä Bulgaarien diald. Kreischlun (Crișana) Maramuresch (Maramureș) Moldau (Moldova), mä Moldaawien an't Ukraine diald. Sööwenborger (Transilvania) Walachei, wat iin uun Munteenien (Muntenia) an Olteenien (Oltenia) diald as. Dön tjiin gratst steeden uun Rumeenien san: Rumeenien as uun ian-an-fiartig kreiser (üüb Rumeens: județe, iantaal județ) an’t steed Bukarest onerdiald. Komponisten"}
{"id": "35137", "contents": "Autonoom Kreis faan a Jamal-Nentsen A Autonoom Kreis faan a Jamal-Nentsen (rüsk Ямало-Ненецкий автономный округ/Jamalo-Nenezki awtonomny okrug; nentsisk Ямалы-Ненёцие автономной ӈокрук/Jamaly-Nenjozije awtonomnoi njokruk) as en ferwaltangsianhaid uun a Okrug Uraal uun't nuurden faan Ruslun. Hi hiart tu a Okrug Tjumen, man hää en was autonomii. Commonskategorii: Autonoom Kreis faan a Jamal-Nentsen – Saamlang faan bilen of filmer Nentsen Nentsisk"}
{"id": "3514", "contents": "Boliiwien as en lun uun Süüd-Ameerikoo. Uun't nuurd an uast leit Brasiilien, uun't süüduast Paraguay, uun't süüd Argentiinien, uun't süüdwaast Chiile an uun't nuurdwaast Peruu. At lun hää 11.469.900 lidj (2019). At hoodstääd faan't lun as Sucre, at regiarang sat oober uun La Paz. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Boliiwien hää njügen departmenten: http://web.archive.org/web/20090521023641/http://www.presidencia.gob.bo/download/constitucion.pdf world-gazetter.com International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Bolivia, citypopulation.de Bolivia: Cities, citypopulation.de Bolivia, citypopulation.de Bolivia, citypopulation.de Commonskategorii: Boliiwien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Boliiwien – Geograafisk an histoorisk koorden -16.711944444444-64.666111111111Koordinaaten: 17° S, 65° W"}
{"id": "35145", "contents": "Autonoom Kreis faan a Chanten an Mansen A Autonoom Kreis faan a Chanten an Mansen, of uk Jugra, (rüsk Ханты-Мансийский автономный округ — Югра / Chanty-Mansijski awtonomny okrug — Jugra; chantisk Хӑнты-Мансийской автономной округ — Югра) as en ferwaltangsianhaid uun a Okrug Uraal uun't nuurden faan Ruslun. Hi hiart tu a Okrug Tjumen, man hää en was autonomii. Commonskategorii: Autonoom Kreis faan a Chanten an Mansen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35148", "contents": "At Chantisk spriak (chantisk ханты ясаӈ, sjiisk chanty jasaŋ), uk: Khanty of Uastyak, as det spriak faan a Chanten. Jo lewe uun't nuurdwaasten faan Sibiirien loongs a struum Ob. Diar komt uk a nööm faan det spriakfamile faan: Ob-Ugrisk. Det hiart tu a Finno-ugrisk spriaken an as nai mä Ungaars. Chantisk as uk nai mä Mansisk, diar uun't salew spriakregiuun spreegen woort. At jaft wel son 10.000 spreegern, diar oober spriakwiisen brük, diar madenööder fiks skeel. A Chanten brük kyrilisk skraft mä enkelt aparte tiaken muar: Commonskategorii: Chantisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Test-Wikipedia üüb Chantisk"}
{"id": "35153", "contents": "Det Rüs Natschunaalbibleteek (üüb Rüs: Росси́йская национа́льная библиоте́ка Rossíjskaja nacionál’naja bibliotéka) uun Sankt Petersburg as det naistgratst bibleteek uun Rüslun an ian faan dön gratst bibleteeken uun a wäält. Det hiart tup mä det Rüs Stootsbibleteek uun Moskau an det uun 2009 eebenmaaget President B. N. Jeltsin sin Bibleteek uun Sankt Petersburg tu dön trii natschunaalbibleteeken uun Rüslun. Föl faan a buken uun a soomlingen faan't bibleteek san online uun det Vivaldi Elektroonisk Bibleteek. Amtelk Weebsidj (üüb Rüs) Vivaldi Elektroonisk Bibleteek (üüb Rüs)"}
{"id": "35155", "contents": "At Mansisk spriak (моаньсь, moańś) (uk: Woguulisk) as det spriak faan a Mansen. Jo lewe uun't nuurdwaasten faan Sibiirien loongs a struum Ob. Diar komt uk a nööm faan det spriakfamile faan: Ob-Ugrisk. Det hiart tu a Finno-ugrisk spriaken an as nai mä Ungaars. Mansisk as uk nai mä Chantisk, diar uun detsalew regiuun spreegen woort. At jaft wel knaap 1.000 spreegern, diar hör spriak oober knaap noch tu hör jongen widjer du. Test-Wikipedia üüb Mansisk"}
{"id": "35157", "contents": "Uasteuroopa as en ütjdruk för't uastelk Euroopa, man det grens koon ei akeroot fäästlaanj wurd. Det koord rochts dialt Euroopa efter kulturel regiuunen iin, an diarefter ferlääpt det grens amanbi bi 25 graad uastelk lengde. Uasteuroopa amfaadet sodenang Ruslun, Witjruslun, a Ukraine (üüb det koord güül) an ferlicht uk noch Georgien. Efter uasten ferlääpt det grens tesken Uasteuroopa an Aasien loongs a Uraalberger an a Uraal struum. Efter süüdwaasten as det grens tu Süüduasteuroopa sowat bi Moldaawien, an efter süüduasten as det grens tu Aasien bi a Kaukasus. Georgien leit tesken a Letj Kaukasus an a Grat Kaukasus, an woort diarauer eder tu Euroopa, man uk tu Aasien tääld. Commonskategorii: Uasteuroopa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35160", "contents": "ffff dep1 p1 A Kaukasus (rüsk Кавказ, Kawkas; georgisk კავკასიონი, K'avk'asioni, armeensk Կովկաս, Kowkas, aserbaidschaansk Qafqaz, türkisk Kafkas, faan ualgreks Καύκασος) as en amanbi 1.100 km lung keed faan berger uun Euraasien tesken at Suart Sia an at Kaspisk Sia. Maden uun, tesken a Grat Kaukasus (nuurdelk) an a Letj Kaukasus (süüdelk) leit Georgien, uun't nuurden Ruslun an uun't süüden Armeenien, Aserbaidschaan an a Iraan. A huuchst toop as a Elbrus uun Ruslun mä en hööchde faan 5.642 meetern. At hialer regiuun woort uk Kaukaasien näämd. Tesken Grat an Letj Kaukasus ferlääpt di struum Mtkwari mä san müs uun't Kaspisk Sia. Commonskategorii: Kaukasus – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kaukasus (sjiisk)"}
{"id": "35171", "contents": "ffpd3pd5 A Elbrus (rüsk Эльбрус; karatschai-balkaarisk Минги тау Miñi tau [mɪˈŋːi taw]) as mä en hööchde faan 5.642 m di huuchst berag uun a Kaukasus an a huuchst faan Ruslun (an uk faan Euroopa, wan dü a Kaukasus mä tu Euroopa täälst). Di berag as en rauegen wulkaan mä tau tooper: Waasttoop mä 5.642 m an Uasttoop mä 5.621 m. At leetst tooch as hi wel föör amanbi 2.000 juaren ütjbreegen. Satelitenbil Dobeltoop Commonskategorii: Elbrus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35173", "contents": "At Karatschai-Balkaarisk spriak (Aanj nööm: Къарачай-малкъар тил Qaratschaj-malqar til) as en Turkspriak faan di kiptschakisk twiig. Hat woort uun a Nuurdkaukasus uun a rüsk prowinsen Karatschai-Tscherkesien (Karatschaiisk) an Kabardiino-Balkaarien (Balkaarisk) spreegen. Tuiarst as Karatschai-Balkaarisk mä latiinsk skraft skrewen wurden, sant 1936 oober mä kyrilisk skraft. Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk Wikipedia üüb Karatschai-Balkaarisk"}
{"id": "35177", "contents": "At (eegentelk) Altaisk spriak hiart tu a sibiirisk twiig faan a Turkspriaken. Hat woort fööraal uun't Republiik Altai (Ruslun) spreegen. Süüdelk Altaisk Huuchaltaisk (Altai-Kischi, Altaj-Kiži) Maima Telengitisk Tölös Tschuja Teleutisk Nuurdelk Altaisk Tubalarisk Kumandinisk Turatschak Solton Starobardinisk Tschelkanisk (uk: Kuu, Lebedinisk) Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk Test-Wikipedia üüb Nuurdaltaisk Wikipedia üüb Süüdaltaisk"}
{"id": "35180", "contents": "At Karasia (of Kara Sia, rüsk Ка́рское мо́ре, Karskoje more) as en dial faan a Arktisk Oosean nuurden faan Sibiirien. Efter waasten lingt hat bit tu't eilun Nowaja Semlja an efter uasten bit Sewernaja Semlja. Diar san fööraal tau grat struumer, diar iin uun't Kara-Sia luup: a Ob an a Jenisej. Commonskategorii: Kara Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35184", "contents": "A Jenisej (rüsk Енисей) as en 3487 km lungen struum uun Sibiirien (Ruslun). Tuup mä a tustruum Grat Jenisej san't 4092 km. Hi as a fiftlingst struum üüb a eerd, an efter a Jangtsekiang di ööderlingst uun Aasien. A Jenisej ferlääpt amanbi üüb 90 graad uastelk lengde faan süüd tu nuurd an dialt Sibiirien uun a maden troch. Sin iintoochregiuun lingt bit tu a Baikalsia an iin uun a Mongolei. San müs ferlääpt iin uun't Karasia uun a Arktis. A Grat Jenisej as di 605 km lung rochter (nuurdelk) tustruum faan a Jenisej uun't Republiik Tuwa. A Letj Jenisej (rüsk Ма́лый Енисе́й/Maly Jenissei; tuwiinisk Каа-Хем/Kaa-Chem, „Letj Struum“) as di 563 km lung lachter (süüdelk) tustruum faan a Jenisej uun't Republiik Tuwa. Jenisej uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Artikel Jenisej uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Global River Discharge Monitoring: Station Igarka üüb grdc.sr.unh.edu Commonskategorii: Jenisej – Saamlang faan bilen of filmer Jenisejsk spriaken"}
{"id": "35188", "contents": "Nischni Nowgorod (üüb Rüs: Ни́жний Но́вгород Nížnyj Nóvgorod, faan 1932 tu 1990 Gorki, üüb Rüs: Го́рький Gór’kij) as at hoodsteed faan det Nischni Nowgorod Prowins uun de Wolga Bundesdistrikt uun Rüslun. At steed leit uun a uast faan det europeeisk dial faan't lun. Det hee 1.252.236 lidj (2020). Faan 1932 tu 1990 wiar at steed efter de rüs an sowjetisk skriiwer Maksim Gorki (üüb Rüs: Макси́м Го́рький Maksím Gór’kij, 1868-1936) neemd. Russia: Federal Districts and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "3519", "contents": "Hamborig as en bundeslun an steed uun a nuurd faan Tjiisklun. Det hee 1.852.478 lidj (2020). At steed hee sööwen besirken: Germany: States and Major Cities, citypopulation.de Statistikamt Nord"}
{"id": "35190", "contents": "Kirow (üüb Rüs: Ки́ров Kírov; faan 1457 tu 1780 Chlynow, üüb Rüs: Хлы́нов Chlýnov; faan 1780 tu 1934, Wjatka, üüb Rüs: Вя́тка Vjátka) as at hoodsteed faan det Kirow Prowins uun de Wolga Bundesdistrikt uun Rüslun. At steed leit uun a uast faan det europeeisk dial faan't lun. Det hee 518.348 lidj (2020). Sant 1934 as at steed efter sowjetisk poliitiker Sergej Kirow (üüb Rüs: Серге́й Миро́нович Ки́ров Sergéj Mirónovič Kírov, 1886-1934) neemd. Russia: Federal Districts and Major Cities, citypopulation.de Kirow wurd de 1. Deetsember 1934 uun en atentaat duadmaaget."}
{"id": "35198", "contents": "At Tuwiinisk spriak (aanj nööm: тыва дыл tyva dyl) as en Turkspriak faan di sibiirisk twiig, diar faan gud 200.000 minsken uun't Republiik Tuwa spreegen woort, huar Tuwiinisk uk amtspriak as. Hat woort mä kyrilisk skraft skrewen. Son 27.000 spreegern lewe bütjluns uun a Mongolei an uun Sjiina. Sant 1940 woort Tuwiinisk mä en ütjwidjet kyrilisk skraft skrewen: Ң ң ([ŋ], üs latiinsk „ng“) Ө ө ([ø], üs latiinsk „ö“) Ү ү ([y], üs latiinsk „ü“) Tuwiinisk bi Ethnologue Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk Commonskategorii: Tuwiinisk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "352", "contents": "Serbien (serbisk Србија/Srbija harke?/i) as en banenlun uun Süüduasteuroopa. A naiberlunen san uun't uasten Ungarn, Rumeenien an Bulgaarien, uun't süüden Nuurd-Matsedoonien, Albaanien an at Kosovo, an uun't waasten Montenegro, Bosnien an Herzegowina an Kroaatien. Serbien hää 23 distrikten: Wikimedia Atlas: Serbien – Geograafisk an histoorisk koorden Commonskategorii: Serbien – Saamlang faan bilen of filmer Artiikel 10 faan a Serbisk Ferfaadang Fulkstäälang faan Oktuuber 2011 (PDF; 2,3 MB) Human Development Index (HDI): 2010 Rankings Fulkstäälang 2011 Serbia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "35200", "contents": "Baschkortostaan, amtelk at Republiik Baschkortostaan (üüb Rüs: Респу́блика Башкортоста́н Respúblika Baškortostán [rʲɪsˈpublʲɪkə bəʂkərtɐˈstan]; üüb Baschkir: Башҡортостан Республикаһы Bašqortostan Respublikahy), as en autonoom republiik uun det europeeisk dial faan Rüslun. Det leit uun de Wolga Bundesdistrikt. Uun a nuurdwaast leit Udmuurtien, uun a nuurd det Perm Regiuun, uun a nuurduast det Swerdlowsk Prowins, uun a uast det Tscheljabinsk Prowins, uun a süüd an süüdwaast det Orenburg Prowins an uun a waast Tatarstaan. Det hee 4.038.151 lidj (2020). At hoodsteed faan't republiik as Ufa. De Ufa Struum (üüb Baschkir: Ҡариҙел Qariðel) as de gratst struum uun Baschkortostaan. De Uraal Struum (üüb Baschkir: Яйыҡ Jajyq) hee sin hood uun a uastdial faan't republiik, nai bi't grens tu det Tscheljabinsk Prowins, an leept do tu a süüd troch't uastdial an iin uun det Tscheljabinsk Prowins. Auer de Uraal Struum at grens twesken Euroopa an Aasien ütjmaaget, leit en letjen dial faan't republiik uun Aasien. Uk uun a uast faan Baschkortostaan san dön Uraal Berger. De Ufa Struum At Kwel faan de Uraal Struum Dön Uraal Berger uun de Beloretsk Distrikt Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san: Efter det 2002 rüs folksteeling, snaaket 97% faan a lidj uun't republiik Rüs, 26% Tataarisk, an 23%"}
{"id": "35201", "contents": "Mari El (üüb Rüs: Респу́блика Мари́й Эл Respúblika Maríj El, üüb Miad-Mari: Марий Эл Республик Marij El Respublik, üüb Berig-Mari: Мары Эл Республик Mary El Respublik) as en autonoom republiik uun det europeeisk dial faan Rüslun. Det leit uun de Wolga Bundesdistrikt. Uun a nuurd an nuurduast leit det Kirow Prowins, uun a süüduast Tatarstaan, uun a süüd Tschuwaschien an uun a waast an nuurdwaast det Nischni Nowgorod Prowins. Det hee 679.417 lidj (2020). At hoodsteed faan't republiik as Joschkar-Ola. Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san: Russia: Volga Federal District, citypopulation.de Russia: Mari El Republic, citypopulation.de"}
{"id": "35202", "contents": "Mordwiinien of Mordoowien (üüb Rüs: Респу́блика Мордо́вия Respúblika Mordóvija [rʲɪsˈpublʲɪkə mɐrˈdovʲɪjə], üüb Mokscha an Ersja: Мордовия Республикась Mordovija Respublikaś) as en autonoom republiik uun det europeeisk dial faan Rüslun. Det leit uun de Wolga Bundesdistrikt. Uun a nuurd leit det Nischni Nowgorod Prowins, uun a nuurduast Tschuwaschien, uun a süüduast det Uljanowsk Prowins, uun a süüd det Pensa Prowins an uun a waast det Rjasan Prowins. Det hee 790.197 lidj (2020). At hoodsteed faan't republiik as Saransk. Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san: Russia: Volga Federal District, citypopulation.de Russia: Republic of Mordovia, citypopulation.de"}
{"id": "35203", "contents": "Tatarstaan as en autonoom republiik uun det europeeisk dial faan Rüslun. Det leit uun de Wolga Bundesdistrikt. Uun a nuurdwaast leit Mari El, uun a nuurd det Kirow Prowins, uun a nuurduast Udmuurtien, uun a uast Baschkortostaan, uun a süüduast det Orenburg Prowins, uun a süüd det Samara Prowins, uun a süüdwaast det Uljanowsk Prowins an uun a waast Tschuwaschien. Det hee 4 000 084 lidj (2022). At hoodsteed faan't republiik as Kasan. Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san: Kasan Guwernement Russia: Volga Federal District, citypopulation.de Russia: Republic of Tatarstan, citypopulation.de"}
{"id": "35204", "contents": "Udmuurtien (üüb Rüs: Удму́ртская Респу́блика Udmúrtskaja Respúblika, üüb Udmuurt: Удмурт Элькун Udmurt El’kun) as en autonoom republiik uun det europeeisk dial faan Rüslun. Det leit uun de Wolga Bundesdistrikt. Det hee 1.500.955 lidj (2020). At hoodsteed faan't republiik as Ischewsk. Dön seeks gratst steeden uun't republiik san: Russia: Volga Federal District, citypopulation.de Russia: Republic of Udmurtia, citypopulation.de"}
{"id": "35213", "contents": "Chakasien (üüb Rüs an Chakas: Хака́сия Chakásija), amtelk at Republiik Chakasien (üüb Rüs: Респу́блика Хака́сия Respúblika Chakásija [rʲɪˈspublʲɪkə xɐˈkasʲɪjə], üüb Chakas: Хака́с Респу́бликазы Chakás Respúblikazy), as en republiik uun det asiaatisk dial faan Rüslun. Det leit uun de Sibiirien Bundesdistrikt. Det hee 534.262 lidj (2020). At hoodsteed faan't republiik as Abakan. Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san: Russia: Siberian Federal District, citypopulation.de http://citypopulation.de/en/russia/chakasija/ Russia: Republic of Khakassia, citypopulation.de]"}
{"id": "35215", "contents": "Ufa (üüb Rüs: Уфа́ Ufá, üüb Baschkir: Өфө Öfö) as a hoodsteed faan't Republiik Baschkortostaan uun Rüslun. At steed leit uun a maden faan't republiik, bi de Ufa Struum. Det hee 1.128.787 lidj (2020). Russia: Federal Districts and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "35222", "contents": "A Ufa (rüsk Уфа; baschkiirisk Ҡариҙел; tataarisk Өфә/Öfä, tschuwaschisk Ӗпхӳ) as en 918 km lungen struum uun a Europeesk dial faan Ruslun. Hi as en tustruum faan a Belaja. Commonskategorii: Ufa – Saamlang faan bilen of filmer Artikel Ufa uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Ufa uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk)"}
{"id": "35224", "contents": "At Baschkiirisk spriak ( башҡорт теле?/i [bɑʃqɵrt tɨlɨ]) of Baschkir as en Turkspriak uun det famile faan a Kiptschakisk spriaken. Hat as amtspriak uun Baschkortostaan. Baschkiirisk woort sant 1938 mä en uunpaaset kyrilisk skraft skrewen: Faan't Baschkiirisk jaft at flook spriakwiisen. Jo wurd tu trii sköölen tuupfaadet: Kuvakan („Berag-Baschkiirisk“) Yurmati („Gäärslun-Baschkiirisk“) Burschan („Waast-Baschkiirisk“) Nöömer üüb Baschkiirisk haa sääks faaler. t.b. тау tau (berag): Bashkort, a language of the Russian Federation üüb ethnologue.com (ingelsk) 2014 Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk"}
{"id": "35232", "contents": "Det Nowosibirsk Prowins (üüb Rüs: Новосиби́рская о́бласть Novosibírskaja óblast’) as en prowins uun de Sibiirien Bundesdistrikt faan Rüslun. At prowins leit uun a süüdwaast faan a bundesdistrikt. Det hee 2.798.170 lidj (2020). At hoodsteed faan't regiuun as Nowosibirsk. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Siberian Federal District, citypopulation.de Russia: Novosibirsk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35233", "contents": "Det Omsk Prowins (üüb Rüs: О́мская о́бласть Ómsk óblast’) as en prowins uun de Sibiirien Bundesdistrikt faan Rüslun. At prowins leit uun a süüdwaast faan a bundesdistrikt. Det hee 1.926.665 lidj (2020). At hoodsteed faan't regiuun as Omsk. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Siberian Federal District, citypopulation.de Russia: Omsk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35234", "contents": "Det Tomsk Prowins (üüb Rüs: То́мская о́бласть Tómskaja óblast’) as en prowins uun de Sibiirien Bundesdistrikt faan Rüslun. At prowins leit uun a süüdwaast faan a bundesdistrikt. Det hee 1.079.271 lidj (2020). At hoodsteed faan't regiuun as Tomsk. Dön sööwen gratst steeden uun't prowins san: Russia: Siberian Federal District, citypopulation.de Russia: Tomsk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35243", "contents": "Det Irkutsk Prowins (üüb Rüs: Ирку́тская о́бласть Irkútskaja óblast’) as en prowins uun de Sibiirien Bundesdistrikt faan Rüslun. At prowins leit uun a süüduast faan a bundesdistrikt. Det hee 2.391.193 lidj (2020). At hoodsteed faan't regiuun as Irkutsk. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Siberian Federal District, citypopulation.de Russia: Irkutsk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35244", "contents": "Det Kemerowo Prowins (üüb Rüs: Ке́меровская о́бласть Kémerovskaja óblast’) as en prowins uun de Sibiirien Bundesdistrikt faan Rüslun. At prowins leit uun a süüdwaast faan a bundesdistrikt. Det hee 2.657.854 lidj (2020). At hoodsteed faan't regiuun as Kemerowo. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Siberian Federal District, citypopulation.de Russia: Kemerovo Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35269", "contents": "Det Astrachan Prowins (üüb Rüs: Астраха́нская о́бласть Astrachánskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a uast faan de Süüdrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.010.073 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Astrachan. A Wolga struum leept maden troch't prowins faan nuurdwaast tu süüduast. At prowins wurd de 27. Deetsember 1943 üüs en prowins uun det Rüs SFSR grünjlaanjen. Russia: Southern Federal District, citypopulation.de Russia: Astrakhan Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35271", "contents": "Det Rostow Prowins (üüb Rüs: Росто́вская о́бласть Rostóvskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a waast faan de Süüdrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 4.277.976 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Rostow bi a Don. De Don Struum leept troch't prowins an iin uun't Sia faan Asow, uun a süüdwaast. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Southern Federal District, citypopulation.de Russia: Rostov Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35272", "contents": "Det Wolgograd Prowins (üüb Rüs: Волгогра́дская о́бласть Volgográdskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a nuurd faan de Süüdrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 2.610.161 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Wolgograd. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Southern Federal District, citypopulation.de Russia: Volgograd Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35277", "contents": "Det Perm Regiuun (üüb Rüs: Пе́рмский край Pérmskij kraj) as ian faan a regiuunen uun Rüslun. At regiuun leit uun a süüdwaast faan de Wolga Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 2.599.260 lidj (2020). At hoodsteed faan't regiuun as Perm. Russia: Volga Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "35279", "contents": "Det Krasnodar Regiuun (üüb Rüs: Краснода́рский край Krasnodárskij kraj) as ian faan a regiuunen uun Rüslun. At prowins leit uun a waast faan de Süüdrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 5.226.647 lidj (2020). At hoodsteed faan't regiuun as Krasnodar. Dön tjiin gratst steeden uun't regiuun san: Russia: Southern Federal District, citypopulation.de Russia: Krasnodar Krai, citypopulation.de"}
{"id": "35281", "contents": "Det Altai Regiuun (üüb Rüs: Алта́йский край Altájskij kraj) as en prowins uun de Sibiirien Bundesdistrikt faan Rüslun. At prowins leit uun a süüdwaast faan a bundesdistrikt. Det hee 2.317.153 lidj (2020). At hoodsteed faan't regiuun as Barnaul. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Siberian Federal District, citypopulation.de Russia: Altai Krai, citypopulation.de"}
{"id": "35290", "contents": "Tschetscheenien, amtelk det Tschetscheens Republiik (üüb Rüs: Чечня́ Čečnjá an Чече́нская Респу́блика Čečénskaja Respúblika; üüb Tschetscheens: Нохчийчоь Noxçiyçö an Нохчийн Республика Noxçiyn Respublika), as en republiik uun det Nuurdkaukasus Bundesdistrikt faan Rüslun. Det leit uun a süüduast faan a bundesdistrikt. Det hee 1.478.726 lidj (2020). At hoodsteed faan't republiik as Grosny. Dön seeks gratst steeden uun't republiik san: Russia: Northern Caucasian Federal District, citypopulation.de Russia: Republic of Chechnya, citypopulation.de"}
{"id": "35291", "contents": "Inguscheetien, amtelk at Republiik Inguscheetien (üüb Rüs: Ингуше́тия Ingušétija an Респу́блика Ингуше́тия Respúblika Ingušétija; üüb Inguschisk: ГӀалгӏайче Ghalghajče an ГӀалгӀай Мохк Ghalghaj Mochk) as en republiik uun det Nuurdkaukasus Bundesdistrikt faan Rüslun. Det leit uun a süüd faan a bundesdistrikt. Det hee 507.061 lidj (2020). At hoodsteed faan't republiik as Magas. Dön fiiw gratst steeden uun't republiik san: Russia: Northern Caucasian Federal District, citypopulation.de Russia: Republic of Ingushetia, citypopulation.de"}
{"id": "35293", "contents": "Det Belgorod Prowins (üüb Rüs: Белгоро́дская о́бласть Belgoródskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a süüdwaast Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Uun a nuurd leit det Kursk Prowins, uun a uast det Woronesch Prowins an uun a süüd an waast a Ukraine. Det hee 1.549.151 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Belgorod. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: 2000 (folksteeling) - 1.511.620. 2010 (folksteeling) - 1.532.526. 2020 (schetsing) - 1.549.151. Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Belgorod Oblast, citypopulation.de Russia: Central Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "35295", "contents": "Det Brjansk Prowins (üüb Rüs: Бря́нская о́бласть Brjánskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a waast uun de Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.192.491 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Brjansk. De Desna Struum leept faan a nuurd tu a süüd troch't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: 2000 (folksteeling) - 1.378.941. 2010 (folksteeling) - 1.278.217. 2020 (schetsing) - 1.192.491. Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Bryansk Oblast, citypopulation.de Russia: Central Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "353", "contents": "At siadgus (uk raidgus, (mo.) gragöis ??) (Anser fabalis) as en fögel an hiart tu at onerfamile faan a ges an swaanen (Anserinae). Siadges uun a loft. Aier faan Anser fabalis-MHNT Commonskategorii: Siadges – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siadges"}
{"id": "35304", "contents": "Tschetscheens(k) (aanj nööm: Noxçiyŋ mott/Нохчийн мотт) of Tschetschen hiart tu't skööl faan a Nach spriaken uun det famile faan a Nuurduastkaukaasisk spriaken. Hat as nai mä Inguschisk an jodiar tau spriaken tuup san a Wainach spriaken. Tschetscheensk as amtspriak uun Tschetscheenien. Sant 1938 woort tschetscheensk mä kyrilisk skraft skrewen. Commonskategorii: Tschetscheensk – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Tschetscheensk"}
{"id": "35309", "contents": "Ingusch(eet)isk (aanj nööm: ГІалгІай мотт Ğalğaj mott [ʁalʁaj mott]) hiart tu't skööl faan a Nach spriaken uun det famile faan a Nuurduastkaukaasisk spriaken. Hat as nai mä Tschetscheensk an jodiar tau spriaken tuup san a Wainach spriaken. Inguschisk as bütj Rüsk en amtspriak uun Inguscheetien (Ruslun) an woort faan 240.000 minsken spreegen. Sant 1938 woort Inguscheetisk mä kyrilisk skraft skrewen. Commonskategorii: Ingusch(eet)isk – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Ingusch(eet)isk"}
{"id": "35313", "contents": "Gorno-Altaisk (föör 1932 Ulala, 1932-1948 Oirot-Tura; üüb Rüs Го́рно-Алта́йск Górno-Altájsk [ˈgornə ɐlˈtajsk]; üüb Altai: Улалу Ulalu) as at hoodsteed faan det Altai Republiik. At steed leit uun a nuurdwaast faan't republiik. Det hee 64.464 lidj (2020). Russia: Altai Republic, citypopulation.de"}
{"id": "35331", "contents": "A Ualsibiirisk spriaken san en skööl faan sowat tjiin spriaken mä tuup amanbi 15.000 spreegern. Jo wurd uun Uastsibiirien snaaket. Jo wiar al diar, iar ööder Altaisk spriaken tu Sibiirien iinwaanert san. Jukag(ii)risk 3 spriaken, 2 diarfaan † (40–200 spreegern) Jukagiirisk (Oduulisk), 2 spriakwiisen: Nuurd (Tundra) an Süüd (Kolyma) Omok † Tschuwanisk † Tschuktscho-Kamtschadaalisk 5 spriaken (14.000 spreegern) Tschuktscho-Korjakisk Tschukot Tschuktschi (Tschukot) (10.000) Korjak-Aliutor Korjak (Nymylan) (3.500) Aliutor (200) Kerek († of bal †) Kamtschadaalisk Itelmeenisk (Kamtschadaalisk) (100) Niwchisk (Giljakisk) Niwchisk (Giljakisk) (700) 3 spriakwiisen: Amur, Nuurd-Sachalin, Uast-Sachalin Ferlicht hiar tu detdiar skööl uk noch tu: Jenisejsk spriaken Ainu Eskimo-Aleutisk spriaken Jenisejsk spriaken (Ket) Ainu Eskimo-Aleutisk spriaken Ernst Kausen: Paläosibirische Sprachen. In: Die Sprachfamilien der Welt. Teil 1: Europa und Asien. Buske, Hamburg 2013, ISBN 978-3-87548-655-1, S. 371–434. Ernst Kausen: Paläosibirische Sprachen (online, MS-Word, doc)"}
{"id": "35343", "contents": "Ainu as det spriak faan a Ainu, diar üüb Hokkaido uun Jaapan lewe. Daalang jaft at son 15.000 Ainu, diar hör spriak oober knaap noch snaake. Ainu hiart tu't skööl faan a Ualsibiirisk spriaken, jo san oober nian spriakfamile, an san ei alt nai mäenööder. Ernst Kausen: Paläosibirische Sprachen. In: Die Sprachfamilien der Welt. Teil 1: Europa und Asien. Buske, Hamburg 2013, ISBN 978-3-87548-655-1, S. 371–434. Ernst Kausen: Paläosibirische Sprachen (online, MS-Word, doc) Test-Wikipedia üüb Ainu"}
{"id": "35348", "contents": "At Selkupisk spriak (iar uk: Uastjak-Samojedisk, Uastjakisk) as so üs Nentsisk ian faan a Samojedisk spriaken. Jo hiar tuup mä't Finno-Ugrisk tu a Uraalisk spriaken. Selkupisk woort faan a Selkupen uun Waastsibiirien tesken a struumer Ob an Jenisej faan 1.500 minsken spreegen. Jo snaake oober uk aaltumaal rüsk. Uun enkelt skuulen woort Selkupisk onerracht. Det wurd Selkup (šöľqup) ment so föl üs nuurdminsk. Sant 1940 woort selkupisk mä en uunpaaset kyrilisk skraft skrewen: Taz (тазовский диалект): Nuurdselkupisk, näämd efter di struum Tas (Таз). Hat woort faan 90 % faan a Selkupen spreegen, an as det grünjlaag faan't skraftspriak. Tym (тымский диалект): Madelselkupisk, näämd efter di struum Tym (Тым), amanbi 150 spreegern. Ket (кетский диалект): Süüdselkupisk, näämd efter di struum Ket (Кеть), amanbi 20 spreegern. Jarmo Alatalo: Sölkupisches Wörterbuch aus Aufzeichnungen von Kai Donner, U. T. Sirelius und Jarmo Alatalo. 2004 Ei ferwaksle mä Ket (Jenisejsk), det Jenisejsk spriakwiis. Test-Wikipedia üüb Selkupisk"}
{"id": "3535", "contents": "Sir Francis Beaufort, ütjspreegen [boˈfort], (* 7. Mei 1774 uun Navan, County Meath, uun Irlun; † 17. Detsember 1857 uun Hove, Sussex, Ingelun) wiar hüdrograaf faan a ingelsk admiraliteet. Diar wiar hi tustendag för a best siakoorden faan jü tidj. Leederhen wurd det bekäänd Beaufort-tabel efter ham näämd. Det Beaufort-tabel as goorei faan Francis Beaufort apsteld wurden. Det stamt woorskiinelk faan Alexander Dalrymple, di hüdrograaf faan a \"East India Company\". An Dalrymple hää det faan a winjmalern ufluket. Sin leewent loong hää Beaufort daibuken auer't weder skrewen. An 1806 skrääw hi diar iin, dat hi faan do uf uun det määcht faan a winj efter en tabel mä 13 straaler beskriiw wul. Det begand mä \"luuwen\" an hääl ap mä \"sturem\". 1807 hää hi det tabel widjer ferbeedert, an Beaufort skrääw ap, hün saiel en folskap bi hün winjmäächt dreeg küd. Bi 5 Beaufort kön noch aler saiels stunen bliiw, faan 6 uf uun skal do ian efter't ööder bürgen wurd. 1829 wurd Beaufort hüdrograaf faan a ingelsk admiraliteet, an faan 1838 wurd sin tabel amtelk iinfeerd. Det hed tu jü tidj oober noch nään nööm, an iarst 1906 hää a ingelsk wedersiinst Met Office det tabel tu't iarst tooch"}
{"id": "35353", "contents": "Kareelien (kareelisk an finsk Karjala, rüsk Карелия) as en loonskap uun Nuurduasteuroopa. Hat hiart tu en graten dial tu Ruslun an tu en letjen dial tu Finlun. Iindialang faan Kareelien Kareelien daalang sant 1947 Daalang as Kareelien apdiald tu trii ferwaltangsianhaiden: Republiik Kareelien uun Nuurdwaastruslun Nuurdkareelien uun Finlun Süüdkareelien uun Finlun Efter süüdwaast tu leit at Uastsia, an efter nuurduast at Witj Sia. Uun't süüduasten lei tau grat sian, a Onegasia an a Ladogasia, diar auer a struum Swir mäenööder ferbünjen san. A minsken uun Kareelien snaake rüsk (uun Ruslun), finsk (uun Finlun), an auer a grensen henwech snaake son 30.000 lidj kareelisk. För a minsken uun Finlun hää Kareelien en mütoloogisk bedüüdang. Hat spelet en grat rol uun't Kalewala faan Elias Lönnrot (1802–1884), wel det wichtagst stak faan't finsk literatuur. An di komponist Jean Sibelius (1865-1957) hää det Karelia-Suite skrewen. Commonskategorii: Kareelien – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kareelien (sjiisk) Wikisource: Kalewala, das National-Epos der Finnen (sjiisk) Karelia-Suite üüb YouTube"}
{"id": "35355", "contents": "At Wepsisk spriak (vepsän kel’) as det spriak faan a Wepsen. Hat hiart tu a uastsiafinsk twiig faan a Finno-Ugrisk spriaken, an woort (2010) faan 1.640 minsken spreegen uasten faan Sankt Petersburg. Widjer am a nuurd gongt det Wepsisk spriak uun't Kareelisk auer, huar hat nai mä as. Ual wepsisk skuulbuk Saarepskilt üüb rüsk an wepsisk Det flag faan a Wepsen wiset üüb det ferbinjang mä Skandinaawien hen. Wepsisk woort mä en uunpaaset latiinsk skraft skrewen: Commonskategorii: Wepsisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Wepsisk"}
{"id": "3536", "contents": "Ingelun as en lun uun Nuurdwaasteuroopa an di gratst dial faan't Ferianagt Könangrik. Tu Ingelun hiart di gratst an süüdelk dial faan't eilun Gratbritannien, uun't nuurden leit Skotlun an uun't waasten Wales. Trinjam Gratbritannien as weeder: Uun't uasten at Nuurdsia, uun't waasten at Iirsk Sia, uun't süüden di Ingelsk Kanool an uun't Süüdwaasten di Atlantik. Hoodstääd faan Ingelun, man uk faan't hialer könangrik as London. Uun Ingelun lewe 53 miljuunen minsken, det san 85% faan't hialer könangrik. Ingelun as tu njüügen ferwaltangsregiuunen apdiald, ian diarfaan as Grat London: Grat London Süüd Uast Ingelun Süüd Waast Ingelun Waast Madlunen Nuurd Waast Ingelun Nuurd Uast Ingelun Yorkshire an a Humber Uast Madlunen Uasten faan Ingelun Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: United Kingdom: Countries and Major Cities, citypopulation.de Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ingelun Wikivoyage Raisfeerer: Ingelun (sjiisk) Angeln (Fulk) 52.483333333333-1.5666666666667Koordinaaten: 52° 29′ N, 1° 34′ W"}
{"id": "35360", "contents": "Sachalin (rüsk Сахалин [səxɐˈlʲin]; mandschuurisk ᠰᠠᡥᠠᠯᡳᠶᠠᠨ ᡠᠯᠠ ᠠᠩᡤᠠ ᡥᠠᡩᠠ; ainu kamuy kar put ya mosir; sjineesk 庫頁島 / 库页岛, Pinyin Kùyè Dǎo; japoonsk 樺太島, Karafuto-tō) as det gratst eilun faan Ruslun. Hat leit uun't Oblast Sachalin an diar lei a wichtagst rüsk föörkemen faan eerdööle an eerdgas. Sachalin leit nuurden faan't japoonsk eilun Hokkaido an jo tau eilunen skel ans mä en tunel ferbünjen wurd. Commonskategorii: Sachalin – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35363", "contents": "At Mandschuurisk spriak (ᠮᠠᠨᠵᡠ ᡤᡳᠰᡠᠨ, manju gisun) as det spriak faan a Mandschu an tääld am 1900 al üs ütjstürwen. Man daalang san diar wel son 1.000 Mandschuspreegern uun a Mandschurei (Nuurduastsjiina). Mandschuurisk wiar det spriak faan a sjineesk keisern faan't Mandschu-Dünastii. Mandschuurisk woort mä mongoolisk skraft skrewen. Commonskategorii: Mandschuurisk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35364", "contents": "A Mandschurei (sjineesk 滿洲 / 满洲, Pinyin Mǎnzhōu ‚Lun faan a Mandschus‘), of uk Manjurei as en regiuun uun Nuurduastsjiina, Ruslun an tu en letjen dial uun a Mongolei. Daalang lei diar a sjineesk prowinsen Heilongjiang, Jilin an Liaoning. Faan't 17. bit tu't 19. juarhunert seed diar a sjineesk keisern faan't Mandschu-Dünastii, an Han-Sjineesen moost diar ei hentji. Uun't ääder 20. juarhunert strääd Jaapan an at Sowjetunion am iinflööd uun det regiuun. Efter a sjineesk bürgerkriich faan 1949 strääd Sjiina jin a Sowjetunion, an iarst 2004 slood Sjiina an Ruslun en ferdrach auer at grens, diar daalang tu en graten dial loongs a struum Amur feert. At Mandschuurisk spriak wiar al am 1900 so gud üs ütjstürwen, man daalang woort det weder liard. Commonskategorii: Mandschurei – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35367", "contents": "At mongoolisk skraft as en skraft för't Mongoolisk spriak. Hat woort uk för't Ewenkisk an Mandschuurisk brükt. Det skraft as al uun't juar 1208 faan di uighuurisk skriiwer Tatar-Tonga ütjsoocht wurden. Det wiar en üübdrach faan Djingis Khan. Mongoolisk woort faan boowen tu onern skrewen, an do widjer faan lachts tu rochts. A tiaken skeel en betj, wan jo eder bi a began, uun a maden of at aanj faan en wurd stun. Commonskategorii: Mongoolisk skraft – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3538", "contents": "Di Euro (tiiken: €; koode: EUR) as sunt di 01. Januar 2002 dåt ofisjäl betåålmadel foon jü Eurozone: 18 foon da 27 lasmootstoote fon jü Europäisch Unjoon. Da lasmootlönje foon jü Eurozone önj 2011 san: Ååstenrik, Andorra, Bälgien, Estlönj, Finlönj, Frånkrik, Griichenlönj, Irlönj, Italien, Letlönj, Luxemborj, Malta, da Nederlönje, Portugal, jü Slowakäi, Slowenien, Spanien, Tjüschlönj än Zypern. Da lönje Monaco än Montenegro brüke di Euro passiiw. Dåt bedjüset, da ministoote san ai EU-lasmoot, ouers da brüke ofisjäl di Euro. Iinj Euro bestoont üt 100 sänte. Et jaft münte foon 1, 2, 5, 10, 20 än 50 sänt. Banknuten jaft et foon 5, 10, 20, 50, 100, 200 än 500 Euro. Åle münte heewe da EU-lönje aw e forsid, aw e äädersid heet ark lönj sin äin bil. Wikimedia Commons heet bile unti filme tu: Euro"}
{"id": "35380", "contents": "At Jakutisk spriak (jakutisk саха тыла, sjiisk sacha tyla) as en Turkspriak uun det skööl faan a Sibiirisk Turkspriaken, an woort faan 450.000 minsken uun Nuurduastsibiirien spreegen. Hat wiset oober uk iinflööd faan Mongoolisk spriaken an Tunguusisk spriaken. efter M.S. Woronkin (Антонов, 1997, S. 514): waastelk skööl Wiljuisk nuurdwaastelk uastelk (Akoja) skööl sentraal nuurduastelk Dolgaanisk Sant 1939 woort Jakutisk mä kyrilisk skraft skrewen: Jakutisk bi Ethnologue Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk Commonskategorii: Jakutisk – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Jakutisk"}
{"id": "35390", "contents": "A Amur [aˈmuːɐ̯] of Heilong Jiang (rüsk Аму́р, sjineesk 黑龙江, Pinyin Hēilóng Jiāng) as en 2824 kilomeeter lungen struum uun Sjiina an Ruslun mä san müs iinuun't Tataarenstruat tesken at Ochotskisk Sia an at Japoonsk Sia, jinauer faan't eilun Sachalin. Trinjam a Amur jääw't leewen stridj am a grens tesken Ruslun an Sjiina. Daalang leit at grens tu en graten dial üüb di struum. Amur bi Heihe Amur uun't Regiuun Chabarowsk, Ruslun Tyr-Stian Amur (Struum) uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Commonskategorii: Amur – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35392", "contents": "At Tataarenstruat as en siaengde tesken at rüsk fäästääg an at eilun Sachalin uun Nuurduastaasien. Hat ferbanjt at Ochotskisk Sia uun't nuurden mä't Japoonsk Sia uun't süüden. At smäälst steed as 7,3 km briad. Diar wul Stalin al uun a 1950er juaren en brag auer bau, man at as diar nimer tu kimen. Commonskategorii: Tataarenstruat – Saamlang faan bilen of filmer 52.183333333333141.61666666667Koordinaaten: 52° 11′ 0″ N, 141° 37′ 0″ O"}
{"id": "35393", "contents": "At Ochotskisk Sia as en dial faan a nuurdwaastelk Pasiifik. Trinjam lei (klookwiis) at rüsk fäästääg, at hualeweilun Kamtschatka, a Kuriilen, Hokkaido an Sachalin. Hat as 1,53 Mio. km² grat an uun't madel 971 meeter jip. Hat fäält faan't fäästääg efter a Kuriilen skoor uf, diar as uk at jipst steed mä 3.372 meetern. Uun a wonter as at Ochotskisk Sia auer muuner tufreesen. Commonskategorii: Ochotskisk Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35396", "contents": "A Kuriilen (rüsk: Курильские острова; japoonsk: 千島列島, Chishima-rettō, öömrang „düüsen eilunen“) of Kuril-rettō (クリル列島, Kuriru-rettō) san en 1.200 km lung keed faan muar üs 30 eilunen tesken Kamtschatka an Hokkaido. Jo dial at Ochotskisk Sia faan a Pasiifik uf. Jodiar eilunen san mä wulkaanen apwoksen. Tesken Ruslun an Jaapan as diar stridj auer, hük eilunen tu hün lun hiar, an huar det grens ferlääpt. Commonskategorii: Kuriilen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "354", "contents": "A Siahünjer (Phocidae) san en famile faan Tetjdiarten (Mammalia) an hiar tu't order faan a Ruuwdiarten (Carnivora). Cystophora Erignathus Biardselag (Erignathus barbatus) Halichoerus Grä Selag (Halichoerus grypus) Histriophoca Hydrurga Leptonychotes Lobodon Mirounga Monachus Ommatophoca Pagophilus Phoca Selag (Phoca vitulina) Pusa Ringelt Selag (Pusa hispida) Ladoga-Ringelrob (Pusa hispida ladogensis) Baikal-Selag (Pusa sibirica) Kaspisk Selag (Pusa caspica) Weederhünj Commonskategorii: Siahünjer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siahünjer"}
{"id": "35403", "contents": "Det Iwanowo Prowins (üüb Rüs: Ива́новская о́бласть Ivánovskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a nuurduast faan de Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 997.135 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Iwanowo. De Gorki Stausia leit uun a uast faan't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Ivanovo Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35405", "contents": "Det Jaroslawl Prowins (üüb Rüs: Яросла́вская о́бласть Jaroslávskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a nuurd faan de Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.253.389 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Jaroslawl. De Rybinsk Stausia leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Central Federal District, citypopulation.de Roshydromet; überprüft Okt. 2011 Russia: Yaroslavl Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35407", "contents": "Det Kaluga Prowins (üüb Rüs: Калу́жская о́бласть Kalúžskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a waast faan de Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.002.575 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Kaluga. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Kaluga Guwernement Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Kaluga Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35409", "contents": "Det Kostroma Prowins (üüb Rüs: Костромска́я о́бласть Kostromskája óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a nuurduast faan de Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 633.385 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Kostroma. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Kostroma Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35413", "contents": "Det Kursk Prowins (üüb Rüs: Ку́рская о́бласть Kúrskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a süüd faan de Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.104.008 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Kursk. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Kursk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35418", "contents": "Det Lipetsk Prowins (üüb Rüs: Ли́пецкая о́бласть Lípeckaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a süüd faan de Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.139.371 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Lipetsk. Dön aacht gratst steeden uun't prowins san: Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Lipetsk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35421", "contents": "Det Orjol Prowins (üüb Rüs: Орло́вская о́бласть Orlóvskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a süüd faan de Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 733.498 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Orjol. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Orel Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35424", "contents": "Det Rjasan Prowins (üüb Rüs: Ряза́нская о́бласть Rjazánskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a uast faan de Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.108.847 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Rjasan. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Ryazan Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35427", "contents": "Det Smolensk Prowins (üüb Rüs: Смоле́нская о́бласть Smolénskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a waast faan de Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 934.889 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Smolensk. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Smolensk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35429", "contents": "Det Tambow Prowins (üüb Rüs: Тамбо́вская о́бласть Tambóvskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a süüduast faan de Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.006.748 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Tambow. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Tambov Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35431", "contents": "Det Tula Prowins (üüb Rüs: Ту́льская о́бласть Túl’skaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a maden faan de Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.466.127 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Tula. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russischer Föderaler Hydrometeorologischer Dienst, Wetterdaten für die Stadt Tula auf Basis der Zeitreihe 1961–1990, abgerufen am 8. April 2011 Russia: Tambov Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35433", "contents": "Det Twer Prowins (üüb Rüs: Тверска́я о́бласть Tverskája óblast’, faan 1935 tu 1990 det Kalinin Prowins, üüb Rüs: Кали́нинская о́бласть Kalíninskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a nuurdwaast faan de Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.260.379 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Twer. De Wolga Struum hee sin hood uun a waast faan't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Det Twer Spriikwiis faan det Kareelisk Spriik wurt uun't prowins snaaket. Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Tambov Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35435", "contents": "Det Wladimir Prowins (üüb Rüs: Влади́мирская о́бласть Vladímirskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a uast faan de Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 1.358.416 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Wladimir. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Vladimir Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35437", "contents": "Det Woronesch Prowins (üüb Rüs: Воро́нежская о́бласть Vorónežskaja óblast’) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a süüduast faan de Madelrüslun Bundesdistrikt faan't lun. Det hee 2.324.205 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Woronesch. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Woronesch Guwernement Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Voronezh Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35445", "contents": "At Moskau Prowins (üüb Rüs: Моско́вская о́бласть Moskowskaja oblast) as ian faan a prowinsen uun Rüslun. At prowins leit uun a Madelrüslun Bundesdistrikt trinjam't steed Moskau. Det hee 7.690.863 lidj (2020). At prowins hee nian hoodsteed, man at ferwalting sat uun Moskau. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Russia: Central Federal District, citypopulation.de Russia: Moscow Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "35456", "contents": "Djingis Khan (mongoolisk Чингис Хаан, Mongoolisk ᠴᠢᠩᠭᠢᠰ ᠬᠠᠭᠠᠨ, eegentelk Temüdjin, Тэмүжин, ᠲᠡᠮᠦᠵᠢᠨ of Temüüdjin, Тэмүүжин, tataarisk „di smas“; * ferlicht 1155, 1162 of 1167; † woorskiinelk di 18. August 1227) wiar en Khagan (Gratkhan, Keiser) faan a Mongoolen, an hä at Mongools Rik grünjlaanj. Ham as det loket, a mongools stamer tu ferianin, an mä detdiar määcht küd hi grat dialen faan Madelaasien an Nuurdsjiina oner sin herskap bring. Sin regiarangstidj üs Gratkhan waaret faan 1206 bit 1227. Commonskategorii: Djingis Khan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35458", "contents": "18. August: Dschingis Khan (* am 1160)"}
{"id": "35459", "contents": "At Yuan-Dünastii of Grat Khanat wiar ian faan sjauer gratriken, diar faan det Mongools Rik oner Djingis Khan efterblääw. Hat wurd uunfeerd faan Dschingis Khan san enkeldring Kublai Khan. At Grat Khanat amfaadet (amanbi) det regiuun, huar daalang Sjiina an a Mongolei lei. Tu jü tidj lewet diar amanbil 60 miljuunen Süüdsjineesen (Nan), 10 miljuunen Nuurdsjineesen (Han) an 2 miljuunen Mongoolen an Semu. Oner Kublai Khan lewet wedenskap an hanel ap. Auer Marco Polo baud hi hanelsferbinjangen tu Euroopa ap. Kublai Khan sin efterfulgern küd det rik ei tuuphual; 1368 auernaam a Han-Sjineesen at määcht an baud at Ming-Dünastii ap. Man uk oner a Ming hed a Mongoolen noch föl iinflööd. Keisern faan't Yuan-Dünastii: 1279-1294: Kublai Khan, 1294-1307: Chengzong, 1307-1311: Wuzong, 1311-1320: Buyantu Khan, 1320-1323: Gegeen Khan, 1323-1328: Taidingdi, 1328-1328: Tianshundi, 1328-1329: Wenzong, 1329-1329: Mingzong, 1329-1332: Wenzong, 1332-1332: Ningzong, 1332-1368: Toghun Temür. Commonskategorii: Yuan Dünastii – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35460", "contents": "At Ming-Dünastii (sjineesk 明朝, Pinyin Míngcháo) hed at herskap auer't Sjineesk Keiserrik faan 1368 bit 1644 efter't Yuan-Dünastii. Uun't 17. juarhunert as hat faan't Qing-Dünastii ufliaset wurden. A Ming haa det Sjineesk Müür ütjbaud, fööraal üs seekerhaid jin a Mongoolen. Keisern faan det Ming-Dünastii: Hongwu (1368-1398), Jianwen (1398-1402), Yongle (1402-1424), Hongxi (1424-1425), Xuande (1425-1435), Zhengtong (1435-1449), Jingtai (1449-1457), Tianshun (1457-1464), Chenghua (1464-1487), Hongzhi (1487-1505), Zhengde (1505-1521), Jiajing (1521-1567), Longqing (1567-1572), Wanli (1572-1620), Taichang (1620), Tianqi (1620-1627), Chongzhen (1627-1644). Commonskategorii: Ming Dünastii – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35463", "contents": "At Sjineesk Müür (sjineesk 中國長城 / 中国长城, Pinyin Zhōngguó Chángchéng ‚Lung Sjineesk Müür‘) as en keed faan flook müüren, diar faan Sjiina auer hunerten fan juaren fööraal üs seekerhaid jinauer fulken ütj at nuurden apracht wurden san. Jo wiar nimer en ianhaidelk süsteem, an san leewen diar baud wurden, huar't nuadag wiar. A iarst müüren san al uun't 7. juarhunert föör Krast apracht wurden, tuup san's auer 20.000 kilomeetern lung. Jo tääl üs ian faan a Nei Sööwen Weltwonern. Sjineesk Müür, 1907 Draaghood bi a Pasiifik Steedenwiis ferfäälen müür Commonskategorii: Sjineesk Müür – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35465", "contents": "Det Moskau Gratfürstendoom (üüb Rüs: Вели́кое кня́жество Моско́вское Velíkoje Knjážestvo Moskóvskoje) wiar en rüs fürstendoom, wat faan det 13. juarhunert tu det 16. juarhunert uun a nuurdwaast faan Rüslun wooret. Det wiar tu iarst en fürstendoom (tu 1325 en dialfürstendoom faan Wladimir-Susdal), do faan 1328 en gratfürstendoom. Det wurd 1547 oner Iwan IV. det Rüs Keiserrik. A fürsten faan Moskau wiar faan det Rurik-Dynastii, wat dön rüs lunen sant at juar 862 regiaret, üüs at steed Nowgorod amtelk grünlaanjen wurd. De iarst fürst wiar Daniil I., fürst Aleksander Newski faan Nowgorod, Wladimir-Susdal an Kiew san jongst dring. At meecht faan't gratfürstendoom wuks: 1485 wurd det Nowgorod Republiik an 1485 at Twer Gratfürstendoom dialen faan Moskau. De gratst fürst wiar Iwan III. (of Iwan de Grat), di a tiitel keiser (üüb Rüs: царь tsaar) naam an Sofia Palaiologina freid. Sofia wiar de letst keiser faan det Uaströömsk Rik, Konstantin XI. Palaiologos sin nichte. Iwan III. saad, dat Moskau a efterfuliger faan det Uaströömsk Rik wiar (det \"Traad Room\"). Iwan IV. of Iwan de Skrekelk, san enkel, skeeb 1547 det Rüs Keiserrik. Daniil Aleksandrowitsch Moskowski (1272-1303) Juri I. Daniilowitsch (1303–1325) Iwan I., „de Jilseek“ (1325–1341, faan 1328 gratfürst) Simeon, „de Stolt“ (1341–1353)"}
{"id": "35466", "contents": "Sofia Palaiologina (* amanbi 1448 woorskiinelk uun Mystras, Grekenlun faan nü üüs Soë Sofia Palaiologina, üüb Greks: Ζωή Σοφία Παλαιολογίνα Zoí Sofía Palaiología, lääder nööm üüb Rüs: Софи́я Фоми́нична Палеоло́г Sofíja Fomínična Paleológ; † 7. April 1503 uun Moskau) wiar Gratfürst Iwan III. faan Moskau sin naist wüf. Hat wiar Thomas Palaiologos (1409/10-1465), Despot faan Morea an Fürst faan Achaia an Catarina Zaccaria († 1462), prinsesin faan Achaia, hör foomen. Thomas wiar de letst keiser faan det Uaströömsk Rik, Konstantin IX. Palaiologos san jonger bruler. Auer hat de letst uaströömsk keiser sin nichte wiar, wiar hat det kaifigüür uun't legitimatschuun faan det Moskau Gratfürstendoom üüs efterfuliger faan det Uaströömsk Rik (of det „Traad Room“). Hat wurd uun det Hemelfoortkluaster an do (uun 1929, üüs sin ual greef tunantmaaget wurd) uun de Ertsengel-Michael-Doom uun de Moskau Kreeml begreewen. Sofia Palaiologina sin Uunkemst uun Moskau"}
{"id": "3547", "contents": "A bakteerien (Bacteria) (Iantaal: bakteerium) san bütj a uurbakteerien an eukarioten ian faan jo trii domeenen uun a biologii, huar ales labenen uun iindiald woort. Tu bakteerien an uurbakteerien sait am uk prokarioten. Di ferskeel tu eukariooten as, dat jo nään selkial haa. Bakteerien wurd uun Stamer iindiald. Stam Famile Slach Acidobacteria Actinobacteria Mycobacteriaceae Mycobacterium leprae (-> Leepra) Mycobacterium tuberculosis (-> Teerin) Aquificae Armatimonadetes Bacteroidetes Caldiserica Chlamydiae Chlorobi Chloroflexi Chrysiogenetes Cyanobacteria (\"blä algen\") Deferribacteres Deinococcus-Thermus Dictyoglomi Elusimicrobia Fibrobacteres Firmicutes Listeriaceae Listeerien, Listeria (-> Listeriose) Fusobacteria Gemmatimonadetes Ignavibacteriae Lentisphaerae Nitrospinae Nitrospirae Planctomycetes Proteobacteria Enterobacteriaceae Escherichia coli (-> EHEC) Yersinia pestis (-> Pest) Vibrionaceae Vibrio cholerae (-> Koolera) Rhodothermaeota Spirochaetes Synergistetis Tenericutes Thermodesulfobacteria Thermotogae Verrucomicrobia Commonskategorii: Bakteerien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bakteerien"}
{"id": "35470", "contents": "At Qing-Dünastii (mandschuurisk ᡩᠠᡳᠴᡳᠩ ᡤᡠᡵᡠᠨ Daicing Gurun; sjineesk 清朝, Pinyin Qīngcháo, W.-G. Ch'ing Ch'ao) of Mandschu-Dünastii wurd 1616 faan a Mandschu grünjlaanj an wiar sant 1644 her auer't Sjineesk Keiserrik. Hat hää det Ming-Dünastii ufliaset an ging mä't rewolutsion faan 1911 tu aanj. Diarefter as det Republiik Sjiina ütjrepen wurden, diar faan 1912 bit 1949 bestenen hää. At Qing-Dünastii wiar efter't Yuan-Dünastii iarst det ööder uun Sjiina, diar ei faan Han-Sjineesen uunfeerd wurd. A Qing ging faan't fulk faan a Jurchen ütj, diar at saien uun a Mandschurei (Nuurduastsjiina) hed. Oner a Qing wooks Sjiina auer a miaten; so grat as't nimer weder weesen. Uun't juar 1820 lewet 381 miljuunen minsken uun Sjiina, det wiar en traaden faan a minsken üüb a hialer eerd. Keisern faan det Qing-Dünastii: Hong Taiji (1636-1643), Shunzi (1643-1661), Kangxi (1661-1722), Yongzheng (1722-1735), Qianlong (1735-1796), Jiaqing (1796-1820), Daoguang (1820-1850), Xianfeng (1850-1861), Tongzhi (1861-1875), Guangxu (1875-1908), Pu Yi (1908-1912). Commonskategorii: Qing-Dünastii – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35474", "contents": "Chongzhen (üüb Schineesk: 崇禎 Chóngzhēn, bäären 朱由檢 Zhū Yóujiǎn; * 27. Janewoore 1611; † 25. April 1644) wiar de letst keiser faan det Ming-Dünastii. Keisern faan det Ming-Dünastii: Hongwu (1368-1398), Jianwen (1398-1402), Yongle (1402-1424), Hongxi (1424-1425), Xuande (1425-1435), Zhengtong (1435-1449), Jingtai (1449-1457), Tianshun (1457-1464), Chenghua (1464-1487), Hongzhi (1487-1505), Zhengde (1505-1521), Jiajing (1521-1567), Longqing (1567-1572), Wanli (1572-1620), Taichang (1620), Tianqi (1620-1627), Chongzhen (1627-1644). Chongzhen wiar san tempelnööm."}
{"id": "35479", "contents": "Wat menst dü? Yongzheng (Keiser) (1678-1735), 1722-1735 Keiser faan Schiina Yongzheng (Gansu), en steed uun Gansu Prowins, Schiina Yongzheng (Onerdistrikt), en onerdistrikt uun de Jinzhou Distrikt, Dalian, Liaoning Prowins, Schiina"}
{"id": "35480", "contents": "Yongzheng (üüb Schineesk: 雍正 Yōngzhèng, bäären 胤禛 Yìnzhēn; * 13. Deetsember 1678 uun Peking; † 8. Oktuuber 1735 uk diar) wiar faan de 5. Febrewoore 1723 tu san duas de füft keiser faan det Qing-Dünastii faan Schiina. Hi wiar Keiser Kangxi san fjuard dring. Oner sin reegiment wurd at prowins Qinghai dial faan't rik (1724). Yongzheng wiar san tempelnööm."}
{"id": "35487", "contents": "Marco Polo (* 1254 ferlicht uun Venedig; † 8. Janewoore 1324 uk diar) wiar en itajeensken kuupmaan, di fööraal auer sin raisen tu't Sjineesk Keiserrik bekäänd as. Hi hää sin berachter en betj ütjbuid, an det as wel ei ales woor, wat hi apskrewen hää, man hi hää wichtag hanelsferbinjangen tu Kublai Khan faan't Yuan-Dünastii apbaud. Nicole Steidl: Marco Polos „Heydnische Chronik“. Die mitteldeutsche Bearbeitung des „Divisament dou monde“ nach der Admonter Handschrift Cod. 504. Dissertation, Friedrich-Alexander-Universität Erlangen-Nürnberg, 2008; Shaker-Verlag, Aachen 2010. Christopher I. Beckwith: Empires of the Silk Road: A History of Central Eurasia from the Bronze Age to the Present. Princeton University Press 2009, ISBN 978-0-691-13589-2, S. 416 (Kirew bi Google Books). Commonskategorii: Marco Polo – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Marco Polo (sjiisk) Wikiquote: Marco Polo (sjiisk)"}
{"id": "35488", "contents": "Marco Polo († 1324)"}
{"id": "35489", "contents": "Marco Polo (* 1254)"}
{"id": "35492", "contents": "Nowaja Semlja as en rüsk dobeleilun üüb a grens tesken Euroopa an Aasien uun't Arktisk Sia. Hat hiart tu't Oblast Archangelsk. At eilun as uun a 1960er bit 80er juaren brükt wurden för tests faan atoomwoopen. Föör at uastküst as föl radioaktiif materiool ufkapt wurden. Diar wene amanbi 2.500 minsken, miast Nentsen. Commonskategorii: Nowaja Semlja – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35493", "contents": "Sewernaja Semlja (rüsk Северная Земля, „Nuurdlun“; iar Nikolaus-II-Lun) as en rüsk skööl faan ünbewenet eilunen uun't Arktisk Sia. Hat hiart tu't Regiuun Krasnojarsk. A gratst eilunen san: Oktuuberrewolutsion Eilun (14.204 km²) Bolschewik Eilun (11.312 km²) Komsomolts Eilun (8.812 km²) Pioniir Eilun (1.527 km²) Schmidt Eilun (467 km²) Letj Taimyr Eilun (232 km²) Starokadomski Eilun (110 km²) Krupskoi (100 km²) An do san diar noch son 25 letjer eilunen. Commonskategorii: Sewernaja Semlja – Saamlang faan bilen of filmer Hualeweilun Taimyr"}
{"id": "35494", "contents": "A Bosporus as en siaengde uun a waastelk Türkei. Üüb bias ääger leit det stääd Istanbul. A Bosporus dialt Euroopa faan Aasien uf, sodenang leit Istanbul üüb tau kontinenten. Diar feer trii bragen auer a Bosporus. Di siawai ferbanjt at Suart Sia uun't nuurden mä't Marmarasia uun't süüden, diar auer a Dardanellen (Hellespont) mä't Ägäis ferbünjen as. Commonskategorii: Bosporus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35495", "contents": "Erich Fromm (* 23. Marts 1900 uun Frankfurt am Main; † 18. Marts 1980 uun Muralto, a Swaits) wiar en tjiisk-US-ameerikoons psüchoanalüütiker, filosoof an sosiaalpsücholoog. Hi as een faan dön iinflöödrikst teenkern faan det 20. juarhunert an föl faan sin werken, fööraal At Konst faan't Leew Haan (1956) an Haan of Weesen (1976) wiar uu so wellesen. Commons: Erich Fromm – Saamling faan biljen of filmer Wikiquote: Erich Fromm (tjiisk)"}
{"id": "35496", "contents": "At Marmara Sia (türkisk Marmara Denizi, uun ualang tidjen Propontis) as en banensia uun a Türkei. Hat as auer a Bosporus mä't Suart Sia ferbünjen, an auer a Dardanellen mä't Ägäis. Hat leit mä a nuurder ääg uun Euroopa an mä a süüder ääg uun Aasien. At Marmara Sia as 282 km lung, 80 km briad, an en wichtagen ferkiarswai tesken Süüd- an Uasteuroopa. Di nööm komt faan't Marmara Eilun uf, diar maden uun leit, an det ment marmoreilun. Commonskategorii: Marmara Sia – Saamlang faan bilen of filmer Marmararegiuun"}
{"id": "35498", "contents": "A Dardanellen (greks Δαρδανέλλια, türkisk Çanakkale boğazı) san en siaengde uun a Türkei tesken at Marmarasia uun't uasten an a Ägäis uun't waasten. Uun ualang tidjen hää't Hellespont het efter Helle, en figüür faan't greks mütologii an ualgreks πόντος pontos „sia“. A nuurder ääg hiart tu Euroopa an a süüder ääg tu Aasien. Naibi Çanakkale üüb a süüder ääg woort en brag baud, diar 2023 klaar wees skal: At Çanakkale-1915-Brag. Commonskategorii: Dardanellen – Saamlang faan bilen of filmer ütjspreegen: Helles'pont, ei Helle'spont 40.34305555555626.635277777778Koordinaaten: 40° 20′ 35″ N, 26° 38′ 7″ O"}
{"id": "355", "contents": "A Siabeeren an Sialööwen (Otariidae) san en famile faan tetjdiarten. At jaft wel 15 slacher, diar tu sööwen sköölen hiar: Arctocephalus, Süüdelk Siabeeren Callorhinus Eumetopias Neophoca Otaria Phocarctos Zalophus Commonskategorii: Siabeeren an Sialööwen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siabeeren an Sialööwen"}
{"id": "3550", "contents": "Escherichia coli (kurt E. coli, am sait uk kooli-bakteerium) as en bakteerium an komt uun a siarem faan minsken an diarten föör. Hat hiart tu at famile faan a Enterobacteriaceae (greks „enteron“: siarem). Di nööm hää't 1919 füngen efter di wedenskapsmaan Theodor Escherich, di't fünjen hää. Enkelt onerslacher faan E. coli maage a minsken kraank. Diartu hiar: EHEC (enterohämorrhagische E. coli) Uun a somer 2011 san föl minsken uun Nuurdsjiisklun faan EHEC kraank wurden an flooken san stürwen. EPEC (enteropathogene E. coli) ETEC (enterotoxische E. coli) EIEC (enteroinvasive E. coli) EAEC (enteroaggregative E. coli) DAEC (diffus adhärente E. coli) Commonskategorii: Escherichia coli – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Escherichia coli"}
{"id": "35501", "contents": "Det Adana Prowins (üüb Türkisk: Adana ili) as en prowins, wat uun det Madlunsia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 2.237.940 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Adana. Uun a nuurd faan't prowins lai dön Taurusberger (üüb Türkisk: Toros Dağları). At prowins hee för't miast en Madlunsiakliima. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Det Adana Prowins hee 15 distrikten: * Tu't steed Adana hiar a distrikten: Çukurova, Karaisalı, Sarıçam, Seyhan, Yüreğir Adana Prowins, en prowins uun det Osmaans Rik. Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de Turkey: Adana, citypopulation.de Adana: Metropolitan Province in Turkey, citypopulation.de"}
{"id": "35502", "contents": "Det Adıyaman Prowins (üüb Türkisk: Adıyaman ili, üüb Kurdisk: Parêzgeha Semsûrê) as en prowins, wat uun det Süüduastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 626.465 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Adıyaman. At prowins hee för't miast en Madlunsiakliima. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de Turkey: Adıyaman, citypopulation.de"}
{"id": "35503", "contents": "Det Afyonkarahisar Prowins (üüb Türkisk: Afyonkarahisar ili) as en prowins, wat dialwiis uun det Egeeisk Regiuun, det Madelanatoolien Regiuun an uun det Madlunsia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 729.483 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Afyonkarahisar. At prowins hee för't miast en Madlunsiakliima. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de Turkey: Afyonkarahisar, citypopulation.de"}
{"id": "35507", "contents": "Vorlage:Infobox Ort in der Türkei/Wartung/Landkreis Çanakkale ([tʃaˈnakːaˌle]) as en türkisk stääd uun't Marmararegiuun. Hat as hoodstääd faan't prowins mä di salew nööm, an uk di hoodlunkreis (Merkez). Türkiye Nüfusu İl ilçe Mahalle Köy Nüfusları, ufrepen di 13. April 2020 Commonskategorii: Çanakkale – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Çanakkale (sjiisk) Dardanellen"}
{"id": "35508", "contents": "Çanakkale as en prowins uun a Türkei mä det hoodstääd Çanakkale. Tu't prowins hiar at hualeweilun Gelibolu üüb a Europeesk ääg faan a Dardanellen an en grateren, süüdelken dial. At prowins leit uun't waasten faan't Marmararegiuun. Dön tjiin gratst stääden uun't prowins san: Çanakkale (hoodkreis, Merkez) Ayvacık Bayramiç Biga Çan Eceabat Ezine Galípoli Imbros / Gokçeada Lapseki Tenedos / Bozcaada Yenice Türkiye Nüfusu İl ve İlçelere Göre Nüfus Bilgileri, ufrepen di 1. Jüüne 2019 Porträt des Gouverneurs auf der Webseite der Provinz Çanakkale, ufrepen di 1. Jüüne 2019 Turkey: Çanakkale, citypopulation.de"}
{"id": "35511", "contents": "Det Balıkesir Prowins (üüb Türkisk: Balıkesir ili) as en prowins, wat uun det Marmara Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 1.228.620 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Balıkesir. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de Turkey: Balıkesir, citypopulation.de"}
{"id": "35512", "contents": "Det Aydın Prowins (üüb Türkisk: Aydın ili) as en prowins, wat uun det Egeeis Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 1.110.972 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Aydın. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de Turkey: Aydın, citypopulation.de"}
{"id": "35513", "contents": "Det Antalya Prowins (üüb Türkisk: Antalya ili) as en prowins, wat uun det Madlunsia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 2.511.700 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Antalya. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de Turkey: Antalya, citypopulation.de"}
{"id": "35515", "contents": "Det Ağrı Prowins (üüb Türkisk: Ağrı ili, üüb Kurdisk: Parêzgeha Agiriyê‎) as en prowins, wat uun det Uastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 536.199 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Ağrı. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de Turkey: Ağrı, citypopulation.de"}
{"id": "35516", "contents": "Det Amasya Prowins (üüb Türkisk: Amasya ili) as en prowins, wat uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 337.800 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Amasya. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de Turkey: Amasya, citypopulation.de"}
{"id": "35517", "contents": "Det Ardahan Prowins (üüb Türkisk: Ardahan ili, üüb Kurdisk: Parêzgeha Erdêxanê) as en prowins, wat uun det Uastanatoolien Regiuun an det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 97.319 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Ardahan. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Faan 1878 tu 1918 wiar at lun faan det Ardahan Prowins faan nü dial faan det Rüs Keiserrik. A nuurd faan't prowins wiar faan 1918 tu 1921 dial faan det Demokraatisk Republiik faan Georgien an a süüd faan't prowins wiar faan 1918 tu 1920 dial faan det Demokraatisk Republiik faan Armeenien. 1921 wurd at prowins weler dial faan a Türkei. Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de Turkey: Ardahan, citypopulation.de"}
{"id": "35518", "contents": "Det Artvin Prowins (üüb Türkisk: Artvin ili, üüb Georgisk: ართვინის პროვინცია Artwinis p’rovintsia; üüb Laasisk: ართვინიშ დობადონა Artwiniş dobadona) as en prowins, wat uun det Uastanatoolien Regiuun an det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 170.875 lidj (2020). Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Faan 1878 tu 1918 wiar at miast faan't lun faan det Artvin Prowins faan nü dial faan det Rüs Keiserrik. Faan 1918 tu 1921 wiar det dial faan det Demokraatisk Republiik faan Georgien. 1921 wurd at prowins weler dial faan a Türkei. Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de Turkey: Artvin, citypopulation.de"}
{"id": "35521", "contents": "Istanbul (türkisk İstanbul) as en prowins uun a Türkei mä det hoodstääd Istanbul. At hialer prowins täält üs gratstääd, an sodenang hää't nään lunkreiser, man diarför stääddialen. Uun't waasten leit at prowins Tekirdağ, uun't uasten at prowins Kocaeli, uun't nuurden at Suart Sia an uun't süüden at Marmara-Sia. A Bosporus dialt det prowins tu en Europeesken an an Asiaatisken dial. Sant 2014 san a lunkreiser liksteld mä a 'eegentelk' stääddialen faan Istanbul, an so san diar nü 39 distrikten: Adalar (Aasien) Arnavutköy (Euroopa) Ataşehir (Aasien) Avcılar (Euroopa) Bağcılar (Euroopa) Bahçelievler (Euroopa) Bakırköy (Euroopa) Başakşehir (Euroopa) Bayrampaşa (Euroopa) Beşiktaş (Euroopa) Beykoz (Aasien) Beylikdüzü (Euroopa) Beyoğlu (Euroopa) Büyükçekmece (Euroopa) Çatalca (Euroopa) Çekmeköy (Aasien) Esenler (Euroopa) Esenyurt (Euroopa) Eyüp (Euroopa) Fatih (Euroopa) Gaziosmanpaşa (Euroopa) Güngören (Euroopa) Kadıköy (Aasien) Kağıthane (Euroopa) Kartal (Aasien) Küçükçekmece (Euroopa) Maltepe (Aasien) Pendik (Aasien) Sancaktepe (Aasien) Sarıyer (Euroopa) Silivri (Euroopa) Sultanbeyli (Aasien) Sultangazi (Euroopa) Şile (Aasien) Şişli (Euroopa) Tuzla (Aasien) Ümraniye (Aasien) Üsküdar (Aasien) Zeytinburnu (Euroopa) Institut för Statistik, ufrepen di 24. Detsember 2017 Wääbsteed faan't Prowins Istanbul Commonskategorii: Prowins Istanbul – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35542", "contents": "Det Bartın Prowins (üüb Türkisk: Bartın ili) as en prowins, wat uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 198.249 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Bartın. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de Turkey: Bartın, citypopulation.de"}
{"id": "35543", "contents": "Det Batman Prowins (üüb Türkisk: Batman ili, üüb Kurdisk: Parêzgeha Êlihê) as en prowins, wat uun det Süüduastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 608.659 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Batman. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de Normalperiode 1981-2010. Staatliches Meteorologisches Amt der Türkischen Republik Turkey: Batman, citypopulation.de"}
{"id": "35544", "contents": "Det Bayburt Prowins (üüb Türkisk: Bayburt ili) as en prowins, wat uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 84.843 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Bayburt. Dön seeks gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Provinces & Major Cities, citypopulation.de Turkey: Bayburt, citypopulation.de"}
{"id": "35545", "contents": "Det Bingöl Prowins (üüb Türkisk: Bingöl ili, üüb Kurdisk: Parêzgeha Çewlîgê) as en prowins, wat uun det Uastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 279,812 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Bingöl. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Bingöl, citypopulation.de"}
{"id": "35550", "contents": "Det Bitlis Prowins (üüb Türkisk: Bitlis ili) as en prowins, wat uun det Uastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 348.115 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Bitlis. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Bitlis, citypopulation.de"}
{"id": "35551", "contents": "Det Bolu Prowins (üüb Türkisk: Bolu ili) as en prowins, wat uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 316.126 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Bolu. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Bolu, citypopulation.de"}
{"id": "35552", "contents": "Det Burdur Prowins (üüb Türkisk: Burdur ili) as en prowins, wat uun det Madlunsia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 270.796 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Burdur. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Burdur, citypopulation.de"}
{"id": "35553", "contents": "Det Bursa Prowins (üüb Türkisk: Bursa ili) as en prowins, wat uun det Marmara Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 3.056.120 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Bursa. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Bursa, citypopulation.de"}
{"id": "35554", "contents": "Det Denizli Prowins (üüb Türkisk: Denizli ili) as en prowins, wat dialwiis uun det Egeeis Regiuun an dialwiis uun det Madlunsia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 1.037.208 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Denizli. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Denizli, citypopulation.de"}
{"id": "35555", "contents": "Det Düzce Prowins (üüb Türkisk: Düzce ili) as en prowins, wat uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 392.166 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Düzce. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Düzce, citypopulation.de"}
{"id": "35556", "contents": "Det Diyarbakır Prowins (üüb Türkisk: Diyarbakır ili, üüb Kurdisk: Parêzgeha Amedê) as en prowins, wat uun det Süüduastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 1.756.353 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Diyarbakır. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Diyarbakır, citypopulation.de"}
{"id": "35557", "contents": "Det Elâzığ Prowins (üüb Türkisk: Elâzığ ili, üüb Kurdisk: Parêzgeha Xarpêtê‎) as en prowins, wat uun det Uastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 591.098 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Elâzığ. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Elâzığ, citypopulation.de"}
{"id": "35558", "contents": "Det Erzincan Prowins (üüb Türkisk: Erzincan ili, üüb Kurdisk: Parezgêha Erzînganê‎) as en prowins, wat uun det Uastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 234.747 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Erzincan. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Erzincan, citypopulation.de"}
{"id": "35559", "contents": "Det Erzurum Prowins (üüb Türkisk: Erzurum ili, üüb Kurdisk: Parêzgeha Erzîromê) as en prowins, wat uun det Uastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 762.062 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Erzurum. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Erzurum, citypopulation.de"}
{"id": "3556", "contents": "Prokarioten (Prokarya, Prokaryota) san laben organismen mä selen, oober saner selkial. At labenen uun a biologii woort uun trii domeenen iindiald. Tu a Prokarioten hiar jo tau domeenen faan a Bakteerien (Bacteria) an a Uurbakteerien (Archaea). Det traad domeen san a eukarioten, diar hiar a diarten, plaanten an swaampen tu. Commonskategorii: Prokarioten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Prokarioten"}
{"id": "3557", "contents": "A uurbakteerien (Archaea) san ian faan trii domeenen uun a biologii, huar at labenen uun iindiald woort. Tuup mä a bakteerien hiar's tu a prokarioten. Ööders üs a eukarioten haa's uk selen, oober nään selkial. DPANN skööl stam Nanoarchaeota + kandidooten: Aenigmarcheota – Diapherotrites – Micrarchaeota – Nanohaloarchaeota – Pacearchaeota – Parvarchaeota – Woesearchaeota stam Euryarchaeota klasen: Archaeoglobi – Hadesarchaea – Halobacteria – Methanobacteria – Methanococci – Methanomicrobia – Methanopyri – Thermococci – Thermoplasmata – ünseeker Euryarchaeota TACK skööl stamer: Crenarchaeota – Thaumarchaeota + kandidoot: Korarchaeota ünseeker Archaea kandidooten: DUSEL4 skööl – NAG2 skööl – Bathyarchaeota – Geoarchaeota – Lokiarchaeota – Thorarchaeota Commons: Uurbakteerien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Uurbakteerien Bacterological Code (Revision 1990) NCBI Taxonomy Bacterio.net Microbial Genome Database European Nucleotide Archive"}
{"id": "35570", "contents": "Det Gaziantep Prowins (üüb Türkisk: Gaziantep ili) as en prowins, wat dialwiis uun det Madlunsia Regiuun an dialwiis uun det Süüduastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 2.069.364 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Gaziantep. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Gaziantep, citypopulation.de"}
{"id": "35571", "contents": "Det Giresun Prowins (üüb Türkisk: Giresun ili) as en prowins, wat uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 448.400 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Giresun. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Giresun, citypopulation.de"}
{"id": "35572", "contents": "Det Gümüşhane Prowins (üüb Türkisk: Gümüşhane ili) as en prowins, wat uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 164.521 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Gümüşhane. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Gümüşhane, citypopulation.de"}
{"id": "35573", "contents": "Det Hakkâri Prowins (üüb Türkisk: Hakkâri ili, üüb Kurdisk: Parêzgeha Colêmêrgê) as en prowins, wat uun det Uastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 280.991 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Hakkâri. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Hakkâri, citypopulation.de"}
{"id": "35574", "contents": "Det Hatay Prowins (üüb Türkisk: Hatay ili) as en prowins, wat uun det Madlunsia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 1.628.894 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Antakya. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Hatay, citypopulation.de"}
{"id": "35575", "contents": "Det Iğdır Prowins (üüb Türkisk: Iğdır ili, üüb Kurdisk: Parêzgeha Îdirê) as en prowins, wat uun det Uastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 199.442 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Iğdır. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Iğdır, citypopulation.de"}
{"id": "35576", "contents": "Det Isparta Prowins (üüb Türkisk: Isparta ili) as en prowins, wat uun det Madlunsia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 444.914 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Isparta. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Isparta, citypopulation.de"}
{"id": "3558", "contents": "Wiiren (Iantaal: at (a?) wiirus) san letj partiikler, diar laben selen uungrip an jo uun uungreben selen fermuare. Saner frääm selen kön jo ei auerlewe, diaram wurd jo miast ei tu't labenen tääld uun a biologii. Wiiren grip selen faan eukarioten uun, det san plaanten, diarten an swaampen. Oober uk prokarioten wurd uungreben, det san bakteerien an uurbakteerien. Wiiren auerdreeg en DNA of RNA tu det sel an feranre sodenang det natüürelk program faan det sel. Ordern: Bunyavirales – Caudovirales – Herpesvirales – Ligamenvirales – Mononegavirales – Nidovirales – Ortervirales – Picornavirales – Tymovirales Familin saner order: Adenoviridae – Alphatetraviridae – Alvernaviridae – Amalgaviridae – Ampullaviridae – Anelloviridae – Arenaviridae – Ascoviridae – Asfarviridae – Aspiviridae – Astroviridae – Avsunviroidae – Bacilladnaviridae – Baculoviridae – Barnaviridae – Benyviridae – Bicaudaviridae – Bidnaviridae – Birnaviridae – Bromoviridae – Caliciviridae – Carmotetraviridae – Chrysoviridae – Circoviridae – Clavaviridae – Closteroviridae – Corticoviridae – Cystoviridae – Endornaviridae – Flaviviridae – Fuselloviridae – Geminiviridae – Genomoviridae – Globuloviridae – Guttaviridae – Hepadnaviridae – Hepeviridae – Hypoviridae – Hytrosaviridae – Inoviridae – Iridoviridae – Lavidaviridae – Leviviridae – Luteoviridae – Marseilleviridae – Megabirnaviridae – Megaviridae – Microviridae – Mimiviridae – Mycodnaviridae – Nanoviridae – Narnaviridae"}
{"id": "35585", "contents": "Det İzmir Prowins (üüb Türkisk: İzmir ili) as en prowins, wat uun det Egeeis Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 4.367.251 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as İzmir. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: İzmir, citypopulation.de"}
{"id": "35586", "contents": "Det Kahramanmaraş Prowins (üüb Türkisk: Kahramanmaraş ili) as en prowins, wat uun det Madlunsia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 1.154.102 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Kahramanmaraş. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Kahramanmaraş, citypopulation.de"}
{"id": "35587", "contents": "Det Karabük Prowins (üüb Türkisk: Karabük ili) as en prowins, wat uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 248.458 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Karabük. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Karabük, citypopulation.de"}
{"id": "35588", "contents": "Det Kars Prowins (üüb Türkisk: Kars ili) as en prowins, wat uun det Uastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 285.410 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Kars. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Kars, citypopulation.de"}
{"id": "35589", "contents": "Det Kastamonu Prowins (üüb Türkisk: Kastamonu ili) as en prowins, wat uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 379.405 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Kastamonu. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Kastamonu, citypopulation.de"}
{"id": "35590", "contents": "Det Kilis Prowins (üüb Türkisk: Kilis ili) as en prowins, wat uun det Süüduastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 142.490 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Kilis. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Kilis, citypopulation.de"}
{"id": "35591", "contents": "Det Kırıkkale Prowins (üüb Türkisk: Kırıkkale ili) as en prowins, wat uun det Madelanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 283.017 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Kırıkkale. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Kırıkkale, citypopulation.de"}
{"id": "35592", "contents": "Det Kırklareli Prowins (üüb Türkisk: Kırklareli ili) as en prowins, wat uun det Marmara Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 361.836 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Kırklareli. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Kırklareli, citypopulation.de"}
{"id": "35593", "contents": "Det Kırşehir Prowins (üüb Türkisk: Kırşehir ili) as en prowins, wat uun det Madelanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 242.938 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Kırşehir. At prowins leit uun det Kapadookien lunskap. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Kırşehir, citypopulation.de"}
{"id": "35594", "contents": "Det Kocaeli Prowins (üüb Türkisk: Kocaeli ili) as en prowins, wat uun det Marmara Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 1.953.035 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as İzmit. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Kocaeli, citypopulation.de"}
{"id": "35595", "contents": "Det Konya Prowins (üüb Türkisk: Konya ili) as en prowins, wat dialwiis uun det Madelanatoolien Regiuun an dialwiis uun det Madlunsia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 2.232.374 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Konya. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Konya, citypopulation.de"}
{"id": "35596", "contents": "Det Kütahya Prowins (üüb Türkisk: Kütahya ili) as en prowins, wat uun det Egeeis Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 579.257 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Kütahya. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Kütahya, citypopulation.de"}
{"id": "35597", "contents": "Det Malatya Prowins (üüb Türkisk: Malatya ili) as en prowins, wat uun det Uastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 800.165 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Malatya. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Malatya, citypopulation.de"}
{"id": "35598", "contents": "Det Manisa Prowins (üüb Türkisk: Manisa ili) as en prowins, wat uun det Egeeis Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 1.440.611 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Manisa. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Manisa, citypopulation.de"}
{"id": "35599", "contents": "Det Mardin Prowins (üüb Türkisk: Mardin ili, üüb Kurdisk: Parêzgeha Mêrdînê‎) as en prowins, wat uun det Süüduastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 838.778 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Mardin. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Mardin, citypopulation.de"}
{"id": "356", "contents": "At Siapopegei, (mo.) siipapegoi (Fratercula arctica) hiart tu at Fögelfamile faan a Alken (Alcidae). Hat as jüst so bruket, hää oober ööders niks mä Popegein tu dun. Siapopegeien bräät uun näästhööl. Ai faan Fratercula arctica arctica - MHNT Fratercula arctica naumanni - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Siapopegein Wikispecies hää en artiikel tu: Siapopegein"}
{"id": "35600", "contents": "Det Mersin Prowins (üüb Türkisk: Mersin ili, iar det İçel Prowins) as en prowins, wat uun det Madlunsia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 1.840.425 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Mersin. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Mersin, citypopulation.de"}
{"id": "35601", "contents": "Det Muğla Prowins (üüb Türkisk: Muğla ili) as en prowins, wat dialwiis uun det Egeeis Regiuun an dialwiis det Madlunsia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 983.142 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Muğla. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Muğla, citypopulation.de"}
{"id": "35602", "contents": "Det Muş Prowins (üüb Türkisk: Muş ili, üüb Kurdisk: Parêzgeha Mûşê) as en prowins, wat uun det Uastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 408.809 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Muş. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Muş, citypopulation.de"}
{"id": "35603", "contents": "Det Nevşehir Prowins (üüb Türkisk: Nevşehir ili) as en prowins, wat uun det Madelanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 303.010 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Nevşehir. At prowins leit uun det Kapadookien lunskap. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Nevşehir, citypopulation.de"}
{"id": "35604", "contents": "Det Niğde Prowins (üüb Türkisk: Niğde ili) as en prowins, wat dialwiis uun det Madelanatoolien Regiuun an dialwiis uun det Madlunsiaregiuun faan a Türkei leit. Det hee 362.861 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Niğde. At prowins leit uun det Kapadookien lunskap. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Niğde, citypopulation.de"}
{"id": "35605", "contents": "Det Osmaniye Prowins (üüb Türkisk: Osmaniye ili) as en prowins, wat uun det Madlunsia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 538.759 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Osmaniye. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Osmaniye, citypopulation.de"}
{"id": "35606", "contents": "Det Sakarya Prowins as en prowins, wat uun det Marmara Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 1.029.650 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Adapazarı. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Sakarya, citypopulation.de"}
{"id": "35607", "contents": "Det Sivas Prowins (üüb Türkisk: Sivas ili) as en prowins, wat dialwiis uun det Madelanatoolien Regiuun an dialwiis uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 638.956 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Sivas. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Sivas, citypopulation.de"}
{"id": "35608", "contents": "Det Tekirdağ Prowins (üüb Türkisk: Tekirdağ ili) as en prowins, wat uun det Marmara Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 1.055.412 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Tekirdağ. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Tekirdağ, citypopulation.de"}
{"id": "35609", "contents": "Det Uşak Prowins (üüb Türkisk: Uşak ili) as en prowins, wat uun det Egeeis Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 370.509 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Uşak. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Uşak, citypopulation.de"}
{"id": "3561", "contents": "En sel (lat. cellula = letj koomer) as det grünjlaag faan ales labenen. Enkelt leewent bestäänt man ütj ian sel. Miast san oober muar selen ferbünjen, huarbi arke enkelt sel en aanj apgoow hää. Di minsk hää 220 onerskiaselk selen, diar alian ei auerlewe kön. Selen san miast tesken 1 an 30 mikromeeter grat, ai-selen kön oober uk 7 cm grat wurd. Uk bi a minsken as det ai-sel mä 110 bit 140 mikromeetern det gratst. Commonskategorii: Selbiologii – Saamlang faan bilen of filmer DNA"}
{"id": "35610", "contents": "Det Van Prowins (üüb Türkisk: Van ili) as en prowins, wat uun det Uastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 1.136.757 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Van. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Van, citypopulation.de"}
{"id": "35611", "contents": "Det Tunceli Prowins (üüb Türkisk: Tunceli ili) as en prowins, wat uun det Uastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 84.660 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Tunceli. Dön njüügen gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Tunceli, citypopulation.de"}
{"id": "35612", "contents": "Det Siirt Prowins (üüb Türkisk: Siirt ili, üüb Kurdisk: Parêzgeha Sêrtê) as en prowins, wat uun det Süüduastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 330.280 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Siirt. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Siirt, citypopulation.de"}
{"id": "35613", "contents": "Det Şanlıurfa Prowins (üüb Türkisk: Şanlıurfa ili, üüb Kurdisk: Parêzgeha Rihayê) as en prowins, wat uun det Süüduastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 2.073.614 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Şanlıurfa. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Şanlıurfa, citypopulation.de"}
{"id": "35614", "contents": "Det Şırnak Prowins (üüb Türkisk: Şırnak ili, üüb Kurdisk: Parêzgeha Şirnexê) as en prowins, wat uun det Süüduastanatoolien Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 529.615 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Şırnak. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Şırnak, citypopulation.de"}
{"id": "35615", "contents": "Det Ordu Prowins (üüb Türkisk: Ordu ili) as en prowins, wat dialwiis uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 754.198 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Ordu. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Ordu, citypopulation.de"}
{"id": "35616", "contents": "Det Rize Prowins (üüb Türkisk: Rize ili) as en prowins, wat uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 343.212 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Rize. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Rize, citypopulation.de"}
{"id": "35617", "contents": "Det Samsun Prowins (üüb Türkisk: Samsun ili) as en prowins, wat uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 1.348.542 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Samsun. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Samsun, citypopulation.de"}
{"id": "35618", "contents": "Det Sinop Prowins (üüb Türkisk: Sinop ili) as en prowins, wat uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 218.243 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Sinop. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Sinop, citypopulation.de"}
{"id": "35619", "contents": "Det Tokat Prowins (üüb Türkisk: Tokat ili) as en prowins, wat uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 612.747 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Tokat. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Tokat, citypopulation.de"}
{"id": "35620", "contents": "Det Zonguldak Prowins (üüb Türkisk: Zonguldak ili) as en prowins, wat uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 596.053 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Zonguldak. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Zonguldak, citypopulation.de"}
{"id": "35621", "contents": "Det Trabzon Prowins (üüb Türkisk: Trabzon ili) as en prowins, wat uun det Suart-Sia Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 808.974 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Trabzon. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee 18 distrikten: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Trabzon, citypopulation.de Turkey: Trabzon, citypopulation.de"}
{"id": "35622", "contents": "Det Yalova Prowins (üüb Türkisk: Yalova ili) as en prowins, wat uun det Marmara Regiuun faan a Türkei leit. Det hee 270.976 lidj (2019). At hoodsteed faan't prowins as Yalova. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Yalova, citypopulation.de"}
{"id": "35623", "contents": "Adana [aˈda.na] as at hoodsteed faan det Adana Prowins uun a Türkei. Det hee 1.737.268 lidj (2019). At steed hee fjauer distrikten: Turkey: Adana, citypopulation.de Turkey: Adana City, citypopulation.de"}
{"id": "35676", "contents": "Di MAN TGE 3.140 E es en Elektroauto fuar di Aarber. Dit Model uur töhop me di VW e-Crafter bi VW becht en es uk binai di salev Wain. Di VW Crafter en di MAN TGE 3 jeft et me Dieselmaskiinen en üs Elektrowain. Di Lithium-Ioonen-Baterii heer en Kapatsiteet fan 35,8 kWh, en des leengt fuar en Laapwai bit tö 173 km. Di Gauhair es me 90 km/h öndönen. Di Elektrowain kumt lerig üp 2.502 kg, da ken di jit ombi 500 kg me langs fo. Di TGE-e jeft et bit ombi 4 Tenen töleten Wecht. Di Diesel-TGE jeft et uk bit 5 Tönen, da heer di Wain achtern debelt (Twenlings-) Weelen. Di Wain lapt 90 km/h me sin Maskiin fan 100 kW (136 PS). MAN TGE VW e-Crafter"}
{"id": "35678", "contents": "Det Dubrovnik-Neretva Graafskap (üüb Kroaatisk: Dubrovačko-neretvanska županija) as ian faan a Graafskapen uun Kroaasien. At graafskap leit uun a süüd faan't lun. Det hee 122.449 lidj (2019). At hoodsteed faan't graafskap as Dubrovnik. Croatia: Counties and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "35680", "contents": "Det Karlovac Graafskap (üüb Kroaatisk: Karlovačka županija) as ian faan a Graafskapen uun Kroaasien. At graafskap leit uun a waast faan't lun. Det hee 114.804 lidj (2019). At hoodsteed faan't graafskap as Karlovac. Croatia: Counties and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "35691", "contents": "At NIST iar NBS (National Bureau for Standards) as en US-Amerikoonsk iinrachtang uun Gaithersburg (Maryland). Hat as tustendag för standards uun a hanel. Man hat befaadet ham uk mä krüptografii an spektrometrii. Iinrachtangen uun Sjiisklun mä eenelk apgoowen san: Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik (BSI) Physikalisch-Technische Bundesanstalt (PTB) Commonskategorii: NIST – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35694", "contents": "Loft as en uunsaamlang faan gaasen uun't atmosfeere faan a eerd. Uun drüg loft san fööraal Stikstoof mä amanbi 78%, Sürstoof mä 21% an Argon mä 1%. Ööder gaasen san man mä liitjeletj uundialen fertreeden. Uun a loft san uk noch aerosoolen; det san fääst of luupen materioolen üs t.b. weederdamp. Uun a loft as leewen muar of maner weederdamp, an sodenang jaft at nian \"rian\" drüg loft. Det focht uun a loft woort miast uun prosent meeden. Uk stoof as uun a loft an bioloogisk deelken üs polen an spöören. Natüürelk loft stiremt ei an koon uk ei smääkt wurd. Wan loft stiremt, do hää det miast mä aerosoolen tu dun, t.b. sialoft. At sachthaid faan loft as amanbi 1,25 kg/m3. At sachthaid faan weeder (üs ferglik) as aachthunertsis so huuch mä 1.000 kg/m3. Commonskategorii: Loft – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35696", "contents": "Spöören surge för't fermuarang bi plaanten, diar nian siadplaanten san. Man uk ööder slacher faan't labenen fermuare jo auer spöören: Swaampen Algen Möösk Farnen An uk enkelt uurdiarten an bakteerien Commonskategorii: Spöören – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35699", "contents": "Gaithersburg hiart tu a tjiin gratst stääden uun di US-Amerikoonsk bundesstoot Maryland. Hat leit nuurdwaasten faan Washington D.C.. Commonskategorii: Gaithersburg – Saamlang faan bilen of filmer NIST"}
{"id": "35702", "contents": "Adıyaman (üüb Kurdisk: Semsûr) as at hoodsteed faan det Adıyaman Prowins uun a Türkei. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 260.820 lidj (2019). Turkey: Adıyaman, citypopulation.de"}
{"id": "35703", "contents": "Afyonkarahistar [afjonkaɾahiˈsaɾ] as at hoodsteed faan det Afyonkarahisar Prowins uun a Türkei. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 239.710 lidj(2019). Turkey: Afyonkarahisar, citypopulation.de"}
{"id": "35707", "contents": "At Loquat of Japoonsk Mispel (Eriobotrya japonica) as en plaantenslach uun't famile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). Ööder nöömer san Mispero, Nispero, Biwa, Pipa. Hat as nai mä a Stianfrüchtbuumer (Prunus). Hat komt faan Jaapan an Sjiina, man komt daalang üüb a hialer eerd föör. Hör früchten kön eden wurd. Bloos Frücht Buum Commonskategorii: Loquats – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Loquats Kumquat"}
{"id": "35708", "contents": "Eriobotrya san en plaantenskööl uun det famile faan a ruusenplaanten (Rosaceae). Diar hiar son 30 slacher tu, diar uun Uastaasien lewe. E. angustissima – E. balgooyi – E. bengalensis – E. cavaleriei – E. condaoensis – E. deflexa – E. dubia – E. elliptica – E. fragrans – E. fulvicoma – E. glabrescens – E. henryi – E. hookeriana – E. japonica – E. latifolia – E. longifolia – E. macrocarpa – E. malipoensis – E. merguiensis – E. obovata – E. petiolata – E. platyphylla – E. poilanei – E. prinoides – E. salwinensis – E. seguinii – E. serrata – E. stipularis – E. tengyuehensis – E. tinctoria – E. wardii Commonskategorii: Eriobotrya – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eriobotrya"}
{"id": "35709", "contents": "Aeonium as en plaantenskööl uun det famile faan a Crassulaceae. Di latiinsk nööm komt faan't greks wurd „αίώνιος“ (aionios) för iiwag uf. Aeonium slacher san nai mä Luuken. A. aguajilvense – A. aizoon – A. anagense – A. appendiculatum – A. arboreum – A. aureozoon – A. aureum – A. balsamiferum – A. banaresii – A. beltranii – A. bollei – A. bornmuelleri – A. bramwellii – A. bravoanum – A. burchardii – A. cabrerae – A. canariense – A. candelariense – A. casanovense – A. castello-paivae – A. castellodecorum – A. castelloplanum – A. ciliatum – A. cilifolium – A. cuneatum – A. davidbramwellii – A. decorum – A. diplocyclum – A. dodrantale – A. edgari – A. escobarii – A. glandulosum – A. glutinosum – A. gomerense – A. goochiae – A. gorgoneum – A. hawbicum – A. haworthii – A. hernandezii – A. hierrense – A. holospathulatum – A. hornemannii – A. hybridum – A. isorense – A. jacobsenii – A. junoniae – A. kunkelii – A. lambii – A. lancerottense – A. laxiflorum – A. lemsii – A. leucoblepharum – A. lidii – A. lindleyi – A. loartei – A. lowei – A. × mascaense –"}
{"id": "35712", "contents": "A (Gewöönelk) Tjaarkliawer (Bituminaria bituminosa) as en plaantenslach uun det famile faan a bongfrüchten (Fabaceae). Hi wääkst trinjam't Madlunsia, uun Makaroneesien an am't Suart Sia. Früchten Bloos Commonskategorii: Tjaarkliawer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tjaarkliawer"}
{"id": "35713", "contents": "A Tjaarkliawer (Bituminaria) as en plaantenskööl uun det famile faan a bongfrüchten (Fabaceae). Diar jaft at man tau slacher faan: Bituminaria acaulis Bituminaria bituminosa Di latiinsk nööm as eegentelk ei rocht, auer bituumen en produkt faan eerdööle as, an ei faan laben plaanten. Oober jo stirme so üs bituumen/tjaar. Commonskategorii: Tjaarkliawer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tjaarkliawer"}
{"id": "35717", "contents": "Echium plantagineum as en plaantenslach uun det famile faan a rüchbleeden (Boraginaceae).. Hat lewet trinjam't Madlunsia, uun Makaroneesien an muar an muar uk uun Waasteuroopa. Commonskategorii: Echium plantagineum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echium plantagineum"}
{"id": "35718", "contents": "Echium as en plaantenskööl uun det famile faan a rüchbleeden (Boraginaceae).. Jo slacher lewe miast trinjam't Madlunsia, uun Makaroneesien an uun Fööraasien. E. acanthocarpum – E. aculeatum – E. albicans – E. amoenum – E. anchusoides – E. angustifolium – E. arenarium – E. asperrimum – E. auberianum – E. bethencourtii – E. boissieri – E. bonnetii – E. brevirame – E. callithyrsum – E. candicans – E. cantabricum – E. canum – E. clandestinum – E. creticum – E. decaisnei – E. flavum – E. gaditanum – E. gentianoides – E. giganteum – E. glomeratum – E. handiense – E. hierrense – E. horridum – E. humile – E. hypertropicum – E. italicum – E. judaeum – E. khuzistanicum – E. leucophaeum – E. longifolium – E. lusitanicum – E. modestum – E. nervosum – E. onosmifolium – E. orientale – E. pabotii – E. parviflorum – E. petiolatum – E. pininana – E. pitardii – E. plantagineum – E. portosanctense – E. rauwolfii – E. rosulatum – E. rubrum – E. sabulicola – E. salmanticum – E. simplex – E. spurium – E. stenosiphon – E. strictum – E. suffruticosum – E. sventenii – E. tenue – E."}
{"id": "35724", "contents": "Grä Senep (Hirschfeldia incana) as di iansagst plaantenslach uun det skööl faan a Hirschfeldia. Hi hiart tu a krüsbloosen (Brassicaceae). Hi wääkst trinjam't Madlunsia, uun Makaroneesien an am't Suart Sia. Grä Senep woort leewen uk ööder sköölen tureegent: Brassica, Erucastrum, Raphanus of Sinapis, auer jodiar sköölen temelk nai mäenööder san. Commonskategorii: Grä Senep – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Grä Senep"}
{"id": "35725", "contents": "Raphanus as en plaantenskööl uun det famile faan a krüsbloosen (Brassicaceae). Diar hiar trii slacher tu, diar fööraal trinjam't Madlunsia waaks. Raphanus confusus Krook (Raphanus raphanistrum) R. r. landra R. r. maritimus R. r. raphanistrum R. r. rostratus Raphanus sativus R. s. albus R. s. caudatus R. s. macropodus R. s. oleiformis R. s. sativus = Radiisken Commonskategorii: Raphanus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Raphanus"}
{"id": "35726", "contents": "Erucastrum as en plaantenskööl uun't famile faan a krüsbloosen (Brassicaceae). A miast slacher waaks trinjam't Madlunsia, uun Makaroneesien an am't Suart Sia. E. abyssinicum – E. arabicum – E. austroafricanum – E. brevirostre – E. canariense – E. cardaminoides – E. elatum – E. elgonense – E. erigavicum – E. gallicum – E. griquense – E. ifniense – E. leucanthum – E. littoreum – E. meruense – E. nasturtiifolium – E. pachypodum – E. palustre – E. rostratum – E. strigosum – E. supinum – E. takhtajanii – E. varium – E. virgatum – E. woodiorum Commonskategorii: Erucastrum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Erucastrum Grä Senep"}
{"id": "35728", "contents": "At Prowins Waastpreußen wiar faan 1773 tu 1829 an faan 1878 tu 1922 en prowins faan't Könangrik Preußen an det Sjiisk Keiserrik. At prowins leit uun't uasten faan't könangrik. Uun't nuurden lai at Uastsia, uun't uasten Uastpreußen, uun't süüden Poosen an uun't waasten Pomern an Brandenborag. Commonskategorii: Waastpreußen – Saamlang faan bilen of filmer Pomern (Prowins uun Poolen) Kujaawien-Pomern (Prowins) Uastpreußen"}
{"id": "35729", "contents": "Echeveria (ütjspreegen: Etscheweeria, näämd efter di meksikoonsk bioloog Atanasio Echeverría y Godoy) san en plaantenskööl uun det famile faan a Crassulaceae (sjokbleeden) mä amanbi 150 slacher. Echeveria waaks fööraal uun Madelameerikoo. E. ser. Angulatae – E. ser. Australes – E. ser. Chloranthae – E. ser. Ciliatae – E. ser. Echeveria – E. ser. Gibbiflorae – E. ser. Longistylae – E. ser. Mucronatae – E. ser. Occidentales – E. ser. Paniculatae – E. ser. Pruinosae – E. ser. Racemosae – E. ser. Secundae – E. ser. Spicatae – E. ser. Thyrsiflorae – E. ser. Urceolatae – E. ser. Valvatae – E. ser. Vestitae Commonskategorii: Echeveria – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echeveria"}
{"id": "3573", "contents": "Di minsk (lat. Homo sapiens) as efter at süsteem faan a biologii en huuger tetjdiart uun det kategorii faan a primaaten. Uun't leed istidj föör muar üs 200.000 juaren begand a minsk uun Afrikoo det tu wurden, wat hi daalang as. Di föörgunger faan a homo sapiens wiar woorskiinelk di homo erectus. 01 - hood, mä uugen, uaren, nöös, müs 02 - gesicht 03 - hals / nääk 04 - skoler 05 - brast 06 - bük, mä naawel 07 - onerlif 08 - liist 09 - leewent 10 - lurag 11 - knöbian 12 - skenbian 13 - wrast 14 - fut, mä tuaner 15 - iarem 16 - elemböög 17 - oneriarem 18 - wraslang 19 - hun, mä fangern En hialer rä orgaanen surge för't sünjhaid faan a minsk. A taalen uun det tabel gung faan en 20 bit 30 juar ualen minsk ütj, di 170 cm grat an 70 kg swaar as. Hün rol a minsk uun a selskap spelet, diar stridj a wedenskapslidj uun flook feeg auer: Sotsiologii Fiilosofii Religioon Histoore Politiik Rocht Onerracht Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Minsken Wikispecies hää en artiikel tu: Minsken Antropologii Ian McDougall an öödern: Stratigraphic placement"}
{"id": "35731", "contents": "Rumex as en plaantenskööl uun det famile faan a düüsenknober (Polygonaceae). Diar hiar gud 200 slacher tu. R. abortivus – R. abyssinicus – R. accessorius – R. acetosa – R. acetosella – R. acetoselliformis – R. acutus – R. aegyptiacus – R. aetnensis – R. akeroydii – R. albescens – R. alcockii – R. alexidis – R. algeriensis – R. alpestris – R. alpinus – R. altissimus – R. alveolatus – R. amanus – R. ambigens – R. amurensis – R. andinus – R. angiocarpus – R. angulatus – R. angustifolius – R. anisotyloides – R. aquaticiformis – R. aquaticus – R. aquitanicus – R. arcticus – R. arcuatoramosus – R. argentinus – R. arifolius – R. aristidis – R. armenus – R. armoraciifolius – R. arnottii – R. arpadianus – R. atlanticus – R. attenuatus – R. aureostigmaticus – R. azoricus – R. balcanicus – R. beringensis – R. bidens – R. bipinnatus – R. bithynicus – R. bolosii – R. brachypodus – R. brasiliensis – R. brownii – R. bucephalophorus – R. cacozelus – R. caldeirarum – R. californicus – R. callianthemus – R. carinthiacus – R. castrensis – R. caucasicus – R. celticus – R. chalepensis –"}
{"id": "35732", "contents": "Rumex lunaria (kanaarisk spoonsk: Vinagrera) as en plaantenslach uun det famile faan a düüsenknober (Polygonaceae). Hat wääkst üüb a Kanaaren an as nai mä Ruad Jüden of Sürstaaler, woort oober föl grater, bit trii meeter huuch. Commonskategorii: Rumex lunaria – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rumex lunaria"}
{"id": "35733", "contents": "A Kurnskraager (Bistorta officinalis, uk Persicaria bistorta, Polygonum bistorta, Bistorta major) as en plaantenslach uun det famile faan a düüsenknober (Polygonaceae). Det plaant wääkst üüb wiat grünj, hör bleeden kön eden wurd. Commonskategorii: Kurnskraager – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kurnskraager"}
{"id": "35736", "contents": "Bistorta as en plaantenskööl uun det famile faan a düüsenknober (Polygonaceae). B. abbreviata – B. abukumensis – B. affinis – B. albiflora – B. alopecuroides – B. amplexicaulis – B. attenuatifolia – B. bistortoides – B. burmanica – B. coriacea – B. diopetes – B. elliptica – B. emodi – B. griersonii – B. griffithii – B. hayachinensis – B. honanensis – B. incana – B. jaljalensis – B. krascheninnikovii – B. longispicata – B. ludlowii – B. macrophylla – B. manshuriensis – B. milletii – B. milletioides – B. ochotensis – B. officinalis – B. paleacea – B. perpusilla – B. plumosa – B. purpureonervosa – B. rubra – B. sherei – B. sinomontana – B. subauriculata – B. subscaposa – B. suffulta – B. tenuicaulis – B. tenuifolia – B. tubistipulis – B. vacciniifolia – B. vivipara Nothospecies: B. × rhaetica Commonskategorii: Bistorta – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bistorta"}
{"id": "35738", "contents": "Spridjelgäärs (Polygonum aviculare) as en plaantenslach uun det famile faan a düüsenknober (Polygonaceae). Di latiinsk nööm Polygonum aviculare agg. bedüüdet, dat di nööm en saamelnööm as för flook slacher, diar enööder like. Jong sprööd koon uk eden wurd. Commonskategorii: Spridjelgäärs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Spridjelgäärs"}
{"id": "35740", "contents": "Polygonum as en plaantenskööl uun det famile faan a düüsenknober (Polygonaceae). P. acerosum – P. acetosum – P. achoreum – P. afghanicum – P. afromontanum – P. afyonicum – P. albanicum – P. aleppicum – P. arenarium – P. arenastrum – P. argyrocoleum – P. arussense – P. aschersonianum – P. austiniae – P. aviculare – P. balansae – P. baltistanicum – P. bellardii – P. biaristatum – P. bidwelliae – P. bolanderi – P. borgoicum – P. bornmuelleri – P. brasiliense – P. breviarticulatum – P. buxiforme – P. californicum – P. cappadocicum – P. cascadense – P. cashmirense – P. cedrorum – P. cognatum – P. corrigioloides – P. cretaceum – P. crispatum – P. czukavinae – P. diospyrifolium – P. douglasii – P. ebracteatum – P. ekimianum – P. engelmannii – P. equisetiforme – P. erectum – P. fibrilliferum – P. floribundum – P. fowleri – P. gabrielae – P. ganderbalense – P. glandulosopilosum – P. glaucescens – P. glaucum – P. graminifolium – P. hassanabdalicum – P. heterosepalum – P. hickmanii – P. huichunense – P. humifusum – P. hyrcanicum – P. icaricum – P. idaeum – P. ilanense – P. inflexum – P. istanbulicum –"}
{"id": "35741", "contents": "Bokwiaten (Fagopyrum) as en plaantenskööl uun det famile faan a düüsenknober (Polygonaceae). Diar hiar son 30 slacher tu, fööraal Fagopyrum esculentum, di en grat bedüüdang üs iidj hää. Bokwiaten hää oober goorniks mä \"echt\" wiaten tu dun, likes dat hi so het. Det ferbinjang tu wiaten as, dat det eden woort. F. acutatum – F. callianthum – F. capillatum – F. caudatum – F. crispatifolium – F. cymosum – F. densivillosum – F. esculentum – F. gilesii – F. giraldii – F. gracilipedoides – F. gracilipes – F. hailuogouense – F. homotropicum – F. jinshaense – F. kashmirianum – F. leptopodum – F. lineare – F. longzhoushanense – F. macrocarpum – F. megacarpum – F. pleioramosum – F. pugense – F. qiangcai – F. rubrifolium – F. snowdenii – F. statice – F. tataricum – F. tibeticum – F. urophyllum – F. wenchuanense Nothospecies: F. x kuntzei Commonskategorii: Bokwiaten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bokwiaten"}
{"id": "35744", "contents": "Det Adana Prowins (üüb Osmaans Türkisk: ولايت اطنه‎ Vilâyet-i Adana, üüb Waast-Armeens: Ադանայի վիլայեթ Athanayi vilayeth) wiar faan 1869 tu 1922 en prowins uun det Osmaans Rik. Uun a nuurd lai det Sivas Prowins, uun det süüd an uast det Aleppo Prowins an uun a waast det Konya Prowins. Adana Prowins"}
{"id": "35747", "contents": "René Louiche Desfontaines ([de.fɔ̃.tɛn]; * 14. Febrewoore 1750 uun Tremblay, Bretagne; † 16. Nofember 1833 uun Pariis) wiar en fraansöösk botaaniker. Desfontaines wurd nai bi Tremblay uun a Bretagne bäären. Hi ging tu't Collège de Rennes an studiaret faan 1773 medisiin uun Pariis. Uun Pariis ging hi tu Louis Guillaume Lemonnier sin föörleesingen uun a Jardin des Plantes an sin interese för't botaanik wurd wreeknet. Hi studiaret do botaanik oner botaaniker Bernard de Jussieu. 1786 wurd hi üüs Lemonnier san efterfuliger tu a prufeser för a botaanik uun a Jardin neemd. Hi ging för tau juar tu Tuneesien an Algeerien an saamelt faan döndeer lunen föl plaanten. Flora atlantica, sive Historia plantarum, quae in Atlante, agro tunetano et algeriensi crescunt, 2 Binjer (Atlantisk Plaanten, of Histoore faan a Plaanten, wat uun a Atlantik, lunen faan Tuneesien an Algeerien waaks; 1798–1799). Tableau de l'école de botanique du Muséum d'histoire naturelle (Tabel faan't Skuul faan Botaanik faan't Museeum faan't Natüürhistoore; 1804). Choix des plantes du Corollaire des instituts de Tournefort (Ütjwool faan a Plaanten faan't Korolaar faan't Instituut uun Tournefort; 1808). Histoire des arbres et des arbrisseaux qui peuvent être cultivés en pleine terre sur le sol de la France (Histoore faan"}
{"id": "35749", "contents": "Iisenkrüüsplaanten (Verbenaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a lapbloosoortagen (Lamiales). Enkelt slacher wurd aptaanj för guarder. Acantholippia – Aloysia – Baillonia – Bouchea – Casselia – Chascanum – Citharexylum – Coelocarpum – Dipyrena – Duranta – Glandularia – Hierobotana – Junellia – Lampayo – Lantana – Lippia – Mulguraea – Nashia – Neosparton – Parodianthus – Petrea – Phyla – Pitraea – Priva – Recordia – Rehdera – Rhaphithamnus – Stachytarpheta – Tamonea – Verbena – Xolocotzia Commonskategorii: Iisenkrüüsplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Iisenkrüüsplaanten"}
{"id": "35752", "contents": "Iisenkrüüsen (Verbena) san en plaantenskööl uun det famile faan a Iisenkrüüsplaanten (Verbenaceae). Diar hiar son 80 (of muar) slacher tu. V. alata – V. andalgalensis – V. atacamensis – V. australis – V. balansae – V. bangiana – V. berterii – V. bonariensis – V. bracteata – V. brasiliensis – V. californica – V. calinfera – V. campestris – V. canescens – V. caniuensis – V. carnea – V. carolina – V. carollata – V. catamarcensis – V. catharinae – V. chacensis – V. clavata – V. cloverae – V. cochabambensis – V. concepcionis – V. corymbosa – V. cumingii – V. cuneifolia – V. delicatula – V. demissa – V. dusenii – V. ehrenbergiana – V. ephedroides – V. falcata – V. fasciculata – V. ferreyrae – V. filicaulis – V. gentryi – V. glabrata – V. glutinosa – V. goyazensis – V. gracilescens – V. gracilis – V. grisea – V. gynobasis – V. halei – V. hastata – V. hatschbachi – V. hayekii – V. hintonii – V. hirta – V. hirtella – V. hispida – V. imbricata – V. inamoena – V. incompta – V. intermedia – V. johnstonii – V. jordanensis – V. kuhlmannii –"}
{"id": "35754", "contents": "At (Echt) Iisenkrüüs (Verbena officinalis) as en plaantenslach uun det skööl faan a iisenkrüüsen (Verbena). Hat woort uk uun a medesiin iinsaat. Verbena officinalis var. africana Trinjam't Madlunsia, Afrikoo an Austraalien Verbena officinalis var. officinalis Süüdelk Euroopa, Aasien, Austraalien Commonskategorii: Echt Iisenkrüüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Iisenkrüüs"}
{"id": "35758", "contents": "(Echt) Bokwiaten (Fagopyrum esculentum) as en plaantenslach uun det famile faan a Düüsenknober (Polygonaceae). Bi Theodor Storm het Bokwiaten uk Türkisk Wiaten. Hi hää oober niks mä wiaten tu dun, as diarför nai mä Ruad Jüden. Bokwiaten hää en grat bedüüdang üs iidj för a minsken. Hi kaam tuiarst wel faan Sjiina (ruad), woort daalang oober uun flook lunen üüb a nuurdelk eerdheleft (green) aptaanj. Commonskategorii: Echt Bokwiaten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Bokwiaten"}
{"id": "35761", "contents": "Rhabarber (Rheum) as en plaantenskööl uun det famile faan a düüsenknober (Polygonaceae). Hat wääkst fööraal uun Aasien. Enkelt slacher wurd aptaanj üs iidj för a minsken. Trinjam't Suart Sia woort diar al sant 2.000 juaren mä büüret. R. acuminatum – R. alexandrae – R. altaicum – R. australe – R. collinianum – R. compactum – R. cordatum – R. coreanum – R. darwazicum – R. delavayi – R. fedtschenkoi – R. forrestii – R. glabricaule – R. globulosum – R. hotaoense – R. inopinatum – R. korshinskyi – R. kialense – R. laciniatum – R. lhasaense – R. likiangense – R. lobatum – R. lucidum – R. macrocarpum – R. macropterum – R. maculatum – R. maximowiczii – R. moorcroftianum – R. nanum – R. nobile – R. officinale – R. palaestinum – R. palmatum – R. plicatum – R. przewalskyi – R. pumilum – R. racemiferum – R. reticulatum – R. rhabarbarum – R. rhaponticum – R. rhizostachyum – R. rhomboideum – R. ribes – R. rupestre – R. spiciforme – R. subacaule – R. sublanceolatum – R. tanguticum – R. tataricum – R. telianum – R. tetragonopus – R. tibeticum – R. turkestanicum – R. uninerve – R."}
{"id": "35762", "contents": "Friedrich Wilhelm Reinhold Pieck (* 3. Janewoore 1876 uun Guben; † 7. September 1960 uun Uast-Berliin) wiar en tjiisken komunistisken poliitiker. Hi wiar faan 1949 tu san duas a president faan det DDR. Commons: Wilhelm Pieck – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "35766", "contents": "En süstemaatik (faan't greks συστηματική [τέχνη], systēmatikē [technē] „süstemaatisk [onernemen]“) as det ploonet saamlin faan objekten uun klasen. A klasen haa iandüüdag fäästlaanj eegenskapen. A objekten uun en klas haa gemiansoom eegenskapen. Det tuwisin faan en objekt tu en klas as en klasifisiarang. Aal a klasen tuup san en klasifikatsion. Klasifikatsionen jaft at fööraal uun a natüürwedenskapen an uun bibleteeken. Bispalen uun't Nuurdfresk Wikipedia san: Perioodisch tabäle foon da elemente Taksonomii faan diarten an plaanten t.b. Fögler, Bloosenplaanten Skramelnumern Portaal:Spräke ICD-10 Wikipedia:Hoodkategorii Commonskategorii: Klasifikationsüsteemen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35767", "contents": "Maria Sibylla Merian (* 2. April 1647 uun Frankfurt am Main; † 13. Janewoore 1717 uun Amsterdam) wiar en natüürforsker an konstmooler. Hat lewet uun Frankfurt (tu 1670), Nürnberg, nai bi't taarep Wiuwert uun Waastfresklun an Amsterdam. 1699-1701 wiar hat uun Suurinam, jütidjs en neederluns kolonii, an forsket auer flenerken. Do ging hat tu Amsterdam turag an ded sin hoodwerk Metamorphosis insectorum Surinamensium (1705; Metamorfoos faan a Insekten uun Suurinam) ütj. Hat wiar ian faan dön iarst forskern, diar insekten akeroot uun't uug hääl an wat auer hör rocht leewentsamstanten ütjfoon. Hat foon föl nei fakten auer't leewent faan insekten ütj. Der Raupen wunderbare Verwandelung und sonderbare Blumen-Nahrung (archive.org; üüb Tjiisk, 1679) Metamorphosis Insectorum Surinamensium. Of Te Verandering der Surinaamsche Insecten. (archive.org; üüb Holuns, 1705) Erucarum ortus, alimentum et paradoxa metamorphosis (archive.org; üüb Latiins, 1718) Mariæ Sibillæ Merian Dissertatio de generatione et metamorphosibus insectorum Surinamensium (archive.org; üüb Latiins, 1719) De Europischen insecten (archive.org; üüb Holuns, 1730) Commons: Maria Sibylla Merian – Saamling faan biljen of filmer Wikispecies hee en artiikel tu: Maria Sibylla Merian"}
{"id": "35768", "contents": "Wiuwert as en taarep uun det Súdwest-Fryslân Gemeend. Det leit uun a nuurduast faan't gemeend, uun a nuurd faan't steed Snits an uun a süüdwaast faan't steed Ljouwert. Det hee 200 lidj (2018). At natüürforsker Maria Sibylla Merian (1647-1717) lewet nai bi Wiuwert, üüs hat jong wiar. Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "35769", "contents": "Abbegea (Ütjspriik üüb Frysk: [abəɡɪ.ə]; üüb Holuns: Abbega) as en taarep uun det Súdwest-Fryslân Gemeend. Det leit uun a süüdwaast faan't gemeend, amanbi 6 km tu a waast faan Snits. Det hee 115 lidj (2018). Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "3577", "contents": "En Poetry Slam es en Wetstrir fan Techters en Skriiwers. Des skel di Teksti salev skrewen haa, en ja skel dit iin ön en bistemet Tir fuarlees. Di Töharkers sii leeterhen, hoken ja fuar di Beest hual. Poetry Slams jeft et sent di Meren fan di tachentiger Jaaren, diar es ön Chicago jen üp di Taacht kemen en maaki sawat. Ön di niigentiger Jaaren es dit uk hentö Dütsklön kemen, en aliin ön 2009 heer dit bluat ön Dütsklön aur hönert forskelig Plaatsen jefen, hur Poetry Slams maakit uur. Poetry Slam es töhopset fan di engelsk Uurter poetry (Techting) en slam (Sa fuul üs slaii, om di Uuren haui). Ön di Sport sair em ük \"slam\" fuar \"rocht gur raaket\" of fuar en wichtig Turniir (Sa üs Grand Slam). Dat Uurt uur üp Straatenengelsk uk fuar \"hart Kritik\", en ön Ameerika uur dit uk diarfuar sair, wan em jen \"platmaaket\" haa. Iin ön dat Uurterbok \"Black American English\" fent em sent 1994 uk di Forklaaring: „competitive performance“. Di Naam skel kemen wiis, aurdat Marc Kelly Smith (Nēmt hömsalev \"Slamdaddy\"), di Jerst, wat höm sawat üttaacht heer, olter aaft fan Reporters fraagit uur, hurdeling dit nü jit, wat hi en sin"}
{"id": "35770", "contents": "Aldegea (Ütjspriik üüb Frysk: [ɔ:dəɡɪ.ə]; üüb Holuns: Oudegea) as en taarep uun det Súdwest-Fryslân Gemeend. Det leit uun a süüdwaast faan't gemeend, uun a süüdwaast faan Snits. Det hee 535 lidj (2018). Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "35771", "contents": "Di Nissan NV 200 uur sent 2009 becht. Sent 2013 jeft et des Wain uk üs Elektroauto, en da jit dit Model e-NV 200. Di Wain uur üs litj Bus, Kestwain en Kombiwain me hoog Taak önböören."}
{"id": "35772", "contents": "En Ulpan as en intensiif hebreewskurs, diaruun det neimuudis Hebreewsk spriik onerrachtet wurt an uk at skuul, wat deheer kurs uunbat. At wurd Ulpan bedüüdet 'onerracht', 'uunwising' of 'toonstuudio'. Det as för't miast faan neiiinwaanerers, diar iin uun det israelisk seelskap integriaret wel. A kurs hee uk en Kibutsprogram, huar lidj för fiiw muuner Hebreews liar, lewe an werke üüb en Kibuts. At idee faan de Ulpan kurs wurd uun det ääder 20. juarhunert ütjtoocht an kurt efter det 1948 grünjleien faan a stoot Israel iinfeerd. Do iinwaanerers tu't lun snaaket Jidisk, Ladino, Ingels, Tjiisk, Araabsk asw. an hed uu so ünlik kultüüren. A kurs holep jo en gemian identiteet tu bagin. Dön Ulpanim spele noch en wichtig rol för neiiinwaanerers. Det wurd föl kursen uunbeeden: faan det Jewish Agency, ferwaltingen uun a steeden, kibutsen an a uniwersiteeten. At jaft uk Ulpanim för turisten, ütjluns jüüds studenten, asülbewerebers an ei jüüds werkimigrante. För neiiinwaanerers as a kurs kostenluas. At idee faan a Ulpan wurd faan öler lunen auernimen, huar lidj ferschük, hör aanj ufnemen of ferleesen spriiken welertubelewen. Wales, Skotlun an Noorweegen haa detheer model för a mamenspriikonerracht brükt."}
{"id": "35778", "contents": "At Klant (Agrostemma githago) as en plaantenslach uun det famile faan a Neegelken (Caryophyllaceae). Hat het uk Kurnruus of Paspot. Bosk Hood Bloos Siad Det plaant as giftag. Iarjuaren wiar det plaant en ünkrüüs üüb kurnfialen. Daalang as det iinkääft kurnsiad oober rianer, an klanten kem knaap noch föör. Commonskategorii: Klanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Klanten Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "35780", "contents": "At Hiasneegelk (Dianthus carthusianorum) as en plaantenslach uun det famile faan a Neegelken (Caryophyllaceae). Tiaknang uun Flora Batava, 1877 Bloos Fial Commonskategorii: Hiasneegelken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hiasneegelken"}
{"id": "35782", "contents": "At (Guard-)Neegelk of man ianfach Neegelk (Dianthus caryophyllus) as en plaantenslach uun det famile faan a Neegelken (Caryophyllaceae). Faan detdiar plaaant wurd al sant juarhunerten ünlik suurten aptaanj. Commonskategorii: Neegelken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Neegelken Neegelken (muardüüdag)"}
{"id": "35785", "contents": "Knobgäärs of Iar (Spergula arvensis) as en plaantenslach uun det famile faan a Neegelken (Caryophyllaceae). Tiaknang Bloos Siad Commonskategorii: Knobgäärs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Knobgäärs"}
{"id": "35789", "contents": "Klanten (Agrostemma) san en plaantenskööl uun det famile faan a Neegelken (Caryophyllaceae). Diar jaft at man tau slacher faan. Agrostemma brachylobum Agrostemma githago Commonskategorii: Klanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Klanten"}
{"id": "35791", "contents": "A (Echt) Neegelken (Dianthus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Neegelken (Caryophyllaceae). Diar hiar son 300 bit 600 slacher tu. Jo waaks miast uun madel breetjin üüb a nuurdelk eerdheleft. (Guard-)Neegelk (Dianthus caryophyllus) Hiasneegelk (Dianthus carthusianorum) Commonskategorii: Echt Neegelken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Neegelken"}
{"id": "35793", "contents": "At Limkrüüs (Silene) as en plaantenskööl uun det famile faan a Neegelken (Caryophyllaceae). Diar hiar son 600 bit 700 slacher tu. A wedenskapslidj san ei gans ians, of det skööl Silene uk ööder sköölen mä amfaadet: Cucubalus, Melandrium, Lychnis, Viscaria. Präästerbluum, Präästern (Silene flos-cuculi of uk Lychnis flos-cuculi) Puutjepaapen (Silene latifolia) Commonskategorii: Limkrüüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Limkrüüs"}
{"id": "35799", "contents": "A Spergel as en plaantenskööl uun det famile faan a Neegelken (Caryophyllaceae). S. arvensis (Knobgäärs) – S. calva – S. cerviana – S. depauperata – S. fallax – S. grandis – S. laevis – S. madoniaca – S. maxima – S. morisonii – S. pentandra – S. pissisii – S. platensis – S. ramosa – S. rosea – S. villosa – S. viscosa Commonskategorii: Spergel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Spergel"}
{"id": "358", "contents": "Siegen as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen. Jü stää heet 101.943 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon e Kris Siegen-Wittgenstein. Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "35801", "contents": "A Agaawen (Agave) san en plaantenskööl uun det famile faan a Spargelplaanten (Asparagaceae). Di nööm komt faan't greks wurd agavos för stootelk uf. Agaawen bleu man iansis, dialwiis iarst efter juartjiinten. Hat jaft hunerten faan slacher. Littaea Agave Manfreda Swaanhals Agaaw (Agave attenuata) Siisal (Agave sisalana) Commonskategorii: Agaawen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Agaawen"}
{"id": "35804", "contents": "Spargel (Asparagus) as en plaantenskööl uun det famile faan a Spargelplaanten (Asparagaceae). Diar jaft at son 300 slacher faan. Enkelt slacher wurd aptaanj üs gemüüse of guardplaant. Asparagus officinalis Commonskategorii: Spargel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Spargel"}
{"id": "35811", "contents": "A Gladioolen (Gladiolus, faan latiinsk gladius „at swörd“) san en plaantenskööl uun det famile faan a Irisplaanten (Iridaceae). At jaft wel son 250 bit 280 slacher. Guard-Gladiool (Gladiolus × hortulanus) Commonskategorii: Gladioolen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gladioolen"}
{"id": "35812", "contents": "At Guard-Gladiool of ianfach Gladiool (Gladiolus × hortulanus) as en plaantenslach uun det skööl faan a Gladioolen (Gladiolus). Hat as faan ünlik natüürelk Gladioolen slacher aptaanj wurden. Uun Gladiolus × hortulanus san Gladiolus tristis, Gladiolus dalenii, Gladiolus oppositiflorus, Gladiolus papilio, Gladiolus carneus, Gladiolus cruentus an Gladiolus cardinalis iinkrüsagt wurden. Commonskategorii: Guard-Gladioolen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Guard-Gladioolen"}
{"id": "35817", "contents": "A Wonerbluumen (Nyctaginaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Caryophyllales. Sodenang san jo nai mä Neegelken. Abronia – Acleisanthes – Allionia – Andradea – Anulocaulis – Belemia – Boerhavia – Boldoa – Bougainvillea – Caribea – Cephalotomandra – Colignonia – Commicarpus – Cryptocarpus – Cuscatlania – Cyphomeris – Grajalesia – Guapira – Leucaster – Mirabilis – Neea – Neeopsis – Nyctaginia – Okenia – Oxybaphus – Phaeoptilum – Pisonia – Pisoniella – Ramisia – Reichenbachia – Salpianthus – Tripterocalyx Commonskategorii: Wonerbluumen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wonerbluumen"}
{"id": "35819", "contents": "A Bougainvillea san en plaantenskööl uun det famile faan a Wonerbluumen (Nyctaginaceae). Diar hiar son 12 bit 18 slacher tu. Jo kem eegentelk faan Süüdameerikoo, waaks daalang oober uk trinjam't Madlunsia. Hör nööm haa's efter di fransöösk siamaan Louis Antoine de Bougainville. B. berberidifolia – B. campanulata – B. glabra – B. herzogiana – B. infesta – B. lehmanniana – B. malmeana – B. modesta – B. pachyphylla – B. peruviana – B. praecox – B. spectabilis – B. spinosa – B. stipitata – B. trollii Nothospecies: B. × buttiana Commonskategorii: Bougainvillea – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bougainvillea"}
{"id": "35820", "contents": "A Guanchen wiar a uuriinwenern faan a Kanaaren bit amanbi 1500. Jo lewet noch üs uun a stiantidj. Do san a Kanaarisk Eilunen faan Spoonien auernimen wurden. An efter son hunert juaren am 1600 jääw't nian Guanchen muar. Eegentelk jääw't bluas üüb Teneriffa Guanchen. Üüb a ööder eilunen hed jo uurinwenern ööder nöömer: La Palma: Benahoaritas La Gomera: Gomeros El Hierro: Bimbaches Teneriffa: Guanches Gran Canaria: Canarios Fuerteventura: Majoreros Lanzarote: Mahos Stiantiaknangen Petroglyphen Holtdask Pottjüch Commonskategorii: Guanchen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35822", "contents": "A Eukalyptus (Eucalyptus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Myrtenplaanten (Myrtaceae). Diar hiar muar üs 600 slacher tu, diar uun Austraalien an Indoneesien waaks. E. subg. Acerosa – E. subg. Alveolata – E. subg. Cruciformes – E. subg. Cuboidea – E. subg. Eucalyptus – E. subg. Eudesmia – E. subg. Idiogenes – E. subg. Minutifructus – E. subg. Monocalyptus – E. subg. Primitiva – E. subg. Symphyomyrtus An enkelt onersköölen haa noch ans fiiner onerdialangen. Eucalyptus radiata Commonskategorii: Eukalyptus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eukalyptus"}
{"id": "35827", "contents": "A Fenchel (Foeniculum vulgare) as di iansagst plaantenslach uun det skööl Foeniculum, an hiart tu a Skiremplaanten (Apiaceae). Hi wääkst daalang üüb a hialer welt üs gemüüse, gewürts an medesiinplaant. Det stääd Funchal üüb a Atsooren hää diar a nööm faan. Foeniculum vulgare Mill. var. azoricum (Mill.) Thell. Foeniculum vulgare var. dulce (Mill.) Thell. Foeniculum vulgare var. vulgare Wil Fenchel (F. v. vulgare) Fenchelknol (F. v. azoricum) Commonskategorii: Fenchel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fenchel"}
{"id": "35832", "contents": "A Madebluumen (Aizoaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Neegelkoortagen (Caryophyllales). Jo lewe fööraal uun't süüdelk Afrikoo an Austraalien. Madebluumen wurd uk üs \"laben stianer\" betiakent. Acrodon - Acrosanthes - Aethephyllum - Aizoanthemum - Aizoon - Aloinopsis - Amphibolia - Antegibbaeum - Antimema - Apatesia - Aptenia - Arenifera - Argyroderma - Aspazoma - Astridia - Bergeranthus - Berrisfordia - Bijlia - Braunsia - Brownanthus - Carpanthea - Carpobrotus - Carruanthus - Caryotophora - Cephalophyllum - Cerochlamys - Chasmatophyllum - Cheiridopsis - Circandra - Cleretum - Conicosia - Conophytum - Corpuscularia - Cylindrophyllum - Cypselea - Dactylopsis - Delosperma - Dicrocaulon - Didymaotus - Dinteranthus - Diplosoma - Disphyma - Dorotheanthus - Dracophilus - Drosanthemopsis - Drosanthemum - Eberlanzia - Ebracteola - Enarganthe - Erepsia - Esterhuysenia - Faucaria - Fenestraria - Frithia - Galenia - Gibbaeum - Glottiphyllum - Gunniopsis - Hallianthus - Hereroa - Herreanthus - Hymenogyne - Imitaria - Jacobsenia - Jensenobotrya - Jordaaniella - Juttadinteria - Khadia - Lampranthus - Lapidaria - Leipoldtia - Lithops - Machairophyllum - Malephora - Mesembryanthemum - Mestoklema - Meyerophytum - Mitrophyllum - Monilaria - Mossia - Muiria - Namaquanthus - Namibia - Nananthus - Nelia - Neohenricia -"}
{"id": "35836", "contents": "At Iskrüüs (Mesembryanthemum crystallinum) of Kristal-Madebluum as en plaantenslach uun det famile faan a Madebluumen (Aizoaceae). Hat wääkst uun't süüdelk Afrikoo, uun Makaroneesien an trinjam't Madlunsia. Diar as iar siap faan maaget wurden. Commonskategorii: Iskrüüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Iskrüüs"}
{"id": "35838", "contents": "Opuntioideae of Opuntien san en onerfamile faan Kaktusen (Cactaceae). Flook slacher faal üüb mä hör aparte furemt \"twiigen\", diar flaak an trinj san. Diar sat suurner üüb an trinjam waaks a früchten. Triibus Austrocylindropuntieae Austrocylindropuntia Cumulopuntia Triibus Cylindropuntieae Cylindropuntia Grusonia Pereskiopsis Quiabentia Triibus Opuntieae Brasiliopuntia Consolea Miqueliopuntia Opuntia Tacinga Tunilla Triibus Pterocacteae Pterocactus Triibus Tephrocacteae Maihueniopsis Tephrocactus Commonskategorii: Opuntioideae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Opuntioideae"}
{"id": "35840", "contents": "A Ingefeerplaanten (Zingiberaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Zingiberales. Diar hiar son 1200 bit 1300 slacher tu. Enkelt slacher wurd al loong faan minsken brükt, so üs Ingefeer an Kurkuuma. Alpinioideae - Siphonochiloideae - Tamijioideae - Zingiberoideae Aframomum – Alpinia – Amomum – Aulotandra – Boesenbergia – Burbidgea – Camptandra – Caulokaempferia – Cautleya – Conamomum – Cornukaempferia – Curcuma – Cyphostigma – Distichochlamys – Elettaria – Elettariopsis – Epiamomum – Etlingera – Gagnepainia – Geocharis – Geostachys – Globba – Haniffia – Haplochorema – Hedychium – Hemiorchis – Hitchenia – Hornstedtia – Kaempferia – Kedhalia – Lanxangia – Laosanthus – Larsenianthus – Leptosolena – Meistera – Myxochlamys – Nanochilus – Newmania – Parakaempferia – Plagiostachys – Pleuranthodium – Pommereschea – Renealmia – Rhynchanthus – Riedelia – Roscoea – Scaphochlamys – Siamanthus – Siliquamomum – Siphonochilus – Smithatris – Stadiochilus – Stahlianthus – Sulettaria – Sundamomum – Tamijia – Vanoverberghia – Wurfbainia – Zingiber Suart Kardamom (Amomum subulatum) = Brün Kardamom Kurkuuma (Curcuma longa) = Güülrut Green Kardamom (Elettaria cardamomum, iar uk Amomum cardamomum) Ingefeer (Zingiber officinale) Commonskategorii: Ingefeerplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ingefeerplaanten"}
{"id": "35843", "contents": "Kurkuuma as en plaantenskööl uun det famile faan a Ingefeerplaanten (Zingiberaceae). Diartu hiart uk Kurkuuma (Curcuma longa), diar en wichtag gewürts uun Süüduastaasien as. C. aeruginosa – C. albicoma – C. albiflora – C. alismatifolia – C. amada – C. amarissima – C. andersonii – C. angustifolia – C. antinaia – C. arida – C. aromatica – C. arracensis – C. attenuata – C. aurantiaca – C. australasica – C. bakeriana – C. bella – C. bhatii – C. bicolor – C. caesia – C. campanulata – C. candida – C. cannanorensis – C. caulina – C. ceratotheca – C. clovisii – C. cochinchinensis – C. codonantha – C. coerulea – C. colorata – C. comosa – C. coriacea – C. corniculata – C. cotuana – C. decipiens – C. domestica – C. ecalcarata – C. ecomata – C. elata – C. euchroma – C. exigua – C. ferruginea – C. flammea – C. flaviflora – C. glans – C. glauca – C. gracillima – C. graminifolia – C. grandiflora – C. gulinqingensis – C. haritha – C. harmandii – C. heyneana – C. inodora – C. involucrata – C. karnatakensis – C. kayahensis – C. kudagensis – C. kwangsiensis"}
{"id": "35847", "contents": "Ingefeer (Zingiber) as en plaantenskööl uun det famile faan a Ingefeerplaanten (Zingiberaceae). Diartu hiart uk Ingefeer (Zingiber officinale), diar en wichtag gewürts uun Süüduastaasien as. Z. acuminatum – Z. albiflorum – Z. anamalayanum – Z. apoense – Z. argenteum – Z. atrorubens – Z. aurantiacum – Z. banhaoense – Z. barbatum – Z. bisectum – Z. bradleyanum – Z. brevifolium – Z. bulusanense – Z. capitatum – Z. cernuum – Z. chlorobracteatum – Z. chrysanthum – Z. chrysostachys – Z. citriodorum – Z. clarkei – Z. cochleariforme – Z. collinsii – Z. coloratum – Z. corallinum – Z. curtisii – Z. cylindricum – Z. densissimum – Z. diwakarianum – Z. eberhardtii – Z. eborinum – Z. elatius – Z. elatum – Z. ellipticum – Z. emeiense – Z. flagelliforme – Z. flammeum – Z. flavomaculosum – Z. flavovirens – Z. fragile – Z. fraseri – Z. georgeae – Z. gracile – Z. gramineum – Z. griffithii – Z. guangxiense – Z. gulinense – Z. idae – Z. incomptum – Z. inflexum – Z. integrilabrum – Z. integrum – Z. intermedium – Z. junceum – Z. kawagoii – Z. kelabitianum – Z. kerrii – Z. kunstleri – Z. lambii – Z."}
{"id": "35850", "contents": "A Ingefeer (Zingiber officinale) as en plaantenslach uun det famile faan a Ingefeerplaanten (Zingiberaceae). Di rut het uk Ingefeer an woort üs gewürts of uun a medesiin brükt. Hial plaant Bloosen Ingefeer üüb en markes uun Sjiina Commonskategorii: Ingefeer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ingefeer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "35852", "contents": "At Kurkuuma of Güülrut (Curcuma longa) as en plaantenslach uun det famile faan a Ingefeerplaanten (Zingiberaceae). Hat komt faan Süüdaasien an liket Ingefeer. Hör rut woort drüget an grünjen an üs gewürts brükt, of uk tu klöörin. Rut Polwer Kurkuuma wääkst üüb en plantaaj Commonskategorii: Kurkuuma – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kurkuuma"}
{"id": "35853", "contents": "Euphorbia as en plaantenskööl uun det famile faan a Euphorbiaceae. Diar hiar son 2.160 slacher tu. E. subg. Athymalus E. sect. Anthacanthae – E. sect. Antso – E. sect. Balsamis – E. sect. Crotonoides – E. sect. Lyciopsis – E. sect. Pseudacalypha – E. sect. Somalica E. subg. Chamaesyce E. sect. Alectoroctonum – E. sect. Anisophyllum – E. sect. Articulofruticosae – E. sect. Bosseriae – E. sect. Chamaesyce – E. sect. Cheirolepidium – E. sect. Crossadenia – E. sect. Denisiae – E. sect. Eremophyton – E. sect. Espinosae – E. sect. Frondosae – E. sect. Gueinziae – E. sect. Plagianthae – E. sect. Poinsettia – E. sect. Scatorhizae – E. sect. Tenellae E. subg. Esula E. sect. Aphyllis – E. sect. Arvales – E. sect. Biumbellatae – E. sect. Calyptratae – E. sect. Chylogala – E. sect. Esula – E. sect. Exiguae – E. sect. Guyonianae – E. sect. Helioscopia – E. sect. Herpetorrhizae – E. sect. Holophyllum – E. sect. Lagascae – E. sect. Lathyris – E. sect. Myrsiniteae – E. sect. Pachycladae – E. sect. Paralias – E. sect. Patellares – E. sect. Pithyusa – E. sect. Sclerocyathium – E. sect. Szovitsiae – E. sect. Tithymalus – E."}
{"id": "35856", "contents": "Liin (Linum) as en plaantenskööl uun det famile faan a Liinplaanten (Linaceae). Diar hiar son 200 slacher tu, uk Flaaks. Cathartolinum − Cliococca − Dasylinum − Linastrum − Linum − Syllinum Flaaks (Linum usitatissimum) Commonskategorii: Liin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Liin"}
{"id": "35858", "contents": "A Liinplaanten (Linaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Malpighiales. Diar hiar son 10 bit 16 sköölen tu mä amanbi 290 slacher. Anisadenia – Cliococca – Durandea – Hebepetalum – Hesperolinon – Hugonia – Indorouchera – Linum – Philbornea – Radiola – Reinwardtia – Roucheria – Sclerolinon – Tirpitzia Commonskategorii: Liinplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Liinplaanten"}
{"id": "3586", "contents": "Wat menst dü? Bāsel, Sweits (sölring) Baasel, Sweits (öömrang) Basel (werktjüch)"}
{"id": "35861", "contents": "A Faalsk Kaktus (Euphorbia canariensis, spoonsk: \"cardón\") as en plaantenslach uun det skööl faan a Euphorbia. Hi liket en Kaktus, as diar oober ei nai mä. Hi wääkst üüb a Kanaaren. Loonskap naibi Puntagorda üüb La Palma Bloosen Holt Commonskategorii: Faalsk Kaktus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Faalsk Kaktus"}
{"id": "35863", "contents": "A Moolkstuul (Euphorbia helioscopia) as en plaantenslach uun det skööl faan a Euphorbia. Di latiinsk nööm ment, dat a Moolkstuul sin bloosen efter a san ütjracht. Euphorbia helioscopia subsp. helioscopia: Uun Makaroneesien, Nuurdafrikoo an Euraasien Euphorbia helioscopia subsp. hiemalis: Uun't Kaukasusregiuun Commonskategorii: Moolkstuul – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Moolkstuul"}
{"id": "35866", "contents": "A Julstäär (Euphorbia pulcherrima) as en plaantenslach uun det famile faan a Euphorbiaceae. Di latiinsk nööm ment, hi as auer a miaten smok. Julstäären wurd hal üs potbluumen uun dörnsk steld. Bloosen Bloos Julstäären uun Barlovento üüb La Palma Julstäär üs potbluum Commonskategorii: Julstäären – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Julstäären"}
{"id": "35867", "contents": "A Cactoideae san en onerfamile faan a Kaktusen (Cactaceae). A miast Kaktusen hiar tu detdiar onerfamile. Jo kön man en sentimeeter, oober uk bit 20 meetern huuch wurd. Blossfeldieae – Cacteae – Cereeae – Copiapoinae – Hylocereeae – Lymanbensonieae – Notocacteae – Pachycereeae – Phyllocacteae – Rhipsalideae – Trichocereeae Blossfeldieae Cacteae Cereeae Notocacteae Phyllocacteae Rhipsalideae Trichocereeae Echinopsis Echinopsis eyriesii Lophophora Peyote Kaktus (Lophophora williamsii) Commonskategorii: Cactoideae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cactoideae"}
{"id": "35869", "contents": "Maihuenia as det iansagst plaantenskööl uun det onerfamile Maihuenioideae faan a Kaktusen (Cactaceae). Di latiinsk nööm komt faan „maihuén“ uf, di nööm uun det spriak faan a Mapuche. At jaft man tau slacher: Maihuenia patagonica (Phil.) Britton & Rose Maihuenia poeppigii (Otto ex Pfeiff.) Phil. ex K.Schum. M. patagonica M. poeppigii M. patagonica (ruad) M. poeppigii (blä) Commonskategorii: Maihuenia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Maihuenia"}
{"id": "35871", "contents": "Pereskia as det iansagst plaantenskööl uun det onerfamile Pereskioideae faan a Kaktusen (Cactaceae). Diar hiar wel 17 slacher tu. Pereskia aculeata Pereskia aureiflora Pereskia bahiensis Pereskia bleo Pereskia diaz-romeroana Pereskia grandifolia Pereskia grandifolia subsp. grandifolia Pereskia grandifolia subsp. violacea Pereskia guamacho Pereskia horrida Pereskia horrida subsp. horrida Pereskia horrida subsp. rauhii Pereskia lychnidiflora Pereskia marcanoi Pereskia nemorosa Pereskia portulacifolia Pereskia quisqueyana Pereskia sacharosa Pereskia stenantha Pereskia weberiana Pereskia zinniiflora Commonskategorii: Pereskia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pereskia"}
{"id": "35872", "contents": "A Plaantenlüs (Sternorrhyncha, of uk Sternorhyncha[!]) san en onerorder faan a Hualewjügeten (Hemiptera). Diar hiar son 16.000 slacher tu, knaap 3.000 uun Euroopa. Aleyrodoidea (Skrobskiltlüs) Aphidoidea (Bleedlüs) Coccoidea (Skiltlüs) Dactylopiidae Dactylopius Cochenille (Dactylopius coccus) Phylloxeroidea Phylloxeridae (Sweragbleedlüs) Daktulosphaira (=Viteus) Winlüs, Drüüwlüs (Daktulosphaira vitifoliae) Psylloidea (Bleednoopen) Flook auerfamilin san ütjstürwen. Commonskategorii: Plaantenlüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Plaantenlüs"}
{"id": "35873", "contents": "At Cochenille(lüs) (Dactylopius coccus) as en slach faan plaantenlüs an hiart sodenang tu a insekten. Hat lewet üüb Opuntien, iar bluas uun Madel- an Süüdameerikoo. Faan a wiiftjin woort karmiin wonen, det as en ruad farew. Cochenillelüs üüb en Opuntie Spenwääben faan Cochenille Uun lapstiften as karmiin Det flag faan Letlun as karmiinruad Commonskategorii: Cochenille – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cochenille"}
{"id": "35880", "contents": "A Rhizophora (faan greks ῥιζο- rhizo-, „rut-“ an φορός phorós, „dreegen“) san en plaantenskööl uun det famile faan a Rhizophoraceae. Jo san mä a wichtagst Mangroowenbuumer. R. apiculata – R. harrisonii – R. lamarckii – R. mangle – R. mucronata – R. racemosa – R. samoensis – R. stylosa Hybriden: R. × annamalayana Commonskategorii: Rhizophora – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rhizophora"}
{"id": "35882", "contents": "Fort-de-France Fort-de-France [fɔʀdəˈfʀɑ̃ːs] as at hoodsteed faan Martinique, en eilun, wat uun a Kariibik leit an tu Frankrik hiart. At steed as uk en gemeend uun det Fort-de-France Arrondissement. Det leit bi a waasteeg faan't eilun. Det hee 78.126 lidj (2018). Martinique: French Overseas Department, citypopulation.de"}
{"id": "35884", "contents": "Rhizophoraceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malpighiales. Jo waaks uun a troopen an subtroopen. Diar hiar 15 sköölen mä 120 bit 140 slacher tu. Enkelten waaks üs Mangroowenbuumer. Anopyxis – Blepharistemma – Bruguiera – Carallia – Cassipourea – Ceriops – Comiphyton – Crossostylis – Gynotroches – Kandelia – Macarisia – Paradrypetes – Pellacalyx – Rhizophora – Richea – Sterigmapetalum – Weihea Commonskategorii: Rhizophoraceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rhizophoraceae"}
{"id": "35886", "contents": "A Aprilbluumen of Narsisen (Narcissus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Amaryllidaceae. Jo waaks uun Süüdwaasteuroopa an Nuurdwaastafrikoo. Diar hiar son 52 bit 85 slacher tu. N. abscissus – N. albicans – N. albimarginatus – N. alcaracensis – N. alcobacensis – N. assoanus – N. atlanticus – N. bertolonii – N. bicolor – N. broussonetii – N. bujei – N. bulbocodium – N. calcicola – N. cantabricus – N. cavanillesii – N. confusus – N. cordubensis – N. cuatrecasasii – N. cuneiflorus – N. cyclamineus – N. dubius – N. flavus – N. gaditanus – N. gallaecicus – N. gigas – N. hedraeanthus – N. hesperidis – N. hispanicus – N. jacetanus – N. jacquemoudii – N. jeanmonodii – N. jonquilla – N. leonensis – N. macrolobus – N. magniobesus – N. marvieri – N. matiasii – N. miniatus – N. minor – N. moleroi – N. moschatus – N. munozii-garmendiae – N. nevadensis – N. nobilis – N. obesus – N. obsoletus – N. pachybolbus – N. pallidiflorus – N. papyraceus – N. peroccidentalis – N. poeticus (Pingstruus) – N. portensis – N. portomosensis – N. primigenius – N. pseudonarcissus (Puaskruus) – N. romieuxii – N. rupicola"}
{"id": "3589", "contents": "Möösk as en green lunplaant, an as wel föör 400 bit 450 miljuun juaren faan green algen ufkimen. Oner di nööm möösk (Bryophytes) wurd trii ufdialangen faan plaanten tuupfaadet, diar oober ei direkt mäenööder tuuphinge. Ufdialang Hurnmöösk (Anthocerotophyta) Klas Leiosporocerotopsida Klas Anthocerotopsida Ufdialang Bleedenmöösk (Bryophyta) Onerufdialang Bryophytina Klas Andreaeopsida Klas Oedipodiopsida Klas Tetraphidopsida Klas Polytrichopsida Klas Bryopsida Onerufdialang Sphagnophytina Klas Sphagnopsida Order Ambuchananiales Famile Ambuchananiceae Skööl Ambuchanania Slach Ambuchanania leucobryoides Order Sphagnales Famile Sphagnaceae Skööl Türewmöösk (Sphagnum) Onerufdialang Takakiophytina Klas Takakiopsida Order Takakiales Famile Takakiaceae Skööl Takakia Ufdialang Liwermöösk (Marchantiophyta) Auerklas I Klas Treubiopsida Klas Haplomitriopsida Auerklas II Klas Blasiopsida Klas Marchantiopsida Auerklas III Klas Fossombroniopsida Klas Pallaviciniopsida Klas Pelliopsida Auerklas IV Klas Jungermanniopsida Commonskategorii: Bleedenmöösk – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Hurnmöösk – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Liwermöösk – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bleedenmöösk Wikispecies hää en artiikel tu: Hurnmöösk Wikispecies hää en artiikel tu: Liwermöösk"}
{"id": "35892", "contents": "At Aabenpualem (Kleinia neriifolia of uk Senecio kleinia) as en plaantenslach uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Hat as di iansagst slach uun det skööl Kleinia an wääkst üüb a Kanaaren. Mä Pualmer hää det plaant oober niks tu dun. Aabenpualem uun Fuencaliente Bloosen Ferbleud bloosen Commonskategorii: Aabenpualmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Aabenpualmer"}
{"id": "35898", "contents": "At Könangpualem (Roystonea regia) as en plaantenslach uun det famile faan a Pualmer (Arecaceae). Hat komt eegentelk faan a Kariibik, wääkst daalang oober aueraal uun a troopen an subtroopen. Commonskategorii: Könangpualmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Könangpualmer"}
{"id": "359", "contents": "A Siisenstört, (mo.) sisenstjart (Bombycilla garrulus) as en slach faan Sjongfögler (Passeriformes) uun't famile Bombycillidae. Siisenstört Aier faan Bombycilla garrulus Commonskategorii: Siisenstörter – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siisenstörter"}
{"id": "35900", "contents": "A Roystonea san en plaantenskööl uun det famile faan a Pualmer (Arecaceae). Diar hiar tjiin slacher tu, diar uun a Kariibik waaks. R. altissima – R. borinquena – R. dunlapiana – R. lenis – R. maisiana – R. oleracea – R. princeps – R. regia (Könangpualem) – R. stellata – R. violacea Commonskategorii: Roystonea – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Roystonea"}
{"id": "35901", "contents": "A Arenga san en plaantenskööl uun det famile faan a Pualmer (Arecaceae). Diar hiar son 25 slacher tu, diar uun Süüduastaasien an Austraalien waaks. A. australasica – A. brevipes – A. caudata – A. distincta – A. engleri – A. hastata – A. hookeriana – A. listeri – A. longicarpa – A. longipes – A. micrantha – A. microcarpa – A. mindorensis – A. obtusifolia – A. pinnata (Sokerpualem) – A. plicata – A. porphyrocarpa – A. retroflorescens – A. ryukyuensis – A. talamauensis – A. tremula – A. undulatifolia – A. westerhoutii – A. wightii Commonskategorii: Arenga – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Arenga"}
{"id": "35907", "contents": "A Asteliaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Spargeloortagen (Asparagales). Jo waaks fööraal uun Nei-Sialun an Nei-Guinea, oober uk widjer uun't waasten üüb Réunion of efter uasten üüb Hawaii. Diar hiar trii (of sjauer) sköölen mä amanbi 37 slacher tu. Astelia mä Collospermum A. alpina – A. argyrocoma – A. australiana – A. banksii – A. chathamica – A. fragrans – A. graminea – A. grandis – A. hastata – A. hemichrysa – A. linearis – A. menziesiana – A. microsperma – A. montana – A. nadeaudii – A. neocaledonica – A. nervosa – A. nivicola – A. papuana – A. petriei – A. psychrocharis – A. pumila – A. rapensis – A. samoense – A. spicata – A. skottsbergii – A. solandri – A. subulata – A. tovii – A. trinervia – A. waialealae Milligania M. densiflora – M. johnstonii – M. lindoniana – M. longifolia – M. stylosa Neoastelia N. spectabilis Commonskategorii: Asteliaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Asteliaceae"}
{"id": "3591", "contents": "Türewmöösk (Sphagnum) as di nööm faan en hialer rä slacher möösk. Ufdialang Acutifolia Sphagnum capillifolium Sphagnum fimbriatum Sphagnum fuscum Sphagnum girgensohnii Sphagnum molle Sphagnum quinquefarium Sphagnum rubellum Sphagnum russowii Sphagnum subnitens Sphagnum warnstorfii Ufdialang Cupsidata Sphagnum balticum Sphagnum cuspidatum Sphagnum lindbergii Sphagnum majus Sphagnum obtusum Sphagnum pulchrum Sphagnum riparium Sphagnum tenellum Sphagnum recurvum Sphagnum angustifolium Sphagnum brevifolium Sphagnum fallax Sphagnum flexuosum Sphagnum recurvum Ufdialang Rigida Sphagnum compactum Sphagnum strictum Ufdialang Sphagnum Sphagnum imbricatum Sphagnum affine Sphagnum austinii Sphagnum centrale Sphagnum magellanicum Sphagnum palustre Sphagnum papillosum Ufdialang Squarrosa Sphagnum squarrosum Sphagnum teres Ufdialang Subsecunda Sphagnum contortum Sphagnum denticulatum Sphagnum inundatum Sphagnum platyphyllum Sphagnum rufescens Sphagnum subsecundum Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Türewmöösk Wikispecies hää en artiikel tu: Türewmöösk"}
{"id": "35910", "contents": "A Blandfordia san det iansagst plaantenskööl uun det famile faan a Blandfordiaceae. Jo hiar tu a Spargeloortagen (Asparagales) an waaks uun Uast-Austraalien. At jaft man sjauer slacher. Uun Austraalien het jo Christmas Bells (Julklooken). B. cunninghamii B. grandiflora B. nobilis B. punicea üüb Tasmaanien Commonskategorii: Blandfordia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Blandfordia"}
{"id": "35913", "contents": "A Boryaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Spargeloortagen (Asparagales). Diar hiar man 2 sköölen mä 12 slacher tu, diar aaltumaal uun Austraalien waaks. Alania A. cunninghamii Borya B. constricta – B. inopinata – B. jabirabela – B. laciniata – B. longiscapa – B. mirabilis – B. nitida – B. scirpoidea – B. septentrionalis – B. sphaerocephala – B. subulata Commonskategorii: Boryaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Boryaceae"}
{"id": "35916", "contents": "Doryanthes san det iansagst plaantenskööl uun det famile faan a Doryanthaceae. Jo hiar tu a Spargeloortagen (Asparagales) an waaks bluas uun Uast-Austraalien. At jaft man tau slacher uun detdiar skööl: D. excelsa D. excelsa D. palmeri D. palmeri Commonskategorii: Doryanthes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Doryanthes"}
{"id": "35918", "contents": "A Hypoxidaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Spargeloortagen (Asparagales). Diar hiar sööwen bit tjiin sköölen mä 150 bis 220 slacher tu. A miast slacher waaks uun a subtroopen. Curculigo – Empodium – Hypoxidia – Hypoxis – Molineria – Pauridia – Rhodohypoxis – Saniella – Sinocurculigo – Spiloxene – × Rhodoxis Commonskategorii: Hypoxidaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hypoxidaceae"}
{"id": "35921", "contents": "Ixiolirion as det iansagst plaantenskööl uun det famile faan a Ixioliriaceae uun det order faan a Spargeloortagen (Asparagales). Diar hiar man sjauer slacher tu. I. ferganicum I. karateginum I. songaricum I. tataricum Ixiolirion tataricum var. ixiolirioides Ixiolirion tataricum var. tataricum Commonskategorii: Ixiolirion – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ixiolirion"}
{"id": "35925", "contents": "Lanaria lanata as di iansagst plaantenslach uun det iansagst plaantenskööl Lanaria faan det famile Lanariaceae. Hat hiart tu a Spargeloortagen (Asparagales) an wääkst uun't Kapregiuun uun Süüdafrikoo. En öödern nööm as Kap-Eedelwitj. Knob Bloos Spriadkoord Commonskategorii: Lanaria lanata – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lanaria lanata"}
{"id": "35927", "contents": "A Tecophilaeaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Spargeloortagen (Asparagales). Diar hiar njügen sköölen mä 27 slacher tu. Conanthera – Cyanastrum – Cyanella – Eremiolirion – Kabuyea – Odontostomum – Tecophilaea – Walleria – Zephyra Ruter faan Kabuyea hostifolia Bloosen faan Kabuyea hostifolia Commonskategorii: Tecophilaeaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tecophilaeaceae"}
{"id": "3593", "contents": "Plankton as nian kategorii uun a süstemaatik faan a biologii. Am ment diar at labenen mä, diar uun't weeder lewet an ham mä a struum ambidriiw läät. Labenen, diar uk jin a struum swääm koon, as nian plankton, det het nekton. At wedenskap am't plankton begand mä Johannes Peter Müller, di faan 1846 üüb Halaglun werket hää. Plankton as miast letj, fiiner üs en minskenhiar. Oober uk glaagen, diar auer 9 m lung wurd kön, hiar diartu, auer jo mä a struum hen an weder driiw. Plankton hiart tu trii grat hoodkategoriin uun a biologii: Bakterioplankton hiart tu a bakteerien Phytoplankton hiart tu a plaanten Zooplankton hiart tu a diarten Plankton komt fööraal diar föör, huar föl sürstoof uun't weeder as. Det as miast diar, huar't ei so warem as. An do brükt plankton mineraalen, am tu waaksen. Sodenang fanjst Dü plankton uun a naite faan a küsten mä kuul struumer. An diar finj do uk a fasker nooch tu freeden. Üüb det koord (rochts) as det föörkemen faan plankton jonkgreen uunmoolet. Bekäänd slacher faan diarten, diar fööraal faan plankton lewe, san: Bläwaal Finwaal Waalhei Riisenhai Flamingo Atlantik-Hiarang Sardiin Hees Commonskategorii: Plankton – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35931", "contents": "A Xeronema san det iansagst plaantenskööl uun det famile faan a Xeronemataceae. Jo hiar tu a Spargeloortagen, an diar jaft at man tau slacher faan. Ään wääkst üüb Neikaledoonien an di ööder üüb tau eilunen uun't nuurden faan Neisialun. X. callistemon (Neisialun) X. moorii (Neikaledoonien) Spriadkoord Commonskategorii: Xeronema – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Xeronema"}
{"id": "35935", "contents": "Knooplook of Knoblook (Allium sativum) as en plaantenslach uun det skööl faan't Look (Allium). Hat komt eegentelk faan Madelaasien, woort daalang oober aueraal üs gewürts of uun a medesiin iinsaat. Plaant Rip skalot Pület Knooplook\"tuaner\" Üüb en markes Uun't juar 2019 san efter't FAO weltwidj 30.708.243 t Knooplook iinbürgen wurden, fööraal uun Sjiina. Commonskategorii: Knooplook – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Knooplook Crops > Garlic. Uun: Produktionsstatistik der FAO für 2019. fao.org, ufrepen di 8. Febrewoore 2021 (ingelsk)."}
{"id": "35937", "contents": "At (Guard-)Skalot of Eu (Allium cepa an Allium ascalonicum) as en plaantenslach uun det skööl faan't Look (Allium). Hat as en wichtag dial faan üüs iidj. Mä Skaloten ment am oober uk di onereerdsk dial faan flook ööder plaanten. Skalotenfial Bloos Apskäären Skalot A. ascalonicum Ruad Skalot Iinlaanj salwerskaloten Uun't juar 2019 san efter't FAO weltwidj 99.967.849 t Skaloten iinbürgen wurden Commonskategorii: Skaloten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skaloten Crops > Onions, dry. Uun: Offizielle Produktionsstatistik der FAO für 2019. fao.org, ufrepen di 16. Janewoore 2021 (ingelsk)."}
{"id": "35941", "contents": "At Lookskalot, Wonterskalot of Wosskalot (Allium fistulosum, ööder nöömer: A. altaicum, A. ceratophyllum, Cepa sissilis, C. ventricosa) as en plaantenslach uun det skööl faan't Look (Allium). Hat woort hal uun köögem brükt. Bloosen Lookskaloten tu ferkuup Iinlaanj salwerskaloten Commonskategorii: Lookskaloten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lookskaloten"}
{"id": "35944", "contents": "Dil of Gurkenkrüüs (Anethum graveolens) as di iansagst plaantenslach uun det skööl Anethum uun det famile faan a Skiremplaanten (Apiaceae). Hat woort hal uun köögem brükt, fööraal uun Madeleuroopa. Oober uk uun't Ual Egypten wiar det al bekäänd. Commonskategorii: Dil – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dil"}
{"id": "35945", "contents": "At Hüs Tübingen wiar en Nuurdsia-Sanatoorium, wat uun Süüdstrun, bi a Wik üüb Feer sted. At sanatoorium wurd 1898 för a dochter Carl Gmelin (1863-1941), diar faan Tübingen kaam, apsaat. A architekt faan a bauen faan't sanatoorium, uun a Jöögelsstil baget, wiar August Endell (1871-1925) faan Berliin. En park, a Nuurdsiakuurpark, wurd üüs winjskül trinjenam a bauen uunlaanjen an leeder muar bauen an en grat promenaad apsaat. At hoodbau wurd leeder uun en brant tunantmaaget. Bluat at wiartskapsbau bleew auer. Det wurd faan 1976 tu 1995 en wescherei. Sant 1995 as det at Pankuukhüs. Commons: Hüs Tübingen – Saamling faan biljen of filmer At weebsidj faan't Pankuukhüs"}
{"id": "3595", "contents": "Halagfresk (Halifreesk) as det nuurdfresk spriakwiis faan A Halgen (10). 1972 wurd det noch faan amanbi 40 minsken snaaket. Spriakhistoorisk sen hiart Halagfresk tu't Fäästäägsfresk an as nai mä't Gooshiirder. Hat as faan't Strunfresk auerblewen. Bestimt Artiikeln: di keerl - dä keerle; ju wufsit - dä wufsite; dat hus - dä husinge. persöönelk pronoomen: ik - mii; du - dii; hii - ham; ju - här; dat - ham; wii - us; jam - jam; jä - jam. posesiiw pronoomen: man/min (man bröör, min soster, min hus); dan/din (dan bröör, din soster, din hus); san/sin (san bröör, sin soster, sin hus); härn/här (härn bröör, här soster, här hus); usen/us (usen bröör, us soster, us hus); jaan; jääre. Bandix Fr. Bonken (1839-1926) Johannes Michelsen (1899-1970) Jens Lorenzen (1921-1995) Jens Lorenzen: Halligfriesisches Lesebuch S. 147-151 Jens Lorenzen: Deutsch-Halligfriesisch = Tutsk-Freesk : ein Wörterbuch ; 6000 Vokabeln Halligfriesisch mit Texten aus dem 17. bis 20. Jh. Nordfriisk Instituut, Bredstedt 1977. ISBN 3-88007-059-8. Jens Lorenzen: Halligfriesische Sprachlehre. Nordfriisk Instituut, Bräist/Bredstedt 1982. ISBN 3-88007-117-9. Ommo Wilts: Friesische Formenlehre in Tabellen VII. Halligen. Matthiesen Verlag, Husum 1997. ISBN 3-7868-0513-X. Jens Lorenzen: Halligfriesisches Lesebuch = Halifreesk Leeseböök : friesisch-deutsch ; 35 halligfriesische Texte mit gegenübergestellter deutscher Übersetzung."}
{"id": "35952", "contents": "HRH Prince Philip, Duke of Edinburgh (* 28. Maijul./10. Jüünegreg. 1921 üüs Prins Philipp faan Grekenlun an Denemark uun a sloot Mon Repos üüb Korfu, Köningrik Grekenlun; † 9. April 2021 uun Windsor Castle, Windsor, Ferianigt Köningrik) wiar faan 1947 det britisk köningin Elisabeth II. san maan. Hi kaam faan't Hüs Glücksburg (kurt för: Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg). Kurt iar hi at köningin freid, fersichtet hi üüb sin greks an deensk köningelk tiiteln an wurd Philip Mountbatten. Efter dat hi ham befreid wurd hi a Duke of Edinburgh. Prince Philip (green rä) an Elizabeth II. (ruad rä) hed a salew uuruurualaalern. Commons: Prince Philip – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "35956", "contents": "f A Emi Koussi (uk wel Emi Koussou) as en wulkaan uun a Tibestiberger uun a Sahara. Hi leit uun't nuurden faan a Tschad an as di huuchst berag faan't lun. Hi lingt ap bit 3.415 meetern. San trochmeeder leit bi 60–70 kilomeetern. At caldera (di boowenst kaant) At caldera faan en satellit deel knipset Di baner kraater Naatron uun a baner kraater Commonskategorii: Emi Koussi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35960", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för den Tschad wiset di code för 23 Regionen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för den Tschad TD), di ööder as di code för die Region. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "35965", "contents": "ff p1 p5 A Tibestiberger san en keed faan wulkaanen uun't nuurden faan a Tschad uun a Sahara an a huuchst berger diar. Uun't nuurden ling jo iin uun Lybien. A huuchst toop as di Emi Koussi, an at gratst stääd uun det regiuun as Bardaï mä 1.500 inwenern. Emi Koussi, 3445 m Tarso Toussidé, 3265 m Tarso Voon, 3100 m Tarso Toon, 2625 m uun Lybien: Bikku Bitti, 2267 m Jabal Nuqay, 1650 m Commonskategorii: Tibesti – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3597", "contents": "Haligfriisk ( uk Halifriisk) es di nuurđfriisk Spreekwiis fan di Haligen (10). 1972 waar dit jit fan ombi 40 Mensken snaket. Spraakhistoorisk sen jert Haligfriisk tö't Fastlönsfriisk, en dit es nai bi Gooshiarter. Haligfriisk es fan Strönfriisk aurblewen. Hat jeft tau Spraakfamiilien ön Nuurdfriislön, di Spraaken fan't Fastlön en di Spraaken fan di Ailönen Söl, Föör, Aamrem en Heliglön. Jens Lorenzen: Halligfriesisches Lesebuch S. 147-151 Jens Lorenzen: Deutsch-Halligfriesisch = Tutsk-Freesk : ein Wörterbuch ; 6000 Vokabeln Halligfriesisch mit Texten aus dem 17. bis 20. Jh. Nordfriisk Instituut, Bredstedt 1977. ISBN 3-88007-059-8. Jens Lorenzen: Halligfriesische Sprachlehre. Nordfriisk Instituut, Bräist/Bredstedt 1982. ISBN 3-88007-117-9. Ommo Wilts: Friesische Formenlehre in Tabellen VII. Halligen. Matthiesen Verlag, Husum 1997. ISBN 3-7868-0513-X. Jens Lorenzen: Halligfriesisches Lesebuch = Halifreesk Leeseböök : friesisch-deutsch ; 35 halligfriesische Texte mit gegenübergestellter deutscher Übersetzung. Nordfriisk Instistuut, Bredstedt 1981. ISBN 3-88007-107-1. Jens Lorenzen: Nai hali-leedeböök : 25 freeske leede än 10 koraole. Noordfriisk Instituut, Bräist 1979. ISBN 3-88007-081-4 Halli-Ledebök. Nordfriesische Rundschau, Niebüll 1925 Bandix Friedrich Bonken: Lidjan unt Ömrang-and Halleg-Fresk. Jensen, Breklum 1914"}
{"id": "35970", "contents": "21.35444444444417.000555555556Koordinaaten: 21° 21′ 16″ N, 17° 0′ 2″ O Bardaï (araabisk: برداي, of uk Goumodi [„ruad paas“]) as en stääd uun't nuurdwaasten faan a Tschad mä 1.500 iinwenern. Hat as hoodstääd faan det regiuun Tibesti an faan't departement Tibesti Est (Uast) üüb en hööchde faan gud 1.000 meetern maden uun a Tibestiberger. geonames.org Bilen bi google"}
{"id": "35971", "contents": "Google as en sjükmaskiin för't internet faan det onernemen Google LLC. Hat as det miast besoocht wääbsteed faan a welt an woort uun't juar muar üs taubiljuunensis (= 2.000.000.000.000) aprepen. Ööder sjükmaskiinen üs Bing, Yandex (rüsk) of Baidu (sjineesk) kön diar loong ei mähual. Wääbsteed faan Google Commonskategorii: Google – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "35972", "contents": "Ferdinand faan Hohenzollern-Sigmaringen (* 24. August 1865 uun Sigmaringen; † 20. Jüüle 1927 uun Sinaia, Rumeenien) wiar faan de 10. Oktuuber 1914 tu san duas köning faan Rumeenien. Üüs hi köning wiar, naam at lun uun de Iarst Wäältkrich üüb sidj faan a Aliiarten dial. Efter a krich wurd at lun grater - Transilfaanien, Besaraabien an Bukowina wurd dialen faan't lun. Commons: Ferdinand I. – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "35975", "contents": "A Agapanthus san det iansagst plaantenskööl uun det onerfamile Agapanthoideae faan a Amaryllisplaanten (Amaryllidaceae). A. africanus – A. campanulatus – A. caulescens – A. coddii – A. inapertus – A. praecox – A. walshii A. campanulatus A. inapertus A. umbellatus (africanus) A. praecox Commonskategorii: Agapanthus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Agapanthus"}
{"id": "35976", "contents": "Casuarinaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Böökeoortagen (Fagales). Diar hiar sjauer sköölen mä 90 bit 95 slacher tu. Jo waaks uun a troopen. Allocasuarina Casuarina Ceuthostoma Gymnostoma Commonskategorii: Casuarinaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Casuarinaceae"}
{"id": "35978", "contents": "Myricaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Böökeoortagen (Fagales). Diar hiar sjauer sköölen mä amanbi 57 slacher tu. Jo waaks aueraal bütj Austraalien. Canacomyrica Comptonia Morella Gaagelstrüker (Myrica) Commonskategorii: Myricaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Myricaceae"}
{"id": "35981", "contents": "A Nothofagus san det iansagst plaantenskööl uun det famile faan a Nothofagaceae, an hiar tu a Böökeoortagen (Fagales). Jo like Böökebuumer (Fagus) an waaks üüb a süüdelk eerdheleft. Diar san 35 slacher uun sjauer onersköölen: N. subg. Brassospora – N. subg. Fuscospora – N. subg. Lophozonia – N. subg. Nothofagus N. aequilateralis – N. alessandrii – N. alpina – N. antarctica – N. balansae – N. baumanniae – N. bernhardii – N. betuloides – N. brassii – N. carrii – N. cliffortioides – N. codonandra – N. crenata – N. cunninghamii – N. discoidea – N. dombeyi – N. flaviramea – N. fusca – N. glauca – N. grandis – N. gunnii – N. macrocarpa – N. menziesii – N. moorei – N. nitida – N. nuda – N. obliqua – N. perryi – N. pseudoresinosa – N. pullei – N. pumilio – N. recurva – N. resinosa – N. rubra – N. rutila – N. solandri – N. starkenborghium – N. stylosa – N. truncata – N. womersleyi Commonskategorii: Nothofagus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nothofagus"}
{"id": "35986", "contents": "Ticodendron incognitum as di iansagst plaantenslach uun det iansagst skööl Ticodendron faan't famile Ticodendraceae. Hi hiart tu a Böökeoortagen (Fagales) an as iarst 1989 bestemet wurden. Di buum wääkst uun Madelameerikoo. Commonskategorii: Ticodendron incognitum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ticodendron incognitum"}
{"id": "35988", "contents": "At Ruadbööke (Fagus sylvatica) as en buum uun det plaantenskööl faan a Böökebuumer (Fagus). Miast sait am bluas Böökebuum, auer't uun Madeleuroopa goor nian ööder slacher jaft. At jaft oober en Witjbööke, man hat hiart goorei tu a Böökebuumer, hat hiart tu a Birkeplaanten (Betulaceae). Jong sprööd Bleed Böökekern Böökeholt Commonskategorii: Ruadböökin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruadböökin"}
{"id": "35990", "contents": "At Witjbööke (Carpinus betulus) as en plaantenslach uun det famile faan a Birkeplaanten (Betulaceae). Likes dat hat so het, hiart hat ei tu a Böökeplaanten (Fagaceae), oober dach tu a Böökeoortagen (Fagales). Witjböökebuum Bleed Witjböökeholt Commonskategorii: Witjböökin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Witjböökin"}
{"id": "35992", "contents": "A Witjböökin (Carpinus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Birkeplaanten (Betulaceae). Likes dat jo so het, hiar jo ei tu a Böökeplaanten (Fagaceae), oober dach tu a Böökeoortagen (Fagales). Uun Madeleuroopa jaft at man ään slach, at Witjbööke (Carpinus betulus). C. betulus – C. caroliniana – C. chuniana – C. cordata – C. dayongiana – C. faginea – C. fangiana – C. fargesiana – C. firmifolia – C. gigabracteatus – C. hebestroma – C. henryana – C. insularis – C. japonica – C. kawakamii – C. kweichowensis – C. langaoensis – C. laxiflora – C. lipoensis – C. londoniana – C. luochengensis – C. mengshanensis – C. microphylla – C. mollicoma – C. monbeigiana – C. omeiensis – C. orientalis – C. paohsingensis – C. polyneura – C. pubescens – C. purpurinervis – C. putoensis – C. rankanensis – C. rupestris – C. shensiensis – C. shimenensis – C. tibetana – C. tientaiensis – C. tropicalis – C. tsaiana – C. tschonoskii – C. turczaninovii – C. viminea Commonskategorii: Witjböökin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Witjböökin"}
{"id": "35994", "contents": "Ophiostomatales san en order faan a Swaampen (Fungi). Jo waaks miast üs skemel üüb holt. Ophiostoma ulmi an Ophiostoma novo-ulmi, befäält Iipern Ophiostoma piliferum, maaget holt blä. Kathistaceae Kathistes – Mattirolella – Termitaria – Termitariopsis Ophiostomataceae Afroraffaelea – Aureovirgo – Ceratocystiopsis – Fragosphaeria – Graphilbum – Graphiocladiella – Grosmannia – Hawksworthiomyces – Hyalopesotum – Hyalorhinocladiella – Klasterskya – Leptographium – Ophiostoma – †Paleoambrosia – Pesotum – Raffaelea – Sporothrix – Spumatoria – Subbaromyces Commonskategorii: Ophiostomatales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ophiostomatales"}
{"id": "35997", "contents": "A Hoopböökin (Ostrya) san en plaantenskööl uun det famile faan a Birkeplaanten (Betulaceae). Diar hiar aacht bit tjiin slacher tu. Jo san nai mä Haaselnöden (Corylus) an Witjböökin (Carpinus), oober ei so nai mä Böökebuumer (Fagus). An goorei mä Hoop (Humulus). Di nööm komt faan hör früchten, diar Hoop like. O. carpinifolia – O. chinensis – O. japonica – O. knowltonii – O. rehderiana – O. trichocarpa – O. virginiana – O. yunnanensis Commonskategorii: Hoopböökin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hoopböökin"}
{"id": "35998", "contents": "Ostryopsis as en plaantenskööl uun det famile faan a Birkeplaanten (Betulaceae). Diar hiar trii slacher tu, diar uun Sjiina waaks. Jo like Hoopböökin (Ostrya). O. davidiana – O. intermedia – O. nobilis Commonskategorii: Ostryopsis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ostryopsis"}
{"id": "35999", "contents": "A Castanopsis san en plaantenskööl uun det famile faan a Böökeplaanten (Fagaceae). Diar hiar son 140 slacher tu an jo like Kastanjin. Jo waaks uun a troopen an subtroopen faan Aasien. C. acuminatissima – C. amabilis – C. annamensis – C. argentea – C. argyrophylla – C. arietina – C. armata – C. birmanica – C. boisii – C. borneensis – C. brevispinula – C. buruana – C. calathiformis – C. cambodiana – C. carlesii – C. castanicarpa – C. catappifolia – C. cavaleriei – C. ceratacantha – C. cerebrina – C. chapaensis – C. chevalieri – C. chinensis – C. choboensis – C. chunii – C. clarkei – C. clemensii – C. concinna – C. costata – C. crassifolia – C. cryptoneuron – C. curtisii – C. cuspidata – C. delavayi – C. densinervia – C. densispinosa – C. diversifolia – C. dongchoensis – C. echinocarpa – C. echinophora – C. endertii – C. evansii – C. eyrei – C. faberi – C. fargesii – C. ferox – C. fissa – C. fleuryi – C. fordii – C. formosana – C. foxworthyi – C. fulva – C. gamblei – C. glabra – C. glabrifolia – C. griffithii – C."}
{"id": "36", "contents": "Da moore (f-ö. huarmer an elken) (Mustelidae) san en famiili foon da ruuwdiirte (Carnivora). Wan huum bloot da resänte Taxa beåchtet, jeeft dåt (da stjunkdiirte, da eefter en genetisch unersäking en äin famiili san, mateeld) 6 unerfamiilie, 25 sliike än 67 oorte önj jüdeer famiili. Wat huum sü normåål uner \"moor\" ferstoont, san oorte as di buummoor (Martes martes), di stiinjmoor (Martes foina), di alk (Mustela putorius) unti dåt waasel (Mustela nivalis). Oueers di dåks (Meles meles) än di åter hiire uk deertu. Moore jeeft dåt sunt dåt eeotseen, dåt for 55,8 miljoone iirnge begand än for 33,9 miljoone iirnge forbai wus. Jütid wjarn ja bloot önj Euroopa, ouers as in dåt ooligotseen (dåt for 33,9 miljoone iirnge begind än for 23,03 miljoone iirnge forbai wus) Euroopa än Aasien ham döör geograafische änringe (as jü wråldiiljdraft än forålem änringe foon e heefspäägel) ferkååwelden, kiimen ja uk eefter Aasien än Nord-Ameerikaa. Önj dåt pliiotseen (for 1,8 bit 5,3 miljoone iirnge, as üüs forålerner üt e sliik Australopithecus sü ütsåchen) kömen da moore eefter Afrikaa. Önj dåt lääse pliiotseen, as jü lönjbru foon Panama Nord- än Sööd-Ameerikaa ferbün, kömen ja uk eefter Söödameerika. Heer as nü en koord. Euroopa, as dåt önj"}
{"id": "360", "contents": "Silitsium as en huulewmetal. Dåt wårt tun biispel önj Photovoltaik-önjlåågen ferwånd. Sicherheitsdatenblatt (alfa-aesar) für Granulat Sicherheitsdatenblatt (alfa-aesar) für Pulver"}
{"id": "36000", "contents": "Chrysolepis as en plaantenskööl uun det famile faan a Böökeplaanten (Fagaceae). Diar hiar man tau slacher tu, diar uun a waastelk USA waaks. C. sempervirens C. chrysophylla Commonskategorii: Chrysolepis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Chrysolepis"}
{"id": "36001", "contents": "A Lithocarpus san en plaantenskööl uun det famile faan a Böökeplaanten (Fagaceae). Diar hiar muar üs 300 slacher tu, diar uun Uast- an Süüduastaasien waaks. L. elegans L. glaber L. pseudoreinwardtii Commonskategorii: Lithocarpus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lithocarpus"}
{"id": "36003", "contents": "Notholithocarpus densiflorus as di iansagst plaantenslach uun det skööl faan a Notholithocarpus uun det famile faan a Böökeplaanten (Fagaceae). Uun't ingelsk het di buum Tanoak, hi wääkst bluas bi a Pasiifikküst faan't nuurdelk Kalifornien an süüdelk Oregon. Di ingelsk nööm wiset diar üüb hen, dat det plaant nai mä a Iakebuumer as. Commonskategorii: Notholithocarpus densiflorus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Notholithocarpus densiflorus"}
{"id": "36004", "contents": "A Trigonobalanus san en plaantenskööl uun det famile faan a Böökeplaanten (Fagaceae). Diar jaft at trii slacher faan. T. doichangensis T. excelsa T. verticillata Commonskategorii: Trigonobalanus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Trigonobalanus"}
{"id": "36006", "contents": "Hickory (Carya) as en plaantenskööl uun det famile faan a Walnödplaanten (Juglandaceae). Jo buumer waaks uun Nuurdameerikoo an Uastaasien. Det holt as hard an woort hal för werktjüch brükt. C. alba – C. aquatica – C. carolinae-septentrionalis – C. cathayensis – C. cordiformis – C. floridana – C. glabra – C. hunanensis – C. illinoinensis – C. kweichowensis – C. laciniosa – C. myristiciformis – C. ovalis – C. ovata – C. pallida – C. palmeri – C. poilanei – C. sinensis – C. texana – C. tomentosa – C. tonkinensis Nei aptaanj slacher: C. × brownii – C. × collina – C. × demareei – C. × dunbarii – C. × laneyi – C. × lecontei – C. × ludoviciana – C. × nussbaumeri – C. × schneckii Buark Hickorynöden Hickoryholt Drumsticks Commonskategorii: Hickory – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hickory"}
{"id": "36007", "contents": "Riad of Er-Riad (üüb Araabsk: الرياض ar-Riyāḍ ‚a guarder‘) as at hoodsteed faan Saudi-Araabien. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 5.188.286 lidj (2010). At steed hee 15 munisipaliteeten (üüb Araabsk: بَلَدِيَّات‎ baladiyyāt; iantaal: بَلَدِيَّة baladiyyah): ʿIrqah (بلدية عرقة) al-Maʿadar (بلدية المعذر) al-ʿUlayyā (بلدية العليا) al-Aziziyyah (بلدية العزيزية) al-Malaz (بلدية الملز) as-Salī (بلدية السلي) Namār (بلدية نمار) an-Nassīm (بلدية النسيم) asch-Schafā (بلدية الشفا) al-ʿUraidschā' (بلدية العريجاء) al-Bathā' (بلدية البطحاء) al-Hā′ir (بلدية الحائر) ar-Rauda (بلدية الروضة) asch-Schamāl (بلدية الشمال)('a nuurd') asch-Schumaisī(بلدية الشميسي) At steed wiar en skööl faan oasensteeden, diaram en müür baget wurd. Det as det bestemet muartaal faan رَوْضَة rawḍah, 'guard' of 'miad'. Saudi Arabia: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "36009", "contents": "A Akantusplaanten (Acanthaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Lapbloosoortagen (Lamiales). Diar hiar son 4.000 slacher tu, an jo waaks miast uun a troopen. Acanthoideae – Avicennioideae – Nelsonioideae – Thunbergioideae Acanthopale – Acanthopsis – Acanthus – Achyrocalyx – Afrofittonia – Ambongia – Ancistranthus – Andrographis – Angkalanthus – Anisacanthus – Anisosepalum – Anisostachya – Anisotes – Anomacanthus – Aphanosperma – Aphelandra – Ascotheca – Asystasia – Avicennia – Ballochia – Barleria – Barleriola – Blepharis – Borneacanthus – Boutonia – Brachystephanus – Bravaisia – Brillantaisia – Brunoniella – Calacanthus – Calycacanthus – Camarotea – Carlowrightia – Celerina – Cephalacanthus – Cephalophis – Chalarothyrsus – Chamaeranthemum – Champluviera – Chileranthemum – Chlamydacanthus – Chlamydocardia – Chorisochora – Chroesthes – Clinacanthus – Clistax – Codonacanthus – Conocalyx – Cosmianthemum – Crabbea – Crossandra – Crossandrella – Cuenotia – Cyclacanthus – Cynarospermum – Cyphacanthus – Dasytropis – Dianthera – Diceratotheca – Dichazothece – Dicladanthera – Dicliptera – Dinteracanthus – Dischistocalyx – Dolichostachys – Duosperma – Dyschoriste – Ecbolium – Echinacanthus – Elytraria – Encephalosphaera – Eranthemum – Eremomastax – Filetia – Fittonia – Forcipella – Glossochilus – Graphandra – Graptophyllum – Gymnophragma – Gymnostachyum – Gypsacanthus – Haplanthodes – Haplanthus"}
{"id": "36013", "contents": "A Trooselraidpiiper (Acrocephalus arundinaceus) as en sjongfögel (Passeriformes) uun det skööl faan a Raidpiipern (Acrocephalus). A. a. arundinaceus – A. a. zarudnyi green: Bräätregiuun laachtblä: Waanerregiuun jonkblä: Wonterregiuun Kukütjaier faan C. canorus canorus uun en nääst faan A. arundinaceus - MHNT Commonskategorii: Trooselraidpiipern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Trooselraidpiipern"}
{"id": "36015", "contents": "A Raidpiipern (Acrocephalus) san en skööl faan fögler (Aves) uun det famile faan a Acrocephalidae. Diar jaft at 43 slacher faan. A. aequinoctialis – A. agricola – Trooselraidpiiper (A. arundinaceus) – A. atyphus – A. australis – A. baeticatus – A. bistrigiceps – A. brevipennis – A. caffer – A. concinens – A. dumetorum – A. familiaris – A. gracilirostris – A. griseldis – A. hiwae – A. kerearako – A. melanopogon – A. mendanae – A. newtoni – A. orientalis – A. orinus – A. paludicola – A. palustris – A. percernis – A. rehsei – A. rimitarae – A. rodericanus – A. rufescens – Raidpiiper (A. schoenobaenus) – A. scirpaceus – A. sechellensis – A. sorghophilus – A. stentoreus – A. syrinx – A. taiti – A. tangorum – A. vaughani Commonskategorii: Raidpiipern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Raidpiipern"}
{"id": "36017", "contents": "A Spootern (Hippolais) san en skööl faan fögler (Aves) uun det famile faan a Acrocephalidae. Iar wiar jo uun det famile faan a Sylviidae. Hör nööm haa jodiar fögler, auer jo a stemen faan ööder fögler \"efteraabe\" / spoote. Seesje / Güülspooter (H. icterina) Suurnspooter (H. languida) Oliiwenspooter (H. olivetorum) Orpheusspooter (H. polyglotta) Commonskategorii: Spootern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Spootern"}
{"id": "36019", "contents": "A Diadeemruadstört (Phoenicurus moussieri) as en fögelslach uun det famile faan a Fleegensnapern (Muscicapidae). Kukütjai faan C. c. bangsi mad aier faan Phoenicurus moussieri - MHNT Commonskategorii: Diadeemruadstört – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Diadeemruadstört"}
{"id": "36021", "contents": "A Echt Trooseln (Turdus) san en skööl faan fögler (Aves) uun det famile faan a Trooseln (Turdidae). Diar hiar 80 slacher tu. Jo freed beien, insekten an wirmer. Üüb a brast haa jo triihuket plaker. Kramper (Turdus merula) Sjongtroosel (Turdus philomelos) Kraansfögel, Salwerkramper (Turdus pilaris) Prääster (Turdus torquatus) T. abyssinicus – T. albicollis – T. albocinctus – T. amaurochalinus – T. arthuri – T. assimilis – T. atrogularis – T. aurantius – T. bewsheri – T. boulboul – T. cardis – T. celaenops – T. chiguanco – T. chrysolaus – T. daguae – T. dissimilis – T. eremita – T. eunomus – T. falcklandii – T. feae – T. flavipes – T. fulviventris – T. fumigatus – T. fuscater – T. grayi – T. haplochrous – T. hauxwelli – T. helleri – T. hortulorum – T. ignobilis – T. iliacus – T. infuscatus – T. jamaicensis – T. kessleri – T. lawrencii – T. leucomelas – T. leucops – T. lherminieri – T. libonyana – T. litsitsirupa – T. ludoviciae – T. maculirostris – T. mandarinus – T. maranonicus – T. maximus – T. menachensis – Kramper (T. merula) – T. migratorius – T. mupinensis – T. murinus – T."}
{"id": "36035", "contents": "A Sitta san en skööl faan sjongfögler (Passeriformes) an det iansagst skööl uun't famile Sittidae. Jo lewe üüb a nuurdelk eerdheleft an bräät miast uun buumhööl. S. arctica – S. azurea – S. canadensis – S. carolinensis – S. cashmirensis – S. castanea – S. cinnamoventris – S. europaea – S. formosa – S. frontalis – S. himalayensis – S. krueperi – S. ledanti – S. leucopsis – S. magna – S. nagaensis – S. neglecta – S. neumayer – S. oenochlamys – S. przewalskii – S. pusilla – S. pygmaea – S. solangiae – S. tephronota – S. victoriae – S. villosa – S. whiteheadi – S. yunnanensis Commonskategorii: Sitta – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sitta"}
{"id": "36037", "contents": "Sitta europaea as en sjongfögel (Passeriformes) uun det famile faan a Sittidae. Hi bräät uun buumhööl. Spriadkoord Aier faan Sitta europaea - MHNT S. e. albifrons – S. e. amurensis – S. e. asiatica – S. e. baicalensis – S. e. bedfordi – S. e. caesia – S. e. caucasica – S. e. cisalpina – S. e. clara – S. e. europaea – S. e. formosana – S. e. hispaniensis – S. e. hondoensis – S. e. levantina – S. e. persica – S. e. roseilia – S. e. rubiginosa – S. e. sakhalinensis – S. e. seorsa – S. e. sinensis – S. e. takatsukasai Commonskategorii: Sitta europaea – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sitta europaea"}
{"id": "3604", "contents": "Henriette Hirschfeld-Tiburtius (beren üs Pagelsen, 14. Februwaari 1834 ön Weesterlön üp Söl; storewen ön di 25. August 1911 ön Berlin) wiar di jerst Tērdochter ön Dütsklön, wat en Wüfhaur wiar en fuar höör Aarber studiaret her. Henriette Therese Friederike kām üs en Faamen fan di Pröst Pagelsen ön Weesterlön üp Warel. Di Familii her al tau Jungen; Henriette wiar di trēr. Di Pagelsens ging bal hentö't Fastlön, en wan Henriette 19 Jaaren ual wiar, da waar jü bifriit. Höör Man wiar al 30 Jaaren ual, en hi her en gurt Buernstair, wat rocht nai bi Kiel lair. Sin Naam wiar Christian Hirschfeld en di Hof wiar Erbpachthof Hammer nēmt. Christian en Henriette her ek fuul Lek. Christian droonk olterfuul en he kür uk ek gur me Jil reer. Di Skilen üp di Hofstair waar muar en muar, en üs diar dit en des muar pasiaret wiar, ging Henriette ön't Jaar 1860 wech. Di Ehe waar 1863 anuliaret. Christian Hirschfeld es 1867 stürewen. Söner Jil en gans aliining ging Henriette Hirschfeld da naa Berlin. Jü her en Frinj, wat diar bifriit wiar. Jens saag jü iin ön en Bleer en Artikel aur tau Sestern fan Engilön (Elisabeth en Emily Blackwell) wat"}
{"id": "36040", "contents": "A Tjiftjaf (Phylloscopus collybita) as en sjongfögel (Passeriformes) uun det famile faan a Phylloscopidae. Hi liket a Letj Fleegenbitjer (P. trochilus). Spriadkoord - güül: Bräätregiuun - green: Stunfögel - blä: Wonterregiuun Tjiftjaf uun a harewst Aier faan Phylloscopus collybita collybita Commonskategorii: Tjiftjaf – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tjiftjaf"}
{"id": "36041", "contents": "Passer as di latiinsk nööm för en Sparag an en fögelskööl uun det famile faan a Sparger (Passeridae). Diar hiar ~ 26 slacher tu. P. ammodendri – P. castanopterus – P. cinnamomeus – P. cordofanicus – P. diffusus – P. domesticus – P. eminibey – P. euchlorus – P. flaveolus – P. gongonensis – P. griseus – P. hemileucus – P. hispaniolensis – P. iagoensis – P. insularis – P. italiae – P. luteus – P. melanurus – P. moabiticus – P. montanus − P. motitensis – P. pyrrhonotus – P. rufocinctus – P. shelleyi – P. simplex – P. suahelicus – P. swainsonii – P. zarudnyi Commonskategorii: Passer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Passer Paser (Wokdiart)"}
{"id": "36043", "contents": "Gesneerien (Gesneriaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Lapbloosplaanten (Lamiales). Jo waaks fööraal uun a troopen. diar hiar 147 bit 160 sköölen mä 3.200 bit 3.870 slacher tu. Didymocarpoideae – Gesnerioideae – Sanangoideae Achimenes – Aeschynanthus – Agalmyla – Allocheilos – Alloplectus – Allostigma – Alsobia – Amalophyllon – Ancylostemon – Anetanthus – Anna – Asteranthera – Beccarinda – Bellonia – Besleria – Billolivia – Boea – Boeica – Bournea – Briggsia – Briggsiopsis – Calcareoboea – Cathayanthe – Championia – Centrosolenia – Chirita – Chiritopsis – Christopheria – Chrysothemis – Cobananthus – Codonanthe – Codonanthopsis – Codonoboea – Columnea – Conandron – Corallodiscus – Coronanthera – Corytoplectus – Crantzia – Cremersia – Cremosperma – Cremospermopsis – Cyrtandra – Dayaoshania – Deinocheilos – Deinostigma – Depanthus – Diastema – Didissandra – Didymocarpus – Didymostigma – Dolicholoma – Drymonia – Emarhendia – Episcia – Epithema – Eucodonia – Fieldia – Gasteranthus – Gesneria – Glabrella – Glossoloma – Gloxinella – Gloxinia – Gloxiniopsis – Goyazia – Gyrocheilos – Gyrogyne – Haberlea – Hemiboea – Hemiboeopsis – Henckelia – Heppiella – Houttea – Hypocyrta – Isoloma – Isometrum – Koellikeria – Kohleria – Lagarosolen – Lampadaria – Lembocarpus – Leptoboea"}
{"id": "36045", "contents": "A Streptocarpus san en plaantenskööl uun det famile faan a Gesneerien (Gesneriaceae). Diar hiar son 135 slacher tu, diar uun a troopen an uun't süüdelk Afrikoo waaks. Flooken tääl uk a Saintpaulia diar mä tu. S. acicularis – S. actinoflorus – S. afroviola – S. albus – S. andohahelensis – S. arcuatus – S. aylae – S. bambuseti – S. baudertii – S. beampingaratrensis – S. betsiliensis – S. bindseili – S. boinensis – S. bolusii – S. brachynema – S. breviflos – S. brevipilosus – S. brevistamineus – S. buchananii – S. bullatus – S. burttianus – S. burundianus – S. caeruleus – S. campanulatus – S. candidus – S. capuronii – S. caulescens – S. compressus – S. confusus – S. cooksonii – S. cooperi – S. cordifolius – S. coursii – S. cyanandrus – S. cyaneus – S. daviesii – S. davyi – S. decipiens – S. denticulatus – S. diandra – S. dolichanthus – S. dunnii – S. elongatus – S. erubescens – S. euanthus – S. exsertus – S. eylesii – S. fanniniae – S. fasciatus – S. fenestra-dei – S. floribundus – S. formosus – S. galpinii – S. gardenii – S. glabrifolius –"}
{"id": "36049", "contents": "At Usambaraveilchen (Saintpaulia ionantha) as en plaantenslach uun det famile faan a Gesneerien (Gesneriaceae). Di nööm komt faan a Usambara-Berger uun Tansania, huar det plaant faan komt. Daalang woort hat oober uk mä flook onerslacher üüb a hialer welt aptaanj. Di sjiisk nööm Veilchen as eegentelk ei rocht, auer det plaant ei tu a Violaceae hiart. Hi wiset üüb det brons klöör hen. S. i. subsp. grandifolia – S. i. subsp. grotei – S. i. subsp. ionantha – S. i. subsp. mafiensis – S. i. subsp. nitida – S. i. subsp. occidentalis – S. i. subsp. orbicularis – S. i. subsp. pendula – S. i. subsp. rupicola – S. i. subsp. velutina Commonskategorii: Usambaraveilchen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Usambaraveilchen"}
{"id": "3605", "contents": "Berlin 1871: Berlin uur Hauptstat fan't Dütsk Rik. 1943 uuni 4,5 Milionen Mensken ön di Stat. 1945: Slacht aur Berlin. 1949: Berlin uur diilt tö Weest- en Uast-Berlin. 1961: Di Berliner Müür uur becht. 1990: Weest- än Ååst-Berlin kum weđer töhop. Berlin uur Hauptstat fan Dütsklön. Alexanderplaats Berliner Doom Berlin Hauptbaanhof Branenboriger Toor Fiirlukitorn Potsdamer Plaats Riksdai (Dütsk Bundsdai) Ruar Reerhüs Straße des 17. Juni Siegessäule Unter den Linden Riksdai Potsdamer Plaats Berliner Katedraal Branenboriger Toor Teaater fan di Weest. Slot Bellevue Siegessäule Teenksērk International Congress Center, Fiirlukitorn Berlin Zoo, Knut 24.03.2007 Berliner Philharmonie Berlin Museum, Nefertiti (Nofretete) Fortgeschriebene Bevölkerungszahlen vom 31. Dezember 2020 faan't Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, ufrepen di 12. Jüüne 2021 ([1]) (Halep üüb huuchsjiisk). Öndiil fan aarbersluas Menskhair ön Juli 2020. Uun: arbeitsagentur.de. Bundesagentur für Arbeit, ufrepen de 11. August 2020. Wat aur di Bundsdai üp di dütsk Wikipedia Dat Ruar Reerhüs üp di dütsk Wikipedia Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Berlin Wikivoyage Raisfeerer Berlin (Dütsk)"}
{"id": "36053", "contents": "A Violaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malpighiales. Uun Madeleuroopa käänt am fööraal det skööl Viola. Afrohybanthus – Agatea – Allexis – Amphirrhox – Anchietea – Bribria – Calyptrion – Decorsella – Fusispermum – Gloeospermum – Hekkingia – Hybanthopsis – Hybanthus – Isodendrion – Ixchelia – Leonia – Mayanaea – Melicytus – Noisettia – Orthion – Paypayrola – Phyllanoa – Pigea – Pombalia – Rinorea – Rinoreocarpus – Schweiggeria – Scyphellandra – Viola Commonskategorii: Violaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Violaceae"}
{"id": "36055", "contents": "A Viola san en plaantenskööl uun det famile faan a Violaceae. Jo waaks fööraal uun a madel breetjin. Diar jaft'at wel son 650 slacher faan. Enkelt slacher wurd üs Sjipmöderk betiakent. V. subg. Chamaemelanium – V. subg. Erpetion – V. subg. Melanium – V. subg. Viola Ääker Sjipmöderk (Viola arvensis) Hurn Sjipmöderk (Viola cornuta) Marts Sjipmöderk (Viola odorata) Sun Sjipmöderk (Viola rupestris) Wil Sjipmöderk (Viola tricolor) Guard Sjipmöderk (Viola wittrockiana) V. arvensis V. cornuta V. odorata V. rupestris V. tricolor V. wittrockiana Commonskategorii: Viola – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Viola"}
{"id": "36063", "contents": "Ferjid-mi-ei (Myosotis) as en plaantenskööl uun det famile faan a Rüchbleeden (Boraginaceae). Di aparte nööm komt wel faan en tääl uun't madelääler. Diarefter bääd det plaant God, hör ei tu ferjiden. Do naam God det blä faan a hemel an det gul faan a san, an so füng det plaant hör klöören. Hat het uk uun ööder spriaken Vergissmeinnicht (sjiisk), Forget-me-not (ingelsk), Ne m'oubliez pas (fransöösk), Non ti scordar di me (itajeensk), 勿忘我 (Wùwàngwǒ, sjineesk). Di latiinsk nööm betjocht ham üüb jo fiin bloosbleeden an komt faan myos (müsen) an otis (uar), müsuaren. M. abyssinica – M. afropalustris – M. albicans – M. albiflora – M. albosericea – M. alpestris – M. amabilis – M. ambigens – M. angustata – M. anomala – M. antarctica – M. arnoldii – M. arvensis – M. asiatica – M. atlantica – M. australis – M. austrosibirica – M. azorica – M. baicalensis – M. balbisiana – M. bothriospermoides – M. brachypoda – M. brevis – M. brockiei – M. bryonoma – M. butorinae – M. cadmea – M. cameroonensis – M. capitata – M. chaffeyorum – M. chakassica – M. cheesemanii – M. colensoi – M. concinna – M. congesta – M. corsicana"}
{"id": "36065", "contents": "f dep1 p1 p5 A Usambara-Berger san en beragkeed uun't nuurduasten faan Tansania. Diar jaft at flook diarten an plaanten, diar't nochhuaren ööders üüb a welt jaft; jo san diar endeemisk. Di struum Luengera/Lwengera dialt a East Usambara Mountains (max. 1.506 m) faan a West Usambara Mountains (max. 2.301 m) uf. Sungwi bi: peakbagger.com Commonskategorii: Usambara-Berger – Saamlang faan bilen of filmer Usambaraveilchen Tanga (Regiuun)"}
{"id": "36066", "contents": "A Luengera (of uk: Lwengera) as en struum uun't nuurden faan Tansania uun det regiuun Tanga. Hi as en bistruum faan a Pangani. Sin hood leit uun a süüdelk Usambara-Berger. Luengera bi: geonames.org Hemagoma bi: geonames.org"}
{"id": "36068", "contents": "A Pangani as en struum uun't nuurduasten faan Tansania. Hi komt faan't Kilimandscharoregiuun deel an lääpt uf efter süüduast ütj uun a Indisk Oosean. Müs faan a Pangani Pangani basin: a situation analysis. Ufrepen di 16. Nofember 2010. Commonskategorii: Pangani – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "36071", "contents": "Belgorod (üüb Rüs: Бе́лгород Bélgorod [ˈbʲeɫɡərət]) as at hoodsteed faan det Belgorod Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a süüd faan de Madelrüslun Bundesdistrikt, amanbi 578km uun a süüd faan Moskau. Det hee 394.142 lidj (2020). Sjiisklun Herne, Tjiisklun Ukraine Charkiw, Ukraine Serbien Niš, Serbien Poolen Opole, Poolen Ukraine Pryluky, Ukraine Ukraine Sewastopol, Ukraine Ukraine Wyschhorod, Ukraine Ingelun Wakefield, Ingelun, Ferianigt Köningrik Ukraine Jewpatorija, Ukraine Nikolai Strachow (1828–1896), filosoof an publisist Russia: Federal Districts and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "36073", "contents": "Wat menst dü? Belgorod (Prowins) Belgorod (Steed)"}
{"id": "36074", "contents": "Trigoniaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malpighiales. Jo waaks uun Madagaskar, Malaysia, Madel- an Süüdameerikoo. Diar san fiiw sköölen mä 28 bit 35 slacher. Humbertiodendron H. saboureaui Isidodendron I. tripterocarpum Trigonia T. bahiensis – T. boliviana – T. bracteata – T. candelabra – T. cipoensis – T. coppenamensis – T. costanensis – T. ehrendorferi – T. eriosperma – T. floccosa – T. hypoleuca – T. kerrii – T. killipii – T. laevis – T. littoralis – T. macrantha – T. microcarpa – T. nivea – T. paniculata – T. prancei – T. reticulata – T. rotundifolia – T. rugosa – T. rytidocarpa – T. sericea – T. spruceana – T. subcymosa – T. villosa – T. virens Trigoniastrum T. hypoleucum Trigoniodendron T. spiritusanctense Commonskategorii: Trigoniaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Trigoniaceae"}
{"id": "36076", "contents": "A Malpighiaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malpighiales. Diar hiar son 77 sköölen mä 1.300 slacher tu. A miasten waaks uun a troopen faan Süüdameerikoo. Acmanthera – Acridocarpus – Adelphia – Aenigmatanthera – Alicia – Amorimia – Aspicarpa – Aspidopterys – Banisteriopsis – Barnebya – Blepharandra – Brachylophon – Bronwenia – Bunchosia – Burdachia – Byrsonima – Calcicola – Callaeum – Camarea – Carolus – Caucanthus – Christianella – Coleostachys – Cordobia – Cottsia – Diacidia – Dicella – Digoniopterys – Dinemagonum – Dinemandra – Diplopterys – Echinopterys – Ectopopterys – Excentradenia – Flabellaria – Flabellariopsis – Gallardoa – Galphimia – Gaudichaudia – Glandonia – Heladena – Henleophytum – Heteropterys – Hiptage – Hiraea – Janusia – Jubelina – Lasiocarpus – Lophanthera – Lophopterys – Madagasikaria – Malpighia – Malpighiodes – Mascagnia – Mcvaughia – Mezia – Microsteira – Mionandra – Niedenzuella – Peixotoa – Peregrina – Philgamia – Psychopterys – Pterandra – Ptilochaeta – Rhynchophora – Spachea – Sphedamnocarpus – Stigmaphyllon – Tetrapterys – Thryallis – Triaspis – Tricomaria – Tristellateia – Verrucularina Banisteriopsis Banisteriopsis caapi (Ayahuasca) Commonskategorii: Malpighiaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Malpighiaceae"}
{"id": "36079", "contents": "A Geraniaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Geraniales. Jo waaks uun miatag an warem kliima. California Heegernääben (Erodium) Geraanien (Geranium) Hypseocharis Monsonia Pelargonium Commonskategorii: Geraniaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Geraniaceae"}
{"id": "36081", "contents": "Heegernääben (Erodium) san en plaantenskööl uun det famile faan a Geraniaceae. Diar hiar son 60 bit 75 slacher tu, diar miast uun miatag kliima waaks. E. absinthoides – E. acaule – E. adenophorum – E. aethiopicum – E. aguilellae – E. alnifolium – E. alpinum – E. amanum – E. angustilobum – E. anthemidifolium – E. arborescens – E. asplenioides – E. astragaloides – E. atlanticum – E. aureum – E. aytacii – E. battandierianum – E. beketowii – E. birandianum – E. boissieri – E. botrys – E. brachycarpum – E. carvifolium – E. castellanum – E. cazorlanum – E. cedrorum – E. celtibericum – E. cheilanthifolium – E. chevallieri – E. chilense – E. chium – E. chrysanthum – E. ciconium – E. cicutarium – E. corsicum – E. crassifolium – E. crenatum – E. crinitum – E. crispum – E. cyconioides – E. cygnorum – E. cyrenaicum – E. daucoides – E. dimorphum – E. flexuosum – E. foetidum – E. fumarioides – E. gaillardotii – E. gatamantum – E. gaussenianum – E. geoides – E. glandulosum – E. glaucophyllum – E. gruinum – E. guicciardii – E. guinochetianum – E. guttatum – E. hakkiaricum – E."}
{"id": "36082", "contents": "A (Gewöönelk) Heegernääb (Erodium cicutarium) as en plaantenslach uun det skööl Erodium. Bloos Siad Commonskategorii: Heegernääb – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Heegernääb Heegern (Ardeidae)"}
{"id": "36085", "contents": "A Geraanien (Geranium) san en plaantenskööl uun det famile faan a Geraniaceae. Diar hiar 380 bit 430 slacher tu, diar üüb a hialer welt föörkem. Enkelt slacher wurd för a guard of bluumpot aptaanj. G. subg. Erodioidea G. sect. Aculeolata – G. sect. Brasiliensia – G. sect. Erodioidea – G. sect. Subacaulia G. subg. Geranium G. sect. Azorelloida – G. sect. Dissecta – G. sect. Geranium – G. sect. Gracilia – G. sect. Neoandina – G. sect. Neurophyllodes – G. sect. Paramensia – G. sect. Tuberosa G. subg. Robertium G. sect. Anemonifolia – G. sect. Batrachioidea – G. sect. Divaricata – G. sect. Lucida – G. sect. Polyantha – G. sect. Ruberta – G. sect. Trilopha – G. sect. Unguiculata Commonskategorii: Geraanien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Geraanien"}
{"id": "36090", "contents": "Möösken of uk Meikrüüs (Galium odoratum) as en plaantenslach uun det famile Rubiaceae. Hat wääkst uun miatag kliima. Uun Möösken as Cumarin, an det woort üs gewürts of uun a medesiin iinsaat. Bloosen Früchten Mööskenfial Commonskategorii: Möösken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Möösken Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "36091", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Cumarin of Kumariin as en natüürelk arooma mä en sweten stirem. Hat komt uun Möösken föör. Grat mengden diarfaan san giftag. Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Cumarin uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 25. Dezember 2014. Iindraanj tu Cumarin uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (mä JavaScript) Dootenbleed Cumarin bi Merck, ufrepen di 23. März 2011. Commonskategorii: Kumariin – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "36092", "contents": "A Rubiaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Gentianales. Diar hiar gud 600 sköölen mä ~ 13.000 plaantenslacher tu. Cinchonoideae Chiococceae – Cinchoneae – Guettardeae – Hamelieae – Hillieae – Hymenodictyeae – Isertieae – Naucleeae – Rondeletieae Ixoroideae Airospermeae – Alberteae – Aleisanthieae – Augusteae – Bertiereae – Coffeeae – Condamineeae – Cordiereae – Crossopterygeae – Gardenieae – Greeneeae – Henriquezieae – Ixoreae – Jackieae – Mussaendeae – Octotropideae – Pavetteae – Posoquerieae – Retiniphylleae – Sabiceeae – Scyphiphoreae – Sherbournieae – Sipaneeae – Steenisieae – Trailliaedoxeae – Vanguerieae Rubioideae Anthospermeae – Argostemmateae – Clarkelleae – Colletoecemateae – Coussareeae – Craterispermeae – Cyanoneuroneae – Danaideae – Dunnieae – Foonchewieae – Gaertnereae – Knoxieae – Lasiantheae – Mitchelleae – Morindeae – Ophiorrhizeae – Paederieae – Palicoureeae – Perameae – Prismatomerideae – Psychotrieae – Putorieae – Rubieae – Schizocoleeae – Schradereae – Spermacoceae – Theligoneae – Urophylleae ünseeker onerskööl Coptosapelteae – Luculieae Kofe (Coffea) Araabika (Coffea arabica) Robusta (Coffea canephora) Galium Möösken (Galium odoratum) Commonskategorii: Rubiaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rubiaceae"}
{"id": "36097", "contents": "Galium as en plaantenskööl uun det famile faan a Rubiaceae. Diar hiar muar üs 600 slacher tu. Jo waaks miast uun miatag kliima. Galium Sektion Aparinoides Galium Sektion Baccogalium Galium Sektion Bataprine Galium Sektion Depauperata Galium Sektion Galium Galium Sektion Hylaea Galium Sektion Jubogalium Galium Sektion Kolgyda Galium Sektion Leiogalium Galium Sektion Leptogalium Galium Sektion Lophogalium Galium Sektion Miscellaneous Galium Sektion Orientigalium Galium Sektion Platygalium Galium Sektion Relbunium Galium Sektion Trachygalium Möösken / Maikrüüs (Galium odoratum) .. Commonskategorii: Galium – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Galium"}
{"id": "36099", "contents": "A Oleander (Nerium oleander), of uk Ruusenloorbei as di iansagst plaantenslach uun det skööl Nerium faan't famile Apocynaceae. Hi woort hal üs guardplaant aptaanj, as oober giftag. At jaft diar son 200 suurten faan. Plaant Früchten Siad Commonskategorii: Oleander – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Oleander Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "361", "contents": "Simon Reinhard Bohn (* 10. Janewoore 1834 uun Aalkersem, † 08. Mei 1879 uun Kiel) wiar en feringen dachter. Faan Bohn san 17 staken auerlöwerd; am bekäändsten as wel det poliitsk-satiirsk stak De güülbük. (Tiitel an sidjentaal bi Bremer, 1888) A Böd efter a Iadgrewern. 40-48 Könning an Präster. 48 Bür an Siaman. 54 Üs ick noch letj wiar. 59 Taw Lickstianer. 61 Kriak an Müss. 63 Di Gülbück. 65 Riadels. 69 Min Eilunn Fer. 70 A fjawer Juarstidjen. 71 An Liat un 'th Sälskapp tu sjongen bi 'n Ball Puns, wann 'm nanth öders witj. 72 A iast Krinolin. 74 Üs a Könning üb Fer wiar. 75 Di Kuppman. 77 Frödd. 80 Namen Sütjers Pretjei. 81 L.C. Peters: Nordfriesische Dichter. NFJb. 1949. S. 151-155. S. R. Bohn: Di Gülbück (S. 65-68) Wikisource: Otto Bremer: Ferreng an ömreng Stacken I. (1888)"}
{"id": "36103", "contents": "A Apocynaceae (Hünjgiftplaanten) san en plaantenfamile uun det order faan a Gentianales. Apocynoideae - Asclepiadoideae - Periplocoideae - Rauvolfioideae - Secamonoideae Apocynoideae Oleander (Nerium) Oleander (Nerium oleander) Rauvolfioideae Cascabela Güül Oleander (Cascabela thevetia) Imergreen (Vinca) Letj Imergreen (Vinca minor) Madagaskar Imergreen (Vinca rosea of Catharanthus roseus) Commonskategorii: Apocynaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Apocynaceae"}
{"id": "36104", "contents": "A Gelsemiaceae san en letj plaantenfamile uun det order faan a Gentianales. Gelsemium G. elegans – G. rankinii – G. sempervirens Mostuea M. adamii – M. batesii – M. brunonis – M. hirsuta – M. hymenocardioides – M. microphylla – M. muricata – M. neurocarpa – M. surinamensis Pteleocarpa P. lamponga Commonskategorii: Gelsemiaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gelsemiaceae"}
{"id": "36106", "contents": "A Loganiaceae of Logaanien san en plaantenfamile uun det order faan a Gentianales. Diar jaft at 16 sköölen mä 420 slacher faan. Enkelt slacher hual böös giftag Indol-Alkaloiden. Jo waaks uun a troopen an subtroopen. Jodiar sjauer triibuus wurd leewen uk üs aanj familin uunsen: Antonieae Antonia – Bonyunia – Norrisia – Usteria Loganieae Adelphacme – Geniostoma – Logania – Mitrasacme – Mitreola – Orianthera – Phyllangium – Schizacme Spigelieae Spigelia Strychneae Gardneria – Neuburgia – Strychnos Commonskategorii: Loganiaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Loganiaceae"}
{"id": "36108", "contents": "A Gentianaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Gentianales. Diar hiar gud 80 sköölen mä muar üs düüsen slacher tu. Chironieae – Exaceae – Gentianeae – Helieae – Potalieae – Saccifolieae – Voyrieae Adenolisianthus – Anthocleista – Aripuana – Bartonia – Bisgoeppertia – Blackstonia – Calolisianthus – Canscora – Canscorinella – Celiantha – Centaurium – Chelonanthus – Chironia – Chorisepalum – Cicendia – Comastoma – Congolanthus – Coutoubea – Cracosna – Crawfurdia – Curtia – Cyrtophyllum – Deianira – Djaloniella – Duplipetala – Enicostema – Eustoma – Exaculum – Exacum – Exochaenium – Fagraea – Faroa – Frasera – Geniostemon – Gentiana – Gentianella – Gentianopsis – Gentianothamnus – Gyrandra – Halenia – Helia – Hockinia – Hoppea – Irlbachia – Ixanthus – Jaeschkea – Karina – Klackenbergia – Kuepferia – Lagenanthus – Lagenias – Latouchea – Lehmanniella – Limahlania – Lisianthius – Lomatogoniopsis – Lomatogonium – Macrocarpaea – Megacodon – Metagentiana – Microrphium – Neblinantha – Neurotheca – Obolaria – Oreonesion – Ornichia – Orphium – Phyllocyclus – Picrophloeus – Potalia – Prepusa – Pterygocalyx – Purdieanthus – Pycnosphaera – Rogersonanthus – Roraimaea – Sabatia – Saccifolium – Schenkia – Schinziella – Schultesia – Sebaea – Senaea"}
{"id": "36112", "contents": "A Ensiaanen (Gentiana) san en plaantenskööl uun det famile faan a Gentianaceae. Diar hiar son 300 bit 400 slacher tu. G. sect. Asclepiadeae – G. sect. Calathianae – G. sect. Chondrophylla – G. sect. Ciminalis – G. sect. Cruciata – G. sect. Dolichocarpa – G. sect. Fimbricorona – G. sect. Frigida – G. sect. Gentiana – G. sect. Isomeria – G. sect. Kudoa – G. sect. Microsperma – G. sect. Otophora – G. sect. Phyllocalyx – G. sect. Pneumonanthe Long-Ensiaan (Gentiana pneumonanthe) .. Commonskategorii: Ensiaanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ensiaanen"}
{"id": "36114", "contents": "A Long-Ensiaan (Gentiana pneumonanthe) as en plaantenslach uun det skööl faan a Ensiaanen (Gentiana) uun det famile faan a Gentianaceae. Hi wääkst uun wiat hias an trinjam muuren. Commonskategorii: Long-Ensiaan – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Long-Ensiaan"}
{"id": "36116", "contents": "A Speinöden (Strychnos) san en plaantenskööl uun det famile faan a Loganiaceae. Eegentelk san hör früchten goor nian nöden, at san beien. An dü skel diar faan spei, auer uun a früchten Strychnin as, en Indol-Alkaloid. Faan Speinöden woort uk Curare maaget. Det as en gift, huar a süüdameerikoons indioonern mä jaaget haa. S. aculeata – S. acuta – S. aenea – S. afzelii – S. alvimiana – S. amazonica – S. andamanensis – S. angolensis – S. angustiflora – S. araguaensis – S. asperula – S. asterantha – S. atlantica – S. axillaris – S. bahiensis – S. barnhartiana – S. barteri – S. benthamii – S. bicolor – S. bifurcata – S. boonei – S. borneensis – S. brachiata – S. brachistantha – S. brasiliensis – S. bredemeyeri – S. campicola – S. camptoneura – S. canthioides – S. castelnaeana – S. cathayensis – S. cayennensis – S. cerradoensis – S. chlorantha – S. chromatoxylon – S. chrysophylla – S. cocculoides – S. cogens – S. colombiensis – S. congolana – S. coriacea – S. croatii – S. cuminodora – S. cuniculina – S. curtisii – S. daclacensis – S. dale – S. dalzellii – S. dantaensis –"}
{"id": "36118", "contents": "At (Gewöönelk) Speinöd (Strychnos nux-vomica, of uk: Strychnos colubrina, Strychnos lucida, Strychnos spireana, Strychnos vomica) as en plaantenslach uun det skööl faan a Speinöden (Strychnos) uun't famile faan a Loganiaceae. Hat wääkst uun Süüduastaasien. Uun hör früchten as Strychnin, en Indol-Alkaloid, an diaram skel dü spei, wan dü jo atst. Commonskategorii: Speinöden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Speinöden"}
{"id": "36120", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Strychnin as en auer a miatag giftag Alkaloid. Hat hiart tu a Indolalkaloiden. Faan Strychnin feit am muskelkräämper. Hat as iar üs rootengift brükt wurden. Strychnin komt natüürelkerwiis uun plaanten faan det skööl Strychnos föör. Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Strychnin uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 22. Jüüne 2014. Iindraanj tu Strychnin uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 1. Febrewoore 2016 (mä JavaScript). Commonskategorii: Strychnin – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "36121", "contents": "At Sia faan Asow as en banensia uun Uasteuroopa mä ferbinjang tu't Suart Sia auer at Struat faan Kertsch. Hat hää hör nööm efter det stääd Asow bi a struum Don. At Sia as 37.600 km² grat an böös flaak, uun't madel man 8 meeter jip. At jipst steed as 14 meeter jip. Uun't nuurden leit a Ukraine an uun süüduasten Ruslun. Uun't waasten leit at hualeweilun Krim. Satelitenbil Brag auer at Struat faan Kertsch sant 2019 Commonskategorii: Sia faan Asow – Saamlang faan bilen of filmer 46.136.4Koordinaaten: 46° 6′ 0″ N, 36° 24′ 0″ O"}
{"id": "36124", "contents": "A Don (rüsk Дон) as en 1870 km lungen tustruum faan't Sia faan Asow uun Süüdruslun. Artikel Don uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Don uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) A nööm faan a struum komt faan en iraanisk spriak. Üüb Oseetisk het дон don „weeder”. Commonskategorii: Don – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "36127", "contents": "A Hydrolea san det iansagst plaantenskööl uun det famile Hydroleaceae uun det order faan a Solanales. Diar hiar son 12 of muar slacher tu, diar üüb a nuurdelk eerdheleft waaks. Hydrolea brevistyla Hydrolea corymbosa Hydrolea elatior Hydrolea floribunda Hydrolea macrosepala Hydrolea nigricaulis Hydrolea ovata Hydrolea palustris Hydrolea quadrivalvis Hydrolea spinosa Hydrolea uniflora Hydrolea zeylanica Commonskategorii: Hydrolea – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hydrolea"}
{"id": "36129", "contents": "A Montiniaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Solanales. Diar hiar man fiiw slacher tu. Jo waaks uun Afrikoo an Madagaskar. Grevea G. bosseri – G. eggelingii – G. madagascariensis Kaliphora K. madagascariensis Montinia M. caryophyllacea Commonskategorii: Montiniaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Montiniaceae"}
{"id": "36132", "contents": "Sphenoclea zeylanica as di iansagst plaantenslach uun det iansagst plaantenskööl Sphenoclea faan det famile Sphenocleaceae. Hat as en ünkrüüs uun risplantaajen. Commonskategorii: Sphenoclea zeylanica – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sphenoclea zeylanica"}
{"id": "36136", "contents": "Canna of uk Bluumraid as det iansagst plaantenskööl uun det famile Cannaceae faan't order Zingiberales. Diar hiar tjiin slacher tu. Jo wurd hal för a guard of bluumpot aptaanj. C. bangii – C. flaccida – C. glauca – C. indica – C. iridiflora – C. jaegeriana – C. liliiflora – C. paniculata – C. pedunculata – C. tuerckheimii Commonskategorii: Canna – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Canna"}
{"id": "36140", "contents": "A Costaceae of uk Kostusplaanten san en plaantenfamile uun det order faan a Zingiberales. Diar hiar aacht sköölen mä 120 slacher tu. Jo waaks uun a troopen. Chamaecostus – Cheilocostus – Costus – Dimerocostus – Hellenia – Monocostus – Paracostus – Tapeinochilos Slacher faan det skööl Costus: Costus afer Costus barbatus Costus dubius Costus malortieanus Commonskategorii: Costaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Costaceae"}
{"id": "36144", "contents": "Homersjuaren of Helikoonien (Heliconia) san det iansagst plantenskööl uun det famile Heliconiaceae faan't order Zingiberales. Diar hiar 100 bit 225 slacher tu. Flook slacher wur för a guard of bluumpot aptaanj, auer jo sok smok bloosen haa. H. subg. Griggsia – H. subg. Heliconia – H. subg. Heliconiopsis – H. subg. Stellochlamys – H. subg. Taeniostrobus Commonskategorii: Homersjuaren – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Homersjuaren"}
{"id": "36148", "contents": "A Orchidantha san det iansagst plaantenskööl uun det famile Lowiaceae faan't order Zingiberales. Hör bloosen like Orchideen, an diaram het jo uk so: Orchideen-Bloosen. Diar hiar gud 20 slacher tu. O. borneensis – O. chinensis – O. chinensis – O. fimbriata – O. foetida – O. grandiflora – O. holttumii – O. inouei – O. insularis – O. laotica – O. longiflora – O. maxillarioides – O. quadricolor – O. sabahensis – O. siamensis – O. stercorea – O. suratii – O. vietnamica Commonskategorii: Orchidantha – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Orchidantha"}
{"id": "36150", "contents": "A Marantaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Zingiberales. Diar hiar 31 sköölen mä muar üs 500 slacher tu. Enkelten wurd för a bluumpot aptaanj. Üüb sweedsk het jo Strimelbleedplaanten (Strimbladsväxter). Afrocalathea – Calathea – Ctenanthe – Donax – Goeppertia – Halopegia – Haumania – Hylaeanthe – Hypselodelphys – Indianthus – Ischnosiphon – Koernickanthe – Maranta – Marantochloa – Megaphrynium – Monophyllanthe – Monotagma – Myrosma – Phrynium – Pleiostachya – Saranthe – Sarcophrynium – Schumannianthus – Stachyphrynium – Stromanthe – Thalia – Thaumatococcus – Trachyphrynium Commonskategorii: Marantaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Marantaceae"}
{"id": "36153", "contents": "A Annonaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Magnoolienoortagen (Magnoliales). Faan enkelt slacher, fööraal faan det skööl Annona kön a früchten eden wurd. Ambavioideae – Anaxagoreoideae – Annonoideae – Malmeoideae Afroguatteria – Alphonsea – Ambavia – Anaxagorea – Annickia – Annona – Anonidium – Artabotrys – Asimina – Asteranthe – Bocagea – Bocageopsis – Boutiquea – Cananga – Cardiopetalum – Cleistochlamys – Cleistopholis – Cremastosperma – Cyathocalyx – Cymbopetalum – Dasymaschalon – Deeringothamnus – Dendrokingstonia – Desmopsis – Desmos – Diclinanona – Dielsiothamnus – Disepalum – Drepananthus – Duckeanthus – Duguetia – Enicosanthum – Ephedranthus – Exellia – Fenerivia – Fissistigma – Friesodielsia – Froesiodendron – Fusaea – Gilbertiella – Goniothalamus – Greenwayodendron – Guatteria – Hexalobus – Hornschuchia – Huberantha – Isolona – Klarobelia – Leoheo – Letestudoxa – Lettowianthus – Maasia – Malmea – Marsypopetalum – Meiocarpidium – Meiogyne – Melodorum – Mezzettia – Miliusa – Mischogyne – Mitrella – Mitrephora – Mkilua – Monanthotaxis – Monocarpia – Monocyclanthus – Monodora – Monoon – Mosannona – Mwasumbia – Neostenanthera – Neo-uvaria – Onychopetalum – Ophrypetalum – Orophea – Oxandra – Pachypodanthium – Phaeanthus – Phoenicanthus – Piptostigma – Platymitra – Polyalthia – Polyalthiopsis – Polyceratocarpus –"}
{"id": "36154", "contents": "A Annona san en plaantenskööl uun't famile faan a Annonaceae. Diar hiar son 175 slacher tu, diar uun a troopen an subtroopen waaks. Enkelt slacher leewre oobst an wurd aptaanj: Cherimoya of Kaneelaapel. A. acuminata – A. acutiflora – A. amazonica – A. ambotay – A. andicola – A. angustifolia – A. annonoides – A. antioquensis – A. asplundiana – A. atabapensis – A. atemoya – A. aurantiaca – A. bahiensis – A. bicolor – A. billbergii – A. boliviana – A. bullata – A. burchellii – A. cacans – A. calcarata – A. calophylla – A. campestris – A. cancellata – A. caput-medusae – A. cascarilloides – A. centrantha – A. cercocarpa – A. cherimola – A. cherimolioides – A. chiriquensis – A. conica – A. cordifolia – A. coriacea – A. cornifolia – A. crassiflora – A. crassivenia – A. cristalensis – A. crotonifolia – A. cubensis – A. cuspidata – A. danforthii – A. deceptrix – A. deminuta – A. densicoma – A. dioica – A. dodecapetala – A. dolabripetala – A. dolichopetala – A. dolichophylla – A. duckei – A. dunalii – A. echinata – A. ecuadorensis – A. edulis – A. ekmanii – A. emarginata"}
{"id": "36157", "contents": "Degeneria as det iansagst plaantenskööl uun det famile Degeneriaceae faan't order Magnoolienoortagen (Magnoliales). Diar jaft at man tau slacher faan, diar üüb Fidschi waaks. D. roseiflora D. vitiensi Commonskategorii: Degeneriaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Degeneria"}
{"id": "36161", "contents": "Sas'chori (Georgisch: სასხორი) as en toorp önj Georgien önjt regioon Mts'cheta-Mtianeetien. Et toorp hiirt tu e Munisipaliteet Mts'cheta. Deer booge 332 manschne (2014). Commons: Sas'chori – Soomling foon bile än filme Georgia: Mtskheta-Mtianeti Region, citypopulation.de 41.84166666666744.555277777778Koordinaaten: 41° 50′ 30″ N, 44° 33′ 19″ O"}
{"id": "36163", "contents": "Eupomatia as det iansagst plaantenskööl uun det famile Eupomatiaceae faan't order Magnoolienoortagen (Magnoliales). Diar jaft at man trii slacher faan. E. barbata E. bennettii E. laurina Commonskategorii: Eupomatia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eupomatia"}
{"id": "36166", "contents": "A Galbulimima san det iansagst plaantenskööl uun det famile Himantandraceae faan't order Magnoolienoortagen (Magnoliales). Diar jaft at man tau slacher faan. Galbulimima baccata F.M.Bailey Galbulimima belgraveana (F.Muell.) Sprague Commonskategorii: Galbulimima – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Galbulimima"}
{"id": "36168", "contents": "A Gumebuum (Ficus elastica) as en plaantenslach uun det skööl faan a Fiigen (Ficus). Hi komt eegentelk faan Süüduastaasien, wääkst daalang oober aueraal uun a troopen an subtroopen. Faan a buumsaft koon kautschuk (gume) maaget wurd, diar woort daalang oober leewer di Kautschukbuum (Hevea brasiliensis) för brükt. Commonskategorii: Gumebuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gumebuumer"}
{"id": "3617", "contents": "Ual-Weesterlön es di Diil fan Weesterlön üp Söl, hur di Mensken fan Eidem hengingen sen, wan jaar Tērp önergiar. Üđer Liren fortel uk, dat Raantemern üp Weesterlön' nii becht haa, aurdat jam dit me di Dünemsön tö fuul waar. Di Hedigen sen di Diilen wesen, fan wat Ual-Weesterlön töhopwukset es. Em kür uk sii, dat des di Röten fan delings Weesterlön sen. Di Süđerhedig skel di jerst Plaats wesen wiis, hur di Eidemers hengingen sen. Ombi 200 Jaaren leeter es diar uk di Sērk henbecht uuren, aurdat dat Prötjeriihüs fan Eidem da hiilendal ön Steken gingen wiar. Üs dit ütsjocht, sen di Buern me Sjip aur di Wai gingen, wat deling \"Sjipwai\" jit, dat di Sjip üp di hooger Hiiren Geershalemer fret kür. Hat wiar fuar des noch wat iinfacher en uuni direkt bi di Wai, en sa es waarskiin't di Uasterhedig wukset. Di naist Aart fan Lir wel mesken hol bi't Benenweeter uuni, aurdat ja diar gur klaarkum kür. Des giar da hentö di Weesterhedig, aurdat weesterfuar diarfan en Kiar wesen es. Bit hentö deling jit di Straat weestern fan dit Lön \"Kjeirstraße\", wat noch fan Kiarstraat kumt. Di Fesker en Skepslir kür noch ön di üđer Hedigen ek"}
{"id": "36170", "contents": "A Benjamin of at Birkenfiig (Ficus benjamina) as en plaantenslach uun det famile faan a Muurbeiplaanten (Moraceae). Hi komt eegentelk faan Süüduastaasien, wääkst daalang oober üüb a hialer welt. Commonskategorii: Birkenfiigen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Birkenfiigen"}
{"id": "36173", "contents": "A Kautschukbuum (Hevea brasiliensis, Siphonia brasiliensis) as en plaantenslach uun det famile faan a Euphorbiaceae. Hi woort uk Gumebuum näämd, det as oober ei gans rocht, auer di Gumebuum (Ficus elastica) tu en ööder plaantenskööl, a Fiigen (Ficus) hiart. Di buum hää en grat bedüüdang, auer faan di buumsaft Latex wonen woort, an det as en grünjlaag faan natüürkautschuk. Hi komt eegetelk faan Süüdameerikoo, woort daalang oober aueraal uun a troopen üüb plantaajen aptaanj. Tiaknang Bloosen Früchten an siad Saamlin faan Latex Commonskategorii: Kautschukbuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kautschukbuum"}
{"id": "36174", "contents": "A Hevea san en plaantenskööl uun det famile faan a Euphorbiaceae. En grat bedüüdang hää di Kautschukbuum (Hevea brasiliensis). H. benthamiana – H. brasiliensis – H. camargoana – H. camporum – H. guianensis – H. microphylla – H. nitida – H. camargoana – H. rigidifolia – H. spruceana Commonskategorii: Hevea – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hevea"}
{"id": "36183", "contents": "A Ritsinus as di iansagst plaantenslach uun det skööl Ricinus faan't famile Euphorbiaceae. Uun det siad as Ritsiin (Ricin), an det as böös giftag. Faan Ritsinus woort oober uk Ritsinusööle wonen; det as ei giftag an woort uun a medesiin iinsaat. Commonskategorii: Ritsinus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ritsinus Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "36184", "contents": "Ritsiin (Ricin) as en böös giftag natüürelk protein. Hat komt uun Ritsinus föör. At CAS-Numer as 9009-86-3 . Commonskategorii: Ritsiin – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "36186", "contents": "Guillermo Alberto Santiago Lasso Mendoza (* 16. Nofember 1942 uun Guayaquil) as faan di 24. Mei 2021 di 46. president faan Ekwadoor. Di 11. April 2021 as hi för sjauer juar weelet wurden. Commonskategorii: Guillermo Lasso – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "36187", "contents": "Det Achalgori Munisipaliteet (üüb Georgisk: ახალგორის მუნიციპალიტეტი Achalgoris munitsipaliteti) as en munisipaliteet uun det Mts'cheta-Mtianeetien Regiuun uun Georgien. At regiuun as sant 2008 de facto ei oner kontrol faan't regiaring faan Georgien, man oner kontrol faan't regiaring faan Süüdoseetien, wat bluat faan letjet stooten uunkäänd as. At hoodsteed faan't munisipaliteet as Achalgori."}
{"id": "36188", "contents": "Det Duscheti Munisipaliteet (üüb Georgisk: დუშეთის მუნიციპალიტეტი Duschetis munitsipaliteti) as en munisipaliteet uun det Mts'cheta-Mtianeetien Regiuun faan Georgien. Det hee 26.199 lidj (2020). At hoodsteed faan't munisipaliteet as Duscheti. Mtskheta-Mtianeti: Administrative Division in Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "36189", "contents": "Det Qasbegi Munisipaliteet (üüb Georgisk: ყაზბეგის მუნიციპალიტეტი Qasbegis munitsipaliteti) as en munisipaliteet uun det Mts'cheta-Mtianeetien Regiuun faan Georgien. Det hee 3795 lidj (2020). At hoodsteed faan't munisipaliteet as Stepantsminda. Mtskheta-Mtianeti: Administrative Division of Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "36192", "contents": "Det Tianeti Munisipaliteet (üüb Georgisk: თიანეთის მუნიციპალიტეტი Tianetis munitsipaliteti) as en munisipaliteet uun det Mts'cheta-Mtianeetien Regiuun faan Georgien. Det hee 10.182 lidj (2020). Mtskheta-Mtianeti: Administrative Division of Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "36198", "contents": "A Mtkwari as mä en lengde faan 1.364 km di lingst struum uun a Kaukasus. Sin hood leit uun a Türkei, oober hi ferlääpt fööraal troch Georgien an Aserbaidschaan. Mtkwari bi Likani, Georgien Mtkwari uun Tiflis, Georgien Artikel Mtkwari uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Commonskategorii: Mtkwari / Kura – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "362", "contents": "At Sjongswaan (Cygnus cygnus) as en fögel an hiart tu at onerfamile faan a Ges an Swaanen (Anserinae). Trii Sjongswaanen (föör) an en Grat Swaan (rochts) Ai faan Cygnus cygnus - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sjongswaanen Wikispecies hää en artiikel tu: Sjongswaanen"}
{"id": "36200", "contents": "Det Samts'che-Dschawacheetien Regiuun (üüb Georgisk: სამცხე-ჯავახეთის მხარე Samtsche-Dschawachetis Mchare [samt͡sʰɛ d͡ʒavaxɛtʰis mxarɛ]) as ian faan dön njüügen regiuun faan Georgien. Uun a nuurd leit det Imereetien Regiuun, uun a nuurduast det Baner Kartlien Regiuun, uun a uast det Liiger Kartlien Regiuun, uun a süüduast Armeenien, uun det süüdwaast at Türkei, uun a waast det autonoom republiik faan Adschaarien an uun a nuurdwaast det Guurien Regiuun. Det hee 160.504 lidj (2014). At hoodsteed faan’t regiuun as Achaltsiche. At regiuun hee seeks munisipaliteeten. A munisipaliteeten san: Georgia, citypopulation.de"}
{"id": "36202", "contents": "A Amelanchier of Sokerplumen san en plaantenskööl uun det famile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). Jo waaks bal aaltumaal uun Nuurdameerikoo, ään slach uun Euroopa an tau slacher uun Aasien. Faan enkelt slacher kön a früchten brükt wurd för marmeloode. A. alnifolia – A. arborea – A. asiatica – A. bartramiana – A. canadensis – A. confusa – A. cusickii – A. humilis – A. interior – A. intermedia – A. laevis – A. lamarckii – A. nantucketensis – A. obovalis – A. ovalis – A. pallida – A. parviflora – A. pumila – A. sanguinea – A. sinica – A. spicata – A. utahensis – A. wiegandii A. alnifolia Jong sprööd faan A. spicata Früchten faan di Europeesk slach A. ovalis Commonskategorii: Amelanchier – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Amelanchier"}
{"id": "36208", "contents": "Marmeloode as en iidj, diar faan früchten an soker maaget woort. Det könst dü üüb bruad kliam of uk brük, am tjuarel of joghurt en sweten smaag tu dun. Miast wurd ian traaden soker mä tau traaden früchten apkööget, amdat det marmeloode gud tu kliamen as. Bi enkelt früchten üs eerdbeien of plumen koon't uk en betj maner soker wees. Bi ööder früchten üs riiblisen of solbeien skal't en betj muar soker wees. Uun ingelskspreegen lunen woort onerskääst tesken marmalade det woort faan Citrusfrüchten maaget, an jam (huuchsjiisk: Konfitüre) faan ööder früchten. Marmeloode, diar faan früchtsaft maaget woort, as en Jelee. Aapelsiinmarmeloode Ööder marmeloode Jelee Uk faan nöden koon sweten maaget wurd, det het do oober ei marmeloode. Diar jaft at nödenmuus (faan Eerdnöden of Mandelnöden), kastanjinmuus (Echt Kastanjin), nugatkreem (Haaselnöden). (Eerd-)Nödenmuus Mandelnödenmuus Kastanjinmuus Nugatkreem Commonskategorii: Marmeloode – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Citrus-Marmeloode – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Jelee – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Nödenmuus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "36214", "contents": "Saft as en droonk, diar faan früchten maaget woort. Wan diar goorniks ööders uun as, do het hi direktsaft of konsentraat. At jaft oober uk nektaar, diar san tesken 25% an 50% früchten uun. An en früchtdroonk häält bluas 6% bit 30% früchten. Direktsaft Saft faan früchtkonsentraat Früchtnektaar Früchtdroonk Commonskategorii: Saft – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "36217", "contents": "At Pampelmuus (Citrus maxima) as en buum an en Citrusfrücht (Citrus) uun det famile faan a Winrütjplaanten (Rutaceae). Hat komt eegentelk faan Süüduastaasien. Faan Pampelmuusen jaft at en hialer rä iinkrüsagt slacher. En Aapelsiin as iinkrüsagt faan Pampelmuus an Mandariin. En Aapelsiin mä en Pampelmuus woort tu en Grapefruit. Pampelmuusenskööl: Pampelmuus, Pumelo, Paradiisaapel (Citrus maxima) Grapefruit (Citrus × aurantium, Syn. Citrus paradisi) Pomeelo (Citrus × aurantium, pomelo-skööl) Commonskategorii: Pampelmuusen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pampelmuusen Citrus × aurantium"}
{"id": "36220", "contents": "At Mandariin (Citrus reticulata) as en buum an en Citrusfrücht (Citrus) uun det famile faan a Winrütjplaanten (Rutaceae). Faan Mandariinen kem en hialer rä ööder Citrusplaanten uf. Mandariinenskööl: Mandariin (Citrus reticulata) -> Kalamondiin Madlunsia Mandariin (Citrus x deliciosa) Clementiin (Citrus × aurantium, Syn. Citrus clementina) Satsuma (Citrus × aurantium, Syn. Citrus unshiu) Tangelo (Citrus × tangelo, Minneola) Commonskategorii: Mandariinen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mandariinen Citrus × aurantium"}
{"id": "36222", "contents": "At Kalamondiin (× Citrofortunella microcarpa, Citrus × microcarpa, Citrus fortunella, Citrus mitis) as en Citrusfrücht (Citrus) uun det famile faan a Winrütjplaanten (Rutaceae). Hat as woorskiinelk natüürelkerwiis uun Sjiina apwoksen üs krüsang faan Mandariin Citrus reticulata an en Kumquat slach Fortunella margarita. Daalang woort at Kalamondiin fööraal üüb a Filipiinen aptaanj. Diar het hat Calamansi. Früchten an saft Marmeloode Commonskategorii: Kalamondiin – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Kumquats – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "36225", "contents": "Limquats of Limequats (Citrus × floridana) san Citrusfrüchten (Citrus), diar faan Echt Limeten (Citrus × aurantiifolia) an Kumquats (Fortunella margarita) iinkrüsagt wurden san. Jo waaks fööraal uun Florida. Eustis Lakeland Tavares Commonskategorii: Limquat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "36227", "contents": "At Bergamotte (Citrus × limon, Citrus bergamia) as en Citrusfrücht (Citrus) uun det famile faan a Winrütjplaanten (Rutaceae). Hat as ans iinkrüsagt wurden tesken Swet Limet (Citrus limetta) mä Bateraapelsiin (Citrus × aurantium) of mä Sitronaatsitroon (Citrus medica). Hat woort miast ei för hör frücht aptaanj, man för det ööle uun't frücht. Commonskategorii: Bergamotte – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "36244", "contents": "At Swet Limet (Citrus limeta) as en buum an en Citrusfrücht (Citrus) uun det famile faan a Winrütjplaanten (Rutaceae). Hat wääkst fööraal uun Iraan, Pakistaan an Indien. Diar het hat Mausam(b)i, Mosam(b)i of Musam(b)i . Commonskategorii: Swet Limet – Saamlang faan bilen of filmer Bergamotte (Citrus)"}
{"id": "36246", "contents": "At Echt Limet (Citrus × aurantiifolia) as en Citrusfrücht (Citrus) uun det famile faan a Winrütjplaanten (Rutaceae). Det wurd ment letj limoon = letj sitroon. Commonskategorii: Echt Limeten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Limeten"}
{"id": "36248", "contents": "At Gewöönelk Limet of Persisk Limet (Citrus × latifolia) as en buum an en Citrusfrücht (Citrus) uun det famile faan a Winrütjplaanten (Rutaceae). Mä det frücht wurd hal drinks misket: Caipirinha, Daiquiri of Mojito. Commonskategorii: Gewöönelk Limeten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gewöönelk Limeten"}
{"id": "3625", "contents": "En Tērdochter es en Dochter, wat höm iin ön di Mür ütkeent en help ken, wan't diar siir dö. Henriette Hirschfeld-Tiburtius di jerst Wüfhaur, wat en promoviaret Tērdochter uur."}
{"id": "36250", "contents": "At Rüch Limet (Citrus × jambhiri) as en buum an en Citrusfrücht (Citrus) uun det famile faan a Winrütjplaanten (Rutaceae). Hat as ans faan Mandariinen an Sitroonen iinkrüsagt wurden. Commonskategorii: Rüch Limeten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rüch Limeten"}
{"id": "36252", "contents": "At Rangpur-Limet (Citrus × limonia) as en buum an en Citrusfrücht (Citrus) uun det famile faan a Winrütjplaanten (Rutaceae). Hat as ans faan Mandariinen an Sitroonen iinkrüsagt wurden. Commonskategorii: Rangpur-Limeten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rangpur-Limeten"}
{"id": "36255", "contents": "Brjansk (üüb Rüs: Брянск) as at hoodsteed faan det Brjansk Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 402.675 lidj (2020). Russia: Bryansk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "36257", "contents": "At Mauritius-Papeda (Citrus hystrix) as en buum an en Citrusfrücht (Citrus) uun det famile faan a Winrütjplaanten (Rutaceae). Hat komt faan Süüduastaasien an woort tu a Limeten tääld. Commonskategorii: Mauritius-Papeda – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mauritius-Papeda"}
{"id": "36259", "contents": "At Tangelo of uk Minneola (Citrus × tangelo) as en buum an en Citrusfrücht (Citrus) uun det famile faan a Winrütjplaanten (Rutaceae). Hat as iinkrüsagt wurden faan en suurt Grapefruit (Duncan) an en suurt Mandariin (Dancy). Plaant Apskäären früchten Commonskategorii: Tangelo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "36262", "contents": "At Wil Tulp (Tulipa sylvestris) as en plaantenslach uun det skööl faan a Tulpen (Tulipa) uun't famile faan a Lilienplaanten (Liliaceae). Skalot Bloos Fial mä Wil Tulpen Frücht an siad Commonskategorii: Wil Tulpen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wil Tulpen"}
{"id": "36264", "contents": "A Liilien (Lilium) san en plaantenskööl uun det famile faan a Liilienplaanten (Liliaceae). Diar hiar son 125 slacher tu. Lilien wurd al loong för hör smok bloosen aptaanj. Lilien waaks fööraal uun miatag kliima üüb a nuurdelk eerdheleft. L. sect. Archelirion – L. sect. Dimorphophyllum – L. sect. Leucolirion – L. sect. Liriotypus – L. sect. Lophophorum – L. sect. Martagon – L. sect. Nepalensia – L. sect. Pseudolirium – L. sect. Regalia – L. sect. Sinolirium – L. sect. Sinomartagon .. Commonskategorii: Liilien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Liilien"}
{"id": "36265", "contents": "Armin Laschet (* 18. Febrewoore 1961 uun Aachen) as en tjiisk poliitiker faan det CDU. Faan de 27. Jüüne 2017 tu de 26. Oktuuber 2021 wiar hi de elwenst minister-president faan Nuurdrhein-Westfaalen. Sant de 22. Janewoore 2021 bit tu de 31. Janewoore 2022 wiar Laschet de njüügenst bundesföörmaan faan't CDU. Hi wurd de 20. April 2021 a kanslerkandidoot faan't Unioon för't Bundesdaiswool 2021. Bundesföörlidj faan det CDU: Konrad Adenauer (1946-1966), Ludwig Erhard (1966-1967), Kurt Georg Kiesinger (1967-1971), Rainer Barzel (1971-1973), Helmut Kohl (1973-1998), Wolfgang Schäuble (1998-2000), Angela Merkel (2000-2018), Annegret Kramp-Karrenbauer (2018-2021), Armin Laschet (2021-2022), Friedrich Merz (sant Janewoore 2022)."}
{"id": "36266", "contents": "Annalena Charlotte Alma Baerbock (* 15. Deetsember 1980 uun Hannover) as en tjiisk poliitiker faan Bündnis 90/Die Grünen. Sant de 27. Janewoore 2018 as hat, tup mä Robert Habeck, bundesföörwüf faan a Greenen. De 19. April 2021 wurd hat kanslerkandidoot för't Bundesdaiswool 2021. Baerbock as sant 2013 lasmoot faan a Bundesdai. Faan 2012 tu 2015 wiar hat lasmoot faan a Parteiriad faan Bündnis 90/Die Grünen an faan 2009 tu 2013 föörwüf faan a Lunsferbant Brandenborig. Hat as dial faan det Realo-jüg faan't partei. Commons: Annalena Baerbock – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "36267", "contents": "Brandenborig, amtelk at Lun Brandenborig (üüb Tjiisk: Brandenburg an Land Brandenburg, üüb Plaattjiisk: Brannenborg, üüb Liachsorbisk: Bramborska) as en bundeslun faan Tjiisklun. At bundeslun leit uun a uast faan't lun. Det hee 2.531.071 lidj (2020). At hoodsteed faan't bundeslun as Potsdam. Dön tjiin gratst steeden uun't bundeslun san: Bundeslunen faan Tjiisklun: Baden-Württemberg, Brandenborig, Hamborig, Saarlun, Sleeswich-Holstian. Germany: Administrative Division, citypopulation.de Germany: Brandenburg, citypopulation.de"}
{"id": "36268", "contents": "A Bundesdaiwoolkreis Nuurdfresklun - Dithmarschen Nuurd (Woolkreis 2) as een faan elwen woolkreiser uun Sleeswich-Holstian för a woolen tu de tjiisk Bundesdai. De hial Kreis Nuurdfresklun an a nuurd faan a Kreis Dithmarschen (at steed Heide, at amt Büsum-Wesselburen, Sarkspalslungemeenden Eider an Sarkspalslungemeenden Heider Amlun) hiar tu a woolkreis. Bundesdaiswool 2021 WK Nuurdfresklun - Dithmarschen Nuurd (uun %) % 30 20 10 0 24,6 26,3 12,7 15,7 6,1 3,1 6,6 4,8 CDU SPD FDP A Greenen AfD Linke SSW Ölern Muar of Maner uun ferglik tu 2017 %p 4 2 0 -2 -4 -6 -8 -10 -12 -14 −13,7 +3,8 −0,4 +4,7 −0,4 −3,1 +6,6 +2,5 CDU SPD FDP A Greenen AfD Linke SSW Ölern Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/TITEL zu lang Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/Fehler in der Farbeingabe - Dunkel Bundesdaiswool 2017 WK Nuurdfresklun - Dithmarschen Nuurd (uun %) % 40 30 20 10 0 38,3 22,5 13,1 11,0 6,5 6,2 2,3 CDU SPD FDP A Greenen AfD Linke Ölern Muar of Maner uun ferglik tu 2013 %p 8 6 4 2 0 -2 -4 -6 -8 −5,1 −7,2 +6,7 +2,9 +2,7 +1,8 ± 0,0 CDU SPD FDP A Greenen AfD Linke Ölern Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/Altes Ergebnis nicht 100% Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/TITEL zu lang Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/Fehler in der Farbeingabe - Dunkel"}
{"id": "36272", "contents": "A Philesiaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Lilienoortagen (Liliales). Diar jaft at man tau slacher faan, diar uun Chiile waaks. Lapageria L. rosea Philesia P. magellanica Lapageria rosea Philesia magellanica Commonskategorii: Philesiaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Philesiaceae"}
{"id": "36274", "contents": "Iwanowo as at hoodsteed faan det Iwanowo Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins. Det hee 404.598 lidj (2020). Russia: Ivanovo Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "36275", "contents": "Jaroslawl (üüb Rüs: Ярослáвль Jaroslávl’ [jɪrɐˈsɫavlʲ]) as at hoodsteed faan det Jaroslawl Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 608.353 lidj (2020). Üüs ji-ra-SLAWLJ ütjspreegen. Russia: Yaroslavl Oblast, citypopulation.de Roshydromet; überprüft Okt. 2011"}
{"id": "36278", "contents": "Det Kaluga Guwernement (üüb Rüs: Калу́жская губе́рнія Kalúžskaja gubérnija) wiar faan 1796 tu 1929 ian faan a guwernementen faan det Rüs Keiserrik an det Rüs SFSR. Uun a nuurd an nuurduast lai det Moskau Guwernement, uun a uast det Tula Guwernement, uun a süüd det Orel Guwernement an uun a waast det Smolensk Guwernement. Det hed 1.175.726 lidj (1897). At hoodsteed faan't guwernement wiar Kaluga. Kaluga Prowins Meyers Großes Konversations-Lexikon, Band 10. Leipzig 1907, S. 498-499"}
{"id": "36279", "contents": "Det Woronesch Guwernement (üüb Rüs: Воро́нежская губе́рнія Voronežskaja gubérnija) wiar faan 1725 tu 1928 ian faan a guwernementen faan det Rüs Keiserrik an det Rüs SFSR. Det hed 2.531.253 lidj (1897). At hoodsteed faan't guwernement wiar Woronesch. At guwernement hed 12 kreiser: Birjutsch Bobrow Bogutschar Korotojak Nischnedewitsk Nowochopersk Ostrogoschsk Pawlowsk Sadonsk Semljansk Walujki Woronesch Woronesch Prowins Meyers Großes Konversations-Lexikon, Band 20. Leipzig 1909, S. 752."}
{"id": "36281", "contents": "A Ranunkeln (Ranunculus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Ranunculaceae. Diar hiar muar üs 600 slacher tu. R. subg. Batrachium – R. subg. Crymodes – R. subg. Ranunculus Böderkral (Ranunculus acris) Weederruus (Ranunculus aquatilis) Commonskategorii: Ranunkeln – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ranunculus"}
{"id": "36287", "contents": "Sleeswich-Holstiin äs iin foon dä seekstin bundesloune foon Tjüschloun. Dat loit twusche e Weestsäi än Ååstsäi, ount noorden fount loun. Dat heet 2.903.773 mänschene (2019). E haudstää foont bundesloun äs Kil. Kraise Aastholstiin Dithmeersche Härtoochdoom Lauenborj Noordfreeschloun Pinnebeerch Plöön Rendsborj-Eckernförde Segebeerch Sleeswich-Flensborj Stiinborj Stormarn Oore bundesloune oun Tjüschloun: Brandenboorj, Saarloun, Sleeswich-Holstiin Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "36290", "contents": "Akelein (Aquilegia) san en plaantenskööl uun det famile faan a Ranunculaceae. Diar hiar son 70 bit 75 slacher tu. A. alpina – A. amaliae – A. apuana – A. aradanica – A. aragonensis – A. atrata – A. atrovinosa – A. atwoodii – A. aurea – A. ballii – A. baltistanica – A. baluchistanica – A. barbaricina – A. barnebyi – A. barykinae – A. bernardii – A. bertolonii – A. blecicii – A. borodinii – A. brevistyla – A. buergeriana – A. canadensis – A. cazorlensis – A. champagnatii – A. chaplinei – A. chitralensis – A. chrysantha – A. coerulea – A. colchica – A. confusa – A. cossoniana – A. cymosa – A. daingolica – A. desertorum – A. desolaticola – A. dichroa – A. dinarica – A. discolor – A. dumeticola – A. ecalcarata – A. einseleana – A. elegantula – A. eximia – A. flabellata – A. flavescens – A. formosa – A. fragrans – A. ganboldii – A. gegica – A. glandulosa – A. gracillima – A. grata – A. grubovii – A. guarensis – A. hebeica – A. hinckleyana – A. hirsutissima – A. hispanica – A. holmgrenii – A. incurvata – A."}
{"id": "36293", "contents": "At (Gewöönelk) Akelei (Aquilegia vulgaris) as en plaantenslach uun det skööl faan a Akelein (Aquilegia). Miast san jo brons, kön oober uk ööder klöören haa. Bleed Bloos Früchten an siad Commonskategorii: Akelei – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Akelei"}
{"id": "36297", "contents": "A Blä Iisenhud (Aconitum napellus) as en plaantenslach uun det famile faan a Ranunculaceae. Aal a plaantendialen san böös giftag. Diar as Protoanemonin uun. Commonskategorii: Blä Iisenhud – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Blä Iisenhud Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "363", "contents": "At Sjongtroosel, Troosel (Turdus philomelos) as en fögel uun at trooselfamile Turdidae. Aier faan Turdus philomelos Turdus philomelos Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sjongtrooseln Wikispecies hää en artiikel tu: Sjongtrooseln"}
{"id": "36300", "contents": "A Iisenhuder (Aconitum) san en plaantenskööl uun det famile faan a Ranunculaceae mä muar üs 200 slacher. Diar hiart uk a Blä Iisenhud (Aconitum napellus) tu. Iisenhuder san böös giftag, auer diar Protoanemonin uun as. A. subg. Aconitum – A. subg. Lycoctonum – A. subg. Paraconitum Blä Iisenhud (Aconitum napellus) .. Commonskategorii: Iisenhuder – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Iisenhuder Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "36301", "contents": "Gorée Eilun as en eilun an ian faan a distrikten faan Dakar, Seenegal. At eilun leit amanbi 2km tu a süüduast faan't steed. Det wurd bekäänd üüs sümbool för't wechsleben faan slaawen faan Aafrika auer a Atlantik. Üüb't eilun stäänt at Slaawenhüs (üüb Fraansöösk: La Maison des Esclaves; 1776 baget), wat nü en museeum auer a slaawenhanel as. At eilun as sant 1978 en UNESCO-Wäältkultüürarew."}
{"id": "36306", "contents": "A Ilex san det iansagst plaantenskööl uun det famile faan a Aquifoliaceae. Enkelt slacher wurd hal uun guarder plaantet. Uun Ingelun an Nuurdameerikoo woort mä Ilextwiigen an hör ruad früchten tu jul buid. A Ilex wurd uk Steegpualmer näämd för hör spas bleeden, man jo haa mä Pualmer niks tu dun. At jaft muar üs 400 slacher. A beien san giftag. Byronia Prinos Ilex Ilex Lauroilex Lioprinus Paltoria Pseudoaquifolium Europeesk Ilex (Ilex aquifolium), ingelsk: Holly, diar komt uk di nööm Hollywood faan uf Spriadkoord faan I. aquifolium Früchten uun a leed harewst Gröötnis tu Neisdai uun Ameerikoo Mate (Ilex paraguariensis) Ilex rotunda .. Commonskategorii: Ilex – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ilex Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "36308", "contents": "34.09259-118.31991Koordinaaten: 34° 5′ 33″ N, 118° 19′ 12″ W Hollywood ( tuharke?/i) [ˈhɑːli.wʊd] (ingelsk för Ilexwalt) as en stäädial faan Los Angeles uun Kalifornien (USA). Uun't juar 2017 haa diar gud 150.000 minsken lewet. Hollywood as üüb a hialer welt bekäänd, auer diar a grat filmstudios aran san. Skraft uun a berger, 2015 A Walk of Fame loongs a Hollywood Boulevard, 2005 Commonskategorii: Hollywood – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "36316", "contents": "A Ialoortagen (Anguilliformes) san en order faan fasker mä sjauer onerordern an 15 bit 20 familin. Jo san aaltumaal smääl üs en slaang an miast uun a naacht üüb jacht. Anguilloidei Anguillidae - Heterenchelyidae - Moringuidae - Chlopsidae - Muraenidae - Myrocongridae Congroidei Colocongridae - Congridae - Muraenesocidae - Nettastomatidae - Derichthyidae - Ophichthidae Nemichthyoidei Nemichthyidae - Serrivomeridae Synaphobranchoidei Synaphobranchidae Anguillidae (Ialer) Anguilla (Ialer) Europeesk Ial (Anguilla anguilla) Congridae (Hääfialer) ... Muraenidae (Mureenen) ... Commonskategorii: Ialoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ialoortagen"}
{"id": "36320", "contents": "A Stööroortagen (Acipenseriformes) san en order faan fasker, huar't daalang noch tau familin mä 30 slacher faan jaft. Fosiilien san oober al faan't eerdtidjääler Perm bekäänd. Stöören (Acipenseridae) Acipenserinae Acipenser - Huso Scaphirhynchinae Scaphirhynchus – Pseudoscaphirhynchus Priscosturioninae † Skaistöören (Polyodontidae) Polyodon – Psephurus Peipiaosteidae † Commonskategorii: Stööroortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stööroortagen"}
{"id": "36322", "contents": "A Ialer (Anguilla) san det iansagst skööl faan fasker uun det famile Anguillidae faan't order Anguilliformes. Jo waanre lung waier. A. anguilla – A. australis – A. bengalensis – A. bicolor – A. borneensis – A. celebesensis – A. dieffenbachii – A. huangi – A. interioris – A. japonica – A. malgumora – A. marmorata – A. megastoma – A. mossambica – A. nebulosa – A. nigricans – A. obscura – A. reinhardtii – A. rostrata Commonskategorii: Ialer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ialer"}
{"id": "36323", "contents": "A Cichliformes san en order faan Bianfasker (Osteichthyes). Jo like a Barschoortagen (Perciformes). Tu det order hiar tau familin mä amanbi 1.700 slacher. Cichlidae, amanbi 230 sköölen mä 1.700 slacher Spriadkoord faan det famile Cichlidae Enkelt slacher: Oreochromis Oreochromis mossambicus Coptodon Coptodon rendalli Pholidichthyidae mä man ian skööl: Pholidichthys mä tau slacher: P. anguis P. leucotaenia Wikispecies hää en artiikel tu: Cichliformes"}
{"id": "36330", "contents": "At (Europeesk) Sardiin (Sardina pilchardus) as di iansagst slach fasker uun det skööl Sardina uun't famile faan a Hiaranger (Clupeidae). Hat hää en grat bedüüdang för a faskerei. Commonskategorii: Sardiin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sardiin"}
{"id": "36338", "contents": "A Karpoortagen (Cypriniformes) san en grat order faan bianfasker (Osteichthyes) mä muar üs 4.300 slacher. Di bekäändst fask uun det order as a Karp (Cyprinus carpio). Cobitoidea Balitoridae – Barbuccidae – Botiidae – Cobitidae – Catostomidae – Ellopostomatidae – Gastromyzontidae – Nemacheilidae – Serpenticobitidae – Vaillantellidae Cyprinoidea Cyprinidae – Psilorhynchidae Paedocypridoidea Paedocyprididae Karper (Cyprinidae) Carassius Gulfask (Carassius gibelio forma auratus) Cyprinus Karp, Koi (Cyprinus carpio) Commonskategorii: Karpoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Karpoortagen"}
{"id": "36340", "contents": "A Karper (Cyprinidae) san det gratst famile faan fasker uun det order faan a Karpoortagen (Cypriniformes). Diar jaft at muar üs 1.300 slacher faan. Acheilognathinae – Alburninae – Barbinae – Cyprininae – Danioninae – Garrinae – Gobioninae – Labeoninae – Leuciscinae – Rasborinae – Schizothoracinae – Xenocypridinae Carassius Gulfask (Carassius gibelio forma auratus) Cyprinus Karp, Koi (Cyprinus carpio) Commonskategorii: Karper – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Karper"}
{"id": "36348", "contents": "A Hunfasker (Brachionichthyidae) san en famile faan fasker uun det order faan a Iaremfasker (Lophiiformes). Jo lewe süüdelk Austraalien an trinjam Tasmaanien. Brachionichthys Brachiopsilus Pezichthys Sympterichthys Thymichthys Brachionichthys Plaket Hunfask (Brachionichthys hirsutus) Commonskategorii: Hunfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hunfasker"}
{"id": "36351", "contents": "A Iaremfasker of Iaremflikerten (Lophiiformes) san en order faan Bianfasker (Osteichthyes). Jo sä en betj aparte ütj mä hör grat hood an hör lung an smääl brastflikern (\"iarmer\"). Antennarioidei Antennariidae – Brachionichthyidae – Lophichthyidae – Tetrabrachiidae Lophioidei Lophiidae Ogcocephalioidei Ceratioidea - Chaunacioidea - Ogcocephalioidea Hunfasker (Brachionichthyidae) Brachionichthys Plaket Hunfask (Brachionichthys hirsutus) Siadeiwler (Lophiidae) Lophius Siadeiwel (Lophius piscatorius) Commonskategorii: Iaremfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Iaremfasker"}
{"id": "36353", "contents": "A Piaderfaskoortagen (Zeiformes) san en order faan Bianfasker (Osteichthyes), diar miast uun jip weeder lewe. Cyttidae Grammicolepididae Oreosomatidae Parazenidae Zeidae Zeniontidae Piaderfasker (Zeidae) Zeus Piaderfask, Hiarangskönang (Zeus faber) Commonskategorii: Piaderfaskoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Piaderfaskoortagen"}
{"id": "36355", "contents": "A Piaderfasker (Zeidae) san en famile faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Piaderfaskoortagen (Zeiformes). Jo haa hör nööm efter Zeus, di huuchst God faan't Greks Mytologii. Zenopsis Zenopsis conchifer – Zenopsis filamentosa – Zenopsis nebulosa – Zenopsis oblonga – Zenopsis stabilispinosa Zeus Zeus capensis – Zeus faber Commonskategorii: Piaderfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Piaderfasker"}
{"id": "36357", "contents": "A Piaderfask of Hiarangskönang (Zeus faber), fransöösk Saint-Pierre, ingelsk John Dory as en Bianfask uun det famile faan a Piaderfasker (Zeidae). Hi koon 60 cm lung an 4 kg swaar wurd. A Piaderfask hää en grat bedüüdang för a faskerei. Piaderfasker uun a fasklooden. Commonskategorii: Piaderfask – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Piaderfask"}
{"id": "36362", "contents": "A Stianboten (Scophthalmidae) san en famile faan Platfasker (Pleuronectiformes). Jo lewe bal aaltumaal uun Euroopa. Lepidorhombus Lepidorhombus boscii – Lepidorhombus whiffiagonis Phrynorhombus Phrynorhombus norvegicus Scophthalmus Scophthalmus aquosus – Stianbot (Scophthalmus maxima) – Scophthalmus maeotica – Scophthalmus rhombus Zeugopterus Zeugopterus punctatus – Zeugopterus regius Commonskategorii: Stianboten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stianboten"}
{"id": "36365", "contents": "A Tonger (Soleidae, faan latiinsk solea = sööl, sandaal) san en famile faan Platfasker (Pleuronectiformes). Diar jaft at muar üs 170 slacher uun 32 sköölen tu. Jo haa en grat bedüüdang för a faskerei. Achiroides - Achlyopa - Aesopia - Aseraggodes - Austroglossus - Bathysolea - Brachirus -Buglossidium - Coryphillus - Dagetichthys - Dicologlossa - Heteromycteris - Leptachirus - Liachirus - Microchirus - Monochirus - Parachirus - Pardachirus - Pegusa - Phyllichthys - Pseudaesopia - Rhinosolea - Solea - Soleichthys - Synaptura - Typhlachirus - Vanstraelenia - Zebrias Solea Tong (Solea solea) Commonskategorii: Tonger – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tonger"}
{"id": "36374", "contents": "A Barschoortagen (Perciformes, of uk: Serraniformes) san en grat order faan Bianfasker (Osteichthyes). Bembropoidei – Cottoidei – Labroidei – Normanichthyoidei – Percoidei – Platycephaloidei – Scorpaenoidei – Serranoidei – Notothenioidei – Triglioidei Siawulwer (Anarhichadidae) Anarhichas Siawulew, Stianbitjer Siahaasen (Cyclopteridae) Cyclopterus Siahaas, Happot (Cyclopterus lumpus) Stegelpoden (Gasterosteidae) Lapfasker (Labridae) Sparisoma Europeesk Popegeifask (Sparisoma cretense) Makreelen an Tuunfasker (Scombridae) Auxis Faalsk Bonito (Auxis thazard) Katsuwonus (Echt) Bonito (Katsuwonus pelamis) Scomber Makreel (Scomber scombrus) Tuunfasker (Thunnus) Draaghööd (Scorpaenidae) Scorpaena Brün Draaghood (Scorpaena porcus) Ruadbarschen (Sebastidae) Sebastes Ruadbarsch (Sebastes norvegicus) Piadermaaner (Trachinidae) Echiichthys Letj Piadermaan (Echiichthys vipera) Trachinus Grat Piadermaan (Trachinus draco) Knorhööner (Triglidae ) Chelidonichthys Ruad Knorhöön (Chelidonichthys lucernus) Elkooner (Zoarcidae) Zoarces Elkoon (Zoarces viviparus) Commonskategorii: Barschoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Barschoortagen"}
{"id": "36377", "contents": "A Siahaasen (Cyclopteridae) san en famile faan fasker uun det order faan a Barschoortagen (Perciformes). Aptocyclus – Cyclopsis – Cyclopteropsis – Cyclopterus – Eumicrotremus – Georgimarinus – Lethotremus – Microancathus Cyclopterus Siahaas, Happot (Cyclopterus lumpus) Commonskategorii: Siahaasen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siahaasen"}
{"id": "36379", "contents": "Kaluga (üüb Rüs: Калу́га Kalúga [kɐˈɫuɡə]) as at hoodsteed faan det Kaluga Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 332.039 lidj (2020). Üüs ka-LU-ge ütjspreegen. Russia: Kaluga Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "36382", "contents": "A Makreelen an Tuunfasker (Scombridae) san en famile faan Bianfasker uun det order faan a Barschoortagen (Perciformes). Jo haa en grat bedüüdang för a faskerei. At jaft wel son 50 slacher uun 15 sköölen. Acanthocybium – Allothunnus – †Auxides – Auxis – Cybiosarda – †Eoscomber – Euthynnus – Gasterochisma – †Godsillia – Grammatorcynus – Gymnosarda – Katsuwonus – Orcynopsis – †Pseudoauxides – Rastrelliger – Sarda – Scomber – Scomberomorus – †Scombrinus – Thunnus – †Thunnoscomberoides Scombrini Scomber Makreel (Scomber scombrus) Thunnini Auxis Faalsk Bonito (Auxis thazard) Katsuwonus (Echt) Bonito (Katsuwonus pelamis) Tuunfasker (Thunnus) Commonskategorii: Makreelen an Tuunfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Makreelen an Tuunfasker"}
{"id": "36384", "contents": "A Piadermaaner (Trachinidae) san en famile faan Bianfasker uun det order faan a Barschoortagen (Perciformes). Jo lewe fööraal uun a uastelk Atlantik, uun't Madlunsia an uun't Suart Sia. Di Grat Piadermaan (Trachinus draco) komt uk uun Nuurd- an Uastsia föör. Piadermaaner hual en böös stark gift uun hör ragpuarter. Det as uk för minsken gefeerelk. Echiichthys E. vipera (Letj Piadermaan) Trachinus T. araneus – T. armatus – T. collignoni – T. cornutus – T. draco (Grat Piadermaan) – T. lineolatus – T. pellegrini – T. radiatus Commonskategorii: Piadermaaner – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Piadermaaner Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "36386", "contents": "A Elkooner (Zoarcidae) san en famile faan Bianfasker uun det order faan a Barschoortagen Perciformes). Diar hiar gud 250 slacher tu. A miasten lewe uun a nuurdelk Pasiifik. Uun Nuurdeuroopa san't man trii slacher. Gymnelinae – Lycodinae – Lycozoarcinae – Zoarcinae Aiakas – Andriashevia – Arctolycus – Argentinolycus – Austrolycus – Azygopterus – Barbapellis – Bellingshausenia – Bentartia – Bilabria – Bothrocara – Bothrocarina – Crossostomus – Dadyanos – Davidijordania – Derepodichthys – Dieidolycus – Ericandersonia – Eucryphycus – Eulophias – Exechodontes – Gosztonyia – Gymnelopsis – Gymnelus – Hadropareia – Hadropogonichthys – Iluocoetes – Japonolycodes – Krusensterniella – Letholycus – Leucogrammolycus – Lycenchelys – Lycodapus – Lycodes – Lycodichthys – Lycodonus – Lycogrammoides – Lyconema – Lycozoarces – Magadanichthys – Maynea – Melanostigma – Nalbantichthys – Neozoarces – Notolycodes – Oidiphorus – Opaeophacus – Ophthalmolycus – Pachycara – Patagolycus – Phucocoetes – Piedrabuenia – Plesienchelys – Pogonolycus – Puzanovia – Pyrolycus – Santelmoa – Seleniolycus – Taranetzella – Thermarces – Zoarces – Zoarchias Uun Euroopa lewe: Lycenchelys sarsi, Noorweegen an Islun Lycodes vahli, Noorweegen an Islun Elkoon (Zoarces viviparus), Nuurd- an Uastsia. Commonskategorii: Elkooner – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Elkooner"}
{"id": "36388", "contents": "A Grat Piadermaan (Trachinus draco) as en slach faan Bianfasker uun det order faan a Barschoortagen (Perciformes). Hi lewet uun a uastelk Atlantik, uun't Madlunsia an uun a Nuurdsia. A Grat Piadermaan mei ham hal uun a sun ferbode, an teewt diar üüb letj weederdiarten. Üüb a rag hää hi giftag puarter; jo kön uk för minsken gefeerelk wurd, wan's diar üüb treed. Commonskategorii: Grat Piadermaan – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Grat Piadermaan Grat Piadermaan üüb Fishbase.org (ingelsk) Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "36390", "contents": "A Letj Piadermaan (Echiichthys vipera) as en slach faan Bianfasker uun det order faan a Barschoortagen (Perciformes). Hi lewet uun a uastelk Atlantik, uun't Madlunsia an uun a Nuurdsia. A Letj Piadermaan liket a Grat Piadermaan (Trachinus draco) an hää jüst so giftag puurter üüb a rag, diar för minsken gefeerelk san. Commonskategorii: Letj Piadermaan – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Piadermaan Letj Piadermaan üüb Fishbase.org (ingelsk) Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "36398", "contents": "A Bot (Platichthys flesus) as en Platfask (Pleuronectiformes) uun det famile faan a Skolen (Pleuronectidae). Hi lewet uun a nuurduastelk Atlantik, uun't nuurdelk Madlunsia an uun't Suart Sia. Hat hää en grat bedüüdang för a faskerei. Commonskategorii: Boten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Boten"}
{"id": "36399", "contents": "At Sunskol (Limanda limanda), uun Uastfresklun Skantje as en Platfask (Pleuronectiformes) uun det famile faan a Skolen (Pleuronectidae). Hat hää en grat bedüüdang för a faskerei. Commonskategorii: Sunskolen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sunskolen"}
{"id": "364", "contents": "Sjüüren (Pinus) hiar tu a näädelbuumer (Pinophyta) faan det famile Pinaceae. A miast sjüüren slacher waaks üs en buum, enkelten oober uk man üs en strük. Sjüüren san imergreen an stirme stark. Jo kön 50 bit 60 m huuch wurd. Enkelt slacher kön 4000 juar ual wurd. Sjüüren fanjst dü fööraal üüb a nuurdelk eerdheleft, diar huar't ei tu hiat an wiat enooch as. Uun Korea an Japan stun sjüüren üs en sümbool för krääft, dülaghaid an en loong leewent. Uun Sjiina täält a sjüürenbuum mä at plum an a bambus tu a 'trii frinjer faan a wonter'. Am en stak lun mä buumer tu beplaantin, namt am hal sjüüren. Jo waaks gau an kem mä en skraalen grünj turocht so üs uun a hias. Rian Monokultüüren kön oober gau faan insekten befäälen wurd an braan uk gau. ufdialang Pinus onerufdialang Pinus (Europa, Aasien, Nuurdameerikoo (uastküst), Kuuba) onerufdialang Pinaster (Madlunsia, Kanaaren, Himalaya) ufdialang Trifoliae onerufdialang Contortae (Nuurdameerikoo) onerufdialang Australes (Madelameerikoo, Kariibik) onerufdialang Ponderosae (Nuurdameerikoo (waastküst), Mexiko) ufdialang Parrya onerufdialang Balfourianae (Nuurdameerikoo (waasten)) onerufdialang Cembroides (Nuurdameerikoo (süüdwaasten), Mexiko) onerufdialang Nelsoniae (Mexiko) ufdialang Quinquefoliae onerufdialang Gerardianae (Uastaasien, Himalaya) onerufdialang Krempfianae (Vietnam)) onerufdialang Strobus (Nuurdameerikoo, Europa, Aasien) At sjüürenholt as lacht. Hat woort"}
{"id": "36404", "contents": "A Heilbot (Hippoglossus hippoglossus) as en Platfask (Pleuronectiformes) uun det famile faan a Skolen (Pleuronectidae). Hi lewet uun a Nuurdatlantik, koon trii meeter lung an 400 kg swaar wurd. Commonskategorii: Heilbot – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Heilbot"}
{"id": "36409", "contents": "A Hurnfaskoortagen (Beloniformes) san en order faan Bianfasker (Osteichthyes). Adrianichthyoidei Adrianichthyidae Belonoidei Exocoetoidea Flän Fasker (Exocoetidae) Hemiramphidae Scomberesocoidea Hurnfasker (Belonidae) Scomberesocidae Zenarchopteridae Commonskategorii: Hurnfaskoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hurnfaskoortagen"}
{"id": "3641", "contents": "Di Swinswalfesk (Phocoenidae) jert tö di Walfesken (Cetacea) wat Tetjidiirten sen. Maarswin (Phocoena phocoena) Sa es dit noch. Di Wali sen Diirten, wat jerer ön't Lön lewet haa. Di Weetenskep wel weet, dat di rocht nai bi di Hingstfutdiirten me tau Taunen (Artiodactyla), sa üs Sjip en Girafen sen. Commons: Swinswali – Saamling fan Skelter en Videos Wikispecies heer en artiikel tö: Swinswali"}
{"id": "36411", "contents": "A Hurnfasker (Belonidae, faan greks βέλος = „piil“) san en famile faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Hurnfaskoortagen (Beloniformes). Diar hiar ~12 sköölen mä 40 slacher tu. Ablennes – Belone – Belonion – Petalichthys – Platybelone – Potamorrhaphis – Pseudotylosurus – Strongylura – Tylosurus – Xenentodon Belone Hurnfask (Belone belone) Commonskategorii: Hurnfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hurnfasker Hurnfasker üüb Fishbase.org (ingelsk)"}
{"id": "36412", "contents": "A (Gewöönelk) Hurnfask (Belone belone) as en slach faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det famile faan a Hurnfasker (Belonidae). Hi as böös slaank an feit bi't köögin of braasin green bian. Spriadkoord, laachtblä = waanerregiuunen Hurnfask üüb en markes Hurnfask, hood an nääb Commonskategorii: Hurnfask – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hurnfask Hurnfask üüb Fishbase.org (ingelsk)"}
{"id": "36413", "contents": "FishBase as en online-dootenbeenk mä bilen an beskriiwangen faan knaap 35.000 fasker, muar üs 320.000 nöömer an knaap 60.000 bilen. Diar werke muar üs 2.000 iinrachtangen bi mä. Fishbase.org Wääbsteed Fishbase.de Sjiisk tugang tu det dootenbeenk"}
{"id": "36414", "contents": "Faskerei as en wiartskapstwiig, diar ham mä det fangen of aptjin faan fasker of ööder weederdiarten befaadet. Büürerei, Jacht an Faskerei san primeer wiartskapstwiiger, auer jo för üüs iidj surge. Huuchsiafaskerei Küstenfaskerei Banenfaskerei üüb sian an struumer Pelkin En betj ütj a rä faal Aquakultuuren För a miast faskereioorten wurd need brükt. Jo kön slebet wurd, of a fasker wurd diar iin jaaget. Faskerneed Höömer Homertiiner Aquakultuur Pelkin uf Hukrin mä haag an wirem woort daalang ei muar so föl bedrewen. Hukrin mä lungliinen as daaalang uun flook steeden ferbeeden, auer diar uk fögler bi amkem. Pelkin Hukrin mä lungliinen Grünjhukrin Commonskategorii: Faskerei – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "36418", "contents": "A Siadeiwler (Lophiidae) san en famile faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Iaremfasker (Lophiiformes). Diar jaft at sjauer sköölen mä 28 slacher faan. Lophiodes L. beroe – L. bruchius – L. caulinaris – L. endoi – L. fimbriatus – L. gracilimanus – L. insidiator – L. iwamotoi – L. kempi – L. miacanthus – L. monodi – L. mutilus – L. naresi – L. reticulatus – L. spilurus – L. triradiatus Lophiomus L. setigerus Lophius L. americanus – L. budegassa – L. gastrophysus – L. litulon – L. piscatorius – L. vaillanti – L. vomerinus Sladenia S. gardineri – S. remiger – S. shaefersi – S. zhui Commonskategorii: Siadeiwler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siadeiwler"}
{"id": "36420", "contents": "A Siadeiwel (Lophius piscatorius) as en Bianfask uun det order faan a Iaremfasker (Lophiiformes). Hi lewet uun a nuurduastelk Atlantik, uun't Madlunsia an uun't Suart Sia uun en jipde faan 20 m bit 1.000 m. Commonskategorii: Siadeiwel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siadeiwel"}
{"id": "3643", "contents": "Di Walfesken (Cetacea) sen en Ördning fan di Tetjidiirten. Hat jeft ombi 80 Aarten, wat ali iin ön't Weeter lewi. 1. Di Bartenwali (Mysteceti), wat dat Weeter filtriari en dit Plankton diarbenen āpiit. Bi di Bartenwali sen di gurtest Diirten üp Warel me bi. 2. Di Tērwali (Odonocenti), wat Roowerdiirten sen en üđer Diirtern āpiit. Nuurđfriisk Bidrachen aur di Swinswal Dat Uurt \"Walfesk\" es ek gans rocht, aurdat di Wali Rechknaakendiirten fan't Lön sen, wat jam fuar't Weeter önpaset haa. Di Wali sen rocht nai bi di Hingstfutdiirten me paarwiis Taunen (Atriodactyla). Em nēmt biiring Grupen töhop Cetartiodactyla, aurdat em ja uk langsen wat fuarhaa skel. Fuar't miist lewi di Wali iin ön't Saaltweeter. Hat jeft uk forskelig Delfinaarten, wat iin ön Flüsi uuni, hur Swetweeter benen es. Di Wali uur mener, aurdat di Mensken aural jaar Skit iin ön't Weeter smit, di Wali iin ön Naten fan di Feskeri kum en duar gung. Diartö kumt, dat gurt Fabrikskepen olterfuul fan di Wali feski."}
{"id": "36432", "contents": "Det Côtes-d'Armor Department ([kot daʁmɔʁ]; üüb Bretoonsk: Aodoù-an-Arvor; föör 1990 Côtes-du-Nord) as ian faan dön fjauer departmenten faan a Bretagne uun Frankrik. At department leit uun a nuurd faan't regiuun. Uun a nuurd as de Ingelsk Kanool, uun a uast Ille-et-Vilaine, uun a süüd Morbihan an uun a waast Finistère. Det hee 599.149 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Saint-Brieuc. At department hee föl letj berger, wat huuger uun a süüd (a Monts d'Arrée uun a süüdwaast an a Landes du Mené uun a süüduast) üüs uun a nuurd san. De huuchst ponkt uun't department as Mont Bel-Air (339 m), wat uun a süüd stäänt. Struumer: Trieux, Blavet an Rance. Eilunen: Île de Bréhat, Les Sept Îles an öler letjer eilunen. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: Hüs uun Saint-Brieuc Hüsing uun Lannion At department hee fjauer arrondissementen, wat iin uun 348 komuunen onerdiald san: A kommuunen hiar uk tu tau slacher faan ferbanter: sööwen gemianskapen faan komuunen (communautés de communes) an fjauer gemianskapen faan aglomeratschuunen (communautés d’agglomération). Gemianskapen faan komuunen: Côte d’Émeraude - Kreiz-Breizh - Lamballe Terre et Mer - Leff Armor Communauté - Loudéac Communauté–Bretagne Centre - Poher Communauté - Pontivy Communauté. Gemianskapen faan aglomeratschuunen: Dinan"}
{"id": "36436", "contents": "Det Finistère Department ([finistɛʁ]; üüb Bretoonsk: Penn-ar-Bed) as ian faan dön fjauer departmenten faan a Bretagne uun Frankrik. At department leit uun a waast faan't regiuun. Uun a nuurd as de Ingelsk Kanool, uun a nuurduast leit Côtes-d'Armor, uun a süüduast Morbihan, uun a süüd a Atlantik an uun a waast det Keltisk Sia. Det hee 914.376 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Quimper. Uun a uast san berger - a Monts d'Arrée an at Montagne Noire. De huuchst ponkt uunt't department as de Roc'h Ruz (385 m), wat uk de huuchst ponkt uun a Bretagne as. Struumer: Aulne, Odet. Eilunen: Île d’Ouessant an öler letjer eilunen. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fjauer arrondissementen, wat iin uun 282 komuunen onerdiald san: A kommuunen hiar uk tu trii slacher faan ferbanter: seekstanj gemianskapen faan komuunen (communautés de communes), fjauer gemianskapen faan aglomeratschuunen (communautés d’agglomération) an ian metropool (métropole; Brest). Gemianskapen faan komuunen: Cap Sizun-Pointe du Raz - Douarnenez Communauté - Haut-Léon Communauté - Haut Pays Bigouden - Haute Cornouaille - Lesneven et Côte des Légendes - Monts d’Arrée Communauté - Pays Bigouden Sud - Pays d’Iroise - Pays de Landerneau-Daoulas - Pays de Landivisiau -"}
{"id": "36438", "contents": "Det Ille-et-Vilaine Department ([il e vilɛn]; üüb Bretoonsk: Il-ha-Gwilen) as ian faan dön fjauer departmenten faan a Bretagne uun Frankrik. At department leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 1.094.677 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Rennes. Struumer: Ille, Vilaine, Affe an Seiche. Eilunen: Île de Cézembre an letjer eilunen. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fjauer arrondissementen, wat iin uun 333 komuunen onerdiald san: A kommuunen hiar uk tu trii slacher faan ferbanter: tretanj gemianskapen faan komuunen (communautés de communes), fjauer gemianskapen faan aglomeratschuunen (communautés d’agglomération) an ian metropool (métropole; Rennes). Gemianskapen faan komuunen: Bretagne Porte de Loire Communauté - Bretagne Romantique - Brocéliande - Côte d’Émeraude - Couesnon Marches de Bretagne - Liffré-Cormier Communauté - Montfort Communauté - Pays de Châteaugiron Communauté - Pays de Dol et de la Baie du Mont Saint-Michel - Pays de la Roche aux Fées - Saint-Méen Montauban - Val d’Ille-Aubigné - Vallons de Haute-Bretagne Communauté. Gemianskapen faan aglomeratschuunen: Fougères Agglomération - Pays de Saint-Malo - Redon Agglomération - Vitré Communauté. At department hee uk 27 kantoonen, wat sowat üüs woolkreiser san: Bain-de-Bretagne - Betton - Bruz - Châteaugiron - Combourg - Dol-de-Bretagne - Fougères-1 - Fougères-2"}
{"id": "36442", "contents": "Det Morbihan Department ([mɔʀbiˈɑ̃]; üüb Bretoonsk: Mor-Bihan, det ment \"letj sia\") as ian faan dön fjauer departmenten faan a Bretagne uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 763.095 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Vannes. Struumer: Étel, Hennebont. Eilunen: Belle-Île-en Mer, Île de Groix, Île d'Houat an Île d'Hœdic. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen, wat iin uun 249 komuunen onerdiald san: A kommuunen hiar uk tu tau slacher faan ferbanter: elwen gemianskapen faan komuunen (communautés de communes) an fjauer gemianskapen faan aglomeratschuunen (communautés d’agglomération). Gemianskapen faan komuunen: Arc Sud Bretagne - Auray Quiberon Terre Atlantique - Baud Communauté - Belle-Île-en-Mer - Blavet Bellevue Océan - Centre Morbihan Communauté - De l’Oust à Brocéliande Communauté - Ploërmel Communauté - Pontivy Communauté - Questembert Communauté - Roi Morvan Communauté. Gemianskapen faan aglomeratschuunen: Golfe du Morbihan-Vannes Agglomération - Lorient Agglomération - Presqu’île de Guérande Atlantique - Redon Agglomération. Det hee uk 21 kantoonen, wat sowat üüs woolkreiser san: Auray - Gourin - Grand-Champ - Guer - Guidel - Hennebont - Lanester - Lorient-1 - Lorient-2 - Moréac - Muzillac - Ploemeur - Ploërmel - Pluvigner - Pontivy - Questembert -"}
{"id": "36452", "contents": "A Callorhinchus san en skööl faan Graselfasker uun det order faan a Draagfasker (Chimaeriformes). Jo het uk Elefantenfasker, auer jo son grat nöös (pluchnöös) haa. Diar jaft at trii slacher faan. C. callorhynchus Süüdameerikoo C. capensis Süüdafrikoo C. milii Austraalien, Süüdpasiifik Commonskategorii: Callorhinchus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Callorhinchus Callorhinchus üüb Fishbase.org (ingelsk)"}
{"id": "36455", "contents": "A Chimaeridae san en famile faan Graselfasker uun det order faan a Draagfasker (Chimaeriformes) mä 44 slacher. Chimaera C. argiloba – C. bahamaensis – C. buccanigella – C. carophila – C. cubana – C. didierae – C. fulva – †C. gosseleti – C. jordani – C. lignaria – C. macrospina – C. monstrosa (Siakaat) – C. notafricana – C. obscura – C. opalescens – C. orientalis – C. owstoni – C. panthera – C. phantasma – C. willwatchi Hydrolagus H. affinis – H. africanus – H. alberti – H. alphus – H. barbouri – H. bemisi – H. colliei (Plaket Siaroot) – H. deani – H. eidolon – H. erithacus – H. lusitanicus – H. macrophthalmus – H. matallanasi – H. mccoskeri – H. media – H. melanophasma – H. mirabilis – H. mitsukurii – H. novaezealandiae – H. pallidus – H. purpurescens – H. trolli Commonskategorii: Chimaeridae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Chimaeridae Chimaeridae üüb Fishbase.org (ingelsk)"}
{"id": "36460", "contents": "A Rhinochimaeridae san en famile faan Graselfasker uun det order faan a Draagfasker (Chimaeriformes). Diar hiar aacht slacher uun trii sköölen tu. Harriotta H. haeckeli - H. raleighana Neoharriotta N. carri - N. pinnata - N. pumila Rhinochimaera R. africana - R. atlantica - R. pacifica Elasmodus (†) Commonskategorii: Rhinochimaeridae – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Rhinochimaeridae – Saamlang faan bilen of filmer Rhinochimaeridae üüb Fishbase.org (ingelsk)"}
{"id": "36464", "contents": "A Laksfasker (Salmonidae) san det iansagst famile faan Bianfasker uun det order faan a Laksoortagen (Salmoniformes). Diar hiar flook slacher tu, diar en grat bedüüdang för a faskerei haa. Coregoninae Coregonus (Mareenen, Felchen, Schneepel) Prosopium (Witjfask) Stenodus Salmoninae Brachymystax Hucho (Huchen) Oncorhynchus (Forelen, Laksen) Parahucho Salmo (Forelen, Laksen) Salvelinus (Forelen, Saiblingen) Salvethymus Thymallinae Eschen (Thymallus) Commonskategorii: Laksfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Laksfasker"}
{"id": "36470", "contents": "A Eschen (Thymallus) san en skööl faan Bianfasker uun det famile faan a Laksfasker (Salmonidae). Jo lewe üüb a nuurdelk eerdheleft. Eschen freed letj weederdiarten an fleegen. Uun a wos tji jo a struumer amhuuch, am hör aier uftuleien, an uun a leed somer tji's weder amdeel. T. aeliani – T. arcticus – T. brevipinnis – T. brevirostris – T. burejensis – T. grubii – T. mertensii – T. nigrescens – T. pallasii – T. svetovidovi – T. thymallus – T. tugarinae – T. yaluensis Th. arcticus Th. baikalensis Th. thymallus Commonskategorii: Eschen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eschen"}
{"id": "36471", "contents": "Forelen het en hialer rä faan Bianfasker uun det onerfamile Salmoninae faan a Laksfasker (Salmonidae), diar tu ünlik sköölen hiar. Oncorhynchus, Pasiifik Oncorhynchus aquabonita Oncorhynchus clarki Oncorhynchus gilae Oncorhynchus mykiss O. aquabonita O. mykiss Salmo, Euraasien Salmo trutta fario Salmo trutta lacustris Salmo trutta trutta S. trutta fario S. trutta lacustris S. trutta trutta Salvelinus Salvelinus alpinus Salvelinus confluentus Salvelinus fontinalus Salvelinus malma Salvelinus namaycush S. alpinus S. fontinalis S. namaycush Commonskategorii: Salmoninae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Salmoninae"}
{"id": "36478", "contents": "Laksen het en hialer rä faan Bianfasker uun det onerfamile Salmoninae faan a Laksfasker (Salmonidae), diar tu ünlik sköölen hiar. Oncorhynchus, Pasiifik Oncorhynchus gorbuscha Oncorhynchus keta Oncorhynchus tshawytscha Oncorhynchus masou Oncorhynchus nerka Oncorhynchus kisutch O. gorbuscha O. keta O. tshawytscha O. masou O. nerka O. kisutch Salmo, Euraasien Salmo salar S. salar, Atlantik-Laks Stenodus Stenodus leucichthys S. leucichthys Commonskategorii: Salmoninae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Salmoninae"}
{"id": "36481", "contents": "Det Calvados Department [kalvados] as ian faan dön fiiw departmenten faan a Normandie uun Frankrik. At department leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 692.932 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Caen. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fjauer arrondissementen: 1975 folksteeling - 560.354 1982 folksteeling - 589.025 1990 folksteeling - 617.991 1999 folksteeling - 647.873 2007 schetsing - 673.144 2015 schetsing - 693.042 2018 schetsing - 694.056 France: Administrative Division, citypopulation.de France: Calvados, citypopulation.de Calvados: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "36486", "contents": "Det Eure Department [œʁ] as ian faan dön fiiw departmenten faan a Normandie uun Frankrik. At department leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 595.218 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Évreux. De Seine Struum leept troch a nuurduast faan't department. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: 1975 folksteeling - 422.952 1982 folksteeling - 462.254 1990 folksteeling - 513.818 1999 folksteeling - 541.054 2007 schetsing - 572.105 2015 schetsing - 601.948 2018 schetsing - 599.962 France: Administrative Division, citypopulation.de France: Eure, citypopulation.de Eure: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "36488", "contents": "Det Manche Department [mɑ̃ʃ] as ian faan dön fiiw departmenten faan a Normandie uun Frankrik. At department leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 491.532 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Saint-Lô. Dön tjiin gratst steeden uun't department: At department hee fjauer arrondissementen: 1975 folksteeling - 452.275 1982 folksteeling - 466.482 1990 folksteeling - 480.123 1999 folksteeling - 481.983 2007 schetsing - 495.676 2015 schetsing - 499.824 2018 schetsing - 495.983 France: Administrative Division, citypopulation.de France: Manche, citypopulation.de Manche: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "36490", "contents": "Det Orne Department [ɔʁn] as ian faan dön fiiw departmenten faan a Normandie uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 275.186 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Alençon. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen, wat iin uun 21 komuunen onerdiald san: 1975 folksteeling - 293.523 1982 folksteeling - 295.472 1990 folksteeling - 293.204 1999 folksteeling - 292.337 2007 schetsing - 292.609 2015 schetsing - 286.618 2018 schetsing - 281.593 France: Administrative Division, citypopulation.de France: Orne, citypopulation.de Orne: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "36495", "contents": "Det Seine-Maritime Department ([sɛn maʁitim]; föör 1955 Seine-Inférieure) as ian faan dön fiiw departmenten faan a Normandie uun Frankrik. At department leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 1.251.224 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Rouen. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: 1975 folksteeling - 1.172.743 1982 folksteeling - 1.193.108 1990 folksteeling - 1.223.429 1999 folksteeling - 1.239.138 2007 schetsing - 1.244.611 2015 schetsing - 1.257.699 2018 schetsing - 1.255.883 France: Administrative Division, citypopulation.de France: Seine-Maritime, citypopulation.de Seine-Maritime: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "36496", "contents": "A Coregonus san en skööl faan Bianfasker uun det famile faan a Laksfasker (Salmonidae). Diar hiar en hialer rä fasker mä ünlik nöömer tu: Jo het Mareenen, Renken, Felchen of Schneepel an san temelk nai mäenööder. Jo haa en grat bedüüdang för a banenfaskerei. C. acrinasus – C. albellus – C. albula – †C. alpenae – C. alpinus – C. anaulorum – C. arenicolus – C. artedi – C. atterensis – C. austriacus – C. autumnalis – C. baerii – C. baicalensis – C. baunti – C. bavaricus – C. bezola – C. brienzii – C. candidus – C. chadary – C. clupeaformis – C. clupeoides – C. confusus – C. danneri – C. fatioi – †C. fera – C. fontanae – †C. gutturosus – C. heglingus – †C. hiemalis – C. hoferi – C. holsata – C. hoyi – C. huntsmani – †C. johannae –C. kiletz – C. kiyi – C. ladogae – C. laurettae – C. lavaretus – C. lucinensis – C. lutokka – C. macrophthalmus – C. maraena – C. maraenoides – C. maxillaris – C. megalops – C. migratorius – C. muksun – C. nasus – C. nelsonii – C. nigripinnis – C. nilssoni – C."}
{"id": "36498", "contents": "A Siawulwer (Anarhichadidae, greks anar(r)hichas ment „uunstaken klupe“) san en letj skööl faan Bianfasker uun det order faan a Barschoortagen (Perciformes). Trii slacher lewe uun a Atlantik an tau uun a Pasiifik. Jo wurd ~1,50 m lung an freed Wokdiarten, Kraaben an Homern. Hör flääsk woort üs Stianbitjer ferkääft. Anarhichas A. denticulatus A. lupus, Stianbitjer A. minor, Stianbitjer A. orientalis Anarrhichthys A. ocellatus Anarhichas lupus Stianbitjer, Loup de mer Anarhichas minor Stianbitjer, Loup de mer Commonskategorii: Siawulwer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siawulwer"}
{"id": "365", "contents": "Skandinoowien as en huulewailönj önjt norden foon Euroopa. Awt huulewailönj san da stoote Norwegen än et Swärik; kulturäl än spräklik hiirt uk Dånmark deertu. Wilems wårt Finlönj uk deertu räägent. Uk da autonoome gebiite äiwen as da Åland ailönje, Gräinlönj än da Färöer. Commons: Skandinoowien – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "36502", "contents": "A Dorschoortagen (Gadiformes) san en order faan Bianfasker (Osteichthyes). Jo lewe fööraal üüb nuurdelk eerdheleft. Flook slacher haa en grat bedüüdang för a faskerei. Bregmacerotidae Euclichthyidae Dorschen (Gadidae) Lotidae Macrouridae Melanonidae Siaheken (Merlucciidae) Moridae Muraenolepididae Phycidae Dorschen (Gadidae) Gadus Alaska-Sialaks (Gadus chalcogrammus) Dorsch (Gadus morhua) Melanogrammus Skelfask (Melanogrammus aeglefinus) Pollachius Polak (Pollachius pollachius) Sialaks (Pollachius virens) Siaheken (Merlucciidae) Merluccius Hek (Merluccius merluccius) Commonskategorii: Dorschoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dorschoortagen"}
{"id": "36505", "contents": "A Dorschen (Gadidae) san en famile faan Bianfasker uun det order faan a Dorschoortagen (Gadiformes). A miasten lewe üüb a nuurdelk eerdheleft. Flook slacher haa en grat bedüüdang för a faskerei. Arctogadus – Boreogadus – Brosme – Ciliata – Eleginus – Enchelyopus – Gadiculus – Gadus – Gaidropsarus – Lota – Melanogrammus – Merlangius – Microgadus – Micromesistius – Molva – †Palimphemus – Phycis – Pollachius – Raniceps – Theragra – Trisopterus – Urophycis Gadus Alaska-Sialaks (Gadus chalcogrammus) Dorsch (Gadus morhua) Melanogrammus Skelfask (Melanogrammus aeglefinus) Pollachius Polak (Pollachius pollachius) Sialaks (Pollachius virens) G. chalcogrammus G. morhua M. aeglefinus P. pollachius P. virens Commonskategorii: Dorschen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dorschen Dorschen üüb Fishbase.org (ingelsk)"}
{"id": "36512", "contents": "A Ruadbarschen (Sebastidae) san en famile faan Bianfasker uun det order faan a Barschoortagen (Perciformes). Diar hiar muar üs 130 slacher tu, a miasten tu det skööl Sebastes. Adelosebastes – Helicolenus – Hozukius – Sebastes – Sebastiscus – Sebastolobus – Trachyscorpia Sebastes Ruadbarsch (Sebastes norvegicus) Commonskategorii: Ruadbarschen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruadbarschen"}
{"id": "36516", "contents": "Det Aisne Department [ɛːn] as ian faan dön fiiw departmenten uun det Hauts-de-France Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 525.739 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Laon. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fiiw arrondissementen: At taal faan a lidj uun't department sant 1791: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Aisne, citypopulation.de Site sur la Population et les Limites Administratives de la France."}
{"id": "3652", "contents": "Cetartiodactyla sen Weeterdiirter, wat Hingsfutdiirter me tau Taunen (Artiodactyla) wesen sen en jam me di Jaarhönerten fuar't Leewent iin ön't Weeter foranert haa. Di Wal (-fesk) es en gur Bispöl diarfuar. Wikispecies heer en artiikel tö: Cetartiodactyla"}
{"id": "36521", "contents": "A (Echt) Bonito (Katsuwonus pelamis) as en Bianfask uun det famile faan a Makreelen an Tuunfasker (Scombridae). Hi as di iansagst slach uun det skööl Katsuwonus. Di Bonito liket en letjen Tuunfask. Hi het \"echt\", auer't uk en \"ünechten\" jaft: Faalsk Bonito (Auxis thazard) faan det skööl Auxis. Commonskategorii: Echt Bonito – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Bonito"}
{"id": "36523", "contents": "Tuunfasker (Thunnus, faan greks: θύνω / thýnō „ik jaage“) san en skööl faan Bianfasker uun det famile faan a Makreelen an Tuunfasker (Scombridae). Diar jaft at aacht slacher faan. Onerskööl Thunnus: Th. alalunga Witj Tuun LC - least concern (ei trüüwet) Th. maccoyii Süüdelk Bläfliker Tuun EN - endangered (trüüwet) Th. orientalis Nuurdelk Bläfliker Tuun LC - least concern (ei trüüwet) Th. thynnus Grat Tuun LC - least concern (ei trüüwet) Onerskööl Neothunnus: Th. albacares Güülfliker Tuun LC - least concern (ei trüüwet) Th. atlanticus Suartfliker Tuun LC - least concern (ei trüüwet) Th. obesus Gratuugen Tuun VU - vulnerable (uun gefoor) Th. tonggol Lungstört Tuun LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Tuunfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tuunfasker"}
{"id": "36525", "contents": "Det Oise Department [waz] as ian faan dön fiiw departmenten uun det Hauts-de-France Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 830.002 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Beauvais. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fjauer arrondissementen. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Oise, citypopulation.de Oise: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "36527", "contents": "Det Pas-de-Calais Department [pɑdkaˈlɛ] as ian faan dön fiiw departmenten uun det Hauts-de-France Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 1.455.508 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Arras. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee sööwen arrondissementen. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Pas-de-Calais, citypopulation.de Pas-de-Calais: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "36529", "contents": "Det Somme Department [ˈsɔm] as ian faan dön fiiw departmenten uun det Hauts-de-France Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 567.410 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Amiens. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fjauer arrondissementen. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Somme, citypopulation.de Somme: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "36535", "contents": "A Faalsk Bonito (Auxis thazard) as en Bianfask uun det famile faan a Makreelen an Tuunfasker (Scombridae). Hi het uk Fregatmakreel an komt üüb a hialer welt föör. Hi het \"faalsk\", auer't uk en \"echten\" Bonito jaft (Katsuwonus pelamis), di beeder smääkt. Commonskategorii: Faalsk Bonito – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Faalsk Bonito"}
{"id": "36537", "contents": "Det Loire-Atlantique Department [lwaʀatlɑ̃ˈtik] as ian faan dön fiiw departmenten uun det Pays de la Loire Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a waast faan't regiuun Det hee 1.459.116 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Nantes. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Loire-Atlantique, citypopulation.de"}
{"id": "36541", "contents": "Det Mayenne Department [majɛn] as ian faan dön fiiw departmenten uun det Pays de la Loire Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 305.521 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Laval. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "36542", "contents": "Det Maine-et-Loire Department [mɛn e lwaʁ] as ian faan dön fiiw departmenten uun det Pays de la Loire Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 819.824 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Angers. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Maine-et-Loire, citypopulation.de"}
{"id": "36544", "contents": "Det Sarthe Department [saʀt] as ian faan dön fiiw departmenten uun det Pays de la Loire Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 562.301 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Le Mans. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "36546", "contents": "Det Vendée Department [vɑ̃ˈde] as ian faan dön fiiw departmenten uun det Pays de la Loire Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 691.298 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as La Roche-sur-Yon. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "36547", "contents": "Det Nord Department [nɔʁ] as ian faan dön fiiw departmenten uun det Hauts-de-France Regiuun uun Frankrik. Det hee 2.598.803 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Lille. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee seeks arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Nord, citypopulation.de Nord: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "36549", "contents": "Flän Fasker (Exocoetidae) san en famile faan Bianfasker uun det order faan a Hurnfaskoortagen (Beloniformes). Enkelt slacher kön bit 400 meeter widj auer't weeder sjit. Cypselurinae Cheilopogon – Cypselurus – Hirundichthys – Prognichthys Exocoetinae Exocoetus Fodiatorinae Fodiator Parexocoetinae Parexocoetus Commonskategorii: Flän Fasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Flän Fasker"}
{"id": "3655", "contents": "Eidem wiar en histoorisk saarep üüb Sal. At lai hunerten faan meetern uun't waasten faan Waasterlun uun a Nuurdsia. Eidem as muarsis faan sturemfluden auerspeeld an weder apbaud wurden. Efter det grat flud faan 1436 wurd Eidem ei weder apbaud, an jo iinwenern, wat det auerlewet haa, skebet widjer auer tu't uasten üüb a geest faan Tinem. Ütj detdiar siidlang \"Süüdheedig\" as do leederhen Waasterlun wurden. Det het \"Waasterlun\", auer't uun't waasten faan Tinem leit. Di huk käänt am daalang üs Ual-Waasterlun. Di sarktürn faan't ual Eidem skal noch loong tu sen weesen haa, an iarst efter det grat sturemflud faan 1634 wurd det nei sark \"St. Niels\" baud. Det Eidemer sark daaget det leetst tooch üüb det koord faan Johannes Mejer uun't \"Neue Landesbeschreibung\" faan Caspar Danckwerth ütj at juar 1652 ap. Auer't histoore faan Eidem an St. Niels (sjiisk)"}
{"id": "36557", "contents": "A Ruadbarsch (Sebastes norvegicus; Sebastes marinus) as en Bianfask uun det order faan a Barschoortagen (Perciformes). Hi lewet uun a Nuurdatlantik. Ruadbarsch uun a looden Riaket Ruadbarsch Braaset filee mä irpelsaloot Commonskategorii: Ruadbarsch – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruadbarsch"}
{"id": "36559", "contents": "Det Cher Department [ʃɛːʀ] as ian faan dön seeks departmenten uun det Centre-Val de Loire Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 296.919 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Bourges. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Cher, citypopulation.de Berry (Prowins)"}
{"id": "3656", "contents": "Üs di Naam al sair, sen di Rechknaaken (Vertebra) di Knaaken, hurfan di Rech wukset es. Diirter, wat Rechnaaken haa, jit da uk Rechknaakendiirter (Vertebrata). Di miist Lir haa jen Dai me di \"Hexenschuß\" tö dön. Fuar't miist hangt dit me di Bjenskiiwen töhop, wat twesken di Rechknaaken sit. Di Rech heer somtirs Swaarheren me di Mensk, wat hi āprocht hual skel. Dit kumt senerk, wan di Rech fan jen Sir boowen hentö di üđer Sir önern Druk fo (Diagonaali Last). En üđer Grün ken uk wiis, wan em leenger forkiirt sit of liit. Fan en kuul Rech ken dit uk diarhen kum, wan forskelig Muskeln diarfan hart uur. Da halt em hömsalev forkiirt, en di Muskeln ken di Rech ek rocht bienachtler hual. Da ken't diartö kum, dat di Bjenskiiv twesken L5 en S1 (Lumbaal-Rechknaak 5 en Sakral-Rechknaak 1, jit uk Krüzbiin) tö jen Sir twesken di Knaaken ütdrükt uur. Wan dit pasiaret, da ken di Bjenskiiv üp en Nerv drüki, en dit ken siir dö of Leemungen maaki. Em skel diartö weet, dat benen di Rechknaaken Hööler sen, hur di \"Kabelboom\" döörgiar, wat fan't \"Stüürgiraat\" (Di Brain) kumt en aural di Biskiiren diarfan henstjüürt. Di \"Kabel\" sen di"}
{"id": "36565", "contents": "Det Eure-et-Loir Department [œʀeˈlwaːʀ] as ian faan dön seeks departmenten uun det Centre-Val de Loire Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 428.333 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Chartres. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fjauer arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Eure-et-Loir, citypopulation.de"}
{"id": "36567", "contents": "Det Indre Department [ɛ̃ːdʀ] as ian faan dön seeks departmenten uun det Centre-Val de Loire Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 216.867 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Châteauroux. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fjauer arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Indre, citypopulation.de Berry (Prowins)"}
{"id": "36569", "contents": "Det Indre-et-Loire Department [ɛ̃dʀeˈlwaːʀ] as ian faan dön seeks departmenten uun det Centre-Val de Loire Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüdwaast faan't regiuun Det hee 609.628 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Tours. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: Föl faan a slööd faan de Loire (üüb Fraansöösk: Châteaux de la Loire) stun uun't department: Sloot faan Amboise (Château d'Amboise) Château de Chenonceau Château de Chinon Château de Langeais Château de Loches Château de Tours France: Administrative Division, citypopulation.de France: Indre-et-Loire, citypopulation.de"}
{"id": "3657", "contents": "Rechknaakendiirter (Vertebrata) sen en Önerstam fan di Chordadiirten (Chordata). Tau Reegen Feski (Pisces) Biinfeski (Osteichthyes) Knorpelfeski (Chondrichthyes) Reeg Lönsdiirten (Tetrapoda) ön de Klasen: Amfiibien (Amphibia) Fügler (Aves) Krepdiirten (Reptilia) Tetjidiirten (Mammalia) Commons: Rechknaakendiirten – Saamling fan Skelter en Videos Wikispecies heer en artiikel tö: Rechknaakendiirten"}
{"id": "36571", "contents": "Det Loir-et-Cher Department [lwaʀeˈʃɛːʀ] as ian faan dön seeks departmenten uun det Centre-Val de Loire Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a maden an waast faan't regiuun. Det hee 326.489 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Blois. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Loir-et-Cher, citypopulation.de"}
{"id": "36573", "contents": "Det Loiret Department [lwaˈʀe] as ian faan dön seeks departmenten uun det Centre-Val de Loire Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 684.195 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Orléans. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Loiret, citypopulation.de"}
{"id": "36584", "contents": "Det Ain Department [ɛ̃] as ian faan dön twaalew departmenten uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 662.412 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Bourg-en-Bresse. Struumer: Saône an bistruumer - Reyssouze an Chalaronne; Rhône an bistruumer - Suran an Ain. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fjauer arrondissementen: En mensk faan't department het aindinois (menelk) of aindinoise (weipelk) üüb Fraansöösk. At taal faan a lidj uun't department sant 1791 : Frankoprowensaals wurt uun't department snaaket. Det Brou Kluaster, Bourg-en-Bresse A filosoof Voltaire (1694-1778) wenet faan 1759 tu 1778 uun Ferney (nü Ferney-Voltaire). France: Administrative Division, citypopulation.de France: Ain, citypopulation.de Site sur la Population et les Limites Administratives de la France."}
{"id": "36586", "contents": "Det Allier Department [aˈlje] as ian faan dön twaalew departmenten uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 331.947 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Moulins. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: At taal faan a lidj uun't department sant 1791. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Allier, citypopulation.de Historique de l'Allier, SPLAF Population en historique depuis 1968, INSEE"}
{"id": "36588", "contents": "Det Ardèche Department [aʁdɛʃ] as ian faan dön twaalew departmenten uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 327.878 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Privas. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: Auer Ardèche ian faan dön aaremer departmenten uun Frankrik wiar, jeew at muar ütjwaanerers üüs iinwaanerers. Uun det letst tidj anert detheer laag. At taal faan a lidj uun't department sant 1791: Frankoprowensaals wurt uun't department snaaket. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Ardèche, citypopulation.de Site sur la Population et les Limites Administratives de la France"}
{"id": "36595", "contents": "Det Cantal Department [kɑ̃ˈtal] as ian faan dön twaalew departmenten uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 143.366 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Aurillac. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: At taal faan a lidj uun't department sant 1791: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Cantal, citypopulation.de Site sur la Population et les Limites Administratives de la France"}
{"id": "366", "contents": "Di Skol (Pleuronectes platessa), uk Bot nēmt, jert tö di Platfeski. Di Skol es en Platfesk, wat biiring Oogen üp di rocht Sir drait. Didiar Sir es brün, sömtirs uk gre-brün. Di Skol heer üp des Sir Punkti, wat mung ruar en güül li, sa dat et en bet ütsjocht üs Gul. Diarfan es di taust Naam \"Goldbutt\" kemen, en diarom jit di üp Plattdütsk uk \"Butt\" en üp Friisk uk \"Bot\". Hat jeft da jit en ain Aart Boten (Bothidae), wat di Oogen man üp di Left Sir heer, en hur di Skol ek töjert. Di rocht Boten lewi uk ön wāremer Weeter ön di Atlantik en di Indopazifik - ek ön di Nuurđsee. Fan Önern es si Skol wit, en fan boowen? Jaa, dit es san Saak: Normaalerwiis es jü brün bit gre-brün. Jü ken höör Klöör man uk eeđer di Önergrün foraneri. Wan jen kumt en wel höör fang, da ken jü höör uk rocht gau iingreev. Diartö slait jü me di Flosen ön höör Rech en Achterjen. Di Skolen uur twesken 40 en 70 cm lung. Ja uur bit hentö 7 Kilo swaar. En Skol ken bit hentö 45 Jaaren ual uur. Skolen fing jaar Jungen"}
{"id": "36606", "contents": "A Hurnhai (Heterodontus francisci) as en Heifask, di bit 120 cm lung wurd koon. Hi hiart tu a Echt Haifasker (Galeomorphii) an lewet uun a Pasiifik föör Kalifornien an Meksiko. Commonskategorii: Hurnhai – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hurnhai"}
{"id": "3661", "contents": "At Gooshiirder Nuurdfresk woort üüb a fäästääg uun't nuurden faan Hüsem snaaket. At Süüdergooshiirder (9) as 1981 ütjstürwen, faan't Madelgooshiirder (8) jaft at man noch en hunfol spreegern. Sodenang lewet det Gooshiirder daalang fööraal üs Nuurdergooshiirder spriakwiis (7) mä jo tau warianten: Hoorninger, trinjam A Hurn (E Hoorne) Hoolmer, trinjam Ockholm (E Hoolme) Uk det Halagfresk as diar nai mä. Ünlikhaiden mä Öömrang: öö. ia, go. ii (< Ualfresk ē): t.b. „ian” an „stian” san „iin” an „stiin” (Ualfresk: „ēn” an „stēn”). öö. u, go. ou (< Ualfresk ō): t.b. „gud” an „hud” san „goud” an „houd” (Ualfresk: „gōd” an „hōd”). öö. ua, go. uu (< Ualfresk ā): t.b. „buan” an „ual” san „buun” an „uul” (Ualfresk: „bāne” an „ald” > *āld). öö. -un, go. -oun (< Ualfresk -and an -ond): t.b. „hun” an „strun” san „houn” an „stroun” (Ualfresk „hand” of „hond” an „strand” of „strond”). öö. -ünj, go. -ün (< Ualfresk -und): t.b. „hünj” an „pünj” san „hün” an „pün” (Ualfresk: „hund” an „pund”) Bispalen faan likhaiden an ünlikhaiden tesken Hoolmer, Hoorninger an Halagfreesk: Bestimt Artiikeln: di moon - dä moons; jü wüst - dä wüste; dat hüs - dä hüsinge. persöönelk pronoomen: ik - mi; dü -"}
{"id": "36612", "contents": "26. Deetsember: Köning Waldemar faan Sweeden (* 1243)"}
{"id": "36613", "contents": "19. Mei: Ivo Hélory, bretoonsk afkoot an prääster (* 1253)"}
{"id": "36614", "contents": "21. Jüüne: Wensel II., köning faan Böömen, hertooch faan Krakau an köning faan Poolen (* 1271) 23. August: William Wallace, skotsk freihaidshäält (* 1270)"}
{"id": "36615", "contents": "30. April: Andrea Dandolo, Doge faan Venedig († 1354) 04. August: Wensel III., köning faan Ungarn, Böömen an Poolen (* 1289)"}
{"id": "36616", "contents": "10. Febrewoore: Timur Chan, mongools chan an schineesk keiser faan det Yuan-Dünastii (* 1265)"}
{"id": "36620", "contents": "Wat menst dü ? Delfiinen, a diarten Delfiin (stäärbil)"}
{"id": "36623", "contents": "Det Drôme Department [dʁom] as ian faan dön twaalew departmenten uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 523.191 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Valence. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: At taal faan a lidj uun't department sant 1791: Frankoprowensaals wurt uun't department snaaket. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Drôme, citypopulation.de Site sur la Population et les Limites Administratives de la France"}
{"id": "36625", "contents": "Det Isère Department [iˈzɛːʀ] as ian faan dön twaalew departmenten uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 1.271.577 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Grenoble. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: At taal faan a lidj uun't department sant 1801: Frankoprowensaals an Oksitaans wurd uun't department snaaket. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Isère, citypopulation.de Site sur la Population et les Limites Administratives de la France"}
{"id": "36627", "contents": "Det Loire Department [ˈlwaːʀ] as ian faan dön twaalew departmenten uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 765.297 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Saint-Étienne. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: At taal faan a lidj uun't department sant 1801: Frankoprowensaals wurt uun't department snaaket. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Loire, citypopulation.de Site sur la Population et les Limites Administratives de la France"}
{"id": "36629", "contents": "Det Haute-Loire Department [otˈlwaːʀ] as ian faan dön twaalew departmenten uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 227.650 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Le Puy-en-Velay. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Haute-Loire, citypopulation.de"}
{"id": "36631", "contents": "Det Puy-de-Dôme Department [pɥidˈdoːm] as ian faan dön twaalew departmenten uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 669.648 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Clermont-Ferrand. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fiiw arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Puy-de-Dôme, citypopulation.de"}
{"id": "36632", "contents": "A Grünjwaaler (Monodontidae) san en famile faan Tuswaaler (Odontoceti) uun det auerfamile faan a Delfiinoortagen (Delphinoidea). Diar jaft at man tau slacher faan, diar son sääks meeter lung wurd. Jo lewe uun a Arktis. Witjwaal, Beluuga (Delphinapterus leucas) Narwaal (Monodon monoceros) D. leucas D. leucas, jong diart M. monoceros M. monoceros Commonskategorii: Grünjwaaler – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "36642", "contents": "Jeju-do as en prowins faan Süüdkorea üüb det eilun Jejudo uun't Uastsjineesk Sia. Tu det prowins hiar uk a eilunen Udo an a Chuja-Eilunen. Jeju-do as en Teukbyeol-jachi-do (특별 자치도; 特別自治道; Special Autonomous Province = Aparte autonoom prowins). Hat as apdiald tu tau stääden: Jeju-si (제주시, 濟州市) uun't nuurden Seogwipo-si (서귀포시, 西歸浦市) uun't süüden Jeju-do as ferbünjen mä eilunen uun ööder lunen, diar uk so fiar faan't lun uf lei: Hainan, Sjiina Hawaii, USA Sachalin, Ruslun Baali, Indoneesien Commonskategorii: Jeju-do – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3665", "contents": "Escherichia coli (kurt E. coli, am sait uk Kooli-Bakteerium) as en Bakteerium, wat iin ön di Tiaremer fan Mensken an Diirter fuarkumt. Hat jertt tö di Familii fan di Enterobacteriaceae (griich. „enteron“: Tiarem). Dat Bakteerium heer sin Naam ön't Jaar 1919 fingen, en et jit eeđer di Weetenskepsman Theodor Escherich, aurdat des di fünen her. Forskelig Öneraarten fan E. coli Maaki di Mensken of Diirter kraank. Des kür wiis: EHEC (enterohämorrhagisk E. coli) Ön di Somer fan 2011 sen fuul Mensken ön Nuurđdütsklön fan EHEC kraank uuren en hok diarfan sen uk storewen. EPEC (enteropathogene E. coli) ETEC (enterotoxische E. coli) EIEC (enteroinvasive E. coli) EAEC (enteroaggregative E. coli) DAEC (diffus adhärente E. coli) Commons: E. coli – Saamling fan Skelter en Videos Wikispecies heer en artiikel tö: E. coli"}
{"id": "36655", "contents": "Det Rhône Department [ʁoːn] as ian faan dön twaalew departmenten uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 1.893.147 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Lyon, uk wan sant 2015 as't steed nian dial faan't department. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee tau arrondissementen bütj det steed Lyon: Frankoprowensaals wurt uun't department snaaket. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Rhône, citypopulation.de"}
{"id": "36657", "contents": "Det Savoie Department [saˈvwa] as ian faan dön twaalew departmenten uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 437.711 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Chambéry. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: Frankoprowensaals wurt uun't department snaaket. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Savoie, citypopulation.de"}
{"id": "36659", "contents": "Det Haute-Savoie Department [otsaˈvwa] as ian faan dön twaalew departmenten uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 838.774 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Annecy. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fjauer arrondissementen: Frankoprowensaals wurt uun't department snaaket. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Haute-Savoie, citypopulation.de"}
{"id": "36661", "contents": "Det Côte-d'Or Department [kotˈdɔːʀ] as ian faan dön aacht departmenten faan det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 532.266 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Dijon. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Côte-d'Or, citypopulation.de"}
{"id": "36668", "contents": "At Métropole de Lyon as en fransöösk departement an en gemeenferbant trinjam an mä det stääd Lyon uun't regiuun Auvergne-Rhône-Alpes. Diar wene knaap 1,4 miljuunen minsken (stant:2018) uun 59 gemeenen. Commonskategorii: Métropole de Lyon – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "36675", "contents": "Wat menst dü ? Anser, di latiinsk nööm för Fialges Anser (stäär), en stäär uun't stäärbil Foos"}
{"id": "36677", "contents": "A Fialges (Anser) san en skööl faan Ges (Anserini) uun det famile faan a Anen (Anatidae). Diar hiar tjiin slacher tu. A. albifrons – A. anser – A. brachyrhynchus – A. caerulescens – A. canagicus – A. cygnoides – A. erythropus – A. fabalis – A. indicus – A. rossii – A. serrirostris Grä Gus (Anser anser) Snägus (Anser caerulescens) Siadgus (Anser fabalis) Commonskategorii: Fialges – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fialges"}
{"id": "36679", "contents": "A Siages (Branta) san en skööl faan Ges (Anserini) uun det famile faan a Anen (Anatidae). Jo san föl jonker üs Fialges (Anser), haa en suart nääb an suart fet. B. bernicla – B. canadensis – B. hutchinsii – B. leucopsis – B. ruficollis – B. sandvicensis Groltergus (Branta bernicla) Kanadagus (Branta canadensis) Greenlungus (Branta leucopsis) Commonskategorii: Siages – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siages"}
{"id": "3668", "contents": "Skol At Skol (Pleuronectes platessa) as en slach faan a Platfasker (Pleuronectiformes). Commonskategorii: Skolen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skolen"}
{"id": "36683", "contents": "A Swaanen (Cygnus) san en skööl faan Anenfögler (Anatidae) uun det onerfamile faan a Ges an Swaanen (Anserinae). Swaanen san a gratst Anenfögler. Coscoroba Coscoroba coscoroba Cygnus C. atratus – C. bewickii – C. buccinator – C. columbianus – C. cygnus – C. melancoryphus – C. olor Coscorobaswaan (Coscoroba coscoroba) Letj Swaan (Cygnus bewickii) Sjongswaan (Cygnus cygnus) Grat Swaan (Cygnus olor) Commonskategorii: Swaanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Swaanen"}
{"id": "36688", "contents": "At Hanengus (Cereopsis novaehollandiae) as di iansagst fögelslach uun det skööl Cereopsis faan a Ges an Swaanen (Anserinae). Hat hää linger bian üs ööder Ges an en letjer hood. Hanenges kön swääm, mei oober ei hal üüb't weeder. Jo lewe uun't süüdelk Austraalien. Commonskategorii: Hanenges – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hanenges"}
{"id": "36692", "contents": "At Coscorobaswaan (Coscoroba coscoroba) as di iansagst slach uun det skööl Coscoroba faan't onerfamile Ges an Swaanen (Anserinae). Hat lewet uun Süüdameerikoo. Commonskategorii: Coscorobaswaan – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Coscorobaswaan"}
{"id": "36694", "contents": "A Merginae of Sia-Anen san en onerfamile faan a Anenfögler (Anatidae). Dialwiis wurd jo uk üs auerskööl Mergini faan't onerfamile Echt Anen (Anatinae) uunsen. Bucephala – Clangula – Histrionicus – Lophodytes – Melanitta – Mergellus – Mergus – Polysticta – Somateria Bucephala Bralan (Bucephala clangula) Clangula Isfögel (An) (Clangula hyemalis) Melanitta Suart An (Melanitta nigra) Mergellus Letj Seegnääb (Mergellus albellus) Mergus Grat Seegnääb (Mergus merganser) Madel Seegnääb (Mergus serrator) Somateria Eidergus (Somateria mollissima) Commonskategorii: Merginae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Merginae"}
{"id": "36696", "contents": "A Anas san en skööl faan Anenfögler (Anatidae). Jo wurd uk Eegentelk Anen näämd. A. acuta – A. albogularis – A. americana – A. andium – A. aucklandica – A. bahamensis – A. bernieri – A. capensis – A. carolinensis – A. castanea – A. chlorotis – A. clypeata – A. crecca – A. cyanoptera – A. diazi – A. discors – A. eatoni – A. erythrorhyncha – A. falcata – A. flavirostris – A. formosa – A. fulvigula – A. georgica – A. gibberifrons – A. gracilis – A. hottentota – A. laysanensis – A. luzonica – A. melleri – A. nesiotis – A. penelope – A. platalea – A. platyrhynchos – A. poecilorhyncha – A. puna – A. querquedula – A. rhynchotis – A. rubripes – A. sibilatrix – A. smithii – A. sparsa – A. strepera – A. superciliosa – A. undulata – A. versicolor – A. wyvilliana – A. zonorhyncha – †A. cheuen – †A. marecula – †A. theodori Gräfögel (Anas acuta) Slob (Anas clypeata), uk: Spatula clypeata Uart (Anas crecca) Smen (Anas penelope), uk: Mareca penelope Wil An (Anas platyrhynchos) Leguart (Anas querquedula), uk: Spatula querquedula Madelan (Anas strepera), uk: Mareca strepera Commonskategorii: Eegentelk Anen"}
{"id": "36697", "contents": "A Aythya san en skööl faan Dükanen (Aythini) uun det famile faan a Anenfögler (Anatidae). A. affinis – A. americana – A. australis – A. baeri – A. collaris – A. ferina – A. fuligula – A. innotata – A. marila – A. novaeseelandiae – A. nyroca – A. valisineria Toofelan Toopet An (Aythya fuligula) Beragan (Aythya marila) Commonskategorii: Aythya – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Aythya"}
{"id": "367", "contents": "A Skootfink, (mo.) piiploosch, piiper, wisepiiper, häärspanster (Anthus pratensis) as en Sjongfögel (Passeriformes) uun't famile faan a Piipern (Motacillidae). Nääst faan Skootfinken. Ai faan Anthus pratensis MHNT Aier faan Cuculus canorus canorus an Anthus pratensis - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Skootfinken Wikispecies hää en artiikel tu: Skootfinken"}
{"id": "3670", "contents": "At Bläkrook (Anchusa arvensis) as en plaantenslach uun det famile faan a Rüchbleeden (Boraginaceae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Bläkrook Wikispecies hää en artiikel tu: Bläkrook"}
{"id": "36707", "contents": "Mä Nuurdeuroopa as di nuurdelk dial faan Euroopa mend. Diartu hiar a lunen faan't eegentelk Skandinaawien: Norweegen Sweeden Denemark Man uk ööder nuurdelk lunen wurd diar mä tu reegent: Finlun Åland Islun Färöer Greenlun (poliitisk tu Nuurdeuroopa, geograafisk tu Nuurd-Ameerikoo) Bi a lunen uun't Baltikum as't en betj ünseeker, wäär jo tu Nuurd- of Madeleuroopa tääl: Eestlun Letlun Litauen Commonskategorii: Nuurdeuroopa – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Nuurdeuroopa (sjiisk)"}
{"id": "36708", "contents": "At Letj Seegnääb (Mergellus albellus) as en letjen weederfögel uun det famile faan a Anenfögler (Anatidae). Hat as di iansagst slach uun det skööl Mergellus an lewet uun Nuurdeuroopa an Nuurdaasien. Spriadkoord green: Somerregiuun blä: Wonterregiuun (grater bil) Aier faan M. albellus - MHNT Commonskategorii: Letj Seegnääb – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Seegnääb"}
{"id": "36711", "contents": "Det Doubs Department [du] as ian faan dön aacht departmenten faan det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 543.538 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Besançon. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: Frankoprowensaals wurt uun't department snaaket. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Doubs, citypopulation.de"}
{"id": "36713", "contents": "Det Haute-Saône Department [otˈsoːn] as ian faan dön aacht departmenten faan det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 233.508 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Vesoul. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee tau arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Haute-Saône, citypopulation.de"}
{"id": "36715", "contents": "Det Jura Department [ʒyˈʀa] as ian faan dön aacht departmenten faan det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 258.023 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Lons-le-Saunier. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: Frankoprowensaals wurt uun't department snaaket. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Jura, citypopulation.de"}
{"id": "3672", "contents": "A Aapelbuum (Malus domestica) as en plaant uun det famile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). Faan di slach san en hialer rä suurten aptaanj wurden. Aapelfial uun't Ual Lun bi Hamborag Aapelsuurten Tiaknang faan bloosen, frücht an siad EU Nährwertkennzeichnungsrichtlinie (90/496/EWG) an Rewe Nährwerttabelle Handelsblatt Die Welt in Zahlen (2005) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aapelbuumer Wikispecies hää en artiikel tu: Aapelbuumer Suurten (sjiisk)"}
{"id": "36720", "contents": "At Grat Seegnääb (Mergus merganser) as en weederfögel uun det famile faan a Anenfögler (Anatidae). Hat lewet uun't nuurdelk Euroopa, Aasien an Ameerikoo. Mergus merganser merganser, Euroopa Mergus merganser orientalis (of comatus), Aasien Mergus merganser americanus, Nuurdameerikoo Spriadkoord green: Somerregiuun blä: Wonterregiuun (grater bil) Wiiftje mä jongensguard üüb a nääk Commonskategorii: Grat Seegnääb – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Grat Seegnääb"}
{"id": "36722", "contents": "At Madel Seegnääb (Mergus serrator) as en weederfögel uun det famile faan a Anenfögler (Anatidae). Hat lewet üüb a nuurdelk eerdheleft. Spriadkoord green: Somerregiuun laachtblä: Waanerregiuun jonkblä: Wonterregiuun Commonskategorii: Madel Seegnääb – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Madel Seegnääb"}
{"id": "36723", "contents": "A Tadorna san en skööl faan fögler uun't onerfamile faan a Hualewges (Tadorninae). T. cana – T. cristata – T. ferruginea – T. radjah – T. tadorna – T. tadornoides – T. variegata Baragan (Tadorna tadorna) Commonskategorii: Tadorna – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tadorna"}
{"id": "36727", "contents": "At Nilgus (Alopochen aegyptiaca) as di iansagst fögelslach uun det skööl Alopochen faan't onerfamile Hualewges (Tadorninae). Hat komt faan Egypten, as oober uk uun Madeleuroopa tu sen, huar't ütj tiirguarder ütjkneeben as. Commonskategorii: Nilgus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nilgus"}
{"id": "36731", "contents": "At Heistergus (Anseranas semipalmata) as di iansagst fögelslach uun det famile Anseranatidae faan a Anen an Ges (Anseriformes). Hat lewet uun Austraalien an üüb Nei-Guinea. Hör nööm hää't efter't Heister (Pica pica) för hör suart-witj klöör. Commonskategorii: Heistergus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Heistergus"}
{"id": "36734", "contents": "A Wäärnfögler (Anhimidae) san en famile faan fögler uun det order faan a Anen an Ges (Anseriformes). Diar jaft at man trii slacher faan, diar uun Süüdameerikoo lewe. Jo like grat Hanen, hiar oober tu't order faan a Anen an Ges. Hör nööm haa's füngen, auer jo so furchboor roofte kön. Anhima Anhima cornuta Chauna Chauna chavaria Chauna torquata Anhima cornuta Chauna chavaria Chauna torquata Spriadkoord Commonskategorii: Wäärnfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wäärnfögler"}
{"id": "3674", "contents": "Rosken (Juncus maritimus) san en plaantenslach an hiar tu at famile Swetgäärs (Poaceae) of uk tu en aanj famile Juncaceae. Jo kön oober uk saaltweeder uf. Sodenang fanjst Dü jo föl üüb a Halgen an üüb't oon. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Rosken Wikispecies hää en artiikel tu: Rosken"}
{"id": "36742", "contents": "Det Nièvre Department [njɛːvʀ] as ian faan dön aacht departmenten faan det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 199.659 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Nevers. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Nièvre, citypopulation.de"}
{"id": "36744", "contents": "Det Saône-et-Loire Department as ian faan dön aacht departmenten faan det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 547.409 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Mâcon. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fiiw arrondissementen: Frankoprowensaals wurt uun't department snaaket. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Saône-et-Loire, citypopulation.de"}
{"id": "36746", "contents": "Det Yonne Department [jɔn] as ian faan dön aacht departmenten faan det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 333.182 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Auxerre. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Yonne, citypopulation.de"}
{"id": "36747", "contents": "Aix as en skööl faan Swäämanen (Anatini). Diar jaft at man tau slacher faan. Mandarin-An (Aix galericulata), Uastaasien Carolina-An (Aix sponsa), Nuurdameerikoo Mandarin-Anen Aix galericulata Carolina-Anen Aix sponsa, wörd Commonskategorii: Aix – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Aix"}
{"id": "36758", "contents": "Malacorhynchini san en triibus faan a Anenfögler (Anatidae). Diar jaft at man tau slacher faan, diar uun Austraalien an Nei-Guinea lewe. Malacorhynchus Malacorhynchus membranaceus – †Malacorhynchus scarletti Salvadorina Salvadorina waigiuensis M. membranaceus M. membranaceus S. waigiuensis S. waigiuensis Commonskategorii: Malacorhynchus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Malacorhynchus Commonskategorii: Salvadorina – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Salvadorina"}
{"id": "3676", "contents": "Podkluader (Lemna minor) san en plaantenslach uun det skööl Lemna faan det famile Araceae. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Podkluader Wikispecies hää en artiikel tu: Podkluader"}
{"id": "36763", "contents": "Det Territoire de Belfort Department [teʀiˌtwaʀdəbɛlˈfɔːʀ] as ian faan dön aacht departmenten faan det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 138.620 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Belfort. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee bluat ian arrondissement, Belfort. Föör 1871 wiar't gebiit faan't department faan nü dial faan det Haut-Rhin Department. Auer't department dial faan Elsass-Lothringen wiar, wurd det efter de Tjiisk-Fraansöösk Krich tu det Tjiisk Rik den. At gebiit trinjenam Belfort bleew man dial faan Frankrich an wurd en nei department. Üüs Elsass-Lothringen efter de Iarst Wäältkrich tu Frankrik turagden wurd, bleew at Territoire de Belfort en department för ham salew. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Territoire de Belfort, citypopulation.de"}
{"id": "36768", "contents": "Det Ardennes Department as ian faan dön tjiin departmenten faan det Grand Est Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 265.213 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Charleville-Mézières. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fjauer arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Ardennes, citypopulation.de"}
{"id": "36770", "contents": "Det Aube Department as ian faan dön tjiin departmenten faan det Grand Est Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 310.222 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Troyes. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Aube, citypopulation.de"}
{"id": "36771", "contents": "At Skua of Grat Ruuwkub (Stercorarius skua, uk: Catharacta skua) as en siafögel uun det famile faan a Ruuwkuben (Stercorariidae). Hat lewet bi a küsten faan Madeleuroopa. Commonskategorii: Skua – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skua"}
{"id": "36776", "contents": "A Ruuwkuben (Stercorarius, Stercorariidae) san en skööl an en famile faan Fögler uun det order faan a Kuben an Waadfögler (Charadriiformes). Jo like Kuben (Laridae), san oober miast brün an jaage ööder siafögler hör fung uf. S. antarcticus – S. chilensis – S. longicaudus – S. maccormicki – S. parasiticus – S. pomarinus – S. skua Skua (Stercorarius skua) Commonskategorii: Ruuwkuben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruuwkuben"}
{"id": "36778", "contents": "Det Bas-Rhin Department as ian faan dön tjiin departmenten faan det Grand Est Regiuun uun Frankrik. At leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 1.147.820 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Strassburg. De Rhein Struum maaget at uastgrens faan't department. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fiiw arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Bas-Rhin, citypopulation.de Europeesk Kolektiif Elsas"}
{"id": "3678", "contents": "At Prüket Fisel (Cirsium vulgare) as en fisel faan det famile Asteraceae. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Prüket Fisel Wikispecies hää en artiikel tu: Prüket Fisel"}
{"id": "3679", "contents": "At Gewöönelk Fisel (Onopordium acanthium) as en plaantenslach faan't famile Asteraceae. Uk ütj fisler haale a imen hönang. Commonskategorii: Fisel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fisel Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "368", "contents": "Slaswik-Holstiinj (aw Seelterfriisk: Släswiek-Holstein, aw Weestfrasch: Sleeswyk-Holstein, aw Tjüsch: Schleswig-Holstein, aw Dånsch: Slesvig-Holsten) as ån foon da seekstäin stjörkrise (diiljstoot) foon Tjüschlönj. Slaswik-Holstiinj lait twasche e Weestsiie än e Ååstsiie, än heet 2.910.875 inboogere (2020). E hoodstää foon e diiljstoot as Kil. Da tiin grutste stääse önj e diiljstoot san: E diiljstoot heet fjouer krisfrie stääse än 11 krise: Nordfriislon (Nordfraschlönj) Slaswik-Holstiinj (video, spräägen aw Frasch). Germany: Administrative Division, citypopulation.de Germany: Schleswig-Holstein, citypopulation.de Schleswig-Holstein: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "36808", "contents": "A Slaanghalsfögler (Anhingidae, Anhinga) san en famile an en skööl faan fögler uun det order faan a Suliformes. Jo san nai mä Ialges an lewe uun a troopen. A. anhinga – A. melanogaster – A. novaehollandiae – A. rufa A. anhinga LC - least concern (ei trüüwet) A. melanogaster NT - near threatened (nai bi trüüwet) A. novaehollandiae LC - least concern (ei trüüwet) A. rufa LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Slaanghalsfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Slaanghalsfögler"}
{"id": "36811", "contents": "A Fregatfögler (Fregatidae, Fregata) san en famile an en skööl faan fögler uun det order faan a Suliformes. Jo lewe uun a troopen an subtroopen. Diar hiar fiiw slacher tu. F. andrewsi - F. aquila - F. ariel - F. magnificens - F. minor F. andrewsi VU - vulnerable (uun gefoor) F. aquila VU - vulnerable (uun gefoor) F. ariel LC - least concern (ei trüüwet) F. magnificens LC - least concern (ei trüüwet) F. minor LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Fregatfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fregatfögler"}
{"id": "3682", "contents": "At pöberrut (Armoracia rusticana) as en plaantenslach uun't famile faan a krüsbloosen (Brassicaceae). Di rut woort eden of üs gewürts, man uk uun a medesiin brükt. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Pöberrut Wikispecies hää en artiikel tu: Pöberrut Pöberkrüüs"}
{"id": "36822", "contents": "A Stiankautsen (Athene) san en skööl faan Kadüülen (Strigidae). Diar hiar trii slacher tu, uun Euroopa jaft at man ään, di Stiankauts. (Athene brama) (Athene cunicularia) Stiankauts (Athene noctua) Commonskategorii: Stiankautsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stiankautsen"}
{"id": "36825", "contents": "Det Marne Department as ian faan dön tjiin departmenten faan det Grand Est Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 561.972 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Châlons-en-Champagne. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fjauer arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Marne, citypopulation.de"}
{"id": "36827", "contents": "Det Haute-Marne Department as ian faan dön tjiin departmenten faan det Grand Est Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 168.316 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Chaumont. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Haute-Marne, citypopulation.de"}
{"id": "36829", "contents": "Det Meurthe-et-Moselle Department as ian faan dön tjiin departmenten faan det Grand Est Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 730.036 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Nancy. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fjauer arrondissementen: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Meurthe-et-Moselle, citypopulation.de Föör 2022 det Briey Arrondissement."}
{"id": "36831", "contents": "Det Meuse Department as ian faan dön tjiin departmenten faan det Grand Est Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 179.154 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Bar-le-Duc. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Meuse, citypopulation.de"}
{"id": "36833", "contents": "Det Moselle Department as ian faan dön tjiin departmenten faan det Grand Est Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 1.038.901 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Metz. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fiiw arrondissementen. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Moselle, citypopulation.de Moselle: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "36835", "contents": "Det Haut-Rhin Department (üüb Elsesisk: Owerelsàss of ‘s Iwerlànd, üüb Tjiisk: Oberelsass) as ian faan dön tjiin departmenten faan det Grand Est Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 764.044 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Colmar. De Rhein Struum maaget at uastgrens faan't department. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee fjauer arrondissementen: Föör 1871 wiar det Territoire de Belfort Department dial faan det Haut-Rhin Department. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Haut-Rhin, citypopulation.de Europeesk Kolektiif Elsas"}
{"id": "36837", "contents": "Det Vosges Department as ian faan dön tjiin departmenten faan det Grand Est Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 359.139 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Épinal. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: At department hee trii arrondissementen. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Vosges, citypopulation.de Föör 2022: Capavenir Vosges. Vosges: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "3684", "contents": "Krook (Raphanus raphanistrum) as en plaantenslach uun det famile Raphanus. Hat liket at pöberrut, hää oober ei son starken rut. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Krook Wikispecies hää en artiikel tu: Krook"}
{"id": "3685", "contents": "A Boksbuum (Buxus sempervirens) as en imergreen holtplaant an hiart tu't famile faan a Boksbuumplaanten (Buxaceae). En twiig faan en boksbuum (faan boowen an onern) Kenkenbuum Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Boksbuumer Wikispecies hää en artiikel tu: Boksbuumer"}
{"id": "36878", "contents": "At Stiankauts (Athene noctua) as di iansagst fögelslach faan't skööl Athene, di uun Euroopa lewet. Hat mei hal uun gäärslun jaage. Al sant ualang tidjen as at Stiankauts en sümbool för kluukhaid, an füng diaram uk di wedenskapelk nööm Athene efter det godhaid uun a greks mütologii. Wan \"Kadüülen tu Athen\" draanj wurd, do as at Stiankauts mend. Spriadkoord At Stiankauts bräät hal uun stianen gebüüden. Stiankauts üüb en ual greks jilstak (Drachme) Athene noctua vidalii - MHNT Commonskategorii: Stiankauts – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stiankauts"}
{"id": "3688", "contents": "At Ruad Jüd (Rumex acetosa) as en plaant faan det famile Polygonaceae. Hat liket a sürstaaler, as oober grater. Frücht Commonskategorii: Ruad Jüd – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruad Jüd"}
{"id": "36880", "contents": "Det Essonne Department as ian faan a departmenten faan det Île-de-France regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 1.315.683 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Évry. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "36884", "contents": "A (Twaalew) Olympisk Godhaiden (ualgreks Δωδεκάθεοι Dodekatheoi) wiar uun't greks mütologii jodiaren, diar üüb a Olymp seed, an wiar sodenang a huuchst Godhaiden. Leeder kaam diar noch ööder wichtag Godhaiden tu, so dat det tuleetst 18 wiar. A Röömern haa a greks Godhaiden auernimen, jo füng diar oober en neien nööm. Commonskategorii: Olympisk Godhaiden – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Titaanen – Saamlang faan bilen of filmer Aal a figüüren faan't Greks Mütologii (Dieter Macek, 7.819 iindracher)"}
{"id": "36886", "contents": "Det Hauts-de-Seine Department as ian faan a departmenten faan det Île-de-France regiuun uun Frankrik. At department leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 1.633.217 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Nanterre. Suresnes France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "36888", "contents": "Det Seine-et-Marne Department as ian faan a departmenten faan det Île-de-France regiuun uun Frankrik. At department leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 1.432.577 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Melun. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "36890", "contents": "Det Seine-Saint-Denis Department as ian faan a departmenten faan det Île-de-France regiuun uun Frankrik. At department leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 1.669.509 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Bobigny. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "36892", "contents": "Det Val-de-Marne Department as ian faan a departmenten faan det Île-de-France regiuun uun Frankrik. At department leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 1.418.960 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Créteil. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "36894", "contents": "Det Val-d'Oise Department as ian faan a departmenten faan det Île-de-France regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 1.260.269 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Pontoise. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "36896", "contents": "Det Yvelines Department as ian faan a departmenten faan det Île-de-France regiuun uun Frankrik. At department leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 1.453.311 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Versailles. At department hee fjauer arrondissementen: Adolphe Thiers (1797-1877), de iarst president faan det Traad Republiik, wurd uun Saint-Germain-en-Laye bäären. France: Administrative Division, citypopulation.de France: Yvelines, citypopulation.de"}
{"id": "369", "contents": "At slob ((mo.) slubånert) (Anas clypeata) as en fögel ütj at anenfamile (Anatidae). Aier faan Spatula clypeata - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sloben Wikispecies hää en artiikel tu: Sloben"}
{"id": "36903", "contents": "fpd3pd5 A Olymp (greks Όλυμπος) as det huuchst beragkeed uun Griichenlun naibi det stääd Katerini. Uun't greks mütologii sat üüb a Olymp a Olympisk Godhaiden. A huuchst toop diar as a Mytikas (of uk: Mitikas) mä en hööchde faan 2.918 m. A naisthuuch tooper san Skolio (2.911 m), Stefani (2.909 m) an Skala (2.866 m). At hialer regiuun stäänt oner skül faan a UNESCO. Hat skal en weltarewdial wurd. Commonskategorii: Olymp – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Olymp (sjiisk)"}
{"id": "36904", "contents": "Swjatlana Heorhiyewna Tsichanowskaja of Swetlana Georgijewna Tichanowskaja (üüb Witjrüs: Святла́на Гео́ргіеўна Ціхано́ўская Svjatlána Heórhijeŭna Cichanóŭskaja, üüb Rüs: Светла́на Гео́ргиевна Тихано́вская Svetlána Geórgijevna Tichanóvskaja; * 11. September 1982 üüs Swjatlana Piliptschuk uun Mikaschewitschy, Brest Prowins) as en witjrüs bürgerrochtler. Hat wiar 2020 kandidoot uun de presidentskapswool uun Witjrüslun, efter dat sin maan Sjarhej Tsichanowski, feestnimen an iinsperet wurd."}
{"id": "36905", "contents": "Raman Dsmitryjewitsch Pratasewitsch of Roman Dmitrijewitsch Protasewitsch (üüb Witjrüs: Рама́н Дзмі́трыевіч Пратасе́віч Ramán Dzmítryjevič Pratasjévič, üüb Rüs: Рома́н Дми́триевич Протасе́вич Román Dmítrijevič Protasévič; * 5. Mei 1995 uun Minsk) as en witjrüs jurnalist an aktiwist. Hi as mägrünjleier faan de neiskanaal Nexta. De 23. Mei 2021 wiar hi uun buurd faan de Ryanair-Fluug 4978 faan Atheen tu Vilnius. A fliiger wurd faan en witjrüs stridjdschet uffangd an tu de Minsk natschunaalfluughuuwen amleitet. Uun Minsk wurd hi an sin rüs foomen, Sofia Sapega, faan a fliiger uffeerd an feestnimen. Commons: Raman Pratasewitsch – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "3691", "contents": "At Eert of Guard-Eert, uk Irt (Pisum sativum) as en plaantenslach uun det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae), an woort hal faan minsken eden of uk üs fuder brükt. Pisum sativum Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Eerten Wikispecies hää en artiikel tu: Eerten"}
{"id": "36912", "contents": "A Skaistöören (Polyodontidae, Greks: poly = föl, odous = tus) san en famile faan fasker uun det order faan a Stööroortagen (Acipenseriformes). Diar jaft at man muar tau slacher faan. Skaistöören (Polyodontidae) Protopsephurus † Palaeopsephurinae † Palaeopsephurini † Paleopsephurus † Polyodontinae Polyodontini Skaistöör (Polydon), 1 slach Polydon spathula Crossopholis † Psephurini Swördstöör (Psephurus), 1 slach Psephurus gladius Polydon spathula Psephurus gladius A Skaistöör lewet uun a Mississippi (USA) an a Swördstöör uun a Jangtsekiang (Sjiina). Faan a Skaistöör jaft at knaap noch högen, a Swördstöör as woorskiinelk ütjstürwen. Commonskategorii: Skaistöören – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skaistöören"}
{"id": "36921", "contents": "A Sialaks (Pollachius virens) as en fask uun det famile faan a Dorschen (Gadidae). Uk wan hi so het, hää hi mä Laksen (Salmonidae) niks tu dun. En ualen nööm as Kualfask (holuns: Koolvis). Hi as nai mä a Polak. Sialaks komt üs filee üüb a boosel Commonskategorii: Sialaks – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sialaks"}
{"id": "36923", "contents": "A Skelfask (Melanogrammus aeglefinus) as en fask uun det famile faan a Dorschen (Gadidae), an di iansagst slach uun det skööl Melanogrammus. Hi lewet uun miatag breetjin faan a Nuurdatlantik an uun a Uastsia. Fish & Chips uun Skotlun mä Skelfask an stuuwet Irten Commonskategorii: Skelfask – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skelfask"}
{"id": "36924", "contents": "Rennes ([ʁɛn]; üüb Bretoonsk: Roazhon [ˈrwɑːzən]) as at hoodsteed faan det Bretagne Regiuun an det Ille-et-Vilaine Department uun Frankrik. At steed leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 217.728 lidj (2018). Det as uk at hoodsteed faan det Rennes Arrondissement. France: Bretagne, citypopulation.de"}
{"id": "36928", "contents": "A Dorsch (Gadus morhua) as en fask uun det famile faan a Dorschen (Gadidae). Hi lewet uun a Nuurdatlantik an uun a Uastsia. Hi hää en grat bedüüdang för a faskerei. En (Uastsia-)Dorsch as detsalew üs en (Atlantik-)Kabeljau. Spriadkoord Bacalhao, saaltet an drüget stookfask Fish & Chips mä stuuwet Irten Commonskategorii: Dorsch – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dorsch"}
{"id": "36930", "contents": "A Alaska-Sialaks (Gadus chalcogrammus, of uk: Theragra chalcogramma) as en fask uun det famile faan a Dorschen (Gadidae). Uk wan hi so het, hää hi mä Laksen (Salmonidae) niks tu dun. Hi as nai mä a Dorsch (Gadus morhua), lewet oober uun a Nuurdpasiifik. Fang mä't Swäämslebnäät Faskfangern wurd miast mä Alaska-Sialaks maaget. Myeongnanjeot, saaltet rä fask Jüst so üs faan Dorsch woort diar uk stookfask faan maaget. Commonskategorii: Alaska-Sialaks – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Alaska-Sialaks"}
{"id": "36932", "contents": "A Hek (Merluccius merluccius), gans akeroot Europeesk Siahek as en fask uun det order faan a Dorschoortagen (Gadiformes). Hi lewet uun a Nuurduastatlantik an uun't Madlunsia. Spriadkoord Heken uun a fasklooden Hake and Chips uun Ingelun Commonskategorii: Hek – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hek Ei ferwaksle mä: Hurnfask (Belone belone)"}
{"id": "36936", "contents": "A Siaheken (Merluccius) san en skööl an en famile (Merlucciidae) faan fasker uun det order faan a Dorschoortagen (Gadiformes). Diar hiar 15 slacher tu. M. albidus – M. angustimanus – M. australis – M. bilinearis – M. capensis – M. gayi – M. guttatus – M. hernandezi – M. hubbsi – M. merluccius – M. paradoxus – M. patagonicus – M. polli – M. productus – M. senegalensis – M. tasmanicus Efter wikispecies hiar uk noch ööder sköölen mä tu det famile faan a Siaheken: Lyconodes – Lyconus – Macruronus – Merluccius – Steindachneria Merluccius Europeesk Siahek (Merluccius merluccius) Commonskategorii: Siaheken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siaheken"}
{"id": "3694", "contents": "At Taksonomii uun a biologii onersjükt an leit fääst, hü a diarten an plaanten mäenööder tuuphinge. A enkelt tremen üüb detdiar lääder faan boowen tu onern het takson. En takson faadet diarten mä gemiansoom eegenskapen tuup an fraaget: Wat haa jodiar diarten för eegenoorten? An hü as di ferskeel tu ööder diarten? Sodenang baut det taksonomii üüb det hiirarchisk definitsion efter genus proximum an differentia specifica ap. At wichtagst takson as di slach. Bluas diarten faan di salew slach kön jo fermuare. Sant Carl von Linné wurd a slacher \"binominaal\" mä en \"föörnööm\" an \"bääftnööm\" betiakent. Diar daaget ei bi arke slach arke takson ap. Commonskategorii: Taksonomii – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "36945", "contents": "Det Charente Department as ian faan dön twaalew departmenten faan det Nouvelle-Aquitaine Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 349.158 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Angoulême. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Charente, citypopulation.de"}
{"id": "36947", "contents": "Det Charente-Maritime Department as ian faan dön twaalew departmenten faan det Nouvelle-Aquitaine Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 652.541 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as La Rochelle. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Charente-Maritime, citypopulation.de"}
{"id": "36949", "contents": "Det Corrèze Department as ian faan dön twaalew departmenten faan det Nouvelle-Aquitaine Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 239.019 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Tulle. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Corrèze, citypopulation.de"}
{"id": "3695", "contents": "At Soojabuan (Glycine max (L.)) wort uk man ianfach \"sooja\" näämd an hää hör nööm efter at japoonsk wurd shōyu för soojasmeer. Hat hiart tu at famile faan a bongfrüchten (Fabaceae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Soojabuanen Wikispecies hää en artiikel tu: Soojabuanen Protein"}
{"id": "36952", "contents": "Det Creuse Department as ian faan dön twaalew departmenten faan det Nouvelle-Aquitaine Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 114.490 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Guéret. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Creuse, citypopulation.de"}
{"id": "36957", "contents": "Det Deux-Sèvres Department as ian faan dön twaalew departmenten faan det Nouvelle-Aquitaine Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 374.461 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Niort. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Deux-Sèvres, citypopulation.de"}
{"id": "36959", "contents": "Det Dordogne Department as ian faan dön twaalew departmenten faan det Nouvelle-Aquitaine Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 410.786 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Périgueux. Dön tjiin gratst steeden uun't department san: France: Administrative Division, citypopulation.de France: Dordogne, citypopulation.de"}
{"id": "36961", "contents": "Det Haute-Vienne Department as ian faan dön twaalew departmenten faan det Nouvelle-Aquitaine Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 370.517 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Limoges. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "36963", "contents": "Det Landes Department as ian faan dön twaalew departmenten faan det Nouvelle-Aquitaine Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 416.832 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Mont-de-Marsan. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "36967", "contents": "Det Lot-et-Garonne Department as ian faan dön twaalew departmenten faan det Nouvelle-Aquitaine Regiuun uun Frankrik. At deparment leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 329.960 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Agen. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3697", "contents": "Sürstaaler (Rumex acetosella) hiar tu at plaantenfamile faan a Düüsenknober (Polygonaceae). Di grater slach uun det skööl as at Ruad Jüd. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sürstaaler Wikispecies hää en artiikel tu: Sürstaaler"}
{"id": "36972", "contents": "Det Vienne Department as ian faan dön twaalew departmenten faan det Nouvelle-Aquitaine Regiuun uun Frankrik. At department leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 439.004 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Poitiers. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "36978", "contents": "Det Bouches-de-l'Elbe Department (üüb Tjiisk: Departement der Elbmündung(en) of Elbmündungsdepartement) wiar faan de 1. Janewoore 1811 tu 30. Mei 1814 en department faan det Iarst Fraansöösk Keiserrik. At hoodsteed faan't department wiar Hamborig (üüb Fraansöösk: Hambourg). At department hed fjauer arrondissementen: Hambourg (Hamborig) Lubeck (Lübeck) Lunebourg (Lüneburg) Stade Commons: Bouches de l’Elbe – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "36980", "contents": "At Hansestääd Stade (plaatsjiisk: Stood) as at kreisstääd faan a Lunkreis Stade uun Niidersaksen. Diar wene knaap 50.000 minsken. Tu't stääd hiar sant 1972 uk a weesen gemeenen Bützfleth, Haddorf, Hagen, Schölisch an Wiepenkathen. Israel Givat Schmuel (Tel Aviv-Jaffa), sant 1987 Poolen Gołdap, sant 1998 Sweeden Karlshamn, sant 1984 Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Stade – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Stade (sjiisk) Wikisource: Stade (sjiisk) Wääblink-kataloog tu Stade uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk)"}
{"id": "36984", "contents": "Det Ariège Department (üüb Oksitaans: Arièja) as ian faan dön tretanj departmenten faan Oksitaanien uun Frankrik. Det hee 153.122 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Foix. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "36990", "contents": "Det Alpes-de-Haute-Provence Department ([alp də ot pʁɔvɑ̃s]; üüb Oksitaans: Aups d'Auta Provença) as ian faan dön seeks departmenten faan det Provence-Alpes-Côte d’Azur Regiuun. At department leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 165.767 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Digne-les-Bains. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37", "contents": "Önjt gemiindegebiit foon Moosbel san der greewfälje üt e brongsetid, dan jaift et deer nuch hu hünengreewe üt e stiinjtid. E schörk önj Rüllschau wörd önjt 13. iirhunert aw en forkrastliken kultstää bäged. iir 1779 di turm riised wörd stöö di hooltene klookenturm aw e ouder sid foon e stroote. Rüllschau wörd am 1430 dåt jarst tooch as Rolschouw (Wald des Wolfes) nåmd. Moosbel wörd 1445 dåt jarst tooch as Masbul (Siedlung am Moor) nåmd. Di diling nuch luupene krouf Neukrug wörd 1752 grünläid, dåt gebüüde foon diling wörd 1911 riised. 1881 as önj Moosbel en boonhuf bäged wörden, wat 1980 wider stalläid wörden as. Commons: Moosbel – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "370", "contents": "E Slowakäi as en lönj önj Euroopa. Önjt norden lait Poolen, önjt ååsten Ukraine, önjt sööden Ungarn än önjt weesten Ååstenrik än Tschechien. Deer booge 5.449.270 manschne (önjfång 2021). E hoodstää foont lönj as Bratislava. Bratislava hoodstää Bardejov Bytča Košice Martin Nitra Poprad Prešov Ružomberok Trnava Žilina E Slowakäi as sunt 2004 lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Slovakia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3700", "contents": "Co-Ofhengighair es en Konsept fan di Psychiaaters, wat meent, dat di Mensken trinjom Lir, wat fan wat ofhengig sen me dit, wat ja dö of let, di Sucht fan di Ofhengigi slemer maaki. En bikeent Bispöl fuar des es di Co-Alkohooliker. Em teenkt, dat des Lir iin ön en Dön faststeek, wat töögenön aarbert, wan di Ofhengighair bihanelt uuren skel. Diaraur meent em uk, dat di Mensken trinjom en Ofhengigi Mensk fan di Psycholoogi me bihanelt uur skel.. Wan dit diari di Dochters al kraankhaft fuarkumt, sair em, dat di Persöönelkhair kraank es. Hat jeft uk Psycholoogen, wat des Taachten kritisiari, aurdat dat fan dat Mebihaneli sotsiaali Probleemi me di Warel trinjom di \"Co-Ofhengigi\" kum ken. Bispölen fuar Co-Ofhengighair sen Aarberskoleegen, wat di Aarber fan en Koleegi, wat drinkt, me maaki wel, sa dat nemen morki skel, dat di ek fuul dēr. Iin ön en Familii kumt aaftinoch fuar, dat ali fuar dat bitaali, fan wat di Ofhengigi ofhengig es. Uk Dochters ken co-ofhengig uur, wan ja wat forskriif, wat ofhengig maakit, man wat di Patsient gaar ek brükt. Meaarberers fan't Jugendamt of Skuulmaisters ken co-ofhengig uur, wan en Aalerndiil, wat di üđer ütgrensi wel, di \"fuar sin Kaar spant\"."}
{"id": "37000", "contents": "Det Aude Department (üüb Oksitaans: Aude) as ian faan dön tretanj departmenten faan Oksitaanien uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 377.716 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Carcassonne. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37002", "contents": "Det Aveyron Department (üüb Oksitaans: Avairon) as ian faan dön tretanj departmenten faan Oksitaanien uun Frankrik. At department leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 279.168 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Rodez. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37006", "contents": "Det Gard Department (üüb Oksitaans: Gard) as ian faan dön tretanj departmenten faan Oksitaanien uun Frankrik. At department leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 750.776 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Nîmes. Det Pont du Gard, en röömsk akwedukt France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37008", "contents": "Det Gers Department (üüb Oksitaans: Gers) as ian faan dön tretanj departmenten faan Oksitaanien uun Frankrik. At department leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 191.439 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Auch. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37012", "contents": "Det Haute-Garonne Department (üüb Oksitaans: Nauta Garona) as ian faan dön tretanj departmenten faan Oksitaanien uun Frankrik. At department leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 1.424.864 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Toulouse. France: Administrative Division, citypopulation.de Commons: Haute-Garonne – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "37014", "contents": "Det Hérault Department (üüb Oksitaans: Erau) as ian faan dön tretanj departmenten faan Oksitaanien uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 1.196.536 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Montpellier. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37016", "contents": "Det Lot Department (üüb Oksitaans: Òlt) as ian faan dön tretanj departmenten faan Oksitaanien uun Frankrik. At department leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 174.232 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Cahors. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3702", "contents": "Iiwenbuumer (Taxus) san näädelbuumer an hiar tu a konifeeren. Di latiinsk nööm komt faan det greks wurd för en flitsböög τόξον, auer det holt diar iar för brükt wurden as. Sööwen slacher jaft at üüb a eerd: Europeesk Iiwenbuum (Taxus baccata L.) Paziifisk Iiwenbuum (Taxus brevifolia Nutt.) Kanaadsk Iiwenbuum (Taxus canadensis Marshall) Japoonsk Iiwenbuum (Taxus cuspidata Sieb & Zucc.) Florida Iiwenbuum (Taxus floridana Nutt. ex Chapman) Meksikoonsk Iiwenbuum (Taxus globosa Schlechtend.) Sjineesk Iiwenbuum (Taxus sumatrana de Laub.) H. Genaust, Etymologisches Wörterbuch der Botanischen Pflanzennamen, 3. aplaag, Hamborag, 2005 Commonskategorii: Iiwenbuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Iiwenbuumer"}
{"id": "37023", "contents": "Det Lozère Department (üüb Oksitaans: Losera) as ian faan dön tretanj departmenten faan Oksitaanien uun Frankrik. At department leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 76.557 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Mende. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37025", "contents": "Vorlage:Infobox Fluss/NACHWEISE_aus A Rhone [ʁoːnə] (fransöösk: le Rhône [ləˈʁoːn], oksitaansk: lo(u) Rose [lu rɔze], sjiisk: (boowerluup) der Rotten, itajeensk Rodano) as en struum mä en lengde faan ~800 km, diar 264 km faan uun a Sweits an 545 km uun Frankrik. Efter di struum san a fransöösk departmenten Rhône an Bouches-du-Rhône näämd. Hi komt deel faan a Kantoon Wallis, huar at Rhone-Istong ütjlääpt, ferlääpt troch a Genfersia an hää san müs uun en delta uun Süüdfrankrik naibi Marseille. At Rhone-Istong, huar a Rhone begant Rhonedääl naibi Sitten Genfersia mä a Mont Blanc uun a bääftgrünj Rhone uun Vienne Rhonebrag uun Arles Flamingos uun't Rhonedelta (Camargue) Jean-François Bergier: Rhone. Uun: Historisches Lexikon der Schweiz. Messstation Aux Ripes Chancy 1935–2016 (PDF) Bundesamt für Umwelt BAFU Station: V7200010, Option: Synthèse Jean-François Bergier: Rhone. Uun: Historisches Lexikon der Schweiz."}
{"id": "37028", "contents": "Det Hautes-Pyrénées Department (üüb Oksitaans: Nauts Pirenèus) as ian faan dön tretanj departmenten faan Oksitaanien uun Frankrik. At department leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 229.315 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Tarbes. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37032", "contents": "At Histoorisk Leksikon faan a Sweits (HLS, fransöösk: DHS, itajeensk: DSS) as en ensiklopedii auer a Sweits uun a spriaken Sjiisk, Fransöösk an Itajeensk. Sant 2010 jaft at uk en Rätoromaansk ütjgoow. At redaktjuun mä 40 redaktöören sat uun Bern. Sant 1998 wurd a teksten uk för't internet paroot steld. Diar het jo e-HLS, e-DHS an e-DSS. Commons: HLS – Saamlang faan bilen of filmer HLS-DHS-DSS uun't näät e-lir.ch – Lexicon istoric retic (e-LIR), at Rätoromaansk ütjgoow"}
{"id": "37034", "contents": "Det Pyrénées-Orientales Department (üüb Oksitaans: Pirenèus Orientals) as ian faan dön tretanj departmenten faan Oksitaanien uun Frankrik. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 480.318 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Perpignan. Uun Spanje sai's diar Nuurdkataloonien tu, auer diar uk Katalaans snaaket woort. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37036", "contents": "Det Tarn Department (üüb Oksitaans: Tarn) as ian faan dön tretanj departmenten faan Oksitaanien uun Frankrik. At department leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 389.443 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Albi. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37042", "contents": "Lyon [ljɔ̃] as det traadgratst steed uun Frankrik an't hoodsteed faan det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 518.635 lidj (2018). France: Auvergne-Rhône-Alpes, citypopulation.de Météo-France. – Luftfeuchtigkeit, Sonnenscheindauer. In: wetterkontor.de."}
{"id": "37045", "contents": "Det Alpes-Maritimes Department ([alp(ə)maʁitim]; üüb Oksitaans: Aups Maritims) as ian faan dön seeks departmenten faan det Provence-Alpes-Côte d’Azur. At department leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 1.089.447 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Nice. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37048", "contents": "Det Hautes-Alpes Department ([ot.z‿alp]; üüb Oksitaans: Auts Aups) as ian faan dön seeks departmenten faan det Provence-Alpes-Côte d’Azur. At department leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 140.074 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Gap. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37050", "contents": "Det Var Department ([vaʁ]; üüb Oksitaans: Var [ˈbaɾ]) as ian faan dön seeks departmenten faan det Provence-Alpes-Côte d’Azur. At department leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 1.084.899 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Toulon. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37053", "contents": "Det Vaucluse Department ([voklyz]; üüb Oksitaans: Vauclusa) as ian faan dön seeks departmenten faan det Provence-Alpes-Côte d’Azur. At department leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 560.814 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Avignon. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37056", "contents": "En Department (üüb Fraansöösk: département [depaʁtəˈmɑ̃] of „ufdialing“) as en gebiitskroopskap uun Frankrik. At lun as iin uun 101 departmenten onerdiald: 96 diarfaan san uun Euroopa an 5 diarfaan uun't auersia (Guadeloupe, Martinique, Fraansöösk-Guayana, Réunion, an Mayotte). Jo san uun 18 regiuunen tudiald. Mayotte as sant 2011 det neist department. En list faan dön 96 departmenten uun Euroopa: Föl öler lunen, wat ual Fraansöösk of Spaans koloniin wiar, haa uk departmenten: France: Administrative Division, citypopulation.de departamento üüb Spaans üüs onerdialing faan en regiuun, wat en onerdialing faan en distrikt as üüs onerdialing faan en prowins üüs onerdialing faan en regiuun"}
{"id": "37058", "contents": "Det Tarn-et-Garonne Department (üüb Oksitaans: Tarn e Garona) as ian faan dön tretanj departmenten faan Oksitaanien uun Frankrik. At department leit uun a nuurdwaast faan't department. Det hee 262.265 lidj (2021). At hoodsteed faan't department as Montauban. France: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37066", "contents": "At Europeesk Kolektiif Elsas (fransöösk Collectivité européenne d’Alsace (CeA)) as en ferwaltangsianhaid uun Frankrik. Hat as uun't juar 2021 apwoksen ütj jo departmenten Bas-Rhin und Haut-Rhin. Di 1. Janewoore 2016 san jo ual ferwaltangregiuunen Elsass (Alsace), Champagne-Ardenne an Lothringen (Lorraine) tuupslööden wurden tu det nei regiuun Grand Est. Man uun't Elsas skul det regiunaal eegenoort bewaaret wurd, an so haa jo tau departmenten faan a Boower Rhein an Liager Rhein en wai soocht, am widjerhen tuup tu werkin. Diar as det Europeesk Kolektiif bi ütjkimen. At Elsas lingt son 190 km faan nuurd tu süüd an 50 km faan waast tu uast. Hat leit waasten faan a struum Rhein, di diar at grens tesken Frankrik an Sjiisklun ütjmaaget. Jinauer üüb a uaster ääg faan a Rhein leit at bundeslun Baden-Württemberg. Auer uun't Elsas flook spriaken snaaket wurd, mut diar uk flook spriaken onerracht wurd. Uun Frankrik san a skuulprogramen normoolerwiis ianhaidelk för aal a skuulen. Man uun't Elsas jaft at nü en skuulfääk Regiunaal Kultüür an Spriak. Demonstratsion jin det ferwaltangsregiuun Grand Est Tauspriakag autokääntiaken Fransöösk Statistikinstituut (www.insee.fr) Commonskategorii: Elsas – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37078", "contents": "A Elsesisk spriaken san ünlik spriakwiisen, diar uun't Elsas snaaket wurd. Jo hiar tu ünlik spriakfamilin. Alemanisk Süüdfrenkisk Rheinfrenkisk Welsch Wikipedia üüb Alemanisk Commons: Elsesisk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37079", "contents": "A Langues d'oïl san Fransöösk spriakwiisen faan a Galloromaans twiig, diar uun Nuurdfrankrik spreegen wurd. Diar hiart uk Waloons uun Belgien mä tu. At modern Fransöösk komt fööraal faan det regiuun Pariis (Parisien, Orléanais). A spriakwiisen uun Süüdfrankrik wurd diarjin üs Langues d'oc betiakent (Oksitaans). Berrichon (Berry) Bourguignon-morvandiau (Bourgogne) Champenois (Champagne) Franc-Comtois (Franche-Comté) Gallo (Aremorika) Lorrain (ei ferwaksle mä Lothringisk), mä Welsch Normand Anglonormans (†) Auregnais (Eilun Alderney) Guernésiais (Eilun Guernsey) Jèrriais (Eilun Jersey) Sercquiais (Eilun Sark) Picardisk Saintongeais an Poitevin Waloons Commonskategorii: Langues d'oïl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37080", "contents": "At Welsch as en spriak faan det skööl Langues d'oïl, diar uun't Elsas uun a Vogesen snaaket woort. Hat as nai mä det spriakwiis Lorrain an woort bluas noch uun enkelt saarpen spreegen. Likes dat Welsch tu a Romaans spriaken hiart, hää hat enkelt wurden faan't Alemanisk auernimen. Glossaire Welche - En letj wurdenbuk"}
{"id": "37082", "contents": "A Müsbongen (Vicia sativa) san en plaantenslach uun det onerfamile faan a Flenerkbloosen (Faboideae). Jo wurd üs fuderplaant nadegt. Commonskategorii: Müsbongen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Müsbongen"}
{"id": "37084", "contents": "A Blä Kaatstört (Vicia cracca) as en plaantenslach uun det onerfamile faan a Flenerkbloosen (Faboideae). Commonskategorii: Blä Kaatstört – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Blä Kaatstört"}
{"id": "37091", "contents": "At Berry as en loonskap uun Madelfrankrik. Hat hää hör nööm efter a stam faan a Berrichons mä en aanj spriakwiis. Berry wiar en prowins, iar 1790 a Departmenten uun Frankrik iinracht wurden san. Daalang lei diar a Départements Cher (Haut-Berry) an Indre (Bas-Berry). Hoodstääd as Bourges, en ööder wichtag stääd diar as Châteauroux. Uun't Berry woort föl kurn uunbaud, uun't uasten win. Faan diar kaam flook fransöösk könger. At wichtagst buk mä bilen faan't 15. juarhunert as det Stünjenbuk (Très Riches Heures) faan Hertooch Johann faan Berry, en dring faan Könang Johannes di Gud (Johann II.) Janewoore Febrewoore Maarts 1360–1416: Johann (* 1340; † 1416), Hertooch faan Berry an a Auvergne, dring faan könang Johann II. 1416–1417: Johann (* 1398; † 1417), dring faan könang Karl VI. 1419–1422: Karl (* 1403; † 1461), sant 1422 Könang Karl VII. 1461–1465: Karl (* 1446; † 1472), 1465 Hertooch faan a Normandie, 1469 Hertooch faan Guyenne, dring faan Könang Karl VII. 1472–1473: Franz (* 1472; † 1473), dring faan Könang Ludwig XI. 1498–1505: Johanna (* 1464; † 1505), doochter faan Könang Ludwig XI., befreid mä Ludwig XII. 1514–….: Claude (* 1499; † 1524), doochter faan Ludwig XII, Hertoogin faan a Bretagne, sant"}
{"id": "37097", "contents": "Berry (Prowins)#At Stünjenbuk faan a Hertooch faan Berry Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "371", "contents": "Sloweenien Sloweenien as sunt 1991 en ünoufhängi republiik önj madel-Euroopa. Et jeeft tou stääse ma mör as 100.000 inboogere, Ljubljana än Maribor. Sloweenien as lasmoot önj e NATO, jü Europäisch Unjoon än da Feriind Natione. Slowenien wårt begränsed foon: Ååstenrik önjt norden, Ungarn önjt nordååsten, Kroatien önjt sööden, Adriatische Siie önjt söödweesten, Itaalien önjt weesten. Dåt norden foont lönj as Alpengebiit. Da tiin grutste stääse önjt lönj san: Sloweenien as sunt 2004 lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Slovenia: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "37148", "contents": "Olena Mykolajiwna Tokar (21. Jüüne 1987 uun Nowotoschkiwske, Oblast Luhansk, Ukrainisk SSR) as en sopraan sjongster. Sant 2010 hiart hat tu't muusikerskööl uun't Oopernhüs faan Leipzig. Östliche Romanze – Liederabend. Konsert uun Leipzig, mä Igor Gryshyn, klawiar. DVD, Huuchskuul för musiik an teooter „Felix Mendelssohn Bartholdy“ Leipzig, 2014. Richard Strauss: Feuersnot. Münchner Rundfunkorchester, Ulf Schirmer 2 CDs, Classic Production Osnabrück, 2015. Gustav Mahler: Symphonie no 2 Résurrection. Orchestre National de Lille, Jean-Claude Casadesus. Evidence, 2015. Charmes – Staken faan Alma Mahler-Werfel, Clara Schumann, Pauline Viardot-Garcia, Vitezslava Kapralova. Mä Igor Gryshyn, klawiar. Orchid, 2020. Commonskategorii: Olena Tokar – Saamlang faan bilen of filmer Aanj wääbsteed Olena Tokar üüb YouTube"}
{"id": "37150", "contents": "At Amt Burg-Sankt Michaelisdonn as en amt uun a Kreis Dithmarschen (Schleswig-Holstian), hör ferwaltang sat uun Burg. At amt as 2008 ütj jo ual amten Sarkspallungemeen Burg-Süderhastedt an Sarkspallungemeen Eddelak-St. Michaelisdonn apwoksen. Averlak Brickeln Buchholz Burg Dingen Eddelak Eggstedt Frestedt Großenrade Hochdonn Kuden Quickborn Sankt Michaelisdonn Süderhastedt Amt Burg-Sankt Michaelisdonn Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "37153", "contents": "Det Krapina-Zagorje Graafskap (üüb Kroaatisk: Krapinsko-zagorska županija) as ian faan a graafskapen uun Kroaasien. At graafskap leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 124.407 lidj (2019). At hoodsteed faan't graafskap as Krapina. Croatia: Counties and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "37155", "contents": "Det Sisak-Moslavina Graafskap (üüb Kroaatisk: Sisačko-moslavačka županija) as ian faan a graafskapen uun Kroaasien. At graafskap leit uun a maden faan't lun. Det hee 144.599 lidj (2019). At hoodsteed faan't graafskap as Sisak. Croatia: Counties and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "37157", "contents": "Det Varaždin Graafskap (üüb Kroaatisk: Varaždinska županija) as ian faan a graafskapen uun Kroaasien. At graafskap leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 165.885 lidj (2019). At hoodsteed faan't graafskap as Varaždin. Croatia: Counties and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "37159", "contents": "Det Koprivnica-Križevci Graafskap (üüb Kroaatisk: Koprivničko-križevačka županija) as ian faan a graafskapen uun Kroaasien. At graafskap leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 105.886 lidj (2019). At hoodsteed faan't graafskap as Koprivnica. Croatia: Counties and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "37161", "contents": "Det Primorje-Gorski Kotar Graafskap (üüb Kroaatisk: Primorsko-goranska županija) as ian faan a graafskapen uun Kroaasien. At graafskap leit uun a waast faan't lun. Det hee 281.945 lidj (2019). At hoodsteed faan't graafskap as Rijeka. Croatia: Counties and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "37162", "contents": "At Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian 2017 wiar't wool tu de 19. Lundai faan Sleeswich-Holstian, wat de 7. Mai 2017 wiar. Muar üüs 2,3 miljuunen lidj uun't bundeslun hed at rocht tu weelin, diaroner tu det iarst feer uk amanbi 57.000 jong lidj faan 16 juar.. 64,2 prusent faan a lidj uun't bundeslun bedialigt jo uun't wool. För at wool wiar diar seeks partein uun a lundai: Diar san seeks partein iin uun di lundai weelet wurden. A Piraten füng ei nooch stemen (maner üs 5%), diarför kaam oober a AfD iin. A SSW täär nian 5% raaget fu, det as en reegel för't däänsk manertaal uun't lun. Wer darf den Landtag von SH wählen? Uun: ndr.de. 29. April 2017, ufrepen de 7. Mei 2017. Commons: Lundaiswool Sleeswich-Holstian 2017 – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "37163", "contents": "E Lönjkris Dahme-Spreewald (aw Läichsorbisch: Wokrejs Damna-Błota) as ån foon e krise önj e diiljstoot Brandenborj. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot. Dåt heet 170.791 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Lübben (Spreewald) (Lubin (Błota)). Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37165", "contents": "E Lönjkris Barnim as ån foon e krise önj e diiljstoot Brandenborj. E kris läit önjt ååsten foon e diiljstoot. Dåt heet 185.244 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Eberswalde. E kris heet 3 åmtsfrie stääse, 4 åmtsfrie gemiine än 3 åmte: Åmtsfrie stääse: Bernau bei Berlin Eberswalde Werneuchen Åmtsfrie gemiine: Ahrensfelde Panketal Schorfheide Wandlitz Åmte: Biesenthal-Barnim Britz-Chorin-Oderberg Joachimsthal (Schorfheide) Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37166", "contents": "E Lönjkris Elbe-Elster as ån foon e krise önj e diiljstoot Brandenborj. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot. Dåt heet 101.827 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Herzberg (Elster). Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37167", "contents": "E Lönjkris Havelland as ån foon e krise önj e diiljstoot Brandenborj. E kris läit önjt weesten foon e diiljstoot. Dåt heet 162.996 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Rathenow. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37168", "contents": "E Lönjkris Märkisch-Oderland as ån foon e krise önj e diiljstoot Brandenborj. E kris läit önjt ååsten foon e diiljstoot. Dåt heet 195.751 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Seelow. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37169", "contents": "E Lönjkris Oberhavel as ån foon e krise önj e diiljstoot Brandenborj. E kris läit önjt norden foon e diiljstoot. Dåt heet 212.914 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Oranienburg. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37170", "contents": "E Lönjkris Oberspreewald-Lausitz (aw Läichsorbisch: Wokrejs Górne Błota-Łužyca) as ån foon e krise önj e diiljstoot Brandenborj. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot. Dåt heet 109.371 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Senftenberg (Zły Komorow). Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37172", "contents": "E Lönjkris Oder-Spree (aw Läichsorbisch: Wokrejs Odra-Sprjewja) as ån foon e krise önj e diiljstoot Brandenborj. E kris läit önjt ååsten foon e diiljstoot. Dåt heet 178.803 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Beeskow (Bezkow). Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37173", "contents": "E Lönjkris Ostprignitz-Ruppin as ån foon e krise önj e diiljstoot Brandenborj. E kris läit önjt nordweesten foon e diiljstoot. Dåt heet 98.861 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Neuruppin. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37174", "contents": "E Lönjkris Potsdam-Mittelmark as ån foon e krise önj e diiljstoot Brandenborj. E kris läit önjt weesten foon e diiljstoot. Dåt heet 216.566 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Bad Belzig. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37175", "contents": "E Lönjkris Prignitz as ån foon e krise önj e diiljstoot Brandenborj. E kris läit önjt nordweesten foon e diiljstoot. Dåt heet 76.158 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Perleberg. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37176", "contents": "E Lönjkris Spree-Neiße (aw Läichsorbisch: Wokrejs Sprjewja-Nysa) as ån foon e krise önj e diiljstoot Brandenborj. E kris läit önjt söödweesten foon e diiljstoot. Dåt heet 113.720 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Forst (Lausitz) (Baršć). Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37177", "contents": "E Lönjkris Teltow-Fläming as ån foon e krise önj e diiljstoot Brandenborj. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot. Dåt heet 169.997 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Luckenwalde. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37178", "contents": "E Lönjkris Uckermark as ån foon e krise önj e diiljstoot Brandenborj. E kris läit önjt nordååsten foon e diiljstoot. Dåt heet 118.947 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Prenzlau. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3718", "contents": "Paraguay as en banenstoot uun Süüd-Ameerikoo. Uun't uasten leit Brasilien, uun't süüden an waasten leit Argentiinien an uun't nuurden Boliiwien. At lun hää 7.152.702 lidj (2019). At hoodstääd faan't lun as Asunción. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää en hoodstääd-distrikt (Asunción) an sööwentanj departmenten. CIA World Factbook, Jüüle 2010 imf.org Paraguay, citypopulation.de Paraguay: Cities & Towns, citypopulation.de Paraguay, citypopulation.de Paraguay, citypopulation.de ISO 3166-2:PY Commonskategorii: Paraguay – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Paraguay – Geograafisk an histoorisk koorden -23.266666666667-58.083333333333Koordinaaten: 23° S, 58° W"}
{"id": "3720", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Paraguay wiset di code för 17 departamentos uun Paraguay an ään hoodstääd-distrikt. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Paraguay PY), di ööder as di code för det departamento. Nian feranerang faan di code sant 1998. 1Hauptstadtdistrikt Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "37206", "contents": "A Lunkreis Stade as en lunkreis uun't nuurden faan Niidersaksen an leit bi a Ialew. Hi hiart tu't Metropoolregiuun Hamborag. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Stade – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37208", "contents": "A Lunkreis Emsland as en lunkreis uun Niidersaksen bi a struum Ems. Samtgemeenen mä hör gemeenen (* Diar sat at ferwaltang) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Emsland – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3721", "contents": "ISO-3166-1 as en ISO-standard för lunen. Uun detheer list san a nöömer miast üüb huuchsjiisk, an jo ferwise üüb di artiikel üüb nuurdfresk. Ausnahmsweise reservierter Code in ISO 3166-1. Dieser Code existiert nur aufgrund der Verwendung in anderen Standards (beispielsweise beim SWIFT-Code) und sollte nicht für eine Kodierung nach ISO 3166-1 verwendet werden. Ehemals gültiger Code, der nicht mehr benutzt werden soll. Übergangsweise reserviert zur Dekodierung. Kosovo ist völkerrechtlich kein anerkannter Staat oder vergleichbares Territorium; demzufolge wurden auch keinerlei Kodierungen vergeben. 109 der 193 der UN-Mitglieder haben Kosovo bisher anerkannt. Die Türkische Republik Nordzypern ist völkerrechtlich kein anerkannter Staat oder vergleichbares Territorium; außer von der Türkei wird sie bis heute von keinem Mitgliedstaat der Vereinten Nationen anerkannt. Demzufolge wurden auch keinerlei Kodierungen vergeben. Von Nordzypern herausgegebenen Reisepässe enthalten in Anlehnung an die ALPHA-3-Codes das selbst gewählte Kürzel CTR (Quelle: Zypern Times). Diese Kodierung ist aber nicht reserviert und kann in der ISO 3166 jederzeit anders belegt werden. Ursprünglich unter dem Namen „Palestinian Territory, Occupied“ (Palästinensische Autonomiegebiete) aufgenommen. 2013 erfolgte die Umbenennung in „Palestine, State of“. Quelle: ISO 3166-1 Newsletter VI-14. (PDF; 176 kB) ISO, 6. Febrewoore 2013, ufrepen de 11. April 2013. Internationale Telefonvorwahlen sowie Ländervorwahlliste sortiert nach Ländern und"}
{"id": "37210", "contents": "Wat menst dü? Beesten (Diarten) Beesten (Stääd) uun a Lunkreis Emsland"}
{"id": "37211", "contents": "A Ems (latiinsk Amisia; waastfeelsk Iems, holuns Eems, saaterfresk Oamse) as en 371 km lungen struum uun Nuurdwaastsjiisklun. Hi hää san müs bi Emden an lääpt ütj uun a Nuurdsia. A Ems naibi't hood Emsbrag uun Warendorf Slüüs faan a Ems iin uun a Dortmund-Ems-Kanaal naibi Papenburg Emssper bi Gandersum Commonskategorii: Ems – Saamlang faan bilen of filmer Lunkreis Emsland"}
{"id": "37212", "contents": "A Lunkreis Diepholz as en lunkreis uun Niidersaksen. Uun't nuurden lingt hi ap tu Breemen, uun't süüden bit Nuurdrhein-Westfaalen. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Diepholz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37214", "contents": "Di Alb-Donau-Kreis as ån foon e lönjkrise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt ååsten foon e diiljstoot, önj di Tübingen Regiiringsdistrikt. Dåt heet 197.076 manschne (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Ulm. Stääse Blaubeuren Blaustein Dietenheim Ehingen (Donau) Erbach Laichingen Langenau Munderkingen Schelklingen Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37217", "contents": "A Lunkreis Harburg as en lunkreis uun Nuurdniidersaksen an hiart tu't Metropoolregiuun Hamborag. Sin kreisstääd as Winsen (Luhe), at gratst gemeen as Seevetal. Fölen sai uk Lunkreis Winsen, am di nööm ei mä di Hamborger distrikt Harburg (Hamborig) tu ferwakslin. Samtgemeenen mä tuhiarag gemeenen (* Diar sat at ferwaltang) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Harburg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37218", "contents": "At Europeesk Metropoolregiuun Hamborag as ian faan twaalew metropoolregiuunen uun Sjiisklun. Hat amfaadet Hamborag an grat dialen faan't amlun uun Sleeswich-Holstian, Niidersaksen an Mecklenburg-Föörpomern. At Metropoolregiuun as nian ferwaltangsregiuun, hör san as det tuupwerkin auer a grensen faan bundeslunen henwech. Wääbsteed faan't Metropoolregiuun Hamborag"}
{"id": "37221", "contents": "E Lönjkris Biberach as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt söödååsten foon e diiljstoot, önj di Tübingen Regiiringsdistrikt. Dåt heet 201.282 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Biberach an der Riß. Stääse Bad Buchau Bad Schussenried Biberach an der Riß Laupheim Ochsenhausen Riedlingen Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37222", "contents": "E Lönjkris Böblingen as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önj e mal foon e diiljstoot, önj di Stuttgart Regiiringsdistrikt. Dåt heet 392.807 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Böblingen. Stääse Böblingen Herrenberg Holzgerlingen Leonberg Renningen Rutesheim Sindelfingen Waldenbuch Weil der Stadt Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37223", "contents": "De Freiburg Regiaringsdistrikt as een faan dön fjauer regiaringsdistrikten uun Baden-Württemberg. Det leit uun a süüdwaast faan't bundeslun. Det hee 2.271.351 lidj (2019). At hoodsteed faan a regiaringsdistrikt as Freiburg im Breisgau. Trii Regiuunen mä njügen Lunkreiser an een Steedkreis (kreisfrei steed): Regiuun Hochrhein-Bodensee: Lunkreis Konstanz (KN) Lunkreis Lörrach (LÖ) Lunkreis Waldshut (WT) Regiuun Südlicher Oberrhein: Steedkreis Freiburg im Breisgau (FR) Lunkreis Breisgau-Hochschwarzwald (FR) Lunkreis Emmendingen (EM) Ortenaukreis (OG) Regiuun Schwarzwald-Baar-Heuberg: Lunkreis Rottweil (RW) Schwarzwald-Baar-Kreis (VS) Lunkreis Tuttlingen (TUT) Baden-Württemberg Statistisches Landesamt: Bevölkerung und Gebiet im Überblick - Regierungsbezirk Freiburg."}
{"id": "37224", "contents": "De Karlsruhe Regiaringsdistrikt as een faan dön fjauer regiaringsdistrikten uun Baden-Württemberg. Det leit uun a nuurdwaast faan't bundeslun. Det hee 2.810.854 lidj (2019). At hoodsteed faan a regiaringsdistrikt as Karlsruhe. Trii Regiuunen mä sööwen Lunkreiser an fiiw Steedkreiser (kreisfrei steeden) Metropoolregiuun Rhein-Neckar Steedkreis Mannheim (MA) Steedkreis Heidelberg (HD) Neckar-Odenwald-Kreis (MOS) Rhein-Neckar-Kreis (HD) Regiuun Mittlerer Oberrhein Steedkreis Baden-Baden (BAD) Steedkreis Karlsruhe (KA) Lunkreis Karlsruhe (KA) Lunkreis Rastatt (RA) Regiuun Nordschwarzwald Steedkreis Pforzheim (PF) Lunkreis Calw (CW) Enzkreis (PF) Lunkreis Freudenstadt (FDS) Baden-Württemberg Statistisches Landesamt: Bevölkerung und Gebiet im Überblick - Regierungsbezirk Karlsruhe"}
{"id": "37225", "contents": "De Stuttgart Regiaringsdistrikt as een faan dön fjauer regiaringsdistrikten uun Baden-Württemberg. Det leit uun a nuurduast faan't bundeslun. Det hee 4.154.223 lidj (2019). At hoodsteed faan a regiaringsdistrikt as Stuttgart. Trii Regiuunen mä elwen Lunkreiser an tau Steedkreiser (kreisfrei steeden) Regiuun Stuttgart Steedkreis Stuttgart (S) Lunkreis Böblingen (BB) Lunkreis Esslingen (ES) Lunkreis Göppingen (GP) Lunkreis Ludwigsburg (LB) Rems-Murr-Kreis (WN) Regiuun Heilbronn-Franken Steedkreis Heilbronn (HN) Lunkreis Heilbronn (HN) Hohenlohekreis (KÜN) Main-Tauber-Kreis (TBB) Lunkreis Schwäbisch Hall (SHA) Regiuun Ostwürttemberg Lunkreis Heidenheim (HDH) Ostalbkreis (AA) Baden-Württemberg Statistisches Landesamt: Bevölkerung und Gebiet im Überblick - Regierungsbezirk Stuttgart"}
{"id": "37226", "contents": "De Tübingen Regiaringsdistrikt as een faan dön fjauer regiaringsdistrikten uun Baden-Württemberg. Det leit uun a süüduast faan't bundeslun. Det hee 1.863.966 lidj (2019). At hoodsteed faan a regiaringsdistrikt as Tübingen. A regiaringsdistrikt hee trii regiuunen mä aacht lunkreiser an een steedkreis: Regiuun Neckar-Alb Reutlingen (RT) Tübingen (TÜ) Zollernalbkreis (BL) Regiuun Bodensee-Oberschwaben Ravensburg (RV) Sigmaringen (SIG) Bodenseekreis (FN) Regiuun Donau-Iller (dialen faan detheer regiuun lei uun Bayern) Steedkreis Ulm (UL) Alb-Donau-Kreis (UL) Biberach (BC) Baden-Württemberg Statistisches Landesamt: Bevölkerung und Gebiet im Überblick - Regierungsbezirk Tübingen"}
{"id": "37228", "contents": "A Heidekreis as en lunkreis uun Niidersaksen. Hi hää san nööm efter a Lüneburger Hias, huar hi uun leit. Kreisstääd as Bad Fallingbostel, a gratst stääden diar san Walsrode an Soltau. En ualen nööm för di lunkreis as Lunkreis Soltau-Fallingbostel. Samtgemeenen mä tuhiarag gemeenen (* Diar sat at ferwaltang) Gemeenfrei betsirk Osterheide [* Oerbke] (2789) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Heidekreis – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3723", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Uruguay wiset di code för 19 Departments. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Uruguay UY), di ööder as di code för at department. Nian feranerang faan di code sant 1998. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "37230", "contents": "A Lunkreis Lüchow-Dannenberg as en lunkreis uun't uasten faan Niidersaksen, an mä knaap 50.000 iinwenern di letjst uun hial Sjiisklun. Kreisstääd as Lüchow (Wendland), at naistgratst stääd as Dannenberg (Elbe). Det regiuun woort uk Wendland näämd efter det slaawisk fulk faan a Wenden. Samtgemeenen mä tuhiarag gemeenen (* Diar sat at ferwaltang) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lüchow-Dannenberg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37234", "contents": "A Lunkreis Rotenburg (Wümme) as en lunkreis uun Niidersaksen. Hi leit sowat tesken Hamborag an Breemen. Sin kreisstääd as Rotenburg (Wümme). Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Rotenburg (Wümme) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37236", "contents": "A Lunkreis Uelzen as en lunkreis uun't nuurduasten faan Niidersaksen. Sin kreisstääd as det Hansestääd Uelzen. Samtgemeenen mä tuhiarag gemeenen (* Diar sat at ferwaltang) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Uelzen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37238", "contents": "E Bodenseekreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt söödååsten foon e diiljstoot, önj di Tübingen Regiiringsdistrikt. Dåt heet 217.470 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Friedrichshafen. Stääse Friedrichshafen Markdorf Meersburg Tettnang Überlingen Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37239", "contents": "E Lönjkris Breisgau-Hochschwarzwald as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt söödweesten foon e diiljstoot, önj di Freiburg Regiiringsdistrikt. Dåt heet 263.601 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Freiburg im Breisgau. Stääse Bad Krozingen Breisach Heitersheim Löffingen Müllheim Neuenburg am Rhein Staufen im Breisgau Sulzburg Titisee-Neustadt Vogtsburg Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37240", "contents": "At Europeesk Metropoolregiuun Nuurdwaast (iar: Metropoolregiuun Bremen/Oldenburg) as ian faan twaalew metropoolregiuunen uun Sjiisklun. Diar lewe gud 2,7 miljuun minsken. At Metropoolregiuun as nian ferwaltangsregiuun, hör san as det tuupwerkin auer a grensen faan bundeslunen henwech. Wääbsteed faan't Metropoolregiuun Nuurdwaast"}
{"id": "37241", "contents": "A Lunkreis Verden as en lunkreis uun a maden faan Niidersaksen naibi Breemen. Hi hiart tu't Metropoolregiuun Nuurdwaast. Sin kreisstääd as Verden (Aller). At gratst stääd uun a lunkreis as Achim. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Verden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37243", "contents": "A Lunkreis Vechta as en lunkreis uun Niidersaksen. Hi hiart tu't Metropoolregiuun Nuurdwaast. Sin kreisstääd as Vechta. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Vechta – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37245", "contents": "E Lönjkris Calw as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt weesten foon e diiljstoot, önj di Karlsruhe Regiiringsdistrikt. Dåt heet 159.201 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Calw. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37250", "contents": "A Lunkreis Osterholz (plaatsjiisk: Landkreis Oosterholt, (öö.) Uasterholt) as en lunkreis uun Niidersaksen naibi Breemen. Hi hiart tu't Metropoolregiuun Nuurdwaast. Sin kreisstääd as Osterholz-Scharmbeck. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Osterholz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37252", "contents": "A Lunkreis Osnabrück as en lunkreis uun't süüdwaasten faan Niidersaksen. Hi hiart tu't Metropoolregiuun Nuurdwaast. At ferwaltang sat uun't stääd Osnabrück, det stääd hiart salew oober ei mä tu a lunkreis. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Osnabrück – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37255", "contents": "A Lunkreis Oldenborag as en lunkreis uun Niidersaksen naibi Breemen. Hi hiart tu't Metropoolregiuun Nuurdwaast (iar: Metropoolregiuun Breemen-Oldenborag). At stääd Oldenborag (Oldbg) salew hiart ei mä tu a lunkreis. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Oldenborag – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37257", "contents": "E Lönjkris Emmendingen as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt weesten foon e diiljstoot, önj di Freiburg Regiiringsdistrikt. Dåt heet 166.408 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Emmendingen. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37258", "contents": "E Enzkreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt nordweesten foon e diiljstoot, önj di Karlsruhe Regiiringsdistrikt. Dåt heet 199.556 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Pforzheim. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37259", "contents": "At Metropoolregiuun Hannover-Braunschweig-Göttingen-Wolfsburg as ian faan twaalew metropoolregiuunen uun Sjiisklun. Hat amfaadet det Regiuun Hannover an grat dialen faan't amlun uun't süüduastelkelk Niidersaksen. At Metropoolregiuun as nian ferwaltangsregiuun, hör san as det tuupwerkin uk auer a grensen faan bundeslunen henwech. Uun diheer faal as man ian bundeslun bedialagt. Wääbsteed faan't Metropoolregiuun Hannover-..."}
{"id": "37262", "contents": "Esslingen am Neckar as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Jü stää heet 93.542 inboogere (2018). Dåt as e hoodstää foon e Lönjkris Esslingen. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "37263", "contents": "E Lönjkris Esslingen as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önj e mal foon e diiljstoot, önj di Stuttgart Regiiringsdistrikt. Dåt heet 535.024 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Esslingen am Neckar. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37264", "contents": "E Lönjkris Freudenstadt as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt weesten foon e diiljstoot, önj di Karlsruhe Regiiringsdistrikt. Dåt heet 118.243 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Freudenstadt. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37265", "contents": "A Lunkreis Gifhorn as en lunkreis uun't uasten faan Niidersaksen. Hi hiart tu't Metropoolregiuun Hannover. Sin kreisstääd as Gifhorn. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Gifhorn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37267", "contents": "A Lunkreis Schaumburg as en lunkreis uun a maden faan Niidersaksen. Hi hiart tu't Metropoolregiuun Hannover. Sin kreisstääd as Stadthagen. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Schaumburg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37269", "contents": "E Lönjkris Göppingen as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt ååsten foon e diiljstoot, önj di Stuttgart Regiiringsdistrikt. Dåt heet 258.145 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Göppingen. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37270", "contents": "E Lönjkris Heidenheim as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt ååsten foon e diiljstoot, önj di Stuttgart Regiiringsdistrikt. Dåt heet 132.777 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Heidenheim an der Brenz. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37271", "contents": "E Lönjkris Heilbronn as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt norden foon e diiljstoot, önj di Stuttgart Regiiringsdistrikt. Dåt heet 344.456 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Heilbronn. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37272", "contents": "E Hohenlohekreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt norden foon e diiljstoot, önj di Stuttgart Regiiringsdistrikt. Dåt heet 112.655 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Künzelsau. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37273", "contents": "E Lönjkris Karlsruhe as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt nordweesten foon e diiljstoot, önj di Karlsruhe Regiiringsdistrikt. Dåt heet 445.101 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Karlsruhe. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37274", "contents": "E Lönjkris Konstanz as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot, önj di Freiburg Regiiringsdistrikt. Dåt heet 286.305 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Konstanz. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37275", "contents": "E Lönjkris Lörrach as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt söödweesten foon e diiljstoot, önj di Freiburg Regiiringsdistrikt. Dåt heet 228.736 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Lörrach. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37276", "contents": "E Lönjkris Ludwigsburg as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt norden foon e diiljstoot, önj di Stuttgart Regiiringsdistrikt. Dåt heet 545.423 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Ludwigsburg. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37277", "contents": "E Main-Tauber-Kreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt nordååsten foon e diiljstoot, önj di Stuttgart Regiiringsdistrikt. Dåt heet 132.399 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Tauberbischofsheim. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37278", "contents": "E Neckar-Odenwald-Kreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt norden foon e diiljstoot, önj di Karlsruhe Regiiringsdistrikt. Dåt heet 143.633 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Mosbach. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37279", "contents": "E Ortenaukreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt weesten foon e diiljstoot, önj di Freiburg Regiiringsdistrikt. Dåt heet 430.953 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Offenburg. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37280", "contents": "E Ostalbkreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt ååsten foon e diiljstoot, önj di Stuttgart Regiiringsdistrikt. Dåt heet 314.025 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Aalen. Stääse Aalen Bopfingen Ellwangen Heubach Lauchheim Lorch Neresheim Oberkochen Schwäbisch Gmünd Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37281", "contents": "E Lönjkris Rastatt as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt weesten foon e diiljstoot, önj di Karlsruhe Regiiringsdistrikt. Dåt heet 231.420 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Rastatt. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37282", "contents": "E Lönjkris Ravensburg as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt söödååsten foon e diiljstoot, önj di Tübingen Regiiringsdistrikt. Dåt heet 285.424 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Ravensburg. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37283", "contents": "E Rems-Murr-Kreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt norden foon e diiljstoot, önj di Stuttgart Regiiringsdistrikt. Dåt heet 427.248 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Waiblingen. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37284", "contents": "E Zollernalbkreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot, önj di Tübingen Regiiringsdistrikt. Dåt heet 189.363 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Balingen. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37285", "contents": "E Lönjkris Reutlingen as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önj e mal foon e diiljstoot, önj di Tübingen Regiiringsdistrikt. Dåt heet 287.034 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Reutlingen. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37286", "contents": "E Rhein-Neckar-Kreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt nordweesten foon e diiljstoot, önj di Karlsruhe Regiiringsdistrikt. Dåt heet 548.355 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Heidelberg. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37287", "contents": "E Lönjkris Rottweil as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot, önj di Freiburg Regiiringsdistrikt. Dåt heet 139.878 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Rottweil. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37288", "contents": "E Lönjkris Schwäbisch Hall as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt nordååsten foon e diiljstoot, önj di Stuttgart Regiiringsdistrikt. Dåt heet 196.761 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Schwäbisch Hall. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37289", "contents": "A Lunkreis Peine as en lunkreis uun't uasten faan Niidersaksen. Hi hiart tu't Metropoolregiuun Hannover. Sin kreisstääd as Peine. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Peine – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37291", "contents": "E Schwarzwald-Baar-Kreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot. Dåt heet 212.506 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Villingen-Schwenningen. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37292", "contents": "A Lunkreis Hameln-Pyrmont as en lunkreis uun't süüden faan Niidersaksen. Hi hiart tu't Metropoolregiuun Hannover. Sin kreisstääd as Hameln. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Hameln-Pyrmont – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37294", "contents": "E Lönjkris Sigmaringen as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot, önj di Tübingen Regiiringsdistrikt. Dåt heet 130.849 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Sigmaringen. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "373", "contents": "At Smen, (mo.) smün, (sö.) Smjen (Anas penelope) as en fögel ütj at anenfamile (Anatidae). Smenen, föör at wiiftje, bääft a wörd. Aier faan Mareca penelope - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Smenen Wikispecies hää en artiikel tu: Smenen"}
{"id": "37310", "contents": "E Lönjkris Tübingen as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önj e mal foon e diiljstoot, önj di Tübingen Regiiringsdistrikt. Dåt heet 228.678 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Tübingen. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37314", "contents": "E Lönjkris Tuttlingen as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot, önj di Freiburg Regiiringsdistrikt. Dåt heet 140.766 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Tuttlingen. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37318", "contents": "E Lönjkris Waldshut as ån foon e krise önj e diiljstoot Baden-Württembärj. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot, önj di Freiburg Regiiringsdistrikt. Dåt heet 171.003 manschne (2019). E hoodstää foon e kris as Waldshut-Tiengen. Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37321", "contents": "Baden-Baden as en kreisfrei stääd (en stäädkreis) uun't waasten faan Baden-Württemberg uun a Regiarangsdistrikt Karlsruhe. Hat as bekäänd üs bat an teooterstääd. Baden-Baden Iinwenertaalen faan a gemeenen uun Baden-Württemberg 2020 (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Baden-Baden – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Baden-Baden (sjiisk) Wikisource: Baden-Baden (sjiisk) Wääblink-kataloog tu Baden-Baden uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk)"}
{"id": "37363", "contents": "Biberach an der Riß as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Dåt heet 33.265 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Lönjkris Biberach. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "37364", "contents": "Böblingen as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Dåt heet 50.161 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Lönjkris Böblingen. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "37365", "contents": "Friedrichshafen as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. E stää läit önjt sööden foont bundeslönj, bai e Bodensee. Dåt heet 61.283 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Bodenseekreis. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "37366", "contents": "Calw [kalf] as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Dåt heet 23.578 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Lönjkris Calw. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "37367", "contents": "Emmendingen as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Dåt heet 27.977 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Lönjkris Emmendingen. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "37368", "contents": "Freudenstadt as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Dåt heet 23.635 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Lönjkris Freudenstadt. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "37369", "contents": "Göppingen as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Dåt heet 57.813 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Lönjkris Göppingen. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "37370", "contents": "Heidenheim an der Brenz as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Dåt heet 49.573 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Lönjkris Heidenheim. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "37371", "contents": "Künzelsau as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Dåt heet 15.450 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Hohenlohekreis. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "37372", "contents": "Konstanz as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. E stää läit önjt sööden foont bundeslönj, bai e Bodensee än aw e näide foon e gränse tu e Swaits. Dåt heet 84.911 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Lönjkris Konstanz. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "37373", "contents": "Lörrach as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Dåt heet 49.291 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Lönjkris Lörrach. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "37374", "contents": "Balingen as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Dåt heet 34.332 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon e Zollernalbkreis. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "37375", "contents": "E Lönjkris Amberg-Sulzbach (aw Bairisch: Landkroas Amberg-Suizboch) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberpfalz. Dåt heet 103.109 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Amberg Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37376", "contents": "E Lönjkris Amberg-Sulzbach (aw Bairisch: Landkroas Ansbach) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Mittelfranken. Dåt heet 184.591 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Ansbach. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37377", "contents": "E Lönjkris Aschaffenburg (aw Bairisch: Landkroas Aschaffenburg) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Unterfranken. Dåt heet 174.208 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Aschaffenburg. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37378", "contents": "E Lönjkris Bad Kissingen (aw Bairisch: Landkroas Bad Kissingen) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Unterfranken. Dåt heet 103.218 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Bad Kissingen Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37379", "contents": "E Lönjkris Bad Tölz-Wolfratshausen (aw Bairisch: Landkroas Bad Däiz-Woifradshausn) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 127.227 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Bad Tölz. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37380", "contents": "E Lönjkris Bautzen (aw Huuchsorbisch: Wokrjes Budyšin) as en lönjkris önjt bundeslönj Saksen. E lönjkris läit önjt ååsten foont bundeslönj. Dåt heet 299.758 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Bautzen. Struume: Spree än Schwarze Elster. E lönjkris hee 15 stääse än 42 gemiine: Sachsen: State in Germany, citypopulation.de Bautzen: County in Saxony. citypopulation.de"}
{"id": "37384", "contents": "A Lunkreis Nienburg/Weser as en lunkreis uun a maden faan Niidersaksen bi a struum Weeser. (Iinwenertaalen faan a 31. Detsember 2019) Ianhaidsgemeenen Nienburg/Weser, kreisstääd (31.448) Rehburg-Loccum, stääd [* Rehburg] (10.161) Steyerberg, plak (5191) Samtgemeenen mä tuhiarag gemeenen (* Diar sat at ferwaltang) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Nienburg/Weser – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37386", "contents": "Dåt Jarst Beloogering foon Taning wus dåt jarst foon tou beloogeringe foon Taning önj di Grute Nordische Krich. Dåt wååret foon Uursmoune tu Beeridmoune 1700. E Fäästing Taning wus jütids diilj foon et Hiirtuchdoom Slaswik-Holstiinj-Gottorf. Et hiirtuchdoom wus en frün foon et Swärik än e hiirtuch Friedrich IV. wus ma Hedwig Sophia foont Swärik, Kining Karl XII. foont Swärik sin süster, befraid. Kining Frederik IV. foont Dånsch än Norweegen marschiired ma 14.000 mååns önjt hiirtuchdoom in än beloogered et stää. Et stää wörd foon manschne foont hiirtuchdoom än jare früne e sweede ferswååred. Et stää wörd önjt beloogering foon mör duusend kanoonbale drååwed, wat foole schååse önjruchted. Dåt köm tu iinje, ouerdåt e Kining foont Dånsch önj e Freese foon Traventhal (di 18. Beeridmounegreg. 1700) twüngen wörd, üt e bund iinjt Swärik üt tu treesen. Hiirtuch Friedrich IV. foon Slaswik-Holstiinj-Gottorf Hedwig Sophia foont Swärik Kining Karl XII. foont Swärik Kining Frederik IV. foont Dånsch än Norweegen Dåt ouder Beloogering foon Taning (1713-1714)"}
{"id": "37388", "contents": "E Lönjkris Bamberg (aw Bairisch: Landkroas Bamberg) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberfranken. Dåt heet 147.086 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Bamberg Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37389", "contents": "E Lönjkris Bayreuth (aw Bairisch: Landkroas Bareid) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberfranken. Dåt heet 103.656 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Bayreuth Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37391", "contents": "Di Kia Motors Corporation es en Autofirma fan Süđern Koreea, wat sent 1998 tö di Hyundai Motor Group jert. 2013 waar 7,9 Milioonen Wainer forkoopet, en diarme es Hyundai/Kia di Fjort eeđer Toyota (9,98 Mio.), Volkswagen (9,73 Mio.) und General Motors (9,71 Mio.) (Stand 2013). Di Noom Kia kumt fan di koreeaansk Uurter „ki“ (Hanja: 起, Hangeul: 기) fuar āpstiig en „a“ (Hanja: 亞, Hangeul: 아) für Āsien. 1944 waar di „Kyongseong Precision Industry“ iipenmaaket, wat fan 1952 ön Weelen ön Koreea becht. Fan des Tir ön waar di Fabriik „Kia Industry Company“ nēmt. Di jest Maskiinen wiar fan 1961/62 ön Mootorweelen en en litj Kraamwain me trii Weelen. Ombi tiin Jaaren leeter kām di jest Kraamwain me fjuur Weelen, di Kia Titan üt, wat ön Koreea bit deling üs di koreaansk Lastwain bikeent es. 1973 waar Kia en Aktienselskep bi di Börsi. Ön des Jaar heer Kia di jest Fjuurtakt- of Ottomaskiin fan Koreea becht. Ombi 1974 waar di jest Persoonenwain, di Kia Brisa ütbraacht. Diarfan waar uk en Pick Up becht, wat üs Jest fan al uk naa dit Bütlön forkoopet waar. 1976 waar Asia Motors aurnomen, 1978 waar di jest koreaansk Dieselmaskiin becht. Fan 1979 bit 1981"}
{"id": "37396", "contents": "Di VDL Groep ön Eindhoven ön di Neđerlönen es en gurt Industriikonsern en Famiilienfirma. VDL her 79 Daachterfirmen ön 16 Lönen, hur aur 10.600 Mensken aarberi. VDL becht Maskiinen en Önlaagen en maaket uk Diili fuar üđer Fabriiken fan Metal, Könststof sa üs Behanelingen me Fārev en Kemii. Fuar hok Systeemi uur Moduuli becht en tödönen. Fuaral es VDL man fuar sin Busi bikeent, wat sent ombi 2014 uk me Elektromaskiin önerwai sen. Ön't Jaar 1953 heer Pieter van der Leegte ön Eindhoven en Firma fuar Metaltechnik bigent. Fan sin Famiiliennoom waar di Firmennoom VDL. Sin Dreeng Wim van der Leegte kür sent 1979 masi Firmen aurnem en VDL aartig wat gurter maaki. 2006 heer di VDL Groep fan Philips die Philips Enabling Technologies Group (ETG) koopet. Des becht en forkoopet Prezisioonsdiili en Maskiinen fuar't Bechning fan Hualev-Leerers sa üs Medisiin- en Solaartechnik."}
{"id": "37397", "contents": "Di VDL Citea es en Liinienbus fan VDL, wat sent ombi 2007 becht uur. Sent 2012 jeft et uk Modeli me Elektromaskiin, sent 2018 uk en Model me 18,1 Meetern. Di Elektrobusi ken fan boowen eeđerleeren uur, wan di en Breek haa. Dit litjest Model es di Citea LLE-Electric (LLE jit Lecht me liig Iinstig) me knap 10 Meetern, hur em senerlig lecht iin kumt, aurdat di Trap liiger becht es. Di Baterii es fan niigen Bateriien, ark me 20 kWh töhopset. Dit Systeem heer 66,6 Volt en 300 Ah, sa dat em üp 180 kWh kumt. Fan sok Wainer uur sent 2019 masi bi \"Connexion\" ön di nuurđern Neđerlönen iinseet (Trinjom Alkmaar en Hoorn). Di Busi haa 26 Setplaatsen, 2 Klapseeten en 24 Plaatsen tö stuun sa üs en Plaats fuar en Rulstööl. Ja uur ek öntwesken eeđerleeren, bluat aur Nacht, wan ek köört uur. Connexion heer man aur 400 Busi me Elektro-, Weeterstof- of O-Bus-Öndreft. Di SLF 120 Electric me 12 Meetern ken me sa'n Baterii knap 200 km laap. Em ken man uk üđer Bateriipakeeti fo. Aur en Systeem üp Taak ken me bit tö 250 kW Leerkraft eeđer- of āpleeren uur. Di Maskiin kumt fan Siemens"}
{"id": "374", "contents": "Sneken (Gastropoda) san ian faan aacht klasen faan a wokdiarten. Jo wurd tesken 0,5 mm an 75 cm grat. Caenogastropoda – Heterobranchia – Neomphaliones – Neritimorpha – Patellogastropoda – Vetigastropoda Littorinimorpha Hydrobiidae Peringia Waassnek (Peringia ulvae) Pulmonata (Longsneken) Arionidae Arion Smeerpötje (Arion ater) Helicidae Helix Winberagsnek (Helix pomatia) Patellogastropoda Patellidae Patella Patella vulgata Patella candei Sorbeoconcha Buccinidae Buccinum Kinkhurn (Buccinum undatum) Littorinidae (Strunsneken) Littorina Grat Strunsnek, Hölker (Littorina littorea) Ranellidae Charonia Tritonhurn (Charonia tritonis) Turbinellidae Syrinx Syrinx aruanus Commonskategorii: Sneken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sneken"}
{"id": "37400", "contents": "A Lunkreis Goslar as en lunkreis uun't süüduasten faan Niidersaksen. Sin kreisstääd as Goslar. Uk en graten dial faan a Harz hiart tu a lunkreis. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Goslar – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37402", "contents": "E Lönjkris Berchtesgadener Land (aw Bairisch: Landkroas Berchtsgoana Land) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 105.722 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Bad Reichenhall. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37403", "contents": "E Lönjkris Cham (aw Bairisch: Landkroas Cham) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberpfalz. Dåt heet 127.882 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Cham Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37404", "contents": "E Lönjkris Coburg (aw Bairisch: Landkroas Coburg) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberfranken. Dåt heet 86.906 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Coburg Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37405", "contents": "E Lönjkris Dachau (aw Bairisch: Landkroas Dachau) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 153.884 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Dachau Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37406", "contents": "E Lönjkris Deggendorf (aw Bairisch: Landkroas Deggendorf) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Niederbayern. Dåt heet 119.326 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Deggendorf Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37407", "contents": "E Lönjkris Dingolfing-Landau (aw Bairisch: Landkroas Dingolfing-Landau) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Niederbayern. Dåt heet 96.217 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Dingolfing. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37408", "contents": "E Lönjkris Donau-Ries (aw Bairisch: Landkroas Donau-Rias) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Schwaben, önjt weesten foont bundeslönj. Dåt heet 133.496 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Donauwörth. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37409", "contents": "E Lönjkris Ebersberg (aw Bairisch: Landkroas Ebersberg) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 142.142 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Ebersberg Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37410", "contents": "E Lönjkris Eichstätt (aw Bairisch: Landkroas Eichstätt) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 132.341 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Eichstätt Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37411", "contents": "A Lunkreis Northeim as en lunkreis uun't süüdelk Niidersaksen. Sin kreisstääd as Northeim. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Northeim – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37413", "contents": "A Lunkreis Wolfenbüttel as en lunkreis uun't uasten faan Niidersaksen. Sin kreisstääd as Wolfenbüttel. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Wolfenbüttel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37415", "contents": "A Lunkreis Helmstedt as en lunkreis uun't uasten faan Niidersaksen. Sin kreisstääd as Helmstedt. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Helmstedt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37417", "contents": "A Lunkreis Osterode am Harz wiar bit 2016 en lunkreis uun't süüduastelk Niidersaksen mä det kreisstääd Osterode am Harz. A 1. Nofember 2016 hää di lunkreis ham tuupslööden mä di Lunkreis Göttingen. Kreisstääd as Göttingen. Commonskategorii: Lunkreis Osterode am Harz – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Lunkreis Göttingen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37419", "contents": "A Lunkreis Holzminden as en lunkreis uun't süüden faan Niidersaksen. Sin kreisstääd as Holzminden. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Lunkreis Holzminden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37422", "contents": "E Lönjkris Erding (aw Bairisch: Landkroas Erding) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 137.660 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Erding. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37423", "contents": "At Metropoolregiuun Rhein-Neckar as ian faan twaalew metropoolregiuunen uun Sjiisklun. Hat amfaadet dialen faan Rheinlun-Pfalz, Hessen an Baden-Württemberg. At Metropoolregiuun as nian ferwaltangsregiuun, hör san as det tuupwerkin auer a grensen faan bundeslunen henwech. Uun diheer faal san trii lunen bedialagt. Tu det regiuun hiar uun: (Stant: 2017) Baden-Württemberg Stääd Mannheim (307.997 iinwenern) Stääd Heidelberg (160.601) Rhein-Neckar-Kreis (546.745) Neckar-Odenwald-Kreis (143.376) Hessen Kreis Bergstraße (268.780), woort uk tu't Metropoolregiuun Rhein-Main reegent Rheinlun-Pfalz Stääd Ludwigshafen am Rhein (168.497) Stääd Worms (83.081) Stääd Neustadt an der Weinstraße (53.353) Stääd Speyer (50.931) Stääd Frankenthal (Pfalz) (48.417) Stääd Landau in der Pfalz (46.292) Rhein-Pfalz-Kreis (153.629) Lunkreis Bad Dürkheim (132.739) Lunkreis Germersheim (128.477) Lunkreis Südliche Weinstraße (110.622) Commonskategorii: Rhein-Neckar – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't Metropoolregiuun Rhein-Neckar"}
{"id": "37428", "contents": "At Metropoolregiuun Stuttgart as ian faan twaalew metropoolregiuunen uun Sjiisklun. Hat leit uun Baden-Württemberg. At Metropoolregiuun as nian ferwaltangsregiuun, hör san as det tuupwerkin uk auer a grensen faan bundeslunen henwech. Uun diheer faal as man ian lun bedialagt. Regiarangsdistrikt Stuttgart Regiuun Stuttgart, hialandaal Stäädkreis Stuttgart Lunkreis Böblingen Lunkreis Esslingen Lunkreis Göppingen, dialwiis Lunkreis Ludwigsburg Rems-Murr-Kreis Regiuun Heilbronn-Franken Stäädkreis Heilbronn Lunkreis Heilbronn, dialwiis Regiuun Ostwürttemberg Ostalbkreis, dialwiis Regiarangsdistrikt Karlsruhe Regiuun Nordschwarzwald Lunkreis Calw, dialwiis Enzkreis, dialwiis Lunkreis Freudenstadt, dialwiis Regiarangsdistrikt Tübingen Regiuun Neckar-Alb Lunkreis Reutlingen, dialwiis Lunkreis Tübingen, dialwiis Commonskategorii: Metropoolregiuun Stuttgart – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't Metropoolregiuun Stuttgart"}
{"id": "37429", "contents": "Victoria Mary Sackville-West, Lady Nicolson wiar en ingels skriiwer, dachter an guardwüf. Hat wiar dial faan det Bloomsbury Group, en skööl faan ingels konstmoolern, intelektuelen an wedenskapslidj, wat faan 1905 tu de Naist Wäältkrich uun London wiar. Hat wiar bekäänd för sin auerdaadig aristokratisk wiis faan leewent. Vita Sackville-West woon 1927, för sin eepos The Land (At Lun), an 1933, för sin Collected Poems (Soomelt Staken üüb Riimen), de Hawthornden-Pris. Hat wiar tup mä't skriiwer Virginia Woolf an wiar at föörbilj för Woolf san romoon Orlando (1928). Tup mä san maan, Sir Harold Nicolson, skeeb hat faan 1930 de smok guard bi Sissinghurst Castle. Commons: Vita Sackville-West – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "37430", "contents": "At Metropoolregiuun Frankfurt/Rhein-Main as ian faan twaalew metropoolregiuunen uun Sjiisklun. Hat leit uun Hessen, Rheinlun-Pfalz an Bayern. At Metropoolregiuun as nian ferwaltangsregiuun, hör san as det tuupwerkin auer a grensen faan bundeslunen henwech. Uun diheer faal san trii lunen bedialagt. Hessen Stääd Frankfurt am Main Stääd Wiesbaden Stääd Darmstadt Stääd Offenbach am Main Main-Taunus-Kreis Hochtaunuskreis Wetteraukreis Main-Kinzig-Kreis Lunkreis Offenbach Kreis Groß-Gerau Lunkreis Darmstadt-Dieburg Odenwaldkreis Kreis Bergstraße, woort uk tu't Metropoolregiuun Rhein-Neckar reegent Rheingau-Taunus-Kreis Lunkreis Limburg-Weilburg Lunkreis Gießen Vogelsbergkreis Lunkreis Fulda Rheinlun-Pfalz Stääd Mainz Stääd Worms Lunkreis Alzey-Worms Kreis Mainz-Bingen Bayern Stääd Aschaffenburg Lunkreis Aschaffenburg Lunkreis Miltenberg Commonskategorii: Metropoolregiuun Rhein-Main – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37431", "contents": "At Metropoolregiuun Madelsjiisklun as ian faan twaalew metropoolregiuunen uun Sjiisklun. Hat leit uun Saksen-Anhalt, Saksen an Tüüringen. At Metropoolregiuun as nian ferwaltangsregiuun, hör san as det tuupwerkin auer a grensen faan bundeslunen henwech. Uun diheer faal san trii lunen bedialagt. Saksen Stääd Chemnitz Stääd Leipzig Stääd Zwickau Lunkreis Leipzig Saksen-Anhalt Stääd Dessau-Roßlau Stääd Halle (Saale) Lunkreis Wittenberg Lunkreis Mansfeld-Südharz Saalekreis Burgenlandkreis Tüüringen Stääd Gera Stääd Jena Lunkreis Altenburger Land Wääbsteed faan't Metropoolregiuun Madelsjiisklun"}
{"id": "37433", "contents": "E Lönjkris Erlangen-Höchstadt (aw Bairisch: Landkroas Erlanga-Hächstadt) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Mittelfranken. Dåt heet 136.271 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Erlangen. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37434", "contents": "E Lönjkris Forchheim (aw Bairisch: Landkroas Forchheim) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberfranken. Dåt heet 116.099 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Forchheim. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37436", "contents": "At Hoodstäädregiuun Berlin-Brandenborag as ian faan twaalew metropoolregiuunen uun Sjiisklun. Hat amfaadet a lunen Berlin an Brandenborag. At Metropoolregiuun as nian ferwaltangsregiuun, hör san as det tuupwerkin auer a grensen faan bundeslunen henwech. Uun diheer faal san tau lunen bedialagt. Berlin Distrikten an iinwenertaalen (faan 2018) Berlin-Mitte 383.457 Charlottenburg-Wilmersdorf 341.327 Friedrichshain-Kreuzberg 289.120 Lichtenberg 290.493 Marzahn-Hellersdorf 268.739 Neukölln 330.786 Pankow 407.039 Reinickendorf 264.826 Spandau 243.080 Steglitz-Zehlendorf 308.077 Tempelhof-Schöneberg 351.429 Treptow-Köpenick 269.775 Brandenborag Kreisfrei stääden Brandenburg an der Havel Cottbus Frankfurt (Oder) Potsdam Lunkreiser, grate uun km² an iinwenertaalen (faan 2018) Lunkreis Barnim 1480 182.760 Lunkreis Dahme-Spreewald 2275 169.067 Lunkreis Elbe-Elster 1899 102.638 Lunkreis Havelland 1727 161.909 Lunkreis Märkisch-Oderland 2159 194.328 Lunkreis Oberhavel 1808 211.249 Lunkreis Oberspreewald-Lausitz 1223 110.476 Lunkreis Oder-Spree 2257 178.658 Lunkreis Ostprignitz-Ruppin 2527 99.078 Lunkreis Potsdam-Mittelmark 2592 214.664 Lunkreis Prignitz 2139 76.508 Lunkreis Spree-Neiße 1657 114.429 Lunkreis Teltow-Fläming 2104 168.296 Lunkreis Uckermark 3077 119.552 Wääbsteed faan't Metropoolregiuun Berlin-Brandenborag"}
{"id": "37451", "contents": "E Lönjkris Freising (aw Bairisch: Landkroas Freising) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 179.116 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Freising. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37452", "contents": "E Lönjkris Freyung-Grafenau (aw Bairisch: Landkroas Freyung-Grafenau) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Niederbayern. Dåt heet 78.355 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Freyung. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37453", "contents": "E Lönjkris Fürstenfeldbruck (aw Bairisch: Landkroas Fiarstnfoidbruck) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 219.320 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Fürstenfeldbruck. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37454", "contents": "E Lönjkris Fürth (aw Bairisch: Landkroas Fürth) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Mittelfranken. Dåt heet 117.387 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Zirndorf. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37455", "contents": "E Lönjkris Garmisch-Partenkirchen (aw Bairisch: Landkroas Garmisch-Partnkira) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 88.467 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Garmisch-Partenkirchen. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37456", "contents": "E Lönjkris Günzburg (aw Bairisch: Landkroas Günzburg) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Schwaben, önjt weesten foont bundeslönj. Dåt heet 125.747 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Günzburg. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37457", "contents": "E Lönjkris Haßberge (aw Bairisch: Landkroas Haßberge) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Unterfranken. Dåt heet 84.599 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Haßfurt. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37458", "contents": "At Metropoolregiuun München as ian faan twaalew metropoolregiuunen uun Sjiisklun. Hat amfaadet at stääd München, fiiw kreisfrei stääden muar an 27 lunkreiser. At Metropoolregiuun as nian ferwaltangsregiuun, hör san as det tuupwerkin uk auer a grensen faan bundeslunen henwech. Uun diheer faal as man ian lun bedialagt. Kreisfrei stääden München Augsburg Ingolstadt Kaufbeuren Landshut Rosenheim Lunkreiser Aichach-Friedberg Altötting Augsburg Bad Tölz-Wolfratshausen Dachau Dillingen an der Donau Dingolfing-Landau Donau-Ries Ebersberg Erding * Eichstätt Freising Fürstenfeldbruck Garmisch-Partenkirchen Kelheim Landsberg am Lech Landshut Miesbach Mühldorf am Inn München Neuburg-Schrobenhausen * Ostallgäu Pfaffenhofen an der Ilm Rosenheim Starnberg Traunstein Weilheim-Schongau * : Jodiar tau lunkreiser hiar tu't regiuun, oober ei tu di ferian Wääbsteed faan't Metropoolregiuun München"}
{"id": "3747", "contents": "Wat menst dü? Polen faan plaanten -> bloosenstoof Poolen/mo , dat lönj (frasch) Poolen/fe , det lun (fering)"}
{"id": "375", "contents": "A Snepen(fögler), (sö.) Snepen, (mo.) snäpe, snape (Scolopacidae) san en fögelfamile an hiar mä Bakern an ööder fögelfamilin tu't order faan a Kuben an Waadfögler (Charadriiformes). Actitis – Arenaria – Bartramia – Calidris – Coenocorypha – Gallinago – Limnodromus – Limosa – Lymnocryptes – Numenius – Phalaropus – Prosobonia – Scolopax – Tringa – Xenus Auerluupern (Actitis) Holtskuch (Actitis hypoleucos) Stianwinjern (Arenaria) Stianwinjer (Arenaria interpres) Strunluupern (Calidris) Stönerk (Calidris alpina) Kanuut (Calidris canutus) Kleipraker (Calidris minuta) Brüüshöön (Calidris pugnax) Modersnepen (Gallinago) Stonger (Gallinago gallinago) Dobelsnep (Gallinago media) Rütjern (Limosa) Letj Rütjer (Limosa lapponica) Rütjer (Limosa limosa) Hualewsnepen (Lymnocryptes) Hualewsnep (Lymnocryptes minimus) Rintüütern (Numenius) Grat Rintüüter (Numenius arquata) Letj Rintüüter (Numenius phaeopus) Holtsnepen (Scolopax) Holtsnep (Scolopax rusticola) Weederluupern (Tringa) Kleer (Tringa totanus) Commonskategorii: Snepen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Snepen"}
{"id": "37512", "contents": "E Lönjkris Dillingen an der Donau (aw Bairisch: Landkroas Dillingen an da Donau) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Schwaben, önjt weesten foont bundeslönj. Dåt heet 96.021 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Dillingen an der Donau Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37513", "contents": "E Lönjkris Hof (aw Bairisch: Landkroas Hof) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberfranken. Dåt heet 95.311 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Hof. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37514", "contents": "E Lönjkris Kelheim (aw Bairisch: Landkroas Kelheim) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Niederbayern. Dåt heet 122.258 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Kelheim. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37515", "contents": "At Metropoolregiuun Nürnberg as ian faan twaalew metropoolregiuunen uun Sjiisklun. Hat amfaadet det stääd Nürnberg an 10 kreisfrei stääden muar, an 23 lunkreiser. At Metropoolregiuun as nian ferwaltangsregiuun, hör san as det tuupwerkin uk auer a grensen faan bundeslunen henwech. Uun diheer faal as man ään lunkreis faan Tüüringen bedialagt, aal a öödern lei uun Bayern. Bayern Kreisfrei stääden Ansbach Amberg Bamberg Bayreuth Coburg Erlangen Fürth Hof Nürnberg Schwabach Weiden Lunkreiser Amberg-Sulzbach Ansbach Bamberg Bayreuth Coburg Erlangen-Höchstadt Forchheim Fürth Haßberge Hof Kitzingen Kronach Kulmbach Lichtenfels Neumarkt i.d.OPf. Neustadt an der Aisch-Bad Windsheim Neustadt an der Waldnaab Nürnberger Land Roth Tirschenreuth Weißenburg-Gunzenhausen Wunsiedel i. Fichtelgebirge. Tüüringen Lunkreis Sonneberg Wääbsteed faan't Metropoolregiuun Nürnberg"}
{"id": "3752", "contents": "Peruu as en lun uun't waasten faan Süüd-Ameerikoo. Uun't nuurden lei Ekwadoor an Kolumbien, uun't uasten leit Brasilien, uun't süüduasten Boliiwien, uun't süüden Chile an uun't waasten a Pasiifik. At lun hää 29.381.884 lidj (2017). At hoodstääd faan't lun as Liima. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää fiiw-an-twuntig departmenten. Machu Picchu - Peruu Amt för bütjluns uungeleegenhaiden, November 2010 Peru, citypopulation.de Peru: Regions & Cities, citypopulation.de Commonskategorii: Peruu – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Peruu – Geograafisk an histoorisk koorden -8.2333333333333-76.016666666667Koordinaaten: 8° S, 76° W"}
{"id": "37539", "contents": "At Metropoolregiuun Ruhr of Metropoole Ruhr het amtelk Regiunaalferbant Ruhr (RVR) an leit uun Nuurdrhein-Waastfaalen. Eegentelk as at Ruhrgebiit man a nuurdelk dial faan't Metropoolregiuun Rhein-Ruhr, huar uk noch at Metropoolregiuun Rheinlun tuhiart. Tu a RVR hiar 11 kreisfrei stääden an 4 lunkreiser mä tuup gud 5 miljuunen iinwenern. Uun Metropoolregiuunen woort auer a grensen faan stääden an lunkreiser, dialwiis uk auer bundeslunen henwech tuupwerket. Uun diheer faal as man ian bundeslun bedialagt. Nuurdrhein-Waastfaalen Kreisfrei stääden Bochum Bottrop Dortmund Duisburg Essen Gelsenkirchen Hagen Hamm Herne Mülheim an der Ruhr Oberhausen Lunkreiser Ennepe-Ruhr-Kreis Recklinghausen Unna Wesel (täält uk tu: Metropoolregiuun Rheinlun) Wääbsteed faan a Regiunaalferbant Ruhr Commonskategorii: Regiunaalferbant Ruhr – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Ruhrgebiit – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37541", "contents": "E Lönjkris Kitzingen (aw Bairisch: Landkroas Kitzingen) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Unterfranken. Dåt heet 90.909 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Kitzingen. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37542", "contents": "E Lönjkris Kronach (aw Bairisch: Landkroas Kronach) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberfranken. Dåt heet 67.135 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Kronach. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37543", "contents": "E Lönjkris Kulmbach (aw Bairisch: Landkroas Kulmbach) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberfranken. Dåt heet 71.845 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Kulmbach. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "3755", "contents": "Wat menst dü ? di fögel at rääskap tu ialer fangen"}
{"id": "37550", "contents": "At Metropoolregiuun Rheinlun as ian faan twaalew metropoolregiuunen uun Sjiisklun. Tuup mä't Metropoolregiuun Ruhr täält hat üs Metropoolregiuun Rhein-Ruhr. Uun Metropoolregiuunen woort auer a grensen faan stääden an lunkreiser, dialwiis uk auer bundeslunen henwech tuupwerket. Uun diheer faal as man ian bundeslun bedialagt. Nuurdrhein-Waastfaalen Stääden Aachen Bonn Düsseldorf Duisburg Köln Krefeld Leverkusen Mönchengladbach Remscheid Solingen Wuppertal Lunkreiser Kreis Düren Kreis Euskirchen Kreis Heinsberg Kreis Kleve Kreis Mettmann Kreis Viersen Kreis Wesel (täält uk tu: Metropoolregiuun Ruhr) Oberbergischer Kreis Rheinisch-Bergischer Kreis Rhein-Erft-Kreis Rhein-Kreis Neuss Rhein-Sieg-Kreis Stäädregiuun Stäädregiuun Aachen Wääbsteed faan't Metropoolregiuun Rheinlun Commonskategorii: Rheinlun – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Metropoolregiuun Rhein-Ruhr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37551", "contents": "E Lönjkris Landsberg am Lech (aw Bairisch: Landkroas Landsberg am Lech) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 120.071 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Landsberg am Lech. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37552", "contents": "E Lönjkris Landshut (aw Bairisch: Landkroas Landshuad) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Niederbayern. Dåt heet 158.698 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Landshut Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37553", "contents": "E Lönjkris Lichtenfels (aw Bairisch: Landkroas Lichtenfels) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberfranken. Dåt heet 66.838 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Lichtenfels. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37554", "contents": "E Lönjkris Lindau (Bodensee) (aw Bairisch: Landkroas Lindau) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Schwaben, önjt söödweesten foont bundeslönj. Dåt heet 81.669 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Lindau. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37555", "contents": "E Lönjkris Main-Spessart (aw Bairisch: Landkroas Main-Spessart) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Unterfranken. Dåt heet 126.365 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Karlstadt. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37562", "contents": "At Metropoolregiuun Rhein-Ruhr as ian faan twaalew metropoolregiuunen uun Sjiisklun. Hat amfaadet at Ruhrgebiit an grat dialen faan't Metropoolregiuun Rheinlun. Uun Metropoolregiuunen woort auer a grensen faan stääden an lunkreiser, dialwiis uk auer bundeslunen henwech tuupwerket. Uun diheer faal as man ian bundeslun Nuurdrhein-Waastfaalen bedialagt. Nuurdrhein-Waastfaalen Kreisfrei stääden, mä auto-kääntiaken Bochum (BO), Bonn (BN), Bottrop (BOT), Dortmund (DO), Duisburg (DU), Düsseldorf (D), Essen (E), Gelsenkirchen (GE), Hagen (HA), Hamm (HAM), Herne (HER), Köln (K), Krefeld (KR), Leverkusen (LEV), Mönchengladbach (MG), Mülheim an der Ruhr (MH), Oberhausen (OB), Remscheid (RS), Solingen (SG), Wuppertal (W) Lunkreiser, mä auto-kääntiaken Kreis Mettmann (ME), Kreis Unna (UN), Ennepe-Ruhr-Kreis (EN), Märkischer Kreis (MK), Kreis Recklinghausen (RE), Rhein-Erft-Kreis (BM), Rhein-Kreis Neuss (NE), Rhein-Sieg-Kreis (SU), Rheinisch-Bergischer Kreis (GL), Kreis Viersen (VIE), Kreis Wesel (WES) Metropoolregiuun Rhein-Ruhr Ruhrgebiit Siidlangen (ruad) uun Nuurdrhein-Waastfaalen Commonskategorii: Metropoolregiuun Rhein-Ruhr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37563", "contents": "At Stäädregiuun Aachen as en komunaalferbant uun't süüdwaasten faan Nuurdrhein-Waastfaalen, uun a Regiarangsdistrikt Köln. Naiberlunen san Belgien an a Neederlunen. At ferwaltang sat uun Aachen. Diar wiar iar di Lunkreis Aachen, man det stäädregiuun hää nü nian kreisstääd muar. Uun Sjiisklun jaft at man trii stäädregiuunen muar: Regiuun Hannover (Niidersaksen) Regiunaalferbant Saarbrücken (Saarlun) Regiuun Stuttgart (Baden-Württemberg) Bevölkerung der Gemeinden Nordrhein-Westfalens am 31. Dezember 2019. Landesbetrieb Information und Technik Nordrhein-Westfalen (IT.NRW), ufrepen di 17. Jüüne 2020. Commonskategorii: Stäädregiuun Aachen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37566", "contents": "E Lönjkris Würzburg (aw Bairisch: Landkroas Wiazburg) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Unterfranken. Dåt heet 161.834 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Würzburg. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37567", "contents": "E Lönjkris Miesbach (aw Bairisch: Landkroas Miaschboch) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 99.726 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Miesbach. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37568", "contents": "E Lönjkris Miltenberg (aw Bairisch: Landkroas Miltenberg) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Unterfranken. Dåt heet 128.756 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Miltenberg. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37569", "contents": "E Lönjkris Mühldorf am Inn (aw Bairisch: Landkroas Muihdorf a. Inn) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 115.250 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Mühldorf am Inn. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37570", "contents": "E Lönjkris München (aw Bairisch: Landkroas Minga) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 348.871 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as München. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37571", "contents": "E Lönjkris Neuburg-Schrobenhausen (aw Bairisch: Landkroas Neiburg-Schroomhausn) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 96.680 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Neuburg an der Donau. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37572", "contents": "E Lönjkris Neumarkt in der Oberpfalz (aw Bairisch: Landkroas Neimarkt i.d.OPf.) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberpfalz. Dåt heet 133.561 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Neumarkt in der Oberpfalz. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37573", "contents": "E Lönjkris Neustadt an der Aisch-Bad Windsheim (aw Bairisch: Landkroas Neistodt a.d.Aisch-Bad Windsheim) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Mittelfranken. Dåt heet 100.364 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Neustadt an der Aisch Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37574", "contents": "E Lönjkris Neustadt an der Waldnaab (aw Bairisch: Landkroas Neistodt an da Woidnaab of Landkroas Naistadl) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberpfalz. Dåt heet 94.352 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Neustadt an der Waldnaab. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37575", "contents": "E Lönjkris Neu-Ulm (aw Bairisch: Landkroas Nei-Ulm) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Schwaben, önjt weesten foont bundeslönj. Dåt heet 174.200 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Neu-Ulm. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37576", "contents": "E Lönjkris Nürnberger Land (aw Bairisch: Landkroas Niamberga Land) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Mittelfranken. Dåt heet 170.365 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Lauf an der Pegnitz. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37577", "contents": "E Lönjkris Oberallgäu (aw Bairisch: Landkroas Obaallgai) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Schwaben, önjt söödweesten foont bundeslönj. Dåt heet 155.362 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Sonthofen. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37578", "contents": "E Lönjkris Ostallgäu (aw Bairisch: Landkroas Ostoigai) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Schwaben, önjt weesten foont bundeslönj. Dåt heet 140.316 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Marktoberdorf. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37579", "contents": "E Lönjkris Passau (aw Bairisch: Landkroas Bossa) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Niederbayern. Dåt heet 192.043 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Passau. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37580", "contents": "E Lönjkris Pfaffenhofen an der Ilm (aw Bairisch: Landkroas Pfahofa a.d.Uim) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 127.151 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Pfaffenhofen an der Ilm. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37581", "contents": "E Lönjkris Regen (aw Bairisch: Landkroas Reng) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Niederbayern. Dåt heet 77.656 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Regen. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37582", "contents": "E Lönjkris Regensburg (aw Bairisch: Landkroas Rengschburg) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberpfalz. Dåt heet 193.572 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Regensburg. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37583", "contents": "E Lönjkris Rhön-Grabfeld (aw Bairisch: Landkroas Rhön-Grabfeld) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Unterfranken. Dåt heet 79.690 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Bad Neustadt an der Saale. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37594", "contents": "E Lönjkris Rosenheim (aw Bairisch: Landkroas Rosnheim) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 260.983 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Rosenheim. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37599", "contents": "E Lönjkris Roth (aw Bairisch: Landkroas Roth) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Mittelfranken. Dåt heet 126.958 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Roth. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "376", "contents": "A Snäsparag, (mo.) sniispåri, (ha.) Sniiling, (sö.) Snefügel, Snekok (Plectrophenax nivalis) liket en Sparag, hiart oober tu det fögelfamile faan a Calcariidae. Snäsparag Tiaknang faan en snäsparag Aier faan en snäsparag A Snäsparag sjongt. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Snäsparger Wikispecies hää en artiikel tu: Snäsparger"}
{"id": "37600", "contents": "E Lönjkris Rottal-Inn (aw Bairisch: Landkroas Rottal-Inn) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Niederbayern. Dåt heet 120.659 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Pfarrkirchen. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37601", "contents": "E Lönjkris Schwandorf (aw Bairisch: Landkroas Schwandorf) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberpfalz. Dåt heet 147.189 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Schwandorf. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37602", "contents": "E Lönjkris Schweinfurt (aw Bairisch: Landkroas Schweinfurt) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Unterfranken. Dåt heet 115.106 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Schweinfurt. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37603", "contents": "E Lönjkris Starnberg (aw Bairisch: Landkroas Starnberg) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 136.092 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Starnberg. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37604", "contents": "E Lönjkris Straubing-Bogen (aw Bairisch: Landkroas Straubing-Boong) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Niederbayern. Dåt heet 100.649 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Straubing. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37617", "contents": "Bamberg (aanj nööm: Bambärch) as en kreisfrei stääd uun a ragiarangsdistrikt Oberfranken uun't bundeslun Bayern. Bamberg hiart tu't Metropoolregiuun Nürnberg. Bamberg www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Bamberg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37618", "contents": "Bayreuth as en kreisfrei stääd uun a regiarangsdistrikt Oberfranken faan't bundeslun Bayern. Hat hiart tu't Metropoolregiuun Nürnberg. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Bayreuth – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37619", "contents": "Aschaffenburg (aanj nööm: Aschebersch [ˈaʒəˌbɛːʃ]) as en kreisfrei stääd uun a regiarangsdistrikt Unterfranken faan't bundeslun Bayern. Hat hiart tu't Metropoolregiuun Rhein-Main. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Aschaffenburg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37621", "contents": "Schweinfurt as en kreisfrei stääd mä gud 50.000 iinwenern uun a regiarangsdistrikt Unterfranken faan't bundeslun Bayern. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Schweinfurt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37622", "contents": "Landshut as en kreisfrei stääd mä gud 75.000 iinwenern uun a regiarangsdistrikt Niederbayern faan't bundeslun Bayern bi a struum Isar. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Landshut – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37623", "contents": "Passau as en kreisfrei stääd mä gud 50.000 iinwenern uun a regiarangsdistrikt Niederbayern faan't bundeslun Bayern bi a struumer Inn an Donau naibi't grens tu Uastenrik. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Passau – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37624", "contents": "E Lönjkris Tirschenreuth (aw Bairisch: Landkroas Dirschnrad) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberpfalz. Dåt heet 72.504 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Tirschenreuth. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37625", "contents": "E Lönjkris Traunstein (aw Bairisch: Landkroas Traunstoa) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 177.089 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Traunstein. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37626", "contents": "E Lönjkris Unterallgäu (aw Bairisch: Landkroas Untaoigai) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Schwaben, önjt weesten foont bundeslönj. Dåt heet 144.041 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Mindelheim. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37627", "contents": "E Lönjkris Weilheim-Schongau (aw Bairisch: Landkroas Weilheim-Schogau) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberbayern. Dåt heet 135.348 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Weilheim in Oberbayern. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37628", "contents": "E Lönjkris Weißenburg-Gunzenhausen (aw Bairisch: Landkroas Weißenburg-Gunzenhausen) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Mittelfranken. Dåt heet 94.393 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Weißenburg in Bayern. Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37629", "contents": "E Lönjkris Wunsiedel im Fichtelgebirge (aw Bairisch: Landkroas Wunsiedl i.Fichtlgebiag) as en lönjkris önj Bayern. E lönjkris läit önj e regiiringsdistrikt Oberfranken. Dåt heet 73.178 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Wunsiedel Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37637", "contents": "Straubing as en kreisfrei stääd mä knaap 50.000 iinwenern uun a regiarangsdistrikt Niederbayern faan't bundeslun Bayern bi a struum Donau. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Straubing – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37638", "contents": "Rosenheim as en kreisfrei stääd mä gud 60.000 iinwenern uun a regiarangsdistrikt Oberbayern faan't bundeslun Bayern bi a struum Inn. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Rosenheim – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37642", "contents": "A Inn (rumantsch En?/i, lat. Aenus of Oenus, ualgreks Αἶνος) as en 517 km lungen struum, di troch a Sweits, Uastenrik an Sjiisklun lääpt. Hi hää san müs bi Passau an lääpt diar iin uun a Donau. Deutsches Gewässerkundliches Jahrbuch Donaugebiet 2006 Bayerisches Landesamt für Umwelt, S. 302, abgerufen am 4. Oktober 2017, Auf: bestellen.bayern.de (PDF, deutsch, 24,2 MB). Deutsches Gewässerkundliches Jahrbuch Donaugebiet 2006 Bayerisches Landesamt für Umwelt, S. 225, abgerufen am 4. Oktober 2017, Auf: bestellen.bayern.de (PDF, deutsch, 24,2 MB). Commonskategorii: Inn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37643", "contents": "Vorlage:Infobox Fluss/NACHWEISE_aus A Isar as en 292 km lungen struum uun Uastenrik an Sjiisklun. Hi hää san müs bi Deggendorf, huar hi iin uun a Donau lääpt. Topograafisk koord 1:25.000 Verzeichnis der Bach- und Flussgebiete in Bayern – Flussgebiet Isar, Seite 1 des Bayerischen Landesamtes für Umwelt, Stand 2016 (PDF; 2,5 MB) Deutsches Gewässerkundliches Jahrbuch Donaugebiet 2006 Bayerisches Landesamt für Umwelt, S. 184, abgerufen am 4. Oktober 2017, Auf: bestellen.bayern.de (PDF, deutsch, 24,2 MB). Commonskategorii: Isar – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37644", "contents": "Amberg as en kreisfrei stääd mä gud 40.000 iinwenern uun a regiarangsdistrikt Oberpfalz faan't bundeslun Bayern. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Amberg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37645", "contents": "Weiden in der Oberpfalz as en kreisfrei stääd mä gud 40.000 iinwenern uun a regiarangsdistrikt Oberpfalz faan't bundeslun Bayern. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Weiden in der Oberpfalz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37646", "contents": "Coburg as en kreisfrei stääd mä gud 40.000 iinwenern uun a regiarangsdistrikt Oberfranken faan't bundeslun Bayern. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Coburg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37648", "contents": "Hof as en kreisfrei stääd mä gud 45.000 iinwenern uun a regiarangsdistrikt Oberfranken faan't bundeslun Bayern bi a struum Saale. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Hof (Saale) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37649", "contents": "Ansbach (uastfrenkisk: Anschba) as en kreisfrei stääd mä gud 40.000 iinwenern uun a regiarangsdistrikt Mittelfranken faan't bundeslun Bayern. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Ansbach – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37650", "contents": "Ansbach (uastfrenkisk: Schwouba) as en kreisfrei stääd mä gud 40.000 iinwenern uun a regiarangsdistrikt Mittelfranken faan't bundeslun Bayern. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Schwabach – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37651", "contents": "Kaufbeuren (sweebisk: Beira) as en kreisfrei stääd mä knaap 45.000 iinwenern uun a regiarangsdistrikt Schwaben faan't bundeslun Bayern. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Kaufbeuren – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37652", "contents": "Kempten (sweebisk: Kempte) as en kreisfrei stääd mä knaap 70.000 iinwenern uun a regiarangsdistrikt Schwaben faan't bundeslun Bayern. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Kempten (Allgäu) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37653", "contents": "Memmingen as en kreisfrei stääd mä knaap 45.000 iinwenern uun a regiarangsdistrikt Schwaben faan't bundeslun Bayern. www.statistikdaten.bayern.de (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Memmingen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37655", "contents": "E Erzgebirgskreis as en lönjkris önjt bundeslönj Saksen. Dåt heet 334.948 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Annaberg-Buchholz. Sachsen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37656", "contents": "E Lönjkris Görlitz (aw Huuchsorbisch: Wokrjes Zhorjelc) as en lönjkris önjt bundeslönj Saksen. Dåt heet 252.725 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Görlitz. Sachsen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37657", "contents": "E Lönjkris Leipzig as en lönjkris önjt bundeslönj Saksen. Dåt heet 258.139 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Borna. Sachsen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37658", "contents": "E Lönjkris Meißen as en lönjkris önjt bundeslönj Saksen. Dåt heet 241.717 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Meißen. Sachsen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37659", "contents": "E Lönjkris Mittelsachsen as en lönjkris önjt bundeslönj Saksen. Dåt heet 304.099 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Freiberg. Sachsen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37660", "contents": "E Lönjkris Nordsachsen as en lönjkris önjt bundeslönj Saksen. Dåt heet 197.741 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Torgau. Sachsen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37661", "contents": "E Lönjkris Sächsische Schweiz-Osterzgebirge as en lönjkris önjt bundeslönj Saksen. Dåt heet 245.586 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Pirna. E lönjkris heet 19 stääse än 17 gemiine: Sachsen: State in Germany, citypopulation.de Sächsische Schweiz-Osterzgebirge: County in Saxony, citypopulation.de"}
{"id": "37662", "contents": "E Vogtlandkreis as en lönjkris önjt bundeslönj Saksen. Dåt heet 225.997 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Plauen. Sachsen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37663", "contents": "E Lönjkris Zwickau as en lönjkris önjt bundeslönj Saksen. Dåt heet 315.002 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Zwickau. Sachsen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37664", "contents": "A Regiunaalferbant Saarbrücken as en komunaalferbant uun't Saarlun. Hi amfaadet det stääd Saarbrücken an njügen gemeenen diar trinjam. Hi werket uun steed faan en lunkreis, hää oober nian kreisstääd. Uun Sjiisklun jaft at man trii faan sok stäädregiuunen muar: Regiuun Hannover (Niidersaksen) Stäädregiuun Aachen (Nuurdrhein-Waastfaalen) Regiuun Stuttgart (Baden-Württemberg) (Iinwenertaalen faan a 31. Detsember 2020) Saarland.de – Amtelk iinwenertaalen faan a 31. Detsember 2020 (PDF) Commonskategorii: Regiunaalferbant Saarbrücken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37671", "contents": "A Saarpfalz-Kreis as en lunkreis uun't Saarlun. Sin kreisstääd as Homburg. (Iiinwenertaalen faan a 31. Detsember 2020) Saarland.de – Amtelk iinwenertaalen faan a 31. Detsember 2020 (PDF) (Halep üüb sjiisk) Saarland.de – Amtelk iinwenertaalen faan a 31. Detsember 2020 (PDF) Commonskategorii: Saarpfalz-Kreis – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37672", "contents": "Brandenburg an der Havel as en kreisfrei stääd uun Brandenborag mä gud 70.000 iinwenern. Hat leit bia struum Havel. Amt für Statistik Berlin-Brandenburg: Iinwenern uun't lun Brandenburg di 31. Detsember 2010 efter amten an gemeenen (PDF; 31,71 KB), Stant 31. Dezember 2010. (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Brandenburg an der Havel – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Brandenburg an der Havel (sjiisk)"}
{"id": "37674", "contents": "A Havel [ˈhaːfl̩] as en 334 km lungen struum uun Nuurduastsjiisklun. Hi lääpt uf uun a Ialew. Commonskategorii: Havel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37677", "contents": "Berlin-Mitte as en distrikt (di 1. Bezirk) faan Berlin mä sääks stääddialen. Diar wene gud 380.000 minsken. Mitte as uk di nööm faan ään stääddial uun Berlin-Mitte. Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2020, Dooten faan Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, ufrepen di 11. Febrewoore 2021 (PDF-Datei) (Halep üüb huuchsjiisk). Commonskategorii: Berlin-Mitte – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37682", "contents": "Charlottenburg-Wilmersdorf as en distrikt (di 4. Bezirk) faan Berlin mä sööwen stääddialen. Diar wene gud 340.000 minsken. Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2020, Dooten faan Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, ufrepen di 11. Febrewoore 2021 (PDF-Datei) (Halep üüb huuchsjiisk). Commonskategorii: Charlottenburg-Wilmersdorf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37683", "contents": "Berlin-Spandau as en distrikt (di 5. Bezirk) faan Berlin mä njügen stääddialen. Diar wene gud 245.000 minsken. Spandau as uk di nööm faan ään stääddial uun Berlin-Spandau. Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2020, Dooten faan Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, ufrepen di 11. Febrewoore 2021 (PDF-Datei) (Halep üüb huuchsjiisk). Commonskategorii: Spandau – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37688", "contents": "Berlin-Reinickendorf as en distrikt (di 12. Bezirk) faan Berlin mä elwen stääddialen. Diar wene gud 265.000 minsken. Reinickendorf as uk di nööm faan ään stääddial uun Berlin-Reinickendorf. Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2020, Dooten faan Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, ufrepen di 11. Febrewoore 2021 (PDF-Datei) (Halep üüb huuchsjiisk). Commonskategorii: Reinickendorf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37690", "contents": "Friedrichshain-Kreuzberg as en distrikt (di 2. Bezirk) faan Berlin mä tau stääddialen. Diar wene knaap 290.000 minsken. Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2020, Dooten faan Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, ufrepen di 11. Febrewoore 2021 (PDF-Datei) (Halep üüb huuchsjiisk). Commonskategorii: Friedrichshain-Kreuzberg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37692", "contents": "Berlin-Lichtenberg as en distrikt (di 11. Bezirk) faan Berlin mä tjiin stääddialen. Diar wene knaap 300.000 minsken. Lichtenberg as uk di nööm faan ään stääddial uun Berlin-Lichtenberg. Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2020, Dooten faan Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, ufrepen di 11. Febrewoore 2021 (PDF-Datei) (Halep üüb huuchsjiisk). Commonskategorii: Lichtenberg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37694", "contents": "Treptow-Köpenick as en distrikt (di 9. Bezirk) faan Berlin mä fiftaanj stääddialen. Diar wene gud 275.000 minsken. Treptow-Köpenick as mä 168 km² di gratst distrikt faan Berlin, ei efter't iinwenertaal, man efter't areaal. Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2020, Dooten faan Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, ufrepen di 11. Febrewoore 2021 (PDF-Datei) (Halep üüb huuchsjiisk). Commonskategorii: Treptow-Köpenick – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37697", "contents": "Steglitz-Zehlendorf as en distrikt (di 6. Bezirk) faan Berlin mä aacht stääddialen. Diar wene knaap 310.000 minsken. Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2020, Dooten faan Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, ufrepen di 11. Febrewoore 2021 (PDF-Datei) (Halep üüb huuchsjiisk). Commonskategorii: Steglitz-Zehlendorf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37698", "contents": "Tempelhof-Schöneberg as en distrikt (di 7. Bezirk) faan Berlin mä sääks stääddialen. Diar wene knaap 350.000 minsken. Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2020, Dooten faan Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, ufrepen di 11. Febrewoore 2021 (PDF-Datei) (Halep üüb huuchsjiisk). Commonskategorii: Tempelhof-Schöneberg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37699", "contents": "E Lönjkris Bergstraße as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 269.694 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Heppenheim (Bergstraße). Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "377", "contents": "Sofia as jü hoodstää foon Bulgaarien än et Sofia Prowins. E stää läit önjt weesten foont lönj. Önj e stää booge 1.242.568 manschne (2019). E stää läit önjt norden foon da Witoscha Bärje (2292 m). E stää heet 24 distrikte: Dåt leest följksteeling wus önjt iir 2011. Eefter e resultoote wjarn 1.202.761 manschne önj Sofia: 1.056.738 deerfoon Bulgare, 6149 Türke, 17.550 Roma än 16.562 manschne foon ouder följke. Eefter jü fergingen följksteeling önjt iir 2001 wjarn 1.091.772 manschne önjt stää. Bulgaria: Major Cities, citypopulation.de Sofija: in Stolična (Sofija (stolica)), citypopulation.de"}
{"id": "3770", "contents": "Brasiilien as efter grate an iinwenertaal at fiftgratst lun üüb a eerd an mä 195 miljuun iinwenern det gratst lun uun Süüd-Ameerikoo, huar't mä 47% knaap a heleft faan iinnamt. A naiberlunen san Fransöösk-Guayana, Suriname, Guyana, Venezuela, Kolumbien, Peru, Bolivien, Paraguay, Argentinien an Uruguay. Uun't uasten leit a Atlantik. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Commonskategorii: Brasiilien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Brasiilien – Geograafisk an histoorisk koorden Brazil: Major Cities, citypopulation.de Fulkstäälang di 1. Aug. 2010 (PDF; 74 kB) Instituto Brasileiro de Geografia e Estatística, ufrepen di 22. September 2013. Fulkstäälang faan a 1. Aug. 2010 (PDF; 55 kB) Instituto Brasileiro de Geografia e Estatística, ufrepen di 22. September 2013. -10.65-52.95Koordinaaten: 11° S, 53° W"}
{"id": "37704", "contents": "Berlin-Pankow as en distrikt (di 3. Bezirk) faan Berlin mä trataanj stääddialen. Diar wene gud 410.000 minsken. Efter't iinwenertaal as Pankow di gratst distrikt. Diar as uk en stääddial Pankow uun a distrikt Berlin-Pankow. Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2020, Dooten faan Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, ufrepen di 11. Febrewoore 2021 (PDF-Datei) (Halep üüb huuchsjiisk). Commonskategorii: Pankow – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37705", "contents": "Berlin-Neukölln as en distrikt (di 8. Bezirk) faan Berlin mä fiiw stääddialen. Diar wene gud 325.000 minsken. Diar as uk en stääddial Neukölln uun a distrikt Berlin-Neukölln. Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2020, Dooten faan Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, ufrepen di 11. Febrewoore 2021 (PDF-Datei) (Halep üüb huuchsjiisk). Commonskategorii: Neukölln – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37708", "contents": "Marzahn-Hellersdorf as en distrikt (di 10. Bezirk) faan Berlin mä fiiw stääddialen. Diar wene knaap 275.000 minsken. Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 31. Dezember 2020, Dooten faan Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, ufrepen di 11. Febrewoore 2021 (PDF-Datei) (Halep üüb huuchsjiisk). Commonskategorii: Marzahn-Hellersdorf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37711", "contents": "E Wetteraukreis as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 306.460 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Friedberg (Hessen). Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37712", "contents": "E Lönjkris Darmstadt-Dieburg as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 297.399 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Darmstadt. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37713", "contents": "E Lönjkris Fulda as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 222.584 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Fulda. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37714", "contents": "E Lönjkris Gießen as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 268.876 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Gießen. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37715", "contents": "E Lönjkris Groß-Gerau as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 274.526 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Groß-Gerau. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37720", "contents": "Worms as en kreisfrei stääd uun Rheinlun-Pfalz mä 19 stääddialen an gud 80.000 iinwenern. Hat hiart tu't Metropoolregiuun Rhein-Neckar an uk tu't Metropoolregiuun Rhein-Main. Statistisches Landesamt Rheinland-Pfalz Iinwenertaalen üüb a stant faan 2020 (PDF; 727 KB) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Worms – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37722", "contents": "Frankenthal as en kreisfrei stääd uun Rheinlun-Pfalz mä 5 stääddialen an knaap 50.000 iinwenern. Hat hiart tu't Metropoolregiuun Rhein-Neckar. Statistisches Landesamt Rheinland-Pfalz Iinwenertaalen üüb a stant faan 2020 (PDF; 727 KB) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Frankenthal – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37723", "contents": "Ludwigshafen as en kreisfrei stääd uun Rheinlun-Pfalz mä 10 stääddialen an knaap 175.000 iinwenern. Hat as det traadgratst stääd uun Rheinlun-Pfalz an hiart tu't Metropoolregiuun Rhein-Neckar. Statistisches Landesamt Rheinland-Pfalz Iinwenertaalen üüb a stant faan 2020 (PDF; 727 KB) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Ludwigshafen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37724", "contents": "Landau as en kreisfrei stääd uun Rheinlun-Pfalz mä 8 stääddialen an knaap 50.000 iinwenern. Hat hiart tu't Metropoolregiuun Rhein-Neckar. * Leit bütjen faan't stääd efter nuurdwaast tu Statistisches Landesamt Rheinland-Pfalz Iinwenertaalen üüb a stant faan 2020 (PDF; 727 KB) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Landau – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37725", "contents": "Speyer as en kreisfrei stääd uun Rheinlun-Pfalz mä 5 stääddialen an gud 50.000 iinwenern. Hat hiart tu't Metropoolregiuun Rhein-Neckar. Kernstadt Speyer-Süd Speyer-West Speyer-Nord Speyer-Ost Statistisches Landesamt Rheinland-Pfalz Iinwenertaalen üüb a stant faan 2020 (PDF; 727 KB) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Speyer – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37726", "contents": "Neustadt as en kreisfrei stääd uun Rheinlun-Pfalz mä 10 stääddialen an gud 50.000 iinwenern. Hat hiart tu't Metropoolregiuun Rhein-Neckar. Neustadt (Kernstadt) Diedesfeld Duttweiler Geinsheim Haardt Hambach Königsbach Gimmeldingen Lachen-Speyerdorf Mußbach Statistisches Landesamt Rheinland-Pfalz Iinwenertaalen üüb a stant faan 2020 (PDF; 727 KB) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Neustadt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37727", "contents": "E Lönjkris Hersfeld-Rotenburg as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 120.829 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Bad Hersfeld. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37728", "contents": "E Hochtaunuskreis as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 236.564 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Bad Homburg vor der Höhe. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37729", "contents": "E Lönjkris Kassel as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 236.633 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Kassel. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37730", "contents": "E Lahn-Dill-Kreis as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 253.777 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Wetzlar. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37731", "contents": "E Lönjkris Limburg-Weilburg as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 172.083 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Limburg an der Lahn. Deer san 19 gemiinde önj e lönjkris Limburg-Weilburg, fiiw deerfoon san stääse. (Inboogere de 31. Detsember 2020): Hessen: State in Germany, citypopulation.de Hessisches Statistisches Landesamt: statistik.hessen.de"}
{"id": "37732", "contents": "E Main-Kinzig-Kreis as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 418.950 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Gelnhausen. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37733", "contents": "E Main-Taunus-Kreis as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 237.735 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Hofheim am Taunus. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37734", "contents": "E Lönjkris Marburg-Biedenkopf as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 246.648 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Marburg. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37735", "contents": "E Odenwaldkreis as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 96.798 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Erbach. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37736", "contents": "E Lönjkris Offenbach as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 354.092 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Dietzenbach. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37737", "contents": "E Rheingau-Taunus-Kreis as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 187.157 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Bad Schwalbach. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37738", "contents": "E Schwalm-Eder-Kreis as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 180.222 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Homberg (Efze). Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37739", "contents": "E Vogelsbergkreis as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 105.878 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Lauterbach (Hessen). Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "3774", "contents": "Ekwadoor as en lun uun't nuurdwaasten faan Süüd-Ameerikoo tesken Kolumbien an Peruu an hää amanbi 14 miljuun iinwenern. Di nööm hää Ekwadoor efter a ekwaator, di troch det lun lääpt. Uun't waasten leit a Pasiifik. 1000 km faan a küst lei a Galapagos Eilunen. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää 24 prowinsen. A president faan Ekwadoor faan di 24. Mei 2021 as Guillermo Lasso. Ferfaaadang faan a Republiik Ekwadoor faan 2008, artiikel 2, dial 2 International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 http://hdrstats.undp.org/en/countries/country_fact_sheets/cty_fs_ECU.html Ecuador: Cities & Towns, citypopulation.de Ecuador, citypopulation.de Ecuador, citypopulation.de Commonskategorii: Ekwadoor – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Ekwadoor – Geograafisk an histoorisk koorden -1.4652777777778-78.816666666667Koordinaaten: 1° 28′ S, 78° 49′ W"}
{"id": "37740", "contents": "E Lönjkris Waldeck-Frankenberg as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 156.953 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Korbach. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37741", "contents": "E Werra-Meißner-Kreis as ån foon e krise önjt bundeslönj Hessen. Dåt heet 101.017 inboogere (2018). E hoodstää foon e lönjkris as Eschwege. Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37744", "contents": "Det Cetinje Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Cetinje) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 16.657 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Cetinje. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "37746", "contents": "At Podgorica Gemeend (üüb Monteneegrins: Glavni grad Podgorica) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Det hee 185.937 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Podgorica. Dial faan't gemeend wurd 2022 det Zeta Gemeend. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "37747", "contents": "At Gusinje Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Gusinje) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Diar wene 4.027 lidj (2011). Hat as iarst 2014 grünjlaanjen wurden. At hoodsteed faan't gemeend as Gusinje. Montenegro, citypopulation.de Woopen faan Gusinje"}
{"id": "37748", "contents": "At Petnjica Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Petnjica) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Diar wene 6.686 lidj (2011). Hat as iarst 2013 grünjlaanjen wurden. At hoodsteed faan't gemeend as Petnjica. Azane Bor Dašča Rijeka Dobrodole Donja Vrbica Godočelje Gornja Vrbica Javorova Johovica Kalica Kruščica Lagatori Lješnica Murovac Orahovo Pahulj Petnjica Ponor Poroče Radmanci Savin Bor Trpezi Tucanje Vrševo Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "37749", "contents": "At Tuzi Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Tuzi) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. Diar wene 11.422 lidj (2011). Hat as iarst 2018 grünjlaanjen wurden an wir iar en dial faan Podgorica (Gemeend). At hoodsteed faan't gemeend as Tuzi. Montenegro, citypopulation.de Woopen faan Tuzi"}
{"id": "37750", "contents": "E Regiiringsdistrikt Darmstadt as ån foon da tra regiiringdistrikte önj Hessen. Dåt läit önjt sööden foont bundeslönj. Dåt heet 4.019.961 inboogere (2020). E hoodstää as Darmstadt. Lönjkrise Bergstraße Darmstadt-Dieburg Groß-Gerau Hochtaunuskreis Main-Kinzig-Kreis Main-Taunus-Kreis Odenwaldkreis Offenbach Rheingau-Taunus-Kreis Wetteraukreis Krisfrie Stääse Darmstadt Frankfurt am Main Offenbach am Main Wiesbaden Statistische Berichte: September 2020, Hessisches Statistisches Landesamt. Archiwiaret faan det originool di 26. April 2021. Ufrepen di 24. Jüüne 2021."}
{"id": "37753", "contents": "Uun Sjiisklun san Regiarangsdistrikten onerdialangen faan grat bundeslunen. Jo stun tesken at loonsregiarang mä sin ministeerien an a loonriad faan en lunkreis. Uun flook lunen san a regiarangsdistrikten weder ufskaafet wurden. Daalang jaft at jo bluas noch uun sjauer bundeslunen. Baden-Württemberg – Freiburg, Karlsruhe, Stuttgart, Tübingen Bayern – Oberbayern, Niederbayern, Oberfranken, Mittelfranken, Unterfranken, Oberpfalz, Schwaben Hessen – Darmstadt, Gießen, Kassel Nuurdrhein-Waastfaalen – Arnsberg, Detmold, Düsseldorf, Köln, Münster Commonskategorii: Regiarangsdistrikten uun Sjiisklun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37762", "contents": "E Regiiringsdistrikt Gießen as ån foon da tra regiiringdistrikte önj Hessen. Dåt läit önj e mal foont bundeslönj. Dåt heet 1.048.646 inboogere (2020). E hoodstää as Gießen. Lönjkrise Gießen Lahn-Dill-Kreis Limburg-Weilburg Marburg-Biedenkopf Vogelsbergkreis Statistische Berichte: September 2020, Hessisches Statistisches Landesamt. Archiwiaret faan det originool di 26. April 2021. Ufrepen di 24. Jüüne 2021."}
{"id": "37763", "contents": "E Regiiringsdistrikt Kassel as ån foon da tra regiiringdistrikte önj Hessen. Dåt läit önjt norden foont bundeslönj. Dåt heet 1.219.473 inboogere (2020). E hoodstää as Gießen. Krisfri Stää Kassel Lönjkrise Fulda Hersfeld-Rotenburg Kassel Schwalm-Eder-Kreis Waldeck-Frankenberg Werra-Meißner-Kreis Statistische Berichte: September 2020, Hessisches Statistisches Landesamt. Archiwiaret faan det originool di 26. April 2021. Ufrepen di 24. Jüüne 2021."}
{"id": "37764", "contents": "E Lönjkris Altenburger Land as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 89.393 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Altenburg. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37766", "contents": "E Lönjkris Eichsfeld as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 100.006 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Heiligenstadt. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37767", "contents": "E Lönjkris Gotha as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 134.908 inboogere (2019).E hoodstää foon e lönjkris as Gotha. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37768", "contents": "E Lönjkris Greiz as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 97.398 inboogere (2019).E hoodstää foon e lönjkris as Greiz. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37769", "contents": "E Lönjkris Hildburghausen as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 63.197 inboogere (2019).E hoodstää foon e lönjkris as Hildburghausen. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37770", "contents": "E Ilm-Kreis as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 106.249 inboogere (2019).E hoodstää foon e lönjkris as Arnstadt. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37771", "contents": "E Kyffhäuserkreis as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 74.212 inboogere (2019).E hoodstää foon e lönjkris as Sondershausen. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37772", "contents": "E Lönjkris Nordhausen as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 83.416 inboogere (2019).E hoodstää foon e lönjkris as Nordhausen. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37773", "contents": "E Saale-Holzland-Kreis as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 82.950 inboogere (2019).E hoodstää foon e lönjkris as Eisenberg. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37774", "contents": "E Saale-Orla-Kreis as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 80.312 inboogere (2019).E hoodstää foon e lönjkris as Schleiz. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37775", "contents": "Suhl as en kreisfrei stääd uun Tüüringen mä gud 35.000 iinwenern. Thüringer Landesamt für Statistik - Bevölkerung der Gemeinden (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Suhl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37776", "contents": "Weimar as en kreisfrei stääd uun Tüüringen mä gud 65.000 iinwenern. Thüringer Landesamt für Statistik - Bevölkerung der Gemeinden (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Weimar – Saamlang faan bilen of filmer Weimar Republiik"}
{"id": "37777", "contents": "E Lönjkris Saalfeld-Rudolstadt as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 103.199 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Saalfeld. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37778", "contents": "E Lönjkris Schmalkalden-Meiningen as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 124.916 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Meiningen. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37779", "contents": "E Lönjkris Sömmerda as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 69.427 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Sömmerda. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37780", "contents": "E Lönjkris Sonneberg as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 57.717 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Sonneberg. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37781", "contents": "E Unstrut-Hainich-Kreis as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 102.232 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Mühlhausen. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37782", "contents": "E Wartburgkreis as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 118.974 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Bad Salzungen. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37783", "contents": "E Lönjkris Weimarer Land as en lönjkris önjt bundeslönj Tüüringen. Dåt heet 82.156 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Apolda. Thüringen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37784", "contents": "Sleeswich-Holstian Sleeswich-Holstian (üüb Tjiisk: Schleswig-Holstein, üüb Plaattjiisk: Sleswig-Holsteen, üüb Deensk: Slesvig-Holsten) as det nuurdermiast bundeslun faan Tjiisklun. Uun a waast leit at Nuurdsia, uun a nuurd Denemark, uun a uast at Uastsia, uun a süüd lei a bundeslunen Hamborig an Niidersaksen, an uun a süüduast Mecklenborig-Föörpomern. Det hee 2.910.875 lidj (2020). At hoodsteed faan't bundeslun as Kiil. Dön tjiin gratst steeden uun't bundeslun san: A bundeslun hee fjauer kreisfrei steeden an elwen kreiser: Germany: Administrative Division, citypopulation.de Germany: Schleswig-Holstein, citypopulation.de Schleswig-Holstein: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37785", "contents": "Pinneberig as at hoodsteed faan't Kreis Pinneberig uun Sleeswich-Holstian uun Tjiisklun. At steed leit uun a süüd faan a kreis. Det hee 38.400 lidj (2011). Germany: Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "37787", "contents": "Saarlun Saarlun (üüb Fraansöösk: Sarre) as ian faan dön seekstanj bundeslunen uun Tjiisklun. At bundeslun leit uun a waast faan't lun. Det hee 983.991 lidj (2020). At hoodsteed faan't bundeslun as Saarbrücken. Dön tjiin gratst steeden uun't bundeslun san: At bundeslun hee seeks lunkreiser: At bundeslun faan nü wurd de 10. Janewoore 1920 üüs at Saargebiit oner fraansöösk ferwalting grünjlaanjen. 1935 wurd at gebiit üüs Saarlun dial faan det Tjiisk Rik. Efter de Naist Wäältkrich fool Saarlun, üüs a Saarstoot, weler oner fraansöösk ferwalting. De 1. Janewoore 1957 wurd a Saarstoot dial faan't Bundesrepubliik Tjiisklun. Germany: Administrative Division, citypopulation.de Germany: Saarland, citypopulation.de"}
{"id": "37788", "contents": "Saarlöön (üwe Fraonsk: Sarre) is ian foon de seekstään bundeslööne öön Tutsklöön. Et bundeslöön lait öön't wästen foon't löön. Dat heet 983.991 jude (2020). E häädstää foon't bundeslöön is Saarbrücken. Ööre buneslööne öön Tutsklöön: Brandenborch, Saarlöön, Sleeswich-Holstian Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37789", "contents": "Saarloun (åw Frånsch: Sarre) äs iin foon di seekstin bundesloune oun Tjüschloun. Et bundesloun loit ount weesten foont loun. Dat heet 983.991 foolk (2020). E haudstää foont bundesloun äs Saarbrücken. Oore bundesloune oun Tjüschloun: Brandenboorj, Saarloun, Sleeswich-Holstiin Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "3779", "contents": "Benetice as en toorp önj Tschechien. Deer booge 30 manschne (2011). www.benetice.eu Wikimedia Commons heet bile unti filme tu: Benetice"}
{"id": "378", "contents": "Solingen as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Düsseldorf Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 159.193 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "37800", "contents": "De Arnsberg Regiaringsdistrikt as een faan dön fiiw regiaringsdistrikten uun Nuurdrhein-Waastfaalen. Det leit uun a süüduast faan't bundeslun. Det hee 3.580.568 lidj (2019). At hoodsteed faan a regiaringsdistrikt as Arnsberg. A regiaringsdistrikt hee fiiw kreisfrei steeden an sööwen kreiser: Kreisfrei Steeden Bochum Dortmund Hagen Hamm Herne Kreiser Ennepe-Ruhr-Kreis Hochsauerlandkreis Märkischer Kreis Olpe Siegen-Wittgenstein Soest Unna A regiaringsdistrikt hed 2018 en BIP faan 124.763.000 Euro. Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de Regionales BIP in der Europäischen Union, 2018. Eurostat, ufrepen de 16. Janewoore 2019."}
{"id": "37803", "contents": "De Detmold Regiaringsdistrikt as een faan dön fiiw regiaringsdistrikten uun Nuurdrhein-Waastfaalen. Det leit uun a nuurduast faan't bundeslun. Det hee 2.055.724 lidj (2019). At hoodsteed faan a regiaringsdistrikt as Detmold. A regiaringsdistrikt hee ian kreisfrei steed an seeks kreiser: Kreisfrei Steed Bielefeld Kreiser Gütersloh Herford Höxter Lippe Minden-Lübbecke Paderborn A regiaringsdistrikt hed 2018 en BIP faan 77.739.000 Euro. Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de Regionales BIP in der Europäischen Union, 2018. Eurostat, ufrepen de 16. Janewoore 2019."}
{"id": "37806", "contents": "De Düsseldorf Regiaringsdistrikt as een faan dön fiiw regiaringsdistrikten uun Nuurdrhein-Waastfaalen. Det leit uun a waast faan't bundeslun. Det hee 5.207.457 lidj (2019). At hoodsteed faan a regiaringsdistrikt as Düsseldorf. A regiaringsdistrikt hee tjiin kreisfrei steeden an fiiw kreiser: Kreisfrei Steeden Duisburg Düsseldorf Essen Krefeld Mönchengladbach Mülheim an der Ruhr Oberhausen Remscheid Solingen Wuppertal Kreiser Kleve Mettmann Rhein-Kreis Neuss Viersen Wesel A regiaringsdistrikt hed 2018 en BIP faan 215.672.000 Euro. Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de Regionales BIP in der Europäischen Union, 2018. Eurostat, ufrepen de 16. Janewoore 2019."}
{"id": "37808", "contents": "De Köln Regiaringsdistrikt as een faan dön fiiw regiaringsdistrikten uun Nuurdrhein-Waastfaalen. Det leit uun a süüdwaast faan't bundeslun. Det hee 4.478.847 lidj (2019). At hoodsteed faan a regiaringsdistrikt as Köln. A regiaringsdistrikt hee fjauer kreisfrei steeden, sööwen kreiser an ian steedregiuun. Kreisfrei Steeden Aachen Bonn Köln Leverkusen Kreiser Düren Euskirchen Heinsberg Oberbergischer Kreis Rhein-Erft-Kreis Rhein-Sieg-Kreis Rheinisch-Bergischer Kreis Steedregiuun Steedregiuun Aachen A regiaringsdistrikt hed 2018 en BIP faan 190.785.000 Euro. Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de Regionales BIP in der Europäischen Union, 2018. Eurostat, ufrepen de 16. Janewoore 2019."}
{"id": "37810", "contents": "De Münster Regiaringsdistrikt as een faan dön fiiw regiaringsdistrikten uun Nuurdrhein-Waastfaalen. Det leit uun a nuurd faan't bundeslun. Det hee 2.624.625 lidj (2019). At hoodsteed faan a regiaringsdistrikt as Münster. A regiaringsdistrikt hee trii kreisfrei steeden an fiiw kreiser: Kreisfrei Steeden Bottrop Gelsenkirchen Münster Kreiser Borken Coesfeld Recklinghausen Steinfurt Warendorf A regiaringsdistrikt hed 2018 en BIP faan 88.113.000 Euro. Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de Regionales BIP in der Europäischen Union, 2018. Eurostat, ufrepen de 16. Janewoore 2019."}
{"id": "37815", "contents": "E Kris Borken as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt nordweesten foon e diiljstoot, önj di Münster Regiiringsdistrikt. Dåt heet 371.339 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Borken. E kris heet 17 gemiine. 10 deerfoon san stääse. Stääse Ahaus Bocholt Borken Gescher Gronau Isselburg Rhede Stadtlohn Velen Vreden Oudere Gemiine Heek Heiden Legden Raesfeld Reken Schöppingen Südlohn Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37821", "contents": "E Kris Coesfeld as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt norden foon e diiljstoot, önj di Münster Regiiringsdistrikt. Dåt heet 220.586 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Coesfeld. E kris heet 11 gemiine. 5 deerfoon san stääse. Stääse: Billerbeck Coesfeld Dülmen Lüdinghausen Olfen Oudere gemiine: Ascheberg Havixbeck Nordkirchen Nottuln Rosendahl Senden Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37822", "contents": "E Kris Düren as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt söödååsten foon e diiljstoot, önj di Köln Regiiringsdistrikt. Dåt heet 264.638 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Düren. E kris heet 15 gemiine. 5 deerfoon san stääse: Stääse: Düren Heimbach Jülich Linnich Nideggen Oudere gemiine: Aldenhoven Hürtgenwald Inden Kreuzau Langerwehe Merzenich Niederzier Nörvenich Titz Vettweiß Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37823", "contents": "Di Ennepe-Ruhr-Kreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önj e mal foon e diiljstoot, önj di Arnsberg Regiiringsdistrikt. Dåt heet 324.106 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Schwelm. E kris heet 9 gemiine. Ål deerfoon san stääse. Breckerfeld Ennepetal Gevelsberg Hattingen Herdecke Schwelm Sprockhövel Wetter (Ruhr) Witten Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37824", "contents": "E Kris Euskirchen as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt söödååsten foon e diiljstoot, önj di Köln Regiiringsdistrikt. Dåt heet 193.656 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Euskirchen. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37825", "contents": "E Kris Gütersloh as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt norden foon e diiljstoot, önj di Detmold Regiiringsdistrikt. Dåt heet 364.938 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Gütersloh. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37830", "contents": "E Kris Heinsberg as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt söödweesten foon e diiljstoot, önj di Köln Regiiringsdistrikt. Dåt heet 255.555 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Heinsberg. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37831", "contents": "E Kris Herford as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt nordååsten foon e diiljstoot, önj di Detmold Regiiringsdistrikt. Dåt heet 250.578 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Herford. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37832", "contents": "E Hochsauerlandkreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt söödååsten foon e diiljstoot, önj di Arnsberg Regiiringsdistrikt. Dåt heet 259.777 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Meschede. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37833", "contents": "E Kris Höxter as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt ååsten foon e diiljstoot, önj di Detmold Regiiringsdistrikt. Dåt heet 140.251 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Höxter. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37834", "contents": "E Kris Kleve as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt weesten foon e diiljstoot, önj di Düsseldorf Regiiringsdistrikt. Dåt heet 312.465 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Kleve. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37835", "contents": "E Kris Lippe as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt nordååsten foon e diiljstoot, önj di Detmold Regiiringsdistrikt. Dåt heet 347.514 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Detmold. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37838", "contents": "Di Märkischer Kreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önj e mal foon e diiljstoot, önj di Arnsberg Regiiringsdistrikt. Dåt heet 410.222 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Lüdenscheid. Stääse Altena Balve Halver Hemer Iserlohn Kierspe Lüdenscheid Meinerzhagen Menden Neuenrade Plettenberg Werdohl Gemiine Herscheid Nachrodt-Wiblingwerde Schalksmühle Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37839", "contents": "E Kris Mettmann as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt weesten foon e diiljstoot, önj di Düsseldorf Regiiringsdistrikt. Dåt heet 485.570 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Mettmann. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37840", "contents": "E Kris Minden-Lübbecke as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt nordååsten foon e diiljstoot, önj di Detmold Regiiringsdistrikt. Dåt heet 310.409 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Minden. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37841", "contents": "Di Oberbergischer Kreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot, önj di Köln Regiiringsdistrikt. Dåt heet 272.057 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Gummersbach. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37842", "contents": "E Kris Olpe as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot, önj di Arnsberg Regiiringsdistrikt. Dåt heet 133.955 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Olpe. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37843", "contents": "E Kris Paderborn as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt ååsten foon e diiljstoot, önj di Detmold Regiiringsdistrikt. Dåt heet 307.839 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Paderborn. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37844", "contents": "E Kris Recklinghausen as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt nordweesten foon e diiljstoot, önj di Münster Regiiringsdistrikt. Dåt heet 614.137 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Recklinghausen. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37845", "contents": "Di Rhein-Erft-Kreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt söödweesten foon e diiljstoot, önj di Köln Regiiringsdistrikt. Dåt heet 470.615 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Bergheim. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37846", "contents": "Zwickau as en kreisfrei stääd uun't bundeslun Saksen mä gud 85.000 iinwenern. Hat as uk kreisstääd faan a Lunkreis Zwickau. https://www.statistik.sachsen.de/ Statistisches Landesamt des Freistaates Sachsen – Iinwenertaalen (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Zwickau – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "37856", "contents": "Di Rheinisch-Bergischer Kreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot, önj di Köln Regiiringsdistrikt. Dåt heet 283.271 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Bergisch Gladbach. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37857", "contents": "Di Rhein-Kreis Neuss as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt weesten foon e diiljstoot, önj di Düsseldorf Regiiringsdistrikt. Dåt heet 451.730 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Neuss. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37858", "contents": "Di Rhein-Sieg-Kreis as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt söödweesten foon e diiljstoot, önj di Köln Regiiringsdistrikt. Dåt heet 600.764 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Siegburg. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37859", "contents": "E Kris Siegen-Wittgenstein as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt sööden foon e diiljstoot, önj di Arnsberg Regiiringsdistrikt. Dåt heet 276.944 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Siegen. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37860", "contents": "E Kris Soest as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt ååsten foon e diiljstoot, önj di Arnsberg Regiiringsdistrikt. Dåt heet 301.785 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Soest. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37864", "contents": "E Kris Steinfurt as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt norden foon e diiljstoot, önj di Münster Regiiringsdistrikt. Dåt heet 448.220 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Steinfurt. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37865", "contents": "E Kris Unna as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önj e mal foon e diiljstoot, önj di Arnsberg Regiiringsdistrikt. Dåt heet 394.891 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Unna. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37866", "contents": "E Kris Viersen as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt weesten foon e diiljstoot, önj di Düsseldorf Regiiringsdistrikt. Dåt heet 298.863 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Viersen. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37867", "contents": "E Kris Warendorf as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt norden foon e diiljstoot, önj di Münster Regiiringsdistrikt. Dåt heet 277.840 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Warendorf. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "37868", "contents": "E Kris Wesel as ån foon e krise önj e diiljstoot Nordrhin-Weestfåålen. E kris läit önjt weesten foon e diiljstoot, önj di Düsseldorf Regiiringsdistrikt. Dåt heet 459.976 inboogere (2019). E hoodstää foon e kris as Wesel. Nordrhein-Westfalen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "3787", "contents": "Kolumbien as en republiik uun't nuurden faan Süüd-Ameerikoo. Det lun leit bi a Pasiifik an bi a Kariibik. Di nööm hää't efter Christoph Kolumbus. Naiberlunen san Panama, Venezuela, Brasiilien, Peruu an Ekwadoor. At lun hää 48.258.494 lidj (2018). At hoodstääd faan't lun as Bogotá. At lun hää een bundessdistrikt (Bogotá) an tau-an-dörtig departmenten. Commonskategorii: Kolumbien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Kolumbien – Geograafisk an histoorisk koorden Cálculo oficial del Censo revela que en Colombia viven 41'966.004 personas (Fulkstäälang 2005) [1] International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Columbia, citypopulation.de Columbia, citypopulation.de Columbia, citypopulation.de 3.8166666666667-73.916666666667Koordinaaten: 4° N, 74° W"}
{"id": "37890", "contents": "E Burgenlandkreis as ån foon e krise önjt bundeslönj Saksen-Anhalt. E kris läit önjt sööden foont bundeslönj. Dåt heet 177.590 inboogere (2020). E hoodstää foon e kris as Naumburg (Saale). Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37891", "contents": "E Lönjkris Jerichower Land as ån foon e krise önjt bundeslönj Saksen-Anhalt. E kris läit önjt ååsten foont bundeslönj. Dåt heet 89.403 inboogere (2020). E hoodstää foon e kris as Burg bei Magdeburg. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37892", "contents": "E Lönjkris Mansfeld-Südharz as ån foon e krise önjt bundeslönj Saksen-Anhalt. E kris läit önjt söödweesten foont bundeslönj. Dåt heet 133.690 inboogere (2020). E hoodstää foon e kris as Sangerhausen. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37893", "contents": "E Saalekreis as ån foon e krise önjt bundeslönj Saksen-Anhalt. E kris läit önjt sööden foont bundeslönj. Dåt heet 183.434 inboogere (2020). E hoodstää foon e kris as Merseburg. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37894", "contents": "E Salzlandkreis as ån foon e krise önjt bundeslönj Saksen-Anhalt. E kris läit önj e mal foont bundeslönj. Dåt heet 187.457 inboogere (2020). E hoodstää foon e kris as Bernburg (Saale). Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37895", "contents": "E Lönjkris Stendal as ån foon e krise önjt bundeslönj Saksen-Anhalt. E kris läit önjt nordååsten foont bundeslönj. Dåt heet 110.485 inboogere (2020). E hoodstää foon e kris as Stendal. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37896", "contents": "E Lönjkris Wittenberg as ån foon e krise önjt bundeslönj Saksen-Anhalt. E kris läit önjt ååsten foont bundeslönj. Dåt heet 124.185 inboogere (2020). E hoodstää foon e kris as Lutherstadt Wittenberg. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "379", "contents": "A Somerfögelkönang, Somerkönang, (mo.) samerföögelkining (Regulus ignicapilla) as en fögel uun't Fögelkönangfamile Regulidae. Aier faan a Somerfögelkönang En Somerfögelkönang R. i. balearicus R. i. caucasicus R. i. ignicapilla R. i. tauricus Commonskategorii: Somerfögelkönger – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Somerfögelkönger"}
{"id": "37902", "contents": "Et Åmt Lensahn as en åmt önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 8449 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Lensahn. Gemiine Di 1. Ismoune 2007 wörd e gemiine Riepsdorf diilj foont åmt. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37905", "contents": "Et Åmt Großer Plöner See as en åmt önj e Kris Ååstholstiinj än e Kris Plön önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 8008 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Plön. Bloot e gemiine Bosau läit önj e Kris Ååstholstiinj, da oudere gemiine lade önj e Kris Plön. Gemiine Et åmt wörd di 1. Ismoune 2007 foon et Åmt Plön-Land än jü åmtsfri gemiine Bosau. Tu began häi et åmt e gemiine Ascheberg (Holstiinj) än Bösdorf. Di 1. Ismoune 2014 wörd Ascheberg en åmtsfri gemiine än Bösdorf diilj foon e stää Plön. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37906", "contents": "Et Åmt Oldenburg-Land as en åmt önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 9226 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Oldenburg in Holstein. Gemiine Di 1. Gjarsmoune 1970 wörd et åmt as et Åmt Land Oldenburg ma e gemiine Göhl, Gremersdorf, Heringsdorf ån Neukirchen schååwed. Di 1. Gjarsmoune 1977 wörd e gemiine Wangels diilj foont åmt, wat in önjt Åmt Oldenburg-Land amnåmd wörd. Di 1. Ismoune 2008 wörd e gemiine Großenbrode diilj foont åmt. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37907", "contents": "Et Åmt Ostholstein-Mitte as en åmt önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 8861 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Neustadt in Holstein. Gemiine Et åmt wörd di 1. Ismoune 2005 grünläid. Tuforen wjarn e gemiine foont åmt foon nü diile foon da üülje åmte Neustadt-Land än Schönwalde. Åmt Neustadt-Land Åmt Schönwalde Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "3791", "contents": "Weenesuela as en lun uun Süüd-Ameerikoo bi a küst faan a Kariibik. Naiberlunen san Kolumbien, Brasiilien, Guyana an a eilun-stooten Trinidad an Tobago, Grenada an a ABC-Eilunen. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Weenesuela hää 23 bundesstooten (estados): Commonskategorii: Weenesuela – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Weenesuela – Geograafisk an histoorisk koorden http://venezuelanalysis.com/analysis/70 Huuchreegent efter at fulkstäälang 2001 faan't statistikinstituut uun Venezuela (Instituto Nacional de Estadística, INE), ine.gov.ve International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Venezuela: Major Cities, citypopulation.de Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de 7.6666666666667-65.216666666667Koordinaaten: 8° N, 65° W"}
{"id": "37911", "contents": "Et Åmt Itzstedt as en åmt önj e Kris Segebärj än e Kris Stormarn önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 18.975 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Itzstedt. Bloot e gemiine Tangstedt läit önj e Kris Stormarn, da oudere krise läide önj e Kris Segebärj. Gemiine Itzstedt Kayhude Nahe Oering Seth Sülfeld Tangstedt Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37912", "contents": "Et Åmt Bad Oldesloe-Land as en åmt önj e Kris Stormarn önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 11.501 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Bad Oldesloe. Gemiine Grabau Lasbek Meddewade Neritz Pölitz Rethwisch Rümpel Steinburg Travenbrück Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37913", "contents": "Et Åmt Bargteheide-Land as en åmt önj e Kris Stormarn önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 14.750 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Bargteheide. Gemiine Bargfeld-Stegen Delingsdorf Elmenhorst Hammoor Jersbek Nienwohld Todendorf Tremsbüttel Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37914", "contents": "Et Åmt Nordstormarn as en åmt önj e Kris Stormarn önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 11.062 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Reinfeld. Gemiine Badendorf Barnitz Feldhorst Hamberge Heidekamp Heilshoop Klein Wesenberg Mönkhagen Rehhorst Wesenberg Westerau Zarpen Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37915", "contents": "Et Åmt Siek as en åmt önj e Kris Stormarn önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 10.524 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Siek. Gemiine Braak Brunsbek Hoisdorf Siek Stapelfeld Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37916", "contents": "Et Åmt Trittau as en åmt önj e Kris Stormarn önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 19.002 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Trittau. Gemiine Grande Grönwohld Großensee Hamfelde Hohenfelde Köthel Lütjensee Rausdorf Trittau Witzhave Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37917", "contents": "Bad Schwartau as en åmtsfri stää önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 20.044 inboogere (2019). 8 5 1 2 11 8 5 1 2 11 E bürgermäister foon e stää sunt 2016 as Uwe Brinkmann (suner partai). Da üüljen bürgermäistere wjarn: 2001–2016: Gerd Schubert (CDU) 1990–2001: Joachim Wegner (CDU) 1976–1990: Rainer Bahrdt (SPD) Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37918", "contents": "Heiligenhafen as en åmtsfri stää önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 9122 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37919", "contents": "Neustadt in Holstein as en åmtsfri stää önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 15.043 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37920", "contents": "Oldenburg in Holstein as en åmtsfri stää önj e Kris Ååstholstiinj önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 9226 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37925", "contents": "Gregers Christian Nissen (* 3. Krölemoune 1867 önj Soholm; † 20. Samermoune 1942 önj Hamborj) wus en pioniir foont fiiljkäären. Hi wus di iirste formoon foon di ålst fiiljsportferiin önj Tjüschlönj, di Altona Bicycle-Club foon 1869/80. Gregers Nissen (sh:z 21.05.2017) Altonaer Bicycle Club foon 1869/80 önjt neet Bök ouer Nissen foon 2017 önjt Nordfriisk Instituut"}
{"id": "37928", "contents": "Et Åmt Berkenthin as en åmt önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 8395 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Berkenthin. Gemiine Behlendorf Berkenthin Bliestorf Düchelsdorf Göldenitz Kastorf Klempau Krummesse Niendorf bei Berkenthin Rondeshagen Sierksrade Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37930", "contents": "Et Åmt Breitenfelde as en åmt önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 6568 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Mölln. Gemiine Alt-Mölln Bälau Borstorf Breitenfelde Grambek Hornbek Lehmrade Niendorf an der Stecknitz Schretstaken Talkau Woltersdorf Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37936", "contents": "Di Citroën ë-Jumpy es en Elektroauto fan Citroën. Dit Model es me Dieselmaskiinen sent 2016 üs Citroën Jumpy üp Marker, Sestermodeli jeft et fan Peugeot (Expert) Toyota (Pro-Ace) en Opel (Zafira). Sent 2020 jeft et di Wain me en Elektromaskiin fan 100 kW Kraft fuar kuurt Tir, 77 kW aur leenger Tir. Di Draikraft es 260 Nm, en āpleeren ken me Likstroom (Bit tö 100 kW Leerkraft) en Skrekelstroom (3,6, 7,4 of 11 kW Leerkraft). Me di 50 kWh-Baterii skel dit Auto ombi 230 km laap, me di 75 kWh-baterii skel dit uk 330 km uur. Di Citroën ë-Jumpy ken 130 km/h laap."}
{"id": "37937", "contents": "Margareta Erichsen (* di 18. Beeridmoune 1916 önj Flansborj; † twasche di 29. Gjarsmoune än di 5. Krölemoune 2006 önj Hüsem) wus en måålerin än tiiknerin. Jü mååled än tiikned bagninge, maning deerfoon diling ai mör stönje. Di 23. Jülmoune 1963 befraid jü har di plååttjüsche schriwer Wilhelm Ludwig Andresen (1885-1983), deer 1923 ån foon e grünere foon da Natsjonååle Frasche (diling dåt Friisk Foriining) wus. 1965 fleete ja tuhuupe tu Hüsem. Önj huuch åler liired ja Nordfrasch. Bilder aus Flensburg. (1986) Bilder aus Nordfriesland. (1986) Die Husumer Süderstraße. (1996) Häuser und Höfe in Eiderstedt. (1998) Maike Lohse än Klaus-Ove Kahrmann (2016) Margareta Erichsen Festschrift Deutsch-Dänisch-Frasch, Nordfriisk Instituut."}
{"id": "37938", "contents": "Et Åmt Büchen as en åmt önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 14.337 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Büchen. Gemiine Besenthal Bröthen Büchen Fitzen Göttin Gudow Güster Klein Pampau Langenlehsten Müssen Roseburg Schulendorf Siebeneichen Tramm Witzeeze Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37939", "contents": "Et Åmt Hohe Elbgeest as en åmt önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 20.460 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Dassendorf. Gemiine Aumühle Börnsen Dassendorf Escheburg Hamwarde Hohenhorn Kröppelshagen-Fahrendorf Wiershop Wohltorf Worth Gemiinfri Gebiit Sachsenwald Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37940", "contents": "Et Åmt Lauenburgische Seen as en åmt önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 13.656 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Ratzeburg. Gemiine Albsfelde Bäk Brunsmark Buchholz Einhaus Fredeburg Giesensdorf Groß Disnack Groß Grönau Groß Sarau Harmsdorf Hollenbek Horst Kittlitz Klein Zecher Kulpin Mechow Mustin Pogeez Römnitz Salem Schmilau Seedorf Sterley Ziethen Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37941", "contents": "Et Åmt Lütau as en åmt önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 3902 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Lauenburg an der Elbe, uk wan e stää niinj diilj foont Åmt as. Gemiine Basedow Buchhorst Dalldorf Juliusburg Krüzen Krukow Lanze Lütau Schnakenbek Wangelau Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37942", "contents": "Et Åmt Sandesneben-Nusse as en åmt önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 15.547 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Sandesneben. Gemiine Duvensee Grinau Groß Boden Groß Schenkenberg Klinkrade Koberg Kühsen Labenz Lankau Linau Lüchow Nusse Panten Poggensee Ritzerau Sandesneben Schiphorst Schönberg Schürensöhlen Siebenbäumen Sirksfelde Steinhorst Stubben Walksfelde Wentorf (Amt Sandesneben) Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37943", "contents": "Et Åmt Schwarzenbek-Land as en åmt önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj önj Slaswik-Holstiinj. Dåt heet 9418 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Schwarzenbek, uk wan e stää niinj diilj foont Åmt as. Gemiine Basthorst Brunstorf Dahmker Elmenhorst Fuhlenhagen Grabau Groß Pampau Grove Gülzow Hamfelde Havekost Kankelau Kasseburg Köthel Kollow Kuddewörde Möhnsen Mühlenrade Sahms Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37944", "contents": "E Kris Dithmjarsche heet 114 gemiine: Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "37947", "contents": "Et Åmt Pälweerm as en åmt önj e Kris Nordfraschlönj önj Slaswik-Holstiinj. Et heet 1414 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Hüsem. Et åmt heet fjouer gemiine: Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "37948", "contents": "Åmt Fäär-Oomram Et Åmt Fäär-Oomram as en åmt önj e Kris Nordfraschlönj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt bestoont üt da tou ailönje, Fäär än Oomram, wat tut weesten foon e fååstewål lade. Et heet 10.493 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as E Wiik. Et åmt heet 15 gemiine: Aw Oomram wårt e spräkwise Öömrang än aw Fäär wårt e spräkwise Fering snååked. Et åmt wörd di 1. Ismoune 2007 foont Åmt Oomram, et Åmt Fäär-Lönj än e åmtsfri stää E Wiik mååged. Et Åmt Fäär-Lönj Et Åmt Oomram Åmtsforstönjere Heidi Braun (sunt 2008) E websid foont åmt Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "37949", "contents": "Et Åmt Loonschap Sal as en åmt önj e Kris Nordfraschlönj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt bestoont üt da tou diile, önjt norden än önjt sööden foont ailönj Sal, wat foonenouder foon e Gemiine Sal schåås wårde. Et heet 4429 manschne (2019). E hoodstää foont åmt as Weesterlönj. Et åmt heet fjouer gemiine: Åmtsforstönjere Rolf Speth (Hörnem) E websid foont åmt Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "37951", "contents": "E Kris Nordfraschlönj heet 131 gemiine. Heer as en list deerfoon aw Mooringer Frasch. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "37952", "contents": "Katharina II., neemd Katharina det Grat (üüb Rüs: Екатери́на Вели́кая Jekaterína Velíkaja; * 2. Mei 1729 üüs Sophie Auguste Friederike von Anhalt-Zerbst uun Stettin; † 6.jul. / 17.greg. Nofember 1796 uun Sankt Petersburg), wiar faan de 9. Jüüle 1762 keiserin faan Rüslun an faan 1793, efter san bruler Friedrich August, Fürst faan Anhalt-Zerbst san duas, herin faan Jever."}
{"id": "37953", "contents": "Jever as en stääd an ianhaidsgemeen uun a Lunkreis Friesland uun Niidersaksen. At stääd hää 14.413 lidj (2019). Faan det 15. juarhunert tu 1818 wiar at stääd at residensstääd faan't Herskap Jever. Germany: Lower Saxony, citypopulation.de"}
{"id": "37954", "contents": "At Herskap Jever wiar en teritoorium faan det Hilig Röömsk Rik. Det lai uun a uast faan det Uastfresk Hualeweilun. Uun a süüd lai at Groofskap Oldenborig an uun a waast at Groofskap Uastfresklun. At herskap kaam faan't tupslütjen faan Rüstringen, Östringen an Wangerlun. At Hüs Wiemken (1380–1575) Edo Wiemken de Ääler (1380–1410) Sibet Papinga (1410–1433) Hayo Harlda (1433–1438) Tanno Duren (1438–1468) Hajo (Jever) (1468) Edo Wiemken de Junger (1468–1511) Anna (1511–1536) Maria von Jever (1511–1575) At Hüs Oldenburg (1575–1667) Johann VII. (1575–1603) Anton Günther (1603–1667) At Hüs Anhalt-Zerbst (1667–1793) Johann (1667) Karl Wilhelm (1667–1718) Johann August (1718–1742) Johann Ludwig II. von Anhalt-Zerbst(-Dornburg) (1742–1746) Christian August (1742–1747) Friedrich August (1747–1793) Rüslun (1793–1807) Katharina II. (1793–1796) Paul I. (1796–1801) Aleksander I. (1801–1807) Holun (1807–1813) Louis Bonaparte (1807–1810) Frankrik (1810–1813) Napoléon Bonaparte (1810–1813) Rüslun (1813–1818) Aleksander I. (1813–1818)"}
{"id": "37958", "contents": "E Kris Ååstholstiinj heet 30 gemiine: Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "37959", "contents": "Matthias Petersen (* 24. Deetsember 1632 uun Olersem; † 16. September 1706; uk Matz Peters) wiar en komandöör an waalfenger faan Olersem üüb Feer."}
{"id": "3796", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Venezuela wiset di code för 23 bundesstooten, a \"dependencias federales\" an a bundesdistrikt. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Venezuela VE), di ööder as di code för di bundesstoot. Di code as tuleetst di 5. September 2003 (PDF) feranert wurden. 1 det san eilunen uun a Kariibik 2 bundesdistrikt Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "37960", "contents": "Et Amt Sörtoner äs en amt oon e Krais Noordfreeskluin oon Sleeswii-Holstiin. Et amt läit oon't noord fuon e krais. Et hjit 39.738 mänske (2019). E hoorstäär fuont amt äs Naibel. E Wiringhiird läit oon't noordweest fuon't amt. Gemiine Ämelsbel-Hoorbel Braarep Doobel Klangsbel Kläksbel Leegem Naisjösbel Oowentoft Runees ... än oore. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37961", "contents": "E Krais Noordfreeskluin (ääw Tjüsk: Nordfriesland, ääw Doansk: Nordfrisland) äs oan fuon e kraise foon Sleeswii-Holstiin. Et läit oon't noordweest fuon't bundesluin. Et hjit 165.951 mänske (2019). E hoorstäär fuon e kris äs Hüsem. Amt Feer-Oomrem Amt Fjoal Amt Luinskäp Sol Amt Mädel-Noordfreeskluin Amt Noordsäie-Treene Amt Pälwirm Amt Sörtoner Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "37962", "contents": "Oowentoft Oowentoft (ääw Tjüsk än Doansk: Aventoft) äs en gemiine oon e Krais Noordfreeskluin. E gemiine läit oon't noord fuon e kris än hiirt taa't Amt Sörtoner. Et hjit 420 mänske (2020). E gemiine äs diil fuon e Wiringhiird, bai e gräns taa Dänemåårk. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "37963", "contents": "Runees Runees (ääw Tjüsk: Rodenäs, ääw Doansk: Rødenæs) äs en gemiine oon e Krais Noordfreeskluin. E gemiine läit oon't noorden fuon e kris än hiirt taa't Amt Sörtoner. Et hjit 419 mänske (2020). E gemiine läit oon e Wiringhiird, bai e gräns taa Dänemåårk. Dat Wiringhiirder Freesk äs oon Runees spräägen.. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Über das Friesisch der Wiedingharde, friisk.org"}
{"id": "3797", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Argentinien wiset di code för argentinischen Provinzen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Argentinien AR), di ööder as di code för die Provinz. Nian feranerang faan di code sant 1998. Für Argentinien bestehen diese Codes aus je einem Buchstaben aus dem spanischen Alphabet. Vor 1994 wurden diese Buchstaben auch auf den argentinischen Kfz-Kennzeichen für die Kennzeichnung der Provinz verwendet. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "37974", "contents": "E Kris Slaswik-Flansborj heet 120 gemiine: Schleswig-Flensburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "37976", "contents": "Et Åmt Elmshorn-Land as en åmt önj e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt nordweesten foon e kris. Et heet 13.189 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Elmshorn, uk wan e stää niinj diilj foont åmt as. Gemiine Klein Nordende Klein Offenseth-Sparrieshoop Kölln-Reisiek Raa-Besenbek Seester Seestermühe Seeth-Ekholt Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37977", "contents": "Et Åmt Geest und Marsch Südholstein as en åmt önj e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt sööden foon e kris. Et heet 23.632 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Moorrege. Gemiine Appen Groß Nordende Haselau Haseldorf Heidgraben Heist Hetlingen Holm Moorrege Neuendeich Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37978", "contents": "Et Åmt Hörnerkirchen as en åmt önj e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt norden foon e kris. Et heet 3990 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Brande-Hörnerkirchen. Gemiine Bokel Brande-Hörnerkirchen Osterhorn Westerhorn Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37979", "contents": "Et Åmt Pinnau as en åmt önj e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt söödååsten foon e kris. Et heet 13.605 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Rellingen, uk wan e stää niinj diilj foont åmt as. Gemiine Borstel-Hohenraden Ellerbek Kummerfeld Prisdorf Tangstedt Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "3798", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Bolivien wiset di code för bolivianischen Departamentos. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Bolivien BO), di ööder as di code för das Departamento. Nian feranerang faan di code sant 1998. Für Bolivien bestehen diese Codes aus je einem Buchstaben aus dem spanischen Alphabet. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "37980", "contents": "Et Åmt Rantzau as en åmt önj e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt norden foon e kris. Et heet 8788 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Barmstedt, uk wan e stää niinj diilj foont åmt as. Gemiine Bevern Bilsen Bokholt-Hanredder Bullenkuhlen Ellerhoop Groß Offenseth-Aspern Heede Hemdingen Langeln Lutzhorn Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37981", "contents": "Glücksburg (Ostsee) unti Luksborj (Ååstsiie) (aw Dånsch: Lyksborg) as en åmtsfri stää önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt nordååsten foont bundeslönj. Dåt heet 6114 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de Hüs Glücksburg"}
{"id": "37982", "contents": "Slaswik (aw Dånsch: Slesvig) as en åmtsfri stää önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt nordååsten foont bundeslönj. Dåt heet 25.416 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37983", "contents": "Kappeln (aw Dånsch: Kappel) as en åmtsfri stää önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt nordååsten foont bundeslönj. Dåt heet 8567 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37984", "contents": "Handewitt (aw Dånsch: Hanved) as en åmtsfri gemiine önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt nordååsten foont bundeslönj. Dåt heet 11.110 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37985", "contents": "Harrislee (aw Dånsch: Harreslev) as en åmtsfri gemiine önj e Kris Slaswik-Flansborj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt nordååsten foont bundeslönj. Dåt heet 11.616 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37986", "contents": "Et Åmt Achterwehr as en åmt önj e Kris Rendsborj-Eckernförde önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt ååsten foon e kris. Et heet 11.487 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Achterwehr. Gemiine Achterwehr Bredenbek Felde Krummwisch Melsdorf Ottendorf Quarnbek Westensee Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "3799", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Brasilien wiset di code för 26 brasilianischen Bundesstaaten und den Bundesdistrikt. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Brasilien BR), di ööder as di code för den Bundesstaat bzw. den Bundesdistrikt. Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "37995", "contents": "Et Åmt Bordesholm as en åmt önj e Kris Rendsborj-Eckernförde önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt söödååsten foon e kris. Et heet 14.549 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Bordesholm. Gemiine Bissee Bordesholm Brügge Grevenkrug Groß Buchwald Hoffeld Loop Mühbrook Negenharrie Reesdorf Schmalstede Schönbek Sören Wattenbek Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37996", "contents": "Et Åmt Dänischenhagen as en åmt önj e Kris Rendsborj-Eckernförde önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt nordååsten foon e kris. Et heet 9046 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Dänischenhagen. Gemiine Dänischenhagen Noer Schwedeneck Strande Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37997", "contents": "Et Åmt Dänischer Wohld as en åmt önj e Kris Rendsborj-Eckernförde önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt söödååsten foon e kris. Et heet 17.055 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Gettorf. Gemiine Felm Gettorf Lindau Neudorf-Bornstein Neuwittenbek Osdorf Schinkel Tüttendorf Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "37998", "contents": "Et Åmt Eiderkanal as en åmt önj e Kris Rendsborj-Eckernförde önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önj e mal foon e kris. Et heet 12.762 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Osterrönfeld. Gemiine Bovenau Haßmoor Ostenfeld (Rendsburg) Osterrönfeld Rade bei Rendsburg Schacht-Audorf Schülldorf Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38", "contents": "Moskau as jü hoodstää foon Ruslönj. Deer booge 12.432.531 mansche (2019). E stää heet 12 distrikte: Kasachstaan Almaty önj Kasachstaan. Turkei Ankara önj e Türkei. Aserbaidschaan Baku önj Aserbaidschaan. Thailun Bangkok önj Thailönj. Sjiina Beijing önj Schiina. Sjiisklun Berlin önj Tjüschlönj. Tschechien Brno önj Tschechien. Rumeenien Bukarest önj Rumänien. Ferianagt Stooten Chicago önj da Feriind Stoote foon Ameerika. Ferianagt Araabisk Emiraaten Dubai önj da Feriinde Araabische Emiraate. Sjiisklun Düsseldorf önj Tjüschlönj. Aserbaidschaan Gandscha önj Aserbaidschaan. Wjetnam Hanoi önj Vietnam. Wjetnam Ho Chi Minh Stää önj Vietnam. Indoneesien Jakarta önj Indonesien. Ukraine Charkiw önj Ukraine. Sloweenien Ljubljana önj Slowenien. Ingelun London önj Ainglönj, dåt Feriind Kiningrik. Filipiinen Manila önj e Filipiine. Indien New Delhi önj Indiien. Kasachstaan Astana önj Kasachstaan. Boliiwien La Paz önj Boliiwien. Korea Nuurd Pjöngjang önj Nordkorea. Iraan Rascht önj Iraan. Islun Reykjavík önj Islönj. Letlun Riga önj Letlönj. Ferianagt Stooten Santa Clara County, California, Feriind Stoote foon Ameerika. Korea Sud Seoul önj Söödkorea. Eestlun Tallinn önj Estlönj. Usbekistaan Taschkent önj Usbeekistaan. Iraan Teheraan önj Iraan. Jaapan Tokio önj Jaapaan. Mongolei Ulaanbaatar önjt Mongolai. Litauen Vilnius önj Liitauen. Poolen Warschau önj Poolen. di Moskau Kreeml Russia: Federal Districts and Major Cities, citypopulation.de Gorod Moskva, citypopulation.de"}
{"id": "380", "contents": "At Soongreewlang (Arenicola marina) as en Wirem (Annelida) uun det klas faan a Baswirmer (Polychaeta). Commonskategorii: Soongreewlangen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Soongreewlangen"}
{"id": "3800", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Chile wiset di code för 14 regiuunen an det hoodstäädregiuun. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Chile CL), di ööder as di code för at regiuun. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Luke uk diar: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "38005", "contents": "Et Åmt Bokhorst-Wankendorf as en åmt önj e Kris Plön önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt söödweesten foon e kris. Et heet 8046 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Wankendorf. Gemiine Belau Großharrie Rendswühren Ruhwinkel Schillsdorf Stolpe Tasdorf Wankendorf Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38009", "contents": "E Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj heet 127 gemiine: Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "3801", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Ecuador wiset di code för 22 prowinsen (provincia). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Ecuador EC), di ööder as di code för at prowins. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "38010", "contents": "Et Åmt Lütjenburg as en åmt önj e Kris Plön önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt nordååsten foon e kris. Et heet 15.251 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Lütjenburg. Gemiine Behrensdorf Blekendorf Dannau Giekau Helmstorf Högsdorf Hohenfelde Hohwacht Kirchnüchel Klamp Kletkamp Lütjenburg Panker Schwartbuck Tröndel Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38011", "contents": "Et Åmt Preetz-Land as en åmt önj e Kris Plön önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt weesten foon e kris. Et heet 9228 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Schellhorn. Gemiine Barmissen Boksee Bothkamp Großbarkau Honigsee Kirchbarkau Klein Barkau Kühren Lehmkuhlen Löptin Nettelsee Pohnsdorf Postfeld Rastorf Schellhorn Wahlstorf Warnau Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38012", "contents": "Et Åmt Probstei as en åmt önj e Kris Plön önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt norden foon e kris. Et heet 21.660 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Schönberg. Gemiine Barsbek Bendfeld Brodersdorf Fahren Fiefbergen Höhndorf Köhn Krokau Krummbek Laboe Lutterbek Passade Prasdorf Probsteierhagen Schönberg Stakendorf Stein Stoltenberg Wendtorf Wisch Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38013", "contents": "Et Åmt Schrevenborn as en åmt önj e Kris Plön önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt nordweesten foon e kris. Et heet 19.195 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Heikendorf. Gemiine Heikendorf Mönkeberg Schönkirchen Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38014", "contents": "Et Åmt Selent/Schlesen as en åmt önj e Kris Plön önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önj mal foon e kris. Et heet 5803 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Selent. Gemiine Dobersdorf Fargau-Pratjau Lammershagen Martensrade Mucheln Schlesen Selent Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38015", "contents": "Et Åmt Flintbek as en åmt önj e Kris Rendsborj-Eckernförde önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt ååsten foon e kris. Et heet 8004 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Flintbek. Gemiine Böhnhusen Flintbek Schönhorst Techelsdorf Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38016", "contents": "Et Åmt Fockbek as en åmt önj e Kris Rendsborj-Eckernförde önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt weesten foon e kris. Et heet 10.883 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Fockbek. Gemiine Alt Duvenstedt Fockbek Nübbel Rickert Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38017", "contents": "Et Åmt Hohner Harde as en åmt önj e Kris Rendsborj-Eckernförde önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt weesten foon e kris. Et heet 8582 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Hohn. Gemiine Bargstall Breiholz Christiansholm Elsdorf-Westermühlen Friedrichsgraben Friedrichsholm Hamdorf Hohn Königshügel Lohe-Föhrden Prinzenmoor Sophienhamm Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38018", "contents": "Et Åmt Hüttener Berge as en åmt önj e Kris Rendsborj-Eckernförde önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt weesten foon e kris. Et heet 14.703 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Groß Wittensee. Gemiine Ahlefeld-Bistensee Ascheffel Borgstedt Brekendorf Bünsdorf Damendorf Groß Wittensee Haby Holtsee Holzbunge Hütten Klein Wittensee Neu Duvenstedt Osterby Owschlag Sehestedt Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38019", "contents": "Et Åmt Jevenstedt as en åmt önj e Kris Rendsborj-Eckernförde önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt sööden foon e kris. Et heet 11.510 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Jevenstedt. Gemiine Brinjahe Embühren Haale Hamweddel Hörsten Jevenstedt Luhnstedt Schülp bei Rendsburg Stafstedt Westerrönfeld Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "3802", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Kolumbien wiset di code för 32 Departamentos an di bundesdistrikt. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Kolumbien CO), di ööder as di code för di bundesdistrikt (tau buksteewen) an a departamentos (trii buksteewen). Di code as tuleetst di 8. Maarts 2004 (PDF) feranert wurden. 1 Bundesdistrikt Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, luncodes ISO 3166-1, luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "38020", "contents": "Et Åmt Mittelholstein as en åmt önj e Kris Rendsborj-Eckernförde önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt sööden foon e kris. Et heet 23.947 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Hohenwestedt. Gemiine Arpsdorf Aukrug Beldorf Bendorf Beringstedt Bornholt Ehndorf Gokels Grauel Hanerau-Hademarschen Heinkenborstel Hohenwestedt Jahrsdorf Lütjenwestedt Oldenbüttel Meezen Mörel Nienborstel Nindorf Osterstedt Padenstedt Rade bei Hohenwestedt Remmels Seefeld Steenfeld Tackesdorf Tappendorf Thaden Todenbüttel Wapelfeld Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38021", "contents": "Et Åmt Molfsee as en åmt önj e Kris Rendsborj-Eckernförde önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt ååsten foon e kris. Et heet 8813 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Molfsee. Gemiine Blumenthal Mielkendorf Molfsee Rodenbek Rumohr Schierensee Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38022", "contents": "Et Åmt Nortorfer Land as en åmt önj e Kris Rendsborj-Eckernförde önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt sööden foon e kris. Et heet 18.534 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Nortorf. Gemiine Bargstedt Bokel Borgdorf-Seedorf Brammer Dätgen Eisendorf Ellerdorf Emkendorf Gnutz Groß Vollstedt Krogaspe Langwedel Nortorf Oldenhütten Schülp bei Nortorf Timmaspe Warder Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38023", "contents": "Et Åmt Schlei-Ostsee as en åmt önj e Kris Rendsborj-Eckernförde önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt nordweesten foon e kris. Et heet 18.845 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Eckernförde, uk wan e stää niinj diilj foont åmt as. Gemiine Altenhof Barkelsby Brodersby Damp Dörphof Fleckeby Gammelby Goosefeld Güby Holzdorf Hummelfeld Karby Kosel Loose Rieseby Thumby Waabs Windeby Winnemark Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38026", "contents": "Heewer (Struum) Di Heewer äs en struum foon eeb än floud, deer ount noorden foont huulefäiloun Ääderstää dört noordfreesch heef låpt. Dat speeled åw en broit foon süwat 30 km diile foon dat uul äiloun Stroun wäch än äs oun e luup foon e histoori jümer wi en grün tut soorj for e foolk åw e äiloune Polweerm än (läär huulefäiloun) Noordstroun. Däling bant e Heewer e huuwen oun Hüsem dört heef mä di ääben Noordsäi."}
{"id": "38028", "contents": "Et Åmt Bad Bramstedt-Land as en åmt önj e Kris Segebärj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt weesten foon e kris. Et heet 11.047 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Bad Bramstedt. Gemiine Armstedt Bimöhlen Borstel Föhrden-Barl Fuhlendorf Großenaspe Hagen Hardebek Hasenkrug Heidmoor Hitzhusen Mönkloh Weddelbrook Wiemersdorf Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "3803", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Peru wiset di code för 24 Regionen, eine konstitutionelle Provinz und die Provinz Lima. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Peru PE), di ööder as di code för die Region. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. 1 Provinz Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "38031", "contents": "Et Åmt Boostedt-Rickling as en åmt önj e Kris Segebärj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt norden foon e kris. Et heet 14.079 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Boostedt. Gemiine Boostedt Daldorf Groß Kummerfeld Heidmühlen Latendorf Rickling Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38032", "contents": "Et Åmt Bornhöved as en åmt önj e Kris Segebärj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt norden foon e kris. Et heet 10.888 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Bornhöved. Gemiine Bornhöved Damsdorf Gönnebek Schmalensee Stocksee Tarbek Tensfeld Trappenkamp Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38033", "contents": "Et Åmt Auenland Südholstein as en åmt önj e Kris Segebärj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt weesten foon e kris. Et heet 11.184 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Nützen. Gemiine Alveslohe Hartenholm Hasenmoor Lentföhrden Nützen Schmalfeld Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38034", "contents": "Et Åmt Kisdorf as en åmt önj e Kris Segebärj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt sööden foon e kris. Et heet 10.749 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Kattendorf. Gemiine Hüttblek Kattendorf Kisdorf Oersdorf Sievershütten Struvenhütten Stuvenborn Wakendorf II Winsen Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38035", "contents": "Et Åmt Leezen as en åmt önj e Kris Segebärj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt söödååsten foon e kris. Et heet 8740 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Leezen. Gemiine Bark Bebensee Fredesdorf Groß Niendorf Högersdorf Kükels Leezen Mözen Neversdorf Schwissel Todesfelde Wittenborn Gemiinfri Gebiit Buchholz (Forstgutsbezirk) Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38036", "contents": "Et Åmt Trave-Land as en åmt önj e Kris Segebärj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt ååsten foon e kris. Et heet 20.204 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Bad Segeberg. Gemiine Bahrenhof Blunk Bühnsdorf Dreggers Fahrenkrug Geschendorf Glasau Groß Rönnau Klein Gladebrügge Klein Rönnau Krems II Negernbötel Nehms Neuengörs Pronstorf Rohlstorf Schackendorf Schieren Seedorf Stipsdorf Strukdorf Travenhorst Traventhal Wakendorf I Weede Wensin Westerrade Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38039", "contents": "Preetz as en åmtsfri stää önj e Kris Plön, önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt ååsten foont bundeslönj. Dåt heet 15.952 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38044", "contents": "Plautdietsch as en uastplaatsjiisk spriakwiis, diar uun't madelääler fööraal uun Uasteuroopa spreegen wurden as. Hat as daalang bekäänd üs spriak faan a rüsk mennoniiten. Daalang lewe flook Plautdietsch-spreegern uun Sjiisklun, auer jo uun a 1990er juaren faan Ruslun amsiidelt wurden san. Man uk uun Ameerikoo lewe bedüüden taalen faan spreegern. Üüsen Feeder Ons Voda em Himmel! Dien Nome saul heilich jehoole woare. Lot dien Ritj kome; lot dien Welle opp Ieed jrod soo jedone woare aus em Himmel. Jeff ons daut Broot, daut wie vondoag brucke. Vejeff ons onse Schult, soo aus wie dee vejewe, dee sich aun ons veschuljcht habe. Brinj ons nich en Vesieetjunk, oba bewoa ons von dem Beese. Wiels die jehiet daut Ritj en dee Krauft en dee Harlichtjeit opp emma en emma. Amen. Test-Wikipedia üüb Plautdietsch Online-Wurdenbuk: Deutsch-Plautdietsch, Plautdietsch-Deutsch, Russisch-Plautdietsch (faan Waldemar Penner)"}
{"id": "38045", "contents": "Barmstedt (aw Plååttjüsch: Barmsteed) as en åmtsfri stää önj e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 10.356 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foont Åmt Rantzau, uk wan e stää niinj diilj foont åmt as. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38046", "contents": "Elmshorn (aw Plååttjüsch: Elveshorn unti Elmshoorn) as en åmtsfri stää önj e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 49.983 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foont Åmt Elmshorn-Land, uk wan e stää niinj diilj foont åmt as. E boonhuf önj Elmshorn as e iinjstaschoon foon e Mjarschboon. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38047", "contents": "Quickborn as en åmtsfri stää önj e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 21.331 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38048", "contents": "A Mennoniiten san en krastelk hööw, diar uun't madelääler apkimen as. Hör seenken an gluuw as nai mä a Amischen an a Hutterer. Jo men fööraal, dat iarst woksen minsken krasent wurd skel, an ei letj jongen. Hör nööm gongt turag üüb Menno Simons (1496-1561), en teoloog faan Waastfresklun. Flook mennoniiten skul uun't 18. juarhunert efter Uasteuroopa an Ameerikoo ütjwaanre. Mennoniiten an nai sköölen uun't madelääler. Mennoniitensark uun Friedrichstääd (Nuurdfresklun) Commonskategorii: Mennoniiten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38049", "contents": "Schenefeld (aw Plååttjüsch: Scheenfeld) as en åmtsfri stää önj e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 19.332 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38051", "contents": "Tornesch (aw Plååttjüsch: Torneesch) as en åmtsfri stää önj e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 14.066 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38052", "contents": "Wedel as en åmtsfri stää önj e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 33.708 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38053", "contents": "Rellingen as en åmtsfri gemiine önj e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt söödååsten foon e kris. Dåt heet 14.372 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foont Åmt Pinnau, uk wan e stää niinj diilj foont åmt as. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38054", "contents": "Bönningstedt (aw Plååttjüsch: Bönningsteed) as en åmtsfri gemiine önj e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 4520 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38055", "contents": "Halstenbek (aw Plååttjüsch: Halstenbeek) as en åmtsfri gemiine önj e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt söödååsten foon e kris. Dåt heet 17.944 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38056", "contents": "Hasloh as en åmtsfri gemiine önj e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 3747 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38057", "contents": "Schwentinental as en åmtsfri stää önj e Kris Plön önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 13.762 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38059", "contents": "Ascheberg as en åmtsfri gemiine önj e Kris Plön önj Slaswik-Holstiinj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris, bai e weestküst foon di Großer Plöner Siie. Dåt heet 2895 inboogere (2019) Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38060", "contents": "Bönebüttel as en åmtsfri gemiine önj e Kris Plön önj Slaswik-Holstiinj. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 2061 inboogere (2019) Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38061", "contents": "Bösdorf as en åmtsfri gemiine önj e Kris Plön önj Slaswik-Holstiinj. E gemiine läit önjt söödååsten foon e kris. Dåt heet 1288 inboogere (2019) Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38062", "contents": "Pinneberri es e Hoadstad fan de Pinneberri Krais uun Sleeswich-Holstean. E Stad lait uun’e Siid’n fan’e Krais. Dat hat 43.667 Lid’n (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38068", "contents": "E Kris Pinnebärj heet 41 gemiine: Pinneberg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38073", "contents": "A Haashood Kuugelfask (Lagocephalus sceleratus) as en slach faan Bianfasker uun det order faan a Kuugelfaskoortagen (Tetraodontiformes). Di latiinsk nööm sait, dat jodiar fasker man sjauer tes haa. Likes san jo gefeerelk, auer jo böös giftag san. Uun hör liwer as Tetrodotoxin. Di fask woort knaap ään meeter lung. Üs a Sueskanaal baud wurden as, san Haashood Kuugelfasker faan't Araabisk Sia uun't Madlunsia iinwaanert. An nü maage jo a faskern diar böös komer, auer jo ööder fasker uun't faskernäät apfreed. Commonskategorii: Haashood Kuugelfask – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Haashood Kuugelfask"}
{"id": "38076", "contents": "Kuugelfasker (Tetraodontidae, det ment: sjauer tes diarten) san en famile faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Kuugelfaskoortagen (Tetraodontiformes). Diar hiar son 200 slacher tu. Kuugelfasker san giftag, uun hör liwer as Tetrodotoxin. Man wan diar rocht mä amgingen woort, kön jo eden wurd. Uun Jaapan het jo Fugu. Amblyrhynchotes – †Archaeotetraodon – Arothron – Auriglobus – Canthigaster – Carinotetraodon – Chelonodon – Chelonodontops – Chonerhinos – Colomesus – Contusus – Dichotomyctere – Ephippion – Feroxodon – Gastrophysus – Geneion – Javichthys – Lagocephalus – Leiodon – †Leithaodon – Liosaccus – Marilyna – Monotrete – Omegaphora – Pao – Pelagocephalus – Polyspina – Reicheltia – Sphoeroides – Takifugu – Tetractenos – Tetraodon – Torquigener – Tylerius Haashood Kuugelfask (Lagocephalus sceleratus) Commonskategorii: Kuugelfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kuugelfasker"}
{"id": "38077", "contents": "A Kuugelfaskoortagen (Tetraodontiformes) san en order faan Bianfasker (Osteichthyes) mä 430 bekäänd slacher uun tjiin familin. Aracanidae – Balistidae – †Balkariidae – Diodontidae – Molidae – Monacanthidae – Ostraciidae – Tetraodontidae – Triacanthidae – Triacanthodidae – Triodontidae – †Bolcabalistidae – †Cretatriacanthidae – †Eoplectidae – †Eospinidae – †Moclaybalistidae – †Plectocretacicidae – †Protobalistidae – †Protriacanthidae – †Spinacanthidae Molidae (Muunfasker) Tetraodontidae Haashood Kuugelfask (Lagocephalus sceleratus) Commonskategorii: Kuugelfaskoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kuugelfaskoortagen"}
{"id": "38079", "contents": "E Åmt Breitenburg as en åmt önj e Kris Stiinjborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 8623 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Breitenburg. Gemiine Auufer Breitenberg Breitenburg Kollmoor Kronsmoor Lägerdorf Moordiek Münsterdorf Oelixdorf Westermoor Wittenbergen Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38083", "contents": "E Åmt Horst-Herzhorn as en åmt önj e Kris Stiinjborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 15.936 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Horst. Gemiine Altenmoor Blomesche Wildnis Borsfleth Engelbrechtsche Wildnis Herzhorn Hohenfelde Horst Kiebitzreihe Kollmar Krempdorf Neuendorf bei Elmshorn Sommerland Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38084", "contents": "E Åmt Itzehoe-Land as en åmt önj e Kris Stiinjborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 10.263 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Itzehoe. Gemiine Bekdorf Bekmünde Drage Heiligenstedten Heiligenstedtenerkamp Hodorf Hohenaspe Huje Kaaks Kleve Krummendiek Lohbarbek Mehlbek Moorhusen Oldendorf Ottenbüttel Peissen Schlotfeld Silzen Winseldorf Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38085", "contents": "E Åmt Kellinghusen as en åmt önj e Kris Stiinjborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 22.750 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Kellinghusen. Gemiine Brokstedt Fitzbek Hennstedt Hingstheide Hohenlockstedt Kellinghusen (stää än gemiine) Lockstedt Mühlenbarbek Oeschebüttel Poyenberg Quarnstedt Rade Rosdorf Sarlhusen Störkathen Wiedenborstel Willenscharen Wrist Wulfsmoor Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38086", "contents": "E Åmt Krempermarsch as en åmt önj e Kris Stiinjborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 9294 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Krempe. Gemiine Bahrenfleth Dägeling Elskop Grevenkop Krempe (stää än gemiine) Kremperheide Krempermoor Neuenbrook Rethwisch Süderau Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38087", "contents": "E Åmt Schenefeld as en åmt önj e Kris Stiinjborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 10.645 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Schenefeld. Gemiine Aasbüttel Agethorst Besdorf Bokelrehm Bokhorst Christinenthal Gribbohm Hadenfeld Holstenniendorf Kaisborstel Looft Nienbüttel Nutteln Oldenborstel Pöschendorf Puls Reher Schenefeld Vaale Vaalermoor Wacken Warringholz Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38088", "contents": "E Åmt Wilstermarsch as en åmt önj e Kris Stiinjborj önj Slaswik-Holstiinj. Et åmt läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 6481 inboogere (2019). E hoodstää foont åmt as Wilster, uk wan e stää niinj diilj foont åmt as. Gemiine Aebtissinwisch Beidenfleth Brokdorf Büttel Dammfleth Ecklak Kudensee Landrecht Landscheide Neuendorf-Sachsenbande Nortorf Sankt Margarethen Stördorf Wewelsfleth Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38089", "contents": "Pinnebärj as e hoodstää foon e Kris Pinnebärj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 43.667 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38092", "contents": "fpd3 A Pinneberg as en 61,3 m auer NHN huugen berag üüb Halaglun an di huuchst berag diar an uk uun a hialer Kreis Pinneberg, huar Halaglun tuhiart. Üs Halaglun 1947 bombardiaret wurden as, blääw a Pinneberg üs huuchst ponkt auer. Koordensiinst faan't Bundesamt für Naturschutz Commonskategorii: Pinneberg (Berag) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38093", "contents": "Benedikt von Ahlefeldt (uk Bendix von Ahlefeldt; * 7. Nowember 1717; † 1776 uun Uetersen) wear Kommandant fan deät Lun en Lunroat uun Uetersen. Benedikt von Ahlefeldt wear de Geheem Roat en Kantsleipräsident Benedikt von Ahlefeldt (1685-1739) en siin uur Wüf Magdalena Sibylla, Greäwin fan Dernath (1695–1723), herrem Djong. Hi wear deänsk Koamerjunker en Lointnant fan de deänsk Gard an fan 1748 Madjoor uun deät Füünsk Regiment. Fan 1753 tu 1764 wear hi Kommandant fan deät Lun en dan tu 1772 Lunroat uun Uetersen, wear hi ni ferhairoatet 1776 stürrow."}
{"id": "381", "contents": "Dåt Sorbische (dt. Sorbisch) as en weest-slaawischen spräke, wat snååked wårt önj e Lausitz (Łužica), en geegend önjt ååsten foon Saksen (Sakska) än dåt söödååsten foon Brandenbörj (Bramborska). Da Sorbe wörden iir, jüst äiwen ås da Kärntner, Sloweene än oudere slaawische manerhäide, wälj ås Wände betiitled. Dideer noome wårt dilingendäis ås krainkend betråchtied. Dåt Sorbische, wat süwat 50.000 snååkere heet, wårt indiiljd önj tou fariante: Huuchsorbisch än Läichsorbisch. Dåt Hoochsorbische, wat bai widen da mååste snååkere heet, wårt snååked trinam jü stää Bautzen (Budyšin), dåt Läichsorbische trinam Cottbus (Chóśebuz). Da biise stäägne san dan uk da kulturäle säntre for da Sorbe, wan da snååkere foon dåt Sorbische uk äiwen önj da ambai ladende toorpe booge än ai önj da stäägne seelew. Ferglikstabäle foon da spräke: Da jarste schraawene sorbische takste datiire üt dåt seekstiinst iirhunert. Da biise sorbische spräke heewe arken en äin schriwwise. Sorbisch än Sloweenisch san - tuhuupe ma dåt Nordfrasche - da iinjsiste europäische spräke, wat di dual (toufåch) nuch aw e sid bai di singular än plural aktiw önjwiinje. Dåt Huuchsorbische as wat mör dåt Tschechische äänlik än dåt Läichsorbische dåt Poolsche. Da Sorbe än da Poole booge ouders jarst sunt di iinje foon di tweed"}
{"id": "3810", "contents": "Guyaana as en lun uun Süüd-Ameerikoo. Naiberlunen san Brasiilien, Venezuela an Suurinam. Guyaana leit bi a Atlantik. At lun hää 746.955 lidj (2012). At hoodstääd faan't lun as Georgetown. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää tjiin regiuunen. Guyaana as sant 1966 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. Commonskategorii: Guyaana – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Guyaana – Geograafisk an histoorisk koorden Fulkstäälang 2002 faan't amt för statistik uun Guyaana, luke diar: http://www.statisticsguyana.gov.gy/ International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Guyana, citypopulation.de 'Guyana: Major Places, citypopulation.de Guyana, citypopulation.de Guyana, citypopulation.de 5.7333333333333-59.316666666667Koordinaaten: 6° N, 59° W"}
{"id": "38101", "contents": "Norderstedt as en stää än åmtsfri gemiine önj e Kris Segebärj ön Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt sööden foon e kris. Dåt hee 79.357 inboogere . Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "38102", "contents": "Sleeswich-Holstian Sleeswich-Holstian is ian foon de seekstään bundeslööne foon Tutsklöön. Dat heet 2.910.875 jude (2020). E häädstää foont bundeslöön is Kiil. Kraisfrai Stäänge Flensborch Kiil Lübeck Naimünster Kraise Dithmeerske Härtoochdom Lauenborch Pinnebeerch Plöön Rendsborch-Eckernförde Seegebeerch Sleeswich-Flensborch Stianborch Uustholstian Ööre buneslööne öön Tutsklöön: Brandenborch, Saarlöön, Sleeswich-Holstian Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "38106", "contents": "Eestlöön, amtlik Republiik foon Eestlöön (uwe Eestnisk: Eesti än Eesti Vabariik), is en löön öön't nöörduusten foon Euroopa. Öön't nöörden än't wästen lait e Uustsii än öön't uusten Ruslöön. Et löön heet 1.330.068 jude (2021). E häädstää foon't löön is Tallinn. Dä tiin grotste stäänge öön't löön sän: Estonia: Administrative Division, citypopulation.de Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "38108", "contents": "Öösterrik is en löön öön e maade foon Euroopa. Öön't nöörden laie Tutsklöön än Tschechien, öön't söö'en Sloweenien än Itoalien, öön't uusten et Slowakai än Ungarn än öön't wästen e Swaits än Liechtenstein. Dat heet 8.932.664 jude (2021) E häädstää foon't löön is Wien. Austria: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "38109", "contents": "Prowins Drenthe Drenthe is ian foon de twälef prowinse foon Hollöön. E prowins lait öön't nöörduusten foon't löön. Dat heet 502.051 jude (2023). E häädstää foon e prowins is Assen. Prowinse foon Hollöön: Drenthe, Flevolöön, Gelderlöön, Groningen, Limborch, Nöördbrabant, Nöördhollöön, Overijssel, Siilöön, Sööhollöön, Utrecht, Wästfreesklöön. Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "38110", "contents": "Büdelsdorf (aw Dånsch: Bydelstorp, aw Plååttjüsch: Büdelsdörp) as en åmtsfri stää önj e Kris Rendsborj-Eckernförde. E stää läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 10.466 inboogere (2020). Rendsburg-Eckernförde: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38111", "contents": "Eckernförde as en åmtsfri stää önj e Kris Rendsborj-Eckernförde. E stää läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 21.637 inboogere (2020). Dåt as uk e hoodstää foont Åmt Schlei-Ostsee, uk wan e stää niinj diilj foont åmt as. Rendsburg-Eckernförde: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38112", "contents": "E Kris Plön heet 82 gemiine: Plön: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38118", "contents": "Nöördirlöön is en löön öön't nöördwästen foon Euroopa. Et löön is dial foon dat Ferianigt Käningrik. Dat lait uwe et nöörddial foon't ailöön Irlöön. Et löön heet 1.895.510 jude (2020). E häädstää foon't löön is Belfast. De tiin grotste stäänge öön't löön sän: Nöördirlöön heet 11 distrikte: Northern Ireland: Country in United Kingdom, citypopulation.de United Kingdom: Northern Ireland, cityopulation.de Northern Ireland: Country in United Kingdom, citypopulation.de"}
{"id": "3812", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Guyana wiset di code för 10 regiuunen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Guyana GY), di ööder as di code för at regiuun. Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "38120", "contents": "Et Republiik Irlöön (uwe Ingelsk: Republic of Ireland, uwe Irsk: Poblacht na hÉireann), is en löön öön't wästen foon Euroopa. Dat lait uwe et söödial foon't ailöön Irlöön; uwe et nöörddial foon't ailöön laid Nöördirlöön, wat tu't Ferianigt Käningrik hiirt. Öön't uusten lait ju Irsk Sii än öön't söö'en än wästen e Atlantik. Et löön heet 4.761.865 jude (2016). E häädstää foon't löön is Dublin. Dä tiin grotste stäänge öön't löön sän: Ireland: Administrative Division, citypopulation.de Ireland: Major Towns, citypopulation.de"}
{"id": "38122", "contents": "Wales Wales (uwe Waliisisk: Cymru) is en löön öön't nöördwästen foon Euroopa. Et löön is dial foon dat Ferianigt Käningrik. Dat lait öön't wästen foon't ailöön Grotbritanien. Dat heet 3.152.879 jude (2019). E häädstää foon't löön is Cardiff. De tiin grotste stäänge öön't löön sän: United Kingdom: Districts and Major Cities in Wales, citypopulation.de"}
{"id": "38125", "contents": "ffpd3pd5 A Mont Blanc [mõˈblɑ̃] (of uk Montblanc, itajeensk Monte Bianco [ˌmonteˈbi̯aŋko], det ment: witj berag) as en berag üüb a grens tesken Frankrik an Itaalien. Mä en hööchde faan 4.810 m as hi di huuchst berag faan a Alpen an uk faan a EU. Of a Mont Blanc uk a huuchst berag faan Euroopa as, hinget diarfaan uf, huar det grens tesken Euroopa an Aasien taanj woort. A Elbrus uun a Kaukasus as mä en hööchde faan 5.642 m noch aal wat huuger. Commonskategorii: Mont Blanc – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38129", "contents": "A Loire [lwaːʁ] (latiinsk Lĭgĕr, oksitaans Léger, bretoonsk Liger) as mä en lengde faan 1006 kilomeetern di lingst struum uun Frankrik. Hi komt faan't Sentraalmasiif deel an lääpt uf uun a Atlantik bi Saint-Nazaire. Efter a Loire san sääks departmenten uun Frankrik näämd wurden: Haute-Loire, Loire, Saône-et-Loire, Indre-et-Loire, Maine-et-Loire an Loire-Atlantique, an uk tau regiuunen: Centre-Val de Loire an Pays de la Loire. Commonskategorii: Loire – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Weederwaier üüb a Loire (sjiisk)"}
{"id": "38130", "contents": "f p5 At Sentraalmasiif (fransöösk Massif central, oksitaans Massís central) as en beragkeed uun a maden faan't süüdelk Frankrik an amanbi 85.000 km2 grat. Hat as uun't madel 700 m huuch, di huuchst ponkt as a Puy de Sancy mä en hööchde faan 1.885 m. Commonskategorii: Sentraalmasiif – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38134", "contents": "At Moolkfisel, Gusfisel of Swinmoolk (Sonchus oleraceus) as en plaantenslach uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Hat koon uk eden wurd. Saloot mä Moolkfisel-bleeden, skaloten, tomooten, gurken an wochler. Commonskategorii: Moolkfisel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Moolkfisel"}
{"id": "38136", "contents": "A Moolkfisler of Gusfisler (Sonchus) san en plaantenskööl uun't famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). S. subg. Dendroseris – S. subg. Dendrosonchus – S. subg. Origosonchus – S. subg. Sonchus S. acaulis – S. adscendens – S. afromontanus – S. agrestis – S. amboinensis – S. andrenarum – S. angulatus – S. aquatilis – S. araraticus – S. arboreus – S. arvensis – S. asper – S. beltraniae –S. berteroanus – S. bipontini – S. bornmuelleri – S. bourgeaui – S. brachylobus – S. brachyotus – S. brasiliensis – S. brassicifolius – S. briquetianus – S. bulbosus – S. bupleuroides – S. camporum – S. canariensis – S. capensis – S. capillaris – S. cavanillesianus – S. cavanillesii – S. congestus – S. crassifolius – S. crepioides – S. crispus – S. daltonii – S. denticulato-lanceolata – S. denticulato-platyphylla – S. diffusus – S. dregeanus – S. dulosus – S. elongatus – S. eriopus – S. erythraeae – S. erythropappus – S. erzincanicus – S. esperanzae – S. fauces-orci – S. filifolius – S. fragilis – S. friesii – S. fruticosus – S. gandogeri – S. gibbosus – S. gigas – S. gomerensis – S. gonzalezpadronii – S. gramineus – S."}
{"id": "38138", "contents": "Philipp II. (üüb Spaans: Felipe II, üüb Portugiisk: Filipe I, üüb Italjeens: Filippo II; üüb Waastfresk: Filips II; ; * 21. Mei 1527 uun a Palacio de Pimentel, Valladolid; † 13. September 1598 uun El Escorial, nai bi Madrid) wiar faan de 25 Jüüle 1554 üüs Philipp I. köning faan Neapel an Sisiilien, faan de 16. Janewoore 1556 üüs Philipp II. köning faan Spanje an Sardiinien an faan de 12. September 1580 uk üüs Philipp I. köning faan Portugal. Hi wiar uk hersker faan dön Spaans Neederlunen, diarfaan Waastfresklun en dial wiar. Hi wiar uk, üüs köningin Maria I. san maan, faan de 25. Jüüle 1554 tu de 17. Nofember 1558, köning faan Ingelun an Irlun. Hi hiart tu't familje faan Habsburg. Üüs hi köning wiar, wiar det Spaans Rik üüb de huuchst ponkt faan sin iinflööd an meecht. A Filipiinen, wat a spanjers faan 1565 tu kolonisiaren begand, wurd efter ham neemd. Uun sin reegiment ferlus Spanje a nuurd faan dön Spaans Neederlunen, wat de nei suwereen stoot a Neederlunen wurd. Hi ferschükt 1588 Ingelun, wat en frinj faan a Neederlunen wiar, iin tu faalen, man loket ei. Hi wiar fjauersis befreid: sin iarst wüf faan 1543 wiar Maria"}
{"id": "38140", "contents": "Valladolid (Ütspreegen aw Spånsch: [baʎaðoˈlið]) as en stää önj Spånjen än e hoodstää foon Kastiilien än León. E stää läit önjt norden foont lönj. Dåt heet 299.265 inboogere (2020). Philipp II. (1527-1598), 1556-1598 kining foon Spånje, wus önj Valladolid tuläid. Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "38146", "contents": "Wollemia of uk Wollemi Fjüüren san en skööl faan konifeeren (näädelbuumer) uun det famile Araucariaceae. At skööl wurd tu 1994 bluat faan Fosiilien uun Austraalien, Nei-Sialun an Antarktikaa käänd. Uun detdiar juar wurd a slach Wollemia nobilis uun en rinwalt uun de Wollemi Natschunaalpark (diarefter det neemd as) uun New South Wales fünjen. Det wuks uun en rä faan naar sunstiansluchten mä skoor sidjen, ütj a wai an 150 km uun a nuurdwaast faan Sydney."}
{"id": "38147", "contents": "E Kris Rendsborj-Eckernförde heet 162 gemiine: Rendsburg-Eckernförde: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38148", "contents": "Altenkrempe as en gemiine foont Åmt Ostholstein-Mitte önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 1114 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38149", "contents": "Beschendorf as en gemiine foont Åmt Lensahn önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 525 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38150", "contents": "Bosau as en gemiine foont Åmt Großer Plöner See önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 3389 inboogere (2019). Dåt as jü iinjsist gemiine foont åmt, wat önj e kris läit. Da oudere gemiine foont åmt lade önj e Kris Plön. Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38151", "contents": "Damlos as en gemiine foont Åmt Lensahn önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 615 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38152", "contents": "Göhl as en gemiine foont Åmt Oldenburg-Land önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 1118 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38153", "contents": "Gremersdorf as en gemiine foont Åmt Oldenburg-Land önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt norden foon e kris, bai jü Kiil Bucht. Dåt heet 1507 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38154", "contents": "Großenbrode as en gemiine foont Åmt Oldenburg-Land önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris, aw en huulewailönj twasche jü Kiil Bucht än jü Meklenborj Bucht. Dåt heet 2180 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38155", "contents": "Harmsdorf as en gemiine foont Åmt Lensahn önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 651 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38156", "contents": "Heringsdorf as en gemiine foont Åmt Oldenburg-Land önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris, bai jü Lübeck Bucht. Dåt heet 1109 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38158", "contents": "E Kris Segebärj heet 95 gemiine: (Dåt Åmt aw e koord Kaltenkirchen-Land håt sunt de 1. April 2022 Åmt Auenland Südholstein.) Segeberg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38159", "contents": "Kabelhorst as en gemiine foont Åmt Lensahn önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 430 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38160", "contents": "Kasseedorf as en gemiine foont Åmt Ostholstein-Mitte önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 1431 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38161", "contents": "Kellenhusen (Ostsee) as en åmtsfri gemiine önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris, bai jü Lübeck Bucht. Dåt heet 1125 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38162", "contents": "Lensahn as en gemiine foont Åmt Lensahn önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 4938 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foont Åmt Lensahn. A Gemiinefertreesing heet 18 sate. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. Krölemoune 2018. Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38164", "contents": "Manhagen as en gemiine foont Åmt Lensahn önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 381 inboogere (2019). Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38166", "contents": "Det Meklenborig Bocht as en bocht, wat uun a süüdwaast faan't Uastsia leit. Det as det gratst bocht uun det tjiisk dial faan't Uastsia. Uun a süüd an uast leit at bundeslun Meklenborig-Föörpomern an uun a waast leit at bundeslun Sleeswich-Holstian. At liinje, wat at nuurdgrens faan't bocht maaget, lingt faan't uastspas faan't eilun Fehmarn, Staberhuk, uun Sleeswich-Holstian tu't nuurdspas faan det hualew eilun Darß, Darßer Ort, uun Meklenborig-Föörpomern. Det Lübeck Bocht an det Wismar Bocht san dialen faan det Meklenborig Bocht. Uun't bocht lei a eilunen Poel, Walfisch an Langenwerder, wat nai bi Wismar san. Dön gratst huuwner bi't bocht san Lübeck, Rostock an Wismar. Det Meklenborig Bocht as mä det Kiil Bocht faan a Fehmarnsun ferbünjen."}
{"id": "38173", "contents": "Njiblem Njiblem (aw Tjüsch: Nieblum, aw Dånsch: Niblum) as en gemiine önjt Åmt Fäär-Oomram foon e Kris Nordfraschlönj. Önjt norden lade e gemiine Aalkersem, Madlem, Wraksem, önjt ååsten läit E Wiik, önjt sööden et Heef än önjt weesten Borigsem. Dåt heet 592 inboogere (2020). Et toorp Njiblem läit önj e mal foon e gemiine. Et toorp Guating läit önjt söödweesten. Huum, wat foon Njiblem kamt, as aw Fering en njiblembüür (mörtål njiblembüüren). E gemiine wörd di 1. önj e Ismoune 2007 diilj foon dåt nai Åmt Fäär-Oomram. Tuforen wus e gemiine diilj foont Åmt Fäär-Lönj. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38175", "contents": "Olersem Olersem (aw Tjüsch än Dånsch: Oldsum) as en gemiine önjt Åmt Fäär-Oomram önj e Kris Nordfraschlönj. E gemiine läit önjt norden änt söödweesten foont ailönj Fäär. E gemiine heet tou diile: trinam dåt grutst diilj, wat önjt norden foont ailönj as, läit önjt norden et Heef, lade önjt ååsten e gemiine Madlem än Aalkersem, önjt sööden Borigsem än Söleraanj, än läit önjt weesten Dunsem. Trinam dåt latjer diilj, wat önjt söödweesten foont ailönj as, läit önjt norden e gemiine Söleraanj, önjt ååsten Borigsem, önjt söödweesten Wiisem, än önjt sööden än weesten Ödersem. Dåt heet 505 inboogere (2019). E gemiine heet trii toorpe, Olersem, Klantem än Taftem wat önjt sööden foon e gemiine lade. Olersem as dåt weestlikst toorp än Taftem dåt ååstlikst; Klantem as önjtwasche. Huum, wat foon Olersem kamt, as aw Fering en olersembüür (mörtål olersembüüren). Dåt weesdringer Fering wårt önj Olersem, Klantem än Taftem snååked. E gemiine wörd di 1. önj e Ismoune 2007 diilj foon dåt nai Åmt Fäär-Oomram. Tuforen wus e gemiine diilj foont Åmt Fäär-Lönj. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38176", "contents": "Ödersem Ödersem (aw Tjüsch: Utersum, aw Dånsch: Yttersum) as en gemiine önjt Åmt Fäär-Oomram önj e Kris Nordfraschlönj. E gemiine läit önjt söödweesten foont ailönj Fäär. Önjt norden läit e gemiine Dunsem, önjt nordååsten Söleraanj, önjt ååsten dåt latjer diilj foon e gemiine Olersem, önjt söödååsten Wiisem än önjt sööden än weesten et Heef. Dåt heet 398 inboogere (2019). Et toorp Ödersem läit önjt weesten foon e gemiine. Et toorp Hedehüsem läit önjt söödååsten. Huum, wat foon Ödersem kamt, as aw Fering en ödersembüür (mörtål ödersembüüren). Dåt weesdringer Fering wårt önj Ödersem än Hedehüsem snååked. E gemiine wörd di 1. önj e Ismoune 2007 diilj foon dåt nai Åmt Fäär-Oomram. Tuforen wus e gemiine diilj foont Åmt Fäär-Lönj. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38177", "contents": "Ööwenem Ööwenem (aw Tjüsch: Oevenum, aw Dånsch: Øvenum) as en gemiine önjt Åmt Fäär-Oomram önj e Kris Nordfraschlönj. E gemiine läit önjt nordååsten foont ailönj Fäär. Önjt nord än nordååsten läit et Heef, önjt söödäästen än sööden e gemiine Wraksem, än önjt weesten Madlem. Dåt heet 473 inboogere (2019). Et toorp Ööwenem läit önjt sööden foon e gemiine. Di Uasterlun-Feer Siltooch skååst et sööden foon e gemiine foon e räst. Huum, wat foon Ööwenem kamt, as aw Fering en ööwenembüür (mörtål ööwenembüüren). E gemiine wörd di 1. önj e Ismoune 2007 diilj foon dåt nai Åmt Fäär-Oomram. Tuforen wus e gemiine diilj foont Åmt Fäär-Lönj. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38178", "contents": "Söleraanj Söleraanj (unti aw Mooring: Sööderiinje; aw Öömrang: Söderaanj, aw Tjüsch: Süderende, aw Dånsch: Syderende) as en gemiine önjt Åmt Fäär-Oomram önj e Kris Nordfraschlönj. E gemiine läit önjt weesten foont ailönj Fäär. Önjt norden än nordååsten läit dåt gruter diilj foon e gemiine Olersem, önjt söödååsten Borigsem, önjt sööden dåt latjer diilj foon Olersem, önjt söödweesten Ödersem än önjt nordweesten Dunsem. Dåt heet 188 inboogere (2019). Et toorp Söleraanj läit önjt norden foon e gemiine. Huum, wat foon Söleraanj kamt, as aw Fering en söleraanjbüür (mörtål söleraanjbüüren). Dåt weesdringer Fering wårt önj Söleraanj snååked. E gemiine wörd di 1. önj e Ismoune 2007 diilj foon dåt nai Åmt Fäär-Oomram. Tuforen wus e gemiine diilj foont Åmt Fäär-Lönj. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38179", "contents": "Wraksem Wraksem (aw Tjüsch: Wrixum, aw Dånsch: Vraksem) as en gemiine önjt Åmt Fäär-Oomram önj e Kris Nordfraschlönj. E gemiine läit önjt ååsten foont ailönj Fäär. Önjt nordååsten läit et Heef, önjt ååsten än söödååsten e gemiine E Wiik, önjt sööden Njiblem, önjt söödweesten Madlem, än önjt nordweesten än norden Ööwenem. Dåt heet 608 inboogere (2019). Et toorp Wraksem läit önjt söödååsten foon e gemiine. Huum, wat foon Wraksem kamt, as aw Fering en wraksembüür (mörtål wraksembüüren). E gemiine wörd di 1. önj e Ismoune 2007 diilj foon dåt nai Åmt Fäär-Oomram. Tuforen wus e gemiine diilj foont Åmt Fäär-Lönj. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38180", "contents": "Wiisem Wiisem (aw Tjüsch: Witsum, aw Dånsch: Vitsum) as en gemiine önjt Åmt Fäär-Oomram önj e Kris Nordfraschlönj. E gemiine läit önjt söödweesten foont ailönj Fäär. Önjt norden än nordååsten läit e gemiine Borigsem, önjt söödååsten Njiblem, önjt sööden et Heef, önjt weesten Ödersem än önjt nordweesten dåt latjer diilj foon Olersem. Dåt heet 48 inboogere (2019). Et toorp Wiisem läit önjt norden foon e gemiine. Huum, wat foon Wiisem kamt, as aw Fering en wiisembüür (mörtål wiisembüüren). E gemiine wörd di 1. önj e Ismoune 2007 diilj foon dåt nai Åmt Fäär-Oomram. Tuforen wus e gemiine diilj foont Åmt Fäär-Lönj. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38181", "contents": "E Wiik E Wiik (aw Fering: A Wik, aw Plååttjüsch: De Wyk unti De Wiek, aw Tjüsch: Wyk auf Föhr, aw Dånsch: Vyk på Før) as en stää än gemiine önjt Åmt Fäär-Oomram önj e Kris Nordfraschlönj. E stää läit önjt söödååsten än ååsten foont ailönj Fäär. Önjt nordååsten, ååsten än söödååsten läit et Heef, önjt söödweesten e gemiine Njiblem än önjt nordweesten Wraksem. Dåt heet 4280 inboogere (2020). Bai e stää E Wiik, wat önjt sööden foon e gemiine läit, san e toorp Bualigsem önjt weesten än Süüdstrun, wat eentlik diilj foon e stää as. En karmen, wat foon E Wiik kamt, as aw Fering en wiksen (mörtål wiksen). En wüf foon e stää as en wiks, ouerdåt et uurd en äinschapsuurd as. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38182", "contents": "Neebel Neebel (aw Tjüsch än Dånsch: Nebel) as en gemiine önjt Åmt Fäär-Oomram önj e Kris Nordfraschlönj. E gemiine läit önj e mal foont ailönj Oomram. Dåt heet 947 inboogere (2020). E gemiine wörd di 1. önj e Ismoune 2007 diilj foon dåt nai Åmt Fäär-Oomram. Tuforen wus e gemiine diilj foont Åmt Oomram. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38183", "contents": "Noorsaarep Noorsaarep (aw Tjüsch: Norddorf auf Amrum, aw Dånsch: Nordtorp) as en gemiine önjt Åmt Fäär-Oomram önj e Kris Nordfraschlönj. E gemiine läit önjt norden foont ailönj Oomram. Dåt heet 578 inboogere (2020). Et toorp Noorsaarep läit önj söödååsten foon e gemiine. Et Ood as dåt nordlikst diilj foon e gemiine änt ailönj. Di huuchst punkt awt ailönj, A Siadler (32m), läit önjt sööden foon e gemiine. E gemiine wörd di 1. önj e Ismoune 2007 diilj foon dåt nai Åmt Fäär-Oomram. Tuforen wus e gemiine diilj foont Åmt Oomram. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38184", "contents": "Witjdün Witjdün (aw Tjüsch: Wittdün auf Amrum, aw Dånsch: Vitdyn) as en gemiine önjt Åmt Fäär-Oomram önj e Kris Nordfraschlönj. E gemiine läit önjt sööden foont ailönj Oomram. Dåt heet 806 inboogere (2020). E gemiine wörd di 1. önj e Ismoune 2007 diilj foon dåt nai Åmt Fäär-Oomram. Tuforen wus e gemiine diilj foont Åmt Oomram. Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38187", "contents": "A Gulfask (Carassius gibelio forma auratus, of uk: Carassius auratus) as en Bianfask uun det famile faan a Karper (Cyprinidae). Hi as en onerslach (eegentelk: en furem) faan Carassius gibelio an woort al sant düüsen juaren aptaanj; tuiarst uun Sjiina. A gulfask woort uk üs aanj slach uunsen, do het hi Carassius auratus. Commonskategorii: Gulfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gulfasker"}
{"id": "38189", "contents": "Wangels as en gemiine foont Åmt Oldenburg-Land önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 2145 inboogere (2019). Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "3819", "contents": "Suurinam as en lun uun Süüd-Ameerikoo. Uun't nuurden leit a Atlantik, a naiberlunen san Fransöösk-Guayana, Brasiilien an Guyana. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää tjiin distrikten. Commonskategorii: Suurinam – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Suurinam – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Suurinam (sjiisk) Kariiben International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Suriname, citypopulation.de Suriname, citypopulation.de Suriname, citypopulation.de 4.3-56Koordinaaten: 4° N, 56° W"}
{"id": "38190", "contents": "Neukirchen as en gemiine foont Åmt Oldenburg-Land önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 1167 inboogere (2019). Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38191", "contents": "Riepsdorf as en gemiine foont Åmt Lensahn önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 909 inboogere (2019). E gemiine hiirt sunt di 1. önj e Ismoune 2007 tu et Åmt Lensahn, tuforen wus dåt diilj foont Åmt Grube. Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38192", "contents": "Schashagen as en gemiine foont Åmt Ostholstein-Mitte önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris, bai jü Lübeck Bucht. Dåt heet 2129 inboogere (2019). Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38193", "contents": "Schönwalde am Bungsberg as en gemiine foont Åmt Ostholstein-Mitte önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 2604 inboogere (2019). Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38194", "contents": "Sierksdorf as en gemiine foont Åmt Ostholstein-Mitte önj e Kris Ååstholstiinj. E gemiine läit önjt söödååsten foon e kris, bai jü Lübeck Bucht. Dåt heet 1583 inboogere (2019). Ostholstein: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38195", "contents": "Piranjas (faan't Tupí-Guaraní: pirá - „fask“ an anha - „tus“) san en auerskööl faan Bianfasker uun det famile faan a Serrasalmidae. Diar hiar fiiw sköölen tu. Jo haa skarep tes an san diar bekäänd för, dat jo uk grater diarten of minsken uungrip. Catoprion, 2 slacher Megapiranha (†) Pristobrycon, 5 slacher Pygocentrus, 4 slacher Pygopristis, 1 slach Serrasalmus, 26 slacher Commonskategorii: Serrasalminae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Serrasalmidae"}
{"id": "38197", "contents": "Serrasalmidae san en famile faan Bianfasker uun det order faan a Characiformes. Jo lewe uun a troopen faan Süüdameerikoo, uasten faan a Anden. Acnodon - Catoprion - Colossoma - Metynnis - Mylesinus - Myletes - Myleus - Myloplus - Mylossoma - Ossubtus - Piaractus - Pristobrycon - Pygocentrus - Pygopristis - Serrasalmus - Tometes - Utiaritichthys - †Megapiranha A sköölen Catoprion - Pristobrycon - Pygocentrus - Pygopristis - Serrasalmus an †Megapiranha wurd mäenööder üs Piranjas betiakent. Commonskategorii: Serrasalminae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Serrasalmidae"}
{"id": "38198", "contents": "A Characiformes san en order faan Bianfasker (Osteichthyes). Diar hiar muar üs 2.200 slacher uun 270 sköölen an 25 familin tu. Acestrorhynchidae - Alestidae - Anostomidae - Bryconidae - Chalceidae - Characidae - Chilodontidae - Citharinidae - Crenuchidae - Ctenoluciidae - Curimatidae - Cynodontidae - Distichodontidae - Erythrinidae - Gasteropelecidae - Hemiodontidae - Hepsetidae - Iguanodectidae - Lebiasinidae - Parodontidae - Prochilodontidae - Serrasalmidae - Triportheidae - †Salminopsidae Commonskategorii: Characiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Characiformes"}
{"id": "38199", "contents": "Albersdorf as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 3708 inboogere (2019). E stää as, tuhuupe ma Meldorf, en hoodstää foont Åmt. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "382", "contents": "Sosjologii as jü liir än stuudium eefter jü miinschap, forålem eefter jare inruchting än önjtwikling. Swiirihäide än konflikte wårde oofting bestudiirt önj e sosjologii. Manerhäide Seelschap"}
{"id": "38200", "contents": "Arkebek as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 223 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38201", "contents": "Averlak as en gemiine foont Åmt Burg-Sankt Michaelisdonn önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödååsten foon e kris. Dåt heet 554 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38202", "contents": "Bargenstedt as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 962 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38203", "contents": "Barkenholm as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 163 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38204", "contents": "Barlt as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt sööden foon e kris, bai jü Dithmjarsche Bucht. Dåt heet 752 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38205", "contents": "Bergewöhrden as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris, bai di Ääder Struum. Dåt heet 36 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38209", "contents": "Brickeln as en gemiine foont Åmt Burg-Sankt Michaelisdonn önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödååsten foon e kris. Dåt heet 212 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38210", "contents": "Buchholz as en gemiine foont Åmt Burg-Sankt Michaelisdonn önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödååsten foon e kris, bai di Nord-Ååstsiie Kanool. Dåt heet 998 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38212", "contents": "Mureenen (Muraenidae) san en famile faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Ialoortagen (Anguilliformes). Diar hiar son 200 slacher tu, diar uun a troopen an subtroopen lewe. Fölen lewe uun koralenraber. Enkelt slacher wurd bit sjauer meeter lung. Uun Süüdeuroopa san diar tau slacher: Madlunsia-Mureen (Muraena helena) Brün Mureen (Gymnothorax unicolor) Muraena helena Gymnothorax unicolor Onerfamile Muraeninae Diaphenchelys – Echidna – Enchelycore – Enchelynassa – Gymnomuraena – Gymnothorax – Monopenchelys – Muraena – Pseudechidna – Rhinomuraena – Strophidon Onerfamile Uropterygiinae Anarchias – Channomuraena – Scuticaria – Uropterygius Commonskategorii: Mureenen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mureenen"}
{"id": "38213", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Tetrodotoxin (faan ualgreks τετρα- tetra- „sjauer“ an ualgreks ὀδούς odoús „tus“), kurt TTX, as en nerfengift. Hat komt föör uun't liwer faan Kuugelfasker (Tetraodontidae) an ööder diarten. Iindraanj tu Tetrodotoxin uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (mä JavaScript) Commonskategorii: Tetrodotoxin – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38217", "contents": "Bunsoh as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 777 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38218", "contents": "Burg (Dithmarschen) as e hoodstää foont Åmt Burg-Sankt Michaelisdonn önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödååsten foon e kris. Dåt heet 4159 inboogere (2019). Di Nord-Ååstsiie Kanool låpt döört ååsten foon e gemiine. Burg (Dithmarschen) heet en hüüljpunkt aw e Mjarschboon. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38219", "contents": "Busenwurth as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt weesten foon e kris, bai jü Dithmjarsche Bucht. Dåt heet 310 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "3822", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Suriname wiset di code för 10 distrikten. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Suriname SR), di ööder as di code för di distrikt. Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Luke uk heer: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "38220", "contents": "Büsumer Deichhausen as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris, bai jü Dithmjarsche Bucht. Dåt heet 358 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38221", "contents": "Dellstedt as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris, bai di Ääder Struum. Dåt heet 736 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38222", "contents": "Delve as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris, bai di Ääder Struum. Dåt heet 735 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38223", "contents": "Diekhusen-Fahrstedt as en gemiine foont Åmt Marne-Nordsee önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 683 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38224", "contents": "Dingen as en gemiine foont Åmt Burg-Sankt Michaelisdonn önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 627 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38225", "contents": "Dörpling as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 618 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38226", "contents": "Eddelak as en gemiine foont Åmt Burg-Sankt Michaelisdonn önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 1330 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38227", "contents": "Eggstedt as en gemiine foont Åmt Burg-Sankt Michaelisdonn önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödååsten foon e kris. Dåt heet 756 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38228", "contents": "Elpersbüttel as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt weesten foon e kris, bai jü Dithmjarsche Bucht. Dåt heet 844 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38229", "contents": "Epenwöhrden as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 766 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38230", "contents": "E Kris Stiinjborj heet 108 gemiine: Steinburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38231", "contents": "Fedderingen as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 280 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38232", "contents": "Frestedt as en gemiine foont Åmt Burg-Sankt Michaelisdonn önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödååsten foon e kris. Dåt heet 350 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38233", "contents": "Friedrichsgabekoog as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 53 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38234", "contents": "Friedrichskoog as en gemiine foont Åmt Marne-Nordsee önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödååsten foon e kris, bai jü Dithmjarsche Bucht. Dåt heet 2539 inboogere (2019). Et ailönj Trischen, wat süwat 14 km tu et nordweesten foon e fååstewål läit, hiirt tu e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38236", "contents": "Gaushorn as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 173 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38237", "contents": "Glüsing as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 111 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38238", "contents": "Großenrade as en gemiine foont Åmt Burg-Sankt Michaelisdonn önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödååsten foon e kris. Dåt heet 454 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38239", "contents": "Groven as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris, bai di Ääder Struum. Dåt heet 84 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38240", "contents": "Gudendorf as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 390 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38242", "contents": "Hedwigenkoog as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 214 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38243", "contents": "Hellschen-Heringsand-Unterschaar as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 167 inboogere (2019). E noome foone e gemiine heet 32 tiikne: et as di långste noome foon en gemiine önj Tjüschlönj. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38244", "contents": "Helse as en gemiine foont Åmt Marne-Nordsee önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 828 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38245", "contents": "Hemme as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 493 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38246", "contents": "Hemmingstedt as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinde Heider Umland önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 2878 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Hemmingstedt heet en hüüljpunkt aw e Mjarschboon. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38247", "contents": "Hennstedt as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris, bai di Ääder Struum. Dåt heet 1975 inboogere (2019). Dåt as et hoodstää foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38249", "contents": "Hillgroven as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 58 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38250", "contents": "Hochdonn as en gemiine foont Åmt Burg-Sankt Michaelisdonn önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödååsten foon e kris, bai di Nord-Ååstsiie Kanool. Dåt heet 1059 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38251", "contents": "Hollingstedt as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 303 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38252", "contents": "Hövede as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 60 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38253", "contents": "Prowins Sleeswich-Holstian At Prowins Sleeswich-Holstian wiar faan 1868 tu 1946 en prowins faan Preussen. Det kaam faan't Hertoochdoom Sleeswich an't Hertoochdoom Holstian, wat uun de Naist Sleeswich Krich faan Denemark faan Preussen an Uasterrik nimen wurd. A hertoochdoomen wurd do faan dön tau lunen tup ferwaltet. Üüs Preussen 1866 en krich jin Uasterrik woon, wurd jo bluat faan detheer lun ferwaltet an de 17. Janewoore 1867 wurd a hertoochdoomen amtelk faan Preussen anektiaret („Patent wegen Besitznahme der Herzogtümer Holstein und Schleswig“). De 23. Jüüne 1876 wurd at Hertoochdoom Saksen-Lauenborig faan Preussen uk anektiaret an tu liker tidj wurd det dial faan't Prowins Sleeswich-Holstian. Efter de Iarst Wäältkrich wiar tau folksufstemingen an fäält at nuurddial faan't prowins tu Denemark. Efter de Naist Wäältkrich wiar't prowins dial faan't besaatingssoon faan det Ferianigt Köningrik, man hög gemeenden uun a uast faan Ratzeburg wurd dial faan't besaatingssoon faan't Sowjetunioon. At dial faan't prowins uun det britisk besaatingssoon wurd de 23. August 1946 det nei bundeslun Sleeswich-Holstian, wat de 23. Mei 1949 dial faan't Bundesrepubliik Tjiisklun wurd. Lunsdial Sleeswich Stadtkreiser: Steedkreis Flensborig (faan 1889, tuföören dial faan a Kreis Flensborig) Lunkreiser: Kreis Apenrade (tu 1920) Kreis Eckernförde Kreis Eidersteed (1932-1933 tup mä a Kreis Hüsem"}
{"id": "38254", "contents": "E Kris Stormarn heet 55 gemiine: Stormarn: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38255", "contents": "Kaiser-Wilhelm-Koog as en gemiine foont Åmt Marne-Nordsee önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris, bai e müs foon di Elbe Struum. Dåt heet 348 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38256", "contents": "At wurd Ualnoorsk as brükt för dön nuurdgermaans spriikwiisen, wat faan det 9. juarhunert tu det 13. juarhunert (uun Skandinaawien) of det 15. juarhunert (üüb a eilunen) snaaket wurd. Det aanjbeteeking för a spriikwiisen wiar dǫnsk tunga of dansk tunga („deensk tong“). A spriikwiisen wurd för't iarst uun Denemark, Noorweegen, Sweeden an bi a süüdewaasteeg faan Finlun snaaket an do breet jo uun't tidj faan a Wiikingern tu dön Orkney Eilunen, dön Shetland Eilunen (huar lääder det Norn wurd), dialen faan Skotlun, Irlun, a maden faan Ingelun, a Fääröer, Islun an Greenlun ütj. A spriikwiisen hiart tu trii sköölen: ualwaastnoorsk, ualuastnoorsk an ualgutnisk. Uun't skööl ualwaastnoorsk wiar det ualnoorsk uun Noorweegen an ualisluns. Uun't skööl ualuastnoorsk wiar ualdeensk an ualsweedsk. Ualgutnisk wurd üüb't eilun Gotland uun't Uastsia snaaket. Bispalen faan ünlikhaiden twesken ualwaastnoorsk an ualuastnoorsk:"}
{"id": "38257", "contents": "Dön Orkney Eilunen san en skööl faan eilunen, wat tu a nuurduast faan't feestlun faan Skotlun lei. Jo san uk en Council Area faan Skotlun. Jo haa 22.400 lidj (2020). At hoodsteed faan a eilunen as Kirkwall. Dön tjiin gratst eilunen uun't skööl san: Orkney Mainland (\"Orkney Feestlun\") Hoy (Ualnoorsk Háey, \"Huuch-Eilun\") Sanday (Ualnoorsk Sandey, \"Sun-Eilun\") South Ronaldsay (Ualnoorsk Rognvaldsey, \"Rognvald san Eilun\") Rousay (Ualnoorsk Hrólfsey, \"Hrólf san Eilun\") Westray (Ualnoorsk Vestrey, \"Waast-Eilun\") Stronsay (Ualnoorsk Strjónsey) Shapinsay (Ualnoorsk Hjálpandisey, \"En Eilun, wat halept\") Eday (Ualnoorsk Eiðøy, \"Ood-Eilun\") South Walls (Ualnoorsk Vágaland of Vágar) Dön trii gratst steeden uun a eilunen san: Det Norn Spriik, en nuurdgermaans spriik, wat faan Ualnoorsk kaam, wurd üüb a eilunen snaaket. Det stoorew uun det 19. juarhunert ütj. Nü snaake a lidj Ingels of en spriikwiis faan Skots. Föör 1469 wiar a eilunen dial faan Noorweegen. Scotland: Country in United Kingdom, citypopulation.de Orkney Islands: United Kingdom, citypopulation.de"}
{"id": "38258", "contents": "Dön Shetland Eilunen (üüb Ingels: Shetland Islands of Shetland [ˈʃɛtlənd] (iar Zetland), üüb Ualnoorsk: Hjaltland, üüb Norn: Hjetland, üüb Skots: Shetland, üüb Skots-geelisk: Sealtainn) as en skööl faan eilunen, wat twesken Skotlun an Noorweegen lei. Jo san det nuurdermiast dial faan Skotlun an det Ferianigt Köningrik. A eilunen san en Council Area faan Skotlun. Jo haa 22.920 lidj (2019). At hoodsteed faan a eilunen as Lerwick. Dön tjiin gratst eilunen san: Mainland Yell Unst Fetlar Bressay Whalsay Muckle Roe Foula Papa Stour Fair Isle Dön trii gratst steeden san: Det Norn Spriik, en nuurdgermaans spriik, wat faan Ualnoorsk kaam, wurd üüb a eilunen snaaket. Det stoorew uun det 19. juarhunert ütj. Nü snaake a lidj Ingels of en spriikwiis faan Skots. Föör 1469 wiar a eilunen dial faan Noorweegen. United Kingdom: Council Areas and Major Cities in Scotland, citypopulation.de Shetland Islands: United Kingdom, citypopulation.de"}
{"id": "38264", "contents": "Karolinenkoog as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris, bai di Ääder Struum. Dåt heet 143 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38265", "contents": "Kleve as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris, bai di Ääder Struum. Dåt heet 390 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38266", "contents": "Krempel as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 606 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38267", "contents": "Kronprinzenkoog as en gemiine foont Åmt Marne-Nordsee önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 803 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38268", "contents": "Krumstedt as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 471 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38269", "contents": "Kuden as en gemiine foont Åmt Burg-Sankt Michaelisdonn önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödååsten foon e kris, bai di Nord-Ååstsiie Kanool. Dåt heet 601 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38270", "contents": "Lehe as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris, bai di Ääder Struum. Dåt heet 1108 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38271", "contents": "Lieth as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinde Heider Umland önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 372 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38272", "contents": "Linden as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 866 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38273", "contents": "Lohe-Rickelshof as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinde Heider Umland önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 2095 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38274", "contents": "Lunden as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 1701 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. E gemiine heet en boonhoof aw e Marschboon. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38275", "contents": "Marne as en gemiine än hoodstää foont Åmt Marne-Nordsee önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 5951 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38276", "contents": "Karhiirder Et Karhiirder Fräisk äs en noordfräischen spräikewire, wat önj Ding-Sönj än Stääsönj önj e Karhiird önj e Kris Noordfräisklönj spreegen ward. Dat ward uk önj e toorpe Kläntem än Snootebel önj e gemiinde Leek spreegen. Über das Friesisch der Karrharde"}
{"id": "38277", "contents": "Noordfräisklönj (ap Tjüsk: Nordfriesland, ap Dånsk: Nordfrisland) äs tohuup ma Weestfräisklönj, e Prowins Groningen än Ååstfräisklönj en diil foon Fräisklönj. Noordfräisklönj as uk e noome foon en kris foon Slaswik-Holstiinj önj Tjüsklönj."}
{"id": "38278", "contents": "E Kris Noordfräisklönj äs di noordelkste lönjkris önj Tjüsklönj än eewer e gråtels di treede önj Slaswik-Holstiinj. Önj't noorden lait et Dånsk, önj't ååsten e Kris Slaswik-Flansborg, önj't süren e Kris Dithmeerske än önj't weesten e Weestsii. Et heet 167.560 foulk (2021). E haudstää foon e kris äs Hüsem. Schleswig-Holstein: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "38279", "contents": "Ååchtoorp (ap Tjüsk: Achtrup) äs en gemiinde önj e Karhiird, önj Noordfräisklönj. Dat heet 1502 foulk (2020). Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38280", "contents": "Leek Leek äs en gemiinde önj e Karhiird, önj Noordfräisklönj. Dat heet 7771 foulk (2020). Önj e gemiinde, önj e toorpe Kläntem än Snootebel, ward e spräikewire Karhiirder spreegen. Di Leeklinger Struum (Lecker Au) låpt dör e gemiinde. Steenge än toorpe önj e gemiinde, uner ouere, sän: Leek (Leck) de Rünel (Ründel) Kläntemfäil (Klintumfeld) Kläntem (Klintum) Snootebel (Schnatebüll) Ååstersnootebel (Osterschnatebüll) Leekeng (Leckeng) Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38281", "contents": "Kuurlem Kuurlem äs en gemiinde önj e Karhiird, önj Noordfräisklönj. Dat heet 209 foulk (2020). Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38282", "contents": "Kläksbel Kläksbel äs en gemiinde önj e Karhiird, önj Noordfräisklönj. Dat heet 1050 foulk (2020). Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38283", "contents": "Lååselönj äs en gemiinde önj e Karhiird, önj Noordfräisklönj. Dat heet 1365 foulk (2020). Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38289", "contents": "Marnerdeich as en gemiine foont Åmt Marne-Nordsee önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 396 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38290", "contents": "Meldorf as en stää än gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 7247 inboogere (2019). E stää as, tuhuupe ma Albersdorf, en hoodstää foont Åmt. Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38291", "contents": "Neuenkirchen as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinde Heider Umland önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 949 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38292", "contents": "Neufeld as en gemiine foont Åmt Marne-Nordsee önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 594 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38293", "contents": "Neufelderkoog as en gemiine foont Åmt Marne-Nordsee önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt sööden foon e kris, bai e müs foon di Elbe Struum. Dåt heet 119 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38294", "contents": "Nindorf as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 1153 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38295", "contents": "Norddeich as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 395 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38296", "contents": "Norderheistedt as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 145 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38297", "contents": "Nordermeldorf as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 604 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38298", "contents": "Nordhastedt as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinde Heider Umland önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 2827 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38299", "contents": "Odderade as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 323 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "383", "contents": "South Carolina [ˌsaʊθ kɛɹəˈlaɪnə] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't söödååsten foon't lönj. Dåt heet 5.148.714 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Columbia. E Appalachen lade önj't nordweesten foon e diiljstoot. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: South Carolina heet 46 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj South Carolina USA: States, citypopulation.de USA: South Carolina, citypopulation.de 33.95-80.95Koordinaaten: 33° 57′ N, 80° 57′ W"}
{"id": "38300", "contents": "Oesterdeichstrich as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 275 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38301", "contents": "Oesterwurth as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 248 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38302", "contents": "Offenbüttel as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris, bai di Nord-Ååstsiie Kanool. Dåt heet 251 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38303", "contents": "Osterrade as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris, bai di Ääder Struum. Dåt heet 413 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38304", "contents": "Ostrohe as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinde Heider Umland önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 915 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38307", "contents": "Antonius Brugmans (* 22. Oktuuber 1732 uun Hantum, Waastfresklun; † 27. April 1789 uun Groningen) wiar en waastfresk füüsiker. Hi wiar faan 1767 prufeser för filosofii an matematiik uun Groningen. Hi foon 1778 at diamagnetismus faan bismut ütj."}
{"id": "38308", "contents": "Hantum [hɔntm] as en taarep uun't gemeend Noardeast-Fryslân uun Waastfresklun. At taarep leit uun a nuurd faan't gemeend. Det hee 320 lidj (2018). Föör 2019 wiar at taarep dial faan't gemeend Dongeradiel. Antonius Brugmans (1732-1789), füüsiker. Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "38309", "contents": "Surhústerfean ([sörhüstrfɪ.ən]; üüb Holuns: Surhuisterveen) as en taarep uun't gemeend Achtkarspelen uun Waastfresklun. At taarep leit uun a süüd faan't gemeend. Det hee 5570 lidj (2018). Netherlands: Friesland / Fryslân. citypopulation.de"}
{"id": "38310", "contents": "De Westereen ([dəvɛstre:n], nööm üüb Westereindersk; üüb Frysk: De Westerein; üüb Holuns: Zwaagwesteinde) as en taarep uun't gemeend Dantumadiel uun Waastfresklun. At taarep leit uun a süüduast faan't gemeend. Det hee 4475 lidj (2018). Netherlands: Friesland / Fryslân. citypopulation.de"}
{"id": "38311", "contents": "De Lemmer as en taarep uun't gemeend De Fryske Marren uun Waastfresklun. At taarep leit uun a süüd faan't gemeend. Det hee 9500 lidj (2018). Netherlands: Friesland / Fryslân. citypopulation.de"}
{"id": "38312", "contents": "Pahlen as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris, bai di Ääder Struum. Dåt heet 1138 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38313", "contents": "Quickborn as en gemiine foont Åmt Burg-Sankt Michaelisdonn önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödååsten foon e kris. Dåt heet 189 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38314", "contents": "De Harkema as en taarep uun't gemeend Achtkarspelen uun Waastfresklun. At taarep leit uun a süüdwaast faan't gemeend. Det hee 3645 lidj (2018). Netherlands: Friesland / Fryslân. citypopulation.de"}
{"id": "38315", "contents": "Ramhusen as en gemiine foont Åmt Marne-Nordsee önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 148 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38316", "contents": "Rehm-Flehde-Bargen as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 515 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38317", "contents": "Reinsbüttel as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 384 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38318", "contents": "Sankt Annen as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris, bai di Ääder Struum. Dåt heet 325 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38319", "contents": "Det Fukuoka Prefektüür (üüb Jaapaans: 福岡県 Fukuoka-ken) as ian faan a prefektüüren uun det Kyūshū Regiuun faan Jaapaan. At prefektüür leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 5.138.891 lidj (2020). At hoodsteed faan't prefektüür as Fukuoka. Steeden At prefektüür hee 29 steeden (市 shi): Lunkreiser Det hee 11 Lunkreiser (郡 gun): Japan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "38323", "contents": "Kollum [kɔləm] as en taarep uun't gemeend Noardeast-Fryslân uun Waastfresklun. At taarep leit uun a süüduast faan't gemeend. Det hee 5175 lidj (2018). Föör de 1. Janewoore 2019 wiar Kollum at hoodsteed faan det ual gemeend Kollumerlân. Netherlands: Friesland / Fryslân. citypopulation.de"}
{"id": "38324", "contents": "Hallum [hɔləm] as en taarep uun't gemeend Noardeast-Fryslân uun Waastfresklun. At taarep leit uun a waast faan't gemeend. Det hee 2325 lidj (2018). Netherlands: Friesland / Fryslân. citypopulation.de"}
{"id": "38328", "contents": "Koatstertille ([ko.ətstrtɪlə]; üüb Holuns: Kootstertille) as en taarep uun't gemeend Achtkarspelen uun Waastfresklun. At taarep leit uun a nuurdwaast faan't gemeend. Det hee 2175 lidj (2018). Netherlands: Friesland / Fryslân. citypopulation.de"}
{"id": "38329", "contents": "Feanwâlden ([fɪ.əⁿvɔ:dn]; üüb Holuns: Veenwouden) as en taarep uun't gemeend Dantumadiel uun Waastfresklun. At taarep leit uun a süüdwaast faan't gemeeend. Det hee 3035 lidj (2018). Netherlands: Friesland / Fryslân. citypopulation.de"}
{"id": "38330", "contents": "Sankt Michaelisdonn as en gemiine foont Åmt Burg-Sankt Michaelisdonn önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 3399 inboogere (2019). Sankt Michaelisdonn heet en boonhoof aw e Mjarschboon. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38331", "contents": "Sarzbüttel as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 696 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38332", "contents": "Schafstedt as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris, bai di Nord-Ååstsiie Kanool. Dåt heet 1248 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38333", "contents": "Schalkholz as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 585 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38336", "contents": "Schlichting as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 236 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38337", "contents": "Schmedeswurth as en gemiine foont Åmt Marne-Nordsee önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 178 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38338", "contents": "Schrum as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 72 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38339", "contents": "Schülp as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 396 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38340", "contents": "Stelle-Wittenwurth as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinde Heider Umland önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 413 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38341", "contents": "Strübbel as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 85 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38342", "contents": "Süderdeich as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 472 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38343", "contents": "Pierre Curie ([pjɛʁ kyʁi];* 15. Mei 1859 uun Pariis; † 19. April 1906 uk diar) wiar en fraansöösk füüsiker. Hi fing 1903 tup mä sin wüf Marie Curie (bäären Skłodowska) an Henri Becquerel, a Nobelpris för Füsiik. Pierre Curie wiar a dochter Eugène Curie (1827-1910) an Sophie-Claire Depouilly (1832-1897), en fabrikant sin foomen, hör naist dring. Hi wurd faan priwaatliarern onerracht an maaget sin Abituur uun't ääler faan seekstanj. Uun't ääler faan njüügentanj hed hi en uniwersiteetsufslus uun füsiik. Diarefter wurd hi liarer uun det nei Skuul för Füsiik an Chemii uun Pariis (École municipale de physique et de chimie industrielles de la ville de Paris). Hi slood 1895 sin promotschuun uf an wurd prufesor. 1900 wurd Curie repetitoor uun det École polytechnique. 1905 wurd hi lasmoot faan't Académie des sciences. De 26. Jüüle 1895 freid hi det poolsk füüsiker Maria Skłodowska. Hat 1892 tu Pariis kaam, am sin wedenskapelk studiarin uun't Fakulteet för Natüürwedenskapen faan Pariis (faculté des sciences de Paris) widjer tu maagin. Hat haa wat för Wilhelm Röntgen sin ütjfinjingen auer röntgenstrualer an Henri Becquerel, diar 1896 at raadioaktiwiteet ütjfoon, sin werk. Pierre ded sin ual forskingen tu magnetismus ap an werket mä sin wüf mä uraan."}
{"id": "38344", "contents": "Naischöspel Naischöspel (ääw Tjüsk: Neukirchen, ääw Doansk: Nykirke) äs en gemiine oon e Krais Noordfreeskluin. E gemiine läit oon't noord fuon e kris än hiirt taa't Amt Sörtoner. Et hjit 1132 mänske (2020). E gemiine äs diil foon e Wiringhiird. Dat Wiringhiirder Freesk äs oon Naischöspel spräägen. Taa 2009 geef et reegelmääsi et freesk tidskräft En Krumpen üt e Wiringhiird. Oon Naischöspel äs uk et Freeskenferiin Wiringhiird, wät 1955 grüned würd. Emil Nolde (1867-1956), moaler, booged oon't Hüs Seebel bai Naischöspel. Erika Botte (1957-2023), schöljmäister Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de Über das Friesisch der Wiedingharde, friisk.org"}
{"id": "38345", "contents": "Broder Albert Clausen (* 7. September 1900 oon Klangsbel; † 6. Nofember 1962 oon Naibel) was en fulksskoolliier än foorkämper fuon dat noordfreesk spreek än jü noordfreesk kultuur. Hi spreek Wiringhiirder än Mooring än skriif oon dä tau spreekwise tääle än dächte. Dächte ääw Wiringhiirder Ik bän fuon e Wiringhiird. Tääle ääw Wiringhiirder Üt jü uuil goo tid. Nü wort e koat en häks! Antje K. Arfsten än Wendy Vanselow, 2014, Friisk Täkstsumling: Wiringhiirder Freesk. Nordfriisk Instituut, Bräist, s.29-33."}
{"id": "38347", "contents": "A Persicaria san en skööl faan Bloosenplaanten (Magnoliopsida) uun det famile faan a Düüsenknober (Polygonaceae). Diar jaft at muar üs 100 slacher uun a madel breetjin üüb a nuurdelk eerdheleft faan. P. acuminata – P. akakiensis – P. amphibia – P. angustifolia – P. arifolia – P. assamica – P. attenuata – P. barbata – P. biconvexa – P. bicornis – P. borneensis – P. breviochreata – P. bungeana – P. bussei – P. capitata – P. careyi – P. celebica – P. chinensis – P. cliopolitana – P. debilis – P. decipiens – P. dichotoma – P. dissitiflora – P. eciliata – P. elatior – P. erectominor – P. extremiorientalis – P. ferruginea – P. filiformis – P. foliosa – P. galapagensis – P. geocarpica – P. glabra – P. glacialis – P. glandulo-pilosa – P. glomerata – P. greuteriana – P. hastatosagittata – P. hirsuta – P. hispida – P. hosseusii – P. huananensis – P. humilis – P. hydropiper – P. hydropiperoides – P. hystricula – P. imeretina – P. japonica – P. javanica – P. jucunda – P. kawagoeana – P. lanata – P. lapathifolia – P. leblebicii – P. lii – P. limbata – P."}
{"id": "38349", "contents": "Noopknober (Persicaria maculosa of uk Polygonum persicaria, Persicaria maculata) san en plaantenslach uun det famile faan a Düüsenknober (Polygonaceae). Jo waaks üüb a nuurdelk eerdheleft uun miatag kliima an wise üüb stikstoof uun a grünj hen. Bloosen Früchten Commonskategorii: Noopknober – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Noopknober"}
{"id": "3835", "contents": "S. Ahlrichs M. Seeling Pastoar Schulte Gesina Lechte-Siemer Hermann Janssen Pyt Kramer Engelbert Wallschlag Konrad Burmann Sixtus Kordes Sixtus Schröer Casper Deeken Ahlrich Cordes Theo Deddens Margaretha Grosser Theo Griep Johanna Evers Wilhelmine Espeter Heinz Immer Marron Curtis Fort Dät Ooldenhuus (Hermann Janssen än Pyt Kramer, 1964) Seelter Trjoue (Pyt Kramer än Hermann Janssen, 1969) Ju Seelter Kroune (G. Lechte-Siemer, 1977) Fiene Stemmen (G. Lechte-Siemer, 2004) Dät ganse Lieuwend (G. Lechte-Siemer, 2004) Twiske Ticheläi un Baarenbierich (Theo Griep, 2002) Saterfriesisches Volksleben (M.C. Fort, 1985) Saterfriesische Stimmen (M.C.Fort, 1990) Dåt Näie Tästamänt un do Psoolme (Marron C. Fort, 2003) Ut mien Lieuwend / Aus meinem Leben (Ahlrich Cordes/Pyt Kramer, 2004) Dööntjes un Fertälster uut Seelterlound (M.Grosser, 1992,93,94) Sienke Koodiegel fertäld (M. Grosser, 1994) Robin Hood, ouerseet foon Gretchen Grosser, Ingeborg Einhaus än Johanna Evers, 1998 Seelter Märchenbouk (M. Grosser, 1999) Wie sjunge Seelterfräisk (M. Grosser, 1998) Margeriten uut min Tuun (M. Grosser, 2001) Mien Tuunschiere (M. Grosser, 2005) Seelterfräisk Soang- un Beedebouk (M.Grosser, 2009) Die jungen Saterfriesen, 10 Jahre Saterfriesisch im Kindergarten, ouerseet foon H. Münzebrock, 2009 Tuusterpäiter, 2010, ouerseet foon Gretchen Grosser Saaterfrasch literatuur"}
{"id": "38356", "contents": "Brandenborch, amtlik et Löön Brandenborch (uwe Tutsk: Brandenburg än Land Brandenburg, uwe Plaottutsk: Brannenborg, üüb Däälsorbisk: Bramborska) is en bundeslöön foon Tutsklöön. Et bundeslöön lait öön't uusten foon't löön. Dat heet 2.531.071 jude (2020). E häädstää foon't bundeslöön is Potsdam. Ööre buneslööne öön Tutsklöön: Brandenborch, Saarlöön, Sleeswich-Holstian Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "38357", "contents": "Brandenboorj, amtlik et Loun Brandenboorj (åw Tjüsch: Brandenburg än Land Brandenburg, åw Plååttjüsch: Brannenborg, åw Deelsorbisch: Bramborska) äs en bundesloun foon Tjüschloun. Et bundesloun loit ount ååsten foont loun. Dat heet 2.531.071 foolk (2020). E haudstää foont bundesloun äs Potsdam. Oore bundesloune oun Tjüschloun: Brandenboorj, Saarloun, Sleeswich-Holstiin Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "38358", "contents": "Brandenborg, åmtlik et Lönj Brandenborg (ap Tjüsk: Brandenburg än Land Brandenburg, ap Plååttjüsk: Brannenborg, ap Däälsorbisk: Bramborska) äs en bundeslönj foon Tjüsklönj. Et bundeslönj lait önjt ååsten foont lönj. Dat heet 2.531.071 foulk (2020). E haudstää foont bundeslönj äs Potsdam. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "38359", "contents": "Brandenbori, amtlik et Luin Brandenbori (ääw Tjüsk: Brandenburg än Land Brandenburg, ääw Ploattjüsk: Brannenborg, ääw Däälsorbisk: Bramborska) äs en bundesluin fuon Tjüskluin. Et bundesluin läit oont oast foont luin. Dat hjit 2.531.071 fulk (2020). E hoorstäär foont bundesluin äs Potsdam. Germany: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "38363", "contents": "Weestfräisklönj (ap Weestfräisk: Fryslân, ap Holönjsk: Friesland) äs iinj foon dä twilwen prowinse foon dä Neederlönje. Et prowins lait önjt noorden foont lönj. Dat heet 659.551 foulk (2023). E haudstää foont prowins äs Ljouwert. Di fräiske noome äs di amtlike noome foont prowins. Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "38364", "contents": "Droegeham ([drugəham]; üüb Holuns: Drogeham) as en taarep uun't gemeend Achtkarspelen uun Waastfresklun. At taarep leit uun a waast faan't gemeend. Det hee 1490 lidj (2018). Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "38368", "contents": "Früchtfleegen (Drosophilidae) san en famile faan Fleegen (Brachycera) uun det order faan a Twiijügeten (Diptera). Det san miast temelk letj fleegen, tesken ian an sääks milimeetern lung, an lewe üüb a hialer welt. Jo mei hal auerrip an ferdürwen früchten. At jaft son 3.000 slacher, diarfaan lewe amanbi 50 uun Sjiisklun. Ään slach as föl onersoocht wurden, am neis auer geneetik ütjtufinjen: Drosophila melanogaster. Onerfamile Drosophilinae Arengomyia – Baeodrosophila – Balara – Bialba – Calodrosophila – Celidosoma – Chymomyza – Collessia – Colocasiomyia – Dettopsomyia – Dichaetophora – Dicladochaeta – Drosophila – Hirtodrosophila – Hypselothyrea – Idiomyia – Jeannelopsis – Laccodrosophila – Liodrosophila – Lissocephala – Lordiphosa – Marquesia – Microdrosophila – Miomyia – Mulgravea – Mycodrosophila – Neotanygastrella – Palmomyia – Paraliodrosophila – Paramycodrosophila – Phorticella – Poliocephala – Protochymomyza – Samoaia – Scaptodrosophila – Scaptomyza – Sphaerogastrella – Styloptera – Tambourella – Zaprionus – Zaropunis – Zapriothrica – Zygothrica Onerfamile Steganinae Allopygaea – Acletoxenus – Amiota – Apenthecia – Apsiphortica – Cacoxenus – Crincosia – Electrophortica – Eostegana – Erima – Gitona – Hyalistata – Leucophenga – Luzonimyia – Mayagueza – Paracacoxenus – Paraleucophenga – Paraphortica – Pararhinoleucophenga – Parastegana – Phortica – Pseudiastata – Pseudocacoxenus – Pseudostegana"}
{"id": "38372", "contents": "Njoksfleegen (Scathophagidae) san en famile faan Fleegen (Brachycera) uun det order faan a Twiijügeten (Diptera). Jo san tesken sjauer an fiftaanj milimeetern lung an miast jonk bit güül. At jaft wel muar üs 500 slacher, uun Madeleuroopa san't 140. Acanthocnema – Acerocnema – Allomyella – Americina – Bostrichopyga – Bucephalina – Ceratinostoma – Chaetosa – Cleigastra – Cochliarium – Cordilura – Cordylurella – Cosmetopus – Delina – Ernoneura – Eupteromyia – Gimnomera – Gonarcticus – Gonatherus – Gymnomera – Hexamitocera – Hydromyza – Jezekia – Langechristia – Leptopa – Lubomyia – Megaphthalma – Megaphthalmoides – Microprosopa – Micropselapha – Milania – Mirekiana – Miroslava – Mixocordylura – Nanna - Neochirosia – Neorthacheta – Norellia – Norellisoma – Okeniella – Orchidophaga – Orthacheta – Paracosmetopus – Parallelomma – Phrosia – Plethochaeta – Pleurochaetella – Pogonota – Sargella – Scathophaga – Scatogera – Spathephilus – Spaziphora – Staegeria – Suwaia – Trichopalpus Scathophaga Njoksfleeg (Scathophaga stercoraria) Commonskategorii: Njoksfleegen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Njoksfleegen"}
{"id": "38375", "contents": "Broeksterwâld ([brukstrvɔ:t]; üüb Holuns: Broeksterwoude) as en taarep uun't gemeend Dantumadiel uun Waastfresklun. At taarep leit uun a maden faan't gemeend. Det hee 850 lidj (2018). Netherlands: Friesland / Fryslân. citypopulation.de"}
{"id": "38376", "contents": "Boelensloane ([bulnzlɔ.ənə]; üüb Holuns: Boelenslaan) as en taarep uun't gemeend Achtkarspelen uun Waastfresklun. At taarep leit uun a süüdweesten faan't gemeend. Det hee 695 lidj (2018). Netherlands: Friesland / Fryslân. citypopulation.de"}
{"id": "38378", "contents": "A Sweewfleegen (Syrphidae) san en famile faan Fleegen (Brachycera) uun det order faan a Twiijügeten (Diptera). Diar jaft at muar üs 6.000 (bekäänd) slacher faan. Hör nööm haa's füngen, auer jo üüb ään ponkt uun a loft stun of sweew kön. Flooken like wespen, am hör fiinden baang tu maagin. Afromicrodon – Afrosyrphus – Agnisyrphus – Alipumilio – Allobaccha – Allograpta – Aneriophora – Antillus – Anu – Argentinomyia – Aristosyrphus – Asarkina – Asiodidea – Austalis – Austroascia – Austrocheilosia – Austrophilus – Axona – Azpeytia – Baccha – Betasyrphus – Blera – Brachyopa – Brachypalpus – Cacoceria – Calcaretropidia – Caliprobola – Callicera – Cepa – Ceriana – Ceriomicrodon – Chalcosyrphus – Chamaesphegina – Chasmomma – Cheilosia – Chromocheilosia – Chrysogaster – Chrysosyrphus – Chrysotoxum – Citrogramma – Claraplumula – Copestylum – Criorhina – Cynorhinella – Cyphipelta – Dasysyrphus – Deineches – Didea – Dideoides – Dideomima – Dideopsis – Digulia – Dissoptera – Dolichogyna – Doros – Endoiasimyia – Eosphaerophoria – Epistrophe – Episyrphus – Eriozona – Eristalinus – Eristalis – Eumerus – Eupeodes – Exallandra – Fazia – Ferdinandea – Flukea – Furcantenna – Giluwea – Graptomyza – Habromyia – Hadromyia – Helophilus – Hemilampra –"}
{"id": "38381", "contents": "Dasen of Dasfleegen (Tabanidae) san en famile faan Fleegen (Brachycera) uun det order faan a Twiijügeten (Diptera). A wiiftjin süüg blud an sat hal üüb tjüch. Hör aier waaks hal uun modrag grünj ap. Acanthocera – Acellomyia – Adersia – Aegophagamyia – Agelanius – Agkistrocerus – Alocella – Anacimas – Anaerythrops – Ancala – Anzomyia – Apatolestes – Archeomyotes – Asaphomyia – Atelozella – Atelozomyia – Atylotus – Austromyans – Austroplex – Bartolomeudiasiella – Betrequia – Bolbodimyia – Boliviamyia – Bouvieromyia – Braunsiomyia – Brennania – Caenopangonia – Caenoprosopon – Catachlorops – ?Cesabasis – Chaetopalpus – Chalybosoma – Chasmia – Chlorotabanus – Chrysops – Cryptotylus – Cydistomorpha – Cydistomyia – Dasybasis – Dasychela – Dasyrhamphis – Diachlorus – Dichelacera – Dicladocera – Ectenopsis – Ectinocerella – Erioneura – Eristalotabanus – Esenbeckia – Euancala – Eucompsa – Eutabanus – Fairchildimyia – Fidena – Gastroxides – Goniops – Gressittia – Haematopota – Haematopotina – Hamatabanus – Hemichrysops – Heptatoma – Himantostylus – Hippocentrodes – Hippocentrum – Holcopsis – Hybomitra – Isshikia – Japenoides – Jashinea – Lepiselaga – Leptapha – Leucotabanus – Limata – Lissimas – Mackerrasia – Melissomorpha – Merycomyia – Mesomyia – Mesopangonius – Microtabanus – Mycteromyia – Myiotabanus –"}
{"id": "38385", "contents": "At Küfleeg (Tabanus bovinus) as en Fleeg (Brachycera) uun det famile faan a Dasfleegen (Tabanidae). Commonskategorii: Küfleegen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Küfleegen"}
{"id": "38387", "contents": "Flevolöön is ian foon de twälef prowinse foon e Neederlööne. E prowins lait öön e maade foon't löön. Dat heet 444.701. E häädstää foon e prowins is Lelystad. Prowinse foon Hollöön: Drenthe, Flevolöön, Gelderlöön, Groningen, Limborch, Nöördbrabant, Nöördhollöön, Overijssel, Siilöön, Sööhollöön, Utrecht, Wästfreesklöön. Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "38389", "contents": "Gelderlöön is ian foon de twälef prowinse foon e Neederlööne. E prowins lait öön't uusten foon't löön. Dat heet 2.133.708 jude (2023). E häädstää foon e prowins is Arnheim. Prowinse foon Hollöön: Drenthe, Flevolöön, Gelderlöön, Groningen, Limborch, Nöördbrabant, Nöördhollöön, Overijssel, Siilöön, Sööhollöön, Utrecht, Wästfreesklöön. Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "38390", "contents": "Prowins Groningen Groningen is ian foon de twälef prowinse foon e Neederlööne. E prowins lait öön't nöörduusten foon't löön. Öön't nöörden lait e Nöördsii, öön't uusten Tutsklöön, öön't söö'en e Prowins Drenthe än öön't wästen Wästfreesklöön. Dat heet 596.075 jude (2023). E häädstää foon e prowins is Groningen. Prowinse foon Hollöön: Drenthe, Flevolöön, Gelderlöön, Groningen, Limborch, Nöördbrabant, Nöördhollöön, Overijssel, Siilöön, Sööhollöön, Utrecht, Wästfreesklöön. Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "38391", "contents": "Rinsumageast of De Geast ([re:ⁿsümaɡɪ.əst]; üüb Holuns: Rinsumageest) as en taarep uun't gemeend Dantumadiel uun Waastfresklun. At taarep leit uun a nuurdwaast faan't gemeend. Det hee 850 lidj (2018). Netherlands: Friesland / Fryslân. citypopulation.de"}
{"id": "38393", "contents": "Balk [bɔlk] as en taarep uun't gemeend De Fryske Marren uun Waastfresklun. At taarep leit uun a maden faan't gemeend. Det hee 4145 lidj (2018). Netherlands: Friesland / Fryslân. citypopulation.de"}
{"id": "38396", "contents": "A Medern (Tipulidae) san en famile faan Twiijügeten (Diptera) uun't onerorder faan a Magen (Nematocera). Ctenophorinae - Cylindrotominae - Dolichopezinae - Tipulinae Acracantha – Angarotipula – Austrotipula – Brachypremna – Brithura – Clytocosmus – Ctenophora – Dictenidia – Dolichopeza – Elnoretta – Euvaldiviana – Goniotipula – Holorusia – Hovapeza – Hovatipula – Idiotipula – Indotipula – Ischnotoma – Keiseromyia – Leptotarsus – Macgregoromyia – Megistocera – Nephrotoma – Nigrotipula – Ozodicera – Phoroctenia – Platyphasia – Prionocera – Prionota – Pselliophora – Ptilogyna – Scamboneura – Sphaerionotus – Tanyptera – Tipula – Tipulodina – Valdiviana – Zelandotipula Tipula Meder (Tipula paludosa) Commonskategorii: Medern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Medern"}
{"id": "38399", "contents": "Süderdorf as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 345 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "384", "contents": "South Dakota as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't norden foon't lönj. Dåt heet 884.659 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Pierre. E diiljstoot läit önj e Great Plains. Önj't weesten lade e Black Hills. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: South Dakota heet 66 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj South Dakota Harding Perkins Corson Campbell McPherson Brown Marshall Roberts Day Grant Deuel Brookings Moody Minne- haha Lin- coln Union Clay Yank- ton Bon Homme Charles Mix Gregory Tripp Todd Bennett Oglala Lakota Fall River Custer Pennington Law- rence Butte Meade Ziebach Dewey Wal- worth Edmunds Spink Clark Coding- ton Hamlin Kings- bury Lake Mc Cook Turner Hutchin- son Douglas Han- son Davi- son Au- rora Brule Lyman Jones Mellette Jackson Haakon Stanley Sully Potter Faulk Hyde Hand Beadle Miner San- born Jerauld Buffalo Hughes USA: States, citypopulation.de USA: South Dakota, citypopulation.de 44.483333333333-100.25Koordinaaten: 44° 29′ N, 100° 15′ W"}
{"id": "38400", "contents": "Süderhastedt as en gemiine foont Åmt Burg-Sankt Michaelisdonn önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt söödååsten foon e kris. Dåt heet 755 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38401", "contents": "Süderheistedt as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 537 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "38404", "contents": "A Witj Flenerken (Pieridae) san en famile faan Flenerken (Lepidoptera) mä amanbi 1.000 slacher. Jo san miast witj, oober kön uk güül wees. Coliadinae – Dismorphiinae – Pierinae – Pseudopontiinae Pieris Grat Kualflenerk (Pieris brassicae) Letj Kualflenerk (Pieris rapae) Commonskategorii: Witj Flenerken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Witj Flenerken"}
{"id": "38409", "contents": "A Echt Spanern (Bombycidae) san en famile faan Flenerken (Lepidoptera) mä amanbi 350 slacher. En grat bedüüdang hää a Siisenspaner (Bombyx mori), auer hi siisen leewert. Onerfamile Bombycinae Amusaron – Bivincula – Bombyx – Elachyophthalma – Ernolatia – Gastridiota – Gnathocinara – Gunda – Ocinara – Penicillifera – Racinoa – Rondotia – Rotunda – Trilocha – Triuncina – Valvaribifidum – Vinculinula – Vingerhoedtia Onerfamile Epiinae Anticla – Arotros – Cheneya – Colla – Epia – Moeschleria – Quentalia – Tamphana Commonskategorii: Echt Spanern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Spanern"}
{"id": "38411", "contents": "A Echt Moten (Tineidae) san en famile faan a Flenerken (Lepidoptera). Dryadaulinae – Erechthiinae – Euplocaminae – Hapsiferinae – Harmacloninae – Hieroxestinae – Meessiinae – Myrmecozelinae – Nemapogoninae – Perissomasticinae – Scardiinae – Setomorphinae – Siloscinae – Stathmopolitinae – Teichobiinae – Tineinae Tineola Trooldöfk, Luchsteeger (Tineola bisselliella) Commonskategorii: Echt Moten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Moten"}
{"id": "38413", "contents": "Artemisia as en plaantenskööl uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Diar hiar son 250 bit 500 slacher tu. Jo waaks bal aaltumaal üüb a nuurdelk eerdheleft. A. subg. Artemisia – A. subg. Dracunculus – A. subg. Pacifica – A. subg. Seriphidium – A. subg. Tridentatae Bifut (Artemisia vulgaris) Röökelbosk (Artemisia maritima) Weremk (Artemisia absinthium) Commonskategorii: Artemisia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Artemisia"}
{"id": "38417", "contents": "At Green Fleeg of Gulfleeg (Lucilia sericata) as en Fleeg (Brachycera) uun det famile faan a Bromern (Calliphoridae). Hat komt üüb a hialer welt föör. Hat mei ferdürwen flääsk an koon kraankesen auerdreeg. Commonskategorii: Green Fleeg – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Green Fleeg Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "38422", "contents": "A Achillea san en plaantenskööl uun't famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Diar jaft at 115 bit 200 slacher faan. Enkelt slacher haa en grat bedüüdang uun a medesiin. A. sect. Achillea – A. sect. Anthemoideae – A. sect. Babounya – A. sect. Otanthus – A. sect. Ptarmica Teeruus (Achillea miilefolium) Marin-Wolmers-Tee (Achillea millefolium millefolium) Achillea millefolium sudetica Commonskategorii: Achillea – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Achillea"}
{"id": "38425", "contents": "A Anthemis san en plaantenskööl uun't famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Diar jaft at 100 bit 160 slacher faan. Jo waaks uun Euraasien. A. aaronsohnii – A. abrotanifolia – A. abylaea – A. aciphylla – A. adonidifolia – A. adulterina – A. aeolica – A. aetnensis – A. alpestris – A. ammanthus – A. ammophila – A. anthemiformis – A. arenicola – A. argyrophylla – A. arvensis – A. atropatana – A. auriculata – A. austroiranica – A. bollei – A. bornmuelleri – A. bourgaei – A. boveana – A. brachycarpa – A. brachystephana – A. breviradiata – A. busherica – A. calcarea – A. candidissima – A. chia – A. chrysantha – A. concolor – A. confusa – A. cornucopiae – A. corymbulosa – A. cotula – A. cretica – A. cuneata – A. cupaniana – A. cyrenaica – A. davisii – A. deserticola – A. dicksoniae – A. didymaea – A. edumea – A. ekicii – A. emasensis – A. fayedina – A. filicaulis – A. fimbriata – A. freitagii – A. fruticulosa – A. fumariifolia – A. fungosa – A. funkii – A. gayana – A. gharbensis – A. gilanica – A. gillettii – A. glaberrima –"}
{"id": "38433", "contents": "A Bidens san en plaantenskööl uun't famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). B. abyssinica – B. acaulis – B. acrifolia – B. aequisquama – B. alamosana – B. alba – B. alpina – B. amplectens – B. amplissima – B. andicola – B. andrei – B. anthemoides – B. antheriscoides – B. antiguensis – B. arbuscula – B. aristosa – B. artemisifolia – B. asplenioides – B. asymmetrica – B. aurea – B. awaluana – B. beckii – B. bidentoides – B. bigelovii – B. bipinnata – B. biternata – B. brittonii – B. buchtienii – B. campanulata – B. campylotheca – B. carpodonta – B. cernua – B. cervicata – B. chiapensis – B. chinensis – B. clarendonesis – B. coartata – B. collina – B. conjuncta – B. connata – B. coreopsides – B. cornuta – B. coronata – B. cosmoides – B. cuneata – B. cynapifolia – B. cynapiifolia – B. dahlioides – B. daucifolia – B. degeneri – B. dimidiata – B. discoidea – B. dissecta – B. durangifolia – B. eatoni – B. eatonii – B. edentula – B. ekmanii – B. esmartinezii – B. fecunda – B. ferulifolia – B. filamentosa – B. forbesii –"}
{"id": "38435", "contents": "A Krüsanteemen (Chrysanthemum) san en plaantenskööl uun't famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Diar jaft at muar üs 40 slacher faan. Jo waaks fööraal uun Uastaasien. C. aphrodite – C. argyrophyllum – C. arisanense – C. calciphilum – C. chalchingolicum – C. chanetii – C. crassum – C. cuneifolium – C. daucifolium – C. dichrum – C. foliaceum – C. glabriusculum – C. horaimontanum – C. hypargyreum – C. indicum – C. japonicum – C. jeongseonense – C. konoanum – C. lavandulifolium – C. leucanthum – C. longibracteatum – C. maximowiczii – C. miyatojimense – C. mongolicum – C. morifolium – C. morii – C. naktongense – C. occidentalijaponense – C. ogawae – C. okiense – C. oreastrum – C. ornatum – C. parvifolium – C. potentilloides – C. rhombifolium – C. segetum – C. shimotomaii – C. sinuatum – C. vestitum – C. xeromorphum – C. yoshinaganthum – C. zawadskii – C. zhuozishanense Commonskategorii: Krüsanteemen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Krüsanteemen"}
{"id": "38437", "contents": "A Cirsium san en plaantenskööl uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Diar jaft at son 200 slacher faan. Jo like a \"echt\" Fisler (Onopordum). C. sect. Cirsium – C. sect. Cephalonoplos – C. sect. Epitrachys – C. sect. Eriolepis – C. sect. Hymenolepis – C. sect. Isolepis – C. sect. Megalocephala‎ – C. sect. Microcentron – C. sect. Pseudepitrachys – C. sect. Spanioptilon – C. sect. Tricholepis Prüket Fisel (Cirsium vulgare) Commonskategorii: Cirsium – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cirsium"}
{"id": "38438", "contents": "A Gerbera san en plaantenskööl uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Flook slacher an suurten wurd för a ferkuup aptaanj. G. ambigua – G. aurantiaca – G. bojeri – G. crocea – G. diversifolia – G. elliptica – G. emirnensis – G. galpinii – G. grandis – G. hypochaeridoides – G. jamesonii – G. leandrii – G. linnaei – G. natalensis – G. ovata – G. parva – G. perrieri – G. petasitifolia – G. serrata – G. sylvicola – G. tomentosa – G. viridifolia – G. wrightii Commonskategorii: Gerbera – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gerbera"}
{"id": "38444", "contents": "Senecio of uk Krüskrüüs as en plaantenskööl uun't famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Diar hiar muar üs 1.000 slacher tu. Jakobskrüskrüüs (Senecio jacobaea) Aabenpualem (Senecio kleinia) Commonskategorii: Krüskrüüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Krüskrüüs"}
{"id": "38451", "contents": "A Tanacetum san en plaantenskööl uun't famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Diar hiar son 150 bit 160 slacher tu. Jo waaks uun a madel breetjin üüb a nuurdelk eerdheleft. T. abrotanifolium – T. abrotanoides – T. achilleifolium – T. akinfievii – T. alatavicum – T. albanicum – T. albipannosum – T. alyssifolium – T. annuum – T. archibaldii – T. argenteum – T. armenum – T. artemisioides – T. atkinsonii – T. aucheri – T. aucherianum – T. audibertii – T. aureum – T. bachtiaricum – T. balsamita – T. balsamitoides – T. baltistanicum – T. bamianicum – T. barclayanum – T. bipinnatum – T. budjnurdense – T. cadmeum – T. canescens – T. cappadocicum – T. changaicum – T. chitralense – T. cilicicum – T. cinerariifolium – T. coccineum – T. corymbiforme – T. corymbosum – T. crassipes – T. daghestanicum – T. densum – T. depauperatum – T. dumosum – T. eginense – T. elbursense – T. emodi – T. erzincanense – T. falconeri – T. galae – T. germanicopolitanum – T. ghoratense – T. gracilicaule – T. griffithii – T. haradjanii – T. haussknechtii – T. heterotomum – T. hissaricum – T. hololeucum – T. joharchii –"}
{"id": "38455", "contents": "At Krüüsfisel of Fial-Maantrau (Eryngium campestre) as en plaantenslach uun't famile faan a Skiremplaanten (Apiaceae). Hat wääkst uun Madeleuroopa. Commonskategorii: Krüüsfisel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Krüüsfisel"}
{"id": "3846", "contents": "Raid (Phragmites australis) as en swetgäärs an hiart tu a bloosenplaanten. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Raid Wikispecies hää en artiikel tu: Raid"}
{"id": "38463", "contents": "A Afrikoons(k) Elefant (Loxodonta africana) as ään faan trii slacher Elefanten (Elephantidae), diar't daalang üüb a welt noch jaft. Hi lewet uun Afrikoo. Commonskategorii: Afrikoons Elefanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Afrikoons Elefanten"}
{"id": "38465", "contents": "A Boskelefant (Loxodonta cyclotis) as ään faan trii slacher Elefanten (Elephantidae), diar't daalang üüb a welt noch jaft. Hi lewet uun Afrikoo. Commonskategorii: Boskelefanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Boskelefanten"}
{"id": "38468", "contents": "A Asiaatisk Elefant (Elephas maximus) as ään faan trii slacher Elefanten (Elephantidae), diar't daalang üüb a welt noch jaft. Hi lewet uun Süüdaasien. E. m. asurus (†) – E. m. borneensis – E. m. indicus – E. m. maximus – E. m. rubridens (†) – E. m. sumatranus E. m. borneensis (Borneo) E. m. indicus (Indien) E. m. maximus (Sri Lanka) E. m. sumatranus (Sumatra) Commonskategorii: Asiaatisk Elefanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Asiaatisk Elefanten"}
{"id": "3847", "contents": "En riap as en toog faan Abaca, Manilahenep of Flaaks, üüb Oomram an Sal hää'm diar Halem för brükt. Halemriaper san oober miast grööwer an sjoker. Tu't riaper tren brükt am en lung boon, huar jo sialen iarst enkelt an do mäenööder ferdreid wurd. Sok boonen wiar bit 400 m lung. Üüb huuchsjiisk sait am diar Reeperbahn tu. Uun Hamborag het daalang en bekäänd struat noch so. Uk uun ööder stääden jaft at struaten mä didiar nööm: Uun Buxtehude, Eckernförde, Elmshorn, Kiil, Lauenburg, Lüchow an Verden. Riaper faan halem san üüb a nuurdfresk eilunen fööraal brükt wurden, am raidsaagen tu driiwen. Starker riaper för a siafaard wiar miast faan manila maaget. Daalang wurd riaper miast ütj konsttriader maaget. Sok triader, diar fiks wat ütjhual, het Kevlar, Dyneema of Spectra."}
{"id": "38470", "contents": "A Mamuuten (Mammuthus) san en ütjstürwen skööl faan Elefanten (Elephantidae). Di nööm komt faan't rüsk wurd мамонт mamont, an det woorskiinelk faan't nentsisk spriak. M. africanavus - M. columbi - M. exilis - M. imperator - M. lamarmorae - M. meridionalis - M. primigenius - M. subplanifrons - M. trogontherii Commonskategorii: Mamuuten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mamuuten"}
{"id": "38471", "contents": "At Olhiar-Mamuut (Mammuthus primigenius) as en ütjstürwenen slach faan Elefanten (Elephantidae). Hat kaam föör amanbi 800.000 bit 600.000 juaren üüb a nuurdelk eerdheleft ap. A leetst diarten san föör knaap 4.000 juaren ütjstürwen. J. F. Blumenbach Leewentsrüm Commonskategorii: Olhiar-Mamuuten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Olhiar-Mamuuten"}
{"id": "38473", "contents": "Det Highlands Regiuun (üüb Fering Huuchlun) as ian faan dön fjauer regiuunen faan Papua-Nei-Guinea. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Uun nuurd leit det Momase Regiuun an uun a süüd det Southern Regiuun. Det hee 2.854.874 lidj (2011). Det gratst steed uun't regiuun as Mount Hagen. At regiuun hee sööwen prowinsen: A miast lidj uun't regiuun snaake Papuaans Spriiken. Austroneesk Spriiken wurd uk uun hög steeden snaaket. A nuurd faan't regiuun faan nü wiar faan 1899 tu 1914 dial faan at schutsgebiit Tjiisk Nei-Guinea. Population, National Statistical Office of Papua New Guinea Papua New Guinea: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "38474", "contents": "Det Islands Regiuun (üüb Fering Eilunen) as ian faan dön fjauer regiuunen faan Papua-Nei-Guinea. At regiuun bestäänt ütj dön Bismark Eilunen an a nuurdwaast faan dön Salomoonen Eilunen, wat tu a nuurduast faan't eilun Nei-Guinea lei. Det hee 1.096.543 lidj (2011). Det gratst steed uun't regiuun as Arawa. Eilunen: New Ireland (iar Neumecklenburg), New Britain (iar Neupommern), Manus, Bougainville. At regiuun hee'n autonoom regiuun (Bougainville) an fjauer prowinsen: Lidj uun't regiuun snaake Papuaans Spriiken an Austroneesk Spriiken. At regiuun faan nü wiar faan 1899 tu 1914 dial faan at schutsgebiit Tjiisk Nei-Guinea. Population, National Statistical Office of Papua New Guinea Papua New Guinea: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "38475", "contents": "Det Momase Regiuun as ian faan dön fjauer regiuunen faan Papua-Nei-Guinea. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. A nööm faan't regiuun komt faan a nöömer faan a prowinsen Morobe, Madang an Sepik. Det hee 1.867.657 lidj (2011). Det gratst steed uun't regiuun as Lae. At regiuun hee fjauer prowinsen: A miast lidj uun't regiuun snaake Papuaans Spriiken. Austroneesk Spriiken wurd uk uun hög steeden snaaket. At regiuun faan nü wiar faan 1899 tu 1914 dial faan at schutsgebiit Tjiisk Nei-Guinea. Population, National Statistical Office of Papua New Guinea Papua New Guinea: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "38476", "contents": "Det Southern Regiuun (iar Papua Regiuun) as ian faan dön fjauer regiuunen faan Papua-Nei-Guinea. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.456.250 lidj (2011). Det gratst steed uun't regiuun as Port Moresby. Eilunen: Goodenough, Fergusson, Normanby, Kiriwina, Woodlark, Misima, Tagula, Yela an ölern. At regiuun hee seeks prowinsen: A miast lidj uun't regiuun snaake Papuaans Spriiken. Austroneesk Spriiken wurd uk uun hög steeden snaaket. Population, National Statistical Office of Papua New Guinea Papua New Guinea: Provinces, citypopulation.de Port Moresby"}
{"id": "38481", "contents": "A Marmoten of Murmeldiarten (Marmota) san en skööl faan Gnaudiarten (Rodentia) uun det famile faan a Sciuridae. Diar hiar 15 slacher tu. Jo lewe uun keelag regiuunen faan Euraasien an Nuurdameerikoo. Marmoten wurd bi 50 cm lung an kön 15 juar ual wurd. M. baibacina – M. bobak – M. broweri – M. caligata – M. camtschatica – M. caudata – M. flaviventris – M. himalayana – M. kastschenkoi – M. marmota – M. menzbieri – M. monax – M. olympus – M. sibirica – M. vancouverensis Commonskategorii: Marmoten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Marmoten"}
{"id": "38482", "contents": "Port Moresby ([pɔːt ˈmɔːrzbi]; üüb Tok Pisin: Pot Mosbi) as at hoodsteed faan Papua-Nei-Guinea. At steed leit uun a süüduast faan't eilun Nei-Guinea. Det hee 364.125 lidj (2011). Det as at gratst steed uun a Süüdpasiifik, wat ei uun Austraalien of Nei-Sialun as. Det as uk at hoodsteed faan det Central Prowins, uk wan det nian dial faan't prowins as: det leit uun de National Capital District. Port Moresby leit amanbi 1000km tu a süüd faan a ekwaator, uun a süüd faan dön Owen-Stanley Berger. At steed hee'n troopisk kliima. Det hee tau juarstidjen: at rintidj (üüb Ingels: wet season, üüb Tok Pisin: taim bilong ren), wat faan Deetsember tu April wooret, an at drügtidj (üüb Ingels: dry season, üüb Tok Pisin: taim bilong san), wat faan Mei tu Nofember wooret. Ingels as det amtelk spriik uun't steed. Tok Pisin as üüs en lingua franca brükt. Öler spriiken, wat uun't steed snaaket wurd, san Motu, en austroneesk spriik, an Koita, en papuaans spriik. Koptein John Moresby faan't skap HMS Basilisk näämd 1873 at steed efter sin aatj, Sir Fairfax Moresby. At austraalisk kolonii Queensland ferschükt 1883 uun Port Moresby a süüduast faan Nei-Guinea en dial faan't kolonii tu maagin, man"}
{"id": "38483", "contents": "Det Motu Spriik as en Oseaanisk Spriik, wat uun an trinjenam't steed Port Moresby uun Papua-Nei-Guinea snaaket wurt. At Kreol-spriik Hiri Motu komt faan't spriik. At jaft amanbi 39.000 spreegern faan't spriik (2008). Motu hee pronoomen uun't iantaal, tautaal an muartaal. At wurd komt faan rua (\"tau\")"}
{"id": "38485", "contents": "Quito ([ˈkito]; üüb Ketschua: Kitu) as at hoodsteed faan Ekwadoor. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.607.734 lidj (2010). At steed leit bluat 25km tu a süüd faan a ekwaator. Ecuador: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "38486", "contents": "Lae as det naistgratst steed uun Papua-Nei-Guinea. At steed leit bi a nuurduasteeg faan't eilun Nei-Guinea. Det hee 148.934 lidj (2011). Papua New Guinea: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "38488", "contents": "Det Áncash Department (üüb Spaans: Departamento de Áncash) as ian faan dön fiiw-an-twuntig Departmenten faan Peruu. At department leit uun a waast faan't lun, bi a Pasiifik. Det hee 1.083.519 lidj (2017). At hoodsteed faan't Department as Huaraz. At department hee twuntig prowinsen. Peru, citypopulation.de Peru, citypopulation.de"}
{"id": "38490", "contents": "Aplodontia rufa as en Gnaudiart uun Nuurdameerikoo. Hat as di iansagst slach uun det famile Aplodontiidae. Commonskategorii: Aplodontia rufa – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Aplodontia rufa"}
{"id": "38493", "contents": "Sliapmüsen (Gliridae) san en famile faan Gnaudiarten (Rodentia). Diar jaft at son 30 slacher faan. Jo lewe uun Euroopa, Aasien an Afrikoo. Glirinae Glirulus – Glis Graphiurinae Graphiurus Leithiinae Chaetocauda – Dryomys – Eliomys – Myomimus – Muscardinus – Selevinia Uun Sjiisklun lewe sjauer slacher: Glis glis - Sööwensliapmüs Eliomys quercinus - Guardsliapmüs Dryomys nitedula - Buumsliapmüs Muscardinus avellanarius - Haaselsliapmüs Commonskategorii: Sliapmüsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sliapmüsen"}
{"id": "38495", "contents": "At Japoonsk Blooskäärs (Prunus serrulata) liket en Käärsbuum (Prunus cerasus), drait oober nian früchten, diar am iidj koon. Auer di buum so smok bleut, woort hi hal uun guarder plaantet. Diarfaan jaft'at flook onerslacher; fööraal Prunus serrulata var. lannesiana komt föl föör. Commonskategorii: Japoonsk Blooskäärs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Japoonsk Blooskäärs"}
{"id": "385", "contents": "Di Sowjetunion waas en kommunistisch lönj twasche 1922 än 1991. Wladimir Leenin 1917-1922 Joosef Staalin 1922-1953 Georgi Malenkow 1953 Nikita Chruschtschow 1953-1964 Leonid Breschnjew 1964-1982 Juri Andropow 1982-1984 Konstantin Tschernjenko 1984-1985 Michail Gorbatschow 1985-1991 Ruslönj"}
{"id": "38500", "contents": "At Berbersjep (Ammotragus lervia) as en Hurndiart (Bovidae) an di iansagst slach uun det skööl Ammotragus. Hat lewet uun Nuurdafrikoo. Commonskategorii: Berbersjep – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Berbersjep"}
{"id": "3851", "contents": "Halem of uk Gewöönelk Halem (Ammophila arenaria) as en plaant faan det famile Swetgäärs (Poaceae). Hat hää en grat bedüüdang bi a küsten, am diar uun a düner tu ferwaaksen an a sunstoof aptuhualen. A. arenaria arenaria A. arenaria arundinacea ( = A. arenaria australis) Halem (slach). Uun: FloraWeb.de. (sjiisk) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Gewöönelk Halem Wikispecies hää en artiikel tu: Gewöönelk Halem"}
{"id": "38511", "contents": "A Luscinia san en skööl faan fögler uun det famile faan a Fleegensnapern (Muscicapidae). Diar hiar sjauer slacher tu. Luscinia luscinia Naachtigal mä: L. m. africana – L. m. golzii – L. m. megarhynchos Luscinia phaenicuroides mä: L. p. ichangensis – L. p. phaenicuroides Bläbük (Luscinia svecica) mä: L. s. abbotti – L. s. cyanecula – L. s. kobdensis – L. s. magna – L. s. namnetum – L. s. pallidogularis – L. s. przevalskii – L. s. saturatior – L. s. svecica – L. s. volgae Commonskategorii: Luscinia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Luscinia"}
{"id": "38518", "contents": "Det Sogdien Prowins as ian faan dön tau prowinsen uun Tadschiikistaan. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 2.707.300 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Chudschand. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee aacht steeden (Chudschand, Buuston, Gulistan, Isfara, Istarawschan, Istiklol, Konibodom an Pandschakent) an fjauertanj distrikten: Tajikistan, citypopulation.de Now Ascht"}
{"id": "38521", "contents": "At Holttroosel (Hylocichla mustelina) as en Sjongfögel (Passeriformes) uun det famile faan a Trooseln (Turdidae). Hat as di iansagst slach uun det skööl Hylocichla an lewet uun Nuurd- an Madelameerikoo. Commonskategorii: Holttrooseln – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Holttrooseln"}
{"id": "38525", "contents": "Guineatrooseln (Neocossyphus an Stizorhina) san en skööl faan Sjongfögler (Passeriformes) uun det famile faan a Trooseln (Turdidae). Diar jaft at man tau (sjauer) slacher faan. Jo lewe uun Waastafrikoo. Neocossyphus Neocossyphus poensis Neocossyphus rufus Stizorhina (wurd diar miast mä tu tääld) Stizorhina finschi Stizorhina fraseri Commonskategorii: Neocossyphus – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Stizorhina – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Neocossyphus Wikispecies hää en artiikel tu: Stizorhina"}
{"id": "38529", "contents": "A Eerdtrooseln (Zoothera) san en skööl faan madelgrat Sjongfögler (Passeriformes) uun det famile faan a Trooseln (Turdidae). Jo amanbi 19 slacher lewe fööraal uun Aasien. Hör nööm haa's füngen, auer jo ei üüb buumer of bosker bräät, man üüb a eerd. Z. andromedae – Z. aurea – Z. dauma – Z. dixoni – Z. everetti – Z. heinei – Z. heinrichi – Z. imbricata – Z. lunulata – Z. machiki – Z. major – Z. margaretae – Z. marginata – Z. mollissima – Z. monticola – Z. neilgherriensis – Z. salimalii – Z. talaseae – Z. turipavae Commonskategorii: Eerdtrooseln – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eerdtrooseln"}
{"id": "38531", "contents": "A Bläfögel (Sialia) san en skööl faan Sjongfögler (Passeriformes) uun det famile faan a Trooseln (Turdidae). Diar jaft at man trii slacher faan. Jo lewe uun Nuurdameerikoo. Beragbläfögel (Sialia currucoides) - waastelk USA bit Alaska Waastelk Bläfögel (Sialia mexicana) - waastelk USA mit Meksikoo, 6 onerslacher Uastelk Bläfögel (Sialia sialis) - uastelk USA an Madelameerikoo, 8 onerslacher S. currucoides S. mexicana S. sialis Spriadkoord Commonskategorii: Bläfögel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bläfögel"}
{"id": "38534", "contents": "Olaf Scholz (* 14. Jüüne 1958 uun Osnabrück) as en poliitiker faan det SPD. Hi wiar uun det Bundesdaiswool 2021 kanslerkandidoot för't partei. Sant Marts 2018 wiar hi stelfertreeder faan't bundeskanslerin Angela Merkel an bundesminister faan a finansen. Tuföören wiar hi uk faan 2011 tu 2018 iarst bürgermeester faan Hamborig an faan Nofember 2009 tu Deetsember 2019 een faan dön stelfertreeden bundesföörlidj faan det SPD. De 8. Detsember 2021 as hi üs njügenst bundeskansler faan Sjiisklun weelet wurden. Commons: Olaf Scholz – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "38538", "contents": "A Albatrosen (Diomedeidae) san en famile faan siafögler uun det order faan a Sturemfögler (Procellariiformes). Diar jaft at 21 slacher faan. Jo lewe miast uun a süüdelk ooseaanen. Albatrosen san a gratst fögler üüb a eerd. Hör jügen spään auer 3,50 m. Diomedea D. amsterdamensis – D. antipodensis – D. dabbenena – D. epomophora – D. exulans – D. sanfordi Phoebastria P. albatrus – †P. anglica – †P. californica – P. immutabilis – P. irrorata – P. nigripes – †P. rexsularum Phoebetria P. fusca - P. palpebrata Thalassarche T. bulleri - T. carteri - T. cauta - T. chlororhynchos - T. chrysostoma - T. eremita - T. impavida - T. melanophris - T. salvini Commonskategorii: Albatrosen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Albatrosen"}
{"id": "38542", "contents": "A Düksturemfögler san en famile (Pelecanoididae) of en skööl (Pelecanoides) faan siafögler uun det order faan a Sturemfögler (Procellariiformes). Jo like Luumen of Alken, san diar ööders oober ei alt nai mä. At jaft fiiw slacher. P. garnotii - P. georgicus - P. magellani - P. urinatrix - P. whenuahouensis P. garnotii P. georgicus P. magellani P. urinatrix P. whenuahouensis Commonskategorii: Düksturemfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Düksturemfögler"}
{"id": "38548", "contents": "Dü min tüs, min öömrang lun as det öömrang \"natsionaalhümne\", skrewen faan Lorenz Conrad Peters (* 1885, † 1949). Likes dat \"Lonje\" en Feringen wiar, hää det stak ham üüb Oomram trochsaat. Det stak hää sjauer dialen, eder mä sääks fees. Jo sjauer dialen san uun stian slaanj wurden an stun daalang ferstreielt auer't eilun. Öömrang spriak Nordfriisk literatuur Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "38556", "contents": "At Zuiderzee [ˈzɔɪdərzeː] ((öö.)/(fe.) Süüdersia, waastfresk Sudersee) wiar en flaak bocht faan a Nuurdsia uun a nuurdwaastelk Neederlunen. Hat wiar sowat 50 km briad an 100 km lung an man 4 bit 5 meeter jip. Det wiar iar en modrag regiuun, an efter swaar sturemfluden uun a juaren 1164 (Juliaanenflud), 1170 (Allerheiligenflud) an fööraal 1219 (Iarst Marcellusflud) as det saaltweeder faan a Nuurdisa trochbreegen. Iarst 1932 as hat iindiket wurden an het daalang IJsselmeer. IJsselsia Commonskategorii: Zuiderzee – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: IJsselmeer – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38559", "contents": "At Allerheiligenflud 1436 wiar en swaar sturemflud di 1. Nofember 1436. Hat räänd auer't Nuurdsiaküst an at Sjiisk Bocht. Grat skaaser wiar uun Dithmarschen, fööraal uun't sarkspal Lunden. Uun Tetenbüll skel 180 (of 280?) minsken amkimen wees. Det saarep Eidem üüb Sal ging oner, an a minsken skebet widjer am a uast tu Waasterlun. Uk List üüb Sal ging oner an as widjer am uast nei grünjlaanj wurden. Pelwerem an Ual-Nuurdstrun san ütjenööder rewen wurden. Iarst 1550 san's weder ferbünjen wurden. Diar ei nooch mä, wiar't uk üngewöönelk kuul mä en snäjacht, so dat flook minsken duadfreesen san. Di 1. Nofember as di katuulsk feierdai Allerheiligen, an di dai hää't al flooksis swaar sturemfluden jewen: 1170, 1304, 1436, 1510, 1530, 1532, 1570, 1627, 2006."}
{"id": "3856", "contents": "At (hüs-)sjep (Ovis gmelini aries of Ovis aries) as en tetjdiart an hää leewen en grat rol för a minsken spelet, auer hat för moolk, flääsk an ol suragt. Commonskategorii: Hüssjep – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hüssjep"}
{"id": "38566", "contents": "A Indisk Henep (Cannabis indica) as en plaantenslach uun det skööl Henep (Cannabis). A wedenskapslidj san ei gans ians, of Indisk Henep en aanjen slach as (C. indica) of en onerslach faan Manila-Henep (Cannabis sativa subsp. indica). Commonskategorii: Indisk Henep – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Indisk Henep"}
{"id": "38572", "contents": "A Butelkürbisen (Lagenaria) san en skööl faan Kürbisplaanten (Cucurbitaceae). Diar hiar sääks slacher tu, diar uun a troopen faan Afrikoo waaks. Man ään diarfaan hää en grat bedüüdang: a (eegentelk) Butelkürbis (Lagenaria siceraria). L. abyssinica L. breviflora L. guineensis L. rufa L. siceraria (Butelkürbis, Kalebas) L. sphaerica L. siceraria L. sphaerica Commonskategorii: Butelkürbisen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Butelkürbisen"}
{"id": "38573", "contents": "Wat menst dü ? Lööw, det ruuwdiart Lööwen, skööl faan ruuwdiarten -> Pantern Lööwen (Steed) uun Belgien"}
{"id": "38575", "contents": "Darjeeling (bengaalsk: Dārjiliṃ jelā) as en distrikt uun a bundesstoot Waastbengaalen faan Indien Diar wene 1,85 miljuun minsken üüb 3.149 km². At hoodstääd as Darjeeling. Trinjam lei a lunen Neepal, Bhutan an Bangladesch, an a indisk budesstooten Bihar an Sikkim. Grat stääden diar san Kalimpong, Kurseong an Shiliguri. Flook fräämen besjük hal Mirik. Di distrikt as bekäänd för san tee. www.census2011.co.in Commonskategorii: Darjeeling – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38577", "contents": "Ostrava ([ˈostrava]; üüb Poolsk: Ostrawa, üüb Tjiisk: Ostrau of Mährisch Ostrau) as det traadgratst steed uun Tschechien. At steed leit uun det nuurduast faan't lun, amanbi 15 km faan't grens tu Poolen. Det hee 284.982 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan det Määrisk-Schleesisk Regiuun an de Ostrava-Steed Distrikt. Czech Republic: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "38578", "contents": "Plzeň as det fjuardgratst steed uun Tschechien. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun, amanbi 90 km tu a süüdwaast faan Prag. Det hee 175.219 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan det Plzeň Regiuun. Czech Republic: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "38579", "contents": "Liberec ([ˈlibɛrɛts]; üüb Tjiisk: Reichenberg) as det füftgratst steed uun Tschechien. At steed leit uun a nuurd faan't lun, ei widj faan a triilunenhuk mä Tjiisklun an Poolen. Det hee 104.261 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan det Liberec Regiuun an de Liberec Distrikt. Czech Republic: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "38580", "contents": "Olomouc as det seekstgratst steed uun Tschechien. At steed leit a uast faan't lun. Det hee 100.514 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan det Olomouc Regiuun. Czech Republic: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "38581", "contents": "České Budějovice as det sööwenstgratst steed uun Tschechien. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun, amanbi 122 km uun a süüd faan Prag. At steed as för sin biir bekäänd. Det hee 94.229 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan det Süüdböömisk Regiuun an de České Budějovice Distrikt tscheskee budjejowitsä Czech Republic: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "38582", "contents": "Hradec Králové ([ˈɦradɛts ˈkraːlovɛː]; üüb Tjiisk: Königgrätz) as det aachstgratst steed uun Tschechien. At steed leit bi de Ialew Struum uun a nuurd faan't lun, amanbi 102 km uun a nuurduast faan Prag. Det hee 92.683 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan det Hradec Králové Regiuun an de Hradec Králové Distrikt. Nai bi't steed wiar 1866 a Slacht faan Königgrätz twesken Preussen an Uasterrik. hradäts kraalowee Czech Republic: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "38584", "contents": "Ústí nad Labem ([ˈuːsciː ˈnad labɛm]; üüb Tjiisk: Aussig) as det njüügenstgratst steed uun Tschechien. At steed leit bi de Ialew Struum uun a nuurdwaast faan't lun, amanbi 8 km uun a süüduast faan't grens tu Tjiisklun. Det hee 91.982 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan det Ústí Regiuun. uustjii nad labäm Czech Republic: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "38585", "contents": "Wat menst dü? Hradec Králové (Regiuun) Hradec Králové (Steed)"}
{"id": "38587", "contents": "Pardubice ([ˈpardubɪtsɛ]; üüb Tjiisk: Pardubitz) as det tjiinstgratst steed uun Tschechien. At steed leit bi de Ialew Struum uun a nuurd faan't lun, amanbi 97 km uun a uast faan Prag. Det hee 91.755 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan det Pardubice Regiuun. pardubitsä Czech Republic: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "38588", "contents": "Wat menst dü? Pardubice (Regiuun) Pardubice (Steed)"}
{"id": "38589", "contents": "At Allerheiligenflud 1532 wiar en swaar sturemflud faan a 31. Oktuuber bit tu a 2. Nofember 1532. Hat räänd auer't Nuurdsiaküst faan Denemark bit deel tu Belgien. Uun Nuurdfresklun skel düüsenen amkimen wees. Alian üüb Ual-Nuurdstrun wiar't 1.500 duaden. Uun't St. Nikolaus-Sark faan Klasbel as det sturemfludmarke tu sen: 4,16 m auer normool. Detdiar sturemfludmarke as det äälst, wat bit daalang erhäälen blewen as. Di 1. Nofember as di katuulsk feierdai Allerheiligen, an di dai hää't al flooksis swaar sturemfluden jewen: 1170, 1304, 1436, 1510, 1530, 1532, 1570, 1627, 2006."}
{"id": "38595", "contents": "0.336111111111116.7313888888889Koordinaaten: 0° 20′ 10″ N, 6° 43′ 53″ O São Tomé as at hoodstääd faan't lun São Tomé an Príncipe an uk faan't prowins São Tomé an faan a distrikt Água Grande üüb't eilun São Tomé. Hat as näämd efter di Halag Thomas. A minsken diar snaake portugiisk. Commonskategorii: São Tomé (Stääd) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38596", "contents": "1.63676117.417857Koordinaaten: 1° 38′ N, 7° 25′ O Santo António as det hoodstääd faan't eilun an prowins Príncipe an faan a distrikt Pagué uun't lun São Tomé an Príncipe. Hat as näämd efter di Halag Antonius. Santo António wiar faan 1753 bit 1852 hoodstääd faan't portugiisk kolonii. Daalang lewe diar son 1.300 iinwenern. Commonskategorii: Santo António – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "386", "contents": "En Space Shuttle is en amerikaanisch rümschap dåt lansiird wört än as en fliimaschiin lönje koon. Deereefter koon di Space Shuttle wider brükt wårde. En Space Shuttle is en diilj foon dåt Space Transportation System (STS), da oudere diile foon dåt STS san en eksternen tank än tou rakeeten. Normåål wårde ma en Space Shuttle 5-7 mansche transportiird in dåt åål, inklusiiwe tou piloote. Bai nüüdj koone 11 astronauten mafliinj. Di Shuttle koon ma dåt lees 22.700 kg dreege. Tubääg eefter jü jard koon di Shuttle mör lees mabrange. Tutids wört di Shuttle mååstens for transport eefter dåt ISS brükt. Oudere missione foon di Shuttle is transport eefter di Hubble Space Telescope än oudere satellite. Rümfård"}
{"id": "38601", "contents": "São Tomé (det ment Halag Thomas) as en eilun uun a Golf faan Guinea an hiart tu't afrikoons lun São Tomé an Príncipe. Det stääd São Tomé as hoodstääd faan't lun. Üüb São Tomé lei sääks faan a sööwen distrikten faan't lun: Água Grande, Cantagalo, Caué, Lembá, Lobata an Mé-Zóchi. Di sööwenst distrikt Pagué amfaadet det eilun Principe. São Tomé und Príncipe. Bütjluns Amt faan Sjiisklun, 1. Oktuuber 2016, ufrepen di 21. Deetsember 2016. Commonskategorii: São Tomé – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38603", "contents": "Det Adrar Prowins (üüb Araabsk: ولاية أدرار Wilāyat Adrār, üüb Fraansöösk: Wilaya d'Adrar; üüb Berberisk: ⴰⴳⴻⵣⴷⵓ ⵏ ⴰⴷⵔⴰⵔ Agezdu n Adrar) as ian faan a prowinsen uun Algeerien. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 399.714 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as Adrar. Algeria: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "38605", "contents": "Det Aïn Defla Prowins (üüb Araabsk: ولاية عين الدفلى Wilāyat ʿAin ad-Daflā, üüb Fraansöösk: Wilaya d'Aïn Defla, üüb Berberisk: ⴰⴳⴻⵣⴷⵓ ⵏ ⵄⵉⵏ ⴷⴻⴼⵍⴰ Agezdu n Ɛayn Defla) as ian faan a prowinsen uun Algeerien. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 766.013 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as Aïn Defla. Algeria: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "38606", "contents": "Lubumbashi (ual nöömer: üüb Fraansöösk: Élisabethville, üüb Neederluns: Elisabethstad) as at hoodsteed faan det Haut Katanga Prowins uun det Demokraatisk Republiik Kongo. Det leit uun a süüduast faan't lun, nai bi't grens tu Sambia. Det as det naistgratst steed uun't lun. Det hee 1.283.380 lidj (2004). Democratic Republic of the Congo: Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "38607", "contents": "Buta as at hoodsteed faan det Bas-Uele Prowins uun det Demokraatisk Republiik Kongo. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 46.642 lidj (2004). Democratic Republic of the Congo: Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "38609", "contents": "Mbuji-Mayi (föör 1963 Bakwanga) as at hoodsteed faan det Kasaï-Oriental Prowins an det traadgratst steed uun det Demokraatisk Republiik Kongo. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.213.726 lidj (2004). Democratic Republic of the Congo: Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "3861", "contents": "Hekbleeden (Alisma plantago-aquatica) san en slach faan Bloosenplaanten (Magnoliopsida) uun det famile Alismataceae. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hekbleeden Wikispecies hää en artiikel tu: Hekbleeden"}
{"id": "38613", "contents": "Príncipe (portugiisk för „Föörst“, „Prens“) as en eilun uun a Golf faan Guinea an hiart tu't afrikoons lun São Tomé an Príncipe. Tuup mä enkelt letjer eilunen trinjam as Príncipe en prowins an sant 1995 uk en autonoom regiuun faan't lun. Di ferwaltangsdistrikt het Pagué mä det hoodstääd Santo António. Det eilun hää en aanj spriak Principensisk, man a miast lidj snaake daalang portugiisk. Commonskategorii: Príncipe – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38618", "contents": "Bromberg as tup mä Thorn ian faan dön tau hoodsteeden faan't prowins Kujaawien-Pomern uun Poolen. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 348.190 lidj (2019). Bidgoschtsch. Poland: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "38619", "contents": "Beaverhead County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 9371 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Dillon. At county wurd 1865 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38620", "contents": "Big Horn County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 13.124 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Hardin. At county wurd 1913 grünjlaanjen. At jaft uk en Big Horn County uun Wyoming. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38621", "contents": "Blaine County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 7044 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Chinook. At county wurd 1912 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38622", "contents": "Broadwater County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 6774 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Townsend. At county wurd 1897 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38624", "contents": "Carbon County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 10.473 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Red Lodge. At county wurd 1895 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38625", "contents": "Carter County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 1415 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Ekalaka. At county wurd 1917 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38626", "contents": "Cascade County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 84.414 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Great Falls. At county wurd 1887 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38627", "contents": "fpd3pd5 A Mount Elbert as di huuchst berag faan a Rocky Mountains uun Nuurdameerikoo. Hi lingt ap bit 4.401 m an leit uun Colorado. Di berag woort uk gentle giant (eewen riis) näämd, auer hi ei so swaar tu bestiigen as. Henry W. Stuckle wiar di iarst, di 1874 diar apklemert as. Commonskategorii: Mount Elbert – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38628", "contents": "Chouteau County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 5895 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Fort Benton. At county wurd 1865 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38629", "contents": "Custer County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 11.867 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Miles City. At county wurd 1865 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38630", "contents": "Daniels County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 1661 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Scobey. At county wurd 1920 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38631", "contents": "Dawson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 8940 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Endive. At county wurd 1869 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38632", "contents": "Deer Lodge County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 9421 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Anaconda. At county wurd 1865 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38633", "contents": "Fallon County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 3049 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Baker. At county wurd 1913 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38634", "contents": "Fergus County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 11.446 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Lewistown. At county wurd 1885 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38635", "contents": "Flathead County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 104.357 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Kalispell. At county wurd 1893 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38636", "contents": "f A Granite Peak (granit toop) as en berag uun a Beartooth Mountains, diar tu a Rocky Mountains hiar. Hi as di huuchst berag uun Montana (USA) an 3.904 m huuch. Commonskategorii: Granite Peak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38637", "contents": "Gallatin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 118.960 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Bozeman. At county wurd 1865 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38638", "contents": "Garfield County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 1173 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Jordan. At county wurd 1919 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38639", "contents": "Glacier County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 13.778 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Cut Bank. At county wurd 1919 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38640", "contents": "Golden Valley County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 823 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Ryegate. At county wurd 1920 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38641", "contents": "Granite County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 3309 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Philipsburg. At county wurd 1893 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38642", "contents": "Hill County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 16.309 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Havre. At county wurd 1912 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38643", "contents": "Jefferson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 12.085 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Boulder. At county wurd 1865 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38644", "contents": "Judith Basin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 2023 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Stanford. At county wurd 1920 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38645", "contents": "Lake County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 31.134 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Polson. At county wurd 1923 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38646", "contents": "Lewis and Clark County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 70.973 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Helena. At county wurd 1865 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38647", "contents": "Liberty County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 1959 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Chester. At county wurd 1920 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38648", "contents": "Lincoln County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 19.677 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Libby. At county wurd 1909 grünjlaanjen. Det wurd efter Abraham Lincoln, diar faan 1861 tu 1865 president faan dön Feriand Stooten wiar, neemd. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38649", "contents": "Madison County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 8623 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Virginia City. At county wurd 1865 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38650", "contents": "McCone County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 1729 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Circle. At county wurd 1919 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38651", "contents": "Meagher County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 1927 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as White Sulphur Springs. At county wurd 1867 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38652", "contents": "Mineral County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 4535 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Superior. At county wurd 1914 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38653", "contents": "Missoula County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 117.922 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Missoula. At county wurd 1860 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38654", "contents": "Musselshell County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 4730 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Roundup. At county wurd 1911 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38655", "contents": "Park County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 17.191 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Livingston. At county wurd 1887 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38657", "contents": "ff p1 A Beartooth Mountains (Bäärtus Berger) san en beragkeed an en dial faan a Rocky Mountains uun Nuurdameerikoo. Jo lei uun't süüdelk Montana an nuurdwaastelk Wyoming (USA). Di huuchst berag diar as a Granite Peak mä en hööchde faan 3.904 m. Di berag Bear's Tooth (Bäärtus) uun a Beartooth Mountains Commonskategorii: Beartooth Mountains – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38659", "contents": "At Seenken ment aal a föörgunger, diar uun üüs hoodmörag ufluup, an mä föörstelangen, beseenken an wurden tu en käänen an weden feer skel. Wi mark miast goorei, dat wi seenk; wi mark det, wat bi't seenken ütjkimen as. Uun't jindial tu't Feelen hää't seenken miast mä bekäänd weden an wurden tu dun, at feelen as swaar mä wurden tu beskriiwen. Man at feelen koon (efter)seenken ütjliase. Wat diar nü bi't seenken uun't hood uflääpt, diar spikeliare wedenskapslidj uun flook feeg auer: Sotsiologii, Ethnologii, Psychologii, Epistemologii, Loogik. Commonskategorii: Seenken – Saamlang faan bilen of filmer Wees"}
{"id": "3866", "contents": "Heinrich E. Claasen (1842-1917) wear en halunder Dichter. Hekken fan siin Riimels sen: De letj Foameler en de Blömken Tu miin Wüf herrem föftis Börnsdai De Halunder uun ‘e Fremde Halunder Spreek Deät omgingen Stek Uun Sömmertid Iip Lun uuder Di bedrain Man Letj Djan Wikisource: De letj Foameler en de Blömken"}
{"id": "38663", "contents": "A Fialahorn (Acer campestre) as en plaantenslach uun det skööl faan a Ahornbuumer (Acer). Hi wääkst üs bosk of üs buum. Tiaknang Bleed Bleed an früchten Frücht Commonskategorii: Fialahorn – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fialahorn Fialahorn. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "38666", "contents": "Ahornbuumer (Acer) san en plaantenskööl uun det famile faan a Echt Siapenbuumer (Sapindaceae). Diar jaft at son 100 bit 200 slacher faan. Jo waaks üüb a nuurdelk eerdheleft. A. acuminatum – A. albopurpurascens – A. amamiense – A. amoenum – A. amplum – A. argutum – A. barbinerve – A. binzayedii – A. brachystephyanum – A. buergerianum – A. caesium – A. calcaratum – A. campbellii – A. campestre – A. capillipes – A. cappadocicum – A. carpinifolium – A. caudatifolium – A. caudatum – A. ceriferum – A. chapaense – A. chiangdaoense – A. cinerascentiforme – A. circinatum – A. cissifolium – A. confertifolium – A. cordatum – A. coriaceifolium – A. crassum – A. crataegifolium – A. davidii – A. diabolicum – A. distylum – A. duplicatoserratum – A. elegantulum – A. emeiense – A. erianthum – A. erythranthum – A. fabri – A. fenzelianum – A. flabellatum – A. floridanum – A. forrestii – A. ginnala – A. glabrum – A. gracilifolium – A. granatense – A. grandidentatum – A. griseum – A. heldreichii – A. henryi – A. hyrcanum – A. iranicum – A. japonicum – A. komarovii – A. laevigatum – A. laurinum – A."}
{"id": "38667", "contents": "Epistemologii as en wichtag fääk faan't Filosofii. Hat befaadet ham mä't teorii faan't käänen. Diar woort onersoocht, wat wi för't käänen brük, hü wi tu weden kem, an hü wi auertjüügd wurd. Diar haa uun ualang tidjen al Platon an Aristoteles auer eftersoocht. Uun neier tidj (\"apklaarangstdj\") wiar diar fööraal trii waier, mä det fraag amtugungen: Rationalismus (René Descartes, Thomas Hobbes, Baruch de Spinoza, Gottfried Wilhelm Leibniz) Empirismus (John Locke, David Hume) Idealismus (George Berkeley, Immanuel Kant) Sant at 19. juarhunert ging a filosoofen weder nei waier: Dialektisk Materialismus (Karl Marx) Positivismus (Auguste Comte, Ernst Mach) Poststrukturalismus (Bertrand Russell, Ludwig Wittgenstein) Tu tidj woort föl spikeliaret auer Konstelk inteligens Commonskategorii: Epistemologii – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38668", "contents": "Petroleum County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 496 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Winnett. At county wurd 1925 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38669", "contents": "Phillips County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 4217 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Malta. At county wurd 1915 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38670", "contents": "Pondera County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 5898 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Conrad. At county wurd 1919 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38671", "contents": "Powder River County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 1694 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Broadus. At county wurd 1919 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38672", "contents": "Powell County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 6946 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Deer Lodge. At county wurd 1901 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "38676", "contents": "At Echt Kastanje of Iidjkastanje (Castanea sativa) as di iansagst plaantenslach faan det skööl Castanea, di uun Euroopa wääkst. Di buum an sin frücht liket at Hingstkastanje (Aesculus hippocastanum), as diar ööders oober ei alt nai mä. Uun Süüdsjiisklun het a früchten maroonen an wurd eden. Commonskategorii: Echt Kastanjin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Kastanjin"}
{"id": "38677", "contents": "A Celastraceae san en plaantenfamile uun det order faan a Celastrales. Diar hiar son 100 sköölen mä 1.200 slacher tu. Acanthothamnus – Allocassine – Anthodon – Apatophyllum – Apodostigma – Arnicratea – Bequaertia – Brassiantha – Brexia – Brexiella – Campylostemon – Canotia – Cassine – Catha – Celastrus – Cheiloclinium – Crossopetalum – Cuervea – Denhamia – Dicarpellum – Dinghoua – Elachyptera – Elaeodendron – Empleuridium – Euonymus – Evonymopsis – Fraunhofera – Glyptopetalum – Goniodiscus – Gyminda – Gymnosporia – Hartogiopsis – Haydenoxylon – Hedraianthera – Helictonema – Hexaspora – Hippocratea – Hylenaea – Hypsophila – Kokoona – Lauridia – Lepuropetalon – Loeseneriella – Lophopetalum – Lydenburgia – Macgregoria – Maurocenia – Maytenus – Menepetalum – Microtropis – Monimopetalum – Monteverdia – Mortonia – Mystroxylon – Nicobariodendron – Orthosphenia – Parnassia – Paxistima – Peripterygia – Peritassa – Plagiopteron – Platypterocarpus – Plenckia – Pleurostylia – Polycardia – Pottingeria – Prionostemma – Pristimera – Psammomoya – Pseudosalacia – Ptelidium – Pterocelastrus – Putterlickia – Quetzalia – Reissantia – Robsonodendron – Rzedowskia – Salacia – Salacighia – Salaciopsis – Salvadoropsis – Sarawakodendron – Schaefferia – Semialarium – Simicratea – Siphonodon – Stackhousia – Tetrasiphon – Thyrsosalacia – Tontelea –"}
{"id": "3868", "contents": "Finkewennen Wan man Finken wen wel, mut en Troaselgooar hoa. Di wart moaket fan allerhand Spiiren, fan Twiigen de measendeels wechsmetten uuder fan uurs Booamer ufseeget sen. Din’n wür bi arker iingreewen iip iaan Klump. En dear wart ‘n Nat om moaket en önner wart so’n nat moaket tu stoouwen. Wan dan de Troaseler en Spriin’n keem, dan wart iip ‘n moorn iippasset, wan dear hekken iinset. En dan wart deer tudjoaget. Dja brik uk wel Fiirlichters tu Finkewennen. Noa: Siebs, Helgoland und seine Sprache (1909), Sid 94. Fögelkui"}
{"id": "38680", "contents": "A Kardinaalsmotsen (Euonymus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Celastraceae. E. acanthocarpus – E. acanthoxanthus – E. actinocarpus – E. aculeatus – E. aculeolus – E. acuminifolius – E. alatus – E. americanus – E. angulatus – E. assamicus – E. atropurpureus – E. attenuatus – E. australiana – E. baekdusanensis – E. balansae – E. barberi – E. benguetensis – E. benthamii – E. bockii – E. boninensis – E. bullatus – E. carnosus – E. castaneifolius – E. centidens – E. chengiae – E. chenmoui – E. chiapensis – E. chibae – E. chloranthoides – E. chuii – E. cinereus – E. clivicolus – E. cochinchinensis – E. cornutus – E. corymbosus – E. costaricensis – E. crenulatus – E. dichotomus – E. dielsianus – E. distichus – E. dolichopus – E. eberhardtii – E. echinatus – E. elaeodendroides – E. enantiophyllus – E. europaeus – E. euscaphis – E. ficoides – E. fimbriatus – E. fortunei – E. frigidus – E. fusiformis – E. gibber – E. giraldii – E. glaber – E. glandulosus – E. gracillimus – E. grandiflorus – E. griffithii – E. hainanensis – E. hamiltonianus – E. huangii – E. hui"}
{"id": "38682", "contents": "At Kardinaalsmots (Euonymus europaeus) as en plaantenslach uun det skööl faan a Kardinaalsmotsen (Euonymus). Hat wääkst üs bosk of buum an as giftag. Commonskategorii: Kardinaalsmotsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kardinaalsmotsen Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "38683", "contents": "Atheismus (faan ualgreks ἄθεος átheos „saner God“) ment det uflönin faan en gluuw, di ham üüb en God betjocht. Det jindial as Deismus of Theismus (θεός/ϑεός theós „God“), di gluuw tu ään God (Monotheismus) of muar Godhaiden (Polytheismus). A Agnostizismus as uk en Atheismus; a Agnostikern komre jo oober goorei am det fraag, of det en God jaft. Uun islaamisk lunen as't ferbeeden, God (Allah) uftulönin. Uun enkelt lunen woort det mä a duas bestroofet. Uundialen faan minsken uun Euroopa, diar men: 'At jaft nään God an uk nian ööder oort faan spirituel määcht.' ( grä: nian taalen bekäänd) Commonskategorii: Atheismus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38684", "contents": "Archimedes faan Syrakus (ualgreks Ἀρχιμήδης ὁ Συρακούσιος Archimḗdēs ho Syrakoúsios; * amanbi 287 f.Kr. ferlicht uun Syrakus; † 212 f.Kr. uk diar) wiar en greksen matemaatiker, füüsiker an injenöör, an wel di bedüüdenst matemaatiker faan a antike. Matematiik Di ferhual faan bütjenkaant an trochmeeder faan en kreis as jüst so grat üs di ferhual faan kreisflaak tu't kwadroot faan a raadius. Detdiar taal het daalang Pi (π). Bereegnangen faan areaalen an rümer. Bereegnangen faan paraabeln; sin auerleiangen san iarst föl leeder uun't integraalreegnang apgingen. Füsiik At heebelreegel, an bestemangen faan a swaarponkt. Ferdrengang an gewicht, Archimedes sin prinsiip Technik Skrüüwen, kumwelen an taljin, Archimedes sin pomp Katapulten an braanspeegler Commonskategorii: Archimedes – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Archimedes (sjiisk) Wikisource: Archimedes (sjiisk)"}
{"id": "38687", "contents": "Archimedes faan Syrakus bäären (amanbi)"}
{"id": "38688", "contents": "Archimedes faan Syrakus stürwen"}
{"id": "3869", "contents": "A Trooseln, (ha.) Troaseler (Turdidae) san en grat famile faan Sjongfögler (Passeriformes). (Cataponera) (Catharus) - 12 Slacher (Chlamydochaera) (Cichlherminia) (Cichlopsis) (Cochoa) - 4 slacher (Entomodestes) (Geomalia) (Grandala) Holttrooseln (Hylocichla) - 1 slach Holttroosel (Hylocichla mustelina) (Ixoreus) (Myadestes) - 13 slacher Guineatrooseln (Neocossyphus an Stizorhina) - 2+2 slacher (Nesocichla) (Platycichla) (Psophocichla) (Ridgwayia) Bläfögel (Sialia) - 3 slacher Echt Trooseln (Turdus) - amanbi 80 slacher, diar hiar tu: Kramper (Turdus merula) Kraansfögel, Salwerkramper (Turdus pilaris) Sjongtroosel (Turdus philomelos) Prääster (Turdus torquatus) Eerdtrooseln (Zoothera) - amanbi 35 slacher Gultroosel Commonskategorii: Trooseln – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Trooseln"}
{"id": "38690", "contents": "Syrakus (itajeensk Siracusa; sitsiliaans Saraùsa; ualgreks Συράκουσαι Syrákusai) as en stääd bi't süüdküst faan Siziilien. Uun a antike wiar Syrakus at gratst an wichtagst stääd üüb Siziilien. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Syrakus – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Syrakus (sjiisk) Archimedes"}
{"id": "38692", "contents": "At Heebelreegel as wel at wichtagst füsikaalisk reegel uun a mechaanik. Hat as al föör muar üs 2.000 juaren faan Archimedes ütjfünjen wurden. At reegel sait, dat dü am so muar krääft brükst, ji kurter det lengde faan en heebel of heewbuum as. Of amkiard: Ji linger di heebel, amso maner krääft as nuadag. Wan krääft ( F {\\displaystyle F} K) an lääst ( F {\\displaystyle F} L) luadrocht üüb a heebel trak, so üs üüb det tiaknang rochts, do täält: F {\\displaystyle F} K • l {\\displaystyle l} K = F {\\displaystyle F} L • l {\\displaystyle l} L Diarbi as l {\\displaystyle l} K det lengde faan a krääftiarem an l {\\displaystyle l} L faan a läästiarem. Wan a krääften ei luadrocht üüb a heebel trak, do täält leewen bluas di luadrocht uundial (at normoolkrääft). Algemianer het det do uun vektorskriiwwiis: W = F → 1 ⋅ s → 1 = F → 2 ⋅ s → 2 {\\displaystyle W={\\vec {F}}_{1}\\cdot {\\vec {s}}_{1}={\\vec {F}}_{2}\\cdot {\\vec {s}}_{2}} Diarbi as W {\\displaystyle W} at werk of energii. Faan Archimedes woort det stak ferteld: Hi skal saad haa: \"Ik küd a hialer eerd aplaft, wan dü mi man en heewbuum dääst,"}
{"id": "38695", "contents": "At Paraabel as det bil (di graaf) faan en kwadraatisk funksioon. Paraabeln haa en sjuarel ( S {\\displaystyle S} ) an en braanponkt ( F {\\displaystyle F} ). Strualen, diar parallel tu't madelaaks iin uun det paraabel faal, wurd hen tu a braanponkt speegelt. Diaram jaft at t.b. paraboolspeegler för't fernseen. Commonskategorii: Paraabeln – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38698", "contents": "Archimedes sin prinsiip as en natüürgesets, diar faan Archimedes ütjfünjen wurden as. Hat sait, dat ales, wat swäämt, bluas sowidj iin uun't weeder dükt, bit di rüm oner weeder (sin ferdrengang) jüst so swaar as üs det ding salew. Üüb det bil rochts dükt di klots mä sin gewicht ( F {\\displaystyle F} P) efter onern. Oober bluas so widj, bit di rüm oner weeder ( V {\\displaystyle V} i) jüst so swaar as üs ( F {\\displaystyle F} p). Det krääft, war di klots auer weeder häält ( F {\\displaystyle F} a) as at apdrift, an jüst so stark üs ( F {\\displaystyle F} P). Commonskategorii: Archimedes sin prinsiip – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38699", "contents": "Archimedes sin pomp of Archimedes sin skrüüw wiar en erfinjang faan Archimedes, am weeder tu pompin. Detdiar pomp as en skrüüw, diar uun en röör dreid woort. Hat as uun ualang tidjen fööraal uun Egypten loongs a Niil brükt wurden. Man uk uun neier tidj san sok pompen uun Holun brükt wurden, am det banluns weeder ütj uun a Nuurdsia tu pompin. Hü det pomp werket Faan en winjmaln uundrewen pomp En skapskrüüw werket mä detsalew prinsiip Archimedes sin skrüüw tu spelin Commonskategorii: Archimedes sin pomp – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "387", "contents": "Spaanien, åmtlik Kiningrik foon Spaanien (aw Spaanisch: España [esˈpaɲa] än Reino de España) as en lönj önj Euroopa. Önjt norden lade jü Biskaya än Frånkrik, önjt ååsten än söödååsten läit et Madelheef, önj’t söödweesten än nordweesten e Atlantik än önjt ååsten Portugal. Deer booge 47.385.107 manschne (önjfång 2021). E hoodstää foont lönj as Madrid. E fååstewål foon Spaanien läit twasche 43°47′ än 27°38′ (foon’t norden tu sööden) än twasche 43°02′ än 42°19′ (foon’t weesten tu ååsten). Et lönj heet uk twäär floose foon ailönje: e Balearen än e Kanaaren. Da tiin grutste stääse önjt lönj san; Spaanien heet 17 autonoom gemiinschape än tou autonoom stääse: Da autonoom gemiinschape san: Spaanien as sunt 1986 lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Commons: Spaanien – Soomling foon bile än filme Spain: Administrative Division, citypopulation.de Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "38701", "contents": "Euklid sind kateetenreegel as näämd efter Euklid, en greksen matemaatiker. Sin reegel sait, dat det kwadroot auer en kateet faan en rochtwinkelt triihuk jüst so grat üs det rochthuk, diar mä det ferlingert hööchde h {\\displaystyle h} faan't hüpotenuusenkwadroot ufdiald woort. At hööchde faan en rochtwinkelt triihuk dialt det hüpotenuus tu tau dialen p {\\displaystyle p} an q {\\displaystyle q} . Sodeng as det ian ufdiald rochthuk p {\\displaystyle p} • c {\\displaystyle c} grat, an det ööder q {\\displaystyle q} • c {\\displaystyle c} . Kurt tuupfaadet: a 2 = p ⋅ c {\\displaystyle a^{2}=p\\cdot c} b 2 = q ⋅ c {\\displaystyle b^{2}=q\\cdot c} För di bewis brük wi tau ööder reegeln: Pythagoras sin reegel: a 2 + b 2 = c 2 {\\displaystyle a^{2}+b^{2}=c^{2}} 1. Binomisk formel: ( p + q ) 2 = p 2 + 2 p q + q 2 {\\displaystyle (p+q)^{2}=p^{2}+2pq+q^{2}} Uun det tiaknang rochts san trii rochtwinkelt triihuken: Efter Pythagoras täält: a 2 + b 2 = c 2 {\\displaystyle a^{2}+b^{2}=c^{2}} h 2 + p 2 = a 2 {\\displaystyle h^{2}+p^{2}=a^{2}} h 2 + q 2 = b 2 {\\displaystyle h^{2}+q^{2}=b^{2}} An do täält uk noch: p + q = c {\\displaystyle"}
{"id": "38702", "contents": "Euklid sind hööchdereegel as näämd efter Euklid, en greksen matemaatiker. Sin reegel sait, dat det kwadroot auer at hööchde h {\\displaystyle h} faan en rochtwinkelt triihuk jüst so grat as üs det rochthuk mä a lengden faan a hüpotenuusenufdialen p {\\displaystyle p} an q {\\displaystyle q} . Kurt tuupfaadet: h 2 = p q {\\displaystyle h^{2}=pq} För di bewis brük wi tau ööder reegeln: Pythagoras sin reegel: a 2 + b 2 = c 2 {\\displaystyle a^{2}+b^{2}=c^{2}} 1. Binomisk formel: ( p + q ) 2 = p 2 + 2 p q + q 2 {\\displaystyle (p+q)^{2}=p^{2}+2pq+q^{2}} Uun det tiaknang rochts san trii rochtwinkelt triihuken: Efter Pythagoras täält: a 2 + b 2 = c 2 {\\displaystyle a^{2}+b^{2}=c^{2}} h 2 + p 2 = a 2 {\\displaystyle h^{2}+p^{2}=a^{2}} h 2 + q 2 = b 2 {\\displaystyle h^{2}+q^{2}=b^{2}} An do täält uk noch: p + q = c {\\displaystyle p+q=c} ↔ ( p + q ) 2 = c 2 {\\displaystyle (p+q)^{2}=c^{2}} . Efter det 1. Binoomisk formel apliaset as p 2 + 2 p q + q 2 = c 2 {\\displaystyle p^{2}+2pq+q^{2}=c^{2}} . Uun a 2 + b 2 = c 2 {\\displaystyle a^{2}+b^{2}=c^{2}} woort nü det"}
{"id": "38703", "contents": "En injenöör (faan fransöösk ingénieur [ɛ̃.ʒe.njœʁ]) as en beruuf faan lidj, diar jo am technisk fraagen komre. Injenöören studiare uun Sjiisklun bi en uniwersiteet, en fachhuuchskuul (FH) of en technisk huuchskuul (TH). Diar kön jo ufslütj mä en bachelor of science (B.Sc.) of master of Science (M.Sc.). Iar jääw't uk noch diploom-injenöören (Dipl.Ing.) Det wurd komt faan't latiinsk ingenium, an ment: erfinjang of kluukhaid an kaam uun't 17. juarhunert faan't fransöösk spriak iin uun't huuchsjiisk. En ualen ütjdruk för injenöören wiar konstmääster, jo wiar t.b. tustendag för weederkonst (weederbau). Injenöören kään jo gud ütj mä aanj feeg üs t.b.: bau faan gebüüden elektrotechnik maskiinenbau mechatronik (faartjüügen) robotik (uun a industrii) wiartskap Commonskategorii: Injenöören – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38704", "contents": "A Frei Gemeenferbant Agrigent wiar en prowins üüb Sizilien. Sant 2015 as't en \"freien gemeenferbant\". Hoodstääd as Agrigent. (Stant: 31. Detsember 2019) Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Frei Gemeenferbant Agrigent – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38706", "contents": "A Frei Gemeenferbant Caltanissetta wiar en prowins üüb Sizilien. Sant 2015 as't en \"freien gemeenferbant\". Hoodstääd as Caltanissetta. (Stant: 31. Detsember 2019) Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Frei Gemeenferbant Caltanissetta – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38707", "contents": "A Frei Gemeenferbant Enna wiar en prowins üüb Sizilien. Sant 2015 as't en \"freien gemeenferbant\". Hoodstääd as Enna. (Stand: 31. Detsember 2019) Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Frei Gemeenferbant Enna – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38708", "contents": "A Frei Gemeenferbant Ragusa wiar en prowins üüb Sizilien. Sant 2015 as't en \"freien gemeenferbant\". Hoodstääd as Ragusa. (Stant: 31. Detsember 2019) Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Frei Gemeenferbant Ragusa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38709", "contents": "A Frei Gemeenferbant Syrakus wiar en prowins üüb Sizilien. Sant 2015 as't en \"freien gemeenferbant\". Hoodstääd as Syrakus. (Stant: 31. Detsember 2019) Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Frei Gemeenferbant Syrakus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3871", "contents": "Jürgen Georg Ferdinand Spanuth (geboorn 5. September 1907 Leoben/Österreich, stürrewen 17. Oktober 1998) studiirt Theologie en Oolphilologie bi de Universitäten Tübingen, Berlin en Wien, befeer hi tun Karkhiar wür uun Bordelum bi Schleswig. Hier wür hi uuntrokken fan de Traditione en Legenden din’n lewwet uun de Mitten fan de seefoorn Lid’n, de Feskers en de Buur’n, din’n spreäk fan de Existenz fan en Heelichdum fan de Senkult iip deät Lun, bi En fan de Bronzetid. Deät skel dan Atlantis ween hoa. Atlantis Kelten-Germanen"}
{"id": "38710", "contents": "A Frei Gemeenferbant Trapani wiar en prowins üüb Sizilien. Sant 2015 as't en \"freien gemeenferbant\". Hoodstääd as Trapani. (Stant: 31. Detsember 2019) Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Frei Gemeenferbant Trapani – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38711", "contents": "At Metropolitanstääd Catania as en stäädregiuun mä a apgoowen faan en prowins üüb Sizilien. (Stant: 31. Detsember 2019) At Metropolitanstääd Catania hää 59 gemeenen. Luke: List faan Gemeenen uun't Metropolitanstääd Catania. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Metropolitanstääd Catania – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38712", "contents": "At Metropolitanstääd Messina as en stäädregiuun mä a apgoowen faan en prowins üüb Sizilien. (Stant: 31. Detsember 2019) At Metropolitanstääd Messina hää 108 gemeenen. Luke: List faan Gemeenen uun't Metropolitanstääd Messina. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Metropolitanstääd Messina – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38713", "contents": "At Metropolitanstääd Palermo as en stäädregiuun mä a apgoowen faan en prowins üüb Sizilien. (Stant: 31. Detsember 2019) Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Metropolitanstääd Palermo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38723", "contents": "fpd3pd5 A Ätna (itajeensk Etna of uk Mongibello) as di huuchst aktiif wulkaan faan Euroopa an amanbi 3.357 meetern huuch (2021). Hi leit üüb det itajeensk eilun Siziilien uun't Metropolitanstääd Catania. Commonskategorii: Ätna – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Ätna (sjiisk)"}
{"id": "3873", "contents": "At Weederroot (Arvicola terrestris, of uk: Arvicola amphibius) as en tetjdiart an hiart tu at famile faan a Wretern (Cricetidae). Sodenang as di nööm ei rocht, auer Weederrooten nian Rooten san. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Weederrooten Wikispecies hää en artiikel tu: Weederrooten"}
{"id": "38735", "contents": "Agrigent as en stääd üüb Siziilien mä 58.273 iinwenern (Stant: 31. Detsember 2019). Hat as hoodstääd faan a Frei Gemeenferbant Agrigent. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Agrigent – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Agrigent (sjiisk)"}
{"id": "38738", "contents": "Caltanissetta (sizilians Cartanissètta of Nissa) as en stääd üüb Siziilien mä 61.331 iinwenern (Stant: 31. Detsember 2019). Hat as hoodstääd faan a Frei Gemeenferbant Caltanissetta. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Caltanissetta – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Caltanissetta (sjiisk)"}
{"id": "38741", "contents": "Uun't Chieti Prowins san 104 gemeenden: Chieti: Province in Abruzzo, citypopulation.de"}
{"id": "38745", "contents": "At Metropolitanstääd Bologna (itajeensk Città Metropolitana di Bologna) wiar bit 2015 en prowins uun't Regiuun Emilia-Romagna. Diar hiar 56 gemeenen mä gud 3,7 miljuun iinwenern tu. Hoodstääd as Bologna. Trinjam lei a prowinsen Ferrara, Ravenna an Modena, an uun't süüden at Regiuun Toskaana. (mä muar üs 20.000 iinwenern, stant: 31. Detsember 2019) At Metropolitanstääd Bologna hää 55 gemeenen. Luke bi't List faan Gemeenen uun't Metropolitanstääd Bologna. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Metropolitanstääd Bologna – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38746", "contents": "Catania [kaˈta.nja] as efter Palermo det naistgratst stääd üüb Siziilien an hoodstääd faan't Metropolitanstääd Catania. Hat hää 311.402 iinwenern (Stant: 31. Detsember 2019) an leit bi't uastküst naibi a Ätna, di huuchst ialberag uun Euroopa. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. World Weather Information Service. Ufrepen de 16. Jüüle 2019 (englisch). Commonskategorii: Catania – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Catania (sjiisk)"}
{"id": "38749", "contents": "Enna (ööder nöömer: Castrogiovanni of Belvedere) as en stääd üüb Siziilien an hoodstääd faan a Frei Gemeenferbant Enna. Diar lewe 26.658 iinwenern (Stant: 31. Detsember 2019). Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Enna – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Enna (sjiisk)"}
{"id": "38751", "contents": "Messina (uun ualang tidjen ualgreks Ζάγκλη Zanklē, do Μεσσήνη Messēnē, latiinsk Messana) as at traadgratst stääd üüb Siziilien an hoodstääd faan't Metropolitanstääd Messina. Diar lewe 229.565 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Messina häält mä san huuwen en wichtag ferbinjang tu't itajeensk fäästlun. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Messina – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Messina (sjiisk)"}
{"id": "38754", "contents": "Palermo ([paˈlɛr.mo]; üüb Sizilians: Paliemmu, üüb Latiinsk: Panormus, üüb Ualgreks Πάνορμος Pánormos) as at gratst stääd an hoodstääd faan't Regiuun Siziilien uun Itaalien, an uk hoodstääd faan't Metropolitanstääd Palermo. Diar lewe 657.960 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. World Weather Information Service. Ufrepen de 16. Jüüle 2019 (englisch). Commonskategorii: Palermo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Palermo (sjiisk)"}
{"id": "38759", "contents": "Ragusa (sizilians: Rausa, latiinsk Ragusia) as en stääd üüb Siziilien an hoodstääd faan a Frei Gemeenferbant Ragusa. Diar wene 73.409 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Ragusa – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Ragusa (sjiisk)"}
{"id": "3876", "contents": "At Euraasisk Faskoter (Lutra lutra) as en slach faan Ruuwdiarten (Carnivora), an hiart tu't famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Hat koon uun't weeder lewe. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Euraasisk Faskotern Wikispecies hää en artiikel tu: Euraasisk Faskotern"}
{"id": "38763", "contents": "Trapani (sizilians: Tràpani, ualgreks Drepanon, latiinsk Drepanum, det ment hualewmuun efter det furem faan't bocht) as en stääd üüb Siziilien an hoodstääd faan a Frei Gemeenferbant Trapani. Diar lewe 67.141 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Trapani – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Trapani (sjiisk)"}
{"id": "3877", "contents": "Wat menst dü? det famile faan diarten, huar at huarem, at daks an at oter tu hiar? at (müs-)huarem"}
{"id": "38770", "contents": "Marsala ( tuharke?/i) (araabisk ‏مرسى علي‎, DMG Marsā ʿAliyy, ‚Ali san huuwen‘) as en huuwenstääd uun't waasten faan Siziilien. Hat hiart tu a Frei Gemeenferbant Trapani uun Itaalien. Diar lewe 82.456 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Uun Marsala woort föl win maaget. An di Marsalawin füng san nööm efter det stääd. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Marsala – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Marsalawin – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Marsala (sjiisk)"}
{"id": "38771", "contents": "Gela as en stääd üüb Siziilien uun a Frei Gemeenferbant Caltanissetta (Itaalien). Diar lewe 74.075 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Gela – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Gela (sjiisk)"}
{"id": "38772", "contents": "Vittoria as en stääd üüb Siziilien uun a Frei Gemeenferbant Ragusa (Itaalien). Diar lewe 63.740 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Vittoria – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Vittoria (sjiisk)"}
{"id": "38773", "contents": "Rapallo as en itajeensk stääd uun't Regiuun Liguurien. Hat hiart tu't Metropolitanstääd Genua, an diar lewe 29.672 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Det stääd as en grat bat, an uk bekäänd för di Sjiisk-Rüsk-Ferdrach faan Rapallo: Uun a April 1922 san uun Rapallo a bütjluns ministern faan't Sjiisk Rik an det leeder Sowjetunioon tuupkimen an haa diar auer ferhanelt, dat Sjiisklun ei muar för di ferleesen Iarst Weltkriich betaale skul. Man Ingelun an Frankrik wiar diar goorei mä iinferstenen, an san do noch stringer mä Sjiisklun amgingen. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenerstatistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Rapallo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Rapallo (sjiisk)"}
{"id": "38776", "contents": "Chiavari ['kja:vari] (liguurisk Ciävai) as en itajeensk stääd uun Liguurien. Hat hiart tu't Metropolitanstääd Genua, an diar wene 27.725 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenerstatistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Chiavari – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38777", "contents": "Ventimiglia (fransöösk Vintimille) as en itajeensk stääd uun Liguurien (Prowins Imperia). Hat leit nai bi Frankrik, an diar wene 24.342 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Di nööm ment 20 miilen, an woort flooksis mä det röömsk taal ufkört: XXmiglia. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenerstatistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Ventimiglia – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Ventimiglia (sjiisk)"}
{"id": "38778", "contents": "Albenga as en itajeensk stääd uun Liguurien (Prowins Savona). Diar wene 24.061 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenerstatistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Albenga – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38779", "contents": "Sarzana as en itajeensk stääd uun Liguurien (Prowins La Spezia). Diar wene 22.148 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenerstatistik faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Sarzana – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3879", "contents": "A Otern of Weederelken (Lutrinae) san en onerfamile faan Ruuwdiarten (Carnivora), diar uk uun't weeder lewe kön. Jodiar 13 slacher hiar tu't famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Det ööder onerfamile san a Mustelinae. Aonyx (Fangerotern), 3 slacher Enhydra (Siaoter), 1 slach (Enhydra lutris) Hydrictis (Halsplakoter), 1 slach (Hydrictis maculicollis, uk: Lutra maculicollis) Lontra (Amerikoonsk Faskotern), 4 slacher Lutra (Euraasisk Faskotern), 2 slacher (+ 1†) Lutrogale (Indisk Faskoter), 1 slach (Lutrogale perspicillata) Pteronura (Riisoter), 1 slach (Pteronura brasiliensis) Commonskategorii: Otern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Otern"}
{"id": "38791", "contents": "At Metropolitanstääd Bari (itajeensk Città Metropolitana di Bari) as en stäädregiuun uun't itajeensk Regiuun Apuulien mä a apgoowen faan en prowins. Hoodstääd as Bari. Diar lewe 1.249.246 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). At Metropolitanstääd Bari hee 41 gemeenen. Luke: List faan Gemeenen uun't Metropolitanstääd Bari. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Metropolitanstääd Bari – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38793", "contents": "Barking and Dagenham [ˈbɑːkɪŋɡ ən ˈdæɡənəm], amtelk London Borough of Barking and Dagenham, as en borig (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a nuurduast faan't steed. Det hee 214.107 lidj (2019). De Thames Struum maaget at süüdgrens faan a borig. Sant 2002 hee Barking and Dagenham 17 steeddistrikten (üüb Ingels: wards): Statschuunen faan tau liinjin faan de London U-Boon (üüb Ingels: London Underground) san uun a borig: det Hammersmith & City Line, wat kaam uun Barking Boonhoof tu aanj an det District Line. Billy Bragg (* 1957), musiker Devlin (* 1989), rapper The Edge (* 1961), gitarspeler faan't Band U2 John Farnham (* 1949), austraalisk schongster Barry Hearn (* 1948), sportfunkschoneer Jack Hoobin (1927–2000), austraalisk welreenkeerer Ross Kemp (* 1964), schauspeler an jurnalist Paul Konchesky (* 1981), futbaalspeler Wayne Mardle (* 1973), dartspeler an kastenmoderaator Bobby Moore (1941–1993), futbaalspeler Dudley Moore (1935–2002), schauspeler Brian Poole (* 1941), schongster Alf Ramsey (1920–1999), futtbaaltrainer Sandie Shaw (* 1947), schongster John Terry (* 1980), futbaalspeler Terry Venables (* 1943), futbaaltrainer Keith West (* 1943), schongster Bobby Zamora (* 1981), futbaalspeler London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38796", "contents": "Barnet [ˈbɑːnɪt], amtelk London Borough of Barnet, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a nuurd faan't steed. Det hee 399.007 lidj (2019). Barnet hee 21 steeddistrikten (üüb Ingels: wards): London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38797", "contents": "Bexley [bɛksli], amtelk London Borough of Bexley, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a süüduast faan't steed. Det hee 249.301 lidj (2019). De Thames Struum maaget at nuurdgrens faan a borig. London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38798", "contents": "Brent [bɹɛnt], amtelk London Borough of Brent, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a nuurdwaast faan't steed. Det hee 327.753 lidj (2019). London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "388", "contents": "Sparger ((mo.) spårie) (Passeridae) san en fögelfamile an hiar tu't order faan a sjongfögler (Passeriformes). Carpospiza – Gymnoris – Histurgops – Montifringilla – Onychostruthus – Passer – Petronia – Philetairus – Plocepasser – Pseudonigrita – Pyrgilauda Uun üüs breetjin käänt am jodiar slacher: Hüssparag (Passer domesticus) Sarksparag (Passer montanus) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sparger Wikispecies hää en artiikel tu: Sparger"}
{"id": "38800", "contents": "Bromley [ˈbɹɒmli], amtelk London Borough of Bromley, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a süüduast faan't steed. Det hee 332.752 lidj (2019). London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38801", "contents": "Wat menst dü? Pescara (Prowins) Pescara (Steed)"}
{"id": "38802", "contents": "Pescara as det gratst steed uun det Abruzzen Regiuun uun Itaalien. At steed leit uun a uast faan't lun, bi a eeg faan't Aadria. Det hee 119.800 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan det Pescara Prowins. Italy: Abruzzo, citypopulation.de"}
{"id": "38803", "contents": "L'Aquila as at hoodsteed faan det Abruzzen Regiuun uun Itaalien. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 69.710 lidj (2020). Det as uk at hoodsteed faan L'Aquila Prowins. Italy: Abruzzo, citypopulation.de"}
{"id": "38804", "contents": "Montesilvano as det traadgratst steed uun det Abruzzen Regiuun uun Itaalien. At steed leit uun a uast faan't lun, bi a eeg faan't Aadria. Det hee 54.362 lidj (2020). Italy: Abruzzo, citypopulation.de"}
{"id": "38805", "contents": "At City of London, uk The City of The Square Mile, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a maden faan't steed. Det hee 10.938 lidj (2019). At City of London as de letjst borig uun Grat London. De Thames Struum maaget at süüdgrens faan a borig. Tower Bridge Tower of London London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38806", "contents": "Inner West Council as sant 2016 en lokaal ferwaltingsgebiit (üüb Ingels: Local Government Area) uun waast faan Sydney uun a bundesstoot New South Wales, Austraalien. Det hee 201.880 lidj (2020). Rochelle Porteous faan det Australian Greens (\"Dön Austraalisk Greenen\") Partei as sant de 7. September 2021 bürgermääster faan a Council. New South Wales: Federal State in Australia, citypopulation.de"}
{"id": "38811", "contents": "At Metropolitanstääd Neapel (itajeensk Città Metropolitana di Napoli) as en grat stäädregiuun mä a apgoowen faan en prowins uun Itaalien (Regiuun Kampaanien). Hoodstääd as Neapel. Üüb en areaal faan 1.171 km² wene 3.082.905 minsken (Stant: 31. Detsember 2019) uun 92 gemeenen. Uun Itaalien wene nochhuaren muar minsken üüb ään plak üs uun't Metropolitanstääd Neapel. mä muar üs 50.000 iinwenern (Stant: 31. Detsember 2019) Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Metropolitanstääd Neapel – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Neapel (sjiisk)"}
{"id": "38815", "contents": "At Metropolitanstääd Room (itajeensk: Città Metropolitana di Roma Capitale of Città Metropolitana di Roma) as en itajeensk stäädregiuun uun't Regiuun Latium. Hat as det hoodstäädregiuun faan Itaalien, diar, huar iar det Prowins Rom wiar. Diar wene 4.333.274 minsken (Stant: 31. Detsember 2019) uun 121 gemeenen üüb en areaal faan 5.351,81 km². Banen uun det Metropolitanstääd Room leit at Watikaanstääd. Mä muar üs 50.000 iinwenern (Stant: 31. Detsember 2019): Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Metropolitanstääd Room – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Metropolitanstääd Room (sjiisk)"}
{"id": "38817", "contents": "At Metropolitanstääd Mailand (itajeensk Città Metropolitana di Milano) as det weesen Prowins Mailand uun't itajeensk Regiuun Lombardei. Hoodstääd as Mailand. Diar wene 3.279.944 minsken (Stant: 31. Detsember 2019) üüb en areaal faan 1.575 km² uun 134 gemeenen. Mä muar üs 50.000 iinwenern (Stant: 31. Detsember 2015) At Metropolitanstääd Mailand hää 134 gemeenen. Luke: List faan Gemeenen uun't Metropolitanstääd Mailand. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Metropolitanstääd Mailand – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38818", "contents": "A Lago Maggiore (itajeensk di grater sia, uk Lago Verbano, lombardisk Lagh Maggior, sjiisk Langensee) as en sia uun Nuurditaalien tesk a regiuunen Piemont an Lombardei, an lingt uun't nuurden iin uun a Kanton Tessin (Sweits). Seen (Bundesamt für Umwelt BAFU). Ufrepen di 18. Janewoore 2020. Commonskategorii: Lago Maggiore – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Lago Maggiore (sjiisk)"}
{"id": "38819", "contents": "A Gardasee (itajeensk Lago di Garda of Bènaco) as di gratst sia uun Itaalien. Hi leit tesk a regiuunen Lombardei uun't waasten an Veneetien uun't uasten. Commonskategorii: Gardasia – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Gardasia (sjiisk)"}
{"id": "38822", "contents": "At Metropolitanstääd Turin (itajeensk Città Metropolitana di Torino) as di efterfulger faan det weesen Prowins Turiin uun't itajeensk Regiuun Piemont. Mä muar üs 50.000 iinwenern (Stant: 31. Det. 2013): Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Metropolitanstääd Turin – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38824", "contents": "At Metropolitanstääd Cagliari (itajeensk Città Metropolitana di Cagliari) as det stäädregiuun trinjam Cagliari, det hoodstääd faan't eilun an Regiuun Sardiinien uun Itaalien. Diar trinjam leit det Prowins Sud Sardegna. At Metropolitanstääd Cagliari hää 17 gemeenen. Luke: List faan Gemeenen uun't Metropolitanstääd Cagliari. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Metropolitanstääd Cagliari – Saamlang faan bilen of filmer Cagliari Wikivoyage Raisfeerer: Metropolitanstääd Cagliari (sjiisk)"}
{"id": "38827", "contents": "Ealing [iːlɪŋ], amtelk London Borough of Ealing, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a waast faan't steed. Det hee 340.341 lidj (2019). London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38828", "contents": "Enfield [ɛnfiːld], amtelk London Borough of Enfield, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a nuurd faan't steed. Det hee 333.587 lidj (2019). London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38829", "contents": "Greenwich [ˈɡɹɛnɪtʃ], sant 2012 amtelk Royal Borough of Greenwich, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a süüduast faan't steed. Det hee 289.034 lidj (2019). De Thames Struum maaget at nuurdgrens faan a borig. Royal Naval College Royal Observatory London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38831", "contents": "At Metropolitanstääd Florens (itajeensk Città Metropolitana di Firenze) as en stäädregiuun trinjam Florens, det hoodstääd faan't Regiuun Toskaana uun Itaalien. Hat as efterfulger faan det weesen Prowins Florens. Diar wene 1.004.298 minsken (Stant: 31. Detsember 2019) uun 41 gemeenen üüb en areaal faan 3.514 km². Uun't nuurden leit at Regiuun Emilia-Romagna, an trinjam a prowinsen Arezzo, Siena, Pisa, Lucca, Pistoia an Prato. Mä muar üs 50.000 iinwenern (Stant: 31. Detsember 2019): At Metropolitanstääd Florens hää 41 gemeenen. Luke: List faan Gemeenen uun't Metropolitanstääd Florens. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Metropolitanstääd Florens – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38840", "contents": "Trient (itajeensk Trento, trentiins Trènt, ladiins Trënt, latiinsk Tridentum, fersendäälsk Trea't, zimbrisk Tria) as det hoodstääd faan't Prowins Trentino uun't itajeensk Regiuun Trentino-Süüdtirool, an uk faan't regiuun. Diar wene 118.902 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Trient (Trento) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Trient (Trento) (sjiisk)"}
{"id": "38848", "contents": "Bozen (itajeensk Bolzano, ladiinsk Bulsan of Balsan) as det hoodstääd faan't Prowins Süüdtirool uun't itajeensk Regiuun Trentino-Süüdtirool. Diar wene 107.407 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Bozen (Bolzano) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Bozen (Bolzano) (sjiisk)"}
{"id": "3885", "contents": "Weestfriisk (üp Weestfriisk: Frysk of Westerlauwersk Frysk) es en friisk Spraak wat ombi 400.000 Liren Weestfraschlönj spreek. Weestfriisk jert tö jen Famiilie me üđer friisk Spraaken sa üs, Saterfriisk en uk Nuurđfriisk. Uk me di angelsakisk Spraaken sa üs Engelsk of Skotsk hinget Weestfriisk töhop. Angelsaksen- en Friisenspraaken sen töhop en Spraakenker iin ön di germaansk Spraakenker. Aurdat di Weestfriisen fuul me Neđerlönsken snaki, heer höör di Spraak uk diarhen foranert. Di weestfriisk Spraak uur ön di neđerlönsk Prowins Fryslân spreeken. Ön't Fastlön uur di Spraak ön di Gimiindi Weststellingwerf ek üs Mooterspraak snaket. Ön di Gimiinden Kollumerlön, It Bilt (Gimiinde Waadhoeke) en Ooststellingwerf uur Weestfriisk uk üs Mooterspraak iinseet. Ön di Ailönen uur di Spraak ön di Weester- en di Uasterdiil fan Skylge sa üs uk ön dit Ailön Skiermûntseach spreeken. Ön't Groningerlön es di Spraak ön di Tērpern Marum, De Wülp en De Pein tö hiir. Fan Weestfrasch jeft et aacht Spreekwiisen. Noardhoeksk, Klaaifrysk, Wâldfrysk en Súdwesthoeksk sen di gurter Spreekwiisen, wat fuul spreeken uur. Di Spreekers fan des fjuur Spreekwiisen ken enachtler gur forstuun. Noardhoeksk es en Aurgungs-Spreekwiis mung Klaaifrysk en Wâldfrysk. Fan Noardhoeksk uur aaftjens sair, dat et en Slach fan Klaaifrysk es. Da jeft et"}
{"id": "38850", "contents": "At Metropolitanstääd Venedig (itajeensk Città Metropolitana di Venezia) as en stäädregiuun mä an trinjam det stääd Venedig uun't itajeensk Regiuun Veneetien. Hat as efterfulger faan det weesen Prowins Venedig. Üüb en areaal faan 2.462 km² wene 851.663 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Hoodstääd as Venedig. At Metropolitanstääd Venedig hee 44 gemeenen. Luke: List faan Gemeenen uun't Metropolitanstääd Venedig. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Metropolitanstääd Venedig – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38853", "contents": "At Prowins Görz (itajeensk Gorizia, sloweensk Gorica, furlaans Gurize) wiar en itajeensk prowins uun't Regiuun Friaul-Juulisk Veneetien. Daalang as diar uun steed en regiunaal desentraal iinrachtang, itajeensk: Ente di Decentramento Regionale, kurt EDR Gorizia. Dön tjiin gratst stääden uun't prowins wiar: Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Gorizia: Province in Friuli-Venezia Giulia, citypopulation.de Commonskategorii: Prowins Görz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38856", "contents": "Hackney [hækni], amtelk London Borough of Hackney, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a maden faan't steed. Det hee 280.941 lidj (2019). London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38857", "contents": "At Prowins Pordenone wiar en itajeensk prowins uun't Regiuun Friaul-Juulisk Veneetien. Daalang as diar uun steed en regiunaal desentraal iinrachtang, itajeensk: Ente di Decentramento Regionale, kurt EDR Pordenone. Dön tjiin gratst stääden uun't prowins san: Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Pordenone: Province in Friuli-Venezia Giulia, citypopulation.de Commonskategorii: Prowins Pordenone – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38859", "contents": "At Prowins Triest wiar en itajeensk prowins uun't Regiuun Friaul-Juulisk Veneetien. Daalang as diar uun steed en regiunaal desentraal iinrachtang, itajeensk: Ente di Decentramento Regionale, kurt EDR Triest. Dön tjiin gratst stääden uun't prowins san: Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Trieste: Province in Friuli-Venezia Giulia, citypopulation.de Commonskategorii: Prowins Triest – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3886", "contents": "Echt Hünjer (Canini) san en onerfamile faan a Hünjer (Canidae). Uk Foosen hiar tu a hünjer, oober ei tu a echt hünjer. Jo san en aanj onerfamile. Atelocynus Atelocyon microtis Wulwer (Canis) Canis adustus Canis anthus Gulschakaal (Canis aureus) Canis dirus (†) Kojoot (Canis latrans) Wulew (Canis lupus) Dingo (Canis lupus dingo) (Hüs)hünj (Canis lupus familiaris) Weederhünj Ruad Wulew (Canis rufus) Canis mesomelas Canis simensis Cerdocyon Cerdocyon thous Chrysocyon Chrysocyon brachyurus Cuon Cuon alpinus Dusicyon (†) Dusicyon australis Lycalopex L. culpaeus, Andenschakaal L. fulvipes, Darwinfoos L. griseus, Grä andenfoos, Patagoonisk foos, Chilla L. gymnocercus, Pampasfoos L. sechurae, Sechurafoos L. vetulus, Brasiliaans foos Lycaon Lycaon pictus Nyctereutes Nyctereutes procyonoides Speothos Speothos venaticus A knapel leit bi a hünj. Det as ei lacht, ual hünjer at blafin tu liaren. Föl hünjer bitj a haas duad. Fäät swäämt boowen, wan't uk faan en ualen hünj as. Commonskategorii: Echt Hünjer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Hünjer Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "38861", "contents": "At Prowins Udine wiar en itajeensk prowins uun't Regiuun Friaul-Juulisk Veneetien. Daalang as diar uun steed en regiunaal desentraal iinrachtang, itajeensk: Ente di Decentramento Regionale, kurt EDR Udine. Dön tjiin gratst stääden uun't prowins san: Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Udine: Province in Friuli-Venezia Giulia, citypopulation.de Commonskategorii: Prowins Udine – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38866", "contents": "Hammersmith and Fulham, amtelk London Borough of Hammersmith and Fulham, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a waast faan't steed. Det hee 183.544 lidj (2019). De Thames Struum maaget at süüdgrens faan a borig. London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38867", "contents": "Haringey [hæɹɪŋɡeɪ], amtelk London Borough of Haringey, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a nuurd faan't steed. Det hee 266.357 lidj (2019). London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38868", "contents": "Harrow [hæɹəʊ], amtelk London Borough of Harrow, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a nuurdwaast faan't steed. Det hee 252.338 lidj (2019). London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38869", "contents": "A Suwereen Malteeserorden (... faan a Hilag Johannes uun Jerusalem, Rhodos an Malta), SMOM (faan't ingelsk: Sovereign Military Order of Malta) as en röömsk-katuulsken orden. Hi as uun't madelääler grünjlaanj wurden, am för't krastendoom tu stridjen, fööraal uun a Iarst Krüstooch (1096-1099). Sant di tidj wal di orden minsken halep, diar uun nuad san. Hi as uun Sjiisklun bekäänd oner a nöömer: Malteser (katuulsk) an Johanniter (evangeelsk). A Suwereen Malteeserorden onerhäält daalang bütjluns fetreedangen uun flook lunen, jüst so üs en suwereenen stoot. Commonskategorii: Suwereen Malteeserorden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38870", "contents": "Havering [heɪvəɹɪŋ], amtelk London Borough of Havering, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a nuurduast faan't steed. Det hee 260.651 lidj (2019). De Thames Struum maaget at süüdgrens faan a borig. London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38871", "contents": "Hillingdon [hɪlɪŋdən], amtelk London Borough of Hillingdon, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a waast faan't steed. Det hee 309.014 lidj (2019). London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38873", "contents": "Hounslow [haʊnzləʊ], amtelk London Borough of Hounslow, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a waast faan't steed. Det hee 271.767 lidj (2019). De Thames Struum maaget at uast- an süüdgrens faan a borig. London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38875", "contents": "Bari ([ˈba.ri]; üüb Latiinsk: Bārium) as en itajeensk stääd an hoodstääd faan't Regiuun Apuulien. Hat as uk hoodstääd faan't Metropolitanstääd Bari an hää en graten huuwen bi a Aadria. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019. World Weather Information Service. Ufrepen de 16. Jüüle 2019 (ingelsk). Commonskategorii: Bari – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Bari (sjiisk)"}
{"id": "38877", "contents": "Islington [ɪzlɪŋtən], amtelk London Borough of Islington, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a maden faan't steed. Det hee 248.115 lidj (2019). London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38878", "contents": "Kensington and Chelsea, amtelk Royal Borough of Kensington and Chelsea, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a waast faan't steed. Det hee 156.864 lidj (2019). De Thames Struum maaget at süüdgrens faan a borig. London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38879", "contents": "Kingston upon Thames, amtelk Royal Borough of Kingston upon Thames, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a süüdwaast faan't steed. Det hee 179.142 lidj (2019). De Thames Struum maaget at nuurdwaastgrens faan a borig. London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "3888", "contents": "Echt Foosen (Vulpini) san en onerfamile faan a Hünjer (Canidae). Otocyon Otocyon megalotis Urocyon Urocyon argenteus Urocyon littoralis (Eilun-Gräfoos) Foosen (Vulpes) Vulpes bengalensis Vulpes cana Vulpes chama Vulpes corsac Vulpes ferrilata Vulpes pallida Vulpes rueppelli Polaarfoos (Vulpes lagopus, =Alopex lagopus) Vulpes macrotis Vulpes velox Ruad Foos (Vulpes vulpes) Fenek (Vulpes zerda) Commonskategorii: Echt Foosen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Foosen Ferkuupe at skan ei, iar dü a foos fangd heest. Hoker a foos fang wal, skal ääder apstun. Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "38880", "contents": "Lambeth [ˈlæmbəθ], amtelk London Borough of Lambeth, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a süüd faan't steed. Det hee 321.813 lidj (2019). De Thames Struum maaget at nuurdwaastgrens faan a borig. London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38881", "contents": "Lewisham [luːɪʃəm], amtelk London Borough of Lewisham, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a süüduast faan't steed. Det hee 305.309 lidj (2019). De Thames Struum maaget dial faan't nuurdgrens faan a borig. London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38883", "contents": "Merton [mɜːtən], amtelk London Borough of Merton, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a süüd faan't steed. Det hee 206.453 lidj (2019). London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38884", "contents": "Newham, amtelk London Borough of Newham, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a nuurduast faan't steed. Det hee 355.266 lidj (2019). De Thames Struum maaget at süüdgrens faan a borig. London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38885", "contents": "Redbridge, amtelk London Borough of Redbridge, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a nuurduast faan't steed. Det hee 305.658 lidj (2019). London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38886", "contents": "Richmond upon Thames, amtelk London Borough of Richmond upon Thames, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a süüdwaast faan't steed. Det hee 198.141 lidj (2019). De Thames Struum leept troch a borig. London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38887", "contents": "Southwark [ˈsʌðək], amtelk London Borough of Southwark, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a maden faan't steed. Det hee 320.017 lidj (2019). De Thames Struum maaget at nuurdgrens faan a borig. London: Boroughs and Wards, citypopulation.de Commonskategorii: London Borough of Southwark – Saamlang faan bilen of filmer Tate Gallery of Modern Art"}
{"id": "38888", "contents": "Sutton [sʌtən], amtelk London Borough of Sutton, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a süüd faan't steed. Det hee 207.707 lidj (2019). London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38889", "contents": "Tower Hamlets, amtelk London Borough of Tower Hamlets, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a maden faan't steed. Det hee 331.969 lidj (2019). Bethnal Green Blackwall Bow Bromley-by-Bow Cambridge Heath Cubitt Town Globe Town Isle of Dogs Leamouth Limehouse Mile End Millwall Old Ford Poplar Ratcliff Shadwell Spitalfields St George in the East Stepney Wapping Whitechapel De Thames Struum maaget at süüdgrens faan a borig. London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "3889", "contents": "Wat menst Dü ? Finken - en famile faan fögler (öömrang, . . .) Finken - algemian letj fögler (halunder)"}
{"id": "38890", "contents": "Waltham Forest, amtelk London Borough of Waltham Forest, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a nuurduast faan't steed. Det hee 276.940 lidj (2019). London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38891", "contents": "Wandsworth [wɒndzwɜːθ], amtelk London Borough of Wandsworth, as en \"borig\" (üüb Ingelsk: borough) uun Grat London uun det Ferianigt Köningrik. Det leit uun a waast faan't steed. Det hee 329.735 lidj (2019). De Thames Struum maaget at nuurdgrens faan a borig. London: Boroughs and Wards, citypopulation.de"}
{"id": "38894", "contents": "A Thems (ingelsk River Thames [tɛmz], latiinsk Tamesis, bi Tacitus uk Tamesa of ualgreks Τάμεσα Támesa) as en struum uun Süüdingelun. Efter a Severn as a Thems di naistgrat struum uun't Ferianagt Könangrik. Commonskategorii: Thems – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38897", "contents": "Borough of Medway At Borough of Medway as en unitary authority uun't groofskap Kent, Süüd Uast Ingelun mä gud 275.000 iinwenern. Hoodstääd as Chatham. Commonskategorii: Borough of Medway – Saamlang faan bilen of filmer 51.4166666666670.56666666666667Koordinaaten: 51° 25′ N, 0° 34′ O"}
{"id": "3890", "contents": "Bianfasker (Osteichthyes) san ian faan tau rän faan fasker. Jo haa uun't jindial tu Graselfasker hard bian. A miast Bianfasker san Strualflikerten (Actinopterygii). Det ööder klas san a Flääskflikerten (Sarcopterygii); diar jaft at man muar 8 slacher faan. Auersicht faan aal a ordern oner -> Strualflikerten Order (...formes) Famile (...dae) Skööl Slach Stööroortagen (Acipenseriformes) Stöören (Acipenseridae) Acipenser Europeesk Stöör (Acipenser sturio) Ialoortagen (Anguilliformes) Ialer (Anguillidae) Anguilla Europeesk Ial (Anguilla anguilla) Mureenen (Muraenidae) Hurnfaskoortagen (Beloniformes) Hurnfasker (Belonidae) Belone Hurnfask (Belone belone) Flän Fasker (Exocoetidae) Characiformes Serrasalmidae Piranjas Cichliformes Cichlidae (Oreochromis) Oreochromis mossambicus (Coptodon) Coptodon rendalli Hiarangsoortagen (Clupeiformes) Hiaranger (Clupeidae) Clupea Atlantik-Hiarang (Clupea harengus) Sardina Sardiin (Sardina pilchardus) Karpoortagen (Cypriniformes) Karper (Cyprinidae) Carassius Gulfask (Carassius gibelio forma auratus) Cyprinus Karp, Koi (Cyprinus carpio) Dorschoortagen (Gadiformes) Dorschen (Gadidae) Gadus Alaska-Sialaks (Gadus chalcogrammus) Dorsch (Gadus morhua) Melanogrammus Skelfask (Melanogrammus aeglefinus) Pollachius Polak (Pollachius pollachius) Sialaks (Pollachius virens) Siaheken (Merlucciidae) Merluccius Hek (Merluccius merluccius) Iaremfasker (Lophiiformes) Hunfasker (Brachionichthyidae) Brachionichthys Plaket Hunfask (Brachionichthys hirsutus) Siadeiwler (Lophiidae) Lophius Siadeiwel (Lophius piscatorius) Barschoortagen (Perciformes) Siawulwer (Anarhichadidae) Anarhichas Siawulew, Stianbitjer Siahaasen (Cyclopteridae) Cyclopterus Siahaas, Happot (Cyclopterus lumpus) Stegelpoden (Gasterosteidae) Lapfasker (Labridae) Sparisoma Europeesk Popegeifask (Sparisoma cretense) Makreelen an Tuunfasker (Scombridae) Auxis Faalsk Bonito (Auxis thazard) Katsuwonus (Echt) Bonito (Katsuwonus"}
{"id": "38901", "contents": "A Severn [ˈsɛvən] as mä en lengde faan 354 km di lingst struum uun't Ferianagt Könangrik, noch linger üs a Thems. Hi komt faan a Cambrian Mountains uun Wales deel an ferlääpt troch a ingelsk groofskapen Shropshire, Worcestershire an Gloucestershire. San müs lääpt iin uun a Bristolkanaal tesken Wales an Ingelun. Diar san mä a huuchst tidjen faan a hialer eerd, amanbi 15 meeter. Commonskategorii: Severn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38902", "contents": "Christian Wolfgang Lindner (* 7. Janewoore 1979 uun Wuppertal) as en sjiisken politiker faan't Frei Demokraatisk Partei (FDP) an sant 2013 di sjauertaansjt föörmaan faan't partei sant hör grünjleien uun't juar 1948. Sant 2017 as Lindner uk di föörst maan faan't FDP-fraktion uun a Bundesdai. 2021 feert hi sin partei iin uun a Bundesdaiswool 2021. Sant 2021 as hi finansminister faan Sjiisklun. Commonskategorii: Christian Lindner – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38904", "contents": "Stefan Seidler (* 1979 uun Flensborag) as en sjiisken politiker faan a SSW. Stefan Seidler as di dring faan en kuupmaan faan Flensborag an en skuulmääster faan Aabenraa (Denemark). Hi hää en däänsk grünjskuul an en sjiisk realskuul besoocht, an uun't juar 2000 sin abituur bi't Duborg-Skolen maaget. Uun't uniwersiteet faan Aarhus hää hi politikwedenskapen studiaret. Bi a EU hää Seidler werket üüb en feroontwurdelk steed faan't Interreg program. Hi as befreid an hää tau jongen. Bi't Bundesdaiswool 2021 füng a SSW 0,12 % faan a naiststemen. A SSW säär üs manertaalpartei nian 5% raaget fu, at skel man so föl stemen wees, dat det för ian mandaat lingt. www.stefan-seidler.info, sin aanj wääbsteed SSW-Portree faan Stefan Seidler SSW, tu a wool 2021 Flensburg Journal, 20. Nofember 2021"}
{"id": "38905", "contents": "Aabenraa (frasch: Ååwenru) as en stää bai e ååstküst foon Jutlönj, önjt Dånsch. E stää hiirt tu e Regjoon Syddanmark; dåt as jü tiintgrutst stää önj e regjoon. Deer booge 16.401 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Aabenraa Komuun. Denmark: Syddanmark, citypopulation.de"}
{"id": "38907", "contents": "Astrid Damerow (* 30. Maarts 1958 uun Bonndorf im Schwarzwald) as en sjiisk politiker faan a CDU. Damerow seed faan 2009 bit 2017 uun a Loondai faan Schleswig-Holstian an sant 2017 uun a Bundesdai. Sant 2014 as Damerow föörwüf faan a CDU kreisferbant Nuurdfresklun an naist föörwüf faan a CDU Schleswig-Holstian. 2021 hää Damerow al at naist tooch en direktmandaat uun a Bundesdaiwoolkreis Nuurdfresklun - Dithmarschen Nuurd wonen. Damerow as befreid an hää ään dring. Commonskategorii: Astrid Damerow – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38910", "contents": "Di Söödslaswiksche Wäälerferbånd as en regjonåål partai, wat e inträse foon e Frasche än Dånsche önj Slaswik-Holstiinj fertreet. E partai wörd di 30. önj e Samermoune 1948 grünläid. Eefter e woolruchte as e partai önj e loondäi foon Slaswik-Holstiinj än önj e bundesdäi foon dåt Fiiw-Prosänt-Hanernis befrid. Di SSW schal ouers tumanst sü foole steeme wane, as bai e fordiiling foon sate foon dåt leest mandoot nüsi san. Eefter e loondäiswool önj Slaswik-Holstiinj 2012 mååged e partai ma jü SPD än e Gräine jü sünåmd küstkoalitsjoon (uk Dånsche-Åmpel nåmd) än ouernüm deerbai uk for di jarste keer en ministeråmt. Tu e Bundesdäiswool 2021 as di SSW for di jarste keer sunt 60 iir wi önjtrin än köö en bundesdäimandoot wane: san spasekandidoot Stefan Seidler hiirt tu di 20. tjiisk Bundesdäi önj. Commons: SSW – Soomling foon bile än filme E hüüsesid foon e SSW aw Mooring"}
{"id": "38916", "contents": "A Greenen san en poliitisk partei uun Sjiisklun an uk uun enkelt ööder lunen uun Euroopa. Jo san 1980 grünjlaanj wurden, fööraal üs stridjer jin atoomenergii. Leeder kaam ööder politisk ütjrachtangen diartu: frees an minskenrochten. 1990 slood A Greenen jo tuup mä't Bündnis 90, det wiar en ferbant, di uun a DDR för muar bürgerrochten strääd. Sant 1983 sat A Greenen uun a Bundesdai, tidjwiis uk uun a regiarang. Commonskategorii: A Greenen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38919", "contents": "A Sjiisk Bundesdai as det parlament faan Sjiisklun. Hi woort direkt faan't fulk weelet. A Bundesdai weelet at regiarang. Diar wurd a gesetsen maaget. A Sjiisken weele mä tau stemen: Mä det iarst stem woort en kandidoot ütj di aanj woolkreis weelet. Hoker a miast stemen feit, sat seeker uun a Bundesdai. At jaft 299 woolkreiser (Stant:2021), an so sat diar 299 direkt weelet politikern. Mä det naist stem woort en partei weelet, an jo ööder 299 mandaaten wurd diarefter ferdiald, hüföl prosenten det enkelt partei uffüngen hää. Nü komt det oober flooksis föör, dat en partei muar iarst stemen füngen hää, üs ham efter a naist stemen eegentelk tustun. Jodiar auerhingin mandaaten wurd do weder ütjglikt mä ütjgliksmandaaten. Diaram sat diar muar üs 598 politikern uun't parlament; efter't Bundesdaiswool 2021 san't 736. Normoolerwiis skal arke partei tumanst 5% faan a stemen uffu, am iin uun't parlament tu kemen. Ian ütjnoom as a SSW, auer hi en manertaalpartei as. En ööder ütjnoom as en partei, diar tumanst trii direkt mandaaten wonen hää. Commonskategorii: Sjiisk Bundesdai – Saamlang faan bilen of filmer Bundesdaiswool 2021"}
{"id": "3892", "contents": "Graselfasker (Chondrichthyes) haa uun't jindial tu Bianfasker wok bian. Elasmobranchii Heifasker (Selachii, Selachimorpha) 1. (Galeomorphi) (Heterodontiformes) (Orectolobiformes) (Lamniformes) (Carcharhiniformes) 2. (Squalomorphi) (Hexanchiformes) (Echinorhiniformes) (Squaliformes) (Squatiniformes) (Pristiophoriformes) Rochen (Batoidea, Batomorphii, Rajomorphii) (Torpediniformes) (Pristiformes) Rajiformes (Rhinopristiformes) (Myliobatiformes) Holocephali Siakaater (Holocephalimorpha) Draagfasker (Chimaeriformes) Paraselachimorpha (†) Commonskategorii: Graselfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Graselfasker"}
{"id": "38920", "contents": "A Ruad Knorhöön (Chelidonichthys lucernus, of uk: Trigla lucerna) as di bekäändst slach uun det famile faan a Knorhööner (Triglidae). Hi lewet uun a uastelk Atlantik faan Norweegen bit Nuurdafrikoo, uk uun a Nuurdsia, uun't Madlunsia an uun't Suart Sia. Di fask woort son 50 cm lung an lewet auer sunag of modrag grünj uun en jipde faan 20 m bit 300 m. San aparte nööm füng di fask, auer hi mä sin swäämbleesen knore koon. Sin flääsk as fääst an woort hal eden. Commonskategorii: Ruad Knorhöön – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruad Knorhöön"}
{"id": "38922", "contents": "Chelidonichthys as en skööl faan fasker uun det famile faan a Knorhööner (Triglidae). Diar hiar njügen slacher tu. C. capensis – C. cuculus – C. gabonensis – C. ischyrus – C. kumu – C. lucerna – C. obscurus – C. queketti – C. spinosus Commonskategorii: Chelidonichthys – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Chelidonichthys"}
{"id": "38924", "contents": "A Knorhööner (Triglidae) san en famile faan Bianfasker uun det order faan a Barschoortagen (Perciformes). Jo lewe miast uun flaak weeder auer sunag of modrag grünj. Jo kön mä hör swäämbleesen knore. Knorhööner freed letj fasker, kraaben an wokdiarten. Bellator – Bovitrigla – Chelidonichthys – Eutrigla – Lepidotrigla – Parapterygotrigla – Prionotus – Pterygotrigla – Trigla – Trigloporus Commonskategorii: Knorhööner – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Knorhööner"}
{"id": "38927", "contents": "Pyrrhocorax as en skööl faan fögler uun det famile faan a Raawenfögler (Corvidae). Diar jaft at man tau slacher faan. Jo lewe uun a huuch berger faan Euraasien. Pyrrhocorax graculus, ~ 35 cm Pyrrhocorax pyrrhocorax, ~ 40 cm P. graculus P. pyrrhocorax Spriadkoord güül: P. graculus green:P. Pyrrhocorax orangj: biasen Commonskategorii: Pyrrhocorax – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pyrrhocorax"}
{"id": "38928", "contents": "At Gems (Rupicapra rupicapra) as en Hurndiart (Bovidae) an nai mä Sjep (Ovis) an Siigen (Capra). Hat lewet fööraal uun a Alpen, a Pyreneen an a Kaukasus. Spriadkoord grä: uun't Holozän ruad: daalang Commonskategorii: Gems – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gems"}
{"id": "38930", "contents": "A Gemsen (Rupicapra) san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae) an nai mä Sjep (Ovis) an Siigen (Capra). Diar jaft at sääks slacher faan, diar uun a huuch berger faan Süüdeuroopa bit tu a Kaukasus lewe. Rupicapra asiatica, Lydekker, 1908, Anatoolien Rupicapra carpatica, Couturier, 1938, Karpaaten Rupicapra ornata, Neumann, 1899, Abruzzen Rupicapra parva, Cabrera, 1911, Kantaabrien Rupicapra pyrenaica, Bonaparte, 1845, Pyreneen (Alpen-) Gems (Rupicapra rupicapra, Linnaeus, 1758) Commonskategorii: Gemsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gemsen"}
{"id": "38932", "contents": "Micheil Saakaschwili (üüb Georgisk: მიხეილ სააკაშვილი [mɪχɛɪl sɑɑkʼɑʃvɪlɪ], üüb Ukrainisk: Михайло (Міхеіл) Ніколозович Саакашвілі Mychajlo (Micheil) Nikolosowytsch Saakaschwili; * 21. Deetsember 1967 uun Tiflis, Georgisk SSR, Sowjetunioon) as en (föör 2015) georgisk, (2017-2019) stootenluas an (2015-2017, sant 2019) ukrainisk poliitiker. Faan 2000 tu 2001 wiar hi georgisk justiisminister an faan 2002 tu 2004 föörstmaan faan't steedfersoomling faan Tiflis. Hi lai 2001 en nei poliitisk partei, det Ferianigt Natschunaal Beweeging, grünj. Efter't Ruusenrewolutschoon wurd hi 2004 tu a president faan't lun weelet an bleew tu 2013 president. Hi ging do tu't Ukraine an wurd beriader faan a president faan't lun. Faan Mei 2015 tu Nofember 2016 wiar hi guwernöör faan det Odessa Prowins uun Ukraine. De 28. Jüüne 2018 wurd Saakaschwili faan en georgisk gericht uun wechweesen tu seeks juar uun't suart hüs ferurdialet. Uun a harewst 2021, kurt föör a komunaalwoolen, ging hi tu Georgien turag, an wurd faan't regiaring feestnimen. Presidenten faan Georgien: Swiad Gamsachurdia (1991-1992), Eduard Schewardnadse (1995-2003), Nino Burdschanadse (üüs stelfertreeder; 2003-2004, 2007-2008), Micheil Saakaschwili (2004-2007, 2008-2013), Giorgi Margwelaschwili (2013-2018), Salome Surabischwili (sant 2019). Commons: Micheil Saakaschwili – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "38962", "contents": "A Kemmelberag, of ianfach Kemmel as en huug naibi Kemmel uun Waastflandern (Belgien). Hi as man 159 m huuch, man likes a huuchst berag uun Waastflandern. Boowen üüb a toop as en kriigerdenkmool för a fäälen soldooten uun a Iarst Weltkriich. Commonskategorii: Kemmelberag – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3897", "contents": "Tjaapdiarten (Gnathostomata) san en auerklas oner a Wäärlisdiarten. Auer 99% faan a wäärlisdiarten san Tjaapdiarten, bluas a Njügenuugen an a Slimialer hiar diar ei mä tu. Commonskategorii: Tjaapdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tjaapdiarten"}
{"id": "38974", "contents": "Wat menst dü? Namur (Prowins) Namur (Arrondissement) Namur (Steed)"}
{"id": "38978", "contents": "w:de:NUTS:BE Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (huuchsjiisk)"}
{"id": "38979", "contents": "Lööwen as a hoodsteed faan det Fleemisk-Brabant Prowins uun Belgien. At steed leit uun a maden faan't lun, amanbi 25 km uun a nuurduast faan Brüssel. Det hee 101.032 lidj (2021). Det as uk at hoodsteed faan det Lööwen Arrondissement. Lööwen - Lovagne - Leuven - Löwen At Riadhüs At Riadhüs Sint Peter Sint-Donatuspark Belgium: Vlaams Brabant, citypopulation.de"}
{"id": "38980", "contents": "Baarle-Hertog (fransöösk Baerle-Duc) as en eksklaawe faan Belgien uun a Neederlunen, an hiart tu't Prowins Antwerpen. Diar wene 2865 minsken üüb en areaal faan 7,48 kwadrootkilomeetern (Stant: 1. Janewoore 2020). Tu Baarle-Hertog hiar 24 lunstaken, an diar banen uun lei uk weder staken, diar tu a Neederlunen hiar. Det grens lääpt leewen swäärs troch enkelt hüsang. Di Neederluns dial faan't stääd het Baarle-Nassau. Commonskategorii: Baarle-Hertog – Saamlang faan bilen of filmer 51.454.9333333333333Koordinaaten: 51° 27′ N, 4° 56′ O"}
{"id": "38981", "contents": "EUROCONTROL as en europeesk iinrachtang, diar ham am det seekerhaid uun a loftferkiar komert. Hat sat uun a Stääd Brüssel. Commonskategorii: EUROCONTROL – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38983", "contents": "Vorlage:Infobox Ort in den Niederlanden/Wartung/Typ falsch gesetzt Baarle-Nassau ( tuharke?/i) as en holuns gemeen uun't Prowins Nuurdbrabant. Diar wene 7075 minsken (Stant: 1. Janewoore 2023). Det stääd Baarle hiart dialwiis tu a Neederlunen an dialwiis tu Belgien (Baarle-Hertog). Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns). Commonskategorii: Baarle-Nassau – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38984", "contents": "Wat menst dü? Baarle-Nassau (Neederlunen) Baarle-Hertog (Belgien)"}
{"id": "38985", "contents": "At Centraal Bureau voor de Statistiek (CBS) as det amt för statistik uun a Neederlunen. Ään dial werket uun Heerlen (Prowins Limburg) an en öödern dial uun Voorburg naibi Den Haag. Commonskategorii: Centraal Bureau voor de Statistiek – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "38988", "contents": "A Moskusoks of uk Sjepoks (Ovibos moschatus) as en Hurndiart (Bovidae) an di iansagst slach uun det skööl Ovibos. Hi as nai mä Sjep (Ovis) an Siigen (Capra). Mantjin (roomer) wurd 1,50 m huuch an wiiftjin (sjep) 1,30m. Jo lewe uun a Tundra faan Greenlun, Kanada, Alaska an Sibiirien. Letj sköölen lewe uk uun Skandinaawien. At jaft daalang wel son trii bit sjauerdüüsen diarten. Commonskategorii: Moskusoksen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Moskusoksen"}
{"id": "38989", "contents": "Charleroi [ʃaʁləʁwa] as det gratst steed uun det Hennegau Prowins uun Belgien. At steed leit uun a süüd faan't lun, amanbi 49 km uun a süüduast faan Brüssel. Det hee 201.837 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan det Charleroi Arrondissement. At steed hee fiiw distrikten: Centre Nord Sud Ouest Est At Riadhüs Det Saint-Christophe de Charleroi Sark Palais des Beaux-Arts Kasern Caporal Trésignies Belgium: Hainaut, citypopulation.de"}
{"id": "38990", "contents": "Hasselt as at hoodsteed faan det Limborig Prowins uun Belgien. At steed leit uun a nuurduast faan't lun, amanbi 70 km uun a nuurduast faan Brüssel. Det hee 79.089 lidj (2021). Det as uk at hoodsteed faan det Hasselt Arrondissement. Ual Riadhüs Det Grat Markels Belgium: Limburg, citypopulation.de"}
{"id": "38993", "contents": "At Tahr Siig (Arabitragus jayakari of uk Hemitragus jayakari) as en slach faan Hurndiarten (Bovidae) an di iansagst slach uun det skööl Arabitragus. Hat as nai mä Siigen (Capra) an lewet üüb't Araabisk Hualeweilun. Det iindialang tu det skööl Hemitragus as daalang ei muar aktuel. Commonskategorii: Arabitragus jayakari – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Arabitragus jayakari"}
{"id": "38997", "contents": "A Takiinen (Budorcas) san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae) an nai mä Siigen (Capra). Auer jo Beesten (Bos) like, het jo uk Beest-Gemsen of Gnuu-Siigen. Takiinen lewe uun Aasien. Budorcas bedfordi Budorcas taxicolor Budorcas tibetana Budorcas whitei Jodiar sjauer slacher wurd uk üs onerslacher faan Budorcas taxicolor uunsen: B. t. bedfordi – B. t. taxicolor – B. t. tibetana – B. t. whitei Commonskategorii: Takiinen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Takiinen"}
{"id": "38999", "contents": "A Boskgemsen (Capricornis) san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae). Jo like Gemsen (Rupicapra) an san nai mä Siigen (Capra). Boskgemsen lewe uun Aasien. Capricornis crispus Capricornis maritimus Capricornis milneedwardsii Capricornis rubidus Capricornis sumatraensis Capricornis swinhoei Capricornis thar Commonskategorii: Boskgemsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Boskgemsen"}
{"id": "39", "contents": "En moune (astronoomisch sümbool: ) as en önj ferhüülj latjere hamelkroop, di ham am en grutere planeet drait. Üüs wråål heet man åån trabaant, jü ma ham sin grute iireswånring am e san mååget. Än aw jüdeer wånring drait e moune ham uk nuch am e wrål önj nüügenäntwinti deege än tweelwen stüne. Da oudere planeete heewe möre moune. Sü di Juupitär ma fjouer, di Saturn ma oocht än Uraanus ma seeks moune. Hü pråchtful da korte, trii bit fiiw stüne lunge nåchte wälj wjarn, wan we da deer belaawe köön! Wan we ap e Saturn boogeden, köön we dåt schouspal ma da oocht moune belöke. Niinj iinjsist junk nåcht. Jü iinj moune gungt ap än jü ouer gungt uner. Åltens san wälj fjouer latje än grute tu siien. We mönje nü schucht ma üs iinj moune tufreese weese. Naimoune, jarste fiirndiilj, fulmoune än leeste fiirndiilj; dåt jeeft oufwäksling nooch. Da Ameerikaaner snååke foon junk än lacht moune. Wan we aw e moune wjarn än foon deerüt üs wrål belöke köön, hü grut moost üs wrål ütsiinj, ouerdåt ja duch füfti tooche gruter as ås e moune. Jü moune as foon üs bloot 385.000 kilomeeter wåch, än jü wrål moost"}
{"id": "390", "contents": "(fe.) 2010 wiar det tjiinst juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai. (mo.) 2010 wus dåt tiint iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Fraidi. (sö.) 2010 wiar dit tiinst Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Friidai. (hf.) 2010 waos dat tiint iir foon dat 21. iirhonert. Et iir begaant mä en Fraidii. 04. Januaar: Di Burj Khalifa önj Duubai, ma 828 meeter dåt huuchste bag aw e wråål, as klåår. 12. Januaar: Swiiri jardbääwing aw Haiti. 12.-28. Febrewoore: Ian-an-twuntigst Olympisk Wonterspalen wiar uun Vancouver. 11. Mei: David Cameron wurd premierminister faan dön Ferianigt Köningrik. 28. Moi - 30 Moi: Friesen-Droapen aw Deät Lun. 27. Jüüne: Iarst runde uun a presidentskapswoolen uun Guinea. 30. Jüüne: Christian Wulff wurd tu a bundespresdient weelet. 19. August * At Nordfriisk Wikipedia woort iinracht. 10. Oktuuber: A Neederluns Antilen wurd apliaset. 14. Oktuuber: Mark Rutte wurd premierminister faan Holun. 07. Nofember: Naist runde uun a presidentskapswoolen uun Guinea: wool faan Alpha Condé tu a president. 23 januaar: Oleg Velyky, tjüsche hönjbåålspaler 01. Januar Klife foon Moher jarst önj e weestfrasch “top 100\". 19. bit 23. Febrewoore Radio Öömrang wiar 5 daar online. 13. Märts: Di"}
{"id": "39000", "contents": "At Hemitragus jemlahicus of Himalaya-Tahr-Siig as en Hurndiart (Bovidae) an di iansagst slach uun det skööl Hemitragus. Hat as nai mä Siigen (Capra) an lewet uun't Himalaya. Iar san tu det skööl Hemitragus uk noch ööder diarten reegent wurden, jo san oober wel dach ei so nai mäenööder: Tahr-Siig (Hemitragus jayakari, daalang: Arabitragus jayakari) Nilgiri-Tahr-Siig (Hemitragus hylocrius, daalang: Nilgiritragus hylocrius) Commonskategorii: Himalaya-Tahr-Siig – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Himalaya-Tahr-Siig"}
{"id": "39004", "contents": "A Goraalen of Bosksiigen (Naemorhedus) san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae). Jo san nai mä Siigen (Capra) an lewe uun Aasien. Naemorhedus baileyi Naemorhedus bedfordi Naemorhedus caudatus Naemorhedus evansi Naemorhedus goral Naemorhedus griseus Commonskategorii: Goraalen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Goraalen"}
{"id": "39008", "contents": "At Nilgiri-Tahr-Siig (Nilgiritragus hylocrius, iar uk Hemitragus hylocrius) as en Hurndiart (Bovidae) an nai mä a Siigen (Capra). Hat lewet uun't süüdelk Indien. Commonskategorii: Nilgiri-Tahr-Siig – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nilgiri-Tahr-Siig"}
{"id": "39012", "contents": "At Snäsiig of Beragsiig (Oreamnos americanus) as en Hurndiart (Bovidae) an nai mä a Siigen (Capra). Hat lewet uun Nuurdameerikoo. Commonskategorii: Snäsiig – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Snäsiig"}
{"id": "39020", "contents": "A Bläsjep (Pseudois) san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae). Jo san nai mä Sjep (Ovis) an Siigen (Capra), an lewe uun Aasien. Bläsjep (Pseudois nayaur) Letj Bläsjep (Pseudois schaeferi) P. nayaur P. schaeferi Commonskategorii: Bläsjep – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bläsjep"}
{"id": "39025", "contents": "At Tiibetantiloop (Pantholops hodgsonii) as en Hurndiart (Bovidae) an nai mä a Siigen (Capra). Hat lewet uun't Tiibet. Commonskategorii: Tiibetantiloop – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tiibetantiloop"}
{"id": "39027", "contents": "A Cephalophus san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae). Jo like letj Antiloopen. C. adersi – C. brookei – C. callipygus – C. crusalbum – C. dorsalis – C. harveyi – C. jentinki – C. leucogaster – C. natalensis – C. niger – C. nigrifrons – C. ogilbyi – C. rubidus – C. rufilatus – C. silvicultor – C. spadix – C. weynsi – C. zebra Commonskategorii: Cephalophus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cephalophus"}
{"id": "39029", "contents": "A Philantomba san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae). Jo like letj Antiloopen. P. maxwelli – P. monticola – P. walteri Commonskategorii: Philantomba – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Philantomba"}
{"id": "39031", "contents": "At Sylvicapra grimmia as en Hurndiart (Bovidae), an di iansagst slach uun det skööl Sylvicapra. Hat liket en letj Antiloop an lewet uun't süüdelk Afrikoo. Commonskategorii: Sylvicapra grimmia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sylvicapra grimmia"}
{"id": "39034", "contents": "A Kobus of uk Weederromer san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae). Jo like Antiloopen an lewe uun modrag regiuunen uun Afrikoo. Puku Kobus vardonii (Livingstone, 1857) Kobus anselli (Cotterill, 2005) Kobus kafuensis (Haltenorth, 1963) Litsji Kobus leche (Gray, 1850) Kobus megaceros (Fitzinger, 1855) Kobus robertsi (Rothschild, 1907) Kobus smithemani (Lydekker, 1900) Kob Kobus kob (Erxleben, 1777) Kobus loderi (Lydekker, 1900) Kobus leucotis (Lichtenstein & Peters, 1854) Kobus thomasi (Sclater, 1895) Kobus defassa (Rüppell, 1835) Kobus ellipsiprymnus (Ogilby, 1833) Commonskategorii: Kobus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kobus"}
{"id": "39036", "contents": "At Pelea capreolus of uk Ree-Antiloop as en Hurndiart (Bovidae) an di iansagst slach uun det skööl Pelea. Hat lewet uun Süüdafrikoo an Lesotho. Commonskategorii: Pelea capreolus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pelea capreolus"}
{"id": "39037", "contents": "A Redunca of uk Raidroomer san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae). Jo like Antiloopen. Redunca arundinum (Boddaert, 1785) Redunca bohor (Rüppell, 1842) Redunca cottoni (Rothschild, 1902) Redunca nigeriensis (Blaine, 1913) Redunca occidentalis (Rothschild, 1907) Redunca redunca (Pallas, 1767) Redunca adamauae (Pfeffer, 1962) Redunca chanleri (Rothschild, 1895) Redunca fulvorufula (Afzelius, 1815) Commonskategorii: Redunca – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Redunca"}
{"id": "3904", "contents": "Kakelaken (Blattodea) san en kategorii faan insekten. Blaberidae - Blattidae - Corydiidae - Cryptocercidae - Ectobiidae - Lamproblattidae - Nocticolidae - Tryonicidae famile: Blaberidae (Blaberus giganteus) famile: Blattidae Amerikoonsk Kakelak (Periplaneta americana) Echt Kakelak (Blatta orientalis) Sjiisk Kakelak (Blattella germanica) Commonskategorii: Kakelaken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kakelaken"}
{"id": "39044", "contents": "A Impalas (Aepyceros) san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae) an hiar tu a Antiloopen. Diar jaft at tau slacher faan. Aepyceros melampus (Lichtenstein, 1812) Aepyceros petersi (Bocage, 1879) ütjstürwen: Aepyceros afarensis Geraads, Bobe & Reed, 2012 Aepyceros datoadeni Geraads, Melillo & Haile-Selassie, 2009 Aepyceros dietrichi Gentry, 2011 Aepyceros premelampus Harris, 2003 Aepyceros shungurae Gentry, 1985 Commonskategorii: Impalas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Impalas"}
{"id": "39049", "contents": "Anderlecht as en gemeend uun det Brüssel Regiuun uun Belgien. At gemeend leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 120.887 lidj (2021). At gemeend hee 20 fjuardens: Centre historique Birmingham Biestebroeck Veeweyde Meir Scherdemael Broeck Moortebeek Peterbos Scheutveld Scheut Cureghem Petite Île Zoning industriel La Roue Trèfles Quartier des étangs Vogelenzang Neerpede Bon Air Belgium: Region of Brussels, citypopulation.de"}
{"id": "3905", "contents": "Gäärshopern (Caelifera) san en onerorder faan insekten. Tuup mä a Hopern an staapken (Ensifera) hiar jo tu a Hopern (Orthoptera). Dialonerorder: Acrididea Auerfamile: Acridoidea Familin: Acrididae - Dericorythidae - Lathiceridae - Lentulidae - Lithidiidae - Ommexechidae - Pamphagidae - Pamphagodidae - Pyrgacrididae - Romaleidae - Tristiridae Auerfamile: Eumastacoidea Familin: Chorotypidae - Episactidae - Eumastacidae - Euschmidtiidae - Mastacideidae - Morabidae - Proscopiidae - Thericleidae Auerfamile: Pneumoroidea Famile: Pneumoridae Auerfamile: Pyrgomorphoidea Famile: Pyrgomorphidae Auerfamile: Tanaoceroidea Famile: Tanaoceridae Auerfamile: Trigonopterygoidea Familin: Trigonopterygidae - Xyronotidae Auerfamile: Tetrigoidea Famile: Tetrigidae Dialonerorder: Tridactylidea Auerfamile: Tridactyloidea Familin: Cylindrachetidae - Ripipterygidae - Tridactylidae Famile: Acrididae Algemian Gäärshoper (Chorthippus parallelus) Commonskategorii: Gäärshopern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gäärshopern Tettigonia viridissima Roeseliana roeselii Chorthippus albomarginatus Chorthippus brunneus Conocephalus dorsalis Tetrix undulata Myrmeleotettix maculatus Leptophyes punctatissima Meconema thalassinum efter: Lotte von Komorski. Dem Zirpen im Gras auf der Spur. Uun: Der Insel-Bote. 2020-09-09"}
{"id": "39050", "contents": "Tellingstedt as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 2678 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39051", "contents": "Tensbüttel-Röst as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 670 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39052", "contents": "Tielenhemme as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 161 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39053", "contents": "Trennewurth as en gemiine foont Åmt Marne-Nordsee önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 253 inboogere (2019). Di Gräine Küstwäi gungt dör e gemiine. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39055", "contents": "Arlon (üüb Tjiisk an Luksemborgisk: Arel, üüb Neederluns: Aarlen) as at hoodsteed faan det Luksemborig Prowins uun Belgien. At steed leit uun a süüduast faan't lun, amanbi 167 uun a süüduast faan Brüssel an nai bi't grens tu't Grathertoochdoom Luksemborig. Det hee 30.393 lidj (2021). Banensteed At Sark Saint-Donat Det Jüüds Hoof Belgium: Luxembourg, citypopulation.de"}
{"id": "39056", "contents": "A Eegentelk Kü-Antiloopen (Alcelaphus) san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae) an hiar tu a Antiloopen. Alcelaphus buselaphus († Pallas, 1766) Alcelaphus caama (É. Geoffroy Saint-Hilaire, 1803) - Süüdaafrikoons Küantiloop Alcelaphus cokii (Günther, 1884) Alcelaphus lelwel (Heuglin, 1877) Alcelaphus lichtensteinii (Peters, 1852)) Alcelaphus major (Blyth, 1869) Alcelaphus swaynei (Sclater, 1892) Alcelaphus tora (Gray, 1873) Commonskategorii: Alcelaphus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Alcelaphus"}
{"id": "39057", "contents": "At Beatragus hunteri of Hunter-Antiloop (uk: Damaliscus hunteri) as en Hurndiart (Bovidae) an hiart tu a Kü-Antiloopen. Hat as di iansagst slach uun det skööl Beatragus. Commonskategorii: Beatragus hunteri – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Beatragus hunteri"}
{"id": "39060", "contents": "A Gnuus (Connochaetes) san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae) an hiar tu a Kü-Antiloopen. Witjbiard-Gnuu Connochaetes albojubatus (Thomas, 1892) Witjstört-Gnuu Connochaetes gnou (Zimmermann, 1780) Witjstrimel-Gnuu, Njassa-Gnuu Connochaetes johnstoni (Sclater, 1896) Serengeti-Witjbiard-Gnuu Connochaetes mearnsi (Heller, 1913) Strimel-Gnuu Connochaetes taurinus (Burchell, 1824) C. albojubatus C. gnou C. taurinus, jongdiart Commonskategorii: Gnuus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gnuus"}
{"id": "39061", "contents": "A Damaliscus (\"Sassabys\" an \"Topis\") san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae) an hiar tu a Kü-Antiloopen. Damaliscus eurus (Blaine, 1914) Damaliscus korrigum (Ogilby, 1834) Damaliscus jimela (Matschie, 1892) Damaliscus lunatus (Burchell, 1824) Damaliscus phillipsi (Harper, 1939) Damaliscus pygargus (Pallas, 1767) Damaliscus superstes (Cotterill, 2003) Damaliscus tiang (Heuglin, 1863) Damaliscus topi (Blaine, 1914) Damaliscus ugandae (Blaine, 1914) Commonskategorii: Damaliscus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Damaliscus"}
{"id": "39077", "contents": "A Grat Kuudus san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae). Jo hiar tu a Antiloopen an lewe uun Afrikoo. Strepsiceros chora (Cretzschmar, 1826) Strepsiceros cottoni (Dollman & Burlace, 1928) Strepsiceros strepsiceros (Pallas, 1766) Strepsiceros zambesiensis (Lorentz, 1894) En ööder betiaknang as: Slach: Tragelaphus strepsiceros Onerslacher: T. s. chora – T. s. cottoni – T. s. strepsiceros – T. s. zambesiensis Commonskategorii: Grat Kuudus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Grat Kuudus"}
{"id": "3908", "contents": "Twiijügeten (Diptera) san en order faan insekten. Diar hiar a fleegen an a magen tu. Acroceridae - Apioceridae - Apsilocephalidae - Apystomyiidae - Asilidae - Atelestidae - Athericidae - Austroleptidae - Bolbomyiidae - Bombyliidae - Brachystomatidae - Calliphoridae - Dolichopodidae - Drosophilidae - Empididae - Evocoidae - Hilarimorphidae - Hybotidae - Mydidae - Mythicomyiidae - Nemestrinidae - Oestridae - Pantophthalmidae - Pelecorhynchidae - Rhagionidae - Scathophagidae - Scenopinidae - Stratiomyidae - Syrphidae - Tabanidae - Therevidae - Vermileonidae - Xylomyidae - Xylophagidae ... an noch flooken muar Besfleegen (Oestridae) Bromern (Calliphoridae) Lucilia Green Fleeg, Gulfleeg (Lucilia sericata) Früchtfleegen (Drosophilidae) Drosophila Drosophila melanogaster Njoksfleegen (Scathophagidae) Scathophaga Njoksfleeg (Scathophaga stercoraria) Sweewfleegen (Syrphidae) Dasen (Tabanidae) Tabanus Hingstfleeg (Tabanus sudeticus) Küfleeg (Tabanus bovinus) Anisopodidae - Axymyiidae - Bibionidae - Blephariceridae - Bolitophilidae - Canthyloscelididae - Cecidomyiidae - Ceratopogonidae - Chaoboridae - Chironomidae - Corethrellidae - Culicidae - Deuterophlebiidae - Diadocidiidae - Ditomyiidae - Dixidae - Hesperinidae - Keroplatidae - Lygistorrhinidae - Mycetophilidae - Nymphomyiidae - Pachyneuridae - Pediciidae - Perissommatidae - Psychodidae - Ptychopteridae - Rangomaramidae - Scatopsidae - Sciaridae - Simuliidae - Tanyderidae - Thaumaleidae - Tipulidae - Trichoceridae - Valeseguyidae ... an noch flooken muar Medern (Tipulidae) Tipula Meder (Tipula paludosa) Steegmagen,"}
{"id": "39080", "contents": "Det Sosiaaldemokraatisk Partei faan Tjiisklun as en sosiaaldemokraatisk partei uun Tjiisklun. At partei wurd 1875 grünjlaanjen. Det as tup mä det Krastelk Demokraatisk Unioon (CDU) ian faan dön tau gratst partein uun Tjiisklun. Dön tau bundesföörlidj faan't partei sant de 6. Deetsember 2019 san Saskia Esken an Norbert Walter-Borjans. At partei wiar faan 2013 tu 2021 lasmaat faan't bundesregiaring. Det as uk lasmaat faan elwen faan dön seekstanj bundeslunregiaringen. Det woon uun a Bundesdaiswool 2021 dön miast saten. Commons: SPD – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "39085", "contents": "Daniel Günther (* 24. Jüüle 1973 uun Kiil) as sant de 28. Jüüne 2017 ministerpresident faan Sleeswich-Holstian. Hi as en poliitiker faan det CDU an hiart sant 2009 tu a lundai faan't bundeslun."}
{"id": "39089", "contents": "At Garna (Antilope cervicapra) as en Hurndiart (Bovidae) an di iansagst slach uun det skööl Antilope. Hat lewet uun Süüdaasien, fööraal uun Indien, an as nai mä a Gatselen (Gazella). Commonskategorii: Garna – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Garna"}
{"id": "39092", "contents": "At Dibatag (Ammodorcas clarkei) as en Hurndiart (Bovidae), an di iansagst slach uun det skööl Ammodorcas. Di nööm komt faan't Somaali spriak, an ment dabu („stört“) an tag („aprocht“). Dibatags hual a stört aprocht bi't luupen. Jo lewe uun Uastafrikoo an san nai mä Gatselen (Gazella). Commonskategorii: Dibatag – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dibatag"}
{"id": "39094", "contents": "A Gerenuks (Litocranius) san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae), an nai mä Gatselen (Gazella). Jo haa en üübfaalen lungen hals. Uun't Somaali spriak het jo garanug. Nuurdelk Gerenuk (Litocranius sclateri, Neumann, 1899); en betj grater slach Süüdelk Gerenuk (Litocranius walleri, Brooke, 1878); en betj letjer slach L. sclateri (?) L. walleri Commonskategorii: Gerenuks – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gerenuks"}
{"id": "39096", "contents": "A (Echt) Gatselen (Gazella) san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae). Jo like ööder sköölen, diar mäenööder üs Gatselenoortagen (Antilopini) beskrewen wurd. Gazella acaciae (Mendelssohn, Groves & Shalmon, 1997) Gazella bennettii (Sykes, 1831) † Gazella bilkis (Groves & Lay, 1985) Gazella christii (Blyth, 1842) Gazella cora (C. H. Smith, 1827) Gazella cuvieri (Ogilby, 1841) Gazella dareshurii Karami & Groves, 1993) Gazella dorcas (Linnaeus, 1758) Gazella erlangeri (Neumann, 1906) Gazella fuscifrons (Blanford, 1873) Gazella gazella (Pallas, 1766) Gazella gracilicornis (Stroganov, 1956) Gazella karamii (Groves, 1993) Gazella leptoceros (Cuvier, 1842) Gazella marica (Thomas, 1897) Gazella muscatensis (Brooke, 1874) Gazella pelzelni (Kohl, 1886) Gazella salinarum (Groves, 2003) † Gazella saudiya (Carruthers & Schwarz, 1935) Gazella shikarii (Groves, 1993) Gazella spekei (Blyth, 1873) Gazella subgutturosa (Güldenstädt, 1780) Gazella yarkandensis (Blanford, 1875) Commonskategorii: Gatselen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gatselen"}
{"id": "39097", "contents": "Eudorcas san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae) an hiar tu a Antiloopen (Antilopini). Eudorcas albonotata Eudorcas rufifrons Eudorcas rufina Eudorcas thomsonii Eudorcas tilonura Commonskategorii: Eudorcas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eudorcas"}
{"id": "39098", "contents": "A Antidorcas of Springboker san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae) an hiar tu a Antiloopen (Antilopini). Antidorcas angolensis (Blaine, 1922) Antidorcas hofmeyri (Thomas, 1926) Antidorcas marsupialis (Zimmermann, 1780) Commonskategorii: Springboker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Springboker"}
{"id": "39099", "contents": "A Nanger san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae) an hiar tu a Antiloopen (Antilopini). Nanger dama Nanger granti Nanger soemmerringii Commonskategorii: Nanger – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nanger"}
{"id": "39100", "contents": "A Procapra san en skööl faan Hurndiarten (Bovidae) an hiar tu a Antiloopen (Antilopini). Jo lewe uun Aasien. Procapra gutturosa Procapra picticaudata Procapra przewalskii Commonskategorii: Procapra – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Procapra"}
{"id": "39103", "contents": "A Saiga san en skööl faan tau (oner-)slacher Hurndiarten (Bovidae). Jo hiar tu a Antiloopen (Antilopinae) an lewe uun't gäärslun faan Euraasien. Saiga haa en apartin snütj, di en rüsel liket. Saiga borealis (†) Saiga tatarica Saiga tatarica tatarica Saiga tatarica mongolica Commonskategorii: Saiga – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Saiga"}
{"id": "39107", "contents": "At Beira (Dorcatragus megalotis) as en letj Antiloop (Antilopinae), an lewet uun't Hurn faan Afrikoo. Hat as di iansagst slach uun det skööl Dorcatragus. Commonskategorii: Beira – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Beira"}
{"id": "39109", "contents": "A Dikdiks (Madoqua) san en skööl faan böös letj Antiloopen (Antilopinae). Jo san knaap grater üs en Haas. Di latiinsk nööm komt faan't amhaarisk wurd för jo diarten medaqqwa uf. Dikdiks lewe uun Uastafrikoo. Wan jo wechrään, maage jo en tuun, di ham üs dik-dik uunhiart. Onerskööl Madoqua Madoqua hararensis (Neumann, 1904) Madoqua lawrancei (Deake-Brockmann, 1926) Madoqua phillipsi (Thomas, 1894) Madoqua piacentinii (Drake-Brockmann, 1911) Madoqua saltiana (Desmarest, 1817) Madoqua swaynei (Thomas, 1894) Onerskööl Rhynchotragus Madoqua cavendishi (Thomas, 1898) Madoqua damarensis (Günther, 1880) Madoqua guentheri (Thomas, 1894) Madoqua hindei (Thomas, 1902) Madoqua kirkii (Günther, 1880)) Madoqua smithii (Thomas, 1901) Madoqua thomasi (Neumann, 1905) Commonskategorii: Dikdiks – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dikdiks"}
{"id": "3911", "contents": "Hopern an staapken (Ensifera) like a gäärshopern, san oober en aanj onerorder faan insekten. Jo hiar tu det order faan a hopern (Orthoptera). Grylloidea Gryllidae - Gryllotalpidae - Mogoplistidae - Myrmecophilidae Hagloidea Prophalangopsidae Rhaphidophoroidea Rhaphidophoridae Schizodactyloidea Schizodactylidae Stenopelmatoidea Anostostomatidae – Cooloolidae – Gryllacrididae – Stenopelmatidae Tettigonioidea Tettigoniidae Staapken (Gryllidae) Staapk (Acheta domesticus) Commonskategorii: Hopern an staapken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hopern an staapken Tettigonia viridissima Roeseliana roeselii Chorthippus albomarginatus Chorthippus brunneus Conocephalus dorsalis Tetrix undulata Myrmeleotettix maculatus Leptophyes punctatissima Meconema thalassinum efter: Lotte von Komorski. Dem Zirpen im Gras auf der Spur. Uun: Der Insel-Bote. 2020-09-09"}
{"id": "39120", "contents": "Gent as at hoodsteed faan det Uastflandern Prowins uun Belgien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun, amanbi 50 km uun a nuurdwaast faan Brüssel. Det hee 263.703 lidj (2021). Det as uk at hoodsteed faan det Gent Arrondissement. De Schelde Struum leept troch't süüddial faan't steed. At Graslei Gravensteen Belgium: Oost-Vlaanderen, citypopulation.de"}
{"id": "39122", "contents": "Wavre as at hoodsteed faan det Waloonisk-Brabant Prowins uun Belgien. At steed leit uun a maden faan't lun, amanbi 23 km uun a süüduast faan Brüssel. Det hee 34.826 lidj (2021). Rue de la Source Det Saint-Jean-Baptiste Sark Belgium: Brabant Wallon, citypopulation.de"}
{"id": "39123", "contents": "A Neotragus san det skööl faan a letjst Antiloopen (Antilopinae). Jo san man 40 bit 50 cm lung an lewe uun Waastafrikoo. Neotragus batesi (de Winton, 1903) Neotragus moschatus (Von Dueben, 1846) Neotragus pygmaeus (Linnaeus, 1758) Commonskategorii: Neotragus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Neotragus"}
{"id": "39124", "contents": "A Oreotragus san en skööl faan Antiloopen (Antilopinae). Jo lewe uun't süüdelk an uastelk Afrikoo. Oreotragus aceratos (Noack, 1899) - Tansania Oreotragus aureus (Heller, 1913) - Kenia Oreotragus centralis (Hinton, 1921) - Sambia Oreotragus oreotragus (Zimmermann, 1783) - Kap Oreotragus porteousi (Lydekker, 1911) - Nigeria Oreotragus saltatrixoides (Temminck, 1853) - Etioopien Oreotragus schillingsi (Neumann, 1902) Oreotragus somalicus (Neumann, 1902) - Somalia Oreotragus stevensoni (Roberts, 1946) - Simbabwe Oreotragus tyleri (Hinton, 1921) - Angola Oreotragus transvaalensis (Roberts, 1917) - Transvaal Commonskategorii: Oreotragus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Oreotragus"}
{"id": "39126", "contents": "A Oribis (Ourebia) san en skööl faan Antiloopen (Antilopinae) an like Gatselen (Gazella). Ourebia hastata (Peters, 1852) - Serengeti Ourebia montana (Cretzschmar, 1826) - Sudaan Ourebia ourebi (Zimmermann, 1783) Ourebia quadriscopa (C. H. Smith, 1827) - Senegal Commonskategorii: Oribis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Oribis"}
{"id": "39127", "contents": "A Raphicerus san en skööl faan Antiloopen (Antilopinae). Jo lewe fööraal uun't süüdelk Afrikoo. Raphicerus campestris (afrikaans: Steenbok) Raphicerus melanotis Raphicerus sharpei Commonskategorii: Raphicerus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Raphicerus"}
{"id": "3913", "contents": "Hualewjügeten (Hemiptera) san en order faan insekten. Auchenorrhyncha = Cicadina (Tsikaaden) Archaeorrhyncha = Fulgoromorpha (Spashood Tsikaaden) Clypeorrhyncha = Cicadomorpha (Trinjhood Tsikaaden) Prosorrhyncha = Heteropterodea Wochlüs (Heteroptera) Coleorrhyncha mä man muar 1 famile: Peloridiidae Plaantenlüs (Sternorrhyncha) Cicadomorpha Aphrophoridae Skümtsikaad, Fögelspütj (Philaenus spumarius) Cicadidae Magicicada Wochlüs (Heteroptera) Weederluupern (Gerridae) Weederluuper (Gerris lacustris) Buumwansen (Pentatomidae) Green Riswans (Nezara viridula) Plaantenlüs (Sternorrhyncha) Dactylopiidae Cochenille (Dactylopius coccus) Phylloxeridae (Sweragbleedlüs) Winlüs, Drüüwlüs (Daktulosphaira vitifoliae) Commonskategorii: Hualewjügeten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hualewjügeten"}
{"id": "39130", "contents": "A Letj Kuudu (Tragelaphus imberbis of Ammelaphus imberbis) as en afrikoons Antiloop. At jaft uk Grat Kuudus (Strepsiceros). A Letj Kuudu lewet uun Uastafrikoo uun dialen faan a lunen Tansania, Keenia, Etioopien an Somaalia. Commonskategorii: Letj Kuudu – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Kuudu"}
{"id": "39148", "contents": "At Okapi of uk Boskgiraf as en Paartuanet Klooksdiart (Artiodactyla) uun't famile faan a Girafen (Giraffidae). Uun detdiar famile jaft at man ään öödern slach, at eegentelk Giraf (Giraffa). Okapis lewe uun a Troopenwalt faan Afrikoo. Commonskategorii: Okapi – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Okapi"}
{"id": "3915", "contents": "Hidjjügeten (Hymenoptera) san insekten mä sok fiin jügen, dat dü diar trochluke könst. Tu a hidjjügeten hiar knaap 100 familin faan insekten: Agaonidae – Ampulicidae – Anaxyelidae – Andrenidae – Aphelinidae – Apidae – Argidae – Aulacidae – Austrocynipidae – Austroniidae – Bethylidae – Blasticotomidae – Braconidae – Bradynobaenidae – Cephidae – Ceraphronidae – Chalcididae – Chrysididae – Chyphotidae – Cimbicidae – Colletidae – Crabronidae – Cynipidae – Diapriidae – Diprionidae – Dryinidae – Embolemidae – Encyrtidae – Eucharitidae – Eulophidae – Eupelmidae – Eurytomidae – Evaniidae – Figitidae – Formicidae – Gasteruptiidae – Halictidae – Heloridae – Heterogynaidae – Ibaliidae – Ichneumonidae – Khutelchalcididae – Leucospidae – Liopteridae – Maamingidae – Megachilidae – Megalodontesidae – Megalyridae – Megaspilidae – Melittidae – Monomachidae – Mutillidae – Mymaridae – Mymarommatidae – Myrmosidae – Ormyridae – Orussidae – Pamphiliidae – Pelecinidae – Peradeniidae – Pergidae – Perilampidae – Platygastridae – Plumariidae – Pompilidae – Proctorenyxidae – Proctotrupidae – Pteromalidae – Rhopalosomatidae – Roproniidae – Rotoitidae – Sapygidae – Sclerogibbidae – Scolebythidae – Scoliidae – Sierolomorphidae – Signiphoridae – Siricidae – Sphecidae – Stephanidae – Tanaostigmatidae – Tenthredinidae – Tetracampidae – Thynnidae – Tiphiidae – Torymidae – Trichogrammatidae – Trigonalidae – Vanhorniidae –"}
{"id": "3917", "contents": "Glüpern (Zygentoma of Thysanura) san en order faan insekten. Familin: Ateluridae Lepismatidae Maindroniidae Nicoletiidae Tricholepidiidae Lepismatidae Lepisma Glüper (Lepisma saccharina) Commonskategorii: Glüpern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Glüpern"}
{"id": "39171", "contents": "Auderghem (üüb Fraansöösk) of Oudergem (üüb Neederluns) as en gemeend uun det Brüssel Regiuun uun Belgien. At gemeend leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 34.404 lidj (2021). Belgium: Region of Brussels, citypopulation.de"}
{"id": "39172", "contents": "Berchem-Sainte-Agathe (üüb Fraansöösk) of Sint-Agatha-Berchem (üüb Neederluns) as en gemeend uun det Brüssel Regiuun uun Belgien. At gemeend leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 25.502 lidj (2021). Belgium: Region of Brussels, citypopulation.de"}
{"id": "39173", "contents": "Etterbeek as en gemeend uun det Brüssel Regiuun uun Belgien. At gemeend leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 48.473 lidj (2021). Belgium: Region of Brussels, citypopulation.de"}
{"id": "39174", "contents": "Evere as en gemeend uun det Brüssel Regiuun uun Belgien. At gemeend leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 42.656 lidj (2021). Belgium: Region of Brussels, citypopulation.de"}
{"id": "39175", "contents": "Forest (üüb Fraansöösk) of Vorst (üüb Neederluns) as en gemeend uun det Brüssel Regiuun uun Belgien. At gemeend leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 56.581 lidj (2021). Belgium: Region of Brussels, citypopulation.de"}
{"id": "39176", "contents": "Ganshoren as en gemeend uun det Brüssel Regiuun uun Belgien. At gemeend leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 25.234 lidj (2021). Belgium: Region of Brussels, citypopulation.de"}
{"id": "39177", "contents": "Ixelles (üüb Fraansöösk) of Elsene (üüb Neederluns) as en gemeend uun det Brüssel Regiuun uun Belgien. At gemeend leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 87.632 lidj (2021). Belgium: Region of Brussels, citypopulation.de"}
{"id": "39180", "contents": "At Elch (Alces alces) as di gratst slach faan Hirsker (Cervidae). Hat lewet uun Nuurdeuroopa, Nuurdaasien an Nuurdameerikoo. At Elch as di iansagst slach uun det skööl Alces. Commonskategorii: Elchen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Elchen"}
{"id": "39182", "contents": "A Reen (Capreolus) san en skööl faan Pecora mä tau slacher uun det famile faan a Hirsker (Cervidae). Europeesk Ree Capreolus capreolus Sibiirsk Ree Capreolus pygargus Europeesk Ree (hole) Sibiirsk Ree (hole) Wiiftje (kü) Jongdiart Commonskategorii: Reen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Reen"}
{"id": "39183", "contents": "Mechelen ([ˈmɛxələ(n)]; üüb Fraansöösk: Malines) as det naistgratst steed uun det Antwerpen Prowins, Belgien. At steed leit uun a süüd faan't prowins, amanbi 22 km uun a süüduast faan Antwerpen. Det hee 86.911 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan det Mechelen Arrondissement. Belgium: Antwerpen, citypopulation.de"}
{"id": "39184", "contents": "Turnhout [ˈtʏr(ə)nɦʌut] as det traadgratst steed uun det Antwerpen Prowins, Belgien. At steed leit uun a nuurduast faan't prowins, amanbi 38 km uun a nuurduast faan Antwerpen. Det hee 45.874 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan det Turnhout Arrondissement. Belgium: Antwerpen, citypopulation.de"}
{"id": "39185", "contents": "Heist-op-den-Berg [ˌɦɛist ɔb dəm ˈbɛr(ə)x] as det fjuardgratst steed uun det Antwerpen Prowins, Belgien. At steed leit uun a süüd faan't prowins, amanbi 28 km uun a süüduast faan Antwerpen. Det hee 43.096 lidj (2021). Rumeenien Arad uun Rumeenien, sant 2011. Belgium: Antwerpen, citypopulation.de Twincityproject met Arad, Heist-op-den-Berg Weebsidj (9. Oktuuber 2021 ufrepen). Archiwiaret faan det originool di 9. Oktuuber 2021. Ufrepen di 9. Oktuuber 2021."}
{"id": "39188", "contents": "Geel [ɣeːl] as det füftgratst steed uun det Antwerpen Prowins, Belgien. At steed leit uun a süüduast faan't prowins, amanbi 41 km uun a uast faan Antwerpen. Det hee 40.781 lidj (2021). Belgium: Antwerpen, citypopulation.de"}
{"id": "39190", "contents": "Brasschaat [brɑˈsxaːt] as det seekstgratst steed uun det Antwerpen Prowins, Belgien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't prowins, amanbi 10 km uun a nuurduast faan Antwerpen. Det hee 38.211 lidj (2021). Belgium: Antwerpen, citypopulation.de"}
{"id": "39191", "contents": "Mol [mɔl] as det sööwenstgratst steed uun det Antwerpen Prowins, Belgien. At steed leit uun a uast faan't prowins, amanbi 50 km uun a uast faan Antwerpen. Det hee 37.021 lidj (2021). Mol wiar at aran faan det Molse School (of \"Skuul faan Mol\"), en skööl faan kunstmoolern uun det leed 19. juarhunert an det ääder 20. juarhunert. Dön moolet biljen faan detheer skuul san faan moolerisk an rustikaal steeden, büürsteeden asw. uun't gemeend. Dön bekäänst kunstmoolern faan't skuul wiar Jakob Smits (1855-1928) an Dirk Baksteen (1886-1971). Belgium: Antwerpen, citypopulation.de"}
{"id": "39194", "contents": "Lier [liːr] as det aachstgratst steed uun det Antwerpen Prowins, Belgien. At steed leit uun a süüd faan't prowins, amanbi 15 km uun a süüduast faan Antwerpen. Det hee 36.923 lidj (2021). Belgium: Antwerpen, citypopulation.de"}
{"id": "39195", "contents": "Schoten [ˈsxoːtə(n)] as det njüügenstgratst steed uun det Antwerpen Prowins, Belgien. At steed leit uun a waast faan't prowins, amanbi 8 km uun a nuurduast faan Antwerpen. Det hee 34.291 lidj (2021). Belgium: Antwerpen, citypopulation.de"}
{"id": "39196", "contents": "Brecht [brɛxt] as det tjiinstgratst steed uun det Antwerpen Prowins, Belgien. At steed leit uun a nuurd faan't prowins, amanbi 22 km uun a nuurduast faan Antwerpen. Det hee 29.809 lidj (2021). Belgium: Antwerpen, citypopulation.de"}
{"id": "39197", "contents": "Damhirsker (Dama) san en skööl faan tau slacher madelgrat Hirsker (Cervidae). Damhirsk (Dama dama) Mesopotaamsk Damhirsk (Dama mesopotamica) Dama dama, hole Dama dama, kü Dama mesopotamica Commonskategorii: Damhirsker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Damhirsker"}
{"id": "392", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt A Kniip as en huuchsun uun a Nuurdsia an as mä det nuurdfresk eilun Oomram ferbünjen. A Kniip as sowat 10 km² grat an woort bluas bi sturemfluden auerspeeld. Üüb en siakoord faan 1585 wurd a Kniip üs Ameren Bor betiakent an lai dojütidjs swäärs tu't eilun. Bit uun a 1960er juaren lai en priil tesken a Kniip an Oomram. Sodenang küd heer bit uun a 1940er juaren sogoor skeb faan Hörnem üüb Sal uun a Kniiphuuwen bi Noorsaarep uunlei. Daalang as a Kniip di best skül för't eilun jin a sturemfluden. Uun a somer kön a baadelidj diar baase, an enkelten bau diar strunborger ütj strunholt. A Kniip hiar mä tu't Landschaftsschutzgebiet Amrum. Georg Quedens: Amrum. Breklumer Verlag, Breklum 1971 Koord faan't BfN Otfried Schwarz"}
{"id": "39201", "contents": "Vilvoorde ([ˈvɪlvoːrdə]; üüb Fraansöösk: Vilvorde) as det naistgratst steed uun det Fleemisk-Brabant Prowins, Belgien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't prowins, amanbi 20 km uun a nuurdwaast faan Lööwen, nai bi't grens tu't Regiuun Brüssel. Det hee 45.715 lidj (2021). Belgium: Vlaams Brabant, citypopulation.de"}
{"id": "39202", "contents": "A Ruadhirsker (Cervus) san en skööl faan grat Hirsker (Cervidae). Hük slacher tu detdiar skööl reegent wurd, as ei seeker, miast wurd tau bit fiiw slacher näämd. Cervus albirostris, Przewalskium albirostris – Witjlaphirsk, Tiibet Cervus canadensis – Wapiti, Kanada Cervus elaphus – Ruadhirsk, Euraasien Cervus hanglu – Sjineesk Ruadhirsk, Sjiina Cervus nippon – Sikahirsk, Jaapan Commonskategorii: Ruadhirsker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruadhirsker"}
{"id": "39206", "contents": "Alfred Ernst Christian Alexander Hugenberg (* 19. Jüüne 1865 uun Hannover; † 12. Marts 1951 uun Kükenbruch) wiar en tjiisk kuupmaan, meedienonernemer an poliitiker faan det DNVP. San konsern, de Hugenberg-Konsern, kontroliaret föl bleeden uun Tjiisklun. Hi ded uun sin bleeden natschunaalistisk an antidemokraatisk propaganda jin det Weimar Republiik ütj. Uun dön iarst muuner efter Adolf Hitler sin 1933 meechtgriping wiar hi minister för wiartskap, loonwiartskap an erneering. Commons: Alfred Hugenberg – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "39207", "contents": "A Moderhirsk (Blastocerus dichotomus) as en Hirsk (Cervidae), di uun Süüdameerikoo trinjam struumauern lewet. Hi as di iansagst slach uun det skööl Blastocerus. Commonskategorii: Moderhirsker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Moderhirsker"}
{"id": "3921", "contents": "A Primaaten (Primates) san en order uun det klas faan a Tetjdiarten (Mammales). Tu primaaten sait'am miast uk ianfach aaben, det as oober ei gans rocht, auer uk di minsk diar mä tu hiart. Commonskategorii: Primaaten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Primaaten"}
{"id": "39211", "contents": "A Andenhirsker (Hippocamelus) san en skööl mä tau slacher Hirsker (Cervidae), diar uun a Anden faan Süüdameerikoo lewe. Jo het uk Huemul(s). Nuurd-Andenhirsk (Hippocamelus antisensis) uun Peruu, Boliiwien an Nuurd-Chiile Süüd-Andenhirsk (Hippocamelus bisulcus) uun Chiile an Argentinien Commonskategorii: Andenhirsker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Andenhirsker"}
{"id": "39213", "contents": "A Mazamas (Mazama) san en skööl faan amanbi tjiin slacher Hirsker (Cervidae), diar uun Madel- an Süüdameerikoo lewe. Hör nööm komt faan det Nahuatl-wurd för Hirsk. Mazama americana Mazama bororo Mazama bricenii Mazama chunyi Mazama gouazoupira Mazama nana Mazama nemorivaga Mazama pandora Mazama rufina Mazama temama Commonskategorii: Mazamas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mazamas"}
{"id": "39214", "contents": "Dilbeek as det traadgratst steed uun det Fleemisk-Brabant Prowins, Belgien. At steed leit uun a waast faan't prowins, nai bi't grens tu't Regiuun Brüssel. Det hee 43.732 lidj (2021). Belgium: Vlaams Brabant, citypopulation.de"}
{"id": "39216", "contents": "Halle as det fjuardgratst steed uun det Fleemisk-Brabant Prowins, Belgien. At steed leit uun a süüdwaast faan't prowins, nai bi't grens tu det Waloonisk-Brabant Prowins. Det hee 40.656 lidj (2021). Belgium: Vlaams Brabant, citypopulation.de"}
{"id": "39217", "contents": "Grimbergen as det füftgratst steed uun det Fleemisk-Brabant Prowins, Belgien. At steed leit uun a nnurdwaast faan't prowins, nai bi't grens tu't Regiuun Brüssel. Det hee 38.314 lidj (2021). Belgium: Vlaams Brabant, citypopulation.de"}
{"id": "39218", "contents": "Tienen as det seekstgratst steed uun det Fleemisk-Brabant Prowins, Belgien. At steed leit uun a süüduast faan't prowins, nai bi't grens tu det Waloonisk-Brabant Prowins. Det hee 35.545 lidj (2021). Belgium: Vlaams Brabant, citypopulation.de"}
{"id": "39219", "contents": "A Odocoileus san en skööl faan trii slacher Hirsker (Cervidae). Jo lewe uun Nuurdameerikoo. Odocoileus hemionus Odocoileus pandora Odocoileus virginianus – Witjstörthirsk Commonskategorii: Odocoileus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Odocoileus"}
{"id": "39220", "contents": "Zaventem as det sööwenstgratst steed uun det Fleemisk-Brabant Prowins, Belgien. At steed leit uun a waast faan't prowins, nai bi't grens tu Regiuun Brüssel. Det hee 35.184 lidj (2021). Belgium: Vlaams Brabant, citypopulation.de"}
{"id": "39222", "contents": "Sint-Pieters-Leeuw as det aachstgratst steed uun det Fleemisk-Brabant Prowins, Belgien. At steed leit uun a süüdwaast faan't prowins, nai bi't grens tu't Regiuun Brüssel. Det hee 35.061 lidj (2021). Belgium: Vlaams Brabant, citypopulation.de"}
{"id": "39223", "contents": "Asse as det njüügenstgratst steed uun det Fleemisk-Brabant Prowins, Belgien. At steed leit uun a waast faan't prowins. Det hee 33.827 lidj (2021). Belgium: Vlaams Brabant, citypopulation.de"}
{"id": "39225", "contents": "Aarschot as det tjiinstgratst steed uun det Fleemisk-Brabant Prowins, Belgien. At steed leit uun a nuurduast faan't prowins, nai bi't grens tu det Antwerpen. Det hee 30.281 lidj (2021). Belgium: Vlaams Brabant, citypopulation.de"}
{"id": "39226", "contents": "A Pampashirsk (Ozotoceros bezoarticus) as en slach faan Hirsker (Cervidae) an lewet uun a Pampa faan Süüdameerikoo. Hi as di iansagst slach uun det skööl Ozotoceros. Commonskategorii: Pampashirsk – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pampashirsk"}
{"id": "39229", "contents": "A Puudus (Pudu) san en skööl mä tau slacher Hirsker (Cervidae) uun Süüdameerikoo. Det san a letjst Hirsker, diar't jaft, knaap grater üs en Haas. Hör nööm komt faan't Mapudungun, det spriak faan a Mapuche. Nuurd-Puudu (Pudu mephistophiles) uun Kolumbien, Peruu an Ekwadoor Süüd-Puudu (Pudu puda) uun Patagoonien Commonskategorii: Puudus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Puudus"}
{"id": "3923", "contents": "A Elefanten (Elephantidae) san en famile faan trii elefantenslacher. Tau lewe uun Afrikoo an ään uun Aasien. Loxodonta Afrikoons Elefant (Loxodonta africana) Boskelefant (Loxodonta cyclotis) ütjstürwen: L. adaurora – L. angammensis – L. atlantica – L. cookei – L. exoptata Elephas Asiaatisk Elefant (Elephas maximus) Mamuuten (Mammuthus), ütjstürwen Olhiar-Mamuut (Mammuthus primigenius) Elephas – Loxodonta – †Anancus – †Mammuthus – †Morrillia – †Paratetralophodon – †Primelephas – †Stegodibelodon – †Stegoloxodon – †Stegotetrabelodon – †Tetralophodon Commonskategorii: Elefanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Elefanten"}
{"id": "39230", "contents": "A Axishirsker (Axis) san en skööl faan Hirsker (Cervidae) uun Süüd- an Süüduastaasien. Axis axis (Erxleben, 1777) – Chital Axis annamiticus (Heude, 1888) Axis calamianensis (Heude, 1888) Axis kuhlii (Temminck, 1836) Axis porcinus (Zimmermann, 1780) Commonskategorii: Axishirsker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Axishirsker"}
{"id": "39233", "contents": "A Elaphodus cephalophus as en letjen Hirsk (Cervidae) an lewet uun Uastaasien. Hi as di iansagst slach uun det skööl Elaphodus an nai mä a Muntjaks (Muntiacus). Commonskategorii: Elaphodus cephalophus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Elaphodus cephalophus"}
{"id": "39236", "contents": "A Davidshirsk of Milu (Elaphurus davidianus) as en Hirsk (Cervidae) an di iansagst slach uun det skööl Elaphurus. Hi hää uun Uastaasien lewet, komt daalang oober bluas noch uun tiirguarder föör. Commonskategorii: Davidshirsk – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Davidshirsk"}
{"id": "39238", "contents": "A Muntjaks (Muntiacus) san en skööl faan Hirsker (Cervidae) uun Aasien. Muntiacus atherodes Muntiacus aureus Muntiacus crinifrons Muntiacus feae Muntiacus gongshanensis Muntiacus malabricus Muntiacus montanus Muntiacus muntjak Muntiacus nigripes Muntiacus puhoatensis Muntiacus putaoensis Muntiacus reevesi Muntiacus rooseveltorum Muntiacus truongsonensis Muntiacus vaginalis Muntiacus vuquangensis Commonskategorii: Muntjaks – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Muntjaks Elaphodus cephalophus"}
{"id": "39243", "contents": "A Barasinghas (Rucervus) san en skööl faan Hirsker (Cervidae) uun Indien. Hör nööm komt faan en Hindi-wurd uf, an det ment 12 hurner. Rucervus branderi Rucervus duvaucelii Rucervus ranjitsinhi Rucervus schomburgki (†) Commonskategorii: Barasinghas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Barasinghas"}
{"id": "39244", "contents": "A Rusa of uk Sambar(s) san en skööl faan Hirsker (Cervidae). Jo lewe uun Süüduastaasien. Rusa alfredi Rusa marianna Rusa timorensis Rusa unicolor Rusa alfredi Filipiinen EN - endangered (trüüwet) Rusa marianna Filipiinen VU - vulnerable (uun gefoor) Rusa timorensis Indoneesien, Uast-Timor VU - vulnerable (uun gefoor) Rusa unicolor (Sambar) Himalaya, Mjanmaar, Thailun, Süüd-Sjiina, Taiwan, Malaysia, Sumatra, Borneo VU - vulnerable (uun gefoor) Commonskategorii: Rusa – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rusa"}
{"id": "39249", "contents": "At (Sjineesk) Weederree (Hydropotes inermis) as en slach faan a Hirsker (Cervidae) an lewet uun Uastaasien. Hat liket muar en Moskusdiart üs en Ree, as diar oober naier mä. Commonskategorii: Weederree – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Weederree"}
{"id": "39251", "contents": "La Louvière [la luvjɛʁ] as det traadgratst steed uun det Hennegau Prowins, Belgien. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 80.944 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan det La Louvière Arrondissement. Belgium: Hainaut, citypopulation.de"}
{"id": "39254", "contents": "Tournai ([tuʁnɛ]; üüb Neederluns: Doornik [ˈdoːrnɪk]) as det fjuardgratst steed uun det Hennegau Prowins, Belgien. At steed leit uun a wiar faan't prowins. Det hee 68.795 lidj (2021). Tournai wiar en ääder hoodsteed (föör't juar 487) faan't Frankenrik: at köning Childerich I. wurd do begreewen. Belgium: Hainaut, citypopulation.de"}
{"id": "39255", "contents": "Mouscron ([mukʁɔ̃]; üüb Neederluns: Moeskroen [muˈskrun])as det füftgratst steed uun det Hennegau Prowins, Belgien. At steed leit uun a waast faan't prowins. Det hee 58.862 lidj (2021). Frankrik Liévin, Pas-de-Calais, Hauts-de-France, Frankrik Frankrik Fécamp, Seine-Maritime, Normandie, Frankrik Sjiisklun Rheinfelden, Baden-Württemberg, Tjiisklun Ferianagt Könangrik Barry, Vale of Glamorgan, Wales, Ferianigt Köningrik Belgium: Hainaut, citypopulation.de"}
{"id": "39256", "contents": "Blaenau Gwent [ˌblaɪnaɪ ˈɡwɛnt], amtelk Blaenau Gwent County Borough (üüb Waliisisk: Cyngor Bwrdeistref Sirol Blaenau Gwent [ˈbləi.nai ˈɡwɛnt]), as en county borough an ian faan a hoodgebiiten (üüb Ingels: Principal Areas) faan Wales. At hoodgebiit leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 70.020 lidj (2020). At hoodsteed faan't hoodgebiit as Ebbw Vale. Blaenau Gwent hiart tu't preserved county Gwent. United Kingdom: Districts in Wales, citypopulation.de Commons: Blaenau Gwent – Saamling faan biljen of filmer 51.775730555556-3.1965222222222Koordinaaten: 51° 47′ N, 3° 12′ W"}
{"id": "39257", "contents": "Châtelet [ʃatlɛ] as det seekstgratst steed uun det Hennegau Prowins, Belgien. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 35.567 lidj (2021). Belgium: Hainaut, citypopulation.de"}
{"id": "39258", "contents": "Binche (​[bɛ̃ʃ]; üüb Neederluns: Bing) as det sööwenstgratst steed uun det Hennegau Prowins, Belgien. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 33.416 lidj (2021). Uun Binche as at Karnewal faan Binche, ian faan dön äälst karnewaltraditschuunen uun Belgien, wat 49 daar föör Puask begant. A hoodfigüüren faan't karnewal san a Gilles. A Gilles ma masken A Gilles ma huder ütj strausenfeelern Belgium: Hainaut, citypopulation.de"}
{"id": "3926", "contents": "A Echt Haagedisjin (Lacertidae) san en famile faan Krepdiarten (Reptilia) an hiar tu a Skolepkrepdiarten (Squamata). Jo lewe uun Euroopa, Afrikoo an Aasien. Onerfamile Gallotiinae Sköölen: Gallotia – Psammodromus Onerfamile Lacertinae Sköölen: Acanthodactylus – Adolfus – Algyroides – Anatololacerta – Apathya – Archaeolacerta – Atlantolacerta – Australolacerta – Congolacerta – Dalmatolacerta – Darevskia – Dinarolacerta – Eremias – Gastropholis – Heliobolus – Hellenolacerta – Holaspis – Iberolacerta – Ichnotropis – Iranolacerta – Lacerta – Latastia – Meroles – Mesalina – Nucras – Omanosaura – Ophisops – Parvilacerta – Pedioplanis – Philochortus – Phoenicolacerta – Podarcis – Poromera – Pseuderemias – Scelarcis – Takydromus – Teira – Timon – Tropidosaura – Vhembelacerta – Zootoca Kanaarenhaagedisjin (Gallotia) Halsbianhaagedisjin (Lacerta) Tuunhaagedisje (Lacerta agilis) Commonskategorii: Echt Haagedisjin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Haagedisjin"}
{"id": "39264", "contents": "Wat menst dü? uun Belgien Courcelles (Belgien), en steed uun det Hennegau Prowins uun Frankrik Courcelles (Charente-Maritime) uun det Charente-Maritime Department Courcelles (Doubs) uun det Doubs Department Courcelles (Meurthe-et-Moselle) uun det Meurthe-et-Moselle Department Courcelles (Nièvre) uun det Nièvre Department Courcelles (Territoire de Belfort) uun det Territoire de Belfort Department uun Kanada Courcelles (Quebec), en gemeend uun Quebec"}
{"id": "39265", "contents": "Courcelles [kuʁsɛl] as det aachstgratst steed uun det Hennegau Prowins, Belgien. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 31.053 lidj (2021). Belgium: Hainaut, citypopulation.de"}
{"id": "39266", "contents": "Ath ​([at]; üüb Neederluns: Aat) as det njüügenstgratst steed uun det Hennegau Prowins, Belgien. At steed leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 29.571 lidj (2021). Belgium: Hainaut, citypopulation.de"}
{"id": "39267", "contents": "Soignies ([swaɲi]; üüb Neederluns: Zinnik [ˈzɪnɪk]) as det tjiinstgratst steed uun det Hennegau Prowins, Belgien. At steed leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 28.311 lidj (2021). Belgium: Hainaut, citypopulation.de"}
{"id": "39268", "contents": "At Alpaka (Vicugna pacos) as en slach faan Kameelen (Camelidae) an lewet uun Süüdameerikoo. Hat woort för hör ol häälen. Alian uun Peruu jaft at 3,5 miljoon tiiren, det san wel 80% faan aal a Alpakas tuup. Man uk uun Sjiisklun lewe son 20.000 tiiren. Commonskategorii: Alpakas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Alpakas"}
{"id": "39270", "contents": "At Vikunja (Vicugna vicugna, Quechua: wik'uña) as en slach faan Kameelen (Camelidae) an lewet uun Süüdameerikoo. Hat as nai mä't Alpaka (Vicugna pacos), liket oober muar en Guanako. Det ol faan Vikunjas as auer a miaten fiin an at jüürst ol, diar't jaft. Commonskategorii: Vikunja – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Vikunja"}
{"id": "39273", "contents": "A Guanako (Lama guanicoe) as en slach faan Kameelen (Camelidae) an hiart tu't skööl faan a Laamas (Lama). Hat lewet uun Süüdameerikoo. Commonskategorii: Guanako – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Guanako"}
{"id": "3929", "contents": "A Krokodiilen (Crocodilia) hiar tuup mä a Fögler (Aves) tu a leetst Diarten, diar faan a ual Sauriern auerblewen san. Alligatoridae - Aligatooren Alligatorinae Alligator A. mississippiensis – A. sinensis Caimaninae Caiman C. crocodilus – C. latirostris – C. yacare Melanosuchus M. niger Paleosuchus P. palpebrosus – P. trigonatus Crocodylidae - Echt Krokodiilen Crocodylinae Crocodylus C. acutus – C. halli – C. intermedius – C. johnsoni – C. mindorensis – C. moreletii – C. niloticus – C. novaeguineae – C. palustris – C. porosus – C. raninus – C. rhombifer – C. siamensis – C. suchus Mecistops M. cataphractus – M. leptorhynchus Osteolaemus O. osborni – O. tetraspis Gavialidae - Gawiaalen Gavialinae Gavialis G. gangeticus Tomistominae Tomistoma T. schlegelii Commonskategorii: Krokodiilen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Krokodiilen"}
{"id": "39296", "contents": "At Trampeldiart of Baktrisk Kameel (Camelus ferus of Camelus bactrianus) as en slach faan a Kameelen (Camelidae). Hat woort fööraal üs dreegdiart brükt, an lewet uun Aasien. Commonskategorii: Trampeldiart – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Trampeldiart"}
{"id": "39299", "contents": "At Eilunreegel of uk Foster sin Reegel (ingelsk: Foster's rule) as en teorii auer det grate faan diarten (dialwiis uk plaanten) üüb eilunen. Det reegel sait, dat grat diarten üüb eilunen auer generatsioonen leewen letjer wurd, an letj diarten wurd grater. Eilunferletjerang Eilun-Gräfoos (Urocyon littoralis), as knaap grater üs en kaat Spitsbergen-Rendiart (Rangifer tarandus platyrhynchus), as man 65 cm huuch Witjstörthirsk (Odocoileus virginianus), as man 1,00 m huuch Eilunfergraterang Kanaarisk Root (Canariomys, †), wuch muar üs 1 kg Gran Canaria-Haagedisje, koon 80 cm lung wurd Galapagos-Skiltpod (Chelonoidis nigra), woort bit 95 cm lung Auer a grünjer san a wedenskaplidj ei ians. - Bi grat diarten as't mögelk, dat en eilun ei grat enooch as, am föl grat diarten tu fersurgin. Wan's ei so grat san, kön jo beeder auerlewe. - Letj diarten haa ei so föl fiinden üs üüb fäästääg, an kön diaram grater an 'luier' wurd. Foster, J.B. (1964): The evolution of mammals on islands, Nature 202, p. 234-235 John J Welch (2009): Testing the island rule: primates as a case study. Proceedings of the Royal Society B 276 (1657): 675–682. doi:10.1098/rspb.2008.1180 Ewolutsion Augsburger Allgemeine, 22.04.2019"}
{"id": "393", "contents": "A Wik of Bi a Wik as en steed üüb det nuurdfresk eilun Feer. A Wik leit uun bütjerst süüduasten faan’t eilun Feer, uun Uasterlun-Feer. Det as 8,08 km² grat. At gemeend as det fjuardgratst üüb Feer. Uun a Wik lewe 4.500 lidj mä hoodwensteed, man uun’t hauptseesong hual jo amanbi 20.000 mensken uun a steed ap. Efter en schetsing uun't juar 2020 wene 4280 lidj uun a Wik: 2280 diarfaan san wüfen an 2000 maaner. Sant 2007 hiart A Wik tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomram. ?-? Heinz Lorenzen ?-2018: Paul Raffelhüschen (CDU) 2018-: Uli Hess (CDU) At Ialtürn Ualhörn (1952) At Freskmuseeum At Sark St. Nikolai A (ual) Madelbrag uun A Wik (bit 2022). Ialtürn Ualhörn. Commons: A Wik – Saamling faan biljen of filmer A Wik uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Fering Flugplaats Snöfelstiiner ön Wyk üp Föör Hüs Tübingen Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb tjiisk) Nordfriesland: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de climate-data.org Wyk auf Föhr, citypopulation.de"}
{"id": "39306", "contents": "Det Artemisa Prowins (üüb Spaans: Provincia de Artemisa) as sant 2011 ian faan dön 15 prowinsen uun Kuuba. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 511.079 lidj (2018). At hoodsteed faan't prowins as Artemisa. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee elwen lunkreiser (üüb Spaans: municipios): Cuba, citypopulation.de Cuba: Artemisia Province, citypopulation.de"}
{"id": "39307", "contents": "Det Camagüey Prowins (üüb Spaans: Provincia de Camagüey) as ian faan dön 15 prowinsen uun Kuuba. At prowins leit uun a uast faan't lun. Det hee 767.138 lidj (2018). At hoodsteed faan't prowins as Camagüey. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Cuba, citypopulation.de Cuba: Camagüey Province, citypopulation.de"}
{"id": "3931", "contents": "A Lööw, (fe.) at löw (Panthera leo) as en slach faan Kaater (Felidae) an lewet uun Afrikoo an Indien. Efter Wikispecies: P. l. azandica – P. l. bleyenberghi – P. l. hollisteri – P. l. kamptzi – P. l. krugeri – P. l. leo – P. l. maculatus – P. l. nubica – P. l. persica – P. l. senegalensis – P. l. verneyi – P. l. nyanzae – P. l. roosevelti – P. l. somaliensis Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Lööwen Wikispecies hää en artiikel tu: Lööwen"}
{"id": "39310", "contents": "Havanna of Havana (üüb Spaans: La Habana) as at hoodsteed faan Kuuba. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 2.132.394 lidj (2019). Havanna täält uk üs ian faan a füftanj prowinsen üüb Kuuba. Uun Havanna lei 15 distrikten (Municipios) mä 105 steeddialen (Consejos populares): Playa: Santa Fe, Siboney, Cubanacán, Ampliación Almendares, Miramar, Sierra, Ceiba, Buena Vista. Plaza de la Revolución: El Carmelo, Vedado-Malecón, Rampa, Príncipe, Plaza, Nuevo Vedado-Puentes Grandes, Colón-Nuevo Vedado, Vedado. Centro Habana: Cayo Hueso, Pueblo Nuevo, Los Sitios, Dragones, Colón. La Habana Vieja : Prado, Catedral, Plaza Vieja, Belén, San Isidro, Jesús Maria, Tallapiedra. Regla : Guaicanimar, Loma Modelo, Casablanca. La Habana del Este : Camilo Cienfuegos, Cojimar, Guiteras, Alturas de Alamar, Alamar-Este, Guanabo, Campo Florido, Alamar-Playa. Guanabacoa : Mañana-Habana Nueva, Villa I, Villa II, Chivas-Roble, Debeche-Nalon, Hata-Naranjo, Peñalver-Bacuranao, Minas-Barreras. San Miguel del Padrón: Rocafort, Luyanó Moderno, Diezmero, San Francisco de Paula, Dolores-Veracruz, Jacomino. Diez de Octubre : Luyanó, Jesús del Monte, Lawton, Vista Alegre, Acosta, Sevillano, La Víbora, Santos Suárez, Tamarindo. Cerro: Latinoamericano, Pilar-Atares, Cerro, Las Cañas, El Canal, Palatino, Armada. Marianao : CAI-Los Ángeles, Pocito-Palmas, Zamora-Cocosolo, Libertad, Pogoloti-Belén-Finlay, Santa Felicia. La Lisa : Alturas de La Lisa, Balcón Arimao, Cano-Bello26-Valle Grande, Punta Brava,"}
{"id": "39312", "contents": "Det Ciego de Ávila Prowins (üüb Spaans: Provincia de Ciego de Ávila) as ian faan dön 15 prowinsen uun Kuuba. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 435.006 lidj (2018). At hoodsteed faan't prowins as Ciego de Ávila. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Cuba, citypopulation.de Cuba: Ciego de Ávila Province, citypopulation.de"}
{"id": "39313", "contents": "Det Cienfuegos Prowins (üüb Spaans: Provincia de Cienfuegos) as ian faan dön 15 prowinsen uun Kuuba. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 406.751 lidj (2018). At hoodsteed faan't prowins as Cienfuegos. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Cuba, citypopulation.de Cuba: Cienfuegos Province, citypopulation.de"}
{"id": "39314", "contents": "Det Granma Prowins (üüb Spaans: Provincia de Granma) as ian faan dön 15 prowinsen uun Kuuba. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 823.651 lidj (2018). At hoodsteed faan't prowins as Bayamo. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Cuba, citypopulation.de Cuba: Granma Province, citypopulation.de"}
{"id": "39315", "contents": "Det Guantánamo Prowins (üüb Spaans: Provincia de Guantánamo) as ian faan dön 15 prowinsen uun Kuuba. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 508.552 lidj (2018). At hoodsteed faan't prowins as Guantánamo. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Cuba, citypopulation.de Cuba: Guantánamo Province, citypopulation.de"}
{"id": "39317", "contents": ". Det Saint George Sarkspal (üüb Ingels: Saint George Parish, ufkurting St. George Parish) as ian faan a sarkspal-gemeenden faan Antiigua an Barbuuda, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurd faan't eilun Antiigua. Det hee 8055 lidj (2011). Long Eilun an Maiden Eilun hiar tu't sarkspal. Antigua and Barbuda, citypopulation.de"}
{"id": "39319", "contents": "Det Holguín Prowins (üüb Spaans: Provincia de Holguín) as ian faan dön 15 prowinsen uun Kuuba. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 1.027.249 lidj (2018). At hoodsteed faan't prowins as Holguín. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Cuba, citypopulation.de Cuba: Holguín Province, citypopulation.de"}
{"id": "39320", "contents": "Det Las Tunas Prowins (üüb Spaans: Provincia de Las Tunas) as ian faan dön 15 prowinsen uun Kuuba. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 535.335 lidj (2018). At hoodsteed faan't prowins as Las Tunas. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Cuba, citypopulation.de Cuba: Las Tunas Province, citypopulation.de"}
{"id": "39321", "contents": "Det Matanzas Prowins (üüb Spaans: Provincia de Matanzas) as ian faan dön 15 prowinsen uun Kuuba. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 714.843 lidj (2018). At hoodsteed faan't prowins as Matanzas. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Cuba, citypopulation.de Cuba: Matanzas Province, citypopulation.de"}
{"id": "39322", "contents": "Det Mayabeque Prowins (üüb Spaans: Provincia de Mayabeque) as ian faan dön 15 prowinsen uun Kuuba. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 383.403 lidj (2018). At hoodsteed faan't prowins as San José de las Lajas. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Cuba, citypopulation.de Cuba: Mayabeque Province, citypopulation.de"}
{"id": "39324", "contents": "Det Pinar del Río Prowins (üüb Spaans: Provincia de Pinar del Río) as ian faan dön 15 prowinsen uun Kuuba. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 585.555 lidj (2018). At hoodsteed faan't prowins as Pinar del Río. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Cuba, citypopulation.de Cuba: Pinar del Río Province, citypopulation.de"}
{"id": "39325", "contents": "Det Sancti Spíritus Prowins (üüb Spaans: Provincia de Sancti Spíritus) as ian faan dön 15 prowinsen uun Kuuba. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 465.780 lidj (2018). At hoodsteed faan't prowins as Sancti Spíritus. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Cuba, citypopulation.de Cuba: Sancti Spíritus Province, citypopulation.de"}
{"id": "39326", "contents": "Det Santiago de Cuba Prowins (üüb Spaans: Provincia de Santiago de Cuba) as ian faan dön 15 prowinsen uun Kuuba. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 1.049.256 lidj (2018). At hoodsteed faan't prowins as Santiago de Cuba. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Cuba, citypopulation.de Cuba: Santiago de Cuba Province, citypopulation.de"}
{"id": "39327", "contents": "Det Villa Clara Prowins (üüb Spaans: Provincia de Villa Clara) as ian faan dön 15 prowinsen uun Kuuba. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 780.749 lidj (2018). At hoodsteed faan't prowins as Santa Clara. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Cuba, citypopulation.de Cuba: Villa Clara Province, citypopulation.de"}
{"id": "39328", "contents": "Strigamia maritima as en Hunertbian (Chilopoda). Hi as 20 bit 40 mm lung an lewet uun a waas. 2021 as hi uun Nuurdfresklun fünjen wurden. Hi as di iansagst slach uun det skööl Strigamia, di uun a waas lewet. Aal a ööder slacher lewe banluns. Petra Richter: Verschollener Meeres-Hundertfüßer an der Nordseeküste entdeckt (idw-online 2021-09-23) Leach, W.E. (1817) The characters of the Genera of the Class Myriapoda, with Descriptions of some Species. Zoological Miscellany 3(12): 31-45 Bonato, L. et al. 2012: Species diversity of Strigamia Gray, 1843 (Chilopoda: Linotaeniidae): a preliminary synthesis. Zootaxa 3593: 1–39. Commonskategorii: Strigamia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Strigamia"}
{"id": "39333", "contents": "A Dobelbianer (Diplopoda) san en klas faan Diarten uun det auerklas faan a Düüsenbianer (Myriapoda). Diar jaft at wel son 10.000 slacher faan. Dobelbianer san a gratst Düüsenbianer. Chilognatha Helminthomorpha Anocheta Spirobolida Coelocheta Callipodida – Chordeumatida Diplocheta Julida – Siphoniulida – Spirostreptida Merocheta Polydesmida Monocheta Stemmiulida Ommatophora Polyzoniida Typhlogena Platydesmida – Siphonophorida Pentazonia Limacomorpha Glomeridesmida Oniscomorpha Glomerida – Sphaerotheriida Penicillata Polyxenida Commonskategorii: Dobelbianer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dobelbianer"}
{"id": "39335", "contents": "A Letjetbianer (Pauropoda) san en klas faan Diarten uun det auerklas faan a Düüsenbianer (Myriapoda). Diar jaft at 540 slacher faan. Jo wurd ei grater üs tau milimeetern. Hexamerocerata Millotauropodidae Tetramerocerata Amphipauropodidae – Antichtopauropodidae – Brachypauropodidae – Colinauropodidae – Diplopauropodidae – Eirmopauropodidae – Eurypauropodidae – Hansenauropodidae – Pauropodidae – Polypauropodidae – Sphaeropauropodidae Commonskategorii: Letjetbianer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Letjetbianer"}
{"id": "39337", "contents": "A Sweragbianer (Symphyla) san en klas faan Diarten uun det auerklas faan a Düüsenbianer (Myriapoda). Diar jaft at son 150 slacher faan. Scolopendrellidae Geophilella – Parviapiciella – Pseudoscutigerella – Remysymphyla – Ribautiella – Scolopendrella – Scolopendrellina – Scolopendrellopsis – Symphylella – Symphylellopsis – Sympyhlellina Scutigerellidae Hanseniella – Neoscutigerella – Scolopendrelloides – Scutigerella – Tasmaniella Commonskategorii: Sweragbianer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sweragbianer"}
{"id": "39338", "contents": "A Entognatha san en klas faan Diarten uun det auerklas faan a Sääkspuateten (Hexapoda). Det sasterklas san a Insekten (Insecta). Collembola Entomobryomorpha Coenaletoidea – Entomobryoidea – Isotomoidea – Tomoceroidea Neelipleona Neelidae Poduromorpha Neanuroidea - Poduroidea - Hypogastruroidea - Gulgastruroidea - Onychiuroidea - Isotogastruroidea Symphypleona Sminthurididoidea - Katiannoidea - Sturmioidea - Sminthuroidea - Dicyrtomoidea Diplura Dicellurata Japygoidea Dinjapygidae – Evalljapygidae – Heterojapygidae – Japygidae – Parajapygidae Rhabdura Campodeoidea Campodeidae – Octostigmatidae – Procampodeidae Projapygoidea Anajapygidae – Octostigmatidae – Projapygidae Protura Acerentomata Acerentomidae – Hesperentomidae – Protentomidae Eosentomata Antelientomidae – Eosentomidae Sinentomata Fujientomidae - Sinentomidae Commonskategorii: Entognatha – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Entognatha"}
{"id": "39341", "contents": "A Opiliones san en order faan Koonkern (Arachnida). Diar jaft at son 6.600 slacher faan. Jo faal üüb mä hör lung bianer. En ualen sjiisken nööm as Kanker, diar komt wel di öömrang nööm Koonker faan uf. Cyphophthalmi Dyspnoi Eupnoi Laniatores Eupnoi Lankerbianer (Phalangiidae) Phalangium Lankerbian (Phalangium opilio) Commonskategorii: Opiliones – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Opiliones"}
{"id": "39342", "contents": "A Sarcoptiformes san en order faan liitjeletj Koonkern (Arachnida) uun det onerklas faan a Melen (Acari). Diar jaft at son 15.000 slacher uun muar üs 250 familin faan. Acaridae Acaronychidae Achipteriidae Adelphacaridae Adhaesozetidae Aeroglyphidae Aleurodamaeidae Algophagidae Alicorhagiidae Alloptidae Alycidae Ameridae Amerobelbidae Ameronothridae Ametroproctidae Analgidae Apionacaridae Arborichthoniidae Arceremaeidae Aribatidae Ascouracaridae Astegistidae Atopochthoniidae Atopomelidae Autognetidae Avenzoariidae Basilobelbidae Belboidae Brachychthoniidae Caleremaeidae Caloppiidae Canestrinidae Canestriniidae Carabodidae Carpoglyphidae Caudiferidae Ceratokalummidae Ceratoppiidae Ceratozetidae Cerocepheidae Chaetodactylidae Chamobatidae Charassobatidae Chetochelacaridae Cheylabididae Chirodiscidae Chirorhynchobiidae Chortoglyphidae Collohmanniidae Cosmochthoniidae Crotoniidae Crypturoptidae Ctenacaridae Ctenobelbidae Cuneoppiidae Cymbaeremaeidae Cytoditidae Damaeidae Damaeolidae Dameolidae Dampfiellidae Decoroppiidae Dendroeremaeidae Dermationidae Dermoglyphidae Drymobatidae Echimyopodidae Elliptochthoniidae Eniochthoniidae Epactozetidae Epidermoptidae Epilohamanniidae Epilohmanniidae Epimerellidae Eremaeidae Eremaeozetidae Eremellidae Eremobelbidae Eremulidae Euglycyphagidae Eulohmanniidae Euphthiracaridae Eustathiidae Eutegaeidae Falculiferidae Fortuyniidae Freyanidae Gabuciniidae Galumnellidae Galumnidae Gastronyssidae Gaudiellidae Gaudoglyphidae Gehypochthoniidae Genavensiidae Glycacaridae Glycyphagidae Grandjeanicidae Granuloppiidae Guanolichidae Gustaviidae Gymnodamaeidae Haplochthoniidae Haplozetidae Hemileiidae Hemisarcoptidae Hermanniellidae Hermanniidae Heterobelbidae Heterochthoniidae Heterocoptidae Histiostomatidae Humerobatidae Hungarobelbidae Hyadesiidae Hydrozetidae Hypochthoniidae Hypoderatidae Kiwilichidae Knemidokoptidae Kodiakellidae Kramerellidae Lamellareidae Laminosioptidae Lardoglyphidae Lemanniellidae Lemurnyssidae Liacaridae Licneremaeidae Licnobelbidae Licnodamaeidae Liebstadiidae Limnozetidae Linobiidae Listrophoridae Lobalgidae Lohmanniidae Lyroppiidae Machadobelbidae Machuellidae Mahuellidae Malaconothridae Maudheimiidae Meliponocoptidae Mesoplophoridae Micreremidae Micropsammidae Microtegeidae Microzetidae Mochlozetidae Mucronothridae Multoribulidae Myocoptidae Nanhermanniidae Nanhermanniidea Nanohystricidae Nanorchestidae Nehypochthoniidae Nematalycidae Neoliodidae Nesozetidae Niphocepheidae Nippobodidae Nodocepheidae Nosybeidae Nothridae Ochrolichidae Oconnoriidae Oehserchestidae Oppidae Oppiidae Oribatellidae"}
{"id": "39344", "contents": "A Amblypygi san en order faan Koonkern (Arachnida). Diar jaft at son 200 slacher faan, diar 20 bit 45 mm grat wurd. Jo lewe uun a troopen an subtroopen, trinjam't Madlunsia lewe man jüst tau slacher. Amblypygi san flaak an kön gud tesken stianer ferkrep. Euamblypygi Charinidae Charontidae Phrynichidae Phrynidae Paleoamblypygi Paracharontidae Commonskategorii: Amblypygi – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Amblypygi"}
{"id": "39345", "contents": "A Holothyrida san en order faan Koonkern (Arachnida). Jo like Tegen (Ixodida). Allothyridae Allothyrus – Australothyrus Holothyridae Acaricesa – Hammenius – Haplothyrus – Holothyrus – Indothyrus – Leiothyrus – Lindothyrus – Sternothyrus Neothyridae Caribothyrus – Diplothyrus – Neothyrus Commonskategorii: Holothyrida – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Holothyrida"}
{"id": "39347", "contents": "A Mesostigmata san en order faan Koonkern (Arachnida). Monogynaspida Infraordern: Gamasina – Uropodina Sejina Auerfamilin: Heterozerconoidea – Sejoidea Trigynaspida Infraordern: Antennophorina – Cercomegistina Monogynaspida Gamasina Dermanyssoidea Varroidae Varroa Varroamel (Varroa destructor) Commonskategorii: Mesostigmata – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mesostigmata"}
{"id": "39349", "contents": "A Opilioacaridae san en famile faan Koonkern (Arachnida). Jo san det iansagst famile uun det order Opilioacarida / Opilioacariformes. Adenacarus – Amazonacarus – Caribeacarus – Indiacarus – Neocarus – Opilioacarus – Paracarus – Panchaetes – Phalangiacarus – Salfacarus – Siamacarus – Vanderhammenacarus Commonskategorii: Opilioacaridae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Opilioacaridae"}
{"id": "3935", "contents": "Di Krümwaal as en waal üüb't eilun Oomram, diar faan Neebel auer Sössaarep tu Stianood lääpt. Di Krümwaal as 1800 m lung an ei huuger üs 2 m. Hi hää - muar of maner - det furem faan en hualwen kreis. Tu'n dial as hi auerpluuget wurden an knaap noch tu käänen, düütelk tu sen as hi tesken Sössaarep an Stianood. Bi Ualaanj woort hi faan't Stianoods klaf ufskäären. Di huk tesken Neebel an Stianood het uk \"Waalaanj\". A wedenskapslidj san ei ians, huar di Krümwaal ans för uunlaanj wurden as. Hi as bi muar steeden eeben grobet wurden, oober diar as niks faan wäärs uun fünjen wurden. Woorskiinelk stamt hi ütj a wikingertidj, so aanj faan't 1. juardüüsen. Uun a madelponkt faan a waal-kreis leit Klafhuug, en huug ütj a bronsetidj. Daalang as a Krümwaal en archeoloogisk denkmool. LancewadPlan Amrum – Histoorisk lunskapen faan Oomram (ingelsk) Ferluup faan a Krümwaal bi't Öömrang Skuul Praehistorische Zeitschrift enkelt sidjen ütj binj 7–10, de Gruyter, Janewoore 1920 \"Hüs Krümwaal\", en feerienhüs üüb Oomram Seenksteeden faan Neebel Georg Quedens: Amrum, Breklumer Ferlach, Breklum 1971 54.6427777777788.3625Koordinaaten: 54° 38′ 34″ N, 8° 21′ 45″ O"}
{"id": "39351", "contents": "A Palpigradi san en order faan böös letj Koonkern (Arachnida). Hör lif woort man tau bit trii milimeetern grat. Diar jaft at son 80 slacher faan, uun Euroopa san't 26. Eukoeneniidae Allokoenenia – Eukoenenia – Koeneniodes – Leptokoenenia Prokoeneniidae Prokoenenia – Triadokoenenia Commonskategorii: Palpigradi – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Palpigradi"}
{"id": "39352", "contents": "A Pseudoscorpiones of uk Pseudoscorpionida san en order faan letj Koonkern (Arachnida). Hör lif woort ei linger üs sööwen milimeetern. Jo like Skorpioonen (Scorpiones), san diar oober ei alt nai mä. At jaft son 3.000 slacher, uun Euroopa san't amanbi 100. Pseudoscorpiones san nai mä Rolkoonkern. Cheiridioidea Cheliferoidea Chthonioidea Feaelloidea Garypoidea Neobisioidea Commonskategorii: Pseudoscorpiones – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pseudoscorpiones"}
{"id": "39355", "contents": "A Ricinulei san en order faan Koonkern (Arachnida). Jo lewe uun a troopen faan Afrikoo an Süüdameerikoo. Diar jaft at son 40 slacher uun ian famile faan. Ricinoididae Cryptocellus – Pseudocellus – Ricinoides Commonskategorii: Ricinulei – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ricinulei"}
{"id": "39357", "contents": "A Schizomida san en order faan Koonkern (Arachnida). Jo wurd miast ei linger üs fiiw milimeetern. At jaft muar üs 230 slacher uun tau familin. Schizomida san nai mä Thelyphonida. Jo hiar tuup tu en (auer-)order Uropygi. Hubbardiidae Adisomus – Afrozomus – Anepsiozomus – Antillostenochrus – Apozomus – Artacarus – Attenuizomus – Bamazonus – Brignolizomus – Burmezomus – Calima – Cangazomus – Clavizomus – Cokendolpherius – Cubacanthozomus – Cubazomus – Draculoides – Enigmazomus – Guanazomus – Hansenochrus – Hubbardia – Javazomus – Julattenius – Luisarmasius – Mahezomus – Mayazomus – Megaschizomus – Naderiore – Neozomus – Notozomus – Oculozomus – Orientzomus – Ovozomus – Pacal – Piaroa – Reddellzomus – Rowlandius – Schizomus – Secozomus – Sotanostenochrus – Stenochrus – Stenoschizomus – Stewartpeckius – Surazomus – Tayos – Trithyreus – Troglocubazomus – Wayuuzomus – Zomus Protoschizomidae . . . Commonskategorii: Schizomida – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Schizomida"}
{"id": "39359", "contents": "A Rolkoonkern (Solifugae of uk Solpugida) san en order faan Koonkern (Arachnida). Diar jaft at muar üs 900 slacher faan. Jo san nai mä Pseudoscorpiones. Ammotrechidae – Ceromidae – Daesiidae – Eremobatidae – Galeodidae – Gylippidae – Hexisopodidae – Karschiidae – Melanoblossidae – Mummuciidae – Rhagodidae – Solpugidae Commonskategorii: Rolkoonkern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rolkoonkern"}
{"id": "3936", "contents": "A Elefantendiarten (Proboscidea) san en order faan diarten, huar't daalang man bluat noch ian famile faan jaft, det san a Elefanten (Elephantidae). Elefanten (Elephantidae) Afrikoons Elefant (Loxodonta africana) Boskelefant (Loxodonta cyclotis) Asiaatisk Elefant (Elephas maximus) Olhiar-Mamuut (Mammuthus primigenius) † Commonskategorii: Elefantendiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Elefantendiarten"}
{"id": "39360", "contents": "A Thelyphonida san en order faan Koonkern (Arachnida). Diar jaft at ian famile mä 15 bit 20 sköölen faan. Telyphonida san nai mä Schizomida. Jo hiar tuup tu en (auer-)order Uropygi. Thelyphonidae Onerfamilin: Hypoctoninae – Mastigoproctinae – Thelyphoninae – Typopeltinae Sköölen: Abaliella – Chajnus – Etienneus – Ginosigma – Glyptogluteus – Hypoctonus – Labochirus – Mastigoproctus – Mayacentrum – Mimoscorpius – Minbosius – Ravilops – Tetrabalius – Thelyphonellus – Thelyphonus – Typopeltis – Uroproctus – Valeriophonus Commonskategorii: Telyphonida – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Telyphonida"}
{"id": "39361", "contents": "A Trombidiformes san en order faan Koonkern (Arachnida) uun det onerklas faan a Melen (Acari). Diar jaft at muar üs 100 familin mä muar üs 22.000 slacher faan. Onerorder: Prostigmata Infraordern: Anystina – Eleutherengona – Eupodina – Labidostommatina Onerorder: Sphaerolichida Familin: Lordalychidae – Sphaerolichidae Commonskategorii: Trombidiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Trombidiformes"}
{"id": "39366", "contents": "A Uropygi san en (auer-)order faan Koonkern (Arachnida). Diat hiar tau (oner-)ordern tu: Thelyphonida (= Uropygi, naier faadet) Schizomida"}
{"id": "39370", "contents": "At Varroamel (Varroa destructor) as en Mel (Acari) an gud ian milimeeter grat. Hat as en parasiit an befäält Imen (Apidae). Wan imen befäälen san, het det sjocht Varroose of uk Varroatose. Commonskategorii: Varroamelen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Varroamelen"}
{"id": "39371", "contents": "Wat menst dü ? Mel, det Niger-Kongo spriak Melen, onerklas faan a Koonkern (Arachnida)"}
{"id": "39373", "contents": "A Merostomata san en klas faan Laspuateten (Arthropoda) an nai mä a Koonkern (Arachnida). A wedenskaplidj san daalang ei muar ians, wäär jo en aanj klas san. Uun detdiar klas as man ian order Xiphosura mä man ian famile Limulidae. Order: Xiphosura Onerordern: Xiphosurida – †Synziphosurida Infraordern: Limulina - †Bellinurina Familin: Limulidae - †Austrolimulidae - †Moravuridae - †Paleolimulidae - †Rolfeiidae Sköölen: Carcinoscorpius – Limulus – Tachypleus – †Crenatolimulus – †Mesolimulus Commonskategorii: Merostomata – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Merostomata"}
{"id": "39378", "contents": "A Pycnogonida san en klas faan Laspuateten (Arthropoda) an nai mä a Koonkern (Arachnida). Jo lewe uun't sia, föraal uun a Süüdelk Oosean. Diar jaft at son 1.300 slacher faan. A Pycnogonida haa man ian order, a Pantopoda. Order: Pantopoda Auerfamilin: Ascorhynchoidea – Colossendeidoidea – Nymphonoidea – Phoxichilidoidea – Pycnogonoidea – Rhynchothoracoidea Familin: Ammotheidae – Ascorhynchidae – Callipallenidae – Colossendeidae – Endeidae – Nymphonidae – Pallenopsidae – Phoxichilidiidae – Pycnogonidae – Rhynchothoracidae Commonskategorii: Pycnogonida – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pycnogonida"}
{"id": "39382", "contents": "A Strunhoper (Talitrus saltator) as en slach faan Kraaben (Crustaceae) uun det order Amphipoda. Hi sprangt üs en Noop, hää oober mä echt Noopen ööders niks tu dun. Strunhopern lewe miast bi a huuchweederkaant faan Nuurd- an Uastsia, Atlantik an Madlunsia. Commonskategorii: Strunhopern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Strunhopern"}
{"id": "39384", "contents": "A Noopkraaben (Amphipoda) san en order faan Kraaben (Crustaceae) uun't klas faan a Gratkraaben (Malacostraca). Jo lewe uun aal a sian üüb a welt. Onerordern Amphilochidea - Caprelloidea - Colomastigidea - Corophiida - Gammaridea - Hyperiidea - Hyperiopsidea - Pseudingolfiellidea - Senticaudata Familin Acanthogammaridae - Acanthonotozomatidae - Acidostomatidae - Aetiopedesidae - Alicellidae - Allocrangonyctidae - Amaryllididae - Amathillopsidae - Ampeliscidae - Amphilochidae - Ampithoidae - Anapronoidae - Anisogammaridae - Aoridae - Archaeoscinidae - Argissidae - Aristiidae - Atylidae - Baikalogammaridae - Bateidae - Behningiellidae - Biancolinidae - Bogidiellidae - Bolttsiidae - Bougisidae - Brachyscelidae - Calliopiidae - Caprellidae - Caprogammaridae - Carangoliopsidae - Cardenioidae - Caspicolidae - Cebocaridae - Ceinidae - Cheidae - Cheirocratidae - Cheluridae - Chevaliidae - Chiltoniidae - Chuneolidae - Colomastigidae - Condukiidae - Corophiidae - Crangonyctidae - Cressidae - Crymostygidae - Cyamidae - Cyclocaridae - Cyphocarididae - Cyproideidae - Cystisomatidae - Dairellidae - Dexaminidae - Didymocheliidae - Dikwidae - Dogielinotidae - Dulichiidae - Endevouridae - Eophliantidae - Epimeriidae - Eulimnogammaridae - Eurytheneidae - Eusiridae - Exoedicerotidae - Gammaracanthidae - Gammarellidae - Gammaridae - Gammaroporeiidae - Hadziidae - Hirondelleidae - Hyalidae - Haustoriidae - Hyperiidae - Hyperiopsidae - Iciliidae - Ingolfiellidae - Ipanemidae - Iphigenellidae - Iphimediidae"}
{"id": "3939", "contents": "Madel-Ameerikoo as det lunbrag tesken Nuurd- an Süüd-Ameerikoo faan Meksiko bit Panama. A geografii täält Madel-Ameerikoo oober mä tu a kontinent faan Nuurd-Ameerikoo. A kariibisk eilunen tääl ei mä tu Madel-Ameerikoo. Belize Belize Costa Rica Costa Rica El Salwadoor El Salwadoor Guatemaala Guatemaala Honduuras Honduuras Meksiko Meksiko Nikaraagua Nikaraagua Panama Panama Uun Madel-Ameerikoo woort bütj a indioons spriaken miast spoonsk snaaket. Ingelsk hiarst dü fööraal uun Belize an uun dialen faan Nikaraagua. Üüb a eilunen faan a Kariibik snaaket am ingelsk, fransöösk, holuns an spoonsk. A iinwenern stame miast faan indioonern uf, kariiben jaft det so gud üs goorei muar. Efter at besiidlang faan Euroopa kaam uk flook Europeesk fulk an afrikoons slaawen diartu. Wikimedia Atlas: Madel-Ameerikoo – Geograafisk an histoorisk koorden 17.4-91Koordinaaten: 17° N, 91° W"}
{"id": "39391", "contents": "At (Algemian) Swäämkraab (Liocarcinus holsatus) as en Kraab (Crustaceae) uun't famile faan a Swäämkraaben (Portunidae). Hat lewet uun a Ingelsk Kanool, a Nuurdsia an at Kattegat. At Swäämkraab liket at Strunkraab (Carcinus maenas) auer a miaten, hää oober tau swäämbianer, an a gripern (a naapern) san wat smääler. Commonskategorii: Swäämkraaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Swäämkraaben"}
{"id": "39397", "contents": "A Naaper, (sö.) Niiper (Cancer pagurus) as en slach faan Kraaben (Crustaceae) uun det order faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda). Hi lewet uun a uastelk Atlantik an a Nuurdsia. Di nööm komt faan a grat gripern (naapern). Jo kön kööget wurd an smääk üs homerflääsk. Mialtidj Huuchsjiisk: Knieper Commonskategorii: Naapern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Naapern"}
{"id": "39399", "contents": "A Troolkraaben (Lithodidae) san en famile faan Kraaben (Crustaceae) uun det order faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda). Tu detdiar famile hiar a Stian- an Könangkraaben. At jaft wel son 100 slacher uun 10 sköölen. Cryptolithodes – Glyptholithodes – Lithodes – Lopholithodes – Neolithodes – Paralithodes – Paralomis – Phyllolithodes – Rhinolithodes – Sculptolithodes Könangkraab, Kamtschatkakraab (Paralithodes camtschaticus) Commonskategorii: Troolkraaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Troolkraaben"}
{"id": "394", "contents": "Aachen as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Köln Regiiringsdistrikt. E stää läit önjt söödweesten foont bundeslönj. Dåt heet 248.960 inboogere (2019). Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "39406", "contents": "At Könangkraab of Kamtschatkakraab (Paralithodes camtschaticus) as en slach faan Kraaben (Crustaceae) uun det order faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda). Hat lewet iarst uun a nuurdelk Pasiifik, daalang oober uk uun't Nuurdelk Is-Sia. Diar as hat uunsiideld wurden an ferjaaget nü ööder diarten. Könangkraaben kön kööget an eden wurd. Jo wurd bit 1,80 m grat an 17 kg swaar. Kraabbianer wurd röst Commonskategorii: Könangkraaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Könangkraaben"}
{"id": "39408", "contents": "A Kurtstörtkraaben of Eegentelk Kraaben (Brachyura) san en infraorder / dialorder faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda). Diar hiar son 6.800 slacher tu. A miast Tjiinbiankraaben san Kurtstörtkraaben. Podotremata (de Haan, 1833) Auerfamile Cyclodorippoidea (Ortmann, 1892) Cyclodorippidae (Ortmann, 1892) Cymonomidae (Bouvier, 1897) Phyllotymolinidae (Tavares, 1998) Auerfamile Homolodromioidea (Alcock, 1900) Homolodromiidae (Alcock, 1900) Auerfamile Dromioidea (de Haan, 1833) Dromiidae (de Haan, 1833) Dynomenidae (Ortmann, 1892) Auerfamile Homoloidea (de Haan, 1839) Homolidae (de Haan, 1839) Latreilliidae (Stimpson, 1858) Poupiniidae (Guinot, 1991) Auerfamile Raninoidea (de Haan, 1839) Raninidae (de Haan, 1839) Symethidae (Goeke, 1981) Eubrachyura (de Saint Laurent, 1980) Heterotremata (Guinot, 1977) Auerfamile Dorippoidea (MacLeay, 1838) Dorippidae (MacLeay, 1838) Orithyiidae (Dana, 1853) Auerfamile Calappoidea (Milne Edwards, 1837) Calappidae (Milne Edwards, 1837) Hepatidae (Stimpson, 1871) Auerfamile Leucosioidea (Samouelle, 1819) Leucosiidae (Samouelle, 1819) Matutidae (de Haan, 1841) Auerfamile Majoidea (Samouelle, 1819) Epialtidae (MacLeay, 1838) Inachidae (MacLeay, 1838) Inachoididae (Dana, 1851) Majidae (Samouelle, 1819) Mithracidae (Balss, 1929) Pisidae (Dana, 1851) Tychidae (Dana, 1851) Auerfamile Hymenosomatoidea (MacLeay, 1838) Hymenosomatidae (MacLeay, 1838) Auerfamile Parthenopoidea (MacLeay, 1838) Aethridae (Dana, 1851) Dairidae (Ng & Rodriguez, 1986) Daldorfiidae (Ng & Rodriguez, 1986) Parthenopidae (MacLeay, 1838) Auerfamile Retroplumoidea (Gill, 1894) Retroplumidae (Gill, 1894) Auerfamile Cancroidea (Latreille, 1802) Atelecyclidae (Ortmann, 1893) Cancridae (Latreille, 1802) Cheiragonidae"}
{"id": "3941", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Guatemala wiset di code för 22 Departamentos. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Guatemala GT), di ööder as di code för das Departamento. Di code as tuleetst di 21. Mei 2002 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "39410", "contents": "A Naapern (Cancridae) san en famile faan Kraaben (Crustaceae) uun det order faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda). Diar hiar sääks sköölen mä 24 slacher tu. Anatolikos Schweitzer & Feldmann, 2000 Cancer Linnaeus, 1758 Glebocarcinus Nations, 1975 Metacarcinus A. Milne-Edwards, 1862 Platepistoma Rathbun, 1906 Romaleon Gistel, 1848 Commonskategorii: Naapern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Naapern"}
{"id": "39416", "contents": "At Sjineesk Olhunkraab (Eriocheir sinensis) as en slach faan Kraaben (Crustaceae) uun det order faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda). Hat lewet iarst uun Sjiina, hää ham tu began faan't 20. juarhunert oober uk uun Euroopa briad maaget. Commonskategorii: Sjineesk Olhunkraaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sjineesk Olhunkraaben"}
{"id": "39420", "contents": "At (Gewöönelk) Eremiitkraab (Pagurus bernhardus of Eupagurus bernhardus) as en slach faan Kraaben (Crustaceae) uun det order faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda). Hat lewet uun Nuurd- an Uastsia, a Ingelsk Kanool, at europeesk Atlantikküst an at Madlunsia. Eremiitkraaben haa nian aanj hard skel, jo lewe uun höskin faan Sneken (Gastropoda). Eremiitkraab saner höske Commonskategorii: Eremiitkraaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eremiitkraaben"}
{"id": "39428", "contents": "At Japoonsk Riisenkraab of Japoonsk Koonkerkraab (高脚蟹 takaashigani, Macrocheira kaempferi) as en slach faan Kraaben (Crustaceae) uun det order faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda). Hat as det gratst kraab üüb a eerd, hör lif as 37 cm briad, an mä hör (liktaanj) bianer as't 3,70 m grat. Commonskategorii: Japoonsk Riisenkraab – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Japoonsk Riisenkraab"}
{"id": "39430", "contents": "Det Saint Andrew Sarkspal (üüb Ingels: Saint Andrew Parish, ufkurting St. Andrew Parish) as ian faan dön sarkspal-gemeenden faan Domiinika, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 9471 lidj (2011). Dominica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39432", "contents": "Det Saint David Sarkspal (üüb Ingels: Saint David Parish, ufkurting St. David Parish) as ian faan dön sarkspal-gemeenden faan Domiinika, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a uast faan't lun. Det hee 6043 lidj (2011). Dominica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39433", "contents": "Det Saint George Sarkspal (üüb Ingels: Saint George Parish, ufkurting St. George Parish) as ian faan dön sarkspal-gemeenden faan Domiinika, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 21.241 lidj (2011). Roseau, at hoodsteed faan Domiinika. Dominica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39434", "contents": "Det Saint John Sarkspal (üüb Ingels: Saint John Parish, ufkurting St. John Parish) as ian faan dön sarkspal-gemeenden faan Domiinika, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 6561 lidj (2011). Dominica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39435", "contents": "Det Saint Joseph Sarkspal (üüb Ingels: Saint Joseph Parish, ufkurting St. Joseph Parish) as ian faan dön sarkspal-gemeenden faan Domiinika, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a waast faan't lun. Det hee 5637 lidj (2011). Dominica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39436", "contents": "Det Saint Luke Sarkspal as ian faan dön sarkspal-gemeenden faan Domiinika, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 1668 lidj (2011). Dominica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39437", "contents": "Det Saint Mark Sarkspal (üüb Ingels: Saint Mark Parish, ufkurting St. Mark Parish) as ian faan dön sarkspal-gemeenden faan Domiinika, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1834 lidj (2011). Dominica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39439", "contents": "Det Saint Patrick Sarkspal (üüb Ingels: Saint Patrick Parish, ufkurting St. Patrick Parish) as ian faan dön sarkspal-gemeenden faan Domiinika, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 7622 lidj (2011). Dominica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39440", "contents": "Det Saint Paul Sarkspal (üüb Ingels: Saint Paul Parish, ufkurting St. Paul Parish) as ian faan dön sarkspal-gemeenden faan Domiinika, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a waast faan't lun. Det hee 9786 lidj (2011). Dominica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39441", "contents": "Det Saint Peter Sarkspal (üüb Ingels: Saint Peter Parish, ufkurting St. Peter Parish) as ian faan dön sarkspal-gemeenden faan Domiinika, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 1430 lidj (2011). Dominica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39442", "contents": "At Syrinx aruanus as a gratst slach faan Sneken (Gastropoda) üüb a eerd. Hat koon bit 90 cm grat wurd an lewet uun a Indisk Oosean. Commonskategorii: Syrinx aruanus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Syrinx aruanus"}
{"id": "39444", "contents": "Det Saint John Sarkspal (üüb Ingels: Saint John Parish, ufkurting St. John Parish) as faan dön sarkspal-gemeenden faan Antiigua an Barbuuda, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurdwaast faan't eilun Antiigua. Det hee 51.737 lidj (2011). At steed Saint John's, at hoodsteed faan Antiigua an Barbuuda, leit uun't sarkspal. Antigua and Barbuda, citypopulation.de"}
{"id": "39445", "contents": "Det Saint Mary Sarkspal (üüb Ingels: Saint Mary Parish, ufkurting St. Mary Parish) as faan dön sarkspal-gemeenden faan Antiigua an Barbuuda, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a süüdwaast faan't eilun Antiigua. Det hee 7341 lidj (2011). Antigua and Barbuda, citypopulation.de"}
{"id": "39446", "contents": "Det Saint Paul Sarkspal (üüb Ingels: Saint Paul Parish, ufkurting St. Paul Parish) as faan dön sarkspal-gemeenden faan Antiigua an Barbuuda, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a süüd faan't eilun Antiigua. Det hee 8128 lidj (2011). Antigua and Barbuda, citypopulation.de"}
{"id": "39448", "contents": "Det Saint Peter Sarkspal (üüb Ingels: Saint Peter Parish, ufkurting St. Peter Parish) as faan dön sarkspal-gemeenden faan Antiigua an Barbuuda, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurduast faan't eilun Antiigua. Det hee 5325 lidj (2011). Antigua and Barbuda, citypopulation.de"}
{"id": "39450", "contents": "Det Saint Philip Sarkspal (üüb Ingels: Saint Philip Parish, ufkurting St. Philip Parish) as faan dön sarkspal-gemeenden faan Antiigua an Barbuuda, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a uast faan't eilun Antiigua. Det hee 3347 lidj (2011). Antigua and Barbuda, citypopulation.de"}
{"id": "39451", "contents": "Det Christ Church Sarkspal (üüb Ingels: Christ Chruch Parish) as ian faan a sarkspal-gemeenden uun Barbaados, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a süüd faan't lun. Det hee 54.336 lidj (2010). Det traadgratst steed uun Barbaados, Oistins, leit uun a süüd faan't sarkspal. Barbados: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39455", "contents": "Det Saint Andrew Sarkspal (üüb Ingels: Saint Andrew Parish, ufkorting St. Andrew Parish) as ian faan a sarkspal-gemeenden uun Barbaados, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 5139 lidj (2010). De huuchtst ponkt uun't Barbaados, Mount Hillaby (340 m), stäänt uun a süüd faan't sarkspal. Barbados: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39464", "contents": "Det Saint George Sarkspal (üüb Ingels: Saint George Parish, ufkorting St. George Parish) as ian faan a sarkspalen uun Barbaados, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a süüd faan't lun. Det hee 19.767 lidj (2010). Barbados: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39465", "contents": "Det Saint James Sarkspal (üüb Ingels: Saint James Parish, ufkorting St. James Parish) as ian faan a sarkspalen uun Barbaados, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a waast faan't lun. Det hee 28.498 lidj (2010). Det fjuardgratst steed uun Barbaados, Holetown, leit uun a waast faan't sarkspal. Barbados: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39466", "contents": "Det Saint John Sarkspal (üüb Ingels: Saint John Parish, ufkorting St. John Parish) as ian faan a sarkspalen uun Barbaados, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 8963 lidj (2010) Barbados: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39467", "contents": "Det Saint Joseph Sarkspal (üüb Ingels: Saint Joseph Parish, ufkorting St. Joseph Parish) as ian faan a sarkspalen uun Barbaados, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a uast faan't lun. Det hee 6620 lidj (2010). Barbados: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "3947", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Honduras wiset di code för 18 Departamentos in Honduras. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Honduras HN), di ööder as di code för das Departamento. Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "39472", "contents": "Det Saint Lucy Sarkspal (üüb Ingels: Saint St. Lucy Parish, ufkorting St. Lucy Parish) as ian faan a sarkspalen uun Barbaados, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 9758 lidj (2010). Barbados: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39473", "contents": "Det Saint Michael Sarkspal (üüb Ingels: Saint Michael Parish, ufkorting St. Michael Parish) as ian faan a sarkspalen uun Barbaados, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 88.529 lidj (2010). Bridgetown, at hoodsteed faan Barbaados. Cave Hill Fontabelle Two Mile Hill Wanstead Warrens Wildey Barbados: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39474", "contents": "Det Saint Peter Sarkspal (üüb Ingels: Saint Peter Parish, ufkorting St. Peter Parish) as ian faan a sarkspalen uun Barbaados, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 11.300 lidj (2010). Det naistgratst steed uun Barbaados, Speightstown, leit uun a waast faan't sarkspal. Barbados: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39475", "contents": "Det Saint Philip Sarkspal (üüb Ingels: Saint Philip Parish, ufkorting St. Philip Parish) as ian faan a sarkspalen uun Barbaados, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 30.662 lidj (2010). Barbados: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39476", "contents": "Det Saint Thomas Sarkspal (üüb Ingels: Saint Thomas Parish, ufkorting St. Thomas Parish) as ian faan a sarkspalen uun Barbaados, uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a maden faan't lun. Det hee 14.249 lidj (2010). Barbados: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "39486", "contents": "Johanes Paul II. (üüb Latiins: Ioannes Paulus PP. II., bäären Karol Józef Wojtyła [ˈkarɔl ˈjuzɛf vɔjˈtɨu̯a]; * 18. Mei 1920 uun Wadowice, Poolen; † 2. April 2005 uun't Watikaansteed) wiar faan de 16. Oktuuber 1978 tu san duas de 264. baskop faan Room an diarmä Paap, boowerhood faan det Rööms-Katuulsk Sark an suwereen faan't Watikaansteed. Hi wiar de iarst pool, diar paap wiar. De 1. Mei 2011 spruch ham Paap Beenedikt XVI. seelig. De 27. April 2014 wurd Johanes Paul II. faan Paap Fransiskus hiligspreegen. San teenkdai as de 22. Oktuuber, a dai, üüs hi amtelk paap wurd. Paapen uun det 20. juarhunert an det 21. juarhunert: Leo XIII. (1878-1903), Pius X. (1903-1914), Beenedikt XV. (1914-1922), Pius XI. (1922-1939), Pius XII. (1939-1958), Johanes XXIII. (1958-1963), Paul VI. (1963-1978), Johanes Paul I. (August-September 1978), Johanes Paul II. (1978-2005), Beenedikt XVI. (2005-2013), Fransiskus (2013-)"}
{"id": "39487", "contents": "Beenedikt XVI. (üüb Latiins: Benedictus PP. XVI.; bäären Joseph Aloisius Ratzinger; * 16. April 1927 uun Marktl, Bayern) as emeritiaret paap (üüb Latiins: Papa emeritus). Faan de 19. April 2005 tu de 28. Febrewoore 2013 wiar hi de 265. baskop faan Room an diarmä Paap, boowerhood faan det Rööms-Katuulsk Sark an suwereen faan't Watikaansteed. Hi wiar sant Paap Hadrian VI. de iarst tjiisk, diar paap wiar. Hi wiar uk, de naist paap uun't histoore, diar faan salew faan sin baantje turagtreed. Paapen uun det 21. juarhunert: Johanes Paul II. (1978-2005), Beenedikt XVI. (2005-2013), Fransiskus (2013-)"}
{"id": "39493", "contents": "Johanes Paul I. (üüb Latiins: Ioannes Paulus PP. I., bäären Albino Luciani; * 17. Oktuuber 1912 uun Forno di Canale; † 28. September 1978 uun't Watikaansteed), wiar faan de 26. August 1978 tu san duas de 263. baskop faan Room an diarmä paap, boowerhood faan det Rööms-Katuulsk Sark an suwereen faan't Watikaansteed. Hi wiar bluat 33 daar paap. Paapen uun det 20. juarhunert: Leo XIII. (1878-1903), Pius X. (1903-1914), Beenedikt XV. (1914-1922), Pius XI. (1922-1939), Pius XII. (1939-1958), Johanes XXIII. (1958-1963), Paul VI. (1963-1978), Johanes Paul I. (August-September 1978), Johanes Paul II. (1978-2005)."}
{"id": "39494", "contents": "Paul VI. (üüb Latiins: Paulus PP. VI., bäären Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini; * 26. September 1897 uun Concesio bi Brescia; † 6. August 1978 uun Castel Gandolfo) wiar faan de 21. Jüüne 1963 tu san duas de 262. baskop faan Room an diarmä paap, boowerhood faan det Rööms-Katuulsk Sark an suwereen faan't Watikaansteed. Oner a paap kaam det Naist Watikaans Konsiil (1962-1965), wat föl reformen iinfeerd, tu aanj. Paap Fransiskus spruch Paul VI. de 19. Oktuuber 2014 seelig an de 14. Oktuuber 2018 hilig. San teenkdai as de 29. Mei. Paapen uun det 20. juarhunert: Leo XIII. (1878-1903), Pius X. (1903-1914), Beenedikt XV. (1914-1922), Pius XI. (1922-1939), Pius XII. (1939-1958), Johanes XXIII. (1958-1963), Paul VI. (1963-1978), Johanes Paul I. (August-September 1978), Johanes Paul II. (1978-2005)."}
{"id": "39497", "contents": "Birmingham ([ˈbɜːmɪŋəm]) as efter London det öödergratst stääd uun Ingelun an uun't Ferianagt Könangrik. Hat as at hoodstääd faan't Stäädgraafskap Waast Madlunen an ferwaltangsteed faan't Regiuun Waast Madlunen. Diar wene auer ian miljuun minsken. Wan dü a amlunen märeegenst, san't sogoor 2,6 miljuunen. Birmingham as en City an en Metropolitan Borough. Neville Chamberlain (1869-1940), 1937-1940 premier-minister faan det Ferianagt Könangrik. Mid 2019 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Birmingham – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Birmingham (sjiisk)"}
{"id": "395", "contents": "At Aarebaare, Witj Aarebaare, (mo.) wite stork, (go.) stauerk (Ciconia ciconia) as en fögel uun't famile faan a Aarebaarin (Ciconiidae). Ai faan Ciconia ciconia Aarebaarin waanre am a süüd Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aarebaarin Wikispecies hää en artiikel tu: Aarebaarin"}
{"id": "39506", "contents": "Wolverhampton as en grat stääd uun Ingelun, en Metropolitan Borough an en City. Hat leit uun't Stäädgraafskap Waast Madlunen an diarmä uun't Regiuun Waast Madlunen. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Wolverhampton – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39507", "contents": "w:de:Office for National Statistics Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (sjiisk)"}
{"id": "3951", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Meksiko wiset di code för 31 mexikoonsk bundesstooten (estados) an ään bundesdistrikt (distrito federal). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Meksiko MX), di ööder as di code för a bundesstooten an a bundesdistrikt. Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "39510", "contents": "Coventry as en grat stääd uun Ingelun, en Metropolitan Borough an en City. Hat leit uun't Stäädgraafskap Waast Madlunen an diarmä uun't Regiuun Waast Madlunen. At ual katedraal (lachts) as 1940 faan a Nazis tuupskööden wurden. Stäädflag Mid 2019 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Coventry – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39512", "contents": "De Antrim and Newtownabbey Borough (üüb Iirsk: Ceantar Aontroma agus Bhaile na Mainistreach) as een faan a distrikten uun Nuurdirlun. Det hee 143.756 lidj (2020). A hoodsteeden faan a distrikt san Antrim an Newtownabbey. A distrikt wurd de 1. April 2015 grünjlaanjen. Hi as faan a unitary authorities: Antrim (Borough) an Newtownabbey (Borough) apwoksen. Northern Ireland: Country in United Kingdom, citypopulation.de"}
{"id": "39513", "contents": "Belfast (üüb Iirsk: Béal Feirste [ˌbʲeːɫ ˈfʲɛɾʲʃtʲə]) as en distrikt an at hoodsteed faan Nuurdirlun, an en city uun det Ferianigt Köningrik. Det hee 328.937 lidj (2020). United Kingdom: Northern Ireland, cityopulation.de"}
{"id": "39514", "contents": "Nuurdirlun Nuurdirlun (üüb Ingels: Northern Ireland, üüb Iirsk: Tuaisceart Éireann) as ian faan dön fjauer lunen uun det Ferianigt Köningrik. At lun leit üüb't nuurddial faan't eilun Irlun. Det hee 1.895.510 lidj (2020). At hoodsteed faan't lun as Belfast. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Nuurdirlun hee sant 2015 man muar elwen distrikten: Northern Ireland: Country in United Kingdom, citypopulation.de United Kingdom: Northern Ireland, cityopulation.de Commons: Nuurdirlun – Saamling faan biljen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Nuurdirlun (tjiisk) 54.583333333333-6.9333333333333Koordinaaten: 54° 35′ N, 6° 56′ W"}
{"id": "39522", "contents": "Di artiikel Nuurdirlun jaft at üüb fering: Nuurdirlun/fe öömrang: Nuurdirlun/öö halifreesk: Nöördirlöön"}
{"id": "39527", "contents": "De Ards and North Down Borough (üüb Iirsk: Ceantar na hArda agus an Dúin Thuaidh) as een faan a distrikten uun Nuurdirlun. Det hee 162.056 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Bangor. A distrikt wurd de 1. April 2015 grünjlaanjen. Hi as faan a unitary authorities: Ards an North Down apwoksen. Northern Ireland: Country in United Kingdom, citypopulation.de"}
{"id": "39530", "contents": "De Armagh City, Banbridge and Craigavon District (üüb Iirsk: Ceantar Ard Mhacha, Dhroichead na Banna agus Craigavon) as een faan a distrikten uun Nuurdirlun. Det hee 217.232 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Craigavon. A distrikt wurd de 1. April 2015 grünjlaanjen. Hi as faan a unitary authorities: Armagh (District), Banbridge (District) an Craigavon (Borough) apwoksen. Northern Ireland: Country in United Kingdom, citypopulation.de"}
{"id": "39531", "contents": "De Causeway Coast and Glens District (üüb Iirsk: Ceantar Chósta an Chlocháin agus na nGleannta) as een faan a distrikten uun Nuurdirlun. Det hee 144.943 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Coleraine. De Giant's Causeway stäänt uun a distrikt. Giant's Causeway A distrikt wurd de 1. April 2015 grünjlaanjen. Hi as faan a unitary authorities: Moyle, Limavady (Borough), Ballymoney (Borough) an Coleraine (Borough) apwoksen. Northern Ireland: Country in United Kingdom, citypopulation.de"}
{"id": "39547", "contents": "Baner London as di baner dial faan Grat London, ian faan a njügen ferwaltangsregiuunen uun Ingelun. Tu Baner London hiar jodiar borger: Camden, City of London, City of Westminster, Greenwich, Hackney, Hammersmith and Fulham, Islington, Kensington and Chelsea, Lambeth, Lewisham, Southwark, Tower Hamlets, Wandsworth. Faan 1889 bit 1965 wiar Baner London det Groofskap faan London (County of London). Do as det Regiuun Grat London grünjlaanj wurden. Uun a statistik wurd daalang uk noch a borger Haringey an Newham mä tu Baner London tääld, Greenwich oober ei. A tilefoonnumern uun Baner London began miast mä 020-7xxx-xxxx, uun Bütjer London began's miast mä 020-8xxx-xxxx. Tu Bütjer London (ingels: Outer London) hiar a borger, diar 1965 tu det nei ferwaltangsregiuun Grat London diartu kimen san: Barking and Dagenham, Barnet, Bexley, Brent, Bromley, London Borough of Croydon, London Borough of Ealing, London Borough of Enfield, Haringey, Harrow, Havering, Hillingdon, Hounslow, Kingston upon Thames, Merton, Newham, Redbridge, Richmond upon Thames, Sutton und Waltham Forest. Commonskategorii: Baner London – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Bütjer London – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Groofskap faan London – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3955", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Nicaragua wiset di code för 15 Verwaltungsbezirke (Departamentos) und die zwei autonomen Gebiete (Comunidades Autónomas). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Nicaragua NI), di ööder as di code för den Verwaltungsbezirk und das autonome Gebiet. Di code as tuleetst di 21. Mei 2002 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "39554", "contents": "Bracknell Forest as en unitary authority uun det Süüd Uast Ingelun Regiuun faan Ingelun. Det hee 124.165 lidj (2020). At hoodsteed faan det unitary authority as Bracknell. Föör de 1. April 1998 wiar Bracknell Forest en distrikt uun't ferwaltingsgraafskap Berkshire. Santdeem as det en apartig unitary authority. Det hiart noch tu det seremoniel Graafskap Berkshire. England: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39555", "contents": "De Derry City and Strabane District (üüb Iirsk: Ceantar Dhoire agus an tSratha Báin) as een faan a distrikten uun Nuurdirlun. Det hee 151.109 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Derry. De distrikt as 2015 faan a unitary authorities: Derry (District) an Strabane (District) apwoksen. Northern Ireland: Country in United Kingdom, citypopulation.de"}
{"id": "39556", "contents": "De Fermanagh and Omagh District (üüb Iirsk: Ceantar Fhear Manach agus na hÓmaí) as een faan a distrikten uun Nuurdirlun. Det hee 117.337 lidj (2020). A hoodsteeden faan a distrikt san Omagh an Enniskillen. De distrikt as 2015 faan a unitary authorities: Fermanagh (District) an Omagh (District) apwoksen. Northern Ireland: Country in United Kingdom, citypopulation.de"}
{"id": "39561", "contents": "De Lisburn and Castlereagh City District (üüb Iirsk: Ceantar Lios na gCearrbhach agus an Chaisleáin Riabhaigh) as een faan a distrikten uun Nuurdirlun. Det hee 146.452 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Lisburn. De distrikt as 2015 faan a unitary authorities: Lisburn (District) an Castlereagh apwoksen. Northern Ireland: Country in United Kingdom, citypopulation.de"}
{"id": "39562", "contents": "De Mid and East Antrim Borough (üüb Iirsk: Ceantar Aontroma Láir agus Thoir) as een faan a distrikten uun Nuurdirlun. Det hee 139.443 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Ballymena. De distrikt as 2015 faan a unitary authorities: Ballymena (Borough), Carrickfergus (Borough) an Larne (Borough) apwoksen. Northern Ireland: Country in United Kingdom, citypopulation.de"}
{"id": "39573", "contents": "Wat menst dü? Mid Ulster (Distrikt), en iindialing faan ferwalting uun Nuurdirlun Mid Ulster (Woolkreis uun det Nuurdirlun Assembly), en woolkreis för det Nuurdirlun Assembly Mid Ulster (Woolkreis uun det Ferianigt Köningrik), en woolkreis för det britisk onerhüs"}
{"id": "39574", "contents": "De Mid Ulster District (üüb Iirsk: Ceantar Lár Uladh) as een faan a distrikten uun Nuurdirlun. Det hee 148.953 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Dungannon. De distrikt as 2015 faan a unitary authorities: Cookstown (District), Magherafelt (District) an Dungannon and South Tyrone apwoksen. Northern Ireland: Country in United Kingdom, citypopulation.de"}
{"id": "39575", "contents": "De Newry, Mourne and Down District (üüb Iirsk: Ceantar an Iúir, Mhúrn agus an Dúin) as een faan a distrikten uun Nuurdirlun. Det hee 181.669 lidj (2020). A hoodsteeden faan a distrikt san Downpatrick an Newry. De distrikt as 2015 faan a unitary authorities: Newry and Mourne an Down (District) apwoksen. Northern Ireland: Country in United Kingdom, citypopulation.de"}
{"id": "39576", "contents": "Volsemenhusen as en gemiine foont Åmt Marne-Nordsee önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 330 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39577", "contents": "Wallen as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 32 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39578", "contents": "Warwerort as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 235 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39579", "contents": "Weddingstedt as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinde Heider Umland önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 2303 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "3958", "contents": "Greenlun (greenluns: Kalaallit Nunaat – „Lun faan a Greenlunern“; däänsk: Grønland [ˈgʀœnlanʔ]) as det gratst eilun faan a eerd, hiart efter a geografii tu Nuurd-Ameerikoo, an as poliitisk en dial faan't Könangrik Denemark. Greenluns Däänsk Komuunen (2009-2017): Kujalleq Qaasuitsup (ual) Qeqqata Sermersooq Komuunen (sant 2018): Kujalleq Avannaata (nei) Qeqertalik (nei) Qeqqata Sermersooq Do san diar noch tau regiuunen, diar det regiarang direkt onersteld san: Nuurduast Greenlun Natsionaalpark Pituffik mä't Thule Air Base uun't nuurdwaasten Commonskategorii: Greenlun – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Greenlun – Geograafisk an histoorisk koorden Wikipedia üüb Greenluns Greens an Ales, wat grater as üs Greenlun, täält üs kontinent 70-40Koordinaaten: 70° 0′ N, 40° 0′ W"}
{"id": "39580", "contents": "Welmbüttel as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 428 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39581", "contents": "Wennbüttel as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 84 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39582", "contents": "Wesselburen as en stää än en gemiine önjt Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E stää läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 3415 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39583", "contents": "Wesselburener Deichhausen as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 104 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39584", "contents": "Wesselburenerkoog as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 178 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39585", "contents": "Wesseln as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinde Heider Umland önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 1.433 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39586", "contents": "Westerborstel as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 95 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39587", "contents": "Wöhrden unti Süderwöhrden as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinde Heider Umland önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 1260 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39589", "contents": "Westerdeichstrich as en gemiine foont Åmt Büsum-Wesselburen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 874 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39590", "contents": "Wiemerstedt as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 151 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39591", "contents": "Windbergen as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 792 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39592", "contents": "Wolmersdorf as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 317 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39593", "contents": "Wrohm as en gemiine foont Åmt Kirchspielslandgemeinden Eider önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 706 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39598", "contents": "Albsfelde as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 70 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39599", "contents": "Alt-Mölln as en gemiine foont Åmt Breitenfelde önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 848 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "396", "contents": "Könang Abel (* 1218, † 29. Jüüne 1252 bi Oldenswort) wiar en däänsken könang. Hi wiar di sön faan di däänsk Könang Waldemar II. an sin naist wüf Berengaria faan Portugal (* ~1195; † 27. Maarts 1221). 1232 wurd Abel Hertooch faan Jütlun. Üs hi Mechthild, det doochter faan Groof Adolf IV. faan Holstian freid, slood hi ham mä Holstian tuup. Abel an Mechthild hed sjauer jongen: Waldemar III. (Schleswig) (* 1238; † 1257), hertooch faan Schleswig 1252–1257 Sophie (* 1240; † efter 1284) ∞ Bernhard I. (Anhalt) († 1286/87), föörst faan Anhalt-Bernburg Erik I. (Schleswig) († 1272), hertooch faan Schleswig 1260–1272 Abel (* 1252; † 1279), her faan Langeland 1261-79 Efter di duas faan san bruder, könang Erik IV. \"Plovpenning\", huar Abel ei gans ünskilag bi wiar, wurd Abel uun't juar 1250 Erik IV. san efterfulger. Könang Abel fool a 29. Jüüne 1252 uun di sliak bi Oldenswort. A Fresken wul Abel nian stüüren betaale, auer jo faan keiser Karl di Grat a \"Fresk freihaid\" füngen hed. A büüren faan a hiirden Eidersteed, Everschop an Uthörn strääd jin a däänsk soldooten. Diarbi skal Abel üüb a Milderdoom bi Mildeborag amkimen wees. Leederhen wurd ferteld, Wessel Hummer faan Ual-Nuurdstrun hed"}
{"id": "3960", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Grönland wiset di code för vier Großkommunen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Grönland GL), di ööder as di code för Großkommune. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. Die gemeindefreien Gebiete (Nordost-Grönland-Nationalpark und Thule Air Base) verfügen über keine eigenen Untercodes zu GL. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "39600", "contents": "Aumühle as en gemiine foont Åmt Hohe Elbgeest önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 3265 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39602", "contents": "En Diftong (faan ualgreks δίς dís 'tweisis' an φθόγγος phthóngos 'tuun') as en dobeltuun faan tau ünlik wokaalen uun detsalew silew. Skriiwiisen för diftongen san ei, au, äu, eu, ai, oi, ui an öödern. Diftongen kön: uffaal, sö üs uun klau, meew uunstiig, so üs uun lua, kui iintji, so üs uun hiar sweewe, so üs uun lui lung of kurt wees, so üs uun wai (lung) an wei (kurt) Diftongen san wat ööders üs en Hiatus: Diar fulge uk tau wokaalen üübenööder, man jo wurd ei üs dobeltuun ütjspreegen. Tesken jo tau wokaalen as en onerbreegang (lat. hiatus). Bispalen: ka'os, ru'iin, re'el, be'eemke Bi en Triftong fulge trii wokaalen üübenööder. Diar jaft at ei föl bispalen faan: uffaalen: liaw, woort daalang uk liu ütjspreegen uunstiigen: spuai, woort daalang uk spui ütjspreegen IPA Commonskategorii: IPA – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39613", "contents": "Bäk as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 886 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39619", "contents": "Immenstedt as en gemiine foont Åmt Mitteldithmarschen önj e Kris Dithmjarsche. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 97 inboogere (2019). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Dithmarschen: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39625", "contents": "Connacht as det nuurdwaastelk regiuun faan't Republiik Irlun. Hat as 17.713 km2 grat an diar wene gud 550.000 minsken (Stant:2016). At gratst stääd diar as Galway. Tu det weesen Prowins Connacht hiar daalang fiiw groofskapen: Commonskategorii: Connacht – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Waastirlun (sjiisk)"}
{"id": "39631", "contents": "Leinster [ˈlɛnstə] (iirsk Cúige Laighean, /ˌkuːg´ə ˈlaiən/, di fift dial faan Laigin san stam) as en regiiun uun't uasten faan't Republiik Irlun. Hat as 19.775 km² grat an diar wene gud 2.500.000 minsken (Stant: 2011). A heleft alian uun of trinjam Dublin. Tu det weesen Prowins Leinster hiar daalang twaalew groofskapen: Commonskategorii: Leinster – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Süüduastirlun (sjiisk)"}
{"id": "3964", "contents": "A Kariibik as en regiuun uun a waastelk Atlantik tesken Nuurd- an Süüd-Ameerikoo. Di nööm hää't efter det fulk faan a Kariiben, diar heer lewet haa. A geografii täält a Kariibik mä tu Nuurd-Ameerikoo. Tu det regiuun hiar a Kariibisk Eilunen an at Kariibisk Sia. Kulturel hiart uk at nuurdküst faan Süüd-Ameerikoo diar mä tu. Uun a Kariibik lewe amanbi 36 miljoon minsken. Faan a Kariiben, diar heer föör't besiidlang faan Euroopa lewet haa, san ei fölen auerblewen. Daalang lewe heer fööraal minsken, diar ans faan Euroopa, Afrikoo, Indien an Sjiina kimen san. Sodenang woort uun a Kariibik fööraal spoonsk an ingelsk, oober uk fransöösk an holuns snaaket. Mä det besiidlang san uk nei spriaken, a kreoolspriaken apkimen. Antiigua an Barbuuda Bahaamas Barbaados Domiinika Dominikaans Republiik Grenaada Haiti Jamaika Kuuba St. Kitts an Nevis St. Lucia St. Vincent an Grenadiinen Trinidad an Tobago Amerikoonsk Jongfoomen Eilunen (USA) Anguilla (Ferianagt Könangrik) Aruuba (Könangrik faan a Neederlunen) Bonaire (Könangrik faan a Neederlunen) Britisk Jongfoomen Eilunen (Ferianagt Könangrik) Corn Islands (Nikaraagua) Curacao (Könangrik faan a Neederlunen) Guadeloupe (Frankrik) Hispaniola (mä a stooten Haiti, Dominikaans Republiik) Isla Margarita, Coche an Cubagua (Venezuela) Islas de la Bahia (Honduuras) Islas del Rosario (Kolumbien) Kaiman Eilunen (Ferianagt"}
{"id": "39645", "contents": "Munster (iirsk: An Mhumhain [ən ˈvuːnʲ] of Cúige Mumhan [kuːɡʲə ˈmuːn]) as det süüdwaastelk regiuun faan't Republiik Irlun. Hat as 24.608 km² grat an diar wene knaap 1.000.000 minsken (Stant: 2016). Tu det weesen Prowins Munster hiar daalang sääks groofskapen: Commonskategorii: Munster – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Süüdwaastirlun (sjiisk)"}
{"id": "39652", "contents": "Ulster (iirsk Cúige Uladh [ˈkuːgʲ ˈʊɫə] of Ulaidh [ˈʊɫə]) as det nuurduastelk regiuun faan Irlun. Di gratst dial leit daalang uun Nuurdirlun (grä) an man en letjen dial uun't Republiik Irlun (ruad). Ulster as 21.532 km² grat an diar wene son 2.000.000 minsken. Faan det weesen Prowins Ulster hiar daalang trii groofskapen tu't Republiik Irlun: Commonskategorii: Ulster – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Nuurdwaastirlun (sjiisk)"}
{"id": "39665", "contents": "Galway [ˈgɔlweɪ] (iirsk Gaillimh [ˈɡalʲɪvʲ]) as en City an Groofskap uun't Republiik Irlun. Galway as uk hoodstääd faan't Groofskap Galway, diar trinjam leit, hiart diar salew oober ei mä tu. Det stääd leit bi a waastküst, an sodenang bi a Atlantik. Uun't juar 2016 haa diar 79.504 minsken lewet. Galway hää en mil kliima, uun a wonter knaap froost, oober föl rin auer't hialer juar. Ferianagt Stooten St. Louis, Missouri, USA Frankrik Lorient, Bretagne, Frankrik Ferianagt Stooten Seattle, Washington, USA Ferianagt Könangrik Bradford, Ingelun Denemark Aalborg, Denemark Ferianagt Stooten Cambridge, Massachusetts, USA Ferianagt Stooten Chicago, Illinois, USA Sjiina Qingdao, Shandong, Sjiina* Ferianagt Stooten Milwaukee, Wisconsin, USA Nei-Sialun Auckland, Neisialun* Kanada Moncton, New Brunswick, Kanada* Ferianagt Stooten Menlo Park, Kalifornien, USA Ferianagt Könangrik Stirling, Skotlun* * Frinjskap Commonskategorii: Galway – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Galway (sjiisk) 53.271944444444-9.0488888888889Koordinaaten: 53° 16′ N, 9° 3′ W"}
{"id": "39670", "contents": "Cork (iirsk Corcaigh, ütjspreegen [ˈkɔɾkɪɟ]) as en City an en Groofskap uun't Republiik Irlun. Cork as uk hoodstääd faan't Groofskap Cork, diar trinjam leit, hiart diar salew oober ei mä tu. Det stääd leit bi a süüdküst an sodenang bi a Atlantik. Mä amanbi 210.000 iinwenern as Cork det öödergratst stääd uun't lun efter Dublin. Di nööm Corcaigh ment so föl üs maasklun. Cork hää en mil kliima, knaap froost uun a wonter, oober föl rin auer't hialer juar. Ferianagt Könangrik Coventry, Ingelun Frankrik Rennes, Bretagne, Frankrik Ferianagt Stooten San Francisco, Kalifornien, USA Sjiisklun Köln, Nuurdrhein-Waastfaalen, Sjiisklun Ferianagt Könangrik Swansea, Wales Sjiina Shanghai, Sjiina Commonskategorii: Cork – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Cork (sjiisk) 51.897222222222-8.4730555555556Koordinaaten: 51° 54′ N, 8° 28′ W"}
{"id": "39673", "contents": "At Limerick Graafskap as ian faan dön graafskapen uun't Republiik Irlun. At graafskap leit uun a süüd faan't lun uun't regiuun Munster. Diar wene 194.899 minsken (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Limerick (City). Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39674", "contents": "At Waterford Graafskap as ian faan dön graafskapen uun't Republiik Irlun. At graafskap leit uun a süüd faan't lun uun't regiuun Munster. Diar wene 116.176 minsken (2016). At hoodsteed faan't graafskap as Waterford (City). Ireland: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39676", "contents": "Srii Lanka, amtelk Demokraatisk Sosialistisk Republiik Srii Lanka (üüb Singhaleesk: ශ්‍රී ලංකා, Śrī Laṃkā, [ˌɕriːˈlaŋkaː] an ශ්‍රී ලංකා ප්‍රජාතාන්ත්‍රික සමාජවාදී ජනරජය Śrī Laṁkā Prajātāntrika Samājavādī Janarajaya, üüb Taamil: இலங்கை Ilaṅkai an இலங்கை ஜனநாயக சோசலிச குடியரசு Ilaṅkai Jaṉanāyaka Cōcalica Kuṭiyaracu), as en lun an en eilun uun a Indisk Ootseaan. At lun hee 20.359.439 lidj (2012). At hoodsteeden san Colombo an Sri Jayawardenepura. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Srii Lanka hee njüügen prowinsen. Sri Lanka (Democratic Socialist Republic of Sri Lanka): Provinces, citypopulation.de Sri Lanka: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "39677", "contents": "Malediiwen A Malediiwen, amtelk at Republiik Malediiwen (üüb Dhivehi: ދިވެހިރާއްޖޭގެ ޖުމްހޫރިއްޔާ Dhivehi Raajjeyge Jumhooriyyaa), san en stoot an skööl faan eilunen an atolen uun de Indisk Ootseaan, tu a süüdwaast faan Srii Lanka. Jo haa 402.071 lidj (2014). At hoodsteed faan a stoot as Malé. At lun as faan't stiigen faan't siaspeegel trüüwet. Dön tjiin gratst steeden faan't lun san: Faan 1887 tu 1965 wiar a eilunen en britisk protektoraat. A Malediiwen wiar faan 1982 tu 2016 an sant 2020 lasmaat faan det Commonwealth of Nations. Maldives, citypopulation.de"}
{"id": "39678", "contents": "Bälau as en gemiine foont Åmt Breitenfelde önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 230 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39679", "contents": "Basedow as en gemiine foont Åmt Lütau önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 653 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39680", "contents": "Basthorst as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 418 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "39681", "contents": "Det Belutschistaan Prowins (üüb Urdu: بلوچستان‎ Balūcistān, üüb Belutschisk: بلۏچستان‎ Balūčistān) as ian faan a prowinsen uun Paakistaan. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 12.335.129 lidj (2017). At hoodsteed faan't prowins as Quetta. Pakistan: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39697", "contents": "A Aapelbeien of Sürbeien (Aronia) san en skööl faan trii plaantenslacher uun det famile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). Jo kem eegentelk faan Nuurdameerikoo an waaks üs en bosk bit tu en hööchde faan tau meetern. A plaanten wurd fööraal uun Süüduastsjiisklun aptaanj. Hör früchten hual föl witamiin C. Früchten faan Aronia arbutifolia Bloosen faan Aronia arbutifolia Apskäären frücht Aronia arbutifolia Aronia melanocarpa Aronia × prunifolia of Crataegus prunifolia Commonskategorii: Aapelbeien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Aapelbeien"}
{"id": "397", "contents": "Et änglisch as en weestergermaanschen spräke, wat foon amänbai 380 milion manschne snååked wård, forålem önjt Feriind Kiningrik, da Feriind Stoote foon Ameerika, Kanada, Nai-Seelönj, Irlönj, Australien än dåt sööden foon Afrika. üülj änglisch (Old English unti Anglo-Saxon) foon: 450–1150 madel änglisch (Middle English) foon: 1150–1500 eedernai änglisch (Early Modern English) foon: 1500–1700 nai änglisch (Modern English) foon: 1700-diling"}
{"id": "39704", "contents": "Det Buhaira Guwernement (üüb Araabsk: محافظة البحيرة‎ Muḥāfaẓat al-Buḥayrah [buħajra], ütjspriik üüb egyptisk-araabsk: [beˈħeːɾæ]) as ian faan a guwernementen uun Egypten. At guwernement leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 6.171.613 lidj (2018). At hoodsteed faan't guwernement as Damanhuur. Egypt, citypopulation.de"}
{"id": "39706", "contents": "Jasmiin as en plaantenskööl uun det famile faan a Öölebuumplaanten (Oleaceae). J. angulare – J. attenuatum – J. auriculatum – J. azoricum – J. bhumibolianum – J. dichotomum – J. didymum – J. dispermum – J. elegans – J. fluminense – J. fruticans – J. grandiflorum – J. humile – J. lanceolarium – J. malabaricum – J. mesnyi – J. multipartitum – J. multiflorum – J. nobile – J. nudiflorum – J. odoratissimum – J. officinale – J. parkeri – J. polyanthum – J. rex – J. sambac – J. simplicifolium – J. sinense – J. subtriplinerve – J. tortuosum Echt Jasmiin (Jasminum officinale) Wonterjasmiin (Jasminum nudiflorum) Commonskategorii: Jasmiin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Jasmiin"}
{"id": "39708", "contents": "A Echt Jasmiin (Jasminum officinale) as en plaantenslach uun det famile faan a Öölebuumplaanten (Oleaceae). Hi stiremt stark. Di nööm komt faan't persisk jāsamin. Bloos Tiaknang Commonskategorii: Echt Jasmiin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Jasmiin"}
{"id": "39710", "contents": "A Wonterjasmin (Jasminum nudiflorum of uk Jasminum sieboldianum) as en plaantenslach uun det famile faan a Öölebuumplaanten (Oleaceae). Hi as di iansagst Jasmiin (Jasminum), di froost ufkoon, an hi bleut iarst leed uun a harewst an uun a wonter. Jasminum nudiflorum (Lindl.) var. nudiflorum Jasminum nudiflorum var. pulvinatum ((W.W.Smith) Kobuski) Commonskategorii: Wonterjasmiin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wonterjasmiin"}
{"id": "39712", "contents": "A Snäbuumer of Franjebuumer (Chionanthus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Öölebuumplaanten (Oleaceae). Diar hiar gud 80 slacher tu. A miasten waaks uun a troopen an subtroopen. Bluas tau slacher waaks uun miatag kliima: Chionanthus retusus, Uastaasien Chionanthus virginicus, Nuurdameerikoo C. acunae – C. adamsii – C. africanus – C. albidiflorus – C. amblirrhinus – C. avilensis – C. axillaris – C. axilliflorus – C. ayresii – C. bakeri – C. balgooyana – C. battiscombei – C. beccarii – C. boutonii – C. brachystachys – C. brachythyrsus – C. brassii – C. broomeanush – C. broomeanus – C. bumelioides – C. calcicola – C. callophylloides – C. callophyllus – C. camptoneurus – C. caudifolius – C. caymanensis – C. celebicus – C. clementis – C. colonchensis – C. compactus – C. cordifolius – C. cordulatus – C. coriaceus – C. crassifolius – C. crispus – C. curvicarpus – C. cuspidatus – C. decipiens – C. densiflorus – C. dictyophyllus – C. diversifolius – C. domingensis – C. dussii – C. ellipticus – C. enerve – C. eriorachis – C. evenius – C. ferrugineus – C. filiformis – C. fluminensis – C. foveolatus – C. gigantifolius – C. gigas"}
{"id": "39714", "contents": "Colombo ([kəˈlʌmboʊ], singhaleesk: කොළඹ [ˈkəlɐmbɞ], tamil: கொழும்பு [koɻumbu]) as det hoodstääd faan Sri Lanka. At regiarang sat oober uun't stääd Sri Jayewardenepura / Kotte diar nai bi. Colombo leit bi't waastküst, an hää gud 750.000 iinwenern (Stant: 2011) üüb en areaal faan 37,31 km². Colombo as uk at hoodstääd faan Sri Lankas Waast Prowins. Commonskategorii: Colombo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Colombo (sjiisk)"}
{"id": "39717", "contents": "Stiiner bi Strön Fan C. P. Christiansen Ik wiar itüüs en ging bi Strön; Di Senskiin lair aur See en Lön. Ik ging en taacht en saamelt Stiin; Ja wiar sa blank, ja wiar sa riin. Di jen wiar wit, di üđer blö En green di trēr, en broket tö; Di fjaart wiar ruar üs glemen Jöl, Wat sen di Stiiner dailk üp Söl’! Dach üs ik di Stiiner nü me mi noom, Forging jaar Glimrin alik üs en Droom. – Üs Bloomen weli, wan-s ofploket sen, Sa gair’t me Stiiner jaar Skimer tö Jen, Nemst dü jam me tö en üđer Stair, Hur oler di Seewinj muar aur jam tair. – Wan Mensken swügi, da prötji di Stiin; Wat-s sii, dit skriiv dü ön’t Hart di iin: “Din Tüs, min Dreeng, auriit dü ek; Hat es din Glans, hat es din Lek” Stiiner bi Strön üp YouTube"}
{"id": "39718", "contents": "Amt Fäär-Oomram Et Amt Fäär-Oomram äs en amt oun e Krais Noordfreeschloun oun Sleeswich-Holstiin. Et bestoont üt dä tou ailoune, Fäär än Oomram, wat tut weesten foont fastloun läie. Dat heet 10.493 foolk (2019). E haudstää foont amt äs E Wiik. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "39719", "contents": "C. P. Christiansen Christian Peter Christiansen (* 4.11.1854 ön Kiel, āpwukset ön Kairem, † 10.10.1922 ön Berlin) wiar en sölring Dechter. Christiansen es bi C. P. Hansen (1803-1879) tö Skuul gingen en heer ön Hüsem Prenter liirt. Leeter waar hi Baas fan't Husumer Wochenblatt (sent 1912 Husumer Tageblatt) en uk Senaator fan di Stat Hüsem. 1922 waar Christiansen swaar kraank en wil höm ön Berlin kuriari let, man hi storew diar dach. Dit bikeentst Werk es di \"Sölring Hümne\" Üüs Söl'ring Lön'. Uk sin Dechting Stiiner bi Strön es gur bikeent. Üp Dütsk heer Christiansen en Balaad skrewen, wat aur di Seeman Tame Tamen (* 1711) giar, diar ön Slaawerii kām. Üüs Söl’ring Lön’, dü best üüs helig Dü blefst üüs ain, dü best üüs Lek! Din Wiis tö hual’en, sen wü welig Di Söl’ring Spraak auriit wü ek. Wü bliiv me di ark Tir forbün’en, Sa lung üs wü üp Warel’ sen. Uk diar jaar Uuning bütlön’ fün’en, Ja leeng dach altert tö di hen. Kumt Riin, Kumt Senenskiin, Kum junk of lekelk Tiren, Tö Söl’ wü hual’ Aural; Wü bliiv truu Söl’ring Liren! (...) Ik wiar itüüs en ging bi Strön; Di Senskiin lair aur See en Lön."}
{"id": "3972", "contents": "A Atlantik as ään faan a grat ooseanen üüb a eerd an leit tesken at Arktis uun't nuurden, Euroopa an Afrikoo uun't uasten, at Antarktis uun't süüden an Nuurd- an Süüd-Ameerikoo uun't waasten. A Atlantik häält 354,7 miljuun km³ weeder an woort bit 9.219 m jip. At as di oosean mä di miast skapsferkiar. Commonskategorii: Atlantik – Saamlang faan bilen of filmer Arktisk Sia 7-31Koordinaaten: 7° N, 31° W"}
{"id": "39724", "contents": "At Sciadopitys verticillata of uk Skiremtan as di iansagst slach faan Näädelbuumer (Coniferopsida) uun det famile faan a Sciadopityaceae. Hat wääkst uun Jaapan an brükt föl focht. Commonskategorii: Sciadopitys verticillata – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sciadopitys verticillata"}
{"id": "39726", "contents": "A Podocarpaceae san en famile faan Näädelbuumer (Coniferopsida). Jo like Iiwenplaanten (Taxaceae), san diar oober ai alt nai mä. Acmopyle – Afrocarpus – Dacrycarpus – Dacrydium – Falcatifolium – Halocarpus – Lagarostrobos – Lepidothamnus – Manoao – Microcachrys – Nageia – Parasitaxus – Pectinopitys – Pherosphaera – Phyllocladus – Podocarpus – Prumnopitys – Retrophyllum – Saxegothaea – Sundacarpus Commonskategorii: Podocarpaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Podocarpaceae"}
{"id": "39728", "contents": "A Kauribuumer (Agathis) san en skööl faan Näädelbuumer (Coniferopsida) uun det famile faan a Araucariaceae. Jo waaks uun Süüduastaasien. Agathis Rostratae Prismatobracteatae A. alba – A. atropurpurea – A. australis – A. borneensis – A. dammara – A. flavescens – A. kinabaluensis – A. labillardieri – A. lanceolata – A. lenticula – A. macrophylla – A. microstachya – A. montana – A. moorei – A. orbicula – A. ovata – A. robusta – A. silbae Commonskategorii: Kauribuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kauribuumer"}
{"id": "39731", "contents": "A Düüwenbuum (Cathaya argyrophylla) as di iansagst slach faan Näädelbuumer (Coniferopsida) uun det skööl Cathaya. Hi hiart tu't famile Pinaceae. Di latiinsk nööm komt faan en ualen ütjdruk för Sjiina uf: Cathay. Diar wääkst hi uun a prowinsen Sichuan an Hunan üüb en hööchde faan 1.400 bit 1.800 meetern. Commonskategorii: Düüwenbuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Düüwenbuum"}
{"id": "39732", "contents": "Thurrock [ˈθʌrək], amtelk Borough of Thurrock, as en unitary authority uun't regiuun Uasten faan Ingelun. Det leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 175.531 lidj (2020). Thurrock leit bi a nuurdeeg faan a mös faan de Thames Struum. Steeden an taarpen uun Thurrock: Aveley - Bulphan - Chadwell St Mary - Chafford Hundred - Corringham - Coryton Refinery - East Tilbury - Fobbing - Grays - Horndon-on-the-Hill - Linford - Little Thurrock - Mucking - Orsett - Purfleet - Shell Haven - South Ockendon - Stanford-le-Hope - Stifford - Thames Haven - Thurrock Village - Tilbury - West Thurrock. Föör 1998 wiar Thurrock en distrikt uun't ferwaltingsgraafskap Essex. Santdeem as det en apartig unitary authority. Det hiart noch tu det seremoniel Graafskap Essex. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39733", "contents": "A Keteleeria of Abietia san en skööl faan trii slacher Näädelbuumer (Coniferopsida) uun det famile faan a Pinaceae. Jo waaks uun't süüdelk Sjiina, Laos an Wjetnam. Keteleeria davidiana – Keteleeria evelyniana – Keteleeria fortunei K. davidiana K. evelyniana K. fortunei Commonskategorii: Keteleeria – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Keteleeria"}
{"id": "39735", "contents": "At Pseudolarix amabilis of Japoonsk Gul-Lerche as di iansagst slach faan Näädelbuumer (Coniferopsida) uun det skööl Pseudolarix. Hat hiart tu't famile faan a Pinaceae. Commonskategorii: Pseudolarix amabilis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pseudolarix amabilis"}
{"id": "39737", "contents": "A Hemlock (Tsuga) san en skööl faan Näädelbuumer (Coniferopsida) uun det famile faan a Pinaceae. T. canadensis – T. caroliniana – T. chinensis – T. diversifolia – T. dumosa – T. formosana – T. forrestii – T. heterophylla – T. mertensiana – T. sieboldii Commonskategorii: Hemlock – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hemlock"}
{"id": "39739", "contents": "Nothotsuga longibracteata as di iansagst slach faan Näädelbuumer (Coniferopsida) uun det skööl Nothotsuga. Hat hiart tu't famile faan a Pinaceae an wääkst uun Sjiina. Commonskategorii: Nothotsuga longibracteata – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nothotsuga longibracteata"}
{"id": "39741", "contents": "A Douglaasien (Pseudotsuga) san en skööl faan Näädelbuumer (Coniferopsida) uun det famile faan a Pinaceae. Jo kön böös ual an grat wurd. Uun Euroopa wääkst fööraal di slach P. menziesii. P. japonica , Jaapan P. lindleyana , Meksikoo P. macrocarpa , Kalifornien P. menziesii , Nuurdameerikoo Pseudotsuga menziesii var. menziesii (Green Douglaasie) Pseudotsuga menziesii var. glauca (Blä Douglaasie) P. sinensis , Sjiina Pseudotsuga sinensis var. sinensis Pseudotsuga sinensis var. brevifolia Pseudotsuga sinensis var. gaussenii Commonskategorii: Douglaasien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Douglaasien"}
{"id": "39742", "contents": "A Amentotaxus san en skööl faan letj Näädelbuumer (Coniferopsida) uun det famile faan a Iiwenplaanten (Taxaceae). Jo waaks uun Süüduastaasien. A. argotaenia – A. assamica – A. formosana – A. hatuyenensis – A. hekouensis – A. poilanei – A. yunnanensis Commonskategorii: Amentotaxus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Amentotaxus"}
{"id": "39744", "contents": "Austrotaxus spicata as di iansagst slach faan Näädelbuumer (Coniferopsida) uun det skööl Austrotaxus faan a Iiwenplaanten (Taxaceae). Hat lewet bluas üüb Neikaledoonien. Commonskategorii: Austrotaxus spicata – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Austrotaxus spicata"}
{"id": "39749", "contents": "A Pseudotaxus chienii as di iansagst slach faan Näädelbuumer (Coniferopsida) uun det skööl Pseudotaxus faan a Iiwenbuumer (Taxaceae). Hi wääkst uun Sjiina, an as böös raar wurden. Commonskategorii: Pseudotaxus chienii – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pseudotaxus chienii"}
{"id": "39751", "contents": "A Nödiiwen (Torreya) san en skööl faan Näädelbuumer (Coniferopsida) uun det famile faan a Iiwenplaanten (Taxaceae). Jo waaks uun Uastaasien an uun't süüdelk Nuurdameerikoo. T. californica – T. fargesii – T. grandis – T. jackii – T. nucifera – T. taxifolia Commonskategorii: Nödiiwen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nödiiwen"}
{"id": "39752", "contents": "Brighton and Hove as en unitary authority an en steed an en city bi a süüdeeg faan Ingelun. Det hee 291.738 lidj (2020). At unitary authority hiart tu't regiuun Süüd Uast Ingelun. Wichtig steeden uun Brighton and Hove san: Brighton Hove Portslade Rottingdean Föör 1997 wiar Brighton an Hove tau apartig boroughs uun't ferwaltingsgraafskap East Sussex. Santdeem san jo en ferianigt apartig unitary authority. Det hiart noch tu det seremoniel Graafskap East Sussex. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39753", "contents": "Southend-on-Sea of ianfach Southend as en steed, en city an en unitary authority uun't regiuun Uasten faan Ingelun. Det leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 182.773 lidj (2020). Southend-on-Sea leit bi a nuurdeeg faan a mös faan de Thames Struum. Chalkwell Eastwood Leigh-on-Sea Prittlewell Shoeburyness Southchurch Thorpe Bay Westcliff-on-Sea Föör 1998 wiar Southend-on-Sea en distrikt uun't ferwaltingsgraafskap Essex. Santdeem as det en apartig unitary authority. Det hiart noch tu det seremoniel Graafskap Essex. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39754", "contents": "Luton as en unitary authority an en steed uun't regiuun Uasten faan Ingelun. Det leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 213.528 lidj (2020). Föör 1997 wiar Luton en distrikt uun't ferwaltingsgraafskap Bedfordshire. Santdeem as det en apartig unitary authority. Det hiart noch tu det seremoniel Graafskap Bedfordshire. Uun Luton leit de London-Luton Fluughuuwen. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39755", "contents": "A Borough of Bedford as en unitary authority uun't regiuun Uasten faan Ingelun. Det leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 174.687 lidj (2020). Bedford Eastcotts Great Barford Oakley Stewartby Turvey Wootton A distrikt Bedford wurd de 1. April 1974 üüs dial faan't ferwaltingsgraafskap Bedfordshire grünlaanjen. 1975 wurd a distrikt üüs North Bedfordshire en borough. Det wurd 1992 iin uun Borough of Bedford amneemd. De 1. April 2009 wurd at ferwaltingsgraafskap Bedfordshire apliaset an a borough wurd en unitary authority. Det hiart noch tu't seremoniel Graafskap Bedfordshire. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39756", "contents": "Central Bedfordshire as en unitary authority uun't graafskap Bedfordshire, Regiuun Uasten faan Ingelun. Det leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 294.096 lidj (2020). At hoodsteed faan't unitary authority as Chicksands. Ampthill Arlesey Aspley Guise Aspley Guise Barton-le-Clay Biggleswade Blunham Broom Caddington Campton Clifton Clophill Chalton Chicksands Cranfield Dunstable Eaton Bray Flitton Flitwick Greenfield Harlington Haynes Henlow Higham Gobion Houghton Conquest Houghton Regis Husborne Crawley Langford Leighton Buzzard Lidlington Linslade Marston Moretaine Maulden Millbrook Northill Old Warden Potton Pulloxhill Sandy Shefford Silsoe Shillington Slip End Southill Stanford Steppingley Stotfold Sutton Tebworth Toddington Westoning Wingfield Woburn Woodside Central Bedfordshire wurd de 1. April 2009 faan dön tau distrikten Mid Bedfordshire an South Bedfordshire grünjlaanjen. Tu liker tidj wurd at ferwaltingsgraafskap Bedfordshire apliaset. Det hiart noch tu't seremoniel graafskap Bedfordshire. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39758", "contents": "Det City of Peterborough as en city an en unitary authority uun't regiuun Uasten faan Ingelun. Det leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 202.626 lidj (2020). Föör 1888 wiar't gebiit faan't City of Peterborough dial faan't ferwaltingsgraafskap Northampton. Faan 1888 to 1965 wiar det en apartig ferwaltingsgraafskap, det Soke of Peterborough. 1965 wurd det mä Huntingdon ferianigt, am at ferwaltingsgraafskap Huntingdon and Peterborough tu skeeben. 1974 wurd Huntingdon and Peterborough apliaset an at City of Peterborough wurd dial faan't ferwaltingsgraafskap Cambridgeshire. 1998 wurd det en apartig unitary authority. Det hiart noch tu det seremoniel Graafskap Cambridgeshire. United Kingdom: Administrative Divisions, citypopulation.de Commons: City of Peterborough – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39759", "contents": "Bedfordshire wiar bit 2009 en Ferwaltangsgroofskap uun't Regiuun Uasten faan Ingelun. A distrikten san apliaset wurden an tu trii unitary authorities tuupfaadet wurden. Daalang as Bedfordshire man muar en Seremoniel Groofskap. Bit 2009 wiar Mid Bedfordshire an South Bedfordshire aanj distrikten. Daalang san's tuupfaadet tu Central Bedfordshire. Commonskategorii: Bedfordshire – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Bedfordshire (sjiisk)"}
{"id": "39760", "contents": "Bedford Bedford as en stääd uun't groofskap Bedfordshire (Uasten faan Ingelun) mä gud 90.000 iinenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Borough of Bedford. Uun Bedford skal det grääf faan Offa of Mercia weesen haa. Faan Bedford kaam di skriiwer John Bunyan, di uun't 17. juarhunert det buk The Pilgrim’s Progress skrewen hää. Flook minsken uun Bedford haa itajeensk fööraalern, auer uun a 1950er juaren flook Itajeenern diar hen kaam, am diar tu werkin. Commonskategorii: Bedford – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39765", "contents": "Unitary authorities san ferwaltangsianhaiden uun't Ferianagt Könangrik an uun Neisialun. Uun Skotlun het jo council areas, an uun Wales principal areas. Jo onerstun nian groofskap, man ferwalte jo salew, an haa sodenang apgoowen faan en groofskap an en distrikt. Jo like kreisfrei stääden uun Sjiisklun, kön oober so grat üs en lunkreis wees. Normoolerwiis hiar unitary authorities oober widjerhen tu det seremoniel groofskap, huar jo ans en distrikt faan wiar. A seremoniel groofskapen san nian ferwaltangsianhaiden, spele oober widjer en grat rol üs kulturel ianhaid. * Unitary Authority saner apgoowen faan en Groofskap Iinwenern faan Ingelun an Wales 2012 (ZIP; 832 kB)"}
{"id": "39767", "contents": "sui generis as en latiinsken ütjdruk an ment: faan sin aanj oort , iansagoortag , ei tu fergliken. Hi woort brükt, wan Dü wise wel, dat en ding ei tu en klas faan ööder dingen paaset."}
{"id": "39770", "contents": "Milton Keynes [ˌmɪltənˈkiːnz], amtelk Borough of Milton Keynes as en unitary authority uun't graafskap Buckinghamshire, Süüd Uast Ingelun. Det leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 270.203 lidj (2020). At ferwalting sat uun Milton Keynes. Föör de 1. April 1997 wiar Milton Keynes en distrikt uun't ferwaltingsgraafskap Buckinghamshire. Santdeem as det en apartig unitary authority. Det hiart noch tu det seremoniel Graafskap Buckinghamshire. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Commons: Borough of Milton Keynes – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "39771", "contents": "Portsmouth as en steed, en city an an unitary authority uun't regiuun Süüd Uast Ingelun. Det leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 214.692 lidj (2020). Föör de 1. April 1997 wiar Portsmouth en distrikt uun't ferwaltingsgraafskap Hampshire. Santdeem as det en apartig unitary authority. Det hiart noch tu det seremoniel Graafskap Hampshire. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39772", "contents": "Reading ([ˈɹɛdɪŋ]; harke tu?/i), amtelk Borough of Reading, as en steed an unitary authority uun't regiuun Süüd Uast Ingelun. Det leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 160.337 lidj (2020). Föör de 1. April 1998 wiar Reading en distrikt uun't ferwaltingsgraafskap Berkshire. Santdeem as det en apartig unitary authority. Det hiart noch tu det seremoniel Graafskap Berkshire. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39773", "contents": "Slough ([slaʊ]; harke tu?/i), amtelk Borough of Slough, as en steed an unitary authority uun't graafskap Berkshire, Süüd Uast Ingelun. Det leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 149.577 lidj (2020). Föör de 1. April 1998 wiar Slouth en distrikt uun't ferwaltingsgraafskap Berkshire. Santdeem as det en apartig unitary authority. Det hiart noch tu det seremoniel Graafskap Berkshire. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Commons: Slough – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "39774", "contents": "Southampton ([saʊθˈæmptən] of [saʊθˈhæmptən]; harke tu?/i), amtelk City of Southampton as en huuwensteed, en city an unitary authority uun't graafskap Hampshire, Süüd Uast Ingelun. Det leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 252.872 lidj (2020). Föör de 1. April 1997 wiar Southampton en distrikt uun't ferwaltingsgraafskap Hampshire. Santdeem as det en apartig unitary authority. Det hiart noch tu det seremoniel Graafskap Hampshire. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Commons: Southampton – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "39775", "contents": "West Berkshire as en unitary authority uun't regiuun Süüd Uast Ingelun. Det leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 158.465 lidj (2020). At hoodsteed faan't unitary authority as Newbury. Föör de 1. April 1998 wiar West Berkshire en distrikt uun't ferwaltingsgraafskap Berkshire. Santdeem as det en apartig unitary authority. Det hiart noch tu det seremoniel Graafskap Berkshire. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39777", "contents": "Berkshire wiar bit 1998 en Ferwaltangsgroofskap uun't Regiuun Süüd Uast Ingelun. Diar jaft at oober nian distrikten muar, diarför unitary authorities, an Berkshire as sant 1999 man muar en Seremoniel Groofskap. Commonskategorii: Berkshire – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Berkshire"}
{"id": "39779", "contents": "Windsor and Maidenhead, amtelk at Royal Borough of Windsor and Maidenhead, as en unitary authority uun't regiuun Süüd Uast Ingelun. Det leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 151.273 lidj (2020). Det unitary authority hee 2 steeden (Windsor an Maidenhead) an 15 gemeenden (üüb Ingels parishes): Föör de 1. April 1998 wiar Windsor and Maidenhead en distrikt uun't ferwaltingsgraafskap Berkshire. Santdeem as det en apartig unitary authority. Det hiart noch tu det seremoniel Graafskap Berkshire. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39780", "contents": "A Borough of Wokingham as en unitary authority uun't regiuun a Süüd Uast Ingelun. Det leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 173.945 lidj (2020). Hoodsteed as Wokingham. Wokingham - Arborfield - Barkham - Charvil - Earley - Finchampstead - Hurst - Sonning - Remenham - Ruscombe - Shinfield - Twyford - Wargrave - Three Mile Cross - Winnersh - Spencers Wood - Woodley Föör de 1. April 1998 wiar Wokingham en distrikt uun't ferwaltingsgraafskap Berkshire. Santdeem as det en apartig unitary authority. Det hiart noch tu det seremoniel Graafskap Berkshire. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de Commons: Borough of Wokingham – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "39781", "contents": "En Borough ((öö.) borag) as en ual ferwaltangsianhaid uun ingelskspreegen lunen. Hat woort daalang miast üs distrikt betiakent. Det ütjspriak skeelt tesken Süüdingelun, huar det flooksis -bury skrewen woort, uun Madelingelun miast -borough [ˈbʌɹə] an uun Skotlun -burgh [ˈbɜːɹə]. Uun a USA jaft at -borough [ˈbʌɹoʊ] of [ˈbɜːɹoʊ], -burgh [bɝːg] of [ˈbʌɹoʊ], -brough ([bɹə]). Daalang woort onerskääst tesken metropolitan boroughs, det san stääddialen faan grat stääden, an non-metropolitan boroughs, det san distrikten faan groofskapen of unitary authorities. Commonskategorii: Boroughs – Saamlang faan bilen of filmer City"}
{"id": "39783", "contents": "En City as en grat stääd. Wi brük det wurd uk leewen för't banenstääd (ingelsk: city centre, amerikoonsk: downtown, central business district CBD). Uun a ingelsk histoore wiar en city en stääd mä en katedraal, huar en baskoop seed. A könang hää en stääd (town) tu en city maaget. Daalang san cities uun Ingelun miast unitary authorities, sowat üs kreisfrei stääden, of stääddialen faan grat stääden. Uun't Ferianagt Könangrik jaft at 76 cities - 55 uun Ingelun, 7 uun Wales, 8 uun Skotlun, an 6 uun Nuurdirlun, an do san diar noch fiiw bütjluns cities. Uk wan det daalang nian grat bedüüdang muar hää, san a iinwenern diar dach stolt üüb, dat jo uun en city wene. An diar wurd uk daalang noch cities nei ütjrepen faan a könang. Bath Birmingham Bradford Brighton and Hove Bristol Cambridge Canterbury Carlisle Chelmsford Chester Chichester Colchester Coventry Derby Doncaster Durham Ely Exeter Gloucester Hereford Kingston upon Hull Lancaster Leeds Leicester Lichfield Lincoln Liverpool City of London Manchester Milton Keynes Newcastle upon Tyne Norwich Nottingham Oxford Peterborough Plymouth Portsmouth Preston Ripon Salford Salisbury Sheffield Southampton Southend-on-Sea St Albans Stoke-on-Trent Sunderland Truro Wakefield Wells Westminster Winchester Wolverhampton Worcester York Aberdeen Dundee Dunfermline Edinburgh Glasgow Inverness"}
{"id": "39789", "contents": "Bath and North East Somerset as en unitary authority uun't regiuun Süüd Waast Ingelun. Det leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 196.357 lidj (2020). A hoodsteeden faan det unitary authority san Bath an Keynsham. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39790", "contents": "North Somerset as en unitary authority uun't graafskap Somerset, Süüd Waast Ingelun. Det leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 215.574 lidj (2020). At hoodsteed faan det unitary authority as Weston-super-Mare. United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39792", "contents": "Bristol, amtelk City of Bristol, as en steed, unitary authority an seremoniel graafskap uun't regiuun Süüd Waast Ingelun. Det leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 465.866 lidj (2020). United Kingdom: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39793", "contents": "John Joseph Curtin, of John Curtin (* 8. Janewoore 1885 uun Creswick, Victoria; † 5. Jüüle 1945 uun Canberra, Australian Capital Territory), wiar faan de 7 Oktuuber 1941 tu san duas de 14. premier-minister faan Austraalien. Hi wiar de 1. Oktuuber 1935 tu de 7. Oktuuber 1941 feerer faan't opositschuun. A uungrip faan Jaapaan üüb Pearl Harbor wiar tau muun efter hi premier-minister wurd an treed Austraalien iin uun a krich jin Jaapaan iin. Bal diarüüb fuligten bombenuungriper üüb a nuurd faan Austraalien. Curtin stääld dön austraalisk stridjkreeften uner de ameerikoons generool Douglas MacArthur. Det wiar a began faan a aanj faan det naar frinjskap faan Austraalien tu det Ferianigt Köningrik an a began faan en naar frinjskap tu dön Ferianigt Stooten. John Curtin wiar uun det gulgreefersteed Creswick, uun a maden faan't kolonii Victoria, bäären. Hi wiar de äälst faan John Curtin de ääler († 1919) an Catherine (of Kate) Agnes Bourke († 1938) hör fjauer jongen. He hed sant sant at gebuurt strabismus faan det lacht uug. Sin aatj werket üüs waachter uun Pentridge Gaol, do üüs saldooten, puts an uun hotelen. At aanj skebet at familje tu Brunswick, en steeddial faan Melbourne, huar jo uun aaremmud lewet."}
{"id": "39796", "contents": "Det Almería Prowins (üüb Spaans: Provincia de Almería) as ian faan dön aacht prowinsen uun Andaluusien, Spanje. At prowins leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 727.945 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Almería. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Spain: Administrative Division, citypopulation.de Spain: Almería Province, citypopulation.de"}
{"id": "39798", "contents": "Det Granada Prowins (üüb Spaans: Provincia de Granada) as ian faan dön aacht prowinsen uun Andaluusien, Spanje. At prowins leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 919.168 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Granada. Spain: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "398", "contents": "En aksiom as en grünjlaag faan an en teorii, huar ales üüb apbaut. Di ütjdruk betiakent En grünjsats, wat arken begrip koon. Bispal: Sats faan a wederspreeg. Det ment, dat tau meenangen, diar jo wederspreeg, ei biasen woor wees kön. Wan weeder wiat as, do koon't ei drüg wees. En natüürgesets, wat algemian tustemang fanjt. Bispal: Sir Isaac Newton sin trii aksiomen. A) Gesets faan a traihaid, B) Grünjgesets faan a dünaamik, C) Actio = Reactio Algemian uk en grünjlaag, wat ei uun fraag steld woort, an huar ööder dun üüb apbaut. Matematiik"}
{"id": "39800", "contents": "Det Huelva Prowins (üüb Spaans: Provincia de Huelva) as ian faan dön aacht prowinsen uun Andaluusien, Spanje. At prowins leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 524.278 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Huelva. Spain: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39802", "contents": "Det Jaén Prowins (üüb Spaans: Provincia de Jaén) as ian faan dön aacht prowinsen uun Andaluusien, Spanje. At prowins leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 631.381 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Jaén. Spain: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39804", "contents": "Det Málaga Prowins (üüb Spaans: Provincia de Málaga) as ian faan dön aacht prowinsen uun Andaluusien, Spanje. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 1.685.920 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Málaga. Spain: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39806", "contents": "Det Sevilla Prowins (üüb Spaans: Provincia de Sevilla) as ian faan dön aacht prowinsen uun Andaluusien, Spanje. At prowins leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 1.950.219 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Sevilla. Spain: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39809", "contents": "Det Cádiz Prowins (üüb Spaans: Provincia de Cádiz) as ian faan dön aacht prowinsen uun Andaluusien, Spanje. At prowins leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 1.244.049 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Cádiz. Spain: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39810", "contents": "Det Córdoba Prowins (üüb Spaans: Provincia de Córdoba) as ian faan dön aacht prowinsen uun Andaluusien, Spanje. At prowins leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 781.451 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Córdoba. Spain: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39811", "contents": "Det Huesca Prowins (üüb Spaans: Provincia de Huesca, üüb Aragoneesk: Provincia de Uesca, üüb Katalaans: Província d'Osca) as ian faan dön trii prowinsen uun det Autonoom Gemianskap Aragoonien, Spanje. At prowins leit uun a nuurd faan't gemianskap. Det hee 222.687 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Huesca. Spain: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39812", "contents": "Det Teruel Prowins (üüb Spaans an Aragoneesk: Provincia de Teruel, üüb Katalaans: Província de Terol) as ian faan dön trii prowinsen uun det Autonoom Gemianskap Aragoonien, Spanje. At prowins leit uun a süüd faan't gemianskap. Det hee 134.176 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Teruel. Spain: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39813", "contents": "Det Saragossa Prowins (üüb Spaans: Provincia de Zaragoza, üüb Katalaans: Província de Saragossa) as ian faan dön trii prowinsen uun det Autonoom Gemianskap Aragoonien, Spanje. At prowins leit uun a maden faan't gemianskap. Det hee 972.528 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Saragossa. Spain: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39817", "contents": "Det Araba Prowins, amtelk det Histoorisk Teritoorium Araba as ian faan dön trii prowinsen faan det Autonoom Gemianskap Baskenlun uun Spanje. Det leit uun a süüd faan't gemianskap. Det hee 333.940 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Vitoria-Gasteiz. Sööwen Comarcas: Spain: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "39820", "contents": "Trompeetenbuumplaanten (Bignoniaceae) san en grat plaantenfamile uun det order faan a Lapbloosoortagen (Lamiales). Bignonieae – Catalpeae – Coleeae – Crescentieae – Jacarandeae – Oroxyleae – Tecomeae – Tourrettieae Adenocalymma – Amphilophium – Amphitecna – Anemopaegma – Argylia – Astianthus – Bignonia – Callichlamys – Campsidium – Campsis – Catalpa – Catophractes – Chilopsis – Colea – Crescentia – Cuspidaria – Cybistax – Delostoma – Deplanchea – Digomphia – Dinklageodoxa – Distictella – Dolichandra – Dolichandrone – Eccremocarpus – Ekmanianthe – Fernandoa – Fridericia – Godmania – Handroanthus – Heterophragma – Hieris – Incarvillea – Jacaranda – Kigelia – Lamiodendron – Lundia – Manaosella – Mansoa – Markhamia – Martinella – Mayodendron – Millingtonia – Neojobertia – Neosepicaea – Newbouldia – Niedzwedzkia – Nyctocalos – Ophiocolea – Oroxylum – Pachyptera – Pajanelia – Pandorea – Paratecoma – Parmentiera – Pauldopia – Perianthomega – Perichlaena – Phyllarthron – Phylloctenium – Pleonotoma – Podranea – Pyrostegia – Radermachera – Rhigozum – Rhodocolea – Romeroa – Roseodendron – Santisukia – Sparattosperma – Spathodea – Sphingiphila – Spirotecoma – Stereospermum – Stizophyllum – Tabebuia – Tanaecium – Tecoma – Tecomanthe – Tecomella – Tourrettia – Tynanthus – Xylophragma – Zeyheria Palisanderholtbuum, Jakaranda (Jacaranda mimosifolia) Pyrostegia"}
{"id": "39822", "contents": "Pyrostegia of uk Ialwin as en skööl faan tau (of muar?) plaantenslacher uun det famile faan a Trompeetenbuumplaanten (Bignoniaceae). Jo waaks fööraal uun a troopen an subtroopen faan Ameerikoo. P. venusta P. millingtonioides (Brasiilien) Pyrostegia acuminata Pyrostegia amabilis Pyrostegia cinerea Pyrostegia dichotoma Pyrostegia ignea Pyrostegia intaminata Pyrostegia lauta Pyrostegia longiflora Pyrostegia millingtonioides Pyrostegia ornata Pyrostegia pallida Pyrostegia parvifolia Pyrostegia puberula Pyrostegia reticulata Pyrostegia tecomiflora Pyrostegia tubulosa Pyrostegia venusta Commonskategorii: Pyrostegia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pyrostegia"}
{"id": "39825", "contents": "Det Bizkaia Prowins as ian faan dön trii prowinsen faan det Autonoom Gemianskap Baskenlun uun Spanje. Det leit uun a nuurdwaast faan't gemianskap. Det hee 1.159.443 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Bilbao. Spain: Administrative Division, citypopulation.de Commons: Bizkaia – Saamling faan biljen of filmer Biskaya, Atlantik Gernika, en steed uun't prowins."}
{"id": "39828", "contents": "Torsten Haß (* 21. Nofember 1970 uun Naimünster; Pseudonüüm Kim Godal) as en tjiisk bibletekaar, skriiwer, dichter, nowelist an dramaatiker. 2019 skrääw Haß det buk Bibliotheken für Dummies (60000 ekslempaare). Torsten Haß wurd uun Naimünster bäären üs dring faan Bernd Haß an Adelheid Jensen. Efter't abituur 1991 hää'er uun Stuttgart bibleteekswedenskapen studiaret. Hi hää för bleeden (Kehler Zeitung, Offenburger Tageblatt, u.a.) an tidjskraften (Bibliotheksdienst, Bibliotheken heute, BuB – Forum Bibliothek und Information, u.a.) skrewen. Sant 2014 lewet hää uun Eppelheim (Rhein-Neckar-Kreis). Bibliotheken für Dummies (2019); med Detlev-Schneider-Suderland Dieses Buch ist für die Tonne : Einführung in den klassischen Zynismus (Kynismus) (2020); med Maximilian Spannbrucker Das Kartenhaus : ein Betrugs-Roman (2002) Der König des Schreckens : ein Vatikan-Krimi (2013) Männchensache : Rechtsfälle zur Vorbereitung im Geschlechterkampf – Roman (2009) Morddeich : und andere Kurzprosa (2021) Die Schwarze Zeit : ein Mittelalter-Roman (2006) Die Schwarze Zeit II : Aphrodites Puppen – Roman (2007) Die Schwarze Zeit III : Metathronos – Roman (2008) Die Schwarze Zeit IV : Agonie – Roman (2009) Die Schwarze Zeit V : Staub – Roman (2010) Die Schwarze Zeit VI : Terra re-mota – Roman (2011) Totenmelodie : ein Kurpfalz-Krimi (2017) Totenquintett : ein Kurpfalz-Krimi (2018) Totentraum :"}
{"id": "39829", "contents": "A Grapsidae san en famile faan Kraaben (Crustacea) uun det order faan a Gratkraaben (Malacostraca). Jo lewe fööraal uun a troopen, uun swet- of uk uun saaltweeder. Austrohelice – Cyclograpsus – Eriocheir – Geograpsus – Goniopsis – Grapsus – Leptograpsodes – Leptograpsus – Marestia – Metopograpsus – Neoeriocheir – Pachygrapsus – Paraeriocheir – Plagusia – Planes – Platyeriocheir Commonskategorii: Grapsidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Grapsidae"}
{"id": "39830", "contents": "Grapsus as en skööl faan Kraaben (Crustaceae) uun det order faan a Gratkraaben (Malacostraca). Grapsus albolineatus Grapsus adscensionis Grapsusfourmanoiri Grapsus grapsus Grapsus granulosus Grapsus intermedius Grapsus longitarsus Grapsus tenuicrustatus Commonskategorii: Grapsus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Grapsus"}
{"id": "39832", "contents": "At Uastelk Ruad Klafkraab (Grapsus adscensionis) as en slach faan Kraaben (Crustacea) uun det famile faan a Grapsidae. Hat lewet bi a küsten faan a uastelk Atlantik, t.b. üüb a Kanaaren. Hat liket at Ruad Klafkraab (Grapsus grapsus, ingelsk neknööm: 'Sally Lightfoot'), diar oober uun Madel- an Süüdameerikoo lewet. Commonskategorii: Uastelk Ruad Klafkraab – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Uastelk Ruad Klafkraab"}
{"id": "39833", "contents": "Alugha es en Firma ön Mannheim. Dit es ön Dütsklön dit iining iipen Videoportaal en dit jest Hosting, hur em Online-Videos üp muar üs jen Spraak omseet en āpleer ken. Di Alugha GmbH waar ön't Jaar 2014 fan di Famiilien fan Bernd Korz sa üs fan Gregor Greinert, di Fuarseeter fan di Üppasireer fan Duravit en Selskepsmeföliger bi di Röchling Gruppe grünjlair. Bigening fan Alugha (Swahili: „jen Spraak“) kum fan dit Jaar 2012. Korz her en YouTube-Kanaal, hur Tutorial-Videos aur dit Ombechning fan sin Buernstair en leeter uk wat aur Reekenmaskiinen weeget waar. Muar en muaer Liren wil di Videos uk üp üđer Spraaken önluki. Korz maaket da Önertiiteln aur niin Videoportaal önböör, dat em muar üs jen Toonspöör haa kür, wat em uk jit omskrekeli kür. Diarme wiar hi man ek töfreer, en hi kām üp di Taacht en maaki en Program, hur em di Spraak fan en Video me omstel ken. Des her man aliining fuar di Prototyp 800.000 Euro kostet, en sa forsaacht di Dreeng fan 15 Jaaren, Niklas, en Prototyp. Ön di Marts fan 2015 kür Alugha sin jest Platforem weegi. Innovation Hub von Tata Communications und PGA European Tour, 1. Platz 2020 Alugha ön't Nat"}
{"id": "39835", "contents": "At Ruad Klafkraab (Grapsus grapsus, ingelsk neknööm: 'Sally Lightfoot') as en slach faan Kraaben (Crustacea) uun det famile faan a Grapsidae. Hat lewet fööraal bi a uastelk Pasiifikküsten faan Madel- an Süüdameerikoo. Hat liket at Uastelk Ruad Klafkraab (Grapsus adscensionis), diar oober bi't uastelk Atlantikküst lewet. Commonskategorii: Ruad Klafkraab – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruad Klafkraab"}
{"id": "39837", "contents": "A Patella san en skööl faan aparte furemt Sia-Sneken (Gastropoda). Jo like en kop an bak üüb stian. P. aspera – P. caerulea – P. candei – P. depressa – P. ferruginea – P. lugubris – †P. mahamensis – †P. maxoratensis – P. natalensis – P. pellucida – P. piperata – P. rustica – P. skelettensis – P. swakopmundensis – †P. tintina – P. ulyssiponensis – P. vulgata Patella vulgata Waasteuroopa Patella candei Makaroneesien Commonskategorii: Patella – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Patella"}
{"id": "39838", "contents": "Mä Waasteuroopa as miast di waastelk dial faan Euroopa mend. Diartu hiar: Frankrik Benelux lunen: Neederlunen Belgien Luksemborag Ferianagt Könangrik Irlun Üs politisk ütjdruk mend Waasteuroopa bit ~1990 a lunen uun Euroopa, diar uun a NATO wiar: Waastsjiisklun hiard diartu, Uastsjiisklun ei. Commonskategorii: Waasteuroopa – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Waasteuroopa (sjiisk)"}
{"id": "39839", "contents": "A Patellidae san en famile faan aparte furemt Sia-Sneken (Gastropoda). Jo like en kop an bak üüb stian. Cymbula Helcion Patella Scutellastra Commonskategorii: Patellidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Patellidae"}
{"id": "39840", "contents": "A Patellogastropoda san en order faan aparte furemt Sia-Sneken (Gastropoda). Jo like en kop an bak üüb stian. Lottioidea Acmaeidae – Eoacmaeidae – Lepetidae – Lottiidae – Neolepetopsidae – Pectinodontidae Patelloidea Nacellidae – Patellidae Commonskategorii: Patellogastropoda – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Patellogastropoda"}
{"id": "39841", "contents": "A Pulmonata of Longsneken san en order faan Lun-Sneken (Gastropoda). Uun't jindial tu a miast ööder Wokdiarten (Mollusca) lewe jo uun ääg. Diar jaft at düüsenen faan slacher faan. A Longsneken wurd daalang ei muar üs en takson faan a biologii uunsen, auer jo ei alt nai mäenööder san. Commonskategorii: Longsneken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Longsneken"}
{"id": "39842", "contents": "A Littorinimorpha san en grat (dial-)order faan Sia-Sneken (Gastropoda). Man diar hiar uk enkelt Lun-Sneken mä tu. Calyptraeoidea – Capuloidea – Cingulopsoidea – Cypraeoidea – Ficoidea – Littorinoidea – Naticoidea – Pterotracheoidea – Rissooidea – Stromboidea – Tonnoidea – Truncatelloidea – Vanikoroidea – Vermetoidea – Xenophoroidea Waassnek (Peringia ulvae ; Hydrobia ulvae) Commonskategorii: Littorinimorpha – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Littorinimorpha"}
{"id": "39843", "contents": "A Sorbeoconcha san en order faan Sia-Sneken (Gastropoda). Det iindialang tu onerordern an auerfamilin as noch ünseeker. Onerorder Discopoda P. Fischer, 1884 Auerfamile Cerithioidea Fleming, 1822 Auerfamile Campaniloidea Douvillé, 1904 Onerorder Hypsogastropoda Ponder & Lindberg, 1997 Dialorder Littorinimorpha Golikov & Starobogatov, 1975 Dialorder Ptenoglossa J.E. Gray, 1853 Dialorder Neogastropoda Thiele, 1929 Buccinidae Buccinum Kinkhurn (Buccinum undatum) Littorinidae (Strunsneken) Littorina Grat Strunsnek, Hölker (Littorina littorea) Ranellidae Charonia Tritonhurn (Charonia tritonis) Turbinellidae Syrinx Syrinx aruanus Commonskategorii: Sorbeoconcha – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sorbeoconcha"}
{"id": "39844", "contents": "Kaankers (Arachnida) sen en Klas fan Diirten, wat dü bi jaar aacht Biin keen kenst. Insekten haa bluat soks Biin. Mensken, diar bang fuar Kaankers sen, nēmt em eeđer di latiinsk Noom arachnophob (F40.2 eeđer ICD-10). Amblypygi – Araneae – Holothyrida – Ixodida – Mesostigmata – Opilioacarida – Opiliones – Palpigradi – Pseudoscorpiones – Ricinulei – Sarcoptiformes – Schizomida – Scorpiones – Solifugae – Thelyphonida – Trombidiformes Di Miiten sen en Önerklas fan di Kaankern. Diar hiir soks Ordern tö: Auerorder: Acariformes (ingelsk: mites) Sarcoptiformes – Trombidiformes Auerorder: Parasitiformes (ingelsk: ticks, 50.000 bit 100.000 slacher) Holothyrida – Ixodida – Mesostigmata – Opilioacarida Weewelkaankern (Araneae) Teeken (Ixodida) (ön di Önerklas Miiten (Acari)) Skelt-Teeken (Ixodidae) Dermacentor Sjipteek (Dermacentor marginatus) Ixodes Teek (Ixodes ricinus) Mesostigmata (ön di Önerklas Miiten (Acari)) Varroidae Varroa Varroamel (Varroa destructor) Opiliones Lankerbianer (Phalangiidae) Phalangium Lankerbian (Phalangium opilio) Sarcoptiformes (uun't onerklas Melen (Acari)) Pyroglyphidae Hüsstoofmelen (Dermatophagoides) Skorpioonen (Scorpiones) Dit Eetfiarel wat Jens E. Mungard me di Kaankers her - en en tjuk Jen. Commons: Kaankers – Saamling fan Skelter en Videos Wikispecies heer en artiikel tö: Kaankers"}
{"id": "39845", "contents": "A Coccoloba san en plaantenskööl uun det famile faan a Düüsenknober (Polygonaceae). Diar jaft at son 120 slacher faan. Jo waaks fööraal uun Süüdameerikoo. C. acapulcensis – C. acrostichoides – C. acuminata – C. acuna – C. albicans – C. alnifolia – C. arborescens – C. arboreus – C. argentinensis – C. armata – C. ascendens – C. baracoensis – C. barbadensis – C. barkeri – C. belizensis – C. benitensis – C. berazainiae – C. boxii – C. brasiliensis – C. buchii – C. bullata – C. caesia – C. caracasana – C. caravellae – C. ceibensis – C. cereifera – C. charitostachya – C. chiapensis – C. cholutecensis – C. clementis – C. colombiana – C. conduplicata – C. cordata – C. coriacea – C. coronata – C. costata – C. cowellii – C. cozumelensis – C. cristalensis – C. cruegeri – C. cujabensis – C. darienensis – C. declinata – C. densifrons – C. diversifolia – C. dussii – C. dwyeri – C. escuintlensis – C. excelsa – C. fallax – C. fastigiata – C. fawcettii – C. filipes – C. flavescens – C. floresii – C. floribunda – C. fuertesii – C. gardneri – C. geniculata"}
{"id": "39848", "contents": "At Strundrüüw as en plaantenslach uun det skööl Coccoloba. Hat as en buum, an wääkst fööraal uun a Kariibik, man uk üüb a Kanaaren. A früchten like windrüüwen, san diar oober goorei nai mä. Diar koon marmeloode faan maaget wurd. An det holt woort för mööbel brükt. Buum Bloosen Buark Holt Commonskategorii: Strundrüüw – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Strundrüüw"}
{"id": "3985", "contents": "A indogermaans spriaken san det spriakfamile mä a miast spreegern üüb a eerd, am täält amanbi trii miljaarden misken mä indogermaans mamenspriak. Dü fanjst indogermaans spriaken üüb arke weltdial, auer a europeesk natsioonen uun't 15. juarhunert grat dialen faan a eerd besiidelt haa. Albaansk Armeensk Baltisk spriaken Germaans spriaken Greks Indoiraansk spriaken Itaalisk spriaken Keltisk spriaken Slaawisk spriaken Anatoolisk † Elymisk † Illyrisk † Lusitaanisk † Makedoonisk † Messapisk † Phrygisk † Sikulisk † Thrakisk † Tocharisk † Venetisk † Literatuur auer Indogermaans spriaken uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Uur-Indogermaans"}
{"id": "39850", "contents": "Di Teeken (Ixodida) sen en Order fan Miiten (Acari). Diar jeft et ombi 900 Slacher fan."}
{"id": "39851", "contents": "Di Sjipteek (Dermacentor marginatus) jert tö da Melen (Acari) an diarme tö di Kaankers (Arachnida). Jü es niin Insekt."}
{"id": "39852", "contents": "Di Teek (Ixodes ricinus) jert tö di Kaankers (Arachnida) en es niin Insekt (Insecta). Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Teeken Wikispecies heer en artiikel tö: Teeken FSME"}
{"id": "39858", "contents": "A Ipomoea san en skööl faan plaantenslacher uun det famile Convolvulaceae. Diar jaft at son 650 slacher faan. I. subg. Eriospermum – I. subg. Ipomoea – I. subg. Quamoclit Ipomoea indica, spoonsk: Campanilla Früchten an siad faan Ipomoea orizabensis Commonskategorii: Ipomoea – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ipomoea"}
{"id": "39859", "contents": "Ipomoea indica, spoonsk: Campanilla as en plaantenslach uun det skööl Ipomoea. Hat komt eegentelk faan Ameerikoo, wääkst daalang oober uun a troopen an subtroopen trinjam a eerd. Commonskategorii: Ipomoea indica – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ipomoea indica"}
{"id": "39863", "contents": "A Afrikoonsk Tulpenbuum (Spathodea campanulata) as di iansagst plaantenslach uun det skööl Spathodea. Hi hiart tu a Trompeetenbuumplaanten (Bignoniaceae). Hi kaam eegentelk faan't Afrikoonsk Atlantikküst, wääkst daalang oober uk uun a troopen faan Ameerikoo an Aasien. Tiaknang Bloosen Früchten Siad Commonskategorii: Afrikoonsk Tulpenbuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Afrikoonsk Tulpenbuum"}
{"id": "39866", "contents": "A Palisanderholtbuum of Jakaranda (Jacaranda mimosifolia) as en plaantenslach uun det skööl Jacaranda. Hi hiart tu a Trompeetenbuumplaanten (Bignoniaceae). Hi komt eegentelk faan Süüdameerikoo, wääkst daalang oober aueraal uun a troopen an subtroopen. Di buum hää oober eegentelk niks mä det holt Palisander tu dun. Det komt faan buumer uun det skööl Dalbergia. Man det holt faan Jakaranda liket Palisander, so kaam't tu di nööm. Commonskategorii: Jakaranda – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Jakaranda"}
{"id": "39868", "contents": "A Tamariskenplaanten (Tamaricaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Neegelkoortagen (Caryophyllales). Diar hiar son 90 bit 120 slacher tu. Jo waaks miast uun drüg regiuunen. Hololachna – Myricaria – Myrtama – Reaumuria – Tamarix Tamarisken (Tamarix) Kanaarisk Tamarisk (Tamarix canariensis) Commonskategorii: Tamariskenplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tamariskenplaanten"}
{"id": "39872", "contents": "At Kanaarisk Tamarisk, spoonsk: Tarajal (Tamarix canariensis) as en plaantenslach uun det skööl faan a Tamarisken (Tamarix). Bloosen Twiigen Bosk Commonskategorii: Kanaarisk Tamarisk – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kanaarisk Tamarisk"}
{"id": "3988", "contents": "A germaans spriaken san en twiig faan a indogermaans spriaken. Diar hiar amanbi 15 spriaken tu, an 500 miljuun minsken snaake ian diarfaan üs mamenspriak. 700 miljuunen san't, wan dü jo mätäälst, diar's leeder tuliard haa. Ingelsk 340 miljuun spreegern + 180 miljuun tuliarden. Sjiisk 100 miljuun spreegern + 80 miljuun tuliarden. Holuns (25 Mio.) Sweedsk (10 Mio.) Afrikaans (6 Mio. + 10 Mio.) Däänsk (5,5 Mio.) Noorsk (5 Mio.) Plaatsjiisk (5 Mio.) Jidisk (3 Mio.) Germaans 15 spriaken Waastgermaans Sjiisk an holuns (Kontinentaalgermaans) Sjiisk Sjiisk (100 Mio. + 80 Mio.) Jidisk (3 Mio.) Luksemborags (Lëtzebuergesch) (300.000) Pennsilwaanisk (100.000) Plaatsjiisk Plaatsjiisk (5 Mio.) Plautdietsch (500.000) Holuns Holuns (25 Mio.) Afrikaans (6 Mio. + 10 Mio.) Nuurdsiagermaans (Ingwäoonisk, Anglo-Fresk) Fresk (720.000) (Nuurdfresk, Waastfresk, Saaterfresk) Ingelsk (340 Mio. +180 Mio.) Skots Nuurdgermaans Skandinaawisk Däänsk (5,5 Mio.) Sweedsk (9 Mio.) Norweegs (5 Mio.) Isluns-Färöisk Isluns (300.000 + 50.000) Färöisk (65.000) Norn † Uastgermaans † Gootisk oner ölern - aal uastgermaans spriaken san ütjstürwen Commonskategorii: Germaans spriaken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39885", "contents": "A Johanniskrüüsplaanten (Hypericaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Malpighiales. Cratoxylum – Eliea – Harungana – Hypericum – Psorospermum – Vismia Johanniskrüüsen (Hypericum) Kanaarisk Johanniskrüüs (Hypericum canariense) Commonskategorii: Johanniskrüüsplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Johanniskrüüsplaanten"}
{"id": "39886", "contents": "At Kanaarisk Johanniskrüüs (Hypericum canariense), spoonsk: Granadillo as en plaantenslach uun det skööl Hypericum (Johanniskrüüsen). Commonskategorii: Kanaarisk Johanniskrüüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kanaarisk Johanniskrüüs"}
{"id": "39889", "contents": "A Johanniskrüüsen (Hypericum) san en plaantenskööl uun det famile faan a Johanniskrüüsplaanten (Hypericaceae). Diar hiar gud 500 slacher tu. H. sect. Adenosepalum – H. sect. Adenotrias – H. sect. Androsaemum – H. sect. Arthrophyllum – H. sect. Ascyreia – H. sect. Brathys – H. sect. Bupleuroides – H. sect. Campylopus – H. sect. Campylosporus – H. sect. Concinna – H. sect. Coridium – H. sect. Crossophyllum – H. sect. Drosocarpium – H. sect. Elodeoida – H. sect. Graveolentia – H. sect. Heterophylla – H. sect. Hirtella – H. sect. Humifusoideum – H. sect. Hypericum – H. sect. Inodora – H. sect. Monanthema – H. sect. Myriandra – H. sect. Oligostema – H. sect. Olympia – H. sect. Origanifolia – H. sect. Psorophytum – H. sect. Roscyna – H. sect. Sampsonia – H. sect. Santomasia – H. sect. Taeniocarpium – H. sect. Takasagoya – H. sect. Triadenioides – H. sect. Trigynobrathys – H. sect. Tripentas – H. sect. Umbraculoides – H. sect. Webbia Kanaarisk Johanniskrüüs (Hypericum canariense) Echt Johanniskrüüs (Hypericum perforatum) Commonskategorii: Johanniskrüüsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Johanniskrüüsen"}
{"id": "39890", "contents": "Uastfriisk Platdütsk (Oostfreesk Platt) es en platdütsk Spreekwiis fan Uastfriislön. Töhop me Gronings jert dit tö di nuurđneđersaksisk Spreekwiisen. Dit Uurt Uastfriisk meent fuar't Miist dit Uastfriisk Platdütsk . Di Noom es streenger noomen ek rocht, aurdat dit niin Friisk Spreekwiis es. Dit rocht Uastfriisk uur jit ön't Saterlön snaket. Di Saterfriisen nēm jaar Spraak man ek Uastfriisk, ja sii Seeltersk of Saterfriisk). Uastfriisk Uurterbok (Ostfriesische Landschaft) Uastfriisk Uurterbok (priwaat) Bi Alugha jft et en en Video üp Sölring en Uastfriisk Skriifwiis fan't Amt fuar \"Ostfriesische Landschaft\": https://www.platt-wb.de/platt-hoch/?term=Oostfreesk"}
{"id": "39891", "contents": "Di Öört (Astronoomisk Sümbool: ) es fan höör Maaten - eeđer Veenus en Mars - di trēr Planeet iin ön üüs Sensüsteem. Aurdat diar Weeter es en di Temperatuuren ön't Merel om 15°Celsius lii es di Öört di iining Planeet, hur Mensken en üđer Kreatuuren lewi ken sa üs wü dit keen. Di Öört es ombi 4,6 Miljārden Jaaren fuarof fan glemen Stof en Gaswulken uuren. Di Sken fan di Öört es ombi 4,2 Miljārden Jaaren ual. Fuaral endogeen (Vulkāni) en eksogeen (Weđer, Winj en Weeter) haa des Sken höör Forem dönen. Kreatuuren sen ombi 3,35 Miljārden Jaaren fuarof ön di Öört wesen. Di Mensk kumt man fuul leeter: Di jest Fuarmendken skel ombi 10 bit 14 Miljoonen Jaaren fuarof üp Öört kemen wiis.6 Miljoonen Jaaren fuarof skel di Mensk sa lungsom di Forem fingen haa wat wü deling keen. Di Öört es ombi 149.600.000 Kilomeetern fan di Sen wech. Fuar di Wai trinjom di Sen sen 365,2425 Daagen nöörig. Di Öört meet jens twert döör 12.756,3 Kilomeetern. Öön 23 Stünen, 56 Minüten en 4,1 Sekunden drait di Öört höörsalev jens. Di Aks hur jü höör trinjom drait en di Baan trinjom di Sen sen man ek lik, en diarom"}
{"id": "39892", "contents": "YouTube YouTube (ütspreeken [ˈjuːtjuːb]) es en Video-Portaal, wat 2005 ön Ameerikaa grünjliar uuren es. Sent 2006 jert dit tö Google Inc. . Brükern ken diar söner bitaali Videos önluki of salev Videos āpstjüüri. YouTube seet ombi 4 Miljārden Dollar om, fuar't Miist kumt dit fan Reklāmi. Üp YouTube kenst Dü ales finj. Diar sen Kiino- en Fiirlukifilmi (aaft ufkört of r8ng Kwaliteet), Musiikvideos, of uk ain dreit Filmi. Tö en Diil jeftcet uk wertig Informatsjoon, hur'ling em wat repariari ken of Üđers. En Portaal üs Youtube es ek frii fan dum Tjüch en poliitisk Propaganda. Em ken sin Video āpstjüüri sa üs dit es. Wan em en üđer Spraak diartö mai, da ken em Önertiiteln diarfuar skriif en āpstjüüri, of em ken dit Video jit jens üp en üđer Spraak maaki en henstjüüri. Wan em Spraaken en Önertiiteln haa wel, wat em omskrekeli ken, da skel em tö Alugha. Claas Riecken sin filmer Dachtangen faan Jens Mungard Renski me mener Skramel, Geft en Jil Söl'ring Friisk Kanaal Natsir fan YouTube"}
{"id": "39894", "contents": "Di Gitshals of di Söl’ring Piđersdai es en Komeediestek ön fjuur Āptochen fan de Söl'ring Skriiwer Jap Peter Hansen. Hansen skreew dit ön sin üp Seefaarertir mung 1788 en 1792. Dit Stek waar al 1809 ütdönen, man āpföört waar dit ek jerer üs ön't Jaar 1880. Üs sin Dreeng, C.P. Hansen al stürewen wiar, haa Amatöörspölsters dit Stek ön di 22. Febrewaari 1880 (di Piđersdai) ön Muasem weeget.. Di Hauptfiguuren sen Piđer Madsen en sin wukset Jungen Korneelis en Ellen. Madsen heer uk en Wüf, Gon'el, diarxen guraartig Mensk es. Üđer Karakteeri sen: Jēns Kuk (1. Āptoch) Ejrkel’ Senken (1. Āptoch) , en ārem Wüf Kristjan Moggels (1. Āptoch), en niisgiirig jung Dreeng Tau litj dreenger, diar ön de jest Āptoch Breewern bring Bleik (2. Āptoch), Gon’nels Brüđer En Kārming fan Wiringhiird (2. Āptoch) Hans Post, en jung Dreeng, diar ön de naist Āptoch en Breev bringt Inken Lassen (2. Āptoch), en Faamen fan en Naiber Merret Andreesen (2. Āptoch), diar Korneelis sin Brir uur. Booi Joohannissen (3. en 4. Āptoch), diar Ellens Man uur. Uas Baaiken (3. Āptoch) Welhelm Sörrens (3. Āptoch). Elsi Lassen (3. Āptoch), Inken Lassens sin Mooter. Eeb Madtsen (3. en 4. Āptoch), Pider Madtsen sin"}
{"id": "39896", "contents": "Claas Riecken Dr. Claas Riecken (* 1965 ön Hamborig) es en friiwerkendi Filmemaaker, Journalist en Histooriker. Claas es ön Rausdorf, Krais Stormarn āpwukset, hur hi uk deling jit uunet. Hi heer fan 1987 bit 1993 ön Groningen en Kiil Filologii en Histoorie studiaret. 1998 heer hi ön Kiil sin Dochter maaket. Fan 1999 bit 2000 heer hi bi di NDR, bi't Nordfriisk Instituut en bi di SSW- Fraktsjoon fuar Sleeswig-Holstiin aarbert. Sent 2001 es Claas Riecken fre iiwerkend ön Gang en heer dit \"Medienbüro Riecken\" āpbecht. Wörterbuch im Dörnröschenschlaf, Kiel 1993 Nordfriesische Sprachforschung im 19. Jahrhundert, Bredstedt 2000 Berthold Bahnsen - Friesisch-schleswigscher Landtagsmann, Bredstedt 2015 Claas Riecken sin Filmi haneli fan Histoorie, Nuurđdütsklön, en di Spraaken Platdütsk, Deensk en fuaral uk Nuurđfriisk. Di Aarbern altömaal bi You Tube önluket uur. Medienbüro Riecken Sin filmer bi You Tube En List fan Aarbern jeft et jir tö se: Natsir"}
{"id": "39897", "contents": "En Storemflöör es en Flöör, wat aur dit uunt Maat āplapt: Storemflöör - muar üs 1,50 m aur Merelflöör Swaar Storemflöör - muar üs 2,50 m aur Merelflöör Aartig swaar Storemflöör - muar üs 3,50 m aur Merelflöör 16. Janewoore 1219 : Iarst Marcellusflud 16. Janewoore 1362 : Ööder Marcellusflud of Iarst Grat Mandränke 01. Nofember 1436 : Allerheiligenflud 1436 31. Oktuuber 1532: Allerheiligenflud 1532 11. Oktuuber 1634 : Burchardiflud of Ööder Grat Mandränke 24. Detsember 1717 : Julflud 1717 03. Febrewoore 1825 : Grat Halagflud of Febrewooreflud 1825 31. Janewoore 1953 : Holunflud 16. Febrewoore 1962 : Sturemflud 1962 Commons: Storemflöören – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "39898", "contents": "Deensk Deensk (üüb Deensk Dansk) es en Skandināvisk Spraak, wat ombi 5,6 Miljoonen Mensken snaki, fuaral ön Deenemark. Töhop me Sweedsk jert Deensk tö di uastskandināvisk Twiig fan di nuurđgermaansk Spraaken. Deensk es de facto di Amtsspraak ön Deenemark en di naist Amtspraak ön Greenlön (Ön di Sir fan Greenllönsk) en üp di Fääröer (Ön di Sir fan Fääröisk). Üp Islön uur deensk üs Plichtfak önerrocht. Uun Süüdsleeswig heer Deensk di Status fan en Regionaal- en Menerhairenspraak. Deensk hee trii hoodspriikwiisen: Jüütsk (jysk) Süđerjüütsk (sønderjysk) Weestjüütsk (vestjysk) Uastjüütsk (østjysk) Ailönsdeensk (ødansk) Uastdeensk (østdansk) Vorlage:Germaans spriiken/sö"}
{"id": "39899", "contents": "At Hoonfäästang wiar uun ualang tidjen en bradlep saner krastelk seegen. Miast wiar det so mend, dat diarefter en weien uun hööw fulge skul. En hoonfäästang wiar en jinsidjag ferspreegen, diar ei so ianfach weder apliaset wurd küd. Üs tiaken för det ferspreegen san det lachter hun faan di bradgung an det rochter hun faan't bridj mä en smok bian ferbünjen wurden. Daalang as at hoonfäästang en jift, diar bridj an bradgung jinsidjag auerdu. Miast as det en ring. An det as jüst so mend, dat det bradlepspaar frei wal. Man det hoonfäästang as daalang flooksis hiamelk an saner tjüügen. Uun't ual Ingelsk mend to handfast so föl üs en ferdrach maage. Di ferdrach wiar maaget, wan t.b. tau kuuplidj a hunen iinsluch. So as det wurd uk al uun't ual Noorsk brükt wurden: handfesta. Uun't Ualfresk jääw't di ütjdruk hondfestinge an uun't ual Plaatsjiisk hää det hantvestinge het. Modern spriaken kään det wurd Manifest (faan latiinsk manus - hun). Nei leewent kaam tu det \"ual hoonfäästang\" uun a \"Neo-Paganismus\". Det as en hialer rä faan sköölen mä minsken, diar det modern leewent an uk at krastendoom uflöne. Jo wel hal wise, dat jo üs en paar mäenööder ferbünjen san,"}
{"id": "399", "contents": "Alabama [ˌæ.lə.ˈbæ.mə] as sunt 1819 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't söödååsten foon't lönj. Önj't norden läit Tennessee, önj't ååsten Georgia, önj't sööden Florida, önj't söödweesten e Golf foon Meksiko än önj't weesten Mississippi. Dåt heet 4.903.185 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Montgomery. E Appalachen lade önj't norden foon e diiljstoot. Coosa Struum önj't norden. Alabama Struum önj't sööden. Mobile Struum önj't sööden. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: For 1763 wus et Alabama foon nü diilj foon dåt frånsch kolonii Louisiana. 1763-1783 wus et britisch (e küst wus spånsch). Foon 1783 wus et ameerikånsch. 1798 wörd Alabama (saner e küst, wat nuch spånsch wus) ma Mississippi diilj foon dåt Mississippi-Teritoorium. 1813 wörd e küst uk diilj foon't teritoorium. Et teritoorium wörd 14. Jülmoune 1819 ån stoot önj da Feriind Stoote. Kay Ivey foon dåt Republikåånisch Partäi as sunt di 10. April 2017 guwernöör foon e diiljstoot. USA: States, citypopulation.de USA: Alabama, citypopulation.de 32.791666666667-86.830833333333Koordinaaten: 32° 48′ N, 86° 50′ W"}
{"id": "3990", "contents": "Dön fresk spriiken san en skööl faan trii spriiken. Jo hiart tu de nuurdsiagermaansk twiich faan dön waastgermaansk spriiken. Fresk wiar ap tu det seekstanjst juarhunert de spriik faan at ferwalting an rocht uun dön fresk küstlunen twesken det Vlie uun det waasten an det Wiiser uun det uasten. Diarefter as a spriiken uun Uastfresklun ütjstörwen. Nütidjs wurd fresk noch faan bomlig 400.000 mensken snaaket, fööraal uun det holunsk lun Fresklun. Uk san uun Nuurdfresklun muar fresk spriikwiisen uun at leewent blewen. Friiske spräke (üüb feesteeg fresk)"}
{"id": "39900", "contents": "En Tablet ( Ütspraak?/i) (ingelsk tablet, US-engl. tablet „Skriifbuurt“) of Tabletkompjuuter, Tablet-PC, es en flak Kompjuuter, wat em aural me hen nem ken. Sa üs uk en Smartphone heer en Tablet en Touchscreen man niin Tastatuur. Des uur sa üs bi en Smartphone aur en Program realisiaret. Sa üs uk bi di Bidreftsprogrami (Android, iOS esf.) ken uk di Tastatuur niisgiirig wiis en Daaten aur't Internet stjüüri. Di \"Tastatuuren\" sen uk forskelig. Dit Program wat bi Samsung-Giraaten es, ken mal gur aparti Teeken fuar Sölring maaki. Des jeft et en bet üđers uk fan F-Droid, diar jit diar \"Hackers Keyboard\" en fortelt nönt ombi. En Tablet es en mal senerlig Forem fan Personal Computers en jert tö di Handheld-Giraaten. Dit jit uk, dat em dit fuar't Miist me jen Hun fasthual mut. Aur di Tastatuur, wat bluat weeget uur wan em wat diarme maaket ken em diarme ek sa gur leenger Breevern skriif. Fuar't Miist sen Akkus iinbecht, wat oler nii maaket uur ken. Dit jit, dat sa'n Giraat Skramel es, wan di Baterii ek muar giar. Des es uk di Fuarsen Wertluashair, hur aaftinoch eeđer skempet uur. Firmen sa üs Fonefix ber man likert Reparatuuren ön en di Firmen"}
{"id": "39901", "contents": "Wat menst dü? Tabletkompjuuter En knölk medesiin En plaad, am diar glees of iidjs mä tu dreegen"}
{"id": "39902", "contents": "En Powerbank es en Akku, hur em elektrisk Energii iinleer ken. Iin ön sa'n Giraat set uk jit en Omseter, wat fan di 3,7 Volt wat di Baterii heer 5 Volt fuar di USB-Buksen maaket. Uk di Stroom wat iinkumt giar aur USB en uur fan 5 Volt tö 3,7 Volt dialspeent. Fuaral uur Powerbanks iinseet en leer Smartphones en Tablets diarme āp. Des Giraaten haa Buksen fuar USB. Diarfuar skel em di Speening weet, en di es fuar't Miist 3,7 Volt. Achterön skel em fan di mAh hol Ah maaki. 10.000 m A h / 1.000 = 10 A h {\\displaystyle 10.000mAh/1.000=10Ah} Nü nemt en dit me di Speening maal: 3 , 7 V ∗ 10 A h = 37 V A h = 37 W h {\\displaystyle 3,7V*10Ah=37VAh=37Wh} Dit meent, dat di Wattstünen dit sen hur em wat me bigen ken. Wan en Powerstatsjoon 256 Wh heer, da jit dit jaa ek, dat des uk 3,7 Volt heer. Diarom ken em me Ah nönt bigen, wan em di Speening ek keent. Bi Wattstünen es dit saacht dit Salev. Uk wan em weet wel wat di Stroom kostet, sen Ah dum Tjüch. Em bitaalet kWh, niin Ah of mAh."}
{"id": "39904", "contents": "En Akkumulātor (kuurt: Akku) es en Giraat, wat Energii āpnem, hual en weđer dö ken. Wan di lerig es, da ken em diar weđer Stroom iinleer. En Akku es en Aart fan Baterii, aurdat diarbenen Energii hölen uur ken, wat em diar ütnem ken. Dit Uurt Baterii uur man fuar sok Giraaten iinseet, wat em ek weđer āpleer ken. En Akku es en Baterii, man ek ark Baterii es uk en Akku Forskel: Iin ön en Auto set en Luar-Baterii, wat em weđer āpleer ken en uk mut. Diartö sair bal nemen Akku, man dit es en Akkumulātor. Iin ön Leechtern fuar Weelen set aaftinoch litj Akkus. Smartphones en Tablets haa al en bet gurter Akkus. Jit gurter sen Powerbanks, wat em me langs nem ken en leer sin Fiirsnaker eeđer. Me di Lithium-Technik kām di Möögelkhair āp en nem Stroom me langs ön di Guart of tö Bruarwening. Diarfuar uur Akkus mung 250 en 3.500 Wattstünen Kapatsiteet önböören. Me en Omrochter uur fan di Likstroom Skrekelstroom maaket, wat em me en Steekdoos iinseet ken. Sok Powerstatsjoonen sen Akkus me Omrochter en Āpleerbuksen sa üs iinbecht Railgiraaten fuar Solārstroom. Pedelecs sen elektrisk Weelen. Fuar 100 km sen mung 500 en"}
{"id": "39905", "contents": "Joule [dʒuːl] (J) es en SI-Maat fuar di füsikaalisk Gurthairen Energii, Werk en Wāremk. Di Noom kumt eeđer James Prescott Joule. Joule ken me di SI-Maaten kg, m en s bireeknet uur: 1 J = 1 k g m 2 s 2 {\\displaystyle \\mathrm {1\\,J=1\\,{\\frac {kg\\,m^{2}}{s^{2}}}} } 1 Joule es di Energii, wat en Masi fan 0,102 kg (dit es sa fuul üs en Taafel Skokilaad) 1 meeter āptöhüüv (= 1 Newtonmeeter) wat 1 Sekundi lung di Efekt fan 1 Watt āptöbring, dit es sa fuul üs en Mensk sin Hart ken (= 1 Wattsekundi) wan bi en Spaning fan 1 V 1 sekund lung en Stroom fan 1 A lapt (= 1 Voltamperesekundi of 1 Wattsekundi) wat 1 gram Weeter fan 15 °C om 0,239 °C wāremer maaket"}
{"id": "39908", "contents": "Lumke Thoole (* ombi 1690, em liift, ön Norden (Uastfriislön) ; † eeđer 1725) wiar en uastfriisk Wüfhaur, wat iin ön Kārmingskluađern üs Tiinstman en Matroosi tö See faart es. 1725 waar jü aur Bigamii en Transvestitismus önklaaget. Hur Lumke tö Wārel kemen es, weet nemen sa rocht. Jü kür fan Norden kemen wiis, tö des Tir en Stat ön di Graafskep Uastfriislön. Leeterhen es man bikeent, dat jü 20 km fiiđer ön Emden uunet heer, en diar waar jü ön't Jaar 1716 me di Seefaarer Thys Geertz bifriit. Fan Jungen es nönt bikeent. Geertz ging bal eeđer di Brölep bi di Neđerlönsk Uastindienkompanii (neđerlönsk: Vereenigde Oostindische Compagnie, kuurt VOC) üp Skep en leet Lumke me sin Mooter töbeek. Em liift, dat jü tö Bigening fan di 1720er Jaaren wech fan Emden ging en naa Utrecht flet, hur jü iin ön Kārmingskluađern Snetjer liirt. Diareeđer es jü noch naa Amsterdam gingen en wiar diar öner di Noom Jan (of Johan) Theunisz üs Tiinstman önstelt waar. Leeterhen waar jü öner di salev Noom Matroosi bi di VOC. Tö des Tir wiar dir forböören, dat Wüfhaurn üp Skep aarbert. Likert waar jü 1723 ön dit Skep Berbices önhüürt, wat fan Texel naa"}
{"id": "39910", "contents": "At Echt Johanniskrüüs (Hypericum perforatum) of ianfach Johanniskrüüs as en plaantenslach uun det skööl Hypericum (Johanniskrüüsen). Hat woort uun a medesiin brükt, auer hat jin swaarmudaghaid halept. Commonskategorii: Echt Johanniskrüüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Johanniskrüüs Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "39911", "contents": "At Swaarmudaghaid of Depression (faan latiinsk depressio - deeltrak) as en hialer rä faan kraankesen mä stiard ferhualen. Det as miast ferbünjen mä en deeltrakt stemang, auerdrewen spikeliarin, fertwiiwelt weesen of waant faan frööges. Di amgung mä ööder minsken as stiard. Sowat belewet arke minsk, wan hi ans ring tuwais as, man det ferswanjt weder. Wan det uunhäält, as't en kraankes an brükt halep. Di skak faan swaarmudaghaid as ei bi arke minsk likedenang. A medesiin dialt det stiard ferhualen efter en hialer rä faan eegenoorten iin an brükt diarför det \"International Statistical Classification of Diseases' (ICD) so üs uun det tabel rochts. Dochtern, diar jo mä swaarmudaghaid befaade, san psychiatern. Jo kään jo ütj mä't weesen (ualgreks: ψυχή psyche) faan minsken. Commonskategorii: Swarmudaghaid – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "39915", "contents": "Volt es dit SI-Maat fuar di elektrisk Speening. Di Noom kumt eeđer di italieensk Füüsiker Alessandro Volta. Di Ofkörting es „V“. Volt es niin SI-Grünjmaat man likert ken dit me üđer Grünjmaaten forklaaret uur. Det san: kg, m, s an A. 1 V = 1 k g m 2 A s 3 {\\displaystyle \\mathrm {1\\,V=1\\,{\\frac {kg\\,m^{2}}{A\\,s^{3}}}} } 1 Volt (V) es di Speening U {\\displaystyle U} bi en Stroomföörer, wat bi en Stroom I {\\displaystyle I} fan 1 Ampere (A) en Efekt P {\\displaystyle P} fan 1 Watt (W) heer. [ U ] S I = V = J C = W A = k g ⋅ m 2 s 3 ⋅ A {\\displaystyle [U]_{SI}=\\mathrm {V} ={\\frac {\\mathrm {J} }{\\mathrm {C} }}={\\frac {\\mathrm {W} }{\\mathrm {A} }}={\\frac {\\mathrm {kg} \\cdot \\mathrm {m} ^{2}}{\\mathrm {s} ^{3}\\cdot \\mathrm {A} }}\\,} Di Formel jit U = W Q {\\displaystyle U={\\frac {W}{Q}}} „Speening es Werk per Leering“ Dit forstuun ik salev ek. Muar es tö bigen me U ∗ I = P {\\displaystyle U*I=P} Speening x Stroom jeft Efekt of Volt x Ampere = Watt"}
{"id": "39916", "contents": "Di elektrisk Speening es en Maat ön di Füsiik. Dit meet, hurfuul elektrisk Aarber (= Energii) nöörig es, dat en Leering fan en Elektroon of Ion ön en elektrisk Feld skööwen uur. Dit Formelteeken U kumt fan latiinsk urgere (tii of sküüv). Ön't SI-süsteem uur di Speening me dit Maat Volt (V) eeđer Alessandro Volta biskrewen. Speening kumt ön di Natüür fan Riiwen, sa üs bi en Lait, hur forskelig Lucht töögenenachtler reft. Bi di Technik kumt Speening aaftinoch fan Induktsjoon. Bi en Baterii kumt di Speening fan en cheemisk Reaktsjoon. Fuar Hüüüsingern uur ön masi Lönen en Speening fan 220 of 230 V paraat stelt, ön üđer Lönen sen dit bluat 110 V. Gurter Mskiinen haa 380 V nöörig. Wan Maskiinen ön Gang sen, da sörigt di Speening fuar Stroom. Speening x Stroom = Aarber. Diar hooger di Speening es, diar mener mut di Stroom wiis, dat di rocht Efekt of Aarber diarbi ütkumt. Dit es nöörig tö weet aur di Stroom di Wāremk maaket, diar giar Kraft üs Wāremk forleesen. Diarom mut Kābel uk mal tjuk wiis, wan di Speening mal litj es. Di Speening uur bireeknet fan elektrisk Aarber (= energii) W A B {\\displaystyle W_{\\mathrm {AB}"}
{"id": "39918", "contents": "Di Lexis Audio Editor es en App fuar Android, wat et uk üs Program fuar Windows jeft. Em ken diarme ön sin Tablet of Smartphone wat āpnem en dit biaarberi, dat em dit gur nüti ken. Jir ken em se, wat em me des frii Program maaki ken. Wan em di frii Wersioon heer, mut em aur di Litsensrochten ek üs \"mp3\" dialskriif let. ik stjüüri mi sok Dateien üs \"wav\" tö min Kompjuuter en forwaneli jam diar me Audacity, dit es uk frii en ken \"ogg\" fuar di Wikipedia maaki. Des Daateien sen me en Tablet āpnomen en da döör dit Program jaaget uuren. Mesken skul em beeter ek me di \" Hall\" aarberi. Di Sir \"Mobilsicher\" heer di App önluket. Des kām diarbi üt: https://appcheck.mobilsicher.de/filter?allefilter=ja&text=Lexis Mesken skel em dach lefer bi F-Droid luki. Lexis Audio Editor"}
{"id": "39923", "contents": "F-Droid es en alternatiif App Store fuar dit Bidreftsysteem Android. Senerlig es bi F-Droid, dat ofiziel en üs Standard bluat frii Software iin ön di Oflaag (Repository) braacht en önböören uur mut, wat eeđer di GNU GPL of di Apache-Lizenz maaket sen. Di Kwelcode fan ark App mut iipen wiis. Ark App uur eeđerluket. Dat em dit uk üs User weet, uur di apk-Daatei, wat em fo ken ek fan di Maaker man fan F-Droid önerskrewen. Ark jen diar wat diarme bigen ken, ken bi sin App \"Öner di Klap\" luki. Bi F-Droid giar dit om Transparens en Seekerhair. Wan en App dach Reklāmi maaket of spioniari kür, da stuunt dit diarbi, en da tört em di App jaa ek nem. Wan em fuar Apps fan di Google Play Store en Konto nöörig heer, wat Google Forloof dēr en luki twert döör dit Tilefoon of Tablet es dit bi FDroid ek nöörig. Em ken anonym Software fo. F-Droid skriift man dach me, hur aaft en App dialleeren uur, en hok dö uk Biskiir, wan ja olter aaft ofstört, dit meent, dat ja ek rocht laap. Diit es man fuar di Statistik en diarfuar, dat em ek tö aaft Skramel fair"}
{"id": "39925", "contents": "Datei:HafezSeddighi.jpg Hafis, uk Hāfez of Ḥāfiẓ, eegentelk: Mohammed Schemseddin (persisk ‏ خواجه شمس الدين محمد حافظ شيرازى‎, DMG Ḫwāǧe Šams ad-Dīn Moḥammad Ḥāfeẓ-e Šīrāzī, bäären 1315 of 1325 uun Schiras, Iraan; stürwen am 1390 uk diar) as ään faan a bedüüdenst dachtern faan a Iraan. Auer hi a Koraan ütj hood apsai küd, füng hi di iarennööm Hafis. Sin wichtagst werk as a Dīwān. (Iarst rä faan a Dīwān, lachts araabisk, rochts persisk.) Di sjiisk dachter Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832) hääl föl faan Hafis an hää en saamlang faan dachtangen skrewen: West-östlicher Divan. Commonskategorii: Hafis – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Hafes (sjiisk) Wikisource: Hafes’ Diwan (Persisk)"}
{"id": "39927", "contents": "Wekselstroom (of Skrekelstroom of AC - Alternating Current) es en elektrisk Stroom, wat sin Wai altert foranert. Hi es likfuul positiif en negatiif. Üđers es dit bi Likstroom. Iin ön't Hüs haa wü fuaral \"Jen-Faasen-Wekselstroom\", sa üs dit ön dit Model rochts tö se es. Sa'n Stroom es iinfach tö maaki. Swaarer giar diar al Draistroom, wat fuar starker Maskiinen nöörig es. Di Frekwens fan en Wekselstroom es di Tal, hurfuul Periooden fan positiif en negatiif Stroom ön jen Sekundi fuarkum. Didiar Tal heer dit Maat Hertz (Hz). Dit Perioodenwaaring es di Tir, wat sa'n Perioodi waaret. Perioodenwaaring: T {\\displaystyle T} en Frekwens f {\\displaystyle f} hingi töhop: T = 1 f {\\displaystyle T={\\frac {1}{f}}} . Ön di miist Lönen es di Frekwens 50 Hz, en dit Perioodenwaaring es diaeeđer: T 50 = 1 50 H z = 1 50 s = 20 m s {\\displaystyle T_{50}={\\frac {1}{50\\;\\mathrm {Hz} }}={\\frac {1}{50}}\\mathrm {s} =20\\;\\mathrm {ms} } . En liiger Wekselstroom-Frekwens uur bi di Iirsenbaan iinseet, diar sen dit 16,7 Hz. Di hoogst Wekselstroom-Frekwens kumt bi di Funktechnik fuar en liit bi 300 GHz (= 300.000.000.000 Hz). Commons: Wekselstroom – Saamling fan Skelter en Videos Draistroom Likstroom"}
{"id": "39929", "contents": "Di Swaarmurighair of Depressioon (faan latiinsk depressio - deeltrak) es en Reeg fan Kraankern me forstjüürt Forhualen. Dit hiinget aaft töhop me en slokslain Steming, aurdrewen Spekuliarin, Fortwiiwelthair of dat di Früger waant. Aaftinoch es di Omgung me üđer Mensken forstjüürt, man di Grensen flüt likert uk. Sawat bilewet ark Mensk, wan hi jens ring töwai es, man dit giar weđer wech. Wan dit man önhalt, da kür dit en Kraanker wiis en di Mensk skel holpen uur. Di Skek fan Swaarmurighair es ek bi ark Mensk lik. Di Medisiin keent forstjüürt Forhualen üs en hiili Reeg fan Ainaarten en skreef dit ön di \"International Statistical Classification of Diseases' (ICD) āp, wat ön di Tabel rochts tö se es. Dochtern, diar me Swaarmurighair tö dön haa jit Psychiatern. Ja keen wat fan dit Weesen (ualgreks: ψυχή psyche) faan minsken. Commons: Swarmudaghaid – Saamling fan Skelter en Videos Nöörig Böör tö Bidrachen aur di Sünhair Hoken hol aliining es, di es ek altert kraank, meent dit litj Dechting fan Aarn en Kreek (bi YouTube)."}
{"id": "39933", "contents": "Wikinger Wikingern sen en Slach fan nuurdgermaans en baltisk Folken, wat bi Nuurđ- en Uastsee lewet haa. Dit Uurt Wikingern meent man fuar't Miist ek di Liren, wat üs Buern of Feskern lewet haa, man dach di aaftinoch jung Kārmingee, diar ön di Jaaren 775 bit 1050 (at Wikingertir) tö See faart en Staten bi di Weeterkanten ütroowert haa. Wan ja diar hok Rikdom töhoproowert her, da ging ja aaft tüs en lewet ön Freer. Fan sok Mensken fortel di ual nuurđisk Sagas en di Ruunenstiiner. Üđern leet jam man ek muar fuar't Leewent üp Lön wen, en me sok wil em da itüüs uk nönt muar tö dön haa. Ön di Tirsted-Stiin uur dit Leewent fan en mans Wikinger fortelt, diar üs rik Kārming weđer tüs kām. Dit ualnuurđisk Uurt viking meent so fuul üs en leengeri Skepsrais, man en wikinger wiar en stolt Keemper, diar fuul belewet heer en aaftinoch rik tüs kām. Wikingerswiartern ön't Museeum fan Haithabu En Helm fan't 10. Jaarhönert Di Gokstadskap ön Oslo Eeđerbecht Wikingerskep ön Roskilde So heer en Wikingertērp noch ütsen. Commons: Wikingertir – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39936", "contents": "James Krüss James Krüss (* 31. Mai 1926 üp Heliglön; † 2. August 1997 üp Gran Canaria) wiar en Dütsk en Friisk Dechter sa üs Skriiwer fan Bokern fuar Jungen. Fuaral sen des Boker bikeent uuren: \"Der Leuchtturm auf den Hummerklippen\" (1956) \"Mein Urgroßvater und ich\" (1960) \"Timm Thaler\" (1962) Üp Heliglön sen di Haupt- en di Realskuul ön Jaar 1986 eeđer Krüss nēmt uuren. Ön 2007 waar dit \"James Krüss - Museum\" üp Heluiglön iipenmaaket. jameskruess.de James Krüss üp helgoland.de"}
{"id": "39937", "contents": "Roque del Oeste (= berag uun't waasten) as en letj, ünbewenet eilun faan a Kanaaren uun a Atlantik. Hat leit uun't nuurden faan Lanzarote an hiart tu't gemeen Teguise. Commonskategorii: Roque del Oeste – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39938", "contents": "Roque del Este (= berag uun't uasten) as en letj, ünbewenet eilun faan a Kanaaren uun a Atlantik. Hat leit uun't nuurden faan Lanzarote an hiart tu't gemeen Teguise. Commonskategorii: Roque del Este – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39940", "contents": "Lobos (spoonsk Islote de Lobos, Eilun faan a Siahünjer) as en letj, ünbewenet eilun faan a Kanaaren uun a Atlantik. Hat leit uun't nuurden faan Fuerteventura an hiart tu't gemeen La Oliva. Commonskategorii: Lobos – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39941", "contents": "Montaña Clara as en letj, ünbewenet eilun faan a Kanaaren uun a Atlantik. Hat leit uun't nuurden faan Lanzarote an hiart tu't gemeen Teguise. Commonskategorii: Montaña Clara – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39942", "contents": "La Graciosa as det letjst bewenet eilun faan a Kanaaren uun a Atlantik. Hat leit uun't nuurden faan Lanzarote an hiart tu't gemeen Teguise. Commonskategorii: La Graciosa – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: La Graciosa (sjiisk)"}
{"id": "39943", "contents": "Alegranza as ünbewenet an det nuurdermiast eilun faan a Kanaaren uun a Atlantik. Hat leit uun't nuurden faan Lanzarote an hiart tu't gemeen Teguise. Commonskategorii: Alegranza – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39944", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt Lanzarote [ˌlansaˈɾote] as en eilun uun't nuurduasten faan a Kanaaren uun a Atlantik. Hat leit sowat 140 kilomeeter waasten faan Marokko an hiart tu't Prowins Las Palmas. Uun't hoodstääd Arrecife as en fluuchplaats, di faan Spoonien an flook ööder lunen uunflaanj woort. Frachtskeb an pasajiirdampern ferbinj det eilun mä Spoonien an a ööder Kanaarisk Eilunen. Jardín de Cactus mä winjmaln faan César Manrique Cueva de los Verdes Jameos del Agua, konstwerk faan César Manrique Wochbil faan't César Manrique Stiftang El Golfo Salinas de Janubio Mirador del Río mä La Graciosa diarbääft Strun Papagayo Commonskategorii: Lanzarote – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Lanzarote (sjiisk)"}
{"id": "39945", "contents": "Annalena Baerbock Annalena Charlotte Alma Baerbock (* 15. Jöölmuun 1980 ön Hannover) es en dütsk Poliitiker fan Bündnis 90/Die Grünen. Sent di 27. Januwaari 2018 es jü töhop me Robert Habeck, Bundsfuarseeter fan di Grünen. Di 19. April 2021 waar jü Kanslerkandidaat fuar di Bundesdaiswool 2021. Baerbock es sent 2013 Meföligster fan di Bundesdai. Fan 2012 bit 2015 wiar jü Meföligster fan di Parteireer fan Bündnis 90/Die Grünen en fan 2009 bit 2013 Fuarseeter fan di Lönspartei ön Brandenborig. Baerbock jert tö di Realo-Jük fan di Grünen. Annalena Baerbock es bifriit en heer tau Jungen."}
{"id": "39946", "contents": "Di Greenen (dütsk: Bündnis 90/Die Grünen) sen en poliitisk Partei ön Dütsklön en uk ön enkelt üđer Lönen fan Euroopa. Ja waar 1980 grünjlair, fuaral üs Keempers töögen Atoomenergii. Leeterhen kām üđer politisk Taachren diartö sa üs Freer en Menskenrochten. 1990 slööt Di Greenen jam me Bündnis 90 töhop, dit wiar en Forbant, wat ön di DDR fuar muar Büürersrochten stön. Sent 1983 set Di Greenen iin ön di Bundesdai, tö hok Tiren uk iin ön di Regiaring. Commons: Di Greenen – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "39948", "contents": "Uar Dit Uar es en Orgaan ön biiring Siren fan di Haur. Üüs tau uaren sen nöörig, dat wü Gilüten hiir ken. Uaren sen uk diarfuar diar, dat wi üs āprocht hual ken en en naa rochts of lefts omfaal (Likwecht). Bit dat en Gilüt bi üüs ön di Haur önkumt, es dit en lüng Wai: Dit Bütenuar fangt dit Gilüt iin en sair üs uk, fan hur dit kumt. Dit Bütenuar giar bit tö di Trumelsken. Dit Mereluar es fan fiin Knaaken töhopseet en aurdrait dit Gilüt tö di trinj wönang. Fan't Mereluar giar uk en Kanaal tö di Nöös. Iin ön dit Benenuar set di Snek (lat. Cochlea). Jir uur dit Gilüt ütwertet en aur di Nerfen tö di Brain stjüürt. Nöörig Böör tö Bidrachen aur di Sünhair Commons: Uar – Saamling fan Skelter en Videos Wikiquote: Uar (Dütsk)"}
{"id": "39950", "contents": "Dit Oog (lat. oculus, greks ὤψ ops) es en Orgaan, hur wi Leecht me waarnem ken. Aur sin Oogen ken di Mensk wat se. Ön't Oog sen Rezeptoren ön di Natsken, wat di Iindruk fan't Leecht aur di Nerfen tö di Brain stjüürt. Ek jerer üs iin ön di Brain uur di Signaali fan di Nerfen tö en \"Skelt\" (dit wat wü se) töhopseet. Oog fan en Fügel Oogen fan en Uugen fan en tauskelig Diirt Oog fan en Springpor Nöörig Böör tö Bidrachen aur di Sünhair Wikiquote: Oog (Dütsk) Commons: Oogen – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "39951", "contents": "A Rana san det gratst skööl faan a Echt Hobelfasker (Ranidae). Diar hiar son 50 slacher tu. R. amurensis – †R. architemporaria – R. arvalis – R. asiatica – R. aurora – R. boylii – R. camerani – R. cascadae – R. chaochiaoensis – R. chensinensis – R. chevronta – R. compotrix – R. coreana – R. cucae – R. culaiensis – R. dabieshanensis – R. dalmatina – R. draytonii – R. dybowskii – R. eschatia – R. graeca – R. hanluica – R. holtzi – R. huanrenensis – R. iberica – R. italica – R. japonica – R. jiemuxiensis – R. jiulingensis – R. johnsi – R. kobai – R. kukunoris – R. kunyuensis – R. labialis – R. latastei – R. longicrus – R. luanchuanensis – R. luteiventris – R. macrocnemis – R. maoershanensis – R. multidenticulata – R. muscosa – R. neba – R. omeimontis – R. ornativentris – R. parvaccola – R. pirica – R. pretiosa – R. pyrenaica – R. rufipes – R. sakuraii – R. sauteri – R. shuchinae – R. sierrae – R. tagoi – R. temporaria – R. tsushimensis – R. uenoi – R. ulma – R. vitrea – R. wuyiensis –"}
{"id": "39953", "contents": "Fuerteventura as efter Teneriffa det naistgratst faan a Kanaarisk Eilunen uun a Atlantik. Hat leit sowat 120 kilomeetern waasten faan Marokko. Üüb en areaal faan 1659,74 km² wene amanbi 120.000 minsken. Hoodstääd as Puerto del Rosario. Diar as uk en fluuchplaats mä ferbinjangen tu ööder Kanaarisk Eilunen, tu Spoonien an ööder lunen. Nuurden faan Fuerteventura leit Lanzarote, an hiart jüst so tu det Prowins Las Palmas. Antigua (9.715 iinwenern) Betancuria (715) La Oliva (21.354) Pájara (20.283) Puerto del Rosario (35.293) Tuineje (13.569) Ütjerdör Klaf bi Ajuy Waanerwai uun a berger Suart küst faan Playa de los Muertos Commonskategorii: Fuerteventura – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Fuerteventura (sjiisk)"}
{"id": "39954", "contents": "Gran Canaria as det traadgratst faan a Kanaarisk Eilunen uun a Atlantik, an efter Teneriffa det mä a naistmiast iinwenern. Hör hoodstääd as Las Palmas, hat as uk hoodstääd faan't Prowins Las Palmas, huar Fuerteventura an Lanzarote mä tu hiar. Naibi Las Palmas as en graten fluuchplaats mä ferbinjangen tu ööder Kanaarisk Eilunen, tu Spoonien an ööder lunen. Diar san 21 gemeenen (municipios) Agaete Agüimes La Aldea de San Nicolás Artenara Arucas Firgas Gáldar Ingenio Mogán Moya Las Palmas de Gran Canaria San Bartolomé de Tirajana Santa Brígida Santa Lucía de Tirajana Santa María de Guía de Gran Canaria Tejeda Telde Teror Valleseco Valsequillo de Gran Canaria Vega de San Mateo Commonskategorii: Gran Canaria – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Gran Canaria (sjiisk)"}
{"id": "39957", "contents": "Las Palmas de Gran Canaria, of ianfach Las Palmas as en stääd üüb det spoonsk eilun Gran Canaria. Hat as det gratst stääd üüb a Kanaarisk Eilunen mä 379.925 iinwenern. Las Palmas as hoodstääd faan Gran Canaria, faan't Prowins Las Palmas an mä Santa Cruz de Tenerife uk ian hoodstääd faan't autonoom gemianskap faan a Kanaaren. Ferianagt Stooten San Antonio uun Texas (USA) Spoonien Garachico üüb Teneriffa (Spoonien) Mauretaanien Nouadhibou (Mauretaanien) Kap Verde Praia üüb Santiago (Kap Verde) Sjiina Xiamen (Sjiina) Itaalien Martinsicuro uun a Abruzzen (Itaalien) Poolen Danzig (Polen) Itaalien Genua uun Liguurien (Itaalien) Spoonien Vigo uun Galitsien (Spoonien) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Las Palmas – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Las Palmas (sjiisk)"}
{"id": "3996", "contents": "At Arktisk Sia (of uk: Nuurdelk Is-Sia, Nuurdpulaarsia, Arktisk Oosean) woort bit 5.608 m jip, an as mä 14,09 Mio. km² di letjst oosean faan a eerd. Hat woort uk üs en dial faan a Atlantik uunsen an leit uun a Arktis. Tu't Arktisk Sia hiar en hialer rä bochten: Commonskategorii: Arktisk Sia – Saamlang faan bilen of filmer International Bathymetric Chart of the Arctic Ocean (IBCAO)"}
{"id": "39960", "contents": "Koord mä aal a koordinaaten: OSM f At Cumbre Vieja (det ment: ual huugens) as en 1.949 msnm huuch an 14 kilomeeter lung keed faan wulkaanen uun't süüden faan La Palma, ian faan a Kanaarisk Eilunen, diar tu Spoonien hiar. A 19. September 2021 as diar en neien wulkaan ütjbreegen, di muar üs 2000 hüsang an 1000 ha lun fersködet hää. Man det lava hää uk ~50 ha nei lun uun a Atlantik apwaaks läät. IGN - Seismisk dooten Commonskategorii: Cumbre Vieja – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39962", "contents": "En Keegel of Koonus as en geomeetrisk grünjfiguur mä en grünjflaak, diar mä en ponkt diarauer ferbünjen as. Miast ment am mä keegel en kreiskeegel, huar det grünjflaak en kreis as. Det flaak faan a toop deel tu't kaant faan't grünjflaak as a mantel. Sodenang hiar tu en keegel: a toop a mantel a kaant at grünjflaak Di kreiskeegel het lik, wan san toop luadrocht auer a madelponkt faan a kreis stäänt, ööders as hi sküüns. En Martini glääs Wäärnkeegel Traachter En saag En hud Commonskategorii: Keegel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39966", "contents": "En Ring of Toorus (faan latiinsk torus) as en geomeetrisk grünjfiguur. Mä det laben bil könst Dü di föörstel, dat en ring faan en rochthuk maaget wurd koon. Di toorus namt en rüm V {\\displaystyle V} iin faan V = 2 π 2 r 2 R {\\displaystyle V=2\\pi ^{2}r^{2}R} Si areaal A {\\displaystyle A} bereegenst Dü mä A O = 2 π r ⋅ 2 π R {\\displaystyle A_{O}=2\\pi r\\cdot 2\\pi R} of A O = 4 π 2 r R {\\displaystyle A_{O}=4\\pi ^{2}rR} Redangsring Fangerring Donuts Slauchen, loftslaanger för en wel Riakringer Commonskategorii: Ring – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39968", "contents": "En Trapeets (faan ualgreks τράπεζα trapeza „boosel“, „sjauerfut“) as en sjauerhuk mä tau sidjen, diar paraleel tu enööder lei (a an c). Commonskategorii: Trapeets – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39969", "contents": "En Rütj as en sjauerhuk mä likelung sidjen, diar oober (normoolerwiis) ei luadrocht tu enööder stun. Wan jo luadrocht stun, do as det Rütj en Kwadroot. Rütjen uun't flag faan Bayern Penrose-Parket Rütjenstäär Markintiaken faan Renault Commonskategorii: Rütj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "3997", "contents": "Chicago (ʃɪˈkɑːgoʊ)( uunhiar?/i) (uk: Chikago) as en stääd uun di amerikoonsk bundesstoot Illinois. Diar lewe amanbi 2,7 miljuun minsken (2010), an diarmä as Chicago at traadgratst stääd uun Ameerikoo (USA). Wan Dü a föörstääden märeegenst, lewe uun det metropoolregiuun sogoor 9,7 miljuunen (2007). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Chicago United States Census 2010. Archiwiaret faan det originool di 19. Febrewoore 2011. Ufrepen di 6. August 2011. U.S. Census Bureau: metropolitan and micropolitan statistical areas"}
{"id": "39972", "contents": "En Paraleelogram as en sjauerhuk, diar en Rütj liket, man a sidjen san ei aaltumaal likelung. A sidjen, diar jinauer lei, san oober likelung. Commonskategorii: Paraleelogram – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39984", "contents": "En Prisma as en geomeetrisk grünjfiguur, huar det grünjflaak an det hoodflaak likedenang san an paraleel auerenööder lei. Sodenang as en Prisma bal detsalew üs en Türn, hää oober ei ünbedingt en Kreis üs grünjflaak. En likmiatag prisma hää en likmiatag grünjflaak, so üs t.b. det sääkshuket prisma uun det tiaknang rochts. Di lik wai tesken grünjflaak an hoodflaak as det hööchde h {\\displaystyle h} faan't prisma. Wan a mantel luadrocht üüb't grünjflaak stäänt, do as det en lik prisma, ööders as't en sküüns prisma. A mantel faan en lik prisma as faan rochthuken tuupsaat, bi't sküüns prisma san't paraleelogramen. Commonskategorii: Prisma – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "39997", "contents": "En Rochtkant of Kwāder es en geomeetrisk Grünjfiguur me soks rochthuket Siren, wat ön en rocht Winkel tö enachtler stuun aacht rochtwinklig Huken ön twelew Kanten, huarfan fjuur lik lung sen en parallel tö enachtler sen. Wan ali Kanten lik lung sen, da es di Rochtkant en Tiarling. Di Noom kumt fan en Stiin, wat rochtkantig törochthaut es. Commons: Rochtkant – Saamling fan Skelter en Videos Tiarling"}
{"id": "39998", "contents": "Theodor Mommsen Theodor Mommsen (*30. November 1817 † 01. November 1903) wiar en nuurđfriisk Skuulmaister en Profesor fuar klasisk Liiren. Hi es fual bikeent uuren aurdat hi ön't 19. Jaarhönert mal nöörig Aarber om Histoorie maaket heer. Senerlig sin Werk om di roomsk Histoorie es bit deling en gur Stek Werktjüch fuar Aarber trinjom des Theema. Mommsen heer ön't Jaar 1902 di Nobelpris fuar Literatuur. Diaraur hen wiar hi uk en bikeent Poliitiker, diar ön't preussisk en dit dütsk Parlament seet. Mommsen kām ön Gaarding üp Eidersteed tö Wārel. Āpwukset es hi ön Bad Oldesloe. Hi waar tö Bigening Profesor fuar Histoorie ön di Uniwersiteet fan Leipzig, waar da leeter Meföligster fan di Akademii. Eeđer 1868 wiar hi Profesor fuar roomsk Histoorie bi di Uniwersiteet fan Berlin. Fuar sin Aarberen om Weetenskep heer Mommsen masi Iaringen fingen: Di \"Blö Max\", di hoogtst Iaring fan't Militeer, Iarenbüürer fan Room sa üs uk di Nobelpris fuar sin Aarber om Tialenliteratuur Di histoorie fan Room: des Aarber heer Mommsen mung 1854 en 56 maaket. Hi faat diarbenen di Histoorie bit tö di röömsk Republik en Julius Caesar töhop. Röömsk grünjseetelk Rocht: (1871-1888) Roomsch Straafrocht (1899) en jit muar üs 1500 Aarberen en Ofhanelingen"}
{"id": "39999", "contents": "Di Rüm es en Maat fuar di Gurthair fan en geomeetrisk Objekt. Dit Formelteeken es V (fan Volumen). Dit SI-Maat fuar dixRüm es di Kubik- of Rüm-Meeter m3. Des uur uk üs cbm skrewen. Fuar en Gas of en laapend Materiaal uur fuar't Miist dit Mnat Liiter ( ℓ {\\displaystyle \\ell } ) nomen: 1 liter = 1 Rüm-Deetsimeeter (dm3). Wan em Forem en Maaten fan en geomeetrisk Objekt keent, ken em di Rüm ütreekni. Bispölen: Tiarling me lik lüng Kanten a: V = a ⋅ a ⋅ a = a 3 {\\displaystyle V=a\\cdot a\\cdot a=a^{3}} Rochtkant me Kantenleengden a, b en c: V = a ⋅ b ⋅ c {\\displaystyle V=a\\cdot b\\cdot c} Kuugel me en raadius fan r: V = 4 3 π ⋅ r 3 {\\displaystyle V={\\frac {4}{3}}\\pi \\cdot r^{3}} Amdreiangsobjekt fan di Funktsjoon f(x), wan't om di x-Aks drait: V = π ⋅ ∫ a b ( f ( x ) ) 2 d x {\\displaystyle V=\\pi \\cdot \\int _{a}^{b}(f(x))^{2}\\mathrm {d} x} Amdreiangsobjekt om di y-Aks: V = π ⋅ ∫ a b x 2 d y {\\displaystyle V=\\pi \\cdot \\int _{a}^{b}x^{2}\\mathrm {d} y} Silinder of Prisma me dit Grünjareaal A en di Hoogdi h: V"}
{"id": "4", "contents": "At makreel (Scomber scombrus) lewet bi a küst an as en swaremfask. Makreelen wurd 30 bit 50 cm lung an kön 17 juar ual wurd. Jo freed plankton an faskaier faan a hiarang. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Makreelen Wikispecies hää en artiikel tu: Makreelen"}
{"id": "40", "contents": "Fering, Öömrang En kalendermuun as en ianhaid faan tidj an en dial faan en juar. Mooring En kalendermoune as en inhäid foon tid än en diilj foon en iir. Wiringhiirder En kaländermoone äs en iinhaid fuon tid än en diil fuon en iir. Haliifreesk En kaländermööne is en ianhait foon tid än en dial foon en iir. Fering, Öömrang : A muuner an juarstidjen uun't juar het: Halunder : De Muunten en Djoarstid’n uun ’t Djooar hit: Haliifreesk : E mööne än iirstide öön't iir hiate: Mooring : Da moune än iirstide önjt iir hiitje: Söl'ring : Di Muunen en Jaarestiren ön't Jaar jit: Moune Kalender"}
{"id": "400", "contents": "Alaska [əˈlæs.kə] as sunt 1959 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diijstoot läit önj't nordweesten foon't lönj. Önj't nordååsten läit jü Beaufort Siie, önj't ååsten Kanada, önj't söödååsten e Golf foon Alaska, önj't söödweesten jü Bering Siie, önj't weesten di Bering Stroote än önj't nordweesten jü Tschuktschi Siie. Dåt heet 731.545 manschne (2019). E hoodstää foon e stoot as Juneau. Alaska as di grutste diiljstoot önj da Feriind Stoote. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Alaska heet niin counties, sü as da mååste oudere stoote önj e USA, mån deerfor boroughs än census areas (önj en ünorganisiirt borough): For 1867 wörd Alaska iinj rusisch kolonii. Önj dåtdeer iir wörd et kolonii tu da Feriind Stoote ferkååft. 1867–77 wörd et foon dåt United States Army, 1877–79 foon't finånsministeerium än 1879–1884 foon e krichsmariin ferwålted. Foon 1884 tu 1912 häi Alaska iinj äin regiiring än 1912 tu 1959 (Alaska-Teritoorium) ån sat önj e kongres foon da Feriind Stooten. Alaska wörd 3. Ismoune 1959 ån stoot önj da Feriind Stoote. Mike Dunleavy foon dåt Republikåånisch Partäi as sunt di 3. jülmoune 2018 guwernöör foon e diiljstoot. USA: States, citypopulation.de USA: Alaska, citypopulation.de 65-151Koordinaaten: 65° 0′ N, 151° 0′ W"}
{"id": "40000", "contents": "Puerto del Rosario as det hoodstääd faan't Kanaarisk Eilun Fuerteventura, diar tu Spoonien hiart. Hat as uk ian faan sääks gemeenen üüb't eilun. Iinwenertaalen faan 2011. Puerto del Rosario (28.528) El Matorral (2.176) Puerto Lajas (927) Tetir (863) Los Estancos (660) Casillas del Angel (518) La Asomada (418) El Time (315) Tefia (252) La Ampuyenta (234) Llanos de la Concepción (220) Tesjuates (215) La Matilla (156) Guisguey (141) Las Parcelas (27) Puertito de los Molinos (14) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. efter: Instituto Nacional de Estadistica Commonskategorii: Puerto del Rosario – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Puerto del Rosario (sjiisk)"}
{"id": "40001", "contents": "Arrecife as det hoodstääd faan't Kanaarisk Eilun Lanzarote, diar tu Spoonien hiart. Hat as uk ian faan sööwen gemeenen üüb't eilun. Mä 62.988 iinwenern (1. Janewoore 2019) lewet bal a heleft faan a Lanzaroteños diar. César Manrique (1919–1992), konstler an baumääster Goya Toledo (* 1969), spelster an footomodel Rosana (* 1963), sjongster Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Arrecife – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Arrecife (sjiisk)"}
{"id": "40002", "contents": "Dit Areaal es dit Maat fuar di Gurthair fan en geomeetrisk Objekt. Areaalen sen tau-dimensionaal, en diar hiir geomeetrisk Grünjforemen tö sa üs dit Kwadraat, dit Rochthuk, Triihuk of di Krais. Uk di Bütensiren fan trii-dimensionaali Objekti sa üs Kuugel, Silinder of Rochtkant sen Areaali. Rüm (Maat)"}
{"id": "40003", "contents": "Pythagoras Pythagoras fan Samos (greeks Πυθαγόρας; * ombi 570 f.Kr. üp Samos; † eeđer 510 f.Kr. ön Metaponto) wiar en antiki greeks Filosoof. Sin Meföligsters wiar di Pythagoreern, en des aarbert me höm töhop ön Süđern Itaalien. Fan Pythagoras en sin Skuul kām di jest Weetenskepen sa üs Filosofii, Matematiik sa üs olerhun Natuurweetenskepen. Skreften heer em fan Pythagoras ek fünen, en diarom uur aur sin Werk fuul spekuliaret. Deling keent em fuaral Pythagoras sin Rail, wat en aur di Maaten nöörig Grünj fuar di Geometrii es. Wikisource: Pythagoras fan Samos (Dütsk) Wikiquote: Pythagoras fan Samos (Dütsk) Commons: Pythagoras fan Samos – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "40004", "contents": "Pythagoras sin Rail es noch jen fan di nöörigst en bikeentest Railen fan di Geometrii. Jü sair, dat ön en Triihuk mecen rocht Winkel (rochtwinkelt Triihuk) di Kwadraati aur di tau Kateeten töhop jüst sa gurt sen üs dit Kwadraat aur di Hypotenuus. Wan a {\\displaystyle a} an b {\\displaystyle b} di Leengden fan di Kateeten ön ark Sir fan di rocht Winkel sen, en c {\\displaystyle c} di Leengdi fan di Hypotenuus, wat töögenaur fan di rocht Winkel liit, da jit dit: a 2 + b 2 = c 2 {\\displaystyle a^{2}+b^{2}=c^{2}} Des Rail jit eeđer Pythagoras fan Samos, aur hi di Jest wiar, diar des Rail biweegi kür. Di Rail skel man al fuar höm bikeent wesen wiis Des Rail meent sa fuul aur em me tau bikeent Leengden en Trēr ütreekni ken. - ditHypotenuus c = a 2 + b 2 {\\displaystyle c={\\sqrt {a^{2}+b^{2}}}} . - di Kateeten a = c 2 − b 2 b = c 2 − a 2 {\\displaystyle {\\begin{aligned}a&={\\sqrt {c^{2}-b^{2}}}\\\\b&={\\sqrt {c^{2}-a^{2}}}\\end{aligned}}} Dit sen trii Hiili Talen, wat em me di Rail iinseet ken: 3 2 + 4 2 = 5 2 {\\displaystyle 3^{2}+4^{2}=5^{2}} 5 2 + 12 2 = 13 2 {\\displaystyle"}
{"id": "40006", "contents": "San Cristóbal de La Laguna of ianfach La Laguna as det naistgratst stääd üüb det Kanaarisk Eilun Teneriffa. Hat hää en huuchskuul an diar sat en baskoop. Diar wene 157.503 minsken (Stant 1. Janewoore 2019). La Verdellada Barrio Nuevo (Viña Nava) El Coromoto San Benito El Bronco La Cuesta Taco Tejina Valle Guerra Bajamar Punta del Hidalgo Geneto Los Baldios Guamasa El Ortigal Las Mercedes El Batan Las Carboneras Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: La Laguna – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: La Laguna (sjiisk)"}
{"id": "40007", "contents": "Teguise as en stääd an ian faan sööwen gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun Lanzarote. Bit 1852 wiar Teguise hoodstääd faan't eilun, man do wurd det küstenstääd Arrecife wichtager an uk hoodstääd. Iinwenertaalen faan 2008. Costa Teguise (6.324) Tahíche (3.751) Villa de Teguise (1.625) Guatiza (847) Nazaret (925) Caleta de Famara (837) La Graciosa (648) Sóo (615) Tao (561) Los Valles (409) Mozaga (376) Muñique (366) Tiagua (308) Teseguite (284) Los Cocoteros (256) Las Caletas (138) El Mojón (107) Las Cabreras (106) Caleta de Caballo (126) Tomaren (61) Las Laderas (58) Los Ancones (44) Charco del Palo (26) Tu't gemeen Teguise hiar uk en hialer rä faan letj eilunen uun't nuurden faan Lanzarote: La Graciosa Alegranza Montaña Clara Roque del Este Roque del Oeste Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Instituto Canario de Estadística Commonskategorii: Teguise – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4001", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för die Vereinigten Staaten von Amerika wiset di code för 50 Bundesstaaten und den District of Columbia sowie sechs Außengebiete. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för die Vereinigten Staaten von Amerika US), di ööder as di code för die Bundesstaaten, den District of Columbia und die amerikanischen Außengebiete. Nian feranerang faan di code sant 1998. Diese bestehen aus zwei Buchstaben und außer für Amerikanisch-Ozeanien (US-UM) entsprechen sie den Adressierkürzeln der amerikanischen Post (United States Postal Service). 1Die amerikanischen Außengebiete haben eigene Geocode-Listen. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "40014", "contents": "Technologii as det wedenskap am a Technik. Hat halept üs, technik rocht tu brüken, t.b. uun a industrii. Det wurd komt faan't ualgreks τεχνολογία technología, an det ment konstfol beskriiwang faan en konst of wedenskap. Daalang brük wi det wurd miast mä det salew bedüüdang üs know-how (faan't ingelsk: wed-hü). Wi wel wed, hü an huarför wi hün technik brük. Hoker witj, huarför hi hün technik best brük koon, as do en technologii-feerer. Grünjtechnologiin - Jo san algemian bekäänd an wurd bal aueraal brükt. Bispal: Arken witj, huar en knif gud för as. Kaitechnologiin - Diar steget aal muar weden uun, an a produkten san wichtag för't leewent. Bispal: Kompjuuterchips kön ei fölen maage, wurd oober aueraal brükt. Straalmaagertechnologiin - Jo san noch nei, an wurd iarst uun a kemen tidj wichtag. Bispal: Huuchwäärdag autobateriin. En ööder iindialang gongt diarefter, huarför a technologiin wichtag san, t.b. Biotechnologii Gentechnologii Nanotechnologii Konstelk inteligens Commonskategorii: Technologii – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40015", "contents": "Freesendelf Freesendelf (dütsk: Fresendelf) es en Gimiindi ön di Krais Nuurđfriislön bi di Treene. Gemeen Freesendelf Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üp Dütsk)"}
{"id": "40019", "contents": "En Tornaado as en horelwinj, di oober ei uun a troopen, man uun madel breetjin föörkomt. Uun ääg woort hi tu en Winjhöös, auer sia tu en Weederhöös. En tornaado lewet miast bluas tjiin minüten, koon oober uk en stünj düüre. Di tornaado salew as mä 0 bit 100 km/h onerwai, oober huar hi a eerd bereert, koon a winj bit 500 km/h gau wei. A miast tornaados saan swaak (kategorii F0, F1), 11% san madelstark (F2, F3), an bluas 1% san fürchterlik stark (F4, F5). A slimst tornaados jaft at miast uun a Great Plains (USA), huar kuul, drüg loft faan a Rocky Mountains deel weit, an ham mä warem, wiat loft faan a Golf faan Meksiko misket. Uun Sjiisklun san a tornaados miast ei so stark, en F4 tornaado komt ferlicht iansis uun twuntag juar föör, an en F5 tornaado ferlicht iansis uun hunert juar. Man uk bi en F3 tornaado gung al hüsang uunstaken. Det iindialang tu F-kategoriin gongt efter't Fujita-Skaala. Diarbi as F0 amanbi so föl üs 11 Beaufort, F1 amanbi 12 Beaufort . At Fujita-Skaala gongt noch widjer mä F7, F8 an so widjer bit F12, det komt uun a natüür oober ei föör. Commonskategorii:"}
{"id": "40021", "contents": "En Lawiin as en bonk faan snä, is of slober uun a berger, di ham üüb en mool faan san onergrünj liaset, an do deel uun't dääl jaaget. So loong det lääs ei tu swaar as, blaft di snä uk üüb sküünsen leien. Man do komt diar muar an muar snä tu, an det snädeek woort swaarer an swaarer, an koon ham tuleetst ei muar hual. Do raft hat ales mä üüb a wai berag deel. Lawiinen kön ünlik skaker haa: \"Snäburd\"lawiin \"Stoof\"lawiin \"Grünj\"lawiin \"Luas-snä\"lawiin Amdat at mögels ei tu lawiinen komt, wurd gefeerelk regiuunen mä holtpualer ferbaud, diar di snä aphual skel. An för a minsken wurd wäärnskilten apsteld. \"Ferbaud\" berag Wäärnskilt Lawiinen wurd uk konstelk an kontroliaret ütjliaset. Commonskategorii: Lawiinen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40023", "contents": "En Natüürkatastroof as en natüürelk feranerang üüb a eerd mä katastrofaal fulgen för a minsken. Natüürkatastroofen kön faan a minsken ei ferhanert wurd, man a minsk koon diartu bidereeg, dat jo slimer ütjfaal. Ian bispal as at globaal apwarmin. Dat natüürkatastroofen leewen slimer ütjfaal, hää flook grünjer: At jaft leewen muar minsken üüb a eerd, sodenang san uk leewen muar minsken bedraapt. A minsken skaafe muar an muar wäärser, sodenang gongt uk leewen muar uunstaken. A minsken lewe muar an muar uun grat stääden. Wan grat stääden bedraapt san, haa diar uk föl muar minsken komer faan. A minsken lewe muar uun gefeerelk regiuunen, t.b. bi struumer, küsten an uun a berger. A minsken hinge daalang faan flook technologiin uf: Struum, weeder, internet. An wan's ei muar fersuragt wurd, hää det böös fulgen. Natüürkatastroofen wurd efter hör grünjer iindiald: Tektoonik Eerdbeewrin, Wulkaanen, Tsunamis Grawitatsion Stianslach, Lawiinen, Laharen (Sloberfluden) Kliima Sturemfluden, Horelwinjer, Auermiatag rin of snä, Hatj an ünmiatag dröögd, Kol an ünmiatag froost, Smog Ööders wat Meteoriiten, Kosmisk strualen, Üntjüch üs Gäärshopern Commonskategorii: Natüürkatastroofen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40024", "contents": "El Niño (det as spoonsk an ment letj dring, oober uk: Kenken) as en üngewöönelken struum uun a uastelk Pasiifik, föör't küst faan Peruu. Di daaget ei arke juar ap, ferlicht arke sääkst juar, an wan, do miast am a Jultidj, so kaam hi uk tu di nööm. Tu Jultidj as det weeder uun a waastelk Pasiifik, föör Indoneesien so am 28 graad warem, an föör Peruu am 24 graad. Det hinget mä a Süüduast-Pasaat tuup, di det weeder faan't Peruaans küst wechtrakt, so dat diar kuul weeder faan onern efterkomt. Detdiar kuul weeder komt fan a Humboldtstruum bi't Süüdameerikoons küst loongs. Bi El Niño kiart det süsteem ham am. Det weeder trakt nü faan waast tu uast an woort üüb en mool bit 5 graad warmer. At plankton stareft uf, an a fasker finj ei nooch tu freeden. Bi a küst rinjt at nü föl muar, an diar komt at tu sloberfluden. La Niña (spoonsk: at foomen) as at jinstak tu El Niño. A Süüduast-Pasaat weit starker üs normool, an det weeder uun Süüduastaasien keelt ham uf. Man mä La Niña san ei sok natüürkatastroofen ferbünjen. Commonskategorii: El Niño/La Niña – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40025", "contents": "Prairie County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 1088 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Terry. At county wurd 1915 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40026", "contents": "Ravalli County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 44.174 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Hamilton. At county wurd 1893 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40027", "contents": "Richland County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 11.491 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Sidney. At county wurd 1914 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40028", "contents": "Roosevelt County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 10.794 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Wolf Point. At county wurd 1919 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40029", "contents": "Rosebud County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 8329 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Forsyth. At county wurd 1901 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40030", "contents": "Sanders County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 12.400 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Thompson Falls. At county wurd 1906 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40031", "contents": "Sheridan County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 3539 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Plentywood. At county wurd 1913 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40032", "contents": "Silver Bow County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 35.133 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Butte. At county wurd 1881 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40033", "contents": "Stillwater County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 8963 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Columbus. At county wurd 1913 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40034", "contents": "Sweet Grass County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 3678 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Big Timber. At county wurd 1895 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40035", "contents": "Teton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 6226 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Choteau. At county wurd 1893 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40036", "contents": "Toole County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 4971 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Shelby. At county wurd 1914 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40037", "contents": "Smog as en fül loft uun grat stääden. Smog jaft at miast uun a wonter, wan det fül stäädloft ei wechwei koon, auer diar swaar, kuul loft faan boowen üüb trakt. Det wurd as tuupsaat faan tau ingelsk wurden: smoke (riak) an fog (mist). Bi smog as tuföl sut, stoof an swaaweldioksiid (SO2) uun a loft, an a minsken kön knaap öösme. Wan't tu slim woort, woort det auto keeren ferbeeden. At Ruhrgebiit uun Sjiisklun hed uun a 1960er juaren föl komer mä smog. 1962 san diar 150 minsken auer stürwen. Sant di tidj as diar föl den wurden, am at loft uun a stääden tu ferbeedrin. Grat fabriken skul filtern uun hör skoorstianer iinbau, an autos san daalang uk ei muar so fül. Elektroautos skel diartu bidreeg, dat at loft leewen beeder woort. Commonskategorii: Smog – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40038", "contents": "Treasure County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 762 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Hysham. At county wurd 1919 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40039", "contents": "Valley County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 7578 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Glasgow. At county wurd 1893 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40040", "contents": "Wheatland County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 2069 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Harlowton. At county wurd 1917 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40043", "contents": "Wibaux County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 937 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Wibaux. At county wurd 1914 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40044", "contents": "Yellowstone County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Montana. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 164.731 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Billings. At county wurd 1893 grünjlaanjen. USA: Montana, citypopulation.de"}
{"id": "40045", "contents": "Sut as en fääst materiool, huar tu en graten dial köölstoof uun as. Sut as miast polwrag, koon oober uk gans fiin an smeerag wees. Bi't ferbraanen faan holt an kööl blaft miast sut auer, wan't ei hialandaal ferbraant. Det maaget komer uun skoorstianer, an koon diar began tu braanen. Diaram skel skoorstianer leewen faaget wurd. Wan holt hialandaal ferbraant, woort det tu kööldioksiid (CO2). Wan ei, woort det tu sut an köölmonoksiid (CO), wat böös gefeerelk för a minsken as. Sut woort oober uk uun a industrii brükt, diar het det do carbon black (CAS-Numer: 1333-86-4). Det woort iinsaat bi't produktsioon faan farwen of autowelen. Sut maaget produkten hard an tuch an ünemfintelk jin UV-strualen. Commonskategorii: Sut – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: carbon black – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40046", "contents": "Farew as en luupen of tuch materiool, diar füsikaalisk drüget of cheemisk hard woort, am en baumateriool tu bewaarin an iintuklöörin. Det klöör faan't farew woort bestemet faan a pigmenten diar uun. Lak, lasuur an öölefarew Dispersioonsfarew, miast mä acryl Kalkfarew Silikaatfarew Potsfarew Farwen wurd diarefter iindiald, huar's för brükt wurd. Konstlerfarew: Acryl, alcyd, öölefarew, weederfarew, blak Grünjfarew: Hat suragt diarför, dat a farwen beeder hual Föörfarew: Hat skal a onergrünj egool maage Wochfarew: Acryl, kalkfarew, silikaatfarew Potsfarew: Det as apfald mä mineraalstoof, am det farew sjoker üübtudreegen Drukfarew: För buken, bleeden an kartons Commonskategorii: Farwen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40051", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Köölmonoksiid of Köölstoofmonoksiid as en cheemisk ferbinjang faan Köölstoof an Sürstoof mä det formel CO. Hat as en gas saner klöör, stirem of smaag an böös giftag. Köölmonoksiid komt miast diar föör, huar holt of kööl ei hialandaal ferbraant of ei hialandaal ferröödet. Köölmonoksiid braant an woort efter't ferbinjang mä sürstoof tu Kööldioksiid (CO2). Hat as so giftag, auer hat ham lachter mä't hämoglobin uun't blud ferbanjt üs sürstoof. Sodenang feit det blud ei nooch sürstoof an di minsk stikt. Köölmonoksiid komt fööraal üüb a nuurdelk eerdheleft föör Köölmonoksiid-Wäärner uun en garaaj Iindraanj tu Kohlenmonoxid uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (mä JavaScript) (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Dipole Moments, S. 9-53. Thermodynamische Daten von CO. National Institute for Standards and Technology, Marts 2013, ufrepen di 16. August 2014. Commonskategorii: Köölmonoksiid – Saamlang faan bilen of filmer Kööldioksiid"}
{"id": "40053", "contents": "Acryl as en nööm för en hialer rä faan ünlik baumaterioolen. Polyacrylat - för wochfarew, konstlerfarew an tu ufsachtin Acrylharts - för lakfarew Acrylat-Dispersioon - fuar maaler-lakfarew en farew för bütenwochen Acrylglääs (PMMA), Plexiglääs - t.b. för Kontaktlinsen Acrylamid - en gift uun stiaket iidjwaaren, t.b. Pomfrits Polyacryl (PAN) - triader för kluader Commonskategorii: Acryl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40054", "contents": "Adams County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 65.737 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Quincy. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't county san: Illinois: State in USA, citypopulation.de Adams: County in Illinois, citypopulation.de"}
{"id": "40057", "contents": "Öölefarew as en farew, diar faan plaantenööle an pigmenten maaget as. Det ööle reagiaret mä a loft an woort hard. Det plaantenööle koon faan ünlik plaanten kem. Arke slach hää sin aanj eegenskapen: Liinööle Walnödööle Klapruusööle Henepööle Sanruusööle Soojaööle Ritsinusööle Commonskategorii: Öölefarew – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40062", "contents": "At Hämoglobin (faan ualgreks αἷμα haíma, „blud“, und latiinsk globus, „klomp“), ufkört mä Hb as en grat proteiin mä iisen uun, diar för det ruad klöör uun üüs blud suragt. Hat as leewentswichtag, auer hat a kreisluup faan wäärlisdiarten (diaram uk faan en minsk) mä Sürstoof (O2) fersuragt. Wan minsken köölmonoksiid iinöösme, do woort det uunsteed faan sürstoof faan't hämoglobin iinbünjen, an a minsk stikt. Commonskategorii: Hämoglobin – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40064", "contents": "At Blud (latiinsk Sanguis, ualgreks αἷμα haima) as en luupen orgaan uun't lif faan wäärlisdiarten, an sodenang uk faan a minsk. At hart pompet at blud auer a kreisluup troch't lif. Diarbi auernamt det blud flook leewentswichtag apgoowen. Woksen minsken haa fiiw bit sääks liter blud uun hör äädern. Uun't blud san bludplasma, bludselen an en liasang faan weeder, soker, lipiiden (fäät), witamiinen, diar tu a selen hen broocht wurd, an diar kööldioksiid an stoofwakselprodukten apnem. Uun't bludplasma san proteiinen an ionen faan Naatrium, Kloor, Kaalium, Magneesium, Fosfoor an Kaltsium. Tu a bludselen hiar a ruad bludselen (Erythrozyten), diar auer hör hämoglobin ööder selen mä Sürstoof fersurge, witj bludselen (Leukozyten), diar för't imuunsüsteem tustendag san, an bludplaatjin (Thrombozyten), diar för't blud stiiwrin surge. Commonskategorii: Blud – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40067", "contents": "Wat menst dü ? Bludkreisluup Kreisluup faan't leewent (Samsara) -> Buddhismus Kreisluup faan't Stianang"}
{"id": "40068", "contents": "Alexander County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 5240 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Cairo. Dön sööwen gratst steeden an taarpen uun't county san: Illinois: State in USA, citypopulation.de Alexander: County in Illinois, citypopulation.de"}
{"id": "40069", "contents": "A Bludkreisluup of Kreisluup as det süsteem, hü bi tetjdiarten an sodenang uk bi a minsk at blud faan't hart troch't lif pompet woort. Hi fersuragt a orgaanen mä sürstoof, mineraalen an hormoonen. Üüb a ööder sidj feert hi kööldioksiid an stoofwakselprodukten uf. A bludkreisluup spelet uk en wichtag rol bi't ferdialen faan waremk uun't lif. A äädern, diar det blud faan't hart tu a orgaanen pompe, san arteerien of slachäädern (üüb det bil ruad), ööder wai am faan a orgaanen tu't hart lääpt det blud troch weenen (üüb det bil blä). Commonskategorii: Bludkreisluup – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40070", "contents": "Cook County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 5.275.541 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Chicago. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40071", "contents": "Bond County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 16.725 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Greenville. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40072", "contents": "Boone County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 53.448 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Belvidere. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40073", "contents": "Brown County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 6244 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Mount Stirling. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40074", "contents": "Bureau County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 33.244 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Princeton. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40078", "contents": "A Krüstööger wiar kriiger tesken 1095 an 1396 faan't röömsk-katuulsk sark fööraal jin't apstreewin faan a islaamsk lunen uun a Nai Uasten. Uun't 13. juarhunert wurd uk ööder kriiger so betiakent, diar oober eegentelk goorei diarüüb ütj wiar, at Halag Lun an Jerusalem turag tu wanen. Diar ging't uk jin ööder fulken uun Nuurduasteuroopa, diar nian krastelk kultüür hed. Üs a Krüstoochredern of Krüsfäärern mä't slacht faan Askalon uun't juar 1099 Jerusalem turag wonen hed, haa's diar sjauer Krüsfäärerstooten grünjlaanj: at Könangrik Jerusalem at Föörstendoom Antiochia at Groofskap Edessa at Groofskap Tripolis A Krüsfäärerstooten küd jo oober ei loong hual an ging stak för stak bit 1291 weder ferleesen. Di nööm krüstooch (fransöösk croisade, ingelsk crusade) kaam iarst leeder am 1500 ap, a Krüsfäärern salew näämd hör kriich expeditio, iter of peregrinatio, wat soföl üs rais ment. Üüb hör kluader wiar en grat krastelk krüs, an sodenang wurd's leeder krüsfäärern näämd. Iarst Krüstooch: 1096–1099, Mual: Jerusalem Fulkskrüstooch: 1096, Mual: Jerusalem Sjiisk Krüstooch 1096, Mual: fööraal Jerusalem Krüstooch faan 1101: Mual: Jerusalem Sigurd I. faan Norweegen san Krüstooch: 1108–1111, Mual: Jerusalem/Sidon Naist Krüstooch: 1147–1149, Mual: iarst Edessa, do Damaskus Wendenkrüstooch: 1147, Mual: Germania Slavica Traad Krüstooch: 1189–1192, Mual: Jerusalem Krüstooch faan"}
{"id": "40083", "contents": "At Algemian Ufkemen auer a Minskenrochten (A/RES/217, UN-Doc. 217/A-(III)) as en ferianboorang faan't Generaalfersaamlang faan a Feriand Natsioonen (UN). Hat as a 10. Detsember 1948 uun Pariis bekäänd maaget wurden. Detdiar ufkemen as nään ferdrach efter't Fulkenrocht, an koon sodenang ei iinklaaget wurd. Hat skal en \"kompaas\" wees för aal a stooten üüb a eerd. Tu det ufkemen hiar 30 artiikler, an enkelten diarfaan san uk tu rochtsteksten wurden, oober noch loong ei aaltumaal. Artiikel 1 (Freihaid, Likedenanghaid, Brederlikhaid) Aal a minsken san frei bäären mä likedenang rochten an wäärdaghaid. Jo haa fernonft an geweeten, an skel arkööder uun a geist faan brederlikhaid määt. Artiikel 2 (Diskriminiarang as ferbeeden) Arke minsk kem a rochten faan detheer ufkemen saner ferskeel tu. Ras, hidjklöör, slach, spriak, religion, poliitisk auertjüügang, natsion, ufkemst, rikdoom, famile spele diarbi nian rol. Diar mut uk nään ferskeel maaget wurd efter di stant faan det lun, huar di minsk lewet. Of det lun suwereen of ufhingag as, of ferlicht goor nian regiarang hää. Artiikel 3 (Rocht üüb leewent an freihaid) Arken hää det rocht üüb leewent, freihaid an persöönelk seekerhaid. Artiikel 4 (Slaawerei as ferbeeden) Näämen mut uun slaawerei of persöönelk ufhingaghaid häälen wurd. Slaawerei an slaawenhanel san"}
{"id": "40093", "contents": "At Fulkenrocht (faan latiinsk ius gentium = rocht faan a fulken) of uk Interntasionaal Rocht as det rocht tesken a stooten. A wichtagst rochtstekst as det UN-Charta faan 1945, huar t.b. uun stäänt, dat nään stoot en öödern uungrip mut. Man uk diarföör jääw't al ferdracher, diar a frees seekre skul. a Waastfeelsk Frees, 1648 a Frees faan Utrecht, 1713 a Kongres faan Wien, 9. Jüüle 1815 at Halag Alians, 26. September 1815 a Kongres faan Aachen, 21. Nofember 1818 a Frees faan Pariis, 30. Maarts 1856 at 1. Genfer Konventsion, 22. August 1864 at Petersburger Ufkemen, 11. Detsember 1868 a Ferdrach faan Berliin, 13. Jüüle 1878 at Kongo-Akte, 26. Febrewoore 1885 a Haager Freeskonferensen, 1899 an 1907 at Haager Lunkriichsorder, 18. Oktuuber 1907 a Pariiser Föörstäädferdracher, 1919 an 1920 a Briand-Kellogg-Pakt, 27. August 1928 at Konventsion faan Montevideo, 1933 at UN-Charta, 26. Jüüne 1945 at 2. Genfer Konventsion, 12. August 1949 a tusatsprotokolen diartu faan a 8. Jüüne 1977 at Siarochtsufkemen faan a UN, 10. Detsember 1982 a Tau-plus-Sjauer-Ferdrach, 12. September 1990 at Röömsk Statuut faan't Internatsionaal Stroofgericht, 17. Jüüle 1998 Commonskategorii: Fulkenrocht – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40097", "contents": "Calhoun County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 4437 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Hardin. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40098", "contents": "Artiikel 1 (Freihaid, Likedenanghaid, Brederlikhaid) Aal a minsken san frei bäären mä likedenang rochten an wäärdaghaid. Jo haa fernonft an geweeten, an skel arkööder uun a geist faan brederlikhaid määt. Artiikel 2 (Diskriminiarang as ferbeeden) Arke minsk kem a rochten faan detheer ufkemen saner ferskeel tu. Ras, hidjklöör, slach, spriak, religion, poliitisk auertjüügang, natsion, ufkemst, rikdoom, famile spele diarbi nian rol. Diar mut uk nään ferskeel maaget wurd efter di stant faan det lun, huar di minsk lewet. Of det lun suwereen of ufhingag as, of ferlicht goor nian regiarang hää. Artiikel 3 (Rocht üüb leewent an freihaid) Arken hää det rocht üüb leewent, freihaid an persöönelk seekerhaid. Artiikel 4 (Slaawerei as ferbeeden) Näämen mut uun slaawerei of persöönelk ufhingaghaid häälen wurd. Slaawerei an slaawenhanel san uun arke furem ferbeeden. Artiikel 5 (Maartel as ferbeeden) Näämen mut maartelt wurd, ei grausoom, ünminskelk, ünmiatag mä amgingen of bestroofet wurd. Artiikel 6 (Rochtspersuun) Arken hää det rocht, aueraal üs rochtspersuun uunsen tu wurden. Artiikel 7 (Likedenanghaid) Aal a minsken san för't gesets likedenang, an kön saner ferskeel skül faan't gesets ferlang. Aaltumaal kön di salew skül ferlang jin arke diskriminiarang jin detheer ufkemen, an jin det hetsin för en diskriminiarang. Artiikel 8"}
{"id": "401", "contents": "Aluminium as en keemisch elemänt ma sümbool Al än atoomnumer 13. Dåt as en silwerwit metal. Ferbininge foon aluminium wjarn ål bekånd önj dåt ålerduum. Sü wårt alöön uner oudere brükt am blädjinge tu stalen. Dåt as ouers ai iinjfåch, dåt metal üt alöön fri tu måågen. Aluminium wörd 1807 önjtdäkt foon Humphry Davy, di fersoocht dåt tu måågen üt aluminiumoksiid. Önj dåt iir 1825 måågede Hans Christian Ørsted en ünriin form foon aluminium üt aluminiumkloorid än kaliumamalgaam. Iirngelung wus dåt metal sü jöör, dåt et önj ornamänte önjwånd wörd, ås önj e kåp üt masiiw aluminium aw dåt Washington monumänt. Jarst 1886 wård döör di Hall-Heroult prosäs jü elektrokeemisch produksjoon foon dåt metal möölik önj grute amfång. Di noome as oufliidjed foon latinsch ‘alumen’ (alöön). (Aw britisch-änglisch hiitj dåt alumínium, ouers önj ameerikaanisch-änglisch alúminum.) Dåt metal stoont nü en kink lunger ås en iirhunert tu ferfäiging än önj jüdeer tid heet dåt aw stormi wise jü wrål eroobred. Dåt as ökonoomisch en bäisti wichti metal. Aluminium as lächt (bloot en treedepårt foon dåt wächt foon stool unti brontse), än ma 4% Cu 1%Mg 1% Mn 0,5% Si like stark, ferslitfååst än korrosjoonsbeständi, ütnümen spåningskorrosjoon. Dåt as en goue liidjer,"}
{"id": "4010", "contents": "Philadelphia as en amerikoonsk stääd an uk en county uun Pennsylvania. Mä 1.449.634 iinwenern (2007) as't det sääkstgratst stääd uun Ameerikoo an det gratst uun Pennsylvania. Moshulu Commonskategorii: Philadelphia – Saamlang faan bilen of filmer Table 1: Population Estimates for the 25 Largest U.S. Cities based on July 1, 2006 Population Estimates: April 1, 2000 to July 1, 2006 – US Census Bureau"}
{"id": "40101", "contents": "At Charta faan a Feriand Natsioonen of UN-Charta as di grünjferdrach of at statuut faan a Feriand Natsioonen. Hat as di 26. Jüüne 1945 faan tuiarst 50 lunen uun San Francisco onerskrewen wurden. San tekst betjocht ham tu en dial üüb Immanuel Kant sin buk Zum ewigen Frieden (faan 1795). At Charta (ütjspreegen: Karta) as en ferdrach efter't Fulkenrocht. För feranrangen woort en muarhaid faan tau traaden brükt. Waastsjiisklun an Uastsjiisklun san di ferdrach 1973 bitreeden. Tu tidj (2021) as at Charta faan 193 lunen gudkäänd. Föörwurd I Artiikel 1-2, Mualen an grünjlaagen II Artiikel 3-6, Lasmootskap III Artiikel 7-8, Orgaanen IV Artiikel 9-22, Generaalfersaamlang V Artiikel 23-32, Seekerhaidsriad VI Artiikel 33-38, Stridj uun frees ufhanle VII Artiikel 39-51, Ferhualen bi kriich VIII Artiikel 52-54, Regionaal ferianboorangen IX Artiikel 55-60, Internatsionaal tuupwerken uun wiartskap an selskap X Artiikel 61-72, Wiarstkap- an Sotsiaalriad XI Artiikel 73-74, Ufkemen auer regiuunen saner regiarang XII Artiikel 75-85, Internatsionaal mandaaten XIII Artiikel 86-91, Mandaatsriad XIV Artiikel 92-96, Internatsionaal Gericht XV Artiikel 97-101, UN-Sekretariaat XVI Artiikel 102-105, Ööders wat XVII Artiikel 106-107, Auergungsbestemangen XVIII Artiikel 108-109, Anrangen IXX Artiikel 110-111, Onerskraften Feranrangen faan Artiikel 23, 27, 61, 109 Charter of the United Nations. Uun: UN.org (ingelsk)"}
{"id": "40103", "contents": "En Kriich as en stridj tesken stooten, diar mä gewalt ütjdraanj woort. Hoker ham bi en kriich bedialagt, wal det auermäächt fu. Bi en kriich kem ei bluas minsken tu duas, flooksis wurd uk a leewentsgrünjlaagen faan en lun tunant maaget. En kriich koon uk banen uun en stoot föör ham gung, wan diar grater sköölen faan minsken jinenööder stun, det as do en bürgerkriich. Flooksis gongt at diaram, dat ään dial ham faan di stoot liase wal. At UN-Charta hää kriich ferbeeden, am intresen faan ian lun jin en ööder trochtusaaten. Bluas wan a UN-Seekerhaidsriad tustemet, mut mä gewalt jin en lun föörgingen wurd. An arke lun mut ham mä gewalt jin ööder lunen weere, wan hat uungreben woort. So loong a minsken seenk kön, hää't 14.400 kriiger jewen mä amanbi 3,5 miljaarden duaden. Wan en minsk en öödern duad skot, as det en ferbreegen. Uun en kriich as det rochtelk nian ferbreegen, auer diar nian persöönelk grünjer feroontwurdelk san. Wan en lun uun en kriich tjocht, do hää hat diar en grünj för, an en kriichsrocht, diar det lun efter banen ufseekert. Näämen uun det lun mut ham do jin di kriich stel. Commonskategorii: Kriich – Saamlang faan"}
{"id": "40108", "contents": "NewPipe es en Wrapper. Des es en App, wat höör trinjom en Platfotrem sa üs YouTube weeget. Diarme uur da Funktsjoonen fan di Originaal-Platforem sa üs Reklāmi of Tracking ütskrekelt. NewPipe es en Wrapper. Des es en App, wat höör trinjom en Platfotrem sa üs YouTube weeget. Diarme uur da Funktsjoonen fan di Originaal-Platforem sa üs Reklāmi of Tracking ütskrekelt. NewPipe es en Open Source-App, ark jen ken luki, wat iin ön des App pasiaret. Em fair des App uk aur F-Droid. Diar heer NewPipe en in Huk, dat em wakerer en nii Wersioon fo ken. Me NewPipe ken em uk üđer Platforemen sa üs PeerTube of SoundCloud önluki of eeđer hiir. Me NewPipe ken em ek sa gur Playlists finj en önluki üs me dit Originaal fan YouTube. Uk Önertiiteln let jam ek gur omstel. Em ken da jit YouTube aur di Online-Platforem me en Browser sa üs DuckDuckGo önluki, da giar dit beeter, en des Browser paset tömendst fuar Tracking üp. NewPipe ön't Nat"}
{"id": "40110", "contents": "En Wrapper es en App, wat fuaral diarfuar es, dat em Platforemen me sin ain Program en me forbeetert Daatensküül önluki of nüti ken. Em fair me en Wrapper en nii Pöös, hur bluat di Bontjis benen sen, wat em uk haa wel. \"Sotsiaali Natwarken\" sa üs YouTube of Facebook fortiini masi Jil me di Daaten fan di Liren, wat diarön önerwai sen. Diarfuar böör ja jaar ain Apps ön, wat jam uk Saaken fortel, wat jam gaar nönt öngiar. Diartö jert da uk, dat ja iin ön di Skeltern en di Kuurt Biskiiren of di Telefoonnumern ön dit Giraat luki ken. Me Wrappers uur dit üđers. Des sen Open Source, dit jit, dat ark jen luki ken wat di App ön sin Giraat maaket, en jaa fraagi uk ek eeđer Rochten, wan dit ek nöörig es. Kuurt sair uur diarme uur Funktsjoonen fan di Originaal-Platforem sa üs Reklāmi of Tracking ütskrekelt, sa fiir üs dit giar. Nöörig es da jit, dat em di Apps fan di Platforemen deaktiviaret of deinstaliaret. Apps sa üs di YouTube-App sen üs Bloatware al fan di Fabriik ön dit Tablet of Smartphone. YouTube weeget NewPipe. Fuar Facebook en Twitter jeft et SlimSocial NewPipe es"}
{"id": "40112", "contents": "Srinivasa Ramanujan, FRS wiar en bedüüdenen indisken matemaatiker. Hi hää ham det miast salew bibroocht an hää ham fööraal mä analysis, taalenteorii an primtaalen befaadet. Hi kaam flooksis tu liasangen, saner dat hi di wai apskrewen hää. Iarst üs di ingelsk matemaatiker Godfrey Harold Hardy 1913 faan ham hiard, wurd hi bekäänd an kaam uk tu Ingelun, huar hi bedüüden matemaatisk probleemen liase küd. Man hi kaam mä det kliima an det iidj ei gud turocht an raiset 1919 weder tüs tu Indien, an stoorew diar ian juar leeder uun't ääler faan 32 juaren. Likes dat hi so jong stoorew, hää hi bedüüden werken leewert. Jo san oober miast uun sin skrabelbuken lunagt, an iarst efter san duas ütjden wurden. Mä G. H. Hardy: Une formule asymptotique pour le nombre des partitions de n. Comptes Rendus 164, 1917, S. 35–38. G. H. Hardy, P. Veṅkatesvara Seshu Aiyar, Bertram Martin Wilson (ütjden): Collected papers. Cambridge University Press, 1927; Reprint Chelsea Publishing Co. 1962; AMS Chelsea Publishing (Band 159) 2000, ISBN 0-8218-2076-1 George E. Andrews, Bruce C. Berndt (ütjden): Ramanujan’s Lost Notebook. Springer, New York London 2005, ISBN 978-0-387-25529-3. Bruce C. Berndt (ütjden): Ramanujan’s Notebooks. (Fiiw dialen), Springer, New York. Part I,"}
{"id": "40113", "contents": "Tracking es en Theema fan Daatensküül ön't Nat. Reekenmaskiinen sa üs uk Smartphones of üđer Giraaten fo en IP-Adres, wat nörig es, dat em wat fo en önluki ken. Des Adres es sa üs en Numernskelt ön't Auto. Em fraaget wat ön, en da fair em dit üp sin Skirem stjüürt. Des Adres ken em da föligi. Firmen sa üs Google of Facebook dö di Giraaten diaraur hen jit en Reklāmi-ID, hurme em Reklāmi eeđer dit stjüürt fair, wat em eeđer di Neening fan di gurt Reekenmaskiinen fan des Firmen hol liir mai. Diarfuar uur bi Facebook uk di Biskiiren leesen en forwertet wat em sin Frinjer aur PN stjüürt. Hat es al fuarkemen, dat jen wat aur BMW skrewen heer, en da kām achterön Reklāmi fan BMW üp Facebook. Tracking es dit Föligin eeđer di Spöör wat jen iin ön't Nat let. Masi Liren wel hol weet, hur jen fan kumt, diar jaar Sir önluket. Diarme ken ja meet, hok Reklāmi dit Miist bringt. Sawat jeft et fuar E-Mails, uk me di Adres fan di diarbenen, hoken önskrewen uuren es. fuar't Miist sen dit man Reklāmiforkoopers sa üs Idealo of Facebook. Töögen Tracking jeft et al masi Browsers sa"}
{"id": "40116", "contents": "SlimSocial es en Wrapper. Des es en App, wat höör trinjom en Platfotrem sa üs Facebook weeget. Diarme uur da Funktsjoonen fan di Originaal-Platforem sa üs Reklāmi of Tracking ütskrekelt. SlimSocial es en Open Source-App, ark jen ken luki, wat iin ön des App pasiaret. Em fair des App uk aur F-Droid. Diar jeft et uk FaceSlim, wat binai dit salev masket üs SlimSocial, man bluat fuar Facebook. SlimSocial jeft et uk fuar Twitter. Me SlimSocial lapt Facebook en bet lungsomer, en mesken laap hok litj Helpers ek. Bi SlimSocial uur ek altert di hiili Skirem ütfelt, dit es uk bi Face Slim. Em ken da jit Facebook aur di Online-Platforem me en Browser sa üs DuckDuckGo önluki, da giar dit beeter, en des Browser paset tömendst fuar Tracking üp. SlimSocial fuar FB bi F-Droid SlimSocial fuar Twitter bi F-Droid FaceSlim bi F-Droid"}
{"id": "40117", "contents": "En Browser es es Program of App fuar en Reekenmaskiin, wat nöörig es, dat em me sin Giraat ön't Internet luki ken. Di Nöörighair fan en Program kumt diarfan, dat di Reekenmaskiin aur dit Nat eeđer wat fraagi mut, wat di Nüter hol weet of se wel. Diarfuar mut di Reekenmaskiin me en gurteri Reekenmaskiin, hur dit benen es of wat weet iin ön hok Maskiin di Swaar es komunitsiari. Des giar aur en Aart fan Spraak, dit Protokol TCP/IP (Transfer Communication Protocol / Internet Protocol). Di Browser es en Program, dat des Spraak keent en omseet ken. Fuar dit Protokol es en IP-Numer of -Adres nöörig. Des fraaget da eeđer en fair di Swaar dö höör Adres stjüürt. Des Adres es di Düür fuar Tracking. Tracking jit, dat en Internetsir fraagi ken, hur en Nüter fuarof wesen es. Hok Siren skriif uk me, hur em hengiar, wan em wechgiar: Wan em bi Facebook üp en Link klikt, da fair em altert ern Numer (fbclid, Facebook click-id) me, wat weeget, wat em fuarof önluket heer en hoken dit skrewen heer. Dit ken ark'jen se, wan hi iin ön sin Browser boowen ön di Adresliist luket. Tö Tracking en ütharki jert"}
{"id": "40119", "contents": "At Royal Society (Könangelk Selskap) as en britisk selskap faan geliarten, diar 1660 grünjlaanj wurden as. Hat as en Akademii faan a Wedenskapen, fööraal faan a natuurwedenskapen. Hör lasmooten san Fellows of the Royal Society (kurt FRS of F.R.S.). At Royal Society ferdialt medaljin för bedüüden werken. At Royal Society dää en hialer rä wedenskapelk tidjskraften ütj. An efter't münster faan a Royal Society san diar leeder noch muar wedenskapelk selskapen apwoksen: Chemical Society, 1841, Society for Analytical Chemistry, 1874, Royal Institute of Chemistry, 1877, Faraday Society, 1903 -> Royal Society of Chemistry, 1980 Medical Society of London, 1733, Medical and Chirurgical Society of London, 1805 -> Royal Society of Medicine Royal Society of Tropical Medicine & Hygiene Royal Society for the Promotion of Health Royal Society for the Protection of Birds, 1904 Royal Society for the Prevention of Cruelty to Animals Royal Society for the Prevention of Accidents Royal Society for Nature Conservation Royal Society of Literature, 1820 Royal Society of Canada, Ottawa, 1882 Royal Society of New Zealand Commonskategorii: Royal Society – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40122", "contents": "Bloatware es Software of sen Apps, wat bi en nii Reekenmaskiin me langs kum. Senerlig es dit bi Smartphones en Tablets, aur des fuaral diarfuar koopet uur, dat em diarme ön't Internet önerwai es. Diarme uur dit Giraat āpblöögen, en dit meent dit Uurt Bloat. Bloatware skel dit fuar di Nüter iinfach maaki en aarberi me dit Giraat, man fuar di Miist fan des Programi es en Konto nöörig, em skel höm bi sin ain Giraat önmel'. Sa sen bi en Samsung-Giraat Apps, hur em en Samsung-Account fuar nöörig es sa üs uk en Kontrakt aur Daatensküül. Diaraur hen es fuar di App-Shop en hok fan di Apps, wat me dit Bidreftssysteem Android, wat tö Google jert, en Google-Konto en en Daatensküül-Kontrakt me Google nöörig. Hat es forskelig, wat höm deinstaliari of tömendst deaktiviari let. Wan em dit weet wel, da halt em di Finger leenger üp dit Symbool fan di App, en da kumt sa'n litj Menüü. Wan diar \"deinstallieren\" stuunt, da ken em dit wechmaaki, man aaftinoch giar bluat \"deaktivieren\", da bihalt em di App man di mut nönt muar dö of ombifortel. Wan Apps sa üs di Galaxy Store fan Samsung jam gaar ek deaktiviari let wel,"}
{"id": "40130", "contents": "Digital Detox (dɪdʒ.ɪ.təl ˈdiː.tɒks) jit sa fuul üs dit Geft üt Haur en Lif fo, wat fan digitāli Giraaten en di Aarber diarme iin kemen es. Sotsiaali Natwarken sen diarfuar diar, dit Oog fan di Nüter fasttöhual. Em skriift wat, 2.000 Liren lees dit, en da kum jen of uk 20 Swaaren. Dit maaket niisgiirig, en em meent bal, dat dit nöörig es of dat dit söner di \"Swaaridroogen\" ek muar giar. Aaftinoch uur Mensken, dānen em gaar ek keent, nööriger üs di Naiber of di Famiilie, aurdat em jaa ön dit diari Natwark sa aur di Maaten iinig es. Sa'n Ofhengighair ken di Mensken diarfan ofhual, jaar Haur fuar di daagelk Swaarhairen en Aarbern iintöseet, en da ken em me di Tir uk kraank diarfan uur. Des ken jens en gur Fraag wiis. Wan em wat sa üs di friisk Wikipedia maaket en fortelt dit bi sotsjaali Meedien ombi, da wel em hol en Swaar haa. Di Forskel es man weđer em dit fuar di Swaar maaket of fuar hömsalev en di Saak, bi dit Wiki di Spraak en dit Projekt. Fuaral me Handhelds meent em, dat em sin \"Frinjer\" aural me hen nemt, aurdat ja jaa altert wat"}
{"id": "40131", "contents": "A Drawiidisk Spriaken san en spriakfamile uun Süüdaasien, fööraal uun't süüdelk Indien an Sri Lanka. Diar hiar 27 spriaken tu, diar faan 240 miljuun minsken snaaket wurd. A wichtagst spriaken diar san Telugu, Tamil, Kannada an Malayalam. Nuurddrawiidisk, 3 spriaken, 4,3 Mio. spreegern Brahui Brahui (Bra'uidi) (2,2 Mio.) Kurukh-Malto Kurukh (Oraon, Kurka, Dhangar) (2,1 Mio.) Malto (Kumarbhag Paharia) (20.000) Madeldrawiidsik, 6 spriaken, 240.000 spreegern Parji-Gadaba Parji (100.000) Ollari (10.000) Konekor Gadaba (10.000) Kolami-Naiki Kolami (115.000) Naikri (2.000) Naiki (Chanda) Süüddrawiidisk Eegentelk Süüddrawiidisk (Süüd I), 11 spriaken, 140 Mio. spreegern Tulu-Koraga Tulu (Tallu) (2 Mio.) Koraga (15.000) (D Korra, Mudu) Tamil-Kannada Kannada-Badaga Kannada (Kanareesisk, 40 Mio.; S2 45 Mio.) Badaga (250.000) Toda-Kota Toda (600) Kota (2.000) Tamil-Kodagu Kodagu-Korumba Kodava (Kodagu, Coorgi) (120.000) Kurumba (200.000) Irula Irula (200.000) Tamil-Malayalam Tamil (66 Mio., S2 75 Mio.) Malayalam (33 Mio.) Süüdmadeldrawiidisk (Süüd II), 7 spriaken, 78 Mio. spreegern Gondi-Konda-Kui Gondi Gondi (2,6 Mio.) Konda-Kui Manda-Kui Manda-Pengo Manda (4.000) Pengo (350.000) Kui-Kuwi Kui (Kandh) (700.000) Kuwi (Khond) (300.000) Konda Konda (Konda-Dora) (15.000) Telugu Telugu (74 Mio.) Faan a drawiidisk spriaken haa man a sjauer gratsten en skraft, an arke en aanj. Jo kem aaltumaal faan't Braahmii Skraft uf. Silew ka uun drawiidisk skraften Telugu Skraft"}
{"id": "40135", "contents": "Sucre [ˈsukre] as det hoodstääd faan Boliiwien, at regiarang sat oober uun La Paz. Uun Sucre sat at huuchst gericht, an Sucre as uk hoodstääd faan't Departamento Chuquisaca. Hör nööm hää det stääd efter di rewolutsioneer Antonio José de Sucre. Det stääd leit üüb en hööchde faan 2.808 meetern, an diar wene amanbi 237.000 minsken (Stant: 2012) Commonskategorii: Sucre – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sucre (sjiisk) -19.05-65.266666666667Koordinaaten: 19° 3′ S, 65° 16′ W"}
{"id": "40138", "contents": "At Tang-Dünastii (sjineesk 唐朝, Pinyin Tángcháo) wiar en sjineesk keiserdünastii faan 617/18 bit 907, kurt onerbreegen faan't Zhou-Dünastii (690-705). Diarföör lai det Sui-Dünastii (581-618) an diarefter fulagd a Fiiw Dünastiin (907-969). At Tang-Dünastii hää bal 300 juar düüret, an täält üs en huuchponkt uun a sjineesk histoore. 617-660: Apbau faan a stoot 690-705: Keiserin Wu hör tidj 705-907: Huuchponkt an deelgung Keisern faan't Tang-Dünastii: 618–626: Lǐ Yuān, 626–649: Lǐ Shìmín, 650–683 Lǐ Zhì, 684 an 705–710: Lǐ Xiǎn of Lǐ Zhé, 684–690 an 710–712: Li Dan, [690–705: Wǔ Zétiān], 710: Lǐ Chóngmào, 712-756: Lǐ Lóngjī, 756-762: Lǐ Hēng, 762-779: Lǐ Yù, 779-805: Lǐ Kuò, 805: Lǐ Sòng, 805-820: Lǐ Chún, 821-824: Lǐ Héng, 824-826: Lǐ Zhàn, 826-840: Lǐ Áng, 840-846: Lǐ Yán , 846-859: Lǐ Chén, 859-873: Lǐ Cuǐ, 873-888: Lǐ Xuān, 888-904: Lǐ Yè, 904-907: Lǐ Zhù. Commonskategorii: Tang-Dünastii – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40141", "contents": "Interlingua as en ploonspriak, oober knaap en laben spriak. Hör grünjlaagen san 1951 faan Alexander Gode ütjfünjen an apskrewen wurden, an jo tääl daalang noch. Commonskategorii: Interlingua – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Interlingua"}
{"id": "40144", "contents": "Kjemken (Cerastoderma edule) sen en Slach fan Tauskeligi (Bivalvia) en hiir tö di Wukdiirten (Mollusca). Di latiinsk Noom kumt diarfan, dat em jam iit ken. Commons: Kaamken – Saamling fan Skelter en Videos Wikispecies heer en artiikel tö: Kaamken"}
{"id": "40145", "contents": "En PIN (Personal Identification Number) es en Töhopsteling fan Talen, wat üs en Aart fan Kai tiinet, wan em iin ön en Systeem wel. Di Numer es en Aart fan Pasuurt. Bikeent es di PIN fuaral uuren, üs me di Jilautomaaten di EC-Kaarten ütdönen waar, hur di PIN töhop me di Kontodaaten üp en Magneetstrip spiikert es. Ön di Swaits jeft et uk Kontokaarten me 6 Talen. Me des Systeem ken em man ek gur ön Dütsklön reer, aurdat diar di Giraaten fuaral fuar PIN me fjuur Talen iinrocht sen. Uk bi di SIM fuar dit Mobiiltelefoon heer em PIN me 4 Talen. Di Seekerhair es sa gur üs di Mensk en dit Systeem, wat di PIN fuar höm- of höörsalev bihual skel. Diaraurhen es di Seekerhair gurter, wan di Numer leenger es: En PIN me 4 Talen let al masi Numern tö, man muar sen dit me 6 of 8 Talen diarbenen. Bi 4 Talen sen dit 10 4 = 10.000 {\\displaystyle 10^{4}=10.000} Wan em trii Lop forsjuk mut, kumt em me 1 / 3.333 {\\displaystyle 1/3.333} üp di rocht Numer. bi 5 Talen sen dit al 10 5 = 100.000 {\\displaystyle 10^{5}=100.000} Wan em trii Lop forsjuk mut,"}
{"id": "40146", "contents": "En Pasuurt es en Uurt of en Töhopsteling fan Talen, Bokstaawen en Teeken wat üs en Aart fan Kai tiinet, wan em iin ön en Systeem wel. Wan diar bluat Talen benen sen, da jit dit en PIN. Di Seekerhair kumt fan di Tal fan Stairen en diarfan, hurfuul forskelig Aarten fan Teeken iinseet uur. Wan em bi dit Bispöl \"wiki0815\" bluat litj Bokstaawen söner ä, ö en ü en söner aparti Teeken nemt, da sen dit fuar ark Stair 26 Bokstaawen. 26 4 = 456.976 {\\displaystyle 26^{4}=456.976} Wan di bluat gurt of litj wiis mut, da sen dit al: 2 ∗ 26 4 = 913.952 {\\displaystyle 2*26^{4}=913.952} Jit muar uur dit, wan ark Bokstaav gurt of litj wiis mut: 52 4 = 7.311.818 {\\displaystyle 52^{4}=7.311.818} Diartö kum bi fjuur Talen achterön jit 10 4 = 10.000 {\\displaystyle 10^{4}=10.000} Möögelkhairen, hur di Möögelkhairen fan di Bokstaawendiil me maalnomen uur: 456.976 ∗ 10.000 = 4.569.760.000.000 {\\displaystyle 456.976*10.000=4.569.760.000.000} Dit sen 4 Miljārden, 569 Miljoonen en 760 Düüsend, bluat me litj Bokstaawen. Masi digitāli Systeemi twing di Nüter, en abstrakti Uurt töhop me Bokstaawen, Teeken en Talen tö nem sa üs \"HsUVXcf645!Bs3A\" of sawat. Diar ken em bal gaar ek achterkum, en dit"}
{"id": "40149", "contents": "En Kai as en werktjüch, am en sloot eeben of sacht tu maagin. Miast brük wi en kai för en dör of en auto, amdat diar ei arken so ianfach iinkomt. Arke kai hää san aanj code. Det ment, a hööl of taaken san leewen ei likedenang. Ianfach kaier haa en biard mä ünlik furmen. Neier seekerhaidskaier sä bal aaltumaal likedenang ütj, an jo paase uk bal uun arke sloot, man dü könst di kai likes ei amdrei, auer a taaken ei hialandaal likedenang san. Flooksis hää'm so föl kaier aran, dat'am jo uun en kaikasje apwaaret. Kai mä biard Seekerhaidskaier Tibbe Autokai Transponder Uk bi en kompjuuter skal ei arken bi. Diaram wurd elektroonisk tugunger mä en kai ufseekert. Man det as nään metalen kai, diarför as't en paaswurd. Det brükt arken, di t.b. mä sin beenkkoord jil faan't beenkkonto haale wal. Commonskategorii: Kaier – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40150", "contents": "Wat menst dü? En dial faan en dör, wat dü mä en kai eeben of sacht slütj könst En palast faan en könang ."}
{"id": "40153", "contents": "Kaamken (Cardiidae) san en famile faan Twiiskaalagen (Bivalvia) an hiar tu a Wokdiarten (Mollusca). Jo kön bal aaltumaal eden wurd. Acanthocardia – Acrosterigma – Adacna – Afrocardium – Apiocardia – Bucardium – Cardium – Cerastoderma – Ciliatocardium – Clinocardium – Corculum – Ctenocardia – Dallocardia – Didacna – Dinocardium – Europicardium – Fragum – Freneixicardia – Frigidocardium – Fulvia – Goethemia – Hippopus – Hypanis – Keenocardium – Laevicardium – Lophocardium – Lunulicardia – Lyrocardium – Maoricardium – Microcardium – Microfragum – Monodacna – Nemocardium – Papillicardium – Papyridea – Parvicardium – Pratulum – Pseudofulvia – Serripes – Trachycardium – Tridacna – Trifaricardium – Trigoniocardia – Vasticardium – Vepricardium Cerastoderma Kaamk (Cerastoderma edule) Hippopus Tridacna Commonskategorii: Kaamken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kaamken Kaamken uun't World Register of Marine Species"}
{"id": "40156", "contents": "A Swördskaalen san en famile faan Twiiskaalagen (Bivalvia) uun di stam faan a Wokdiarten (Mollusca). Afrophaxas – Cultellus – Ensiculus – Ensis – Leguminaria – Nasopharus – Neosiliqua – Novaculina – Orbicularia – Pharella – Pharus – Phaxas – Siliqua – Sinonovacula – Sinucultellus – Sinupharus Commonskategorii: Pharidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pharidae Swördskaalen uun't World Register of Marine Species"}
{"id": "40157", "contents": "Werktjüch En Werktjüch as en rääskap, diar en minsk tu halep namt, am en werk ütjtufeeren. Saner werktjüch füng hi det ei so gud, ei so gau of goorei turocht. Miast woort en werktjüch brükt, am en hoonwerk ütjtufeeren. För ünlik hoonwerken woort do uk ünlik werktjüch brükt. Arke hoonwerker hää sin aanj hoonwerktjüch. Höömerk Taanger Seegen Werktjüchkasje Uk maskiinen hiar tu't rääskap faan en hoonwerker, jo wurd oober miast ei üs werktjüch betiakent: Böörmaskiin, kreisseeg an flooken muar. At jaft sjauer slacher faan werktjüch: Tu apbewaarin: Amern, duusen, glees Tu skebin: Wentj, koor, lastwaanj Tu auerdreegen: Toogen, röörn, kaabel Heebel, welen, aaksen Tu ferdialen Filter, traachter, wentiilen, pensel Tu bewerkin: Muskelkrääft, ial, struum Holtwerktjüügen, metalwerktjüügen, maskiinen Commonskategorii: Werktjüügen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40158", "contents": "A Syngnathiformes (Sianäädeloortagen) san en order faan aparte skeeben Bianfasker (Osteichthyes). Dactylopteroidei Dactylopteridae Pegasidae Mulloidei Mullidae Callionymoidei Callionymidae Draconettidae Syngnathoidei Centriscidae Macroramphosinae Centriscinae Trompeetenfasker (Aulostomidae) Fleutenfasker (Fistulariidae) Solenostomidae Sianäädler (Syngnathidae) Commonskategorii: Syngnathiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Syngnathiformes"}
{"id": "40161", "contents": "A Sianäädler (Syngnathidae) san en famile faan aparte skeeben Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Syngnathiformes. Acentronura – Anarchopterus – Apterygocampus – Bhanotia – Bryx – Bulbonaricus – Campichthys – Choeroichthys – Corythoichthys – Cosmocampus – Doryichthys – Doryrhamphus – Dunckerocampus – Enneacampus – Entelurus – Festucalex – Filicampus – Halicampus – Haliichthys – Heraldia – Hippichthys – Hippocampus – Histiogamphelus – Hypselognathus – Ichthyocampus – Idiotropiscis – Kaupus – Kimblaeus – Leptoichthys – Leptonotus – Lissocampus – Maroubra – Micrognathus – Microphis – Minyichthys – Mitotichthys – Nannocampus – Nerophis – Notiocampus – Penetopteryx – Phoxocampus – Phycodurus – Phyllopteryx – Pseudophallus – Pugnaso – Siokunichthys – Solegnathus – Stigmatopora – Stipecampus – Syngnathoides – Syngnathuroes – Syngnathus – Trachyrhamphus – Urocampus – Vanacampus Hippocampus Siahingst (Hippocampus hippocampus) Nerophis Letj Slaangnäädel (Nerophis ophidion) Phycodurus Phycodurus eques Phyllopterix Siadraag (Phyllopteryx taeniolatus) Commonskategorii: Sianäädler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sianäädler"}
{"id": "40164", "contents": "A Trompeetenfasker (Aulostomus) san det iansagst skööl faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det famile Aulostomidae, an hiar sodenang tu't order faan a Sianäädeloortagen (Syngnathiformes). Jo lewe miast mad Koralen of Siagäärs. Diar jaft'at man trii slacher faan. Pasiifisk Trompeetenfask (A. chinensis) Waastatlantisk Trompeetenfask (A. maculatus) Uastatlantisk Trompeetenfask (A. strigosus) Commonskategorii: Trompeetenfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Trompeetenfasker"}
{"id": "40165", "contents": "A Buumröörwirem (Lanice conchilega) as en Wirem (Annelida) uun det famile Terebellidae, di uun siaweeder lewet. Hi lewet uun en 40 cm lung röör, diar 2 cm ütj a grünj ütjluket. Detdiar röör maaget hi faan slim an sedimenten. Wirem saner röör Di \"buum\" oner weeder Commonskategorii: Buumröörwirem – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Buumröörwirem"}
{"id": "40170", "contents": "Megascolides australis as en slach faan Wirmer (Annelida), di uun Austraalien lewet. Hi woort 80 bit 300 cm lung, an as di lingst wirem üüb a eerd. Commonskategorii: Megascolides australis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Megascolides australis"}
{"id": "40173", "contents": "A Fleutenfasker (Fistularia) san det iansagst skööl faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det famile Fistulariidae, an hiar tu a Sianäädeloortagen (Syngnathiformes). At jaft man sjauer slacher. F. commersonii F. corneta F. petimba F. tabacaria Commonskategorii: Fleutenfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fleutenfasker"}
{"id": "40176", "contents": "Dai En Dai es en Maat fuar Tir en heer hok Meeningen. Üp Sölring sen aacht Daagen uk en Aagidaar. En Dai (d) heer 24 Stünen, 1.440 Minüten of 86.400 Sekunden. En Dai es di Tir, hur di Öört höör jens om höörsalev drait. Di \"Sen-dai\" waaret 24 Stünen, man ön disalev Tir drait di Öört höör uk en Stek fiiđer trinjom di Sen. Sadeling es di \"Stiaren-dai\" en bet kuurter, en dit sen ombi 23 Stünen, 56 Minüten en 4 Sekunden. Di Leengdi fan en Dai ön üđer Planeeten fan't Sensüsteem ken leenger of kuurter üs üp di Öört wiis: En Dai üp Merkurius waaret ombi 59 Daagen üp di Öört Weenus waaret ombi 118 Daagen Mars waaret ombi 37 Minüten leenger üs üp di Öört Juupiter waaret bluat 10 Stünen Saturnus waaret 10 Stünen en 42 Minüten Uranus waaret 17 Stünen an 14 minüüten Neptunus waaret 16 Stünen en 6 Minüten. En Dai bigent, wan di Sen āpgiar en halt āap, wan jü önergiar. Da kumt di Nacht. Sodeling es üp di Nuurđerhualev fan di Öört ön di Somer leenger Dai üs ön di Wunter. Di leengst Dai es bi di Somer-Senweening en di kuurtest bi di Wunter-Senweening."}
{"id": "40178", "contents": "Mondai es di Noom fan en Dai ön di Week. Di Mondai es di Dai fuar di Muun. Üp Franzk jit di Mondai Lundi, di Dai fan Luna, di Muun, franzk la lune."}
{"id": "40179", "contents": "Tiisdai es di Noom fan en Dai ön di Week. Di Tiisdai es di Dai fuar di Gothair Tyr, wat di ual Germaanen her."}
{"id": "40180", "contents": "Winjsdai es di Noom fan en Dai ön di Week. Di Tiisdai es di Dai fuar di Gothair Weden (Uk Wotan, Odin), wat di ual Germaanen her. \"Weeden, tiari\" (Weden, iit jens) skel bi Aawerjölen sair uur wiis. üp Engelsk jit di Winjsdai Wednesdai."}
{"id": "40181", "contents": "Türsdai es di Noom fan en Dai ön di Week. Di Türsdai es di Dai fuar di Gothair Thor, wat di ual Germaanen her. Thor es di Gothair fuar Lait en Toner, diarom jit di Dai üp Dütsk uk Donnerstag, üp Engelsk - en bet naier bi Thor - Thursday. En gurt Lokomotiiwi, di MaK DE 2700 uur uk Thor nēmt, aurdat jü en gurt V12-Maskiin me 12 Liitern Rüm iin ön ark Sülinder heer en diarom wumert. Thor uur eeđersair, altert me en gurt Hamer önerwai tö wiis, en diarom waar bi di Autofirma Volvo fuar en Tir di LED-Leechtern me en Aart en di Noom fan \"Thors Hamer\" becht."}
{"id": "40182", "contents": "Friidai es di Noom fan en Dai ön di Week. Di Friidai es di Dai fuar di Gothair Frigg, uk Freya wat di ual Germaanen her."}
{"id": "40183", "contents": "Seninj es di Noom fan en Dai ön di Week. Di Seninj es di Inj fuar di Dai, wat eeđer di Sen en di Senskiin jit. Me di Seninj bigent dit Weeksjen. Di Sendai wat föligt es helig en fuar't Miist frii fan Bruarwening."}
{"id": "40184", "contents": "Sendai es di Noom fan en Dai ön di Week. Di Sendai es di Dai fuar di Mensk, en des uur fuar't Miist frii fan Bruarwening hölen. Me di Seninj heer di Week jenigt, en me of eeđer di Ruu fan di Sendai bigent en nii Week."}
{"id": "40185", "contents": "Di Week es di Noom fan en Tir, wat fan soowen Daagen töhopkumt."}
{"id": "40186", "contents": "En Kalen'ermuun es en Maat fuar Tir en di twelefst Diil fan en Jaar. En Muun heer mung 28 en 31 Daagen. Di Muunen en Jaartiren ön't Jaar jit: Moune Kalender"}
{"id": "40188", "contents": "Wunter Di Wunter es di kuulst Jaartir. Di Wunter kumt eeđer Hārefst en fuar di Uurs. Ön dit meteoroloogisk Jaar waaret di Wunter ön di nuurđern Öörthualev fan Detsember (Jöölmuun) bit Febrewaari (Wunter- of Biikemuun) en ön di süđern Öörthualev fan Juuni (Somermuun) bit August (Bārichtmuun). Dit Uurt Wunter kumt fan Ualgermaans *wintruz (Ualfriisk: winter). De italjeens Komponist Antonio Vivaldi heer ön sin Werk Di Fjuur Jaartiren fuar di Wunter des trii Steken āpskrewen: Wontersankiar Wunter-Senweening"}
{"id": "4019", "contents": "Chester (ˈtʃɛstɚ)County as en County uun Pennsylvania uun Ameerikoo mä 433.000 iinwenern (2000). Det ferwaltang sat uun West Chester PA. 39.97-75.75Koordinaaten: 39° 58′ N, 75° 45′ W"}
{"id": "40191", "contents": "A Solenestomus san en skööl faan a aparte skeeben Bianfasker (Osteichthyes). Jo san det iansagst skööl uun det famile Solenostomidae, an hiar tu det order faan a Sianäädeloortagen (Syngnathiformes). At jaft man fiiw slacher. S. cyanopterus S. halimeda S. leptosoma S. paegnius S. paradoxus (Harlekinfask) Commonskategorii: Solenestomus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Solenestomus"}
{"id": "40192", "contents": "Somer Somer Di Somer es di wāremst Jaarestir fan't Jaar. Di kumt eeđer di Uurs en fuar di Hārefst. Di Somer bigent me di Somer-Senweening. Ön dit meteoroloogisk Jaar waaret di Uurs fan Juuni (Somermuun) bit September (Hārefstmuun) ön di nuurđern Hualev en fan Detsember (Jöölmuun) bit Marts (Uursmuun) ön di süđern Hualev fan di Öört. Di italjeens Komponist Antonio Vivaldi heer ön sin Werk Di Fjuur Jaartiren fuar di Somer des trii Steken āpskrewen:"}
{"id": "40193", "contents": "Di Hārefst es jen fan fjuur Jaartiren. Di kumt eeđer di Somer en fuar di Wunter. Ön dit meteoroloogisk Jaar waaret di Wunter ön di nuurđern Öörthualev fan September (Hārefstmuun) bit Nowember (Töökmuun) en ön di süđern Öörthualev fan Marts (Uursmuun) bit Mai (Krölenmuun). Dit Uurt Hārefst kumt fan Ualgermaans *harbistaz (Ualfriisk: herfst), wat fan Uur-Indogermaans *kerp- (“ploki”) kumt. Üp Amerikānsk Engelsk jit dit fall, aur di Bleeren faal. Di italjeens Komponist Antonio Vivaldi heer ön sin Werk Di Fjuur Jaartiren fuar di Hārefst des trii Steken āpskrewen: Harewstponkt"}
{"id": "40196", "contents": "Di Jaartiren kum altert tö di salev Tir ön't Jaar fuar. Ja diili dit Jaar ön forskelig Diili iin, wat fuaral dit Kliima raaket, man uk di Astronomii es altert forskelig. Sa sen di Daagen ön di Wunter kuuler man uk kuurter üs ön di Somer. Ön masi Diili fan di Wārel jeft et Jaartiren sa üs bi üüs. Üđer Lönen haa bluat tau forskelig Tiren ön't Jaar, weđer Üđern kum uk üp soks forskelig Kliimatiren ön en Jaar. Ön di Troopen uur en Jaar bluat ön Riintir en Drügtir diilet. Di Öörtaks staant ek likrocht tö di Baan trinjom di Sen. Sadeling weeget ön di (Nuurđ-)somer di nuurđern Hualev fan di Öört muar hentö di Sen, en ön di Nuurđwunter es di süđern Hualev naier bi di Sen. Wan wü jir Wunter haa, es üp di süđern Hualev fan di Öört Somer. Kiarkreis . Di fjuur Jaartiren sen Wunter, Uurs, Somer en Hārefst"}
{"id": "40198", "contents": "En Muun (Astronoomisk Sümbool: ) es en litjeri Planeet, wat höm trinjom en gurteri Planeet drait. Sawat uur diarom uk en Trabant fan di gurteri Planeet nēmt, üs Muun es en Öört-Trabant. Di Muun wanert trinjom di Öört, en diarfuar sen ~ 29 1/2 Daagen nöörig. Di üđer Planeeten haa aaftinoch muar üs jen Muun. Jupiter heer fjuur, di Saturn heer aacht en Uraanus heer soks Muunen. Lüngwiil kumt man uk üp Öört me bluat jen Muun ek āp. Muunfāsen, sa üs Niimuun, Folmuun of wan di Muun höm fuar di Sen sküüvt, hat jeft aaftinoch wat tö lukin. Di Amerikaaner snaki fan junk en leecht Muun. Di Öntiikraft fan di Muun ken em ön Nuurđfriislön ark Dai önluki, wan jü di Weetern trinjom di Öört sküüvt en fuar Eeb en Flör sörigt. Di Muun es ombi 385.000km fan di Öört wech, wat ön di Astronomii ek olter fuul es. Di Öört es 50 maal gurter üs di Muun. Muunen ön't Jaar Niimuun Mondai Google Moon"}
{"id": "40204", "contents": "Hindustani as en spriak uun Nuurdindien. Hat hiart tu a Indo-aarisk spriaken. Faan Hindustani kem Hindi, Urdu an Fidschi-Hindustani uf. Hindustani as en ferkiarspriak för a minsken uun Nuurdindien, Pakistaan an Afghaanistaan. Hat woort miast goorei skrewen, bluas bi't militeer, an diar mä't latiinsk alfabeet. Hindi woort uun Devanagari skrewen, an Urdu mä't araabisk alfabeet. Commonskategorii: Hindustani – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40205", "contents": "Dit (Juliaans) Jaar es en Maat fuar Tir. En Jaar waaret binai akuraat 365,25 Daagen. Di krüm Tal kumt diarfan, dat wü trii Jaaren lung me 365 Daagen reekni, en da kumt en Jaar me 366 Daagen. Dit fjaart es en Skrekeljaar. Jaartiint. Dit es en Tir fan 10 Jaaren. Dit bigent altert me di 1. Janewaari eeđer en Tiiner-Jaar -sa üs 1971 of 2011- en giar bit tö di leest Dai fan dit naist Tiiner-Jaar, sa üs 1980 of 2020. Jest Jaartiint: 2001 bit 2010 Taust Jaartiint: 2011 bit 2020 Trēr Jaartiint: 2021 bit 2030 Hoken fan di \"Sööwentiger Jaaren\" snaket, di meent man aaftinoch di Jaaren 1970 bit 1979. Jaarhönert. Tö reekni es dit me dit jest Jaar eeđer en Hönerterjaar, dit bigent me di 1. Janewaari fan en Jaar üs 1801 en lapt bit tö dit Jen fan dit naist Hönerterjaar, dit wiar jir di 31. Detsember fan 1900). Ditdiar Jaarhönert wiar dit 19. juarhunert. Jest Jaarhönert: 1 bit 100 Taust Jaarhönert: 101 bit 200 esf. 19.Jaarhönert: 1801 bit 1900 21. Jaarhönert: 2001 bit 2100 Jaardüüsend. Dit lapt aliksa üs me Jaartiint en Jaarhönert. Sa wiar di Tir fan di 1. Janewaari 1001 bit tö di 31."}
{"id": "40216", "contents": "Johann Bayer (of Johannes Bayer; * 1572 uun Rain; † 7. Maarts 1625 uun Augsburg) wiar en sjiisken astronoom an jurist. Hi hää en bedüden stäärkoord tiakent, at Uranometria. Commonskategorii: Johann Bayer – Saamlang faan bilen of filmer John Flamsteed"}
{"id": "40220", "contents": "Fidschi-Hindi (ingelsk Fiji Hindi), of uk Fidschi-Hindustani as en indo-aarisk spriak, diar faan't Hindustani ufkomt, jüst so üs Hindi of Urdu. Hat woort faan minsken snaaket, diar faan Indien tu Fidschi ütjwaanert san, an faan hör efterkemen. Commonskategorii: Fidschi-Hindi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40223", "contents": "Di Tir es en Maat ön di Füsiik. Di Formel-Teeken es t, en dit SI-Maat es di Sekundi s. Di Kloktir uur eeđer di Sen fastliar. Aurdat di Senskiin bi en Kuugel sa üs di Öört ek aural metjens wiis ken, es di Tir aur di Gloobus eeđer di Tir-Zoonen forskelig. Di Tir es mal nöörig fuar dit Leewent fan di Mensken, en uk masi Weetenskepsliren sen mal ön di Gang om Tir. Commons: Tir – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "40224", "contents": "At Relatiwiteetsteorii befaadet ham mä a eegenskapen faan Rüm, Tidj an Grawitatsion. Diar hää Albert Einstein auer spikeliaret an tau teoriin ütjwerket: at Spetsiel Relatiwiteetsteorii (1905), an at Algemian Relatiwiteetsteorii (1916). Uun sin iarst werk gongt det am rüm an tidj, an hü minsken det belewe, diar jo relatiif tu arkööder reer. Uun sin naist werk gongt det diaram, hü at grawitatsion rüm an tidj ferbocht, krüm maaget. At grawitatsion salew hinget diar faan uf, hük masin (faan stäären) bedialagt san. At laacht as för üs leewen likegau, auer wi üs ei so gau reer kön. Man wan wi 10% of muar faan't faard faan't laacht (det san amanbi 1 miljaard km/h) raaget fu küd, do ferlääpt uk a tidj ei muar likegau. An do tääl flook reegeln faan a füsiik ei muar so, üs wi jo kään. Rüm an tidj wurd ferbünjen tu en Rümtidj. Wi minsken kään bluas ään wai faan tidj, man uun a teorii hää't tau waier, an koon sodenang üs en dimension begreben wurd, jüst so üs en dimension faan a rüm. Mase (m) an energii (E) san likwäärdag, an auer det formel E = m ⋅ c 2 {\\displaystyle E=m\\cdot c^{2}} ferbünjen (c as"}
{"id": "40225", "contents": "Relatiwiteetsteorii Di Relatiwiteetsteorii hanelt fan di Ainaarten fan Rüm, Tir en Grawitatsioon. Diar heer Albert Einstein aur spikeliaret an tau Theoriien ütaarbert: Spetsieli Relatiwiteetsteorii (1905) en Algemiin Relatiwiteetsteorii (1916). Ön sin jest Werk giar dit om Rüm en Tir sa ps diarom, hur'ling Mensken bilewi, wan ja relatiif tö enachtler reer. Bi dit taust Werk giar dit diarom, hur'ling di Gravitatsjoon Rüm en Tir forböög of krüm maaki ken. Di Gravitatsjoon hinget uk diarfan of, hok Masi (fan Stiaren) me diarmung sen. Dit Leecht es fuar üs Leewent lik gau, en dit kumt man bluat aurdat wü ek sa waker önerwai wiis ken üs dit Leecht. Wan wü 10% wakerer laap kür üs dit Leecht (Ombi 1 Miljārdi km/h), da wiar di Laap fan di Tir ek muar likdeling. Forskelig Railen fan di Füsiik kām da uk üđers tö laap üs wü dit keen. Rüm en Tir uur tö Rümtir. Wü Mensken keen bluat jen Wai fan Tir. Eeđer di Teorii sen dit man tau of muar Waien, Tir es diareeđer en Dimensjoon fan di Rüm. Masi (m) en Energii (E) sen lik fuul wert, en aur di Formel E = m ⋅ c 2 {\\displaystyle E=m\\cdot c^{2}} töhopfaatet (c"}
{"id": "40226", "contents": "Di Stün es di 24. Diil fan en Dai. Di Plaatshualing h {\\displaystyle h} kumt fan dit latiinsk Uurt „hora“. 1 Stün (h) = 60 Minüten (min) = 3600 Sekunden (s) Ön di Skuul waaret en Stün fuar't Miist bluat 45 minüüten."}
{"id": "40227", "contents": "En Minüt es en Maat fuar Tir ön't SI-süsteem. 60 Minüten sen 1 stünj, en 60 Sekunden sen 1 Minüt. Di Minüt uue kuurt üs m i n {\\displaystyle min} skrewen. Wel em 1 Stün, 30 Minüten en 45 Sekunden skriif jit dit 1h 30min 45s of 1:30:45. Somtirs sjocht em uk 1h 30′ 45″. Dit es man streenger nomen mes skrewen, aurdat di Teeken ′ en ″ bluat fuar Winkel-Minüten en Winkel-Sekunden taacht sen, sa üs bi 54°23'48\"."}
{"id": "40228", "contents": "Di Sekund – fan lat. pars minuta secunda es en Grünjmiat ön't SI-Süsteem fuar di Tir. Di Sekundi es di 86.400st Diil (24x60x60) fan en Dai. Di Dai es man ek altert lik lung, wan dit eeđer di Weetenskep giar. Di Füüsik biskriift en Sekundi diarom üđers: 1 Sekundi uur fastlair üs di Tir, hur dit Caesiumnuklid höm 133Cs 9.192.631.770-maal foranert. Diarom jit di duari Sekundi uk \"Atoom-Sekundi“. 1 Attosekund = 0,000 000 000 000 000 001 Sekunden = 10-18 Sekunden 1 Femtosekund = 0,000 000 000 000 001 Sekunden = 10-15 Sekunden 1 Pikosekund = 0,000 000 000 001 Sekunden = 10-12 Sekunden 1 Nanosekund (ns) = 1000 Pikosekunden = 0,000 000 001 Sekunden = 10-9 Sekunden 1 Mikrosekund (µs) = 1000 Nanosekunden = 0,000 001 Sekunden = 10-6 Sekunden 1 Millisekund (ms) = 1000 Mikrosekunden = 0,001 Sekunden = 10-3 Sekunden 1 Sekund = 1000 Millisekunden 1 Minüüt = 60 Sekunden 1 Stünj = 60 Minüüten = 3600 Sekunden 1 Dai = 24 Stünjen = 1440 Minüüten = 86.400 Sekunden Bureau International des Poids et Mesures (Hrsg.): The International System of Units (SI) (PDF)"}
{"id": "40229", "contents": "Ön en Skrekeljaar heer dit Jaar en Dai muar, da sen dit 366 Daagen. Di Febrewaari heer ek 28 Daagen, ön en Skrekeljaar sen dit 29. En Skrekeljaar kumt ark fjaart Jaar fuar, en des Jaar giar döör fjuur tö diili (2000, 2004, 2008, 2012, 2016, 2020, 2024, 2028 en sa fiiđer). Di Öört lapt ek akuraat ön 365 Daagen trinjom di Sen, dit sen knap 365,25 Daagen. Diarom waar me di Juliaansk Kalener di Skrekeljaaren iinreeknet: 365 , 25 + 365 , 25 + 365 , 25 + 365 , 25 = 365 ∗ 4 + 0 , 25 ∗ 4 = 365 ∗ 4 + 1 {\\displaystyle 365,25+365,25+365,25+365,25=365*4+0,25*4=365*4+1} Di fjuur kwart Daagen uur ön dit fjaart Jaar üs jen Dai töhopreeknet en töslain. Leeterhen heer em ütfünen, dat di Öört jit en bet gauer trinjom di Sen lapt, dit sen akuraat 365,2421 Daagen. Diareeđer heer di Gregoriaansk Kalener fastliar, dat des Hönerterjaaren, wat em ek döör 400 diili ken (1700, 1800, 1900, 2100, 2200, 2300 en sa fiiđer), niin Skrekeljaaren sen. Sadeling waaret dit gregoriaansk Jaar (ön't Merel) 365,2425 Daagen. Dit jit, dat des Kalener ön 3.000 Jaaren om jen Dai mes giar. Juliaans kalender Gregoriaans kalender"}
{"id": "4023", "contents": "Delaware County as en county uun Pennsylvania uun Ameerikoo mä 550.000 iinwenern (2000). At ferwaltang sat uun Media PA. 39.92-75.4Koordinaaten: 39° 55′ N, 75° 24′ W"}
{"id": "40233", "contents": "A Fasker (latiinsk Pisces, Psc, astronoomisk tiaken: ♓) san en stäärbil auer a ekliptik (üüb det koord: ruad streget). A laachtest stäär as Kullat Nunu ( η Piscium, η Psc) mä en skiinboor magnituud faan 3,62 mag. Diar nai bi leit det galaksii M 74 (Messier 74); hat as 30 miljuun laachtjuaren faan üs wech, oober bluas 9,4 mag laacht an sodenang swaar tu käänen. A Fasker hiar tu a twaalew stäärkreiser. A Fasker üüb a naachthemel Commonskategorii: Fasker – Saamlang faan bilen of filmer Fasker (Diarten)"}
{"id": "40236", "contents": "A Lööw (latiinsk: Leo, astronoomisk tiaken ♌) as en stäärbil nai bi a ekliptik (üüb det koord: ruad streget). A laachtest stäär as Regulus (α Leo) mä en skiinboor magnituud faan 1,36 mag. A Lööw hiart tu a twaalew stäärkreiser. A Lööw üüb a naachthemel Commonskategorii: Lööw – Saamlang faan bilen of filmer Lööw (Diart)"}
{"id": "40238", "contents": "Moundi as e däi foon e waag twasche Sandi än Täisdi. E noome foon e däi kamt foon Üüljfrasch mōnadei, unti \"däi foon e moune\". E noome wus en laanouerseeting foon di Latinsche noome diēs Lūnae. Önj da mååste lönje önj Euroopa as Moundi di jarste däi foon e waag, ouers önj same lönje, tum baispal önj da Feriinde Stoote, as et di oudere däi foon e waag. lūnae as et geenitiif foon lūna (moune)."}
{"id": "40239", "contents": "Täisdi as e däi foon e waag twasche Moundi än Weensdi. E noome foon e däi kamt foon Üüljfrasch tīesdei, unti \"däi foon Tyr\", huum e good foon e krich uner da üülje Germaane wus. E noome wus en laanouerseeting foon di Latinsche noome diēs Mārtis. Önj da mååste lönje önj Euroopa as Täisdi di oudere däi foon e waag, ouers önj same lönje, tum baispal önj da Feriinde Stoote, as et di treede däi foon e waag. Mārtis as et geenitiif foon Mārs, e noome foon e good foon e krich önj jü röömisch mütologii."}
{"id": "4024", "contents": "At Upper Darby Township as en township uun Delaware County PA uun Ameerikoo. Hat as 7,62 kwadrootmiilen grat (det san 19,74 km²) an hää 81.821 iinwenern (2000). Wääblink-kataloog tu Upper Darby Township uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk)"}
{"id": "40240", "contents": "Weensdi as e däi foon e waag twasche Täisdi än Törsdi. E noome foon e däi kamt foon Üüljfrasch wōdensdei, unti \"däi foon Odin\", huum e good foont waasen, e dachtkunst än e krich uner da üülje Germaane wus. E noome wus en laanouerseeting foon di Latinsche noome dīes Mercuriī. Önj da mååste lönje önj Euroopa as Weensdi di treede däi foon e waag, ouers önj same lönje, tum baispal önj da Feriinde Stoote, as et di fiirde däi foon e waag. Mercuriī as et geenitiif foon Mercurius, e noome foon e good foon hoonlere än tiiwe, än uk e boose foon e goode, önj jü röömisch mütologii."}
{"id": "40241", "contents": "Törsdi as e däi foon e waag twasche Weensdi än Fraidi. E noome foon e däi kamt foon Üüljfrasch thunersdei, unti \"däi foon Thor\", huum e good foont wääder uner da üülje Germaane wus. E noome as en laanouerseeting foon di Latinsche noome dies Iovis. Önj da mååste lönje önj Euroopa as Törsdi di fiirde däi foon e waag, ouers önj same lönje, tum baispal önj da Feriinde Stoote, as et di füfte däi foon e waag. Iovis as et geenitiif foon Iuppiter, jü boowerst goodhäid än uk e good foont wääder önj jü röömisch mütologii."}
{"id": "40242", "contents": "Fraidi as e däi foon e waag twasche Törsdi än Saneene. E noome foon e däi kamt foon Üüljfrasch frīadei, unti \"däi foon Frigg\", huum e goodin foont liiwde uner da üülje Germaane wus. E noome wus en laanouerseeting foon di Latinsche noome diēs Veneris. Önj da mååste lönje önj Euroopa as Fraidi di füfte däi foon e waag, ouers önj same lönje, tum baispal önj da Feriinde Stoote, as et di seekste däi foon e waag. Veneris as et geenitiif foon Venus, e noom foon e goodin foont liiwde önj jü röömisch mütologii."}
{"id": "40243", "contents": "Saneene as e däi foon e waag twasche Fraidi än Sandi. E noome foon e däi håt \"een for Sandi\". Aw Üüljfrasch wus et sunna ēvend unti saterdei, wat foon Latinsch diēs Sāturnī köm. Önj da mååste lönje önj Euroopa as Saneene di seekste däi foon e waag, ouers önj same lönje, tum baispal önj da Feriinde Stoote, as et di soowente däi foon e waag. Aw Weestfrasch as saneene sneon (aw Klaaifrysk) unti saterdei (aw Wâldfrysk). Sāturnī as et geenitiif foon Sāturnus, e noome foon e good foont sädj önj jü röömisch mütologii."}
{"id": "40244", "contents": "Sandi as e däi foon e waag twasche Saneene än Moundi. E noome foon e däi kamt foon Üüljfrasch sunnandei, unti \"däi foon e san\". E noome as en laanouerseeting foon di Latinsche noome diēs Sōlis. Önj da mååste lönje önj Euroopa as Sandi di soowente däi foon e waag, ouers önj same lönje, tum baispal önj da Feriinde Stoote, as et di jarste däi foon e waag. sōlis as et geenitiif foon sōl (san)."}
{"id": "40249", "contents": "Handheld Giraaten sa üs Tablets en fuaral Smartphones sen uk diarfuar taacht, dat em aural Biskiiren fo en stjüüri ken. Som Apps sen uk diarfuar, dat wat ek auriiten uur of diarfuar, dat em wat mefair (sa üs bi di \"Corona-Warn-App\", wat Biskiir dö skel). Diarfuar maaki di Apps aaftinoch Lünen. Fuar des Lünen sen ön dit Giraat Lün-Daateien ofliar, wat di Apps keen. Sa ken em uk sin ain Skringeltoon fuar dit Tilefoon āpnem. Dit jit, dat uk fuar ark üđer App en üđer Lün-Datei öndönen uur ken. En App wat \"Ding Dong\" sair, ken uk \"Uur Tir\" sii. Üp ain Riisiko ken des ark'jen forsjuk. Dit es man ek sa slim üs dit ütsjocht. Wan gaar nönt muar giar, da ken em di App nii instaliari, en da es di fuar't Miist weđer sa üs di taacht wiar. Ek ark App nemt dit salev Formaat. Wan jen App me \"wav\" tö meen es, da wel di Naist \"mp3\" of jit wat Üđers. Aur di Lisensen om di Formāti sen di \"Recorder-Apps\" forskelig, en ek ark jen ken ark Formāt. Masi man ek ark Formāt ken di Lexis Audio Editor maaki, senerlig, wan em ali Formāti me di Koop-Versioon"}
{"id": "4025", "contents": "At Newtown Township as en township uun Delaware County PA naibi Philadelphia uun Ameerikoo. Hat as 10,1 kwadrootmiilen grat (det san 26,2 km²) an hää 11.700 iinwenern (2000). Aachthuket skuul faan Newtown Square Bartrams brag Newtown Square Tavern Kapel faan't Episcopal Academy Riadhüs an bibleteek Apple vacations kontoor Commonskategorii: Newtown Township PA – Saamlang faan bilen of filmer Wääblink-kataloog tu Newtown Township PA uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk)"}
{"id": "40252", "contents": "En App es en Program, hur en Reekenmaskiin üt lees ken, wat jü maaki skel. Dit Uurt Apps es fuaral me di Handhelds āpkemen, man uk fuarof waar al di Programi fuar Kompjuuters üs Applikationen önböören en forkoopet. Apps jeft et fuar di forskelig Bidreftsysteemi, aurdat des al Programsteken önböör, wat ek iin ön di Apps wiis tört. Di App \"set āp\". Fuar Programi en Aplikatsjoonen jeft et uk dit Uurt Software."}
{"id": "40253", "contents": "Magic Earth es en Navigatsjoons-App fuar Android, wat üp di frii Kaartensysteem Open Street Maps āpset. Dit maaki jit muar Navigatsjoons-Apps sa üs uk OSMAnd (Kuurt fuar Open Street Maps Android) of Map Factor, man ek arkjen slaaget sa gur. Sa ken em bi Magic Earth iinstel, weđer em me Auto, Baan, Weel of tö Fut önerwai es. Magic Earth sair, dat nemen eeđer di Daaten fan di Nüter of din Girast es, en dit sair Mobilsicher uk. En üđer Navigatsjoons-App es uk Google Maps, man dit maaket masi Mait, wan em sin Daaten bihual wel. Hoken niin APK wel, di ken di App fan di Google Play Store fo. Dit giar me di Aurora Store uk söner Googlekonto. Fuar iOS jeft et di App ön di App Store fan Apple. Fan Muasem naa Neebel üp Aamrem kumt em me des App ek gur. Di Baan en di Skeepen fair Magic Earth ek gur töhop. Mesken skel em en taust App instaliari, man em keent höm ön Nuurđfriislön jaa uk üt. Uk Öffi keent dit ek. dit kumt man bluat, aurdat et niin Systeem jeft, wat weegi, hur di Bus üp Aamrem halt. \"Wittdün, Fähranleger\" giar. Bi di \"DB Navigator\""}
{"id": "40254", "contents": "Öffi es en Alternatiiv-App fuar Liren, wat hol me Bus, Skep en Baan önerwai sen man niin \"Harki-App\" ön jaar Smartphone haa wel. Des App es et fuar Android maaket. Di Daaten kum fan di Firmen, wat di Forkiir bidriif, aaftinoch fan di Baan (DB). Öffi jeft et me Google Maps en je Open Street Maps (OSM) fuar di Wai tö di Busstatsjoon of Baanhof. Wan em bi di Google Playstore haalet, fair em Google Maps, fan F-Droid jeft et di App me OSM. Friihair wat ik meen: Öffi ken em üp forskelig Aarten dialleer."}
{"id": "40256", "contents": "At Kraab (latiinsk Cancer, Cnc, astronoomisk tiaken ♋) as en stäärbil üüb a ekliptik (üüb det koord: ruad streget). A laachtest stäär as Altarf (Beta Cancri, β Cnc), di oober uk man bluas 3,5 mag laacht as. Uun a maden, naibi Delta Cancri (δ Cnc, Asellus Australis) leit at galaksii M 44 (Messier 44). At Kraab hiart tu a twaalew stäärkreiser. At Kraab üüb a naachthemel Commonskategorii: Kraab – Saamlang faan bilen of filmer Kraab (muardüüdag)"}
{"id": "40258", "contents": "At Jongfoomen (latiinsk Virgo, Vir, astronoomisk tiaken ♍) as en stäärbil üüb a ekliptik (üüb a koord: ruad streget). A laachtest stäär as Spica (α Virginis, α Vir) mä en laachtens faan 0,98 mag. At Jongfoomen hiart tu a twaalew stäärkreiser. At Jongfoomen üüb a naachthemel Commonskategorii: Jongfoomen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40262", "contents": "Handheld (me di Hunen hölen) Giraaten sen sok Kompjuuters, wat em fuaral me langs heer en söner Staal en Tastatuur nütet. Des sen fuaral Smartphones en Tabletkompjuutern. Handheld-Giraaten sen ek diarfuar taacht, dat ja ön en Stroomnat aarberi, en diarom haa ja en Akku. Aur di Software-Tastatuur, wat bluat en \"Skelt\" fan en Hardware-Tastatuur es sen masi Funktsjoonen sa üs en \" Hard Reload\" fan en Internetsir ek sa iinfach tö maaki. Leengeri Teksti let jam lung ek sa gur skriif üs me en Laptop of Desktop-Reekenmaskiin. Di Bidreftssysteemi let jam ek muar sa gur iinstel üs em dit fan en Desktop-Kompjuuter keent. Di Daatensküül es ünlik swaarer uuren üs dit al bi Kompjuuters wiar aurdat di Liren jit swaarer diarachter kum, hur'ling di Sküül töfo es. Di Giraaten sen aaftinoch trinjom di Klok online en ken Daaten ombistjüür söner dat di Nüter dit weet. Diarme hinget uk töhop, dat dit swaarer en swaarer es en lewi söner des Giraaten. Em heer jam altert waker bi di Hun, ken jam sa gur üs aural me hen fo en fair diarme Reklāmi eeđer sin Smak aural hen stjüürt. Digital Detox es diarom en Saak wat senerlig hunhölen Giraaten raaket. Handhelds ken"}
{"id": "40263", "contents": "Tilefoon Dit Tilefoon (beeter wiar Telefoon, fan ualgreeksk τῆλε tēle „fiir“ an φωνή phōnē „Toon, Gilüt, Stem, Spraak“) es en Aparaat, hur Toon üs elektrisk Signaali aurdrain uur. Diarfuar wiar fuar lung Tiren en Kaabel nöörig. Deling uur muar en muar mobiil tilefoniaret, fuaral me Smartphones. Det jest Tilefoon fan Philipp Reis, 1863 Jen fan di jest Tilefooni (Ericsson) Tilefoon fan di 1950er Jaaren 1970er Jaaren Tilefoonhüsji, 1970er Jaaren Tilefoonhüsji ön London Nuartilefoon Mobiil-Tilefoon (DECT) fuar itüüs Mobiil-Tilefoon fuar önerwai (GSM-Nat) Iin ön en Smartphone kum Mobiil-Tilefoon en Kompjuuter töhop. Commons: Tilefoonen – Saamling fan Skelter en Videos Wikiquote: Tilefoon (Dütsk) DECT=Digital Enhanced Cordless Telecommunications GSM=Global System for Mobile Communications"}
{"id": "40267", "contents": "A Hole (latiinsk Taurus, Tau, astronoomisk tiaken ♉) as en stäärbil üüb a ekliptik (üüb a koord: ruad streget). A laachtest stäär as Aldebaran (α Tauri, α Tau) mä en laachtmäächt faan 0,87 mag. Naibi lai a Plejaaden, a sööwen stäären. A Hole hiart tu a twaalew stäärkreiser. A Hole üüb a naachthemel Commonskategorii: Hole – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40269", "contents": "A Twanlanger (latiinsk Gemini, Gem, astronoomisk tiaken: ♊) san en stäärbil üüb a ekliptik (üüb det koord: ruad streget). A laachtest stäären san Pollux ( β Gemini, β Gem) mä en laachtmäächt faan 1,16 mag an Castor ( α Gemini, α Gem) mä 1,58 mag. A Twanlanger hiar tu a twaalew stäärkreiser. A Twanlanger üüb a naachthemel Commonskategorii: Twanlanger – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40272", "contents": "A Room (latiinsk Aries, Ari, astronoomisk tiaken ♈) as en letj stäärbil nai bi a ekliptik (üüb det koord: ruad streget). A laachtest stäär as Hamal ( α Arietis, α Ari) mä en laachtmäächt faan 2,01 mag. A Room hiart tu a twaalew stäärkreiser. A Room üüb a naachthemel Commonskategorii: Room – Saamlang faan bilen of filmer Room (muardüüdag)"}
{"id": "40273", "contents": "Di \"Skringeltoon\" es dit Gilünt, wat en Fiirsnaker maaket, wan jen döörröpt. Jerer wiar binai iin ön ark Tilefoon muar of mener di lik Skringel iinbecht, wat fan di Döörstelstair Stroom fing, dat dit Biskiir dēr, dat jen döörröp. Wan em dit tö gurtem fuan, da kür em di Skringel me en Dempiweel litjemer fo. Me di Digitāltechnik sa üs Mobiiltilefooni kām dit āp en leer MIDI-Wiisen iin ön di Giraaten, wat em eeđer sin Meening ütsjuk kür. Uk di Gurtemhair leet höör diarme beeter iinstel, aurdat dit Signaal jaa elektroonisk ütdönen waar. Di Impuls kām man jit lung fan di Döörstelstair. Wan di Kompjuutertechnik sa litj uuren wiar, dat em di fuar't Miist iin ön di Boksfek me langsfo kür, da kām Lün-Daateien ön Formāti sa üs MP3 āp. Des sen da frii tö maaki en tö en Tilefoon-App weeget, en des es uk di Tir, hur dit Tilefoon sin Lün aliining en bluat fan en Impuls maaket. Jertirs wiar di \"Ruftöne\" iin ön dit Tilefoon ön en Chip, en em kür mung hok diarfan ütsjuk. Me di Forbeeteringen aur Kompjuuter-Chips kür diar muar en muar iin, en töleest kür em uk Musik of Reklāmi iinseet. Aur lung Jaaren"}
{"id": "40275", "contents": "A Weedermaan (latiinsk Aquarius, Aqr, astronoomisk tiaken ♒) as en stäärbil üüb a ekliptik (üüb det koord: ruad streget). A laachtest stäären san Sadalsuud ( β Aquarii, β Aqr) mä en skiinboor magnituud faan 2,90 mag an Sadalmelik (α Aquarii, α Aqr) mä en grate faan 2,95 mag . A Weedermaan hiart tu a twaalew stäärkreiser. A Weedermaan üüb a naachthemel Commonskategorii: Weedermaan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40277", "contents": "A Stianbok (latiinsk Capricornus, Cap, astronoomisk tiaken ♑) as en stäärbil üüb a ekliptik (üüb det koord: ruad streget). A laachtest stäär as Deneb Algedi (Delta Capricorni, δ Cap) mä en skiinboor magnituud faan 2,81 bit 3,05. A Stianbok hiart tu a twaalew stäärkreiser. A Stianbok üüb a naachthemel Commonskategorii: Stianbok – Saamlang faan bilen of filmer Raphicerus (Steenbok)"}
{"id": "40278", "contents": "A Böögsjiter (latiinsk Sagittarius, Sgr, astronoomisk tiaken ♐) as en stäärbil üüb a ekliptik (üüb det koord: ruad streget). A laachtest stäär as Epsilon Sagittari (ε Sgr) mä en skiinboor magnituud faan 1,9 mag. A Böögsjiter hiart tu a twaalew stäärkreiser. A Böögsjiter üüb a naachthemel Commonskategorii: Böögsjiter – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40281", "contents": "A Skorpioon (latiinsk Scorpio, Scorpius, Scorpios, Sco, astronoomisk tiaken ♏) as en stäärbil üüb a ekliptik (üüb det koord: ruad streget). A laachtest stäär as Antares ( α Scorpii, α Sco) mä en skiinboor magnituud faan amanbi 1,06. A Skorpioon hiart tu a twaalew stäärkreiser. A Skorpioon üüb a naachthemel Commonskategorii: Skorpioon – Saamlang faan bilen of filmer Skorpioonen (Diarten)"}
{"id": "40283", "contents": "At Waag(skeel) (latiinsk Libra, Lib, astronoomisk tiaken ♎) as en stäärbil üüb a ekliptik (üüb det koord: ruad streget). A laachtest stäär as Zuben-el-schemali ( β Librae, β Lib) mä en skiinboor magnituud faan 2,61 mag. At Waag hiart tu a twaalew stäärkreiser. At Waag üüb a naachthemel Commonskategorii: Waag – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40284", "contents": "A Stäärkreiser san en rä faan twaalew stäärbilen trinjam a ekliptik. Jo ling sowat auer en breetje faan 20 graaden üs en riam (a Zodiak) auer a ekliptik wech. Jodiar stäärkreiser haa en mütoloogisk bedüüdang för a astrologii. Arke stäärkreis hää eegenskapen, an uun hün stäärkreis ham bäären as, det hää iinflööd üüb't persöönelkhaid. • Di skiinboor trochluup faan a san troch en stäärkreis feranert ham auer a juarhunerten an -düüsenen. Daalang stemet det al loong ei muar. Man för a astrologii tääl jodiar dooten. A wosponkt leit daalang ei muar uun't stäärbil faan a Room (Aries), man uun det faan a Fasker (Pisces). Uun a naist juarhunerten waanert hi widjer tu a Weedermaan (Aquarius). Efter ~25.800 juaren begant di kreisluup faan föören. Commonskategorii: Stäärkreiser – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40288", "contents": "Carroll County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 15.702 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Mount Carroll. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40289", "contents": "Cass County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 13.042 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Virginia. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "4029", "contents": "En township uun Ameerikoo hää en histoorisk an en poliitisk bedüüdang. Faan 1785 uf uun wurd det lun uun sjauerhuket \"sections\" apdiald, diar 1 miil lung an 1 miil briad wiar. 6 mool 6 sections wurd tu en grat kwadroot tuupslööden, det wiar en \"township\". Ian faan jo 36 sections wurd ferkääft, an faan det jil san skuulen baud wurden. Daalang as en township en ferwaltangsianhaid. Uun a miast stooten uun a USA jaft det stääden (cities) stääddialen / föörstääden (boroughs) gemeenen (townships) letj saarpen of ööder regiuunen, diar ei tu en township hiar (CDPs, \"census designated places\") En hialer rä faan sok ferwaltangsianhaiden hiar do tuup tu en \"county\", det as tu fergliken mä en lunkreis uun Sjiisklun. Det naist huuger ferwaltangsianhaid as do di bundesstoot, sowat üs en bundeslun."}
{"id": "40290", "contents": "Champaign County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 205.865 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Urbana. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40291", "contents": "Christian County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 34.032 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Taylorville. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40292", "contents": "Clark County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 15.455 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Marshall. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40294", "contents": "San Jü San (astronoomisch sümbool: ) as e stäär, wat tu e jard jü naist as. Dåt as et säntrum foont sansüsteem. Et twasmätj foon e San as 1,4 miljoone kilomeeter. Sandi"}
{"id": "40296", "contents": "En Ianbleeddrük wiar en bleed mä bilen, diar fööraal uun't 18. an 19. juarhunert uun Holun an Ameerikoo ferkääft wurden as. Sok bleeden wiar föl bilger üs buken, an füng sodenang uk di nööm centsprent (holuns) of catchpenny print (ingelsk). Uun Sjiisklun wiar's bekäänd üs Bilderbogen. Commonskategorii: Ianbleeddrük – Saamlang faan bilen of filmer Hunerten faan Ianbleeddrüken uun't Holuns Könangelk Bibleteek"}
{"id": "403", "contents": "Da amfiibie (Amphibia) san jü üüljst klase foon da tetrapoda (Dåt san åle wirwelde diirte büte da fasche). Ål da oudere tetrapoda ståme foon da amfiibie ouf. Foole amfiibi-sliike namt huum uk trüs. Ju hüd foon en amfiibi bestoont, as bai manschne uk, üt ouerhüd, lääderhüd än unerhüd. Dåt jaft möre kjörtele in jü lääderhüd: nån swiitj-kjörtele, as bai manschne, ouers slim- än gaftkjörtele. Da slim-kjörtele san gödj, am jü hüd fuchti tu hüüljen, weerdöör dåt amfiibi bääder ouer jü hüd oome koon. Ma gaftkjörtele koon ham dåt diirt gödj ferbade. Ouers rucht gefäärlik as dåt gaft bloot bai sam sliike. Sü fergafte hu südamerikånsche indiåne har piile ma dåt rucht gefäärlike gaft foon trüse üt jü famiili Dendrobatidae. Bai jü inlönjsch oort Salamandra salamandra (tjüsch: Feuersalamander) koon dåt gaft bloot sälten latje hüne än kåte düüdjmååge, for manschne deet dåt bloot en lait siir. Siir deet dåt uk bai ouer amfiibie, wan huum jam önjfooted heet än ham eeftert önj dåt uug fåmlet. Twasche da kjörtele san da latje keere, da blaie feruursååge: Melanofoore mååge jü hüd suurt unti brün, da Ksantofoore än Erütrofoore mååge dåt diirt gööl unti rüüdj. Amfiibie ferhüde jam, dåt håt, jü üülj ouerhüd wårt"}
{"id": "40300", "contents": "At Holuns Könangelk Bibleteek (Koninklijke Bibliotheek (KB)) as det natsionaalbibleteek faan a Neederlunen uun Den Haag. Hat as 1798 iinracht wurden an het sant 2020 amtelk KB, nationale bibliotheek. A swaarponkt faan det saamlang san a kultuurwedenskapen mä amanbi sööwen miljuun buken of ööder materiool. Commonskategorii: Könangelk Bibleteek – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't KB"}
{"id": "40309", "contents": "Den Haag (dɛnˈɦaːx, ääler an uk amtelk ’s-Gravenhage (ˈsxraːvə(n)ˌɦaːɣə) as en gratstääd uun Süüdholun. Diar sat at regiarang faan a Neederlunen an uk faan't Könangrik faan a Neederlunen an uk at Könangshüs. Hoodstääd as oober Amsterdam. Uun Den Haag wene 562.416 minsken (Stant: 1. Janewoore 2023) üüb knaap 100 kwadrootkilomeetern. Uun't stäädregiuun Haaglanden wene üüb gud 400 kwadrootkilomeetern muar üs ian miljuun minsken. Benoeming burgemeester Den Haag. Uun: rijksoverheid.nl. Rijksoverheid, 19. Jüüne 2020, ufrepen di 3. Jüüle 2020 (holuns). Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns). Commonskategorii: Den Haag – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Den Haag (sjiisk)"}
{"id": "4031", "contents": "Di artiikel jaft at noch ei. Luke iarst ans diar: County (USA) Township (USA) Kategorie:Graafskap uun't Ferianigt Köningrik"}
{"id": "40323", "contents": "Clay County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 13.288 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Louisville. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40324", "contents": "Clinton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 36.899 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Carlyle. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40328", "contents": "Coles County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 46.863 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Charleston. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40329", "contents": "Crawford County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 18.679 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Robinson. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40330", "contents": "Cumberland County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 10.450 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Toledo. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40333", "contents": "At Triihuk (latiinsk Triangulum, ufkört Tri) as en letj stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Beta Trianguli ( β Tri) mä en skiinboor magnituud faan 3,0 mag. At Triihuk üüb a naachthemel Commonskategorii: Triihuk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40336", "contents": "A Cepheus (latiinsk Cepheus, ufkört Cep) as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Alderamin ( α Cephei, α Cep) mä en skiinboor magnituud faan 2,45 mag. A Cepheus üüb a naachthemel Commonskategorii: Cepheus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40344", "contents": "At Giraf (latiinsk Camelopardalis, ufkört Cam) as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Beta Camelopardalis, β Cam mä en skiinboor magnituud faan 4,03 mag. At Giraf üüb a naachthemel Commonskategorii: Giraf – Saamlang faan bilen of filmer Giraf (Diart)"}
{"id": "40347", "contents": "A Draag (latiinsk Draco, ufkört Dra) as en grat stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Etamin (γ Draconis, γ Dra) mä en skiinboor magnituud faan 2,23 mag. A Draag üüb a naachthemel Commonskategorii: Draag – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40358", "contents": "DeWitt County of De Witt County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 15.516 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Clinton. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40359", "contents": "DeKalb County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 100.420 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Sycamore. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40360", "contents": "Douglas County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 19.740 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Tuscola. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40361", "contents": "DuPage County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 932.877 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Wheaton. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40363", "contents": "Edgar County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 16.866 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Paris. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40366", "contents": "Edwards County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 6245 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Albion. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40367", "contents": "Effingham County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 34.668 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Effingham. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40371", "contents": "At Christian-Albrechts-Uniwersiteet, ufkört CAU, latinisiaret Christiana Albertina uun Kiel as at äälst an gratst uniwersiteet uun Schleswig-Holstian. Hat as 1665 grünjlaanj wurden an efter hertooch Christian Albrecht näämd wurden. Diar studiare amanbi 28.000 studenten bi gud 400 profesooren (Stant: 2021). Twaalew wedenskaplidj faan a CAU haa en Nobelpris wonen: Theodor Mommsen (1902), Philipp Lenard (1905), Eduard Buchner (1907), Max Planck (1918), Otto Meyerhof (1922), Gerhard Domagk (1939), Walter Rudolf Hess (1949], Otto Diels (1950), Kurt Alder (1950), Wassily Leontief (1973), Wolfgang Paul (1989), Günter Blobel (1999). Bi't CAU jaft at knaap 200 stuudiengunger uun aacht fakulteeten. Teologii Rochtswedenskapen Medesiin Filosofii, diar hiar uk a spriaken tu Agraarwedenskapen Matematiik an Natüürwedenskapen Wiartskap an Sotsiaalwedenskapen Technik Tu jodiar fakulteeten hiar weder en hialer rä instituuten an iinrachtangen, diar jo mä enkelt teemos befaade. Ian diarfaan as det Nuurdfresk Wurdenbuksteed uun't Filosoofisk Fakulteet, diar ham mä't fresk spriak befaadet. Commonskategorii: CAU Kiel – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't CAU"}
{"id": "40375", "contents": "At Haagedisj (latiinsk Lacerta, ufkört: Lac) as en letj stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Alfa Lacertae mä en skiinboor magnituud faan 3,77 mag. At Haagedisj üüb a naachthemel Commonskategorii: Haagedisj – Saamlang faan bilen of filmer Haagedisjin (Diarten)"}
{"id": "40378", "contents": "A Perseus, ufkört Per as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel. Hat leit maden uun't Moolkstruat. A laachtest stäär as Mirfak ( α Persei, α Per) mä en skiinboor magnituud faan 1,79 mag. Uun August san föör detdiar stäärbil flook meteoriiten tu sen, a Perseiiden. A Perseus üüb a naachthemel Commonskategorii: Perseus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40381", "contents": "A Fuurmaan (latiinsk Auriga, ufkört Aur) as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel. Hi leit maden uun a Moolkstruat. A laachtest stäär as Capella ( α Aurigae, α Aur) mä en skiinboor magnituud faan 0,08 mag. A Fuurmaan üüb a naachthemel Commonskategorii: Fuurmaan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40384", "contents": "A Jachthünjer (latiinsk Canes Venatici, ufkört CVn) san en letj stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Cor Caroli ( α Canum Venaticorum, α CVn) mä en skiinboor magnituud faan 2,89 mag. A Jachthünjer üüb a naachthemel Commonskategorii: Jachthünjer – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40387", "contents": "A Grat Hünj (latiinsk Canis Major, CMa) as en stäärbil üüb a süüdelk hemel, as oober uun a wonter naibi Orion gud tu sen. A laachtest stäär as Sirius ( α Canis Majoris, α CMa) mä en skiinboor magnituud faan -1,44 mag. Hi as di laachtest stäär üüb a hialer hemel. A Grat Hünj üüb a naachthemel Commonskategorii: Grat Hünj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4039", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Vietnam wiset di code för 64 Prowinsen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Vietnam VN), di ööder as di code för det prowins. Di code as tuleetst di 13. September 2005 (PDF) zuletzt aktualisiert. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Verwaltungsgliederung Vietnams"}
{"id": "40391", "contents": "At Nuurderkrüün (latiinsk Corona Borealis, CrB) as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Gemma ( α Coronae Borealis, α CrB) mä en skiinboor magnituud faan 2,22 mag. At Nuurderkrüün üüb a naachthemel Commonskategorii: Nuurderkrüün – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40399", "contents": "A Letj Lööw (latiinsk Leo Minor, ufkört LMi) as en letj stäärbil üüb a nuurdelk hemel. Hat füng iarst 1687 didiar nööm faan Johannes Hevelius. A laachtest stäär as Praecipua (46 Leonis Minoris) mä en skiinboor magnituud faan 3,83 mag. A Letj Lööw üüb a naachthemel Commonskategorii: Letj Lööw – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "404", "contents": "Vorlage:Infobox Ort in den Niederlanden/Wartung/Typ falsch gesetzt Amsterdam as det hoodstääd an uk det gratst stääd faan a Neederlunen. At regiarang sat oober uun Den Haag. Amsterdam hää 921.468 iinwenern (Stant: 1. Janewoore 2023) an Groot-Amsterdam tuup mä a föörstääden hää sowat 1,3 miljuunen (August 2012). Amsterdam leit uun't Prowins Nuurdholun bi a müs faan a struum Amstel. Mosambik Beira uun Mosambik Algeerien Algier uun Algeerien Nikaraagua Managua uun Nikaraagua Sjiina Peking uun't Folksrepubliik Sjiina Bosnien an Hertsegowina Sarajevo uun Bosnien an Herzegowina Kanada Toronto uun Kanada Ferianagt Könangrik Manchester uun det Ferianagt Könangrik Egypten Kairo uun Egypten Amsterdam Schreierstoren, Sint Nicolaaskerk Dam Dam, Fiaker Herengracht Reguliersgracht Nieuwezijds Voorburgwal Max Euweplein Leidsegracht Brouwersgracht SAIL2010 Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns). Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns). Amt för Statistik CBS, 31. Detsember 2010 Commonskategorii: Amsterdam – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't stääd Amsterdam"}
{"id": "40400", "contents": "Fayette County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 21.488 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Vandalia. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40403", "contents": "A Beerenhörd (latiinsk Bootes [boˈoːteːs], ufkört Boo, woort uk Boötes skrewen) as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Arktur ( α Bootis) mä en skiinboor magnituud faan -0,04 mag. Hi as a traadlaachtest stäär üüb a hialer hemel. A Beerenhörd üüb a naachthemel Commonskategorii: Beerenhörd – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40404", "contents": "Ford County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 13.534 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Paxton. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40405", "contents": "Franklin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 37.804 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Benton. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40407", "contents": "Fulton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 33.609 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Lewistown. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40408", "contents": "Gallatin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 4946 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Shawneetown. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40434", "contents": "Greene County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 11.985 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Carrollton. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40435", "contents": "Grundy County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 52.533 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Morris. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "4045", "contents": "Meksiko (spoonsk: México, ˈmexiko, nahuatl: Mexihco, me:'ʃiʔko) as en lun uun Nuurd-Ameerikoo mä 31 bundesstooten an at hoodstääd Meksiko-Stääd. Uun't nuurden lei a Ferianagt Stooten faan Ameerikoo, uun't süüden an waasten a Pasiifik, uun't süüduasten Guatemaala, Belize an a Kariibik, an uun't uasten a Golf faan Meksiko. Uun Meksiko lewe 110 miljuun minsken, det as plaats 11. üüb a eerd. Meksiko hää 31 bundesstooten: Commonskategorii: Meksiko – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Meksiko – Geograafisk an histoorisk koorden [1] (Fulkstäälang) Human Development Index Mexico, citypopulation.de Mexico, citypopulation.de 23.316666666667-102.36666666667Koordinaaten: 23° N, 102° W"}
{"id": "40453", "contents": "Wat menst dü ? Regulus, det fögelfamile faan a Fögelkönger Regulus (stäär), en stäär uun't stäärbil Lööw"}
{"id": "40454", "contents": "Aurora Store es en App fuar Android, hur em söner Google-Konto wat fan di Google Play Store dialleer ken. Diarfuar giar di App aur höör ain Konto diar hen en di Nüter tört niin Konto haa. Des App giar töögen di Ördning fan Google, en diarom reert diar uk bal nemen tö. Aurdat di Apps man jit langsen ek Open Source of daatenseeker sen, ken em uk gur jest eeđer Alternatiiwen bi F-Droid luki. Apps sa üs Banking Apps en hok muaren jeft et man bluat aur di Google Store, en des ken em da söner Googlekonto me Aurora fo. \"Mobilsicher\" sair wat aur di Aurora-Store. https://www.aurorastore.pro Aurora Store jeft et uk bi F-Droid."}
{"id": "40456", "contents": "A Hercules (latiinsk Hercules, ufkört Her) as en grat stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Kornephoros (Beta Herculis, β Her) mä en skiinboor magnituud faan 2,78 mag. A Hercules üüb a naachthemel Commonskategorii: Hercules – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40461", "contents": "A Foos (latiinsk Vulpecula, ufkört Vul, eegentelk letj foos) as en letj stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Anser (Alfa Vulpeculae, α Vul) mä en skiinboor magnituud faan 4,45. Di nööm Anser ment Gus. A Foos üüb a naachthemel Commonskategorii: Foos – Saamlang faan bilen of filmer Foosen (Diarten)"}
{"id": "40467", "contents": "Johannes Hevelius (latiinsk nööm, ööders uk Johannes Hevel, Johann Hewelcke, Jan Heweliusz), * 28. Janewoore 1611 uun Danzig; † 28. Janewoore 1687 uk diar, wiar en astronoom an hää a iarst muunkoorden tiakent. Commonskategorii: Johannes Hevelius – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4047", "contents": "At Windrüüw (Vitis vinifera vinifera of uk Vitis vinifera sativa) as en onerslach faan a Winplaanten (Vitis vinifera). A früchten wurd üs windrüüwen of sinken ferkääft, of jo kem üs windrüüwensaft of win uun a loodens. Kwelen tu't tabel: Det taal leit tesken 120.000 an 150.000 ha. Monsastrell an Mourvèdre as ei detsalew, woort oober leewen tuupreegent. Pedro Ximénez an Pedro Giménez san muar of maner detsalew, uun Argentiinien san't oober tau ünlik slacher. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Win Wikispecies hää en artiikel tu: Windrüüwen Alkohol"}
{"id": "40470", "contents": "Berenices Hiar (latiinsk Coma Berenices of Coma, ufkört Com) as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäären san Beta Comae Berenices (β Com) mä en skiinboor magnituud faan 4,25 mag an Diadem (Alfa Comae Berenices, α Com) mä en grate faan 4,3 mag. Berenices Hiar üüb a naachthemel Commonskategorii: Berenices Hiar – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40477", "contents": "A Pegasus, ufkört Peg as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Enif (Epsilon Pegasi, ε Peg) mä en skiinboor magnituud faan 2,39 mag. A Pegasus üüb a naachthemel Commonskategorii: Pegasus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4048", "contents": "Win (Vitis vinifera) as en slach faan a winplaanten (Vitis) an komt fööraal trinjam at Madlunsia, uun Madeleuroopa an Süüdwaastaasien föör. Windrüüwen (Vitis vinifera vinifera) Echt Wil Win (Vitis vinifera sylvestris) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Win Wikispecies hää en artiikel tu: Win"}
{"id": "40481", "contents": "A Piil (latiinsk Sagitta, ufkört Sge) as en letj stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Gamma Sagittae ( γ Sge) mä en skiinboor magnituud faan 3,47 mag. A Piil üüb a naachthemel Commonskategorii: Piil – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40486", "contents": "A Loks (latiinsk Lynx, ufkört Lyn) as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Alfa Lyncis (α Lyn) mä en skiinboor magnituud faan 3,13 mag. A Loks üüb a naachthemel Commonskategorii: Loks – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40491", "contents": "Hamilton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 7993 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as McLeansboro. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40492", "contents": "Hancock County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 17.620 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Carthage. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40493", "contents": "Hardin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 3649 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Elizabethtown. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40494", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt Rem (deensk: Rømø, dütsk: Röm) es en deensk Heef-Ailön nuurđuasterfuar fan Söl': Rem es en Gimiindi iin ön di Tønder Kommune. Fan Havneby üp Rem faart en Föriskep üs en Skepslinie naa Söl'. Rem lewet fuaral fan Baariliren. Sa üs uk fuar Söl es fuar di weestern Weeterkant fuar Ballum ön Deenimark en lüng Stek \"Sön-Dam\" wan di Waagen kemen, hur dit Weeter mener diip wiar. Diar swoom en swumt uk Sön fan Söl hen. Diartö waar en Røm, Rem of dütsk uk Rimme sair. Ön des Rem es da en Ailön wukset, en \"Rem-Ailön\" of deensk en \"Røm-Ø\". Bit deling uur dit uk me en litj Breek mung \"Røm\" en \"ø\" ütspreeken. Bluat di tompig Dütsken sii sawat üs \"Röhmöh\", aurdat jam dit olter swaar tö forstuun es. Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BEF4: Folketal pr. 1. januar fordelt på øer (däänsk) Commons: Rem – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "405", "contents": "A Anen, (mo.) ånerte, (go.) anerte (Anatidae) san en fögelfamile uun det order faan a Anen an Ges (Anseriformes). Anatinae - Anserinae - Dendrocygninae - Merginae - Oxyurinae - Plectropterinae - Stictonettinae - Tadorninae - Thalassorninae Aix Mandarin-An (Aix galericulata) Carolina-An (Aix sponsa) Anas Gräfögel (Anas acuta) Slob (Anas clypeata) Uart (Anas crecca) Smen (Anas penelope) Wil An (Anas platyrhynchos) Leguart (Anas querquedula) Madelan (Anas strepera) Aythya Toofelan (Aythya ferina) Toopet An (Aythya fuligula) Beragan (Aythya marila) Malacorhynchus Malacorhynchus membranaceus Salvadorina Salvadorina waigiuensis - Echt Ges (Anserini) - Fialges (Anser) Grä Gus (Anser anser) Snägus (Anser caerulescens) Siadgus (Anser fabalis) Siages (Branta) Groltergus (Branta bernicla) Kanadagus (Branta canadensis) Greenlungus (Branta leucopsis) - Hanenges (Cereopsini) - Hanenges (Cereopsis) Hanengus (Cereopsis novaehollandiae) - Swaanen (Cygnini) - Coscorobaswaanen (Coscoroba) Coscorobaswaan (Coscoroba coscoroba) Swaanen (Cygnus) Letj Swaan (Cygnus bewickii) Sjongswaan (Cygnus cygnus) Grat Swaan (Cygnus olor) Bucephala Bralan (Bucephala clangula) Clangula Isfögel (An) (Clangula hyemalis) Melanitta Suart An (Melanitta nigra) Mergellus Letj Seegnääb (Mergellus albellus) Mergus Grat Seegnääb (Mergus merganser) Madel Seegnääb (Mergus serrator) Somateria Eidergus (Somateria mollissima) Alopochen Nilgus (Alopochen aegyptiacus) Tadorna Baragan (Tadorna tadorna) Wan a anen wonterdais ei tu sluat gung, do jaft at bal froost. Wikimedia Commons hää bilen of"}
{"id": "4051", "contents": "A eskimo-aleutisk spriaken san en spriakfamile uun a Arktis. Diar hiar amanbi 10 spriaken tu, an 102 000 minsken snaake ian diarfaan üs mamenspriak. Aleutisk spriaken Aleutisk of Unangans (Unangam Tunuu) (150 snaake) Eskimo spriaken Jupik spriaken Sirenik jupik (Uqeghllistun) (†1997 - ütjstürwen) Sibirisk jupik (Yupigestun) (1800 snaake) Naukan jupik (Нывуӄаӷмит) (50 snaake) Alaska jupik (Yugtun) (12.000 snaake) Chevak tschupik (Cugtun) (50-100 snaake) Nunivak tschupik (Cugtun) (50 snaake) Alutiiq of Sugpiaq (Sugcestun, Sugtʼstun, Sugtestun, Alutiitstun) (400 snaake) Inuit spriaken Iñupiaq of Alaska inuit (Iñupiatun) (3000 snaake) Uummarmiutun of Kanada iñupiaq Waastkanada inuit (Inuvialuktun) (400–700 snaake) Siglitun Inuinnaqtun Kangiryuarmiutun Natsilingmiutut Utkuhiksalik Uastkanada inuit of Inuktitut (Inuktitut ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ) (35 000 snaake) Nunatsiavummiutut Greenluns (Kalaallisut) (57 000 snaake) Det tabel wiset enkelt aparte onerskiaser: minsk Wikipedia üüb Iñupiaq Wikipedia üüb Uastkanada inuit Wikipedia üüb Greenluns Incubator üüb Alaska jupik Georgy Menovshchikov (1990), Contemporary Studies of the Eskimo-Aleut Languages and Dialects: A Progress Report, Arctic Languages, An Awakening, UNESCO Bibliography on Eskimo-Aleut Languages and Linguistics – 7/2004"}
{"id": "40517", "contents": "A Delfiin (latiinsk Delphinus, ufkört Del) as en letj stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Rotanev (Beta Delfini, β Del) mä en skiinboor magnituud faan 3,63 mag. A Delfiin üüb a naachthemel Commonskategorii: Delfiin – Saamlang faan bilen of filmer Delfiinen (Diarten)"}
{"id": "40521", "contents": "At Fööl (latiinsk Equuleus, ufkört Equ) as en letj stäärbil üüb a nuurdelk hemel. A laachtest stäär as Kitalpha (Alfa Equulei, α Equ) mä en skiinboor magnituud faan 3,92 mag. At Fööl üüb a naachthemel Commonskategorii: Fööl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40528", "contents": "Nagasaki as en gratstääd uun Jaapan an ferwaltangsteed faan't Prefektuur Nagasaki üüb't eilun Kyūshū. Diar wene 404.656 minsken (Stant: 1. Maarts 2021). Hat as grat wurden üs huuwen för a Portugiisen uun't 16. juarhunert. Daalang as Nagasaki fööraal bekäänd üs det stääd, huar a Amerikoonern di 9. August 1945 en atoombomb ufsmeden haa. Jaapan Hiroshima, Jaapan Sjiina Fuzhou, Sjiina Bulgaarien Blagoewgrad, Bulgaarien Brasiilien Santos, Brasiilien Ferianagt Stooten Saint Paul, USA Neederlunen Middelburg, Neederlunen Portugal Porto, Portugal Frankrik Vaux-sur-Aure, Frankrik Commonskategorii: Nagasaki – Saamlang faan bilen of filmer Dejima"}
{"id": "40529", "contents": "Triadica as en plaantenskööl uun det famile faan a Euphorbiaceae. Diar jaft at man trii slacher faan uun't süüdelk an uastelk Aasien. T. cochinchinensis T. rotundifolia T. sebifera - Sjineesk Tualagbuum Commonskategorii: Triadica – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Triadica"}
{"id": "4053", "contents": "Iñupiaq, Injupiak, Injupik of Alaska inuit (iñu. Iñupiatun) as bütj Waastkanada inuit, Uastkanada inuit an Greenluns ian faan jo sjauer inuit spriaken. Snaaket woort det faan amanbi 3.000 minsken fööraal uun Alaska an uun a Nuurdwaast-Teritoorien uun Kanada. Seward hualeweilun iñupiaq: Beringstruat spriakwiis: Ingalikmiut, Imaqłit, Kiŋikmiut, Tapqaġmiut, Ukiuvaŋmiut. Qawiaraq spriakwiis: Siñġaġmiut, Qaviaraġmiut, Ayaqsaaġiaaġmiut, Aziagmiut, Iġałuiŋmiut. Nuurdalaska iñupiaq Nuurdwaastalaska spriakwiisen of Malimiut spriakwiisen Kotzebue spriakwiis of Nuurdmalimiut: Pittaġmiut, Kaŋiġmiut, Qikiqtaġruŋmiut Kobuk spriakwiis of Süüdmalimiut: Kuuŋmiut, Kiitaaŋmiut (Kiitaaġmiut), Siiḷviim Kaŋianiġmiut, Nuurvinmiut, Kuuvaum Kaŋiaġmiut, Akuniġmiut, Nuataaġmiut, Napaaqtuġmiut, Kivalliñiġmiut. North Slope spriakwiisen: Point Hope spriakwiis: Tikiġaġmiut North Slope spriakwiis: Utuqqaġmiut, Siḷaliñaġmiut (: Kukparungmiut an Kunmiut), Kakligmiut (:Sidarumiut, Utkiavinmuit an Nuwukmiut), Kuulugruaġmiut, Ikpikpagmiut, Kuukpigmiut (: Kañianermiut, Killinermiut an Kagmalirmiut) Anaktuvuk Pass spriakwiis: Nunataaġmiut Kanada spriakwiis of Uummarmiut (Uummarmiutun) North Slope spriakwiisen buksteewer: üübtu buksteewer: Diomede : e Bering : w , z , zr Kobuk : ’ Seward : b Uummarmiut spriakwiis buksteewer: Wikipedia üüb Iñupiaq Alaska Native Languages Inuvialuit Settlement Region – TK Study, August 2006 Ugiuvaŋmiuraaqtuaksrat / Future King Island Speakers Iñupiaq Combined Dictionary Interactive IñupiaQ Dictionary (det aachtang, if not downloaded of the Iñupiaq font: e = ñ / o = ł̣ / b = ġ / f = ŋ / j"}
{"id": "40532", "contents": "Dejima wiar en konstelk eilun uun a bocht faan Nagasaki (Jaapan). Hat as iinracht wurden üs huuwen för a hanelskeb faan iarst Portugal an leeder Holun. A europeesk kuuplidj moost nemelk ei uun ääg kem. Aal a waaren an minsken küd bluas auer en tolbrag tu Nagasaki iin kem. Dejima wiar knaap ään hektaar grat. Daalang as Dejima mä't stääd Nagasaki tuupwoksen an knaap noch üs en eilun tu käänen. Man hat skal uun a ual skak weder apbaud an erhäälen wurd. Commonskategorii: Dejima – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40533", "contents": "A Tokugawa (japoonsk 徳川氏, -shi) wiar en dünastii faan Shōgunen uun Jaapan. Jo hed at saien faan 1603 bit 1868. Detdiar tidj woort uk üs Edo-Tidj betiakent. Hat begand mä di generaal Tokugawa Ieyasu, di ham jin a regiunaal määchten, a Daimyō trochsaat küd. A Tokugawa regiaret mä en string hun, an haa en politiik faan ufskotang bedrewen. Bütjluns kuuplidj moost ei uun ääg kem. Faan Edo as det leeder Tokio apwoksen. 1868 ging det Tokugawatidj tu aanj, an a minsken hääl tu Keiser Meiji. Uun't Meiji-Tidj begand Jaapan, en modern industriilun tu wurden. Commonskategorii: Tokugawa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40541", "contents": "Hiroshima as en huuwenstääd uun't süüden faan't japoonsk hoodeilun Honshū, an uk ferwaltagsteed faan't Prefektuur Hiroshima (Hiroshima-ken). Hiroshima as uun a hialer welt bekäänd, auer a Amerikoonern diar a 6. August 1945 at iarst atoombomb ufsmeden haa. Sjiina Chongqing (Sjiina) Korea Sud Daegu (Süüdkorea) Jaapan Nagasaki, Jaapan Sjiisklun Hannover (Sjiisklun) Ferianagt Stooten Honolulu (USA) Kanada Montreal (Kanada) Ruslun Wolgograd (Ruslun) Commonskategorii: Hiroshima – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Hiroshima (sjiisk)"}
{"id": "40547", "contents": "Fukushima ([ɸɯ̥ˈkɯɕima], japoonsk 福島市, Fukushima-shi, det ment: lokelk eilun) as en gratstääd uun Jaapan. Diar sat uk at ferwaltang faan't Prefektuur Fukushima. Hat leit uun't nuurduasten faan't hoodeilun Honshū. Fukushima as üüb a hialer welt bekäänd, auer diar di 11. Maarts 2011 en tsunami auer a atoomstruumuunlaagen wechräänd, an en böös katastroof ütjliaset hää. Det stääd salew kaam diar noch gans gud bi wech, auer hat 60 km widjer am a nuurd leit. Commonskategorii: Nagasaki – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40549", "contents": "A Zelkova san en skööl faan Iiperplaanten (Ulmaceae) uun det order faan a Rosales. Diar jaft at sööwen slacher faan. Z. abelicea – Z. carpinifolia – Z. schneideriana – Z. serrata – Z. sicula – Z. sinica – Z. verschaffeltii Commonskategorii: Zelkova – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Zelkova"}
{"id": "40551", "contents": "fpd3pd5 A Fuji (japoonsk 富士山 Fuji-san [ɸɯ(d)ʑisaɴ], uk Fudschi, Fujiyama of Fudschijama) as en wulkaan an mä en hööchde faan 3.776,24 m a huuchst berag uun Jaapan. Hi leit üüb't hoodeilun Honshū an hää för a Japoonern en grat bedüüdang üs halag berag. Commonskategorii: Fuji – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Fuji (sjiisk)"}
{"id": "40584", "contents": "Kagoshima (japoonsk 鹿児島市, -shi) as en gratstääd uun Jaapan üüb a süüder ääg faan't eilun Kyūshū. Diar sat uk at ferwaltang faan't Prefektuur Kagoshima. Kagoshima hää en graten huuwen. Commonskategorii: Kagoshima – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kagoshima (sjiisk)"}
{"id": "4059", "contents": "Waastkanada inuit of Inuvialuktun (iñu. Inuvialuktun ; ingels: Inuvialuktun, Inuvialuit language, Western Canadian Inuit language, Western Canadian Inuktitut language) as bütj Iñupiaq, Uastkanada inuit an Greenluns ian faan jo sjauer inuit spriaken. Snaaket woort det faan amanbi 400–700 minsken fööraal uun a Nuurdwaast-Teritoorien an uun Nunavut uun Kanada. Siglitun (ingels Siglitun, Siglit, Inuvialuktun proper). Uun a Nuurdwaast-Teritoorien Tuktuyaaqtuuq (Tuktoyaktuk), Paulatuuq (Paulatuk), Ikaasuk (Sachs harbour) an Inuuvik/Inuvik stääden. Fulken: Qikiqtaruqmiut, Kupugmiut, Kittegaryumiut, Nuvuraqmiut, Avvagmiut, Nuunatahmiut Inuinnaqtun (inuit ᐃᓄᐃᓐᓇᖅᑐᓐ; ingels Inuinnaqtun, Inuinnaq, Copper Inuktitut) Kangiryuarmiutun (ingels Kangiryuarmiutun subdialect). Uun a Nuurdwaast-Teritoorien Ulukhaqtuuq (Ulukhaktok, Kangiryuaq, Holman) stääd. Fulken: Kanghiryuatjagmiut, Kanghirjuarmiut, (?) Haneragmiut, (?) Puivlirmiut, (?) Nagyuktomiut Iqaluktuuttiaq (ingels Cambridge subdialect). Uun a Nunavut Iqaluktuuttiaq (ᐃᖃᓗᒃᑑᑦᑎᐊᖅ, Cambridge Bay) stääd. Fulken: Ekaluktomiut, Kiglinirmiut Qurluqtuq (ingels Coppermine subdialect, Kugluktuk dialect). Uun a Nunavut Qurluqtuq (ᖁᕐᓗᖅᑐᖅ, Kugluktuk, Coppermine) stääd. Fulken: Akkuliakattangmiut, Noahognirmiut, Kogluktomiut, Wallirmiut, Asiagmiut, Pingangnaktomiut Umingmaktuuq (ingels Bathurst subdialect). Umingmaktuuq (Umingmaktok, Bathurst) stääd. Fulken: Nennitagmiut, Kilusiktomiut Natsilingmiutut (inuit Inuktitun; ingels Natsilingmiutut, Natsilik dialect) Natsilik (inuit Nattilingmiutut; ingels Natsilik subdialect, Natsilik proper). Uun a Nunavut ᑕᓗᕐᔪᐊᑦ (Talurjuat/Spence Bay) an ᓇᐅᔭᑦ (Naujat/Repulse Bay) stääden. Fulken: Arvertormiut, Netsilingmiut, Kuungmiut Arviligjuaq (ingels Arviligjuaq subdialect). Uun a Nunavut ᐊᕐᕕᓕᒡᔪᐊᖅ (Arviligjuaq/Pelly Bay) stääd. Fulken: Arviligjuarmiut, Sinimiut Utkuhiksalik (inuit Utkuhiksalingmiutitut; ingels Utkuhiksalik subdialect,"}
{"id": "40590", "contents": "Wakkanai (japoonsk 稚内市, -shi) as det nuurdermiast stääd uun Jaapan. Di nööm komt faan't Ainu spriak uf: yam-wakka-nay (ヤㇺワッカナイ), an det ment struum mä kuul weeder. Wakkanai leit üüb't eilun Hokkaidō an diar sat at ferwaltang faan't Onerprefektuur Sōya. Commonskategorii: Wakkanai – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40593", "contents": "A Letj Hünj (latiinsk Canis Minor, ufkört: CMi) as en stäärbil naibi a ekliptik. A laachtest stäär as Prokyon (Alfa Canis Minoris, α CMi) mä en skiinboor magnituud faan 0,40 mag. A Letj Hünj üüb a naachthemel Commonskategorii: Letj Hünj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40595", "contents": "Henderson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 6387 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Oquawka. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40596", "contents": "Henry County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 49.284 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Cambridge. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40597", "contents": "Iroquois County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Illinois. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 27.077 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Watseka. Illinois: State in USA, citypopulation.de"}
{"id": "40598", "contents": "58.993116.2083Koordinaaten: 59° 0′ N, 16° 12′ O Katrineholm as en gemeen uun det sweedsk prowins Södermanlands län. Diar leit det stääd Katrineholm, an a saarpen Bie, Björkvik, Forssjö, Julita/Äsköping, Sköldinge, Strångsjö an Valla. Folkmängd i riket, län och kommuner 31 december 2021 bi't Statistiska centralbyrån Kommunarealer den 1 januari 2016 bi't Statistiska centralbyrån Commonskategorii: Katrineholm – Saamlang faan bilen of filmer Nils Århammar"}
{"id": "40601", "contents": "5916.8Koordinaaten: 59° 0′ N, 16° 48′ O Södermanlands län as en prowins uun Sweeden. (Stant: 31. Detsember 2021) Folkmängd i riket, län och kommuner 31 december 2021 bi't Statistiska centralbyrån Kommunarealer den 1 januari 2016 bi't Statistiska centralbyrån Commonskategorii: Södermanlands län – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40602", "contents": "Nyköping [ˈnŷːˌɕøːpɪŋ] as en stää önj jü prowins Södermanland, Sweeden. Jü stää heet 33.916 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon di Nyköping Komuun. Sweden: Södermanland, citypopulation.de"}
{"id": "40605", "contents": "Olofström as en stää önj e prowins Blekinge, Sweeden. E stää läit önjt weesten foon e prowins. Dåt heet 7769 inboogere (2020). Dåt as et hoodstää foon e komuun Olofström. Sweden: Blekinge, citypopulation.de"}
{"id": "40606", "contents": "At Slaang (latiinsk Serpens, ufkört Ser) as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel. Diar hiar tau onerbreegen dialen tu: at Slaanghood (Serpens Caput) an a Slaangstört (Serpens Cauda). Diartesken leit det stäärbil faan a Slaangdreeger (Ophiuchus). A laachtest stäär as Unukalhai (Alfa Serpentis, α Ser, a Slaanghals of at Slaanghart) mä en skiinboor magnituud faan 2,63 mag. A Slaangstört üüb a naachthemel At Slaanghood üüb a naachthemel A Slaangdreeger üüb a naachthemel Commonskategorii: Slaang – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40611", "contents": "A Slaangdreeger (latiinsk Ophiuchus, ufkört Oph, astronoomisk tiaken ⛎) as en stäärbil üüb a nuurdelk hemel naibi a ekliptik. A laachtest stäär as Ras Alhague (Alfa Ophiuchi, α Oph) mä en skiinboor magnituud faan 2,08 mag. A Slaangdreeger \"drait\" a tau dialen faan't stäärbil Slaang. A Slaangstört üüb a naachthemel At Slaanghood üüb a naachthemel A Slaangdreeger üüb a naachthemel Commonskategorii: Slaangdreeger – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40619", "contents": "At Ianhurn (greks Monoceros, ufkört Mon) as en stäärbil üüb a süüdelk hemel naibi a Orion. A laachtest stäär as Beta Monocerotis (β Mon) mä en skiinboor magnituud faan 3,76 mag. At Ianhurn üüb a naachthemel Commonskategorii: Ianhurn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4062", "contents": "Uastkanada inuit of Inuktitut as bütj Iñupiaq, Waastkanada inuit an Greenluns ian faan jo sjauer inuit spriaken. Snaaket woort det faan amanbi 35.000 minsken fööraal uun a Nunavut an uun Nuurdwaast-Teritoorien uun Kanada. Kivalliq (inuit ᑭᕙᓪᓕᕐᒥᐅᑦ Kivallirmiut, Kivallirmiutut, Kivallirmiutun, Inuktitun; ingels Kivalliq, Keewatin dialect, Caribou dialect, Caribou Inuit (sensu stricto)). Uun a Nunavut ᖃᒪᓂᑦᑐᐊᖅ (Qamanittuaq/Baker Lake) an ᑎᑭᕋᕐᔭᖅ (Tikirarjuaq/Whale Cove) stääden. Qaernermiut (ingels Qairnirmiut subdialect). Fulken: Qaernermiut, (?) Harvaqtormiut Hauneqtormiut яке Kangiqliniqmiut (ingels Hauniqturmiut subdialect) Padlermiut (ingels Paallirmiut subdialect) Ahiarmiut (ingels Ahiarmiut subdialect) Aivilik (inuit Aivilingmiutut, Inuktitut; ingels Aivilik dialect, Walrus Inuit). ᓴᒡᓕᖅ (Sagliq/Southampton Island), ᐃᒡᓗᓪᓕᒑᕐᔪᒃ (Igluligaarjuk/Chesterfield Inlet) an ᑲᖏᖅᖠᓂᖅ (Qangiqłiniq/Rankin Inlet) stääden. Sallirmiut (ingels Southampton subdialect) Rankin (ingels Rankin subdialect). Fulken: Aivilingmiut, (?) Amitormiut Nuurd-Qikiqtaaluk (inuit Qikiqtaaluk uannangani, Inuktitut; ingels North Baffin dialect, North Qikiqtaaluk dialect). Uun a Nunavut ᐃᒡᓗᓕᒃ (Iglulik/Igloolik), ᓴᓂᕋᔭᖅ (Sanirajaq/Hall Beach), ᒥᑦᑎᒪᑕᓕᒃ (Mittimatalik/Pond Inlet), ᑲᖏᖅᑐᒑᐱᒃ (Kangiqtugaapik/Clyde River), ᐃᒃᐱᐊᕐᔪᒃ (Ikpiarjuk/Arctic Bay), ᓇᓂᓯᕕᒃ (Nanisivik), ᖃᐅᓱᑦᑐᖅ (Qausuittuq/Resolute) ve ᐊᐅᔪᐃᑦᑐᖅ (Aujuittuq/Grise Fiord) stääden. Tununirmiut (ingels Tununirmiut subdialect). Fulken: Nedlungmiut, Tununirusirmiut, Tununermiut, Mittimatalingmiut [fulk] Mittimatalingmiutut [spriak], Aggomiut, (?) Pilingmiut Iglulirmiut (ingels Iglulingmiut subdialect) Süüd-Qikiqtaaluk (inuit Qikiqtaaluk nigiani, Inuttitut; ingels South Baffin dialect (sensu lato), South Qikiqtaaluk dialect). Uun a Nunavut ᑲᖏᖅᑐᒑᐱᒃ (Kangiqtugaapik/Clyde River), ᕿᑭᖅᑕᕐᔾᔪᐊᖅ (Qikiqtarjuaq/Broughton Island), ᐸᖕᓂᖅᑐᐅᖅ (Pangniqtuuq/Pangnirtung), ᐃᖃᓗᐃᑦ (Iqaluit/Frobisher Bay),"}
{"id": "40620", "contents": "A Sekstant (latiinsk Sextans, iar uk Sextans Uraniae, ufkört Sex) as en stäärbil üüb a süüdelk hemel naibi a ekliptik. A laachtest stäär as Alfa Sekstantis (α Sex) mä en skiinboor magnituud faan man 4,49 mag. A Sekstant üüb a naachthemel Commonskategorii: Sekstant – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40625", "contents": "A Eridanus (latiinsk uk Eridanus, ufkört Eri) as en stäärbil üüb a süüdelk hemel naibi a Orion. Uun Euroopa as hi bluas uun a wonter dialwiis tu sen. A laachtest stäär as Achernar (Alfa Eridani, α Eri) mä en skiinboor magnituud faan 0,45 mag, di oober faan Euroopa ei tu sen as. Commonskategorii: Eridanus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40629", "contents": "Vorlage:Infobox Fluss/NACHWEISE_aus Di Ialev (platdütsk Elv, Dütsk Elbe, Tschechisk Labe, Latiinsk Albis) es di trērgurtest Stroom ön Dütsklön. Di Ialev kumt fan Tschechien en bi Cuxhaawen iin ön di Nuurđsee. Uastern fuar Hamborig lapt di Ialev üs en Böög lefts om of süđerfuar. En bet fan dit Weeter wel da lefer lik üt laap, en diar kum litjeri Twiigern fan. Di Dove Elbe di \"Doov Ialev\", wat höör Noom diarfan heer, das em en Dik diarfuar seet heer, dat dit Weeter diar ek muar döörlaap ken. Jü giar nuurđern bi dit Ialev-Ailön Neuengamme en süđern bi Altengamme / Curslack fuarbi naa Billwerder en Moorburg, hur dit Weeter bi di Allermöhe (Dit \"Üđer Müring\") weđer iin ön di gurt Stroom giar. Di Dove-Elbe es di Nuurđerkant fan Neuengamme. - Neuengamme es me di Dik fuar di Uastern Müring fan di diarfan \"Doov\" Ialev-Jerem drüget en wonen uuren. Dit es me di Gose Elbe likwel sa, wan des uk ek sa diip wesen es. Di Gose Elbe (Flak Ialev) es uk fan Uasten me en Dik fan di Ialev ofslööten uuren. Jü es ön di Süđerkant fan Neuengamme, fiiđer süđerfuar es dit Ailön Kirchwerder. Di Gose-Elbe lapt aur Süđer-en Weesterkant fan Neuengamme"}
{"id": "4063", "contents": "A Siadükern san en order (Gaviiformes), en famile (Gaviidae) an en skööl (Gavia) faan a fögler (Aves). Jo fiiw slacher lewe trinjam a Arktis. Isdüker Gavia immer Güülnääb-Isdüker Gavia adamsii Prachtdüker, Gavia arctica Stäärdüker Gavia stellata Pasiifikdüker Gavia pacifica G. immer G. adamsii G. arctica G. stellata G. pacifica Commonskategorii: Siadükern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siadükern"}
{"id": "40633", "contents": "A Kompaas (latiinsk Pyxis, ufkört Pyx) as en letj stäärbil üüb a süüdelk hemel. A laachtest stäär as Alfa Pyxides mä en skiinboor magnituud faan 3,68 mag. Commonskategorii: Kompaas – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40638", "contents": "Wat meenst dü? Stroom - di elektrisk Werkmacht. Elektrisk Stroom-Starkhair (Ampere) Di Wai fan't Weeter ön en Priil, dü kenst me di Stroom of töögenön faar. Stroom (Weeterlaap) - di Waien, wat dit Weeter fan't Benenlön tö di See giar."}
{"id": "40639", "contents": "Stroomer sen gurt Renen iin ön di Öört en nem Riinweeter fan't Benenlön āp, dat et tö See laap ken. Dit Jen fan di Stroom jit en Müring, diaeeđer kumt en üđer Stroom of en Oosean. 6.670 km - Niil: Luvironza-Ruvuvu-Ruvusu-Kagera-Witj Niil-Niil - (Afrikoo) 6.448 km - Amazonas: Apurimac-Ene-Tambo-Ucayali-Amazonas - (Süüdameerikoo) 6.380 km - Jangtsekiang - (Aasien) 6.051 km - Mississippi-Missouri - (Nuurdameerikoo) 5.476 km - Jenissei-Angara-Selenga-Orchon-Tuul - (Aasien) 5.410 km - Ob-Irtysch - (Aasien) 5.052 km - Amur-Schilka-Argun-Kerulen - (Aasien) - (bluas wan't föl rinjt) 4.845 km - Huáng Hé (Güül struum) - (Aasien) 4.500 km - Mekong - (Aasien) 4.374 km - Kongo - (Afrikaa) 3.530 km - Wolga 2.845 km - Donau 2.285 km - Dnjepr 1.870 km - Don 1.802 km - Petschora 1.352 km - Dnjestr 1.233 km - Rhein 1.094 km - Ialev 1.047 km - Weichsel 1.045 km - Oder an Warthe 2.852 km - Donau (lapt 647 km döör Dütsklön) 1.233 km - Rhein (lapt 865 km döör Dütsklön) 1.165 km - Ialev (lapt 727 km döör Dütsklön) 866 km - Oder (lapt 187 km döör Dütsklön) 744 km - Weeser 545 km - Mosel (lapt 242 km döör Dütsklön) 524 km"}
{"id": "40647", "contents": "Phoenix (latiinsk uk Phoenix, ufkört Phe) as en stäärbil üüb a süüdelk hemel. A laachtest stäär as Ankaa (Alfa Phoenicis, α Phe) mä en skiinboor magnituud faan 2,39 mag. A Phoenix üüb a naachthemel Commonskategorii: Phoenix – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40651", "contents": "Weeser Vorlage:Infobox Fluss/NACHWEISE_aus Di Weeser es en Stroom ön Nuurđerdütsklön. Jü bigent ön Hann. Münden, hur Werra en Fulda töhoplaap. Bi Breemerhaawen es di Müring iin ön di Nuurđsee. Di Weeser es di iining Stroom, wat hiilendal bluat ön Dütsklön lapt. Hur Werra an Fulda ön Hannoverschmünden töhoplaap Porta Westfalica ön Minden Önerweeser mung Breemerhaawen en Nordenham Di Merellönskanaal lapt ön Minden aur di Weeser hen. Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Weeser Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Breemen Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Breemerhaawen Wikisource: Gesetz, betreffend die Erhebung einer Schiffahrtsabgabe auf der Unterweser (1886) (Dütsk) Wikivoyage Raisfeerer Weetersport üp di Weeser (Dütsk)"}
{"id": "40659", "contents": "A Haas (latiinsk Lepus, ufkört Lep) as en stäärbil üüb a süüdelk hemel naibi a Orion. A laachtest stäär as Arneb (Alfa Leporis, α Lep) mä en skiinboor magnituud faan 2,56 mag. A Haas üüb a naachthemel Commonskategorii: Haas – Saamlang faan bilen of filmer Haas (diart)"}
{"id": "4066", "contents": "A inuit spriaken san en twiig faan a eskimo spriaken üüb eskimo-aleutisk spriaken. Diar hiar amanbi 4 spriaken tu, an 95.700 minsken snaake ian diarfaan üs mamenspriak. Iñupiaq of Alaska inuit (Iñupiatun) (3000 snaake) Waastkanada inuit (Inuvialuktun) (400–700 snaake) Uastkanada inuit of Inuktitut (Inuktitut ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ) (35 000 snaake) Greenluns (Kalaallisut) (57 000 snaake) Det tabel wiset enkelt aparte onerskiaser: Wikipedia üüb Iñupiaq Wikipedia üüb Uastkanada inuit Wikipedia üüb Greenluns Inuktitut–English Dictionary Nunavut Living Dictionary Interactive IñupiaQ Dictionary Oqaasileriffik Language database"}
{"id": "40663", "contents": "A Achtersteewen (latiinsk Puppis, ufkört Pup) as en stäärbil üüb a süüdhemel. A laachtest stäär as Naos (Zeta Puppis, ζ Pup) mä en skiinboor magnituud faan 2,21 mag. A Achtersteewen üüb a naachthemel Commonskategorii: Achtersteewen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4067", "contents": "Greens, Greenluns, Greenluns inuit of Kalaallisut (green. Kalaallisut ; däänsk: grønlandsk ; ingels: Greenlandic, Greenlandic Inupik, Greenlandic Inuktitut) as bütj Iñupiaq, Waastkanada inuit an Uastkanada inuit ian faan jo sjauer inuit spriaken. Snaaket woort det faan amanbi 57.000 minsken fööraal uun a Greenlun uun Denemark. Nuurdgreenluns (green. Avannarhuarmiutut, Kalaallihut, Inuktun, Taissumanialungmiut, Inughuit; ing. North[ern] Greenlandic, dialect of Avanersuaq, Polar Greenlandic, Polar Inuit; dään. nordgrønlandsk, polareskimoisk i Thuleområdet). Qaanaaq stääd. Waastgreenluns (green. Kitaamiutut/Kalaallisut; ing. West[ern] Greenlandic, West Greenland Inuit, Dialect of Kitaa; dään. vestgrønlandsk) Nuurdwaast-Greenluns (ing. North West Greenlandic; dään. nordvestgrønlandsk). Upernavik, Uummannaq, Diskobocht an Aasiaat stääden. Avangnamiut (ing. dialect of Upernavik; dään. Upernavik-dialekt) Kangaatsiaq-Uummannaq (ing. Kangaatsiaq-Uummannaq [sub-]dialect). Fulken: Qeqertarsuarmiut, Kangiamiut, Akunermiut. Madelwaast-Greenluns (ing. Central West Greenlandic; dään. centralgrønlandsk). Sisimiut, Maniitsoq an Nuuk stääden. Fulken: Quavaitmiut, Kalatditmiut. Süüdwaast-Greenluns(ing. South West Greenlandic; dään. sydvestgrønlandsk). Paamiut, Qadortoq an Kap Farvel (Nunap Isua) stääden. Paamiut (ing. Paamiut (sub-)dialect; dään. Paamiut (kommunes) dialekt) Nanortalik-Qaqortoq (ing. Nanortalik-Qaqortoq (sub-)dialect; dään. Qassimiut-Nanortalik dialekten) Kap Farvel (ing. Kap Farvel; dään. Kap Farvel dialekten) Uastgreenluns (ing. East[ern] Greenlandic, East Greenland Inuit, dialect of Tunu; dään. østgrønlandsk). Angmagssalik an Ittoqqortoormiut (Illoqqortoormiut) stääden. Fulken: Angmagsalingmiut. Wikipedia üüb Greenluns Ethnologue Greenlandic at Omniglot"}
{"id": "40670", "contents": "A Raawen (latiinsk Corvus, ufkört Crv) as en stäärbil üüb a süüdelk hemel. A laachtest stäär as Gamma Corvi (γ Crv) mä en skiinboor magnituud faan 2,59 mag. A Raawen üüb a naachthemel Commonskategorii: Raawen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40674", "contents": "At Kop (latiinsk Crater, ufkört Crt) as en stäärbil üüb a süüdelk hemel. A laachtest stäär as Labr (Delta Crateris, δ Crt) mä en skiinboor magnituud faan 3,57 mag. At Kop üüb a naachthemel Commonskategorii: Kop – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40679", "contents": "At Weederslaang (latiinsk Hydra, ufkört Hya) as en stäärbil üüb a süüdelk hemel. A laachtest stäär as Alphard (Alfa Hydrae, α Hya) mä en skiinboor magnituud faan 1,98 mag. At Weederslaang üüb a naachthemel Commonskategorii: Weederslaang – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4068", "contents": "A jupik spriaken san en twiig faan a eskimo spriaken üüb eskimo-aleutisk spriaken. Diar hiar amanbi 4 spriaken tu, an 14.250 minsken snaake ian diarfaan üs mamenspriak. Sirenik jupik (Uqeghllistun) († 1997 - ütjstürwen) Rocht jupik spriaken Sibirisch jupik (Yupigestun) (1.800 snaake) Naukan jupik (Нывуӄаӷмит) (50 snaake) Alaska jupik (Yugtun an Cugtun) (12.000 snaake) Alutiiq of Sugpiaq (Sugcestun, Sugtʼstun, Sugtestun, Alutiitstun) (400 snaake) Incubator üüb Alaska jupik Inuit spriaken"}
{"id": "40684", "contents": "At Skilt of Skilt faan Sobieski (latiinsk Scutum, ufkört Sct) as en letj stäärbil üüb a süüdelk hemel. A laachtest stäär as Alfa Scuti (α Sct) mä en skiinboor magnituud faan 3,85 mag. At Skilt üüb a naachthemel Commonskategorii: Skilt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40688", "contents": "A Waalfask (latiinsk Cetus, ufkört Cet) as en stäärbil üüb a süüdelk hemel. A laachtest stäär as Deneb Kaitos (Beta Ceti, β Cet) mä en skiinboor magnituud faan 2,04 mag. A Waalfask üüb a naachthemel Commonskategorii: Waalfask – Saamlang faan bilen of filmer Waaler (diarten)"}
{"id": "40689", "contents": "Kaawiar (faan persisk ‏خاویار‎‎ Xāviār) as redet an saaltet ais faan Stöören. Jo wurd fööraal uun't Suart Sia, uun't Sia faan Asow, uun't Kaspisk Sia an uun't Nuurdelk Is-Sia fangd. Auer kaawiar so jüür as, woort hat uk suart gul näämd. Am kaawiar tu wanen, wurd a Stöören miast slaachtet. Man sant 2014 jaft'at en patent faan't Alfred-Wegener-Institut, am bi a aier tu kemen, saner dat a fasker diarbi amkem. Det as nuadag, auer a Stöören böös raar wurden san. För \"echt\" kaawiar wurd fööraal jodiar slacher brükt: Acipenser baerii - Baeri Acipenser gueldenstaedtii - Ossietra, Royal Black, Imperial Acipenser ruthenus Accipenser stellatus - Sevruga Huso huso - Beluga, Almas Diar wurd oober uk faan ööder fasker a aier ferwerket: Sjiisk Kaawiar faan a Siahaas (Cyclopterus lumpus) Lakskaawiar faan Oncorhynchus keta, Oncorhynchus kisutch, Oncorhynchus gorbuscha Masago faan Mallotus villosus Commonskategorii: Kaawiar – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40691", "contents": "Ilse Johanna Christiansen (* 13. Ismuun 1954 ön Foortuft, † 15. Mai (Krölenmuun) 2024) es en nuurđfriisk Komunaalpolitikerin an aktiif ön hok Foriiningen wesen. Sent 2013 es jü Fuarseter fan di Friisk Reer wesen. Ilse Christiansen heer höör Bruarwening üs Psycholoogin ön en Kliinik ön Nuurđfriislön. Fuar di SSW es Ilse Christiansen ön di Stat Bräist en ön di Krais Nuurđfriislön aktiif wesen. Fuarseter fan di Friisk Reer Reers-Meföligster fan di Friisk Foriining Reers-Meföligster bi di Foriining fan't Nordfriisk Instituut"}
{"id": "40693", "contents": "Rhein Vorlage:Infobox Fluss/NACHWEISE_aus Di Rhein (uk bikeent üs Rhiin) es en Stroom ön Merel-Euroopa. Sin Kwel es ön Graubünden ön di Swaits. Sin Müring es iin ön dit Rhein-Maas-Delta ön di Neđerlönen en lapt sadeling üt iin ön di Nuurđsee. Di Regioonen trinjom di Rhein gung aur niigen Lönen. Fuar't Mist sen des Regioonen man ön Dütsklön. Di gurtest Stroomer, wat in ön di Rhein laap sen di Aare, di Neckar, di Main, di Mosel en di Maas. Di Rhein es di gurtest Stroom wat iin ön di Nuurđsee lapt. Di Rhein es uk jen fan di nöörigst Weeterstraaten üp Wārel. Commons: Rhein – Saamling fan Skelter en Videos Wikiquote: Rhein (Dütsk) Wikisource: Rhein (Dütsk) Wikivoyage Raisfeerer Rhein (Dütsk)"}
{"id": "40694", "contents": "Donau Vorlage:Infobox Fluss/NACHWEISE_aus Di Donau es di leengst Stroom ön Dütsklön. Jü lapt döör Merel- en Süđuastereuroopa. Dit Müring giar iin ön di Suurt See. Regioonen trinjom di Donau Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit: Hydrologischer Atlas von Deutschland, Freiburg i. Br. 2003 Commons: Donau – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "40696", "contents": "Panjabi, Punjabi of Pandschabi (پنجابی / ਪੰਜਾਬੀ IAST panjābī [pʌnˈʤɑːbiː]) as en spriak, diar uun Pakistaan an Nuurdwaast-Indien faan amanbi 115 miljuun minsken snaaket woort. Panjabi woort mä Gurmukhi skraft (ਗੁਰਮੁਖੀ gurmukhī) skrewen. Det hiart tu a indisk Brahmi skraften. Commonskategorii: Panjabi – Saamlang faan bilen of filmer Pandjab"}
{"id": "40697", "contents": "Needersaksies, Neadersassisk of Nederlaands Leegsaksisch as en waastgermaans spriak, diar uun't nuurduasten faan a Neederlunen snaaket woort. Hat as nai mä't Plaatsjiisk. Gronings (gos) Stellingwerfs (stl) Drents (drt) Twents (twd) Achterhoeks (act) Sallands (sdz) Veluws (vel) Wikipedia üüb Plaatsjiisk (Sjiisklun) Wikipedia üüb Needersaksies (Holun)"}
{"id": "40698", "contents": "Inn Di Inn (rumantsch En?/i, lat. Aenus of Oenus, ualgreks Αἶνος) es en 517 km lung Stroom, di döör di Swaits, Uasterrik en Dütsklön lapt. Di Müring es ön Passau an lapt diar iin ön di Donau. Deutsches Gewässerkundliches Jahrbuch Donaugebiet 2006 Bayerisches Landesamt für Umwelt, S. 302, abgerufen am 4. Oktober 2017, Auf: bestellen.bayern.de (PDF, deutsch, 24,2 MB). Deutsches Gewässerkundliches Jahrbuch Donaugebiet 2006 Bayerisches Landesamt für Umwelt, S. 225, abgerufen am 4. Oktober 2017, Auf: bestellen.bayern.de (PDF, deutsch, 24,2 MB). Commons: Inn – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "40699", "contents": "w:de:International Alphabet of Sanskrit Transliteration Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (huuchsjiisk)"}
{"id": "407", "contents": "Antarktikaa Antarktikaa as en weltdial uun a Antarktis. Diarbi as Antarktis det weltregiuun süüdermuar faan ~ 66° 33′ süüdelk breetje (a süüdelk pulaarkreis) trinj am a süüdpuul. Hat leit jinauer faan't Arktis, det leit nuurdermuar faan 66° 33′ nuurdelk breetje. Trinjam Antarktikaa leit at Antarktisk Sia. A kontinent Antarktikaa amfaadet poliitisk oober det regiuun trinjam a süüdpuul bit ap tu 60 graad süüdelk breetje. Sööwen stooten ferlang en dial faan Antarktikaa. Di Antarktisferdrach faan 1961 erkäänt det oober ei uun. Commonskategorii: Antarktikaa – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Antarktikaa – Geograafisk an histoorisk koorden efter Fischer Weltalmanach 1998, türn 75, ISBN 3-596-19098-3. Det süüdgrens as faan Norweegen nimer fäästlaanj wurden, diaram koon det grate uk ei akeroot fäästlaanj wurd."}
{"id": "4070", "contents": "Aleutisk of Unangans spriaken (aleutisk: Unangam Tunuu) — san en twiig faan a eskimo-aleutisk spriaken. Snaaket wurd jo faan amanbi 150 minsken fööraal uun a USA (Alaska) an uun Ruslun (Komandööreilunen). efter: Unangam Language Pre-contact Tribes and Dialects Widjwaast-aleutisk Sasignan (ale. Sasignan; uast spriakwiisen Sasxinan; waast spriakwiisen Sasxinas; ing. Attuan). Attu, Agattu, Semichi eilunen. Rus-Aleutisk creole (ale. Kasakam Unangangis ; ing. Copper Island Aleut; rus. медновский язык). Kommandeureilunen. Madelwaast-aleutisk (ale. Aliguutax̂; ing. Atkan, Western Aleut] Naahmiĝus. Delarof (Amatignak, Tanaga) eilunen. Niiĝuĝis. Andreanof (Kanaga, Adak, Atka, Amlia, Seguam) eilunen. Uast-aleutisk (ale. Eastern Unangan, Eastern Aleut) Akuuĝun of Uniiĝun. Four Mountains (Amukta, Kagamil) eilunen. Qawalangin. Fox (Umnak, Samalga, waast Unalaska) eilunen. Qigiiĝun. Krenitzen (uast Unalaska, Akutan, Akun, Tigalda) eilunen. Qagaan Tayaĝungin. Sanak (Unimak, Sanak) eilunen. Taxtamam Tunuu. Belkofski. Qaĝiiĝun. Shumigan eilunen. Aleutisk studententaalen uun a juaren 1987–1988: Aleutisk skuuljongen üüb a Aleuten an a Pribilof eilunen (10. Oktuuber 2000): Atka %100 Akutan %100 St. Paul %97 St. George %100 King Cove %91 Sand Point %86 False Pass %83 Nelson Lagoon %81 Adak %73 Nikolski %44 Unalaska %19 Cold Bay %17 Unangam Language Pre-contact Tribes and Dialects by Knut Bergland and Moses L. Dirks Bilingual/Bicultural Education Programs Available data from the schools in"}
{"id": "40700", "contents": "Di Suurt See (uk Suurt Miar) es en Benensee mermung Süđuasteuroopa en Fuaraasien. Aur di Bosporus es di Suurt See me dit Merelmiar öf do Merlönsee forbünen. Di Suurt See es bit tö 2.212 m diip, en ön en Areaal fan 461.000 km² lii 547.000 km³ Weeter. Laag fan di Suurt See Commons: Krim – Saamling fan Skelter en Videos Commons: Suurt See – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "40705", "contents": "Di Neđerlönen (holöns Nederland, weestfriisk Nederlân) sen jen fan fjuur Lönen ön dit Köningrik fan di Neđerlönen. Fuar't Miist uur Holön sair, man dit es ek rocht, aur Holön bluat di nuurđweestern Huk fan dit Lön es. Holön set höm fan di Prowinsen Nuurđer- en Süđerholön töhop. Di Neđerlönen hiir tö Weesteuroopa. Trinjom lii Belgien süđerfuar, Dütsklun uasterfuar sa üs di Nuurđsee ön Nuurđen en Weesten. Hauptstat es Amsterdam, di Regiaring set ön Den Haag. Tö dit Köningrik fan di Neđerlönen hiir da jit trii Ailönen ön di Kariibik. Bonaire, Sint Eustatius an Saaba sen di BES-Eilunen en aparti Gimiinden fan di Neđerlönen. Commons: Neederlunen – Saamling fan Skelter en Videos Wikivoyage Raisfeerer Neederlunen (Dütsk)"}
{"id": "40706", "contents": "Di BES-Ailönen of uk aparti Gimiinden (holöns: bijzondere gemeenten) sen trii Ailönen ön di Kariibik, wat jertirs tö di Neđerlöns Antilen jert haa. Dit sen Bonaire, Sint Eustatius en Saaba. Ja uur uk Kariibisk Neđerlön (holöns: Caribisch Nederland) nēmt. Di 10. Oktuuber fan 2010 sen di Neđerlöns Antilen āpliaset uuren, en sent des Dai sen di trii Ailönen \"aparti Gimiinden\" fan di Neđerlönen. Trii üđer Ailönen fan di Neđerlöns Antilen hiir uk tö dit Köningsrik fan di Neđerlönen, sen man dach suwereen Staaten uuren: Aruuba, Curaçao en Sint Maarten. Statistical Info: Area and Climate. Archiwiaret faan det originool di 6. Jüüle 2011. Ufrepen di 3. Oktuuber 2011. Caribbean Netherlands; population; sex, age, marital status. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek (CBS), 23. April 2021, ufrepen de 19. Janewoore 2022 (ingelsk)."}
{"id": "40713", "contents": "COVID-19 COVID-19 (fan engelsk: COrona VIrus Disease 2019) es en Kraanker, diar fan di Coronawiirus SARS-CoV-2 ön Gang kumt. Üs jest es COVID 19 ön di Jöölmuun fan 2019 ön di Stat Wuhan ön Kiina faststelt. Di Kraanker uur fan di Uurem fiiđerdönen. 2020 es diarfan en Pandemii uuren. Ek ark'jen diar fan di Wiirus raaket uur, uur swaar kraank. Enkelt Liren fo dit gaar ek me. Üđern fo Host en Snööf of Fiiber, sa üs em dit fan en Sjucht keent Mensken, dānen al kraank of al ialer sen, ken fuul ringer töpas kum en uk sterewi. Eeđer hok Weeken kām dit Wiirus aur di Grensen fan Kiina hen aur di hiili Öört. Dat dit da ek sa fuul ombidrain uur, skel di Liren ek sa fuul forraisi, Masken drai en rinnelk wiis. Ön Dütsklön waar Skuulen en Jungensguarten sa üs maning Laadens ön di Gērs- en di Krölenmuun techtmaaket (Lockdown). Di Kaart weeget en Stant fan di Pandemii: Diar junker di Klören, diar muar Kraanken sen diar. Bi di miist Mensken giar di Sjucht fan salev weđer wech. Fuar üđern es jit niin Medisiin fünen, aur dit Wiirus jit ek lung bikeent es. Sent di Jöölmuun 2020 jft"}
{"id": "40714", "contents": "SARS-CoV-2 Di Wiirus SARS-CoV-2 maaket di Mensken kraank me COVID-19. Di Noom kumt fan engelsk: COrona VIrus Disease 2019. Üs jest es di Wiirus ön di Stat Wuhan/Kiins āpslain. Ön dit Jaar 2020 es diar en Pandemii fan uuren. Hauptkategorii: Wiiren Order: Nidovirales Famiilie: Coronaviridae Önerfamiilie: Orthocoronavirinae Skööl: Betacoronavirus Slach: Severe acute respiratory syndrome-related coronavirus (SARSr-CoV) Stam: Severe acute respiratory syndrome coronavirus 2 (SARS-2, SARS-CoV-2) Isoliaret wiiren: Japan-KY-V-029/2020 – Nepal/61/2020 – Sweden/01/2020 – USA/AZ1/2020 – USA/IL1/2020 – USA/TX1/2020 – Wuhan-Hu-1/2019 – Wuhan/IVDC-HB-01/2019 – Wuhan/WIV04/2019 – Wuhan/IPBCAMS-WH-01/2019 – Wuhan/IVDC-HB-04/2020 (Stant: Juuni 2020) SARS-2, SARS-CoV-2 Synonym: 2019-nCoV Nextstrain Wikispecies heer en artiikel tö: SARS-CoV-2 Commons: SARS-CoV-2 – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "40715", "contents": "En Lockdown (Dialslüting) meent, dat en Regiaring fuarskriift, dat Plaatsen techtmaaket uur, hur masi Liren raaki ken. Des kumt ön en Demokratii sa üs ön Dütsklön ek aaft fuar. Wan fan en Wiirus sa üs SARS-CoV-2 man olterfuul Liren kraank uur, da uur wat slööten, dat di Pandemii ek muar sa waker of gaar ek muar wuksi ken."}
{"id": "40716", "contents": "Coronaviridae Tö di Famiilie Coronaviridae jert uk SARS-CoV-2, hur em COVID-19 fan fo ken. Hauptkategorii: Wiiren Order: Nidovirales Famiilie: Coronaviridae Önerfamiilie: Orthocoronavirinae Sköölen: Alphacoronavirus – Betacoronavirus – Deltacoronavirus – Gammacoronavirus Onerfamile: Letovirinae Skööl: Alphaletovirus Coronaviridae ICTV Virus taxonomy 2014 Wikispecies heer en artiikel tö: Coronaviridae Commons: Coronaviridae – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "40718", "contents": "At Alfred-Wegener-Institut (AWI) as en wedenskapelk iinrachtang, diar ham am a ooseaanen üüb a welt komert. En swaarponkt as det werk uun a Arktis an Antarktis, man uk uun a Nuurdsia. Hör onersjükangen amfaade ei bluas det siaweeder, man uk a siagrünj an at atmosfeere. Uun a leetst juaren spele onersjükangen tu't kliima en grat rol. Bi't AWI werke son 1.000 wedenskapslidj üüb sjauer steeden. At AWI as 1980 grünjlaanj wurden an näämd efter di geoloog an meteoroloog Alfred Wegener, di fööraal diar för bekäänd as, wat hi auer't wurden faan a kontinenten an a tektoonik ütjfünjen hää. Stüdag iinrachtangen AWI Breemerhuuwen Biologische Anstalt Halaglun Wattenmeerstation List üüb Sal AWI Potsdam, Wissenschaftspark Albert Einstein Ööder iinrachtangen Skeb Polarstern, Heincke, Mya II Fliigern Polar5, Polar6 Neumayer-Station III uun a Antarktis AWIPEV-Basis (Koldewey-Station) üüb Spitsbergen, tuup mä Frankrik Basis Samoilov bi't Lenadelta, tuup mä Ruslun Commonskategorii: AWI – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4072", "contents": "Alaska jupik (jup. Yugtun ; spriakwiisen: Cugtun) as bütj Sirenik jupik, Sibirisch jupik, Naukan jupik an Alutiiq ian faan jo fiiw jupik spriaken. Snaaket woort det faan amanbi 12.000 minsken fööraal uun Waast- an Süüdwaast-Alaska. Unaliq-Pastuliq jupik (ingels Norton Sound Yup’ik) Unalirmiut (ingels Unaliq subdialect) Fulken: Atnegmiut, Kuuyuŋmiut, Eŋlutaleġmiut, Caxtulegmiut, Uŋallaqłiŋmiut, Tacirmiut Pastulirmiut (ingels Kotlik subdialect) Yukon-Kuskokwim jupik (ingels General Central Yup’ik). Fulken: Qerauranermiut, Kuigularmiut, Qip’ngayarmiut, Qaluyaarmiut, Marayaarmiut, Chnagmiut, Kuigpagmiut, Akulmiut, Caninermiut, Kusquqvagmiut (Unegkumiut, Kiatagmiut) Egegeik jupik (jup. Aglurmiut; ingels Egegik Yup’ik, Bristol Bay Yup’ik) Chevak tschupik (jup. Cugtun (spriak) Cup’ik (sg) Cupiik (dual) Cupiit (pl); ingels Cup’ik, Hooper Bay-Chevak Cup’ik) Nunivak tschupik (jup. Cugtun (spriak) Cup’ig (sg), Cupiik (dual), Cupiit (pl), Nuniwarmiut; ingels Cup’ig, Nunivak Cup’ig, Nunivak Cup’ik) Rüsk-Ameerikoo (1733 - 1867) Rusisismus : cainik (< rus. чайник) sedel cukunak / cukunaq (< rus. чугунок) \"cast iron pot\" kaminiaq (< rus. камин) oonk kelipaq (< rus. хлеб) bruad kuskaq (< rus. кошка) kaat luuskaaq (< rus. ложка) skai mass'laq (< rus. масло) böder missuuk (< rus. мешок) pöös; sääk mulut'uuk (< rus. молоток) höömerk nuussiq (< rus. нож) kniif paltuuk / pal'tuuk (< rus. пальто) mantel puckaq (< rus. бочка) fäät; koon pucunaq (< rus. бочонок) fäät; koon putuskaq"}
{"id": "40722", "contents": "A Lena (rüsk Лена; jakutisk Өлүөнэ, Ölüöne) as en struum uun Sibiirien mä san müs uun't Arktisk Sia. Hi as 4294 km lung an hiar't sodenang tu a lingst struumer üüb a eerd. Iintoochregiuun At Lenaklaf bi Jakutsk A Lena bi Jakutsk At Lenadelta Isstruat auer a Lena Commonskategorii: Lena – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40723", "contents": "Dit Zika-wiirus es en Wiirus fan di Skööl Flavivirus iin ön di Famiilie Flaviviridae. Hat es üs jest bi Aapen ön di Weetenskepelk Iinrochting Zika Forest ön Uganda sen uuren. Dit Zika-Wiirus uur fan Mechen fiiđerdrain, en da fair em dit \"Zika-fiiber\". Bit deling ken em diar ek fuul töögen maaki. Fuar wukset Mensken es dit fuar't Miist ek sa slim üs fuar Wüfhaurn, dat en Dütji ütdrai. Dit Jungen ken diar Skaaren fan fo. Di Kraanker es üp di Sken tö se. Lönen, hur dit Zika-Wiirus ütbreeken es (Jan. 2016):  Ütjbreegen kraankhaiden  Bluas efterwiset wiiren Magen, fööraal Aedes aegypti dö dit Wiirus fiiđer. Model fan't Wiirus Ön 2015 es dit Wiirus fuaral ön Brasiilien ütbreeken. Hoken diar hen raiset, skal höm fiks fuarse. Commons: Zika-wiirus – Saamling fan Skelter en Videos Wikispecies heer en artiikel tö: Zika-wiirus ICTV Wiirus Taksonomii 2014 Nöörig Böör tö Bidrachen aur di Sünhair D.I.H. Simpson: Zika virus infection in man. Uun: Transactions of the Royal Society of Tropical Medicine & Hygiene. binj 58, Nr. 4, 1964, S. 335–338, doi:10.1016/0035-9203(64)90201-9. PMID 14175744."}
{"id": "40726", "contents": "ff p1 A Baikalberger (rüsk Байкальский хребет, amskrewen: Bajkal'skij chrebet) san en beragkeed bi a waaster ääg faan a Baikalsia uun Sibiirien. Jo ling ap bit tu en hööchde faan 2.588 meetern. Diar leit at hood faan di grat struum Lena, di iin uun't Arktisk Sia lääpt."}
{"id": "40731", "contents": "Jakutsk Jakutsk (rüsk Яку́тск, jakutisk Дьокуускай/Djokuuskaj) as det hoodstääd faan't Republiik Sacha (Jakuutien) uun't rüsk regiuun Fiar Uasten. Diar lewe 269.601 minsken (Stant 14. Oktuuber 2010) bi a struum Lena. Uun nian gratstääd üüb a welt woort'at uun a wonter kuuler üs diar. Commonskategorii: Jakutsk – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Jakutsk (sjiisk)"}
{"id": "40733", "contents": "Holön es en litj Huk fan di Neđerlönen, amtelk Köningrik fan di Neđerlönen (üp Holöns Nederland of Koninkrijk der Nederlanden, üp Weestfriisk Nederlân en Keninkryk fan de Nederlannen), wat ön di Nuurđweesten liit. Dit Uurt \"Holön\" uur man uk fuar di Neđerlönen sair. Uasterfuar fan di Neđerlönen liit Dütsklön, ön Süđern liit Belgien en weesterfuar di Weest- of Nuurđsee. Di kariibisk Ailönen Bonaire, Sankt Eustatius en Saba hiir üs di BES-Ailönen uk tö dit Köningrik. Dit Lön heer 16.900.726 Iinuuners (2015). Di Hauptstat es Amsterdam. Di Köning es sent 2013 Willem-Alexander, Ministerpresident es sent 2010 Mark Rutte. Bevolking; kerncijfers. Centraal Bureau voor de Statistiek. Ufrepen 23. April 2016. (holuns)"}
{"id": "40734", "contents": "fpd5 A Tscherskogo, ingelsk: Mount Chersky as di huuchst berag faan a Baikalberger uun Ruslun mä en hööchde faan 2.588 meetern. Uun't uasten lei at Republiik Burjaatien an a Baikalsia, an uun't waasten at Oblast Irkutsk."}
{"id": "40735", "contents": "Babuschkin (üüb Rüs: Ба́бушкин Bábuškin, föör 1941 Мы́совск Mýsovsk; üüb Burjaatisk: Бабушкин хото Babuškin Choto) as en steed uun Burjaatien, Rüslun. At steed leit uun de Kabansk Distrikt, bi a süüdeeg faan a Baikalsia. Det hee 4385 lidj (2021). Russia: Republic of Buryatia, citypopulation.de"}
{"id": "40736", "contents": "Gusinoosjorsk (üüb Rüs: Гусиноозёрск Gusinoozjórsk, föör 1953 Ша́хты Šáchty; üüb Burjaatisk: Галуута хото Galuuta choto of Гусиноозёрск хото Gusinoozjorsk choto) as det traadgratst steed uun Burjaatien, Rüslun. Det leit uun a süüd faan't republiik. Det hee 23.263 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan de Selenginsk Distrikt. Süüdermuar leit a Gusinojesia. Russia: Republic of Buryatia, citypopulation.de"}
{"id": "40740", "contents": "A Gusinojesia (rüsk Гусиное озеро; burjaatisk Галуута нуур, Galuuta nuur, „Ges-sia“) as en 164,7 kwadrootkilomeeter graten an bit 28 meeter jipen sia uun Burjaatien (Ruslun), naibi Ulan-Ude, at hoodstääd faan't Republiik Burjaatien. Üüb a nuurder ääg leit det stääd Gusinoosjorsk. Heike Mall, Roger Just: Baikal – See und Region, Rä Reise Know-How, 3. aplaag, Bielefeld 2007, ISBN 978-3-8317-1546-6, S. 408 Commons: Gusinojesia – Saamlang faan bilen of filmer Artikel Gusinojesia uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk)"}
{"id": "40741", "contents": "Kaarl XII. (üüb Sweedsk: Karl XII; * 17. Jüünejul. / 27. Jüüne 1682greg. uun Stockholm; † 30. Nofemberjul. / 11. Deetsember 1718greg. bi Fredrikshald uun Noorweegen) wiar faan de 5. April 1697 tu san duas Köning faan Sweeden an Hertooch faan Bremen an Verden. Uun sin reegiment naam Sweeden uun de Grat Noorsk Krich jin Denemark, Saksen an Rüslun dial. Hi loket för enkelt juaren üüs generool, man üüs Rüslun a Slacht bi Poltawa (1709) uun a Ukraine faan nü woon, kaam at tidj faan Sweeden üüs gratmeecht tu aanj. Uun't juar 1718 fool hi uun Noorweegen uun't belaagring faan Fredrikshald. Commons: Karl XII. – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "40742", "contents": "Poltawa (üüb Ukrainisk: Полта́ва Poltáva) as at hoodsteed faan det Poltawa Prowins uun't Ukraine. Det leit bi de Worskla Struum uun a uast faan't lun. Det hee 283.402 lidj (2021). Det as uk at hoodsteed faan de Poltawa Distrikt. A Slacht bi Poltawa (1709) twesken Sweeden an Rüslun wiar uun a nuurd faan det Poltawa faan nü. Bulgaarien Weliko Ternowo uun Bulgaarien (sant 1963) Sjiisklun Filderstadt uun Tjiisklun Sjiisklun Ostfildern uun Tjiisklun Ferianagt Stooten Irondequoit uun New York, Ferianigt Stooten Sweeden Kristianstad uun Sweeden Iwan Kotljarewskyj, ukrainisk dachter (1769-1838). Ukraine: Poltava, citypopulation.de"}
{"id": "40743", "contents": "Jantschukan (üüb Rüs: Янчука́н Jančukán) as en steed uun Burjaatien, Rüslun. At steed leit uun a nuurd faan't republiik, nai bi de Boower-Angara Struum, uun de Nuurdbaikal Distrikt. Det hee 244 lidj (2021). Russia: Republic of Buryatia, citypopulation.de"}
{"id": "40744", "contents": "Kamensk (Rüs: Ка́менск Kámensk; üüb Burjaatisk: Хаамин Chaamin) as det tjiingratst steed uun Burjaatien, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't republiik, uun de Kabansk Distrikt, nai bi a Baikalsia an de Selenga Struum. Det hee 6624 lidj (2021). Russia: Republic of Buryatia, citypopulation.de"}
{"id": "40747", "contents": "Di Spree (sorbisk: Sprjewja, neđersorbisch iinfach Rěka (Stroom)) es en Stroom, wat döör Dütsklön en fuaral uk döör Berlin lapt. Di Spree es en Töstroom fan di Havel. Ön höör 400 km lüng Wai kumt jü uk döör Tschechien. Ön Berlin-Spandau laap Havel en Spree töhop, en diar heer di Spree muar Weeter. Dit meent, dat di \"Daachter\" fan di Havel diar di \"Mooterstroom\" uur aur dat muar Weeter diar döörlapt. Di Boower-Havel lapt diar me di Spree töhop. Gurt Diili sen Bunds- en uk Lönsweeterstraaten Steckbrief Spree (Memento faan di 17. Marts 2016 uun't Internet Archive), Land Brandenburg – Landesamt für Umwelt Deutsches Gewässerkundliches Jahrbuch Elbegebiet, Teil II 1999 Landesumweltamt Brandenburg, S. 118, abgerufen am 7. März 2021, Auf: lugv.brandenburg.de (PDF, deutsch). Spree auf dolnoserbski.de, abgerufen am 29. Juli 2019 https://web.archive.org/web/20201021141323/https://mil.brandenburg.de/verkehrsstatistik/Webpages/Tables/HTMLTables/Wasserstrassen_BBG.htm Commons: Spree – Saamling fan Skelter en Videos Wikisource: Spree (Dütsk) Wiktionary: Spree (Dütsk)"}
{"id": "40748", "contents": "ff A Munku Sardyk (rüsk Мунку-Сардык) as mä en hööchde faan 3.492 m a huuchst berag faan a Uastsajan uun Aasien. San toop leit üüb a grens tesken a Mongolei an Ruslun uun't Republiik Burjaatien. M. Melchejew: Toponimika Burjatii. Burjat. kn. isd., 1969, S. 142–143. (rüsk) Commons: Munku Sardyk – Saamlang faan bilen of filmer Artikel Munku Sardyk uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk)"}
{"id": "40749", "contents": "ff p5 A Uastsajan (rüsk Восто́чный Сая́н) as en beragkeed uun't süüden faan Sibiirien. Hat as sowat 1.000 km lung an ferlääpt faan waast tu uast. A huuchst berag diar as a Munku Sardyk mä en hööchde faan 3.492 meetern. Efter süüdwaast tu leit a Waastsajan. Commonskategorii: Uastsajan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4076", "contents": "Di Aarner, (iarner(öö.), oodler, jarn (mo.)) sen gurt Gripfügler. Ja sen man likwel niin Order of Famiilie Fügler ön di Süstemaatik fan di Biologii. Order: Gripfügler (Accipitriformes) Tö di Famiilie fan di Henmükeraartig Füglern (Accipitridae) hiir: Raitaarn (Circus aeruginosus) Guusaarn (Haliaeetus albicilla) Withaurt Aarn (Haliaeetus leucocephalus) Haast sin Aarn (Hieraaetus moorei) † Tö di Famiilie Pandionidae jert: Feskaarn (Pandion haliaetus) Bundsfortiinstkrüts Spreekuurt aur Aarn en Kreek üp Youtube (39 Sekunden)"}
{"id": "4077", "contents": "Chevak tschupik (jup. Cugtun) as mä Unaliq-Pastuliq jupik, Yukon-Kuskokwim jupik, Egegeik jupik an Nunivak tschupik ian faan jo fiiw Alaska jupik spriakwiisen. Snaaket woort det faan amanbi 50-100 minsken fööraal uun't stääd Chevak uun Alaska. Rüsk Ameerikoo (1733 - 1867) : caarralaq (< rus. сахар) soker caayuq (< rus. чай) tee cainik (< rus. чайник) sedel cap’akiq ( < rus. сапоги) skuch, steewel cass’aq (< rus. часы) klook culunaq (< rus. солонина 'salted meat') stookfask kalantaassaq (< rus. карандаш) pokluad kalmaaniq (< rus. карман) skrääp kelipaq (< rus. хлеб) bruad luussitaq (< rus. лошадь) hingst missuulleq (< rus. мешок) lanen sääk muluk’uuq (< rus. молоко) moolk mult’uuq (< rus. молоток) höömerk pal’tuuk (< rus. пальто) mantel pelatekaq (< rus. палатка) telt putuskaq (< rus. подушка) hegen spickaq (< rus. спичка) swaawelstook tiititsaaq / tiissitsaaq (< rus. тысяча) düüsen yaassiik : (< rus. ящик) kast; kasje Jerry Lipka, Culturally Negotiated Schooling: Toward a Yup’ik Mathematics. Archiwiaret faan det originool di 18. Jüüle 2011. Ufrepen di 22. August 2011. How to count in Yup’ik Yup’ik Eskimo Grammar, Irene Reed and all.(1977) On the Facebook: Cup'ik Word Of The Day - Chevak by Rebecca Nayamin (Kashunamiut School Cup’ik Language Teacher) Nuniwarmiut Piciryarata Tamaryalkuti,"}
{"id": "4078", "contents": "Nunivak tschupik (jup. Cugtun) as mä Unaliq-Pastuliq jupik, Yukon-Kuskokwim jupik, Egegeik jupik an Chevak tschupik ian faan jo fiiw Alaska jupik spriakwiisen. Snaaket woort det faan amanbi 50 minsken fööraal üüb't eilun Nunivak uun Alaska. Rüsk-Ameerikoo (1733 - 1867) Rusisismus : caarralar (< rus. сахар) soker caayu (< rus. чай) tee cainig (< rus. чайник) sedel cap’akir ( < rus. сапоги) skuch, steewel cass’ar (< rus. часы) klook culunar (< rus. солонина 'salted meat') stookfask kelipar (< rus. хлеб) bruad maslar (< rus. масло) böder miss’ug (< rus. мешок) lanen sääk mulut’ug (< rus. молоток) höömerk paltug (< rus. пальто) mantel pelatekar (< rus. палатка) telt putuskar (< rus. подушка) hegen spickaq (< rus. спичка) swaawelstook tiisiss’ar (< rus. тысяча) düüsen yaassig : (< rus. ящик) kast; kasje Jerry Lipka, Culturally Negotiated Schooling: Toward a Yup’ik Mathematics. Archiwiaret faan det originool di 18. Jüüle 2011. Ufrepen di 22. August 2011. How to count in Yup’ik Yup’ik Eskimo Grammar, Irene Reed and all.(1977) On the Facebook: Cup'ik Word Of The Day - Chevak by Rebecca Nayamin (Kashunamiut School Cup’ik Language Teacher) Nuniwarmiut Piciryarata Tamaryalkuti, Nunivak Island Cup'ig Language Preliminary Dictionary. Archiwiaret faan det originool di 5. August 2012. Ufrepen di 22."}
{"id": "40785", "contents": "Kitschera (üüb Rüs: Киче́ра Kičera) as en steed uun Burjaatien, Rüslun. At steed leit uun a nuurd faan't republiik, nai bi de Kitschera Struum an a Baikalsia. Det hee 917 lidj (2021). Russia: Republic of Buryatia, citypopulation.de"}
{"id": "40786", "contents": "Kjachta (üüb Rüs: Кя́хта Kjáchta; üüb Burjaatisk: Хяагта Chjaagta) as det fjuardgratst steed uun Burjaatien, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't republiik, nai bi't grens tu't Mongolei. Det hee 20.654 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan de Kjachta Distrikt. Russia: Republic of Buryatia, citypopulation.de"}
{"id": "40787", "contents": "Selenginsk (üüb Rüs: Селенги́нск Selengínsk; üüb Burjaatisk: Сэлэнгын Selengyn) as det füftgratst steed uun Burjaatien, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't republiik, uun de Kabansk Distrikt nai bi de Selenga Struum an a Baikalsia. Det hee 13.499 lidj (2021). Russia: Republic of Buryatia, citypopulation.de"}
{"id": "40788", "contents": "Sewerobaikalsk (üüb Rüs: Северобайка́льск Severobajkál'sk; üüb Burjaatisk: Хойто-Байгал Chojto-Bajgal) as det naistgratst steed uun Burjaatien, Rüslun. At steed leit uun a nuurd faan't republiik, bai de Tyja Struum an a Baikalsia. Det hee 23.304 lidj (2021). Russia: Republic of Buryatia, citypopulation.de"}
{"id": "40789", "contents": "Taksimo (üüb Rüs: Таксимо́ Taksimó) as det aachstgratst steed uun Burjaatien, Rüslun. At steed leit uun a nuurduast faan't republiik, bi de Muja Struum an't grens tu det Transbaikaalien Regiuun. Det hee 7691 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan de Muja Distrikt. Russia: Republic of Buryatia, citypopulation.de"}
{"id": "4079", "contents": "Sirenik jupik of Sirenik eskimo (jup. Uqeghllistun) as bütj Alaska jupik, Sibirisch jupik, Naukan jupik an Alutiiq ian faan jo fiiw jupik spriaken of as bütj Aleutisk spriaken an Eskimo spriaken ian faan jo trii Eskimo-aleutisk spriaken . Snaaket wurden as det fööraal uun Nuurduast-Ruslun (Tschukotka: Autonoom kreis faan a Tschuktschen). At leetst spreegerin wiar Valentina Vyje (Валентина Выйе). uun't juar 1895: uun't saarep Sirenik (Сиӷы́ных) snaake 79 minsken an uun't saarep Imtuk (Имтух) 43 minsken. uun't juar 1954: 130 minsken snaake. uun't juar 1980: 30 minsken snaake. uun't juar 1988: 4 minsken snaake. uun't juar 1997: (ütjstürwen). Eskimo-aleutisk spriaken : Aleutisk spriaken Aleutisk of Unangans (Unangam Tunuu) Eskimo spriaken Sirenik eskimo Jupik spriaken Sirenik jupik Rocht jupik spriaken Sibirisch jupik (Yupigestun) Naukan jupik (Нывуӄаӷмит) Alaska jupik (Yugtun) Chevak tschupik (Cugtun) Nunivak tschupik (Cugtun) Alutiiq of Sugpiaq (Sugcestun, Alutiitstun) Inuit spriaken Iñupiaq of Alaska inuit (Iñupiatun) Waastkanada inuit (Inuvialuktun) Uastkanada inuit of Inuktitut (Inuktitut ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ) Greenluns (Kalaallisut) Det dualtaal ei diar uun Sirenik jupik. Г. А. Меновщиков (1997), Сиреникских эскимосов язык, Языки мира. Палеоазиатские языки. - М., 1997. - С. 81-84 (= Генетически С.э.я. относится к эскимосско-алеутской семье; по всей вероятности, он представляет собой последний сохранившийся осколок третьей ветви эскимосских"}
{"id": "40790", "contents": "Ust-Bargusin (üüb Rüs: Усть-Баргузи́н Ust'-Barguzín; üüb Burjaatisk: Баргажанай Адаг Bargažanaj Adag) as det njüügenstgratst steed uun Burjaatien, Rüslun. At steed leit uun a maden faan't republiik, uun de Bargusin Distrikt bi de Bargusin Struum an nai bi a Baikalsia. Det hee 6894 lidj (2021). Russia: Republic of Buryatia, citypopulation.de"}
{"id": "40791", "contents": "Sakamensk (üüb Rüs: Зака́менск Zakaménsk; föör 1959 Городо́к Gorodók; üüb Burjaatisk: Захаамин хото Zachaamin choto) as det seekstgratst steed uun Burjaatien, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't republiik, nai bi't grens tu't Mongolei. Det hee 11.191 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan de Sakamensk Distrikt. Russia: Republic of Buryatia, citypopulation.de"}
{"id": "40792", "contents": "Onochoj (üüb Rüs: Онохо́й Onochój; üüb Burjaatisk: Нохой Nochoj) as det sööwenstgratst steed uun Burjaatien, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't republiik, uun de Saigrajewo Distrikt nai bi dön Uda an Brjanka Struumer. Det hee 10.767 lidj (2021). Russia: Republic of Buryatia, citypopulation.de"}
{"id": "40793", "contents": "De Bargusin Distrikt (üüb Rüs: Баргузи́нский райо́н Barguzínskij rajón; üüb Burjaatisk: Баргажанай аймаг Bargažanaj ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a maden faan't republiik, bi a Baikalsia. Det hee 21.329 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Bargusin. De Bargusin Struum, diarefter a distrikt neemd as, leept faan a nuurd tu a süüdwaast troch a distrikt iin uun a Baikalsia (Bargusin Bocht). Dön Bargusin Berger stun twesken a struum an a sia. De huuchst punkt uun a berger as Pik Baikal (2840 m). De Sabaikalski Natschunaalpark leit uun a distrikt. Det Grat Uschkani Eilun an trii letjer eilunen uun a Baikalsia san dial faan a distrikt. At steed Ust-Bargusin, det njüügengratst steed uun Burjaatien, leit uun a distrikt. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40795", "contents": "A Selenga of Selenge as en struum, diar faan a Mongolei troch Burjaatien (Ruslun) iin uun a Baikalsia lääpt. San hood as a tuupstruum faan a struumer Ider an Delgermörön. Hi as sowat 1024 km lung an a weederrikst struum iin uun a Baikalsia. Faan diar lääpt det weeder auer Angara an Jenisej uf efter nuurden iin uun't Arktisk Sia. Selenga uun't Chöwsgöl-Aimag Selenga naibi't rüsk grens Selenga-Delta Satelitenbil faan't delta Selenga (Struum) uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Projektförderantrag (Memento faan di 27. Mei 2011 uun't Internet Archive) (PDF; 1,6 MB) Global Environment Facility, 2010 Commonskategorii: Selenga – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40799", "contents": "De Baunt-Ewenki Distrikt (üüb Rüs: Ба́унтовский эвенки́йский райо́н Báuntovskij evenkíjskij rajón; üüb Burjaatisk: Бабантын хамнигадай аймаг Babantyn chamnigadaj ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a nuurduast faan't republiik. Det hee 8332 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Bagdarin. A Bauntsia, diarefter a distrikt neemd as, leit uun a nuurd faan a distrikt. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "408", "contents": "Anton Heimreich wörd di 5.3.1626 önj Trindermjarsch (Söödoostdiilj foont üülj Nordströnj) tuläid, weer san taatje preester wus (ouf 1639 aw Polweerm) än weer'r wälj sin bjarnetid bit 1634 ferbroocht heet. Eefter sin schölj-, studien- än räisetid (1640-52) laawed'r sunt 1652 as preester aw Latj Moos wider uner Nordströnjer, wat jam iinjsen aw et \"wüstes Moor\" made önjt lönj ladenen ouerräst foont üülj ailönj boogseet hääwe. Et koon ai säid wårde, dåt huum önj Trindermarsch ouers snååked heet as aw e fååstewål foon Nordfraschlönj. Aw arken fål heet Anton Heimreich en rucht Nordströnjer frasch snååked. Hi wus befraid ma Helene Finke än heet tumånst trii bjarne hädj. Heimreich heet beschraawen, hü dåt üülj Strönj unergingen as, önj sin \"Nord-Fresische Chronick\" (1666). E jarst wersion foon e Rungholtsooge as önj sin kroonik uk tu finen, weer Detlev von Liliencron sin ballade foon dachted heet. Di begrip \"Blanker Hans\" as sünonüm for e Weestsiie as uk foon ham. Störwen as'r 1685 aw Latj Moos, di däi nau koon huum ai seede. Kånd wörden as'r as kroonikschriwer, önj sin kroonik san da ålste tüüchnise foont frasch tu finen. Et san hu dachte: Yn Miren=Söngh; Yn Een=Söngh; Hans Tadesens Hammeldiebstahl, wat önj sin kroonik oufpränted"}
{"id": "4080", "contents": "Naukan jupik (jup. нывуӄаӷмит [fulk]) as bütj Alaska jupik, Sibirisch jupik, Sirenik jupik an Alutiiq ian faan jo fiiw jupik spriaken. Snaaket woort det faan amanbi 50 minsken fööraal uun't saarep Naukan uun Nuurduast-Ruslun (Tschukotka: Autonoom kreis faan a Tschuktschen). yuk minsk anguyak bütjluns; rus (fulk) igurgiq stäärdüker nanuq isbäär ayveq waalros neghhsaq selag ulagaq polaarfoos quyngiq hüs rendiart tuntu wil rendiart equt wichel qamawk sled för rendiarten of hünjer atekuk parka qulliik boks kamgek (dual) kamget (pl); skuch, skur nasaghaq, nasaq hud ayggaq hoonkluas eknitaq lamp; laacht awk blud Steven A. Jacobson (2005), History of the Naukan Yupik Eskimo dictionary with implications for a future Siberian Yupik dictionary, Études/Inuit/Studies 29 (1–2):149-161 Steven A. Jacobson (2005), History of the Naukan Yupik Eskimo dictionary with implications for a future Siberian Yupik dictionary, Études/Inuit/Studies 29 (1–2):149-161 М. Членов, Уэленский язык – проблема идентификации] Эскимосов азиатских язык"}
{"id": "40800", "contents": "At Angara (rüsk Ангара́) as en tustruum faan a struum Jenisej uun Madelsibiirien (Ruslun). Hi as 1.779 kilomeetern lung an ferlääpt faan a Baikalsia troch a gratstääden Irkutsk an Bratsk efter nuurduast, huar hi bi det stääd Strelka iin uun a Jenisej lääpt. Iintoochregiuun faan Jenisej mä Angara Angara bi Talzy naibi a Baikalsia Irkutsk Stausia Struumkrääftuunlaag bi Irkutsk Artikel Ангара uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Angara uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Commonskategorii: Angara – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40804", "contents": "Irkutsk Irkutsk (rüsk Ирку́тск) as det hoodstääd faan't Oblast Irkutsk uun Sibiirien (Ruslun) Hat leit bi a Baikalsia, diar huar hi iin uun a struum Angara uflääpt. Uun Irkutsk lewe 587.891 minsken (Stant 14. Oktuuber 2010), an diar feert at Transsibiirisk Iisenboon loongs. Commonskategorii: Irkutsk – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Irkutsk (sjiisk)"}
{"id": "40805", "contents": "At Transsibiirisk Iisenboon of kurt Transsib (rüsk Транссибирская магистраль, amskrewen Transsibirskaja magistral) as det wichtagst iisenboonliinje uun Ruslun. Hat as 9.288 kilomeetern lung an ferbanjt Moskau uun't waasten mä Wladiwostok uun't uasten. Üüb a wai lei 400 boonhoofer, an ian tuur düüret 144 stünjen (sääks daar). Commonskategorii: Transsibiirisk Iisenboon – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Transsibiirisk Iisenboon (sjiisk)"}
{"id": "40807", "contents": "Bratsk Bratsk (rüsk Братск) as en gratstääd uun't Oblast Irkutsk (Sibiirien, Ruslun). Diar wene 246.319 minsken (Stant 14. Oktuuber 2010). Commonskategorii: Bratsk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40809", "contents": "At Boower Angara (rüsk Ве́рхняя Ангар́а/Werchnjaja Angara; burjaatisk Дээдэ Ангар) as en 438 km lungen struum uun Sibiirien (Ruslun). Hi lääpt faan nuurduast efter süüdwaast uf uun a Baikalsia. Sin weeder lääpt do widjer auer a Angara an Jenisej iin uun't Arktisk Sia. Artikel Boower Angara uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Boower Angara uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Commonskategorii: Boower Angara – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4081", "contents": "Alutiiq, Sugpiaq, Supik of Pazifik jupik (alu. Sugcestun, Sugtʼstun, Sugtestun of Alutiitstun ) as bütj Alaska jupik, Sibirisch jupik, Sirenik jupik an Naukan jupik ian faan jo fiiw jupik spriaken. Snaaket woort det faan amanbi 400 minsken fööraal uun Süüd-Alaska. Waast-alutiiq Fäästääg-waast-alutiiq (ingels Koniag Alutiiq of Alaska Peninsula) Ugaassarmiut (ingels Ugashik subdialect) Katmai (ingels Katmai subdialect) Eilun-waast-alutiiq (ingels Koniag Alutiiq of Kodiak Island) Qik'rtarmiut Sugpiat of Qik'rtarmiut Alutiit (ingels Southern subdialect). uun eilun Kodiak stääden Akhiok an Old Harbor. (ingels Northern subdialect). uun eilun Kodiak stääden Karluk, Larsen Bay, Port lions, Ouzinkie an Кодиак. Tangirnarmiut. uun Tangirnaq (Woody Island) eilun. Uast-alutiiq (ingels Chugach Alutiiq, Chugach dialect, Chugach Eskimo, Sugpiaq (sensu stricto)) Fäästääg-uast-alutiiq (ingels Chugach Alutiiq of Kenai Peninsula). Fulken: Unegkurmiut, Yalegmiut. Eilun-uast-alutiiq (alu. Chugachigmiut; ingels Chugach Alutiiq of Prince William Sound, Chugach proper). Fulken: Tyanirmiut, Shuqlurmiut, Nutyirmiut, Palugvirmiut, Alukarmiut, Atyarmiut, Talitlarmiut, Kangirtlurmiut, Ugalakmiut. Alutiiq Museum: Alutiiq Word of the Week Archives. Archiwiaret faan det originool di 28. September 2007. Ufrepen di 22. August 2011. John E. Smelcer, Alutiiq Noun Dictionary and Pronunciation Guide, Common Nouns in Prince William Sound and Kenai Peninsula Region Alutiiq (Excluding Kodiak Island) Alutiiq Museum, Alutiiq Word of the Week Archives (Шунды пуксён пал алютик) John"}
{"id": "40810", "contents": "ff f1 p5 A Deljun-Uran Berger (rüsk Делюн-Уранский хребет, amskrewen Delyun-Uranskiy khrebet) san en beragkeed uun Sibiirien (Ruslun). Faan diar boowen komt a Boower Angara deel an lääpt iin uun a Baikalsia."}
{"id": "40813", "contents": "De Bitschura Distrikt (üüb Rüs: Бичу́рский райо́н Bičúrskij rajón; üüb Burjaatisk: Бэшүүрэй аймаг Bešüürej ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik. Det hee 22.024 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Bitschura. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40814", "contents": "De Chorinsk Distrikt (üüb Rüs: Хори́нский райо́н Chorínskij rajón; üüb Burjaatisk: Хориин аймаг Choriin ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a maden faan't republiik. Det hee 16.574 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Chorinsk. De Uda Struum leept troch a distrikt. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40815", "contents": "De Dschida Distrikt (üüb Rüs: Джиди́нский райо́н Džidínskij rajón; üüb Burjaatisk: Зэдын аймаг Zedyn ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik, bitu faan't grens tu't Mongolei. Det hee 23.026 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Petropavlovka. De Dschida Struum, diarefter a distrikt neemd as, leept troch a süüd. En öler struum, de Temnik, leept troch a nuurd. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40816", "contents": "De Iwolginsk Distrikt (üüb Rüs: Иволги́нский райо́н Ivolgínskij rajón; üüb Burjaatisk: Эбилгын аймаг Ebilgyn aimag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik. Det hee 61.808 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Iwolginsk. Det Iwolginsk Datsan (üüb Rüs: Иволги́нский даца́н Ivolgínskij datsán), en buddhistisk kluaster-uniwersiteet, stäänt nai bi't taarep Werchnaja Iwolga, ei widj faan Iwolginsk. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40817", "contents": "De Jerawna Distrikt (üüb Rüs: Ера́внинский райо́н Jerávninskij rajón; üüb Burjaatisk: Яруунын аймаг Jaruunyn ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a uast faan't republiik. Det hee 16.445 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Sosnowo-Oserskoje. Dön Jerawna-Chorga Sian lei uun a waast faan a distrikt. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40818", "contents": "De Kabansk Distrikt (üüb Rüs: Каба́нский райо́н Kabánskij rajón; üüb Burjaatisk: Хабаансхын аймаг Chabaanschyn ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik, loongs a Baikalsia. Det hee 55.234 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Kabansk. De Selenga Struum leept troch a distrikt iin uun a Baikalsia. A mös faan a struum as en delta. Kabansk Kamensk Selenginsk Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40820", "contents": "De Kischinga Distrikt (üüb Rüs: Кижинги́нский райо́н Kižingínskij rajón; üüb Burjaatisk: Хэжэнгын аймаг Chežengyn ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik. Det hee 14.278 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Kischinga. Dscharun-Chaschor, det gratst stupa uun Burjaatien, stäänt nai bi't steed Kischinga. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40821", "contents": "De Kjachta Distrikt (üüb Rüs: Кя́хтинский райо́н Kjáchtinskij rajón; üüb Burjaatisk: Хяагтын аймаг Chyaagtyn ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik, bitu faan't grens tu't Mongolei. Det hee 36.604 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Kjachta. De Selenga Struum leept troch a distrikt. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40822", "contents": "Di Saale es en Stroom ön Dütsklön. Di Saale giar döör Bayern, Thüringen en Sachsen-Anhalt. Jü es en Töstroom fan di Ialev, dit meent jü lapt diar iin. Me 413 km es jü di taustleengst Töstroom fan di Ialev. Bluat di Moldau es jit leenger. Michael Bergemann: Gesamtliste der Fließgewässer im Elbeeinzugsgebiet. Behörde für Umwelt und Energie, Hamburg 1. Jüüle 2015 (PDF; 802 KB [abgerufen am 29. Nofember 2015]). Deutsches Gewässerkundliches Jahrbuch Elbegebiet, Teil I 2015. (PDF) Landesbetrieb für Hochwasserschutz und Wasserwirtschaft Sachsen-Anhalt, 2019, S. 159, ufrepen de 7. Marts 2021 (Auf: lhw.sachsen-anhalt.de, 9,49 MB)."}
{"id": "40823", "contents": "De Kurumkan Distrikt (üüb Rüs: Курумка́нский райо́н Kurumkánskij rajón; üüb Burjaatisk: Хурамхаанай аймаг Churamchaanaj ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a nuurd faan't republiik. Det hee 13.284 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Kurumkan. De Bargusin Struum leept troch a distrikt. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40825", "contents": "De Muchorschibir Distrikt (üüb Rüs: Мухоршиби́рский райо́н Muchoršibírskij rajón; üüb Burjaatisk: Мухар Шэбэрэй аймаг Muchar Šeberej ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik. Det hee 22.697 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Muchorschibir. De Tugnujka Struum leept troch a distrikt. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40827", "contents": "Strelka (Krasnojarsk) Strelka (rüsk Стрелка) as en stääd uun't Regiuun Krasnojarsk (Sibiirien, Ruslun). Diar wene 5040 minsken (Stant 14. Oktuuber 2010). Bi Strelka lääpt di struum Angara iin uun a Jenisej. Commonskategorii: Strelka – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40831", "contents": "Di Moldau (tschechisk Vltava Ütspraak?/i, histoorisk Wulda – fan germaansk Wilth-ahwa (Meening sa üs: Wilj-Ache, Wildach, wat sa fuul meent üs \"wilj, riiwend Weeter\"), uk „Böhmisches Meer“ nēmt, es di leengst Stroom ön Tschechien en di gurtest Töstroom fan di Ialev. Di Moldau es bi di Müring iin ön di Ialev leenger en heer muar Weeter üs des, en diaraur es jü eeđer di Hydrologii di Hauptstroom fan dit Systeem trinjom di Ialev. Di Moldau es forskelig fan di Stroom Moldova ön nuurđuastern Rumeenien. Fan des kumt uk di Noom fan di Republik Moldau. Müring iin ön di Lipno-Müürsee Di Stěchovice-Dam halt di Moldau töbeek. Moldau bi di Vyšehrad Moldau bi di Karlsbröch Föriskep aur di Moldau nai bi Mělník Slüüs bi di Moldaukanaal Di Moldaukanaal Vraňany–Hořín nai bi Mělník Vltava a její přítoky – Vltava bei kct-tabor.cz Gewaessersteckbrief-Elbe, Plan Hochwasservorsorge Dresden, 2010 Auf: dresden.de (pdf; 8,3 MB) Lebensräume der Elbe und ihrer Auen (Memento faan di 26. Oktuuber 2007 uun't Internet Archive) Weißensee Verlag, Berlin 2004 (pdf; 2,0 MB) Commons: Kategorie: Moldau – Saamling fan Skelter en Videos Wasserstands- und Durchflussanzeige (de)"}
{"id": "40832", "contents": "De Giaginskaja Distrikt (üüb Rüs: Гиаги́нский райо́н Giagínskij rajón; üüb Adygeeisk: Джэджэ къедзыгъо Djedje qyedzığo) as en distrikt uun't republiik Adygeeja, Rüslun. A distrikt leit uun a nuurd faan't republiik. Det hee 31.932 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Giaginskaja. Adygeja: Republic in Southern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40833", "contents": "De Koschechabl Distrikt (üüb Rüs: Кошеха́бльский райо́н Košechábl'skij rajón; üüb Adygeeisk: Кощхьэблэ къедзыгъо Koşheble qyedzığo) as en distrikt uun't republiik Adygeeja, Rüslun. A distrikt leit uun a uast faan't republiik. Det hee 29.653 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Koschechabl. Adygeja: Republic in Southern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "4084", "contents": "Sibirisk jupik (jup. Yupigestun ) as bütj Alaska jupik, Alutiiq, Sirenik jupik an Naukan jupik ian faan jo fiiw jupik spriaken. Snaaket woort det faan amanbi 1.800 minsken fööraal üüb't St. Lawrence eilun uun Alaska an Tschukotka uun Ruslun. Ungazik (jup. Уӈазиӷмӣ sg Уӈазиӷмӣт pl; ingles Chaplino dialect; rus Уназикский говор). Ungazik (Посёлок Унгазик of Чаплино) saarep uun Ruslun (Tschukotka). Avan (rus Аванский говор). Avan (Посёлок Аван) saarep uun Ruslun (Tschukotka). Imtuk (rus Имтукский говор). Imtuk (Посёлок Имтук) saarep uun Ruslun (Tschukotka). Sivuqaq (jup. Yupiget [fulk], Yupigestun [spriak]; ingles St. Lawrence Island Yupik; rus диалект острова Св. Лаврентия). St. lawrence (Sivuqa = St. Lawrence) saarep uun USA (Alaska). Fulken: Sivuqarmiit, Pauvuilagmiit, Kukuligmiit, Sikuuvugmiit, Kialigagmiit. NOTES: ӈъ = ŋ ӷ = г’ , ӄ = к’ , ӈ = н’ , ў = w , ӽ = х’ * Foreign words. tanqiq : muun Qaluvik : Janewoore Nazighaghsiq : Febrewoore Teghiglugsiq : Maarts Lluughvik : April Kiigem Aghnaa : Mei Pinaghvik : Jüüne Ellngaghvik : Jüüle Palighvik : August Kumlavik : September Naayvaghvik : Oktuuber Aqumuq : Nofember Kaneghyengesiq : Detsember Поселок Унгазик (Чаплино). Archiwiaret faan det originool di 28. Febrewoore 2009. Ufrepen di 22. August 2011. Поселок Аван. Archiwiaret faan"}
{"id": "40840", "contents": "A Kuban (rüsk Кубань, adygeeisk Псыжъ [psəʐ], kabardiinisk Псыжь [psəʑ]) as en struum uun a nuurdelk Kaukasus. Hi lääpt uf uun't Sia faan Asow. Iintoochregiuun Koord Artikel Kuban Struum uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Commonskategorii: Kuban – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40844", "contents": "Krasnodar Krasnodar (rüsk Краснода́р) as en gratstääd uun Ruslun. Hat as hoodstääd faan't Regiuun Krasnodar. Uun't stääd an diar trinjam wene 1,35 miljuun minsken. Commonskategorii: Krasnodar – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40845", "contents": "Di Oder [ˈʔoːdɐ] (poolsk Odra ([ˈɔ.dra]) es en Stroom ön Mereleuroopa. Jü bigent ön Tschechien, lapt döör Polen en es fuar en Stek Wai di Grens tö Dütsklön. Dit leest Stek lapt jü weđer bluat ön Poolen en iin ön't Stettiner Haff trinjom di Ailönen Usedom en Wolin en da iin ön Uastersee. Di Oder-Neiße-Grens es eeđer di Taust Wārelkrich iinrocht uuren. Di Neiße es on di Lausitz en lapt iin ön di Oder. Di Neiße es en Töstroom tö di Oder. Di Oder es 866 km lung, bit Swijemünde sen dit man 898 km. Fan di Töstroom Warthe uur dit Stroomsysteem ombi 1.045 km lüng. Eeđer Rhein, Donau, Inn en Ialev es di Oder di fifstgurtest Stroom wat döör Dütsklön giar, aurdat diar ön di Müring 574 m³/s, langs laap. Di Regioonen trinjom di Oder gung ön Weesten en Süđweesten bit tö di Ialev, ön Uasten tö di Weichsel sa üs ön Süđern bit tö di Donau. Wiktionary Oder (Dütsk) Commons: Oder – Saamling fan Skelter en Videos Internationale Kommission zum Schutz der Oder (IKSO): Internationale Flussgebietseinheit Oder, 2005, abgerufen am 29. November 2016. Internationale Flussgebietseinheit Oder (PDF) Bericht an die Europäische Kommission; 2005; Auf: ikzm-oder.de E. Niemirycz, T."}
{"id": "40846", "contents": "De Muja Distrikt (üüb Rüs: Му́йский райо́н Mújskij rajón; üüb Burjaatisk: Муяын аймаг Mujajn ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a nuurduast faan't republiik. Det hee 9486 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Taksimo. De Muja Struum, diarefter a distrikt neemd as, hee sin hood uun a waast faan a distrikt an leept tu a uast iin uun de Witim Struum, wat at uastgrens faan a distrikt maaget. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40847", "contents": "De Oka Distrikt (üüb Rüs: Оки́нский райо́н Okínskij rajón; üüb Burjaatisk: Ахын аймаг Achyn ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a waast faan't republiik. Uun a nuurd leit det Irkutsk Prowins, uun a uast de Tunka Distrikt, uun a süüd at Mongolei an uun a waast at Republiik Tuwa. Det hee 5464 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Orlik. De Oka Struum, diarefter a distrikt neemd as, heed sin hood uun distrikt an leept tu a nuurd iin uun det Irkutsk Prowins. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40848", "contents": "De Pribaikalski Distrikt (üüb Rüs: Прибайка́льский райо́н Pribajkál'skij rajón; üüb Burjaatisk: Байгал шадар аймаг Baigal šadar ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a maden faan't republiik, loongs a Baikalsia. Det hee 26.140 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Turuntajewo. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40849", "contents": "De Saigrajewo Distrikt (üüb Rüs: Заигра́евский райо́н Zaigrajévskij rajón; üüb Burjaatisk: Загарайн аймаг Zagarajn ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik. Det hee 51.501 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Saigrajewo. Saigrajewo Onochoj Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "4085", "contents": "A Eskimo spriaken of Jupik-Inuit spriaken san en twiig faan a eskimo-aleutisk spriaken. Diar hiar amanbi 9 spriaken tu, an 102 000 minsken snaake ian diarfaan üs mamenspriak. Sirenik eskimo († 1997 - ütjstürwen) Jupik spriaken Sirenik jupik († 1997 - ütjstürwen) Rocht jupik spriaken Sibirisch jupik (Yupigestun) (1.800 snaake) Naukan jupik (Нывуӄаӷмит) (50 snaake) Alaska jupik (Yugtun) (12.000 snaake) Chevak tschupik (Cugtun) (50-100 snaake) Nunivak tschupik (Cugtun) (50 snaake) Alutiiq of Sugpiaq (Sugcestun, Alutiitstun) (400 snaake) Inuit spriaken Iñupiaq of Alaska inuit (Iñupiatun) (3000 snaake) Waastkanada inuit (Inuvialuktun) (400–700 snaake) Uastkanada inuit of Inuktitut (Inuktitut ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ) (35 000 snaake) Greenluns (Kalaallisut) (57 000 snaake) Wikipedia üüb Iñupiaq Wikipedia üüb Uastkanada inuit Wikipedia üüb Greenluns Incubator üüb Alaska jupik Georgy Menovshchikov (1990), Contemporary Studies of the Eskimo-Aleut Languages and Dialects: A Progress Report, Arctic Languages, An Awakening, UNESCO"}
{"id": "40850", "contents": "De Sakamensk Distrikt (üüb Rüs: Зака́менский райо́н Zakámenskij rajón; üüb Burjaatisk: Захааминай аймаг Zachaaminaj ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik. Det hee 24.751 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Sakamensk. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40851", "contents": "De Selenginsk Distrikt (üüb Rüs: Селенги́нский райо́н Selengínskij rajón; üüb Burjaatisk: Сэлэнгын аймаг Selengyn ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik. Det hee 41.152 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Gusinoosjorsk. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40852", "contents": "De Nuurd-Baikal Distrikt (üüb Rüs: Се́веро-Байка́льский райо́н Sévero-Bajkál'skij rajón; üüb Burjaatisk: Хойто-Байгалай аймаг Chojto-Bajgalaj ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a nuurd faan't republiik. Det hee 11.053 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Nischneangarsk. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40853", "contents": "De Tarbagatai Distrikt (üüb Rüs: Тарбагата́йский райо́н Tarbagatájskij rajón; üüb Burjaatisk: Тарбагатайн аймаг Tarbagatajn ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik. Det hee 23.212 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Tarbagatai. Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40854", "contents": "De Tunka Distrikt (üüb Rüs: Тунки́нский райо́н Tunkínskij rajón; üüb Burjaatisk: Түнхэнэй аймаг Tünchenej ajmag) as en distrikt uun't Republiik Burjaatien, Rüslun. A distrikt leit uun a waast faan't republiik. Det hee 20.219 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Kyren. Kyren (Кырен), Arschan (Аршан), Tunka (Тунка), Schemtschug (Жемчуг), Mondy (Монды), Sun-Murino (Зун-Мурино), Chuschiry (Хужиры), Tory (Торы), Turan (Туран), Churai-Chobok (Хурай-Хобок). Russia: Far Eastern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "40855", "contents": "Di Mosel (fransöösk Moselle, luxemborigsk Musel es en Stroom ön Euroopa, wat döör Dütsklön lapt. Me 544 km es jü di taustleengst Töstroom fan di Rhein, bluat di Maas es leenger. Di Noom jit sa fuul üs \"litj Maas\". Di Kwel es ön Frankrik ön di Vogeesen en lapt bi Koblenz iin ön di Merelrhein. Ön Lothringen lapt jü ön en gurt Böög, da döör Metz en da fiiđer naa Nuurđen. Bi Thionville en giar jü naa Nuurđuasten en uur bi Schengen di Grens mung Luxemborig en Dütsklön. Ön Trier kumt jü weđer ön Dütslön üt. Dit Moseldeel ön Dütsklön heer masi Böögen, en diar sen masi Wiinbārigen hur dit mal hart dial giar. Di Mosel waar fan 1958 ön fan di Staaten, wat trinjom uuni kanalisiaret lik maaket. Jü es diarfan en Weeterstraat fuar gurt Skeepen uuren. Di Liren wat bi di Mosel uuni, nēm jamsalev \"Moselaner\". Commons: Mosel – Saamling fan Skelter en Videos Wiktionary Mosel (Dütsk)"}
{"id": "40856", "contents": "Tschita (üüb Rüs: Чита́ Čitá) as at hoodsteed faan det Transbaikaalien Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't regiuun, nai bi't grens tu Burjaatien. Det hee 350.861 lidj (2021). Russia: Zabaykalsky Krai, citypopulation.de"}
{"id": "40857", "contents": "Di Main es en Stroom ön Dütsklön. Me sin 527 km es di Main di leengst Töstroom fan di Rhein, wat fan rochts diar iin lapt Nach Angaben der Bayerischen Staatsregierung beträgt die Länge des Mains 527 km (Bayerisches Verwaltungsportal (Memento faan di 15. Janewoore 2011 uun't Internet Archive)) Die Längenangabe von 524 km ist aus der Kilometrierung für die Großschifffahrt (geringer wegen abkürzender Schleusenkanäle) abgeleitet. Anm.: Der mittlere Mündungsabfluss basiert auf den Daten des Pegels Raunheim (Memento faan di 12. Nofember 2013 uun't Internet Archive) (Einzugsgebiet: 27.142 km², entsprechend 99,5 % des Einzugsgebietes; MQ: 224 m³/s), für diesen Pegel wird jedoch in der Untersuchung von HYMOG: Hydrologische Modellierungsgrundlagen im Rheingebiet, Anlage 1 http://ftp://ftp.bafg.de/pub/REFERATE/m1/HYMOG/Berichte/HYMOG_Abflusstafelanalysebericht_20110721.pdf (Link nicht abrufbar) (Aachen 2011) ein korrekturgerechneter Wert von 210 m³/s angegeben (S. 122), was für das Zwischeneinzugsgebiet zum Pegel Frankfurt-Osthafen einen plausibleren Gebietsabfluss von rund 7 l/s km² ergibt. Der Mündungsabfluss des Mains beträgt danach 211 m³/s."}
{"id": "40858", "contents": "Krasnokamensk (üüb Rüs: Краснока́менск Krasnokámensk) as det naistgratst steed uun det Transbaikaalien Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a süüduast faan't regiuun, nai bi't grens tu Schiina. Det hee 51.451 lidj (2021). Russia: Zabaykalsky Krai, citypopulation.de"}
{"id": "40859", "contents": "Borsja (üüb Rüs: Бо́рзя Borzja) as det traadgratst steed uun det Transbaikaalien Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 29.387 lidj (2021). Russia: Zabaykalsky Krai, citypopulation.de"}
{"id": "40860", "contents": "Aginskoje (üüb Rüs: Аги́нское Agínskoje) as det fjuardgratst steed uun det Transbaikaalien Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 18.335 lidj (2021). Russia: Zabaykalsky Krai, citypopulation.de"}
{"id": "40861", "contents": "Petrowsk-Sabaikalski (üüb Rüs: Петро́вск-Забайка́льский Petróvsk-Zabajkál'skij) as det füftgratst steed uun det Transbaikaalien Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 15.626 lidj (2021). Russia: Zabaykalsky Krai, citypopulation.de"}
{"id": "40865", "contents": "Nertschinsk (üüb Rüs: Не́рчинск Nérčinsk) as det seekstgratst steed uun det Transbaikaalien Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 14.648 lidj (2021). Russia: Zabaykalsky Krai, citypopulation.de"}
{"id": "40866", "contents": "f A Tschugusch (rüsk Чугуш) as mä en hööchde faan 3.238 m a huuchst berag uun Adygeeja üüb a grens tu't Regiuun Krasnodar (Ruslun). Commons: Tschugusch – Saamlang faan bilen of filmer Artikel Tschugusch uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk)"}
{"id": "40867", "contents": "Sabaikalsk (üüb Rüs: Забайка́льск Zabajkál'sk) as det sööwenstgratst steed uun det Transbaikaalien Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't regiuun, bitu faan't grens tu Schiina. Det hee 13.293 lidj (2021). Russia: Zabaykalsky Krai, citypopulation.de"}
{"id": "40869", "contents": "ff A Fischt (rüsk Фишт; adygeeisk Фыщт) as en berag uun a waastelk Kaukasus mä en hööchde faan 2.867 m. Artikel Fischt uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Commonskategorii: Fischt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40870", "contents": "At Autonoom Republiik Krim as en prowins faan a Ukraine üüb't hualeweilun Krim. Hat namt di gratst dial faan a Krim iin bit üüb det stääd Sewastopol uun't süüden, huar at rüsk Suart Sia Floot leit. At A. R. Krim as 2014 faan Ruslun auernimen wurden an woort diar üs rüsk republiik uun't Okrug Süüdruslun uunsen. Det as internatsionaal oober (noch) ei gudkäänd wurden. At A. R. Krim as tu 14 Rajons (1-14) an 11 stäädkreiser (15-25) iindiald. Commonskategorii: Autonoom Republiik Krim – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40873", "contents": "Mogotscha (üüb Rüs: Мого́ча Mogóča) as det aachstgratst steed uun det Transbaikaalien Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 12.992 lidj (2021). Russia: Zabaykalsky Krai, citypopulation.de"}
{"id": "40874", "contents": "Tschernyschewsk (üüb Rüs: Черныше́вск Černyšévsk) as det njüügenstgratst steed uun det Transbaikaalien Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 12.834 lidj (2021). Russia: Zabaykalsky Krai, citypopulation.de"}
{"id": "40875", "contents": "Karymskoje (üüb Rüs: Кары́мское Karýmskoje) as det tjiinstgratst steed uun det Transbaikaalien Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 12.771 lidj (2021). Russia: Zabaykalsky Krai, citypopulation.de"}
{"id": "40876", "contents": "f At Pobeda (rüsk Побе́да; uk Gora Pobeda; „Berag faan a auermäächt“) as mä en hööchde faan 3.003 m a huuchst toop faan't Tscherskibergem uun't Republiik Sacha (Jakuutien) uun Ruslun. Jewgeni Pospelow: Geografitscheskije naswanija Rossii. AST, 2008, S. 354. ISBN 978-5-17-054966-5. (rüsk) Commonskategorii: Pobeda (Berag) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40880", "contents": "f At Tscherskibergem (rüsk Хребет Черского, amskrewen Chrebet Čerskogo) as en beragkeed uun't nuurduasten faan Sibiirien, diar bit ap tu en hööchde faan 3.003 m lingt. Hat as näämd efter Iwan Tscherski (uk: Jan Czerski, 1845–1892) benannt. At jaft uk noch Tscherskiberger uun't Regiuun Transbaikalien, jo haa diarmä oober niks tu dun. Commonskategorii: Tscherskibergem – Saamlang faan bilen of filmer Artikel Tscherskibergem uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk)"}
{"id": "40884", "contents": "Wat menst dü? Amur (Prowins) (Ruslun) Amur (Struum) (Aasien)"}
{"id": "40886", "contents": "Karlovy Vary (üüb Tjiisk: Karlsbad) as at hoodsteed faan det Karlovy Vary Regiuun uun Tschechien. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 48.319 lidj (2021). Det as uk at hoodsteed faan de Karlovy Vary Distrikt. Czech Republic: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "40887", "contents": "Jihlava (üüb Tjiisk: Iglau) as at hoodsteed faan det Vysočina Regiuun uun Tschechien. At steed leit uun a süüd faan't lun, üüb de Jihlava Struum. Det hee 51.125 lidj (2021). Czech Republic: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "40888", "contents": "Zlín (faan 1949 tu 1989 Gottwaldov; üüb Tjiisk: Zlin) as at hoodsteed faan det Zlín Regiuun uun Tschechien. At steed leit uun a uast faan't lun, üüb de Dřevnice Struum. Det hee 74.478 lidj (2021). Czech Republic: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "409", "contents": "Antoni Gaudí i Cornet (Reus (Spaanien), 25. Juni 1852 – Barcelona, 10. Juni 1926), wus n spånsch Arkitäkt. Hi betoocht am 1900 hu markante bäge än oudere objäkte önj Barcelona än deerbüte, weerfoon ju Sagrada Família jü bekåndste as. Hi wårt betråchtied as åån foon da gründleedere foon jü orgaanisch arkitäktuur. Sin årbe hiirt tu jü Art Nouveau/Jugendstil. Önj Katalonien wårt dideer stil dåt Modernisme Catalá nååmd. Casa Milà, schorstiinj Jü önjwiinjing foon schorde önj åån foon da tårne foon jü Sagrada Familia"}
{"id": "40901", "contents": "Birobidschan Birobidschan (rüsk Биробиджа́н, jidisk ביראָבידזשאַן) as mä 75.413 iinwenern (Stant 14. Oktuuber 2010) at hoodstääd faan't Jüüdsk Autonoom Oblast uun Sibiirien. Hat leit 172 km waasten faan't gratstääd Chabarowsk. Commonskategorii: Birobidschan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40908", "contents": "Blagoweschtschensk Blagoweschtschensk (rüsk Благове́щенск, tuharke?/i, sjineesk 海兰泡, Pinyin Hǎilánpào) as mä 214.390 iinwenern (Stant 14. Oktuuber 2010) at gratst stääd uun't Oblast Amur (Ruslun), an uk at hoodstääd. Commonskategorii: Blagoweschtschensk – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Blagoweschtschensk (sjiisk)"}
{"id": "40914", "contents": "Anadyr Anadyr (rüsk Ана́дырь, tschuktschisk Кагыргын) as at hoodstääd faan a Autonoom Kreis faan a Tschuktschen uun Ruslun mä 13.045 iinwenern (Stant 14. Oktuuber 2010). Commonskategorii: Anadyr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4092", "contents": "En saiel as en stak lanen, am diar en skap mä uuntudriiwen. Üüb det bil faan't skap \"Iskra\" (rochts) koon am faan föören tu bääften ünlik slacher faan saiels kään: (Föör-)Staachsaiels: klüüwer an jaager Ruasaiels: fok, marssaiel, braamsaiel an roiaal (Madel-)Staachsaiels Gafelsaiel mä gafeltopsaiel Bermuudasaiel üs besaan Commonskategorii: Saiels – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40920", "contents": "Juschno-Sachalinsk Juschno-Sachalinsk (rüsk Ю́жно-Сахали́нск jʉ̞ʐnɐsaxalʲɪnsk, japoonsk ユジノサハリンスク) as mä 181.728 iinwenern (Stant 14. Oktuuber 2010) hoodstääd an gratst stääd faan't Oblast Sachalin üüb't eilun Sachalin uun Ruslun. Commonskategorii: Juschno-Sachalinsk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40921", "contents": "Di MAN Lion's City E es di jest Elektrobus fan MAN. Dit es niin nii Bus, di Forem jeft et al leenger me Diesel- of Gasmaskiinen sa üs Hybrid. Üđers üs bi Mercedes heer di Elektrobus uk di salev Achteraksen. Di Maskiinen sen lik sa önslööten üs bi di Forbreners. Bi Mercedes set di Maskiinen iin ön di Rumeltuuten. Hat jeft en Solobus Lion's City 12 E en en Tauwainbus Lion's City 18 E. Di Laapwai es bluat me 200 km öndönen, man ön München es en 12-m-Bus al 550 km me jen Leering löpen. Bi di 18 m-Bus uur tau Aksen öndrewen, en di Akku heer 640 kWh Kapatsiteet fuar en öndönen Laapwai fan 200 km. En 18 m- Bus lapt man me 150 bit 180 kWh fuar 100 km, en sa kumt uk di Lion's City 18 E noch fiiđer. Ön Hamborig sen al masi forskeligi Elektrobusi önerwai, en sa ken em diar uk muaren diarfan se. Üp Söl kām di jest E-MAN ön di Hārefstmuun fan 2022. Ön Gang braacht waar des Wain ön di fifst fan di Storemmuun. En MAN Lion's City E ön Hamborig-Neuengamme Ön Norderstedt kumt en Bus me di Numer 2039 ön. Di"}
{"id": "40922", "contents": "Di MAN SE (wesen Maschinenfabrik Augsburg-Nürnberg) wiar jens en Konsern fuar Faartjüch en Maskiinen, wat ön München set. Di MAN SE waar ön di 1. Septembermuun 2021 me di Traton SE töhopskööwen en waar üt dit Hanelsregister streeken. Di Firma MAN Truck & Bus SE blift fiiđerhen üs Daachter fan Traton üp Wārel. Tö MAN hiir uk Firmen fuar Maskiinen sa üs automatisiareti Laagersysteemi, hur di Gaawelhüüwer söner Personaal önerwai es en hok muar Sent 2018 becht MAN uk Elektroautos. MAN Lion's City E MAN TGE 3.140 E MAN fortelt fan Miilstiinern Jir giar dit om nii Taachten Aur Neoplan, en Bus-Marki öner dit Taak fan MAN Aur Heinrich Büssing en hur'ling MAN naa Braunschweig kemen es MAN SE: MAN SE | MAN SE. Ufrepen de 27. Jüüle 2020. MAN SE: Berichte | MAN SE. Ufrepen de 27. Jüüle 2020."}
{"id": "40929", "contents": "Petropawlowsk-Kamtschatski Petropawlowsk-Kamtschatski (rüsk Петропа́вловск-Камча́тский, amskrewen: Petropavlovsk-Kamčatskij tuharke?/i, det ment Peter an Paul Stääd uun Kamtschatka) as det hoodstääd faan't Regiuun Kamtschatka üüb't hualeweilun Kamtschatka uun Ruslun. Diar wene 179.780 minsken (Stant 14. Oktuuber 2010), an diar san wichtag wedenskapelk iinrachtangen för a ooseaanen, a faskerei an geologii. Commonskategorii: Petropawlowsk-Kamtschatski – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4094", "contents": "Uummarmiutun, Uummarmiut spriakwiis of Kanada iñupiaq (uum. Uummarmiutun ; iñu. Uummaġmiutun) as det Iñupiaq spriakwiis faan a stääden Inuvik an Aklavik uun a Nuurdwaast-Teritoorien uun Kanada. Uummarmiut spriakwiis buksteewer: Uun betuunet steeden jaft at: kurt wokoolen : a i u lung wokoolen : aa ii uu tautuuner: ai ui au iu ua ia Inuvialuit Settlement Region – TK Study, August 2006 Lowe, Ronald. Uummarmiut Uqalungiha Mumikhitchirutingit = Basic Uummarmiut Eskimo Dictionary. Inuvik, N.W.T., Canada: Committee for Original Peoples Entitlement, 1984. ISBN 0969159714 Lowe, Ronald. Basic Uummarmiut Eskimo Grammar = Uummarmiut Uqalungiha Ilihauřřutikřangit. C.O.P.E, 5. Inuvik, N.W.T.: Committee for Original Peoples Entitlement, 1985. ISBN 0969159749 Inuvaluit Region - Languages"}
{"id": "40941", "contents": "Barnaul Barnaul (rüsk Барнау́л) as at hoodstääd faan't Regiuun Altai uun Sibiirien (Ruslun). Diar wene 612.401 minsken (Stant 14. Oktuuber 2010). Barnaul hää kontinentaalkliima mä hiat somern an kuul wontern. Commonskategorii: Barnaul – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40952", "contents": "Abakan Abakan (rüsk Абака́н; faan't chakasisk spriak för „Beerenblud“ of „Beerenstruum“) as at hoodstääd faan't Republiik Chakasien uun Sibiirien (Ruslun). Diar wene 165.214 minsken (Stant 14. Oktuuber 2010). Hat leit bi a müs faan a struum mä dislaew nööm Abakan, di iin uun a Jenisej lääpt. Commonskategorii: Abakan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40955", "contents": "At Chakasisk spriak (chakas. хакас тілі khakas tîlî) as en Sibiirisk Turkspriak, diar uun Chakasien snaaket woort. Diar as hat bütj rüsk uk amtspriak. Chakasisk hää flook wurden faan't rüsk an mongoolisk auernimen. Chaksisk woort eder mä't latiinsk of mä't kyrilisk alfabeet skrewen, daalang miast kyrilisk. Chakasisk bi Ethnologue Commonskategorii: Chakasisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk"}
{"id": "40958", "contents": "A Abakan (rüsk Абака́н; faan't chakasisk spriak för „Beerenblud“ of „Beerenstruum“) as en 514 kilomeeter lungen tustruum faan a Jenisej uun't Republiik Chakasien (Sibiirien, Ruslun). Abakan uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Artikel Abakan uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Abakan bi a peegel Ust-Kisas – hüdrograafisk dooten bi R-ArcticNET Abakan bi a peegel Abasa – hüdrograafisk dooten bi R-ArcticNET Abakan bi a peegel Askissk – hüdrograafisk dooten bi R-ArcticNET Commonskategorii: Abakan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40966", "contents": "Banská Bystrica (aw Tjüsch: Neusohl) as e hoodstää foon e Regjoon Banská Bystrica önj jü Slowakäi. E stää läit önjt norden foon e regjoon. Deer booge 76.018 manschne (2021). Slovakia: Banskobystrický kraj, citypopulation.de"}
{"id": "40968", "contents": "Trenčín as e hoodstää foon e Regjoon Trenčín önj jü Slowakäi. Deer booge 54.740 manschne (2021). Slovakia: Trenčiansky kraj, citypopulation.de"}
{"id": "4097", "contents": "Siglitun of Siglit spriakwiis (sig. Siglitun ; ingels Siglitun, Siglit, Inuvialuktun proper) as det Waastkanada inuit spriakwiis faan a stääden Tuktoyaktuk (Tuktuyaaqtuuq), Paulatuk (Paulatuuq), Sachs Harbour (Ikaasuk) an Inuvik (Inuuvik) uun a Nuurdwaast-Teritoorien uun Kanada. Fulken: Qikiqtaruqmiut, Kupugmiut, Kittegaryumiut, Nuvuraqmiut, Avvagmiut, Nuunatahmiut Siglitun spriakwiis buksteewer: Uun betuunet steeden jaft at: kurt wokoolen : a i u lung wokoolen : aa ii uu tautuuner: ai ui au iu ua ia Ferglik mä Siglitun spriakwiis üüb Waastkanada inuit spriak an Uummarmiutun spriakwiis üüb Iñupiaq spriak: relative + absolutive: tuktum niqaa : Rendiartflecht tuktum niaqua : Hood faan't rendiart qimmim niaqua : Hood faan a hünj tarium sikua : Is (skosen) tuktut nurait : Jongdiarten faan't rendiart Inuvialuit Settlement Region – TK Study, August 2006 Inuvaluit Region - Languages"}
{"id": "40974", "contents": "Kemerowo Kemerowo (rüsk Ке́мерово) [ˈkʲemʲɪrəvə] as at hoodstääd faan't Oblast Kemerowo uun Sibiirien (Ruslun). Diar wene 532.981 minsken (Stant 14. Oktuuber 2010). Hat as at wichtagst stääd uun't regiuun Kusbass, huar kööl ufbaud woort. Kemerowo hää kontinentaalkliima mä hiat somern an kuul wontern. Roshydromet Commonskategorii: Kemerowo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40977", "contents": "Liptovský Mikuláš as en stää önj e Regjoon Žilina önj jü Slowakäi. E stää läit önjt ååsten foon e regjoon. Deer booge 30.522 manschne (2021). Slovakia: Žilinský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "40979", "contents": "Čadca as en stää önj e Regjoon Žilina önj jü Slowakäi. E stää läit önjt nordweesten foon e regjoon. Deer booge 23.328 manschne (2021). Slovakia: Žilinský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "40980", "contents": "Dolný Kubín as en stää önj e Regjoon Žilina önj jü Slowakäi. E stää läit önj e mal foon e regjoon. Deer booge 18.095 manschne (2021). Slovakia: Žilinský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "40981", "contents": "Kysucké Nové Mesto as en stää önj e Regjoon Žilina önj jü Slowakäi. E stää läit önjt nordweesten foon e regjoon. Deer booge 14.660 manschne (2021). Slovakia: Žilinský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "40982", "contents": "Tvrdošín as en stää önj e Regjoon Žilina önj jü Slowakäi. E stää läit önjt norden foon e regjoon. Deer booge 8952 manschne (2021). Slovakia: Žilinský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "40983", "contents": "Námestovo as en stää önj e Regjoon Žilina önj jü Slowakäi. E stää läit önjt norden foon e regjoon. Deer booge 7722 manschne (2021). Slovakia: Žilinský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "40984", "contents": "Zvolen (aw Tjüsch: Altsohl) as en stää önj e Regjoon Banská Bystrica önj jü Slowakäi. E stää läit önjt nordweesten foon e regjoon. Deer booge 40.637 manschne (2021). Slovakia: Banskobystrický kraj, citypopulation.de"}
{"id": "40985", "contents": "Lučenec as en stää önj e Regjoon Banská Bystrica önj jü Slowakäi. E stää läit önjt sööden foon e regjoon. Deer booge 25.902 manschne (2021). Slovakia: Banskobystrický kraj, citypopulation.de"}
{"id": "4099", "contents": "Inuinnaqtun of Inuinnaq spriakwiis as det Waastkanada inuit spriakwiis uun a Nuurdwaast-Teritoorien an Nunavut uun Kanada. Snaaket woort det faan amanbi 2.000 minsken. At as det amtelk spriak uun a Nuurdwaast-Teritoorien an Nunavut. Kangiryuarmiutun (ingels Kangiryuarmiutun subdialect). Uun a Nuurdwaast-Teritoorien Ulukhaqtuuq (Ulukhaktok, Kangiryuaq, Holman) stääd. Fulken: Kanghiryuatjagmiut, Kanghirjuarmiut, (?) Haneragmiut, (?) Puivlirmiut, (?) Nagyuktomiut Iqaluktuuttiaq (ingels Cambridge subdialect). Uun a Nunavut Iqaluktuuttiaq (ᐃᖃᓗᒃᑑᑦᑎᐊᖅ, Cambridge Bay) stääd. Fulken: Ekaluktomiut, Kiglinirmiut Qurluqtuq (ingels Coppermine subdialect, Kugluktuk dialect). Uun a Nunavut Qurluqtuq (ᖁᕐᓗᖅᑐᖅ, Kugluktuk, Coppermine) stääd. Fulken: Akkuliakattangmiut, Noahognirmiut, Kogluktomiut, Wallirmiut, Asiagmiut, Pingangnaktomiut Umingmaktuuq (ingels Bathurst subdialect). Umingmaktuuq (Umingmaktok, Bathurst) stääd. Fulken: Nennitagmiut, Kilusiktomiut Glossary, Kitikmeot Heritage Service Book of the Western Eskimos for Use in the Diocese of Mackenzie River Anglican liturgical text in Inuinnaqtun"}
{"id": "40992", "contents": "Omsk Omsk (rüsk Омск) as en gratstääd uun Sibiirien an hoodstääd faan't Oblast Omsk. Mä 1.154.116 iinwenern as Omsk at aachtstgratst stääd uun Ruslun. Omsk hää kontinentaalkliima mä hiat somern an kuul wontern. Commonskategorii: Omsk – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Omsk (sjiisk)"}
{"id": "40998", "contents": "Tomsk Tomsk (rüsk Томск) as en gratstääd an det hoodstääd faan't Oblast Tomsk uun Sibiirien (Ruslun). Diar wene 524.669 minsken (Stant 14. Oktuuber 2010), 100.000 diarfaan san studenten. Kirowski Rajon – 128.517 iinwenern Leninski Rajon – 113.616 iinwenern Oktjabrski Rajon – 153.098 iinwenern Sowjetski Rajon – 106.553 iinwenern Tomsk hää en kontinentaalkliima mä hiat somern an kuul wontern. Commonskategorii: Tomsk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "40999", "contents": "Komsomolsk bi Amur (üüb Rüs: Комсомо́льск-на-Аму́ре Komsomól'sk-na-Amúre) as det naistgratst steed uun det Chabarowsk Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 244.768 lidj (2020). Russia: Khabarovsk Krai, citypopulation.de"}
{"id": "41", "contents": "Muasem (dt. Morsum) es en Tērp üp Uast-Söl’. Hat liit ön en Hiiđ-Lönskep, wat deling tö di Nationalpark Schleswig-Holsteinisches Wattenmeer jert. Muasem es dit jerst Tērp hur di Toch henkumt, aur di Hindenburg-Dam. Muasem heer uk en gurt Masi Mēsklön, en ön di Soowentiger Jaaren es diar jit fuul Molk, Iartaaplern esf. fan Muasem kemen. Fuul Buuren haa man āphualen, aurdat di Bundeswehr gur Aarber fuar jam önber. Töhop me \"Gardinen iin ön di Buusem\" (Gardinen im Kuhstall), dit Ombechning fan di Buusem tö Rüm fuar di Baarilir, wiar dit iinfacher Aarber en muar Jil. Masi fan des Lir heer ja Kraam nü forkoopet en sen hentö't Fastlön gingen. Aaftinoch haa ja dat maaket, aurdat jen fan di Jungen di üđer ek ütbitaali ken, wan di Aalern ek muar diar sen. Masi Lir sen fan aural üp't Fastlön kemen, aurdat di ön Muasem uuni wel. Dit sen sa fuul wesen, dat di leest Lir wat ark Dai Sölring snaket, twungen wiar, muar en muar Dütsk tö snaki. Sa jeft dit ön Muasem deling \"Mooderspraaklers\" fan aur soowentig Jaaren, wat bluat jit Dütsk snaki. Söl heer man en rocht aktiif Foriining. Hat es fuar des Lir en rocht \"Sysiphus-Aarber\" en bring"}
{"id": "410", "contents": "Argon as en keemisch elemänt ma sümbool Ar än atoomnumer 18 as en äädelgas. Hier is ne Anloage uum mäd Argon Fjuur tou läskjen. Dät is foar ne Server-Koomere, wier dät Läskjen mäd Woater alles fernäile wuude. Dät wäd uk nuumen, uum Ljuchtroore tou fällen. Sicherheitsdatenblatt Argon(verdichtet) ¨¨stq±Argon**"}
{"id": "4100", "contents": "Kangiryuarmiutun of Kangiryuarmiut spriakwiis (inu. Kangiryuarmiutun ; ingels Kangiryuarmiutun, Kangiryuarmiut dialect) as det Inuinnaqtun spriakwiis üüb Waastkanada inuit faan't stääd Ulukhaktok (Ulukhaqtuuq, Kangiryuaq) uun a Nuurdwaast-Teritoorien uun Kanada. Fulken: Kanghiryuatjagmiut, Kanghirjuarmiut, (?) Haneragmiut, (?) Puivlirmiut, (?) Nagyuktomiut Ferglik mä a Siglitun, Kangiryuarmiutun an Inuinnaqtun spriakwiisen üüb Waastkanada inuit: Inuvialuit Settlement Region – TK Study, August 2006 Olokhaktomiut Community Conservation Plan, July 2008. Archiwiaret faan det originool di 6. Jüüle 2011. Ufrepen di 18. Maarts 2011. Inuinnaqtun to English, Nunavut Arctic College Inuvaluit Region - Languages"}
{"id": "41000", "contents": "Amursk (üüb Rüs: Аму́рск Amúrsk) as det traadgratst steed uun det Chabarowsk Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 38.913 lidj (2020). Russia: Khabarovsk Krai, citypopulation.de"}
{"id": "41001", "contents": "Sowetskaja Gawan (üüb Rüs: Сове́тская Га́вань Sovétskaja Gávan’) as det fjuardgratst steed uun det Chabarowsk Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 23.550 lidj (2020). Russia: Khabarovsk Krai, citypopulation.de"}
{"id": "41002", "contents": "Nikolajewsk bi Amur (üüb Rüs: Никола́евск-на-Аму́ре Nikolájevsk-na-Amúre; föör 1926 Никола́евск Nikolájevsk) as det füftgratst steed uun det Chabarowsk Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a uast faan't regiuun, nai bi a mös faan de Amur Struum. Det hee 17.939 lidj (2020). Russia: Khabarovsk Krai, citypopulation.de"}
{"id": "41003", "contents": "Ommo Wilts Dr. Ommo Wilts (* 20. ö. d. Krölenmuun 1937; † 28. ö. d. Jöölmuun 2021 ön Oldenburg) wiar en Sprakweetenskepsman ön di friisk Filologii. Hi heer bi di Christian-Albrechts-Uniwersiteet ön Kiil werket. Dachte foon e Moore. 1977. (ütjden) Sölring fuar Sölring Skuulen. Friesisches Schulwörterbuch. 1978. Tjiisk-fering wurdenbuk. Grundwortschatz Deutsch-Friesisch (Westerlandföhrer Mundart). 1980. Üüs Sölring Liirbok. Friesisches Lehrbuch. 1980. Sjiisk-Öömrang wurdenbuk. Grundwortschatz Deutsch-Friesisch (Amrumer Mundart). 1982. Fering- Öömrang wurdenbuk. Friesisches Wörterbuch für Föhr und Amrum. 1986. Friesisches Sprichwörterlexikon. 1992. Friesische Formenlehre in Tabellen. I-VI. 1993ff. Basiswörterbuch Deutsch-Friesisch (Wiedingharder Mundart). 1998 Wörterbuch Deutsch-Föhrer Friesisch. Amrum 2011. ISBN 978-3-924422-71-4 Wörterbuch Deutsch-Amrumer Friesisch. Amrum 2020. ISBN 978-3-924422-70-7 Dänisch, Nordfriesisch, Hoch- und Niederdeutsch in Schleswig-Holstein. Zur Dynamik sprachlicher Entwicklungen in einem Mehrsprachenland. (Sprachkontakte im Nordseegebiet. 1977) Zu einigen Neufestsetzungen der föhring-amringer Orthographie. (NfJb N.F., 16, 1980) Zwischen Beschreibung und Norm. Vorbemerkungen zu einem Handwörterbuch der nordfriesischen Gegenwartssprache von Föhr und Amrum. (NfJb N.F., 20, 1984) Friesisch - Ursprache der Insel. (Amrum. Hg.: Quedens. 1989). Frisian in schools: Problems in planning. (Dialect and education. 1989) Den nordfrisike Litteratur. (Nordica. 1990) Germanistenverzeichnis Anongs tö Ommo sin Duar \"Eeđerröp\" bi di sh:z"}
{"id": "41005", "contents": "Bikin (üüb Rüs: Бики́н Bikín) as det seekstgratst steed uun det Chabarowsk Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 16.104 lidj (2020). Russia: Khabarovsk Krai, citypopulation.de"}
{"id": "41006", "contents": "Wanino (üüb Rüs: Ва́нино Vánino) as det sööwenstgratst steed uun det Chabarowsk Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 15.167 lidj (2020). Russia: Khabarovsk Krai, citypopulation.de"}
{"id": "41007", "contents": "Wjasemski (üüb Rüs: Вя́земский Vjázemskij) as det aachstgratst steed uun det Chabarowsk Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 12.999 lidj (2020). Russia: Khabarovsk Krai, citypopulation.de"}
{"id": "41008", "contents": "Tschegdomyn (üüb Rüs: Чегдомы́н Čegdomýn) as det njüügenstgratst steed uun det Chabarowsk Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 11.652 lidj (2020). Russia: Khabarovsk Krai, citypopulation.de"}
{"id": "41009", "contents": "Solnetschny (üüb Rüs: Со́лнечный Sólnečnyj) as det tjiinstgratst steed uun det Chabarowsk Regiuun, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 11.601 lidj (2020). Russia: Khabarovsk Krai, citypopulation.de"}
{"id": "41022", "contents": "Wat menst dü? Klook (tidj) - en aperoot, am at klooktidj tu meeden Klook (instrument) - en instrument, am en klookenslach tu maagin Weederklook - en aperoot, am weedermengden tu meeden Klook Klook Weederklook"}
{"id": "41024", "contents": "Meeden as en föörgung, am en füsikaalisk grate en iandüüdagen wäärs tu dun. För arke füsikaalisk grate woort en ianhaid brükt. Uun a füsiik woort daalang det ianhaidelk SI-süsteem mä a grünjmiaten Meeter, Kilogram an Sekund, Ampere, Kelvin, Mol an Candela brükt. Man uun a USA hual jo daalang noch bi ual miaten fääst. Commonskategorii: Meeden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41026", "contents": "De Krasnogwardejskoje Distrikt (üüb Rüs: Красногварде́йский райо́н Krasnogvardéjskij rajón; üüb Adygeeisk: Красногвардейскэ къедзыгъо Krasnogvardyejske qyedzığo) as en distrikt uun't republiik Adygeeja, Rüslun. A distrikt leit uun a nuurd faan't republiik. Det hee 32.198 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Krasnogwardejskoje. Adygeja: Republic in Southern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41029", "contents": "De Mělník Distrikt as een faan a distrikten faan det Madelböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 109.987 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Mělník. De Moldau Struum (üüb Tschechisk: Vltava) leept iin uun de Ialew Struum (üüb Tschechisk: Labe) uun a madel faan a distrikt. Býkev – Byšice – Čakovičky – Cítov – Čečelice – Dobřeň – Dolany – Dolní Beřkovice – Dolní Zimoř – Dřínov – Horní Počaply – Hořín – Hostín – Hostín u Vojkovic – Chlumín – Chorušice – Chvatěruby – Jeviněves – Kadlín – Kanina – Kly – Kojetice – Kokořín – Kostelec nad Labem – Kozomín – Kralupy nad Vltavou – Ledčice – Lhotka – Liběchov – Libiš – Liblice – Lobeč – Lužec nad Vltavou – Malý Újezd – Medonosy – Mělnické Vtelno – Mělník – Mšeno – Nebužely – Nedomice – Nelahozeves – Neratovice – Nosálov – Nová Ves – Obříství – Olovnice – Ovčáry – Postřižín – Řepín – Spomyšl – Stránka – Střemy – Tišice – Tuhaň – Tupadly – Újezdec – Úžice – Velký Borek – Veltrusy – Vidim – Vojkovice – Vraňany – Všestudy – Všetaty – Vysoká –"}
{"id": "41030", "contents": "De Kladno Distrikt as een faan a distrikten faan det Madelböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 166.845 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Kladno. Běleč – Běloky – Beřovice – Bílichov – Blevice – Brandýsek – Braškov – Bratronice – Buštěhrad – Černuc – Cvrčovice – Doksy – Dolany – Drnek – Družec – Dřetovice – Dřínov – Hobšovice – Horní Bezděkov – Hořešovice – Hořešovičky – Hospozín – Hostouň – Hradečno – Hrdlív – Hřebeč – Chržín – Jarpice – Jedomělice – Jemníky – Kačice – Kamenné Žehrovice – Kamenný Most – Kladno – Klobuky – Kmetiněves – Knovíz – Koleč – Královice – Kutrovice – Kvílice – Kyšice – Lány – Ledce – Lhota – Libochovičky – Libovice – Libušín – Lidice – Líský – Loucká – Makotřasy – Malé Kyšice – Malé Přítočno – Malíkovice – Neprobylice – Neuměřice – Otvovice – Páleč – Pavlov – Pchery – Pletený Újezd – Plchov – Podlešín – Poštovice – Pozdeň – Přelíc – Řisuty – Sazená – Slaný – Šlapanice – Slatina – Smečno – Stehelčeves – Stochov – Stradonice – Studeněves – Svárov – Svinařov – Třebichovice –"}
{"id": "41031", "contents": "De Benešov Distrikt as een faan a distrikten faan det Madelböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 99.742 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Benešov. De Sázava Struum leept troch a nuurd faan a distrikt. De Moldau Struum (Vltava) maaget dial faan a waastgrens. Benešov – Bernartice – Bílkovice – Blažejovice – Borovnice – Bukovany – Bystřice – Čakov – Čechtice – Čerčany – Červený Újezd – Český Šternberk – Ctiboř – Čtyřkoly – Děkanovice – Divišov – Dolní Kralovice – Drahňovice – Dunice – Heřmaničky – Hradiště – Hulice – Hvězdonice – Chářovice – Chleby – Chlístov – Chlum – Chmelná – Chocerady – Choratice – Chotýšany – Chrášťany – Jankov – Javorník – Ješetice – Kamberk – Keblov – Kladruby – Kondrac – Kozmice – Krhanice – Krňany – Křečovice – Křivsoudov – Kuňovice – Lešany – Libež – Litichovice – Loket – Louňovice pod Blaníkem – Lštění – Maršovice – Mezno – Miličín – Miřetice – Mnichovice – Mrač – Načeradec – Nespeky – Netvořice – Neustupov – Neveklov – Olbramovice – Ostrov – Ostředek – Pavlovice u Vlašimi – Petroupim – Popovice – Poříčí nad Sázavou –"}
{"id": "41032", "contents": "De Beroun Distrikt as een faan a distrikten faan det Madelböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a eaast faan't regiuun. Det hee 96.403 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Beroun. Bavoryně – Beroun – Běštín – Broumy – Březová – Bubovice – Bykoš – Bzová – Cerhovice – Drozdov – Felbabka – Hlásná Třebaň – Hořovice – Hostomice – Hředle – Hudlice – Hvozdec – Hýskov – Chaloupky – Chlustina – Chodouň – Chrustenice – Chyňava – Jivina – Karlštejn – Komárov – Koněprusy – Korno – Kotopeky – Králův Dvůr – Kublov – Lážovice – Lhotka – Libomyšl – Liteň – Loděnice – Lochovice – Lužce – Malá Víska – Málkov – Měňany – Mezouň – Mořina – Mořinka – Nenačovice – Nesvačily – Neumětely – Nižbor – Nový Jáchymov – Olešná – Osek – Osov – Otmíče – Otročiněves – Podbrdy – Podluhy – Praskolesy – Rpety – Skřipel – Skuhrov – Srbsko – Stašov – Suchomasty – Svatá – Svatý Jan pod Skalou – Svinaře – Tetín – Tlustice – Tmaň – Točník – Trubín – Trubská – Újezd – Velký Chlumec – Vinařice – Vižina – Vráž – Všeradice – Vysoký Újezd"}
{"id": "41033", "contents": "De Kolín Distrikt as een faan a distrikten faan det Madelböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 103.932 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Kolín. De Ialew Struum leept troch a distrikt. Barchovice - Bečváry - Bělušice - Břežany I - Břežany II - Býchory - Cerhenice - Církvice - Červené Pečky - Černíky – Český Brod - Dobřichov - Dolní Chvatliny - Dománovice - Doubravčice - Drahobudice - Grunta - Horní Kruty - Hradešín - Choťovice - Chotutice - Chrášťany - Jestřabí Lhota - Kbel - Klášterní Skalice - Klučov - Kolín - Konárovice - Kořenice - Kouřim - Krakovany - Krupá - Krychnov - Křečhoř - Kšely - Libenice - Libodřice - Lipec - Lošany - Malotice - Masojedy - Mrzky - Nebovidy - Němčice - Nová Ves I - Ohaře - Ovčáry - Pašinka - Pečky - Plaňany - Pňov-Předhradí - Polepy - Polní Chrčice - Polní Voděrady - Poříčany - Přehvozdí - Přistoupim - Přišimasy - Radim - Radovesnice I - Radovesnice II - Ratboř - Ratenice - Rostoklaty - Skvrňov - Starý Kolín - Svojšice - Tatce - Tismice - Toušice - Třebovle - Tři Dvory"}
{"id": "41034", "contents": "De Kutná Hora Distrikt as een faan a distrikten faan det Madelböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 76.310 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Kutná Hora. Adamov – Bernardov – Bílé Podolí – Bludov – Bohdaneč – Brambory – Bratčice – Církvice – Čáslav – Čejkovice – Černíny – Červené Janovice – Čestín – Dobrovítov – Dolní Pohleď – Drobovice – Hlízov – Horka I – Horka II – Horky – Horušice – Hostovlice – Hraběšín – Chabeřice – Chlístovice – Chotusice – Kácov – Kluky – Kobylnice – Košice – Krchleby – Křesetice – Kutná Hora – Ledečko – Malešov – Miskovice – Močovice – Nepoměřice – Nové Dvory – Okřesaneč – Onomyšl – Opatovice I – Paběnice – Pertoltice – Petrovice I – Petrovice II – Podveky – Potěhy – Rašovice – Rataje nad Sázavou – Rohozec – Řendějov – Samopše – Semtěš – Schořov – Slavošov – Soběšín – Souňov – Staňkovice – Starkoč – Sudějov – Suchdol – Svatý Mikuláš – Šebestěnice – Štipoklasy – Třebešice – Třebětín – Třebonín – Tupadly – Uhlířské Janovice – Úmonín – Úžice – Vavřinec – Vidice – Vinaře –"}
{"id": "41035", "contents": "De Mladá Boleslav Distrikt as een faan a distrikten faan det Madelböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 131.042 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Mladá Boleslav. Bakov nad Jizerou – Bělá pod Bezdězem – Benátky nad Jizerou – Bezno – Bílá Hlína – Bítouchov – Boreč – Boseň – Bradlec – Branžež – Brodce – Březina – Březno – Březovice – Bukovno – Ctiměřice – Čachovice – Čistá – Dalovice – Dlouhá Lhota – Dobrovice – Dobšín – Dolní Bousov – Dolní Krupá – Dolní Slivno – Dolní Stakory – Domousnice – Doubravička – Horky nad Jizerou – Horní Bukovina – Horní Slivno – Hrdlořezy – Hrušov – Husí Lhota – Charvatce – Chocnějovice – Chotětov – Chudíř – Jabkenice – Jivina – Jizerní Vtelno – Josefův Důl – Katusice – Klášter Hradiště nad Jizerou – Kluky – Kněžmost – Kobylnice – Kochánky – Kolomuty – Koryta – Kosmonosy – Kosořice – Košátky – Kováň – Kovanec – Krásná Ves – Krnsko – Kropáčova Vrutice – Ledce – Lhotky – Lipník – Loukov – Loukovec – Luštěnice – Mečeříž – Mladá Boleslav – Mnichovo Hradiště – Mohelnice nad Jizerou –"}
{"id": "41036", "contents": "De Nymburk Distrikt as een faan a distrikten faan det Madelböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 101.539 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Nymburk. De Ialew Struum (Labe) leept troch a distrikt. Běrunice – Bobnice – Bříství – Budiměřice – Čilec – Činěves – Dlouhopolsko – Dobšice – Dvory – Dymokury – Hořany – Hořátev – Hradčany – Hradištko – Hrubý Jeseník – Chleby – Choťánky – Chotěšice – Chrást – Chroustov – Jíkev – Jiřice – Jizbice – Kamenné Zboží – Kněžice – Kněžičky – Kolaje – Kostelní Lhota – Kostomlátky – Kostomlaty nad Labem – Košík – Kounice – Kouty – Kovanice – Krchleby – Křečkov – Křinec – Libice nad Cidlinou – Loučeň – Lysá nad Labem – Mcely – Městec Králové – Milčice – Milovice – Netřebice – Nový Dvůr – Nymburk – Odřepsy – Okřínek – Opočnice – Opolany – Oseček – Oskořínek – Ostrá – Pátek – Písková Lhota – Písty – Poděbrady – Podmoky – Přerov nad Labem – Rožďalovice – Sadská – Sány – Seletice – Semice – Senice – Sloveč – Sokoleč – Stará Lysá – Starý Vestec – Straky –"}
{"id": "41037", "contents": "De Prag-Uast Distrikt as een faan a distrikten faan det Madelböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a madel faan't regiuun. Det hee 188.939 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Prag, uk wan't steed nian dial faan a distrikt as. De Ialew Struum leept troch a nuurd faan a distrikt. Babice - Bašť - Bořanovice - Borek - Brandýs nad Labem-Stará Boleslav - Brázdim - Březí - Čelákovice - Černé Voděrady - Čestlice - Dobročovice - Dobřejovice - Doubek - Dřevčice - Dřísy - Herink - Hlavenec - Horoušany - Hovorčovice - Hrusice - Husinec - Jenštejn - Jevany - Jirny - Kaliště - Kamenice - Káraný - Klecany - Klíčany - Klokočná - Konojedy - Konětopy - Kostelec nad Černými Lesy - Kostelec u Křížků - Kostelní Hlavno - Kozojedy - Křenek - Křenice - Křížkový Újezdec - Kunice - Květnice - Lázně Toušeň - Líbeznice - Lhota - Louňovice - Máslovice - Měšice - Mirošovice - Mnichovice - Modletice - Mochov - Mratín - Mukařov - Nehvizdy - Nová Ves - Nový Vestec - Nučice - Nupaky - Odolena Voda - Oleška - Ondřejov - Oplany - Panenské Břežany - Pětihosty - Petříkov - Podolanka"}
{"id": "41038", "contents": "De Prag-Waast Distrikt as een faan a distrikten faan det Madelböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a madel faan't regiuun. Det hee 152.285 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Prag, uk wan't steed nian dial faan a distrikt as. Bojanovice – Bratřínov – Březová-Oleško – Buš – Černolice – Černošice – Červený Újezd – Číčovice – Čisovice – Davle – Dobrovíz – Dobříč – Dobřichovice – Dolní Břežany – Drahelčice – Holubice – Horoměřice – Hostivice – Hradištko – Hvozdnice – Choteč – Chrášťany – Chýně – Chýnice – Jeneč – Jesenice – Jílové u Prahy – Jíloviště – Jinočany – Kamenný Přívoz – Karlík – Klínec – Kněževes – Kosoř – Kytín – Lety – Libčice nad Vltavou – Libeř – Lichoceves – Líšnice – Měchenice – Mníšek pod Brdy – Nučice – Ohrobec – Okoř – Okrouhlo – Ořech – Petrov – Pohoří – Průhonice – Psáry – Ptice – Roblín – Roztoky – Rudná – Řevnice – Řitka – Slapy – Statenice – Středokluky – Svrkyně – Štěchovice – Tachlovice – Trnová – Třebotov – Tuchoměřice – Tursko – Úholičky – Úhonice – Únětice – Velké Přílepy – Vestec – Vonoklasy – Vrané"}
{"id": "41039", "contents": "De Příbram Distrikt as een faan a distrikten faan det Madelböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 115.236 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Příbram. Bezděkov pod Třemšínem – Bohostice – Bohutín – Borotice – Bratkovice – Březnice – Bukovany – Buková u Příbramě – Cetyně – Čenkov – Čím – Daleké Dušníky – Dlouhá Lhota – Dobříš – Dolní Hbity – Drahenice – Drahlín – Drásov – Drevníky – Drhovy – Dubenec – Dublovice – Dubno – Háje – Hluboš – Hlubyně – Horčápsko – Hřiměždice – Hudčice – Hvožďany – Chotilsko – Chrást – Chraštice – Jablonná – Jesenice – Jince – Kamýk nad Vltavou – Klučenice – Kňovice – Korkyně – Kosova Hora – Kotenčice – Koupě – Kozárovice – Krásná Hora nad Vltavou – Křepenice – Křešín – Láz – Lazsko – Lešetice – Lhota u Příbramě – Malá Hraštice – Milešov – Milín – Modřovice – Mokrovraty – Nalžovice – Narysov – Nečín – Nedrahovice – Nechvalice – Nepomuk – Nestrašovice – Nová Ves pod Pleší – Nové Dvory – Nový Knín – Občov – Obecnice – Obory – Obořiště – Ohrazenice – Osečany – Ostrov"}
{"id": "41040", "contents": "De Rakovník Distrikt as een faan a distrikten faan det Madelböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 55.737 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Rakovník. Bdín - Branov - Břežany - Chrášťany - Čistá - Děkov - Drahouš - Hořesedly - Hořovičky - Hracholusky - Hřebečníky - Hředle - Hvozd - Janov - Jesenice - Kalivody - Karlova Ves - Kněževes - Kolešov - Kolešovice - Kounov - Kozojedy - Krakov - Krakovec - Kroučová - Krty - Krupá - Krušovice - Křivoklát - Lašovice - Lišany - Lubná - Lužná - Malinová - Městečko - Milostín - Milý - Mšec - Mšecké Žehrovice - Mutějovice - Nesuchyně - Nezabudice - Nové Strašecí - Nový Dům - Olešná - Oráčov - Panoší Újezd - Pavlíkov - Petrovice - Pochvalov - Přerubenice - Příčina - Přílepy - Pšovlky - Pustověty - Račice - Rakovník - Řeřichy - Řevničov - Roztoky - Ruda - Rynholec - Šanov - Senec - Senomaty - Šípy - Skryje - Slabce - Smilovice - Srbeč - Švihov - Svojetín - Sýkořice - Třeboc - Třtice - Václavy - Velká Buková - Velká Chmelištná - Všesulov - Všetaty"}
{"id": "41044", "contents": "Di Aapelboom (Malus domestica) es en Plaant üt di Famiilie fan di Ruusenplaanten (Rosaceae). Fan di Slach sen en hiili Reeg Aarten āptain uuren. Aapelfial ön't Ual Lön bi Hamborig Aapelsaarten Teekning fan Blostern, Frücht en Siit EU Nährwertkennzeichnungsrichtlinie (90/496/EWG) an Rewe Nährwerttabelle Handelsblatt Die Welt in Zahlen (2005) Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Aapelbuumer Wikispecies heer en artiikel tö: Aapelbuumer"}
{"id": "41048", "contents": "At Handelsblatt as en sjiisk bleed sant 1946. Hat beracht auer wiartskap an finansen, an woort faan't Handelsblatt Media Group uun Düsseldorf ütjden. Arke sjiisk aktienselskap skal sin taalen diar bekäänd du. At Handelsblatt as uk auer a grensen faan Sjiisklun henwech huuch uunsen. Diar wurd arken dai faan Mundai bit Freidai gud 120.000 bleeden ferkääft an faan amanbi 450.000 minsken leesen. Commonskategorii: Handelsblatt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41051", "contents": "Woronesch (üüb Rüs: Воро́неж Vorónež) as at hoodsteed faan det Woronesch Prowins uun de Madelrüslun Bundesdistrikt, Rüslun. Det hee 1.050.602 lidj (2021). Üüs wa-RO-njisch ütjspreegen. Russia: Central'nyj Federal'nyj Okrug, citypopulation.de Commons: Woronesch (Steed) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "41052", "contents": "Rjasan (üüb Rüs: Ряза́нь Rjazán’) as at hoodsteed faan det Rjasan Prowins uun de Madelrüslun Bundesdistrikt, Rüslun. Det hee 534.801 lidj (2021). Üüs rji-SANJ ütjspreegen. Russia: Central'nyj Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "41053", "contents": "Balaschicha (üüb Rüs: Балаши́ха Balašícha) as en steed uun det Moskau Prowins uun de Madelrüslun Bundesdistrikt, Rüslun. Det hee 507.307 lidj (2021). Üüs be-la-SCHI-che ütjspreegen. Russia: Central'nyj Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "41054", "contents": "Lipetsk (üüb Rüs: Ли́пецк Lípeck) as at hoodsteed faan det Lipetsk Prowins uun de Madelrüslun Bundesdistrikt, Rüslun. Det hee 503.216 lidj (2021). Üüs LJI-pjitsk ütjspreegen. Russia: Central'nyj Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "41055", "contents": "Tula (üüb Rüs: Ту́ла Túla) as at hoodsteed faan det Tula Prowins uun de Madelrüslun Bundesdistrikt, Rüslun. Det hee 467.955 lidj (2021). Üüs TU-le ütjspreegen. Russia: Central'nyj Federal'nyj Okrug, citypopulation.de Russischer Föderaler Hydrometeorologischer Dienst, Wetterdaten für die Stadt Tula auf Basis der Zeitreihe 1961–1990, abgerufen am 8. April 2011"}
{"id": "41056", "contents": "Kursk as at hoodsteed faan det Kursk Prowins uun de Madelrüslun Bundesdistrikt, Rüslun. Det hee 450.977 lidj (2021). Russia: Central'nyj Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "41057", "contents": "Twer (üüb Rüs: Тверь Tver’) as at hoodsteed faan det Twer Prowins uun de Madelrüslun Bundesdistrikt, Rüslun. At steed leit bi de Wolga Struum. Det hee 424.969 lidj (2021). Üüs twjerj ütjspreegen. Russia: Central'nyj Federal'nyj Okrug, citypopulation.de Commons: Twer (Steed) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "4106", "contents": "Natsilingmiutut of Natsilingmiut spriakwiis (inu. Inuktitun, Nattiliŋmiutut ; ingels Natsilik, Netsilik, Nattilik, Netsilingmiut, Natsilingmiutut , Nattilingmiutut , Nattiliŋmiutut ) as en Waastkanada inuit spriakwiis uun Nunavut uun Kanada. Natsilik (inuit Nattilingmiutut; ingels Natsilik subdialect, Natsilik proper). Uun a Nunavut ᑕᓗᕐᔪᐊᑦ (Talurjuat/Spence Bay) an ᓇᐅᔭᑦ (Naujat/Repulse Bay) stääden. Fulken: Arvertormiut, Netsilingmiut, Kuungmiut Arviligjuaq (ingels Arviligjuaq subdialect). Uun a Nunavut ᐊᕐᕕᓕᒡᔪᐊᖅ (Arviligjuaq/Pelly Bay) stääd. Fulken: Arviligjuarmiut, Sinimiut Utkuhiksalik (inuit Utkuhiksalingmiutitut; ingels Utkuhiksalik subdialect, Utkuhikhalik, Gjoa Haven dialect). Uun a Nunavut ᐅᖅᓱᖅᑑᖅ (Uqsuqtuuq/Gjoa Haven) но ᖃᒪᓂ‛ᑐᐊᖅ Qamani'tuaq (Baker Lake) stääd. Fulken: (?) Ahagmiut, (?) Hanningařuqmiut, (?) Ilivilermiut, Ugyulingmiut, Qeqertarmiut, Utkuhiksalingmiut (ingels Utkuhiksalik proper) Uastkanada inuit an latin buksteewer: üübtu natsilingmiut buksteewer: š Uqšuqtuuq Gjoa Haven hikšik Urocitellus parryii mikšaanut auer ř /ɉ/ ( ᖬ řa ᖨ ři ᖪ řu ᖭ řaa ᖩ řii ᖫ řuu) ᐃᖨ iři uug (cf. Inuktitut ᐃᔨ iji) ᐅᒡᖪᒃ ugřuk biardselag (cf. Inuktitut ᐅᒡᔪᒃ ugjuq) ᑭᐅᖪᖅ kiuřuq hi/hat swaaret (cf. Inuktitut ᑭᐅᔪᖅ kiujuq) ᐊᐱᕆᖪᖅ apiriřuq hi/hat fraaget (cf. Inuktitut ᐊᐱᕆᔪᖅ apirijuq) ŋ Ferglik mä Inuinnaqtun an Nattiliŋmiut spriakwiisen üüb Waastkanada inuit spriak an Kivallirmiut, Aggurmiut (Nuurd-Qikiqtaaluk) an Uqqurmiut (Süüd-Qikiqtaaluk) spriakwiisen üüb Uastkanada inuit spriak: http://multitree.org/codes/ikt-net Preserving Inuit Dialects in Nunavut, January 2005. Archiwiaret faan det originool di 25. Jüüle"}
{"id": "41065", "contents": "De Moskau Kreeml (üüb Rüs: Моско́вский Кремль Moskóvskij Kremlʹ) as en borig an de äälst dial faan det rüs hoodsteed Moskau. At borig leit bi de Moskau Struum uun a maden faan't steed. Det wurd uursprüngelk uun't Madelääler bagt, man wurt santdeem fölsis welerbagt. Det as at residens faan det rüs regiaring. At jaft uk kreemlen uun öler rüs steeden"}
{"id": "41066", "contents": "De Maikop Distrikt (üüb Rüs: Майко́пский райо́н Majkópskij rajón; üüb Adygeeisk: Мыекъуапэ къедзыгъо Mıyeqwape qyedzığo) as en distrikt uun't republiik Adygeeja, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik. Det hee 61.320 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Tulski. Adygeja: Republic in Southern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41067", "contents": "De Tachtamukai Distrikt (üüb Rüs: Тахтамука́йский райо́н; üüb Adygeeisk: Тэхъутэмыкъуае къедзыгъо Texhwtemıqwaye qyedzığo) as en distrikt uun't republiik Adygeeja, Rüslun. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't republiik. Det hee 94.179 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Tachtamukai. Adygeja: Republic in Southern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41068", "contents": "De Teutschesch Distrikt (üüb Rüs: Теуче́жский райо́н Teučéžskij rajón; üüb Adygeeisk: Теуцожь къедзыгъо Teutsoj qyedzığo) as en distrikt uun't republiik Adygeeja, Rüslun. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't republiik. Det hee 20.541 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Poneschukai. A distrikt as efter adygeeisk dachter Tsug Teutschesch (1855-1940) neemd. Adygeja: Republic in Southern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41069", "contents": "De Schowgenowski Distrikt (üüb Rüs: Шовге́новский райо́н Šovgénovskij rajón; üüb Adygeeisk: Шэуджэн къедзыгъо Ṩəwdjən qyedzığo) as en distrikt uun't republiik Adygeeja, Rüslun. A distrikt leit uun a nuurd faan't republiik. Det hee 16.156 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Chakurinochabl. Schowgenowski wiar de ual nööm faan Chakurinochabl. Adygeja: Republic in Southern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41082", "contents": "En Hualewleiter as en fääst materiool, diar a struum beeder leitet üs en isolaator (t.b. glääs), oober ringer üs en leiter (t.b. kööber). Ji warmer en hualewleiter woort, amso beeder feert (leitet) hi struum. Sok hualewleitern spele en grat rol uun a elektrotechnik. Mä frääm atoomen kön hualewleitern dotiaret wurd, an do ferane jo hör leitereegenskapen. Jo werke do üs en knipser, di a struum uun- of ufknipset. A wichtagst materioolen för hualewleitern san Siliitsium an Germaanium. A elektroonen uun en hualewleiter besaat det huuchst energiiregiuun (at walensbian) an det naisthuuger energiiregiuun (at leitangsbian). Diartesken leit en biangap, det Fermi-Niveau. Det kön a elektroonen ei ütjfal, auer hör tustant bluas uun was energiikwanten mögelk as. Iarst wan diar energii üüb di hualewleiter tukomt, kön a elektroonen üüb en ööder energiibian auergung (\"kwantensprüng\"). En mikroprotsesor En mikrotjip En footowoltaaik element Commonskategorii: Hualewleitern – Saamlang faan bilen of filmer Kwantenponkt"}
{"id": "41088", "contents": "Machatschkala (üüb Rüs: Махачкала́ Machačkalá; faan 1857 tu 1921 Петро́вск Petróvsk) as at hoodsteed faan't republiik Dagestaan. At steed leit uun a uast faan't republiik, bi de Kaspisk Sia. Det hee 604.266 lidj (2021). Russia: Severo-Kavkazskij Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "41089", "contents": "Stawropol (üüb Rüs: Ста́врополь Stávropol’) as at hoodsteed uun det Stawropol Regiuun. At steed leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 454.488 lidj (2021). Russia: Severo-Kavkazskij Federal'nyj Okrug, citypopulation.de Wetter und Klima - Klima in Stawropol (rüs). Wetter und Klima (Погода и климат), ufrepen de 11. Oktuuber 2020."}
{"id": "41090", "contents": "Grosny (üüb Rüs: Гро́зный Grózny; üüb Tschetscheens: Соьлжа-ГӀала Sölƶa-Ġala) as at hoodsteed faan't republiik Tschetscheenien. At steed leit uun a maden faan't republiik. Det hee 324.602 lidj (2021). Russia: Severo-Kavkazskij Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "41091", "contents": "Wladikawkas (üüb Rüs: Владикавка́з Vladikavkáz; üüb Oseetisk: Дзæуджыхъæу Dzæudžyqæu) as at hoodsteed faan't republiik Nuurdoseetien-Alaanien. At steed leit uun a uast faan't republiik. Det hee 301.543 lidj (2021). Russia: Severo-Kavkazskij Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "411", "contents": "Arizona [ˌæɹɪˈzoʊnə] as sunt 1912 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't söödweesten foon't lönj. Önj't norden läit Utah, önj't ååsten New Mexico, önj't sööden Meksiko, önj't söödweesten California än önj't nordweesten Nevada. Dåt heet 7.278.717 manschne (2019). E hoodstää foon e stoot as Phoenix. Arizona as di seekstgrutste diiljstoot önj da Feriinde Stoote. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Arizona heet 15 counties: For 1848 wus't lönj foon Arizona foon nü diilj foon Meksiko. 1850 wörd dåt New-Mexico-Teritoorium üt di Arizona foon nü, et weestdiilj foon New Mexico än et sööddiilj foon Nevada biled. 1853 wörd ma di Gadsden-Kuup foon Meksiko for 10 milioon US-Dollar wörd iinj wider gebiit foon 77.700 km² önj't sööden faan di Gila Struum diilj foon't teritoorium. Arizona wörd 24. Biikenmoune 1863 san äin teritoorium. Et teritoorium wörd 14. Biikenmoune 1912 ån stoot önj da Feriind Stoote. USA: States, citypopulation.de USA: Arizona, citypopulation.de USA: Administrative Division, citypopulation.de 34.286666666667-111.65694444444Koordinaaten: 34° 17′ N, 111° 39′ W"}
{"id": "41103", "contents": "Enrico Fermi (* 29. September 1901 uun Rom; † 28. Nofember 1954 uun Chicago, Illinois) wiar en itajeensken füüsiker. Hi hää ham fööraal mä atoomfüsiik befaadet. 1938 füng hi di Nobelpris för Füsiik. Hi wiar diar uk för bekäänd, dat hi sin studenten aparte fraagen steld, t.b. Hüföl hiaren hää en minsk? Hi wul jo diartu bring, dat jo strategiin ütjwerke, am probleemen tu liasin. Commonskategorii: Enrico Fermi – Saamlang faan bilen of filmer Fermi-Problem (huuchsjiisk)"}
{"id": "41104", "contents": "Kaspijsk (üüb Rüs: Каспи́йск Kaspíjsk) as det fjuardgratst steed uun't republiik Dagestaan. At steed leit uun a uast faan't republiik, bi de Kaspisk Sia. Det hee 128.663 lidj (2021). Russia: Severo-Kavkazskij Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "41105", "contents": "Derbent (üüb Rüs: Дербе́нт Derbént) as det traadgratst steed uun't republiik Dagestaan. At steed leit uun a süüduast faan't republiik, nai bi de Kaspisk Sia. Det hee 126.606 lidj (2021). Russia: Severo-Kavkazskij Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "41106", "contents": "Chasawjurt (üüb Rüs: Хасавю́рт Chasavjúrt; üüb Kumykisk: Хасав-юрт Xasav-jurt) as det naistgratst steed uun Dagestaan. At steed leit uun a waast faan't republiik. Det hee 146.394 lidj (2021). Russia: Severo-Kavkazskij Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "41107", "contents": "Kislowodsk (üüb Rüs: Кислово́дск Kislovódsk) as det traadgratst steed uun det Stawropol Regiuun. At steed leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 127.919 lidj (2021). Russia: Severo-Kavkazskij Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "41108", "contents": "Petrosawodsk (üüb Rüs: Петрозаво́дск Petrozavódsk; üüb Kareelisk: Petroskoi) as at hoodsteed faan't republiik Kareelien. At steed leit uun a süüd faan't republiik, bi a waasteeg faan de Ladoga Sia. Det hee 280.711 lidj (2021). A nööm faan't steed komt faan Пётр Pjotr \"Piader\" (efter Keiser Piader I. de Grat faan Rüslun) an заво́д zavód \"faabrik\". Öler nöömer faan't steed wiar Шуйский Завод Schujski Sawod (1703–1704) an Петровская Слобода Petrowskaja Sloboda (1704–1777). Faan 1941 tu 1944 wiar a nööm faan't steed Äänislinna üüb Finsk an Onegaborg üüb Sweedsk. Faan 1941 tu 1944 wurd at steed faan Finlun besaatet. Litauen Alytus, Liitauen Witjruslun Brest, Witjrüslun Ferianagt Stooten Duluth, Minnesota, Ferianigt Stooten Finlun Joensuu, Finlun Eestlun Narva, Eestlun Sjiisklun Neubrandenburg, Tjiisklun Norweegen Rana, Noorweegen Frankrik La Rochelle, Frankrik Sjiisklun Tübingen, Tjiisklun Sweeden Umeå, Sweeden Armeenien Wagharschapat, Armeenien Finlun Varkaus, Finlun Üüs pji-tra-sa-WOTSK ütjspreegen. Russia: Severo-Zapadnyj Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "4111", "contents": "Erik Ludvigsen Pontoppidan, den Yngre (di jonger), (* 3. September 1698 uun Aarhus; † 20. Detsember 1764 uun Kopenhuuwen) wiar en däänsken teoloog, histooriker an skriiwer. Dialogus; oder Unterredung Severi, Sinceri, und Simplicis von der Religion (1726) Reinheit der Lehre (1726) Heller Glaubensspiegel (1727) Theatrum Daniae veteris et modernae. Bremen 1730. Kurzgefaßte Reformations-Historie der dänischen Kirche. Lübeck 1734. Kort Forestilling af de store Velgierninger. Kopenhagen 1736. Everriculum fermenti veteris (1736) Böse Sprichwörter (1739) Marmora Danica selectiora sive Inscriptionum. Kopenhagen 1739–1741. Gesta et vestigia Danorum extra Daniam. Preuss, Leipzig, Kopenhagen 1740/41. Anweisung zum Erkenntniß der Wahrheit zur Gottseligkeit, in einer deutlichen Erklärung über Martin Luthers Kleinen Katechismus, zum Gebrauch in den Kirchen und Schulen des Herzogthums Schleswig, des Herzogthums Holstein. Altona 1741 Annales ecclesiæ danicæ diplomatici. Möller, Kopenhagen 1741–1752. Ein paar erweckliche Predigten vom Elend des irdischen Lebens und wie demselben möge geholfen werden. Kothert, Bergen 1749. Glossarium norvagicum. Kothert, Bergen 1749. Det forste Forsorg paa Norges Naturlige Historie. Kopenhagen 1752. Erich Pontoppidans ... Versuch einer natürlichen Historie von Norwegen. Mumme, Kopenhagen, Flensburg 1753–1769. Erich Pontoppidans ... Erbauliche Hirtenbriefe, welche er an die Priesterschaft des Bergischen Stifts geschrieben. Berger & Boedner, Rostock 1754. Menoza. Kopenhagen 1754. The natural history of Norway."}
{"id": "41110", "contents": "Naltschik (üüb Rüs: На́льчик Nál'čik) as at hoodsteed faan't republiik Kabardiino-Balkaarien. At steed leit uun a maden faan't republiik. Det hee 239.054 lidj (2021). Russia: Severo-Kavkazskij Federal'nyj Okrug, citypopulation.de"}
{"id": "41112", "contents": "Magas (üüb Rüs: Мага́с Magás) as sant 2002 at hoodsteed faan't republiik Inguscheetien, Rüslun. At steed leit uun a maden faan't republiik. Det hee 13.601 lidj (2021). At steed wurd 1995 grünjlaanjen. Russia: Republic of Ingushetia, citypopulation.de"}
{"id": "41113", "contents": "De Belomorsk Distrikt (üüb Rüs: Беломо́рский райо́н Belomórskij rajón; üüb Kareelisk: Belomorskin piiri) as en distrikt uun't republiik Kareelien, Rüslun. A distrikt leit uun a uast faan't republiik. Uun a nuurd leit de Kem Distrikt, uun a uast det Witj Sia, uun a süüduast det Archangelsk Prowins, uun a süüdwaast de Segescha Distrikt, uun a waast de Mujeserski Distrikt an uun a nuurdwaast de Kalewala Distrikt. Det hee 15.433 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Belomorsk. De Liiger Wyg Struum (üüb Rüs: Нижний Выг), wat dial faan de Witj Sia-Uastsia-Kanaal as, leept troch a distrikt. A distrikt hee föl sian. Dön gratst diarfaan san de Sumosero Sia an de Pulosero Sia, wat uun a süüduast lei. Belomorsk (Беломорск) Letneretschenski (Летнереченский) Sosnowets (Сосновец) Sumski Posad (Сумский Посад) Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "41119", "contents": "De Kalewala Distrikt (üüb Rüs: Ка́левальский райо́н Káleval'skij rajón; üüb Kareelisk: Kalevalan piiri) as en distrikt uun't republiik Kareelien, Rüslun. A distrikt leit uun a waast faan't republiik. Uun a nuurd leit de Louchi Distrikt, uun a uast de Kem Distrikt, uun a süüduast de Belomorsk Distrikt, uun a süüd de Mujeserski Distrikt, uun a süüdwaast at steed Kostomukscha an uun a nuurdwaast Finlun. Det hee 6563 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Kalewala. A distrikt hee föl sian. Dön gratst diarfaan san de Boower Kujto Sia, de Maden Kujto Sia, de Liiger Kujto Sia an de Njuk Sia. Kalewala (Калевала) Borowoj (Боровой) Juuschkosero (Юшкозеро) Luusalmi (Луусалми) Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "4112", "contents": "Utkuhiksalingmiutitut of Utkuhiksalik spriakwiis (inu. Utkuhiksalingmiutitut ; ingels Utkuhiksalik, Utkuhikhalik, Utkuhikhaliq, Utkuhiksalingmiutitut, Utkuhiksalingmiutut, Utkuhiksalingmiut Inuktitut, Gjoa Haven dialect ) as det Natsilingmiutut spriakwiis üüb Waastkanada inuit faan a stääden Uqsuqtuuq (ᐅᖅᓱᖅᑑᖅ, Gjoa Haven) an Qamani'tuaq (ᖃᒪᓂ‛ᑐᐊᖅ, Baker Lake) uun Nunavut uun Kanada. Fulken: (?) Ahagmiut, (?) Hanningařuqmiut, (?) Ilivilermiut, Ugyulingmiut, Qeqertarmiut, Utkuhiksalingmiut (ingels Utkuhiksalik proper) Ferglik mä a Utkuhiksalik an Natsilik spriakwiisen üüb Waastkanada inuit: Utkuhiksalik ařgaq 'hun' (Natsilik proper ažgak) Utkuhiksalik aqiřgiq 'Lagopus' (Natsilik proper aqigžeq) Utkuhiksalik ipřit 'dü' (Natsilik proper ižvit) Iñuvialuktun/Inuvialuktun/Inuinnaqtun Dorais, L.-J. (1990), Inuit uqausiqatigiit. Inuit languages and dialects. Arctic College: Iqaluit. Briggs, J. L. (1970), Never in anger. Portrait of an Eskimo family. Harvard University Press. Utkuhiksalingmiut Inuktitut Dictionary Project ᑐᑭᕐᑲᖅᑐᑦ ᐅᑦᑯᓯᒃᓴᓕᖕᒥᐅᑦ ᐅᕐᑲᐅᓯᖕᒋᑦ. Archiwiaret faan det originool di 8. Detsember 2012. Ufrepen di 23. August 2011. http://multitree.org/codes/ikt-gjo.html Utkuhiksalingmiut Inuktitut Dictionary Project ᑐᑭᕐᑲᖅᑐᑦ ᐅᑦᑯᓯᒃᓴᓕᖕᒥᐅᑦ ᐅᕐᑲᐅᓯᖕᒋᑦ"}
{"id": "41120", "contents": "De Kem Distrikt (üüb Rüs: Ке́мский райо́н Kémskij rajón; üüb Kareelisk: Kemin piiri) as en distrikt uun't republiik Kareelien, Rüslun. A distrikt leit uun a uast faan't republiik. Uun a nuurd leit de Louchi Distrikt, uun a uast det Witj Sia, uun a süüd de Belomorsk Distrikt an uun a waast de Kalewala Distrikt. Det hee 14.263 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Kem. Kem (Кемь) Kriwoj Porog (Кривой Порог) Kusema (Кузема) Rabotsheostrowok (Рабочеостровск) Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41121", "contents": "De Kondopoga Distrikt (üüb Rüs: Кондопо́жский райо́н Kondopóžskij rajón; üüb Kareelisk: Kondupohjan piiri) as en distrikt uun't republiik Kareelien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik, bi de Onega Sia. Uun a nuurd an nuurduast leit de Medweschjegorsk Distrikt, uun a süüduast de Onega Sia, uun a süüd de Prionega Distrikt, uun a süüdwaast de Prjascha Distrikt an uun a waast de Suojarwi Distrikt. Det hee 35.207 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Kondopoga. A distrikt hee föl sian. Dön gratst diarfaan san de Sondal Sia, Lischmosero Sia an de Paljeosero Sia. Kondopoga (Кондопога) Girwas (Гирвас) Kedrosero (Кедрозеро) Kjappeselga (Кяппесельга) Kontschesero (Кончезеро) Ulitina Nowinka (Улитина Новинка) Spasskaja Guba (Спасская Губа) Janischpole (Янишполе) Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41122", "contents": "De Lachdenpochja Distrikt (üüb Rüs: Лахденпо́хский райо́н Lachdenpóchskij rajón; üüb Kareelisk: Lahdenpohjan piiri) as en distrikt uun't republiik Kareelien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't republiik, twesken't grens tu Finlun an de Ladoga Sia. Uun a waast an nuurdwaast leit Finlun, uun a nuurduast de Sortawala Distrikt, uun a uast de Ladoga Sia an uun a süüd det Leeningrad Prowins. Det hee 12.471 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Lachdenpochja. Lachdenpochja (Лахденпохья) Kurkijoki (Куркиёки) Mijnala (Мийнала) Chijtola (Хийтола) Elisenwaara (Элисенваара) Faan 1918 tu 1940 an faan 1941 tu 1944 wiar't gebiit faan a distrikt faan nü dial faan Finlun. Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41123", "contents": "De Louchi Distrikt (üüb Rüs: Ло́ухский райо́н Lóuchskij rajón; üüb Kareelisk: Louhen piiri) as en distrikt uun't republiik Kareelien, Rüslun. A distrikt leit uun a nuurd faan't republiik. Uun a nuurd leit det Murmansk Prowins, uun a uast det Witj Sia, uun a süüduast de Kem Distrikt, uun a süüdwaast de Kalewala Distrikt an uun a waast Finlun. Det hee 10.832 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Louchi. Uun Louchi leit a huuchst berig faan Kareelien, a Nuorunen (577 m). Grat sian diar san: Pjaosero Sia, Tikschosero Sia, Toposero Sia. Louchi (Лоухи) Pjaoserski (Пяозерский) Tschupa (Чупа) Ambarny (Амбарный) Kestenga (Кестеньга) Malinowaja Warakka (Малиновая Варакка) Plotina (Плотина) Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41124", "contents": "De Medweschjegorsk Distrikt (üüb Rüs: Медвежьего́рский райо́н Medvež'jegórskij rajón; üüb Kareelisk: Karhumäjen piiri) as en distrikt uun't republiik Kareelien, Rüslun. A distrikt leit uun a uast faan't republiik. Uun a nuurd leit de Segescha Distrikt, uun a uast det Archangelsk Prowins, uun a süüduast de Pudosch Distrikt, uun a süüd de Onega Sia, uun a süüdwaast lei de Kondopoga Distrikt an de Suojarwi Distrikt an uun a nuurdwaast leit de Mujeserski Distrikt. Det hee 27.042 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Medweschjegorsk. De Witj Sia-Uastsia-Kanaal leept troch a distrikt. Medweschjegorsk (Медвежьегорск) Pinduschi (Пиндуши) Powenets (Повенец) Welikaja Guba (Великая Губа) Padany (Паданы) Tolwuja (Толвуя) Tschobino (Чёбино) Tscholmuschi (Чёлмужи) Schunga (Шуньга) Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41126", "contents": "De Olonets Distrikt (üüb Rüs: Оло́нецкий райо́н Olóneckij rajón; üüb Kareelisk: Anuksen piiri) as en distrikt uun't republiik Kareelien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik. Uun a nuurd and nuurduast leit de Prjascha Distrikt, uun a süüduast det Leeningrad Prowins, uun a süüdwaast de Ladoga Sia an uun a nuurdwaast de Pitkjaranta Distrikt. Det hee 20.091 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Olonets. Olonets (Олонец) Wilitsa (Видлица) Iljinski (Ильинский) Nurmolitsy (Нурмолицы) Kotkosero (Коткозеро) Kujtescha (Куйтежа) Megrega (Мегрега) Michailowskoje (Михайловское) Tuksa (Тукса) Det Olonetsisk spriikwiis faan det Kareelisk Spriik wurt uun a distrikt snaaket. Vas'a Veikki (* 1958), kareelisk skriiwer, wurd uun't taarep Onkulitsa bäären. Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41127", "contents": "De Pitkjaranta Distrikt (üüb Rüs: Питкяра́нтский райо́н Pitkjarántskij rajón; üüb Kareelisk: Pitkänrannan piiri) as en distrikt uun't republiik Kareelien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't republiik, loongs a nuurduasteeg faan de Ladoga Sia. Uun a nuurduast leit de Suojarwi Distrikt, uun a uast de Prjascha Distrikt, uun a süüduast de Olonets Distrikt, uun a süüdwaast de Ladoga Sia an uun a nuurdwaast at steed Sortawala. Det hee 17.153 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Pitkjaranta. Pitkjaranta (Питкяранта) Impilachti (Импилахти) Ljaskelja (Ляскеля) Salmi (Салми) Charlu (Харлу) Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41128", "contents": "De Prionega Distrikt (üüb Rüs: Прионе́жский райо́н Prionéžskij rajón; üüb Kareelisk: Oniegan rannikon piiri) as en distrikt uun't republiik Kareelien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik, loongs a uasteeg faan de Onega Sia. Uun a nuurd leit de Kondopoga Distrikt, uun a uast de Onega Sia, uun a süüd det Leeningrad Prowins an uun a waast de Prjascha Distrikt. At hoodsteed faan Kareelien, Petrosawodsk, as en apartig ferwaltet enklaawe banen a nuurd faan a distrikt. Det hee 22.202 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Petrosawodsk, uk wan't steed nian dial faan a distrikt as. Tschalna-1 (Чална-1) Derewjanka (Деревянка) Derewjannoje (Деревянное) Saoserje (Заозерье) Ladwa-Wetka (Ладва-Ветка) Ladwa (Ладва) Melioratiwny (Мелиоративный) Nowaja Wilga (Новая Вилга) Paj (Пай) Rybreka (Рыбрека) Scholtosero (Шёлтозеро) Kwartsitny (Кварцитный) Schuja (Шуя) Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41129", "contents": "De Prjascha Distrikt (üüb Rüs: Пря́жинский райо́н Prjážinskij rajón; üüb Kareelisk: Priäžän piiri) as en distrikt uun't republiik Kareelien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüd faan't republiik, twesken de Ladoga Sia an de Onega Sia. Uun a nuurd leit de Kondopoga Distrikt, uun a uast de Prionega Distrikt, uun a süüd det Leeningrad Prowins, uun a süüdwaast de Olonets Distrikt, uun a waast de Pitkjaranta Distrikt an uun a nuurdwaast de Suojarwi Distrikt. Det hee 14.139 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Prjascha. Prjascha (Пряжа) Wedlosero (Ведлозеро) Kroschnosero (Крошнозеро) Matrosy (Матросы) Swjatosero (Святозеро) Tschalna (Чална) Essojla (Эссойла) Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41130", "contents": "De Pudosch Distrikt (üüb Rüs: Пу́дожский райо́н Púdožskij rajón; üüb Kareelisk: Puudožin piiri) as en distrikt uun't republiik Kareelien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüduast faan't republiik. Uun a nuurduast an uast leit det Archangelsk Prowins, uun a süüd det Wologda Prowins, uun a waast de Ladoga Sia an uun a nuurdwaast de Medweschjegorsk Distrikt. Det hee 17.052 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Pudosch. De Wodlosero Sia leit uun a maden faan a distrikt. Pudosch (Пудож) Awdejewo (Авдеево) Krasnoborski (Красноборский) Kriwcy (Кривцы) Kubowo (Кубово) Kuganawolok (Куганаволок) Pjalma (Пяльма) Schalski (Шальский) Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41131", "contents": "De Segescha Distrikt (üüb Rüs: Сеге́жский райо́н Segéžskij rajón; üüb Kareelisk: Segežan piiri) as en distrikt uun't republiik Kareelien, Rüslun. A distrikt leit uun a uast faan't republiik. Uun a nuurd an nuurduast leit de Belomorsk Distrikt, uun a uast det Archangelsk Prowins, uun a süüd an süüdwaast de Medweschjegorsk Distrikt an uun a nuurdwaast de Mujeserski Distrikt. Det hee 35.350 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Segescha. De gratst sia uun a distrikt as de Wygosero Sia, wat uun a maden faan a distrikt leit. De Witj Sia-Uastsia-Kanaal leept troch a distrikt. Segescha (Сегежа) Nadwoitsy (Надвоицы) Waldai (Валдай) Idel (Идель) Popow Porog (Попов Порог) Tschorny Porog (Чёрный Порог) Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41133", "contents": "De Mujeserski Distrikt (üüb Rüs: Муезе́рский райо́н Mujezérskij rajón; üüb Kareelisk: Mujejärven piiri) as en distrikt uun't republiik Kareelien, Rüslun. A distrikt leit uun a waast faan't republiik. Uun a nuurduast lei de Kalewala Distrikt an de Belomorsk Distrikt, uun a uast leit de Segescha Distrikt, uun a süüduast de Medweschjegorsk Distrikt, uun a süüd de Suojarwi Distrikt an uun a waast Finlun. Det hee 9457 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Mujeserski. Mujeserski (Муезерский) Woloma (Волома) Ledmosero (Ледмозеро) Lendery (Лендеры) Peninga (Пенинга) Reboly (Реболы) Rugosero (Ругозеро) Sukkosero (Суккозеро) Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41135", "contents": "Kostomukscha (üüb Rüs: Костому́кша Kostomúkša; üüb Kareelisk: Koštamuš) as det naistgratst steed uun't Republiik Kareelien, Rüslun. At steed leit uun a nuurdwaast faan't republiik, nai bi't grens tu Finlun. Det hee 29.634 lidj (2020). A steed wurd 1977 grünjlaanjen. Üüs kas-ta-MUK-sche ütjspreegen. Russia: Republic of Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41136", "contents": "Sortawala (üüb Rüs: Со́ртавала of Сортава́ла Sórtavala of Sortavála, föör 1918 Сердобо́ль Serdoból’; üüb Kareelisk an Finsk: Sortavala) as det füftgratst steed uun't Republiik Kareelien, Rüslun. At steed leit uun a nuurd süüdwaast faan't republiik, bi de Ladoga Sia. Det hee 18.831 lidj (2020). Sortawala wiar 1918-1940 an 1941-44 dial faan Finlun. Üüs SOR-ta-wa-la of Sar-ta-WA-la ütjspreegen. Russia: Republic of Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41137", "contents": "Kondopoga (üüb Rüs: Ко́ндопога of Кондопо́га Kóndopoga of Kondopóga; üüb Kareelisk: Kondupohju) as det traadgratst steed uun't Republiik Kareelien, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't republiik, bi de Onega Sia. Det hee 29.218 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan de Kondopoga Distrikt. Üüs KON-da-pa-ge of kan-da-PO-ge ütjspreegen. Russia: Republic of Karelia, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "41138", "contents": "Segescha (üüb Rüs: Сеге́жа Segéža; üüb Kareelisk: Segeža) as det fjuardgratst steed uun't Republiik Kareelien, Rüslun. At steed leit uun a uast faan't republiik, bi de Wygosero Sia. Det hee 26.000 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan de Segescha Distrikt. Üüs sji-GJE-sche ütjspreegen. Russia: Republic of Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41139", "contents": "Medweschjegorsk (üüb Rüs: Медвежьего́рск Medvež'jegórsk; üüb Kareelisk: Karhumägi) as det seekstgratst steed uun't Republiik Kareelien, Rüslun. At steed leit uun a süüduast faan't republiik, bi a nuurdeeg faan de Onega Sia. Det hee 14.091 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan de Medweschjegorsk Distrikt. De rüs nööm faan't steed komt faan медве́дь medvjéd’ \"baar\" an гора́ gorá \"berig\". De kareelisk nööm faan't steed komt uk so faan karhu \"baar\" an mägi \"berig\". Üüs mjid-wjisch-ji-GORSK ütjspreegen. Russia: Republic of Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41140", "contents": "Kem (üüb Rüs: Кемь Kem’; üüb Kareelisk: Kemi) as det sööwenstgratst steed uun't Republiik Kareelien, Rüslun. At steed leit uun a uast faan't republiik, bi't Witj Sia. Det hee 10.648 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan de Kem Distrikt. Russia: Republic of Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41141", "contents": "Pitkjaranta (üüb Rüs: Пи́ткяранта Pítkjaranta; üüb Kareelisk: Pitkyrandu) as det aachstgratst steed uun't Republiik Kareelien, Rüslun. At steed leit uun a süüdwaast faan't republiik, bi a nuurdeeg faan de Ladoga Sia. Det hee 10.184 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan de Pitkjaranta Distrikt. A nööm faan't steed komt faan dön kareelisk wurden pitkä \"lung\" an randu \"eeg\". Faan 1918 tu 1940 an faan 1941 tu 1944 wiar at steed dial faan Finlun. Russia: Republic of Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41142", "contents": "Belomorsk (üüb Rüs: Беломо́рск Belomórsk; üüb Kareelisk: Šuomua) as det njüügenstgratst steed uun't Republiik Kareelien, Rüslun. At steed leit uun a uast faan't republiik, bi't Witj Sia. Det hee 9199 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan de Belomorsk Distrikt. De rüs nööm faan't steed komt faan бе́лый bélyj \"witj\" an мо́ре móre \"(at) sia\". A boonhoof uun Belomorsk Paschkowa Struat Üüs bji-la-MORSK ütjspreegen. Russia: Republic of Karelia, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "41144", "contents": "A Onegasia (rüsk Онежское озеро, Oneschskoje osero, kareelisk Oniegu, wepsisk Änine of Änižjärv, finsk Ääninen of Äänisjärvi) as efter a Ladogasia a naistgratst sia uun Euroopa. Hi leit uun Nuurdwaastruslun. Hi as 9720 km² grat, 250 km lung an 91,6 km briad an bit 127 m jip. Madenuun leit det eilun Kischi mä auer a miaten smok holtsarken. Troch a Onegasia ferlääpt a Belomorkanaal, det ferbinjang faan't Uastsia tu't Witj Sia. Bolschoj Klimetski (Большой Климецкий; 147 km²) Brusno (Брусно) Iwanowsky Eilunen (Ивановские острова) Kischi (Кижи; 5 km²) Schalski Eilunen (Шальские острова) Süüd Oleni (Южный Олений) Satelitenbil Holtsarken üüb Kischi Onegasia uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Artikel Onegasia uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Commonskategorii: Onegasia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4115", "contents": "Paartuanet Klooksdiarten (Artiodactyla of uk Paraxonia) san en order faan Tetjdiarten (Mammalia) uun a biologii. A miasten san plaantenfreedern. Hör nööm haa's efter at lik taal faan a tuaner, det san tau of sjauer. Suina (Swin, widjer faadet) Suidae - Tayassuidae (Swin, naier faadet) Hippopotamidae Tylopoda (Kameelen, widjer faadet) Camelidae Ruminantia (Kwetjkauern) Pecora Antilocapridae - Bovidae - Cervidae - Giraffidae - Moschidae nian Pecora Tragulidae Goobelroom (Antilocapridae) Hurndiarten (Bovidae) Antiloopen Kameelen (Camelidae) Hirsker (Cervidae) Girafen (Giraffidae) Hipos (Hippopotamidae) Moskusdiarten (Moschidae) Echt Swin (Suidae) Naawelswin (Tayassuidae) Sweraghirsker (Tragulidae) Commonskategorii: Paartuanet Klooksdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Paartuanet Klooksdiarten Ünpaartuanet Klooksdiarten Cetartiodactyla Kwetjkauern"}
{"id": "41152", "contents": "A Ladogasia (rüsk Ладожское Озеро/ Ladoschskoje Osero, finsk Laatokka, iar Nevajärvi, kareelisk Luadogu, wepsisk Ladoganjärv) as mä en areaal faan 18.000 km² a gratst sia uun Euroopa. Hi leit uun Nuurdwaastruslun. Maden uun leit at eilun Walaam mä en bedüüden kluaster üüb. Troch a Ladogasia ferlääpt a Belomorkanaal faan't Uastsia tu't Witj Sia. Artikel Ladogasia uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Ladogasia uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Commonskategorii: Ladogasia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41156", "contents": "A Witj Sia-Uastsia-Kanaal (rüsk Беломо́рско-Балти́йский кана́л; amskrewen Belomorsko-Baltijskij kanal, BBK, rüsk Беломорско-Балтийский канал; bit 1961 Stalin-Witj Sia-Uastsia-Kanaal, kurt Belomorkanaal) as en kanaal, di at Witj Sia mä a Uastsia ferbanjt. Hi as 227 km lung an lingt faan Belomorsk uun't nuurden bit tu a Onegasia uun't süüden. Faan diar gongt'at do üüb natüürelk weederwaier widjer bit Sankt Petersburg. Diar kön skeb bit 5.200 t üüb keer. Auer wonter woort hi faan isbreegern freihäälen, of hi as sacht. Di hialer kanaal as uun knaap tau juaren faan 1931 bit 1933 baud wurden. Stalin hää diar tjiindüüsenen faan iinsperet minsken för iinsaat, diar uun a Gulag, a suart hööl faan't sowjetisk gehiampolitsei OGPU iinsperet wiar. Belomorsk Struum Wyg mä 10 slüüsen (19-10) Stausia Wygosero Telekino Sia - Matkosero Sia - Wolosero Sia, mä trii slüüsen (09-07) Powenets Sääks slüüsen üüb 12 km (06-01) Onegasia Struum Swir Ladogasia Struum Newa Sankt Petersburg Commonskategorii: Witj Sia-Uastsia-Kanaal – Saamlang faan bilen of filmer Belomorkanal wiar en sigaretenmarke tu sowjet-tidjen. Det wiar wel a starkst sigareten faan a welt."}
{"id": "41161", "contents": "Seweromorsk (üüb Rüs: Северомо́рск Severomórsk) as det naistgratst steed uun det Murmansk Prowins, Rüslun. A steed leit uun a nuurd faan't prowins, nai bi de Barents Sia. Det hee 54.473 lidj (2021). Seweromorsk as en \"slööden steed\". Diar sat bluas militeer. Russia: Murmansk Oblast, citypopulation.de Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "41162", "contents": "Apatity (üüb Rüs: Апати́ты Apatíty) as det traadgratst steed uun det Murmansk Prowins, Rüslun. A steed leit uun a maden faan't prowins, nai bi de Imandra Sia. Det hee 53.847 lidj (2021). Russia: Murmansk Oblast, citypopulation.de Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "41163", "contents": "Montschegorsk (üüb Rüs: Мончего́рск Mončegórsk) as det fjuardgratst steed uun det Murmansk Prowins, Rüslun. A steed leit uun a maden faan't prowins, bi de Imandra Sia. Det hee 40.675 lidj (2021). Russia: Murmansk Oblast, citypopulation.de Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "41164", "contents": "Kandalakscha (üüb Rüs: Кандала́кша Kandalákša) as det füftgratst steed uun det Murmansk Prowins, Rüslun. A steed leit uun a süüd faan't prowins, bi det Witj Sia. Det hee 29.750 lidj (2021). Russia: Murmansk Oblast, citypopulation.de Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "41165", "contents": "Kirowsk (üüb Rüs: Ки́ровск Kírovsk) as det seekstgratst steed uun det Murmansk Prowins, Rüslun. A steed leit uun a maden faan't prowins, nai bi de Imandra Sia. Det hee 25.944 lidj (2021). Russia: Murmansk Oblast, citypopulation.de Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "41166", "contents": "Uchta (üüb Rüs: Ухта́ Uchtá; üüb Komi: Уква Ukva) as det naistgratst steed uun det Komi Republiik, Rüslun. At steed leit uun a maden faan't republiik. Det hee 92.479 lidj (2021). Russia: Komi Republic, citypopulation.de"}
{"id": "41172", "contents": "A Komi spriaken (коми кыв, komi kyv) san en skööl faan tau spriakwiisen uun't famile faan a Uraalisk spriaken. Jo wurd faan a Komi uun Nuurdruslun snaaket. Komi-Syrjänisk, det gongt üüb't Ual-Syrjänisk of Ual-Permisk turag an hed en aanj (syrjänisk) skraft. Sant a 1920er juaren woort en uunpaaset kyrilisk skraft brükt. Uun't juar 2002 jääw't 217.000 spreegern. Komi-Syrjänisk as bütj Rüsk amtspriak faan't Republiik Komi. Komi-Permjakisk. Uun't juar 2002 jääw't 94.000 spreegern. 1 öтик 2 кык 3 куим 4 нёль 5 вит 6 квайт 7 сизим 8 кöкъямыс 9 öкмыс 10 дас Commonskategorii: Komi spriaken – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Komi (Syrjänisk) Wikipedia üüb Komi-Permjakisk"}
{"id": "41176", "contents": "Workuta (üüb Rüs: Воркута́ Vorkutá; üüb Komi: Вӧркута Vörkuta) as det traadgratst steed uun det Komi Republiik, Rüslun. At steed leit uun a nuurduast faan't republiik. Det hee 52.292 lidj (2021). Russia: Komi Republic, citypopulation.de"}
{"id": "41178", "contents": "Olenegorsk (üüb Rüs: Оленего́рск Olenegórsk) as det sööwenstgratst steed uun det Murmansk Prowins, Rüslun. A steed leit uun a maden faan't prowins, nai bi de Imandra Sia. Det hee 19.887 lidj (2021). Russia: Murmansk Oblast, citypopulation.de Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "41179", "contents": "Poljarny (üüb Rüs: Поля́рный Poljárnyj) as det aachstgratst steed uun det Murmansk Prowins, Rüslun. A steed leit uun a nuurd faan't prowins, bi at Barents Sia. Det hee 17.280 lidj (2021). Russia: Murmansk Oblast, citypopulation.de Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "4118", "contents": "Nunatsiavummiutut of Nunatsiavummiut spriakwiis (inu. Inuttut, Inuttitut, Nunatsiavummiutut, Labradorimiutut ; ingelsk: Nunatsiavummiut dialect, Nunatsiavummiutut, Labradorimiutut, Labrador Inuttut, Labrador Inuttitut) as det Uastkanada inuit spriakwiis faan a stääden Naini (Nain), Hopedale, Maqûvik (Makkovik), Ukkusitsalik (Davis Inlet), Vaali (Goose Bay–Happy Valley), Nutâk (Nutak), Hebron†, Tikirarsuarusik (Rigolet) an Nunatsiavut (Labrador) uun Kanada. Nuurd-Nunatsiavut (ingels Northern Labrador subdialect, Labrador Inuttut (sensu stricto)). Fulken: Kongithlushuamiut, Chuckbuckmiut, Nunenumiut, Avitumniut Rigolet (ingels Rigolet subdialect, Rigolet Inuttut). : Aivitumiut, (?) Netcetumiut, (?) Puthlavamiut â = aa e = ii o = uu ĸ = q Ferglik mä Inuktitut an Nunatsiavummiutut spriakwiisen üüb Uastkanada inuit: Sjiisk lianwurden brükt uun Nunatsiavummiutut ütj jü tidj faan a sjiisk misionaaren faan a Herrnhuter bredern (1760s). ailvat (< sjii. elf) 'elwen' ainsik (< sjii. eins) 'klook ian' fiarâ (< sjii. vier) 'klook sjauer' Fraitâg ( < sjii. Freitag) 'freidai' kâttopalak (< sjii. Kartoffel) 'eerpel' Metvog (< sjii. Mittwoch) 'wäärnsdai' Montâg (< sjii. Montag) 'mundai' naina (< sjii. neun) 'njüügen' sâksit (< sjii. sechs) 'sääks' senat (< sjii. zehn) 'tjiin' sepat (< sjii. sieben) 'sööwen' silipa (< sjii. Silber) 'salwer'; 'münt' situnati (< sjii. Stunde) 'stünj' Sontâg (< sjii. Sonntag) 'söndai' Sunâpint (< sjii. Sonnabend) 'saninj' suvai (< sjii. zwei) 'tau' suvailva (< sjii."}
{"id": "41180", "contents": "Kowdor (üüb Rüs: Ковдо́р Kovdór) as det njüügenstgratst steed uun det Murmansk Prowins, Rüslun. A steed leit uun a nuurdwaast faan't prowins, ni bi't grens tu Finlun. Det hee 15.850 lidj (2021). Russia: Murmansk Oblast, citypopulation.de Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "41181", "contents": "Sapoljarny (üüb Rüs: Заполя́рный Zapoljárny) as det tjinstgratst steed uun det Murmansk Prowins, Rüslun. A steed leit uun a nuurdwaast faan't prowins, nai bi't grens tu Noorweegen. Det hee 14.330 lidj (2021). Russia: Murmansk Oblast, citypopulation.de Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "41183", "contents": "De Suojarwi Distrikt (üüb Rüs: Суоя́рвский райо́н Suojárvskij rajón; üüb Kareelisk: Suojärven piiri) as en distrikt uun't republiik Kareelien, Rüslun. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't republiik. Uun a nuurd leit de Mujeserski Distrikt, uun a nuurduast de Medwezhjegorsk Distrikt, uun a uast de Kondopoga Distrikt, uun a süüduast de Prjascha Distrikt, uun a süüdwaast lei de Pitkjaranta Distrikt an't steed Sortawala an uun a waast leit Finlun. Det hee 15.057 lidj (2020). At hoodsteed faan a distrikt as Suojarwi. Suojarwi (Суоярви) Weschkelitsa (Вешкелица) Lojmola (Лоймола) Naistenjarwi (Найстенъярви) Porososero (Поросозеро) Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de"}
{"id": "41184", "contents": "Suojarwi (üüb Rüs: Суоя́рви Suojárvi; üüb Kareelisk: Suojärvi) as det tjiinstgratst steed uun't Republiik Kareelien, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't republiik, bi de Suojarwi Sia. Det hee 8678 lidj (2020). A nööm faan't steed komt faan kareelisk suo \"deu\" an järvi \"(a) sia\". En struat uun Suojarwi Russia: Republic of Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "4119", "contents": "A Hurndiarten (Bovidae) san en famile faan Tetjdiarten an hiar tu a Paartuanet Klooksdiarten. Onerfamile (..nae) Triibus (..ni) Skööl Slach Onerslach Ras Aepycerotinae (of Antilopinae ?) Aepycerotini Impalas (Aepyceros) Alcelaphinae (of Antilopinae ?) Alcelaphini (\"Kü-Antiloopen\") Alcelaphus Beatragus Beatragus hunteri Gnuus (Connochaetes) Damaliscus Antiloopen (Antilopinae) Antilopini Ammodorcas Antidorcas Antilope Gerenuks (Litocranius) Eudorcas Gatselen (Gazella) Nanger Procapra Neotragini Dorcatragus Madoqua Neotragus Oreotragus Ourebia Raphicerus Saigini Saiga Bovinae Bovini Biisons (Bison) Beesten (Bos) Asiaatisk Büfler (Bubalus) Yaks (Poephagus) Afrikoonsk Büfler (Syncerus) Saolas (Pseudoryx) Boselaphini, Indien Nilgauantiloopen (Boselaphus) Sjauerhurnantiloopen (Tetracerus) Tragelaphini, Afrikoo Ammelaphus -> Tragelaphus Nyala -> Tragelaphus Boskroomer (Tragelaphus) Grat Kuudus (Strepsiceros) Eelenantiloopen (Taurotragus) Caprinae (of Antilopinae ?) Caprini Berbersjep (Ammotragus) Berbersjep (Ammotragus lervia) Tahr-Siigen (Arabitragus) Tahr-Siig (Arabitragus jayakari) Takiinen (Budorcas) Siigen (Capra) Wil siig (Capra aegagrus) Siig (Capra aegagrus hircus) Boskgemsen (Capricornis) Euceratherium (†) Hemitragus Himalaya-Tahr-Siig (Hemitragus jemlahicus) Myotragus (†) Goraalen (Naemorhedus) Nilgiri-Tahr-Siigen (Nilgiritragus) Nilgiri-Tahr-Siig (Nilgiritragus hylocrius) Snäsiigen (Oreamnos) Snäsiig (Oreamnos americanus) Moskusoksen (Ovibos) Moskusoks (Ovibos moschatus) Sjep (skööl) (Ovis) Muflons (Ovis gmelini an öödern) Sjep (Ovis gmelini aries) Tiibetantiloopen (Pantholops) Tiibetantiloop (Pantholops hodgsonii) Bläsjep (Pseudois) Gemsen (Rupicapra) Gems (Rupicapra rupicapra) Sporadotragus (†) Cephalophinae (of Antilopinae ?) Cephalophini Cephalophus Philantomba Sylvicapra Sylvicapra grimmia Hippotraginae (of Antilopinae ?) Hippotragini Adaksantiloopen (Addax) Hingstantiloopen (Hippotragus)"}
{"id": "41190", "contents": "At Hualeweilun Kola (rüsk Кольский полуостров, kildinsamisk, Куэлнэгк нёаррк, finsk Kuolan niemimaa, noorsk Kolahalvøya, nuurdsamisk Guoládatnjárga) as en hualeweilun uun't nuurdwaasten faan Ruslun uun't Oblast Murmansk. Diar wenet det fulk faan a Sami, daalang lewe diar oober uk föl Rusen. Commonskategorii: Kola – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "412", "contents": "Arkansas [ˈɑːrkənsɔː] as sunt 1836 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't sööden foon't lönj. Önj't norden läit Missouri, önj't nordååsten Tennessee, önj't söödååsten Mississippi, önj't sööden Louisiana, önj't söödweesten Texas än önj't nordweesten Oklahoma. Dåt heet 3.017.804 manschne (2019). E hoodstää foon e stoot as Little Rock. Di Mississippi Struum as for't mååst et ååstgränse foon e diiljstoot. Di Arkansas Struum låpt foon't weesten tu't ååsten in önj e Mississippi. Et jeeft twäär grute floose foon bärje önj e diiljstoot: E Ozarks Da Ouachita Bärje Di grutst bärj önj Arkansas as Mount Magazine, wat 839 meeter huuch as än önj't weesten foon a diiljstoot stoont. Iikenbuume (floose: Quercus, t.b. Quercus nigra) Grutnaasbuume (floose: Carya) Fjüüren (floose: Pinus echinata än Pinus taeda) Süpresenbuume (floose: Taxodium än Juniperus ashei) Bloosenploonte (floose: Cornus) Kanåådisch Juudasbuume (floose: Cercis canadensis) Farne (floose: Woodsia scopulina än Adiantum) Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Arkansas heet 75 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Arkansas Benton Carroll Boone Marion Baxter Fulton Izard Sharp Lawrence Randolph Clay Greene Craighead Poinsett Missis- sippi Critten- den Cross St. Francis Lee Monroe Phillips Arkansas Lincoln Desha Drew Chicot Ashley Union Co- lumbia La- fayette"}
{"id": "41201", "contents": "A Mordwiinisk spriaken (mordwiinisk мокшэрзянь, mokschersjan, mokšèrzjan) san en skööl faan tau spriakwiisen, diar uun Mordwiinien (Ruslun) snaaket wurd. Jo hiar tu't Finno-ugrisk spriakenfamile. Ersjanisk (Ersänisk, Ersja, эрзянь, ersjan, èrzjan) Mokschanisk (Mokscha, мокшень, mokschen, mokšen) Commonskategorii: Ersja – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Ersja Commonskategorii: Mokscha – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Mokscha"}
{"id": "41206", "contents": "At Udmuurtisk spriak (iar uk wotjakisk; aanj nööm удмурт кыл – udmurt kyl) as en spriak, diar uun Udmuurtien (Ruslun) faan 464.000 minsken snaaket woort. Hat hiart tu a permisk twiig faan a Finno-ugrisk spriaken an as sodenang nai mä't Komi. süüdelk nuurdelk perifeer-süüdelk Bessermjanski of Wessermjanski Udmuurtisk woort sant at 18. juarhunert mä en uunpaaset kyrilisk alfabeet skrewen: Sjauer faan jodiar buksteewen (Ӝ ӝ, Ӟ ӟ, Ӥ ӥ, Ӵ ӵ) kem bluas uun't Udmuurt föör. Commonskategorii: Udmuurtisk – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Udmuurtisk"}
{"id": "41209", "contents": "Petschora (üüb Rüs: Печо́ра Pečóra; üüb Komi: Печӧра Pečöra) as det fjuardgratst steed uun det Komi Republiik, Rüslun. At steed leit uun a nuurd faan't republiik, bi de Petschora Struum. Det hee 37.556 lidj (2021). Russia: Komi Republic, citypopulation.de"}
{"id": "41210", "contents": "Usinsk (üüb Rüs: Уси́нск Usínsk; üüb Komi: Ускар Uskar) as det füftgratst steed uun det Komi Republiik, Rüslun. At steed leit uun a nuurd faan't republiik, bi de Usa Struum. Det hee 37.198 lidj (2021). At steed wurd 1966 grünjlaanjen. Russia: Komi Republic, citypopulation.de"}
{"id": "41211", "contents": "Sosnogorsk (üüb Rüs: Сосного́рск Sosnogórsk, föör 1957 И́жма Ížma; üüb Komi: Сӧснагорт Sösnagort) as det seekstgratst steed uun det Komi Republiik, Rüslun. At steed leit uun a maden faan't republiik, bi de Ischma Struum. Det hee 25.795 lidj (2021). Russia: Komi Republic, citypopulation.de"}
{"id": "41212", "contents": "Inta (üüb Rüs: Инта́ Intá) as det sööwenstgratst steed uun det Komi Republiik, Rüslun. At steed leit uun a nuurduast faan't republiik. Det hee 23.701 lidj (2021). Russia: Komi Republic, citypopulation.de"}
{"id": "41213", "contents": "Jemwa (üüb Rüs: Е́мва Jémwa) as det aachstgratst steed uun det Komi Republiik, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't republiik, bi de Wym Struum. Det hee 12.378 lidj (2021). Russia: Komi Republic, citypopulation.de"}
{"id": "41214", "contents": "Wuktyl (üüb Rüs: Вукты́л Vuktýl) as det njüügenstgratst steed uun det Komi Republiik, Rüslun. At steed leit uun a uast faan't republiik, bi de Petschora Struum, amanbi 575 km uun a nuurduast faan Syktywkar. Det hee 9671 lidj (2021). At steed wurd 1966 grünjlaanjen. Russia: Komi Republic, citypopulation.de"}
{"id": "41215", "contents": "Mikun (üüb Rüs: Ми́кунь Míkun’) as det tjiinstgratst steed uun det Komi Republiik, Rüslun. At steed leit uun a süüdwaast faan't republiik, nai bi de Wytschegda Struum. Det hee 9400 lidj (2021). Russia: Komi Republic, citypopulation.de"}
{"id": "41217", "contents": "f A Nuorunen (rüsk: Нуорунен) as mä en hööchde faan 577 meetern a huuchst berag uun Kareelien (Ruslun), hi leit uun a lunkreis Louchi. Trinjam leit di 1045 kwadrootkilomeetern grat Paanajärvi Natsionaalpark. Ütjsicht faan a toop deel. Toop Commonskategorii: Nuorunen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41219", "contents": "Sewerodwinsk (üüb Rüs: Северодви́нск Severodvínsk) as det naistgratst steed uun det Archangelsk Prowins, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins, bi det Witj Sia an nai bi a mös faan de Nuurdelk Dwina Struum. Det hee 180.806 lidj (2021). Russia: Arkhangelsk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "4122", "contents": "A miast Tetjdiarten wurd tu a Huuger Tetjdiarten (Eutheria, Placentalia) reegent, jo maage sowat 94% ütj. Hör kääntiaken as, dat jo hör efterkemen bi en muuderkuuk waaks läät, iar's bäären wurd. Tetjdiarten saner muuderkuuk san a Goobeldiarten (Monotremata) an a Pöösdiarten (Metatheria of Marsupialia). At jaft 20 ordern: Primaaten (Primates) Gnaudiarten (Rodentia) Haasendiarten (Lagomorpha) Cingulata Dermoptera Pilosa Scandentia Afrotheria (Bibymalagasia) (†) Afrosoricida Hyracoidea Macroscelidea Eerdswin (Tubulidentata) - Tethytheria - (Embrithopoda) (†) (Desmostylia) (†) Elefantendiarten (Proboscidea) Siaki (Sirenia) Laurasiatheria Fladerdiarten (Chiroptera) Insektenfreedern (Eulipotyphla) Ünpaartuanet Klooksdiarten (Perissodactyla) - Ferae - Ruuwdiarten (Carnivora) Skolepdiarten (Pholidota) - Cetartiodactyla - Paartuanet Klooksdiarten (Artiodactyla) Waaler (Cetacea) Commonskategorii: Huuger Tetjdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eutheria Wikispecies hää en artiikel tu: Placentalia"}
{"id": "41220", "contents": "Kotlas (üüb Rüs: Ко́тлас Kótlas) as det traadgratst steed uun det Archangelsk Prowins, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't prowins, bi de Nuurdelk Dwina Struum, nai bi a mös faan de Wytschegda Struum. Det hee 62.284 lidj (2021). Russia: Arkhangelsk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41221", "contents": "Nowodwinsk (üüb Rüs: Новодви́нск Novodvínsk) as det fjuardgratst steed uun det Archangelsk Prowins, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins, bi de Metschta Struum, en iarem faan de Nuurdelk Dwina Struum, nai bi Archangelsk. Det hee 37.256 lidj (2021). Russia: Arkhangelsk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41223", "contents": "Korjaschma (üüb Rüs: Коря́жма Korjáschma) as det füftgratst steed uun det Archangelsk Prowins, Rüslun. At steed leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 35.345 lidj (2021). Russia: Arkhangelsk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41224", "contents": "Mirny (üüb Rüs: Ми́рный Mírny) as det seekstgratst steed uun det Archangelsk Prowins, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins. Det hee 33.321 lidj (2021). Russia: Arkhangelsk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41227", "contents": "At Nuurdelk Dwina (rüsk Северная Двина, Sewernaja Dwina) as en 744 km lungen struum uun Nuurdruslun. Hi ferlääpt troch at Oblast Archangelsk iin uun't Witj Sia. Di struum het Nuurdelk, auer't uk noch en Waastelk Dwina jaft. Didiar struum as oober muar bekäänd üs Düüna, an lääpt efter waasten uf troch Letlun iin uun a Uastsia. Brag auer a Dwina uun Archangelsk Is üüb a Dwina bi Kotlas Nuurdelk Dwina uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Artikel Nuurdelk Dwina uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Nuurdelk Dwina bi a peegel Abramkowo – hüdrograafisk dooten bi R-ArcticNET Nuurdelk Dwina bi a peegel Zvoz – hüdrograafisk dooten bi R-ArcticNET Nuurdelk Dwina bi a peegel Ust-Pinega – hüdrograafisk dooten bi R-ArcticNET Commonskategorii: Nuurdelk Dwina – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41228", "contents": "A Nentsen (aanj nööm nentsisk ненэй ненэче nenəj nenəče, rüsk ненцы; iar uk: Samojeden) san en fulk uun Nuurdruslun. Diar tääl wel son 41.000 minsken tu. A miast Nentsen lewe uun a Autonoom Kreis faan a Nentsen an a Autonoom Kreis faan a Jamal-Nentsen. Jo snaake Nentsisk. An do as diar noch en skööl faan amanbi 1.500 Nentsen uun a Autonoom Kreis faan a Chanten an Mansen. Di nööm Nentsen (rüsk ненцы) ment uun hör aanj spriak minsk (ненэй ненэче nenəj nenəče). Di ual ütjdruk Samojeden kaam faan en rüsk wurd Самоядь of Самодь (samojad of samod) uf an woort daalang ei muar so brükt. A wurddialen samo an jed men soföl üs salew an iidj. Daalang woort di ütjdruk Samojedisk fulken oober noch brükt üs saamelnööm för aal a fulken uun Nuurdruslun. Sodenang san a Nentsen ian faan a Samojedisk fulken. Nentsen mä en rendiartsled uun a tundra Loonskap uun a tundra Kluader faan rendiartleeder an -skan Commonskategorii: Nentsen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41229", "contents": "Welsk (üüb Rüs: Вельск Vel'sk) as det sööwenstgratst steed uun det Archangelsk Prowins, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 22.217 lidj (2021). Russia: Arkhangelsk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41230", "contents": "Njandoma (üüb Rüs: Ня́ндома Njándoma) as det aachstgratst steed uun det Archangelsk Prowins, Rüslun. At steed leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 18.857 lidj (2021). Russia: Arkhangelsk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41231", "contents": "Onega (üüb Rüs: Оне́га Onéga) as det njüügenstgratst steed uun det Archangelsk Prowins, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins, bi det Witj Sia. Det hee 18.149 lidj (2021). Russia: Arkhangelsk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41232", "contents": "Wytschegodski (üüb Rüs: Вычего́дский Vyčegódskij) as det tjiinstgratst steed uun det Archangelsk Prowins, Rüslun. At steed leit uun a süüduast faan't prowins, nai bi de Wytschegda Struum. Det hee 12.296 lidj (2021). Russia: Arkhangelsk Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41233", "contents": "Gattschina (üüb Rüs: Га́тчина Gátčina) as det gratst steed uun det Leeningrad Prowins, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins, nai bi Sankt Petersburg. Det hee 89.311 lidj (2021). At steed as för det Gattschina Sloot, wat en residens faan a rüs keisern wiar, bekäänd. Russia: Leningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41237", "contents": "At Newa (rüsk Нева) as en 74 km lungen struum uun Nuurdwaastruslun. Hi ferlääpt faan a Ladogasia troch't Oblast Leeningrad an hää san müs naibi Sankt Petersburg uun't Newabocht faan a Uastsia. At Newa as en dial faan a Belomorkanaal an uk faan a Wolga-Uastsia-Kanaal. Stootelk fertiaknis faan sian an struumer uun Ruslun – Река НЕВА Commonskategorii: Newa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41239", "contents": "A Swir (rüsk Свирь, finsk an kareelisk Syväri) as en 224 km lungen struum uun Nuurdwaastruslun. Hi begant bi Wosnessenje (Вознесенье) uun't süüden faan a Onegasia an lääpt do uf efter süüdwaast iin uun a Ladogasia. Hi ferbanjt a tau gratst sian faan Euroopa. A Swir as en dial faan a Belomorkanaal an uk faan a Wolga-Uastsia-Kanaal. At smäälst steed mä 100 meetern as bi det stääd Podporoschje, steedenwiis as hi muar üs 10 kilomeetern briad. Swir uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Artikel Swir uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Commonskategorii: Swir – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4125", "contents": "Dr. Claas Riecken (* 1965 uun Hamborag) as en freiberuufelken filmemaager, journalist an histooriker. Claas as uun Rausdorf, Kreis Stormarn apwoksen, huar hi daalang uk wenet. Hi hää faan 1987 bit 1993 uun Groningen an Kiil filologii an histoore studiaret. 1998 hää'er uun Kiil san dokter maaget. Faan 1999 bit 2000 hää hi bi a NDR, bi't Nordfriisk Instituut an bi't SSW-lundaisfraksion werket. Sant 2001 as Claas Riecken freiberuufelk uun a gang, an hää det 'Medienbüro Riecken' apbaud. Sant 2016 werket hi üs lektor bi't Nordfriisk Instituut. Wörterbuch im Dörnröschenschlaf, Kiel 1993 Nordfriesische Sprachforschung im 19. Jahrhundert, Bredstedt 2000 Berthold Bahnsen - Friesisch-schleswigscher Landtagsmann, Bredstedt 2015 Claas Riecken sin filmer drei jo am histoore, Nuurdsjiisklun, an a spriaken plaatsjiisk, däänsk an fööraal am't nuurdfresk. En list fanjst Dü üüb sin wääbsteed. Jo kön aaltumaal bi You Tube uunluket wurd. Medienbüro Riecken Sin filmer bi You Tube"}
{"id": "41253", "contents": "Powenets Powenets (rüsk Повенец; kareelisk Povenča; finsk Poventsa) as en letj stääd uun a Rajon Medweschjegorsk uun't Republiik Kareelien (Ruslun). Powenets leit bi a Bocht faan Powenets uun't nuurden faan a Onegasia. Trinjam Powenets lei a slüüsen 01 bit 09 faan a Belomorkanaal. Commonskategorii: Powenets – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41257", "contents": "A Wygosero (rüsk Выгозеро, Выгозерское водохранилище, Бобровое Bobrowoje, finsk Uikujärvi) as en stausia uun Kareelien nuurden faan a Onegasia. Hi as 1.250 km² grat an hiart tu a gratst sian uun Euroopa. Sin iintoochregiuun as amanbi 18.000 km². Maden uun lei 529 eilunen. A Wygosero as temelk flaak, uun't madel man sääks meetern jip; at jipst steed as 18 meetern jip. At gratst stääd bi a sia as Segescha. Troch a Wygosero ferlääpt a Belomorkanaal. Artikel Wygosero uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Wygosero uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Commonskategorii: Wygosero – Saamlang faan bilen of filmer Beskriiwang (rüsk)"}
{"id": "41258", "contents": "A Wyg (rüsk Выг, finsk Uikujoki) as en struum uun't Republiik Kareelien uun Nuurdwaastruslun. Boower Wyg (rüsk Верхний Выг), 135 kilomeetern lung, hää san müs uun a Wygosero stausia. Sin hood as a sia Egosero. Oner Wyg (rüsk Нижний Выг), 102 kilomeetern lung. Ferlääpt faan a Wygosero efter nuurd iin uun't Onegabocht faan't Witj Sia. At iintoochregiuun faan a Wyg amfaadet en areaal faan 27.100 km². A Wyg as 314 km lung an en dial faan a Belomorkanaal. Oner Wyg uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Artikel Wyg uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Belomorkanaal bi a peegel Palakorgskaja – hüdrograafisk dooten bi R-ArcticNET Belomorkanaal bi a peegel Matko – hüdrograafisk dooten bi R-ArcticNET Boower Wyg uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Boower Wyg bi a peegel Woroschgora – hüdrograafisk dooten bi R-ArcticNET Commonskategorii: Wyg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4126", "contents": "Na-Dene spriaken san en indioons spriakfamile uun Nuurd-Ameerikoo an san en twiig faan a Dene-Jenisejsk spriaken. Diar hiar amanbi 50 spriaken tu, an 189.000 (±) minsken snaake ian diarfaan üs mamenspriak. Iar tääld am diar uk at Haida spriak tu. Tlingit (Lingít Yoo X̲'atángi ) (700 snaake) Eyak-Atapaskisk spriaken Eyak (I·ya·q) (†2008 - ütjstürwen) Atapaskisk spriaken Nuurd-Atapaskisk spriaken Ahtna (Atnakenaege’) (80 snaake) Dena’ina (Dena’ina Qenaga) (75 snaake) Deg Xinag (Deg Xinag) (15 snaake) Holikachuk (Doogh Hit'an) (5 snaake) Koyukon (Denaakkʼe) (? snaake) Boower-Kuskokwim (Dinakʼi) (40 snaake) Oner-Tanana (Menhti Kenaga) (30 snaake) Tanacross (Neeʼaanděg) (35 snaake) Boower-Tanana (Neeʼaaneegn) (100 snaake) Nuurd-Tutchone (?) (200 snaake) Süüd-Tutchone (?) (200 snaake) Gwich’in (Gwich’in) (770 snaake) Hän (Hän Hwëch’in) (10 snaake) Tagish (Tāgish) (2 snaake) Tahltan (Dahdzege) (55 snaake) Kaska (Dene K’éh) (400 snaake) Daneza (Beaver) (Dane-ẕaa Ẕáágé ) (? snaake) Sekani (Tsekʼehne) (30-40 snaake) Süüd-Slavey (Dene Dháh ) (2.310 snaake) Nuurd-Slavey (Sahtúot'ı̨nę Yatı̨́ ᓴᑋᕲᖌᑎᑊᐠᓀᐠ ᔭᕱ) (1.235 snaake) Dogrib (Tłı̨chǫ Yatiì) (? snaake) Denesuline (Dëne Sųłiné) (? snaake) Tsetsaut (Wetaŀ) (†1927 - ütjstürwen) Tsuutina (Tsuut’ina) (? snaake) Nadot’en-Wets’uwet’en (Nadot’en-Wets’uwet’en) (292 snaake) Dakelh (Dakelh) (? snaake) Tsilhqot’in (Tsilhqoxt’in) (? snaake) Nicola (Stuwix, Similkameen, Stuichamukh) († ütjstürwen) Kwalhioqua–Tlatskanai (?) (†1930s - ütjstürwen) Pasiifik-Atapaskisk spriaken Hupa (Na:tinixwe, Dining’xine:wh)"}
{"id": "41277", "contents": "Vas'a Veikki (bäären Vasilii Saveljevič Ivanov; üüb Rüs: Вася Вейкки Vasja Vejkki of Василий Савельевич Иванов Vasilij Savel'jevič Ivanov; * 8. Marts 1958 uun't taarep Onkulitsa, Olonets Distrikt, Kareelisk ASSR, Sowjetunioon) as en kareelisk dachter, skriiwer, auersaater an jurnalist. Hi skraft üüb det Olonetsisk spriikwiis (Livvin kieli, Livvinkarjala) faan det Kareelisk Spriik an uk staken üüb det Rüs Spriik."}
{"id": "4128", "contents": "Tlingit spriak (tli: Lingít Yoo X̲'atángi, Teslin Łingít) — san en twiig faan a Na-Dene spriaken. Snaaket woort det faan amanbi 845 minsken fööraal uun USA (Alaska) an uun a Kanada. Nuurd-Tlingit (ingels Northern Tlingit) Grat-Nuurd-Tlingit (ingels Greater Northern Tlingit, Northern Tlingit (sensu stricto)) Angoon spriakwiis Xutsnoowú Ḵwáan (ingels Angoon people) Xudzidaa Ḵwáan (ingels Angoon people) Sitka spriakwiis Shee At’iká Ḵwáan / Sheet’ká Kwáan (ingels Sitka people). Uun eilun Sitka an Chichagof (Shee At’iká). Sumdum spriakwiis S’awdaan Ḵwáan (ingels Sumdum people) Auke (Aak’w) spriakwiis Aak’w Ḵwáan (ingels Auke Bay people). Uun süüd Lynn Canal, Juneau an nuurd Admiralty eilun. Widjnuurd-Tlingit (ingels Far Northern Tlingit, Gulf Coast Tlingit). Haines (Deishú), Yakutat an Hoona. Hoona (Gaawt’aḵ.aan, Xunaa) Xunaa Ḵwáan (ingels Hoonah people). (?) G̲alyáx Ḵwáan (ingels Kaliakh River people). Chilkat spriakwiis Jilḵaat Ḵwáan (ingels Chilkat people). Uun Klukwan. (?) Jilḵoot Ḵwáan (ingels Chilkoot people). Uun Haines an Skagway. Dry Bay spriakwiis G̲unaaxoo Ḵwáan (ingels Dry Bay people) Yakutat (Yaakwdáat) spriakwiis Laax̲aayík Ḵwáan (ingels Yakutat Bay people) Interior Tlingit (ingels Interior Tlingit, Inland Tlingit). Uun Kanada. Atlin Tlingit Áa Tlein Ḵwáan (ingels Atlin Lake people) T’aaḵu Ḵwáan (ingels Taku people) Deisleen Ḵwáan (ingels Teslin Lake people) Carcross Tlingit people. Süüd-Tlingit (ingels Southern Tlingit)"}
{"id": "41281", "contents": "Murino (üüb Rüs: Му́рино Múrino) as det naistgratst steed uun det Leeningrad Prowins, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins, nai bi Sankt Petersburg. Det hee 78.184 lidj (2021). Russia: Leningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41282", "contents": "Wsewoloschsk (üüb Rüs: Все́воложск Vsévoložsk) as det traadgratst steed uun det Leeningrad Prowins, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins, nai bi Sankt Petersburg. Det hee 75.660 lidj (2021). Russia: Leningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41283", "contents": "Wyborg (üüb Rüs: Вы́борг Výborg; üüb Finsk: Viipuri; üüb Sweedsk: Viborg) as det fjuardgratst steed uun det Leeningrad Prowins, Rüslun. At steed leit uun a nuurdwaast faan't prowins, nai bi't grens tu Finlun. Det hee 74.054 lidj (2021). Faan 1918 tu 1940 an faan 1941 tu 1944 wiar't steed dial faan Finlun. Russia: Leningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41284", "contents": "Sosnowy Bor (üüb Rüs: Сосно́вый Бор Sosnóvyj Bor) as det füftgratst steed uun det Leeningrad Prowins, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins, bi a Golf faan Finlun. Det hee 67.054 lidj (2021). Russia: Leningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41286", "contents": "Det Agder Prowins as sant de 1. Janewoore 2020 en prowins uun Noorweegen. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 308.843 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Kristiansand. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee 25 komuunen (üüb Noorsk: kommuner, iantaal kommune): Norway: Administrative Division, citypopulation.de Norway: Agder, citypopulation.de Agder: County in Norway, citypopulation.de"}
{"id": "41292", "contents": "Det Innlandet Prowins as sant de 1. Janewoore 2020 en prowins uun Noorweegen. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 370.603 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Hamar. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Norway: Administrative Division, citypopulation.de Norway: Innlandet, citypopulation.de"}
{"id": "41293", "contents": "Det Møre og Romsdal Prowins as en prowins uun Noorweegen. At prowins leit uun a waast faan't lun. Det hee 265.544 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Molde. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Norway: Administrative Division, citypopulation.de Norway: Møre og Romsdal, citypopulation.de"}
{"id": "41294", "contents": "Det Nordland Prowins as en prowins uun Noorweegen. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 240.345 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Bodø. Dön Lofoten Eilunen lei nai bi a nuurdeeg faan't prowins. At eilun Jan Mayen, wat uun a Nuurdatlantik uun a nuurduast faan Islun leit, hiart uk tu't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Saamisk spriiken wurd uun't prowins snaaket. Norway: Administrative Division, citypopulation.de Norway: Nordland, citypopulation.de"}
{"id": "41296", "contents": "Det Rogaland Prowins as en prowins uun Noorweegen. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 482.645 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Stavanger. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Norway: Administrative Division, citypopulation.de Norway: Rogaland, citypopulation.de"}
{"id": "413", "contents": "Baukonst (lat. architectura) as det ploonin an bauen faan hüsang an gebüüden. Det woort faan architekten ütjfeerd. Iar wiar det baumäästern. Huar baukonst begant, as swaar tu saien. En ianfach hüs woort miast ei üs baukonst betiakent. Rümen : Hü san a rümen mäenööder ferbünjen? Positjuun : Hü as det objekt ütjracht? Furem : Hü schocht det objekt ütj? Funktjuun : Huar as det objekt gud föör? Konstruktjuun : Hü as det objekt baud? Woger : Hük materiol an klöören wurd brükt? Käänen : As al faan bütjen tu käänen, wat diar banen as? Trinjam : Hü paaset det objekt tu ööder objekten trinjam? Idee : As diar noch en grater idee mä det objekt ferbünjen? Ökologii : Woort det objekt fernünftag ploonet an baud? Koosten : Luup a koosten ei ütj at ruder? Antoni Gaudí Christopher Wren"}
{"id": "41300", "contents": "Det Troms og Finnmark Prowins as sant de 1. Janewoore 2020 en prowins uun Noorweegen. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 242.168 lidj (2021). A hoodsteeden faan't prowins san Tromsø an Vadsø. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Saamisk spriiken an Kven, en spriik wat nai tu Finsk as, wurd uun't prowins snaaket. De 28. Oktuuber 2021 saad amtelk det noorsk regiaring, dat uun det nai tukemst Troms an Finnmark weler tau prowinsen wurd. Norway: Administrative Division, citypopulation.de Troms og Finnmark, citypopulation.de"}
{"id": "41302", "contents": "Det Trøndelag Prowins as sant de 1. Janewoore 2018 en prowins uun Noorweegen. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 471.124 lidj (2021). A hoodsteeden faan't prowins san Steinkjer an Trondheim. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Norway: Administrative Division, citypopulation.de Norway: Trøndelag, citypopulation.de"}
{"id": "41303", "contents": "A Lofooten (nuurdsamisk: Lofuohta of Váhki) san en skööl faan 80 eilunen an uk en distrikt (en loonskap) uun't noorsk Prowins Nordland. A gratst eilunen diar san Austvågøya, Skrova, Gimsøya, Vestvågøy, Flakstadøy, Moskenesøy, Værøy an Røst. Uun't Noorsk woort di nööm üs iantaal brükt: 'Lo_foten' ment 'Loks_fut' efter det furem faan en eilun. Commonskategorii: Lofooten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41305", "contents": "Det Vestfold og Telemark Prowins as sant de 1. Janewoore 2020 en prowins uun Noorweegen. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 421.882 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Skien. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Norway: Administrative Division, citypopulation.de Norway: Vestfold og Telemark, citypopulation.de"}
{"id": "41307", "contents": "Det Vestland Prowins as sant de 1. Janewoore 2020 en prowins uun Noorweegen. At prowins leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 638.821 lidj (2021). A hoodsteeden faan't prowins san Bergen an Leikanger. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Norway: Administrative Division, citypopulation.de Norway: Vestland, citypopulation.de"}
{"id": "41308", "contents": "At Noorsk Sia (noorsk Norskehavet, ingelsk Norwegian Sea) as det ferbinjang tesken a Atlantik an at Arktisk Sia. Hat leit tesken Noorweegen, Islun, Greenlun an Spitsbergen, an as sowat 1,1 miljuunen kwadrootkilomeetern grat. Efter süüd leit at Nuurdsia an efter nuurduast at Barentssia; at Noorsk Sia as oober föl jiper, bit 4.000 meetern. At Noorsk Sia spelet en wichtag rol bi a globaal saaltweeder-kreisluup. At warem weeder faan a Golfstruum keelt uf, woort tu a Nuurdatlantikstruum, saket uf an lääpt ufkeeld weder turag am a süüd. Commonskategorii: Noorsk Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41309", "contents": "Det Viken Prowins as sant de 1. Janewoore 2020 en prowins uun Noorweegen. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Det hee 1.252.384 lidj (2021). A hoodsteeden faan't prowins san Oslo (uk wan't steed nian dial faan't prowins as), Drammen, Sarpsborg an Moss. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Norway: Administrative Division, citypopulation.de Norway: Viken, citypopulation.de"}
{"id": "4131", "contents": "Adeline Petersen (* 15. Oktuuber 1940 uun Naibel, † 12. August 2011 uun Kiil) wiar en wedenskapswüf uun a fresk filologii. Adeline wooks uun a Wiidinghiird ap. Hör mamenspriak wiar frasch an aatjen spriak wiar wiidinghiirder. Bütj fresk snaaket Adeline uk sjiisk an däänsk, plaatsjiisk an süüdjütsk. Leederhen liard hat waastfresk an holuns uun Groningen. Adeline hää bi't Wurdenbuksteed uun Kiil werket an bi't Nordfriisk Instituut uun Bräist. Sant 2009 wiar Adeline iarenlasmoot faan a Instituutsferian. A Frisian and Germanic miscellany : published in honour of Nils Århammar on his sixty-fifth birthday, 1996 Friesisches Wörterbuch : Wörterbuch der Wiedingharder Mundart auf der Grundlage eines Manuskripts von Peter Jensen (1861-1939) sowie unter Mitwirkung von vielen freiwilligen Helfern in der Wiedingharde = Freesk uurdebuk, 1994 Freesk uurdebuk = Friesisches Wörterbuch : Wörterbuch der Wiedingharder Mundart, 1994 Luklik tid : üülje än naiere bjarnerime än hu dächte deertu by Albrecht Johannsen, 2003 Friesischer Sprachkurs - Mooringer Frasch by Adeline Petersen, 2007 Unerwäis - unn a knip : ferteel iinjsen foon e Fååstewål : Stöögne üt e Wiringhiird, e Böökinghiird än e oordergooshiird, schraawen tu e weedstrid \"Ferteel iinjsen\", 2004 En schaame awt wååder : latje ferteelinge eeftert lååwent (Mooringer frasch by Johannes Petersen),"}
{"id": "41320", "contents": "A Nuurdatlantikstruum (ingelsk: North Atlantic Current, NAC) as en warmen globaalen struum, di üs golfstruum begant an efter nuurdwaast bit Euroopa ferlääpt. Hi suragt diarför, dat at kliima uun Nuurdwaasteuroopa föl warmer as, üs det efter't geograafisk breetje eegentelk wees skul. Uun't Noorsk Sia keelt di struum uf, saket uf an lääpt ufkeeld weder turag am a süüd. The North Atlantic Current (ingelsk) Commonskategorii: Struumer uun a Atlantik – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41324", "contents": "At geograafisk breetje ( φ {\\displaystyle \\varphi \\,} ) of a breetjinkreis (latiinsk latitudo, ingelsk latitude; ufkört LAT) as di winkel, di en ponkt üüb a eerd faan a ekwaator ufstäänt. Efter nuurden began a breetjin mä 0° (ekwaator) an kön bit +90° (nuurdpuul) waaks, efter süüden gongt'at faan 0° bit -90° (süüdpuul). Steeden, diar like widj faan a ekwaator ufstun, lei üüb det salew geograafisk breetje. Am en ponkt üüb a eerd iandüüdag tu bestemin, brükst dü uk noch at geograafisk lengde ( λ {\\displaystyle \\lambda \\,} ) of a meridiaan (latiinsk longitudo, ingelsk longitude, ufkört LON). Det täält faan 0° (Lengde faan Greenwich, Nolmeridian) efter uasten bit 180° (uastelk lengde) an uk efter waasten bit 180° (waastelk lengde). 180° uast an 180° waast faal üüb disalew meridiaan, det as at dootemgrens. Steeden, diar üüb di salew meridiaan lei, haa tu salew tidj made. A meridiaan as at madeliinje. Commonskategorii: Geograafisk breetje – Saamlang faan bilen of filmer Siamiil Nuurdhualewkuugel Süüdhualewkuugel"}
{"id": "41325", "contents": "Elias Lönnrot ([ˈɛlias ˈlœnruːt], uk Lö(n)nrot(h); * 9. April 1802 uun Sammatti, Sweeden (Finlun); † 19. Marts 1884 uk diar do uun det Rüs Keiserrik) wiar en finsk skriiwer, filoloog, dochter an botaaniker. Hi maaget raisen uun Finlun an Uastkareelien an skreew det müntelk auerlöwert finsk an kareelisk folksdachting deel. Det wurd det grünjlaag för sin werken det natschunaaleepos Kalevala (1835) an't saamling faan liitjin Kanteletar (1840). Mä sin werken lai hi a grünjstian för en literatüür üüb Finsk an't apwaaksen faan en finsk identiteet. Commonskategorii: Elias Lönnrot – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Elias Lönnrot"}
{"id": "41329", "contents": "At geograafisk lengde ( λ {\\displaystyle \\lambda \\,} ) of a meridiaan (latiinsk longitudo, ingelsk longitude, ufkört LON) as di winkel, di en ponkt üüb a eerd faan a nolmeridiaan ufwikt. A nolmeridiaan ferlääpt faan a nuurdpuul tu a süüdpuul troch det stääd Greenwich, Faan diar (0°) wurd a meridiaanen efter uasten bit 180° (uastelk lengde) an uk efter waasten bit 180° (waastelk lengde) tääld. 180° Uast an 180° Waast faal üüb disalew meridiaan, det as at dootemgrens. Steeden, diar üüb di salew meridiaan lei, haa tu salew tidj made. A meridiaan as at madeliinje. Am en ponkt üüb a eerd iandüüdag tu bestemin, brükst dü bütj at lengde uk noch at breetje. At geograafisk breetje ( φ {\\displaystyle \\varphi \\,} ) of a breetjinkreis (latiinsk latitudo, ingelsk latitude; ufkört LAT) as di winkel, di en ponkt üüb a eerd faan a ekwaator ufstäänt. Efter nuurden began a breetjin mä 0° (ekwaator) an kön bit +90° (nuurdpuul) waaks, efter süüden gongt'at faan 0° bit -90° (süüdpuul). Steeden, diar like widj faan a ekwaator ufstun, lei üüb det salew geograafisk breetje. Commonskategorii: Geograafisk lengde – Saamlang faan bilen of filmer Uasthualewkuugel Waasthualewkuugel"}
{"id": "41333", "contents": "A Pulaarkreiser san tau breetjinkreiser, ään üüb a nuurdelk eerdheleft an ään üüb a süüdelk eerdheleft. Jo lei üüb 66° 33′ 55″ (≈ 66,57°) nuurdelk an süüdelk breetje, an san jüst am 90° fersaat tu a Kiarkreiser. At regiuun nuurden faan a nuurdelk pulaarkreis as a Arktis, an süüden faan a süüdelk pulaarkreis leit a Antarktis. Wan a san di 21. Jüüne uun a nuurdsomer lik faan boowen üüb a nuurdelk kiarkreis skinjt, do woort'at nuurden faan a nuurdelk pulaarkreis goorei naacht, an süüden faan a süüdelk pulaarkreis woort at goorei dai. Di 21. Detsember as't jüst amkiard, uun Nuurdruslun, Nuurdnoorweegen, Nuurdkanada blaft at jonk. Do haa jo pulaarnaacht. Uun a Arktis wene stüdag minsken, uun a Antarktis oober ei. Commonskategorii: Pulaarkreis – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41336", "contents": "A Ringelt Selag (Pusa hispida, of uk: Phoca hispida) as en Ruuwdiart uun't famile faan a Siahünjer (Phocidae). Uun a Arktis as hi di miast föörkemen slach. Hi lewet oober uk uun a nuurdelk Uastsia. A Ringelt Selag liket a Selag auer a miaten. Hi fäält oober üüb mä sin laacht ringler trinjam jonk plaker uun't skan. An 'Echt' Selger san uk wat linger an swaarer. P. h. hispida, uun't Nuurdelk Is-Sia P. h. botnica, uun't Uastsia P. h. ladogensis, uun a Ladoga-Sia P. h. saimensis, uun a Saimaa-Sia Commonskategorii: Ringelt Selger – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ringelt Selger"}
{"id": "41339", "contents": "Sterlitamak (üüb Rüs: Стерлитама́к Sterlitamák; üüb Baschkir: Стәрлетамаҡ Stärlyetamaq) as det naistgratst steed uun't republiik Baschkortostaan, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't republiik, bi de Belaja Struum. Det hee 276.394 lidj (2020). Russia: Republic of Bashkortostan, citypopulation.de"}
{"id": "41340", "contents": "Salawat (üüb Rüs: Салава́т Salavát; üüb Baschkir: Салауат Salawat) as det traadgratst steed uun't republiik Baschkortostaan, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't republiik, bi de Belaja Struum. Det hee 150.500 lidj (2020). Russia: Republic of Bashkortostan, citypopulation.de"}
{"id": "41341", "contents": "Neftekamsk (üüb Rüs: Нефтека́мск Neftekámsk; üüb Baschkir: Нефтекама Nyeftyekama) as det fjuardgratst steed uun't republiik Baschkortostaan, Rüslun. At steed leit uun a nuurdwaast faan't republiik, bi de Kama Struum. Det hee 131.138 lidj (2020). A nööm faan't steed komt faan det rüsk wurd нефть neft' \"eerdööle\" an a nööm faan a struum, diarbi det leit. Russia: Republic of Bashkortostan, citypopulation.de"}
{"id": "41342", "contents": "Oktjabrski (üüb Rüs an Baschkir: Октябрьский Oktjabr'skij an Oktyabr'skiy) as det füftgratst steed uun't republiik Baschkortostaan, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't republiik, bi de Ik Struum, nai bi't grens tu Tatarstaan. Det hee 114.100 lidj (2020). Russia: Republic of Bashkortostan, citypopulation.de"}
{"id": "41343", "contents": "Tujmasy (üüb Rüs: Туймазы́ Tujmazý; üüb Baschkir: Туймазы Tuymazı) as det seekstgratst steed uun't republiik Baschkortostaan, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't republiik, nai bi't grens tu Tatarstaan, bi de Usen Struum. Det hee 68.246 lidj (2020). Russia: Republic of Bashkortostan, citypopulation.de"}
{"id": "41344", "contents": "Beloretsk (üüb Rüs: Белоре́цк Beloréck; üüb Baschkir: Белорет Byeloryet) as det sööwenstgratst steed uun't republiik Baschkortostaan, Rüslun. At steed leit uun a uast faan't republiik, uun dön Uraal Berger. Det hee 64.921 lidj (2020). Russia: Republic of Bashkortostan, citypopulation.de"}
{"id": "41345", "contents": "Ischimbai (üüb Rüs: Ишимба́й Išimbáj; üüb Baschkir: Ишембай İşyembay) as det aachstgratst steed uun't republiik Baschkortostaan, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't republiik, bi de Belaja Struum. Det hee 64.386 lidj (2020). Russia: Republic of Bashkortostan, citypopulation.de"}
{"id": "41346", "contents": "Sibai (üüb Rüs: Сиба́й Sibáj; üüb Baschkir: Сибай Sibay) as det njüügenstgratst steed uun't republiik Baschkortostaan, Rüslun. At steed leit uun a süüduast faan't republiik, uun dön Uraal Berger, nai bi't grens tu det Tscheljabinsk Prowins. Det hee 60.780 lidj (2020). Russia: Republic of Bashkortostan, citypopulation.de"}
{"id": "41347", "contents": "Kumertau (üüb Rüs: Кумерта́у Kumertáu; üüb Baschkir: Күмертау Kümyertaw) as det tjiinstgratst steed uun't republiik Baschkortostaan, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't republiik, twesken de Belaja Struum an't grens tu det Orenburg Prowins. Det hee 59.478 lidj (2020). Russia: Republic of Bashkortostan, citypopulation.de"}
{"id": "41348", "contents": "Joensuu (üüb Kareelisk: Jovensuu) as at hoodsteed faan't Lunskap Nuurdkareelien uun Finlun. At steed leit uun a süüd faan't lunskap, bi a Pielisjoki an de Pyhäselkä Sia. Det hee 76.935 lidj (2020). A nööm faan't steed komt faan Finsk joki (geenitiif: joen) \"struum\" an suu \"mös\". Sjiisklun Hof (Saale), Tjiisklun (sant 1969) Sweeden Linköping, Sweeden (sant 1940) Islun Ísafjörður, Islun (sant 1948) Norweegen Tønsberg, Noorweegen (sant 1948) Litauen Vilnius, Liitauen (sant 1970) Ruslun Petrosawodsk, Republiik Kareelien, Rüslun (sant 1994) Finland: North Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41349", "contents": "Lappeenranta (üüb Sweedsk: Villmanstrand) as at hoodsteed faan't Lunskap Süüdkareelien uun Finlun. At steed leit uun a süüd faan't lunskap, nai bi't grens tu Rüslun. Det hee 56.230 lidj (2020). Finland: South Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41360", "contents": "Lieksa as det naistgratst steed uun't Lunskap Nuurdkareelien uun Finlun. At steed leit uun a nuurduast faan't lunskap. Det hee 6739 lidj (2020). Finland: North Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41364", "contents": "A Botnisk Siaböösem (sweedsk Bottniska viken; finsk Pohjanlahti) as di nuurdelk dial faan a Uastsia tesken Sweeden uun't waasten, Finlun uun't uasten an a Åland-Eilunen uun't süüden. Loonskapen uun Sweeden an Finlun haa hör nööm diarefter: Norrbottens län, Västerbottens län, Österbotten. A Botnisk Siaböösem as 240 km briad, 725 km lung, an namt en areaal faan 117.000 kwadrootkilomeetern iin. Uun't madel as't diar 60 meetern jip, at jipst steed lingt deel bit 301 meetern. Commonskategorii: Botnisk Siaböösem – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4137", "contents": "Nils Rudolf Århammar (* 7. August 1931 uun Katrineholm, Sweeden, † 10. Janewoore 2022 uun Naibel) wiar en spriakwedenskapsmaan an hää ham mä fresk filologii befaadet. Hans-Momsen-Pris, 2014 Handbuch des Friesischen = Handbook of Frisian studies, 2001 Aspects of language : studies in honour of Mario Alinei : papers presented to Mario Alinei Miscellanea Frisica : in nije bondel Fryske stúdzjes = een nieuwe bundel Friese studies = a new collection of Frisian studies, 1984 A Frisian and Germanic miscellany : published in honour of Nils Århammar on his sixty-fifth birthday, 1996 Die Sprachen der Insel Föhr : Föhrer Friesisch (Fering) und Plattdeutsch by Nils Århammar, 1975 Scripta Frisica : tinkbondel foar Arne Spenter (1926-1977), 1979 Handbuch des Friesischen = Handbook of Frisian studies, 2001 Skriiw fresk ; Schriw frasch ; Skriiv friisk : teksten tu a fresk literatüürweedstridj 1989/90, 1993 Die Syltringer Sprache, die Syltringer Literatur by Nils Århammar, 1967 an 1975 Fering lidj an leewent by Peter Paulsen Das Nordfriesische, eine Bestandsaufnahme, 2008 (üüb sjiisk) Efterrep faan a Uni Flensborag Leeuwarder Courant 2022-01-11 NFT 2022-01-17"}
{"id": "41372", "contents": "A Kemijoki [ˈkɛmijɔki] as mä en lengde faan 550 kilomeetern a lingst struum uun Finlun. Hi ferlääpt troch Laplun an lääpt ütj uun a Uastsia. Commonskategorii: Kemijoki – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41373", "contents": "Nurmes as det traadgratst steed uun't Lunskap Nuurdkareelien uun Finlun. At steed leit uun a nuurd faan't lunskap, bi de Pielinen Sia. Det hee 9501 lidj (2020). Finland: North Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41374", "contents": "Kitee (üüb Sweedsk: Kides) as det fjuardgratst steed uun't Lunskap Nuurdkareelien uun Finlun. At steed leit uun a süüd faan't lunskap, bi de Kitee Sia Det hee 9933 lidj (2020). Finland: North Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41375", "contents": "Outokumpu as det füftgratst steed uun't Lunskap Nuurdkareelien uun Finlun. At steed leit uun a waast faan't lunskap. Det hee 6552 lidj (2020). Finland: North Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "4138", "contents": "Prof. Bo Sjölin (* 5. Nofember 1931 uun Åshammar, Sweeden (Gävleborgs län) † 12. September 2016 uun Ljouwert, Waastfresklun) wiar en wedenskapsmaan uun a fresk filologii an tuleetst profeser bi't CAU. Abitur 8.5.51 bi't Katedralskolan, Uppsala 1951-1955 Studium Germanistik, Anglistik, Romanistik bi't Univ. Uppsala; fil.mag .1955 1955-58 Realskuulmääster uun Norastad, Sweeden 1958-1965 Asistent an dosent (sjiisk spriakwedenskap), Uni. Uppsala 1959-1963 Studium Germanistik, fil.lic.7.2.1963, prom. (c.l.) 17.10.70 Uppsala, habil. (sjiisk spriakwedenskap), Uppsala 1965-1978 Wetensch. hoofdmedewerker (fresk spriakwedenskap) RU Groningen 1978-1996 Prof. Christian-Albrechts-Universität Kiel (fresk spriakwedenskap, direkter faan't Nuurdfresk Wurdenbuksteed) 1996 panjuniaret Skraften 1960- 2010 (ütjwool) Altfriesisch lade 'Reinigung', in: Fs. J.H. Brouwer. Assen 1960, S. 85-88. Zur Gliederung des Altfriesischen, in: Us Wurk 15.1966, S. 79-82. Einführung in das Friesische. Stuttgart 1969. Die 'Fivelgoer' Handschrift I. Einleitung und Text (= Oud­friese Taal-en Rechtsbron­nen XII) Den Haag 1970. In rimmetikige perfester mjirkes? In: Fs. W.J. Buma. Gronin­gen 1970, S. 189-192. Anglofriesisch, in: Reallexikon der germanischen Altertumskunde, Bd.1 Berlin und New York o. J., S. 329-331. Het Grote Oudfriese Woordenboek - terugblik, balans, proble­ma­tiek, in: Us Wurk 21/2 1972/73, S. 193-206. Zur lexikalischen Interferenz im gesprochenen Friesisch, in: Philologia Frisica Anno 1972, Leeuwarden 1974, S. 24-37. Die 'Fivelgoer' Handschrift II. Namenregister, Glossar, syn­opti­sche"}
{"id": "41387", "contents": "Kontiolahti as det seekstgratst steed uun't Lunskap Nuurdkareelien uun Finlun. At steed leit uun a maden faan't lunskap. Det hee 3357 lidj (2020). Finland: North Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41388", "contents": "Ilomantsi as det sööwenstgratst steed uun't Lunskap Nuurdkareelien uun Finlun. At steed leit uun a uast faan't lunskap. Det hee 2489 lidj (2020). Finland: North Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41389", "contents": "Juuka as det aachstgratst steed uun't Lunskap Nuurdkareelien uun Finlun. At steed leit uun a nuurd faan't lunskap. Det hee 2093 lidj (2020). Finland: North Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41390", "contents": "Eno as det njüügenstgratst steed uun't Lunskap Nuurdkareelien uun Finlun. At steed leit uun a maden faan't lunskap. Det hee 1744 lidj (2020). Finland: North Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41391", "contents": "Hammaslahti as det tjiinstgratst steed uun't Lunskap Nuurdkareelien uun Finlun. At steed leit uun a süüd faan't lunskap. Det hee 1455 lidj (2020). Finland: North Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41392", "contents": "En Sjii as en smääl burd, huar dü gau auer snä mä rään könst. Sjiin wurd daalang miast för sport brükt. Iarjuaren wiar jo oober ianfach wichtag, am troch a snä tu kemen. Sjiin wurd daalang ei muar ütj holt maaget, diarför mä plastik. Det wurd komt faan't noorsk ski, an det ment klüüwet holt of uk snäskuch. Det muude, mä sjiin auer a snä tu räänen, as al sant juardüüsenen bekäänd. Det stiantiaknang (lachter bil) komt faan Belomorsk uun Kareelien. Commonskategorii: Sjiin – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41394", "contents": "Imatra as det naistgratst steed uun't Lunskap Süüdkareelien uun Finlun. At steed leit uun a uast faan't lunskap, nai bi't grens tu Rüslun. Det hee 26.862 lidj (2020) Finland: South Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41395", "contents": "Joutseno as det traadgratst steed uun't Lunskap Süüdkareelien uun Finlun. At steed leit uun a uast faan't lunskap, nai bi't grens tu Rüslun. Det hee 7001 lidj (2020) Finland: South Karelia, citypopulation.de"}
{"id": "41402", "contents": "ff At Haltitunturi (kurt: Halti; nuurdsamisk Háldi; sweedsk Haldefjäll) as en fjell (tunturi) uun Noorweegen an Finlun. Mä en hööchde faan 1.324 meetern as hi di huuchst ponkt faan Finlun. A huuchst ponkt faan't Halti leit oober uun Noorweegen, det as a Ráisduattarháldi mä en hööchde faan 1.365 meetern. Commonskategorii: Halti – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41406", "contents": "At Fjell as en hööchderegiuun uun Skandinaawien boowen faan't buumgrens. Uun a Anden sai's diar Tierra Helada (= kuul lun) an Tierra Nevada (= snälun) tu. Uk uun't ingelsk jaft at di ütjdruk fell of fellmark. Det finsk wurd tunturi as nai mä det wurd tundra för det kliimaregiuun nuurden faan't buumgrens. At fjell as sodenang at beragtundra. At buumgrens leit uun Skandinaawien al bi en hööchde faan 1.100 meetern (Süüdnoorweegen) of 500 meetern (Nuurdnoorweegen), uun a Alpen san't 1.500 bit 2.000 meetern, an uun a Anden 3.000 meetern. Huuchfjell Boskfjell mä wilger Buumgrens"}
{"id": "41409", "contents": "f A Ridnitšohkka as en berag uun a Skandinaawisk Berger, an mä en hööchde faan 1.317 meetern a huuchst berag uun Finlun. A huuchst ponkt faan Finlun as a Haltitunturi, san toop leit oober uun Noorweegen. Commonskategorii: Ridnitšohkka – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4141", "contents": "Eyak spriak (eyak: I·ya·q ; tlingit: Yatk̲wáan) — as en twiig faan a Eyak-Atapaskisk spriaken üüb Na-Dene spriaken. Snaaket wurden as det fööraal uun USA (Alaska). At leetst spreegerin wiar Marie Smith Jones (1918-2008). iindialang: Na-Dené Tlingit Eyak-Atapaskisk Eyak Atapaskisk xǝwa hünj kuutschi wulew tsʼiyu suart bäär kʼudǝʔuhdg ai qʼāš fut ɬilāʔ maan qāt eilun tʼuʔčʼ suart khatl green tɬãt blä tsʼaʔ liam kaač deek; üübins tsʼaagɬ kurew tsĩ:dz druum tzatlkh lun, eerd tʼãtɬ feeder, bleed kugɬ braanholt tlehatl maaren tleki ian Merritt Ruhlen (1994), On the Origin of Languages (Studies in Linguistic Taxonomy) Word-Lists of the Languages of Russian Alaska by F. P. von Wrangel & M. I. Nosov 1839 (digital typography 2009)"}
{"id": "41411", "contents": "fff f1 A Skandinaawisk Berger (sweedsk Fjällen, noorsk Kjølen) as en keed faan berger uun Skandinaawien. Hat lingt faan't Skagerrak uun't süüden bit tu't Nuurdkap uun't nuurden. Hat as 1.700 km lung an 320 km briad. A gratst dial ferlääpt uun Noorweegen an Sweeden, en letjen dial uk uun Finlun. A Skandinaawisk Berger san uk det hoodweederskeel tesken a Uastsia uun't uasten an at Noorsk Sia uun't waasten. A huuchst toop as a Galdhøpiggen uun Noorweegen mä en hööchde faan 2.469 meetern. A Kebnekaise as mä en hööchde faan 2.111 meetern a huuchst berag faan Sweeden, an a Haltitunturi mä 1.324 meetern a huuchst ponkt faan Finlun. Di skandinaawisk ütjdruk Fjell betiakent ei bluas a Skandinaawisk Berger, man uk algemian at beragtundra. A Galdhøpiggen (2.469 m) A Kebnekaise (2.110 m) A Haltitunturi (1.324 m) Commonskategorii: Skandinaawisk Berger – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41412", "contents": "Petsamo (üüb finsk an sweedsk; noorsk Petsjenga, rüsk Petschenga) as en regiuun uun a bütjenst nuurdwaast faan Ruslun uun't Oblast Murmansk tesken at Kola Hualeweilun, Noorweegen an Finlun. Üüb en areaal faan 10.470 km² wene daalang son 11.000 minsken. Uun a Ööder Weltkriich wiar Petsamo amstreden, an a 19. September 1944 skul Finlun di finsk lunkreis tu a Sowjetunioon ufdu. Daalang hiart Petsamo tu a rüsk lunkreis Rajon Petschenga. Commonskategorii: Rajon Petschenga – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41416", "contents": "Terski as en lunkreis (Rajon) uun't Oblast Murmansk uun Ruslun. Üüb en areaal faan 19.300 km² wene 6.288 minsken (Stant: 2010). At ferwaltang sat uun Umba. Commonskategorii: Rajon Terski – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41417", "contents": "Petschenga as en lunkreis (Rajon) uun't Oblast Murmansk uun Ruslun. Üüb en areaal faan 8.662 km² wene 38.920 minsken (Stant: 2010). At ferwaltang sat uun Nikel. Commonskategorii: Rajon Petschenga – Saamlang faan bilen of filmer Petsamo"}
{"id": "41418", "contents": "Lowosero as en lunkreis (Rajon) uun't Oblast Murmansk uun Ruslun. Üüb en areaal faan 53.800 km² wene 11.820 minsken (Stant: 2010). At ferwaltang sat uun Lowosero. Commonskategorii: Rajon Lowosero – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41419", "contents": "Kola as en lunkreis (Rajon) uun't Oblast Murmansk uun Ruslun. Üüb en areaal faan 27.600 km² wene 44.670 minsken (Stant: 2010). At ferwaltang sat uun Kola. Commonskategorii: Rajon Kola – Saamlang faan bilen of filmer Hualeweilun Kola"}
{"id": "4142", "contents": "A Hüshünj of uk man ianfach Hünj (Canis lupus familiaris) as en hüsdiart an stamt faan a Wulew uf. Sodenang as di hünj en onerslach faan a wulwer. Di ööder onerslach faan a wulwer as a Dingo. Weederhünj Det as ei lacht, ual hünjer at blafin tu liaren Föl hünjer bitj at haas duad Commonskategorii: Hüshünjer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hüshünjer List faan hüshünjer (üüb sjiisk) Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "41422", "contents": "Kandalakscha as en lunkreis (Rajon) uun't Oblast Murmansk uun Ruslun. Üüb en areaal faan 14.400 km² wene 49.544 minsken (Stant: 2010). At ferwaltang sat uun Kandalakscha. Commonskategorii: Rajon Kandalakscha – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41425", "contents": "Alexandrowsk as en stäädkreis uun't Oblast Murmansk uun Ruslun. Diar wene 42.789 minsken (Stant: 2010). At ferwaltang sat uun Poljarny. Alexandrowsk as en \"slööden stääd\". Diar sat bluas militeer. Commonskategorii: Stäädkreis Alexandrowsk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41427", "contents": "Ostrownoi as en stäädkreis uun't Oblast Murmansk uun Ruslun. Diar wene 2.171 minsken (Stant: 2010). Ostrownoi as en \"slööden stääd\". Diar sat bluas militeer. Commonskategorii: Ostrownoi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41428", "contents": "Poljarnyje Sori as en stäädkreis uun't Oblast Murmansk uun Ruslun. Diar wene 15.096 minsken (Stant: 2010). Commonskategorii: Stäädkreis Polyarnye Zori – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41429", "contents": "Saosjorsk as en stäädkreis uun't Oblast Murmansk uun Ruslun. Diar wene 11.199 minsken (Stant: 2010). Saosjorsk as en \"slööden stääd\". Diar sat bluas militeer. Commonskategorii: Stäädkreis Saosjorsk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41430", "contents": "Widjajewo as en stäädkreis uun't Oblast Murmansk uun Ruslun. Diar wene 5.771 minsken (Stant: 2010). Widjajewo as en \"slööden stääd\". Diar sat bluas militeer. Commonskategorii: Stäädkreis Widjajewo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41434", "contents": "Kola (rüsk Кола) as en stääd uun det Oblast Murmansk uun Ruslun. Hat as kreisstääd faan di lunkreis Rajon Kola. Diar wene 10.437 minsken (Stant: 2010). Inari Finlun Finlun Commonskategorii: Kola – Saamlang faan bilen of filmer Hualeweilun Kola Kola (muardüüdag) Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "41435", "contents": "Lowosero (rüsk Ловозеро; finsk Luujärvi; kildinsamisk Луя̄ввьр, Lujawwr [ˈluˌja̟vʲvʲrʲ]) as en stääd üüb't Hualeweilun Kola uun det Oblast Murmansk uun Ruslun. Hat as kreisstääd faan di lunkreis Rajon Lowosero. Diar wene 2.871 minsken (Stant: 2010). Commonskategorii: Lowosero – Saamlang faan bilen of filmer Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "41436", "contents": "Nikel (rüsk Никель; iar finsk Kolosjoki) as en stääd uun det Oblast Murmansk uun Ruslun naibi't grens tu Noorweegen. Hat as kreisstääd faan di lunkreis Rajon Petschenga. Diar wene 12.756 minsken (Stant: 2010). Commonskategorii: Nikel – Saamlang faan bilen of filmer Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "41437", "contents": "Umba (rüsk У́мба) as en stääd bi't Witj Sia uun det Oblast Murmansk uun Ruslun. Hat as kreisstääd faan di lunkreis Rajon Terski. Diar wene 5.532 minsken (Stant: 2010). Commonskategorii: Umba – Saamlang faan bilen of filmer Koord mä aal a koordinaaten: OSM"}
{"id": "41438", "contents": "Ronneby as jü treedgrutst stää önj e prowins Blekinge önjt Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins, näibai e küst foon e Ååstsiie. Dåt heet 12.797 manschne (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Ronneby Komuun. E stää läit bai di Ronneby Struum, wat in önj e Ååstsiie bai Ronnebyhamn låpt. E Europastroote 22 ferbant Ronneby ma Karlshamn önjt weesten an Karlskrona önjt ååsten. Sweden: Blekinge, citypopulation.de"}
{"id": "41455", "contents": "Kallinge as jü seekstgrutst stää önj e prowins Blekinge önjt Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins, önj jü Ronneby Komuun, bai di Ronneby Struum (Ronnebyån). Dåt heet 4841 manschne (2020). Kallinge läit 3 km önjt norden foon Ronneby. E Europastroote 22 ferbant Kallinge ma Karlshamn önjt söödweesten än Nättraby önjt söödååsten. Di Ronneby Lufthuuwen läit önjt norden foon Kallinge. Sweden: Blekinge, citypopulation.de"}
{"id": "41456", "contents": "Mörrum as jü soowenstgrutst stää önj e prowins Blekinge önjt Swärik. E stää läit önjt söödweesten foon e prowins, önj jü Karlshamn Komuun. Dåt heet 4003 manschne (2020). E Europastroote 22 ferbant Mörrum ma Sölvesborg önjt söödweesten än Karlshamn önjt söödååsten. Sweden: Blekinge, citypopulation.de"}
{"id": "41457", "contents": "Rödeby as jü oochstgrutst stää önj e prowins Blekinge önjt Swärik. E stää läit önjt weesten foon e prowins, önj jü Karlskrona Komuun. Dåt heet 3516 manschne (2020). Sweden: Blekinge, citypopulation.de"}
{"id": "4146", "contents": "Rausdorf (plaatsjiisk Rausdörp) as en gemeen uun a kreis Stormarn. Tu det gemeen hiart uk det hoofsteed \"Lindenhof\". Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Rausdorf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41485", "contents": "Nättraby as jü nüügenstgrutst stää önj e prowins Blekinge önjt Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins, önj jü Karlskrona Komuun, bi e Ååstsiie. Dåt heet 3298 manschne (2020). E Europastroote 22 ferbant Nättraby ma Ronneby önjt weesten än Karlskrona önjt söödååsten. Sweden: Blekinge, citypopulation.de"}
{"id": "41486", "contents": "Jämjö as jü tiinstgrutst stää önj e prowins Blekinge önjt Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins, önj jü Karlskrona Komuun. Dåt heet 2675 manschne (2020). E Europastroote 22 ferbant Jämjö ma Karlskrona önjt söödweesten än Torsås önj jü Kalmar Prowins önjt nordååsten. Sweden: Blekinge, citypopulation.de"}
{"id": "41488", "contents": "Wat menst dü ? Fut (Minsk), di onerst dial faan en bian Fut (Miat) ingelsk: foot, en miat för't lengde Puat, a fut faan en diart"}
{"id": "4150", "contents": "Ahtna spriak (aanj nööm: Atnakenaege’) as det atapaskisk spriak faan't Ahtna fulk (Atnahwt’aene) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 80 minsken fööraal uun Alaska. Deel-Ahtna spriakwiis (aanj nööm: Atnahwt’aene; ingelsLower Ahtna) Chitina/Taral Band. Uun Chitina (Tsedi Na’) an Taral (Taghaelden). Tonsina/Klutina Band. Uun Tonsina River (Kentsii Na’), Klutina River (Tl’atii Na’) an Klutina Lake (Tl’atibene’). Zentral Ahtna spriakwiis (aanj nööm: Atnahwt’aene; ingels Central Ahtna, Middle Ahtna). Uun Copper Center (Tl’aticae’e), Tazlina (Tezdlen Na’), Glennallen (Ciisk’e Na’), Gulkana (C’ulc’e Na’) an Gakona (Ggax Kuna’). Gulkona/Gakona Band Waast-Ahtna spriakwiis (aanj nööm: Tsaay Hwt’aene; ingels Western Ahtna) Tyone/Mendeltna Band. Uun Tyone (...) an Mendeltna (Bendilna’). Cantwell/Denali Band. Uun Cantwell (Yidateni Na’) an Denali (Dghelaayce’e). Boowen-Ahtna spriakwiis (aanj nööm: Tatl’ahwt’aene; ingels Upper Ahtna)) Sanford River/Chistochina Band. uun Sanford River (K’ełt’aeni) an Chistochina (Tsiistl’edze Na’). Slana/Batzulnetas Band. Uun Slana (Stl’ana’) an Batzulnetas (Nataełde). Mentasta Band Band. Uun Mentasta (Mendaesde). kenaege’ spriak c’eghaeze’ ai del ruad łic’ae hünj c’eyene’ bian, knook c’esten’ flääsk natu’ saalt ggaał trap gguux insekt snaan min mam ne’aan üüs mam ben sia; meere ten is yes snä ts’es fels yaa hemel son’ stäär xos diken nadaeggi tau ałts’eni fiiw hwlazaan tjiin ts’ełk’ey kole uk’edi 19 \"Ahtna Noun Dictionary\" by James"}
{"id": "4151", "contents": "Groningen [ˈɣroːnɪŋə] ( uunharke?/i), plaatsjiisk Grönnen of Grunneng, as det hoodstääd faan a prowins Groningen uun a Neederlunen. Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Groningen"}
{"id": "41514", "contents": "56.169414.8625Koordinaaten: 56° 10′ N, 14° 52′ O Karlshamn as en gemeen (komuun) uun't Prowins Blekinge uun Sweeden. Hoodstääd as Karlshamn. Åryd Hällaryd Karlshamn Mörrum Svängsta Torarp Folkmängd i riket, län och kommuner 31 december 2021 bi't Statistiska centralbyrån Kommunarealer den 1 januari 2016 bi't Statistiska centralbyrån Commonskategorii: Gemeen Karlshamn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41516", "contents": "56.161115.5875Koordinaaten: 56° 10′ N, 15° 35′ O Karlskrona as en gemeen (komuun) uun't Prowins Blekinge uun Sweeden. Hoodstääd as Karlskrona. Drottningskär Fridlevstad Fågelmara Gängletorp Hasslö Holmsjö Jämjö Karlskrona Kättilsmåla Nättraby Nävragöl Rödeby Spjutsbygd Sturkö Torhamn Tving Folkmängd i riket, län och kommuner 31 december 2021 bi't Statistiska centralbyrån Kommunarealer den 1 januari 2016 bi't Statistiska centralbyrån Commonskategorii: Gemeen Karlskrona – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41517", "contents": "56.277814.5319Koordinaaten: 56° 17′ N, 14° 32′ O Olofström as en gemeen (komuun) uun't Prowins Blekinge uun Sweeden. Hoodstääd as Olofström. Gränum Jämshög Kyrkhult Olofström Vilshult Folkmängd i riket, län och kommuner 31 december 2021 bi't Statistiska centralbyrån Kommunarealer den 1 januari 2016 bi't Statistiska centralbyrån Commonskategorii: Gemeen Olofström – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41519", "contents": "56.209715.2792Koordinaaten: 56° 13′ N, 15° 17′ O Ronneby as en gemeen (komuun) uun't Prowins Blekinge uun Sweeden. Hoodstääd as Ronneby. Bräkne-Hoby Johannishus Kallinge Listerby Ronneby Ronnebyhamn Finlun Mänttä-Vilppula, sant 1954 Norweegen Høyanger, sant 1956 Ferianagt Stooten Enfield, sant 1965 Sjiisklun Steglitz-Zehlendorf, sant 1968 Ferianagt Stooten Johnson City, sant 1987 Sjiisklun Schopfheim, sant 1987 Poolen Elbląg, sant 1991 Ruslun Slavsk, sant 2000 Denemark Bornholm, sant 2006 Rumeenien Gherla, sant 2016 Folkmängd i riket, län och kommuner 31 december 2021 bi't Statistiska centralbyrån Kommunarealer den 1 januari 2016 bi't Statistiska centralbyrån Commonskategorii: Gemeen Ronneby – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41520", "contents": "56.0514.5833Koordinaaten: 56° 3′ N, 14° 35′ O Sölvesborg as en gemeen (komuun) uun't Prowins Blekinge uun Sweeden. Hoodstääd as Sölvesborg. Sölvesborg Mjällby Hörvik Hällevik Norje Nogersund Lörby Ysane Pukavik Valje Denemark Denemark: Gemeen Bornholm Sjiisklun Sjiisklun: Wolgast Poolen Poolen: Malbork Ruslun Ruslun: Sortavala Litauen Litauen: Ukmergė Folkmängd i riket, län och kommuner 31 december 2021 bi't Statistiska centralbyrån Kommunarealer den 1 januari 2016 bi't Statistiska centralbyrån Commonskategorii: Gemeen Sölvesborg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41522", "contents": "Austurland as ian faan dön aacht regiunen faan Islun. At regiuun leit uun a uast faan't lun. Det hee 13.237 lidj (2021). At hoodsteed faan't regiuun as Egilsstaðir. At regiuun hee fiiw gemeenden: Iceland: Division, citypopulation.de Austurland: Region in Iceland, citypopulation.de"}
{"id": "41525", "contents": "Höfuðborgarsvæðið as ian faan dön aacht regiunen faan Islun. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 236.528 lidj (2021). At hoodsteed faan't regiuun as Reykjavik. At regiuun hee sööwen gemeenden. Iceland: Division, citypopulation.de hko.gov.hk worldweather.wmo.int wetterkontor.de Iceland: Division, citypopulation.de"}
{"id": "41526", "contents": "Norðurland eystra as ian faan dön aacht regiunen faan Islun. At regiuun leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 30.613 lidj (2021). At hoodsteed faan't regiuun as Akureyri. At regiuun hee tretanj gemeenden. Iceland: Division, citypopulation.de Iceland: Division, citypopulation.de"}
{"id": "41527", "contents": "Norðurland vestra as ian faan dön aacht regiunen faan Islun. At regiuun leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 7400 lidj (2021). At hoodsteed faan't regiuun as Sauðárkrókur. Iceland: Division, citypopulation.de"}
{"id": "41528", "contents": "Suðurland as ian faan dön aacht regiunen faan Islun. At regiuun leit uun a süüd faan't lun. Det hee 29.001 lidj (2021). At hoodsteed faan't regiuun as Selfoss. Iceland: Division, citypopulation.de"}
{"id": "41529", "contents": "Suðurnes as ian faan dön aacht regiunen faan Islun. At regiuun leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 28.195 lidj (2021). At hoodsteed faan't regiuun as Keflavík. Iceland: Division, citypopulation.de"}
{"id": "41530", "contents": "Vestfirðir as ian faan dön aacht regiunen faan Islun. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 7108 lidj (2021). At hoodsteed faan't regiuun as Ísafjörður. Iceland: Division, citypopulation.de"}
{"id": "41531", "contents": "Vesturland as ian faan dön aacht regiunen faan Islun. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Det hee 16.710 lidj (2021). At hoodsteed faan't regiuun as Borgarnes. Iceland: Division, citypopulation.de"}
{"id": "41533", "contents": "En Fjord (ualnoorsk fjǫrðr, noorsk fjord) as en jip dääl, diar faan't fäästlun tu't sia uffäält. Hi as uun a istidj faan istonger ütjsleeben wurden. Det wurd woort uun Skandinaawien brükt, uun't ingelsk jaft at firth an uun't sjiisk Förde. Commonskategorii: Fjord – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41534", "contents": "Wologda (üüb Rüs: Во́логда Vólogda) as at hoodsteed faan det Wologda Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 308.530 lidj (2021). Russia: Vologda Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41535", "contents": "Tscherepowets (üüb Rüs: Черепове́ц Čerepovéc) as det gratst steed uun det Wologda Prowins. At steed leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 312.091 lidj (2021). Russia: Vologda Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41536", "contents": "Sokol (üüb Rüs: Со́кол Sókol) as det traadgratst steed uun det Wologda Prowins. At steed leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 36.067 lidj (2021). Russia: Vologda Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41538", "contents": "Sertolowo (üüb Rüs: Се́ртолово Sértolowo) as det seekstgratst steed uun det Leeningrad Prowins, Rüslun. At steed leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 58.802 lidj (2021). Russia: Leningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41539", "contents": "En Istong as en grat stak is uun a berger. Hat wääkst ap faan snä, woort leewen fääster an tuleetst hard üs is. Istonger reer jo gans suutjis a berag deel, an slip diarbi en dääl iin uun a berger. Wan't widjer oner tu warem woort, tu begant det istong tu smolten an woort tu en ia. Istonger uun kuul regiuunen üs t.b. uun a Antarktis suai ei ap, jo waaks iin uun en ooseaan an breeg diar uf. Wan son istong \"kualewt\", woort det ufbreegen stak is tu en isberag. Uun a istidj haa istonger faan Skandinaawien föl stianer an sun tuupsköwen, an üs det kliima warmer wurd, blääw diar Denemark an Nuurdsjiisklun bi auer. Commonskategorii: Istong – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41541", "contents": "Wat menst dü? Kingisepp (Distrikt), en distrikt uun det Leeningrad Prowins, Rüslun. Kingisepp (Steed), en steed uun det Leeningrad Prowins, Rüslun. Viktor Kingisepp (1888-1922), eestnisk komunistisk poliitiker."}
{"id": "41542", "contents": "Kingisepp (üüb Rüs: Ки́нгисепп Kíngisepp, föör 1922 Я́мбург Jámburg) as det tjiinstgratst steed uun det Leeningrad Prowins, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins. Det hee 44.612 lidj (2021). Russia: Leningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41543", "contents": "Tichwin (üüb Rüs: Ти́хвин Tíchvin) as det sööwenstgratst steed uun det Leeningrad Prowins, Rüslun. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 57.327 lidj (2021). Russia: Leningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41544", "contents": "Kirischi (üüb Rüs: Ки́риши Kíriši) as det aachstgratst steed uun det Leeningrad Prowins, Rüslun. At steed leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 50.079 lidj (2021). Russia: Leningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41545", "contents": "Kudrowo (üüb Rüs: Ку́дрово Kúdrovo) as det njüügenstgratst steed uun det Leeningrad Prowins, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins, nai bi de Newa Struum an Sankt Petersburg. Det hee 49.079 lidj (2021). Russia: Leningrad Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41548", "contents": "Weliki Nowgorod (üüb Rüs: Вели́кий Но́вгород Velíkij Nóvgorod, \"Grat Nei Steed\") as at hoodsteed faan det Nowgorod Prowins uun Rüslun. At steed leit uun a nuurdwaast faan't prowins, bi de Ilmen Sia. Det hee 225.019 lidj (2021). Foon 1136 tu 1478 wiar at steed at hoodsteed faan det Nowgorod Republiik. Russia: Novgorod Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "4155", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för A Neederlunen wiset di code för 12 prowinsen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för A Neederlunen NL), di ööder as di code för det prowins. Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "41551", "contents": "Yaiza as det süüdermiast faan a sööwen gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun Lanzarote (Spoonien). Det gemeen lewet faan fräämenferkiar an winuunbau. Iinwenertaalen faan 2007 Playa Blanca (7.956) Uga (773) Yaiza (720) Las Breñas (370) Femés]] (252) Puerto Calero (301) Playa Quemada (131) El Golfo (131) Las Casitas (63) La Hoya (44) Cortijo Viejo (44) La Degollada (43) La Geria (23) Maciot (26) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Yaiza – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Yaiza (sjiisk)"}
{"id": "41552", "contents": "Tinajo as ian faan a sööwen gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun Lanzarote (Spoonien). Iinwenertaalen faan 2007. Tinajo (2809) Mancha Blanca (752) La Santa (866) La Vegueta (709) El Cuchillo (452) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Tinajo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tinajo (sjiisk)"}
{"id": "41555", "contents": "Tías as ian faan a sööwen gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun Lanzarote (Spoonien). Iinwenertaalen faan 2007. Puerto del Carmen (10.315) Tías (5.319) Macher (982) La Asomada (831) Masdache (335) Conil (303) Vega de Tegoyo (178) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Tías – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tías (sjiisk)"}
{"id": "41556", "contents": "Haría as ian faan a sööwen gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun Lanzarote (Spoonien). Haría as at früchtboorst regiuun faan't eilun. Iinwenertaalen faan 2011. Arrieta (1.003) Charco del Palo (204) Guinate (36) Haría (1.135) Máguez (619) Mala (525) Órzola (288) Punta Mujeres (1.153) Tabayesco (127) Yé (113) Riadhüs uun Haría Plaza León y Castillo Grääf faan Cesar Manrique Iglesia de Nuestra Señora de la Encarnación Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Haría – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Haría (sjiisk)"}
{"id": "41557", "contents": "San Bartolomé as ian faan a sööwen gemeenen üüb't Kanaarisk Eilun Lanzarote (Spoonien). Hat leit uun a maden faan't eilun. Iinwenertaalen faan 2012. Güime (1.394) El Islote (453) Montaña Blanca (494) Playa Honda (10.442) San Bartolomé (5.704) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: San Bartolomé – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41559", "contents": "Tuineje as ian faan a sääks gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun Fuerteventura (Spoonien). Iinwenertaalen faan 2011. Gran Tarajal (7.323) Tarajalejo (1.296) Tesejerague (1.208) Tuineje (944) Las Playitas (832) Giniginamar (578) Tiscamanita (478) Juan Gopar (454) Teguital (291) Las Casitas (47) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Tuineje – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tuineje (sjiisk)"}
{"id": "41560", "contents": "Pájara as at süüdermiast faan a sääks gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun Fuerteventura (Spoonien). Hat as en swaarponkt faan a fräämenferkiar üüb't eilun. Iinwenertaalen faan 2011. Morro Jable 7.841 Costa Calma 5.531 Solana Matorral 2.044 La Lajita 1.692 Pájara 1.096 Esquinzo 806 La Pared 609 Piedras Caidas 327 Toto 279 Ajuy 91 Cardon 130 Mal Nombre 88 Punta Jandía 31 Chilegua 0 Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Pájara – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Pájara (sjiisk)"}
{"id": "41561", "contents": "Borowitschi (üüb Rüs: Боровичи́ Borovičí) as det naistgratst steed uun det Nowgorod Prowins, Rüslun. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 48.858 lidj (2021). Russia: Novgorod Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41562", "contents": "Staraja Russa (üüb Rüs: Ста́рая Ру́сса Stáraja Rússa) as det traadgratst steed uun det Nowgorod Prowins, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins. Det hee 27.377 lidj (2021). Russia: Novgorod Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41563", "contents": "Pestowo (üüb Rüs: Песто́во Pestóvo) as det fjuardgratst steed uun det Nowgorod Prowins, Rüslun. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 14.842 lidj (2021). Russia: Novgorod Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41564", "contents": "Waldai (üüb Rüs: Валда́й Valdáj) as det füftgratst steed uun det Nowgorod Prowins, Rüslun. At steed leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 13.800 lidj (2021). Russia: Novgorod Oblast, citypopulation.de Waldaihuuger"}
{"id": "41565", "contents": "Tschudowo (üüb Rüs: Чу́дово Čúdovo) as det seekstgratst steed uun det Nowgorod Prowins, Rüslun. At steed leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 13.764 lidj (2021). Russia: Novgorod Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41566", "contents": "Malaja Wischera (üüb Rüs: Ма́лая Ви́шера Málaja Víšera) as det sööwenstgratst steed uun det Nowgorod Prowins, Rüslun. At steed leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 10.161 lidj (2021). Russia: Novgorod Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41567", "contents": "Pankowka (üüb Rüs: Панко́вка Pankóvka) as det aachstgratst steed uun det Nowgorod Prowins, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins, bitu faan Weliki Nowgorod. Det hee 9749 lidj (2021). Russia: Novgorod Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41568", "contents": "Okulowka (üüb Rüs: Оку́ловка Okúlovka) as det njüügenstgratst steed uun det Nowgorod Prowins, Rüslun. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 9510 lidj (2021). Üüs a-KU-laf-ke ütjspreegen. Russia: Novgorod Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41569", "contents": "Soltsy (üüb Rüs: Сольцы́ Sol'cý) as det tjiinstgratst steed uun det Nowgorod Prowins, Rüslun. At steed leit uun a waast faan't prowins. Det hee 8336 lidj (2021). Russia: Novgorod Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41570", "contents": "Welikije Luki (üüb Rüs: Вели́кие Лу́ки Velíkije Lúki) as det naistgratst steed uun det Pskow Prowins, Rüslun. At steed leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 90.485 lidj (2021). Russia: Pskov Oblast, citypopulation.de"}
{"id": "41574", "contents": "A Tschuuden (ualrüsk чудь, eestnisk tšuudid, finsk tšuudit, čuđit) wiar en fulk uun't nuurdelk Baltikum trinjam a Finsk Siaböösem, diar huar daalang Eestlun an Süüdfinlun san. Hör spriak hiard tu't Finno-Ugrisk spriakenfamile. Di nööm komt ferlicht faan gootisk þiudа – at lidj, at fulk. Commonskategorii: Tschuuden – Saamlang faan bilen of filmer Pskow-an-Tschuden-Sia"}
{"id": "41577", "contents": "La Oliva as ian faan a sääks gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun Fuerteventura (Spoonien). Tu't gemeen hiart uk det ünbewenet eilun Lobos. Iinwenertaalen faan 2011. Corralejo (14.914) Lajares (1.690) Villaverde (1.679) La Oliva (1.354) Parque Holandes (1.075) El Cotillo (1.126) Tindaya (602) El Roque (231) Vallebron (114) Caldereta (129) Majanicho (35) Isla de Lobos (4) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: La Oliva – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: La Oliva (sjiisk)"}
{"id": "41578", "contents": "Betancuria as ian faan a sääks gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun Fuerteventura (Spoonien). Iinwenertaalen faan 2011. Valles de Santa Inés (419) Vega de Río Palmas (205) Betancuria (215) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Betancuria – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Betancuria (sjiisk)"}
{"id": "41579", "contents": "Antigua as ian faan a sääks gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun Fuerteventura (Spoonien). Iinwenertaalen faan 2011. Caleta de Fuste (El Castillo) (6.000) Antigua (2.292) Triquivijate (1.004) Valles de Ortega (660) Agua de Bueyes (294) Casillas de Morales (350) Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Antigua – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Antigua (sjiisk)"}
{"id": "41581", "contents": "Telde as en gemeen an en gratstääd üüb det Kanaarisk Eilun Gran Canaria (Spoonien). Diar wene 102.647 minsken (Stant 1. Janewoore 2019) üüb en areaal faan 102,43 km². Telde as efter Las Palmas at naistgratst stääd üüb't eilun. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Telde – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Telde (sjiisk)"}
{"id": "41582", "contents": "De Hradec Králové Distrikt as een faan a distrikten faan det Hradec Králové Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 164.435 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Hradec Králové. De Ialew Struum (Labe) leept troch a uast faan a distrikt. Babice – Barchov – Běleč nad Orlicí – Benátky – Blešno – Boharyně – Černilov – Černožice – Čistěves – Divec – Dobřenice – Dohalice – Dolní Přím – Habřina – Hlušice – Hněvčeves – Holohlavy – Hořiněves – Hradec Králové – Hrádek – Humburky – Hvozdnice – Chlumec nad Cidlinou – Chudeřice – Jeníkovice – Jílovice – Káranice – Klamoš – Kobylice – Kosice – Kosičky – Králíky – Kratonohy – Kunčice – Ledce – Lejšovka – Lhota pod Libčany – Libčany – Libníkovice – Librantice – Libřice – Lišice – Lodín – Lochenice – Lovčice – Lužany – Lužec nad Cidlinou – Máslojedy – Měník – Mlékosrby – Mokrovousy – Myštěves – Mžany – Neděliště – Nechanice – Nepolisy – Nové Město – Nový Bydžov – Obědovice – Ohnišťany – Olešnice – Osice – Osičky – Petrovice – Písek – Prasek – Praskačka – Předměřice nad Labem – Převýšov –"}
{"id": "41583", "contents": "De Jičín Distrikt as een faan a distrikten faan det Hradec Králové Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 80.134 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Jičín. Bačalky – Bašnice – Běchary – Bílsko u Hořic – Boháňka – Borek – Brada-Rybníček – Březina – Bříšťany – Budčeves – Bukvice – Butoves – Bystřice – Cerekvice nad Bystřicí – Červená Třemešná – Češov – Dětenice – Dílce – Dobrá Voda u Hořic – Dolní Lochov – Dřevěnice – Holín – Holovousy – Hořice – Cholenice – Chomutice – Choteč – Chyjice – Jeřice – Jičín – Jičíněves – Jinolice – Kacákova Lhota – Kbelnice – Kněžnice – Konecchlumí – Kopidlno – Kostelec – Kovač – Kozojedy – Kyje – Lázně Bělohrad – Libáň – Libošovice – Libuň – Lískovice – Lukavec u Hořic – Lužany – Markvartice – Miletín – Milovice u Hořic – Mladějov – Mlázovice – Nemyčeves – Nevratice – Nová Paka – Ohařice – Ohaveč – Osek – Ostroměř – Ostružno – Pecka – Petrovičky – Podhorní Újezd a Vojice – Podhradí – Podůlší – Radim – Rašín – Rohoznice – Rokytňany – Samšina – Sběř – Sedliště –"}
{"id": "41584", "contents": "De Náchod Distrikt as een faan a distrikten faan det Hradec Králové Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 109.487 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Náchod. Adršpach – Bezděkov nad Metují – Bohuslavice – Borová – Božanov – Broumov – Brzice – Bukovice – Černčice – Červená Hora – Červený Kostelec – Česká Čermná – Česká Metuje – Česká Skalice – Dolany – Dolní Radechová – Hejtmánkovice – Heřmanice – Heřmánkovice – Horní Radechová – Hořenice – Hořičky – Hronov – Hynčice – Chvalkovice – Jaroměř – Jasenná – Jestřebí – Jetřichov – Kramolna – Křinice – Lhota pod Hořičkami – Libchyně – Litoboř – Machov – Martínkovice – Mezilečí – Mezilesí – Meziměstí – Náchod – Nahořany – Nové Město nad Metují – Nový Hrádek – Nový Ples – Otovice – Police nad Metují – Provodov-Šonov – Přibyslav – Rasošky – Rožnov – Rychnovek – Říkov – Sendraž – Šestajovice – Slatina nad Úpou – Slavětín nad Metují – Slavoňov – Šonov – Stárkov – Studnice – Suchý Důl – Teplice nad Metují – Velichovky – Velká Jesenice – Velké Petrovice – Velké Poříčí – Velký Třebešov – Vernéřovice –"}
{"id": "41585", "contents": "De Rychnov nad Kněžnou Distrikt as een faan a distrikten faan det Hradec Králové Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 79.333 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Rychnov nad Kněžnou. Albrechtice nad Orlicí – Bačetín – Bartošovice v Orlických horách – Bílý Újezd – Bohdašín – Bolehošť – Borohrádek – Borovnice – Bystré – Byzhradec – Častolovice – Čermná nad Orlicí – Černíkovice – České Meziříčí – Čestice – Deštné v Orlických horách – Dobré – Dobruška – Dobřany – Doudleby nad Orlicí – Hřibiny-Ledská – Chleny – Chlístov – Jahodov – Janov – Javornice – Kostelecké Horky – Kostelec nad Orlicí – Kounov – Králova Lhota – Krchleby – Kvasiny – Lhoty u Potštejna – Libel – Liberk – Lično – Lípa nad Orlicí – Lukavice – Lupenice – Mokré – Nová Ves – Očelice – Ohnišov – Olešnice – Olešnice v Orlických horách – Opočno – Orlické Záhoří – Osečnice – Pěčín – Podbřezí – Pohoří – Polom – Potštejn – Proruby – Přepychy – Rohenice – Rokytnice v Orlických horách – Rybná nad Zdobnicí – Rychnov nad Kněžnou – Říčky v Orlických horách – Sedloňov – Semechnice –"}
{"id": "41586", "contents": "De Trutnov Distrikt as een faan a distrikten faan det Hradec Králové Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 117.414 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Trutnov. De Ialew Struum (Labe) hee sin hood uun a nuurdwaast faan a distrikt. De huuchst ponkt uun Tschechien, de Sněžka Berig (1603,3 m), stäänt uun a distrikt bi't grens tu Poolen. Batňovice – Bernartice – Bílá Třemešná – Bílé Poličany – Borovnice – Borovnička – Čermná – Černý Důl – Dolní Branná – Dolní Brusnice – Dolní Dvůr – Dolní Kalná – Dolní Lánov – Dolní Olešnice – Doubravice – Dubenec – Dvůr Králové nad Labem – Hajnice – Havlovice – Horní Brusnice – Horní Kalná – Horní Maršov – Horní Olešnice – Hostinné – Hřibojedy – Chotěvice – Choustníkovo Hradiště – Chvaleč – Janské Lázně – Jívka – Klášterská Lhota – Kocbeře – Kohoutov – Královec – Kuks – Kunčice nad Labem – Lampertice – Lánov – Lanžov – Libňatov – Libotov – Litíč – Malá Úpa – Malé Svatoňovice – Maršov u Úpice – Mladé Buky – Mostek – Nemojov – Pec pod Sněžkou – Pilníkov – Prosečné – Radvanice – Rtyně v"}
{"id": "41590", "contents": "De Cheb Distrikt as een faan a distrikten faan det Karlovy Vary Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 87.503 91.434 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Cheb. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41591", "contents": "De Karlovy Vary Distrikt as een faan a distrikten faan det Karlovy Vary Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 87.503 114.374 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Karlovy Vary. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41593", "contents": "De Sokolov Distrikt as een faan a distrikten faan det Karlovy Vary Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 87.503 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Sokolov. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41596", "contents": "Santa Lucía de Tirajana as en gemeen üüb det Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Diar wene 73.328 minsken (Stant 1. Janewoore 2019) üüb en areaal faan 61,56 km². Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Santa Lucía de Tirajana – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Santa Lucía de Tirajana (sjiisk)"}
{"id": "41598", "contents": "San Bartolomé de Tirajana as en gemeen üüb det Kanaarisk Eilun Gran Canaria (Spoonien). Diar wene 53.443 minsken (Stant 1. Janewoore 2019) üüb en areaal faan 333,13 km². Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: San Bartolomé de Tirajana – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: San Bartolomé de Tirajana (sjiisk)"}
{"id": "41599", "contents": "Arona as en stääd an gemeen üüb det Kanaarisk Eilun Teneriffa (Spoonien). Diar wene 81.216 minsken (Stant 1. Janewoore 2019) üüb en areaal faan 81,79 km² Tu Arona hiar wichtag iinrachtangen faan a fräämenferkiar üs Playa de las Américas an Los Cristianos mä san huuwen. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Arona – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Arona (sjiisk)"}
{"id": "416", "contents": "f9f8 Atheen (neigreks Αθήνα [aˈθina]) as det hoodstääd an uk det gratst stääd faan Griichenlun. Hat as al föör 5.000 juar grünjlaanj wurden. Det Gemeen Atheen as goorei so grat, oober mä Atheen ment'am daalang miast uk di huuwen Piräus an a föörstääden mä tuup amanbi 4 miljoon iinwenern. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Atheen Fulkstäälang 2011, Grichenluns amt för statistik (ΕΛ.ΣΤΑΤ) (Excel-Dokument, 2,6 MB)"}
{"id": "41600", "contents": "De Česká Lípa Distrikt as een faan a distrikten faan det Liberec Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 102.998 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Česká Lípa. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41601", "contents": "De Jablonec nad Nisou Distrikt as een faan a distrikten faan det Liberec Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 91.533 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Jablonec nad Nisou. De Lužická Nisa Struum (Lausitzer Neiße) hee sin hood uun a distrikt. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41602", "contents": "La Orotava as en stääd an gemeen üüb det Kanaarisk Eilun Teneriffa (Spoonien). Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: La Orotava – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: La Orotava (sjiisk)"}
{"id": "41603", "contents": "De Liberec Distrikt as een faan a distrikten faan det Liberec Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 175.465 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Liberec. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41604", "contents": "De Semily Distrikt as een faan a distrikten faan det Liberec Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 72.480 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Semily. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "4161", "contents": "Atapaskisk spriaken of Dene spriaken san en twiig faan a Eyak-Atapaskisk spriaken üüb Na-Dene spriaken uun Nuurd-Ameerikoo. Diar hiar amanbi 48 spriaken tu, an 188.000 (±) minsken snaake ian diarfaan üs mamenspriak. Nuurd-Atapaskisk spriaken Ahtna (Atnakenaege’) (80 snaake) Dena’ina (Dena’ina Qenaga) (75 snaake) Deg Xinag (Deg Xinag) (15 snaake) Holikachuk (Doogh Hit'an) (5 snaake) Koyukon (Denaakkʼe) (? snaake) Boower-Kuskokwim (Dinakʼi) (40 snaake) Oner-Tanana (Menhti Kenaga) (30 snaake) Tanacross (Neeʼaanděg) (35 snaake) Boower-Tanana (Neeʼaaneegn) (100 snaake) Nuurd-Tutchone (?) (200 snaake) Süüd-Tutchone (?) (200 snaake) Gwich’in (Gwich’in) (770 snaake) Hän (Hän Hwëch’in) (10 snaake) Tagish (Tāgish) (2 snaake) Tahltan (Dahdzege) (55 snaake) Kaska (Dene K’éh) (400 snaake) Daneza (Beaver) (Dane-ẕaa Ẕáágé ) (? snaake) Sekani (Tsekʼehne) (30-40 snaake) Süüd-Slavey (Dene Dháh ) (2.310 snaake) Nuurd-Slavey (Sahtúot'ı̨nę Yatı̨́ ᓴᑋᕲᖌᑎᑊᐠᓀᐠ ᔭᕱ) (1.235 snaake) Dogrib (Tłı̨chǫ Yatiì) (? snaake) Denesuline (Dëne Sųłiné) (765 snaake) Tsetsaut (Wetaŀ) (†1927 - ütjstürwen) Tsuutina (Tsuut’ina) (? snaake) Nadot’en-Wets’uwet’en (Nadot’en-Wets’uwet’en) (292 snaake) Dakelh (Dakelh) (? snaake) Tsilhqot’in (Tsilhqoxt’in) (? snaake) Nicola (Stuwix, Similkameen, Stuichamukh) († ütjstürwen) Kwalhioqua–Tlatskanai (?) (†1930s - ütjstürwen) Pasiifik-Atapaskisk spriaken Hupa (Na:tinixwe, Dining’xine:wh) (64 snaake) Mattole (?) (†1930s - ütjstürwen) Kato (?) († ütjstürwen) Lassik (?) († ütjstürwen) Nongatl (?) († ütjstürwen) Sinkyone (?) († ütjstürwen) Wailaki"}
{"id": "41612", "contents": "ff p1 p5 At Riisenbergem (tschechisk Krkonoše, poolsk Karkonosze, sleesisk Riesageberge of Riesegeberche) as at huuchst keed faan berger uun Tschechien. A huuchst toop as a Snätoop mä en hööchde faan 1.603 meetern. Commonskategorii: Riisenbergem – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Riisenbergem (sjiisk)"}
{"id": "41614", "contents": "ffpd3pd5 A Snätoop as mä en hööchde faan 1.603,2 m a huuchst toop faan't Riisenbergem an uk faan a Sudeeten uun't gehial. Hi leit üüb a grens tesken Poolen an Tschechien. Commonskategorii: Snätoop – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Snätoop (sjiisk) Literatüür faan of auer Snätoop uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "41616", "contents": "f p1 A Sudeeten (poolsk Sudety, tschechisk Krkonošsko-jesenická subprovincie, Krkonošsko-jesenická soustava) san en keed faan berger loongs a grens tesken Tschechien an Poolen. A Sudeeten san son 310 km lung an 30 bit 50 km briad. A huuchst toop as a Snätoop uun't Riisenbergem mä en hööchde faan 1.603 meetern. Commonskategorii: Sudeeten – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sudeeten (sjiisk)"}
{"id": "41622", "contents": "ffff p1 p5 A Beskiiden (poolsk Beskidy, tschechisk an slowaakisk Beskydy, ukrainisk Бескиди/Beskydy) san en keed faan berger üüb a grens tesken Poolen an a Slowakei. A Beskiiden hiar tu det grater keed faan a Karpaaten. Geoloogisk sen san a Beskiiden en dial faan a Bütjer Waast- an a Bütjer Uastkarpaaten. Commonskategorii: Beskiiden – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Beskiiden (sjiisk)"}
{"id": "41623", "contents": "De Bruntál Distrikt as een faan a distrikten faan det Määrisk-Schleesisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 90.971 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Bruntál. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41624", "contents": "De Frýdek-Místek Distrikt as een faan a distrikten faan det Määrisk-Schleesisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüduast faan't regiuun. Det 214.587 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Frýdek-Místek. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41625", "contents": "De Karviná Distrikt as een faan a distrikten faan det Määrisk-Schleesisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a uast faan't regiuun. Det 242.779 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Karviná. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41626", "contents": "De Nový Jičín Distrikt as een faan a distrikten faan det Määrisk-Schleesisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüd faan't regiuun. Det 151.398 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Nový Jičín. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41629", "contents": "De Opava Distrikt as een faan a distrikten faan det Määrisk-Schleesisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a maden faan't regiuun. Det 175.777 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Opava. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41630", "contents": "De Ostrava-Steed Distrikt as een faan a distrikten faan det Määrisk-Schleesisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurd faan't regiuun. Det 317.322 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Ostrava. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41636", "contents": "De Jeseník Distrikt as een faan a distrikten faan det Olomouc Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 37.709 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Jeseník. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41637", "contents": "De Olomouc Distrikt as een faan a distrikten faan det Olomouc Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 235.441 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Olomouc. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41638", "contents": "De Přerov Distrikt as een faan a distrikten faan det Olomouc Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 128.901 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Přerov. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41639", "contents": "De Prostějov Distrikt as een faan a distrikten faan det Olomouc Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 108.504 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Prostějov. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41640", "contents": "De Šumperk Distrikt as een faan a distrikten faan det Olomouc Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 119.967 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Šumperk. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41644", "contents": "De Chrudim Distrikt as een faan a distrikten faan det Pardubice Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 104.708 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Chrudim. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41645", "contents": "De Pardubice Distrikt as een faan a distrikten faan det Pardubice Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 176.137 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Pardubice. De Ialew Struum (Labe) leept troch a distrikt. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41646", "contents": "De Svitavy Distrikt as een faan a distrikten faan det Pardubice Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 104.000 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Svitavy. A komponist Bedřich Smetana (Friedrich Smetana; 1824-1884) wurd uun Litomyšl bäären. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41647", "contents": "De Ústí nad Orlicí Distrikt as een faan a distrikten faan det Pardubice Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 138.011 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Ústí nad Orlicí. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41648", "contents": "De Domažlice Distrikt as een faan a distrikten faan det Plzeň Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 55.268 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Domažlice. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41653", "contents": "De Plzeň-Süüd Distrikt as een faan a distrikten faan det Plzeň Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 70.131 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Plzeň. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41656", "contents": "De Plzeň-Steed Distrikt as een faan a distrikten faan det Plzeň Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 194.840 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Plzeň. Steeden: Plzeň Starý Plzenec Gemeenden: Dýšina Chrást Chválenice Kyšice Letkov Lhůta Losiná Mokrouše Nezbavětice Nezvěstice Šťáhlavy Štěnovický Borek Tymákov Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41661", "contents": "De Plzeň-Nuurd Distrikt as een faan a distrikten faan det Plzeň Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 80.671 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Plzeň. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41662", "contents": "De Klatovy Distrikt as een faan a distrikten faan det Plzeň Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 86.253 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Klatovy. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41663", "contents": "De Rokycany Distrikt as een faan a distrikten faan det Plzeň Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 49.489 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Rokycany. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41664", "contents": "De Tachov Distrikt as een faan a distrikten faan det Plzeň Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 54.389 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Tachov. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41669", "contents": "De České Budějovice Distrikt as een faan a distrikten faan det Süüdböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 196.602 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as České Budějovice. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41671", "contents": "De Český Krumlov Distrikt as een faan a distrikten faan det Süüdböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 61.320 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Český Krumlov. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41672", "contents": "De Jindřichův Hradec Distrikt as een faan a distrikten faan det Süüdböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 90.279 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Jindřichův Hradec. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41673", "contents": "De Písek Distrikt as een faan a distrikten faan det Süüdböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 71.588 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Písek. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41674", "contents": "De Prachatice Distrikt as een faan a distrikten faan det Süüdböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 50.779 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Prachatice. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41675", "contents": "De Strakonice Distrikt as een faan a distrikten faan det Süüdböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 70.532 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Strakonice. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41676", "contents": "De Tábor Distrikt as een faan a distrikten faan det Süüdböömisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 102.451 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Tábor. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41679", "contents": "De Blansko Distrikt as een faan a distrikten faan det Süüdmäärisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 109.104 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Blansko. Adamov – Bedřichov – Benešov – Blansko – Borotín – Bořitov – Boskovice – Brťov-Jeneč – Bukovina – Bukovinka – Býkovice – Cetkovice – Crhov – Černá Hora – Černovice – Deštná – Dlouhá Lhota – Doubravice nad Svitavou – Drnovice – Habrůvka – Hodonín – Holštejn – Horní Poříčí – Horní Smržov – Chrudichromy – Jabloňany – Jedovnice – Kněževes – Knínice – Kořenec – Kotvrdovice – Kozárov – Krasová – Krhov – Křetín – Křtěnov – Křtiny – Kulířov – Kunčina Ves – Kunice – Kuničky – Kunštát – Lazinov – Lažany – Letovice – Lhota Rapotina – Lhota u Lysic – Lhota u Olešnice – Lipovec – Lipůvka – Louka – Lubě – Ludíkov – Lysice – Makov – Malá Lhota – Malá Roudka – Míchov – Milonice – Němčice – Nýrov – Obora – Okrouhlá – Olešnice – Olomučany – Ostrov u Macochy – Pamětice – Petrov – Petrovice – Prostřední Poříčí – Rájec-Jestřebí – Ráječko – Roubanina – Rozseč nad Kunštátem"}
{"id": "41680", "contents": "De Břeclav Distrikt as een faan a distrikten faan det Süüdmäärisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 116.482 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Břeclav. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41681", "contents": "De Brno-Steed Distrikt as een faan a distrikten faan det Süüdmäärisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 382.405 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Brno. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41682", "contents": "De Brno-Lun Distrikt as een faan a distrikten faan det Süüdmäärisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 226.442 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Brno. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41683", "contents": "De Hodonín Distrikt as een faan a distrikten faan det Süüdmäärisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 153.607 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Hodonín. Archlebov – Blatnice pod Svatým Antonínkem – Blatnička – Bukovany – Bzenec – Čejč – Čejkovice – Čeložnice – Dambořice – Dolní Bojanovice – Domanín – Dražůvky – Dubňany – Hodonín – Hovorany – Hroznová Lhota – Hrubá Vrbka – Hýsly – Javorník – Ježov – Josefov – Karlín – Kelčany – Kněždub – Kostelec – Kozojídky – Kuželov – Kyjov – Labuty – Lipov – Louka – Lovčice – Lužice – Malá Vrbka – Mikulčice – Milotice – Moravany – Moravský Písek – Mouchnice – Mutěnice – Násedlovice – Nechvalín – Nenkovice – Nová Lhota – Nový Poddvorov – Ostrovánky – Petrov – Prušánky – Radějov – Ratíškovice – Rohatec – Skalka – Skoronice – Sobůlky – Starý Poddvorov – Stavěšice – Strážnice – Strážovice – Sudoměřice – Suchov – Svatobořice-Mistřín – Syrovín – Šardice – Tasov – Těmice – Terezín – Tvarožná Lhota – Uhřice – Vacenovice – Velká nad Veličkou – Veselí nad Moravou – Věteřov – Vlkoš – Vnorovy – Vracov –"}
{"id": "41684", "contents": "De Vyškov Distrikt as een faan a distrikten faan det Süüdmäärisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 92.735 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Vyškov. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41685", "contents": "De Znojmo Distrikt as een faan a distrikten faan det Süüdmäärisk Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 114.552 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Znojmo. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41689", "contents": "Microsft Excel of MS Excel as en kompjuuterprogram, an en dial faan det programpakeet MS Office. Hat as maaget för automaatisk bereegnangen uun tabelen. An dö kön diar uk graafiken mä maaget wurd. Det program jaft'at al sant 1985 för Macintosh (MAC-OS) an sant 1987 för Windows. Commonskategorii: MS Excel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41693", "contents": "Arthur Neville Chamberlain ([ˈɑːθə ˈnɛvɪl ˈtʃeɪmbəlɪn];* 18. Marts 1869 uun Birmingham; † 9. Nofember 1940 uun Reading) wiar en britisk poliitiker faan det Conservative Party, sünjhaidsminister an faan de 28. Mei 1937 tu de 10. Mei 1940 premier-minister faan det Ferianigt Köningrik. Hi as fööraal för sin bütjenpoliitisk Beswichtigungspolitiik (üüb Ingels: Appeasement Policy) bekäänd. Hi onertiikent de 30. September 1938 det München Ufkemen, diaruun at Sudeetenlun uun't Tschechoslowakei tu Tjiisklun den wurd. Efter det tjiisk auerfaal üüb Poolen de 1. September 1939 ferklaaret Chamberlain tau daar leeder a kriich. Hi feerd noch aacht muuner det Ferianigt Köningrik tu sin turagtreeden üüs premier-minister de 10. Mei 1940. Premier-Ministern faan det Ferianigt Köningrik (1902-1955): Arthur Balfour (1902-1905), Sir Henry Campbell-Bannerman (1905-1908), H. H. Asquith (1908-1916), David Lloyd George (1916-1922), Andrew Bonar Law (1922-1923), Stanley Baldwin (1923-1924, 1924-1929, 1935-1937), Ramsay MacDonald (Janewoore-Nofember 1924, 1929-1935), Neville Chamberlain (1937-1940), Winston Churchill (1940-1945, 1951-1955), Clement Atlee (1945-1951)."}
{"id": "41696", "contents": "Bambara, of uk Bamanankan as en Mande spriak uun't famile faan a Manding spriaken. Bambara woort fööraal uun Maali faan ~ 2,8 miljuun minsken snaaket. Hat as nai mä Dioula, diar uun Burkina Faso snaaket woort. Bambara as en wichtag ferkiarspriak uun Waastafrikoo. Bambara woort mä en uunpaaset latiinsk skraft of mä't N’Ko-skraft skrewen. A - a - [a] B - be - [b] C - ce - [t͡ʃ] D - de - [d] E - e - [e] Ɛ - ɛ - [ɛ] F - ef - [f] G - ge - [g] H - ha - [h] I - i - [i] J - je - [d͡ʒ] K - ka - [k] L - ɛl - [l] M - ɛm - [m] N - ɛn - [n] Ɲ - ɲe - [ɲ] Ŋ - ɛŋ - [ŋ] O - o - [o] Ɔ - ɔ - [ɔ] P - pe - [p] R - ɛr - [r] S - ɛs - [s] T - te - [t] U - u - [u] W - wa - [w] Y - ye - [j] Z - ze - [z] Steedenwiis uk: kh - [ɣ] -n - nasaal sh - she"}
{"id": "41698", "contents": "Mandinka as en spriak uun Waastafrikoo, fööraal uun Senegal an Gambia. Hat hiart tu't skööl faan a Manding spriaken, huar uk Bambara, Djuula an Maninka tu hiar. Mandinka woort mä't latiinsk skraft of uk mä't araabisk skraft skrewen, amtelk as oober latiinsk. Mandinka koon uk mä N'Ko skrewen wurd, det hää ham oober ei so trochsaat. Maninka (!) Commonskategorii: Mandinka – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41699", "contents": "Maninka as en spriak uun Waastafrikoo, fööraal uun Guinea. Hat hiart tu't skööl faan a Manding spriaken, diar temelk nai mäenööder san: Bambara, Djuula, Mandinka. Uast-Maninka, of uk Malinke; 1,9 Mio spreegern uun Guinea, 200.000 uun Libeeria an Sierra Leone Maninka / Konyanka; 130.000 spreegern uun Guinea Maninka / Sankaran, of uk Faranah; uun Guinea Boskmaninka, mä Wojenaka, Worodougou, Koro, Koyaga an Mahou; 15.000 spreegern uun't Elfenbianküst Mandinka (!)"}
{"id": "417", "contents": "Di Atlantische Oseåån as en oseåån twasche Euroopa än Afrikaa önjt ååsten än Ameerika önjt weesten. Önjt norden wårt di oseåån begränsed foon di Nordpoolsiie, önj sööden foon di Söödpoolsiie. Eefter di Grut Oseåån as di Atlantische Oseåån di grutste siie aw e jard."}
{"id": "41701", "contents": "De Chomutov Distrikt as een faan a distrikten faan det Ústí Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 124.600 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt Chomutov. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41702", "contents": "De Děčín Distrikt as een faan a distrikten faan det Ústí Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 128.449 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Děčín. De Ialew Struum leept troch a distrikt. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41703", "contents": "De Litoměřice Distrikt as een faan a distrikten faan det Ústí Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 117.582 lidj (2022). At hoodsteed faan a distrikt as Litoměřice. De Ialew Struum leept troch a distrikt. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41704", "contents": "De Louny Distrikt as een faan a distrikten faan det Ústí Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 86.364 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Louny. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41705", "contents": "De Most Distrikt as een faan a distrikten faan det Ústí Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 110.933 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Most. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41706", "contents": "De Teplice Distrikt as een faan a distrikten faan det Ústí Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 128.830 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Teplice. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41707", "contents": "De Ústí nad Labem Distrikt as een faan a distrikten faan det Ústí Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 118.651 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Ústí nad Labem. De Ialew Struum leept troch a distrikt. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41709", "contents": "Fehmarn (däänsk Femern) as en eilun uun a Uastsia an en amtfrei stääd uun a Kreis Uastholstian. At ferwaltang sat uun Burg auf Fehmarn. Efter Rüügen an Usedom as Fehmarn at traadgratst sjiisk eilun. A minsken diar lewen faan büürerei an fräämenferkiar. Fehmarn spelet en wichtag rol üs ferbinjang tu Denemark. Fehmarnsundbrag tesken fäästääg an eilun Huuwen Puttgarden för a ferkiar tu Rødby (Denemark) Fehmarn tesken Sjiisklun an Skandinaawien Tesken Puttgarden an Rødby woort tu tidj bi en tunel oner a Fehmarnbelt baud. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Fehmarn – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Fehmarn (sjiisk)"}
{"id": "41711", "contents": "Uusedom (poolsk Uznam, wendisk Uznjöm/Uznjom) as en eilun uun a Uastsia, diar gratendials tu Sjiisklun hiart, tu en letjen dial tu Poolen. Uusedom as at naistgratst sjiisk eilun. Hat hiart tu a lunkreis Föörpomern-Greifswald uun Mecklenburg-Föörpomern. Commonskategorii: Uusedom – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Uusedom (sjiisk)"}
{"id": "41715", "contents": "Bujumbura Lun as ian faan a aagetaanj prowinsen uun Burundi. Diar wene gud ian miljuun minsken. Hoodstääd as Bujumbura, diar salew oober ei tu't prowins hiart."}
{"id": "4178", "contents": "Dena’ina spriak (aanj nööm: Dena’ina Qenaga’) as det atapaskisk spriak faan't Dena’ina fulk (Dena’ina Ht’ana ) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 75 minsken fööraal uun Alaska. Boowen-Dena’ina (ingelsk Upper Inlet dialect). Uun Eklutna (Eydlughet), Knik (K’enakatnu), Susitna an Tyonek. K’enaht’ana (ing. Knik Dena'ina) Susitnuht’ana (ing. Susitna Dena'ina) Deel-Dena’ina (den. Kahtnuht’ana Qenaga; ing. Outer Inlet dialect, Kenaitze). Uun Kenai, Kustatan an Seldovia. Kahtnuht’ana (ing. Kenai River Dena'ina) Q’es Dudilent Ht’ana (ing. Skilak Lake Dena'ina) Sqilan Ht’ana (ing. Kenai Lake Dena'ina) Tsaht’ana (ing. Kenai Mountains Dena'ina) Iliamna Dena’ina (ing. Iliamna dialect). Uun Pedro Bay, Old Iliamna an Lake Ilıamna. Inland Dena’ina (ing. Inland dialect). Uun Nondalton an Lime Village. Nundaltinht’ana (ing. Nondalton Dena'ina) Dena’ina ełan shi da Ik san Dena’ina Kahtnuht’ana ełan shida Ik san Kenai Dena’ina łik’a hünj shlik’a man hünj nlik’a dan hünj (sg) velik’a (Nondalton) / belik'a (Kenai) san/hör hünj nalik’a üüs hünj (n)hlik’a jau hünj qevlik’a / qulik'a hör hünj ts’ełq’i ian nutiha tau tuq’i trii dink’i sjauer ch’qilu fiiw k’uzhch’en’i sääks qents’ughi’i sööwen łtaqul’i aacht łq’ich’idi njüügen qeluzhun tjiin ts’ełq’i beq’di elwen Dena’ina Qenaga"}
{"id": "418", "contents": "Dåt atoom as en submikroskoopisch struktuur, ju önj åle gewöönlik mateerii forkamt. Atoome bestönje üt subatoomische diile: elektroone, protoone än neutroone. Atoome heewe jü draft, ja tu kombiniiren am moleküüle tu bilen. En wåådermoleküül tun biispel bestoont üt tou wååderstufatoome än iinj sörstufatoom. Atoome san da fundamentäle bägstiine foon e kemii än da wårde önj keemische reaksjoone uler tunintemååged. Dåt jeeft bloot 91 tüüpe foon chemische bägstiine unti keemische elemänte, da önj e natuur aw e jard fünen wårde. Ja wårde klasifisiird önj e perioodisch tabäle. Jü klasifikasjoon as grünlaid aw e tål protoone önj dåt atoom. Ouer tüüpe atoome koone künstlik mååged wårde, ouers da san ai stabiil än breege åläiwen ouf eefter natüürlike keemische elemänte döör kärnkliiwing. Atoome foon dåtseelwie elemänt koonen ferschilie radioaktiiwe äinschape hääwe, grünlaid aw e tål neutroone önj e kärn. Atoome mad jüseelwie tål protoone, ouers ünlike tåle neutroone, wårde isotoope foon dåtseelwie keemische elemänt nååmd. Ouerdåt atoome ålewäägens forkaame, san da ål iirhunerte lung fälj foon stuudium. Nütutids ruchte da unersäkinge jam forålem aw kwantum-efäkte, ås önj Bose-Einstein-kondensaat. Jü atoomteorii as en teorii ouer dåt weesen foon e mateeri. Jü teorii säit, dåt åle mateeri üt atoome bestoont. Da griichische filosoofe, ås Leucippus"}
{"id": "41805", "contents": "En Schoguun (japoonsk 将軍, of 征夷大将軍 Seii Taishōgun) wiar en boowerst generaal uun Jaapan tesken at 12. juarhunert an 1867. Sowat üs en Hertooch uun Euroopa. A Schoguunen strääd uun't madelääler leewen jin a Daimyo an a Keisern am at föörmäächt uun't lun. A Schoguunen kaam faan a Samurai uf, en aadelstant. Auer loong juaren hed a Schoguunen at saien uun Jaapan. Luke uk diar: Histoore faan Jaapan Nara-Tidj, 710–794 Heian-Tidj, 794–1185 Kamakura-Tidj, 1192–1333 Edo-Tidj, 1603–1867 Commonskategorii: Schoguunen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41807", "contents": "A Samurai (japoonsk 侍 ) wiar en stant faan stridjern uun't föörmodern Jaapan. At saien auer a Samurai hed a Daimyo, det wiar a Föörsten uun Jaapan. Mä det halep faan a Samurai küd's jo jin a Schoguunen aplöne, det wiar a Hertööger. Leeder haa a Schoguunen salew at määcht auer a Samurai wonen, an küd a Daimyo weder at määcht ufnem. Commonskategorii: Samurai – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41808", "contents": "A Daimyo (japoonsk 大名) hed at regiunaal määcht uun Jaapan bit 1867, üs Keiser Meiji det lun tu en modernen stoot ambaud. Uun Euroopa hed wi uunsteed a Föörsten, diar en Hertooch onersteld wiar. Sodenang onersted a Daimyo uk a Schoguunen uun Jaapan, tidjwiis haa's jo oober aplönet, an salew at määcht uun't lun auernimen. Tidjwiis auernaam a Daimyos at määcht, man jo küd det lun ei tuuphual. At kaam tu en bürgerkriich. Luke uk diar: Histoore faan Jaapan Muromachi-Tidj, 1333–1573 Sengoku-Tidj, 1477–1600 Edo-Tidj, 1603–1867. A Schoguunen wurd weder her auer't lun. Commonskategorii: Daimyo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4181", "contents": "Kanada (ingelsk an fransöösk: Canada) as en lun uun Nuurd-Ameerikoo. Uun't nuurden leit at Arktisk Sia an Greenlun, uun't süüden an nuurdwaasten a Ferianagt Stooten faan Ameerikoo, uun't waasten a Pasiifik, an uun't uasten a Atlantik. Uun Kanada lewe 34 miljuun minsken, det as plaats 36. üüb a eerd. Amtelk spriaken: Ingelsk (58%) Fransöösk (22%) Spriaken faan a ual iinwenern: Eskimo-aleutisk spriaken : Uummarmiutun, Waastkanada inuit, Siglitun, Inuinnaqtun, Kangiryuarmiutun, Natsilingmiutut, Utkuhiksalik, Uastkanada inuit, Nunatsiavummiutut Na-Dene spriaken : Tlingit, Boower-Tanana, Nuurd-Tutchone, Süüd-Tutchone, Gwich’in, Hän, Tagish, Tahltan, Kaska, Daneza, Sekani, Süüd-Slavey, Nuurd-Slavey, Dogrib, Denesuline, Tsetsaut, Sarsi, Nadot’en-Wets’uwet’en, Dakelh, Tsilhqot’in, Nicola Haida spriak Tsimshianic spriaken : Wakash spriaken : Algisk spriaken : Algonkin (mä Arapaho, Blackfoot, Cheyenne, Cree, Fox, . . .), Yurok, Wiyot Irokesisk spriaken : Siu-Catawba spriaken : Salish spriaken : Source: Statistics Canada, 2006 Census Profile of Federal Electoral Districts (2003 Representation Order): Language, Mobility and Migration and Immigration and Citizenship Ottawa, 2007, pp. 2, 6, 10. Kanada as sant 1949 lasmaat faan NATO. Det as uk sant 1931 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. Uun't juar 2017 woon Kanada 159.1 miljarden kubikmeetern faan eerdgas. At lun as üüb det füft stääd faan lunen, wat eerdgas wan. Commonskategorii: Kanada –"}
{"id": "41811", "contents": "De Havlíčkův Brod Distrikt as een faan a distrikten faan det Vysočina Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 94.612 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Havlíčkův Brod. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41812", "contents": "De Jihlava Distrikt as een faan a distrikten faan det Vysočina Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 113.664 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Jihlava. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41813", "contents": "De Pelhřimov Distrikt as een faan a distrikten faan det Vysočina Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 72.298 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Pelhřimov. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41814", "contents": "De Třebíč Distrikt as een faan a distrikten faan det Vysočina Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 110.337 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Třebíč. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41815", "contents": "De Žďár nad Sázavou Distrikt as een faan a distrikten faan det Vysočina Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 117.941 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Žďár nad Sázavou. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41817", "contents": "Pituffik [piˈtufːik], beeder bekäänd üs Thule Air Base (greenluns Qaanaaq Mitarfik), as en 658 km² grat regiuun uun Nuurdwaastgreenlun. Hat woort nadagt üs militeerfluuchplaats faan a USA. Pituffik woort amslööden faan det Greenluns komuun Avannaata, hiart diar salew oober ei mä tu. Hat onerstäänt direkt a regiarang. Commonskategorii: Pituffik – Saamlang faan bilen of filmer Qaanaaq 76.531111111111-68.703055555556Koordinaaten: 76° 32′ N, 68° 42′ W"}
{"id": "41819", "contents": "A Nuurduast Greenlun Natsionaalpark as mä en ütjmiat faan 972.000 km² a gratst natsionaalpark üüb a welt. Hi namt a hialer nuurduast faan Greenlun iin, det as knaap a heleft faan't hialer eilun. Nuurduast Greenlun täält ei üs komuun, hat as a regiarang direkt onersteld. Diar lewe man 31 minsken uun enkelt wedenskapelk iinrachtangen. f1 Koord mä aal a koordinaaten: OSM Daneborg (12), Hoodkwartiir faan't Sirius-Patrouille 74° 18′ 18″ N, 20° 14′ 27″ W74.305111111111-20.24075 Ella Ø Statsioon (0), iar Bluie East 4, Somer-Hoodkwartiir faan't Sirius-Patrouille 72° 52′ 37″ N, 25° 6′ 37″ W72.876861111111-25.110277777778 Danmarkshavn (8), Wederstatsioon 76° 46′ 8″ N, 18° 39′ 53″ W76.768888888889-18.664722222222 Statsioon Nuurd (5), Militeeriinrachtang 81° 36′ 9″ N, 16° 40′ 12″ W81.6025-16.67 Mestersvig (2), Militeeriinrachtang 72° 14′ 1″ N, 23° 55′ 22″ W72.233611111111-23.922777777778 Zackenberg (0), Wedenskapelk iinrachtang, uun a somer 74° 28′ 7″ N, 20° 34′ 12″ W74.468611111111-20.57 Summit Camp (4), Wedenskapelk iinrachtang üüb't banlunis 72° 34′ 49″ N, 38° 27′ 25″ W72.580277777778-38.456944444444 Commonskategorii: Nuurduast Greenlun Natsionaalpark – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41823", "contents": "76.768888888889-18.664722222222Koordinaaten: 76° 46′ 8″ N, 18° 39′ 53″ W Danmarkshavn as en wederstatsioon uun a Nuurduast Greenlun Natsionaalpark sant 1948. Diar werke aacht lidj. Wääbsteed faan't wederstatsioon (däänsk) Koord faan Danmarkshavn (däänsk)"}
{"id": "41824", "contents": "De Kroměříž Distrikt as een faan a distrikten faan det Zlín Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 104.826 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt Kroměříž. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41825", "contents": "De Uherské Hradiště Distrikt as een faan a distrikten faan det Zlín Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a ... faan't regiuun. Det hee 141.630 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt Uherské Hradiště. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41826", "contents": "De Vsetín Distrikt as een faan a distrikten faan det Zlín Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 141.896 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt Vsetín. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41827", "contents": "De Zlín Distrikt as een faan a distrikten faan det Zlín Regiuun uun Tschechien. A distrikt leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 191.767 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Zlín. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41830", "contents": "En Natsionaalpark as en grater regiuun, diar oner skül stäänt, amdat hat ham mögels natüürelk ferhäält. Natsionaalparken wurd diar iinracht, huar auer a miaten smok loonskapen san, an jo wurd miast bluas för fräämenferkiar nadagt. Natsionaalpark Waas (SH) Natsionaalpark Waas (HH) Natsionaalpark Waas (NI) .. an noch 13 muar Commonskategorii: Natsionaalparken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41838", "contents": "A Eerdbeibuumer (Arbutus) san en plaantenskööl uun't famile faan a Hiasplaanten (Ericaceae). Diar jaft at elwen (12 ?) slacher faan. Jo waaks fööraal uun Madelameerikoo an trinjam't Madlunsia. uun Euroopa: A. andrachne – A. canariensis – A. pavarii – A. unedo uun Ameerikoo: A. arizonica – A. bicolor – A. madrensis – A. menziesii – A. mollis – A. occidentalis – A. tessellata – A. xalapensis Commonskategorii: Eerdbeibuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eerdbeibuumer"}
{"id": "41842", "contents": "A Guaawen (Psidium) san en plaantenskööl uun't famile faan a Myrtenplaanten (Myrtaceae). Diar hiar son 100 slacher tu. P. acre – P. acutangulum – P. albidum – P. angulatum – P. australe – P. brownianum – P. cattleianum – P. celastroides – P. cinereum – P. coriaceum – P. cuneatum – P. cymosum – P. densicomum – P. formosum – P. friedrichsthalianum – P. grandifolium – P. guajava – P. incanum – P. laruotteanum – P. laurifolium – P. longipes – P. luridum – P. minutifolium – P. missionum – P. montanum – P. nutans – P. parvifolium – P. persicifolium – P. rotundatum – P. salutare – P. sartorianum – P. scopulorum – P. sellowianum – P. sorocabense – P. suffruticosum – P. tomasianum . . . an öödern Echt Guaaw (Psidium guajava) Commonskategorii: Guaawen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Guaawen"}
{"id": "41844", "contents": "At Echt Guaaw (Psidium guajava) of uk Guayaba as en plaantenslach uun det skööl faan a Guaawen (Psidium) uun't famile faan a Myrtenplaanten (Myrtaceae). Hör früchten wurd eden, det plaant woort ööders uk uun a medesiin iinsaat. Buark Bloos Frücht Apskäären frücht Commonskategorii: Guaaw – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Guaaw Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "41845", "contents": "A Eugenia san en plaantenskööl uun't famile faan a Myrtenplaanten (Myrtaceae). Diar jaft'at son 1.000 slacher faan. Faan enkelt slacher wurd a früchten eden. E. aeruginea – E. aggregata – E. alaotrensis – E. alternifolia – E. ambanizanensis – E. analamerensis – E. anastomosans – E. ankarensis – E. antongilensis – E. arenicola – E. arthroopoda – E. atropunctata – E. axillaris – E. azeda – E. biflora – E. brasiliensis – E. buxifolia – E. calycolpoides – E. campestris – E. capuli – E. cassinoides – E. cerasiflora – E. cloiselii – E. coloradoensis – E. compta – E. coronata – E. coursiana – E. crassa – E. crenata – E. curranii – E. densiflora – E. diospyroides – E. dononaeifolia – E. dulcis – E. dysenterica – E. elliptica – E. flavicarpa – E. foetida – E. glaucescens – E. glomerata – E. goiapabana – E. goviala – E. guabiju – E. guilleminiana – E. guillotii – E. haematocarpa – E. hazompasika – E. hovarum – E. inocarpa – E. insipida – E. involucrata – E. itacolumensis – E. kanakana – E. klotzschiana – E. koolauensis – E. lambertiana – E. latifolia – E. leitonii – E. ligustrina"}
{"id": "41847", "contents": "At Suurinamkäärs of uk Pitanga (Eugenia uniflora) as en plaantenslach uun det skööl faan a Eugenia uun't famile faan a Myrtenplaanten (Myrtaceae). Commonskategorii: Pitanga – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pitanga"}
{"id": "4185", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Kanada wiset di code för a prowinsen an teritoorien. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Kanada CA), di ööder as di code för prowins of teritoorium. Di code as tuleetst di 10. Detsember 2002 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "41851", "contents": "Det Köningrik Böömen wiar faan 1198 tu 1918 uun a maden faan Euroopa. Det wiar, tup mä Määren, Schleesien an Lausitz, ian faan a lunen faan det böömisk krüün. Det wiar faan sin grünjleien tu 1806 dial faan det Hilig Röömsk Rik. At lun faan't köningrik as nü at waastdial faan Tschechien. Kaarl IV. Määster Venceslao"}
{"id": "41855", "contents": "At Acca sellowiana of uk Feijoa (Feijoa sellowiana) as di iansagst plaantenslach uun det skööl Acca, an hat hiart tu't famile faan a Myrtenplaanten (Myrtaceae). Ööder nöömer san Brasiliaans Guaaw of Ananas-Guaaw. Bloosen Twiig Früchten Feijoamuus Commonskategorii: Acca sellowiana – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Feijoa sellowiana"}
{"id": "41859", "contents": "Eucalyptus radiata as en plaantenslach uun det skööl faan a Eukalyptusbuumer uun't famile faan a Myrtenplaanten (Myrtaceae). E. radiata het uk Pöbermünt-Eukalyptus an wääkst uun Süüduastaustraalien (New South Wales, Victoria). Faan E. radiata woort Eukalyptusööle wonen. Buark Bleeden Bloosen Eukalyptusööle E. r. subsp. radiata E. r. subsp. robertsonii E. r. subsp. sejuncta Commonskategorii: Eucalyptus radiata – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eucalyptus radiata"}
{"id": "41861", "contents": "1102 wiar det naist juar faan't 12. juarhunert. 07. Febrewoore: Matilda, Königin faan Ingelun an Keiserin faan det Hilig Röömsk Rik († 1167) 04. Jüüne: Władysław I. Herman, hertooch faan Poolen"}
{"id": "41862", "contents": "1103 wiar det traad juar faan't 12. juarhunert. 24. Febrewoore: Toba, Keiser faan Jaapaan († 1156) 24. Marts: Yue Fei, schineesk generool an dachter († 1142) 05. August: William Adelin, hertooch faan Normandie († 1120) 10. Jüüle: Erik I., Köning faan Denemark. 24. August: Magnus III., Köning faan Noorweegen (* 1073)"}
{"id": "41863", "contents": "1104 wiar det fjuard juar faan't 12. juarhunert. 27. of 28. September: Peter I., Köning faan Aragoonien an Navarra (* amanbi 1068) 26. Oktuuber: Johannes I., baskop faan Speyer (* 1063 of 1064) 17. Nofember: Nikephoros Melissenos, uaströömsk aadlig an jinkeiser (* amanbi 1045) 22. Deetsember: Berk-Yaruq, sultaan faan a gratseldschuken (* 1081)"}
{"id": "41864", "contents": "1105 wiar det füft juar faan't 12. juarhunert."}
{"id": "41865", "contents": "1106 wiar det seekst juar faan't 12. juarhunert."}
{"id": "41866", "contents": "1107 wiar det sööwenst juar faan't 12. juarhunert."}
{"id": "41867", "contents": "1108 wiar det aachst juar faan't 12. juarhunert."}
{"id": "41868", "contents": "1109 wiar det njüügenst juar faan't 12. juarhunert."}
{"id": "41869", "contents": "1110 wiar det tjiinst juar faan't 12. juarhunert."}
{"id": "41872", "contents": "Theodosius I., keiser faan det Röömsk Rik († 395)"}
{"id": "41874", "contents": "At OAS as at Organisatsioon faan Amerikoons Stooten (ingelsk Organization of American States, OAS; spoonsk Organización de los Estados Americanos, OEA, fransöösk Organisation des États Américains, OEA; portugiisk Organização dos Estados Americanos, OEA). Hat as 1948 grünjlaanj wurden an sat uun Washington, D.C.. Diar hiar 35 stooten uun Nuurd- an Süüdameerikoo tu. At OAS as iinracht wurden för kulturel an wiartskapelk tuupwerkin üüb a dobel-kontinent. Hat saat ham iin för frees, demokratii an minskenrochten. Commonskategorii: OAS – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41879", "contents": "Puducherry as en teritoorium faan Indien sant 1963. Hat as ferdiald auer sjauer regiuunen uun Süüdindien. Det wiar ans sjauer koloniin faan Frankrik, diar onerenööder ööders goorei ferbünjen san. Jo lei üüb en areaal faan 479 kwadrootkilomeetern an diar wene gut 1,2 miljuun minsken (Stant: 2011). A minsken diar snaake a Drawiidisk spriaken Tamil, Telugu an Malayalam, aääler lidj snaake uk noch Fransöösk an du det dialwiis uk tu hör jongen widjer. Amtspriak as oober Ingelsk, so üs aueraal uun Indien. Distrikt Puducherry, 293 km², ~ 950.000 iinwenern Distrikt Karaikal, 160 km², ~ 200.000 Distrikt Mahe, 9 km², ~ 40.000 Distrikt Yanam, 17 km², ~ 55.000 Commonskategorii: Puducherry – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Puducherry (sjiisk)"}
{"id": "41886", "contents": "Det Uast Jaawa Prowins as ian faan a prowinsen uun Indoneesien. At prowins leit uun a uast faan't eilun Jaawa. Det hee 40.665.696 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Surabaya. At prowins hee njüügen steeden (kota) an 29 regentskapen: Jawa Timur: Province in Indonesia, citypopulation.de Indonesia: East Java Province, citypopulation.de Indonesia: East Java Province, citypopulation.de"}
{"id": "41889", "contents": "Det Waast Jaawa Prowins as ian faan a prowinsen uun Indoneesien. At prowins leit uun a waast faan't eilun Jaawa. Det hee lidj 48.274.162 (2020). At hoodsteed faan't prowins as Bandung. Bandung Bekasi Depok Indonesia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "4189", "contents": "Plaatsjiisk as en waastgermaans spriak, diar uun Nuurdsjiisklun an uun't uasten faan a Neederlunen snaaket woort. A plaatsjiisk spriakwiisen san nai mä holuns, fresk an ingelsk. Efter süüden tu wurd a madelsjiisk spriakwiisen snaaket. Det spriakgrens woort Benrather Linie näämd. Widjer am a süüd, süüden faan't Speyerer Linie san't a boowersjiisk spriakwiisen. A Neederfrenkisk spriakwiisen (Kleverluns<23>, Uastbergisk<31> uun't nuurduasten an Limborags <30> uun't süüden) tääl tu't Plaatsjiisk, oober uk al tu a Rheinisk weier. Neederfrenkisk (23,30,31) Waastfeelisk (9 bit 17) Uastfresk Plaatsjiisk (5, Nuurdneedersaksisk) Oldenborags (4, Nuurdneedersaksisk) Hannoversk (18) Oner-Ialewsk (3, Nuurdneedersaksisk) Holstiansk (2) Schleswigs (1) Mecklenborags (32) Nuurd- an Madelmarkisk (33, 34) (*) Eegentelk: \"aatj\", öömr. \"faader\" ment hdt. \"Pate\", engl. \"godfather\" (nd. = plaatsjiisk uun Sjiisklun, nied. = plaatsjiisk uun Holun, hdt. = huuchsjiisk, engl. = ingelsk) k → ch : nd. (an nied.) ik ↔ ich an kaken ↔ hdt. kochen nd. (an nied.) maken an engl.: to make ↔ hdt. machen d → t : nd. (an nied.) dag an engl. day ↔ hdt. Tag oober d → d : (wan ingelsk th) nd. dat, Doorn – nied. dat, doorn an engl. that, thorn ↔ hdt. das, Dorn t → s : nd. (an nied.) dat,"}
{"id": "41891", "contents": "Chandigarh as en gratstääd uun Indien an uk en aanj teritoorium. Hat as iarst 1952 grünjlaanj wurden an hää daalang amanbi ian miljuun iinwenern. Üs Indien nian britisk kolonii muar wiar, as det lun apdiald wurden tu't hinduistik Indien an't islaamisk Pakistaan. An diarbi as uk det regiuun Panjab diald wurden. Det ual hoodstääd Lahore lai nü uun Pakistaan, an di indisk dial faan Panjab skul en nei hoodstääd fu. Diarför hää di architekt Le Corbusier di ploon maaget. Chandigarh leit üüb a grens faan a bundesstooten Panjab (nuurdelk) an Haryana (süüdelk) an as för biasen at hoodstääd. Commonskategorii: Chandigarh – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Chandigarh (sjiisk)"}
{"id": "41894", "contents": "Dadra an Nagar Haveli an Daman an Diu (Gujarati: દાદરા અને નગર હવેલી અને દમણ અને દીવ Dādrā ane Nagar Havelī ane Damaṇ ane Dīv; ingelsk: Dadra and Nagar Haveli and Daman and Diu; ufkört DNHDD) san mäenööder en teritoorium faan Indien. Jo sjauer dialen san 2020 tuupslööden wurden ütj jo ual teritoorien: Dadra an Nagar Haveli Daman an Diu Bit 1967 hiard diar uk noch Goa mä tu. Det as daalang en aanjen bundesstoot. Jodiar regiuunen wiar ans portugiisk koloniin an haa daalang di staatus teritoorium uunsteed faan en bundesstoot. Hör ferwaltang as daalang tu trii distrikten apdiald: Commonskategorii: DNHDD – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: DNHDD (sjiisk)"}
{"id": "41896", "contents": "Diu Diu (Gujarati: દીવ Dīv) as en stääd an en distrikt uun't indisk unioonsteritoorium Dadra an Nagar Haveli an Daman an Diu. Diar wene gud 50.000 minsken. Commonskategorii: Diu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41897", "contents": "Gujarati (ગુજરાતી, f., gujarātī, [guʤəˈrɑːtiː], Spriak faan Gujarat) as en indogermaans spriak uun di twiig faan a indoaarisk spriaken. Hat woort fööraal uun a indisk bundesstoot Gujarat spreegen, man uk uun Mumbai (Bombay). Det spriak woort uk brükt uun't teritoorium Dadra an Nagar Haveli an Daman an Diu, diar faan Gujarat amslööden woort. At Gujarati hää en aanj skraft, diar at Devanagari liket. Commonskategorii: Gujarati – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "419", "contents": "At Atoomfüsiik as en dialfääk faan a Füsiik. Hat befaadet ham mä atoomen, hü jo apbaud san, an hük krääften diar werke. Atoom Atoomstruum Elektrooneniinfang Isomeerenauergung Isotoop Kialklüüwang Kialspin Kwantenmechaanik NMR-spektroskopii Orbitaal Perioodisch tabäle Raadionukliid Niels Bohr (1885–1962), Nobelpris 1922 Steven Chu (* 1948), Nobelpris 1997 Claude Cohen-Tannoudji (* 1933), Nobelpris 1997 Edward Uhler Condon (1902–1974) Marie Curie (1867-1934), Nobelpris 1903 + 1911 Pierre Curie (1859-1906), Nobelpris 1903 Paul Dirac (1902–1984), Nobelpris 1933 Enrico Fermi (1901–1954), Nobelpris 1938 Robert Hofstadter (1915–1990), Nobelpris 1961 Robert Oppenheimer (1904–1967) Ernest Rutherford (1871–1937), Nobelpris 1908 Arnold Sommerfeld (1868–1951) Johannes Diderik van der Waals (1837–1923), Nobelpris 1910 Commonskategorii: Atoomfüsiik – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41904", "contents": "At Commonwealth of Nations as en luas ferbinjang faan stooten mä't Ferianagt Könangrik an lunen, diar miast ans britisk koloniin wiar. At Commonwealth as 1931 grünjlaanj, an 1949 nei apsteld wurden. Tu't Commonwealth hiar 54 stooten, diar a britisk könang / at könangin üs boowerhood gudkään (Realms) an ööder lunen. Antiigua an Barbuuda Antiigua an Barbuuda (1981) Austraalien Austraalien (1931) Bahaamas Bahaamas (1973) Belize Belize (1981) Grenaada Grenaada (1974) Jamaika Jamaika (1962) Kanada Kanada (1931) Nei-Sialun Nei-Sialun (1931) Papua-Nei-Guinea Papua-Nei-Guinea (1975) Salomoon-Eilunen Salomoon-Eilunen (1978) St. Kitts an Nevis St. Kitts an Nevis (1983) St. Lucia St. Lucia (1979) Sankt Vinzent Grenadinen St. Vincent an a Grenadiinen (1979) Tuwaalu Tuwaalu (1978) Ferianagt Könangrik Ferianagt Könangrik (1931) Bangladesch Bangladesch (1972) Barbaados Barbaados (1966) Botsuana Botsuana (1966) Brunei Brunei (1984) Domiinika Domiinika (1978) Eswatini Eswatini (1968) Fidschi Fidschi (1970) Gambia Gambia (1965) Ghaana Ghaana (1957) Guyaana Guyaana (1966) Indien Indien (1947) Kameruun Kameruun (1995) Keenia Keenia (1963) Kiribaati Kiribaati (1979) Lesotho Lesotho (1966) Malaawi Malaawi (1964) Malaysia Malaysia (1957) Malediiwen Malediiwen (1982) Malta Malta (1964) Mauritsius Mauritsius (1968) Mosambik Mosambik (1995) Namiibia Namiibia (1990) Nauru Nauru (1999) Nigeeria Nigeeria (1960) Pakistaan Pakistaan (1947) Ruanda Ruanda (2009) Sambia Sambia (1964) Samoa Samoa (1970) Seychellen"}
{"id": "41906", "contents": "Dhivehi (of uk Divehi; aanj nööm ދިވެހިބަސް divehibas) as en indoaarisk spriak, diar faan 300.000 minsken üüb a Malediiwen an üüb det eilun Minicoy/Maliku faan a Lakkadiiwen snaaket woort. Divehi hää en aanj skraft. Faan't Divehi jaft at muar spriakwiisen, diar böös skeel tesken nuurd an süüd. Det wurd atol komt faan't Divehi uf. Divehi as nai mä Singhaleesk, det spriak faan Sri Lanka (Ceylon). Wikipedia üüb Divehi Commonskategorii: Divehi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41911", "contents": "Leo Trotski (üüb Rüs: Лев Тро́цкий Lew Tróckij; bäären Lew Dawidowitsch Bronstein, üüb Rüs: Лев Дави́дович Бронште́йн Lev Davídovič Bronštéjn; * 26. Oktuuberjul. / 7. Nofember 1879greg. uun Janowka, Cherson Guwernement, Rüs Keiserrik; † 21. August 1940 uun Coyoacán, Meksiko) wiar en rüs rewolutschoneer, komunistisk poliitiker an markisistisk teoreetiker. Hi holep Wladimir Leenin uun't tustelen an trochfeeren faan det 1917 Bolschewistisk Rewolutschuun. Hi wurd 1929 faan det Sowjetunioon ferbanet an 1940 üüb Joosef Staalin san order ambroocht. Uun det Rüs Keiserrik wurd de Juliaans kalender brükt."}
{"id": "41912", "contents": "Det Simbirsk Guwernement (üüb Rüs: Симби́рская губе́рнія Simbírskaja gubérnija) wiar faan 1796 tu 1928 ian faan a guwernementen faan det Rüs Keiserrik an det Rüs SFSR. Faan 1924 wiar det det Uljanowsk Guwernement. Uun a nuurd wiar det Kasan Guwernement, uun a uast det Samara Guwernement, uun a süüd det Saratow Guwernement, uun a waast det Pensa Guwernement an uun a nuurdwaast det Nischni Nowgorod Guwernement. At hoodsteed faan't guwernement wiar Simbirsk (Uljanowsk faan nü). De Wolga Struum maaget at uastgrens faan't guwernement. Wladimir Uljanow, leeder Leenin, komunistisk poliitiker, wurd uun Simbirsk bäären. Uljanowsk Prowins"}
{"id": "41913", "contents": "Det Kasan Guwernement (üüb Rüs: Каза́нская губе́рнія Kazanskaya gubérnija) wiar faan 1708 tu 1920 ian faan a guwernementen faan det Rüs Keiserrik an det Rüs SFSR. At hoodsteed faan't guwernement wiar Kasan. Tatarstaan"}
{"id": "41917", "contents": "Bandung (üüb Jawaans: Bandhung) as det traadgratst steed uun Indoneesien. At steed leit uun a waast faan't eilun Jaawa. Det hee 2.394.873 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Waast Jaawa Prowins. Indonesia, citypopulation.de"}
{"id": "41918", "contents": "Bekasi as det fjuardgratst steed uun Indoneesien. At steed leit uun a waast faan't eilun Jaawa, uun det Waast Jaawa Prowins. Det hee 2.334.871 lidj (2010). Indonesia, citypopulation.de"}
{"id": "41919", "contents": "Medan as det füftgratst steed uun Indoneesien. At steed leit uun a nuurd faan't eilun Sumatra. Det hee 2.097.610 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Nuurd Sumatra Prowins. Indonesia, citypopulation.de"}
{"id": "41920", "contents": "Tangerang as det seekstgratst steed uun Indoneesien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't eilun Jaawa, uun det Banten Prowins. Det hee 1.798.601 lidj (2010). Indonesia, citypopulation.de"}
{"id": "41921", "contents": "Depok as det sööwenstgratst steed uun Indoneesien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't eilun Jaawa, uun det Waast Jaawa Prowins, nai bi Jakarta. Det hee 1.738.570 lidj (2010). Indonesia, citypopulation.de"}
{"id": "41922", "contents": "Semarang as det aachstgratst steed uun Indoneesien. At steed leit uun a nuurd faan't eilun Jaawa. Det hee 1.520.481 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Maden Jaawa Prowins. Indonesia, citypopulation.de"}
{"id": "41923", "contents": "Palembang as det njüügenstgratst steed uun Indoneesien. At steed leit uun a süüduast faan't eilun Sumatra. Det hee 1.440.678 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Süüd Sumatra Prowins. Indonesia, citypopulation.de"}
{"id": "41924", "contents": "Makassar as det tjiinstgratst steed uun Indoneesien. At steed leit uun a süüd faan't eilun Sulawesi. Det hee 1.331.391 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Süüd Sulawesi Prowins. Indonesia, citypopulation.de"}
{"id": "41926", "contents": "Det Maden Jaawa Prowins as ian faan a prowinsen uun Indoneesien. At prowins leit uun a maden faan't eilun Jaawa. Det hee 36.516.035 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Semarang. Borobudur, det gratst buddhistisk tempeluunlaag uun a wäält. Borobudur Indonesia: Central Java Province, citypopulation.de"}
{"id": "41929", "contents": "Yogyakarta, amtelk At Steed faan Yogyakarta (üüb Indoneesk: Kota Yogyakarta, üüb Jawaans: ꦔꦪꦺꦴꦒꦾꦏꦂꦠ Ngayogyakarta an ꦑꦸꦛꦔꦪꦺꦴꦒꦾꦏꦂꦠ Kutha Ngoyogyakarta), as at hoodsteed faan det Yogyakarta Apartig Regiuun an det Yogyakarta Sultanaat uun Indoneesien. At steed leit uun a süüd faan't eilun Jaawa. Det hee 388.627 lidj (2010). A nööm faan't steed kaam faan Ayodhya uun Inje. Yogyakarta as en wichtig steed för klasisk jawaans konst an kultüür üüs moolet konst, batik, teooter, literatüür, dachtungen, musiik, balet, Wayang popenspal an salwersmaskonst. Batik duk Wayang popenspal Indonesia: Cities and Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "41933", "contents": "A Bronx [bɹɑːŋks] as sant 1874 en borough faan New York City (NYC) an en county uun a US-amerikoonsk bundesstoot New York. U.S. Census Bureau GNIS-ID: 974101. Ufrepen di 22. Febrewoore 2011 (ingelsk). Commonskategorii: Bronx – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Bronx (sjiisk) 40.833333333333-73.883333333333Koordinaaten: 40° 50′ 0″ N, 73° 53′ 0″ W"}
{"id": "41934", "contents": "Brooklyn [ˈbɹʊklɪn] as ian faan fiiw boroughs uun New York City (NYC). Brooklyn as uk en county, at Kings County uun a US-amerikoonsk bundesstoot New York. Di nööm komt faan't holuns Breuckelen uf. US Census Bureau Commonskategorii: Brooklyn – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Brooklyn (sjiisk) 40.65-73.95Koordinaaten: 40° 39′ 0″ N, 73° 57′ 0″ W"}
{"id": "41935", "contents": "Queens [kwiːnz] as ian faan fiiw boroughs uun New York City (NYC), an uk en county, at Queens County faan a US-amerikoonsk bundesstoot New York. Uun Queens lei tau wichtag internatsionaal fluuchplaatser: John F. Kennedy uun't süüden an La Guardia uun't nuurden. US Census Bureau GNIS-ID: 974139. Ufrepen di 22. Febrewoore 2011 (ingelsk). Commonskategorii: Queens – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Queens (sjiisk) 40.7-73.916666666667Koordinaaten: 40° 42′ 0″ N, 73° 55′ 0″ W"}
{"id": "41936", "contents": "Staten Island [ˌstætənˈaɪlənd] as en eilun föör't uastküst faan a USA. Hat as uk en borough faan New York City (NYC) an en county, at Richmond County uun a US-amerikoonsk bundesstoot New York. U.S. Census Bureau Commonskategorii: Staten Island – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Staten Island (sjiisk) 40.566666666667-74.15Koordinaaten: 40° 34′ 0″ N, 74° 9′ 0″ W"}
{"id": "41946", "contents": "Det Waast Kalimantan Prowins as ian faan a prowinsen uun Indoneesien. At prowins leit uun a waast faan't eilun Borneo. Det hee 5.414.390 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Pontianak. Indonesia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41948", "contents": "Det Süüd Kalimantan Prowins as ian faan a prowinsen uun Indoneesien. At prowins leit uun a süüduast faan't eilun Borneo. Det hee 4.073.584 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Banjarbaru. Indonesia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41950", "contents": "Det Maden Kalimantan Prowins as ian faan a prowinsen uun Indoneesien. At prowins leit uun a maden an süüd faan't eilun Borneo. Det hee 2.669.969 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Palangka Raya. Indonesia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41952", "contents": "Det Uast Kalimantan Prowins as ian faan a prowinsen uun Indoneesien. At prowins leit uun a uast faan't eilun Borneo. Det hee 3.766.039 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Samarinda. Indonesia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41954", "contents": "Det Nuurd Kalimantan Prowins as ian faan a prowinsen uun Indoneesien. At prowins leit uun a nuurduast faan't eilun Borneo. Det hee 701.814 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Tanjung Selor. At prowins wurd de 25. Oktuuber 2012 grünjlaanjen. Indonesia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41955", "contents": "A Hudson River [ˈhʌdsn̩ˌɹɪvɚ] as en 493 kilomeeter lungen struum uun a US-Bundesstooten New York an New Jersey. Hi ferlääpt faan a Adirondack Mountains deel am a süüd an lääpt uf uun't Upper New York Bay, faan diar widjer iin uun a Atlantik. Bear Mountain Bridge Weederwaier uun NYC 1: Hudson River, 2: East River, 3: Long Island Sound, 4: Newark Bay, 5: Upper New York Bay, 6: Lower New York Bay, 7: Jamaica Bay, 8: Atlantik (grater bil) Commonskategorii: Hudson River – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41959", "contents": "At Europeesk Parlament, of uk EU-Parlament, EP as det parlament faan't Europeesk Unioon. Hat sat uun Straßburg an woort leewen för fiiw juar weelet. At leetst wool wiar 2019, at naist as 2024. Uun't parlament sat tu tidj (2022) 705 fertreedern faan 27 lunen. Det ferdialang üüb a lunen as so reegelt, dat grat lunen ei ünmiatag föl fertreedern sjüür kön. So hää Sjiisklun üs gratst lun 96 fertreedern, an Malta üs letjst lun sääks fertreedern. Uun't EP jaft'at sööwen fraktsioonen: EVP, diar hiar a sjiisk CDU an CSU tu S&D, mä sjiisk SPD Renew, mä sjiisk FDP Greenen an Regiunaalpartein, mä sjiisk Greenen ID, mä sjiisk AfD EKR Linke, mä sjiisk Die Linke Presidentin faan't EP as sant 2022 Roberta Metsola (EVP) faan Malta. Commonskategorii: Europeesk Parlament – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41960", "contents": "Roberta Metsola (ütjspriak: [ˈmɛtsɔla]; * 18. Janewoore 1979 uun San Ġiljan üs Roberta Tedesco Triccas as en politiker faan't Partit Nazzjonalista uun Malta. Sant 2013 sat hat uun't Europeesk Parlament an as diar sant 2022 at president. Metsola hää rochtswedenskapen uun Brügge studiaret an bi't Europeesk Bütjluns Amt werket. Sant 2020 wiar Metsola vize-president faan't EP. 2022 as hat president wurden, üs hör föörgunger David Sassoli stoorew. Roberta Metsola as befreid mä en maan faan Finlun an hää sjauer dringer. Commonskategorii: Roberta Metsola – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41962", "contents": "Malteesk (aanj nööm: Malti) as det spriak faan Malta. Hat komt faan't Nuurdaraabisk uf, woort oober mä't latiinsk skraft skrewen. Malteesk as amtspriak uun Malta an uk uun't Europeesk Unioon. Wikipedia üüb Malteesk"}
{"id": "41968", "contents": ". Straßburg (fransöösk Strasbourg [stʁasbuʁ], Elsesisk Schdroosburi [ˈʃdɾoːsburi]) as en stääd uun't Elsas uun Uastfrankrik. Hat as hoodstääd faan't Arrondissement Strasbourg, faan't Département Bas-Rhin und uk faan't hialer Regiuun Grand Est. Uun Straßburg sat at Europeesk Parlament an uk a Euroopariad. Commonskategorii: Straßburg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4197", "contents": "Belize [beˡliːz] as en stoot uun Madel-Ameerikoo. Üs Belize noch en ingelsk kolonii wiar, hää't \"British Honduras\" het. Belize hää sääks prowinsen (Districts): Belize District: Belize City (Prowinshoodstääd) Hattieville Ladyville San Pedro Cayo District: Belmopan (Hoodstääd - hiart tu nään district) San Ignacio (Prowinshoodstääd) Benque Viejo del Carmen Spanish Lookout Corozal District: Corozal Town (Prowinshoodstääd) Chunox Consejo Little Belize Louisville Patchacan Progresso Xaibe Orange Walk District: Orange Walk Town (Prowinshoodstääd) Carmelita Guinea Grass San Estevan San Pablo Trial Farm Stann Creek District: Dangriga (Prowinshoodstääd – iar Stann Creek Town) Mullins River Placencia Hopkins Toledo District: Punta Gorda (Prowinshoodstääd) Monkey River Toledo Settlement Belize as sant 1981 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. CIA World Factbook: Belize ufrepen di 3. Mei 2010 (ingelsk) International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Index Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Belize Wikimedia Atlas: Belize – Geograafisk an histoorisk koorden 17.25-88.75Koordinaaten: 17° N, 89° W"}
{"id": "41988", "contents": "Saint-Denis (det ment: Halag Dionysius) as en gemeen an hoodstäd faan't fransöösk eilun La Réunion tesken Mauritius an Madagaskar uun a Indisk Oosean. Det gemeen hää 153.810 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2019). Commonskategorii: Saint-Denis – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Saint-Denis (sjiisk)"}
{"id": "41992", "contents": "Basse-Terre (kreoolisk: Bastè, det ment: liach lun) as en gemeen an at hoodstääd faan't fransöösk eilun Guadeloupe uun a Kariibik. Diar wene 9.861 minsken (Stant 1. Janewoore 2019). Commonskategorii: Basse-Terre – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Basse-Terre (sjiisk)"}
{"id": "41995", "contents": ". Boulogne-Billancourt [buˈlɔɲ bijɑ̃ˈkuːʀ] as en stääd uun Frankrik mä 121.583 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2019) naibi Pariis. Hat as hoodstääd faan't Arrondissement Boulogne-Billancourt uun't Département Hauts-de-Seine (Regiuun Île-de-France). Commonskategorii: Boulogne-Billancourt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "41996", "contents": "Det Melaky Regiuun as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Det hee 309.805 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Maintirano. At regiuun hee fiiw distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41997", "contents": "Det Menabe Regiuun as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a waast faan't lun. Det hee 700.577 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Morondava. At regiuun hee fiiw distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41998", "contents": "Det Sava Regiuun (üüb Malagasy: Faritra Sava, üüb Fraansöösk: Région de Sava) as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 1.123.013 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Sambava. Sambava Antalaha At regiuun hee fjauer distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "41999", "contents": "Det Sofia Regiuun (üüb Malagasy: Faritra Sofia, üüb Fraansöösk: Région de Sofia) as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 1.500.227 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Antsohihy. At regiuun hee sööwen distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "420", "contents": "Ark elemänt önj e perioodisch tabäle foon da elemänte heet en äin atoomnumer, deer koon huum ma siinj hü maning elemänte önj e kärn san. Önj unlääsen atoome (alsü niinj ione), ma likefoole elektroone büte di kärn as protoone önj e kärn, ålsü da nit-ionisiirde atoome, jeeft di atoomnumer jü tål elektroone. Bai maning prusäse sü as fusjoon wårt e tål protoone önj e atoomkäärn änred, än deerdöör änret di kärn än uk di atoomnumer. Bai mateformel, ferlikinge än sü wider as di atoomnumer di bökstääw Z. Z A Simbool {\\displaystyle {}_{Z}^{A}{\\text{Simbool}}} Sü wiset dåt koolestufatoom tum biispel aw 6 protoone: 6 12 C {\\displaystyle {}_{\\ 6}^{12}\\mathrm {C} }"}
{"id": "4200", "contents": "ISO 3166-2:BZ At list faan ISO 3166-2-Codes för Belize wiset di code för 6 prowinsen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Belize BZ), di ööder as di code för at prowins. Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Luke uk diar: ISO 3166-2 luncodes ISO 3166-1 luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "42000", "contents": "Det Vakinankaratra Regiuun as ian faan dön tau-an-twuntig regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a maden faan't lun. Det hee 2.074.358 lidj (2018) . At hoodsteed faan’t regiuun as Antsirabe. At regiuun hee sööwen distrikten. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42010", "contents": "f A Tsiafajavona as mä en hööchde faan 2.403 m ään faan a huuchst berger üüb Madagaskar. Hi hiart tu a Ankaratra-Berger uun a maden faan't eilun. geonames.org"}
{"id": "42011", "contents": "Koord mä aal a koordinaaten: OSM Manchester ([ˈmæntʃɪstə]; harke tu?/i) as det füftgratst steed uun Ingelun. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 567.334 lidj (2020). Det as dial faan det Greater Manchester Steedgrafskap uun det Nuurd Waast Ingelun Regiuun. United Kingdom: Countries and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "42013", "contents": "Koord mä aal a koordinaaten: OSM Liverpool ([ˈlɪvəˌpuːl]; harke tu?/i) as det traadgratst steed uun Ingelun. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 589.774 lidj (2020). At steed as dial faan det Merseyside Steedgraafskap uun det Nuurd Waast Ingelun Regiuun. United Kingdom: Countries and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "42014", "contents": "Koord mä aal a koordinaaten: OSM Sheffield ([ˈʃɛfiːld]; harke tu?/i) as en city an det seekstgratst steed uun Ingelun. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 557.039 lidj (2020). Det as dial faan det South Yorkshire Steedgraafskap uun det Yorkshire an a Humber Regiuun. United Kingdom: Countries and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "42015", "contents": "Koord mä aal a koordinaaten: OSM Leeds ([liːdz]; harke tu?/i) as det sööwenstgratst steed uun Ingelun. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 516.298 lidj (2020). Det as dial faan det West Yorkshire Steedgraafskap uun det Yorkshire an a Humber Regiuun. United Kingdom: Countries and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "42016", "contents": "Koord mä aal a koordinaaten: OSM Leicester ([ˈlɛstə]; harke tu?/i) as det aachstgratst steed an en city uun Ingelun. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 472.897 lidj (2020). Det as dial faan det Leicestershire Graafskap uun det Uast Madlunen Regiuun. United Kingdom: Countries and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "42017", "contents": "Koord mä aal a koordinaaten: OSM Bradford ([ˈbrædfəd]; harke tu?/i) as det tjiinstgratst steed uun Ingelun. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 368.485 lidj (2020). Det as dial faan det West Yorkshire Steedgraafskap uun det Yorkshire an a Humber Regiuun, an madelponkt faan't City of Bradford. United Kingdom: Countries and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "4202", "contents": "Dene-Jenisejsk spriaken san en nei (2005) spriakfamile uun Aasien (Jenisejsk spriaken) an uun Nuurd-Ameerikoo (Na-Dene spriaken). Diar hiar amanbi 50 spriaken tu, an 190 000 (±) minsken snaake ian diarfaan üs mamenspriak. Jenisejsk spriaken Nuurd-Jenisejsk spriaken Ket spriak (100-500 snaake) Süüd-Jenisejsk spriaken Na-Dene spriaken Tlingit (700 snaake) Eyak-Atapaskisk spriaken Eyak (†2008 - ütjstürwen) Atapaskisk spriaken Ferglik mä Ket an Navajo spriaken. Wikipedia üüb Navajo Вернер, Г.К. Словарь кетско-русский и русско-кетский \"Dene-Yeniseic in past and future perspective\" by Edward J. Vajda (2008) \"The origin of the Na-Dene\" by Merritt Ruhlen (1998)"}
{"id": "42035", "contents": "At Krimtataarisk spriak (krimtataarisk Qırımtatar tili, Qırımtatarca, kyrilisk Къырымтатар тили, Къырымтатарджа; of uk: Qırımca [Krimisk] an Qırım Türkçesi [Krimtürkisk]) as det spriak faan a Krimtataaren üüb't hualeweilun Krim. Hat hiart tu a Turkspriaken an woort eder mä en uunpaaset latiinsk skraft of uk kyrilisk skrewen. Wikipedia üüb Krimtataarisk Commonskategorii: Krimtataarisk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42037", "contents": "At Dobrudscha (rumeensk Dobrogea, bulgaarsk Добруджа (Dobrudža), türkisk Dobruca; uk Trans-Danubien) as en loonskap uun Süüduasteuroopa bi't Suart Sia. Hat leit dialwiis uun Süüduastrumeenien an Nuurduastbulgaarien. Grat stääden diar san Constanța an Tulcea uun Rumeenien an Dobritsch an Silistra uun Bulgaarien. Uun't Dobrudscha woort uk Krimtataarisk snaaket. Commonskategorii: Dobrudscha – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Dobrudscha (sjiisk)"}
{"id": "4204", "contents": "Det as at Swadesh-list för't nuurdfresk. Detheer standardisiaret list feert 100 (kurt list) an 207 (lung list) wurden ap, am a spriaken üüb a eerd tu fergliken an onersjüüken. Sok listen jaft at uuntesken faan a miast spriaken. Di Swadesh-List jit eeđer Morris Swadesh, wat höm dit üttaacht heer. Des es di Swadesh-List fuar di Nuurđfriisk Spreekwiisen. Diabenen staan 100 (Kuurt List) en 207 (Lung List) Uurter, dat em di Forskel biluki ken. Swadesh-Listen jeft et fuar di miist Spraaken üp Warel. Deät es de Swadesh-Les fer 't Noortfriisk. Hiir stun 100 (kürt les) en 207 (loang les) woorten, om de ferskeed’n spreeken tu ferglikken en tu önnerseeken. Fer de measte spreeken iip de welt is soo ’n les moaket. --Lumparland (Diskussion) 09:04, 24. Jun. 2012 (CEST) --Lumparland (Diskussion) 09:27, 24. Jun. 2012 (CEST) Nuurdfresk Fresk V. Tams Jörgensen: snaak friisk - interfriisk leksikon Deutsch - Dansk - Mooring - Fering-Öömrang - Sölring - Halunder - Frysk - English, 132 S., Nordfriisk Instituut, Bräist, 1977 Morris Swadesh an jo Swadesh-listen (uun't sjiisk Wikipedia) Swadesh list (uun't ingelsk Wiktionary)"}
{"id": "42045", "contents": "Milton Keynes [ˌmɪltənˈkiːnz] (ufkört: MK) as en gratstääd an en city uun't groofskap Buckinghamshire, Süüd Uast Ingelun mä son 230.000 iinwenern. Diar sat at ferwaltang faan't Borough of Milton Keynes. Det stääd as iarst uun 1960er juaren üs en new town baud wurden. Commonskategorii: Borough of Milton Keynes – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42046", "contents": "High Wycombe [haɪ ˈwɪkəm] as en grat stääd uun Ingelun uun't Groofskap Buckinghamshire. Diar lewe son 92.000 minsken (Stant:2004). Commonskategorii: High Wycombe – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42048", "contents": "Maidstone as en gratstääd uun Ingelun uun't Regiuun Süüd Uast Ingelun. Hat as ferwaltangstääd faan't Borough of Maidstone, an uk faan't hialer Groofskap Kent. Diar lewe knaap 120.000 minsken. citypopulation.de Commonskategorii: Maidstone – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Maidstone (sjiisk)"}
{"id": "42049", "contents": "Worthing as en gratstääd uun Ingelun uun't Groofskap West Sussex mä son 100.000 iinwenern (Stant: 2007). Commonskategorii: Worthing – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4205", "contents": "Jenisejsk spriaken san en spriakfamile uun Madel-Sibiirien (Aasien) loongs a struum Jenisej, an san en twiig faan a Dene-Jenisejsk spriaken. Diar hiar amanbi 6 spriaken tu, 5 san al ütjstürwen, an 100-500 minsken snaake det üs mamenspriak. Nuurd-Jenisejsk spriaken Ket spriak (100-500 snaake) Yugh (†1990s - ütjstürwen) Süüd-Jenisejsk spriaken Kott (†1800s - ütjstürwen) Assan (†1800s - ütjstürwen) Arin (†1800 - ütjstürwen) Pumpokol (†1750 - ütjstürwen) https://web.archive.org/web/20121028223548/http://minlang.srcc.msu.ru/kets/g/g_home_en.htm A Multimedia Database of Ket (English) https://web.archive.org/web/20070320100658/http://lingsib.unesco.ru/ru/languages/ket.shtml.htm Кетский язык (Russian) Results from the February 2008 Dene–Yeniseic Symposium A Siberian Link With Na-Dene Languages by Edward Vajda, a proponent of the Yeniseian-Na-Dene connection. Lecture notes on the Ket people by Edward Vajda. Map of the Yeniseian family from the Santa Fe Institute. Comparison of Yeniseian and Na-Dene by Merritt Ruhlen. Yenisseian Etymology by S. A. Starostin. Sino-Caucasian [comparative phonology] by S. A. Starostin. 2005. Sino-Caucasian [comparative glossary] by S. A. Starostin. 2005. Article on Yeniseian languages (Russian) Multimedia Database of Ket Language, Moscow State (Lomonosov) University Ket language vocabulary with loanwords (from the World Loanword Database) Ei ferwaksle mä Ket (Selkupisk), en Selkupisk spriakwiis"}
{"id": "42052", "contents": "Guildford as en grat stääd uun Ingelun mä son 70.000 iinwenern (Stant:2001). Hat as ferwalatangsteed faan't Borough of Guildford, faan't groofskap Surrey, an uk faan't hialer ferwaltangsregiuunSüüd Uast Ingelun. Commonskategorii: Guildford – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42054", "contents": "Maidenhead as en grat stääd uun't groofskap Berkshire, Süüd Uast Ingelun mä son 80.000 iinwenern. Uun Maidenhead sat at ferwaltang för at unitary authority Windsor and Maidenhead. Commonskategorii: Maidenhead – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42055", "contents": "Windsor [ˈwɪnzə] as en stääd uun Ingelun uun't Groofskap Berkshire. Hat hiart tuup mä Maidenhead tu a distrikt Windsor and Maidenhead. Faan det stääd komt di nööm för't ingelsk aadelshüs House of Windsor uf. Windsor Castle Cambridge Gate Commonskategorii: Windsor – Saamlang faan bilen of filmer Elisabeth II."}
{"id": "42056", "contents": "Turku (üüb Sweedsk: Åbo) as det seekstgratst steed uun Finlun. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 192.962 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Eegentelk Finlun Lunskap. Finland: Major Cities and Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "42057", "contents": "Jyväskylä as det sööwenstgratst steed uun Finlun. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 142.400 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Madelfinlun Lunskap. Finland: Major Cities and Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "42058", "contents": "Lahti as det aachstgratst steed uun Finlun. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 119.823 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Päijät-Häme Lunskap. Finland: Major Cities and Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "42059", "contents": "Kuopio as det njüügenstgratst steed uun Finlun. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 119.282 lidj (2019). Det at hoodsteed faan det Nuurdsavo Lunskap. Finland: Major Cities and Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "42060", "contents": "Pori as det tjiinstgratst steed uun Finlun. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 83.934 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Satakunta Lunskap. Finland: Major Cities and Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "42061", "contents": "Rzeszów [ˈʒɛʃuf] as at hoodsteed faan det Karpatenföörlun Prowins uun Poolen. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 179.952 lidj (2011). Üüs SCHE-schuf ütjspreegen. Poland: Subcarpathia Voivodeship, citypopulation.de"}
{"id": "42069", "contents": "At Hüs Glücksburg as en europeesk aadelsfamile. Faan detdiar famile kem flook könger an hertööger uun Euroopa uf. At Hüs Glücksburg as en twiig faan't Hüs Oldenburg, diar bit uun't 11. juarhunert turag lingt. Schleswig-Holstian Hertööger: Friedrich Wilhelm (1816–1831), Karl (1831–1878), Friedrich (1878–1885), Friedrich Ferdinand (1885–1918) Denemark Könger: Christian IX. (1863–1906), Frederik VIII. (1906–1912), Christian X. (1912–1947), Frederik IX. (1947–1972), Margrethe II. (1972-2024), Frederik X. (sant 2024) Griichenlun Könger: Georg I. (1863–1913), Konstantin I. (1913–1917), Alexander (1917–1920), Konstantin I. (1920–1922), Georg II. (1922–1924), Georg II. (1935–1947), Paul (1947–1964), Konstantin II. (1964–1974) Noorweegen Könger: Haakon VII. (1905–1957), Olav V. (1957–1991), Harald V. (sant 1991) Ferianagt Könangrik Prince Philip, Duke of Edinburgh (*1921, †2021), maan faan Könangin Elisabeth II. (1952-2022), an sin efterkemen Commonskategorii: Hüs Glücksburg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42075", "contents": "En cheemisk reaksioon as en föörgung, huar cheemisk ferbinjangen feranert wurd. Diarbi woort energii apnimen of ufden. A eegenskapen faan materioolen wurd diarbi feranert. Nian cheemisk reaksioonen san soken, huar ham bluas di tustant faan en materiool anert, t.b. wan is smolt. Uk soken, huar a elementen salew jo feranre üs t.b. bi't kialklüüwang faan atoomen, tääl ei üs cheemisk reaksioonen. Cheemisk reaksioonen san flooksis en keed faan muar reaksioonen, diar efterenööder ufluup. Jo wurd mä en reaksioonsliknang beskrewen. A dialen, diar mäenööder reagiare, san reagensien. Ianfach reaksioonen san det, wan en moleküül tu letjer moleküülen of atoomen ütjenööder fäält, of uk wan en grater moleküül faan letjeren tuupwääkst. Wan det gas Kloorweederstoof ( H C l {\\displaystyle HCl} ) uun weeder ( H 2 O {\\displaystyle H_{2}O} ) apliaset woort, do komt diar saaltsüren bi ütj. Det reaksioonsliknang het: H C l + H 2 O ⟶ H 3 O + + C l − {\\displaystyle \\mathrm {HCl+H_{2}O\\longrightarrow H_{3}O^{+}+Cl^{-}} } Uun diheer faal dää HCl ian H+ uf an woort tu Cl−. Det frei H+ woort faan H2O apnimen, an hat woort tu H3O+. Commonskategorii: Cheemisk reaksioonen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42078", "contents": "En cheemisk ferbinjang as en dääg (rian) materiool, diar faan ünlik atoomen of moleküülen tuupsaat as. Uun't jindial tu ünrian materiool as det tuupsaatang faan en cheemisk ferbinjang akeroot fäästlaanj, det koon mä en strutktuurformel beskrewen wurd. Am käänt daalang son 150 miljuun cheemisk ferbinjangen. Diar jaft'at sjauer sköölen faan: Molekulaar ferbinjangen, normoolerwiis tesken nianmetalen. Bispal: Kööldioksiid ( C O {\\displaystyle CO} 2) Ionisk ferbinjangen (saalten), miast ian metal an ian ööder element. Bispal: Saalt ( N a C l {\\displaystyle NaCl} ) Legiarangen faan tau metalen. Bispal: Bronse Kompleks ferbinjangen. Bispal: Hämoglobin Commonskategorii: Cheemisk ferbinjangen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42081", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Fluorweederstoofsüren of Fluorsüren as uun weeder liaset Fluorweederstoof (HF). Fluorsüren as en liasang saner klöör, diar skarep stiremt an huuch giftag as. Hat koon sogoor glääs uungrip an \"ferbraant\" a hidj. Fluorsüren woort uun a industrii brükt. HF + H 2 O ⟶ F − + H 3 O + {\\displaystyle {\\ce {HF + H2O -> F^- + H3O^+}}} Iindraanj tu Fluorwasserstoffsäure uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (mä JavaScript) A. F. Holleman, E. Wiberg, N. Wiberg: Lehrbuch der Anorganischen Chemie. 102. Auflage. de Gruyter, Berlin 2007, ISBN 978-3-11-017770-1, S. 449. Dootenbleed Fluorweederstoofsüren bi Merck, ufrepen di 2011-01-19. Commonskategorii: Fluorweederstoof – Saamlang faan bilen of filmer Fluor"}
{"id": "42085", "contents": "Broomiiden san saalten faan't Broomweederstoofsüren (HBr). Man uk enkelt orgaanisk ferbinjangen mä Broom wurd üs bromiiden betiakent. Bromiiden hual en (negatiif) Br− Anion. Saalten Iisen(III)-broomiid (FeBr3) Iriidium(III)-broomiid (IrBr3) Kaaliumbroomiid (KBr) Liitsiumbroomiid (LiBr) Magneesiumbroomiid (MgBr2) Naatriumbroomiid (NaBr) Rubiidiumbroomiid (RbBr) Salwerbroomiid (AgBr) Orgaanisk ferbinjangen Methylbroomiid (Broommethaan) Methyleenbroomiid (Dibroommethan) Benzylbroomiid (α-Broomtoluol, Broommethylbenzool) Acetylbroomiid (Eetjsürenbroomiid) Commonskategorii: Bromiiden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42086", "contents": "Joodiiden (daalang uk: Iodiiden) san saalten faan't Joodweederstoofsüren (JI). Det san ferbinjangen faan Jood miast mä metalen. Alumiiniumiodiid Amooniumiodiid Antimon(III)-iodiid Arseen(III)-iodiid Baariumiodiid Bismut(III)-iodiid Luad(II)-iodiid Baariumiodiid Kadmiumiodiid Tseesiumiodiid Kaaliumiodiid Kööber(I)-iodiid Litsiumiodiid Magneesiumiodiid Naatriumiodiid Nikel(II)-iodiid Kwaksalwer(II)-iodiid Salweriodiid Sinkiodiid Commonskategorii: Joodiiden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42087", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Joodweederstoofsüren as en liasang faan Joodweederstoof (HI) uun weeder. Hör saalten san Jodiiden. Hat as det starkst bekäänd süren. Iindraanj tu Iodwasserstoffsäure uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (mä JavaScript) chem.wisc.edu: pKa Data, Compiled by R. Williams (PDF; 645 kB). Dootenbleed Hydriodic acid bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 2017-05-13. Commonskategorii: Joodweederstoof – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42089", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Broomweederstoofsüren as en liasang faan det gas Broomweederstoof (HBr) uun weeder. A saalten diarfaan san Bromiiden. Hat liket saaltsüren uun't ferhualen. Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Bromwasserstoffsäure uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 2014-12-25. A. F. Holleman, E. Wiberg, N. Wiberg: Lehrbuch der Anorganischen Chemie. 102. Auflage. de Gruyter, Berlin 2007, ISBN 978-3-11-017770-1. chem.wisc.edu: pKa Data, Compiled by R. Williams (PDF; 645 kB). Iindraanj tu Bromwasserstoffsäure uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (mä JavaScript) Commonskategorii: Broomweederstoofsüren – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42091", "contents": "Anonymous (ütjspriak [əˈnɒnɪməs]; faan ualgreks ἀνώνυμος anōnymos, saner nööm) as en globaal skööl faan minsken, diar mäenööder bluas auer't internet ferbünjen san. Jo rep enkelt of gemiansoom tu aksioonen an demonstratsioonen ap. Anonymous begand iarst ütj spoos, as sant 2008 oober poliitisk aktiif wurden. Hör aksioonen san ütjracht för't meenangsfreihaid, en ünufhingag internet, jin't uurheewerrocht, jin enkelt onernemen üs Scientology of ööder auermäächtag struktuuren. Am hör meenang trochtusaaten, gung a aktiwisten tu demonstratsioonen of jo sabotiare kompjuuterneed (hacking). Uun 2022 as Anonymous aktiif wurden, am internetferbinjangen faan't rüsk militeer tu skaasin, efter dat Ruslun a Ukraine uungrääb. Guy Fawkes wiar eegentelk en ingelsken ofsiar, di 1605 fersoocht, at ingelsk parlament uun a loft tu jaagin. An auer det ei loket hää, woort daalang noch uun flook ingelsk stääden di 5. Nofember üs Guy-Fawkes-Day of Bonfire-Night feiert. Uun a 1980er juaren as det figüür weder apnimen wurden uun det comic-buk V for Vendetta faan Alan Moore an David Lloyd. Diar uun as V en anarchist an terorist, di efter a Traad Weltkriich jin en faschistisk regiarang föörgongt. An hi drait leewen en suart-witj skrabelkenhood. At internet-skööl Anonymous feelt ham mä V ferbünjen, an drait diaram uk son Guy-Fawkes skrabelkenhood. Commonskategorii: Anonymous"}
{"id": "42093", "contents": "Kroomaaten san saalten faan't Kroomsüren (H2CrO4). At Kroomaat-Anion (CrO42−) as güül, an at Dikroomaat-Anion (Cr2O72−) as orangj. Kroomaaten wurd uun a cheemisk industrii an för farwen brükt. Jo san huuch giftag. Amooniumdikroomaat Kaaliumdikroomaat Naatriumkroomaat Litsiumkroomaat Sinkkroomaat Strontsiumkroomaat Kroom(III)-kroomaat Commonskategorii: Kroomaaten – Saamlang faan bilen of filmer Kroom"}
{"id": "42094", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Tsüanweederstoofsüren of ianfach Bläsüren as en süren mä det Tsüaniid-Anion [C≡N]−. Hat as huuch giftag. Iindraanj tu Cyanwasserstoff uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (mä JavaScript) chem.wisc.edu: pKa Data, Compiled by R. Williams (PDF; 645 kB). (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Physical Constants of Organic Compounds, S. 3-286. Schweizerische Unfallversicherungsanstalt (SUVA): Aktuel MAK- an BAT-wäärser ufrepen di 2. Nofember 2015. Tsüanweederstoofsüren bi ChemIDplus Department of Health: Hydrogen Cyanide. Version 1.2 vom 4. Februar 2004. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Standard Thermodynamic Properties of Chemical Substances, S. 5-19. Commonskategorii: Tsüanweederstoofsüren – Saamlang faan bilen of filmer Tsüaniid"}
{"id": "42095", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Kroomsüren mä det struktuur H2CrO4 as en süren mä det dopelt negatiif Anion CrO4. Hat as huuch giftag. Hör saalten san Kroomaaten. Iindraanj tu Chromsäure uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (mä JavaScript) Chromsäure; Sicherheitsdatenblatt üüb emsdiasum.com, ufrepen di 16. August 2016. Schweizerische Unfallversicherungsanstalt (SUVA): Aktuel MAK- an BAT-wäärser ufrepen di 27. Oktuuber 2015. Commonskategorii: Kroomsüren – Saamlang faan bilen of filmer Kroomaat"}
{"id": "421", "contents": "Auger-eläktroone-späktroskopii (AES) as en analysemetoode foon ouerflächen ma heelp foon Auger-eläktroone. Wan huum önj vakuum en materjoolproobe bestroolt ma (primääre) eläktrone ma en energii foon süwat 1 bit 10 keV, dan sånt dåt materjool seelew wider eläktroone üt. Da sekundääre eläktroone heewe åle grutelse foon energii, ouers deertwasche fåle hu scharpe spase ap, da sünååmde Auger-eläktroone. Da Auger-eläktroone heewe en energii, jü bestimd wårt foon da elemänte önj dåt materjool foon jü proobe. Ruchts as dåt efäkt skitsiird for en moleküül ma twäär boone. Suke boone heewe en for ark elemänt karakteristische energii. Wan nü dåt moleküül foon en primääreläktron drååwed wårt, dan koon iinj foon da biise banere eläktroone (rüüdj) en huuger enärgii füünj än deerdöör önj en huugere boon broocht wårde. Eefter en bestimd tid fålt dåt dan önj sin üülje boon tubääg (önjjääwen ma en piil än en lääsi ween stää), weerbai dan en enärgii fri wårt jüst lik an dåt ferschääl in enärgii foon da biise boone. Jü enärgii wårt dan madiild (piil ma woog) an wi en ouder eläktron, wat dan as Auger-eläktron ütsånd wårt än uk en lääsi stää ääder leet. Auger-dooten wårde gewöönlik jääwen as späktra önj oufliided form. Dåt as ruchts jääwen"}
{"id": "42117", "contents": "Hanja (ütjspriak: [haːnʦ͈a]) as di koreaans ütjdruk för't sjineesk Han-Skraft (漢字 (ual) / 汉字 (nei), Hànzì). Hat woort uun Süüdkorea leewen noch bütj det amtelk koreaans skraft (Hangeul) brükt. Hanja woort fööraal noch brükt för nöömer faan persuunen of stääden. Hanja as noch en betj linger üs det sjineesk skraft, diar daalang uun Sjiina brükt woort. Di nööm gongt üüb a Han-Sjineesen (Nuurd-Sjineesen) turag. Commonskategorii: Hanja – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4212", "contents": "Deg Xinag spriak (aanj nööm: Deg Xinag ; ingelsk: Deg Xinag, Deg Hitʼan, Kaiyuhkhotana, Ingalik) as det atapaskisk spriak faan't Deg Xinag fulk (Deg Hitʼan) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 15 minsken fööraal uun a stääden Shageluk (Łeggi Jitno’) an Anvik (Gitr’ingithchagg) uun Alaska. q'unt'ogh fliiger ggagg diart ggagg chux bäär ('grat diart') sraqay kint dran dai xik'ugił'anh dochter łegg fask łek hünj sileg man hünj vileg san hünj tso tl'ogh iy mamuut dina' k'idz pope xidondiditey dörnsk ngan' dit'anh eerdbeewrin sito' man aatj vito' san aatj yix hüs tinh is dangan iisen deloy berag vanhgiq is (tu iidjen) choghlugguy (Anvik) niq'asrt'ay (Shageluk) foos vinixiłyiq jister giłiq ian teqa tau togg trii denhch'e sjauer niłq'osnal giłiggi viq'idz iy elwen http://ankn.uaf.edu/ANL/course/view.php?id=7 Deg Xinag Ałixi Ni’elyoy / Deg Xinag Learners' Dictionary (2007) http://faculty.washington.edu/sharon/Vowel_quality.pdf Vowel quality and duration in Deg Xinag by Sharon Hargus (2008)"}
{"id": "42120", "contents": "Jaade as en betiaknang för smokstian, diar oober faan ünlik mineraalen ufkem kön. Miast san det nephrit of jadeit. Jaadesmok as al föör 8.000 juaren uun Sjiina maaget wurden, man uk uun Euroopa an fööraal uun Madelameerikoo as det al sant juardüüsenen bekäänd. At Han-Dünastii uun Sjiina hää al föör 2.000 juaren mä jaade hanel bedrewen. Rä jaade-stian faan Neisialun Actinolit faan Brasiilien Jaadesmok faan't Han-Dünastii Neimuudis jaadesmok Commonskategorii: Jaade – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4214", "contents": "Da Lat as en stää önj e Prowins Lam Dong, Vietnam. Jü stää heet 206.988 inboogere (2009)."}
{"id": "42146", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Kokain of Cocain as en Alkaloid an en stark droog. Hat as üüb a hialer welt bekäänd. Hat komt uun a bleeden faan a süüdamerikoons Kokastrük (Erythroxylum coca) föör. Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Cocain uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 2013-09-04. Kokain bi ChemIDplus Kokain bi ChemIDplus (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Physical Constants of Organic Compounds, S. 3-120. Dootenbleed Cocaine free base bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 2011-04-07. Commonskategorii: Kokain – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "42152", "contents": "A Kokastrük (Erythroxylum coca) as en plaant uun det famile faan a Ruadholtplaanten (Erythroxylaceae). Faan a bleeden woort Kokain maaget. Kokastrük Kokastrük Kokableeden Kokatee faan Peruu Commonskategorii: Kokastrük – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kokastrük"}
{"id": "42154", "contents": "Eemsdelta (üüb Gronings: Iemsdelta, üüb Waastfresk: Emsdelta) as sant de 1. Janewoore 2021 ian faan dön tjiin gemeenden faan't prowins Groningen uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a nuurduast faan’t prowins. Det hee 45.587 lidj (2021). A hoodsteeden faan't gemeend san Appingedam, Delfzijl an Loppersum. Groningen: Province in Netherlands, citypopulation.de"}
{"id": "42155", "contents": "Het Hogeland (üüb Gronings: ’t Hoogelaand, üüb Waastfresk: It Hegelân) as ian faan dön tjiin gemeenden faan't prowins Groningen uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a nuurd faan’t prowins. Det hee 47.834 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Uithuizen. Groningen: Province in Netherlands, citypopulation.de"}
{"id": "42156", "contents": "Midden-Groningen (üüb Gronings: Midden-Grunnen, üüb Waastfresk: Midden-Grinslân) as sant de 1. Janewoore 2018 ian faan dön tjiin gemeenden faan't prowins Groningen uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a maden faan’t prowins. Det hee 60.726 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Hoogezand. Groningen: Province in Netherlands, citypopulation.de"}
{"id": "42157", "contents": "Oldambt (üüb Gronings: Oldambt, üüb Waastfresk: Aldamt) as sant de 1. Janewoore 2010 ian faan dön tjiin gemeenden faan't prowins Groningen uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a uast faan’t prowins. Det hee 38.277 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend Winschoten. Groningen: Province in Netherlands, citypopulation.de"}
{"id": "42161", "contents": "Pekela as ian faan dön tjiin gemeenden faan't prowins Groningen uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a süüduast faan’t prowins. Det hee 12.176 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Oude Pekela. Groningen: Province in Netherlands, citypopulation.de"}
{"id": "42162", "contents": "Stadskanaal (üüb Gronings: ’t Knoal, üüb Waastfresk: Stedskanaal) as ian faan dön tjiin gemeenden faan't prowins Groningen uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a süüduast faan’t prowins. Det hee 31.754 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Stadskanaal. Groningen: Province in Netherlands, citypopulation.de"}
{"id": "42164", "contents": "Erythroxylum (Ruadholt) as en plaantenskööl uun det famile faan a Ruadholtplaanten (Erythroxylaceae). Diar hiar muar üs 200 slacher tu, di bekäändst as was di Kokastrük (Erythroxylum coca), huar Kokain faan maaget woort. Commonskategorii: Erythroxylum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Erythroxylum"}
{"id": "42165", "contents": "Veendam (üüb Gronings: Veendaam, üüb Waastfresk: Feandam) as ian faan dön tjiin gemeenden faan't prowins Groningen uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a süüd faan’t prowins. Det hee 27.417 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Veendam. Groningen: Province in Netherlands, citypopulation.de"}
{"id": "42167", "contents": "A Ruadholtplaanten (Erythroxylaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Malpighiales. Diar hiar sjauer sköölen mä hunerten faan slacher tu. Di bekäändst as was di Kokastrük (Erythroxylum coca), huar Kokain faan maaget woort. Aneulophus Erythroxylum Nectaropetalum Pinacopodium Commonskategorii: Ruadholtplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruadholtplaanten"}
{"id": "4217", "contents": "Holikachuk spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Holikachuk language, Dishkaket language) as det atapaskisk spriak faan 180 minsken Holikachuk fulk (Doogh Hit’an) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 5 minsken (2007) fööraal iarjuaren uun't stääd Holikachuk (Hiyeghelinhdi’) an nü uun Grayling (Sixno' Xidakagg) uun Alaska. qinag spriak łoogg fask łoogg dood mininh iligh Nofember (eegentelk: 'muun, wan a ialer kem/swääm') giggootth skolep q’oon’ ruuwlang nathdlod is (tu iidjen) Krauss, Michael E. 2007. Native languages of Alaska. In: The Vanishing Voices of the Pacific Rim, ed. by Osahito Miyaoko, Osamu Sakiyama, and Michael E. Krauss. Oxford: Oxford University Press http://www.uaf.edu/anlc/langs/hk.html http://www.subsistence.adfg.state.ak.us/TechPap/tp289.pdf (2005)"}
{"id": "42170", "contents": "Westerkwartier (üüb Gronings: Westerkertier, üüb Waastfresk: Westerkertier) as ian faan dön tjiin gemeenden faan't prowins Groningen uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a waast faan’t prowins. Det hee 63.678 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Leek. Zuidhorn (Súdhorn) Leek (De Like) Marum (Mearum) Tolbert Grotegast (Gruttegast) Lutjegast (Lytsegast) De Wilp (De Wylp) Waastfresk wurt uun't gemeend snaaket, fööraal uun a taarpen Marum an De Wilp uun a süüd. Abel Tasman (1603-1659), siakeerer, wurd uun Lutjegast bäären. Groningen: Province in Netherlands, citypopulation.de"}
{"id": "42173", "contents": "Westerwolde (üüb Gronings: Westerwoolde, üüb Waastfresk: Westerwâlde) as ian faan dön tjiin gemeenden faan't prowins Groningen uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a süüduast faan’t prowins. Det hee 26.215 lidj (2021). A hoodsteeden faan't gemeend san Sellingen an Wedde. Groningen: Province in Netherlands, citypopulation.de"}
{"id": "42176", "contents": "At Liber Census Daniae wiar en buk faan't 13. juarhunert, huar a däänsk Könang Waldemar II. sant 1231 aal sin loonsdialen fertiakent hää. Hat as üüb pergament skrewen an daalang noch üs Waldemar sin Eerdbuk bekäänd. Det buk hää daalang noch en grat bedüüdang, auer flook stääden of eilunen diar tu't iarst tooch apskrewen wurden san. Det originaal leit daalang uun't Däänsk Stootsarchiif uun Kopenhuuwen. Iarst 1688 as det Eerdbuk ufliaset wurden faan Könang Christian V. mä a Markböger, huar gans akeroot det grate an di wäärs faan arke stak greenlun of ääkerlun apskrewen stäänt. Diarefter as do det stüürlääst bereegent wurden. Commonskategorii: Liber Census Daniae – Saamlang faan bilen of filmer Svend Aakjær (Hrsg.): Kong Valdemars Jordebog. (=Samfund til Udgivelse af Gammel Nordisk Litteratur. Udgave. Bd. 50. 3 Binjer (Bd. 1: Text. Bd. 2: Kommentar. Bd. 3: Registre.). Jørgensen, København 1926–1943. Det 1873 faan Oluf Nielsen ütjden ütjgoow üs Digitalisat (archive.org) Det originaal hoonskraft uun't Däänsk Stootsarchiif üs Digitalisat (www.sa.dk)"}
{"id": "42178", "contents": "Waldemar II. (* 28. Jüüne 1170; † 28. Maarts 1241) wiar Hertooch faan Schleswig (1182–1202) an Könang faan Denemark (1202–1241). Hi wiar en dring faan Könang Waldemar I. faan Denemark an sin wüf Sophia faan Minsk (* ~1141; † 1198), doochter faan Föörst Wladimir III. faan Minsk an Hrodna an't Rikissa faan Poolen. Üs san bruder Knut IV. Könang faan Denemark wiar, hää Waldemar II. auer Holstian wonen, an het sant di tidj Sejr - di waner. Üs Knut IV. stoorew, wurd Waldemar II. Könang faan Denemark. Sant 1231 hää Waldemar II. en buk auer sin loonsdialen apskriiw läät, diar daalang noch uun't Däänsk Stootsarchiif uun Kopenhuuwen leit, at Liber Census Daniae of uk Waldemar sin Eerdbuk. Uun sin regiarangstidj san uk a iarst rochtsteksten apskrewen wurden, at Skånske Lov för Schonen, at Sjællandske Lov för Sialun, an tuleetst 1241 at Jydske Lov för Jütlun. Waldemar II. wiar sant 1205 iarst befreid mä Margarete Dagmar († 24. Mai 1212), en doochter faan Ottokar I. faan Böhmen an Adelheid faan Meißen. Jo hed tau jongen: Waldemar faan Schleswig (* 1209; † 1231), ⚭ 1229 Eleonore faan Portugal (* 1211; † 1231) en dring, duad bäären († 1212) 1214 freid hi Berengaria"}
{"id": "42179", "contents": "28. Maarts: Waldemar II. Könang faan Denemark (* 1170)"}
{"id": "42182", "contents": "Kentisk wiar en spriikwiis faan det Ualingels spriik, wat uun't köningrik Kent snaaket wurd. Det wiar ian faan dön fjauer spriikwiisen faan Ualingels, dön öler wiar Mersisk, Nuurdhumbrisk an Waast-Saksisk. At spriikwiis wurd uun dön graafskapen Kent, Surrey, Hampshire an't Isle of Wight faan nü snaaket. De angelsaksisk histooriker Beda (672/3–735) skreew, dat a lidj uun't köningrik Kent Jüüten wiar."}
{"id": "42184", "contents": "Erik IV. Plovpenning (* 1216; † 10.August 1250 bi Missunde) wiar en dring faan a däänsk Könang Waldemar II. an sin wüf Berengaria faan Portugal. Erik IV. wiar Hertooch faan Schleswig. 1232 wurd Erik IV. mäkönang, an san jonger bruder Abel rükt ap üs Hertooch faan Schleswig. Üs san aatj Waldemar II. 1241 stoorew, wurd Erik IV. Könang faan Denemark. An efter Erik IV. san duas, huar Abel ei ünskilag bi wiar, auernaam Abel uk det Könangrik. Erik IV. füng di neknööm Plovpenning (= pluuch-panang), auer hi faan a büüren en stüür för arke pluuch ferlangd. Erik IV. wiar befreid mä Jutta von Sachsen (* ~1223; † 1267), an jo hed sjauer jongen: Sofia faan Denemark ∞ Könang Waldemar Birgersson faan Sweeden. Jutta faan Denemark, Bituwüf faan Könang Waldemar Birgersson faan Sweeden. Agnes faan Denemark, Abedis faan St. Agnete uun Roskilde. Ingeborg faan Denemark ∞ Könang Magnus lagabætir faan Noorweegen. Commonskategorii: Erik IV. – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42186", "contents": "Waldemar faan Schleswig of uk Waldemar di Jong (* 1209; † 28. Nofember 1231 üüb Refsnæs) wiar faan 1209 bis 1215 Hertooch faan Schleswig an sant 2015 mäkönang faan san aatj Könang Waldemar II.. Üs Waldemar di Jong mäkönang wurd, rükt san jonger bruder Erik IV. efter üs Hertooch faan Schleswig. Waldemar di Jong as oober nimer könang wurden, auer hi al ääder föör san aatj stoorew. Waldemar di Jong wiar sant 1229 befreid mä Eleonore faan Portugal (* 1211; † 1231). Hat stoorew, üs hat en letj fu skul, an Waldemar stoorew uun't salew juar ütj fersen üüb a jacht. Commonskategorii: Waldemar di Jong – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42187", "contents": "ünbekäänd dootem : Erik IV. (Denemark) († 1250)"}
{"id": "42188", "contents": "ünbekäänd dootem Waldemar (Schleswig) († 1231)"}
{"id": "42189", "contents": "28. Nofember : Waldemar (Schleswig) (* 1209)"}
{"id": "42190", "contents": "Beda of Beda Venerabilis (Beda de Iarwürdig, üüb neimuuds Ingels Venerable Bede; * 672/673 uun Wearmouth uun Northumbria; † 26. Mei 735 uun a Kluaster Jarrow uun't Graafskap Tyne an Wear faan nü) wiar en angelsaksisk Benediktiiner, teoloog an histooreskriiwer. Sin bekäändst werk as det Historia ecclesiastica gentis Anglorum (731; \"Sarkhistoore faan det Ingels Folk\"). Commons: Beda – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42191", "contents": "Christoph I. of uk Christoffer (* 1219; † 29. Mei 1259 uun Ribe) wiar däänsk könang faan 1252 bit 1259. Christoffer wiar di jongst faan trii dringer faan Könang Waldemar II. faan Denemark an sin wüf Berengaria faan Portugal. Hi freid 1248 Margarete Sambiria, at doochter faan Hertooch Sambor II. faan Pommerellen. Föör Christoffer wiar al sin ääler breder Erik IV. faan 1232 bit 1250 an Abel faan 1250 bit 1252 Könang faan Denemark. Uk Abel san äälst dring Waldemar III. wul könang wurd, kaam oober tu leed, auer hi tu jü tidj uun Frankrik lewet. Waldemar III. wurd oober Hertooch faan Schleswig üs Abel san efterfulger. Christoph I. hed - so föl'am witj - sääks jongen: Erik V. (* ~1249), di leeder Könang Erik V. Klipping Waldemar, jong stürwen Niels, jong stürwen Mechtild († ~1300) ∞ Albrecht III. faan Brandenburg Margarete († 1306) ∞ Johann II. (Holstein-Kiel) Ingeborg Commonskategorii: Christoph I. – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42192", "contents": "29. Mei : Christoph I. (Denemark) (* 1219)"}
{"id": "42194", "contents": "Waldemar III. of uk Waldemar Abelsen (* 1238; † 1257) wiar Hertooch faan Schleswig uun a juaren 1252 bit 1257. Waldemar wiar di äälst dring faan Könang Abel faan Denemark an sin wüf Mechthild faan Holstian. Üs jong maan lewet hi uun Frankrik, man üs san aatj Abel 1250 könang wurd, skul Waldemar III. tüs kem. A ertsbaskoop faan Köln hää Waldemar oober fang läät. An üs Abel uun't juar 1252 stoorew, wiar Waldemar noch ei ütjliaset. Diaram küd hi uk ei san aatj efterfulge üs Könang faan Denemark, det as do san unkel Christoph I. wurden. Det famile faan Mechthild, Waldemar sin mam, hää diar oober för suragt, dat hi Hertooch faan Schleswig wurden as. Waldemar III. stoorew jong, man njügentaanj juar ual. Efterfulger üs hertooch wurd san jonger bruder Erik I.."}
{"id": "42195", "contents": "ünbekäänd dootem : Waldemar III. (Schleswig) († 1257)"}
{"id": "42196", "contents": "ünbekäänd dootem : Waldemar III. (Schleswig) (* 1238)"}
{"id": "42197", "contents": "Erik I. of Erik Abelsen (* ~1242; † 27. Mei 1272) wiar di naist dring faan Könang Abel faan Denemark an sin wüf Mechthild faan Holstian, doochter faan Groof Adolf IV. faan Schauenburg an Holstian. 1260 as Erik Hertooch faan Schleswig wurden. Erik I. fulagt san ääleren bruder Waldemar III. efter üs Hertooch faan Schleswig, üs di stürwen wiar. Erik I. wul oober, jüst so üs san bruder Könang faan Denemark wurd. Üüb a truun seed san unkel Christoph I.. Tidjwiis küd Erik I. san unkel loonsdialen ufnem, an küd sogoor san feter Erik V. (Denemark), di dring faan Christoph I., di sant 1259 salew Könang faan Denemark wiar, an sin tante, at könangsmam Margarete Sambiria fäästsaat. Margarete hed oober gud frinjer, an küd Erik I. tuleetst ütj at lun jaage. Erik I. freid 1260 Margarete faan Rügen (* 1247; † 1272), doochter faan Föörst Jaromar II. faan Rügen. Jo hed trii jongen: Margarete († efter 1313) ∞ (ünseeker) ~1285 Helmhold III., Groof faan Schwerin-Boizenburg († 1299)? Waldemar IV., Hertooch faan Schleswig (* ~1265, † 1312) Erik (Eriksen) „Lungbian“, ~1295 Her faan Langeland, (* 1272; † 1310) ∞ (1295) Sophie faan Querfurt-Rosenburg († 1325), doochter faan Burchard VII. faan Querfurt,"}
{"id": "42198", "contents": "ünbekäänd dootem : Erik I. (Schleswig) († 1272)"}
{"id": "42199", "contents": "27. Mei : Erik I. (Schleswig) (* 1242)"}
{"id": "422", "contents": "Augsbörj as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Bayern. E stää läit önjt söödweesten foont bundeslönj. Dåt heet 295.830 inboogere (2020). Ferianagt Könangrik Inverness önj Schotlönj, Feriind Kiningrik, sunt 1956. Jaapan Nagahama önj Jaapaan, sunt 1959. Jaapan Amagasaki önj Jaapaan, sunt 1959. Ferianagt Stooten Dayton önj Ohio, da Feriinde Stoote foon Ameerika, sunt 1964. Frankrik Bourges önj Frånkrik, sunt 1967. Tschechien Liberec önj Tschechien, sunt 2001. Sjiina Jinan önj Shandong önj Schiina, sunt 2004. Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "42204", "contents": "A Aurelia san en skööl faan Glaagen (Scyphozoa) uun det order faan a Semaeostomeae. Diar jaft'at aacht slacher faan. A. aurita (Blä Glaag) A. coerulea A. colpata A. cruciata A. labiata A. limbata A. maldivensis A. solida Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aurelia Wikispecies hää en artiikel tu: Aurelia"}
{"id": "42209", "contents": "Chitonga, det spriak faan a Tonga, of kurt Tonga as en Bantuspriak uun Sambia, Simbabwe an Mosambik, man uk uun Malaawi an Tansania. Uun Sambia as Tonga det miast spreegen spriak üüb sidj faan Bemba an Nyanja (Chichewa)."}
{"id": "42213", "contents": "Aa en Hunze as ian faan dön twaalew gemeenden faan't prowins Drenthe uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a nuurduast faan’t prowins. Det hee 25.399 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Gieten. Drenthe: Province in the Netherlands, citypopulation"}
{"id": "42215", "contents": "Assen as ian faan dön twaalew gemeenden faan, an en steed uun, at prowins Drenthe uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a nuurd faan’t prowins. Det hee 68.836 lidj (2021). Drenthe: Province in the Netherlands, citypopulation"}
{"id": "42218", "contents": "Taras Hryhorowytsch Schewtschenko (üüb Ukrainisk: Тара́с Григо́рович Шевче́нко Tarás Hryhórovyč Ševčénko; * 25. Febrewoorejul. / 9. Marts 1814greg. uun Moryntsi, Kiew Guwernement, Rüs Keiserrik; † 26. Febrewoorejul. / 10. Marts 1861greg. uun Sankt Petersburg) wiar konstmooler an de bekäändst ukrainisk dachter. Sin bekäändst werk as Kobsar (1840; üüb Ukrainisk: Кобза́р \"Kobzár\" \"A Bard\"). Sin werk lai a grünjstian faan det neimuudis ukrainisk literatüür. Commons: Taras Schewtschenko – Saamling faan biljen of filmer Schewtschenko (Distrikt)"}
{"id": "42219", "contents": "Iwan Petrowytsch Kotljarewskyj (üüb Ukrainisk: Іва́н Петро́вич Котляре́вський Iván Petróvyč Kotljarévs'kyj; * 29. Augustjul. / 9. September 1769greg. uun Poltawa; † 29. Oktuuberjul. / 10. Nofember 1838greg. uk diar) wiar een faan dön wichtigst ukrainisk dachtern faan det 19. juarhunert. Hi skreew Enejida (1798; üüb Ukrainisk: Енеїда), en parodii faan de röömsk dachter Vergil (70 f.Kr.-19 f.Kr.) sin werk Aeneis. Uun Enejida wurd dön trojaanisk häälden uun det klasisk werk tu kosaken. Commons: Iwan Kotljarewskyj – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42224", "contents": "At Haitiaans(k) of Haitiaans-Kreoolisk of Kreyòl as en kreoolspriak, diar faan 10 miljuun minsken üüb Haiti spreegen woort. A Haitiaanern nääm hör spriak salew kreyòl ayisyen (of üüb fransöösk créole haïtien), ufkört miast kreyòl (fransöösk: créole). Wikipedia üüb Haitiaans Commonskategorii: Haitiaans – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42225", "contents": "Adam Bernard Mickiewicz (üüb Liitauisk: Adomas Bernardas Mickevičius, üüb witjrüs: Ада́м Берна́рд Міцке́віч Adám Bernárd Mickievíč; * 24. Deetsember 1798 uun Zaosie nai bi Baranowicze, Rüs Keiserrik, Witjrüslun faan nü; † 26. Nofember 1855 uun Konstantinoopel, Osmaans Rik) as een faan dön wichtigst dachtern uun det poolsk literatüür. Hi wurt uk üs natschunaaldachter uun Liitauen an Witjrüslun uunsen. Sin bekäändst werk as at fääseepos Pan Tadeusz (1834). Commons: Adam Mickiewicz – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42228", "contents": "A Wonterpalast (üüb Rüs: Зи́мний дворе́ц Zímnij dvoréc) as en palast uun Sankt Petersburg, Rüslun. Det wiar at hoodresidens faan a rüs keisern uun't steed. Det leit twesken a Palastplats an Palasteeg bi de Newa Struum. A palast wurd uun a juaren 1754 tu 1762 efter ploonen faan a architekt Bartolomeo Francesco Rastrelli uun a stiil faan't Barok apbaut an hee muar üüs 1000 rümen. Uun det Oktuuberrewolutschuun 1917 wurd at Wonterpalast stürmet an wurd diarefter tu a hoodsat faan a Ermitaasch. Fasaad tu a Palasteeg Lochtbilj faan a Palast (2016) Jordantreep Nikolaussool Malachitsool Peterssool Militeergalerii Palastkapel"}
{"id": "42229", "contents": "Pjotr Arkadjewitsch Stolypin (üüb Rüs: Пётр Арка́дьевич Столы́пин Pjótr Arkád'jevič Stolýpin; * 2. Apriljul. / 14. April 1862greg. uun Dresden; † 5. Septemberjul. / 18. September 1911greg. uun Kiew) wiar en rüs stootsmaan, diar faan 1906 tu 1911 de traad premier-minister faan't lun wiar. Hi saat föl reformen uun't lun troch. Hi wurd uun en atentaat ambroocht. Commons: Pjotr Stolypin – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42230", "contents": "Kaiserslautern (pfeltsisk: Lautre) as en kreisfrei stääd uun a süüd faan Rheinlun-Pfalz. Hat as uk kreisstääd faan a Lunkreis Kaiserslautern. Diar wene son 100.000 minsken. Dansenberg Bergbrunner Kopf Einsiedlerhof Erfenbach Am Dachsbau Lampertshof Lampertsmühle Stockborn Erlenbach Bahnhof Erlenbach Gersweilerhof Im Hagelgrund Hasendell Raupenthal Turnhalle Wiesenthal Hohenecken Espensteig Hohenecker Mühle Jagdhaus Mölschbach Eulenmühle Mooswieser Tal Morlautern Ruhetal Waldhof Waschhof Waschmühle Siegelbach Auf dem Kästenberg Innenstadt Ost Innenstadt Südwest Innenstadt West/Kotten Innenstadt Nord/Kaiserberg Grübentälchen/Volkspark Entersweilerhof Hertelsbrunner Hof Stiftswalder Forsthaus Eselsfürth Reichholdsmühle Rotenberghof Betzenberg Lämmchesberg Bremerhof Bännjerrück/Karl-Pfaff-Siedlung Kaiserslautern-West Bahnheim Blechhammer Vogelweh Erzhütten/Wiesenthalerhof Erzhütten Hahnbrunnerhof Rütschhof Wiesenthalerhof Statistisches Landesamt Rheinland-Pfalz Iinwenertaalen üüb a stant faan 2020 (PDF; 727 KB) (Halep üüb sjiisk) Climate Data Center. Deutscher Wetterdienst, ufrepen di 5. Jüüle 2019. Klima Ramstein, Deutschland. WetterKontor.de, ufrepen di 5. Jüüle 2019. Klima Kaiserslautern / Deutschland. Urlaubplanen.org, ufrepen di 5. Jüüle 2019. Commonskategorii: Kaiserslautern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kaiserslautern"}
{"id": "42231", "contents": "Pirmasens (pfeltsisk Bärmesens) as en kreisfrei stääd uun Rheinlun-Pfalz. Hat as uk kreisstääd faan a Lunkreis Südwestpfalz. Erlenbrunn (stääddial) (0100) Fehrbach (stääddial) (0200) Auf der Kling (0201) Gersbach (stääddial) (0300) Apfeldell (0301) Eichelsbachermühle (0302) Hengsberg (stääddial) (0400) Pirmasens (0500) Am Hollerbrunn (0501) Bittschachen (0502) Lamsbacherhof (0503) Nesseltal (0504) Niedersimten (stääddial) (0505) Rappeneck (0506) Ruhbank (0507) Windsberg (stääddial) (0600) Langenbergerhof (0601) Rothmühle (0602) Trifterhof (0603) Winzeln (stääddial) (0700) Am Rehpfad (0701) Forellengrund (0702) Hollerstock (0703) Im Buchholz (0704) Littersbachermühle (0705) Molkenbrunnerhof (0706) Rehmühle (0707) Schelermühle (0708) Statistisches Landesamt Rheinland-Pfalz Iinwenertaalen üüb a stant faan 2020 (PDF; 727 KB) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Pirmasens – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Pirmasens (sjiisk)"}
{"id": "42232", "contents": "Zweibrücken (fransöösk Deux-Ponts, pfeltsisk Zweebrigge) as en kreisfrei stääd uun Rheinlun-Pfalz. Zweibrücken Bombacherhof Deileisterhof Dibeliushof Fasanerie Freudenbergerhof Friedrichsruhe Galgenberghof Kirchberghof Mühltalerhof Nonnenbusch Rinckenhof Rothenbergerhof Schangenhof Tschifflick Tschifflicker Dell Bubenhausen Sturzenhof Waldfriedhof Zweibrücken Wolfsachterhof Ernstweiler Hengstbach (stääddial) Bickenaschbachermühle Glockenhof Hengstbachermühle Wahlerhof Ixheim An der Bickenalb Berghauserhof Birkhausen Langentalhof Trifthof Mittelbach (stääddial) Lindenhof Rechentalerhof Mörsbach (stääddial) Am Rechenbach Heilbachhof Niederauerbach Am Tannenblick Gersbergerhof Riedersbornhof Seiterswalderhof Tannenblick Oberauerbach (stääddial) In den Langenwiesen Rimschweiler (stääddial) Alsterhof Bornäckerhof Heidelbingerhof Langheckerhof Lerchenhof Wattweiler (stääddial) Buchenwaldhof Dellenhof Kettersbergerhof Mölschbacherhof Statistisches Landesamt Rheinland-Pfalz Iinwenertaalen üüb a stant faan 2020 (PDF; 727 KB) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Zweibrücken – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Zweibrücken (sjiisk)"}
{"id": "42233", "contents": "A Moskau Struum of at Moskwa (rüsk Москва́ [mʌs'kva] tuharke?/i) as en 502 km lungen tustruum faan a Oka uun Ruslun. https://opentopomap.org/#marker=16/55.490833/35.401111 https://opentopomap.org/#marker=15/55.075278/38.845278 Artikel Moskau (Struum) uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Moskau (Struum) uun't Stootelk Fertiaknis faan Struumer an Sian (rüsk) Commonskategorii: Moskwa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42276", "contents": "At Spriak faan a Cree (Nēhiyawēwin ᓀᐦᐃᔭᐍᐏᐣ) hiart tu't spriakfamile faan a Algonkin-spriaken an woort faan son 100.000 minsken uun Kanada, dialwiis uk uun Montana (USA) snaaket. Cree woort miast mä latiinsk skraft skrewen, at jaft oober uk en aanj Cree silwenskraft Cree of Cree–Montagnais–Naskapi Plains Cree (Nēhiyawēwin) Woods Cree / Woodland Cree (Nīhithawīwin) Swampy Cree (mä Maskekon, Omaškêkowak, Omushkego) (Nêhinawêwin) West Swampy Cree East Swampy Cree Moose Cree (York Cree, West Shore Cree, West Main Cree) (Nēhinawēwin) East Cree (mä (Eastern) James Bay Cree, East Main Cree) Northern East Cree (Īyiyū Ayimūn) Southern East Cree (Īnū Ayimūn) Naskapi (Iyuw Iyimuun) Montagnais (Innu-aimun) Southern Montagnais – spriakwiis Eastern Montagnais – spriakwiis Central Montagnais – spriakwiis Labrador Montagnais – spriakwiis Atikamekw (mä Attikamek, Tête de Boule, Attimewk, Atihkamekw, Atikamek) Michif (en miskspriak faan a Métis faan Plains Cree an Fransöösk) Commonskategorii: Cree (spriak) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42280", "contents": "A Algonkin spriaken san en spriakfamile faan a uuriinwenern (\"indiooner\") uun Nuurdameerikoo. En betj widjer faadet woort tuup mä Yurok an Wiyot uk faan Algisk spriaken snaaket. A enkelt spriaken skeel böös an san onerenööder ei tu ferstunen. Ütjstürwen spriaken haa en † tiaken. Plains Algonkin Arapaho of Arapaho-Atsina-Nawathinehena Arapaho-Atsina Arapaho (Hinono'eitiitt) Atsina (Gros Ventre) (Aáni, Ahahnelin, Ahe, A'aninin, A'ane, A'ananin) Besawunena (†) Nawathinehena (†) Ha’anahawunena (†) Blackfoot (Ni'tsiitapipo'ahsin, Nitsipussin) Siksika (Siksiká) – spriakwiis Siksika A Siksika B Kainaa (Kainai) – spriakwiis Kainaa A – onerspriakwiis Kainaa B – onerspriakwiis Kainaa C – onerspriakwiis Nuurdelk Piikani (Aapátohsipikani) – spriakwiis Süüdelk Piikani (Aamsskáápipikani) – spriakwiis Cheyenne (Tsėhésenėstsestȯtse, Tsisinstsistots) Cheyenne Nuurdelk Cheyenne – spriakwiis Süüdelk Cheyenne – spriakwiis Sutaio (Soʼtaaʼe) Cree of Cree–Montagnais–Naskapi Plains Cree (Nēhiyawēwin) Woods Cree / Woodland Cree (Nīhithawīwin) Swampy Cree (mä Maskekon, Omaškêkowak, Omushkego) (Nêhinawêwin) West Swampy Cree East Swampy Cree Moose Cree (York Cree, West Shore Cree, West Main Cree) (Nēhinawēwin) East Cree (mä (Eastern) James Bay Cree, East Main Cree) Northern East Cree (Īyiyū Ayimūn) Southern East Cree (Īnū Ayimūn) Naskapi (Iyuw Iyimuun) Montagnais (Innu-aimun) Southern Montagnais – spriakwiis Eastern Montagnais – spriakwiis Central Montagnais – spriakwiis Labrador Montagnais – spriakwiis Atikamekw (mä Attikamek, Tête de"}
{"id": "42286", "contents": "Borger-Odoorn as ian faan dön twaalew gemeenden faan't prowins Drenthe uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a uast faan’t prowins. Det hee 25.598 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Exloo. Drenthe: Province in the Netherlands, citypopulation"}
{"id": "42288", "contents": "Coevorden as ian faan dön twaalew gemeenden faan't prowins Drenthe uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a süüd faan’t prowins. Det hee 35.317 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Coevorden. Drenthe: Province in the Netherlands, citypopulation"}
{"id": "42290", "contents": "Emmen as ian faan dön twaalew gemeenden faan't prowins Drenthe uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a süüduast faan’t prowins. Det hee 107.024 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Emmen. Drenthe: Province in the Netherlands, citypopulation"}
{"id": "42292", "contents": "Hoogeveen as ian faan dön twaalew gemeenden faan't prowins Drenthe uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a süüd faan’t prowins. Det hee 55.603 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Hoogeveen. Drenthe: Province in the Netherlands, citypopulation"}
{"id": "42294", "contents": "Meppel as ian faan dön twaalew gemeenden faan't prowins Drenthe uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a süüdwaast faan’t prowins. Det hee 34.386 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Meppel. Drenthe: Province in the Netherlands, citypopulation"}
{"id": "42296", "contents": "Kanada Kanada (üüb Ingels an Fraansöösk: Canada) as en lun uun Nuurd-Ameerika. At lun leit uun a nuurd faan't wäältdial. Uun a nuurd leit det Arktisk Sia an Greenlun, uun a süüd an nuurdwaast dön Ferianigt Stooten faan Ameerika, uun a waast a Pasiifik, an uun a uast a Atlantik. Det hee 38.246.108 lidj (2021). At hoodsteed faan't lun as Ottawa. Kanada as det naistgratst lun üüb a eerd. De huuchst ponkt uun't lun as Mount Logan (5959 m), wat uun a nuurdwaast faan't lun stäänt. Dön trii gratst eilunen uun't lun san Baffin Eilun (507.451 km²), Victoria Eilun (217.291 km²) an Ellesmere Eilun (196.236 km²). Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee tjiin prowinsen an trii teritoorien: Canada: Administrative and Census Division, citypopulation.de Canada: Urban Areas and Major Population Centers, citypopulation.de"}
{"id": "42298", "contents": "Alberta Alberta is ian foon e prowinse foon Kanada. Dat heet 4.371.316 jude (2019). E häädstää foon e prowins is Edmonton. Canada: Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "423", "contents": "Autonavigasjoon mååget dåt möölik, åltens tu bestimen weer huum as. Dåt årbet ma dåt GPS (Global Positioning System), wåt funksignååle foon spezielle satellite benjütet. Da siinje åltens hiilj presiis jare posisjoon än jü tid foon jü siinjing. Dåt navigasjoonsräischup empfångt sü’n signåål, schucht aw jü klook hü lung dåt signåål unerwäis wään as än koon dan ma jü hiilj bekånde funkgauihäid beräägne, hü fiir di satellit wach as. Wan huum nü in dåt auto ma sü’n räischup käärt, än huum empfångt åån satellit di boowen Hambörj as än n oudern boowen Kopenhagen, dan wiitj huum ålsü, hü fiir huum foon Hambörj as än hü fier foon Kopenhagen än deerma san da tou möölike stääse foon dåt auto aw dåt flåche lönj hiilj än åål bestimd. Am nü tu waasen, huk foon da tou dåt rucht stää as, brükt huum ålsü nuch n treeden satellit, t.b. boowen Kiel. Deerma koon dan tuglik uk di Höögde ferårbed wårde, sü dåt huum deerma uk in da bärje kiire koon. Eentlik jeeft dåt bai trii satellite uk nuch n tweeden punkt, ouers di fant huum twaie sü huuch as da satellite boowen di wråålouerfläche än as deeram in e autoferkiir ünmöölik. Ouerdåt dåt navigasjonsräischup"}
{"id": "42300", "contents": "British Columbia British Columbia is ian foon e prowinse foon Kanada. Dat heet 5.071.336 jude (2019). E häädstää foon e prowins is Victoria. Canada: Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "42301", "contents": "Manitoba Manitoba is ian foon e prowinse foon Kanada. Dat heet 1.369.465 jude (2019). E häädstää foon e prowins is Winnipeg. Canada: Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "42302", "contents": "New Brunswick New Brunswick is ian foon e prowinse foon Kanada. Dat heet 776.827 jude (2019). E häädstää foon e prowins is Fredericton. Canada: Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "42303", "contents": "Newfoundland and Labrador Newfoundland and Labrador is ian foon e prowinse foon Kanada. Dat heet 521.542 jude (2019). E häädstää foon e prowins is St. John’s. Canada: Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "42304", "contents": "Nova Scotia Nova Scotia is ian foon e prowinse foon Kanada. Dat heet 971.395 jude (2019). E häädstää foon e prowins is Halifax. Canada: Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "42305", "contents": "Nunavut Nunavut is ian foon de tree'e teritoorie öön Canada. Dat heet 38.780 jude (2019). E häädstää foon't teritoorium is Iqaluit. Canada: Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "42307", "contents": "Québec (Prowins) Québec is ian foon e prowinse foon Kanada. Dat heet 8.484.965 jude (2019). E häädstää foon e prowins is Québec. Canada: Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "42308", "contents": "Saskatchewan Saskatchewan is ian foon e prowinse foon Kanada. Dat heet 1.174.462 jude (2019). E häädstää foon e prowins is Regina. Canada: Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "42309", "contents": "Yukon (Teritoorium) Yukon is ian foon de tree'e teritoorie öön Kanada. Dat heet 40.854 jude (2019). E häädstää foon't teritoorium is Whitehorse. Canada: Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "42310", "contents": "Alberta Alberta as ian faan dön tjiin prowinsen faan Kanada. At prowins leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd leit dön Nuurdwaast-Teritoorien, uun a uast Saskatchewan, uun a süüd dön Ferianigt Stooten an uun a waast British Columbia. Det hee 4.442.879 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Edmonton. At prowins as efter Prins Albert von Sachsen-Coburg und Gotha, diar Köningin Victoria faan det Ferianigt Köningrik san maan wiar, neemd. Alberta as det fjuardgratst prowins uun Kanada. At prowins as bal tausis grater üüs Tjiisklun. Det leit twesken 60° an 49° faan a nuurd tu a süüd an twesken 110° an 110° faan a uast tu a waast. Alberta as ian faan tau prowinsen uun Kanada, wat banenlunen san. Uun a nuurd as walt an uun a süüduast gäärslun (üüb Ingelsk an Fraansöösk prairies). Dön Rocky Mountains stun uun a süüdwaast faan't prowins, huar de huuchst ponkt uun't prowins, Mount Columbia (3747 m), as. At prowins hee föl struumer an sian. Dön gratst faan a struumer san de Athabasca, de Peace, de Slave an de Hay. Dön trii gratst sian san a Athabasca-Sia (7898 km²; bluat at waastdial faan a sia as uun Alberta), Lake Claire (1436 km²),"}
{"id": "42311", "contents": "British Columbia British Columbia as ian faan dön tjiin prowinsen faan Kanada. At prowins leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd leit det Yukon Teritoorium, uun a nuurduast dön Nuurdwaast-Teritoorien, uun a uast Alberta, uun a süüd dön Ferianigt Stooten, uun a süüdwaast a Pasiifik an uun a nuurdwaast de US-ameerikoons bundesstoot Alaska. Det hee 5.214.805 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Victoria. British Columbia as det naistgratst prowins uun Kanada. At prowins as twesken tausis an triisis grater üüs Tjiisklun. Det leit twesken 60° an 48°30' faan a nuurd tu a süüd an twesken 114° an 140° faan a uast tu a waast. Dön Rocky Mountains lei uun a uast faan't prowins. De huuchst ponkt as Mount Waddington (4019 m). Dön tau gratst eilunen san Vancouver Eilun (32.134 km²) an dön Haida Gwaii Eilunen (10.180 km²), wat uun a waast lei. Vancouver Eilun Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Chilcotin (amanbi 2000 spreegern), Dakelh (amanbi 1000 spreegern) an Gitxsan (amanbi 1000 spreegern) san dön miastspreegen faan dön iinbaaren spriiken uun't prowins. At gebiit, huar at Dakelh Spriik snaaket wurt British Columbia wurd de 20. Jüüle 1871 en prowins faan Kanada. Tuföören wiar det en apartig"}
{"id": "42312", "contents": "Manitoba Manitoba as ian faan dön tjiin prowinsen faan Kanada. At prowins leit uun a maden faan't lun. Uun a nuurd leit Nunavut Teritoorium, uun a nuurduast Hudson Bocht, uun a süüduast Ontario, uun a süüd dön Ferianigt Stooten an uun a waast Saskatchewan. Det hee 1.383.765 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Winnipeg. Manitoba as det füftletjst prowins uun Kanada. At prowins as tausis grater üüs Tjiisklun. Det leit twesken 60° an to 49° faan a nuurd tu a süüd an twesken 89° an 102° faan a uast tu a waast. Uun a süüdwaast faan Manitoba as gäärslun (üüb Ingelsk an Fraansöösk prairies). At prowins hee tau sköölen faan berger: Dön Peminba Berger, wat uun a süüd faan't prowins stun. Det Manitoba Escarpment, wat fjauer onersköölen faan berger hee: trii diarfaan san uun Manitoba, dön Riding Berger, dön Duck Berger, an dön Porcupine Berger. De huuchst ponkt uun't prowins, Baldy Mountain (832 m), stäänt uun dön Duck Berger. Dön wichtigst struumer uun't prowins san de Red Struum, de Assiniboine Struum, de Nelson Struum, an de Churchill Struum. Dön fjauer gratst sian uun't prowins san de Winnipeg-sia, de Winnipegosis-sia, de Manitoba-sia an de Cedar-sia. Manitoba hee uun a nuurd"}
{"id": "42320", "contents": "At Letj Imergreen (Vinca minor) as en plaantenslach uun det famile faan a Apocynaceae (Hünjgiftplaanten). Hat as giftag, auer diar alkaloiiden uun san. Commonskategorii: Letj Imergreen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Imergreen Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "42324", "contents": "New Brunswick New Brunswick as ian faan dön tjiin prowinsen faan Kanada. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Uun a nuurduast leit de Golf faan St. Lawrence, uun a uast Nova Scotia, uun a süüduast a Bocht faan Fundy, uun a süüdwaast dön Ferianigt Stooten an uun a nuurdwaast Québec. Det hee 789.225 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Fredericton. New Brunswick as det traadletjst prowins uun Kanada. Dön Appalachen Berger stun uun at miast faan't prowins. De huuchst ponkt uun't prowins as Mount Carleton (820 m). A struumer faan New Brunswick hee hör mösen uun a uast uun de Golf faan St. Lawrence of uun a süüd uun a Bocht faan Fundy. Eilunen: Campobello Eilun, Grand Manan Eilun. At jaft en gebiitsdispuut twesken Kanada an dön Ferianigt Stooten auer det Machias Seal Eilun, wat uun a süüd uun a Golf faan Maine leit. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: New Brunswick hee füftanj counties, wat föör 1966 ferwaltingsianhaiden wiar. Jo wurd noch för statistisk an geograafisk saagen brükt. Ingelsk an Fraansöösk san dön amtelk spriiken faan't prowins. Canada: Administrative and Census Division, citypopulation.de climate-data.org Canada: New Brunswick, citypopulation.de New Brunswick: Province in Canada, citypopulation.de"}
{"id": "42325", "contents": "Nova Scotia Nova Scotia as ian faan dön tjiin prowinsen faan Kanada. At prowins leit uun a süüduast faan't lun. Uun a nuurd leit a Golf faan St. Lawrence, uun a uast an süüd a Atlantik an uun a waast New Brunswick. Det hee 992.055 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Halifax. Nova Scotia as det naistletjst prowins uun Kanada. At prowins hee tau dialen: at hualeweilun uun a süüd an Cape Breton Eilun uun a nuurd. De huuchst ponkt uun't prowins as White Hill (535 m). Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Canada: Administrative and Census Division, citypopulation.de Canada: Nova Scotia, citypopulation.de"}
{"id": "42326", "contents": "A Yucca san en plaantenskööl uun det famile faan a Spargelplaanten (Asparagaceae). Jo waaks uun Madelameerikoo. Yuccas wurd uk \"pualmer\" näämd, san oober eegentelk goorei nai mä \"echt\" Pualmer. Seksioonen Y. sect. Chaenocarpa – Y. sect. Clistocarpa – Y. sect. Endlichiana – Y. sect. Hesperoyucca – Y. sect. Yucca Slacher Y. aloifolia – Y. angustissima – Y. arkansana – Y. baccata – Y. baileyi – Y. brevifolia – Y. campestris – Y. capensis – Y. carnerosana – Y. cernua – Y. coahuilensis – Y. constricta – Y. decipiens – Y. declinata – Y. de-smetiana – Y. elata – Y. endlichiana – Y. faxoniana – Y. filamentosa – Y. filifera – Y. flaccida – Y. gigantea – Y. glauca – Y. gloriosa – Y. grandiflora – Y. harrimaniae – Y. intermedia – Y. jaliscensis – Y. lacandonica – Y. linearifolia – Y. luminosa – Y. madrensis – Y. mixtecana – Y. necopina – Y. neomexicana – Y. pallida – Y. periculosa – Y. potosina – Y. queretaroensis – Y. reverchonii – Y. rostrata – Y. rupicola – Y. schidigera – Y. sterilis – Y. tenuistyla – Y. thompsoniana – Y. treculeana – Y. utahensis – Y. valida Commonskategorii: Yucca – Saamlang"}
{"id": "42327", "contents": "At Biskaya (ingelsk Bay of Biscay, Gulf of Biscay, fransöösk Golfe de Gascogne, spoonsk Mar Cantábrico) as en bocht faan a Atlantik tesken Nuurdwaastfrankrik an Nuurdwaastspoonien an knaap 500 mool 600 km grat. Hat as bekäänd för rüch wedern. Eilunen uun a Biskaya Île de Groix, Île Dumet, Belle-Île, Île d’Yeu, Île de Ré, Île d’Oléron, Île aux Oiseaux, Isla de Mouro, Santa Clara Struumer diar iin Penerf, Vilaine, Loire, Falleron, Vie, Auzance, Lay, Sèvre Niortaise, Charente, Seudre, Gironde, Eyre, Courant de Mimizan, Adour, Nivelle, Bidasoa, Urumea, Oria, Urola, Nervión, Aboño, Alvares Nalón, Deba, Saja, Pas, Miera, Sella, Navia, Eo, Río Masma, Río Landro Commonskategorii: Biskaya – Saamlang faan bilen of filmer Bizkaia (Prowins), Baskenlun, Spoonien Kantaabrisk Sia"}
{"id": "42328", "contents": "Ontario Ontario as ian faan dön tjiin prowinsen faan Kanada. At prowins leit uun a süüd faan't lun. Uun a nuurd leit Hudson Bocht, uun a uast Québec, uun a süüd dön Ferianigt Stooten an uun a waast Manitoba. Det hee 14.826.276 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Toronto. Ontario as det traadgratst prowins uun Kanada. At prowins leit twesken 56°86' an 41°66' faan a nuurd tu a süüd an twesken 74°34' an 95°16' faan a uast tu a waast. De huuchst ponkt uun't prowins as Ishpatina Ridge (693 m). Sian: Ontariosia (Lake Ontario) Eriesia (Lake Erie) Huronsia (Lake Huron) an Georgian Bocht (Georgian Bay) Boower Sia (Lake Superior) Dön tjin gratst steeden uun't prowins san: Swampy Cree an Moose Cree, spriikwiisen faan det Cree Spriik, wurd uun a nuurd faan't prowins snaaket. Canada: Administrative and Census Division, citypopulation.de Canada: Ontario, citypopulation.de"}
{"id": "42329", "contents": "Prince Edward Eilun Prince Edward Eilun as ian faan dön tjiin prowinsen faan Kanada. At prowins leit uun a Golf faan St. Lawrence, uun a uast faan't lun. Det hee 164.318 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Charlottetown. Prince Edward Eilun as det letjst prowins uun Kanada. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee trii counties: Prince Edward Eilun wurd de 1. Jüüle 1873 en prowins faan Kanada. Tuföören wiar det en britisk kolonii. Canada: Administrative and Census Division, citypopulation.de Canada: Prince Edward Island, citypopulation.de Prince Edward Island: Province in Canada, citypopulation.de"}
{"id": "42330", "contents": "Saskatchewan Saskatchewan as ian faan dön tjiin prowinsen faan Kanada. At prowins leit uun a maden faan't lun. Uun a nuurd lei dön Nuurdwaast-Teritoorien, uun a uast leit Manitoba, uun a süüd lei dön Ferianigt Stooten an uun a waast leit Alberta. Det hee 1.179.844 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Regina. Saskatchewan as det füftgratst prowins uun Kanada. At prowins leit twesken 60° an to 49° faan a nuurd tu a süüd an twesken 101° an 110° faan a uast tu a waast. Saskatchewan as ian faan tau prowinsen uun Kanada, wat banenlunen san. Uun a nuurd as walt an uun a süüd gäärslun (üüb Ingelsk an Fraansöösk prairies). At uastdial faan de Athabasca-Sia leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Plains Cree (Nēhiyawēwin), en spriikwiis faan det Cree Spriik, wurt uun a maden faan't prowins snaaket. Uun a nuurd wurt det Woods Cree (Nīhithawīwin) spriikwiis snaaket. Saskatchewan wurd de 1. September 1905 en prowins faan Kanada. Tuföören wiar det dial faan dön Nuurdwaast-Teritoorien. Canada: Administrative and Census Division, citypopulation.de Canada: Saskatchewan, citypopulation.de"}
{"id": "42331", "contents": "Québec Québec as ian faan dön tjiin prowinsen faan Kanada. At prowins leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurd leit det Hudson-Struat, uun a uast Newfoundland and Labrador, uun a süüduast a Golf faan St. Lawrence, uun a süüduast New Brunswick, uun a süüd dön Ferianigt Stooten, uun a süüdwaast Ontario an uun a nuurdwaast Hudson Bocht. Det hee 8.604.495 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Québec. Québec as det gratst prowins uun Kanada. At prowins leit 62°59 an 44°99 faan a nuurd tu a süüd an twesken 57°10 an 79°76 faan a uast tu a waast. De St. Lawrence Struum leept troch't prowins. Anticosti Eilun leit uun a mös faan a struum. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee sööwentanj ferwaltingsregiuunen: Bas-Saint-Laurent Saguenay–Lac-Saint-Jean Capitale-Nationale Mauricie Estrie Montreal Outaouais Abitibi-Témiscamingue Côte-Nord Nord-du-Québec Gaspésie–Îles-de-la-Madeleine Chaudière-Appalaches Laval Lanaudière Laurentides Montérégie Centre-du-Québec Det amtelk spriik faan't prowins as Fraansöösk. James Bay Cree, en spriikwiis faan det Cree Spriik, Montagnais, Naskapi an Atikamekw wurd uk uun't prowins snaaket. Canada: Administrative and Census Division, citypopulation.de Canada: Québec, citypopulation.de"}
{"id": "42336", "contents": "A Micmac of Mi’kmaq san en fulk faan indioonern uun Nuurduastameerikoo. Jo haa diar lewet, huar daalang Nova Scotia, Prince Edward Island, New Brunswick uun Kanada san. Micmac, Míkmawísimk, Mi'gmawi'simg of L'nui'sin het uk hör spriak. Hat hiart tu det grat skööl faan a Algonkin-spriaken. Daalang snaake det noch son 11.000 minsken. Uun't 17. juarhunert hää di misionaar Chrestien Le Clercq en hieroglyphenskraft ütjwerket mä muar üs 5.000 tiakens, amdat a Micmac a krastelk gluuw liar küd. An a Micmac haa det skraft gud uunnimen. Commonskategorii: Micmac fulk – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Micmac spriak – Saamlang faan bilen of filmer Micmac spriak (ingelsk Wikipedia)"}
{"id": "42337", "contents": "Ontario Ontario is ian foon e prowinse foon Kanada. Dat heet 14.566.547 jude (2019). E häädstää foon e prowins is Toronto. Canada: Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "42338", "contents": "Prince Edward Ailöön is ian foon e prowinse foon Kanada. Dat heet 156.947 jude (2019). E häädstää foon e prowins is Charlottetown. Canada: Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "42339", "contents": "Nöördwäst-Teritoorien (uwe Ingelsk: Northwest Territories) is ian foon de tree'e teritoorie öön Canada. Dat heet 44.826 jude (2019). E häädstää foon't teritoorium is Yellowknife. Canada: Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "42341", "contents": "Nuurdwaast-Teritoorien Nuurdwaast-Teritoorien (üüb Ingels: Northwest Territories) as ian faan dön trii teritoorien faan Kanada. At teritoorium leit uun a nuurd faan't lun. Uun a nuurd leit det Arktisk Sia, uun a uast Nunavut, uun a süüd lei Saskatchewan, Alberta an British Columbia an uun a waast leit Yukon. Det hee 45.504 lidj (2021). At hoodsteed faan't teritoorium as Yellowknife. Dön tau gratst sian uun't teritoorium san de Gratbaar-Sia (31.153 km²) an de Gratslaawen-Sia (27.048 km²). Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't prowins san: Dön Nuurdwaast-Teritoorien wurd de 15. Jüüle 1870 dial faan Kanada. A grensen faan a teritoorien haa santdeem föl feranert. Canada: Administrative and Census Division, citypopulation.de Canada: Northwest Territories, citypopulation.de"}
{"id": "42343", "contents": "Nunavut Nunavut (üüb Inuit: ᓄᓇᕗᑦ, of \"üüs lun\") as ian faan dön trii teritoorien faan Kanada. At teritoorium leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 39.403 lidj (2021). At hoodsteed faan't teritoorium as Iqaluit. Eilunen: Baffin Eilun Victoria Eilun (at uastdial) Ellesmere Eilun Devon Eilun Axel Heiberg Eilun Melville Eilun (at uastdial) Southampton Eilun Prince of Wales Eilun Somerset Eilun Bathurst Eilun A eilunen uun Hudson Bocht hiar uk tu Nunavut. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't teritoorium san: At teritoorium hee trii regiuunen: Spriikwiisen faan det Inuit Spriik wurd uun't teritoorium snaaket. Nunavut wurd de 1. April 1999 en teritoorium faan Kanada. Tuföören wiar det dial faan dön Nuurdwaast-Teritoorien. Canada: Administrative and Census Division, citypopulation.de Canada: Nunavut, citypopulation.de Nunavut: Territory in Canada, citypopulation.de"}
{"id": "42344", "contents": "Yukon (Teritoorium) Yukon as ian faan dön trii teritoorien faan Kanada. At teritoorium leit uun a nuurdwaast faan't lun. Uun a nuurd leit det Arktisk Sia, uun a uast dön Nuurdwaast-Teritoorien, uun a süüd British Columbia an uun a waast dön Ferianigt Stooten (Alaska). Det hee 42.986 lidj (2021). At hoodsteed faan't teritoorium as Whitehorse. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't prowins san: Yukon wurd de 13. Jüüne 1898 en teritoorium faan Kanada. Tuföören wiar det dial faan dön Nuurdwaast-Teritoorien. Canada: Administrative and Census Division, citypopulation.de Canada: Yukon, citypopulation.de"}
{"id": "42353", "contents": "A Columbia River as en 1.953 kilomeeter lungen struum uun Nuurdwaastameerikoo. Sin iintoochregiuun leit tu 15% uun Kanada an tu 85% uun a USA. At kanaadsk Prowins British Columbia as näämd efter di struum. Commonskategorii: Columbia River – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42357", "contents": "Wat menst dü? Regina, di wüfensnööm Regina (Saskatchewan), stääd uun Kanada"}
{"id": "42359", "contents": "Newfoundland and Labrador Newfoundland and Labrador as ian faan dön tjiin prowinsen faan Kanada. At prowins leit uun a uast faan't lun. Uun a uast leit det Hudson-Struat, uun a uast an süüd a Atlantik (mä det Labrador-Sia uun a nuurduast), uun a süüdwaast a Golf faan St. Lawrence an uun a nuurdwaast Québec. Det hee 520.553 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as St. John's. Newfoundland and Labrador as det fjuardletjst prowins uun Kanada. At prowins hee tau dialen: at eilun Newfoundland uun a süüd an't feestlun Labrador uun a nuurd. De huuchst ponkt uun't prowins as Mount Caubvick (1652 m), wat uun a nuurd faan't prowins, nai bi't grens tu det Québec Prowins, stäänt. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: Newfoundland and Labrador wurd de 31. Marts 1949 en prowins faan Kanada. Tuföören wiar det at britisk dominion Newfoundland. Canada: Administrative and Census Division, citypopulation.de Canada: Newfoundland and Labrador, citypopulation.de"}
{"id": "4236", "contents": "Alberta [ælˈbɝtə] as en prowins uun't waasten faan Kanada. Uun Alberta gongt det fäänlun faan Madelkanada auer tu a berger faan a Rocky Mountains uun't waasten. Alberta woort iindiald tu sääks regiuunen: Northern Alberta Alberta's Rockies Southern Alberta Calgary Region Edmonton Region Central Alberta Alberta’s Rockies Calgary Region Central Alberta Edmonton Capital Region Northern Alberta Southern Alberta Commonskategorii: Alberta – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42366", "contents": "A Tsimschian spriaken san en spriakfamile uun't nuurdwaastelk British Columbia (Kanada). Ferlicht hiar jo tu det grater skööl faan a Penuti spriaken, det as oober ei seeker. Tsimshian, maritiim Tsimschian, nuurdelk Tsimshian Coast Tsimshian (Sm’algyax̣, Sm’algax) - green Southern Tsimshian (Sgüüx̣s, Ski:xs, Old Klemtu) † - blä Nass–Gitksan, banlun Tsimshian Nisga’a (Nisqa’a, Nisg̱a’a, Nishga, Nisgha, Niska, Nass, Nishka) - ruad Gitksan (Gitxsan, Gitksanimx̣) - güül"}
{"id": "42370", "contents": "f A Mount Carleton as en berag uun a Appalachen uun Nuurdameerikoo. Hi as mä en hööchde faan 820 meetern di huuchst berag uun New Brunswick (Kanada). San nööm füng hi efter Thomas Carleton, di iarst fitseguwernöör faan det doomols noch britisk kolonii New Brunswick. Trinjam leit di 17.000 ha grat Mount Carleton Provincial Park mä 60 km waanerwaier. Commonskategorii: Mount Carleton – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42373", "contents": "Prins Albert faan Sachsen-Coburg an Gotha (bäären üs Prinz Franz Albrecht August Karl Emanuel von Sachsen-Coburg-Saalfeld, Herzog zu Sachsen; * 26. August 1819 üüb sloot Rosenau, Hertoochdoom Sachsen-Coburg-Saalfeld; † 14. Detsember 1861 üüb Windsor Castle, Berkshire) wiar en sjiisken prins faan det aadelshüs Sachsen-Coburg an Gotha. 1840 freid hi sin kusiine, det britisk Könangin Victoria. Victoria („Vicky“) (* 21. November 1840; † 5. August 1901), Princess Royal ∞ Friedrich III., Sjiisk Keiser an Könang faan Preußen Albert Edward („Bertie“) (* 9. November 1841; † 6. Mai 1910), Prince of Wales, üs Eduard VII. Könang faan Gratbritanien an Irlun, an uk Keiser faan Indien ∞ Prinsesin Alexandra faan Denemark Alice (* 25. April 1843; † 14. Dezember 1878) ∞ Grathertooch Ludwig IV. faan Hessen Alfred („Affie“) (* 6. August 1844; † 31. Juli 1900), Duke of Edinburgh an Hertooch faan Sachsen-Coburg-Gotha ∞ Gratföörstin Maria faan Ruslun Helena („Lenchen“) (* 25. Mai 1846; † 6. Juni 1923) ∞ Prins Christian faan Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburg Louise (* 18. März 1848; † 3. Dezember 1939) ∞ John Campbell, Duke of Argyll Arthur (* 1. Mai 1850; † 16. Januar 1942), Duke of Connaught and Strathearn ∞ Prinsesin Luise Margarete faan Preußen Leopold (* 7. April 1853;"}
{"id": "42378", "contents": "Moncton as det gratst steed uun New Brunswick, Kanada. At steed leit uun a süüduast faan't prowins, amanbi 145 km uun a nuurdwaast faan Fredericton. Det hee 81.140 lidj (2021). Canada: New Brunswick, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "42379", "contents": "Calgary as det gratst steed uun Alberta, Kanada. At steed leit uun a süüd faan't prowins, 173 km uun a süüdwaast faan Edmonton. Det hee 1.372.178 lidj (2021). Canada: Alberta, citypopulation.de"}
{"id": "4238", "contents": "British Columbia (ˌbrɪtɨʃ kəˈɫʌmbiə; frz. Colombie-Britannique; kurt BC) as en prowins uun Waastkanada an leit bi a Pasiifik. Di nööm komt faan a Columbia River. Uun British Columbia jaft'at 29 distrikten: Commonskategorii: British Columbia – Saamlang faan bilen of filmer Det iinwenertaal ment di distrikt North Vancouver. Population Population and dwelling counts, for Canada, provinces and territories, and census divisions, 2016 and 2011 censuses. 28. August 2017, ufrepen di 18. September 2017 (ingelsk). Population and dwelling counts, for Canada, provinces and territories, and census divisions, 2011 and 2006 censuses. 9. August 2016, ufrepen di 18. September 2017 (ingelsk)."}
{"id": "42380", "contents": "Vancouver as det gratst steed uun British Columbia, Kanada. At steed leit uun a waast faan't prowins, bi't Struat faan Georgia. Det hee 693.235 lidj (2021). Canada: British Columbia, citypopulation.de Canadian Climate Normals 1981–2010: Vancouver International Airport"}
{"id": "42381", "contents": "Montréal as det gratst steed uun't prowins Québec, Kanada. At steed leit uun a süüdwaast faan't prowins, amanbi 143 km uun a süüdwaast faan't steed Québec. Det hee 1.778.528 lidj (2021). Canada: Québec, citypopulation.de"}
{"id": "42382", "contents": "Saskatoon as det gratst steed uun Saskatchewan, Kanada. At steed leit uun a süüd faan't prowins, amanbi 233 km uun a nuurdwaast faan Regina. Det hee 282.227 lidj (2021). Canada: Saskatchewan, citypopulation.de"}
{"id": "42384", "contents": "Antiigua an Barbuuda Antiigua an Barbuda (üüb Ingels: Antigua and Barbuda) as en lun an en skööl faan eilunen uun a Kariibik. Det leit uun a uast faan't sia. Tu a nuurdwaast leit Anguilla, tu a süüdwaast Saint Kitts an Nevis, tu a süüd Montserrat an tu a süüduast Guadeloupe. Det hee 85.567 lidj (2011). At hoodsteed faan't lun as Saint John's. Antiigua an Barbuuda bestäänt ütj dön trii eilunen Antiigua, Barbuuda an Redonda, tup mä öler letj eilunen. Det as det fjuardgratst faan dön lunen uun det Letj Antilen. At lun as fiiwsis grater üüs at eilun Feer. De huuchst ponkt uun't lun as Boggy Peak (402 m), wat uun a süüdwaast faan't eilun Antiigua stäänt. Antiigua Barbuuda Redonda Boggy Peak Dön fjauer gratst steeden uun't lun san: Saint John's All Saints Piggotts Liberta Antiigua an Barbuuda hee seeks sarkspalen (üüb Ingels: Parishes, iantaal Parish) an tau ufhingig gebiiten (üüb Ingels: Dependencies; Barbuuda an Redonda): Antiigua an Barbuuda wiar en britisk kolonii. Det wiar faan 1958 tu 1962 dial faan det Waastindisk Föderatschuun. At lun wurd de 1. Nofember 1981 suwereen. Antiigua an Barbuuda as en konstituschunel monarchii. Det as sant de 1. Nofember 1981 lasmaat faan det Commonwealth"}
{"id": "4239", "contents": "Nunavut (uun't spriak faan a Inuit: ᓄᓇᕗᑦ, det ment „Üüs lun“) as en teritoorium uun't nuurden faan Kanada. Uun Nunavut jaft'at trii regiuunen: Kitikmeot (Cambridge Bay) Kivalliq (Rankin Inlet) Qikiqtaaluk (Iqaluit) At öfentelk leewent woort faan 26 municipalities reegelt: 1 city (hoodstääd) Iqaluit 25 hamlets (siidlangen): Arctic Bay (Hamlet) Arviat (Hamlet) Baker Lake (Hamlet) Cambridge Bay (Hamlet) Cambridge Bay (Hamlet) Chesterfield Inlet (Hamlet) Clyde River (Hamlet) Coral Harbour (Hamlet) Gjoa Haven (Hamlet) Grise Fiord (Hamlet) Igloolik (Hamlet) Kimmirut (Hamlet) Kinngait (Hamlet) Kugaaruk (Hamlet) Kugluktuk (Hamlet) Pangnirtung (Hamlet) Pond Inlet (Hamlet) Qikiqtarjuaq (Hamlet) Rankin Inlet (Hamlet) Repulse Bay (Hamlet) Resolute Bay (Hamlet) Sanikiluaq (Hamlet) Sanirajak (Hamlet) Taloyoak (Hamlet) Whale Cove (Hamlet) Commonskategorii: Nunavut – Saamlang faan bilen of filmer nuna, „lun“, -vut „üüs“"}
{"id": "42390", "contents": "Saint John's, uk St. John's, as at hoodsteed faan Antiigua an Barbuuda. At steed leit uun a nuurdwaast faan't eilun Antiigua, uun det Saint John Sarkspal. Det hee 22.219 lidj (2011). At steed wurd 1632 grünjlaanjen. Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. Antigua and Barbuda, citypopulation.de"}
{"id": "42391", "contents": "Trinidad an Tobaago Trinidad an Tobaago (üüb Ingels: Trinidad and Tobago [ˈtɹɪnɪdæd ən təˈbeɪgoʊ]) san tau eilunen faan a Letj Antilen an en lun uun a Kariibik. At lun leit uun a süüduast faan't sia. Det hee 1.328.019 lidj (2011). At hoodsteed faan't lun as Port of Spain. Trinidad an Tobaago as det gratst faan dön lunen uun det Letj Antilen. At lun hee tau eilunen: det gratst diarfaan as Trinidad, wat uun a süüdwaast leit, an Tobaago, wat uun a nuurduast leit. Dönheer tau eilunen lei nai bi a eeg faan Weenesuela. De huuchst ponkt uun't lun as El Cerro del Aripo (940 m), wat uun a nuurd faan't eilun Trinidad stäänt. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee tau steeden, trii borger, njüügen regiuunen an ian ward: Trinidad an Tobaago wiar en britisk kolonii. At lun wiar faan 1958 tu 1962 dial faan det Waastindisk Föderatschuun. Det wurd de 31. August 1962 suwereen. Det as sant de 31. August 1962 lasmaat faan det Commonwealth of Nations. Trinidad and Tobago, citypopulation.de Trinidad and Tobago: Republic of Trinidad and Tobago, citypopulation.de Trinidad and Tobago: Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "42392", "contents": "Port of Spain (üüb Spaans: Puerto España) as at hoodsteed faan Trinidad an Tobaago. At steed leit uun a nuurdwaast faan't eilun Trinidad. Det hee 37.074 lidj (2011). Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. Trinidad and Tobago: Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "42393", "contents": "San Fernando as det naistgratst steed uun Trinidad an Tobaago. At steed leit uun a süüdwaast faan't eilun Trinidad. Det 48.838 lidj (2011). Trinidad and Tobago: Republic of Trinidad and Tobago, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "42394", "contents": "Chaguanas as det gratst steed an en borig uun Trinidad an Tobaago. At steed leit uun a waast faan't eilun Trinidad. Det hee 83.516 lidj (2011). Trinidad and Tobago: Republic of Trinidad and Tobago, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "42395", "contents": "Bahaamas A Bahaamas (üüb Ingels: The Bahamas) san en skööl faan eilunen an en lun Kariibik. Jo lei uun a nuurduast faan't sia. Tu a nuurd lei dön Ferianigt Stooten, tu a süüdwaast leit Kuuba an tu a süüduast lei Haiti, det Dominikaans Republiik an a Turks an Caicos Eilunen. Jo haa 351.461 lidj (2010). At hoodsteed faan't lun as Nassau. At lun as en betj grater üüs Sleeswich-Holstian. De huuchst ponkt uun't lun as Mount Alvernia (63 m), wat üüb Cat Eilun stäänt. Dön tjiin gratst eilunen uun't lun san: North Andros Great Inagua South Andros Great Abaco Grand Bahama Long Island Acklins Eleuthera Cat Island Mayaguana Dön njüügen gratst steeden uun't lun san: A Bahaamas wiar en britisk kolonii. Det wurd de 7. Janewoore 1964 autonoom. At lun wurd de 10. Jüüle 1973 suwereen. A Bahaamas as en konstituschunel monarchii. Det as sant de 10. Jüüle 1973 lasmaat faan det Commonwealth of Nations. Bahamas: Commonwealth of the Bahamas, citypopulation.de Bahamas: Localities, citypopulation.de"}
{"id": "42396", "contents": "Nassau as at hoodsteed faan a Bahaamas. At steed leit üüb New Providence Eilun. Det hee 246.329 lidj (2010). Bahamas: Localities, citypopulation.de Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington."}
{"id": "42397", "contents": "Barbaados Barbaados (üüb Ingels: Barbados) as en eilun faan a Letj Antilen an en lun uun a Kariibik. At lun leit uun a süüduast faan't sia. Tu a nuurdwaast leit Martinique, tu a waast lei Saint Lucia an Saint Vincent an a Grenadiinen an tu a süüdwaast Grenaada, Weenesuela an Trinidad an Tobaago. Det hee 277.821 lidj. At hoodsteed faan't lun as Bridgetown. Barbaados as det füftgratst faan dön lunen uun det Letj Antilen. At lun as amanbi fiiwsis grater üüs at eilun Feer. De huuchst ponkt uun't lun as Mount Hillaby (340 m), wat uun a nuurd faan't lun stäänt. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Barbaados hee elwen sarkspalen (üüb Ingels: Parishes, iantaal Parish): Barbaados wiar en britisk kolonii. At lun wiar faan 1958 tu 1962 dial faan det Waastindisk Föderatschuun. Det wurd de 30. Nofember 1966 suwereen. Barbaados as sant de 30. Nofember 2021 en republiik. Det iarst president faan't lun as Sandra Mason. Barbaados wiar faan 1966 bit 2021 lasmaat faan det Commonwealth of Nations. Barbados: Parishes and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "42398", "contents": "Domiinika Domiinika as en eilun faan a Letj Antilen an en lun uun a Kariibik. At lun leit uun a uast faan't sia. Tu a nuurd leit Guadeloupe an tu a süüd Martinique. Det hee 71.293 lidj (2011). At hoodsteed faan't lun as Roseau. Domiinika as det naistgratst faan dön lunen uun det Letj Antilen. At lun as njüügensis grater üüs at eilun Feer. De huuchst ponkt uun't lun as Morne Diablotins (1447 m), wat uun a nuurd faan't eilun Domiinika stäänt. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Domiinika hee tjiin sarkspalen: Domiinika wiar en britisk kolonii. Det wiar faan 1958 tu 1962 dial faan det Waastindisk Föderatschuun. At lun wurd de 3. Nofember 1978 suwereen. Domiinika as sant 1978 en republiik an lasmaat faan det Commonwealth of Nations. Dominica: Parishes, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "4240", "contents": "A Nuurdwaast Teritoorien (ingelsk Northwest Territories (ˌnɔrθˌwɛstˈtɛrɨtɔriz), fransöösk Territoires du Nord-Ouest) san en teritoorium uun't nuurden faan Kanada. Uun a Nuurdwaast Teriroorien jaft'at fiiw regiuunen: Dehcho Sahtu Inuvik North Slave South Slave At öfentelk leewent woort faan 24 letj ianhaiden reegelt: 1 city (hoodstääd) Yellowknife 4 towns Inuvik, Norman Wells, Hay River, Fort Smith villages (saarpen) hamlets (siidlangen) charter communitiues community governments Commonskategorii: Nuurdwaast Teritoorien – Saamlang faan bilen of filmer Nordvestterritoria Official Languages Act, 1988 (as amended 1988, 1991-1992, 2003)"}
{"id": "42400", "contents": "Roseau as at hoodsteed faan Domiinika. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun, uun det Saint George Sarkspal. Det hee 14.725 lidj (2011). Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. Dominica: Parishes, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "42401", "contents": "Saint Vincent an a Grenadiinen Saint Vincent an a Grenadiinen (üüb Ingels: Saint Vincent and the Grenadines of St. Vincent and the Grenadines) san en lun faan dön Letj Antilen uun a Kariibik. Jo lei uun a süüduast faan't sia. Tu a nuurd leit Saint Lucia, tu a süüd Grenaada an tu a nuurduast Barbaados. Jo haa 110.564 lidj (2018). At hoodsteed faan't lun as Kingstown. Saint Vincent an a Grenadiinen san det seekstgratst faan dön lunen uun dön Letj Antilen. At lun bestäänt ütj at eilun Saint Vincent an a Grenadiinen, en skööl faan föl letj eilunen. De huuchst ponkt faan't lun as a ialberig La Soufrière (1234 m), wat uun a nuurd faan't eilun Saint Vincent stäänt. Kingstown Georgetown Chateaubelair Port Elizabeth At lun hee seeks sarkspalen (üüb Ingels: Parishes, iantaal Parish): Charlotte (hoodsteed: Georgetown) Grenadines (hoodsteed: Port Elizabeth) Saint Andrew (hoodsteed: Layou) Saint David (hoodsteed: Chateaubelair) Saint George (hoodsteed: Kingstown) Saint Patrick (hoodsteed: Barrouallie) At lun hee uk tretanj folksteelingdistrikten: Saint Vincent an a Grenadiinen wiar en britisk kolonii. At lun wiar faan 1958 tu 1962 dial faan det Waastindisk Föderatschuun. Det wurd de 27. Oktuuber 1979 suwereen. Daaling hiart det lun tu a Commonwealth of Nations."}
{"id": "42402", "contents": "Grenaada Grenaada (üüb Ingels: Grenada [ɡɹəˈneɪdə]) as en eilun an en lun uun a Letj Antilen uun a Kariibik. At lun leit uun a süüduast faan't sia. Tu a nuurd lei Saint Vincent an a Grenadiinen, tu a süüduast leit Trinidad an Tobaago an tu a süüdwaast Weenesuela. Det hee 112.579 lidj (2019). At hoodsteed faan't lun as St. George's. At lun bestäänt ütj Grenaada, wat at gratst eilun faan't lun as an hög eilunen, wat dial faan a Grenadiinen Eilunen san. Jo san: Carriacou Petite Martinique Ronde Eilun (ünbewenet) Caille Eilun (ünbewenet) Saline Eilun (ünbewenet) Large Eilun (ünbewenet) Frigate Eilun (ünbewenet) Dön sööwen gratst steeden an taarpen faan't lun san: Üüb't eilun Grenaada: St. George's (at hoodsteed) Gouyave Sauteurs Grenville St. David's Victoria Üüb't eilun Carriacou: Hillsborough Grenaada hee ian ufhengig gebiit (üüb Ingels: Dependency; Carriacou an Petite Martinique) an seeks sarkspalen (üüb Ingels: Parishes, iantaal Parish) At lun wiar en britisk kolonii. Det wiar faan 1958 tu 1962 dial faan det Waastindisk Föderatschuun. Det wurd de 7. Febrewoore 1974 suwereen. Grenaada as en konstituschunel monarchii. At lun as sant 1974 lasmaat faan det Commonwealth of Nations. Grenada, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "42416", "contents": "Haiti Haiti (üüb Haitiaans: Ayiti) as en lun uun a Kariibik. At lun leit uun a waast faan't eilun Hispaniola, ian faan a eilunen uun dön Grat Antilen. Uun a uast leit det Dominikaans Republiik. Det hee 9.923.243 lidj (2009). At hoodsteed faan't lun as Port-au-Prince. Haiti as det traadgratst lun uun dön Grat Antilen. Bitu at feestlun üüb't eilun Hispaniola, jaft at tau öler grat eilunen, Gonâve Eilunen uun a süüd an Tortuga Eilun uun a nuurd. De lingst struum uun't lun as de Artibonite Struum, wat troch a maden faan't lun leept. De huuchst ponkt uun't lun as Pic la Selle (2680 m), wat uun a süüduast faan't lun stäänt. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee tjiin departmenten: Haiti wiar en fraansöösk kolonii. De 22. August 1791 begand en rewolutsion. Toussaint Louverture wiar en wichtig persuun uun't rewolutschuun. At lun wurd de 1. Janewoore 1804 suwereen. At jaft de 12. Janewoore 2010 en grat eerdbeewrin. Haiti, citypopulation.de Haiti: Cities & Towns, citypopulation.de Haiti, citypopulation.de"}
{"id": "42417", "contents": "Port-au-Prince (üüb Haitiaans: Pòtoprens) as at hoodsteed faan Haiti. At steed leit uun a süüd faan't lun, bi a Golf faan Gonâve. Det hee 875.978 lidj (2009). Det as uk at hoodsteed faan det Ouest Department. Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. Haiti: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "42420", "contents": "Belize Belize [bəˈli:z] as en lun uun Madel-Ameerika. At lun leit uun a süüduast faan det Yucatán Hualeweilun. Uun a nuurd leit Meksiko, uun a uast an süüduast a Kariibik an uun a süüdwaast an waast Guatemaala. Det hee 430.191 lidj (2021). At hoodsteed faan't lun as Belmopan. Belize as det seekstgratst lun uun Madel-Ameerika. Det as en betj grater üüs Sleeswich-Holstian. At lun hee en 266 km lung grens tu Guatemaala an en 276 km lung grens tu Meksiko. A eeg tu a Kariibik as 386 km lung. De huuchst ponkt uun't lun as Doyle's Delight (1124 m), wat uun a süüdwaast faan't lun leit. Det gratst eilun faan't lun as Ambergris Caye, wat uun a nuurduast faan't lun leit. Belize hee'n troopisk kliima. At jaft tau juarstidjen: at rintidj faan Jüüne tu Deetsember an en drügtidj faan Janewoore tu Mei. Faan September tu Deetsember jaft at orkaanen. Dön njüügen gratst steeden uun't lun san: At lun hee seeks distrikten: Dön wichtigst spriiken uun't lun san Ingels, Spaans an Belizisk Kriol. Maya-Spriiken wurd uk uun't lun snaaket. A Maya san dön iinbäären lidj faan't lun faan Belize faan nü. Jo bagd föl steeden. Belize wiar faan 1783 tu 1964,"}
{"id": "42422", "contents": "Costa Rica Costa Rica as en lun uun Madel-Ameerika. Uun a nuurd leit Nikaraagua, uun a uast a Kariibik, uun a süüd Panama an uun a waast a Pasiifik. Det hee 5.111.221 lidj (2020). At hoodsteed faan't lun as San José. Costa Rica as det füftgratst lun uun Madel-Ameerika. Det as amanbi triisis grater üüs Sleeswich-Holstian. At lun dialt en 313 km lung grens mä Nikaraagua uun a nuurd, an en 348 km lung grens mä Panama uun a süüd. A eeg bi a Kariibik as 212 km lung an a eeg bi a Pasiifik as 1254 km lung. Det Kokos-Eilun, wat uun a Pasiifik amanbi 550 km tu süüdwaast faan't feestlun leit, as de süüdermiast ponkt faan't lun. De huuchst ponkt uun't lun as Cerro Chirripó (3820 m), wat uun't Cordillera de Talamanca uun a süüd faan't lun stäänt. Costa Rica hee'n troopisk kliima. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee sööwen prowinsen: Det amtelk spriik faan't lun as Spaans. Costa Rica wiar en spaans kolonii. Det wiar dial faan't Vitseköningrik Neispanje. At lun wurd de 15. September 1821 suwereen. Costa Rica wiar faan 1821 tu 1823 dial faan't Keiserrik Meksiko an faan 1823 tu de"}
{"id": "42423", "contents": "A Parlamentswool uun Austraalien 2022 (üüb Ingels: The 2022 Australian federal election) wiar de 21. Mei 2022, am a fertreeder faan det 47. Parlament faan Austraalien tu weelin. Scott Morrison, Liberal/National coalition, uk Premier-Minister sant 2018 Anthony Albanese, Australian Labor Party Adam Bandt, Australian Greens Craig Kelly, Clive Palmer's United Australia Party Bob Katter, Katter's Australian Party Centre Alliance Det Labor Party woon at wool. Anthony Albanese wurd de 23. Mei 2022 de nei premierminister faan't lun. Commons: Parlamentswool uun Austraalien 2022 – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42424", "contents": "At representantenhüs uun Austraalien hee nü 151 woolkreiser (üüb Ingels: Divisions of the House of Representatives). A woolkreis Stirling uun Western Australia wurt ufskaafet, an en nei woolkreis, Hawke, skal uun Victoria skeeben wurd."}
{"id": "42425", "contents": "Dominikaans Republiik Det Dominikaans Republiik (üüb Spaans: República Dominicana) as en lun uun a Kariibik. At lun leit uun a waast faan't eilun Hispaniola, uun dön Grat Antilen. Uun a waast leit Haiti. Det hee 10.358.320 lidj (2019). At hoodsteed faan't republiik as Santo Domingo. Det Dominikaans Republiik as det naistgratst lun uun dön Grat Antilen. At lun as muar üüs triisis grater üüs Sleeswich-Holstian. At grens tu Haiti as 275 km lung. De huuchst ponkt uun't lun as a Pico Duarte (3098), wat uun a waast faan't lun stäänt. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee'n natschunaalen distrikt (Santo Domingo) an dörtig prowinsen: Det amtelk spriik faan't lun as Spaans. At lun wiar faan 1493 tu 1795 an faan 1809 tu 1822 en spaans kolonii. Det wiar uk faan 1795 tu 1809 en fraansöösk kolonii. Do wiar det faan 1822 tu 1844 dial faan Haiti. At lun wurd de 27. Febrewoore 1844 suwereen. Det Dominikaans Republiik wurd 1861 tu 1865 faan Spanje an faan 1916 tu 1924 faan dön Ferianigt Stooten besaatet. Det Dominikaans Republiik as en republiik. A president faan't lun sant de 16. August 2020 as Luis Abinader. Dominican Republic: Administrative Division, citypopulation.de Dominican"}
{"id": "42426", "contents": "At City of Albury as sant 1946 en lokaal ferwaltingsgebiit (üüb Ingels: Local Government Area) uun det Riverina Regiuun uun a bundesstoot New South Wales, Austraalien. At ferwaltingsgebiit leit uun a süüd faan a bundestoot, bi't grens tu Victoria. Det hee 52.171 lidj (2016). At hoodsteed faan't ferwaltingsgebiit as Albury. Australia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42427", "contents": "A Armidale Regional Council as sant 2016 en lokaal ferwaltingsgebiit (üüb Ingels: Local Government Area) uun det New England Regiuun uun a bundesstoot New South Wales, Austraalien. At ferwaltingsgebiit leit uun a nuurduast faan a bundestoot. Det hee 30.313 lidj (2016). At hoodsteed faan't ferwaltingsgebiit as Armidale. Australia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42429", "contents": "El Salwadoor El Salwadoor, amtelk at Republiik faan El Salwador (üüb Spaans: El Salvador an República de El Salvador), as en lun uun Madel-Ameerika. Uun a nuurd an uast leit Honduuras, uun a süüd a Pasiifik an uun a waast Guatemaala. At lun hee 6.765.753 lidj (2020). At hoodsteed faan't lun as San Salvador. El Salwadoor as det letjst lun uun Madel-Ameerika. Det as en betj grater üüs Sleeswich-Holstian. At grens tu Honduuras as 391 km lung an at grens tu Guatemaala as 199 km lung. A eeg faan't lun as 307 km lung. De huuchst ponkt uun't lun as Cerro El Pital (2730 m), wat uun a nuurdwaast faan't lun stäänt, bi't grens tu Honduuras. El Salwadoor hee'n troopisk kliima. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee fjauertanj departmenten. Det amtelk spriik faan't lun as Spaans. El Salwadoor wiar en spaans kolonii. Det wurd de 15. September 1821 suwereen. El Salwadoor as en republiik. A president faan't lun sant de 1. Jüüne 2019 as Nayib Bukele. El Salvador: Administrative Division, citypopulation.de El Salvador, citypopulation.de El Salvador, citypopulation.de El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "42430", "contents": "Guatemaala Guatemaala, amtelk at Republiik faan Guatemaala (üüb Spaans: Guatemala an República de Guatemala) as en lun uun Madel-Ameerika. At lun leit uun a süüd faan't hualeweilun Yucatán. Uun a nuurd an waast leit Meksiko, uun a nuurduast a Kariibik, uun a uast Belize, uun a süüduast Honduuras, uun a süüd El Salwadoor an uun a süüdwaast as a Pasiifik. At lun hee 16.858.333 lidj (2020). At hoodsteed faan't lun as Guatemala-Steed. Guatemaala as det traadgratst lun uun Madel-Ameerika. Det as bal sööwensis grater üüs Sleeswich-Holstian. A grensen: tu Belize (266 km) lung. tu El Salwadoor (203 km) lung. tu Honduuras (256 km) lung. tu Meksiko (962 km) lung. De huuchst ponkt uun't lun as Tajumulco (4220 m), en ialberig, wat uun a süüdwaast faan't lun stäänt. Guatemaala hee'n troopisk kliima. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee 22 departmenten. Det amtelk spriik faan't lun as Spaans. A nööm \"Guatemaala\" komt faan det Nahuatl wurd Cuauhtemallan of \"steed faan föl buumer\". A Maya san dön iinbäären lidj faan't lun faan Guatemala faan nü. Jo bagd föl steeden. Guatemaala wurd uun det 16. juarhunert en spaans kolonii. Det wurd de 15. September 1821 suwereen an wiar faan 1821"}
{"id": "42431", "contents": "Bridgetown as a hoodsteed faan Barbaados. At steed leit uun a süüduast faan't eilun, uun det Saint Michael Sarkspal. Det hee 5996 lidj (2010). Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. Barbados: Parishes and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "42433", "contents": "Det Saint Andrew Sarkspal (üüb Ingels: Saint Andrew Parish of Saint Andrew's Parish, ufkurting St. Andrew Parish of St. Andrew's Parish) as ian faan a sarkspalen uun Grenaada. At sarkspal leit uun uast faan't lun. Det hee 28.201 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Grenville. Grenada, citypopulation.de"}
{"id": "42436", "contents": "Det Saint David Sarkspal (üüb Ingels: Saint David Parish of Saint David's Parish, ufkurting St. David Parish of St. David's Parish) as ian faan a sarkspalen uun Grenaada. At sarkspal leit uun süüduast faan't lun. Det hee 13.718 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Saint David's. Grenada, citypopulation.de"}
{"id": "42437", "contents": "Det Saint George Sarkspal (üüb Ingels: Saint George Parish of Saint George's Parish, ufkurting St. George Parish of St. George's Parish) as ian faan a sarkspalen uun Grenaada. At sarkspal leit uun süüdwaast faan't lun. Det hee 39.894 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as St. George's. Grenada, citypopulation.de"}
{"id": "42438", "contents": "Det Saint John Sarkspal (üüb Ingels: Saint John Parish of Saint John's Parish, ufkurting St. John Parish of St. John's Parish) as ian faan a sarkspalen uun Grenaada. At sarkspal leit uun waast faan't lun. Det hee 8964 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Gouyave. Grenada, citypopulation.de"}
{"id": "42439", "contents": "Det Saint Mark Sarkspal (üüb Ingels: Saint Mark Parish of Saint Mark's Parish, ufkurting St. Mark Parish of St. Mark's Parish) as ian faan a sarkspalen uun Grenaada. At sarkspal leit uun nuurdwaast faan't lun. Det hee 4634 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Victoria. Grenada, citypopulation.de"}
{"id": "4244", "contents": "Yukon as en teritoorium uun't nuurdwaasten faan Kanada. Di nööm komt faan a Yukon River, det ment „grat struum“. Uun't waasten leit Alaska, det hiart oober tu a Ferianagt Stooten. An uun't nuurden leit at Arktisk Sia. Uun Yukon jaft'at nian countys of ööder iindialangen. At öfentelk leewent woort faan a municipalities reegelt: Carmacks (village) Dawson City (town) Faro (town) Haines Junction (village) Mayo (village) Teslin (village) Watson Lake (town) Whitehorse (hoodstääd, city) an settlements Commonskategorii: Yukon – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42440", "contents": "Det Saint Patrick Sarkspal (üüb Ingels: Saint Patrick Parish of Saint Patrick's Parish, ufkurting St. Patrick Parish of St. Patrick's Parish) as ian faan a sarkspalen uun Grenaada. At sarkspal leit uun nuurd faan't eilun Grenaada. Det hee 11.158 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Sauteurs. Grenada, citypopulation.de"}
{"id": "42441", "contents": "St. George's as at hoodsteed faan Grenaada. At steed leit uun a süüdwaast faan't eilun Grenaada. Det hee 3308 lidj (2019). At steed as uk at hoodsteed faan det Saint George Sarkspal. Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. Grenada, citypopulation.de"}
{"id": "42446", "contents": "Saint Lucia Saint Lucia (ufkorting St. Lucia) as en eilun an en lun faan a Letj Antilen, uun a Kariibik. Det hee 166.526 lidj (2010). At hoodsteed faan't lun as Castries. St. Lucia as det traadgratst faan dön lunen uun det Letj Antilen. De huuchst ponkt uun't lun as Mount Gimie (950 m), wat uun a süüdwaast faan't eilun stäänt. Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun't lun san: At lun hee elwen distrikten: Saint Lucia wiar en britisk kolonii. Det wiar faan 1958 tu 1962 dial faan det Waastindisk Föderatschuun. At lun wurd de 22. Febrewoore 1979 suwereen. Det as sant de 2. Febrewoore 1979 lasmaat faan det Commonwealth of Nations. St. Lucia, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "42447", "contents": "Redonda as en ünbewenet eilun faan a Eilunen auer a Winj (uun a Eilunen föör a Winj), uun a Kariibik. Det as en ufhingig gebiit faan't lun Antiigua an Barbuuda. Det leit twesken a eilunen Nevis an Montserrat, 56,2 kilomeetern tu a süüdwaast faan Antiigua. Redonda as naier tu Montserrat üüs tu öler eilunen; det leit 22,5 kilomeetern tu a nuurdwaast faan Montserrat an 32 kilomeetern uun a süüduast faan Nevis. Commons: Redonda – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42448", "contents": "Antiigua (üüb Ingels: Antigua) as en eilun faan a Eilunen auer a Winj (uun a Eilunen föör a Winj), uun a Kariibik. Det as det gratst eilun faan't lun Antiigua an Barbuuda. At eilun leit amanbi 40 kilomeetern tu a süüd faan't eilun Barbuuda, 80 km tu a uast faan Nevis an Saint Kitts, 50 km tu a nuurduast faan Montserrat an 100 km tu a nuurd faan Guadeloupe. Commons: Antiigua – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42449", "contents": "Barbuuda as en eilun an uun a Eilunen auer a Winj (uun a Eilunen föör a Winj), uun a Kariibik. Det as det naistgratst eilun an en ufhengig gebiit faan't lun Antiigua an Barbuuda. At eilun leit amanbi 40 km tu a nuurd faan Antiigua. Tu a süüdwaast leit at lun Saint Kitts an Nevis an uun a nuurdwaast Saint-Barthélemy. Det hee 1634 lidj (2011). Üüb Barbuuda jaft at en grat kolonii faan Fregatfögler. Codrington as get gratst steed üüb't eilun. Antigua an Barbuda, citypopulation.de"}
{"id": "42450", "contents": "Swet Skroben (Genista stenopetala of Genista spachiana) san en slach faan Skroben (Genista). Jo waaks üüb a Kanaaren, fööraal üüb La Palma an Teneriffa. Commonskategorii: Swet Skroben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Swet Skroben"}
{"id": "42452", "contents": "Kanaarenskroben (Genista canariensis of Teline canariensis) san en slach faan Skroben (Genista). Jo waaks eegentelk üüb a Kanaaren, man daalang uk uun Spoonien an Kalifornien. Commonskategorii: Kanaarenskroben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kanaarenskroben"}
{"id": "42455", "contents": "A Pericallis san en plaantenskööl uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Diar jaft'at ~ 15 slacher faan. Jo waaks üüb a Kanaaren an üüb Madeira. P. appendiculata – P. aurita – P. cruenta – P. echinata – P. hadrosoma – P. hansenii – P. lanata – P. malvifolia – P. menezesii – P. multiflora – P. murrayi – P. papyracea – P. steetzii – P. tussilaginis – P. webbii P. appendiculata P. aurita P. cruenta P. echinata P. papyracea P. tussilaginis P. webbii Commonskategorii: Pericallis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pericallis"}
{"id": "42456", "contents": "Saint Kitts an Nevis Saint Kitts an Nevis (üüb Ingels: Saint Kitts and Nevis, ufkorting St. Kitts and Nevis) as en lun an en an skööl faan eilunen faan a Letj Antilen, uun a Kariibik. Tu a nuurd leit Saint-Barthélemy, tu a uast Antiigua an Barbuuda an tu a waast Sint Eustatius. Det hee 47.195 lidj (2011). At hoodsteed faan't lun as Basseterre. At lun bestäänt ütj tau eilunen: Saint Kitts an Nevis. At jaft en 3 km widj siastruat, wat \"The Narrows\" het, twesken dön tau eilunen. Uun't siastruat leit en letj eilun, Booby Eilun. De gratst sia uun't lun as de Great Salt Pond, uun a süüd faan't eilun Saint Kitts. De huuchst ponkt uun't lun as Mount Liamuiga (1156 m), en inaktiif ialberig, wat uun a nuurd faan't eilun Saint Kitts stäänt. Öler berger san: Nevis Peak (985 m) Olivees Mountain (886 m) St. Anthony's Peak (319 m) Verchild's Peak (900 m) Basseterre Fig Tree Market Shop Saint Paul's Middle Island Nichola Town Trinity Charlestown Sadlers Cayon At lun hee fjauertanj sarkspalen (üüb Ingels: parishes, iantaal parish): At lun wiar en britisk kolonii. Det wurd de 19. September 1983 suwereen. Det as sant de 19. September 1983"}
{"id": "42457", "contents": "A Asphodelus san en plaantenskööl uun det famile faan a Gäärsbuumplaanten (Asphodelaceae). Diar jaft'at 16 slacher faan. A. acaulis – A. aestivus – A. albus – A. ayardii – A. bakeri – A. bento-rainhae – A. cerasifer – A. fistulosus – A. gracilis – A. lusitanicus – A. macrocarpus – A. ramosus – A. refractus – A. roseus – A. serotinus – A. tenuifolius – A. viscidulus Asphodelus ramosus Commonskategorii: Asphodelus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Asphodelus"}
{"id": "42458", "contents": "Asphodelus ramosus as en plaantenslach uun det skööl Asphodelus faan a Spargeloortagen (Asparagales). Hat wääkst trinjam't Madlunsia an üüb a Kanaaren. Commonskategorii: Asphodelus ramosus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Asphodelus ramosus"}
{"id": "42459", "contents": "Belmopan as at hoodsteed faan Belize. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 26.906 lidj (2021). At steed wurd de 1. August 1970 grünjlaanjen. Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. Belize, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "42461", "contents": "Castries as at hoodsteed faan't lun Saint Lucia, uun a Kariibik. At steed leit uun a nuurdwaast faan't eilun. Det hee 10.634 lidj (2001). Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. St. Lucia, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "42462", "contents": "San José as at hoodsteed faan Costa Rica. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 1.453.500 lidj (2020). Det as uk at hoodsteed faan't San José Prowins. Costa Rica: Provinces and Urban Areas, citypopulation.de Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington."}
{"id": "42464", "contents": "Honduuras Honduuras as en lun uun Madel-Ameerika. Uun a nuurd an nuurduast leit a Kariibik, uun a süüduast lei Nikaraagua an a Pasiifik, uun a süüdwaast leit El Salwadoor an uun a nuurdwaast Guatemaala. Det hee 9.304.380 lidj (2020). At hoodsteed faan't lun as Tegucigalpa. Honduuras as det naistgratst lun uun Madel-Ameerika. Det as sööwensis grater üüs Sleeswich-Holstian. A grensen: Tu Guatemaala 256 km lung. Tu El Salwadoor 375 km lung. Tu Nikaraagua 966 km lung. De huuchst ponkt uun't lun as Cerro Las Minas (2870 m), wat uun a süüdwaast faan't lun stäänt. Honduuras hee'n troopisk kliima. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee 18 departmenten. Det amtelk spriik faan't lun as Spaans. Honduuras wiar en spaans kolonii. Det wiar faan 1821 tu 1823 dial faan at Keiserrik Meksiko an faan 1823 tu de 26. Nofember 1838 dial faan det Sentraalameerikoons Konföderatschuun. Honduras: Administrative Division, citypopulation.de climate-data.org Honduras: Major Cities, citypopulation.de Honduras, citypopulation.de Honduras, citypopulation.de"}
{"id": "42469", "contents": "A Helemkrüüsplaanten of uk Brünrutplaanten (Scrophulariaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Lapbloosoortagen (Lamiales). Diar jaft'at son 1.700 slacher faan. Aptosimeae – Buddlejeae – Hemimerideae – Leucophylleae – Limoselleae – Myoporeae – Scrophularieae – Teedieae Agathelpis – Alonsoa – Ameroglossum – Anamaria – Androya – Antherothamnus – Anticharis – Aptosimum – Barthlottia – Boelckea – Bontia – Buddleja – Camptoloma – Capraria – Chaenostoma – Cheilophyllum – Chenopodiopsis – Colpias – Cromidon – Dermatobotrys – Diascia – Diclis – Dischisma – Dolichostemon – Emorya – Eremogeton – Eremophila – Fonkia – Freylinia – Glekia – Globulariopsis – Glumicalyx – Gomphostigma – Gosela – Hebenstretia – Hemimeris – Jamesbrittenia – Leucophyllum – Limosella – Lyperia – Magdalenaea – Manulea – Manuleopsis – Melanospermum – Microdon – Mimulicalyx – Myoporum – Namation – Nathaliella – Nemesia – Oftia – Oreosolen – Parasopubia – Peliostomum – Philcoxia – Phygelius – Phyllopodium – Polycarena – Pseudoselago – Ranopisoa – Reyemia – Rhabdotosperma – Scrophucephalus – Scrophularia – Selago – Stemodiopsis – Strobilopsis – Sutera – Teedia – Tetraselago – Trieenea – Verbascum – Walafrida – Zaluzianskya Commonskategorii: Helemkrüüsplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Helemkrüüsplaanten"}
{"id": "42472", "contents": "At Könanglaacht of Olkrüüs (Verbascum) as en plaantenskööl uun't famile faan a Helemkrüüsplaanten (Scrophulariaceae). Diar hiar son 300 of 400 slacher tu. V. subg. Celsia V. subg. Verbascum V. sect. Aulacosperma V. sect. Verbascum V. subsect. Singuliflora V. ser. Adenotricha – V. ser. Cladotricha – V. ser. Holotricha V. subsect. Verbascum Verbascum virgatum, üüb a Kanaaren, Madeira, Nuurduastatlantikküst Commonskategorii: Könanglaacht – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Könanglaacht"}
{"id": "42473", "contents": "Belize City of Belize-Steed as det gratst steed uun't lun Belize. At steed leit uun a uast faan't lun, bi a Kariibik. Det hee 66.083 lidj (2021). Det as uk at hoodsteed faan de Belize Distrikt. At steed wiar föör 1970 at hoodsteed faan Britisk Honduuras. Belize, citypopulation.de"}
{"id": "42474", "contents": "Heredia [eˈɾeðja] as det naistgratst steed uun Costa Rica. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 367.900 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan det Heredia Prowins. Costa Rica: Provinces and Urban Areas, citypopulation.de Commons: Heredia (Costa Rica) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42475", "contents": "Verbascum virgatum as en plaantenslach uun det skööl faan't Könanglaacht (Verbascum). Hat wääkst üüb a Kanaaren, üüb Madeira, uun Portugal, Spoonien, Itaalien, Frankrik, an uk uun Gratbritanien. Commonskategorii: Verbascum virgatum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Verbascum virgatum"}
{"id": "42476", "contents": "Jamaika Jamaika (üüb Ingelsk: Jamaica) as en stoot an en eilun faan a Grat Antilen uun a Kariibik. Tu a nuurd leit Kuuba an tu a uast det Dominikaans Republiik. Det hee 2.734.093 lidj (2019). At hoodsteed faan't lun as Kingston. Jamaika as det fjuardgratst lun uun dön Grat Antilen. De huuchst ponkt uun't lun as Blue Mountain Peak (2256 m), wat uun a uast faan't lun stäänt. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee fjauertanj sarkspalen: Jamaika wurd uun det 16. juarhunert en spaans kolonii. At lun wurd 1655 faan Ingelun besaat, an do wurd det en ingels kolonii. Port Royal, do det gratst steed uun a Kariibik, wurd de 7. Jüüne 1692 uun en eerdbeewrin tunantmaaget. Faan det 16. juarhunert tu det 19. juarhunert, slaawen faan Aafrika wurd tu't lun broocht. At slaawerei wurd 1834 ufskaafet. Kingston wurd 1872 at hoodsteed faan't kolonii. Det wurd de 6. August 1962 suwereen. Jamaika as en konstitutschunel monarchii. At lun as sant 1962 lasmaat faan det Commonwealth of Nations. Jamaica, citypopulation.de Jamaica: Cities & Urban Centers, citypopulation.de Jamaica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42477", "contents": "Det Clarendon Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Jamaika. At sarkspal leit uun a süüd faan't lun. Det hee 247.112 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as May Pen. Jamaica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42478", "contents": "Carrefour (üüb Haitiaans: Kafou) as det naistgratst steed uun Haiti. At steed leit uun a süüd faan't lun, uun det Ouest Department, nai bi Port-au-Prince. Det hee 875.978 lidj (2009). Haiti: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "42479", "contents": "Gonaïves (üüb Haitiaans: Gonayiv) as det seekstgratst steed uun Haiti. At steed leit uun a nuurd faan't lun, bi a Golf faan Gonâve, amanbi 108 km tu a nuurdwaast faan Port-au-Prince. Det hee 228.725 lidj (2009). Det as at hoodsteed faan det Aribonite Department. Haiti: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "4248", "contents": "Antiloopen san Hurndiarten, at jaft diar 91 (+) slacher faan. A – Ameerikoonsk Antiloopen (Antilopicapridae) Antilocapra americana – Goobelroom B – Echt Antiloopen (enkelten hiar tu't onerfamile Bovinae faan't Bovidae famile) Bovinae Boselaphini Tetracerus Tetracerus quadricornis – Sjauerhurnantiloop Boselaphus Boselaphus tragocamelus – Nilgau Strepsicerotini Tragelaphus Tragelaphus eurycerus – Bongo Tragelaphus strepsiceros – Grat Kuudu Tragelaphus scriptus – Boskroom Tragelaphus sylvaticus – Tragelaphus imberbis – Letj Kuudu Tragelaphus buxtoni – Beragnyala Tragelaphus angasii – Nyala Tragelaphus spekeii – Sitatunga Taurotragus Taurotragus oryx – Eelenantiloop (Kana) Taurotragus derbianus – Grat Eelenantiloop (Grat Kana) Cephalophinae Cephalophus Cephalophus spadix – Cephalophus adersi – Cephalophus dorsalis – Cephalophus niger – Cephalophus nigrifrons – Cephalophus brookei – Cephalophus harveyi – Cephalophus jentinki – Cephalophus ogilbyi – Cephalophus callipygus – Cephalophus rufilatus – Cephalophus natalensis – Cephalophus rubidis – Cephalophus weynsi – Cephalophus leucogaster – Cephalophus sylvicultor – Cephalophus zebra – Philantomba Philantomba monticola – Philantomba maxwellii – Philantomba walteri – Sylvicapra Sylvicapra grimmia – Hippotraginae Hingstantiloopen (Hippotragus) Hippotragus equinus – Hingstantiloop Hippotragus niger – Suart Hingstantiloop Hippotragus leucophaeus (†) Oriks (Oryx) Oryx beisa – Oryx dammah – Oryx gazella – Oryx leucoryx – Addax Addax nasomaculatus – Adaksantiloop Antilopinae Antilopini Antidorcas Antidorcas angolensis Antidorcas hofmeyri Antidorcas"}
{"id": "42483", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Domiinika wiset di code för tjiin sarkspalen uun Domiinika. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Domiinika DM), di ööder as di code för at sarkspal. Di code as tuleetst di 17. April 2007 (PDF) feranert wurden. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "42495", "contents": "At Puulepaap of Witj Siaruus (Nymphaea alba) as en plaantenslach uun't famile faan a Siaruusplaanten (Nymphaeaceae). Commonskategorii: Puulepaapen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Puulepaapen"}
{"id": "42499", "contents": "Det Hanover Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Jamaika. At sarkspal leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 72.519 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Lucea. Jamaica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "425", "contents": "Baden-Würtembärj as en diiljstoot foon Tjüschlönj. E diiljstoot läit önjt söödååsten foon't lönj. Önjt norden läit Hessen, önjt ååsten Bayern, önjt sööden e Swaits, önjt weesten Frånkrik än önjt nordweesten Rhinlönj-Pfalz. Et heet 11.069.533 inboogere (2018). E hoodstää foon e diiljstoot as Stuttgart. Da tiin grutst stääse önjt lönj san: Mör stääse: Bad Rappenau - Bruchsal - Ettlingen - Mosbach - Sinsheim - Stutensee Baden-Württembärj heet fjouer rägiiringsdistrikte: Freiburg Karlsruhe Stuttgart Tübingen Et diiljstoot heet 9 krisfrie stääse (Baden-Baden, Freiburg im Breisgau, Heidelberg, Heilbronn, Karlsruhe, Mannheim, Pforzheim, Stuttgart än Ulm), än 35 lönjkrise: Jü leest wool tu e loondäi foont bundeslönj wus di 14. Uursmoune, 2021. Germany: Administrative Division, citypopulation.de Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de Baden-Württemberg: State in Germany, citypopulation.de 2019 2019"}
{"id": "4250", "contents": "Saskatchewan [səsˈkɛtʃivn̩] (ingelsk sæsˈkætʃɨwɑːn) as en prowins uun a maden faan Kanada. Di nööm komt faan a Saskatchewan River, di uun Cree-spriak Kisiskatchewani Sipi het. Dön tjiin gratst stääden uun't prowins san: Uun Saskatchewan jaft'at nian counties. A gemeenen (municipalities) wurd iindiald efter: urban municipalities (stäädgemeenen) rural municipalities (lungemeenen) northern municipalities (nuurdgemeenen) urban municipalities rural municipalities northern municipalities Commonskategorii: Saskatchewan – Saamlang faan bilen of filmer Amtelk nöömer uun Kanada: Saskatchewan. Archiwiaret faan det originool di 4. Jüüne 2008. Ufrepen di 30. September 2012. Canada: Urban Areas and Major Population Centers, citypopulation.de"}
{"id": "42500", "contents": "Det Kingston Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Jamaika. At sarkspal leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 90.544 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Kingston. Jamaica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42501", "contents": "Det Manchester Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Jamaika. At sarkspal leit uun a süüd faan't lun. Det hee 191.720 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Mandeville. Jamaica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42502", "contents": "Det Portland Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Jamaika. At sarkspal leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 80.921 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Port Antonio. Jamaica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42504", "contents": "A Siaruusen (Nymphaea) san en plaantenskööl uun't famile faan a Siaruusplaanten (Nymphaeaceae). Diar jaft'at son 50 slacher faan. N. subg. Anecphya – N. subg. Brachyceras – N. subg. Confluentes – N. subg. Hydrocallis – N. subg. Lotos – N. subg. Nymphaea N. abhayana – N. alba – N. alexii – N. amazonum – N. ampla – N. atrans – N. belophylla – N. candida – N. carpentariae – N. conardii – N. dimorpha – N. divaricata – N. elegans – N. elleniae – N. gardneriana – N. georginae – N. gigantea – N. glandulifera – N. gracilis – N. guineensis – N. hastifolia – N. heudelotii – N. immutabilis – N. jacobsii – N. jamesoniana – N. kimberleyensis – N. lasiophylla – N. leibergii – N. lingulata – N. loriana – N. lotus – N. lukei – N. macrosperma – N. maculata – N. malabarica – N. manipurensis – N. mexicana – N. micrantha – N. noelae – N. nouchali – N. novogranatensis – N. odorata – N. ondinea – N. oxypetala – N. potamophila – N. prolifera – N. pubescens – N. pulchella – N. rubra – N. rudgeana – N. siamensis – N. stuhlmannii – N. sulphurea –"}
{"id": "42506", "contents": "A Siaruusplaanten (Nymphaeaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Siaruusoortagen (Nymphaeales). Diar hiar son 58 bit 75 slacher tu. Jo waaks uun swetweeder. A miast Siaruusplaanten hiar tu't skööl faan a (Eegentelk) Siaruusen (Nymphaea). Barclaya / Hydrostemma, ~ 4 slacher Euryale, 1 slach: E. ferox Nuphar, 8 bit 11 slacher Nymphaea, 40 bit 50 slacher Victoria, 2 slacher: V. amazonica, V. cruziana Euryale ferox Nuphar advena Nymphaea pubescens Victoria amazonica Commonskategorii: Siaruusplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siaruusplaanten"}
{"id": "42510", "contents": "Det Saint Andrew Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Jamaika. At sarkspal leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 571.947 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Half Way Tree. Jamaica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42511", "contents": "Det Saint Ann Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Jamaika. At sarkspal leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 177.054 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as St. Ann's Bay. Jamaica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42512", "contents": "Det Saint Catherine Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Jamaika. At sarkspal leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 520.804 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Spanish Town. Spanish Town Portmore Jamaica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42513", "contents": "Det Saint Elizabeth Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Jamaika. At sarkspal leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 151.911 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Black River. Jamaica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42514", "contents": "Det Saint James Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Jamaika. At sarkspal leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 191.737 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Montego Bay. Jamaica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42515", "contents": "Det Saint Mary Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Jamaika. At sarkspal leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 115.090 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Port Maria. Jamaica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42516", "contents": "Det Saint Thomas Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Jamaika. At sarkspal leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 94.391 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Morant Bay. Jamaica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42517", "contents": "Det Trelawny Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Jamaika. At sarkspal leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 78.487 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Falmouth. Jamaica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42518", "contents": "Det Westmoreland Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Jamaika. At sarkspal leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 149.857 lidj (2019). At hoodsteed faan't sarkspal as Savanna-la-Mar. Jamaica: Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "4252", "contents": "Manitoba [mænɪˈtoʊbə] as en prowins uun Kanada. Di nööm komt faan det Cree-wurd „Manitou bou“ („huar't naar woort för di grat geist“) an det ment di grat Manitoba-Sia, diar uun a maden man ään kilomeeter briad as. Uun Manitoba jaft'at aacht regiuunen mä 23 diwisioonen: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 19 20 21 22 23 Winnipeg Capital Region (11 an dialen faan ööder diwisioonen) Central Plains Region (8, 9, 10) Eastman Region (1, 2, 12) Interlake Region (13, 14, 18) Northern Region (19, 21, 22, 23) Parkland Region (16, 17, 20) Pembia Valley Region (3, 4) Westman Region (5, 6, 7, 15) Commonskategorii: Manitoba – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42520", "contents": "Santo Domingo as at hoodsteed faan det Dominikaans Republiik. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 2.581.827 lidj (2010). Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. Dominican Republic: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "42521", "contents": "Kuuba Kuuba (üüb Spaans: Cuba) as en stoot an en eilun faan a Grat Antilen uun a Kariibik. Uun a nuurd lei a Golf faan Meksiko an a Atlantik an uun a süüd at Kariibisk Sia. Det hee 11.181.595 lidj (2020). At hoodsteed faan't lun as Havanna. Kuuba as det gratst lun uun dön Grat Antilen. De huuchst ponkt uun't lun as Pico Turquino (1974 m), wat uun a süüduast faan't lun stäänt. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee'n spesiaal munisipaliteet (Isla de la Juventud) an füftanj prowinsen: Det amtelk spriik faan't lun as Spaans. Cuba: Administrative Division, citypopulation.de Cuba, citypopulation.de"}
{"id": "42524", "contents": "A Kuugelbluumen (Globularia) san en plaantenskööl uun't famile faan a Waibleedplaanten (Plantaginaceae). diar jaft'at 22 bit 30 slacher faan. Jo waaks fööraal trinjam't Madlunsia an uun Makaroneesien. G. alypum – G. amygdalifolia – G. anatolica – G. arabica – G. ascanii – G. bisnagarica – G. cordifolia – G. davisiana – G. dumulosa – G. fuxeensis – G. hedgei – G. incanescens – G. linifolia – G. liouvillei – G. majoricensis – G. meridionalis – G. nainii – G. neapolitana – G. nudicaulis – G. orientalis – G. punctata – G. repens – G. salicina – G. sarcophylla – G. sintenisii – G. spinosa – G. stygia – G. trichosantha – G. vulgaris Commonskategorii: Kuugelbluumen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kuugelbluumen"}
{"id": "42525", "contents": "Globularia salicina as en plaantenslach uun det skööl faan a Kuugelbluumen (Globularia). Det plaant wääkst üüb a Kanaaren an üüb Madeira. Commonskategorii: Globularia salicina – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Globularia salicina"}
{"id": "42526", "contents": "San Salvador as a hoodsteed faan El Salwadoor. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 209.600 lidj (2020). Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. El Salvador, citypopulation.de"}
{"id": "4253", "contents": "Ontario [ɒnˈtɛɹi.oʊ] as en prowins uun Kanada. Det as det prowins, huar a miast minsken lewe. Uun Ontario leit uk Ottawa, det hoodstääd faan Kanada. Uun Ontario jaft'at: single-tier municipalities, det san miast grat stääden regional municipalities, tu fergliken mä en lunkreis counties, uk sowat üs en lunkreis districts, uun't nuurden, huar ei so föl minsken lewe single-tier municipalities regional municipalities counties districts Commonskategorii: Ontario – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42531", "contents": "A Alisma san en plaantenskööl uun det famile Alismataceae. Diar jaft'at njügen of tjiin slacher faan. A. canaliculatum – A. gramineum – A. lanceolatum – A. nanum – A. plantago-aquatica – A. praecox – A. rariflorum – A. subcordatum – A. triviale – A. wahlenbergii Hekbleeden (Alisma plantago-aquatica) Commonskategorii: Alisma – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Alisma"}
{"id": "42532", "contents": "A Alismataceae san en plaantenfamile uun det order faan a Alismatales. Diar hiar son 100 slacher tu. Jo waaks uun of naibi weeder. Albidella – Alisma – Aquarius – Astonia – Baldellia – Burnatia – Butomopsis – Caldesia – Damasonium – Echinodorus – Helanthium – Hydrocleys – Limnocharis – Limnophyton – Luronium – Ranalisma – Sagittaria – Wiesneria Alisma Hekbleeden (Alisma plantago-aquatica) Commonskategorii: Alismataceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Alismataceae"}
{"id": "42533", "contents": "A Lemna san en plaantenskööl uun't famile faan a Araceae. L. aequinoctialis – L. disperma – L. gibba – L. japonica – L. minor – L. minuta – L. obscura – L. perpusilla – L. tenera – L. trisulca – L. turionifera – L. valdiviana – L. yungensis Podkluader (Lemna minor) Commonskategorii: Lemna – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lemna"}
{"id": "42534", "contents": "A Araceae san en plaantenfamile uun't order faan a Alismatales. Diar hiar muar üs 100 sköölen mä 3.000 bit 4.000 slacher tu. Adelonema – Aglaodorum – Aglaonema – Alloschemone – Alocasia – Ambrosina – Amorphophallus – Amydrium – Anadendrum – Anaphyllopsis – Anaphyllum – Anchomanes – Anthurium – Anubias – Apoballis – Aridarum – Ariopsis – Arisaema – Arisarum – Arophyton – Arum – Asterostigma – Bakoa – Bakoaella – Biarum – Bidayuha – Bognera – Bucephalandra – Burttianthus – Caladium – Calla – Callopsis – Carlephyton – Cercestis – Chlorospatha – Colletogyne – Colobogynium – Colocasia – Croatiella – Cryptocoryne – Culcasia – Cyrtosperma – Dieffenbachia – Dracontioides – Dracontium – Dracunculus – Eminium – Englerarum – Epipremnum – Fenestratarum – Filarum – Furtadoa – Galantharum – Gamogyne – Gearum – Gonatopus – Gorgonidium – Gosong – Gymnostachys – Hapaline – Helicodiceros – Hera – Heteroaridarum – Heteropsis – Holochlamys – Homalomena – Hottarum – Idimanthus – Incarum – Jasarum – Kiewia – Lagenandra – Lasia – Lasimorpha – Lemna – Leucocasia – Lorenzia – Lysichiton – Mangonia – Monstera – Montrichardia – Nabalu – Naiadia – Nephthytis – Ooia – Orontium – Pedicellarum – Peltandra – Philodendron –"}
{"id": "42535", "contents": "A Hydrocharitaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Alismatales. Diat hiar 4 onerfamilin, 16 bit 18 sköölen an 116 bit 120 slacher tu. Jo waaks eder uun swetweeder of uk uun saaltweder. Appertiella – Blyxa – Egeria – Elodea – Enhalus – Halophila – Hydrilla – Hydrocharis – Lagarosiphon – Limnobium – Najas – Nechamandra – Ottelia – Stratiotes – Thalassia – Vallisneria Commonskategorii: Hydrocharitaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hydrocharitaceae"}
{"id": "42536", "contents": "Basseterre as at hoodsteed faan Saint Kitts an Nevis, uun a Kariibik. At steed leit uun a süüduast faan't eilun Saint Kitts, uun det Saint George Basseterre Sarkspal. Det hee 14.000 lidj (2018). At steed wurd 1627 faan Pierre Belain d'Esnambuc grünjlaanjen. Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. Saint Kitts and Nevis, CIA World Factbook climate-data.org"}
{"id": "42538", "contents": "Det Christ Church Nichola Town Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Saint Kitts an Nevis uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurduast faan't eilun Saint Kitts. Det hee 2626 lidj (2011). Mansion Nichola Town Saint Kitts and Nevis: Islands & Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42539", "contents": "Det Saint Anne Sandy Point Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Saint Kitts an Nevis uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurdwaast faan't eilun Saint Kitts. Det hee 1922 lidj (2011). Sandy Point Saint Kitts and Nevis: Islands & Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42540", "contents": "Det Saint George Basseterre Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Saint Kitts an Nevis uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a süüduast faan't eilun Saint Kitts. Det hee 12.635 lidj (2011). Basseterre St. Peter's Brumaire New Road Saint Kitts and Nevis: Islands & Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42541", "contents": "Saint Kitts, amtelk Saint Christopher Eilun as en eilun uun a Kariibik. Det hiart tu a Eilunen auer a Winj. Det maaget, tup mä't eilun Nevis, a eilunstoot Saint Kitts an Nevis. At eilun as faan en 3 km widj siastruat, wat \"The Narrows\" het, faan Nevis skääsd. At eilun Sint Eustatius leit 13 km tu a nuurd. Tu a uast leit at lun Antiigua an Barbuuda. Üüb't eilun stun trii sköölen faan berger: uun a nuurd waast dön Mount-Misery-Berger, uun a maden dön Verchilds-Berger an uun a süüduast dön Olivees-Berger. De huuchst ponkt üüb't eilun as a ialberig Mount Liamuiga (1156 m). Det letst ütjbreeg faan Mount Liamuiga wiar föör 1620 juaren. Commons: Saint Kitts (Eilun) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42542", "contents": "San Ignacio as det traadgratst steed uun Belize. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 24.231 lidj (2021). Belize, citypopulation.de"}
{"id": "42543", "contents": "San Pedro as det fjuardgratst steed uun Belize. At steed leit uun a nuurduast faan't lun, üüb det Ambergris Caye Eilun. Det hee 22.755 lidj (2021). Belize, citypopulation.de"}
{"id": "42544", "contents": "Det Trinity Palmetto Point Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Saint Kitts an Nevis uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a süüd faan't eilun Saint Kitts. Det hee 1701 lidj (2011). Saint Kitts and Nevis: Islands & Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42548", "contents": "Det Saint George Gingerland Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Saint Kitts an Nevis uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a süüduast faan't eilun Nevis. Det hee 2496 lidj (2011). Saint Kitts and Nevis: Islands & Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42549", "contents": "Det Saint James Windward Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Saint Kitts an Nevis uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurduast faan't eilun Nevis. Det hee 2038 lidj (2011). Saint Kitts and Nevis: Islands & Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "4255", "contents": "Québec of Quebec as det gratst prowins uun Kanada an det mä di gratst uundial faan lidj, diar fransöösk snaake. Miast as mä Quebec ([kwɨˈbɛk]) det prowins mend an mä Québec ([keˈbɛk]) det stääd. Diar san 17 regiuunen: Commonskategorii: Quebec – Saamlang faan bilen of filmer Det regiuun as ei muar üs det stääd Laval."}
{"id": "42550", "contents": "Det Saint John Capisterre Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Saint Kitts an Nevis uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurduast faan't eilun Saint Kitts. Det hee 2962 lidj (2011). Saint Kitts and Nevis: Islands & Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42551", "contents": "Det Saint John Figtree Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Saint Kitts an Nevis uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a süüdwaast faan't eilun Nevis. Det hee 3827 lidj (2011). Figtree Saint Kitts and Nevis: Islands & Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42552", "contents": "Det Saint Mary Cayon Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Saint Kitts an Nevis uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurduast faan't eilun Saint Kitts. Det hee 3435 lidj (2011). Saint Kitts and Nevis: Islands & Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42553", "contents": "Det Saint Paul Capisterre Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Saint Kitts an Nevis uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurdwaast faan't eilun Saint Kitts. Det hee 2432 lidj (2011). Saint Kitts and Nevis: Islands & Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42554", "contents": "Det Saint Paul Charlestown Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Saint Kitts an Nevis uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a waast faan't eilun Nevis. Det hee 1847 lidj (2011). Saint Kitts and Nevis: Islands & Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42555", "contents": "Knut Kiesewetter (* 13. September 1941 uun Stettin; † 28. Detsember 2016 uun Garding wiar en sjiisken musiiker. Knut wooks uun Garding ap an lewet loong üüb san Freesenhoff uun Boomsteed. Hi hää jazzmusiik maaget, as leeder oober fööraal mä sin folkmusiik bekäänd wurden. Knut soong huuchsjiisk, plaatsjiisk an uk nuurdfresk. För sin plaad Leeder vun mien Fresenhof (1976) füng hi en Gulen Sjalplaad. 2012 füng Knut di Fersiinstorden faan't lun Schleswig-Holstian för sin fersiinsten am't plaatsjiisk an nuurdfresk spriak. 1964: Songs und Balladen (mä Hartmut an Sigrun Kiesewetter) 1964: Halleluja – Deutsche Spirituals (Polydor) 1967: That’s Me (Star-Club Records) 1968: The Gospel Train 1968: Happy Dixie 1969: Knut’s kaputte Witzkiste (FASS) 1970: Knut’s kaputte Witzkiste 2 – Treffen sich zwei… (FASS) 1970: Stop! Watch! And Listen! (MPS) 1972: Das darf doch nicht wahr sein (Somerset) 1972: Fahr mit mir den Fluß hinunter (BASF) 1972: Die besten Ostfriesenwitze vertellt vun Knut Kiesewetter 1973: Ihr solltet mich nicht vergessen (BASF) 1974: Keiner hat mich richtig lieb (Polydor) 1976: Leeder vun mien Fresenhof (Polydor) 1976: Vom Traum, ein großer Mann zu sein (Polydor) 1976: STARGALA Knut Kiesewetter (Doppelalbum, Polydor) 1978: Wo büst du ween (Polydor) 1978: Springe nicht in mein Boot (Polydor)"}
{"id": "42556", "contents": "Det Saint Peter Basseterre Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Saint Kitts an Nevis uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a uast faan't eilun Saint Kitts. Det hee 4670 lidj (2011). Saint Kitts and Nevis: Islands & Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42557", "contents": "Det Saint Thomas Lowland Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Saint Kitts an Nevis uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a nuurdwaast faan't eilun Nevis. Det hee 2069 lidj (2011). Saint Kitts and Nevis: Islands & Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42558", "contents": "Det Saint Thomas Middle Island Sarkspal as ian faan a sarkspalen faan Saint Kitts an Nevis uun a Kariibik. At sarkspal leit uun a waast faan't eilun Saint Kitts. Det hee 2535 lidj (2011). Saint Kitts and Nevis: Islands & Parishes, citypopulation.de"}
{"id": "42559", "contents": "Euphorbia gossypina as en plaantenslach uun det skööl faan a Euphorbia. Hat komt eegentelk faan Uastafrikoo, wääkst oober uk t.b. üüb a Kanaaren. E. g. subsp. gossypina E. g. subsp. mangulensis E. g. var. coccinea Commonskategorii: Euphorbia gossypina – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Euphorbia gossypina"}
{"id": "42560", "contents": "Saint Vincent as en eilun uun a Kariibik. Det as det gratst eilun uun Saint Vincent an a Grenadiinen. At eilun hiart tu dön Eilunen auer a Winj. Tu a süüd san a Grenadiinen, tu a nuurd leit Saint Lucia, tu a süüd Grenaada an tu a uast Barbaados. De huuchst ponkt üüb't as de aktiif ialberig La Soufrière (1220 m), wat uun a nuurd faan't eilun stäänt. De letst ütjbreeg faan a ialberig wiar uun a juaren 2020 an 2021. En öler berig üüb't eilun as Grand Bonhomme (973 m), wat uun a süüdwaast faan't eilun stäänt."}
{"id": "42561", "contents": "Meksiko Meksiko, amtelk dön Ferianigt Meksikaans Stooten (üüb Spaans: México an Estados Unidos Mexicanos), as en lun uun Nuurd-Ameerika. Uun a nuurd lei dön Ferianigt Stooten faan Ameerika, uun a süüd an waast a Pasiifik, uun a süüduast Guatemaala, Belize an a Kariibik, an uun a uasten a Golf faan Meksiko. Det hee 126.014.024 lidj (2020). At hoodsteed faan't lun as Meksiko-Steed. De huuchst ponkt uun't lun as de inaktiif ialberig Pico de Orizaba (5636 m), wat uun a süüd faan't lun stäänt. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Meksiko hee 31 bundesstooten: Det amtelk spriik faan't lun as Spaans. Mexico: Administrative Division, citypopulation.de Mexico: States and Major Cities, citypopulation.de Mexico, citypopulation.de Mexico, citypopulation.de"}
{"id": "42562", "contents": "Nikaraagua Nikaraagua, amtelk det Republiik faan Nikaraagua (üüb Spaans: Nicaragua an República de Nicaragua), as en lun uun Madel-Ameerika. Uun a nuurd leit Hondurras an uun a süüd Costa Rica. Uun a waast as a Pasiifik an uun a uasten a Kariibik. Det hee 6.595.674 lidj (2020). At hoodsteed faan't lun as Managua. Nikaraagua as det gratst lun uun Madel-Ameerika. Det as aachtsis grater üüs Sleeswich-Holstian. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee tau autonoom regiuunen (det Autonoom Regiuun faan det Nuurd-Karibikküst an det Autonoom Regiuun faan det Süüd-Karibikküst) an füftanj departmenten. Det amtelk spriik faan't lun as Spaans. Nicaragua: Administrative Division, citypopulation.de Nicaragua: Major Cities, citypopulation.de Nicaragua, citypopulation.de Nicaragua, citypopulation.de"}
{"id": "42563", "contents": "Panama Panama, amtelk at Republiik faan Panama (üüb Spaans: Panamá an República de Panamá) as en lun uun Madel-Ameerika, uun a waast leit Costa Rica an uun a uast Kolumbien. Uun a nuurd as a Kariibik an uun a süüd as a Pasiifik. Det hee 4.278.500 lidj (2020). At hoodsteed faan't lun as Panama-Steed. Panama as det fjuardgratst lun uun Madel-Ameerika. Det as bal fiiwsis grater üüs Sleeswich-Holstian. De huuchst ponkt uun't lun as a Volcán Barú (3475 m), wat uun a waast faan't lun stäänt. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: At lun hee njüügen prowinsen an fjauer teritoorien. Det amtelk spriik faan't lun as Spaans. Panama: Administrative Division, citypopulation.de Panama: Major Cities, citypopulation.de Panama, citypopulation.de Panama, citypopulation.de"}
{"id": "42564", "contents": "Guatemala-Steed (üüb Spaans: Ciudad de Guatemala, amtelk La Nueva Guatemala de la Asunción) as at hoodsteed faan Guatemaala. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 923.392 lidj (2018). Det as uk at hoodsteed faan det Guatemaala Department. Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington."}
{"id": "42565", "contents": "Yucatán as en hualeweilun uun Nuurd-Ameerika, wat a Golf faan Meksiko faan a Kariibik skääst. At nuurddial faan't hualeweilun hiart tu Meksiko an at süüddial tu Guatemaala an Belize. At kliima faan't hualeweilun as troopisk an hiat. At jaft föl orkaanen. Uun a süüd san rinwalder an uun a maden san tacht walder. Uun't kalkstianlun san flooksis weederfald iinbreegen (\"doliinen\", üüb Spaans: Cenotes) tu finjen. Commons: Yucatán (Hualeweilun) – Saamling faan biljen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Yucatán (Süüdmeksiko) (tjiisk) Yucatán (Bundesstoot)"}
{"id": "42567", "contents": "Tegucigalpa [teɣusiˈɣalpa] as at hoodsteed faan Honduuras. At steed leit uun a süüd faan't lun, bi de Choluteca Struum. Det hee 1.092.960 lidj (2020). Det as uk at hoodsteed faan det Francisco Morazán Department. At steed wurd de 29. September 1578 grünjlaanjen. Taiwan Taipeh, uun Taiwaan Spoonien Madrid, uun Spanje Peruu Lima, uun Peruu Kolumbien Bogotá, uun Kolumbien Brasiilien Belo Horizonte, uun Brasiilien Ferianagt Stooten New Orleans, uun dön Ferianigt Stooten Ferianagt Stooten Gainesville, uun dön Ferianigt Stooten Meksiko Guadalajara, uun Meksiko Guatemaala Guatemala-Steed, uun Guatemaala Jordaanien Amman, uun Jordaanien Honduras: Major Cities, citypopulation.de climate-data.org Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington."}
{"id": "42574", "contents": "w1 f A Mount Gimie as mä en hööchde faan 950 meetern di huuchst berag üüb det kariibisk eilun St. Lucia. Trinjam as troopenwalt. Peakbagger.com"}
{"id": "42576", "contents": "Asunción [asunˈsi̯ɔn] as at hoodsteed faan Paraguay. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun, bi de Paraguay Struum. Det hee 521.600 lidj (2020). Det as uk at hoodsteed faan det Central Department. Paraguay: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "42577", "contents": "Ciudad del Este [sjuˈðað ðel ˈeste] as det naistgratst steed uun Paraguay. At steed leit uun a süüduast faan't lun, amanbi 305 km uun a uast faan Asunción. Det hee 304.300 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan det Alto Paraná Department. Paraguay: Cities & Towns, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "42578", "contents": "Luque [ˈlu.ke] as det traadgratst steed uun Paraguay. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun, uun det Central Department, uun a uast faan Asunción. Det hee 260.200 lidj (2020). Paraguay: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "42579", "contents": "Wat menst dü? San Lorenzo (Paraguay), en steed uun Paraguay San Lorenzo, en steed uun Ekwadoor"}
{"id": "4258", "contents": "Koyukon spriak (aanj nööm: Denaakkʼe, Dinaak̲'a ; ingelsk: Koyukon, Unakhotana) as det atapaskisk spriak faan't Koyukon fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 300 (?) minsken fööraal tesken Koyukuk an Yukon uun Alaska. Oner-Koyukon spriakwiis (ingelsk Lower Koyukon). Uun Kaltag an Nulato. Madel Oner-Koyukon spriakwiis (ingelsk Central Koyukon). Uun Madel-Koyukuk an Yukon. Koyukuk madel Oner-Koyukon spriakwiis (ingelsk Central Koyukuk sub-dialect). Uun Huslia, Hughes an Allakaket. Yukon madel Oner-Koyukon spriakwiis (ingelsk Central Yukon sub-dialect). Uun Koyukuk, Galena, Ruby an Kokrines. Boower-Koyukon spriakwiis (ingelsk Upper Koyukon). Uun Rampart, Stevens Village an Manley Hot Springs. Koyukon studententaalen uun a juaren 1987-1988: łookkʼe fask oonyeeyh Dallia pectoralis taameeł fasker näät denaa minsk duhtseedle’ snä üüb en buum henodoltl’eetl tootem pual A Koyukon muun nömer: Benenh Neełkk’aayedelaayee Janewoore Telel Zo’ʉ’ Febrewoore Yeggets’e Nen’ Loyet Maarts Hʉtenh Zo’ʉ’ April Benenh Tots’eeyhleyaayee Mei Menenh Hʉdenyaaghee Jüüne Menenh Tok’eggoyhk’ʉhdelaayee Jüüle Menenh Nok’et’on’dedaaghee August Nołdlaaghe Noghe’ September Benenhdedeteeyee Oktuuber Sooge Zo’ʉ’ Nofember Be’ooz Kkelyee Detsember Bilingual/Bicultural Education Programs Native Languages: Months Attla, Catherine. 1983. Sitsiy Yugh NoholnikTs'in': As My Grandfather Told It. Fairbanks: Alaska Native Language Center and Yukon-Koyukuk School District. Axelrod, Melissa. (1990). \"Incorporation in Koyukon Athabaskan,\" International Journal of American Linguistics 56, 179-195. Axelrod, Melissa. (1993)."}
{"id": "42580", "contents": "San Lorenzo as det fjuardgratst steed uun Paraguay. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun, uun det Central Department, uun a süüduast faan Asunción. Det hee 258.900 lidj (2020). Paraguay: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "42581", "contents": "Capiatá [ka.pjaˈta] as det füftgratst steed uun Paraguay. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun, uun det Central Department, uun a süüduast faan Asunción an San Lorenzo. Det hee 241.000 lidj (2020). Paraguay: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "42583", "contents": "Androscoggin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 108.277 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Auburn. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42584", "contents": "Aroostook County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 67.055 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Houlton. At county as det gratst uun Maine. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42585", "contents": "Cumberland County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 295.003 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Portland. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42586", "contents": "Franklin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 30.199 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Farmington. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42587", "contents": "Hancock County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 54.987 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ellsworth. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42588", "contents": "Kennebec County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 122.302 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Augusta. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42589", "contents": "Knox County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 39.772 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Rockland. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "4259", "contents": "Neufundland an Labrador (ingelsk Newfoundland and Labrador, fransöösk Terre-Neuve-et-Labrador) as en prowins uun't uasten faan Kanada an leit bi a Atlantik. Uun Neufundland an Labrador jaft'at nian countys, bluas fulkstäälangsianhaiden (census divisions): 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 11 Commons: Neufundland an Labrador – Saamlang faan bilen of filmer 52.624444444444-59.685Koordinaaten: 52° 37′ N, 59° 41′ W"}
{"id": "42590", "contents": "Lincoln County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 34.634 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Wiscasset. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42591", "contents": "Oxford County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 57.975 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Paris. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42592", "contents": "Penobscot County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 152.148 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bangor. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42593", "contents": "Piscataquis County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 16.785 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Dover-Foxcroft. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42594", "contents": "Sagadahoc County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 35.856 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bath. At county as det letjst uun Maine. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42595", "contents": "Somerset County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 50.484 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Skowhegan. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42596", "contents": "Waldo County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 39.715 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Belfast. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42597", "contents": "Washington County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 31.379 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Machias. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42598", "contents": "York County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maine. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 207.641 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Alfred. USA: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "42599", "contents": "Dawson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 26.108 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Dawsonville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "42600", "contents": "Decatur County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 26.404 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Bainbridge. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "42601", "contents": "DeKalb County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 759.297 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Decatur. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "42602", "contents": "Dodge County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 20.605 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Eastman. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "42603", "contents": "Dooly County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 13.390 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Vienna. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "42604", "contents": "Dougherty County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 87.956 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Albany. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "42605", "contents": "Douglas County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 146.343 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Douglasville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "42606", "contents": "Kingston as at hoodsteed faan Jamaika. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 584.627 lidj (2011). Det as uk at hoodsteed faan det Kingston Sarkspal. Jamaica: Cities & Urban Centers, citypopulation.de Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. Commons: Kingston (Jamaika) – Saamling faan biljen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: KIngston (tjiisk)"}
{"id": "42607", "contents": "Portmore as det naistgratst steed uun Jamaika. At steed leit uun a süüduast faan't lun, twesken Kingston an Spanish Town, uun det Saint Catherine Sarkspal. Det hee 182.153 lidj (2011). Jamaica: Cities & Urban Centers, citypopulation.de"}
{"id": "42611", "contents": "Larry Coryell (* 2. April 1943 uun Galveston, Texas; † 19. Febrewoore 2017 uun New York) wiar en US-Amerikoonsken gitaarspeler. Hi hää fööraal jazzrock spelet. Uun sin loong musiikerleewent hää Larry Coryell tuupspelet mä Gary Burton, Herbie Mann, Jim Pepper, John McLaughlin, Miroslav Vitouš, Wolfgang Dauner, Volker Kriegel, Randy Brecker, Alphonse Mouzon, Philip Catherine, Charles Mingus, Stéphane Grappelli, Niels-Henning Ørsted Pedersen, Paco de Lucía, Al Di Meola, Badi Assad, John Abercrombie, Biréli Lagrène, Elios Ferré, Andreas Dombert, Paulo Morello, Helmut Kagerer. Larry Coryell: Coryell (1969) Spaces (1969) At the Village Gate (mä Mervin Bronson, Harry Wilkinson, Julie Coryell, 1971) The Real Great Escape (1973) Introducing Eleventh House (1974) The Restful Mind (mä Ralph Towner, Glen Moore an Collin Walcott, 1975) Standing Ovation (1978) Charles Mingus: Three or Four Shades of Blue (1977) Igor Stravinsky: Le Sacre du Printemps (1983) Coryell, Dombert, Morello, Kagerer: Night of Jazz Guitars (2011) Live in Europe 2004 Vol. 1, 2 (2015) Barefoot Man: Sanpaku (2016) Seven Secrets (2016) Larry Coryell & Philip Catherine: Jazz at Berlin Philharmonic XI: The Last Call (ACT, 2017, ed. 2021) Tricycles (2003, ed. 2021) Commonskategorii: Larry Coryell – Saamlang faan bilen of filmer Larry Coryell üüb YouTube : Larry Coryell"}
{"id": "42612", "contents": "A Ficus rubiginosa as en buum an en plaantenslach uun det skööl faan a Fiigen (Ficus). Hi komt eegentelk faan Uastaustraalien, wääkst daalang oober uk t.b. üüb a Kanaaren. Commonskategorii: Ficus rubiginosa – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ficus rubiginosa"}
{"id": "42613", "contents": "Wat menst dü? Kyjiw (Prowins) Kyjiw (Steed)"}
{"id": "42614", "contents": "Det Kyjiw Prowins (üüb Ukrainisk: Ки́ївська о́бласть Kýjivs’ka óblast’ of Ки́ївщина Kýjivščyna) as ian faan dön 24 prowinsen faan Ukraine. Det hee 1.767.940 lidj (2019). At hoodsteed faan’t prowins as Kyjiw. Dön tjiin gratst steeden uun't prowins san: At prowins hee sööwen distrikten: Ukraine: Administrative Division, www.citypopulation.de climate-data.org Ukraine: Kiev Oblast, citypopulation.de Kyïv: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "42615", "contents": "Kyjiw (üüb Ukrainisk: Київ Kyjiw [ˈkɪjiu̯]; üüb Rüs: Киев Kijew; üüb Tjiisk: Kiew of Kyjiw; üüb Ingels: Kyiv, iar Kiev; üüb Poolsk: Kijów) as det hoodsteed an gratst steed faan a Ukraine. At steed leit uun a nuurd faan't lun, bi de Dnipro Struum. Det hee 2.962.180 lidj (2021). Det as uk at hoodsteed faan det Kyjiw Prowins, uk wan at steed nian dial faan't prowins as. At steed hee tjiin distrikten: Ukraine: Provinces and Major Cities, citypopulation.de Ukraine: Kiev City, citypopulation.de"}
{"id": "42620", "contents": "Joan Pau Pujol (üüb Spaans: Juan Pablo Pujol; * 18. Jüüne 1570 uun Mataró; † 17. Mei 1626 uun Barcelona) wiar en katalaans komponist, organist an kapelmääster faan det Leed Renaissance an faan det Ääder Barok. Commons: Joan Pau Pujol – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42621", "contents": "De Bila Tserkwa Distrikt (üüb Ukrainisk: Білоцеркі́вський райо́н Bilocerkívs'kyj rajón) as een faan a distrikten uun det Kyjiw Prowins, Ukraine. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 436.115 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Bila Tserkwa. Bila Tserkwa (Біла Церква) Wolodarka (Володарка) Hrebinky (Гребінки) Kowaliwka (Ковалівка) Mala Wilschanka (Мала Вільшанка) Medwyn (Медвин) Rokytne (Рокитне) Skwyra (Сквира) Stawyschtsche (Ставище) Taraschtscha (Тараща) Tetijiw (Тетіїв) Usyn (Узин) Fursy (Фурси) Kyïv: Oblast in Ukraine, citypopulation.de climate-data.org"}
{"id": "42622", "contents": "De Boryspil Distrikt (üüb Ukrainisk: Бори́спільський райо́н Borýspil'skyj rajón) as een faan a distrikten uun det Kyjiw Prowins, Ukraine. A distrikt leit uun a uast faan't prowins. Det hee 203.273 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Boryspil. Boryspil (Бориспіль) Woronkiw (Вороньків) Hora (Гора) Diwytschky (Дівички) Hnidyn (Гнідин) Perejaslaw (Переяслав) Schtschasliwe (Щасливе) Studenyky (Студеники) Taschan (Ташань) Tsybli (Циблі) Jahotyn (Яготин) Kyïv: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "42623", "contents": "De Browary Distrikt (üüb Ukrainisk: Брова́рський райо́н Brovárs'kyj rajón) as een faan a distrikten uun det Kyjiw Prowins, Ukraine. A distrikt leit uun a uast faan't prowins. Det hee 242.180 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Browary. Kyïv: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "42624", "contents": "Butscha Distrikt (üüb Ukrainisk: Буча́нський райо́н Bučáns'kyj rajón) as een faan a distrikten uun det Kyjiw Prowins, Ukraine. A distrikt leit uun a waast faan't prowins. Det hee 362.382 (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Butscha. Kyïv: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "42625", "contents": "De Fastiw Distrikt (üüb Ukrainisk: Фа́стівський райо́н Fástivs'kyj rajón) as een faan a distrikten uun det Kyjiw Prowins, Ukraine. A distrikt leit uun a waast faan't prowins. Det hee 183.794 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Fastiw. Kyïv: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "42626", "contents": "De Obuchiw Distrikt (üüb Ukrainisk: Обу́хівський райо́н Obúchivs'kyj rajón) as een faan a distrikten uun det Kyjiw Prowins, Ukraine. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 228.829 lidj (2021). Kyïv: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "42627", "contents": "De Wyschhorod Distrikt (üüb Ukrainisk: Ви́шгородський райо́н Víšhorods'kyj rajón) as een faan a distrikten uun det Kyjiw Prowins, Ukraine. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 131.957 Lidj (2021). Det Kyjiw-Sia leit uun a uast faan a distrikt. Kyïv: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "4263", "contents": "Prince Edward Eilun (ingelsk: ˌprɪnsˌʔɛdwɚdˈʔaɪlɨnd; fransöösk: Île-du-Prince-Édouard; Micmac: Epekwitk of Abegweit; kurt PEI of P.E.I.) as en eilun uun a Atlantik. An do as't uk en prowins uun't uasten faan Kanada. Prince Edward Eilun hää man trii countys: Kings County Queens County Prince County Population and Dwelling Count Highlight Tables, 2016 Census. Population and dwelling counts, for Canada, provinces and territories, and census divisions, 2016 and 2011 censuses – 100% data. Uun: Census Profile, 2016 Census. Statistics Canada, 7. Febrewoore 2018, ufrepen di 3. Marts 2022 (ingelsk). Commonskategorii: Prince Edward Eilun – Saamlang faan bilen of filmer 46.333333333333-63.366666666667Koordinaaten: 46° 20′ N, 63° 22′ W"}
{"id": "42632", "contents": "De Beltringhiirder Kuuch as a nööm faan en kuuch uun a süüd faan Kreis Nuurdfresklun as. A kuuch leit uun a süüd faan Briadsteed an uun a nuurdwaast faan Hüsem. A kuuch wurd twesken 1982 an 1987 iindiked. A kuuch bant at eilun Nuurdstrun tu't feestlun uun, so dat det en dial faan en hualeweilun wurd. At gebiit faan a kuuch hiart tu trii gemeenden: at süüddial faan a Reußenkuuger uun a nuurd, at uastdial faan Haatstinger Määrsch uun a maden an at nuurddial faan Nuurdstrun uun a süüd. De Arlau Struum leept troch a süüd faan a kuuch. Commons: Beltringhiirder Kuuch – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42636", "contents": "Brasília as at hoodsteed an det traadgratst steed uun Brasiilien. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 2.988.440 lidj (2021). Brasília hee'n troopisk kliima. Brazil: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "42637", "contents": "De Pará Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 8.602.865 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Belém. Dön tjiin gratst steeden uun a bundesstoot san: Öler steeden: Óbidos. Brazil, citypopulation.de Brazil: Pará, citypopulation.de"}
{"id": "42639", "contents": "De Espírito Santo Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 4.018.650 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Vitória Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "42640", "contents": "De Goiás Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a maden faan't lun. Det hee 7.018.354 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Goiânia Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "42641", "contents": "De Maranhão Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 7.075.181 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as São Luís. Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "42642", "contents": "De Mato Grosso Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a waast faan't lun. Det hee 3.484.466 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Cuiabá Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "42644", "contents": "De Mato Grosso do Sul Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 2.778.986 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Campo Grande Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "42645", "contents": "De Minas Gerais Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 21.168.791 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Belo Horizonte Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "42646", "contents": "De Paraíba Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 4.018.127 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as João Pessoa. Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "42647", "contents": "De Paraná Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a süüd faan't lun. Det hee 11.433.957 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Curitiba Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "42648", "contents": "De Pernambuco Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 9.557.071 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Recife Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "42649", "contents": "De Piauí Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 3.273.227 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Teresina. Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "42650", "contents": "De Rio de Janeiro Bundesstoot (üüb Portugiisk: Estado do Rio de Janeiro) as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 17.264.943 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Rio de Janeiro. Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "42651", "contents": "De Rio Grande do Norte Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 3.506.853 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Natal Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "42652", "contents": "De Rio Grande do Sul Bundesstoot as een faan dön aacht-an-twuntig bundesstooten uun de süüdameerikoons stoot Brasiilien. A bundesstoot leit uun a süüd faan't lun. Det hee 11.377.239 lidj (2017). At hoodsteed faan a bundesstoot as Porto Alegre. Brazil, citypopulation.de"}
{"id": "42655", "contents": "At Plaket Aloe as en plaantenslach uun det skööl faan a Aloen (Aloe). Hat wääkst fööraal uun Süüdafrikoo. Commonskategorii: Plaket Aloe – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Plaket Aloe"}
{"id": "42657", "contents": "A Güül Oleander (Cascabela thevetia, Thevetia peruviana of Cascabela peruviana) as en plaantenslach uun det famile faan a Hünjgiftplaanten (Apocynaceae). Hi komt eegentelk faan Süüdameerikoo, wääkst daalang oober aueraal uun a troopen an subtroopen. Det plaant as giftag, woort oober uk uun a medesiin iinsaat. Commonskategorii: Güül Oleander – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Güül Oleander Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "42659", "contents": "A Cascabela san en plaantenskööl uun det famile faan a Hünjgiftplaanten (Apocynaceae). Diar jaft'at sääks slacher faan. Jo kem faan Madel- an Süüdameerikoo. C. balsaensis C. gaumeri C. ovata C. pinifolia C. thevetia - Güül Oleander C. thevetioides Commonskategorii: Cascabela – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cascabela"}
{"id": "4266", "contents": "Nova Scotia (lat. för Nei Skotlun, fransöösk Nouvelle-Écosse skots-geelisk Alba Nuadh) as en prowins uun't uasten faan Kanada bi a Atlantik. Di gratst dial as det hualeweilun mä di salew nööm. Nova Scotia hää trii Regional Municipalitys (Cape Breton, Halifax, Queens) an aagetaanj Countys: Commonskategorii: Nova Scotia – Saamlang faan bilen of filmer 45.216667-62.7Koordinaaten: 45° 13′ 0″ N, 62° 42′ 0″ W"}
{"id": "42660", "contents": "Valencia as det traadgratst steed uun Spanje. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 800.215 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan det Valencia Autonoom Gemianskap. Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "42661", "contents": "Málaga as det seekstgratst steed uun Spanje. At steed leit uun a süüd faan't lun, uun Andaluusien, bi't Madlunsia. Det hee 577.405 lidj (2021). Málaga hee'n madlunsia-kliima. Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "42664", "contents": "A Sansevieria of Bajonetplaanten san en plaantenskööl uun det famile faan a Spargelplaanten (Asparagaceae). Diar jaft'at 67 slacher faan. Sansevieria wurd hal üs potbluumen häälen. S. aethiopica – S. arborescens – S. ascendens – S. aubrytiana – S. bacularis – S. bagamoyensis – S. ballyi – S. bella – S. braunii – S. burdettii – S. burmanica – S. canaliculata – S. caulescens – S. conduplicata – S. concinna – S. conspicua – S. cylindrica – S. dawei – S. dhofarica – S. dooneri – S. downsii – S. dumetescens – S. ebracteata – S. ehrenbergii – S. eilensis – S. erythraeae – S. fasciata – S. fischeri – S. formosa – S. forskaliana – S. francisii – S. frequens – S. gracilis – S. gracillima – S. hallii – S. hargeisana – S. humiflora – S. hyacinthoides – S. itumei – S. kirkii – S. liberica – S. lineata – S. longiflora – S. longistyla – S. lunatifolia – S. masoniana – S. metallica – S. newtoniana – S. nilotica – S. nitida – S. parva – S. patens – S. pearsonii – S. pedicellata – S. perrotii – S. pfisteri – S. phillipsiae – S. pinguicula – S."}
{"id": "42666", "contents": "E Republiik Irlönj as en lönj önjt nordweesten foon Euroopa. Deer booge 4.761.865 manschne (2016). E hoodstää foont lönj as Dublin. Da tiin grutste stääse önjt lönj san: E Republiik Irlönj as sunt 1973 lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Commons: Irlönj – Soomling foon bile än filme Ireland: Administrative Division, citypopulation.de Ireland: Major Towns, citypopulation.de"}
{"id": "4269", "contents": "New Brunswick (ingelsk) of Nouveau-Brunswick (fransöösk), det ment Nei Braunschweig, as det iansagst prowins uun Kanada, diar amtelk tauspriakag as. New Brunswick hää 15 countys: Commonskategorii: New Brunswick – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42693", "contents": "Peter Carl Frederik (Friedrich) von Scholten (* 17. Mei 1784 uun Vestervig bi Thisted, Denemark; † 26. Janewoore 1854 uun Altona) wiar faan 1827 tu 1848 generoolguwernöör faan Deensk-Waastindien (dön Ameerikoons Jongfoomen Eilunen faan nü). Commons: Peter von Scholten – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42697", "contents": "Saint John Eilun (üüb Deensk: Sankt Jan) as ian faan dön Ameerikoons Jongfoomen Eilunen, wat en bütjergebiit faan dön Ferianigt Stooten faan Ameerika san. Tu a uast lei dön Britisk Jongfoomen Eilunen an tu a waast leit Saint Thomas Eilun. Diar wene 3881 lidj (2020). Coral Harbour Cruz Bay Föör 1917 wurd at eilun dial faan dön Deensk-Waastindien. Virgin Islands of the US, citypopulation.de"}
{"id": "42698", "contents": "Saint Croix [ˈkrɔɪ] as en eilun faan dön Ameerikoons Jongfoomen Eilunen, wat en US-amerikoons bütjergebiit san. At eilun leit uun dön Letj Antilen, tu a süüd faan dön öler Ameerikoons Jongfoomen Eilunen. Tu a süüduast leit Puerto Rico an tu a süüdwaast lei dön Britisk Jongfoomen Eilunen. Det hee 41.004 lidj (2020). Saint Croix as mä'n gratens faan 213 km² det gratst faan dön Amerikoons Jungfoomeneilunen. Üüb't eilun lei a steeden Christiansted an Frederiksted. At eilun wurd uursprüngelk faan dön Kariben an dön Arawak besiidelt. Christof Kolumbus luniget 14. Nofember 1493 uun a nuurd faan't eilun an ded tu det a nööm Santa Cruz (Spaans för Halig Krüs). Bi'n ütjenölersaating mä a bewenern faan't eilun kaam en spanjer an en kariibe am't leewent. De föörfaal feerd tu en krich, wat iarst tu aanj broocht hed, üüs a spanjern hör kolonii üüb't eilun apded. Uun det 17. juarhunert wurd det eilun faan ingeluners an holuners besiidelt. Dön bialen kolonien raaget dach bal uun't stridjen mäenöler. Woorskiinelk ded diarfaan a holuner hör siidlung ap. 1650 kaam en spaans floot faan fiiw skeb an 1200 saldooten faan Puerto Rico. Jo besaatet at eilun an maaget al a ingeluners duad. A spanjers wurd dach"}
{"id": "42699", "contents": "Saint Thomas Eilun (üüb Deensk: Sankt Thomas) as en eilun faan dön Ameerikoons Jongfoomen Eilunen uun det Karibik, wat tu dön ei inkorporiaret bütjergebiiten faan dön Ferianigt Stooten täält. At eilun leit twesken Puerto Rico, tu a waast, an Saint John Eilun, tu a uast. Det hee 42.261 lidj (2020). Üüb't eilun as uk at hoodsteed faan't gebiit, Charlotte Amalie. Faan 1672 tu 1917 wiar at Saint Thomas det wichtist faan dön trii eilunkolonien uun dön iar Deensk Waastindien. Virgin Islands of the US, citypopulation.de"}
{"id": "427", "contents": "Bakern, (mo.) bäkere, bakere (Sternidae) san en Fögelfamile an hiar mä a Kuben (Laridae) an ööder fögelfamilin tu at order faan a Kuben an Waadfögler (Charadriiformes). Daalang wurd jo uk üs onerfamile Sterninae faan a Laridae uunsen. Bakern like Kuben, jo san oober letjer an smääler an waanre uun a wonter am a süüd. Jo san 24 cm bit 40 cm lung, haa smääl, spas ütjluupen jügen an en goobelstört, so üs Swaalken. Diarfaan haa's uk hör sjiisk nööm Seeschwalben. Bi't flän hual jo a nääb flooksis lik efter onern. A feedern san witj of grä, an föl slacher haa en suart hüüw. A miast slacher lewe bi a küst, enkelten oober uk uun't banlun. Jo bräät lik üüb a grünj, miast uun koloniin. A nees lei nai bienööder an san knaap tu käänen mad stianer an song. Bakern swääm ei hal. Wan's faske, rödle jo, stun stal uun a loft, an sjit do lik deel uun't weeder efter letj fask. Bakern waanre uun a wonter bit Süüdafrikoo an flä sodenang iansis am a Eerd uun ian juar. Diar san 45 slacher, apdiald tu 9 sköölen: Chlidonias - Gelochelidon - Hydroprogne - Larosterna - Onychoprion - Phaetusa - Sterna -"}
{"id": "42700", "contents": "Charlotte Amalie as det gratst steed uun dön Ameerikoons Jongfoomen Eilunen. At steed leit uun a maden faan't eilun Saint Thomas. Det hee 14.506 lidj (2020). At steed wurd efter Köningin Charlotte Amalie von Hessen-Kassel (1650–1714), Köning Christian V. faan Denemark sin wüf, neemd. Virgin Islands of the US, citypopulation.de"}
{"id": "42701", "contents": "Christiansted as det füftgratst steed uun dön Ameerikoons Jongfoomen Eilunen. At steed leit uun a nuurd faan't eilun Saint Croix. Det hee 1770 lidj (2020). Christiansted wurd 1733 grünjlaanjen. At steed wurd efter Köning Christian VI. faan Denemark neemd. Virgin Islands of the US, citypopulation.de"}
{"id": "42702", "contents": "Frederiksted as det fjuardgratst steed uun dön Ameerikoons Jongfoomen Eilunen. At steed leit uun a waast faan't eilun Saint Croix. Det hee 2274 lidj (2020). At steed wurd 1751 grünjlaanjen. Det wurd efter Köning Frederik V. faan Denemark neemd. Virgin Islands of the US, citypopulation.de"}
{"id": "42703", "contents": "Brest as det naistgratst steed uun a Bretagne, Frankrik. At steed leit uun a waast faan't regiuun, uun det Finistère Department, amanbi 211 km uun a nuurduast faan Rennes. Det hee 139.602 lidj (2018). At steed as at hoodsteed faan det Brest Arrondissement. France: Bretagne, citypopulation.de Deutscher Wetterdienst: Klimainformationen Brest. Deutscher Wetterdienst, ufrepen de 20. Jüüne 2021."}
{"id": "42704", "contents": "Quimper (üüb Bretoonsk: Kemper) as det traadgratst steed uun a Bretagne, Frankrik. At steed leit uun a süüdwaast faan't regiuun, uun det Finistère Department. Det as at hoodsteed faan't department. Det hee 63.166 lidj (2018). France: Bretagne, citypopulation.de"}
{"id": "42705", "contents": "Lorient (üüb Bretoonsk: An Oriant) as det fjuardgratst steed uun a Bretagne, Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't regiuun, uun det Morbihan Department. Det hee 57.084 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Lorient Arrondissement. France: Bretagne, citypopulation.de"}
{"id": "42706", "contents": "Vannes (üüb Bretoonsk: Gwened) as det füftgratst steed uun a Bretagne, Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't regiuun, uun det Morbihan Department. Det as at hoodsteed faan't department. Det hee 53.438 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Vannes Arrondissement. France: Bretagne, citypopulation.de"}
{"id": "42707", "contents": "Saint-Malo (üüb Bretoonsk: Sant-Maloù) as det seekstgratst steed uun a Bretagne, Frankrik. At steed leit uun a nuurduast faan't regiuun, uun det Ille-et-Vilaine Department. Det hee 46.478 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Saint-Malo Arrondissement. France: Bretagne, citypopulation.de"}
{"id": "42708", "contents": "Saint-Brieuc ([sɛ̃ bʁijø]; üüb Bretoonsk: Sant-Brieg [sãnt ˈbriːɛk]) as det sööwenstgratst steed uun a Bretagne, Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun, uun det Côtes d'Armor Department. Det as at hoodsteed faan't department. Det hee 44.170 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Saint-Brieuc Arrondissement. France: Bretagne, citypopulation.de"}
{"id": "42709", "contents": "Lanester (üüb Bretoonsk: Lannarstêr) as det aachtstgratst steed uun a Bretagne, Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't regiuun, uun det Morbihan Department. Det hee 23.026 lidj (2018). France: Bretagne, citypopulation.de"}
{"id": "4271", "contents": "Nuurd-Atapaskisk spriaken san en twiig faan a atapaskisk spriaken uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo an Kanada. Diar hiar amanbi 31 spriaken tu, an 4.000 (±) minsken snaake ian diarfaan üs mamenspriak. Süüd-Alaska Ahtna (Atnakenaege’) (80 snaake) Dena’ina (Dena’ina Qenaga) (75 snaake) Central Alaska–Yukon Koyukon Deg Xinag (Deg Xinag) (15 snaake) Holikachuk (Doogh Hit'an) (5 snaake) Koyukon (Denaakkʼe) (? snaake) Tanana–Tutchone Boower-Kuskokwim (Dinakʼi) (40 snaake) Tanana Oner-Tanana (Menhti Kenaga) (30 snaake) Tanacross (Neeʼaanděg) (35 snaake) Boower-Tanana (Neeʼaaneegn) (100 snaake) Tutchone Nuurd-Tutchone (?) (200 snaake) Süüd-Tutchone (?) (200 snaake) Gwich’in–Hän Gwich’in (Gwich’in) (770 snaake) Hän (Hän Hwëch’in) (10 snaake) Nuurdwaast-Kanada Cordillera Central Cordillera Tagish (Tāgish) (2 snaake) Tahltan (Dahdzege) (55 snaake) Kaska (Dene K’éh) (400 snaake) Süüduast-Cordillera Daneza (Beaver) (Dane-ẕaa Ẕáágé ) (? snaake) Sekani (Tsekʼehne) (30-40 snaake) Mackenzie Slavey (3545 snaake) Süüd-Slavey (Dene Dháh ) (2.310 snaake) Nuurd-Slavey (Sahtúot'ı̨nę Yatı̨́ ᓴᑋᕲᖌᑎᑊᐠᓀᐠ ᔭᕱ) (1.235 snaake) Dogrib (Tłı̨chǫ Yatiì) (? snaake) Denesuline (Dëne Sųłiné) (765 snaake) Tsetsaut (Wetaŀ) (†1927 - ütjstürwen) Central British Columbia Nadot’en-Wets’uwet’en (Nadot’en-Wets’uwet’en) (292 snaake) Dakelh (Dakelh) (? snaake) Tsilhqot’in (Tsilhqoxt’in) (? snaake) Nicola (Stuwix, Similkameen, Stuichamukh) († ütjstürwen) Tsuutina (Tsuut’ina) (? snaake) Kwalhioqua–Tlatskanai (?) (†1930s - ütjstürwen) Kanada Yukon Teritoorium: Gwich’in, Hän, Kaska, Tagish, Nuurd-Tutchone, Süüd-Tutchone, Boower-Tanana Nuurdwaast-Teritoorien:"}
{"id": "42710", "contents": "Amiens as det naistgratst steed uun Hauts-de-France, Frankrik. At steed leit uun a waast faan't regiuun, uun det Somme Department. Det as at hoodsteed faan't department. Det hee 134.706 lidj (2019). Emmanuel Macron, sant 2017 president faan Frankrik. France: Hauts-de-France, citypopulation.de"}
{"id": "42711", "contents": "Fougères (üüb Bretoonsk: Felger) as det njüügenstgratst steed uun a Bretagne, Frankrik. At steed leit uun a nuurduast faan't regiuun, uun det Ille-et-Vilaine Department. Det hee 20.528 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Fougères-Vitré Arrondissement. France: Bretagne, citypopulation.de"}
{"id": "42712", "contents": "Lannion ([lanjɔ̃]; üüb Bretoonsk: Lannuon) as det tjiinstgratst steed uun a Bretagne, Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun, uun det Côtes-d'Armor Department., bi de Léguer Struum. Det hee 20.040 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Lannion Arrondissement. France: Bretagne, citypopulation.de"}
{"id": "42713", "contents": "Murcia [ˈmurθja] as det sööwenstgratst steed uun Spanje. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 460.349 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan det Murcia Regiuun. Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "42714", "contents": "Det Dinan Arrondissement (üüb Fraansöösk: Arrondissement de Dinan, üüb Bretoonsk: Arondisamant Dinan) as det naistletjst faan a arrondissementen uun de Côtes-d'Armor Department faan a Bretagne, Frankrik. Det leit uun det uastermiast dial faan't department. Det hee 103.462 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Dinan. At arrondissement hee seeks kantoonen, wat sowat üüs woolkreiser san: Broons Dinan Lanvallay Plancoët Pléneuf-Val-André Pleslin-Trigavou At arrondissment hee 67 komuunen: Aucaleuc - Beaussais-sur-Mer - Bobital - Bourseul - Broons - Brusvily - Calorguen - Caulnes - Les Champs-Géraux - La Chapelle-Blanche - Corseul - Créhen - Dinan - Évran - Fréhel - Guenroc - Guitté - Le Hinglé - Lancieux - Landébia - La Landec - Langrolay-sur-Rance - Languédias - Languenan - Lanvallay - Matignon - Mégrit - Plancoët - Pléboulle - Plélan-le-Petit - Pleslin-Trigavou - Pleudihen-sur-Rance - Pléven - Plévenon - Plorec-sur-Arguenon - Plouasne - Plouër-sur-Rance - Pluduno - Plumaudan - Plumaugat - Quévert - Le Quiou - Ruca - Saint-André-des-Eaux - Saint-Carné - Saint-Cast-le-Guildo - Saint-Hélen - Saint-Jacut-de-la-Mer - Saint-Jouan-de-l'Isle - Saint-Judoce - Saint-Juvat - Saint-Lormel - Saint-Maden - Saint-Maudez - Saint-Méloir-des-Bois - Saint-Michel-de-Plélan - Saint-Pôtan - Saint-Samson-sur-Rance - Taden - Trébédan - Tréfumel - Trélivan - Tréméreuc - Trévron - La"}
{"id": "42715", "contents": "Det Guingamp Arrondissement (üüb Fraansöösk: Arrondissement de Guingamp, üüb Bretoonsk: Arondisamant Gwengamp) as det naistgratst faan a arrondissementen uun de Côtes-d'Armor Department faan a Bretagne, Frankrik. Det leit uun a waast faan't department. Det hee 125.127 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Guingamp. At arrondissement hee sööwent kantoonen, wat sowat üüs woolkreiser san: Bégard Callac Guingamp Paimpol Plélo Plouha Rostrenen Bégard - Belle-Isle-en-Terre - Bon Repos sur Blavet - Boqueho - Bourbriac - Brélidy - Bringolo - Bulat-Pestivien - Calanhel - Callac - Canihuel - Carnoët - Châtelaudren-Plouagat - Coadout - Cohiniac - Duault - Glomel - Gommenec’h - Gouarec - Goudelin - Grâces - Guingamp - Gurunhuel - Kerfot - Kergrist-Moëlou - Kerien - Kermoroc’h - Kerpert - La Chapelle-Neuve - Landebaëron - Lanleff - Lanloup - Lannebert - Lanrivain - Lanrodec - Lanvollon - Le Faouët - Le Merzer - Le Moustoir - Lescouët-Gouarec - Locarn - Loc-Envel - Lohuec - Louargat - Maël-Carhaix - Maël-Pestivien - Magoar - Mellionnec - Moustéru - Pabu - Paimpol - Paule - Pédernec - Peumerit-Quintin - Pléguien - Pléhédel - Plélauff - Plélo - Plerneuf - Plésidy - Plévin - Ploëzal - Ploubazlanec - Plouëc-du-Trieux - Plouézec - Plougonver -"}
{"id": "42716", "contents": "Det Lannion Arrondissement (üüb Fraansöösk: Arrondissement de Lannion, üüb Bretoonsk: Arondisamant Lannuon) as det letjst faan a arrondissementen uun de Côtes-d'Armor Department faan a Bretagne, Frankrik. Det leit uun a nuurdwaast faan't department. Det hee 99.520 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Lannion. At arrondissement hee fiiw kantoonen, wat sowat üüs woolkreiser san: Bégard Lannion Perros-Guirec Plestin-les-Grèves Tréguier At arrondissement hee 57 komuunen: Berhet - Camlez - Caouënnec-Lanvézéac - Cavan - Coatascorn - Coatréven - Kerbors - Kermaria-Sulard - Langoat - Lanmérin - Lanmodez - Lannion - Lanvellec - Lézardrieux - Loguivy-Plougras - Louannec - Mantallot - Minihy-Tréguier - Penvénan - Perros-Guirec - Plestin-les-Grèves - Pleubian - Pleudaniel - Pleumeur-Bodou - Pleumeur-Gautier - Plouaret - Ploubezre - Plougras - Plougrescant - Plouguiel - Ploulec'h - Ploumilliau - Plounérin - Plounévez-Moëdec - Plouzélambre - Plufur - Pluzunet - Prat - Quemperven - La Roche-Jaudy - Rospez - Saint-Michel-en-Grève - Saint-Quay-Perros - Tonquédec - Trébeurden - Trédarzec - Trédrez-Locquémeau - Tréduder - Trégastel - Trégrom - Tréguier - Trélévern - Trémel - Trévou-Tréguignec - Trézény - Troguéry - Le Vieux-Marché Côtes d'Armor: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42717", "contents": "Det Saint-Brieuc Arrondissement (üüb Fraansöösk: Arrondissement de Saint-Brieuc, üüb Bretoonsk: Arondisamant Sant-Brieg) as det gratst faan a arrondissementen uun de Côtes-d'Armor Department faan a Bretagne, Frankrik. Det leit uun a uast faan't department. Det hee 271.475 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Saint-Brieuc. At arrondissement hee füftanj kantoonen, wat sowat üüs woolkreiser san: Broons Lamballe Loudéac Mûr-de-Bretagne Paimpol Plaintel Plélo Plénée-Jugon Pléneuf-Val-André Plérin Ploufragan Plouha Saint-Brieuc-1 Saint-Brieuc-2 Trégueux Côtes d'Armor: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42718", "contents": "Wladimir Peter Köppen (üüb Rüs: Влади́мир Петро́вич Кёппен Vladímir Petróvič Kjóppen; * 25. September 1846 uun Sankt Petersburg; † 22. Jüüne 1940 uun Graz) wiar en rüs-tjiisk geograaf, meteoroloog, klimatoloog an botaaniker. Hi as fööraal för sin süsteem faan kliimaklasifikatschuun bekäänd. Hi werket tup mä de tjiisk kliimatoloog Rudolf Geiger (1894-1981), am't süsteem tu skeeben. Geiger, Rudolf, \"Köppen, Wladimir\" uun: Neue Deutsche Biographie 12 (1980), s. 371-372 [1]. Commons: Wladimir Köppen – Saamling faan biljen of filmer Kliima"}
{"id": "42719", "contents": "Rudolf Oskar Robert Williams Geiger (* 24. August 1894 uun Erlangen; † 22. Janewoore 1981 uun München) wiar en tjiisk meteoroloog an kliimatoloog. Hi werket mä de rüs-tjiisk kliimatoloog Wladimir Köppen, am en süsteem faan kliimaklasificatschuun tu skeeben."}
{"id": "4272", "contents": "Boower-Kuskokwim spriak (aanj nööm: Dinakʼi ; ingelsk: Upper Kuskokwim, Kolchan, Goltsan, Tundra Kolosh, McGrath Ingalik) as det atapaskisk spriak faan 160 minsken faan't Boower-Kuskokwim fulk (Dichinanek’ Hwt’ana) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 40 minsken fööraal uun a saarpejn Nikolai, Telide (Tilaya-di) an McGrath (Tochak’) bi a boower Kuskokwim ia uun Alaska. midzish rendiart dakelane rendiart, mantje mikoch’elane rendiart, wiifke ditsuhje rendiart, jongdiart nune iigel shisr suart bäär dlot’ plaant Ch’ighazrno’o’ Mei Gasno’o’ Jüüne Srughot’ayeno’o’ Jüüle Nosdlagheno’o’ August Tiayano’o’ September Nichuneno’o’ Oktuuber http://en.wordpress.com/tag/athabascan-word-of-the-week/ Studies in Upper Kuskokwim Athabaskan, a language of interior Alaska, Andrej A. Kibrik (Institute of Linguistics, Moscow), Tomsk, June 26, 2002 Studies in Upper Kuskokwim Athabaskan, Survey of the projects. sociolinguistics, dialectology, phonetics and phonology, Andrej A. Kibrik (Institute of Linguistics, Russian Academy of Sciences, Moscow), ANLC, November I3, 200"}
{"id": "42726", "contents": "Lille (üüb Neederluns: Rijsel) as at hoodsteed faan det Hauts-de-France Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 234.475 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Nord Department. France: Hauts-de-France, citypopulation.de"}
{"id": "42727", "contents": "Dijon as at hoodsteed faan det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 158.002 lidj (2019). At steed as uk at hoodsteed faan det Côte-d'Or Department. France: Bourgogne-Franche-Comté, citypopulation.de"}
{"id": "42728", "contents": "Tourcoing (üüb Neederluns: Toerkonje) as det fjuardgratst steed uun det Hauts-de-France Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun, uun det Nord Department. Det hee 98.656 lidj (2019). France: Hauts-de-France, citypopulation.de"}
{"id": "42729", "contents": "Calais as det seekstgratst steed uun det Hauts-de-France Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun, uun det Pas-de-Calais Department, bi de Ingelsk Kanool. Det hee 72.509 lidj (2019). France: Hauts-de-France, citypopulation.de"}
{"id": "4273", "contents": "Oner-Tanana spriak (aanj nööm: Menhti Kenaga ; ingelsk: Lower Tanana, Tanana, Minto) as det atapaskisk spriak faan 300 minsken faan't Oner-Tanana fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 30 minsken fööraal bi a liager Tanana ia (Tthʼituʼ) uun Alaska. Minto-Nenana spriakwiis (ingelsk Minto Flats-Nenana River dialect). Uun Minto (Menhti) an Nenana (Nina Noʼ). Chena spriakwiis (ingelsk Chena River dialect). Uun't saarep Chena Village (Chʼenoʼ). Salcha spriakwiis (ingelsk Salcha River dialect). Uun't saarep Salcha (Sol Chaget). Det som \"Sprachwissenschafter\" Salcha-Goodpaster spriakwiis faan a Oner-Tanana spriak as \"fourth\" spriak faan a Tanana spriaken (Oner-Tanana, Tanacross an Boower-Tanana): Madel-Tanana (Middle Tanana). At leetst spreeger \"died in 1993\". dena maan trʼaxa wüf setseya man ualaatj setsu min oome kwska lääder xwtʼana klan ddheł bereg tu weeder sresr suart bäär bedzeyh rendiart łiga hünj beligaʼ san/hör hünj kʼwyʼ wichel katreth mokasin trʼiyh kaanu yoyekoyh nuurdlaacht Holton, Gary. 2010. Behind the Map: The reification of indigenous language boundaries in Alaska. Working Papers in Athabaskan Languages, ed. by S. Tuttle & J. Spence, 75-87. (Alaska Native Language Center Working Papers 8). Fairbanks: Alaska Native Language Fairbanks Lower Tanana Athabaskan Listening and Writing Exercises by James Kari (1991)"}
{"id": "42730", "contents": "Saint-Étienne as det naistgratst steed uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 173.821 lidj (2019). At steed as at hoodsteed faan det Loire Department. France: Auvergne-Rhône-Alpes, citypopulation.de"}
{"id": "42735", "contents": "Det Girona Prowins (üüb Katalaans: Província de Girona; üüb Spaans: Provincia de Gerona) as ian faan a prowinsen faan Kataloonien uun Spanje. At prowins leit uun a nuurduast faan det autonoom gemianskap. Det hee 786.596 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Girona. Cataluña: Autonomous Community in Spain, citypopulation.de"}
{"id": "42737", "contents": "Det Tarragona Prowins (üüb Katalaans: Província de Tarragona; üüb Spaans: Provincia de Tarragona) as ian faan a prowinsen faan Kataloonien uun Spanje. At prowins leit uun a süüd faan det autonoom gemianskap. Det hee 822.309 lidj (2021). At hoodsteed faan't prowins as Tarragona. Cataluña: Autonomous Community in Spain, citypopulation.de"}
{"id": "42739", "contents": "Det Brest Arrondissement (üüb Fraansöösk: Arrondissement de Brest, üüb Bretoonsk: Arondisamant Brest) as det naistletjst faan a arrondissementen uun de Finistère Department faan a Bretagne, Frankrik. Det leit uun a nuurdwaast faan't department. Det hee 376.671 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Brest. At arrondissement hee 77 komuunen: Finistère: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "4274", "contents": "Tanacross spriak (aanj nööm: Neeʼaanděgʼ ; ingelsk: Tanacross, Transitional Tanana, Copper River Kolchan) as det atapaskisk spriak faan't Tanacross fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 35 minsken fööraal uun Tanacross (< Tanana Crossing) bi a Madel-Tanana ia uun Alaska. Mansfield-Kechumstuk spriakwiis (ingelsk Mansfield-Kechumstuk dialect). (32 snaake) Dihthâad Xtʼeen Iin. Uun Mansfield (Dihthâad). Yaadóg Xtʼeen Iin. Uun Kechumstuk (Saagéscheeg). Healy Lake spriakwiis (ingelsk Healy Lake dialect). Uun Healy Lake (Menhdeescheeg) an Dot Lake (Keltʼáaddh Měnnʼ), iarjuaren uun Joseph Village (Tehłuug Ninhdeex Ndiig) (3 snaake) chʼelaatsʼeyh buark chʼetsʼedz gaay buan shos bäär tsúgaay fögel chʼexěezʼ ai deł blud shíʼ flääsk chʼetʼúuʼ moolk seey kniif tsʼeyh kaanu Dendeh Shuh Indiooner shtáʼ man aatj shnąą min mam shundaagh man bruder shchêl man letj bruder tsʼéhłêg ian łdíikeyh tau taag trii den sjauer áłtsʼę̂y fiiw niłkʼetaag sääks niłkʼetaag wukʼet sööwen niłkʼeden aacht niłkʼeden wukʼet njüügen tsʼehłox detaan tjiin tsʼehłeg wukʼet elwen Saa xtsʼiʼindeex deʼ Janewoore Łdíikeey Sǎaʼ Febrewoore Chʼeshǎanʼ Sǎaʼ Maarts Chʼetthaayh Sǎaʼ April Chʼegaay Sǎaʼ Mei Wunenh chʼetʼą̌ąʼ nesheegh Jüüne Saa dzeʼedeex deʼ Jüüle Wunenh chʼetʼą̌ąʼ dit-tsiig August Nénʼ tenh kʼet September ??? Oktuuber Demee Sǎaʼ Nofember Wunenh nachʼehjedh Detsember http://www.uaf.edu/anlc//tanacross/tld/ Tanacross Learnersʼ Dictionary by I. S. Arnold, G. Holton, and R."}
{"id": "42740", "contents": "Det Châteaulin Arrondissement (üüb Fraansöösk: Arrondissement de Châteaulin, üüb Bretoonsk: Arondisamant Kastellin) as det naistgratst faan a arrondissementen uun de Finistère Department faan a Bretagne, Frankrik. Det leit uun a maden faan't department. Det hee 81.420 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Châteaulin. Finistère: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42741", "contents": "Det Morlaix Arrondissement (üüb Fraansöösk: Arrondissement de Morlaix, üüb Bretoonsk: Arondisamant Montroulez) as det letjst faan a arrondissementen uun de Finistère Department faan a Bretagne, Frankrik. Det leit uun a nuurduast faan't department. Det hee 129.101 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Morlaix. Finistère: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42742", "contents": "Det Quimper Arrondissement (üüb Fraansöösk: Arrondissement de Quimper, üüb Bretoonsk: Arondisamant Kemper) as det gratst faan a arrondissementen uun de Finistère Department faan a Bretagne, Frankrik. Det leit uun a süüd faan't department. Det hee 324.543 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Quimper. Finistère: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42748", "contents": "Det Fougères-Vitré Arrondissement as det naistgratst faan a arrondissementen uun det Ille-et-Vilaine Department faan a Bretagne, Frankrik. Det leit uun a uast faan't department. Det hee 185.402 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Fougères. Ille-et-Vilaine: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "4275", "contents": "Boower-Tanana spriak (aanj nööm: Neeʼaaneegn, Nee'aaneek ; ingelsk: Upper Tanana, Nabesna) as det atapaskisk spriak faan't Boower-Tanana fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 100 minsken fööraal uun a saarpen Northway, Tetlin an Tok uun Alaska an uun Scottie Creek uun Yukon uun Kanada. Tetlin spriakwiis (aanj nööm: Neeʼaaneegnʼ; ingelsk Tetlin dialect) Tetlin Upper Tanana (Tetlin-Last Tetlin Band) Rocht Boower-Tanana spriakwiis (ingelsk Upper Tanana proper) Alaska spriakwiis Nabesna Boower-Tanana (Upper Nabesna-Upper Chisana Band) Northway Boower-Tanana (Lower Nabesna Band) Kanada spriakwiis (aanj nööm: Neeʼaaneek; ingelsk Scottie Creek dialect). Uun Scottie Creek bi Beaver Creek uun Kanada. White River First Nations (Canadian Upper Tanana) Bispalen uun Scottie Creek spriakwiis: jin dòo ntʼăy ? wat as det? łuuk fask (Tetlin: łuugn) łii delgay witj hünj kʼà̜yʼ fään wunąą sin/hör mam wutso̜o̜ sin/hör ualmam wùdìa sin/hör letj saster Yukon Native Language Center: Upper Tanana Upper Tanana Ethnographic Overview and Assessment by T.L.haynes and W.E.Simeone (2007)"}
{"id": "42750", "contents": "Det Redon Arrondissement as det naistletjst faan a arrondissementen uun det Ille-et-Vilaine Department faan a Bretagne, Frankrik. Det leit uun a süüd faan't department. Det hee 103.392 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Redon. Ille-et-Vilaine: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42751", "contents": "Det Rennes Arrondissement as det gratst faan a arrondissementen uun det Ille-et-Vilaine Department faan a Bretagne, Frankrik. Det leit uun a maden an waast faan't department. Det hee 612.281 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Rennes. Ille-et-Vilaine: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42752", "contents": "Det Saint-Malo Arrondissement as det letjst faan a arrondissementen uun det Ille-et-Vilaine Department faan a Bretagne, Frankrik. Det leit uun a nuurd faan't department. Det hee 168.153 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Saint-Malo. Ille-et-Vilaine: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42753", "contents": "Det Lorient Arrondissement (üüb Fraansöösk: Arrondissement de Lorient, üüb Bretoonsk: Arondisamant an Oriant) as det letjst faan a arrondissementen uun det Morbihan Department faan a Bretagne, Frankrik. Det leit uun a süüdwaast faan't department. Det hee 315.118 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Lorient. Morbihan: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42755", "contents": "Det Pontivy Arrondissement (üüb Fraansöösk: Arrondissement de Pontivy, üüb Bretoonsk: Arondisamant Pondi) as det gratst faan a arrondissementen uun det Morbihan Department faan a Bretagne, Frankrik. Det leit uun a nuurd faan't department. Det hee 155.451 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Pontivy. Morbihan: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42756", "contents": "Det Vannes Arrondissement (üüb Fraansöösk: Arrondissement de Vannes, üüb Bretoonsk: Arondisamant Gwened) as det naistgratst faan a arrondissementen uun det Morbihan Department faan a Bretagne, Frankrik. Det leit uun a süüduast faan't department. Det hee 284.298 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Vannes. Morbihan: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42757", "contents": "Claude Monet wiar en fraansöösk konstmooler. Hi wiar een faan dön bedüüden konstmoolern faan Impresionismus. Commons: Claude Monet – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42758", "contents": "A finansen san en ütjdruk för't finanswiartskap. Jo beskriiw, hü a stoot, oober uk beenken, onernemen an priwoot hüshualangen mä jil amgung. Commonskategorii: Finansen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4276", "contents": "Nuurd-Tutchone spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Northern Tutchone) as det atapaskisk spriak faan 1000 minsken faan't Nuurd-Tutchone fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 200 minsken (1995) fööraal uun Mayo, Pelly Crossing, Stewart Crossing, Carmacks an Beaver Creek uun Yukon uun Kanada. Spriakwiisen: Big Salmon dialect Pelly Crossing dialect Mayo dialect White River dialect Fulken: Tthí tsʼächän Huchʼän (Selkirk Band) Tatlimain Lake Band Stewart River River Band Lower Macmillan River Band Aishihik Lake Band Hutshi Lake Band White River Band Braeburn Lake Band Tatchun Lake Band Little Salmon River Band / Little Salmon and Carmacks First Nation Big Salmon River Band łu fask (Pelly Crossing: łyok) denétʼro suart dekʼäl witj detʼäl ruad denintlʼrum blä dettho brün łígī ian łä́ki tau tadechʼi trii łénínchʼi sjauer hulákʼo fiiw èkúm min hüs ninkúm din hüs ukúm sin/hör hüs dàkúm üs hüs/jau hüs huukúm hör hüs (pl.) Dän kʼí huninjia ? snaakest dü det spriak faan a ual iinwenern? Ę́hē, Dän kʼí hùsi ja, ik snaake det spriak faan a ual iinwenern https://web.archive.org/web/20141203114029/http://www.ynlc.ca/languages/nt/nt.html"}
{"id": "42760", "contents": "Det Bernay Arrondissement as det gratst arrondissement uun det Eure Department uun a Normandie, Frankrik. At arrondissement leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 226.533 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissment as Bernay. At arrondissement hee seekstanj kantoonen, wat sowat üüs woolkreiser san: Amfreville-la-Campagne Beaumesnil Beaumont-le-Roger Bernay-Est Bernay-Ouest Beuzeville Bourgtheroulde-Infreville Brionne Broglie Cormeilles Montfort-sur-Risle Pont-Audemer Quillebeuf-sur-Seine Routot Saint-Georges-du-Vièvre Thiberville Eure: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42761", "contents": "Det Évreux Arrondissement as det letjst arrondissement uun det Eure Department uun a Normandie, Frankrik. At arrondissement leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 138.110 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissment as Évreux. At arrondissment hee füftanj kantoonen, wat sowat üüs woolkreiser san: Breteuil Conches-en-Ouche Damville Évreux-Est Évreux-Nord Évreux-Ouest Évreux-Sud Le Neubourg Nonancourt Pacy-sur-Eure Rugles Saint-André-de-l'Eure Verneuil-sur-Avre Vernon-Nord Vernon-Sud Eure: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42762", "contents": "Det Les Andelys Arrondissement as det naistgratst arrondissement uun det Eure Department uun a Normandie, Frankrik. At arrondissement leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 235.319 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissment as Les Andelys. At arrondissement hee twaalew kantoonen, wat sowat üüs woolkreiser san: Les Andelys Écos Étrépagny Fleury-sur-Andelle Gaillon Gaillon-Campagne Gisors Louviers-Nord Louviers-Sud Lyons-la-Forêt Pont-de-l'Arche Val-de-Reuil Eure: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42763", "contents": "Évreux [evʁø] as at hoodsteed faan det Eure Department uun a Normandie, Frankrik. At steed leit uun a uast faan't department. Diar wene 46.707 lidj (2018). Det as uk at hoodsteed faan det Évreux Arrondissement. France: Eure, citypopulation.de"}
{"id": "4277", "contents": "Süüd-Tutchone spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Southern Tutchone) as det atapaskisk spriak faan 1400 minsken faan't Süüd-Tutchone fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 200 minsken (1995) fööraal uun Yukon uun Kanada. Aisihilik dialect Champagne and Aishihik First Nation : Uun Haines Junction, Champagne an Aishihik (Äshèyi). Tàaʼan dialect Ta’an Kwäch’än Council : Uun Whitehorse an Lake Laberge. Klukshu dialect Kluane dialect Lù’àn Män Ku Dän (Kluane First Nation) : Uun Burwash Landing bi a Kluane Lake (Lù’àn Män). łu fask ätthän gän drüget flääsk łä̀chʼi ian łä̀ki tau tayke trii dùkʼwän sjauer kä̀jän fiiw ä́kų̀ min hüs nkų̀ din hüs ukų̀ sin/hör hüs dákų̀ üüs hüs, jau hüs kwäkų̀ / kukų̀ hör hüs (pl.) Thay Nzhā Mei Dän kwänjē dìntthʼaya ? snaakest dü det spriak fan a ual iinwenern? Àghāy, dän kwänjē dìtthʼay ja, ik snaake det spriak faan a ual iinwenern Nyinzhì dùye ? hü hetst dü? Dä̀nnchʼe ? hü gongt di det? Kwä̀nä̀schis Föl soonk https://web.archive.org/web/20110524102719/http://www.ynlc.ca/languages/st/st.html https://web.archive.org/web/20150924013324/http://www.firstvoices.ca/en/Southern-Tutchone/welcome"}
{"id": "42773", "contents": "En Tongbreeger (ingelsk: tongue twister) as en sats of en rä faan wurden, diar swaar ütjtuspreegen san. Det san miast wurden, diar enööder like an lacht trochenööder smeden wurd. Huuchsjiisk Fischers Fritz fischt frische Fische, frische Fische fischt Fischers Fritz. Der fiese friesische Fliesenleger fliest mit fiesem friesischem Fliesenkleber. Ingelsk A big bug bit the little beetle, but the little beetle bit the big bug back. Öömrang Matje klütjet Hanjes njokswentjwel, Matje wal wel Hanjes njokswentj haa. Commonskategorii: Tongbreeger – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42774", "contents": "Det Bayeux Arrondissement as det letjst arrondissement uun det Calvados Department uun a Normandie, Frankrik. At arrondissement leit uun a nuurdwaast faan't department. Det hee 73.698 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Bayeux. Calvados: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42775", "contents": "Det Caen Arrondissement as det naistgratst arrondissement uun det Calvados Department uun a Normandie, Frankrik. At arrondissement leit uun a maden faan't department. Det hee 388.206 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Caen. Calvados: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42776", "contents": "Det Lisieux Arrondissement as det gratst arrondissement uun det Calvados Department uun a Normandie, Frankrik. At arrondissement leit uun a uast faan't department. Det hee 160.551 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Lisieux. Calvados: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "42777", "contents": "Det Vire Arrondissement as det naistletjst arrondissement uun det Calvados Department uun a Normandie, Frankrik. At arrondissement leit uun a süüdwaast faan't department. Det hee 71.601 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Vire. Calvados: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "4278", "contents": "Denesuline spriak (aanj nööm: ᑌᓀᓱᒼᕄᓀ Dënesųłiné, Dene Sų́łiné, Dene Yatié ; ingelsk: Dene Suline or Denesuline, Dene, Chipewyan) as det atapaskisk spriak faan't Denesuline fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 765 minsken fööraal uun Alberta, Saskatchewan, Manitoba, uun a Nuurdwaast-Teritoorien an Nunavut uun Kanada. Di iarjuaren brükt nööm Chipewyan as spiitet snaak. Denesuline as at amtelk spriak uun a Nuurdwaast-Teritoorien. Spriakwiis K (ingelsk k dialect): Uun Łútsëlkʼé (NWT), Fond du Lac (Sask.)... Spriakwiis T (ingelsk t dialect): Uun Denı́nu Kų́ę́, Tthebacha, Łue Chok Tué... http://www.languagegeek.com/dene/denesulhine/denesulhine.html http://www.languagegeek.com/dene/denesulhine/denesulhine.html Bekkattla, Armand. 1999. “Benílʔa / Hope” in Dene/Cree ElderSpeak: Tales from the Heart and Spirit. Joseph Naytowhow and Cheryl L’Hirondelle eds. Meadow Lake Tribal Council. LeGoff, Laurent. 1890. Livre de prières en langue Montagnaise / ᑲᑐᕄᐠ ᑌᓀᔭᒼᑎᔦ ᑎᐟᕄᓭ. Montréal: Beauchemin & Fils (Syllabics) Reynolds, Margaret. 1977. ᑌᓀᔭᑎᐟᔦ/Déné Language. Saskatoon: Saskatchewan Indian Cultural College. https://web.archive.org/web/20051218083055/http://www.sicc.sk.ca/heritage/sils/ourlanguages/dene/dene.html http://www.firstvoices.com/en/Dene/words"}
{"id": "42784", "contents": "Caen [kɑ̃] as at hoodsteed faan det Calvados Department uun a Normandie, Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't department. Det hee 105.512 lidj (2018). Det as uk at hoodsteed faan det Caen Arrondissement. France: Calvados, citypopulation.de"}
{"id": "42796", "contents": "Grenoble [gʀəˈnɔbl] as det traadgratst steed uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 157.650 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Isère Department. At steed Grenoble leit bi a mös faan de Drac Struum iin uun de Isère Struum. France: Auvergne-Rhône-Alpes, citypopulation.de"}
{"id": "42798", "contents": "Ouessant (bretoonsk Enez Eusa, ingelsk Ushant) as en fransöösk eilun an en gemeen mä 833 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2019) uun a Atlantik waasten faan a Bretagne. Hat as det waastermiast siidlang faan Frankrik (ufsen faan a bütjluns regiuunen an teritoorien). Det eilun hiart tu't Arrondissement Brest uun't Département Finistère faan a Bretagne. Ouessant as 15,58 km² grat an leit son 20 km waasten faan Finistère. Tuup mä a Scilly Eilunen uun't nuurden san jo di waastelk ütjgung faan a Ingelsk Kanool iin uun a Atlantik. A huuchst ponkt faan't eilun as 61 m huuch. Üüb Ouessant stäänt di ialtürn Phare du Créac’h, ingelsk: Ushant Lighthouse, an hi betiakent det süüdelk iinfaard tu a Ingelsk Kanool för skeb, diar faan a Atlantik iin kem. Sark uun Lampaul Ialtürn Phare du Créac'h Stiankreis Pen-ar-Lan Siasliak bi Ouessant (1778), moolet faan Theodore Gudin Commonskategorii: Île d’Ouessant – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "428", "contents": "Baneplaneete (dt. innere Planeten) Heer uner da fjouer Baneplaneete önj jare respektiiwe grutelse. Foon leefts: Merkur, Venus, Äide, Mars."}
{"id": "4280", "contents": "Süüd-Atapaskisk spriaken of Apache spriaken san en twiig faan a Atapaskisk spriaken uun't süüden faan a Feriand Stooten faan Ameerikoo an Nuurd-Meksiko. Diar hiar amanbi 6 spriaken tu, an 184.000 minsken snaake ian diarfaan üs mamenspriak. Plains Apache spriaken (ingelsk Plains Apachean) Plains Apache (own name Náʼįįsha; ingelsk Plains Apache, Kiowa Apache, Oklahoma Apache). († ütjstürwen) Navajo-Apache spriaken (ingelsk Navajo-Apache, Southwestern Apachean) Uast-Apache spriaken (ingelsk Eastern Apachean) Jicarilla Apache (own name Abáachi mizaa ; ingelsk Jicarilla, Jicarilla Apache). (1000 snaake) Llanero Hoyero Lipan Apache (ingelsk Lipan, Lipan Apache). (†1980s ütjstürwen) Waast-Apache spriaken (ingelsk Western Apachean) Mescalero-Chiricahua (ingelsk Mescalero-Chiricahua) (1800 snaake) Chiricahua spriakwiis (ingelsk Chiricahua, Chiricahua Apache). Chiricahua Mimbreño Mogollon Mescalero spriakwiis (ingelsk Mescalero, Mescalero Apache). Waast-Apache (own name Ndee biyatiʼ / Nnee biyatiʼ ; ingelsk Western Apache, Coyotero). (12.693 snaake) Cibecue Nuurd-Tonto (ingelsk Northern Tonto) Süüd-Tonto (ingelsk Southern Tonto) San Carlos Tsézhiné (Arivaipa) Pinal Apache Peaks San Carlos proper White Mountain Navajo (own name Diné bizaad; ingelsk Navajo, Navaho). (168.438 snaake) Feriand Stooten faan Ameerikoo Utah: Navajo Colorado: Jicarilla Apache, Navajo Arizona: Mescalero-Chiricahua, Navajo, Waast-Apache New Mexico: Mescalero-Chiricahua, Jicarilla Apache, Lipan Apache, Navajo Texas: Mescalero-Chiricahua, Lipan Apache Oklahoma: Mescalero-Chiricahua, Jicarilla Apache, Plains Apache Meksiko Sonora an Chihuahua : Mescalero-Chiricahua Wikipedia"}
{"id": "42804", "contents": "f A Roc’h Ruz as mä en hööchde faan 385 meetern di huuchst berag faan a Bretagne. Hi hiart tu't masiif faan a Monts d’Arrée an leit uun a Regiunaal Natuurpark Armorique. Di berag hiart tu't gemeen Plounéour-Ménez. Commonskategorii: Roc'h Ruz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42805", "contents": "Clermont-Ferrand [klɛʁ.mɔ̃ fe.ʁɑ̃ ] as det füftgratst steed uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun. At steed leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 146.734 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Puy-de-Dôme Department. France: Auvergne-Rhône-Alpes, citypopulation.de"}
{"id": "42806", "contents": "Annecy [ansi] as det seeksgratst steed uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 128.199 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Haute-Savoie Department. France: Auvergne-Rhône-Alpes, citypopulation.de"}
{"id": "42807", "contents": "Valence ([valɑ̃s]; üüb Oksitaans: Valença [vaˈlensɔ]) as det aachstgratst steed uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 64.726 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Drôme Department. France: Auvergne-Rhône-Alpes, citypopulation.de"}
{"id": "42808", "contents": "Chambéry [ʃɑ̃beʁi] as det njüügenstgratst steed uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 58.833 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Savoie Department France: Auvergne-Rhône-Alpes, citypopulation.de"}
{"id": "42809", "contents": "Villeurbanne [vilœʁban] as det fjuardgratst steed uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. Det leit uun a nuurd faan't regiuun, uun det Métropole de Lyon Department. Det hee 150.659 lidj (2018). France: Auvergne-Rhône-Alpes, citypopulation.de"}
{"id": "42810", "contents": "Vénissieux [venisjø] as det sööwenstgratst steed uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun, uun det Métropole de Lyon Department. Det hee 67.129 lidj (2018). France: Auvergne-Rhône-Alpes, citypopulation.de"}
{"id": "42811", "contents": "Vaulx-en-Velin [vo ɑ̃ vəlɛ̃] as det tjiinstgratst steed uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun, uun det Métropole de Lyon Department. Det hee 50.823 lidj (2018). France: Auvergne-Rhône-Alpes, citypopulation.de"}
{"id": "42812", "contents": "Det Belley Arrondissement as det naistgratst faan a arrondissementen uun det Ain Department uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun, Frankrik. At arrondissement leit uun a süüd faan't department. Det hee 121.944 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Belley. France: Ain, citypopulation.de"}
{"id": "42813", "contents": "Det Bourg-en-Bresse Arrondissement as det gratst faan a arrondissementen uun det Ain Department uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun, Frankrik. At arrondissement leit uun a waast faan't department. Det hee 335.670 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Bourg-en-Bresse. France: Ain, citypopulation.de"}
{"id": "42814", "contents": "Det Gex Arrondissement as det letjst faan a arrondissementen uun det Ain Department uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun, Frankrik. At arrondissement leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 96.535 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Gex. France: Ain, citypopulation.de"}
{"id": "42815", "contents": "Det Nantua Arrondissement as det naistletjst faan a arrondissementen uun det Ain Department uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun, Frankrik. At arrondissement leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 93.485 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Nantua. France: Ain, citypopulation.de"}
{"id": "42819", "contents": "Papua Barat of Waast Papua as en prowins faan Indoneesien üüb det eilun Nei-Guinea. Bit 2003 wiar hat noch ferbünjen mä det prowins Papua, an as jin di wal faan a Papua uuriinwenern ufspleden wurden. Hoodstääd as Manokwari mä 192.000 iinwenern, det ööder wichtag stääd diar as Sorong mä 282.000 iinwenern. 2022 as faan Waast Papua di nuurdwaastelk dial ufspleden wurden. Papua Barat Daya, det ment eegentelk Süüdwaast Papua, as nü en aanj prowins. * - hiart sant 2022 tu Papua Barat Daya Commonskategorii: Papua Barat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42820", "contents": "Franz Anton Mesmer (uk Friedrich Anton Mesmer;* 23. Mei 1734 uun Iznang, nü steeddeial faan Moos am Bodensee; † 5. Marts 1815 uun Meersburg) wiar för't iarst dochter uun Wien, feerd do „magneetik“ kuuren troch an begrünjigt det animaalisk magnetismus of Mesmerismus. Bende Bendsen Commons: Franz Anton Mesmer – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42824", "contents": "Papua as en prowins faan Indoneesien üüb det eilun Nei-Guinea. Bit 2003 hiard diar uk noch Papua Barat (Waast-Papua) mä tu. 2022 san a süüdelk loonsdialen Papua Pegunungan, Papua Tengah an Papua Selatan ufspleden wurden. Hoodstääd as Jayapura mä 422.000 iinwenern. Commonskategorii: Papua (Prowins) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42827", "contents": "Oe-Cusse Ambeno as en gemeen faan Uast-Timor, leit oober üs en eilun (en eksklaaw) uun Nusa Tenggara Timur (Waast-Timor, Indoneesien). Üüb 813 kwadrootkilomeetern lewe 68.000 minsken. Hoodstääd as Pante Macassar. Nitibe, 12.273 iinwenern, 299,50 km² Oesilo, 11.481 iinwenern, 97,39 km² Pante Macassar, 37.280 iinwenern, 356,56 km² Passabe, 7.879 iinwenern, 60,18 km² Commonskategorii: Oe-Cusse Ambeno – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Oe-Cusse Ambeno (sjiisk)"}
{"id": "42828", "contents": "En Büürstook wiar en bööd, diar faan a büürfööges kaam, an faan't hialer gemeen leesen wurd skul. Detdiar bööd wiar miast bi en stook kläämd, an wurd faan hüs tu hüs widjer den. Hoker det ferjood, füng en stroof. Büürstooker wiar sodenang amtelk mädialangen, fööraal uun't 17. an 18. juarhunert, dialwiis noch uun't 19. juarhunert. Aanj faan't 20. juarhunert kaam hög jong Öömrangen an Feringen üüb di soocht, en satiirisk bleed tu skriiwen, an näämd det efter det ual muude \"Büürstook\". Ütjgoowen faan Oomram: 1 wos 1984 2 wonter 1984/85 3 wonter 1985/86 4 wos 1987 5 wonter 1987/88 6 biakin 1989 7 wos 1990 8 wos 1991 Ütjgoowen faan Feer: 1 10.1985 2 08.1986 3 10.1987 4 01.1989 Dingstock uun Noorst (sh:z 05. August 2015) Dingstock, Burstock bi Museen Nord Dingstock bi Museums.eu"}
{"id": "42836", "contents": "Petnjica (montenegriins-kyrilisk Петњица) as en letj stääd uun Monteneegro an ferwaltangsteed faan't gemeen mä di salew nööm. Diar wene 565 minsken (Stant:2011). Bit 2013 wiar Petnjica dial faan't gemeen Berane. Commonskategorii: Petnjica – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42837", "contents": "Naypyidaw Naypyidaw (üüb Birmaans: နေပြည်တော် [nèpjìdɔ̀]) as sant 2005 at hoodsteed faan Mjanmaar. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 333.506 lidj (2014). Myanmar: Cities, citypopulation.de Commons: Naypyidaw – Saamling faan biljen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Naypyidaw (tjiisk)"}
{"id": "42838", "contents": "Rangun (üüb Birmaans: ရန်ကုန် [jàɴɡòʊɴ]) as det gratst steed uun Mjanmaar. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 4.728.524 lidj (2014). At steed hee'n troopisk kliima. Föör 2005 wiar Rangun at hoodsteed faan Mjanmaar. Myanmar: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "42843", "contents": "Siem Reap (üüb Khmer: សៀមរាប Siĕmréab [siːə̯mɽiːə̯p]) as det naistgratst steed uun Kambodscha. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 225.607 lidj (2019). Cambodia, citypopulation.de"}
{"id": "42848", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Osttimor wiset di code för 14 Gemeinden. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Osttimor TL), di ööder as di code för die Gemeinde. Als Osttimor am 20. Mai 2002 endgültig unabhängig wurde, änderte man das Kürzel von TP (von Timor Português) auf TL (von Timor-Leste). Dies wurde im dritten Newsletter bekannt gegeben. Eine weitere Änderung erfuhren die Codes im vierten Newsletter, um die offizielle Bezeichnung von East Timor in Timor-Leste zu ändern. Im Newsletter II-3 wurden die Tetum-Bezeichnungen der Codeliste hinzugefügt. Atauro ist seit dem 1. Januar 2022 eine eigenständige Gemeinde. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "42850", "contents": "Christian Sönksen (* 1935 - † 31.August 2021 uun e Hoorne) wiar en moolermääster faan E Hoorne. Diaram het'er diar uk Tüdde Mooler. Uun't ääler as'er konstmooler wurden. Sönksen wiar en auer a miaten düchtangen maan, di ham för sin gemeen an Nuurdfresklun iinsaat hää: 1962-1974 gemeenfertreeter bit 2003 uun a Kreisdai faan Nuurdfresklun 1983-1999 uun a riad faan't Landestheater Schleswig-Holstein 2005-2014 naist föörmaan faan't Ludwig-Nissen-Stiftang 1980 Orgelbauferian E Hoorne grünjlaanj, an faan 2001-2016 feerd 2008 Bundesfersiinstkrüs 2012 Bürger des Jahres 2012 Hans-Momsen-Pris shz.de Nordfrieslandlexikon faan't NFI"}
{"id": "42851", "contents": "Gustav Theodor Fechner (uk Dr. Mises; * 19. April 1801 uun Groß Särchen (nü Żarki Wielkie, Leebus Prowins); † 18. Nofember 1887 uun Leipzig) wiar en medisiiner, füüsiker an natüürfilosoof. Hi war a grünjleier faan't psüchofüsiik. Friedrich Paulsen Commons: Gustav Theodor Fechner – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42853", "contents": "At psüchofüsiik as en wedenskapelk dial faan a psüchologii. Hat as am 1860 faan Gustav Theodor Fechner grünjlaanj wurden. Fechner onerskääst tesken en baner an en bütjer psüchofüsiik. Wat wi belewe (\"Erleben\", boowen) hinget faan bütjer psüchofüsiik (1) an baner psüchofüsiik (2) uf. At bütjer psüchofüsiik beskraft, hün iinflööd bütjer faktooren üüb üüs belewin haa. Bütjer faktooren san jodiaren, diar wi auer orgaanen apnem (\"Reize\"): Wi sä mä üüs uugen, wi hiar mä üüs uaren, wi stirme mä üüs nöös, wi feel mä üüs hidj. At baner psüchofüsiik beskraft, hün iinflööd baner faktooren üüb üüs belewin haa. Baner faktooren san üüs nerfen (\"Neuronale Prozesse\"). Hü a nerfen mä üs orgaanen tuupwerke (3), det woort beskrewen an onersoocht faan't füsiologii. Al Pythagoras (570-510 f.Kr.) wost, dat wi enkelt tuuner hal hiar mei, jo san harmoonisk; an ööder, ünharmoonisk tuuner hiar jo ei net uun. Hi foonj ütj, dat det mä a frekwensen tuuphinget. Diar üüb baut daalang det musiikteorii mä a kwintenkreis ap. Di Gulen Skeer hual wi för en harmoonisk apdialang faan lengde an breetje. Det wost al Euklid (~ 3. juarhunert f.Kr.) Commonskategorii: Psüchofüsiik – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42856", "contents": "Johann Lorenzen (* 12. Janewoore 1924 uun Söderaanj, † 01. April 2003) wiar en büür faan Feer. A lidj käänd ham üs Letj Hanj. Hi hää ham uun flook positsioonen för Feer an at Fering iinsaat. 1950er juaren: Grünjleier faan a Landjugend 1962-1990: Gemeenfertreeter 1970-1990: Naist bürgermääster faan Söderaanj 1971-1991: Föörstant faan't Raiffeisenbeenk Feer 1969-1989: Föörmaan faan a Fering Ferian Uun't kuratoorium faan't Ferring Stiftang 1994-1998: Uun't sjüür faan't Dr. Carl-Haeberlin-Friesen-Museum Fertrauensmaan faan't Landesamt für Vor- und Frühgeschichte 2000: At traad binj faan a Geschlechterreihen St. Laurentii-Föhr ütjden 1989: Iarenlasmoot faan a Fering Ferian 1991: Iarenlasmoot faan a Nuurdfresk Ferian Nordfrieslandlexikon faan't NFI"}
{"id": "42860", "contents": "Eduard Gottlob Zeller (* di 22. önj e Ismoune 1814 önj Kleinbottwar; † di 19. önj e Uursmoune 1908 önj Stuttgart) wus en teoloog än filosoof. Hi wus en bedjüsen ferträäser foon jü histoorisch-kriitisch metood. Sin wichtist wärk wus Die Philosophie der Griechen. Eine Untersuchung über Charakter, Gang und Hauptmomente ihrer Entwicklung (1844–1852). Friedrich Paulsen Commons: Eduard Zeller – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "42862", "contents": "Arthur Schopenhauer (* 22. Febrewoore 1788 uun Danzig; † 21. September 1860 uun Frankfurt am Main) wiar en filosoof an huuchskuulliarer. Hi as för sin werk Die Welt als Wille und Vorstellung (1818) bekäänd. Hi wurd faan Platon, Baruch de Spinoza an Immanuel Kant an uk faan indisk filosofii beiinflöödet. Commons: Arthur Schopenhauer – Saamling faan biljen of filmer Friedrich Paulsen"}
{"id": "42867", "contents": "A Eetik as en dialfääk faan a Filosofii. Hat befaadet ham diarmä, huaram minsken hük dun wise, an wat diarfaan tu hualen as. Uun a madelponkt faan a eetik stäänt at efterseenken auer moraal. En ualen ütjdruk för eetik as moraalfilosofii, of filosofii faan a weden. Trinjam a eetik stun a filosofiin auer rocht, stoot an selskap. Jo wurd mäenööder uk üs praktisk filosofii betiakent. Diar jinauer stäänt at teoreetisk filosofii mä sin feeg loogik, käänen an metafüsiik. Det wurd eetik komt faan't greks ἠθική ēthikē - a/at weden an ἦθος ēthos - at weesen. Commonskategorii: Eetik – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4287", "contents": "Gwich’in spriak (aanj nööm: Gwich’in ; ingelsk: Gwich’in, Kutchin) as det atapaskisk spriak faan't Gwich’in fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 770 minsken fööraal uun Alaska an uun a Nuurdwaast-Teritoorien an uun Yukon uun Kanada. Gwich’in as at amtelk spriak uun a Nuurdwaast-Teritoorien. Alaska Gwich’in spriakwiisen (ingelsk Alaskan Gwich’in, Alaska dialects) : Uun Yukon–Koyukuk Census Area. Dihaii Gwich’in. Neetsʼąįį Gwich’in (eegentelk: 'residents of the north side'): Uun Arctic Village (Vashraii K’oo). Dendu Gwich’in (eegentelk: 'foothill mountain people'): Uun Birch Creek (Deenduu). Draan’jik Gwich’in (eegentelk: 'Black River people'): Uun Chalkyitsik uun Black River. Danzhit Hanlaih Gwich’in (eegentelk: 'water flowing out of the mountains'): Uun Circle (Dan Zhit Haainlaii) Gwich’yaa Gwich’in (eegentelk: 'people of the flats'): Uun Fort Yukon (Gwichyaa Zhee) an Venetie (Viihtaii). Kanada Gwich’in spriakwiisen (ingelsk Canadian Gwich’in, Canadian dialects) Van Tat Gwich’in (eegentelk: 'people who live among the lakes'): Uun Old Crow uun Yukon. Old Crow dialect Peel River dialect Dagudh Gwich’in. Uun Yukon. Teetł’it Gwich’in (eegentelk: 'people of the head waters'): Uun Fort McPherson (Teetł’it Zheh) uun a Nuurdwaast-Teritoorien. Gwichya Gwich’in (eegentelk: 'people of the flats'): Uun Tsiigehtchic (ual nööm: Arctic Red River) uun a Nuurdwaast-Teritoorien. Edhiitat Gwich’in (eegentelk: 'delta people'): Uun Aklavik uun a Nuurdwaast-Teritoorien."}
{"id": "42870", "contents": "Lunkreis Ludwigsburg Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "42872", "contents": "Hans Plutta (* 1902 önj Kil; † 1980 önj Naibel) wus en künstler. For e iinje foon di Tweede Wråålskrich booged hi önj Berlin. 1946 tuuch hi tu Naibel. Teeme önj sin kunstwärke san strönje, dööne, et wåt, ailönje, e Hålie än börestäänge. Bile foon Hans Plutta"}
{"id": "42874", "contents": "Piter Feddes (üüb Neederluns: Pieter Feddes van Harlingen; üüb Latiins: Petrus Harlingensis; * 1586 uun Harns; † amanbi 1623) wiar en waastfresk konstmooler en radiarer. Hi moolet an radiaret portreeten (diaroner fööraal biljen faan fürsten an groofen faan Nassau), biblisk biljen, steeduunsichten an öler biljen. Commons: Piter Feddes – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42875", "contents": "Jules-Joseph Lefebvre (* 14. Marts 1834 uun Tournan-en-Brie, Seine-et-Marne; † 24. Febrewoore 1912 uun Pariis) wiar en fraansöösk konstmooler an skuulmääster uun det Académie Julian uun Pariis. Jacob Alberts wiar een faan sin skuulern. Commons: Jules-Joseph Lefebvre – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42876", "contents": "Det Académie Julian wiar en priwaat konstakademii, wat uun det 2. Arrondissement uun Pariis wiar. Det wurd faan a konstmooler Rodolphe Julian (1839-1907) grünjlaanjen an bested tu de Naist Wäältkrich. Düüsenen faan konstmoolern faan föl lunen wurd do onerrachtet. Emil Nolde Jacob Alberts, skuuler. Jules-Joseph Lefebvre, skuulmääster."}
{"id": "42877", "contents": "Det 2. Arrondissement faan Pariis of at Arrondissement faan't Bourse (üüb Fraansöösk: 2e arrondissement de Paris of Arrondissement de la Bourse) as ian faan a arrondissementen uun Pariis. At leit uun a maden faan't steed. Det hee 20.260 lidj (2019). At arrondissement leit bi de Seine Struum. At arrondissement hee fjauer steedfjuardens (üüb Fraansöösk: quartiers): Quartier Gaillon Quartier Vivienne Quartier du Mail Quartier de Bonne-Nouvelle Académie Julian 94citoyens.com"}
{"id": "42883", "contents": "A Beatles wiar en musiikerskööl faan Liverpool (Ferianagt Könangrik). Hör best tidj hed jo faan 1964 bit 1969, an haa wel muar üs 600 miljuun sjalplaaden ferkääft. A Beatles haa en aanj oort faan musiik grünjlaanj, at Beatmusiik. Tu a Beatles hiard John Lennon, Paul McCartney, George Harrison an Ringo Starr. 1970 ging jo ütjenööder, an haa do alian widjer musiik maaget. Please Please me, 1963 With the Beatles, 1963 A Hard Day's Night, 1964 Beatles for Sale, 1964 Help, 1965 Rubber Soul, 1965 Revolver, 1966 Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band, 1967 Magical Mystery Tour, 1967 The Beatles, 1968 Yellow Submarine, 1969 Abbey Road, 1969 Let it Be, 1970 Commonskategorii: Beatles – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "42893", "contents": "Tomáš Garrigue Masaryk (* 7. Marts 1850 uun Hodonín/Göding, Uasterrik-Ungarn; † 14. September 1937 uun Lány, at Tschechoslowakei) wiar en tschechisk filosoof, sosioloog, skriiwer an poliitiker. Hi wiar at mägrünjleier an stootspresident faan't Tschechoslowakei. Commons: Tomáš Garrigue Masaryk – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "42894", "contents": "Hodonín ([ˈɦodoɲiːn]; üüb Tjiisk: Göding) as det fjuardgratst steed uun det Süüdmäärisk Regiuun, Tschechien. At steed leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 24.100 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan de Hodonín Distrikt. Tomáš Garrigue Masaryk (1850-1937), iarst stootspresident faan't Tschechoslowakei Czech Republic: Jihomoravský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "42896", "contents": "E Lönjkris Ahrweiler as ån foon e lönjkrise önj e bundeslönj Rhinlönj-Pfalz. E lönjkris läit önjt norden foon e bundeslönj. Dåt heet 130.086 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Bad Neuenahr-Ahrweiler. Rhineland-Pfalz: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "42899", "contents": "← 2017Lundaiswool 2022naist → Stant: 09. Mei 2022 % 50 40 30 20 10 0 43,4 18,3 16,0 6,4 5,7 4,4 1,7 1,1 3,0 CDU A Greenen SPD FDP SSWe AfD Linke Basis Ölern Muar of Maner uun ferglik tu 2017 %p 12 10 8 6 4 2 0 -2 -4 -6 -8 -10 -12 +11,4 +5,4 −11,3 −5,1 +2,4 −1,5 −2,1 +1,1 −0,5 CDU A Greenen SPD FDP SSWe AfD Linke Basis Ölern Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/Anmerkungen Ölers wat: e täär nian 5% fu, am iin uun a Lundai tu kemen Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/Fehler in der Farbeingabe - Dunkel Vorlage:Wahldiagramm/Wartung/Fehler in der Farbeingabe - Dunkel At Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian 2022 wiar de 8.Mei 2022 det wool tu de 20. Lundai faan Sleeswich-Holstian. (Stant: 09. Mei 2022) Commons: Lundaiswool Sleeswich-Holstian 2022 – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "429", "contents": "At Baragan (Tadorna tadorna) as en weederfögel an hiart tu at onerfamile Tadorninae, det ment \"Hualewges\". So üs bi a Ges sä mantje an wiifke bal likedenang ütj. Bi anen as det normoolerwiis ööders, det an as miast brün an di wörd bruket. En \"jongensguard\". Baraganen sjük wat tu freeden. Aier faan Tadorna tadorna - MHNT. Ual- an jongfögel Baraganen bräät bi a küst an üüb eilunen uun a Nuurd- an Uastsia, oober uk uun't banlun. Diar sjük's kaninhööl an ööder steeden, huar's jo fersteeg kön. Uun a geerels kön Baraganen sjauer weg loong ei flä. Sodenang kem grat sköölen tu Mellumsun of Trischen. Diar auerwontre's uk, so loong diar nään snä an is leit. Ööders waanre's widjer am a süüd tu Frankrik of Portugal. Baraganen wurd 58 bit 67 cm grat, hör jügen spään 110 bit 133 cm. Diarbi san a mantjin en betj grater üs a wiifkin. Jo weeg tesken 830 an 1500 g, uun't madel san't 1,180 kg. A wiifkin san aal wat smääler an lachter. Ei ferwaksle mä't Beragan Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Baraganen Wikispecies hää en artiikel tu: Baraganen"}
{"id": "42902", "contents": "E Lönjkris Altenkirchen (Westerwald) as ån foon e lönjkrise önj e bundeslönj Rhinlönj-Pfalz. E lönjkris läit önjt nordååsten foon e bundeslönj. Dåt heet 128.805 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Altenkirchen (Westerwald). Rhineland-Pfalz: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "42905", "contents": "E Lönjkris Alzey-Worms as ån foon e krise önj e bundeslönj Rhinlönj-Pfalz. E kris läit önjt weesten foon e bundeslönj. Dåt heet 129.687 inboogere (2019). E hoodstää foon e lönjkris as Alzey. Rhineland-Pfalz: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "42908", "contents": "Rouen [ʀwɑ̃] as det hoodsteed faan det Seine-Maritime Department uun Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't department. Det hee 111.360 lidj (2018). France: Seine-Maritime, citypopulation.de"}
{"id": "42909", "contents": "Saint-Lô [sɛ̃ lo] as at hoodsteed faan det Manche Department uun Frankrik. At steed leit uun a uast faan't department. Det hee 19.024 lidj (2018). France: Manche, citypopulation.de"}
{"id": "4291", "contents": "Costa Rica (spoonsk för \"rik küst\") as en lun uun Madel-Ameerikoo. Uun't nuurden leit Nikaraagua an uun't süüden Panama. Uun't uasten as a Kariibik an uun't waasten a Pasiifik. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää sööwen prowinsen. Commonskategorii: Costa Rica – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Costa Rica – Geograafisk an histoorisk koorden Wääblink-kataloog tu Costa Rica uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Costa Rica: Provinces and Urban Areas, citypopulation.de Costa Rica, citypopulation.de Costa Rica, citypopulation.de 9.95-84Koordinaaten: 10° N, 84° W"}
{"id": "42910", "contents": "Alençon [alɑ̃sɔ̃] as at hoodsteed faan det Orne Department uun Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't department. Det hee 25.775 lidj (2018). France: Orne, citypopulation.de"}
{"id": "42912", "contents": "Besançon [bəzɑ̃ˈsõ] as det naistgratst steed uun det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 116.775 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Doubs Department. France: Bourgogne-Franche-Comté, citypopulation.de"}
{"id": "42913", "contents": "Belfort [bɛlfɔʁ] as det traadgratst steed uun det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 46.954 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Territoire de Belfort Department. France: Bourgogne-Franche-Comté, citypopulation.de"}
{"id": "42914", "contents": "Chalon-sur-Saône [ʃa.lɔ̃.syʁ.soːn] as det fjuardgratst steed uun det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't regiuun, uun det Saône-et-Loire Department. Det hee 44.810 lidj (2018). France: Bourgogne-Franche-Comté, citypopulation.de"}
{"id": "42915", "contents": "Auxerre [osɛʁ] as det füftgratst steed uun det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 34.764 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Yonne Department France: Bourgogne-Franche-Comté, citypopulation.de"}
{"id": "42916", "contents": "Mâcon [mɑ.kɔ̃] as det seekstgratst steed uun det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 33.810 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Saône-et-Loire Department. France: Bourgogne-Franche-Comté, citypopulation.de"}
{"id": "42917", "contents": "Nevers [nəvɛʁ] as det sööwenstgratst steed uun det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 33.279 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Nièvre Department. France: Bourgogne-Franche-Comté, citypopulation.de"}
{"id": "42918", "contents": "Sens [sɑ̃s] as det aachstgratst steed uun det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurdwaast faan't regiuun, uun det Yonne Department. Det hee 26.586 lidj (2018). France: Bourgogne-Franche-Comté, citypopulation.de"}
{"id": "42919", "contents": "Montbéliard ​[mɔ̃beljaʁ] as det njüügenstgratst steed uun det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurduast faan't regiuun, uun det Doubs Department. Det hee 25.809 lidj (2018). France: Bourgogne-Franche-Comté, citypopulation.de"}
{"id": "42920", "contents": "Dole [dɔl] as det tjiinstgratst steed uun det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a maden faan't regiuun, uun det Jura Department. Det hee 23.770 lidj (2018). France: Bourgogne-Franche-Comté, citypopulation.de"}
{"id": "42921", "contents": "Tours [tuːʀ] as det gratst steed uun det Centre-Val de Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 136.463 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Indre-et-Loire Department. France: Centre-Val de Loire, citypopulation.de"}
{"id": "42922", "contents": "Orléans [ɔʁleˈɑ̃] as at hoodsteed faan det Centre-Val de Loire Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 116.238 lidj (2018). Det as uk at hoodsteed faan det Loiret Department. France: Centre-Val de Loire, citypopulation.de"}
{"id": "42923", "contents": "Bourges [buʁʒ] as det traadgratst steed uun det Centre-Val de Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüduast faan't regiuun. Det hee 64.668 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Cher Department. France: Centre-Val de Loire, citypopulation.de"}
{"id": "42925", "contents": "Blois [blwɑ] as det fjuardgratst steed uun det Centre-Val de Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 45.871 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Loir-et-Cher Department. France: Centre-Val de Loire, citypopulation.de"}
{"id": "42926", "contents": "Châteauroux [ʃɑtoʁu] as det füftgratst steed uun det Centre-Val de Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 43.442 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Indre Department. France: Centre-Val de Loire, citypopulation.de"}
{"id": "42927", "contents": "Chartres [ʃaʀtʀ] as det seekstgratst steed uun det Centre-Val de Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 38.426 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Eure-et-Loir Department. France: Centre-Val de Loire, citypopulation.de"}
{"id": "42928", "contents": "Joué-lès-Tours [ʒwe lɛ tuʁ] as det sööwenstgratst steed uun det Centre-Val de Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a waast faan't regiuun, uun det Indre-et-Loire Department. Det hee 38.250 lidj (2018). France: Centre-Val de Loire, citypopulation.de"}
{"id": "42929", "contents": "Dreux ​[dʁø] as det aachstgratst steed uun det Centre-Val de Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun, uun det Eure-et-Loir Department. Det hee 30.664 lidj (2018). France: Centre-Val de Loire, citypopulation.de"}
{"id": "4293", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Costa Rica wiset di code för costa-ricanischen Provinzen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Costa Rica CR), di ööder as di code för die Provinz. Nian feranerang faan di code sant 1998. Für Costa Rica bestehen diese Codes für die Provinzen aus je einem Buchstaben aus dem spanischen Alphabet. Für die Hauptstadt werden zwei Buchstaben verwendet. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "42930", "contents": "Vierzon [vjɛʁzɔ̃] as det njüügenstgratst steed uun det Centre-Val de Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a uast faan't regiuun, uun det Cher Department. Det hee 25.725 lidj (2018). France: Centre-Val de Loire, citypopulation.de"}
{"id": "42931", "contents": "Olivet [ɔlivɛ] as det tjiinstgratst steed uun det Centre-Val de Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun, uun det Loiret Department. Det hee 22.168 lidj (2018). France: Centre-Val de Loire, citypopulation.de"}
{"id": "42935", "contents": "At Sloot faan Amboise (üüb Fraansöösk: Château dʼAmboise) as en sloot, wat uun't steed Amboise uun det Indre-et-Loire Department faan det Centre-Val de Loire Regiuun, Frankrik, as. At sloot stäänt üüb en fels auer't steed. Det wiar uun det 15. an 16. juarhunerten en residens faan a köninger faan Frankrik. A konstler Leonardo da Vinci wenet faan 1516 tu san duas uun't herenhüs Clos-Lucé, wat nai bi't sloot as. Hi wurd uun det Hubertuskapel uun't sloot begreewen. At Herenhüs Clos-Lucé, wat tu't sloot hiart. At Hubertuskapel (üüb Fraansöösk: Chapelle Saint Hubert; 1493) Leonardo da Vinci sin greef."}
{"id": "42939", "contents": "Reims [ʁɛ̃s] as det naistgratst steed uun det Grand Est Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurdwaast faan't regiuun, uun det Marne Department. Det hee 182.211 lidj (2018). France: Grand Est, citypopulation.de"}
{"id": "42940", "contents": "Thionville [tjɔ̃ˈvil] as det tjiinstgratst steed uun det Grand Est Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun, uun det Moselle Department. Det hee 40.477 lidj (2018). Twesken 1871 an 1918 wiar't steed dial faan det Tjiisk Keiserrik. France: Grand Est, citypopulation.de"}
{"id": "42941", "contents": "Metz [mɛs] as det traadgratst steed uun det Grand Est Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 116.581 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Moselle Department. France: Grand Est, citypopulation.de"}
{"id": "42942", "contents": "Mulhouse as det fjuardgratst steed uun det Grand Est Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüduast faan't regiuun, uun det Haut-Rhin Department. Det hee 108.942 lidj (2018). Twesken 1871 an 1918 wiar't steed dial faan det Tjiisk Keiserrik. France: Grand Est, citypopulation.de"}
{"id": "42944", "contents": "Nancy [nɑ̃si] as det füftgratst steed uun det Grand Est Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 104.885 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Meurthe-et-Moselle Department. France: Grand Est, citypopulation.de"}
{"id": "42945", "contents": "Colmar [kɔlmaʁ] as det seekstgratst steed uun det Grand Est Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 68.703 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Haut-Rhin Department. Twesken 1871 an 1918 wiar't steed dial faan det Tjiisk Keiserrik. France: Grand Est, citypopulation.de"}
{"id": "42946", "contents": "Troyes [tʁwa] as det sööwenstgratst steed uun det Grand Est Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüdwaast faan't regiuun. Det hee 61.996 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Aube Department. France: Grand Est, citypopulation.de"}
{"id": "42947", "contents": "Charleville-Mézières [ʃaʁləvil mezjɛʁ] as det aachstgratst steed uun det Grand Est Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 46.391 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Ardennes Department. France: Grand Est, citypopulation.de"}
{"id": "42948", "contents": "Châlons-en-Champagne ​[ʃɑlɔ̃ ɑ̃ ʃɑ̃paɲ] as det njüügenstgratst steed uun det Grand Est Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a waast faan't regiuun. Det hee 44.246 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Marne Department. France: Grand Est, citypopulation.de"}
{"id": "42949", "contents": "Montpellier ([mɔ̃pəˈlje] of [mɔ̃pɛˈlje]) as det naistgratst steed uun det Oksitaanien Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 290.053 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Hérault Department. France: Occitanie, citypopulation.de"}
{"id": "42951", "contents": "Nîmes [nim] as det traadgratst steed uun det Oksitaanien Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 149.633 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Gard Department. France: Occitanie, citypopulation.de"}
{"id": "42952", "contents": "Perpignan [pɛʀpiˈɲɑ̃] as det fjuardgratst steed uun det Oksitaanien Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 119.188 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Pyrénées-Orientales Department. France: Occitanie, citypopulation.de"}
{"id": "42953", "contents": "​ Béziers ​[bezje] as det füftgratst steed uun det Oksitaanien Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't regiuun, uun det Hérault Department. Det hee 77.599 lidj (2018). France: Occitanie, citypopulation.de"}
{"id": "42954", "contents": "Montauban [mɔ̃tobɑ̃] as det seekstgratst steed uun det Oksitaanien Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 60.952 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Tarn-et-Garonne Department. France: Occitanie, citypopulation.de"}
{"id": "42955", "contents": "Narbonne [naʁbɔn] as det sööwenstgratst steed uun det Oksitaanien Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't regiuun, uun det Aude Department. Det hee 55.375 lidj (2018). France: Occitanie, citypopulation.de"}
{"id": "42956", "contents": "Albi ​[albi] as det aachstgratst steed uun det Oksitaanien Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 48.993 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Tarn Department. France: Occitanie, citypopulation.de"}
{"id": "42957", "contents": "Carcassonne [kaʁkasɔn] as det njüügenstgratst steed uun det Oksitaanien Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 46.513 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Aude Department. France: Occitanie, citypopulation.de"}
{"id": "42958", "contents": "Sète ​[sɛt] as det tjiinstgratst steed uun det Oksitaanien Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a uast faan't regiuun, uun det Hérault Department. Det hee 43.686 lidj (2018). France: Occitanie, citypopulation.de"}
{"id": "4296", "contents": "Panama (spoonsk Panamá) as en lun uun Madel-Ameerikoo, uun't waasten leit Costa Rica an uun't uasten Kolumbien. Di Panamakanaal lääpt swäärs troch't lun an ferbanjt at Kariibisk Sia uun't nuurden mä a Pasiifik uun't süüden. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää njüügen prowinsen an sjauer teritoorien. Teritoorien: Emberá-Wounaan (Unión Chocó) Guna Yala (Gaigirgordub) Naso Tjër Di (Sieyic) Ngäbe-Buglé (Buäbitdi) Commonskategorii: Panama – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Panama – Geograafisk an histoorisk koorden [1]POP [2] BIP 2009 efter lunen, uun: World Economic Outlook Database, April 2010 faan a Internatsjuunaal Jilfonds [3] BIP per iinwener 2009 efter lunen, uun: World Economic Outlook Database, April 2010 faan a Internatsjuunaal Jilfonds Human Development Index Panama: Major Cities, citypopulation.de Panama, citypopulation.de Panama, citypopulation.de 8.6950691380556-80.062866210833Koordinaaten: 9° N, 80° W"}
{"id": "42960", "contents": "Det Montluçon Arrondissement as det letjst faan a arrondissementen uun det Allier Department uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun, Frankrik. At arrondissement leit uun a waast faan't department. Det hee 106.650 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Montluçon. France: Allier, citypopulation.de"}
{"id": "42961", "contents": "Det Moulins Arrondissement as det gratst faan a arrondissementen uun det Allier Department uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun, Frankrik. At arrondissement leit uun a nuurduast faan't department. Det hee 105.526 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Moulins. France: Allier, citypopulation.de"}
{"id": "42962", "contents": "Det Vichy Arrondissement as det naistgratst faan a arrondissementen uun det Allier Department uun det Auvergne-Rhône-Alpes Regiuun, Frankrik. At arrondissement leit uun a süüduast faan't department. Det hee 124.995 lidj (2018). At hoodsteed faan't arrondissement as Vichy. France: Allier, citypopulation.de"}
{"id": "42964", "contents": "Villeneuve-d'Ascq ​[vilnœvdask] as det sööwenstgratst steed uun det Hauts-de-France Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun, uun det Nord Department. Det hee 61.957 lidj (2019). France: Hauts-de-France, citypopulation.de"}
{"id": "42965", "contents": "Beauvais [bovɛ] as det aachstgratst steed uun det Hauts-de-France Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 57.071 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Oise Department. France: Hauts-de-France, citypopulation.de"}
{"id": "42966", "contents": "Saint-Quentin [sɛ̃ kɑ̃tɛ̃] as det njüügenstgratst steed uun det Hauts-de-France Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a uast faan't regiuun, uun det Aisne Department. Det hee 53.570 lidj (2019). France: Hauts-de-France, citypopulation.de"}
{"id": "42967", "contents": "Valenciennes [valɑ̃sjɛn] as det tjiinstgratst steed uun det Hauts-de-France Regiuun uun Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun, uun det Nord Department. Det hee 43.229 lidj (2019). France: Hauts-de-France, citypopulation.de"}
{"id": "4297", "contents": "Hän spriak (aanj nööm: Hän Hwëch’in ; ingelsk: Hän) as det atapaskisk spriak faan't Hän fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 10 minsken fööraal uun Alaska an uun Yukon uun Kanada. Alaska Hän (aanj nööm: Hän Hwëch’in; ingelsk Eagle dialect). Uun Eagle. Kanada Hän (aanj nööm: Tr’ondëk Hwëch’in; ingelsk Dawson dialect & Mooseheide dialect). Dawson spriakwiis (ingelsk Dawson dialect) Moosehide spriakwiis (ingelsk Moosehide dialect) Mooseheide spriakwiis: łuk fask dëts’ä an ëtth’ąy mag łąy hünj zhùr k’è wulew spöör nëląy flääsk dhëzrąy suart dhëk’äl witj dot’äl ruad dodlër blä dottho brün shëzho min hüs nëzho din hüs wëzho sin/hör hüs nizho üüs hüs nëkhwëzho jau hüs huzho hör hüs Mooseheide spriakwiis: ìhłëk ian nänkąy tau chäk trii däng sjauer łonlà’ fiiw Ridley, Ruth. 1983 Eagle Hän Huch’inn Hòdök / Stories in Eagle Han Huch'inn. Fairbanks, Alaska : Alaska Native Language Center. https://web.archive.org/web/20100111012242/http://www.ynlc.ca/languages/hn/hn.html Yukon Native Lnaguage Center http://languagegeek.com/dene/yukon/han.html"}
{"id": "42974", "contents": "At Taiga (faan rüsk: тайга) as en loonskap üüb a nuurdelk eerdheleft. Hat leit üs en strimel trinjam a arktis. Uun't taiga waaks fööraal näädelbuumer. Nuurdermuar wääkst ei muar föl, diar leit at tundra. Nuurdelk näädelbuumer uun Kanada Auergung faan't taiga tu't tundra Hiasbeien uun't taiga Commonskategorii: Taiga – Saamlang faan bilen of filmer Kliima"}
{"id": "4298", "contents": "Tagish spriak (aanj nööm: Tā̀gish ; ingelsk: Tagish) as det atapaskisk spriak faan't Tagish fulk (Carcross/Tagish First Nation) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 2 minsken fööraal uun Yukon uun Kanada. łūge fask mèjih rendiart gṑdan hingst tlįʼ hünj egey wulew egeyā letj wulew shash bäär mbēsh kniif łēsh sun kòn ial eshmą̄ min mam eshtàʼ man aatj eshchū̢ min gratmam eshchìe man grataatj eshlàʼ min hun nilàʼ din hun melàʼ sin/hör hun dahlàʼ üüs hun, jau hun kulàʼ hör hun Dene denistsʼą̀ʼą̄ ? snaakest dü det spriak fan a ual iinwenern? Ę̀hęʼ, Dene denistsʼą̀ʼ ja, ik snaake det spriak faan a ual iinwenern Hadùʼ naan łìgi ian łakìdètʼē tau tādetʼē trii dā̀kʼṑn etʼē sjauer kī̀jin etʼē fiiw https://web.archive.org/web/20080417165007/http://www.ynlc.ca/languages/tg/tg.html http://www.firstvoices.com/en/Tagish"}
{"id": "42982", "contents": "Limoges [liˈmɔʒ] as det naistgratst steed uun det Nouvelle-Aquitaine Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 131.479 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Haute-Vienne Department. France: Nouvelle-Aquitaine, citypopulation.de"}
{"id": "42983", "contents": "Poitiers [pwa'tje] as det traadgratst steed uun det Nouvelle-Aquitaine Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 88.665 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Vienne Department. France: Nouvelle-Aquitaine, citypopulation.de"}
{"id": "42984", "contents": "Pau [po] as det fjuardgratst steed uun det Nouvelle-Aquitaine Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 76.275 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Pyrénées-Atlantiques Department. France: Nouvelle-Aquitaine, citypopulation.de"}
{"id": "42985", "contents": "La Rochelle [la ʁɔ.ʃɛl] as det füftgratst steed uun det Nouvelle-Aquitaine Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 76.114 lidj (2018). Det has at hoodsteed faan det Charente-Maritime Department. France: Nouvelle-Aquitaine, citypopulation.de"}
{"id": "42986", "contents": "Mérignac [meʁiɲak] as det seekstgratst steed uun det Nouvelle-Aquitaine Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a waast faan't regiuun, uun det Gironde Department. Det hee 70.813 lidj (2018). France: Nouvelle-Aquitaine, citypopulation.de"}
{"id": "42987", "contents": "Pessac [pɛsak] as det sööwenstgratst steed uun det Nouvelle-Aquitaine Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a waast faan't regiuun, uun det Gironde Department. Det hee 64.374 lidj (2018). France: Nouvelle-Aquitaine, citypopulation.de"}
{"id": "42988", "contents": "Niort ​[njɔʁ] as det aachstgratst steed uun det Nouvelle-Aquitaine Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurdwaast faan't regiuun. Det hee 59.059 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Deux-Sèvres Department. France: Nouvelle-Aquitaine, citypopulation.de"}
{"id": "42989", "contents": "Bayonne [bajɔn] as det njüügenstgratst steed uun det Nouvelle-Aquitaine Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüdwaast faan't regiuun, uun det Pyrénées-Atlantiques Department. Det hee 51.411 lidj (2018). France: Nouvelle-Aquitaine, citypopulation.de"}
{"id": "4299", "contents": "Tahltan spriak (aanj nööm: Dahdzege ; ingelsk: Tahltan, Nahanni) as det atapaskisk spriak faan't Tahltan fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 55 (2006; + 3 linguists: John Ritter, John Alderete, Collin Carter) minsken fööraal uun Telegraph Creek, Dease Lake an Iskut uun British Columbia uun Kanada. Tahltan bispalen: hodzih rendiart chaba’e papel khos tsedle Rosa canina gāza sjüüren ts’ostsiye tan t’ūk braannäädel (Urtica) Tahltan Language and Culture Strategic Plan (March, 2006) Environmental and Socio_Economic Setting An Annotated Bibliography of Tahltan Language Materials (2008)"}
{"id": "42990", "contents": "Brive-la-Gaillarde ​[bʁiv la ɡajaʁd] as det tjiinstgratst steed uun det Nouvelle-Aquitaine Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a uast faan't regiuun, uun det Corrèze Department. Det hee 46.630 lidj (2018). France: Nouvelle-Aquitaine, citypopulation.de Commons: Brive-la-Gaillarde – Saamling faan biljen of filmer Pierre André Latreille"}
{"id": "42993", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Jordanien wiset di code för zwölf Gouvernements. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Jordanien JO), di ööder as di code för das Gouvernement. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "42996", "contents": "31.9535.933333333333Koordinaaten: 31° 57′ N, 35° 56′ O Amman ([aˈmaːn], araabisk ‏عمان‎‎, DMG ʿAmmān) as det hoodstääd faan't Könangrik Jordaanien. Diar lewe 1.812.059 minsken, uun't hialer stäädregiuun san't 4.044.000 (Stant 2015). Amman as so grat wurden, efter dat di stoot Israel grünjlaanj wurden as, an flook flüchtlingen faan't Waastjordanlun auer kimen san. Frankrik Paris, Frankrik sant 1987 Sudaan Khartum, Sudaan sant 1993 Turkei Istanbul, Türkei sant 1997 Brasiilien São Paulo, Brasiilien sant 1997 Rumeenien Bukarest, Rumeenien sant 1999 Tuneesien Tunis, Tuneesien sant 1999 Bosnien an Hertsegowina Mostar, Bosnien an Hertsegowina Commonskategorii: Amman – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Amman (sjiisk)"}
{"id": "42999", "contents": "15.34833333333344.206388888889Koordinaaten: 15° 21′ N, 44° 12′ O Sanaa (araabisk ‏صنعاء‎‎, DMG Ṣanʿāʾ [sˤɑnʕaːʔ], uk: Sana'a, as det hoodstääd faan Jemen an uk faan't Gouvernement Sanaa, diar trinjam leit. Saana as di madelponkt faan politiik, wiartskap an kultuur uun't lun. Det stääd as wel al knaap 2.000 juar ual. Ankara (Türkei) Duschanbe (Tadschikistan) Pariis (Frankrik) Addis Abeba (Etioopien) Statistical Year Book for 2017. Uun: Chapter 3 - Population (Excel--Datei). Central Statistical Organisation, 22. Jüüle 2019, ufrepen di 13. Marts 2022 (ingelsk, araabisk). Commonskategorii: Sana'a – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43", "contents": "Musiik as en abstrakte kunst jü har befooted ma klång. Musiik wårt mååged döör iinj ooder mör musiikinstrumänte unti reese. Barok Musiik Johann Sebastian Bach Nikolaus Bruhns Henry Purcell Klassisch Musiik Ludwig van Beethoven Wolfgang Amadeus Mozart Rockmusiik Popmusiik Jazz Joe Locke Tineke Postma Lenard Streicher Rapmusiik Wråålmusiik Lembek Norma Schulz Dütsk Slaager Hans Bradtke Gitari Fijool Kora Floit Nordfrasch musiik Daans Kwintenkrais Wat en Leedji fortelt (Tjabelstünj)"}
{"id": "430", "contents": "Bardejov as en stää önj e Regjoon Prešov önj jü Slowakäi. Deer booge 30.840 manschne (2021). Dåt gebiit foon Bardejov as 72,78 km². Jü inboogertächte as 458 manschne pro km². Jü pustliidjtål as 085 01, di forwoolnumer as 421-54 än dåt kfz-kåntiiken as BJ. Slovakia: Prešovský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "4300", "contents": "Kaska spriak (aanj nööm: Dene K’éh, Dene Zágéʼ ; ingelsk: Kaska, Nahanni, Eastern Nahane) as det atapaskisk spriak faan't Kaska fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 400 minsken fööraal uun British Columbia an uun Yukon uun Kanada. Spriakwiisen: Liard spriakwiis (ingelsk Liard dialect]. Liard River First Nation Ross River spriakwiis (ingelsk Ross River dialect]. Fulk: Tū Łī́dlīni gudanéʼ (Ross River people) ; Unit: Ross River Dena Council. Pelly Banks spriakwiis (ingelsk Pelly Banks dialect] Fulken: Tsídāgi Lūgéʼ gudanéʼ (Watson Lake people) : Lower Post First Nation Kédidzā Manéʼ gudanéʼ (Good Hope lake People) : Dease River First Nation Kwadacha First Nation łūge fask tsęł ääks łḗs meel tuʼ weeder bēs kniif kǫ́ hüs eskų́ą (Ross River) eskǫ́ą (Pelly Banks) sekǫ́ (Liard) min hüs enkų́ą (Ross River) enkǫ́ą (Pelly Banks) nekǫ́ (Liard) din hüs mekų́ą (Ross River) mekǫ́ą (Pelly Banks) mekǫ́ (Liard) sin/hör hüs gekų́ą (Ross River) gekǫ́ą (Pelly Banks) gekǫ́ (Liard) üüs hüs gukų́ą (Ross River) gukǫ́ą (Pelly Banks) gukǫ́ (Liard) jau hüs nehkų́ą (Ross River) nahkǫ́ą (Pelly Banks) nahukǫ́ (Liard) hör hüs ełígéʼ ian łígetʼē tau tā́détʼē trii łântʼē sjauer łṓláʼ fiiw https://web.archive.org/web/20130129021757/http://kaska.arts.ubc.ca/excercises.html"}
{"id": "43003", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för den Libanon wiset di code för 8 Gouvernements. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för den Libanon LB), di ööder as di code för das Gouvernement. Di code as tuleetst di 28. Nofember 2007 (PDF) feranert wurden. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "43009", "contents": "Beirut Beirut (ˈbɛɪ̯ruːt, uk baɪ̯ˈruːt, araabisk ‏بيروت‎‎ Bayrūt) as at hoodstääd, an ian faan aacht guwernementen faan a Liibanon. Hat leit bi a uaster ääg faan't Madlunsia. Diar wene son 2,5 miljoon minsken. Beirut as di madelponkt faan politiik, wiartskap an kultuur uun't lun. Föör a bürgerkriich faan 1975 as det stääd \"Pariis faan a Uast\" näämd wurden. Pariis as uk en sasterstääd. Grichenlun Grichenlun: Atheen Frankrik Frankrik: Pariis Armeenien Armeenien: Jerewan Kuwait Kuwait: Kuwait Frankrik Frankrik: Marseille Ferianagt Araabisk Emiraaten Ferianagt Araabisk Emiraaten: Dubai Frankrik Frankrik: Lyon Ruslun Ruslun: Moskau Kanada Kanada: Québec Iraak Iraak: Bagdad Palastina Autonomiegebiete Palestina: Uastjerusalem Syrien Syrien: Damaskus Ferianagt Stooten Ferianagt Stooten: Los Angeles Turkei Türkei: Istanbul Commonskategorii: Beirut – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Beirut (sjiisk)"}
{"id": "4301", "contents": "Daneza spriak of Beaver spriak (aanj nööm: Dane-ẕaa Ẕáágéʔ ᑕᓀᖚ ; ingelsk: Danezaa, Beaver, Tsattine) as det atapaskisk spriak faan't Daneza fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi ? minsken fööraal uun Snare Hill (Madátsʼatlʼǫje), Aledze Creek (Alédzé Tsáá), Big Camp (Ṯs̠aẕuulh Saahgáe), Doig River (Hanás̠ Saahgéʔ), Osborne River (Nętlʼuk), Petersen's Crossing (Alááʔ S̠atǫ), Montney (Gat Tah Kwą̑) uun British Columbia an uun Sweeney Creek, Boyer River (Rocky Lane) an Child Lake (Eleske) uun Alberta uun Kanada. dane minsk saa san s̱án stäär yes̠ snä chuu weeder saahgii ia męge sia eḏẕe huug lhuuge fask tlęzaa hünj tsááʔ biiber kʼat wilag ke skuch achéʔ stört adzěʔ hart askaa erkek (çocuk) atʼaa kız (çocuk) dedze maan tsʼege wüf tsʼidaah kint samaa min mam satseaʔ man ualaatj satsǫʔ min ualmam sataaʔ man aatj nataaʔ dan aatj mataaʔ san/hör aatj hataaʔ üüs aatj nahataaʔ jau aatj guutaaʔ hör aatj sakwą min hüs Jee aa haanachʼe hü hetst dü? Uushǫ mi gongt det gud Ǫ jii sas ǫ as det en suartbäär? Ęjweh ajǫ sas, dleye lǫ naan, det as nään suartbäär, det as en brünbäär ahą́ą ja Garrioch, Alfred C. 1886. ᐅᕞᐨ ᐅᗱ ᕦᑫᐦᓂᔭᕠᐣᖆᐢ ᒪʳᐠ* / The Gospel according to St. Mark:"}
{"id": "43012", "contents": "-30.039444444444-51.208055555556Koordinaaten: 30° 2′ S, 51° 12′ W Porto Alegre ([ˈpoɾtu aˈlɛɡɾi] ütjspriak?/i, det ment \"lokelk huuwen\", as det hoodstääd faan a bundesstoot Rio Grande do Sul uun Brasiilien. Hat hiart tu a gratst stääden uun't lun, an as di wiartskapelk an kulturel madelponkt faan't süüdelk Brasiilien. Porto Alegre hää 81 stääddialen (bairros) an leit naibi Argentiinien an Uruguay. Jaapan Kanazawa, Jaapan, 1967 Itaalien Morano Calabro, Itaalien, 1982 Argentiinien La Plata, Argentiinien, 1982 Portugal Ribeira Grande, Portugal, 1982 Uruguay Punta del Este, Uruguay, 1984 Brasiilien Natal, Brasiilien, 1992 Argentiinien Rosario, Argentiinien, 1994 Ruslun Sankt Petersburg, Ruslun, 2000 Commonskategorii: Porto Alegre – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43026", "contents": "Wat menst dü? Paraná (Bundesstoot) uun Brasiilien Paraná (Argentiinien), stääd Río Paraná, struum uun Süüdameerikoo"}
{"id": "4303", "contents": "Sekani spriak (aanj nööm: Tsekʼehne, Tsek’ene ; ingelsk: Sekani) as det atapaskisk spriak faan't Sekani fulk (mä Dakelh: Carrier Sekani Tribal Council) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 30-40 minsken fööraal uun British Columbia uun Kanada. Sustut’enne Saschojan Tsay Keh Dene McLeod Lake Dene Kwadacha Tsek’ene (ingelsk: Kwadacha Sekani, Kwadacha language, Fort Ware Sekani). Uun Kwada Hi (Fort Ware). Unit: Kwadacha Tsek’ene First Nation. Kwadacha Tsek'ene spriakwiis: dune minsk; maan tlįį hünj wudzįįh rendiart yus snä chǫ rin k’wus wulk, swark kwùn ial ’įįbèh somer too weeder mun sia nun eerd tselh wulk, swark ʼukèʼ fut ’àtse man ualaatj ’àtsǫǫ min ualmam ǫ ja lhìghè’ ian lhèkwudut’e tau tadut’e trii dįįdut’e sjauer A Sekani muun nömer: Tlįį duchę̀’ ’ehdasde Janewoore Dahyusè’ nùkehde wìlę Febrewoore Nùtsʼiide Maarts ??? April ʼUtʼǫ̀ʼ kùnuyehde Mei Jìje dinììdulh Jüüne Yhììh nunutsunde wìlę Jüüle ??? August Yhììh ukudeh’àsde September ’Udììtl’ǫh ’uwit’į̀į̀h Oktuuber Yus ’ut’į̀į̀h Nofember Khuye ’uwììjàh Detsember http://www.firstvoices.com/en/Kwadacha-Tsekene http://www.firstvoices.com/en/Kwadacha-Tsekene"}
{"id": "43031", "contents": "Bonifatius (bäären üs Wynfreth, Wynfrith, Winfrid of Winfried am't juar 673 uun Crediton (Devon, Ingelun); † 5.Jüüne 754 of 755 bi Dokkum uun Waastfresklun) wiar ään faan a bekäändst misionaaren för't krastendoom uun Madeleuroopa. Hi wiar ertsbaskoop för Germaanien, baskoop faan Mainz an leeder faan Utrecht. Flook kluastern gung turag üüb Boniatius san iinflööd. Sin misioon sted fööraal oner a skül faan't Frankenrik, diar det ünkrastelk Germaanien bekiar wul. At katuulsk hööw feriaret ham diarför bit daalang. Al san föörgunger Willibrord wul a Fresken bekiar, man di määchtag könang Radbod sluch a misionaaren aleewen weder turag. Üs Bonifatius uun Tüüringen an Bayern för't krastendoom streden hed, wul hi üs ual maan noch ans ap tu Fresklun an fresk Krasten krasne. Man üüb a wai diar hen as hi tuup mä sin elwen misionaaren naibi Dokkum duad slaanj wurden. Of jo würelk en skööl faan twaalew wiar (jüst so üs a twaalew apostel), as ei seeker. Ferlicht as det leederhen so tuupsponen wurden, am sin rais tu en grat onernemen ütjtubuin. Ei bluas at katuulsk, man uk at efangeelsk hööw feiert Bonifatius san sterewdai, di 5. Jüüne, am ham tu beseenken. Commonskategorii: Bonifatius – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43032", "contents": "Bonifatius, misionaar (det juar as ei seeker) Beda Venerabilis (Beda de Iarwürdig), juar as ünseeker"}
{"id": "43033", "contents": "5. Jüüne: Bonifatius, misionaar (ferlicht uk uun't juar 755)"}
{"id": "43034", "contents": "5. Jüüne: Bonifatius, misionaar (ferlicht uk uun't juar 754)"}
{"id": "43035", "contents": "Angers [ɑ̃ʒe] as det naistgratst steed uun det Pays de la Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a maden faan't regiuun. Det hee 155.850 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Maine-et-Loire Department. France: Pays de la Loire, citypopulation.de"}
{"id": "43036", "contents": "Jeremy Bentham (* 15. Febrewoore 1748 uun Spitalfields, London; † 6. Jüüne 1832 uk diar) wiar en ingelsk juurist, filosoof an sosiaalreformer. Hi wiar uk grünjleier faan klasisk Utilitarismus. Commons: Jeremy Bentham – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43037", "contents": "Le Mans [ləˈmɑ̃] as det traadgratst steed uun det Pays de la Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurduast faan't regiuun. Det hee 143.847 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Sarthe Department. Le Mans as bekäänd för sin \"24 stünj autoreenen\" üüb lunstruaten bütjen för a steed. France: Pays de la Loire, citypopulation.de Commons: Le Mans – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43038", "contents": "Saint-Nazaire [sɛ̃ nazɛʁ] as det fjuardgratst steed uun det Pays de la Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a waast faan't regiuun, uun det Loire-Atlantique Department. Det hee 71.394 lidj (2019). France: Pays de la Loire, citypopulation.de"}
{"id": "43039", "contents": "La Roche-sur-Yon [la ʁɔʃ syʁ jɔ̃] as det füftgratst steed uun det Pays de la Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 55.147 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Vendée Department. France: Pays de la Loire, citypopulation.de"}
{"id": "4304", "contents": "Slavey spriaken of Slavey spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Slavey macrolanguage or languages or dialects, Slave, Slavé, Slavi, Slavey-Hare or Hare-Slavey, Dene, Mackenzian) as det atapaskisk spriak of spriaken faan a Nuurd- an Süüd-Slavey fulken uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 3545 minsken fööraal uun a Nuurdwaast-Teritoorien, uun Alberta an British Columbia uun Kanada. Süüd-Slavey of Dene Tha (Dene Dháh ) (2.310 snaake) Nuurd-Slavey of Sahtu Dene (Sahtúot'ı̨nę Yatı̨́ ᓴᑋᕲᖌᑎᑊᐠᓀᐠ ᔭᕱ) (1.235 snaake) Howard, Philip G. A Dictionary of the Verbs of South Slavey. Yellowknife: Dept. of Culture and Communications, Govt. of the Northwest Territories, 1990. ISBN 0770838685. Isaiah, Stanley, et al. Golqah Gondie = Animal Stories - in Slavey. Yellowknife: Programme Development Division, Government of the Northwest Territories, 1974. Mithun, Marianne. (1999). The languages of Native North America. Cambridge: Cambridge University Press. ISBN 0521232287 (hbk); ISBN 052129875X. Monus, Vic, and Stanley Isaiah. Slavey Topical Dictionary: A Topical List of Words and Phrases Reflecting the Dialect of the Slavey Language Spoken in the Fort Simpson Area. [Yellowknife: Government of the Northwest Territories, Canada?], 1977. Northwest Territories. South Slavey Legal Terminology. [Yellowknife, N.W.T.]: Dept. of Justice, Govt. of the Northwest Territories, 1993. Northwest Territories. Alphabet Posters in the Wrigley"}
{"id": "43040", "contents": "Cholet [ʃɔlɛ] as det seekstgratst steed uun det Pays de la Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüduast faan't regiuun, uun det Maine-et-Loire Department. Det hee 54.037 lidj (2019). France: Pays de la Loire, citypopulation.de"}
{"id": "43041", "contents": "Laval [la.val] as det sööwenstgratst steed uun det Pays de la Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a nuurd faan't regiuun. Det hee 49.733 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Mayenne Department. France: Pays de la Loire, citypopulation.de"}
{"id": "43042", "contents": "Saint-Herblain [sɛ̃t‿ɛʁblɛ̃] as det aachstgratst steed uun det Pays de la Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a waast faan't regiuun, uun det Loire-Atlantique Department. Det hee 47.415 lidj (2019). France: Pays de la Loire, citypopulation.de"}
{"id": "43043", "contents": "Les Sables-d'Olonne [le sabl dɔlɔn] as det njüügenstgratst steed uun det Pays de la Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a süüdwaast faan't regiuun, uun det Vendée Department. Det hee 45.030 lidj (2019). France: Pays de la Loire, citypopulation.de"}
{"id": "43044", "contents": "Rezé [ʁəze] as det tjiinstgratst steed uun det Pays de la Loire Regiuun, Frankrik. At steed leit uun a waast faan't regiuun, uun det Loire-Atlantique Department. Det hee 42.919 lidj (2019). France: Pays de la Loire, citypopulation.de"}
{"id": "43047", "contents": "Utilitarismus as en furem faan eetik. Det wurd komt faan latiinsk utilitas, an det ment nat of föördial. A utilitarismus sait, dat at dun faan minsken rocht as, wan hat faan nat för aal a bedialagten as. A utilitarismus hää uk bedüüdang för sotsiaal- an wiartskapwedenskapen. Auerdraanj uun a politiik bedüüdet det, dat en stoot faan lidj uunfeerd wurd skul, diar det gud men mä't fulk. Gesetsen san diar för diar, amdat mögels föl minsken uun en mögels grat miat lokelk wurd skel. Tau bedüüden fertreedern faan a utilitarismus wiar Jeremy Bentham (1748–1832) an John Stuart Mill (1806–1873). Uun sin buk „Introduction to the Principles of Morals and Legislation“ (1789) skraft Bentham uk, dat hi mä nat ei natelkhaid (\"utility\") ment, man föördialen för aaltumaal (\"benefit\"). Modern utilitaristen brük miast ei det wurd \"nat\", jo snaake uun steed faan \"minskelk welliisen\". Commonskategorii: Utilitarismus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43048", "contents": "Doha (araabisk ‏بلدية الدوحة‎, DMG Baladiyyat ad-Dauḥa) as ian faan sööwen gemeenen uun Kataar. Üüb en areaal faan 222 km² wene 1.186.023 minsken (Stant: 2020). Hoodstääd as det stääd mä di salew nööm Doha. Qatar, citypopulation.de Commonskategorii: Doha – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4305", "contents": "Süüd-Slavey spriak of Dene Tha spriak (aanj nööm: Dene Dháh, Dene Zhatié ᑌᓀ ᔭᕠᐁ ; ingelsk: Dene Tha, Dene Dháa, South Slavey (derogatory), Slavey proper, Dene, Etchaottine) as det atapaskisk slavey spriak faan't Süüd-Slavey fulk (Dene Thaʼ ᑌᓀ ᒐ) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 2310 minsken fööraal uun a Nuurdwaast-Teritoorien, Alberta an British Columbia uun Kanada. 1998 : 2620 snaake 2006 : 2310 snaake Süüd-Slavey spriakwiisen: Kátłʼodehche dialect Bistcho spriakwiis (aanj nööm: Kegúnht’u; ingelsk: Bistcho Lake dialect) Assumption/Habay spriakwiis (aanj nööm: Xewónht’e; ingelsk: Assumption/Habay dialect) Fort Vermilion/Eleshe spriakwiis (aanj nööm: Xewónst’e; ingelsk: Fort Vermilion/Eleshe dialect) Kátłʼodehche dialect Dene Slavey Dene edenédlı̨e Slavey persuun dene minsk deneke fulk denezhu maan ... gotʼı̨ı̨ ... fulk edı̨htłʼéh ghágonehtę skuulmääster godelé blud gotthʼené bian, knook gondaa uug gokée fut tu theʔǫ sia shíh berag nımbáa chʼoıa indiooner telt ke skuch tthı̨h ääks tʼéh kööl datłeh siap edı̨htł’éh k’ekeh gháts’enda fernseen zhah snä chǫ rin nıhtsʼı winj sa san ǫdzı̨za muun thę́ stäär łíé ian ǫkı tau taı trii dı̨ı̨ sjauer sųláı fiiw etsʼę́taı sääks łą́hdı̨ı̨ sööwen etsʼę́dı̨ı̨ aacht łáúlı njüügen honéno tjiin honéno ndaa łíé elwen Dene Tha’ Presence in Northeastern BC (Randy Bouchard 2009) Howard P.G. (ed) with Steve Kakfwi and"}
{"id": "43053", "contents": "A Pingstruusen (Paeonia) san det iansagst plaantenskööl uun't famile faan a Pingstruusplaanten (Paeoniaceae). Diar hiar 32 slacher tu. Uun a bluumloodens jaft'at miast iinkrüsagt slacher. P. algeriensis – P. anomala – P. archibaldii – P. arietina – P. broteri – P. brownii – P. californica – P. cambessedesii – P. cathayana – P. clusii – P. coriacea – P. corsica – P. daurica – P. decomposita – P. delavayi – P. emodi – P. intermedia – P. jishanensis – P. kesrouanensis – P. lactiflora – P. ludlowii – P. mairei – P. mascula – P. obovata – P. officinalis – P. ostii – P. parnassica – P. peregrina – P. qiui – P. rockii – P. sandrae – P. saueri – P. sterniana – P. tenuifolia – P. wendelboi Commonskategorii: Pingstruusen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pingstruusen Pingstruus (Narcissus poeticus)"}
{"id": "43054", "contents": "Wat menst dü ? Pingstruusen (Skööl) (Paeonia) Pingstruus (Narcissus poeticus)"}
{"id": "43058", "contents": "Uun detheer juar wiar Aulus Postumius Albinus an Markus Antonius Orator konsulen faan det Röömsk Republiik. Ünbekäänd dootem (mögelk) Lukretius, rööms filosoof († twesken 55 f.Kr. an 53 f.Kr.)"}
{"id": "43059", "contents": "Uun detheer juar wiar Quintus Caecilius Metellus Nepos an Titus Didius konsulen faan det Röömsk Republiik. Ünbekäänd dootem (mögelk) Lukretius, rööms filosoof († twesken 55 f.Kr. an 53 f.Kr.) Lucius Domitius Ahenobarbus, rööms konsul an generool ( † amanbi 48 f.Kr.) Quintus Caecilius Metellus Scipio, rööms konsul an generool († amanbi 46 f.Kr.)."}
{"id": "43060", "contents": "Uun detheer juar wiar Gnaeus Cornelius Lentulus an Publius Licinius Crassus konsulen faan det Röömsk Republiik. Ünbekäänd dootem (mögelk) Lukretius, rööms filosoof († twesken 55 f.Kr. an 53 f.Kr.)"}
{"id": "43061", "contents": "Uun detheer juar wiar Caius Cassius Longinus an Gnaeus Domitius Ahenobarbus konsulen faan det Röömsk Republiik. Ünbekäänd dootem (mögelk) Lukretius, rööms filosoof († twesken 55 f.Kr. an 53 f.Kr.)"}
{"id": "43062", "contents": "Uun detheer juar wiar Quintus Mucius Scævola an Lucius Licinius Crassus konsulen faan det Röömsk Republiik. Ünbekäänd dootem (mögelk) Lukretius, rööms filosoof († twesken 55 f.Kr. an 53 f.Kr.)"}
{"id": "43063", "contents": "Uun detheer juar wiar Caius Coelius Caldus an Lucius Domitius Ahenobarbus konsulen faan det Röömsk Republiik. Ünbekäänd dootem (mögelk) Lukretius, rööms filosoof († twesken 55 f.Kr. an 53 f.Kr.) Han Zhaodi, keiser faan Schiina († 74 f.Kr.)"}
{"id": "43064", "contents": "Lukretius wiar en rööms dachter an filosoof. Sin bekäändst werk as Dē rērum nātūra (\"auer't Natüür faan a Dingen\"), wat ian faan a hoodkwelen faan at Epikurismus as. Commons: Lukretius – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43065", "contents": "Uun detheer juar wiar Marcus Licinius Crassus an Gnaeus Pompeius Magnus konsulen faan det Röömsk Republiik. (mögelk) Lukretius, rööms filosoof (* twesken 99 an 94 f.Kr.)"}
{"id": "43066", "contents": "Uun detheer juar wiar Appius Claudius Pulcher an Lucius Domitius Ahenobarbus konsulen faan det Röömsk Republiik. (mögelk) Lukretius, rööms filosoof (* twesken 99 an 94 f.Kr.)"}
{"id": "43067", "contents": "Uun detheer juar wiar Marcus Valerius Messalla an Gnaeus Domitius Calvinus konsulen faan det Röömsk Republiik. (mögelk) Lukretius, rööms filosoof (* twesken 99 an 94 f.Kr.)"}
{"id": "43068", "contents": "Uun detheer juar wiar Quintus Caecilius Metellus Pius Scipio Nasica an Gnaeus Pompeius Magnus konsulen faan det Röömsk Republiik. 18. Janewoore: Publius Clodius Pulcher, rööms poliitiker (* amanbi 92 f.Kr.) Ünbekäänd dootem Zhao Chongguo, schineesk generool (* 137 f.Kr.)"}
{"id": "43069", "contents": "Thracia wurd en prowins faan det Röömsk Rik"}
{"id": "43070", "contents": "Gallia Belgica (leeder Belgica), wiar ian faan dön trii rööms prowinsen, wat efter't apdialing faan Gallien faan keiser Augustus amanbi't juar 16. f.Kr. grünjlaanjen wurd. Dön ölern wiar Gallia Lugdunensis an Gallia Aquitania. Commons: Gallia Belgica – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43071", "contents": "Germania Inferior (\"Liiger Germania\") wiar faan't juar 85 en rööms prowins. Uun det 4. juarhunert wurd at prowins Germania Secunda. At prowins lai uun a waast faan de Rhein Struum. Uun a nuurd faan't prowins wenet föl faan ual Fresken (üüb Latiins: Frisii). At hoodsteed faan't prowins wiar Colonia Agrippinensis (Köln faan nü). Dön wichtigst steeden (üüb Latiins coloniae of municipia) uun't prowins wiar: Colonia Agrippina, Colonia Agrippinensis of Colonia Claudia Ara Agrippinensium (Köln), uun't juar 50 grünjlaanjen. Ulpia Traiana (Xanten), uun amanbi at juar 100 grünjlaanjen. Ulpia Noviomagus Batavorum (Nijmegen), faan keiser Trajan grünjlaanjen. Forum Hadriani (Voorburg), faan keiser Hadrian grünjlaanjen. Aduatuca Tungrorum (Tongeren), wat oner keiser Augustus sin reegiment en steed wurd. Commons: Germania Inferior – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43072", "contents": "Germania Inferior woort en Röömsk prowins"}
{"id": "43073", "contents": "Colonia Agrippina woort grünjlaanj"}
{"id": "43076", "contents": "Gallia Belgica, Gallia Lugdunensis an Gallia Aquitania wurd prowinsen faan det Röömsk Rik."}
{"id": "43077", "contents": "De Dobong Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a nuurd faan't steed. Det hee 335.631 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43078", "contents": "Onjo wurd de iarst köning faan det nei grünjlaanjen köningrik Baekje, wat uun a süüdwaast faan't Korea faan nü lai."}
{"id": "43079", "contents": "Hyeokgeose wurd de iarst köning faan det nei grünjlaanjen köningrik Silla, wat uun a süüduast faan't Korea faan nü lai."}
{"id": "4308", "contents": "Nuurd-Slavey spriak of Sahtu Dene spriak (aanj nööm: Sahtúot'ı̨nę Yatı̨́ ᓴᑋᕲᖌᑎᑊᐠᓀᐠ ᔭᕱ ; ingelsk: Sahtu Dene, North Slavey) as det atapaskisk slavey spriak faan 1235 minsken faan't Nuurd-Slavey fulk (Dene Thaʼ ᑌᓀ ᒐ) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 680 minsken fööraal uun a Nuurdwaast-Teritoorien an uun Yukon uun Kanada. Sahtu Dene as at amtelk spriak uun a Nuurdwaast-Teritoorien. Hare spriak[wiis] (aanj nööm: K’áshogot’ine ᑲᑊᗱᑯᑎᑊᓀ ; ingelsk: Hare, Kawchodinne]. Snaaket woort det faan amanbi 45 minsken fööraal uun Fort Good Hope (Rádı̨lı̨h Kóé) an snaaket woort det faan amanbi 30 minsken fööraal uun Colville Lake (K’áhbamı̨́túé) uun a Nuurdwaast-Teritoorien (2006) Bear Lake spriak[wiis] (aanj nööm: Sahtúgot’ine ᓴᑋᕲᒼᑯᑎᑊᓀ ; ingelsk: Bear Lake or Bearlake, Satudene]. Snaaket woort det faan amanbi 465 minsken fööraal uun Ft. Franklin (Délı̨ne) uun a Nuurdwaast-Teritoorien (2006) Mountain spriak[wiis] (aanj nööm: Shihgot’ine ᗰᑋᑯᑎᑊᓀ ; ingelsk: Mountain]. Snaaket woort det faan amanbi 130 minsken fööraal uun Ft. Norman (Tulít’a) an snaaket woort det faan amanbi 10 minsken fööraal uun Norman Wells (Łe Gǫ́hlı̨nı̨) uun Yukon Teritoorium (2006). Etimoologi faan a nööm: shih ('berag'). Sahtu Dene bispalen: dene minsk łue (Bear Lake) lue (Mountain) luge (Hare) fask detʼǫne (Bear Lake, Mountain) detʼone (Hare) weederfögel tu (Hare, Mountain) tú"}
{"id": "43080", "contents": "A Echt Fasaanen (Phasianus) san en skööl faan Fasaanen (Phasianidae). Tu det skööl hiar man tau slacher. Fasaan (Phasianus colchicus) Bruket Fasaan (Phasianus versicolor) Ph. colchicus Ph. versicolor Commonskategorii: Echt Fasaanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Phasianus"}
{"id": "43082", "contents": "Wachteln (Coturnix) san en fögelskööl uun det famile faan a Fasaanen (Phasianidae). Diar jaft/jääw at sööwen slacher faan. Bipkerwik (C. coturnix) C. japonica C. pectoralis † C. novaezelandiae C. coromandelica C. delegorguei † C. gomerae C. coturnix C. japonica C. pectoralis C. novazelandiae (†) C. delegorguei C. gomerae (†) Commonskategorii: Wachteln – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Coturnix"}
{"id": "43083", "contents": "De Dongdaemun Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a uast faan't steed. Det hee 363.023 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43084", "contents": "De Dongjak Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a süüd faan't steed, bi de Han Struum. Det hee 408.912 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43085", "contents": "De Eunpyeong Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a nuurdwaast faan't steed. Det hee 484.546 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43086", "contents": "De Gangbuk Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a nuurd faan't steed. Det hee 317.695 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43087", "contents": "De Gangdong Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a uast faan't steed. Det hee 440.390 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43088", "contents": "De Gangnam Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a süüduast faan't steed. Det hee 550.209 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43089", "contents": "A Rebhanen (Perdix) san en skööl faan Fögler, huar't man trii slacher faan jaft. Jo hiar tu't famile faan a Fasaanen (Phasianidae). Ääkerhenk (Perdix perdix) – mä amanbi sööwen onerslacher Perdix dauurica – tau onerslacher Perdix hodgsoniae – trii onerslacher P. perdix P. dauurica P. hodgsoniae Commonskategorii: Rebhanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Perdix"}
{"id": "4309", "contents": "Tłı̨chǫ spriak of Dogrib spriak (aanj nööm: Tłı̨chǫ Yatıı̀ ; ingelsk: Dogrib, Tlicho) as det atapaskisk spriak faan't Tłı̨chǫ fulk (Tłı̨chǫ got'ı̨ı̨̀ ) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 2135 minsken fööraal uun a Nuurdwaast-Teritoorien uun Kanada. Di iarjuaren brükt nööm Dogrib (eegentelk: 'hünjrab') as spiitet snaak. Tłı̨chǫ as at amtelk spriak uun a Nuurdwaast-Teritoorien. Uun Behchokǫ̀ (Rae-Edzo) 1115 snaake Uun Detah 130 snaake Uun Gamètì (Rae Lakes) 220 snaake Uun Ndilo (Yellowknife) 295 snaake Uun Wekweètì (Snare Lakes) 90 snaake Uun Whatì (Lac la Martre) 285 snaake Tłı̨chǫ got'ı̨ı̨̀ Tłı̨chǫ fulk tłı̨ hünj tłı̨cho hingst (eegentelk: 'grat hünj') łıwe / łıe fask detʼǫ an eyè ai ejietʼò moolk dìga wulew tʼooh papel deh ia elà kaanu dı eilun kwe fels sìh / shìh berag tı sia zhah snä chǫ / tsǫ rin ło riak kǫ̀ hüs degoo witj dezǫ suart dekʼo ruad http://www.languagegeek.com/dene/tlicho/tlicho.html Yellowknives Dene First Nation. 2000. ᑌᓀ ᔭᕱᔦ ᕱᐟᕄᓭ/Dëne Yati Ɂerehtł’ís/ᑐᐠᓀ ᔭᕱ ᐁᓂᐠᑋᐟᕃᑊ/Dǫne Yati Enįhtł’è. Yellowknife, N.W.T: Yellowknives Dene First Nation. https://web.archive.org/web/20140505221436/http://tlicho.ling.uvic.ca/ Dogrib Dictionary Database Dogrib Knowledge on Placenames, Caribou and Habitat (2002)"}
{"id": "43090", "contents": "De Gangseo Steedkreis (üüb Hangeul: 강서구, üüb Hanja: 江西區 Gangseo-gu of \"Struum-Waast-Steedkreis\") as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a waast faan't steed. Det hee 598.273 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43092", "contents": "De Geumcheon Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a süüdwaast faan't steed. Det hee 251.820 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43094", "contents": "De Guro Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a süüdwaast faan't steed. Det hee 439.371 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43095", "contents": "De Gwanak Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a süüd faan't steed. Det hee 517.334 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43096", "contents": "De Gwangjin Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a uast faan't steed. Det hee 366.972 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43097", "contents": "De Jongno Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a nuurd faan't steed. Det hee 161.869 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43098", "contents": "De Jung Steedkreis (üüb Hangeul: 중구, üüb Hanja: 中區 Jung-gu of \"Madel-Steedkreis\") as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a maden faan't steed. Det hee 136.488 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43099", "contents": "De Jungnang Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a uast faan't steed. Det hee 402.024 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "431", "contents": "Bayern as en bundeslönj foon Tjüschlönj. Et bundeslönj läit önjt söödweesten foont lönj. Et heet 13.076.721 manschne (2018). E hoodstää foont bundeslönj as München. Da tiin grutst stääse önjt lönj san: 7 Regiiringsdistrikte: Oberbayern Niederbayern Oberpfalz Oberfranken Mittelfranken Unterfranken Schwaben 25 Krisfrie stääse: 71 Lönjkrise: www.statistikdaten.bayern.de Arbeitslosenquoten im Mai 2018 – Länder und Kreise. Uun: statistik.arbeitsagentur.de. Statistik der Bundesagentur für Arbeit, ufrepen de 30. Mei 2018. www.destatis.de Skilen üüb a stant faan a 31. Detsember 2014. Germany: Administrative Division, citypopulation.de Germany: Bayern, citypopulation.de Bayern: State in Germany, citypopulation.de Bayern: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "43100", "contents": "De Mapo Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a waast faan't steed. Det hee 385.925 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43101", "contents": "De Nowon Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a nuurduast faan't steed. Det hee 537.303 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43102", "contents": "De Seocho Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a süüd faan't steed. Det hee 435.107 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43103", "contents": "De Seodaemun Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a waast faan't steed. Det hee 323.171 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43104", "contents": "De Seongbuk Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a nuurd faan't steed. Det hee 454.744 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43105", "contents": "De Seongdong Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a uast faan't steed, bi de Han Struum. Det hee 308.979 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43106", "contents": "De Songpa Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a süüduast faan't steed. Det hee 682.741 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43107", "contents": "De Yangcheon Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a waast faan't steed. Det hee 462.285 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43108", "contents": "De Yeongdeungpo Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a süüdwaast faan't steed. Det hee 400.986 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43109", "contents": "De Yongsan Steedkreis as een faan a steedkreiser uun Seoul, Süüdkorea. A steedkreis leit uun a maden faan't steed, bi de Han Struum. Det hee 245.185 lidj (2019). Seoul, citypopulation.de"}
{"id": "43119", "contents": "Olsztyn ([ˈɔlʃtɨn]; ual nööm üüb Tjiisk: Allenstein) as at hoodsteed faan det Ermlun-Masuuren Prowins uun Poolen. At steed leit uun a maden faan't prowins. Det hee 171.249 lidj (2020). Föör 1945 wiar't steed dial faan Uastpreussen. Poland: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "43122", "contents": "Elbląg ([ˈɛlblɔ̃k]; ual Tjiisk nööm: Elbing) as en kreisfrei steed uun det Ermlun-Masuuren Prowins, Poolen. At steed leit uun a waast faan't prowins, uun a süüd faan't Frisk Heef. Det hee 118.582 lidj (2020). Föör 1945 wiar't steed dial faan Uastpreussen. Poland: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "43130", "contents": "At Frisk Hääf (poolsk Zalew Wiślany, rüsk Калининградский залив) as en strunsia, det ment, hat as mä düner ufdiald faan en grater sia. At Frisk Hääf hää bi Pillau en ferbinjang tu a Uastsia. Di nuurder dial hiart tu't Oblast Kaliningrad, di süüder dial tu Poolen. Det ferbinjang tu a Uastsia ferlääpt troch Ruslun. Diaram baut Poolen nü waastermuar en neien kanaal mä en slüüs nuurden faan Elbing. Hi skal 2022 klaar wurd. Det keed faan düner tesken Frisk Hääf an Uastisa as at Frisk Neerang. Nei kanaal üüb YouTube. Commonskategorii: Frisk Hääf – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Frisk Hääf (sjiisk)"}
{"id": "43142", "contents": "08. Marts: Sverre Sigurdsson, köning faan Noorweegen (* amanbi 1151)"}
{"id": "43143", "contents": "01. Janewoore: Håkon III., köning faan Noorweegen (* amanbi 1170) 28. Janewoore: Isaak II., keiser faan det Uaströömsk Rik (* 1155) 28. Janewoore: Aleksios IV., keiser faan det Uaströömsk Rik (* 1182)"}
{"id": "43150", "contents": "Białystok ([bʲaˈwɨstɔk]; üüb Jidisk: ביאליסטאק Bjalistok, üüb Witjrüs: Беласто́к Biełastók) as at hoodsteed faan det Podlachien Prowins uun Poolen. At steed leit uun a uast faan't prowins. Det hee 296.958 lidj (2020). Poland: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "4316", "contents": "Nikaraagua as en lun uun Madel-Ameerikoo. Uun't nuurden leit Honduuras an uun't süüden Costa Rica. Uun't waasten as a Pasiifik an uun't uasten a Kariibik. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää tau autonoom regiuunen (det Autonoom Regiuun faan det Nuurd-Karibikküst an det Autonoom Regiuun faan det Süüd-Karibikküst) an füftanj departmenten. Commonskategorii: Nikaraagua – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Nikaraagua – Geograafisk an histoorisk koorden Corn Islands efter: de:CIA World Factbook 2010 International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Index Nicaragua: Major Cities, citypopulation.de Nicaragua, citypopulation.de Nicaragua, citypopulation.de 12.904166666667-84.921944444444Koordinaaten: 13° N, 85° W"}
{"id": "43163", "contents": "Bautzen (aw Huuchsorbisch: Budyšin) as jü nüügenstgrutst stää önj Saksen. E stää läit önjt ååsten foont bundeslönj. Dåt heet 38.006 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon di Bautzen Lönjkris. Domowina Germany: Sachsen, citypopulation.de"}
{"id": "43164", "contents": "Hannah Arendt (* 14. Oktuuber 1906 üüs Johanna Arendt uun Linden, nü en steeddial faan Hannover; † 4. Deetsember 1975 uun New York City) wiar en jüüds tjiisk US-ameerikoons poliitisk teoreetiker an publisist. The Origins of Totalitarianism faan Hannah Arendt (üüb Ingels) üüb Internet Archive. Commons: Hannah Arendt – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43165", "contents": "Plauen as jü füftgrutst stää önj Saksen. E stää läit önjt söödweesten foont bundeslönj. Dåt heet 64.931 inboogere (2018). Dåt as e hoodstää foon e Vogtlandkreis. Germany: Sachsen, citypopulation.de"}
{"id": "43166", "contents": "Görlitz as jü seekstgrutst stää önj Saksen. E stää läit önjt ååsten foont bundeslönj. Dåt heet 56.324 inboogere (2018). Dåt as e hoodstää foon di Görlitz Lönjkris. Germany: Sachsen, citypopulation.de"}
{"id": "43168", "contents": "Freital as jü oochstgrutst stää önj Saksen. E stää läit önj e mal foont bundeslönj. Dåt heet 39.562 inboogere (2018). Germany: Sachsen, citypopulation.de"}
{"id": "43169", "contents": "Pirna as jü tiindgrutst stää önj Saksen. E stää läit önjt söödååsten foont bundeslönj. Dåt heet 38.320 inboogere (2018). Dåt as e hoodstää foon di Sächsische Schweiz-Osterzgebirge Lönjkris. Germany: Sachsen, citypopulation.de"}
{"id": "43170", "contents": "Ahrensburg as jü oochstgrutst stää önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önj sööden foont bundeslönj, önj e Kris Stormarn. Dåt heet 33.728 inboogere (2019). Germany: Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43173", "contents": "At Domowina, amtelk Zwězk Łužyskich Serbow z. t. (üüb Liichsorbisk) of Zwjazk Łužiskich Serbow z. t. (üüb Huuchsorbisk), üüb Tjiisk: Bund Lausitzer Sorben e. V., as a taagferbant faan sorbisk ferianer an ferianigingen. Det fertreet a intresin faan a Sorben uun Saksen an Brandenborig. Det wurd 1912 grünjlaanjen. At hoodkwartiar faan a taagferbant as at Hüs faan a Sorben uun Bautzen. At wurd het aran üüb Huuch- an Liichsorbisk. Hoodsidj faan't Domowina (üüb Tjiisk, Huuch- an Liichsorbisk) At Domowina üüb Twitter"}
{"id": "43178", "contents": "A Siahingster (Hippocampus) san en skööl faan Bianfasker (Osteichthyes). Jo hiar tu a Sianäädler (Syngnathidae). Jo like goor nian fasker, haa en hood üs en hingst, an en lif üs en wirem. Faan a Siahingster jaft'at 59 slacher. H. abdominalis – H. alatus – H. algiricus – H. angustus – H. barbouri – H. bargibanti – H. biocellatus – H. borboniensis – H. breviceps – H. camelopardalis – H. capensis – H. casscsio – H. colemani – H. comes – H. coronatus – H. curvicuspis – H. debelius – H. denise – H. erectus – H. fisheri – H. fuscus – H. grandiceps – H. guttulatus – H. haema – H. hendriki – H. hippocampus – H. histrix – H. ingens – H. japapigu – H. jayakari – H. jugumus – H. kelloggi – H. kuda – H. lichtensteinii – H. minotaur – H. mohnikei – H. montebelloensis – H. multispinus – H. nalu – H. paradoxus – H. patagonicus – H. pontohi – H. procerus – H. pusillus – H. queenslandicus – H. ramulosus – H. reidi – H. satomiae – H. semispinosus – H. severnsi – H. sindonis – H. spinosissimus – H. subelongatus – H. trimaculatus –"}
{"id": "4318", "contents": "Honduuras as en lun uun Madel-Ameerikoo. Naiberlunen san uun't waasten Guatemaala an El Salvador an uun't süüduasten Nikaraagua. Uun't nuurden leit at Kariibisk Sia, uun't süüdwaasten a Pasiifik. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää 18 departmenten. Commonskategorii: Honduuras – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Honduuras – Geograafisk an histoorisk koorden efter: de:CIA World Factbook 2010 International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 United Nations Development Programme, International Human Development Indicators, Country Profile Honduras, ufrepen di 5. April 2011 (ingelsk). Honduras: Major Cities, citypopulation.de Honduras, citypopulation.de Honduras, citypopulation.de 14.633333333333-86.816666666667Koordinaaten: 15° N, 87° W"}
{"id": "43181", "contents": "A Siadraager (Phyllopteryx) san en skööl faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det famile faan a Sianäädler (Syngnathidae). Diar jaft'at man tau slacher faan. Phyllopteryx taeniolatus Phyllopteryx dewysea Ph. taeniolatus Ph. dewysea Wikispecies hää en artiikel tu: Siadraager Commonskategorii: Siadraager – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43182", "contents": "De Cloppenburg Lunkreis (üüb Plaattjiisk: Landkreis Cloppenborg, üüb Saaterfresk: Loundkring Kloppenbuurich) as een faan a lunkreiser uun Niidersaksen. Det leit uun a nuurdwaast faan't bundeslun. Diar leit uk at gemeend Saaterlun, huar saaterfresk (aanj nööm seeltersk) snaaket wurd. At hoodsteed faan a lunkreis as Cloppenburg. A lunkreis hee tretanj gemeenden: Cloppenburg: County in Lower Saxony citypopulation.de"}
{"id": "43184", "contents": "Roomelse (üüb Tjiisk: Ramsloh of Saterland-Ramsloh) as en taarep uun Saaterlun. At taarep leit uun a maden faan't gemeen. Uun a nuurd leit Strukelje an uun a süüd Skäddel. Faan Roomelse stamt Gesina Lechte-Siemer, diar flook staken üüb Saaterfresk skrewen hee. Det Seelter Äi leept troch't taarep. Taarepsdialen: - Hollen: uun a süüd, twesken det ual boonliinje an det Seelter Äi. - Hollenerfoan mä Hollebierich - Roomelse-Aast - Hollenbround - Roomelse-Wääst mä Hoogebierich - Häärst - Raake Casper Deeken Hermann Dumstorf Wilhelmine Espeter Margaretha Grosser, skriiwer (1934-2019) Hermann Janssen, skriiwer (1888-1971) Gesina Lechte-Siemer, skriiwer (1911-2007) Heinrich Kramer Heinrich Eilers Taarepskäält üüb Tjiisk an Saaterfresk Woopen faan Roomelse mä Karl de Grat üüb Commons: Roomelse – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43187", "contents": "A Centriscidae of uk Snepenfasker, san en famile faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Sianäädeloortagen (Syngnathiformes). Centriscinae Aeoliscus Centriscus Macroramphosinae Centriscops Macroramphosus Notopogon Wikispecies hää en artiikel tu: Snepenfasker Commonskategorii: Centriscidae – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43188", "contents": "Constantine Samuel Rafinesque-Schmaltz, kurt Rafinesque, (* 22. Oktuuber 1783 uun Galata, Osmaans Rik; † 18. September 1840 uun Philadelphia) wiar en sjiisk, fransöösk an US-amerikoonsken geliarten. Sin wedenskapelk ufkörtang as Raf.. Specchio delle scienze, Palermo 1814 Volume 1 online bi archive.org Analyse de la nature, Palermo 1815 (outlining a new system of classification) Ichthyologia Ohiensis, 1820 (Beschreibung der Fische des Ohio River) Florula ludoviciana, 1817 online bi gallica.fr Neogenyton, 1825 Medical Flora, a manual of the Medical Botany of the United States of North America (1828–1830) Atlantic Journal and Friend of Knowledge (eight parts) (1832–1833) A Life of Travels and Researches in North America and the South of Europe, From 1802 till 1835, Philadelphia, 1836. New flora and botany of North America, (four parts) (1836–1838) Alsographia americana, 1838 online bi archive.org Sylva tellurana, 1838 online bi archive.org Ferwisangen uun't Nuurdfresk Wikipedia üüb Rafinesque. Wikispecies hää en artiikel tu: Constantine Samuel Rafinesque-Schmaltz Commonskategorii: Constantine S. Rafinesque-Schmaltz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4319", "contents": "Guatemaala as en lun uun Madel-Ameerikoo, uun't süüden faan't hualeweilun Yucatán. Uun't süüduasten leit Honduuras, uun't süüden El Salvador, uun't nuurden Meksiko an uun't uasten Belize. Uun't uasten as en smäälen tugang tu a Kariibik an uun't süüdwaasten as a Pasiifik. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää 22 departmenten. Commonskategorii: Guatemaala – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Guatemaala – Geograafisk an histoorisk koorden efter: de:CIA World Factbook 2008 International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Index Guatemala: Major Cities, citypopulation.de Guatemala, citypopulation.de Guatemala, citypopulation.de 15.5-90.25Koordinaaten: 15° 30′ N, 90° 15′ W"}
{"id": "43191", "contents": "Galata (daalang: Karaköy) as en stääddial faan Istanbul üüb a waastelk, europeesk ääg. Di nööm wiset, jüst so üs Galien of Galitsien üüb det fulk faan a Kelten (Galater) hen. Faan Galata komt uk di futbaalferian Galatasaray Istanbul. Galata leit uun a distrikt Beyoğlu (Bey., green) Commonskategorii: Galata – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43194", "contents": "Phycodurus eques as en Bianfask (Osteichthyes) uun't famile faan a Sianäädler (Syngnathidae) an di iansagst slach uun't skööl Phycodurus. Hi lewet fööraal uun Süüd- an Waastaustraalien. Di fask as nai mä Siahingster an Siadraager. Commonskategorii: Phycodurus eques – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Phycodurus eques"}
{"id": "43197", "contents": "At Letj Slaangnäädel (Nerophis ophidion) as en Bianfask (Osteichthyes) uun't famile faan a Sianäädler (Syngnathidae). Hat lewet bi a küsten faan a uastelk Atlantik, trinjam Gratbritanien, uun a Uastsia, uun't Madlunsia an Suart Sia. Apartagerwiis komt hat ei uun a waas faan Denemark, Sjiisklun of a Neederlunen föör. Commonskategorii: Letj Slaangnäädel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Slaangnäädel"}
{"id": "43198", "contents": "Mullidae, uk wel Bokfasker of Molfasker, san en famile faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Sianäädeloortagen (Syngnathiformes). Diar jaft'at son 80 slacher faan, diar tu sääks sköölen tupfaadet wurd. Jo lewe üüb a hialer eerd, flook slacher trinjam Indoneesien. Mulloidichthys Mullus Parupeneus Pseudupeneus Upeneichthys Upeneus Commonskategorii: Mullidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mullidae"}
{"id": "43199", "contents": "Dactylopteridae, uk wel: Flän Knorhööner (faan greks: dactylos 'fanger' an pteron 'jüg') san en famile faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Sianäädeloortagen (Syngnathiformes). Diar jaft'at sööwen slacher faan, diar tu tau sköölen tuupfaadet wurd. Jo lewe uun troopisk weedern an uun't Madlunsia. Uk wan's uun enkelt spriaken so het, kön jo dach ei flä. Dactyloptena Dactyloptena gilberti, Snyder, 1909 Dactyloptena macracantha (Bleeker, 1854) Dactyloptena orientalis (Cuvier, 1829) Dactyloptena papilio Ogilby, 1910 Dactyloptena peterseni (Nyström, 1887) Dactyloptena tiltoni, Eschmeyer, 1997 Dactylopterus Dactylopterus volitans (Linnaeus, 1758) Commonskategorii: Dactylopteridae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dactylopteridae"}
{"id": "432", "contents": "Bende Bendsen (tuläid di 10. Detsämber 1787 önj Risem, störwen di 18. Detsämber 1875 aw Ærø) wus en spräkemoon än priwootliirer än laawed maning iirnge aw Ærø. Tujarst wal'r schöljmäister wårde, ouers eefter en iir foon sin studium önj Kil heet'r aphülen, niimens wiitj weeram. Hi as dan hüsliirer wörden än heet ham deerbai ma da liire foon Franz Anton Mesmer ütenouder seet. Hi heet dan seelew di \"Magnetismus\" praktisiird. Sü as'r natördoktor wörden än heet åles apschraawen, wat hi mååged heet, am da psüchisch krunke wider sün tu måågen. Hi heet süwälj önj Tjüschlönj as uk önj Dånmark årbed. Sin metoodik heet ham sügoor dåt fernaamen foon en troolemåån dänj, hi wörd dan di \"üülje Bendsen\" nååmd. Bendsen laawed aw Ærø, weer'r ham uk befraid heet än tuleest uk störwen as. Hi wus e grünleeder foon e literatur än spräkewaasenschap aw e fååstewål. Wikisource: Üüs driimerai Wikisource: Di wunter Wikisource: Siberne Sin grut årbe as Die nordfriesische Sprache nach der Mooringer Mundart, ma as unertiitel: zur Vergleichung mit den verwandten Sprachen und Mundarten, dåt 1860 önj Leiden önj Holönj ütdänj wörd dör dåt heelp foon prof. Matthias de Vries. Dåt heet 480 side än as 1973 wi ütjääwen önj"}
{"id": "4320", "contents": "El Salwadoor as en lun uun Madel-Ameerikoo. Naiberlunen san Guatemaala an Honduuras. Uun't süüdwaasten leit a Pasiifik. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää sjauertanj departmenten. Commonskategorii: El Salwadoor – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: El Salwadoor – Geograafisk an histoorisk koorden International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Index El Salvador, citypopulation.de El Salvador, citypopulation.de El Salvador, citypopulation.de 13.668888888889-88.866111111111Koordinaaten: 14° N, 89° W"}
{"id": "43200", "contents": "A Pegasidae san en famile faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Sianäädeloortagen (Syngnathiformes). Diar jaft at sööwen slacher faan, diar tu tau sköölen tuupfaadet wurd. Eurypegasus Eurypegasus draconis Eurypegasus papilio Pegasus Pegasus lancifer Pegasus laternarius Pegasus nanhaiensis Pegasus tetrabelos Pegasus volitans Commonskategorii: Pegasidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pegasidae"}
{"id": "43201", "contents": "A Callionymidae san en famile faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Sianäädeloortagen (Syngnathiformes). Diar jaft'at gud 190 slacher faan, diar uun 20 sköölen tuupfaadet wurd. Jo lewe miast uun troopisk weedern uun Aasien, dialwiis uk uun't Madlunsia. Anaora - Bathycallionymus - Callionymus - Calliurichthys - Dactylopus - Diplogrammus - Draculo - Eleutherochir - Eocallionymus - Foetorepus - Minysynchiropus - Neosynchiropus - Orbonymus - Paracallionymus - Protogrammus - †Protonymus - Pseudocalliurichthys - Pterosynchiropus - Repomucenus - Synchiropus - Tonlesapia Commonskategorii: Callionymidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Callionymidae"}
{"id": "43205", "contents": "A Draconettidae san en famile faan letj Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Sianäädeloortagen (Syngnathiformes). Jo lewe uun troopisk of subtroopisk weedern faan a Indik of Pasiifik. Diar jaft'at 15 slacher faan, diar tu tau sköölen hiar. Centrodraco Regan, 1913. Centrodraco abstractum Fricke, 2002. Centrodraco acanthopoma (Regan, 1904). Centrodraco atrifilum Fricke, 2010. Centrodraco fidelis Fricke, 2015. Centrodraco gegonipus (Parin, 1982). Centrodraco insolitus (McKay, 1971). Centrodraco lineatus Fricke, 1992. Centrodraco nakaboi Fricke, 1992. Centrodraco oregonus (Briggs & Berry, 1959). Centrodraco ornatus (Fourmanoir & Rivaton, 1979). Centrodraco otohime Nakabo & Yamamoto, 1980. Centrodraco pseudoxenicus (Kamohara, 1952). Centrodraco rubellus Fricke, Chave & Suzumoto, 1992. Centrodraco striatus (Parin, 1982). Draconetta Jordan & Fowler, 1903. Draconetta xenica Jordan & Fowler, 1903. Commonskategorii: Draconettidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Draconettidae"}
{"id": "43207", "contents": "Skäddel (iar: Schäddel; üüb Tjiisk: Scharrel) as en taarep uun Saaterlun. At taarep leit uun a süüd faan't gemeend, twesken tau struumbochter faan det Seelter Äi. Uun a nuurd leit Roomelse an uun a süüd Seedelsbierich. Taarepsdialen: - Bäätholt - Heeselbierich - Näiwal - Loanghoarst - Knülke - Skäddelerdom Theo Deddens Theo Griep Wilhelm Awick Wilhelm Awick-Meyer Hermann Tellmann Heinrich Kröger Adelheid Pörschke Commons: Skäddel – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43211", "contents": "At Seelter Äi, üüb huuchsjiisk Sagter Ems of Sater Ems as en struum uun't Saaterlun uun Niidersaksen Hat begant, huar a Marka an a Ohe tuupluup uun Neiskäddel. Do lääpt hat faan süüd tu nuurd troch a saarpen Seedelsbierich, Skäddel, Roomelse, Strukelje an Boukeläsk. Widjer am a nuurd het di struum Leda an lääpt tuleetst iin uun a Ems. Seelter Äi het uk en lokool uun Skäddel. Struumskilt bi't brag uun Barßel Fischereiverein Stickhausen Commonskategorii: Seelter Äi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43213", "contents": "Strukelje as en taarep uun Saaterlun. At taarep leit uun a nuurd faan't gemeend. Det Seelter Äi leept troch't taarep. Taarepsdialen: - Baalenje, uun a nuurduast - Bieuwelte - Strukelje-Wääst - Wietsound, uun a nuurdwaast - Ubbehusen - Klaaster (Boukeläsk), det nuurdermiast taarepsdial uun Saaterlun Köning Radbod skal uun Baalenje begreewen wees. Eilert Eilers Heinrich Wilhelm Kallage Gerhard Eilers Anton Thien Konrad Burmann Ahlrich Cordes Sixtus Kordes Sixtus Schröer Pestoor Schulte Engelbert Wallschlag Erich Lukassen Heinz Immer Johanna Evers"}
{"id": "43215", "contents": "Friesoythe (plaatsjiisk: Aithe) as en stääd uun a Lunkreis Cloppenburg uun Niidersaksen. Efter nuurdwaast tu leit at Saaterlun. Ahrensdorf bi Friesoythe : 360 iinwenern Altenoythe mä Pirgo : 63 Augustendorf : 246 Edewechterdamm : 900 Eggershausen Ellerbrock Friesoythe : 9536 Gehlenberg : 1602 Heetberg Heinfelde : 57 Hohefeld Ikenbrügge Kampe Kamperfehn : 500 Markhausen : 2196 Mehrenkamp Neiskäddel : 974 Neuvrees : 969 Pehmertange Schillborag Schlingshuug Schwaneborag Schwaneborgermuur Thüle : 945 Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Friesoythe – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43219", "contents": "Barßel as en ianhaidsgemeen uun a Lunkreis Cloppenburg uun Niidersaksen. Efter süüdwaast tu leit at Saaterlun. Barßel Barßelermuur Carolinenhof Elisabethfehn Harkebrügge Lohe Loher-Ostmark Loher-Westmark Neuland Neulohe Osterhausen (Kluaster) Reekenfeld Roggenberg Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Barßel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4322", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för El Salvador wiset di code för 14 Provinzen (Departamentos). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för El Salvador SV), di ööder as di code för die Provinz. Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "43221", "contents": "Seedelsbierich as en taarep uun Saaterlun. At taarep leit uun a süüd faan't gemeend. Uun a nuurd leit Skäddel an uun a süüd at gemeend Friesoythe. Seedelsbierich as det jongst taarep uun Saaterlun. Det wurd iarst uun't 19. juarhunert besiidelt. Det Seelter Äi leept troch a waast faan't taarep. Taarepsdialen - Seedelsbierich-Kolonie - Hällene I - Hällene II - Fäärmesound - Heeselbierich Hermann Tellmann Hermann Knelangen"}
{"id": "43224", "contents": "A Stegelpoden (Gasterosteidae) san en famile faan letj Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Barschoortagen (Perciformes). Jo lewe üüb a nuurdelk eerdheleft. Enkelt slacher lewe uun swetweeder, öödern uun saaltweeder. Hör nööm komt faan a puurter üüb a rag. Uun Nuurdfresklun uun't hääf lewet fööraal at \"Triistegelt Stegelpod\" (Gasterosteus aculeatus, grat bil rochts) mä trii puurter üüb a rag.. Apeltes A. paguri Culaea C. inconstans Gasterosteus G. aculeatus – G. crenobiontus – G. gymnurus – G. islandicus – G. microcephalus – G. wheatlandi Pungitius P. bussei – P. hellenicus – P. laevis – P. platygaster – P. polyakovi – P. pungitius – P. sinensis – P. stenurus – P. tymensis Spinachia S. spinachia Commonskategorii: Stegelpoden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stegelpoden Poden"}
{"id": "43225", "contents": "Charles Lucien Jules Laurent Bonaparte (* 24. Mei 1803 uun Paris; † 29. Jüüle 1857 uk diar) wiar en itajeensken bioloog an politiker. Keiser Napoléon Bonaparte (1769–1821) wiar san unkel. Bonaparte hää flook juaren uun Ameerikoo ferbroocht. Sin wedenskapelk ufkörtang as Bp.. Collected pamphlets. 1824–26. Additions to the ornithology of the United States. Philadelphia 1825. American ornithology or The natural history of birds inhabiting the United States. Mitchell, Philadelphia 1825–1833. Description of a new species of South American Fringilla. Philadelphia 1825. Descriptions of ten species of South American birds. Philadelphia 1825. Observations on the nomenclature of Wilson’s ornithology. Finley, Philadelphia 1826. Sulla seconda edizione del Regno animale del Barone Cuvier. Marsigli, Bologna 1830. Cenni sopra le variazioni a cui vanno soggette la farfalle del gruppo Melitaea. 1831. Di una nuova specie d’uccello dell’Isola di Cuba. Florenz 1831. Iconografia della Fauna Italica per le quattro Classi degli Animali Vertebrati. Salvineci & Filippo, Rom 1832–1841. Saggio d’una distribuzione metodica degli animali vertebrati a sangue freddo. Boulzaler, Rom 1832. Notices and descriptions of new or interesting birds from Mexico and South America. London 1837. The Prince of Musignano laid before the Meeting the following communication, containing notices and descriptions of new or interesting"}
{"id": "43228", "contents": "Us Wurk (\"Üüs Werk\") as en tidjskraft, wat bidracher faan wedenskapslidj auer dön fresk spriiken an literatüüren hee. A bidracher san üüb Waastfresk, Neederluns, Ingels, Tjiisk an Fransöösk. At tidjskraft wurd 1952 grünjlaanjen. Det wurt faan de University of Groningen Press ütjden. Lidj, diar bidracher uun't tidjskraft skrewen haa, san: Nils Århammar Pyt Kramer Bo Sjölin Marron Fort At hoodsidj faan't tidjskraft"}
{"id": "43232", "contents": "Kleigäärs of Waasgäärs (Spartina of uk: Sporobolus) as en skööl faan plaanten uun det famile faan't Swetgäärs (Poaceae). At jaft wel son 18 Spartina-slacher. Wan jo bi Sporobolus mätääld wurd, san't diar son 250 slacher. Spartina maritima, komt föl uun üüs breetjin föör. Commonskategorii: Spartina – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Sporobolus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sporobolus"}
{"id": "43233", "contents": "Alfred Lothar Wegener (* 1. Nofember 1880 uun Berliin; † Nofember 1930 üüb Greenlun) wiar en tjiisk meteoroloog an uk polaar- an eerdwedenskapsmaan. Hi as fööraal bekäänd för sin teorii auer't fersküüwing faan a kontinenten. Det Alfred-Wegener-Institut as efter ham neemd. Commons: Alfred Wegener – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43235", "contents": "Easterwâlde (üüb Neederluns: Oosterwolde) as en taarep uun, an at hoodsteed faan't gemeend Eaststellingwerf uun Waastfresklun. At taarep leit uun a maden an nuurduast faan't gemeend. Det hee 8975 lidj (2018). Oosterwolde: in Ooststellingwerf (Friesland / Fryslân), citypopulation.de"}
{"id": "43237", "contents": "Behlendorf as en gemiine foont Åmt Berkenthin önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 381 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43238", "contents": "Berkenthin as en gemiine foont Åmt Berkenthin önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 2082 inboogere (2020). Dåt as et hoodstää foont Åmt Berkenthin. Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43239", "contents": "Besenthal as en gemiine foont Åmt Büchen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 92 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43240", "contents": "Bliestorf as en gemiine foont Åmt Berkenthin önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 663 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43241", "contents": "Börnsen as en gemiine foont Åmt Hohe Elbgeest önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 4796 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43242", "contents": "Borstorf as en gemiine foont Åmt Breitenfelde önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 300 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43243", "contents": "Breitenfelde as en gemiine foont Åmt Breitenfelde önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 1953 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43244", "contents": "Bröthen as en gemiine foont Åmt Büchen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 311 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43245", "contents": "Brunsmark as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 156 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43246", "contents": "Brunstorf as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 738 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43247", "contents": "Büchen as e hoodstää foont Åmt Büchen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 6093 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43248", "contents": "Buchholz as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 240 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43249", "contents": "Buchhorst as en gemiine foont Åmt Lütau önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 140 inboogere (2020). Da leeste komunåålwoole wjarn di 6. önj e Krölemoune 2018. Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43253", "contents": "Friedrich II., of Friedrich de Grat (üüb Tjiisk: Friedrich der Große; * 24. Janewoore 1712 uun Berliin; † 17. August 1786 uun Potsdam), war faan di 31. Mei 1740 köning uun, faan 1772 köning faan Preussen an faan 1740 Markgraaf faan Brandenborig. Uun sin reegiment wurd Schleesien (1740) an at Graafskap Uastfresklun (1744) dialen faan Preussen. Faan 1750 tu 1752 lewet a filosoof Voltaire bi ham uun Potsdam. Commons: Friedrich II. (Preussen) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43254", "contents": "Oranienburg as jü füftgrutst stää önj dåt tjüsch bundeslönj Brandenborj. E stää läit önjt norden foont bundeslönj. Dåt heet 44.512 inboogere (2018). Germany: Brandenburg, citypopulation.de"}
{"id": "43255", "contents": "Falkensee as jü seekstgrutst stää önj dåt tjüsch bundeslönj Brandenborj. E stää läit önj e mal foont bundeslönj. Dåt heet 43.844 inboogere (2018). Germany: Brandenburg, citypopulation.de"}
{"id": "43256", "contents": "Eberswalde as jü soowentgrutst stää önj dåt tjüsch bundeslönj Brandenborj. E stää läit önjt nordååsten foont bundeslönj. Dåt heet 40.387 inboogere (2018). Germany: Brandenburg, citypopulation.de"}
{"id": "43257", "contents": "Bernau bei Berlin as jü oochtgrutst stää önj dåt tjüsch bundeslönj Brandenborj. E stää läit önjt ååsten foont bundeslönj. Dåt heet 38.825 inboogere (2018). Germany: Brandenburg, citypopulation.de"}
{"id": "43258", "contents": "Königs Wusterhausen as jü nüügentgrutst stää önj dåt tjüsch bundeslönj Brandenborj. E stää läit önj e malfoont bundeslönj. Dåt heet 37.190 inboogere (2018). Germany: Brandenburg, citypopulation.de"}
{"id": "43259", "contents": "Fürstenwalde/Spree as jü tiintgrutst stää önj dåt tjüsch bundeslönj Brandenborj. E stää läit önjt ååsten foont bundeslönj. Dåt heet 31.941 inboogere (2018). Germany: Brandenburg, citypopulation.de"}
{"id": "43260", "contents": "Dahmker as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 139 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43261", "contents": "Dalldorf as en gemiine foont Åmt Lütau önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 349 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43262", "contents": "Dassendorf as e hoodstää foont Åmt Hohe Elbgeest önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E stää läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 3405 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43263", "contents": "Düchelsdorf as en gemiine foont Åmt Berkenthin önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 166 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43264", "contents": "Duvensee as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 549 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43267", "contents": "De Nuurdtjiisk Bund wiar faan 1867 tu 1871 ian federatschuun faan 23 stooten uun a nuurd faan Tjiisklun. Det wurd efter de Tjiisk Krich faan 1866 grünlaanjen. A lasmaatstooten faan a bund wiar: Preussen (tup mä't prowins Sleeswich-Holstian) Saksen Hessen-Darmstadt Meklenborig-Schwerin Oldenborig Braunschweig Saksen-Weimar-Eisenach Hamborig Anhalt Saksen-Meiningen Saksen-Coburg-Gotha Saksen-Altenburg Lippe Breemen Meklenborig-Strelitz Reuss (faan det jonger liinje) Schwarzburg-Rudolstadt Schwarzburg-Sondershausen Waldeck Lübeck Reuß (faan det ääler liinje) Lauenborig (auer dat a hertooch a köning faan Preussen wiar) Schaumburg-Lippe Commons: Nuurdtjiisk Bund – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43270", "contents": "Glückstadt as en åmtsfri gemiine önj e Kris Stiinjborj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt sööden foon e kris, bai di Elbe Struum. Dåt heet 10.931 inboogere (2019) Glückstadt wörd 1617 foon Kining Christian IV. foont Dånsch an Norweegen grünläid. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "43271", "contents": "Wilster as en åmtsfri gemiine önj e Kris Stiinjborj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 4287 manschne (2019). Dåt as e hoodstää foont Åmt Wilstermarsch, uk wan e stää niinj diilj foont åmt as. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "43275", "contents": "Einhaus as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 421 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43276", "contents": "Elmenhorst as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 844 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43277", "contents": "Escheburg as en gemiine foont Åmt Hohe Elbgeest önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 3461 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43278", "contents": "Fitzen as en gemiine foont Åmt Büchen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 364 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43279", "contents": "Fredeburg as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 41 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43280", "contents": "Fuhlenhagen as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 386 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43282", "contents": "Giesensdorf as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 150 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43283", "contents": "Göldenitz as en gemiine foont Åmt Berkenthin önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 228 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43284", "contents": "Göttin [gœˈtiːn] as en gemiine foont Åmt Büchen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 65 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43285", "contents": "Grabau as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 349 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43286", "contents": "Grambek as en gemiine foont Åmt Breitenfelde önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 492 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43287", "contents": "Grinau as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 296 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43293", "contents": "A Meiklooken san en plaantenslach uun det famile faan a Spargelplaanten (Asparagaceae). Meiklooken san giftag. Bloosen Bleeden Tiaknang Früchten Commonskategorii: Meiklooken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Meiklooken Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "43295", "contents": "Rapanui of Pascuense as en polyneesk spriak, diar üüb't Puaskeilun (spoonsk: Isla de Pascua) snaaket woort. Hat woort faan 2.500 bit 3.500 minsken fööraal üüb't eilun salew, man uk üüb't chileensk fäästlun an uun a USA snaaket. Ethnologue.org, ufrepen di 13. Marts 2010 Test-Wikipedia üüb Rapanui"}
{"id": "43298", "contents": "En Oaas (faan ualgreks ὄασις óasis „bewenet steed“) as en steed uun a wüüst, huar plaanten waaks kön. Diar as en suas, en weedeersteed of en waadi (det as at baad faan en struum, diar tidjwiis weeder feert). Oaasen kön letj siidlangen wees mä en hunfol pualmer trinjam, oober uk rocht stääden. Commonskategorii: Oaas – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "433", "contents": "At Beragan, (mo.) bärjånert(?), (ha.) slab-en(?) (Aythya marila) as en fögel uun't famile faan a Anenfögler (Anatidae). Beragan, at wiiftje. Aier faan Aythya marila Ei ferwaksle mä't Baragan Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Beraganen Wikispecies hää en artiikel tu: Beraganen"}
{"id": "4330", "contents": "Orchideen (Orchidaceae) san en famile faan bloosenplaanten uun't kategorii faan a Asparagales. Tu det famile hiar 21.950 (of 26.049 ?) slacher üüb a eerd. Apostasioideae (17) – Cypripedioideae (~ 120) – Epidendroideae (~18.000) – Orchidoideae (~3.630) – Vanilloideae (~ 200) Aa Abdominea Aberrantia Acacallis Acampe Acanthephippium Aceratorchis Acianthera Acianthus Acineta Ackermania Acostaea Acriopsis Acrochaene Acrolophia Acrorchis Ada Adamantinia Adenochilus Adenoncos Adrorhizon Aerangis Aeranthes Aerides Aganisia Aglossorrhyncha Agrostophyllum Alamania Altensteinia Ambrella Amerorchis Amesiella Amitostigma Amparoa Amphigena Anacamptis Anathallis Ancipitia Ancistrochilus Ancistrorhynchus Androcorys Angraecopsis Angraecum Anguloa Anoectochilus Ansellia Anthogonium Antilla Antillanorchis Aorchis Aphyllorchis Aplectrum Apoda-prorepentia Aporostylis Apostasia Appendicula Aracamunia Arachnis Arachnites Archineottia Areldia Arethusa Armodorum Arnottia Arpophyllum Arthrochilus Artorima Arundina Ascidieria Ascocentrum Ascochilopsis Ascochilus Ascoglossum Ascolabium Aspasia Aspidogyne Atopoglossum Aulosepalum Auxopus Azadehdelia Baptistonia Barbosella Barbrodria Barkeria Barlia Bartholina Basigyne Basiphyllaea Baskervilla Batemannia Beclardia Beloglottis Benthamia Benzingia Biermannia Bifrenaria Binotia Bipinnula Bletia Bletilla Bollea Bolusiella Bonniera Brachionidium Brachtia Brachycorythis Brachypeza Brachystele Bracisepalum Braemia Brassavola Brassia Brenesia Briegeria Bromheadia Broughtonia Brownleea Buchtienia Bulbophyllum Bulleyia Burnettia Burnsbaloghia Cadetia Caladenia Calanthe Caleana Callostylis Calochilus Calopogon Calymmanthera Calypso Calyptrochilum Campanulorchis Campylocentrum Capanemia Cardiochilus Catasetum Cattleya Cattleyella Cattleyopsis Caucaea Caularthron Centroglossa Centrostigma Cephalanthera Cephalantheropsis Ceratandra Ceratocentron Ceratochilus Ceratostylis Chamaeangis Chamaeanthus Chamaegastrodia Chamelophyton Chamorchis Changnienia Chaseella Chaubardia Chaubardiella Chauliodon"}
{"id": "43301", "contents": "At Suartrut (Scorzonera hispanica) as en plaantenslach uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Hör rut woort uk \"wonterspargel\" näämd, an koon eden wurd. Tiaknang Plantaaj Ruter üüb en markes Commonskategorii: Suartrut – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Suartrut"}
{"id": "43304", "contents": "At Witjrut of uk Heewerrut (Tragopogon porrifolius) as en plaantenslach uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Hör rut koon eden wurd, an di smaag liket at Suartrut. Rut Tiaknang Commonskategorii: Witjrut – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Witjrut"}
{"id": "43305", "contents": "Douglas ([ˈdʌɡləs]; üüb Manks: Doolish [ˈd̪uːlɪʃ]) as at hoodsteed faan't Eilun Man. At steed leit uun a süüduast faan't eilun, uun det Middle Sheading. Det hee 26.677 lidj (2021). Sant 2022 as Douglas en city uun't Ferianigt Köningrik. Brian Stowell, manks skriiwer (1936-2019) A breler an lasmaaten faan a Bee Gees: Barry Gibb (* 1946) Maurice Gibb (1949–2003) Robin Gibb (1949–2012) Joe Locke, schauspeler (* 2003) Isle of Man: Ellan Vannin, Mannin, citypopulation.de"}
{"id": "43307", "contents": "Onchan (üüb Manks: Kione Droghad) as det naistgratst steed üüb't Eilun Man. At steed leit uun a uast faan't eilun, uun det Middle Sheading, nai bi Douglas. Det hee 9039 lidj (2021). Isle of Man: Ellan Vannin, Mannin, citypopulation.de"}
{"id": "43308", "contents": "Ramsey (üüb Manks: Rhumsaa) as det traadgratst steed üüb't Eilun Man. At steed leit uun a nuurduast faan't eilun, uun det Garff Sheading. Det hee 8288 lidj (2021) Isle of Man: Ellan Vannin, Mannin, citypopulation.de"}
{"id": "43309", "contents": "Peel (üüb Manks: Purt ny hInshey) as det fjuardgratst steed üüb't Eilun Man. At steed leit uun a waast faan't eilun, uun det Glenfaba Sheading. Det hee 5710 lidj (2021). Isle of Man: Ellan Vannin, Mannin, citypopulation.de"}
{"id": "43310", "contents": "Port Erin (üüb Manks: Purt Çhiarn) as det füftgratst steed üüb't Eilun Man. At steed leit uun a süüd faan't eilun, uun det Rushen Sheading. Det hee 3730 lidj (2021). At taarep Cregneash as nai bi't steed. Isle of Man: Ellan Vannin, Mannin, citypopulation.de"}
{"id": "43311", "contents": "Castletown (üüb Manks: Balley Chashtal) as det seekstgratst steed üüb't Eilun Man. At steed leit uun a süüd faan't eilun, uun det Rushen Sheading. Det hee 3206 lidj (2021). Isle of Man: Ellan Vannin, Mannin, citypopulation.de"}
{"id": "43312", "contents": "Port St. Mary (üüb Manks: Purt-le-Moirrey) as det sööwenstgratst steed üüb't Eilun Man. At steed leit uun a süüd faan't eilun, uun det Rushen Sheading. Det hee 1989 lidj (2021). Isle of Man: Ellan Vannin, Mannin, citypopulation.de"}
{"id": "43313", "contents": "Laxey (üüb Manks: Laksaa) as det aachstgratst steed üüb't Eilun Man. At steed leit uun a uast faan't eilun, uun det Garff Sheading. Det hee 1656 lidj (2021). Isle of Man: Ellan Vannin, Mannin, citypopulation.de"}
{"id": "4332", "contents": "Tsetsaut spriak (aanj nööm: Wetaɬ ; naiber nööm: Tsʼetsʼaut ; nisgaʼa: Jitsʼaawit ; ingelsk: Tsetsaut, Wetalh) as det atapaskisk spriak faan't ütjstürwen Tsetsaut fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun British Columbia uun Kanada. det bispalen: ɬoʔ fask xɔ brün bäär xadzinε hirsk, mantje qax haas goʔ slaang ts’alε pod ts’esdja mag tsrāmaʔ wesp at’ɔ nääst εkyagɔ oonklew aɬʼɔqʼ liwer dlε daans kwuɬʼ kuad, moder na mam täʼ aatj isča doochtersjongen axa hiar aɬa(ʔ) hun mmē sia xutsʼedeʼ lachts Merritt Ruhlen (1994) On the Origin of Languages (Studies in Linguistic Taxonomy) https://web.archive.org/web/20130129021757/http://kaska.arts.ubc.ca/excercises.html"}
{"id": "43321", "contents": "Akrotiri (greks Ακρωτήρι) 34° 35′ N, 32° 59′ O34.58432.977 an Dekelia (ingelsk Dhekelia, greks Δεκέλεια, türkisk Dikelya) 35° 0′ N, 33° 45′ O34.9935933.74882 san tau militeerisk iinrachtangen faan't Ferianagt Könangrik üüb Zypern. Jo tääl üs Britisk Bütjenlun (üüb ingelsk: Sovereign Base Areas). Commonskategorii: Akrotiri an Dekelia – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Akrotiri an Dekelia – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "43322", "contents": "Thomas Brian Stowell (uk Brian Mac Stoyll; * 6. September 1936 uun Douglas; † 18. Janewoore 2019 uk diar) wiar en manks raadiomoderaator, spriikwedenskapsmaan, füüsiker an skriiwer. Hi wiar en wichtich persuun uun det welergebuurt faan det Manks Spriik. 1968: Gaelg Trooid Jallooghyn: Manx Through Pictures 1973: Chronicle of The Kings of Mann and The Isles / Recortys Reeaghyn Vannin as ny hEllanyn mä George Broderick 1974: Bunneydys: A Course in Spoken Manx 1986: Abbyr Shen! 1990: Contoyrtyssyn Ealish ayns Çheer ny Yindyssyr (\"Alice sin Eewentüüren uun't Wonerlun\") 1996: Bun-Choorse Gaelgagh 1996: A Short History of the Manx Language 1998: Y Coorse Mooar 2005: Dunveryssyn yn Tooder-Folley (\"A Wampiirmuurder\") 2006: Ealish ayns Çheer ny Yindyssyn (\"Alice uun't Wonerlun\") 2020: Gaelg as Fishig - Skeeal my Vea (\"Manks an Füüsik - Stak faan min Leewent\")"}
{"id": "43324", "contents": "At Britisk Antarktis Teritoorium (ingelsk British Antarctic Territory, BAT) as en Britisk Bütjenlun uun a Antarktis. Det suwereniteet woort internatsionaal oober ei gudkäänd. Koord Koord Commonskategorii: Britisk Antarktis Teritoorium – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43325", "contents": "Austraalisk Antarktis Teritoorium At Austraalisk Antarktis Teritoorium (ingelsk Australian Antarctic Territory) as en dial faan a Antarktis, diar 1933 faan Austraalien iinnimen wurden as. Hat leit trinjam a Süüdpuul tesken 45 graad an 136 graad uastelk lengde, an uk faan 142 graad uastelk bit 160 graad uastelk. Hat as 5.896.500 kwadrootkilomeeter grat. Det smääl stak tesken 136° Uast an 142° Uast as det Adélielun, an woort faan Frankrik ferlangd. Commonskategorii: Austraalisk Antarktis Teritoorium – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43326", "contents": "Cregneash (üüb Manks: Creneash) as en letj taarep uun a süüdwaast faan't Eilun Man. Det leit amanbi 5 km faan Port Erin. At miast faan't taarep as nü en museeum. At taarep wiar at aran faan wichtig spreegern faan det Manks Spriik, Edward Faragher (1831-1906) an Ned Maddrell (1877-1974)."}
{"id": "43328", "contents": "Edward Faragher (uk Edward Farquhar, uk üüb Manks Ned Beg Hom Ruy; * 1831 uun Cregneash, Eilun Man; † 5. Jüüne 1908 uun Alfreton, Derbyshire, Ingelun) wiar en manks dachter an folklorist. Hi wiar een faan dön letst wichtig skriiwern üüb Manks üüs mamenspriik. Skeealyn Aesop / A Selection of Aesop's Fables (1901), üüb Manks an Ingels. Skeealyn 'sy Ghailck (1973) Broderick, G. (1981), \"Manx stories and reminiscences of Ned Beg Hom Ruy\", Zeitschrift für Keltische Philologie, 38: 113-78 an 39: 119-74. Douglas, M. (1965), He came from \"The Cregneish Family\" - fisherman and author, Isle of Man Times."}
{"id": "43329", "contents": "Jákup Jakobsen (uk Jakob Jakobsen; * 22. Febrewoore 1864 uun Tórshavn, Fääröer; † 15. August 1918) wiar en fääröisk spriikwedenskapsmaan. Hi wiar een faan dön wichtigst grünjleiern faan det neimuudis Fääröisk Spriik. Hi skreew uk auer det Norn Spriik. Commons: Jákup Jakobsen – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43330", "contents": "Groß Boden as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 209 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43331", "contents": "Groß Disnack as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 84 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43332", "contents": "Groß Grönau as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 3765 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43333", "contents": "Groß Pampau as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 149 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43334", "contents": "Groß Sarau as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 1013 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43335", "contents": "Groß Schenkenberg as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 570 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43336", "contents": "Grove as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 236 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43337", "contents": "Gudow as en gemiine foont Åmt Büchen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 1672 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43338", "contents": "Gülzow as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 1313 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43339", "contents": "Güster as en gemiine foont Åmt Büchen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 1300 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43340", "contents": "Hamfelde as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 500 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43341", "contents": "At Ekspresionismus (faan Latiins: expressiō \"ütjdrük\") as en beweeging uun europeeisk konst an literatüür uun det 20. juarhunert. Det begand uun Tjiisklun üüs reakschuun üüb't Impresionismus an öler konstbeweegingen. Uun ekspresionismus ferschükt a konstler sin gefüülen an erfaaringen ütj tu drükin. Konstlern uun't beweeging wiar: uun Tjiisklun: Emil Nolde an Ernst Barlach t.b. uun Uasterrik: Egon Schiele an Oskar Kokoschka. uun Rüslun: Wassily Kandinsky. uun Waastfresklun: Gerrit Benner, Klaas Koopmans, Freark van der Wal, Frans Walon, Jan Frearks van der Bij, Jan Roos, Cor Reisma, Jan Hendrik de Jong, Eddy Sikma. uun Noorweegen: Edvard Munch. uun Irlun an det Ferianigt Köningrik: Francis Bacon. uun a Swaits: Paul Klee Renaissance • Manierismus • Barok • Rokoko • Klasitsismus • Romantik • Historismus • Reformbaukonst • Realismus • Moderne • Postmoderne • Impresionismus • Ekspresionismus Commons: Ekspresionismus – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43342", "contents": "Gerrit Benner (* 31. Jüüle 1897 uun Ljouwert; † 15. Nofember 1981 uun Nijemardum) wiar en waastfresk konstmooler an graafiker. Hi wiar een faan dön bedüüdenst ekspresionisten uun a Neederlunen, uk wan hi sin bekäändst werken efter det ekpresionstisk tidj skeeb. Commons: Gerrit Benner – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43343", "contents": "At Impresionismus (faan Latiins: impressiō \"indrük\") wiar en konstbeweeging uun det naist heleft faan det 19. juarhunert. At beweeging begand uun Frankrik üüs reakschuun tu't Klasisismus. Impresionistisk konstwerken haa letj, tan, man sichtboor penselstreger, wat a feranringen faan laacht diarstäält. Impresionistisk konstmoolern wiar: Claude Monet Edouard Manet Camille Pissarro Edgar Degas Pierre-Auguste Renoir Alfred Sisley Paul Gauguin Vincent van Gogh Georges Seurat James Abbot McNeill Whistler Paul Cézanne Renaissance • Manierismus • Barok • Rokoko • Klasitsismus • Romantik • Historismus • Reformbaukonst • Realismus • Moderne • Postmoderne • Impresionismus • Ekspresionismus Commons: Impresionismus – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43346", "contents": "At Apklaarang wiar en tidjrüm uun't kultuurhistoore so amanbi faan 1650 bit 1800. A fertreedern faan't apklaarang ging't diaram, nei weden gudtukäänen. A wedenskapen skul a minsken faan't \"jonk\" madelääler hen tu nei, \"laacht\" tidjen feer. Det ensiklopedii Encyclopédie ou Dictionnaire raisonné des sciences, des arts et des métiers faan Denis Diderot an D’Alembert wiar diar en ütjdruk faan. Hat saameld uun 36 buken at weden faan a welt, an kaam uun a juaren 1751 bit 1780 ütj. A religioonen skul nian kriich muar jinenööder feer, jo skul gemiansoom för't welliisen faan a minsken werke. Uun a selskap bedüüdet apklaarang, dat di enkelt minsk muar freihaid feit, man uk muar feroontwurdung auernem skal. Uun a politiik feerd at apklaarang tu rewolutsioonen uun Ameerikoo (1776) an Frankrik (1789). En politisken ütjdruk faan't apklaarang uun neier tidjen as at Algemian Ufkemen auer a Minskenrochten faan a Feriand Natsioonen faan't juar 1948. Persöönelkhaiden faan't Apklaarang: (uun Frankrik) Jean-Jacques Rousseau, Voltaire; (uun't Ferianagt Könangrik) Thomas Hobbes, David Hume, John Locke; (uun Holun) Baruch de Spinoza, (uun Sjiisklun) Henriette Herz, Marcus Herz, Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz. Commonskategorii: Apklaarang – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Apklaarang (sjiisk)"}
{"id": "43348", "contents": "Geesthacht as en åmtsfri stää önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt sööden foont bundeslönj, bai di Elbe Struum. Dåt heet 30.688 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "43349", "contents": "Lauenburg an der Elbe as en åmtsfri stää önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt sööden foont bundeslönj, bai di Elbe Struum. Dåt heet 11.402 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foont Åmt Lütau, uk wan e stää niinj diilj foont Åmt as. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "4335", "contents": "Tsuutina spriak of Sarsi spriak (aanj nööm: Tsúùt’ínà ; ingelsk: Tsuut’ina or Tsuu T’ina, Sarcee, Sarsi) as det atapaskisk spriak faan't Tsuutina fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 50 minsken fööraal uun Alberta uun Kanada. dìná minsk; maan dlúnā müs dik'oyi kojoot jìjáchū plum didili jil mīyītłàłí waanj tú weeder chó rin zòs snä gūzūw mist ch'at'agha san; klook; muun (alemnak) wīnīgà süüd tazayisyal madernaacht tłīkōn swet gùjā gud sigha min doochter sīwù man tus Tsuut'ina Language by Tsuut'ina Nation Nanagusja A Tsuut’ina (Sarcee) Language Development Program [Teacher's Guide] (1996)"}
{"id": "43350", "contents": "Mölln as en åmtsfri stää önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt ååsten foont bundeslönj. Dåt heet 19.131 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foont Åmt Breitenfelde. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "43351", "contents": "Schwarzenbek as en åmtsfri stää önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt sööden foont bundeslönj. Dåt heet 16.551 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foont Åmt Schwarzenbek-Land, uk wan e stää niinj diilj foont Åmt as. Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "43352", "contents": "Wentorf bei Hamburg as en åmtsfri gemiine önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj önj Slaswik-Holstiinj. E stää läit önjt söödweesten foont bundeslönj. Dåt heet 13.439 inboogere (2019). Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein: 4. Quartal 2019, statistik-nord.de"}
{"id": "43353", "contents": "Hamwarde as en gemiine foont Åmt Hohe Elbgeest önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 867 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43354", "contents": "Harmsdorf as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 326 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43355", "contents": "Havekost as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 184 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43356", "contents": "Hohenhorn as en gemiine foont Åmt Hohe Elbgeest önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 545 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43358", "contents": "Hollenbek as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 434 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43359", "contents": "Hornbek as en gemiine foont Åmt Breitenfelde önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 188 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "4336", "contents": "Nadot’en-Wets’uwet’en spriak of Babine-Witsuwit’en spriak (aanj nööm: Nadot’en-Wets’uwet’en ; ingelsk: Babine-Witsuwit’en, Northern Carrier, Western Carrier, Bulkley Valley - Lakes District Language) as det atapaskisk spriak faan't Nadot’en fulk an Wets’uwet’en fulk (mä Dakelh an Sekani: Carrier Sekani Tribal Council) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 292 (Nadot’en 161; Wets’uwet’en 131) minsken fööraal uun British Columbia uun Kanada. Det spriakwiisen an fulken: Nadot’en spriak (aanj nööm: Nadot’en; ingelsk: Babine) Chesletta spriakwiis (ingelsk: Chesletta sub-dialect). 10 snaake Babine Lake spriakwiis (ingelsk: Lake Babine sub-dialect). 51 snaake Takla Lake spriakwiis (ingelsk: Takla Lake sub-dialect). 100 snaake Wets’uwet’en spriak (aanj nööm: Wets’uwet’en; ingelsk: Witsuwit’en, Wetsuwet’en). Uun Bulkley Valley. Hagwilget spriakwiis (ingelsk: Hagwilget Village sub-dialect). Fulk: 235 (? snaake) Moricetown spriakwiis (ingelsk: Moricetown sub-dialect). 97 snaake Nee-Tahi-Buhn spriakwiis (ingelsk: Nee-Tahi-Buhn sub-dialect). 8 snaake Skin Tyee spriakwiis (ingelsk: Skin Tyee sub-dialect). 14 snaake Ts'il Kaz Koh spriakwiis (ingelsk: Ts'il Kaz Koh [Burns Lake] sub-dialect). 3 snaake Rocht Vetsuveten spriakwiis (ingelsk: Wet'suwet'en sub-dialect). 9 snaake Wets’uwet’en: dinï minsk dinïtiy granje dïdikh klan lhic hünj lhok fask t'ës kööl lhës bruad ts'iy kaanu c'ikwah ia to weeder yis snä can rin yet wulk, swark sim stäär bicaykë doochtersjongen ne’ mam muh' ja lhk'iy ian nek tau tak'iy"}
{"id": "43360", "contents": "Horst as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 207 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43367", "contents": "Aves (spoonsk Isla de Aves, uk Bird Island, Fögeleilun) as en letj eilun uun't Kariibisk Sia, diar faan Weenesuela besaat as. Aves as en natüürsküleilun för siafögler an skiltpoden, fööraal Chelonia mydas. Station Simón Bolívar, huar wedenskaplidj lewe an werke Commonskategorii: Aves – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43371", "contents": "Juliusburg as en gemiine foont Åmt Lütau önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 170 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43372", "contents": "Kankelau as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 224 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43373", "contents": "Kasseburg as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 578 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43374", "contents": "Kastorf as en gemiine foont Åmt Berkenthin önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 1105 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43375", "contents": "Kittlitz as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 255 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43376", "contents": "Klein Pampau as en gemiine foont Åmt Büchen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 648 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43377", "contents": "Klein Zecher as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 235 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43378", "contents": "Klempau as en gemiine foont Åmt Berkenthin önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 611 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43379", "contents": "Klinkrade as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 604 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "4338", "contents": "Dakelh spriak of spriaken , Carrier spriak[en] (aanj nööm: Dakelhghuni [crx], Dakelhghunek [caf] ; ingelsk: Dakelh, Carrier, Carrier proper) as det atapaskisk spriak faan't Dakelh fulk (mä Nadot’en-Wets’uwet’en an Sekani: Carrier Sekani Tribal Council) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi ? minsken fööraal uun British Columbia uun Kanada. Rocht Dakelh spriaken of spriak (aanj nööm: ᑕᗸᒡ Dakelh, Yinka Déné, Yinka Whut’en; ingelsk: Dakelh dialects or languages, Carrier proper) Dakelh (aanj nööm: Dakelhghuni; ingelsk: Dakelh, Carrier, Central Carrier, Nak’albun/Dzinghubun dialect, Stuart/Trembleur dialect, Stuart-Trembleur Lake dialect). Fulken: Tl’azt’en Band, Nak’aẕdli Band an Yekooche Band. Süüd-Dakelh (aanj nööm: Dakelhghunek; ingelsk: Southern Carrier) Nechakoh spriakwiis (ingelsk: Nechakoh dialect, Fraser/Nechako dialect) Lheidli spriakwiis (ingelsk: Lheidli dialect). Fulk: Lheidli T’enneh. S̠aik’uẕ spriakwiis (ingelsk: Saikuz or Stoney Creek dialect). Fulk: S̠aik’uẕ First Nation (of ualnööm: Stoney Creek Band). Nadleh spriakwiis (ingelsk: Nadleh dialect). Fulk: Nadleh Whut’en Band. Stelakoh spriakwiis (ingelsk: Stelakoh dialect). Fulk: Stelakoh Band. Tesetl’adak spriakwiis (ingelsk: Tesetl’adak or Cheslatta dialect). Fulk: Cheslatta Band. Blackwater spriakwiis (ingelsk: Blackwater dialect) Lhtakoh spriakwiis (ingelsk: Lhtakoh dialect). Fulk: Red Bluff Band. Ndazko spriakwiis (ingelsk: Ndazko or Nazko dialect). Fulk: Nazkoh Band . Lhoosk’us spriakwiis (ingelsk: Lhoosk’us or Kluskus dialect). Fulk: Kluskus Band. Lhk’acho spriakwiis (ingelsk: Lhk’acho or Ulkatcho"}
{"id": "43380", "contents": "Koberg as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 783 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43381", "contents": "Kollow as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 609 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43382", "contents": "Köthel as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 262 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43386", "contents": "Bösel (üüb Saaterfresk: Böäsel) as en ianhaidsgemeend uun a Lunkreis Cloppenburg. E gemeend leit uun a uast faan a kreis. Det hee 8384 lidj (2020). Cloppenburg: County in Lower Saxony citypopulation.de"}
{"id": "43387", "contents": "Emstek as en ianhaidsgemeend uun a Lunkreis Cloppenburg. E gemeend leit uun a uast faan a kreis. Det hee 12.362 lidj (2020). Cloppenburg: County in Lower Saxony citypopulation.de"}
{"id": "43388", "contents": "Garrel as en ianhaidsgemeend uun a Lunkreis Cloppenburg. E gemeend leit uun a uast faan a kreis. Det hee 15.344 lidj (2020). Cloppenburg: County in Lower Saxony citypopulation.de"}
{"id": "43389", "contents": "Lastrup as en ianhaidsgemeend uun a Lunkreis Cloppenburg. E gemeend leit uun a süüden faan a kreis. Det hee 7088 lidj (2020). Cloppenburg: County in Lower Saxony citypopulation.de"}
{"id": "43390", "contents": "Molbergen (üüb Saaterfresk: Molbiergen) as en ianhaidsgemeend uun a Lunkreis Cloppenburg. E gemeend leit uun a waast faan a kreis. Det hee 9.076 lidj (2020). Cloppenburg: County in Lower Saxony citypopulation.de"}
{"id": "43391", "contents": "Apen as en ianhaidsgemeend uun a Lunkreis Amerlun uun Niidersaksen. At gemeend leit uun a waasten faan a lunkreis. Det hee 11.883 lidj (2021). Ammerland: County in Lower Saxony, citypopulation.de"}
{"id": "43394", "contents": "Bad Zwischenahn as en ianhaidsgemeend uun a Lunkreis Amerlun uun Niidersaksen. At gemeend leit uun a maden faan a lunkreis. Det hee 29.351 lidj (2021). Ammerland: County in Lower Saxony, citypopulation.de"}
{"id": "43395", "contents": "Edewecht as en ianhaidsgemeend uun a Lunkreis Amerlun uun Niidersaksen. At gemeend leit uun a süüden faan a lunkreis. Det hee 22.748 lidj (2021). Ammerland: County in Lower Saxony, citypopulation.de"}
{"id": "43396", "contents": "Rastede as en ianhaidsgemeend uun a Lunkreis Amerlun uun Niidersaksen. At gemeend leit uun a nuurduast faan a lunkreis. Det hee 22.874 lidj (2021). Ammerland: County in Lower Saxony, citypopulation.de"}
{"id": "43397", "contents": "Wiefelstede as en ianhaidsgemeend uun a Lunkreis Amerlun uun Niidersaksen. At gemeend leit uun a uast faan a lunkreis. Det hee 16.167 lidj (2021). Ammerland: County in Lower Saxony, citypopulation.de"}
{"id": "43398", "contents": "Kröppelshagen-Fahrendorf as en gemiine foont Åmt Hohe Elbgeest önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 1330 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43399", "contents": "Krukow as en gemiine foont Åmt Lütau önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt süüden foon e kris. Dåt heet 153 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "434", "contents": "Da Berberspräke (uk Berberisch; Berberisch: Tamazight) bile maenoud en twich foon da Afro-Asiatische Spräke än wårde snååked önj tiin lönje önj Nord-Afrikaa. Dåt spräkegebiit låpt foon Marokko önj et weesten bit tu dåt ägyptisch Siwa önj et ååsten än foon dät Madelheef önj et norden bit tu jü republiik Niger önj et sööse. Da mååste snååkere jeeft dåt ouers önj Marokko, Algerien än Libyen. Dåt Berberisch wårt snååked foon süwat di haleft foon da Marokkaner, en treedepårt foon da Algerier än da Maure än en füftel foon da Lybier. Hüfoole manschne dåt maenouder jeeft, da Berberisch snååke, as ai gödj bekånd, ouerdåt foole lönje önj e Maghreb niinj doote ouer spräke önj jare följksteelinge apnaame. Da wårde taksiird aw tuhuupe twasche seekstiin än dorti miljoone, deerbai da latjere grupe, da booge önj Tunesien, Mali, ouers uk önj Spaanien, Frånkrik, Holönj, Bälgien, Tjüschlönj, Kanada än da Feriinde Stoote. Di noome, di da mååste berbersnååkere har seelew jeewe, as Imazighen, 'frie manschne'. Tamazight, önj nördlik Berberisch di noome for di spräke for ham seelew, as jü jü-form foon di iinjtål 'Amazigh' foon 'Imazighen'. Di oueriinjstimende ütdrük önj da Tuaregspräke as, oufhongi foon dåt dialäkt 'Tamasheq/Tamahaq/Tamajaq'. Di ütdrük Berber wårt mååst brükt, ouers"}
{"id": "43400", "contents": "Krummesse as en gemiine foont Åmt Berkenthin önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 1718 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43401", "contents": "Krüzen as en gemiine foont Åmt Lütau önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt süüden foon e kris. Dåt heet 346 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43402", "contents": "Kuddewörde as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 1372 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43403", "contents": "Kühsen as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 375 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43404", "contents": "Kulpin as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 201 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43405", "contents": "Labenz as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 852 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43406", "contents": "Langenlehsten as en gemiine foont Åmt Büchen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt söödååsten foon e kris. Dåt heet 147 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43407", "contents": "Lankau as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 470 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "4341", "contents": "Tsilhqot’in spriak of Chilcotin spriak (aanj nööm: Tsìnlhqút’ín ; ingelsk: Chilcotin, Tsilhqot’in, Tsilhqut’in, Tzilkotin) as det atapaskisk spriak faan't Tsilhqot’in fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 2.000 minsken fööraal uun British Columbia uun Kanada. ʔEsdinlagh Gwet'in Tl'esqox Gwet'in Tl'etinqox Gwet'in Yuneŝit'in Gwet'in Tŝi Deldel Gwet'in Xeni Gwet'in dénì minsk tŝì fels déyènẑ maan ts’íqíh wüf sùnàgh man bruder lhùy fask lhìn hünj sès bäär gèh haas dẑèlh berag dìny sjauer bèghú san/hör hünjtus béẑì san/hör hünjsnütj Súwh-t?’éghèdúdính: the Tsìnlhqút’ín Nímính Spiritual Path by Linda Ruth Smith (2004) Tsilhqot'in Nation v. British Columbia http://www.firstvoices.com/en/Tsilhqotin-Xeni-Gwetin"}
{"id": "43410", "contents": "A Islaamisk kalender (araabisk ‏التقويم الهجري‎‎, DMG at-taqwīm al-hiǧrī of ‏التقويم الإسلامي‎‎ at-taqwīm al-islāmī) as en muunkalender. Sin kalenderjuaren haa twaalew muunmuuner mä 29 of 30 daar, uun't madel 354 1⁄3 daar. Auer islaamisk juaren 10 bit 12 daar kurter san üs a sanjuaren (amanbi 365 1⁄4 daar), san 33 islaamisk juaren so lung üs ~ 32 sanjuaren. För a büürerei woort oober uk uun islaamisk lunen di Gregoriaans kalender brükt; di Islaamisk kalender hää fööraal en religiöös bedüüdang. Dootem efter a Islaamisk Kalender: 9. Dhū l-Hiddscha 1445 (= 16. Jüüne 2024) [aktualisiare] Commonskategorii: Islaamisk kalender – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43412", "contents": "Sindhi (Araabisk سنڌي; Devanagari सिन्धी Sindhī) as en Indoaarisk spriak, diar fööraal uun Süüduastpakistaan snaaket woort. Commonskategorii: Sindhi – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Sindhi"}
{"id": "43415", "contents": "A Niagara Weederfaaler (ingelsk Niagara Falls [naɪˌæɡ(ə)ɹəˈfɔːlz]) san weederfaaler faan a Niagara Struum üüb a grens tesken a bundesstoot New York (USA) an at prowins Ontario (Kanada). Niagara Falls het uk jo tau stääden üüb eder ääg, ian uun a USA, an ian uun Kanada. Commonskategorii: Niagara Weederfaaler – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Niagara Weederfaaler (sjiisk) 43.078055555556-79.075833333333Koordinaaten: 43° 4′ 41″ N, 79° 4′ 33″ W"}
{"id": "4342", "contents": "Nicola spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Nicola language) as det atapaskisk spriak faan't Nicola fulk (Stuwix) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun British Columbia (Similkameen an Nicola Country) uun Kanada. Boas, Franz (1924) Vocabulary of an Athapascan Tribe of Nicola Valley, British Columbia, International Journal of American Linguistics 3.1.36-38. The Thompson Country, Mark Sweeten Wade"}
{"id": "43421", "contents": "At Ualsaksisk, Ualneedertjiisk of Ualplaattjiisk wiar en Waastgermaans Sprik, wat faan det 9. juarhunert tu det 12. juarhunert uun't gebiit faan a uast faan't Neederlunen an a nuurdwaast faan 't Tjiisklun fan nü snaaket wurd. Det bekäändst werk üüb't spriik as at eepos Heliand. At spriik wiar a föörluuper faan Madelplaattjiisk an Plaattjiisk. Gallée, J. H. (1910), Altsächsische Grammatik, Halle: Max Niemeyer, (Archive.org)"}
{"id": "43429", "contents": "Lanze as en gemiine foont Åmt Lütau önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 286 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43430", "contents": "Lehmrade as en gemiine foont Åmt Breitenfelde önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 594 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43431", "contents": "Linau as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 1252 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43432", "contents": "Lüchow as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 276 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43433", "contents": "Lütau as en gemiine foont Åmt Lütau önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 710 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43434", "contents": "Mechow as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 127 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43435", "contents": "Möhnsen as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 538 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43436", "contents": "Mühlenrade as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt weesten foon e kris. Dåt heet 177 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43437", "contents": "Müssen as en gemiine foont Åmt Büchen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 1165 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43438", "contents": "Mustin as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 734 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43439", "contents": "Niendorf bei Berkenthin as en gemiine foont Åmt Berkenthin önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 196 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "4344", "contents": "Navajo spriak of Navaho spriak (aanj nööm: Diné bizaad ; ingelsk: Navajo, Navaho) as det atapaskisk spriak faan't Navajo fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 170.717 (2007) minsken fööraal uun New Mexico, Arizona, Colorado an Utah uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. Wikipedia üüb Navajo census.gov 2007 American Community Survey. Accessed 2010-07-13. NLA Diné Bizaad Naalkaah The Voice of the Navajo Nation KTNN"}
{"id": "43440", "contents": "Niendorf an der Stecknitz as en gemiine foont Åmt Breitenfelde önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 653 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43441", "contents": "Nusse as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 1135 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43442", "contents": "Wat menst dü ? Gemeen Lüchow (Lauenborj) Lunkreis Lüchow-Dannenberg Stääd Lüchow (Wendland)"}
{"id": "43449", "contents": "En lins as uun a optik en trochskiinen skiiw, huarfaan tumanst ian sidj krüm sleeben as. At trochskiinen laacht woort breegen an tu a maden hen tuupfeerd (bi en saamellins) of ütjenööder streid (bi en streilins). En konvex sleeben lins saamelt, an en konkav sleeben lins streit. Di nööm komt faan't plaant Lins, diar ütjsjocht üs en bikonvex sleeben lins. Commonskategorii: Lins (Optik) – Saamlang faan bilen of filmer Fresnel-Lins"}
{"id": "43451", "contents": "A nerfen san en grat süsteem faan nerfen-selen, an sodenang en orgaan faan diarten mä en fääst selstruktuur (Eumetazoa), uk faan minsken. Jo skel feranrangen uun a bütjer an baner amwelt faan en diart registriare, an do en signaal tu't nerfensüsteem sjüür. So koon di organismus diar üüb reagiare. Sentraal nerfensüsteem (ZNS) mä Hoodmörag Ragmörag Perifeer nerfensüsteem (PNS) för uaren, uugen, nöös, müs, hidj, muskeln Hoodnerfen Ragnerfen Autonoom/wegetatiif nerfensüsteem (ANS/VNS) för automaatisk ufluupen föörgunger uun't lif Sympathikus Parasympathikus ENS för maag an siarem Dochtern för nerfenkraankesen san neuroloogen. Jo komre jo am: ALS, Parkinson, MS, Enzephalitis, Meningitis, Epilepsii, Tumooren Uk wiiren kön a nerfen uungrip, so üs bi't Ruus. Commonskategorii: Nerfen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43453", "contents": "Panten as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 654 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43454", "contents": "Pogeez as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 495 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43455", "contents": "Poggensee as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 351 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43456", "contents": "Ritzerau as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 295 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43457", "contents": "Römnitz as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 58 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43458", "contents": "Rondeshagen as en gemiine foont Åmt Berkenthin önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 812 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43459", "contents": "Roseburg as en gemiine foont Åmt Büchen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 530 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "4346", "contents": "Waast-Apache spriak (aanj nööm: Ndee biyatiʼ / Nnee biyatiʼ ; ingelsk: Western Apache) as det atapaskisk spriak faan't Navajo fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 12.693 (White Mountain 12.500) minsken fööraal uun Arizona uun a Ferianagt Stooten faan Ameerikoo. Cibecue Nuurd-Tonto (ingelsk: Northern Tonto) Süüd-Tonto (ingelsk: Southern Tonto) San Carlos Tsézhiné (Arivaipa) Pinal Apache Peaks San Carlos proper White Mountain ndeeń maan isdzán wüf chaghą́shé kint shash bäär gídí kaat góshé hünj nadáʼ meis bijaaʼ sin/hör uar shijaaʼ min uar diłhił suart łitsog güül dził berag zas snä tú weeder dałaá ian naki tau táági trii dį́į́ʼi sjauer ashdlaʼi fiiw aa ja Indigenous Languages Spoken in the United States. Archiwiaret faan det originool di 23. Jüüle 2017. Ufrepen di 28. August 2011. http://jan.ucc.nau.edu/~jar/TIL_12.html Apache Speaking Dictionary Teaching Indigenous Languages"}
{"id": "43460", "contents": "Sahms as en gemiine foont Åmt Schwarzenbek-Land önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 402 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43461", "contents": "Salem as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 638 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43462", "contents": "Sandesneben as e hoodstää foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E stää läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 1859 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43463", "contents": "Schiphorst as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 642 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43464", "contents": "Schmilau as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 563 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43465", "contents": "Schnakenbek as en gemiine foont Åmt Lütau önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris, bai di Elbe Struum. Dåt heet 874 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43468", "contents": "Appen as en gemiine foont Åmt Geest und Marsch Südholstein önj e Kris Pinnebärj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 4849 inboogere (2020). Pinneberg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "4347", "contents": "Mescalero-Chiricahua spriak of Mescalero-Chiricahua Apache spriak as det atapaskisk spriak faan't Apache fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 1.800 minsken fööraal uun New Mexico, Arizona an Oklahoma uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo an Sonora an Chihuahua uun Meksiko. Chiricahua (ingelsk: Chiricahua, Chiricahua Apache). Uun Süüdwaast New Mexico, Oklahoma an Süüd Arizona. Chiricahua Mimbreño Mogollon Mescalero (ingelsk: Mescalero, Mescalero Apache). Madel New Mexico an uun Texas. Archive copy. Archiwiaret faan det originool di 23. Jüüle 2017. Ufrepen di 28. August 2011. Chiricahua and Mescalero Apache Texts"}
{"id": "43470", "contents": "Bevern as en gemiine foont Åmt Rantzau önj e Kris Pinnebärj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 589 inboogere (2020). Pinneberg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43472", "contents": "Johannes Oldsen (* 13. April 1894 önj Klookris, Risem-Lonham; † 30. September 1958 önj Läigeroos bai Naibel) wus en nordfraschen poliitiker. Hi wus maning iirnge formoon foon e Foriining for nationale Friiske. San taatje wus Jacob Oldsen (1835-1906), di böre wus, än sin mam wus Ingeburg Christine Andresen (1857-1937), en böre sin doochter. Hi gäng tu schölj önj Klookris än Hüsem. Hi årbed önj e Bånkferiin för Slaswik-Holstiinj önj Hüsem än Naimünster. Hi wus önj di Jarste Wråålkrich soldoot än köm tumätje. Eefter jü NSDAP e måcht ouernüm, wörd hi disidänt. Eefter di Oudere Wråålkrich wus hi önj e loondai foon Slaswik-Holstiinj. Literatuur foon unti ouer Johannes Oldsen önj e kataloog foon't Tjüsch Natsionaalbibleteek"}
{"id": "43477", "contents": "Schönberg as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt noordweesten foon e kris. Dåt heet 1366 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43478", "contents": "Schretstaken as en gemiine foont Åmt Breitenfelde önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 489 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43479", "contents": "Schulendorf as en gemiine foont Åmt Büchen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 448 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "4348", "contents": "Lipan spriak of Lipan Apache spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Lipan, Lipan Apache) as det atapaskisk spriak faan't Apache fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun New Mexico, Texas an Oklahoma uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. Unesco Altas: http://www.unesco.org/culture/ich/index.php?pg=00206 Ethnologue http://www.lipanapachetribe.com/"}
{"id": "43480", "contents": "Schürensöhlen as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 158 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43481", "contents": "Seedorf as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 501 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43482", "contents": "Siebenbäumen as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 606 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43483", "contents": "Siebeneichen as en gemiine foont Åmt Büchen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 250 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43484", "contents": "Sierksrade as en gemiine foont Åmt Berkenthin önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 433 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43485", "contents": "Sirksfelde as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 338 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43486", "contents": "Steinhorst as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 554 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43487", "contents": "Sterley as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 932 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43488", "contents": "Stubben as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 386 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "4349", "contents": "Jicarilla Apache spriak of Jicarilla spriak (aanj nööm: Abáachi mizaa ; ingelsk: Jicarilla, Jicarilla Apache) as det atapaskisk spriak faan't Jicarilla Apache fulk (3.000 minsken) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 1.000 minsken fööraal uun New Mexico, Colorado an Oklahoma uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. dééh tee ts’e weremk dzemichʼili Prunus virginiana kʼaiʼ Salix exigua nooshchʼili Quercus gambelii kʼii Rhus trilobata tsé fels zháal jil Dictionary of Jicarilla language in the works. Archiwiaret faan det originool di 2. Febrewoore 2010. Ufrepen di 29. August 2011. Rebecca Rae (2009), Utilizing Jicarilla Apache Knowledge to Enrich, The Watershed Watch Program Curriculum for the Benefit of the Jicarilla Apache Youth Jicarilla Apache Texts by Pliny Earle Goddard (1911)"}
{"id": "43495", "contents": "Talkau as en gemiine foont Åmt Breitenfelde önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 516 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43496", "contents": "Tramm as en gemiine foont Åmt Büchen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 347 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43497", "contents": "Walksfelde as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt noordweesten foon e kris. Dåt heet 235 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43498", "contents": "Wangelau as en gemiine foont Åmt Lütau önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 221 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43499", "contents": "Wentorf (Amt Sandesneben) as en gemiine foont Åmt Sandesneben-Nusse önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordweesten foon e kris. Dåt heet 732 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "435", "contents": "Bergisch Gladbach as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen. Jü stää heet 111.846 inboogere (2019). Dåt as e hoodstää foon di Rheinisch-Bergischer Kreis. Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "4350", "contents": "Plains Apache spriak of Kiowa Apache spriak (aanj nööm: Náʼįįsha ; ingelsk: Plains Apache, Kiowa Apache) as det atapaskisk spriak faan't Plains Apache fulk (mä Kiowa fulk) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun Oklahoma uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. James Estes, National Clearinghouse for Bilingual Education Ta na á née see? hü hetst dü? https://web.archive.org/web/20100122133412/http://hello-oklahoma.benjaminbruce.com/plains-apache.htm"}
{"id": "43500", "contents": "Wiershop as en gemiine foont Åmt Hohe Elbgeest önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 204 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43501", "contents": "Witzeeze as en gemiine foont Åmt Büchen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt sööden foon e kris. Dåt heet 905 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43502", "contents": "Wohltorf as en gemiine foont Åmt Hohe Elbgeest önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 2398 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43503", "contents": "Woltersdorf as en gemiine foont Åmt Breitenfelde önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önj e mal foon e kris. Dåt heet 305 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43504", "contents": "Worth as en gemiine foont Åmt Hohe Elbgeest önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt söödweesten foon e kris. Dåt heet 189 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43505", "contents": "Ziethen as en gemiine foont Åmt Lauenburgische Seen önj e Kris Hiirtuuchdoom Lauenborj. E gemiine läit önjt nordååsten foon e kris. Dåt heet 1124 inboogere (2020). Herzogtum Lauenburg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43510", "contents": "Bilsen as en gemiine foont Åmt Rantzau önj e Kris Pinnebärj. E gemiine läit önjt ååsten foon e kris. Dåt heet 820 inboogere (2020). Pinneberg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43511", "contents": "Bokel as en gemiine foont Åmt Hörnerkirchen önj e Kris Pinnebärj. E gemiine läit önjt norden foon e kris. Dåt heet 596 inboogere (2020). Pinneberg: County in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "43512", "contents": "Wat menst dü? Bokel (Pinnebärj) Bokel (Nortorf) Bokelesch (Boukeläsk) uun't Saaterlun"}
{"id": "43515", "contents": "A Cinque Terre, det ment: fiiw stääden of lunen, san en 12 km lungen strimel bi't küst faan a Riviera uun't Prowins La Spezia (Liguurien, Itaalien). Diar lei fiiw aparte letj stääden, diar iin uun a berger baud wurden san. Det regiuun as en UNESCO weltarewdial, an diar wene son 7.000 minsken. Vernazza Monterosso al Mare Corniglia Manarola Riomaggiore Commonskategorii: Cinque Terre – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Cinque Terre (sjiisk)"}
{"id": "43518", "contents": "At Metropolitansteed Genua hee 67 gemeenden. Genova: Metropolitan City in Liguria, citypopulation.de"}
{"id": "4352", "contents": "Hupa spriak (aanj nööm: Na:tinixwe Mixine:whe’ ; ingelsk: Hupa, Hoopa) as det atapaskisk spriak faan't Hupa fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 64 minsken fööraal uun Nuurdwaast-Kalifornien uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. Hupa-Chilula Chilula-Whilkut Chilula Whilkut Hupa-Tsnungxwe Hupa spriak Tsnungxwe Mattole-Wailaki Mattole (Mattole-Bear River) Mattole Bear River (Nekanni) Eel River spriaken Kato (Cahto) Lassik Nongatl Sinkyone Northern Sinkyone (Lholankok Sinkyone) Southern Sinkyone (Shelter Cove Sinkyone) Wailaki Eel Wailaki North Fork Wailaki Pitch Wailaki Hupa Language Dictionary / Na:tinixwe Mixine:whe’, second edition Hupa Language / Na:tinixwe:-Mixine:we' Danny Ammon's Hupa Language Web Site"}
{"id": "43523", "contents": "Elba as en eilun uun't Madlunsia, an hiart tu't regiuun Toskaana uun't Prowins Livorno (Itaalien). Üüb Elba lewe son 32.000 minsken uun sööwen gemeenen: Portoferraio (Hoodstääd mä't eilun Montecristo), Campo nell’Elba (mä Pianosa), Capoliveri, Marciana, Marciana Marina, Porto Azzurro an Rio. Hualeweilun Enfola uun't nuurden Waastküst Bocht faan Fetovaia uun't süüdwaasten Commonskategorii: Elba – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Elba (sjiisk)"}
{"id": "43525", "contents": "Iwan Jakowytsch Franko (üüb Ukrainisk: Іва́н Я́кович Франко́ Iván Jákovič Frankó; * 27. August 1856 uun Nahujewytschi, Galiisien, Keiserdoom Uasterrik; † 28. Mei 1916 uun Lemberg, Galiisien, Uasterrik-Ungarn) wiar en ukrainisk skriiwer. Hi skreew dön iarst kriminaalromoonen an neimuudis staken üüb rimen üüb Ukrainisk. At steed Iwano-Frankiwsk uun a waast faan a Ukraine as efter ham neemd. Iwan Franko sin wichtig werken san: Lung staken üüb rimen: Панські жарти Pans'ki žarty (1887; „A Lunbesaater sin Spooser”) Іван Вишенський Ivan Vyšens'kyj (1900; „Iwan Wyschensky”) Мойсей Mojsej (1905; „Moose”) Soomlingen faan staken üüb rimen: Зів'яле листя Ziv’jale lystja (1896; „Ferwelet Bleeden”) Мій Ізмарагд Mij Izmarahd (1897; „Man Smaragd”) Із днів журби Iz dniv žurby (1900; „Faan a Daar faan Komer”). Öler werken: Борислав сміється Boryslav smijet'sja (1882; „Boryslaw Laachet”) Захар Беркут Zachar Berkut (1883; „Sachar Berkut”) Основи суспільност Osnovy suspil'nosti (1895; „Stöten faan't Seelskap”) Перехресні стежки Perechresni stežky (1900; „A Krüsingen”). Commons: Iwan Franko – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43528", "contents": "At Metropolitansteed Bari hee 41 gemeenden: Bari: Metropolitan City in Puglia, citypopulation.de"}
{"id": "4353", "contents": "Pasiifik-Atapaskisk spriaken san en twiig faan a Atapaskisk spriaken bi a Pasiifikküst faan a Feriand Stooten faan Ameerikoo. Diar hiar amanbi 10-13 spriaken tu, an 50-100 minsken snaake ian diarfaan üs mamenspriak. Kalifornien Atabaskisk spriaken Hupa-Chilula Chilula-Whilkut Chilula Whilkut Hupa-Tsnungxwe Hupa spriak Tsnungxwe Mattole-Wailaki Mattole (Mattole-Bear River) Mattole spriak Bear River (Nekanni) Eel River spriaken Kato spriak (Cahto) Lassik spriak Nongatl spriak Sinkyone spriak Northern Sinkyone (Lholankok Sinkyone) Southern Sinkyone (Shelter Cove Sinkyone) Wailaki spriak Eel Wailaki North Fork Wailaki Pitch Wailaki Oregon Atabaskisk spriaken Boower-Umpqua spriak Rogue River (a.k.a. Tututni or Lower Rogue River) Boower-Coquille spriak Coquille Flores Creek Tututni spriak Tututunne Mikwunutunne Joshua (a.k.a. Chemetunne) Sixes Pistol River (a.k.a. Chetleshin) Wishtenatin (a.k.a. Khwaishtunnetunnne) Euchre Creek Chasta Costa (a.k.a. Illinois River, Chastacosta, Chasta Kosta) Galice-Applegate Galice Applegate (a.k.a. Nabiltse) Tolowa spriak Chetco spriak († ütjstürwen) Smith River"}
{"id": "43531", "contents": "A Dame Commander as en betiaknang uun't Ferianagt Könangrik för en wüf mä en huugen fersiinstorden. Diar jaft at ünlik wäärdaghaiden faan. En Dame as en betiaknang faan a britisk aadel. Order of the Bath (DCB) Order of St. Michael and St. George (DCMG) Royal Victorian Order (DCVO) Order of the British Empire (DBE) För a maaner as det en betj ööders, jo het Knight Commander an haa sääks tiitel: Order of the Bath (KCB) Order of the Star of India (KCSI) Order of St Michael and St George (KCMG) Order of the Indian Empire (KCIE) Royal Victorian Order (KCVO) Order of the British Empire (KBE)"}
{"id": "43536", "contents": "fpd3pd5 A Puy de Sancy as mä en hööchde faan 1.885 meetern di huuchst berag uun't fransöösk Sentraalmasiif, 35 km süüdwaasten faan Clermont-Ferrand. Hi hiart tu't beragkeed Monts Dore. A Puy de Sancy wiar ans en wulkaan. Commonskategorii: Puy de Sancy – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43537", "contents": "At Metropolitansteed Bologna hee 55 gemeeden. Bologna: Metropolitan City in Emilia-Romagna, citypopulation.de"}
{"id": "4354", "contents": "Kwalhioqua–Tlatskanai spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Kwalhioqua–Clatskanie, Kwalhioqua–Tlatskanie, Kwalhioqua-Tlatskanai) as det atapaskisk spriak faan't Kwalhioqua–Tlatskanai fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun Washington an Oregon uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. Tlatskanai (of Łatskanai ; ingelsk: Clatskanie, Tlatskanie, Tlatskanai) : Uun süüd üüb oner Columbia River uun Oregon. Kwalhioqua : Uun nuurd üüb oner Columbia River uun Washington. Willapa (Willoopah) Suwal Det Willapa spriakwiis bispalen: xunani minsk wʼati wüf łin hünj ghałi san; muun tu weeder łi ian natke tau take trii tunchi sjauer łiqunnughan fiiw Victor Golla, Atlas of the World's Languages 2007 pg. 17 Łatskanai = Tlatskanai of Klatskanai tu Łingít = Tlingit of Klingit http://www.native-languages.org/clatskanie.htm http://multitree.org/codes/qwt.html https://web.archive.org/web/20110604210315/http://linguistics.berkeley.edu/survey/catalog/languages/show/1165"}
{"id": "43540", "contents": "At Metropolitansteed Cagliari hee 17 gemeenden. Cagliari: Metropolitan City in Sardegna, citypopulation.de"}
{"id": "43541", "contents": "At Metropolitansteed Catania hee 59 gemeenden. Catania: Province in Sicilia, citypopulation.de"}
{"id": "43545", "contents": "Cagliari ([ˈkaʎ.ʎa.ri]; üüb Sardisk: Casteddu, üüb Latiinsk: Caralis) as at hoodsteed faan't regiuun Sardiinien uun Itaalien. At steed leit uun a süüd faan't eilun Sardiinien. Det hee 148.881 lidj (2022). Det as uk at hoodsteed faan't Metropolitansteed Cagliari. Italy: Sardegna, citypopulation.de"}
{"id": "43546", "contents": "Reggio Calabria [ˌɾɛdːʒo kaˈlabɾia] of Reggio di Calabria as at hoodsteed faan't Metropolitanstääd Reggio Calabria uun't regiuun Kalaabrien uun Itaalien. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 171.800 (2022). Italy: Calabria, citypopulation.de"}
{"id": "43554", "contents": "A Elytropappus san en plaantenskööl uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Diar jaft at njügen slacher faan. E. adpressus E. cyathiformis E. glandulosus E. gnaphaloides E. hispidus E. longifolius E. rhinocerotis - Nööshurnbosk E. ruschianus E. scaber Commonskategorii: Elytropappus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Elytropappus"}
{"id": "43557", "contents": "Alessandro Francesco Tommaso Antonio Manzoni (* 7. Marts 1785 uun Mailand; † 22. Mei 1873 uk diar) wiar en italjeens dachter an skriiwer. Sin bekäändst werk as a romoon I Promessi Sposi (1827; „Dön Ferlööweten”). Commons: Alessandro Manzoni – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43558", "contents": "Joan Maragall i Gorina (* 10. Oktuuber 1860 uun Barcelona; † 20. Deetsember 1911 uk diar) wiar en katalaans dachter. Hi as een faan dön bedüüdenst skriiwern faan det neimuudis katalaans literatüür. Högen faan sin werken san: Poesies [Staken üüb Rimen]. Barcelona: Tipografia „L’Avenç“, 1895. Visions & cants [Apdaagingen an Schongen]. Barcelona: Tipografia „L’Avenç“, 1900 (archive.org, üüb Katalaans). Les disperses [Dön Ferstreileten]. Barcelona, Publicacions „Joventut“: 1904. Enllà [Üüb a Öler Eeg]. Barcelona: Tipografia „L’Avenç“, 1906 (archive.org, üüb Katalaans). Seqüències [Widjergungingen]. Barcelona: Tipografia „L’Avenç“, 1911. Commons: Joan Maragall – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43559", "contents": "Eugène Nielen Marais (* 9. Janewoore 1871 uun Pretoria; † 29. Marts 1936) wiar en süüdaafrikoons skriiwer, jurnalist an afkoot. Hi skreew det iarst konststak üüb rimen üüb Afrikaans, Winternag („Wonternaacht”; 1904). Winternag (1904) (allpoetry.com) Lied van Suidafrika (1926). Dwaalstories an ander vertellings (1927) Die huis van die vier winde (1933) Burgers van die berge (1938) Wedenskapelk werken üüb Ingels an Afrikaans: Die Siel van die Mier (1934) My friends the baboons (1939) The soul of the ape (1969) Commons: Eugène Marais – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43560", "contents": "James Prescott Joule [dʒuːl] (* 24. Detsember 1818 uun Salford bi Manchester; † 11. Oktuuber 1889 uun Sale) wiar en britisken füüsiker. Eegentelk fersiinet hi sin jil mä't biir braun, hää ham oober mä flook füsikaalisk fraagen befaadet. At SI-Ianhaid för energii het Joule tu iaren faan James Prescott Joule. Commonskategorii: James Prescott Joule – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: James Prescott Joule (sjiisk)"}
{"id": "43561", "contents": "At Metropolitansteed Venedig hee 42 gemeenden. Venezia: Metropolitan City in Veneto, citypopulation.de"}
{"id": "43566", "contents": "At Metropolitansteed Florens hee 41 gemeenden. Firenze: Metropolitan City in Toscana, citypopulation.de"}
{"id": "43567", "contents": "At Metropolitansteed Mailand hee 134 gemeenden. Milano: Metropolitan City in Lombardia, citypopulation.de"}
{"id": "43569", "contents": "Utrecht (ˈytrɛxt, tuharke?/i) as en holuns gemeen an det hoodstääd faan't Prowins Utrecht. Diar wene son 360.000 minsken, mä't amlun san't son 660.000. Utrecht as at sjuardgratst stääd uun Holun, an leit temelk uun a maden faan't lun. Diaram luup diar uk flook ferkiarswaier troch. Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns). Commonskategorii: Utrecht – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Utrecht (sjiisk)"}
{"id": "43580", "contents": "Gettorf (däänsk: Gettorp, plaatsjiisk: Cheddörp, Geddörp) as en gemeen uun a Kreis Rendsborag-Eckernförde, sowat hualew wai tesken Kiel an Eckernförde. Uun Gettorf sat at amt faan't Amt Dänischer Wohld. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Gettorf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43582", "contents": "A Limfjord as en lungen fjord, di det eilun Vendsyssel-Thy faan't Jütsk Hualeweilun ufdialt. Sodenang ferlääpt hi faan a Nuurdsia uun't waasten tu't Kattegat uun't uasten. Hi as iarst bi't Febrewooreflud 1825 trochbreegen, so dat diar daalang bragen auer feer. Di nööm komt faan't däänsk wurd \"limsten\", det as en 65 miljuun juar ualen kalkstian. Eilunen uun a Limfjord san Mors, Fur, Venø, Jegindø. Commonskategorii: Limfjord – Saamlang faan bilen of filmer 56.9427777777789.075Koordinaaten: 56° 57′ N, 9° 5′ O"}
{"id": "43586", "contents": "Mate (Ilex paraguariensis) as en plaant uun det skööl faan a Ilex. Hat wääkst üs strük of buum uun Süüdameerikoo. Diar het hat Yerba of Yerba-Mate. A bleeden wurd apgööden, jüst so üs tee. Uun a frisk bleeden san 0,4 bit 1,6 % Koffein an 0,3 bis 0,45 % Theobromin. Commonskategorii: Mate – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mate"}
{"id": "43591", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Theobromin (faan ualgreks θεός theós ‚God‘ an βρῶμα brōma ‚mial, spiis‘) as en alkaloid an en stimulans. Hat as nai mä Coffein an hää iinflööd üüb't nerfensüsteem. Theobromin komt natüürelkerwiis föör uun Kakao, Kola, Mate an Tee. Iindraanj tu Theobromin uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (mä JavaScript) Theobromin bi ChemIDplus Dootenbleed Theobromin bi AlfaAesar, ufrepen di 2010-12-14 (mä JavaScript). J. Marhold: Prehled Prumyslove Toxikologie; Organicke Latky. Avicenum, Prague, Czechoslovakia, 1986, S. 1372. C. C. Scott, R. C. Anderson, K. K. Chen: Further study of some l-substituted theobromine compounds. In: The Journal of pharmacology and experimental therapeutics. Band 86, Februar 1946, S. 113–119. PMID 21018247."}
{"id": "43593", "contents": "Hibiskus (Hibiscus), huuchsjiisk Eibisch as en plaantenskööl uun't famile faan a Malwenplaanten (Malvaceae). Diar jaft'at 200 bit 675 slacher faan. Jo waaks fööraal uun a troopen an subtroopen. H. sect. Aristivalvus – H. sect. Bombicella – H. sect. Bombycidendron – H. sect. Calyphylli – H. sect. Clypeati – H. sect. Columnaris – H. sect. Furcaria – H. sect. Hibiscus – H. sect. Ketmia – H. sect. Lilibiscus – H. sect. Muenchhusia – H. sect. Pentacalycinus – H. sect. Solandra – H. sect. Spatula – H. sect. Striati – H. sect. Trichospermum – H. sect. Trionastrum – H. sect. Trionum – H. sect. Venusti Commonskategorii: Hibiskus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hibiskus"}
{"id": "43595", "contents": "Sees (Malva neglecta) as en plaantenslach uun't famile faan a Malwenplaanten (Malvaceae). Uun ring tidjen as det plaant brükt wurden üs iidj. Tiaknang Bloos Frücht Commonskategorii: Sees – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sees"}
{"id": "43597", "contents": "A Dalasi as det münt faan di stoot Gambia uun Waastafrikoo sant 1971. Hi woort faan't Sentraalbeenk faan Gambia ütjden. 1 Butut 5 Bututs 10 Bututs 25 Bututs 50 Bututs 1 Dalasi (Sant 2019 jaft'at nei jilskiiner.) Fiiw Dalasis Tjiin Dalasis Fiiwantwuntag Dalasis Föftag Dalasis Hunert Dalasis Commonskategorii: Dalasi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43598", "contents": "Basse of Upper River as en lokaal ferwaltingsgebiit (üüb Ingels: Local Government Area) uun Gambia. At ferwaltingsgebiit leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurd, uast an süüd leit Seenegal an uun a waast Janjanbureh. Det hee 237.220 lidj (2013). At hoodsteed faan't ferwaltingsgebiit as Basse Santa Su. Dön aacht gratst steeden uun't ferwaltingsgebiit san: De Brikama Area Council (\"Brikama Gebiitsriad\") uun Basse Santa Su fewaltet at gebiit. Gambia: Administrative Division, citypopulation.de Gambia: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "436", "contents": "Berlin Berlin as jü hoodstää foon Tjüschlönj. Deer booge 3.664.088 manschne (2020). E stää heet 12 distrikte: 1871: Berlin wårt hoodstää foon dåt Tjüsche Rik. 1943 booge 4,5 milion manschne önj e stää. 1945: Slåcht am Berlin. 1949: Tou stääse, Weest-Berlin än Ååst-Berlin. 1961: Buu foon jü Berlin Möör. 1990: Weest- än Ååst-Berlin kaame tuhuupe. Berlin wårt hoodstää foon dåt näie Tjüschlönj. Alexanderplåts Berliner Doom Berlin Hoodboonhuf Brandenbörj Door Fiirsiitörn Potsdamer Plåts Riksdäi (tjüsche Bundesdäi) Rüüdj Räidhüs Straße des 17. Juni Siegessäule Unter den Linden Riksdäi Potsdamer Plåts Berlin katedrool Brandenbörj Door Teooter foon dåt weeste Schloss Bellevue Siegessäule Memorial Church International Congress Center , Funkturm Berlin Zoo, Knut 24.03.2007 Berliner Philharmonie Berlin Museum, Nefertiti Germany: States and Major Cities, citypopulation.de Germany: Berlin, citypopulation.de"}
{"id": "43601", "contents": "At Sentraalbeenk faan Gambia as det stootsbeenk faan di waastafrikoons stoot Gambia. Hat as 1971 grünjlaanj wurden, sat uun't hoodstääd Banjul, an dää det münt Dalasi ütj. At 'Economic Community of West African States' (ECOWAS), huar Gambia uk mä tu hiart, wal al sant 2005 en gemiansoom münt för fiftaanj waastafrikoons lunen apbau. Hat skal 'ECO' het efter det münster faan a EURO, man diar as noch niks efter kimen. Üüb a ööder sidj jaft'at uun Waastafrikoo al en müntunioon faan't Waastaafrikoons Sentraalbeenk (BCEAO) mä di CFA-Franc BCEAO. Wääbsteed faan't 'Central Bank of The Gambia' (ingelsk)"}
{"id": "43603", "contents": "Alvise Cadamosto (uk Ca’ da Mosto of Da Mosto; * amanbi 1432 uun Venedig; † 16. Jüüle 1483) wiar en hanelsmaan faan Venedig, diar uun a portugiisk prins Heinrich de Siafaarer san tiinst werket. Hi foon a Kapwerden ütj an siild loongs a waasteeg faan Aafrika, faan de Gambia Struum tu de Geba Struum uun det Guinea-Bissau faan nü. Hi skreew a Navigazioni (iarst 1507 ütjden), diar en ütjfeerelk beskriiwing faan sin faarten an a seelskapen faan a fölker uun a waast faan Aafrika uun det 15. juarhunert wiar. Commons: Alvise Cadamosto – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43604", "contents": "At Deensk Gulküst (üüb Deensk: Danske Guldkyst of Dansk Guinea) wiar en skööl faan koloniin, wat bi a Golf faan Guinea uun a waast faan Aafrika lai an tut Köningrik Denemark-Noorweegen hiard. A koloniin wurd 1850 tu det Ferianigt Köningrik ferkeeft. A gebiit faan det Deensk Gulküst as nü de süüduast eeg faan Ghaana. Uun det 19. juarhunert hed det Deensk Gulküst fiiw feestingen: Christiansborg (nü Accra) Fredensborg (nü Old Ningo) Prinsensten (nü Keta) Kongensten (nü Ada) Augustaborg (nü Teshie) Commons: Deensk Gulküst – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43609", "contents": "Lance Armstrong Test"}
{"id": "4361", "contents": "Mattole spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Mattole language) as det atapaskisk spriak faan't Hupa fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun Nuurd-Kalifornien uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. Mattole Bear River (Nekanni) naatʼłíí hünj shaa san; muun too weeder łiigəi suart łitsəw güül łitcidj ruad ləihaʼ ian nakxəh tau daakʼəh trii dintcʼyəh sjauer djikxlaʼ fiiw http://www.native-languages.org/mattole.htm Dick Grune (1994), A Survey of the Athabaskan Language Mattole Mattole language overview at the Survey of California and Other Indian Languages Mattole at native-languages.org"}
{"id": "43611", "contents": "Brikama of West Coast as en lokaal ferwaltingsgebiit (üüb Ingels: Local Government Area) uun Gambia. At ferwaltingsgebiit leit uun a waast faan't lun. Uun a nuurd lei Banjul, de Gambia Struum an Mansakonko, uun a uast an süüd leit Seenegal an uun a waast a Atlantik. Det hee 688.744 lidj (2013). Dön tjiin gratst steeden uun't ferwaltingsgebiit san: De Brikama Area Council (\"Brikama Gebiitsriad\") uun Brikama Steed fewaltet at gebiit. Gambia: Administrative Division, citypopulation.de Gambia: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "43612", "contents": "Janjanbureh of Central River as en lokaal ferwaltingsgebiit (üüb Ingels: Local Government Area) uun Gambia. At ferwaltingsgebiit leit uun a uast faan't lun. Uun a nuurd an süüd leit Seenegal, uun a uast Basse an uun a waast Kuntaur. Det hee 125.204 lidj (2013). Dön trii gratst steeden uun't ferwaltingsgebiit san: Gambia: Administrative Division, citypopulation.de Gambia: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "43613", "contents": "Christoph Kolumbus (itajeensk Cristoforo Colombo, spoonsk Cristóbal Colón, portugiisk Cristóvão Colombo; * amanbi 1451 uun't Republiik Genua; † 20. Mei 1506 uun Valladolid, Könangrik Kastiilien) wiar en itajeensken siamaan an koptein uun siinsten faan't Könangrik Kastiilien. Hi hää 1492 a siawai tu Ameerikoo fünjen. Eegentelk wul hi en waastelken siawai tu Indien finj, auer Indien en wichtag hanelslun wiar. An hi wul gauer wees üs a Portugiisen, diar leewen trinjam Afrikoo siil moost. Kolumbus siild faan 1492 bit 1504 sjauersis auer a Atlantik, an hää diar fööraal a Grat Antilen besoocht. Iarst üüb sin leetst rais foor hi widjer am a waast an kaam uun Honduuras üüb't Amerikoonsk fäästlun uun. Sin leewent loong as Kolumbus diar goorei waar am wurden, dat hi en neien kontinent fünjen hed. Iarst leeder foonj Amerigo Vespucci det ütj, an efter ham as Ameerikoo do näämd wurden. Daalang witj wi, dat al a Wikingern oner Leif Erikson 500 juar iarer uun Ameerikoo lungat san, man jo haa diar ei siidelt. An diaram täält Kolumbus üs di maan, di Ameerikoo fünjen hää. Kolumbus sin sjauer raisen tu Ameerikoo an sin aanj siakoord: Commonskategorii: Christoph Kolumbus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43617", "contents": "At Europoeesk Sentraalbeenk (ESB, huuchsjiisk EZB, ingelsk ECB, fransöösk BCE) as 1998 grünjlaanj wurden, an för't Europeesk Müntunion tustendag. Hör münt as di EURO (€). At ESB sat uun Frankfurt am Main (Sjiisklun). Commonskategorii: Europeesk Sentraalbeenk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4362", "contents": "Kato spriak of Cahto spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Kato or Cahto language) as det atapaskisk spriak faan't Kato fulk (92 minsken 1982) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun Nuurd-Kalifornien (Cahto Valley an Long Valley uun Mendocino County) uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. Eel River spriaken Kato spriak (Cahto) Lassik spriak Nongatl spriak Sinkyone spriak Northern Sinkyone (Lholankok Sinkyone) Southern Sinkyone (Shelter Cove Sinkyone) Wailaki spriak Eel Wailaki North Fork Wailaki Pitch Wailaki din minsk tcʼeek wüf naalhghii hünj too weeder lhgai witj lhtciik ruad lhaaʼhaaʼ ian naakaaʼ tau taakʼ trii naakaaʼnaakaaʼ sjauer laaʼsaanii fiiw http://linguistics.berkeley.edu/~survey/languages/kato.php http://www.native-languages.org/kato.htm http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=ktw http://www.native-languages.org/kato.htm Goddard, Pliny Earle. 1909. Kato texts. University of California Publications in American Archaeology and Ethnography 5: 65-238. Goddard, Pliny Earle. 1912. Elements of the Kato language. University of California Publications in American Archaeology and Ethnography 11: 1-176. Golla, Victor. 2011. California Indian languages. Berkeley: University of California Press."}
{"id": "43621", "contents": "Otto III. (HRR) woort Röömsk-Tjiisk Keiser faan't Hilag Röömsk Rik"}
{"id": "43623", "contents": "Juri Alexejewitsch Gagarin (rüsk Юрий Алексеевич Гагарин; amskrewen Jurij Alekse’evič Gagarin; * 9. Maarts 1934 uun Kluschino, Oblast Smolensk, Sowjetunion; † 27. Maarts 1968 bi Nowosjolowo, Oblast Wladimir, Sowjetunion) wiar en sowjetsken weltrümkeerer (kosmonaut), an di iarst minsk uun a weltrüm. Commonskategorii: Juri Gagarin – Saamlang faan bilen of filmer Wilson, Jim: Yuri Gagarin: First Man in Space (en) NASA. 13. April 2011. Archiwiaret faan det originool di 14. Maarts 2023. Ufrepen di 23. Maarts 2023."}
{"id": "43624", "contents": "Ferdinand Magellan, portugiisk Fernão de Magalhães, ütjspriak: [fɨr'nãu̯ dɨ mɐɣɐ'ʎãi̯ʃ], spoonsk Fernando de Magallanes (* föör 1485, ferlicht uun Vila Nova de Gaia, Könangrik Portugal; † 27. April 1521 üüb Mactan, Filipiinen) wiar en portugiisken siamaan an koptein uun siinsten faan't spoonsk könanghüs. Hi skul en waastelken wai tu a Molukken finj, diar en grat bedüüdang üs gewürtseilunen hed. An so wurd hi di iarst, di trinj am a welt siild as. Det wiar di leetst bewis, dat a eerd nian flaak skiiw, man en kuugel wiar. Di 20. September 1519 foor fiiw skeb faan Sanlúcar de Barrameda ütj üüb sia. Ian juar leeder foonj jo det Magellanstruat an siild üs iarst europeesk sialidj auer a Pasiifik. Man üs jo üüb a Filipiinen uunkaam, kaam Magellan tu duas bi en stridj mä en stam faan a Visayas. Oner komando faan Juan Sebastián Elcano kaam bluas ian faan jo fiiw skeb, at Victoria, weder tüs auer di bekäänd wai trinjam't Kap Gud Hööb, an lunagt di 6. September 1522 uun Sanlúcar. Faan muar üs 240 maan san bluas 35 trinjam a eerd siild. 55 öödern siild efter uasten weder tüs, so dat 90 maan det tuur auerlewet haa. Faan det tuur"}
{"id": "43625", "contents": "Sanlúcar de Barrameda as en stääd uun't Prowins Cádiz uun Andaluusien (Süüdspoonien). Hat leit bi a müs faan a struum Guadalquivir iin uun a Atlantik. Faan Sanlúcar ütj foor Ferdinand Magellan mä fiiw skeb ütj am a waast, man bluas ian skap kaam hial trinjam a eerd weder diar uun. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Iinwenerstatistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Sanlúcar de Barrameda – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43627", "contents": "At Magellanstruat as en natüürelken siawai tesken a Atlantik uun't uasten an a Pasiifik uun't waasten swäärs troch Patagoonien (Süüdameerikoo). Hat hää hör nüüm efter Ferdinand Magellan, di di wai uun't juar 1520 fünjen hää. Hat hää en grat bedüüdang för a siafaard, auer di wai trinjam't Kap Hoorn föl linger an böös gefeerelk as. Commonskategorii: Magellanstruat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43630", "contents": "At Kap Gud Hööb (holuns Kaap de Goede Hoop, afrikaans Kaap die Goeie Hoop, ingelsk Cape of Good Hope, portugiisk Cabo da Boa Esperança) as en üübfaalen lunspas naibi't süüdspas (Kap Agulhas) faan Afrikoo. Hat leit uun't Prowins Waastkap faan Süüdafrikoo. Commonskategorii: Kap Gud Hööb – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kap Gud Hööb (sjiisk) -34.358118.472138888889Koordinaaten: 34° 21′ 29,2″ S, 18° 28′ 19,7″ O"}
{"id": "43632", "contents": "At Kap Hoorn (sjiisk Kap Horn, spoonsk Cabo de Hornos, ingelsk Cape Horn, holuns Kaap Hoorn) as en lunspas üüb det chileensk eilun Isla Hornos (Regiuun XII, Región de Magallanes y de la Antártica Chilena). Hat as a süüdermiast ponkt faan Süüdameerikoo. Di nööm hää't sant 1616 efter koptein Willem Cornelisz Schouten an det Hoorner Austraalse Compagnie uun't holuns stääd Hoorn. Commonskategorii: Kap Hoorn – Saamlang faan bilen of filmer -55.978888888889-67.271944444444Koordinaaten: 55° 58′ 44″ S, 67° 16′ 19″ W"}
{"id": "43633", "contents": "Vorlage:Infobox Ort in den Niederlanden/Wartung/Typ falsch gesetzt Hoorn ( tuharke?/i) as en holuns stääd uun't Prowins Nuurdholun. Diar wene 75.230 minsken (Stant: 1. Janewoore 2023) üüb en areaal faan 53 km². Diarfaan san 33 km² weeder. Di nööm komt ferlicht faan Hornus, en sjipdring faan di fresk Könang Redbad. Efter det Hoorner Austraalse Compagnie, diar 1616 en skapsrais trinjam Süüdameerikoo üüb a bian steld hää, as Kap Hoorn näämd wurden. Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns). Commonskategorii: Hoorn – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Hoorn (sjiisk)"}
{"id": "43639", "contents": "Hornos (spoonsk Isla Hornos) as en 6 km lung an 2 km briad eilun uun a chileensk dial faan Feuerland. Hör süüdspas as at Kap Hoorn, a süüdermiast ponkt faan Süüdameerikoo. Üüb Hornos stäänt en ialtürn an en meteoroloogisk statsion Estación Meteorológica de Cabo de Hornos. Bit aanj faan't 18. juarhunert lewet üüb Hornos an diar ambi a Yámana, en stam faan indioonern. Commonskategorii: Kap Hoorn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4364", "contents": "Wailaki spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Wailaki language) as det atapaskisk spriak faan't Wailaki fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun Nuurd-Kalifornien (Round Valley Reservation) uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. Eel River spriaken Kato spriak (Cahto) Lassik spriak Nongatl spriak Sinkyone spriak Northern Sinkyone (Lholankok Sinkyone) Southern Sinkyone (Shelter Cove Sinkyone) Wailaki spriak Eel Wailaki North Fork Wailaki Pitch Wailaki kaatʼiinin maan tcʼeektcin wüf naatʼii hünj too weeder lhgai witj lhtciit ruad lhai'haa' ian naakaaʼ tau taak trii denkyʼen sjauer daashkalaaʼ fiiw http://www.native-languages.org/wailaki.htm http://linguistics.berkeley.edu/~survey/languages/wailaki.php (ütjstürwen)"}
{"id": "43643", "contents": "Feuerland (spoonsk Tierra del Fuego, „Lun faan't Ial“), iar uk Magellanica (efter Ferdinand Magellan) as en skööl faan eilunen bi't süüdspas faan Süüdameerikoo. At Magellanstruat dialt a eilunen faan't fäästääg uf. Sant 1881 as Feuerland apdiald tu Chiile (Prowins Tierra del Fuego) uun't waasten an Argentiinien uun't uasten. A miast minsken lewe uun a argentiinsk dial (~ 127.000), uun a chileensk dial lewe man 8.000. Üs Ferdinand Magellan 1520 det Magellanstruat foonj, siig hi uun't süüden flook ialen, an so füng det regiuun di nööm Feuerland / Iallun. Commonskategorii: Feuerland – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43645", "contents": "A Hermite Eilunen (spoonsk Islas Hermite) san en ünbewent skööl faan eilunen uun't regiuun Feuerland uun a süüd faan Chiile. Jo hiar tu't gemeen Cabo de Hornos uun't Región de Magallanes y de la Antártica Chilena. Bit iin uun't 18. juarhunert wiar a eilunen bewenet faan a Yámana indioonern an haa Samajani het, daalang san's näämd efter di holuns admiraal Jacques L’Hermite. Tu det skööl hiar aacht grater eilunen: Isla Hermite, 143,59 km², 516 m huuch Isla Herschel, 65,81 km² Isla Deceit, 40,4 km² Isla Hornos mä Kap Hoorn Isla Jerdan Isla Hall Isla Maxwell Isla Seddle Efter nuurden tu lei a Wollaston Eilunen, diar faan a Canal Franklin ufdiald wurd. Uun't süüden ferlääpt at Drakestruat. Kap Hoorn üüb't Isla Hornos Isla Deceit Hermite Eilunen"}
{"id": "43648", "contents": "A Yámana (uk: Yagan of Yaghan) wiar en fulk faan uuriinwenern uun't süüdelk Patagoonien, diar uun't 20. juarhunert ütjstürwen as. A Yámana wiar weedernomaaden. Aal hör eegendoom haa's uun buaten skebet, an do för kurt tidj en looger apbaud. Efter a juarstidj waanert's so loongs a küsten. Hör aanj spriak wiar det Yaghan of Háusi Kúta, a leetst spreeger as 2022 stürwen. En hial aparte wurd faan det spriak as mamihlapinatapai. Det ment so föl üs: tau minsken luke enööder uun, an arken maad, dat di ööder wat begant, wat biasen hal du maad, oober näämen du däär. Ään dring faan a Yamana as bekäänd wurden, auer ingelsk sialidj oner Robert FitzRoy ham mä det skap Beagle tu Ingelun broocht haa: Jeremy Button (eegentelk o'run-del'lico of Orundellico) (* amanbi 1815; † 1864 uun Wulaia, Feuerland). Hi skul efter ingelsk muude aptaanj wurd, kaam oober mä det naist rais, huar uk Charles Darwin mä bi wiar, weder tüs. Leeder skal hi ingelsk misionaaren duadslaanj haa, det küd oober ei bewiset wurd. Di aparte nööm button (knoop) komt diar faan, dat Orundellico sin aalern för en knoop \"ufkääft\" wurden as. Jeremy Button wiar uk en föörlaag för Jim Knopf uun Michael Ende"}
{"id": "4365", "contents": "Nongatl spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Nongatl or Saia language) as det atapaskisk spriak faan't Nongatl fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun Nuurd-Kalifornien (Van Duzen River) uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. Eel River spriaken Kato spriak (Cahto) Lassik spriak Nongatl spriak Sinkyone spriak Northern Sinkyone (Lholankok Sinkyone) Southern Sinkyone (Shelter Cove Sinkyone) Wailaki spriak Eel Wailaki North Fork Wailaki Pitch Wailaki https://web.archive.org/web/20110926222829/http://linguistics.berkeley.edu/~survey/languages/nongatl.php http://linguistics.berkeley.edu/~survey/languages/eel-river-athabaskan.php https://web.archive.org/web/20130425001218/http://cla.berkeley.edu/language/1251?tab=collections&drestriction=all Elsasser, Albert B. 1978. Mattole, Nongatl, Sinkyone, Lassik, and Wailaki. In Robert F. Heizer, ed. California, pp. 190-204. (Handbook of North American Indians, Volume 8.) Washington: Smithsonian Institution. Golla, Victor. 2011. California Indian languages. Berkeley: University of California Press."}
{"id": "43650", "contents": "Midden-Drenthe, iar Middenveld, as ian faan dön twaalew gemeenden faan't prowins Drenthe uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a maden faan’t prowins. Det hee 33.381 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Beilen. Drenthe: Province in the Netherlands, citypopulation"}
{"id": "43651", "contents": "Noordenveld as ian faan dön twaalew gemeenden faan't prowins Drenthe uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a nuurd faan’t prowins. Det hee 31.214 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Roden. Drenthe: Province in the Netherlands, citypopulation"}
{"id": "43652", "contents": "Tynaarlo as ian faan dön twaalew gemeenden faan't prowins Drenthe uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a nuurden faan’t prowins. Det hee 33.978 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Vries. Drenthe: Province in the Netherlands, citypopulation"}
{"id": "43653", "contents": "Westerveld as ian faan dön twaalew gemeenden faan't prowins Drenthe uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a waast faan’t prowins. Det hee 19.661 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Havelte. Drenthe: Province in the Netherlands, citypopulation"}
{"id": "43654", "contents": "De Wolden as ian faan dön twaalew gemeenden faan't prowins Drenthe uun a Neederlunen. At gemeend leit uun a süüdwaast faan’t prowins. Det hee 24.374 lidj (2021). At hoodsteed faan't gemeend as Zuidwolde. Drenthe: Province in the Netherlands, citypopulation"}
{"id": "43655", "contents": "Cabo de Hornos („Kap Hoorn“, bit 2001 Navarino) as ian faan tau gemeenen uun't chileensk prowins Antártica Chilena uun't Región de Magallanes y de la Antártica Chilena. Hoodsteed as Puerto Williams. Üüb en areaal faan 15.853 kwadrootkilomeetern lewe 1.945 minsken (Stant: 2013). Süüdermuar jaft at bluas noch det gemeen Antártica uun a Antarktis. Commonskategorii: Puerto Williams – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't gemeen"}
{"id": "4366", "contents": "Lassik spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Lassik language) as det atapaskisk spriak faan't Lassik fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun Nuurd-Kalifornien (Dobbyn Creek) uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. Eel River spriaken Kato spriak (Cahto) Lassik spriak Nongatl spriak Sinkyone spriak Northern Sinkyone (Lholankok Sinkyone) Southern Sinkyone (Shelter Cove Sinkyone) Wailaki spriak Eel Wailaki North Fork Wailaki Pitch Wailaki http://www.billabbie.com/calath/laindex.html http://linguistics.berkeley.edu/~survey/languages/eel-river-athabaskan.php Elsasser, Albert B. 1978. Mattole, Nongatl, Sinkyone, Lassik, and Wailaki. In Robert F. Heizer, ed. California, pp. 190-204. (Handbook of North American Indians, Volume 8.) Washington: Smithsonian Institution. Golla, Victor. 2011. California Indian languages. Berkeley: University of California Press."}
{"id": "43661", "contents": "A Wollaston Eilunen (spoonsk Islas Wollaston) san en skööl faan ünbewenet eilunen uun't regiuun Feuerland uun a süüd faan Chiile. Jo hiar tu't gemeen Cabo de Hornos uun't Región de Magallanes y de la Antártica Chilena. Bi a Yámana haa a eilunen Yachkusin het, det ment 'skööl faan eilunen'. Daalang het's efter William Hyde Wollaston, en ingelsken wedenskapsmaan. Tu det skööl hiar sjauer grater eilunen: Isla Wollaston, 221,9 km², 670 meeter huuch Isla Grevy Isla Bayly Isla Freycinet Efter süüden tu lei a Hermite Eilunen mä't Isla de Hornos an Kap Hoorn. Diartesken ferlääpt a Canal Franklin. Commonskategorii: Wollaston Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43663", "contents": "At Chileensk Antarktis Teritoorium (spoonsk: Territorio Antártico Chileno) as en dial faan a Antarktis. Hat as uk en chileensk gemeen mä di nööm Antártica uun't prowins Antártica Chilena. Hat amfaadet en regiuun faan a süüdpuul efter nuurden tesken 53 graad an 90 graad waastelk lengde. Man uk Argentiinien an at Ferianagt Könangrik ferlang diar en dial faan. Di internatsionaal Antarktisferdrach sait oober, dat a Antarktis tu nian lun hiart. Antártica as 1.250.257 km² grat an diar wene son 130 wedenskapslidj uun 15 statsioonen, diar oober ei aaltumaal at hialer juar besaat san. \"Hoodstääd\" as Puerto Covadonga. Commonskategorii: Chileensk Antarktis Teritoorium – Saamlang faan bilen of filmer -75-70Koordinaaten: 75° 0′ S, 70° 0′ W"}
{"id": "43666", "contents": "At Adelielun (fransöösk Terre Adélie) as en smäälen strimel faan a kontinent Antarktikaa tesken 136 graad an 142 graad uastelk lengde. Hat as 432.000 km² grat an woort faan Frankrik ferlangd. Uun det stasion Dumont d’Urville werke 30 bit 80 fransöösk wedenskapslidj. Adelielun hiart tu a Fransöösk Süüd- an Antarktisregiuunen. Commonskategorii: Adélielun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43669", "contents": "At Ross Teritoorium (ingelsk Ross Dependency) as en dial faan Antarktikaa an a Antarktis, diar faan Neisialun ferlangd woort. Hat as 750.310 km² grat (diarfaan 336.770 km² swääm-is), an leit tesken 160° uastelk an 150° waastelk lengde. Commonskategorii: Ross Teritoorium – Saamlang faan bilen of filmer -80180Koordinaaten: 80° 0′ 0″ S, 180° 0′ 0″ O"}
{"id": "4367", "contents": "Sinkyone spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Sinkyone language) as det atapaskisk spriak faan't Sinkyone fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun Nuurd-Kalifornien (Sinkyone Wilderness State Park; Nuurd-Sinkyone: Scotia - South Fork; Süüd-Sinkyone: South Fork - Phillipsville an Leggett - Shelter Cove) uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. Eel River spriaken Kato spriak (Cahto) Lassik spriak Nongatl spriak Sinkyone spriak Northern Sinkyone (Lholankok Sinkyone) Southern Sinkyone (Shelter Cove Sinkyone) Wailaki spriak Eel Wailaki North Fork Wailaki Pitch Wailaki http://linguistics.berkeley.edu/~survey/languages/eel-river-athabaskan.php Elsasser, Albert B. 1978. Mattole, Nongatl, Sinkyone, Lassik, and Wailaki. In Robert F. Heizer, ed. California, pp. 190-204. (Handbook of North American Indians, Volume 8.) Washington: Smithsonian Institution. Golla, Victor. 2011. California Indian languages. Berkeley: University of California Press."}
{"id": "43670", "contents": "At Marie Byrd Lun as en dial faan Antarktikaa tesken 158° waastelk längde an 103°24' waast. Hat as näämd efter det wüf faan di US-amerikoonsk forsker Richard Evelyn Byrd. A USA haa det teritoorium ans ferlangd, du det daalang oober ei muar. Hat as 1.610.000 km² grat an ei bewenet. Bütj en letj stak wüüst tesken Egypten an Sudaan (Bir Tawil) as Marie Byrd Lun det iansagst stak lun üüb a welt, diar ei tu en stoot hiart. Commonskategorii: Marie Byrd Lun – Saamlang faan bilen of filmer -75-125Koordinaaten: 75° 0′ 0″ S, 125° 0′ 0″ W"}
{"id": "43673", "contents": "Bir Tawil of Bi'r Tawīl (araabisk ‏بئر طويل‎, DMG Biʾr Ṭawīl) as en 2.060 kwadrootkilomeeter grat stak wüüst üüb a grens tesken Egypten an Sudan. Hat as näämd efter en suas uun a maden (araabisk ‏بئر‎, DMG biʾr ‚suas‘) uun't Wadi Tawil, det lung dääl. Bir Tawil as bütj at Marie Byrd Lun uun Antarktikaa ian faan weltwidj tau regiuunen, diar ei tu en stoot hiar. Commonskategorii: Bir Tawil – Saamlang faan bilen of filmer 21.87027777777833.737777777778Koordinaaten: 21° 52′ 13″ N, 33° 44′ 16″ O"}
{"id": "43674", "contents": "Argentiinsk Antarktis Teritoorium At Argentiinsk Antarktis Teritoorium (spoonsk: Antártida Argentina, Argentártida) as en dial faan a Antarktis, diar 1942 faan Argentiinien iinnimen wurden as. Hat leit trinjam a Süüdpuul tesken 25 graad an 74 graad waastelk lengde, an tesken 60 graad an 90 graad süüdelk breetje. Commonskategorii: Argentiinsk Antarktis Teritoorium – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43675", "contents": "Könangin Maud Lun At Könangin Maud Lun (ingelsk: Queen Maud Land, rüsk: Земля Королевы Мод, noorsk: Dronning Maud Land) as en dial faan a Antarktis, diar 1939 faan Norweegen iinnimen wurden as. Hat leit trinjam a Süüdpuul tesken 10 graad waastelk lengde an 15 graad uastelk lengde. Hat as näämd efter Maud faan Gratbritanien an Irlun (1869–1938). Commonskategorii: Könangin Maud Lun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43678", "contents": "At Peter I. Eilun (ütjspreegen: Peter-di-iarst-eilun; noorsk Peter I Øy, ingelsk Peter I Island, rüsk Остров Пётра I, spoonsk Isla Pedro I) as en ünbewenet eilun föör't Bellingshausen-Sia nai bi Antarktikaa. Hat woort faan Norweegen ferlangd. Efter a Antarktisferdrach woort det oober ei gudkäänd, auer hat süüdelk faan 60° süüdelk breetje leit. Commonskategorii: Peter I. Eilun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43679", "contents": "Dön Tuamotu-Eilunen (üüb Fraansöösk: Îles Tuamotu, amtelk Archipel des Tuamotu) san en skööl faan eilunen uun a süüd faan a Pasiifik. Uun a nuurdwaast lei dön Marquesas-Eilunen, uun a süüduast Pitcairn, uun a süüdwaast dön Austral-Eilunen an Bass-Eilunen, tu a waast dön Selskap-Eilunen an tu a nuurdwaast Kiribati. A eilunen hiar tu Fraansöösk Polyneesien. At jaft 78 atolen uun't skööl. Dön tjiin gratst diarfaan san: Rangiroa Makemo Hao Anaa Gambier-Eilunen Katiu Makatea Taiaro Apataki Niau Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun dön Tuamotu-Eilunen san: Fraansöösk as det amtelk spriik faan a eilunen. Tuamotuisk, ian faan dön Polyneesisk Spriiken, wurt uk snaaket. Mangarevaans as üüb dön Gambier-Eilunen snaaket. Tuamotu het \"skööl faan eilunen\" üüb Tuamotuisk. French Polynesia, citypopulation.de Commons: Tuamotu-Eilunen – Saamling faan biljen of filmer Moruroa"}
{"id": "4368", "contents": "Chetco spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Chetco language) as det atapaskisk spriak faan't Chetco fulk (Tceti tunne) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun Oregon (Chetco River) uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=ctc http://www.native-languages.org/chetco.htm James Owen Dorsey (researcher); Baldwin Fairchild (consultant). 2010. Chetco (Tceti tunne) vocabulary and grammatical notes, formerly spoken by the Athapascans living on the Chetco River, Oregon. Survey of California and Other Indian Languages. [1] M. Paul Lewis (editor). 2009. Chetco: a language of United States. SIL International [2] http://multitree.org/codes/ctc.html"}
{"id": "43687", "contents": "Dön Marquesas-Eilunen (üüb Fraansöösk: Îles Marquises, Marquises, amtelk Archipel des Marquises; üüb Nuurdmarquesaans: Te Henua ʻEnana, Süüdmarquesaans: Te Fenua ʻEnata of \"At lun faan mensken\") san en skööl faan eilunen uun a süüd faan a Pasiifik. Tu a süüd lei dön Tuamotu-Eilunen an tu a waast leit Kiribati. A eilunen hiar tu Fraansöösk Polyneesien. De huuchst ponkt üüb a eilunen as de Oave-Berig (1230 m) üüb Ua Pou Eilun. Dön wichtigst eilunen uun't skööl san: Nuku Hiva Ua Pou Ua Huka Eiao Hatutu Motu Iti Motu One Hiva Oa Tahuata Fatu Hiva Fatu Huku Mohotane Fraansöösk as det amtelk spriik faan a eilunen. Tau Polyneesisk Spriiken, Nuurdmarquesaans an Süüdmarquesaans wurd uk üüb a eilunen snaaket."}
{"id": "43689", "contents": "Leepra as en kraankes, diar hidj, nerfen an knooken uungrapt (Code A 30 efter ICD). Hat woort faan en bakteerium ütjliaset, at Mycobacterium leprae. Det bakteerium as 1873 faan Gerhard Armauer Hansen fünjen wurden, an det kraankes het diaram uk Morbus Hansen of Hansen-Kraankes. Daalang komt leepra fööraal uun troopisk lunen föör. Arke juar wurd muar üs 100.000 minsken uunstäächt. At WHO hed ham föörnimen, leepra bit tu't juar 2005 ütj a welt tu skaafin, man det hää ei loket, auer det so loong düüret, iar dü wat markst faan det kraankes. An do heest dü det bakteerium al widjer ferdiald tu ööder minsken. Commonskategorii: Leepra – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43692", "contents": "A Nuurdwaastelk Hawaii-Eilunen (ingelsk Northwestern Hawaiʻian Islands NWHI, hawaiiaans: Papahānaumokuākea) san en keed faan letj eilunen, atolen an koralenraber uun a Pasiifik. Jo hiar aaltumaal tu't Honolulu County bit üüb a Midway-Eilunen (United States Minor Outlying Islands). A miasten san ünbewenet. 1) Wedenskapslidj Commonskategorii: Nuurdwaastelk Hawaii-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43694", "contents": "A Midway-Eilunen of at Midway-Atol (hawaiiaans: Pihemanu) san en atol uun a nuurdelk Pasiifik. Jo hiar geograafisk tu a Nuurdwaastelk Hawaii-Eilunen an politisk tu a United States Minor Outlying Islands. Di nööm komt diarfaan, dat Midway sowat hualew wai leit tesken at US-Amerikoonsk waastküst an Jaapan. Bit 1993 wiar diar muar üs 2.000 soldooten iinsaat, daalang sant noch son 40 wedenskapslidj. Uun a Ööder Weltkriich wiar trinjam Midway en siasliak tesken Jaapan an a USA (4. bit 7. Jüüne 1942), diar faan Ameerikoo wonen wurden as. Uk leeder uun a Koreakriich an uun a Wjetnamkriich hää Midway noch en grat rol spelet. Daalang onerhäält Midway bluas noch en nuadfluuchplaats. Commonskategorii: Midway – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Midway – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "43699", "contents": "A Richel as en huuchsun mad a Waastfresk Eilunen, uasten faan Vlieland (Flylân). De Richel as ~ 1,5 km² grat, an leit ään kilomeeter uast-süüduast faan a uaster ääg faan Vlieland, üüb 53°17'30'' N an 5°8' U. Commonskategorii: Richel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "437", "contents": "Bern as jü hoodstää foon jü Swaits. E stää läit önj't weesten foon't lönj. Deer booge 133.883 mansche (2018). Et as uk e hoodstää foon di Bern Kantoon. Et stää heet seeks stäädiile: Stäädiilj I unti Innere Stadt. Et heet 5 kwartiire: Rotes Quartier, Gelbes Quartier, Grünes Quartier, Weisses Quartier, Schwarzes Quartier. Stäädiilj II unti Länggasse-Felsenau. Et heet 6 kwartiire: Engeried, Felsenau, Neufeld, Länggasse, Stadtbach, Muesmatt. Stäädiilj III unti Mattenhof-Weissenbühl. Et heet 6 kwartiire: Holligen, Weissenstein, Mattenhof, Monbijou, Weissenbühl, Sandrain. Stäädiilj IV unti Kirchenfeld-Schosshalde. Et heet 6 kwartiire: Kirchenfeld, Gryphenhübeli, Brunnadern, Murifeld, Schosshalde, Beundenfeld. Stäädiilj V unti Breitenrain-Lorraine. Et heet 5 kwartiire: Altenberg, Spitalacker, Breitfeld, Breitenrain, Lorraine. Stäädiilj VI unti Bümpliz-Oberbottigen. Et heet 4 kwartiire: Bümpliz, Oberbottigen, Stöckacker, Bethlehem. Switzerland: Cantons and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "4370", "contents": "Coquille spriak of Boower-Coquille spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Coquille, Upper Coquille, Mishikhwutmetunee) as det atapaskisk spriak faan't Coquille fulk (Miciqwutme tunne) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun Oregon (boower üüb Coquille River) uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. Coquille Flores Creek Oner-Coquille (Lower Coquille) as Coos spriak faan a Penuti spriaken https://web.archive.org/web/20110604190121/http://www.language-archives.org/language/coq G.H. Abbott (researcher), Upper Coquille vocabulary, 2010. Survey of California and Other Indian Languages. James Owen Dorsey (researcher), Coquille Thompson (consultant), Soloman (speaker), Upper Coquille (Miciqwutme tunne) vocabulary and grammatical notes, 2010. Survey of California and Other Indian Languages."}
{"id": "43701", "contents": "At Griend (waastfresk: It Gryn) as en huuchsun mad a Waastfresk Eilunen, süüden faan Terschelling (Skylge) an nuurden faan't stääd Harns (Harlingen). Hi as 0,82 km² grat an leit üüb 53°15'07'' N an 05°15'13'' U. Griend as bekäänd för sin fögelwelt. Commonskategorii: Griend – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43702", "contents": "At Rif (waastfresk uk: Rif) as en huuchsun mad a Waastfresk Eilunen, nuurden faan't saarep Nes uun't gemeen Noardeast-Fryslân. Hi as son 2,5 km lung an leit üüb 53°28'27'' N an 06°02'13'' U. Naibi leit at Engelsmanplaat. Commonskategorii: Rif (Eilun) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43703", "contents": "At Engelsmanplaat (waastfresk: De Kalkman) as en huuchsun mad a Waastfresk Eilunen, nuurden faan't saarep Nes uun't gemeen Noardeast-Fryslân. Hi as son 1 km lung an 1 km briad an leit üüb 53°27'08'' N an 06°03'19'' U. Naibi leit at Rif. Commonskategorii: Engelsmanplaat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43704", "contents": "Simonszand as en huuchsun mad a Waastfresk an a Uastfresk Eilunen uasten faan Schiermonnikoog (Skylge). Hi as 0,5 km² grat an leit üüb 53°30'45'' N an 06°24'30'' U. Üüb det loftbil san tu sen, faan waast tu uast: uasterääg faan Schiermonnikoog Simonszand Rottumerplaat Rottumeroog süüdelk diarfaan: Zuiderduintjes waasterääg faan Borkum Commonskategorii: Simonszand – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43705", "contents": "Rottumerplaat as en ünbewenet eilun mad a Waastfresk an a Uastfresk Eilunen uasten faan Schiermonnikoog (Skylge). Hat as 7,82 km² grat an leit üüb 53°32'15'' N an 06°29'15'' U. Üüb det loftbil san tu sen, faan waast tu uast: uasterääg faan Schiermonnikoog Simonszand Rottumerplaat Rottumeroog süüdelk diarfaan: Zuiderduintjes waasterääg faan Borkum Commonskategorii: Rottumerplaat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43706", "contents": "Rottumeroog (waastfresk: Rottumereach) as en ünbewenet eilun mad a Waastfresk an a Uastfresk Eilunen uasten faan Schiermonnikoog (Skylge). Hat as 2,5 km² grat an leit üüb 53°32' N an 06°35' U. Üüb det loftbil san tu sen, faan waast tu uast: uasterääg faan Schiermonnikoog Simonszand Rottumerplaat Rottumeroog süüdelk diarfaan: Zuiderduintjes waasterääg faan Borkum Commonskategorii: Rottumeroog – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43707", "contents": "A Zuiderduintjes (waastfresk: Suderdúntsjes) san en ünbewenet eilun mad a Waastfresk an a Uastfresk Eilunen uasten faan Schiermonnikoog (Skylge) an süüden faan Rottumeroog. Hat as 0,75 km² grat an leit üüb 53°21'20'' N an 06°35'20'' U. Üüb det loftbil san tu sen, faan waast tu uast: uasterääg faan Schiermonnikoog Simonszand Rottumerplaat Rottumeroog süüdelk diarfaan: Zuiderduintjes waasterääg faan Borkum Commonskategorii: Zuiderduintjes – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4371", "contents": "Umpqua spriak of Boower-Umpqua spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Upper Umpqua, Umpqua Indian Language, Etnemitane) as det atapaskisk spriak faan't Boower-Umpqua fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun Oregon (boower üüb Umpqua River) uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. http://multitree.linguistlist.org/codes/qhk Oner-Umpqua (Lower Umpqua) as Siuslaw spriak faan a Penuti spriaken http://www.native-languages.org/umpqua.htm Leo Joachim Frachtenberg, Lower Umpqua texts and Notes on the Kusan dialects"}
{"id": "43721", "contents": "A Yukon River (fransöösk Fleuve Yukon) as en struum uun't kanaadisk prowins Yukon an uun a US-Amerikoonsk bundesstoot Alaska. San hood leit uun't nuurdelk British Columbia, an san müs uun't Beringsia. Di nööm komt faan't Gwich'in wurd Yu-kun-ah („Grat Struum“). Uk uun ööder spriaken faan fulken uun a nuurd het hi grat struum: Yookkene, Yukkhane (Koyukon) Yookkene, Yukkhane (Deg Hit'an) Tágà Shäw (Southern Tutchone) Tagé Cho (Northern Tutchone) Niga-to (Tanana) Chu kon’dëk (Hän) Kuigpak (Central Alaska Yupik (Yupiit)) Iintoochregiuun Uun't Yukon-Charley Rivers National Preserve Five Finger Rapids Müs faan a Klondike (lachts) iin uun a Yukon USGS: Environmental and Hydrologic Overview of the Yukon River Basin, Alaska and Canada (PDF; 6,5 MB) Commonskategorii: Yukon River – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43723", "contents": "Wat menst dü ? Yukon River Yukon (Teritoorium)"}
{"id": "43724", "contents": "58-178Koordinaaten: 58° N, 178° W At Beringsia as en sia tesken Alaska an Sibiirien. Hat woort noch tu a Pasiifik reegent. Efter nuurden tu gongt hat mä't Beringstruat uun't Tschuktschensia auer, diar al tu't Arktisk Sia reegent woort. At süüdelk grens maaget det eilunkeed faan a Alëuten ütj. Commonskategorii: Beringsia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43726", "contents": "A Aleuten of uk Alëuten, (ingelsk Aleutian Islands [əˈljuːʃən ˈaɪləndz], aleutisk Tanam Unangaa, rüsk Алеутские острова) san en keed faan wulkaaneilunen tesken Alaska an Sibiirien. Jo dial at Beringsia uun't nuurden faan a eegentelk Pasiifik uun't süüden uf. Tu a Aleuten hiar son tauhunert eilunen, diar tu sköölen tuupfaadet wurd (faan uast tu waast): tu USA : Fox Islands Krenitzin Islands Andreanof Islands Delarof Islands Near Islands Semichi Islands Rat Islands Islands of Four Mountains tu Ruslun : Komandööreilunen Commonskategorii: Aleuten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43728", "contents": "At Beringstruat (ingelsk Bering Strait, rüsk Бе́рингов проли́в/Beringow proliw) as en siaengde tesken Alaska uun't uasten an Sibiirien uun't waasten. Hat as det ferbinjang faan't Beringsia (Pasiifik) uun't süüden mä't Tschuktschensia (Arktisk Sia) uun't nuurden. Hat as näämd efter Vitus Bering, di diar 1728 trochsiild. Al sant muar üs hunert juaren jaft'at di ploon för en tunel oner't Beringstruat, man diar as noch niks faan wurden. Commonskategorii: Beringstruat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4373", "contents": "Tolowa spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Tolowa language, Hawuwut) as det atapaskisk spriak faan't Tolowa fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 4 (1994) minsken fööraal uun Oregon an Kalifornien uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. chusne maan trunxai wüf hltsu hünj hlen witj hlshun suart hlsrik ruad hltsu gül xwetʼe san chagutlsri muun tutlxut weeder hlaʼ ian naxai tau taqe trii dunchʼi sjauer shwela fiiw http://www.native-languages.org/tolowa.htm http://linguistics.berkeley.edu/~survey/languages/tolowa.php"}
{"id": "43732", "contents": "En plaatkoord (Plate-Carrée-Projeksion, faan fransöösk plate carrée „flaak rochthuk“) as en wai, am en bil faan en kuugelflaak üüb en rochthuket stak papiir tu auerdreegen. För en koord faan a eerd bedüüdet det, dat a winkelgratin erhäälen bliiw. Man det furem faan en geograafisk objekt feranert ham am so muar, je naier dü tu a nuurd- of süüdpuul komst. Diaram sä t.b. Greenlun of Antarktikaa üüb en plaatkoord föl grater ütj, üs jo würelk san. An a nuurdpuul as nään ponkt, hi as en streg, jüst so lung üs a ekwaator. För lunen tesken a pulaarkreiser (~66,5° nuurd an süüd) san plaatkoorden gud tu brüken, man för a puulregiuunen duug jo ei. Commonskategorii: Plaatkoord – Saamlang faan bilen of filmer Nuurdpuul"}
{"id": "43733", "contents": "A Nuurdpuul faan a eerd as di nuurdermiast ponkt. Aal a meridiaanen luup diar hen. Hi as di nuurdelk dreipont faan't eerdaaks. At regiuun trinjam a nuurdpuul as a Arktis. Hi woort miast üs geograafisk nuurdpuul betiakent, auer't uk noch en magneetisken nuurdpuul* jaft. Det as di ponkt, huar at magneetfial faan a eerd di nuurdelk madelponkt hää. * Füsikaalisk sen as a magneetisk nuurdpuul eegentelk en süüdpuul, auer a nuurdpuul faan en kompaasnäädel diar hen wiset. Commonskategorii: Nuurdpuul (eerd) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43735", "contents": "Di Stadler Flirt (Ain Skriifwiis FLIRT fuar «flinker leichter (jer üs innovativer, nü man Intercity- und) Regional-Triebzug») waar fan di Swaits Iirsenbaanfabriik Stadler Rail fuar di S-Baan en Regionaaltochen üttaacht. Ja haa en liig Böört, wat fan fuarn bit achtern lik döör giar. Des es en gurt Forskel tö di Alstom Coradia LINT, wat üs 54-Meeter-Toch ek fuul leenger üs di Stadler FLIRT Akku (46 m) es. Di FliRT es fan di GTW (Gelenk-Triebwagen) uuren, wat en Öndreftswain mermung di Wainer fuar di Liren her. Em kür bi des Toch di Diesel-Öndreft ütbech en en Elektro - \"Köörsler\" iinseet. Di Taukraft-Tochen, wat mung Dieselelektro en Elektro omstel ken uur jit langsen sa becht. Normaalerwiis lapt di Stadler FLIRT me Stroom fan en Köörwiir. Di elektrisk Toch es me 160 km/h en aur di Maaten wakeri Regionaaltoch. Sent di trēr Reeg uur des Wainer uk me dieselelektrisk Öndreft en üs Taukraft-Wainer önböören. Sent 2018 jeft et uk di FLIRT Akku, wat Stroom fuar sin Baterii önerwai fan Köörwiir fo ken. Fan des Maskiinen, wat me ombi 2x 500 kW laap heer dit Lön Sleeswig-Holstiin 55 Stek bistelt, wat fan 2023 ön ön di litjer Streeken mung Hüsem en Kiel, Kiel -"}
{"id": "4374", "contents": "Tututni spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Tututni language, Rogue River language) as det atapaskisk spriak faan't Tututni fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun Süüdwaast-Oregon uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. tisne maan tsaxe wüf łi hünj łki witj łshin suart łsuk ruad łtsu gül xashi san chaghalsi muun tulxata weeder łasha ian naxe tau take trii tunchi sjauer shwula fiiw http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=ctc http://www.native-languages.org/tututni.htm"}
{"id": "43742", "contents": "Dr. Carl Häberlin Volkstrachten der nordfriesischen Inseln v. Anfang des XVIII. b. Anfang d. XIX. Jahrhunderts Mohr u. Dutzauer, Leipzig [i] Volkstrachten d. nordfriesischen Inseln v. Anfang d. XVIII. b. Anfang d. XIX. Jahrhunderts Herausgegeben von Dr. Häberlin, Wyk Verlag von Mohr & Dutzauer, Leipzig [ii] En Kone til Alters paa Oen Ammerum. Eine Frau zur Communion auf Insel Ammerum. [iii] En Brud paa Oen Ammerum. Eine Braut auf der Insel Ammerum. [iv] En Kone til Alters paa Oen Ammerum. Eine Frau zur Communion auf Insel Ammerum. [v] En Kone til Kirke paa Oen Ammerum. Eine Frau zur Kirche auf der Insel Ammerum. [vi] Et frisisk Fruentimmer paa Oen Föhr. Friesisches Mädchen auf der Insel Föhr. udgivet af J. Rieter. [vii] En frisisk Kone i Pynt paa Oen Föhr. Eine friesische Frau in Putz auf der Insel Föhr. [viii] Frau A. I., geb. 1740 auf Hamburger Hallig. [ix] En Kone til Alters paa Oen Föhr. Eine Frau zur Communion auf der Insel Föhr. [x] En Kones Dragt til Alters at see bagfra, paa Oen Föhr. Einer Frauen Anzug zur Communion, von hinten zu sehen, auf der Insel Föhr. [xi] En ung Kone paa Oen Föhr. Eine junge Frau auf der"}
{"id": "4375", "contents": "Galice-Applegate spriak of Galice spriak (aanj nööm: ? ; ingelsk: Galice - Applegate or Applegate - Galice language, Galice language) as det atapaskisk spriak faan't Galice-Applegate fulk uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket wurden as det fööraal uun Süüdwaast-Oregon (Galice Creek an Applegate River) uun a Feriand Stooten faan Ameerikoo. Taltushtuntede (Galice) Dakubetede (Applegate, Nabiltse) http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=gce http://multitree.org/codes/gce.html"}
{"id": "4377", "contents": "Marie Tångeberg (beeren Siewertsen, * 8. Oktober 1924 ön di Marienkoog) es en nuurđfriisk Pedagoogin en Autoorin. Jü es bikeent fuar höör Aarber fuar di Nuurđfriisk Spraak, fuaral Frasch. Jü wiar di bööwerst Skuulmaister bi di Skuul fan Risem. Ön di jerst Jaaren aarberti Marie Tångeberg fuaral ön Önerrocht fuar di Deensk Spraak en Kultuur. Ön't Jaar 1956 uur jü di bööwerst Skuulmaister, en 1961 maaketi jü di jerst friisk Mooderspraakenskuul diarfan. Di \"Deensk Menerhair\" en di Kultusminister sair nönt diartöögen. Fan Marie Tångeberg sen uk Boker ütdönen uuren. Des sen ön Mooringer Spreekwiis skrewen, sa üs dit ön do Böökinghiart trinjom Risem-Loonham spreeken uur. Föögle önj Nordfraschlönj (Fügler ön Nuurđfriislön). Foriining for Nationale Friiske, Risem-Lunham/Risum-Lindholm 1992 Söl önj bile an tääle (Söl(?) ön Skelter en Fortelings). Nordfriisk Instituut, Bräist/Bredstedt 1995 Lees an liir frasch önj hüüse an schölj (Lees en liir Frasch ön Hüs en Skuul). Matthiesen, Husum 2000 Foon boole an swåmpe (Fan Porhurđer(?) en Swaampen). Nordfriisk Instituut, Bräist/Bredstedt 2006 1995: Hans-Momsen-Pris 1999: Bundsfortiinstkrüts ön't Bjen Literatuur fan en aur Marie Tångeberg ön di kataloog fan di Dütsk Natjunaalbibleteek Ansprache der Friisk Foriining zum 85. Geburtstag (dütsk, aurset fan Mooring) Histoorii fan di Risum Skole/Risem Schölj Di jerst"}
{"id": "43775", "contents": "Dr. Carl Haeberlin (* 15. Detsember 1870 uun Ranchi, Indien; † 12. Nofember 1954 uun A Wik, Feer) wiar en dochter an heimaatforsker üüb Feer. Hi hää det Dr. Carl-Haeberlin-Museum, daalang bekäänd üs Friesenmuseum uun A Wik grünjlaanj. Haeberlin hää medesiin studiaret uun Göttingen, München an Tübingen, huar hi 1895 sin dochterwerk skrewen hää. Sant 1902 hää'er üüb Feer lewet, an wiar diar dochter för baaselidj. Hi hää ham mä flook natüür- an kultüürwedenskapelk teemos befaadet. 1940: Carl-Haeberlin-Struat uun A Wik 1946: Iarenprofeser faan't lun Schleswig-Holstian 1954: Bundesfersiinstkrüs Dr. Häberlin: Volkstrachten der nordfriesischen Inseln, 1909 Prof. Dr. Haeberlin, Prof. Dr. Goeters: Grundlagen der Meeresheilkunde. Georg Thieme Verlag Stuttgart, 1954 Dr. Carl Haeberlin uun't Nordfriisk Futuur Jakob Tholund: Unsere Sonne ist der Wind. Erinnerungen an Carl Haeberlin (= Schriftenreihe des Dr. Häberlin-Friesenmuseums Wyk auf Föhr. Neue Folge 13). Hüsem 1996. Bibleteek faan't Dr. Carl-Haeberlin-Friesen-Museum Literatüür faan of auer Carl Haeberlin uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Carl-Häberlin-Struat bi Google"}
{"id": "43777", "contents": "List ma da 24 counties foon Maryland: U.S. Census Bureau: Annual Estimates of the Population for Counties: April 1, 2000 to July 1, 2007 U.S. Census Bureau: Population Estimates for All Places: 2000 to 2007"}
{"id": "43778", "contents": "Early County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 10.190 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Blakely. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "43779", "contents": "Echols County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 4006 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Statenville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "43780", "contents": "Effingham County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 64.296 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Springfield. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "43781", "contents": "Elbert County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 19.194 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Elberton. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "43782", "contents": "Emanuel County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 22.646 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Swainsboro. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "43783", "contents": "Evans County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 10.654 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Claxton. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "43788", "contents": "Jyutping, uk: Jyutpin as di kurt nööm för The Linguistic Society of Hong Kong Cantonese Romanization Scheme of LSHK Romanization Hat as sant 1983 det amtelk amskriiwang faan kantoneesk sjineesk tu latiinsk skraft. Jyutping woort fööraal uun Hongkong, man uk uun Taiwan an Jaapan brükt. Modern Cantonese Phonology (摩登廣州話語音學), sidjen 471–474 Commonskategorii: Jyutping – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4379", "contents": "Wat meenst Dü? Regioon Nuurđfriislön' (Uk üp üđer Spreekwiisen) Krais Nuurđfriislön (Uk üp üđer Spreekwiisen) Nordfriesland (Skep, 1995) Föriskep fan di W.D.R. Nordfriesland (Pasajiirskep), 1988 Nordfriesland (bleed) Nordfriislon (konstwurd) Des Bidrach jeft et bluat üp Söl'ring. Wiis sa gur en skriif di üp en üđer Spreekwiis āp!"}
{"id": "43790", "contents": "At Yale Romanisiarang faan't kantoneesk sjineesk (sjineesk 耶魯粵語拼音 / 耶鲁粤语拼音, Pinyin Yēlǔ Yuèyǔ Pīnyīn, Jyutping Je4lou5 Jyut6jyu5 Ping1*3jam1, Yale Yèh-lóuh Yuhtyúh Pengyam) as en amskriiwang faan kantoneesk sjineesk tu latiinsk skraft. Hat as uun a 1950er juaren ütjwerket wurden faan Gerard P. Kok an Parker Po-fei Huang. Hat woort daalang noch föl brükt uun ingelskspreegen lunen. Yale as nai mä't ingelsk alfabeet. Jyutping, det ööder wichtag amskriiwang as naier mä't sjiisk alfabeet. * nasaaltuuner Modern Kantoneesk hää sääks (enkelten sai: njügen) betuunangen. Jyutping"}
{"id": "43791", "contents": "Yale Romanisiarang för Kantoneesk Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "43792", "contents": "A Sueben (uk: Sweben, Sueven, Suawen, latiinsk Suebi of Suevi, ualgreks Σούηβοι/Σόηβοι So(u)ēboi) wiar en skööl faan germaans fulken. Jo haa tesken a Ialew uun't waasten, a Oder uun't uasten, at Uastsia uun't nuurden an at Erzgebirge uun't süüden lewet. Amanbi diar, huar ans a DDR (Uastsjiisklun) wiar. A Sueben wurd uk üs Ialew-Germaanen betaikent, an det wiar Hermunduren, Langobarden, Markomannen, Quaden, Semnonen an (ferlicht uk) a Bastarnen. Jo san leederhen tu Alamannen, Bajuwaaren an Thüringern wurden. A Langobarden toog tu Nuurditaalien. A maaner druch en knoot uun't hiar, det wiar en tiaken för hör freihaid uun't jindial tu slaawen. Faan di nööm 'Sueben' kem a Swaaben uf, diar uun Süüdwaastsjiisklun lewe. Suebenknoot uun't hiar faan en muurlik. Suebenknoot uun't woopen faan Osterby bi Eckernförde. Commonskategorii: Sueben – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43793", "contents": "Wat menst dü ? Osterby bi Eckernförde uun't Åmt Hüttener Berge Osterby bi Flensborag uun't Åmt Schafflund Osterby bi Sønderborg uun't Sønderborg Komuun"}
{"id": "438", "contents": "Beryllium as en keemisch elemänt ma sümbool Be än atoomnumer 4. Dåt as en junkgra jardalkaalimetal. Ås jarste erkånd Nicolas-Louis Vauquelin dåt 1798 önj oksüüdisch form. Önj dåt iir 1828 luked dåt Friedrich Wöhler ås uk Antoine Bussy dåt metal döör reduksjoon foon berylliumchlorid ma kalium fri tu måågen. Di Noome Beryllium ståmt foon dåt griichische βήρυλλος, berullos, beryl, önj dåt Praakrit veruliya, önj dåt Paali veḷuriya foon veḷiru unti viḷar, \"bliik wårde\", wåt haanewist aw dåt bliik blai foon di hoolewäädelstiinj beryl. Dåt håt, dåt en liising foon beryllium swätjåchti smååget, weeram dåt dåtdeer elemänt en tidlung di noome 'Glucinium' dräägen heet (foon dåt griichisch glykys wåt swätj bedjüset). Da eedere kemiste da dåt mälded heewe, däin dåt stärwend: berylliumferbininge san nämlik bäisti gafti. Dåt as en gödj materjool am röntgenwaninge üt tu måågen, ouerdåt jüdeer strooling döör jü läich masentachte foon beryllium ai stark absorbiird wårt än dåt metal aw e oudere side starkenooch as am en faakumsüsteem ouftusliten. Wan beryllium ütseet wårt önj α-strooling, heet dåt jü äinschap neutrone fritujeewen. Dåt wårt deeram wälj ås en swåk neutronekwäl ferwånd. For ålem önj legiiringe ma koower wårt dåt elemänt foole ferwånd, ouerdåt suk materjoolie goue äinschape awwise. Da"}
{"id": "43800", "contents": "Padua (itajeensk Padova, latiinsk Patavium) as en itajeensk gemeen an hoodstääd faan det Prowins Padua. Diar wene 212.395 minsken (Stant 31. Detsember 2019). Frankrik Nancy, Frankrik, sant 1964 Sjiisklun Freiburg im Breisgau, Sjiisklun, sant 1967 Ferianagt Stooten Boston, USA, sant 1983 Sjiina Handan, Sjiina, sant 1988 Rumeenien Iași, Rumeenien, sant 1995 Mosambik Beira, Mosambik, sant 1995 Portugal Coimbra, Portugal, sant 1998 Itaalien Cagliari, Sardiinien, sant 2002 Kroatien Zadar, Kroatien, sant 2003 Commonskategorii: Padua – Saamlang faan bilen of filmer Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant: 31. Detsember 2019."}
{"id": "43805", "contents": "San Gimignano as en itajeensk stääd uun a Toskaana (Prowins Siena). Diar wene 7717 minsken (Stant 31. Detsember 2019). Hat as bekäänd för hör türner. Uun't madelääler baud rik familin 72 faan sok türner, am hör määcht tu wisin. Daalang stun diar noch 15 faan. San Gimignano hää diarfaan di neknööm 'Madeläälerns Manhattan' füngen. Hör rikdoom kaam faan win an saweraan. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: San Gimignano – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: San Gimignano (sjiisk)"}
{"id": "43809", "contents": "Klakern (Lepidium) san en plaantenskööl uun det famile faan a Krüsbloosen (Brassicaceae). Uun köögem wurd tau slacher brükt: Klaker (Lepidium sativum) Pöberkrüüs (Lepidium latifolium) L. abrotanifolium – L. acutidens – L. aegrum – L. affghanum – L. affine – L. afghanicum – L. africanum – L. alashanicum – L. alluaudii – L. altissimum – L. alyssoides – L. amissum – L. amplexicaule – L. angolense – L. angustifolium – L. angustissimum – L. apetalum – L. appelianum – L. apterum – L. arbuscula – L. argentinum – L. armoracia – L. aschersonii – L. aucheri – L. auriculatum – L. austrinum – L. banksii – L. barnebyanum – L. basuticum – L. beamanii – L. beckii – L. bidentatum – L. bidentoides – L. bipinnatifidum – L. bipinnatum – L. biplicatum – L. boelckeanum – L. boelckei – L. bonariense – L. botschantsevianum – L. botschantzevii – L. brachyotum – L. bupleuroides – L. burkartii – L. buschianum – L. campestre – L. capense – L. capitatum – L. cardamines – L. cardiophyllum – L. cartilagineum – L. castellanum – L. catapycnon – L. chalepense – L. chichicara – L. cordatum – L. coronopifolium – L. coronopus – L. costaricense"}
{"id": "43811", "contents": "At Pöberkrüüs of Mosterkrüüs (Lepidium latifolium) as en plaantenslach uun det famile faan a Krüsbloosen (Brassicaceae). Hat as nai mä Klaker (Lepidium sativa) an hiart uk tu det salew skööl faan a Klakern (Lepidium). Pöberkrüüs woort hal uun köögem brükt, hat hää en smaag efter moster of pöberrut. Commonskategorii: Pöberkrüüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pöberkrüüs"}
{"id": "43813", "contents": "-15.51172167.17668Koordinaaten: 15° 30′ 42″ S, 167° 10′ 36″ O Luganville as det naistgratst stääd faan Wanuaatuu an hoodstääd faan't Prowins Sanma uun a süüdelk Pasiifik. Uun a Ööder Weltkriich wiar Luganville en wichtagen fluuchplaats för Amerikoo. Luganville hää en graten huuwen, faan diar wurd Kopra an Kakao skebet. Commonskategorii: Luganville – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43821", "contents": "Di Ellen es en Elektroföri wat ön Deenemark lapt. Di Föriskeps-Reederii Ærøfærgerne heer di Ellen sent di Bārichtmuun fan 2019 ön Gang.Tö des Tir skel jü di gurtest Föri wesen wiis wat me Bateriien löp. Sent des Tir lapt dit Skep mung Fynshav ön di Uasterkant fan dit deensk Ailön Als en Søby ön dit Ailön Aerø. Di MF Ellen en wat diartö jert kām üp 21,4 Miljoonen Euro. Dit wiar ombi 40 % muar üs wan em en lik Dieselskep becht her. Likwel spaaret di E-Föri ombi 75 % fan di Kosten, wat en Dieselskep her. Aur ombi aacht Jaaren skel dit iinspaaret wiis wat dit jüürer wiar. Aur en Jaar skel dit Skep ombi 2,5 Tenen CO2 mener maaki üs fan en Dieselskep kemen wiar. Dit meent uk, dat ön't Jaar ombi 950.000 Liitern Diesel ek forbronen uur. Sa üs dit tö't Jen fan 2022 ütsaag, wiar ek olterfuul Liirjil nöörig, man em heer fuul diarfan liir kür. Di Ellen heer 4,3-MWh-Akkumulatooren, wat fan di Swaits kemen sen. Des Bateriien uur āpleeren, wan dit Skep ön Søby fastmaaket heer. Wan di Ellen jens hen en töbeek faart (22 Seemiilen of 40,75 km), sen diarfuar 1.600 kWh nöörig. Em"}
{"id": "43825", "contents": "At Söder Ia as en priil uun a waas, di faan't Rütjergat uftwiiget, an tesken A Nääs an A Huug üüb fäästääg tu lääpt. 54.583338.48333Koordinaaten: 54° 35′ 0″ N, 8° 29′ 0″ O"}
{"id": "43829", "contents": "A Swinsrag, (mo.) Swinereeg as en sunbeenk waasten faan A Nääs. Hi dialt di grat priil Rütjergat ap tu't Nuurder Ia an Söder Ia. Bi ääb fäält a Swinsrag drüg, an do lei diar selger tu ütjraun. A Swinsrag as en natüürelk skül för't Halag Nääs jin sturemfluden. 54.6293888.478012Koordinaaten: 54° 37′ 45,8″ N, 8° 28′ 40,8″ O"}
{"id": "43832", "contents": "At Wasserstraßen- und Schifffahrtsamt Tönning (WSA Tönning) wiar bit 2021 det tustendag amt för a siaferkiarswaier bi't waastküst faan Schleswig-Holstian. 2021 as hat tuuplaanj wurden mä a amten uun Cuxhuuwen an Hamborag an het daalang Wasserstraßen- und Schifffahrtsamt Elbe-Nordsee (WSA Elbe-Nordsee). Bi det nei WSA werke son 700 lidj. a bundesweederstruaten paase slüüsen an bragen bedriiw ialtürner an tanen paase weederstant kontroliare skapspolitsei nei wääbsteed Commonskategorii: WSA Elbe-Nordsee – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43858", "contents": "Kaarl III. (üüb Ingels: Charles III; * 14. Nofember 1948 üüs Charles Philip Arthur George uun Buckingham Palace uun London) as sant de 8. September 2022 Köning faan det Ferianigt Köningrik faan Gratbritanien an Nuurdirlun an uk faan 14 öler lunen. Hi as de äälst dring faan Elisabeth II. an as köning wurden, üs sin mam stoorew. Commons: Kaarl III. (Ferianigt Köningrik) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "43860", "contents": "Wat menst dü ? Isfögel (An) (Clangula hyemalis) Isfögel (Alcedo) (Alcedo atthis)"}
{"id": "43861", "contents": "A Alcedinidae of Isfögler san en fögelfamile mä trii onerfamilin: Eegentelk Isfögler (Alcedininae) Buum-Isfögler (Halcyoninae) Weeder-Isfögler (Cerylinae) Dialwiis wurd a onerfamilin uk üs aanj familin uunsen. Do het jo Alcedinidae, Halcyonidae an Cerylidae. Diar hiar son 90 slacher tu. Alcedininae Sköölen: Alcedo – Ceyx – Corythornis – Ispidina Cerylinae Sköölen: Ceryle – Chloroceryle – Megaceryle Halcyoninae Sköölen: Actenoides – Caridonax – Cittura – Clytoceyx – Dacelo – Halcyon – Lacedo – Melidora – Pelargopsis – Syma – Tanysiptera – Todiramphus Isfögel (Alcedo atthis) Commonskategorii: Alcedinidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Alcedinidae"}
{"id": "43870", "contents": "A Isfögel (Alcedo atthis) as di iansagst fögelslach faan det famile Alcedinidae, di uun Madeleuroopa föörkomt. Hi lewet bi struumer an sian. Commonskategorii: Isfögel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Isfögel"}
{"id": "43876", "contents": "Papua Pegunungan (Huuchlun faan Papua) as sant 2022 en prowins faan Indoneesien. Hat leit uun Waast-Nei-Guinea an as faan det ual Prowins Papua ufspleden wurden, diar nü bluas noch di nuurdelk dial amfaadet. Det nei prowins as 52.397 km² grat an diar wene 1.452.359 minsken (Stant: 2022). Commonskategorii: Papua Pegunungan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43877", "contents": "Papua Tengah (Madel Papua) as sant 2022 en prowins faan Indoneesien. Hat leit uun Waast-Nei-Guinea an as faan det ual Prowins Papua ufspleden wurden, diar nü bluas noch di nuurdelk dial amfaadet. Det nei prowins as 60.010 km² grat an diar wene 1.339.770 minsken (Stant: 2022). Commonskategorii: Papua Tengah – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43878", "contents": "Papua Selatan (Süüd Papua) as sant 2022 en prowins faan Indoneesien. Hat leit uun Waast-Nei-Guinea an as faan det ual Prowins Papua ufspleden wurden, diar nü bluas noch di nuurdelk dial amfaadet. Det nei prowins as 127.280 km² grat an diar wene 506.661 minsken (Stant: 2022). Commonskategorii: Papua Selatan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43879", "contents": "Sulawesi Barat, det ment: Waast-Sulawesi as en prowins üüb Sulawesi uun Indoneesien. Diar wene gud 1,5 miljuun minsken. Det prowins as iarst 2004 grünjlaanj wurden, üs hat faan Sulawesi Selatan (Süüd-Sulawesi) ufspleden wurden as. Commonskategorii: Waast-Sulawesi – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sulawesi Barat (sjiisk) -2.7119Koordinaaten: 2° 42′ S, 119° 0′ O"}
{"id": "43883", "contents": "Sulawesi Tengah, det ment: Madel-Sulawesi as en prowins üüb Sulawesi uun Indoneesien. Diar wene gud 2,6 miljuun minsken. Commonskategorii: Madel-Sulawesi – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sulawesi Tengah (sjiisk) -1120Koordinaaten: 1° 0′ S, 120° 0′ O"}
{"id": "43884", "contents": "Sulawesi Tenggara, det ment: Süüduast-Sulawesi as en prowins üüb Sulawesi uun Indoneesien. Diar wene gud 2,6 miljuun minsken. Commonskategorii: Süüduast-Sulawesi – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sulawesi Tenggara (sjiisk) -4122Koordinaaten: 4° 0′ S, 122° 0′ O"}
{"id": "43885", "contents": "Sulawesi Utara, det ment: Nuurd-Sulawesi as en prowins üüb Sulawesi uun Indoneesien. Diar wene gud 2,2 miljuun minsken. Commonskategorii: Nuurd-Sulawesi – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sulawesi Utara (sjiisk) 1124.7Koordinaaten: 1° 0′ N, 124° 42′ O"}
{"id": "43888", "contents": "Warkum as en holuns stääd uun Waastfresklun. Hat hiart tu't gemeen Súdwest-Fryslân. Warkum as ian faan a Elwen frysk stääden. Commonskategorii: Warkum – Saamlang faan bilen of filmer Jopie Huisman"}
{"id": "43889", "contents": "At IUCN (International Union for Conservation of Nature) as en weltwidjen ferbant faan flook regiarangs- an ei-regiarangssteeden för di skül faan a natüür. Hi wal diar för surge, dat a minsken fernünftag mä a natüür amgung. Di ferbant werket stüdag bi't Ruad List faan trüüwet slacher faan diarten an plaanten. A slacher wurd iindiald efter: An do san diar noch tau kategoriin: DD data deficient - ei nooch dooten NE not evaluated - ei onersoocht IUCN kategoriin Commonskategorii: IUCN – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: IUCN"}
{"id": "43897", "contents": "A Ruadstörter (Phoenicurus) san en skööl faan fögler uun det famile faan a Fleegensnapern (Muscicapidae). Diar jaft'at elwen bit sjauertaanj slacher faan. P. alaschanicus – P. auroreus – P. bicolor – P. coeruleocephala – P. erythrogastrus – P. erythronotus – P. frontalis – P. fuliginosus – P. hodgsoni – P. leucocephalus – P. moussieri – P. ochruros – P. phoenicurus – P. schisticeps Diadeemruadstört (Phoenicurus moussieri) Suartbüket Ruadstört (Phoenicurus ochruros) (Guard-)Ruadstört (Phoenicurus phoenicurus) Commonskategorii: Ruadstörter – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruadstörter"}
{"id": "43899", "contents": "At Uur-Indogermaans of Proto-Indogermaans as det woorskiinelk föörluuper spriak faan a Indogermaans spriaken weesen. Diar jaft'at nian tjüchnisen faan, man a spriakwedenskapslidj gung diarfaan ütj, dat det spriak tuiarst uun't Kaukasusregiuun snaaket wurden as. Faan diar ütj haa indogermaans fulken uun a leetst ~ 5.000 juaren at hialer Euroopa an uk grat dialen faan Indien besiidelt. Diaram woort flooksis uk faan't Indoeuropeesk spriakenfamile snaaket. Uk wan diar daalang en graten ferskeel tesken a indogermaans spriaken as, so like jo enööder dach uun flook wurden an uun a gramatik. am 2.500 f.Kr. am 1.500 f.Kr. am't juar 500 efter Krast Indogermaans spriaken Ernst Kausen: Sprachfamilien & vergleichende Sprachwissenschaft am Beispiel der indogermanischen Sprachen. 2005"}
{"id": "439", "contents": "En bewis as uun a matematiik en wai, am iandüüdag tu wisin, of en ütjsaag woor of ferkiard as. Diarbi gongt'am faan aksioomen ütj, jo saat am saner bewis üs woor föörütj. Ütjsaag 1: Det kwadroot faan en ünlik natüürelk taal as uk weder ünlik. Bewis: Wan n en ünlik natüürelk taal as, do koon ik n uk skriiw üs n = 2 k + 1 {\\displaystyle n=2k+1} . Diarbi as k en natüürelk taal (of uk 0). Det kwadroot as do efter at iarst Binomisk Formel: n 2 = ( 2 k + 1 ) 2 = 4 k 2 + 4 k + 1 = 2 ⋅ ( 2 k 2 + 2 k ) + 1. {\\displaystyle n^{2}=(2k+1)^{2}=4k^{2}+4k+1=2\\cdot (2k^{2}+2k)+1.} Auer 2 ⋅ ( 2 k 2 + 2 k ) {\\displaystyle 2\\cdot (2k^{2}+2k)} en lik taal as, mut 2 ⋅ ( 2 k 2 + 2 k ) + 1 {\\displaystyle 2\\cdot (2k^{2}+2k)+1} en ünlik taal wees. Sodenang as uk n 2 {\\displaystyle n^{2}} en ünlik taal. Det wul ik bewise. Ütjsaag 2: Wan det kwadrootrut ütj en lik natüürelk taal n en natüürelk taal k as, do as detdiar natüürelk taal k uk lik. Bewis: Ik"}
{"id": "43902", "contents": "At Wotisk spriak as en finno-ugrisk spriak uun Nuurdwaastruslun, diar knaap noch brükt woort. Hat as nai mä eestnisk. Di aanj nööm as vad’d’alain. At jaft nian skraftspriak. Diar wiar ans sjauer spriakwiisen, huar trii faan al ütjstürwen san: Waastwotisk Kukkusi-Wotisk (ütjstürwen) Uastwotisk (ütjstürwen uun a 1960er juaren) Krewinisk uun Süüdletlun (ütjstürwen uun't 19. juarhunert) Eberhard Winkler: Wotisch. (PDF; 113 kB). Uun Miloš Okuka (Hrsg.): Lexikon der Sprachen des europäischen Ostens. Klagenfurt 2002. (= Wieser Enzyklopädie des europäischen Ostens 10)."}
{"id": "43904", "contents": "At Ingrisk spriak of Ingermans as en finno-ugrisk spriak uun Nuurdwaastruslun, diar knaap noch brükt woort. Hat as nai mä finsk an kareelisk. Di aanj nööm as ižoran keeli. At jaft nian skraftspriak. Di ütjdruk Ingrisk as ei gans iandüüdag, auer uk a minsken faan Ingermanlun so näämd wurd. Det san protestanten, diar finsk of rüsk snaake, oober nian Ingrisk. Diaram woort för det Ingrisk spriak uk di ütjdruk Ischorisk (faan: ižoran keeli) brükt. Test-Wikipedia üüb Ingrisk / Ischorisk Eberhard Winkler: Ingrisch. (= Ischorisk) (PDF; 107 kB). Uun: Miloš Okuka (Hrsg.): Lexikon der Sprachen des europäischen Ostens. Klagenfurt 2002. (= Wieser Enzyklopädie des europäischen Ostens 10)."}
{"id": "43907", "contents": "Võro (võro kiiĺ) as en uastsiafinsk spriak, diar uun Süüdeestlun snaaket woort. Hat woort uk üs spriakwiis faan't eestnisk spriak uunsen. Võro as üs regiunaalspriak faan Eestlun gudkäänd, an woort faan son 70.000 minsken üs mamenspriak brükt. Tu't histoorisk regiuun Võromaa hiar aacht gemeenen Karula, Harglõ, Urvastõ, Rõugõ, Kanepi, Põlva, Räpinä an Vahtsõliina, diar daalang uun a lunkreiser Võru an Põlva lei. Det spriakwiis Seto (seto kiil´) mä amanbi 5.000 spreegern woort dialwiis üs aanj spriak uunsen, as ferlicht oober en spriakwiis faan't Võro. At Setomaa regiuun lingt auer a grensen faan Eestlun wech iin uun Ruslun. Wikipedia üüb Võro Commonskategorii: Võro – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43912", "contents": "At Kveens spriak as en uastsiafinsk spriak, diar uun Nuurd-Noorweegen uun't prowins Troms og Finnmark snaaket woort. Hat as diar mä finsk iinwaanrern henkimen. Kvenisk as nai mä Meänkieli uun Sweeden. Test-Wikipedia üüb Kveens Kainun Institutti Kvensk Institutt (üüb noorsk an kveens)"}
{"id": "43914", "contents": "Meänkieli (det ment: üüs spriak) of Tornedalfinsk (sweedsk tornedalsfinska, finsk tornionlaaksonsuomi) as en finsk spriakwiis, diar uun Nuurduast-Sweeden uun't prowins Norrbotten snaaket woort. Hat as nai mä't Kvenisk spriak uun Nuurd-Noorweegen. Test-Wikipedia üüb Meänkieli"}
{"id": "43915", "contents": "John Milton (* 9. Detsember 1608 uun London; † 8. Nofember 1674 uun Bunhill bi London) wiar en ingelsken dachter an stootsmaan oner Oliver Cromwell. Hi skrääw uun sin dachtangen an romoonen auer persöönelk skil, sin streewin am freihaid an salewbestemang, man uk auer aktuel politisk uungeleegenhaiden. Milton skrääw üüb ingelsk, latiinsk an itajeensk, an wiar al tu leewentstidjen widj bekäänd. Hi sted för apklaarang an en republikaans regiarang (uun't jindial tu't monarchii). Sin wichtagst buk as Paradise lost (at ferleesen paradiis) an det widjerfeerang Paradise regained (at turagwonen paradiis). Paradise lost as en eepisk dachtang mä en ianfach fersmiat uun tjiin dialen. Hi küd det buk ei salew apskriiw, auer hi uun't ääler blinj wiar, an hää det sin foomnen apsaad. Diar uun gongt'at am hemel an hääl, God an a deiwel. Commonskategorii: John Milton – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: John Milton (sjiisk) Wikisource: John Milton (sjiisk) Literatüür faan of auer John Milton uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek gutenberg.org (Paradise lost üüb ingelsk) zeno.org (Das verlorene Paradies üüb sjiisk faan Adolf Böttger)"}
{"id": "43917", "contents": "At Mari (Miadmari марий йылме marij jəlme, Beragmari мары йӹлмӹ marə jÿlmÿ), of uk Tscheremissisk as en finno-wolgaisk spriak uun det grat skööl faan a finno-ugrisk spriaken. Hat as nai mä finsk, eestnisk an samisk. Mari woort faan amanbi 400.000 minsken snaaket. Diar san sjauer spriakwiisen, an tau diarfaan san tu skraftspriaken wurden: süüden faan a Wolga at Kuryk-Mari (кырык мары, Beragmari) an nuurden faan a Wolga at Olyk-Mari (олык марий, Miadmari). Bias Mari skraftspriaken san sant 1995 amtspriaken uun't Republiik Mari El, diar tu Ruslun hiart, an uun't Okrug Wolga leit. För Mari woort en uunpaaset kyrilisk alfabeet brükt. Mari hää njügen faaler, bispalwurd: buk Noominatiif: кнага knaga Geenitiif: кнаган knagan Daatiif: кнагалан knagalan Akkusatiif: кнагам knagam Komparatiif: кнагала knagala Komitatiif: кнагаге knagage Inessiif: кнагаште knagaschte Illatiif: кнагашке knagaschke Latiif: кнагаш knagasch Commonskategorii: Mari – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Miadmari Wikipedia üüb Beragmari Sirkka Saarinen: Tscheremissisch. (mend as Mari, Berag- an uk Miadmari) (PDF). Uun Miloš Okuka (Hrsg.): Lexikon der Sprachen des europäischen Ostens. Klagenfurt 2002. (= Wieser Enzyklopädie des europäischen Ostens 10)."}
{"id": "43926", "contents": "At Entsisk spriak (aanj nööm: Enets) as en Samojedisk spriak an hiart tu a Uraalisk spriaken. Diar jaft at tau spriakwiisen faan: Walt-Entsisk (uk: Bai) Tundra-Entsisk (uk: Maddu) A Entsen lewe üüb't huleweilun Taimyr uasten faan a struum Jenisej. Det leit uun a bütjenst nuurd faan't Regiuun Krasnojarsk (Sibiirien, Ruslun). Entsisk as nai mä Nganasanisk, huar't noch aal wat muar spreegern faan jaft. Entsisk woort mä en uunpaaset kyrilisk alfabeet skrewen. Diar san trii buksteewen uun, diar't uun't rüsk ei jaft: ԑ, ӈ, an ҫ."}
{"id": "43927", "contents": "At Nganasanisk spriak as en Samojedisk spriak an hiart tu a Uraalisk spriaken. Diar jaft at tau spriakwiisen faan: Awamisk (rüsk: авамский говор) Wadeisk (rüsk: вадеевский говор) A Nganasanen lewe üüb't huleweilun Taimyr uasten faan a struum Jenisej. Det leit uun a bütjenst nuurd faan't Regiuun Krasnojarsk (Sibiirien, Ruslun). Nganasanisk as nai mä Entsisk. Test-Wikipedia üüb Nganasanisk"}
{"id": "43928", "contents": "At Hualeweilun Taimyr (rüsk Таймы́рский полуо́стров) as en 400.000 km² grat hualeweilun tesken at Kara-Sia uun't waasten an at Laptewsia uun't uasten (iar: Autonoom Kreis Taimyr). Daalang hiart hat tu't Regiuun Krasnojarsk (Ruslun). Taimyr as di nuurdermiast ääg faan aal a kontinenten üüb a eerd (eilunen ei mätääld). Widjer ap am a nuurd lei a eilunen faan Sewernaja Semlja. Üüb't Hualeweilun Taimyr lewe a Entsen an Nganasanen, diar noch a Uraalisk spriaken Entsisk an Nganasanisk snaake. Kap Chelyuskin, a nuurdermiast ääg faan Euraasien Tundra üüb Taimyr A Moskusoks lewet weder üüb Taimyr Nganasanen lewe üüb Taimyr Commonskategorii: Taimyr – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43932", "contents": "Shinjuku(-ku) (japoonsk 新宿区) as en stääddial an en special ward uun a waast faan Tokio. Uun Shinjuku sat at ferwaltang faan't Prefektuur Tokio. Commonskategorii: Shinjuku – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43936", "contents": "At Güül Azalee of uk Güül Alpenruus (Rhododendron luteum) as en plaantenslach uun det skööl Rhododendron. Hat wääkst fööraal trinjam't Suart Sia an uun a Kaukasus. Enkelt suurten wurd aptaanj för a guard. Tiaknang uun Flora Europaea inchoata Bloos Frücht Klöören uun a harewst Commonskategorii: Güül Azalee – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Güül Azalee"}
{"id": "43940", "contents": "A Kanaarisk Eerdbeibuum as en plaantenslach uun det famile faan a Hiasplaanten (Ericaceae). Hi wääkst bluas üüb a Kanaaren, hi as diar endeemisk. Bloos Früchten Commonskategorii: Kanaarisk Eerdbeibuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kanaarisk Eerdbeibuum"}
{"id": "43948", "contents": "At Acetylskööl (ufkört: Ac) as det cheemisk struktuur –C(O)CH3 mä det struktuurformel C2H3O. Hat komt faan eetjsüren uf. Di nööm komt faan't latiinsk acetum = „eetj“ an ualgreks ὕλη = „materiool“. Acetyl komt uun flook natüürelk moleküülen föör, t.b. Acetylsalicylsüren (Aspirin). Commonskategorii: Acetyl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43953", "contents": "Al sant ualang tidjen jaft'at a elwen frysk stääden uun Waastfresklun. Uun flooken woort en aanj spriakwiis faan't Waastfresk snaaket, at Stäädfrysk. An wan diar en stringen wonter as, woort at Alvestêdetocht (elwen stääden tooch) trochfeerd. Det as en wäädstridj üüb skoren troch aal a elwen stääden. Commonskategorii: Elwen frysk stääden – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Alvestêdetocht – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43956", "contents": "Skoren san aparte skur för't räänen üüb is. Skorin as uk en sport. Diar wurd ünlik skoren för ünlik nat brükt: Ual skoren tu fäästskrüüwin oner skur Skoren för ishockey Holuns skoren för linger tuuren Skoren för wäädräänen san oner böös smääl Commonskategorii: Skoren – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43961", "contents": "Vorlage:Infobox Ort in den Niederlanden/Wartung/Typ falsch gesetzt Ljouwert (holuns Leeuwarden) as en gemeen uun Waastfresklun. At ferwaltang sat uun't Stääd Ljouwert. Tu't gemeen Ljouwert hiar bütj det stääd Ljouwert uk noch en hialer rä saarpen: Kwel: CBS Wilhelm IV. faan Oranien (1711–1751), föörst faan Oranien an Nassau Pieter Jelles Troelstra (1860–1930), politiker an dachter Johannes Henricus Gerardus Jansen (1868–1936), teoloog Mata Hari (1876–1917), konstler an agent M. C. Escher (1898–1972), konstler Johano Strasser (* 1939), sjiisk politoloog an skriiwer Burgemeester Buma maandag geïnstalleerd in Grote Kerk. Uun: Leeuwarder Courant. NDC mediagroep, 20. August 2019, ufrepen de 26. August 2019 (holuns). Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns). Commonskategorii: Ljouwert (gemeen) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Leeuwarden (sjiisk)"}
{"id": "43967", "contents": "At Marshalleesk spriak (marshalleesk : Kajin Ṃajeḷ) of Ebon as det malayo-polyneesk spriak faan a Marshalleilunen. Ratak, üüb a atolen faan't Ratak Keed Ralik, üüb a atolen faan't Ralik Keed At Marshalleesk woort mä en uunpaaset latiinsk skraft skrewen: Test-Wikipedia üüb Marshalleesk Commonskategorii: Marshalleesk spriak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "43973", "contents": "A Phoenix Islands (Phoenix Eilunen) san en skööl faan eilunen uun a Pasiifik, diar tu a stoot Kiribaati hiar. Jo lei süüden faan a ekwaator, nuurden faan Samoa, uasten faan a Gilbert- an Ellice-Eilunen, an waasten faan a Line Islands. Det san ales knaap bewenet atolen, diar tuup 28 km² grat san, an do noch tau koralenraber oner weeder. Sant 2006 san a Phoenix Eilunen en natüürskülregiuun Phoenix Islands Protected Area (kurt: PIPA), an sant 2010 en weltarewdial faan a UNESCO. f1 Koord mä aal a koordinaaten: OSM Commonskategorii: Phoenix Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Koord bi tighar.org (ingelsk)"}
{"id": "43979", "contents": "A Näädelkreper of Näädelpiiper (Sylvia atricapilla) as en Sjongfögel (Passeriformes) uun det skööl Sylvia. A mantje fäält üüb mä sin suart hood. Wiiftje mä brün hood Nääst En Kukütjai (lachts) mad Näädelkreperaier (MHNT) Commonskategorii: Näädelkreper – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Näädelkreper"}
{"id": "43984", "contents": "Bolles Düüw of Kanaarendüüw (Columba bollii) as en fögelslach, di üüb a waastelk Kanaarisk Eilunen (La Palma, Teneriffa, Gomera an El Hierro) lewet. Hat liket at Madeiradüüw. Commonskategorii: Bolles Düüw – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bolles Düüw"}
{"id": "43986", "contents": "At Madeiradüüw of Salwerhalsdüüw (Columba trocaz) as en fögelslach, di bluas üüb Madeira lewet. Hat liket Bolles Düüw, diar üüb a Kanaaren lewet. Commonskategorii: Madeiradüüw – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Madeiradüüw"}
{"id": "43987", "contents": "Di Adler I es ein Kanaalföri ön Kiel-Holtenau. Reederii es di Adler-Schiffe GmbH & Co. KG. Dit Skep es sent 1984 üs Persoonenföri aur di Kanaal mung Kiel-Wik en Kiel-Holtenau ön Gang. Di Föri heer en Schottel-Propeler, wat hiilendal trinjom (360°) tö drai giar. Ön di 22. Juuni fan 1984 fing di Reederii di Adler I fan di Hüsemböör Skepswerev. Di Reederii her en Ütskriiwing fan't WSA fuar di Föri aur di Kanaal wonen. Dit Skep es sent des Tir tö dit WSA forhüürt. Ön di Somer fan 1989 wiar di Adler I fuar en Tir fuar di Hingiföri ön Rendsborig iinseet, aur des renoviaret uur maast. Ön di Marts fan 2002 waar di Föri bi di Werev Gebr. Friedrich ön Kiel ombecht, dat di bluat jit me jen Man biseet uur maast. Ön des Tir waar di Adler III iinseet. Di Stair ön Kiel-Wik hur di Föri fastmaaket bruan ön di Juuni fan 2009 hiilendal of. Eeđer trii Weeken Breek iin ön di Werev kür di Adler I weđer faar. Wasser- und Schffahrtsamt https://web.archive.org/web/20101223201522/http://www.adler-schiffe.de/fileadmin/user_upload/Pressemitteilungen/adler_1_090808.jpg Commons: Adler I – Saamling fan Skelter en Videos Homepage Adler-Schiffe Adler I auf inselfähren.de"}
{"id": "43993", "contents": "A Europeesk Popegeifask (Sparisoma cretense) wiar ans di iansagst slach faan Popegeifasker (Scarinae), di uun't Madlunsia lewet hää. So kaam hi uk tu san binööm (sin epithet): .. cretense, det ment: faan Kreeta. Man üs a Sueskanaal baud wurd, waanerd diar en öödern Popegeifask uun't Madlunsia iin (Scarus ghobban), an hi hä Sparosima cretense ferjaaget. Daalang lewet Sparisoma cretense uun a uastelk Atlantik, bi a küsten faan Portugal bit Senegal, an uun Makaroneesien. Mantje Commonskategorii: Europeesk Popegeifask – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Europeesk Popegeifask"}
{"id": "43995", "contents": "Isjum (üüb Ukrainisk: Ізю́м Izjúm) as en steed uun det Charkiw Prowins faan't Ukraine. At steed leit uun a süüduast faan't prowins, bi de Donets Struum. At steed hee 45.884 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan de Isjum Distrikt. At steed wurd faan April tu September 2022 faan Rüslun besaat. Ukraine: Kharkiv, citypopulation.de"}
{"id": "43996", "contents": "Kupjansk (üüb Ukrainisk: Ку́п'янськ Kúp'jans'k) as en steed uun det Charkiw Prowins uun't Ukraine. At steed leit uun a uast faan't prowins, bi de Oskil Struum. Det hee 27.169 lidj (2021). At steed wurd faan Febrewoore tu September 2022 faan Rüslun besaat. Ukraine: Kharkiv, citypopulation.de"}
{"id": "43999", "contents": "A Lapfasker (Labridae) san en famile faan Bianfasker uun det order faan a Barschoortagen (Perciformes). Enkelt wedenskapslidj sä jo oober uk uun en aanj order Labriformes. Lapfasker san miast temelk bruket an haa briad lapen. Jo lewe uun flaak weedern üüb a hialer welt, hal mad koralenraber, man uk uun Nuurdsia an Madlunsia. Tu a Lapfasker hiar son 65 sköölen mä muar üs 550 slacher, ferlicht muar üs 600. Hör nööm komt faan't latiinsk labrum „lap“. Acantholabrus – Achoerodus – Ammolabrus – Anampses – Anchichoerops – Austrolabrus – †Bellwoodilabrus – Bodianus – Centrolabrus – Cheilinus – Cheilio – Choerodon – Cirrhilabrus – Clepticus – Conniella – Coris – Ctenolabrus – Cymolutes – Decodon – Diproctacanthus – Doratonotus – Dotalabrus – †Eolabroides – Epibulus – Eupetrichthys – Frontilabrus – Gomphosus – Halichoeres – Hemigymnus – Hologymnosus – Iniistius – Labrichthys – †Labrobolcus – Labroides – Labropsis – Labrus – Lachnolaimus – Lappanella – Larabicus – Leptojulis – Macropharyngodon – Malapterus – Minilabrus – Nelabrichthys – Notolabrus – Novaculichthys – Novaculops – Ophthalmolepis – Oxycheilinus – Oxyjulis – Paracheilinus – Parajulis – Pictilabrus – Polylepion – Pseudocheilinops – Pseudocheilinus – Pseudocoris – Pseudodax – Pseudojuloides – Pseudolabrus – Pteragogus – Sagittalarva –"}
{"id": "44", "contents": "Måålerkunst as jü kunst bile tu måågen aw sluchte grüne: papiir, lanen, plånke, stiinj, metal. Jacob Alberts Andreas Brandt Oluf Braren Hans Peter Feddersen (Di Ålere) Hans Peter Feddersen (Di Jungere) Christian Albrecht Jensen Hans Jaenisch Carl Ludwig Jessen Peter Klint Gerhard Martens Benedikt Momme Nissen Emil Nolde Otfried Schwarz Dieter Staacken Jopie Huisman Meinte Walta Dieter Aschenborn Sandro Botticelli Michelangelo Buonarroti Michelangelo Merisi da Caravaggio Edvard Munch Pablo Picasso Määster Venceslao Leonardo da Vinci Commons: Måålerkunst – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "440", "contents": "Biakin (sö. Biiki, fe. Biikin, mo. Biikebrånen) as en nuurdfresk fest an woort tu Piadersinj (21. Febrewoore) feiert. Sant 2014 as at Biakin gudkäänd üs UNESCO-weltarewdial. Det wurd biak komt faan ingelsk beacon of sjiisk Bake an ment soföl üs tiaken, en grat laacht tiaken. An Piadersinj as di inj föör Piadersdai, en katuulsken feierdai, näämd efter di Halag Petrus (Petri Stuhlfeier, 22. Febrewoore). Uk üüb a däänsk Nuurdsiaeilunen käänt am Pers Awten. Arke saarep hää sin aanj biak, an trinjam det ial jaft at föl onerhualang. Uun enkelt saarpen woort teooter spelet, at woort süngen an daanset, an üüb Sal an üüb a Stolberag wurd reedin häälen. An diarefter jaft at en greenkualiidjen. Al föör a krastelk tidj haa a minsken biaket, am a wonterspuuk tu ferjaagin. Uun't 17. an 18. juarhunert haa a eilunsfresken hör sialidj ajis saad tu hör waalfangfaart. Doomools hed am ei föl holt, an sodenang wiar't man en letj ial bi strun, daalang san a biakebonker grat. Diar wurd tanebuumer, bosker an uk grater buumer ferbraand. Boowen üüb't biak komt üüb Sal en tan, an wan't deelfäält, as a wonter föörbi. Üüb Oomram an Fer komt en Piader (sjiisk: Peter) üüb't biak, det as"}
{"id": "44001", "contents": "A Popegeifasker (Scarinae) san en onerfamile faan a Lapfasker (Labridae), an hiar sodenang tu a Barschoortagen (Perciformes). Enkelt wedenskapslidj sä jo oober uk üs en aanj famile Scaridae uun. Bolbometopon - Calotomus - Cetoscarus - Chlorurus - Cryptotomus - Hipposcarus - Leptoscarus - Nicholsina - †Pacuarescarus – Scarus - Sparisoma Scarus Bläbiand Popegeifask (Scarus ghobban) Sparisoma Europeesk Popegeifask (Sparisoma cretense) Commonskategorii: Scaridae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Scaridae"}
{"id": "44005", "contents": "A Scarus ghobban of Bläbiand Popegeifask as en slach faan Popegeifasker (Scarinae). Hi kaam mä a bau faan a Sueskanaal iin uun't Madlunsia, an hää diar en öödern Popegeifask, di Europeesk Popegeifask (Sparisoma cretense) ferjaaget. Commonskategorii: Bläbiand Popegeifask – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bläbiand Popegeifask"}
{"id": "44012", "contents": "A Kanaarengirlits (Serinus canaria) as en fögelslach uun det famile faan a Finken (Fringillidae). Hi woort uk aptaanj an do üs Kanaarienfögel ferkääft, auer hi so smok sjongt. Commonskategorii: Kanaarengirlits – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kanaarengirlits"}
{"id": "44015", "contents": "A Girlits of Gul-Girlits (Serinus serinus) as en böös letjen fögelslach uun det famile faan a Finkenfögler (Fringillidae). Hi as nai mä a Kanaarienfögel (Serinus canaria). Mantje Wiiftje Commonskategorii: Girlits – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Girlits"}
{"id": "44017", "contents": "At Britisk Weltrik (ingelsk British Empire of ianfach at Empire) wiar faan't 17. bit iin uun't 20. juarhunert at gratst koloniaalrik faan a welt. Uun't juar 1922 amfaadet hat mä 458 miljoonen minsken sowat en sjuarden faan aal a minsken üüb a eerd. Daalang san a miast lunen suwereen stooten, san oober auer't Commonwealth of Nations noch mä't Ferianagt Könangrik ferbünjen. An at ingelsk spriak woort daalang trinjam a hialer eerd snaaket. Commonskategorii: Britisk Weltrik – Saamlang faan bilen of filmer Commonwealth of Nations"}
{"id": "44018", "contents": "At City and County of Cardiff (waliisisk: Dinas a Sir Caerdydd) as ian faan 22 principal areas (hoodgebiiten) uun Wales. Di gratst dial namt Cardiff, det hoodstääd faan't regiuun an uk faan hial Wales iin. Det hoodgebiit as 140.382 km² grat an diar wene 346.090 minsken (Stant: 2011). Ööder saarpen uun det regiuun san: St Fagans, Creigiau, Pentyrch, Gwaelod-Y-Garth an Tongwynlais. At City and County of Cardiff hiart tu't Preserved County South Glamorgan. Commonskategorii: Cardiff – Saamlang faan bilen of filmer www.cardiff.gov.uk 51.485278-3.186667Koordinaaten: 51° 29′ N, 3° 11′ W"}
{"id": "44022", "contents": "A Kanaarenhaagedisjin (Gallotia) san en skööl faan Haagedisjin (Lacertidae), diar üüb a Kanaarisk Eilunen lewe. Diar jaft'at aacht slacher faan. Gallotia atlantica, Lanzarote, Fuerteventura Gallotia auaritae, La Palma, ferlicht ütjstürwen Gallotia bravoana, La Gomera Gallotia caesaris, El Hierro, La Gomera Gallotia galloti, Teneriffa, La Palma Gallotia intermedia, Teneriffa Gallotia simonyi, El Hierro Gallotia stehlini, Gran Canaria Ütjstürwen: † Gallotia goliath G. atlantica G. auaritae G. bravoana G. caesaris G. galloti G. intermedia G. simonyi G. stehlini Commonskategorii: Kanaarenhaagedisjin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kanaarenhaagedisjin"}
{"id": "44024", "contents": "A Halsbianhaagedisjin san en skööl faan Haagedisjin (Lacertidae). Diar jaft'at njügen bit tjiin sacher faan. Iar san diar noch föl muar slacher tu tääld wurden, man daalang witj a wedenskapslidj, dat jo goorei so nai mäenööder san. Halsbianhaagedisjin lewe fööraal uun Euroopa, uun Nuurdafrikoo an Fööraasien. L. agilis – L. bilineata – L. citrovittata – L. diplochondrodes – L. media – L. pamphylica – L. schreiberi – L. strigata – L. trilineata – L. viridis L. agilis (Tuunhaagedisje, mantje) L. bilineata (Waastelk Smaragdhaagedisje) L. media L. schreiberi L. strigata L. trilineata L. viridis (Uastelk Smaragdhaagedisje) Commonskategorii: Halsbianhaagedisjin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Halsbianhaagedisjin"}
{"id": "44029", "contents": "A Sinai [ˈziː.na.i] (araabisk ‏سيناء‎‎, DMG Sīnāʾ) as en hualeweilun, diar tu Egypten hiart. Geograafisk leit hi tesken Afrikoo an Araabien, an woort al tu Aasien tääld. A Sinai as sowat 61.000 km² grat, uun't waasten leit a Golf faan Sues, uun't uasten a Golf faan Akaba. Uun't nuurden leit at Madlunsia, an at süüdspas raaget iin uun't Ruad Sia. Di gratst dial faan a Sinai as en wüüst. Üüb a Sinai stäänt uk en berag mä di salew nööm, a Berag Sinai as 2.285 meetern huuch. Di Berag Sinai ütj a Biibel as oober wel a Dschabal Katrina (Katriinenberag, Mosesberag) weesen. Hi leit diar ei widj faan uf an as noch aal wat huuger mä 2.637 meetern, a huuchst berag faan Egypten. Commonskategorii: Sinai – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sinai (sjiisk)"}
{"id": "44031", "contents": "Wat menst dü? Smaragd, en silikaatstian Smaragd, en berylliummineraal Smaragd, en suurt faan Echt Hoop Мій Ізмарагд / Mij Izmarahd / „Man Smaragd”, en stak faan Iwan Franko Smaragd, en winkwaliteet faan Green Veltliner"}
{"id": "44041", "contents": "33.998-2.582Koordinaaten: 34° 0′ N, 2° 35′ W At Regiuun Oriental (araabisk ‏الجهة الشرقية‎‎, tamazight ⵜⴰⴳⵎⵓⴹⴰⵏⵜ Tagmuḍant, Uasten) as sant 2015 ian faan a twaalew ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hat leit uun't nuurduasten bi a grens tu Algeerien. Hoodstääd as Oujda. Berkane Driouch Figuig Guercif Jerada Nador Oujda-Angad Taourirt Nador Oujda Oujda Figuig https://web.archive.org/web/20220321064847/https://www.hcp.ma/file/206110/ Commonskategorii: Oriental (Regiuun) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44043", "contents": "34.0731-6.2212Koordinaaten: 34° 4′ N, 6° 13′ W Rabat-Salé-Kénitra (araabisk ‏الرباط - سلا - القنيطرة‎) as sant 2015 ian faan a twaalew regiuunen uun Marokko. Hat as näämd efter a trii grat stääden Rabat, Salé an Kenitra. Hoodstääd faan't regiuun as Rabat. Kénitra Khémisset Rabat Salé Sidi Kacem Sidi Slimane Skhirate-Témara Annuaire Statistique du Maroc, année 2017. Haut-Commissariat au Plan, 22. Nofember 2018, S. 22, ufrepen di 9. Deetsember 2018 (fransöösk). Commonskategorii: Rabat-Salé-Kénitra – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44046", "contents": "33-7.6166666666667Koordinaaten: 33° 0′ N, 7° 37′ W Chaouia-Ouardigha (araabisk ‏الشاوية ورديغة‎) wiar bit 2015 ian faan 16 regiuunen uun Marokko. Hat leit uun't nuurden faan't lun. Hoodstääd wiar Settat. Tu det regiuun hiard sjauer prowinsen: Ben Slimane, nü: Regiuun Casablanca-Settat Berrechid, nü: Regiuun Casablanca-Settat Khouribga, nü: Regiuun Béni Mellal-Khénifra Settat, nü: Regiuun Casablanca-Settat Commonskategorii: Chaouia-Ouardigha – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44050", "contents": "32.283333-9.233333Koordinaaten: 32° 17′ N, 9° 14′ W Doukkala-Abda (araabisk ‏دكالة عبدة‎) wiar bit 2015 ian faan 16 ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hoodstääd wiar Safi. Tu det regiuun hiard sjauer prowinsen: El Jadida, nü: Casablanca-Settat Safi, nü: Marrakesch-Safi Youssoufia, nü: Marrakesch-Safi Sidi Bennour, nü: Casablanca-Settat Commonskategorii: Doukkala-Abda – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44054", "contents": "34.044167-5.001944Koordinaaten: 34° 3′ N, 5° 0′ W Fès-Boulemane (araabisk ‏جهة فاس بولمان‎‎, tamazight ⵜⴰⵎⵏⴰⴹⵜ ⵏ ⴼⴰⵙ ⴱⵓⵍⵎⴰⵏ Tamnaḍt n Fas Bulman) wiar bit 2015 ian faan 16 ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hoodstääd wiar Fès. Tu det regiuun hiard sjauer prowinsen: Boulemane Fès Moulay Yacoub Sefrou Sant 2015 hiar jo aaltumaal tu det nei regiuun Fès-Meknès. Commonskategorii: Fès-Boulemane – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44057", "contents": "34.25-6.583333Koordinaaten: 34° 15′ N, 6° 35′ W Gharb-Chrarda-Béni Hsen (araabisk ‏الغرب شراردة بني حسين‎‎, tamazight ⵍⵖⴰⵔⴱ ⵛⵔⴰⵔⴷⴰ ⴰⵢⵜ ⵃⵙⴰⵢⵏ) wiar bit 2015 ian faan 16 ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hoodstääd wiar Kenitra. Tu det regiuun hiard trii prowinsen: Kénitra Sidi Kacem Sidi Slimane Sant 2015 hiar jo tu det nei regiuun Rabat-Salé-Kénitra. Commonskategorii: Gharb-Chrarda-Béni Hsen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44059", "contents": "28.988889-10.072222Koordinaaten: 28° 59′ N, 10° 4′ W Guelmim-Es Semara (araabisk ‏كلميم السمارة‎‎, tamazight ⴳⵓⵍⵎⵉⵎ ⵙⵙⵎⴰⵔⴰ) wiar bit 2015 ian faan 16 ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hoodstääd wiar Guelmim. Tu det regiuun hiard fiiw prowinsen: Assa-Zag, nü: Guelmim-Oued Noun Es Semara, nü: Laâyoune-Sakia El Hamra Guelmim,nü: Guelmim-Oued Noun Tan-Tan,nü: Guelmim-Oued Noun Tata, nü: Souss-Massa Commonskategorii: Guelmim-Es Semara – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44065", "contents": "27.15-13.2Koordinaaten: 27° 9′ N, 13° 12′ W Laâyoune-Boujdour-Sakia El Hamra (araabisk ‏العيون بوجدور الساقية الحمراء‎, tamazight: ⵍⵄⵢⵓⵏ ⴱⵓⵊⴹⵓⵕ ⵜⴰⵔⴳⴰ ⵜⴰⵣⴳⴳⵡⴰⵖⵜ) wiar bit 2015 ian faan 16 ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hoodstääd wiar El Aaiún (Laayoune). Tu det regiuun hiard trii prowinsen: Boujdour Laâyoune Tarfaya. Sant 2015 hiar jo tu det nei regiuun Laâyoune-Sakia El Hamra. Commonskategorii: Laâyoune-Boujdour-Sakia El Hamra – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44067", "contents": "31.635278-8.000278Koordinaaten: 31° 38′ N, 8° 0′ W Marrakesch-Tensift-Al Haouz (araabisk ‏مراكش تانسيفت حاوز‎‎, tamazight ⵎⵕⵕⴰⴽⵛ ⵜⴰⵏⵙⵉⴼⵜ ⵍⵃⴰⵡⵣ) wiar bit 2015 ian faan 16 ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hoodstääd wiar Marrakesch. Tu det regiuun hiard sääks prowinsen: Marrakesch El Haouz Chichaoua El Kelaâ des Sraghna Essaouira Rehamna Jo san 2015 aaltumaal auergingen uun det nei regiuun Marrakesch-Safi. Commonskategorii: Marrakesch-Tensift-El Haouz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44070", "contents": "33.883333-5.55Koordinaaten: 33° 53′ N, 5° 33′ W Meknès-Tafilalet (araabisk ‏مكناس تافيلالت‎; tamazight ⵎⴽⵏⴰⵙ-ⵜⴰⴼⵉⵍⴰⵍⵜ) wiar bit 2015 ian faan 16 ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hoodstääd wiar Meknès. Tu det regiuun hiard sääks prowinsen: Meknès, nü: Fès-Meknès Ifrane, nü: Fès-Meknès El Hajeb, nü: Fès-Meknès Khénifra, nü: Béni Mellal-Khénifra Midelt, nü: Drâa-Tafilalet Errachidia, nü: Drâa-Tafilalet Commonskategorii: Meknès-Tafilalet – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44073", "contents": "23.7167-15.95Koordinaaten: 23° 43′ N, 15° 57′ W Oued ed Dahab-Lagouira (araabisk ‏وادي الذهب لكويرة‎) wiar bit 2015 ian faan 16 ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hoodstääd wiar Dakhla. Tu det regiuun hiard tau prowinsen: Aousserd Oued ed Dahab Jo san 2015 auergingen uun det nei regiuun Dakhla-Oued Ed-Dahab. Commonskategorii: Oued ed Dahab-Lagouira – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44077", "contents": "30.414444-9.583889Koordinaaten: 30° 25′ N, 9° 35′ W Souss-Massa-Draâ (araabisk ‏سوس ماسة درعة‎) wiar bit 2015 ian faan 16 ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hoodstääd wiar Agadir. Tu det regiuun hiard njügen prowinsen: Agadir-Ida ou Tanane, nü tu Souss-Massa Chtouka-Aït Baha, nü tu Souss-Massa Inezgane-Aït Melloul, nü tu Souss-Massa Ouarzazate, nü tu Drâa-Tafilalet Sidi Ifni, nü tu Guelmim-Oued Noun Taroudannt, nü tu Souss-Massa Tinghir, nü tu Drâa-Tafilalet Tiznit, nü tu Souss-Massa Zagora, nü tu Drâa-Tafilalet Commonskategorii: Souss-Massa-Draâ – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44079", "contents": "32.333333-6.366667Koordinaaten: 32° 20′ N, 6° 22′ W Tadla-Azilal (araabisk ‏تادلة أزيلال‎‎, tamazight ⵜⴰⴷⵍⴰ ⴰⵥⵉⵍⴰⵍ) wiar bit 2015 ian faan 16 ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hoodstääd wiar Beni-Mellal. Tu det regiuun hiard trii prowinsen: Azilal Béni Mellal Fquih Ben Salah Jo san 2015 auergingen uun det nei prowins Béni Mellal-Khénifra. Commonskategorii: Tadla-Azilal – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44081", "contents": "35.242222-3.933056Koordinaaten: 35° 15′ N, 3° 56′ W Taza-Al Hoceïma-Taounate (araabisk ‏جهة تازة الحسيمة تاونات‎, tamazight ⵜⴰⵎⵏⴰⴹⵜ ⵏ ⵜⴰⵣⴰ ⵍⵃⵓⵙⵉⵎⴰ ⵜⴰⵡⵏⴰⵜ Tamnaḍt n Taza Lḥusima Tawnat) wiar bit 2015 ian faan 16 ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hoodstääd wiar Al Hoceïma. Tu det regiuun hiard sjauer prowinsen: Al Hoceïma, nü tu: Tanger-Tétouan-Al Hoceïma Guercif, nü tu: Oriental Taounate, nü tu: Fès-Meknès Taza, nü tu: Fès-Meknès Commonskategorii: Taza-Al Hoceïma-Taounate – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44083", "contents": "35.784722-5.8125Koordinaaten: 35° 47′ N, 5° 49′ W Tanger-Tétouan-Al Hoceïma (araabisk ‏طنجة - تطوان - الحسيمة‎) as sant 2015 ian faan twaalew ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Di nööm komt faan a trii grat stääden Tanger, Tétouan an Al Hoceïma. Hoodstääd faan't regiuun as Tanger. Tu det regiuun hiar aacht prowinsen of prefektuuren: Al Hoceïma Chefchaouen Fahs-Anjra Larache M’Diq-Fnideq Ouezzane Tanger-Asilah Tétouan Annuaire Statistique du Maroc, année 2017. Haut-Commissariat au Plan, 22. Nofember 2018, S. 22, ufrepen di 9. Deetsember 2018 (fransöösk). Commonskategorii: Tanger-Tétouan-Al Hoceïma – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44085", "contents": "34.044166666667-5.0019444444444Koordinaaten: 34° 3′ N, 5° 0′ W Fès-Meknès (araabisk ‏فاس - مكناس‎) as sant 2015 ian faan twaalew ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Di nööm komt faan a tau grat stääden Fès an Meknès uf. Hoodstääd faan't regiuun as Fès. Tu det regiuun hiar njügen prowinsen of prefektuuren: Boulemane El Hajeb Fès Ifrane Meknès Moulay Yacoub Sefrou Taounate Taza Annuaire Statistique du Maroc, année 2017. Haut-Commissariat au Plan, 22. Nofember 2018, S. 22, ufrepen di 9. Deetsember 2018 (fransöösk). Commonskategorii: Fès-Meknès – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44087", "contents": "32.339444444444-6.3608333333333Koordinaaten: 32° 20′ N, 6° 22′ W Béni Mellal-Khénifra (araabisk ‏بني ملال خنيفرة‎) as sant 2015 ian faan twaalew ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hat as näämd efter tau grat stääden Beni-Mellal an Khénifra. Hoodstääd faan't regiuun as Beni-Mellal. Tu't regiuun hiar fiiw prowinsen: Azilal Béni Mellal Fquih Ben Salah Khénifra Khouribga Annuaire Statistique du Maroc, année 2017. Haut-Commissariat au Plan, 22. Nofember 2018, S. 22, ufrepen di 9. Deetsember 2018 (fransöösk). Commonskategorii: Béni Mellal-Khénifra – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44088", "contents": "33.586881-7.611122Koordinaaten: 33° 35′ N, 7° 37′ W Casablanca-Settat (araabisk ‏الدار البيضاء الكبرى - سطات‎‎) as sant 2015 ian faan twaalew ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Di nööm komt faan a grat stääden Casablanca an Settat uf. Hoodstääd faan't regiuun as Casablanca. Tu't regiuun hiar njügen prowinsen of prefektuuren: Casablanca Mohammedia El Jadida Nouaceur Médiouna Benslimane Berrechid Settat Sidi Bennour Annuaire Statistique du Maroc, année 2017. Haut-Commissariat au Plan, 22. Nofember 2018, S. 22, ufrepen di 9. Deetsember 2018 (fransöösk). Commonskategorii: Casablanca-Settat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44090", "contents": "31.635277777778-8.0002777777778Koordinaaten: 31° 38′ N, 8° 0′ W Marrakesch-Safi (araabisk ‏مراكش - آسفي‎) as sant 2015 ian faan twaalew ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hat as näämd efter a grat stääden Marrakesch an Safi. At hoodstääd faan't regiuun as Marrakesch. Tu't regiuun hiar aacht prowinsen of prefektuuren: Marrakesch Chichaoua Al Haouz El Kelaâ des Sraghna Essaouira Rehamna Safi Youssoufia Annuaire Statistique du Maroc, année 2017. Haut-Commissariat au Plan, 22. Nofember 2018, S. 22, ufrepen di 9. Deetsember 2018 (fransöösk). Commonskategorii: Marrakesch-Safi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44092", "contents": "Pontevedra as en stää foon Spanien, bundeslönj Galitsien. Jü stää heet 83.260 inboogere (2020)."}
{"id": "44093", "contents": "31.1834-5.1382Koordinaaten: 31° 11′ N, 5° 8′ W Drâa-Tafilalet (araabisk ‏درعة تافيلالت‎, DMG Dar‘a Tāfīlālat) as sant 2015 ian faan twaalew ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hoodstääd as Errachidia. Tu det regiuun hiar fiiw prowinsen: Errachidia Midelt Ouarzazate Tinghir Zagora Annuaire Statistique du Maroc, année 2017. Haut-Commissariat au Plan, 22. Nofember 2018, S. 22, ufrepen di 9. Deetsember 2018 (fransöösk). Commonskategorii: Drâa-Tafilalet – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44094", "contents": "30.183-8.63Koordinaaten: 30° 11′ N, 8° 38′ W Souss-Massa (araabisk ‏سوس - ماسة‎, tamazight ⵙⵓⵙ ⵎⴰⵙⵙⴰ) as sant 2015 ian faan twaalew ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hoodstääd as Agadir. Tu det regiuun hiar sääks prowinsen of prefektuuren: Agadir-Ida ou Tanane Chtouka-Aït Baha Inezgane-Aït Melloul Taroudannt Tata Tiznit Annuaire Statistique du Maroc, année 2017. Haut-Commissariat au Plan, 22. Nofember 2018, S. 22, ufrepen di 9. Deetsember 2018 (fransöösk). Commonskategorii: Souss-Massa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44096", "contents": "28.512-10.031Koordinaaten: 28° 31′ N, 10° 2′ W Guelmim-Oued Noun (araabisk ‏كلميم - واد نون‎) as sant 2015 ian faan twaalew ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hoodstääd faan't regiuun as Guelmim. Tu det regiuun hiar sjauer prowinsen: Assa-Zag Guelmim Sidi Ifni Tan-Tan Annuaire Statistique du Maroc, année 2017. Haut-Commissariat au Plan, 22. Nofember 2018, S. 22, ufrepen di 9. Deetsember 2018 (fransöösk). Commonskategorii: Guelmim-Oued Noun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44098", "contents": "27.15-13.2Koordinaaten: 27° 9′ N, 13° 12′ W Laâyoune-Sakia El Hamra (araabisk ‏العيون - الساقية الحمراء‎) as sant 2015 ian faan twaalew ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hat leit uun't Waastsahara. Hoodstääd as Laâyoune. Tu det regiuun hiar sjauer prowinsen: Boujdour Es Semara Laâyoune Tarfaya Annuaire Statistique du Maroc, année 2017. Haut-Commissariat au Plan, 22. Nofember 2018, S. 22, ufrepen di 9. Deetsember 2018 (fransöösk). Commonskategorii: Laâyoune-Sakia El Hamra – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "441", "contents": "Bielefeld as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Detmold Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 334.195 inboogere (2019). Frankrik Concarneau önj Frånkrik. Nikaraagua Estelí önj Nikaraagua. Israel Naharija önj Israel. Ferianagt Könangrik Rochdale önj Ainglönj, Feriind Kiningrik. Poolen Rzeszów önj Poolen. Ruslun Weliki Nowgorod önj Ruslönj. Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "44100", "contents": "23.7167-15.95Koordinaaten: 23° 43′ N, 15° 57′ W Dakhla-Oued Ed-Dahab (araabisk ‏الداخلة - وادي الذهب‎) as sant 2015 ian faan twaalew ferwaltangsregiuunen uun Marokko. Hat leit uun't Waastsahara. Hoodstääd faan't regiuun as Dakhla. Tu det regiuun hiar tau prowinsen: Aousserd Oued ed Dahab Annuaire Statistique du Maroc, année 2017. Haut-Commissariat au Plan, 22. Nofember 2018, S. 22, ufrepen di 9. Deetsember 2018 (fransöösk). Commonskategorii: Dakhla-Oued Ed-Dahab – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44102", "contents": "Fès of Fez (araabisk ‏فاس‎‎, tamazight ⴼⴰⵙ Fas) as det traadgratst stääd uun Marokko. Diar wene muar üs ian miljoon minsken. Bütj Marrakesch, Meknès an Rabat hiart Fès tu a Sjauer Könangstääden faan Marokko. Fès as hoodstääd faan't prowins Fès an uk faan't hialer regiuun Fès-Meknès. Bevölkerungsentwicklung Fès Commonskategorii: Fès – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44103", "contents": "Fès (araabisk ‏عمالة فاس‎, Tamazight: ⵜⴰⵎⵖⵓⵔⵜ ⵏ ⴼⴰⵙ) as en prefektuur (prowins) uun Marokko. Hat hiart tu't regiuun Fès-Meknès (bit 2015: Fès-Boulemane) an leit temelk uun a maden faan't lun. Commonskategorii: Fès (Prowins) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44106", "contents": "Salé (araabisk ‏سلا‎, DMG Salā, tamazight ⵙⵍⴰ) as en grat stääd naibi Rabat uun Marokko. Hat as det hoodstääd faan't prowins Salé uun't regiuun Rabat-Salé-Kénitra. Commonskategorii: Salé – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44107", "contents": "Salé (araabisk ‏عمالة سلا‎, tamazight: ⵜⴰⵎⵖⵓⵔⵜ ⵏ ⵙⵍⴰ) as en prefektuur (prowins) uun Marokko. Hat hiart tu't regiuun Rabat-Salé-Kénitra an leit naibi Rabat. Commonskategorii: Salé (Prowins) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44110", "contents": "Marrakesch of Marrakech (faan't Berberspriak ⵎⵕⵕⴰⴽⵛ , Meṛṛakec, „lun faan God“; araabisk ‏مراكش‎‎, DMG Murrākuš), uk bekäänd üs „ruad stääd“, as en stääd uun't süüdelk Marokko. Hat as hoodstääd faan't prowins Marrakesch. Diar wene knaap ian miljoon minsken. PROJECTIONS DEMOGRAPHIQUES EN CHIFFRE 2014-2030 DE LA REGION DE MARRAKECH-SAFI. 12. Marts 2019, ufrepen di 11. Janewoore 2022 (fransöösk). Commonskategorii: Marrakesch – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44111", "contents": "Marrakesch (araabisk ‏عمالة مراكش‎, tamazight: ⵜⴰⵎⵖⵓⵔⵜ ⵏ ⵎⵕⵕⴰⴽⵛ , Tamɣurt n Mṛṛakc) as en prefektuur (prowins) uun Marokko. Hat hiart tu't regiuun Marrakesch-Safi (bit 2015: tu Marrakesch-Tensift-El Haouz). Diar wene gud ian miljoon minsken. Commonskategorii: Marrakesch (Prowins) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44114", "contents": "Lidingö as jü treedgrutst stää önj e Prowins Stockholm, Sweeden. E stää läit önj e mal foon e prowins, awt ailönj Lidingö, amenbai 5 km önjt nordååsten foon e mal foon e stää Stockholm. Dåt heet 44.091 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Lidingö Komuun. Sweden: Stockholm, citypopulation.de"}
{"id": "44115", "contents": "Tumba as jü fiirdgrutst stää önj e Prowins Stockholm, Sweeden. E stää läit önjt sööden foon e prowins, amenbai 20 km önjt söödweesten foon e mal foon e stää Stockholm. Dåt heet 42.873 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Botkyrka Komuun. En diilj foon e stää läit önj jü Salem Komuun. Sweden: Stockholm, citypopulation.de"}
{"id": "44116", "contents": "Åkersberga as en stää önj e prowins Stockholm, Sweeden. E stää heet 36.869 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Österåker Komuun. Sweden: Stockholm, citypopulation.de"}
{"id": "44118", "contents": "Vallentuna as en stää önj e prowins Stockholm, Sweeden. E stää läit önjt norden foon e prowins, bai di Valletuna-Siie, amenbai 22 km önjt norden foon e mal foon e stää Stockholm. Dåt heet 33.336 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Vallentuna Komuun. Sweden: Stockholm, citypopulation.de"}
{"id": "44120", "contents": "Märsta as en stää önj e prowins Stockholm, Sweeden. E stää heet 29.781 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Sigtuna Komuun. Sweden: Stockholm, citypopulation.de"}
{"id": "44121", "contents": "Gustavsberg as en stää önj e prowins Stockholm, Sweeden. E stää heet 24.330 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Värmdö Komuun. Sweden: Stockholm, citypopulation.de"}
{"id": "44122", "contents": "Norrtälje as en stää önj e prowins Stockholm, Sweeden. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins, bai di Norrtälje Struum amenbai 59 km önjt nordweesten foon e stää Stockholm. Dåt heet 21.917 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Norrtälje Komuun. Sweden: Stockholm, citypopulation.de"}
{"id": "44123", "contents": "Västerhaninge as en stää önj e prowins Stockholm, Sweeden. E stää heet 19.100 inboogere (2020). Sweden: Stockholm, citypopulation.de"}
{"id": "44124", "contents": "Meknès (tamazight ⴰⵎⴽⵏⴰⵙ Ameknas, araabisk ‏مكناس‎‎) as en stääd uun't nuurdelk Marokko mä gud en hualew miljoon iinwenern, an hiart tu't regiuun Fès-Meknès. Meknès as hoodstääd faan't prefektuur (prowins) Meknès. Meknès – Bevölkerungsentwicklung Postleitzahl PLZ Meknès, Marokko - GeoPostcodes. Ufrepen di 2. August 2018. Commonskategorii: Meknès – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44125", "contents": "Meknès (araabisk ‏عمالة مكناس تافيلالت‎) as en prefektuur (prowins) uun't regiuun Fès-Meknès (bit 2015: uun Meknès-Tafilalet). Hat leit sowat tesken Rabat an Fès. Commonskategorii: Meknès (Prowins) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44128", "contents": "Oujda (araabisk ‏وجدة‎, DMG Wuǧda; tamazight ⵡⵊⴷⴰ Wejda) as en stääd mä gud en hualew miljoon iinwenern uun't nuurduasten faan Marokko uun't prowins Oujda-Angad. Hat hiart tu't regiuun Oriental. Commonskategorii: Oujda – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44129", "contents": "Oujda-Angad (araabisk ‏عمالة وجدة - أنكاد‎, tamazight: ⵡⵓⵊⴷⴰ ⴰⵏⴳⴰⴷ) as en prefektuur (prowins) uun't regiuun Oriental uun't nuurduasten faan Marokko. Commonskategorii: Oujda-Angad – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4413", "contents": "Wat menst dü? Regiuun Brüssel Stääd Brüssel"}
{"id": "44130", "contents": "Kénitra as en stääd mä knaap en hualew miljoon iinwenern uun't prowins Kenitra. Hat leit uun't regiuun Rabat-Salé-Kénitra uun't nuurdwaasten faan Marokko. Commonskategorii: Kénitra – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44131", "contents": "Kénitra (araabisk ‏إقليم القنيطرة‎; tamazight: ⵜⴰⵙⴳⴰ ⵏ ⵇⵏⵉⵟⵕⴰ) as en prowins uun't nuurduasten faan Marokko. hat hiart tu't regiuun Rabat-Salé-Kénitra. Commonskategorii: Kénitra (Prowins) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44134", "contents": "Agadir (tamazight: ⴰⴳⴰⴷⵉⵔ, araabisk ‏أكادير‎‎) as en huuwenstääd bi a Atlantik uun't süüdelk Marokko. Agadir as hoodstääd faan't prefektuur Agadir-Ida ou Tanane, an uk faan't hialer regiuun Souss-Massa. Klimatabelle.de Commonskategorii: Agadir – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44135", "contents": "Agadir-Ida ou Tanane (araabisk ‏عمالة أكادير إدا وتنان‎) as en prefektuur (prowins) uun't süüdelk Marokko. Hat hiart tu't regiuun Souss-Massa (bit 2015: tu Souss-Massa-Draâ). Commonskategorii: Agadir-Ida ou Tanane – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44136", "contents": "A Sapotaceae of uk Breiaapelplaanten san en famile faan plaanten uun det order faan a Ericales. Amorphospermum – Argania – Aubregrinia – Aulandra – Autranella – Baillonella – Bemangidia – Boerlagella – Breviea – Burckella – Capurodendron – Chromolucuma – Chrysophyllum – Delpydora – Diploknema – Diploon – Eberhardtia – Ecclinusa – Elaeoluma – Englerophytum – Faucherea – Gluema – Inhambanella – Isonandra – Labourdonnaisia – Labramia – Lecomtedoxa – Letestua – Madhuca – Magodendron – Manilkara – Micropholis – Mimusops – Neohemsleya – Neolemonniera – Niemeyera – Northia – Omphalocarpum – Palaquium – Payena – Pichonia – Planchonella – Pleioluma – Pouteria – Pradosia – Pycnandra – Sarcaulus – Sarcosperma – Sersalisia – Sideroxylon – Spiniluma – Synsepalum – Tieghemella – Tridesmostemon – Tsebona – Van-royena – Vitellaria – Vitellariopsis – Xantolis Arganbuum (Argania spinosa of Sideroxylon spinosum) Stääraapelbuum (Chrysophyllum cainito) Breiaapelbuum (Manilkara zapota) Sheanödbuum (Vitellaria paradoxa) Commonskategorii: Sapotaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sapotaceae"}
{"id": "44144", "contents": "A Arganbuum (Argania spinosa of Sideroxylon spinosum) as di iansagst plaantenslach uun det skööl Argania, an hiart tu't famile faan a Breiaapelplaanten (Sapotaceae). Hi wääkst uun't süüdelk Marokko. Faan sin früchten woort arganööle maaget. Buark Früchten Stianer (nöden) Arganööle Commonskategorii: Argania spinosa – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Arganööle – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Argania spinosa Wikispecies hää en artiikel tu: Sideroxylon spinosum"}
{"id": "44147", "contents": "A Stääraapelbuum as en buum uun det famile faan a Breiaapelplaanten (Sapotaceae). Hi wääkst uun Madelameerikoo an uun a Kariibik. Sin früchten kön eden wurd. Twiig mä früchten Rip frücht Siad Commonskategorii: Stääraapelbuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stääraapelbuum"}
{"id": "44153", "contents": "A Breiaapelbuum (Manilkara zapota) of uk: Kaugumebuum as en plaantenslach uun det famile faan a Breiaapelplaanten (Sapotaceae). Faan a früchten woort saft wonen, am diarfaan gume tu maagin. A früchten wurd uk üs oobst eden. Di buum wääkst uun Madel- an Süüdameerikoo, man woort uk uun Aasien aptaanj. Twiig mä früchten Früchten üüb a wai tu markes Apskäären frücht Commonskategorii: Breiaapelbuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Breiaapelbuum"}
{"id": "44155", "contents": "A Sheanödbuum (Vitellaria paradoxa), ütjspreegen Sjia... as di iansagst plaantenslach uun det skööl Vitellaria uun't famile faan a Breiaapelplaanten (Sapotaceae). A früchten hual föl fäät, jo woort üs iidj brükt of uk, am diar siap faan tu maagin. Di buum wääkst fööraal uun't gäärslun faan Afrikoo tesken Senegal an Uganda. Twiig mä früchten Sheanöden Siap faan sheaböder Commonskategorii: Sheanödbuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sheanödbuum"}
{"id": "44156", "contents": "A Sürkliawerplaanten (Oxalidaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Sürkliaweroortagen (Oxalidales). Averrhoa – Biophytum – Dapania – Oxalis – Sarcotheca Averrhoa Stäärfrücht (Averrhoa carambola) Commonskategorii: Sürkliawerplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sürkliawerplaanten"}
{"id": "44161", "contents": "A Stäärfrüchtbuum (Averrhoa carambola), of efter di latiinsk nööm uk: Carambola as en plaantenslach uun det skööl faan a Averrhoa (Gurkenbuumer). Hi hiart tu't famile faan a Sürkliawerplaanten (Oxalidaceae), an komt faan Süüduastaasien. Twiig an frücht, tiaknang Twiig an frücht Buumstam Apskäären stäärfrücht Commonskategorii: Stäärfrüchtbuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stäärfrüchtbuum"}
{"id": "44162", "contents": "Gäärslun as en loonskap, huar natüürelkerwiis fööraal gäärs an bosker waaks. Di gratst dial faan a eerd wiar ans gäärslun. Det as ei detsalew üs greenlun (gred); det as faan minsken so uunlaanj, dat tjüch diar gäärsge koon. Gäärslun komt fööraal diar föör, huar ei muar üs 400 mm rin fäält. Sok gäärsloonskapen san: Great Plains (Prerii), Nuurdameerikoo Euraasisk Gäärslun Patagoonien, Süüdameerikoo Wakseldrüg troopen Tundra, Arktis Andenhuuchlun (Tierra helada), Süüdameerikoo Anatoolien, Türkei Tiibet Pampa, Süüdameerikoo Highveld, Süüdafrikoo Man uk huar muar üs 400 mm rin fäält, koon gäärslun wees; do as diar al sant ualang tidjen gäärsagt wurden. Kasachstaan Burkiina Faaso Kansas Alaska Keenia Commonskategorii: Gäärslun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44165", "contents": "Siap as en fääst materiool, am diar hunen an hidj mä tu renskin. Uun a chemii as siap en saalten faan fäät-süren. Siapen för minsken haa en uundial faan Naatrium of Kaalium. Uun a industrii wurd uk siapen mä Liitsium, Kaltsium an Baarium brükt. Siapen kem uun a natüür ei föör. Jo wurd mä fäät faan plaanten of diarten an en hüdroksiid maaget, t.b. Naatriumhüdroksiid. Siap faan Sheanöden Oliiwensiap Siap faan't öölepualem Smok iinpaaket siap Commonskategorii: Siap – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44168", "contents": "Hüdroksiiden san cheemisk materioolen, diar saalten like. Hör anion as det hüdroksiid-ion [OH]−. Det poositiif kation koon faan flook metalen kem. Uun weeder apliaset wurd hüdroksiiden tu baasen. Metaloksiid + Weeder ⟶ Metalhüdroksiid {\\displaystyle {\\text{Metaloksiid}}+{\\text{Weeder}}\\longrightarrow {\\text{Metalhüdroksiid}}} N a 2 O + H 2 O ⟶ 2 N a O H {\\displaystyle \\mathrm {Na_{2}O+H_{2}O\\longrightarrow 2\\ NaOH} } Naatriumoksiid an weeder reagiare tu Naatriumhüdroksiid. C a O + H 2 O ⟶ C a ( O H ) 2 {\\displaystyle \\mathrm {CaO+H_{2}O\\longrightarrow Ca(OH)_{2}} } Kaltsiumoksiid an weeder reagiare tu Kaltsiumhüdroksiid. Commonskategorii: Hüdroksiid – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44169", "contents": "A Pampa as en temelk flaak gäärslun uun't süüduastelk Süüdameerikoo uun a lunen Argentiinien an Uruguay, dialwiis uk uun Paraguay an Brasiilien. Hat leit trinjam di müs faan a Río de la Plata. Efter nuurden tu woort at lun wat huuger, an diar het hat Campo. A wurden Pampa (Quechua) an Campo (Spoonsk/Portugiisk) men so föl üs fial, flaak lun saner buumer. Uun a amgungspriak ment pampa uk iansoom, lungwilag regiuun. Uun a pampa komt föl lös föör, wat det regiuun früchtboor maaget. Diaram woort diar uk föl büüret an tjüch häälen. Pampa naibi Buenos Aires Campo uun't süüdelk Brasiilien Commonskategorii: Pampa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44170", "contents": "At Highveld (huuchfial) as en gäärslun uun Süüdafrikoo. Hat leit üüb en hööchde faan 1340 bit 1830 meetern. Di waastelk dial as temelk drüg mä 400 bit 550 mm rin uun't juar. Efter uasten tu fäält muar rin, an diar küd eegentelk uk muar buumer waaks. Det lun as oober al sant ualang tidjen üs fään brükt wurden, an so as det en gäärslun blewen. Highveld, nuurden faan Johannesburg En straus uun Gauteng Commonskategorii: Highveld – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44172", "contents": "At Euraasisk Gäärslun as en gäärslun uun Euraasien. Hat leit üs en strimel swäärs auer a kontinenten faan Ungarn (Puszta) uun't waasten bit tu a Mandschurei uun Uastaasien. Diar fäält man tesken 443 mm an 388 mm rin uun't juar. Süüdelk Sibiirien Kasachstaan Oblast Wolgograd Kirgistaan Commonskategorii: Euraasisk Gäärslun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44173", "contents": "A Río de la Plata (spoonsk: salwerstruum) as di müs faan a struumer Paraná an Uruguay iin uun a Atlantik. Det regiuun as 290 km lung an bit 220 km briad, hat as eegentelk muar en bocht üs en struum. Di struum Uruguay brangt föl slober mä, an diaram skal diar stüdag bagert wurd. Üüb bias ääger lei nemelk grat stääden mä grat huuwner: Buenos Aires (Argentiinien) üüb a süüder ääg, an Montevideo (Uruguay) üüb a nuurder ääg. At regiuun trinjam a Río de la Plata as det süüdamerikoonsk Pampa. Commonskategorii: Río de la Plata – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44179", "contents": "At Inkarik (Quechua: Tawantinsuyu – „Rik mä sjauer dialen“) wiar det lun faan a Inka uun't waastelk Süüdameerikoo. Det hää bestenen faan't 13. juarhunert bit hat uun't 16. juarhunert faan a spoonsk iinwaanrern tunant maaget wurden as. Sin hoodstääd wiar naibi Cusco uun Peruu. At spriak faan a Inka wiar Ketschua, wat uk daalang noch spreegen woort. Man jo hed nian skraft, käänd det wel noch ei, an küd uk noch nian iisen ferwerke. Kääntiaken faan't inkakultuur wiar hör stianwerken an braget struaten swäärs troch't hialer lun. A keisern (üüb Quechua: sapa inka) wiar: Iarst Dünastii Manco Cápac (amanbi 1200-1230) Sinchi Roca (amanbi 1230-1260) Lloque Yupanqui (amanbi 1260-1290) Mayta Cápac (amanbi 1290-1320) Cápac Yupanqui (amanbi 1320-1350) Naist Dünastii Inca Roca (amanbi 1350-1380) Yáhuar Huácac (amanbi 1380-1410) Viracocha (amanbi 1410-1438) Pachacuti (1438-1471) Túpac Inca Yupanqui (1471-1493) Huayna Capac (1493-1527) Huáscar (1527-1532) Atahualpa (1532-1533) Manco Cápac , di iarst Inkakönang Atahualpa, di leetst Inkakönang A sjauer suyu faan't Inkarik Suntur Paucar, at kääntiaken faan't Inkarik Camino del Inca Commonskategorii: Inkarik – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Inka – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44181", "contents": "At Amagante (Cistus symphytifolius) of Amagante de Pinar (tamazight: ⴰⵎⴰⴳⴰⵏⵜ, de am-agant) as en plaantenslach uun det famile Cistaceae. Cistus symphytifolius var. canus, süüden faan La Palma Cistus symphytifolius var. symphytifolius, nuurden faan Teneriffa an La Palma Cistus symphytifolius var. villosus, süüden faan Teneriffa Commonskategorii: Amagante – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Amagante"}
{"id": "44184", "contents": "A Sanruusken (Cistaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Malvales. Diar hiar aacht of njügen sköölen tu. Cistus – Crocanthemum – Fumana – Halimium – Helianthemum – Hudsonia – Lechea – Pakaraimaea – Tuberaria Amagante (Cistus symphytifolius) Commonskategorii: Sanruusken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sanruusken Sanruusen"}
{"id": "44185", "contents": "Cistus as en plaantenskööl uun det famile faan a Sanruusken (Cistaceae). C. albidus – C. asper – C. chinamadensis – C. clusii – C. creticus – C. crispus – C. grancanariae – C. heterophyllus – C. horrens – C. inflatus – C. ladanifer – C. laurifolius – C. libanotis – C. monspeliensis – C. munbyi – C. ocreatus – C. osbeckiifolius – C. palmensis – C. parviflorus – C. populifolius – C. pouzolzii – C. salviifolius – C. sintenisii – C. symphytifolius Amagante (Cistus symphytifolius) Commonskategorii: Cistus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cistus"}
{"id": "44190", "contents": "A Bixaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malwenoortagen (Malvales). Diar hiar sjauer sköölen tu. Amoreuxia, 4 slacher Bixa, 5 slacher Cochlospermum, 15 slacher Diegodendron, 1 slach: Diegodendron humbertii (üüb Madagaskar) Cochlospermum an Diegodendron san iar uk tu aanj familin tääld wurden: Cochlospermaceae an Diegodendraceae, man wurd daalang mä tu a Bixaceae tääld. Orleaanbuum (Bixa orellana) Commonskategorii: Bixaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bixaceae"}
{"id": "44195", "contents": "A Cytinaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malwenoortagen (Malvales). Cytinaceae san parasiiten üüb ööder plaanten, jo kön salew nian chlorophyll maage. Bdallophytum B. americanum – B. andrieuxii – B. bambusarum – B. ceratantherum – B. oxylepis Cytinus C. baronii – C. capensis – C. glandulosus – C. hypocistis – C. malagasicus – C. ruber – C. sanguineus – C. visseri Commonskategorii: Cytinaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cytinaceae"}
{"id": "44197", "contents": "A Dipterocarpaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malwenoortagen (Malvales). Det san miast temelk huuch buumer, diar uun a troopen waaks. Dipterocarpoideae Anisoptera – Cotylelobium – Dipterocarpus – Dryobalanops – Hopea – Neobalanocarpus – Parashorea – Shorea – Stemonoporus – Upuna – Vateria – Vateriopsis – Vatica Monotoideae Monotes – Marquesia – Pseudomonotes Dipterocarpus slach Shorea roxburghii Upuna borneensis Commonskategorii: Dipterocarpaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dipterocarpaceae"}
{"id": "442", "contents": "Bifut , Grä Jüden of Noopkrüüs (Artemisia vulgaris) as en plaantenslach faan det kurewbloosenfamile. Weremk (Artemisia absinthus) Röökelbosk (Artemisia maritima) Commonskategorii: Bifut – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bifut"}
{"id": "44205", "contents": "A Muntingiaceae san en letj plaantenfamile mä trii sköölen, eder mä man ään slach. Jo hiar tu a Malwenoortagen (Malvales). Dicraspidia D. donnell-smithii, Madelameerikoo Muntingia M. calabura, Madelameerikoo Neotessmannia N. uniflora, Peruu D. donnell-smithii M. calabura N. uniflora Commonskategorii: Muntingiaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Muntingiaceae"}
{"id": "44207", "contents": "A Neuradaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malwenoortagen (Malvales). Jo waaks uun drüg regiuunen faan Afrikoo bit Indien. Grielum G. cuneifolium – G. grandiflorum – G. humifusum – G. sinuatum Neurada N. al-eisawii – N. procumbens Neuradopsis N. austroafricana – N. bechuanensis Commonskategorii: Neuradaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Neuradaceae"}
{"id": "44209", "contents": "A Sarcolaenaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malwenoortagen (Malvales). Diar hiar tjiin sköölen mä 40 bit 60 slacher tu. Jo waaks üüb Madagaskar. Eremolaena – Leptolaena – Mediusella – Pentachlaena – Perrierodendron – Rhodolaena – Sarcolaena – Schizolaena – Xerochlamys – Xyloolaena Commonskategorii: Sarcolaenaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sarcolaenaceae"}
{"id": "44211", "contents": "A Sphaerosepalaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malwenoortagen (Malvales). Jo waaks bluas üüb Madagaskar. Dialyceras D. coriaceum – D. discolor – D. parvifolium Rhopalocarpus R. alternifolius – R. binervius – R. coriaceus – R. crassinervius – R. excelsus – R. longipetiolatus – R. louvelii – R. lucidus – R. macrorhamnifolius – R. mollis – R. parvifolius – R. randrianaivoi – R. similis – R. suarezensis – R. thouarsianus – R. triplinervius – R. undulatus Commonskategorii: Sphaerosepalaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sphaerosepalaceae"}
{"id": "44214", "contents": "A Pöberbömken (Thymelaeaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Malwenoortagen (Malvales). Aetoxylon – Amyxa – Aquilaria – Arnhemia – Atemnosiphon – Craterosiphon – Dais – Daphne – Daphnimorpha – Daphnopsis – Deltaria – Diarthron – Dicranolepis – Dirca – Drapetes – Edgeworthia – Englerodaphne – Enkleia – Eriosolena – Funifera – Gnidia – Gonystylus – Goodallia – Gyrinops – Jedda – Kelleria – Lachnaea – Lagetta – Lasiadenia – Lasiosiphon – Lethedon – Linodendron – Linostoma – Lophostoma – Octolepis – Ovidia – Passerina – Peddiea – Phaleria – Pimelea – Restella – Rhamnoneuron – Schoenobiblus – Solmsia – Stellera – Stephanodaphne – Struthiola – Synandrodaphne – Synaptolepis – Tepuianthus – Thymelaea – Wikstroemia Commonskategorii: Thymelaeaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Thymelaeaceae"}
{"id": "44221", "contents": "A Achariaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malpighiales. Diar jaft at 29 sköölen mä son 150 slacher faan. Jo waaks uun a troopen an subtroopen. Acharia – Ahernia – Baileyoxylon – Buchnerodendron – Caloncoba – Camptostylus – Carpotroche – Ceratiosicyos – Chiangiodendron – Chlorocarpa – Dasylepis – Eleutherandra – Erythrospermum – Grandidiera – Guthriea – Gynocardia – Hydnocarpus – Kiggelaria – Kuhlmanniodendron – Lindackeria – Mayna – Pangium – Peterodendron – Poggea – Prockiopsis – Rawsonia – Ryparosa – Scaphocalyx – Scottellia – Trichadenia – Xylotheca Commonskategorii: Achariaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Achariaceae"}
{"id": "44223", "contents": "A Pandaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malpighiales. Jo waaks uun a troopen faan Waastafrikoo an Süüduastaasien. Galearia G. affinis – G. angustifolia – G. aristifera – G. caudata – G. celebica – G. dolichobotrys – G. dongnaiensis – G. elliptica – G. finlaysoni – G. fulva – G. fusca – G. helferi – G. jackiana – G. lancifolia – G. leptostachya – G. lindleyana – G. maingayi – G. minor – G. pedicellata – G. philippinensis – G. phlebocarpa – G. ridleyi – G. sessiliflora – G. sessilis – G. splendens – G. stenophylla – G. subulata – G. sumatrana – G. wallichii Microdesmis M. caseariifolia Panda P. oleosa Commonskategorii: Pandaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pandaceae"}
{"id": "44225", "contents": "Wat menst dü ? Grat Panda, en slach faan Beeren Letj Panda Panda (Distrikt) uun Mosambik Fiat Panda, en automarke en plaant faan det famile Pandaceae en plaant faan det famile Pandanaceae"}
{"id": "44238", "contents": "A Clusiaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malpighiales. Allanblackia – Arawakia – Chrysochlamys – Clusia – Dystovomita – Garcinia – Lorostemon – Montrouziera – Moronobea – Pentadesma – Platonia – Rheedia – Symphonia – Thysanostemon – Tovomita – Tovomitopsis Commonskategorii: Clusiaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Clusiaceae"}
{"id": "44240", "contents": "A Calophyllaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malpighiales. Jo waaks uun a troopen an subtroopen. Diar hiar 14 of 15 sköölen mä amanbi 476 slacher tu. Enkelt slacher leewre holt an öödern früchten. Agasthiyamalaia – Calophyllum – Caraipa – Clusiella – Endodesmia – Haploclathra – Kayea – Kielmeyera – Lebrunia – Mahurea – Mammea – Marila – Mesua – Neotatea – Poeciloneuron Calophyllum inophyllum Calophyllum brasiliense Calophyllum brasiliense Mammea americana Commonskategorii: Calophyllaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Calophyllaceae"}
{"id": "44242", "contents": "A Podostemaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malpighiales. Jo waaks uun of nai bi weeder, san oober likes Bloosenplaanten (Magnoliopsida) an nian algen of mööskplaanten. Podostemoideae – Tristichoideae – Weddellinoideae Angolaea – Apinagia – Autana – Castelnavia – Ceratolacis – Cipoia – Cladopus – Ctenobryum – Cussetia – Dalzellia – Diamantina – Dicraeanthus – Diplobryum – Djinga – Endocaulos – Farmeria – Hanseniella – Hydrobryum – Hydrodiscus – Indodalzellia – Indotristicha – Inversodicraea – Lebbiea – Ledermanniella – Leiothylax – Letestuella – Lophogyne – Macarenia – Macropodiella – Marathrum – Mourera – Noveloa – Oserya – Paleodicraeia – Paracladopus – Podostemum – Pohliella – Polypleurum – Rhyncholacis – Saxicolella – Sphaerothylax – Stonesia – Terniopsis – Thawatchaia – Thelethylax – Tristicha – Weddellina – Wettsteiniola – Willisia – Winklerella – Zehnderia – Zeylanidium Commonskategorii: Podostemaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Podostemaceae"}
{"id": "44248", "contents": "Papaver somniferum as en plaantenslach uun det skööl Papaver faan't famile Papaveraceae, an sodenang nai mä't Klapruus (Papaver rhoeas). Faan detdiar plaant woort al sant ualang tidjen oopium wonen. Uun oopium san flook alkaloiiden üs morphin, codein of papaverin. Commonskategorii: Papaver somniferum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Papaver somniferum"}
{"id": "44254", "contents": "At Tamarillo of Buumtomoot (Solanum betaceum of uk: Cyphomandra betacea) as en plaantenslach uun det skööl Naachtskaad (Solanum), an sodenang nai mä't Tomoot (Solanum lycopersicum). Hör früchten san güül of ruad. Bloos Früchten Früchten Apskäären früchten Commonskategorii: Tamarillo – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tamarillo"}
{"id": "44258", "contents": "Paullinia san en plaantenskööl uun det order faan a Siapenbuumer (Sapindales). Diar jaft'at knaap 200 slacher faan. P. acuminata – P. acutangula – P. alata – P. allenii – P. alsmithii – P. anisoptera – P. anodonta – P. anomophylla – P. apoda – P. arenicola – P. aspera – P. austin-smithii – P. baileyi – P. barbadensis – P. bernhardii – P. bicorniculata – P. bidentata – P. bilobulata – P. bipinnata – P. boliviana – P. bracteosa – P. brenesii – P. brentberlinii – P. bristanii – P. buricana – P. caloptera – P. cambessedesii – P. capitata – P. capreolata – P. carpopodea – P. carrenoi – P. castaneifolia – P. cauliflora – P. cearensis – P. chocoensis – P. cidii – P. cirrhipes – P. clathrata – P. clavigera – P. clematidifolia – P. conduplicata – P. connaracea – P. coriacea – P. correae – P. costaricensis – P. costata – P. cristata – P. cuneata – P. cupana – P. cururu – P. curvicuspis – P. dasygonia – P. dasyphylla – P. dasystachya – P. decorticans – P. degranvillei – P. densiflora – P. echinata – P. elegans – P. elliptica – P. elongata –"}
{"id": "44265", "contents": "Guaraná (Paullinia cupana) as en plaantenslach uun det famile Sapindaceae. Hat wääkst uun't Amazonasregiuun an as näämd efter det fulk faan a Guaraní. Hör siad häält föl coffein (eegentelk: guaraniin), an woort diaram hal dronken. Tiaknang Früchten Guaranapolwer Guaranaspruudel Commonskategorii: Guarana – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Guarana"}
{"id": "44266", "contents": "At Güülhurn (Xanthoceras sorbifolium) as di iansagst plaantenslach uun det skööl Xanthoceras faan a Siapenbuumer (Sapindales). Hör früchten like letj kastanjin. Hat komt faan't nuurdelk Sjiina an as diar uun a prowinsen Gansu, Hebei, Henan, Liaoning, Baner Mongolei, Ningxia, Shaanxi an Shandong fünjen wurden. Commonskategorii: Güülhurn – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Güülhurn"}
{"id": "44268", "contents": "A Tupí spriaken san en grat spriakfamile uun't uastelk Süüdameerikoo. Jo wurd spreegen uun Brasiilien, Paraguay, Boliiwien, Fransöösk Guayaana, nuurdelk Argentiinien, nuurduastelk Peruu an süüduastelk Kolumbien. A miast spreegern hää det Guaraní uun Paraguay mä son sjauer miljoon spreegern. Aal a öödern tuup san man son 200.000 spreegern. Di gratst dial maage a Tupí-Guaraní spriaken ütj. Aal a tjiin twiiger san: Tupí spriakfamile Arikém twiig Karitiána (~ 200 uun Rondônia) Arikém (ütjstürwen, iar Rondônia) Awetí twiig Awetí (Aueti, Auetö) (~ 90 uun Mato Grosso) Juruna twiig Juruna (Yuruna, Yudya) (~ 200 uun Mato Grosso; iar uun Pará) Xipáya (2 uun Pará) Manitsawá (ütjstürwen, iar uun Mato Grosso) Mawé twiig Mawé (Maué, Sateré-Mawé) (6.000 uun Amazonas) Mondé-Zweig Mondé (enkelten uun Rondônia) Aruá (enkelten uun Rondônia) Gavião (Ikõro, Digüt) (~ 350 uun Rondônia) Suruí (Paitér) (~ 450 uun Rondônia an Mato Grosso) Cinta-larga (~ 600 uun Mato Grosso an Rondônia) Zoró (~ 300 uun Mato Grosso) Mundurukú twiig Mundurukú (~ 7.000 uun Pará an Amazonas) Kuruáya (5 uun Pará) Puruborá twiig Puruborá (Boruborá) (enkelten uun Rondônia) Ramaráma twiig Káro (Arara, Urukú, Itogapúk, Ntogapíd, Ramaráma) (~ 200 uun Rondônia) Urumí (ütjstürwen, iar uun Rondônia) Tuparí twiig Tuparí (~ 300 uun Rondônia) Wayoró (Ajurú)"}
{"id": "44279", "contents": "Guaraní [gwaɾaˈni] (aanj nööm: avañe’ẽ) as en spriak, diar uun Paraguay, uun't nuurduastelk Argentiinien, dialen faan Boliiwien an uun't süüdwaastelk Brasiilien snaaket woort. Hat hiart tu a Tupí-Guaraní spriaken. At jaft wel son sjauer bit fiiw miljoon spreegern, diartu kem noch aal högen, ferlicht tau miljoonen, diar't tumanst ferstun kön. Det spriak lewet fööraal uun Paraguay. Wi kään enkelt wurden, diar faan't Guaraní ufkem: Jaguar, Jaguarundi, Taapiir, Ananas, Maniok, Marakuja, Nandu of Piranja. Chiriguano/Guarayo-Guaraní [gui] (50.000 spreegern, miast uun Boliiwien) Mbyá-Guaraní [gun] (16.000 spreegern, miast uun Paraguay) Simba-Guaraní [gnw] (uun Boliiwien, 7.000 spreegern) Aché of Guayaqui [guq] (1.500 uun Paraguay) Chiripá of Ñandeva [ndh] (7.000 uun Paraguay, 5.000 uun Brasiilien) Kaiwá [kgk] (15.000 uun Brasiilien) Xetá [xet] (uun Brasiilien, enkelt spreegern) Commonskategorii: Guaraní – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44283", "contents": "A Passifloraceae san en plaantenfamile uun det order faan a Malpighiales. Sant 2009 wurd uk a familin Malesherbiaceae an Turneraceae diar mä tu tääld. Passifloraceae waaks fööraal uun a troopen an subtroopen faan Afrikoo an Süüdameerikoo. Malesherbioideae – Passifloroideae – Turneroideae – Pibirioideae Adenia – Adenoa – Afroqueta – Ancistrothyrsus – Androsiphonia – Arboa – Barteria – Basananthe – Crossostemma – Deidamia – Dilkea – Efulensia – Erblichia – Hyalocalyx – Loewia – Malesherbia – Mathurina – Mitostemma – Oxossia – Paropsia – Paropsiopsis – Passiflora – Pibiria – Piriqueta – Schlechterina – Smeathmannia – Stapfiella – Streptopetalum – Tricliceras – Turnera – Viridivia Marakuja (Passiflora edulis) Commonskategorii: Passifloraceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Passifloraceae"}
{"id": "44286", "contents": "Marakuja as en plaantenslach an en frücht uun det order faan a Malpighiales. Di latiinsk nöömdial edulis sait al, dat'am a früchten iidj koon. Früchten faan P. edulis, lachts forma flavicarpa, rochts forma edulis. P. e. flavicarpa P. e. edulis Marakuja saft Commonskategorii: Marakuja – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Marakuja"}
{"id": "44291", "contents": "A Moafögler of Moas (Dinornithiformes) wiar en order faan fögler, diar uun't 14. juarhunert ütjstürwen san. Jo küd ei flä an hiard tu't onerklas faan a Palaeognathae (uur-tjaap-fögler). Diar jääw't njügen of tjiin slacher faan, diar uun Neisialun lewet haa. †Dinornithidae †Dinornis †D. novaezelandiae †D. robustus †Emeidae †Anomalopteryginae †Anomalopteryx †A. didiformis †Pachyornis †P. australis †P. elephantopus †P. geranoides †Emeinae †Emeus †E. crassus †Euryapteryx †E. curtus ?E. gravis †Megalapterygidae †Megalapteryx †M. didinus Dinornis slach Anomalopteryx didiformis Pachyornis elephantopus Megalapteryx didinus Commonskategorii: Moafögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Moafögler"}
{"id": "44295", "contents": "A Elefantenfögler (Aepyornithiformes) wiar en order faan fögler uun det onerklas faan a Palaeognathae (uur-tjaap-fögler). Jo küd ei flä an san uun't 14. juarhunert ütjstürwen. Diar jääw't njügen slacher faan, diar üüb Madagaskar lewet haa. †Aepyornithidae †Aepyornis †A. gracilis †A. hildebrandti †A. maximus †A. medius †Mullerornis †M. agilis †M. betsilei †M. grandis †M. rudis †Vorombes †V. titan †Mullerornithidae (?, ünseeker) †Mullerornis †M. agilis †M. betsilei †M. grandis †M. rudis Commonskategorii: Elefantenfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Elefantenfögler"}
{"id": "443", "contents": "Dåt biletääl (uk bileferteeling unti comic nååmd) as iinj foon da ålste forme foon literatuur. En biletääl bestoont üt en ra foon oufbilinge, da en tääl ütmååge. En biletääl wårt mååged fon en tiikner än en schriwer. Wilems schraft di tiikner uk jü ferteeling, man wilems årbe uk möre manschne bai dåt tiikenårbe (skitsiire, önj blåk ouertiinj, ma bökstääwe fersiinj) unti bai dåt tääl. Biletääle hääwe jare ütsproot önj jü bileschraft. En eeder form foon biletääl as di täpich foon Bayeux, weeraw jü slåcht bai Hastings ütbilied as. Mesoameerikaanische hoonschrafte jäiwen mütoloogische tääle wider döör en tuhuupestald süsteem foon oufbilinge än logograme, ålsü en lait aw jüseelew wise as önj da biletääle foon diling. Uk da forhistooorische oufbilinge, da önj hööle fünen wörden san (as önj da hööle foon Lascaux), koone betråchtied wårde as en eeder form foon biletääl. Jü uurform foon e egüptisch hieroglüüfeschraft as faktisch uk en form foon tiikende biletääle. En bekånd biispel foon biletääle üt dät madelåler as di eermebiibel (biblia pauperum). Önj e jarst haleft foon dåt 19. iirhunert wus uner oudere di swaitser Rodolphe Töpffer bekånd for sin biletääle. Hi feröfentlikte 1845 dåt jarst modärn biletääl, dåt önj Tjüschlönj bekånd wörd as “Fahrten und"}
{"id": "44302", "contents": "A Hieraaetus san en skööl faan Gripfögler (Accipitriformes) uun det famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Diar jaft'at sääks slacher faan, ään as ütjstürwen. H. ayresii H. morphnoides H. pennatus H. wahlbergi H. weiskei Haast san Iarn † Commonskategorii: Hieraaetus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hieraaetus"}
{"id": "44304", "contents": "Haast san Iarn (Hieraaetus moorei, iar: Harpagornis moorei) wiar en Gripfögel (Accipitriformes) uun det famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Hi hää uun Neisialun lewet, an as uun't 14. juarhunert ütjstürwen. Hi wuch wel 10–18 kg, an sin jügen späänd trii meetern. Sodenang wiar hi di gratst Iarn, di uun jonger tidj lewet hää. Hi as näämd efter Julius von Haast (1822-1887). Commonskategorii: Haast san Iarn – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Haast san Iarn"}
{"id": "44305", "contents": "Di baang Riis San sküüns faan a hemel braand, Lungen skaad diar smääd a swerag, Riis seed boowen üüb a berag, Siig di skaad an räänd faandaan. Jens Jessen, 2022 efter: Friedrich Rückert (1788–1866) Der furchtsame Riese"}
{"id": "44307", "contents": "A Echt Iarner (Aquila) san en skööl faan Gripfögler (Accipitriformes) uun det famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Diar hiar elwen slacher tu. Uk uun ööder familin jaft'at Iarner, t.b. Haliaeetus, di nööm Iarn ment diarbi so föl üs grat gripfögel. A. verreauxii A. audax A. gurneyi A. rapax A. heliaca A. adalberti Könangiarn of Stianiarn (A. chrysaetos) A. nipalensis A. africana A. fasciata A. spilogaster Commonskategorii: Echt Iarner – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Iarner"}
{"id": "44309", "contents": "A Könangiarn of Stianiarn (Aquila chrysaetos) as en Gripfögel (Accipitriformes) uun det famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Commonskategorii: Könangiarn – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Könangiarn"}
{"id": "44312", "contents": "A Gyps of Ual-Welt-Geiern san en skööl fan Gripfögler (Accipitriformes) uun det famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Diar jaft'at aacht slacher faan. Jo lewe uun Euroopa, Afrikoo an Süüduastaasien. A Geiern uun Ameerikoo hiar tu en ööder famile, det san a Kondooren (Cathartidae). Gyps bengalensis Gyps coprotheres Gyps fulvus, iansagst slach uun Euroopa Gyps indicus Gyps tenuirostris Gyps himalayensis Gyps rueppelli Gyps africanus Commonskategorii: Gyps – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gyps"}
{"id": "44313", "contents": "Wat menst dü? Gyps, a Ual-Welt-Geiern Kondooren, Amerikoonsk Geiern"}
{"id": "44315", "contents": "A Suart Miilaan (Milvus migrans) as en Gripfögel (Accipitriformes) uun det famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Hi as amanbi so grat üs di Müsensiif (Buteo buteo) an fäält üüb mä san swaalkenliken stört. Commonskategorii: Suart Miilaan – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Suart Miilaan"}
{"id": "44316", "contents": "Suart Miilaan Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "44318", "contents": "Türkiis as en mineraal. Hat as en kööber-alumiinium-fosfaat mä det struktuurformel CuAl6(PO4)4(OH)8·4H2O. Uun steed faan alumiinium koon diar uk iisen uun wees. Efter det mineraal as uk det klöör türkiis näämd wurden. Türkiis woort hal tu smokstianer ferwerket. Di nööm kaam sowat uun't 13. juarhunert uun't fransöösk spriak ap: pierre turquoise - stian faan a Türkei. Det as oober eegentelk ei rocht, auer't uun a Türkei goor nään türkiis jaft. Man türkisk (osmaansk) kuuplidj haa diar mä haneld. Rä an sleeben stianer Blä an green halskeeden Smok faan Ual Egypten Smok faan a Azteken Commonskategorii: Türkiis – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44321", "contents": "A Teratornithidae wiar en famile faan Gripfögler (Accipitriformes), diar bit för gud 120.000 juaren uun a eerdtidjäälern Miozän bit Pleistozän uun Ameerikoo lewet haa. Jo haa Geiern liket. †Aiolornis – †Argentavis – †Cathartornis – †Oscaravis – †Taubatornis – †Teratornis So küd jo ütjsen haa: Argentavis magnificens Teratornis slach Teratornis merriami Commonskategorii: Teratornithidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Teratornithidae"}
{"id": "44323", "contents": "A Buumsiilern (Hemiprocne) san det iansagst fögelskööl uun det famile Hemiprocnidae. Jo hiar tu't order faan a Siilfögler (Apodiformes). Diar jaft'at man sjauer slacher faan. Jo lewe uun Indien an Süüduastaasien. Hemiprocne comata Hemiprocne coronata Hemiprocne longipennis Hemiprocne mystacea H. comata LC - least concern (ei trüüwet) H. coronata LC - least concern (ei trüüwet) H. longipennis LC - least concern (ei trüüwet) H. mystacea LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Buuumsiilern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Buuumsiilern"}
{"id": "44327", "contents": "A Aegotheles san det iansagst fögelskööl uun det famile Aegothelidae. Jo san iar mä tu a Siilfögler (Apodiformes) tääld wurden, daalang tääl jo üs aanj order: Aegotheliformes. Diar jaft'at njügen slacher faan, diar uun Nei-Guinea, Austraalien, Tasmaanien, üüb a Molukken an Neikaledoonien lewe. Jo jaage miast am naachtem, diaram het jo üüb ingelsk uk: owlet nightjars - letj kadüül naachtswaalken, of üüb noorsk: Uglesvaler - Kadüülswaalken Aegotheles albertisi Aegotheles archboldi Aegotheles bennettii Aegotheles crinifrons Aegotheles cristatus Aegotheles insignis Aegotheles savesi Aegotheles tatei Aegotheles wallacii Commonskategorii: Aegotheles – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Aegotheliformes"}
{"id": "44328", "contents": "A Buumwiiduus of Buumhopern (Phoeniculidae) san en famile faan fögler uun det order faan a Wiiduufögler (Bucerotiformes). Diar hiar tau sköölen tu, diar uun't troopisk Afrikoo lewe. Jo san nai mä Wiiduus (Upupidae). Phoeniculus P. bollei - P. castaneiceps - P. damarensis - P. purpureus - P. somaliensis Rhinopomastus R. aterrimus - R. cyanomelas - R. minor Commonskategorii: Buumwiiduus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Buumwiiduus"}
{"id": "44330", "contents": "A Nööshurnfögler (Bucerotidae) san en famile faan fögler uun det order faan a Wiiduufögler (Bucerotiformes). Diar hiar son 50 slacher tu, an flooken san uun a bestant trüüwet. Hör nööm haa's efter hör aparte skeeben nääb. Aceros – Anorrhinus – Anthracoceros – Berenicornis – Buceros – Bycanistes – Ceratogymna – Ocyceros – Penelopides – Rhinoplax – Rhyticeros – Tockus – Tropicranus Aceros cassidix Anthracoceros coronatus Buceros bicornis Buceros rhinoceros Commonskategorii: Nööshurnfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nööshurnfögler"}
{"id": "44332", "contents": "Hurnraawner (Bucorvus) san det iansagst fögelskööl uun det famile Bucorvidae. Jo hiar tu't order faan a Wiiduufögler (Bucerotiformes). At jaft man tau slacher, diar uun Afrikoo lewe; ään slach (di \"nuurdelk\") tesken Sahara an troopenwalt, di \"süüdelk\" slach uun't süüdelk Afrikoo. Jo kön ei gud flä, oober fiks rään. Mä a eegentelk Raawenfögler haa's ei föl tu dun, di nööm komt faan hör suart feedern. Nuurdelk Hurnraawen Bucorvus abyssinicus VU - vulnerable (uun gefoor) Süüdelk Hurnraawen Bucorvus leadbeateri VU - vulnerable (uun gefoor) Commonskategorii: Hurnraawner – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hurnraawner"}
{"id": "44340", "contents": "Steatornis caripensis (spoonsk: Guácharo) as di iansagst fögelslach uun det skööl Steatornis, an uk uun det famile Steatornithidae uun det order Steatornithiformes. Hi as iar mä tu a Naachtswaalkenfögler (Caprimulgiformes) tääld wurden, as diar oober dach ei alt nai mä. Hi lewet uun Süüdameerikoo. Commonskategorii: Steatornithidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Steatornithidae"}
{"id": "44342", "contents": "A Nyctibiidae (\"Daisliaper\") san en fögelfamile mä tau sköölen an sööwen slacher. Jo san iar mä tu a Naachtswaalkenfögler (Caprimulgiformes) tääld wurden, san diar oober dach ei alt nai mä. Diaram stun jo nü uun en aanj order Nyctibiiformes. Nyctibius Nyctibius maculosus Nyctibius aethereus Nyctibius jamaicensis Nyctibius grandis Nyctibius griseus Nyctibius leucopterus Phyllaemulor Phyllaemulor bracteatus Commonskategorii: Nyctibiidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nyctibiidae"}
{"id": "44344", "contents": "A Podargidae san en fögelfamile mä trii sköölen an fiftaanj slacher. Jo san iar mä tu a Naachtswaalkenfögler (Caprimulgiformes) tääld wurden, san diar oober dach ei alt nai mä. Diaram stun jo nü uun en aanj order Podargiformes. Podargus Podargus strigoides Podargus ocellatus Podargus papuensis Batrachostomus Batrachostomus mixtus Batrachostomus moniliger Batrachostomus poliolophus Batrachostomus harterti Batrachostomus hodgsoni Batrachostomus affinis Batrachostomus septimus Batrachostomus auritus Batrachostomus stellatus Batrachostomus cornutus Batrachostomus javensis Rigidipenna Rigidipenna inexpectata Commonskategorii: Podargidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Podargidae"}
{"id": "44360", "contents": "Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander von Humboldt (* 14. September 1769 uun Berlin; † 6. Mei 1859 uk diar) wiar en wedenskapsmaan uun Preußen. Hi wiar di jonger bruder faan Wilhelm von Humboldt. Muar üs sööwentag juar loong hää Humboldt bedüüden werken skrewen uun flook natüürwedenskapen üs Füsiik, Geologii, Biologii, Geografii, Astronomii, Etnologii, Medesiin an Chemii. Diarför wiar hi weltwidj onerwai. Sin wichtagst buk as was di Kosmos, en werk uun fiiw dialen, diar uun a juaren 1845 bit 1862 ütjkimen san (di leetst binj efter san duas). Humboldt hää ei bluas uun Preußen, man uk uun't ütjlun flook iarangen füngen, ian diarfaan as a Dannebrogorden. Hi kaam uk flooksis üüb freimarkin föör: 40 panang (1957) 40 panang (1959) 5 panang (DDR, 1950) 50 panang (1969) Wikisource: Alexander von Humboldt (sjiisk) Commonskategorii: Alexander von Humboldt – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Alexander von Humboldt (sjiisk) Literatüür faan of auer Alexander von Humboldt uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Werken faan an auer Alexander von Humboldt uun't Sjiisk Digitaal Bibleteek Autooreniindrach an List faan plaantennöömer för Alexander von Humboldt uun a IPNI"}
{"id": "44361", "contents": "Papasula abbotti test"}
{"id": "44362", "contents": "Flook steeden bi a küst wise üüb en Sturemfludpual, hü huuch det weeder bi sturemfluden uun a leetst juarhunerten aplepen as. Sok pualer stun uun: Breemerhuuwen: bil, bil Brokdorf: bil Büsum: bil Fanø: bil Greetsiel, Krummhörn: bil Hamborger Halag: bil Harlesiel, Wittmund: bil Haseldorf: bil Hüsem: bil, bil A Huug: bil, bil Jemgum, Ditzum: bil Mandø: bil, bil Letj Muur: bil A Nääs: bil Nuurdstrun: bil, bil Oberndorf (Oste): bil Ribe: bil Sankt Peter-Ording: bil Stääsönj: bil Tönang: bil Tümlauer Kuuch: bil Ualun: bil A Wik: bil, bil Wilstermarsch: bil ... an noch flook steeden muar. Heest ään fünjen? Commonskategorii: Sturemfludpual – Saamlang faan bilen of filmer sturmflutmarken.de"}
{"id": "44363", "contents": "Brokdorf (plaatsjiisk: Brokdörp/Brookdörp) as en gemeen uun a Kreis Steinburg, Schleswig-Holstian. Hat leit nuurden faan a Ialew sowat tesken Itzehoe an Brunsbüttel. Uun Brokdorf as ian faan a iarst atoomstruumuunlaagen faan Sjiisklun baud wurden. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Brokdorf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44365", "contents": "Krummhörn (det ment: krüm huk) as en gemeen uun a Lunkreis Auerk uun Uastfresklun, Niidersaksen. Tu det gemeen hiar 19 saarpen (mä iinwenertaalen faan 2018): Campen (492) Canum (249) Eilsum (569) Freepsum (382) Greetsiel (1328) Grimersum (534) Groothusen (448) Hamswehrum (472) Jennelt (359) Loquard (586) Manslagt (409) Pewsum (3202) Pilsum (536) Rysum (644) Upleward (364) Uttum (485) Visquard (693) Woltzeten (202) Woquard (186) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Krummhörn – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Krummhörn (sjiisk)"}
{"id": "44366", "contents": "Wittmund as en stääd uun a Lunkreis Wittmund, Niidersaksen, an uk sin kreisstääd. Efter't areaal as Wittmund at gratst stääd diar ambi, efter't iinwenertaal man at fiftgratst uun Uastfresklun. Tu't stääd Wittmund hiar 14 saarpen (iinwenertaalen faan 2012): Ardorf Asel Berdum Blersum Burhafe Buttforde Carolinensiel Eggelingen Funnix Hovel Leerhafe Uttel Willen Wittmund (stääd) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Wittmund – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Wittmund (sjiisk)"}
{"id": "44367", "contents": "Haseldorf as en gemeen uun a Kreis Pinneberg, Schleswig-Holstian. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Haseldorf – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44369", "contents": "Jemgum as en gemeen uun a Lunkreis Leer uun Uastfresklun, Niidersaksen. Tu't gemeen Jemgum hiar elwen saarpen (iinwenertaalen faan 2015): Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Jemgum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4437", "contents": "Kosowo täält üs De-facto-regime an as en republiik uun Süüduasteuroopa. Diar lewe sowat 1,7 miljuun minsken, det hoodstääd as Priština. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Commonskategorii: Kosowo – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Kosowo – Geograafisk an histoorisk koorden Constitution of the Republic of Kosovo (ingelsk), sidj 8 Statistikamt faan't Kosovo: Fulkstäälang 2011 (ingelsk), ufrepen di 13. November 2011 efter: IWF (Febrewoore 2011) Abspaltung des Kosovo: Abhängig unabhängig, Spiegel Online faan a 18. Febrewoore 2008. Kosovo, citypopulation.de 42.55194444444420.835277777778Koordinaaten: 42° 33′ N, 20° 50′ O"}
{"id": "44370", "contents": "Oberndorf (plaatsjiisk: Öberndörp) as en gemeen bi a struum Oste uun a Lunkreis Cuxhuuwen. Tu det gemeen Oberndorf hiar a saarpen: Oberndorf, Laak, Braak, Ahrensflucht an Ahrensfluchter Moor. Üüb a ööder sidj faan a Oste lei do noch: Bentwisch, Zollbaum, Hasenfleet, Niederstrich, Niederstricher Deich, Moordeich, Moorstrich an Schwarzenmoor. Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Oberndorf (Oste) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44372", "contents": "A Meropidae of Imfreedern san en famile faan fögler uun det order faan a Prachtfögler (Coraciiformes). Meropogon Meropogon forsteni Merops M. albicollis – M. apiaster – M. boehmi – M. breweri – M. bullockoides – M. bulocki – M. cyanophrys – M. gularis – M. hirundineus – M. lafresnayii – M. leschenaulti – M. malimbicus – M. mentalis – M. muelleri – M. nubicoides – M. nubicus – M. oreobates – M. orientalis – M. ornatus – M. persicus – M. philippinus – M. pusillus – M. revoilii – M. superciliosus – M. variegatus – M. viridis – M. viridissimus Nyctyornis N. amictus – N. athertoni Commonskategorii: Imfreedern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Imfreedern"}
{"id": "44376", "contents": "A Kurol (Leptosomus discolor) as di iansagst fögelslach uun det skööl Leptosomus, an uk uun det famile Leptosomidae uun det order Leptosomiformes. Hi as iar mä tu a Prachtfögler (Coraciiformes) tääld wurden, as diar oober dach wel ei alt nai mä. Hi lewet üüb Madagaskar an a Komooren. Diar san trii onerslacher: Leptosomus discolor discolor üüb Madagaskar, Mohéli an Mayotte L. d. gracilis üüb Grande Comore L. d. intermedius üüb Anjouan Commonskategorii: Kurol – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kurol"}
{"id": "44384", "contents": "A Brachypteraciidae san en letj famile faan fögler uun det order faan a Prachtfögler (Coraciiformes). Jo lewe üüb Madagaskar. Atelornis Atelornis crossleyi Atelornis pittoides Brachypteracias Brachypteracias langrandi † Brachypteracias leptosomus Geobiastes Geobiastes squamigera Uratelornis Uratelornis chimaera A. crossleyi NT - near threatened (nai bi trüüwet) A. pittoides LC - least concern (ei trüüwet) B. langrandi EX - extinct (ütjstürwen) B. leptosomus VU - vulnerable (uun gefoor) G. squamigera VU - vulnerable (uun gefoor) U. chimaera VU - vulnerable (uun gefoor) Commonskategorii: Brachypteraciidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Brachypteraciidae"}
{"id": "44385", "contents": "A Coraciidae san en famile faan fögler uun det order faan a Prachtfögler (Coraciiformes). Jo san temelk bruket, miast blä. Coracias C. abyssinicus – C. affinis – C. benghalensis – C. caudatus – C. cyanogaster – C. garrulus – C. naevius – C. spatulatus – C. temminckii Eurystomus E. azureus – E. glaucurus – E. gularis – E. orientalis Commonskategorii: Coraciidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Coraciidae"}
{"id": "44387", "contents": "A Motmots (Momotidae) san en famile faan fögler uun det order faan a Prachtfögler (Coraciiformes). Jo san temelk bruket an haa aparte lung störtfeedern. Commonskategorii: Motmots – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Motmots"}
{"id": "44389", "contents": "A Todus san det iansagst fögelskööl uun det famile Todidae. Jo hiar tu't order faan a Prachtfögler (Coraciiformes). Jo san temelk letj an temelk bruket, an lewe üüb a Grat Antilen. Todus Todus angustirostris Todus mexicanus Todus multicolor Todus subulatus Todus todus † Palaeotodus † Palaeotodus emryi † Palaeotodus escampsiensis † Palaeotodus itardiensis Todus angustirostris LC - least concern (ei trüüwet) Todus mexicanus LC - least concern (ei trüüwet) Todus multicolor LC - least concern (ei trüüwet) Todus subulatus LC - least concern (ei trüüwet) Todus todus LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Todus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Todus"}
{"id": "44390", "contents": "A Hokkos (Cracidae) san en fögelfamile uun det order faan a Hanenfögler (Galliformes). Jo lewe uun Süüd- an Madelameerikoo. Cracinae Crax – Mitu – Nothocrax – Pauxi Penelopinae Aburria – Chamaepetes – Oreophasis – Ortalis – Penelope – Penelopina – Pipile Commonskategorii: Cracidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cracidae"}
{"id": "44393", "contents": "Fomboni Fomboni as mä 17.291 iinwenern (Stand: 2017) at traadgratst stääd faan a Komooren. Hat leit bi't nuurdküst faan't eilun Mohéli. Commonskategorii: Fomboni – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44394", "contents": "Nyssaceae test"}
{"id": "44395", "contents": "Sukuma (spriak) test"}
{"id": "44396", "contents": "A Megapodiidae (det ment: grat-fut-hanen) san en famile faan fögler uun det order faan a Hanenfögler (Galliformes). Jo lewe uun Süüduastaasien an Austraalien. Aepypodius A. arfakianus - A. bruijnii Alectura Alectura lathami Eulipoa Eulipoa wallacei Leipoa Leipoa ocellata Macrocephalon Macrocephalon maleo Megapodius M. affinis - M. bernsteinii - M. cumingii - M. decollatus - M. eremita - M. forstenii - M. freycinet - M. geelvinkianus - M. laperouse - M. layardi - M. nicobariensis - M. pritchardii - M. reinwardt - M. tenimberensis - M. wallacei Talegalla T. cuvieri - T. fuscirostris - T. jobiensis Commonskategorii: Megapodiidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Megapodiidae"}
{"id": "44397", "contents": "A Odontophoridae san en famile faan fögler uun det order faan a Hanenfögler (Galliformes). A miasten lewe uun Ameerikoo. Callipepla - Colinus - Cyrtonyx - Dactylortyx - Dendrortyx - Odontophorus - Oreortyx - Philortyx - Rhynchortyx Callipepla gambelii Callipepla squamata Colinus virginianus Colinus cristatus Oreortyx pictus Commonskategorii: Odontophoridae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Odontophoridae"}
{"id": "44399", "contents": "Copernicus (stäär) test"}
{"id": "444", "contents": "A Binomisk Formeln san en wai uun a matematiik, am det moolnemen faan sumen ianfacher tu maagin. Jo halep uk bi't bröögreegnin mä sumen. Det wurd binomisk komt faan bi (tau) an Nomen (nööm). Algemian ( a + b ) n = ∑ k = 0 n ( n k ) a n − k ⋅ b k {\\displaystyle (a+b)^{n}=\\sum _{k=0}^{n}{\\binom {n}{k}}a^{n-k}\\cdot b^{k}} , n ∈ N {\\displaystyle n\\in \\mathbb {N} } Enkelt Troch moolnemen koon am a formeln bewise: ( a + b ) 2 = ( a + b ) ⋅ ( a + b ) = a ⋅ a + a ⋅ b + b ⋅ a + b ⋅ b = a 2 + 2 ⋅ a ⋅ b + b 2 {\\displaystyle (a+b)^{2}=(a+b)\\cdot (a+b)=a\\cdot a+a\\cdot b+b\\cdot a+b\\cdot b=a^{2}+2\\cdot a\\cdot b+b^{2}} ( a − b ) 2 = ( a − b ) ⋅ ( a − b ) = a ⋅ a − a ⋅ b − b ⋅ a + b ⋅ b = a 2 − 2 ⋅ a ⋅ b + b 2 {\\displaystyle (a-b)^{2}=(a-b)\\cdot (a-b)=a\\cdot a-a\\cdot b-b\\cdot a+b\\cdot b=a^{2}-2\\cdot a\\cdot b+b^{2}} ( a + b ) ⋅ ( a − b"}
{"id": "44401", "contents": "Polyoxymethylen test"}
{"id": "44404", "contents": "András Kornai (* 1957 uun Budapest) as en en matemaatisken linguist. Hi hää en dokter uun matematiik an uk uun spriakwedenskap. Kornai as profesor för algebra uun Budapest. Hi werket uk för IT onernemen üs Northern Light of MetaCarta. Kornai onersjükt matemaatisk dooten faan natüürelk spriaken, ferstunen faan spriaken an skraften (OCR - optical character recognition). Semantics. Springer Nature, 2020. ISBN 978-3-319-65644-1 Mathematical Linguistics. Springer Verlag, in the series Advanced Information and Knowledge Processing, November 2007. ISBN 978-1-84628-985-9 Hardbound, approximately 300 pages. See description. Formal Phonology. In the series Outstanding Dissertations in Linguistics, Garland Publishing, 1994, ISBN 0-8153-1730-1, hardbound, 240 pages Contents, Preface, Introduction (20 pages) On Hungarian Morphology. In the series Linguistica, Hungarian Academy of Sciences, 1994, ISBN 963-8461-73-X, paperbound, 174 pages Contents, Preface, Introduction (10 pages) Digital Language Death. PLoS ONE 8(10): e77056, 2012. [1] Hunmorph: open source word analysis (Jointly with V. Tron, Gy. Gyepesi, P. Halacsy, L. Nemeth, and D. Varga). In Proc. ACL 2005 Software Workshop 77-85 [2] Leveraging the open source ispell codebase for minority language analysis (Jointly with P. Halacsy, L. Nemeth, A. Rung, I. Szakadat, and V. Tron). In J. Carson-Berndsen (ed): Proc. SALTMIL 2004 56-59 [3] Explicit Finitism, International Journal of"}
{"id": "44407", "contents": "Ernst Willy Nicol (* 12. Detsember 1923 uun Flensborag; † 8. Oktuuber 2022) wiar en skapsbauinjenöör. Ernst Nicol liard iarst skapsbauer bi't Flensburger Schiffbau-Gesellschaft. Efter a Ööder Weltkriich werket hi bi a Kröger bredern üüb't Husumer Schiffswerft, iar hi 1987 uun rente ging. Hi hää flook skapstypen tiakent, det wiar containerskeb, faskkodern, slebern, an uk pasajiirdampern an jachten. Bekäänd wurden as Nicol mä san ploon för en slööden redangsbuat, wat ei onergung küd. Diar kaam hi üüb, üs hi uun a Hüsemer huuwen en blikduus siig, wat ei onerging. Sin werew wul diar oober ei föl faan wed, an so hää hi di ploon üüb aanj reegnang widjer ferfulagt. Ham ging det diaram, dat minsken uun sianuad flooksis uk uun en redangsbuat noch amkaam, auer det amkapt of folrinjd. Diaram hää hi sin slööden redangsbuat 1954 üs patent uunmeldet. Enkelt werwer haa do uk sok buaten baud, man iarst 1960 wurd jo internatsionaal tuläät. An iarst 1983 san jo aueraal föörskrewen wurden, do wiar sin patent oober al loong uflepen, an hi hed diar niks muar faan. 2013 füng hi oober imerhen noch det bundesfersiinstkrüs. Ernst Nicol: Retter der Seeleute, 7. Nofember 2015 (sh:z) Ernst Nicol: Anongs tu san duas"}
{"id": "44413", "contents": "Mimoosen (Mimoseae) san en plaantentriibus uun det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). Diar hiar wel 42 sköölen tu. Adenanthera – Adenopodia – Alantsilodendron – Amblygonocarpus – Anadenanthera – Aubrevillea – Calliandropsis – Calpocalyx – Cylicodiscus – Desmanthus – Dichrostachys – Dinizia – Elephantorrhiza – Entada – Fillaeopsis – Gagnebina – Indopiptadenia – Kanaloa – Lachesiodendron – Lemurodendron – Leucaena – Microlobius – Mimosa – Mimozyganthus – Neptunia – Newtonia – Parapiptadenia – Parkia – Pentaclethra – Piptadenia – Piptadeniastrum – Piptadeniopsis – Pityrocarpa – Plathymenia – Prosopidastrum – Prosopis – Pseudopiptadenia – Pseudoprosopis – Schleinitzia – Stryphnodendron – Tetrapleura – Xerocladia – Xylia Commonskategorii: Mimoosen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mimoosen"}
{"id": "44414", "contents": "En baterii as en spiiker för elektrisk energii üüb grünj faan elektrocheemisk föörgunger. En baterii, wat'am weder aplees koon, as en akku(mulaator). Commonskategorii: Baterii – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44416", "contents": "A Cercidoideae san en plaantenonerfamile uun det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). Bauhinieae Cercideae Adenolobus – Barklya – Bauhinia – Brenierea – Cercis – Cheniella – Gigasiphon – Griffonia – Lysiphyllum – Phanera – Piliostigma – Schnella – Tylosema Bauhinia Orchideenbuum (Bauhinia variegata) Juudasbuumer (Cercis) Commonskategorii: Cercidoideae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cercidoideae"}
{"id": "44418", "contents": "A Tjoksel as en werktjüch, diar uun't hoonwerk brükt woort. Hi liket en ääks, oober at skeer as swäärs tu a staal. Commonskategorii: Tjoksel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44419", "contents": "At Ääks as en werktjüch, diar uun't hoonwerk brükt woort. Fööraal tu holt klüüwin as hat nuadag. Grat ääksen wurd mä tau hunen feerd, letj ääksen mä ian hun. Commonskategorii: Ääks – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44420", "contents": "A Spiker as en rääskap, diar uun't hoonwerk brükt woort. Hi as miast ütj iisen an woort mä en höömerk iin uun holt slaanj, am tau staken holt mäenööder tu ferbinjen. Commonskategorii: Spiker – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44421", "contents": "Wat menst dü ? Skrüüw (hoonwerk) Skrüüw (skap), di uundrift faan en skap Skrüüwenbuumplaanten Skrüüwenbuumer Skrüüwenpomp eeđer Archimedes Archimedes sin pomp"}
{"id": "44423", "contents": "At Seeg as en werktjüch, diar uun't hoonwerk brükt woort. Hör tinjen riiw fiin spuuner ütj en stak holt, an so woort det holt trochseeget. At jaft uk seegen för plastik, metal of stian. Commonskategorii: Seeg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44424", "contents": "A Beitel of at Steegiisen as en werktjüch, diar uun't hoonwerk brükt woort. Diar woort mä en holthöömerk üübklupet, am fiin spuuner faan't holt uftuliasin. Commonskategorii: Beitel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44425", "contents": "A Meisel of at Stemiisen as en werktjüch, diar uun't hoonwerk brükt woort. Diar woort mä en höömerk üübklupet, am stian uftusplitjen. Commonskategorii: Meisel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44426", "contents": "At Knif as en werktjüch, diar uun't hoonwerk, man uk uun a hüshual brükt woort. Mä kniiwer woort miast flääsk of oobst skäären. En böderknif En klapknif En Sweitser knif En raagknif Skalpelen Commonskategorii: Knif – Saamlang faan bilen of filmer Swörd"}
{"id": "44429", "contents": "Oxonium (ütjspreegen: oksoonium) of uk: at Oxonium-Ion as di nööm faan en aparte \"protoniaret\" weedermoleküül (H3O+). Hat as en kation. Uun normool weeder san bi 25 graad 10−7 mol/l oxoniumioonen, diarmä woort di pH-wäärs 7 (neutraal) fäästlaanj. H 2 O + H 2 O ⇌ H 3 O + + O H − {\\displaystyle \\mathrm {H_{2}O+H_{2}O\\ \\rightleftharpoons \\ H_{3}O^{+}+OH^{-}} } Uun neutraal weeder entstun leewen oxoniomioonen, diar oober weder tu normool weedermoleküülen (H2O) turag reagiare. Uunsteed faan weederstoof koon oxonium uk ööder orgaanisk rester (R) haa: [R−OH2]+ of [R2OH]+ of [R3O]+."}
{"id": "44431", "contents": "A Skofel as en werktjüch, diar uun't hoonwerk, man uk uun a hüshual brükt woort. Diar jaft'at ünlik slacher faan. Sunskofel Köölskofel Kuadskofel Plaantskofel Speltjüchskofel Commonskategorii: Skofel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44432", "contents": "A Rofel as en werktjüch, diar uun't hoonwerk, man uk uun guard brükt woort. Hi liket en skofel, as oober smääler an tu ufsteegen diar, ei tu skoflin. Commonskategorii: Rofel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44433", "contents": "At Riiw as en werktjüch, diar uun't hoonwerk, man uk uun guard brükt woort. Diar woort miast eerd lik mä taanj, of wat ufsaamelt. Fooderriiw Bleedenriiw Commonskategorii: Riiw – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44434", "contents": "At Kääks as en werktjüch, diar uun't hoonwerk, man uk uun guard brükt woort. Diar woort eerd mä trochwerket. Commonskategorii: Kääks – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44435", "contents": "En Guard as en stak lun, huar plaanten aptaanj an pleeget wurd. Det kön plaanten wees, diar wi iidj wel, of uk smok bluumen an bosker. Trinjam en guard as en wiir (metal), en staach (holten) of en tuun (laben). Det wurd 'guard' woort uk för en faskguard brükt. Diar wurd oober nian fasker aptaanj. A fasker skel a need loongs swääm, an wurd do uun en hööm fangd. Uk för en jongensguard woort det wurd 'guard' brükt. Commonskategorii: Guard – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Faskguard – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Jongensguard – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44437", "contents": "A Basel (mä en skarep 's') as en werktjüch, diar uun't hoonwerk, man uk uun a hüshual brükt woort. Hi koon mä swinsbasen maaget wees, of uk mä metalbasen of plastikbasen. Ufsaubasel Butelbasler Maskiinenbasler Sekreetbasel Hiarbasel Commonskategorii: Basel (werktjüch) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44438", "contents": "At Fiil as en werktjüch, diar uun't hoonwerk, man uk uun a hüshual brükt woort. Hat as miast ütj metal, an skal ööder materiool uffiile of glääd maage. Grööw fiilen för holt (raspeln) Fiin fiilen för metal Triihuket fiilen för seegtinjen Fiin fiilen för fangernailer Commonskategorii: Fiil – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44439", "contents": "At Sew as en werktjüch, diar uun't hoonwerk, man uk uun a hüshual brükt woort. Diar koon grööwer faan fiiner materiool mä ufdiald wurd. Uun a hüshual woort diar miast köögweeder mä ufgööden. Ünlik fiin sewen Köögemsew Japoonsk bambussew Commonskategorii: Sew – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44440", "contents": "A Marlspiker as en werktjüch, diar tu't taaklin brükt woort. Det as en iisenen suurn, di a kardeelen faan't toogwerk ütjenööder trakt, amdat diar wat iinsplaset wurd koon. Miast haa letjer marlspikern noch en uug, am en sjeekel tu liasin. Siamaansknif mä en letjen praker üüb't aanj Praker ütk pokholt Letj marlspiker mä en uug för sjeekels Praker ütj en hurnstaang faan en hirsk Commonskategorii: Marlspiker – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44442", "contents": "Guajak (Guaiacum) as en plaantenskööl uun det famile faan a Zygophyllaceae. Diar hiar wel fiiw of sööwen slacher faan buumer tu, diar uun a troopen an subtroopen faan Ameerikoo waaks. Guajakholt as böös hard an swaar, hat gongt uun weeder oner. Det holt woort uk iisenholt of pokholt näämd. G. coulteri – G. nellii – G. officinale – G. sanctum – G. unijugum Ferlicht uk noch: G. microphyllum – G. afrum Commonskategorii: Guajak – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Guajak"}
{"id": "44448", "contents": "At Furk as en werktjüch, diar uun a büürerei brükt woort. Diar woort fooder of njoks mä firkt. Uk uun a hüshual haa wi en furk üs rääskap tu iidjen. Det wurd goobel woort miat för technisk dingen brükt. En furk tu grobin Furken tu iidjen En goobel fan en wel En stemgoobel Commonskategorii: Furk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44451", "contents": "A Banyanbuum (Ficus benghalensis) as en plaantenslach uun det grat skööl faan a Fiigen (Ficus) uun't famile Moraceae. Hi komt eegentelk faan Indien, wääkst daalang oober aueraal uun a troopen. A banyanbuum hää en grat mytoloogisk bedüüdang för a Hindus uun Indien. Commonskategorii: Banyanbuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Banyanbuum"}
{"id": "44455", "contents": "A Hinduismus of Sanatana Dharma (Sanskrit: सनातन धर्म sanātana dharma, at iiwag gesets) as mä 15% at traadgratst religioon üüb a eerd efter at krastendoom (31%) an a islaam (23%). Diar san wel ian miljaard Hindus, fööraal uun Indien an diar ambi. A Hinduismus gongt ei üüb enkelt persuunen of profeeten turag, hi wooks stüdag auer en tidjrüm faan muar üs 3.500 juaren. 1. Föör-Vedisk (bit ~ 1750 f.Kr.) 2. Vedisk 2.1. Ääder Vedisk (1750–1200 f.Kr.) 2.2. Madelvedisk (1200–850 f.Kr.) 2.3 Leed Vedisk (850–500 f.Kr.) 3. Asketisk Reformismus (500–200 f.Kr.) 4. Klasisk Hinduismus 4.1. Föörklasisk (200 f.Kr. –300 e.Kr.) 4.2. Huuchtidj (300–650) 4.3. Leedtidj (650–1100) 5. Islaamsk iinflööd, sekten (1100–1850) 6. Modern Hinduismus (sant 1850) A hinduismus as nian ianhaidelk religioon, diar jaft'at ünlik waier faan. Man jo haa dach aaltumaal gemiansoom föörstelangen: A welt woort faan Dharma, at weltgesets bestemet. Dharma ment rocht, plicht an order, an arken skal ham so ferhual, üs't ham tustäänt. Ales üüb a welt komt an fergongt, det het Kalpa. Diaram hää a welt nään began an nian aanj, hat as ei skeeben wurden, an gongt ei oner. A Samskaras san a sakramenten, det as at halag dun. Diar san wel son 40 samskaras"}
{"id": "44457", "contents": "Avram Noam Chomsky [ˈævɹəm ˈnoʊəm ˈtʃɑmski] (* 7. Detsember 1928 uun Philadelphia, Pennsylvania, USA) as profesor för linguistik bi't Massachusetts Institute of Technology (MIT) weesen, weltwidj bekäänd, an sait uk flooksis sin meenang tu't US-amerikoonsk politiik. Chomsky as bekäänd wurden, auer hi a wedenskapen linguistik, informaatik an kognitsioonswedenskapen tuup broocht hää. Hi hää det model faan't generatiif transformatsioonsgramatik ütjwerket. Uun a politiik hää Chomsky ham jin a Wjetnamkriich, jin kapitalismus an globalisiarang ütjspreegen. Syntactic Structures. Mouton, Den Haag 1957, de Gruyter, Berlin/New York 1989. ISBN 90-279-3385-5 Aspects of the Theory of Syntax. 1965. ISBN 0-262-53007-4 Cartesian Linguistics - A Chapter in the History of Rationalist Thought . 1966/ 3rd Edition 2009, ISBN 978-0-521-70817-3. Language and Mind. Harcourt Brace & World, New York 1968 Sprache und Geist. Auersaat faan Siegfried Kanngiesser, Ulrike Schwartz, Gerd Lingrün, Anna Kamp. Suhrkamp, Frankfurt am Main 1999. ISBN 3-518-27619-0 Rules and Representations. 1980, 2005. ISBN 0-231-13270-0 Regeln und Repräsentationen. Auersaat faan Helen Leuninger. ISBN 3-518-07951-4 Lectures on Government and Binding. 1981. ISBN 3-11-014131-0 Knowledge of Language. Its Nature, Origin and Use. 1986. ISBN 0-275-91761-4 Language and Thought. 1993. ISBN 1-55921-076-1 The Minimalist Program. 1995. ISBN 0-262-53128-3 Commonskategorii: Noam Chomsky – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote:"}
{"id": "44458", "contents": "At Kognitsioonswedenskap as en wedenskap, diar ham mä't ferwerkin faan informatsioonen befaadet. Diarför wurd flook wedenskapen tuupbroocht, diar ööders ei föl mäenööder tu dun haa: Linguistik Antropologii / Sotsiologii Neurowedenskap Informaatik / Konstelk Inteligens Psüchologii Filosofii Commonskategorii: Kognitsioonswedenskap – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44460", "contents": "At Antropologii (faan ualgreks ἄνθρωπος ánthrōpos minsk an -logii weden/liar: at liar faan a minsk) as det wedenskap am a minsken. Hat as fööraal en natuurwedenskap an onersjükt, huar a minsken faandaan kem an hü's jo feranert haa auer a juarmiljoonen. At antropologii gongt faan't ewolutsionsteorii ütj, diar faan Charles Darwin apsteld wurden as. Diar jinauer stäänt at Etnologii. Hat komert ham uk am a minsken, oober muar am det, wat a minsken üüb a bian steld haa uun a luup faan a tidj, am hör spriaken an kultuur. Hat woort leewen uk üs kultuurantropologii betiakent. En antropoloog onersjükt ual knooken En antropoloog onersjükt frääm kultuuren 1893: En minsk woort efter sin (bütjer) eegenskapen beskrewen För a antropoloogen woort en minsk üüb sööwen oorten beskrewen (faan letj tu grat): 1. moleküül, 2. sel, 3. orgaan, 4. indiwiduum, 5. famile, 6. skööl, 7. selskap Commonskategorii: Antropologii – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44462", "contents": "A Neurowedenskapen san en hialer rä waier, am a nerfen tu onersjüken. Diartu hiar: Füsiologii, Psüchologii, Medesiin, Biologii, Informaatik an uk Matematiik. Commonskategorii: Neurowedenskap – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44474", "contents": "At Bocht faan Maputo (portugiisk Baía de Maputo) as en bocht faan a Indisk Oosean bi't küst faan Mosambik. Hat as faan nuurd tu süüd 113 km lung an 32 km briad, an namt en flaak faan gud 3.000 km² iin. A Portugiisen foonj det bocht uun't juar 1502, an baud diar det hanelstääd Lourenço Marques (daalang Maputo) ap. Commonskategorii: Bocht faan Maputo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44484", "contents": "At Frei Demokraatisk Partei (FDP) as en poliitisk partei uun Sjiisklun. Hör histoore lingt turag bit tu't rewolutsion faan 1848. Sant 1949 wiar a FDP flooksis bi bundesregiarangen bedialagt. Hat ferfulagt en liberaal, freihaidelk politiik. Commonskategorii: Frei Demokraatisk Partei – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44489", "contents": "At Martsrewolutsion of uk Sjiisk Rewolutsion faan 1848/49 wiar en politisken apstant uun a Sjiisk Bund faan Marts 1848 bit Jüüle 1849. Di apstant lingd widj auer a Sjiisk Bund henwech iin uun't Könangrik Ungarn, Booweritaalien an Poolen. Hat wiar fööraal en liberaal, bürgerlik an demokraatisk aplönin jin a absolutismus, det regiarin faan a aadel. Al uun Janewoore 1848 wiar't diarauer uun Itaalien an Spoonien tu stridj kimen, uun Febrewoore 1848 uun Frankrik. Di 18. Mei 1848 as do uun a Paulssark uun Frankfurt det iarst demokraatisk parlament uun Sjiisklun tuupkimen. A föörsten an könger wul det oober ei hen nem, an haa uun a Jüüne 1848 at militeer luas sjüürd, am a demokraaten tu ferfulgin an fääst tu nemen. Det rewolutsion kaam tu aanj, an hör uunfeerern san flücht tu Frankrik, Ingelun an a Sweits, man uk tu Ameerikoo an Austraalien, huar jo Fortyeighters näämd wurd: Aachtanfiartager. Uun Nuurdfresklun wiar't Harro Harring, di a 23. Jüüle 1848 sin „Reede tu a Nuurdfresken“ üüb a markes faan Breetsteet hääl. Diar wul hi en Nuurdfresk Republiik ütjrep, man det hää uk ei loket. Commonskategorii: Martsrewolutsion – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44491", "contents": "En Wiatlun as en regiuun tesken drüg an wiat leewentsrümen. Diar jaft at flook slacher faan. Uk maasklun an muuren hiar diar mä tu. Wiatlunen haa en grat bedüüdang för at diarten- an plaantenwelt, för't kliima an uk üs skül jin huuchweeder. Wichtag wiatlunen üüb a welt san: at Pantanal, Süüdameerikoo a Everglades, Nuurdameerikoo at Okavangodelta, Afrikoo a Waas, Euroopa Bangladesch Finlun Indiana, USA Eestlun Commonskategorii: Wiatlun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44494", "contents": "A Okavango, uk wel: Okawango, Cubango of Kavango as en 1.700 kilomeeter lungen struum uun't süüdelk Afrikoo. San müs as uun't Okavangodelta maden uun't lun. Hi lääp ei uf tu en öödern struum of ooseaan. Okavangodelta Uun't delta Tuupstruum faan Cuito (boowen) an Okavango Okavango Basin – Hydrology. (PDF; 2,1 MB). Ufrepen di 22. September 2020. Commonskategorii: Okavango – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44495", "contents": "At Pantanal (faan portugiisk pântano, moder) as det gratst banluns wiatlun üüb a eerd. Hat stäänt sant 2000 oner skül faan a UNESCO. Hat as bal hualew so grat üs Sjiisklun, di gratst dial leit uun Brasiilien, letjer dialen uun Boliiwien an Paraguay. At Pantanal stäänt uun a rintidj en hualew juar loong oner weeder, an as en wäärdagen leewentsrüm för en hiale rä plaanten an diarten. Commonskategorii: Pantanal – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Pantanal (sjiisk)"}
{"id": "44496", "contents": "A Everglades san en troopisk maasklun uun Süüd-Florida. Jo san en natsionaalpark an stun oner skül faan a UNESCO. A Everglades amfaade en flaak faan muar üs 5.000 kwadrootkilomeetern, an diar kem arke juar muar üs 500.000 besjükern. Jo san en wäärdag wiatlun för en hialer rä plaanten an diarten. Commonskategorii: Everglades – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "445", "contents": "Heer fanjst dü en list mä aal a stääden an gemeenen uun a Kreis Nuurdfresklun, apdiald efter't amt, huar jo tuhiar. Amten mä gemeenen an stääden, wat diartu hiar (* = Ferwaltangssteed) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Nordfriislon Saarepskilten uun Nuurdfresklun Amtelk nöömer faan Nuurdfresk saarpen an gemeenen"}
{"id": "44502", "contents": "A Krüsbluumplaanten (Polygalaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Flenerkbloosen (Fabales). Diar hiar son 28 sköölen mä amanbi 1.000 slacher tu. Acanthocladus – Asemeia – Atroxima – Badiera – Balgoya – Barnhartia – Bredemeyera – Caamembeca – Carpolobia – Comesperma – Diclidanthera – Epirixanthes – Eriandra – Gymnospora – Hebecarpa – Heterosamara – Hualania – Monnina – Monrosia – Moutabea – Muraltia – Nylandtia – Phlebotaenia – Polygala – Polygaloides – Rhamphopetalum – Rhinotropis – Salomonia – Securidaca – Xanthophyllum Commonskategorii: Krüsbluumplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Krüsbluumplaanten"}
{"id": "44505", "contents": "A Krüsbluumen (Polygala) san det gratst plaantenskööl uun det famile faan a Krüsbluumplaanten (Polygalaceae). P. aboriginum – P. abreui – P. abyssinica – P. acicularis – P. acorensis – P. adamsonii – P. adenophora – P. adenophylla – P. afra – P. africana – P. alba – P. alpestris – P. altomontana – P. amara – P. amarella – P. amatymbica – P. ambigua – P. amboniensis – P. anatolica – P. andensis – P. anderssonii. – P. andringitrensis – P. angolensis – P. ankaratrensis – P. antunesii – P. aparinoides – P. aphylla – P. apparicioi – P. appendiculata – P. appressa – P. arcuata – P. arenaria – P. arenicola – P. argentea – P. arillata – P. arvensis – P. arvicola – P. asbestina – P. aschersoniana – P. aspalatha – P. asperuloides – P. atropurpurea – P. australis – P. azizsancarii – P. baetica – P. baikiei – P. bakeriana – P. balduinii – P. barbellata – P. bariensis – P. baumii – P. bawanglingensis – P. berlandieri – P. bevilacquai – P. bocainensis – P. boissieri – P. boliviensis – P. bomiensis – P. bonariensis – P. bowkerae – P. boykinii – P. brachyphylla –"}
{"id": "44506", "contents": "At Polygala myrtifolia as en plaantenslach uun det famile faan a Krüsbluumplaanten (Polygalaceae). Hat komt eegentelk faan't süüdelk Afrikoo, wääkst daalang oober uk trinjam't Madlunsia an uun Makaroneesien. Commonskategorii: Polygala myrtifolia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Polygala myrtifolia"}
{"id": "44507", "contents": "Senna spectabilis as en plaantenslach uun det skööl Senna. Hat hiart tu a Johannisbruadplaanten (Caesalpinoideae). Hat komt eegentelk faan Süüdameerikoo, wääkst daalang oober aueraal uun a troopen an subtroopen. Hat wääkst gau an woort hal uunplaantet för braanholt an för hör smok bloosen. Stam an buark Bloosen Früchten Commonskategorii: Senna spectabilis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Senna spectabilis"}
{"id": "44510", "contents": "Sedum nussbaumerianum (iar uk: Sedum adolphii) as en plaantenslach uun det skööl faan a Stianpöbern (Sedum). Hat komt eegentelk faan Meksikoo, woort daalang oober aueraal üs potbluum aptaanj. Uun Siziilien an üüb a Kanaaren wääkst hat daalang uk wil. Commonskategorii: Sedum nussbaumerianum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sedum nussbaumerianum"}
{"id": "44516", "contents": "Phaeocystis globosa as en slach faan algen, di uun siaweeder lewet. Wi kön a auerrester üs sküm bi a siakwaal sä. Diaram het jo uk \"skümalgen\". Commonskategorii: Phaeocystis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Phaeocystis globosa"}
{"id": "44519", "contents": "Touba as det gratst steed uun det Diourbel Regiuun, uun Seenegal. At steed leit uun a uast faan't regiuun. Det hee 753.315 lidj (2013). A nööm faan't steed komt faan det Araabsk wurd طُـوْبَىٰ (ṭūbā), wat \"lok\" of \"soolighaid\" het. Touba leit amanbi 160 km uun a uast faan Dakar. At steed hee mä't steed Mbacké, wat uun a naite leit, tupwoksen. Normaal fäält uun Febrewoore, Marts an April neen rin; de miast rin fäält uun August. At steed wurd 1888 faan Ahmadou Bamba (1853-1927), en islaamisk hilig maan, grünjlaanjen. Efter Bamba san duas, wurd en moschee trinjenam sin greef uun a maden faan't steed baget. At moschee wurd 1963 eebenmaaget. Det as ian faan dön gratst moscheen uun a süüd faan't Sahaara. Café Touba Senegal: Cities and Urban Communes, citypopulation.de"}
{"id": "44524", "contents": "En Rewolutsion [revoluˈtsi̯on] beskraft en rä faan bejewenhaiden, wat en grat anring tu det politisk an selskapelk order faan en lun brangt. Det kön mä of saner gewalt skä. At wurd komt faan Latiins revolūtiō (geenitiif: revolūtiōnis), wat \"at dreien\" het. Bispalen faan rewolutsioonen san: Euroopa det Glorious Revolution (1688), wat uun Ingelun, Skotlun an Irlun at reegiment faan't dünastii faan a Stuarts tu aanj broocht. det Fransöösk Rewolutsion (1789–1799). det Greks Rewolutsion (1821–1829) det Rewolutsion faan 1848/1849 (diaroner det Martsrewolutsion) uun Euroopa. det Portugiisisk Rewolutsion faan 1910. dön tau Rüs Rewolutsioonen (1917): uun Febrewoore an Oktuuber. det Nowemberrewolutsion uun Tjiisklun 1918/1919. det Portugiisisk Rewolutsion faan 1974. Nuurd- an Süüdameerika det Ameerikoons Rewolutsion (1776–1781), wat dön Ferianigt Stooten skeeb. det Haitiaans Rewolutsion (1791–1804). det Kubaans Rewolutsion (1953–1959). Aasien det Schiineesk Rewolutsion faan 1911. det Schiineesk Komunistisk Rewolutsion (1927-1949) det Islaamisk Rewolutsion uun Iraan (1979). Aafrika det Egyptisk Rewolutsion faan 1952."}
{"id": "44525", "contents": "Det Haitiaans Rewolutsion ([haiˈti̯a:ns revoluˈtsi̯on]; üüb Fraansöösk: Révolution haïtienne; üüb Haitiaans: Revolisyon Ayisyen) wiar en rewolutsion, wat uun det Haiti faan nü wiar. Det begand de 22./23. August 1791 üüs en opstant faan slaawen uun det fraansöösk kolonii Saint-Domingue an kaam tu aanj, üüs de 1. Janewoore 1804 Haiti en suwereen lun wurd."}
{"id": "44526", "contents": "Di MS Düsternbrook es en Elektroföri wat ön Kiel ön di Föör mung di Reventloubröch ön di Weesterkant en Diedrichsdorf en Wellingdorf ön di Uasterkant, iin ön di Müring fan di Schwentiine lapt. Di Reederii es di SFK ön Kiel, di Liinie jit F2 of Schwentinelinie. Di Düsternbrook heer en Sesterskep, di Wellingdorf Biiring Elektroskeepen ken 140 Mensken en 60 Weelen me langs fo. Em ken me of söner Weel mal makelk üp Skep kum aur di Elektrobröch ombi 1,60 m breer es. Di Düsternbrook waar ön di 25st fan di Krölenmuun 2021 ön Gang braacht, di Wellingdorf kām achterön, ön di Bārichtmuun fan 2022. Di Wellingdorf heer en gurter Baterii en en bet üđer Löningsbuurtern. Di Düsternbrook heer knap 3 Miljoonen Euro kostet, Düsklon heer me ombi 400.000 € holpen. Di Föri heer en Baterii of Akkumulātor me en Kapatsiteet fan 819 kWh. Dit meent, dat et me 25 kW Āpleerkraft ombi 33 Stünen waaret en leer en lerig Baterii weđer āp. Üp Taak heer jü en Solārönlaag, wat di Baterii en bet eeđerleer ken. Me des Technik ken di Föri en hiili Dai (ombi 10 Stünen) faar. Bi di Baanhofsbröch sa üs bi di Bröch ön Diedrichsdorf waar"}
{"id": "44527", "contents": "Di MS Wellingdorf es en Elektroföri wat ön Kiel ön di Föör mung di Reventloubröch ön di Weesterkant en Diedrichsdorf en Wellingdorf ön di Uasterkant, iin ön di Müring fan di Schwentiine lapt. Di Reederii es di SFK ön Kiel, di Liinie jit F2 of Schwentinelinie. Di Wellingdorf heer en Sesterskep, di Düsternbrook Biiring Elektroskeepen ken 140 Mensken en 60 Weelen me langs fo. Em ken me of söner Weel mal makelk üp Skep kum aur di Elektrobröch ombi 1,60 m breer es. Di Wellingdorf waar ön di 22st fan di Bārichtmuun 2022 ön Gang braacht, di Düsternbrook kām fuarof, ön di Krölenmuun fan 2021. Di Düsternbrook heer en litjer Baterii en en bet üđer Löningsbuurtern. Di Wellingdorf heer ombi 3,2 Miljoonen Euro kostet, Dütsklön heer me ombi 470.000 € holpen. Di Föri heer en Baterii of Akkumulātor me en Kapatsiteet fan 1.092 kWh. Dit meent, dat et me 25 kWh Āpleerkraft ombi 40 Stünen waaret en leer en lerig Baterii weđer āp. Üp Taak heer dit Skep en Solārönlaag, wat di Baterii en bet eeđerleer ken. Me des Technik ken di Föri en hiili Dai faar. Di gurter Baterii üs bi di Düsternbrook wiar nöörig, dat di Föri ön"}
{"id": "44529", "contents": "Det Portugiisisk Rewolutsion faan 1910 wiar en republikaansken putsch, diar de 5. Oktuuber 1910 uun Portugal wiar. At fulig wiar at wechmaagin faan at monarchii an at gründin faan det Iarst Portugiisisk Republiik. Rewolutsion Portugiisisk Rewolutsion faan 1974"}
{"id": "44530", "contents": "At Schiineesk Rewolutsion faan 1911 (uk Xinhai-Rewolutsion) wiar en seelskapelk amwäältrin uun Schiina. Det begand de 10. Oktuuber 1911 mä en bewoopnet rebeljuun uun Wuchang an ging mä ’t skaafin faan at Schiineesk Republiik de 12. Feebrewoore 1912 tu aanj. At rewolutsion beslood at regentskap faan a letst Mandschu-keiser Puyi. Det Qing-Dünastii hed ham lung tidj meut den, at regiaring tu reformiarin an ham jin agresion faan öler lunen tu weerin. Dönheer reformen wurd efter 1900 faan a konserwatiiwen uun de keiserelk hoof üüs tu radikaal an faan a reformern üüs tu eewen ütjslaanjen. Schiineesk Komunistisk Rewolutsion"}
{"id": "44533", "contents": "At Febrewoorerewolutsion (üüb Rüs: Февра́льская револю́ция Fevrál'skaja revoljúcija) faan't juar 1917 broocht at reegiment faan a keisern uun Rüslun tu aanj. A nööm faan't rewolutsion gungt üüb a Juliaans kalender, wat iar uun't lun jild, turag, man efter deheer kalender begand at rewolutsion de 23. Febrewoore. Efter de Gregoriaans kalender begand det de 8. Marts. Grünjer faan't rewolutsion wiar a ütjwirkingen faan de Iarst Wäältkrich, faan wiartskapelk an fööraal uk militeersk swakhaid, waantfersurging faan a lidj, fööraal mä iidjwooren, uk ünwechmaaget poliitisk an organisatoorisk probleemen. Ian faan dön iarst resultooten faan't rewolutsion wiar't uftoonking faan keiser Nikolaus II.."}
{"id": "44534", "contents": "Oran (üüb Araabsk: وهران Wahrān, üüb Tamazight: ⵡⴻⵀⵔⴰⵏ Wehran) as det naistgratst steed uun Algeerien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun, bi't Madlunsia. Det hee 803.329 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Oran Prowins. Oran leit amanbi 432 km uun a waast faan't hoodsteed Algier. Faan 1509 tu 1708, an faan 1732 tu 1792 wiar't steed dial faan Spanje. Det wiar dial faan det Osmaans Rik faan 1708 tu 1732 an faan 1792 tu 1831. Faan 1831 tu 1962 wiar't steed dial faan Frankrik. Algeria: Cities, citypopulation.de wetterkontor.de"}
{"id": "44536", "contents": "Di Schlepp- und Fährgesellschaft Kiel mbH (SFK) es 1996 fan di Kieler Verkehrs Aktiengesellschaft (KVAG) kemen hur jü en Diil fan wesen wiar. Di SFK es sa üs uk di Kieler Verkehrsgesellschaft (KVG) en Daachterfirma fan di Eigenbetriebs Beteiligungen der Landeshauptstadt Kiel (EBK). Bi di SFK sen 53 Meaaberers ön Gang. Di SFK heer soks Pasajiirskeepen, soks Sleepers en tau See-Pontons. Hat jeft tau Liinien, wat töhop 22,8 Kilometern lung se: Föörliinie (F1): Ön di Kieler Föör mung Kiel en Laboe – aur di Somer uk bit naa Strande Löningsstairen: Bahnhof – Seegarten – Reventlou – Bellevue – Mönkeberg – Möltenort – Friedrichsort – Falckenstein – Laboe – Kiel-Schilksee – Strande Schwentineliinie (F2): Mung Weesterkant en di Müring fan di Schwentiine Löningsstairen: Reventlou – Dietrichsdorf – Wellingdorf (bluat fan Mondai bit Friidai) MS Düsternbrook MS Wellingdorf Pasajiirskep Gaarden es en Plugin-Hybrid Di Düsternbrook Sleeper Stein (1) wiar bit 1998 ön Gang Sleeper Holtenau Dit Kombiskep Falckenstein ken gurt Skeepen sleep en mut uk 180 Mensken me langs nem. Uk di Kitzeberg es en Sleeper, wat 180 Mensken faar mut. Commons: Sleep- en Föriskeps-Selskep Kiel (SFK) – Saamling fan Skelter en Videos Schlepp- und Fährgesellschaft Kiel mbH ön't Nat"}
{"id": "44537", "contents": "Constantine (üüb Araabsk: قسنطينة Qusanṭīnah, üüb Tamazight: ⵇⵙⵏⵟⵉⵏⴰ Qsenṭina) as det traadgratst steed uun Algeerien. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 448.028 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Constantine Prowins. Constantine leit amanbi 431 km uun a uast faan't hoodsteed Algier. Faan 1528 tu 1837 wiar't steed dial faan det Osmaans Rik. Hark Olufs Algeria: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "44538", "contents": "En BEV baterii-elektrisk Vehiikel es en Maskiin, hur em me di Kraft fan jen of muar Motoor(en) fan jen Plaats tö di Naist kum ken. Di Motoor fair sin Energii fan en Akkumulātor of Baterii. Dat em fan en Baterii snaket es ek hiilendal rocht, aurdat des weđer āpleeren uur ken. Diarom skul dit en Akkumulātor jit. Üp Engelsk uur diar man niin Forskel maaket, en sa snaket em aural üp Wārel fan BEV. Hur fiir em diarme kumt hinget fuaral fan di Kapatsiteet of, wat di Baterii heer. Des uur fuaral üs kWh meeten. Elektroauto Elektro-Bus Elektro-Skep, diarmung uk Elektro-Föri Elektro-Motoorweel Bateriielektrisk Driifwain Dit Elektro-Weel jert ek diartö, aurdat em altert me trapi skel, dat di Motoor aarbert. Üp Engelsk jeft et \"Battery\" en \"rechargeable Battery\""}
{"id": "44539", "contents": "En Elektro-Föri es en Skep, wat me Stroom fan en Baterii of Kābeltrumel ön en Föriskepsliinie lapt. Di Stroom ken uk fan boowen kum. Aur di Straussee bi Strausberg ön Brandenborig giar en Kābel fan knap 400 m Leengdi. En Föriskep fair sin Energii aur en Rul wat ön des Kābel lapt. MF Ellen MS Düsternbrook MS Wellingdorf MS Antonia vom Kamp MS Sankta Maria II MS Warnowstromer MS Insel Mainau MF Grotte MF Aurora af Helsingborg MF Tycho Brahe Straussee-Föri Udbyhøj Kābelföri Di deensk Skeepen jit MF aurdat dit ön Deenemark Motorfærge jit, wan em diar Autos me langs nemt. En Reklāmi-Video fan en Ombechning ön Berlin."}
{"id": "44540", "contents": "Di Kieler Verkehrsgesellschaft jert sa üs uk di SFK tö di Ainfortiinsten fan di Stat Kiel. Jü heer di Busliinien ön Kiel ön Gang, en diarfuar laap ombi 190 Busi. Fuaral sen dit 18 Meeter-Tauwainbusi fan Mercedes en MAN wesen. Sent 2016 waar en uur man Hybrid- en Elektrobusi iinseet, en dit kür di Dütsken ek rocht. Sa kām masi fan di Hybridbus Volvo 7800 en di Elektrobus VDL Citea naa Kiel. 2021 wiar ombi di Hualev fan di Busi elektrisk of me Hybridtechnik üp Wai. Bit 2025 wel em hiilendal elektrisk köör. En Daimler-Benz O 317 fan di Statforkiir Lübeck (\"Gaubschat-Gelenkbus\") wiar 1964 naa Kiel ütlent."}
{"id": "44544", "contents": "Cluj-Napoca ([ˈkluʒ naˈpoka] of Cluj; üüb Ungaars: Kolozsvár [ˈkoloʒvaːr]; üüb Tjiisk: Klausenburg) as det naistgratst steed uun Rumeenien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 324.700 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan de Cluj Kreis. Romania: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "44548", "contents": "George Enescu (uk üüb Fraansöösk: Georges Enesco; * 19. August 1881 uun Liveni-Vârnav, nü uun de Botoșani Kreis; † 4. Mei 1955 uun Pariis) wiar en rumeens komponist. Commons: George Enescu – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "44550", "contents": "Annaba (iar Bône; üüb Araabsk: عنابة ʿAnnābah, üüb Tamazight: ⵄⴻⵏⵏⴰⴱⴰ Ɛennaba) as det fjuardgratst steed uun Algeerien. At steed leit uun a nuurduast faan't lun, bi't Madlunsia. Det hee 342.703 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Annaba Prowins. Algeria: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "44551", "contents": "Blida (üüb Araabsk: البليدة al-Bulaydah, üüb Tamazight: ⵍⴻⴱⵍⵉⴸⴰ Leblidha) as det füftgratst steed uun Algeerien. At steed leit uun a nuurd faan't lun, nai bi dön Atlas-Berger. Det hee 331.779 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Blida Prowins. Algeria: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "44553", "contents": "Det Constantine Prowins (üüb Araabsk: ولاية قسنطينة Wilāyat Qusṭanṭīn, üüb Fraansöösk: Wilaya de Constantine) as ian faan a prowinsen uun Algeerien. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 938.475 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as Constantine. Algeria: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "44554", "contents": "Det Aïn Témouchent Prowins (üüb Araabsk: ولاية عين تموشنت, üüb Fraansöösk: Wilaya d'Aïn Témouchent) as ian faan a prowinsen uun Algeerien. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 371.239 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as Aïn Témouchent. Algeria: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "44555", "contents": "Di Warnowstromer es en Katamarān-Elektroföri wat twert aur di Warnow ön Rostock faart. Jü lapt fuar di Rostocker Straßenbahn AG, wat uk Elektrobusi en di Straatenbaan ön Gang halt. Di Warnowstromer waar ön di Oktoober fan 2021 ön Gang braacht. Di Liinie es mung Kabutzenhof bi di Uasterkant fan di Stathaawen ön Rostock (Kröpeliner-Tor-Vorstadt) en di Landreiterstraße ön Gehlsdorf. Dit Skep waar fan Ampereship becht, en Firma, wat di Ostseestaal ütgrünjet heer, dat des Elektroskeepen becht. Des Firma set ön Stralsund. Fuar fasttömaaki heer dit Skep Magneet-Fendern, wat me en litj Stroomslach weđer friikum. Dit Skep heer tau Röđerpropelern, ark me en Maskiin fan 45 kW. Di Baterii heer en Kapatsiteet fan 230 kWh. Ön di Uursmuun fan 2023 sen 76,8 kWh diartö kemen, nü sen dit 306,8 kWh. Üp Taak set en Photovoltāik-Önlaag me 10,8 kWp fan 36 Stek 300 W-Moduuli. Di Warnowstromer es 21 m lüng, 6,70 m breer en giar 1,05 m diip. Jü lapt aur di Dai me 7,5 km/h, man jü ken uk me 14 km/h faar. Di Föri heer Plaats fuar 80 Mensken en 15 Weelen. Di Föri heer 1,7 Mio. Euro kostet, die nii Löningsbröchen ombi 2,2 Mio. Di Warnowstromer ber 80 Persoonenkilomeetern."}
{"id": "44557", "contents": "Di Insel Mainau es en Katamarān-Elektroföri, wat ön di Bodensee lapt. Jü waar bi di Werev fan di Firma Ostseestaal fan Stralsund töhop me di Werev fan di Bodensee-Reederii BSB üttaacht en becht. Jü kām ön di 17. Fan di Juulimuun 2022 ön Faart. Eeđer dit wat di BSB sair heer dit Skep 3,6 Miljoonen Euro kostet, en di Bund heer me 300.000 Euro holpen. Di Föri heer ek Akku fan ombi 1 MW Kapatsiteet en en gurt Solārönlaag üp Taak. Jü lapt me bit tö 8 kn (knap 15 km/h) en kumt ombi 180 km fiir. Aaftinoch leengt di Stroom fan't Taak dat dit Skep laap ken. Jüst sa üs di Warnowstromer uur uk di Insel Mainau fan tau Röđerpropelern öndrewen, man des haa muar Kraft. Üp Skep ken 300 Mensken me langs. Di Reederii aur dit nii Skep. Videos En litj Video fan di Reederii aur dit Skep. DI BR Abendschau aur di nii Föri"}
{"id": "44559", "contents": "p1 Di Antonia vom Kamp es en Elektroföri fan 2021 wat tö dit Ailön Usedom faart. Dit Skep heer ombi 700.000 Euro kostet, en dit Lön heer me 45 % holpen. Sa üs uk di Warnowstromer heer des Föriskep Magneet-Fendern. Jü ken höör diarme salev fastmaaki. Fuar luastökum es en litj Stroomslach nöörig. Lik es uk di Röđerpropeler, man dit es bluat jen. Jü kumt likwel uk fan di Werev Ostseestaal of Firma Ampereship ön Stralsund. Jü es man niin Katamaran en uk rocht litj. Me 14,65 m Leengdi en en Breedji fan 4,65 m giar di Föri bluat 0,9 m diip en ken 20 Mensken en 15 Weelen aurfaar. Jü faart me 3,5 bit 7 kn, di Maskiin heer 56 kW. Di PV-Önlaag heer 4,3 kWp, di Baterii heer en Kapatsiteet fan 80 kWh. Di Föri heer di ENI 04814040. Electrive.net aur di Föri Di Reederii aur höör Skep. En mal gur Video aur di Föri en Torqueedo, wat dit Skep ütstafiaret heer."}
{"id": "44560", "contents": "Di Sankta Maria II es en Elektroföri wat ön di Mosel mung Wasserbillig ön Luxemborig en Oberbillig ön Dütsklön, bi Mosel-km 206 lapt. Di Stroom es diar ombi 100 Meetern breer. Dit Skep lapt diar sent di Töökmuun fan 2017. Fuarof löp diar di Sankta Maria, wat ön't Jaar 14.000 Liitern Diesel forbruan. Di Föri ken soks Autos üp tau Spöören, 45 Mensken en 25 Weelen me langs fo, wan dit ek muar üs 25 Tenen uur. Üs em dit fan Ostseestaal keent, aarbert uk des Skep me Röđerpropelern. Jü heer fjuuren diarfan, ark me 20 kW. Di Bateriitrakt es fan 2 x 12 Bateriien, ark me 10,5 kWh töhopseet. Dit leengt fuar 13 Stünen Bidreft, 13 Stünen sen fuar di Seekerhair Reserve iinbecht. Ön di Nacht ken di Stroom fuar en Aarbersdai mung 6 Stünen āpleeren uur. Üp Taak es uk en PV-Önlaag me 15 Moduuli fan 360 Wp, wat töhop 5,4 kWp sen önbecht. Des maaket man di Stroom fuar en senerlich Stroomkrais, wat Kliimaönlaag, Leecht, Funk esf. bistjüürt. Üp YouTube: Dit Skep uur tö Weeter leten."}
{"id": "44562", "contents": "Batna as det seekstgratst steed uun Algeerien. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 289.504 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Batna Prowins. Algeria: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "44563", "contents": "Djelfa of El Djelfa (üüb Araabsk: الجلفة al-Jilfah, üüb Tamazight: ⴵⴻⵍⴼⴰ Ǧelfa) as det sööwenstgratst steed uun Algeerien. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 265.833 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Djelfa Prowins. Algeria: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "44564", "contents": "Sétif (üüb Araabsk: سطيف Saṭīf, üüb Tamazight: ⵙⵉⵜⵉⴼⵉⵙ Sitifis) as det aachstgratst steed uun Algeerien. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 252.127 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Sétif Prowins. Algeria: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "44570", "contents": "A Adamaua-Ubangi spriaken san en grat skööl faan a Nuurd-Volta-Kongo spriaken. Diar hiar son 160 enkelt spriaken tu. Jo wurd faan son sööwen bit aacht miljoon minsken uun Madelafrikoo snaaket. Det spriakregiuun lingt faan Nigeeria auer Kameruun, a Tschad, at Madelafrikoonsk Republiik, Gabuun, bias Kongostooten bit hen tu a Süüdsudaan. Adamaua (89 spriaken mä 2 Mio. spreegern) Leko-Nimbari Leko: Samba Leko (50 Tsd.), Mumbake (20 Tsd.), Wom (5 Tsd.), Kolbila (2,5 Tsd.) Duru Dii: Duru (Dii) (50 Tsd.), Duupa (5 Tsd.), Pape (7 Tsd.), Saa (4 Tsd.) Duli † Voko-Doyayo: Kutin (20 Tsd.), Doyayo (20 Tsd.), Gimme (3 Tsd.), Gimnime (3 Tsd.); Vere (Mom Jango) (90 Tsd.), Koma (25 Tsd.); Voko (2.5 Tsd.) Mumuye-Yandang Mumuye: Mumuye (400 Tsd.), Teme (4 Tsd.), Waka (5 Tsd.) Yandang: Yandang (65 Tsd.), Kpasam (15 Tsd.), Kugama (5 Tsd.), Bali (2 Tsd.) Nimbari Mbum-Day Mbum Zentral: Kare (100 Tsd.), Pana (80 Tsd.), Karang (20 Tsd.), Nzambay (30 Tsd.); Kuo (15 Tsd.) Nord: Tupuri (220 Tsd.), Mundang (200 Tsd.), Mambai (2,5 Tsd.); Mono (1 Tsd.), Dama, Ndai (naibi †) Süd: Mbum (50 Tsd.) Sonst: Laka (Godogodo) (5 Tsd.), Dek, Pam; To Bua: Bua (8 Tsd.), Fania (Mana), Gula Iro (4 Tsd.), Bon Gula (1 Tsd.), Zan"}
{"id": "44572", "contents": "A Yaunde-Fang spriaken of uk Beti-Fang san en skööl faan Bantuspriaken mä det käännumer A.70 efter Malcolm Guthrie. Diar hiar aacht spriaken tu, diar faan son sjauer miljoon minsken snaaket wurd. Det spriakregiuun lingt faan Kameruun, Ekwatoriaalguinea, Gabuun bit tu't Republiik Kongo. Bebele, ca. 24.000 spreegern uun Kameruun Bebil, ca. 6.000 spreegern uun Kameruun Beti, ca. 2 miljoon spreegern uun Kameruun Bulu, ca. 858.000 spreegern uun Kameruun Eton, ca. 52.000 spreegern uun Kameruun Ewondo (Yaunde), ca. 600.000 spreegern uun Kameruun Fang, ca. 450.000 spreegern uun Ekwatoriaalguinea, Kameruun, Gabuun an at Republiik Kongo Mengisa, ca. 20.000 spreegern uun Kameruun Yaunde-Fang spriaken uun Ethnologue"}
{"id": "44583", "contents": "A Saharaans(k) spriaken san en skööl faan nilo-saharaansk spriaken, diar uun Niiger, Tschad, Sudaan an Süüd-Liibyen snaaket wurd. Uastelk skööl: Berti Zaghawa (uk: Beria) Waastelk skööl: Kanuri Bilma-Kanuri Kanembu Bornu Manga-Kanuri Zentral-Kanuri Tumari-Kanuri Tubu Dazaga (uk: Gorane) Tedaga Ethnologue, Languages of the World: Saharan (language family tree) (ingelsk)"}
{"id": "44588", "contents": "Tschadisk-Araabisk, of: Schuwa-Araabisk (ööder nöömer: Arabe Choa, Shuwa Arabic, l’arabe du Tchad, Baggara-Araabisk) as en araabisk spriakwiis, diar uun a Tschad, uun Sudaan, Süüdsudaan, Kameruun, Nigeeria, Niiger an at Madelafrikoonsk Republiik snaaket woort. Hat as mamenspriak för ian miljoon minsken, an en wichtag hanelspriak."}
{"id": "44594", "contents": "Malcolm Guthrie (* 10. Febrewoore 1903 uun Hove, Ingelun; † 22. Nofember 1972 uun London) wiar en britisken linguist, di ham fööraal mä Bantuspriaken befaadet hää. Faan ham gongt det iindialang faan a Bantuspriaken tu \"Guthrie-Regiuunen\" ütj. Guthrie hää teologii studiaret, an ging 1932 üs misionaar tu Kinshasa uun a Kongo. Diar begand hi, Bantuspriaken tu liaren, fööraal det wichtag hanelspriak Lingala. Sant 1940 wiar'er weder uun Ingelun, an as diar 1942 senior lecturer bi't School of Oriental and African Studies (SOAS) wurden. Faan 1942 bit 1944 raiset Guthrie föl troch Madel- an Süüdafrikoo, an skrääw 1945 sin dokterwerk The Tonal Structure of Bemba. Faan 1950 bit 1968 wir hi bi't SOAS för Afrikoo tustendag, faan 1951 bit 1970 wiar'er profesor för Bantuspriaken, an sant 1968 fellow faan't British Academy. Guthrie stoorew 1972. 1943 The Lingua Franca of the Middle Congo. (Lingala.) Africa 14. 1948 The Classification of the Bantu Languages. London. (Reprint 1967) 1948 Bantu Word Division. London. 1948 Gender, Number and Person in Bantu Languages. BSOAS 12. 1953 The Bantu Languages of Western Equatorial Africa. London. 1956 Observations on Nominal Classes in Bantu Languages. BSOAS 18. 1959 Problèmes de génétique linguistique: la question du Bantu commun. Paris. 1960"}
{"id": "44597", "contents": "Sidi Bel Abbès (üüb Araabsk: سيدي بلعباس Sīdī Bu-l-ʿAbbās, üüb Tamazight: ⵙⵉⴷⵉ ⴱⴻⵍ ⵄⴻⴱⴱⴰⵙ Sidi bel ɛebbas) as det njüügengratst steed uun Algeerien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 210.146 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Sidi Bel Abbès Prowins. Algeria: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "44598", "contents": "Hove Hove as en stääd bi a Ingelsk Kanool uun't groofskap East Sussex, Süüd Uast Ingelun mä gud 90.000 iinwenern. Hat as auer a juaren mä det stääd Brighton tuupwoksen, an as ferwaltangsteed faan't city an unitary authority Brighton and Hove. Commonskategorii: Hove – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44599", "contents": "Brighton Brighton [ˈbɹaɪtn] as en gratstääd bi a Ingelsk Kanool uun't groofskap East Sussex, Süüd Uast Ingelun. Hat hiart tu't city an unitary authority Brighton and Hove. Brighton as bekäänd üs grat bat. Siabrag (pier) faan Brighton Riisenwel Commonskategorii: Brighton – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "446", "contents": "At geografii (greks γεωγραφία geographía, γῆ gē ‚eerd‘ an γράφειν gráphein ‚(be-)skriiw‘) as at wedenskap faan a eerd. At geografii as apdiald uun flook spezial-feeg. A wedenskapslidj san salew ei gans ians diarauer, wat noch tu't geografii tääld woort an wat en aanj fääk as. Geologii Eerdtidjääler ... Huuchweeder Liachweeder ... Wääderkunde Swarken ... Düner Geest Hias Huuchsun Maask Oon Waas Struum ... Wrååldiile Lönje Stääden ... Commonskategorii: Geografii – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Geografii (sjiisk) Da frasche toorpnoome aw frasch, tjüsch än dånsch."}
{"id": "44600", "contents": "Biskra (üüb Araabsk: بسكرة Biskira, üüb Tamazight: ⵜⵉⴱⴻⵙⴽⴻⵔⵜ Tibeskert) as det tjiinstgratst steed uun Algeerien. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 204.661 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Biskra Prowins. Algeria: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "44604", "contents": "Det Annaba Prowins (üüb Araabsk: ولاية عنابة Wilāyat ʿAnnāba) as ian faan a prowinsen uun Algeerien. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 609.499 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as Annaba. Algeria: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "44605", "contents": "Tu Jul Maden uun a waas - an diaram uk uun a maden faan a welt, üs fölen men - leit en skööl faan letj eilunen. A eilunen uun a waas san smok an rian, an diar wene ei föl minsken. Man 'at san aparte minsken. Wan's uk nian grat rol uun a welt spele, do spelet a welt dach en grat rol för jo. - Wan diar kriich as, do skel's tu a soldooten. Do stridj's ans för det ian lun, an do ans för det ööder lun, oober nimer för hör aanj lun. An wan a pest komt, do fu's diar uk noch hör dial faan uf. - A welt wost wel niks faan jodiar eilunen, wan't diar ei at Kenken jääw. För Kenken woort arke juar en kenkenbuum buid. Mä aapler an sinken an kenkentjüch. Tu't kenkentjüch hiar uk Adam an Eva, a leewentsbuum an at slaang. - \"Wan Dü Adam weesen wiarst,\" fraaget suune, \"hedst dü do uk di aapel eden?\" \"Hedst dü?\" fraaget ualaatj turag. \"Naan,\" swaaret di dring, \"do wiar wi nü uun't paradiis. An diar wiar nään kriich. An a minsken küd lokelk an bliis hör leewent lewe.\" Boowen uun a buumer seed"}
{"id": "44606", "contents": "Det Batna Prowins (üüb Araabsk: ولاية باتنة Wilāyat Bātina) as ian faan a prowinsen uun Algeerien. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 1.119.791 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as Batna. Algeria: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "44607", "contents": "Douala (iar Duala) as det gratst steed uun Kameruun. At steed leit uun a süüduast faan't lun, bi de Wouri Struum, nai bi a eeg faan a Atlantik. Det hee 1.906.962 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Littoral Regiuun. Cameroon: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "44608", "contents": "Bamenda as det traadgratst steed uun Kameruun. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 269.530 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Nord-Ouest Regiuun. Cameroon: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "44609", "contents": "Bafoussam as det fjuardgratst steed uun Kameruun. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 239.287 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Ouest Regiuun. Cameroon: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "44610", "contents": "Garoua as det füftgratst steed uun Kameruun. At steed leit uun a nuurd faan't lun, nai bi de Bénoué Struum. Det hee 235.996 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Nord Regiuun. De Lagdo Stausia leit 50 km uun a süüduast faan Garoua. Cameroon: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "44611", "contents": "Maroua as det seekstgratst steed uun Kameruun. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 201.371 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Extrême-Nord Regiuun. Cameroon: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "44612", "contents": "Ngaoundéré as det sööwenstgratst steed uun Kameruun. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 152.698 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Adamaoua Regiuun. Cameroon: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "44613", "contents": "Kumba as det aachstgratst steed uun Kameruun. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun, uun det Sud-Ouest Regiuun. Det hee 144.268 lidj (2008). Cameroon: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "44614", "contents": "Nkongsamba as det njüügenstgratst steed uun Kameruun. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun, uun det Littoral Regiuun. Det hee 104.050 lidj (2008). Cameroon: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "44615", "contents": "Buéa of Buea as det tjiinstgratst steed uun Kameruun. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 90.090 lidj (2008). Det as at hoodsteed faan det Sud-Ouest Regiuun. Cameroon: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "44616", "contents": "At Köningrik Beniin, uk Köningrik Edo of Beniin-Rik wiar en köningrik, wat uun a süüd faan't Nigeeria faan nü wiar. Det hee niks tu't lun Beniin (iar Dahomey) faan daaling tu dun. Det wiar uun det 11. juarhunert grünjlaanjen an wooret tu't juar 1897. At hoodsteed faan't köningrik wiar Edo (nü Benin City). Commons: Köningrik Beniin – Saamling faan biljen of filmer Edo (Bundesstoot)"}
{"id": "44620", "contents": "Victoria as at hoodsteed faan a Seschelen. At steed leit uun a nuurduast faan't Mahé Eilun. Det hee 24.087 lidj (2022). Seychelles, citypopulation.de"}
{"id": "44626", "contents": "At 22. Futbaal Weltmäästerskap wiar faan a 20. Nofember bit tu a 18. Detsember 2022 uun Kataar. Diar haa 32 natsionaal futbaalmaanskapen mäspelet, 16 kaam iin uun't aachtelfinaale, an tuleetst hää Argentiinien wonen. E wonen efter 'elwen-meeter-sjiten' Commonskategorii: Futbaal WM 2022 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44639", "contents": "Det Béchar Prowins (üüb Araabsk: بشار Wilāyat Baššār) as ian faan a prowinsen uun Algeerien. At prowins leit uun a waast faan't lun. Det hee 270.061 lidj (2008). At hoodsteed faan't prowins as Béchar. Algeria: Provinces, citypopulation.de"}
{"id": "44679", "contents": "A Heliodoxa jacula as en fögelslach uun det famile faan a Kolibris (Trochilidae). Hi lewet uun a lunen Costa Rica, Panama, Kolumbien an Ekwadoor. Commonskategorii: Heliodoxa jacula – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Heliodoxa jacula"}
{"id": "44680", "contents": "A Agalychnis callidryas of Ruad-Uugen-Hobelfask as wel di bekäändst slach uun det skööl Agalychnis faan a Hobelfasker an Poden (Anura). Hi lewet uun Madel- an Süüdameerikoo. Commonskategorii: Agalychnis callidryas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Agalychnis callidryas"}
{"id": "44682", "contents": "A Hylidae (sjiisk: Laubfrösche) san en grat famile faan a Hobelfasker an Poden (Anura). Diar jaft'at wel muar üs düüsen slacher faan, a miasten lewe uun Ameerikoo. Boana punctata Dendropsophus leucophyllatus Dryophytes japonica Hyla arborea, jong diart Osteopilus septentrionalis Acrisinae – Cophomantinae – Dendropsophinae – Hylinae – Lophyohylinae – Pelodryadinae* – Phyllomedusinae* – Pseudinae – Scinaxinae Agalychnis callidryas * Jodiar tau onerfamilin wiar bit 2021 aanj familin (Pelodryadidae – Phyllomedusidae), wurd daalang oober mä tu a Hylidae tääld. Commonskategorii: Hylidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hylidae"}
{"id": "44683", "contents": "Epidendrum as en grat plaantenskööl uun det famile faan a Orchideen (Orchidaceae). Diar hiar wel son 1.660 plaantenslacher tu. Jo waaks fööraal uun Madel- an Süüdameerikoo. E. subg. Amphiglottium E. sect. Polycladia - E. sect. Holochila - E. sect. Schistochila E. subg. Aulizeum 13 slacher E. subg. Epidendrum E. sect. Equitantia - E. sect. Sarcophylla - E. sect. Teretifolia - E. sect. Planifolia E. subg. Hormidium 2 - 9 slacher E. subg. Pleuranthium 3 slacher E. subg. Spathium 48 - 52 slacher Commonskategorii: Epidendrum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Epidendrum"}
{"id": "44688", "contents": "Di Grotte es en Debeljen-Elektroföri fan di deensk Reederii Fanølinjen. Jü es bal jüst sa becht üs di tau Sesterskeepen Fenja en Menja, wat man me Dieselmaskiinen faar. Dit Skep waar me di Numer 145 üp Werev fan Hvide Sande becht. Dit lerig Skep waar bi Finomar ön Stettin becht (Bechningsnumer 754). Diarme waar ön di 24. fan di Gērsmuun 2020 bigent. Di Kiil waar ön di 27. fan di Krölenmuun 2020, tö Weeter ging dit ön di Iismuun fan 2021. Achterön waar dit naa Hvide Sande tö di Hvide Sande Skibs & Baadebyggeri sleepen. Di Föri lapt mung Esbjerg en Fanø. Di Noom kumt fan en Tial fan di Nuursk Mythologii sa üs di senerlig di Dechting Gróttasöngr (Grottenleedji) fortelt uur. Grótti wiar di Noom fan en Meln wat grinj kür wat jen höm wensket. Iin ön des Tial kum uk di Riisen-Wüfhaurn Fenja en Menja fuar, wat twüngen uur, me di Meln wat tö grinj. Diareeđer jit di Sesterskeepen. Di Föri lapt me tau Elektromaskiinen, ark me 375 kW Maskiinenkraft. Di Motoren set iin ön Röđerpropelern, wat fuarn en achtern set. Di Stroom kumt fan Lithium-Ioonen-Akkus me 1.107 Wattstünen Kapatsiteet Dit Skep uur ön Esbjerg me en Roboter-Giraat"}
{"id": "447", "contents": "Georg Quedens (* 1934 uun Noorsaarep üüb Oomram) as en fotogroof, skriiwer an regiunaalhistooriker. Georg Quedens hää sin hialer leewent üüb Oomram ferbroocht. Sin werk dreit ham am a natüür an histoore faan't eilun. 1961 begand hi mä letj buken uun ferskeelag ferlaagen. A leetst juaren skraft hi föl för di ferlach faan san bruder Jens. Sin bilen san internatsionaal bekäänd. Auer somer häält Georg föördracher auer Oomram, a Nuurdsia an a fögelwelt. 2004 Hans-Momsen-pris för sin fersiinster am't kultüürleewent uun Nuurdfresklun. 2009 Bundesfersiinstkrüs bi't bian Margot und Nico Hansen (Hrsg.): Amrum. Geschichte und Gestalt einer Insel. Itzehoe-Vosskate 1964 – nur Fotos Vogelparadies. Norderoog im Wattenmeer. Schwarz-Bildbücher, Bayreuth 1964 Wanderwege auf Föhr. Der kleine Wolff-Bildband, Flensburg 1964 Christian Delff: Blick in die Natur. Wunder an Land und Strand. 2. Auflage, Flensburg 1964 – nur Fotos zusammen mit Otto Krahmer und Erich Pörksen: Das Seebad Amrum. Gründung und Entwicklung der Inselbäder. 1890 - 1965. 75 Jahre Nordseebad. Jubiläumsausgabe, Amrum 1967 Nordsee-Natur. Ein Bildband von der Küste. Heide 1968 Amrum, aus alter Zeit. Itzehoe 1968 (2. Auflage unter dem Titel Amrum - aus alter Zeit. Itzehoe 1991, ISBN 3-87980-401-X.) Amrum erzählt. Sagen, Geschichten, Anekdoten. Itzehoe 1968 Die Halligen, Nordstrand und Pellworm erzählen."}
{"id": "44710", "contents": "A Piilgifthobelfasker (Dendrobatidae) san en famile uun det order faan a Hobelfasker an Poden (Anura). Jo san miast man 12 bit 50 mm grat, an temelk bruket. Diar jaft at fiftaanj sköölen mä son 170 ünlik slacher faan. Jo lewe uun't nuurdelk Süüdameerikoo. Di nööm as eegentelk ei gans rocht, auer bluas trii slacher faan det skööl Phyllobates en gift hual, diar a nerfen uungrapt. A indioonern uun Süüdameerikoo haa det gift brükt för piiler, huar jo mä üüb jacht ging. Colostethinae Ameerega – Colostethus – Epipedobates – Silverstoneia Dendrobatinae Adelphobates – Andinobates – Dendrobates – Excidobates – Minyobates – Oophaga – Phyllobates – Ranitomeya Hyloxalinae Ectopoglossus – Hyloxalus – Paruwrobates Spriadkoord Colostethus pratti Dendrobates auratus Dendrobates leucomelas Dendrobates tinctorius var. azureus Epipedobates tricolor Oophaga granulifera Phyllobates terribilis, giftag! Commonskategorii: Piilgifthobelfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dendrobatidae Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "44713", "contents": "Det Älvdalen Komuun (üüb Sweedsk: Älvdalens kommun) as ian faan a komuunen uun det Dalarna Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 7031 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Älvdalen. Steeden an Taarpen Älvdalen Ärnäs Åsen Brunnsberg Evertsberg Idre Klitten Rot Särna Väsa Västermyckeläng Det Älvdaalisk Spriik wurt uun't komuun snaaket. Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44714", "contents": "Det Avesta Komuun (üüb Sweedsk: Avesta kommun) as ian faan a komuunen uun det Dalarna Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 23.178 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Avesta. Steeden an Taarpen Avesta Fors Horndal Näs bruk Nordanö Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44715", "contents": "Det Borlänge Komuun (üüb Sweedsk: Borlänge kommun) as ian faan a komuunen uun det Dalarna Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 52.590 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Borlänge. Steeden an Taarpen Borlänge Romme Ornäs Torsång Halvarsgårdarna Idkerberget Norr Amsberg Repbäcken Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44716", "contents": "Det Falun Komuun (üüb Sweedsk: Falu kommun) as ian faan a komuunen uun det Dalarna Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 59.406 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Falun. Steeden an Taarpen Bengtsheden Bjursås Danholn Enviken Falun Grycksbo Linghed Sundborn Svärdsjö Sågmyra Toftbyn Vika Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44717", "contents": "Det Gagnef Komuun (üüb Sweedsk: Gagnefs kommun) as ian faan a komuunen uun det Dalarna Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 10.304 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Djurås. Steeden an Taarpen Björbo Bäsna Dala-Floda Djurås Djurmo Gagnef Mockfjärd Sifferbo Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44723", "contents": "Nasikabatrachus as en skööl faan gans aparte skeeben Hobelfasker (Anura). Det as det iansagst skööl uun det famile Nasikabatrachidae. An diar hiar man tau slacher tu, diar iarst 2003 an 2017 fünjen wurden san. Jo lewe uun Süüdwaast-Indien. Nasikabatrachus sahyadrensis (2003) Nasikabatrachus bhupathi (2017) Spriadkoord N. sahyadrensis Commonskategorii: Nasikabatrachus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nasikabatrachus"}
{"id": "44726", "contents": "A Ialpoden (sjiisk: Unken, lat. Bombinatoridae) san en famile faan a Hobelfasker an Poden (Anura). Diar jaft'at tau sköölen mä tjiin slacher faan. Ialpoden san man sjauer bit tjiin cm lung. Hör nööm komt wel faan det bruket bük-skan. Boowen üüb a rag san's miast brün. Barbourula (Barbour-Ialpoden) B. busuangensis – B. kalimantanensis Bombina (Eegentelk Ialpoden) B. bombina – B. fortinuptialis – B. lichuanensis – B. maxima – B. microdeladigitora – B. orientalis – B. pachypus – B. variegata † Eobarbourula † E. delfinoi Ba. busuangensis Bo. bombina Bo. maxima Bo. orientalis Bo. pachypus Bo. variegata Commonskategorii: Ialpoden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bombinatoridae"}
{"id": "44728", "contents": "Det Hedemora Komuun (üüb Sweedsk: Hedemora kommun) as ian faan a komuunen uun det Dalarna Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 15.491 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Hedemora. Steeden an Taarpen Garpenberg Hedemora Husby Långshyttan Västerby Vikmanshyttan Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44729", "contents": "Det Leksand Komuun (üüb Sweedsk: Leksands kommun) as ian faan a komuunen uun det Dalarna Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 15.807 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Leksand. Steeden an Taarpen Alvik Djura Häradsbygden Leksand Insjön Siljansnäs Tällberg Västanvik Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44730", "contents": "Det Ludvika Komuun (üüb Sweedsk: Ludvika kommun) as ian faan a komuunen uun det Dalarna Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 26.898 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Ludvika. Steeden an Taarpen Blötberget Fredriksberg Gonäs Grangärde Grängesberg Håksberg Ludvika Nyhammar Persbo Saxdalen Sunnansjö Sörvik Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44731", "contents": "Det Malung-Sälen Komuun as ian faan a komuunen uun det Dalarna Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 10.138 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Malung. Steeden an Taarpen Malung Sälen Malungsfors Limedsforsen Transtrand Lima Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44733", "contents": "En Persoonenkilomeeter es di Tal, wat en Forkiirsgiraat me jen Kilomeeter me langs fo ken of me langs fair. Dit jit, dat en Toch me Diesellok me 300 Liitern üp 100 km fuul forbrent. Wan diar man 500 Menksen of bi 40 % Nüting 200 Liren me langs aak, da sen dit fuar ark Pasajiir bi 500 Mensken 0,6 of bi 200 Mensken 1,5 Liitern üp 100 km, wat nöörig sen. Di Toch ber altert 500 Plaatsen en 500 Persoonenkilomeetern ön. Forskelen kum fan dit Nüting. Wan en Bensiinauto 8 Liitern üp 100 km forbrent en 4 Plaatsen heer, da uur diarfan 4 Persoonenkilomeetern önböören, en fuar ark diarfan sen 2 Liitern üp 100 km nöörig. Litj Föriskeepen sa üs di MS Wellingdorf ön Kiel laap me ombi 10 kWh fuar höör 140 Plaatsen. Fuar en Persoonenkilomeeter sen ombi 70 Wattstünen nöörig, bi en Nüting fan 30 % ombi 220 Wattstünen. Wan em weet, dat Diesel ombi 10 kWh Brenwert fuar en Liiter heer, da weet em, dat 3 Liitern fuarxen Kilomeeter 30 kWh sen. Wan fuar jen Pasajiir 1,5 Liitern Diesel üp 100 km nöörig sen, da sen dit 15 kWh bluat fan di Brenwert. Fuar di Persoonenkilomeeter sen"}
{"id": "44734", "contents": "Det Mora Komuun (üüb Sweedsk: Mora kommun) as ian faan a komuunen uun det Dalarna Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden an a nuurd faan't prowins. Det hee 20.470 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Mora. Steeden an Taarpen Bergkarlås Bonäs Färnäs Gesunda Gopshus Mora Nusnäs Selja Sollerön Vattnäs Venjan Vinäs Våmhus Östnor Öna Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44735", "contents": "Det Orsa Komuun (üüb Sweedsk: Orsa kommun) as ian faan a komuunen uun det Dalarna Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 6911 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Orsa. Steeden an Taarpen Orsa Skattungbyn Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44736", "contents": "Det Rättvik Komuun (üüb Sweedsk: Rättviks kommun) as ian faan a komuunen uun det Dalarna Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 10.950 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Rättvik. Steeden an Taarpen Boda Furudal Gulleråsen Nedre Gärdsjö Rättvik Vikarbyn Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44737", "contents": "Det Säter Komuun (üüb Sweedsk: Säters kommun) as ian faan a komuunen uun det Dalarna Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 11.093 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Säter. Steeden an Taarpen Mora Naglarby och Enbacka Säter Skedvi kyrkby Solvarbo Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44738", "contents": "Det Smedjebacken Komuun (üüb Sweedsk: Smedjebackens kommu) as ian faan a komuunen uun det Dalarna Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 10.894 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Smedjebacken. Steeden an Taarpen Gubbo Hagge Smedjebacken Söderbärke Vad Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44739", "contents": "Det Vansbro Komuun (üüb Sweedsk: Vansbro kommun) as ian faan a komuunen uun det Dalarna Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 6805 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Vansbro. Steeden an Taarpen Vansbro Järna Nås Äppelbo Dalarna: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44740", "contents": "Borlänge [ˈbôːˌɭɛŋːɛ] as jü grutst stää önj jü Dalarna Prowins, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins, amenbai 17 km önjt söödweesten foon Falun. Dåt heet 44.927 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Borlänge Komuun. Sweden: Dalarna, citypopulation.de"}
{"id": "44741", "contents": "Avesta as jü treedgrutst stää önj jü Dalarna Prowins, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins. Dåt heet 16.278 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Avesta Komuun. Sweden: Dalarna, citypopulation.de"}
{"id": "44742", "contents": "Ludvika as jü fiirdgrutst stää önj jü Dalarna Prowins, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 15.612 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Ludvika Komuun. Sweden: Dalarna, citypopulation.de"}
{"id": "44744", "contents": "Mora as jü füftgrutst stää önj jü Dalarna Prowins, Swärik. E stää läit önj e mal foon e prowins. Dåt heet 12.826 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Mora Komuun. Sweden: Dalarna, citypopulation.de"}
{"id": "44745", "contents": "Hedemora as jü seekstgrutst stää önj jü Dalarna Prowins, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins. Dåt heet 7597 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Hedemora Komuun. Sweden: Dalarna, citypopulation.de"}
{"id": "44746", "contents": "Leksand as jü soowentgrutst stää önj jü Dalarna Prowins, Swärik. E stää läit önj e mal foon e prowins. Dåt heet 6401 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Leksand Komuun. Sweden: Dalarna, citypopulation.de"}
{"id": "44748", "contents": "Orsa as jü oochtgrutst stää önj jü Dalarna Prowins, Swärik. E stää läit önjt norden foon e prowins. Dåt heet 5793 inboogere (2020). Sweden: Dalarna, citypopulation.de"}
{"id": "44749", "contents": "Rättvik as jü nüügentgrutst stää önj jü Dalarna Prowins, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins. Dåt heet 5322 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Rättvik Komuun. Sweden: Dalarna, citypopulation.de"}
{"id": "44750", "contents": "Smedjebacken as jü tiintgrutst stää önj jü Dalarna Prowins, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 5235 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Smedjebacken Komuun. Sweden: Dalarna, citypopulation.de"}
{"id": "44754", "contents": "De Schengen-Rüm as at gemianskap faan stooten, wat onerenöler för't miast nian grenskontrolen haa. Hög lasmooten diar faan san lunen, wat ei tu det Europeeisk Unioon hiar. sant de 26. Marts 1995: - Belgien - Frankrik - Luksemborig - Neederlunen - Portugal - Spanje - Tjiisklun sant de 26. Oktuuber 1997: - Itaalien sant de 1. Deetsember 1997: - Uasterrik sant de 8. Deetsember 1997: - Grekenlun sant de 25. Marts 2001: - Denemark - Finlun - Islun - Noorweegen - Sweeden sant de 21. Deetsember 2007: - Eestlun - Letlun - Liitauen - Malta - Polen - at Slowakei - Sloweenien - Tschechien - Ungarn sant de 12. Deetsember 2008 (lungrensen) an 29. Marts 2009 (lochtgrensen): - a Swaits sant de 19. Deetsember 2011: - Liechtenstein sant de 1. Janewoore 2023: - Kroaasien"}
{"id": "44755", "contents": "Di Georgisk Lari (Georgisk: ლარი) as at münt faan Georgien. 1 Lari as 100 Tetri (Georgisk: თეთრი). 1 Lari (Föörsidj) 1 Lari (Ragsidj) 2 Lari (Föörsidj) 2 Lari (Ragsidj) 5 Lari (Föörsidj) 5 Lari (Ragsidj) 10 Lari (Föörsidj) 10 Lari (Ragsidj) 20 Lari (Föörsidj) 20 Lari (Ragsidj) 50 Lari (Föörsidj) 50 Lari (Ragsidj) 100 Lari (Föörsidj) 100 Lari (Ragsidj)"}
{"id": "44756", "contents": "Aceh [ʔaˈt͡ɕɛh] as en prowins üüb Sumatra uun Indoneesien. Diar wene gud fiiw miljoon minsken üüb 57.956 kwadrootkilomeetern. Hoodstääd as Banda Aceh. Efter süüduasten tu leit at prowins Sumatra Utara (Nuurd Sumatra). Uun't nuurduasten leit at Andamaanensia, diar uun't Struat faan Malakka auergongt; uun't nuurden at eilunkeed faan a Nikobaaren, an uun't waasten a Indisk Oosean. Sant 2005 as Aceh tu en graten dial autonoom. Diar woort a islaam auer a miaten string befulagt. Banda Aceh Langsa Lhokseumawe Sabang Subulussalam Aceh Barat (Waast Aceh) Aceh Barat Daya (Süüdwaast Aceh) Aceh Besar (Grat Aceh) Aceh Jaya Aceh Selatan (Süüd Aceh) Aceh Singkil Aceh Tamiang Aceh Tengah (Madel Aceh) Aceh Tenggara (Süüduast Aceh) Aceh Timur (Uast Aceh) Aceh Utara (Nuurd Aceh) Bener Meriah Bireuen Gayo Lues Nagan Raya Pidie Pidie Jaya Simeulue Commonskategorii: Aceh – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44771", "contents": "Bangka-Belitung as en skööl faan eilunen, an en prowins naibi Sumatra uun Indoneesien. Diar wene gud 1,3 miljoon minsken üüb 575 eilunen. Hoodstääd as Pingkal Pinang. Efter waasten tu leit at prowins Sumatra Selatan (Süüd Sumatra), huar Bangka-Belitung bit 2000 noch mä tu hiard. Uasten faan a eilunen leit at Karimata-Struat. Bangka Bangka Barat (Waast Bangka) Bangka Selatan (Süüd Bangka) Bangka Tengah (Madel Bangka) Belitung Belitung Timur (Uast Belitung) Pangkal Pinang Commonskategorii: Bangka-Belitung – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44772", "contents": "Papua Barat Daya as sant 2022 en prowins uun Indoneesien üüb det eilun Nei-Guinea. Di nööm ment Süüdwaast Papua, man eegentelk leit det prowins uun't nuurdwaasten. Hat as faan det prowins Papua Barat ufspleden wurden, an diar wene son 600.000 minsken. Hoodstääd as Sorong. Sorong Raja Ampat Sorong Lun Sorong Selatan Maybrat Tambrauw Woopen faan't prowins Eilun uun Raja Ampat Foomen faan't Ayamaru of Maybrat fulk Commonskategorii: Papua Barat Daya – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44773", "contents": "Lampung as en prowins üüb a süüdspas faan Sumatra uun Indoneesien. Diar wene gud njügen miljoon minsken üüb 34.624 kwadrootkilomeetern. Hoodstääd as Bandar Lampung. Efter nuurden tu leit at prowins Sumatra Selatan (Süüd Sumatra). Lampung leit tesken at Jaawasia uun't uasten an a Indisk Oosean uun't waasten. Lampung hää tau stääd- an tjiin lundistrikten Bandar Lampung Metro Lampung Barat (Waast Lampung) Lampung Selatan (Süüd Lampung) Lampung Tengah (Madel Lampung) Lampung Timur (Uast Lampung) Lampung Utara (Nuurd Lampung) Mesuji Pesawaran Pringsewu Tanggamus Tulang Bawang Tulang Bawang Barat Way Kanan Commonskategorii: Lampung (Prowins) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44774", "contents": "Riau as en prowins üüb Sumatra uun Indoneesien. Diar wene gud sääks miljoon minsken üüb 87.024 kwadrootkilomeetern. Hoodstääd as Pekanbaru. Trinjam lei a prowinsen Sumatra Utara, Sumatra Barat an Jambi. Uun't uasten leit at Struat faan Malakka. Riau hää tau stääd- an tjiin lundistrikten Dumai Pekanbaru Bengkalis Indragiri Hilir (Neder Indragiri) Indragiri Hulu (Boower Indragiri) Kampar Kepulauan Meranti (Meranti Eilunen) Kuantan Singingi Pelalawan Rokan Hilir (Neder Rokan) Rokan Hulu (Boower Rokan) Siak Commonskategorii: Riau – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44775", "contents": "Kepulauan Riau as en skööl faan eilunen, an en prowins tesken Sumatra an Borneo uun Indoneesien. Diar wene knaap tau miljoon minsken üüb 8.202 kwadrootkilomeetern. Hoodstääd as Tanjung Pinan. Kepulauan Riau hää tau stääd- an fiiw lundistrikten Batam Tanjung Pinang Karimun Bintan Lingga Natuna Eilunen Kepulauan Anambas (Anambas Eilunen) Commonskategorii: Kepulauan Riau – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44780", "contents": "Sumatra Utara, det ment Nuurd Sumatra, as en prowins üüb Sumatra uun Indoneesien. Diar wene knaap fiftaanj miljoon minsken üüb 72.981 kwadrootkilomeetern. Hoodstääd as Medan. Trinjam lei a prowinsen Aceh, Riau an Sumatra Barat. Sumatra Utara hää aacht stääd- an 25 lundistrikten Binjai Gunung Sitoli Medan Padang Sidempuan Pematang Siantar Tanjung Balai Tebing Tinggi Sibolga Uun Nuurd Sumatra wenet det fulk faan a Batak. Diar hää di nuurdfresk misionaar Ludwig Ingwer Nommensen werket. Spriaken faan a Batak Hüs faan a Batak Commonskategorii: Sumatra Utara – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44784", "contents": "Sumatra Barat, det ment Waast Sumatra, as en prowins üüb Sumatra uun Indoneesien. Diar wene gud fiiw miljoon minsken üüb 42.013 kwadrootkilomeetern. Hoodstääd as Padang. Trinjam lei a prowinsen Sumatra Utara, Riau, Jambi an Bengkulu. Sumatra Barat hää sööwen stääd- an twaalew lundistrikten: Bukittinggi Padang Padang Panjang Pariaman Payakumbuh Sawahlunto Solok Agam Dharmasraya Limapuluh Kota Kepulauan Mentawai (Mentawai Eilunen) Padang Pariaman Pasaman Pasaman Barat Sijunjung Solok Solok Selatan Tanah Datar Süüd Pesisir Commonskategorii: Sumatra Barat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44785", "contents": "Sumatra Selatan, det ment Süüd Sumatra, as en prowins üüb Sumatra uun Indoneesien. Diar wene gud aacht miljoon minsken üüb 91.592 kwadrootkilomeetern. Hoodstääd as Palembang. Trinjam lei a prowinsen Lampung, Jambi, Bengkulu an a eilunen Bangka-Belitung. Sumatra Barat hää sjauer stääd- an elwen lundistrikten: Lubuklinggau Pagar Alam Palembang Prabumulih Banyuasin Empat Lawang Lahat Muara Enim Musi Banyuasin Musi Rawas Ogan Ilir Ogan Komering Ilir Ogan Komering Ulu Ogan Komering Ulu Timur Ogan Komering Ulu Selatan Commonskategorii: Sumatra Selatan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "448", "contents": "Georgia [ˈdʒɔɹ.dʒə] as sunt 1788 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't söödååsten foon't lönj. Önj't norden lade Tennessee än North Carolina, önj't nordååsten läit South Carolina, önj't söödååsten e Atlantik, önj't sööden Florida än önj't weesten Alabama. Dåt heet 10.617.423 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Atlanta. E Appalachen lade önj't norden foon e diiljstoot. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Georgia heet 159 counties: Kiik uk deer: List ma counties önj Georgia Atlanta USA: States, citypopulation.de USA: Georgia, citypopulation.de 32.683333333333-83.416666666667Koordinaaten: 32° 41′ N, 83° 25′ W"}
{"id": "44807", "contents": "Det Bollnäs Komuun (üüb Sweedsk: Bollnäs kommun) as ian faan a komuunen uun det Gävleborg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 26.888 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Bollnäs. Steeden an Taarpen Bollnäs Arbrå Kilafors Lottefors Segersta Vallsta Sibo Rengsjö Freluga Gävleborg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44808", "contents": "Det Gävle Komuun (üüb Sweedsk: Gävle kommun) as ian faan a komuunen uun det Gävleborg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins, bi't Uastsia. Det hee 102.418 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Gävle. Steeden an Taarpen Gävle Valbo Forsbacka Bergby Hedesunda Norrsundet Åbyggeby Bönan Furuvik Björke Överhärde Källhagen Utvalnäs och Harkskär Trödje Berg Sälgsjön Gävleborg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44809", "contents": "Det Hofors Komuun (üüb Sweedsk: Hofors kommun) as ian faan a komuunen uun det Gävleborg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 9588 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Hofors. Steeden an Taarpen Hofors Torsåker Robertsholm Gävleborg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44810", "contents": "Det Hudiksvall Komuun (üüb Sweedsk: Hudiksvalls kommun) as ian faan a komuunen uun det Gävleborg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins, bi't Uastsia. Det hee 37.607 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Hudiksvall. Steeden an Taarpen Hudiksvall Iggesund Delsbo Enånger Friggesund Sörforsa Gävleborg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44811", "contents": "Det Ljusdal Komuun (üüb Sweedsk: Ljusdals kommun) as ian faan a komuunen uun det Gävleborg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 18.949 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Ljusdal. Steeden an Taarpen Ljusdal Järvsö Färila Tallåsen Los Hybo Ramsjö Hennan Korskrogen Kårböle Gävleborg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44812", "contents": "Det Nordanstig Komuun (üüb Sweedsk: Nordanstigs kommun) as ian faan a komuunen uun det Gävleborg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins, bi't Uastsia. Det hee 9477 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Bergsjö. Steeden an Taarpen Bergsjö Hassela Harmånger Gnarp Ilsbo Jättendal Stocka Strömsbruk Gävleborg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44813", "contents": "Det Ockelbo Komuun (üüb Sweedsk: Ockelbo kommun) as ian faan a komuunen uun det Gävleborg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 5908 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Ockelbo. Steeden an Taarpen Lingbo Ockelbo Jädraås Åmot Gävleborg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44814", "contents": "Det Ovanåker Komuun (üüb Sweedsk: Ovanåkers kommun) as ian faan a komuunen uun det Gävleborg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 11.670 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Edsbyn. Steeden an Taarpen Alfta Edsbyn Knåda Ovanåker Roteberg Runemo Viksjöfors Gävleborg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44815", "contents": "Det Sandviken Komuun (üüb Sweedsk: Sandvikens kommun) as ian faan a komuunen uun det Gävleborg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 39.234 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Sandviken. Steeden an Taarpen Sandviken Storvik Järbo Årsunda Kungsgården Åshammar Hammarby Österfärnebo Jäderfors Hillsta Västerberg Gävleborg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44817", "contents": "Det Söderhamn Komuun (üüb Sweedsk: Söderhamns kommun) as ian faan a komuunen uun det Gävleborg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins, bi't Uastsia. Det hee 25.643 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Söderhamn. Steeden an Taarpen Söderhamn Ljusne Sandarne Marmaskogen och Söderala Bergvik Mohed Vannsätter Åsbacka Vallvik Trönö Gävleborg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44818", "contents": "Visby as e hoodstää foon jü Gotland Prowins, Swärik. E stää läit bai e weestküst foont ailönj Gotland. Dåt heet 24.942 inboogere (2020). Sweden: Gotland, citypopulation.de"}
{"id": "44819", "contents": "Vibble as jü tweedgrutst stää önj jü Gotland Prowins, Swärik. E stää läit bai e weestküst foont ailönj Gotland, önjt sööden foon Visby. Dåt heet 1802 inboogere (2020). Sweden: Gotland, citypopulation.de"}
{"id": "44824", "contents": "Di Atoomklok es di eksaktest Wai en meet di Tir. Di jest Atoomkloken waar eeđer di jest Wārelskrich üttaacht, man deling es em diarme fiiđer kemen. Sa es delings Atoomklok uk lung ek muar di jest üp Wārel. Hat jeft masi Siren ön't Nat wat sii, dat ja di Atoomtir weegi. Mal gur slaaget di Sir fan dit Polytechnisk Instituut ön Braunschweig. Di Atoomklok fan't PTB ön't Nat Fuar Android jeft et di App \"Atomuhr - Uhrzeit von der Atomuhr Braunschweig\" en jit muaren. Jen Wai kür wiis, di App aur Aptoide tö fo. Des App let höör bi min Forsjuk söner Rochten, wat ombitöfortel iinrocht. Fuar en Klok me Sekundenweeger ken em da en App me \"Clock Widget\" instaliari. Diar skel em man di Daaten ön di Achtergrün ofstel, da giar dit gur, en em ken fain sin Jeremklok diareeđer stel, wan em di Tir fan di PTB heer. Di Atoomklok CS2 ön Braunschweig Di Klok-App Simple Clock Widget let höör gur iinrocht. Synchronisiaret uur me en senerlig App. Di Atoomklok fan dit Polytechnisk Instituut ön Braunschweig Commons: Atoomklok – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "44827", "contents": "Sandviken as jü tweedgrutst stää önj jü Gävleborg Prowins, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 25.564 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Sandviken Komuun. Sweden: Gävleborg, citypopulation.de"}
{"id": "44828", "contents": "Bollnäs as jü fiirdgrutst stää önj jü Gävleborg Prowins, Swärik. E stää läit önj e mal foon e prowins. Dåt heet 13.942 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Bollnäs Komuun. Sweden: Gävleborg, citypopulation.de"}
{"id": "44829", "contents": "Söderhamn as jü füftgrutst stää önj jü Gävleborg Prowins, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins, bai e Ååstsiie. Dåt heet 12.213 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Söderhamn Komuun. Sweden: Gävleborg, citypopulation.de"}
{"id": "44830", "contents": "Valbo as jü seekstgrutst stää önj jü Gävleborg Prowins, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins. Dåt heet 7788 inboogere (2020). Sweden: Gävleborg, citypopulation.de"}
{"id": "44831", "contents": "Ljusdal as jü soowentgrutst stää önj jü Gävleborg Prowins, Swärik. E stää läit önjt norden foon e prowins. Dåt heet 7209 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Ljusdal Komuun. Sweden: Gävleborg, citypopulation.de"}
{"id": "44832", "contents": "Hofors as jü oochtgrutst stää önj jü Gävleborg Prowins, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins. Dåt heet 6.200 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Hofors Komuun. Sweden: Gävleborg, citypopulation.de"}
{"id": "44833", "contents": "Edsbyn as jü nüügentgrutst stää önj jü Gävleborg Prowins, Swärik. E stää läit önjt weesten foon e prowins. Dåt heet 4.336 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Ovanåker Komuun. Sweden: Gävleborg, citypopulation.de"}
{"id": "44834", "contents": "Iggesund as jü tiintgrutst stää önj jü Gävleborg Prowins, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins, bai e Ååstsiie. Dåt heet 3.437 inboogere (2020). Sweden: Gävleborg, citypopulation.de"}
{"id": "44836", "contents": "Sweeden Dit Köningrik Sweeden (sweedsk Konungariket Sverige (Lündaatei)?/i of iinfach Sverige (Lündaatei)?/i) es en Lön ön Nuurđeuroopa. Hat liit ön Skandinaawien. Sent 1995 es Sweeden Meföligster fan di EU. Üđers üs Norweegen en Denemark es Sweeden man (jit) ek bi di NATO. Ön Sweeden sen 21 Prowinsen (län): Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sweeden Wikiquote: Sweedsk spreegwurden (sjiisk) Wikimedia Atlas: Sweeden – Geograafisk an histoorisk koorden Wikisource: Sweeden (sjiisk) Wikivoyage Raisfeerer: Sweeden (sjiisk) Statistisk factbook fuar Sweeden 2022 (üp engelsk) Folkmängd i riket, län och kommuner 31 december 2021 bi't Statistiska centralbyrån World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF Human Development Report Office: Sweden – Country Profile: Human Development Indicators, ofröpen di 23. Oktoober 2014 61.31666666666714.833333333333Koordinaaten: 61° N, 15° O"}
{"id": "44841", "contents": "Sweeden Sweeden, amtelk at Köningrik faan Sweeden (üüb: Sweedsk: Sverige an Konungariket Sverige), as en lun uun a nuurd faan Euroopa. At lun leit üüb't uastdial faan det Skandinaawisk Hualeweilun. Uun a waast leit Noorweegen an uun a nuurduast Finlun, an uun a uast an süüd as at Uastsia. At lun hee 10.452.326 lidj (2021). At hoodsteed faan't lun as Stockholm. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Sweeden hee 21 prowinsen (üüb Sweedsk: län). Sweden: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "44847", "contents": "Hemse as jü treedgrutst stää önj jü Gotland Prowins, Swärik. E stää läit önjt sööden foont ailönj Gotland. Dåt heet 1766 inboogere (2020). Sweden: Gotland, citypopulation.de"}
{"id": "44848", "contents": "Klintehamn as jü fiirdgrutst stää önj jü Gotland Prowins, Swärik. E stää läit önjt söödweesten foon e prowins. Dåt heet 1541 inboogere (2020). Sweden: Gotland, citypopulation.de"}
{"id": "44849", "contents": "Slite as jü füftgrutst stää önj jü Gotland Prowins, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins. Dåt heet 1502 inboogere (2020). Sweden: Gotland, citypopulation.de"}
{"id": "44850", "contents": "Romakloster as jü seekstgrutst stää önj jü Gotland Prowins, Swärik. E stää läit önj e mal foon e prowins. Dåt heet 1198 inboogere (2020). Sweden: Gotland, citypopulation.de"}
{"id": "44851", "contents": "Tofta as jü soowentgrutst stää önj jü Gotland Prowins, Swärik. E stää läit önjt weesten foon e prowins. Dåt heet 832 inboogere (2020). Sweden: Gotland, citypopulation.de"}
{"id": "44852", "contents": "Fårösund as jü oochtgrutst stää önj jü Gotland Prowins, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins. Dåt heet 815 inboogere (2020). Sweden: Gotland, citypopulation.de"}
{"id": "44853", "contents": "Norra Visby as jü nüügentgrutst stää önj jü Gotland Prowins, Swärik. E stää läit önjt nordweesten foon e prowins. Dåt heet 670 inboogere (2020). Sweden: Gotland, citypopulation.de"}
{"id": "44854", "contents": "Västerhejde as jü tiintgrutst stää önj jü Gotland Prowins, Swärik. E stää läit önjt weesten foon e prowins. Dåt heet 502 inboogere (2020). Sweden: Gotland, citypopulation.de"}
{"id": "44855", "contents": "Det Åsele Komuun (üüb Sweedsk: Åsele kommun) as ian faan a komuunen uun det Västerbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 2807 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Åsele. Steeden Åsele Fredrika Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44858", "contents": "Di Internatsjonāli See-Skeepenfaarts-Organisatsjoon (IMO) birailt forskelig Āpgaawen trinjom di Seefaart. Sa heer ark Skep en Registriaringsnumer wat ön di Rump swaiset uur. Des IMO-Numer bleft altert lik, uk wan dit Skep en nii Noom fair of forlair uur. Fuar Skeepen wat üp Föören, Stroomern en Seen faar es di IMO ek ön Gang. Ön Euroopa jeft et uk di ENI, di European Number of Identification wat me di jest tau Talen weeget hur dit Skep becht es. Sa haa di Düsternbrook en di Wellingdorf ENI me \"02\", aurdat ja fan di Neđerlönen kum. Skeepen sa üs di Warnowstromer haa en Numer me \"04\", aurdat ja fan Dütsklön kum. Sawat heer di IMO-Numer ek. Commons: International Maritime Organization – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "44859", "contents": "Di European Number of Identification (ENI) es sa is uk di IMO-Numer en Registriaring wat altert bi en Skep bleft, uk wan dit en nii Noom fair. Jü es fuar Benenskeepen taacht, wat ek üt üp See faar man ön Stroomern, Seen en Föören laap. Sa üs uk di IMO-Numer bleft di ENI uk wan dit Skep tö en üđer Kontinent forkoopet uur. Bi di ENI ken em se ön hok Lön dit Skep becht uuren es. 02 es Holön, 04 es Dütsklön esf.. Dit jeft et bi di IMO-Numer ek. Di Wellingdorf waar ön di Neđerlönen becht en fing diar höör neđerlönsk ENI \"023...\", uk fan jü ön Kiel faart. Di Warnowstromer kumt fan Stralsund en heer diarom uk en dütsk ENI me \"04...\" ön di Kant fan't Taak. A A A X X X X X A = Code fan dit Amt wat di Numer fuar en Skep der. X = Teelnumer. Talen fuar di forskelig Lönen 001–019 Frankrik Frankrik 020–039 Neđerlönen Neđerlönen 040–059 Dütsklön' Dütsklön' (048xxxxx fuar Numern, wat fan dit Detsernāt fuar di Seekerhair fan Skeepen dönen waar en 050xxxxx fuar Numern, wat fuar Skeepen fan di Wasserstraßen- und Schifffahrtsverwaltung des Bundes (WSV) dönen waar. 060–069"}
{"id": "44866", "contents": "Det Bjurholm Komuun (üüb Sweedsk: Bjurholms kommun) as ian faan a komuunen uun det Västerbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 2395 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Bjurholm. Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44867", "contents": "Det Dorotea Komuun (üüb Sweedsk: Dorotea kommun) as ian faan a komuunen uun det Västerbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 2459 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Dorotea. Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44868", "contents": "Det Lycksele Komuun (üüb Sweedsk: Lycksele kommun) as ian faan a komuunen uun det Västerbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 12.264 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Lycksele. Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44869", "contents": "Det Malå Komuun (üüb Sweedsk: Malå kommun) as ian faan a komuunen uun det Västerbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 3034 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Malå. Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44871", "contents": "Det Nordmaling Komuun (üüb Sweedsk: Nordmalings kommun) as ian faan a komuunen uun det Västerbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins, bi't Uastsia. Det hee 7100 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Nordmaling. Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44873", "contents": "Det Norsjö Komuun (üüb Sweedsk: Norsjö kommun) as ian faan a komuunen uun det Västerbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 3971 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Norsjö. Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44875", "contents": "Det Robertsfors Komuun (üüb Sweedsk: Robertsfors kommun) as ian faan a komuunen uun det Västerbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins, bi't Uastsia. Det hee 6786 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Robertsfors. Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44877", "contents": "Det Skellefteå Komuun (üüb Sweedsk: Skellefteå kommun) as ian faan a komuunen uun det Västerbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins, bi't Uastsia. Det hee 73.393 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Skellefteå. Steeden an Taarpen Skellefteå Ursviken Skelleftehamn Bureå Kåge Bergsbyn Byske Burträsk Boliden Jörn Ersmark Lövånger Medle Kusmark Örviken Södra Bergsbyn och Stackgrönnan Ostvik Bygdsiljum Drängsmark Myckle Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44878", "contents": "Det Sorsele Komuun (üüb Sweedsk: Sorsele kommun) as ian faan a komuunen uun det Västerbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 2460 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Sorsele. Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44880", "contents": "Det Storuman Komuun (üüb Sweedsk: Storumans kommun) as ian faan a komuunen uun det Västerbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 5808 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Storuman. Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44882", "contents": "Det Umeå Komuun (üüb Sweedsk: Umeå kommun) as ian faan a komuunen uun det Västerbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins, bi't Uastsia. Det hee 130.997 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Umeå. Steeden an Taarpen Umeå Holmsund Sävar Hörnefors Röbäck Obbola Ersmark Täfteå Tomtebo Innertavle Stöcke Hissjön Sörfors Bullmark Flurkmark Tavelsjö Sörmjöle Västibyn Botsmark Stöcksjö Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44885", "contents": "Det Vännäs Komuun (üüb Sweedsk: Vännäs kommun) as ian faan a komuunen uun det Västerbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 9054 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Vännäs. Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44886", "contents": "Det Vilhelmina Komuun (üüb Sweedsk: Vilhelmina kommun) as ian faan a komuunen uun det Västerbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 6485 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Vilhelmina. Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44888", "contents": "Det Vindeln Komuun (üüb Sweedsk: Vindelns kommun) as ian faan a komuunen uun det Västerbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 5550 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Vindeln. Västerbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44893", "contents": "Fjarðabyggð [ˈfjarðaˌpɪɣθ] as en gemeend uun Austurland, Islun. At gemeend leit uun a uast faan't lun. Det hee 5079 lidj (2021). Austurland: Region in Iceland, citypopulation.de"}
{"id": "449", "contents": "Gera as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Tüüringen. Jü stää heet 102.733 inboogere (2006)."}
{"id": "44908", "contents": "Det Ånge Komuun (üüb Sweedsk: Ånge kommun) as ian faan a komuunen uun det Västernorrland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 9233 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Ånge. Västernorrland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44909", "contents": "Det Härnösand Komuun (üüb Sweedsk: Härnösands kommun) as ian faan a komuunen uun det Västernorrland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins, bi't Uastsia. Det hee 25.012 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Härnösand. Västernorrland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44910", "contents": "Det Kramfors Komuun (üüb Sweedsk: Kramfors kommun) as ian faan a komuunen uun det Västernorrland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins, bi't Uastsia. Det hee 18.005 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Kramfors. Västernorrland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44911", "contents": "Det Örnsköldsvik Komuun (üüb Sweedsk: Örnsköldsviks kommun) as ian faan a komuunen uun det Västernorrland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins, bi't Uastsia. Det hee 55.823 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Örnsköldsvik. Västernorrland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44912", "contents": "Det Sollefteå Komuun (üüb Sweedsk: Sollefteå kommun) as ian faan a komuunen uun det Västernorrland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 18.814 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Sollefteå. Västernorrland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44913", "contents": "Det Sundsvall Komuun (üüb Sweedsk: Sundsvalls kommun) as ian faan a komuunen uun det Västernorrland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins, bi't Uastsia. Det hee 99.383 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Sundsvall. Steeden Sundsvall Vi Kvissleby Matfors Njurundabommen Stockvik Stöde Svartvik Indal Lucksta Klingsta och Allsta Vattjom Hartungviken och Spikarna Kovland Selånger Liden Vikarbodarna och Skatan Ås, Slädaviken och Bullås Hovid Nedansjö Viforsen och Tunbyn Västernorrland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44914", "contents": "Det Timrå Komuun (üüb Sweedsk: Timrå kommun) as ian faan a komuunen uun det Västernorrland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins, bi't Uastsia. Det hee 17.923 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Timrå. Västernorrland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44923", "contents": "At Bruttoregisterton (BRT) as bit 1994 en miat für skeb weesen. Det wiar det miat faan di rüm faan en frachtskap. Diarjin sted at Nettoregisterton, det wiar di rüm, di för fracht nadegt wurd küd. Ian Registerton wiar 100 Ingelsk Kubikfut: 1 R T = 100 ⋅ ( 0,304 8 m ) 3 = 2,831 684 659 2 m 3 {\\displaystyle 1\\,\\mathrm {RT} =100\\cdot (0{,}3048\\,\\mathrm {m} )^{3}=2{,}831\\,684\\,659\\,2\\,\\mathrm {m} ^{3}} Sant 1994 woort üs miat det Bruttorümtaal (BRZ, efter Bruttoraumzahl) nimen. Hat woort bereegent efter: B R Z = K 1 ⋅ V {\\displaystyle BRZ=K_{1}\\cdot V} K 1 = 0 , 2 + 0 , 02 ⋅ log 10 ⁡ V {\\displaystyle K_{1}=0{,}2+0{,}02\\cdot \\log _{10}V} Diarbi as V det woluumen uun kubikmeeter. At BRZ faan en skap woort brükt för't bereegnin faan huuwenjil, kanaaljil an luatsenjil."}
{"id": "44925", "contents": "Det Falkenberg Komuun (üüb Sweedsk: Falkenbergs kommun) as ian faan a komuunen uun det Halland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 45.367 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Falkenberg. Halland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44927", "contents": "Det Halmstad Komuun (üüb Sweedsk: Halmstads kommun) as ian faan a komuunen uun det Halland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 102.767 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Halmstad. Steeden an Taarpen Halmstad Oskarström Fyllinge Getinge Frösakull Trönninge Åled Harplinge Gullbrandstorp Haverdal Kvibille Steninge Gullbranna Eldsberga Villshärad Simlångsdalen Laxvik Holm Sennan Tylösand Skedala Halland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44928", "contents": "Det Hylte Komuun (üüb Sweedsk: Hylte kommun) as ian faan a komuunen uun det Halland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 10.815 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Hyltebruk. Halland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44931", "contents": "Det Kungsbacka Komuun (üüb Sweedsk: Kungsbacka kommun) as ian faan a komuunen uun det Halland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 84.395 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Kungsbacka. Steeden an Taarpen Kungsbacka Onsala Billdal Åsa Särö Fjärås kyrkby Frillesås Backa Vallda Anneberg Västra Hagen Ölmanäs Buerås Halla Heberg Lerkil Gundal och Högås Hagryd-Dala Hjälmared Brattås Kläppa Hjälm Röda Holme Halland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44932", "contents": "Det Laholm Komuun (üüb Sweedsk: Laholms kommun) as ian faan a komuunen uun det Halland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 25.903 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Laholm. Steeden an Taarpen Laholm Mellbystrand Veinge Knäred Våxtorp Lilla Tjärby Vallberga Genevad Skummeslövsstrand Skottorp Ränneslöv Hishult Ysby Hasslöv Halland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44933", "contents": "Det Varberg Komuun (üüb Sweedsk: Varbergs kommun) as ian faan a komuunen uun det Halland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 64.601 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Varberg. Halland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44934", "contents": "En Drāg es en Aart fan Flochtgiraat, wat fan di Fliiger of Drāger, diar üp Öört bleft me jen of tau Liin(en) fasthölen of stjüürt uur. Wan dit tau Liinen heer, da ken em di Drāg uk stjüüri en Figuuren diarme flö. Wan em en Drāg flö of āpstiig let, da jit dit, dat em drāget. Jertirs waar Drāgen fan holten Liisten, Popiir en Paksnöör maaket. Dat di höm ön di Lucht ek drai kür, fing sa'n Drāg en Stört wat dit Giraat önern swaarer maaket. Drāgen sen man ek bluat fuar Formaak. Uk fuar Füsiik en dit Ütfinjen fan Weđer en sok Kraam uur Drāgen ön di Lucht leten. En Deltadrāg heer sin Noom fan di Forem Des Aart uur forskelig trimt fuar swar of stark Winj, en dit es en Weetenskep fuar hömsalev. Me Deltadrāgen ken em mal gur Figuuren flö, man em ken jam ek gur iinfach fastbinj en fuar't Oog ön di Lucht stuun let. Dit kumt aurdat ja mal waker tö di jen of üđer Sir flö, wan höm en bet wat foranert. Diarom gung ja uk mal waker dial üp Nöös, wan em diar ek me omgung ken. Me gurter \"Drāgen\" wat muar eeđer"}
{"id": "44935", "contents": "En Luats as uun a siafaard en nautiker of koptein, di ham uun en rewiir gud ütjkäänt. Hi stäänt frääm kopteins tu sidj, amdat jo seeker troch't rewiir kem. Luatsen kem miast mä luatsenbuaten (PILOT) uun buurd, of wurd uk ans mä en helikopter ufsaat. Uun flook rewiiren faan Sjiisklun as't föörskrewen, dat luatsen apnimen wurd: Ems, Jaade, Weeser, Ialew, Nuurd-Uastsia-Kanaal, Flensborger Bocht, Kieler Bocht, Traawe, Wismar, Warnow, Stralsund, an uk uun a huuwner faan Hamborag an Breemerhuuwen. En luats as ööders uk en minsk, di öödern halept, di rocht wai tu finjen. Üs Bismarck, di kansler faan't Sjiisk Rik uun't juar 1890 ufsoonket, hää det ingelsk satiirebleed Punch en tiaknang broocht, huar hi üs luats faan buurd gongt. Diarfaan as do uk en snaak wurden. Wan wichtag lidj uftreed, gongt \"a luats faan buurd\". Commonskategorii: Luats – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44938", "contents": "A Punch (det as ingelsk an ment: slach of sliak) wiar en satiirebleed faan 1841 bit 1992. Hat kaam uun London (Ingelun) efter det föörbil faan't fransöösk bleed Charivari ütj, an as faan Henry Mayhew an Ebenezer Landells grünjlaanj wurden. Tiakner wiar tuiarst Richard Doyle, an bekäänd skriiwern wiar John Betjeman, A. A. Milne, Anthony Powell, W. C. Sellar, R. J. Yeatman, William Thackeray, Lewis Baumer, Edward Linley Sambourne an John Tenniel. Faan a Punch kaam det wurd cartoon för en witsag tiaknang. An di nööm Punch salew kaam faan Mr. Punch and Judy, det ingelsk furem faan't kasperteooter. Mr. Punch and Judy uun Ingelun Charivari, Frankrik, 1832-1937 Fliegende Blätter, Sjiisklun, 1845-1928 Kladderadatsch, Sjiisklun, 1848-1944 Simplicissimus, Sjiisklun, 1896-1944 Die Muskete, Uastenrik, 1905-1941 Commonskategorii: Punch – Saamlang faan bilen of filmer Luats"}
{"id": "44940", "contents": "A Warnow [ˈvaʁnoː] as en 155 km lungen struum uun Mecklenborag-Föörpomern mä san müs uun a Uastsia bi Rostock. Sin iintoochregiuun amfaadet son 3324 km². Di nööm Warnow komt faan't slaawisk spriak, an ment so föl üs kriakenstruum. Ferlicht hää di nööm uk wat mä't germaans fulk faan a Warnen tu dun. Deutsches Gewässerkundliches Jahrbuch Küstengebiet der Ostsee 2005. (PDF) Landesamt für Umwelt und Natur Mecklenburg-Vorpommern, ufrepen de 7. Marts 2021 (sjiisk, Auf: dgj.de). Paul Kühnel: Die slavischen Ortsnamen in Meklenburg. Uun: Jahrbücher des Vereins für Mecklenburgische Geschichte und Altertumskunde. Bd. 46, 1881, ISSN 0259-7772, S. 3–168, S. 154. Commonskategorii: Warnow – Saamlang faan bilen of filmer Warnowstromer"}
{"id": "44941", "contents": "A Traawe as en 124 km lungen struum uun Schleswig-Holstian, di bi Travemünde iin uun a Uastsia lääpt. Commonskategorii: Traawe – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44944", "contents": "Det Åre Komuun (üüb Sweedsk: Åre kommun) as ian faan a komuunen uun det Jämtland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 11.727 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Järpen. Steeden an Taarpen Järpen Åre Mörsil Duved Undersåker Hallen Jämtland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44946", "contents": "Satiir(e) as en konstfurem, diar persuunen, föörkemen of tustanter kritisiaret an beklaaget, an diarauer spootet. Satiire jaft'at al sant a antike, hat lewet daalang uun teooter an film, an fööraal uun a literatuur. Det wurd komt faan't latiinsk satira, an det ment eegentelk en bruket skeel faan oobst. Eegenskapen faan satiire san: Kritik - sai, wat ferkiard lääpt Poleemik - auerdriiw an partei nem Didaktik - a minsken wat bibring Onerhualang - witsag wees Commonskategorii: Satiire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44949", "contents": "Det Berg Komuun (üüb Sweedsk: Bergs kommun) as ian faan a komuunen uun det Jämtland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 7061 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Svenstavik. Steeden an Taarpen Svenstavik Hackås Klövsjö Åsarna Myrviken Rätan Jämtland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44950", "contents": "Det Bräcke Komuun (üüb Sweedsk: Bräcke kommun) as ian faan a komuunen uun det Jämtland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 6298 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Bräcke. Steepen Bräcke Gällö Kälarne Pilgrimstad Taarpen Albacken Bensjö Fanbyn Gimdalen Hunge Nyhem Rissna Stavre Sundsjö Sörbygden Västanede Jämtland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44951", "contents": "Det Härjedalen Komuun (üüb Sweedsk: Härjedalens kommun) as ian faan a komuunen uun det Jämtland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 10.090 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Sveg. Steeden an Taarpen Sveg Funäsdalen Hede Ytterhogdal Vemdalen Ulvkälla Lillhärdal Norr-Hede Jämtland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44952", "contents": "Det Krokom Komuun (üüb Sweedsk: Krokoms kommun) as ian faan a komuunen uun det Jämtland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 14.966 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Krokom. Steeden Krokom Ås Nälden Föllinge Dvärsätt Östersund (dial) Änge Aspås Trångsviken Vaplan Ytterån Taarpen Flykälen Kaxås Rönnöfors Jämtland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44953", "contents": "Det Östersund Komuun (üüb Sweedsk: Östersunds kommun) as ian faan a komuunen uun det Jämtland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 63.779 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Östersund. Steeden an Taarpen Östersund (dial) Brunflo Lit Ope Tandsbyn Häggenås Orrviken Optand Marieby Fåker Jämtland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44954", "contents": "Det Ragunda Komuun (üüb Sweedsk: Ragunda kommun) as ian faan a komuunen uun det Jämtland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 5284 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Hammarstrand. Steeden Hammarstrand Stugun Västra Bispgården Östra Bispgården Jämtland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44955", "contents": "Det Strömsund Komuun (üüb Sweedsk: Strömsunds kommun) as ian faan a komuunen uun det Jämtland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 11.605 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Strömsund. Steeden Strömsund Hammerdal Hoting Backe Gäddede Rossön Näsviken Jämtland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44957", "contents": "Det Aneby Komuun (üüb Sweedsk: Aneby kommun) as ian faan a komuunen uun det Jönköping Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 6848 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Aneby. Steeden Aneby Sundhultsbrunn Frinnaryd Jönköping: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44958", "contents": "Det Eksjö Komuun (üüb Sweedsk: Eksjö kommun) as ian faan a komuunen uun det Jönköping Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 17.753 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Eksjö. Jönköping: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44960", "contents": "Det Gislaved Komuun (üüb Sweedsk: Gislaveds kommun) as ian faan a komuunen uun det Jönköping Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 29.963 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Gislaved. Jönköping: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44961", "contents": "David Hilbert (* 23. Janewoore 1862 uun Königsberg; † 14.Febrewoore 1943 uun Göttingen) wiar en sjiisken matemaatiker an huuchskuulmääster. Hi täält tu a bedüüdenst matemaatikern uun neier tidj. Hilbert hää föl auer a grünjlaagen faan matematiik werket, auer bewiser an aksioomen. Uun't juar 1900, bi en internatsionaal fersaamlang faan matemaatikern uun Pariis, hää hi wel sin wichtagst reede häälen. Hilbert steld 23 matemaatisk fraagen, diar bit diarhen noch ei liaset of bewiset wiar, an am jodiar fraagen as do uun't 20. juarhunert üüb a hialer welt spikeliaret wurden. Hilbert woort flooksis üs di \"Einstein\" faan a Matematiik betiakent. Faan Hilbert sin 23 fraagen san 13 liaset, 7 dialwiis an 3 noch ei. Bispal: Fraag 10. Koon'am seeker sai, of en liknang faan det furem x 2 + y 2 − z 2 = 0 {\\displaystyle x^{2}+y^{2}-z^{2}=0} (of uk mä muar wariaabeln of grater huuchtaalen, en diophantisk liknang) mä hial taalen tu liasin as. Iarst 1970 hää Juri Matijassewitsch bewiset, dat det ei mögelk as. Uun en hotel mä entelk föl rümen kön entelk föl minsken auernaachte, hat as fol. Hü as det nü uun en hotel mä ünentelk föl rümen? Wan diar ünentelk föl minsken auernaachte, as detdiar hotel do"}
{"id": "44963", "contents": "Det Gnosjö Komuun (üüb Sweedsk: Gnosjö kommun) as ian faan a komuunen uun det Jönköping Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 9712 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Gnosjö. Jönköping: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44964", "contents": "Det Habo Komuun (üüb Sweedsk: Habo kommun) as ian faan a komuunen uun det Jönköping Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 12.433 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Habo. Jönköping: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44965", "contents": "Det Jönköping Komuun (üüb Sweedsk: Jönköpings kommun) as ian faan a komuunen uun det Jönköping Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 141.081 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Jönköping. Jönköping: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44966", "contents": "Det Mullsjö Komuun (üüb Sweedsk: Mullsjö kommun) as ian faan a komuunen uun det Jönköping Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 7290 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Mullsjö. Jönköping: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44967", "contents": "Det Nässjö Komuun (üüb Sweedsk: Nässjö kommun) as ian faan a komuunen uun det Jönköping Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 31.538 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Nässjö. Jönköping: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "44970", "contents": "Max Karl Ernst Ludwig Planck (* 23. April 1858 uun Kiel, Hertoochdoom Holstian; † 4. Oktuuber 1947 uun Göttingen) wiar en füüsiker an hää ham mä teoreetisk füsiik befaadet. Hi wiar grünjleier faan't kwantenfüsiik. Efter Max Planck as det Planck-taal näämd wurden, en konstanten wäärs uun a atoomfüsiik. Diarför füng hi 1918 (eegentelk iarst 1919) di Nobelpris. Efter Planck as uk det Max-Planck-Selskap näämd wurden. Det as at wichtagst iinrachtang uun Sjiisklun för grünjlaagenwedenskapen. Hat as 1948 faan det Kaiser-Wilhelm-Selskap apwoksen an diar hiar daalang (2023) 86 wedenskapelk iinrachtangen mä 24.000 wedenskapslidj tu. 5 Mark, DDR 2 DM, BRD Commonskategorii: Max Planck – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Max Planck (sjiisk) Wikisource: Max Planck (sjiisk) Literatüür faan of auer Max Planck uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Werken faan an auer Max Planck uun't Sjiisk Digitaal Bibleteek"}
{"id": "44976", "contents": "Wääsk as di luupen tustant faan en materiool. En materiool koon fääst, luupen of gasfuremt wees. Ian eegenskap faan en wääsk as, dat hör furem lacht feranert wurd koon, hat lääpt. Uun't jindial tu gas läät ham hör woluumen oober ei lacht feranre. Uun a amgungspriak woort det wurd wääsk eegentelk bluas för pasang (uriin) brükt. Commonskategorii: Wääsk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "44979", "contents": "En Fääststoof as di fääst tustant faan materiool. En materiool koon fääst, luupen of gasfuremt wees. Ian eegenskap faan fääst materiool as, dat hör moleküülen gans sacht paaket san. Diaraam läät fääst materiool ham uk man swaar amfurme. En fääststoof üs t.b. en metal läät ham oober iinsmolt, wan't gans hiat maaget woort, an do woort hat luupen. Diaram täält üs beskriiwang faan en fääststoof, dat hi bi 20 graad Celsius fääst wees skal. Commonskategorii: Fääststoof – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4498", "contents": "Albaanien Albaanien as en lun uun Süüduast-Euroopa. Uun't nuurden lei Montenegro an Kosovo, uun't uasten Nuurd-Matsedoonien an uun't süüden Griichenlun. Uun't waasten leit a Aadria, wat en dial faan't Madlunsia as. Albaanien as iindiald uun tu tidj 12 regiuunen (qarks)). CIA World Factbook: Albaanien/öö (ingelsk) Instat-Website. Ufrepen de 11. August 2010 (albanisch, englisch). International Monetary Fund: World Economic Outlook Database (BIP 2008 nach Ländern), Stant: April 2009. Ufrepen di 11. August 2010. http://hdr.undp.org/en/statistics/ Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Albaanien Wikimedia Atlas: Albaanien – Geograafisk an histoorisk koorden 41.3519.983333333333Koordinaaten: 41° N, 20° O"}
{"id": "44981", "contents": "En Tustant as uun a füsiik di skak faan en materiool. Diar wurd normoolerwiis trii tustanter beskrewen: Fääststoof - fääst, behäält furem an woluumen Wääsk - luupen, behäält at woluumen, oober det furem paaset ham di rüm uun Gas - gasfuremt, at gas namt di hialer rüm iin. Fääststoof Wääsk Gas Di tustant faan en materiool koon ham feranre, wan hat hiater of kuuler woort. fääst -> luupen , det materiool smolt (weeder/is/snä 'suait') luupen -> fääst , det materiool hardet (weeder 'frist') luupen -> gasfuremt , det materiool ferdampet gasfuremt -> luupen , det materiool kondensiaret, slait deel fääst -> gasfuremt , di luupen tustant woort auersprüngen , sublimatsion gasfuremt -> fääst , di luupen tustant woort auersprüngen , resublimatsion En hial apartin tustant as at plasma. Bi furchboor huuch tempratuuren liase a elementaardeelken faan en atoom jo faanenööder, jo ionisiare. Wan det tempratuur ufnamt, finj jo weder tuup, jo rekombiniare. Plasma jaft'at uun stäären, uun atoomstruumuunlaagen, an uk uun en laachtböög faan en plasmaskeerer. Uk at Bose-Einstein kondensaat (BEK) as en apartin tustant. Bi furchboor liach tempratuuren nem a atoomen disalew kwantenmechaanisk tustant iin, dü könst jo ei muar ütjenööder hual. Commonskategorii: Tustant (Füsiik) – Saamlang faan bilen"}
{"id": "44989", "contents": "Falkenberg as jü treedgrutst stää önj e prowins Halland, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins, bait Kattegat. Dåt heet 28.357 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Falkenberg Komuun. Sweden: Halland, citypopulation.de"}
{"id": "44991", "contents": "Onsala as jü füftgrutst stää önj e prowins Halland, Swärik. E stää läit önj norden foon e prowins, önj jü Kungsbacka Komuun. Dåt heet 12.415 inboogere (2020). Sweden: Halland, citypopulation.de"}
{"id": "44992", "contents": "Laholm as jü seekstgrutst stää önj e prowins Halland, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 6922 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Laholm Komuun. Sweden: Halland, citypopulation.de"}
{"id": "44995", "contents": "Åsa as jü soowentgrutst stää önj e prowins Halland, Swärik. E stää läit önjt norden foon e prowins, önj jü Kungsbacka Komuun. Dåt heet 6479 inboogere (2020). Sweden: Halland, citypopulation.de"}
{"id": "44996", "contents": "Mellbystrand as jü oochtgrutst stää önj e prowins Halland, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins, önj jü Lahom Komuun, bait Kattegat. Dåt heet 4193 inboogere (2020). Sweden: Halland, citypopulation.de"}
{"id": "44997", "contents": "Oskarström as jü nüügentgrutst stää önj e prowins Halland, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins, önj jü Halmstad Komuun. Dåt heet 4157 inboogere (2020). Sweden: Halland, citypopulation.de"}
{"id": "44998", "contents": "Hyltebruk as jü tiintgrutst stää önj e prowins Halland, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins. Dåt heet 4072 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Hylte Komuun. Sweden: Halland, citypopulation.de"}
{"id": "45", "contents": "Mönchengladbach as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Düsseldorf Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 259.665 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "450", "contents": "Gooshiird äs en hiird oun Noordfreeschloun. Jü diilt här oun jü Nuurdergooshiird trinam Breetst än jü Sööergooshiird trinam Hüsem. Jü natörlik schii’ing twusche biie Gooshiirde äs di Arlau Struum. Ount noorden loit jü Böökinghiird än ount sööen loit Stapelholm än jü Treen. Baamst Beergem Boorlem Brääklem Breetst E Hoolme E Hoorne Höögel Trölstrup Haatst Hoorst Arlau Friedrich Paulsen Johannes Petersen Oore hiirde oun Noordfreeschloun: Wisinghiird, Böökinghiird, Kårhiird, Gooshiird."}
{"id": "4500", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Albaanien wiset di code för 12 qarken an 36 kreiser. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Albaanien AL), di ööder as di code för det qark an di kreis. Di code as mä di Newsletter II-1 faan a 3. Febrewoore 2010 (PDF) feranert wurden. Uun't juar 2002 san a qarken tu't iarst tooch codiaret wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "45000", "contents": "Det Sävsjö Komuun (üüb Sweedsk: Sävsjö kommun) as ian faan a komuunen uun det Jönköping Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 11.677 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Sävsjö. Jönköping: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45001", "contents": "Det Tranås Komuun (üüb Sweedsk: Tranås kommun) as ian faan a komuunen uun det Jönköping Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 19.003 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Tranås. Jönköping: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45002", "contents": "Det Vaggeryd Komuun (üüb Sweedsk: Vaggeryds kommun) as ian faan a komuunen uun det Jönköping Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 14.275 lidj (2019). A hoodsteeden faan't komuun san Skillingaryd än Vaggeryd. Jönköping: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45003", "contents": "Det Värnamo Komuun (üüb Sweedsk: Värnamo kommun) as ian faan a komuunen uun det Jönköping Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 34.560 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Värnamo. Jönköping: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45004", "contents": "Det Vetlanda Komuun (üüb Sweedsk: Vetlanda kommun) as ian faan a komuunen uun det Jönköping Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 27.466 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Vetlanda. Jönköping: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45012", "contents": "Strömsund as jü tweedgrutst stää önj e prowins Jämtland, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins. Dåt heet 3707 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Strömsund Komuun. Sweden: Jämtland, citypopulation.de"}
{"id": "45015", "contents": "A Humboldtstruum of uk Peruustruum as en kuulen struum uun a Süüdpasiifik. Hi ferlääpt faan waast tu uast an dreit bi't süüdspas faan Süüdameerikoo am efter nuurd. Hi as näämd efter Alexander von Humboldt. Auer hi so kuul as, sticht faan ham nian wiat loft ap, an sodenang as't bi't küst faan Chiile an Peruu böös drüg. Diar leit uk det wüüst Atacama. Üüb a ööder sidj häält di struum föl sürstoof, huar föl plankton uun lewe koon. An det suragt för rikelk föörkemen faan fask föör't süüdwaastelk Ameerikoo. Jüst so ferhäält ham det mä't Namibwüüst uun Namiibia, diar lääpt di kuul Benguelastruum föörbi. Alexander von Humboldt Commonskategorii: Humboldtstruum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45017", "contents": "Åre as jü treedgrutst stää önj e prowins Jämtland, Swärik. E stää läit önjt nordweesten foon e prowins, önj jü Åre Komuun, ouers dåt as ai e hoodstää foon e komuun. Dåt heet 3430 inboogere (2020). Sweden: Jämtland, citypopulation.de"}
{"id": "45018", "contents": "Sveg as jü fiirdgrutst stää önj e prowins Jämtland, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 2509 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Härjedalen Komuun. Sweden: Jämtland, citypopulation.de"}
{"id": "45019", "contents": "Krokom as jü füftgrutst stää önj e prowins Jämtland, Swärik. E stää läit önj e mal foon e prowins. Dåt heet 2168 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Krokom Komuun. Sweden: Jämtland, citypopulation.de"}
{"id": "45022", "contents": "Järpen as jü seekstgrutst stää önj e prowins Jämtland, Swärik. E stää läit önjt weesten foon e prowins. Dåt heet 1589 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Åre Komuun. Sweden: Jämtland, citypopulation.de"}
{"id": "45023", "contents": "Bräcke as jü soowentgrutst stää önj e prowins Jämtland, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins. Dåt heet 1467 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Bräcke Komuun. Sweden: Jämtland, citypopulation.de"}
{"id": "45026", "contents": "Lit as jü nüügentgrutst stää önj e prowins Jämtland, Swärik. E stää läit önj e mal foon e prowins, önj jü Östersund Komuun. Dåt heet 1182 inboogere (2020). Sweden: Jämtland, citypopulation.de"}
{"id": "45027", "contents": "Hammarstrand as jü tiintgrutst stää önj e prowins Jämtland, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins. Dåt heet 1103 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Ragunda Komuun. Sweden: Jämtland, citypopulation.de"}
{"id": "45028", "contents": "Värnamo as jü tweedgrutst stää önj e prowins Jönköping, Swärik. E stää läit önjt söödweesten foon e prowins. Dåt heet 19.778 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Värnamo Komuun. Sweden: Jönköping, citypopulation.de"}
{"id": "45029", "contents": "Tranås as jü fiirdgrutst stää önj e prowins Jönköping, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins. Dåt heet 14.774 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Tranås Komuun. Sweden: Jönköping, citypopulation.de"}
{"id": "45030", "contents": "Eksjö as jü seekstgrutst stää önj e prowins Jönköping, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins. Dåt heet 10.864 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Eksjö Komuun. Sweden: Jönköping, citypopulation.de"}
{"id": "45031", "contents": "Gislaved as jü soowentgrutst stää önj e prowins Jönköping, Swärik. E stää läit önjt söödweesten foon e prowins. Dåt heet 10.269 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Gislaved Komuun. Sweden: Jönköping, citypopulation.de"}
{"id": "45032", "contents": "Det Borgholm Komuun (üüb Sweedsk: Borgholms kommun) as ian faan a komuunen uun det Kalmar Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins, üüb at nuurddial faan Öland Eilun. Det hee 10.839 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Borgholm. Steeden Borgholm Köpingsvik Löttorp Rälla Björkviken Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kalmar: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45034", "contents": "Di Iveco E-Way es en Elektrobus wat ön Frankrik fan Heuliez (Ütspraak)?/i, en Daachterfirma fan Iveco üttaacht en becht uur. Heuliez jert sa üs uk Magirus tö di Iveco. Sa jit di Heuliez GX 137 E Court bi Iveco Iveco E-Way 9,5, da kumt di 137 E Long of Iveco E-Way 10,7, di GX 337 E of Iveco E-Way 12 sa üs di GX 437 E, wat üs Tauwain-Bus Iveco E-Way 18 forkoopet uur. Di Achteraks es en Portālaks wat ön di Meren flak becht es. Diarom ken di Böört fan fuarn bit achtern lik döörlaap. Ön jen Sir fan di Achteraks es en Elektro-Synchroon-Maskiin me 160 kW (2.500 Nm, bi di 18 m-Bus 2.401 Nm), fuar di 18 m-Bus kumt en Maskiin me 200 kW en 2.200 Nm diartö. Di Bateriien sen fan Moduuli me ombi 60 kWh töhopseet. Di kuurt Bus heer fjuur Moduuli me töhop 245 kWh üp Taak , di 10,7 m-Bus heer mung 245 en 350 kWh, di 12 m-Bus heer 280 bit 385 kWh, di lüng 18 m-Wain kumt üp ombi 400 kWh. Āpleeren uur aur di Nacht, man wan em mermung leer wel, da ken em en Panogrāfensysteen fo, wat fan boowen dial"}
{"id": "45035", "contents": "Det Emmaboda Komuun (üüb Sweedsk: Emmaboda kommun) as ian faan a komuunen uun det Kalmar Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 9445 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Emmaboda. Steeden Emmaboda Vissefjärda Johansfors Långasjö Eriksmåla Boda Glasbruk Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kalmar: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45036", "contents": "Det Högsby Komuun (üüb Sweedsk: Högsby kommun) as ian faan a komuunen uun det Kalmar Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 5921 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Högsby. Steeden Högsby Berga Ruda Fågelfors Fagerhult Kalmar: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45037", "contents": "Det Hultsfred Komuun (üüb Sweedsk: Hultsfreds kommun) as ian faan a komuunen uun det Kalmar Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 14.224 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Hultsfred. Steeden Hultsfred Virserum Målilla Mörlunda Silverdalen Järnforsen Vena Rosenfors Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kalmar: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45038", "contents": "Det Kalmar Komuun (üüb Sweedsk: Kalmar kommun) as ian faan a komuunen uun det Kalmar Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 69.467 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Kalmar. Steeden Kalmar Lindsdal Smedby Ljungbyholm Rinkabyholm Trekanten Rockneby Läckeby Hagby Påryd Drag Vassmolösa Dunö Tvärskog Åmunnen Halltorp Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kalmar: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45039", "contents": "Det Mönsterås Komuun (üüb Sweedsk: Mönsterås kommun) as ian faan a komuunen uun det Kalmar Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 13.430 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Mönsterås. Steeden Mönsterås Blomstermåla Timmernabben Ålem Fliseryd Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kalmar: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45040", "contents": "Det Mörbylånga Komuun (üüb Sweedsk: Mörbylånga kommun) as ian faan a komuunen uun det Kalmar Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins, üüb at süüddial faan Öland Eilun. Det hee 15.249 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Mörbylånga. Steeden Färjestaden Mörbylånga Skogsby Algutsrum Degerhamn Vickleby Gårdby Arontorp Kastlösa Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kalmar: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45041", "contents": "Det Nybro Komuun (üüb Sweedsk: Nybro kommun) as ian faan a komuunen uun det Kalmar Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 20.318 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Nybro. Steeden Nybro Orrefors Alsterbro Örsjö Kristvallabrunn Flygsfors Bäckebo Målerås Flerohopp Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kalmar: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45042", "contents": "Det Oskarshamn Komuun (üüb Sweedsk: Oskarshamns kommun) as ian faan a komuunen uun det Kalmar Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 27.102 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Oskarshamn. Steeden Oskarshamn Påskallavik Kristdala Figeholm Fårbo Mysingsö Emsfors Bockara Saltvik Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kalmar: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45043", "contents": "Det Torsås Komuun (üüb Sweedsk: Torsås kommun) as ian faan a komuunen uun det Kalmar Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 7125 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Torsås. Steeden Torsås Bergkvara Söderåkra Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kalmar: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45044", "contents": "Det Västervik Komuun (üüb Sweedsk: Västerviks kommun) as ian faan a komuunen uun det Kalmar Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 36.679 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Västervik. Steeden Västervik Gamleby Ankarsrum Överum Gunnebo Piperskärr Loftahammar Hjorted Edsbruk Totebo Almvik Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kalmar: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45045", "contents": "Det Vimmerby Komuun (üüb Sweedsk: Vimmerby kommun) as ian faan a komuunen uun det Kalmar Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 15.647 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Vimmerby. Steeden Vimmerby Södra Vi Storebro Gullringen Frödinge Tuna Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kalmar: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45049", "contents": "Di Iveco of IVECO (Industrial Vehicle Corporation) waar 1974 üs jest fan Fiat aliining grünjlair. 1975 slööt jam forskelig Firmen tö des \"Corparation\" töhop. Tö Iveco haa jam 1975 des LKW-Firmen töhopslööten: Fiat Veicoli Industriali S.p.A., (Turin/Italien) Lancia Veicoli Speciali S.p.A., (Bozen/Italien) OM (Officine Meccaniche, (Brescia/Italien) UNIC S.A., (Puteaux/Frankrik) Magirus-Deutz AG (Ulm/Dütsklön) Fan Magirus-Deutz waar 1983 di Iveco-Magirus AG, wan Klöckner-Humboldt-Deutz 1980 ütstiigen wiar en di Firma \"Magirus-Bus\" 1982 techtmaaket uuren wiar. Leeterhen waar forskelig Firmen aurnomen. Töhop me Renault waar di Busfirma Irisbus iipenmaaket, hur di Karoseriifirma Heuliez töjert. Leeterhen waar di Diili koopet, wat Renault töjert en sa waar Irisbus weđer techtmaaket en Heuliez kām tö Iveco. Fan Heuliez kumt di Elektrobus-Reeg GX x37 E, wat uk üs Iveco E-Way forkoopet uur. Di litj Transporter Iveco Daily kumt fan OM ön Itālien, hur di sent 1977 becht uur. Iveco Group, 29 plants and 34,000 employees worldwide. globalhappenings.com, ufrepen de 17. Febrewoore 2022. Iveco Group N.V. - FY 2021 Combined Financial Results. (pdf) Iveco Group N.V., ufrepen de 17. Febrewoore 2022."}
{"id": "45050", "contents": "Det Älmhult Komuun (üüb Sweedsk: Älmhults kommun) as ian faan a komuunen uun det Kronoberg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 17.651 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Älmhult. Steeden Älmhult Diö Liatorp Eneryda Delary Carl von Linné (1707-1778), de bekäänd sweedsk natüürwedenskapmaan, wurd uun't präästerhoof Råshult nai bi't steed Älmhult bäären. Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kronoberg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45055", "contents": "Det Alvesta Komuun (üüb Sweedsk: Alvesta kommun) as ian faan a komuunen uun det Kronoberg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 20.134 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Alvesta. Steeden Alvesta Moheda Vislanda Grimslöv Torpsbruk Hjortsberga Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kronoberg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45056", "contents": "Det Lessebo Komuun (üüb Sweedsk: Lessebo kommun) as ian faan a komuunen uun det Kronoberg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 8733 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Lessebo. Steeden Hovmantorp Lessebo Kosta Skruv Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kronoberg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45057", "contents": "Det Ljungby Komuun (üüb Sweedsk: Ljungby kommun) as ian faan a komuunen uun det Kronoberg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 28.521 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Ljungby. Steeden Ljungby Lagan Ryssby Lidhult Kånna Vittaryd Angelstad Agunnaryd Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kronoberg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45059", "contents": "Det Markaryd Komuun (üüb Sweedsk: Markaryds kommun) as ian faan a komuunen uun det Kronoberg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 10.320 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Markaryd. Steeden Markaryd Strömsnäsbruk Traryd Timsfors Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kronoberg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45060", "contents": "Det Tingsryd Komuun (üüb Sweedsk: Tingsryds kommun) as ian faan a komuunen uun det Kronoberg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 12.393 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Tingsryd. Steeden Tingsryd Ryd Urshult Väckelsång Konga Linneryd Rävemåla Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kronoberg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45061", "contents": "Det Uppvidinge Komuun (üüb Sweedsk: Uppvidinge kommun) as ian faan a komuunen uun det Kronoberg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 9588 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Åseda. Steeden Åseda Lenhovda Norrhult-Klavreström Alstermo Älghult Websidj faan't Komuun (üüb Sweedsk) Kronoberg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45062", "contents": "Det Växjö Komuun (üüb Sweedsk: Växjö kommun) as ian faan a komuunen uun det Kronoberg Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 94.129 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Växjö. Steeden Växjö Rottne Lammhult Ingelstad Braås Gemla Åryd Åby Furuby Nöbbele Tävelsås Växjö kommun Kronoberg: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45063", "contents": "Västervik as jü tweedgrutst stää önj e prowins Kalmar, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins, bai e Ååstsiie. Dåt heet 21.428 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Västervik Komuun. Sweden: Kalmar, citypopulation.de"}
{"id": "45064", "contents": "Oskarshamn as jü treedgrutst stää önj e prowins Kalmar, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins, bai e Ååstsiie. Dåt heet 18.907 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Oskarshamn Komuun. Sweden: Kalmar, citypopulation.de"}
{"id": "45068", "contents": "Nybro as jü fiirdgrutst stää önj e prowins Kalmar, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 13.583 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Nybro Komuun Sweden: Kalmar, citypopulation.de"}
{"id": "45069", "contents": "Vimmerby as jü füftgrutst stää önj e prowins Kalmar, Swärik. E stää läit önjt nordweesten foon e prowins. Dåt heet 8182 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Vimmerby Komuun. Sweden: Kalmar, citypopulation.de"}
{"id": "45071", "contents": "Färjestaden as jü seekstgrutst stää önj e prowins Kalmar, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins, önj jü Mörbylånga Komuun, bai e söödweestküst foon Öland Ailönj. Dåt heet 6073 inboogere (2020). Jü Ölandbru (aw Sweedsch: Ölandsbron) än en fäär ferbine Färjestaden ma Kalmar. Sweden: Kalmar, citypopulation.de"}
{"id": "45072", "contents": "Lindsdal as jü soowentgrutst stää önj e prowins Kalmar, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins, önj jü Kalmar Komuun, näibai e stää Kalmar. Dåt heet 5977 inboogere (2020). Sweden: Kalmar, citypopulation.de"}
{"id": "45073", "contents": "Hultsfred as jü oochtgrutst stää önj e prowins Kalmar, Swärik. E stää läit önjt nordweesten foon e prowins. Dåt heet 5675 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Hultsfred Komuun. Sweden: Kalmar, citypopulation.de"}
{"id": "45074", "contents": "Mönsterås as jü nüügentgrutst stää önj e prowins Kalmar, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins, bai e Ååstsiie. Dåt heet 5165 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Mönsterås Komuun. Sweden: Kalmar, citypopulation.de"}
{"id": "45075", "contents": "Emmaboda as jü tiintgrutst stää önj e prowins Kalmar, Swärik. E stää läit önjt söödweesten foon e prowins. Dåt heet 5054 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Emmaboda Komuun. Sweden: Kalmar, citypopulation.de"}
{"id": "45078", "contents": "Ljungby as jü tweedgrutst stää önj e prowins Kronoberg, Swärik. E stää läit önjt nordweesten foon e prowins. Dåt heet 16.052 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Ljungby Komuun. Sweden: Kronoberg, citypopulation.de"}
{"id": "45079", "contents": "Älmhult as jü treedgrutst stää önj e prowins Kronoberg, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 10.894 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Älmhult Komuun. Sweden: Kronoberg, citypopulation.de"}
{"id": "45080", "contents": "Alvesta as jü fiirdgrutst stää önj e prowins Kronoberg, Swärik. E stää läit önjt norden foon e prowins. Dåt heet 9184 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Alvesta Komuun. Sweden: Kronoberg, citypopulation.de"}
{"id": "45081", "contents": "Markaryd as jü füftgrutst stää önj e prowins Kronoberg, Swärik. E stää läit önjt söödweesten foon e prowins. Dåt heet 5123 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Markaryd Komuun. Sweden: Kronoberg, citypopulation.de"}
{"id": "45082", "contents": "Hovmantorp as jü seekstgrutst stää önj e prowins Kronoberg, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins, önj jü Lessebo Komuun. Dåt heet 3199 inboogere (2020). Sweden: Kronoberg, citypopulation.de"}
{"id": "45083", "contents": "Tingsryd as jü soowentgrutst stää önj e prowins Kronoberg, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins. Dåt heet 3197 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Tingsryd Komuun. Sweden: Kronoberg, citypopulation.de"}
{"id": "45084", "contents": "Lessebo as jü oochtgrutst stää önj e prowins Kronoberg, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins. Dåt heet 3051 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Lessebo Komuun. Sweden: Kronoberg, citypopulation.de"}
{"id": "45085", "contents": "Åseda as jü nüügentgrutst stää önj e prowins Kronoberg, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins. Dåt heet 2698 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Uppvidinge Komuun. Sweden: Kronoberg, citypopulation.de"}
{"id": "45086", "contents": "Rottne as jü tiintgrutst stää önj e prowins Kronoberg, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins, önj jü Växjö Komuun. Dåt heet 2434 inboogere (2020). Sweden: Kronoberg, citypopulation.de"}
{"id": "45088", "contents": "En auersaatang as det auerdreegen faan en (miast skraftelken) tekst faan ian spriak tu en ööder. Mä auersaatang ment'am miast det, wat bi't auersaaten (at dun) ütjkomt. Teksten läät jo normoolerwiis ei ian-tu-ian auersaat. An jo hinge faan't persuun uf, diar det auersaatang föörnamt. Diaram jaft'at nian 'rocht' of 'ferkiard' auersaatang. Di/det auersaater skal leewen: entskias, hün wurd of ütjdruk best paaset begrip, wat di/det skriiwer faan a tekst eegentelk mend hää en grat spriakkompetens haa, am tesken ünlik warianten ütjtusjüken fersjük, nian aanj meenang mä iin tu bringen Daalang woort muar an muar mä kompjuutern auersaat. Mä halep faan konstelk inteligens loket det ans beeder of ringer, t.b. Google translate Babelfish Do san diar uk noch 'wurdenbuken' uun't näät, diar faan redaktöören bedrewen wurd, t.b.: dict.cc friisk.org Commonskategorii: Auersaatang – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4509", "contents": "Hein Hoop (* 16. Febrewoore 1927 uun Gråsten, Denemark; † 25. Mei 1986 uun Büttel-Eck) wiar en sjiisken skriiwer an konstler. Hein liard det telgin faan holt an hää konst uun Ameerikoo studiaret. Uun Katingsiel üüb Eidersteed hää'er uun en ual dikerhüs wenet an werket üs telger, mooler, tiakner, skriiwer an aktjuunskonstler. Hi hää för a Münchner Lach- und Schießgesellschaft an det bleed Pardon skrewen. Miast skrääw hi üüb plaatsjiisk. Sin staken san faan Knut Kiesewetter, Hannes Wader, Lonzo Westphal, Fiede Kay, Volker Lechtenbrink an Liederjan süngen wurden. Hein Hoop hää a \"waaskonst\" erfünjen, wat en regionaal furem faan a Land Art as. Bekäänd wurden as hi mä sin \"waasolümpiaad\" bi Brunsbüttel, mä't \"ööle-pestiwal\" an det instalatsjuun \"tidjendör\". Mä di sweedsk stakenskriiwer Carl Michael Bellman (1740-1795) feeld Hein ham ferbünjen an hää flook staken tu't huuchsjiisk an plaatsjiisk auerdraanj. Efter Hein Hoop san duas haa Hannes Wader, Klaus Hoffmann an Reinhard Mey en CD mä sin staken ütjden: Liebe, Schnaps, Tod – Wader singt Bellman. A 25. Mei 1986 wurd di swaar kraank Hein Hoop nai bi Hüsem duad uun sin auto fünjen. Aktionen im Watt. Segebrecht, Marne 1984, ISBN 3-923774-09-5. Grimmige Märchen. In Hoch- und Plattdeutsch. Tuup mä Henning"}
{"id": "45090", "contents": "At leeskonst as ian faan a wichtagst kultuurtechniken. Hoker ei lees an skriiw koon, komt uun't leewent man swaar turocht. Diaram liar jongen det leesen an skriiwen al uun a iarst skuuljuaren. Hoker mä 14 juaren noch ei lees koon, täält üs an'alfa'beet. Det weltkoord wiset mä blä klöör, huar tumanst 80 % faan a minsken lees an skriiw kön. Am ringsten sjocht det uun flook Sahel-Lunen an uun Afghaanistaan ütj (ruad an güül klöör). Di uundial faan alfabetisiaret minsken spelet en grat rol bi't fäästleien faan a HDI-indeks. Di madelwäärs faan aal a lunen leit bi son 80%. Det wurd 'alfabetisiaret' ment ei ünbedingt, dat en alfabeetskraft liard woort. Uun Sjiina of Jaapan liar a minsken hialandaal ööder skraften, san oober likes 'alfabetisiaret'. Commonskategorii: Leeskonst – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45091", "contents": "Det Älvsbyn Komuun (üüb Sweedsk: Älvsbyns kommun) as ian faan a komuunen uun det Norrbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 8066 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Älvsbyn. Norrbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45092", "contents": "Det Arjeplog Komuun (üüb Sweedsk: Arjeplogs kommun) as ian faan a komuunen uun det Norrbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 2785 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Arjeplog. Norrbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45093", "contents": "Det Arvidsjaur Komuun (üüb Sweedsk: Arvidsjaurs kommun) as ian faan a komuunen uun det Norrbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 6220 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Arvidsjaur. Norrbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45094", "contents": "Det Boden Komuun (üüb Sweedsk: Bodens kommun) as ian faan a komuunen uun det Norrbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 28.080 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Boden. Norrbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45096", "contents": "Det Gällivare Komuun (üüb Sweedsk: Gällivare kommun) as ian faan a komuunen uun det Norrbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 17.529 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Gällivare. Norrbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45097", "contents": "Det Haparanda Komuun (üüb Sweedsk: Haparanda kommun) as ian faan a komuunen uun det Norrbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 9685 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Haparanda. Norrbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45098", "contents": "Det Jokkmokk Komuun (üüb Sweedsk: Jokkmokks kommun) as ian faan a komuunen uun det Norrbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 4923 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Jokkmokk. Norrbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45099", "contents": "Det Kalix Komuun (üüb Sweedsk: Kalix kommun) as ian faan a komuunen uun det Norrbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 15.886 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Kalix. Norrbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "451", "contents": "At Grat Alk, (ha.) Dogger (Alca torda) hiart tu at Fögelfamile faan a Alken (Alcidae). Grat Alk (bääft) mä Luumen (föör). Tiaknang faan en Grat Alk (lachts) an en Letj Alk (rochts) Ai faan Alca torda Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grat Alken Wikispecies hää en artiikel tu: Grat Alken"}
{"id": "45100", "contents": "Det Kiruna Komuun (üüb Sweedsk: Kiruna kommun) as ian faan a komuunen uun det Norrbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 22.867 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Kiruna. Norrbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45101", "contents": "Det Luleå Komuun (üüb Sweedsk: Luleå kommun) as ian faan a komuunen uun det Norrbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 78.105 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Luleå. Steeden Luleå Gammelstaden Bergnäset Södra Sunderbyn Råneå Antnäs Alvik Rutvik Måttsund Bensbyn Bälinge Ersnäs Kallax Karlsvik Klöverträsk Jämtön Brändön Persön Norrbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45102", "contents": "Det Överkalix Komuun as ian faan a komuunen uun det Norrbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 3315 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Överkalix. Norrbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45103", "contents": "Det Övertorneå Komuun (üüb Sweedsk: Övertorneå kommun) as ian faan a komuunen uun det Norrbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 4299 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Övertorneå. Norrbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45104", "contents": "Det Pajala Komuun (üüb Sweedsk: Pajala kommun) as ian faan a komuunen uun det Norrbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 6052 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Pajala. Norrbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45105", "contents": "Det Piteå Komuun (üüb Sweedsk: Piteå kommun) as ian faan a komuunen uun det Norrbotten Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 42.281 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Piteå. Norrbotten: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45109", "contents": "At Sial as en ütjdruk mä flook ünlik bedüüdangen. Algemian as at sial det, wat gans banen uun steget. Uun a psüchologii as at sial di geist, at weesen faan en minsk. Uun a religioon as at sial det, wat en minsk tu en indiwiiduum maaget, sin eegenoort. At sial lewet widjer, wan en minsk stareft. Uun a filosofii woort diarauer spikeliaret, of lif an sial mäenööder ferbünjen san. Diarbi gongt'at uk diaram, hün iinflööd lif an sial üübenööder haa. Uun a medesiin witj'am daalang, dat at sial (at weesen) grat iinflööd üüb a sünjhaid hää. Diarmä befaadet ham at psychosomaatik. Uun a technik ment at sial leewen det, wat gans banen uun en baudial, t.b. uun en liin of en kaabel as. Commonskategorii: Sial – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45111", "contents": "A OPEC (faan ingelsk Organization of the Petroleum Exporting Countries) as en ferian faan stooten, diar eerdööle eksportiare. Sin ferwaltang sat uun Wien. Mäfulgern san tu tidj (2021) Algeerien, Angoola, Ekwatoriaalguinea, Gabuun, Iraan, Iraak, at Republiik Kongo, Kuwait, Liibyen, Nigeeria, Saudi-Araabien, a Ferianagt Araabisk Emiraaten an Weenesuela. Jodiar lunen wan sowat 40 prosent faan't eerdööle üüb a eerd. Jo haa jo tuupslööden, am di pris för eerdööle stabiil an mögels huuch tu hualen. Diarför hual jo a mengden kurt, an wat knaap as, woort am so jüürer betaalet. Man enkelt lunen gongt di iinflööd tu widj, an jo wel diar ei (muar) mämaage. Diartu hiar a USA, at Ferianagt Könangrik, Indoneesien, Kataar an Ekwadoor. Am di iinflööd faan OPEC starker tu maagin, werket OPEC uun enkelt fraagen uk noch mä ööder lunen tuup: Ruslun, Kasachstaan, Meksiko, Omaan, Sudaan, Malaysia. Commonskategorii: OPEC – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45112", "contents": "Auckland ([ˈɔːk.lənd]; üüb Maori: Tāmaki-makau-rau of Ākarana) as det gratst steed uun Nei-Sialun. At Steed leit uun a nuurd faan Nuurd-Eilun. Det hee 1.440.300 lidj (2022). Auckland leit üüb de 380 km lung an tu 80 km briad luntong uun a nuurd faan Nuurd-Eilun. At steed leit twesken tau huuwner: det Manukau-Huuwen uun a süüd, wat tu det Tasman-Sia ferbünjen as an de Waitematā-Huuwen uun a nuurd, wat tu a Pasiifik ferbünjen as. Uun a uast as de Hauraki-Golf, uun a süüduast dön Hunua-Berger, an uun a waast an nuurdwaast dön Waitākere-Berger an öler letjer berger. At gebiit faan't Auckland faan nü wurd amanbi't juar 1350 faan a Maori besiidelt. Feestmaaget taarpen (üüb Maori: pā) wurd uun't gebiit bagd. At steed Auckland wurd de 18. September 1840 grünjlaanjen. At steed wiar faan 1840 tu 1865 at hoodsteed faan Nei-Sialun. Det gratst uniwersiteet uun Nei-Sialun, det University of Auckland (Maori nööm sant 2021: Waipapa Taumata Rau; iar Te Whare Wānanga o Tāmaki-makaurau), as uun Auckland. New Zealand: Major Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "45113", "contents": "James Watt [d͡ʒe̯ɪmz wɔt] (* 19. Janewoorejul./ 30. Janewoore 1736greg. uun Greenock; † 25. August 1819 uun Heathfield, Staffordshire) wiar en skotsen ütjfinjer. Sin wichtagst ütjfinjang wiar 1769 det ferbeedert dampmaskiin. Watt sin aalern wiar aarem, oober kluuk. San aatj wiar temermaan, hää oober uk nautisk instrumenten baud. Di ualaatj wiar skuulmääster för matematiik. Al di jong James wiar neiskiarag, hää plaanten an stianer saamelt, an föl leesen. Tuiarst hää hi mechaanik liard, moost oober nian aanj werksteed eeben maage, auer hi det sööwen juar loong liartidj ufbreegen hed. Bi't uniwersiteet faan Glasgow füng hi en steed üs instrumentenbauer, an hää diar kompaasen an kwadranten baud. Diar hää'er uk di wichtag ökonoom Adam Smith käänen liard. Efter James Watt as det SI-ianhaid för di efekt Watt näämd wurden. Commonskategorii: James Watt – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: James Watt (sjiisk)"}
{"id": "45114", "contents": "Guuswiin uur üs Grap tö Weeter sair, wat em drinkt. Des Aart fan Humoor, wan em nönt beeters heer jeft et uk üp üđer Spraaken. Di ārem Lir her fuar't Miist hok Diirt sa üs Sjip, Henen en Gös. Sa her ja altert inoch tö iit en kür noch töfreer wiis. Fuar Drink tö gineet sa üs Wiin her ja aaftinoch dit Jil ek, en sa droonk ja dit salev üs di Guus, dit Weeter, wat uk di Wiin fuar di Gös nēmt waar. Sa kumt et da uk, dat di Ironii ek altert bluat sarkastisk meent wiis mut. Wan em sair \"Ik drink min Guuswiin, dit es efen sa gur.\", da ken dit uk meen, dat em diarme töfreer es, en Aart fan Nögenhair. Ön Deenemark kumt et noch üp di Toon ön, hurling em dit sair. \"Postevand\" uur uk iinfach fuar dit sair, wat üp dütsk \" Leitungswasser\" meent."}
{"id": "45122", "contents": "Det Askersund Komuun (üüb Sweedsk: Askersunds kommun) as ian faan a komuunen uun det Örebro Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 11.534 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Askersund. Örebro: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45123", "contents": "Charles André Joseph Marie de Gaulle ([ʃaʁl də ɡol]; * 22. Nofember 1890 uun Lille, Département Nord; † 9. Nofember 1970 uun Colombey-les-Deux-Églises, Département Haute-Marne) wiar en fraansöösken generaal an poliitiker an faan 1959 tu 1969 president faan Frankrik an kofürst faan Andora. Al faan 1944 bit 1946 wiar'er president faan't prowisoorisk regiarang. Presidenten faan Frankrik (Füft Republiik): Charles de Gaulle (1959-1969), Georges Pompidou (1969-1974), Valéry Giscard d'Estaing (1974-1981), François Mitterrand (1981-1995), Jacques Chirac (1995-2007), Nicolas Sarkozy (2007-2012), François Hollande (2012-2017), Emmanuel Macron (2017-). Commons: Charles de Gaulle – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "45124", "contents": "Det Degerfors Komuun (üüb Sweedsk: Degerfors kommun) as ian faan a komuunen uun det Örebro Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 9534 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Degerfors. Örebro: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45126", "contents": "Det Hällefors Komuun (üüb Sweedsk: Hällefors kommun) as ian faan a komuunen uun det Örebro Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 6849 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Hällefors. Örebro: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45127", "contents": "Det Hallsberg Komuun (üüb Sweedsk: Hallsbergs kommun) as ian faan a komuunen uun det Örebro Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 16.196 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Hallsberg. Örebro: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45128", "contents": "Det Karlskoga Komuun (üüb Sweedsk: Karlskoga kommun) as ian faan a komuunen uun det Örebro Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 30.437 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Karlskoga. Örebro: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45129", "contents": "Det Kumla Komuun (üüb Sweedsk: Kumla kommun) as ian faan a komuunen uun det Örebro Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 22.144 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Kumla. Örebro: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45130", "contents": "Det Laxå Komuun (üüb Sweedsk: Laxå kommun) as ian faan a komuunen uun det Örebro Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 5582 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Laxå. Örebro: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45131", "contents": "Det Lekeberg Komuun (üüb Sweedsk: Lekebergs kommun) as ian faan a komuunen uun det Örebro Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 8603 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Fjugesta. Örebro: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45132", "contents": "Det Lindesberg Komuun (üüb Sweedsk: Lindesbergs kommun) as ian faan a komuunen uun det Örebro Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 23.601 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Lindesberg. Örebro: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45133", "contents": "Det Ljusnarsberg Komuun (üüb Sweedsk: Ljusnarsbergs kommun) as ian faan a komuunen uun det Örebro Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 4604 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Kopparberg. Örebro: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45134", "contents": "Det Nora Komuun (üüb Sweedsk: Nora kommun) as ian faan a komuunen uun det Örebro Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 10.721 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Nora. Örebro: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45135", "contents": "Det Örebro Komuun (üüb Sweedsk: Örebro kommun) as ian faan a komuunen uun det Örebro Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 156.987 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Örebro. Örebro kommun Örebro: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45136", "contents": "Kiruna as jü fiirdgrutst stää önj e prowins Norrbotten, Swärik. E stää läit önjt norden foon e prowins. Dåt heet 17.395 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Kiruna Komuun. Sweden: Norrbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45137", "contents": "Gällivare as jü füftgrutst stää önj e prowins Norrbotten, Swärik. E stää läit önjt norden foon e prowins. Dåt heet 10.584 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Gällivare Komuun. Sweden: Norrbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45138", "contents": "Gammelstaden as jü nüügentgrutst stää önj e prowins Norrbotten, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins, önj jü Luleå Komuun, önjt nordweesten foon e stää Luleå. Dåt heet 4836 inboogere (2020). Sweden: Norrbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45139", "contents": "Kalix as jü seekstgrutst stää önj e prowins Norrbotten, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins. Dåt heet 8393 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Kalix Komuun. E stää läit bai di Kalix Struum wat in önj e Ååstsiie låpt. Sweden: Norrbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45140", "contents": "Haparanda as jü soowentgrutst stää önj e prowins Norrbotten, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins, bai e gränse tu Finlönj. Dåt heet 6554 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Haparanda Komuun. Sweden: Norrbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45141", "contents": "Älvsbyn as jü oochtgrutst stää önj e prowins Norrbotten, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 5034 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Älvsbyn Komuun. E stää läit bai di Pite Struum (Piteälven), wat in önj e Ååstsiie låpt. Sweden: Norrbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45142", "contents": "Arvidsjaur as jü tiintgrutst stää önj e prowins Norrbotten, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 4457 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Arvidsjaur Komuun. E stää läit bai di Arvidsjaur-Siie Sweden: Norrbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45143", "contents": "Det Åtvidaberg Komuun (üüb Sweedsk: Åtvidabergs kommun) as ian faan a komuunen uun det Östergötland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 11.503 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Åtvidaberg. Steeden Berg Björsäter Falerum Grebo Åtvidaberg Fröjerum Östergötland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45145", "contents": "Freising as en grut krisstää önj dåt tjüsch bundeslönj Bayern. E stää läit önjt sööden foont bundeslönj, bai di Isar Struum. Dåt heet 48.582 inboogere (2021). Dåt as e hoodstää foon e Lönjkris Freising. E Lufthuuwen München läit önjt söödenååsten foon e stää. Germany: Bavaria, citypopulation.de"}
{"id": "45151", "contents": "Di Udbyhøj-Kābelföri es en Elektroföri wat ön di Randersfjord ön Nuurđuast-Deenemark faart. Sa üs uk di Straussee-Föri faart jü ek frii man aur Spilen ön Wiiren langs. Jü waar 2006 üs Dieselföri becht. 2021 waar jü ombecht, dat jü nü Stroom fuar höör Elektromotor aur en Kābeltrumel fair. Di Föri wiar altert ön en Tochwiir önerwai wat höör hen en töbeek toog. Fan des \"Kābel\" kumt uk di Noom. Di Wrangel löp me Elektromotooren, en di Dieselmaskiinen maaket jer di Stroom diarfuar. Des Systeem ken altert weđer ön Gang braacht uur. Wan di Föri fuarof ombi 100 Liitern Diesel (Brenwert ~1.000 kWh) fuar en Dai nomen heer, da leengi nü 150 bit 200 kWh. Di Dieselmaskiin waar man ek ütbecht, dat em jam nüti ken wan me di Stroom wat ek slaaget. Wan en Skep twert tö di Föriskepsliinie döör di Randersfjord wel, da ken dit Kābel dial üp Grünj leten uur. https://web.archive.org/web/20230122163137/https://faergejournalen.dk/fjord_faerger/udbyhoej_kabelfaerge_2006.htm En Video üp YouTube aur di Kābelföri ön Randersfjord https://www.faergelejet.dk/faerge.php?id=154"}
{"id": "45152", "contents": "Die Straussee-Föri es en Elektroföri wat ek frii faart man ön Liinen föört uur. Di Stroom fuar di 7,5 kW-Maskiin kumt fan en 230 Volt-Kābel, wat boowen aur di Skepsliinie giar. Di Liinie giar fan Strausberg ön Brandenborig tö Uunihüüsingern ön di üđer Sir fan di Straussee (Jenseits des Sees (Waldseite)). Jü es 370 Meetern lüng. Di Föri es üs Teenkstair iinskrewen, en Strausberg es uk mal bikeent diarfuar. Di Wai aur di See jert tö di ÖPNV fan di Verkehrsverbund Berlin-Brandenburg (VBB), jü heer diarom di Liiniennumer Föriskepsliinie 39. Jü heer man höör ain Tariif. Ön't Jaar aak ombi 40.000 Mensken me di Strausseeföri. https://www.strausberger-eisenbahn.de/strausseefaehre/ Commons: Strausseefähre – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "45154", "contents": "Di MF Tycho Brahe faart sent 1991 mung Helsingør ön Deenemark en Helsingborg ön Sweeden. Di Wai aur di Öresund es ombi 4 km lüng, en dit Skep es diarfuar knap 20 Minüten üp Wai. Sent 2018 es dit Skep jen fan di gurtest Elektro-Föriskeepen üp Wārel. Di Öndreft wiar dieselelektrisk aur 4 Röđerpropelern. 2016 waar Bateriien me en Kapatsiteet fan 4,16 MWh iinbecht, wat uk bi dit Sesterskep MF Aurora af Helsingborg maaket waar. Sa kür di ual Öndreft bliif, bluat di Motooren kām nii. 2022 fing jen fan di Skeepen nii Akkus me 6,3 MWh, wat uk leenger fuarhual skel. Di Tycho Brahe heer höör Noom eeđer di deensk Astronoom Tycho Brahe. Dit Skep ken 1250 Pasagiiri en 240 Pkw me langs fo. Di Tycho Brahe en höör Sesterskep MF Aurora af Helsingborg fing 2018 Akkumulatooren me 4,16 MWh fuar ark Skep. Me des Energii kür ark Skep 3,5 Faarten maaki, man dit wiar ek gur fuar di Akkus. Diarom uur di Skeepen ark Lop eeđerleeren, wan ja iin ön en Haawen fastmaaki. Dit maaket en Roboterjerem, en dit waaret mung 5 en 9 Minüten bi 6,3 MW Leerkraft. Fuar jen Wai sen ombi 1.175 kWh nöörig, en"}
{"id": "45155", "contents": "Di MF Aurora af Helsingborg faart sent 1992 mung Helsingør ön Deenemark en Helsingborg ön Sweeden. Di Wai aur di Öresund es ombi 4 km lüng, en dit Skep es diarfuar knap 20 Minüten üp Wai. Sent 2018 es dit Skep jen fan di gurtest Elektro-Föriskeepen üp Wārel. Aurora es di röömsk Gothair fan dit Miarensruar. Üp Latiinsk jit uk dit Miarensruar hömsalev Aurora. Di Öndreft wiar dieselelektrisk aur 4 Röđerpropelern. 2018 waar Bateriien me en Kapatsiteet fan 4,16 MWh iinbecht, wat uk bi dit Sesterskep MF Tycho Brahe maaket waar. Sa kür di ual Öndreft bliif, bluat di Motooren kām nii. 2022 fing jen fan di Skeepen nii Akkus me 6,3 MWh, wat uk leenger fuarhual skel. Dit Skep ken 1250 Pasagiiri en 240 Pkw me langs fo. Di Aurora af Helsingborg en höör Sesterskep MF Tycho Brahe fing 2018 Akkumulatooren me 4,16 MWh fuar ark Skep. Me des Energii kür ark Skep 3,5 Faarten maaki, man dit wiar ek gur fuar di Akkus. Diarom uur di Skeepen ark Lop eeđerleeren, wan ja iin ön en Haawen fastmaaki. Dit maaket en Roboterjerem, en dit waaret mung 5 en 9 Minüten bi 6,3 MW Leerkraft. Fuar jen Wai sen ombi"}
{"id": "45158", "contents": "Det Boxholm Komuun (üüb Sweedsk: Boxholms kommun) as ian faan a komuunen uun det Östergötland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 5476 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Boxholm. Steeden Boxholm Strålsnäs Östergötland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45159", "contents": "Det Finspång Komuun (üüb Sweedsk: Finspångs kommun) as ian faan a komuunen uun det Östergötland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 21.912 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Finspång. Steeden an Taarpen Finspång Rejmyre Lotorp Sonstorp Falla Hällestad Ljusfallshammar Grytgöl Igelfors Borggård Butbro Hävla Bränntorp Byle Kolstad Lämmetorp Lövlund Prästköp Östergötland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45160", "contents": "Det Kinda Komuun (üüb Sweedsk: Kinda kommun) as ian faan a komuunen uun det Östergötland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 9940 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Kisa. Steeden Horn Kisa Rimforsa Östergötland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45161", "contents": "Det Linköping Komuun (üüb Sweedsk: Linköpings kommun) as ian faan a komuunen uun det Östergötland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 163.051 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Linköping. Steeden an Taarpen Linköping Ljungsbro Malmslätt Tallboda Linghem Ekängen Vikingstad Sturefors Berg Slaka Bestorp Askeby Brokind Bankekind Skeda Udde Nykil Sjögestad Gistad Kränge Rappestad Västerlösa Ulrika Linköping kommun Östergötland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45162", "contents": "Det Mjölby Komuun (üüb Sweedsk: Mjölby kommun) as ian faan a komuunen uun det Östergötland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 27.758 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Mjölby. Östergötland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45163", "contents": "Det Motala Komuun (üüb Sweedsk: Motala kommun) as ian faan a komuunen uun det Östergötland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 43.673 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Motala. Östergötland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45164", "contents": "Det Norrköping Komuun (üüb Sweedsk: Norrköpings kommun) as ian faan a komuunen uun det Östergötland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 143.171 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Norrköping. Steeden an Taarpen Herstadberg Jursla Kimstad Krokek Lindö Ljunga Loddby Norrköping Norsholm Simonstorp Skärblacka Strömsfors Svärtinge Vånga Åby Åselstad Öbonäs Östra Husby Östergötland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45165", "contents": "Det Ödeshög Komuun (üüb Sweedsk: Ödeshögs kommun) as ian faan a komuunen uun det Östergötland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 5337 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Ödeshög. Östergötland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45166", "contents": "Det Söderköping Komuun (üüb Sweedsk: Söderköpings kommun) as ian faan a komuunen uun det Östergötland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 14.626 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Söderköping. Östergötland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45167", "contents": "Det Vadstena Komuun (üüb Sweedsk: Vadstena kommun) as ian faan a komuunen uun det Östergötland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 7428 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Vadstena. Östergötland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45168", "contents": "Det Valdemarsvik Komuun (üüb Sweedsk: Valdemarsviks kommun) as ian faan a komuunen uun det Östergötland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 7873 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Valdemarsvik. Östergötland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45169", "contents": "Det Ydre Komuun (üüb Sweedsk: Ydre kommun) as ian faan a komuunen uun det Östergötland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 3747 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Österbymo. Östergötland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45171", "contents": "At E 6 as det Euroopastruat 6. Hat as gud 3.000 kilomeetern lung, an det lingst trochgungen struatenferbinjang uun Skandinaawien. Hat begant uun Süüdsweeden uun't huuwenstääd Trelleborg, ferlääpt am a nuurd troch Malmö an Göteborg, auer a grens tu Norweegen hen tu Oslo, an do widjer am a nuurd bit Kirkenes. Euroopastruaten san en näät faan wichtag struatenferbinjangen troch Euroopa bit iin uun Aasien. A enkelt lunen skel jodiar struaten uun en guden tustant hual, am di ferkiar troch Euroopa lachter tu maagin. Commonskategorii: E 6 – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: E 6 (sjiisk)"}
{"id": "45175", "contents": "Det Ängelholm Komuun (üüb Sweedsk: Ängelholms kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 43.633 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Ängelholm. Steeden Ängelholm Munka-Ljungby Vejbystrand Strövelstorp Hjärnarp Skepparkroken Svenstorp Margretetorp Höja Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45181", "contents": "At E 4 as det Euroopastruat 4. Hat as gud 1.500 kilomeetern lung an ferlääpt faan Helsingborg swäärs troch Süüdsweeden tu Stockholm, an do loongs at uastküst faan Sweeden hen tu Tornio uun Finlun. Euroopastruaten san en näät faan wichtag struatenferbinjangen troch Euroopa bit iin uun Aasien. A enkelt lunen skel jodiar struaten uun en guden tustant hual, am di ferkiar troch Euroopa lachter tu maagin. Commonskategorii: E 4 – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: E 4 (sjiisk)"}
{"id": "45184", "contents": "Det Åstorp Komuun (üüb Sweedsk: Åstorps kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 16.308 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Åstorp. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45185", "contents": "Det Båstad Komuun (üüb Sweedsk: Båstads kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 15.636 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Båstad. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45186", "contents": "Det Bjuv Komuun (üüb Sweedsk: Bjuvs kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 15.842 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Bjuv. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45187", "contents": "Det Bromölla Komuun (üüb Sweedsk: Bromölla kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 12.650 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Bromölla. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45188", "contents": "Det Burlöv Komuun (üüb Sweedsk: Burlövs kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 19.753 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Arlöv, wat dial faan't steed Malmö as. Steeden dial faan't steed Malmö Åkarp Burlövs egnahem At komuun wurd de 1. Janewoore 1971 grünjlaanjen. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45189", "contents": "Det Eslöv Komuun (üüb Sweedsk: Eslövs kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 34.593 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Eslöv. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45190", "contents": "Det Hässleholm Komuun (üüb Sweedsk: Hässleholms kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 52.309 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Hässleholm. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45191", "contents": "Det Helsingborg Komuun (üüb Sweedsk: Helsingborgs kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 150.109 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Helsingborg. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45193", "contents": "A MS Hamburg as en krüsfaartdamper, diar 1997 faan't MTW Schiffswerft uun Wismar baud wurden as. Hat fäärt sant 2012 för Plantours Kreuzfahrten. Hör iarst nööm wiar Columbus, do C.Columbus, an hää oner didiar nööm för Hapag-Lloyd uk muarsis Nuurdfresklun besoocht. Auer det skap ei so griisegrat as, koon hat uk auer a slüüsen faan a St.-Lorenz Struum ap uun a Grat Sian raise. MS C.Columbus mä Hapag-Lloyd klöören (22. Mei 2002) MS Hamburg uun Hamborag (7. Jüüne 2012) DNV GL: Hamburg. IMO number: 9138329. Uun: vesselregister.dnvgl.com. Ufrepen di 8. Oktuuber 2020. Commonskategorii: MS Hamburg – Saamlang faan bilen of filmer Beracht uun weser-kurier.de (23.09.2020) Beracht uun shz.de (28.04.2022) Krüsfaart 2023 mä Dragseth Duo"}
{"id": "45194", "contents": "Det Höganäs Komuun (üüb Sweedsk: Höganäs kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 27.589 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Höganäs. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45195", "contents": "Det Höör Komuun (üüb Sweedsk: Höörs kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 16.954 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Höör. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45197", "contents": "Det Hörby Komuun (üüb Sweedsk: Hörby kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 15.745 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Hörby. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45198", "contents": "Det Kävlinge Komuun (üüb Sweedsk: Kävlinge kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 32.341 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Kävlinge. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45199", "contents": "Det Klippan Komuun (üüb Sweedsk: Klippans kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 17.783 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Klippan. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "452", "contents": "A Grat Holthaker, Holthaker, (sö.) Boompeker, (mo.) hoolthåker (Dendrocopos major) as en fögel uun't Holthakerfamile Picidae. Grat Holthaker uun a loft. Ai faan Dendrocopos major. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grat Holthakern Wikispecies hää en artiikel tu: Grat Holthakern"}
{"id": "45200", "contents": "Det Kristianstad Komuun (üüb Sweedsk: Kristianstads kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 86.641 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Kristianstad. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45201", "contents": "Det Landskrona Komuun (üüb Sweedsk: Landskrona kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 46.488 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Landskrona. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45202", "contents": "Det Lomma Komuun (üüb Sweedsk: Lomma kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 24.638 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Lomma. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45203", "contents": "Det Lund Komuun (üüb Sweedsk: Lunds kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 127.376 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Lund. Lund kommun Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45204", "contents": "Det Malmö Komuun of Malmö Steed (üüb Sweedsk: Malmö kommun an Malmö stad) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 351.749 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Malmö. Steeden Malmö Bunkeflostrand Oxie Tygelsjö Vintrie Skumparp Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45205", "contents": "Det Örkelljunga Komuun (üüb Sweedsk: Örkelljunga kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 10.499 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Örkelljunga. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45207", "contents": "En klasifikatsioonselskap as en onernemen mä eksperten för a skapsbau. Jo kontroliare di tustant faan frachtskeb, tankskeb of krüsfaartskeb. För sportbuaten san jo oober ei tustendag, diarför jaft'at uun Euroopa en CE-Norm. Daalang jaft'at weltwidj twaalew internatsionaal gudkäänd klasifikatsioonselskapen: American Bureau of Shipping (ABS), USA Bureau Veritas (BV), Frankrik China Classification Society (CCS), Sjiina DNV GL, det wiar ans Det Norske Veritas an Germanischer Lloyd, Noorweegen/Sjiisklun Hrvatski Registar Brodova (CRS), Kroaatien Indian Register of Shipping (IRS), Indien Korean Register of Shipping (KRS), Korea Lloyd’s Register of Shipping (LRS), Ingelun Nippon Kaiji Kyōkai (NK), Jaapan Polski Rejestr Statków (PRS), Poolen Registro Italiano Navale (RINA), Itaalien"}
{"id": "45210", "contents": "Det Osby Komuun (üüb Sweedsk: Osby kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 13.269 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Osby. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45211", "contents": "Det Östra Göinge Komuun (üüb Sweedsk: Östra Göinge kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 14.941 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Östra Göinge. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45213", "contents": "Det Perstorp Komuun (üüb Sweedsk: Perstorps kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 7565 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Perstorp. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45214", "contents": "Det Simrishamn Komuun (üüb Sweedsk: Simrishamns kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 19.267 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Simrishamn. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45215", "contents": "Det Sjöbo Komuun (üüb Sweedsk: Sjöbo kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 19.497 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Sjöbo. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45216", "contents": "Rovaniemi as at hoodsteed faan't Lunskap Lapplun uun Finlun. At steed leit uun a süüdwaast faan't lunskap. Det hee 54.062 lidj (2020). Finland: Lapland, citypopulation.de"}
{"id": "45217", "contents": "Kemi as det naistgratst steed uun't Lunskap Lapplun uun Finlun. At steed leit uun a süüdwaast faan't lunskap. Det hee 25.772 lidj (2020). Finland: Lapland, citypopulation.de"}
{"id": "45218", "contents": "Tornio as det traadgratst steed uun't Lunskap Lapplun uun Finlun. At steed leit uun a süüdwaast faan't lunskap, bi't grens tu Sweeden. Det hee 16.596 lidj (2020). At Euroopastruat 4 leept faan Tornio tu Helsingborg uun a süüd faan Sweeden. Finland: Lapland, citypopulation.de"}
{"id": "45222", "contents": "Det Skurup Komuun (üüb Sweedsk: Skurups kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 16.419 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Skurup. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45223", "contents": "Det Staffanstorp Komuun (üüb Sweedsk: Staffanstorps kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 26.242 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Staffanstorp. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45224", "contents": "Det Svalöv Komuun (üüb Sweedsk: Svalövs kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 14.412 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Svalöv. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45225", "contents": "Det Svedala Komuun (üüb Sweedsk: Svedala kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 23.222 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Svedala. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45226", "contents": "Det Tomelilla Komuun (üüb Sweedsk: Tomelilla kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 13.712 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Tomelilla. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45227", "contents": "Det Trelleborg Komuun (üüb Sweedsk: Trelleborgs kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 46.231 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Trelleborg. Steeden Trelleborg Anderslöv Gislövs läge och Simremarken Smygehamn Skegrie Beddingestrand Klagstorp Alstad Trelleborg kommun Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45228", "contents": "Det Vellinge Komuun (üüb Sweedsk: Vellinge kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 37.452 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Vellinge. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45229", "contents": "Det Ystad Komuun (üüb Sweedsk: Ystads kommun) as ian faan a komuunen uun det Skåne Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 31.560 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Ystad. Skåne: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45233", "contents": "Google Google es en Sjukmaskiin fuar't Internet fan dit Firma Google LLC. Hat es di miist bisaacht Sir ön't Nat üp Wārel en uur ön't Jaar muar üs tau Biljoonen maal (= 2.000.000.000.000) āprepen. Üđer Sjukmaskiinen sa üs Bing, Yandex (Rusk) Ecosia, Duck Duck Go of Baidu (kineesk) ken diar lung ek mehual. Google es man uk mal niisgiirig, en diarom es dit ek dit Beest en dö wat ark'jen dēr. Google ön't Nat Commons: Google – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "45234", "contents": "Badge Engineering meent, dat jen Model fan en Maskiin öner forskelig Marken forkoopet uur. Des jeft et al leenger bi Tauimaskiinen en sok Giraaten, wan forskelig Fabriiken to jen Konsern hiir. Aur en leenger Tir her Bosch en Siemens binai lik Giraaten (BSH-Ker, Bosch-Siemens-Haushaltsgeräte). Uk bi Autos jeft et dit al leenger. Sa ken em di Peugeot Partner uk üs Citroën Berlingo fo. Di Fiat Dobló uur uk üs Opel Combo forkoopet. Di Forskelen sen muar fuar't Oog. Tö di VW-Konsern hiir masi Firmen, sa üs Škoda of SEAT/Cupra. Al leenger uur fuar forskelig Modeli jen technisk Bāsis konstruiaret, hur da en bet forskelig Marken, Leechtern en Püntjikraam önbecht uur. Di MAN TGE 3.140 E jeft et uk üs VW Crafter. Biiring kum fan dit salev Werk. Di Firmen spaari diarme fuul Jil aurdat et mal jüür es en konstruiari en nii Maskiin of Wain. Aaftinoch konstruiaret en OEM (Original Equipment Manufacturer) sa üs VW, Renault of Toyota en Wain en forkoopet des Model uk öner üđer Konsernmarken (aaftinoch bi VW of Stellantis) of aur Kooperatsjoonen (aaftinoch bi Renault). Di taust Aart es, dat en Firma en Wain konstruiaret en da tö en OEM forkoopet, dat des di salev bech"}
{"id": "45237", "contents": "Det Eskilstuna Komuun (üüb Sweedsk: Eskilstuna kommun) as ian faan a komuunen uun det Södermanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 106.975 lidj (2020). At hoodsteed faan't komuun as Eskilstuna. Steeden Eskilstuna Torshälla Eskilstuna kommun Södermanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45238", "contents": "Det Flen Komuun (üüb Sweedsk: Flens kommun) as ian faan a komuunen uun det Södermanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 16.431 lidj (2020). At hoodsteed faan't komuun as Flen. Södermanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45239", "contents": "Det Gnesta Komuun (üüb Sweedsk: Gnesta kommun) as ian faan a komuunen uun det Södermanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 11.421 lidj (2020). At hoodsteed faan't komuun as Gnesta. Södermanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45240", "contents": "Det Nyköping Komuun (üüb Sweedsk: Nyköpings kommun) as ian faan a komuunen uun det Södermanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 57.071 lidj (2020). At hoodsteed faan't komuun as Nyköping. Steeden Arnö Bergshammar Jönåker Nävekvarn Nyköping Sjösa Skeppsvik Stigtomta Svalsta Tystberga Vrena Södermanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45241", "contents": "Det Oxelösund Komuun (üüb Sweedsk: Oxelösunds kommun) as ian faan a komuunen uun det Södermanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 11.995 lidj (2020). At hoodsteed faan't komuun as Oxelösund. Södermanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45242", "contents": "Det Strängnäs Komuun (üüb Sweedsk: Strängnäs kommun) as ian faan a komuunen uun det Södermanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 37.290 lidj (2020). At hoodsteed faan't komuun as Strängnäs. Södermanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45243", "contents": "Det Trosa Komuun (üüb Sweedsk: Trosa kommun) as ian faan a komuunen uun det Södermanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 14.309 lidj (2020). At hoodsteed faan't komuun as Trosa. Södermanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45244", "contents": "Det Vingåker Komuun (üüb Sweedsk: Vingåkers kommun) as ian faan a komuunen uun det Södermanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 9144 lidj (2020). At hoodsteed faan't komuun as Vingåker. Södermanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45245", "contents": "Det Botkyrka Komuun (üüb Sweedsk: Botkyrka kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 94.606 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Tumba. At komuun as dial faan det Stockholm Steedgebiit (Stockholms tätort). Steeddialen uun det Stockholm Steedgebiit Alby Fittja Hallunda-Norsborg Tullinge Öler Steeden Tumba, wat as mä det Salem Komuun diald. Norra Riksten Sibble Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45247", "contents": "Det Danderyd Komuun (üüb Sweedsk: Danderyds kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 32.857 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Djursholm. At komuun as dial faan det Stockholm Steedgebiit (Stockholms tätort). Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45250", "contents": "Det Ekerö Komuun (üüb Sweedsk: Ekerö kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 28.690 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Ekerö. Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45252", "contents": "Det Haninge Komuun (üüb Sweedsk: Haninge kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 92.095 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Handen. At komuun as dial faan det Stockholm Steedgebiit (Stockholms tätort). Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45253", "contents": "A Lycopodiaceae san det iansagst plaantenfamile uun det order Lycopodiales. Tuup mä Isoetales an Selaginellales hiar jo tu a Lycopodiopsida, diar al föör 420 miljoon juaren üüb a eerd wiar. Lycopodielloideae Brownseya – Lateristachys – Lycopodiella – Palhinhaea – Pseudolycopodiella Lycopodiastroideae Lycopodiastrum Lycopodioideae Austrolycopodium – Dendrolycopodium – Diphasiastrum – Diphasium – Lycopodiastrum – Lycopodium – Pseudodiphasium – Pseudolycopodium – Spinulum Huperzioideae Huperzia – Phlegmariurus – Phylloglossum Commonskategorii: Lycopodiaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lycopodiaceae"}
{"id": "45257", "contents": "A Isoetes of uk Isoëtes san det iansagst plaantenskööl uun det famile Isoetaceae an det order Isoetales. Tuup mä Lycopodiales an Selaginellales hiar jo tu a Lycopodiopsida, diar al föör 420 miljoon juaren üüb a eerd wiar. Diar hiar wel son 150 bit 180 slacher tu. Uun Madeleuroopa waaks diar man tau faan: Isoetes lacustris Isoetes echinospora I. lacustris I. echinospora Commonskategorii: Isoetes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Isoetes"}
{"id": "45260", "contents": "A Selaginella san det iansagst plaantenskööl uun det famile Selaginellaceae an det order Selaginellales. Tuup mä Lycopodiales an Isoetales hiar jo tu a Lycopodiopsida, diar al föör 420 miljoon juaren üüb a eerd wiar. Diar hiar son 700 slacher tu, huar man trii faan uun Euroopa waaks: Selaginella helvetica Selaginella selaginoides Selaginella denticulata S. helvetica S. selaginoides S. denticulata S. subg. Selaginella – S. subg. Boreoselaginella – S. subg. Pulviniella – S. subg. Ericetorum – S. subg. Heterostachys – S. subg. Stachygynandrum Commonskategorii: Selaginella – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Selaginella"}
{"id": "45261", "contents": "Karlskoga as jü tweedgrutst stää önj e Prowins Örebro, Swärik. E stää läit önjt weesten foon e prowins, bai di Möckeln-Siie. Dåt heet 27.740 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Karlskoga Komuun. Sweden: Örebro, citypopulation.de"}
{"id": "45262", "contents": "Kumla as jü treedgrutst stää önj e Prowins Örebro, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 17.253 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Kumla Komuun. Sweden: Örebro, citypopulation.de"}
{"id": "45263", "contents": "Lindesberg as jü fiirdgrutst stää önj e Prowins Örebro, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins. Dåt heet 9718 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Lindesberg Komuun. Sweden: Örebro, citypopulation.de"}
{"id": "45264", "contents": "Hallsberg as jü füftgrutst stää önj e Prowins Örebro, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 8482 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Hallsberg Komuun. Sweden: Örebro, citypopulation.de"}
{"id": "45266", "contents": "At E 22 as det Euroopastruat 22. Hat as gud 5.000 kilomeetern lung an ferlääpt faan waast tu uast troch Nuurdeuroopa. At E 22 begant uun't huuwenstääd Holyhead uun Wales, lääpt troch Ingelun, a Neederlunen, Nuurdsjiisklun, (Damper Travemünde<->Trelleborg, TT-Liinje, Könangsliinje), Süüdsweeden, Letlun an Ruslun bit Moskau an noch widjer bit Ischim. Euroopastruaten san en näät faan wichtag struatenferbinjangen troch Euroopa bit iin uun Aasien. A enkelt lunen skel jodiar struaten uun en guden tustant hual, am di ferkiar troch Euroopa lachter tu maagin. Commonskategorii: E 22 – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: E 22 (sjiisk)"}
{"id": "45270", "contents": "Degerfors as jü seekstgrutst stää önj e Prowins Örebro, Swärik. E stää läit önjt weesten foon e prowins. Dåt heet 7281 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Degerfors Komuun. Sweden: Örebro, citypopulation.de"}
{"id": "45271", "contents": "Hällefors as jü oochtgrutst stää önj e Prowins Örebro, Swärik. E stää läit önjt nordweesten foon e prowins. Dåt heet 4459 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Hällefors Komuun. Sweden: Örebro, citypopulation.de"}
{"id": "45272", "contents": "Askersund as jü njüügentgrutst stää önj e Prowins Örebro, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins bai e Vättern siie. Dåt heet 4181 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Askersund Komuun. Sweden: Örebro, citypopulation.de"}
{"id": "45273", "contents": "Laxå as jü tiintgrutst stää önj e Prowins Örebro, Swärik. E stää läit önjt söödweesten foon e prowins. Dåt heet 3200 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Laxå Komuun. Sweden: Örebro, citypopulation.de"}
{"id": "45274", "contents": "Det Huddinge Komuun (üüb Sweedsk: Huddinge kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 112.848 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Huddinge. At komuun as dial faan det Stockholm Steedgebiit (Stockholms tätort). Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45275", "contents": "Det Järfälla Komuun (üüb Sweedsk: Järfälla kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 79.990 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Jakobsberg. At komuun as dial faan det Stockholm Steedgebiit (Stockholms tätort). Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45276", "contents": "Det Lidingö Komuun (üüb Sweedsk: Lidingö kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 48.123 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Lidingö. Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45277", "contents": "Det Nacka Komuun (üüb Sweedsk: Nacka kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 105.189 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Nacka. At komuun as dial faan det Stockholm Steedgebiit (Stockholms tätort). Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45278", "contents": "Det Norrtälje Komuun (üüb Sweedsk: Norrtälje kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 62.622 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Norrtälje. Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45279", "contents": "Det Nykvarn Komuun (üüb Sweedsk: Nykvarns kommun)) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 11.014 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Nykvarn. Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45280", "contents": "Det Nynäshamn Komuun (üüb Sweedsk: Nynäshamns kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 28.575 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Nynäshamn. Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45281", "contents": "Det Österåker Komuun (üüb Sweedsk: Österåkers kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 45.574 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Österåker. Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45282", "contents": "Det Salem Komuun (üüb Sweedsk: Salems kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 16.750 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Salem. Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45283", "contents": "Det Sigtuna Komuun (üüb Sweedsk: Sigtuna kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 48.964 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Märsta. Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45284", "contents": "Det Södertälje Komuun (üüb Sweedsk: Södertälje kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 98.979 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Södertälje. Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45285", "contents": "Det Sollentuna Komuun (üüb Sweedsk: Sollentuna kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 73.857 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Sollentuna. At komuun as dial faan det Stockholm Steedgebiit (Stockholms tätort). Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45286", "contents": "Det Solna Komuun as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 82.429 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Skytteholm. At komuun as dial faan det Stockholm Steedgebiit (Stockholms tätort). Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45287", "contents": "Det Sundbyberg Komuun (üüb Sweedsk: Sundbybergs kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 52.414 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Sundbyberg. At komuun as dial faan det Stockholm Steedgebiit (Stockholms tätort). Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45288", "contents": "Det Täby Komuun (üüb Sweedsk: Täby kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 71.874 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Täby. At komuun as dial faan det Stockholm Steedgebiit (Stockholms tätort). Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45289", "contents": "Det Tyresö Komuun (üüb Sweedsk: Tyresö kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 48.333 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Bollmora. At komuun as dial faan det Stockholm Steedgebiit (Stockholms tätort). Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45290", "contents": "Det Upplands-Bro Komuun (üüb Sweedsk: Upplands-Bro kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 29.346 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Kungsängen. Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45291", "contents": "Det Upplands Väsby Komuun (üüb Sweedsk: Upplands Väsby kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 46.786 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Upplands Väsby. Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45292", "contents": "Det Vallentuna Komuun (üüb Sweedsk: Vallentuna kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 34.090 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Vallentuna. Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45293", "contents": "Det Värmdö Komuun (üüb Sweedsk: Värmdö kommun) as ian faan a komuunen uun det Stockholm Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 45.000 lidj (2019). At hoodsteed faan't komuun as Gustavsberg. Stockholm: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45294", "contents": "Det Älvkarleby Komuun (üüb Sweedsk: Älvkarleby kommun) as ian faan a komuunen uun det Uppsala Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 9627 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Skutskär. Uppsala: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45296", "contents": "Det Enköping Komuun (üüb Sweedsk: Enköpings kommun) as ian faan a komuunen uun det Uppsala Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 47.489 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Enköping. Uppsala: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45297", "contents": "Det Håbo Komuun (üüb Sweedsk: Håbo kommun) as ian faan a komuunen uun det Uppsala Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 22.344 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Bålsta. Uppsala: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "453", "contents": "A Grat Rintüüter, Rintüüter, (fe.) Rüüt, Rüütj, (mo.) hiiluuper, hiisluuper, tüüter, grute rintüüter (Numenius arquata) as en fögel uun't famile faan a Snepen (Scolopacidae). Rintüüternääst mä sjauer aier. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grat Rintüütern Wikispecies hää en artiikel tu: Grat Rintüütern"}
{"id": "4530", "contents": "Acanthephippium san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 12 slacher uun Aasien. Acanthephippium bicolor Acanthephippium chrysoglossum Acanthephippium curtisii Acanthephippium eburneum Acanthephippium gougahensis Acanthephippium javanicum Acanthephippium lilacinum Acanthephippium mantinianum Acanthephippium parviflorum Acanthephippium sinense Acanthephippium splendidum Acanthephippium striatum Acanthephippium sylhetense Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Acanthephippium Wikispecies hää en artiikel tu: Acanthephippium"}
{"id": "45302", "contents": "Stockholms tätort as det hoodstäädregiuun faan Stockholm (komuun) mä elwen amlungemeenen (Stant: 2015). Det as ei detsalew üs det prowins Stockholms län, man bluas en dial diarfaan. Diar wene son 1,5 miljoon minsken. Stockholms tätort as nian ferwaltangsianhaid, a komuunen werke för jo salew. Hat as fölmuar en ploonangsregiuun, a komuunen werke tuup, am grater apgoowen üs t.b. di bau faan industriiuunlaagen, struaten, iisenboonen of huuwner beeder mäenööder uftustemin. Stockholm (Komuun) Stockholms län (Prowins) 59.33333333333318.066666666667Koordinaaten: 59° 20′ N, 18° 4′ O"}
{"id": "45311", "contents": "Det Heby Komuun (üüb Sweedsk: Heby kommun) as ian faan a komuunen uun det Uppsala Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 14.303 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Heby. Uppsala: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45312", "contents": "Arendal as jü tweedgrutst stää önj e Prowins Agder önj Norweegen. E stää läit önjt ååsten foon e prowins, bai e küst foont Skagerrak. Dåt heet 37.861 inboogere (2021). Dåt as e hoodstää foon jü Arendal Komuun. Norway: Agder, citypopulation.de"}
{"id": "45315", "contents": "Det Knivsta Komuun (üüb Sweedsk: Knivsta kommun) as ian faan a komuunen uun det Uppsala Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 19.818 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Knivsta. Steeden Alsike Knivsta Uppsala: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45316", "contents": "Det Östhammar Komuun (üüb Sweedsk: Östhammars kommun) as ian faan a komuunen uun det Uppsala Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 22.364 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Östhammar. Uppsala: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45317", "contents": "Det Tierp Komuun (üüb Sweedsk: Tierps kommun) as ian faan a komuunen uun det Uppsala Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 21.485 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Tierp. Uppsala: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45318", "contents": "Det Uppsala Komuun (üüb Sweedsk: Uppsala kommun) as ian faan a komuunen uun det Uppsala Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden an uast faan't prowins. Det hee 237.596 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Uppsala. Steeden an Taarpen Uppsala Sävja Storvreta Björklinge Bälinge Vattholma Vänge Lövstalöt Almunge Länna Skyttorp Ytternäs och Vreta Knutby Gåvsta Järlåsa Gunsta Skölsta Ramstalund Håga Vårdsätra Skoby Läby Blackstalund Uppsala: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45321", "contents": "En Kamera es en optisk Giraat hur em Skelter me \"iinfang\" ken. Di Noom kumt fan Camera obscura (Junk Rüm me litj Luki-Hol). Eeđer di Bechningsaart es dit forskelig, weđer di Skelter bluat tö en Skirem gung of āpteeknet uur. Wan dit muar üs jen Skelt es en wat weeget uur wat ön Gang es, da snaket em fan Videografii, wan en mal litj Sküür fasthölen uur, da es dit Fotografii Knipser, en Fotoaparaat Sjukhol- of Kompaktkamera SLR Single Lens Reflex - Analoog-Spailreflex-Kamera DSLR Digital Single Lens Reflex - Digitāl-Spailreflex-Kamera DSLM Digital Single Lens Mirrorless - Digitālkamera söner Spail \"Film\"-Kamera Super 8-Kamera Videokamera me Magneetbjen Videokamera me Digitālāpteekning \"Moonitorkamera\", fuar di Seekerhair fuar Plaatsen sa üs Baanen, Baanhofstairen en Spaarikasen, me of söner Āpteekning En Kompaktkamera fan Leica (1950ern). Döör dit Skukhol sjocht em en bet üđers üs di Kamera dit āpnemt. Di Canon EOS 80 D es en DSLR-Kamera fuar Hobbyfotogrāfen, dānen al en bet muar diarfan forstuun. Di Canon T 70 es en mal moderni Analog-SLR, wat ön di 1980er Jaaren ön Moori wiar. Jü wiar dit jest Model, hur em di Film ek muar me di Hun fiiđerdrai kür, bluat me di iinbecht Mootor. Di Nikon Z"}
{"id": "45324", "contents": "Landskrona as jü füftgrutst stää önj e Prowins Skåne, Swärik. E stää läit önjt weesten foon e prowins. Dåt heet 33.372 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Landskrona Komuun. Sweden: Skåne, citypopulation.de"}
{"id": "45325", "contents": "Eslöv as jü njüügentgrutst stää önj e Prowins Skåne, Swärik. E stää läit önjt weesten foon e prowins. Dåt heet 19.783 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Eslöv Komuun. Sweden: Skåne, citypopulation.de"}
{"id": "45326", "contents": "Hässleholm as jü tiintgrutst stää önj e Prowins Skåne, Swärik. E stää läit önjt norden foon e prowins. Dåt heet 19.435 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Hässleholm Komuun. Sweden: Skåne, citypopulation.de"}
{"id": "45328", "contents": "Det Årjäng Komuun (üüb Sweedsk: Årjängs kommun) as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 9942 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Årjäng. At komuun as det füftgratst faan a komuunen uun Värmland. Steeden Årjäng Töcksfors Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "4533", "contents": "Trinambai ((öö.) trinjambi) as en wurd uun't frasch an hää det ütjskriiwang faan't Nordfriisk Instituut auer \"det smokst wurd 2009\" wonen. Det wurd as swaar uun ööder spriaken tu auersaaten an ment ei bluas, wat trinjam mi as, man uk, hü ales mäenööder tuuphinget. At werkskööl \"spriak an literatüür\" faan't instituut hää det wurd mad hunert öödern ütjsoocht. En sweedsk onernemen hää detdiar wurd för hör bedriif auernimen, auer't en paasen wurd uun't sweedsk spriak ei jaft: Trinambai. Jo wel diarmä ütjsai, dat hör onernemen nai mä lidj an lunskap as. Trinambai - Et smukst nordfriisk uurd 2009, tidjskraft Nordfriesland 168, 2009 PDF Nichts und niemand wird ausgeschlossen, Nordfriesland Tageblatt, 20. Oktuuber 2009 NDR beracht uun \"Fresk för en arken\", 25. Jüüne 2009"}
{"id": "45332", "contents": "Det Arvika Komuun (üüb Sweedsk: Arvika kommun) as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 25.854 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Arvika. At komuun as det traadgratst faan a komuunen uun Värmland. Steeden an Taarpen Arvika Edane Glava Gunnarskog Jössefors Klässbol Sulvik Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45333", "contents": "Det Eda Komuun (üüb Sweedsk: Eda kommun) as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 8490 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Charlottenberg. Steeden Charlottenberg Eda glasbruk Koppom Åmotfors (dialwis) Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45334", "contents": "En Spailreflexkamera es en Aart fan Fotoapparaat en jert tö di Kameras. Üp Engelsk jit des Single Lens Reflex Camera (SLR), en wan dit en Digitālkamera es, kumt en D diarfuar, da es dit en DSLR. Wan em en Zoom-Objektiiv me forstelbaar Brenfiirens heer, da ken em döör dit Sjuk-Hol keen, hur'ling dit Skelt \"ütskiaren\" uur. Wan di Kamera sa'n Knop heer, da ken em sagaar fuarof se, hur junk dit Skelt fan dit iinstelt Iipening uur of weđer di Achtergrün skarp uur. Diaraur hen jeft et uk Spailreflexkameras me tau likaartig Linsen. Des jit da TLR (Two Lens Reflex). Senerlig es ön en TLR, dat em ek me di salev Parallaks dit Motiiv döör dit Sjuk-Hol sjocht üs dit leeter āpnomen uur, aurdat dit Leecht döör en üđer Objektiiv en Spailen diar henreflektiaret uur. Bi en TLR kür em uk ek se, wan di Brenfiirens foranert wiar, man diarfuar es di uk ek taacht. Em luket diar fan boowen iin. Fuaral uur es Kameras iin ön Studios üp Statiiv iinseet, wan Skelter fuar di Pass of Köörforloof maaket uur skel. Diarfuar haa ja en kuurt Brenfiirens en let jam gur skarp iinstel. Senerlig bi Portraits es en kuurt Brenfiirens"}
{"id": "45335", "contents": "Det Filipstad Komuun (üüb Sweedsk: Filipstads kommun) as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 10.403 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Filipstad. At komuun as det fjuardgratst faan a komuunen uun Värmland. Steeden an Taarpen Filipstad Lesjöfors Nykroppa Persberg Nordmark Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45336", "contents": "Det Forshaga Komuun (üüb Sweedsk: Forshaga kommun) as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 11.606 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Forshaga. Steeden an Taarpen Forshaga Deje Tjärnheden Dyvelsten Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45337", "contents": "Det Grums Komuun (üüb Sweedsk: Grums kommun) as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 9091 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Grums. Steeden an Taarpen Grums Slottsbron Segmon Borgvik Liljedal Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45338", "contents": "Det Hagfors Komuun (üüb Sweedsk: Hagfors kommun) as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 11.553 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Hagfors. At komuun as det naistgratst faan a komuunen uun Värmland. Steeden an Taarpen Bergsäng Edebäck Ekshärad Geijersholm Hagfors Mjönäs Råda Sunnemo Uddeholm Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45339", "contents": "Det Hammarö Komuun (üüb Sweedsk: Hammarö kommun) as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 16.765 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Skoghall. Steeden Skoghall Vidöåsen Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "4534", "contents": "Abdominea (lat. Abdominea minimiflora) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft 1 slach uun Süüduast-Asien. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Abdominea Wikispecies hää en artiikel tu: Abdominea"}
{"id": "45340", "contents": "Det Karlstad Komuun (üüb Sweedsk: Karlstads kommun) as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 95.408 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Karlstad. At komuun as det sööwenstgratst faan a komuunen uun Värmland. Steeden Alster Blombacka Karlstad Killstad Molkom Skattkärr Skåre Slängserud Vallargärdet Väse Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45341", "contents": "Det Kil Komuun (üüb Sweedsk: Kils kommun) as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 12.134 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Kil. Steeden Fagerås Högboda Kil Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45342", "contents": "Det Kristinehamn Komuun (üüb Sweedsk: Kristinehamns kommun) as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 24.099 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Kristinehamn. Steeden Kristinehamn Björneborg Bäckhammar Ölme Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45343", "contents": "Det Munkfors Komuun (üüb Sweedsk: Munkfors kommun) as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 3680 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Munkfors. Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45344", "contents": "Det Säffle Komuun (üüb Sweedsk: Säffle kommun) as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 15.396 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Säffle. At komuun as det aachstgratst faan a komuunen uun Värmland. Steeden Säffle Svanskog Värmlandsbro Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45345", "contents": "Det Storfors Komuun as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 3948 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Storfors. Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45346", "contents": "Det Sunne Komuun (üüb Sweedsk: Sunne kommun) as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 13.355 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Sunne. At komuun as det seekstgratst faan a komuunen uun Värmland. Steeden an Taarpen Lysvik Mårbacka Rottneros Sunne Uddheden Västra Ämtervik Selma Lagerlöf (1858-1940), skriiwer, wurd uun Mårbacka uun a süüduast faan't komuun, bäären. Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45347", "contents": "Det Torsby Komuun (üüb Sweedsk: Torsby kommun) as ian faan a komuunen uun det Värmland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 11.472 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Torsby. At komuun as det gratst faan a komuunen uun Värmland. Steeden Torsby Sysslebäck Oleby Stöllet Värmland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45348", "contents": "Det Arboga Komuun (üüb Sweedsk: Arboga kommun) as ian faan a komuunen uun det Västmanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 14.100 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Arboga. Västmanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "4535", "contents": "Aberrantia (lat. Aberrantia) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aberrantia Wikispecies hää en artiikel tu: Aberrantia"}
{"id": "45350", "contents": "Det Fagersta Komuun (üüb Sweedsk: Fagersta kommun) as ian faan a komuunen uun det Västmanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 13.319 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Fagersta. Västmanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45351", "contents": "Det Hallstahammar Komuun (üüb Sweedsk: Hallstahammars kommun) as ian faan a komuunen uun det Västmanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 16.608 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Hallstahammar. Västmanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45352", "contents": "Det Köping Komuun (üüb Sweedsk: Köpings kommun) as ian faan a komuunen uun det Västmanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 26.133 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Köping. Steeden an Taarpen Kolsva Munktorp Köping Västmanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45353", "contents": "Det Kungsör Komuun (üüb Sweedsk: Kungsörs kommun) as ian faan a komuunen uun det Västmanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 8787 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Kungsör. Västmanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45354", "contents": "Det Norberg Komuun (üüb Sweedsk: Norbergs kommun) as ian faan a komuunen uun det Västmanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 5714 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Norberg. Västmanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45355", "contents": "Det Sala Komuun (üüb Sweedsk: Sala kommun) as ian faan a komuunen uun det Västmanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 22.998 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Sala. Västmanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45356", "contents": "Det Skinnskatteberg Komuun (üüb Sweedsk: Skinnskattebergs kommun) as ian faan a komuunen uun det Västmanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 4371 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Skinnskatteberg. Västmanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45357", "contents": "Det Surahammar Komuun (üüb Sweedsk: Surahammars kommun) as ian faan a komuunen uun det Västmanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 10.099 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Surahammar. Västmanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45358", "contents": "Det Västerås Komuun (üüb Sweedsk: Västerås kommun) as ian faan a komuunen uun det Västmanland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 156.838 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Västerås. Steeden Västerås Skultuna Hökåsen Irsta Kvicksund Tillberga Barkarö Enhagen-Ekbacken Dingtuna Tidö-Lindö Malmen Örtagården Tortuna Harkie Munga Lycksta Kärsta och Bredsdal Västmanland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45359", "contents": "Det Ale Komuun (üüb Sweedsk: Ale kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 32.148 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Nödinge-Nol. Steeden Nödinge-Nol Surte Älvängen Skepplanda Alvhem Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "4536", "contents": "Acampe san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 7 slacher uun Afrikoo an Aasien. Acampe carinata Acampe cephalotes Acampe ochracea Acampe pachyglossa Acampe praemorsa Acampe rigida Acampe thailandica Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Acanthephippium Wikispecies hää en artiikel tu: Acanthephippium"}
{"id": "45361", "contents": "Det Alingsås Komuun (üüb Sweedsk: Alingsås kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 41.853 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Alingsås. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45362", "contents": "Det Åmål Komuun (üüb Sweedsk: Åmåls kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 12.318 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Åmål. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45363", "contents": "Det Bengtsfors Komuun (üüb Sweedsk: Bengtsfors kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 9409 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Bengtsfors. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45364", "contents": "Di Parallaks (fan ualgreeks παράλλαξις parállaxis „Foranering, hen en töbeek gung“) es di Winkel, hur'ling em eeđer en Objekt luket. Des foranert höm diareeđer, fan hur em tö dit Objekt staant. Bi di Astronomii kumt et mal üp di rocht Parallaks ön, aurdat em diarme meet ken, hur fiir en Stiar fan di Öört wech es. Bi di Fotografii snaket em fan Parallaksenfailen, wan dit Sjuk-Hol wat Üđers weeget üs dit Objektiiv achterön āpnemt. Des kumt fuaral bi iinfach Kompaktkameras sa üs uk bi TLR-Kameras fuar. Hat jeft man uk Sjuk-Höölern, wat di Parallaksenfail kompensiari of weegi ken. (D)SLR-Kameras haa niin Parallaksenfail, aurdat em döör dit Objektiiv luket, wat uk dit Skelt āpnemt. Jüst bi di Fotografii ken em me di Parallaks uk aarberi. Wan em en bet dial giar, da sjocht en Objekt aaftinoch en ben gurter of interesanter üt. Meet-Instrumenti, hur et en bet muar üp önkumt jaa aaftinoch en Spail achter jaar Weeger, dat em likfuar, me di rocht Parallaks oflast, wat meeten uur. Parallaksenfail: Di Weeger deekt ek di spailt Achtergrün, em staant sküüv diarfuar. Sa last em ombi 9,5, man fan em lik diarfuar wiar, da kām em üp 9,6 of nai bi des. Parallaksenfail"}
{"id": "45369", "contents": "Det Bollebygd Komuun (üüb Sweedsk: Bollebygds kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 9634 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Bollebygd. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "4537", "contents": "Acacallis (lat. Acacallis) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 5-6 slacher uun Süüd-Ameerikoo. Uun Brasiilien, Venezuela, Peruu an Kolumbien kem Acacallis föör. Acacallis coerulea (Rchb. f.) Schltr. (1918) (= Aganisia fimbriata Rchb.f.) Acacallis cyanea Lindl. (1853) (= Aganisia cyanea (Lindl.) Rchb.f) Acacallis fimbriata (Rchb. f.) Schltr. (1918) (= Aganisia fimbriata Rchb.f) Acacallis hoehnei (Hoehne) Schltr. (1918) (= Aganisia cyanea (Lindl.) Rchb.f.) Acacallis oliveriana (Rchb. f.) Schltr. (1914) (= Aganisia fimbriata Rchb.f.) Acacallis rosariana V.P.Castro & da Silva (2001) (niet geplaatst) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Acacallis Wikispecies hää en artiikel tu: Acacallis"}
{"id": "45370", "contents": "Det Borås Komuun (üüb Sweedsk: Borås kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 114.091 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Borås. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45379", "contents": "En Lens (uk Lins) es en optisk Giraat, hur dit Leecht döörskiin ken. Senerlig es bi en Lens, dat altert tömendst jen Sir krüm sleepen es. Dit döörskiinen Leecht uur breeken en tö di Meren töhopföört (bi en Saamellens) of ütenachtlerstriilet (bi en Striililens). En konvex sleepen Lens saamelt, en en konkāv sleepen Lens striilet. Di Noom kumt fan di Plaant Lins, war ütsjocht üs en Lens, wat bikonvex sleepen es. Em sair man ek Lens tö di Lins wat em it. Commons: Lens (Optik) – Saamling fan Skelter en Videos Fresnel-Lens"}
{"id": "45380", "contents": "En Hamer es en Werktjüch, wat ön't Hunwerk brükt uur. Hi es aaftinoch fan Iirsen en di Stal es fuar't Miist fan Holt maaket. Swaarer Hamern me 1 bit 4 kg Wecht en kuurt Stal jit Festhamern. Des haa tau lik Baanen. Hamern aur 5 kg Wecht jit Mookers, beeter Maakers. Sok haa aaftinoch Baan en Fen, man hat jeft uk Mookers me tau Baanen. Wan di Hamerhaur üp di Haur haut, Me di Haur rocht üp di Haur Sair di Haur höm \"Sii man aua, Wan Di haut di Hamerhaur.\". (Ken eeđer di Wiis fan Mackie Messer süngen uur) En Mooker Dit Wecht fan dit Iirsen es 5 kg. Di Festhamer heer 1.250 g. Ark Slach fan Hamer heer sin ain Norm (DIN=Deutsche Industrienorm) 3 Hamern fan 300 g bit 5 kg en en Penselööler ön di Achtergrünj Commons: Hamern – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "45381", "contents": "Det Dals-Ed Komuun (üüb Sweedsk: Dals-Eds kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 4756 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Ed. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45382", "contents": "Det Essunga Komuun (üüb Sweedsk: Essunga kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 5698 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Nossebro. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45383", "contents": "Det Falköping Komuun (üüb Sweedsk: Falköpings kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 33.270 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Falköping. Falköping kommun Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45384", "contents": "Det Färgelanda Komuun (üüb Sweedsk: Färgelanda kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 6576 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Färgelanda. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45385", "contents": "Det Göteborg Komuun of Göteborg Steed (üüb Sweedsk: Göteborgs kommun of Göteborgs stad) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 587.549 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Göteborg. Steeden an Taarpen Göteborg Billdal (dial) Donsö Hjuvik Nolvik Olofstorp Styrsö Torslanda Vrångö Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45387", "contents": "Di Skrüüwenpomp eeđer Archimedes waar fan Archimedes üttaacht, dat hi bi Weeter kām. Didiar Pomp es en Skrüüw, wat iin ön en Röör drait uur. Des Aart Pompen es aur Jaarhönerten fuaral ön Egypten langs di Niil ön Gang wesen. Man uk tö delings Tiren sen sok Pompen fuaral ön Holön of Deenemark ön Gang, dat em benenlöns Weeter üt iin ön di Nuurđsee fair. Diar laap ja fuaral me Winjkraft. Hü det pomp werket Fan en Winjmeln öndrewen Skrüüwenpomp En Skepskrüüw aarbert eeđer ditsalev Prinsiip Archimedes sin Skrüüw fuar Jungen tö spöli Skrüüwenpomp iin ön en Betontrumel: Jen Wai röört dit om, üđer Wai om pompt dit üt. Uk di gurt Betonpompen sen aaftjens Skrüüwenpompen. Commons: Skrüüwenpomp eeđer Archimedes – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "45388", "contents": "Dit Prinsiip fan Archimedes es en Natuurgisets, wat Archimedes ütfünen heer. Dit meent, dat ales, wat swumt, bluat sa fiir iin ön't Weeter dükt, bit dat di Rüm öner Weeter (sin Fordrenging) jüst so swaar as üs dit Ding hömsalev. Ön dit Skelt rochts dükt di Klots me sin Wecht ( F {\\displaystyle F} P) naa önern. Manbluat sa fiir bit dat di Rüm öner Weeter ( V {\\displaystyle V} i) jüst sa swaar es üs ( F {\\displaystyle F} p). Di Kraft wat di Klots aur Weeter halt ( F {\\displaystyle F} a) es di Āpdrift en jüst sa stark üs ( F {\\displaystyle F} P). Di Ellen heer ombi 650 Tenen Wecht. Bi Swetweeter wiar dit ombi 650.000 Liitern, bi dit Saaltweeter fan di Uastsee es dit ombi 3% forskelig diarfan. Dit wiar da ombi 650 döör 1,03 = 631.067 Liitern. En Skep giar iin ön Saaltweeter ombi 3 % mener diip, dit sen bi 2,5 Meetern Diipgung ombi 7,5 cm, bi 5 Meetern al 15 cm. Dit ken fuar di salev Diipgung iin ön Saaltweeter muar Leering me langs fo üs iin ön Swetweeter. Commons: Prinsiip fan Archimedes – Saamling fan Skelter en Videos Ombi 3 %"}
{"id": "45389", "contents": "Wat menst dü? Lins (Plaant), di Plaantenslach? Linsen (Plaanten), di Plaantenfamilje? Lins (Optik), fuar Fotografii en muar, üp Aamring? Lens (Optik), fuar Fotografii en muar, üp Sölring? Lens (Frankrik), stääd uun't Département Pas-de-Calais"}
{"id": "45391", "contents": "Det Götene Komuun (üüb Sweedsk: Götene kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 13.263 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Götene. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45392", "contents": "Det Grästorp Komuun (üüb Sweedsk: Grästorps kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 5730 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Grästorp. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45393", "contents": "Det Gullspång Komuun (üüb Sweedsk: Gullspångs kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 5206 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Gullspång. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45394", "contents": "Di Fresnel-Lens [fʀɛˈnɛl-], uk Trapenlens waar ombi 1822 fan di fransöösk Füüsiker Augustin Jean Fresnel üttaacht en wiar jest bluat fuar Füürtürner taacht. Didiar Aart, Lensen tö maaki spaaret man masi Materiaal, en diarom uur dit uk üđers fuul sa omseet. Aur di Trapenforem es dit ek sa gur fuar Optik, man em ken mal gur Leecht diarme striili of töhopfaat. Sa haa uk Overhead-Projektooren Fresnel-Lensen fuar't Leecht man en normaali Lens fuar di Projektsjoon. Fresnel-Lens ön dit Achterleecht fan en Auto. Fresnel-\"Görtel\"-Lens fan di Füürtorn Breemerhaawen. Lamp en Drailens fan di Füürturn üp Aamrem. \"Melting pennies\" - söner Komentār. Di Optik falt altert en bet bleek üt, man em ken dach keen, wat em sjocht. Commons: Fresnel-Lens – Saamling fan Skelter en Videos Lens (Optik)"}
{"id": "45395", "contents": "Det Härryda Komuun (üüb Sweedsk: Härryda kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 39.006 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Härryda. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45396", "contents": "Det Herrljunga Komuun (üüb Sweedsk: Herrljunga kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 9501 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Herrljunga. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45397", "contents": "Det Hjo Komuun (üüb Sweedsk: Hjo kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 9233 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Hjo. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45398", "contents": "Det Karlsborg Komuun (üüb Sweedsk: Karlsborgs kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 6965 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Karlsborg. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45399", "contents": "Det Kungälv Komuun (üüb Sweedsk: Kungälvs kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 48.271 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Kungälv. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45400", "contents": "Det Lerum Komuun (üüb Sweedsk: Lerums kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 43.399 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Lerum. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45401", "contents": "Det Lidköping Komuun (üüb Sweedsk: Lidköpings kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 40.460 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Lidköping. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45403", "contents": "Det Lilla Edet Komuun (üüb Sweedsk: Lilla Edets kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 14.509 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Lilla Edet. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45404", "contents": "Det Lysekil Komuun (üüb Sweedsk: Lysekils kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 14.266 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Lysekil. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45405", "contents": "Det Mariestad Komuun (üüb Sweedsk: Mariestads kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 24.723 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Mariestad. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45406", "contents": "Det Mark Komuun (üüb Sweedsk: Marks kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 35.201 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Mark. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45407", "contents": "Det Mellerud Komuun (üüb Sweedsk: Melleruds kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 9268 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Mellerud. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45408", "contents": "Det Mölndal Komuun (üüb Sweedsk: Mölndals kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 69.943 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Mölndal. Mölndal komuun Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45409", "contents": "Det Munkedal Komuun (üüb Sweedsk: Munkedals kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 10.588 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Munkedal. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45410", "contents": "Det Öckerö Komuun (üüb Sweedsk: Öckerö kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins, uun't Kattegat. Det hee 12.902 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Öckerö. Eilunen Björkö Fotö Grötö Hyppeln Hälsö Hönö Kalvsund Källö-Knippla Rörö Öckerö Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45411", "contents": "Det Orust Komuun (üüb Sweedsk: Orusts kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins, uun't Kattegat. Det hee 15.345 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Henån. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45412", "contents": "Det Partille Komuun (üüb Sweedsk: Partille kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 39.529 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Partille. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45413", "contents": "Det Skara Komuun (üüb Sweedsk: Skara kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 18.732 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Skara. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45414", "contents": "Det Skövde Komuun (üüb Sweedsk: Skövde kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 57.016 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Skövde. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45415", "contents": "Det Sotenäs Komuun (üüb Sweedsk: Sotenäs kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 9125 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Kungshamn. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45416", "contents": "Det Stenungsund Komuun (üüb Sweedsk: Stenungsunds kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 27.556 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Stenungsund. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45417", "contents": "Det Strömstad Komuun (üüb Sweedsk: Strömstads kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Uun a nuurd an uast leit Noorweegen, uun a süüd det Tanum Komuun an uun a waast at Skagerrak. Det hee 13.277 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Strömstad. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45418", "contents": "Det Svenljunga Komuun (üüb Sweedsk: Svenljunga kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 10.864 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Svenljunga. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45419", "contents": "Klaksvík ([ˈklakːsvʊik]; üüb Deensk: Klaksvig) as det naistgratst steed uun a Fääröer. At steed leit uun a süüdwaast faan't eilun Borðoy. Det hee 5024 lidj (2022). Det as at hoodsteed faan det Klaksvík Komuun. Trinjenam't steed stun a berger Myrkjanoyrarfjall (689 m), Háafjall (647 m), Hálgafelli (503 m) an Klakkur (414 m). Faroe Islands: Towns and Villages, citypopulation.de"}
{"id": "45420", "contents": "Streymoy ([ˈstɹɛimɔi] of [ˈstɹɛimɪ]; üüb Deensk: Strømø) as det gratst eilun uun a Fääröer. At eilun leit uun a nuurdwaast faan a eilunskööl. Tu a nuurduast leit Eysturoy, tu a süüdwaast Vágar an tu a süüd Sandoy. Uun a süüd bi a uasteeg faan Streymoy leit Tórshavn, at hoodsteed faan a eilunen. Steeden an Taarpen Steeden an Taarpen üüb't eilun san: Nesvík as nü ünbewenet. Indialing faan Ferwalting At eilun as uun fjauer komuunen onerdiald: Kvívík Sunda (dialwiis) Tórshavn (dialwiis) Vestmanna Commons: Streymoy – Saamling faan biljen of filmer Faroe Islands: Towns and Villages, citypopulation.de"}
{"id": "45425", "contents": "Eysturoy ([ˈɛstʊrˌɔiː]; üüb Deensk: Østerø) as det naistgratst eilun uun a Fääröer. At eilun leit uun a nuurd faan't eilunskööl. Tu a süüdwaast leit Streymoy an tu a nuurduast lei Kalsoy an Borðoy. Steeden an Taarpen Eiði Elduvík Fuglafjørður Funningsfjørður Funningur Gjógv Glyvrar Gøtugjógv Lamba Leirvík Nes Norðragøta Norðskáli Oyndarfjørður Oyri Rituvík Runavík Saltangará Skála Skipanes Strendur Svínáir Syðrugøta Søldarfjørður Toftir Æðuvík Commons: Eysturoy – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "45427", "contents": "Hoyvík ([ˈhɔivʊɪk]; üüb Deensk: Højvig) as det traadgratst steed uun a Fääröer. At steed leit uun a süüduast faan't eilun Streymoy, uun det Tórshavn Komuun. Det hee 4484 lidj (2022). De Hoydal Struum (Hoydalsá), wat uun a süüd faan Hoyvík leept, skääst at steed faan Tórshavn. Faroe Islands: Towns and Villages, citypopulation.de"}
{"id": "45428", "contents": "Det Tórshavn Komuun (üüb Fääröisk: Tórshavnar kommuna, üüb Deensk: Tórshavn Kommune) as ian faan a komuunen uun a Fääröer. At komuun leit uun a süüd faan't eilun Streymoy. Det hee 22.754 lidj (2022). At hoodsteed faan't komuun as Tórshavn. Eilunen A eilunen Hestur an Koltur, tu a süüdwaast faan Streymoy, an't eilun Nólsoy, tu a süüduast, hiar uk tu't komuun. Steeden an Taarpen Tórshavn Argir Hoyvík Hvítanes Kaldbak Kaldbaksbotnur Kirkjubøur Velbastaður Kollafjørður Oyrareingir Signabøur Sund Norðradalur Syðradalur Nólsoy Hestur Koltur Faroe Islands: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "45430", "contents": "Det Tanum Komuun (üüb Sweedsk: Tanums kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 12.965 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Tanumshede. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45431", "contents": "Det Tibro Komuun (üüb Sweedsk: Tibro kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 11.281 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Tibro. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45432", "contents": "Det Tidaholm Komuun (üüb Sweedsk: Tidaholms kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 12.825 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Tidaholm. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45433", "contents": "Det Tjörn Komuun (üüb Sweedsk: Tjörns kommun)) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins, uun't Kattegat. Det hee 16.312 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Skärhamn. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45434", "contents": "Det Töreboda Komuun (üüb Sweedsk: Töreboda kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 9207 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Töreboda. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45435", "contents": "Det Tranemo Komuun (üüb Sweedsk: Tranemo kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 11.937 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Tranemo. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45436", "contents": "Det Trollhättan Komuun (üüb Sweedsk: Trollhättans kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 59.154 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Trollhättan. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45437", "contents": "Det Uddevalla Komuun (üüb Sweedsk: Uddevalla kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 57.122 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Uddevalla. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45438", "contents": "Det Ulricehamn Komuun (üüb Sweedsk: Ulricehamns kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a süüduast faan't prowins. Det hee 24.898 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Ulricehamn. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45439", "contents": "Det Vänersborg Komuun (üüb Sweedsk: Vänersborgs kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a waast faan't prowins. Det hee 39.636 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Vänersborg. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45440", "contents": "Det Vara Komuun (üüb Sweedsk: Vara kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 16.162 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Vara. Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45441", "contents": "Det Vårgårda Komuun (üüb Sweedsk: Vårgårda kommun) as ian faan a komuunen uun det Västra Götaland Prowins uun Sweeden. At komuun leit uun a maden faan't prowins. Det hee 12.180 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Vårgårda. Steeden Vårgårda Östadkulle Horla Västra Götaland: County in Sweden, citypopulation.de"}
{"id": "45446", "contents": "Argir ([ˈaɹʤɪɹ]; üüb Deensk: Arge) as det fjuardgratst steed uun a Fääröer. At steed leit uun a süüduast faan't eilun Streymoy, uun det Tórshavn Komuun. Det hee 2442 lidj (2022). De Sand Struum (Sandá), wat uun a nuurd faan Argir leept, skääst at steed faan Tórshavn. Faroe Islands: Towns and Villages, citypopulation.de"}
{"id": "45447", "contents": "Fuglafjørður (üüb Deensk: Fuglefjord) as det füftgratst steed uun a Fääröer. At steed leit bi a uasteeg faan't eilun Eysturoy. Det hee 1603 lidj (2022). Det as at hoodsteed faan det Fuglafjørður Komuun. Faroe Islands: Towns and Villages, citypopulation.de"}
{"id": "45448", "contents": "Vágar ([ˈvɔːar], uk Vágoy; üüb Deensk: Vågø) as det traadgratst eilun uun a Fääröer. At eilun leit uun a waast faan't eilunskööl. Tu a nuurduast leit Streymoy an tu a waast Mykines. Sian Fjallavatn uun a nuurd. Sørvágsvatn uun a süüd. Steeden an Taarpen Miðvágur Sørvágur Sandavágur Bøur Vatnsoyrar Gásadalur Commons: Vágar – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "45449", "contents": "Suðuroy ([ˈsuːvʊrɔɪ] of [ˈsuːrɪ]; üüb Deensk: Suderø) as det fjuardgratst an süüdermiast eilun uun a Fääröer. Tu a nuurd lei Lítla Dímun, Stóra Dímun, Skúvoy an Sandoy. At jaft en letj eilun, Sumbiarhólmur, wat nai bi't süüdwaasteeg faan Suðuroy leit. Steeden an Taarpen Akrar Fámjin Froðba Hov Hvalba Lopra Porkeri Sandvík Sumba Trongisvágur Tvøroyri Vágur Ørðavík Ørðavíkarlíð Commons: Suðuroy – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "45450", "contents": "Vágur ([ˈvɔavʊɹ]; üüb Deensk: Våg) as det seekstgratst steed uun a Fääröer. At steed leit uun a süüd faan't eilun Suðuroy. Det hee 1380 lidj (2022). Det as at hoodsteed faan det Vágur Komuun. Faroe Islands: Towns and Villages, citypopulation.de"}
{"id": "45451", "contents": "Vestmanna as det sööwenstgratst steed uun a Fääröer. At steed leit uun a nuurdwaast faan't eilun Streymoy. Det hee 1264 lidj (2022). Det as at hoodsteed faan det Vestmanna Komuun. Faroe Islands: Towns and Villages, citypopulation.de"}
{"id": "45452", "contents": "Sørvágur ([ˈsœrvɔavʊr]; üüb Deensk: Sørvåg) as det aachstgratst steed uun a Fääröer. At steed leit uun a süüdwaast faan't eilun Vágar. Det hee 1152 lidj (2022). Det as at hoodsteed faan det Sørvágur Komuun. Faroe Islands: Towns and Villages, citypopulation.de"}
{"id": "45453", "contents": "Miðvágur ([ˈmiːvɔavuɹ]; üüb Deensk: Midvåg) as det njüügenstgratst steed uun a Fääröer. At steed leit uun a süüduast faan't eilun Vágar, uun det Vágar Komuun. Det hee 1136 lidj (2022). Faroe Islands: Towns and Villages, citypopulation.de"}
{"id": "45454", "contents": "Saltangará (üüb Deensk: Saltangerå) as det tjiinstgratst steed uun a Fääröer. At steed leit uun a süüd faan't eilun Eysturoy, uun det Runavík Komuun. Det hee 1100 lidj (2022). Faroe Islands: Towns and Villages, citypopulation.de"}
{"id": "45463", "contents": "Horsens as en stää önjt Dånsch, ap Jutlönj. E stää läit önjt söödååsten foon e Regjoon Midtjylland. Deer booge 61.074 manschene (2022). Dåt as e treedgrutst stää önj Midtjylland. Dåt as e hoodstää foon jü Horsens Komuun. Denmark: Midtjylland, citypopulation.de"}
{"id": "45464", "contents": "Skive as en stää önjt Dånsch, ap Jutlönj. E stää läit önjt norden foon e Regjoon Midtjylland. Deer booge 20.190 manschene (2022). Dåt as e oochtgrutst stää önj Midtjylland. Dåt as e hoodstää foon jü Skive Komuun. Denmark: Midtjylland, citypopulation.de"}
{"id": "45465", "contents": "Skanderborg as en stää önjt Dånsch, ap Jutlönj. E stää läit önjt söödååsten foon e Regjoon Midtjylland. Deer booge 19.963 manschene (2022). Dåt as e nüügentgrutst stää önj Midtjylland. Dåt as e hoodstää foon jü Skanderborg Komuun. Denmark: Midtjylland, citypopulation.de"}
{"id": "45466", "contents": "Ikast as en stää önjt Dånsch, ap Jutlönj. E stää läit önjt sööden foon e Regjoon Midtjylland. Deer booge 15.979 manschene (2022). Dåt as e tiintgrutst stää önj Midtjylland. Dåt as e hoodstää foon jü Ikast-Brande Komuun. Denmark: Midtjylland, citypopulation.de"}
{"id": "45472", "contents": "Nyborg as en stää bai e ååstküst foont ailönj Fyn, önjt Dånsch. E stää hiirt tu e Regjoon Syddanmark; dåt as jü nüügentgrutst stää önj e regjoon. Deer booge 17.525 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Nyborg Komuun. Christian II., foon 1513 tu 1523 Kining foont Dånsch än Norweegen än Hiirtuch foon Slaswik än Holstiinj, wörd 1481 önjt Sloot önj Nyborg tuläid. Denmark: Syddanmark, citypopulation.de"}
{"id": "45475", "contents": "Nørresundby as jü treedgrutst stää önj e Regjoon Nordjylland, önjt Dånsch. E stää läit awt ailönj Vendsyssel-Thy, önj jü Aalborg Komuun, aw e janereege foon e Limfjord foon Aalborg. Dåt heet 23.736 manschne (2022). Denmark: Nordjylland, citypopulation.de"}
{"id": "45476", "contents": "Motala as jü treedgrutst stää önj e Prowins Östergötland, Swärik. E stää läit önjt weesten foon e prowins, bai e Vättern-Siie. Dåt heet 31.340 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Motala Komuun. Sweden: Östergötland, citypopulation.de"}
{"id": "45477", "contents": "Åby as jü soowentgrutst stää önj e Prowins Östergötland, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins, önj jü Norrköping Komuun. Dåt heet 7157 inboogere (2020). Sweden: Östergötland, citypopulation.de"}
{"id": "45478", "contents": "Ljungsbro as jü nüügentgrutst stää önj e Prowins Östergötland, Swärik. E stää läit önj e mal foon e prowins, önj jü Linköping Komuun. Dåt heet 6783 inboogere (2020). Sweden: Östergötland, citypopulation.de"}
{"id": "45479", "contents": "Mjölby as jü fiirdgrutst stää önj e Prowins Östergötland, Swärik. E stää läit önjt weesten foon e prowins. Dåt heet 13.947 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Mjölby Komuun. Sweden: Östergötland, citypopulation.de"}
{"id": "45480", "contents": "Finspång as jü füftgrutst stää önj e Prowins Östergötland, Swärik. E stää läit önjt norden foon e prowins. Dåt heet 13.261 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Finspång Komuun. Sweden: Östergötland, citypopulation.de"}
{"id": "45481", "contents": "Söderköping as jü seekstgrutst stää önj e Prowins Östergötland, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins. Dåt heet 7539 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Söderköping Komuun. Sweden: Östergötland, citypopulation.de"}
{"id": "45482", "contents": "Åtvidaberg as jü oochtgrutst stää önj e Prowins Östergötland, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins. Dåt heet 6934 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Åtvidaberg Komuun. Sweden: Östergötland, citypopulation.de"}
{"id": "45483", "contents": "Vadstena as jü tiintgrutst stää önj e Prowins Östergötland, Swärik. E stää läit önjt weesten foon e prowins, bai e Vättern-Siie. Dåt heet 5714 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Vadstena Komuun. Sweden: Östergötland, citypopulation.de"}
{"id": "45487", "contents": "Bålsta as jü treedgrutst stää önj e Prowins Uppsala, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 15.294 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Håbo Komuun. Sweden: Uppsala, citypopulation.de"}
{"id": "45488", "contents": "Sävja as jü fiirdgrutst stää önj e Prowins Uppsala, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins, önj jü Uppsala Komuun. Dåt heet 9814 inboogere (2020). Sweden: Uppsala, citypopulation.de"}
{"id": "45489", "contents": "Knivsta as jü füftgrutst stää önj e Prowins Uppsala, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 8440 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Knivsta Komuun. Sweden: Uppsala, citypopulation.de"}
{"id": "45490", "contents": "Skutskär as jü seekstgrutst stää önj e Prowins Uppsala, Swärik. E stää läit önjt norden foon e prowins. Dåt heet 7259 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Älvkarleby Komuun. Sweden: Uppsala, citypopulation.de"}
{"id": "45491", "contents": "Storvreta as jü soowentgrutst stää önj e Prowins Uppsala, Swärik. E stää läit önj e mal foon e prowins, önj jü Uppsala Komuun. Dåt heet 6360 inboogere (2020). Sweden: Uppsala, citypopulation.de"}
{"id": "45492", "contents": "Tierp as jü oochtgrutst stää önj e Prowins Uppsala, Swärik. E stää läit önjt norden foon e prowins. Dåt heet 6260 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Tierp Komuun. Sweden: Uppsala, citypopulation.de"}
{"id": "45493", "contents": "Alsike as jü nüügentgrutst stää önj e Prowins Uppsala, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins, önj jü Knivsta Komuun. Dåt heet 5057 inboogere (2020). Sweden: Uppsala, citypopulation.de"}
{"id": "45494", "contents": "Östhammar as jü tiintgrutst stää önj e Prowins Uppsala, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins. Dåt heet 4977 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Östhammar Komuun. Sweden: Uppsala, citypopulation.de"}
{"id": "45495", "contents": "Det Chiang Rai Prowins (üüb Thai: จังหวัดเชียงราย Changwat Chiang Rai [t͡ɕāŋ.wàt t͡ɕʰīa̯ŋ.rāːj]) as ian faan dön prowinsen faan Thailun. At prowins leit uun a nuurd faan't lun an hiart tu det Nuurdthailun Regiuun. Det hee 1.172.928 lidj (2010). At hoodsteed faan't prowins as Chiang Rai. Chiang Rai Prowins hee 18 distrikten: Mueang Chiang Rai Wiang Chai Chiang Khong Thoeng Phan Pa Daet Mae Chan Chiang Saen Mae Sai Mae Suai Wiang Pa Pao Phaya Mengrai Wiang Kaen Khun Tan Mae Fa Luang Mae Lao Wiang Chiang Rung Doi Luang Thailand, citypopulation.de"}
{"id": "45496", "contents": "Kristinehamn as jü tweedgrutst stää önj e Prowins Värmland, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins bai e Vänern siie. Dåt heet 18.597 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Kristinehamn Komuun. Sweden: Värmland, citypopulation.de"}
{"id": "45497", "contents": "Arvika as jü treedgrutst stää önj e Prowins Värmland, Swärik. E stää läit önjt weesten foon e prowins. Dåt heet 14.435 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Arvika Komuun. Sweden: Värmland, citypopulation.de"}
{"id": "45498", "contents": "Skoghall as jü fiirdgrutst stää önj e Prowins Värmland, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 14.407 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Hammarö Komuun. Sweden: Värmland, citypopulation.de"}
{"id": "45499", "contents": "Säffle as jü füftgrutst stää önj e Prowins Värmland, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins. Dåt heet 9241 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Säffle Komuun. Sweden: Värmland, citypopulation.de"}
{"id": "455", "contents": "At Greenfink, (mo.) gräinling, gräine (Chloris chloris, iar: Carduelis chloris) as en sjongfögel uun't famile faan a Finken (Fringillidae). Greenfink, boowen a mantje, oner at wiiftje. Aier faan a Greenfink Aier faan Cuculus canorus bangsi an Carduelis chloris - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Greenfinken Wikispecies hää en artiikel tu: Greenfinken"}
{"id": "45502", "contents": "Filipstad as jü oochtgrutst stää önj e Prowins Värmland, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins. Dåt heet 6248 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Filipstad Komuun. Sweden: Värmland, citypopulation.de"}
{"id": "45503", "contents": "Forshaga as jü soowentgrutst stää önj e Prowins Värmland, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 6448 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Forshaga Komuun. Sweden: Värmland, citypopulation.de"}
{"id": "45504", "contents": "Skåre as jü nüügentgrutst stää önj e Prowins Värmland, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins, önj jü Karlstad Komuun. Dåt heet 5443 inboogere (2020). Sweden: Värmland, citypopulation.de"}
{"id": "45505", "contents": "Sunne as jü tiintgrutst stää önj e Prowins Värmland, Swärik. E stää läit önj e mal foon e prowins. Dåt heet 5106 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Sunne Komuun. Sweden: Värmland, citypopulation.de"}
{"id": "45508", "contents": "A Vänern as en sia uun't süüdwaasten faan Sweeden tesken a prowinsen Värmland an Västra Götaland. Hi as 5.519,1 km² grat, an efter Ladogasia an Onegasia uun Ruslun di traadgratst sia uun Euroopa. Auer a Göta-Kanaal as a Vänern mä a Vätternsia ferbünjen. Uun a Vänern lewe 35 ünlik slacher faan fasker. Sjöareal och sjöhöjd (3,32 MB; PDF), Svenskt vattenarkiv (SVAR), Sveriges meteorologiska och hydrologiska institut (sweedsk) Vattenståndsmätningar i Vänern uun: Väder och Vatten, numer 7, Sveriges meteorologiska och hydrologiska institut (archive.org) Sjödjup och sjövolym (712,6 kB; PDF), Svenskt vattenarkiv (SVAR), Sveriges meteorologiska och hydrologiska institut (sweedsk) Kust och stränder i Sverige (407 kB; PDF), Statistiska centralbyrån (http://www.scb.se) (sweedsk) VattenWeb, Sveriges meteorologiska och hydrologiska institut (sweedsk) Commonskategorii: Vänern – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Vänern (sjiisk)"}
{"id": "45512", "contents": "A Vättern as di naistgratst sia uun Sweeden. Hi as ferbünjen mä di noch grater sia Vänern auer a Göta-Kanaal, an lääpt uf efter a Uastsia auer a Motala ström. A Vättern as 1886 km² grat, an diarmä a naistgratst sia uun Sweeden, an a elwenstgratst sia uun Euroopa. Sjöareal och sjöhöjd (3,32 MB; PDF), Svenskt vattenarkiv (SVAR), Sveriges meteorologiska och hydrologiska institut (sweedsk) Sveriges meteorologiska och hydrologiska institut (sweedsk) Sjödjup och sjövolym (712,6 kB; PDF), Svenskt vattenarkiv (SVAR), Sveriges meteorologiska och hydrologiska institut (sweedsk) Kust och stränder i Sverige (407 kB; PDF), Statistiska centralbyrån (http://www.scb.se) (sweedsk) VattenWeb, Sveriges meteorologiska och hydrologiska institut (sweedsk) Commonskategorii: Vättern – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Vättern (sjiisk)"}
{"id": "45530", "contents": "A Göta-Kanaal as en weederwai faan a Vänernsia uun Sweeden troch a Vätternsia hen tu a Uastsia. Hi as 190,5 kilomeetern lung, an ferlääpt dialwiis troch natüürelk sian. Di eegentelk kanaal as 87,3 kilomeetern lung, an uun a juaren 1810 bit 1832 faan sweedsk soldooten grobet wurden. Diarbi gongt'at auer 58 slüüsen. Det ferbinjang tu a Nuurdsia ferlääpt auer a Vänern, Trollhätte-Kanaal an Göta älv deel tu Göteborg bi't Kattegat. Det hialer ferbinjang faan Nuurd- tu Uastsia swäärs troch Süüdsweeden as 390 kilomeetern lung. Commonskategorii: Göta-Kanaal – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45534", "contents": "Zhuang (aanj nööm Vahcuengh, Vaƅcueŋƅ of Sawndip 话壮, sjineesk 壮语, Pinyin Zhuàngyǔ) as en saamelnööm för en hialer rä spriakwiisen faan't Zhuang fulk uun Sjiina. A miast spreegern lewe uun't autonoom regiuun Guangxi, huar Zhuang uk amtspriak as. Hat as en gudkäänd spriak, diar uun skuulen onerracht woort. Zhuang/Sawndip skraft Zhuang hiart tu a Tai-Kadai spriaken an as nai mä Thai an Lao. Mikael Parkvall, \"Världens 100 största språk 2007\" (The World's 100 Largest Languages in 2007), in Nationalencyklopedin Linda Tsung: Language Power and Hierarchy: Multilingual Education in China. Bloomsbury, London 2014. S. 188. Commonskategorii: Zhuang spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Zhuang"}
{"id": "45537", "contents": "Katrineholm as jü treedgrutst stää önj e Prowins Södermanland, Swärik. E stää läit önjt weesten foon e prowins. Dåt heet 24.447 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon di Katrineholm Komuun. Nils Århammar (1931-2022), spräkemoon, wörd önj Katrineholm tuläid. Sweden: Södermanland, citypopulation.de"}
{"id": "45538", "contents": "Strängnäs as jü fiirdgrutst stää önj e Prowins Södermanland, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins. Dåt heet 14.708 inboogere (2020) . Dåt as e hoodstää foon jü Strängnäs Komuun. Sweden: Södermanland, citypopulation.de"}
{"id": "45539", "contents": "Arnö as jü tiintgrutst stää önj e Prowins Södermanland, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins, önj jü Nyköping Komuun. Dåt heet 4804 inboogere (2020) . Sweden: Södermanland, citypopulation.de"}
{"id": "45540", "contents": "Oxelösund as jü füftgrutst stää önj e Prowins Södermanland, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 11.617 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Oxelösund Komuun. Sweden: Södermanland, citypopulation.de"}
{"id": "45541", "contents": "Torshälla as jü seekstgrutst stää önj e Prowins Södermanland, Swärik. E stää läit önjt norden foon e prowins, önj jü Eskilstuna Komuun. Dåt heet 9421 inboogere (2020) . Sweden: Södermanland, citypopulation.de"}
{"id": "45542", "contents": "Trosa as jü soowentgrutst stää önj e Prowins Södermanland, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins. Dåt heet 7089 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Trosa Komuun. Sweden: Södermanland, citypopulation.de"}
{"id": "45543", "contents": "Flen as jü oochtgrutst stää önj e Prowins Södermanland, Swärik. E stää läit önj e mal foon e prowins. Dåt heet 6577 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Flen Komuun. Sweden: Södermanland, citypopulation.de"}
{"id": "45544", "contents": "Gnesta as jü nüügentgrutst stää önj e Prowins Södermanland, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins. Dåt heet 6376 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Gnesta Komuun. Sweden: Södermanland, citypopulation.de"}
{"id": "45546", "contents": "Gērslön es en Aart fan Lönskep, hur fan Natuur üt fuaral Gērs en Boskern wuksi. Di gurtest Diil fan di Öört es jens Gērslön wesen. Dit es nan ek ditsalev üs Greenlön; wat fan Mensken sa önliar uuren es, dat Tjüch diar gērsi ken. Gērslön kumt fuaral diar fuar, hur ek muar üs 400 mm Riin ön't Jaar faal. Sok Gērslönskepen sen: Great Plains (Prerii), Nuurdameerikoo Euraasisk Gäärslun Patagoonien, Süüdameerikoo Wakseldrüg troopen Tundra, Arktis Andenhuuchlun (Tierra helada), Süüdameerikoo Anatoolien, Türkei Tiibet Pampa, Süüdameerikoo Highveld, Süüdafrikoo Man uk diar hur muar üs 400 mm Riin faal, ken Gērslön wiis. Kasachstaan Burkiina Faaso Kansas Alaska Keenia Commons: Gērslön – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "45562", "contents": "Wat menst dü ? Christchurch (Nei-Sialun) Christchurch (Dorset)"}
{"id": "45564", "contents": "A Nei-Sialun Dooler (ingelsk New Zealand Dollar as det münt faan Nei-Sialun. Hi täält uk üüb Tokelau an uun Niue, an uk üüb a Pitcairn Eilunen. Ään dooler as apdiald tu 100 Cents, at amtelk ISO ufkörtang as NZD, hi woort oober miast ufkört üs NZ$. En neknööm för a Nei-Sialun Dooler as uk Kiiwi Dooler, auer det wurd kiiwi hal mä Nei-Sialun ferbünjen woort, an üüb det 1-Dooler jilstak as uk en kiiwi boowen üüb. Commonskategorii: Nei-Sialun Dooler – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45573", "contents": "At Wrangeleilun (rüsk О́стров Вра́нгеля – Ostrow Wrangelja) as en rüsk eilun uun't Arktisk Sia. Am a uast leit at Tschuktschensia, am a waast at Uastsibiirisk Sia. Hat hiart tu a Rajon Iultin / Iultinsky uun a Autonoom Kreis faan a Tschuktschen. Sant 2004 as at Wrangeleilun en UNESCO Weltarewdial. UNESCO World Heritage Centre: Natural System of Wrangel Island Reserve. Ufrepen di 30. September 2017 (ingelsk). Commonskategorii: Wrangeleilun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45574", "contents": "A Neisibiirisk Eilunen (rüsk Новосибирские острова / Nowossibirskije ostrowa, Jakutisk: Саҥа Сибиир арыылара / Saŋa Sibiir aryylara) san en skööl faan eilunen uun't Arktisk Sia faan Uastsibiirien. Jo lei üüb a geograafisk koordinaaten 73–77° Nuurd, 135–151° Uast üüb en areaal faan 400 × 500 kilomeetern. A eilunen hiar tu't rüsk Republiik Sacha (of Jakuutien). Commonskategorii: Neisibiirisk Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45575", "contents": "Franz-Josef-Lun (rüsk Земля Франца-Иосифа Semlja Franza-Iossifa) as en skööl faan eilunen uun't Arktisk Sia nuurden faan Nowaja Semlja an hiart tu't Oblast Archangelsk uun Ruslun. Uun a 1870er juaren as hat näämd wurden efter di keiser faan Uasterrik-Ungarn, Franz Joseph I.. Commonskategorii: Franz-Josef-Lun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45577", "contents": "Lerum as jü seekstgrutst stää önj e Prowins Västra Götaland Prowins, Swärik. E stää läit önjt söödweesten foon e prowins. Dåt heet 28.491 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Lerum Komuun. Sweden: Västragötaland, citypopulation.de"}
{"id": "45578", "contents": "Alingsås as jü oochtgrutst stää önj e Prowins Västra Götaland Prowins, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 27.423 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Alingsås Komuun. Sweden: Västragötaland, citypopulation.de"}
{"id": "45579", "contents": "Vänersborg as jü tiintgrutst stää önj e Prowins Västra Götaland Prowins, Swärik. E stää läit önjt weesten foon e prowins. Dåt heet 24.112 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Vänersborg Komuun. Sweden: Västragötaland, citypopulation.de"}
{"id": "45581", "contents": "Härnösand as e hoodstää foon e Prowins Västernorrland, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins, bi e Ååstsiie. Dåt heet 18.502 inboogere (2020). Dåt as uk e hoodstää foon jü Härnösand Komuun. Sweden: Västernorrland, citypopulation.de"}
{"id": "45582", "contents": "Skellefteå as jü tweedgrutst stää önj e Prowins Västerbotten, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins. Dåt heet 36.395 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Skellefteå Komuun. Sweden: Västerbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45585", "contents": "A Swakop as tuup mä san tustruum Khan ään faan a gratst drügstruumer uun Namiibia. Hi as 460 km lung an hää en 29.409 km² grat iintoochregiuun.San müs as naibi Swakopmund, huar hi iin uun a Atlantik uflääpt. En drügstruum feert bluas tu enkelt tidjen weeder, wan't stark rinjt uun a rintidj. A miast tidj as hi ütjdrüget. Mapping the Major Catchments of Namibia. Ben J. Strohbach, National Botanical Research Institute, S. 5–6. Commonskategorii: Swakop – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45588", "contents": "At Oshivambo, Oshiwambo of uk Owambo, Ambo as en Bantuspriak uun't süüdwaastelk Afrikoo, diar faan det fulk faan a Owambo snaaket woort. At jaft wel son 1,6 miljoon spreegern, uun Namiibia san't knaap a heleft faan a iinwenern. Commonskategorii: Owambo (spriak) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45589", "contents": "Lycksele as jü treedgrutst stää önj e Prowins Västerbotten, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins. Dåt heet 8660 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Lyckele Komuun. Sweden: Västerbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45590", "contents": "Holmsund as jü fiirdgrutst stää önj e Prowins Västerbotten, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins, önj jü Umeå Komuun. Dåt heet 6046 inboogere (2020). Sweden: Västerbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45591", "contents": "Vännäs as jü füftgrutst stää önj e Prowins Västerbotten, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins. Dåt heet 4567 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Vännäs Komuun. Sweden: Västerbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45592", "contents": "Ursviken as jü seekstgrutst stää önj e Prowins Västerbotten, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins, önj jü Skellefteå Komuun. Dåt heet 3820 inboogere (2020). Sweden: Västerbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45593", "contents": "Vilhelmina as jü soowentgrutst stää önj e Prowins Västerbotten, Swärik. E stää läit önjt söödweesten foon e prowins. Dåt heet 3356 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Vilhlemina Komuun. Sweden: Västerbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45594", "contents": "Skelleftehamn as jü oochtgrutst stää önj e Prowins Västerbotten, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins, önj jü Skellefteå Komuun. Dåt heet 3213 inboogere (2020). Sweden: Västerbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45595", "contents": "Sävar as jü nüügentgrutst stää önj e Prowins Västerbotten, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins, önj jü Umeå Komuun. Dåt heet 3050 inboogere (2020). Sweden: Västerbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45596", "contents": "Nordmaling as jü tiintgrutst stää önj e Prowins Västerbotten, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 2656 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Nordmaling Komuun. Sweden: Västerbotten, citypopulation.de"}
{"id": "45598", "contents": "Generic Access Network es en Standard wat ombi 2005 fastlair uuren es. Dit es diarfuar taacht, dat em me en Mobiiltilefoon uk snaki ken, wan em niin GSM heer. Diarfuar uur en Funkfrekwens nütet, wat niin Jil kostet. Diarom ken dit uk aural frii en söner Lisens önböören uur. Diarom jit dit uk UMA (Unlicensed Mobile Access). Beeter bikeent es dit üs WiFi- of WLAN-Call WLAN-Call es en Technik, wat di Router fan't Fastnat aur di frii Frekwens fuar dit Mobiiltilefoon iinset. Diarfuar melt höm dit Mobiiltilefoon ön dit WLAN ön, en da giar di Komunikatsjoon aur ISM (Industrial, Scientific and Medical Band), en lisensfrii Frekwens, ek aur VoIP (Voice over IP). Dit es gur, aurdat des Aart en Handover önber. Em ken fan't WLAN tö dit GSM-Nat en weđer töbeek en ken fiiđer snaki. Sa helpt des Technik uk töögen Funkhöölern. Fuar WLAN-Call es en Smartphone nöörig, wat diarfuar ütstafiaret es. Me des Iinsteling giar di Mobiiltilefonii altert aur en WLAN, hur em önmelt es. Dit ken uk di Baan of en Hotel wiis. Bi Android ber Google ön, dat di Punkt stjüürt uur, hur em jüst es. Dit skel help, dat en Kraankenwain jen beeter finj ken, wan"}
{"id": "456", "contents": "At greenlungus (Branta leucopsis) as en fögel an hiart tu at onerfamile Ges an swaanen (Anserinae). Ai faan Branta leucopsis - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Greenlunges Wikispecies hää en artiikel tu: Greenlunges"}
{"id": "45602", "contents": "Saint-Denis as en arrondissement uun a nuurd faan't eilun Réunion, diar tu Frankrik hiart. Uun Saint-Denis leit uk det stääd Saint-Denis, det hoodstääd faan Réunion. Uun Saint-Denis wene gud 210.000 minsken (2020) üüb en areaal faan 287,84 km² . Uun Saint-Denis lei trii gemeenen, diar tu sääks kantooner iindiald san: Saint-Denis Sainte-Marie Sainte-Suzanne Saint-Benoît | Saint-Denis | Saint-Paul | Saint-Pierre"}
{"id": "45603", "contents": "Saint-Benoît as en arrondissement uun a uast faan't eilun Réunion, diar tu Frankrik hiart. Uun Saint-Benoît wene gud 127.000 minsken (2020) üüb en areaal faan 735,84 km² . Uun Saint-Benoît lei sääks gemeenen, diar tu fiiw kantooner iindiald san: Bras-Panon La Plaine-des-Palmistes Saint-André Saint-Benoît Saint-Rose Salazie Saint-Benoît | Saint-Denis | Saint-Paul | Saint-Pierre"}
{"id": "45604", "contents": "Saint-Paul as en arrondissement uun a waast faan't eilun Réunion, diar tu Frankrik hiart. Uun Saint-Paul wene gud 127.000 minsken (2020) üüb en areaal faan 537,20 km² . Uun Saint-Paul lei fiiw gemeenen, diar tu sööwen kantooner iindiald san: Le Port La Possession Saint-Leu Saint-Paul Les Trois-Bassins Saint-Benoît | Saint-Denis | Saint-Paul | Saint-Pierre"}
{"id": "45605", "contents": "Saint-Pierre as en arrondissement uun a süüd faan't eilun Réunion, diar tu Frankrik hiart. Uun Saint-Pierre wene gud 310.00 minsken (2020) üüb en areaal faan 942,84 km² . Uun Saint-Pierre lei tjiin gemeenen, diar tu tjiin kantooner iindiald san: Cilaos Entre-Deux L’Étang-Salé Les Avirons Petite-Île Saint-Joseph Saint-Louis Saint-Philippe Saint-Pierre Le Tampon Saint-Benoît | Saint-Denis | Saint-Paul | Saint-Pierre"}
{"id": "45608", "contents": "Uwe Herms (* 9. September 1937 uun Salzwedel, Altmark, † 7. Febrewoore 2023 uun Garding, Nuurdfresklun) wiar en skriiwer. Uwe Herms wooks ap uun Hamborag, hää diar sin abituur maaget, an hää faan 1959 bit 1963 Filosofii, Konsthistoore an Germanistik studiaret. Tidjwiis hää'er uun Illinois uun Ameerikoo lewet. Un a 1960er juaren hää Herms bi det bleed Konkret werket, uun a 1970er juaren wiar hi redaktöör bi a NDR. Diar hää hi uk auer Konrad Zuse werket. Tuleetst hää Herms uun Popenbel üüb Eidersteed üs frei skriiwer lewet. Uwe Herms hääl föl faan di skriiwer an filosoof Henry David Thoreau, di uun a juaren 1845 bit 1847 det buk Walden; or, Life in the Woods skrääw. 1968: Förderpris faan Norddeutscher Schriftstellerverband 1969: Förderpris faan Niedersächsischer Kunstpreis 1979: Stipendium faan't Deutsche Akademie Rom Villa Massimo 1983: Pris bi a Ingeborg-Bachmann-Preis 1995 an 1998: Stipendium uun't Künstlerhaus Edenkoben 1996: Stipendium faan a Künstlerhof Schreyahn 2001–2002: Stipendium faan't Internationales Künstlerhaus Villa Concordia, Bamberg Brokdorfer Kriegsfibel. Eigenverlag, Hamburg 1977 Familiengedichte. Svato, Hamburg 1977 Der Mann mit den verhodeten Hirnlappen. The man with the testiculated brainlobes. Deutsch und Englisch. Svato, Hamburg 1977 Das Haus in Eiderstedt. Erzählung. Bertelsmann, München 1985 Yoga-Schule. Das Übungsbuch zur Fernsehserie."}
{"id": "45614", "contents": "Norilsk Norilsk (rüsk Нори́льск) as en gratstääd uun't nuurden faan't Regiuun Krasnojarsk uun Ruslun. Diar wene 175.365 minsken (Stant 14. Oktuuber 2010). Hat täält üs nuurdermiast gratstääd faan a welt. Uun Norilsk woort föraal Nikel ufbaud, an diaram haa's diar böös mä a fulgen för a amwelt tu dun. Commonskategorii: Norilsk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45615", "contents": "Surgut Surgut (rüsk Сургу́т; Chantisk Сө̆ркут, Sө̆rkut) as en rüsk gratstääd bi a struum Ob. Hat hiart tu a Autonoom Kreis faan a Chanten an Mansen. Diar wene 306.675 minsken (Stant 14. Oktuuber 2010). Commonskategorii: Surgut – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45626", "contents": "Tscheljabinsk Tscheljabinsk [t͡ʃɛlʲˈjabɪnsk] ( ütjspriak?/i, rüsk Челябинск, amskrewen Čeljabinsk) as en rüsk gratstääd bi a Uraal Berger. Uun det sööwenstgratst stääd faan Ruslun wene 1.198.858 minsken (2017). Tscheljabinsk as at hoodstääd faan't Oblast Tscheljabinsk. Commonskategorii: Tscheljabinsk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45633", "contents": "Perm (Stääd) Perm (rüsk Пермь) as en gratstääd uun Ruslun naibi a Uraal Berger mä 991.162 iinwenern (Stant 14. Oktuuber 2010). Perm as at hoodstääd faan't Regiuun Perm. Commonskategorii: Perm (Stääd) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45635", "contents": "Timrå as jü fiirdgrutst stää önj e Prowins Västernorrland, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins. Dåt heet 10.494 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Timrå Komuun. Sweden: Västernorrland, citypopulation.de"}
{"id": "45636", "contents": "Sollefteå as jü füftgrutst stää önj e Prowins Västernorrland, Swärik. E stää läit önjt norden foon e prowins. Dåt heet 8527 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Sollefteå Komuun. Sweden: Västernorrland, citypopulation.de"}
{"id": "45637", "contents": "Kramfors as jü seekstgrutst stää önj e Prowins Västernorrland, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins. Dåt heet 6881 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Kramfors Komuun. Sweden: Västernorrland, citypopulation.de"}
{"id": "45643", "contents": "Samara Samara (rüsk Сама́ра; faan 1935 bit 1990 Kuibyschew (Куйбышев)) as en gratstääd uun Ruslun bi a struum Wolga. Diar wene 1.164.685 minsken (Stant 14. Oktuuber 2010). Hat as wel det njügenstgratst stääd uun Ruslun, an hoodstääd faan det Prowins (Oblast) Samara. Commonskategorii: Samara – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45649", "contents": "Kasan Kasan (rüsk Каза́нь; tataarisk Казан) as det hoodstääd faan't Republiik Tatarstaan uun Ruslun bi a struum Wolga. Mä gud 1,2 miljoon minsken as Kasan at sääkstgratst stääd uun Ruslun. Commonskategorii: Kasan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45656", "contents": "Wolgograd Wolgograd (rüsk Волгоград ?/i), bit 1925 Zarizyn (rüsk Царицын ?/i), faan 1925 bit 1961 Stalingrad (rüsk Сталинград ?/i), as en gratstääd uun Ruslun bi a struum Wolga. Diar wene 1.021.215 minsken (Stant 14. Oktuuber 2010). Hat as hoodstääd faan't Prowins (Oblast) Wolgograd. Uun a Ööder Weltkriich wiar en böös sliak uun an am Stalingrad. Commonskategorii: Wolgograd – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45659", "contents": "Sotschi Sotschi (rüsk Сочи, ütjspriak?/i, amskrewen Soči) as en gratstääd uun Ruslun bi't Suart Sia. Sotschi leit uun't Regiuun Krasnodar uun Süüdruslun, an diar wene 343.334 minsken (Stant 14. Oktuuber 2010). Sotschi as bekäänd för san fräämenferkiar. Commonskategorii: Sotschi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45664", "contents": "Rostow bi a Don Rostow bi a Don (rüsk Росто́в-на-Дону́, Rostow-na-Donu) as en gratstääd uun Ruslun naibi't Sia faan Asow. Hat as hoodstääd faan't Prowins (Oblast) Rostow uun Süüdruslun, an diar wene muar üs ian miljoon minsken. Wan dü a föörstääden märeegenst, san't sogoor muar üs tau miljoonen. Commonskategorii: Rostow bi a Don – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45670", "contents": "A Rüsk Ruubel (rüsk российский рубль) as at münt faan Ruslun. Hat woort uk uun rüsk besaat regiuunen brükt: Oblast Cherson, Oblast Saporischschja, Autonoom Republiik Krim, Oblast Donetsk an Oblast Luhansk uun a Ukraine; Abchaasien an Süüdoseetien uun Georgien. Ään Ruubel as apdiald tu 100 Kopeeken, det ufkörtang as ₽, an di internatsionaal code efter ISO 4217 as RUB. A wakselkurs leit aktuel (02.2023) bi ~ 80 RUB för 1 EUR. Commonskategorii: Rüsk Ruubel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45677", "contents": "Emil Nolde (* 7. f. d. Bārichtmuun 1867 üs Hans Emil Hansen ön Nolde bi Burkal; † 13. f. d. Gērsmuun 1956 ön Seebel) wiar en mal bikeent Könstmaalern fan di Ekspresionismus. Hi wiar jen fan di gurt Akwarelisten ön di Könst fan dit 20.Jaarhönert. Nolde sin Skelter sen fuaral uk fuar sin stark Klöörwaal bikeent. Emil Nolde kām hok Kilomeetern uasterfuar fan Tondern ön Nolde bi Burkal tö Wārel. Hi wiar dit fjuart fan fif Jungen, wat en Buernfamiilie fing. Sin Faađer wiar en Nuurđfriisk fan en Tērp Naibel; hi spreek Nuurđfriisk, sin Mooter spreek Sønderjysk. Nolde her trii ialer Brüđern en en Sester diar junger wiar. Nolde, dit Tērp hur hi fan kām liar ön di nuurđern Diil fan't Hertoochdoom Sleeswich, wat fan 1867 bit 1920 tö Preussen en diarme uk tö dit Dütsk Rik jert. Sa ging Emil Nolde uk tö dütsk Skuulen. Di Famiilie her fuul Mait me di Buernstair en wiar aaft knap me Iit en Jil. Fan 1884 bit 1888 liirt Nolde, wat fan Holt tö snetji sa üs tö teekni bi di Könsthunwerkskuul ön Flensborig. Hi fing man niin Liirofslüt. Achterön aabert hi ön Mööbelfaabriiken, me Üđern uk ön München, Karlsruhe en Berlin."}
{"id": "45678", "contents": "Elektromagneetisk induksion of ianfach induksion komt ap, wan faan en magneetfial en elektrisk fial apbaud woort. Det könst dü bi det bil rochts sä: Det magneetfial woort feranert, an so komt'at tu en induksion uun det spuul. Bi a aanjer faan't spuul könst dü do en späänang meed. Mä detdiar späänang könst dü t.b. lampen of maskiinen uundriiw. At induksion as 1831 faan Michael Faraday ütjfünjen wurden. Hi wost, dat en elektrisken struum det magneetfial feranert. An do küd hi efterwise, dat amkiard en magneetfial, diar ham feranert, för elektrisk struum suragt. Uun a technik woort det induksion ütjnadegt bi en generaator of en transformaator. Induktiwiteet Commonskategorii: Elektromagneetisk induksion – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45680", "contents": "Kvissleby as jü oochtgrutst stää önj e Prowins Västernorrland, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins, önj jü Sundsvall Komuun. Dåt heet 5145 inboogere (2020). Sweden: Västernorrland, citypopulation.de"}
{"id": "45681", "contents": "Matfors as jü nüügentgrutst stää önj e Prowins Västernorrland, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins, önj jü Sundsvall Komuun. Dåt heet 3405 inboogere (2020). Sweden: Västernorrland, citypopulation.de"}
{"id": "45682", "contents": "Njurundabommen as jü tiintgrutst stää önj e Prowins Västernorrland, Swärik. E stää läit önjt söödååsten foon e prowins, önj jü Sundsvall Komuun. Dåt heet 2793 inboogere (2020). Sweden: Västernorrland, citypopulation.de"}
{"id": "45683", "contents": "Elektromagneetisk Induktsion of iinfach Induktsion kumt āp, wan fan en Magneetfial en elektrisk Fial āpbecht uur. Dit es rochts üp Skelt tö keen: Dit Magneetfial uur foranert, en sa kumt et tö en Induktsion iin ön di Spuul. Bi di Jenen fan di Spuulenwiir ken em en Spaning meet. Me didiar Spaning ken em Lampen of Maskiinen ön Gang fo. Di Induktsion es 1831 fan Michael Faraday ütjfünen uuren. Hi wust, dat en elektrisk Stroom dit Magneetfial foranert. En da kür hi biweegi, dat omkiirt en Magneetfial, wat höm foranert, fuar elektrisk Stroom sörigt. Bi di Technik uur Induktioon fuar Generatooren of Transformatooren iinseet. Induktiwiteet Commons: Elektromagneetisk Induktsion – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "45684", "contents": "Åmli as en stää önj jü Agder Prowins. E stää läit önjt ååsten foon e prowins. Dåt hee 670 inboogere (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Åmli Komuun. Norway: Agder, citypopulation.de"}
{"id": "45685", "contents": "Det Åmli Komuun as ian faan a komuunen uun det Agder Prowins uun Noorweegen. At komuun leit uun a uast faan't prowins. Det hee 1822 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Åmli. Agder: County in Norway, citypopulation.de"}
{"id": "45691", "contents": "Köping as jü tweedgrutst stää önj e Prowins Västmanland, Swärik. E stää läit önjt söödweesten foon e prowins. Dåt heet 18.711 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Köping Komuun. Sweden: Västmanland, citypopulation.de"}
{"id": "45692", "contents": "Sala as jü treedgrutst stää önj e Prowins Västmanland, Swärik. E stää läit önjt nordååsten foon e prowins. Dåt heet 13.608 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Sala Komuun. Sweden: Västmanland, citypopulation.de"}
{"id": "45693", "contents": "Fagersta as jü fiirdgrutst stää önj e Prowins Västmanland, Swärik. E stää läit önjt nordweesten foon e prowins. Dåt heet 11.780 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Fagersta Komuun. Sweden: Västmanland, citypopulation.de"}
{"id": "45694", "contents": "Hallstahammar as jü füftgrutst stää önj e Prowins Västmanland, Swärik. E stää läit önjt sööden foon e prowins. Dåt heet 11.423 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Hallstahammar Komuun. Sweden: Västmanland, citypopulation.de"}
{"id": "45695", "contents": "Arboga as jü seekstgrutst stää önj e Prowins Västmanland, Swärik. E stää läit önjt söödweesten foon e prowins. Dåt heet 10.800 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Arboga Komuun. Sweden: Västmanland, citypopulation.de"}
{"id": "45696", "contents": "Surahammar as jü soowentgrutst stää önj e Prowins Västmanland, Swärik. E stää läit önj e mal foon e prowins. Dåt heet 6404 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Surahammar Komuun. Sweden: Västmanland, citypopulation.de"}
{"id": "45697", "contents": "Kungsör as jü oochtgrutst stää önj e Prowins Västmanland, Swärik. E stää läit önjt söödweesten foon e prowins. Dåt heet 5913 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Kungsör Komuun. Sweden: Västmanland, citypopulation.de"}
{"id": "45698", "contents": "Norberg as jü nüügentgrutst stää önj e Prowins Västmanland, Swärik. E stää läit önjt norden foon e prowins. Dåt heet 4487 inboogere (2020). Dåt as e hoodstää foon jü Norberg Komuun. Sweden: Västmanland, citypopulation.de"}
{"id": "45699", "contents": "Skultuna as jü tiintgrutst stää önj e Prowins Västmanland, Swärik. E stää läit önjt ååsten foon e prowins, önj jü Västerås Komuun. Dåt heet 3391 inboogere (2020). Sweden: Västmanland, citypopulation.de"}
{"id": "457", "contents": "Griikenlönj, åmtlik jü Häleenisch Republiik (Griichisch: Ελλάδα Elláda än Ελληνική Δημοκρατία Ellinikí Dimokratía), as en lönj önjt söödååsten foon Euroopa. Önjt nordweesten läit Albaanien, önjt norden Matsedoonien än önjt nordååsten lade Bulgaarien än e Türkäi. Deer booge 10.816.286 manschne (2011). E hoodstää foont lönj as Athen. Da tiin grutste stääse önjt lönj san: Griikenlönj as sunt 1981 lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Greece: Municipal Division, citypopulation.de Greece: Regions and Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45700", "contents": "Det Arendal Komuun as ian faan a komuunen uun det Agder Prowins uun Noorweegen. At komuun leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 45.065 lidj (2021). At hoodsteed faan't komuun as Arendal. Agder: County in Norway, citypopulation.de"}
{"id": "45702", "contents": "A Humaan Imuundefizienz-Wiirus (faan ingelsk: Human immunodeficiency virus), ufkört HIV as en wiirus, di det imuunsüsteem faan en minsk uunstaken maaget. Enkelt minsken mä det sjocht mark diar auer loong juaren goorniks faan, man tuleetst woort det AIDS kraankes ütjliaset. At HIV sjocht as sant a 1980er juaren tu en pandemii wurden, an diar san al muar üs 40 miljoon minsken auer stürwen. Noch ans son 40 miljoon minsken haa tu tidj (2021) det HIV sjocht. Human immunodeficiency virus 1 Human immunodeficiency virus 2 (HIV-2) Commonskategorii: HIV – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: HIV"}
{"id": "45703", "contents": "AIDS (ütjspriak: [ɛɪ̯t͡s], faan ingelsk: acquired immune deficiency syndrome) as en kraankes, diar faan en HIV wiirus ütjliaset woort. Didiar wiirus maaget det imuunsüsteem faan en minsk uunstaken. Hi koon ham do ei muar jin ianfach kraankesen weere. Diar san al muar üs 40 miljoon minsken bi stürwen. Weltwidj haa 0,8% faan a minsken det HIV sjocht, uun Afrikoo san't son 25%. Di wiirus woort auerdraanj bi seksuaalkontakten. Dü könst di diar ei jin imfe läät. An AIDS koon uk ei hialet wurd. Commonskategorii: AIDS – Saamlang faan bilen of filmer Pandemii"}
{"id": "45707", "contents": "Diabetes mellitus (faan ualgreks διαβήτης diabḗtes [trochluupen] an latiinsk mellitus [hönangswet]) of kurt Diabetes, Sokerkraankes of Soker as en kraankes faan a stoofwaksel. Hat daaget bi minsken ap, huar at lif nian of ei nooch insuliin tufeert. At blud auersokert, an di minsk woort kraank. A nerfen an a äädern wurd uungreben. Uk bi diarten jaft'at sokerkraankes. Faan det kraankes wost a dochtern al uun a antike, man jo küd diar niks bi du. Iarst üs det hormoon insuliin konstelk produsiaret wurd küd, küd minsken mä det kraankes linger lewe. Jo skel do stüdag insuliin sprütje, of insuliin-tableten nem. Commonskategorii: Diabetes mellitus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45711", "contents": "Konserwenduusen san blikduusen ütj iisen of alumiinium. Jo san för't apwaarin faan iidjwaaren diar. Jo kön bluas iansis brükt wurd, an wurd do wechsmeden, of fölmuar weder apwerket (recycelt). Iidjwaaren kön uk uun konserwenglees apwaaret wurd. Glees kön muarsis brükt wurd, man jo san temelk swaar uun ferglik tu blikduusen. Konserwenduus mä ringler, amdat hat stabiiler woort. Konserwenduus för fask, faskduus. Duusen för droonk. Brükt duusen wurd saamelt an weder apwerket. Konserwenglees Sogoor üüb det letj eilun Oomram jääw't uun Neebel sant 1896 en konserwenfabriik. Diar san anen faan't fögelkui iinduuset wurden, an bit Ameerikoo fersjüürd wurden. Andreas-Doelz.de Commonskategorii: Konserwenduus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45720", "contents": "Norwäisch as en skandinoowischen spräke wat foon ambai fiiw miljoone manschne snååked wårt, fort mååst önj Norwäi. Et norwäisch bestoont üt maning ünlike dialäkte ouers et jeeft deer nån sliiks \"huuchnorwäisch\". Uk önj e öfentlikhäid snååket huum fort mååst san äine mämenspräklike dialäkt. Schraawen wårde koon norwäisch aw ån foon twäär gödjkånde schraftspräke: Nynorsk än Bokmål. Bokmål heet ham üt et Riksmål ütwikled wat awt dåånsch basiirt. Nynorsk wörd foon e spräke waasenschapsmoon Ivar Aasen önj e mal foont 19. iirhunert apstald än basiirt apårti aw e äinschape foon da dialäkte wat önj weest- än sentråål-norwäi snååked wårde. Önj biise spräke koone maning uurde aw möre sliike schraawen wårde amdåt ja tu da ünlike spräkewise pååse. Önjt schölj liirt följk biise schraftspräke ouers ån deerfoon as sidemål (\"sidespräke\"). Commons: Norwäisch – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "45724", "contents": "f Doyle’s Delight as mä en hööchde faan 1.124 m di huuchst berag uun Belize, Madelameerikoo (iar: British Honduras). Hi as man sjauer meeter huuger üs di naistgratst berag, Victoria Peak. Bias berger lei uun't beragkeed faan a Maya Mountains, üüb't grens tesken a prowinsen Toledo an Cayo. Di berag füng san nööm efter Arthur Conan Doyle. mapcarta.com"}
{"id": "45725", "contents": "f p1 p5 A Maya Mountains (spoonsk Montes Maya) san en beragkeed uun Belize, an ling iin bit uun't uastelk Guatemaala. A huuchst berag diar as Doyle's Delight mä en hööchde faan 1124 meetern. Di rin faan diar lääpt uf uun a Belize River. Al uun't juar 1200 f.Kr. hää det fulk faan a Maya diar siidelt, so san a berger uk tu hör nööm kimen. Mayastääd Caracol Commonskategorii: Maya Mountains – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45728", "contents": "A Maya san en fulk faan uuriinwenern an en ääder huuchkultuur uun Madelameerikoo. Daalang lewe wel son sääks miljoon Maya uun Meksiko (üüb Yucatán, uun Chiapas an Tabasco), uun Belize, Guatemaala, Honduuras an El Salvador. A gratst sköölen lewe uun Meksiko, det san a Mayathan (~ 800.000), Tzeltal (~470.000) an Tzotzil (~430.000). Dzibilchaltún (6./7. Jh.) Palenque (7. Jh.) Uxmal (8./9. Jh.) 'Böög faan Kabah' (8./9. Jh.) Commonskategorii: Maya – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45729", "contents": "A Belize River (spoonsk Río Belice) as en 290 km lungen struum uun Belize. Sin iintoochregiuun amfaadet sowat en sjuarden faan't lun, huar sowat a heleft faan a minsken uun Belize lewe. Hi ferlääpt uun't nuurden faan a Maya Mountains, an hää san müs naibi Belize City, huar hi iin uun't Kariibisk Sia lääpt. Commonskategorii: Belize River – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45731", "contents": "A Maya spriaken san en spriakfamile uun Madelameerikoo, an wurd faan a Maya snaaket. Daalang jaft at wel son 6 miljoon Maya spreegern, fööraal üüb't hualeweilun Yucatan uun a stooten Guatemaala, Süüduast-Meksiko, Belize an Waast-Honduras. Iindialang efter Kaufmann an Campbell: Cholan-Tzeltalan Cholan Chol-Chontal Chol (Ch’ol, Lak t’an): ~ 190.000 spreegern uun Chiapas (Meksiko) Chontal (Yokot t’an): ~ 44.000 uun Tabasco (Meksiko) Chortí (Ch’orti’): ~ 52.000 uun an am Copán (Guatemaala) Tzeltalan Tzeltal (Bats’il K’op): ~ 336.000 uun Chiapas Tzotzil (Batsil k’op): ~ 356.000 uun Chiapas Huastecan (Téenek) Huastekisk: ~ 173.000 uun Veracruz an San Luis Potosí (Meksiko) Kanjobalan-Chujean: Chujean Chuj: ~ 41.000 uun Huehuetenango (Guatemaala), ~ 2.000 uun Chiapas Tojolabal (Tojolwinik otik): ~ 45.000 uun Chiapas Kanjobalan (Kanjobal-Jacaltec) Kanjobal (Q’anjob’al): ~ 100.000 uun Huehuetenango Jacalteco (Popti', Abxubal): ~ 40.000 uun Jacaltenango (Guatemaala), ~ 584 uun Chiapas Acateco: ~ 48.000 uun an am San Miguel Acatán (Guatemaala), ~ 10.000 uun Chiapas Mocho: ~ 168 uun Chiapas Quichean-Mamean Ixil-Mamean Ixilan Aguacateco (Awakateko): ~ 18.000 uun Waast-Huehuetenango Ixil (Chajul, Cotzal, Nebaj): ~ 71.000 uun Guatemaala Mamean (Mam, Tacaneco, Tectiteco): uun an am Huehuetenango Mam: ~ 520.000 uun Huehuetenango, ~ 8.700 (Qyool) uun Chiapas Tacaneco: ~ 20.000 uun an am Tacaná uun San Marcos"}
{"id": "45737", "contents": "f A Victoria Peak as mä en hööchde faan 1120 Metern di naisthuuchst berag uun Belize, Madelameerikoo (iar: British Honduras). Hi as man sjauer meeter liager üs di huuchst berag, Doyle's Delight. Bias berger lei uun't beragkeed faan a Maya Mountains, üüb't grens tesken a prowinsen Toledo an Cayo. Di berag füng san nööm efter Könangin Viktoria faan't Ferianagt Könangrik. mapcarta.com"}
{"id": "45739", "contents": "En Tolstook as en aperoot, am lengdin uftumeeden. Likes dat wi daalang ei muar mä tol, man mä meetern an sentimeetern ufmeed, het hi widjer \"tol\"stook. Hi as miast tau meeter lung an apdiald tu tjiin les. En tolstook as en wichtag hoonwerkstjüch. Commonskategorii: Tolstook – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45749", "contents": "Tuunstian of Kleistian as en klastisk sediment-stianang mä gans fiin sunkurner (tuun) uun. Stian mä grööwer sun as Siltstian of Sunstian. Commonskategorii: Tuunstian – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45751", "contents": "Brekzie of Breccia as en klastisk sediment-stianang, huar grööw stianer uun fiiner materiool üs t.b. sun of silt of tuun iinslööden san. Commonskategorii: Brekzie – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45753", "contents": "Siltstian as en klastisk sediment-stianang mä gans fiin sunkurner (silt) uun. Silt as grööwer üs tuun, oober fiiner üs sun. Commonskategorii: Siltstian – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45756", "contents": "De Abia Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüd faan't lun. Det hee 4.143.100 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Umuahia. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45757", "contents": "De Adamawa Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a uast faan't lun. Det hee 4.902.100 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Yola. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45758", "contents": "De Akwa Ibom Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüd faan't lun. Det hee 4.979.400 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Uyo. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45759", "contents": "De Anambra Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüd faan't lun. Det hee 5.953.500 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Awka. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45760", "contents": "De Bauchi Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 8.308.800 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Bauchi. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45761", "contents": "De Bayelsa Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüd faan't lun. Det hee 2.537.400 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Yenagoa. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45762", "contents": "De Benue Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 6.141.300 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Makurdi. Benue-Kongo Spriiken Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45764", "contents": "De Borno Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 6.111.500 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Maiduguri. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45765", "contents": "De Cross River Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 4.406.200 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Calabar. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de Cross-River spriaken"}
{"id": "45767", "contents": "Wat menst dü? Cross-River spriaken luke diar: Volta-Kongo spriaken mä: Benue-Kongo spriaken Cross River (Bundesstoot) uun Nigeeria Cross River (Struum) uun Nigeeria"}
{"id": "45769", "contents": "At Federal Capital Territory (FCT) as det hoodstäädteritoorium faan Nigeeria. Diar lewe gud 3,5 miljoon minsken (2016). FCT uun Nigeeria FCT Koord Tu't FCT hiart fööraal det hoodstääd Abuja. Bit 1976 haa diar man jüst 250.000 minsken lewet. Do kaam di ploon, diar at nei hoodstääd tu baun, an sant 1991 hää Abuja det ual hoodstääd Lagos ufliaset. At FCT täält üs aparte regiuun an hiart tu nään faan a ööder 36 bundesstooten. Commonskategorii: Federal Capital Territory – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45770", "contents": "De Delta Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüd faan't lun. Det hee 5.636.100 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Asaba. De nööm betjocht ham üüb det delta faan a Niiger Struum uun a Golf faan Guinea. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45771", "contents": "De Ebonyi Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 3.242.500 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Abakaliki. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45772", "contents": "De Edo Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüd faan't lun. Det hee 4.777.000 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Benin City. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de Commons: Edo (Bundesstoot) – Saamling faan biljen of filmer Köningrik Edo"}
{"id": "45774", "contents": "A Naira (₦, NGN) as det münt faan Nigeeria. Ään Naira as apdiald tu 100 Kobo (k). Hi as 1973 iinfeerd wurden an hää det Nigeriaans Pünj ufliaset. A Naira (NGN) woort faan det Central Bank of Nigeria (CBN) ütjden. Commonskategorii: Naira – Saamlang faan bilen of filmer Bilen faan a Naira (ingelsk)"}
{"id": "45776", "contents": "E krouf bai e Wiidou, Der Krug an der Wiedau, Kroen ved Vidåen, Æ kro ve æ Virå, De Krooch an de Wiedau as en spoosagen kriminaalfilm, di ham am det fulksufstemang 1920 dreit. Hi as 2020 dreid wurden an 2021 tuiarst wiset wurden. Sant 2023 as hi bi YouTube tu sen. Hi as 95 minüüten lung. Uun di film gongt'at am en kruch an en stak lun bi a Wiidau tesken Sjiisklun an Denemark, diar bi't fulksufstemang ferjiden wurden as. Tu hün lun hiart di kruch nü? An do woort di nuurdfresk loonriad duad auer a wilswinstaach üüb a grens fünjen. Diarbi jaft'at diar goornian wilswin, ... sait kruuger Loorns. Di film spelet bi a grens, an diaram kem diar uk flook spriaken föör: Nuurdfresk (fering an mooring), huuchsjiisk, plaatsjiisk, däänsk an süüdjüütsk. Mahara Jacobsen: Pernille Povlsen Mathias Harrebye-Brandt: Hannes Schröder Stella Fuglsang-Damgaard Sina: Charlotte Helmuth Petersen: Præst Pørksen Ilwe Boysen: Liirer Lars Christian Petersen: Pedsen Thore Johannsen: Doos Güde Boysen: Ulla Dirk Andresen: Jens Ingwer Boysen: Loorns Antje Arfsten: Grete Florian Lorenzen: Florian Ketelsen Jørgen Popp Petersen: Jørn Bock Lene Neumann Jepsen: Ingrid (Syddanmarks Politi) Kai Bosch: Uwe Bahlmann (LKA Schleswig-Holstein) Tanja Klindt: Secretary (LKA) Thore Naujeck: Officer"}
{"id": "45779", "contents": "De Ekiti Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüd faan't lun. Det hee 3.592.200 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Ado Ekiti. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45780", "contents": "De Enugu Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 4.690.100 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Enugu. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45781", "contents": "De Gombe Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 3.960.100 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Gombe. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45782", "contents": "De Imo Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüd faan't lun. Det hee 5.459.300 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Owerri. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45783", "contents": "De Jigawa Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 7.499.100 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Dutse. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45784", "contents": "De Kaduna Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a maden faan't lun. Det hee 9.032.200 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Kaduna. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45785", "contents": "De Kano Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 15.462.200 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Kano. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45786", "contents": "De Katsina Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 10.368.500 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Katsina. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45787", "contents": "De Kebbi Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 5.563.900 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Birnin Kebbi. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45788", "contents": "De Kogi Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüd faan't lun. Det hee 4.466.800 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Lokoja. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45789", "contents": "De Kwara Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a waast faan't lun. Det hee 3.551.000 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Ilorin. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45790", "contents": "De Lagos Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 13.491.800 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Ikeja. Lagos as apdiald tu 20 local government areas (LGAs): Agege, Ajeromi-Ifelodun, Alimosho, Amuwo Odofin, Apapa, Badagry, Epe, Eti-Osa, Ibeju-Lekki, Ifako-Ijaye, Ikeja, Ikorodo, Kosofe, Lagos Island, Lagos Mainland, Mushin, Ojo, Oshodi-Isolo, Shomolu an Surulere. 16 diarfaan hiar tu't metropoolregiuun Lagos; tu't amlun hiar: Badagry, Epe, Ibeju-Lekki, Ikorodo. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45791", "contents": "At Republiik Biafra wiar faan 1967 bit 1970 en stoot uun Afrikoo naibi't Niigerdelta. At fulk faan a Igbo wul ünufhingag faan Nigeeria wurd. Det wul Nigeeria oober ei hennem an feerd en kriich jin det lun, huar flook minsken bi ferhongert san. Efter a kriich hää Nigeeria at Bocht faan Biafra amnäämd tu't Bocht faan Bonny, amdat di nööm ferswinj skul. Foomen faan Biafra uun a kriich, mä \"Biafra-bük\", bal ferhongert Jil faan Biafra Commonskategorii: Biafra – Saamlang faan bilen of filmer Tilman Zülch"}
{"id": "45793", "contents": "De Zamfara Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 5.833.500 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Gusau. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45794", "contents": "De Yobe Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 3.649.600 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Damaturu. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45795", "contents": "De Taraba Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a uast faan't lun. Det hee 3.609.800 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Jalingo. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45796", "contents": "De Sokoto Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 6.391.000 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Sokoto. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45797", "contents": "De Nasarawa Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a maden faan't lun. Det hee 2.886.000 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Lafia. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45798", "contents": "De Niger Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a waast faan't lun. Det hee 6.783.300 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Minna. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "458", "contents": "At groltergus (suart gus, ringelt gus, rotgus, (mo.) grumelgöis, grultergöis, rutgöis, suurtgöis, (sö.) rareguus) (Branta bernicla) as en fögel an hiart tu at onerfamile ges an swaanen (Anserinae). En skööl grolterges üüb't oon. Aier faan Branta bernicla - MHNT. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grolterges Wikispecies hää en artiikel tu: Grolterges Ringelganstage 2015 (sh:z, 17.04.2015)"}
{"id": "45800", "contents": "De Ogun Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 6.379.500 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Abeokuta. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45801", "contents": "De Ondo Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 5.316.600 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Akure. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45802", "contents": "De Osun Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 4.435.800 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Oshogbo. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45803", "contents": "De Oyo Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 7.976.100 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Ibadan. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45804", "contents": "De Plateau Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a uast faan't lun. Det hee 4.717.300 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Jos. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45805", "contents": "De Rivers Bundesstoot as een faan a bundesstooten uun Nigeeria. A bundesstoot leit uun a süüd faan't lun. Det hee 7.476.800 lidj (2022). At hoodsteed faan a bundesstoot as Port Harcourt. Nigeria: States & Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "45818", "contents": "Kano as det naistgratst steed uun Nigeeria. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 2.166.554 lidj (1991). Det as at hoodsteed faan de Kano Bundesstoot. Nigeria: States & Cities, citypopulation.de"}
{"id": "45824", "contents": "Adeje as en stääd an gemeen uun a süüdwaast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Adeje – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Adeje (sjiisk)"}
{"id": "45825", "contents": "Arafo as en gemeen uun a uast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Arafo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Arafo (sjiisk)"}
{"id": "45826", "contents": "Arico as en gemeen uun a süüduast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Arico – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Arico (sjiisk)"}
{"id": "45827", "contents": "Buenavista del Norte as en stääd an gemeen uun a waast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Buenavista del Norte – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Buenavista del Norte (sjiisk)"}
{"id": "45828", "contents": "Candelaria as en gemeen uun a uast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Candelaria (Teneriffa) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Candelaria (Teneriffa) (sjiisk)"}
{"id": "45829", "contents": "El Rosario as en gemeen uun a nuurduast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: El Rosario – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: El Rosario (sjiisk)"}
{"id": "45830", "contents": "El Sauzal as en stääd an gemeen uun a nuurd faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: El Sauzal – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: El Sauzal (sjiisk)"}
{"id": "45831", "contents": "El Tanque as en gemeen uun a nuurdwaast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: El Tanque – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: El Tanque (sjiisk)"}
{"id": "45832", "contents": "Fasnia as en gemeen uun a uast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Fasnia – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Fasnia (sjiisk)"}
{"id": "45833", "contents": "Garachico as en stääd an gemeen uun a nuurdwaast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Garachico – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Garachico (sjiisk)"}
{"id": "45834", "contents": "Granadilla de Abona as en gemeen uun a süüd faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Granadilla de Abona – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Granadilla de Abona (sjiisk)"}
{"id": "45835", "contents": "Guía de Isora as en stääd an gemeen uun a nuurduast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Guía de Isora – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Guía de Isora (sjiisk)"}
{"id": "45836", "contents": "Güímar as en gemeen uun a uast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Güímar – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Güímar (sjiisk)"}
{"id": "45837", "contents": "Icod de los Vinos as en stääd an gemeen uun a nuurdwaast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Icod de los Vinos – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Icod de los Vinos (sjiisk)"}
{"id": "45838", "contents": "La Guancha as en gemeen uun a nuurd faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: La Guancha – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: La Guancha (sjiisk)"}
{"id": "45839", "contents": "La Matanza de Acentejo as en gemeen uun a nuurduast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: La Matanza de Acentejo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: La Matanza de Acentejo (sjiisk)"}
{"id": "45840", "contents": "La Victoria de Acentejo as en stääd an gemeen uun a nuurdwaast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: La Victoria de Acentejo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: La Victoria de Acentejo (sjiisk)"}
{"id": "45841", "contents": "Los Realejos as en stääd an gemeen uun a nuurd faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Los Realejos – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Los Realejos (sjiisk)"}
{"id": "45842", "contents": "Los Silos as en stääd an gemeen uun a nuurdwaast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Los Silos – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Los Silos (sjiisk)"}
{"id": "45843", "contents": "Puerto de la Cruz as en stääd an gemeen uun a nuurd faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Puerto de la Cruz – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Puerto de la Cruz (sjiisk)"}
{"id": "45844", "contents": "San Juan de la Rambla as en stääd an gemeen uun a nuurd faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: San Juan de la Rambla – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: San Juan de la Rambla (sjiisk)"}
{"id": "45845", "contents": "San Miguel de Abona as en gemeen uun a süüd faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: San Miguel de Abona – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: San Miguel de Abona (sjiisk)"}
{"id": "45846", "contents": "Santa Úrsula as en stääd an gemeen uun a nuurdwaast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Santa Úrsula – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Santa Úrsula (sjiisk)"}
{"id": "45847", "contents": "Santiago del Teide as en stääd an gemeen uun a waast faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Santiago del Teide – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Santiago del Teide (sjiisk)"}
{"id": "45848", "contents": "Tacoronte as en stääd an gemeen uun a nuurd faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Tacoronte – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tacoronte (sjiisk)"}
{"id": "45849", "contents": "Tegueste as en gemeen uun a nuurd faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Tegueste – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tegueste (sjiisk)"}
{"id": "45850", "contents": "Vilaflor of uk Vilaflor de Chasna as en gemeen uun a süüd faan't Kanaarisk Eilun Teneriffa. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Vilaflor – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Vilaflor (sjiisk)"}
{"id": "45856", "contents": "Agaete as en gemeen uun a nuurdwaast faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Agaete – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Agaete (sjiisk)"}
{"id": "45857", "contents": "Agüimes as en stääd an gemeen uun a süüduast faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Agüimes – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Agüimes (sjiisk)"}
{"id": "45858", "contents": "La Aldea de San Nicolás, iar: San Nicolás de Tolentino as en gemeen uun a waast faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: La Aldea de San Nicolás – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: La Aldea de San Nicolás (sjiisk)"}
{"id": "45859", "contents": "Artenara as en gemeen uun a nuurdwaast faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Artenara – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Artenara (sjiisk)"}
{"id": "45860", "contents": "Arucas as en gemeen uun a nuurd faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Arucas – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Arucas (sjiisk)"}
{"id": "45861", "contents": "Firgas as en gemeen uun a nuurd faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Firgas – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Firgas (sjiisk)"}
{"id": "45862", "contents": "Gáldar as en gemeen uun a nuurd faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Gáldar – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Gáldar (sjiisk)"}
{"id": "45863", "contents": "Ingenio as en gemeen uun a uast faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Ingenio – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Ingenio (sjiisk)"}
{"id": "45864", "contents": "Mogán as en gemeen uun a süüdwaast faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Mogán – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Mogán (sjiisk)"}
{"id": "45865", "contents": "Moya as en gemeen uun a nuurd faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Moya (Gran Canaria) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Moya (sjiisk)"}
{"id": "45866", "contents": "Santa Brígida as en gemeen uun a nuurduast faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Santa Brígida – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Santa Brígida (sjiisk)"}
{"id": "45867", "contents": "Santa María de Guía de Gran Canaria as en gemeen uun a nuurd faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Santa María de Guía de Gran Canaria – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Santa María de Guía de Gran Canaria (sjiisk)"}
{"id": "45868", "contents": "Tejeda as en stääd an gemeen uun a maden faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Tejeda – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tejeda (sjiisk)"}
{"id": "45869", "contents": "Teror as en gemeen uun a nuurd faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Teror – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Teror (sjiisk)"}
{"id": "45870", "contents": "Valleseco as en gemeen uun a nuurd faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Valleseco – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Valleseco (sjiisk)"}
{"id": "45871", "contents": "Valsequillo de Gran Canaria as en gemeen uun a uast faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Valsequillo de Gran Canaria – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Valsequillo (sjiisk)"}
{"id": "45872", "contents": "Vega de San Mateo of ianfach San Mateo as en gemeen uun a maden faan't Kanaarisk Eilun Gran Canaria. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Vega de San Mateo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Vega de San Mateo (sjiisk)"}
{"id": "45878", "contents": "Agulo as ian faan sääks gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun La Gomera (Spoonien). Hat leit uun a nuurd faan't eilun. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Agulo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Agulo (sjiisk)"}
{"id": "45879", "contents": "Alajeró as ian faan sääks gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun La Gomera (Spoonien). Hat leit uun a süüd faan't eilun. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Alajeró – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Alajeró (sjiisk)"}
{"id": "45880", "contents": "Hermigua as ian faan sääks gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun La Gomera (Spoonien). Hat leit uun a nuurduast faan't eilun. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Hermigua – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Hermigua (sjiisk)"}
{"id": "45881", "contents": "Valle Gran Rey as ian faan sääks gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun La Gomera (Spoonien). Hat leit uun a waast faan't eilun. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Valle Gran Rey – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Valle Gran Rey (sjiisk)"}
{"id": "45882", "contents": "Vallehermoso as ian faan sääks gemeenen üüb det Kanaarisk Eilun La Gomera (Spoonien). Hat leit uun a waast faan't eilun. Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Commonskategorii: Vallehermoso (La Gomera) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Vallehermoso (sjiisk)"}
{"id": "45884", "contents": "A Cortes Generales san det parlament faan Spoonien. Diar jaft'at tau hüsang: A Congreso de los Diputados as a kongres. A Senado as a senaat. Kongres an senaat maage a gesetsen an kontroliare at regiarang. Di nööm Cortes Generales komt noch faan't madelääler, huar a föörsten tuupseed an bediald haa. Uk uun't ingelsk jaft'at det wurd court för 'gericht' of 'hoof'. Commonskategorii: Cortes Generales – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45894", "contents": "En Safaari (zaˈfaːri, faan araabisk ‏سفر‎, DMG safar ‚rais‘) as en rais of en ütjfluch, am üüb jacht tu gungen. Uun a leetst juaren gongt det bi en safaari oober ei muar am a jacht, fölmuar am't knipsin faan wil diarten. Hoker uun Afrikoo üüb safaari gongt, wal hal a 'grat fiiw' (ingelsk: 'big five') tu sen fu: Afrikoonsk Büfel, Afrikoonsk Elefant, Lööw, Leopard an Nööshurn. Commonskategorii: Safaari – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "459", "contents": "At Groonk, uk 'Grank' ?, (sö.) Graank (Charadrius hiaticula) as en tüüter uun't fögelorder faan a Kuben an Waadfögler (Charadriidae). Groonkennääst mä tau aier. Aier faan Charadrius hiaticula hiaticula - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Groonken Wikispecies hää en artiikel tu: Groonken"}
{"id": "45902", "contents": "Schymkent (kasachisk an rüsk Шымкент; bit 1992 Чимкент/Tschimkent) as det traadgratst stääd uun Kasachstaan. Hat leit uun a süüd faan't lun naibi Usbekistaan. Diar wene 1.074.167 minsken (Stant: 1. Janewoore 2021). Sant 2018 täält Schymkent üs aanj regiuun, jüst so üs Almaty, Astana an Baiqongyr. Commonskategorii: Schymkent – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Schymkent (sjiisk)"}
{"id": "45915", "contents": "A Iswirem as en wirem uun det klas faan a Polychaeta (Baswirmer). Hi as iarst 1998 fünjen wurden, an lewet hial aparte oner weeder üüb fialen faan Methanhydrat, huar't iskuul as. Commonskategorii: Iswirem – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "45923", "contents": "Det Rüs Sowjetisk Föderatiif Sosialistisk Republiik (Ufkorting: Rüs SFSR; üüb Rüs: Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика Rossijskaja Sovetskaja Federativnaja Socialističeskaja Respublika, föör 1936/37 Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика Rossijskaja Socialističeskaja Federativnaja Sovetskaja Respublika) wiar det gratst faan a unioonrepubliiken uun det Sowjetunioon. At republiik wurd 1917 grünjlaanjen an wurd 1991 apliaset. At gebiit faan det Rüs SFSR as nü Rüslun. Det Rüs SFSR hed 16 autonoom republiiken, 49 prowinsen an 6 regiuunen."}
{"id": "45943", "contents": "Bilbao as det njüügenstgratst steed uun Spanje. Det hee 350.184 lidj (2020). Det as at hoodsteed faan det Bizkaia Prowins. Spain: Autonomous Communities and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "45951", "contents": "Freiduas (of Suitsiid, faan lat. sui salew an caedere duad maage) ment, dat hoker mä walem sin leewent en aanj saat. Uun a medesiin woort di wal tu en freiduas üs kraankes uunsen, an efter ICD beoordialet. Commonskategorii: Freiduas – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Freiduas (sjiisk) Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "45953", "contents": "A Mercurialis san en plaantenskööl uun det famile faan a Euphorbiaceae. Jo waaks miast trinjam't Madlunsia. M. annua – M. canariensis – M. corsica – M. elliptica – M. huetii – M. leiocarpa – M. × longifolia – M. ovata – M. × paxii – M. perennis – M. reverchonii – M. tomentosa Commonskategorii: Mercurialis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mercurialis"}
{"id": "45954", "contents": "Mercurialis annua as en plaantenslach uun det skööl Mercurialis faan a Euphorbiaceae. Hat wääkst fööraal trinjam't Madlunsia, man uk uun Madeleuroopa. Dü könst det ianjuarag plaant üs ünkrüüs üüb sun- of grantwaier finj. Commonskategorii: Mercurialis annua – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mercurialis annua"}
{"id": "45958", "contents": "Ufdriiwen (lat. Interruptio) ment det aanj faan en swaangerskap, diar mä walem mä en operatsion trochfeerd woort. - Di embryo koon uk faan salew ufstupet wurd, det as do en spontaan abort. Al sant ualang tidjen stridj a minsken diarauer, wäär ufdriiwen wees mut of uk ei. Diar stun flook meenangen jinenööder: religiöös an eetisk uunsichten, det rocht faan't wüf, salew tu bestemin, an det rocht üüb leewent faan a embryo. Diaram jaft'at för di amgung mä det fraag uun ünlik lunen uk ünlik gesetsen: Uun enkelt lunen as ufdriiwen tuläät, miast oober bluas uun a iarst wegen faan't swaangerskap; uun ööder lunen jaft'at diar hard stroofen för. Commonskategorii: Ufdriiwen – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "45963", "contents": "A Termodünaamik (faan ualgreks θερμός thermós warem, an ualgreks δύναμις dýnamis krääft) as en grünjleien wedenskap för a technik. Hat begand diarmä, dat a minsken ferstun wul, wat uun en dampmaskiin föör ham gongt. Leeder wurd algemianer fraaget, hü waremk ütjnadegt wurd koon för mechaanisk werk. Det iarst hoodreegel sait, dat energii ei ferleesen gung koon, hat koon bluas hör skak feranre. Det naist hoodreegel sait, dat mechaanisk, elektrisk of cheemisk energii hialandaal tu waremk wurd koon. Amkiard koon waremk oober ei hialandaal tu ööder energii wurd, diar blaft leewen en betj waremk auer. Commonskategorii: Termodünaamik – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Termodünaamik (sjiisk)"}
{"id": "45977", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för a Falkland Eilunen wiset di code för a Falkland Eilunen. At jaft ei muar onerdialangen. Diheer code bestäänt bluas ütj ään dial. Diheer wiset di code efter ISO 3166-1 (för a Falkland Eilunen FK). Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenstabel faan luncodes ISO 3166-1, Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "45978", "contents": "-51.694444444444-57.852777777778Koordinaaten: 51° 42′ S, 57° 51′ W Stanley (iar: \"Port Stanley\") as det iansagst stääd an uk hoodstääd faan a Falkland Eilunen. Diar wene 2.460 minsken (Stant 2016). Sant 2022 as Stanley en city uun't Ferianagt Könangrik. Commonskategorii: Stanley (Falklands) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Stanley (sjiisk)"}
{"id": "45981", "contents": "A Orleaanbuum (Bixa orellana) as en plaantenslach uun det famile faan a Bixaceae. Hi wääkst üs bosk of letj buum, fööraal uun Süüd- an Madelameerikoo. Det siad woort üs gewürts brükt, fööraal oober tu farwin. För det plaant jaft'at en hialer rä ünlik nöömer: Urucum of Uruku uun Brasiilien, Achiote, huar spoonsk snaaket woort, üüb fransöösk Roucou, üüb sjiisk uk Stephanulrich of Urian. Frücht Siad Bixa orellana - MHNT Georg August Pritzel, Carl Jessen: Die deutschen Volksnamen der Pflanzen. Neuer Beitrag zum deutschen Sprachschatze. Philipp Cohen, Hannover 1882, S. 60, online. Commonskategorii: Orleaanbuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bixa orellana"}
{"id": "45982", "contents": "Bixa as en plaantenskööl uun det famile faan a Bixaceae, an hää det famile a nööm den. Diar hiar fiiw slacher tu. B. arborea B. excelsa B. orellana - Orleaanbuum B. platycarpa B. urucurana Commonskategorii: Bixa – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bixa"}
{"id": "45985", "contents": "Swen Hans Jensen wiar en salring siamaan, leeder juurist, beamten, finansekspert, 1834-1837 bürgermääster faan Kil, poliitiker an 1844-1854 lunföögels üüb Sal. Swen Hans Jensen wiar a skriiwer Wilhelm Jensen (1837–1911) san aatj an a skriiwer an dachter Hans Heyck (1891-1972) san ualualaatj. \"Ein Sylter Riese: Swen Hans Jensen (1795-1855)\", uun Tholund, Jakob (1995), Eilunsfresken, s. 7-16."}
{"id": "45986", "contents": "Samer Samer äs iinj foon dä fjauer järtide. Dat kamt for harfst än eewer uurs."}
{"id": "45987", "contents": "Harfst Harfst äs iinj foon dä fjauer järtide. Dat kamt for wonter än eewer samer."}
{"id": "45988", "contents": "Wonter Wonter äs iinj foon dä fjauer järtide. Dat kamt for uurs än eewer harfst."}
{"id": "45989", "contents": "Uurs Uurs äs iinj foon dä fjauer järtide. Dat kamt for samer än eewer wonter."}
{"id": "45990", "contents": "Halunder as det nuurdfresk spriikwiis, wat üüb Haliglun snaaket wurt. Bispalen faan hoa (haa), wee(s) (wees) an wür (wurd): Borchert, Mina, Århammar, Ritva an Århammar, Nils (1987), Wi lear Halunder - Helgoländisches Lehrbuch (Nordfriisk Instituut, Nr. 85)."}
{"id": "45992", "contents": "Isabella Agneta Elisabeth van Tuyll van Serooskerken wiar en neederluns-sweitser skriiwer, diar üüb Fraansöösk skreew. Hat wiar uk komponist an skreew staken för klawiaren, strikorkestern an hög melodiin. Commons: Isabelle de Charrière – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "46", "contents": "At Mösk, (sö.) Mösk (Charadrius alexandrinus) as en tüüter uun't fögelorder faan a Kuben an Waadfögler. Ai faan Charadrius alexandrinus Mösken san üüb strun knaap tu käänen. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Mösken Wikispecies hää en artiikel tu: Mösken"}
{"id": "46005", "contents": "Wonter Wonter es iaan fan de schtjuur Djooarstid'n. Deät begent uun Detsember en komt noa Harrows en feer Feedjooar. De Hallem uun 'e Wonter"}
{"id": "46006", "contents": "Feedjooar, ooder Frühjahr, es iaan fan de schtjuur Djooarstid'n. Deät begent uun Marts en komt noa Wonter en feer Sömmer."}
{"id": "46007", "contents": "Sömmer es iaan fan de schtjuur Djooarstid'n. Deät begent uun Juuni en komt noa Feedjooar en feer Harrows."}
{"id": "46008", "contents": "Harrows es iaan fan de schtjuur Djooarstid'n. Deät begent uun September en komt noa Sömmer en feer Wonter."}
{"id": "46011", "contents": "Giuseppe Arcimboldo (* amanbi 1526 uun Mailand; † 11. Jüüle 1593 uk diar) wiar en italjeens konstmooler faan det Leed Renaissance. Hi as bekäänd för sin taafelbiljen, diarüüb hi ruusen, früchten an gemüüsen an uk objekten üüs buken moolet. Hi wenet an werket uun Mailand, Wien un Prag. A Wos A Somer A Harewst A Wonter A Locht At Weeder At Ial A Eerd A Gemüüsegertner A Bibliotekaar A Afkoot"}
{"id": "46012", "contents": "De Spaans Bürgerkrich wiar en krich faan Jüüle 1936 tu April 1939, wat uun Spanje twesken det demokraatisk weelet regiaring faan det Naist Spaans Republiik (of a \"Republikaanern\") an dön rochtsrachtet putschisten oner Generool Francisco Franco (of a \"Natsionalisten\") streden wurd. A Republikaanern wurd faan't Sowjetunioon an a Nationalisten faan Tjiisklun an Itaalien holpen. A Nationalisten woon a krich an Franco wiar tu san duas diktaator faan't lun. Uun a krich, greeb tjiisk an italjeens fliigern de 26. April 1937 at steed Guernica uun't Baskenlun uun an maaget det tunant. De spaans konstmooler Pablo Picasso, lus en beracht faan en uugentjüch faan a uungrip an moolet diarüübhen ian faan sin bekäändst werken, Guernica. Franciso Franco, a baas faan a Natsionalisten. Francisco Largo Caballero an Juan Negrín, a baasen faan a Republikaanern. De ameerikoons skriiwer Ernest Hemingway wiar en juurnalist uun a krich."}
{"id": "46013", "contents": "Gernika as en steed uun det Autonoom Gemianskap Baskenlun uun Spanje. At steed leit uun a nuurduast faan Bilbao an hiart tu det Bizkaia Prowins. Det hee 17.031 lidj (2021). Spain: País Vasco (Euskal Herriko), citypopulation.de"}
{"id": "46016", "contents": "Det Gipuzkoa Prowins as ian faan dön trii prowinsen faan det Autonoom Gemianskap Baskenlun uun Spanje. Det leit uun a nuurduast faan't gemianskap. Det hee 727.121 lidj (2020). At hoodsteed faan't prowins as Donostia-San Sebastián. Sööwen Comarcas: Spain: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "46021", "contents": "A Orchideenbuum as en buum uun det famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). Hi wääkst fööraal uun Süüdaasien. Uk wan'er so het, hää hi mä orchideen niks widjer tu dun. Di nööm komt faan sin smok bloosen. Diaram stäänt hi daalang uk uun flook guarder üüb a hialer welt, huar't froostfrei as. Bleed Bloos Früchten Commonskategorii: Orchideenbuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Orchideenbuum"}
{"id": "46024", "contents": "Wonter Di wonter äs oan fuon dä fjauer iirstide fuon et iir. Et känt jiter jarfst än foor uurs. Et äs dat koolst fuon e iirstide. Oon e noordhuulewküül begänet wonter oon Deesämber än e sörhuulewküül begänet et oon Juunii."}
{"id": "46025", "contents": "Uurs Di uurs äs oan fuon dä fjauer iirstide fuon et iir. Et känt jiter wonter än foor sämer. Oon jühir iirstid worde e temperatuure waormer än e deege langer. Fole pluonte bloostere oon e uurs."}
{"id": "46026", "contents": "Di sämer äs oan fuon dä fjauer iirstide fuon et iir. Et känt jiter uurs än foor jarfst. Et äs dat woarmst fuon e iirstide. Oon e noordhuulewküül begänet sämer oon Juunii än e sörhuulewküül begänet et oon Deesämber."}
{"id": "46027", "contents": "Di jarfst (uk hjärfst onter hjarwst) äs oan fuon dä fjauer iirstide fuon et iir. Et känt jiter sämer än foor wonter. Oon jühir iirstid worde e temperatuure kooler än e deege koorter. Oon e jarfst ferfarwe jäm e blääre bai e buume, iir jä dän uffoale."}
{"id": "46031", "contents": "Antonio Lucio Vivaldi (* 4. Marts 1678 uun Venedig; † 28. Jüüle 1741 uun Wien) wiar en wenetsiaans-italjeens komponist, bedüüden violinist faan a barok an rööms-katuulsk prääster. Sin bekäändst werk san Dön Fjauer Juarstidjen (üüb Italjeens: Le Quattro Stagioni). Commons: Antonio Vivaldi – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "46037", "contents": "10340 Jostjahn 10340 Jostjahn as en asteroiid, di 1991 faan di astronoom Freimut Börngen fünjen wurden as. Näämd wurden as hi uun't juar 2000 efter di tusdochter Jost Jahn, di üüb Oomram lewet. Jahn wiar uun a föörstant faan a Ferian faan a Stäärfrinjer. Uun't juar 2023 hää Jost Jahn en komeet fünjen: P/2023 C1. Di komeet komt efter sööwen juar weder naibi a Mars föörbi, an het nü P/2023 C1 (Jahn). An al 2013 hää Jahn en asteroiid fünjen an efter sin wüf näämd: 555092 Annasusanne. üüb ndr.de, 24.03.2023 Jost Jahn , Artiikel uun't itajeensk Wikipedia"}
{"id": "4604", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Antigua und Barbuda wiset di code för sechs Verwaltungsbezirke (Parishes) und zwei Nebengebiete (Dependencies). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Antigua und Barbuda AG), di ööder as di code för das Parish oder Nebengebiet. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. 1) Nebengebiet Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "46042", "contents": "Marts Marts es de dör Muunt fan ’t Djooar uun de gregoriaansk Kalender. Hi hat 31 Doagen. De Neem fan 'e Muunt komt fan Latiinsk (mensis) Martius. Uun Marts begent 'e Feedjooar."}
{"id": "46043", "contents": "Mai Mai es de füfs Muunt fan ’t Djooar uun de gregoriaansk Kalender. Hi hat 30 Doagen. De Neem fan 'e Muunt komt fan Latiinsk (mensis) Maius."}
{"id": "46044", "contents": "August August es de achs Muunt fan ’t Djooar uun de gregoriaansk Kalender. Hi hat 31 Doagen. De Neem fan 'e Muunt komt fan Latiinsk (mensis) Augustus."}
{"id": "46045", "contents": "September September es de neägens Muunt fan ’t Djooar uun de gregoriaansk Kalender. Hi hat 30 Doagen. De Neem fan 'e Muunt komt fan Latiinsk (mensis) September. Uun September begent 'e Harrows."}
{"id": "46046", "contents": "Oktoober Oktoober es de tains Muunt fan ’t Djooar uun de gregoriaansk Kalender. Hi hat 31 Doagen. De Neem fan 'e Muunt komt fan Latiinsk (mensis) October."}
{"id": "46047", "contents": "Nowember Nowember (ooder Nuwember) es de elbens Muunt fan ’t Djooar uun de gregoriaansk Kalender. Hi hat 30 Doagen. De Neem fan 'e Muunt komt fan Latiinsk (mensis) November."}
{"id": "46048", "contents": "Detsember Detsember es de twallows Muunt fan ’t Djooar uun de gregoriaansk Kalender. Hi hat 31 Doagen. De Neem fan 'e Muunt komt fan Latiinsk (mensis) December. Uun Detsember begent 'e Wonter. Uk uun Detsember es Wiinachen."}
{"id": "46062", "contents": "En Faradaybuur (færədeɪbu:r) es en Hak fan Metal, wat elektrisk Stroom döörlet ken. Wan em diaröner es, kumt Stroom, wat fan büten kumt ek döör. Fan benen ken di Stroom fuar't Miist ek ütkum. Fialen sa üs dit Magneetfial fan di Öört ken man döörkum, aurdat jaar Swalkenleengdi ek töbeekhölen uur. Di Noom kumt fan dit Fügelbuur, wat di Struktuur heer, wat nöörig es, dat dit eeđer Faraday slaaget. Di Efekt waar fan Michael Faraday ütfünen. Wan di Baan naa Söl elektrisk uur skul, da wiar fuar di Autotochen Wagons nöörig wat Faradaybuuren sen, dat em uk Cabriolets en iipen Wainer me langsfo kür. Di Persoonenwainer sen fan Iirsen en aarberi üs Haken töögen Stroomslach. Di Wainkas fan en Automobiil es fuar't Miist en Faradaybuur. Wan dit fan Plastik es of en Taak fan Tjüch heer, da ken di Stroom sa üs fan en Lait man döörslaa. En Faradaybuur es niin Skirem töögen ark magneetisk of elektrisk Fial. Di Swalken fan di Mobiilfunk kum döör. Üđers kür em iin ön sin Auto ek telefoniari."}
{"id": "46067", "contents": "En Teenkstair es en Plaats hur Mensken forsjuk en bihual wat sa üs dit jerer wesen es of tömendst sa dat dit fuar't Miist sa ütsjocht üs jerer. Dit ken Bechningen wiis man uk Natuursteken of Teenkststairen ön di Grünj. Teenkstairen (Gimiindi Söl) Teenkstairen Ārichsem Teenkstairen Kairem Teenkstairen Muasem Teenkstairen Tinem Teenkstairen Weesterlön Teenkstairen Hörnem Teenkstairen List Teenkstairen Woningstair-Brēderep Di Listen sen fuul leenger uuren. Help me, leer jam dial, fotografiari en set dit iin ön di rocht Siren, wiis sa gur! Hel'genöört (Ārichsem) Merelmērskhoog (Ārichsem) Tipkenhoog / Harhoog (Kairem) Tipkentörn (Kairem) Daanshoog (Kairem Ingi) Ingihoog (Kairem Ingi) Denghoog (Woningstair) Finj muaren en skriif di jir iin! Nuurđfriisk Sērkenreeg"}
{"id": "46079", "contents": "Calima, ütjspreegen: Ka'liima as en wederlaag üüb a Kanaaren an Kapwerden. Hat daaget ap bi stark uastwinj, an do woort sunstoof faan a Sahara widj auer efter waasten weid. Normool sicht üüb Gran Canaria Sicht bi Calima Normoolerwiis weit üüb a Kanaaren en pasaatwinj faan nuurduast. Bi Calima komt oober hial ööder loft faan uast of süüduast, an di stoof uun a loft as ei gud för a long an a uugen. Wan't tu slim woort, faal sogoor a fliigern ütj. Commonskategorii: Calima – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46086", "contents": "Energii Energii (fan greks εν en „benen“ en ἔργον ergon „werki“) es en nöörig Gurthair ön di Füsiik en heer fuaral bi Technik, Chemii, Biologii en Wiartskep en gurt Wecht. Höör SI-teelwert es Joule (J). En wichtig Natuurgisets sair, dat Energii oler forleesen gung ken. Di Slach of Skek ken man üđers uur. Energii uur fuar't Miist üüs Werk W {\\displaystyle W} biteeknet en bereekent höör fan Kraft F {\\displaystyle F} en Wai s {\\displaystyle s} W mechaanisk = F ⋅ s {\\displaystyle W_{\\text{mechaanisk}}=F\\cdot s} Bi di Elektrotechnik set Energii (elektrisk werk) höör fan Speening U {\\displaystyle U} , Stroom-Starkhair I {\\displaystyle I} an tidj t {\\displaystyle t} töhop: E elektrisk = U ⋅ I ⋅ t {\\displaystyle E_{\\text{elektrisk}}=U\\cdot I\\cdot t} Diar muar Energii E {\\displaystyle E} ik iinset, diar muar Masi m {\\displaystyle m} ken ik reer. v {\\displaystyle v} es di Faart of Gauhair. E k i n e e t i s k = 1 2 m v 2 {\\displaystyle E_{\\mathrm {kineetisk} }\\,=\\,{\\tfrac {1}{2}}mv^{2}\\,} ."}
{"id": "46088", "contents": "Kolchis (ualgreks Κολχίς; laasisk/mingreelisk Kolcha; georgisk კოლხეთი) wiar en antiik loonskap tesken a Kaukasus an at Suart Sia. Kolchis wiar uk en antiik könangrik uun detdiar regiuun. Commonskategorii: Kolchis – Saamlang faan bilen of filmer Saanisk spriaken"}
{"id": "46089", "contents": "Michael Faraday [ˈmaɪkəl ˈfærədeɪ], (* 22. September 1791; † 25. August 1867) wiar en engelsk Techniker en Ütfinjer fan skotsk Aalern en en ārem Famiilie ön Hackney, Engelön. Faraday jert üs di Mensk, wat sa fuul üs niin Üđer fuar di Omseeting fan Elektritsiteet dönen heer tö di Histoorie fan Euroopa. Faraday fuan di Efekt fan di Faradaybuur üt. Des es en Rüm, hur di elektrisk Fialen fuar't Miist ek iin- of ütkum ken. Di Uurtern elektrisk Fial, Liinien fan elektrisk Fialen, Elektrolyysi, Anoodi, Kathoodi en jit fuul muaren sen fan Michael Faraday. 1827 waar hi Profesor bi di Royal Institution. Faraday heer 1831 uk di Induktsjoon, dit Gisets eeđer Faraday en uk wat aur Benzool ütfünen. Fan Faraday kām uk Staal-Legiaringen, wat ek restig uur kür. Uk aur Köölen-Weeterstofi wat fan Ööl maaket uur fuan Faraday masi üt. Eeđer Michael Faraday jit uk dit Teelmaat Farad fuar di Kapatsiteet en di Faraday-Effekt. Jerer wiar sin Skelt uk üp britisk 20-Pfund-Jilskiinen. „Nothing is too wonderful to be true.“ (Nönt es olter wunerbaar dat em dit ek waar wiis ken.) „Work. Finish. Publish.“ (Aarberi. Klaarmaaki. Bikeent maaki) Commons: Michael Faraday – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "4609", "contents": "Antiigua an Barbuda (iar Dulcina) as en lun an en skööl faan eilunen uun a Kariibik. Uun't uasten leit a Atlantik an uun't waasten at Kariibisk Sia. Dön tjiin gratst stääden an taarpen uun't lun san: Saint John's All Saints Barnes Hill / Carlisle / Powells Bendals / Emanuel / Greencastle Bolans Cedar Grove Clare Hall Codrington Crosbies English Harbour / Marsh Village Antiigua an Barbuuda hää sääks sarkspalen (üüb Ingelsk: Parishes) an tau ufhingig gebiiten (üüb Ingelsk: Dependencies; Barbuuda an Redonda): Antiigua an Barbuuda as sant 1981 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Antiigua an Barbuuda Wikimedia Atlas: Antiigua an Barbuuda – Geograafisk an histoorisk koorden International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Index Antigua and Barbuda, citypopulation.de 17.05-61.8Koordinaaten: 17° N, 62° W"}
{"id": "46091", "contents": "En Baarentiinst es en Aart fan Help wat ek sa rocht helpt. Dit Uurt uur üp Dütsk brükt, üp Sölring ek sa aaft. Likwel es dit mesken wert en keen, uk wan dit mesken uk bluat diarom giar en liir di Uurter. Dit kumt fan di Fābel L’ours et l’amateur des jardins (Di Baar en di Frinj fan sin Guart) wat di Franzk Dechter Jean de la Fontaine 1678 ütbraacht heer. En Baar lefet diar me en ual Kārming töhop. Di Kārming bleft fuar't Miist bi't Hüs en kömert höm om Greentjüch en Krüüren. Di Baar giar üt, jaaget wilj Diirt en bringt dit tüs. Jen Dai kumt di Baar tüs en sjocht dat sin Frinj hol sliip wel, man en Flüch es altert trinjom sin Nöös üp Wai. Di Baar ken di Flüch me sin grof Pooten man ek faat fo, en sa smit hi en Stiin eeđer di Flüch. Di Flüch es duar, man di Kārming kām aliksa om. (…) Un jour que le Vieillard dormoit d’un profond somme, Sur le bout de son nez une <mouche> allant se placer Mit l’Ours au désespoir ; il eut beau la chasser. « Je t’attraperai bien, dit-il ; et voici"}
{"id": "46092", "contents": "Antonio Vivaldi Antonio Lucio Vivaldi (* 4. Marts 1678 ön Venedig; † 28. Jüüle 1741 ön Wien) wiar en venetsiaans-italjeens Komponist, bedüüden Fijoolinist fan di Barok sa üs uk rööms-katoolsk Pröst. Sin bekeentst Werk sen Di Fjuur Jaartiren (üp Italjeens: Le Quattro Stagioni). Commons: Antonio Vivaldi/sö – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "46093", "contents": "Hans Peter Feddersen (Di Jungere) Hans Peter Feddersen (Di Jungere) (* 29. Krölenmuun 1848 ön Weestersnootebel bi Stääsönj, Nuurđfriislön; † 13. Juuli 1941 ön Kloisiiekuuch, bi Galmsbel, Nuurđfriislön) wiar en nuurđfriisk Könstmaaler. Hans Peter Feddersen kām di 29. ön di Krölenmuun 1848 tö Wārel. Hi wiar di sokst en jüngst Dreeng fan di Portreemaaler Hans Peter Feddersen (Di Ialer) en sin Wüf Maria (bēren Bahnsen). Hi fing sin Liirtir ön Naibel bi di Maaler Heinrich Andreas Sutor (1830-1892). Eeđer sin Stuudium ön Düsseldorf en Weimar, uunet hi ön Bad Kreuznach. 1885 tooch hi naa Kloisiiekuuch om. Hans Peter Feddersen stuarev me triientachentig Jaaren di 13. ön di Jöölmuun 1941. Hüünengreewern üp Söl (1872) Jü Üülj Sösk bai e Heerd, Klookris (1875) Deesbeldik me Sērktorn (1881) Skuulstig bi Moosbel (1883) Haligwārev üp Ual Lön (1900)"}
{"id": "46094", "contents": "Hans Peter Feddersen (Di Ialer) (* 9. Ismuun 1788 ön Weestersnootebel bi Stääsönj; † 23. Hārefstmuun 1860 uk diar) wiar en nuurđfriisk Portreetmaaler. Al üs hi jung wiar liirt hi hömsalev dit Teeknin en di Kööpersteek. Fan 1808 bit 1815 wiar Feddersen Soldaat bi di deensk Armee. Wan hi töbeekkām, aarbert hi ön Somerem üs Buer en ön di Wunter teeknet hi Portreets. Hi wiar uk Skriiwer, en sa skreev hi en Bok Tagebuch eines dänischen Soldaten von 1812 u. 1813, oder das merkwürdigste Jahr meines Lebens (1817). 'Feddersen, Hans Peter d. Ä.' önj Thieme, Ulrich (Editöör), 1915, Allgemeines Lexikon der bildenden Kunstler von der Antike bis zur Gegenwart, E. A. Seemann, Leipzig, s. 331 [1]. Hans Peter Feddersen (Di Jungere), sin Dreeng."}
{"id": "46095", "contents": "Mejer-Atlas Di Mejer-Atlas jit rocht Neue Landesbeschreibung der zwei Herzogtümer Schleswig und Holstein. Dit es en Atlas fan di Kartograaf Johannes Mejer (1606-1674) me Biskriiwing fan Caspar Danckwerth. Des Kaarten sen 1652 üs en Āpdrachswerk fan di deensk Köning Christian IV. En Hertooch Friedrich III. maaket uuren. Ja haa deling en gurt Wert fuar di Histoorie, uk wan di Maaten somtirs bit tö 2 km mes gung. Di Statplaaner wiar iin ön di Kaarten fan't Lön seet. Ja sen ek olter ginau teeknet, man em ken höm wat fuarstel, jüst wen em en Stat sa üs Hüsem keent."}
{"id": "46096", "contents": "Johannes Mejer Johannes Mejer (* 1606 uun Hüsem; † 1674) wiar en Matemaatiker an Kartograaf. Johannes Mejer wiar en Dreeng fan en Pröst fan Hüsem, diar de likedeling Noom her. Sin Mooter, Elisabeth Jüngling, wiar en Faamen fan di Orgelspölster Johannes Jüngling (1522-1627) fan Bovenau. Di Dai wan Johannes Mejer tö Wārel kām es ek jüst bikeent. Em weet bluat, dat hi di e 12. Oktoober 1606 dööpet waar. Hi studiaret ön Kopenhuuwen Matematiik en Astronomii sa üs di Grünjlaagen fan di Kartografii. 1629 kām hibtöbeek naa Hüsem en fuan Bruarwening üs Skuulmaister, Bijewenhairsdechter, Kalenermaaker en Kartograaf. Hertooch Friedrich III. faan Sleeswich-Holstiin-Gottorf holp höm, dat hi en Stuudienrais naa di Neđerlönen maaki kür. Hi bigent diar, en Atlas fan dit Amt Abenraa fuar di Hertooch tö maaki. Diarfuar fing hi fan di Amtsforwalter Joachim Danckwerth fan Abenraa Help, en 1641 waar di Aarber klaar. 1639 teekent hi di Nova Tabula Helgolandiae, wat di ialst Koort fan Heliglön es hur em wat me bigen ken. 1647 maaket Köning Christian IV. fan Deenemark Johannes Mejer tö en köningelk Matemaatiker en droch höm āp, en Kaart fan di Weesterkant fan Sleeswig-Holstiin tö maaki. Mejer teeknet da tau Kaarten, Nuurđfriislön ön't Jaar 1240 en"}
{"id": "46099", "contents": "Kopenhaagen es di Hauptstat fan Deenemark. Diar uuni 1.320.629 Lir (2019), en Kopenhaagen es uk di gurtest Stat ön't Lön. Kopenhaagen liit ön dit Ailön Seelön en jert tö di Forwaltingsregioon Hovedstaden. Di Öresundsbro giar fan Kopenhaagen naa Malmö. Inuunertalen 2009 – 518.574 1990 – 466.723 1950 – 768.105 1940 – 700.465 1901 – 400.575 1801 – 100.975 Sjiina Peking önj China Frankrik Marseille önj Frankrik Kopenhuuwen Komuun Hovedstadsområdet Amalienborg Sloot Hoodstääse önj Euroopa aw Mooring: Bern, Bratislava, Budapest, Bukarest, Dublin, Helsinki, Kopenhuuwen, Lisabon, Ljubljana, London, Luxemborj, Oslo, Prag, Reykjavik, Riga, Sofia, Stockholm, Tallinn, Valletta, Warschau, Wien. Denmark: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "461", "contents": "A Grä Fleegensnaper, (mo.) gra fliigesnåper (Muscicapa striata) as en Sjongfögel (Passeriformes) uun't Fleegensnaperfamile Muscicapidae. Nääst mä jöönkin Aier faan Cuculus canorus canorus an Muscicapa striata - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grä Fleegensnapern Wikispecies hää en artiikel tu: Grä Fleegensnapern"}
{"id": "46100", "contents": "Flänsborii äs en kraisfri stäär oon Sleeswii-Holstiin. E stäär läit oon't noordoast fuon't bundesluin. Dat hjit 82.100 fulk (2011). Germany: Schleswig-Holstein - Settlements in Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "46102", "contents": "Louis Adolphe Thiers wiar en fraansöösk poliitiker an histooriker. Hi wiar faan 1871 tu 1873 de iarst stootspresident faan det Traad Republiik. Faan 1830 tu 1851 an uk faan 1863 tu 1877 hiart hi tu a parlament."}
{"id": "46103", "contents": "Kiil es en kraisfrii Stat ön dit dütsk Bundslön Sleeswig-Holstiin. Kiil heer 235.366 Iinuuners (2006). Daniel Günther (* 1973), sunt 2017 ministerpräsident foon Slaswik-Holstiinj. Hans Plutta (1902-1980), künstler. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üp Dütsk) Oberbürgermeister Dr. Ulf Kämpfer"}
{"id": "46104", "contents": "En kraisfrii Stat es en gurt Stat, wat ek bluat di Āpgaawen fan en Stat man uk des fan en Krais heer. Dit skel ek nöörig en Gurtstat me muar üs 100.000 Mensken diarbenen wiis. Ön Sleeswig-Holstiin sen fjuur kraisfrii Staten: Flensborig Kiil Lübeck Neumünster ön Baden-Württemberg: Baden-Baden, Freiburg im Breisgau, Heidelberg, Heilbronn, Karlsruhe, Mannheim, Pforzheim, Stuttgart an Ulm. ön Bayern: Amberg, Ansbach, Aschaffenburg, Augsburg, Bamberg, Bayreuth, Coburg, Erlangen, Fürth, Hof, Ingolstadt, Kaufbeuren, Kempten (Allgäu), Landshut, Memmingen, München, Nürnberg, Passau, Regensburg, Rosenheim, Schweinfurt, Schwabach, Straubing, Weiden in der Oberpfalz an Würzburg. ön Brandenborig: Brandenburg an der Havel, Cottbus, Frankfurt (Oder) an Potsdam. ön Hessen: Darmstadt, Frankfurt am Main, Kassel, Offenbach am Main an Wiesbaden. ön Mecklenborig-Fuarpomern: Rostock an Schwerin. ön Neđersaksen: Braunschweig, Delmenhorst, Emden, Oldenburg, Osnabrück, Salzgitter, Wilhelmshaven an Wolfsburg. ön Nuurđrhiin-Westfaalen: Bielefeld, Bochum, Bonn, Bottrop, Dortmund, Duisburg, Düsseldorf, Essen, Gelsenkirchen, Hagen, Hamm, Herne, Köln, Krefeld, Leverkusen, Mönchengladbach, Mülheim an der Ruhr, Münster, Oberhausen, Remscheid, Solingen an Wuppertal. ön Rhiinlön-Pfalz: Frankenthal (Pfalz), Kaiserslautern, Koblenz, Landau in der Pfalz, Ludwigshafen am Rhein, Mainz, Neustadt an der Weinstraße, Pirmasens, Speyer, Trier, Worms an Zweibrücken. ön Saksen: Chemnitz, Dresden an Leipzig. ön Saksen-Anhalt: Dessau-Roßlau, Halle an Magdeburg. ön Tüüringen: Eisenach, Erfurt, Gera, Jena,"}
{"id": "46105", "contents": "Lübeck Lübeck es en kraisfrii Stat ön dit dütsk Bundslön Sleeswig-Holstiin. Ön Lübeck uuni 215.846 Mensken (2020). Statdiili: Innenstadt St. Jürgen Moisling Buntekuh St. Lorenz-Süd St. Lorenz-Nord St. Gertrud Schlutup Kücknitz Travemünde Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üp Dütsk) Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46106", "contents": "En Powerstatsjoon es en Giraat, hur en Akkumulātor, en Omrochter en en Railgiraat fuar't Āpleeren me iinbecht sen. Uk Önslüten fuar USB A en C sen diar fuar't Miist ön. Di USB C-Önslüt heer aaftinoch en Stjüüring fuar Power Delivery. Des ken bit tö 120 Watt dö, en dit Giraat fortelt di Stjüüring, hur fuul dit nöörig heer. Di litjer en iinfacher Giraaten haa Power Delivery bit 60 of 100 Watt. Tö des Systeem jert uk, dat em aur USB C eeđerleer ken. Sa ken em en Powerbank me \"20.000 mAh\" önslüt, wat 74 Wattstünen sen. Wan diar ombi 80 % ütkum, da fair di Powerstatsjoon diarfan ombi 60 Wattstünen (74 Wh x 0,8 = 59,2 Wh) Em ken uk meet hur fuul Energii diar ütkumt. Eeđer di Pris sen forskelig Bateriien iinbecht, wat em muar of mener aaft weđer āpleer ken (Syklental) . Iinfachi Powerstatsjoonen haa Lithium-Ioonen-Selen me ombi 1.000 Syklen, wan et en bet jüürer wiis mus, da sen Lithium-Iirsen-Polymeer (LiFePo4) -Selen iinbecht, wat bit tö 3.000 Syklen skafi skel. Jüst bi Powerstatsjoonen weeget höm en Amerikanisiaring fan di Reklāmi. Di Giraaten uur ön gurt Talen becht, di Lir fo wat fuarspreeken en wan wat ek slaaget, da"}
{"id": "46107", "contents": "En elektrisk Wāremer es en Elektrogiraat, hur em en fuarkööket Iit me āpwāremi ken. Wan em en Powerstatsjoon heer, da ken em sin Iit uk üp Dik of bi Strön wārem fo. Wan em waker fuarkööki wel, da ken em dit aaftinoch uk me en Mikroswalken-Aurn maaki. Di Wāremer heer boowen en önern en PTC-Element, wat me ombi 50 Watt wāremt uur. Em stelt di Skütel me dit fuarkööket Iit diar iin en stelt di Tir iin. Bi dit Giraat fan Faitron/Rommelsbacher giar dit aur en App me dit Smartphone, man uk me di Hun. Em ken iinfach di Knop drüki, en da lapt dit Giraat en hualev Stün. Em ken höm en Klok stel, dat em tö Tir tö dit Giraat giar en eeđerluket weđer dit Iit wārem inoch es. Dit Giraat fan Faitron/Rommelsbacher nemt ombi 100 Watt bi 230 Volt, dit ken em gur me en Powerstatsjoon forsörigi. Fuar 12 Volt Autostroom es des Wāremer ek iinrocht. Söner App let hön di Wāremer fan Faitron/Rommelsbacher ek rocht iinset. Iin ön di Biskiir aur Dātensküül staant man, dat di Dāten fan't Wāreming ofsüüget uur, dat ja luki ken wat em me sin Giraat maaket. Di App wel uk weet,"}
{"id": "46119", "contents": "Di Scintilla AG waar 1917 üs en Firma fuar Magneet- en Elektrotechnik ön Zuchwil/Swaits bigent. Jü jert deling tö 100 % tö di Robert Bosch AG. Ön di Jest Wārelskrich kür forskelig Tjüch ek tö di Swaits importiaret uur. Tau Ingenjööri fan Bosch wat ön di Swaits aarbert maast friistelt uur en fraaget bi di Brown Boverie & Cie (BBC) ön. Des maaket en nii Magneettjener en let des öner Patentsküül stel. Me des Patent kür BBC en nii Firma iipenmaaki, wat eeđer di Noom Scintilla. Des bigent diarme, Magneet-Tjeners fuar Bensiinmotooren tö bech. Diarme waar em fuaral ön Ameerikaa bikeent, hur em des Tjeners hol fuar Fliiger-Maskiinen noom. Bi Automaskiinen waar lefer Bateriitjeners nomen. Di Noom kumt fan dit italieensk Uurt fuar Nist. Fan 1920 ön waar uk Starters en Leechtmaskiinen fuar Autos en Fliigees becht. Em kür gur forkoop man diar kām ek sa rocht Jil bi üt. Diarom stiig BBC 1925 üt. Di Magneettjener-Fabriik ön Ameerikaa waar forkoopet. Di Spirit of St. Louis fan Charles Lindbergh floch me en Scintilla-Tjener. Ön di Dörtigerjaaren kür em me en nii Tjener muar forkoop, en uk di nii Blinkleechern ön Autos braacht nii Aarber. Scintilla kām en kām man ek"}
{"id": "46136", "contents": "En Luariirsen es en Giraat hur em en Werkstek wārem maaki ken, dat em dit me wat Üđers töhopluari ken. En iinfachi Luariirsen kostet ek fuul en uur me sin 15 Watt uk fuar delings Luarten me mener Luar diarbenen wārem inoch. Em skel man hol 5 Minüten teef bit dat dit wārem inoch es. Wakerer giar dit me en Iirsen fan 30 of 60 Watt. Somtirs sen des Giraaten man en bet gurt fuar di Aarber, en da ken dit litjer Iirsen beeter pasi. Mal waker sen Luarpistoolen me ombi 100 Watt, man des uur lecht jens tö swaar en nem uk muar Plaats üs en iinfach Luariirsen. Luarstatsjoonen ken em aaftinoch āp en dial raili. Di Station nemt uk dit Iirsen āp, dat em en bet mener üppasi tört. Luarstatsjoonen jeft et fan mal iinfach bit āpskailig jüür. Aaftinoch sen des Giraaten sa nögen om Stroom, dat em jam önerwai me en litj Powerstatsjoon forsörigi ken. Litj Luariirsen me Hualer Luarstatsjoon En \"Trēr Hun\" ken Gul wert wiis. Commons: Luariirsen – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "46138", "contents": "Di Nuurđfriisk Sērkenreeg es en Senerlighair aur Teenkstairen, Archeologii en Astronomii. Di Sērken fan Kairem (Söl'), Njiblem (Föör), Pelworem sa üs Tating sen ön't 12. Jaarhönert üp ual Tinghooger becht. Des sen ön jen lik Reeg en sa gur üs lik fiir ütenachler. Hat jit uk, dat di Sērken fan Pelworem, Niiblem en Kairem tö di salev Tir becht uuren sen en dat di Bechningsmaister fan jen Bechstair tö di Naist rir kür. Di fjuur Sērken of jerer Tinghooger stuun 22,4 km ütenachtler en 19° Nuurđ-Nuurđweest ön jen lik Reeg. Des Kaart fan ombi 1630 weeget dit Lön fan ombi 1240. Di Maaten gung en bet mes, man em ken dit dach keen."}
{"id": "46141", "contents": "Walther Rathenau (* 29. September 1867 uun Berliin; † 24. Jüüne 1922 uk diar) wiar en tjiisken industrielen, skriiwer an liberaal poliitiker. Uun de Iarst Wäältkrich holep hi det tjiisk krichswiartskap tu organisiarin. Hi wiar faan a Febrewoore tu a Jüüne 1922 bütjenminister faan det Weimar Republiik. Hi wurd uun a Jüüne 1922 faan rochtsradikaalen ambroocht. Hi wiar uk konstsoomler an en frinj faan de konstmooler Jacob Alberts. Commons: Walther Rathenau – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "46146", "contents": "Vesoul (üüb sjiisk iar uk Wesel) as en stääd uun det Bourgogne-Franche-Comté Regiuun, Frankrik. Hat as hoodstääd faan det prefektuur Haute-Saône, an diar wene gud 1.600 minsken. Commonskategorii: Vesoul – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46147", "contents": "Stiađers ((öö.)Steulis) sen en Aart fan Spölgiraat fuaral fuar Jungen. Wat em diar maaket, dit jit stiađersi. Etymoloogisk önsen es di Jental fan di Stiađers en Muartal sa üs bi dit engelsk Uurt Scissors, wat üp Sölring likwel uk di \"spreeken Muartal\" Sjern es. Sa kumt dit Uurt noch fan di Toomern, hur dit Trinjombi sa üs Baank en Hingibualkem jest becht wiis mut, dat ja jaar Noom fo ken. Biskriiwing Skelt 1 Biskriiwing Skelt 2 Bi di Stiađers hinget en Baank ön Toomern Stiađers fuar Jungen Spreekuurt: \"Dü heest noch bet nai bi di Wuch stiađerset\" - Meening: Dü kenst noch ek rocht teenk. Commons: Stiađers – Saamling fan Skelter en Videos Wiktionary Stiađers (Dütsk)"}
{"id": "46151", "contents": "ff p1 At Jurabergem of ianfach Jura as en beragkeed uun't nuurdwaasten faan a Alpen. Hat hiart dialwiis tu Frankrik an uk tu a Sweits. Commonskategorii: Jura (Berger) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sweitser Jura (sjiisk) Jura (Geologii)"}
{"id": "46153", "contents": "Mergel (ualhuuchsjiisk mergil, latiinsk marga) as en sedimentstian. Hi komt diar ap, huar Tuun of Silt, an tu salew tidj uk Kalk ufloogert woort. Diar san en hialer rä ünlik slacher faan mergel (efter Carl Wilhelm Correns) huuchprusentag Kalkstian (bit 95 % Kalk, 5 % Tuun) mergelag Kalk (bit 85 % Kalk, 15 % Tuun) Mergelkalk (bit 75 % Kalk, 25 % Tuun) Kalkmergel (bit 65 % Kalk, 35 % Tuun) Mergel (bit 35 % Kalk, 65 % Tuun) Tuunmergel (bit 25 % Kalk, 75 % Tuun) Mergeltuun (bit 15 % Kalk, 85 % Tuun) mergelag Tuun (bit 5 % Kalk, 95 % Tuun) huuchprusentag Tuun (~ 0 % Kalk, ~ 100 % Ton) Mergel as en wichtag grünjlaag för sement. Mergel as uk wichtag uun a büürerei, huar muurag of kleiag grünj ferbeedert wurd skal. Carl Wilhelm Correns: Einführung in die Mineralogie (Kristallographie und Petrologie). Springer, Berlin 1949. Christiane Martin (Red.): Lexikon der Geowissenschaften, Band 3, Spektrum Akademischer Verlag, Heidelberg a. ö. 2001, ISBN 3-8274-0422-3, S. 356 f. Commonskategorii: Mergel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46155", "contents": "Sediment Sedimenten sen fiin luas Materiaalen sa üs Sön of Toon, wat jam ön wes Stairen saamli en oflaageri. Dit jit da Sedimentatsioon. Fan Sedimentatsioon uur uk Weeter riin swaar Sedimenti saki dial, en dit riin Weeter lapt fiiđer. Fan Sedimentatsjoon ken uk Fortröt kum. Sa kām di machtig Toonfuarkumen ön Neuengamme fan di Stroom Ialev. Diar waar en KZ becht, dat em wat lechter tö Toon fuar Müürstiiner kum kür. Klastisk sedimenten. Fan Weeter, Winj of Is önsaamelt. Diarfan ken t.b. en Sönbaank of en Delta faan en Stroom uur. Cheemisk Sedimenten. Faan cheemisk Fuargungen üttauet fiin Materiaal sa üs Karbonaati. Biogeen Sedimenten. Fan leewendig Organismen oflaagert Önsaamlingen sa üs Koralenraben. Stian Stianang"}
{"id": "46164", "contents": "Pula (üüb Italjeens: Pola) as det gratst steed uun Istrien, Kroaasien. Det leit uun a süüd faan't graafskap. Det hee 52.220 lidj (2021). Croatia: Istra, citypopulation.de"}
{"id": "46165", "contents": "Poreč (üüb Italjeens: Parenzo) as det naistgratst steed uun Istrien, Kroaasien. Det leit uun a waast faan't graafskap. Det hee 16.607 lidj (2021). Croatia: Istra, citypopulation.de"}
{"id": "46166", "contents": "Rovinj (üüb Italjeens: Rovigno; üüb Istriootisk: Ruvèigno of Ruveîgno) as det traadgratst steed uun Istrien, Kroaasien. Det leit uun a waast faan't graafskap. Det hee 12.968 lidj (2021). Croatia: Istra, citypopulation.de"}
{"id": "4617", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Bahamas wiset di code för 31 Distrikte. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Bahamas BS), di ööder as di code för der Distrikt. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. New Providence wurde sein ISO-3166-2-Code (BS-NP) bei diesem Newsletter wieder aberkannt. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "46172", "contents": "En Bruusmaaker of Bruusweetermaaker es en Giraat hur em Köölensüüri fan en Patrooni iin ön Borelern me Weeter pompi ken, dat dit bruuset. Di Borelern wiar jerer fuaral fan Plastik maaket, deling sen dit aaftinoch gleesen Borelern. For forskelig Bruusmaakern jeft et uk Borelern fan Eedelstaal tö koop. Fuar Bruusmaakers uur uk Siirep me di Smak fan Cola of Frücht önböören, wat me iin ön dit Bruusweeter ken. Eeđer dit Rockefellerprinsiip uur en Giraat gönstig önböören aurdat em leeterhen sin Jil diarme fortiini wel wat diarfuar nöörig es. Dit sen bi di Bruusmaaker di Köölensüüri-Patroonen, bi di Prenter sen dit di Blakenpatroonen en sa giar dit fiiđer. Di Köölensüüri-Patroonen uur man ek bluat fan di Lir önböören wat Bruusmaakers bech. Di Patroonen uur uk eeđerbecht en aur di Kooplir forkoopet. John D. Rockefeller waar eeđersair, dat hi Ööl-Lampen mal gönstig wechdēr, dat di Lir achterön sin Ööl koop skul. Biskriiwing Skelt 1 Biskriiwing Skelt 2 Biskriiwing Skelt 3 Biskriiwing Skelt 4 En Bruusmaaker en di Patrooni fuar di Köölensüüri Jir set di Lēr aur di Patroonenkas. Tau Borelern fuar Bruusweeter wat fan Eedelstaal maaket sen. Dit Weeter mut bluat bit tö di Streek āpfelt uur, dat diar jit Plaats fuar"}
{"id": "46178", "contents": "Sassari (üüb Sardisk: Tàtari) as det naistgratst steed uun Sardiinien, Itaalien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't eilun. Det hee 124.111 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan't Metropolitanstääd Sassari. Italy: Sardegna, citypopulation.de"}
{"id": "46179", "contents": "Olbia as det fjuardgratst steed uun Sardiinien, Itaalien. At steed leit uun a nuurduast faan't eilun. Det hee 60.491 lidj (2021). Sant 2021 as det ian faan a hoodsteeden faan det Nuurduast Sardiinien Prowins. Italy: Sardegna, citypopulation.de"}
{"id": "46180", "contents": "Alghero (üüb Katalaans: L’Alguer; üüb Sardisk: S’Alighera) as det füftgratst steed uun Sardiinien, Itaalien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't eilun. Det hee 42.295 lidj (2021). Italy: Sardegna, citypopulation.de"}
{"id": "46181", "contents": "Nuoro (üüb Sardisk: Nùgoro) as det seekstgratst steed uun Sardiinien, Itaalien. At steed leit uun a uast faan't eilun. Det hee 34.536 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan det Nuoro Prowins. Italy: Sardegna, citypopulation.de"}
{"id": "46182", "contents": "Oristano (üüb Sardisk: Aristanis) as det sööwenstgratst steed uun Sardiinien, Itaalien. At steed leit uun a waast faan't eilun. Det hee 30.383 lidj (2021). Det as at hoodsteed faan det Oristano Prowins. Italy: Sardegna, citypopulation.de"}
{"id": "46183", "contents": "Carbonia as det njüügengratst steed uun Sardiinien, Itaalien. At steed leit uun a süüdwaast faan't eilun. Det hee 26.472 lidj (2021). Det as sant 2021 ian faan dön tau hoodsteeden faan det Sulcis Iglesiente Prowins. Italy: Sardegna, citypopulation.de"}
{"id": "46184", "contents": "Det Nuurduast Sardiinien Prowins (üüb Italjeens: Provincia del Nord-Est Sardegna) as ian faan dön nei grünjlaanjen prowinsen faan Sardiinien, uun Itaalien. Det wurd ma a regiunaalgesets faan de 12. April 2021 grünjlaanjen. A hoodsteeden faan't prowins san Olbia an Tempio Pausania. At prowins hee 26 gemeenden: Aggius, Aglientu, Alà dei Sardi, Arzachena, Badesi, Berchidda, Bortigiadas, Buddusò, Budoni, Calangianus, Golfo Aranci, La Maddalena, Loiri Porto San Paolo, Luogosanto, Luras, Monti, Olbia, Oschiri, Padru, Palau, San Teodoro, Sant'Antonio di Gallura, Santa Teresa Gallura, Telti, Tempio Pausania, Trinità d'Agultu e Vignola."}
{"id": "46186", "contents": "Uunen sen Aarten en Wiisen wat em leenger dönen heer en wat nü tö daagelks Werk hiir. Tsitaat: \"Sa her wü't jer, sa sen wü't uunt\" fan Jens E. Mungard \"Biiki\" Di Biiki es en Uun, dit es altert di 21. f. d. Biikemuun, diaraur uur ek snaket. Wü sen dit of diartö uunt. Üđer Uunen ken di Kop Tee om Klok trii of di Pip üp Baank wiis. Em ken uk fain diartö uunt uur en taui sin Kluađern, wan di Sen skintj en di Photovoltāik Stroom maaket. \"Ik haa di Uun en maaki dit en des\" uur EK sair \"Ik sen ((diar)tö) uunt en maaki dit en des\" uur sair \"Dü kürst Di önuuni en flii āp...\" uur EK sair \"Dü kürst jens uunt uur en flii āp wan Dü wat maaket heest\" uur sair \"Dit es sa'n Uun wat ik haa\" uur EK sair \"Ik sen dit sa uun(t)\" uur sair Uunen ken uk tö Weten uur, wan en hiili Tērp of Selskep jam aurnemt."}
{"id": "46195", "contents": "En Repel es en krüm Rech. Dit ken sa wukset wiis, of em ken sin Rech uk krüm üs en Repel maaki. Wan en Kat höör krüm maaket, da jit dit en Kat-Repel. Diarfan kumt uk dit Uurt fuar di Bagerküül bi Muasem-Or. Di Weeterkant ging jerer krüm om di Huk sa üs en Katrepel. Diarfuar skul em höm dit söner Dik fuarstel of fan boowen se. Dit heer da nemen sa rocht wust, en da fing di Bagerküül di Noom Katrewel, wat fiiđer nönt meent. Biskriiwing Skelt 1 Biskriiwing Skelt 2 Di ual Weeterkant hureeđer di Dik lapt her di Forem fan en Katrepel. Di ialst Bagerküül fuar Diksaarber fing di Noom Katrewel, aurdat nemen wust, hurom dit Katrepel jeet. Sa giar dit forleesen. Üp Söl sen trii Firmen wat Ashaltaarbern maaki. Wan en Straat achterön en Repel heer, da heer dit aaftinoch Sven Voigt maaket. Diarom jit hi uk Repel-Svente."}
{"id": "46198", "contents": "Det Medio Campidano Prowins (üüb Italjeens: Provincia del Medio Campidano) as ian faan dön nei grünjlaanjen prowinsen faan Sardiinien, uun Itaalien. Det wurd ma a regiunaalgesets faan de 12. April 2021 grünjlaanjen. A hoodsteeden faan't prowins san Villacidro an Sanluri. Commons: Medio Campidano (Prowins) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "46199", "contents": "Det Sulcis Iglesiente Prowins (üüb Italjeens: Provincia del Sulcis Iglesiente) as ian faan dön nei grünjlaanjen prowinsen faan Sardiinien, uun Itaalien. Det wurd ma a regiunaalgesets faan de 12. April 2021 grünjlaanjen. A hoodsteeden faan't prowins san Carbonia an Iglesias. Commons: Sulcis Iglesiente (Prowins) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "462", "contents": "At Grä Gus, (mo.) gragöis (Anser anser) as en fögel an hiart tu at onerfamile faan a Ges an Swaanen (Anserinae). En skööl Grä Ges uun a wonter. Ai faan Anser anser. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grä Ges Wikispecies hää en artiikel tu: Grä Ges"}
{"id": "46201", "contents": "Det Ogliastra Prowins (üüb Italjeens: Provincia dell'Ogliastra) as ian faan dön nei grünjlaanjen prowinsen faan Sardiinien, uun Itaalien. Det wurd ma a regiunaalgesets faan de 12. April 2021 grünjlaanjen. A hoodsteeden faan't prowins san Lanusei an Tortolì. Commons: Ogliastra (Prowins) – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "46213", "contents": "A Schlei (plaatsjiisk Slie of Schlie, däänsk Slien, Sli of Slesvig Fjord) as en smääl bocht faan a Uastsia. Hat skääst a loonskapen Angeln an Schwansen, an diarmä uuk a lunkreiser Schleswig-Flensborag an Rendsborag-Eckernförde. A wedenskapslidj san ei ians, of a Schlei en fjord as. Hat komt oober temelk seeker faan a istidj, huar en istong en dääl iin uun't loonskap speeld hää. Daalang stäänt diar dialwiis swetweeder, oober widjer am a uast uk muar saaltweeder, det as brakweeder. Commonskategorii: Schlei – Saamlang faan bilen of filmer Åmt Schlei-Ostsee Weel Angeln (Fulk)"}
{"id": "46214", "contents": "Me Weten (Di Weten, Jental) meen wü (1) fuar't Miist Daaten, Theoriien en Railen wat wü fuar seekert hual en sadeling uk tö üs Waarhair teel. Weten (Di Weten, Muartal) sen man (2) uk Aartenben Wiisen, wat iinfach fan di Fornunft rocht sen en hureeđer ek fuul fraaget uur. Jaar Grünjlaag sen Kultuur en Traditsjoonen. Uk Uunen ken diartö hiir, man di Grünjen fan Uunen sen ek altert ratsjonaal. Dit Uurt 'Weten' kumt fan ualhoogdütsk wiȥȥan of indogermaans *woida ,ik haa sen‘, en sadeling 'ik weet'. Fan di indogermaans Rüt *u̯e(i)d (se) of *weid- kumt uk latiinsk videre 'se' en Sanskrit veda 'di Weten' fan of. Di Filosoofen strir diarom wat Weten es. Fuar René Descartes es Weten dit, wat höm biwiis let. Immanuel Kant maaket en Forskeel mung Weten a priori, dit kumt fan eeđerteenk en Weten a posteriori, dit kumt fan't Bilewi. Noam Chomsky sair, hat jeft uunberen Weten en sok wat al tö Wārel kemen es. Fuar Michael Polanyi jeft et explizit Weten, wan wü seeker weet, hurom wü wat dö, en implizit Weten, wan wü ek weet hurom man likert ales rocht maaki. Di Organisatsioonsteoreetikern sair, (1) di Grünjlaag fan Weten sen Daaten (Teekning rochts), (2)"}
{"id": "4622", "contents": "A Bahaamas san en lun an en grat skööl faan eilunen uun a Kariibik. Jo lei uun't süüduasten faan a Ferianagt Stooten an uun't nuurduasten faan Kuuba. Faan jo 700 eilunen san man 30 bewenet. Dön tjiin gratst eilunen uun't lun san: North Andros Great Inagua South Andros Great Abaco Grand Bahama Long Island Acklins Eleuthera Cat Island Mayaguana Dön njügen gratst stääden uun't lun san: Bahaamas as sant 1973 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Bahaamas Wikimedia Atlas: Bahaamas – Geograafisk an histoorisk koorden International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Index Bahamas: Localities, citypopulation.de 23.916666666667-77.666666666667Koordinaaten: 24° N, 78° W"}
{"id": "46224", "contents": "6.8066666666667-5.2727777777778Koordinaaten: 6° 48′ N, 5° 16′ W Yamoussoukro (of uk Jamussukro) as at hoodstääd faan't Elfenbianküst (Côte d’Ivoire). Diar wene muar üs 360.000 minsken. At regiarang sat oober uun Abidjan. 1950 wiar Yamoussoukro noch en saarep mä 500 iinwenern. Di iarst president faan't Elfenbianküst Félix Houphouët-Boigny kaam faan Yamoussoukro, an maaget sin saarep sant 1960 tu en gratsteed, 1983 as't hoodstääd wurden, an sant 1985 woort diar at gratst sark faan a welt baud: at Notre-Dame-de-la-Paix de Yamoussoukro. Notre-Dame-de-la-Paix de Yamoussoukro Commonskategorii: Yamoussoukro (Steed) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Yamoussoukro (sjiisk)"}
{"id": "46227", "contents": "Keetingsreaktsjoon meent, dat fan jen Aktsjoon weđer nii (Re)aktsjoonen kum. Dit Uurt uur fuar't Miist bi di Chemii en di Atoom-Füsiik brükt. Wan ark Lop muar Reaktsjoonen ön Gang kum üs fuarof, da wukset di Reaktsjoonskeet eksponentiel. Di Prekensplit fan Uraan-235 kumt ön Gang, wan dit Atoom me en Neutron biskoten uur. Diarfan kum nii Atoomi: 139Ba (Baarium) en 95Kr (Krüptoon). Diarbi uur man uk tau Neutroonen frii, diar ön en üđer Atoom klüüv. Dat des ek olter waker giar, uur Neutroonenabsorber iinseet. Des fung frii Neutroonen iin, en da lapt di Keetingsreaktsjoon \"kontroliaret\". Diarbi uur masi Energii frii (~200MeV per Atoom), en diarfan uur ön Atoomkraftönlaagen Stroom maaket. \"Müstrap\"-demonstratsion üp YouTube"}
{"id": "4623", "contents": "Aceratorchis (lat. Aceratorchis) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft wel 2 slacher uun China. Aceratorchis albiflora: Tibet to Yunnan (China) Aceratorchis tschiliensis: Qinghai to Madel-China Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aceratorchis Wikispecies hää en artiikel tu: Aceratorchis"}
{"id": "46230", "contents": "A Polak (Pollachius pollachius) as en fask uun det famile faan a Dorschen (Gadidae). Hi as nai mä a Sialaks (Kualfask). Polakfilee mä braaset irpler Polak mä ris an smuuret paprika Commonskategorii: Polak – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Polak"}
{"id": "46232", "contents": "Nikšić (üüb Kyrilisk: Никшић) as det naistgratst steed uun Monteneegro. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 56.970 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Nikšić Gemeend. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "46233", "contents": "Pljevlja (üüb Kyrilisk: Пљевља) as det traadgratst steed uun Monteneegro. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 19.136 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Pljevlja Gemeend. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "46234", "contents": "Cetinje (üüb Kyrilisk: Цетиње) as det fjuardgratst steed uun Monteneegro. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 13.918 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Cetinje Gemeend. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "46235", "contents": "Budva (üüb Kyrilisk: Будва) as det seekstgratst steed uun Monteneegro. At steed leit uun a süüd faan't lun, bi't Aadria. Det hee 13.338 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Budva Gemeend. Föör 1918 wiar't steed dial faan Uasterrik-Ungarn. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "46237", "contents": "Bijelo Polje (üüb Kyrilisk: Бијело Поље) as det sööwenstgratst steed uun Monteneegro. At steed leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 12.900 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Bijelo Polje Gemeend. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "46238", "contents": "Berane (üüb Kyrilisk: Беране) as det aachstgratst steed uun Monteneegro. At steed leit uun a uast faan't lun. Det hee 11.073 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Berane Gemeend. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "4624", "contents": "Acianthera (lat. Acianthera) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 177 slacher uun Süüd- an Madel-Ameerikoo. Det slacher uun Brasiilien: Acianthera acuminatipetala (A.Samp.) Luer, Monogr. Syst. Bot. Missouri Bot. Gard. 95: 253. 2004 Acianthera adamantinensis (Brade) F.Barros, Bradea 8(43): 294 (2002). Acianthera adiri (Brade) Pridgeon & M.W.Chase, Lindleyana 16(4): 241 (2001). Acianthera agathophylla (Rchb.f.) Pridgeon & M.W.Chase, Lindleyana 16(4): 241 (2001). Acianthera alborosea (Kraenzl.) Luer, Monogr. Syst. Bot. Missouri Bot. Gard. 95: 253. 2004 Acianthera aphthosa (Lindley) Pridgeon & M.W.Chase, Lindleyana 16(4): 242 (2001). Acianthera aurantiolateritia (Speg.) Pridgeon & M.W.Chase, Lindleyana 16(4): 242 (2001). Acianthera aveniformis (Hoehne) C.N.Gonç. & Waechter, Hoehnea 31: 114 (2004). Acianthera bicarinata (Lindley) Pridgeon & M.W.Chase, Lindleyana 16(4): 242 (2001). Acianthera bicornuta (Barb.Rodr.) Pridgeon & M.W.Chase, Lindleyana 16(4): 242 (2001). Acianthera bidentula (Barb.Rodr.) Pridgeon & M.W.Chase, Lindleyana 16(4): 242 (2001). Acianthera binotii (Regel) Pridgeon & M.W.Chase, Lindleyana 16(4): 242 (2001). Acianthera bohnkiana Campacci & Baptista, (2004). Acianthera brachiloba (Hoehne) Pridgeon & M.W.Chase, Lindleyana 16(4): 242 (2001). Acianthera capanemae (Barb.Rodr.) Pridgeon & M.W.Chase, Lindleyana 16(4): 242 (2001). Acianthera caparaoensis (Brade) Pridgeon & M.W.Chase, Lindleyana 16(4): 242 (2001). Acianthera casapensis (Lindley) Pridgeon & M.W.Chase, Lindleyana 16(4): 242 (2001). Acianthera consimilis (Ames) Pridgeon & M.W.Chase,"}
{"id": "46240", "contents": "En Mikroswalken-Aurn es en Giraat, hurbenen elektromagneetisk Mikroswalken en Riiwing iin ön dit Iit maaki. Diarfan uur dit wārem. Dit Iit uur man ek kööket, diarfuar uur dit ek wārem inoch. Sa ken em uk niin Weeter me en Mikroswalk sterilisiari. Likwel let höm ales gaari. Aaftinoch heer en Mikroswalkenaurn boowen Weđerstants-Slangen, wat mal wārem uur en uk Miit of wat em heer brün önbraari ken. Fan di Magneetswalken uur nönt önbraaret. Em ken man uk söner des \"Grilfunktsjoon\" wat önbraari, wan em senerlig Ferit-Platen heer. Des uur da ombi 240 °C wārem, en diarfan kum da uk Grilmarken ön di Mārig, dit Miit, dit Tofu of Greentjüch, wat mermung di Platen liit. Me Mikroswalk ken em mal gur iit fuar di Elektrisk Wāremer fuargaari. Me en Mikroswalkenaurn es aaftinoch fuul mener Energii nöörig üs wan em en Baakaurn ön Gang haa skel. Fuar't Miist giar dit uk fuul gauer. Sa waari hok Braarimāriger iin ön en 700 W-Mikroswalk me Ferit-Platen ombi 2 x 5 Minüten. Em skel di jens omdrai, dat ja fan boowen en önern brün uur. Bi Miit es dit ek fuul muar of mener. Dit jit da: 700 W / 60 ∗ ( 2 ∗ 5"}
{"id": "46241", "contents": "A Amaryllis san en skööl faan tau plaantenslacher uun det famile faan a Amaryllisplaanten (Amaryllidaceae). Jo waaks uun't süüdelk Afrikoo. Wat uun a bluumloodens üs Amaryllis ferkääft woort, san oober Rederstäären (Hippeastrum). Amaryllis belladonna Amaryllis paradisicola (iarst 1998 fünjen wurden) A. belladonna A. paradisicola Commonskategorii: Amaryllis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Amaryllis"}
{"id": "46242", "contents": "Herceg Novi (üüb Kyrilisk: Херцег Нови) as det njüügengratst steed uun Monteneegro. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun, bi't Bocht faan Kotor. Det hee 11.059 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Herceg Novi Gemeend. Föör 1918 wiar't steed dial faan Uasterrik-Ungarn. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "46243", "contents": "Mikroswalken sen elektromagneetisk Straalen. Em ken diarme Iit wāremmaaki, hur fuar et di Mikroswalken-Aurn jeft. Di Swalkenleengdi fan sok Mikroswalken giar fan faan 10 mm bit 300 mm. Dit Spektrum liit mung Radarstraalen en Raadioswalken. Radarstraalen fan 1 bit 10 mm uur aaftinoch uk Mikroswalken němt. Commons: Mikroswalken – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "46244", "contents": "Ulcinj (üüb Kyrilisk: Улцињ) as det tjiingratst steed uun Monteneegro. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 10.707 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Ulcinj Gemeend. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "46247", "contents": "At Bocht faan Kotor (serbokroaatisk Бока которска Boka kotorska, itajeensk Bocche di Cattaro) as en bocht faan a Aadria uun Monteneegro. Hat as knaap 30 km lung, bit 7 km briad, an liket en fjord. A berger trinjam stiig auer 1.000 meetern ap. A baner bochten bi Risan an Kotor san en UNESCO weltarewdial. Eilunen uun't bocht san: Mamula, Gospa od Mirišta, Ostrvo Cvijeća, Školj, Gospa od Milosti, Gospa od Škrpjela, Sveti Đorđe Trinjam't bocht lei en hialer rä kluastern an sarken. At bocht an Kotor Eilunen Sv. Đorđe (rochts) an Gospa od Škrpjela (lachts) Kluastereilun Sveti Đorđe (Halag Georg) Eilun Mamula Unesco World Heritage, Natural and Culturo-Historical Region of Kotor Commonskategorii: Bocht faan Kotor – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4625", "contents": "Acianthus san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 21 slacher uun Austraalien, Neisialun an Neikaledoonien. Acianthus aegeridantennatus N.Hallé Acianthus amplexicaulis (F.M.Bailey) Rolfe Acianthus atepalus Rchb.f. Acianthus bracteatus Rendle Acianthus caudatus R.Br. Acianthus confusus Guillaumin Acianthus corniculatus Rendle Acianthus cymbalariifolius F.Muell. & Kraenzl. Acianthus elegans Rchb.f. Acianthus exsertus R.Br. Acianthus fornicatus R.Br. Acianthus grandiflorus Schltr. Acianthus halleanus Kores Acianthus heptadactylus Kraenzl. Acianthus ledwardii Rupp Acianthus macroglossus Schltr. Acianthus oxyglossus Schltr. Acianthus sinclairii Hook.f. Acianthus tenuilabris Schltr. Acianthus veillonis N.Hallé Acianthus viridis Hook.f. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Acianthus Wikispecies hää en artiikel tu: Acianthus"}
{"id": "46250", "contents": "En Liaan as en klemerplaant. Hör rut as uun a eerd, an hat wääkst hal bi buumer amhuuch. Liaanen waaks fööraal uun a troopen. Man uk uun Euroopa kem liaanen föör, huar dü diar ferlicht goorei mä reegenst: Irten, Buanen, Win, Hoop, Efeu, Braandebei. Commonskategorii: Liaan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46251", "contents": "En Strük as en holtag plaant, diar oober ei tu en buum apwääkst. Strüker haa ei ään stam, man diarför flook twiigen, diar faan a eerd amhuuch waaks. Hortensie Kaatstörter Lagoster Haagekäärs En strük as uk en komerliken minsk, di bedüüret woort. Hi as do en ual strük of en aarem strük. Commonskategorii: Strük – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46255", "contents": "Det Zeta Gemeend (üüb Monteneegrins: Opština Zeta, üüb Kyrilisk: Општина Зета) as ian faan a gemeenden uun Monteneegro. At gemeend leit uun a süüd faan't lun, bi det Skutari-Sia. Det hee 16.231 lidj (2011). At hoodsteed faan't gemeend as Golubovci. At gemeend wurd 2022 grünjlaajen. Det wiar dial faan det Podgorica Gemeend. Montenegro, citypopulation.de"}
{"id": "46256", "contents": "Leewentsboomer (Thujaboskern) sen en Plaantenslach ön di Famiilie fan di Tsüpresenplaanten (Cupressaceae) me tau Slacher ön Nuurđameerikaa en trii ön Uastaasien. Korea Leewentsboom (Thuja koraiensis) Weestern Leewentsboom (Thuja occidentalis) Gurt Leewentsboom (Thuja plicata) Jaapansk Leewentsboom (Thuja standishii) Sichuan Leewentsboom (Thuja sutchuenensis) Commons: Leewentsboomer – Saamling fan Skelter en Videos Wikispecies heer en artiikel tö: Leewentsboomer"}
{"id": "46257", "contents": "A Draagrut (Calla palustris) of at Swinsuar as di iansagst plaantenslach uun det skööl Calla faan't famile Araceae. Di nööm komt faan ualgreks καλός kalós („smok“). Draagruter brük föl weeder, an waaks uun moder. Commonskategorii: Draagrut – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Draagrut"}
{"id": "4626", "contents": "Acineta (lat. Acineta) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 18 slacher uun Süüd- an Madel-Ameerikoo. Acineta alticola : Venezuela. Acineta antioquiae : Kolumbien. Acineta barkeri : Meksiko - Guatemaala. Acineta beyrodtiana : Kolumbien. Acineta chrysantha : Süüduast-Meksikoo - Panama. Acineta confusa : Madel-Ameerikoo. Acineta cryptodonta : Madel-Ameerikoo. Acineta dalessandroi : Süüd-Ekwadoor. Acineta densa : Madel-Ameerikoo. Acineta erythroxantha : Kolumbien - Nuurdwaast-Weenesuela. Acineta hagsateri : Meksiko. Acineta hennisiana : Kolumbien. Acineta hrubyana : Kolumbien. Acineta mireyae : Panama. Acineta salazarii : Meksiko - El Salvador. Acineta sella-turcica : Madel-Ameerikoo. Acineta sulcata : Kolumbien. Acineta superba : Panama - Suurinam an Ekwadoor. Aciopea (Acienta x Stanhopea) Acinbreea (Acineta x Embreea) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Acineta Wikispecies hää en artiikel tu: Acineta"}
{"id": "46260", "contents": "Slober of Moder as en ferbinjang faan fiin materiool üs tuun of silt mä föl weeder. Uun moder kön man enkelt plaanten waaks, diar mä so föl weeder amgung kön. Modrag loonskapen san t.b. Oonlun Mangroowen Muuren Struumdeltas Commonskategorii: Slober – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Modrag loonskapen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46264", "contents": "Neptungäärs (Posidonia) as det iansagst plaantenskööl uun det famile faan a Neptungäärsplaanten (Posidoniaceae), uun det order faan a Alismatales. Neptungäärs wääkst uun flaak suptroopisk weedern, trinjam't Madlunsia an föör't süüdküst faan Austraalien. Madlunsia skööl: Posidonia oceanica Posidonia australis skööl föör Austraalien: Posidonia angustifolia Posidonia australis Posidonia sinuosa Posidonia ostenfeldii skööl föör Austraalien: Posidonia coriacea Posidonia denhartogii Posidonia kirkmanii Posidonia ostenfeldii Posidonia robertsoniae Commonskategorii: Neptungäärs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Neptungäärs"}
{"id": "4627", "contents": "Ackermania (lat. Ackermania < James D. Ackerman) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 5 slacher uun Süüd-Ameerikoo. Ackermania caudata : Peruu (Cordillera del Cóndor), Kolumbien an Ekwadoor. Ackermania cornuta Ackermania hajekii : Peruu. Ackermania jarae : Peruu (Huánuco). Ackermania palorae Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ackermania Wikispecies hää en artiikel tu: Ackermania"}
{"id": "46272", "contents": "Odessa ([oˈdɛsa], ukrainisk Одеса [ɔˈdɛsɐ], rüsk Одесса [ɐˈdʲesə], jidisk אָדעס (Odes)) as en stääd uun a Ukraine bi't Suart Sia. Diar wene muar üs ian miljoon minsken. Odessa as det gratst huuwenstääd faan a Ukraine. Commonskategorii: Odessa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46274", "contents": "A Rajon Odessa (ukrainisk Одеський район/Odeskyj rajon; rüsk Одесский район/Odeskyj rajon) as en ferwaltangsiindialang, sowat üs en lunkreis uun't süüden faan a Ukraine, an hiart tu't Oblast Odessa. Diar wene knaap 1,4 miljoon minsken, muar üs ian miljoon alian uun't kreisstääd an prowinshoodstääd Odessa. Tu di Rajon hiar 22 Hromadas, det san 5 stääden 6 stäädgemeenen 11 lungemeenen Верховна Рада України; Постанова від 17.07.2020 № 807-IX \"Про утворення та ліквідацію районів\" Commonskategorii: Rajon Odessa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46279", "contents": "At Faalsk Irt of Fialirt (Cicer arietinum) as en plaantenslach uun det skööl Cicer faan't famile Bongfrüchten (Fabaceae). Hat liket at Irt (Pisum sativum), as diar oober ei alt nai mä. Faalsk Irten waaks uun a subtroopen, an diar woort fööraal uun a Türkei an uun Indien mä büüret. Mä Faalsk Irten woort Hummus maaget. Uun't juar 2021 san muar üs 15 miljoon tonen fialirten iinbürgen wurden. Trii sjuarden diarfaan alian uun Indien: Crops > Chick peas, dry. Uun: Produktionsstatistik der FAO 2021. fao.org, ufrepen di 22. Janewoore 2023 (ingelsk). Commonskategorii: Faalsk Irten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Faalsk Irten"}
{"id": "4628", "contents": "Acostaea san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 6 slacher uun Süüd- an Madel-Ameerikoo. Acostaea bicornis : Panama. Acostaea campylotyle : Kolumbien an Nuurd-Ekwadoor. Acostaea costaricensis : Costa Rica - Ekwadoor. Acostaea tenax : Kolumbien. Acostaea trilobata : Ekwadoor. Acostaea unicornis : Panama. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Acostaea Wikispecies hää en artiikel tu: Acostaea"}
{"id": "46282", "contents": "Siitplaanten (Spermatophyta of Spermatophytina) sen en Önerofdiiling fan di Plaanten me 5 Klasen. Ja formuare jam aur Siit. (En ek aur Plaantenspöören.) Neerelboomer (Coniferopsida of Pinophyta) Cycadopsida of Cycadophyta Ginkgoopsida of Ginkgophyta Gnetopsida of Gnetophyta Bloosenplaanten (Magnoliopsida of Magnoliophyta) Wikispecies heer en artiikel tö: Siitplaanten Commons: Siitplaanten – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "46283", "contents": "Neerelboomer (Coniferopsida of Pinophyta) sen en Klas fan Plaanten en hiir tö di hooger Plaanten (Tracheophytes). Jer teelt di Gnetopsida of Gnetophyta üs en ain kKas. Deling uur jü me tö di Neerelboomer teelt Konifeeren (Coniferales of Pinales) Araucariaceae Kauribuumer (Agathis) Araukaarien (Araucaria) Wollemia Cephalotaxaceae Cephalotaxus Tsüpresenplaanten (Cupressaceae) Tsüpresen (Cupressus) Wacholder (Juniperus) Leewentsboomer (Thuja) . . . Actinostrobus – Athrotaxis – Austrocedrus – Callitris – Calocedrus – Chamaecyparis – Cryptomeria – Cunninghamia – Cupressus – Diselma – Fitzroya – Glyptostrobus – Juniperus – Libocedrus – Metasequoia – Microbiota – Neocallitropsis – Papuacedrus – Pilgerodendron – Platycladus – Sequoia – Sequoiadendron – Taiwania – Taxodium – Tetraclinis – Thuja – Thujopsis – Widdringtonia – (Callitropsis – Fokienia – Hesperocyparis – Xanthocyparis) Pinaceae Tanen (Abies) Cathaya Tseedern (Cedrus) Keteleeria Lerchen (Larix) Nothotsuga Fichten (Picea) Föören (Pinus) Pseudolarix Douglaasien (Pseudotsuga) Hemlock (Tsuga) Podocarpaceae . . . Acmopyle – Afrocarpus – Dacrycarpus – Dacrydium – Falcatifolium – Halocarpus – Lagarostrobos – Lepidothamnus – Manoao – Microcachrys – Nageia – Parasitaxus – Pectinopitys – Pherosphaera – Phyllocladus – Podocarpus – Prumnopitys – Retrophyllum – Saxegothaea – Sundacarpus Sciadopityaceae Sciadopitys Iiwenplaanten (Taxaceae) Amentotaxus Austrotaxus Pseudotaxus Iiwenbuumer (Taxus) Nödiiwen (Torreya) Gnetales Ephedraceae Gnetaceae Welwitschiaceae Boomer Commons: Näädelbuumer"}
{"id": "46287", "contents": "Kumiin, of uk Bruarkrüür, Aastkrüür (Carum carvi) es en Plaant fan di Famiilie Apiaceae. Dit kumt al lung aaftinoch fuar di Smak iin ön't Iit. Uk Spiritouoosen sa üs Akvavit of Köm uur me Kumiin maaket. Kumiin es al sent dit trēr Jaarhönert notiaret. Dit helpt, wan em sin Tjerem ek gur lerig fo ken en skel fuaral uk bi Liiren help, wat di Wüfhaurn haa. Wit Kumiin Ruar Kumiin Commons: Kumiin – Saamling fan Skelter en Videos Wikispecies heer en artiikel tö: Kumiin"}
{"id": "4629", "contents": "Acriopsis san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 8 slacher uun tropisk Süüduast-Aasien. Acriopsis carrii Acriopsis densiflora Acriopsis emarginata Acriopsis gracilis Acriopsis indica Acriopsis latifolia Acriopsis liliifolia Acriopsis ridleyi Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Acriopsis Wikispecies hää en artiikel tu: Acriopsis"}
{"id": "46294", "contents": "At Normoolferdialang of Gauß-Ferdialang (efter Carl Friedrich Gauß) as en ferdialang faan woorskiinelkhaiden uun a statistik. Di funksioonsgraaf liket en klook, an het diaram uk klookengraaf. At Standardufwiken σ {\\displaystyle \\sigma } (sigma) as en miat för det breetje faan en normoolferdialang. Det ment: tesken ± 1 σ {\\displaystyle \\pm 1\\sigma } faan a madelwäärs lei 68,27 % faan aal a wäärser, tesken ± 2 σ {\\displaystyle \\pm 2\\sigma } lei 95,45 %, an tesken ± 3 σ {\\displaystyle \\pm 3\\sigma } lei 99,73 %. Commonskategorii: Normoolferdialang – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Ferklaarang üüb huuchsjiisk (sjiisk)"}
{"id": "46296", "contents": "En Polynoomfunksion of Hialratsionaal Funksion as uun a matematiik en funksion, huar bluas potensen mä natüürelk eksponenten uun föörkem. Tu a Polynoomfunksioonen hiar uk t.b. lineaarfunksioonen (\"graad 1\") of kwadrootisk funksioonen (\"graad 2\"). Graad 0, f ( x ) = 2 {\\displaystyle f(x)=2} Graad 1, f ( x ) = 2 − x / 2 {\\displaystyle f(x)=2-x/2} Graad 2, f ( x ) = x 2 − x − 2 {\\displaystyle f(x)=x^{2}-x-2} Graad 3, f ( x ) = ( x + 4 ) ( x + 1 ) ( x − 2 ) 4 {\\displaystyle f(x)={\\tfrac {(x+4)(x+1)(x-2)}{4}}} Graad 4, f ( x ) = ( x + 4 ) ( x + 1 ) ( x − 1 ) ( x − 3 ) 14 + 0 , 5 {\\displaystyle f(x)={\\tfrac {(x+4)(x+1)(x-1)(x-3)}{14}}+0{,}5} Graad 5, f ( x ) = ( x + 4 ) ( x + 2 ) ( x + 1 ) ( x − 1 ) ( x − 3 ) 20 + 2 {\\displaystyle f(x)={\\tfrac {(x+4)(x+2)(x+1)(x-1)(x-3)}{20}}+2} Commonskategorii: Polynoomfunksion – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46297", "contents": "Triest as at hoodsteed faan det Friaul-Juulisk Veneetien Autonoom Regiuun uun Itaalien. At steed leit uun a süüduast faan't regiuun, bi't Aadria an nai bi't grens tu Sloweenien. Det hee 187.056 lidj (2011). Trieste: Province in Friuli-Venezia Giulia, citypopulation.de"}
{"id": "463", "contents": "A Grä Hanjüger, (mo.) grae hånetiif, latje goosejarn (Circus pygargus) as en Gripfögel (Accipitriformes) uun't famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Aier faan Circus pygargus - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grä Hanjügern Wikispecies hää en artiikel tu: Grä Hanjügern"}
{"id": "4630", "contents": "Acrochaene (lat. Acrochaene) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 2 slacher uun Indien an Süüduast-Aasien. Acrochaene punctata Acrochaene rimanni Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Acrochaene Wikispecies hää en artiikel tu: Acrochaene"}
{"id": "46306", "contents": "w1 A Lough Neagh [ˌlɒx ˈneɪ] (Iirsk Loch nEathach [ɫ̪ɔx ˈn̠ʲahax]) as di gratst sia faan a Britisk Eilunen. Hi leit uun Nuurdirlun son 30 km waasten faan Belfast an as 396 km² grat. Sin jipst steed as 25 m jip. Uun a sia lei aacht eilunen: Coney Island, Coney Island Flat, Croaghan Flat, Derrywarragh Island, Padian, Ram's Island, Phil Roe's Flat an The Shallow Flat. http://www.habitas.org.uk/flora/habitats/rivers.htm Commonskategorii: Lough Neagh – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4631", "contents": "Acrolophia (lat. Acrolophia) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 7 slacher uun Süüd-Afrikoo. Acrolophia bolusii Acrolophia capensis Acrolophia cochlearis Acrolophia lamellata Acrolophia lunata Acrolophia micrantha Acrolophia ustulata Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Acrolophia Wikispecies hää en artiikel tu: Acrolophia"}
{"id": "46313", "contents": "Planeet Njügen as di nööm för en planeet uun üüs sansüsteem, noch föl widjer bütjen üs a planeet Neptuun. Hi hää noch nään rochten nööm, auer hi noch ei fünjen wurden as. Sant 2016 san diar oober flook wedenskapslidj, diar men, dat diar son planeet wees mut. Saner Planeet 9 as ei tu ferklaarin, huaram aal a a ööder planeeten sok aparte an ünegool kreisboonen trinjam a san ütjfeer. Konstantin Batygin, Michael E. Brown: Evidence for a Distant Giant Planet in the Solar System. Uun: The Astronomical Journal. Binj 151, Nr. 2, 2016, S. 22–34, doi:10.3847/0004-6256/151/2/22 Commonskategorii: Planeet 9 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46314", "contents": "Pluuto (Tiaken ♇ of ) as di gratst sweragplaneet faan't sansüsteem. Hi as iarst 1930 fünjen wurden, auer hi so letj as. Bit 2006 tääld hi üs njügenst an bütjenst planeet faan't sansüsteem. Diar san oober muar an muar sok letj \"planeeten\" fünjen wurden, an diaram het jo nü \"sweragplaneeten\". Pluuto füng nööm an numer (134340) Pluto. Sant 2016 jaft'at oober en neien kandidoot üs njügenst planeet. Hi as noch ei fünjen wurden, diaram het hi iarst ans Planeet 9. Commonskategorii: Pluuto – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46316", "contents": "Sweragplaneeten san en skööl faan tu tidj fiiw letj planeeten uun üüs sansüsteem. Jo het iarst sant 2006 so, diarföör jääw't bluas planeeten of asteroiiden. Det iindialang tu sweragplaneeten as uk en betj ünseeker. A wedenskapslidj san diar ei gans ians auer. Sjauer sweragplaneeten hiar tu a Trans Neptuunisk Objekten (TNO). Hör boonen am a san lei noch bütjen faan't Neptuunboon: Pluuto (tääld bit 2006 noch üs planeet) Eris Haumea Makemake Ään sweragplaneet leit uun a asteroiidenriam tesken Mars- an Jupiterboon: Ceres (tääld iarst üs planeet, do üs asteroiid, nü üs sweragplaneet) Pluuto Eris Haumea Makemake Ceres Commonskategorii: Sweragplaneet – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46319", "contents": "En Böörmaskiin es en Giraat, hur em me Muskelkraft of me en Elektromootor en Böörer drai ken. Sok Maskiinen teel tö dit (Elektro-) Werktjüch. Me en Böörmaskiinenhualer fair em di Hunen frii en ken ginauer bööri. Di jest Maskiinen wiar iinfach Wrangen of Giraaten me Winkel-Omseeting, hur em fuaral iin ön Holt me bööri kür. Elektro-Böörmaskiinen jeft et me of söner Slachwerk. Hat jeft uk elektrisk Böörhamern, wat bi en Slachwecht fan 2 kg bigen en bi ombi 8 kg āphual. Des Giraaten sen uk Böörmaskiinen, man diar es en pneumātisk Slachwerk iinbecht. Dit Slachwecht es man bluat di Kraft hur stark dit Giraat slaa ken. Aur dit Wecht fan di Maskiin sair des nönt. Aur des Maskiinen hen jeft et Preslucht-Hamern wat jit fuul muar Slachwecht ber. En Böörwrang En Hunmaskiin me Winkel-Omseeting... ... en di Karton tö di Hunmaskiin. Fan 1966 ön waar di Böörmaskiinen fan Scintilla üs Bosch forkoopet. 380 Watt wiar tö des Tir ek tö litjet. Commons: Böörmaskiin – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "4632", "contents": "Acrorchis (lat. Acrorchis) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft 1 slach uun Costa Rica an Panama. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Acrorchis Wikispecies hää en artiikel tu: Acrorchis"}
{"id": "46321", "contents": "Werktjüch En Werktjüch es en Giraat, wat en Mensk tö Help nemt, fuar en Aarber klaar tö fo wat söner Werktjüch ek of ek sa gur gung kür. Fuar't Miist uur Werktjüch fuar Hoonwerk omtöseet. Fuar forskelig Hunwerk es forskelig Werktjüch nöörig. Hamer Tangen Seegen Werktjüchkas Uk Maskiinen of Elektrowerktjüch hiir tö di Giraaten fan en Hunwerker: Böörmaskiin, Kreisseeg an hok muar. Hat jeft fjuur Slacher fan Werktjüch: Tö forwaari: Aamern, Doosen, Gleesen Tu skebin: Winj, Krer, Lastwain (-krer) Tö aurdrai: Toogen, Röörn, Kaabel Wuchten, Weelen, Aksen Tö fordiili: Filter, Traachter, Ventiilen, Pensel Tö biaarberi: Muskelkraft, Jöl, Stroom Holtwerktjüch, Metalwerktjüch, Maskiinen Commons: Werktjüch – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "46323", "contents": "En Festhamer (uk Fest, Stiinhauerhamer) es en Hamer me kuurt, tjuk Stal en onmbi 1 bit 3 kg Wecht. En Fest heer haa tau liksleepen Siren (Baanen) en niin Fen. Tö koop jeft et sok Werktjüch fan 1 bit 10 kg Wecht. Tö Festhamern uur uk somtirs \"Moker\" sair, man en Maaker of Mooker her jit muar Macht wan em wat maaki wel. Festhamer Gunter Demnig haut me sin Fest en Plasterstiin önsteken üs hi en Snöfelstiin iinset."}
{"id": "46325", "contents": "At Iskliima of uk iiwag froost as en kliimatyp faan a eerd. Det fanjst dü trinjam a nuurd- an süüdpuul. Ian eegenskap faan't iskliima as, dat'at diar uun a waremst muun ei warmer üs 0 °C woort. Sodenang koon diar uk niks waaks, diar as en kuul wüüst. Widjer hen tu a ekwaator woort'at suutjis warmer, diar leit at Tundra. Commonskategorii: Iskliima – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4633", "contents": "Ada (lat. Ada) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 16 slacher uun Süüd-Ameerikoo. Ada allenii : Panama. Ada andreettae : Ekwadoor. Ada aurantiaca : Venezuela, Kolumbien an Ekwadoor. Ada bennettiorum : Peruu. Ada brachypus : Ekwadoor, Peruu an Boliiwien. Ada chlorops : Costa Rica, Nikaraagua, Panama. Ada escobariana : Kolumbien. Ada euodes : Kolumbien, Ekwadoor an Peruu. Ada farinifera : Ekwadoor an Kolumbien. Ada glumacea : Venezuela, Kolumbien, Ekwadoor an Peruu. Ada keiliana : Kolumbien ... Guyana. Ada mendozae : Ekwadoor. Ada ocanensis : Venezuela, Kolumbien, Ekwadoor, Peruu an Boliiwien. Ada peruviana : Peruu. Ada pozoi : Ekwadoor an Peruu. Ada rolandoi : Peruu. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ada Wikispecies hää en artiikel tu: Ada"}
{"id": "4634", "contents": "Adamantinia (lat. Adamantinia) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft 1 slach uun Brasiilien. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Adamantinia Wikispecies hää en artiikel tu: Adamantinia"}
{"id": "46341", "contents": "En Penselööler es en Öölpomp me Doos hur en Pensel fuarn ön't Röör set. Em ken diarme masi Aarbern maaki hur jaarlung Spraydoosen fuar nöörig wiar. Fuaral sen des Konserviaringsaarbern ön Werktjüch of ön't Weel. Fuar sok Öölern jeft et forskelig Röören me Düüsen fuar forskelig Ööli en wat em diarme fuarhaa wel. En Penselööler uur bluat fan sin Röör tö dit wat hi es. Wan em en Universaalööl sa üs Ballistol heer, da ken em uk Holt diarme iinlet en achterön uk lakiari of me Holtööl bihaneli. Bi en Hamer ken em sa di Greep renoviari en metjens di Hamerhaur renski en konserviari. Di Ööler fan dit Skelt en wat bitö bi di Ballistol-Shop Firma Pressol becht sok Öölpompen en weeget jir wat et fuar Öölern jeft"}
{"id": "46344", "contents": "En Weeterpas es en Aart fan Lat, wat lik aarbert es. Diar es en \"Libeli\" iinbecht, en litj Glees me Alkohool hur en Luchtblöös benen es. Diarme ken em se, weđer wat lik ön't Weeter of Luar es. Jerer waar Weeterpasen fuaral fan hart Holt sa üs Bongossi maaket. Deling sen di fuar't Miist fan Alumiinium maaket, wan di wat beeter sen, da sen di fan gööten Metal maaket. Des sen da wat swaarer en lii wat beeter. Hat jeft uk leenger Weeterpasen, ombi 2 m lüng. Des jit Rochtlaten en sen fuaral fuar Pots- of Böörtaarberen taacht. - Üp Dütsk \"Richtscheit\". Dit es man ek rocht. En Rochtlat heer niin Blöösenglees sa üs en Weeterpas. Commons: Weeterpas – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "46346", "contents": "Doofneteln of uk Höningneteln (Lamium) sen en Plaantenslach ön di Famiilie Lamiaceae. Höör Blöösensaft, di Nektaar, smakt swet, diar kumt di Noom fan of. Lamium album, Wit Höningnetel Lamium amplexicaule, Hanbed Lamium confertum Lamium galeobdolon, Gulnetel Lamium maculatum, Plaket Doovnetel Lamium purpureum, Purpuurnetel Doovneteln sa üs di ön Muasem wuksi. L. album – L. amplexicaule – L. bakhtiaricum – L. bifidum – L. bilgilii – L. caucasicum – L. confertum – L. coutinhoi – L. cyrneum – L. demirizii – L. eriocephalum – L. flexuosum – L. galactophyllum – L. galeobdolon – L. garganicum – L. gevorense – L. glaberrimum – L. macrodon – L. maculatum – L. moschatum – L. multifidum – L. orientale – L. orvala – L. persepolitanum – L. purpureum – L. taiwanense – L. tomentosum – L. tschorochense – L. vreemanii Commons: Doovnetel – Saamling fan Skelter en Videos Wikispecies heer en artiikel tö: Doovnetel"}
{"id": "46347", "contents": "A Kimbern (latiinsk Cimbri; ualgreks Κίμβροι Kímbroi) wiar en germaans fulk, diar wel faan't nuurdelk Jütlun kaam. Tuup mä a Teutoonen an Ambroonen toog jo so am 120 f.Kr. am a süüd. Diar raaget's mä a Röömern tuup. Tuiarst küd jo noch gud jinhual, man tuleetst woon a Röömern. Commonskategorii: Kimbern – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Teutoonen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46349", "contents": "A Ambroonen (lat. Ambrones) wiar en fulk uun't ual Germaanien. Jo haa woorskiinelk üüb Jütsk Hualeweilun lewet, an toog tuup mä a Kimbern an Teutoonen am a süüd, huar a Röömern jo sluch. Näämen witj daalang so rocht, huar di nööm faan komt. At jaft en uurgermaans silew Ambr-, an det ment weeder. Uun't Widsith dachtang faan't ääder madelääler komt en fulk ymbre föör. Uun Itaalien as en regiuun Umbrien, det küd uk nai mä a Ambrones wees. An do as diar det eilun Oomram (iar: Ambrum), huar uk näämen so rocht witj, huar a nööm faan komt."}
{"id": "4635", "contents": "Adenochilus san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Adenochilus Wikispecies hää en artiikel tu: Adenochilus"}
{"id": "46351", "contents": "En Röörtang es en Tang wat höör salev techttair wan di önseet uur. Fuar forskelig tjuk Röören of Möđerken tö drai of tö biaarberi es diar en Skrüüvgang ön, wat em iinstel ken (salev klemend). Eeđer dit salev Prinsiip aarbert uk di Weeterpumpentang, man di uur en bet üđers iinstelt, en di es uk ek fuar sa fuul Kraft taacht. Commons: Röörtangen – Saamling fan Skelter en Videos Wiktionary Röörtang (Dütsk)"}
{"id": "46352", "contents": "En Weeterpumpentang es en Grip-Tang wat höör salev techttair wan di önseet uur. Fuar dit Müring tö forstel es en Mechānik mung di tau Diili fan di Tang. Di Weeterpumpentang klemt ek fan salev üs di Röörtang man jü tair höör likwel techt wan em fan di rocht Sir diarön tair. Nai bi di Pumpentang es uk di Faststel- of Griptang. Commons: Weeterpumpentang – Saamling fan Skelter en Videos Wiktionary: Weeterpumpentang (Dütsk)"}
{"id": "46353", "contents": "En Faststeltang es en Grip-Tang wat em töpas fuar dit iinstel ken wat töhophölen uur skel. Diarom uur di Tang uk aaftinoch üs en \"trēr Hun\" iinseet, wan em wat swaisi of luari wel. Uk fuar Skrüüwen en Möđerken wat al sa forgnadelt sen dat niin Werktjüch muar paset ken em aaftinoch me en Griptang luasfo. Aartig wat üđers man me en Müring wat ek olter forskelig es keent em di Weeterpumpentang. Di Faststeltang heer tau \"Kneebiinwuchten\", wat di Kraft fan di Hun starker omset. Eeđer ditsalev Prinsiip klept uk di Boltkleper, wat em üđers bluat döörseegi kür. Di Hun of beeter di Fingern gung ombi 15 cm töhop en dit Müring fan di Tang bluat fjuuren. Des es en Önerseeting. Di Kraft uur aur di Kneebiinmechānik debelt önerseet. Wan dit ek sa wiar, da skul di Fingern ombi 30 cm Wai maaki, en diarfuar sen ja tö kuurt. Di Noom kumt fan di Engelsk Markennoom Vise-Grip (Grip üs bi en Skrüüvstok). Dit jest Patent waar 1924 fuar en Immigrant maaket, diar fan Deenemark naa Ameerikaa ging. Di Noom Vise-Grip waar fan 1951 bit 1998 fuar en Tang nütet wat fan Ameerikaa kãm. Achterön waar dit Werktjüch ön Chiina becht."}
{"id": "46359", "contents": "En Boltkleper es en Aart fan Tang me lüng Wuchten, hur em Bolten en Hingisloten me döörklep ken. Di Boltkleper heer tau \"Kneebiinwuchten\", wat di Kraft fan di Hun starker omset. Eeđer ditsalev Prinsiip klemt uk di Griptang töhop, wat em üđers bluat me en Twing töhophual kür. Tö dit Skelt: Di Wai wat di Hunen maaki es bal en Meeter, en di Wai fan di Skiarbaken es man ombi 1 cm. Des jit en Önerseeting. Aur di Kneebiinmechānik uur di Önerseeting āpdiilet. Üđers kür em des Kraft ek aliining omset, aurdat di Jeremer fan di Mensk olter kuurt sen. Commons: Boltklepers – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "4636", "contents": "Adenoncos (lat. Adenoncos) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 20 slacher uun Malaysia an Nei Guinea. Adenoncos adenoncoides Adenoncos borneensis Adenoncos buruensis Adenoncos celebica Adenoncos elongata Adenoncos macranthus Adenoncos major Adenoncos nasonioides Adenoncos papuana Adenoncos parviflora Adenoncos quadrangularis Adenoncos saccata Adenoncos suborbicularis Adenoncos sumatrana Adenoncos triangularis Adenoncos triloba Adenoncos uniflora Adenoncos vesiculosa Adenoncos virens Adenoncos vivax Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Adenoncos Wikispecies hää en artiikel tu: Adenoncos"}
{"id": "46360", "contents": "Me en Ofisoliaritang ken em di Mentel trinjom en Kābel ofstrip, dat em des Kābel önslüt ken. Aaftinoch uur en Kābelskoch diarön fastklemt. Hat jeft forskelig Ütfööringen, wat muar of mener gur diarfuar \"üppasi\", dat di Wiir(en) fan dit Kābel ek önskiaren of ofskrabet uur. Uk fuar di Leengdi fan dit ofisoliaret Mentelstek jeft et Automātiktangen. Commons: Ofisoliaritang – Saamling fan Skelter en Videos Wiktionary Ofisoliaritang (Dütsk)"}
{"id": "46362", "contents": "En Blinjneetentang es en Tang fuar Pop- of Blinj-Neeten. Hat jeft forskelig Ütfööringen fan mal iinfach aur Akku-Giraaten bit hen tö Maskiinen, wat hiili Neetenreegen aliining set ken. Commons: Blinjneetentangen – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "46366", "contents": "En Kābelskoch es en Stek Metal, wat ön dit ofisoliaret Jen fan en Kābel kumt, dat em dit önslüt ken. Dit ken tö Steek wiis (Flaksteeker / Flaksteek-Omkluaring) of tö skrüüv (Ring-Kābelskuur). Fuar Klemönslüt uur uk Klem-Omkluaringen önböören. Kābelskuur jeft et fuaral fuar 1,5 mm² (ruar Omkluaring), 2,5 mm² (blö Omkluaring) en 6 mm² ( güül Omkluaring) önböören. Dit Werktjüch diarfuar es di Kābelskoch- of Crimptang, wat uk fuar MC 4-Steekers giar. Me des gnööset em di spleet Ring fan sin Kābelskoch me dit Kābel töhop. Fuar tjuker Kābeln jeft et Röörenkābelskuur me senerlig Werktjüch of Maskiinen. Kābelskuur jeft et fan forsinket Iirsen en fan Kööper. Bi des fan Iirsen set somtirs en litj Kontaktring fan Meesing iin ön di spleet Ring. Commons: Kābelskuur – Saamling fan Skelter en Videos Üp Engelsk jit \"Kābelskoch\" split ring terminal, aurdat di Ring wat gnööset uur en Spleet heer."}
{"id": "46367", "contents": "En Crimptang es diarfuar nöörig, en Kābelskoch me en ofisoliaret Stek Kābel sa töhop tö fo, dat en gur Foremslüt diarfuar sörigt, dat di Stroom gur leeren uur ken. Hat jeft Tangen fan mal gönstig bit āpskailig jüür. Di beeter Tangen haa en Önerseeting es dö ek frii bit dat di Kābelskoch rocht \"döörcrimpet\" of töhopgnööset es. Hat jeft uk Tangen me Kneebiinwucht, man des sen ek gur me jen Hun tö brük. Iin ön di Baken sen Gapen fuar 1,5, 2,5 en 6,5 mm-Kābel Iin ön di Baken sen Omstelweelen fuar forskelig tjuk Kābeln en Kābelskuur. Di left Tang heer leenger Wuchten, diarfuar sen tau Hunen nöörig."}
{"id": "46369", "contents": "Tangen sen Werktjüch. Ja sen aaftinoch diarfuar taacht, di Kraft fan di Hun of di Jerem üp dit Werkstek tö konsentriari. Aaftinoch maaki ja Saaken, wat üđers fuul muar Stohai wiar me en kuurt Finger- of Hunslach. Iin ön di Kategorii \"Tangen\" sen hok Tangen biskrewen. Aaftinoch sen di Grensen mung Tangen en Sjern ek hiilendal klaar, en aaftinoch es di Mechānik uk ek olter forkelig,"}
{"id": "4637", "contents": "Adrorhizon (lat. Adrorhizon) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft 1 slach uun Indien an Sri Lanka: Adrorhizon purpurascens. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Adrorhizon Wikispecies hää en artiikel tu: Adrorhizon"}
{"id": "46370", "contents": "Engelön es en Lön ön Nuurđweesteuroopa en di gurtst Diil fan't Foriinigt Köningrik. Tö Engelun jert di gurter Diil fan dit Ailön Gurtbritannien. Ön di Nuurđen liit Skotlön en ön Weesten es Wales. Trinjom Gurtbritannien es Weeter: Uasterfuar es di Nuurđsee, ön Weesten di Iirsk See, süđerfuar es di Engelsk Kanaal en ön di Süđweesten di Atlantik. Hauptstat fan Engelön mqn uk fan dit hiili Königrik es London. Ön Engelön uuni 53 Miljoonen Lir, dit sen 85% fan't hiiili Köningrik. Engelön es tö niigen Regioonen āpdiilet. Jen diarfan es Gurt London: Gurt London Süđuast-Engelön Süđweest-Engelön Weester Medlönen (Regioon) Nuurđweest-Engelön Nuurđuast-Engelön Yorkshire en Humber Uast Medlönem Uasten fan Engelön Di tiin gurtest Staten ön Engelön sen: United Kingdom: Countries and Major Cities, citypopulation.de Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Ingelun Wikivoyage Raisfeerer Ingelun (Dütsk) 52.483333333333-1.5666666666667Koordinaaten: 52° 29′ N, 1° 34′ W"}
{"id": "46371", "contents": "Di engelsk Spraak (üp engelsk:English [ˈɪŋɡlɪʃ]) jert töhop me Dütsk, Holönsk, Platdütsk, Afrikaans en Friisk tö di weestgernānisk Spraaken. Di Uurterskat waar jest ön't 9. Jaarhönert fan di nuurđgermānisk Spraaken en fan dit 11. Jaarhönert ön uk fan Fraansöösk āpfelt. Forskelen mung dit Engelsk ön di Feriinigt Staaten en dit Foriinigt Köningrik: Wiktionary: Engelsk Spraak (Dütsk) Commons: Engelsk Spraak – Saamling fan Skelter en Videos Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Engelsk Ütspraak Wikibooks Engelsk (Dütsk) Wikisource: Engelsk (Dütsk)"}
{"id": "46373", "contents": "En Sküüvmaat es en Giraat hurme em meet ken. Dit es sa iinrocht, dat em wat ek bluatfan büten em fan benen meet ken, em ken uk meet hur diip en Hol of Bööring es. Wan em dit Sküüvmaat faststel ken, da let höm dit uk üs Liir nüti. Diarfan kumt dit mes Uurt Schieblehre üp Dütsk."}
{"id": "46377", "contents": "ff f1 A Teutoburger Walt as en beragkeed uun Nuurdsjiisklun. Hi leit uun a bundeslunen Niidersaksen an Nuurdrhein-Waastfaalen. San huuchst toop as a Barnacken mä en hööchde faan 446,4 m auer NHN. En ualen nööm för a berger as Osning. A Teutoburger Walt as fööraal diarför bekäänd, dat diar uun't juar 9 a Röömern oner Publius Quinctilius Varus faan a Germaanen turag slaanj wurden san. Diaram stäänt diar uk en määchtag stunbil tu iaren faan Arminius di Cherusker (Hermann). Seenksteed för Hermann Externstianer Topographisches Informationsmanagement, Bezirksregierung Köln, Abteilung GEObasis NRW (Halep) Willy Lippert: Das Eggegebirge und sein Vorland. Eggegebirgsverein, Bad Driburg, S. 13. Commonskategorii: Teutoburger Walt – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Teutoburger Walt (sjiisk)"}
{"id": "46378", "contents": "En Tolstok of Tümstok es en Werktjüch, hur em Leengden me meet ken. Uk wan wü deling niin Tol muar man mä Meetern an Sentimeetern meet, jit dit fiiđerhen \"Tol\"stok. Di Noom Tümstok kumt fan dit ual Maat Tüm (holönsk Duim, deensk Tomme, sweedsk Tum). Ön Sweeden haa ja Meetlisten me Meeter en senerlig Tumstokern, wat Meetern en sweedsk Tumen weegi. Fuar't Miist es en Tolstok tau Meetern lung en fan tiin Steken maaket. Commons: Tol- of Tümstok – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "46379", "contents": "En Krumphöös of Krumpslang es en Slang fan en Könststof, wat höm fan Wāremk diametrāl töhoptair man sin Leengdi litjet of gaar ek foranert. Aaftinoch es sok Materiaal suurt, man em ken dit ön forskelig Klöören fo. Me en Krumphöös ken em gur isoliari, wan em en Stek Kābel heer, wat eeđer Reparatuur blank es. Ik fuar Kābelskuur, hur Plus en Minus nai bienachtler sen es en Krumphöös en gur Taacht. Fuar di Slang tö krumpi uur aaftinoch en Füüertjüch nomen. Beeter giar man en Wāremluchtpistool, hurfuar dit en senerlig Müring fuar sok Aarber jeft. Fuar Krumpslang uur thermoplastisk Könststoff wārem maaket, di Döörmeeter gurter maaket en des uur köölet. Sa halt di Slang höör nii Forem en em ken uk Höösen diarfan skiar of klep. Wan di Könststof weđer wārem uur, \"wel\" di töbeek tö sin ual Forem en tair höm töhop. Di Skirem fuar Krumphöösen ön en Wāremluchtpistool, dat dit Kābel trinjom wārem uur. Video - Limiinhualing Krumpslang me wārem Lucht. Commons: Krumphöösen – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "46380", "contents": "En Wāremluchtpistool es en Giraat hurbenen Weđerstants-Wiiren mal wārem uur. Di Wāremk mut ütblöögen uur, aurdat di Wiiren üđers döörbren wöör. Me di wārem Lucht wat fuarn ütkumt ken em Fārev fan di Grünj of fo, wat drüch maaki of uk Krumphöösen tohopkrumpi. Uk Plexiglees let höm gur böög, wan em dit me sa'n Pistool wārem maaket. Hat jeft uk \"Swaiswiiren\" fan Könststof, wat em me en Wāremluchtpistool fuar Reparatuuren ön Könststofaamers en sok Tjüch iinset ken. En Wāremluchtpistool heer fuar't Miist 1.500 bit 2.000 Watt sa üs tau bit trii Skrekelingen hurme muar of mener Weđerstantswiiren tö- en ofskrekelt uur. Beeter Giraaten haa uk en Elektroonik, wat di Wāremker konstant halt en hur em di uk me rail ken. Di Skirem fuar Krumphöösen, dat des trinjom wārem uur. Dit Weel fuar di Elektroonik sa üs di Skrekeler me trii Iinstelingen. En Wāremluchtpistool ken em āprocht henstel, dat di ofkööli ken of dat em di Hunen frii heer. Commons: Wāremluchtpistool – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "46382", "contents": "A Weederkraaben (Dytiscidae) san en famile faan Kraaben (Insekten), huar't 3.200 slacher of muar faan jaft. Uun Euroopa lewe son 375 slacher, uun Madeleuroopa san't son 152. Agabinae – Colymbetinae – Copelatinae – Coptotominae – Dytiscinae – Hydrodytinae – Hydroporinae – Laccophilinae – Lancetinae – Matinae – †Liadytiscinae Acilius – Aethionectes – Africodytes – Africophilus – Agabetes – Agabus – Agametrus – Agaporomorphus – Aglymbus – Agnoshydrus – Allodessus – Allopachria – Amarodytes – Amurodytes – Andex – Andonectes – Anginopachria – Anisomeria – Anodocheilus – Antiporus – Australphilus – Austrodytes – Barretthydrus – Batrachomatus – Bidessodes – Bidessonotus – Bidessus – Boreonectes – Borneodessus – Brachyvatus – Brancuporus – Bunites – Canthyporus – Carabdytes – Carabhydrus – Celina – Chostonectes – Clypeodytes – Coelhydrus – Colymbetes – Comaldessus – Copelatus – Coptotomus – Crinodessus – Cybister – Darwinhydrus – Deronectes – Derovatellus – Desmopachria – Dimitshydrus – Dytiscus – Ereboporus – Eretes – Etruscodytes – Exocelina – Fontidessus – Geodessus – Gibbidessus – Glareadessus – Graphoderus – Graptodytes – Haideoporus – Hemibidessus – Heroceras – Herophydrus – Heterhydrus – Heterosternuta – Hoperius – Hovahydrus – Huxelhydrus – Hydaticus – Hyderodes – Hydrocolus – Hydrodessus – Hydrodytes – Hydroglyphus –"}
{"id": "46385", "contents": "A Bleedhurnkraaben (Scarabaeidae) san en famile faan insekten uun det order faan a Kraaben (Insekten) (Coleoptera). Diar hiar wel 27.000 slacher uund 1.600 sköölen tu. Det iindialang tu auerfamilin, dialordern an onerordern as noch böös ünseeker. Aclopinae – Aegialiinae – Allidiostomatinae – Aphodiinae – Aulonocneminae – Cetoniinae – Chironinae – Dynamopodinae – Dynastinae – Eremazinae – Melolonthinae – Orphninae – Phaenomeridinae – Rutelinae – Scarabaeinae – Termitotroginae – †Cretoscarabaeinae – †Electrorubesopsinae – †Lithoscarabaeinae Melolontha Driikraab (Melolontha melolontha) Phyllopertha Jüünekraab (Phyllopertha horticola) Scarabaeus Skarabäus (Scarabaeus sacer) Commonskategorii: Bleedhurnkraaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bleedhurnkraaben"}
{"id": "46388", "contents": "A Gnaukraaben (iar: Anobiidae, daalang: Ptinidae) san en famile faan insekten uun det order faan a Kraaben (Insekten) (Coleoptera). Alvarenganiellinae - Anobiinae - Dorcatominae - Dryophilinae - Ernobiinae - Eucradinae - Mesocoelopodinae - Ptilininae - Xyletininae Actenobius – Afropetalium – Anakania – Anhedobia – Anisotheca – Anitys – Anobiopsis – Anobium – Ascutotheca – Australanobium – Byrrhodes – Bythostethus – Cacotemnus – Caenocara – Calymmaderus – Calytheca – Cerocosmos – Clada – Colposternus – Condrotheca – Cryptorama – Cryptoramorphus – Ctenobium – Cyphanobium – Dasytanobium – Deroptilinus – Desmatogaster – Dimorphotheca – Dorcatoma – Dorcatomiella – Dryophilastes – Dryophilodes – Dryophilus – Episernomorphus – Episernus – Ernobius – Euceratocerus – Eucrada – Eutylistus – Euvrilletta – Exopetalium – Fallanobium – Falsogastrallus – Fauvelinus – Gastrallus – Grynobius – Hadrobregmus – Hedobia – Helenoxylon – Hemicoelus – Homophthalmus – Lasioderma – Leanobium – Leptanobium – Leptobia – Macranobium – Masatierrum – Megabregmus – Megorama – Mesocoelopus – Metadorcatoma – Metatheca – Methemus – Metholcus – Microbregma – Microernobius – Microzogus – Mimogastrallus – Mirosternomorphus – Mirosternus – Mizodorcatoma – Mysticephala – Neobyrrhodes – Neodryophilus – Neohedobia – Neosothes – Neoxyletobius – Nepalanobium – Nesopetalium – Nesotheca – Nevermannia (Fisher) – Nevermannus"}
{"id": "46396", "contents": "A Hurnkraaben (Cerambycidae) san en famile faan Kraaben (Insekten) (Coleoptera), huar son 35.000 slacher uun 4.000 sköölen tu hiar. Uun Madeleuroopa san't wel man son 200 slacher. Hurnkraaben haa lung feelern, diar hurner like, so kaam jo tu hör nööm. Cerambycinae – Dorcasominae – Lamiinae – Lepturinae – Necydalinae – Parandrinae – Prioninae – Spondylidinae Hylotrupes Weederwirem (Hylotrupes bajulus) Commonskategorii: Hurnkraaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hurnkraaben"}
{"id": "46397", "contents": "A Njokskraaben (Geotrupidae) san en famile faan Insekten uun det order faan a Kraaben (Insekten). Diar jaft'at gud 150 slacher faan, elwen uun Madeleuroopa. Bolboceratinae – Geotrupinae – Taurocerastinae Allotrupes – †Amberathyreus – Anoplotrupes – Athyreus – Australobolbus – Blackbolbus – Blackburnium – Bolbaffer – Bolbaffroides – Bolbelasmus – Bolbobaineus – Bolbocaffer – Bolboceras – Bolbocerastes – Bolboceratex – Bolboceratops – Bolbocerodema – Bolboceroides – Bolbocerosoma – Bolbochromus – Bolbogonium – Bolbohamatum – Bolboleaus – Bolborhachium – Bolborhinum – Bolborhombus – Bolbothyreus – Bolbotrypes – Bradycinetulus – Ceratophyus – Ceratotrupes – Chelotrupes – Cnemotrupes – †Cretobolbus – †Cretogeotrupes – Elephastomus – Enoplotrupes – Epigeotrupes – Eubolbitus – Eucanthus – Frickius – Geohowdenius – Geotrupes – †Geotrupoides – Gilletinus – Glyptogeotrupes – Halffterius – Halffterobolbus – Haplogeotrupes – Jekelius – Lethrus – †Lithogeotrupes – Megatrupes – Meridiobolbus – Mimobolbus – Mycotrupes – Namibiobolbus – Namibiotrupes – Neoathyreus – Odonteus – Odontotrypes – Onthotrupes – Parabolbapium – †Parageotrupes – Parathyreus – Peltotrupes – Pereirabolbus – Phelotrupes – Prototrupes – Pseudoathyreus – Pseudotrypocopris – Sericotrupes – Silphotrupes – Socotrabolbus – Somalobolbus – Stenaspidius – Taurocerastes – Thorectes – Trypocopris – Typhaeus – Zefevazia – Zuninoeus Geotrupes Sjaasentoor (Geotrupes stercorarius) Commonskategorii: Njokskraaben – Saamlang"}
{"id": "46398", "contents": "Toamasina as det naistgratst steed uun Madagaskar. At steed leit uun a uast faan't lun, bi det Indisk Oosean. Det hee 325.857 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Atsinanana Regiuun. Madagascar: Republic of Madagascar, citypopulation.de"}
{"id": "46399", "contents": "Antsirabe as det traadgratst steed uun Madagaskar. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 246.354 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Vakinankaratra Regiuun. Madagascar: Republic of Madagascar, citypopulation.de"}
{"id": "464", "contents": "A Grä Heeger, (mo.) schithäägel, schithääger, (go.) schitendraier (Ardea cinerea) as en fögel uun det famile faan a Heegern (Ardeidae). Grä Heeger uun a loft. Hoodskrook faan en Grä Heeger. Ardea cinerea - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grä Heegern Wikispecies hää en artiikel tu: Grä Heegern"}
{"id": "46400", "contents": "Mahajanga as det fjuardgratst steed uun Madagaskar. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 246.022 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Boeny Regiuun. Madagascar: Republic of Madagascar, citypopulation.de"}
{"id": "46401", "contents": "Fianarantsoa as det füftgratst steed uun Madagaskar. At steed leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 191.776 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Matsiatra-Ambony Regiuun. Madagascar: Republic of Madagascar, citypopulation.de"}
{"id": "46402", "contents": "Toliara as det seekstgratst steed uun Madagaskar. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 168.756 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Atsimo-Andrefana Regiuun. Madagascar: Republic of Madagascar, citypopulation.de"}
{"id": "46403", "contents": "Antsiranana as det sööwenstgratst steed uun Madagaskar. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 129.320 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Diana Regiuun. Madagascar: Republic of Madagascar, citypopulation.de"}
{"id": "46404", "contents": "Sambava as det aachstgratst steed uun Madagaskar. At steed leit uun a nuurduast faan't lun, bi det Indisk Oosean. Det hee 84.039 lidj (2018). Det as at hoodsteed faan det Sava Regiuun. Madagascar: Republic of Madagascar, citypopulation.de"}
{"id": "46405", "contents": "Pierre André Latreille (* 29. Nofember 1762 uun Brive-la-Gaillarde; † 6. Febrewoore 1833 uun Paris) wiar en fransöösken bioloog. Hi hää ham fööraal mä insekten befaadet. Diarten üüb't Nuurdfresk Wikipedia, diar faan Latreille bestemet wurden san. Commonskategorii: Pierre André Latreille – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pierre André Latreille"}
{"id": "46406", "contents": "Imerintsiatosika as det njüügenstgratst steed uun Madagaskar. At steed leit uun a maden faan't lun, uun det Itasy Regiuun. Det hee 69.953 lidj (2018). Madagascar: Republic of Madagascar, citypopulation.de"}
{"id": "46407", "contents": "Antalaha as det tjiinstgratst steed uun Madagaskar. At steed leit uun a nuurduast faan't lun, uun det Sava Regiuun, bi det Indisk Oosean. Det hee 67.888 lidj (2018). Madagascar: Republic of Madagascar, citypopulation.de"}
{"id": "46413", "contents": "A Galapagos Eilunen (spoonsk Islas Galápagos, IPA lokal: laz ˈihlah ɣaˈlapaɣoh; amtelk Archipiélago de Colón, sjiisk Kolumbus-Archipel) sa en prowins faan Ekwadoor an en skööl faan eilunen uun a uastelk Pasiifik. Jo lei bi a ekwaator son 1.000 km waasten faan't küst faan Ekwadoor (Süüdameerikoo). Di nööm Galápago (spoonsk för saadelpokel) komt efter a rag faan enkelt slacher faan skiltpoden, diar bluas üüb Galapagos lewe, an en saadel like. Galapagos amfaadet en bedüüden rä faan plaanten an diarten, diar't nochhuaren ööders jaft, jo san diar endeemisk. Diaram san a eilunen en weltarewdial faan a UNESCO. An uk a weedern trinjam hiar tu en 198.000 km² grat siaskülregiuun. Diar san 13 grater eilunen mä en areaal faan muar üs 10 km² an muar üs 100 letjen. Eilunen mä muar üs ään kwadrootkilomeeter san: Censo de Población y Vivienda de Galápagos 2015, Resultados Definitivos. (PDF; 60 MB), ufrepen di 10. Jüüne 2021. Heidi M. Snell, Paul A. Stone, Howard L. Snell: A Summary of Geographical Characteristics of the Galapagos Islands. Uun: Journal of Biogeography. Binj 23, Numer 5, 1996, S. 619–624 (doi:10.1111/j.1365-2699.1996.tb00022.x). Commonskategorii: Galapagos Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Galápagos (Prowins)"}
{"id": "46414", "contents": "En Twiigkleper es en Werktjüch fuar di Guart. Des Aart fan Sjern es fuar gurter Twiigern fan 1 bit 3 cm Döörmeeter. Dat em des rocht ofklep ken heer di Twiigkleper lüng Greepen fuar en gur Wucht sa üs en Kneebiinmechānik. Fuar litjer Twiigern en Eekerbaien dēr dit fuar't Miist uk en Ruusensjern. En Twiigkleper Di Kneebiinmechānik"}
{"id": "4642", "contents": "Aerangis san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 50 slacher uun tropisk Afrikoo (31 slacher) an Madagaskar (21 slacher). Aerangis alata Aerangis albidiflora Aerangis albido-rubra Aerangis antennophoro Aerangis aporoides Aerangis appendiculata Aerangis arachnites Aerangis arachnopus Aerangis articulata Aerangis biloba Aerangis brachycarpa Aerangis calligera Aerangis caudata Aerangis citrata Aerangis clavigera Aerangis collum-cygni Aerangis coriacea Aerangis cryptodon Aerangis curnowiana Aerangis decaryana Aerangis distincta Aerangis ellisii Aerangis fastuosa Aerangis flabellifolia Aerangis friesiorum Aerangis fuscata Aerangis grandiflora Aerangis hyaloides Aerangis jacksonii Aerangis kirkii Aerangis kotschyana Aerangis luteo-alba Aerangis macrocentra Aerangis malmquistiana Aerangis mitrata Aerangis modesta Aerangis neoperrieri Aerangis ramosa Aerangis rhodosticta Aerangis roseocalcarata Aerangis sanderiana Aerangis scottii Aerangis somalensis Aerangis spiculata Aerangis stylosa Aerangis thomsonii Aerangis ugandensis Aerangis umbonata Aerangis venosa Aerangis verdickii ×Aerangaeris (Aerangis × Rangaeris) ×Amesangis (Aerangis × Amesiella) ×Angrangis (Aerangis × Angraecum) ×Diaphanangis (Aerangis × Diaphananthe) ×Euryangis (Aerangis × Eurychone) ×Summerangis (Aerangis × Summerhayesia) ×Thesaera (Aerangis × Aeranthes) World Checklist of Aerangis. In: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aerangis Wikispecies hää en artiikel tu: Aerangis"}
{"id": "46424", "contents": "En Ruusensjern es en Werktjüch fuar di Guart. Di iinfach Mechānik es sa taacht, dat en di beest Wucht heer, wan di Bloom of Twiig rocht nai bi di Aks es. Ruusensjern jeft et fan āpskailig gönstig bit aur di Maaten jüür. Ön di rocht Greep sjocht em hur'ling di Wucht taacht es. Di Löwe Nr. 14 kumt fan Flintbek bi Kiel. Em skel hol en Stek Wiir diarön maaki, dat di Feđer ek wechflocht. Üđers es dit en gur Sjern."}
{"id": "46428", "contents": "En Siren- of Wiirenkleper es en Werktjüch wat fuaral di Guart en fuar Elektrotechnik ön Gang es. Di iinfach Mechānik es sa taacht, dat en di beest Wucht heer, wan di Wiir of dit Kābel rocht nai bi di Aks es. Di Noom Sirenkleper kumt diarfan, dat di ek ön di Meren man ön jen Sir klept, wan em fan di Sir diareeđer luket. Wiirenklepers jeft et fan āpskailig gönstig bit aur di Maaten jüür. Wan em di Wiirenkleper om 90° drait, da klept di fan di Sir en ek ön di Meren. Sa ken em beeter raaki hur em ofklep wel."}
{"id": "4643", "contents": "Aeranthes san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 48 (Kew: 128) slacher uun Madagaskar. Aeranthes adenopoda Aeranthes aemula Aeranthes africana Aeranthes albidiflora Aeranthes ambrensis Aeranthes angustidens Aeranthes antennophora Aeranthes arachnitis Aeranthes bathieana Aeranthes biauriculata Aeranthes brevivaginans Aeranthes campbelliae Aeranthes carnosa Aeranthes caudata Aeranthes crassifolia Aeranthes denticulata Aeranthes dentiens Aeranthes ecalcarata Aeranthes erectiflora Aeranthes filipes Aeranthes grandiflora Aeranthes henricii Aeranthes hermannii Aeranthes laxiflora Aeranthes leandriana Aeranthes longipes Aeranthes moratii Aeranthes multinodis Aeranthes neoperrieri Aeranthes nidus Aeranthes orophila Aeranthes orthopoda Aeranthes parkesii Aeranthes parvula Aeranthes peyrotii Aeranthes polyanthemus Aeranthes ramosa Aeranthes robusta Aeranthes sambiranoensis Aeranthes schlechteri Aeranthes setiformis Aeranthes setipes Aeranthes strangulata Aeranthes subramosa Aeranthes tenella Aeranthes tricalcarata Aeranthes tropophila Aeranthes virginalis World Checklist of Aerangis. In: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aeranthes Wikispecies hää en artiikel tu: Aeranthes"}
{"id": "46431", "contents": "Di Wucht-Rail es jen fan di nöörigst Railen bi di Füsiik en di Mechānik. Jü es al aur 2.000 Jaaren fuarof fan Archimedes ütfünen uuren. Des Rail meent, dat sa fuul muar Kraft nöörig es diar kuurter di Leengdi fan di Wucht of Wuchtboom as. Di üđer Wai om: wat di Wucht leenger es diar mener Kraft es nöörig. Fuar iinfachi Aarberers es di Rail Aarber es Kraft x Wai Wan üp jen Sir jen 80 cm Wai maaket, da hual Din Finger ek diarmung hur di üđer Wai bluat 4 cm es. Dit kür mal siir dö. Wan Kraft ( F {\\displaystyle F} K) en Last ( F {\\displaystyle F} L) eeder't Luar ön en Wucht tii, sa üs ön di Teekning rochts weeget, da teelt: F {\\displaystyle F} K • l {\\displaystyle l} K = F {\\displaystyle F} L • l {\\displaystyle l} L Diarbi es l {\\displaystyle l} K di Leengdi fan di Kraftjerem en l {\\displaystyle l} L fan di Lastjerem. Wan di Kraften ek eeđer't Luar tii, da teelt bluat di luarrocht Diil (di Normaalkraft). Dit jit da noch ön Vektorskriifwiis: W = F → 1 ⋅ s → 1 = F → 2 ⋅"}
{"id": "46432", "contents": "Di Kneebiinmechānik of Kneebiinwucht es en Konstruktsjoon, hurfan di Wucht forleengert uur, dat ön di Lastsir fuul Kraft ofdönen uur söner dat di Wuchtjerem olter lüng wiis mut. Des Aart fan Mechānik kumt aaftinoch bi Tange, Klepdrs en Sjern sa üs di Twiigkleper of di Griptang fuar. Senerlig es diarbi, dat di Kraft sa fuul gurter uur diar fiiđer di Jeremer töhop sen of di Kneebiinmechānik döörstreekt es. Uk di Forbrenermootor heer en Kneebiin wat fan Wrangelwialter en Pleuelstang uur. Üđers wiar di Omwai fan Öntjen, lineāri Kraft en omset tö rotiarendi Kraft sa üs Skramel achtern üt blaasi noch ek sa lung üp Straat blewen. Wrangelwialter en Pleuel uur tö en Kneebiinwucht Kastenforslüt Biirborel Jerembjen fan en Klok"}
{"id": "46433", "contents": "En Böörmaskiinenhualer es diarfuar taacht, dat em en Böörmaskiin sa iinset ken dat di lik dial en uk üđers rocht tö pas bööret. Wan em muar üs jen Hol bööret, da uur di forskelig Höölern uk ek sa forskelig üs me en Maskiin üt frii Hun. Dit Werkstek let höm me en litj Maskiinen-Skrüüvstok ütrocht. Jit beeter giar en Stantböörmaskiin wat diarfuar taacht es. Jen Töögenhualer fan di Crimptang es breeken. Di Hööler skel töpas bööret uur. Bet sküüv ofseeget man dit dēr üp Slach sin Tiinst. Sa ken em höm help."}
{"id": "46436", "contents": "En Iinspeen- en Aarbersstaal (üs jest fan Black & Decker üs Workmate forkoopet) es Klapstaal wat em ön't Weeter iinstel ken en hur em wat iinspeen ken. Di Speening es ek sa pal üs bi en Skrüüvstok man em ken forskelig Werksteken tö biaarberi fasthual aurdat di Staalbuurter Hööler haa hur em \"Speenskuur\" iinsteek ken. Wan em wat sliip of bööri wel, da heer em me sa'n Staal aaftinoch en trēr Hun. Di Taachten sen fuar't Miist fan di ual Hööwelbaanken aurnomen, wat em man ek me langs fo kür. Des Kas es iinspeent, dat em di ual Fārev diarfan of fo ken."}
{"id": "4644", "contents": "Aerides san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 20-26 (Kew: 207) slacher uun tropisk Aasien. Aerides augustianum Aerides crassifolium Aerides crispum Aerides emericii Aerides falcata Aerides flabellata Aerides houlletiana Aerides inflexa Aerides × jansonii Aerides krabiense Aerides lawrenciae Aerides leeana Aerides macmorlandii Aerides maculosa Aerides multiflorum Aerides odorata Aerides orthocentrum Aerides quinquevulnera Aerides ringens Aerides roebelenii Aerides rosea Aerides savageanum Aerides shibatianum Aerides sukauensis Aerides thibautianum Aerides timoranum Aerides × jansonii (Aerides falcata x Aerides odorata) World Checklist of Aerides. In: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aerides Wikispecies hää en artiikel tu: Aerides"}
{"id": "46441", "contents": "Mechānik (fan ualgreks μηχανικὴ τέχνη mechané, nordfriisk maskiin) es en Fak fan di Füsiik. Di Mechānik waar ön dit 17. Jaarhönert fuaral fan Isaac Newton grünjlair. Des wiar di jest modern Natuurweetenskep. Tö di Mechānik hiir fuaral uk di Wuchten, wat forskelig Werktjüch sa gur maaket. Commons: Mechaanik – Saamling fan Skelter en Videos Wikisource: Mechaanik (Dütsk) Wikiquote: Mechaanik (Dütsk)"}
{"id": "46446", "contents": "Møn (huuchsjiisk uk Mön of Moen) as en däänsk eilun uun a Uastsia. Uun't nuurden leit Sjaelland an uun't uasten Falster. Diar wene gud 9.000 minsken üüb 217,75 km². Møn hiart tu't Vordingborg Komuun uun't Regiuun Sjælland. Commonskategorii: Møn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46447", "contents": "Falster [ˈfælˀstɐ] as en däänsk eilun uun't Kattegat. Uun't nuurden leit Sjaelland, uun't waasten Lolland an uun't uasten Møn. Diar wene gud 43.000 minsken üüb 513,76 km². Falster hiart tu't Guldborgsund Komuun uun't Regiuun Sjælland. Commonskategorii: Falster – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46448", "contents": "Lolland, iar uk Laaland, det ment weederlun as en däänsk eilun uun't Kattegat. Efter uasten tu leit det eilun Falster. Üüb Lolland wene gud 57.000 minsken üüb 1242,86 km². Di waaster dial faan Lolland hiart tu't Lolland Komuun, di uaster dial tu't Guldborgsund Komuun. Commonskategorii: Lolland – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4645", "contents": "Aganisia (lat. Aganisia) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 3 (Kew: 15) slacher uun Süüd-Ameerikoo. Uun Trinidad an Tobago, Brasiilien, Kolumbien, Venezuela, Guyana an Peruu kem Aganisia föör. Acacallis Lindl. Acacallis cyanea Lindl. (1853) (= Aganisia cyanea (Lindl.) Rchb.f) Acacallis hoehnei (Hoehne) Schltr. (1918) (= Aganisia cyanea (Lindl.) Rchb.f.) Acacallis coerulea (Rchb. f.) Schltr. (1918) (= Aganisia fimbriata Rchb.f.) Acacallis fimbriata (Rchb. f.) Schltr. (1918) (= Aganisia fimbriata Rchb.f) Acacallis oliveriana (Rchb. f.) Schltr. (1914) (= Aganisia fimbriata Rchb.f.) Acacallis rosariana V.P.Castro & da Silva (2001) (= ?) Aganisia cyanea Aganisia fimbriata Aganisia pulchella xDownsara. = Aganisia x Batemannia x Otostylis x Zygosepalum xHamelwellsara = Aganisia x Batemannianax Otostylis x Zygopetalum x Zygosepalum xMasonara = Promenaea x Aganisia x Batemanniana x Colax x Otostylis x Zygopetalum x Zygosepalum xOtonisia = Aganisia x Otostylis xZygonisia = Aganisia x Zygopetalum World Checklist of Aganisia. In: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aganisia Wikispecies hää en artiikel tu: Aganisia"}
{"id": "46450", "contents": "En Proovlaag es en Technik fan di Aarber me Fārev. Diarbi jert dit tö di Sliptechnik. Wan em en Grünj slipet heer en weet wel weđer dit hiilendal gleer uuren es, da sprüt of strikt em en Laag Fārev diarüp, wat fuul junker of leechter es. Des uur da weđer slipet, binai sa fiir bit dat des taust Laag wech es. Hur di Kontrastklöör jit tö se es, diar sen Hööler of Daanken, wat em jit āpfel mut. Wan di Önergrünj en üđer Kontrastklöör heer, da ken em uk Knasten of Buulen keen, wat en bet hooger sen. Ön di gre Grünjfārev ken em Daanken en Knasten se wan dit jit ek drüch es. Diar ken em man ek fuul me bigen. En wit Laag waar aur di gre Laag streeken. Hur Knasten sen, diar uur di wit Fārev döörslipet. Wan em Daanken se wel, da mut jit en trēr Klöör boowen üp. Hur des ek wechslipet es, diar sen Daanken. Hur di gre Fārev döörkumt sen jit Knasten. Bi sok Aarber uur fuar't Miist wiit en fan Hun slipet, dat em gur se ken hur'ling dit fiiđergiar en dat em ek döörslipet hur litj Buulen iin ön di Önergrünj"}
{"id": "46452", "contents": "Hunsliper es en Uurt wat bit ombi 1930 jit ek nöörig wiar. Di Forskel kām me di Slipmaskiinen. Hunslipers mut jit langsen ek waani, wan em Kanten of Huken eeđeraarberi wel of fan em senerlig akuraat aarberi wel. Di iinfachst Hunsliper es en Slipholt wat em iinfach fan en Stek Lat maaket hur en Stek Sönpopiir trinjom hölen uur. Al leenger jeft et Slipsteken me Gumifut wat fuar Slippopiir fan di Rul taacht sen. Fuarn en achtern sen Klamern hur em dit Popiir fastmaaki ken. Fuar Öölpopiir wat fuaral Autolakiarers haa sen al mal lung Gumi-Slipskuur ön Gang. Jüst bi Autos uur jit aaftinoch me Töögenleecht en Proovlaag aarbert, hur en Maskiin olter waker aurhen giar. Al leenger es en Slipmerel ek muar altert fan Popiir. Sa waar em diartö uun en sii Slipmerel en ek muar Slippopiir. Me di Kletforslüt kām uk Slipmereln wat \"me Klet\" hölen uur. Me di Könststoftechnik waar uk Röören fuar di Stofsüüger möögelk. Sa ken em me hok Hunslipers ditsalev Slipmerel nüti üs me sin Slipmaskiin, en em ken di Stof uk me disalev Süüger wechsüügi. Me Slipmereln fan Könststof kām uk wiit Sliperii diartö. Sa ken uk di Maaler trinjom Hüs en Guart"}
{"id": "46457", "contents": "Mä Süüdeuroopa as miast at süüdelk Euroopa mend saner Süüduasteuroopa. Hat lingt uun't nuurden ap tu a Alpen an Pyreneen, an efter uasten hen tu a Adria. Andora Andora Gibraltaar Gibraltaar Itaalien Itaalien Malta Malta Monako Monako Portugal Portugal San Marino San Marino Spoonien Spoonien Watikaanstääd Watikaanstääd Süüdfrankrik Commonskategorii: Süüdeuroopa – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Süüdeuroopa (sjiisk)"}
{"id": "4646", "contents": "Aglossorrhyncha san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 13 (Kew: 18) slacher uun Oseaanien. Aglossorrhyncha aurea Schltr. Aglossorrhyncha biflora J.J.Sm. Aglossorrhyncha bilobula Kores Aglossorrhyncha fruticicola J.J.Sm. Aglossorrhyncha galanthiflora J.J.Sm. Aglossorrhyncha jabiensis J.J.Sm. Aglossorrhyncha lucida Schltr. Aglossorrhyncha lucida var. dischorensis Schltr. Aglossorrhyncha lucida var. lucida Aglossorrhyncha lucida var. wariana Schltr. Aglossorrhyncha micronesiaca Schltr. Aglossorrhyncha peculiaris J.J.Sm. Aglossorrhyncha serrulata Schltr. Aglossorrhyncha stenophylla Schltr. Aglossorrhyncha torricellensi Schltr. Aglossorrhyncha viridis Schltr. World Checklist of Aglossorrhyncha. In: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aglossorrhyncha Wikispecies hää en artiikel tu: Aglossorrhyncha"}
{"id": "46464", "contents": "At Belladonna of uk Suart Dolkäärs (Atropa belladonna) as en frücht an en plaantenslach faan det skööl Atropa uun't famile faan a Naachtskaadplaanten (Solanaceae). Di latiinsk nööm komt efter det greks godhaid Atropos, ian faan trii godhaiden, diar auer üüs luas besteme. An at epithet (di ööder dial) komt ferlicht faan't itajeensk bella donna, det ment smok wüf. Mä plaantensaft faan Belladonna woort a uugstian fergratert, an det sjocht smoker ütj. Di nööm Dolkäärs sait oober uk, dat Belladonna dol maaget. Det komt faan ünlik alkaloiiden uun det plaant, fööraal faan Atropin (efter Atropa) an Scopolamin. Sodenang as at Dolkäärs giftag, woort oober uk al sant at madelääler uun a medesiin iinsaat. Plaant Bloos Frücht Siad Commonskategorii: Belladonna – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Belladonna Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "4647", "contents": "Agrostophyllum san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 91 (Kew: 122 rekorden) slacher uun tropisk Aasien. Agrostophyllum acutum (Neiguinea). Agrostophyllum amboinense (Maluku - Ambon). Agrostophyllum appendiculoides (Neiguinea). Agrostophyllum aristatum (Fidji). Agrostophyllum arundinaceum (Borneo). Agrostophyllum atrovirens (Maluku - Ambon). Agrostophyllum bilobolabellatum (Papua-Neiguinea ). Agrostophyllum bimaculatum (Neiguinea). Agrostophyllum brachiatum (Neiguinea). Agrostophyllum brachiatum var. brachiatum (Neiguinea). Agrostophyllum brachiatum var. latibrachiatum (Neiguinea). Agrostophyllum brevipes (E. Himalaya to Indo-China). Agrostophyllum callosum (Nepal to Hainan) Agrostophyllum compressum (Neiguinea). Agrostophyllum crassicaule (Neiguinea, Bismarck Archipel). Agrostophyllum crassicaule var. bismarckiense (Bismarck Arch.) Agrostophyllum crassicaule var. crassicaule (Neiguinea). Agrostophyllum curvilabre (Neiguinea to Solomon Is.). Agrostophyllum cyathiforme (W. Malaysia). Agrostophyllum cycloglossum (Neiguinea). Agrostophyllum cyclopense (Neiguinea). Agrostophyllum denbergeri (Sumatra to Java). Agrostophyllum dischorense (Neiguinea). Agrostophyllum djararatense (Sumatra). Agrostophyllum dolychophyllum (Neiguinea). Agrostophyllum earinoides (Neiguinea). Agrostophyllum elatum (Neiguinea). Agrostophyllum elmeri (Philippinen). Agrostophyllum elongatum (Malaysia to W. Pacific). Agrostophyllum fibrosum (Neiguinea).. Agrostophyllum finisterrae (Neiguinea). Agrostophyllum flavidum (Assam). Agrostophyllum fragrans (Neiguinea). Agrostophyllum globiceps (W. Sumatra). Agrostophyllum globigerum (N. Borneo). Agrostophyllum glumaceum (W. Malaysia). Agrostophyllum graminifolium (Neiguinea to Vanuatu). Agrostophyllum grandiflorum (Neiguinea). Agrostophyllum indifferens ((Kalimantan). Agrostophyllum inocephalum (S. Taiwan to Philippinen). Agrostophyllum javanicum (W. ). Agrostophyllum kaniense (Neiguinea). Agrostophyllum kusaiense (Caroline Is.). Agrostophyllum lamellatum (Neiguinea). Agrostophyllum lampongense (Sumatra). Agrostophyllum laterale (Borneo). Agrostophyllum latilobum"}
{"id": "46470", "contents": "A Strunluupern (Calidris) san en skööl faan fögler uun't famile faan a Snepenfögler (Scolopacidae). Jo lewe üüb a nuurdelk eerdheleft. C. acuminata – C. alba – C. alpina – C. bairdii – C. canutus – C. falcinellus – C. ferruginea – C. fuscicollis – C. himantopus – C. maritima – C. mauri – C. melanotos – C. minuta – C. minutilla – C. ptilocnemis – C. pugnax – C. pusilla – C. pygmaea – C. ruficollis – C. subminuta – C. subruficollis – C. temminckii – C. tenuirostris – C. virgata Stönerk (Calidris alpina) Kanuut (Calidris canutus) Kleipraker (Calidris minuta) Brüüshöön (Calidris pugnax) Commonskategorii: Strunluupern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Strunluupern"}
{"id": "46471", "contents": "A Weederluupern (Tringa) san en skööl faan fögler uun't famile faan a Snepenfögler (Scolopacidae). T. brevipes – T. erythropus – T. flavipes – T. glareola – T. guttifer – T. incana – T. melanoleuca – T. nebularia – T. ochropus – T. semipalmata – T. solitaria – T. stagnatilis – T. totanus Kleer, Kliir, Kliiri (Tringa totanus) Commonskategorii: Weederluupern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Weederluupern"}
{"id": "46477", "contents": "A Rintüütern san en skööl faan fögler uun't famile faan a Snepenfögler (Scolopacidae). Jo haa en üübfaalen krüm nääb. N. americanus – N. arquata – N. borealis – N. hudsonicus – N. madagascariensis – N. minutus – N. phaeopus – N. tahitiensis – N. tenuirostris Grat Rintüüter (Numenius arquata) Letj Rintüüter (Numenius phaeopus) Commonskategorii: Rintüütern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rintüütern"}
{"id": "46479", "contents": "A Rütjern (Limosa) san en skööl faan fögler uun't famile faan a Snepenfögler (Scolopacidae). Diar hiar man sjauer slacher tu. L. fedoa – L. haemastica – L. lapponica – L. limosa Letj Rütjer (Limosa lapponica) Rütjer (Limosa limosa) Commonskategorii: Rütjern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rütjern"}
{"id": "4648", "contents": "Alamania (lat. Alamania punicea) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft 1 slach (wel 2 onerslacher) uun Meksiko. Epidendrum puniceum (Lex.) Rchb.f. (1862) Alamania punicea subsp. greenwoodiana Alamania punicea subsp. punicea World Checklist of Alamania. In: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Alamania Wikispecies hää en artiikel tu: Alamania"}
{"id": "46481", "contents": "A Modersnepen (Gallinago) san en skööl faan fögler uun't famile faan a Snepenfögler (Scolopacidae). Jo slacher like enööder fiks, haa en lung flaak nääb, an stongre uun a moder of uun a waas efter wirmer an sneken. G. andina – G. delicata – G. gallinago – G. hardwickii – G. imperialis – G. jamesoni – G. macrodactyla – G. magellanica – G. media – G. megala – G. nemoricola – G. nigripennis – G. nobilis – G. paraguaiae – G. solitaria – G. stenura – G. stricklandii – G. undulata – †G. kakuki Stonger (Gallinago gallinago) Dobelsnep (Gallinago media) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Modersnepen Wikispecies hää en artiikel tu: Modersnepen"}
{"id": "4649", "contents": "Altensteinia Aglossorrhyncha) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 7 slacher uun Süüd-Ameerikoo. Altensteinia boliviensis Altensteinia citrina Altensteinia elliptica Altensteinia fimbriata Altensteinia longispicata Altensteinia marginata Altensteinia virescens Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Altensteinia Wikispecies hää en artiikel tu: Altensteinia"}
{"id": "46492", "contents": "A Holtsnepen of Eegentelk Snepen (Scolopax) san en skööl faan fögler uun't famile faan a Snepenfögler (Scolopacidae). Diar hiar aacht slacher tu. A miasten slacher lewe uun Süüduastaasien, ian uun Euraasien, an ian uun Kanada. S. bukidnonensis – S. celebensis – S. minor – S. mira – S. rochussenii – S. rosenbergii – S. rusticola – S. saturata Euraasisk Holtsnep (Scolopax rusticola) Commonskategorii: Holtsnepen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Holtsnepen"}
{"id": "46494", "contents": "Det Fitovinany Regiuun (üüb Malagasy: Faritra Fitovinany, üüb Fraansöösk: La Région de Fitovany) as sant 2021 ian faan a regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a süüduast faan't lun. At hoodsteed faan't regiuun as Manakara. A nööm faan't regiuun het üüb Malagasy \"sööwen tupstrummer\". At regiuun hee trii distrikten. Föör 2021 wiar det dial faan det Vatovavy-Fitovinany Regiuun. fito, \"sööwen\"; vinany, \"tupstruum\". Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "46495", "contents": "Det Vatovavy Regiuun (üüb Malagasy: Faritra Vatovavy, üüb Fraansöösk: La Région de Vatovavy) as sant 2021 ian faan a regiuunen uun Madagaskar. At regiuun leit uun a süüduast faan't lun. At hoodsteed faan't regiuun as Mananjary. At regiuun hee trii distrikten. Föör 2021 wiar det dial faan det Vatovavy-Fitovinany Regiuun. Madagascar: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "46496", "contents": "Vatovavy-Fitovinany wiar bit 2021 ian faan a ferwaltangsregiuunen üüb Madagaskar. Uun't juar 2004 lewet diar 1.097.700 minsken. Hat wiar 19.605 km² grat. Uun Vatovavy-Fitovinany wiar sääks distrikten: Ifanadiana Ikongo Manakara Mananjary Nosy Varika Vohipeno A 16. Jüüne 2021 as hat apspleden wurden tu jo nei regiuunen: Fitovinany mä't hoodstääd Manakara, Vatovavy mä't hoodstääd Mananjary."}
{"id": "46497", "contents": "Taolagnaro (üüb Fraansöösk: Fort-Dauphin) as at hoodsteed faan det Anosy Regiuun, uun Madagaskar. At steed leit uun a süüd faan't regiuun. Det hee 67.284 (2018). At steed wurd 1643 faan a fransuusen grünjlaanjen, an wurd efter a krüünprins faan Frankrik (üüb Fraansöösk: Dauphin) neemd. Madagascar: Republic of Madagascar, citypopulation.de"}
{"id": "46498", "contents": "E Türkai (aw Türkisch: Türkiye Cumhuriyeti) as en lönj, wat önjt söödååsten foon Europa än önjt weesten foon Aasien läit. Et lönj heet 85.279.553 inboogere (2022). E hoodstää foont lönj as Ankara, ouers jü grutst stää as Istanbul. Da tiin grutste stääse önjt lönj san: Turkey: Administrative Division, citypopulation.de Turkey: Provinces and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46499", "contents": "Mananjary as at hoodsteed faan det Vatovavy Regiuun uun Madagaskar. At steed leit uun a uast faan't regiuun, bi de Indisk Oosean. Det hee 25.222 lidj (2018). Madagascar: Republic of Madagascar, citypopulation.de"}
{"id": "4650", "contents": "Ambrella (lat. Ambrella) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft 1 slach uun Nuurd-Madagaskar. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ambrella Wikispecies hää en artiikel tu: Ambrella"}
{"id": "46500", "contents": "Farafangana as at hoodsteed faan det Atsimo-Atsinanana Regiuun, uun Madagaskar. At steed leit uun a uast faan't regiuun, bi de Indisk Oosean. Det hee 34.676 lidj (2018). Madagascar: Republic of Madagascar, citypopulation.de"}
{"id": "46502", "contents": "De Amazonas Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a süüd faan't lun. Det hee 197.900 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Puerto Ayacucho. Amazonas Struum Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46503", "contents": "De Anzoátegui Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.753.900 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Barcelona. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46504", "contents": "De Apure Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 618.400 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as San Fernando de Apure. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46505", "contents": "De Aragua Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.870.900 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Maracay. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46506", "contents": "De Barinas Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 945.400 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Barinas. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46507", "contents": "De Bolívar Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 1.865.400 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Ciudad Bolívar. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46508", "contents": "De Carabobo Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 2.543.600 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Valencia. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46509", "contents": "De Cojedes Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 370.000 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as San Carlos de Austria. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "4651", "contents": "Amerorchis (lat. Amerorchis rotundifolia) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft 1 slach uun Nuurd-Ameerikoo. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Amerorchis Wikispecies hää en artiikel tu: Amerorchis"}
{"id": "46510", "contents": "De Delta Amacuro Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a süüduast faan't lun. Det hee 206.000 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Tucupita. Uun Delta Amacuro hää di struum Orinoco san müs iin uun a Atlantik. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46511", "contents": "De Falcón Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 1.077.700 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Coro. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46512", "contents": "De Guárico Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 941.500 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as San Juan de los Morros. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46513", "contents": "De Lara Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 2.047.800 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Barquisimeto. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46514", "contents": "De Mérida Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 1.042.800 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Mérida. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46516", "contents": "De Miranda Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 3.292.700 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Los Teques. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46517", "contents": "De Monagas Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 1.020.200 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Maturín. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46518", "contents": "De Nueva Esparta Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a uun a Kariibik. Det hee 617.100 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as La Asunción. Eilunen oner a winj Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46519", "contents": "De Portuguesa Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 1.055.200 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Guanare. A bundesstoot as efter de Portuguesa Struum neemd. A bundesstoot wurd 1909 grünjlaanjen. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "4652", "contents": "Amesiella san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 3 slacher üüb a Philippinen. Amesiella minor Amesiella monticola Amesiella philippinensis Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Amesiella Wikispecies hää en artiikel tu: Amesiella"}
{"id": "46520", "contents": "De Sucre Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 1.091.300 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Cumaná. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46521", "contents": "De Táchira Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a waast faan't lun. Det hee 1.271.600 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as San Cristóbal. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46522", "contents": "De Trujillo Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a waast faan't lun. Det hee 867.600 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Trujillo. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46523", "contents": "De Vargas Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 379.000 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as La Guaira. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46524", "contents": "De Yaracuy Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 740.700 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as San Felipe. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "46525", "contents": "De Zulia Bundesstoot as een faan a bundesstooten faan Weenesuela. A bundesstoot leit uun a waast faan't lun. Det hee 4.311.600 lidj (2019). At hoodsteed faan a bundesstoot as Maracaibo. Venezuela: Bolivarian Republic of Venezuela, citypopulation.de"}
{"id": "4653", "contents": "Frederik Paulsen (* 31. Juuli 1909 ön Daagibel; † 03. Juuli 1997 ön Aalkersem üp Föör) wiar normaalerwiis Friedrich Paulsen nēmt. Hi wiar Dochter fan di Meditsiin. Paulsen heer FERRING Pharmaceuticals āpbecht. Paulsen waar ön dit nuurđfriisk Tērp Daagibel beeren. Sin Aalern kām fan Föör. Sin Firma jit FERRING eeđer sin Mooderspraak. 1933 bigenti Paulsen, Meditsiin tö studiarin, en dit wiar ön Kiel. Hi fing man bal Strir me di Nazis, en diarom wiar dit beeter fuar höm en forswinj fan Dütsklön. 1935 ging hi da aur Basel ön di Sjweits naa Malmö ön Sweeden. Diar blef hi da. 1942 waar Frederik Paulsen sweedsk Staatsbüürer. Hi bigenti, di Hormoone tö bilukin, en wat diarfan kām, dit leengti fuar sin Firma, Ferring Pharmaceutics, diar hi ön't Jaar 1950 di Grün lair. Friedrich Paulsen foranerti sin Fuarnaaam hentö \"Frederik\" wan hi en Sweedi waar. Üs Paulsen 60 Jaaren ual wiar, diar hi sin Firma tö sin Seen, Frederik Paulsen, di Jüngeri. 1988 waar di Ferring Stifting ön Alkersem grünjlair. Frederik Paulsen wel diarme en Iinrochting āpbech, diar fuar di Fering Spraak en Kultuur aarbert. Paulsen es knap 88 Jaaren ual uuren. Hi es ön Alkersem stürewen. Leewentslaap (Engelsk) Leewentslaap (Dütsk) Ferring Stiftung"}
{"id": "46535", "contents": "Long Beach (ingelsk för lung strun) as en stääd uun't Los Angeles County uun Kalifornien (USA) mä 470.130 iinwenern (Stant 2020). Long Beach as efter Los Angeles det naistgrat stääd uun't metropoolregiuun Greater Los Angeles Area, an det sööwenstgratst uun Kalifornien. https://www.census.gov/quickfacts/fact/table/longbeachcitycalifornia/PST045219 Commonskategorii: Long Beach (Kalifornien) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46538", "contents": "At Greater Los Angeles Area as det metropoolregiuun trinjam det gratstääd Los Angeles (Kalifornien, USA). Hat leit uun Süüdkalifornien. Hat amfaadet trii Metropolitan Statistical Areas (MSAs): Los Angeles–Long Beach–Anaheim MSA (Counties Los Angeles an Orange, \"Metropolitan Area\") Riverside–San Bernardino–Ontario MSA (Counties Riverside an San Bernardino, \"Inland Empire\") Oxnard–Thousand Oaks–Ventura MSA (Ventura County) Uun't Greater Los Angeles Area san fiiw fluuchplaatsen: Los Angeles International Airport Los Angeles-Ontario (Ontario) John Wayne (Santa Ana) Hollywood Burbank (Burbank) Long Beach Airport (Long Beach) Commonskategorii: Greater Los Angeles Area – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46544", "contents": "Guayaquil as det gratst steed uun Ekwadoor. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 2.278.691 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Guayas Prowins. Ecuador: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "46545", "contents": "Cuenca as det traadgratst steed uun Ekwadoor. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 329.928 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Azuay Prowins. Ecuador: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "46546", "contents": "Santo Domingo de los Colorados as det fjuardgratst steed uun Ekwadoor. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 270.875 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Santo Domingo de los Tsáchilas Prowins. Ecuador: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "46547", "contents": "Machala as det füftgratst steed uun Ekwadoor. At steed leit uun a süüdwaast faan't lun. Det hee 231.260 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det El Oro Prowins. Ecuador: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "46548", "contents": "Durán as det seekstgratst steed uun Ekwadoor. At steed leit uun a waast faan't lun, uun det Guayas Prowins, nai bi Guayaquil. Det hee 230.839 lidj (2010). Ecuador: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "46549", "contents": "Manta as det sööwenstgratst steed uun Ekwadoor. At steed leit uun a waast faan't lun, uun det Manabí Prowins, bi a Pasiifik. Det hee 217.553 lidj (2010). Ecuador: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "4655", "contents": "Sir Francis Beaufort, ütspreeken [boˈfort], (* 7. Mai 1774 ön Navan, County Meath, uun Irlön; † 17. Detsember 1857 ön Hove, Sussex, Engelun) wiar Hüdrograaf fan di engelsk Admiraliteet. Hi maaketi diar Seekaarten, en des jerten tö di beest Kaarten ön des Tir. Leeterhen uur di Beaufort-Tabeli eeđer höm nēmt. Det Beaufort-Tabeli es gaar ek fan Francis Beaufort āpstelt uuren. Waarskiint't, dat di fan Alexander Dalrymple maaket uuren es, di Hüdrograaf fan di \"East India Company\". Dalrymple es diarüp kemen, üs hi di Winjmelnern biluketi. Aur sin hiili Leewent her Beaufort Daiboker aur't Weđer skrewen. Ön 't Jaar 1806 skreew hi diar iin, dat hi faan da ön en Tabeli aur di Kraft fan di Winj maaki wel, en des skul 13 Harthairen weegi. Des Tabeli skul me \"Niin Winj\" bigen en me \"Orkan\" ǎphual. 1807 waar di Tabeli förter ütaarbert, en Beaufort skreew āp, hok Sail en Folskep bi hok Winjmacht drai kür. Bi 5 Beaufort kür jit ali Sailer stuun bliv, bi 6 en muar skul jen eeđer't üđer dialhaalet uur. 1829 waar Beaufort Hüdrograaf fan di engelsk Admiraliteet, en fan 1838 ön waar sin Tabeli fan't Amt iinföört. Des fing tö des Tir man jit niin Naam."}
{"id": "46550", "contents": "Portoviejo as det aachstgratst steed uun Ekwadoor. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 206.682 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Manabí Prowins. Ecuador: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "46551", "contents": "Loja as det njüügenstgratst steed uun Ekwadoor. At steed leit uun a süüd faan't lun. Det hee 170.280 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Loja Prowins. Ecuador: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "46552", "contents": "Ambato as det tjiinstgratst steed uun Ekwadoor. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 165.185 lidj (2010). Det as at hoodsteed faan det Tungurahua Prowins. Ecuador: Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "4657", "contents": "Amitostigma san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 27 slacher uun Uast-Aasien. Amitostigma alpestre Amitostigma amplexifolium Amitostigma basifoliatum Amitostigma bifoliatum Amitostigma capitatum Amitostigma dolichocentrum Amitostigma faberi Amitostigma farreri Amitostigma gonggashanicum Amitostigma gracile Amitostigma keiskei Amitostigma keiskeoides Amitostigma kinoshitae Amitostigma lepidum Amitostigma monanthum Amitostigma papilionaceum Amitostigma parciflorum Amitostigma physoceras Amitostigma pinguicula Amitostigma simplex Amitostigma tetralobum Amitostigma thailandicum Amitostigma tibeticum Amitostigma tominagae Amitostigma trifurcatum Amitostigma wenshanense Amitostigma yueanum World Checklist of Amitostigma. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Amitostigma Wikispecies hää en artiikel tu: Amitostigma"}
{"id": "46571", "contents": "Córdoba as det naistgratst steed uun Argentiinien. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 1.612.100 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Córdoba Prowins. Argentina: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46572", "contents": "Rosario as det traadgratst steed uun Argentiinien. At steed leit uun a nuurduast faan't lun uun det Santa Fe Prowins. Det hee 1.339.500 lidj (2019). Argentina: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46579", "contents": "Wat menst dü? Weederluupern (Fögler) Weederluupern (Insekten)"}
{"id": "4658", "contents": "A Spargeloortagen (Asparagales) san en order faan plaanten mä 14 familin. Enkelt slacher üs Spargel of Pore haa en grat bedüüdang üs iidj för a minsken. Öödern üs Krokusen of Orchideen wurd för hör smok bloosen aptaanj. Amaryllisplaanten (Amaryllidaceae) Agapanthus Look (Allium) Pore (Allium ampeloprasum) Skalot (Allium cepa, mä Allium ascalonicum) Lookskalot (Allium fistulosum) Knooplook (Allium sativum) Gäärslook (Allium schoenoprasum) Baarlook (Allium ursinum) Amaryllis Rederstäären (Hippeastrum) Aprilbluumen (Narcissus) Puaskruus (Narcissus pseudonarcissus) Pingstruus (Narcissus poeticus) Spargelplaanten (Asparagaceae) Agaawen (Agave) Siisal (Agave sisalana) Spargel (Skööl) (Asparagus) (Guard-)Spargel (Asparagus officinalis) Convallaria Meiklooken (Convallaria majalis) Draagbuumer (Dracaena) Kanaarisk Draagbuum (Dracaena draco) Sansevieria Yucca(\"pualmer\") Gäärsbuumplaanten (Asphodelaceae) Asteliaceae Julklooken (Blandfordia, Blandfordiaceae) Boryaceae Doryanthaceae Hypoxidaceae Irisplaanten (Iridaceae) Krokusen (Crocus) Safraan, Saweraan (Crocus sativus) Gladioolen (Gladiolus) Iris (Iris) Güül wüf(en) (Iris pseudacorus) Ixioliriaceae Lanariaceae Orchideen (Orchidaceae) Tecophilaeaceae Xanthorrhoeaceae → Asphodelaceae Xeronemataceae Commonskategorii: Spargeloortagen (Asparagales) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Spargeloortagen (Asparagales)"}
{"id": "46581", "contents": "Siinsten san en dial faan't wiartskap uun en selskap. Ööders üs bi a büürerei (primeer wiartskaptwiig) woort niks produsiaret, an ööders üs bi't hoonwerk (sekundeer wiartskaptwiig) woort uk niks ferwerket. A siinsten tääl tu a tertieer wiartskaptwiig. Hoker en siinst ütjfeert, werket üüb üübdrach faan hoker ööders. Uun't madelääler wiar knechten an siinstfoomnen ei huuch uunsen, an jo hed uk knaap rochten. Daalang san siinsten en wichtag dial faan't wiartskapleewent, uun a stääden werke muar üs a heleft faan a minsken uun a siinsten. Wichtag siinsten san: a stoot mä sin beamten uun a ferwaltang afkooten an notaaren beenken an ferseekerangen (finanssiinsten) kuuplidj (hanel an siinsten) ferkiarsonernemen gastronomii dochtern an pleegern amklapern siinsten uun a priwoot hüshual Commonskategorii: Siinsten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46583", "contents": "Faust as det stak am di dochter Johann Georg Faust, di uun't 16. juarhunert lewet hää, faan amanbi 1480 bit 1541. Diar san flook staken am ham skrewen wurden, man det bekäändst as was det tragööde faan Johann Wolfgang von Goethe. Goethe hää muarsis begand, det stak tu skriiwen, sodenang jaft'at diar muar ütjgoowen faan. Tuleletst san diar Faust I an Faust II bi ütjkimen: Urfaust, tesken 1772 an 1775 Faust. Ein Fragment, 1788 Faust. Eine Tragödie. (Faust I), 1808 Faust. Der Tragödie zweiter Teil (Faust II), 1832 Wikisource: Faust (sjiisk) Commonskategorii: Faust – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46584", "contents": "ünbekäänd dootem: Harald I. Blätus bäären"}
{"id": "46585", "contents": "Harald I. Blätus wurd könang faan Norweegen"}
{"id": "46587", "contents": "Liima as at hoodsteed faan Peruu. At steed leit uun a waast faan't lun, bi a Pasiifik. Det hee 10.795.500 lidj (2020). Muar üs njügen miljoonen diarfaan wene uun't Prowins Liima, det eegentelk hoodsteed, an gud ian miljoon uun't huuwensteed Callao, diar uk mä tu't hoodsteedregiuun hiart. Liima leit uun a troopen, sodening as't diar at hiale juar warem, oober diar fäält knaap rin. Liima hee wüüstenkliima. Dat'at diar ei altu hiat woort, hee mä a kuul Humboldtstruum tu dun, di för a küst loongs leept. Peru: Regions & Cities, citypopulation.de WMO: World Weather Information Service Commons: Liima – Saamling faan biljen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Liima (tjiisk)"}
{"id": "46591", "contents": "Det Apurímac Department (üüb Spaans: Departamento de Apurímac) as ian faan dön fiiw-an-twuntig departmenten faan Peruu. At department leit uun a süüd faan't lun. Det hee 405.759 lidj (2017). At hoodsteed faan't department as Abancay. Peru, citypopulation.de"}
{"id": "46594", "contents": "Callao as en huuwenstääd an en department/prowins uun Peruu mä 1.129.854 iinwenern (Stant 30. Juni 2020). Likes dat Callao mä tu't hoodstäädregiuun faan Liima hiart, as hat dach en aanj prowins mä sööwen distrikten: Commonskategorii: Callao – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Callao (sjiisk)"}
{"id": "46596", "contents": "Det Tucumán Prowins (üüb Spaans: Provincia de Tucumán) as ian faan dön trii-an-twuntig prowinsen uun Argentiinien. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 1.674.622 lidj (2019). At hoodsteed faan’t prowins as San Miguel de Tucumán. Argentina: Administrative Division citypopulation.de"}
{"id": "46597", "contents": "Det Chubut Prowins (üüb Spaans: Provincia del Chubut [tʃuˈβut], üüb Waliisisk: Talaith Chubut) as ian faan dön trii-an-twuntig prowinsen uun Argentiinien. Det hee 608.729 lidj (2019). At hoodsteed faan’t prowins as Rawson. At prowins as dial faan Patagoonien. A Anden stun uun a waast faan't prowins. At prowins hee füftanj departmenten: Waliisisk wurt uun Gaiman, Trelew an Trevelin snaaket. Argentina: Administrative Division citypopulation.de Argentina: Admninistrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "46598", "contents": "Det Chaco Prowins (üüb Spaans: Provincia del Chaco) as ian faan dön trii-an-twuntig prowinsen uun Argentiinien. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 1.192.616 lidj (2019). At hoodsteed faan’t prowins as Resistencia. Argentina: Administrative Division citypopulation.de"}
{"id": "46599", "contents": "At Prowins Liima as at hoodstääd faan Peruu. Diar wene 9.674.800 minsken (Stant: 2020). Tuup mä't huuwenstääd Callao as't det \"Hoodstäädregiuun Liima\". Trinjam't Prowins Liima leit det Department Liima (= Regiuun Liima). Commonskategorii: Liima (Prowins) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "466", "contents": "At Grä Kriak, (fe.) Grä Kriik, (mo.) grae krååge (Corvus corone cornix of Corvus cornix) as en fögel uun't famile faan a Raawenfögler (Corvidae). Nääst Aier faan Clamator glandarius (en Kukütj) an Corvus cornix - MHNT Kriak Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grä Kriaken Wikispecies hää en artiikel tu: Grä Kriaken"}
{"id": "4660", "contents": "Amparoa (lat. Amparoa) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 3 (?) slacher. World Checklist of Amparoa. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Amparoa Wikispecies hää en artiikel tu: Amparoa"}
{"id": "46600", "contents": "At Department Liima of Regiuun Liima as ian faan fiiwantwuntag departmenten uun Peruu. Hat leit trinjam det hoodstääd Liima, hör hoodstääd as Huacho. Tu det Department hiar njüügen prowinsen: Commonskategorii: Liima (Department) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46603", "contents": "A Paraná as en struum uun Süüdameerikoo. Hi begant, huar Paranaíba an Rio Grande tuupluup. Det as jüst diar, huar trii bundesstooten faan Brasiilien tuupstupe: Minas Gerais, São Paulo an Mato Grosso do Sul. Efter son 3.200 km lääpt hi troch a Pampa an tuleetst tuup mä a Rio Uruguay iin uun a Río de la Plata. Commonskategorii: Río Paraná – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46604", "contents": "Det Santiago del Estero Prowins (üüb Spaans: Provincia de Santiago del Estero) as ian faan dön trii-an-twuntig prowinsen uun Argentiinien. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 968.309 lidj (2019). At hoodsteed faan’t prowins as Santiago del Estero. Argentina: Administrative Division citypopulation.de"}
{"id": "4661", "contents": "Amphigena (lat. Amphigena) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 5 (?) slacher. Amphigena cochlearis Amphigena esterhuyseniae Amphigena leptostachya Amphigena salteri Amphigena tenuis World Checklist of Amphigena. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Amphigena Wikispecies hää en artiikel tu: Amphigena"}
{"id": "46614", "contents": "Det Córdoba Prowins (üüb Spaans: Provincia de Córdoba) as ian faan dön trii-an-twuntig prowinsen uun Argentiinien. At prowins leit uun a maden faan't lun. Det hee 3.722.332 lidj (2019). At hoodsteed faan’t prowins as Córdoba. Argentina: Administrative Division citypopulation.de"}
{"id": "46615", "contents": "Det Corrientes Prowins (üüb Spaans: Provincia de Corrientes) as ian faan dön trii-an-twuntig prowinsen uun Argentiinien. At prowins leit uun a nuurduast faan't lun. Det hee 1.111.052 lidj (2019). At hoodsteed faan’t prowins as Corrientes. Argentina: Administrative Division citypopulation.de"}
{"id": "46617", "contents": "Huacho as en stääd uun a waast faan Peruu. Hat as hoodstääd faan't Prowins Huaura an uk faan't Department Liima. Diar wene gud 60.000 minsken. Tuup mä't amlun san't son 160.000. Commonskategorii: Huacho – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46618", "contents": "At Aymara of uk Aimara as en spriak uun Süüdameerikoo mä son 2,2 miljoon spreegern. Efter Quechua an Guaraní as't det traadmiast spreegen spriak faan a ual iinwenern. Nai mä't Aymara as Jaqaru of Kawki mä son 700 spreegern uun't Department Liima (Peruu). Aymara hiart tu nian ööder spriakfamile. Spreegen woort det fööraal uun't huuchlun faan Boliiwien an Peruu. Wikipedia üüb Aymara Commonskategorii: Aymara – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4662", "contents": "Anacamptis (lat. Amphigena) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 27 slacher uun Euraasien an Nuurd-Afrikoo. Anacamptis boryi (Griichenlun, Kreeta) Anacamptis caspia Anacamptis champagneuxii (Waastelk Madlunsia) Anacamptis collina (Madlunsia tu Süüd-Turkmeenistan) Anacamptis coriophora (Euroopa, Madlunsia tu Waast-Aasien) Anacamptis coriophora ssp. coriophora (Euroopa tu Waast-Aasien) Anacamptis coriophora ssp. fragrans (Madlunsia tu Uraal) Anacamptis fragrans Anacamptis israelitica (Nuurd-Israel, Palestiina) Anacamptis laxiflora (Waast- an Madel-Euroopa, Madlunsia tu Madelaasien) Anacamptis longicornu (Waast- an Madel-Madlunsia) Anacamptis morio Anacamptis palustris (Euroopa, Madlunsia tu Madelaasien) Anacamptis palustris ssp. elegans (Euroopa tu Madelaasien) Anacamptis palustris ssp. palustris (Waast- an Madel-Euroopa, Madlunsia tu Iraan) Anacamptis palustris ssp. robusta (Waast-Maroko) Anacamptis papilionacea (Madlunsia tu Iraan) Anacamptis papilionacea var. cyrenaica (Nurrduast-Liibien) Anacamptis papilionacea var. papilionacea (Madlunsia tu Iran) Anacamptis picta Anacamptis pyramidalis Anacamptis pyramidalis ssp./var. sanguinea Anacamptis pyramidalis ssp./var. tanayensis Anacamptis pyramidalis ssp./var. urvilleana Anacamptis pyramidalis var. alba Anacamptis robusta Anacamptis sancta (Uastelk madlunsia tu Kaukasus) Anacamptis syriaca (Zypern, Türkei tu Liibanon) Anacamptis × albuferensis (A. fragrans × A. robusta) (Majorka) Anacamptis × bornemanniae (A. longicornu × A. papilionacea) (Nuurd-Afrikoo, Sardiinien) Anacamptis × duquesnei (A. palustris × A. pyramidalis) (Frankrik) Anacamptis × feinbruniae (A. caspia × A. israelitica) Anacamptis × gennarii (A. morio × A. papilinocea) (Waastelk"}
{"id": "46620", "contents": "A Sol as sant 2015 at münt faan Peruu. Ian Sol hää 100 Céntimos. San ISO-Code as PEN. Bit 2015 hää hi Nuevo Sol het. At jaft jilskiiner mä 10, 20, 50, 100 an 200 Sol. An jilstaken mä 1, 5, 10, 20, 50 Centimos an 1, 2, 5 Sol. 1- an 5-Centimo staken wurd oober knaap brükt. Commonskategorii: Peruaans Sol – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46623", "contents": "A Céntimo (spoonsk) of Cêntimo (portugiisk), ufkört c, muartaal Céntimos (cts), as di hunertst dial faan enkelt münten diar, huar spoonsk of portugiisk snaaket woort. A Costa-Rica-Colón A Paraguayisk Guaraní A Peruaans Sol A Bolívar Fuerte (Weenesuela) At spoonsk Peseta bit a Euro kaam. A Spoonsken sai daalang oober uk flooksis noch Centimo tu a Euro-Cent. A Filipiinsk Peso hää Sentimos. A portugiisk Escudo wiar iindiald tu Centavos, man uun enkelt weesen portugiisk koloniin jaft at noch „Cêntimos“: A São-Tomeesk Dobra A Kwanza (uun Angoola) Centime Cent Centavo"}
{"id": "46628", "contents": "-11.14505583-77.45292664Koordinaaten: 11° 9′ S, 77° 27′ W At Prowins Huaura as ian faan njüügen prowinsen uun't ferwaltangsregiuun Liima bi't Pasiifikküst faan Peruu. Hat as 4892,52 km² grat, an diar wene 227.685 minsken (Stant 2017). Hoodstääd faan't prowins as Huacho. At Prowins Huaura as iindiald tu twaalew distrikten: Commonskategorii: Huaura (Prowins) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4663", "contents": "A siadplaanten (Spermatophyta of Spermatophytina) san en onerufdialang faan a plaanten mä 5 klasen. Jo fermuare jo auer siad. (An ei auer spöören.) Näädelbuumer (Coniferopsida of Pinophyta) Cycadopsida of Cycadophyta Ginkgoopsida of Ginkgophyta Gnetopsida of Gnetophyta Bloosenplaanten (Magnoliopsida of Magnoliophyta) Wikispecies hää en artiikel tu: Siadplaanten Commonskategorii: Siadplaanten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46632", "contents": "-11.124506-77.606206Koordinaaten: 11° 7′ S, 77° 36′ W A Distrikt Huacho as ään faan twaalew distrikten uun't Prowins Huaura. Hi hiart tu't Regiuun Liima uun't waasten faan Peruu. Diar wene 63.142 minsken (Stant 2017) üüb en areaal faan 717,02 km². A miasten wene uun't hoodstääd Huacho."}
{"id": "46636", "contents": "At Koobra of Bralslaang (Naja naja) as en slaang uun det famile faan a Giftnatern (Elapidae). Hat jaaget miast am naachtem, as oober uk am daiem uun a gang. Koobras freed letj Tetjdiarten üs t.b. Müsen, oober uk Amfiibien of Fögler. Koobras san böös giftag. At Bralslaang lewet uun Süüdaasien: Commonskategorii: Koobras – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Koobras Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "46644", "contents": "A Boas (Boidae) san en famile faan Slaanger (Serpentes). Tu detdiar famile hiar böös grat slaanger. Jo san ei giftag, oober wirge hör oofern. Diar hiar 14 familin mä 63 slacher tu. Boinae Boa Chilabothrus Corallus Epicrates Eunectes Calabariinae Calabaria Candoiinae Candoia Ungaliophiinae Exiliboa Ungaliophis Charininae Charina Lichanura Erycinae Eryx Sanziniinae Acrantophis Sanzinia Boa (Boa) Könangsboa (Boa constrictor) Anakondas (Eunectes) Grat Anakonda (Eunectes murinus) Commonskategorii: Boas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Boas"}
{"id": "46646", "contents": "A Natern (Colubridae) san en famile faan Slaanger (Serpentes). Diar hiar muar üs 2.000 slacher tu, det as muar üs a heleft faan aal a slaanger. Jo kem üüb a hialer welt föör, oober ei uun kuul regiuunen. Uun Madeleuroopa san't man sööwen slacher. Ahaetuliinae – Colubrinae – Calamariinae – Dipsadinae – Grayiinae – Natricinae – Pseudoxenodontinae – Sibynophiinae Jodiar onerfamilin wird dialwiis uk üs aanj familin uunsen: Calamariidae, Dipsadidae asw. Dispholidus Buumslaang (Dispholidus typus) Europeesk Weedernatern (Natrix) Ringelnater (Natrix natrix) Zamenis Äskulapnater (Zamenis longissimus) Commonskategorii: Natern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Natern"}
{"id": "46648", "contents": "A Giftnatern (Elapidae) san en famile faan Slaanger (Serpentes). Diar hiar muar üs 380 slacher tu. Enkelt Giftnatern san böös giftag, hör gift grapt a nerfen uun. Echt Giftnatern (Elapinae) Aspidelaps – Boulengerina – Bungarus – Calliophis – Dendroaspis – Elapsoidea – Hemachatus – Hemibungarus – Leptomicrurus – Micrurus – Micruroides – Naja – Ophiophagus – Paranaja – Pseudohaje – Sinomicrurus – Walterinnesia Siaslaanger (Hydrophiinae) Acalyptophis – Acanthophis – Aipysurus – Aspidomorphus – Astrotia – Austrelaps – Cacophis – Demansia – Denisonia – Drysdalia – Echiopsis – Elapognathus – Emydocephalus – Enhydrina – Ephalophis – Furina – Hemiaspis – Hoplocephalus – Hydrelaps – Hydrophis – Kerilia – Loveridgelaps – Micropechis – Notechis – Ogmodon – Oxyuranus – Parahydrophis – Parapistocalamus – Pelamis – Polyodontognathus – Praescutata – Pseudechis – Pseudonaja – Rhinoplocephalus – Salomonelaps – Simoselaps – Suta – Thalassophis – Toxicocalamus – Tropidechis – Vermicella Platstört Siaslaanger (Laticaudinae) Platstörter (Laticauda) Mambas (Dendroaspis) (Uastelk Green) Mamba (Dendroaspis angusticeps) Jameson Mamba (Dendroaspis jamesoni) Suart Mamba (Dendroaspis polylepis) (Waastelk) Green Mamba (Dendroaspis viridis) Echt Koobras (Naja) Koobra, Bralslaang (Naja naja) Taipaanen (Oxyuranus) Banluntaipaan (Oxyuranus microlepidotus) Commonskategorii: Giftnatern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Giftnatern Wichtag bööd tu"}
{"id": "46650", "contents": "Wiipern (Viperidae) san en famile faan Slaanger (Serpentes). Diar hiar muar üs 360 slacher tu. Jo san giftag, oober ei leewentsgefeerelk. Azemiopinae Azemiops Crotalinae Agkistrodon – Bothriechis – Bothrocophias – Bothrops – Calloselasma – Cerrophidion – Crotalus – Deinagkistrodon – Garthius – Gloydius – Hypnale – Lachesis – Metlapilcoatlus – Mixcoatlus – Ophryacus – Ovophis – Porthidium – Protobothrops – Sistrurus – Trimeresurus – Tropidolaemus Echt Wiipern (Viperinae) Atheris – Bitis – Causus – Cerastes – Daboia – Echis – Eristicophis – Macrovipera – Montatheris – Montivipera – Proatheris – Pseudocerastes – Vipera Skringelslaanger (Crotalus) Sidjwinjer (Crotalus cerastes) Vipera Krüsoter (Vipera berus) Commonskategorii: Wiipern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wiipern Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "46653", "contents": "A Pythons (Pythonidae) san en famile faan Slaanger (Serpentes). Diar hiar tjiin sköölen mä 38 slacher tu. Antaresia – Aspidites – Bothrochilus – Malayopython – Liasis – Leiopython – Morelia – Nyctophilopython – Python – Simalia Echt Pythons (Python) Könangspython (Python regius) Commonskategorii: Pythons – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pythons"}
{"id": "46656", "contents": "At Könangsboa (Boa constrictor) as en slach faan Slaanger (Serpentes) uun det famile Boidae. Commonskategorii: Könangsboa – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Könangsboa"}
{"id": "46658", "contents": "At Ringelnater (Natrix natrix) as en slach faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Natern (Colubridae). Hat lewet uun a naite faan weeder an frat fööraal Amfiibien. Hat as för minsken ei gefeerelk. Commonskategorii: Ringelnatern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ringelnatern Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "4666", "contents": "Anathallis san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 100 slacher uun Süüd- an Madel-Ameerikoo. Anathallis abbreviata (Schltr.) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis acuminata (Kunth) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis adenochila (Loefgr.) F. Barros Anathallis anderssonii (Luer) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis angustilabia (Schltr.) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis ariasii (Luer & Hirtz) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis attenuata (Rolfe) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis barbulata (Lindl.) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis bleyensis (Pabst) F. Barros Anathallis brevipes (H. Focke) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis carnosifolia (C.Schweinf.) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis casualis (Ames) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis ciliolata (Schltr.) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis clandestina (Lindl.) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis comayaguensis (Ames) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis concinna (Luer & R.Vásquez) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis coripatae (Luer & R.Vásquez) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis corticicola (Schltr. ex Hoehne) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis cuspidata (Luer) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis dalessandroi (Luer) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis dimidia (Luer) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis dolichopus (Schltr.) Pridgeon & M. W. Chase Anathallis dryadum (Schltr.)"}
{"id": "46660", "contents": "At Könangspython (Python regius) as en slach faan Slaanger (Serpentes) uun det famile Pythonidae. Hat lewet faan letj Tetjdiarten üs Müsen of uk faan Fögler. Hat as ei giftag, oober wiregt hör oofern. Commonskategorii: Könangspython – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Könangspython Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "46662", "contents": "A Sidjwinjer (Crotalus cerastes) as en slach faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Wiipern (Viperidae). Hat hää hör nööm efter det aparte sidjwiis winjen. A Sidjwinjer as giftag. Commonskategorii: Sidjwinjer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sidjwinjer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "46664", "contents": "At Krüsoter (Vipera berus) as en slach faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Wiipern (Viperidae). Hat lewet för slaanger üngewöönelk widj ap uun a nuurd, an as giftag. Commonskategorii: Krüsotern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Krüsotern Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "46666", "contents": "At Äskulapnater (Zamenis longissimus of uk Elaphe longissima) as en Slaang (Serpentes) uun det famile faan a Natern (Colubridae). Hat koon bit tau meeter lung wurd, an as diarmä ian faan a gratst slaanger uun Euroopa. Hat as ei giftag. At Äskulapnater as uk det sümbool för medesiin: Commonskategorii: Äskulapnater – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Äskulapnater Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "46668", "contents": "At Grat Anakonda (Eunectes murinus) as en slach faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Boas (Boidae). Hat koon bit njüügen meeter lung wurd, an hiart tu a gratst slaanger üüb a welt. Hat lewet nai bi weeder, koon gud swääm an uk dük. Commonskategorii: Grat Anakonda – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Grat Anakonda"}
{"id": "4667", "contents": "Huuger Plaanten (Tracheophytes of Tracheophyta) san plaanten, diar weeder an mineraalien troch spesialisiaret selen skebe. Sodenang as diar en ferskeel tu möösk. Huuger plaanten bestun ütj en rut, aaksen an bleeden. I Lycopodiophyta Lycopodiopsida II Pteridophyta of Monilophyta Equisetopsida Marattiopsida Polypodiopsida Psilotopsida III Siadplaanten (Spermatophyta of Spermatophytina) Näädelbuumer (Coniferopsida of Pinophyta) Cycadopsida of Cycadophyta Ginkgoopsida of Ginkgophyta Gnetopsida of Gnetophyta Bloosenplaanten (Magnoliopsida of Magnoliophyta) Wikispecies hää en artiikel tu: Huuger Plaanten"}
{"id": "46671", "contents": "Interlingue as en ploonspriak, oober knaap en laben spriak. Hör grünjlaagen san 1922 faan Edgar de Wahl ütjfünjen an apskrewen wurden, an jo tääl daalang noch. Kajš, Jan Amos (1938) Krasina, raconta del subterrania del Moravian carst. Podobský, Jaroslav (1935/1947) Li astres del Verne. Costalago, Vicente (2021) Li sercha in li castelle Dewahl e altri racontas. Costalago, Vicente (2021) Antologie hispan. Costalago, Vicente (2021) Fabules, racontas e mites. Li sercha in li castelle Dewahl e altri racontas Antologie hispan. Archiwiaret faan det originool di 9. April 2022. Ufrepen di 12. Jüüle 2023. Fabules, racontas e mites. Archiwiaret faan det originool di 9. April 2022. Ufrepen di 12. Jüüle 2023. Commonskategorii: Interlingue – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Interlingue"}
{"id": "46672", "contents": "At Lingua Franca Nova (LFN, ütjspreegen el'ef'en) as en ploonspriak, diar faan C. George Boeree ütjwerket wurden as. Hi ging faan't Lingua franca ütj, det wiar en ferkiarspriak uun't madelääler trinjam't Madlunsia. At LFN skal en ianfach gramatik haa, an en ianfach ütjspriak. Hat lei sowat tesken Esperanto an Interlingua. At wokabulaar komt faan a romaans spriaken fransöösk, itajeensk, portugiisk, spoonsk an katalaans. Bon dia. – Gud dai. Alo. – Haloo. Como es tu? – Hü gongt di det? Bon, e tu? – Gud, an di? No mal. – Ei ring. Cual es tua nom? – Hü as dan nööm? Mea nom es Maria. – Man nööm as Maria. Tu gusta un tas de cafe? – Meest dü en kop kofe? Si, per favore. – Ja, wees so gud. Grasias! – Föl soonk! Per no cosa. – Diar ei för. Joia! – Sünjhaid! Tu es vera bela. – Dü beest würelk smok. Pardona? – Wat saist? Me ama tu. – Ik mei di hal liis. Me debe vade aora. – Ik skal nü luas. Asta la ora? – Bit leeder? Adio. – Ajis. Bon sera. – Gud naacht. Bon fortuna. – Föl lok. Wikipedia üüb lfn Wikibooks: Lingua Franca Nova"}
{"id": "46676", "contents": "A Leptotyphlopidae san en famile faan Slaanger (Serpentes). Jo san miast temelk letj an like en wirem. Diar jaft'at 115 slacher faan. Epictinae Leptotyphlopinae Epacrophis – Epictia – Habrophallos – Leptotyphlops – Mitophis – Myriopholis – Namibiana – Rena – Rhinoguinea – Rhinoleptus – Siagonodon – Tetracheilostoma – Tricheilostoma – Trilepida Tetracheilostoma Tetracheilostoma carlae Commonskategorii: Leptotyphlopidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Leptotyphlopidae"}
{"id": "46677", "contents": "Tetracheilostoma carlae (of uk: Leptotyphlops carlae) as en slach faan Slaanger (Serpentes) uun't famile Leptotyphlopidae. Hat as iarst 2008 wedenskapelk beskrewen wurden, an täält üs letjst slaang faan a welt. Har woort man njüügen cm lung. Commonskategorii: Tetracheilostoma carlae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tetracheilostoma carlae"}
{"id": "46679", "contents": "At Suart Mamba (Dendroaspis polylepis) as en slach faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Giftnatern (Elapidae). Hat lewet uun Afrikoo, woort 2,50 bit 4,50 meeter lung, an as böös giftag. Commonskategorii: Suart Mamba – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Suart Mamba Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "4668", "contents": "Euraasien as en geograafisken ütjdrük för Euroopa an Aasien üs ään kontinent. Hi as 55 miljuun kwadrootkilomeetern grat, an diar wene amanbi 4,7 miljaarden minsken. Föör 250 miljuun juaren san Euroopa an Aasien tuupwoksen. A grens tesken Euroopa an Aasien as ei iandüüdag. Miast woort en streg taanj faan a Bosporus uun't waasten faan a Türkei, troch at Suart Sia, auer a Kaukasus tu't Kaspisk Sia, loongs a Uraal struum an Uraalberger hen tu a rüsk eilunen Nowaja Semlja uun't Arktisk Sia. Commonskategorii: Euraasien – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4669", "contents": "Ancipitia (lat. Ancipitia) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 28 slacher uun Süüd-Ameerikoo. Ancipitia anceps Ancipitia anthrax Ancipitia caniceps Ancipitia caprina Ancipitia condorensis Ancipitia crocodiliceps Ancipitia cypelligera Ancipitia driessenii Ancipitia dunstervillei Ancipitia duplex Ancipitia eumecocaulon Ancipitia furcifera Ancipitia glochis Ancipitia gratiosa Ancipitia harpago Ancipitia inornata Ancipitia jimii Ancipitia londonoi Ancipitia membracidoides Ancipitia niveoglobula Ancipitia odobeniceps Ancipitia onagriceps Ancipitia praecipua Ancipitia solium Ancipitia spathulipetala Ancipitia tetragona Ancipitia viduata Ancipitia vorator World Checklist of Ancipitia. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ancipitia Wikispecies hää en artiikel tu: Ancipitia"}
{"id": "46690", "contents": "A Banluntaipaan (Oxyuranus microlepidotus, iar uk: Parademansia microlepidota) as en slach faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Giftnatern (Elapidae). Hat as det giftagst slaang faan a welt, woort miast so am tau meetern lung, an lewet uun Austraalien. Banluntaipaanen jaage miast rooten an müsen. Üüb ingelsk het hat fierce snake (wil slaang), auer hat so ünwis spring koon. Commonskategorii: Banluntaipaan – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Banluntaipaan"}
{"id": "46691", "contents": "Mendoza as det fjuardgratst steed uun Argentiinien. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 1.053.500 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Mendoza Prowins. Argentina: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46692", "contents": "San Miguel de Tucumán as det füftgratst steed uun Argentiinien. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 902.200 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Tucumán Prowins. Argentina: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46693", "contents": "La Plata as det seekstgratst steed uun Argentiinien. At steed leit uun a uast faan't lun, nai bi Buenos Aires. Det hee 852.800 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Buenos Aires Prowins. Argentina: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46694", "contents": "Salta as det sööwenstgratst steed uun Argentiinien. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 644.400 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det Salta Prowins. Argentina: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46695", "contents": "Mar del Plata as det aachstgratst steed uun Argentiinien. At steed leit uun a uast faan't lun, uun det Buenos Aires Prowins. Det hee 626.300 lidj (2019). Argentina: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46696", "contents": "San Juan as det tjiinstgratst steed uun Argentiinien. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 512.000 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det San Juan Prowins. Argentina: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46697", "contents": "San Juan as det tjiinstgratst steed uun Argentiinien. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 512.000 lidj (2019). Det as at hoodsteed faan det San Juan Prowins. Argentina: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46698", "contents": "Det Entre Ríos Prowins (üüb Spaans: Provincia de Entre Rios) as ian faan dön trii-an-twuntig prowinsen uun Argentiinien. At prowins leit uun a uast faan't lun. Det hee 1.373.270 lidj (2019). At hoodsteed faan’t prowins as Paraná. Argentina: Administrative Division citypopulation.de"}
{"id": "46699", "contents": "Det Formosa Prowins (üüb Spaans: Provincia de Formosa) as ian faan dön trii-an-twuntig prowinsen uun Argentiinien. At prowins leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 600.229 lidj (2019). At hoodsteed faan’t prowins as Formosa. Argentina: Administrative Division citypopulation.de"}
{"id": "467", "contents": "At Grä Kub, Kub, Gratkub, (sö.) Oosmööw, (mo.) heefkube (Larus argentatus) hiart tu at fögelfamile faan a Kuben (Laridae). Kuben, föör ual-, bääft jongfögel. Aier faan Larus argentatus argenteus - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grä Kuben Wikispecies hää en artiikel tu: Grä Kuben"}
{"id": "4670", "contents": "Ancistrochilus san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 2 slacher uun Süüd-Ameerikoo. Ancistrochilus rothschildianus (waast-tropisk Afrikoo tu Uganda) Ancistrochilus thomsonianus (Süüd-Nigeeria tu waast-madel tropisk Afrikoo) World Checklist of Ancistrochilus. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ancistrochilus Wikispecies hää en artiikel tu: Ancistrochilus"}
{"id": "46700", "contents": "Det Jujuy Prowins (üüb Spaans: Provincia de Jujuy) as ian faan dön trii-an-twuntig prowinsen uun Argentiinien. At prowins leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 600.229 lidj (2019). At hoodsteed faan’t prowins as San Salvador de Jujuy. Argentina: Administrative Division citypopulation.de"}
{"id": "46701", "contents": "Santa Cruz de la Sierra, of Santa Cruz, as det gratst steed uun Boliiwien. At steed leit uun a maden faan't lun. Det hee 1.442.396 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Santa Cruz Department. Bolivia: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46702", "contents": "El Alto as det naistgratst steed uun Boliiwien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun, uun det La Paz Department. Det hee 846.880 lidj (2012). Bolivia: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46703", "contents": "La Paz as ian faan dön tau hoodsteeden faan, an det traadgratst steed uun Boliiwien. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun. Det hee 758.845 lidj (2012). Det as uk at hoodsteed faan det La Paz Department. Bolivia: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46704", "contents": "Cochabamba as det fjuardgratst steed uun Boliiwien. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 632.013 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Cochabamba Department. Bolivia: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46709", "contents": "Mohamed (araabisk Abū l-Qāsim Muhammad b. ʿAbdallāh b. ʿAbd al-Muttalib b. Hāschim b. ʿAbd Manāf al-Quraschī (araabisk ‏أبو القاسم محمد بن عبد الله بن عبد المطلب بن هاشم بن عبد مناف القرشي‎‎, DMG Abū l-Qāsim Muḥammad b. ʿAbdallāh b. ʿAbd al-Muṭṭalib b. Hāšim b. ʿAbd Manāf al-Qurašī; * tesken 570 an 573 uun Mekka, † 8. Jüüne 632 uun Medina) wiar profeet an grünjleier faan a islaam, ian faan a grat weltreligioonen. Sin efterfulgern wiar a kaliifen an widjet at herskap ütj efter Persien, Syrien, Palestiina an Egypten. Mekka an Medina san a halag stääden faan a islaam. At Kaaba uun Mekka. Moschee faan Medina mä Mohamed sin grääf. Kaligrafii mä Mohamed san nööm. Commonskategorii: Mohamed – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Mohamed (sjiisk)"}
{"id": "4671", "contents": "Ancistrorhynchus san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 18 slacher uun tropisk Afrikoo. Ancistrorhynchus akeassiae Ancistrorhynchus brevifolius Ancistrorhynchus capitatus Ancistrorhynchus cephalotes Ancistrorhynchus clandestinus Ancistrorhynchus constrictus Ancistrorhynchus crystalensis Ancistrorhynchus laxiflorus Ancistrorhynchus metteniae Ancistrorhynchus ovatus Ancistrorhynchus parviflorus Ancistrorhynchus paysanii Ancistrorhynchus recurvus Ancistrorhynchus refractus Ancistrorhynchus schumanii Ancistrorhynchus serratus Ancistrorhynchus straussii Ancistrorhynchus tenuicaulis World Checklist of Ancistrorhynchus. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ancistrorhynchus Wikispecies hää en artiikel tu: Ancistrorhynchus"}
{"id": "46710", "contents": "08. Jüüne: Mohamed"}
{"id": "46711", "contents": "Tesken 570 an 573: Mohamed"}
{"id": "46712", "contents": "Tesken 570 an 573: Mohamed"}
{"id": "46714", "contents": "24.46939.61Koordinaaten: 24° 28′ N, 39° 37′ O Medina, amtelk al-Madīna al-munawwara (araabisk ‏المَدِينَةُ المُنَوَّرَة‎) as en gratstääd uun't waastelk Saudi-Araabien. Hat as en halag stääd faan a islaam, auer diar Mohamed sin grääf leit. Commonskategorii: Medina – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46715", "contents": "Oruro as det füftgratst steed uun Boliiwien. At steed leit uun a waast faan't lun. Det hee 264.943 lidj (2012). Det as at hoodsteed faan det Oruro Department. Bolivia: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "46716", "contents": "At Metropolitansteed Messina hee 108 gemeenden. Messina: Metropolitan City in Sicilia, citypopulation.de"}
{"id": "4672", "contents": "Androcorys san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 6 slacher uun Uast-Aasien. Androcorys gracilis (King & Pantl.) Schltr. Androcorys ophioglossoides Schltr. Androcorys oxysepalus K.Y.Lang Androcorys pugioniformis (Lindl. ex Hook f.) K.Y.Lang Androcorys pusillus (Ohwi & Fukuy.) Masam. Androcorys spiralis Tang & F.T.Wang. World Checklist of Androcorys. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Androcorys Wikispecies hää en artiikel tu: Androcorys"}
{"id": "46722", "contents": "Ernesto „Che“ Guevara (eegentelk Ernesto Guevara de la Serna (* 14. Mei 1928 uun Rosario, Argentiinien; † 9. Oktuuber 1967 uun La Higuera, Boliiwien) wiar en rewolutsioneer an skriiwer. Hi hinget a liaren faan Karl Marx uun. Faan 1956 bit 1959 wiar hi di uunfeerer (Comandante) faan't Kubaansk Rewolutsion. Guevara hää medesiin studiaret, as uun jong juaren föl raiset, an hää daibuken skrewen. Sin skraften an föördracher hed grat iinflööd widj auer Kuuba henwech. Auer Guevara sin leewent san flook buken skrewen an filmer dreid wurden. Det US tidjskraft Time täält Guevara tu a 100 wichtagst minsken faan't 20. juarhunert. An det bil rochts täält üs bekäändst knipset bil üüb a hialer welt. Commonskategorii: Che Guevara – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Che Guevara (sjiisk)"}
{"id": "46723", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Order: Ortervirales Famile: Retroviridae Onerfamile: Orthoretrovirinae Skööl: Lentivirus Slacher: Bovine immunodeficiency virus – Caprine arthritis encephalitis virus – Equine infectious anemia virus – Feline immunodeficiency virus – Human immunodeficiency virus 1 – Human immunodeficiency virus 2 – Jembrana disease virus – Puma lentivirus – Simian immunodeficiency virus – Visna-maedi virus Lentivirus Typusslach: Human immunodeficiency virus 1 (HIV-1) ICTV Virus Taxonomy 2014"}
{"id": "46728", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Order: Ortervirales Famile: Retroviridae Onerfamilin: Orthoretrovirinae – Spumaretrovirinae Slacher: Alpharetrovirus – Betaretrovirus – Deltaretrovirus – Epsilonretrovirus – Gammaretrovirus – Lentivirus – Simiispumavirus Retroviridae Coffin, J.M. 1992. Structure and classification of retroviruses. In: The Retroviridae, Vol 1, (J. Levy, ed.), Pp. 19–50. Plenum Press, New York. Coffin, J.M., Hughes, S.H. & Varmus, H. (eds.) 1997. Retroviruses. Cold Spring Harbor Laboratory, Cold Spring Harbor, New York. Doolittle, R.F., Feng, D.F., Johnson, M.S. & McClure, M.A. 1989, Origins and evolutionary relationships of retroviruses. Quart. Rev. Biol. 6': 1–30. Index of Viruses. 2009. Retroviridae. In: ICTVdB – The Universal Virus Database, version 4. Büchen-Osmond, C. (Ed), Columbia University, New York, USA. [1] ICTV Virus Taxonomy 2014"}
{"id": "4673", "contents": "Angraecopsis (lat. Angraecopsis) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 22 slacher uun Afrikoo. Angraecopsis amaniensis Angraecopsis breviloba Angraecopsis cryptantha Angraecopsis dolabriformis Angraecopsis elliptica Angraecopsis gassneri Angraecopsis gracillima Angraecopsis hallei Angraecopsis holochila Angraecopsis ischnopus Angraecopsis lisowskii Angraecopsis lovettii Angraecopsis macrophylla Angraecopsis malawiensis Angraecopsis parva Angraecopsis parviflora Angraecopsis pobeguinii Angraecopsis pusilla Angraecopsis tenerrima Angraecopsis thomensis Angraecopsis tridens Angraecopsis trifurca World Checklist of Angraecopsis. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Angraecopsis Wikispecies hää en artiikel tu: Angraecopsis"}
{"id": "46732", "contents": "En Maskiin (komt faan latiinsk machina, an det faan ualgreks μηχανή mēchanḗ, nordfriisk : Werktjüch) as en technisk iinrachtang, diar di minsk det werk ufnamt. Maskiinen san miast starker, gauer an akerooter üs en minsk, an diarmä kön grat staktaalen bewerket wurd. Arke maskiin as för en was werk föörsen, man enkelt baudialen faan en maskiin kön uk för ööder maskiinen brükt wurd. Al sant düüsenen faan juaren wurd maskiinen brükt, a wichtagst baudialen wiar tuiarst: a heebel, at wel an at skrüüw. En pomp, sant 700 f.Kr. En dreibeenk Heron sin orgel, juar 50 Dampmaskiin, ~ 1750 Commonskategorii: Maskiinen – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Maskiin (sjiisk) Motoor"}
{"id": "4674", "contents": "Angraecum san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 210 slacher uun Afrikoo an Madagaskar. World Checklist of Angraecum. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Angraecum Wikispecies hää en artiikel tu: Angraecum"}
{"id": "4675", "contents": "Anguloa san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 13 slacher uun Süüd-Ameerikoo. Anguloa × acostae Anguloa brevilabris Anguloa cliftonii Anguloa clowesii Anguloa dubia Anguloa eburnea Anguloa hohenlohii Anguloa × rolfei Anguloa × ruckeri Anguloa × speciosa Anguloa tognettiae Anguloa uniflora Anguloa virginalis World Checklist of Anguloa. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Anguloa Wikispecies hää en artiikel tu: Anguloa"}
{"id": "46756", "contents": "Öön e naacht foon de 16. tu de 17. Feebrewoor 1962 wurd e aawer foon e Nöördsii foon en grot stöörmflööd auerflööded. Dirbai draangeden 340 jude, 315 alian öön Hamborch. Maost de aale weerwe uwe e Haliie wurden auerflööded. Husüüge wurden döör e brandung indrüked än beesteböösens wächräwen. Uwe e Huuge fung more husinge sufole skaoe, dat jude ee mor diröön wone ku. Man kumen nian jude än beeste uwe't ailöön am't lääwen. Uwe e Nees waos et feerhus foon e schork wächbräägen, än as uwe e Huuge, e schorkhoof ferwüüsted. Fole husinge weern dir ok öön stugene maaged ooder maost hial to niks maaged. More bure ferluasen jääre skeepe, man bliawen e grotbeeste, wän ok jääre böösens auerflööded wurden. \"Die Sturmflut von 1962\", öön Quedens, Georg (1975), Die Halligen, Breklumer Verlag, s. 22-24."}
{"id": "46759", "contents": "f A Königstein as mä en hööchde faan 2.573 m a huuchst berag uun Namiibia. Commonskategorii: Brandberg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4676", "contents": "Anoectochilus san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 50 slacher uun Süüd-Aasien. Anoectochilus albolineatus Anoectochilus albomarginatus Anoectochilus annamenis Anoectochilus baotingensis Anoectochilus brevilabris Anoectochilus brevistylus Anoectochilus burmannicus Anoectochilus calcareus Anoectochilus candidus Anoectochilus chapaensis Anoectochilus clarkei Anoectochilus crispus Anoectochilus daoensis Anoectochilus dewildeorum Anoectochilus elatus Anoectochilus elwesii Anoectochilus emeiensis Anoectochilus falconis Anoectochilus flavescens Anoectochilus formosanus Anoectochilus geniculatus Anoectochilus grandiflorus Anoectochilus imitans Anoectochilus inabai Anoectochilus insignis Anoectochilus integrilabris Anoectochilus kinabaluensis Anoectochilus klabatensis Anoectochilus koshunensis Anoectochilus lanceolatus Anoectochilus longicalcaratus Anoectochilus lylei Anoectochilus narasimhanii Anoectochilus nicobaricus Anoectochilus papuanus Anoectochilus pectinatus Anoectochilus petelotii Anoectochilus pingbianensis Anoectochilus reinwardtii Anoectochilus repens Anoectochilus rhombilabius' Anoectochilus sandvicensis Anoectochilus setaceus Anoectochilus sikkimensis Anoectochilus subregularis Anoectochilus sumatranus Anoectochilus tetrapterus Anoectochilus tridentatus Anoectochilus xingrenensis Anoectochilus yatesiae Anoectochilus zhejiangensis World Checklist of Anoectochilus. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Anoectochilus Wikispecies hää en artiikel tu: Anoectochilus"}
{"id": "46767", "contents": "Oriya of Odia ( ଓଡ଼ିଆ?/i IAST Oṛiā [ˈoːɽiaː]) as en indoaarisk spriak, diar uun Uast-Indien snaaket woort, fööraal uun a Indisk bundesstoot Odisha (of Orissa). At jaft wel son 38 miljoon spreegern. Uun Odisha as Oriya det amtspriak, bütj ingelsk. Oriya hää en aanj skraft, det het uk Oriya an hiart tu a Brahmi skraften. Algemian Ufkemen auer a Minskenrochten, Artiikel 1: ସବୁ ମଣିଷ ଜନ୍ମକାଳରୁ ସ୍ୱାଧୀନ । ସେମାନଙ୍କ ମର୍ଯ୍ୟାଦା ଓ ଅଧିକାର ସମାନ । ସେମାନଙ୍କର ପ୍ରଜ୍ଞା ଓ ବିବେକ ନିହିତ ଅଛି । ସେମାନେ ପରସ୍ପର ପ୍ରତି ଭାତୃଭାବ ପୋଷଣ କରି କାର୍ଯ୍ୟ କରିବା ଦରକାର । Aal a minsken san frei bäären mä likedenang rochten an wäärdaghaid. Jo haa fernonft an geweeten, an skel arkööder uun a geist faan brederlikhaid määt. Wikipedia üüb Odia Oriya mä IPA ütjspriak."}
{"id": "4677", "contents": "Ansellia (lat. Ansellia) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft 1 slach uun Afrikoo. Ansellia africana subsp. africana Ansellia africana subsp. australis Anaphorchis (xGraphorchis) Ansidium (xCymbidium) Catasellia (xCatasetum) Cycsellia (xCychnoches) Cyrtellia (xCyrtopodium) Eulosellia (xEulophia) Galeansellia (xGaleandra) Mormosellia (xMormodes) Promellia (xPromenaea) World Checklist of Ansellia. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ansellia Wikispecies hää en artiikel tu: Ansellia"}
{"id": "4678", "contents": "Pidder Lüng es en Balādi fan di dütsk Dechter Detlev von Liliencron (1844–1909). Dat Dechting es fuaral bi di Weeterkant fan di Nuurđsee bikeent. Biskrewen uur, hur'ling di Sölringer töögen di Deenen öngingen sen, en dit pasiaret üp en historisiarendi Aart en Wiis. Di Personalisiaring fan ali Sölringer es Pider Lüng, en Fesker fan Hörnem. Des raaket di Amtman fan Töner, Henning Pogwisch, di Personalisiaring fan di deensk Regiaring tö des Tir. Pogwisch forsjukt en fo Stjüüren fan di Sölringer. Üp sin Wai heer hi uk en Pröst en Lönsknechti me langs, wat Knefen ön di Feken haa. Iin ön dat Feskerhüs fan Pider Lüng en sin Familii snaki ja, en diarbi fing ja Strir meenachtler. Pider Lüng giar't fuaral aur di Friihairen, tö wat di Friisen en uunet Rocht haa, en diaraur sjocht hi uk ek, huraur hi Jil hentö di Deenen bitaali skel. Fuarüt fan di Balaad es ön en ekstra Dechting āpskrewen, wat fuar Friihair meent wiar: Frii es de Feskfang,0 0 0 0 0 0 0 Frei ist der Fischfang, frii es de Jaght, 0 0 0 0 0 0 0 0 0 frei ist die Jagd, frii es de Strönthgang,0 0 0 0 0 0"}
{"id": "46794", "contents": "Kommunismus (faan latiinsk : communis ‚mäenööder') as en poliitisk ideologii, diar am 1840 uun Frankrik apkaam. Det wurd ment oober ei aleewen detsalew: En selskapelk teorii, diar faan likedenanghaid an freihaid faan a minsken ütjgongt. Hat jaft nian priwoot eegendoom, an fraagen wurd kolektiif, saner en baas liaset. En ökonoomisk an poliitisk teorii, diar fööraal üüb Karl Marx, Friedrich Engels an Wladimir Iljitsch Lenin turag gongt. Diar gongt det am en stoot, huar aal a minsken a salew rochten haa. En nööm för partein, diar a Komunismus praktisk amsaat wel. Komunismus as oober uk en nööm för diktatuuren, huar en komunistisk partei alian at saien hää, so üs uun a weesen Sowjetunioon of uun Sjiina. Sok diktatuuren wurd miast üs realsotsialismus betiakent. Commonskategorii: Komunismus – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Komunismus (sjiisk)"}
{"id": "46795", "contents": "Di Borgward es en dütsk Autofirma. Carl F.W. Borgward her 1919 sin Firma iipenmaaket. BORGWARD - Introducing The Brand That Became A Legend. In: Bazaar Town. Febrewoore 2020, ofröpen di 12. Jüüne 2023. Commons: Borgward – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "468", "contents": "A Grä Selag (Halichoerus grypus) hiart tu a Siahünjer (Phocidae) an as at gratst ruuwdiart uun Sjiisklun; hi koon 300 kg swaar wurd. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grä Selger Wikispecies hää en artiikel tu: Grä Selger"}
{"id": "46807", "contents": "A Laacher Sia uun't gemeen Glees uun a Eifel as a gratst sia uun Rheinlun-Pfalz. Hi as en kraater faan en wulkaan, di tuleetst uun't juar ~ 10.930 f. Kr. ütjbreegen as. Di wulkaan as uk daalang noch aktiif, det markt'am bi tidjwiis ütjgaasangen. Di nööm komt faan lat. lacus (ingelsk lake), an det ment sia. Ütjgaasangen vaan Kööldioksiid Commonskategorii: Laacher Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46810", "contents": "A Multituberculata wiar en order faan ütjstürwen Tetjdiarten (Mammalia), diar Gnaudiarten liket. Jo daaget tuiarst uun't Madel-Jura (föör son 165 miljoon juaren) ap, lewet fööraal uun't Kritjtidj an san uun't Eozän (föör son 34 miljoon juaren) ütjstürwen. Jo haa det ütjsterwen faan a Dinosauriern (föör ~ 65 miljoon juaren) auerlewet. Uk wan jo Gnaudiarten liket haa, san jo diar dach ei nai mä. Taeniolabis Catopsbaatar Taeniolabis taoensis Onerorder: †Cimolodonta Auerfamilin: †Djadochtatherioidea – †Ptilodontoidea – †Taeniolabidoidea Ööder familin: †Boffiidae – †Cimolomyidae – †Eucosmodontidae – †Kogaionidae – †Microcosmodontidae Onerorder: †Plagiaulacida Familin: †Albionbaataridae – †Allodontidae – †Eobaataridae – †Paulchoffatiidae – †Pinheirodontidae – †Plagiaulacidae – †Zofiabaataridae – (†Hahnodontidae , ünseeker) Commonskategorii: Multituberculata – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Multituberculata"}
{"id": "46814", "contents": "ffff f1 A Eifel as en regiuun faan Madelhuuch Berger bit ap tu en hööchde faan 746,9 m auer NHN. Hat namt en areaal faan muar üs 5300 km² iin. Hat leit uun Waastsjiisklun waasten faan a struum Rhein an nuurden faan a Moosel. Commonskategorii: Eifel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46816", "contents": "fpd3 At Huuch Aacht bi Adenau as mä en hööchde faan 746,9 m auer NHN di huuchst berag uun a Eifel. Hi stäänt üüb a grens tesken a lunkreiser Ahrweiler an Mayen-Koblenz uun Rheinlun-Pfalz. Boowen üüb a toop stäänt di Kaiser-Wilhelm-Türn. Kaiser-Wilhelm-Türn Koordensiinst faan't Bundesamt für Naturschutz Koordensiinst faan't LANIS Rheinlun-Pfalz Commonskategorii: Huuch Aacht – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46819", "contents": "A Lunkreis Mayen-Koblenz as en lunkreis uun a nuurd faan't sjiisk bundeslun Rheinlun-Pfalz. Kreisstääd as Koblenz. Mayen-Koblenz as mä 214.786 iinwenern (31. Detsember 2020) di lunkreis mä't huuchst iinwenertaal uun Rheinlun-Pfalz. Statistisches Landesamt Rheinland-Pfalz Iinwenertaalen üüb a stant faan 2020 (PDF; 727 KB) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Lunkreis Mayen-Koblenz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4682", "contents": "Uunet Rocht es Rocht, wat ek āpskrewen es. Hat uur önnemen, wan et lung sa wesen es (Praktitsiaret Ööwing, latiinsk \"consuetudo\") en wan dit tö di algimiini Meening aur di Nöörighair paset (Latiinsk opinio necessitatis of opinio iuris). Wan en uunet Rocht tö en bistemet Plaats jert, sa üs tö en Gimiindi, uur dit \"Observanz\" nēmt. Uunet Rocht uur iin ön masi Rochtsördningen üs ain Rocht önnemen. Dat \"kanonisk Rocht\" es di ualest Rochtsördning. Bi des jeft et trii Aarten fan uunet Rocht: Wat tö't Gisets paset (secundum legem) Wat ek tö't Gisets paset (contra legem) Wat twesken di \"Hööler\" ön ark Rochtsördning paset (praeter legem) Senerk Wichtighair heer dat uunet Rocht bi dat Rocht fan di Fulker. Uk ön Dütsklön es't möögelk, dat em wat aur uunet Rochtsrailen döörfo ken. Diar snaket em fan \"Iinfachrocht\". Uunet Rocht kumt ek fan en Bisjuk bi't Girocht. Hat \"wukset\" fan lung Ööwing (longa consuetudo). Sa gur üs arkenjen skel dit rocht finj, sa üs dit es. Wan dit ek sa es, da waant di Rochtsmeening(opinio iuris). Sa kumt uunet Rocht ek fan Gisetse, en hat ken uk wiis, dat et diartöögen ön giar. Wan di \"opinio iuris\" waant, da es dit bluat"}
{"id": "46821", "contents": "Adenau as en stääd uun a Eifel. Hat hiart tu a Lunkreis Ahrweiler uun Rheinlun-Pfalz. Statistisches Landesamt Rheinland-Pfalz Iinwenertaalen üüb a stant faan 2020 (PDF; 727 KB) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Adenau – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Adenau (sjiisk)"}
{"id": "46822", "contents": "f p1 A Hunsrück as en regiuun faan Madelhuuch Berger uun Rheinlun-Pfalz, dialwiis uk uun't Saarlun. A huuchst toop diar as a Erbeskopf mä en hööchde faan 816 m auer NHN. Di nööm komt ferlicht faan hünj an rag, det as oober ei seeker. Emil Meynen, Josef Schmithüsen (Hrsg.): Handbuch der naturräumlichen Gliederung Deutschlands. Bundesanstalt für Landeskunde, Remagen/Bad Godesberg 1953–1962 (9 Lieferungen in 8 Büchern, aktualisierte Karte 1:1.000.000 mit Haupteinheiten 1960). Commonskategorii: Hunsrück – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Hunsrück (sjiisk)"}
{"id": "46823", "contents": "En USB-Meetgiraat es en muar of mener litj Giraat wat mung en Leergiraat, en Powerbank of Powerstatsjoon en di Akku of dit Giraat steekt uur wat āpleeren uur skel. Diarme ken em meet hur waker di Stroom döör dit Kābel giar (Leerkraft) en hurfuul Energii al üt di Stroomkwel nomen uuren es. Wan em di Energii töhopteelt, da heer em uk di Kapatsiteet fan en Bateriigiraat sa üs en Powerbank. Dit Giraat ön dit önerst Skelt teelt altert fiiđer, wan em dit omsteekt heer. Sa uur di Stroom wat t. B. üt en Powerbank nomen uur töhopteelt, uk wan em jest en Smartphone, da en Tablet of jit en üđer Giraat diarme forsörigt. Biskriiwing Skelt 2 Des Giraat weeget di Leerspeening me 5,02 V, di Leerkraft me 7,4 Watt en di Energii wat al fan di Powerbank nomen waar (11,00 Wh) sa üs jit muar. Commons: USB-Meetgiraat – Saamling fan Skelter en Videos"}
{"id": "46837", "contents": "Milicia excelsa (of uk Chlorophora excelsa) as en buum uun det famile faan a Muurbeiplaanten (Moraceae). Hi wääkst uun Waast-, Madel an Uastafrikoo. Bütj Milicia excelsa jaft'at uun det skööl Milicia noch ään öödern slach, hi het Milicia regia, hää oober ei (muar) son grat bedüüdang. Di buum as bekäänd för sin holt, det het African teak, Kambala, Odoum, of Iroko. Iroko holt Iroko holt jonket Commonskategorii: Milicia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Milicia"}
{"id": "46840", "contents": "A Karoliinen san en skööl faan eilunen uun a waastelk Pasiifik. Jo lei temelk ferstreielt tesken a Filipiinen uun't waasten an a Marshall Eilunen uun't uasten. A gratst dial hiart tu a Tuupslööden Stooten faan Mikroneesien, a waastelk eilunen hiar tu Paalau. A Karoliinen lei uun a troopen, nuurden faan a ekwaator, diaram as't diar auer't hialer juar likedenang warem, so tesken 25 an 30 graad. A Karoliinen wiar ans en sjiisk kolonii. Commonskategorii: Karoliinen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46842", "contents": "Klemens Wenzel Lothar von Metternich (hial nööm: Clemens Wenceslaus Nepomuk Lothar, Föörst, bit 1813 Groof von Metternich-Winneburg zu Beilstein; * 15. Mei 1773 uun Koblenz; † 11. Jüüne 1859 uun Wien), miast bluas Metternich näämd, wiar en Uastenriksen diplomaat, politiker an stootsbaas. Hiar wiar di wichtagst minister uun't Keiserrik faan Uastenrik. Hi spelet en grat rol üüb a Kongres faan Wien (1815), an hi saat ham för en 'glikgewicht faan a määchten' uun Euroopa iin. Man hi hääl bit tuleetst fääst tu a monarchii, an werket jin a natsionaalen an liberaalen uun Sjiisklun an Itaalien. Iarst uun't rewolutsioonsjuar 1848 soonket hi uf. Commonskategorii: Metternich – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46844", "contents": "En Monarchii (faan ualgreks μοναρχία monarchía ‚Alianherskap‘, efter μόνος monos ‚ään‘ an ἄρχειν archein ‚herske‘) as en stootsfurem mä en monarch, det as ian persuun, diar miast hen tu sin leewentsaanj stootsbaas as. Det amt faan en monarch koon ferarewt wurd, do as det en dynastii. En monarch koon oober uk weelet wurd. At jinstak tu en monarchii as at republiik, diar woort a stootsbaas faan't fulk weelet. En monarch hää oober ei aueraal föl tu saien, hat jaft: at parlamentaarisk monarchii at konstitutsionel monarchii at absoluut monarchii Hoker tu en monarchii häält, as en monarchist of en royalist. Hoker diarjin as, as en republikaaner. Commonskategorii: Monarchii – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46845", "contents": "En Republiik (faan latiinsk res publica, „öfentelk uungeleegenhaiden“) as en stootsfurem, huar at fulk a stootsbaas weelet. At jinstak tu en republiik as at monarchii. Det wurd Republiik ment oobei aleewen detsalew: en stoot, huar politikern för en was tidj weelet wurd; uun en demokratii faan't fulk, an uun en aristokratii faan a aadel. Jindial as at monarchii. en stoot, di det welliisen faan a minsken uun san hää. Jindial as at despotii. en stoot, di ei bluas a grünjrochten faan't fulk uun't uug hää, man uk det dialnemen an mäwerkin bi a stoot. Commonskategorii: Republiik – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46846", "contents": "A Gulag wiar det näät faan stroofloogern uun a Sowjetunioon. Di nööm betiakent oober uk det hialer süsteem faan a suart hööl, huar iinsperet minsken för a stoot werke skul. Man uk ööder minsken, diar ei uunpaaset wiar, san tu werkin twüngen wurden. Di nööm Gulag of eegentelk GULag komt faan rüsk Главное управление лагерей, ufkört ГУЛаг, tuharke?/i, amskrewen Glawnoje uprawlenije isprawitelno-trudowych lagerej i kolonij, auersaat “Hoodferwaltang faan a beederangswerkloogern an -koloniin”. Hat sted oner't komando faan't gehiampolitsei GPU, leeder OGPU. Tesken 1930 an 1953 wiar muar üs 18 miljoon minsken uun jodiar loogern, muar üs 2,7 miljoonen san diar stürwen.Tu Stalin sin tidjen seed diar tauenhualew miljoon misken. An efter a Ööder Weltkriich seed diar sjauer bit sääks miljoon kriichsfangden. Flooksis woort uk faan a archipeel Gulag snaaket, auer jo loogern auer't hialer lun ferstreielt wiar, so üs eilunen faan en archipeel. Commonskategorii: Gulag – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46848", "contents": "De Bohoduchiw Distrikt (üüb Ukrainisk: Богодухівський район Bohoduchiv'skyj rajon) as een faan a distrikten uun det Charkiw Prowins. A distrikt leit uun a nuurdwaast faan't prowins. Det hee 124.936 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Bohoduchiw. A distrikt hee 5 gemeenden (üüb Ukrainisk: грома́ди hromády, iantaal: грома́да hromáda): Bohoduchiw (Богодухів) Kolomak (Коломак) Krasnokutsk (Краснокутськ) Solotschiw (Золочів) Walky (Валки) Ukraine: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "46849", "contents": "De Charkiw Distrikt (üüb Ukrainisk: Харківський район Charkiv'skyj rajon) as een faan a distrikten uun det Charkiw Prowins. A distrikt leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 1.745.734 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Charkiw. A distrikt hee 15 gemeenden (üüb Ukrainisk: грома́ди hromády, iantaal: грома́да hromáda): Besljudiwka (Безлюдівка) Charkiw (Харків) Derhatschi (Дергачі) Ljubotyn (Люботин) Lyptsi (Липці) Mala Danyliwka (Мала Данилівка) Merefa (Мерефа) Nowa Wodolaha (Нова Водолага) Pisotschyn (Пісочин) Piwdenne (Південне) Rohan (Рогань) Solonytsiwka (Солоницівка) Tsyrkuny (Циркуни) Wilchiwka (Вільхівка) Wysoky (Високий) Ukraine: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "46850", "contents": "De Isjum Distrikt (üüb Ukrainisk: Ізюмський район Izjums'kyj rajon) as een faan a distrikten uun det Charkiw Prowins. A distrikt leit uun a uast faan't prowins. Det hee 175.986 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Isjum. De Donets Struum (üüb Ukrainisk: Сіверський Донець Sivers'kyj Donec') leept troch a distrikt. Isjum Balaklija A distrikt hee 8 gemeenden (üüb Ukrainisk: грома́ди hromády, iantaal: грома́да hromáda): Balaklija (Балаклія) Barwinkowe (Барвінкове) Borowa (Борова) Donets (Донець) Isjum (Ізюм) Kunje (Куньє) Oskil (Оскіл) Sawyntsi (Савинці) Ukraine: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "46851", "contents": "De Krasnohrad Distrikt (üüb Ukrainisk: Красноградський район Krasnohrads'kyj rajon) as een faan a distrikten uun det Charkiw Prowins. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 105.948 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Krasnohrad. A distrikt hee 6 gemeenden (üüb Ukrainisk: грома́ди hromády, iantaal: грома́да hromáda): Kehytschiwka (Кегичівка) Krasnohrad (Красноград) Natalyne (Наталине) Sachnowschtschyna (Сахновщина) Satschepyliwka (Зачепилівка) Starowiriwka (Старвірівка) Ukraine: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "46852", "contents": "De Kupjansk Distrikt (üüb Ukrainisk: Куп'янський район Kup'jans'kyj rajon) as een faan a distrikten uun det Charkiw Prowins. A distrikt leit uun a nuurduast faan't prowins. Det hee 133.135 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Kupjansk. A distrikt hee 8 gemeenden (üüb Ukrainisk: грома́ди hromády, iantaal: грома́да hromáda): Dworitschna (Дворічна) Kindraschiwka (Кіндрашівка) Kupjansk (Куп'янськ) Kuryliwka (Курилівка) Petropawliwka (Петропавлівка) Schewtschenkowe (Шевченкове) Welyky Burluk (Великий Бурлук) Wilchuwatka (Вільхуватка) Ukraine: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "46853", "contents": "De Losowa Distrikt (üüb Ukrainisk: Лозівський район Lozivs'kyj rajon) as een faan a distrikten uun det Charkiw Prowins. A distrikt leit uun a süüd faan't prowins. Det hee 150.400 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Losowa. A distrikt hee 5 gemeenden (üüb Ukrainisk: грома́ди hromády, iantaal: грома́да hromáda): Biljajiwka (Біляївка) Blysnjuky (Близнюки) Losowa (Лозова) Oleksijiwka (Олексіївка) Perwomajsky (Первомайський) Ukraine: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "46854", "contents": "De Tschuhujiw Distrikt (üüb Ukrainisk: Чугуївський район Čuhujivs'kyj rajon) as een faan a distrikten uun det Charkiw Prowins. A distrikt leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 197.695 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Tschuhujiw. De Donets Struum (üüb Ukrainisk: Сіверський Донець Sivers'kyj Donec') leept troch a distrikt. A distrikt hee 9 gemeenden (üüb Ukrainisk: грома́ди hromády, iantaal: грома́да hromáda). Malyniwka (Малинівка) Nowopokrowka (Новопокровка) Petschenihy (Печеніги) Sloboschanske (Слобожанське) Smijiw (Зміїв) Stary Saltiw (Старий Салтів) Tschkalowske (Чкаловське) Tschuhujiw (Чугуїв) Wowtschansk (Вовчанськ) Ukraine: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "4686", "contents": "Anthogonium (lat. Anthogonium gracile) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft 1 slach uun Süüduast-Aasien. World Checklist of Anthogonium. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Anthogonium Wikispecies hää en artiikel tu: Anthogonium"}
{"id": "46860", "contents": "De Beryslaw Distrikt (üüb Ukrainisk: Бериславський район Beryslavs'kyj rajon) as een faan a distrikten uun det Cherson Prowins. A distrikt leit uun a nuurd faan't prowins. Det hee 94.103 lidj (2022). At hoodsteed faan a distrikt as Beryslaw. Cherson: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "46861", "contents": "De Cherson Distrikt (üüb Ukrainisk: Херсонський район Chersons'kyj rajon) as een faan a distrikten uun det Cherson Prowins. A distrikt leit uun a waast faan't prowins. Det hee 450.233 lidj (2022). At hoodsteed faan a distrikt as Cherson. Cherson: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "46862", "contents": "De Henitschesk Distrikt (üüb Ukrainisk: Генічеський район Heničes'kyj rajon) as een faan a distrikten uun det Cherson Prowins. A distrikt leit uun a uast faan't prowins. Det hee 118.059 lidj (2022). At hoodsteed faan a distrikt as Henitschesk. Cherson: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "46863", "contents": "De Kachowka Distrikt (üüb Ukrainisk: Каховський район Kachovs'kyj rajon) as een faan a distrikten uun det Cherson Prowins. A distrikt leit uun a maden faan't prowins. Det hee 216.458 lidj (2022). At hoodsteed faan a distrikt as Nowa Kachowka. Cherson: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "46864", "contents": "De Skadowsk Distrikt (üüb Ukrainisk: Скадовський район Skadovs'kyj rajon) as een faan a distrikten uun det Cherson Prowins. A distrikt leit uun a süüdwaast faan't prowins. Det hee 122.745 lidj (2022). At hoodsteed faan a distrikt as Skadowsk. Cherson: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "46873", "contents": "A Pomacentridae san en famile faan Bianfasker (Osteichthyes). Abudefdufinae Abudefduf Amphiprioninae Amphiprion – Premnas Chrominae Acanthochromis – Azurina – Chromis – Dascyllus Lepidozyginae Lepidozygus Pomacentrinae Altrichthys – Amblyglyphidodon – Amblypomacentrus – Cheiloprion – Chrysiptera – Dischistodus – Hemiglyphidodon – Neoglyphidodon – Neopomacentrus – Pomacentrus – Pomachromis – Pristotis – Teixeirichthys Stegastinae Hypsypops – Mecaenichthys – Microspathodon – Nexilosus – Parma – Plectroglyphidodon – Stegastes Commonskategorii: Pomacentridae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pomacentridae"}
{"id": "46875", "contents": "A Chromis of uk Swaalkenstörter san en grat skööl faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det famile faan a Pomacentridae. Jo lewe uun a subtroopen an troopen tesken koralen an stianer. Jo san ei alt grat, an miast bruket, diaram wurd jo hal för't akwaarium kääft. C. abrupta – C. abyssicola – C. abyssus – C. acares – C. agilis – C. albicauda – C. albomaculata – C. alleni – C. alpha – C. alta – C. amboinensis – C. analis – C. atrilobata – C. atripectoralis – C. atripes – C. axillaris – C. bami – C. bowesi – C. brevirostris – C. cadenati – C. caerulea – C. caudalis – C. chromis – C. chrysura – C. cinerascens – C. circumaurea – C. crusma – C. cyanea – C. dasygenys – C. degruyi – C. delta – C. dimidiata – C. dispila – C. durvillei – C. earina – C. elerae – C. enchrysura – C. fatuhivae – C. fieldi – C. flavapicis – C. flavaxilla – C. flavicauda – C. flavipectoralis – C. flavomaculata – C. fumea – C. gunting – C. hangganan – C. hanui – C. howsoni – C. hypsilepis – C. insolata – C. intercrusma –"}
{"id": "46878", "contents": "A Moonkfask (Chromis chromis) as en slach faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det famile faan a Pomacentridae. Hi lewet fööraal uun't Madlunsia. Hi as ei alt grat, miast letjer üs 15 cm, an mei hal mad siagäärs lewe. A Moonkfask koon njüügen juar ual wurd. Commonskategorii: Moonkfask – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Moonkfask"}
{"id": "46879", "contents": "A Congridae of Hääfialer san en famile faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Ialoortagen (Anguilliformes). Diar hiar trii onerfamilin tu. Bathymyrinae Ariosoma – Bathymyrus – Chiloconger – Kenyaconger – Parabathymyrus – Paraconger – Rostroconger Congrinae Acromycter – Bassanago – Bathycongrus – Bathyuroconger – Blachea – Castleichthys – Conger – Congrhynchus – Congriscus – Congrosoma – Diploconger – Gnathophis – Japonoconger – Lumiconger – Macrocephenchelys – Poeciloconger – Promyllantor – Pseudophichthys – Rhynchoconger – Scalanago – Uroconger – Xenomystax Heterocongrinae Gorgasia – Heteroconger Bathymyrinae: Ariosoma selenops Congrinae: Conger conger Heterocongrinae: Heteroconger hassi Commonskategorii: Congridae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Congridae"}
{"id": "46881", "contents": "A Hääfsaloot (Ulva lactuca) as en weederplaant, an hiart tu a Green Algen (Chlorobionta). Hi liket en salootbleed an wääkst aueraal bi a küsten. Hääfsaloot woort ufsaamelt, an üs fuder of ged brükt. Man uk üs iidj woort hi brükt, diar as föl witamiin C, proteiin, iisen an jood uun. Commonskategorii: Hääfsaloot – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hääfsaloot"}
{"id": "46883", "contents": "At Brün Draaghood (Scorpaena porcus) as en fask uun det famile faan a Draaghööd (Scorpaenidae). Hi lewet uun't Madlunsia, uun't Suart Sia an uun a uastelk Atlantik faan Gratbritanien bit deel tu a Kanaaren, Atsooren an Madeira hen tu Seenegal. Commonskategorii: Brün Draaghood – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Brün Draaghood"}
{"id": "46885", "contents": "A Draaghööd (Scorpaenidae) san en grat famile faan Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Barschoortagen (Perciformes), diar üüb a hialer welt föörkem. Skorpionfasker (Scorpaeninae) Caracanthinae Ialfasker (Pteroinae) Setarchinae Sebastolobinae Sebastinae Scorpaena Brün Draaghood (Scorpaena porcus) Commonskategorii: Draaghööd – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Draaghööd"}
{"id": "46890", "contents": "De Baschtanka Distrikt (üüb Ukrainisk: Баштанський район Baštans'kyj rajon) as een faan a distrikten uun det Mykolajiw Prowins. A distrikt leit uun uast faan't prowins. Det hee 134.234 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Baschtanka. Mykolaïv: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "46891", "contents": "De Mykolajiw Distrikt (üüb Ukrainisk: Миколаївський район Mykolajivs'kyj rajon) as een faan a distrikten uun det Mykolajiw Prowins. A distrikt leit uun süüd faan't prowins. Det hee 636.832 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Mykolajiw. Mykolaïv: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "46892", "contents": "De Perwomajsk Distrikt (üüb Ukrainisk: Первомайський район Pervomajs'kyj rajon) as een faan a distrikten uun det Mykolajiw Prowins. A distrikt leit uun nuurdwaast faan't prowins. Det hee 145.213 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Perwomajsk. Mykolaïv: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "46893", "contents": "De Wosnesensk Distrikt (üüb Ukrainisk: Вознесенський район Voznesens'kyj rajon) as een faan a distrikten uun det Mykolajiw Prowins. A distrikt leit uun nuurdwaast faan't prowins. Det hee 175.542 lidj (2021). At hoodsteed faan a distrikt as Wosnesensk. Mykolaïv: Oblast in Ukraine, citypopulation.de"}
{"id": "46898", "contents": "amanbi detheer juar: Romulus Augustulus, de letst keiser faan det Waaströömsk Rik († efter 476)"}
{"id": "46899", "contents": "Romulus Augustulus (eegentelk Romulus Augustus; * amanbi 460; † efter 476) wiar de letst keiser faan det Waaströömsk Rik, diar uun Itaalien regiaret. Hi wurd faan san aatj, de Magister Militum, Orestes, üüb de keiserelk truun saat. Efter dat hi bluat tjiin muuner regiaret hed, fool a barbaarengenerool Odoaker uun August 476 iin uun Itaalien iin an naam at hoodsteed faan't rik, Ravenna. Odoaker maaget Orestes duad an saat Romulus uf. Odoaker wurd do Köning faan Itaalien. Commons: Romulus Augustulus – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "469", "contents": "A Gräfögel ((mo.) graföögel, (sö.) grefügel) (Anas acuta) as en Fögel faan at Anenfamile (Anatidae). Fööraal a Gräfögel (of man ianfach Fögel) as uun a fögelkuin fangd wurden. So rept a Gräfögel. Aier faan Anas acuta - MHNT Anas acuta Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Gräfögel Wikispecies hää en artiikel tu: Gräfögel"}
{"id": "46900", "contents": "Ravenna as en stääd uun Itaalien mä 158.058 iinwenern (Stant 31. Detsember 2019). Hat as hoodstääd faan det Prowins Ravenna mä di salew nööm. Ravenna lai iar ans bi a Aadria, as oober muar an muar fersunet. Daalang feert diar en kanaal hen, huar det bat Marina di Ravenna leit. Faan 402 bit 476 wiar Ravenna hoostääd faan't Waaströömsk Rik. Hat as bekäänd för hör ääderkrastelk sarken, kapelen an mosaiken. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Ravenna (Steed) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Ravenna (sjiisk) Dante Alighieri Romulus Augustulus"}
{"id": "46903", "contents": "Huuger (uk: Huuder, dånsch: Højer Sogn, tjüsch: Hoyer) as en dånsch schöspelgemiind (dåånsch: sogn) önjt sööden foon Dånmark. Jü läit bai e Weestsii än e gränse tu Tjüschlönj. Bit 1970 wus Huuger en diilj foon e hiird \"Tønder, Højer og Lø Herred\", än eeftert foon e Højer Komuun, wat ma e Kommunalreform foon di 1. Janewoore 2007 tu e Tønder Komuun önj e Regjoon Syddanmark wörd. Iir 1927 di Hindenburgdoom bäged wörd, kjard en dåmper foon e salringe DSG foon Huuger eefter Munkmēsk."}
{"id": "46906", "contents": "At Tritonhurn (Charonia tritonis) as en slach faan Sneken (Gastropoda) uun det order faan a Sorbeoconcha. Hat lewet uun a troopen an subtroopen an hiart tu a gratst sneken, hat koon 50 cm grat wurd. Hör nööm komt faan det greks godhaid Triton uf, di dring faan Poseidon. Det höske woort brükt, am diar üüb tu tuutin. Soldooten tuute üüb en Tritonhurn Commonskategorii: Tritonhurn – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tritonhurn"}
{"id": "46909", "contents": "A Siagurken (Holothuroidea) sen en klas faan diarten uun a stam faan a Puurthidjeten (Echinodermata). Diar jaft'at wel son 1.700 slacher faan. Jo san nai mä Siaiigler (Echinoidea). Apodida Chiridotidae - Myriotrochidae - Synaptidae Aspidochirotida Gephyrothuriidae - Holothuriidae - Stichopodidae - Synallactidae Dactylochirotida Dendrochirotida Cucumariidae – Cucumellidae – Heterothyonidae – †Monilipsolidae – Paracucumidae – Phyllophoridae – Placothuriidae – Psolidae – Rhopalodinidae – Sclerodactylidae – Vaneyellidae – Ypsilothuriidae Elasipodida Deimatidae - Elpidiidae - Laetmogonidae - Pelagothuriidae - Psychropotidae Molpadiida Caudinidae - Gephyrothuriidae - Molpadiidae Commonskategorii: Siagurken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siagurken"}
{"id": "46910", "contents": "A Slaangstäären (Ophiuroidea) san en klas faan Puurthidjeten. Hör nööm komt faan't greks ophis – Slaang an ura – Stört. Jo san nai mä Siastäären (Asteroidea). Myophiuroidea Auerorder: Euryophiurida Ordern: Euryalida – Ophiurida Auerorder: Ophintegrida Ordern: Amphilepidida – Ophiacanthida – Ophioleucida – Ophioscolecida †Oegophiuroidea Commonskategorii: Slaangstäären – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Slaangstäären"}
{"id": "46912", "contents": "A Siaiigler (Echinoidea, faan greks ἐχῖνος echĩnos: Iigel, Siaiigel) san en klas faan Puurthidjeten (Echinodermata). Diar jaft'at wel 950 of noch muar slacher faan. Jo san nai mä Siagurken (Holothuroidea). Euechinoidea Auerorder: Atelostomata Cassiduloida - Spatangoida Auerorder: Diadematacea Diadematoida - Echinothurioida - Pedinoida Auerorder: Echinacea Arbacioida – Camarodonta – Salenioida – Stomopneustoida Auerorder: Gnathostomata Clypeasteroida – Holectypoida Perischoechinoidea Cidaroida Commonskategorii: Siaiigler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siaiigler"}
{"id": "46916", "contents": "A Sialiilien (Crinoidea, faan greks κρίνος krinos‚ Liilie) san en klas faan diarten uun a stam faan a Puurthidjeten (Echinodermata). Diar jaft'at wel muar üs 620 slacher faan, a miasten uun det order Comatulida. Jo like plaanten, an enkelten san uk fääst mä a grünj ferwoksen. Comatulida (Hiarstäären of Feederstäären) Cyrtocrinida †Encrinida Hyocrinida Isocrinida †Millericrinida †Roveacrinida Comatulida Cyrtocrinida Hyocrinida Isocrinida Commonskategorii: Sialiilien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sialiilien"}
{"id": "46924", "contents": "A Hiarstäären of Feederstäären (Comatulida) san en order faan diarten uun di stam faan a Puurthidjeten (Echinodermata). Comatulida san det gratst order uun't klas faan a Sialiilien (Crinoidea). At jaft diar wel son 550 slacher faan. Onerorder: Bourgueticrinina Familin: Atelecrinidae – Bathycrinidae – Phrynocrinidae – Rhizocrinidae Auerfamilin: Antedonoidea – Atelecrinoidea – Comatuloidea – Himerometroidea – Notocrinoidea – †Paracomatuloidea – Tropiometroidea Ööder familin: Atopocrinidae – Bourgueticrinidae – Eudiocrinidae – Guillecrinidae – Septocrinidae Commonskategorii: Hiarstäären – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hiarstäären"}
{"id": "46928", "contents": "A Aral Sia (ütjspriak: Áral, ei: Araal, kasachisk Арал теңізі Aral teñizi; usbekisk Orol dengizi; rüsk Аральское море) wiar en graten sia uun Madelaasien. Diarfaan san daalang bluas noch letj rester auer. Dat di sia ferdrüget, kaam ei faan salew. Sant Stalin sin tidjen as diar föl tu föl weeder ütj a struumer Amudarja an Syrdarja ütj pompet wurden, an so as di siapeegel am 18 meeter fäälen. Daalang lei diar skeb ambi. Commonskategorii: Aral Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4693", "contents": "Wat menst dü? Amerikoonsk Dooler (US$) Austraalisk Dooler (AUD) Sjiisk Dooler (Taler) ..."}
{"id": "46936", "contents": "Henk Wolf (* 25. Febrewoore 1973) as en spriakwedenskapsmaan. Hi befaadet ham mä holuns an fresk. Werksteeden (mad öödern): NHL Stenden Hogeschool uun Leeuwarden an Groningen. Algemiene Fryske Underrjochtskommisje (Afûk) Centraal Instituut Toetsontwikkeling (CITO) Uniwersiteeten uun Amsterdam, Flensborag an Groningen Bleeden, tidjskraften, raadio Omrop Fryslân Flook buken Aktuel: Konsulent för Saaterfresk bi't Oldenburgische Landschaft Henk Wolf sin aanj wääbsteed Seeltersk.de"}
{"id": "46939", "contents": "Giuseppe Garibaldi ([dʒuˈzɛppe ɡariˈbaldi]; * 4. Jüüle 1807 uun Nizza; † 2. Jüüne 1882 üüb Caprera) wiar en italjeens freihaidsstridjer an een faan dön populeerst feerern faan det Risorgimento, det italjeens ianigungsbeweeging twesken 1820 an 1870. Efter dat hi uun Febrewoore 1834 uun en apstant uun Piemont dialnimen hed, wurd hi tu a duas feruurdiald, man hi entkaam an siild tu Süüdameerika, huar hi 14 juaren uun a eksiil ferbroocht an uun hög kriiger dialnaam. Uun't juar 1848 kaam Garibaldi tu Itaalien turag an streed hi uun fialtööger, wat tuletst tu det italjeens ferianiging feerd. Üüs uun a April 1859 a suwereniteetskrich ütjbruch, feerd hi'n armee, wat grat steeden uun a Lombardei, diaroner Varese an Como naam an't grens tu Süüdtirool lingd. A krich kaam tu aanj mä't auernemen faan a Lombardei. 1860 feerd at Ekspeditsion faan a Düüsen uun a süüd faan Itaalien. At ekspeditsion loket an kaam tu aanj mä't aneksion faan at Köningrik faan dön Tau Sisiilien, a Marken an Umbrien tu't Köningrik Sardiinien, wat de 17. Marts 1861 det ferianigt Köningrik Itaalien wurd. Harro Harring"}
{"id": "4694", "contents": "Di US-Dooler (Ufkörtang: USD; Sümbool: $) as at münt faan a Ferianagt Stooten faan Ameerikoo, woort oober uk uun föl ööder lunen üs amtelk münt brükt. En US-Dooler woort uun 10 Dime (1 Dime = 10 Cents) of 100 Cents iindiald. Det 5-Cents-stak het uk \"nickel\", an det 25-Cents-stak het \"quarter\". Di green 1-Dooler-skiin het uk \"greenback\" of \"buck\". Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: US-Dooler US-Dooler (ingelsk an sjiisk)"}
{"id": "46941", "contents": "f p1 p5 A Black Hills (Lakota: Paha Sapa of He Sapa, det ment Suart Berger) san en beragkeed uun a waastelk USA, fööraal uun South Dakota, man jo ling uk iin uun Wyoming. Jo lei sowat tesken a Rocky Mountains an a Great Plains. Diar waaks fööraal granjebuumer. A huuchst toop diar as a Black Elk Peak mä en hööchde faan 2.208 m. Uun't 19. juarhunert as diar gul fünjen wurden. Man diar jaft'at uk luad, iisen, uraan, eerdööle an kööl. Commonskategorii: Black Hills – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46942", "contents": "fpd3 A Black Elk Peak as mä en hööchde faan 2.208 m di huuchst ponkt faan a US bundesstoot South Dakota an uk faan det beragkeed Black Hills. Hi as uk a huuchst toop uasten faan a Rocky Mountains. Hi füng san nööm efter Black Elk, en medesiinmaan faan a Oglala-Lakota-Indioonern. Commonskategorii: Black Elk Peak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46945", "contents": "At Lakota (of: Lakȟótiyapi) as en spriak uun det famile faan a Sioux spriaken. Hat woort faan't fulk faan a Lakota spreegen. Koord faan indiooner-spriaken. Sioux spriaken san laacht brons. Junior Garcia, en skuulmääster snaaket Lakota. Tu det fulk faan a Lakota hiar sööwen onerstamer: Oglala Brulé Hunkpapa Minneconjou Sans Arc Sihasapa Two Kettles Commonskategorii: Lakota (Spriak) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46947", "contents": "A Oglala san ään faan a onerstamer faan a Lakota indioonern uun det Sioux spriakfamile. A Oglala tääld 2013 noch 46.000 lasmooten an san a gratst onerstam mad a Lakota. Jo wiar a iarst Lakota, diar auer a Missouri River efter waasten waanert, an diar tesken a Missouri an a Black Hills lewet. Daalang lewe a miasten uun en reserwatsion uun South Dakota. Tu a Lakota hiar noch sääks ööder onerstamer, det san a Brulé, Hunkpapa, Minneconjou, Sans Arc, Sihasapa an Two Kettles. Jo haa iar faan't jacht üüb a Amerikoonsk Büfel (Biison) uun a Great Plains lewet, an üs nomaaden uun tipis wenet. A Oglala haa fertwiiwelt am hör freihaid streden. Bi't Sliak am Little Big Horn tesken 1875 an 1877 an tuleetst bi a Wounded Knee struum san flook Oglala amkimen. A US-soldooten strääd oner Generaal Custer, an a Sioux wurd uunfeerd faan Sitting Bull. Oglala tipi Biison Sliak am Little Big Horn Commonskategorii: Oglala – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46950", "contents": "En Reserwatsion as en regiuun, huar a amerikoonsk uurinwenern (\"indioonern\") muar of maner autonoom lewe. Jodiar reserwatsioonen san miast uun't 19. juarhunert iinracht wurden, am amfaade en letjen dial faan det regiuun, huar a indioonern iar ans lewet haa. Hat jaft oober uk \"würelk autonoom\" regiuunen, t.b. uun Kanada of Nikaraagua, diar haa a uuriinwenern muar rochten. Kanada: Indian reserve of fransöösk réserves indiennes USA, Belize: ingelsk Indian reservation Costa Rica, Nikaraagua, Ekwadoor, Guyaana: spoonsk Territorios Indígenas Domiinika: ingelsk Kalinago Territory Panama: spoonsk Comarcas indígenas Weenesuela: spoonsk Tierras con títulos colectivos Kolumbien: spoonsk Resguardos indígenas an Reservas indígenas Peruu: spoonsk Reservas comunales an spoonsk Reservas territorial para pueblos indígenas en aislamiento Brasiilien: portugiisk Terras indígenas Boliiwien: spoonsk Tierras Comunitarias de Origen of Territorios indígenas originario campesino Argentiinien: spoonsk Posesión y propiedad comunitarias de las tierras (tradicionalmente indígenas) A gratst reserwatsioonen lei uun a waastelk USA uun a stooten Arizona, Utah, Montana an South Dakota. Uun Kanada san jo miast auer liitjeletj ianhaiden ferstreielt. Man uk uun Brasiilien an Kolumbien lei grater reserwatsioonen nai bi a Amazonas. Commonskategorii: Reserwatsion – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46951", "contents": "A Missouri River [mɪˈzʊɹɪˌɹɪvɚ] as mä en lengde faan 4.087 kilomeetern di lingst tustruum faan a Mississippi River, an uk di lingst struum faan a USA. Hi brangt leewen föl slober mä, an het diaram uk „Big Muddy“. Tuup mä a Mississippi as a Mississippi-Missouri di sjuardlingst struum faan a eerd. Commonskategorii: Missouri River – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46952", "contents": "Wat menst dü? Missouri (Stoot) Missouri Counties Missouri River"}
{"id": "46955", "contents": "Frederick Douglass (* 1818 uun Talbot County, Maryland; † 20. Febrewoore 1895 uun Washington, D.C.; bäären üüs Frederick Augustus Washington Bailey) wiar en slaaw an leeder abolitsionist an skriiwer. Hi wiar de inflöödrikst aafroameerikooner faan det 19. juarhunert. Commons: Frederick Douglass – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "46956", "contents": "Nomaaden (faan ualgreks νομάς nomás, „ambiraise“) san minsken, diar nian fääst aran haa. Jo fulge miast wil diarten üüb hör waanrang tesken somer- an wontersteeden, amdat's at hialer juar wat tu iidjen haa. Nomaaden jaft'at al sant ualang tidjen. Iarst üs a büürerei föör son 12.000 juaren apkaam, begand a minsken, üüb fääst wensteeden tu lewin. Man huar at kliima det ei tuläät, waanre a minsken uk daalang noch ambi. Hat jaft oober uk waanerbüüren, diar hör lun efter hög juaren apdu, auer di grünj tu skraal as. Do san diar oober uk noch minsken, diar ütj kulturel grünjer nochuaren aran san, so üs flook Roma. Jo wurd oober ei tu a nomaaden tääld. Commonskategorii: Nomaaden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "46959", "contents": "305Koordinaaten: 30° N, 5° O A Maghreb as en regiuun uun Nuurdwaastafrikoo mä a lunen Tuneesien, Algeerien, Maroko an Waastsahara, diar kulturel nai mäenööder san. Uk Libyen an Mauretaanien wurd leewen diar mä tu tääld. Det araabisk wurd ‏المغرب‎ al-maghrib, DMG al-maġrib (\"huar a san onergongt\", a waast, a okzident) komt faan't wurd ‏غَرَبَ‎ gharaba, DMG ġaraba (wech gung, onergung) uf, uun Tamazight ⵜⴰⵎⴰⵣⵖⴰ Tamazɣa. At jindial tu a Maghreb as a Maschrek (Egypten, Israel, Palestiina, Jordaanien, Liibanon, Syrien, Iraak), araabisk ‏المشرق‎ al-Maschriq, DMG al-Mašriq (\"huar a san apgongt\", a uast, a orient). Uun't araabisk men a minsken mä Maghreb miast det lun Maroko, auer't det waastermiast araabisk lun as. Hör aanj nööm för't lun as uk al-Maghrib (kurt för araabisk ‏المملكة المغربية‎, DMG al-mamlaka al maġribiyya, at \"waastelk könangrik\"). Uun a Maghreb woort bütj araabisk föl fransöösk snaaket. Commonskategorii: Maghreb – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Maghreb (sjiisk)"}
{"id": "46960", "contents": "Allegany County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 68.106 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Cumberland. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46962", "contents": "Anne Arundel County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 588.261 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Annapolis. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46963", "contents": "Baltimore County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 854.535 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Towson. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46964", "contents": "Calvert County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 92.783 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Prince Frederick. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46965", "contents": "Caroline County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 33.293 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Denton. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46966", "contents": "Carroll County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 172.891 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Westminster. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46967", "contents": "Cecil County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 103.725 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Elkton. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46968", "contents": "Charles County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 166.617 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as La Plata. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46969", "contents": "Dorchester County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 32.531 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Cambridge. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46970", "contents": "Frederick County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 271.717 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Frederick. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46971", "contents": "Garrett County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 28.806 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Oakland. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46972", "contents": "Talbot County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 37.526 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Easton. Frederick Douglass (1818-1895), skriiwer. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46973", "contents": "Harford County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 260.924 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Bel Air. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46974", "contents": "Howard County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 332.317 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Ellicott City. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46975", "contents": "Kent County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 19.198 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Chestertown. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46976", "contents": "Montgomery County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 1.062.061 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Rockville. At hoodsteed faan dön Ferianigt Stooten, Washington, D.C. leit uun a süüduast faan't county. Rockville Gaithersburg USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46977", "contents": "Prince George's County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 967.201 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Upper Marlboro. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "46978", "contents": "A Slacht bi Poltawa (28. Jüünejul./8. Jüülegreg. 1709) wiar en slacht twesken Sweeden oner Kaarl XII. an Rüslun oner Peeter I. uun de Grat Noordisk Krich. Det wiar uun a nuurd faan't steed Poltawa uun a Ukraine faan nü. Rüslun woon a slacht an Kaarl XII. moost iin uun det Osmaans Rik flücht. Det wiar de wichtigst slacht faan a krich, auer dat det de anringsponkt faan a krich wiar. A krich salew markiaret a aanj faan det Sweedsk Rik an't apstiigen faan det Rüs Keiserrik. Sweeden brükt tu 1753 an Rüslun tu 1918 de Juliaans Kalender."}
{"id": "46980", "contents": "A Homern (Homarus) san en skööl faan Tjiinbiankraaben (Decapoda). Diar jaft'at man tau slacher faan. Europeesk Homer (Homarus gammarus) Amerikoonsk Homer (Homarus americanus) Europeesk Homer Amerikoonsk Homer Commonskategorii: Homern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Homern"}
{"id": "46981", "contents": "Wat menst dü ? Homer (Dachter) (~ 8. juarhunert föör Krast) Homern (Homarus), skööl faan Kraaben"}
{"id": "46983", "contents": "A Amerikoonsk Homer (Homarus americanus, ingelsk lobster) as en slach faan Homern (Homarus) uun det order faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda). Hi liket a Europeesk Homer, as oober en betj laachter klööret. A Amerikoonsk Homer lewet fööraal föör't küst faan Maine. Enkelt homern kön uk blä wees. Commonskategorii: Amerikoonsk Homern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Amerikoonsk Homern"}
{"id": "46985", "contents": "Henri Milne Edwards (* 23. Oktuuber 1800 uun Brügge; † 29. Jüüle 1885 uun Pariis) wiar en fransöösken dochter an bioloog. Hi hää ham fööraal mä a Kraaben (Crustacea) befaadet. Faan Milne Edwards bestemet diarten (ütjwool) Commonskategorii: Henri Milne Edwards – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Henri Milne Edwards"}
{"id": "46997", "contents": "At Nöös (latiinsk nasus; ualgreks ῥίς rhís) as en orgaan, huar wi mä stirme kön. Bi Minsken an a miast Tetjdiarten (Mammalia) as det nöös uun a maden faan't gesicht, an hää tau nööshööl. Banen faan a nöösrüm leit a rachen. Swin Kaat Eesel Hünj Hoker a leetst drööb mähaa wal, di fäält at lad üüb a nöös Hi stäät sin nöös uun arke skeet Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012 Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Twäärs üüs en haligschep. Hüsem 2016 Commonskategorii: Nöös – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Nöös (sjiisk)"}
{"id": "47", "contents": "Mötjstande san bägelemänte ma en wase elektrische Mötjstand. Da jeeft dåt önj ferschilie sliike. Önj e eläktroonik benüsie we oofding materjoole ma en wase mötjstand. Deer köön we natörlik låmpe for njüte, ouers da heewe ai sü’n lung laawensduur. Bütedåt tör uk oofding ai sü foole lååsting deerönj. Deeram njüte we \"koolemötjstande\", dåt san latje keramische rööre ma en teen lååge koole deeraw. Aw biise iinje sat en metalen höiken, dåt jü koolelååge kontaktiirt. Önj da höikene san dan weere swaised am di mötjstand önjtusliten. Oofding sat en spiråålformi furi önj e koole am di mötjstand huuger tu måågen. Da koolemötjstande wårde gewöönlik njüted önj wjarte twasche 10 O än 1 miljoon O (uk wälj nååmd megohm än önjjååwen ma MO). Önj sü’n mötjstand mötj ai tufoole lååsting ron önj, dan ouers wårt hi hiitj än gungt hier önjstöög. Da grutste koolemötjstande mönje moinäi tou watt heewe än dan jeeft et latjere foon 1 W, 1/2 W, 1/4 W, 1/8 W, 1/16 W. Di grutelse foon sü’n mötjstand heet ålsü ninte tu douen ma din mötjstandswjart. Schal mör lååsting önj en motjstand rin önj, dan wårde trädjmötjstande njüsed. Dåt san latje keraamische rööre weer metalträdj aw wikled as, moi önj"}
{"id": "470", "contents": "A Gulsparag, (mo.) göölfink, göölspåri (Emberiza citrinella) liket en Sparag, hiart oober tu det fögelfamile faan a Fialsparger (Emberizidae). So sjongt a Gulsparag.?/i En Gulsparag, apnimen uun Devon, Ingelun?/i Tiaknang faan en Gulsparag. Aier faan Emberiza citrinella Emberiza citrinella Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Gulsparger Wikispecies hää en artiikel tu: Gulsparger"}
{"id": "47009", "contents": "A Beryciformes of Slimhoodoortagen san en order faan Strualflikerten (Acanthopterygii) uun't rä faan a Bianfasker (Osteichthyes). Flook slacher lewe uun böös jip weedern. Berycoidei Berycidae, Slimhoodfasker Melamphaidae Stephanoberycoidei Barbourisiidae Cetomimidae, Waalhoodfasker Rondeletiidae Stephanoberycidae, Suurnfasker Gibberichthyidae Hispidoberycidae Ricardo Betancur-R, Edward O. Wiley, Gloria Arratia, Arturo Acero, Nicolas Bailly, Masaki Miya, Guillaume Lecointre an Guillermo Ortí: Phylogenetic classification of bony fishes. BMC Evolutionary Biology, BMC series – Juli 2017, DOI: 10.1186/s12862-017-0958-3 Commonskategorii: Beryciformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Beryciformes"}
{"id": "47011", "contents": "A Trachichthyiformes san en order faan Strualflikerten (Acanthopterygii) uun't rä faan a Bianfasker (Osteichthyes). Diar hiar fiiw familin mä 20 sköölen an knaap 70 slacher tu. Jo lewe uun böös jip weedern. Trachichthyoidei Anomalopidae Anoplogastridae Diretmidae Monocentridae Trachichthyidae Ricardo Betancur-R, Edward O. Wiley, Gloria Arratia, Arturo Acero, Nicolas Bailly, Masaki Miya, Guillaume Lecointre an Guillermo Ortí: Phylogenetic classification of bony fishes. BMC Evolutionary Biology, BMC series – Juli 2017, DOI: 10.1186/s12862-017-0958-3 Commonskategorii: Trachichthyiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Trachichthyiformes"}
{"id": "47014", "contents": "A Holocentridae of Soldootenfasker san en famile faan Strualflikerten (Acanthopterygii) uun't rä faan a Bianfasker (Osteichthyes). Jo lewe uun troopisk weedern. Holocentrinae Flammeo Holocentrus Neoniphon Sargocentron Myripristinae Corniger Myripristis Ostichthys Plectrypops Pristilepis Ricardo Betancur-R, Edward O. Wiley, Gloria Arratia, Arturo Acero, Nicolas Bailly, Masaki Miya, Guillaume Lecointre an Guillermo Ortí: Phylogenetic classification of bony fishes. BMC Evolutionary Biology, BMC series – Juli 2017, DOI: 10.1186/s12862-017-0958-3 Commonskategorii: Holocentridae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Holocentridae"}
{"id": "47017", "contents": "A Spariformes san en order faan Bianfasker (Osteichthyes), an hiar tu a Percomorphaceae. Lethrinidae Gnathodentex - Gymnocranius - Lethrinus - Monotaxis - Wattsia Nemipteridae Nemipterus - Parascolopsis - Pentapodus - Scaevius - Scolopsis Sparidae Acanthopagrus - Amamiichthys – Archosargus - Argyrops - Argyrozona - Boops - Boopsoidea - Calamus - Cheimerius - Chrysoblephus - Crenidens - Cymatoceps - Dentex - Diplodus - Evynnis - Gymnocrotaphus - Lagodon - Lithognathus - Oblada - Pachymetopon - Pagellus - Pagrus - Parargyrops - Petrus - Polyamblyodon - †Pshekharus – Pterogymnus - Rhabdosargus - Sarpa - Sparidentex - Polysteganus - Porcostoma - Pterogymnus - Sparodon - Sparus - Spondyliosoma - Stenotomus - Virididentex Commonskategorii: Spariformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Spariformes"}
{"id": "47019", "contents": "A Synbranchiformes of Moderialer san en order faan Bianfasker (Osteichthyes) mä sjauer familin, 13 sköölen an amanbi 115 slacher. Jo like Ialer an lewe uun a troopen an subtroopen. Chaudhuriidae Bihunichthys - Chaudhuria - Chendol - Garo - Nagaichthys - Pillaia - Pillaiabrachia Mastacembelidae Aethiomastacembelus – Caecomastacembelus – Macrognathus – Mastacembelus – Mastacemeblus – Sinobdella Synbranchidae Macrotrema – Monopterus – Ophisternon – Synbranchus Indostomidae Indostomus Commonskategorii: Synbranchiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Synbranchiformes"}
{"id": "4702", "contents": "Erk-Uwe Carl Schrahé (* 16. Bārichtmuun 1931 ön Ārichsem, † 27. Ismuun 2018) heer Sölring liirt, wan hi al aur 50 Jaaren ual wiar. Diarbi her hi sa fuul Früger, dat hi wat diarfuar dö wel, dat des Spraak āprocht hualen uur ken. Wan hi en bet snaki kür, da wel hi uk skriif. Di Bigening wiar Boker en Aarberen sa üs \"Deutsch-Söl'ring zum Söl'ring Uurterbok von Boy P. Möller\"(Sölring Foriining, 1991) \"Hüs- en Straatennaamen\" (Sölring Foriining, 1994) Di Fjuur Evangelien (meaarbert), 2006 Kalender, wat help skul, di Sölring Spraak tö liir. Masi Energii en Aarber es iin ön dat \"Sölring Uurterbok\" (Uurterbokstair fan di Christian-Albrechts-Uniwersiteet, 2006) gingen. Söner des kür em deling (2011) gaar ek muar Sölring liir, aurdat et sa fuul mener snaket uur. Tö sin 75. Gibursdai es en Bidrach iin ön't Bleer fan't Nuurđfriisk Instituut ütdönen uuren. Dit es en senerk Iaring, aurdat di Skriiwers ek fan Söl kum, en dach üp Sölring skrewen haa. Tö Iaren fan sin Tachentigst Gibursdai ön't Jaar 2011 uur sin Bok \"Di Litji Prins\" drukt. Senerk es diaraur, dat et jit bluat üs Kopii fuarliit, wat me Skriifmaskiin skrewen es. Hat maaket noch rocht fuul Aarber, dit digitaal törocht tö"}
{"id": "47022", "contents": "Queen Anne's County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 49.874 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Centreville. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "47023", "contents": "Somerset County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 24.620 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Princess Anne. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "47024", "contents": "Saint Mary's County of St. Mary's County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 113.777 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Leonardtown. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "47025", "contents": "Washington County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 154.705 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Hagerstown. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "47026", "contents": "Wicomico County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 103.588 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Salisbury. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "47027", "contents": "Worcester County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Maryland. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 52.460 lidj (2020). At hoodsteed faan't county as Snow Hill. USA: Maryland, citypopulation.de"}
{"id": "47029", "contents": "A Sjimpansen (Pan) san en skööl faan Minskenaaben (Hominidae). Diar hiar tau slacher tu, an jo lewe uun Madelafrikoo. (Grat) Sjimpans (Pan troglodytes) P. t. schweinfurthii P. t. troglodytes P. t. vellerosos P. t. verus (Letj Sjimpans), Bonobo (Pan paniscus) A struum Kongo dialt jo tau slacher faan enööder uf. Bonobo EN - endangered (trüüwet) Sjimpans EN - endangered (trüüwet) Commonskategorii: Sjimpansen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sjimpansen"}
{"id": "47030", "contents": "A Cebidae of Kaputsiineraaben san en famile faan Aaben uun det rä faan a Briadnöösaaben (Platyrrhini). Diar hiar trii sköölen tu. Dialwiis wurd uk a Callitrichidae üs onerfamile Callitrichinae diar mä tu tääld. Cebinae (Cebus) (Sapajus) Saimiriinae (Saimiri) Commonskategorii: Cebidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cebidae"}
{"id": "47031", "contents": "A Minskenlüs (Pediculidae) san en famile faan Lüs (Phthiraptera). Diar uun jaft'at man ian skööl Pediculus. Minskenlüs san parasiiten. Eegentelk Minskenlüs (Pediculus humanus) Kluaderlüs (Pediculus humanus humanus) Hoodlüs (Pediculus humanus capitis) Pediculus schaeffi , parasiit bi Sjimpansen Pediculus mjobergi , parasiit bi aaben faan't famile Cebidae Commonskategorii: Minskenlüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Minskenlüs"}
{"id": "47038", "contents": "Likmiatag faardferanrang as en ütjdruk uun a füsiik, wan en lif leewen gauer woort, auer diar stüdag en krääft jin werket, t.b. at swaarkrääft. At lif reert ham leewen üüb en liken wai, wan det krääft leewen di salew wai werket. Wan ik oober t.b. en baal smitj, do werket tuiarst det krääft, diar ik di baal mäden haa, an eftert det swaarkräft, wat ham weder deel tu a eerd brangt. Do maaget di baal nään liken wai, sin boon as en paraabel. Bi en liken wai, täält det skalaar furem, auer det krääft fol amsaat woort. Bi en paraabel täält leewen bluas di luadrocht dial faan det krääft, do skal'am mä vektooren reegne. En baal fäält deel faan en 10 meeter (= s) huuch hüs. At swaarkrääft as 9,81 m/s² (= a). (An di loftwederstant woort ei märeegent.) s = 1/2 * a * t² -> t = {\\displaystyle {\\sqrt {\\;\\;}}} (2 * s / a) ≈ 1,43 sekunden. Hi fäält 1,43 sekunden loong. v = a * t ≈ 14 m/s ≈ 50,4 km/h Wan hi oner uunkomt, as hi 50,4 km/h gau."}
{"id": "47042", "contents": "Interslaawisk (medžuslovjansky, меджусловјанскы) as en slaawisk ploonspriak. Hat hää 2006 tuiarst Slovianski het, an as faan slawisten uun flook lunen ütjwerket wurden. Det spriak skal halep, dat slaawisk spreegen minsken jo mäenööder onerhual kön. An hoker goor nian slaawisk spriak snaaket, koon ham üüb Interslaawisk mä slaawen oonerhual. At gramatik an a wurden kem fööraal faan't Ual-Sarkenslaawisk, an a ploonern gung diarfaan ütj, dat 90% faan a slaawen Interslaawisk ferstun kön. Interslaawisk wurd eder mä't latiinsk an uk mä't kyrilisk alfabeet skrewen. Üüb facebook jaft'at en skööl faan 18.000 lidj (stant: 03.2023), diar jo üüb Interslaawisk onerhual. «Мы делаем это для будущего». Что такое межславянский язык, зачем его придумали и кто на нём говорит. Mel, 18. Juli 2022. Efterluket di 30. Marts 2023. Commonskategorii: Interslaawisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47053", "contents": "Baltimore [ˈbɔːltɪmɔːɹ] (USA) as det gratst stääd an en \"independent city\" (kreisfrei stääd) uun a bundesstoot Maryland. Baltimore hää en bedüüdenen huuwen. Egypten Alexandria, Egypten Israel Ashkelon, Israel Spoonien Cádiz, Spoonien Libeeria Gbarnga, Libeeria Itaalien Genua, Italien Jaapan Kawasaki, Jaapan Egypten Luxor, Egypten Ukraine Odessa, Ukraine Grichenlun Piräus, Griichenlun Neederlunen Rotterdam, Neederlunen Sjiina Xiamen, Sjiina Commonskategorii: Baltimore (Maryland) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Baltimore (sjiisk)"}
{"id": "47056", "contents": "At Delmarva Hualeweilun as en 300 km lung an 100 km briad hualeweilun bi't uastküst faan a USA. Di aparte nööm komt faan a trii bundesstooten, diar en uundial haa: DELaware, MARyland an VirginiA. Ööder nöömer san Delaware and Chesapeake Peninsula of bluas Chesapeake Peninsula. Commonskategorii: Delmarva – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47057", "contents": "At Chesapeake Bay [ˈtʃɛsəpik ˈbeɪ] as en griisegrat müs faan a struumer Potomac River, Susquehanna River an James River tesken at Delmarva Hualeweilun uun't uasten an a fäästääg faan a US-amerikoonsk bundesstooten Maryland an Virginia uun't waasten. Det bocht as gud 300 km lung an namt en flaak faan 12.000 km² iin. Hat lääpt efter süüden ütj uun a Atlantik. A nööm Chesepiooc komt faan't Algonkin spriak, diar faan a Powhatan an Nanticoke indioonern spreegen wurd, an ment wel grat struum. Uun't juar 1607 kaam a iarst kolonisten faan Ingelun, an haa diar det iarst kolonii Jamestown grünjlaanj. At Chesapeake Bay Brag. Iintoochregiuun faan't Chesapeake Bay mä sin tustruumer. Artikel „A Dead Indian Language Is Brought Back to Life“ Washington Post, di 12. Deetsember 2006. Commonskategorii: Chesapeake Bay – Saamlang faan bilen of filmer 37.248055555556-76.119444444444Koordinaaten: 37° 14′ 53″ N, 76° 7′ 10″ W"}
{"id": "47061", "contents": "A Pecten san en skööl faan Twiiskaalagen (Bivalvia) uun det order faan a Pectinida. Diar jaft'at 16 slacher faan. Pecten afribenedictus Kilburn & Dijkstra, 1995 Pecten albicans Schröter, 1802 Pecten dijkstrai Duncan & G. Wilson, 2012 Pecten diomedeus Dall, Bartsch & Rehder, 1938 Pecten dorotheae Melvill in Melvill & Standen, 1907 Pecten erythraeensis G.B. Sowerby II, 1842 Pecten excavatus Anton, 1838 Pecten fumatus Reeve, 1852 Pecten gladysiae Pecten jacobaeus Linnaeus, 1758 (Letj Jakob) Pecten keppelianus Sowerby III, 1905 Pecten maximus Linnaeus, 1758 (Grat Jakob) Pecten novaezelandiae Reeve, 1853 Pecten raoulensis Powell, 1958 Pecten sulcicostatus Sowerby II, 1842 Pecten waikikius Dall, Bartsch & Rehder, 1938 Uun Euroopa lewe tau slacher: P. jacobeus, Letj Jakob, Madlunsia P. maximus, Grat Jakob, Nuurduastelk Atlantik Commonskategorii: Pecten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pecten"}
{"id": "47068", "contents": "A Pectinidae san en famile faan Twiiskaalagen (Bivalvia) uun det order faan a Pectinida. Jo kön hör skaalen gau tuupklap, an sodenang en letj stak swääm, wan's uungreben wurd. Adamussiinae - Austrochlamydinae - Camptonectinae - Chlamydinae - Hemipectininae - Palliolinae - Pectininae - Pedinae Pecten Pecten jacobaeus, Letj Jakob Pecten maximus, Grat Jakob Commonskategorii: Pectinidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pectinidae Pectinidae uun't World Register of Marine Species"}
{"id": "47073", "contents": "A Mytilidae san en famile faan Twiiskaalagen (Bivalvia) uun det order faan a Mytilida. Crenellinae - Dacrydiinae - Limnoperninae - Lithophaginae - Modiolinae - Mytilinae - Septiferinae Adipicola – Adula – Amygdalum – Arcuatula – Bathymodiolus – Benthomodiolus – Botula – Brachidontes – Crenella – Dacrydium – Geukensia – Gigantidas – Gregariella – Idas – Idasola – Ischadium – Limnoperna – Lioberus – Lithophaga – Megacrenella – Modiolarca – Modiolatus – Modiolula – Modiolus – Musculista – Musculus – Mytella – Mytilaster – Mytilus – Perna – Rhomboidella – Septifer – Solamen – Stenolena – Tamu – Vilasina – Vulcanidas Heesen (Mytilus) Hees, Blä Hees (Mytilus edulis) Commonskategorii: Mytilidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mytilidae Mytilidae uun't World Register of Marine Species"}
{"id": "47075", "contents": "A Myidae san en famile faan Twiiskaalagen (Bivalvia) uun det order faan a Myida. Cryptomya, Conrad, 1849 Indosphenia, Oliver, Hallan & Jayachandran, 2018 Mya, Linnaeus, 1758 (Paramya, Conrad, 1861, hiart eegentelk tu: Basterotiidae Cossmann, 1909) Platyodon, Conrad, 1837 Sphenia, Turton, 1822 Tugonella, Jousseaume, 1891 Tugonia, Gray, 1842 Mya Paser (Mya arenaria) Commonskategorii: Myidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Myidae Myidae uun't World Register of Marine Species"}
{"id": "47077", "contents": "Wat menst dü? mya - at ufkörtang för million years ago Mya (Twiiskaalagen) - en skööl faan muusjler"}
{"id": "47079", "contents": "A Tridacna san en skööl faan griisegrat Twiiskaalagen (Bivalvia) uun't famile faan a Kaamken (Cardiidae). A gratsten wurd 140 cm lung an 400 kg swaar. Tridacna crocea Lamarck, 1819 -- Waastpasiifik Tridacna derasa (Röding, 1798) -- Waastpasiifik Tridacna elongatissima Bianconi, 1856 Tridacna gigas (Linnaeus, 1758) -- Indo-Pasiifik Tridacna maxima Röding, 1798 ( =Tridacna elongata) -- Indo-Pasiifik Tridacna mbalavuana Ladd, 1934 -- Fiji, Tonga Tridacna noae (Röding, 1798) -- Sjineesk Sia Tridacna rosewateri Sirenho & Scarlato, 1991 -- Maskareenen Tridacna squamosa Lamarck, 1819 -- Indo-Pasiifik Tridacna squamosina Sturany, 1899 (= Tridacna costata Roa-Quiaoit, Kochzius, Jantzen, Al-Zibdah & Richter 2008) -- Indo-Pasiifik Commonskategorii: Tridacna – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tridacna"}
{"id": "47081", "contents": "A Hippopus san en skööl faan griisegrat Twiiskaalagen (Bivalvia) uun't famile faan a Kaamken (Cardiidae). Hippopus hippopus (Linnaeus, 1758) Hippopus porcellanus Rosewater, 1982 H. Hippopus Commonskategorii: Hippopus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hippopus"}
{"id": "47086", "contents": "At Islunskaal (Arctica islandica) as en slach faan Twiiskaalagen (Bivalvia) uun't order faan a Venerida. Hat as di iansagst slach uun det famile Arcticidae, an uun't skööl Arctica. At Islunskaal lewet uun a nuurdelk Atlantik, an uk uun a Uastsia. Hat koon flook hunert juar ual wurd. Commonskategorii: Islunskaal – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Islunskaal"}
{"id": "47089", "contents": "A Weenusskaalen (Veneridae) san en famile faan Twiiskaalagen (Bivalvia) uun det order faan a Venerida. Diar hiar muar üs 400 slacher tu. A miasten kön eden wurd. Agriopoma – Ameghinomya – Amiantis – Anomalocardia – Anomalodiscus – Antigona – Aphrodora – Asaphinoides – †Atamarcia – Austrovenus – Bassina – Callista – Callithaca – Callocardia – Callpita – Chamelea – Chione – Chioneryx – Chionista – Chionopsis – Choristodon – Circe – Circenita – Circomphalus – Clausinella – Clementia – Compsomyax – Comus – Cooperella – Costellipitar – Cryptonema – Cyclina – Cyclinella – Dorisca – Dosina – Dosinia – Egesta – Eumarcia – Eurhomalea – Ezocallista – †Frigichione – Gafrarium – Gemma – Globivenus – Gomphina – Gomphinella – Gouldia – Gouldiopa – Granicorium – Gratelupia – †Hinemoana – Humilaria – Hyphantosoma – Hysteroconcha – Iliochione – Irus – Irusella – Jukesena – †Kaneharaia – Katelysia – †Katherinella – †Kuia – Kyrina – Laevicirce – Lajonkairia – Lamelliconcha – Lepidocardia – Leukoma – †Leukomoides – Lioconcha – Liocyma – Lirophora – Macridiscus – Macrocallista – †Marama – Marcia – †Marwickia – Megapitaria – Mercenaria – Meretrix – †Meroena – †Mesochione – Mysia – Notocallista – Nutricola – †Paleomarcia – Panchione"}
{"id": "47093", "contents": "Erika Johanna Botte, bäären Petersen (* 3. Detsember 1957, † 20. Marts 2023) wiar en nuurdfresk skuulmääster. Erika as un Hjisbel apwoksen, an lewet leeder uun Naischöspel. Tuiarst hää't amklaper liard an at määsterpreew maaget. Aran wooks hat mä't Freesk ap, det spriakwiis faan a Wiidinghiird. Auer juaren wiar Erika uun a föörstant faan a Wiidinghiirder Fresk Ferian, an hää sant 1988 mäholpen bi't Freesk Uurdebuk faan Adeline Petersen an Prof. Bo Sjölin. 19 juar loong hää't Freesk onerracht den uun a skuulen faan Naisjöspel an Ämelsbel. Erika Botte wiar befreid, an hed trii jongen an sjauer enkeljongen. Anongs uun't bleed tu Erikas duas. Erika üüb Welle Nord (NDR) E Suurshäks, auersaat buk faan Erika Botte"}
{"id": "471", "contents": "At Gultroosel, (mo.) gööltroosel (Oriolus oriolus) as en sjongfögel ütj at piroolenfamile (Oriolidae). Hat hiart ei tu a Trooseln. Tiaknang faan Gultrooseln, bääft a mantje, föör at wiiftje. Aier faanOriolus oriolus. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Gultrooseln Wikispecies hää en artiikel tu: Gultrooseln"}
{"id": "47100", "contents": "Tijuana [tiˈxwana] as det naistgratst steed uun Meksiko. At steed leit uun a nuurdwaast faan't lun, uun det Baja California Bundestoot, nai bi't grens tu dön Ferianigt Stooten. Det hee 1.810.645 lidj (2020). Mexico: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "47101", "contents": "Wat menst dü? Moosbel (Hürup), saarep uun a Kreis Schleswig-Flensborag Moosbel (Risem), saarep uun't gemeen Risem-Lunham"}
{"id": "47103", "contents": "Ecatepec de Morelos, of kort Ecatepec, as det traadgratst steed uun Meksiko. At steed leit uun a süüd faan't lun, uun de Meksiko Bundesstoot. Det hee 1.643.623 lidj (2020). Mexico: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "47105", "contents": "Wat menst dü ? Uun Ingelun: Sussex (Köningrik) Sussex (Graafskap), traditsionel graafskap uun Ingelun East Sussex, ferwaltingsregiuun uun Süüd Uast Ingelun West Sussex, ferwaltingsregiuun uun Süüd Uast Ingelun Uun USA: Sussex County (Delaware)"}
{"id": "47108", "contents": "A Letj Fläpöösmüsen (Acrobatidae) san en famile faan Kläämpöösdiarten (Diprotodontia). Diar jaft'at man trii slacher faan. Acrobates Acrobates frontales Acrobates pygmaeus Distoechurus Distoechurus pennatus (koon ei \"flä\") Acrobates pygmaeus Distoechurus pennatus Commonskategorii: Letj Fläpöösmüsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Fläpöösmüsen"}
{"id": "47110", "contents": "A Grat Fläpöösmüsen (Petauridae) san en famile faan Kläämpöösdiarten (Diprotodontia). Diar hiar trii sköölen mä 14 slacher tu. Dactylopsila D. megalura – D. kamburayai – D. palpator – D. tatei – D. trivirgata Gymnobelideus G. leadbeateri Petaurus P. abidi – P. ariel– P. australis – P. biacensis – P. breviceps – P. gracilis – P. norfolcensis – P. notates Dactylopsila slach Gymnobelideus leadbeateri Spriadkoord Petaurus Commonskategorii: Grat Fläpöösmüsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Grat Fläpöösmüsen"}
{"id": "47112", "contents": "A Ringelstörtpöösdiarten (Pseudocheiridae) san en famile faan Kläämpöösdiarten (Diprotodontia). Diar hiar sääks sköölen mä 20 slacher tu. Hemibelideinae Hemibelideus - Petauroides Pseudocheirinae Petropseudes - Pseudocheirus - Pseudochirulus Pseudochiropsinae Pseudochirops Hemibelideus lemuroides Petauroides volans Petropseudes dahli Pseudocheirus peregrinus Pseudochirulus herbertensis Pseudochirops archeri Commonskategorii: Ringelstörtpöösdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ringelstörtpöösdiarten"}
{"id": "47115", "contents": "At Slakepöösmüs (Tarsipes rostratus) as di iansagst slach faan Kläämpöösdiarten (Diprotodontia) uun det skööl Tarsipes an uun't famile Tarsipedidae. Hat slaket polen faan a bloosen, an halept sodenang bi't fermuarin faan a plaanten, jüst so üs imen. Spriadkoord Commonskategorii: Slakepöösmüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Slakepöösmüs"}
{"id": "47118", "contents": "A Letj Pöösmüsen (Burramyidae) san en famile faan Kläämpöösdiarten (Diprotodontia). Diar jaft'at tau sköölen mä fiiw slacher faan. Jo lewe uun Austraalien an Neiguinea. Burramys †B. brutyi - B. parvus - †B. tridactylus - †B. wakefieldi Cercartetus C. caudatus – C. concinnus – C. lepidus – C. nanus Burramys parvus Cercartetus caudatus Cercartetus concinnus Cercartetus lepidus Cercartetus nanus Commonskategorii: Letj Pöösmüsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Pöösmüsen"}
{"id": "4712", "contents": "Frankrik Frankrik es en Lön' ön Weest-Europa. Di Hauptstat es Paris. Frankrik es Meföliger ön di NATO , di Europäische Union en di Foriinigt Natsjoonen. Di hoogst Barig fan Frankrik es di Montblanc (4.808 m). Di gurtest Weeterströömi sen Schelde, Loire, Maas än Rhône. Frankrik nemt 543.965 km² fan di Warel iin. Paris es di gurtest Stat, man di Metropoolregioonen Marseille, Lille en Lyon haa uk muar üs jen Miljoon Iinuuners. Üđer gurt Staten sen Toulouse, Bordeaux, Nice, Nantes, Straatburg, Grenoble en Rouen. Frankriks Naibern sen: Belgien en Luxemborig ön Nuurđen Dütsklön, di Swaits en Italien ön Uasten, Monaco, Spanien en Andorra ön Süđen, Gurt-Britanien ön Weesten. Di Grensen fan delings Frankrik sen fuar't miist lik üs di Grensen fan't ual Gallien, hur di keltisk Gallier uunet haa. Julius Cäsar fan't Röömisk Rik nem Gallien iin, en dit wiar ön't 1. Jaarhönert. Di Gallier haa da di röömisk Spraak (latiinsk) aurnemen, en dit wiar di Grünlaag fuar di Franzk Spraak en Kultuur. Dat Kristendom uur ön't 2. än 3. Jaarhönert dat nii Liiwing, ön't 4. än 5. Jaarhönert wiar al sa fuul Kristen önerwai, dat Hieronimus fan Stridon skref, dat Gallien \"frii fan Häresie\" wiar. Ön't 4. Jaarhönert sen Germansk"}
{"id": "47122", "contents": "A Klemerpöösdiarten of Kuskusen (Phalangeridae) san en famile faan Kläämpöösdiarten (Diprotodontia). Diar hiar sääks sköölen mä 30 slacher tu. Jo lewe uun Süüduastaasien. Ailuropinae Ailurops – Strigocuscus Phalangerinae Phalanger - Spilocuscus Trichosurinae Trichosurus - Wyulda Ailurops ursinus Spilocuscus maculatus Trichosurus vulpecula Commonskategorii: Klemerpöösdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Klemerpöösdiarten"}
{"id": "47124", "contents": "A Rheinisk Skiiferberger san en keed faan Madelhuuch Berger uun Sjiisklun. Jo ling auer a bundeslunen Nuurdrhein-Waastfaalen, Rheinlun-Pfalz, Hessen an at Saarlun. Widjer faadet ling jo noch widjer am a waast bit iin uun Luksemborag, Frankrik an Belgien bit hen tu a Ardennen. Hör huuchst toop as üüb a rochter ääg faan a Rhein a Grat Fialberag (Taunus) mä en hööchde faan 880,9 m auer NHN an üüb a lachter ääg a Erbeskopf (Hunsrück) mä 816 m auer NHN. lachts faan a Rhein: Ardennen (<-28) Eifel (27) Hunsrück (24) rochts faan a Rhein: Süderbergland (33) Westerwald (32) Taunus (30) Commonskategorii: Rheinisk Skiiferberger – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47125", "contents": "At Natsionaalbibleteek faan Aserbaidschaan (üüb Aserbaidschaansk: Azərbaycan Milli Kitabxanası) as at stootelk bibleteek faan Aserbaidschaan. Hat as 1922 grünjlaanj wurden an sat uun Baku. Diar wurd son 4,5 miljoon dokumenten ferwaaret an onerstäänt det Kultuurministeerium faan Aserbaidschaan. Natsionaalbibleteek faan Aserbaidschaan / About Us – History (ingelsk) Commonskategorii: Natsionaalbibleteek faan Aserbaidschaan – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't Natsionaalbibleteek faan Aserbaidschaan (aserbaidschaansk) (rüsk) (ingelsk)"}
{"id": "47131", "contents": "At Sator Kwadroot as en palindroom mä a latiinsk wurden SATOR AREPO TENET OPERA ROTAS. Dü könst det faan boowen tu onern, faan lachts tu rochts, of uk amkiard lees. Diar as ferlicht mä mend: God hää a welt ütjsest, an häält a welen faan sin werken uun hunen. A buksteewen kön uk amsteld wurd tu en anagram, so dat diar wairocht an luadrocht det wurd Paternoster (üüsen feeder) bi ütjkomt. An uun a huken stun A an O för alpha (a began) an omega (at aanj). Sok iinskraften san al sant 2000 juaren bekäänd: Tegelstian faan Portugal, 2. juarhunert Dial faan en amphore, am't juar 180, Ingelun Müürstian faan en röömsk hüs, 2. - 3. juarhunert Quadrato magico, Aquila, am 732 Uun san film Tenet faan't juar 2020 hää di rejesöör Christopher Nolan det motiif faan't Sator Kwadroot apnimen. Ään hoodfigüür uun di film het Andrei Sator, an hi häält ham bal för en God. En ööder, en betj ünbestemet figüür het Arepo. Tenet as en ingelsk wurd för grünjsats of gluuw (diar hual ik tu), an so het di code för det onernemen, an di hialer film. Hi begant uun en oopernhüs (Opera), an Rotas as di nööm"}
{"id": "47133", "contents": "En Palindroom (ualgreks παλίνδρομος palíndromos - turag luupen) as en wurd of en sats, diar dü föör an turag lees könst. Palindroomen jaft'at oober ei bluas uun a spriak, man uk uun a matematiik, musiik of uun a chemii. Wurd palindroom (huuchsjiisk) - Reittier Sats palindroom (ingelsk) - Madam, I’m Adam! Taal palindroom - 41214 Dootem palindroom - 20.02.2002 Cheemii palindroom - Diethylether, luke rochts Commonskategorii: Palindroom – Saamlang faan bilen of filmer Anagram Pangram"}
{"id": "47134", "contents": "En Anagram as en wurd of en sats, huar dü a buksteewen ferbütje könst, an huar do weder en sanfol wurd of en sanfolen sats bi ütjkomt. Tom Marvolo Riddle – I am Lord Voldemort (ingelsk, ütj Harry Potter) Geburt - Erbgut - Betrug (huuchsjiisk) knob - bonk (öömrang) Commonskategorii: Anagram – Saamlang faan bilen of filmer Palindroom Pangram"}
{"id": "47136", "contents": "Homo (latiinsk hŏmō [ˈhɔmoː] „minsk“ of „maan“) as en skööl faan Minskenaaben (Hominidae), huar uk a Minsk tu hiart. Ööder sköölen faan minskenaaben maage nian werktjüch. A miast slacher faan det skööl Homo san ütjstürwen, bluas di modern minsk as diarfaan auerblewen. Homo antecessor † Homo bodoensis † Homo erectus † Homo ergaster † Homo floresiensis † Homo georgicus † Homo habilis † Homo heidelbergensis † Homo luzonensis † Homo naledi † Homo neanderthalensis † Homo rhodesiensis † Homo rudolfensis † Homo sapiens (a modern minsk) Commonskategorii: Homo – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Homo"}
{"id": "4714", "contents": "Di Gitari (kumt fan greksk:κιθάρα), jerst bikeent üs Kithara, es en Instrument sa üs en Leier, wat uk tö di Familii fan di Kesthalslauten jert, aur dat, hur di Klang maaket uur, en Streenginstrument, aur dat, hur di spölet uur, en Taasi-Instrument. Di Klang uur forskelig maakit, en diarfuar jeft et akustisk und elektrisk (E-)Gitaren. En Gitari es fan trii Diilen maaket: Hat jeft Gitaren söner Haur (kumt senerk bi E-Gitaren fuar) of Klangkest, man ali haa en Nak. Hat jeft minimāli Gitaren, diar bluat en Nak, Streenger en Wirbel haa. Fuar't miist es di Nak ek fan jen Stek maaket. Diar es en Fingerbuurt önliimt, hur di Bundwiiren benen sit. Diarfan uur di Nak wat faster, en aaftinoch maaket dit uk di Klang wat beeter, wan gur (Klang-) Holt diarfuar nomen uuren es. Bi en gurt Diil fan di Fender- E- Gitaren es di Nak fan jen Stek Ahorn maaket. Wan dat Holt offgrepen es, da skel em en nii Nak fuar di Gitari haa of di Nak skel weđer törochtslepen uur en nii Bundwiiren fo. Senerk di Naken söner ekstra Fingerbuurt uur uk \"scalloped\", da uur dit Holt twesken di Bundwiiren ütslepen, dat em diar me di Fingern"}
{"id": "47146", "contents": "A Gorilas (Gorilla) san en skööl faan Minskenaaben (Hominidae). Jo san a gratst Primaaten (Primates) üüb a eerd, an lewe uun Madelafrikoo. Diar jaft'at tau slacher mä eder tau onerslacher tu. Waastelk Gorila (G. gorilla) Cross-River-Gorila (G. g. diehli) Waastelk Flaaklungorila (G. g. gorilla) Uastelk Gorila (G. beringei) Beraggorila (G. b. beringei) Uastelk Flaaklungorila (G. b. graueri) G. gorilla diehli CR - critically endangered (uun grat gefoor) G. gorilla gorilla CR - critically endangered (uun grat gefoor) G. beringei beringei EN - endangered (trüüwet) G. beringei graueri CR - critically endangered (uun grat gefoor) Commonskategorii: Gorilas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gorilas"}
{"id": "4715", "contents": "Hein Hoop (* 16. Februar 1927 ön Gråsten, Deenemark; † 25. Mai 1986 ön Büttel-Eck) wiar en dütsk Skriiwer en Könstler. Hoop heer ön di U.S.A. liirt, Skulptuuren fan Holt tö maaki, en diar studiareti hi uk Konst (Montana State University - Bozeman). Bi di Dik fan Katingsiel üp Eiderstedt kür hi höm fan en ual Hüs en Könstlerklausi bech. Fan di Sjip-Busem diarbenen uur en Galerii maaket. Benen des Hüs kür hi üs Skulptuurenmaaker, Konstmaaler, Grāfiker, Techter, Ledjiskriiwer, Aktsjoonskönstler aarberi. En Bruarwerev muar her hi üs Skriiwer, tö'n Bispöl fuar di \"Münchner Lach- und Schießgesellschaft\" en dat Bleer \"Pardon\". Hi skref aaft satiirisk Kraam en des fuar't Miist üp Plattdütsk. Knut Kiesewetter, Hannes Wader, Lonzo Westphal, Fiete Kay, Volker Lechtenbrink en Liederjan haa uk Melodiien tö sin Teksti maaket. Hoop meenti, dat hi höm di Heefkonst(\"Wattenkunst\") üttaacht her. Des bidref hi fan 1964 ön üs en Varianti fan di \"Land Art\", wat al leenger ön üđer Plaatsen tö biluki wiar. Hi wiar uk ek di Iinsigst, wat meenti, dat di Taacht tö di Heefolümpiadi(\"Wattolümpiade\") fan höm wiar. Des uur nai bi Brunsbüttel maaket. Hoop wiar bikeent fuar sin Aktjoonen, sa üs dat Āpstelin fan Holten Skulptuuren, dat des en"}
{"id": "47151", "contents": "A Homininae san en onerfamile faan a Minskenaaben (Hominidae). Diar hiar a Gorilas, a Sjimpansen an a Minsk tu, diar temelk nai mäenööder san. A Orang-Utans hiar uk tu a Minskenaaben, man ei tu a Homininae. Dryopithecini (†) Gorillini Gorilas (Gorilla) Waastelk Gorila (Gorilla gorilla) Uastelk Gorila (Gorilla beringei) Panini Sjimpansen (Pan) Sjimpans (Pan troglodytes) Bonobo (Pan paniscus) Hominini Homo Minsk (Homo sapiens) Commonskategorii: Homininae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Homininae"}
{"id": "47152", "contents": "A Orang-Utans (Pongo) san en skööl an en onerfamile (Ponginae) faan a Minskenaaben (Hominidae). Aal a ööder Minskenaaben hiar tu det onerfamile Homininae. A Orang-Utans haa diar jinauer en ruad-brün skan, an lewe muar üüb a buumer uun Süüduastaasien. TriIbus Pongini Orang-Utans (Pongo) Sumatra Orang-Utan (Pongo abelii) Borneo Orang-Utan (Pongo pygmaeus) Tapanuli Orang-Utan (Pongo tapanuliensis) Pongo abelii CR - critically endangered (uun grat gefoor) Pongo pygmaeus CR - critically endangered (uun grat gefoor) Pongo tapanuliensis CR - critically endangered (uun grat gefoor) Commonskategorii: Orang-Utans – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Orang-Utans"}
{"id": "47156", "contents": "51.690833333333-2.4566666666667Koordinaaten: 51° 41′ N, 2° 27′ W Berkeley [ˈbɑːklɪ] as en gemeen mä gud 2.000 iinwenern uun't groofskap Gloucestershire (Ingelun), bi a struum Severn, an nuurdnuurduast faan Bristol. Edward Jenner (1749–1823), dochter, hää det pooksaaten ütjfünjen. Michael Praed (* 1960), spelster Pfeiffer Georgi (* 2000), sportler Commons: Berkeley (Ingelun) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47160", "contents": "Cardiff [ˈkɑːdɪf] (waliisisk Caerdydd [kairˈdiːð]) as at hoodstääd an uk at gratst stääd faan Wales uun't Ferianagt Könangrik. Hat leit tuup mä enkelt saarpen trinjam uun't Principal Area City and County of Cardiff. Uun Cardiff wene 366.903 minsken (Stant 2019). Tuup mä't amlun san't son 1.100.000 minsken. Mid 2020 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland"}
{"id": "47162", "contents": "En Preserved County (waliisk „Siroedd cadwedig“), det ment so föl üs \"bewaaret groofskap\", as en ual iindialang faan a loonskapen uun Wales. Arke Preserved County hed en \"Lord Lieutenant\", di faan't Britisk krüün iinsaat wiar, an uk en \"High Sheriff\". Daalang haa jodiar countys man muar en kulturel bedüüdang, jüst so üs a \"Seremoniel Groofskapen\" uun Ingelun. Wales hää aacht Preserved Counties: Gwent South Glamorgan Mid Glamorgan West Glamorgan Dyfed Powys Gwynedd Clwyd An jo san apdiald tu 22 hoodgebiiten: Commonskategorii: Preserved County – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47164", "contents": "South Glamorgan (waliisk De Morgannwg) as ian faan aacht Preserved Countys uun Wales. Faan 1974 bit 1996 wiar't en ferwaltangsiindialang, daalang hää't man muar kulturel bedüüdang. Uun South Glamorgan lei daalang tau \"Principal Areas\", det san ferwaltangsiindialangen jüst so üs Unitary Authoritys uun Ingelun. City and County of Cardiff Vale of Glamorgan Amtelk Iinwenertaalen 2009 Commonskategorii: South Glamorgan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47166", "contents": "Laurence Sterne [stɜːɹn] (* 24. Nofember 1713 uun Clonmel, Köningrik Irlun; † 18. Marts 1768 uun London) wiar en ingels-iirsk skriiwer uun't tidj faan't Apkleering an vicar (prääster) faan det Anglikaans Sark. Sin hoodwerk wiar The Life and Opinions of Tristram Shandy, Gentleman (Tristram Shandy, Gentleman, sin Leewent an Meeningen; 1759-1767). Commons: Laurence Sterne – Saamling faan biljen of filmer Wikisource: Laurence Sterne (tjiisk) Wikisource: Author:Laurence Sterne (ingelsk)"}
{"id": "47167", "contents": "At Samoaans spriak as en Polyneesk spriak uun det Austroneesk spriakenfamile. Hat as nai mä a spriaken faan Tuwaalu of Tokelau uun det skööl faan a Samoisk spriaken. Samoaans as amtspriak üüb Samoa an Amerikoonsk Samoa. Wikipedia üüb Samoaans Spriakfeerer Wurdenbuk"}
{"id": "47169", "contents": "At Tongaans spriak (tongaans: lea faka-Tonga) as en Polyneesk spriak uun det Austroneesk spriakenfamile. Hat as nai mä det spriak faan Niue. Tongaans as amtspriak faan Tonga. Wikipedia üüb Tongaans Commonskategorii: Tongaans – Saamlang faan bilen of filmer The Tongan Language Guidelines (ingelsk)"}
{"id": "47171", "contents": "At Niueaans spriak (niueaans: ko e vagahau Niuē) as en Polyneesk spriak uun det Austroneesk spriakenfamile. Hat as nai mä det spriak faan Tonga. Niueaans as amtspriak faan Niue. Commonskategorii: Niueaans – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47172", "contents": "At Maorisk spriak (Māori, Te Reo Māori) as en Polyneesk spriak uun det Austroneesk spriakenfamile. Hat woort faan a Māori uun Neisialun snaaket, an as diar sant a 1. August 1987 en amtspriak. Maorisk as nai mä Rarotongaans an Tahitiaans. Hat woort mä latiinsk skraft skrewen. ethnologue.com Commonskategorii: Maorisk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47178", "contents": "A Austral-Eilunen, fransöösk Îles Australes san en skööl faan eilunen uun a Pasiifik. Jo hiar tu Fransöösk Polyneesien. A Austral-Eilunen lei süüden faan a Selskapseilunen an san sodenang a süüdelk dial faan Fransöösk Polyneesien. Jo wurd iindiald tu a nuurdwaastelk Tubuai-Eilunen an a süüduastelk Bass-Eilunen. Hoodeilun as Tubuai. Tubuai-Eilunen Ilôts Maria of uk Hull Rimatara Rurutu Tubuai Raivavae Bass-Eilunen Rapa of Rapa Iti Marotiri of uk Bass Rocks Commonskategorii: Austral-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47179", "contents": "A Gambier-Eilunen of uk: Mangareva-Eilunen (fransöösk Îles Gambier) san en skööl faan 43 eilunen, son 1.800 km süüduasten faan Tahiti. Jo lei nai bi a Tuamotu-Eilunen an hiar tu Fransöösk Polyneesien. A Gambier-Eilunen san en atol mä det hoodeilun Mangareva. Diar leit a huuchst ponkt, det as a Mont Duff mä en hööchde faan 440 meetern. Det hialer atol as 450 km² grat, diarfaan san oober man 31 km² lun. An det gratst eilun Mangareva as alian al 18 km² grat. Sjauer eilunen san bewenet (Iinwenertaalen faan 2012): Mangareva (1239) Aukena (40) Akamaru (22) Taravai (9) Commonskategorii: Gambier-Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Mangarevaans spriak"}
{"id": "47183", "contents": "At Rarotongaans of Cook-Eilunen-Māori (ingelsk Cook Islands Māori) as sant 2003 ian amtspriak üüb a Cook-Eilunen bütj Ingelsk. Hat as nai mä Tahitiaans an Maorisk (Neisialun). Commonskategorii: Rarotongaans – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47185", "contents": "At Tuamotuisk spriak of uk Paumotuisk (aanj nööm: Pa’umotu, Reo Pa'umotu, Reko Pa’umotu) as en polyneesk spriak uun det Austroneesk spriakenfamile. Hat woort faan ~ 6.700 minsken üüb a Tuamotu-Eilunen snaaket, an uk faan ~ 2.000 lidj üüb Tahiti. Tuamutoisk as nai mä ööder uast-polyneesk spriaken üs Hawaiiaans, Maorisk, Rarotongaans, an uk Rapa Nui. Ööders üs jodiaren woort Tuamotuisk oober ei gudkäänd, an uk ei uun skuulen onerracht. Parata, Vahitu, Maraga, Fagatau, Tapuhoe, Napuka an Mihiro."}
{"id": "47188", "contents": "At Mangarevaans (aanj nööm: te reo magareva [te re.o ma.ŋa.re.va]) as en Polyneesk spriak uun det famile faan a Austroneesk spriaken. Hat woort üüb Mangareva (Fransöösk Polyneesien) snaket. Mangareva(ans) as nai mä Hawaiiaans an ööder spriaken üüb a Tuamotu-Eilunen. Albrecht Klose: Sprachen der Welt. Ein weltweiter Index der Sprachfamilien, Einzelsprachen und Dialekte, mit Angabe der Synonyma und fremdsprachigen Äquivalente = Languages of the world. 2. aplaag. Saur, München 2001, ISBN 3-598-11404-4."}
{"id": "47190", "contents": "Mangareva (ual nöömer: Peard of Peard‘s Island, Angauru, Raroata) as det gratst eilun faan a Gambier-Eilunen uun a süüduastelk Pasiifik. Hat hiart tu Fransöösk Polyneesien. Det wurd 'Mangareva' ment so föl üs: 'Berag, di üüb sia draft'. J.L. Young: Names of the Paumotu Islands, with the old names as far as they are known. Uun.: The Journal of the Polynesian Society, Volume 8 (4), Dezember 1899, S. 264–268 Commonskategorii: Mangareva – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47191", "contents": "At Rapa(n)isk as en Polyneesk spriak uun det Austroneesk spriakenfamile. Hat woort üüb Rapa snaaket, ian faan a Austral-Eilunen uun Fransöösk Polyneesien. At Rapaisk woort ei gudkäänd, an woort uk ei uun skuulen onerracht. Rapaisk as nai mä Tahitiaans, as uun a leetst 700 juaren oober tu en aanj spriak wurden, auer Rapa so widj uf leit."}
{"id": "47194", "contents": "Lorenz Christian Hansen (* 12. August 1831 uun Haatst; † 1913) wiar en skuulmääster uun Steerdebel an Aast-Boorlem, di üüb Süüdergooshiirder skreew. Sin bekäändst werk as at stak üüb riimen die Söpper (\"a Süper\"), diaruun hi a masbrük faan at puns denunsiaret. Sin welerstant jin at puns wiar en dachterisk reaktsion üüb't ütjdun faan Ingwer Petersen sin drankliitje Di sung foon e Teepuns (\"At Liitje faan a Teepuns\"). Muar faan Hansen sin werken san det humoristisk stak Verjäden (\"Ferjiden\") of Di Kore (\"A Wentj\"), an uk en efterferteling faan Jap Peter Hansen sin Gitshals. Franziska Böhmer, Jarich Hoekstra, Claas Riecken an Wendy Vanselow (2022), Die nordfriesische Literatur: en Uuning fuar di Taachten, Nordfriisk Instituut, Bräist, s. 82. Mein Lebenslauf ... (husumer-stadtgeschichte.de)"}
{"id": "47198", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Fläche fehltVorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt Moruroa as en 300 kwadrootkilomeeter grat atol uun a süüdelk Pasiifik. Hat hiart tu a Tuamotu-Eilunen uun Fransöösk Polyneesien. Det atol as faan 1966 bit 1996 faan Frankrik för atoombombentests brükt wurden. Diaram mut diar uk daalang noch näämen wene. Commonskategorii: Moruroa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "472", "contents": "Ges an Swaanen san en onerfamile faan a Anen an hiar tu at order Anen an Ges (Anseriformes). - Echt Ges (Anserini) - Fialges (Anser) Grä Gus (Anser anser) Snägus (Anser caerulescens) Siadgus (Anser fabalis) Siages (Branta) Groltergus (Branta bernicla) Kanadagus (Branta canadensis) Greenlungus (Branta leucopsis) - Hanenges (Cereopsini) - Hanenges (Cereopsis) Hanengus (Cereopsis novaehollandiae) - Swaanen (Cygnini) - Coscorobaswaanen (Coscoroba) Coscorobaswaan (Coscoroba coscoroba) Swaanen (Cygnus) Letj Swaan (Cygnus bewickii) Sjongswaan (Cygnus cygnus) Grat Swaan (Cygnus olor) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ges an Swaanen Wikispecies hää en artiikel tu: Ges an Swaanen"}
{"id": "47200", "contents": "En Teepuns as en droonk faan suart tee an kööm. A tee mut ei loong tji, hi skal noch laachtgüül wees. Loongs a Arlau uun Nuurdfresklun ferlääpt a \"köömekwaator\". Nuurden faan a Arlau drankt'am güül kööm (t.b. \"De Geele Köm\"), an süüden faan a Arlau woort klaar kööm (t.b. \"Hallig Köm\") dronken. Teepuns (gourmet-magazin.de)"}
{"id": "47201", "contents": "En Kööm as en sprit, di akwawiit liket. Hi woort miast faan kurn maaget. Di aparte smaag komt faan köömen an anis. Kööm woort hal mä tee üs teepuns dronken. Loongs a Arlau uun Nuurdfresklun ferlääpt a \"köömekwaator\". Nuurden faan a Arlau drankt'am güül kööm an süüden faan a Arlau woort klaar kööm (t.b. \"Hallig Köm\") dronken. Widjer am a süüd sait'am Kümmel (t.b. \"Helbing\" of \"Oldesloer Kümmel\"). Nordfriesland Köm (schnaps-companie.com)"}
{"id": "47202", "contents": "En Akwawiit (faan latiinsk aqua vitae, leewentsweeder) as en sprit, di faan kurn of irpler maaget woort. Ööders üs rian kurn of wodka, hää akwawiit en sweten smaag. Di aparte smaag komt faan köömen, dil, koriander, fenchel, kaneel of neegelken. An hi ripet uun brükt Sherry feed. Bekäänd markin san Bommerlunder, Malteserkreuz Aquavit, Linie-Aquavit an Aalborg Akvavit. Uun Nuurdsjiisklun jaft'at Kööm, det as uk en slach faan akwawiit, di miast ei so föl alkohol häält. An uun Islun haa's Brennivín, det ment eegentelk baarnwin, as oober uk en sprit. Commonskategorii: Akwawiit – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47206", "contents": "A Echt Koriander (Coriandrum sativum), of ianfach Koriander as en plaantenslach uun det skööl Coriandrum. Hi woort üs gewürts an uk uun a medesiin brükt. En ualen nööm för Koriander as wansenkrüüs. Koriander as uk uun Coca-Cola. Uun det skööl Coriandrum jaft'at man tau ööder slacher muar: Coriandrum tordylioides an Coriandrum tordylium, jo haa oober nian grat bedüüdang. Bleeden Bloos Früchten Koriander, hial an grünjen Commonskategorii: Koriander – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Koriander Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "47208", "contents": "En fraschen teepuns mäi ik hål, di schååset nåne mansche; deeram wal ik me arken däi en latjen wurmen wansche. En teepuns, jåå, di seet foont hart, di wiitj e burst tu liisen; an wan ik riin ferkloomed ban, sü fäit hi me önjt riisen. An kamt man näiber iinjsen am, man üülje fründ di goue, dan håål ik gau en huulew plånk, dåt we en latjen foue. Bai tee an puns an suurten Gee deer kaame we önjt snååken; bit tu madnåcht, bit huulew iinj hiirt följk üs wilems lååken. Tu jül lätj ik en fiiwkoons hoolt diräkt üt Flansborj kaame, dan koon huum, wan deer seelschap as, uk hål an riklik naame. An steecht di teepuns önj e kröön bai knapelkååg an krängle, dan fifat huuch, min fiderlönj! dåt åle waninge rängle. En teepuns, di as åltids gödj bai krunk an süne deege, deeram koon ik man froome wansch for nåne mansche sweege: En fraschen teepuns mäi ik hål, di schååset nåne mansche, deeram wal ik me arken däi en latjen wurmen wansche. Ingwer Petersen, ufdrükt uun: Hark Martinen: Dachtangs. Bräist/Bredstedt 2014, S. 85 tjüsch ouerseeting (friiske.de) üüb YouTube süngen faan Knut Kiesewetter"}
{"id": "47209", "contents": "En Kurn as en klaaren sprit, di faan kurn maaget woort. Normoolerwiis häält Kurn 32% alkohol. Wan hi starker as mä 38% alkohol het hi Dobelkurn. För en kurn mut bluas Roog, Wiaten, Bere an Heewer brükt wurd. Tuläät as uk Bokwiaten, wat oober eegentelk nian rocht kurn as. Normoolerwiis wurd wiaten of roog brükt. Bere woort brükt, am malts (soker) tu wanen. Kurn (plaanten)"}
{"id": "47211", "contents": "Wodka (faan Slaawisk spriaken: poolsk wódka [ˈvutka], rüsk водка [ˈvotkɘ], uk nuurdsamisk vodka [vɔdka]; an det faan 'woda' weeder, diaram weedertje) as en klaaren sprit, di miast son 40% alkohol häält. Hi hää knaap aanj smaag, diaram woort hi hal misket mä swet spruudel of saft. Fööraal uun Uasteuroopa woort föl wodka dronken. Miast woort wodka faan kurn of irpler maaget. Diar jaft'at oober nian föörskraften föör, uun ööder lunen wurd för wodka uk t.b. windrüüwen brükt. Friedrich Kluge: Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 24. aplaag. 2002, ISBN 3-11-017473-1, S. 995. Commonskategorii: Wodka – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47212", "contents": "Spruudel as en droonk saner alkohol, di mä köölsüren fersaat as, an diaram spruudelt. Miast ment'am mä spruudel swet spruudel mä smaag efter sitroonen of aapelsiinen. Uk Cola as en sweten spruudel. Hat jaft oober uk spruudelweeder, det hää nään smaag, an as en mineraalweeder mä köölsüren. Jongen mei hal swet spruudel, an woksenen brük det uk hal, am det mä en sprit tu miskin, amdat di sprit do ei so bater smääkt. Commonskategorii: Spruudel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47213", "contents": "Spruudel Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "47216", "contents": "En Whisky (uun Irlun an USA skraft'am Whiskey) as en sprit, di faan ünlik slacher kurn maaget woort. Amdat di sprit whisky het mut, skal hi trii juar uun holtfeed ufloogert wurd, an tumanst 40% alkohol hual. Whisky woort fööraal uun Skotlun, Irlun, USA an Kanada maaget. Di nööm komt faan't skots-geelisk uf: uisge beatha (ütjspreegen: [ɯʃkʲe 'bɛha]), of uk faan't iirsk: uisce beatha (ütjspreegen: ischke baha), an det ment leewentsweeder. Whisky woort fööraal faan bere maaget, auer bere föl starken häält, diar tu soker woort. An bere wääkst uk gud uun nuurdelk lunen. Man uk meis, roog an wiaten woort brükt. Uun ööder lunen uk heewer, bokwiaten, ris, kinoa of hirse. Commonskategorii: Whisky – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47218", "contents": "Erich Paul Jansen Friedrichs (* 2. Nofember 1890 üüb Haliglun; † 21. April 1945 uun Cuxhuuwen-Sahlenburg) wiar en welerstantstridjer üüb Haliglun. Hi fersoocht, at eilun tu a aliiarten saner welerstant auer tu dun. A Nazis naam ham mä an racht ham hen tau weg föör't aanj faan de Naist Wäältkrich. Friedrichs wurd de 2. Nofember 1890 üüb Haliglun bäären. Sin mam wiar Fanny Elise Krüß an san aatj Peter Paul Friedrichs. Trii muuner föör sin gebuurt wurd at eilun tjiisk efter 83 juaren faan britisk reegiment. Föl haligluners, diaroner Erich Friedrichs, snaaket diaram gud Ingels; detheer weden wul ham uu so natelk uun de Iarst an Naist Wäältkrich wees. Uun't ääler faan 19 juaren treed hi uun Janewoore 1910 iin uun det Keiserelk Tjiisk Mariin iin an bleew do tu Jüüne 1912. Üüs de Iarst Wäältkrich ütjbruch, treed hi weler iin uun't mariin bi an kaam iarst aanj Marts 1919 tu Haliglun turag. De 29. Oktuuber 1919 freid hi Tina Therese Bartz, diar uk faan Haliglun kaam. Faan 1924 tu 1929 wiar hi gemeenfertreeder an snaaket för dön ual rochten an traditsionen faan a halunders, huarför ham oner ölern separatismus föörsmeden wurd. Bewost snaaket hi so fölsis üüs mögelk sin"}
{"id": "47219", "contents": "Koord mä aal a koordinaaten: OSM Di List fan di Snöfelstiiner üp Heliglön weeget di Snöfelstiiner, diar eeđer di Taachten fan di Könstler Gunter Demnig üp Heliglön di 17. April 2010 forlair uuren sen. Aur di Snöfelstiiner skel om di Mensken taacht uur, dānen bi di Nationalsozialismus jaaget, meshanelt en ombraacht uuren sen. Commons: Snöfelstiiner üp Heliglön – Saamling fan Skelter en Videos stolpersteine.eu Snöfelstiiner ön Sleeswig-Holstiin Georg Eduard Braun auf www.spurensuche-kreis-pinneberg.de Martin Otto Wachtel auf www.spurensuche-kreis-pinneberg.de Erich Paul Jansen Friedrichs auf www.spurensuche-kreis-pinneberg.de Kurt Arthur Pester auf www.spurensuche-kreis-pinneberg.de Karl Fnouka auf www.spurensuche-kreis-pinneberg.de Heinrich Karl Wilhelm Prüß auf www.spurensuche-kreis-pinneberg.de"}
{"id": "47222", "contents": "At Wiartskapswedenskap of Ökonomii as en sotsialwedenskap, diar at produksion, ferdialang an ferbrük faan produkten an siinsten onersjükt. Hat luket diar üüb, hü a bedialagten jo ferhual uun't wiartskapsleewent. A bedialagten san hüshualer, onernemen, iinkuuper an ferkuuper. Hör ferhualen bedraapt at produksion, a ferbrük, at spaarin an at inwestiarin. Det ales woort beiinflöödet faan Inflatsion, waaksdoom an poliitisk iingreber üs gesetsen an stüüren. Uun a wedenskap woort onerskääst tesken Fulkswiartskap an Bedriifswiartskap. Wichtag wendenskapslidj wiar Jean-Baptiste Colbert, Adam Smith, Karl Marx, John Maynard Keynes, Milton Friedman. Commonskategorii: Wiartskapswedenskap – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Wirtschaftswissenschaft (sjiisk)"}
{"id": "47223", "contents": "At Teerin of Tuberkuloos (kurt Tb of Tbc) as en sjocht, diar faan mykobakteerien ütjliaset woort. Diarbi woort fööraal at long uungreben. En traaden faan a minsken üüb a eerd haa sok bakteerien uun't lif, oober jo wurd ei aaltumaal kraank. Arke juar wurd son 10 miljoon minsken kraank, an gud 1 miljoon minsken sterew diar auer. Kraanken kön mä antibiotika behaneld wurd, oober det düüret temelk loong. Daalang woort miast ei muar jin't Teerin imfet, auer det riisiko uun Sjiisklun an Euroopa ei so huuch as. Man föör raisen uun't faarder ütjlun koon det dach nuadag wees. Minsken wurd fööraal faan det bakteerium Mycobacterium tuberculosis uungreben. Man uk ööder mykobakteerien kön faan diarten üüb a minsk auerspring: M. bovis, beesten M. caprae, siigen M. avium, fögler M. marinum, M. fortuitum an M. chelonae, fasker Commonskategorii: Teerin – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "47227", "contents": "A Wonteriakebuum (Quercus petraea, of uk: Quercus sessilis, Quercus sessiliflora) het uk Drüüweniakebuum of Stianiakebuum, an as en slach faan Iakebuumer (Quercus). Hi as nai mä a Someriakebuum (Quercus robur). Q. p. subsp. austrotyrrhenica, Süüditaalien Q. p. subsp. huguetiana, Nuurdspoonien Q. p. subsp. petraea, Madeleuroopa Q. p. subsp. pinnatiloba, Türkei an Syrien Q. p. subsp. polycarpa, Balkan, Krim, Türkei Buark Bleeden an früchten (= ekern) Buum Winfeed faan iakeholt (Barriques) Commonskategorii: Wonteriakebuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wonteriakebuum"}
{"id": "47233", "contents": "A Someriakebuum (Quercus robur, uk: Quercus pedunculata) het uk Sjiisk Iakebuum, an as en slach faan Iakebuumer (Quercus). Hi as nai mä a Wonteriakebuum (Quercus petraea). Q. r. subsp. broteroana, Portugal Q. r. subsp. brutia, Süüditaalien Q. r. subsp. imeretina, Waastkaukasus Q. r. subsp. pedunculiflora, Balkan, Krim, Türkei Q. r. subsp. robur, Madel- an Uasteuroopa Spriadkoord Sprööd Knob Holt Frücht (= eker) Buum Commonskategorii: Someriakebuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Someriakebuum"}
{"id": "47240", "contents": "A Korkiakebuum (Quercus suber) as en slach faan Iakebuumer (Quercus) uun det famile faan a Böökeplaanten (Fagaceae). Hi as en imergreenen bleedbuum, an komt uk mä drüg tidjen turocht, oober ei mä froost. Di buum hää san nööm efter det sjok buark, huar dober faan maaget wurd, t.b. för winbutler. Faan ään buum kön auer a juaren 100 bit 200 kilogram kork ufskelet wurd. Dober wurd daalang oober muar an muar faan konstelk materioolen maaget, an sodenang woort kork ei muar so föl ferlangd. Det as spiitag, auer uun korkiakeplantaajen en hialer rä diarten lewe üs t.b. di Ibeerisk Loks (Lynx pardinus), an diar waaks uk flook slacher faan Hünjmotsen. Spriadkoord Plaantendialen Holt an buark Iinbürgen buark Dob för sekt Eker (frücht) Commonskategorii: Korkiakebuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Korkiakebuum"}
{"id": "47248", "contents": "Ayahuasca, ütjspreegen: Ajawaska as en slach faan liaanen, di uun Süüdameerikoo wääkst. Hat hiart tu't famile faan a Malpighiaceae. Ayahuasca as eegentelk di nööm faan en droog, diar faan Banisteriopsis caapi maaget woort, oober uk det plaant woort so näämd. Uun a ünlik spriaken faan Süüdameerikoo jaft'at en hialer rä nöömer för det plaant: Kolumbien: yagé, ayahuasca, yagé del monte, yagé sembrado Ekwadoor: ayahuasca, natema, nepe Peruu: ayahuasca, ayahuasca amarilla, purga-huasca, ciele ayahuasca, ayahuasca negra, shuri-fisopa Brasiilien: caapí, yagé, cauupuri mariri, mão de onça, tiwaco-mariri Di nööm Ayahuasca komt faan't Ketschua, an ment so föl üs: liaan faan a sialen. A bloosen san iarst ruusa, an wurd do witj. Twiigen Det droog woort ütjkööget Commonskategorii: Ayahuasca – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ayahuasca Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "47251", "contents": "En Droog as so temelk ales, wat üs lif ferwerket, oober nian iidj of drank as. Droogen skel üs weesen feranre, amdat wi üs beeder feel. Flook droogen wurd oober goorei so betiakent, auer jo tu't \"normool\" leewent hiar: Alkohol (Biir, Win, Sprit) Nikotiin (Tabak) Koffein (Kofe, Tee) Enkelt droogen wurd oober ei aueraal üs \"normool\" uunsen an san bi üs ferbeeden, t.b. Cannabis Kokaiin Beetel Khat Commonskategorii: Droog – Saamlang faan bilen of filmer Alkaloid"}
{"id": "47255", "contents": "At Kualpualem as en slach faan Pualmer (Arecaceae), diar uun Süüdamerikoo wääkst. Hat hää en grat bedüüdang üs iidj för a minsken uun Brasiilien. Diar het det pualem açaizeiro, an det frücht açaí ([aˌsaˈi] ütjspriak?/i). Auer det frücht so huuchwäärdag as, woort di buum kualpualem näämd. Ööders hää det plaant mä Kual (Brassica) goorniks tu dun. Açaí-Ööle Açaífrüchten üüb en markes Açaí podang Commonskategorii: Kualpualem – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kualpualem"}
{"id": "47261", "contents": "A Khatstrük of uk Abesiinsk Tee (Catha edulis) as en plaantenslach uun det famile faan a Celastraceae. Hat as di iansagst slach uun det skööl Catha. Khat woort üs en droog brükt. Hat woort fööraal uun Jemen, Etioopien, Somaalia, Keenia an Omaan aptaanj. Kath, Kat, Qat, Khat, Qad (araabisk قات, DMG qāt), Gat, Chat of Miraa as en alerweltsdroog uun Uastafrikoo. Uun Khat as Cathin, det as tu fergliken mä Kofeiin. Commonskategorii: Khat – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Khat"}
{"id": "47267", "contents": "At Beetelpualem, Arekapualem of Katechupualem (Areca catechu) as en slach faan Pualmer (Arecaceae). Hat hiart tu't skööl Areca an wääkst uun Süüduastaasien. A früchten san Beetelnöden of Arekanöden, diar as Arecolin uun, an jo wurd uun Aasien üs droog brükt. Muar üs 500 miljoon minsken brük Beetel, diarmä as det at sjuardmiast brükt droog efter Kofeiin, Alkohol an Nikotiin. Arecolin as nai mä Nikotiin. Beetelpualem Früchten Beetelnöden üüb en markes Commonskategorii: Beetelpualem – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Beetelpualem Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "47268", "contents": "A Beetelpualmer of Arekapualmer (Areca) san en skööl faan Pualmer (Arecaceae). Diar jaft'at gud 50 slacher faan, an jo kön 30 meeter huuch wurd. Beetelpualmer waaks fööraal uun Süüduastaasien. A. abdulrahmanii – A. ahmadii – A. andersonii – A. arundinacea – A. bakeri – A. brachypoda – A. caliso – A. camarinensis – A. catechu – A. chaiana – A. churchii – A. concinna – A. congesta – A. costulata – A. dayung – A. dransfieldii – A. furcata – A. gurita – A. hutchinsoniana – A. insignis – A. ipot – A. jugahpunya – A. kinabaluensis – A. klingkangensis – A. laosensis – A. ledermanniana – A. macrocalyx – A. mandacanii – A. minuta – A. mogeana – A. montana – A. novohibernica – A. oxycarpa – A. parens – A. rheophytica – A. ridleyana – A. riparia – A. songthanhensis – A. subacaulis – A. triandra – A. triginticollina – A. tunku – A. unipa – A. vestiaria – A. vidaliana – A. whitfordii Beetelpualem (Areca catechu) Commonskategorii: Beetelpualmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Beetelpualmer"}
{"id": "4727", "contents": "A waastgermaans spriaken san en dial faan a germaans spriaken uun Nuurdwaast-Euroopa. Joheer laben an ütjstürwen (†) germaans spriaken tääl tu a waastgermaans spriaken: Nuurdsiagermaans (ingwäoonisk) Ual-Ingelsk † Madel-Ingelsk † Ingelsk Skots Fresk Ualfresk † Waastfresk Saaterfresk Nuurdfresk Ual-Plaatsjiisk † Ingelsk kreool-spriaken Jamaikaans-Kreool (Patois) Pitcairn-Ingelsk Hawaii-Kreool ingelsk Krio Kriol Tok Pisin ...an noch muaren Sjiisk an holuns (kontinentaalgermaans) Iarst amtelk spriak uun tumanst ian lun Sjiisk Holuns Letjer ütjbaud spriaken üs ööder amtelk spriak Afrikaans Luksemborags Jidisk Ei fol ütjbaud laben waastgermaans warianten Plaatsjiisk Alemanisk Schwyzerdütsch Alemán Coloniero Bairisk Waastflaamsk Uastflaamsk Brabantisk Limburgs Ripuarisk Zimbrisk Pennsylfaanisk Tjiisk Hutterisk Lothringisk Jeenisk Siebenbürgisk-Seksisk Wilmesaurisk Unserdeutsch Uun't ääder madelääler ütjstürwen warianten Ual-Huuchsjiisk † Altoberfränkisch † Altmittelfränkisch † Altsüdrheinfränkisch † Altbairisch † Altalemannisch † Ual-Plaatsjiisk † Ual-Holuns † Westfränkisch † Langobardisch † Uun't huuch-madelääler ütjstürwen warianten Madel-Holuns † Madel-Plaatsjiisk † Madel-Huuchsjiisk † süüdsjiisk Madel-Huuchsjiisk † bairisch Madel-Huuschsjiisk † alemannisch Madel-Huuchsjiisk † uastfränkisch Madel-Huuchsjiisk † süüdrheinfränkisch Madel-Huuchsjiisk † madelsjiisk Madel-Huuchsjiisk † waastmadelsjiisk Madel-Huuchsjiisk † uastmadelsjiisk Madel-Huuchsjiisk † Uun jonger tidj ütjstürwen warianten Ääder-Neihuuchsjiisk (\"Luthersjiisk\") † Süüdsjiisk skraftspriak (\"Jesuitensjiisk\") † Commonskategorii: Waastgermaans spriaken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47274", "contents": "A Uartslaanger (Acrochordus) san det iansagst skööl faan Slaanger (Serpentes) uun det famile Acrochordidae. Diar jaft'at man trii slacher faan, diar uun Süüduastaasien lewe. A. arafurae – †A. dehmi – A. granulatus – A. javanicus Commonskategorii: Uartslaanger – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Uartslaanger"}
{"id": "47277", "contents": "At Koralslaang (Anilius scytale) as di iansagst slach faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Rolslaanger (Aniliidae). Hat komt uun Süüdameerikoo an üüb Trinidad föör. Hat lewet uun a troopisk rinwalt. A. s. scytale A. s. phelpsorum Commonskategorii: Koralslaang – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Koralslaang"}
{"id": "47284", "contents": "A Eerdboas (Tropidophiidae) san en famile faan Slaanger (Serpentes), diar uun a Kariibik föörkem. Exiliboa (*) Exiliboa placata Trachyboa T. boulengeri - T. gularis Tropidophis T. battersbyi – T. bucculentus – T. cacuangoae – T. canus – T. caymanensis – T. celiae – T. curtus – T. feicki – T. fuscus – T. galacelidus – T. grapiuna – T. greenwayi – T. haetianus – T. hardyi – T. hendersoni – T. jamaicensis – T. leonae – T. maculatus – T. melanurus – T. morenoi – T. nigriventris – T. pardalis – T. parkeri – T. paucisquamis – T. pilsbryi – T. preciosus – T. schwartzi – T. semicinctus – T. spiritus – T. steinleini – T. stejnegeri – T. stullae – T. taczanowskyi – T. wrighti – T. xanthogaster Ungaliophis (*) U. continentalis - U. panamensis (*) wurd dialwiis uk to Ungaliophiinae reegent Commonskategorii: Eerdboas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eerdboas"}
{"id": "47286", "contents": "At Eerdpython (Calabaria reinhardtii) as di iansagst slach faan Slaanger (Serpentes) uun det skööl faan a Eerdpythons (Calabaria). A wedenskapslidj san ei gans ians, wäär hat tu en onerfamile Calabariinae faan a Boidae täält, of tu en aanj famile Calabariidae. Üüb arke faal hiart hat tu't auerfamile Booidea. Hat lewet uun a troopenwalt faan Waast- an Madelafrikoo. Hör nööm hää't efter det stääd Calabar uun't süüduastelk Nigeeria. Commonskategorii: Eerdpython – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eerdpython"}
{"id": "4729", "contents": "Nuurdsiagermaans spriaken, uk ingwäoonisk näämd, hiar tu a waastgermaans spriaken. Nuurdsiagermaans (ingwäoonisk) Ual-Ingelsk (†) Madel-Ingelsk (†) Ingelsk Skots, Ulster skots, Lallans, Ullans Yola (†) Fresk Waastfresk Saaterfresk Nuurdfresk Ual-plaatsjiisk (†), det modern plaatsjiisk hää diar oober ei muar föl kääntiaken faan. nasaal föör frikatiif fäält wech germaans *femf(e) woort tu fīf (öö. \"fiiw\") t uun a 3. persuun iantaal faan sein fäält wech germaans *ist(i) woort tu is (öö. \"as\") r uun't persöönelk förwurd faan a 1. persuun muartaal fäält wech germaans *wez of *wiz, (sjiisk: \"wir\") woort tu wi of we (öö. \"wi\") persöönelk förwurden feranre a wurdstam sjiisk \"er\" -> he of hi (öö. \"hi\") sjiisk \"ihr\" -> ji, you (öö. \"jam\") 3-kaasus-süsteem saner ferskeel tesken daatiif an akusatiif futuur mä det tidjwurd \"sollen\" sjiisk \"werden\" -> schallen, sallen, shall (öö. ik skal) asibiliarang faan k föör palataal tu en frikatiif sjiisk \"Käse\" -> cheese, tsiis (öö. sees) sjiisk \"Kirche\" -> church schörk, Seerke (öö. \"sark\") palatalisiarang faan't germaans a germaans *daga- woort tu dæg, dei (öö. dai) sjiisk \"Straße\", latiinsk \"strata\" -> strǣt, strēte (öö. struat) partisiip perfekt saner ge- sjiisk \"getan\" -> done, daan, dänj, dien (öö. den) r-metateese sjiisk \"brennen\" -> to burn, baarne (öö."}
{"id": "47293", "contents": "A Candoia of Pasiifik Boas san en skööl faan Slaanger (Serpentes) uun a Süüdpasiifik. Diar jaft'at fiiw slacher faan. A wedenskapslidj san ei gans ians, wäär jo en onerfamile Candoiinae faan a Boidae san, of en aanj famile Candoiidae. Üüb arke faal hiar jo tu't auerfamile Booidea. C. aspera – C. bibroni – C. carinata – C. paulsoni – C. superciliosa Commonskategorii: Candoia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Candoia"}
{"id": "47295", "contents": "A Charinidae of Gume Boas san en famile faan Slaanger (Serpentes). Diar jaft'at tau sköölen mä sjauer slacher faan. A wedenskapslidj san ei gans ians, wäär jo en aanj famile, of man en onerfamile Charininae faan a Boidae san. Üüb arke faal hiar jo tu't auerfamile faan a Booidea. Charina C. bottae – C. umbratica Lichanura L. orcutti – L. trivirgata Commonskategorii: Charininae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Charina Wikispecies hää en artiikel tu: Lichanura"}
{"id": "47298", "contents": "A Eryx of Sun Boas san en skööl faan Slaanger (Serpentes) mä twaalew slacher. A wedenskapslidj san ei gans ians, wäär jo en onerfamile Erycinae faan a Boidae san, of en aanj famile Erycidae. Üüb arke faal hiar jo tu't auerfamile faan a Booidea. E. borrii – E. colubrinus – E. conicus – E. elegans – E. jaculus – E. jayakari – E. johnii – E. miliaris – E. muelleri – E. sistanensis – E. somalicus – E. tataricus – E. vittatus – E. whitakeri Commonskategorii: Eryx – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eryx"}
{"id": "473", "contents": "A Gusiarn, Gusiar of Guuseniarn, (mo.) gooseoodler, goosejarn (Haliaeetus albicilla) as en fögel uun't famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Jongfögel uun't nääst. Haliaeetus albicilla - MHNT Haliaeetus albicilla groenlandicus - MHNT Iarner Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Gusiarner Wikispecies hää en artiikel tu: Gusiarner"}
{"id": "47300", "contents": "A Sanziniidae of Madagaskar Boas san en famile faan Slaanger (Serpentes). Diar jaft'at tau sköölen mä sjauer slacher faan. A wedenskapslidj san ei gans ians, wäär jo en aanj famile, of man en onerfamile Sanziniinae faan a Boidae san. Üüb arke faal hiar jo tu't auerfamile faan a Booidea. Acrantophis A. dumerili – A. madagascariensis Sanzinia S. madagascariensis – S. volontany Commonskategorii: Sanziniinae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sanziniidae"}
{"id": "47302", "contents": "A Ungaliophiinae of Swerag Boas san en onerfamile faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Boidae. Jo lewe uun Madelameerikoo. A wedenskapslidj san ei gans ians, wäär jo en onerfamile of en aanj famile Ungaliophiidae san. Üüb arke faal hiar jo tu't auerfamile Booidea. Exiliboa Exiliboa placata Ungaliophis U. continentalis - U. panamensis Commonskategorii: Ungaliophis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ungaliophis Wikispecies hää en artiikel tu: Exiliboa"}
{"id": "47315", "contents": "A Eerdwiipern (Atractaspididae) san en famile faan Slaanger (Serpentes) uun det auerfamile Elapoidea. Aparallactinae Amblyodipsas - Aparallactus - Brachyophis - Chilorhinophis - Elapotinus - Hypoptophis - Macrelaps - Micrelaps - Polemon - Xenocalamus Atractaspidinae Atractaspis – Homoroselaps Commonskategorii: Atractaspididae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Atractaspididae"}
{"id": "47316", "contents": "A Cyclocoridae san en famile faan Slaanger (Serpentes) uun det auerfamile Elapoidea. Jo lewe üüb a Filipiinen. Cyclocorus Cyclocorus lineatus Cyclocorus nuchalis Hologerrhum Hologerrhum dermali Hologerrhum philippinum Levitonius Levitonius mirus Myersophis Myersophis alpestris Oxyrhabdium Oxyrhabdium leporinum Oxyrhabdium modestum Commonskategorii: Cyclocoridae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cyclocoridae"}
{"id": "47317", "contents": "A Lamprophiidae san en famile faan Slaanger (Serpentes) uun det auerfamile Elapoidea. Jo like Natern (Colubridae), an diar hiar 15-18 sköölen tu. Alopecion – Boaedon – Bofa – Bothrolycus – Bothrophthalmus – Chamaelycus – Dendrolycus – Gonionotophis – Gracililima – Hormonotus – Inyoka – Lamprophis – Limaformosa – Lycodonomorphus – Lycophidion – Mehelya – Montaspis – Pseudoboodon Commonskategorii: Lamprophiidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lamprophiidae"}
{"id": "47319", "contents": "A Prosymna san en skööl faan letj Slaanger (Serpentes), an det iansagst skööl uun't famile Prosymnidae. Jo lewe uun Afrikoo süüden faan a Sahara. P. ambigua – P. angolensis – P. bivittata – P. confusa – P. frontalis – P. greigerti – P. janii – P. lineata – P. lisima – P. meleagris – P. ornatissima – P. pitmani – P. ruspolii – P. semifasciata – P. somalica – P. stuhlmanni – P. sundevalli – P. visseri Commonskategorii: Prosymna – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Prosymna"}
{"id": "47320", "contents": "A Psammophiidae san en famile faan Slaanger (Serpentes) uun det auerfamile faan a Elapoidea. Jo haa iar üs en onerfamile faan a Lamprophiidae tääld, sant 2008 tääl jo üs aanj famile. Jo san nai mä a Prosymnidae. Dipsina – Dromophis – Hemirhagerrhis – Kladirostratus – Malpolon – Mimophis – Psammophis – Psammophylax – Rhamphiophis Commonskategorii: Psammophiidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Psammophiidae"}
{"id": "47321", "contents": "A Pseudaspididae san en famile faan Slaanger (Serpentes) uun det auerfamile faan a Elapoidea. Diar jaft'at man sjauer slacher faan. Jo san iar üs onerfamile faan a Lamprophiidae tääld wurden, tääl daalang oober üs aanj famile. Psammodynastes Psammodynastes pictus Psammodynastes pulverulentus Pseudaspis Pseudaspis cana Pythonodipsas Pythonodipsas carinata Commonskategorii: Pseudaspididae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pseudaspididae"}
{"id": "47322", "contents": "A Pseudoxyrhophiidae san en famile faan Slaanger (Serpentes) uun det auerfamile faan a Elapoidea. A miasten lewe üüb Madagaskar. Amplorhininae Amplorhinus – Ditypophis – Duberria Pseudoxyrhophiinae Alluaudina – Brygophis – Compsophis – Dromicodryas – Geodipsas – Heteroliodon – Ithycyphus – Langaha – Leioheterodon – Liophidium – Liopholidophis – Madagascarophis – Micropisthodon – Pararhadinaea – Pseudoxyrhopus – Stenophis Commonskategorii: Pseudoxyrhophiidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pseudoxyrhophiidae"}
{"id": "47323", "contents": "A Homalopsidae san en famile faan Slaanger (Serpentes), an det iansagst famile uun't auerfamile Homalopsoidea. Jo lewe uun swet- an brakweeder uun Süüduastaasien. Bitia – Brachyorrhos – Calamophis – Cantoria – Cerberus – Dieurostus – Djokoiskandarus – Enhydris – Erpeton – Ferania – Fordonia – Gerarda – Gyiophis – Heurnia – Homalophis – Homalopsis – Hypsiscopus – Karnsophis – Kualatahan – Mintonophis – Miralia – Myanophis – Myron – Myrrophis – Phytolopsis – Pseudoferania – Raclitia – Subsessor – Sumatranus Commonskategorii: Homalopsidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Homalopsidae"}
{"id": "47325", "contents": "A Pareidae, iar uk Pareatidae san en famile faan letj Slaanger (Serpentes), an det iansagst famile uun det auerfamile Pareoidea. Jo lewe uun Uastaasien. Pareinae Aplopeltura – Asthenodipsas – Pareas Xylophiinae Xylophis Commonskategorii: Pareidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pareidae"}
{"id": "47327", "contents": "A Xenodermidae of Xenodermatidae san en famile faan Slaanger (Serpentes), an det iansagst famile uun't auerfamile Xenodermatoidea. Jo lewe uun Süüd-, Süüduast- an Uastaasien. Achalinus – Fimbrios – Parafimbrios – Paraxenodermus – Stoliczkia – Xenodermus Commonskategorii: Xenodermidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Xenodermidae"}
{"id": "4733", "contents": "Konsonanten san tuuner faan en spriak. Uun't jindial tu wokaalen brük jo en steed uun a müs, huar det stemloft jin trakt woort. Uun a spriakwedenskap wurd konsonanten diarefter betiakent, huar uun a müs jo maaget wurd: 1 exolabiaal (bütjen faan't lap) 2 endolabiaal (banen faan't lap) 3 dentaal (tes) 4 alweolaar (föör jin a tes) 5 postalweolaar (widjer bääft jin a tes) 6 präpalataal (föör jin a böön) 7 palataal (jin a böön) 8 welaar (bääft jin a böön) 9 uwulaar, postwelaar (taap) 10 faringaal (rachen) 11 glotaal, laryngaal (stembian) 12 epiglotaal (keellad) 13 radikaal (tongrut) 14 posterodorsaal (bääft üüb a tong) 15 anterodorsaal (föör üüb a tong) 16 laminaal (tongbleed) 17 apikaal (tongspas) 18 sublaminaal, subapikaal (oner a tong) A miast konsonanten san pulmonaal, det ment: mä halep faan loft ütj a long. An do woort onerskääst, üüb hün oort an wiis di konsonant maaget woort: pulmonaal: 1 plosiif, eksplosiif 2 nasaal 3 wibrant 4 flaps an taps (slaanj) 5 frikatiif (rewen) 6 afrikaat (uunrewen) 7 aproksimant 8 lateraal (sidjelk) ei pulmonaal: 9 klik 10 implosiif 11 ejektiif Det oort an wiis koon stemhaft (sth, woker) of stemluas (stl, harder) wees. IPA Foneem"}
{"id": "47330", "contents": "A Anomalepididae san en famile faan Slaanger (Serpentes) uun det auerfamile faan a Typhlopoidea. Jo san miast temelk letj an like en wirem. Jo lewe uunSüüd- an Madelameerikoo. Anomalepis - Helminthophis - Liotyphlops - Typhlophis Commonskategorii: Anomalepididae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Anomalepididae"}
{"id": "47332", "contents": "Gerrhopilus as en skööl faan Slaanger (Serpentes) uun det auerfamile faan a Typhlopoidea, an det iansagst skööl uun't famile Gerrhopilidae. Jo lewe uun Süüd- an Süüduastaasien. G. addisoni – G. andamanensis – G. ater – G. beddomii – G. bisubocularis – G. ceylonicus – G. depressiceps – G. eurydice – G. flavinotatus – G. floweri – G. fredparkeri – G. hades – G. hedraeus – G. inornatus – G. lestes – G. lorealis – G. mcdowelli – G. mirus – G. oligolepis – G. papuanorum – G. persephone – G. polyadenus – G. slapcinskyi – G. thurstoni – G. tindalli – G. wallachi Commonskategorii: Gerrhopilus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gerrhopilus"}
{"id": "47333", "contents": "A Typhlopidae of uk Blinjslaanger san en famile faan Slaanger (Serpentes) uun det auerfamile faan a Typhlopoidea. Jo san miast temelk letj an like en wirem. Diar jaft'at wel son 250 slacher faan. Afrotyphlopinae - Asiatyphlopinae - Madatyphlopinae - Typhlopinae Acutotyphlops – Afrotyphlops – Amerotyphlops – Anilios – Argyrophis – Cyclotyphlops – Grypotyphlops – Indotyphlops – Lemuriatyphlops – Letheobia – Madatyphlops – Malayotyphlops – Ramphotyphlops – Rhinotyphlops – Typhlops – Xerotyphlops Commonskategorii: Typhlopidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Typhlopidae"}
{"id": "47335", "contents": "A Xenotyphlops san en skööl faan Slaanger (Serpentes) uun det auerfamile faan a Typhlopoidea. Jo san det iansagst skööl uun't famile Xenotyphlopidae. Diar jaft'at man tau slacher faan, diar üüb Madagaskar lewe. Xenotyphlops grandidieri (Mocquard, 1905) Xenotyphlops mocquardi (Wallach, Mercurio & Andreone, 2007) Commonskategorii: Xenotyphlops – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Xenotyphlops"}
{"id": "47337", "contents": "A Boa san en skööl faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Boas (Boidae). Boa constrictor Boa imperator Boa nebulosa Boa orophias Boa sigma Commonskategorii: Boa – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Boa"}
{"id": "47339", "contents": "A Anakondas (Eunectes) san en skööl faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Boas (Boidae). Jo lewe uun Süüdameerikoo. Eunectes beniensis Eunectes deschauenseei Eunectes murinus Eunectes notaeus Commonskategorii: Anakondas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Anakondas"}
{"id": "47340", "contents": "A Europeesk Weedernatern (Natrix) san en skööl faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Natern (Colubridae). Diar jaft'at fiiw slacher faan. Natrix astreptophora Natrix helvetica Natrix maura Natrix natrix Natrix tessellata Commonskategorii: Europeesk Weedernatern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Europeesk Weedernatern"}
{"id": "47342", "contents": "A Zamenis san en skööl faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Natern (Colubridae). Jo lewe uun Euroopa an Fööraasien. Zamenis hohenackeri Zamenis lineatus Zamenis longissimus Zamenis persicus Zamenis scalaris Zamenis situla Commonskategorii: Zamenis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Zamenis"}
{"id": "47345", "contents": "A Mambas (Dendroaspis) san en skööl faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Giftnatern Elapidae). Jo lewe uun Afrikoo. Dendroaspis angusticeps (Uastelk Green) Mamba Dendroaspis jamesoni Jameson Mamba Dendroaspis polylepis Suart Mamba Dendroaspis viridis (Waastelk) Green Mamba Commonskategorii: Mambas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mambas"}
{"id": "47347", "contents": "A Echt Koobras (Naja) san en skööl faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Giftnatern (Elapidae). Jo lewe uun Afrikoo an Aasien. N. (Naja) N. atra – N. kaouthia – N. mandalayensis – N. naja – N. oxiana – N. philippinensis – N. sagittifera – N. samarensis – N. siamensis – N. sputatrix – N. sumatrana N. (Afronaja) N. ashei – N. katiensis – N. mossambica – N. nigricincta – N. nigricollis – N. nubiae – N. pallida N. (Boulengerina) N. annulata – N. christyi – N. guineensis – N. melanoleuca – N. nana – N. peroescobari – N. savannula – N. subfulva – N. multifasciata N. (Uraeus) N. arabica – N. anchietae – N. annulifera – N. haje – N. nivea – N. senegalensis Koobra of Bralslaang (Naja naja) Commonskategorii: Echt Koobras – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Koobras"}
{"id": "47349", "contents": "A Taipaanen (Oxyuranus) san en skööl faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Giftnatern (Elapidae). Jo lewe uun Austraalien an Papua-Nei-Guinea, an san böös giftag. Oxyuranus microlepidotus Oxyuranus scutellatus Oxyuranus temporalis Commonskategorii: Taipaanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Taipaanen Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "47351", "contents": "A Tetracheilostoma san en skööl faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Leptotyphlopidae. Jo lewe uuna Kariibik. Tetracheilostoma bilineatum Tetracheilostoma breuili Tetracheilostoma carlae Commonskategorii: Tetracheilostoma – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tetracheilostoma"}
{"id": "47355", "contents": "A Echt Pythons (Python) san en skööl faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Pythons (Pythonidae). Jo lewe uun a troopen faan Afrikoo an Aasien. P. anchietae – P. bivittatus – P. breitensteini – P. brongersmai – P. curtus – P. kyaiktiyo – P. molurus – P. natalensis – P. regius – P. sebae – †P. europaeus Commonskategorii: Echt Pythons – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Pythons"}
{"id": "47357", "contents": "A Skringelslaanger (Crotalus) san en skööl faan Slaanger (Serpentes) uun't famile faan a Wiipern (Viperidae). Jo kön mä hör stört skringle, an lewe uun Ameerikoo. C. adamanteus – C. angelensis – C. aquilus – C. armstrongi – C. atrox – C. basiliscus – C. campbelli – C. catalinensis – C. cerastes – C. cerberus – C. concolor – C. culminatus – C. durissus – c. ehecatl – C. enyo – C. ericsmithi – C. estebanensis – C. helleri – C. horridus – C. intermedius – C. lannomi – C. lepidus – C. lorenzoensis – C. lutosus – C. mictlantecuhtli – C. mitchellii – C. molossus – C. morulus – C. oreganus – C. ornatus – C. polisi – C. polystictus – C. pricei – C. pusillus – C. pyrrhus – C. ravus – C. ruber – C. scutulatus – C. simus – C. stejnegeri – C. stephensi – C. tancitarensis – C. thalassoporus – C. tigris – C. tlaloci – C. totonacus – C. transversus – C. triseriatus – C. tzabcan – C. unicolor – C. vegrandis – C. viridis – C. willardi Sidjwinjer (Crotalus cerastes) Commonskategorii: Skringelslaanger – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skringelslaanger"}
{"id": "47362", "contents": "A Vipera san en skööl faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Wiipern (Viperidae). Jo lewe fööraal uun Euroopa, Nuurdafrikoo an Süüdwaastaasien. Hokwirmer san giftag. V. altaica – V. ammodytes – V. anatolica – V. aspis – V. berus – V. darevskii – V. dinniki – V. eriwanensis – V. graeca – V. kaznakovi – V. latastei – V. lotievi – V. monticola – V. nikolskii – V. orlovi – V. renardi – V. sakoi – V. seoanei – V. transcaucasiana – V. ursinii – V. walser Commonskategorii: Vipera – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Vipera Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "47363", "contents": "Madeleuropa Madeleuropa as en regjoon önj e mal foon Europa. Eefter e geogrååfe san da lönje önj Madeleuropa: Ååstenrik Estlönj Kroatien Letlönj Litauen Luksemborj Poolen e Slowakäi Sloweenien e Swaits Tjüschlönj Tschechien Ungarn Oudere regjoone foon Europa: Ååsteuropa, Nordeuropa, Söödååsteuropa, Söödeuropa, Weesteuropa."}
{"id": "47364", "contents": "Eestloun, amtli Republiik foon Eestloun (åw Eestnisch: Eesti än Eesti Vabariik), äs en loun ount noordååsten foon Euroopa. Ount noorden änt weesten loit e Ååstsäie, ount ååsten Rusloun än ount sööen Letloun. Et loun heet 1.331.824 mänschene (2021). E haudstää foont loun äs Tallinn. Eestloun bestoont üt et fastloun, dä gråte äiloune foon Saaremaa än Hiiumaa, än moor as 2200 oore äiloune oun e Ååstsäie. Di gråtste säi ount loun äs e Peipussäi, ount ååsten, wat hat mä Rusloun diilt. Et jeeft moor as 7000 struume än kanoole oun Eestloun. Dä mååsten sän läitj; bloots füftin sän moor as 50 km lung. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "47365", "contents": "Letloun, amtli Republiik foon Letloun (åw Letisch: Latvija än Latvijas Republika), äs en loun ount noordååsten foon Euroopa. Ount noorden loit Eestloun, ount ååsten Rusloun, ount sööååsten Witrusloun, ount sööden Liitauen än ount weesten e Ååstsäie. Et loun heet 1.893.223 mänschene. E haudstääd foont loun äs Riga. Latvia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "4737", "contents": "At internatsionaal foneetisk alfabeet (IPA) as en saamlang faan tiakens, am a tuuner faan minskelk spriaken aptuskriiwen. Hat as faan't International Phonetic Association ütjwerket wurden an woort uun a spriakwedenskap brükt. Konsonant pulmonaal ei pulmonaal Wokaal Diftong . Alfabeet Foneem Wiktionary: IPA (Sjiisk) Commonskategorii: IPA – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47371", "contents": "At (Waastelk) Green Mamba (Dendroaspis viridis) as en slach faan Slaanger (Serpentes) uun det skööl faan a Mambas (Dendroaspis). Hat lewet uun Beniin, Gambia, Ghaana, Guinea, Kamerun, Libeeria, Seenegal, Sierra Leone an Toogo. Green Mambas san böös giftag. Commonskategorii: Green Mamba – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Green Mamba Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "47373", "contents": "At (Uastelk Green) Mamba (Dendroaspis angusticeps) as en slach faan Slaanger (Serpentes) uun det skööl faan a Mambas (Dendroaspis). Hat lewet uun Keenia, Uganda, Tansania, Malaawi, Mosambik, Simbabwe an Natal. Mambas san böös giftag. Commonskategorii: Mamba – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mamba Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "47375", "contents": "At Jameson Mamba (Dendroaspis jamesoni) as en slach faan Slaanger (Serpentes) uun det skööl faan a Mambas (Dendroaspis). Hat lewet uun Madelafrikoo, an as böös giftag. Commonskategorii: Jameson Mamba – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Jameson Mamba Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "47376", "contents": "Hoodkategorii: Wiiren Order: Herpesvirales Famile: Herpesviridae Onerfamilin: Alphaherpesvirinae – Betaherpesvirinae – Gammaherpesvirinae Herpes simplex Varizella-Zoster-Virus (VZV) Taxonomy history at ICTV Commonskategorii: Herpesviridae – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47382", "contents": "At Winlüs of Drüüwlüs (Daktulosphaira vitifoliae, uk: Viteus vitifoliae) as en Plaantenlüs (Sternorrhyncha) uun det skööl Daktulosphaira of Viteus. Hat as uun't 19. juarhunert faan Nuurdameerikoo iinslebet wurden, an as daalang en skaasinsekt uun a winbüürerei. At Winlüs as man ~ ään milimeeter grat, man hör gaalaapler san aal wat grater. At winlüs befäält a bleeden, a twiigen, an uk a ruter. Diar komt'am knaap jin uun. Diaram wurd daalang winstooker ütj Ameerikoo üs grünjlaag nimen, an jo wurd do mä europeesk winplaanten fereedelt. A Amerikoonsk ruter wurd ein uungreben, an di kreisluup faan a ruter tu a bleeden as onerbreegen. Gaalaapler faan't winlüs Apskäären gaalaapel mä aier Befäälen ruter Commonskategorii: Winlüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Winlüs"}
{"id": "47388", "contents": "Tu a Tsikaaden (Auchenorrhyncha = Cicadina) hiar tau onerordern faan Insekten (Insecta) uun det order faan a Hualewjügeten (Hemiptera). Det san a Trinjhood Tsikaaden (Cicadomorpha) an a Spashood Tsikaaden (Fulgoromorpha). Diar jaft at tuup wel son 45.000 slacher faan, uun Sjiisklun san't 638 slacher. Cicadomorpha (Trinjhood Tsikaaden) Cercopoidea – Cicadoidea – Membracoidea Fulgoromorpha (Spashood Tsikaaden) Cixioidea – Fulgoroidea Cicadomorpha Aphrophoridae Philaenus Skümtsikaad, Fögelspütj (Philaenus spumarius) Cicadidae Magicicada Commonskategorii: Tsikaaden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tsikaaden"}
{"id": "47393", "contents": "At Skümtsikaad of Fögelspütj (Philaenus spumarius) as en Insekt uun det onerorder faan a Trinjhood Tsikaaden (Cicadomorpha). Di aparte nööm komt faan di sküm, huar det insekt sin nääst mä iinslot. Skümtsikaaden kön fiks spring, jüst so üs Gäärshopern (Caelifera); diar san jo ööders oober ei nai mä. Jo like muar Kraaben, an wurd fiiw bit sööwen milimeeter grat. Skümnees uun a Skroben Commonskategorii: Skümtsikaaden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skümtsikaaden"}
{"id": "47398", "contents": "A Sleesuurn (Prunus spinosa) as en plaantenslach uun det skööl faan a Stianfrüchtbuumer (Prunus). Di nööm komt wel faan madelhuuchsjiisk slēhe, an det ment blä. Uk uun slaawisk spriaken jaft'at Слива Sliwa (rüsk) of šljiva (serbokroatisk). Diarfaan komt do Sliwowitz, en sprit faan Plumen. Knober Bloosen Bleuen buumer Commonskategorii: Sleesuurn – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sleesuurn"}
{"id": "47401", "contents": "A Öölewilger (Elaeagnus) san en plaantenskööl uun det famile faan a Dünsuurnplaanten (Elaeagnaceae). Diar hiar son 45 bit 90 slacher tu. A latiinsk nööm komt wel faan't greks élaios för di Öölebuum an di ööder dial faan't latiinsk ágnus för lum of faan't greks gnos för käänen. E. angustata – E. angustifolia – E. annamensis – E. arakiana – E. argyi – E. bambusetorum – E. bockii – E. bonii – E. calcarea – E. caudata – E. cinnamomifolia – E. commutata – E. conferta – E. courtoisii – E. davidii – E. delavayi – E. difficilis – E. elongatus – E. epitricha – E. fasciculata – E. formosana – E. formosensis – E. fruticosa – E. geniculata – E. glabra – E. gonyanthes – E. griffithii – E. grijsii – E. guizhouensis – E. henryi – E. heterophylla – E. hunanensis – E. indica – E. infundibularis – E. jiangxiensis – E. jingdongensis – E. kanaii – E. lanceolata – E. lanpingensis – E. laosensis – E. latifolia – E. liuzhouensis – E. longiloba – E. loureiroi – E. luoxiangensis – E. luxiensis – E. macrantha – E. macrophylla – E. magna – E. maritima – E. matsunoana –"}
{"id": "47403", "contents": "A Bofelbeien (Shepherdia) san en plaantenskööl uun det famile faan a Dünsuurnplaanten (Elaeagnaceae). Diar jaft'at man trii slacher faan, diar uun Nuurdameerikoo waaks. S. argentea – S. canadensis – S. rotundifolia Commonskategorii: Bofelbeien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bofelbeien"}
{"id": "47404", "contents": "A Lithobates san en skööl faan grat Hobelfasker (Ranidae) uun det skööl Lithobates. Diar jaft'st son 50 slacher faan. L. areolatus – L. berlandieri – L. blairi – L. brownorum – L. bwana – L. capito – L. catesbeiana – L. chichicuahutla – L. chiricahuensis – L. clamitans – L. dunni – L. fisheri – L. forreri – L. grylio – L. heckscheri – L. johni – L. juliani – L. lemosespinali – L. macroglossa – L. maculatus – L. magnaocularis – L. megapoda – L. miadis – L. montezumae – L. neovolcanica – L. okaloosae – L. omiltemanus – L. onca – L. palmipes – L. palustris – L. pipiens – L. psilonota – L. pueblae – L. pustulosus – L. septentrionalis – L. sevosus – L. sierramadrensis – L. spectabilis – L. sphenocephala – L. sylvaticus – L. tarahumarae – L. taylori – L. tlaloci – L. vaillanti – L. vibicarius – L. virgatipes – L. warszewitschii – L. yavapaiensis – L. zweifeli Lithobates catesbeianus Commonskategorii: Lithobates – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lithobates"}
{"id": "47406", "contents": "A Lithobates catesbeianus, uk wel Amerikoonsk Oksenhobelfask (iar uk: Rana catesbeianus) as en slach faan Hobelfasker uun det skööl Lithobates. Hi komt eegentelk faan Nuurdameerikoo, as oober uk uun Euroopa iinslebet wurden. Hi as böös grat, so am 20 sentimeeter lung (saner bianer), an frat föl fasker an ööder amfiibien wech. Diaram woort hi steedenwiis bejaaget. Uun Ameerikoo wurd sin bianer eden. Commonskategorii: Lithobates catesbeianus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lithobates catesbeianus"}
{"id": "47409", "contents": "A Weederaaksen (Aponogeton) san det iansagst skööl faan plaanten uun det famile Aponogetonaceae. Jo hiar tu't order faan a Alismatales. Diar hiar son 50 slacher tu. A. abyssinicus – A. afroviolaceus – A. angustifolius – A. appendiculatus – A. azureus – A. bernierianus – A. bogneri – A. boivinianus – A. bruggenii – A. bullosus – A. capuronii – A. cordatus – A. crispus – A. cuneatus – A. decaryi – A. desertorum – A. dioecus – A. distachyos – A. eggersii – A. elongatus – A. euryspermus – A. fotianus – A. fugax – A. gottlebei – A. hexatepalus – A. jacobsenii – A. junceus – A. kimberleyensis – A. lakhonensis – A. lancesmithii – A. longiplumulosus – A. loriae – A. madagascariensis – A. masoalaensis – A. natalensis – A. natans – A. nudiflorus – A. proliferus – A. queenslandicus – A. ranunculiflorus – A. rehmannii – A. rigidifolius – A. robinsonii – A. satarensis – A. schatzianus – A. stuhlmannii – A. subconjugatus – A. tenuispicatus – A. tofus – A. troupinii – A. ulvaceus – A. undulatus – A. vallisnerioides – A. vanbruggenii – A. viridis – A. womersleyi Commonskategorii: Weederaaksen – Saamlang faan bilen of"}
{"id": "47411", "contents": "De Bor Distrikt (üüb Serbisk: Борски управни округ / Borski upravni okrug) as een distrikt uun Serbien. A distrikt leit uun a uast faan't lun. Det hee 101.100 lidj (2022). Serbia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "47417", "contents": "At Swaanbluum (Butomus umbellatus) as en plaantenslach uun det order faan a Alismatales. Hat as di iansagst slach uun det skööl Butomus, an uk uun det famile Butomaceae. Hat wääkst uun moder. Commonskategorii: Swaanbluumen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Swaanbluumen"}
{"id": "47420", "contents": "A Songgäärsplaanten san en plaantenfamile uun det order faan a Alismatales. Jo plaanten waaks uun warem weedern üüb klei of sun. Flook slacher kem trinjam Austraalien föör. Jo wurd leewen uk Siagäärs näämd, det as oober ei gans rocht, auer't noch en ööder famile faan Siagäärsplaanten (Zosteraceae) jaft. Amphibolis Cymodocea Halodule Syringodium Thalassodendron Cymodocea (Eegentelk) Songgäärs (Cymodocea nodosa) Commonskategorii: Songgäärsplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Songgäärsplaanten"}
{"id": "47424", "contents": "At Songgäärs (Cymodocea nodosa) as en plaantenslach uun det famile Cymodoceaceae. Üüb ingelsk het hat uk Seahorse Grass, auer diar Siahingster uun lewe. Songgäärs wääkst uun flaak weedern trinjam't Madlunsia, uun a uastelk Nuurdatlantik föör a eilunen faan Makaroneesien, an bi't küst faan Mauretaanien an Seenegal. Commonskategorii: Songgäärs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Songgäärs"}
{"id": "47428", "contents": "A Saaltgäärsplaanten (Juncaginaceae, sjiisk: Dreizack - Triitaak) san en plaantenfamile uun det order faan a Alismatales. Diar hiar trii sköölen tu. Enkelt slacher waaks uun't oonlun. Cycnogeton C. alcockiae – C. dubium – C. huegelii – C. lineare – C. microtuberosum – C. multifructum – C. procerum – C. rheophilum Tetroncium T. magellanicum Triglochin T. barrelieri – T. buchenaui – T. bulbosa – T. calcitrapa – T. centrocarpa – T. compacta – T. elongata – T. gaspensis – T. hexagona – T. isingiana – T. laxiflora – T. longicarpa – T. maritima – T. mexicana – T. milnei – T. minutissima – T. mucronata – T. muelleri – T. nana – T. palustris – T. protuberans – T. scilloides – T. stowardii – T. striata – T. trichophora – T. turrifera Röörkual (Triglochin maritima) Commonskategorii: Saaltgäärsplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Saaltgäärsplaanten"}
{"id": "47430", "contents": "A Röörkual (Triglochin maritima) as en plaantenslach uun det famile faan a Saaltgäärsplaanten (Juncaginaceae). Hi wääkst uun't oonlun. Röörkual koon kööget eden wurd, as rä för beesten oober giftag. A aaksen like Südjen (Plantago maritima), jo hiar oober tu en ööder plaantenfamile. Commonskategorii: Röörkual – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Röörkual Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "47432", "contents": "A Suaskrüüsplaanten (Potamogetonaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Alismatales. Jo waaks uun swet- of brakweeder, oober nimer bi a küst. Uun Madeleuroopa käänt'am fööraal di slach Potamogeton natans. Althenia – Groenlandia – Potamogeton – Stuckenia – Zannichellia Potamogeton Potamogeton natans Commonskategorii: Suaskrüüsplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Suaskrüüsplaanten"}
{"id": "47435", "contents": "Potamogeton natans as en plaantenslach uun det order faan a Suaskrüüsplaanten (Potamogetonaceae). Hat wääkst uun swetweedern. Commonskategorii: Potamogeton natans – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Potamogeton natans"}
{"id": "47437", "contents": "A Ruppia san en plaantenskööl uun det order faan a Alismatales, an det iansagst skööl uun't famile Ruppiaceae. Jo waaks uun brakweeder bi a küst, an wurd diar faan siafögler freeden. R. cirrhosa – R. didyma – R. drepanensis – R. filifolia – R. maritima – R. megacarpa – R. polycarpa – R. tuberosa Commonskategorii: Ruppia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruppia"}
{"id": "47439", "contents": "Brakweeder as siaweeder mä en saaltuundial faan amanbi 1 prosent. Dü fanjst brakweeder miast bi a müs faan en struum, huar swetweeder an saaltweder jo fermiske. Di nööm komt faan't plaatsjiisk Brack, det ment so föl üs weel. Uk üüb ingelsk het det brackish water. Minsken kön brakweeder ei drank, oober enkelt plaanten an diarten lewe bluas diar."}
{"id": "47442", "contents": "At Scheuchzeria palustris as di iansagst plaantenslach uun det iansagst plaantenskööl Scheuchzeria faan det famile Scheuchzeriaceae. Hat liket Rosken (Juncus / Juncaceae), hiart oober ei tu detdiar famile. Commonskategorii: Scheuchzeria palustris – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Scheuchzeria palustris"}
{"id": "47444", "contents": "A Tofieldiaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Alismatales. Harperocallis H. duidae – H. falcata – H. flava – H. longiflora – H. neblinae – H. paniculata – H. penduliflora – H. robustior – H. schomburgkiana – H. sessiliflora – H. sipapoensis Pleea P. tenuifolia Tofieldia T. calyculata – T. cernua – T. coccinea – T. divergens – T. furusei – T. glabra – T. himalaica – T. nuda – T. okuboi – T. pusilla – T. thibetica – T. yoshiiana Triantha T. glutinosa – T. japonica – T. occidentalis – T. racemosa Commonskategorii: Tofieldiaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tofieldiaceae"}
{"id": "47447", "contents": "Dr. phil. Christoph Winter (* 1989) as en spriakwedenskapsmaan. Christoph hää faan 2010 bit 2016 Skandinawistik an Frisistik bi't CAU uun Kiel studiaret, an diar uun san bachelor an master maaget. Faan Oktuubermuun 2016 bit Septembermuun 2020 hää'er bi sin dochterwerk skrewen, diar 2023 ütjkimen as: Der Kompass der Nordfriesen. Sprachliche Kodierung absoluter Orientierung am Beispiel der Himmelsrichtungen und Richtungspartikeln im Nordfriesischen. Uun Janewoore 2021 hää'r uun Frisistik promowiaret. Sant 2022 werket hi bi't fääk Frisistik uun Kiel üs huuchskuulmääster. Winter, Christoph. 2023. Disertatsion: Der Kompass der Nordfriesen. Sprachliche Kodierung absoluter Orientierung am Beispiel der Himmelsrichtungen und Richtungspartikeln im Nordfriesischen. Zeitschrift für Dialektologie und Linguistik, Beihefte 194. Stuttgart: Franz Steiner Verlag. Winter, Christoph. 2022. „Frisian“. In: Oxford Research Encyclopedia of Linguistics. Oxford University Press. doi:10.1093/acrefore/9780199384655.013.938 Walker, Alastair, Eric Hoekstra, Goffe Jensma, Wendy Vanselow, Willem Visser & Christoph Winter (Hg.). 2022. From West to North Frisia. A Journey along the North Sea Coast. Frisian studies in honour of Jarich Hoekstra (NOWELE Supplement Series 33). Amsterdam / Philadelphia: John Benjamins Publishing Company. Winter, Christoph. 2021ff. Bibliografie zur altföhringer Ballade Bai Reder Winter, Christoph. 2020. „Ein helgoländischer Freundschaftsvers von Hans Frank Heikens“. In: Nordfriesisches Jahrbuch 55. S. 149 – 151. Höder, Steffen &"}
{"id": "47449", "contents": "Hauke Heyen (* 1987) as en spriakwedenskapsmaan. Faan 2008 bit 2018 hää'er bi't CAU uun Kiel skandinawistik an frisistik studiaret, an diar san master maaget. Sant 2017 werket hi bi't Euroopa Uniwersiteet Flensborag (EUF) üs huuchskuulmääster. Faan 2016 bit 2020 hää Hauke det podcast formaat Tjabelstünj bedrewen. Sant 2019 werket hi bi sin dochterwerk auer det teemo Sprachgebrauch in Social-Media-Kommunikation von Friesischsprechenden. 2022: \"#hokerbeest: Auf Der Suche Nach Spuren Digitaler Nordfriesischer Kommunikation\". In From West to North Frisia: A Journey along the North Sea Coast. Frisian Studies in Honour of Jarich Hoekstra, herausgegeben von Alastair Walker, Eric Hoekstra, Goffe Jensma, Wendy Vanselow, Willem Visser, und Christoph Winter, 134–47. NOWELE Supplement Series 33. Amsterdam: John Benjamins Publishing Company, 2022. doi:10.1075/nss.33.09hey. 2021: mit Guillem Belmar. \"Virtual Frisian: A comparison of language use in North and West Frisian virtual communities\". In: Language Documentation & Conservation. University of Hawaii Press. 15. S. 285–315. online 2020: #friesisch : Beweggründe und Hindernisse für nordfriesische Kommunikation in digitalen Medien. Kiel: Friesische Philologie / Nordfriesische Wörterbuchstelle, Christian-Albrechts-Universität zu Kiel (Estrikken, 113). 2014: \"Die Entstehung der Form [jVm(Ə)] als 2. Pers. Pl. im Friesischen\". In: Philologia Frisica Anno 2012. Lêzings fan it njoggentjinde Frysk filologekongres, fan de Fryske Akademy"}
{"id": "4745", "contents": "Antilla (lat. Antilla) of uk Pleurothallis san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 12 slacher üüb a Antillen. Antilla alainii Antilla alpestris Antilla appendiculata Antilla bahorucensis Antilla erosa Antilla laxa Antilla parvula Antilla pendens Antilla privigna Antilla prostrata Antilla quisqueyana Antilla trichophora apps.kew.org Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Antilla Wikispecies hää en artiikel tu: Antilla"}
{"id": "47451", "contents": "Dr. Temmo Bosse (* 1979) as en spriakwedenskapsmaan. Temmo hää iarst üs jornalist werket, an faan 2007 bit 2013 bi't CAU uun Kiel germanistik an frisistik studiaret. Diar hää'er uk san master maaget. Faan 2014 bit 2019 hää Temmo bi sin dokterwerk skrewen, an werket sant 2014 bi't Euroopa Uniwersiteet Flensborag (EUF) üs huuchskuulmääster. (2012a): Friesische Identität in friesischen Königsgedichten. Die Selbstdarstellung der Nordfriesen in Herrscherlob und Gelegenheitsdichtung des 18. und 19. Jahrhunderts. In: Nordfriesisches Jahrbuch 47, S. 13-38. (2012b): Wangeroogische i-Verben. Betrachtungen zum Verbsystem des ausgestorbenen ostfriesischen Dialekts der Insel Wangerooge. In: Us Wurk 61, S. 125-141. (2015): Der neuniederdeutsche Reynke. In: Robert Langhanke (Hrsg.): Sprache, Literatur, Raum. Festgabe für Willy Diercks. Bielefeld, S. 565-601. (2018): Nichtdeutsch oder nicht nichtdeutsch? Der Friesenbegriff in der Dialekterhebung Georg Wenkers. In: Jørgen Kühl (Hrsg.): Klaar kiming. Festschrift für Thomas Steensen. Nordfriisk Instituut. Bräist/Bredstedt, S. 65-75. (2019): (Mis)matching linguistic, geographical and ethnic identities. The case of the East Frisians. In: Fellerer, Jan et al. (eds.): Identities in-between in East-Central Europe. London, S. 250-270. (2020a): Die Wenker-Materialien in nord- und ostfriesischer Sprache. In: Jürg Fleischer, Alfred Lameli, Christiane Schiller & Luka Szucsich (Hrsg.): Minderheitensprachen und Sprachminderheiten. Deutsch und seine Kontaktsprachen in der Dokumentation der"}
{"id": "47454", "contents": "At Euroopa Uniwersiteet Flensborag (EUF) as ian faan trii uniwersiteeten uun Schleswig-Holstian. Hat as 1946 grünjlaanj wurden üs Pedagoosisk Huuchskuul, an hää do muar an muar apgoowen auernimen. At EUF werket tuup mä't Syddansk Universitet uun Sønderborg. At EUF hää tu tidj tjiin instituuten: Beruuf, werk an technik (biat) Konst, muude an teooter Pedagoogik an psychologii Selskapwedenskapen an teologii Sünjhaid an sport Matematiik an natüürwedenskapen Sonderpedagoogik Spriak, literatüür an meedien (mä Fresk Seminaar) Amwelt an humaanwedenskapen Management an ökonomii Commonskategorii: Euroopa Uniwersiteet Flensborag – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't uniwersiteet"}
{"id": "47458", "contents": "At Nuurdfresk Juarbuk as en publikatsion faan't Nordfriisk Instituut. Hat kaam uun't juar 1965 tu't iarst tooch oner di nööm Nordfriesisches Jahrbuch ütj. Föörgungern wiar: Jahrbuch des Nordfriesischen Vereins für Heimatkunde und Heimatliebe an Jahrbuch des Nordfriesischen Instituts. Uun det juarbuk gongt'at fööraal am regiunaal histoore an kultüür. Nordfriisk Instituut (Hrsg.): Nordfriesisches Jahrbuch 1965 – Neue Folge Band 1. Bredstedt 1965 a.s.w. ... Nordfriisk Instituut (Hrsg.): Nordfriesisches Jahrbuch 2023 – Band 58. Bredstedt 2023 Nordfriisk literatuur Literatüür faan of auer at Nuurdfresk Juarbuk uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Juarbuk 2023 üüb't wääbsteed faan't Nordfriisk Instituut"}
{"id": "4746", "contents": "Antillanorchis (lat. Antillanorchis gundlachii) of uk Tolumnia gundlachii san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft diar 1 slach faan. World Checklist of Antillanorchis. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Antillanorchis Wikispecies hää en artiikel tu: Antillanorchis"}
{"id": "47461", "contents": "Anke Joldrichsen (*1952) as en nuurdfresk skriiwer. Anke hää sant 2005 flook juaren bi't Euroopa Uniwersiteet Flensborag (EUF) spriakkursen den. Poliitisk as Anke aktiif bi a SSW. Form, Stil und Motive nordfriesischer Märchen im Vergleich zu den entsprechenden Grimmschen Varianten. Fach Fries. Philologie, Christian-Albrechts-Univ., 1987. 110 sidjen. Bibliographie des nordfriesischen Schrifttums von 1661 bis 1969. Band I: Mundarten des Festlandes. Kiel/Amsterdam 1988 Bibliographie des nordfriesischen Schrifttums von 1661 bis 1969. Band II: Mundarten der Inseln Föhr und Amrum. Kiel/Amsterdam 1990. Nordfriesische Jahrbücher 1965-1989. Nordfriisk Instituut. 1990. James Krüss: Dat Stück vun dat Heen un dat Ei: Föer Kinner in Riemels vertellt. Mit bunte Biller vun Josef Paleèek. Plattdüütsch vun Kalle Johannsen un Anke Joldrichsen. Bräist 1992. Gesamt-Inhaltsverzeichnis der Zeitschrift Nordfriesland, Nr. 1-100. Nordfriisk Instituut. ~ 1994. https://www.niederdeutsche-literatur.de/autoren/person-werke.php?ID=4649 (phPBuB) Iindrach bi wikidata"}
{"id": "47465", "contents": "Karl Martell (* tesken 688 an 691; † 15. of 22. Oktuuber 741 uun Quierzy) wiar en majordomus uun't Frankenrik. Hi hed üngewöönelk föl määcht, auer a dünastiin faan a Merowingern an a Karolingern uun stridj mäenööder wiar. Karl Martell san dring Pippin di Jonger wurd do a iarst könang faan a Franken ütj det hüs faan a Karolingern. Oner Karl Martell as det Frankenrik grat wurden, an oner san enkeldring Karl di Grat hed hat hör gratst määcht. En bedüüden sliak feerd Karl Martell uun't juar 732 jin a Arabern bi Tours an Poitiers. Efter ham san do uk a Karolingern näämd wurden. Auer hi son kriichsheld wiar, füng hi di binööm Martellus (di höömerk). Commonskategorii: Karl Martell – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47467", "contents": "Karl Martell want at sliak bi Tours an Poitiers"}
{"id": "47468", "contents": "15. of 22. Oktuuber: Karl Martell, majordomus faan't Frankenrik"}
{"id": "47469", "contents": "Karl Martell, majordomus faan't Frankenrik, juar as ünseeker"}
{"id": "4747", "contents": "Aorchis (lat. Aorchis) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 2 slacher uun Aasien. Aorchis cyclochila : Uast-Ruslun tu Japonien. Aorchis spathulata : Himalai tu Süüd-Chiina. World Checklist of Aorchis. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aorchis Wikispecies hää en artiikel tu: Aorchis"}
{"id": "47470", "contents": "Karl Martell, majordomus faan't Frankenrik, juar as ünseeker"}
{"id": "47474", "contents": "Quierzy (ual nöömer Cariciacum, Carisiacum, Charisagum, Karisiacum) as en gemeen uun Frankrik mä 411 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2019) uun't Département Aisne (Regiuun Hauts-de-France). Commonskategorii: Quierzy – Saamlang faan bilen of filmer Karl Martell"}
{"id": "47478", "contents": "Stargard Stargard as en stääd uun Poolen. Hat leit naibi Stettin uun det Prowins Waastpomern. Commonskategorii: Stargard – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stargard"}
{"id": "4748", "contents": "Aphyllorchis san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft sowat 22 slacher uun Aasien. Aphyllorchis acuminata Aphyllorchis alpina Aphyllorchis angustipetala Aphyllorchis annamensis Aphyllorchis anomala Aphyllorchis caudata Aphyllorchis elata Aphyllorchis evrardii Aphyllorchis exilis Aphyllorchis gollanii Aphyllorchis gracilis Aphyllorchis halconensis Aphyllorchis kemulensis Aphyllorchis montana Aphyllorchis pallida Aphyllorchis queenslandica Aphyllorchis siantanensis Aphyllorchis simplex Aphyllorchis spiculaea Aphyllorchis striata Aphyllorchis sumatrana Aphyllorchis torricellensis World Checklist of Aphyllorchis. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aphyllorchis Wikispecies hää en artiikel tu: Aphyllorchis"}
{"id": "47481", "contents": "Calabar (Nigeeria) Calabar as en huuwenstääd uun Nigeeria mä muar üs 300.000 iinwenern. Hat leit bi a struum Calabar River, huar't uk a nööm faan füngen hää. Calabar as hoodstääd faan a bundesstoot Cross River. Commonskategorii: Calabar (Nigeeria) – Saamlang faan bilen of filmer Eerdpython"}
{"id": "47484", "contents": "Calabar River A Calabar River as en struum uun Nigeeria uun a Bundesstoot Cross River. Hi komt faan a nuurd an lääpt ütj uun di grater struum Cross River. Efter a Calabar struum hää uk det huuwenstääd Calabar a nööm füngen. Faan diar ütj as bit uun't 19. juarhunert slaawenhanel bedrewen wurden. Di huuwen blääw oober wichtag för di eksport faan pualemööle, bit am 1920 di grater an jiper huuwen Port Harcourt det rol auernaam. Commonskategorii: Calabar River – Saamlang faan bilen of filmer Calabar (Nigeeria) Eerdpython"}
{"id": "47486", "contents": "Cross River (Struum) A Cross River as en struum uun Afrikoo. Hi ferlääpt faan Kameruun troch Nigeeria an lääpt uf uun't Bocht faan Bonny. A struum loongs san troopisk rinwalt, an uk öölepualem plantaajen. Efter a Cross River as a Bundesstoot Cross River näämd, an uk a Cross River spriaken. Commonskategorii: Cross River (Struum) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47487", "contents": "Port Harcourt Port Harcourt as en huuwenstääd uun Nigeeria mä 3.325.000 iinwenern (Stant 2022). Hat as uk hoodstääd faan a Bundesstoot Rivers. Port Harcourt täält üs en gefeerelk stääd uun Nigeeria. Commonskategorii: Port Harcourt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47489", "contents": "Ibadan Ibadan as en gratstääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Oyo. Commonskategorii: Ibadan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4749", "contents": "Aplectrum (lat. Aplectrum hyemale) san bloosenplaanten an hiar tu a orchideen (Orchidaceae). At jaft 1 slach uun Nuurd-Ameerikoo. World Checklist of Aplectrum. Uun: The Board of Trustees of the Royal Botanic Gardens, Kew. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aplectrum Wikispecies hää en artiikel tu: Aplectrum"}
{"id": "47490", "contents": "Kaduna Kaduna as en gratstääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Kaduna. Commonskategorii: Kaduna – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47491", "contents": "Benin City Benin City as en gratstääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Edo. Commonskategorii: Benin City – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47492", "contents": "Maiduguri Maiduguri as en gratstääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Borno. Commonskategorii: Maiduguri – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47493", "contents": "Zaria Zaria as en gratstääd uun Nigeeria. Commonskategorii: Zaria – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47494", "contents": "Ilorin Ilorin as en gratstääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Kwara. Commonskategorii: Ilorin – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47495", "contents": "Jos Jos as en gratstääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Plateau. Commonskategorii: Jos – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "475", "contents": "Göteborg as jü tweedgrutst stää foon Sweeden. Jü stää heet en inboogertal foon 651.014 manschne (2019). Jü stää läit bai e weestküst foon Sweden. Göteborg as jü füftgrutst stää foon Skandinavien (eefter Stockholm, Kopenhuuwen, Helsinki än Oslo). Et as et hoodstää foon e prowins Västra Götaland. Dåt as uk e hoodstää foon jü Göteborg Komuun. En fäär ferbant e stää ma Frederikshavn önjt Dånsch. Commons: Göteborg – Saamlang faan bilen of filmer Sweden: Major Localities, citypopulation.de"}
{"id": "47502", "contents": "Umuahia Umuahia as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Abia. Commonskategorii: Umuahia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47504", "contents": "Yola (Nigeeria) Yola (Nigeeria) as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Adamawa. Commonskategorii: Yola (Nigeeria) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47506", "contents": "Uyo Uyo as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Akwa Ibom. Commonskategorii: Uyo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47508", "contents": "Awka Awka as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Anambra. Commonskategorii: Awka – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47510", "contents": "Bauchi Bauchi as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Bauchi. Commonskategorii: Bauchi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47512", "contents": "Yenagoa Yenagoa as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Bayelsa. Commonskategorii: Yenagoa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47514", "contents": "Makurdi Makurdi as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Benue. Commonskategorii: Makurdi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47516", "contents": "Asaba Asaba as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Delta. Commonskategorii: Asaba – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47518", "contents": "Abakaliki Abakaliki as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Ebonyi. Commonskategorii: Abakaliki – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47520", "contents": "Ado Ekiti Ado Ekiti as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Ekiti. Commonskategorii: Ado Ekiti – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47522", "contents": "Enugu Enugu as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Enugu. Commonskategorii: Enugu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47524", "contents": "Gombe Gombe as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Gombe. Commonskategorii: Gombe – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47526", "contents": "Owerri Owerri as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Imo. Commonskategorii: Owerri – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47528", "contents": "Dutse Dutse as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Jigawa. Commonskategorii: Dutse – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47530", "contents": "Katsina Katsina as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Katsina. Commonskategorii: Katsina – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47532", "contents": "Birnin Kebbi Birnin Kebbi as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Kebbi. Commonskategorii: Birnin Kebbi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47534", "contents": "Lokoja Lokoja as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Kogi. Commonskategorii: Lokoja – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47536", "contents": "Ikeja Ikeja as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Lagos. Commonskategorii: Ikeja – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47538", "contents": "Lafia Lafia as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Nasarawa. Commonskategorii: Lafia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47541", "contents": "Minna (Nigeeria) Minna as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Niger. Commonskategorii: Minna (Nigeeria) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47543", "contents": "Abeokuta Abeokuta as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Ogun. Commonskategorii: Abeokuta – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47545", "contents": "Akure Akure as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Ondo. Commonskategorii: Akure – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47547", "contents": "Oshogbo Oshogbo as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Osun. Commonskategorii: Oshogbo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47549", "contents": "Sokoto Sokoto as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Sokoto. Commonskategorii: Sokoto – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47551", "contents": "Jalingo Jalingo as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Taraba. Commonskategorii: Jalingo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47553", "contents": "Damaturu Damaturu as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Yobe. Commonskategorii: Damaturu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47555", "contents": "Gusau Gusau as en stääd uun Nigeeria. Hat as hoodstääd faan a Bundesstoot Zamfara. Commonskategorii: Gusau – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47558", "contents": "Dar-Naim Dar-Naim as en stääddial faan Nouakchott, an det hoodstääd faan't Regiuun Nouakchott-Nord. Diar wene 61.089 minsken (Stant:2007)."}
{"id": "47561", "contents": "Tevragh-Zeina Tevragh-Zeina as en stääddial faan Nouakchott, an det hoodstääd faan't Regiuun Nouakchott-Ouest. Diar wene 48.093 minsken (Stant:2007)."}
{"id": "47564", "contents": "Arafat (Steed uun Mauretaanien) Arafat as en stääddial faan Nouakchott, an det hoodstääd faan't Regiuun Nouakchott-Sud. Diar wene 102.169 minsken (Stant:2007)."}
{"id": "47569", "contents": "Moroni Moroni ([moˈroːni], araabisk ‏موروني‎‎, DMG Mūrūnī) as at hoodstääd, an mä 74.749 iinwenern (Stant 2017) at gratst stääd faan a Komooren. Hat leit bi't waastküst faan eilun Grande Comore. Commonskategorii: Moroni – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47571", "contents": "Mutsamudu Mutsamudu as mä 23.600 iinwenern (Stand: 2017) at naistgratst stääd faan a Komooren. Hat leit bi't nuurdküst faan't eilun Anjouan. Commonskategorii: Mutsamudu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47573", "contents": "Det Château-Thierry Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Aisne Department. At arrondissement leit uun a süüd faan't department. Det hee 70.306 lidj (2018). France: Aisne, citypopulation.de"}
{"id": "47574", "contents": "Det Laon Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Aisne Department. At arrondissement leit uun a maden faan't department. Det hee 156.123 lidj (2018). France: Aisne, citypopulation.de"}
{"id": "47575", "contents": "Det Saint-Quentin Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Aisne Department. At arrondissement leit uun a nuurdwaast faan't department. Det hee 127.944 lidj (2018). France: Aisne, citypopulation.de"}
{"id": "47576", "contents": "Det Soissons Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Aisne Department. At arrondissement leit uun a süüd faan't department. Det hee 107.707 lidj (2018). France: Aisne, citypopulation.de"}
{"id": "47577", "contents": "Det Vervins Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Aisne Department. At arrondissement leit uun a nuurduast faan't department. Det hee 71.236 lidj (2018). France: Aisne, citypopulation.de"}
{"id": "47583", "contents": "A Aligatooren (Alligatoridae) san ian faan trii familin uun det order faan a Krokodiilen (Crocodilia). Diar hiar tau onerfamilen mä aacht slacher tu. Alligatoridae - Aligatooren Alligatorinae - Echt Aligatooren Alligator A. mississippiensis – A. sinensis Caimaninae - Kaimaanen Caiman C. crocodilus – C. latirostris – C. yacare Melanosuchus M. niger Paleosuchus P. palpebrosus – P. trigonatus Commonskategorii: Aligatooren – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Aligatooren"}
{"id": "47584", "contents": "A Echt Krokodiilen (Crocodylidae) san ian faan trii familin uun det order faan a Krokodiilen (Crocodilia). Diar hiar ~ 18 slacher tu. Crocodylidae - Echt Krokodiilen Crocodylinae Crocodylus C. acutus – C. halli – C. intermedius – C. johnsoni – C. mindorensis – C. moreletii – C. niloticus – C. novaeguineae – C. palustris – C. porosus – C. raninus – C. rhombifer – C. siamensis – C. suchus Mecistops M. cataphractus – M. leptorhynchus Osteolaemus O. osborni – O. tetraspis Commonskategorii: Echt Krokodiilen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Krokodiilen"}
{"id": "47585", "contents": "A Gawiaalen (Gavialidae) san ian faan trii familin uun det order faan a Krokodiilen (Crocodilia). Diar jaft'at man tau slacher faan. Jo haa en üübfaalen smäälen snütj, an lewe uun Süüd- an Süüduastaasien. Gavialidae - Gawiaalen Gavialinae Gavialis G. gangeticus Tomistominae Tomistoma T. schlegelii G. gangeticus CR - critically endangered (uun grat gefoor) T. schlegelii VU - vulnerable (uun gefoor) Commonskategorii: Gawiaalen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gawiaalen"}
{"id": "47588", "contents": "Kotor (üüb Kyrilisk: Котор; üüb Italjeens: Cattaro) as at hoodsteed faan det Kotor Gemeend uun Monteneegro. At steed leit uun a waast faan't lun, bi a Bocht faan Kotor. Det hee 961 lidj (2011). Föör 1918 wiar't steed dial faan Uasterrik-Ungarn. Montenegro: Cities & Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "47589", "contents": "Kap Morris Jesup At Kap Morris Jesup as en lunspas uun't nuurden faan Greenlun. Hat täält üs di nuurdermiast ponkt faan Nuurdameerikoo. Hat hää hör nööm efter Morris Ketchum Jesup, di uun't juar 1900 en ekspeditsion faan Robert Peary betaalet hää. Leeder as nuurdermuar dach noch en letj eilun fünjen wurden, man det kap blaft di nuurdermiast fääästlunsponkt."}
{"id": "47590", "contents": "Amerigo Vespucci [ameˈriːɡo vesˈputtʃi] (* 9. Maarts 1451 uun Florens; † 22. Febrewoore 1512 uun Sevilla) wiar en kuupmaan an siamaan. Hi hää grat dialen faan Süüdameerikoo beraiset. Hi hää uk ütjfünjen, dat Christoph Kolumbus nään siawai tu Indien fünjen hed, man en neien kontinent. Diaram het didiar weltdial efter Amerigo Vespucci nü Ameerikoo. Iarst rais 1497-1498 Naist rais 1499-1500 Traad rais 1501-1502 Sjuard rais 1502-1503 Commonskategorii: Amerigo Vespucci – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47596", "contents": "Det Forbach-Boulay-Moselle Arrondissement as sant 2015 en arrondissement uun det Moselle Department. At arrondissement leit uun a nuurd faan't department. Det hee 238.503 lidj (2020). Moselle: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47597", "contents": "Det Metz Arrondissement as en arrondissement uun det Moselle Department. At arrondissement leit uun a waast faan't department. Det hee 351.246 lidj (2020). Moselle: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47598", "contents": "Det Sarrebourg-Château-Salins Arrondissement as sant 2016 en arrondissement uun det Moselle Department. At arrondissement leit uun a süüd faan't department. Det hee 91.015 lidj (2020). Moselle: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47599", "contents": "Det Sarreguemines Arrondissement as en arrondissement uun det Moselle Department. At arrondissement leit uun a nuurduast faan't department. Det hee 96.820 lidj (2020). Moselle: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "476", "contents": "Göttingen as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Naarersaksen. Jü stää heet 116.845 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "47601", "contents": "Det Thionville Arrondissement as en arrondissement uun det Moselle Department. At arrondissement leit uun a nuurdwaast faan't department. Det hee 271.571 lidj (2020). Moselle: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47606", "contents": "A Cryptodira san en onerorder faan a Skiltpoden (Testudines). Jo kön hör hood hialandaal iin oner hör skilt turagtji. Cryptodira jaft'at al sant 180 miljoon juaren, an diar jaft'at daalang noch elwen familin faan. Chelonioidea Cheloniidae Dermochelyidae Chelydroidea Chelydridae Dermatemydidae Kinosternidae Testudinoidea Emydidae Geoemydidae Platysternidae Testudinidae Trionychoidea Trionychidae Carettochelyidae Commonskategorii: Cryptodira – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cryptodira"}
{"id": "47607", "contents": "Det Charleville-Mézières Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Ardennes Department. At arrondissement leit uun a nuurd faan't department. Det hee 154.470 lidj (2020). At jaft 157 gemeenden uun't arrondissement. Aiglemont - Anchamps - Antheny - Aouste - Arreux - Aubigny-les-Pothées - Aubrives - Auge - Auvillers-les-Forges - Baâlons - Barbaise - Belval - Blanchefosse-et-Bay - Blombay - Bogny-sur-Meuse - Bossus-lès-Rumigny - Boulzicourt - Bourg-Fidèle - Bouvellemont - Brognon - Cernion - Chagny - Chalandry-Elaire - Champigneul-sur-Vence - Champlin - Charleville-Mézières - Charnois - Chilly - Chooz - Clavy-Warby - Cliron - Damouzy - Deville - Dom-le-Mesnil - Dommery - Estrebay - Étalle - Éteignières - Étrépigny - Évigny - Fagnon - Fépin - Flaignes-Havys - Fligny - Flize - Foisches - Fromelennes - Fumay - Gernelle - Gespunsart - Girondelle - Givet - Gruyères - Gué-d’Hossus - Guignicourt-sur-Vence - Ham-les-Moines - Ham-sur-Meuse - Hannappes - Hannogne-Saint-Martin - Harcy - Hargnies - Haudrecy - Haulmé - Haybes - Hierges - Houldizy - Issancourt-et-Rumel - Jandun - Joigny-sur-Meuse - La Férée - La Francheville - La Grandville - La Horgne - La Neuville-aux-Joûtes - Laifour - Lalobbe - Landrichamps - Launois-sur-Vence - Laval-Morency - Le Châtelet-sur-Sormonne - Le Fréty -"}
{"id": "47608", "contents": "A Pleurodira san en onerorder faan a Skiltpoden (Testudines). Ööders üs a Cryptodira kön jo hör hood ei hialandaal iintji. Diar jaft'at trii familin faan. Chelidoidea Chelidae Pelomedusoidea Pelomedusidae Podocnemididae Commonskategorii: Pleurodira – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pleurodira"}
{"id": "47610", "contents": "Det Rethel Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Ardennes Department. At arrondissement leit uun a süüdwaast faan't department. Det hee 37.382 lidj (2020). France: Ardennes, citypopulation.de"}
{"id": "47611", "contents": "Det Sedan Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Ardennes Department. At arrondissement leit uun a nuurduast faan't department. Det hee 56.527 lidj (2020). France: Ardennes, citypopulation.de"}
{"id": "47612", "contents": "Det Vouziers Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Ardennes Department. At arrondissement leit uun a süüduast faan't department. Det hee 21.322 lidj (2020). France: Ardennes, citypopulation.de"}
{"id": "47613", "contents": "Det Bar-sur-Aube Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Aube Department. At arrondissement leit uun a uast faan't department. Det hee 27.471 lidj (2020). Aube: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47614", "contents": "Det Nogent-sur-Seine Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Aube Department. At arrondissement leit uun a nuurdwaast faan't department. Det hee 54.063 lidj (2020). Aube: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47616", "contents": "Det Troyes Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Aube Department. At arrondissement leit uun a maden faan't department. Det hee 229.901 lidj (2020). Aube: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47618", "contents": "A Gekkomorpha san en infraorder faan a Geko'oortagen (Gekkota) mä sjauer familin. Gekkomorpha Eublepharoidea Eublepharidae Aeluroscalabotes – Coleonyx – Eublepharis – Goniurosaurus – Hemitheconyx – Holodactylus Gekkonoidea Gekos (Gekkonidae) Afroedura – Afrogecko – Agamura – Ailuronyx – Alsophylax – Altiphylax – Bauerius – Blaesodactylus – Briba – Bunopus – Calodactylodes – Carinatogecko – Chondrodactylus – Christinus – Cnemaspis – Crossobamon – Cryptactites – Cyrtodactylus – Cyrtopodion – Dixonius – Dravidogecko – Ebenavia – Geckolepis – Geckonia – Gehyra – Gekko – Goggia – Gonatodes – Hemidactylus – Hemiphyllodactylus – Heteronotia – Homopholis – Lepidodactylus – Luperosaurus – Lygodactylus – Matoatoa – Microgekko – Microscalabotes – Nactus – Narudasia – Pachydactylus – Paragehyra – Paroedura – Parsigecko – Perochirus – Phelsuma – Pseudogekko – Ptenopus – Ptychozoon – Rhoptropus – Stenodactylus – Tenuidactylus – Tropiocolotes – Urocotyledon – Uroplatus – †Cretaceogekko – †Yantarogekko Bleedfangergekos (Phyllodactylidae) Asaccus – Garthia – Gymnodactylus – Haemodracon – Homonota – Phyllodactylus – Phyllopezus – Ptyodactylus – Tarentola – Thecadactylus Sphaerodactylidae Aristelliger – Chatogekko – Coleodactylus – Euleptes – Gonatodes – Lepidoblepharis – Pristurus – Pseudogonatodes – Quedenfeldtia – Saurodactylus – Sphaerodactylus – Teratoscincus Wikispecies hää en artiikel tu: Gekkomorpha"}
{"id": "47619", "contents": "A Pygopodomorpha san en infraorder faan a Geko'oortagen (Gekkota) mä trii familin. Pygopodomorpha Pygopodoidea Carphodactylidae Carphodactylus – Nephrurus – Orraya – Phyllurus – Saltuarius – Underwoodisaurus – Uvidicolus Diplodactylidae Amalosia – Bavayia – Correlophus – Crenadactylus – Dactylocnemis – Dierogekko – Diplodactylus – Eurydactylodes – Hesperoedura – Hoplodactylus – Lucasium – Mniarogekko – Mokopirirakau – Naultinus – Nebulifera – Oedodera – Oedura – Paniegekko – Pseudothecadactylus – Rhacodactylus – Rhynchoedura – Strophurus – Toropuku – Tukutuku – Woodworthia Pygopodidae Aprasia – Delma – Lialis – Ophidiocephalus – Paradelma – Pletholax – Pygopus Wikispecies hää en artiikel tu: Pygopodomorpha"}
{"id": "47623", "contents": "Det Haguenau-Wissembourg Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Bas-Rhin Department. At arrondissement leit uun a nuurd faan't department. Det hee 243.664 lidj (2020). Bas-Rhin: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47627", "contents": "Ophidascaris robertsi as en Triadwirem (Nematoda) uun det order faan a Ascaridida. Hi komt normoolerwiis uun letj Tetjdiarten (Mammalia) föör, diar faan Pythons (Pythonidae) freeden wurd. Uun 2023 as hi tu't iarst tooch uun't hoodmörag faan en minsk fünjen wurden. Di triadwirem lewet fööraal uun't uastelk an süüdelk Austraalien. spektrum.de 29-08-2023 Wikispecies hää en artiikel tu: Ophidascaris"}
{"id": "47631", "contents": "Silverton (Colorado) Silverton [ˈsɪlvɚtn̩] as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't San Juan County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 622 minsken wenet. Commonskategorii: Silverton (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47632", "contents": "Det Molsheim Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Bas-Rhin Department. At arrondissement leit uun a süüdwaast faan't department. Det hee 104.157 lidj (2020). Bas-Rhin: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47633", "contents": "Det Saverne Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Bas-Rhin Department. At arrondissement leit uun a nuurdwaast faan't department. Det hee 129.811 lidj (2020). Bas-Rhin: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47634", "contents": "Brighton (Colorado) Brighton as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Adams County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 40.083 minsken wenet. Commonskategorii: Brighton (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47635", "contents": "Alamosa (Colorado) Alamosa as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Alamosa County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 9.806 minsken wenet. Commonskategorii: Alamosa (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47636", "contents": "Littleton (Colorado) Littleton as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Arapahoe County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 45.652 minsken wenet. Commonskategorii: Littleton (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47637", "contents": "Det Sélestat-Erstein Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Bas-Rhin Department. At arrondissement leit uun a süüd faan't department. Det hee 158.889 lidj (2020). Bas-Rhin: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47638", "contents": "Pagosa Springs (Colorado) Pagosa Springs as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Archuleta County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 1.571 minsken wenet. Commonskategorii: Pagosa Springs (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47639", "contents": "Springfield (Colorado) Springfield as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Baca County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 1.325 minsken wenet. Commonskategorii: Springfield (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4764", "contents": "A Nuurdfresk Eilunen lei uun't waasten faan Schleswig-Holstian uun a waas, diar en dial faan a Nuurdsia as. Jo hiar tu a Kreis Nuurdfresklun. Enkelten tääl uk a däänsk waaseilunen diar mä tu. Jo lei uun't waasten faan Jütlun. Üüb sidj faan a eilunen jaft at uk noch a halgen, diar miast en dik trinjam haa. Däänsk waaseilunen an halgen Langli (en halag) Fanø Mandø (wiar ans en halag) Koresun (en huuchsun) Rømø Jordsun (en sunbeenk, wiar ans en huuchsun) Sjiisk waaseilunen Sal Uthörn (nai bi Sal) Fer Oomram Pelwerem Nuurdstrun Sjiisk halgen Ualun A Nääs A Grööd Haabel Hamborger Halag A Huug Letj Muur Nuurderuug Söderuug Süüdfaal Nuurdfresk huuchsuner Japsun Nuurderuugsun Söderuugsun A Kniip Jongnaamen Histoorisk koorden faan a nuurdfresk eilunen 54.7357218641678.3358764647222Koordinaaten: 54° 44′ N, 8° 20′ O"}
{"id": "47640", "contents": "Det Strasbourg Arrondissement as sant 2015 ian faan a arrondissementen uun det Bas-Rhin Department. At arrondissement leit uun a uast faan't department. Det hee 511.552 lidj (2020). At hoodsteed faan't arrondissement as Straßburg. Bas-Rhin: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47641", "contents": "Las Animas (Colorado) Las Animas as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Bent County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 2.300 minsken wenet. Commonskategorii: Las Animas (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47642", "contents": "Boulder (Colorado) Boulder as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Boulder County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 108.250 minsken wenet. Commonskategorii: Boulder (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47644", "contents": "Det Altkirch Arrondissement as ian faan a arrondissementen faan det Haut-Rhin Department. At arrondissement leit uun a süüdwaast faan't department. Det hee 70.033 lidj (2020). Haut-Rhin: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47645", "contents": "Det Colmar-Ribeauvillé Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Haut-Rhin Department. At arrondissement leit uun a nuurd faan't department. Det hee 211.497 lidj (2020). Haut-Rhin: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47646", "contents": "Det Mulhouse Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Haut-Rhin Department. At arrondissement leit uun a süüduast faan't department. Det hee 356.626 lidj (2020). Haut-Rhin: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47647", "contents": "Det Thann-Guebwiller Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Haut-Rhin Department. At arrondissement leit uun a waast faan't department. Det hee 129.686 lidj (2020). Haut-Rhin: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47649", "contents": "Salida (Colorado) Salida as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Chaffee County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 5.666 minsken wenet. Salisa leit nai bi a Arkansas River. Commonskategorii: Salida (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47650", "contents": "Cheyenne Wells (Colorado) Cheyenne Wells as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Cheyenne County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 758 minsken wenet. Commonskategorii: Cheyenne Wells (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47651", "contents": "Georgetown (Colorado) Georgetown as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Clear Creek County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 1.118 minsken wenet. Commonskategorii: Georgetown (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47652", "contents": "Conejos (Colorado) Conejos as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Conejos County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 46 minsken wenet. Conejos as det spoonsk wurd för kaninen. Commonskategorii: Conejos (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47653", "contents": "San Luis (Colorado) San Luis as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Costilla County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 598 minsken wenet. Commonskategorii: San Luis (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47654", "contents": "Ordway (Colorado) Ordway as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Crowley County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 1.066 minsken wenet. Commonskategorii: Ordway (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47655", "contents": "Westcliffe (Colorado) Westcliffe as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Custer County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 435 minsken wenet. Commonskategorii: Westcliffe (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47656", "contents": "Delta (Colorado) Delta as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Delta County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 9.035 minsken wenet. Di nööm komt faan't delta tesken a struumer Uncompahgre River an Gunnison River. Commonskategorii: Delta (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47657", "contents": "Dove Creek (Colorado) Dove Creek as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Dolores County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 635 minsken wenet. Commonskategorii: Dove Creek (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47658", "contents": "Castle Rock (Colorado) Castle Rock as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Douglas County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 73.158 minsken wenet. Commonskategorii: Castle Rock (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47659", "contents": "Eagle (Colorado) Eagle as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Eagle County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 7.511 minsken wenet. Commonskategorii: Eagle (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4766", "contents": "Nuurduastkaukaasisk spriaken of Nach-Dagestanisk spriaken san en spriakfamile uun a Nuurduast-Kaukasus (Ruslun: Dagestaan, Tschetscheenien, Inguscheetien; Aserbaidschaan an Georgien). Som linguisten sä jo üs en twiig faan a Nuurdkaukaasisk spriaken. Diar hiar amanbi 29 spriaken tu, an 5 000 000 (±) minsken snaake ian diarfaan üs mamenspriak. 1. Nach spriaken 2. Dagestanisk spriaken Nei iindialang efter Schulze 2009 Old type Nach-Dargi spriaken Nach spriaken Bats (Batsba motjiti) (3 420 snaake) Wainach spriaken Ingusch (ГӀалгӀай мотт) (413 000 snaake) Tschetschen (Нохчийн мотт) (1 330 000 snaake) Lak-Dargi spriaken Lak (Лакку маз) (157 000 snaake) Dargi (Дарган мез) (516 490 snaake) Lezgi-Chinalug spriaken Chinalug (Каьтш мицӀ ) (1 500 snaake) Lezgi spriaken Artschi (arʃatːen tʃ’at) (1 200 snaake) Samur spriaken Waast-Samur spriaken Tsachur (ЦӀаӀхна миз) (22 843 snaake) Rutul (МыхӀабишды чӀел) (29 510 snaake) Süüd-Samur spriaken Kryts (КърыцӀаь мез, ЦӀека meз) (6 000 snaake) Buduch (Будад мез) (1 000 snaake) Uast-Samur spriaken Udi (Удин муз) (8 440 snaake) Lezgi-Tabasaran spriaken Lezgi-Aghul spriaken Lezgi (Лезги чӀал) (783 720 snaake) Aghul (Агъул чӀал) (28 332 snaake) Tabasaran (Табасаран чӀал) (128 900 snaake) New type Avar-Andi spriaken Avar (Авар мацӀ) (788 960 snaake) Andi spriaken Andi (КъӀaваннаб мицци) (21 800 snaake) Achvach-Botlich spriaken Botlich-Karata spriaken Botlich-Tindi"}
{"id": "47660", "contents": "Kiowa (Colorado) Kiowa as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Elbert County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 725 minsken wenet. Commonskategorii: Kiowa (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47661", "contents": "Colorado Springs (Colorado) Colorado Springs as en gratstääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't El Paso County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 487.961 minsken wenet. Commonskategorii: Colorado Springs (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47662", "contents": "Cañon City (Colorado) Cañon City as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Fremont County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 17.141 minsken wenet. Commonskategorii: Cañon City (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47663", "contents": "Glenwood Springs (Colorado) Glenwood Springs as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Garfield County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 9.963 minsken wenet. Commonskategorii: Glenwood Springs (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47664", "contents": "Central City (Colorado) Central City as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Gilpin County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 779 minsken wenet. Commonskategorii: Central City (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47665", "contents": "Hot Sulphur Springs (Colorado) Hot Sulphur Springs as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Grand County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 687 minsken wenet. Commonskategorii: Hot Sulphur Springs (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47666", "contents": "Gunnison (Colorado) Gunnison as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Gunnison County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 6.560 minsken wenet. Commonskategorii: Gunnison (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47667", "contents": "Lake City (Colorado) Lake City as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Hinsdale County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 432 minsken wenet. Commonskategorii: Lake City (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47668", "contents": "Walsenburg (Colorado) Walsenburg as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Huerfano County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 3.049 minsken wenet. Commonskategorii: Walsenburg (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47669", "contents": "Walden (Colorado) Walden as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Jackson County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 606 minsken wenet. Commonskategorii: Walden (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47670", "contents": "Golden (Colorado) Golden as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Jefferson County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 20.339 minsken wenet. Commonskategorii: Golden (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47671", "contents": "Eads (Colorado) Eads as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Kiowa County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 672 minsken wenet. Commonskategorii: Eads (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47672", "contents": "Wat menst dü ? Kiowa County (Colorado) Kiowa (Colorado), stääd Kiowa Apache spriak"}
{"id": "47673", "contents": "Burlington (Colorado) Burlington as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Kit Carson County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 3.172 minsken wenet. Commonskategorii: Burlington (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47674", "contents": "Leadville (Colorado) Leadville as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Lake County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 2.633 minsken wenet. Commonskategorii: Leadville (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47675", "contents": "Durango (Colorado) Durango as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't La Plata County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 19.071 minsken wenet. Commonskategorii: Durango (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47676", "contents": "Fort Collins (Colorado) Fort Collins as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Larimer County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 169.810 minsken wenet. Commonskategorii: Fort Collins (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47677", "contents": "Trinidad (Colorado) Trinidad as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Las Animas County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 8.329 minsken wenet. Commonskategorii: Trinidad (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47678", "contents": "Hugo (Colorado) Hugo as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Lincoln County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 787 minsken wenet. Commonskategorii: Hugo (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47679", "contents": "Sterling (Colorado) Sterling as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Logan County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 13.735 minsken wenet. Commonskategorii: Sterling (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47681", "contents": "Grand Junction (Colorado) Grand Junction as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Mesa County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 65.560 minsken wenet. Commonskategorii: Grand Junction (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47682", "contents": "Creede (Colorado) Creede as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Mineral County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 257 minsken wenet. Commonskategorii: Creede (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47683", "contents": "Craig (Colorado) Craig as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Moffat County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 9.060 minsken wenet. Commonskategorii: Craig (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47684", "contents": "Cortez (Colorado) Cortez as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Montezuma County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 8.766 minsken wenet. Commonskategorii: Cortez (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47685", "contents": "Montrose (Colorado) Montrose as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Montrose County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 20.291 minsken wenet. Commonskategorii: Montrose (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47686", "contents": "Fort Morgan (Colorado) Fort Morgan as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Morgan County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 11.597 minsken wenet. Commonskategorii: Fort Morgan (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47687", "contents": "La Junta (Colorado) La Junta as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Otero County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 7.322 minsken wenet. Commonskategorii: La Junta (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47688", "contents": "Ouray (Colorado) Ouray as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Ouray County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 898 minsken wenet. Commonskategorii: Ouray (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47689", "contents": "Fairplay (Colorado) Fairplay as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Park County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 724 minsken wenet. Commonskategorii: Fairplay (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47690", "contents": "Holyoke (Colorado) Holyoke as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Phillips County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 2.346 minsken wenet. Commonskategorii: Holyoke (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47691", "contents": "Aspen (Colorado) Aspen as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Pitkin County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 7.004 minsken wenet. Aspen as bekäänd üs wontersport stääd. Commonskategorii: Aspen (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47692", "contents": "Lamar (Colorado) Lamar as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Prowers County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 7.687 minsken wenet. Commonskategorii: Lamar (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47693", "contents": "Pueblo (Colorado) Pueblo as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Pueblo County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 111.876 minsken wenet. Commonskategorii: Pueblo (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47694", "contents": "Meeker (Colorado) Meeker as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Rio Blanco County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 2.374 minsken wenet. Commonskategorii: Meeker (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47695", "contents": "Del Norte (Colorado) Del Norte as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Rio Grande County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 1.458 minsken wenet. Commonskategorii: Del Norte (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47696", "contents": "Steamboat Springs (Colorado) Steamboat Springs as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Routt County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 13.224 minsken wenet. Commonskategorii: Steamboat Springs (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47697", "contents": "Saguache (Colorado) Saguache as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Saguache County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 539 minsken wenet. Commonskategorii: Saguache (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47698", "contents": "Telluride (Colorado) Telluride as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't San Miguel County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 2.607 minsken wenet. Commonskategorii: Telluride (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47699", "contents": "Julesburg (Colorado) Julesburg as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Sedgwick County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 1.307 minsken wenet. Commonskategorii: Julesburg (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "477", "contents": "A Güülbük, (mo.) göölbüker, gööle wipstjart, (go.) göölbök, (wi.) hääwerföögel (Motacilla flava) as en Sjongfögel (Passeriformes) uun't famile faan a Piipern (Motacillidae). Aier faan Cuculus canorus canorus an Motacilla flava- MHNT A bere woort sest, wan a güülbüker kem. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Güülbüker Wikispecies hää en artiikel tu: Güülbüker Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "47700", "contents": "Breckenridge (Colorado) Breckenridge as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Summit County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 5.078 minsken wenet. Commonskategorii: Breckenridge (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47701", "contents": "Cripple Creek (Colorado) Cripple Creek as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Teller County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 1.155 minsken wenet. Commonskategorii: Cripple Creek (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47702", "contents": "Akron (Colorado) Akron as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Washington County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 1.757 minsken wenet. Commonskategorii: Akron (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47703", "contents": "Greeley (Colorado) Greeley as en stääd uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Weld County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 108.795 minsken wenet. Commonskategorii: Greeley (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47704", "contents": "Wray (Colorado) Wray as en gemeen uun a US-bundesstoot Colorado, an ferwaltangsteed faan't Yuma County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 2.358 minsken wenet. Commonskategorii: Wray (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47705", "contents": "Aurora (Colorado) Aurora as en gratstääd uun a US-bundesstoot Colorado, hat leit uun a counties Adams County (Colorado), Arapahoe County (Colorado) an Douglas County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 386.261 minsken wenet. Commonskategorii: Aurora (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47706", "contents": "Lakewood (Colorado) Lakewood as en gratstääd uun a US-bundesstoot Colorado, hat leit uun't Jefferson County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 155.984 minsken wenet. Commonskategorii: Lakewood (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47707", "contents": "Thornton (Colorado) Thornton as en gratstääd uun a US-bundesstoot Colorado, hat leit uun a counties Adams County (Colorado) an Weld County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 141.867 minsken wenet. Commonskategorii: Thornton (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47708", "contents": "Arvada (Colorado) Arvada as en gratstääd uun a US-bundesstoot Colorado, hat leit uun a counties Adams County (Colorado) an Jefferson County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 124.402 minsken wenet. Commonskategorii: Arvada (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47709", "contents": "Westminster (Colorado) Westminster as en gratstääd uun a US-bundesstoot Colorado, hat leit uun a counties Adams County (Colorado) an Jefferson County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 116.317 minsken wenet. Commonskategorii: Westminster (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47710", "contents": "Centennial (Colorado) Centennial as en gratstääd uun a US-bundesstoot Colorado, hat leit uun't Arapahoe County (Colorado). Uun't juar 2020 haa diar 108.418 minsken wenet. Commonskategorii: Centennial (Colorado) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47711", "contents": "Det Chaumont Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Haute-Marne Department. At arrondissement leit uun a mademm faan't department. Det hee 62.253 lidj (2020). Haute-Marne: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47712", "contents": "Det Langres Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Haute-Marne Department. At arrondissement leit uun a süüd faan't department. Det hee 42.789 lidj (2020). Haute-Marne: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47713", "contents": "Det Saint-Dizier Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Haute-Marne Department. At arrondissement leit uun a nuurd faan't department. Det hee 66.756 lidj (2020). Haute-Marne: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47716", "contents": "Cheyenne (Wyoming) Cheyenne as det hoodstääd faan a US-bundesstoot Wyoming an faan't Laramie County (Wyoming). Uun't juar 2020 haa diar 65.132 minsken wenet. Commonskategorii: Cheyenne (Wyoming) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47717", "contents": "Casper (Wyoming) Casper as en stääd uun a US-bundesstoot Wyoming an ferwaltangsteed faan't Natrona County (Wyoming). Uun't juar 2020 haa diar 59.038 minsken wenet. Commonskategorii: Casper (Wyoming) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47718", "contents": "Laramie (Wyoming) Laramie as en stääd uun a US-bundesstoot Wyoming an ferwaltangsteed faan't Albany County (Wyoming). Uun't juar 2020 haa diar 31.407 minsken wenet. Commonskategorii: Laramie (Wyoming) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47719", "contents": "Gillette (Wyoming) Gillette as en stääd uun a US-bundesstoot Wyoming an ferwaltangsteed faan't Campbell County (Wyoming). Uun't juar 2020 haa diar 33.403 minsken wenet. Commonskategorii: Gillette (Wyoming) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47721", "contents": "Rock Springs (Wyoming) Rock Springs as en stääd uun a US-bundesstoot Wyoming an uun't Natrona County (Wyoming). Uun't juar 2020 haa diar 23.526 minsken wenet. Commonskategorii: Rock Springs (Wyoming) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47724", "contents": "Sheridan (Wyoming) Sheridan as en stääd uun a US-bundesstoot Wyoming an ferwaltangsteed faan't Sheridan County (Wyoming). Uun't juar 2020 haa diar 18.737 minsken wenet. Commonskategorii: Sheridan (Wyoming) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47727", "contents": "Green River (Wyoming) Green River as en stääd uun a US-bundesstoot Wyoming an ferwaltangsteed faan't Sweetwater County (Wyoming). Uun't juar 2020 haa diar 11.825 minsken wenet. Commonskategorii: Green River (Wyoming) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47729", "contents": "Evanston (Wyoming) Evanston as en stääd uun a US-bundesstoot Wyoming an ferwaltangsteed faan't Uinta County (Wyoming). Uun't juar 2020 haa diar 11.747 minsken wenet. Commonskategorii: Evanston (Wyoming) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47731", "contents": "Riverton (Wyoming) Riverton as en stääd uun a US-bundesstoot Wyoming an uun't Fremont County (Wyoming). Uun't juar 2020 haa diar 10.682 minsken wenet. Commonskategorii: Riverton (Wyoming) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47733", "contents": "Jackson (Wyoming) Jackson as en stääd uun a US-bundesstoot Wyoming an ferwaltangsteed faan't Teton County (Wyoming). Uun't juar 2020 haa diar 10.760 minsken wenet. Commonskategorii: Jackson (Wyoming) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47735", "contents": "Wat menst dü? Cheyenne (Wyoming), stääd Cheyenne County (Colorado), county Cheyenne Wells (Colorado), stääd Cheyenne (Spriak), hiart tu a Algonkin spriaken"}
{"id": "47737", "contents": "A Makaken (Macaca) san en skööl faan Aaben (Anthropoidea) uun det famile faan a Hünjaaben (Cercopithecidae). Diar hiar ~ 23 slacher tu. M. arctoides – M. assamensis – M. cyclopis – M. fascicularis – M. fuscata – M. hecki – M. leonina – M. leucogenys – M. maura – M. mulatta – M. munzala – M. nemestrina – M. nigra – M. nigriscens – M. ochreata – M. pagensis – M. radiata – M. siberu – M. silenus – M. sinica – M. sylvanus – M. thibetana – M. tonkeana Rhesusaab (Macaca mulatta) Berberaab (Macaca sylvanus), di iansagst slach faan aaben, di wil uun Euroopa lewet. Commonskategorii: Makaken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Makaken"}
{"id": "47739", "contents": "A Mandrilen (Mandrillus) san en skööl faan Aaben (Anthropoidea) uun det famile faan a Hünjaaben (Cercopithecidae). Diar hiar man tau slacher tu. Mandril (M. sphinx) Dril (M. leucophaeus) M. sphinx VU - vulnerable (uun gefoor) M. leucophaeus EN - endangered (trüüwet) Commonskategorii: Mandrilen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mandrilen"}
{"id": "47740", "contents": "A Languuren (Presbytina) wiar en onertriibus faan Aaben (Anthropoidea) uun det famile faan a Hünjaaben (Cercopithecidae). Diar hiar trii sköölen tu. Daalang witj'am, dat jodiar trii sköölen goorei so nai mäenööder san, man jo like enööder. Diaram jaft'at didiar onertriibus eegentelk goorei muar. (Semnopithecus), 8 slacher (Trachypithecus), 20 slacher (Presbytis), 17 slacher Wikispecies hää en artiikel tu: Colobinae"}
{"id": "47743", "contents": "A Maarkaater (Cercopithecini) san en triibus faan Aaben (Anthropoidea) uun det famile faan a Hünjaaben (Cercopithecidae). Diar hiar sääks sköölen mä gud 30 slacher tu. Jo lewe aaltumaal uun Afrikoo süüdelk faan a Sahara. Echt Maarkaater (Cercopithecus), 23 slacher (Allochrocebus), 3 slacher (Chlorocebus), 6 slacher (Allenopithecus nigriviridis) (Miopithecus), 2 slacher (Erythrocebus patas) Commonskategorii: Maarkaater – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Maarkaater"}
{"id": "47746", "contents": "A Echt Maarkaater (Cercopithecus) san en skööl faan Aaben (Anthropoidea) uun det famile faan a Hünjaaben (Cercopithecidae). Diar hiar gud 20 slacher tu. Jo lewe miast üüb buumer uun Afrikoo süüdelk faan a Sahara. C. albogularis – C. ascanius – C. campbelli – C. cephus – C. denti – C. diana – C. doggetti – C. dryas – C. erythrogaster – C. erythrotis – C. hamlyni – C. kandti – C. lhoesti – C. lomamiensis – C. lowei – C. mitis – C. mona – C. neglectus – C. nictitans – C. petaurista – C. pogonias – C. preussi – C. roloway – C. sclateri – C. solatus – C. wolfi Commonskategorii: Echt Maarkaater – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Maarkaater"}
{"id": "47749", "contents": "Det Châlons-en-Champagne Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Marne Department. At arrondissement leit uun a uast faan't department. Det hee 108.609 lidj (2020). Marne: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47753", "contents": "A Berberaab (Macaca sylvanus) of uk Magot as en slach faan aaben (Anthropoidea) uun det skööl faan a Makaken (Macaca). Hi as di iansagst aab, di wil uun Euroopa lewet, fööraal üüb Gibraltaar. Di latiinsk bääftnööm (at epithet) komt faan sylva - walt. A berberaab mei hal uun iake-, tanen- an tseedernbuumer lewe. Commonskategorii: Berberaab – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Berberaab"}
{"id": "47755", "contents": "A Rhesusaab (Macaca mulatta) as en slach faan Aaben (Anthropoidea) uun det skööl faan a Makaken (Macaca). Hi wiar wichtag uun a medesiin, auer mä sin blud ütjfünjen wurden as, dat uk di minsk ünlik bludsköölen hää, an jo en wichtag rol bi't ferarwin spele. Commonskategorii: Rhesusaab – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rhesusaab"}
{"id": "47757", "contents": "A Siamang (Symphalangus syndactylus), ütjspreegen si'a'mang as en slach faan Aaben (Anthropoidea), an di iansagst slach uun det skööl faan a Siamangs (Symphalangus). Hi as di gratst slach uun det famile faan a Gibons (Hylobatidae), an lewet uun Malaysia an Indoneesien Commonskategorii: Siamangs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siamangs"}
{"id": "47760", "contents": "A Nomascus san en skööl faan aaben (Anthropoidea) uun det famile faan a Gibons (Hylobatidae) mä sööwen slacher. Jo lewe aaltumaal uun Wjetnam, Laos an diar ambi. N. concolor – N. hainanus – N. nasutus – N. leucogenys – N. gabriellae – N. siki – N. annamensis Commonskategorii: Nomascus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nomascus"}
{"id": "47761", "contents": "A Hoolock san en skööl faan aaben (Anthropoidea) uun det famile faan a Gibons (Hylobatidae) mä trii ünlik slacher. Jo lewe uun Thailun, Mjanmaar an diar ambi. H. hoolock (green) – H. leuconedys (güül) – H. tianxing (ruad) Commonskategorii: Hoolock – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hoolock"}
{"id": "47763", "contents": "A Letj Gibons (Hylobates) san en skööl faan Aaben (Anthropoidea) uun det famile faan a Gibons (Hylobatidae). Diar hiar njüügen slacher tu, an jo lewe uun Süüduastaasien. H. abbotti (Waast-Borneo) – H. agilis (ruad) – H. albibarbis (ruad) – H. funereus (Uast-Borneo) – H. klossii (brons) – H. lar (green) – H. moloch (güül-green) – H. muelleri (laachtbrün) – H. pileatus (ruusa) Commonskategorii: Letj Gibons – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Gibons"}
{"id": "47768", "contents": "Det Épernay Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Marne Department. At arrondissement leit uun a waast faan't department. Det hee 117.262 lidj (2020). Marne: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47769", "contents": "Det Reims Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Marne Department. At arrondissement leit uun a nuurdwaast faan't department. Det hee 296.749 lidj (2020). Marne: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47770", "contents": "Det Vitry-le-François Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Marne Department. At arrondissement leit uun a süüduast faan't department. Det hee 44.039 lidj (2020). Marne: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47772", "contents": "Det Val-de-Briey Arrondissement, föör 2022 det Briey Arrondissement, as ian faan a arrondissementen uun det Meurthe-et-Moselle Department. At arrondissement leit uun a nuurd faan't department. Det hee 168.299 lidj (2020). Meurthe-et-Moselle: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47774", "contents": "A Callitrichidae of Kralaaben san en famile faan Aaben (Anthropidea) uun det rä faan a Briadnöösaaben (Platyrrhini). Diar hiar son 50 slacher uun aacht sköölen tu. Dialwiis wurd jo uk üs onerfamile Callitrichinae faan a Cebidae uunsen. (Callimico) (Leontopithecus) Triibus (Callitrichini) (Callithrix) (Mico) (Cebuella) Triibus (Saguinini) (Leontocebus) (Saguinus) Commonskategorii: Callitrichidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Callitrichinae"}
{"id": "47776", "contents": "A Aotus of Naachtaaben san det iansagst skööl faan Aaben (Anthropoidea) uun det famile faan a Aotidae. Jo hiar tu a Briadnöösaaben (Platyrrhini), an diar jaft'at son tjiin slacher faan. A. azarae – A. hershkovitzi – A. jorgehernandezi – A. lemurinus – A. miconax – A. nancymae – A. nigriceps – A. trivirgatus – A. vociferans Commonskategorii: Aotus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Aotus"}
{"id": "47778", "contents": "A Atelidae san en famile faan Aaben (Anthropoidea) uun det rä faan a Briadnöösaaben (Platyrrhini). Diar hiar son 23 slacher uun sjauer sköölen tu. Alouatta - Brolaaben A. belzebul – A. caraya – A. coibensis – A. guariba – A. macconnelli – A. nigerrima – A. palliata – A. pigra – A. sara – A. seniculus Ateles - Kläämaaben A. belzebuth – A. chamek – A. fusciceps – A. geoffroyi – A. hybridus – A. marginatus – A. paniscus Brachyteles - Koonkeraaben B. arachnoides - B. hypoxanthus Lagothrix - Olaaben L. cana – L. flavicauda – L. lagotricha – L. lugens – L. poeppigii Commonskategorii: Atelidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Atelidae"}
{"id": "47779", "contents": "A Pitheciidae san en famile faan Aaben (Anthropoidea) uun det rä faan a Briadnöösaaben (Platyrrhini). Diar hiar sääks sköölen uun tau onerfamilin tu. Callicebinae Callicebus Cheracebus Plecturocebus Pitheciinae Pithecia Chiropotes Cacajao Commonskategorii: Pitheciidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pitheciidae"}
{"id": "47781", "contents": "Det Lunéville Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Meurthe-et-Moselle Department. At arrondissement leit uun a süüduast faan't department. Det hee 76.955 lidj (2020). Meurthe-et-Moselle: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47782", "contents": "Det Nancy Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Meurthe-et-Moselle Department. At arrondissement leit uun a maden faan't department. Det hee 418.731 lidj (2020). Meurthe-et-Moselle: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47784", "contents": "A Lemuuren (Lemuriformes) san en dialorder faan Primaaten uun det onerorder faan a Wiatnöösaaben (Strepsirrhini). Diar hiar wel son 100 slacher tu. Lemuroidea kem bluas üüb Madagaskar föör. Lemuroidea, 4-5 familin Cheirogaleidae Daubentoniidae, as ferlicht en aanj dialorder Chiromyiformes Indriidae Lemuridae Lepilemuridae Lorisoidea, 2 familin, san ferlicht en aanj dialorder Lorisiformes Galagidae Lorisidae Commonskategorii: Lemuuren – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lemuuren"}
{"id": "47785", "contents": "A Lorisiformes san en dialorder faan a Primaaten uun det onerorder faan a Wiatnöösaaben (Strepsirrhini). Diar hiar tau familin tu. Dialwiis wurd a Lorisiformes uk man üs en auerfamile Lorisoidea faan a Lemuuren (Lemuriformes) uunsen. Galagidae Lorisidae Commonskategorii: Lorisiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lorisoidea"}
{"id": "47792", "contents": "At Fangerdiart of Aye-Aye (Daubentonia madagascariensis) as en slach faan Primaaten uun det onerorder faan a Wiatnöösaaben (Strepsirrhini). Hat as di iansagst slach uun det dialorder Chiromyiformes. Dialwiis woort hat uk mä tu a Lemuuren (Lemuriformes) tääld. Commonskategorii: Fangerdiart – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fangerdiart"}
{"id": "47793", "contents": "Det Toul Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Meurthe-et-Moselle Department. At arrondissement leit uun a waast faan't department. Det hee 68.605 lidj (2020). Meurthe-et-Moselle: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47794", "contents": "Det Bar-le-Duc Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Meuse Department. At arrondissement leit uun a süüdwaast faan't department. Det hee 57.908 lidj (2020). Meuse: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47795", "contents": "Det Commercy Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Meuse Department. At arrondissement leit uun a süüduast faan't department. Det hee 42.301 lidj (2020). Meuse: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47796", "contents": "Det Verdun Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Meuse Department. At arrondissement leit uun a nuurd faan't department. Det hee 82.792 lidj (2020). Meuse: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47797", "contents": "A Lorisidae of uk Loridae san en famile faan temelk letj Wiatnöösaaben (Strepsirrhini). Jo wurd uk Luiaaben näämd, auer jo so suutjis uun a gang san. Arctocebus A. aureus – A. calabarensis Loris L. lydekkerianus – L. tardigradus Nycticebus N. bancanus - N. bengalensis - N. borneanus - N. coucang - N. kayan - N. pygmaeus - N. javanicus - N. menagensis Perodicticus Perodicticus potto Pseudopotto Pseudopotto martini Commonskategorii: Lorisidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lorisidae"}
{"id": "47799", "contents": "A Galagidae of uk Galagonidae san en famile faan Wiatnöösaaben (Strepsirrhini). Jo lewe uun Afrikoo. Euoticus E. elegantulus - E. pallidus Galago G. senegalensis - G. moholi - G. gallarum - G. matschiei - G. alleni - G. cameronensis - †G. farafraensis - G. gabonensis - G. demidoff - G. thomasi Galagoides G. demidoff - G. thomasi - G. kumbirensis Otolemur O. crassicaudatus - O. monteiri - O. garnettii Paragalago P. cocos - P. granti - P. nyasae - P. orinus - P. rondoensis - P. zanzibaricus Sciurocheirus S. alleni - S. cameronensis - S. gabonensis - S. makandensis Commonskategorii: Galagidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Galagidae"}
{"id": "47801", "contents": "A Cheirogaleidae of Kaatmakis san en famile faan Wiatnöösaaben (Strepsirrhini) uun det dialorder faan a Lemuuren (Lemuriformes). Diar hiar son 40 slacher uun fiiw sköölen tu, diar aaltumaal üüb Madagaskar lewe. Jo san temelk letj an jaage miast am naachtem. Allocebus Allocebus trichotis Cheirogaleus C. andysabini – C. crossleyi – C. grovesi – C. lavasoensis – C. major – C. medius – C. minusculus – C. shethi – C. sibreei – C. thomasi Microcebus M. arnholdi – M. berthae – M. bongolavensis – M. boraha – M. danfossi – M. ganzhorni – M. gerpi – M. griseorufus – M. jollyae – M. lehilahytsara – M. lokobensis – M. macarthurii – M. mamiratra – M. margotmarshae – M. marohita – M. mittermeieri – M. murinus – M. myoxinus – M. ravelobensis – M. rufus – M. sambiranensis – M. simmonsi – M. tanosi – M. tavaratra Mirza M. coquereli – M. zaza Phaner P. electromontis – P. furcifer – P. pallescens – P. parienti Commonskategorii: Cheirogaleidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cheirogaleidae"}
{"id": "47802", "contents": "A Indriidae san en famile faan Wiatnöösaaben (Strepsirrhini) uun det dialorder faan a Lemuuren (Lemuriformes). Diar hiar trii sköölen tu. Avahi A. betsileo – A. cleesei – A. laniger – A. meridionalis – A. mooreorum – A. occidentalis – A. peyrierasi – A. ramanantsoavana – A. unicolor Indri I. indri Propithecus P. candidus – P. coquereli – P. coronatus – P. deckenii – P. diadema – P. edwardsi – P. perrieri – P. tattersalli – P. verreauxi Commonskategorii: Indriidae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Indriidae"}
{"id": "47803", "contents": "A Lemuridae of Gewöönelk Makis san en famile faan Wiatnöösaaben (Strepsirrhini) uun det dialorder faan a Lemuuren (Lemuriformes). Diar hiar son 20 slacher tu. Eulemur E. albifrons – E. cinereiceps – E. collaris – E. coronatus – E. flavifrons – E. fulvus – E. macaco – E. mongoz – E. rubriventer – E. rufifrons – E. rufus – E. sanfordi Hapalemur H. alaotrensis – H. aureus – H. gilberti – H. griseus – H. meridionalis – H. occidentalis Lemur L. catta Prolemur P. simus Varecia V. rubra – V. variegata Commonskategorii: Lemuridae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lemuridae"}
{"id": "47805", "contents": "A Lepilemur san en skööl faan Wiatnöösaaben (Strepsirrhini), an det iansagst skööl uun't famile Lepilemuridae faan a Lemuuren (Lemuriformes). Diar hiar wel 25 slacher tu. Lepilemur L. aeeclis – L. ahmansonorum – L. ankaranensis – L. betsileo – L. dorsalis – L. edwardsi – L. fleuretae – L. grewcockorum – L. hollandorum – L. hubbardorum – L. jamesorum – L. leucopus – L. microdon – L. milanoii – L. mittermeieri – L. mustelinus – L. otto – L. petteri – L. randrianasoloi – L. ruficaudatus – L. sahamalazensis – L. scottorum – L. seali – L. septentrionalis – L. tymerlachsonorum – L. wrightae Commonskategorii: Lepilemur – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lepilemur"}
{"id": "47808", "contents": "Det Épinal Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Vosges Department. At arrondissement leit uun a maden faan't department. Det hee 201.097 lidj (2020). Vosges: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47809", "contents": "Det Neufchâteau Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Vosges Department. At arrondissement leit uun a waast faan't department. Det hee 52.308 lidj (2020). Vosges: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47810", "contents": "Det Saint-Dié-des-Vosges Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Vosges Department. At arrondissement leit uun a uast faan't department. Det hee 108.992 lidj (2020). Vosges: Department in France, citypopulation.de"}
{"id": "47817", "contents": "Wat menst dü ? Ääks tu holt klüüwin Aaks (Technik), at looger faan en wel Aaks (Geometrii), a maden faan en flaak of lif Aaks (Koordinaaten), a maden faan en koordinaatensüsteem Aaks (Plaant), en dial faan en bloos, huar a früchten bi waaks Ääks Aaksen faan en iisenboon Sümetriiaaksen Koordinaatenaaksen Aaksen faan bere, wiaten an roog"}
{"id": "47819", "contents": "Shrewsbury as en stääd uun't regiuun West Midlands uun Ingelun nuurdwaasten faan Birmingham an naibi Wales. Trinjam lääpt a struum Severn. Diar sat at ferwaltang faan't groofskap Shropshire an sant 2009 faan't Shropshire Council. Diar wene gud 70.000 minsken. Flook ferkiarsliinjin luup troch Shrewsbury. Commonskategorii: Shrewsbury – Saamlang faan bilen of filmer Charles Darwin"}
{"id": "4782", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Denemark wiset di code för fiiw regiuunen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Denemark DK), di ööder as di code för at regiuun. Di code as mä ISO 3166-2:2007 faan a 13. Detsember 2007 (iso.org) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "47821", "contents": "Shropshire as en Unitary Authority uun't Groofskap Shropshire uun Ingelun. At ferwaltang sat uun Shrewsbury. Bishop’s Castle Bridgnorth Albrighton Much Wenlock Ludlow Oswestry Shrewsbury Tu't Groofskap Shropshire hiar tau Unitary Authoritys: 1. Shropshire 2. Telford and Wrekin Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Shropshire – Saamlang faan bilen of filmer 52.708055555556-2.7544444444444Koordinaaten: 52° 42′ N, 2° 45′ W"}
{"id": "47825", "contents": "Telford and Wrekin as en Borough an sant 1998 en Unitary Authority uun Ingelun. Hat hiart tu't Regiuun Waast Madlunen. Föör 1998 wiar't en distrikt uun det Groofskap Shropshire. Diar wene son 177.000 minsken. At ferwaltang sat uun Telford. Coalbrookdale Donnington Hadley Ironbridge Madeley Newport Oakengates Telford Wellington Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Telford and Wrekin – Saamlang faan bilen of filmer 52.73-2.49Koordinaaten: 52° 44′ N, 2° 29′ W"}
{"id": "47828", "contents": "Telford as en ploonstääd uun't unitary authority Telford and Wrekin uun a Waast Madlunen. Diar wene 162.300 minsken (Stant: 2009). Telford as iarst uun a 1960er juaren baud wurden Commonskategorii: Telford – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47829", "contents": "Herodot faan Halikarnass(os) (ualgreks Ἡρόδοτος Hēródotos; * 490/480 f.Kr.; † am 430/420 f.Kr.) wiar en greksen skriiwer, geograaf an etnoloog. Sin auerleewert werk san sin njüügen buken faan a 'Histoorien' auer't sääkst an fift juarhunert föör Krast. So hää Herodot a welt sen uun't fift juarhunert föör Krast: Commonskategorii: Herodot – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Herodot (sjiisk) Wikiquote: Herodot (sjiisk) Literatüür faan of auer Herodot uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "47830", "contents": "~ 490 - 480 f.Kr. Herodot faan Halikarnass(os) bäären"}
{"id": "47831", "contents": "~ 430 - 420 f.Kr. Herodot faan Halikarnass(os) stürwen"}
{"id": "47832", "contents": "Herefordshire [ˈhɛɹɪfədʃə] as en Groofskap an en Unitary Authority uun't Regiuun West Midlands uun Ingelun. Diar wene 192.000 minsken (Stant:2018). Herfefordshire leit naibi Wales. Commonskategorii: Herefordshire – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Herefordshire (sjiisk) 52.116666666667-2.7666666666667Koordinaaten: 52° 7′ N, 2° 46′ W"}
{"id": "47833", "contents": "Hereford [ˈherifəd] (waliisisk: Henffordd) as en stääd an en city uun a Waast Madlunen (Regiuun) faan Ingelun, naibi Wales. Diar sat at ferwaltang faan't unitary authority Herefordshire. Uun Hereford woort det Hereford-Beest aptaanj. Det regiuun as uk bekäänd för't büürin mä aapler. Commonskategorii: Hereford – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Hereford (sjiisk)"}
{"id": "47835", "contents": "Stoke-on-Trent (stəʊk ɒn trɛnt, of kurt Stoke) as en stääd, en city an en unitary authority uun't groofskap Staffordshire, Waast Madlunen (Regiuun) (Ingelun). Stoke wiar bekäänd för't maagin faan pottjüch. Mid 2020 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Stoke-on-Trent – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47836", "contents": "Stafford as en stääd an en distrikt uun't Groofskap Staffordshire uun Ingelun, an uk at ferwaltangsteed. Hat leit uun Regiuun Waast Madlunen. Diar wene 68.472 minsken (Stant:2011). Tu a distrikt Borough of Stafford hiar bütj det stääd Stafford uk noch a stääden Barlaston, Eccleshall, Gnosall an Stone. Diar wene son 124.000 minsken. Commonskategorii: Stafford – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47839", "contents": "Pottjüch as en ütjdruk för krööger, poten an dasker uun a hüshual. Uun't jindial to portselaan as pottjüch grööwer an flooksis salew maaget. För't maagin faan pottjüch wurd tuun, silikaaten (feldspaat) an kalk brükt. Pottjüch faan't stiantidj Tau krööger faan't madelääler, Hamborag, ~ 1200–1400 e.Kr. Dask faan Staffordshire, ~ 19. juarhunert Pottjüch tu sauen, ~ 1910 Commonskategorii: Pottjüch – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47840", "contents": "A Tentaculata san en klas faan Rabglaagen (Ctenophora), diar tentaakeln haa. A wedenskaplidj san ei gans ians diarauer, of jo würelk aaltumaal tu ian klas hiar. Cyclocoela Cambojiida - Cestida - Cryptolobiferida - Ganeshida - Lobata - Thalassocalycida Typhlocoela Cydippida - Platyctenida Commonskategorii: Tentaculata – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tentaculata"}
{"id": "47841", "contents": "A Nuda of uk Atentaculata san en klas faan Rabglaagen (Ctenophora), an jo haa uun't jindial tu a Tentaculata nian tentaakeln. Diar jaft'at man tau sköölen faan. Beroida Beroidae Beroe – Neis Commonskategorii: Nuda – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nuda"}
{"id": "47842", "contents": "A Opisthokonta san en nei superskööl faan a Eukariooten (Eukaryota), det ment faan labenen mä en selkial. Animalia (Diarten) Fungi (Swaampen) an stam Choanozoa stam Microsporidia Holozoa Filasterea Ichthyosporea Aphelidea Corallochytrium Choanomonada Metazoa (Echt Diarten) Nucletmycea Nuclearia Fonticula Rozella Fungi (Swaampen) Commonskategorii: Opisthokonta – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Opisthokonta"}
{"id": "47846", "contents": "Portselaan as en fiin pottjüch. Uunsteed faan tuun woort kaoliin nimen, am portselaan tu maagin. Det as fiiner, an woort harder üs tuun. Det konst, portselaan tu maagin, kaam faan Sjiina. An Marco Polo hää det mä tu Euroopa broocht. Waas faan a Ming tidj uun Sjiina ~1402-1424 Napoleon I., Biskuitportselaan, 1811 Ingelsk portselaan, ~ 1870 Portselaan faan Meißen, ~ 1900 Konstelk tes Commonskategorii: Portselaan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47849", "contents": "Kaoliin as en fiin, witj stianang, diar för portselaan brükt woort. Diaram het hat uk portselaaneerd of witj tuuneerd. Üüb ingelsk het hat China Clay, auer uun Sjiina tuiarst portselaan maaget wurden as. Uun Kaoliin as fööraal Kaoliniit, det as en silikaat. Det wurd Kaoliin (sjineesk 高嶺土 / 高岭土, Pinyin gāolǐngtǔ eerd faan Gaoling) komt faan di sjineesk saarepnööm Gaoling uf. Det saarep leit uun't prowins Jiangxi. Kaoliin komt üüb a hialer welt föör, uk üüb Sal uun't klaf faan Muasem . Commonskategorii: Kaoliin – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47850", "contents": "Feldspaat as en ütjdrük för en hialer rä silikaaten mä det algemian formel (Ba,Ca,Na,K,NH4,Sr)•(Al,Fe3+,B,Si)4•O8. Mä jodiar elementen kön flook ünlik slacher faan feldspaat entstun. T.b. Albiit Na•AlSi3•O8 . Albiit En gemiansoom eegenskap faan Feldspaat mineraalen as, dat'am jo apsplitj koon, an flooken san en betj trochsichtag. A klöören hinge diarfaan uf, hük elementen bedialagt san. At miast stianang üüb a eerd as Feldspaat. Fünjen uun Brasiilien Kreeta Argentiinien Commonskategorii: Feldspaat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47853", "contents": "Kaoliniit as en mineraal an hiart tu a silikaaten. Hat komt aueraal üüb a eerd föl föör. Kaoliniit as en cheemisk ferbinjang efter det formel Al4[(OH)8|Si4O10]. Hat as en tuunmineraal an komt üs stianang Kaoliin föör. Det as miast witj, koon oober uk en betj skemre efter ruad, brün of blä. At sachthaid faan Kaoliniit leit bi 2,61 bit 2,68 g/cm³. Oner weeder woort hat wok an koon ferfuremt wurd. Di nööm komt faan't saarep 高嶺 Gaoling uun Sjiina uf. Diar as mä Kaoliin wel tuiarst portselaan maaget wurden. Diarföör hed a minsken ianfacher pottjüch. Kaoliin as uk al iarer brükt wurden, am papiir tu maagin. Oober iarst am't juar 700 küd a minsken oonker mä sok huuch tempratuuren maage. Iarst bi son 1450 graad began Kaoliniit an Feldspaat tu fergloosin. Auer juarhunerten wiar portselaan wel at wichtagst hanelswaar för Sjiina. Commonskategorii: Kaoliniit – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47857", "contents": "Rex Todhunter Stout (* 1. Deetsember 1886 uun Noblesville, Indiana; † 27. Oktuuber 1975 uun Danbury, Connecticut) wiar en US-ameerikoons skriiwer. Hi wurd bekäänd troch sin kriminaalromoonen auer a priwootdetektiif Nero Wolfe. Commons: Rex Stout – Saamling faan biljen of filmer"}
{"id": "47863", "contents": "At Madlunsia Mandariin (Citrus × deliciosa) as en buum an en Citrusfrücht (Citrus) uun det famile faan a Winrütjplaanten (Rutaceae). Hat as ans iinkrüsagt wurden faan't Mandariin (Citrus reticulata) an't Pampelmuus (Citrus maxima) uun't ääder 19. juarhunert. Det witj daalang oober näämen muar so rocht. Tuiarst as hat uun Itaalien aptaanj wurden, hää daalang oober nian grat bedüüdang muar, auer hat ei nooch frücht drait. Üüb a ööder sidj as hat temelk robust, an woort diaram hal uun a bio büürerei brükt. Faan detdiar suurt san oober weder ööder krüsangen aptaanj wurden, t.b. at Klementiin (Citrus clementina). Avana Emperor Yousef Effendi Comuna/Commune Natal (Meksiko) Paterno Willowleaf (USA) Setubalense Commonskategorii: Mandariinen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mandariinen"}
{"id": "47864", "contents": "At Pomeelo as en suurt faan Citrusfrüchten. Hat as eegentelk en Pampelmuus (Citrus maxima), diar mä en Grapefruit (Citrus × paradisi) krüsagt wurden as. Commonskategorii: Pomeelo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47865", "contents": "Danbury as en steed uun Fairfield County, Connecticut. At steed leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 84.694 lidj (2019). Rex Stout (1886-1975), skriiwer. USA: Connecticut, citypopulation.de"}
{"id": "47866", "contents": "Orodara Orodara as en stääd an en department uun Burkiina Faaso naibi Maali. Hat as prowinshoodstääd faan't prowins Kénédougou uun't regiuun Hauts-Bassins. Diar wene 30.332 minsken (Stant: 2006). Uun Orodara wurd föl Mangos an Aapelsiinen aptaanj. Commonskategorii: Orodara – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47868", "contents": "A Anacardiaceae san en plaantenfamile uun det order faan a Siapenbuumer (Sapindales). Diar hiar son 70 bit 82 sköölen tu. Enkelt slacher haa früchten, diar'am iidj koon. Abrahamia – Actinocheita – Allospondias – Amphipterygium – Anacardium – Androtium – Antrocaryon – Apterokarpos – Astronium – Attilaea – Baronia – Blepharocarya – Bonetiella – Bouea – Buchanania – Campnosperma – Campylopetalum – Cardenasiodendron – Choerospondias – Comocladia – Cotinus – Cyrtocarpa – Dobinea – Dracontomelon – Drimycarpus – Ebandoua – Euleria – Euroschinus – Faguetia – Fegimanra – Gluta – Haematostaphis – Haplorhus – Harpephyllum – Heeria – Holigarna – Koordersiodendron – Lannea – Laurophyllus – Lithraea – Loxopterygium – Loxostylis – Malosma – Mangifera – Mauria – Melanochyla – Melanococca – Metopium – Micronychia – Montagueia – Mosquitoxylum – Myracrodruon – Nothopegia – Ochoterenaea – Operculicarya – Orthopterygium – Ozoroa – Pachycormus – Parishia – Pegia – Pentaspadon – Pistacia – Pleiogynium – Poupartia – Poupartiopsis – Protorhus – Pseudosmodingium – Pseudospondias – Rhodosphaera – Rhus – Schinopsis – Schinus – Sclerocarya – Searsia – Semecarpus – Smodingium – Solenocarpus – Sorindeia – Spondias – Swintonia – Tapirira – Thyrsodium – Toxicodendron – Trichoscypha Commonskategorii: Anacardiaceae – Saamlang faan bilen"}
{"id": "47871", "contents": "A Mangos (Mangifera) san en plaantenskööl uun det order faan a Siapenbuumer (Sapindales). Diar jaft'at en hialer rä slacher faan. A wichtagst as di slach Mango (Mangifera indica). M. acutigemma – M. altissima – M. andamanica – M. applanata – M. austroindica – M. blommesteinii – M. bompardii – M. bullata – M. caesia – M. caloneura – M. campnospermoides – M. camptosperma – M. casturi – M. cochinchinensis – M. collina – M. decandra – M. dewildei – M. dongnaiense – M. duperreana – M. flava – M. foetida – M. gedebe – M. gracilipes – M. griffithii – M. havilandi – M. indica – M. inocarpoides – M. khasiana – M. khoonmengiana – M. lagenifera – M. lalijiwa – M. linearifolia – M. longipes – M. macrocarpa – M. magnifica – M. mariana – M. merrillii – M. minor – M. minutifolia – M. monandra – M. nicobarica – M. odorata – M. orophila – M. pajang – M. paludosa – M. parvifolia – M. pedicellata – M. pentandra – M. persiciforma – M. pseudoindica – M. quadrifida – M. reba – M. rubropetala – M. rufocostata – M. similis – M. subsessilifolia – M. sulavesiana – M."}
{"id": "47873", "contents": "At Mango (Mangifera indica) as en frücht an en plaantenslach uun det order faan a Siapenbuumer (Sapindales). A Mangobuum leewert oobst an plaantenööle, an woort uk uun a medesiin brükt. Commonskategorii: Mango – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mango Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "47874", "contents": "A Cashews (Anacardium) san en plaantenskööl uun det order faan a Siapenbuumer (Sapindales). Diar jaft'at son 20 slacher faan. A wichtagst as det Cashewnöd (Anacardium occidentale). A. amapaense – A. amilcarianum – A. brasiliense – A. caracolii – A. corymbosum – A. curatellifolium – A. excelsum – A. fruticosum – A. giganteum – A. humile – A. kuhlmannianum – A. microsepalum – A. nanum – A. negrense – A. occidentale – A. othonianum – A. parvifolium – A. rondonianum – A. spruceanum – A. tenuifolium Commonskategorii: Cashews – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cashews"}
{"id": "47876", "contents": "A Cashewbuum ([ˈkɛʃu], Anacardium occidentale) as en plaantenslach uun det order faan a Siapenbuumer (Sapindales). Hi wääkst uun a troopen. Sin früchtstianer wurd üs Cashewnöden ferkääft. Det san eegentelk nian nöden, oober jo like nöden. Buum Früchten Stianer (\"nöden\") Commonskategorii: Cashews – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cashews"}
{"id": "47878", "contents": "Houndé Houndé as en gemeen an en department uun Burkiina Faaso. Hat as prowinshoodstääd faan't prowins Tuy uun't regiuun Hauts-Bassins. Diar wene 72.723 minsken (Stant: 2006). Commonskategorii: Houndé – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47880", "contents": "Dubai as ian faan a sööwen Ferianagt Araabisk Emiraaten (FAE). Diar wene knaap 3,5 miljoon minsken (Stant:2021). At emiraat lewet fööraal faan di ferkuup faan eerdööle. Hoodstääd as Dubai-Stääd, diar di gratst dial faan't emiraat ütjmaaget. Flag Woopen Huuchhüsang Commonskategorii: Dubai (Emiraat) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47882", "contents": "A FAE-Dirham of ianfach Dirham as at münt faan a Ferianagt Araabisk Emiraaten. Hi as ferbünjen mä a US-Dooler. Ään Dirham (Dh) hää 100 Fils. Amtelk ufkörtang efter ISO 4217 as AED. Commonskategorii: FAE Dirham – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47886", "contents": "A Biebersteinia san det iansagst plaantenskööl uun det famile Biebersteiniaceae. Diar jaft'at sjauer slacher faan. Jo hiar tu a Siapenbuumer (Sapindales) an waaks uun Aasien. B. heterostemon B. multifida B. odora B. orphanidis Commonskategorii: Biebersteinia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Biebersteinia"}
{"id": "47889", "contents": "A Kirkia san det iansagst plaantenskööl uun't famile Kirkiaceae. Diar hiar sääks slacher tu. Jo waaks uun't süüdelk Afrikoo an üüb Madagaskar. K. acuminata K. burgeri K. dewinteri K. leandrii K. tenuifolia K. wilmsii Commonskategorii: Kirkia – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kirkia"}
{"id": "47891", "contents": "A Nitrariaceae san en plaantenfamile uun't order faan a Siapenbuumer (Sapindales). Malacocarpus M. crithmifolius Nitraria N. billardierei – N. retusa – N. schoberi – N. sibirica Peganum P. harmala – P. mexicanum – P. multisectum – P. nigellastrum Tetradiclis T. tenella Commonskategorii: Nitrariaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nitrariaceae"}
{"id": "47894", "contents": "A Bateresken (Simaroubaceae) san en grat plaantenfamile uun det order faan a Siapenbuumer (Sapindales). Jo waaks fööraal uun a troopen. Ailanthus – Amaroria – Brucea – Castela – Eurycoma – Gymnostemon – Hannoa – Homalolepis – Iridosma – Leitneria – Nothospondias – Odyendea – Perriera – Picrasma – Picrolemma – Pierreodendron – Quassia – Samadera – Simaba – Simarouba – Soulamea Commonskategorii: Simaroubaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Simaroubaceae"}
{"id": "47897", "contents": "A Myrrhebuum as en plaantenslach uun det famile faan a Balsambuumer (Burseraceae). Hi wääkst uun Uastafrikoo an uun't süüdelk Araabien. Faan sin buumharts woort Myrrhe wonen. Commonskategorii: Myrrhebuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Myrrhebuum"}
{"id": "47901", "contents": "Boswellia sacra as en plaantenslach uun det famile faan a Balsambuumer (Burseraceae). Faan sin buumharts woort Weihrauch (lat. Olibanum) wonen. Commonskategorii: Boswellia sacra – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Boswellia sacra"}
{"id": "47905", "contents": "Adschmaan (üüb Araabsk: إمارة عجمان Imārat ‘Ajmān [ʔɪmaːra(t) ʕaʤmaːn]) as ian faan dön sööwen emiraaten faan dön Ferianigt Araabsk Emiraaten. Det hee 206.997 lidj (2005). At hoodsteed faan’t emiraat as Adschmaan. United Arab Emirates, citypopulation.de"}
{"id": "47909", "contents": "At Poncirus trifoliata of uk Triibleedrag Aapelsiin as di iansagst plaantenslach uun det skööl Poncirus faan a Winrütjplaanten (Rutaceae). Hat komt eegentelk faan Nuurdsjiina an Jaapan, an liket en Citrusplaant. Hat koon muar kol uf üs Citrusplaanten, an woort diaram hal iinkrüsagt. Bloos Frücht Wan Poncirus trifoliata mä Citrusplaanten krüsagt woort, komt diarbi en suurt faan × Citroncirus ütj: mä Aapelsiin: Citrange mä Grapefruit of Pomeelo: Citrumelo mä Sitroon: Citremon mä Bateraapelsiin: Citradia mä Mandariin: Citrandariin Citrange Commonskategorii: Triibleedrag Aapelsiin – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Triibleedrag Aapelsiin"}
{"id": "47912", "contents": "Bio büürerei of uk alternatiif büürerei as en oort an wiis, büürerei tu bedriiwen. Diarbi skal a amwelt skuanet wurd, a tiiren skel mögels natüürelk häälen wurd, an at produksion skal mögels üüb aanj grünlaagen waaks (kreisluupwiartskap). Sant 1991 woort faan a EU fäästlaanj, hü en bedriif feerd wurd skal, amdat hi ham 'bio' nääm mut. Tuleetst san a föörskraften uun't juar 2022 auerwerket wurden. A bio büürsteeden uun Sjiisklun haa jo tu flook ferbanter tuupslööden: Commonskategorii: Bio büürerei – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47914", "contents": "Amsterdam Amsterdam as e hoodstää foon e Neederlönje. E stää läit önjt weesten foont lönj, önj e Prowins Nordholönj. E stää heet foole kanoole. Dåt heet 1.114.745 inboogere (2018). Amsterdam heet mör as 100 km foon kanoole (aw Neederlönjsch: grachten), amenbai 90 ailönje an 1500 brue. Da trii grutste kanoole, Herengracht, Prinsengracht än Keizersgracht, önjt 17. iirhunert grääwen, mååge bälte am dåt ålst diilj foon e stää. E stää Amsterdam heet 9 stäädiile: Centrum Noord Oost West Nieuw-West Weesp Westpoort Zuid Zuidoost Netherlands: Major Urban Centers, citypopulation.de"}
{"id": "47915", "contents": "En Kreisluupwiartskap (faan ingelsk: circular economy) as en wiartskapsfurem, wat diar üüb aachtet, dat mä't materiool sünag amgingen woort, an mögels niks wechsmeden woort. Sodenang skuanet hat a amwelt. Fööraal gongt'at diaram, dat produkten mögels loong hual, an dat jo uk klütjet wurd kön, wan's ans uunstaken gung. Ual kroom woort ei ferbraand of deponiaret, man weder apwerket (\"recycelt\"). At jindial as lineaar wiartskap, wat leewen nei grünjmaterioolen brükt, an tu muar an muar uffaal feert. Uun ualang tidjen as goorniks wechsmeden wurden, ales küd noch ans brükt wurd. Det wechsmitjen begand iarst mä't apkemen faan a industrii so am't juar 1800. Dat det ei gud as, haa a minsken iarst aanj faan 20. juarhunert begreben. Di ingelsk ütjdruk 'circular economy' jaft'at iarst sant ~ 1990. At kreisluupwiartskap woort oober uk kritisiaret, auer det apwerkin faan uffaal flooksis föl muar energii brükt, üs det nei produksion. Commonskategorii: Kreisluupwiartskap – Saamlang faan bilen of filmer Skramel Skramelnumern"}
{"id": "47916", "contents": "Mors (uk Morsø of Morsland) as en eilun uun a Limfjord uun Nuurdjütlun. A huuchst berag diar as a Salgerhøj mä en hööchde faan 89 m. Hodstääd as Nykøbing Mors. Diar sat at ferwaltang faan't Morsø Komuun (Regiuun Nordjylland). Bjergby Blidstrup Centrum Elsø Erslev Ejerslev Flade Fredsø Frøslev Hvidbjerg Karby Ljørslev Lødderup Nykøbing Mors Rakkeby Redsted Sejerslev Sillerslev Solbjerg Sundby Sønder Dråby Thorup Torp Tæbring Tødsø Vejerslev Vester Assels Vester Jølby Vils Ørding Øster Assels Øster Jølby Commonskategorii: Mors – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47923", "contents": "Athen Athen as e hoodstää foon Griikenlönj. E stää läit önjt söödååsten foon e fååstewål. Dåt hee 3.146.166 inboogere. Greece: Regions and Agglomerations, citypopulation.de"}
{"id": "47929", "contents": "Ünkrüüs san plaanten üüb ääkerlun, greenlun of uun guarder, wat diar ei henhiar. Sodenang san jo nian kategorii efter a betiaknangen faan a biologii. Daalang snaaket'am uk flooksis faan wilkrüüs, auer't jo eegentelk goor nian ünkrüüs jaft. An ünkrüüsen san uk ei ünbedingt krüüsag plaanten, det koon uk gäärs of möösk wees. Uun guarder woort miast mä kääksen an riiwen jüdet, üüb ääkerlun oober mä herbitsiiden, an jo san en beläästang för't grünjweeder. Diaram woort daalang föl spikeliaret, fööraal uun a bio büürerei, hü'm det ünkrüüs üüb natüürelk wai luas woort. Hat jaft nemelk uuntesken al superkrüüsen, diar dü uk mä herbitsiiden ei muar luas woorst. Commonskategorii: Ünkrüüs – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47930", "contents": "Ääkerlun of ianfach Fial as en stak lun, huar mä büüret woort. Hat woort brükt, amdat fialfrüchten waaks kön. Det wurd ääker as nai mä ualhuuchsjiisk ackar of acchar, an mä ualingelsk æcer. Uun ingelskspreegen lunen woort det wurd acre uk brükt üs miat för en areaal: 1 acre ≈ 4067 kwadrootmeetern ≈ 0,4 hektaar. Uk uun greks agrós an latiinsk ager komt det wurd föör. Faan ~ 17 miljoon hektaar büürlun uun Sjiisklun woort üüb ~ 12 miljoon hektaar ääkert mä ~ 6 miljoon hektaar kurn an ~ 3 miljoon hektaar raps. Commonskategorii: Ääkerlun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47931", "contents": "Andorra la Vella Andorra la Vella as e hoodstää an uk en schöspel (parròquia) foon Andorra. E stää läit önjt sööden foont lönj, bai di Gran Valira Struum. Dåt heet 20.088 inboogere. Andorra la Vella läit önj en dool önj e Pyreneen. Et jaft trii struumer, wat önjt dool luupe: da Valira del Nord än Valira d'Orient Struume, wat önjt norden foon e stää ferbine än di Gran Valira Struum mååge. At jaft uk di Madriu, wat in önj di Valira Orient önjt ååsten foon e stää låpt. Di grutste bärj önj e schöspel as e Serra d'Enclar (2316 m), wat önjt weesten foon e stää stoont. Andorra, citypopulation.de"}
{"id": "47933", "contents": "A Dodekanes (faan ualgreks δώδεκα dodeka ‚twaalew‘ an νήσος nēsos ‚eilun‘) as en skööl faan eilunen uun't uastelk Ägäis. Jo hiar tu't Süüd-Egeeis (Regiuun). Di nööm ment 'twaalew eilunen', diar lei oober son 160 eilunen, huar 25 faan bewenet san. Daalang san jo iindiald tu 15 gemeenen: Greks Natsional Statistik (ΕΣΥΕ) Iinwenertaalen 2010 efter det nei ferwaltangstruktuur Programma Kallikratis Commonskategorii: Dodekanes – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Dodekanes (sjiisk)"}
{"id": "47934", "contents": "A Süüdelk Sporaaden san en skööl faan a eilunen uun a uastelk Ägäis. Det san fööraal a Dodekanes eilunen, an do noch enkelt öödern. Det san uun't gehial 170 eilunen, diar san 30 faan bewenet. Dodekanes an: Ikaria Samiopoula Samos Fourni"}
{"id": "47935", "contents": "A Nuurdelk Sporaaden (greks Βόρειες Σποράδες) san en skööl faan eilunen uun't Ägäisk Sia. Diar wene man son 16.000 minsken. Jo hiar tu Thessaalien (Regiuun) üs regiunaal ianhaid. Bluas Skyros hiart tu Madel-Grichenlun. A sjauer gratst eilunen Skiathos, Skopelos, Alonnisos und Skyros nem alian al son 97% faan't lunflaak iin. Do san diar noch 122 letjer eilunen, huar knaap hoker wenet. Wikivoyage Raisfeerer: Nuurdelk Sporaaden (sjiisk)"}
{"id": "47937", "contents": "A Kyklaaden (greks Κυκλάδες) san en skööl faan eilunen uun't süüdelk Ägäis. Jo san en swaarpont faan a fräämenferkiar uun Grichenlun. A Kyklaaden hiar tu't Süüd-Egeeis (Regiuun). Amorgos Anafi Andros Andiparos Delos Donousa Folegandros Gyaros Ios Iraklia Kato Koufonisi Kea Keros Kimolos Kythnos Makronisos Milos Mykonos Naxos Paros Pano Koufonisi Polyegos Rinia Santorin (Thira/Thera) Schinoussa Serifos Sifnos Sikinos Syros Thirasia Tinos Commonskategorii: Kyklaaden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47938", "contents": "A Saroonisk Eilunen (greks Νησιά του Αργοσαρωνικού, Nisiá tou Argosaronikoú) san en skööl faan eilunen uun't waastelk Ägäis naibi Atheen. Jo hiar tu't Attika (Regiuun). Salamis (91,503 km²) Ägina (77,014 km²) Angistri (11,732 km²) Methana (50,16 km², Hualeweilun) Hydra (49,586 km²) Poros (22,841 km²) Spetses (20,263 km²) Dokos (13,537 km²) Commonskategorii: Saroonisk Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Saroonisk Eilunen (sjiisk)"}
{"id": "47940", "contents": "Larisa (üüb Greks: Λάρισα Lárisa) as det füftgratst steed uun Grekenlun. At steed leit uun a nuurd faan't lun. Det hee 144.651 lidj (2011). Det as at hoodsteed faan det Thessaalien Regiuun. Greece: Regions and Agglomerations, citypopulation.de Commons: Larisa – Saamling faan biljen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Larisa (tjiisk)"}
{"id": "47945", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Bild fehlt Kythira [ˈkʲiθira] (greks Κύθηρα) as en greks eilun süüden faan a Peloponnes. Hat hiart tuup mä't naibereilun Andykythira tu't Attika (Regiuun). Det eilun as böös skraal, diaram san flook iinwenern ütjwaanert tu Austraalien. Waasten faan't eilun woort at sia böös jip, diar leit mä't Calypsojip at jipst steed faan't hialer Madlunsia. Commonskategorii: Kythira – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kythira (sjiisk)"}
{"id": "47946", "contents": "Volos (üüb Greks: Βόλος Vólos) as det seekstgratst steed uun Grekenlun. At steed leit uun a uast faan't lun, uun det Thessaalien Regiuun. Det hee 130.094 lidj (2011). Greece: Regions and Agglomerations, citypopulation.de Commons: Volos – Saamling faan biljen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Volos (tjiisk)"}
{"id": "47948", "contents": "Kastelorizo (greks Καστελλόριζο, itajeensk Castelrosso „ruad kastel“) as en greks eilun uun't uastelk Madlunsia, man trii kilomeetern föör't küst faan a Türkei. Hat as gud njüügen kwadrootkilomeetern grat, an hiart tuup mä enkelt letjer eilunen tu't gemeen Megisti. A huuchst toop diar as a berag Vigla mä en hööchde faan 273 meetern. Kastelorizo woort noch mä tu a Dodekanes tääld, uun't Süüd-Egeeis (Regiuun). Commonskategorii: Kastelorizo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kastelorizo (sjiisk)"}
{"id": "47949", "contents": "Chania (üüb Greks: Χανιά Chaniá) as det aachstgratst steed uun Grekenlun. At steed leit üüb de nuurdwaasteeg faan't eilun Kreeta. Det hee 88.525 lidj (2011). Greece: Regions and Agglomerations, citypopulation.de Commons: Chania – Saamling faan biljen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Chania (tjiisk)"}
{"id": "4795", "contents": "Vorlage:Infobox Ort in Dänemark/Wartung/Fläche fehltVorlage:Infobox Ort in Dänemark/Wartung/Höhe fehlt Gråsten [gʀɔˈsdeːʔn] (sjiisk: Gravenstein) as en stääd mä 4274 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2022) uun Denemark bi't Nybøl Nor. Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BY1: Folketal pr. 1. januar fordelt på byer (däänsk) Commonskategorii: Gråsten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47951", "contents": "A Uastägäisk Eilunen san en skööl faan greks eilunen uun't uastelk Ägäis föör't waastküst faan a Türkei. Jo hiar tu't Nuurd-Egeeis (Regiuun). Faan nuurd tu süüd: Lesbos Regiuun Chios: Chios Inousses Psara an Andipsara Regiuun Samos: Samos an Samiopoula Fourni an Thymena Ikaria an do noch en hialer rä letjer eilunen."}
{"id": "47952", "contents": "A Nuurdägäisk Eilunen san en skööl faan greks eilunen uun nuurdelk Ägäis. Faan nuurd tu süüd: Uun Makedoonien: flook letj eilunen föör Chalkidiki mä Amouliani an Drenia Xeronisi Thasos an Thasopoula uun Thrakien: Samothraki an Ladoxera uun't Nuurd-Egeeis (Regiuun): Limnos Agios Efstratios an do noch flook letjer eilunen. Tu a Türkei hiar tau eilunen muar uun detdiar regiuun: Gökçeada an Bozcaada Commonskategorii: Nuurdägäisk Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Nuurdägäisk Eilunen (sjiisk)"}
{"id": "47959", "contents": "Korfu (greks Κέρκυρα [ˈkʲɛrkʲira]) as mä en grate faan 585 kwadrootkilomeetern det sööwenstgratst greks eilun uun't nuurdwaasten faan't lun. Faan diar san't man muar 100 km tu Itaalien. Uun Korfu-Stääd sat at ferwaltang faan a Ionisk Eilunen (Regiuun). Commonskategorii: Korfu – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Korfu (sjiisk)"}
{"id": "47960", "contents": "Majuro Majuro ([maˈd͜ʒuːro], marshalleesk Mājro) as at hoodstääd faan a Marshall Eilunen. Diar wene gud 23.000 minsken (2021). Hat leit üüb't Majuro Atol. Commonskategorii: Majuro – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47963", "contents": "w1 At Ratak Keed as en skööl faan atolen uun a Pasiifik. Hat maaget di uastelk dial faan a Marshall Eilunen ütj. Det wurd Ratak komt faan't marshalleesk spriak an ment huar a san apgongt (uast). Üüb jodiar letj eilunen wene son 34.000 minsken, muar üs a heleft üüb't Majuro Atol, at hoodstääd faan a Marshall Eilunen. enkelt eilunen: Jemo Mejit atolen: Ailuk Arno Aur Bikar Bokak Erikub Knox Likiep Majuro Maloelap Mili Toke Utirik Wotje Ralik Keed"}
{"id": "47966", "contents": "w1 At Ralik Keed as en skööl faan atolen uun a Pasiifik. Hat maaget di waastelk dial faan a Marshall Eilunen ütj. Det wurd Ralik komt faan't marshalleesk spriak an ment huar a san onergongt (waast). Üüb jodiar letj eilunen wene son 21.000 minsken. Üüb a atolen Bikini an Eniwetok haa a Amerikoonern uun a 1940er an 1950er juaren atoombomben testet. Diaram wene diar uk daalang noch nian minsken muar. enkelt eilunen: Jabwot Kili Lib atolen Ailinginae Ailinglaplap Bikini Ebon Eniwetok Jaluit Kwajalein Lae Namorik Namu Rongerik Rongelap Ujae Ujelang Wotho Ratak Keed"}
{"id": "47972", "contents": "A Düüsenbleedplaanten (Haloragaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Stianbreegern (Saxifragales). Diar hiar son 145 slacher tu. Glischrocaryon Gonocarpus Haloragis Haloragodendron Laurembergia Meziella Myriophyllum (Düüsenbleeden) Proserpinaca Trihaloragis Commonskategorii: Düüsenbleedplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Düüsenbleedplaanten"}
{"id": "47976", "contents": "A Hamamelisplaanten of uk Troolnöden (Hamamelidaceae) san en plaantenfamile uun't order faan a Stianbreegern (Saxifragales). Enkelt slacher wurd uun a medesiin brükt. Onerfamilin: Disanthoideae – Exbucklandioideae – Hamamelidoideae – Mytilarioideae Sköölen: Chunia – Corylopsis – Dicoryphe – Disanthus – Distyliopsis – Distylium – Embolanthera – Eustigma – Exbucklandia – Fortunearia – Fothergilla – Hamamelis – Loropetalum – Maingaya – Matudaea – Molinadendron – Mytilaria – Neostrearia – Noahdendron – Ostrearia – Parrotia – Parrotiopsis – Rhodoleia – Sinowilsonia – Sycopsis – Trichocladus Commonskategorii: Hamamelisplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hamamelisplaanten Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "47979", "contents": "A Stianbreegplaanten (Saxifragaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Stianbreegern (Saxifragales). Triibuus: Astilbeae – Boykinieae – Cascadieae – Chrysosplenieae – Darmereae – Heuchereae – Leptarrheneae – Micrantheae – Saniculiphylleae – Saxifrageae Sköölen: Asimitellaria – Astilbe – Astilboides – Bensoniella – Bergenia – Bolandra – Boykinia – Brewerimitella – Cascadia – Chrysosplenium – Conimitella – Darmera – Elmera – Hemieva – Heuchera – Hieronymusia – Jepsonia – Leptarrhena – Lithophragma – Micranthes – Mitella – Mitellastra – Mukdenia – Oresitrophe – Ozomelis – Pectiantia – Peltoboykinia – Rodgersia – Saniculiphyllum – Saxifraga – Saxifragodes – Saxifragopsis – Spuriomitella – Suksdorfia – Sullivantia – Tanakaea – Telesonix – Tellima – Tetilla – Tiarella – Tolmiea Commonskategorii: Stianbreegplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Stianbreegplaanten"}
{"id": "47984", "contents": "Tetracarpaea tasmannica as di iansagst plaantenslach uun det skööl Tetracarpaea an uk uun det famile Tetracarpaeaceae. Det plaant wääkst bluas üüb Tasmaanien. Commonskategorii: Tetracarpaea tasmannica – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tetracarpaea tasmannica"}
{"id": "47987", "contents": "A Warnen (ualgreks Ουαρνοι Ouarnoi (Warnoi), latiinsk Varini, Varni) wiar en germaansen stam. Huar jo lewet haa, as ei gans seeker, miast wurd jo diar fermuuden, huar daalang Mecklenborag as. Diar jaft'at uk daalang noch en struum Warnow, det ment kriakenstruum, di san müs bi Rostock hää. Commonskategorii: Warnen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47990", "contents": "A Angeln wiar en nuurdsiagermaans fulk, diar uun Jütlun lewet hää. Diar jaft'at daalang noch en loonskap mä disalew nööm nuurden faan a Schlei. Jo hed en könang Offa, di huuch uunsen wiar. Flook Angeln san uun't fulkenwaanrangstidj tu Britanien ütjwaanert, an diar komt di nööm Ingelun an Ingelsk faan uf. Ferlicht san jo diar uunwürben wurden, üs a Röömern uftoog, amdat det lun ei a Pikten uun hun fool. Uun't 8. juarhunert lewet di ingelsk könang Offa faan Mercia, di faan a Angeln ufkaam. Commonskategorii: Angeln (Fulk) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47991", "contents": "A Pikten (faan lat. picti - a uunmooleten) as en röömsken nööm för a fulken, diar uun Skotlun lewet haa. Faan hör spriak an kultuur as ei föl auer, bluas enkelt steednöömer wise diar noch üüb hen. An do san diar noch a Piktenstianer faan't 5. bit 9. juarhunert. Piktenstian Salwersmok Föörstelang faan en Pikten wüf Commonskategorii: Pikten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47993", "contents": "Offa wiar uun ualang tidjen en könang faan a Angeln uun Jütlun. Faan Offa woort uun't ualingelsk dachtang Widsith ferteld. Hi skal mä sin swörd Skræp jin a Saksen streden haa. An hi füng det turocht, dat a Saksen ei widjer am a nuurd üs bit tu a struum Fifeldor (det wiar wel a Eider) föör kaam. Uun a fulkenwaanrangstidj toog a Angeln tu Britanien, an strääd diar fööraal jin a Pikten. Tu jü tidj jääw't uun Ingelun noch flook könangriken: Northumbria, Mercia, Wessex, Sussex, Essex, Kent an East Anglia. Faan 757 bit 796 wiar Offa faan Mercia diar könang, an hi wiar di iarst, di ham Könang faan Ingelun näämd. An san nööm ferwiset üüb det ufstamang faan a Angeln, huar di ual Offa en graten helt wiar. Oober iarst hunert juar leeder jääw't di iarst würelk Könang faan Ingelun, det wiar Alfred di Grat, könang faan Wessex, an 886-899 faan Ingelun. Sant 1936 jaft'at en bleed Offa faan a archeoloogen faan't CAU uun Kiel, an det as uk efter di ual könang faan a Angeln näämd wurden. Commonskategorii: Offa faan Mercia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "47996", "contents": "Widsith as en ualingelsk dachtang mä 144 fees faan amanbi at 6. bit 9. juarhunert; det äälst auerleewert dokument diarfaan as at Exeter Book faan't 10. juarhunert. Tekstbispal Uun't Widsith woort uk faan a ymbre (Ambroonen) ferteld, an faan Könang Finn. Commonskategorii: Widsith – Saamlang faan bilen of filmer Ufskraft Ingelsk auersaatang Beowulf"}
{"id": "47997", "contents": "A Beowulf [ˈbeːoˌwʊlf] as en ualingelsk dachtang faan amanbi at juar 700. Hat beracht faan det tidj föör 600 uun Skandinaawien. Det äälst dokument diarfaan as a Nowell Codex faan amanbi at juar 1000. Hat begant mä a wurden: „Hwæt! Wé Gárdena …“ (Harke'm! Faan beseenkenwäärs diaden …) Uun a Beowulf woort uk faan Könang Finn beracht. Commonskategorii: Beowulf – Saamlang faan bilen of filmer Ufskraften an auersaatangen Widsith"}
{"id": "48", "contents": "Mülheim an der Ruhr as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Düsseldorf Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 170.632 inboogere (2019). Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "480", "contents": "A Haasen (Leporidae) san en famile faan Tetjdiarten (Mammalia) mä 55 slacher. Aztlanolagus – Brachylagus – Bunolagus – Caprolagus – Lepus – Nesolagus – Oryctolagus – Pentalagus – Poelagus – Pronolagus – Romerolagus – Serengetilagus – Sylvilagus Lepus Fialhaas (Lepus europaeus) Oryctolagus Kanin (Oryctolagus cuniculus) Föl hünjer bitj a haas duad. Commonskategorii: Haasen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Haasen Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "48000", "contents": "A Saksen wiar en ferbant faan waastgermaans fulken, diar jo so am't 3. juarhunert tuupslööden haa. Det wiar a Chauken, Angrivariern an Cheruskern; jo haa diar lewet, huar daalang Nuurdwaastsjiisklun an a Nuurduastneederlunen san. A Saksen wiar auer juarhunerten uun stridj mä a Franken, bit Karl di Grat auer a Saksen woon. A sjiisk bundeslunen Niidersaksen an Saksen-Anhalt ferwise daalang noch üüb a ual Saksen. Det bundeslun Saksen hää diar oober ei föl mä tu dun, diar lewe a Boowersaksen, det as en öödern stam. Uun a leewentsrüm faan a ual Saksen woort uk daalang noch plaatsjiisk snaaket. Commonskategorii: Saksen (Fulk) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48001", "contents": "At Finnsburg Fragment as en ualingelsk dachtang faan amanbi at 8. juarhunert. Det äälst dokument diarfaan as en ufskraft faan 1705. Faan det dachtang san man 48 fees erhäälen, diaram witj uk näämen so rocht, wat diar eegentelk uun stäänt. Üüb arke faal gongt det am en stridj tesken di fresk Könang Finn an di däänsk Prens Hnæf. Am jodiar tau persuunen gongt det uk uun tau ööder ualingelsk skraften: A Beowulf an at Widsith. Uun det buk Finn and Hengest faan J.R.R. Tolkien (1982/2006) woort fersoocht, di bääftgrünj faan det Finnsburg-Fragment aptuklaarin. Ufskraft"}
{"id": "48002", "contents": "A Sagas san en skööl faan nuurdeuropeesk (noröön) fertelangen faan't madelääler. Miast bekäänd san a Islunsagas faan't 12. bit 15. juarhunert. Hat jaft oober uk noch ööder slacher: 11. an 12. juarhunert: Heilagra manna sögur (Sagas faan Hilagen), Postola sögur (Sagas faan Aposteln) an Biskupa sögur (Baskoop Sagas); 1190 bit 1230: a Konunga sögur (Könang Sagas); 13., dialwiis 14. juarhunert: a Íslendinga sögur (Islun Sagas); 13. juarhunert: a Samtíðarsögur (Nütidj Sagas); leed 13. juarhunert: at Sturlunga saga (Sturlunga Saga); leed 13. an 14. juarhunert: a Fornaldarsögur Norðurlanda (Föörtidj Sagas); aanj 13. juarhunert: a Riddarasögur (Reder Sagas); aanj 13. juarhunert an leeder: a Lygisögur (Tääl Sagas). Commonskategorii: Saga – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48006", "contents": "At Historia Brittonum as en histoorisk skraft auer det iarst besiidlang faan Britanien. Hat as am 829/830 uun Wales apskrewen wurden, an fertelt faan ual saagen, fööraal auer det tidj efter't juar 410, üs a Röömern uftoog. Diaram as det uk ei ales woor, wat diar uun stäänt, man hat hää föl auer't ual britisk kultuur fäästhäälen. Diar gongt'at t.b. am Könang Artus, di en grat bedüüdang för a britisk mythologii hää. An uk di fresk Könang Finn komt diar uun föör. Ales tuup sant son 40 hunskraften, diar üüb latiinsk skrewen wurden san. Diaram woort uunnimen, dat di waliisk moonk Nennius det apskrewen hää. Man det san was muar skriiwern weesen. Paul Halsall: Medieval Sourcebook: Nennius: Historia Brittonum (1998, ingelsk auersaatang) Könang Finn"}
{"id": "48009", "contents": "Alfred di Grat (uk Ælfred of Ælfrēd; * 848 of 849 uun Wantage, Oxfordshire; † 26. Oktuuber 899) wiar sant 871 Könang faan Wessex (a Waastsaksen), an sant 886 Könang faan Ingelun (a Angelsaksen). Hi hää en grat bedüüdang för't ingelsk histoore, auer hi a ual britisk könangriken ferianagt hää uun a stridj jin a Wikingern. Uun det nü Ferianagt Könangrik hed oober widjerhen a Waastsaksen faan Wessex at saien. Sant di tidj kaam det (ual)ingelsk spriak an kultuur amhuuch. A ual sööwen könangriken wiar: Wessex, Sussex, Kent, East Anglia, Essex, Mercia, Northumbria. Commonskategorii: Alfred di Grat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48014", "contents": "Aberdeenshire [æbə(ɹ)ˈdiːnʃɪə] as en council area uun Skotlun. Det leit uun a uast faan't lun. Det hee 262.690 lidj (2021). At hoodsteed as Aberdeen, uk wan't steed nian dial faan det council area as, man sin aanj apartig council area maaget. Scotland: Country in United Kingdom, citypopulation.de"}
{"id": "48017", "contents": "A Bretwalda wiar uun't ual Ingelun en könang faan en britisk könangrik, di oober auer sin aanj könangrik henwech noch määcht an iinflööd hed, en auerkönang. apskrewen faan Beda uun't Kroonik faan a Angelsaksen Ælle of Sussex (488– ~514) Ceawlin of Wessex (560–592, stürwen 593) Æthelberht of Kent (590–616) Rædwald of East Anglia (~600– ~624) Edwin of Deira (616–633) Oswald of Northumbria (633–642) Oswiu of Northumbria (642–670) Könger faan Mercia mä föl määcht Penda of Mercia (626/633–655) Wulfhere of Mercia (658–675) Æthelred of Mercia (675–704, died 716) Æthelbald of Mercia (716–757) Offa of Mercia (757–796) Cœnwulf of Mercia (796–821) apskrewen uun't Kroonik faan a Angelsaksen Egbert of Wessex (829–839) Alfred of Wessex (871–899) = Alfred di Grat"}
{"id": "48019", "contents": "Eduard di Ääler (ingelsk: Edward the Elder, * am 874; † 17. Jüüle 924) uun Farndon, Cheshire wiar faan 899 bit 924 Könang faan a Angelsaksen (~ faan Ingelun). Jüst so üs san aatj Alfred di Grat hää Eduard jin di iinflööd faan a Wikingern uun't nuurden streden, an küd a Könangriken Mercia an East Anglia turag wan."}
{"id": "48020", "contents": "17. Jüüle: Eduard di Ääler, Könang faan a Angelsaksen"}
{"id": "48021", "contents": "ünbekäänd dootem: Eduard di Ääler, Könang faan a Angelsaksen"}
{"id": "48025", "contents": "19. Marts: A Mongoolen oner Kublai Khan woon a Slacht faan Yamen jin det Song-Dünastii; at dünastii kaam mä a duas faan keiser Song Bing uun a slacht tu aanj an Kublai Khan wurd de iansigst keiser faan Schiina. Dootem Ünbekäänd at steed Haapsalu (Hapsal) uun Eestlun wurd grünjlaanjen."}
{"id": "48026", "contents": "Könang Artus (waliisk Arthur ['arθir]) as en saagenhelt faan't madelääler. Hi hää wel uun't süüdelk Britanien regiaret, an diar jin a Angeln, Saksen an Jüten streden. Üs a Röömern uun't 5. juarhunert uftoog, fool fulken faan Nuurdwaasteuroopa uun Britanien iin, an haa diar angelsaksisk könangriken grünjlaanj. Of diar würelk en histoorisken könang Artus lewet hää, an of hi auerhood en könang wiar, det witj daalang näämen muar tu saien. Auer Artus woort tu't iarst tooch uun't Historia Brittonum am't juar 829/830 ferteld. Uun det Artussaage gongt det am Britanien uun't 5. an 6. juarhunert. A Röömern toog uf, an nü fool a Saksen faan uasten an a Pikten faan nuurden uun det lun iin. A Röömern hed det lun Ambrosius Aurelianus an san frinj, di druiid Merlin auerden. Merlin hää uk det gewaltag stiansaatang Stonehenge apracht läät. Merlin siig föörütj, dat Ambrosius sterew skul, an Uther Pendragon san efterfulger wurd skul. Uther liart Igraine, det wüf faan a Hertooch Gorlois faan Cornwall käänen, di hertooch woort dol an raiset uf efter Cornwall. Nü woort Uther dol an fäält uun Cornwall iin. Gorlois brangt Igraine uun seekerhaid tu't borag Tintagel. Merlin fertroolet Uther, so dat hi ütjsjocht üs Gorlois, an det"}
{"id": "48029", "contents": "51.178888888889-1.8263888888889Koordinaaten: 51° 10′ 44″ N, 1° 49′ 35″ W Stonehenge [stəʊ̯n'hɛndʒ] as en stiansaatang faan't Jongstiantidj naibi Amesbury (Ingelun). Hat as wel muar üs 5.000 juar ual. Huarför di stiankreis ans maaget wurden as, witj daalang näämen so rocht. Üüb arke faal hää hi wat mä a juarstidjen tu dun, ferlicht as hi son slach faan sanklook. Efter det Artussaage as hi faan di druiid (trool) Merlin maaget wurden. Daalang as Stonehenge en UNESCO weltarewdial. Commonskategorii: Stonehenge – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Stonehenge (sjiisk)"}
{"id": "48030", "contents": "Amesbury Amesbury as en stääd (Town) uun Wiltshire (Ingelun) naibi Salisbury. Naibi Amesbury leit det 5.000 juar ual stiansaatang Stonehenge. Üüb ual koorden het det stääd Ambersbury, det wiset ferlicht üüb Ambrosius Aurelianus hen, di tuup mä Merlin jin a Saksen strääd. Uk det Artussaage hää mä Amesbury tu dun. Det kluaster, huar Guinevere lewet hää, skal det faan Amesbury weesen haa. Commonskategorii: Amesbury – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Amesbury (sjiisk)"}
{"id": "48032", "contents": "Wiltshire as en Unitary Authority uun't Groofskap Wiltshire uun Ingelun. At ferwaltang sat uun't stääd Trowbridge. Uun Wiltshire leit det 5.000 juar ual stiansaatang Stonehenge. Uun Wiltshire lei 259 gemeenen (parishes). Salisbury as en City, an do san diar 19 grater Towns: Amesbury Bradford-on-Avon Calne Chippenham Corsham Cricklade Devizes Durrington Ludgershall Malmesbury Marlborough Melksham Mere Royal Wootton Bassett Tidworth Westbury Trowbridge Warminster Wilton Tu't Seremoniel Groofskap Wiltshire hiart tau distrikten: Bütj det Unitary Authority Wiltshire (1) uk noch det Unitary Authority Borough of Swindon (2). Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Wiltshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48034", "contents": "At Borough of Swindon as en Unitary Authority uun Süüd Waast Ingelun. Hat as uk en distrikt uun't Seremoniel Groofskap Wiltshire. At Borough amfaadet det stääd Swindon, an do noch Badbury, Chiseldon, Highworth, Liddington, Wanborough an Wroughton. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Borough of Swindon – Saamlang faan bilen of filmer 51.57-1.74Koordinaaten: 51° 34′ N, 1° 44′ W"}
{"id": "48036", "contents": "Cheshire [ˈtʃɛʃər of ˈtʃɛʃɪər] as en Seremoniel Groofskap an en Traditsionel Groofskap uun a nuurdwaast faan Ingelun. Hoodstääd as Chester. Trinjam lei a groofkapen Merseyside, Greater Manchester, Derbyshire, Staffordshire an Shropshire, an Clwyd uun Wales. Flag Woopen Nuurden faan Cheshire lei a gratstääden Manchester an Liverpool. Det groofskap as iindiald tu sjauer Unitary Authorities: Commonskategorii: Cheshire – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Cheshire (sjiisk)"}
{"id": "48040", "contents": "Stockton-on-Tees as en borough an en unitary authority uun Nuurd Uast Ingelun. Di gratst dial diarfaan as det stääd Stockton-on-Tees; trinjam lei a [town]]s Billingham, Ingleby Barwick, Thornaby an Yarm; an flook letjer gemeenen. Det borough woort diald faan a struum Tees, sodenang hiar hat tu tau groofskapen: County Durham nuurden faan a Tees, an North Yorkshire süüden faan a Tees. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Borough of Stockton-on-Tees – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48041", "contents": "A Tees [tiːz] as en struum uun Nuurdingelun. Hi ferlääpt faan waast tu uast an as 113 km lung. A Tees skääst a traditsionel groofskapen Durham uun't nuurden an Yorkshire uun't süüden. Hi lääpt tuleetst troch a stääden Stockton-on-Tees an Middlesbrough an di grat huuwen Teesport, iar hi iin uun a Nuurdsia uflääpt. Commonskategorii: Tees – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48042", "contents": "At County Durham as en Traditsionel an en Seremoniel Groofskap uun Nuurd Uast Ingelun. Trinjam lei a groofskapen Cumbria, Northumberland, North Yorkshire, Tyne and Wear. Flag Det groofskap as iindiald tu sjauer distrikten (unitary authorities), ään diarfaan het uk County Durham (UA): Commonskategorii: County Durham – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: County Durham (sjiisk)"}
{"id": "48043", "contents": "North Yorkshire ([ˌnɔːθˈjɔːkʃə]) as en Seremoniel Groofskap uun't Regiuun Yorkshire and the Humber. Hat namt di gratst dial faan't loonskap Yorkshire iin. Flag Woopen North Yorkshire as iindiald tu fiiw distrikten (Unitary Authorities), ään diarfaan mä di salew nööm North Yorkshire (UA): Commonskategorii: North Yorkshire – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: North Yorkshire (sjiisk)"}
{"id": "48044", "contents": "Northumberland [nɔːˈθʌmbələnd] as en Traditsionel Groofskap an en Unitary Authority uun Nuurd Uast Ingelun bi't grens tu Skotlun. Hoodstääd as Morpeth. Uun ualang tidjen lai diar det Könangrik Northumbria, diar noch föl widjer am a süüd bit tu a struum Humber lingd. Flag Woopen Commonskategorii: Northumberland – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Northumberland (sjiisk)"}
{"id": "48045", "contents": "Rutland as en Traditsionel an en Seremoniel Groofskap, an uk en Unitary Authority uun a East Midlands faan Ingelun. At ferwaltang sat uun Oakham. Trinjam lei Leicestershire, Lincolnshire an Northamptonshire. Flag Woopen Commonskategorii: Rutland – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Rutland (sjiisk)"}
{"id": "48046", "contents": "Leicestershire [ˈlɛstəʃə] as en Seremoniel an en Ferwaltangsgroofskap uun a East Midlands faan Ingelun. At ferwaltang sat uun Leicester. Trinjam lei a groofskapen Lincolnshire, Rutland, Northamptonshire, Warwickshire, Staffordshire, Derbyshire an Nottinghamshire. Flag Woopen Leicestershire as iindiald tu sööwen distrikten. Det stääd Leicester salew as en unitary authority an hiart ei tu't ferwaltangsgroofskap: Commonskategorii: Leicestershire – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Leicestershire (sjiisk)"}
{"id": "48047", "contents": "East Riding of Yorkshire (det ment: uastelk traaden faan Yorkshire) as en Seremoniel Groofskap an en Unitary Authority uun't Regiuun Yorkshire an a Humber. Hat as dial faan det Traditsionel Groofskap Yorkshire. Trinjam lei a groofskapen North Yorkshire, South Yorkshire an Lincolnshire, an det stääd Kingston-upon-Hull. Flag Woopen Kingston-upon-Hull hiart mä tu't Seremoniel Groofskap, ferwaltet ham oober salew. Det ferwaltang faan't unitary authority East Riding sat uun Beverley. Commonskategorii: East Riding of Yorkshire – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: East Riding of Yorkshire (sjiisk)"}
{"id": "48048", "contents": "South Yorkshire [ˌsaʊθˈjɔːkʃə] as en Seremoniel Groofskap an en Metropolitan County (Stäädgroofskap) uun't Regiuun Yorkshire an a Humber. Trinjam lei a groofskapen Derbyshire, West Yorkshire, North Yorkshire, East Riding of Yorkshire, Lincolnshire an Nottinghamshire. Tu South Yorkshire hiar sjauer Boroughs: Commonskategorii: South Yorkshire – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: South Yorkshire (sjiisk)"}
{"id": "48049", "contents": "West Yorkshire as en Seremoniel Groofskap an en Metropolitan County (Stäädgroofskap) uun't Regiuun Yorkshire an a Humber. Trinjam lei a groofskapen Lancashire, Greater Manchester, Derbyshire, North Yorkshire an South Yorkshire. Tu West Yorkshire hiar fiiw Boroughs: Commonskategorii: West Yorkshire – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: West Yorkshire (sjiisk)"}
{"id": "4805", "contents": "At Regiuun Syddanmark (sjiisk: Region Süddänemark) uun Denemark as en ferwaltangsregiuun auer Süüdjütlun an det eilun Fyn. At hoodstääd as Vejle. Uun't Regiuun Syddanmark lei tau faan elwen loonsdialen (landsdelen): Fyn an Sydjylland. Uun Denemark san 2007 nei ferwaltangsianhaiden iinfeerd wurden, a komuunen. Diar san flook stääden an gemeenen uun tuupslööden wurden. Uun Syddanmark lei jodiar komuunen (Iinwenertaalen mä stant 1. Janewoore 2022): Üüb Fyn Uun Süüdjütlun Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: Commonskategorii: Regiuun Syddanmark – Saamlang faan bilen of filmer Region Syddanmark (sjiisk) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BY1: Folketal pr. 1. januar fordelt på byer (däänsk) Denmark: Syddanmark, citypopulation.de"}
{"id": "48050", "contents": "Greater Manchester as en Seremoniel Groofskap an en Combined Authority (GMCA) uun't Regiuun Nuurd Waast Ingelun. Trinjam lei a groofskapen Cheshire, Derbyshire, West Yorkshire, Lancashire an Merseyside. Tu Greater Manchester hiar tjiin Boroughs: Commonskategorii: Greater Manchester – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Greater Manchester (sjiisk)"}
{"id": "48051", "contents": "Merseyside as en Seremoniel Groofskap an en Metropolitan County (Stäädgroofskap) uun't Regiuun Nuurd Waast Ingelun. Trinjam lei a groofskapen Lancashire, Greater Manchester an Cheshire. Tu Merseyside hiar fiiw Boroughs: Commonskategorii: Merseyside – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Merseyside (sjiisk) River Mersey"}
{"id": "48052", "contents": "Tyne and Wear [ˈtaɪn ən ˈwɪə] as en Seremoniel Groofskap an en Metropolitan County (Stäädgroofskap) uun Nuurd Uast Ingelun bi a struumer Tyne an Wear. Trinjam lei a groofskapen County Durham an Northumberland. Det groofskap as iindiald tu fiiw Boroughs: Commonskategorii: Tyne and Wear – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tyne and Wear (sjiisk)"}
{"id": "48057", "contents": "Stäädgroofskapen (Metropolitan Counties) san sant 1974 en slach faan ferwaltangsianhaiden uun Ingelun. Jo wiar nuadag, auer di iinflööd faan a grat stääden auer jo ual Traditsionel Groofskapen henwech lingd. Poliitisk wichtager san oober a Boroughs, diar tu en Stäädgroofskap hiar. Tu tidj (2023) jaft'at sääks diarfaan: Bütj a Metropolitan Counties jaft'at uk Non-Metropolitan Counties, diar iindiald wurd tu distrikten. Jodiar distrikten san fllooksis tu unitary authorities tuupfaadet wurden. Iinwenern faan Ingelun an Wales di 30. Jüüne 2014"}
{"id": "48064", "contents": "Newcastle upon Tyne [ˈnjuːkɑːsəl‿əpɒnˈtaɪn], lokaal: [njəˈkæsəl‿əpənˈtaɪn], of ianfach Newcastle as en stääd uun Nuurd Uast Ingelun, en City an en Metropolitan Borough bi a struum Tyne uun't Stäädgroofskap Tyne and Wear. Mid 2019 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Newcastle upon Tyne – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Newcastle upon Tyne (sjiisk)"}
{"id": "48069", "contents": "Blackburn with Darwen (iar: Lancashire Borough of Blackburn) as en aanjstendag ferwaltangsianhaid, en Unitary Authority uun't Seremoniel Groofskap Lancashire, Regiuun Nuurd Waast Ingelun. Diar hiar a stääden Blackburn an Darwen tu, an det amlun. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Blackburn with Darwen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48073", "contents": "Blackpool [ˈblækpuːl] as en stääd an en unitary authority uun Nuurd Waast Ingelun bi't Iirsk Sia. Hat hiart tu't seremoniel groofskap Lancashire. Blackpool as bekäänd för sin bragen (piers), an för fräämenferkiar. Likes as Blackpool en aarem stääd an en sotsiaalen braanponkt. Mid 2020 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Blackpool – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Blackpool (sjiisk)"}
{"id": "48074", "contents": "Bournemouth, Christchurch and Poole, kurt BCP san en unitary authority uun't seremoniel groofskap Dorset uun Süüd Waast Ingelun. At ferwaltang sat uun Bournemouth. A trii stääden Bournemouth, Christchurch (Dorset) an Poole san mäenööder tuupwoksen, an diaram san jo di 1. April 2019 tu en nei ferwaltangsianhaid tuupslööden wurden. Sodenang hiar tu det Groofskap Dorset nü tau unitary authorities: BCP an Dorset (Unitary Authority). Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Bournemouth, Christchurch and Poole – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48075", "contents": "Cheshire East as en borough an en unitary authority uun't grooskap Cheshire uun Nuurd Waast Ingelun. Hoodstääd as Sandbach. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Cheshire East – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48076", "contents": "Cheshire West and Chester as en borough an en unitary authority uun't groofskap Cheshire uun Nuurd Waast Ingelun. Hoodstääd as Chester. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Cheshire West and Chester – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48078", "contents": "County Durham as en unitary authority uun't groofskap mä di salew nööm County Durham uun Nuurd Uast Ingelun. Hoodstääd as Durham. Bütj County Durham (UA) jaft'at uun't Groofskap County Durham noch trii unitary authorities muar, det san Hartlepool an Darlington, an Stockton-on-Tees nuurden faan a struum Tees. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: County Durham (Unitary Authority) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48079", "contents": "Cumberland as en unitary authority uun't seremoniel groofskap Cumbria uun Nuurd Waast Ingelun. Hoodstääd as Carlisle. Det unitary authority as apwoksen faan a weesen distrikten Allerdale, Carlisle an Copeland. Hat amfaadet di gratst dial faan't histoorisk groofskap Cumberland. Carlisle as sasterstääd faan Flensborag. https://www.bbc.com/news/uk-england-cumbria-59183200 Commonskategorii: Cumberland – Saamlang faan bilen of filmer 54.75-3.25Koordinaaten: 54° 45′ N, 3° 15′ W"}
{"id": "48080", "contents": "Det Antwerpen Arrondissement as ian faan a arrondissementen uun det Antwerpen Prowins, Belgien. At arrondissement leit uun a waast faan't prowins. Det hee 1.059.839 lidj (2021). Aartselaar Antwerpen Boechout Boom Borsbeek Brasschaat Brecht Edegem Essen Hemiksem Hove Kalmthout Kapellen Kontich Lint Malle Mortsel Niel Ranst Rumst Schelle Schilde Schoten Stabroek Wijnegem Wommelgem Wuustwezel Zandhoven Zoersel Zwijndrecht Belgium: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "48083", "contents": "Darlington as en borough an en unitary authority uun det seremoniel groofskap County Durham uun Nuurd Uast Ingelun. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Borough of Darlington – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48084", "contents": "Darlington Darlington as en madelstääd uun't groofskap County Durham, Nuurd Uast Ingelun mä gud 90.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Borough of Darlington. Faan Shilden auer Darlington tu Stockton-on-Tees foor 1825 at iarst iisenboon mä pasajiiren. Commonskategorii: Darlington – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48088", "contents": "Derby ['dɑrbi] as en stääd bi a struum Derwent an en city uun't groofskap Derbyshire uun a Uast Madlunen faan Ingelun. Sant 1997 as Derby en aanjstendag unitary authority. Mid 2020 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Derby (Derbyshire) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48092", "contents": "A Scilly Eilunen ([ˈsɪli], ingelsk Isles of Scilly of Scillies, kornisk Ynysek Syllan) san en skööl faan son 200 eilunen föör't süüdwaast spas faan Ingelun. Fiiw diarfaan san bewenet. Jo ferwalte jo salew üs unitary authority mä fiiw civil parishes (sarkspalen / gemeenen). A Scillies tääl üs Area of Outstanding Natural Beauty (AONB), an stun oner natuurskül. Flag faan a Scillies Old Man of Gugh St. Mary's Det woort jüst so ütjspreegen üs: 'silly' (= dom), an amdat det ei so \"dom\" ütjsjocht, as diar en 'c' iin uun di nööm kimen. Commonskategorii: Scilly Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Scilly Eilunen (sjiisk) 49.940277777778-6.3194444444444Koordinaaten: 49° 56′ N, 6° 19′ W"}
{"id": "48093", "contents": "Civil Parishes (ingelsk für gemeenen) san a onerst ferwaltangsianhaiden uun't Ferianagt Könangrik. Jo haa oober ei muar det bedüüdang faan en gemeen uun Sjiisklun, hör apgoowen san gratendials ufden wurden tu unitary authorities, non-metropolitan counties of distrikten faan en groofskap. En parish as eegentelk en sarkspal, en sarkgemeen. Man a sark hää at ferwaltang faan a gemeenen tu a stoot ufden, an so san diar civil parishes faan wurden. Uun a grat stääden jaft'at nian civil parishes muar. Uun Wales het jo sant 1974 'communities' (waliisk cymunedau). Commonskategorii: Civil parish – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48096", "contents": "Halton as en borough mä en aanjstendag ferwaltang (unitary authority) uun Nuurd Waast Ingelun. Trinjam lei Merseyside, Warrington an Cheshire. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commons: Borough of Halton – Saamlang faan bilen of filmer 53.333333-2.75Koordinaaten: 53° 20′ N, 2° 45′ W"}
{"id": "48098", "contents": "Hartlepool as en borough an en unitary authority uun't groofskap County Durham uun Nuurd Uast Ingelun. Tu Hartlepool hiart det stääd Hartlepool an a civil parishes Brierton, Claxton, Dalton Piercy, Elwick, Greatham, Hart, Headland an Newton Bewley. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Ordnance Survey: Hartlepool. Ordnance Survey Linked Data. Ufrepen di 10. Mei 2017. Commonskategorii: Borough of Hartlepool – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "481", "contents": "Hagen as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Arnsberg Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 188.686 inboogere (2019). Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "48101", "contents": "Kingston upon Hull [ˌkɪŋstənəpɒnˈhʌl], of ianfach Hull [hʌl], as en stääd uun't Regiuun Yorkshire and the Humber bi a struum Humber, en city an en unitary authority uun't groofskap East Riding of Yorkshire. Hull hää en graten Nuurdsia huuwen, di iartidjs en madelponkt faan hanel, faskerei, waalfang an industrii wiar. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Kingston upon Hull – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kingston upon Hull (sjiisk)"}
{"id": "48104", "contents": "Middlesbrough [ˈmɪdəlzbɹə] as en gratstääd an en borough, an sant 1996 en unitary authority uun Nuurd Uast Ingelun mä gud 140.000 iinwenern. Hat hiart tu't sereminiel groofskap North Yorkshire an leit bi a struum Tees naibi hör müs iin uun a Nuurdsia. Middlesbrough as a madelponkt faan det stäädregiuun Teesside mä gud 370.000 iinwenern. Mid 2020 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Middlesbrough – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48105", "contents": "Redcar and Cleveland as en borough an en unitary authority uun't groofskap North Yorkshire uun Nuurd Uast Ingelun. Tu det borough hiar a stääden Guisborough, Loftus, Redcar, Marske-by-the-Sea an Saltburn-by-the-Sea. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Redcar and Cleveland – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48106", "contents": "At City of York as en city, en borough an en unitary authority uun't groofskap North Yorkshire uun't Regiuun Yorkshire an a Humber mä gud 200.000 iinwenern. Tu York hiar 31 gemeenen (civil parishes). Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: City of York – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48107", "contents": "Wat menst dü? New York, stoot uun USA New York City, gratstääd uun USA New York County, beeder bekäänd üs Manhattan, USA York County (Pennsylvania), USA York County (Maine), USA York County (Nebraska), USA Yorkshire an a Humber, regiuun uun Ingelun Yorkshire, traditsionel groofskap uun Ingelun City of York, unitary authority uun Ingelun York (Yorkshire) York uun Kanada, het daalang Toronto"}
{"id": "48108", "contents": "North Yorkshire [ˌnɔːθˈjɔːkʃə] as sant di 1. April 2023 en unitary authority uun't Regiuun Yorkshire and the Humber uun Ingelun. Trinjam lei East Riding of Yorkshire, South Yorkshire, West Yorkshire, Lancashire, Westmorland and Furness, County Durham, Darlington, Stockton-on-Tees, Middlesbrough, Redcar and Cleveland an York. Det unitary authority North Yorkshire namt di gratst dial faan't groofskap North Yorkshire iin. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: North Yorkshire (Unitary Authority) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48109", "contents": "Westmorland and Furness as sant di 1. April 1923 en unitary authority uun't groofskap Cumbria uun Nuurd Waast Ingelun mä gud 220.000 iinwenern. Hoodstääd as Kendal. Tu det unitary authority hiar 154 gemeenen (parishes). Commonskategorii: Westmorland and Furness – Saamlang faan bilen of filmer Westmorland 54.5-2.75Koordinaaten: 54° 30′ N, 2° 45′ W"}
{"id": "48114", "contents": "Beda Venerabilis (Beda de Iarwürdig), juar as ünseeker"}
{"id": "48116", "contents": "North East Lincolnshire (iar: Humberside) as en borough an en unitary authority uun't Regiuun Yorkshire an a Humber uun Ingelun. Trinjam lei North Lincolnshire, East an West Lindsey (Lincolnshire). Hoodstääd as Grimsby. Tu North East Lincolnshire hiar Grimsby, Cleethorpes, an 21 gemeenen (civil parishes): Ashby cum Fenby Aylesby Barnoldby Le Beck Beelsby Bradley Brigsley East Ravendale Great Coates Habrough Hatcliffe Hawerby cum Beesby Healing Humberston Immingham Irby Laceby New Waltham Stallingborough Waltham West Ravendale Wold Newton Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: North East Lincolnshire – Saamlang faan bilen of filmer 53.54-0.13Koordinaaten: 53° 32′ N, 0° 8′ W"}
{"id": "48117", "contents": "North Lincolnshire as en borough an en unitary authority uun't Regiuun Yorkshire an a Humber uun Ingelun bi a struum Humber. Hoodstääd as Scunthorpe. Trinjam lei North East Lincolnshire, Lincolnshire an North Yorkshire. Tu North Lincolnshire hiar trii stääden Scunthorpe, Barton-upon-Humber an Brigg, an flook letjer saarpen. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: North Lincolnshire – Saamlang faan bilen of filmer 53.59-0.6Koordinaaten: 53° 35′ N, 0° 36′ W"}
{"id": "48118", "contents": "Hartlepool Hartlepool [ˈhɑːtlɪpuːl] as en huuwenstääd bi a Nuurdsia uun't groofskap County Durham, Nuurd Uast Ingelun mä knaap 90.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Hartlepool . Hartlepool leit nuurden faan't metropoolregiuun Teesside, an woort diar leewen uk mä tureegent. Commonskategorii: Hartlepool – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48119", "contents": "North Northamptonshire as sant di 1. April 2021 en unitary authority uun't seremoniel groofskap Northamptonshire uun't Regiuun Uast Madlunen, Ingelun. Hoodstääd as Kettering. Tu North Northamptonshire hiar 112 gemeenen (parishes). Commonskategorii: North Northamptonshire – Saamlang faan bilen of filmer 52.45-0.6Koordinaaten: 52° 27′ N, 0° 36′ W"}
{"id": "48122", "contents": "Nottingham as en gratstääd, en city an en unitary authority uun't Regiuun Uast Madlunen mä knaap 340.000 iinwenern. Diar sat uk at ferwaltang faan't groofskap Nottinghamshire, huar det stääd Nottingham sant 1998 oober man muar seremoniel tu hiart. Nottingham as bekäänd för det stak am Robin Hood. Mid 2020 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Nottingham – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Nottingham (sjiisk)"}
{"id": "48125", "contents": "Plymouth (ˈplɪməθ, kornisk Aberplymm) as en gratstääd, en city an en unitary authority uun't groofskap Devon uun Süüd Waast Ingelun. Diar wene gud 260.000 minsken. Plymouth hää en graten huuwen. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Plymouth – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Plymouth (sjiisk)"}
{"id": "48128", "contents": "Somerset as sant di 1. April 2023 en unitary authority uun't seremoniel groofskap Somerset uun't Regiuun Süüd Waast Ingelun. Hoodstääd as Taunton. Diarföör wiar't en non-metropolitan county mä sjauer distrikten: Mendip (mä Wells), Somerset West and Taunton, Sedgemoor an South Somerset. Trinjam lei Devon, Dorset, Wiltshire, Bath and North East Somerset an North Somerset. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Somerset (Unitary Authority) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48130", "contents": "South Gloucestershire (iar: County of Avon) as en aanjstendag ferwaltangsianhaid (unitary authority) uun Süüd Waast Ingelun. Hat hiart tu't groofskap Gloucestershire. Hoodstääd as Yate. Trinjam lei Bristol, Bath and North East Somerset, Gloucestershire an Wiltshire. Grater stääden diar san Bradley Stoke, Filton, Kingswood, Thornbury, Yate. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: South Gloucestershire – Saamlang faan bilen of filmer 51.479-2.38Koordinaaten: 51° 29′ N, 2° 23′ W"}
{"id": "48131", "contents": "Torbay as en borough an en aanjstendag ferwaltangsianhaid (unitary authority) uun Süüd Waast Ingelun. Hat hiart tu't groofskap Devon. Hoodstääd as Torquay. To Torbay hiar a stääden Torquay, Paignton an Brixham. Torbay woort uk at Ingelsk Riviera näämd. nomis official labour market statistics: Labour Market Profile – Torbay Commonskategorii: Torbay – Saamlang faan bilen of filmer 50.433333333333-3.5666666666667Koordinaaten: 50° 26′ N, 3° 34′ W"}
{"id": "48133", "contents": "Warrington as en borough an en unitary authority uun Nuurd Waast Ingelun. Hat hiart tu't seremoniel groofskap Cheshire. Hoodstääd as Warrington. Bütj det stääd Warrington hiar diar 18 gemeenen (civil parishes) mä tu: Appleton, Birchwood, Burtonwood and Westbrook, Croft, Cuerdley, Culcheth and Glazebury, Grappenhall and Thelwall, Great Sankey, Hatton, Lymm, Penketh, Poulton-with-Fearnhead, Rixton-with-Glazebrook, Stockton Heath, Stretton, Walton, Winwick, Woolston. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Borough of Warrington – Saamlang faan bilen of filmer 53.388888888889-2.5961111111111Koordinaaten: 53° 23′ N, 2° 36′ W"}
{"id": "48134", "contents": "West Northamptonshire as sant di 1. April 2021 en unitary authority uun't groofskap Northamptonshire uun't Regiuun Uast Madlunen, Ingelun. Hoodstääd as Northampton. Hat as apwoksen faan a trii distrikten Daventry, South Northamptonshire an Northampton. Commons: West Northamptonshire – Saamlang faan bilen of filmer 52.25-1Koordinaaten: 52° 15′ N, 1° 0′ W"}
{"id": "48146", "contents": "En royal pardon as en entskilagang faan't Britisk Könangshüs. Di amtelk ütjdruk diarför as royal prerogative of mercy. Hat as ans iinfeerd wurden, am ferbreegern, diar tu a duas feroordialet wiar, tu erliasin. Uun son faal skal gnaad föör rocht gung. 2013 hää Könangin Elisabeth II. en royal pardon tu det rehabilitatsion faan Alan Turing ütjspreegen, auer ham faan't Britisk regiarang ünrocht uunden wurden as."}
{"id": "48147", "contents": "Clwyd [ˈklʊɨd] as en preserved county an en weesen ferwaltangsgroofskap uun Wales. Uun Clwyd lei daalang sjauer principal areas: Conwy County Borough Denbighshire Flintshire Wrexham County Borough Amtelk statistik faan 2009 Commonskategorii: Clwyd – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4815", "contents": "Inselklang es en Film, wat di Filmimaaker Anne Garber, beeren Goltz ön't Jaar 2005 maaket heer. Di Film waaret ombi 28 Minuuten. Diarbenen uur masi Sölring Mensken wat aur üüs Ailön en di Spraak fraaget, en ja swaari üp Sölring. Di Musik kām fan di Sölring Jan-Ole Jacobsen. En Diil fan di Sölriger, wat weeget uur: Hans Hoeg Erk-Uwe Schrahé Eike Frese Reinhold Schmitz Alfred Bartling Hans-Meinert Ingwers Brunhilde Hagge Erika Hansen Herta Findeisen Inge Gieppner-Carstensen Horst-Jens Jacobsen Maike Hauschildt Maike Ossenbrüggen Ute Farenburg En hok muar. Des sen sa temelk di, wat wat sair haa. Uk di Frisist Ommo Wilts let höm ek nem en help me. Di Film es üp Dütsk, Engelsk en Deensk ütdönen uuren. Üp di Natsir fan di Filmbidreft es en Trailer fan di Film tö finj. En Biskriiwing üp Infomedia S-H (Dütsk)"}
{"id": "48152", "contents": "Gwent as en preserved county an en weesen ferwaltangsgroofskap uun Wales. Tu Gwent hiar daalang fiiw principal areas: Blaenau Gwent County Borough Caerphilly County Borough City of Newport Monmouthshire Torfaen Uun ualang tidjen wurd onerskääst tesken: Gwent Is Coed an Gwent Uwch Coed (Gwent auer a walt, nuurdelk) Amtelk statistik faan 2009 Commonskategorii: Gwent – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage raisfeerer: Gwent (tjiisk)"}
{"id": "48155", "contents": "En Principal Area (Hoodgebiit) as en ferwaltangsiandialang uun Wales. Det hialer lun as sant 1996 tu 22 principal areas iindiald. Tuföören jääw't groofskapen (counties) an distrikten (districts). Uk daalang jaft'at noch Preserved Counties, jo haa oober man muar en kulturel bedüüdang, jüst so üs Seremoniel Groofkapen uun Ingelun. Uk uun Ingelun jaft'at sok hoodgebiiten, diar het jo unitary authority, man jo dek (noch) ei det hialer lun uf. 1 City 2 City and County 3 County Borough UK Census Data. Archiwiaret faan det originool di 29. Oktuuber 2022. Ufrepen di 24. September 2023. Mid 2018 Estimates of the population for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland Commonskategorii: Principal Area – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48159", "contents": "Mid Glamorgan (waliisk Morgannwg Ganol) as en preserved county an en weesen ferwaltangsgroofskap uun Wales. Tu Mid Glamorgan hiar trii principal areas: Bridgend County Borough Merthyr Tydfil County Borough Rhondda Cynon Taf Amtliche Bevölkerungszahlen 2009 Commonskategorii: Mid Glamorgan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48160", "contents": "West Glamorgan (waliisk Gorllewin Morgannwg) as en preserved county an en weesen ferwaltangsgroofskap faan Wales. Tu West Glamorgan hiar tau principal areas: Neath Port Talbot County Borough City and County of Swansea Amtelk statistik faan 2009 Commonskategorii: West Glamorgan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48161", "contents": "Dyfed [ˈdəvɛd] as en preserved county an en weesen ferwaltangsgroofskap faan Wales. Dyfed wiar uk en keltisk könangrik föör 1066. Tu Dyfed hiar daalang trii principal areas: Carmarthenshire Ceredigion Pembrokeshire Amtliche Bevölkerungszahlen 2009 Commonskategorii: Dyfed – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48162", "contents": "Gwynedd [ˈgwɪnəð] as en preserved county an en weesen ferwaltangsgroofskap faan Wales. Gwynedd as uk di nööm faan an keltisk könangrik bit 1066. Tu Gwynedd hiar daalang tau principal areas: Anglesey Gwynedd (Principal Area) Amtelk statistik faan 2011 (MS Excel; 291 kB) Commonskategorii: Gwynedd – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Gwynedd (sjiisk)"}
{"id": "48163", "contents": "Powys [ˈpowɪs] as en preserved county an en weesen ferwaltangsgroofskap faan Wales. Powys as uk di nööm faan an keltisk könangrik bit 1066. Sant 1996 as Powys en principal area, an hää nian distrikten muar. Hoodstääd as Llandrindod Wells. Amtelk statistik faan 2011 (MS Excel; 291 kB) Commonskategorii: Powys – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Powys (sjiisk) 52.32-3.44Koordinaaten: 52° 19′ N, 3° 26′ W"}
{"id": "48164", "contents": "A Council Areas (skots-geelisk: comhairlean) san det ferwaltangsiindialang faan Skotlun sant 1996. Diarföör jääw't regiuunen an districts. Jo haa detsalew bedüüdang üs unitary authorities uun Ingelun of principal areas uun Wales. Amtelk statistik faan 2014 (PDF; 18 kB) Commonskategorii: Council Area – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48167", "contents": "Fannin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 26.188 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Blue Ridge. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48168", "contents": "Fayette County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 114.421 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Fayetteville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48169", "contents": "Floyd County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 98.498 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Rome. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48170", "contents": "Forsyth County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 244.252 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Cumming. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48171", "contents": "Franklin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 23.349 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Carnesville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48172", "contents": "Fulton County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 1.063.937 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Atlanta. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48173", "contents": "Gilmer County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 31.369 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ellijay. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48174", "contents": "Glascock County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 2971 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Gibson. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48175", "contents": "Glynn County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 85.292 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Brunswick. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48176", "contents": "Gordon County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 57.963 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Calhoun. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48177", "contents": "Grady County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 24.633 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Cairo. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48178", "contents": "Greene County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 18.324 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Greensboro. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48179", "contents": "Gwinnett County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 936.250 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lawrenceville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48180", "contents": "Habersham County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 45.328 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Clarkesville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48181", "contents": "Hall County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 204.441 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Gainesville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48182", "contents": "Hancock County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 8457 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Sparta. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48183", "contents": "Haralson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurdwaast faan a bundesstoot. Det hee 29.792 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Buchanan. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48184", "contents": "Harris County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 35.236 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Hamilton. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48185", "contents": "Hart County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 26.205 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Hartwell. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48186", "contents": "Heard County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 11.923 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Franklin. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48187", "contents": "Henry County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 234.561 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as McDonough. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48188", "contents": "Houston County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 157.863 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Perry. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48189", "contents": "Irwin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 9416 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ocilla. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48193", "contents": "Gwynedd [ˈgwɪnəð] as ian faan 22 principal areas uun Wales. Gwynedd as uk en preserved county, huar noch det eilun Anglesey mä tu hiart. An Gwynedd wiar uk di nööm faan en keltisk könangrik uun Wales. Uun Gwynedd wene gud 120.000 minsken üüb en flaak faan 2.548 km². Trii sjuarden diar snaake waliisk. At ferwaltang sat uun Caernarfon. Uun Gwynedd leit a Snowdonia Natsionaalpark. Trinjam lei Anglesey, Conwy County Borough, Denbighshire, Powys an Ceredigion. Commonskategorii: Gwynedd (Principal Area) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Gwynedd (sjiisk) 52.820863888889-4.0230305555556Koordinaaten: 52° 49′ N, 4° 1′ W"}
{"id": "48194", "contents": "Anglesey (ingelsk [ˈæŋɡəlsi]; waliisk Ynys Môn [ˈənɨs ˈmoːn]; latiinsk Mona) as en eilun an en principal area uun Wales. Hat hiart tu't preserved county faan Gwynedd. Diar wene knaap 70.000 minsken üüb en flaak faan 714 km². At ferwaltang sat uun Llangefni. Knaap trii sjuarden faan a minsken snaake waliisk. Anglesey as auer tau bragen mä't britisk fäästlun ferbünjen. Uun Holyhead as en graten huuwen, huar a dampern tu Dublin uun Irlun uflei. Di ingelsk nööm komt faan Onguls ey (eilun faan Ongul) uf, an hää wel niks mä a Angeln tu dun. Üüb Anglesey leit det saarep mä 3.000 iinwenern an di lingst nööm uun hial Euroopa: Llanfairpwll­gwyngyllgogery­chwyrndrobwll­llantysilio­gogogoch [ˌɬan.ˈvair.puɬ.ˌɡwɪn.ɡɘɬ.ɡo.ˌɡe.rɪ.ˌχwɪrn.ˌdro.buɬ.ˌɬan.tɘ.ˈsi.lio.ˌɡo.ɡo.ˈɡoːχ] ( ütjspriak?/i). Di nööm woort oober miast Llanfair PG ufkört, amtelk as Llanfairpwllgwyngyll. Commonskategorii: Isle of Anglesey – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Anglesey (sjiisk) 53.293975-4.3767277777778Koordinaaten: 53° 18′ N, 4° 23′ W"}
{"id": "48195", "contents": "Warrington Warrington as en gratstääd uun't groofskap Cheshire, Nuurd Waast Ingelun mä gud 200.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Borough of Warrington. Warrington as 1993 weltwidj bekäänd wurden, üs IRA teroristen diar bomben smeden haa, huar tau letj jongen bi amkimen san. Det iirsk rock musiik kapel Cranberries hää diar 1994 en protest stak auer skrewen: \"Zombie\". Det musiik wiideo üüb YouTube as muar üs 1.400.000.000-sis uunluket wurden (2023). Commonskategorii: Warrington – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48196", "contents": "Jackson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 72.977 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Jefferson. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48197", "contents": "At Vale of Glamorgan (waliisk: Bro Morgannwg - Dääl faan Glamorgan) as en county borough an en principal area uun Süüdwales. Hat hiart tu't preserved county South Glamorgan. Diar wene gud 126.000 minsken. Hoodstääd as Barry. Trinjam lei City and County of Cardiff, Rhondda Cynon Taf an Bridgend County Borough. Commonskategorii: Vale of Glamorgan – Saamlang faan bilen of filmer 51.438936111111-3.4056611111111Koordinaaten: 51° 26′ N, 3° 24′ W"}
{"id": "48199", "contents": "At City of Newport (waliisk: Dinas Casnewydd) as en city an en principal area uun Süüdwales. Diar wene gud 145.000 minsken. Hoodstääd as Newport. Newport hiart tu't preserved county Gwent. Trinjam lei City and County of Cardiff, Caerphilly County Borough, Torfaen an Monmouthshire. Commonskategorii: City of Newport – Saamlang faan bilen of filmer 51.59-3Koordinaaten: 51° 35′ N, 3° 0′ W"}
{"id": "482", "contents": "Halem (Ammophila) as di nööm faan plaantenslacher uun det famile Swetgäärs (Poaceae). Halem wääkst mä lung ruter uun en luasen, sunagen grünj an woort tesken 20 an 130 cm huuch. Jo skarep blä-green bleeden san 2 bit 5 mm briad. A frücht wurd 30 cm lung an hör aaksen san flaak an 9 bit 15 mm lung. Halem bleut faan Mei bit Jüüle. At jaft trii slacher halem uun Euroopa, Nuurdafrikoo an Nuurdameerikoo. Gewöönelk Halem (Ammophila arenaria) Ammophila breviligulata Ammophila champlainensis Iarjuaren as halem brükt wurden tu riaper tren. L. Watson & M. J. Dallwitz: The Grass Genera of the World. DELTA online [1] Commonskategorii: Halem – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Halem"}
{"id": "48200", "contents": "Jasper County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 14.219 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Monticello. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48201", "contents": "Jeff Davis County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 15.115 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Hazlehurst. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48202", "contents": "Jefferson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 15.362 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Louisville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48203", "contents": "Rhondda Cynon Taf [ˈr̥ɔnða ˈkənɔn ˈtaːv] as en county borough an en principal area uun Süüdwales. Diar wene gud 234.000 minsken. Hoodstääd as Tonypandy. Rhondda Cynon Taf hiart tu't preserved county Mid Glamorgan. Trinjam lei Merthyr Tydfil County Borough, Caerphilly County Borough, City and County of Cardiff, Vale of Glamorgan, Bridgend County Borough, Neath Port Talbot County Borough an Powys. Det county borough as 1996 faan a distrikten Cynon Valley, Rhondda an Taff-Ely apwoksen. Det regiuun wiar en swaarponkt faan a köölberagbau; det leetst miin as 1990 stal laanj wurden. Oner a wiartskapelk fulgen last det regiuun daalang noch. Commonskategorii: Rhondda Cynon Taf – Saamlang faan bilen of filmer 51.650061111111-3.4400305555556Koordinaaten: 51° 39′ 0,2″ N, 3° 26′ 24,1″ W"}
{"id": "48208", "contents": "Flintshire (waliisk: Sir y Fflint) as en traditsionel groofskap an en principal area uun Nuurdwales. Diar wene gud 150.000 minsken üüb en flaak faan 438 km². Hoodstääd as Mold. Flintshire hiart tu't preserved county Clwyd. Uun a uast leit Cheshire West and Chester (Ingelun), tu a waast an süüd lei Denbighshire an Wrexham County Borough. Commonskategorii: Flintshire – Saamlang faan bilen of filmer 53.217469444444-3.1431666666667Koordinaaten: 53° 13′ N, 3° 9′ W"}
{"id": "48209", "contents": "Wrexham County Borough (waliisk Bwrdeistref Sirol Wrecsam) as en county borough an en principal area uun Nuurduastwales. Diar wene knaap 135.000 minsken üüb en flaak faan 504 km². Hoodstääd as Wrexham, huar al a heleft faan a minsken lewet. Wrexham County Borough hiart tu't preserved county Clwyd. Trinjam lei Cheshire West and Chester an Shropshire (Ingelun) uun a uast, Flintshire, Denbighshire an Powys uun a nuurd, waast an süüd. Commonskategorii: Wrexham County Borough – Saamlang faan bilen of filmer 53.033333333333-2.9833333333333Koordinaaten: 53° 2′ N, 2° 59′ W"}
{"id": "48210", "contents": "Jenkins County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 8676 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Millen. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48211", "contents": "Johnson County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a uast faan a bundesstoot. Det hee 9643 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Wrightsville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48212", "contents": "Jones County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 28.735 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Gray. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48213", "contents": "Denbighshire (waliisk: Sir Ddinbych) as en traditsionel groofskap an en principal area uun Nuurdwales. Diar wene son93.000 minsken üüb en flaak faan 844 km². Hoodstääd as Ruthin. Denbigshire hiart tu't preserved county Clwyd. Trinjam lei Flintshire, Wrexham County Borough, Powys, Gwynedd (PA) an Conwy County Borough. Commonskategorii: Denbighshire – Saamlang faan bilen of filmer 53.086702777778-3.3544166666667Koordinaaten: 53° 5′ N, 3° 21′ W"}
{"id": "48216", "contents": "Lamar County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 19.077 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Barnesville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48217", "contents": "Lanier County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 10.423 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lakeland. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48218", "contents": "Laurens County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a maden faan a bundesstoot. Det hee 47.546 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Dublin. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48219", "contents": "At Conwy County Borough as en county borough an en principal area uun Nuurdwales. Diar wene son 115.000 minsken üüb en flaak faan 1.130 km². Hoodstääd as Conwy. At Conwy County Borough hiart tu't preserved county Clwyd. Trinjam lei Denbighshire uun a uast, an Gwynedd (PA) uun a süüd an waast. 53.140691666667-3.7704944444444Koordinaaten: 53° 8′ N, 3° 46′ W Commonskategorii: Conwy County Borough – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48220", "contents": "Lee County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüdwaast faan a bundesstoot. Det hee 29.992 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Leesburg. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48221", "contents": "Ceredigion as en county an en principal area uun Waastwales. Diar wene gud 75.000 minsken üüb en flaak faan 1.795 km². Hoodstääd as Aberaeron, det gratst stääd as Aberystwyth mä't University of Wales, Cardigan hed ans en wichtagen huuwen. Ceredigion hiart tu't preserved county Dyfed. Trinjam lei Gwynedd (PA), Powys, Carmarthenshire an Pembrokeshire Commonskategorii: Ceredigion – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Ceredigion (sjiisk) 52.252672222222-4.0003083333333Koordinaaten: 52° 15′ N, 4° 0′ W"}
{"id": "48222", "contents": "Liberty County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 61.435 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Hinesville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48223", "contents": "Pembrokeshire (waliisk: Sir Benfro) as en traditsionel groofskap an en principal area uun Süüdwaastwales. Diar wene gud 120.000 minsken üüb en flaak faan 1.590 km². Hoodstääd as Haverfordwest. Pembrokeshire hiart tu't preserved county faan Dyfed. Trinjam lei Ceredigion an Carmarthenshire. Pembroke Castle Green Bridge Pentre Ifan Commonskategorii: Pembrokeshire – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Pembrokeshire (sjiisk) 51.845111111111-4.8422238888889Koordinaaten: 51° 51′ N, 4° 51′ W"}
{"id": "48224", "contents": "Carmarthenshire (waliisk: Sir Gaerfyrddin) as en traditsionel groofskap an en principal area uun Süüdwaastwales. Diar wene gud 180.000 minsken üüb en flaak faan 2.395 km². Hoodstääd as Carmarthen. Carmarthenshire hiart tu't preserved county faan Dyfed. Trinjam lei Pembrokeshire, Ceredigion, Powys, Neath Port Talbot County Borough an City and County of Swansea. Commonskategorii: Carmarthenshire – Saamlang faan bilen of filmer 51.856191944444-4.3104169444444Koordinaaten: 51° 51′ N, 4° 19′ W"}
{"id": "48226", "contents": "Neath Port Talbot County Borough (waliisk: Castell-nedd Port Talbot) as en county borough an en principal area uun Süüdwales. Diar wene gud 140.000 minsken üüb en flaak faan 442 km². Ferwaltangsteeden san Neath an Port Talbot. Neath Port Talbot County Borough hiart tu't preserved county faan West Glamorgan. Port Talbot hää en wichtagen huuwen. Trinjam lei City and County of Swansea, Carmarthenshire, Powys, Rhondda Cynon Taf an Bridgend County Borough. Commonskategorii: Neath Port Talbot County Borough – Saamlang faan bilen of filmer 51.645597222222-3.7448888888889Koordinaaten: 51° 39′ N, 3° 45′ W"}
{"id": "48227", "contents": "Lincoln County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 7921 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Lincolnton. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48228", "contents": "Long County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüduast faan a bundesstoot. Det hee 19.559 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Ludowici. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48229", "contents": "At City and County of Swansea [ˈswɒnzɪ] (waliisk Dinas a Sir Abertawe) as en city, en county an en principal area uun Süüdwales. Diar wene knaap 240.000 minsken üüb en flaak faan 378 km². Hoodstääd as Swansea, huar alian al son 180.000 minsken lewe. Swansea hirt tu't preserved county faan West Glamorgan. Trinjam lei Carmarthenshire an at Neath Port Talbot County Borough. Commonskategorii: City and County of Swansea – Saamlang faan bilen of filmer 51.616666666667-3.9333333333333Koordinaaten: 51° 37′ N, 3° 56′ W"}
{"id": "48231", "contents": "Merthyr Tydfil (waliisk: Merthyr Tudful) as en county borough an en principal area uun Süüdwales. Diar wene gud 58.000 minsken üüb en flaak faan 111 km². Hoodstääd as Merthyr Tydfil. Merthyr Tydfil hiart tu't preserved county faan Mid Glamorgan. Trinjam lei Powys, Rhondda Cynon Taf an at Caerphilly County Borough. Commonskategorii: Merthyr Tydfil County Borough – Saamlang faan bilen of filmer 51.747222222222-3.3780555555556Koordinaaten: 51° 45′ N, 3° 23′ W"}
{"id": "48232", "contents": "At Caerphilly County Borough (waliisk: Bwrdeistref Sirol Caerffili) as en county borough an en principal area uun Süüdwales. Diar wene gud 178.000 minsken üüb en flaak faan 278 km². Hoodstääd as Hengoed. Caerphilly hiart tu't preserved county faan Gent. Trinjam lei at City and County of Cardiff, at City of Newport, Torfaen, at Blaenau Gwent County Borough, Powys, at Merthyr Tydfil County Borough an Rhondda Cynon Taf. Commonskategorii: Caerphilly County Borough – Saamlang faan bilen of filmer 51.579203-3.220367Koordinaaten: 51° 35′ N, 3° 13′ W"}
{"id": "48233", "contents": "Torfaen as en county borough an en principal area uun Süüdwales. Diar wene gud 90.000 minsken üüb en flaak fan 126 km². Hoodstääd as Pontypool. Torfaen hiart tu't preserved county faan Gwent. Trinjam lei at City of Newport, Monmouthshire, at Blaenau Gwent County Borough an at Caerphilly County Borough. Commonskategorii: Torfaen – Saamlang faan bilen of filmer 51.716666666667-3.05Koordinaaten: 51° 43′ N, 3° 3′ W"}
{"id": "48234", "contents": "Lowndes County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a süüd faan a bundesstoot. Det hee 117.406 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Valdosta. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48235", "contents": "Lumpkin County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurd faan a bundesstoot. Det hee 33.610 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Dahlonega. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48236", "contents": "Macon County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 12.947 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Oglethorpe. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48237", "contents": "Monmouthshire (waliisk: Sir Fynwy) as en traditsionel groofskap an ian faan 22 principal areas uun Süüdwales. Diar wene gud 90.000 minsken üüb en flaak faan 850 km². Hoodstääd as Usk. Monmouthshire hiart tu't preserved county faan Gwent. Trinjam lei Gloucestershire an Herefordshire (Ingelun), Powys, at Blaenau Gwent County Borough, Torfaen an at City of Newport. Commonskategorii: Monmouthshire – Saamlang faan bilen of filmer 51.785038888889-2.8724055555556Koordinaaten: 51° 47′ N, 2° 52′ W"}
{"id": "48238", "contents": "At Bridgend County Borough as en county borough an en principal area uun Süüdwales. Diar wene knaap 140.000 minsken üüb en flaak faan 246 km². Hoodstääd as Bridgend. Bridgend hiart tu't preserved county faan Mid Glamorgan. Trinjam lei at Neath Port Talbot County Borough, Rhondda Cynon Taf an at Vale of Glamorgan. Commonskategorii: Bridgend County Borough – Saamlang faan bilen of filmer 51.552913888889-3.5754527777778Koordinaaten: 51° 33′ N, 3° 35′ W"}
{"id": "48239", "contents": "Bridgend Bridgend (waliisk: Pen-y-Bont ar Ogwr) as en madelstääd mä knaap 50.000 iinwenern uun Süüdwales. Hat as ferwaltangsteed faan det principal area Bridgend County Borough. Commonskategorii: Bridgend – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4824", "contents": "Lenard Streicher (* 1966 uun Berlin) as en musiiker. Hi lewet uun Berlin, an as mä't eilun Oomram ferbünjen, auer san unkel, di mooler \"Panscho\" diar lewet hää. Bit 2011 as Lenard al aachtsis üüb Oomram aptreeden. Lenard wooks uun Berlin ap, begand mä fiiw juar, klawiir tu spelin, an mä 12 juar liard hi at gitaar käänen. Mä 13 hed hi al sin iarst kapel \"The Creepers\". 1984 woon hi san iarst pris bi en wäädstridj, diar faan a senaat faan Berlin ütjskrewen wurd. 1989 begand hi, för't musical tu liaren bi a Neuköllner Musikschule oner Helmut Baumann, di direkter faan't Theater des Westens. Sant di tidj as hi üs spelster an musiikkonstler fööraal uun Berlin, oober uk öödershuar onerwais, hää uk al för Caroline faan Monako spelet. Lenard skraft filmmusiiken an träät alian of mä onerskiaselk kapelen ap. Lenard spelet föl musiikstiilen faan rockabilly, jump-n-jive, jazz an blues. Hi hää mä flook kapelen spelet, a leetst juaren san det fööraal rock&roll an swing kapelen: 1979 The Creepers 1984 The Rags 1988 Peppermint Dandies 1991 Sugar Ray Lennard - Ballroom Show 1993 Iarst CD üs Leon Gouldt 2001 Lenard Streicher & Band 2006 Musical \"The Rat Pack is back\""}
{"id": "48242", "contents": "Merthyr Tudful Merthyr Tydfil (waliisk: Merthyr Tudful) as en stääd uun Süüdwales mä gud 43.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't principal area Merthyr Tydfil County Borough. Uun't 19. juarhunert wooks Merthyr Tydfil tu en swaarponkt faan't stialproduksion ap, uun a 1920er juaren wenet diar 80.000 minsken. Commonskategorii: Merthyr Tydfil – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48246", "contents": "Wrexham Wrexham (waliisk Wrecsam) as en stääd uun Nuurduastwales mä son 65.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't principal area Wrexham County Borough. Uun Wrexham leit det uniwersiteet Glyndŵr University. Sant 2022 as Wrexham en city. Commonskategorii: Wrexham – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48247", "contents": "Ebbw Vale Ebbw Vale [ˈɛbuː veɪl] (waliisk Glyn Ebwy) as en stääd uun't Principal Area Blaenau Gwent County Borough uun Süüdwales, an det ferwaltangsteed. Tu Ebbw Vale hiar fiiw gemeenen (communities): Badminton, Beaufort an Rassau, an a stääddialen Ebbw Vale North an Ebbw Vale South. Commonskategorii: Ebbw Vale – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48248", "contents": "Usk Usk (waliisk Brynbuga) as en letj stääd mä son 2.300 iinwenern uun't traditsionel groofskap an principal area Monmouthshire uun Wales, an uk det ferwaltangsteed. Commonskategorii: Usk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48249", "contents": "Glamorgan of Glamorganshire (waliisk: Sir Forgannwg of Sir Morgannwg) as ian faan 13 traditsionel groofskapen uun Wales trinjam a gratstääden Cardiff an Swansea. Uun't madelääler wiar Glamorgan en könangrik. Faan 1974 bit 1996 wiar Glamorgan apdiald tu trii ferwaltangsianhaiden, diar daalang üs preserved county betiakent wurd: West Glamorgan (mä Swansea), Mid Glamorgan an South Glamorgan (mä Cardiff). Daalang hää Wales nian counties an dictricts muar, bluas noch principal areas. West Glamorgan Neath Port Talbot County Borough City and County of Swansea Mid Glamorgan Bridgend County Borough Merthyr Tydfil County Borough Rhondda Cynon Taf South Glamorgan City and County of Cardiff Vale of Glamorgan Commonskategorii: Glamorgan – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Glamorgan (sjiisk)"}
{"id": "48250", "contents": "Hengoed Hengoed (hɛnɡɔɪd) as en letj stääd uun Süüdwales mä gud 5.000 iinwenern, an ferwaltangsteed faan't principal area Caerphilly County Borough. Di nööm as waliisk an ment Ual walt. Commonskategorii: Hengoed – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48251", "contents": "Carmarthen Carmarthen (waliisk: Caerfyrddin) as en letjstääd mä son 14.000 iinwenern uun Süüdwales, an ferwaltangsteed faan det principal area Carmarthenshire. Commonskategorii: Carmarthen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48252", "contents": "Aberaeron Aberaeron as en letjstääd mä knaap 1.500 iinwenern uun Waastwales tesken Aberystwyth an Cardigan. Hat as ferwaltangsteed faan't principal area Ceredigion. Commonskategorii: Aberaeron – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48254", "contents": "Aberystwyth Aberystwyth [aberˈəstwɪθ] as en letjstääd an en bat uun Waastwales mä son 15.000 iinwenern. Hat as ian faan a grater stääden uun't principal area Ceredigion. Uun Aberystwyth sat at Uniwersiteet faan Wales. Commonskategorii: Aberystwyth – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48255", "contents": "Cardigan (Wales) Cardigan (waliisk: Aberteifi) as en letjstääd uun Waastwales mä gud 4.000 iinwenern. Hat as ian faan a grater stääden uun't principal area Ceredigion (iar: Cardiganshire). Cardigan hed ans en wichtagen huuwen. Commonskategorii: Cardigan (Wales) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48257", "contents": "Haverfordwest Haverfordwest (waliisk: Hwlffordd) as en letjstääd uun Süüdwaastwales mä gud 10.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't principal area Pembrokeshire. Naibi as en letjen fluuchplaats Haverfordwest Aerodrome (HAW). Commonskategorii: Haverfordwest – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48258", "contents": "Conwy Conwy (ingelsk: Conway) as en letjstääd uun Nuurdwales naibi Llandudno mä gud 14.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't principal area Conwy County Borough. Commonskategorii: Conwy – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Conwy (sjiisk)"}
{"id": "48259", "contents": "Det stääd Conwy uun Wales woort grünjlaanj."}
{"id": "48260", "contents": "Llandudno (Wales) Llandudno (waliisk: [ɬɑnˈdɪdno], ingelsk: [lænˈdɪdnəʊ]) as en stääd uun Nuurdwales mä gud 20.000 iinwenern, an det gratst bat uun Wales. Llandudno as bekäänd för det 572 meeter lung siabrag. Commonskategorii: Llandudno (Wales) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48261", "contents": "Iarst skraftelk kwel auer det stääd Llandudno (Wales)"}
{"id": "48263", "contents": "Caernarfonshire (waliisk: Sir Gaernarfon), uk Caernarvonshire of Carnarvonshire as en traditsionel groofskap uun Wales am det stääd Caernarfon. Grater stääden diar san Bangor, Betws-y-Coed, Conwy, Llandudno, Porthmadog an Pwllheli. Flag Daalang as Caernarfonshire apdiald tu a principal areas Gwynedd (PA) an Conwy County Borough. Commonskategorii: Caernarfonshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48264", "contents": "Caernarfon Caernarfon [kaɨrˈnarvɔn] (of uk: Caernarvon) as en letjstääd uun Nuurdwaastwales mä son 10.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't principal area Gwynedd (PA), an di kulturel madelponkt faan Nuurdwaastwales. Det stääd as faan a Röömern grünjlaanj wurden. Commonskategorii: Caernarfon – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Caernarfon (sjiisk)"}
{"id": "48265", "contents": "Ruthin Ruthin [rɪθɪn] (waliisk Rhuthun [r̩ɪθɪn]) as en stääd uun Nuurdwales mä gud 5.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't principal area Denbighshire. Commonskategorii: Ruthin – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48267", "contents": "Mold (Wales) Mold (waliisk: Yr Wyddgrug) as en stääd uun Nuurdwales naibi Chester (Ingelun) mä gud 10.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't principal area Flintshire. Commonskategorii: Mold (Wales) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48268", "contents": "Llangefni Llangefni [ɬanˈgɛvni] as en stääd üüb det eilun Anglesey uun Nuurdwaastwales mä knaap 5.000 iinwenern. Diar sat at ferwaltang faan't principal area Isle of Anglesey. Commonskategorii: Llangefni – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48270", "contents": "Holyhead Holyhead [ˈhɒlihɛd] (waliisk: Caergybi [kɑːɨrˈɡəbi]) as en stääd üüb det eilun Anglesey uun Nuurdwaastwales mä gud 11.000 iinwenern. Eegentelk leit Holyhead üüb det eilun Holy Island, as oober auer en brag mä Anglesey ferbünjen. Holyhead hää en wichtagen huuwen, huar a dampern tu Dublin uun Irlun uflei. För a ütjwaanrern faan Irlun (Paddys efter St. Patrick faan Irlun) wiar Holyhead di iarst straal tu en nei leewent. En sjiisk folk musiik kapel näämd ham salew Paddy Goes to Holyhead. Commonskategorii: Holyhead – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48271", "contents": "Port Talbot Port Talbot as en stääd uun Süüdwales mä gud 37.000 inwenern. Hat as en ferwaltangsteed faan't principal area Neath Port Talbot County Borough. Port Talbot hää en wichtagen huuwen, an diar woort stial produsiaret. Commonskategorii: Port Talbot – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48273", "contents": "Neath (Wales) Neath (waliisk Castell-nedd) as en stääd uun Süüdwales naibi Swansea mä gud 50.000 iinwenern. Hat as en ferwaltangsteed faan't principal area Neath Port Talbot County Borough. Commonskategorii: Neath (Wales) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48274", "contents": "Llandrindod Wells Llandrindod Wells (waliisk: Llandrindod) as en stääd an en bat maden uun Wales mä gud 5.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't principal area Powys. Commonskategorii: Llandrindod Wells – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Llandrindod Wells (sjiisk)"}
{"id": "48275", "contents": "Radnorshire (waliisk: Sir Faesyfed) as ian faan 13 traditsionel groofskapen an en weesen ferwaltangsgroofskap uun Wales. Trinjam lei Montgomeryshire, Shropshire, Herefordshire, Brecknockshire an Cardiganshire. 1974 as Radnorshire en district uun't groofskap Powys wurden, an 1996 san a distrikten apliaset wurden. Radnorshire as uun't principal area Powys apgingen. Commonskategorii: Radnorshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48276", "contents": "Montgomeryshire (waliisk: Sir Drefaldwyn) as ian faan 13 traditsionel groofskapen an en weesen ferwaltangsgroofskap uun Wales. Trinjam lei Denbighshire, Shropshire, Radnorshire, Cardiganshire an Merionethshire. Sant 1974 as Montgomeryshire en dial faan Powys. Commonskategorii: Montgomeryshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48277", "contents": "Brecknockshire (uk: Breconshire, County of Brecon, waliisk: Sir Frycheiniog) as ian faan 13 traditsionel groofskapen an en weesen ferwaltangsgroofskap uun Wales. Trinjam lei Cardiganshire, Carmarthenshire, Glamorgan, Monmouthshire, Herefordshire an Radnorshire. Sant 1974 hiart Brecknockshire tu Powys. Commonskategorii: Brecknockshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48279", "contents": "Merionethshire (waliisk: Sir Feirionnydd) as en weesen ferwaltangsgroofskap an ian faan 13 traditsionel groofskapen uun Wales. Trinjam lei Caernarfonshire, Denbighshire, Montgomeryshire an Cardiganshire. Grat dialen faan Merionethshire lei uun a Snowdonia Natsionaalpark. Bit 1974 wiar Merionethshire en Ferwaltangsgroofskap, do wurd det apdiald tu en district Meirionnydd uun't groofskap Gwynedd, an en district Glyndŵr uun't groofskap Clwyd. Sant 1996 hiart hat apdiald tu a principal areas Gwynedd (PA) an Denbighshire. Flag Commonskategorii: Merionethshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48280", "contents": "A Eryri Natsionaalpark (faan waliisk: Eryri, det ment 'oodlernääst'), iar: 'Snowdonia Natsionaalpark' as en beragregiuun uun Nuurdwaastwales, an stäänt oner skül üs natsionaalpark. A huuchst berag diar as a Snowdon mä en hööchde faan 1.085 meetern. Sant 2022 het di natsionaalpark Parc Cenedlaethol Eryri, an as mä en grate faan 2.170 km² a traadgratst uun Gratbritanien. Diar lewe 26.000 minsken, diar fööraal büürerei bedriiw. Rhinog Fach Y Llethr Swallow Falls Welsh Highland Railway WHR Commonskategorii: Eryri Natsionaalpark – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Snowdonia (sjiisk)"}
{"id": "48285", "contents": "Tonypandy Tonypandy as en stääd uun Süüdwales mä knaap 18.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't principal area Rhondda Cynon Taf. Commonskategorii: Tonypandy – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48286", "contents": "Pontypool Pontypool (waliisk: Pont-y-pŵl) as en stääd uun Süüdwales mä gud 36.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't principal area Torfaen. Commonskategorii: Pontypool – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48287", "contents": "Barry (Wales) Barry (waliisk Y Barri) as en stääd uun Süüdwales naibi Cardiff mä gud 50.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't principal area Vale of Glamorgan. Commonskategorii: Barry (Wales) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48290", "contents": "Tintagel Tintagel (kornisk: Dintagell of Tre war Venydh) as en saarep uun Cornwall (Süüd Waast Ingelun). Det saarep as bekäänd för't Tintagel Castle, huar Könang Artus lewet haa skal. Daalang lewe diar gud 1.700 minsken. Commonskategorii: Tintagel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48291", "contents": "Bath (Somerset) Bath [bɑːθ] as en stääd an en city uun't groofskap Somerset (Süüd Waast Ingelun) mä gud 100.000 iinwenern. Bath as ferwaltangsteed faan't unitary authority Bath and North East Somerset. Uun Bath jaft'at hiat kwelen, det wost al a ual Röömern, an sant di tidj as Bath en bat. Diaram as det stääd uk en UNESCO weltarewdial. Commonskategorii: Bath (Somerset) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Bath (sjiisk)"}
{"id": "48292", "contents": "Keynsham Keynsham as en stääd tesken Bristol an Bath uun't groofskap Somerset (Süüd Waast Ingelun) mä gud 16.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Bath and North East Somerset. Uun Keynsham jaft'at daalang noch flook tjüüchnisen faan't Röömsk tidj. Commonskategorii: Keynsham – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48294", "contents": "Blackburn Blackburn as en stääd uun't groofskap Lancashire, Nuurd Waast Ingelun mä knaap 118.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Blackburn with Darwen. Uun't 19. juarhunert wiar Blackburn en swaarponkt faan't kluaderindustrii. Diar as buumol ferwerket wurden, wat faan Ameerikoo kaam. Uun't 20.juarhunert as diar fööraal maskiinenbau bedrewen wurden. So kaam diar uk flook minsken faan't bütjlun hen, fööraal faan Indien an Pakistaan. Blackburn hää daalang die huuchst uundial faan moslems uun't hialer Könangrik. Commonskategorii: Blackburn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48295", "contents": "Darwen Darwen as en stääd uun't groofskap Lancashire, Nuurd Waast Ingelun mä gud 36.000 iinwenern. Hat hiart tu't unitary authority Blackburn with Darwen. Commonskategorii: Darwen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48298", "contents": "Dorchester (Dorset) Dorchester as en stääd uun't groofskap Dorset, Süüd Waast Ingelun mä gud 20.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Dorset (UA). Commonskategorii: Dorchester (Dorset) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Dorchester (sjiisk)"}
{"id": "483", "contents": "Halle as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Saksen-Anhalt. Jü stää heet 237.865 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "48305", "contents": "Bracknell Bracknell as en stääd uun't groofskap Berkshire, Süüd Uast Ingelun mä gud 77.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Bracknell Forest. Bracknell as en ploonstääd (\"New Town\") naibi London, an iarst efter a Ööder Weltkriich grünjlaanj wurden. Daalang haa diar flook internatsionaal onernemen hör kontoor. Commonskategorii: Bracknell – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48306", "contents": "Aylesbury Aylesbury as en stääd uun't groofskap Buckinghamshire, Süüd Uast Ingelun mä gud 80.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary county Buckinghamshire. Commonskategorii: Aylesbury – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48308", "contents": "Campton and Chicksands Campton and Chicksands as en plak uun't groofskap Bedfordshire, Uasten faan Ingelun mä son 2.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Central Bedfordshire. Commonskategorii: Campton and Chicksands – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4831", "contents": "Hans Hoeg (16. Januwaari 1917 bit 03. Detsember 2011) wiar en Pleeger fan di Sölring Spraak. Aur lungi Jaaren her Hoeg en Tankstair ön Kairems Weesten, en diarbi wiar uk en Werkstair, fuaral fuar franzk Wainer. Wan höm sin Aarber en bet Tir diarfuar let, nem hi höm fuul Tir fuar Sölring, wat sin Mooderspraak wiar. Hans Hoeg heer di forskeligst Boker ütdönen, sa üs tau Boker me Dechtingen fan Wilhelm Siemens (1981 en 82) of en Bok aur dit, wat Nann Mungard aur sin Leewent āpskrewen her (\"Der Schiffer Jan\", Autobiografii, 1989). Masi Mait en Aarber heer Hans Hoeg höm me di Dechtingen fan Jens Mungard maaket. Hat uur üs en gurt Wert fuar delings Aarber me di Spraak önsen, dat des Aarbern üs en Bok prentet uur kür. \"Ströntistel en Dünemruusen\" uur üs en Iaring tö Mungards 100. Gibursdai (Februwaari 1985) ütdönen. Fan di Bigening fan di Soowentiger Jaaren dēr Hoeg aural Biskiir, di Sölring Spraak ek sterewi tö let. Hat jit, dat hi diarbi somtirs uk en rocht Twerthaur wiis kür. Hoeg wiar Meföliger fan di \"Natsjonāli Friisen\". Ön 2005 snaketi hi uk iin ön di Film \"Inselklang\", en Dokumentatsjoon, wat üp Söl maaket waar. Tö Duar"}
{"id": "48312", "contents": "Sandbach (Cheshire) Sandbach (ütjspreegen: sændbætʃ, harke tu?/i) as en stääd uun't groofskap Cheshire, Nuurd Waast Ingelun. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Cheshire East. Tu Sandbach (civil parish) hiar a siidlangen: Sandbach, Elworth, Ettiley Heath an Wheelock. Trinjam lei grater stääden: Stoke on Trent, Manchester, Chester, Liverpool an Salford. Joseph Thomas, \"Lippincott's Gazetteer of the World: A Complete Pronouncing Gazetteer Or Geographical Dictionary of the World\", J. B. Lippincott Company, 1902, page 1977 Commonskategorii: Sandbach (Cheshire) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48313", "contents": "Chester Chester [ˈtʃɛstə] (waliisk: Caer) as en stääd an en city uun't groofskap Cheshire, Nuurd Waast Ingelun mä gud 80.000 iinwenern. Chester as ferwaltangsteed faan't borough an unitary authority Cheshire West and Chester. Madeläälerlik banenstääd Model faan't 2000 juar ual Röömsk looger Castra Devana Commonskategorii: Chester – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48314", "contents": "Truro Truro (kornisk: Truru of Tryverow) as en stääd an en city uun't groofskap Cornwall, Süüd Waast Ingelun mä gud 20.000 iinwenern. Hat as uk ferwaltangsteed faan't unitary authority Cornwall. Commonskategorii: Truro – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Truro (Cornwall) (sjiisk)"}
{"id": "48315", "contents": "Durham Durham [ˈdʌɹəm] as en stääd an en city uun't groofskap County Durham, Nuurd Uast Ingelun mä gud 50.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority County Durham (UA). Commonskategorii: Durham – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Durham (sjiisk)"}
{"id": "48318", "contents": "Carlisle Carlisle [ˈkɑːlaɪl], [kɑːˈlaɪl] as en stääd an en city uun't groofskap Cumbria, Nuurd Waast Ingelun mä son 75.000 iinwenern naibi Skotlun. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Cumberland. Carlisle as saterstääd faan Flensborag. Commonskategorii: Carlisle – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Carlisle (sjiisk)"}
{"id": "48320", "contents": "Stockton-on-Tees Stockton-on-Tees as en madelstääd bi a struum Tees, gratendials uun't groofskap County Durham, Nuurd Uast Ingelun mä gud 80.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Borough of Stockton-on-Tees. Stockton-on-Tees hiart mä Middlesborough tu det metropolregiuun Teesside. Commonskategorii: Stockton-on-Tees – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48321", "contents": "Teesside as en metropolregiuun uun Nuurd Uast Ingelun bi a struum Tees mä a stääden Middlesbrough, Stockton-on-Tees, Redcar an Billingham. Diar wene gud 375.000 minsken. Teesside wiar uk ans en county borough, as daalang oober tu enkelt unitary authorities apdiald. Teesside wiar uun't 20. juarhunert en swaarponkt faan't iisen, stial an chemii industrii, an bekäänd för sin fül amwelt. Detdiar swaarindustrii hää daalang nian grat bedüüdang muar, an so ferlus flook minsken uun Teesside hör werk, an aaremmud kaam ap. Sant 2013 drei föör't küst faan Teesside 27 winjstruumuunlaagen uun en winjpark, an fersurge det regiuun mä struum. Commonskategorii: Teesside – Saamlang faan bilen of filmer 54.591666666667-1.1875Koordinaaten: 54° 36′ N, 1° 11′ W"}
{"id": "48323", "contents": "Beverley Beverley as en stääd naibi Kingston upon Hull uun't groofskap East Riding of Yorkshire, Regiuun Yorkshire an a Humber mä son 30.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority East Riding of Yorkshire (UA). Commonskategorii: Beverley – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48326", "contents": "Yorkshire wiar en grat groofskap uun Ingelun uun't regiuun Yorkshire an a Humber. Auer a juaren as hat tu letjer inahiden apdiald wurden. Hat hää daalang oober noch en kulturel bedüüdang, an woort arke juar mä a Yorkshire Day feiert. Hoodstääd wiar York, huar't uk a nööm faan füng. Trinjam lei County Durham, Westmorland, Lancashire, Cheshire, Derbyshire, Nottinghamshire an Lincolnshire. Grat stääden uun Yorkshire san: Leeds Sheffield Bradford Kingston upon Hull York Commons: Yorkshire – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage raisfeerer: Yorkshire an a Humber (tjiisk)"}
{"id": "48327", "contents": "Westmorland of uk Westmoreland wiar en groofskap uun Nuurd Waast Ingelun. 1974 as hat uun det nei groofskap Cumbria apgingen. Commonskategorii: Westmorland – Saamlang faan bilen of filmer Westmorland and Furness (unitary authority)"}
{"id": "48328", "contents": "York York as en stääd uun't groofskap Yorkshire, Regiuun Yorkshire an a Humber (Ingelun) mä gud 140.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't city, borough an unitary authority City of York. Commonskategorii: York – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48329", "contents": "Widnes Widnes as en stääd bi a struum Mersey uun't groofskap Cheshire uun Nuurd Waast Ingelun mä gud 60.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Borough of Halton. Commonskategorii: Widnes – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48331", "contents": "A River Mersey [ˈmɜ:zi] as en struum uun Nuurdwaast Ingelun. Di nööm ment so föl üs grens. Commonskategorii: River Mersey – Saamlang faan bilen of filmer Merseyside"}
{"id": "48332", "contents": "Newport and Carisbrooke Newport and Carisbrooke as en civil parish üüb det Eilun Wight, Süüd Uast Ingelun mä gud 25.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Eilun Wight. Diar hiar det stääd Newport (Isle of Wight) an flook letjer saarpen tu. Commonskategorii: Newport and Carisbrooke – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Isle of White (sjiisk)"}
{"id": "48334", "contents": "Hugh Town Hugh Town (kornisk Treworenys of Tre Huw) as en saarep üüb det eilun St. Mary's faan a Scilly Eilunen uun Cornwall, Süüd Waast Ingelun mä gud 1.000 iinwenern. Uun Hugh Town sat at ferwaltang faan a Scilly Eilunen. Naibi san en letjen fluuchplaats an en huuwen för a dampern tu fäästääg. Commonskategorii: Hugh Town – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Scilly Eilunen (sjiisk)"}
{"id": "48335", "contents": "Chatham (Kent) Chatham [ˈtʃætəm] as en huuwenstääd uun't groofskap Kent, Süüd Uast Ingelun mä gud 75.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Borough of Medway. Commonskategorii: Chatham (Kent) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48337", "contents": "Grimsby Grimsby as en huuwenstääd bi a struum Humber, Nuurdsia uun't groofskap Lincolnshire mä son 90.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority North East Lincolnshire. Commonskategorii: Grimsby – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Grimsby (sjiisk)"}
{"id": "48338", "contents": "Lincoln (Lincolnshire) Lincoln [ˈlɪŋkən] as en stääd an en city uun't regiuun Uast Madlunen (Ingelun) mä gud 120.000 iinwenern. Hat as hoodstääd faan't groofskap Lincolnshire. Commonskategorii: Lincoln (Lincolnshire) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Lincoln (sjiisk)"}
{"id": "48339", "contents": "Wat menst dü? Lincoln stääd uun Ingelun Lincolnshire, groofskap uun Ingelun Lincoln County (Arkansas) Lincoln County (Colorado) Lincoln County (Georgia) Lincoln County (Maine) Lincoln County (Montana) Lincoln County (Wyoming) Abraham Lincoln"}
{"id": "48340", "contents": "Scunthorpe Scunthorpeas en stääd uun't groofskap Lincolnshire, Regiuun Yorkshire an a Humber (Ingelun) mä son 80.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority North Lincolnshire. Scunthorpe as en swaarponkt faan't stialproduksion uun't Ferianagt Könangrik. Efter Grimsby an Lincoln as Scunthorpe at traadgratst stääd uun Lincolnshire. Commonskategorii: Scunthorpe – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48347", "contents": "Kettering (Northamptonshire) Kettering as en stääd uun't groofskap Northamptonshire, Uast Madlunen (Ingelun) mä gud 56.000 iinwenern. Kettering as ferwaltangsteed faan't unitary authority North Northamptonshire. Commonskategorii: Kettering (Northamptonshire) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48348", "contents": "iarst skraftelk kwel auer Kettering (Northamptonshire)"}
{"id": "48349", "contents": "Weston-super-Mare Weston-super-Mare as en bat an en stääd uun't groofskap Somerset, Süüd Waast Ingelun mä gud 80.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority North Somerset. Commonskategorii: Weston-super-Mare – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4835", "contents": "Hark Bohm (* 18. Mai 1939 ön Hamborig) es en Dütsk Teaater- en Filmkönstler, sa üs en Skriiwer, Rejisöör an Filmimaaker. Bohm es uk Profesor fuar Film ön Hamborig wesen. Hark Bohm es üp Aamrem āpwukset. 1959 maaketi hi Abituur, en da herr hi Rochtsweetenskepen studiaret. Ön't Jaar 1969 es hi me di Filkonst bigent. Hi heer bi hok Filmi fan R.W.Fassbinder mespölet. 1971 heer Hark Bohm me hok Lir di 'Filmverlag der Autoren' grünlair. Fan des Tir ön aarberti hi uk üs Rejisöör fan kuurt Filmi. Bikeent uur Bohm me Tschetan, der Indianerjunge en Nordsee ist Mordsee. Hi heer me bikeent Rejisööri üs Rainer Werner Fassbinder, Werner Herzog, Volker Schlöndorf of Wim Wenders töhop aarbert. Bohm heer en önnemen Drēng, Uwe Bohm, wat uk bi di Film aarbert. 1973: 'Preis der AG der Filmjournalisten' för Tschetan, der Indianerjunge 1988: 'IFF Chicago': Pris för Yasemin 1989: 'Filmband in Gold' för Yasemin Hark Bohm ön't 'Filmportal' Hark Bohm ön di Dütsk Biografii"}
{"id": "48350", "contents": "Northallerton Northallerton as en stääd uun't groofskap Yorkshire, Regiuun Yorkshire an a Humber (Ingelun) mä gud 16.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority North Yorkshire. Commonskategorii: Northallerton – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48351", "contents": "Morpeth Morpeth as en stääd uun't groofskap Northumberland, Nuurd Uast Ingelun. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Northumberland mä son 14.000 iinwenern. Di nööm komt wel faan muur an stegelk (path). Commonskategorii: Morpeth – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48352", "contents": "A Humber [ˈhʌmbə] as en 62 kilomeeter lungen struum bi't uastküst faan Ingelun. Eegentelk as hi muar di müs faan a struumer Ouse an Trent, diar iinenööder luup, an do üs Humber iin uun a Nuurdsia ufluup. Uun a Humber jaft'at ääb an flud, sodenang as hi muar en smääl bocht üs en struum, en estuaar. Huuwner bi a Humber san Kingston upon Hull, Grimsby, Immingham, New Holland an Killingholme. Commonskategorii: Humber – Saamlang faan bilen of filmer Yorkshire an a Humber"}
{"id": "48353", "contents": "Cambridge Cambridge [ˈkeɪmbɹɪdʒ] as en gratstääd an en city uun't groofskap Cambridgeshire, Uasten faan Ingelun mä gud 125.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't ferwaltangsgroofskap Cambridgeshire. Cambridge as bekäänd för sin uniwersiteet. Commonskategorii: Cambridge – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Cambridge (sjiisk)"}
{"id": "48356", "contents": "West Bridgford West Bridgford as en stääd uun't groofskap Nottinghamshire, Uast Madlunen (Ingelun) mä knaap 50.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't ferwaltangsgroofskap Nottinghamshire. Commonskategorii: West Bridgford – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48359", "contents": "City of Winchester At City of Winchester as en city an en borough uun't groofskap Hampshire, Süüd Uast Ingelun mä son 125.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't ferwaltangsgraafskap Hampshire. Tu't City of Winchester hiar det stääd Winchester, an flook letjer stääden trinjam: Alresford, Badger Farm, Bishops Waltham, Denmead, Otterbourne, Twyford an Wickham. Commonskategorii: City of Winchester – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4836", "contents": "Andora as en böös letj lun uun a uastelk Pyrenäen tesken Spoonien an Frankrik. At lun hää sööwen gemeenen: Wikimedia-Atlas: Andora – Geografische än histoorische koorde Commonskategorii: Andora – Saamlang faan bilen of filmer Central Intelligence Agency, 'The World Factbook' 2016 Global Credit Portal: RatingsDirect®, Andorra (Principality of) Human Development Index Andorra: Parish and Major Places, citypopulation.de Andorra: Parish and Major Places, citypopulation.de 42.5583333333331.5552777777778Koordinaaten: 43° N, 2° O"}
{"id": "48361", "contents": "Exeter Exeter [ˈɛksɪtə] as en stääd an en city uun't groofskap Devon, Süüd Waast Ingelun mä knaap 130.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't ferwaltangsgroofskap Devon. Commonskategorii: Exeter – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Exeter (sjiisk)"}
{"id": "48363", "contents": "Madison County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a nuurduast faan a bundesstoot. Det hee 29.880 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Danielsville. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48364", "contents": "Marion County as en county uun de US-ameerikoons bundesstoot Georgia. At county leit uun a waast faan a bundesstoot. Det hee 8359 lidj (2019). At hoodsteed faan't county as Buena Vista. USA: Administrative Division. citypopulation.de"}
{"id": "48365", "contents": "Oakham Oakham as en stääd uun't groofskap Rutland, Uast Madlunen (Ingelun) mä gud 10.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Rutland. Commonskategorii: Oakham – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48367", "contents": "Taunton Taunton as en stääd uun't groofskap Somerset, Süüd Waast Ingelun mä son 60.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Somerset (UA). Commonskategorii: Taunton – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48369", "contents": "Yate Yate as en stääd uun't groofskap Gloucestershire, Süüd Waast Ingelun mä gud 21.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority South Gloucestershire. Commonskategorii: Yate – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4837", "contents": "i1 i3 i7 i10 i12 i14 Di Flugplaats (Bechning me Kontroltorn) fan Söl liit temelk ön di Meren fan't Ailön: Waien fan Tērpsmeren hentö di Flugplaats: Knap 1 km nuurđuastern fan Weesterlön Knap 800 m nuurđern fan Tinem Knap 3km weestern fan Kairem Knap 2 km süđuastern fan Wonigstair Knap 1 km süđweestern fan Munkmēsk/Brēderep Di Startbaanen gung uasterfuar bit hentö 300 m fuar di Weesterkanten fan Kairem en Munkmēsk, sa üs bit hentö 300 m fuar di Uasterkant fan Woningstair. Sent 2008 jeft et en direkti Fliiger hentö di Fering Flugplaats. Diarfuar es en ual Propelermaskiin önerwai. Di miist Fliigers, wat fan Berlin kum, flö fan Süđuasten direkt aur Muasem-Wal, Ārichsem en Kairem iin en düüsi tö Nuurđweesten aur Woningstair weđer of. Propelermaskiinen flö uk aaftinoch aur Munkmēsk luas en flö da aur di Heef fan Kairem, Ārichsem en Muasem, dat di aur di Baan langs kum. Dit miist Lön, hur niin Fliigers langs kum, es forbecht of staant öner Natuurschuts. Diaraur uur nü uk ön Muasem, List en Hörnem muar omreten en nii becht. Ön Hörnem (Hotels, Hapimag, Haawen) en senerk ön List (Hotels, Haawen, MUEZ, Föri) sen masi Autos önerwai, sa dat et diar üđer Gurtemhairen jeft."}
{"id": "48370", "contents": "Gloucester Gloucester [ˈɡlɒstər] as en gratstääd uun't groofskap Gloucestershire, Süüd Waast Ingelun mä son 130.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't ferwaltangsgroofskap Gloucestershire. Commonskategorii: Gloucester – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48371", "contents": "City of Chelmsford Chelmsford as en city an en borough uun't groofskap Essex, Uasten faan Ingelun mä knaap 180.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't ferwaltangsgroofskap Essex. Tu't City of Chelmsford hiart det stääd Chelmsford, an uk noch letjer stääden an gemeenen: Danbury, Great Baddow, Great Oxney Green, Pleshey, Rettendon, Sandon, Writtle. Commonskategorii: City of Chelmsford – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48374", "contents": "Swindon Swindon as en gratstääd uun't groofskap Wiltshire, Süüd Waast Ingelun mä gud 220.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Borough of Swindon. Commonskategorii: Swindon – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48375", "contents": "Trowbridge Trowbridge as en stääd uun't groofskap Wiltshire, Süüd Waast Ingelun mä gud 33.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't ferwaltangsgroofskap Wiltshire. Commonskategorii: Trowbridge – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48376", "contents": "Salisbury Salisbury as en stääd an en city uun't groofskap Wiltshire, Süüd Waast Ingelun mä son 45.000 iinwenern. Salisbury as bekäänd för det katedraal faan't 13. juarhunert. Commonskategorii: Salisbury – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48377", "contents": "Torquay Torquay as en stääd uun't groofskap Devon, Süüd Waast Ingelun mä gud 67.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't borough an unitary authority Torbay. Commonskategorii: Torquay – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48378", "contents": "Newbury (Berkshire) Newbury as en stääd uun't groofskap Berkshire, Süüd Uast Ingelun mä gud 40.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority West Berkshire. Commonskategorii: Newbury (Berkshire) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48380", "contents": "Kendal Kendal as en stääd uun't groofskap Cumbria, Nuurd Waast Ingelun mä son 30.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't unitary authority Westmorland and Furness. Commonskategorii: Kendal – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48381", "contents": "Northampton Northampton as en stääd uun't groofskap Northamptonshire, Uast Madlunen (Ingelun) mä knap 250.000 iinwenern. Hat wiar bit 2021 ferwaltangsteed faan't groofskap Northamptonshire, an nü sant 2021 faan't unitary authority West Northamptonshire. Commonskategorii: Northampton – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48382", "contents": "Wokingham Wokingham as en stääd uun't groofskap Berkshire, Süüd Uast Ingelun mä gud 46.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't borough an unitary authority Borough of Wokingham. Commonskategorii: Wokingham – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48384", "contents": "City of Bradford At City of Bradford as en metropolitan borough an en city uun't groofskap West Yorkshire, Regiuun Yorkshire an a Humber (Ingelun) mä gud 500.000 iinwenern. A miasten wene uun det stääd Bradford. Ööder grater stääden uun't borough san Addingham, Baildon, Bingley, Burley in Wharfedale, Denholme, Haworth, Ilkley, Keighley, Menston, Oxenhope, Saltaire, Shipley, Silsden an Thornton. Commonskategorii: City of Bradford – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48386", "contents": "City of Canterbury At City of Canterbury as en non-metropolitan borough an en city uun't groofskap Kent, Süüd Uast Ingelun mä gud 150.000 iinwenern. A miasten wene uun det stääd Canterbury. Ööder grater stääden uun't borough san Whitstable, Herne Bay an Fordwich. Commonskategorii: City of Canterbury – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48387", "contents": "Canterbury Canterbury as en stääd uun't groofskap Kent, Süüd Uast Ingelun mä son 60.000 iinwenern. Hat as madelponkt faan't City of Canterbury. Commonskategorii: Canterbury – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48389", "contents": "Chichester At City of Chichester as en stääd an en city uun't groofskap West Sussex, Süüd Uast Ingelun mä gud 30.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan a Distrikt Chichester an faan't ferwaltangsgroofskap West Sussex. Commonskategorii: Chichester – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4839", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Andorra wiset di code för sööwen gemeenen faan Andorra. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Andorra AD), di ööder as di code för at gemeen. Di code as tuleetst di 17. April 2007 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "48390", "contents": "Borough of Colchester At Borough of Colchester as en non-metropolitan borough an en city an en distrikt uun't groofskap Essex, Uasten faan Ingelun mä knaap 200.000 iinwenern. A miasten wene uun det stääd Colchester. Commonskategorii: Borough of Colchester – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48391", "contents": "Colchester Colchester as en stääd uun't groofskap Essex, Uasten faan Ingelun mä son 120.000 iinwenern. Hat as madelponkt faan't City an Borough of Colchester. Commonskategorii: Colchester – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48392", "contents": "City of Doncaster At City of Doncaster as en metropolitan borough an en city uun't groofskap South Yorkshire, Yorkshire an a Humber (Ingelun) mä gud 300.000 iinwenern. A miasten wene uun det stääd Doncaster. Ööder grater stääden uun't borough san Armthorpe, Auckley, Bessacarr, Conisborough, Edlington, Mexborough an Stainforth. Commonskategorii: City of Doncaster – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48394", "contents": "Doncaster Doncaster as en stääd uun't groofskap South Yorkshire, Yorkshire an a Humber (Ingelun) mä gud 110.000 iinwenern. Hat as madelponkt faan't City of Doncaster. Commonskategorii: Doncaster – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48396", "contents": "Ely Ely [ˈiːli] as en stääd an en city uun't groofskap Cambridgeshire, Uasten faan Ingelun mä gud 20.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan a distrikt East Cambridgeshire. Commonskategorii: Ely – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48397", "contents": "City of Lancaster At City of Lancaster as en non-metropolitan borough an en city an en distrikt uun't groofskap Lancashire, Nuurd Waast Ingelun mä knaap 150.000 iinwenern. A miasten wene uun det stääd Lancaster. Ööder grater stääden uun't borough san Carnforth, Heysham an Morecambe. Commonskategorii: City of Lancaster – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48398", "contents": "Lancaster (Lancashire) Lancaster as en stääd uun't groofskap Lancashire, Nuurd Waast Ingelun mä gud 50.000 iinwenern. Hat as madelponkt faan't City of Lancaster. Commonskategorii: Lancaster (Lancashire) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "484", "contents": "Hambörj (öö. Hamborag, fe. Hamborig) as en bundeslönj än stää önj Nord-Tjüschlönj. Jü stää lait bai e Elbe, än as jü tweegrutste stää foon Tjüschlönj än jü soowentgrutste stää foon di Europäische Union. Deer booge 1,77 milion mansche (märts 2009). Hambörj as en sportstää. Et jeeft tou profäsjonäle fäitbåålmoonschape, Hamburg SV (spaald önj e HSH Nordbank Arena) än FC St. Pauli (spaald önjt Millerntor-Stadion)än 780 sportfloosen ma 500.000 lasmoote. Jü stää as berüümt for 'Reeperbahn', 'St. Pauli-Landungsbrücken', dåt rädjhüs, di 'Hamburger Dom' än forålem di siie Alster önj e banestää. Da jarste mansche kaame amenbai dåt 4e iirhunert önjt gebiit. Twasche dåt 4e än 6e iirhunert kaame da Saksen eefter dåt gebiit nordlich foon di Elbe. Önj dåt iir 810 baget Charles di Grute en krastlike schörk önjt norde foon sin kiningrik. As ferbading for da saksische än slavische ståme, bage hi dåt Sloot 'Hammaburg' weer nü jü duumschörk as. Önj dåt iir 831 wårt bai e Hammaburg en bäisduum foon Lodewik di Fromme grünläit. Kort eefter jü diiling foon dåt Frankische Rik kaama da fikinger än lääder da slaven önjt gebiit, än di oortbäisschop fleetet eefter Bremen. Di noome 'Hammaburg' wårt jarst dokumimäntiirt önj 832. Önj 1189 füng jü"}
{"id": "48400", "contents": "Preston Preston as en gratstääd uun't groofskap Lancashire, Nuurd Waast Ingelun mä gud 140.000 iinwenern. Hat as madelponkt faan't City of Preston an ferwaltangsteed faan't ferwaltangsgroofskap Lancashire. Commonskategorii: Preston – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48401", "contents": "City of Preston At City of Preston as en non-metropolitan borough an en city, an en distrikt uun't groofskap Lancashire, Nuurd Waast Ingelun mä gud 150.000 iinwenern. A miasten wene uun det stääd Preston. Tu't borough Preston hiar bütj det stääd Preston uk noch a civil parishes: Barton, Broughton, Goosnargh, Grimsargh, Haighton, Ingol and Tanterton, Lea, Whittingham an Woodplumpton. Commonskategorii: City of Preston – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48403", "contents": "Lichfield Lichfield as en stääd an en city, an ferwaltangsteed faan a Lichfield Distrikt uun't groofskap Staffordshire, Waast Madlunen (Regiuun) (Ingelun) mä gud 30.000 iinwenern. Tu a Lichfield Distrikt hiar bütj det stääd Lichfield uk noch Burntwood an Fazeley. Commonskategorii: Lichfield – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48408", "contents": "Norwich Norwich as en stääd an en city, an en distrikt uun't groofskap Norfolk, Uasten faan Ingelun mä knaap 200.000 iinwenern. Norwich as ferwaltangsteed faan't ferwaltangsgroofskap Norfolk. Commonskategorii: Norwich – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48409", "contents": "Det stääd Norwich woort grünlaanj."}
{"id": "48410", "contents": "Ripon Ripon as en stääd an en city uun't groofskap North Yorkshire, regiuun Yorkshire an a Humber (Ingelun) mä gud 16.000 iinwenern. Commonskategorii: Ripon – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48411", "contents": "City of Salford At City of Salford as en metropolitan borough an en city uun't groofskap Greater Manchester, Nuurd Waast Ingelun mä son 250.000 iinwenern. A miasten wene uun det stääd Salford. Ööder grater stääden uun't borough san Swinton, Boothstown, Broughton, Cadishead, Eccles, Irlam, Pendlebury, Pendleton an Worsley. Commonskategorii: City of Salford – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48412", "contents": "Swinton Swinton as en stääd uun't groofskap Greater Manchester, Nuurd Waast Ingelun mä son 23.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't metropolitan borough City of Salford. Commonskategorii: Swinton – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48413", "contents": "City of St Albans At City of St Albans as en non-metropolitan borough an en city, an en distrikt uun't groofskap Hertfordshire, Uasten faan Ingelun mä son 150.000 iinwenern. A miasten wene uun det stääd St Albans. Ööder grater stääden uun't borough san Harpenden, Colney Heath, Harpenden Rural, London Colney, Redbourn, St Michael, St Stephen. Commonskategorii: City of St Albans – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48414", "contents": "St Albans St Albans as en stääd uun't groofskap Hertfordshire, Uasten faan Ingelun mä gud 80.000 iinwenern. Hat as madelponkt faan't City of St Albans. Commonskategorii: St Albans – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48415", "contents": "Hertford Hertford as en stääd uun a distrikt East Hertfordshire uun't groofskap Hertfordshire, Uasten faan Ingelun mä son 30.000 iinwenern. Hat as ferwaltangsteed faan't ferwaltangsgroofskap Hertfordshire. Tu a distrikt East Hertfordshire hiar bütj Hertford uk noch Buntingford, Sawbridgeworth an Ware. Commonskategorii: Hertford – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48418", "contents": "City of Sunderland At City of Sunderland as en metropolitan borough an en city uun't groofskap Tyne and Wear, Nuurd Uast Ingelun mä gud 270.000 iinwenern. A miasten wene uun det stääd Sunderland. Ööder grater stääden uun't borough san Bishopwearmouth, Doxford Park, Farringdon, Fulwell, Grindon, Hetton-le-Hole, Houghton-le-Spring, Redhouse, Roker, Ryhope, Seaburn, Southwick, Thorney Close an Washington. Commonskategorii: City of Sunderland – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48419", "contents": "Sunderland Sunderland as en stääd uun't groofskap Tyne and Wear, Nuurd Uast Ingelun mä son 170.000 iinwenern. Hat as madelponkt faan't City of Sunderland. Commonskategorii: Sunderland – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48420", "contents": "City of Wakefield At City of Wakefield as en metropolitan borough an en city uun't groofskap West Yorkshire, Yorkshire an a Humber (Ingelun) mä knaap 350.000 iinwenern. A miasten wene uun det stääd Wakefield. Ööder grater stääden uun't borough san Castleford, Featherstone, Hemsworth, Horbury, Knottingley, Normanton, Ossett, Pontefract, South Kirkby and Moorthorpe an South Elmsall. Commonskategorii: City of Wakefield – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48421", "contents": "Wakefield Wakefield as en stääd uun't groofskap West Yorkshire, Yorkshire an a Humber (Ingelun) mä son 100.000 iinwenern. Hat as madelponkt faan't City of Wakefield. Commonskategorii: Wakefield – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48422", "contents": "Wells, Somerset Wells as en stääd an en city uun't groofskap Somerset, Süüd Waast Ingelun mä gud 10.000 iinwenern. Commonskategorii: Wells, Somerset – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48424", "contents": "Worcester Worcester as en stääd an en city uun't groofskap Worcestershire, Waast Madlunen (Regiuun) (Ingelun) mä gud 100.000 iinwenern. Commonskategorii: Worcester – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Worcester (sjiisk)"}
{"id": "48428", "contents": "Angus (Skotlun) Angus (skots geelisk Aonghas) as sant 1996 ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Aberdeenshire, Perth and Kinross, Dundee an at Nuurdsia. Angus uun Skotlun Commonskategorii: Angus (Skotlun) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Angus (sjiisk)"}
{"id": "48431", "contents": "Argyll and Bute Argyll and Bute (skots geelisk: Earra-Ghàidheal agus Bòd) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Highland, Perth and Kinross, Stirling an West Dunbartonshire. Argyll and Bute uun Skotlun Tu Argyll and Bute hiar flook eilunen: Bute Cara Island Coll Colonsay Davaar Fladda (Slate Islands) Fladda (Treshnish Isles) Gigha Glunimore Island Gometra Inchmarnock Iona Islay Jura Kerrera Lismore Luing Lunga Mull Sanda Island Scarba Seil Sheep Island Shuna Staffa Tiree Ulva Commonskategorii: Argyll and Bute – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Argyll and Bute (sjiisk)"}
{"id": "48432", "contents": "Highland (Council Area) Highland (skots geelisk: Gàidhealtachd) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Moray, Aberdeenshire, Perth and Kinross an Argyll and Bute. Highland uun Skotlun Commonskategorii: Highland (Council Area) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48433", "contents": "Bütjer Hebriiden A Bütjer Hebriiden (ingelsk: Outer Hebrides of Western Isles, skots geelisk: Na h-Eileanan Siar [nə ˈhelanən ˈʃiəɾ]) san en skööl faan eilunen uun a Atlantik son 60 km föör't waastküst faan Skotlun. Jo san uk ian faan 32 council areas uun Skotlun. A Bütjer Hebriiden uun Skotlun Lewis and Harris Great Bernera Scalpay Uist skööl (geelisk Uibhist): Baleshare Berneray North Uist Grimsay Benbecula South Uist Eriskay Barra Vatersay ünbewenet: Sula Sgeir Rona Shiant Islands Barra Head Flannan Isles Haskeir Monach Islands St. Kilda an noch flook letj ünbewenet eilunen muar. Commonskategorii: Bütjer Hebriiden – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Bütjer Hebriiden (sjiisk)"}
{"id": "48435", "contents": "A Hebriiden (ingelsk: Hebrides [ˈhebrɪdiːz], skots geelisk: na h-Innse Gall, ualnoorsk Suðreyjar) san en skööl faan eilunen uun a Atlantik föör't waastküst faan Skotlun. A Bütjer Hebriiden san uk ian faan 32 council areas uun Skotlun. A Baner Hebriiden hiar gratendials tu Argyll and Bute, det eilun Skye an enkelt letjer eilunen diar ambi hiar tu't Highland (Council Area). Commonskategorii: Hebriiden – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Hebriiden (sjiisk)"}
{"id": "48437", "contents": "Moray Moray (skots geelisk: Moireibh, latiinsk: Moravia) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Aberdeenshire, Highland an at Nuurdsia. Moray uun Skotlun Commonskategorii: Moray – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48438", "contents": "Perth and Kinross Perth and Kinross (skots geelisk Peairt agus Ceann Rois) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Aberdeenshire, Angus, Argyll and Bute, Clackmannanshire, Dundee, Fife, Highland an Stirling. Perth and Kinross uun Skotlun Commonskategorii: Perth and Kinross – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48439", "contents": "Clackmannanshire Clackmannanshire (skots geelisk Siorrachd Chlach Mhannainn) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Perth and Kinross, Stirling an Fife. Clackmannanshire uun Skotlun Commonskategorii: Clackmannanshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48441", "contents": "Fife (Skotlun) Fife [faɪf] (skots geelisk Fìobha) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Perth and Kinross, Clackmannanshire an at Nuurdsia. Fife uun Skotlun Commonskategorii: Fife (Skotlun) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Fife (sjiisk)"}
{"id": "48442", "contents": "Stirling (Council Area) Stirling (skots geelisk Sruighlea) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Argyll and Bute, Clackmannanshire, East Dunbartonshire, Falkirk, North Lanarkshire, Perth and Kinross an West Dunbartonshire. Stirling uun Skotlun Commonskategorii: Stirling (Council Area) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48445", "contents": "En Kwantenponkt (ingelsk quantum dot, QD) as en liitjeletj struktuur faan hualewleitern üs t.b. InGaAs, CdSe, Ga, In, P, InP. Hi hää ütjmiaten faan nanomeetern. Kwantenponkter haa det aparte eegenskap, dat det klöör, wat jo wise, faan hör grate an energiitustant ufhinget. An jo het kwantenponkter, auer jo bluas enkelt (diskreet) energiitustanter iinnem kön. Uun't juar 2023 haa Moungi Bawendi, Louis Brus an Alexei Jekimow a Nobelpris för chemii füngen för hör werken auer kwantenponkter. Commonskategorii: Kwantenponkt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4845", "contents": "Inge Gieppner Carstensen (* 18.06.1939) es üp Söl āpwukset, en jü maaket masi fuar di Sölring Foriining. Inge Gieppner Carstensen uunet ön Weesterlön. Jü kumt ön di Film \"Inselklang\" (2005) fuar. Wikisource: Önspraak tö di Biiki ön Tinem, 2006"}
{"id": "48451", "contents": "Dumfries and Galloway Dumfries and Galloway [dʌmˌfɹiːsənˈgæləweɪ] (skots geelisk Dùn Phris agus an Gall-Ghaidhealaibh) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei South Ayrshire, East Ayrshire, South Lanarkshire an Scottish Borders, an uun't süüden Cumbria (Ingelun) an at Iirsk Sia. Faan 1975 bis 1996 wiar Dumfries and Galloway en skots regiuun. Commonskategorii: Dumfries and Galloway – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48452", "contents": "Scottish Borders Scottish Borders (skots geelisk: Crìochan na h-Alba) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Dumfries and Galloway, South Lanarkshire, East Lothian an Midlothian, at Nuurdsia an Northumberland (Ingelun) uun't süüden Faan 1975 bit 1996 wiar Scottish Borders en skots regiuun mä di nööm Borders. Scottish Borders uun Skotlun Commonskategorii: Scottish Borders – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48453", "contents": "Strathclyde Strathclyde [stɹæθˈklaɪd] (skots-geelisk Srath Chluaidh) wiar faan 1975 bit 1996 en ferwaltangsregiuun uun Skotlun mä 19 distrikten trinjam det stääd Glasgow. Diar wenet doomools sowat a heleft faan a minsken uun Skotlun, muar üs tau miljoonen. Strathclyde uun Skotlun 1996 as det regiuun apliaset wurden, daalang san diar twaalew council areas: Argyll and Bute East Ayrshire East Dunbartonshire East Renfrewshire Glasgow Inverclyde North Ayrshire North Lanarkshire Renfrewshire South Ayrshire South Lanarkshire West Dunbartonshire Commonskategorii: Strathclyde – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48455", "contents": "Lothian Lothian [ləʊðjən] (skots-geelisk Lodainn) wiar faan 1975 bit 1996 en ferwaltangsregiuun uun Skotlun mä 19 distrikten trinjam det stääd Edinburgh. Diar wenet doomools son 760.000 minsken. Di nööm kaam faan't Könangrik Loth. Üs det regiuun 1996 apliaset wurd, san a distrikten tu council areas wurden: West Lothian Midlothian East Lothian Stääd an city Edinburgh Commonskategorii: Lothian – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48461", "contents": "fpd3pd5 A Ben Nevis (skots-geelisk Beinn Nibheis [ˈbɐiːɲ ˈniːviʃ]) as mä en hööchde faan 1345 m = 4.413 ft a huuchst berag uun Skotlun an uk un't hialer Ferianagt Könangrik. Hi leit uun a Highlands. Commonskategorii: Ben Nevis – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48464", "contents": "Loch Ness A Loch Ness [ˌlɒx ˈnɛs] (skots geelisk: Loch Nis [ˈlɔx ˈnɪʃ]) as di gratst faan trii lungtaanj sian uun't Great Glen (lung dääl) faan Skotlun, diar ham faan a Nuurdsia tu a Atlantik hentjocht. Hi as 36 kilomeeter lung, an lääpt uf efter nuurduast iin uun a River Ness. Loch Ness as mä en flaak faan 56,4 km² di öödergratst uun Skotlun efter Loch Lomond. Hi häält oober muar weeder, auer hi steedenwiis bit 272 meeter jip as. Great Glen Koord Uun Loch Ness skal en monster \"Nessie\" swääm. Commonskategorii: Loch Ness – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48465", "contents": "Falkirk (Council Area) Falkirk (skots geelisk an Eaglais Bhreac) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei North Lanarkshire, Stirling an West Lothian. Tu Falkirk hiar sääks distrikten, jo het area forums: Bo’ness Area Forum Braes Area Forum Denny, Bonnybridge & Banknock Area Forum Falkirk Area Forum Grangemouth Area Forum Larbert & Stenhousemuir Area Forum Commonskategorii: Falkirk (Council Area) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48467", "contents": "Central Region Regiuun uun Skotlun At Central Region (skots-geelisk Roinn Meadhanach) wiar faan 1975 bit 1996 en ferwaltangsregiuun uun Skotlun mä trii distrikten. Üs det regiuun 1996 apliaset wurd, san a distrikten tu council areas wurden: Clackmannan Falkirk Stirling Central Region uun Skotlun Commonskategorii: Central Region (Skotlun) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48468", "contents": "Inverclyde Inverclyde (skots geelisk Inbhir Chluaidh) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Renfrewshire an North Ayrshire. Inverclyde uun Skotlun Commonskategorii: Inverclyde – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48469", "contents": "Renfrewshire Renfrewshire (skots geelisk Siorrachd Rinn Friù) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei North Ayrshire, East Renfrewshire, Glasgow, Inverclyde an West Dunbartonshire. Renfrewshire uun Skotlun Commonskategorii: Renfrewshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4847", "contents": "Andreas Hübbe (*19. Oktoober (Storemmuun).1865 Kläden/Altmark, † 15. Mai (Krölenmuun).1941 Hamborig) es en Aur-See- of Eksport-Koopman wesen. Sin Faađer, Friedrich Johannes Hübbe, wiar Düneminspektor en uk di leest Lönvoogt üp Söl, en sa kām Andreas Hübbe hentö Söl en liirti diar Sölring fan höm. Sin Bruarwening her hi ön Hamborig. Hi heer aur hönert Dechtingen en Leedjis aur Söl skrewen. Andreas Hübbe heer't ön di Gang braacht, dat di Foriining fuar Söl’ring Spraak en Wiis grünjlair uur (1900), wat leeterhen di Söl'ring Foriining uuren es. Andreas Hübbe nem sin hiili Kraft fuar di Sölring Spraak. Hi wiar di Öndreft fuar masi Saaken, wat diaraur bit hentö di jest Warelkrich pasiaret sen. Töhop me Boy Peter Möller, diar uk ön Hamborig wiar, taacht hi höm dat \"Sölring Lesbok\" üt, wat Möller da maaket her. Me des Bok uur et möögelk, dat em al ön't Jaar 1909 me di Sölring Önerrocht iin ön di Skuulen bigen kür. Hübbe meenti, dat di Baarilir man sawat üüs en Toonk fuar di Sölringer aur haa skul. Al tö di Bigening fan't 20. Jaarhönert gair dit me di Sölring Spraak jaa dial, en sa wel hok Mensken en uk Hübbe dit iin ön di Skuulen bringi."}
{"id": "48470", "contents": "Tayside Tayside (skots-geelisk Taobh Tatha) wiar faan 1975 bit 1996 en ferwaltangsregiuun uun Skotlun mä trii distrikten trinjam det stääd Dundee. Diar wenet doomools son 390.000 minsken. Tayside uun Skotlun Üs det regiuun 1996 apliaset wurd, san a distrikten tu council areas wurden: Angus Dundee Perth and Kinross Commonskategorii: Tayside – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48471", "contents": "Grampian Grampian (skots-geelisk Roinn a’ Mhonaidh) wiar faan 1975 bit 1996 en ferwaltangsregiuun uun Skotlun mä fiiw distrikten trinjam det stääd Aberdeen. Diar wenet doomools son 530.000 minsken. Grampian uun Skotlun Üs det regiuun 1996 apliaset wurd, san a fiiw distrikten tu trii council areas tuuplaanj wurden: Aberdeen Aberdeenshire Moray Commonskategorii: Grampian – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48472", "contents": "East Lothian East Lothian [ˌiːstˈləʊðjən] (skots geelisk Lodainn an Ear) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Edinburgh, Midlothian an Scottish Borders. East Lothian uun Skotlun Commonskategorii: East Lothian – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48473", "contents": "Midlothian Midlothian (skots geelisk Meadhan Lodainn, of uk Edinburghshire) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Edinburgh, East Lothian an Scottish Borders. Üs traditsionel graafskap amfaadet Midlothian uk Edinburgh. Commonskategorii: Midlothian – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48474", "contents": "West Lothian West Lothian [ˌwɛstˈləʊðjən] of uk Linlithgowshire (skots geelisk Lodainn an Iar) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Edinburgh, Falkirk an Midlothian. West Lothian as uk en traditsionel groofskap faan Skotlun. Commonskategorii: West Lothian – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48475", "contents": "North Ayrshire North Ayrshire (skots geelisk: Sìorrachd Inbhir Air a Tuath) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Renfrewshire, East Ayrshire an South Ayrshire. Tu North Ayrshire hiart uk det eilun Arran, an enkelt letjer eilunen. Föör 1996 wiar North Ayrshire mä di nööm Cunninghame en distrikt uun't regiuun Strathclyde. North Ayrshire uun Skotlun Commonskategorii: North Ayrshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48476", "contents": "South Ayrshire South Ayrshire (skots geelisk Siorrachd Inbhir Àir a Deas) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei East Ayrshire an Dumfries and Galloway. Föör 1996 wiar South Ayrshire mä di nööm Kyle and Carrick en distrikt uun't regiuun Strathclyde. South Ayrshire uun Skotlun Commonskategorii: South Ayrshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48477", "contents": "East Ayrshire East Ayrshire (skots geelisk: Siorrachd Inbhir Àir an Ear) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei North Ayrshire, East Renfrewshire, South Lanarkshire, Dumfries and Galloway an South Ayrshire. East Ayrshire uun Skotlun Commonskategorii: East Ayrshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48478", "contents": "East Renfrewshire East Renfrewshire (skots geelisk Siorrachd Rinn Friù an Ear) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei North Ayrshire, East Ayrshire, Renfrewshire, South Lanarkshire an Glasgow. Föör 1996 wiar East Renfrewshire mä di nööm Eastwood en distrikt uun't regiuun Strathclyde. East Renfrewshire uun Skotlun Commonskategorii: East Renfrewshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48479", "contents": "East Dunbartonshire East Dunbartonshire (skots geelisk: Siorrachd Dhùn Bhreatainn an Ear) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei West Dunbartonshire, Glasgow, Stirling an North Lanarkshire. East Dunbartonshire uun Skotlun Commonskategorii: East Dunbartonshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48480", "contents": "North Lanarkshire North Lanarkshire (skots geelisk: Siorrachd Lannraig a Tuath) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Glasgow, Falkirk, East Dunbartonshire, Stirling, West Lothian an South Lanarkshire. Commonskategorii: North Lanarkshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48481", "contents": "South Lanarkshire South Lanarkshire (skots geelisk: Siorrachd Lannraig a Deas) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Scottish Borders, East Renfrewshire, Dumfries and Galloway, East Ayrshire, North Ayrshire, Glasgow an North Lanarkshire. South Lanarkshire uun Skotlun Commonskategorii: South Lanarkshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48482", "contents": "West Dunbartonshire West Dunbartonshire (skots geelisk Siorrachd Dhùn Bhreatainn an Iar) as ian faan 32 council areas uun Skotlun. Trinjam lei Argyll and Bute, Stirling, East Dunbartonshire, Glasgow an Renfrewshire. West Dunbartonshire uun Skotlun Commonskategorii: West Dunbartonshire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48489", "contents": "East Kilbride East Kilbride (skots geelisk: Cille Bhrìghde an Ear) as en stääd uun Skotlun uun't council area faan South Lanarkshire. Hat as det sääkstgratst stääd uun Skotlun mä son 75.000 iinwenern. Commonskategorii: East Kilbride – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48490", "contents": "Livingston (West Lothian) Livingston as en stääd uun Skotlun uun't council area faan West Lothian. Hat as det sööwenstgratst stääd uun Skotlun mä son 65.000 iinwenern. Commonskategorii: Livingston (West Lothian) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48492", "contents": "Hamilton (South Lanarkshire) Hamilton (skots geelisk: Hamaltan) as en stääd uun Skotlun uun't council area faan South Lanarkshire. Hat as det aachtstgratst stääd uun Skotlun mä son 55.000 iinwenern. Commonskategorii: Hamilton (South Lanarkshire) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48494", "contents": "Cumbernauld Cumbernauld as en stääd uun Skotlun uun't council area faan North Lanarkshire. Hat as det njüügenstgratst stääd uun Skotlun mä son 52.000 iinwenern. Commonskategorii: Cumbernauld – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48495", "contents": "Dunfermline Dunfermline (skots geelisk: Dùn Phàrlain) as en stääd uun Skotlun uun't council area faan Fife. Hat as det tjiinstgratst stääd uun Skotlun mä son 53.000 iinwenern. Sant 2022 as Dunfermline en city uun't Ferianagt Könangrik. Commonskategorii: Dunfermline – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48496", "contents": "Inverness Inverness [ˌɪnvərˈnɛs], (skots-geelisk Inbhir Nis) as en stääd uun Skotlun uun't council area faan Highland. Hat hää knaap 50.000 iinwenern an leit nai bi't Loch Ness. Sant 2000 as Inverness en city uun't Ferianagt Könangrik. Commonskategorii: Inverness – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48498", "contents": "Perth (Skotlun) Perth (skots geelisk: Peairt) as en stääd uun Skotlun uun't council area faan Perth and Kinross. Hat hää knaap 50.000 iinwenern. Perth as uk en city uun't Ferianagt Könangrik. Commonskategorii: Perth (Skotlun) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "485", "contents": "Hamm as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Arnsberg Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 179.916 inboogere (2019). Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "48501", "contents": "Bangor as en stääd uun't principal area Gwynedd (PA) uun Nuurdwaastwales, an en city uun't Ferianagt Könangrik mä son 20.000 iinwenern. Faan Bangor gongt en wichtag brag auer tu det eilun Anglesey. Commonskategorii: Bangor (Wales) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48503", "contents": "St Asaph (ˈæsəf waliisk: Llanelwy ɬanˈɛlʊɨ̯) as en stääd uun't principal area Denbighshire uun Nuurdwales an en city uun't Ferianagt Könangrik mä gud 3.000 iinwenern. Commonskategorii: St Asaph – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48504", "contents": "St David's of uk St Davids (waliisk: Tyddewi) as en letj stääd uun't principal area faan Pembrokeshire uun Süüdwaastwales mä knaap 2.000 iinwenern, an det letjst city uun't Ferianagt Könangrik. Commonskategorii: St David's – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48509", "contents": "Hamilton (Bermuuda) Hamilton as at hoodstääd faan Bermuuda an en city uun't Ferianagt Könangrik mä gud 3.000 iinwenern. Commonskategorii: Hamilton (Bermuuda) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Hamilton (sjiisk)"}
{"id": "4851", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Barbaados wiset di code för 11 Sarkspalen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Barbaados BB), di ööder as di code för at sarkspal (Parish). Di code as tuleetst di 17. April 2007 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "48511", "contents": "Armagh Armagh ([ɑɹˈmɑː]; iirsk Ard Mhacha [ard ˈwaˑxə]) as en stääd uun a distrikt Armagh, Banbridge and Craigavon (Nuurdirlun) an en city uun't Ferianagt Könangrik mä son 15.000 iinwenern. Commonskategorii: Armagh – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48514", "contents": "Bangor (Nuurdirlun) Bangor (iirsk Beannchar, det ment spas huug) as det hoodstääd faan a distrikt Ards and North Down (Nuurdirlun) mä son 60.000 iinwenern. Sant 2022 as Bangor en city uun't Ferianagt Könangrik. Commonskategorii: Bangor (Nuurdirlun) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48515", "contents": "Lisburn Lisburn (iirsk: Lios na gCearrbhach) as at hoodstääd faan a distrikt Lisburn and Castlereagh, at traadgratst stääd uun Nuurdirlun mä gud 70.000 iinwenern, an sant 2022 en city uun't Ferianagt Könangrik. Commonskategorii: Lisburn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48516", "contents": "Derry Derry [ˈdɛɹɪ] (amtelk Londonderry; iirsk Doire Cholm Chille, of ianfach Doire) as det hoodstääd faan a distrikt Derry City and Strabane, at naistgratst stääd uun Nuurdirlun mä son 85.000 iinwenern, an en city uun't Ferianagt Könangrik. Commonskategorii: Derry – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48517", "contents": "Newry Newry (iirsk: An tIúr, det ment: a iiwenbuum) as en stääd mä son 30.000 iinwenern, an en ferwaltangsteed faan a distrikt Newry, Mourne and Down (Nuurdirlun). Newry as uk en city uun't Ferianagt Könangrik. Commonskategorii: Newry – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48520", "contents": "Antrim Antrim (iirsk: Aontroim) as en stääd uun Nuurdirlun bi a Lough Neagh mä gud 23.000 iinwenern, an en ferwaltangsteed faan a distrikt Antrim and Newtownabbey. Commonskategorii: Antrim – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48521", "contents": "Newtownabbey Newtownabbey (iirsk Baile na Mainistreach) as en stääd uun Nuurdirlun mä gud 85.000 iinwenern, an en ferwaltangsteed faan a distrikt Antrim and Newtownabbey. Commonskategorii: Newtownabbey – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48522", "contents": "Craigavon Craigavon (iirsk Baile na Mainistreach) as en stääd uun Nuurdirlun mä knaap 60.000 iinwenern, an ferwaltangsteed faan a distrikt Armagh City, Banbridge and Craigavon. Commonskategorii: Craigavon – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48523", "contents": "Coleraine Coleraine (iirsk Cúil Raithin) as en stääd uun Nuurdirlun mä son 25.000 iinwenern, an ferwaltangsteed faan a distrikt Causeway Coast and Glens. Commonskategorii: Coleraine – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48524", "contents": "Ballymena Ballymena (iirsk: An Baile Meánach) as en stääd uun Nuurdirlun mä son 30.000 iinwenern, an ferwaltangsteed faan a distrikt Mid and East Antrim. Commonskategorii: Ballymena – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48525", "contents": "Dungannon Dungannon (iirsk: Dún Geanainn) as en stääd uun Nuurdirlun mä knaap 15.000 iinwenern, an ferwaltangsteed faan a distrikt Mid Ulster. Commonskategorii: Dungannon – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48526", "contents": "Downpatrick Downpatrick (iirsk: Dún Pádraig, det ment: Borag faan Patrick) as en stääd uun Nuurdirlun mä gud 10.000 iinwenern, an en ferwaltangsteed faan a distrikt Newry, Mourne and Down. Commonskategorii: Downpatrick – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48527", "contents": "Omagh Omagh (iirsk: An Ómaigh, of uk Oigh magh) as en stääd uun Nuurdirlun mä son 20.000 iinwenern, an en ferwaltangsteed faan a distrikt Fermanagh and Omagh. Commonskategorii: Omagh – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48528", "contents": "Enniskillen Enniskillen (iirsk Inis Ceithleann) as en stääd uun Nuurdirlun mä knaap 14.000 iinwenern, an en ferwaltangsteed faan a distrikt Fermanagh and Omagh. Commonskategorii: Enniskillen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48529", "contents": "Carrickfergus Carrickfergus (iirsk Carraig Fhearghais) as en stääd uun Nuurdirlun mä gud 27.000 iinwenern, an leit uun a distrikt Mid and East Antrim. Commonskategorii: Carrickfergus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48530", "contents": "Newtownards Newtownards (iirsk Baile Nua na hArda) as en stääd uun Nuurdirlun mä gud 28.000 iinwenern, an leit uun a distrikt Ards and North Down. Commonskategorii: Newtownards – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48533", "contents": "Claudius Ptolemäus (ualgreks Κλαύδιος Πτολεμαῖος Klaúdios Ptolemaíos, latiinsk Claudius Ptolemaeus; * am 100, ferlicht uun Ptolemais Hermeiou, Egypten; † efter 160, ferlicht uun Alexandria) wiar en greksen matemaatiker, geograaf, astronoom, astroloog an filosoof. Hi lewet uun Alexandria uun't Röömsk prowins Aegyptus. Ptolemäus ging diarfaan ütj, dat a eerd uun a maden faan't uniwersum stäänt. Ptolemäüs skrääw det Almagest, det wiar en werk auer matematiik an astronomii uun 13 buken. Det hää bestenen bit uun't leed madelääler. Ööder wedenskaplidj tu sin tidj siig a san uun a maden, man jo küd jo ei trochsaat. Iarst föl leeder haa Nikolaus Kopernikus, Johannes Kepler an Galileo Galilei efterwiset, dat Ptolemäus ei rocht hed. Ptolemäus sin weltbil Uun a geometrii foonj Ptolemäus en sats auer sjauerhuken ütj: Uun son sjuerhuk täält: a c + b d = e f {\\displaystyle ac+bd=ef} . En ööder wichtag werk wiar sin Geographike Hyphegesis auer geografii. Weltkoord efter Ptolemäus. Commonskategorii: Claudius Ptolemäus – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48536", "contents": "Henry Ford (* 30. Jüüle 1863 uun Greenfield Township, Wayne County, Michigan; † 7. April 1947 uun Dearborn, Michigan) wiar en amerikoonsken ütjfinjer an autokonstruktöör, Hi hää det Ford Motor Company grünjlaanj. Uun sin fabriken küd autos automatisiaret baud wurd. Grat staktaalen faan ian an detsalew model wiar nü mögelk, so dat flook minsken jo en auto kuupe küd. Ford Model T (Tin Lizzy) faan 1908 bit 1927, 15 miljoonen Model A, 1926 bit 1931, 4 miljoonen Commonskategorii: Henry Ford – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Henry Ford (sjiisk)"}
{"id": "48538", "contents": "Louis Pasteur (* 27. Detsember 1822 uun Dole, Département Jura; † 28. September 1895 uun Villeneuve-l’Étang bi Paris) wiar en fransöösken cheemiker an füüsiker, an hää det mikrobiologii grünjlaanj. Sin werken hed en graten uundial bi't ufweerin faan kraankesen an bi't imfin. Föör Pasteur käänd a minsken al det pooksaaten, man hi hää ütjfünjen, hü uk ööder kraankesen üs cholera of dolhaid ferhanert wurd küd. Uun Frankrik stäänt daalang at Instituut Pasteur, det as at wichtagst wedenskapelk iinrachtang uun't lun för biomedesiin. Wi snaake daalang noch faan pasteurisiarin, wan iidjwaaren behanelt wurd, amdat jo linger hual an frisk bliiw. Pasteur üüb en 5 Franc skiin faan 1967 Commonskategorii: Louis Pasteur – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Louis Pasteur (sjiisk)"}
{"id": "4854", "contents": "Barbaados [baʁˈbaːdɔs] as en eilun faan a Letj Antilen an en stoot uun a Kariibik. Barbaados hää elwen sarkspalen (üüb Ingelsk: Parishes): Barbaados wiar faan 1966 bit 2021 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. efter: The World Factbook 2009 International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Index Barbados: Parishes, citypopulation.de Commonskategorii: Barbaados – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Barbaados – Geograafisk an histoorisk koorden 13.2-59.583333333333Koordinaaten: 13° N, 60° W"}
{"id": "48549", "contents": "Guadalajara Guadalajara (spoonsk [gwaðalaˈxaɾa]) as det hoodstääd faan a bundesstoot Jalisco uun Meksiko, an mä knaap 2 miljoon iinwenern at naistgratst stääd uun't lun. Commonskategorii: Guadalajara (Meksiko) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48552", "contents": "At Salix babylonica as en plaantenslach uun det skööl faan a Wilger (Salix). Faan Salix babylonica jaft'at flook krüsangen, fööraal am jo wonterhard tu maagin: Salix x sepulcralis Salix alba × Salix babylonica -> Salix × sepulcralis (= Salix × salamonii) Salix × blanda ( = Salix × elegantissima), komt ferlicht uf faan Salix pentandra of Salix fragilis Commonskategorii: Salix babylonica – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Salix babylonica"}
{"id": "48553", "contents": "A Cercidiphyllum san det iansagst plaantenskööl uun't famile Cercidiphyllaceae. Jo hiar tu a Stianbreegern (Saxifragales). Diar jaft'at man tau slacher faan: C. japonicum C. magnificum Commonskategorii: Cercidiphyllum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cercidiphyllum"}
{"id": "48559", "contents": "Tokmok Tokmok (kirgiisk Токмок; rüsk Токмак/Tokmak) as en stääd uun't Oblast Tschüi uun a nuurd faan Kirgistaan mä son 66.000 iinwenern naibi't grens tu Kasachstaan. Kyrgyzstan, citypopulation.de, taalen för 2020 Commonskategorii: Tokmok – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48560", "contents": "Özgön Özgön (of Usgen; kirgiisk Өзгөн; usbekisk Oʻzgan/Ўзган; rüsk Узген) as en stääd uun't Oblast Osch uun Kirgistaan mä son 61.000 iinwenern. Kyrgyzstan, citypopulation.de, taalen för 2020 Commonskategorii: Özgön – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48566", "contents": "Balyktschy Balyktschy (kirgiisk Балыкчы, rüsk Рыбаче) as en stääd uun't Oblast Yssykköl uun Kirgistaan mä son 49.000 iinwenern. Kyrgyzstan, citypopulation.de, taalen för 2020 Commonskategorii: Balyktschy – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48567", "contents": "Kara-Balta Kara-Balta of Karabalta (kirgiisk Карабалта; rüsk Кара-Балта) as en stääd uun't Oblast Tschüi uun a nuurd faan Kirgistaan mä son 47.000 iinwenern naibi't grens tu Kasachstaan. Kyrgyzstan, citypopulation.de, taalen för 2020 Commonskategorii: Kara-Balta – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48568", "contents": "Kysyl-Kyja Kysyl-Kyja (kirgiisk Кызыл-Кыя) as en stääd uun't Oblast Batken uun Kirgistaan mä son 41.000 iinwenern. Kyrgyzstan, citypopulation.de, taalen för 2020 Commonskategorii: Kysyl-Kyja – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48569", "contents": "Tian Shan A Tian Shan of uk Tienschan, det ment hemelberger, as en keed faan berger uun Madelaasien. Hat as 2.450 km lung, 400 km briad an bit 7.439 m huuch. A Tienschan lingt auer a stooten Kasachstaan, Kirgistaan, Tadschikistaan an Usbekistan wech, an uk noch iin uun't Xinjiang (Sjiina). Sant 2016 as a Tienschan en UNESCO weltnatüürarewdial. Commonskategorii: Tian Shan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4857", "contents": "Willy Schröder (15.12.1919 - 8.1.2015) wiar en bēren Muasemböör. Sin Bruarwening es et wesen, tö See tö faar. Hi waar Koptain üp gurt Faart. Leeterhen, üs sin Jungen (Trii Faamnen en nen Drēng) kām, heer Schröder ön di Nuurđ-Uastsee-Kanaal üs Lootsi aarbert. 1967 heer Willy Schröder en slimi Önfal me sin Wain. Eeđer des kür hi ek muar aarberi, en sa ging hi me sin Familii töbeek naa Muasem. Schröder heer masi Lön ön Muasem forkoopet. Hi heer uk en Hüs becht, hur tau Uuningen benen wiar. Jen Uuning diarfan en en Uuning iin ön sin jialer Hüs heer hi langsen hentö Lir forhüürt, dānen üp Söl lewi wel. Willy Schröder wiar sent 1948 bifriit me sin Wüf Anna, bēren Matzen (*1922) diar ön Muasem-Uasterjen bēren en āpwukset es. Fan höör sen sa Saaken tö liir üs dit, dat, wat ön Kairem \"ütarküđer\" jit, ön Muasem ek bikeent es, aurdat et jaa \"ütenachtler\" jit. \"Üs Jungen haa ik ön Muasem ek aaft Lir raaket, dānen Dütsk snaketi, man jit mener aaft sen deling Liren tö raaki, dānen Sölring snaki.\" Dit heer Willy Schröder sair, üs dit Sölring Uurterbok ütdönen waar (2006). Wat höm en sa fuul üđer ual Muasemer olter"}
{"id": "48571", "contents": "Taklamakan At Taklamakan (of uk Takla Makan, sjineesk 塔克拉瑪干沙漠 / 塔克拉玛干沙漠, Pinyin Tǎkèlāmǎgān Shāmò, uighuurisk: Täklimakan Toghraqliri) as ian faan a gratst wüüsten üüb a eerd. Hat leit uun Madelaasien uun't prowins Xinjiang (Sjiina) . Hat namt en grat dial faan't Tarim Baseng iin, uastermuar leit at wüüst Lop Nor. At nuurderkaant faan't Taklamakan as a Tarim struum, at süüderkaant as a Kunlun Shan. Hat leit tesken 800 m an 1400 m huuch. Commonskategorii: Taklamakan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48575", "contents": "Tarim A Tarim (uighuurisk تارىم دەرياسى Tarim Däryasi; sjineesk 塔里木河, Pinyin Tǎlǐmù Hé) as en gud 2.000 km lungen struum uun't prowins Xinjiang (Sjiina). Hi as a lingst struum uun Madelaasien. Efter nuurden lei a Tian Shan berger, an efter süüden at wüüst Taklamakan. Faan a Tarim as uun't 20. juarhunert so föl weeder uftwiiget wurden, dat di sia Lop Nor ütjdrüget as. Commonskategorii: Tarim – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48576", "contents": "Kunlun Shan A Kunlun (sjineesk 崑崙山脈 / 昆仑山脉, Pinyin Kūnlún Shānmài, kurt 崑崙山 / 昆仑山, Kūnlún Shān, tibeetisk ཁུ་ནུ་རི་རྒྱུད) as en knaap 3.000 km lung an bit 7.167 m huuch beragkeed uun Sjiina tesken Xinjiang an Tiibet. Commonskategorii: Kunlun Shan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48578", "contents": "Tarim Baseng At Tarim Baseng (sjineesk 塔里木盆地, Pinyin Tǎlǐmù Péndì) as muar üs ian miljoon kwadrootkilomeeter grat, an det gratst baseng uun Madelaasien. Uun a nuurd leit at Tian Shan, an uun a süüd at Kunlun Shan. A gratst dial faan't baseng as at wüüst Taklamakan, auer trinjam huuch berger san, diar a rin ufhual. A lingst struum diar as a Tarim, an faan sin weeder woort so föl för büürerei brükt, dat di sia Lop Nor, huar a Tarim ans iin lep, nü ütjdrüget as. Commonskategorii: Tarim Baseng – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48579", "contents": "Lop Nor Wüüst At Lop Nor (sjineesk 罗布沙漠, Pinyin Luóbù Shāmò, Uighuurisk ‏لوپنوُﺭ چۆلى‎‎ Lopnur Qɵli) as en wüüst üüb't uaster aanj faan't Tarim Baseng (Xinjiang, Sjiina). Hat as son 47.000 km² grat. Uun't 20. juarhunert lai uun a waastelk dial noch en sia, a Lop Nor Sia, huar a Tarim struum iin lep. Diaram haa diar uk al sant 2.000 juaren minsken lewet. Man faan a Tarim as muar an muar weeder uftwiiget wurden, so dat di sia ütjdrüget as. Sant 2006 ferlääpt en struat S235 diar, huar di sia ans weesen as. Commonskategorii: Lop Nor – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4858", "contents": "Domiinika as en eilun faan a Letj Antilen an en stoot uun a Kariibik. Domiinika hää niks mä at Dominikaans Republiik tu dun. Domiinika as det naistgratst faan dön lunen uun det Letj Antilen. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Domiinika hää tjiin sarkspalen: Weederskaant uun a hoodstääd Roseau Boiling Lake Indian River Strun bi Saint Andrew Domiinika as sant 1978 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. Commonskategorii: Domiinika – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Domiinika – Geograafisk an histoorisk koorden Kariiben efter: CIA World Factbook 2008 International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Dominica: Parishes, citypopulation.de 15.427205708333-61.34765625Koordinaaten: 15° 26′ N, 61° 21′ W"}
{"id": "48581", "contents": "A Iansoomhaidpuul as en ponkt üüb a eerd, di maksimaal widj faan en küst wech leit. 1. Iansoomhaidpuul üüb fäästääg 2. Iansoomhaidpuul üüb sia 1. Euraasisk Iansoomhaidpuul A Euraasisk Iansoomhaidpuul leit bi 46° 17′ N, 86° 40′ O46.28333333333386.666666666667. Nään ponkt üüb lun as widjer wech faan en küst. Hi leit uun Xinjiang (Sjiina), bit tu't naist küst san't 2.383 km. Nuurdelk leit at bocht faan a struum Ob (Sibiirien) iin uun't Kara Sia, süüdwaastelk at Araabisk Sia, an süüdsüüduastelk a Golf faan Bengaalen. 2. Pasiifisk Iansoomhaidpuul A Pasiifisk Iansoomhaidpuul het Point Nemo an leit bi 48° 52′ 31,75″ S, 123° 23′ 33,07″ W-48.875485555556-123.39251916667. Nään ponkt üüb sia as widjer wech faan en küst. Hi leit uun a süüdelk Pasiifik, bit tu't naist küst faan Ducie (Pitcairn Eilunen) , Motu Nui (Puask Eilunen) of Maher Eilun (Antarktikaa) san't 2.688 km (1.451 siamiilen). A Point Nemo woort uk brükt, am rümfaarduffaal luas tu wurden. Commonskategorii: Iansoomhaidpuul – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48587", "contents": "Ürümqi Ürümqi of Urumtschi (sjineesk 乌鲁木齐市, Pinyin Wūlǔmùqí Shì, uighuurisk ئۈرۈمچى شەھىرى) as at hoodstääd faan't autonoom regiuun Xinjiang uun Sjiina. Diar wene muar üs sjauer miljoon minsken. Hat leit mä 2.000 km widjer wech faan en küst üs arke ööder gratstääd üüb a eerd. Naibi Urumtschi leit diaram uk di Iansoomhaidpuul. Urumtschi leit üüb a nuurder ääg faan a Tian Shan berger. Diar stäänt a gratst winjpark faan hial Sjiina. Det wichtag iisenboonliinje faan Peking tu Almaty (Kasachstaan) feert troch Urumtschi. 1. Tianshan 2. Xinshi 3. Toutunhe 1 Saybag 2 Shuimogou 3 Dabancheng ※ Midong Ürümqi Kreis ※ Urumtschi hää en drüg gäärslunkliima mä kuul wontern an hiat somern: Commonskategorii: Ürümqi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48591", "contents": "Ducie Ducie, ual nööm: La Encarnación of Incarnacion as en ünbewenet atol uun a Pasiifik. Hat leit üüb 24° 41′ Süüd an 124° 47′ Waast, an hiart tu a britisk Pitcairn Eilunen. Ducie as at süüdermiast atol üüb a eerd. Commonskategorii: Ducie – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48593", "contents": "Henderson (Pitcairn Eilunen) Henderson, ual nööm San Juan Bautista (São João Batista) of Elizabeth as en ünbewenet koraleneilun uun a Süüdpasiifik. Hat as 43,1 km² grat an hiart tu a britisk Pitcairn Eilunen. Commonskategorii: Henderson (Pitcairn Eilunen) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48594", "contents": "Oeno Oeno, ual nööm Martha Island of Martha’s Island as en ünbewenet atol uun a süüduastelk Pasiifik üüb 23° 55′ Süüd an 130° 44′ Waast. Hat as son 20 km² grat an hiart tu a britisk Pitcairn Eilunen. Commonskategorii: Oeno – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48595", "contents": "Maher Eilun Maher Eilun as en letj eilun uun a Antarktis föör't Marie Byrd Lun. Hat leit üüb 72° 58′ Süüd, an 126° 22′ Waast. Det eilun as näämd efter Eugene Hugh Maher (1908–1981), komandöör faan a US-amerikoonsk isbreeger USS Glacier."}
{"id": "486", "contents": "A Hanjüger, (of.) Hanjüker, (mo.) hånetiif, hånemooker, heefk (Accipiter gentilis) as en Gripfögel (Accipitriformes) uun't famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Aier faan Accipiter gentilis - MHNT Nääst mä jongfögler. Wiideo Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hanjügern Wikispecies hää en artiikel tu: Hanjügern"}
{"id": "48601", "contents": "Polaarkoordinaaten wurd uun en kreiskoordinaatensüsteem brükt. Ööders üs bi en karteesisk koordinaatensüsteem woort en ponkt ei mä en x- an mä en y-wäärs fäästlaanj. Am en ponkt uun en polaarkoordinaatensüsteem fääst tu leien, brükst dü en raadius an en winkel, t.b. r = 5 an φ {\\displaystyle \\varphi \\,} = 60°: Am polaarkoordinaaten tu karteesisk koordinaaten amtureegnin, brükst dü sinus an kosinus: x = r cos ⁡ φ {\\displaystyle x=r\\cos \\varphi } y = r sin ⁡ φ . {\\displaystyle y=r\\sin \\varphi .} Commonskategorii: Polaarkoordinaaten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48603", "contents": "A geograafisk Süüdpuul faan a eerd as di süüdermiast ponkt faan a eerd. Hi leit jinauer faan a nuurdpuul. Hi as a süüdelk dreiponkt faan't eerdaaks, an leit uun Antarktikaa. Uun a süüdpuul draap a meridiaanen tuup. Hat jaft uk noch en magneetisken süüdpuul* faan a eerd. Hi as ei fääst, an feranert ham auer a juaren en betj. * Füsikaalisk sen as a magneetisk süüdpuul eegentelk en nuurdpuul, auer a süüdpuul faan en kompaasnäädel diar hen wiset. Commonskategorii: Süüdpuul (eerd) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48604", "contents": "Baffin Eilun At Baffin Eilun (ingelsk Baffin Island, Inuktitut ᕿᑭᖅᑖᓗᒃ, Qikiqtaaluk) as det gratst eilun faan a Kanaadsk Arktisk Archipeel uun Kanada. Hat as det fiftgratst eilun üüb a eerd mä en grate faan 507.451 km², son 1600 km lung an 200 bit 700 km briad. Hat as näämd efter di ingelsk siamaan William Baffin. En istong lääpt iin uun't Baffin Bocht. Mount Odin, a huuchst berag diar. Commonskategorii: Baffin Eilun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48606", "contents": "Kanaadsk Arktisk Archipeel A Kanaadsk Arktisk Archipeel as en skööl faan eilunen nuurden faan't Kanaadsk fäästlun. Diar wene son 17.000 minsken, a miasten üüb Baffin Eilun. Uun det regiuun lei son 36.000 eilunen, a miasten hiar tu't Teritoorium Nunavut. A gratsten san Baffin Eilun, Victoria Eilun an Ellesmere Eilun, diar tu a gratst eilunen üüb a hialer eerd tääl. Commonskategorii: Kanaadsk Arktisk Archipeel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48608", "contents": "Victoria Eilun At Victoria Eilun (ingelsk Victoria Island, Inuktitut Kiilliniq) as det naistgratst eilun uun Kanada, an mä en grate faan 217.291 km² det njüügenstgratst üüb a hieler eerd. Hat leit uun a Kanaadsk Arktisk Archipeel uun a Arktisk Oosean. Poliitisk as hat apdiald tu a Nuurdwaast Teritoorien, an tu't Teritorium Nunavut. Commonskategorii: Victoria Eilun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48611", "contents": "Ellesmere Eilun At Ellesmere Eilun as det traadgratst eilun uun Kanada, an at tjiinstgratst üüb a hieler eerd. Hat leit uun a Kanaadsk Arktisk Archipeel nuurden faan Greenlun, an hiart tu't Teritorium Nunavut. Commonskategorii: Ellesmere Eilun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48613", "contents": "Bass Struat At Bass Struat (ingelsk Bass Strait) as en siangde tesken Tasmaanien an a fäästääg faan Austraalien. Waasten leit a Indisk Oosean an uasten at Tasmansia. Hat as 200 km briad, oober man 50 meeter jip. Uun a leetst istidj fool at Bass Struat drüg. Hat as näämd efter di ingelsk forsker George Bass. Commonskategorii: Bass Struat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48619", "contents": "Mount St. Helens A Mount St. Helens [ˌmaʊnt sənt ˈhelənz] as en aktiiwen wulkaan uun a US-bundesstoot Washington. Hi as 2.539 m huuch an hiart tu't Kaskaadenkeed bi't waastküst faan Nuurdameerikoo. Plaadentektoonik uun't Kaskaadenkeed: Commonskategorii: Mount St. Helens – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48620", "contents": "Mount Rainier A Mount Rainier as en wulkaan uun a US-bundesstoot Washington naibi Seattle. Hi as 4.392 m huuch an hiart tu't Kaskaadenkeed bi't waastküst faan Nuurdameerikoo. Plaadentektoonik uun't Kaskaadenkeed: Commonskategorii: Mount Rainier – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48621", "contents": "Seattle Seattle (ingelsk: sɪˈætəl) as en gratstääd uun't nuurdwaastelk USA, an ferwaltangsteed faan't King County uun a US bundesstoot Washington. Seattle hää en wichtagen huuwen för di hanel auer a Pasiifik mä Aasien, Alaska an Hawaii. Uun Seattle wurd fliigern baud faan det onernemen Boeing. Seattle hää en maritiim kliima uun a madel breetjin mä mil wontern: Commonskategorii: Seattle – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Seattle (sjiisk)"}
{"id": "48624", "contents": "A Dahlien (Dahlia) san en plaantenskööl uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Flook slacher wurd üs potbluum aptaanj. Dahlia tenuicaulis Dahlia merckii Dahlia sherffii Commonskategorii: Dahlien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dahlien"}
{"id": "48625", "contents": "Gazastrimel A Gazastrimel (araabisk ‏قطاع غزّة‎‎, DMG Qiṭāʿ Ġazza, hebreewsk ‏רְצוּעַת עַזָּה‎‎Rətzūʿat ʿAsah, ütjspreegen: gaasa) as en regiuun bi't küst faan't Madlunsia. Hi as dial faan Palestiina, an apdiald tu fiiw distrikten (guwernoraaten). Sant 2007 woort a Gazastrimel faan a Hamas regiaret, diar di stoot Israel ei gudkäänd. Uun Oktuuber 2023 hää a Hamas en kriich jin Israel begand. Commonskategorii: Gazastrimel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48626", "contents": "Gaza Stääd Gaza [ˈgaːza] (araabisk ‏غزة‎‎ Ghazza, DMG Ġazza) as en stääd uun a Distrikt Gaza, an ferwaltangsteed faan a Gazastrimel (Palestiina). Hat hää en huuwen bi't Madlunsia. Commonskategorii: Gaza Stääd – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48627", "contents": "Distrikt Gaza At Gouvernement Gaza (araabisk ‏محافظة غزة‎, DMG Muḥāfaẓat Ġazza) as ään faan fiiw distrikten uun a Gazastrimel (Palestiina) mä't hoodstääd Gaza Stääd. Hat as at hoodkwartiir faan a Hamas, diar 2007 a Gazastrimel auernimen hää. Commonskategorii: Distrikt Gaza – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4863", "contents": "Indien, (fe.) Inje as en lun uun Süüd-Aasien mä 27 bundesstooten an aacht teritoorien. Diar lewe muar üs 1,4 miljaarden minsken. Muar minsken lewe bluas uun Sjiina. Indien as sant 1947 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. World Population Prospects 2022. ufrepen di 16. Jüüne 2022 (ingelsk). Human Development Index Commonskategorii: Indien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Indien – Geograafisk an histoorisk koorden 21.12555555555678.310555555556Koordinaaten: 21° N, 78° O"}
{"id": "48632", "contents": "A Hamas (araabisk ‏حَمَاسْ‎‎) as en radikaal islamistisk organisatsion faan Palestinensern. Hat hää 2007 det regiarang faan a Gazastrimel auernimen. Hat as en poliitisk partei, en sotsiaalferbant an en militeerferbant. A Hamas wal Israel ei gudkään, an di stoot Israel tunant maage. A 7. Oktuuber 2023 hää a Hamas en kriich jin Israel begand. Al tuföören hää a Hamas auer juaren Israel mä rakeeten uungreben, diaram woort hat faan a EU an ööder demokraatisk lunen üs teroristisk ferianagang uunsen. Commonskategorii: Hamas – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48634", "contents": "Ingmar Bergman Sweedsken dreibukskriiwer, film- an teooterrejesöör Ernst Ingmar Bergman [ˌiŋːmaɾ ˈbæɾːʝman] (* 14. Jüüle 1918 uun Uppsala; † 30. Jüüle 2007 üüb Fårö) wiar en sweedsken dreibukskriiwer, film- an teooterrejesöör. 1997 wurd Bergman üs best rejesöör faan aal a tidjen ütjtiakent. Commonskategorii: Ingmar Bergman – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48635", "contents": "Fårö Fårö (üüb Gotnisk Fåre) as en sweedsk eilun uun a Uastsia naibi Gotland. Diar wene gud 500 minsken üüb 113,3 km². Commonskategorii: Fårö – Saamlang faan bilen of filmer Ingmar Bergman"}
{"id": "48636", "contents": "Gotnisk Gotnisk (sweedsk gotländska mål) as det sweedsk spriakwiis, diar üüb Gotland an Fårö snaaket woort. A Sweeden maage en ferskeel tesken Gutländska, det as nai mä Sweedsk, an Gutamål, det komt faan Ual-Gotnisk uf, an skeelt aal wat muar faan ööder sweedsk spriakwiisen. At Gutamål hää flook aanj wurden:"}
{"id": "48640", "contents": "Walt Disney Walter Elias „Walt“ Disney (* 5. Detsember 1901 uun Chicago, Illinois; † 15. Detsember 1966 uun Burbank, Kalifornien) wiar en US-amerikoonsken filmkonstler. Hi hää ham fööraal mä trikfilm befaadet, an täält üs ään faan a wichtagst filmkonstlern faan't 20. juarhunert. Commonskategorii: Walt Disney – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48643", "contents": "01. Neisdai 01. Haiti woort suwereen : 1804 01. Chiune Sugihara * 1900 01. Kuuba : Rewolutjuunsdai (1959) 01. Di Euro woort üs baarjil iinfeerd : 2002"}
{"id": "4867", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Indien wiset di code för 28 bundesstooten an sööwen unioonsteritoorien. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Indien IN), di ööder as di code för 28 bundesstooten an jo sööwen unioonsteritoorien. Di code as tuleetst di 10. Detsember 2002 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "48685", "contents": "02. Gustav Fuchs * 1900"}
{"id": "48686", "contents": "03. J. R. R. Tolkien * 1892"}
{"id": "48687", "contents": "04. Carl Ludwig Jessen † 1917 04. Erwin Schrödinger † 1961 04. Andreas Brandt † 2016"}
{"id": "48689", "contents": "06. Dizzy Gillespie † 1993"}
{"id": "48690", "contents": "07. Johann Christian Fabricius * 1745"}
{"id": "48691", "contents": "08. Berthold Bahnsen * 1913 08. Willy Schröder † 2015"}
{"id": "48692", "contents": "09. Karel Čapek * 1890 09. Otfried Schwarz * 1942 09. Republika Srpska woort grünjlaanj: 1992"}
{"id": "48693", "contents": "10. Carl von Linné † 1778 10. Simon Reinhard Bohn * 1834 10. Edmond de Coussemaker † 1876 10. Nils Århammar † 2022"}
{"id": "48694", "contents": "11. Lorenz Conrad Peters * 1885"}
{"id": "48695", "contents": "12. Johann Lorenzen * 1924 12. Momme Andresen † 1951"}
{"id": "48696", "contents": "13. Hermann Möller * 1850 13. Ilse Christiansen * 1954 13. Maike Ossenbrüggen † 2014"}
{"id": "48697", "contents": "14. Frederik IX. (Denemark) † 1972"}
{"id": "48698", "contents": "15. Molière * 1622 15. William Heinesen * 1900 15. Margarethe II. woort könangin faan Denemark : 1972 15. Wikipedia * 2001"}
{"id": "48699", "contents": "16. Iarst Marcellusflud : 1219 16. Iarst grat mandränke (of ööder Marcellusflud) : 1362 16. Peter Hansen † 1829 16. Hans Hoeg * 1917"}
{"id": "487", "contents": "Hanjügern, (of.) Hanjükern (Accipitridae) san en fögelfamile an hiar tu't order faan a Gripfögler (Accipitriformes). Diar hiar 260 slacher tu. Accipiter – Aegypius – Aquila – Aviceda – Busarellus – Butastur – Buteo – Buteogallus – Chelictinia – Chondrohierax – Circaetus – Circus – Clanga – Cryptoleucopteryx – Elanoides – Elanus – Erythrotriorchis – Eutriorchis – Gampsonyx – Geranoaetus – Geranospiza – Gypaetus – Gypohierax – Gyps – Haliaeetus – Haliastur – Hamirostra – Harpagus – Harpia – Harpyopsis – Helicolestes – Henicopernis – Hieraaetus – Ictinaetus – Ictinia – Kaupifalco – Leptodon – Leucopternis – Lophaetus – Lophoictinia – Lophotriorchis – Macheiramphus – Megatriorchis – Melierax – Micronisus – Milvus – Morphnarchus – Morphnus – Necrosyrtes – Neophron – Nisaetus – Parabuteo – Pernis – Pithecophaga – Polemaetus – Polyboroides – Pseudastur – Rostrhamus – Rupornis – Sarcogyps – Spilornis – Spizaetus – Stephanoaetus – Terathopius – Torgos – Trigonoceps – Urotriorchis Flook slacher uun det famile faan a Hanjügern wurd man ianfach üs Hanjüger betiakent. Jo enkelt slacher san Accipiter Hanjüger (Accipiter gentilis) Düüwenfalk (Accipiter nisus) Aquila Könangiarn (Aquila chrysaetos) Buteo Müsensiif (Buteo buteo) Rüchfutet Müsensiif (Buteo lagopus) Circus Raidiarn (Circus aeruginosus) Blä Hanjüger (Circus cyaneus) Grä Hanjüger"}
{"id": "48700", "contents": "17. Ingeborg Andresen † 1955"}
{"id": "48701", "contents": "18. At Sjiisk Keiserrik woort grünjlaanj : 1871"}
{"id": "48703", "contents": "20. André-Marie Ampère * 1775"}
{"id": "48705", "contents": "22. George Gordon Byron * 1788"}
{"id": "48706", "contents": "23. David Hilbert * 1862 23. Emil Hansen * 1875 23. Django Reinhardt * 1910 23. Salvador Dalí † 1989"}
{"id": "48707", "contents": "24. Christian Ludwig Brehm * 1787 24. Detlef Petersen * 1950"}
{"id": "48708", "contents": "25. Robert Burns * 1759"}
{"id": "48709", "contents": "26. Michel Legrand † 2019"}
{"id": "48710", "contents": "27. Wolfgang Amadeus Mozart * 1756 27. Erk-Uwe Schrahé † 2018"}
{"id": "48711", "contents": "28. Karl di Grat † 814 28. Christian Jensen * 1857 28. Katharine Fedders † 1941 28. Nicolas Sarkozy * 1955"}
{"id": "48712", "contents": "29. Edward Lear † 1888"}
{"id": "48713", "contents": "30. James Watt * 1736 greg. 30. Ingeborg Andresen * 1878 30. Mahatma Gandhi † 1948"}
{"id": "48714", "contents": "31. Lachlan Macquarie * 1762 31. Franz Peter Schubert * 1797 31. Karen Heide Ebert * 1945 31. Holunflud : 1953"}
{"id": "48715", "contents": "01. Kaarl I. (Portugal) † 1908"}
{"id": "48717", "contents": "02. Valéry Giscard d'Estaing * 1926 02. Bertrand Russell † 1970 02. Johannes Petersen † 1992"}
{"id": "48718", "contents": "03. Felix Mendelssohn Bartholdy * 1809 03. Grat Halagflud : 1825"}
{"id": "48720", "contents": "05. Sir Christopher Wren † 1722"}
{"id": "48721", "contents": "06. Massachusetts woort en dial faan a Ferianagt Stooten : 1788 06. Ludwig Ingwer Nommensen * 1834 06. Nei-Sialun woort grünjlaanj : 1840 06. Ronald Reagan * 1911 06. Bob Marley * 1945"}
{"id": "48722", "contents": "07. Oluf Braren * 1787 07. Nis Albrecht Johannsen † 1935 07. Grenaada woort suwereen : 1974 07. Uwe Herms † 2023"}
{"id": "48723", "contents": "08. Jules Verne * 1828"}
{"id": "48724", "contents": "09. Jens Mungard * 1885 09. Chick Corea † 2021"}
{"id": "48725", "contents": "10. Malcolm Guthrie * 1903"}
{"id": "48726", "contents": "11. René Descartes † 1650 11. A. L. J. Michelsen † 1881 11. Hans-Georg Gadamer * 1900 11. Brunhilde Hagge * 1923 11. A Watikaan woort en suwereenen stoot : 1929"}
{"id": "48727", "contents": "12. Chiile woort suwereen : 1818"}
{"id": "48728", "contents": "13. Uwe Jens Lornsen † 1838 13. Jens Mungard † 1940 13. Michael Naura † 2017"}
{"id": "48729", "contents": "14. Henriette Hirschfeld-Tiburtius * 1834 14. David Hilbert † 1943"}
{"id": "48730", "contents": "15. Michelangelo † 1564 15. Lorenz Friedrich Mechlenburg * 1799 15. Serbien, natjunaalfeierdai"}
{"id": "48731", "contents": "16. Ernst Haeckel * 1834 16. Hein Hoop * 1927 16. Sturemflud 1962 16. Boutros Boutros-Ghali † 2016 16. Litauen, natsionaalfeierdai"}
{"id": "48732", "contents": "17. Giordano Bruno † 1600 17. Moritz Momme Nissen * 1822 17. Dr. Klaus Petersen * 1922 17. Prof. Dr. Jarich Hoekstra * 1956 17. Thelonious Monk † 1982 17. Stäädfest uun Tirana, Albaanien"}
{"id": "48734", "contents": "19. Larry Coryell † 2017"}
{"id": "48735", "contents": "20. Joao Grimaldo * 2003"}
{"id": "48736", "contents": "21. Piadersinj"}
{"id": "48737", "contents": "22. Piadersdai 22. Arthur Schopenhauer * 1788 22. Carl Ludwig Jessen * 1833 22. Johann Frank * 1932 22. Andy Warhol † 1987 22. St. Lucia, suwereeniteet : 1979"}
{"id": "48739", "contents": "24. Eestlun, natsionaalfeierdai 24. Michel Legrand (* 1932) 24. Ruslun auerfäält a Ukraine: 2022"}
{"id": "48740", "contents": "25. Myra Hess * 1890 25. Henk Wolf * 1973"}
{"id": "48741", "contents": "26. Peter Andresen Oelrichs * 1781"}
{"id": "48742", "contents": "27. At Dominikaans Republiik woort suwereen : 1844"}
{"id": "48743", "contents": "28. Egypten woort suwereen : 1922"}
{"id": "48744", "contents": "29. Christian Jensen † 1936 29. komt bluas uun skregeljuaren föör."}
{"id": "48745", "contents": "30. Kalenderamstelang uun Sweeden: 1712"}
{"id": "48782", "contents": "02. Kurt Weill * 1900 02. Michail Gorbatschow * 1931"}
{"id": "48783", "contents": "03. Bulgaarien, natjunaalfeierdai 03. Johann Christian Fabricius † 1808 03. Hark Martinen * 1934"}
{"id": "48785", "contents": "05. Max Bossen * 1888 05. Anton Heimreich * 1626 05. Antje Arfsten * 1969"}
{"id": "48786", "contents": "06. Michelangelo * 1475"}
{"id": "48787", "contents": "07. Pyt Kramer * 1936"}
{"id": "48788", "contents": "08. Jakob Tholund † 2022"}
{"id": "48789", "contents": "09. Juri Gagarin * 1934"}
{"id": "48790", "contents": "10. Johannes IV. (Ethioopien) † 1889 10. Bix Beiderbecke * 1903"}
{"id": "48791", "contents": "11. Nis Albrecht Johannsen * 1855 11. Albrecht Johannsen * 1888 11. Frederik IX. (Denemark) * 1899 11. Tams Jörgensen * 1924 11. Heinrich Mann † 1950 11. Atoomkatastroof faan Fukushima (Japan) : 2011"}
{"id": "48792", "contents": "12. Charlie Parker † 1955 12. William Heinesen † 1991"}
{"id": "48793", "contents": "13. Hans-Georg Gadamer † 2002"}
{"id": "48794", "contents": "14. Albert Einstein * 1879"}
{"id": "48795", "contents": "15. Julius Cäsar † 44 f.Kr."}
{"id": "48796", "contents": "16. Selma Lagerlöf † 1940"}
{"id": "48797", "contents": "17. Irlun, natjunaalfeierdai, St. Patrick's Day 17. Tilman Zülch † 2023"}
{"id": "48798", "contents": "18. Joe Locke * 1959"}
{"id": "488", "contents": "Hannover as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Naarersaksen. Jü stää heet 534.049 inboogere (2020). Önjt iir 2000 wus jü wråålütståling önj Hannover. Hannah Arendt (1906-1975), filosoof. Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "48800", "contents": "20. Birgit Hussel * 1955 20. Erika Botte † 2023"}
{"id": "48801", "contents": "21. Gustav Fuchs † 1969"}
{"id": "48802", "contents": "22. Oluf Braren † 1839 22. Brar C. Roeloffs † 2013"}
{"id": "48803", "contents": "23. Michael Joseph Savage * 1872"}
{"id": "48804", "contents": "24. Jules Verne † 1905"}
{"id": "48805", "contents": "25. Grichenlun, natsionaalfeierdai"}
{"id": "48806", "contents": "26. Ludwig van Beethoven † 1827 26. Sarah Bernhardt † 1923 26. Axel Prahl * 1960"}
{"id": "48807", "contents": "27. Heinrich Mann * 1871 27. Michael Joseph Savage † 1940 27. Juri Gagarin † 1968"}
{"id": "48810", "contents": "30. Francisco de Goya * 1746 30. Vincent van Gogh * 1853"}
{"id": "48811", "contents": "31. René Descartes * 1596 31. Johann Sebastian Bach * 1685"}
{"id": "48846", "contents": "01. Josef Haydn * 1732 01. Johann Lorenzen † 2003"}
{"id": "48850", "contents": "02. Karl di Grat * 747 of 748 02. Hans Christian Andersen * 1805 02. Keiserin Zewditu † 1930 02. Larry Coryell * 1943"}
{"id": "48851", "contents": "03. Johannes Brahms † 1897 03. Kurt Weill † 1950"}
{"id": "48852", "contents": "04. John Napier † 1617"}
{"id": "48853", "contents": "05. Hermann Janssen † 1971"}
{"id": "48854", "contents": "06. Raffael * 1483 † 1520 06. Albrecht Dürer † 1528 06. David Woodard * 1964"}
{"id": "48855", "contents": "07. Henry Ford † 1947"}
{"id": "48856", "contents": "08. Kofi Annan * 1938 08. Pablo Picasso † 1973"}
{"id": "48857", "contents": "09. Ferdinand Tönnies † 1936 09. Frank Lloyd Wright † 1959 09. Georgien woort suwereen, 1991"}
{"id": "48858", "contents": "10. Böle Bonken † 1926"}
{"id": "48860", "contents": "12. Antoine-Laurent de Jussieu * 1748"}
{"id": "48861", "contents": "13. El Salvador woort suwereen, 1838"}
{"id": "48863", "contents": "15. Leonardo da Vinci * 1452 15. Christoph Arnold † 1695 15. Ellin Nickelsen * 1956"}
{"id": "48864", "contents": "16. Francisco de Goya † 1828 16. Charlie Chaplin * 1889 16. Margrethe II. (Denemark) * 1940"}
{"id": "48866", "contents": "18. Albert Einstein † 1955"}
{"id": "48867", "contents": "19. Edmond de Coussemaker * 1805 19. George Gordon Byron † 1824 19. Tams Jörgensen † 1987"}
{"id": "48868", "contents": "20. Adolf Hitler * 1889"}
{"id": "48869", "contents": "21. At stääd Rom woort grünjlaanj, 753 f.Kr. 21. Elisabeth II. * 1926"}
{"id": "48873", "contents": "25. Ella Fitzgerald * 1917"}
{"id": "48874", "contents": "26. Alfred Bartling * 1939"}
{"id": "48876", "contents": "28. Peter Hansen * 1812"}
{"id": "48877", "contents": "29. Keiserin Zewditu * 1876 29. Hinrich C. Hinrichsen * 1898"}
{"id": "48878", "contents": "30. Adolf Hitler † 1945 30. Holun, natjunaalfeierdai"}
{"id": "489", "contents": "Hans Andreas Carstensen - tuläid di 3. August 1852 önj Naibel, störwen 1917 önj Flansborj. Hi wus lung schöljmäister önj Åktoorp. Hi heet uk dachte schraawen. Wikisource: Di düüdje smas"}
{"id": "48908", "contents": "01. Maike Hauschildt * 1961"}
{"id": "48912", "contents": "02. Leonardo da Vinci † 1519 02. Friedrich Erichsen † 1914"}
{"id": "48913", "contents": "03. Poolen, natjunaalfeierdai"}
{"id": "48915", "contents": "05. Napoleon Bonaparte † 1821"}
{"id": "48916", "contents": "06. Könang Sejong * 1397 06. Alexander von Humboldt † 1859 06. Marlene Dietrich † 1992"}
{"id": "48917", "contents": "07. Francis Beaufort * 1774 07. Johannes Brahms * 1833"}
{"id": "48918", "contents": "08. Margarete Böhme * 1867 08. Simon Reinhard Bohn † 1879"}
{"id": "48920", "contents": "10. Katsushika Hokusai † 1849"}
{"id": "48921", "contents": "11. Salvador Dalí * 1904 11. Carla Bley * 1936 11. Bob Marley * 1945"}
{"id": "48922", "contents": "12. Edward Lear * 1812 12. Hans Bradtke † 1997"}
{"id": "48923", "contents": "13. Stine Andresen † 1927"}
{"id": "48924", "contents": "14. Könang Munjong faan Korea † 1452"}
{"id": "48925", "contents": "15. Paraguay, suwereeniteet : 1811 15. Harro Harring † 1870 15. Kim Il-sung * 1912 15. Andreas Hübbe † 1941 15. Theo Griep † 2007 15. Ilse Christiansen † 2024"}
{"id": "48926", "contents": "16. Django Reinhardt † 1953"}
{"id": "48927", "contents": "17. Katharine Ingwersen † 1968 17. Norweegen, natjunaalfeierdai"}
{"id": "48928", "contents": "18. Könang Sejong † 1450 18. Böle Bonken * 1839 18. Bertrand Russell * 1872 18. Hark Bohm * 1939"}
{"id": "48929", "contents": "19. Mustafa Kemal Atatürk * 1881 19. Hans Jaenisch * 1907"}
{"id": "48930", "contents": "20. Christoph Kolumbus † 1506 20. Dr. Ommo Wilts * 1937"}
{"id": "48931", "contents": "21. Albrecht Dürer * 1471 21: Christian Jürgensen Thomsen † 1865 21. Friedrich Kluge † 1926"}
{"id": "48933", "contents": "23. Carl von Linné * 1707 23. Ludwig Ingwer Nommensen † 1918 23. Margarete Böhme † 1939 23. At Bundesrepubliik Sjiisklun woort grünjlaanj : 1949"}
{"id": "48934", "contents": "24. Martin Flor * 1597"}
{"id": "48935", "contents": "25. Hein Hoop † 1986"}
{"id": "48936", "contents": "26. Georgien, natjunaalfeierdai 26. Miles Davis * 1926 26. Guyana woort suwereen : 1966"}
{"id": "48937", "contents": "27. Henry Kissinger * 1923"}
{"id": "48938", "contents": "28. Theodor Siebs † 1941"}
{"id": "48939", "contents": "29. Hans Peter Feddersen (Di Jungere) * 1848"}
{"id": "48940", "contents": "30. Könang Taejong faan Korea † 1422 30. Peter Paul Rubens † 1640"}
{"id": "48941", "contents": "31. A. L. J. Michelsen * 1801 31. Josef Haydn † 1809 31. James Krüss * 1926"}
{"id": "48972", "contents": "Määster Venceslao Böömsk konstmooler Määster Venceslao of Wenceslao (1352 ? – 1411 ?) wiar en Böömsken mooler. Faan ham auerleewert as fööraal san Ciclo dei mesi (biltsirkel auer a muuner) faan amanbi 1390-1400. Hi as tu sen uun't Castello del Buonconsiglio uun Trient. Castello del Buonconsiglio A muuner September, Oktuuber, Nofember, Deetsember Commonskategorii: Määster Venceslao – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "48974", "contents": "01. Otto faan Grichenlun, * 1815 01. Marilyn Monroe, * 1926"}
{"id": "48978", "contents": "02. Itaalien, natjunaalfeierdai 02. Spoonien, natjunaalfeierdai"}
{"id": "48979", "contents": "03. Detlev von Liliencron * 1844"}
{"id": "48981", "contents": "05. Bonifatius † 754 of 755 05. Denemark, natjunaalfeierdai 05. Namine Witt * 1843 05. Ronald Reagan † 2004"}
{"id": "48982", "contents": "06. Diego Velázquez * 1599 06. Hans Jaenisch † 1989 06. Sweeden, natjunaalfeierdai"}
{"id": "48984", "contents": "08. Frank Lloyd Wright * 1867"}
{"id": "48985", "contents": "09. Bertha von Suttner * 1843 09. A Nazis auerfaal Lidice : 1942"}
{"id": "48986", "contents": "10. Alexander di Grat † 323 f.Kr. 10. André-Marie Ampère † 1836 10. Antonio Gaudi † 1926 10. Portugal, natjunaalfeierdai"}
{"id": "48988", "contents": "12. Chick Corea * 1941"}
{"id": "48989", "contents": "13. Könang Taejong faan Korea * 1367 13. Ban Ki-moon * 1944"}
{"id": "48991", "contents": "15. Arkansas woort en dial faan a Ferianagt Stooten: 1836 15. Ella Fitzgerald † 1996"}
{"id": "48993", "contents": "17. Islun, natjunaalfeierdai"}
{"id": "48994", "contents": "18. Könang Taejo faan Korea † 1408 18. Peter Andresen Oelrichs † 1869 18. Inge Gieppner-Carstensen * 1939"}
{"id": "48995", "contents": "19. Friedrich Erichsen * 1841"}
{"id": "48996", "contents": "20. West Virginia woort en dial faan a Ferianagt Stooten : 1863"}
{"id": "48997", "contents": "21. Friedrich Kluge * 1856 21. Bertha von Suttner † 1914 21. At D-Mark woort det münt faan Waastsjiisklun : 1948 21. Olena Tokar * 1987 21. Joan Fuster † 1992"}
{"id": "48999", "contents": "23. Christian Ludwig Brehm † 1864 23. Luksemborag, natjunaalfeierdai 23. Malta, natjunaalfeierdai"}
{"id": "49", "contents": "München as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Bayern. Deer booge 1.488.202 manschne (2020). Önj e agglomerasjoon booge ungefäär 2,6 milion (2009). Dåt as jü tweelftgrutste stää foon jü Europäische Union. München as bekånd um sin Oktoberfest. Önj 1158 wörd jü stää München grünläid. 1923: Putsch foon Adolf Hitler. 1972: Olympische Spaale. Allianz Arena Schloss Nymphenbörj Marienplåts Olympiapark Olympiatörn Theatinerschörk Theresienwiese Wüsteschörk Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "490", "contents": "Hans Momsen (* 23.10.1735 önj Foortuft, † 13.09.1811 uk deer) wus en böre, matematiiker än hamelsforscher. Di 23.10.1735 wörd bai di böre Momme Jensen önj Foortuft en latjen dring tuläid, än di füng di Noome Hans. Dåt schölj awäädrie Fraschlönjs grutste räägenmäister än nawigationsliirer Hans Momsen wårde. Hans wus Momme san tweede san, än hi wus mån wat spinkel. Deeram wörd hi bait hüs \"dåt hanerng\" unti hennerling nåmd. As latjen dring såch hi iinjsen hü san taatje en stuk lönj tiiknet än beräägnet, än hi frååget ham: \"Weeram mååget taatje dåt sü? Momme Jensen swåårt: \"Säk de aw e looft \"Euklids 13 Elemente\" üt, deer stoont et önj\". Hans ging tu loofts än fün uk en holönjschen ütgoowe foon dåt bök, foon di grute griichische matematiker. Dåt häi san åte Jens Jakobsen nuch brükt, wat nawigationsliirer önj Holönj wään wus. Nü muurst Hans ouers jarst holönjsch liire. Ma en holönjsch fiibel än en biibel tu heelp, loket ham dåt uk önj en kurt tid. Ma 14 iir häi hi di gånse \"Euklid\" önjt hood. Dåt böreårbe feel ham swåår, än as hi awäädrie for e jardkoor schölj bai e dik, köö hi dåt ai döörhüülje. Hi füng dan ouers"}
{"id": "49001", "contents": "25. Antonio Gaudi * 1852 25. Gerhard Martens † 1946 25. Kroaatien : natjunaalfeierdai 25. Sloweenien : natjunaalfeierdai"}
{"id": "49002", "contents": "26. Christian Albrecht Jensen * 1792"}
{"id": "49004", "contents": "28. Peter Paul Rubens * 1577 28. Maren Jessen * 1956"}
{"id": "49005", "contents": "29. Könang Abel † 1252"}
{"id": "49006", "contents": "30. Nann Peter Mungard * 1849"}
{"id": "49036", "contents": "En Speegel, (sö.)Spail (faan latiinsk speculum an specere 'sä') as en glääd flaak, diar laacht reflektiaret, huarbi a laachtstrualen paraleel bliiw. Sodenang as uun a speegel en speegelbil tu sen, diar akeroot so ütjsjocht üs det bil, bluas speegelferkiard. Uk ööder elektromagneetisk strualen üs t.b. mikrowaagen an tuuner, diar wi ei sä kön, kön reflektiaret wurd. Oober wi sai do ei speegelt, auer wi jo ei sä kön. Bi't speeglin gongt leewen en betj energii ferleesen, en gans letjen dial woort absorbiaret (ferslonken) of streid, an ei reflektiaret. Det speegelbil as nimer so laacht üs det bil. En speegel as normoolerwiis en glääsplaad, huar bääft üüb en fiinen film faan salwer of alumiinium as. An det metal diar bääft üüb woort lakiaret, amdat det ei begant tu oksiidiarin. En konvexen speegel as ei glääd an maaget det bil letjer. En konkaven speegel of hoolspeegel maaget det bil grater. En parabool\"speegel\" för elektromagneetisk strualen. Wan dü en aab sä wel, luke ans iin uun en speegel. Faan trataanj trinjam a boosel stareft di, di oner a speegel (= at booselaanj) sat. En ualen ütjdruk för 'speegel' as 'skemstian'. Diaram hää Moritz Momme Nissen sin nuurdfresk buk di nööm den: De Freske"}
{"id": "49040", "contents": "En Lak as en farew, diar mä en gans fiinen film üüb materiool broocht woort. Hat jaft en hialer rä ünlik slacher faan laken. Jo skel: det materiool skuane, amdat det ei faan loft of weeder of ööder amweltiinflööd uungreben woort, det materiool en smoken klöör du, det materiool fein glääd maage. Det wurd 'lak' komt al loong uun en hialer rä indogermaans spriaken föör: itajeensk: 'lacca', madellatiinsk: 'laca', madelindisk: 'lakkhā' persisk: 'lak', araabisk: 'lakk', sanskrit: 'lâkṣấ '. Commonskategorii: Lak – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49043", "contents": "01. Lachlan Macquarie † 1824"}
{"id": "49048", "contents": "03. Hermann Schmidt † 1979 03. Frederik Paulsen † 1997"}
{"id": "49049", "contents": "04. Theodor Storm † 1888 04. Ferianagt Stooten faan Ameerikoo, natsionaalfeierdai"}
{"id": "49050", "contents": "05. Weenesuela, natsionaalfeierdai, suwereniteet : 1811"}
{"id": "49051", "contents": "06. Frida Kahlo * 1907 06. Louis Armstrong † 1971"}
{"id": "49053", "contents": "08. J. P. Hansen * 1767 08. Kim Il-sung * 1994"}
{"id": "49054", "contents": "09. Argentiinien, natsionaalfeierdai, suwereniteet : 1816 09. A Süüdsudaan woort suwereen : 2011"}
{"id": "49055", "contents": "10. Wyoming woort en dial faan a Ferianagt Stooten : 1890 10. A Bahaamas wurd suwereen : 1973"}
{"id": "49056", "contents": "11. Di armeensk kalender begant: 552"}
{"id": "49057", "contents": "12. Reimer Kay Holander * 1925"}
{"id": "49058", "contents": "13. Julius Cäsar * 100 f.Kr. 13. Christian Albrecht Jensen † 1870 13. Montenegro woort suwereen : 1878 13. Frida Kahlo † 1954"}
{"id": "49059", "contents": "14. Frankrik, natsionaalfeierdai 14. Ingmar Bergman * 1918"}
{"id": "49060", "contents": "15. Rembrandt * 1606"}
{"id": "49061", "contents": "16. Friedrich Paulsen * 1846"}
{"id": "49062", "contents": "17. Sinan † 1588 17./19. Hark Olufs * 1708 17. John Coltrane † 1967"}
{"id": "49063", "contents": "18. Könang Jeongjong faan Korea * 1357 18. Nelson Mandela * 1918 18. Carsten Pörksen * 1944"}
{"id": "49065", "contents": "20. Alexander di Grat * 356 f.Kr. 20. Kolumbien rept sin suwereeniteet ütj : 1810 20. Paul Valéry † 1945 20. Margaretha Grosser † 2019"}
{"id": "49066", "contents": "21. Belgien, natsionaalfeierdai 21. Robert Burns † 1796 21. Hans Bradtke * 1920"}
{"id": "49067", "contents": "22. Detlev von Liliencron † 1909"}
{"id": "49068", "contents": "23. Harro Harring häält sin reede tu a Nuurdfresken : 1848 23. Haile Selassie I. * 1892"}
{"id": "49069", "contents": "24. Thusnelda Kuehl † 1935"}
{"id": "49070", "contents": "25. Knudt Flor * 1959"}
{"id": "49071", "contents": "26. Ferdinand Tönnies * 1855 26. Otto faan Grichenlun † 1867 26. Christian Johansen † 1871 26. Boy Lornsen † 1995"}
{"id": "49073", "contents": "28. Johann Sebastian Bach † 1750 28. Peruu, natsionaalfeierdai, suwereeniteet : 1821 28. Camille Bertault, fransöösk schongster * 1986"}
{"id": "49074", "contents": "29. John Hindmarsh † 1860 29. Henri Milne Edwards † 1885 29. Vincent van Gogh † 1890"}
{"id": "49075", "contents": "30. Henry Ford * 1863 30. Keiser Meiji † 1912 30. Nann Peter Mungard † 1935 30. Lorenz Conrad Peters † 1949 30. Ingmar Bergman † 2007"}
{"id": "49076", "contents": "31. Frederik Paulsen * 1909 31. Chiune Sugihara † 1986"}
{"id": "49109", "contents": "01. Jean-Baptiste de Lamarck * 1744 01. Sweits, natsionaalfeierdai"}
{"id": "49113", "contents": "02. James Krüss † 1997"}
{"id": "49114", "contents": "03. Hans Andreas Carstensen * 1852"}
{"id": "49115", "contents": "04. Hans Christian Andersen † 1875 04. Louis Armstrong * 1901 04. Barack Obama * 1961"}
{"id": "49116", "contents": "05. Marilyn Monroe † 1962"}
{"id": "49117", "contents": "06. Andy Warhol * 1928 06. Diego Velázquez † 1660 06. Boliiwien, suwereniteet 1825 06. Bix Beiderbecke * 1931 06. Jamaika woort suwereen 1962 06. Gesina Lechte-Siemer † 2007"}
{"id": "49118", "contents": "07. Boy Lornsen, Skulptuurenmaaker en Dechter * 1922 07. Kolumbien, suwereniteet woort gudkäänd : 1819 07. Nils Århammar * 1931"}
{"id": "49119", "contents": "08. Otto Bremer † 1936"}
{"id": "49120", "contents": "09. J. P. Hansen † 1855 09. Ernst Haeckel † 1919"}
{"id": "49121", "contents": "10. Peter Michael Clemens † 1870"}
{"id": "49123", "contents": "12. Erwin Schrödinger * 1887 12. Adeline Petersen † 2011"}
{"id": "49125", "contents": "14. Thusnelda Kuehl * 1872 14. Friedrich Paulsen † 1908"}
{"id": "49126", "contents": "15. Napoleon Bonaparte * 1769 15. Indien feit sin suwereniteet : 1947 15. Albrecht Johannsen † 1967"}
{"id": "49127", "contents": "16. Erk-Uwe Schrahé * 1931"}
{"id": "49128", "contents": "17. Katharine Ingwersen * 1879 17. Nis-Momme Stockmann * 1981"}
{"id": "49129", "contents": "18. Dschingis Khan † 1227 18. Kofi Annan † 2018"}
{"id": "49130", "contents": "19. Michael Naura * 1934 19. Nordfriisk Wikipedia * 2010"}
{"id": "49131", "contents": "20. Ungarn, natsionaalfeierdai"}
{"id": "49132", "contents": "21. Peter Michael Clemens * 1804"}
{"id": "49135", "contents": "24. Ukraine, suwereeniteet : 1991"}
{"id": "49136", "contents": "25. Michael Faraday † 1867 25. James Watt † 1819 25. Uruguay, natsionaalfeierdai, suwereniteet : 1825 25. Friedrich Nietzsche † 1900 25. Henriette Hirschfeld-Tiburtius † 1911 25. Witjruslun woort suwereen : 1991"}
{"id": "49137", "contents": "26. Theodor Siebs * 1862 26. Guillaume Apollinaire * 1880"}
{"id": "49138", "contents": "27. Cesária Évora * 1941 27. Le Corbusier † 1965 27. Haile Selassie I. † 1975"}
{"id": "49139", "contents": "28. Harro Harring * 1798 28. C. P. Hansen * 1803 28. Ocke Nerong * 1852 28. Arthur Kruse † 1968"}
{"id": "49140", "contents": "29. John Locke * 1632 29. Charlie Parker * 1920 29. Jakob Tholund * 1928"}
{"id": "49142", "contents": "31. St. Vincent an Grenadiinen : suwereniteet 1962 31. Tineke Postma * 1978 31. Christian Sönksen † 2021"}
{"id": "49178", "contents": "Sherpa (tibeetisk ཤེརཔཱ, Devanagari शेर्पा; uk Sharpa, Sharpa Bhotia, Xiaerba, Serwa) as en spriak, diar uun a Madel- an Süüdhimalaya spreegen woort. Hör spreegern het uk Sherpa. A miasten lewe uun Nepaal, öödern uun Indien an Tiibet (Sjiina). Sherpa bi Ethnologue"}
{"id": "49180", "contents": "01. Slowakei, natjunaalfeierdai 01. Ludwig XIV. † 1715"}
{"id": "49184", "contents": "02. Tilman Zülch * 1939 02. J. R. R. Tolkien † 1973 02. Det iarst .frl-TLD gongt online : 2014"}
{"id": "49185", "contents": "03. San Marino woort suwereen : 301 03. Erik Pontoppidan * 1698"}
{"id": "49187", "contents": "05. Jürgen Spanuth * 1907 05. Ludwig XIV. * 1638"}
{"id": "49188", "contents": "06. Johann Jannsen † 1885"}
{"id": "49190", "contents": "08. Peter Simon Pallas † 1811 08. Nuurd-Matsedoonien woort suwereen : 1991 08. Elisabeth II. † 2022"}
{"id": "49191", "contents": "09. Uwe Herms * 1937"}
{"id": "49194", "contents": "12. Bo Sjölin † 2016"}
{"id": "49195", "contents": "13. Hans Momsen † 1811 13. Knut Kiesewetter * 1941"}
{"id": "49196", "contents": "14. Alexander von Humboldt * 1769 14. Theodor Storm * 1817"}
{"id": "49197", "contents": "15. Guatemaala, suwereeniteet 1821 15. Honduuras, natsionaalfeierdai, suwereeniteet 1821 15. Nikaraagua, natsionaalfeierdai, suwereeniteet 1821"}
{"id": "49198", "contents": "16. Namine Witt † 1930"}
{"id": "49199", "contents": "17. Antoine-Laurent de Jussieu † 1836"}
{"id": "492", "contents": "Hark Bohm (* 18. Mei 1939 uun Hamborag) as en sjiisken teooter- an filmkonstler, en skriiwer, rejesöör an filmemaager. Hi as uk profeser för film uun Hamborag weesen. Hark Bohm as üüb Oomram apwoksen. Efter't abituur 1959 uun Hamborag hää hi rochtswedenskapen studiaret. 1969 begand hi mä a filmkonst. Hi hää uun filmer faan R.W.Fassbinder mäspelet. 1971 hää hi mä öödern di 'Filmverlag der Autoren' grünjlaanj. Do wurd'er rejesöör faan kurtfilmer. Bekäänd wurden as'er mä 'Tschetan, der Indianerjunge' an 'Nordsee ist Mordsee' . Hi hää tuupwerket mä sok bekäänd rejesöören üs Rainer Werner Fassbinder, Werner Herzog, Volker Schlöndorf of Wim Wenders. Uk san uunnimen dring Uwe Bohm wiar bi a film an hää teooter spelet. 2024 hää'er en buk skrewen auer sin jööges üüb Oomram mä di nööm 'Amrum' . Diar as 2024 en film faan dreid wurden mä Diane Kruger, Detlev Buck, Matthias Schweighöfer, Lars Jessen. 1973: 'Preis der AG der Filmjournalisten' för Tschetan, der Indianerjunge 1988: 'IFF Chicago': Pris för Yasemin 1989: 'Filmband in Gold' för Yasemin Hark Bohm üüb't 'filmportal' Hark Bohm uun't Sjiisk Biografii Hark Bohm: Amrum (ndr.de)"}
{"id": "49200", "contents": "18. Chiile, natsionaalfeierdai"}
{"id": "49201", "contents": "19. St. Kitts an Nevis, suwereeniteet 1983"}
{"id": "49202", "contents": "20. Margaretha Grosser * 1934 20. Asger Juul Linding Lindinger † 1999"}
{"id": "49203", "contents": "21. Vergil † 19 f.Kr. 21. Arthur Schopenhauer † 1860 21. Belize, natsionaalfeierdai, suwereeniteet 1981 21. Brunhilde Hagge † 2007"}
{"id": "49204", "contents": "22. Peter Simon Pallas * 1741 22. Michael Faraday * 1791"}
{"id": "49205", "contents": "23. John Coltrane * 1926"}
{"id": "49206", "contents": "24. Karl Friedrich Kielmeyer † 1844 24. Reimer Kay Holander † 2013"}
{"id": "49209", "contents": "27. Thomas Steensen * 1951"}
{"id": "49210", "contents": "28. Kaarl I. (Portugal) * 1863 28. Louis Pasteur † 1895"}
{"id": "49211", "contents": "29. Jopie Huisman † 2000"}
{"id": "49244", "contents": "02. Wjetnam, natjunaalfeierdai 02. Mahatma Gandhi * 1869"}
{"id": "49245", "contents": "03. Könang Munjong faan Korea * 1414 03. Sjiisklun, natjunaalfeierdai"}
{"id": "49246", "contents": "04. Rembrandt, † 1669"}
{"id": "49247", "contents": "05. Hermann Möller † 1923"}
{"id": "49248", "contents": "06. Le Corbusier * 1887"}
{"id": "49249", "contents": "07. Knut Jungbohn Clement † 1873 07. A Hamas begant en kriich jin Israel : 2023"}
{"id": "49250", "contents": "08. Hermann Janssen * 1888 08. Sjiina, natjunaalfeierdai 08. Ernst Nicol † 2022"}
{"id": "49252", "contents": "10. Thelonious Monk * 1917 10. C. P. Christiansen † 1922 10. A Neederluns Antilen wurd apliaset : 2010"}
{"id": "49253", "contents": "11. Ööder grat mandränke : 1634 11. James Prescott Joule † 1889"}
{"id": "49255", "contents": "13. Hark Olufs † 1754 13. Gesina Lechte-Siemer * 1911 13. Asger Juul Linding Lindinger * 1916 13. Pharoah Sanders * 1940 13. Karen Heide Ebert † 2016"}
{"id": "49256", "contents": "14. Gerhard Martens * 1855 14. Brar C. Roeloffs * 1928 14. Berthold Bahnsen † 1971"}
{"id": "49257", "contents": "15. Vergil * 70 f.Kr. 15. Könang Jeongjong faan Korea † 1419 15. Friedrich Nietzsche * 1844 15. Pablo Picasso * 1881 15. Lorenz Friedrich Mechlenburg † 1875 15. Adeline Petersen * 1940"}
{"id": "49259", "contents": "17. Momme Andresen * 1857 17. Johannes Petersen * 1909 17. Jürgen Spanuth † 1998 17. Carla Bley † 2023"}
{"id": "49260", "contents": "18. Jopie Huisman * 1922"}
{"id": "49261", "contents": "19. Andreas Hübbe * 1865 19. Katharine Fedders † 1941"}
{"id": "49262", "contents": "20. Sir Christopher Wren * 1632"}
{"id": "49263", "contents": "21. Dizzy Gillespie * 1917 21. Ernst Löfstedt † 1978"}
{"id": "49264", "contents": "22. Karl Friedrich Kielmeyer * 1765 22./23. Sarah Bernhardt * 1844"}
{"id": "49265", "contents": "23. Hans Momsen * 1735 23. Henri Milne Edwards * 1800"}
{"id": "49266", "contents": "24. Marron Fort * 1938"}
{"id": "49267", "contents": "25. Johannes Hansen † 1877 25. Pablo Picasso * 1881"}
{"id": "49268", "contents": "26. Uastenrik, natjunaalfeierdai"}
{"id": "49269", "contents": "27. Könang Taejo faan Korea * 1335 27. Theo Griep * 1916 27. St. Vincent an Grenadiinen, suwereeniteet 1979"}
{"id": "49270", "contents": "28. Tschechien, natjunaalfeierdai 28. John Locke † 1704"}
{"id": "49271", "contents": "29. A Türkei woort grünjlaanj : 1923 29. Emil Hansen † 1955"}
{"id": "49272", "contents": "30. Paul Valéry * 1871"}
{"id": "49273", "contents": "31. Katsushika Hokusai * 1760"}
{"id": "493", "contents": "Hark Olufs (* 17. of 19. Jüüle 1708 uun Sössaarep üüb Oomram; † 13. Oktuuber 1754 uk diar) wiar en siamaan. 1721 as Hark Olufs siamaan wurden an foor üüb det skap Hoffnung, wat san aatj, di koptein Oluf Jensen hiard. 1724 wurd sin skap üüb a wai faan Nantes tu Hamborag faan en kaaperskap ütj Algeerien apbroocht. Hi an sin tau fetern wurd fangd. Sin famile küd det huuch sum ei apbring, wat a slaawenhanelslidj för Hark haa wul. Det skap keerd oner Hamborger flag, an sodenang küd a däänsk könang ei halep. So kaam't, dat Hark uun Algier üs slaaw ferkääft wurd. Faan 1724 bit 1728 wiar hi di Bey faan Constantine tu siinsten. Hi wurd uun di tidj Gasnadal, det ment kasiarer an 1728 sogoor komandöör faan di Bey sin hüswacht. 1732 hed Hark a ridjersoldooten oner ham, hää 1735 en sliak jin a stääd Tunis uunfeerd an det stääd iinnimen. Di Bey wiar soonkboor an läät Hark di 31. Oktuuber 1735 frei, sodenang kaam'er turag tu Oomram. 1747 skrääw Hark Olufs en buk auer sin leewent üüb däänsk, det wurd 1751 iin uun't sjiisk auersaat. Di 13. Oktuuber 1754 stoorew Hark Olufs uun Sössaarep. Üüb san"}
{"id": "49306", "contents": "01. Sturemflud 1436 01. Theodor Mommsen † 1903 01. Antiigua an Barbuuda wurd suwereen : 1981"}
{"id": "49309", "contents": "03. Keiser Meiji * 1852 03. Panama, di uastelk dial woort suwereen faan Kolumbien : 1903 03. Henri Matisse † 1954 03. Max Bossen † 1958 03. Domiinika woort suwereen : 1978"}
{"id": "49310", "contents": "04. Christian Johansen * 1820 04. Felix Mendelssohn Bartholdy † 1847 04. C. P. Christiansen * 1854"}
{"id": "49311", "contents": "05. Prof. Bo Sjölin * 1931"}
{"id": "49313", "contents": "07. Johann Jannsen * 1814"}
{"id": "49315", "contents": "09. Guillaume Apollinaire † 1918 09. Erika Hansen * 1939"}
{"id": "49316", "contents": "10. Hermann Schmidt * 1901 10. Mustafa Kemal Atatürk † 1938"}
{"id": "49317", "contents": "11. At Friisk Gesäts woort beslööden : 2004"}
{"id": "49318", "contents": "12. Dr. Carl Haeberlin † 1954"}
{"id": "49320", "contents": "14. Boutros Boutros-Ghali * 1922 14. Kaarl III. (Ferianigt Köningrik) * 1948"}
{"id": "49322", "contents": "16. Kneppelfreed : 1951"}
{"id": "49324", "contents": "18. Uwe Jens Lornsen * 1793 18. Letlun, natsionaalfeierdai"}
{"id": "49325", "contents": "19. Franz Peter Schubert † 1828"}
{"id": "49326", "contents": "20. Selma Lagerlöf * 1858"}
{"id": "49328", "contents": "22. Otto Bremer * 1862 22. Malcolm Guthrie † 1972"}
{"id": "49329", "contents": "23. Joan Fuster * 1922 23. Maike Ossenbrüggen * 1939"}
{"id": "49331", "contents": "25. Myra Hess † 1965 25. Suurinam, suwereeniteet : 1975"}
{"id": "49332", "contents": "26."}
{"id": "49333", "contents": "27."}
{"id": "49334", "contents": "28. Panama, di waastelk dial woort suwereen faan Spoonien : 1821 28. Albaanien, natsionaalfeierdai"}
{"id": "49335", "contents": "29. Henry Kissinger † 2023"}
{"id": "49336", "contents": "30. Theodor Mommsen * 1817 30. Barbaados woort suwereen : 1966 30. Hark Martinen † 2016"}
{"id": "49368", "contents": "01. Rumeenien, natsionaalfeierdai"}
{"id": "49370", "contents": "02. Valéry Giscard d'Estaing † 2020"}
{"id": "49371", "contents": "03. Erika Botte * 1957 03. Hans Hoeg † 2011"}
{"id": "49372", "contents": "04. Knut Jungbohn Clement * 1803 04. A Mary Celeste woort fünjen : 1872"}
{"id": "49373", "contents": "05. Wolfgang Amadeus Mozart † 1791 05. Walt Disney * 1901 05. Nelson Mandela † 2013"}
{"id": "49374", "contents": "06. Finlun, natsionaalfeierdai"}
{"id": "49375", "contents": "07. Noam Chomsky * 1928"}
{"id": "49377", "contents": "09. C. P. Hansen † 1879"}
{"id": "49378", "contents": "10. Bende Bendsen * 1787 10. Mississippi woort en dial faan a Ferianagt Stooten : 1817"}
{"id": "49379", "contents": "11. Martin Flor † 1686 11. Indiana woort en dial faan a Ferianagt Stooten : 1816"}
{"id": "49380", "contents": "12. Pennsylvania woort dial faan a Ferianagt Stooten : 1787 12. Ernst Nicol * 1923"}
{"id": "49381", "contents": "13. Hans Peter Feddersen (Di Jungere) † 1941 13. Ernst Löfstedt * 1893"}
{"id": "49383", "contents": "15. Dr. Carl Haeberlin * 1870 15. Willy Schröder * 1919 15. Walt Disney † 1966"}
{"id": "49385", "contents": "17. Christoph Arnold * 1650 17. Ludwig van Beethoven * 1770 17. Francis Beaufort † 1857 17. Arthur Kruse * 1893 17. Cesária Évora † 2011"}
{"id": "49386", "contents": "18. Jean-Baptiste de Lamarck † 1829 18. Marron Fort † 2019"}
{"id": "49388", "contents": "20. Erik Pontoppidan † 1764"}
{"id": "4939", "contents": "At Dominikaans Republiik (spoonsk República Dominicana) as en stoot üüb det eilun Hispaniola, diar tu a grat antilen uun a Kariibik hiart. Di waasten faan Hispaniola hiart tu Haiti. At Dominikaans Republiik hää niks mä Domiinika tu dun. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää'n natschunaalen distrikt (Santo Domingo) an dörtig prowinsen: CIA World Factbook 2008 International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Index Dominican Republic: Major Cities, citypopulation.de Dominican Republic, citypopulation.de Dominican Republic, citypopulation.de Commonskategorii: Dominikaans Republiik – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Dominikaans Republiik – Geograafisk an histoorisk koorden 18.958333333333-70.345555555556Koordinaaten: 19° N, 70° W"}
{"id": "49390", "contents": "22. Bende Bendsen † 1875 22. Dr. Klaus Petersen † 2013"}
{"id": "49391", "contents": "23. Stine Andresen * 1849"}
{"id": "49392", "contents": "24. Jul, Krasinj 24. Julflud 1717 24. James Prescott Joule * 1818"}
{"id": "49393", "contents": "25. Krasdai 25. Karel Čapek † 1938 25. Charlie Chaplin † 1977"}
{"id": "49394", "contents": "26. Naist Krasdai"}
{"id": "49395", "contents": "27. Louis Pasteur * 1822 27. Marlene Dietrich * 1901"}
{"id": "49396", "contents": "28. Knut Kiesewetter † 2016 28. Dr. Ommo Wilts † 2021"}
{"id": "49397", "contents": "29. Moritz Momme Nissen † 1902 29. Andreas Brandt * 1935"}
{"id": "49398", "contents": "30. Johannes Hansen * 1854"}
{"id": "49399", "contents": "31. Henri Matisse * 1869 31. At D-Mark woort faan a Euro ufliaset : 2001 31. Ualjuarsinj - Hulkinj"}
{"id": "494", "contents": "Harro Paul Harring (* 28. August 1798 üüb Ibenshoof bi Wobenbel uun Nuurdfresklun; † 15. Mei 1870 uun Saint Helier üüb Jersey) wiar en rewolutsioneer, dachter an mooler. Harro Harring wiar di dring faan en büür, di leeder dikfööges wurd. Uun't tolhüs faan Hüsem hää'er liard. Leeder wul hi hal mooler wurd an ging tu't studiarin tu Kopenhuuwen an tu Dresden. Diar kaam'er mä radikaal studenten tuup, an sodenang begand hi, politiik tu maagin. 1821 ging hi tu a Philhellenisk Legioon an wul mä a Greksen jin at Osmaansk Rik stridj. A Greksen wul oober ei föl faan ham wed, do ging'er tu Itaalien an frinjet mä't konstlerkolonii faan Room. Uun Ingelun määt'er Lord Byron, an uun München skrääw'er faan 1823 bit 1826 för't teooter. 1826 an 1827 wiar Harring uun Wien, man Metternich jaaget ham ütj at lun. Uun München liard'er Heinrich Heine an di poliitiker Georg Fein käänen. Faan 1828 bis 1830 wiar Harring soldoot för't Rüsk Keiserrik uun Warschau. 1830 begand hi, för't rewolutsion tu stridjen. Hi skrääw för't bleed, dachtangen an romoonen, an saat ham för onertrakt natsioonen iin. Sin skraften wurd flooksis ferbeeden an hi salew muarsis ütj at lun jaaget. A onertrakt natsioonen tu"}
{"id": "49434", "contents": "Carla Bley US-amerikoonsk jazz musiiker Carla Bley (bäären: Lovella May Borg; * 11. Mei 1936 uun Oakland, Kalifornien; † 17. Oktuuber 2023) wiar en US-amerikoonsk jazz musiiker, klawiarspeler, orgelspeler, komponistin an produsentin. 1971 Escalator over the Hill 1974 Tropic Appetites (Carla Bley) 1977 Dinner Music (Carla Bley) 1978 European Tour 1977 (Carla Bley Band) 1979 Musique Mecanique (Carla Bley Band) 1981 Fictitious Sports (Nick Mason, apnimen 1979) 1981 Social Studies (Carla Bley Band) 1982 Live! (Carla Bley Band) 1984 I Hate to Sing (Carla Bley Band) 1984 Heavy Heart (Carla Bley) 1985 Night-Glo (Carla Bley) 1987 Sextet (Carla Bley) 1988 Duets (Carla Bley und Steve Swallow) 1989 Fleur Carnivore (Carla Bley) 1990 Orchestra Jazz Siciliana Plays the Music of Carla Bley (apnimen 1989) 1991 The Very Big Carla Bley Band (Carla Bley Band) 1992 Go Together (Carla Bley an Steve Swallow) 1993 Big Band Theory (Carla Bley) 1994 Songs With Legs (Carla Bley) 1996 …Goes To Church (Carla Bley Big Band) 1998 Fancy Chamber Music (Carla Bley) 1999 Are We There Yet? (Carla Bley an Steve Swallow) 2000 4x4 (Carla Bley) 2003 Looking for America (Carla Bley Big Band), ütjtiakent mä a Preis der deutschen Schallplattenkritik 2003\\3 2004 The Lost"}
{"id": "49436", "contents": "Jazz (ütjspreegen: d͡ʒɛːs) as en musiikstiil, di sowat am 1900 uun a Süüdstooten faan a USA apkaam, an tuiarst bluas faan suart Amerikoonern spelet wurd. Hat jaft oober föl auergungsfurmen tu ööder stiilen, so üs folkmusiik of popmusiik. Uun a jazz woort miast mä musiikinstrumenten spelet, diar wi uk uun Euroopa kään: bloosinstrumenten, klawiar, gitaar, kontrabas, trumel. A jazz as man ei so stif, koon gans letjem of uk gratem wees, woort leewen gauer of uk staler, an läät uk steeds för frei spelin faan a enkelt instrumenten. A instrumenten spele leewen uk mä- an jinenööder (call and response). Uun't 20. juarhunert jääw't flook waier, mä det idee jazz amtugungen: New Orleans Jazz (sant 1905), Louis Armstrong Dixieland Jazz (sant 1910) Chicago Jazz (sant 1919), Bix Beiderbecke Swing (sant 1926), Django Reinhardt Bebop (sant 1940), Charlie Parker Latin Jazz (sant 1947), Dizzy Gillespie Cool Jazz (sant 1948), Miles Davis, John Coltrane Hard Bop (sant 1955) Soul Jazz Free Jazz (aanj faan a 1950er), Pharoah Sanders Jazz Fusion (aanj faan a 1960er), Weather Report An uk leeder kaam diar weder nei ideen tu: Acid Jazz, Nu Jazz, Smooth Jazz an öödern muar. Commonskategorii: Jazz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49437", "contents": "A Süüdstooten san en gratregiuun faan a Ferianagt Stooten faan Ameerikoo mä 16 enkelt stooten an son 100 miljoon iinwenern. Jo lei süüdelk faan't Mason-Dixon-Liinje tesken Pennsylvania an Maryland. Diar jääw't noch bit 1865 at slaawerei. Üs Abraham Lincoln president wurd, haa a Süüdstooten jo ufspleden üs a Konföderiaret Stooten. Man jo haa di Amerikoonsk Bürgerkriich uun a juaren 1861-1865 ferleesen, an san do weder uun di gesamtstoot iinbünjen wurden. Uk daalang noch haa a Süüdstooten en aanj kultuur. A slaawenhualerstooten South Carolina, Mississippi, Georgia, Louisiana, Florida, Alabama, Texas, Virginia, Arkansas, North Carolina, Tennessee Uun a kriich bi a Nuurdstooten Delaware, Maryland, West Virginia, Kentucky, Oklahoma, District of Columbia. A trataanj stäären üüb det Konföderiareten flag haa oober niks mä di kriich tu dun, jo stun för a trataanj grünjleier stooten: Tuiarst 1776 Delaware, Maryland, Virginia, North Carolina, South Carolina an Georgia, do 1792 Kentucky, 1796 Tennessee, 1812 Louisiana, 1817 Mississippi, 1819 Alabama, 1821 Missouri, 1836 Arkansas, 1845 Florida an Texas. Commonskategorii: Süüdstooten – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Süüdstooten (sjiisk)"}
{"id": "49439", "contents": "At Mason-Dixon-Liinje as det histoorisk grens tesk a Nuurd- an a Süüdstooten uun Ameerikoo. Hat as näämd efter di astronoom Charles Mason an di lunfermeeder Jeremiah Dixon, an ferlääpt fööraal faan waast tu uast üüb 39°43'20\" nuurdelk breetje. Detdiar grens wiar nuadag wurden, auer a familin Penn an Calvert uun stridj auer hör lun wiar. An det as daalang noch at grens tesken Pennsylvania an Maryland. Detdiar grens stäänt oober uk för en kulturel grens tesken a Nuurd- an Süüdstooten, uun't süüden jääw't noch bit 1865 slaawerei. Doomools fersocht föl slaawen, auer detdiar grens tu flüchten. Man uun't nuurden wul jo näämen haa. At slaawerei as iarst efter a Amerikoonsk Bürgerkriich 1861-1865 apheewen wurden. Diaram lewe a miast suart Amerikoonern uk diar uun a Süüdstooten. Man iarst 100 juar leeder san jo 1964 mä't Civil Rights Act würelk liksteld wurden. Ferlicht komt faan Jeremiah Dixon uk di nööm Dixieland för a Süüdstooten uf. Commonskategorii: Mason-Dixon-Liinje – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49443", "contents": "Adams County (Wisconsin)"}
{"id": "49446", "contents": "Bryher Bryher (kornisk Breyer) as ian faan a Scilly Eilunen uun Cornwall, Ingelun, an tuup mä enkelt ööder üünbewenet eilunen en civil parish (gemeen). Üüb Bryher haa 2011 84 minsken lewet. Bryher as en tidjeneilun, an dü könst bi liachweeder auer tu't naibereilun Tresco luup. Commonskategorii: Bryher eilun – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Bryher civil parish – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49449", "contents": "St. Agnes (Scilly Eilunen) St. Agnes (kornisk Aganas) as ian faan a Scilly Eilunen uun Cornwall, Ingelun, an tuup mä enkelt ööder üünbewenet eilunen en civil parish (gemeen). Üüb St. Agnes haa 2011 73 minsken lewet. St. Agnes as auer en lunbrag mä det naibereilun Gugh ferbünjen. Det lunbrag gongt oober bi huuchweeder oner. Commonskategorii: St. Agnes eilun – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: St. Agnes civil parish – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49450", "contents": "Tresco Tresco (kornisk: Ynys Skaw) as ian faan a Scilly Eilunen uun Cornwall, Ingelun, an tuup mä enkelt ööder üünbewenet eilunen en civil parish (gemeen). Üüb Tresco haa 2011 180 minsken lewet. Diar san trii saarpen: New Grimsby, Borough an Old Grimsby. Tresco hää en fluuchplaats. Commonskategorii: Tresco eilun – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Tresco civil parish – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49452", "contents": "St. Mary's (Scilly Eilunen) St Mary’s (kornisk: Ennor) as det gratst faan a Scilly Eilunen uun Cornwall, Ingelun, an tuup mä enkelt ööder üünbewenet eilunen en civil parish (gemeen). Üüb St. Mary's haa 2011 1.666 minsken lewet. Diar san det hoodstääd Hugh Town an sääks saarpen: Old Town, Porthloo, Holy Vale, Maypole, Rocky Hill an Telegraph. St. Mary's hää en fluuchplaats. Commonskategorii: St. Mary's – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49456", "contents": "St. Martin's (Scilly Eilunen) St. Martin’s (kornisk Brechiek) as ian faan a Scilly Eilunen uun Cornwall, Ingelun, an tuup mä enkelt ööder üünbewenet eilunen en civil parish (gemeen). Üüb St. Martin's haa 2011 136 minsken lewet. Diar san trii saarpen: Lower Town, Middle Town an Higher Town. Commonskategorii: St. Martin's eilun – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: St. Martin's civil parish – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4946", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Dominikaans Republiik wiset di code för 31 provinsen (provincias) an ään natsjunaaldistrikt (distrito nacional). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Dominikaans Republiik DO), di ööder as di code för det prowins of di distrikt. Di code as mä ISO 3166-2:2007 faan a 13. Detsember 2007 (iso.org) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "49460", "contents": "Gugh Gugh (/ɡjuː/, kornisk Keow) as ian faan a Scilly Eilunen uun Cornwall, Ingelun, an hat hiart mä tu det civil parish (gemeen) St. Agnes. Gugh as knaap bewenet, diar stun man tau hüsang, an auer en lunbrag mä det naibereilun St. Agnes ferbünjen. Det lunbrag gongt oober bi huuchweeder oner. Commonskategorii: Gugh – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49462", "contents": "A Iibenholtplaanten (Ebenaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Ericales. Diar hiar trii sköölen mä ~ 750 slacher tu. Iibenholtbuumer (Diospyros) ~ 736 slacher -> Wikispecies Lissocarpa L. benthamii – L. guianensis – L. jensonii – L. kating – L. ronliesneri – L. stenocarpa – L. tetramera – L. uyat Euclea E. acutifolia – E. angolensis – E. asperrima – E. coriacea – E. crispa – E. dewinteri – E. divinorum – E. lancea – E. natalensis – E. polyandra – E. pseudebenus – E. racemosa – E. sekhukhuniensis – E. tomentosa – E. undulata Commonskategorii: Iibenholtplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Iibenholtplaanten"}
{"id": "49465", "contents": "A Iibenholtbuumer (Diospyros) san en plaantenskööl uun det famile faan a Iibenholtplaanten (Ebenaceae). Diar hiar ~ 736 slacher tu. Enkelt slacher wurd brükt för det smok Iibenholt, faan öödern woort oobst wonen. Mabolo (Diospyros discolor) Gulaapel (Diospyros decandra) Echt Iibenholtbuum (Dyospyrus ebenum) Kaaki (Diospyros kaki) Amerikoonsk Kaaki / Persimoon (Diospyros virginiana) Iibenholt Commonskategorii: Iibenholtbuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Iibenholtbuumer"}
{"id": "49473", "contents": "Louis Armstrong US-amerikoonsken jazzmusiiker Louis Daniel „Satchmo“ Armstrong (* 4. August 1901 uun New Orleans; † 6. Jüüle 1971 uun New York City) wiar en US-amerikoonsken jazzmusiiker, sjonger an schauspeler. Hot Fives & Sevens (JSP, 1925–1930) / The Complete Hot Five and Hot Seven Recordings (Columbia/Legacy. 1925–1929) (4-CD set) The Early Years (1925–1931, mä Hot Seven an Hot Five) Satchmo at Symphony Hall (GRP, 1947) Louis Armstrong Plays W.C. Handy (Columbia, 1954) Ella and Louis (Verve, 1956, mä Ella Fitzgerald) Hello Dolly! (Kapp, 1964) What a Wonderful World (Bluebird, 1970) Louis Armstrong and his All-Stars: Satchmo Live in Berlin Friedrichstadtpalast: The Legendary Berlin Concert. (Jazzpoint Records, 2000) 1936: Pennies from Heaven 1937: Every Day’s a Holiday 1938: Going Places 1941: Birth of the Blues 1943: Cabin in the Sky 1945: Pillow to Post 1947: New Orleans 1951: Here Comes the Groom 1951: The Strip 1952: Glory Alley 1953: The Glenn Miller Story 1956: High Society 1959: Kærlighedens melodi 1959: The Beat Generation 1959: The Five Pennies 1959: Die Nacht vor der Premiere 1961: Paris Blues 1961: Auf Wiedersehen 1966: A Man Called Adam 1969: Hello, Dolly! Commonskategorii: Louis Armstrong – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Louis Armstrong (sjiisk) Literatüür"}
{"id": "49474", "contents": "Ella Fitzgerald Ella Jane Fitzgerald (* 25. April 1917 uun Newport News, Virginia; † 15. Jüüne 1996 uun Beverly Hills, Kalifornien) wiar en US-amerikoonsk jazz sjongster. Ella soong swing, bebop, blues, bossa nova, samba, gospel an julstaken. Ella füng di binööm Queen of Jazz. Hör kääntiaken wiar en aparte oort tu sjongen: 'scat' . Ella küd auer trii oktaawen sjong. 1938: A-Tisket, A-Tasket 1944: I’m Making Believe 1950: Ella Sings Gershwin 1954: Lullabies of Birdland 1954: Songs in a Mellow Mood 1955: Songs from “Pete Kelly’s Blues” 1955: The First Lady of Song (Decca) 1956: Sings the Cole Porter Songbook Vol. 1 und Vol. 2 1956: Ella and Louis (= Louis Armstrong) 1956: Ella Fitzgerald sings the Rodgers and Hart Songbook 1957: Ella and Louis Again 1957: Sings the Duke Ellington Songbook 1957: Ella Fitzgerald at the Opera House 1957: Like Someone in Love 1957: Porgy and Bess 1958: Ella Fitzgerald and Billie Holiday at Newport 1958: Ella Swings Lightly 1958: Ella Fitzgerald Sings the Irving Berlin Songbook 1959: Porgy and Bess (mä L. Armstrong) 1959: Sings the George and Ira Gershwin Song Book 1960: Ella Fitzgerald sings Songs from the Soundtrack of Let No Man Write My Epitaph 1960:"}
{"id": "49479", "contents": "Newport News Newport News as en independent city (sowat üs en kreisfrei stääd) uun a US bundesstoot Virginia bi a struum James River, tesken Williamsburg an Norfolk. Hat hiart noch mä tu't regiiun Hampton Roads. Commonskategorii: Newport News – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Newport News (sjiisk)"}
{"id": "4948", "contents": "Haiti (haitiaansk Ayiti, fransöösk Haïti, ütjspreegen [a.iti]) as en stoot uun't waasten faan det eilun Hispaniola, diar tu a Grat Antilen uun a Kariibik hiart. Uun't uasten faan Hispaniola leit at Dominikaans Republiik. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää tjiin departmenten: Di salew woolspröök haa uk Belgien an Bulgaarien. CIA World Factbook International Monetary Fund, World Economic Outlook Database: Report for Selected Countries and Subjects, April 2008. Human Development Index Haiti: Cities & Towns, citypopulation.de Haiti, citypopulation.de Commonskategorii: Haiti – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Haiti – Geograafisk an histoorisk koorden 19.1-72.333333333333Koordinaaten: 19° N, 72° W"}
{"id": "49481", "contents": "Bix Beiderbecke US-amerikoonsken jazzmusiiker Leon „Bix“ Beiderbecke (* 10. Marts 1903 uun Davenport, Iowa; † 6. August 1931 uun Sunnyside, Queens, New York City; san nööm komt wel faan Leon Bismarck Beiderbecke uf) wiar en US-amerikoonsken jazzmusiiker. Bix Beiderbecke and the Wolverines (Timeless Records, 1924) Volume 1: Singin’ the Blues (Columbia Records, 1927, ed. 1990) Volume 2: At the Jazz Band Ball (Columbia, 1927/28, ed. 1990) Bix and Tram (JSP, 1926–1929) The Complete 'Okeh' and 'Brunswick' Bix Beiderbecke, Frank Trumbauer and Jack Teagarden Sessions 1924-36 (Mosaic Records, 2001) 7 CDs Commonskategorii: Bix Beiderbecke – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49482", "contents": "Davenport (Iowa) Davenport as en gratstääd uun a US-amerikoonsk bundesstoot Iowa, uun't Scott County. Diar wene gud 100.000 minsken. Commonskategorii: Davenport (Iowa) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49483", "contents": "Sunnyside (Queens) Sunnyside as en stääddial faan det borough Queens uun New York City. Diar wene gud 60.000 minsken."}
{"id": "49485", "contents": "Django Reinhardt Fransöösken gitarist, komponist an bandleader Jean „Django“ Reinhardt (* 23. Janewoore 1910 uun Liberchies, Belgien; † 16. Mei 1953 uun Fontainebleau wiar en fransöösken gitarist, komponist an bandleader. Hi hää a jazz tu Euroopa broocht. The Complete Django Reinhardt and Quintet of the Hot Club of France Swing/HMV Sessions 1936–1948 (Mosaic Records) – 1999, 6 CDs mä Stéphane Grappelli, Joseph Reinhardt, Louis Vola, Marcel Bianchi, Michel Warlop, Hubert Rostaing Intégrale Django Reinhardt. 20 dialen mä eder 2 CDs, Fremeaux, sant 2002 Commonskategorii: Django Reinhardt – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49486", "contents": "Charlie Parker US-amerikoonsken alto saksofonist an komponist Charlie „Bird“ Parker (* 29. August 1920 üs Charles Parker Jr. uun Kansas City, Kansas; † 12. Marts 1955 uun New York City) wiar en US-amerikoonsken alto saksofonist an komponist. Hi täält üs grünjleier faan di jazz stiil bebop. Hi woort üs jüst so wichtag för't jazz histoore uunsen üs Louis Armstrong föör ham, an John Coltrane an Miles Davis efter ham. Wichtag koleegen tu sin tidj wiar Dizzy Gillespie an Thelonious Monk. Jay McShann Orchestra: „Hootie Blues“ (1939), „Honeysuckle Rose“ (1940; Station KFBI, Wichita) Charlie Parker et al.: „Cherokee“ (1941/42) Red Norvo Septet: „Congo Blues“, „Slam Slam Blues“ Charlie Parker & Dizzy Gillespie: The Birth Of Modern Jazz (1945) „The Immortal Charlie Parker“, Savoy, 1944–1948 Town Hall, New York City, June 22, 1945 „The Charlie Parker Story“, Savoy, 1945 „[Bird and Pres – The ’46 Concerts Jazz at the Philharmonic“ „The Complete Dial Sessions“, Spotlite, 1946–1947 „Charlie Parker Memorial, Vol. 1“ (Savoy, 1947/48) „Bird: The Complete Charlie Parker on Verve“, (Mercury/Verve, 1946–1954) „The Complete Dean Benedetti Recordings“, Mosaic, 1947–1948 „Bird on 52nd St.“ (1948) „The Bird Returns“ an „Newly Discovered Sides by Charlie Parker“, (Savoy, NYC, 1948-1949) „Bird at St. Nick’s“ (St."}
{"id": "49487", "contents": "Dizzy Gillespie US-amerikoonsken jazzmusiiker än komponist Dizzy Gillespie (ütjspreegen: gɪˈlɛspi; * 21. Oktuuber 1917 uun Cheraw, South Carolina; † 6. Janewoore 1993 uun Englewood, New Jersey; eegentelk John Birks Gillespie) wiar en US-amerikoonsken jazzmusiiker, komponist, sjonger an bandleader. Gillespie, Thelonious Monk an Charlie Parker wiar a grünjleiern faan a bebop. Gillespie a.ö.: Live Sessions at Minton’s, Everest Gillespie: Groovin’ High (Savoy Records) mä Charlie Parker, Dexter Gordon, Milt Jackson, Ray Brown, Kenny Clarke (1945/46) Dizzy Gillespie and his Sextets & Orchestra: Shaw ‘Nuff. 1945/46 Gillespie: Cubana Be, Cubana Bop, Dreyfuß Jazz Reference (1946–1949) Gillespie: Night in Tunisia, Dreyfuß Jazz Reference (1945–1947) Gillespie: Pleyel Jazz Concert 1948 (Pariis 1948) Gillespie: Pleyel Jazz Concert 1953 (mä Sarah Vaughan) Dizzy Gillespie: Dee Gee Days – The Savoy Sessions 1951, 1952 Dizzy Gillespie, Charles Mingus, Charlie Parker, Max Roach, Bud Powell: Jazz at Massey Hall, Toronto (Kanada), 15. Mei 1953 Gillespie: Swing low sweet Cadillac 1967 Gillespie, Robbie Ameen, Branford Marsalis, Kenny Kirkland, Lonnie Plaxico: New Faces, 1984, 1985 Dizzy Gillespie and the United Nation Orchestra: Live at the Royal Festival Hall, London, 10. Jüüne 1989 1983 Jazz in America (Embassy) 1986 In Redondo Beach/Jazz in America (Embassy) 1991 Dizzy Gillespie: A Night in"}
{"id": "49488", "contents": "Miles Davis US-amerikoonsken jazzmusiiker, komponist an bandleader Miles Dewey Davis III. (* 26. Mei 1926 uun Alton, Illinois; † 28. September 1991 uun Santa Monica, Kalifornien) wiar en US-amerikoonsken jazzmusiiker, komponist an bandleader. Hi hää uun flook jazz stiilen bedüüden staken skrewen: bebop, cool jazz, hard bop, modaal jazz an jazz fusion (jazzrock). Uun sin loong musiiker leewent hää hi mä flook bedüüden jazz musiikern tuup werket: Charlie Parker, John Coltrane, Herbie Hancock, Chick Corea, Joe Zawinul, John McLaughlin, Gil Evans. Miles Davis as wel ään faan a bedüüdenst jazz musiikern auerhood. Bebop The Charlie Parker Story (1945) Charlie Parker Memorial, Vol. 1 (1947/48) Cool Jazz Birth of the Cool (1949/1950) Miles Davis Volume 1/Miles Davis Volume 2 (1952–1954) Hard Bop Walkin’ (1954) Bags’ Groove (1954) Miles Davis and the Modern Jazz Giants (1954) Blue Moods (1955) mä Teddy Charles an Charles Mingus Miles Davis and Milt Jackson Quintet/Sextet (1955) Workin’ with the Miles Davis Quintet, Cookin’ with the Miles Davis Quintet, Steamin’ with the Miles Davis Quintet, Relaxin’ with the Miles Davis Quintet (1956) ’Round About Midnight (1957) mä John Coltrane Miles Ahead (1957) At Newport (1958), mä Bill Evans, Cannonball Adderley Porgy and Bess (1958), mä Gil Evans"}
{"id": "49490", "contents": "Pharoah Sanders US-amerikoonsken jazzmusiiker Pharoah Sanders, eegentelk Ferrell Sanders (* 13. Oktuuber 1940 uun Little Rock, Arkansas; † 24. September 2022 uun Los Angeles, Kalifornien) wiar en US-amerikoonsken jazzmusiiker. Hi spelet fööraal at tenoor saksofoon. Commonskategorii: Pharoah Sanders – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49491", "contents": "Weather Report Weather Report wiar wel det bedüüdenst jazzskööl uun a 1970er an 1980er juaren. Jo haa di jazz stiil fusion grünjlaanj, di het uk jazz fusion, jazz rock of rock jazz. Tuiarst wiar diar Joe Zawinul (keyboard), Wayne Shorter (saksofoon) an Miroslav Vitouš (bas). Tidjwiis kaam diar flook ööder musiikern tu: Alphonso Johnson, Jaco Pastorius, Victor Bailey, Peter Erskine, Alex Acuña, Airto Moreira, Chester Thompson an noch flook öödern muar. Miast hää Weather Report üs kwintet spelet mä: keyboards, saksofoon, bas, slachtjüch an percussions (rütmusinstrumenten). Commonskategorii: Weather Report – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49494", "contents": "Folkmusiik (ütjspreegen [foʊk], faan ingelsk folk - fulk) as en oort faan musiik, diar ham üüb traditsionel, regiunaal musiik betjocht, an det nei föörstelt. Instrumenten för folkmusiik san fööraal gitaar, gichel, fleut an duudelsääk. Uun Euroopa an Nuurdameerikoo snaaket'am miast faan folkmusiik, uun ööder dialen faan a welt sait'am world music. Commonskategorii: Folkmusiik – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49496", "contents": "Michel Legrand Michel Jean Legrand (* 24. Febrewoore 1932 uun Paris; † 26. Janewoore 2019 uun Neuilly-sur-Seine) wiar en fransöösken komponist, pianist an sjonger. Hi as bekäänd för sin film musiiken, an muarsis mä a Oscar an a Grammy ütjtiakent wurden. 1954: Nächte in Lissabon (Les amants du tage) 1961: Lola, das Mädchen aus dem Hafen (Lola) 1962: Cleo – Mittwoch zwischen 5 und 7 (Cléo de 5 à 7) (auch Schauspiel) 1962: Die blonde Sünderin (La Baie des anges) 1962: Eva 1962: Die Geschichte der Nana S. (Vivre sa vie) 1962: 40 Millionen suchen einen Mann (Love is a Ball) 1964: Die Außenseiterbande (Bande à part) 1964: Die Regenschirme von Cherbourg (Les Parapluies de Cherbourg) 1964: Die Frauen sind an allem schuld (Les Plus belles escroqueries du monde) 1965: Der Spion, der in die Hölle ging (Corrida pour un espion) 1966: Leben im Schloß (La Vie de château) 1967: Das älteste Gewerbe der Welt (Le plus vieux métier du monde) 1967: Die Mädchen von Rochefort (Les Demoiselles de Rochefort) 1967: Die Chinesin (La Chinoise) 1968: Thomas Crown ist nicht zu fassen (The Thomas Crown Affair) 1968: Eisstation Zebra (Ice Station Zebra) 1968: Ein dreckiger Haufen (Play Dirty) 1968: Das"}
{"id": "49497", "contents": "En Komponist (faan latiinsk componere 'tuupsaat') skraft musiik staken, 'kompositsioonen'. Sok kompositsioonen wurd uun furem faan nuuten tu papiir broocht. Daalang wurd jo uk mä kompjuutern skrewen. Musiikern spele a staken do üüb musiikinstrumenten, of sjong jo mä hör stem, an feranre jo uk leewen en betj, det as do en 'interpretatsioon'. Diaram het musiikern uk 'interpreeten'. En komponist koon uk dachter faan musiikteksten, faan liitjin wees. Miast seenkt ham oober en 'tekstdachter' di tekst för en musiik stak ütj. Amdat en komponist uk jil för sin werk feit, jaft'at daalang uun Sjiisklun a GEMA. Hat suragt diarför, dat a musiik produsenten di komponist bi a fersiinst bedialage. En list mä en hialer rä wichtag komponisten fanjst dü üüb't Sjiisk Wikipedia. Enkelt komponisten san uk üüb't Nuurdfresk Wikipedia beskrewen. Commonskategorii: Komponisten – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Komponist (sjiisk)"}
{"id": "495", "contents": "En hautjarscher as n seelewkäärend maschiin, jü ferwånd wårt tu dåt bärjen foon kjarlfruchte, rauwsädj, sanrouse, eekerbuune än gjarssädj. Jü maschiin as ütrüst ma en knifbüüljke, scheerscheew, heesp, önjtiisnäk, tjarschtrumel än sääwe. Deerdöör wårt önj aan årbesgung jü frucht haud, turschen än wårt dåt sädj riinsched. Oufhängi foon jü tu bärjen frucht wårt en hauforsats, di bestönjt üt haubüüljke, scheerscheew än heesp an jü maschiin kååwled. Di haubrååtj koon lade twasche 3 än ouer 10 meeter. Jü frucht wårt en latje iinje boowen jü grün oufhaud, weerdöör en iinje foon di staingel (jü stöpel) stönjen blaft. Jü frucht fålt eefter dåt hauen aw jü scheerscheew än wårt foon jü ründdraiende heesp än jü önjtiisnäk in di tjarschtrumel önjfjard. Di fruchtstruum wårt twasche di tjarschtrumel än di måntel fjard, weer döör wrising dåt sädj (da änkelte kjarle) foon dåt strai schååst wårt. Awäädrie kamt dåt strai aw da schudere än da ma dåt strai nuch mafjarde kjarle fåle döör hoolinge eefter unern aw dåt boowerst sääw. Dåt sädj üt di tjarschtrumel fålt aw dåt boowerst sääw. Uner jüdeer säaw sat nuch iinj. Dåt boowerst sääw heed grutere hoolinge as dåt unerst sääw. Döör en püster wårt en luftstruum döör da sääwe"}
{"id": "49500", "contents": "Nuuten san uun a musiik skrafttiakens, am en tuun tu beskriiwen. A nuuten betiakne at tuunhööchde an at tuunlengde, an üüb't nuutenbleed stäänt do uk noch a 'nuutenkai' an at faard. Commonskategorii: Musiiknuuten – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Nuuten (sjiisk) Toonleđer (sölring)"}
{"id": "49503", "contents": "Thelonious Monk US-amerikoonsken jazz musiiker än komponist Thelonious Sphere Monk (* 10. Oktuuber 1917 uun Rocky Mount, North Carolina; † 17. Febrewoore 1982 uun Weehawken, New Jersey) wiar ein US-amerikoonsken jazz musiiker, pianist an komponist. Bütj Charlie Parker, Dizzy Gillespie, Charlie Christian an Kenny Clarke täält Monk üs grünjleier faan a jazz stiil bebop. Genius Of Modern Music Vol. 1 (1947–48, Blue Note) Genius Of Modern Music Vol. 2 (1952, Blue Note) 1954 – Miles Davis: Miles Davis and the Modern Jazz Giants (ed. 1956, Prestige) 1956 – Brilliant Corners (Riverside) 1957 – Thelonious Monk Quartet with John Coltrane at Carnegie Hall (Blue Note, 2005) 1957 – Monk’s Music (Riverside) 1957 – Thelonious Alone in San Francisco (Riverside) 1959 – The Thelonious Monk Orchestra at Town Hall (Riverside) 1959 – Les Liaisons Dangereuses 1960 (Sam/Saga, 2017) 1963 – Criss Cross (Columbia) 1964 – Live at the It Club (Sony, 1998) 1964 – Big Band and Quartet in Concert (Columbia) 1965 – Monk in Paris: Live at the Olympia (Thelonious, 2003) 1968 – Underground (rec. 1967/68, Columbia) 1971 – Something in Blue (Black Lion) Commonskategorii: Thelonious Monk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49504", "contents": "Chick Corea Jazz musiiker an komponist Armando Anthony „Chick“ Corea (* 12. Jüüne 1941 uun Chelsea, Massachusetts; † 9. Febrewoore 2021 uun Tampa, Florida) wiar en US-amerikoonsken jazz pianist an komponist. Hi täält üs grünjleier faan a jazz stiil fusion (jazzrock). Corea hää 25 Grammys wonen. Solo 1966: Tones for Joan’s Bones 1968: Now He Sings, Now He Sobs 1969: Sundance 1970: The Song of Singing 1971: Piano Improvisations, Vol. 1 & 2 1976: The Leprechaun 1976: My Spanish Heart 1978: Friends 1978: The Mad Hatter 1978: Secret Agent 1979: Delphi 1980: Tap Step 1981: Three Quartets 1982: Again and Again (mä Steve Kujala, Carles Benavent, Don Alias, Tom Brechtlein) 1984: Children’s Songs 1984: Voyage (mit Steve Kujala) 1989: Happy Anniversary Charlie Brown 1996: The Mozart Sessions 1999: Corea Concerto (mä London Philharmonic) 2001: Past, Present & Futures 2003: Rendezvous in New York 2003: The Complete „Is“ Sessions (rec. 1969) 2005: Rhumba Flamenco 2006: The Ultimate Adventure 2007: Super Trio (Mä Steve Gadd an Christian McBride) 2007: 5trios – 1. Dr. Joe (mä Antonio Sánchez, John Patitucci) 2007: 5trios – 2. From Miles (mä Eddie Gomez, Jack DeJohnette) 2007: 5trios – 3. Chillin’ in Chelan (mä Christian McBride, Jeff Ballard)"}
{"id": "49506", "contents": "Jurij Brězan Jurij Brězan (* 9. Jüüne 1916 uun Räckelwitz/Worklecy; † 12. Marts 2006 uun Kamenz/Kamjenc, tidjwiis uk Georg Bresan) wiar en skriiwer, di sin romoonen, teooterstaken an jongensbuken üüb Boower Sorbisk an üüb Huuchsjiisk skrääw. Hi täält üs bedüüdenst skriiwer faan't Sorbisk uun't 20. juarhunert. Sin buken san uun 25 spriaken auersaat wurden. Flook buken drei jo am di trool Krabat. Auf dem Rain wächst Korn. 1951. 52 Wochen sind ein Jahr. 1953 (Romoon) Christa. 1957, ISBN 978-3-355-00421-3 (1989), (Fertelang). Der Gymnasiast. Verlag Neues Leben, Berlin 1958 (Romoon). Das Mädchen Trix und der Ochse Esau. 1959. Borbass und die Rute Gottes. 1959 (Fertelang). Semester der verlorenen Zeit. 1960 (Romoon). Eine Liebesgeschichte. 1962. Mannesjahre. 1964 (Romoon). Der Elefant und die Pilze. 1964 (Jongensbuk). Reise nach Krakau. 1966 (Fertelang). Die Abenteuer des Kater Mikosch. 1967 (Jongensbuk). Die schwarze Mühle. 1968 (Fertelang). Der Mäuseturm. 1971 (Fertelangen). Krabat oder Die Verwandlung der Welt. 1976 (Romoon). Ansichten und Einsichten. 1976 (Essays). Die Rattenschlacht. 1977 (Fertelangen). Der Brautschmuck und andere Geschichten, 1979. Bild des Vaters. 1982 (Romoon). Dalmat hat Ferien. 1985 (Jongensbuk). Wie das Lachen auf die Welt kam. 1986 (Fertelangen). Bruder Baum und Schwester Lerche. 1991, ISBN 3-7420-0918-4. Das wunderschöne blaue Pferd. 1991, ISBN"}
{"id": "49508", "contents": "Krabat Krabat (komt wel faan kroatisk Hrvat för Kroaat uf) as en saagenfiguur faan a Sorben. Diar jaft'at en hialer rä saagen an täälen auer. Miast as Krabat en minsk, di at troolin liart, an det troolin brükt, am a minsken tu halpen. Jo staken spele miast uun a Boower Lausitz am Hoyerswerda an Königswartha. A ruk (of raawen?) spelet diarbi en grat rol. A staken am Krabat san uun jonger tidj flooksis apskrewen an spelet wurden: Literatuur Mišter Krabat (1954), romoon faan Měrćin Nowak-Njechorński Die schwarze Mühle (1968), jongensbuk faan Jurij Brězan Krabat (1971), jongensbuk faan Otfried Preußler Krabat oder Die Verwandlung der Welt (1976), romoon faan Jurij Brězan Krabat oder Die Bewahrung der Welt (1993), romoon faan Jurij Brězan Film Krabat (1975), Die schwarze Mühle, DEFA, efter det buk faan Jurij Brězan Krabat (1977), Čarodějův učeň (a jongtrool) faan Karel Zeman Krabat (2008), faan Marco Kreuzpaintner efter det buk faan Otfried Preußler Krabat (2011), Der siebente Rabe, faan Jörg Herrmann Teooter Krabat (1982), en ooper faan Cesar Bresgen efter det buk faan Otfried Preußler Krabat (2007), en ooper faan Fredrik Zeller efter det buk faan Otfried Preußler Krabat (2010), en popinteooter faan Wilde & Vogel efter det buk"}
{"id": "49513", "contents": "Hoyerswerda (sorbisk: Wojerecy, uk Hoywoy) as en stääd uun a Lunkreis Bautzen faan't bundeslun Saksen. Hoyerswerda hiart tuup mä Bautzen an Görlitz tu en boowersentraalen stäädferbant. Ualstääd mä 9 kwartiiren Neistääd mä 14 kwartiiren Bröthen/Michalken (Brětnja/Michałki) Dörgenhausen (Němcy) Knappenrode (Hórnikecy) Schwarzkollm (Čorny Chołmc) Zeißig (Ćisk) https://www.statistik.sachsen.de/ Statistisches Landesamt des Freistaates Sachsen – Iinwenertaalen (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Hoyerswerda – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Hoyerswerda (sjiisk)"}
{"id": "49514", "contents": "Königswartha (sorbisk: Rakecy) as en gemeen uun a Boower Lausitz uun a Lunkreis Bautzen. Hat leit sowat tesken Bautzen an Hoyerswerda. Tu det gemeen Königswartha hiar 11 saarpen: Caminau (Kamjenej) Commerau (Komorow) Entenschenke (Kača Korčma) Eutrich (Jitk) Johnsdorf (Jeńšecy) Königswartha (Rakecy) Neudorf (Nowa Wjes) Niesendorf (Niža Wjes) Oppitz (Psowje), mä Neuoppitz (Njeradk) Truppen (Trupin) Wartha (Stróža) https://www.statistik.sachsen.de/ Statistisches Landesamt des Freistaates Sachsen – Iinwenertaalen (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Königswartha – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Hoyerswerda (sjiisk)"}
{"id": "49515", "contents": "At Lessingstääd Kamenz (sorbisk: Kamjenc) as en stääd uun a Lunkreis Bautzen uun Saksen. Tu Kamenz hiar uk en hialer rä saarpen trinjam. https://www.statistik.sachsen.de/ Statistisches Landesamt des Freistaates Sachsen – Iinwenertaalen (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Kamenz – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kamenz (sjiisk)"}
{"id": "49516", "contents": "Räckelwitz (sorbisk: Worklecy) as en gemeen uun a Boower Lausitz uun a Lunkreis Bautzen (Saksen). Diar wene gud 1100 minsken. Tu Räckelwitz hiar sääks siidlangen: Dreihäuser (Horni Hajnk) Höflein (Wudwor) Neudörfel (Nowa Wjeska) Räckelwitz (Worklecy) Schmeckwitz (Smječkecy) Teichhäuser (Haty) https://www.statistik.sachsen.de/ Statistisches Landesamt des Freistaates Sachsen – Iinwenertaalen (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Räckelwitz – Saamlang faan bilen of filmer Jurij Brězan"}
{"id": "49517", "contents": "Annaberg-Buchholz as en grat kreisstääd uun a Erzgebirgskreis (Saksen). Dialen faan Annaberg san en UNESCO weltarewdial. https://www.statistik.sachsen.de/ Statistisches Landesamt des Freistaates Sachsen – Iinwenertaalen (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Annaberg-Buchholz – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Annaberg-Buchholz (sjiisk)"}
{"id": "49518", "contents": "Borna as en grat kreisstääd uun a Lunkreis Leipzig (Saksen). Tu Borna hiar bütj det eegentelk stääd Borna uk noch Eula an Wyhratal. https://www.statistik.sachsen.de/ Statistisches Landesamt des Freistaates Sachsen – Iinwenertaalen (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Borna – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Borna (sjiisk)"}
{"id": "49523", "contents": "Meißen (boower sorbisk Mišno, latiinsk Misnia, Misena) as en grat kreisstääd uun a Lunkreis Meißen uun Saksen. Meißen as bekäänd för sin portselaan, wat diar sant 1708 maaget woort. Altstadt Bohnitzsch Cölln Dobritz mä Buschbad Fischergasse Görnische Vorstadt Hintermauer Klostergasse Klostergut Klosterhäuser Korbitz Kynastsiedlung Lercha Nassau Neudörfchen Niederfähre Niedermeisa Niederspaar Obermeisa Oberspaar Proschwitz Questenberg Rauenthal Rottewitz Siebeneichen Triebischtal Triebischvorstadt Vorbrücke Winkwitz Zaschendorf Zscheila https://www.statistik.sachsen.de/ Statistisches Landesamt des Freistaates Sachsen – Iinwenertaalen (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Meißen – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Meißen (sjiisk)"}
{"id": "49525", "contents": "Freiberg as en grat kreisstääd an en uniwersiteetstääd uun a Lunkreis Madelsaksen (Saksen). Hat leit sowat tesken Dresden an Chemnitz. Al sant 1765 jaft'at diar det Bergakademie Freiberg, wat daalang en Technisk Uniwersiteet as. At ualstääd an enkelt seenksteeden diar ambi san sant 2019 en UNESCO weltarewdial üs Montanregion Erzgebirge. En kristal 'Freibergit' https://www.statistik.sachsen.de/ Statistisches Landesamt des Freistaates Sachsen – Iinwenertaalen (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Freiberg (Saksen) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Freiberg (sjiisk)"}
{"id": "49528", "contents": "Torgau as en grat kreisstääd uun a Lunkreis Nuurdsaksen (Saksen). Bütj det eegentelk stääd Torgau hiar diar uk noch tu: Beckwitz Bennewitz Graditz Kranichau Kunzwerda Loßwig Melpitz Mehderitzsch Pflückuff Repitz Staupitz Welsau Werdau Weßnig Zinna https://www.statistik.sachsen.de/ Statistisches Landesamt des Freistaates Sachsen – Iinwenertaalen (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Torgau – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Torgau (sjiisk)"}
{"id": "4953", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Haiti wiset di code för 10 Départements. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Haiti HT), di ööder as di code för das Département. Di code as mä ISO 3166-2:2007 faan a 13. Detsember 2007 (iso.org) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "49530", "contents": "Mahatma Gandhi Mohandas Karamchand Gandhi (Gujarati: મોહનદાસ કરમચંદ ગાંધી, Hindi मोहनदास करमचंद गांधी Mohandās Karamchand Gāndhī; näämd Mahatma Gandhi; * 2. Oktuuber 1869 uun Porbandar, Gujarat; † 30. Janewoore 1948 uun Nei-Delhi, Delhi) wiar en indisken afkoot, skriiwer, askeet an patsifist. Hi wiar di poliitisk uunfeerer, di Britisk Indien tu't suwereniteet feerd hää. Commonskategorii: Mahatma Gandhi – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Mahatma Gandhi (Ingelsk) Wikiquote: Mahatma Gandhi (sjiisk)"}
{"id": "49534", "contents": "Port Blair Port Blair as at gratst stääd üüb a Andamaanen eilunen, an hoodstääd faan indisk unioonsteritoorium Andamaanen an Nikobaaren. Hat leit üüb South Andaman Island, an hää en wichtagen huuwen. Diar wene gud 100.000 minsken. Port Blair hää trataanj stääddialen: Aberdeen, Austinabad, Buniyadabad, Dudhline, Haddo, Junglighat, Lamba Line, Minnie Bay, Nayagaon, Pahargaon, Phoenix Bay, Shadipur an South Point. Commonskategorii: Port Blair – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49538", "contents": "Silvassa Silvassa (Gujarati: સિલવાસા, Marathi: सिल्वासा, Silvāsā) as at hoodstääd faan a distrikt Dadra an Nagar Haveli (iar: IN-DN) uun't indisk unioonsteritoorium Dadra an Nagar Haveli an Daman an Diu (DNHDD). Diar wene knaap 100.000 minsken. Commonskategorii: Silvassa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49540", "contents": "Daman Daman as at hoodstääd faan a distrikt Daman uun't indisk unioonsteritoorium Dadra an Nagar Haveli an Daman an Diu. Diar wene son 44.000 minsken. Commonskategorii: Daman – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49544", "contents": "Kavaratti Kavaratti as en atol an at traadgratst eilun an hoodstääd faan't indisk unioonsteritoorium Lakshadweep (Lakadiiwen) uun't Araabisk Sia. Diar wene gud 10.000 minsken. Commonskategorii: Kavaratti – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49547", "contents": "Puducherry Puducherry (Tamil: புதுச்சேரி Putuccēri [ˈpud̪ɯʧeːɾi]) of Pondicherry (Tamil: பாண்டிச்சேரி Pāṇṭiccēri [ˈpaːɳɖiʧeːɾi]) as at hoodstääd faan't indisk unioonsteritoorium Puducherry (Teritoorium). Trinjam leit a bundesstoot Tamil Nadu. Hat wiar faan 1673 bit 1954 hoodstääd faan Fransöösk Indien, an diar snaake uk daalang noch flook minsken fransöösk. Uun a Distrikt Puducherry trinjam det stääd wene son 950.000 minsken. Tu a distrikt hiar bütj Puducherry uk noch Ozhukarai (300.104), Ariankuppam (29.808), Manavely (15.666), Villianur (34.383), Kurumbapet (32.871). Commonskategorii: Puducherry – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Puducherry (sjiisk)"}
{"id": "49550", "contents": "Distrikt Karaikal A Distrikt Karaikal (Tamil: காரைக்கால் ‍மாவட்டம்) as ään faan sjauer distrikten uun't indisk unioonsteritoorium Puducherry (Teritoorium). Diar wene son 200.000 minsken. Hoodstääd mä disalew nööm as Karaikal. Tu a distrikt hiar bütj det stääd Karaikal uk noch Kottucherry, Nedungadu, Thirunallar, Neravy an Tirumalairayanpattinam (=T.R.Pattinam). Trinjam leit Tamil Nadu. Commonskategorii: Distrikt Karaikal – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49551", "contents": "Mahe Mahe (Malayalam: മാഹി Māhi [ˈmɑːɦi]; uk: Mayyazhi, Malayalam: മയ്യഴി Mayyaḻi [ˈmajːəɻi], Fransöösk Mahé) as en stääd an ään faan sjauer distrikten uun't indisk unioonsteritoorium Puducherry (Teritoorium). Diar wene son 42.000 minsken. Trinjam leit di bundesstoot Kerala. Commonskategorii: Mahe – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49554", "contents": "Yanam Yanam (Telugu: యానాం Yānām, Fransöösk: Yanaon) as en stääd an ään faan sjauer distrikten uun't indisk unioonsteritoorium Puducherry (Teritoorium). Diar wene son 56.000 minsken. Trinjam leit di bundesstoot Andhra Pradesh. Commonskategorii: Yanam – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49558", "contents": "Dispur Dispur as at hoodstääd faan a indisk bundesstoot Assam. Eegentelk as Dispur man en stääddial faan det Gratstääd Guwahati bi a struum Brahmaputra. Commonskategorii: Dispur – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49560", "contents": "At Assameesk Spriak (অসমীয়া, [ˈɔxɔmija], asamīẏā, ööder nöömer: Assamese, Asamiya of Assami) as en indoaarisk spriak, an hiart sodenang tu't indogermaans. Assameesk as det uasterwidjst faan a indogermaans spriaken, an woort fööraal uun a indisk bundesstoot Assam spreegen. At jaft wel son 15 miljoon spreegern. Asaameesk as amtspriak uun Assam, an ian faan 22 gudkääd spriaken uun Indien. Hat as nai mä Bengaals an Oriya. Jodiar trii spriaken san faan't Prakrit ufkimen. Commonskategorii: Assameesk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49562", "contents": "Guwahati Guwahati (Assameesk: গুৱাহাটী, Guvāhāṭī; iar: Gauhati) as en gratstääd uun a indisk bundesstoot Assam bi a struum Brahmaputra. Diar wene muar üs ian miljoon minsken. Tu Guwahati hiart di stääddial Dispur, diar sat at regiarang faan Assam. A Kamakhya Tempel Commonskategorii: Guwahati – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49570", "contents": "ffpd3pd5 A Kangchendzönga (tibeetisk གངས་ཆེན་མཛོད་ལྔ Wylie gangs chen mdzod lnga་, Nepaals कञ्चनजङ्घा Kañcanjaṅghā, Hindi कंचनजंघा Kañcanjaṅghā, ütjspreegen: Kantschandschanga, ingelsk: Kangchenjunga, kurt: Kantsch) as mä en hööchde faan 8.586 m a traadhuuchst berag faan a eerd. Hi leit üüb't grens tesken Nepaal an Sikkim (Indien). Commonskategorii: Kangchendzönga – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49571", "contents": "Nepaals, Nepaleesk of Nepali (नेपाली nepālī [neːˈpaːliː], नेपाली भाषा nepālī bhāṣā, iar: Gorkhali) as en indoaarisk spriak an hiart tu't indogermaans. Hat as amtspriak uun Nepaal an uun Sikkim (Indien). Uun Bhuutaan sai a lidj (tibeetisk ལྷོ་མཚམས་མའི་ཁ lho mtshams ma'i kha) Lhotshammikha. Commonskategorii: Nepaals – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Nepaals Wikibooks: Nepaals (sjiisk)"}
{"id": "49575", "contents": "Patna Patna (Hindi: पटना, Paṭnā) as det hoodstääd faan a indisk bundesstoot Bihar bi a struum Ganges. Ääler nöömer san: Kusumpura, Pushpapura, Pataliputra of Azimabad. Diar wene son 1,7 miljoon minsken. Jo snaake Magadhi, Hindi of Urdu. Commonskategorii: Patna – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Patna (sjiisk)"}
{"id": "4958", "contents": "A Kariibisk Eilunen, am sait uk Waastindisk Eilunen of Waastindien san en grat skööl faan eilunen uun a Kariibik. Mä Madel- an Süüd-Ameerikoo lei jo trinjam at Kariibisk Sia. A Kariibisk Eilunen wurd iindiald tu: Di nööm Kariibik komt faan det fulk faan a Kariiben, diar heer lewet haa. Di nööm waastindisk eilunen komt diarfaan, dat Christoph Kolumbus an ööder sialidj eegentelk Indien, Sjiina (Cathay) of Japan (Cipangu) üüb a waastelk siawai finj wul, an diar goorei mä reegent haa, dat's en neien kontinent finj. Di nööm Antilen komt faan't latiinsk ante ilium = eilunen diarföör, oober ei föör Sjiina, man föör Ameerikoo. Huar daalang ingelsk snaaket woort, käänt am jodiar eilunen uk üs British West Indies. Commonskategorii: Kariibisk Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49581", "contents": "Magadhi of Magahi as en indoaarisk spriak uun a indisk bundesstooten Bihar, Jharkhand an Waastbengaalen, dialwiis uk uun Nepaal mä son 20 miljoon spreegern. Hat hiart tu't indogermaans. Magadhi komt faan Prakrit uf. Commonskategorii: Magadhi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49582", "contents": "A Nuristaani spriaken san en letjen twiig faan a Indo-Iraansk spriaken, an hiar sodenang tu't indogermaans. Diar jaft'at 30.000 spreegern uun sääks spriaken faan. A miasten lewe uun Afghaanistaan, öödern uun Waast-Pakistaan. Jo stun sowat tesken a Iraansk spriaken an a Indoaarisk spriaken. nuurdelk skööl: Kati (Bashgali) 20.000 Prasun 1.000 bit 2.000 süüdelk skööl: Ashkun (Wamai) 1.000 bit 7.000 Waigali (Kalasha-ala, Wai-ala) 2.000 Gambiri (Tregami) 1.000 Zemiaki < 1.000"}
{"id": "49586", "contents": "Srinagar Srinagar (Kashmiri سِری نَگَر Sirī Nagar, Urdu ‏سری نگر‎‎, Dogri an Hindi श्रीनगर Śrīnagar) as en gratstääd uun't indisk unioonsteritoorium Jammu an Kaschmir. Bütj Jammu as Srinagar ian faan a tau hoodstääden. Diar wene uun't huuchlun faan Kaschmir son 1,2 miljoon minsken. Commonskategorii: Srinagar – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49587", "contents": "Jammu Jammu (Dogri: जम्मू Jammū, Urdu: جموں Jammū̃) as efter Srinagar at naistgratst stääd uun't indisk unioonsteritoorium Jammu an Kaschmir an det 'wonterhoodstääd'. Diar wene gud 500.000 minsken. Jo snaake miast Dogri. Commonskategorii: Jammu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4959", "contents": "w1 At Kariibisk Sia as en dial faan a Atlantik. Hat as 2.754.000 kwadrootkilomeeter grat an leit uun't uasten faan Madelameerikoo. At Kariibisk Sia woort flooksis uk ianfach Kariibik näämd, det as oober ei gans rocht, auer Kariibik det hialer regiuun mä aal hör eilunen ment. Küst bi San Andres an Providencia (Kolumbien) Strun üüb a Antilen La Galera (Venezuela) Cayos Cochinos (Honduuras) Commonskategorii: Kariibisk Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49590", "contents": "Jammu an Kaschmir Jammu an Kaschmir as sant 2019 en unioonsteriitoorium faan Indien. Bit diarhen jääw't di bundesstoot mä di salew nööm Jammu an Kashmir. En graten dial diar faan as oober faan Pakistaan auernimen wurden, an het nü Asad Kaschmir (Frei Kaschmir). A miast iinwenern faan di weesen bundesstoot lewe uun det nei unioonsteritoorium. A hoodstääden san uk widjerhen Srinagar an Jammu. Commonskategorii: Jammu an Kaschmir – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Jammu an Kaschmir (sjiisk)"}
{"id": "49591", "contents": "Asad Kaschmir Asad Kaschmir (Frei Kaschmir) as sant 2019 en dialwiis autonoom republiik uun Pakistaan. Bit diarhen wiar't en dial faan di indisk bundesstoot Jammu an Kashmir. Flag faan Asad Kaschmir Woopen Laag (ruad streget) Commonskategorii: Asad Kaschmir – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49592", "contents": "Ladakh Ladakh as sant 2019 en unioonsteriitoorium faan Indien. Bit diarhen wiar't dial faan di bundesstoot Jammu an Kashmir. Di bundesstoot as apdiald wurden tu a teritoorien Ladakh an Jammu an Kaschmir, an tu Asad Kaschmir (Frei Kaschmir), wat nü tu Pakistaan hiart. Hoodstääd as Leh. Flag faan Ladakh Laag Commonskategorii: Ladakh – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Ladakh (sjiisk)"}
{"id": "49594", "contents": "Leh Leh as sant 2019 at hoodstääd faan't indisk unioonsteriitoorium Ladakh. Diar wene gud 30.000 minsken. Commonskategorii: Leh – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49596", "contents": "Dogri (डोगरी ḍogrī) as en indoaarisk spriak an woort faan son 2,6 miljoon minsken uun Nuurdindien spreegen. Hat hiart sodenang tu't indogermaans. Spriakregiuun Dogri as nai mä Panjabi, woort daalang oober üs aanj spriak mä tau spriakwiisen Dogri an Kangri uun det skööl faan a Nuurdwaastindisk spriaken uunsen. Commonskategorii: Dogri – Saamlang faan bilen of filmer Test-Wikipedia üüb Dogri"}
{"id": "49597", "contents": "Kashmiri of Kaschmiri, (कॉशुर / ‏کٲشُر‎ kŏśur) as en Indoaarisk spriak uun det skööl faan a Dardisk spriaken, an hiart sodenang tu't indogermaans. Hat woort uun Jammu an Kaschmir faan son sööwen miljoon minsken spreegen. Kaschmiri woort eder mä araabisk skraft, of uk uun Devanagari skrewen. Commonskategorii: Kashmiri – Saamlang faan bilen of filmer Wikipedia üüb Kashmiri"}
{"id": "496", "contents": "Hawaii ([həˈwaɪ(j)i] unti [haˈvaj.ʔi]) as sunt 1959 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj e Pasiifik. Dåt heet 1.415.872 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Honolulu. E ailönje foon Hawaii, foon't weesten tu't ååsten: Hawaii Maui Lanai Molokai Oahu Kauai Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Hawaii heet 5 counties: Barack Obama Hawaiisch spräke USA: States, citypopulation.de USA: Hawaii, citypopulation.de USA: Administrative Division, citypopulation.de 21.311388888889-157.79638888889Koordinaaten: 21° 19′ N, 157° 48′ W"}
{"id": "49600", "contents": "Amritsar Amritsar (Panjabi ਅੰਮ੍ਰਿਤਸਰ; faan Amrita Saras: 'nektaar sia') as en gratstääd uun a indisk bundesstoot Panjab. Diar wene muar üs 1,1 miljoon minsken. Commonskategorii: Amritsar – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Amritsar (sjiisk)"}
{"id": "49602", "contents": "Kanpur Kanpur (Hindi कानपुर, Urdu ‏کانپور‎, Kānpur [ˈkɑːnpur]) as en gratstääd uun a indisk bundesstoot Uttar Pradesh bi a struum Ganges. Diar wene son 2,8 miljoon minsken. Kanpur as en industrielen swaarponkt faan Indien. Commonskategorii: Kanpur – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49604", "contents": "Lucknow Lucknow of Lakhnau (Hindi: लखनऊ, Urdu: لکھنو; ütjspriak?/i [ˈlʌkʰnʌuː]) as det hoodstääd faan a indisk bundesstoot Uttar Pradesh, an en industrielen swaarponkt faan Indien. Diar wene son 2,8 miljoon minsken. Commonskategorii: Lucknow – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49605", "contents": "Agra Agra (Hindi आगरा Āgrā) as en gratstääd uun a indisk bundesstoot Uttar Pradesh, an wiar faan 1526 bit 1887 hoodstääd faan't Moguul Rik. Hat leit sowat tesken Delhi an Kanpur. Diar wene son 1,7 miljoon minsken. Uun Agra stäänt at Tadj Mahal. Commonskategorii: Agra – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Agra (sjiisk)"}
{"id": "49606", "contents": "Jaipur Jaipur (Hindi जयपुर Jayapur) as det hoodstääd faan a indisk bundesstoot Rajasthaan mä son trii miljoon iinwenern. Hat as en industriistääd an a kulturel madelponkt faan Rajasthaan. At ualstääd as en UNESCO weltarewdial. Commonskategorii: Jaipur – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Jaipur (sjiisk)"}
{"id": "49609", "contents": "Port Louis Port Louis (fransöösk Port-Louis) as det gratst stääd an det hoodstääd faan Mauritsius uun a Indisk Oosean mä son 150.000 iinwenern. Port Louis as di wiartskapelk an kulturel madelponkt faan Mauritsius, hää en fluuchplaats an en huuwen mä dampern tu Réunion. Commonskategorii: Port Louis – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Port Louis (sjiisk)"}
{"id": "4961", "contents": "Grenaada as en stoot an en eilun faan a Letj Antilen uun a Kariibik, di dial faan a eilunen auer a winj. Grenaada hää sööwen sarkspalen (üüb Ingelsk: Parishes): Grenaada as sant 1974 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. \"Grenada Names First Female Governor General, Cecile La Grenade\", Caribbean Journal, 10 avril 2013 International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Grenada: Parishes, citypopulation.de Commonskategorii: Grenaada – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Grenaada – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "49610", "contents": "Ahmedabad Ahmedabad (Gujarati: અમદાવાદ ˈəmdɑːʋɑːd, Amdāvād; faan persisk ‏احمدآباد‎) as en gratstääd uun a indisk bundesstoot Gujarati, an di wiartskapelk madelponkt. Hat as det fiftgratst stääd uun Indien mä 5,6 miljoon iinwenern. Commonskategorii: Ahmedabad – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49613", "contents": "Gandhinagar Gandhinagar (Gujarati ગાંધીનગર Gāndhīnagar, ütjspriak?/i, Marathi: गांधीनगर) as sant 1970 det hoodstääd faan di indisk bundesstoot Gujarat. Diar wene gud 200.000 minsken. Hat as näämd efter Mahatma Gandhi, di uun Gujarat bäären wurd. Commonskategorii: Gandhinagar – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49615", "contents": "Bhopal Bhopal (Hindi भोपाल Bhopāl) as at hoodstääd faan di indisk bundesstoot Madhya Pradesh an di wiartskapelk an kulturel madelponkt. Diar wene son 1,8 miljoon minsken. Bhopal wurd 1984 bekäänd auer det weltwidj slimst katastroof uun en chemii fabriik. Commonskategorii: Bhopal – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49619", "contents": "En katastroof (faan ualgreks καταστροφή katastrophé 'amkiar') as en furchboor swaar ünlok. Hat jaft selskapelk, wiartskapelk, technisk (A, B, C, D, E, F) an natüürelk katastroofen. Commonskategorii: Katastroofen – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Katastroof (sjiisk)"}
{"id": "49621", "contents": "Manama Manama ([maˈnaːma], araabisk ‏المنامة‎, al-Manāma) as at hoodstääd an det gratst stääd faan't Könangrik Bachrain uun Araabien. Diar wene gud 150.000 minsken. Tuup mä't amlun san't son 300.000. Commonskategorii: Manama – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49622", "contents": "Det stääd Manama (Bachrain) woort grünjlaanj."}
{"id": "49624", "contents": "Maskat Maskat ([ˈmaskat], araabisk ‏مسقط‎‎, DMG Masqaṭ; üüb ingelsk: Muscat) as det hoodstääd faan Omaan uun Araabien. Diar wene man 30.000 minsken. Tuup mä't amlun san't son 635.000. Commonskategorii: Maskat – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49625", "contents": "Abu Dhabi Abu Dhabi ([ˈabu ˈdaːbi], araabisk ‏أبو ظبي‎‎, DMG Abū Ẓabī) as at hoodstääd faan't Emiraat Abu Dhabi, an uk faan a Ferianagt Araabisk Emiraaten. Diar wene son 1,5 miljoon minsken. Woopen Flag Commonskategorii: Abu Dhabi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49626", "contents": "Nagpur Nagpur (Marathi: नागपूर, Nāgpur) as en gratstääd uun a indisk bundesstoot Maharashtra mä son 2,4 miljoon iinwenern. Nagpur leit sowat uun a maden faan hial Indien an as en wiartskapelken an kulturelen madelponkt faan't regiuun. Miast as't hiat an drüg mä winj faan nuurduast. Oober uun a somer kiart a winj am, an brangt focht faan süüdwaast, det as a somermonsuun. Commonskategorii: Nagpur – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49628", "contents": "Bhubaneswar Bhubaneswar (Oriya ଭୁବନେଶ୍ୱର Bhubanēśẇara) as at hoodstääd faan a indisk bundesstoot Odisha. Diar wene son 850.000 minsken. Det stääd as bekäänd för det ünwis taal faan Hindu templer. Commonskategorii: Bhubaneswar – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4963", "contents": "Dön Letj Antilen san en skööl faan eilunen uun a uast faan a Kariibik. A eilunen lei twesken dön Grat Antilen an a nuurdeeg faan Süüd-Ameerika. Jo maag at grens twesken a Kariibik an a Atlantik. Dön Letj Antilen san iin uun tau sköölen (üüb Ingels trii sköölen) onerdiald: a Eilunen auer a Winj (üüb Tjiisk: Inseln über dem Winde), wat faan Anguilla uun a nuurdwaast tu Trinidad uun a süüduast ling. A Jongfoomen Eilunen, wat tu a waast faan Anguilla lei, san geograafisk dial faan dön Grat Antilen, man san poliitisk dial faan dön Letj Antilen. Üüb Ingels het detheer skööl Windward Antilles, woort oober miast betiakent üs Leeward Islands (\"Eilunen föör a Winj\") uun a nuurd an a Windward Islands (\"Eilunen bi a Winj\") uun a süüd. Hög lidj teenk, dat Domiinika tu a Eilunen föör a Winj hiart an öler lidj, dat det tu a Eilunen bi a Winj hiart. a Eilunen oner a Winj (üüb Tjiisk: Inseln unter dem Winde; üüb Ingels Leeward Antilles), wat faan't Margarita Eilun uun a uast tu Aruuba uun a waast ling. Faan a nuurdwaast tu a süüduast san a eilunen faan detheer skööl: Anguilla, wat tu det Ferianigt Köningrik hiart."}
{"id": "49632", "contents": "Chennai Chennai (Tamil: சென்னை Ceṉṉai [ˈtʃenːɛi]), bit 1996 Madras (Tamil: மெட்ராஸ் Meṭrās [ˈmeɖraːs] of மதராஸ் Matarās [ˈmad̪əraːs]) as at hoodstääd faan a indisk bundesstoot Tamil Nadu. Hat leit bi't uastküst faan Indien, an diar wene wel son 6,5 miljoon minsken. Tuup mä't amlun san't son 6,7 miljoonen. Chennai leit uun a troopen, huar't at hialer juar hiat as. Rintidj as faan Jüüle bit Deetsember. Commonskategorii: Chennai – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Chennai (sjiisk)"}
{"id": "49635", "contents": "Madurai Madurai (Tamil: மதுரை Maturai [ˈmad̪ɯrɛi]) as en gratstääd uun Süüdindien mä gud ian miljoon iinwenern. Hat as wel muar üs 2.000 juar ual. Madurai leit uun a troopen, huar't at hialer juar hiat as. Commonskategorii: Madurai – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Madurai (sjiisk)"}
{"id": "49637", "contents": "Kochi Kochi (Malayalam കൊച്ചി Kocci ˈkotʃi) as en gratstääd uun a indisk bundesstoot Kerala. Diar wene gud 600.000 minsken, tuup mä't amlun san't 2,1 miljoonen. Kochi leit uun a troopen, huar't at hialer juar hiat as. At rintidj waaret faan April bit Nofember. Commonskategorii: Kochi – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kochi (sjiisk)"}
{"id": "49639", "contents": "Bangalore Bangalore (ˈbæŋɡəlɔːr), sant 2014 Bengaluru (Kannada: ಬೆಂಗಳೂರು Beṅgaḷūru ˈbeŋɡəɭuːru) as at hoodstääd faan a indisk bundesstoot Karnataka uun Süüdindien. Hat as mä 11,4 miljoon iinwenern at traadgratst stääd uun Indien efter Mumbai an Delhi. Banagalore as en swaarponkt faan loft- an rümfaard, an uk faan IT technik. Bangalore leit uun a troopen, huar't at hialer juar hiat as. Rintidj as faan Mei bit Oktuuber. Commonskategorii: Bangalore – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Bengaluru (sjiisk)"}
{"id": "4964", "contents": ". Dön Grat Antilen (üüb Ingels: Greater Antilles; üüb Spaans: Grandes Antillas of Antillas Mayores; üüb Fraansöösk: Grandes Antilles; üüb Haitiaans: Gwo Zantiy; üüb Jamaikaans-Kreool: Grieta hAntiliiz) san en skööl faan eilunen, wat uun a Kariibik uun a süüd faan Florida an uun a uast faan Madel-Ameerika leit. Dön Kaiman Eilunen, wat tu det Ferianigt Köningrik hiar. Kuuba (mä det Isla de la Juventud), en suwereenen stoot. Hispaniola, wat tau suwereen stooten hee: Haiti an det Dominikaans Republiik. Jamaika, en suwereenen stoot. Puerto Rico, wat tu a Ferianigt Stooten hiart. Letj Antilen"}
{"id": "49645", "contents": "Panaji Panaji (Konkani/Marathi: पणजी, Paṇajī; iar üüb portugiisk: Nova Goa - 'Nei Goa') as at hoodstääd faan a indisk bundesstoot Goa. Diar wene gud 40.000 minsken. Panaji leit uun a troopen, huar't at hialer juar hiat as. Rintidj as faan Mei bit Oktuuber. Commonskategorii: Panaji – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Panaji (sjiisk)"}
{"id": "49646", "contents": "Konkani (कोंकणी) as en indoaarisk spriak, diar fööraal uun Goa (Indien) spreegen woort. Hat as nai mä Maraathii, hää oober föl iinflööd faan Portugiisk, auer Goa 400 juar loong en portugiisk kolonii wiar. Konkani woort faan 2,3 miljoon minsken üs mamenspriak snaaket, an fölen liar det tu, auer't en amtspriak uun Goa, an uun Indien as. Hat woort normoolerwiis uun Devanagari skrewen, koon oober uk mä't latiinsk skraft skrewen wurd. Commons: Konkani – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49648", "contents": "Raipur Raipur (Hindi: रायपुर, Rāypur) as at hoodstääd faan a indisk bundesstoot Chhattisgarh. Diar wene gud ian miljoon minsken. Det stääd hää en grat bedüüdang för't holtwiartskap. Raipur leit uun a troopen, huar't auer't hialer juar hiat as. Rintidj as faan Jüüne bit September. Commonskategorii: Raipur – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49652", "contents": "Gangtok Gangtok (Nepali/Hindi: गंगटोक, Gaṅgṭok anhören?/i, Bhutia སྒང་ཐོག་ sgang thog) as at gratst stääd an at hoodstääd faan det weesen könangrik, an nü indisk bundesstoot Sikkim. Hat leit bi a kaant faan't Himalaya üüb en hööchde faan 1.800 meetern. Diar wene son 30.000 minsken. Commonskategorii: Gangtok – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49656", "contents": "At Sikkimeesk of Denjongka, uk Bhutia, Bhotia as en tibetobirmaansk spriak uun't indisk regiuun Sikkim an Darjeeling. Sikkimeesk woort uk üs spriakwiis fan't Dzongkha uunsen."}
{"id": "49658", "contents": "Kohima Kohima as at hoodstääd faan a indisk bundesstoot Nagaland. Diar wene son 100.000 minsken. Commonskategorii: Kohima – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4966", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Grenada wiset di code för sääks Parishes an ian regiuun oner skül uun Grenada. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Grenada GD), di ööder as di code för di Parish. Di code as tuleetst di 17. April 2007 (PDF) feranert wurden. 1 regiuun oner skül Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "49660", "contents": "Imphal Imphal as at hoodstääd faan a indisk bundesstoot Manipur. Diar wene son 265.000 minsken. Commonskategorii: Imphal – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49661", "contents": "Thiruvananthapuram Thiruvananthapuram (Malayalam തിരുവനന്തപുരം Tiruvanantapuram ˈt̪iɾuˌʋan̪an̪t̪əpuɾʌm), iar: Trivandrum as at gratst stääd an at hoodstääd faan di indisk bundesstoot Kerala. Dair wene son 750.000 minsken. Det stääd as en swaarponkt faan't IT industrii. Thiruvananthapuram leit uun a troopen, huar't at hialer juar hiat as. Rintidj as faan April bit Nofember. Commonskategorii: Thiruvananthapuram – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49663", "contents": "Ranchi Ranchi (Hindi राँची, Rā̃cī) as at hoodstääd faan di indisk bundesstoot Jharkhand. Diar wene gud ian miljoon minsken. Commonskategorii: Ranchi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49666", "contents": "Shimla Shimla (Hindi शिमला Śimlā [ˈʃɪmlɑː]; iar uk Simla of Shyamala) as at somer-hoodstääd faan di indisk bundesstoot Himachal Pradesh. Det stääd leit 2.103 m huuch, an diar wene gud 200.000 minsken. Commonskategorii: Shimla – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49667", "contents": "Dharamshala Dharamshala as det wonter-hoodstääd faan di indisk bundesstoot Himachal Pradesh. Diar wene son 30.000 minsken. Commonskategorii: Dharamshala – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49671", "contents": "Akkumulātor-Driifwainer jeft et al sent 1891. Di Elektritsiteet wiar jit jung, en em saacht Waien, diarme wat tö bigen. 1890er Jaaren Sa waar fuar en Elektritsiteets-Ütsteling en Driifwain me Akkumulatooren becht wat di Liren üp Stair braacht. Leeterhen kām muar Driifwainer ön di Iirsenbaan. 1900er Jaaren Di jest gurter Tal fan Akkumulátor-Driifwainer jeet AT en fing Numern. Di AT3 löp me forskelig Biteekningen bit 1962 ön Dütsklön en jit leenger uk ön Poolen. 1950er Jaaren Ön di 50er Jaaren waar en litj Seerie fan di ETA 176 becht, dat em dit ütprobiari kür. Diareeđer kām 1954 di ETA 150, leeterhen BR 515, wat b8t 1995 üp Wai wiar. 1970er Jaaren Fan 1977 bit 1979 waar en Driifwain me Dieselmaskiin (VT 628) ombecht, dat en me Bateriien köör en aur Köörwiir eeđerleer kür. Dit waar uk klaar dat em dit bech kür, man em meenti da, dat dit dach gönstiger wiar en köör me Diesel. 2010er Jaaren Aur di Kliimawanel kām em weđer üp di Taacht en luki eeđer Alternatiiwen tö Diesel. Me di Bateriitechnik trinjom Lithium waar dit iinfacher en seet dit om. Jen fan sok Driifwainer es di Stadler FLIRT Akku, wat di Sleeswig-Holstiinsk Lönsbidreft 2023 ön Gang fingen"}
{"id": "49673", "contents": "Weehawken Weehawken [ˌwiːhɑːkˈən] as en township uun't Hudson County faan a US-bundesstoot New Jersey. Diar wene gud 17.000 minsken. Commonskategorii: Weehawken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49674", "contents": "Rocky Mount (North Carolina) Rocky Mount as en stääd uun a US-amerikoonsk bundesstoot North Carolina. Diar wene gud 50.000 minsken. Commonskategorii: Rocky Mount (North Carolina) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49677", "contents": "Shillong Shillong as at hoodstääd faan a indisk bundesstoot Meghalaya. Hat leit üüb en hööchde faan 1.500 meetern, an diar wene gud 140.000 minsken. Bit 1972 wiar Shillong hoodstääd faan Assam, do as Assam apdiald wurden. Commonskategorii: Shillong – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49679", "contents": "Aizawl Aizawl (Ingelsk; Hindi: आइज़ोल, Āizol; Bengaals: আইজল, Āijal, Aijal oder Aijol) as at hoodstääd faan di indisk bundesstoot Mizoram. Hat leit üüb en hööchde faan 1.100 meetern, an diar wene gud 290.000 minsken. Commonskategorii: Aizawl – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49681", "contents": "Agartala Agartala (Bengaals: আগরতলা, Āgartalā) as at hoodstääd faan a indisk bundesstoot Tripura. Diar wene gud 400.000 minsken. Commonskategorii: Agartala – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49683", "contents": "Dehradun Dehradun (Hindi: देहरादून) as at hoodstääd faan di indisk bundesstoot Uttarakhand. Diar wene son 600.000 minsken, mä't amlun sant 850.000. Commonskategorii: Dehradun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49685", "contents": "Amaravati Amaravati (Telugu అమరావతి) as en ploonstääd an skal at hoodstääd faan di indisk bundesstoot Andhra Pradesh wurd. Hat leit bi a struum Krishna, an as iarst 2015 grünjlaanj wurden. Tu tidj auernamt noch Hyderabad uun Telangana a hoodstäädapgoowen. Commonskategorii: Amaravati – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49691", "contents": "A Krishna (Marathi कृष्णा नदी Kr̥ṣṇā nadī, Kannada ಕೃಷ್ಣಾ ನದಿ Kr̥ṣṇā nadi, Telugu కృష్ణా నది Kr̥ṣṇā nadi) as en struum uun a süüd faan Indien. Hi as mä en lengde faan 1.400 km di traadlingst struum uun Indien. Sin weeder komt faan a Waastghats uun Maharashtra, man 64 km faan't Araabisk Sia wech, an ferlääpt faan waast tu uast troch Maharashtra, Karnataka, Telangana an Andhra Pradesh, huar hi iin uun a Golf faan Bengaalen lääpt. Hydrological Data Directorate Information Systems Organisation Water Planning & Projects Wing, Central Water Commission (Hrsg.): Integrated Hydrological Data Book (Non-Classified River Basins). Neu-Delhi Marts 2012, Kap. 2: Description of different river basins, S. 11–13 (englisch). Commonskategorii: Krishna (struum) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49694", "contents": "f f1 A Waastghats (ingelsk Western Ghats, Hindi पश्चिमी घाट Paścimī ghāṭa, Marathi सह्याद्री Sahyādrī, Kannada ಪಶ್ಚಿಮ ಘಟ್ಟಗಳು Paścima ghaṭṭagaḷu, Malayalam പശ്ചിമഘട്ടം Paścimaghaṭṭaṁ) san en keed faan berger uun a waast faan Indien. Jo faal efter waast uf tu't Araabisk Sia, an efter uast slot det Huuchlun faan Dekkan uun. Di rin, di mä a monsuun faan waasten komt, rinjt uun a Waastghats uf, diaram as 't uun't Dekkan temelk drüg. Commonskategorii: Waastghats – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49695", "contents": "At Huuchlun faan Dekkan (uk: Dekhan of Deccan, Hindi दक्खिन dakkhin [ˈd̪ʌkːʰɪn], faan Sanskrit दक्षिण dakṣiṇa [ˈd̪ʌkʂɪɳʌ] = 'süüd') as en muar of maner triihuket lunflaak uun Süüdindien, diar efter waast uun a Waastghats auergongt, an efter uast suutjis uffäält. Commonskategorii: Dekkan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49698", "contents": "Mariehamn Mariehamn?/i (finsk Maarianhamina) as at hoodstääd faan't Finsk regiuun Åland, an uk det iansagst stääd diar. Uun Mariehamn woort sweedsk snaaket, an diar wene 11.757 minsken (Stant 31. Detsember 2022). Commonskategorii: Mariehamn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "497", "contents": "A Heeger, (mo.) hääger, heeger (Garrulus glandarius) as en fögel uun det famile faan a Raawenfögler Corvidae. Commonskategorii: Heegern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Heegern"}
{"id": "49707", "contents": "Kajaani Kajaani [ˈkɑjɑːni] (Sweedsk Kajana) as at hoodstääd faan't Finsk regiuun Kainuu mä 36.297 iinwenern (Stant 31. Detsember 2022). Uun Kajaani hää Elias Lönnrot lewet, di det finsk natsionaal dachtang Kalevala skrewen hää. Faan Kajaani ütj as hi flooksis troch Kareelien raiset. Commonskategorii: Kajaani – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49709", "contents": "Joao Alberto Grimaldo Ubidia (krasent 20. Febrewoore 2003 uun Liima), woort miast Joao Grimaldo näämd, as en Peruaansen futbaal speler. Commonskategorii: Joao Grimaldo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4971", "contents": "Jamaika [jaˈmaɪ̯ka] (ingelsk: Jamaica) as en stoot an en eilun faan a Grat Antilen uun a Kariibik. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää sjauertanj sarkspalen (Parishes) uun trii groofskapen (Countys): Cornwall County Middlesex County Surrey County Jamaika as sant 1962 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. Efter: de:CIA World Factbook 2008 International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Index Jamaica: Cities & Urban Centers, citypopulation.de Jamaica: Parishes, citypopulation.de Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Jamaika Wikimedia Atlas: Jamaika – Geograafisk an histoorisk koorden 18.15-77.3Koordinaaten: 18° 9′ N, 77° 18′ W"}
{"id": "49710", "contents": "Hämeenlinna Hämeenlinna [ˈhæmɛːnlinːɑ] (Sweedsk Tavastehus) as at hoodstääd faan't Finsk regiuun Kanta-Häme mä 68.043 iinwenern (Stant 31. Detsember 2022). Hat leit sowat hualew wai tesken Helsinki an Tampere. Commonskategorii: Hämeenlinna – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49714", "contents": "Kouvola Kouvola [ˈkɔu̯vɔlɑ] as at hoodstääd faan't Finsk regiuun Kymenlaakso. Diar wene gud 80.000 minsken. Commonskategorii: Kouvola – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49722", "contents": "Kokkola Kokkola [ˈkɔkːɔlɑ] (sweedsk Karleby, bit 1976 Gamlakarleby) as at hoodstääd faan't Finsk regiuun Madelösterbotten. Diar wene 48.006 minsken (Stant 31. Detsember 2022). Commonskategorii: Kokkola – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49725", "contents": "Vaasa Vaasa [ˈvɑːsɑ] (sweedsk Vasa, faan 1855 bit 1917 Nikolaistad) as en huuwenstääd, an at hoodstääd faan't Finsk regiuun Österbotten. Diar wene son 68.000 minsken. Hat as en kulturelen madelponkt faan't hialer lun. Commonskategorii: Vaasa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49728", "contents": "Seinäjoki Seinäjoki [ˈsɛi̯næjɔki] as at hoodstääd faan't Finsk regiuun Süüdösterbotten. Diar wene gud 65.000 minsken. Commonskategorii: Seinäjoki – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49731", "contents": "Mikkeli Mikkeli [ˈmikːɛli] (Sweedsk S:t Michel) as at hoodstääd faan't Finsk regiuun Süüdsavo mä 51.980 iinwenern (Stant 31. Detsember 2022). Commonskategorii: Mikkeli – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49735", "contents": "At Kalevala of Kalewala [ˈkɑlɛʋɑlɑ] as en saamlang faan Finsk mythologii, diar uun't 19. juarhunert faan Elias Lönnrot tuupsteld wurden as. Hat täält üs Finsk natsionaal eepos, an hiart tu't wichtagst literatuur uun finsk spriak. Hat spelet uun Kareelien. 'Kalevala' ment so föl üs 'det lun faan Kaleva', en föörfaar faan Väinämöinen. Det buk as tuiarst uun't juar 1835 ütjkimen, an hää 22.795 fees un 50 staken. Iarst ütjgoow faan't 'Kalewala' Commonskategorii: Kalevala – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Kalewala (sjiisk)"}
{"id": "49737", "contents": "Thelonious Monk Thelonious Sphere Monk (* 10. Oktoober 1917 ön Rocky Mount, North Carolina; † 17. Febriwaari 1982 ön Weehawken, New Jersey) wiar ein US-amerikānsk Jazz musiiker, Pianist en Komponist. Töhop me Charlie Parker, Dizzy Gillespie, Charlie Christian en Kenny Clarke teelt Monk üs Grünjliier fan di Jazz-Stiil Bebop. Monk wiar fuar en wunerlich Aart bikeent. Uk dēr hi Musiiksteken aaft en Noom eeđer hömsalev (\"Blue Monk\" esf.). Aur mal lung Tir kür hi bi en Mäzeen uuni. Thelonious Monk stuarev 1982 fan Brainslach. Genius Of Modern Music Vol. 1 (1947–48, Blue Note) Genius Of Modern Music Vol. 2 (1952, Blue Note) 1954 – Miles Davis: Miles Davis and the Modern Jazz Giants (ed. 1956, Prestige) 1956 – Brilliant Corners (Riverside) 1957 – Thelonious Monk Quartet with John Coltrane at Carnegie Hall (Blue Note, 2005) 1957 – Monk’s Music (Riverside) 1957 – Thelonious Alone in San Francisco (Riverside) 1959 – The Thelonious Monk Orchestra at Town Hall (Riverside) 1959 – Les Liaisons Dangereuses 1960 (Sam/Saga, 2017) 1963 – Criss Cross (Columbia) 1964 – Live at the It Club (Sony, 1998) 1964 – Big Band and Quartet in Concert (Columbia) 1965 – Monk in Paris: Live at the Olympia (Thelonious, 2003)"}
{"id": "49738", "contents": "Sodankylä Sodankylä [ˈsɔdɑŋkylæ] (Nuurdsamisk Soađegilli) as en gemeen uun't Finsk regiuun Lapplun. Diar wene 8134 minsken (Stant 31. Detsember 2022). A miast iinwenern faan't gemeen wene uun det saarep mä di salew nööm 'Sodankylä', diar nuurden faan a pulaarkreis leit. Commonskategorii: Sodankylä – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4974", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Jamaika wiset di code för 14 Parishes. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Jamaika JM), di ööder as di code för die Parishes. Nian feranerang faan di code sant 1998. Jamaika hat noch drei übergeordnete Countys. Diese sind jedoch nicht codiert. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "49741", "contents": "A Buumtabak (Nicotiana glauca) as en plaantenslach uun det skööl Nicotiana (Tabak). Uun Buumtabak as en betj Nikotiin, oober uk Anabasin an Nornicotin. Det san böös giftag alkaloiiden. Bloosen Früchten Commonskategorii: Buumtabak – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Buumtabak Nicotiana uun Germplasm Resources Information Network (GRIN), Ministeerium för büürerei uun Ameerikoo, ARS, National Genetic Resources Program. National Germplasm Resources Laboratory, Beltsville, Maryland."}
{"id": "49743", "contents": "A Büüren Tabak (Nicotiana rustica) as en plaantenslach uun det skööl Nicotiana (Tabak). Hi komt eegentelk faan Süüdameerikoo, woort daalang oober uk uun Uasteuroopa uunbaud üs 'Machorka' . Bleeden an bloosen Früchten Commonskategorii: Büüren Tabak – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Büüren Tabak Nicotiana uun Germplasm Resources Information Network (GRIN), Ministeerium för büürerei uun Ameerikoo, ARS, National Genetic Resources Program. National Germplasm Resources Laboratory, Beltsville, Maryland."}
{"id": "49745", "contents": "At Swaanhals Agaaw (Agave attenuata) as en plaantenslach uun det skööl faan a Agaawen (Agave). Hör bloos hää son aparte furem, huar uk di nööm faan komt. Hat komt eegentelk faan Meksiko, wääkst daalang oober uk am't Madlunsia, üüb a Kanaaren an Madeira. Bloos Frücht an siad Commonskategorii: Swaanhals Agaaw – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Swaanhals Agaaw"}
{"id": "49747", "contents": "Kemijärvi Kemijärvi [ˈkɛmijærvi] as en letjstääd uun't Finsk regiuun Laplun. Hat as det nuurdermiast stääd faan Finlun, an diar wene 6996 minsken (Stant 31. Detsember 2022). Uun Kemijärvi as en swaarponkt faan't holt industrii, an faan a fräämenferkiar. Commonskategorii: Kemijärvi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49748", "contents": "Ivalo Ivalo [ˈivɑlɔ] (Nuurdsamisk Avvil, Inarisamisk Avveel, Skoltsamisk Âʹvvel) as en saarep uun't Finsk regiuun Laplun, an ferwaltangsteed faan't gemeen Inari. Diar wene gud 3.000 minsken. Commonskategorii: Ivalo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49749", "contents": "Kittilä Kittilä as en gemeen an en saarep uun't Finsk regiuun Laplun. Diar wene gud 6.000 minsken. Commonskategorii: Kittilä – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49750", "contents": "Ylitornio Ylitornio [ˈylitɔrniɔ] (det ment: Boower Tornio) (sweedsk Övertorneå, Nuurdsamisk Badje-Duortnus) as en gemeen uun't Finsk regiuun Laplun naibi't grens tu Sweeden. Diar wene gud 4.000 minsken. Commonskategorii: Ylitornio – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49751", "contents": "Ranua Ranua as en gemeen uun't Finsk regiuun Laplun. Diar wene son 4.000 minsken. Commonskategorii: Ranua – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49752", "contents": "Pello Pello [ˈpɛlːɔ] (bit 1949 Turtola) as en gemeen an en saarep uun't Finsk regiuun Laplun, naibi't grens tu Sweeden. Diar wene gud 3.000 minsken. Uk üüb a sweedsk ääg jaft'at en saarep mä disalew nööm. Commonskategorii: Pello – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49753", "contents": "Klaukkala Klaukkala [ˈklɑu̯ˌkːɑlɑ] (sweedisch: Klövskog) as en saarep uun't Finsk regiuun Uusimaa, an ferwaltangsteed faan't gemeen Nurmijärvi. Diar wene gud 20.000 minsken. Commonskategorii: Klaukkala – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49755", "contents": "Nikkilä Nikkilä [ˈnikːilæ] (sweedisch: Nickby) as en saarep uun't Finsk regiuun Uusimaa, an ferwaltangsteed faan't gemeen Sipoo. Diar wene gud 3.200 minsken. Commonskategorii: Nikkilä – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49757", "contents": "Nummela Nummela [ˈnumːelɑ] as en saarep uun't Finsk regiuun Uusimaa, an ferwaltangsteed faan't gemeen Vihti. Diar wene gud 14.000 minsken. Commonskategorii: Nummela – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49758", "contents": "Hyrylä Hyrylä [ˈhyrylæ] (sweedisch: Skavaböle) as en saarep uun't Finsk regiuun Uusimaa, an ferwaltangsteed faan't gemeen Tuusula. Diar wene gud 21.000 minsken. Commonskategorii: Hyrylä – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49760", "contents": "Söderkulla Söderkulla as en saarep uun't Finsk regiuun Uusimaa, an ferwaltangsteed faan't gemeen Sipoo. Diar wene gud 3.700 minsken. Commonskategorii: Söderkulla – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49761", "contents": "Jokela Jokela [ˈjokelɑ] as en saarep uun't Finsk regiuun Uusimaa, an ferwaltangsteed faan't gemeen Tuusula. Diar wene gud 6.500 minsken. Commonskategorii: Jokela – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49762", "contents": "Hyvinkää Hyvinkää [ˈhyviŋkæː] (Sweedsk Hyvinge) as en stääd uun't Finsk regiuun Uusimaa nuurden faan Helsinki. Diar wene gud 46.000 minsken. Commonskategorii: Hyvinkää – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49763", "contents": "Porvoo Porvoo [ˈpɔrvɔː] (finsk) of Borgå [ˈbɔrgo] (sweedsk) as en stääd uun't Finsk regiuun Uusimaa nuurduasten faan Helsinki. Diar wene son 50.000 minsken. Commonskategorii: Porvoo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49764", "contents": "Lohja Lohja [ˈlɔhjɑ] (Sweedsk Lojo) as en stääd uun't Finsk regiuun Uusimaa mä 45.811 iinwenern (Stant 31. Detsember 2022). Commonskategorii: Lohja – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49765", "contents": "Kirkkonummi Kirkkonummi [ˈkirkːoˌnumːi] (Finsk; Sweedsk Kyrkslätt [ˈtɕyrkslɛt]) as en stääd uun't Finsk regiuun Uusimaa. Di nööm ment sark hias. Uun Kirkkonummi wene gud 40.000 minsken. Commonskategorii: Kirkkonummi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49766", "contents": "Mäntsälä Mäntsälä [ˈmæntˌsælæ] as en stääd uun't Finsk regiuun Uusimaa nuurduasten faan Helsinki mä 20.912 iinwenern (Stant 31. Detsember 2022). Commonskategorii: Mäntsälä – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49767", "contents": "Ekenäs Ekenäs [ˈeːkɛˌnɛːs] (Sweedsk), Finsk Tammisaari [ˈtɑmːiˌsɑːri] as en weesen gemeen uun't Finsk regiuun Uusimaa. Daalang hiart det stääd tu't gemeen Raseborg, an as uk sin ferwaltangsteed. Uun Ekenäs wene son 15.000 minsken. Commonskategorii: Ekenäs – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49769", "contents": "Kohtla-Järve Kohtla-Järve as en stääd uun a Lunkreis Ida-Viru uun Nuurduast-Eestlun mä gud 33.000 iinwenern. Diar woort ööleskiifer ufbaud. Commonskategorii: Kohtla-Järve – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49772", "contents": "Maardu Maardu (sjiisk Maart) as en stääd uun a Lunkreis Harju uun Nuurd-Eestlun mä gud 16.000 iinwenern. Commonskategorii: Maardu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49775", "contents": "Sillamäe Sillamäe (sjiisk Sillamäggi) as en stääd uun a Lunkreis Ida-Viru uun Nuurduast-Eestlun mä gud 12.000 iinwenern. Commonskategorii: Sillamäe – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49777", "contents": "At Narva (eestnisk Narva jõgi; rüsk Нарва, sjiisk Narwa) as en struum faan a Peipus Sia hen tu a Finsk Siaböösem (Uastsia). Hat as son 77 km lung, an hää hör müs bi det stääd Narva-Jõesuu (det ment: Narva müs). Loongs at Narva ferlääpt at grens tesken Ruslun an Eestlun. Sodenang as hat uk en bütjengrens faan a EU. https://opentopomap.org/#marker=12/58.987278/27.730278 https://opentopomap.org/#marker=12/59.46828/28.043289 Artikel Narva uun't Grat Sowjetisk Ensiklopedii (BSE), 3. aplaag 1969–1978 (rüsk) Commons: Narva – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49778", "contents": "Narva-Jõesuu Narva-Jõesuu (det ment: Narva müs, ual sjiisk nööm: Hungerburg, rüsk Гу́нгербург Gungerburg) as en stääd uun a Lunkreis Ida-Viru uun Nuurduast-Eestlun mä gud 2.600 iinwenern. Commonskategorii: Narva-Jõesuu – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49779", "contents": "Wat menst dü? Narva Struum Narva (Stääd)"}
{"id": "49781", "contents": "Massachusetts Institute of Technology At Massachusetts Institute of Technology (MIT) as en technisk uniwersiteet uun Cambridge uun a US-amerikoonsk bundesstoot Massachusetts. Hat täält üs ian faan a wichtagst uniwersiteeten üüb a hialer welt. Uun't MIT sat uk at 'World Wide Web Consortium' (W3C), diar a standards för't WWW fääst leit. Commonskategorii: Massachusetts Institute of Technology – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49783", "contents": "En uniwersiteet as en huuchskuul mä 'promtioonsrocht', diar kön dokterwerken skrewen wurd. Aal a wedenskapen skel diar pleeget wurd troch forskin an liaren. A studenten skel diar oober uk en ütjbildang för en beruuf fu. A äälst uniwersiteeten wiar jodiaren faan Bologna (1088), Oxford (1170 ?), Pariis (1150), uun a sjiisk spriakrüm det faan Prag (1348), uun Sjiisklun det faan Heidelberg (1386). Det äälst uun a USA as det faan Harvard (1636). Commonskategorii: Uniwersiteet – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49785", "contents": "Cambridge (Massachusetts) Cambridge [ˈkeɪmbrɪdʒ] as en stääd uun di US-amerikoonsk bundesstoot Massachusetts an leit nai bi Boston. Hat as näämd efter Cambridge uun Ingelun. Uun Cambridge san tau faan a wichtagst uniwersiteeten üüb a hialer welt aran: Harvard University an at Massachusetts Institute of Technology. Uun Cambridge wene son 120.000 minsken. Cambridge an Lowell wiar ans kreisstääden faan't Middlesex County. Commonskategorii: Cambridge (Massachusetts) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49787", "contents": "Henry Kissinger Henry Alfred Kissinger (* 27. Mei 1923 uun Fürth, Bayern üs Heinz Alfred Kissinger; † 29. Nofember 2023 uun Kent, Connecticut) wiar en US-amerikoonsken politiker faan't Republikaans Partei. Fööraal uun a juaren 1969 bit 1977 spelet hi en grat rol uun't US-amerikoonsk bütjluns politiik. 1973 füng hi di Nobelpris för frees, auer hi bi't aanj faan a Wjetnamkriich mäwerket hää. Commonskategorii: Henry Kissinger – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Henry Kissinger (sjiisk)"}
{"id": "49789", "contents": "Kent (Connecticut) Kent as en stääd uun't Litchfield County uun a US-amerikoonsk bundesstoot Connecticut. Diar wene son 3.000 minsken. Commonskategorii: Kent (Connecticut) – Saamlang faan bilen of filmer Henry Kissinger"}
{"id": "4979", "contents": "Kuuba (spoonsk: Cuba) as en stoot an en eilun faan a Grat Antilen uun a Kariibik. Uun't nuurden lei a Golf faan Meksiko an a Atlantik an uun't süüden at Kariibisk Sia. Hoodstääd as Havanna. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun hää en spesiaal munisipaliteet (Isla de la Juventud) an 15 prowinsen: Efter: de:CIA World Factbook 2009 Cuba, citypopulation.de Wikimedia Atlas: Kuuba – Geograafisk an histoorisk koorden Commonskategorii: Kuuba – Saamlang faan bilen of filmer 21.983333333333-79.033333333333Koordinaaten: 22° N, 79° W"}
{"id": "49791", "contents": "Mostersoker as soker mä fiin grünjen kaneel uun. Sodenang hää det goor niks mä moster tu dun, hat sjocht man jüst so laachtbrün ütj. Soker Kaneel Moster"}
{"id": "49794", "contents": "A Eremiitiibis (Geronticus eremita) as en fögel uun det skööl faan a Iibisen (Threskiornithidae). Iar as hi mä tu a Straalfögler tääld wurden, daalang woort det skööl tu a Peelekaanfögler reegent. Didiar fögelslach wiar al ans binai ütjstürwen, man daalang jaft'at son 1.400 fögler uun Marokko, a Türkei an uun a Alpen. Dan an wan ferwilagt son fögel uun a wonter uk ans ap am a nuurd, uunsteed faan a süüd. Diar koon hi oober ei auerlewe, an wan't loket, woort hi iinfangd, an auer a wonter holpen. Commonskategorii: Eremiitiibis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eremiitiibis Beracht üüb ndr.de faan a 17.11.2023."}
{"id": "49795", "contents": "How to work better as en konstwerk faan Peter Fischli (* 1952) an David Weiss (1946-2012). Jo haa det ans uun Thailun uun en fabrik sen, an do flooksis üs wochbil üüb grat hüsang moolet. Det klangt tuiarst so, üs wan a lidj tu werk uunhäälen wurd skel. Man eegentelk gongt'at am reegeln för aal a minsken, amdat's jo ei kraank werke. Jodiar wurden wurd uk leewen üs a 'tjiin gebööden' faan't modern leewent betiakent. 01. Maage ian bääft at ööder. 02. Kään det probleem. 03. Liar tutuharkin. 04. Liar, fraagen tu stelen. 05. Skeel sanfol faan sanluas kroom. 06. Dü könst a tidj ei aphual. 07. Feelern kem föör. 08. Sai't ianfach. 09. Bliiw raueg. 10. Smiile. publicartfund.org guggenheim.org"}
{"id": "49796", "contents": "At Flaamsk komitee faan Frankrik, amtelk Comité flamand de France (üüb Fransöösk) of Vlaemsch Comiteit van Vrankryk (üüb Flaamsk), as en fransöösken ferian an en wedenskapelk selskap, diar ham am't forsking, pleeging an ferbriading faan't Flaamsk kultüür uun Fransöösk Flandern komert, mä en aparte intrese uun dön beriken faan spriak, literatuur an histoore. Hat as oner hör fransöösk betiaknang di 10. April 1853 faan Edmond de Coussemaker uun Duinkerke grünjlaanj wurden. At komitee as bit daalang noch aktiif, an diarmä ian faan dön äälst wedenskapelk selskapen uun Frankrik. Hat sat uun Hazebroek an onerhäält diar en fääkbibleteek, huar aal hör aanj publikasioonen so üs regiunaalwerken bewaaret an saamelt wurd. Hat as uk feroontwurdelk för't ferwaltang faan a saamlangen faan det museeum Jeanne Devos uun Wormhout. Wääbsteed faan't Comité flamand de France Juarbuken faan 1853 bit 1999 bi Gallica Berachten faan 1857 bit 2000 bi Gallica Raymond de Bertrand, (1859). Mémoires de la Société dunkerquoise pour l'encouragement des sciences, des lettres et des arts. Monographie de la rue David d'Angers à Dunkerque – Comité Flamand de France, S. 310–316. (fransöösk)"}
{"id": "49797", "contents": ". Hazebroek of Haezebroek as en stääd uun Frankrik mä 21.464 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2020) uun't Département Nord (Regiuun Hauts-de-France). Hat hiart tu't Arrondissement Dunkerque. Hazebroek leit uun Fransöösk Flandern. Sark Saint-Éloi Sloot Orme Museeum Commonskategorii: Hazebroek – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49798", "contents": "Fransöösk Flandern (fransöösk Flandre française, holuns Frans-Vlaanderen), of uk Süüdflandern as en dial faan't ual 'Groofskap Flandern', diar tu Frankrik hiart. Hat amfaadet di gratst dial faan't Département Nord uun't Regiuun Hauts-de-France uun a nuurduastelk huk faan Frankrik. Uun't arrondissement Dunkerque leit at Fransöösk Westhoek, an det Flaamsk spriakwiis diar het diaram uk Westhoek Vlaemsch. Commonskategorii: Fransöösk Flandern – Saamlang faan bilen of filmer Flandern"}
{"id": "49801", "contents": "At Tate Gallery of Modern Art (kurt Tate Modern) uun London as ian faan a gratst museen üüb a hialer welt för modern konst. Hat as onerbroocht uun det ual Bankside Power Station süüdelk faan a Thems uun di stääddial Southwark. Hat as 1916 grünjlaanj wurden, an skul muarsis skebe, auer det saamlang grater an grater wurd. Sant 2000 sat hat uun Southwark, an woort faan muar üs sääks miljoon minsken uun't juar besoocht. Tu a 'Tate' museen hiar bütj 'Tate Modern' uk noch 'Tate Britain', 'Tate Liverpool' an 'Tate St Ives'. Det saamlang begand mä werken faan konstlern so am 1900: Vincent van Gogh, Paul Cézanne, Paul Gauguin, Henri de Toulouse-Lautrec an a konststiilen Impresionismus, Kubismus, Fauvismus, Futurismus, Ekspresionismus, Dadaismus, Surrealismus, Pop Art, Minimal Art, Konseptkonst. Diar san modern konstlern fertreeden üs Pablo Picasso, Georges Braque, Henri Matisse, Piet Mondrian, Marcel Duchamp, Salvador Dalí, Andy Warhol, Joseph Beuys. Commonskategorii: Tate Gallery of Modern Art – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49802", "contents": "Fanny Gräfin zu Reventlow (* 18. Mei 1871 uun Hüsem; † 26. Jüüle 1918 uun Locarno, Sweits, hial nööm: Fanny Liane Wilhelmine Sophie Auguste Adrienne Gräfin zu Reventlow, miast bekäänd üs Franziska zu Reventlow) wiar en sjiisk skriiwer, auersaater an konstmooler. Hör aalern wiar di loonriad Ludwig Graf zu Reventlow an sin wüf Emilie, bäären zu Rantzau. Jo lewet uun't 'Sloot föör Hüsem', an frinjet mä Theodor Storm an Ferdinand Tönnies. Fanny hääl't uun a famile ei ütj, an lewet loong mad a konstlern uun München, huar't en hialer rä buken skrääw. Fanny wurd man 47 juar ual. Ellen Olestjerne, 1903 Herrn Dames Aufzeichnungen, 1913 Tuup mä Otto Eugen Thossan: Klosterjungen. Humoresken. Wigand, Leipzig 1897 Das Männerphantom der Frau. Essay. Uun: Zürcher Diskußjonen Nr. 1, Zürich 1898 Was Frauen ziemt. Essay. Uun: Zürcher Diskußjonen Nr. 2, Zürich 1899 Erziehung und Sittlichkeit. Essay. Uun: Otto Falckenberg: Das Buch von der Lex Heinze. Ein Kulturdokument aus dem Anfange des 20. Jahrhunderts. Leipzig 1900 Ellen Olestjerne. J. Marchlewski, München 1903; flooksis efterdrukt, tuleetst faan Arno Bammé an Thomas Steensen, Hüsem 2014, ISBN 978-3-89876-721-7 Tuup mä Franz Hessel, Oscar A. H. Schmitz, Roderich Huch: Schwabinger Beobachter. 1904 ütjden faan Rolf von Hoerschelmann, München 1941,"}
{"id": "49803", "contents": "Locarno Locarno [loˈkɑːrno], oober uk Locarn, Lucarn, Lucârn, Lochèrn, Luchèrn [loˈkɑːrn, luˈkɑːrn, luˈkɔːrn, loˈkɛːrn, luˈkɛːrn]) as en stääd an en gemeen uun a Kreis Locarno (Tessin, Sweits) bi a Lago Maggiore. Hat as efter Lugano an Bellinzona at traadgratst stääd uun Tessin. Commonskategorii: Locarno – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49805", "contents": "Lugano Lugano, uk lombardisk Lügàn [lyˈgaŋ, lyˈgeɲ] as det gratst stääd an en gemeen uun a kantoon Tessin (Sweits). Hat as apdiald tu a kreiser Lugano West, Lugano Ost an Lugano Nord. Lugano as bütj Zürich an Genf en wichtag beenkenstääd, an mä son 150.000 iinwenern uun a stääd an uun't amlun uk ian faan a gratst stääden uun a Sweits. Lugano mä stäädkreiser an stääddialen (kwartiiren): Commonskategorii: Lugano – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49806", "contents": "Bellinzona Bellinzona, lombardisk: Bórgh (\"stääd\") as en stääd an en gemeen uun a kantoon Tessin (Sweits), an uk hoodstääd faan a kantoon. Mä son 43.000 iinwenern as Bellinzona at naistgratst stääd uun't Tessin efter Lugano. Commonskategorii: Bellinzona – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49808", "contents": "En suas as en bauwerk, huar grünjweeder ham uun saamelt. Det weeder koon do mä amern of mä pompen efter boowen haalet wurd. Hunpomp Commonskategorii: Suas – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49809", "contents": "Kreis Locarno A Kreis Locarno as bütj Gambarogno, Isole, Melezza, Navegna, Onsernone an Verzasca ään faan a kreiser uun a Bezirk Locarno (Tessin, Sweits) mä trii gemeenen."}
{"id": "49812", "contents": "Bezirk Locarno A Bezirk Locarno as ään faan aacht distrikten uun a Kantoon Tessin, Sweits. Di distrikt hää sööwen kreiser (circoli): Gambarogno Isole Locarno Melezza Navegna Onsernone Verzasca mä tuup 18 gemeenen. Commonskategorii: Bezirk Locarno – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Bezirk Locarno (sjiisk)"}
{"id": "49826", "contents": "Chongorói Chongorói as en stääd, an uk en lunkreis uun't Prowins Benguela, Angoola. Diar wene gud 80.000 minsken."}
{"id": "49829", "contents": "Cubal Cubal as en lunkreis, an uk en stääd uun't Prowins Benguela, Angoola. Diar wene gud 350.000 minsken."}
{"id": "49831", "contents": "Ganda Ganda as en lunkreis, an uk en stääd uun det Prowins Benguela, Angoola. Diar wene gud 200.000 minsken."}
{"id": "49833", "contents": "Lobito Lobito as en lunkreis, an uk en stääd uun det Prowins Benguela, Angoola. Diar wene son 350.000 minsken."}
{"id": "49835", "contents": "Coporolo Struum A Coporolo as en struum uun a maden faan Angoola. Hi ferlääpt troch det Prowins Benguela. San müs lääpt ütj uun a Atlantik. Dan an wan feert hi so föl weeder, dat hi det lun trinjam auerspeelt. Tuleetst san 2011 6.700 minsken bedraapt weesen. geonames.org"}
{"id": "49837", "contents": "Könangrik Benguela Benguela wiar en könangrik faan't 16. juarhunert bit 1869. Hat lai bi't Atlantik küst diar, huar daalang at Prowins Benguela uun Angoola as. Sin hoodstääd wiar 'Ombaca' (daalang: Benguela). Uun Benguela wenet det Bantu fulk faan a Ovimbundu, det ment 'Süüd-Umbundu'. Hör spriak het uk Ovimbundu, an as at miast spreegen Bantu spriak uun Angoola. Woopen faan't könangrik uun't 17. juarhunert. Benguela (green) üs ian faan a 'fiiw könangriken' faan a Ovimbundu. A Ovimbundu uun Angoola daalang (blä) Commonskategorii: Benguela – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4984", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Kuba wiset di code för 14 Provinzen und ein Sonderverwaltungsgebiet. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Kuba CU), di ööder as di code för die Provinz. Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "49840", "contents": "Rio Cavaco A Rio Cavaco as en struum uun Angoola. Hi hää san müs bi det stääd Benguela, an lääpt uf uun a Atlantik. geonames.org"}
{"id": "49842", "contents": "Porirua as det tjiinstgratst steed uun Nei-Sialun. At steed leit uun Nuurd-Eilun, uun det Wellington Regiuun. Det hee 60.200 lidj (2022). New Zealand: Major Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "49844", "contents": "Fushimi (japoonsk: 伏見区 Fushimi-ku) as ian faan elwen boroughs uun Kyōto . Commonskategorii: Fushimi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49846", "contents": "Yokohama as en japoonsk gratstääd an ferwaltangsteed faan't Prefektuur Kanagawa, an en wichtag industrii an hanelstääd. Hat as efter Tokio at naistgratst stääd uun Jaapan, an hiart mä tu't Metropolregiuun Tokio. 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Kokudo Chiriin: 令和5年全国都道府県市区町村別面積調(1月1日時点), S. 31 f.: 14 神奈川県 (japoonsk), ufrepen di 27. Mei 2023. 神奈川県の人口と世帯 - 神奈川県ホームページ. 神奈川県, 1. September 2020, ufrepen de 22. Febrewoore 2021 (japaans). Commonskategorii: Yokohama – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Yokohama (sjiisk)"}
{"id": "49856", "contents": "At Japoonsk Skraft as en saamlang faan ünlik skraftsüsteemen. At jaft Kanji, Kana an Rōmaji. At Kanji (japoonsk 漢字) komt faan't sjineesk skraft uf. At Kana komt uun tau furmen föör: Hiragana (japoonsk 平仮名 of ひらがな) Katakana (japoonsk 片仮名 of カタカナ) Hat komt faan't ual Man’yōgana uf. At Rōmaji (japoonsk ローマ字) as en latiinsk skraft. Taalen wurd eder mä Kanji of uk mä araabisk taalen skrewen. Aal a skraften kem uun a ualdai mäenööder föör. Commonskategorii: Japoonsk skraft – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Japoonsk (sjiisk) Japoonsk spriak"}
{"id": "4986", "contents": "w1 A Golf faan Meksiko (ingelsk Gulf of Mexico, spoonsk Golfo de México) as en grat bocht bi't süüdküst faan a USA. Hat as tesken Florida an Kuuba mä a Atlantik ferbünjen. Tesken Meksiko an Kuuba as en ferbinjang tu't Kariibisk Sia. Strun faan Pensacola (Florida) Deepwater Horizon ööleplatform, föör di brant faan 2010 Galveston Island natsionaalpark (Texas) Coatzacoalcos (Meksiko) Commonskategorii: Golf faan Meksikoo – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Eilunen uun a Golf faan Meksiko – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49866", "contents": "Osaka (['o:saka] ütjspriak?/i; jap. 大阪市, Ōsaka-shi) as en miljoonenstääd uun Jaapan. Hat as hoodstääd faan't Prefektuur Osaka uun't Regiuun Kansai (uk Kinki). Mä son 2,7 miljoon iinwenern as Osaka at traadgratst stääd uun Jaapan efter Tokio an Yokohama. Uun't Metropolregiuun Keihanshin wene son 17,5 miljoon minsken. Sjiisklun Hamborag, Sjiisklun Brasiilien São Paulo, Brasiilien Ferianagt Stooten Chicago, Ferianagt Strooten Sjiina Shanghai, Sjiina Austraalien Melbourne, Austraalien Ruslun Sankt Petersburg, Ruslun Itaalien Mailand, Itaalien Kokudo Chiriin: 令和5年全国都道府県市区町村別面積調(1月1日時点), S. 51 f.: 27 大阪府 (japanisch), ufrepen di 29. Mei 2023. 大阪府／大阪府の毎月推計人口. 大阪府, 1. Marts 2021, ufrepen de 2. April 2021 (japaans). Commonskategorii: Osaka – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Osaka (sjiisk)"}
{"id": "49877", "contents": "Kōbe (japoonsk 神戸市, -shi) as en gratstääd uun Jaapan üüb det eilun Honshū. Hat hää en graten siahuuwen an täält tuup mä Osaka an Kyōto tu't metropolregiuun Keihanshin. Uun Kobe sat at ferwaltang faan't Prefektuur Hyōgo uun't Regiuun Kansai. Tu Kobe hiar njügen stääddialen (-ku): 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kokudo Chiriin: 令和5年全国都道府県市区町村別面積調(1月1日時点), S. 53 f.: 28 兵庫県 (japoonsk), ufrepen di 29. Mei 2023. 兵庫県／推計人口 兵庫県. 兵庫県, 1. Marts 2021, ufrepen de 31. Marts 2021 (japaans). Fulkstäälang faan 2015 efter e-stat (ingelsk), ufrepen di 1. Janewoore 2019. Commonskategorii: Kōbe – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kōbe (sjiisk)"}
{"id": "49882", "contents": "Publius Vergilius Maro, miast bluas Vergil of Virgilius näämd (* 15. Oktuuber 70 f.Kr. bi Mantua; † 21. September 19 f.Kr. uun Brindisi) wiar en röömsken dachter. Hi täält üs wichtagst skriiwer faan sin tidj, di al tu leewentstidjen bekäänd wiar. Sin wichtagst staken wiar Eclogae, Georgica an Aeneis. Uun't Aeneis hää Vergil teemoos faan Homer sin staken Ilias an Odyssee ferwerket. Koord faan Aeneas sin raisen uun't Aeneis Wikisource: Publius Vergilius Maro (Latiinsk) Wikisource: Vergil (sjiisk) Wikiquote: Vergil (sjiisk) Commonskategorii: Vergil – Saamlang faan bilen of filmer Literatüür faan of auer Vergil uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "49883", "contents": "21. September: Vergil stürwen"}
{"id": "49884", "contents": "15. Oktuuber: Vergil bäären."}
{"id": "49886", "contents": "Homer (ualgreks Ὅμηρος Hómēros, ütjspreegen: Ho'meer) täält üs di iarst grat dachter faan a oksident. Wan hi lewet hää, as ei seeker, hat wiar wel sowat uun't 8. juarhunert föör Krast. Faan Homer skel tau staken kem, diar uk daalang noch en grat bedüüdang haa: Ilias an Odyssee. Began faan't Ilias Began faan't Odyssee Efter Homer as en asteroid näämd wurden: (5700) Homerus. Commonskategorii: Homer – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Homer (sjiisk) Wikisource: Homer (sjiisk) Literatüür faan of auer Homer uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Wääblink-kataloog tu Homer (ingelsk) uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk)"}
{"id": "4989", "contents": "St. Kitts an Nevis (ingelsk Saint Kitts and Nevis, of uk Saint Christopher and Nevis) as en föderaalen stoot an en skööl faan eilunen faan a Letj Antilen uun a Kariibik. A ferwaltangsianhaiden (gemeenen) het parishes (= sarkspal), diar san 9 üüb St. Kitts an 5 üüb Nevis. Efter: de:CIA World Factbook 2011 International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Index Federation of Saint Kitts and Nevis Constitutional Order of 1983 St. Kitts and Nevis: Islands & Parishes, citypopulation.de Commonskategorii: St. Kitts an Nevis – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: St. Kitts an Nevis – Geograafisk an histoorisk koorden 17.33-62.666667Koordinaaten: 17° N, 63° W"}
{"id": "49892", "contents": "A Taíno wiar en fulk üüb a Grat Antilen, an hiard tu det skööl faan a Arawak. Jo san diar wel ans faan Weenesuela iinwaanert. Hör spriak hiart tu't Nuurd-Maipuurisk. Iarst san's faan a Kariiben ferdrewen wurden, an leeder faan a spoonsk iinwaanrern. Enkelt kulturel eegenoorten san üüb a eilunen Hispaniola an Kuuba erhäälen blewen. An uk flook iinwenern faan Puerto Rico stame faan a Taino uf. Commonskategorii: Taíno – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49894", "contents": "At Jamaikaans Kreool of Patois (Patwah) as en kreoolspriak mä ingelsk ruter, diar fööraal üüb Jamaika spreegen woort, man uk uun Belize, Costa Rica, Panama an Guatemala. Ööder nöömer san „Bongo Talk“, „Southwestern Caribbean“, „Creole English“, „Afro-Jam“ of „Quashie Talk“. Flook ütjdrüker san faan't Patois iin uun't ingelsk raaget, fööraal mä det Hip Hop musiik. An det Reggae musiik üüb Patois faan Bob Marley as faan flook musiikern apnimen wurden. At gramatik as föl ianfacher üs ingelsk, t.b.: Wikipedia üüb Patois"}
{"id": "49895", "contents": "Bob Marley Bob Marley [bɒb ˈmɑː(ɹ)li] (* 6. Febrewoore 1945 uun Nine Miles, Saint Ann Parish, Jamaika; † 11. Mei 1981 uun Miami, Florida, eegentelk Robert Nesta Marley, sant Marts 1981 Berhane Selassie) wiar en jamaikoonsken sjonger, gitarist an stakenskriiwer. Hi täält üs di bedüüdenst fertreeder faan't Reggae musiik. Tuup mä sin kapel The Wailers as hi uun a 1970er juaren internatsionaal bekäänd wurden. Bütj sin musiik wiar Marley uk bekäänd för sin iintreeden för't Rastafari/Rasta, en religiöös rachtang mä krastelk ruter. Hi stoorew 1981 auer krääft. The Wailing Wailers (1965) Soul Rebels (1970) Soul Revolution Part II (1971) The Best of the Wailers (1971) Catch a Fire (1973) Burnin' (1973) Natty Dread (1974) Rastaman Vibration (1976) Exodus (1977) Kaya (1978) Survival (1979) Uprising (1980) Confrontation (1983) Live! (1975) Babylon by Bus (1978) Commonskategorii: Bob Marley – Saamlang faan bilen of filmer Patois"}
{"id": "49896", "contents": "Sapporo as mä 1,9 miljoon iinwenern at gratst stääd an uk hoodstääd faan't Regiuun an Prefektuur Hokkaidō (Jaapan), an uk hoodstääd faan't Onerprefektuur Ishikari. Ferianagt Stooten Portland Sjiisklun München Sjiina Shenyang Ruslun Nowosibirsk Korea Sud Daejeon Commonskategorii: Sapporo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Sapporo (sjiisk)"}
{"id": "499", "contents": "Heesen san en skööl faan Twiiskaalagen (Bivalvia) an hiar tu a Wokdiarten (Mollusca). Hees, Blä Hees (Mytilus edulis) Linnaeus, 1758 Mytilus californianus Conrad, 1837 Mytilus chilensis Hupé, 1854 Mytilus galloprovincialis Lamarck, 1819 Mytilus trossulus Gould, 1850 Commonskategorii: Heesen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Heesen"}
{"id": "49901", "contents": "A Diaporthales san en order faan Swaampen (Fungi). Jo waaks miast üüb't buark of üüb bleeden faan buumer. Diar jaft'at 94 sköölen mä muar üs 500 slacher faan. Apiosporopsidaceae – Apoharknessiaceae – Asterosporiaceae – Auratiopycnidiellaceae – Coryneaceae – Cryphonectriaceae – Cytosporaceae – Diaporthaceae – Diaporthosporellaceae – Diaporthostomataceae – Dwiroopaceae – Erythrogloeaceae – Gnomoniaceae – Harknessiaceae – Juglanconidaceae – Lamproconiaceae – Macrohilaceae – Melanconidaceae – Melanconiellaceae – Neomelanconiellaceae – Phaeoappendicosporaceae – Phaeochorellaceae – Prosopidicolaceae – Pseudomelanconidaceae – Pseudoplagiostomataceae – Schizoparmaceae – Stilbosporaceae – Sydowiellaceae – Synnemasporellaceae – Tubakiaceae Gnomoniaceae Cryptodiaporthe Cryptodiaporthe populea, befäält at buark faan Papeln Commonskategorii: Diaporthales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Diaporthales"}
{"id": "49902", "contents": "A Hypocreales san en order faan Swaampen (Fungi). Jo kem üüb plaanten an diarten föör. Diar hiar 70 sköölen tu. A früchten san miast letj, witj kuugler. Bionectriaceae – Calcarisporiaceae – Clavicipitaceae – Cocoonihabitaceae – Cordycipitaceae – Cylindriaceae – Hypocreaceae – Myrotheciomycetaceae – Nectriaceae – Niessliaceae – Ophiocordycipitaceae – Sarocladiaceae – Stachybotryaceae – Tilachlidiaceae Clavicipitaceae Claviceps Meelhurn (Claviceps purpurea) Commonskategorii: Hypocreales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hypocreales"}
{"id": "49903", "contents": "A Pezizales san en order faan Swaampen (Fungi). Diar hiar flook slacher tu, diar'am iidj koon, soken üs Morcheln an Trüfel. A Pezizales san det iansagst order uun't klas faan a Pezizomycetes. Jo waaks miast üüb duad holt of üüb njoks of hialandaal oner a eerd. Ascobolaceae – Ascodesmidaceae – Caloscyphaceae – Chorioactidaceae – Discinaceae – Geomoriaceae – Glaziellaceae – Helvellaceae – Karstenellaceae – Kallistoskyphaceae – Morchellaceae – Otideaceae – Pezizaceae – Pseudombrophilaceae – Pulvinulaceae – Pyronemataceae – Pyropyxidaceae – Rhizinaceae – Sarcoscyphaceae – Sarcosomataceae – Strobiloscyphaceae – Tarzettaceae – Tuberaceae Morchellaceae Morcheln (Morchella) Morchella esculenta Commonskategorii: Pezizales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pezizales"}
{"id": "49904", "contents": "A Lecanorales san en order faan a Swaampen (Fungi). Flooken waaks üs Hiasmöösk tuup mä Green Algen. Biatoraceae – Bruceomycetaceae – Catillariaceae – Cladoniaceae – Gypsoplacaceae – Haematommataceae – Lecanoraceae – Malmideaceae – Parmeliaceae – Pilocarpaceae – Psilolechiaceae – Psoraceae – Ramalinaceae – Ramboldiaceae – Scoliciosporaceae – Sphaerophoraceae – Stereocaulaceae – Tephromelataceae Cladoniaceae Cladonia Rendiartmöösk (Cladonia rangiferina) Commonskategorii: Lecanorales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lecanorales"}
{"id": "49905", "contents": "A Eurotiales san en order faan Swaampen (Fungi). Jo hiar tu't klas faan a Eurotiomycetes (skemel). Aspergillaceae – Elaphomycetaceae – Thermoascaceae – Trichocomaceae Trichocomaceae Penicillium Penicillium camemberti, diar woort Camembert sees mä maaget Penicillium chrysogenum, diar woort det medesiin Penitsiliin mä maaget Commonskategorii: Eurotiales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Eurotiales"}
{"id": "49906", "contents": "A Cantharellales san en order faan Swaampen (Fungi) uun det klas faan a Hünjmotsen (Agaricomycetes). Aphelariaceae - Botryobasidiaceae - (Cantharellaceae) - Ceratobasidiaceae - Clavulinaceae - Hydnaceae - Tulasnellaceae Cantharellaceae Cantharellus Höönkum (Cantharellus cibarius) Commonskategorii: Cantharellales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cantharellales"}
{"id": "49907", "contents": "A Boletales san en order faan Swaampen (Fungi) uun det klas faan a Hünjmotsen (Agaricomycetes). Boletaceae - Boletinellaceae - Calostomataceae - Coniophoraceae - Diplocystaceae - Gasterellaceae - Gomphidiaceae - Gyroporaceae - Hygrophoropsidaceae - Paxillaceae - Pisolithaceae - Protogastraceae - Rhizopogonaceae - Sclerodermataceae - Serpulaceae - Suillaceae - Tapinellaceae - Truncocolumellacae Boletaceae Boletus Stianswaamp (Boletus edulis) Commonskategorii: Boletales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Boletales"}
{"id": "49908", "contents": "A Agaricales san en order faan Swaampen (Fungi) uun det klas faan a Hünjmotsen (Agaricomycetes). Agaricaceae – Amanitaceae – Bolbitiaceae – Broomeiaceae – Callistosporiaceae – Clavariaceae – Chromocyphellaceae – Cortinariaceae – Crepidotaceae – Cyphellaceae – Cystostereaceae – Entolomataceae – Fistulinaceae – Hemigasteraceae – Hydnangiaceae – Hygrophoraceae – Hymenogastraceae – Inocybaceae – Limnoperdaceae – Lyophyllaceae – Macrocystidiaceae – Marasmiaceae – Mycenaceae – Mythicomycetaceae – Niaceae – Nidulariaceae – Omphalotaceae – Phelloriniaceae – Physalacriaceae – Pleurotaceae – Pluteaceae – Porotheleaceae – Psathyrellaceae – Pseudoclitocybaceae – Pterulaceae – Schizophyllaceae – Stephanosporaceae – Strophariaceae – Tricholomataceae – Tubariaceae – Typhulaceae Agaricales Agaricaceae Champignons (Agaricus) Guardchampignon (Agaricus campestris) Foosförter (Bovista) Foosfört (Bovista plumbea) Blakswaampen (Coprinus) Coprinus comatus Amanitaceae Amanita Fleegenswaamp (Amanita muscaria) Green Knolamanit (Amanita phalloides) Hymenogastraceae Galerina Galerina marginata Omphalotaceae Lentinula Shiitake (Lentinula edodes) Strophariaceae Stookswaampen (Kuehneromyces) Kuehneromyces lignicola Kuehneromyces mutabilis Commonskategorii: Agaricales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Agaricales"}
{"id": "49910", "contents": "A Bruadskemel (Rhizopus stolonifer) as en slach faan Swaampen (Fungi), an as iar tu det klas faan Zygomycetes reegent wurden. Daalang san a wedenskapslidj diar ei muar ians auer. Hi wääkst üüb bruad an ööder iidjwaaren mä föl köölhüdraaten. Commonskategorii: Bruadskemel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bruadskemel"}
{"id": "49911", "contents": "A Mucorales san en order faan Swaampen (Fungi). Jo san iar tu det klas faan a Zygomycetes (skemel) reegent wurden, daalang san a wedenskapslidj diar ei muar ians auer. Backusellaceae - Choanephoraceae - Cunninghamellaceae - Lentamycetaceae - Lichtheimiaceae - Mucoraceae - Mycotyphaceae - Phycomycetaceae - Pilobolaceae - Radiomycetaceae - Rhizopodaceae - Saksenaeaceae - Syncephalastraceae Mucoraceae, Rhizopodaceae Rhizopus Bruadskemel (Rhizopus stolonifer) Commonskategorii: Mucorales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mucorales"}
{"id": "49912", "contents": "A Agaricaceae san en grat famile faan Swaampen (Fungi), diar Champignons (Agaricus) like. Abstoma – Acutocapillitium – Agaricus – Apioperdon – Arachnion – Arachniopsis – Battarrea – Battarreoides – Bovista – Bryoperdon – Calbovista – Calvatia – Calvatiopsis – Chamaemyces – Chlamydopus – Chlorolepiota – Chlorophyllum – Clarkeinda – Clavogaster – Coccobotrys – Coprinus – Coniolepiota – Crucispora – Cystolepiota – Disciseda – Echinoderma – Endolepiotula – Endoptychum – Eriocybe – Gasterellopsis – Gastropila – Gyrophragmium – Handkea – Heinemannomyces – Hiatulopsis – Holocotylon – Hymenagaricus – Janauaria – Japonogaster – Langermannia – Lepiota – Leucoagaricus – Leucocoprinus – Lycogalopsis – Lycoperdon – Lycoperdopsis – Macrolepiota – Melanophyllum – Metraria – Metrodia – Micropsalliota – Montagnea – Morganella – Mycenastrum – Neosecotium – Panaeolopsis – Phaeopholiota – Phlebonema – Phyllogaster – Podaxis – Pseudoauricularia – Pseudolepiota – Queletia – Rugosospora – Schinzinia – Schizostoma – Secotium – Singerina – Smithiogaster – Smithiomyces – Termiticola – Tulostoma – Vascellum – Verrucospora – Xanthagaricus Champignons (Agaricus) Guardchampignon (Agaricus campestris) Foosförter (Bovista) Foosfört (Bovista plumbea) Blakswaampen (Coprinus) Coprinus comatus Commonskategorii: Agaricaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Agaricaceae"}
{"id": "49914", "contents": "A Amanitaceae san en famile faan Swaampen (Fungi) uun det order faan a Agaricales. Amanita – Catatrama – Limacella – Limacellopsis – Saproamanita – Zhuliangomyces Amanita Fleegenswaamp (Amanita muscaria) Commonskategorii: Amanitaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Amanitaceae"}
{"id": "49915", "contents": "A Strophariaceae san en famile faan Swaampen (Fungi) uun det order faan a Agaricales. Jo waaks üüb holt of lik üüb a grünj. Agrocybe – Bogbodia – Brauniella – Cyclocybe – Hemipholiota – Hypholoma – Kuehneromyces – Leratiomyces – Melanotus – Pachylepyrium – Phaeonematoloma – Pholiota – Protostropharia – Pseudogymnopilus – Stropharia – Weraroa Stookswaampen (Kuehneromyces) Kuehneromyces lignicola Kuehneromyces mutabilis Commonskategorii: Strophariaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Strophariaceae"}
{"id": "49916", "contents": "A Boletaceae san en grat famile faan Swaampen (Fungi) uun det order faan a Boletales. Afroboletus – Alessioporus – Amoenoboletus – Aureoboletus – Australopius – Austroboletus – Baorangia – Binderoboletus – Boletellus – Boletochaete – Boletus – Borofutus – Bothia – Buchwaldoboletus – Butyriboletus – Cacaoporus – Caloboletus – Carolinigaster – Castellanea – Chalciporus – Chamonixia – Chiua – Costatisporus – Crocinoboletus – Cupreoboletus – Cyanoboletus – Durianella – Erythrophylloporus – Exsudoporus – Fistulinella – Gastroboletus – Gastroleccinum – Guyanaporus – Gymnogaster – Harrya – Heimioporus – Heliogaster – Hemileccinum – Hortiboletus – Hourangia – Hymenoboletus – Imleria – Imperator – Indoporus – Ionosporus – Jimtrappea – Lanmaoa – Leccinellum – Leccinum – Longistriata – Mackintoshia – Mucilopilus – Mycoamaranthus – Neoboletus – Nigroboletus – Octaviania – Parvixerocomus – Paxillogaster – Phylloboletellus – Phyllobolites – Phylloporopsis – Phylloporus – Porphyrellus – Pseudoaustroboletus – Pseudoboletus – Pulchroboletus – Pulveroboletus – Retiboletus – Rheubarbariboletus – Rhodactina – Rossbeevera – Royoungia – Rubinoboletus – Rubroboletus – Rugiboletus – Setogyroporus – Singerocomus – Singeromyces – Sinoboletus – Solioccasus – Spongiforma – Spongimorpha – Spongispora – Strobilomyces – Suillellus – Sutorius – Tengioboletus – Tubosaeta – Turmalinea – Tylocinum – Tylopilus – Veloboletus – Veloporphyrellus"}
{"id": "49917", "contents": "A Cantharellaceae wiar en famile faan Swaampen (Fungi) uun det order faan a Cantharellales. Sant 2021 wurd jo mä tu det famile faan a Hydnaceae tääld. Afrocantharellus – Cantharellus – Craterellus – Goossensia – Parastereopsis – Pseudocraterellus – Pterygellus Cantharellus Höönkum (Cantharellus cibarius) Commonskategorii: Cantharellaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cantharellaceae"}
{"id": "49921", "contents": "A Hydnaceae san en famile faan Swaampen (Fungi) uun det order faan a Cantharellales. Sant 2021 hiar diar uk a Cantharellaceae mä tu. Bergerella – Bryoclavula – Burgoa – Corallofungus – Gloeomucro – Hydnum – Ingoldiella – Notihydnum – Osteomorpha – Paullicorticium – Repetobasidiellum – Rogersiomyces – Sistotrema - sant 2021 uk: Afrocantharellus – Cantharellus – Craterellus – Goossensia – Parastereopsis – Pseudocraterellus – Pterygellus Cantharellus Höönkum (Cantharellus cibarius) Commonskategorii: Hydnaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hydnaceae"}
{"id": "49923", "contents": "A Green Knolamanit (Amanita phalloides) as en slach faan Swaampen (Fungi) uun det klas faan a Hünjmotsen (Agaricomycetes). Hi as böös giftag. Commonskategorii: Green Knolamanit – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Green Knolamanit Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "49924", "contents": "A Galerina marginata as en slach faan Swaampen (Fungi) uun det klas faan a Hünjmotsen (Agaricomycetes). Hi as böös giftag. Uun ööder spriaken het hi uk Mööskklook of Gifthood. Commonskategorii: Galerina marginata – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Galerina marginata Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "49925", "contents": "Fomitopsis betulina, iar: Piptoporus betulinus as en slach faan Swaampen (Fungi) uun det klas faan a Hünjmotsen (Agaricomycetes). Hi wääkst üs parasiit üüb Birkebuumer (Betula). Didiar Birkenswaamp as al loong bekäänd üs antibiotikum. Commonskategorii: Birkenswaampen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Birkenswaampen Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "49928", "contents": "A Shi'itake (Lentinula edodes, Lentinus edodes; sjineesk 冬菇, Pinyin dōnggū, Tung Koo of 香菇, xiānggū / 花菇, huāgū, japoonsk 椎茸?/i shiꜜitake) as en slach fan Swaampen (Fungi) uun det klas faan a Hünjmotsen (Agaricomycetes). Hi komt faan Uastaasien an koon eden wurd. Hi woort uk uun't Sjineesk Medesiin (TCM) iinsaat. Commonskategorii: Shiitake – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Shiitake Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "4993", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för St. Kitts an Nevis wiset di code för tau eilunen an 14 Parishes üüb St. Kitts an Nevis. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för St. Kitts an Nevis KN), di ööder as di code för at eilun an a Parish. Di code as tuleetst di 17. April 2007 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "49931", "contents": "A Polyporales san en order faan Swaampen (Fungi) uun det klas faan a Hünjmotsen (Agaricomycetes). Jo waaks miast üüb holt an hää nään of man en kurten staal. Cerrenaceae – Dacryobolaceae – Fibroporiaceae – Fomitopsidaceae – Fragiliporiaceae – Gelatoporiaceae – Grifolaceae – Hyphodermataceae – Incrustoporiaceae – Irpicaceae – Ischnodermataceae – Laetiporaceae – Meripilaceae – Meruliaceae – Panaceae – Phanerochaetaceae – Podoscyphaceae – Polyporaceae – Sparassidaceae – Steccherinaceae – Xenasmataceae Fomitopsidaceae Buumswaampen (Fomitopsis) Fomitopsis betulina, Birkenswaamp Commonskategorii: Polyporales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Polyporales"}
{"id": "49932", "contents": "A Fomitopsidaceae san en famile faan Swaampen (Fungi) uun det order faan a Polyporales. Jo waaks üüb holt. Anomoporia – Anthoporia – Antrodia – Auriporia – Buglossoporus – Climacocystis – Daedalea – Donkioporia – Fibroporia – Fomitella – Fomitopsis – Fragifomes – Gilbertsonia – Lasiochlaena – Neolentiporus – Niveoporofomes – Osteina – Parmastomyces – Piptoporellus – Piptoporus – Ptychogaster – Pycnoporellus – Resinoporia – Rhodofomitopsis – Rubellofomes –Sporotrichum – Ungulidaedalea Buumswaampen (Fomitopsis) Fomitopsis betulina, Birkenswaamp Commonskategorii: Fomitopsidaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fomitopsidaceae"}
{"id": "49933", "contents": "A Hymenogastraceae san en famile faan Swaampen (Fungi) uun det order faan a Agaricales. Alnicola – Anamika – Dendrogaster – Flammula – Galerina – Galerula – Gymnopilus – Hebeloma – Hebelomina – Hymenogaster – Naematoloma – Naucoria – Pachylepyrium – Phaeocollybia – Phaeogalera – Psathyloma – Pseudohelicomyces – Psilocybe – Quercella – Rhizopogoniella – Velomycena – Weraroa Galerina Galerina marginata Commonskategorii: Hymenogastraceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hymenogastraceae"}
{"id": "49934", "contents": "A Omphalotaceae san en famile faan Swaampen (Fungi) uun det order faan a Agaricales. Anthracophyllum – Caripia – Connopus – Gymnopanella – Gymnopus – Lentinula – Marasmiellus – Mycetinis – Neonothopanus – Omphalotus – Paragymnopus – Pusillomyces – Rhodocollybia Lentinula Shiitake (Lentinula edodes) Commonskategorii: Omphalotaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Omphalotaceae"}
{"id": "49935", "contents": "A Trichocomaceae san en grat famile faan Swaampen (Fungi) uun det order faan a Eurotiales. Chaetotheca – Dendrosphaera – Penicillium – Rasamsonia – Sagenomella – Talaromyces – Thermomyces – Trichocoma Penicillium Penicillium camemberti, diar woort Camembert sees mä maaget Penicillium chrysogenum, diar woort det medesiin Penitsiliin mä maaget Commonskategorii: Trichocomaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Trichocomaceae"}
{"id": "49936", "contents": "A Cladoniaceae san en famile faan Swaampen (Fungi) uun det klas faan a Lecanoromycetes. Calathaspis – Carassea – Cetradonia – Cladia – Cladonia – Gymnoderma – Herteliana – Hertelidea – Heteromyces – Metus – Myelorrhiza – Notocladonia – Pilophorus – Pulchrocladia – Pycnothelia – Rexia – Sphaerophoropsis – Squamarina – Squamella – Stereocaulon – Thysanothecium – Xyleborus Cladonia Rendiartmöösk (Cladonia rangiferina) Commonskategorii: Cladoniaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Cladoniaceae"}
{"id": "49937", "contents": "A Morchellaceae san en famile faan Swaampen (Fungi) uun det klas faan a Pezizomycetes. Disciotis – Fischerula – Imaia – Kalapuya – Leucangium – Morchella – Verpa Morcheln (Morchella) Morchella esculenta Commonskategorii: Morchellaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Morchellaceae"}
{"id": "49938", "contents": "A Mucoraceae san en famile faan Swaampen (Fungi) uun det klas faan a Zygomycetes (?) (skemel). Actinomucor – Ambomucor – Benjaminiella – Chaetocladium – Cokeromyces – Dicranophora – Ellisomyces – Helicostylum – Hyphomucor – Isomucor – Kirkiana – Kirkomyces – Nawawiella – Mucor – Parasitella – Pilaira – Pirella – Rhizopodopsis – Thamnidium – Tortumyces Rhizopus – Sporodiniella – Syzygites (= Rhizopodaceae) Rhizopus Bruadskemel (Rhizopus stolonifer) Commonskategorii: Mucoraceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mucoraceae"}
{"id": "49942", "contents": "A Clavicipitaceae san en famile faan Swaampen (Fungi) uun det order faan a Hypocreales. Jo lewe üs parasiiten üüb plaanten, ööder swaampen, of insekten. Aciculosporium – Aschersonia – Atkinsonella – Balansia – Balansiopsis – Cavimalum – Claviceps – Collarina – Conoideocrella – Corallocytostroma – Commelinaceomyces – Dussiella – Ephelis – Epichloë – Epicrea – Flammocladiella – Helicocollum – Helminthascus – Heteroepichloë – Hypocrella – Konradia – Loculistroma – Metacordyceps – Metapochonia – Metarhiziopsis – Metarhizium – Moelleriella – Mycomalus – Mycophilomyces – Myriogenospora – Neobarya – Neoclaviceps – Neocordyceps – Nigelia – Nigrocornus – Nomuraea – Orbiocrella – Paraisaria – Parepichloë – Periglandula – Pochonia – Pseudogibellula – Pseudomeria – Regiocrella – Rotiferophthora – Samuelsia – Shimizuomyces – Sphacelia – Sphaerocordyceps – Stereocrea – Tyrannicordyceps – Ustilaginoidea Claviceps Meelhurn (Claviceps purpurea) Commonskategorii: Clavicipitaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Clavicipitaceae"}
{"id": "49943", "contents": "A Gnomoniaceae san en famile faan Swaampen (Fungi) uun det order faan a Diaporthales. Jo waaks miast üüb bleeden faan hardholt buumer. Alnecium – Ambarignomonia – Amphiporthe – Anisomyces – Apiognomonia – Apioplagiostoma – Asteroma – Bagcheea – Chadefaudiomyces – Clypeoporthe – Cryphognomonia – Cryptodiaporthe – Cryptosporella – Diplacella – Ditopella – Ditopellopsis – Flavignomonia – Gloeosporidina – Gnomonia – Gnomoniella – Gnomoniopsis – Maculatipalma – Mamiania – Mamianiella – Marsupiomyces – Millerburtonia – Neognomoniopsis – Occultocarpon – Ophiognomonia – Phragmoporthe – Phylloporthe – Plagiostoma – Pleuroceras – Sirococcus – †Spataporthe – Tenuignomonia – Uniseta – Valsalnicola – Vismaya Cryptodiaporthe Cryptodiaporthe populea, befäält at buark faan Papeln. Commonskategorii: Gnomoniaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gnomoniaceae"}
{"id": "49950", "contents": "Saitama as en miljoonenstääd uun Jaapan mä 1.320.571 iinwenern (1. Maarts 2021) üüb en flaak faan 217,49 kwadrootkilomeetern. Hat leit naibi Tokio an hiart tu't Metropolregiuun Tokio. Sant 2005 as Saitama iindiald tu 10 stääddialen (区 -ku): Commonskategorii: Saitama – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49954", "contents": "Kawasaki (det ment 'struum kap', japoonsk 川崎市 Kawasaki-shi, ingelsk Kawasaki City/City of Kawasaki) as en gratstääd üüb det japoonsk hoodeilun Honshū uun't Prefektuur Kanagawa. Hat hiart tu't Metropolregiuun Tokio. Asao-ku Kawasaki-ku Miyamae-ku Nakahara-ku Saiwai-ku Takatsu-ku Tama-ku Commonskategorii: Kawasaki – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "4996", "contents": "St. Lucia of uk Saint Lucia (ütjspriak üüb ingelsk: [sntˈluːʃə]) as en stoot an en eilun faan a Letj Antilen uun a Kariibik. St. Lucia as det traadgratst faan dön lunen uun det Letj Antilen. Dön tjiin gratst stääden an taarpen uun't lun san: At lun hää elwen distrikten: Efter: www.world-gazetteer.com/wg.php Saint Lucia Efter: de:CIA World Factbook 2008, Saint Lucia www.auswaertiges-amt.de wääbsteed faan a regiarang St. Lucia: Settlements, citypopulation.de St. Lucia: Districts, citypopulation.de Wikimedia Atlas: St. Lucia – Geograafisk an histoorisk koorden Commonskategorii: St. Lucia – Saamlang faan bilen of filmer 13.883333333333-61Koordinaaten: 13° 53′ N, 61° 0′ W"}
{"id": "49960", "contents": "Fukuoka as det gratst stääd üüb Kyūshū, det süüdermiast faan a japoonsk hoodeilunen mä gud 1,6 miljoon iinwenern. Uun Fukuoka sat uk at ferwaltang faan't Prefektuur Fukuoka. Uun Fukuoka as't warem an wiat, uun a somer komt a monsuun. Commonskategorii: Fukuoka – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "49967", "contents": "E Doogblinge Spräkewise hiirt tu di Böökinghiirnge dialäkt foon e nordfräsche spräke ouers ai tut Mooring. Diheere spräkewise wårt önj Doogebel snååked än heet foole likense mä e Weestermooringe än e Foortuftinge spräkewise. Jüst as uk önj Foortuft än Woiguurd, håt \"frasch\" heer \"fräsch\". Et Doogblinge Fräsch heet åål da lunge vokååle wat et uk önj da oudere Böökinghiirnge spräkewise jeeft ouers wäärms önj oudere uurde. Uk da korte Vokååle sän fort mååst daseelwie, bloot dat kort \"ü\" än dat kort \"ö\" sän heer iinjs wörden. Dat grotst ferschääl tu da oudere Böökinghiirnge spräkewise sän wälj da maning \"ä\"s wat besuners önjt Ååstermooring fort mååst \"a\"s sän. Bai e diftonge breecht et \"öi\". Dat äs fort mååst tu \"oi\" unti \"ou\" wörden. Alastair G. H. Walker Die nordfriesische Mundart der Bökingharde. Zeitschrift für Dialektologie und Linguistik, Beihefte 33. Wiesbaden 1980, 382 S."}
{"id": "49974", "contents": "En vokååldiagram unti vokååltrapees as en forstaling foon e vokååle önj en spräke as prake önj en tou-dimensionool diagram. Enarken vokåål wårt bestamt foon trii äinschape: hi koon ma dåt foor (leeft önjt diagram) unti ääder (ruchts önjt diagram) pårt foon e tung artikuliird wårde e tung koon tächt bai e gööme än e müs deerfor slin weese (boowne önjt diagram) unti e tung koon deele än e müs ääm weese (deele önjt diagram) e lape koone trin weese unti ai (wårt oofting ma klåme am e prak wised) Daheer äinschape san da wichtiste wat di grünladene klång foon en vokåål bestame. Et jeeft wilms nuch oudere äinschape wat ai önj en vokååldiagram forstald wårde koone suk as nasalisiiring än en huuch unti diip ütspreegen. Ouers dadeer äinschape feranere uk ai huken vokåål följk woornamt. En vokååltrapees as sü mååged dåt ark jarn dåt üterst extreem wised wat nuch ütspräägen wårde koon. Dåt håt, et as möölik än stal arken vokåål foon arken spräke önj suk en diagram for. Önjstää for en trapees wårt uk wilms en triikånt brükd. Dan stalt et diagram ai möör for, hü ääm/slin unti hü wid foore/ääderne en vokåål mååged wårt, ouers huken frequens sin"}
{"id": "49975", "contents": "David James Woodard ( /ˈwʊdɑːrd/?/i; * 6. April 1964 uun Santa Barbara, Californien) as en US-amerikoonsken dirigent, komponist an skriiwer. Kerekes, D., Headpress 25 (Manchester: Critical Vision, 2003) Kracht, C., & D. Woodard, Five Years (Hannover: Wehrhahn Verlag, 2011) Tenaglia, F., Momus—A Walking Interview (Milano: Noch Publishing, 2015) Allen, B., Pelican (London: Reaktion Books, 2019) Chandarlapaty, R., Seeing the Beat Generation (Jefferson, NC: McFarland, 2019) Horzon, R., The White Book (Berlin: Suhrkamp, 2021) Carpenter, S., „In Concert at a Killer's Death“, Los Angeles Times, 9. Mei 2001. Allen, M., „Décor by Timothy Leary“, The New York Times, 20. Janewoore 2005. Vloed, K. van der, „David Woodard“, Requiem Survey, 5. Febrewoore 2006. Woodard, „Musica lætitiæ comes medicina dolorum“, Der Freund, Nr. 7, Marts 2006, s. 34–41. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: David Woodard Wikiquote: David Woodard (en) Library of Congress (en) Schweizerische Nationalbibliothek (de) Ofitsiel wääbsteed"}
{"id": "49981", "contents": "En Tauwaienbager es en Bager, wat üp Straat en uk üp di Iirsenbaan köört uur ken. Diarfuar heer sa'n Maskiin fuarn en achtern tau Aksen, wat em me en Hydraulik āp- of dialseet ken. Des es nöörig, dat di Bager üp Spöör fan di Iirsenbaan bleft. Öndrewen uur di Maskiin sa üs langsen aur sin Gumiweelen. Diarfan laap di benerst Weelen ön di Iirsenbaan."}
{"id": "49986", "contents": "At bundeslun New South Wales hee 128 Local Government Areas, of lokaal ferwaltingsgebiiten. Australia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "49987", "contents": "At bundeslun Tasmaanien hee 29 Local Government Areas, of lokaal ferwaltingsgebiiten. Australia: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "49988", "contents": "At bundeslun Western Australia hee 137 Local Government Areas, of lokaal ferwaltingsgebiiten. [1] Western Australia: Subdivision, citypopulation.de"}
{"id": "49990", "contents": "At bundeslun Queensland hee 77 Local Government Areas, of lokaal ferwaltingsgebiiten. [1] Queensland: Subdivision, citypopulation.de"}
{"id": "49992", "contents": "Panama Stääd Panama Stääd (spoonsk Ciudad de Panamá) as at hoodstääd an regiarangsteed faan det lun Panama uun Madelameerikoo. Diar wene gud 800.000 minsken. Hat as at gratst stääd uun't lun, an uk di wiartskapelk, kulturel an politisk madelponkt. Auer a Panama Kanaal hää Panama en weltwidj bedüüdang. Taiwan Taipeh, Taiwan (sant 1989) Korea Sud Incheon, Süüdkorea (sant 2000) Ferianagt Stooten Fort Lauderdale, Florida, USA Panama leit uun a troopen an hää nian juarstidjen, so üs wi det kään. Drügtidj as diar faan Janewoore bit Maarts. Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. Commonskategorii: Panama Stääd – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Panama Stääd (sjiisk)"}
{"id": "5", "contents": "E Maledive bile en ailönjfloose. Jü bestoont üt 1190 koralenailönje, ferdiild önj 26 atole önj e Indisch Ooseåån, tut söödweesten foon Indien. Da ailönje lade ferstraild ouer en fläche foon moinäi 90.000 km², ouers jü hiil lönjouerfläche as mån 298 km². Dåt grutst ailönj as 5 km² grut än et jeeft bloot nüügen, wat gruter san as 2 km². Foon da ailönje san 200 bebooged än nuch 88 san bloot turistegebiite. Jü histoori foon da jarste beboogere as ai bekånd, ouers hu arkeoloogische fanste wise deeraw haane, dåt e Maledive ål süwat 5000 iir bebooged san. Ouers oudere kwäle seede, dåt e kolonisasjoon foon e Maledive jarst süwat 500 iir for krast schänj as. Sunt dåt jarst iirhunert for krast wjarn e beboogere buddhistisch, ouers 1154 bekiirde di kining tu jüdeer tid ham tu e islam. Dåt lönj as et grutst diilj foon sin histoori ünoufhingi wjarn, ma ütnååme foon änkelte perioode, weerfoon en 17-iiri portugiisisch ouerhiirsching önjt 16. iirhunert jü långst as. Inåål regiirden deer 84 sultane. Önjt iir 1887 kömen da Maledive uner britisch schirmhiirschap, ouers e brite bemöiten jam ai am e baner politiik. E Maledive wjarn foon 1982 bit 2016 än sunt 2020 lasmoot foon e"}
{"id": "50", "contents": "Münster as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Münster Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 316.403 inboogere (2020). Germany: States and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "500", "contents": "Heidelberg as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. E stää läit önjt nordweesten foont bundeslönj, önj di Karlsruhe Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 161.485 inboogere (2019). Dåt as en krisfri stää än uk e hoodstää foon e Rhein-Neckar-Kreis. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "5000", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för St. Lucia wiset di code för 11 Quarters. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för St. Lucia LC), di ööder as di code för das Quarter. Di code as mä ISO 3166-2:2007 faan a 13. Detsember 2007 (iso.org) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "50000", "contents": "At bundeslun South Australia hee 74 Local Government Areas, of lokaal ferwaltingsgebiiten. [1] South Australia: Subdivision, citypopulation.de"}
{"id": "50002", "contents": "Kingstown Kingstown as at hoodstääd faan St. Vincent an a Grenadiinen uun a Kariibik. Diar wene gud 13.000 minsken. At stääd as 1722 faan a Fransuusen grünjlaanj wurden, an 1779 faan a Briten iinnimen wurden. Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. Commonskategorii: Kingstown – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: KIngstown (sjiisk)"}
{"id": "50004", "contents": "Manaagua Manaagua as at hoodstääd faan Nikaraagua uun Madelameerikoo. Diar wene gud 900.000 minsken. Manaagua leit uun a troopen, huar't auer't hialer juar warem as. Rintidj as faan Mei bit Nofember. Hoodsteeden faan Lunen uun Nuurd- (an Madel-)Ameerika: Basseterre, Belmopan, Bridgetown, Castries, Guatemala-Steed, Havanna, Kingston, Kingstown, Managua, Meksiko-Steed, Nassau, Ottawa, Panama-Steed, Port of Spain, Roseau, Port-au-Prince, St. George's, St. John's, San José, San Salvador, Santo Domingo, Tegucigalpa, Washington. Commonskategorii: Manaagua – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Manaagua (sjiisk)"}
{"id": "50006", "contents": "At bundeslun Victoria hee 79 Local Government Areas, of lokaal ferwaltingsgebiiten. [1] Victoria: Subdivision, citypopulation.de"}
{"id": "50007", "contents": "Francis Michael Forde, of Frank Forde, (* 18. Jüüle 1890 uun Mitchell, Queensland; † 28. Janewoore 1983 uun Brisbane, uk uun Queensland) wiar faan de 5. Jüüle tu de 13. Jüüle 1945 premier-minister faan Austraalien. Hi wurd efter John Curtin san duas premier-minister faan't lun an wiar bluat 8 daar uun't baantje."}
{"id": "50008", "contents": "Ben Chifley (* 22. September 1885 uun Bathurst, New South Wales; † 13. Jüüne 1951 uun Canberra, Australian Capital Territory) wiar faan de 13. Jüüle 1945 tu de 19. Deetsember 1949 premier-minister faan Austraalien."}
{"id": "50009", "contents": "James Scullin (* 18. September 1876 uun Trawalla, Victoria; † 28. Janewoore 1953 uun Melbourne, uk uun Victoria) wiar faan de 22. Oktuuber 1929 tu de 6. Janewoore 1932 premier-minister faan Austraalien."}
{"id": "50010", "contents": "Joseph Aloysius Lyons, of Joseph Lyons (* 15. September 1879 uun Stanley uun Tasmaanien; † 7. April 1939 uun Sydney, New South Wales), wiar faan de 6. Janewoore 1932 tu de 7. April 1939 premier-minister faan Austraalien."}
{"id": "50011", "contents": "Earle Christmas Grafton Page, of Earle Page (* 8. August 1880 uun Grafton, New South Wales; † 20. Deetsember 1961 uun Sydney, New South Wales), wiar faan de 7. tu de 26. April 1939 premier-minister faan Austraalien."}
{"id": "50013", "contents": "Euphorbia milii as en plaantenslach uun det skööl Euphorbia. Hat kaam iarst uun't 19. juarhunert faan Madagaskar tu Euroopa. Uun ööder spriaken het hat Christusdorn, crown of thorns, corona de Cristo, man hat hää mä Jiises Krast goor niks tu dun, auer det plaant föör taudüüsen juar noch goorei bekäänd wiar. Commonskategorii: Euphorbia milii – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Euphorbia milii"}
{"id": "50016", "contents": "Arthur William Fadden (* 13. April 1894 uun Ingham, Queensland; † 21. April 1973 uun Brisbane, Queensland) wiar faan de 29. August tu de 7. Oktuuber 1941 premier-minister faan Austraalien."}
{"id": "5002", "contents": "Kariiben het a ual iinwenern faan Süüd- an Madel-Ameerikoo. Tesken at 8. an 15. juarhunert waanert a Kariiben uun det regiuun iin, diar leederhen faan a Spoonsken at Kariibik näämd wurden as. Of a ual Kariiben würelk minskenfreedern wiar, witj am ei so nau. Det woort oober leewen noch ferteld. Di nööm faan a Kariiben komt faan en fulk, diar daaalang noch uun't süüden faan a Kariibik uun Weenesuela, Guyana, Suurinam an Nuurdbrasiilien lewet. Hör aanj nööm as Kalihna of Galibi. Hör spriak hiart tu at kariibisk spriakfamile. Üüb a ööder sidj woort di nööm Kariiben oober uk brükt för det fulk, diar a Spoonsken uun't madelääler üüb a Letj Antilen fünjen haa, a Eiluns-Kariiben. Jo snaaket oober en hialandaal ööder spriak, diar tu at Arawak spriakenfamile täält. Daalang lewe man noch 3.500 Eiluns-Kariiben üüb det kariibisk eilun faan Domiinika. Hör spriak jaft at sant 1920 ei muar. Enkelt Eiluns-Kariiben haa jo mä slaawen faan Afrikoo fermisket. Sodenang jaft at daalang uk \"Suart Kariiben\", diar üüb't madel- an süüd-ameerikoonsk fäästlun lewe, a Garifuna. An jo snaake daalang noch det Arawak-spriak Igneri. Kariibik Kariibisk eilunen Kariibisk spriaken"}
{"id": "50020", "contents": "At Madagskar Imergreen (Catharanthus roseus of Vinca rosea) as en plaantenslach uun det famile faan a Hünjgiftplaanten (Apocynaceae). Hat as giftag, auer diar alkaloiiden uun san. Det plaant komt eegentelk faan Madagaskar, wääkst daalang oober aueraal, huar't warem enooch as. Bloosen Frücht an siad Commonskategorii: Madagaskar Imergreen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Madagaskar Imergreen Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "50022", "contents": "At Quagga Triikaantskaal (Dreissena rostriformis bugensis) as en onerslach faan Twiiskaalagen (Bivalvia), ferlicht uk en aanjen slach Dreissena bugensis. Hat komt eegentelk faan't Suart Sia, lewet daalang oober uk uun hial Euroopa an uun a Grat Sian, Nuurdameerikoo. Di aparte nööm komt faan a strimler, diar en Quagga like, det as en ütjstürwenen slach faan Gäärslunseebras. Uun't jindial tu Quaggas stareft at Quagga Triikaantskaal oober ei ütj. Hat suragt diarför, dat ööder diarten ütjsterew, auer hat ham so furchboor briad maaget hää. Commonskategorii: Dreissena bugensis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dreissena"}
{"id": "50025", "contents": "A Nosferatu Koonker (Zoropsis spinimana, iar Dolomedes spinimanus) as en slach faan Koonkern (Arachnida) uun det order faan a Wääbkoonkern (Araneae). Hi as son 5 cm grat, wan dü a bianer märeegenst. Det tiaknang föör üüb liket en hoodskrook, so kaam hi tu san aparte nööm. Nosferatu as di nööm faan en wampiir uun Rumeenien. Tuiarst lewet didiar slach faan koonkern trinjam't Madlunsia, hi komt daalang oober uk uun Madeleuroopa föör. Hi koon di bitj; det as ei gefeerelk, oober piiret aal. Commonskategorii: Nosferatu Koonker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nosferatu Koonker Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "50027", "contents": "A Echinopsis san en skööl faan Kaktusen (Cactaceae). Di nööm komt faan't greks „έχίνος“ (echinos) för Iigel an „όψις“ (opsis) för skak / ütjsen uf, auer jo en iigel like. Jo waaks uun't süüdelk Süüdameerikoo. Enkelt slacher san giftag, auer diar Meskaliin uun as. E. aurea – E. breviflora – E. calochlora – E. chrysantha – E. densispina – E. eyriesii – E. haematantha – E. hammerschmidii – E. huotii – E. ibicuatensis – E. jajoiana – E. marsoneri – E. miecklyi – E. oxygona – E. silvestri – E. tubiflora Widjer faadet tääl uk a slacher faan a sköölen Helianthocereus, Hymenorebutia, Pseudolobivia, Soehrensia an Trichocereus mä tu a Echinopsis. Uun a 1970er an 80er juaren haa's ütjfünjen, dat jodiar slacher nai mäenööder san. Commonskategorii: Echinopsis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echinopsis Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "50028", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Meskaliin as en alkaloid, an en droog. Hat komt natüürelkerwiis uun Kaktusen föör, fööraal uun a Peyote Kaktus (Lophophora williamsii), an uun slacher faan det skööl Echinopsis. Rian Meskaliin. Peyote Kaktus. Drüget Peyote mä son 5% Meskaliin uun. T. Passie, U. Benzenhöfer: MDA, MDMA, and other “mescaline-like” substances in the US military’s search for a truth drug (1940s to 1960s). In: Drug testing and analysis. Binj 10, Numer 1, Janewoore 2018, S. 72–80, doi:10.1002/dta.2292, PMID 28851034 (Review). Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Mescalin uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 4. April 2019. The Merck Index. An Encyclopaedia of Chemicals, Drugs and Biologicals. 14. aplaag. 2006, ISBN 0-911910-00-X, S. 1019. SWGDRUG Monographs: PEYOTE & MESCALINE Monograph (PDF; 484 kB), ufrepen di 20. Mei 2013. Meskaliin bi ChemIDplus Produktinformation Mescaline (hydrochloride) (PDF). Cayman Chemicals; ufrepen di 21. April 2014. Dootenbleed Mescaline hydrochloride bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 25. Maarts 2023. Commonskategorii: Meskaliin – Saamlang faan bilen of filmer Spektrum.de: Meskalin – Mystik aus Kaktusspitzen Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "50037", "contents": "A Peyote Kaktus of Elefantenfutkaktus as en plaantenslach uun det famile faan a Kaktusen (Cactaceae). Hi wääkst fööraal uun Meksiko an Texas. Plaant mä bloos A Peyote Kaktus häält föl Meskaliin, wat al sant 2.000 juar bekäänd as. Man uk Hordenin, det as en antibiotikum. Tu det skööl Lophophora hiar man trii slacher: Lophophora diffusa Lophophora fricii Lophophora williamsii (Peyote Kaktus) Commonskategorii: Peyote Kaktus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Peyote Kaktus Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "50039", "contents": "Echinopsis eyriesii as en plaantenslach uun det famile faan a Kaktusen (Cactaceae), an di 'typusslach' faan det skööl Echinopsis. Hi wääkst föraal uun't uastelk Argentiinien trinjam Buenos Aires. Commonskategorii: Echinopsis eyriesii – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echinopsis eyriesii"}
{"id": "50048", "contents": "Jü siie (uk: sii unti säi) as dåt tuhuupehingen wååder wat e kontinänte amjeeft. Deer tu hiire biise da Ooseane än uk da latjere, deer ma ferbünene siie suk as e Weestsiie än et Madelheef. Uk am änkelte diile foon e Ooseane wårt siie säid wan et deer en was geogrååfisch begränsing jeeft, t.b. döör ailönje. Aptu wårt dåt uurd siie uk for en grut wååder brükt wat fåli foon lönj amjääwen as, lök heer: Siie (banerwååder). E siie bedaket ambai 71% foon e jard än mååst en treedepårt as 4000-5000 m diip. Dåt diipst stää läit önj e Mariaanenslüütj önj e Pasiifik ma en 11.000 m. Flåkere regjoone jeeft et for ålem aw e kontinentoolschälwe, t.b. önj e Weestsiie. Et siiwååder as sålti. Dåt önjdiilj foon sålt as ambai 3,5% önj åle ooseane, et koon ham ouers önj maning stäänge anere. Önj e diipde as et wååder oofting såltier, än aw e näide foon struumemüsinge, weer fjarsch wååder in önj e siie låpt, as er maner sålt."}
{"id": "50049", "contents": "En siie (uk: sii unti säi) as en grut wååder aw lönj wat ai lik mat heef unti en oosean ferbünen as. Oofting låpt et wååder ouers ouer ån unti möre struume üt di siie rüt än tuleest in önjt heef. Siie bestönje fort mååst ouf fjarsch wååder ouers önj wurme, drööge regjoone, weer foole wååder ferdåmpet, koon et wååder uk sålti weese. Dåt as tu'n baispal di fål önj e Düüdj Siie än önjt sööden foon e Kaspisch Siie."}
{"id": "50050", "contents": "A sia as en weederflaak uun't banlun. Trinjam as lun. Miast luup diar struumer iin uun di sia, an ään struum weder ütj. Det säär oober ei wees. A Kaspisk Sia t.b. hää nään ufluup, an diaram fersaaltet hi. At jaft natüürelk sian, oober uk konstelken. Wan t.b. för en graten bau kiis ufbaud woort, do blaft diar miast en sia auer. En sia koon oober uk weder ferswinj, t.b. wan hi faan a kaanter suutjis iinwääkst, of hi koon uk ütjdrüge, wan diar ei muar nooch weeder mä a struumer iinlääpt. Commonskategorii: A sia – Saamlang faan bilen of filmer Weltsia"}
{"id": "50051", "contents": "At sia as en ütjdruk för aal a ooseaanen tuup. Jo maage amanbi 71% faan't eerdflaak ütj. A plaanten uun't sia fersurge üs mä amanbi 70% faan a sürstoof üüb a eerd. At weltsia häält 1,338 Mrd. km³ weeder, det san ~ 96,5% faan't weeder üüb a eerd. Bluas di rest faan ~ 3,5% san uun't is, uun struumer of banluns sian. Commonskategorii: At sia – Saamlang faan bilen of filmer Sia (banlun)"}
{"id": "50056", "contents": "Johannes Hansen (* 30. Deetsember 1854 uun Fehsholm bi Strükem; † 25. Oktuuber 1877 uun Wilhelmshuuwen) wiar en nuurdfresken skriiwer. Hansen wiar di dring faan en büür. Hi skrääw al ääder dachtangen üüb Madelgooshiirder Nuurdfresk. Mä 19 hed hi en letj heft 'Freshe Daghte' tuupsteld. Do skul hi tu a soldooten an stoorew diar al mä 22 auer difterii. Iarst 1960 san sin dachtangen drukt wurden. Frucht Fan Toarre Groun: Fersen fan Johannes Hansen (1854–1877). Ütjden faan Jelle Hindrik Brouwer. Laverman, Drachten 1960. Christoph Winter: Preußischer Maat und nordfriesischer Patriot: der Dichter Johannes Hansen (1854–1877) aus Fehsholm. Abteilung für Frisistik/Nordfriesische Wörterbuchstelle, Christian-Albrechts-Universität zu Kiel, Kiel 2017, ISBN 978-3-945743-07-2. Thomas Steensen: Nordfriesland. Menschen von A–Z. Husum Druck-und Verlagsgesellschaft, Husum 2020, ISBN 978-3-96717-027-6, S. 160. Thomas Steensen: Das junge Genie ... shz.de, 2024-05-07"}
{"id": "5006", "contents": "Dat Engelsk Kiino es en Bechning fan 1953, wat di Engelsk \"Bisatsungsmacht\" üp't Areaal fan di Militeer-Flugplaats becht heer. Di Dütsk Bundsweer heer dit ön't Jaar 1961 aurnomen, en bit hentö 1980 kür diar Filmi önluket uur. Da waar me di Kiinobidreft āphualen, man em kür diarbenen jit wat biluki, wan en Projektor diarhen braacht uur. Senerli es ön des Bechning, dat diarbenen uk en Büüni me en Orkestergraav diarfuar es. Sent 2005 uur dat Hüs ek muar nütet, aurdat di Bundsweer fan Söl wechgingen es. Dat Engelsk Kiino stön sent 2007 öner Teenkstairensküül Di Gimiindi wil likert des en uk di Halen 25 en 28 wechriiv, dat em \"Ökopunkti\" me't Renaturiarin forkoopi kür. Bi di Halen 25 en 28 waar ofstemet, dit Engelsk Kiino waar twesken 2013 en 2017 wechrewen. Dit Kiino heer lefts stönen, hur em di Giraaten fan di Buer keen ken. Uk di Straat tö't Kiino waar renaturiaret. Büten Sa saach dat Kiino langs di Nuurđerwuch üt. Di Düüren weeget hentö di Weestersir. Üp di forleten Straaten fan't Militeerareaal wiar bluat hok niisgiirig Liren önerwai (2011). Jir ken em se, hur lung dat Engelsk Kiino wiar. Ön't uastern Jen wiar Rümen, hur em üđer Kluađer önfo"}
{"id": "50062", "contents": "At Hünjpitersile (Aethusa cynapium) of Dolwochel as di iansagst plaantenslach uun det skööl Aethusa. Hat hiart tu't famile faan a Skiremplaanten (Apiaceae), an as giftag. Hünjpitersile wääkst uun Euroopa an Waastaasien. Twiig Bloosen Früchten Commonskategorii: Hünjpitersile – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hünjpitersile Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "50072", "contents": "Ebusco es en Elektrobus-Fabriik ön Deurne/Neđerlönen. Fuar di jest Jaaren waar di Busi bluat üttaacht en da fan forskelig Firmen ön Chiina becht. Di Ebusco 3.0 es dit jest Model, wat hiilendal ön di Neđerlönen becht uur. Ebusco es mal mans diaraur, dat em höm ek fan en Dieselfirma omstel tört. Sa kür em en Elektrobus maaki, wat fan di Bigening sa taacht es. Sa üs altert giar dit fuaral om Laapwai en Wecht. Sa es di Ebusco 2.2 me gur 12 Tenen ek muar swaarer üs es Dieselbus en ken likwel me sin 350 kWh-Baterii bit tö 300 km laap. Me di 500 kWh-Baterii waar al fiir aur 500 km köört. Di Ebusco 3.0 es sa fuul lechter becht, dat achtern niin Twenlingsweelen muar nöörig sen. Des spaaret ek bluat dit Tjüch hur dit fan becht es sa üs uk Wecht, dit lapt uk sa fuul lechter. Di Ebusco 3.0 kür bi en \"Meet-Dai\" üp Liinienfaart bi Transdev me 0,65 kWh fuar en Kilomeeter laap. Normaal es lecht dit debelt Maat. Fuaral kür em Wecht spaari, aurdat em me Dibond-Platen becht heer. Commons: Ebusco – Saamling fan Skelter en Videos Ebusco appoints Frank Meurs as co-CEO and shifts expected"}
{"id": "50076", "contents": "Amomum as en plaantenskööl uun det famile faan a Ingefeerplaanten (Zingiberaceae) mä son 200 slacher. Enkelt slacher wurd üs gewürts of medesiin brükt. A. alborubellum – A. ampliflorum – A. andamanicum – A. apiculatum – A. aquaticum – A. argyrophyllum – A. bicornutum – A. bilabiatum – A. billburttii – A. biphyllum – A. bulusanense – A. calcicola – A. carnosum – A. centrocephalum – A. cephalotes – A. chaunocephalum – A. chayanianum – A. chevalieri – A. chong-eui – A. chryseum – A. cinnamomeum – A. corrugatum – A. curtisii – A. dampuianum – A. dealbatum – A. deuteramomum – A. diphyllum – A. dolichanthum – A. echinatum – A. elan – A. exertum – A. flavorubellum – A. fragile – A. fragrans – A. garoense – A. glabrum – A. globba – A. gymnopodum – A. hainanense – A. hochreutineri – A. hypoleucum – A. irosinense – A. johorense – A. kerbyi – A. kingii – A. kwangsiense – A. lacteum – A. lagarophyllum – A. laoticum – A. latiflorum – A. limianum – A. linearifolium – A. longipes – A. longipetiolatum – A. lutescens – A. luzonense – A. macrodons – A. maximum – A. meghalayense –"}
{"id": "50077", "contents": "Elettaria as en plaantenskööl uun det famile faan a Ingefeerplaanten (Zingiberaceae). Diar jaft'at sant 2018 man muar ään slach faan, det as a Green Kardamom Hi woort üs gewürts an uun a medesiin brükt. Commonskategorii: Elettaria – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Elettaria"}
{"id": "50079", "contents": "At Green Riswans (Nezara viridula) as en slach faan Wansen (Heteroptera). Hat komt eegentelk faan Uastafrikoo, maaget ham daalang oober uk uun Euroopa briad. Hat befäält muar an muar früchten, diar en grat bedüüdang för üs haa: Buanen, Irpler, Ruusenplaanten, Naachtskaadplaanten, Öölebuumplaanten. Commonskategorii: Green Riswans – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Green Riswans"}
{"id": "50084", "contents": "A Suart Kardamom [ˈkaʁdamɔm] (Amomum subulatum) of uk Brün Kardamom as en plaantenslach uun det famile faan a Ingefeerplaanten (Zingiberaceae). Sin siad woort üs gewürts brükt. Hi komt faan't uastelk Himalaja uun Sjiina, Neepaal an Sikkim (Indien). Diar wurd oober uk ööder Amomum slacher üs Suart Kardamom betiakent. Green an Suart (Brün) Kardamom Commonskategorii: Suart Kardamom – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Suart Kardamom Green Kardamom"}
{"id": "50087", "contents": "Wat menst dü? Green Kardamom (Elettaria cardamomum) Suart Kardamom (Amomum subulatum)"}
{"id": "50088", "contents": "A Green Kardamom [ˈkaʁdamɔm] (Elettaria cardamomum, iar uk Amomum cardamomum) as en plaantenslach uun det famile faan a Ingefeerplaanten (Zingiberaceae). Diar jaft'at tau onerslacher faan: Malabarkardamom (Elettaria cardamomum var. cardamomum) Ceylonkardamom (Elettaria cardamomum var. major). At siad woort üs gewürts brükt. Green an Suart (Brün) Kardamom Commonskategorii: Green Kardamom – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Green Kardamom Suart Kardamom"}
{"id": "50098", "contents": "At Hiarnöösoter (Lutra sumatrana) as en slach faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Hat lewet fööraal uun Malaysia, an as böös raar wurden. Leewentsrüm faan't Hiarnöösoter Commonskategorii: Hiarnöösoter – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hiarnöösoter"}
{"id": "501", "contents": "Heilbronn as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. E stää läit önjt norden foont bundeslönj, önj di Stuttgart Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 126.592 inboogere (2019). Dåt as en krisfri stää än uk e hoodstää foon e Lönjkris Heilbronn. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "50101", "contents": "A Fangerotern (Aonyx) san en skööl faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Diar hiar trii slacher tu. Tau slacher lewe uun Afrikoo, an ään uun Süüduastaasien. A. capensis (Kap Oter, Süüdafrikoo) A. cinerea (Swerag Oter, Süüduastaasien) A. congicus (Kongo Oter, Kongo) A. capensis NT - near threatened (nai bi trüüwet) A. cinera VU - vulnerable (uun gefoor) A. congicus NT - near threatened (nai bi trüüwet) Commonskategorii: Fangerotern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fangerotern"}
{"id": "50104", "contents": "At Siaoter of Kalan (Enhydra lutris) as en slach faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae), an di iansagst slach uun det skööl Enhydra. Hat lewet bi a küsten faan a Nuurdpasiifik. At Siaoter as iar för sin smok skan skööden wurden. Sant det ferbeeden wurden as, jaft'at weder muaren diarfaan. Commonskategorii: Siaotern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siaotern"}
{"id": "50108", "contents": "At Halsplakoter (Hydrictis maculicollis, uk: Lutra maculicollis) as di iansagst slach faan Otern (Lutrinae) uun det skööl Hydrictis. Hat lewet uun't süüdelk Afrikoo. Commonskategorii: Halsplakotern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Halsplakotern"}
{"id": "50110", "contents": "A Amerikoonsk Faskotern (Lontra) san en skööl faan Otern (Lutrinae) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Diar jaft'at sjauer slacher faan, an jo lewe uun Ameerikoo. L. canadensis LC - least concern (ei trüüwet) L. longicaudis NT - near threatened (nai bi trüüwet) L. provocax EN - endangered (trüüwet) L. felina EN - endangered (trüüwet) Commonskategorii: Amerikoonsk Faskotern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Amerikoonsk Faskotern"}
{"id": "50113", "contents": "A Mööskwansen (Peloridiidae) san det iansagst famile faan Hualewjügeten (Hemiptera) uun det onerorder Coleorrhyncha. Jo san nai mä Wochlüs (Wansen, Heteroptera). Aal a ööder familin faan a Coleorrhyncha san ütjstürwen. Hat jaft 32 slacher faan Mööskwansen uun 17 sköölen. Craspedophysa – Hackeriella – Hemiodoecellus – Hemiodoecus – Hemiowoodwardia – Howeria – Idophysa – Kuscheloides – Oiophysa – Oiophysella – Pantinia – Peloridium – Peloridora – Peltophysa – Rhacophysa – Xenophyes – Xenophysella D. Burckhardt, Mooswanzen – Peloridiidae (Hemiptera, Coleorrhyncha), eine enigmatische Insektengruppe. Entomologica Austriaca, Binj 17, 2010, S. 9–22. Commonskategorii: Mööskwansen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mööskwansen"}
{"id": "50116", "contents": "At Indisk Faskoter of Gläädoter (Lutrogale perspicillata) as di iansagst slach faan Otern (Lutrinae) uun det skööl Lutrogale. Hat hiart tu't famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Hat lewet uun Süüduastaasien. Commonskategorii: Indisk Faskoter – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Indisk Faskoter"}
{"id": "50119", "contents": "At Riisoter (Pteronura brasiliensis) as di iansagst slach faan Otern (Lutrinae) uun det skööl Pteronura. Hat hiart tu't famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Hat lewet uun Süüdameerikoo trinjam a struumer Amazonas, Orinoco an Río de la Plata. Commonskategorii: Riisoter – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Riisoter"}
{"id": "50123", "contents": "Trichiinen (Trichinella) san en skööl faan Triadwirmer (Nematoda). Jo lewe üs parasiiten an befaal Tetjdiarten, uk Minsken an Fögler. Jo kem miast auer rä swinflääsk iin uun't lif. Diaram skal swinflääsk leewen kööget of braaset wurd. Trichinella spiralis Trichinella nativa Trichinella britovi Trichinella murrelli Trichinella T6 Trichinella T7 Trichinella nelsoni Trichinella T8 Trichinella T9 Trichinella pseudospiralis Trichinella papuae Trichinella zimbabwensis Commonskategorii: Trichiinen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Trichiinen"}
{"id": "50128", "contents": "Orinoco A Orinoco (ütjspreegen: Orinoko) as en struum uun Süüdameerikoo. Efter't weedermengde as hi di sjuardgratst struum faan a welt efter Amazonas, Kongo an Meghna. Det komt diar faan, dat hi uun a troopisk rinwalt leit, huar auer't juar tesken 1.000 an 4.000 mm rin fäält. Sin iintoochregiuun amfaadet son ian miljoon kwadrootkilomeetern, an leit nuurden faan a ekwaator. Ian traden leit uun Kolumbien, an tau traaden uun Weenesuela. Commonskategorii: Orinoco iintoochregiuun – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Orinoco struum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50130", "contents": "Listeerien (Listeria) san en skööl faan Bakteerien (Bacteria) uun di stam Firmicutes. Jo kem bal aueraal föör, an a miast minsken mark diar goor niks faan, dat jo Listeerien apnimen haa. Listeerien kön oober Listeriose ütjliase, fööraal mä di slach Listeria monocytogenes uun rä moolk of sees. Do feit di minsk trochskeeren an fiiber. L. aquatica – L. booriae – L. cornellensis – L. costaricensis – L. fleischmannii – L. floridensis – L. goaensis – L. grandensis – L. grayi – L. innocua – L. ivanovii – L. marthii – L. monocytogenes – L. newyorkensis – L. riparia – L. rocourtiae – L. seeligeri – L. thailandensis – L. valentina – L. weihenstephanensis – L. welshimeri Commonskategorii: Listeerien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Listeerien"}
{"id": "50132", "contents": "Vibrio cholerae (iar: Vibrio comma) as en slach faan Bakteerien (Bacteria) uun det famile Vibrionaceae. Hat liaset det kraankes Koolera ütj. Hat liket en komma, an so hat kam hat tu hör iarst nööm. Det bakteerium woort iarst gefeerelk för minsken, wan hat faan wiiren (bakteriophagen) befäälen woort, diar det DNA feranre. Commonskategorii: Vibrio cholerae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Vibrio cholerae Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "50137", "contents": "De Panne De Panne (fransöösk La Panne) as en gemeen uun Belgien uun't prowins Waastflandern. Diar wene 11.147 minsken (Stant: 1. Janewoore 2020). De Panne as di waastermiast ponkt faan Belgien, an hiart tu't Arrondissement Veurne. Tu't gemeen De Panne hiar det eegentelk De Panne bi a küst, an Adinkerke en stak widjer banluns. Hotels bi strun Commonskategorii: De Panne – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50143", "contents": "A Beragkooter (Gulo gulo) as en slach faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Hi as nai mä a Elken, oober aal wat grater, hi liket muar en hünj. Beragkootern lewe uun a tundra an taiga üüb a nuurdelk eerdheleft, a miasten uun Kanada. Di huuchsjiisk nööm Vielfraß (freedsääk) as wel en ferkiard auersaatang faan ualnoorsk fjeldfross. Det ment eegentelk fjeld=berag an fross=kooter. A Beragkooter as di iansagst slach uun det skööl Gulo. Commonskategorii: Beragkootern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Beragkootern"}
{"id": "50146", "contents": "At Tayra (Eira barbara) as en slach faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Hat lewet uun Süüdameerikoo, an as nai mä a Elken (Martes). Commonskategorii: Tayra – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tayra"}
{"id": "50149", "contents": "At Plaket Elk of Tiigerelk (Vormela peregusna) as en slach faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Hat fäält üüb mä hör plakag skan, an lewet uun Madelaasien. Commonskategorii: Plaket Elk – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Plaket Elk"}
{"id": "50153", "contents": "At Witjnääk Huarem (Poecilogale albinucha) as en slach faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Hat fäält üüb mä hör witj strimel, an lewet uun't süüdelk Afrikoo. Commonskategorii: Witjnääk Huarem – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Witjnääk Huarem"}
{"id": "50156", "contents": "At Patagoonsk Huarem (Lyncodon patagonicus) as en slach faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Hat lewet uun't regiuun Patagoonien uun Süüdameerikoo, an as man son 40 cm lung. Commonskategorii: Patagoonsk Huarem – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Patagoonsk Huarem"}
{"id": "50159", "contents": "At Hönangdaks (Mellivora capensis) as en slach faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun't famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Hat lewet uun Föör- an Süüdaasien, an fööraal uun Afrikoo. Commonskategorii: Hönangdaks – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hönangdaks"}
{"id": "50163", "contents": "A Swindaksen (Arctonyx) san en skööl faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Jo lewe uun Süüduastaasien, an diar jaft'at trii slacher faan. Nuurdelk Swindaks (Arctonyx albogularis) Swindaks (Arctonyx collaris) Sumatra Swindaks (Arctonyx hoevenii) A. albogularis LC - least concern (ei trüüwet) A. collaris VU - vulnerable (uun gefoor) A. hoevenii LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Swindaksen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Swindaksen"}
{"id": "50164", "contents": "A Galictis san en skööl faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Jo lewe uun Madel- an Süüdameerikoo, an diar jaft'at man tau slacher faan. Galictis cuja (di letjer slach, süüdelk Süüdameerikoo) Galictis vittata (di grater slach, nuurdelk Süüdameerikoo) Spriadkoord G. cuja Spriadkoord G. vittata G. cuja LC - least concern (ei trüüwet) G. vittata LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Galictis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Galictis"}
{"id": "50165", "contents": ". Wormhout as en stääd uun Frankrik mä 5709 iinwenern (Stant: 1. Janewoore 2020) uun't Département Nord (Regiuun Hauts-de-France). Hat hiart tu't Arrondissement Dunkerque. Hat leit bi a struum Yzer an bi a wederluup Peene. Uun Wormhout woort uk Waastflaamsk snaaket. Uun Wormhout sat det museeum Jeanne Devos, diar faan't Comité flamand de France ferwaltet woort. Sark Saint-Martin Winjmaln Musiik spelrak Commonskategorii: Wormhout – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50166", "contents": "A Ictonyx san en skööl faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Diar jaft'at tau slacher faan. Ictonyx striatus (Zorilla, Strimelelk), süüdelk Afrikoo Ictonyx libyca, nuurdelk Afrikoo I. libyca LC - least concern (ei trüüwet) I. striatus LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Ictonyx – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ictonyx"}
{"id": "50168", "contents": "A Melogale san en skööl faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Diar jaft'at fiiw (sääks?) slacher faan, diar uun Süüduastaasien lewe. Melogale cucphuongensis Melogale everetti Melogale moschata Melogale orientalis Melogale personata Melogale subaurantiaca (? ünseeker) M. cucphuongensis DD - data deficient (ei nooch dooten) M. everetti EN - endangered (trüüwet) M. moschata LC - least concern (ei trüüwet) M. orientalis LC - least concern (ei trüüwet) M. personata LC - least concern (ei trüüwet) M. subaurantica DD - data deficient (ei nooch dooten) Commonskategorii: Melogale – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Melogale"}
{"id": "50171", "contents": "Edmond de Coussemaker Charles Edmond Henri de Coussemaker (* 19. April 1805 uun Bailleul; † 10. Janewoore 1876 uun Lille) wiar en fransöösken jurist an musiikwedenskapsmaan. Hi as uk diar för bekäänd, dat hi ual musikaalisk hoonskraften faan't madelääler ufskrewen hää, diar 1870 uun Straßburg ferbraand san. An nü jaft'at diar bluas noch sin ufskraften faan. Sant 1847 wiar Coussemaker mäfulger faan't Académie royale des Sciences, des Lettres et des Beaux-Arts de Belgique (Classe des Beaux-Arts), an sant 1848 uun a generaalriad faan't Department Nord. Sant 1853 bedrääw hi di skül faan't Flaamsk spriak uun Fransöösk Flandern trinjam det huuwenstääd Duinkerke, üs hi begand, en saamlang faan detdiar spriakwiis aptubaun. Diarför hää'er det Comité flamand de France grünjlaanj. Fööraal sin saamlang faan liitjin, diar 1856 üs Chants populaires des Flamands de France ütjkaam, blaft mä san nööm ferbünjen. Üs det riadhüs faan Bailleul uun a Iarst Weltkriich tuupskööden wurd, ging flook werken ferleesen. Hucbald, moine de St.-Amand et ses traités de musique, 1841; archive.org Notice sur les collections musicales de la bibliothèque de Cambrai et des autres villes du département du Nord, 1843; archive.org. Histoire de l’harmonie au moyen âge, 1852; archive.org Trois Chants historiques, Dünkirchen 1854 Chants liturgiques de"}
{"id": "50174", "contents": "Bailleul (neederluns Belle) as en stääd uun Frankrik mä 15.026 iinwenern (Stant: 1. Janewoore 2020) uun't Département Nord uun't regiuun Hauts-de-France. Sark Saint-Armand Sark Saint-Vaast Museeum Commonskategorii: Bailleul – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Bailleul (sjiisk) Edmond de Coussemaker"}
{"id": "50175", "contents": "Andreas Ludwig Jacob Michelsen (* 31. Mei 1801 uun Satrup; † 11. Febrewoore 1881 uun Schleswig) wiar en sjiisken histooriker, jurist, jornalist an politiker. Dissertatio inauguralis de exceptione rei venditae et traditae. Schade, Berlin 1824 (Online). Nordfriesland im Mittelalter. Eine historische Skizze. Königliches Taubstummen-Institut, Schleswig 1828 (Online). Archiv für Staats- und Kirchengeschichte der Herzogthümer Schleswig, Holstein, Lauenburg. Mehrere Bände seit 1833 (Band 1 Online, Band 2 Online und Band 4 Online). (Hrsg.) Urkundenbuch zur Geschichte des Landes Dithmarschen. Hammerich, Altona 1834 (Online). Der ehemalige Oberhof zu Lübeck und seine Rechtssprüche. Hammerich, Altona 1839 (Online) Ueber die ehemaligen Landestheilungen in Schleswig-Holstein unter dem Oldenburgischen Hause. Mohr, Kiel 1839 (Online). (Hrsg.): Urkundensammlung der Schleswig-Holstein-Lauenburgischen Gesellschaft für vaterländische Geschichte. Königliche Schulbuchdruckerei, Kiel 1839 (Online). Entstehung und Begründung der Predigerwahl in Schleswig-Holstein als protestantischer Norm. Mohr, Kiel 1841 (Online). (Hrsg.): Sammlung altdithmarscher Rechtsquellen. Hammerich, Altona 1842 (Online). Polemische Erörterung über die schleswig-holsteinische Staatssucession mit bisher ungedruckten Urkunden. Weidmann, Leipzig 1844 (Online). Acta iudicialia in causa quae inter comites Holsatiae et consules Hamburgenses, medio saeculo XIV Agitata est de Libertate civitatis Hamburgensis Publica. Frommann, Jena 1844 (Online). Zweite polemische Erörterung über die Schleswig-Holsteinische Staatssuccession. Weidmann, Leipzig 1846 (Online). Über die Genesis der Jury, Wigand, Leipzig,"}
{"id": "50177", "contents": "Arrondissement Dunkerque At Arrondissement Dunkerque as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Nord, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Dunkerque. Diar lei sööwen kantoonen mä 111 gemeenen: Bailleul Kanton Coudekerque-Branche Kanton Dunkerque-1 Kanton Dunkerque-2 Kanton Grande-Synthe Kanton Hazebrouck Kanton Wormhout"}
{"id": "50180", "contents": "A Neogale san en skööl faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Det skööl as 2021 iinracht wurden, auer jodiar sjauer (fiiw) slacher temelk nai mäenööder san. Jo lewe uun Ameerikoo. Neogale africana, iar: Mustela africana Neogale felipei, iar: Mustela felipei Neogale frenata, iar: Mustela frenata Neogale vison, iar: Neovison vison Neogale macrodon, iar: Neovison macrodon, † 19. juarhunert N. africana LC - least concern (ei trüüwet) N. felipei VU - vulnerable (uun gefoor) N. frenata LC - least concern (ei trüüwet) N. vison LC - least concern (ei trüüwet) N. macrodon EX - extinct (ütjstürwen) Commonskategorii: Neogale – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50182", "contents": "Fallopia japonica (ööder nöömer: Reynoutria japonica, Polygonum cuspidatum) as en plaantenslach uun det famile faan a Düüsenknober (Polygonaceae). Hat komt eegentelk faan Uastaasien, wääkst daalang oober uk uun Euroopa an Nuurdameerikoo, an ferdraft diar ööder plaanten. Menelk plaant Bloosen Früchten Commonskategorii: Reynoutria japonica – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Reynoutria japonica"}
{"id": "50191", "contents": "France métropolitaine of Metropolitan Frankrik as di europeesk dial faan Frankrik, det ment det fransöösk fäästlun tuup mä sin eilunen uun a Ingelsk Kanool, Atlantik an Madlunsia, uk Korsika. Diar jinauer stun a bütjluns regiuunen (ROM) Fransöösk Guayaana, Guadeloupe, Martinique, Réunion an Mayotte, an a teritoorien (COM) Saint-Barthélemy, Saint-Martin, Saint-Pierre an Miquelon, Wallis an Futuna, Fransöösk Polyneesien, Neikaledoonien an a Fransöösk Süüd- an Antarktisregiuunen. Metropolitan Frankrik namt son 85% faan hial Frankrik iin, an diar wene knaap 97% faan a Fransuusen. Hat jaft uk noch di ütjdruk France continentale (Kontinentaal Frankrik), det as Metropolitan Frankrik saner Korsika."}
{"id": "50192", "contents": "Arrondissement Lille At Arrondissement Lille as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Nord, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Lille. Diar lei 17 kantoonen mä 124 gemeenen:"}
{"id": "50193", "contents": "Arrondissement Douai At Arrondissement Douai as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Nord, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Douai. Diar lei 4 kantoonen mä 64 gemeenen: Aniche Douai Orchies Sin-le-Noble"}
{"id": "50194", "contents": "Arrondissement Valenciennes At Arrondissement Valenciennes as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Nord, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Valenciennes. Diar lei sääks kantoonen mä 82 gemeenen: Anzin Aulnoy-lez-Valenciennes Denain Marly Saint-Amand-les-Eaux Valenciennes"}
{"id": "50195", "contents": "Arrondissement Cambrai At Arrondissement Cambrai as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Nord, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Cambrai. Diar lei sant 2015 man muar trii kantoonen mä 116 gemeenen: Cambrai Le Cateau-Cambrésis Caudry"}
{"id": "50196", "contents": "Arrondissement Avesnes-sur-Helpe At Arrondissement Avesnes-sur-Helpe as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Nord, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Avesnes-sur-Helpe. Diar lei sjauer kantoonen mä 151 gemeenen: Kanton Aulnoye-Aymeries Kanton Avesnes-sur-Helpe Kanton Fourmies Kanton Maubeuge"}
{"id": "50198", "contents": "Arrondissement Beauvais At Arrondissement Beauvais as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Oise, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Beauvais. Diar lei sööwen kantoonen mä 246 gemeenen: Kanton Beauvais-1 Kanton Beauvais-2 Kanton Chaumont-en-Vexin Kanton Grandvilliers Kanton Méru Kanton Mouy Kanton Saint-Just-en-Chaussée"}
{"id": "502", "contents": "At Heister, (mo.) haister, schåås (Pica pica) as en fögel uun't famile faan a Raawenfögler (Corvidae). P. p. bactriana – P. p. camtschatica – P. p. fennorum – P. p. leucoptera – P. p. melanotos – P. p. pica Heister uun a loft. Aier faan Pica pica pica - (MHNT) Commonskategorii: Heistern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Heistern"}
{"id": "50200", "contents": "Arrondissement Clermont At Arrondissement Clermont as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Oise, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Clermont. Diar lei sööwen kantoonen mä 146 gemeenen: Clermont Estrées-Saint-Denis Montataire Mouy Nogent-sur-Oise Pont-Sainte-Maxence Saint-Just-en-Chaussée"}
{"id": "50202", "contents": "Arrondissement Compiègne At Arrondissement Compiègne as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Oise, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Compiègne. Diar lei fiiw kantoonen mä 156 gemeenen: Kanton Compiègne-1 Kanton Compiègne-2 Kanton Estrées-Saint-Denis Kanton Noyon Kanton Thourotte"}
{"id": "50204", "contents": "Arrondissement Senlis At Arrondissement Senlis as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Oise, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Senlis. Diar lei njüügen kantoonen mä 132 gemeenen: Chantilly Creil Crépy-en-Valois Méru Montataire Nanteuil-le-Haudouin Nogent-sur-Oise Pont-Sainte-Maxence Senlis"}
{"id": "50206", "contents": "A Magicicada san en aparte skööl faan Tsikaaden (Cicadina). Diar jaft'at sööwen slacher faan, diar uun a uastelk USA lewe. Enkelt slacher lewe sööwentaanj juar oner a eerd, iar's aaltumaal mäenööder ap tu boowen kem, an do flook plaanten befaal. Ööder slacher lewe trataanj juar oner a eerd. Magicicada wurd 20 bit 33 mm lung, an faal üüb mä hör ruad uugen. Uun't juar 2024 kem eder 17-juaragen (Northern Illinois Brood, VIII) an uk 13-juaragen (Great Southern Brood, XIX) gliktidjag ap efter boowen, wat oobstbüüren komer maaget, diar mää aapler, käärsen of firsichen büüre. 17-juaragen, uun a nuurduastelk USA Magicicada cassini (Fisher, 1851) Magicicada septendecim (Linnaeus, 1758) Magicicada septendecula (Alexander & Moore, 1962) 13-juaragen, uun a süüduastelk USA Magicicada neotredecim (Marshall & Cooley, 2000) Magicicada tredecim (Walsh & Riley, 1868) Magicicada tredecassini (Alexander & Moore, 1962) Magicicada tredecula (Alexander & Moore, 1962) Commonskategorii: Magicicada – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Magicicada"}
{"id": "50209", "contents": "Arrondissement Arras At Arrondissement Arras as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Pas-de-Calais, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Arras. Diar lei aacht kantoonen mä 357 gemeenen: Arras-1 Arras-2 Arras-3 Auxi-le-Château Avesnes-le-Comte Bapaume Brebières Saint-Pol-sur-Ternoise Commonskategorii: Arrondissement Arras – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50212", "contents": "Arrondissement Béthune At Arrondissement Béthune as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Pas-de-Calais, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Béthune. Diar lei aacht kantoonen mä 104 gemeenen: Aire-sur-la-Lys Auchel Béthune Beuvry Bruay-la-Buissière Douvrin Lillers Nœux-les-Mines Commonskategorii: Arrondissement Béthune – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50214", "contents": "Arrondissement Boulogne-sur-Mer At Arrondissement Boulogne-sur-Mer as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Pas-de-Calais, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Boulogne-sur-Mer. Diar lei sjauer kantoonen mä 74 gemeenen: Boulogne-sur-Mer-1 Boulogne-sur-Mer-2 Desvres Outreau Commonskategorii: Arrondissement Boulogne-sur-Mer – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50215", "contents": "Arrondissement Calais At Arrondissement Calais as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Pas-de-Calais, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Calais. Diar lei sjauer kantoonen mä 52 gemeenen: Calais-1 Calais-2 Calais-3 Marck Commonskategorii: Arrondissement Calais – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50218", "contents": "Arrondissement Lens At Arrondissement Lens as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Pas-de-Calais, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Lens. Diar lei njüügen kantoonen mä 50 gemeenen: Kanton Avion Kanton Bully-les-Mines Kanton Carvin Kanton Harnes Kanton Hénin-Beaumont-1 Kanton Hénin-Beaumont-2 Kanton Lens Kanton Liévin Kanton Wingles Commonskategorii: Arrondissement Lens – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50220", "contents": "Arrondissement Montreuil At Arrondissement Montreuil as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Pas-de-Calais, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Montreuil-sur-Mer. Diar lei fiiw kantoonen mä 164 gemeenen: Kanton Auxi-le-Château Kanton Berck Kanton Étaples Kanton Fruges Kanton Lumbres Commonskategorii: Arrondissement Montreuil – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50222", "contents": "Arrondissement Saint-Omer At Arrondissement Saint-Omer as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Pas-de-Calais, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Saint-Omer. Diar lei fiiw kantoonen mä 89 gemeenen: Kanton Aire-sur-la-Lys Kanton Fruges Kanton Longuenesse Kanton Lumbres Kanton Saint-Omer Commonskategorii: Arrondissement Saint-Omer – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50223", "contents": ". Laon [lɑ̃] as en stääd uun Frankrik mä 24.304 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2019). Laon as hoodstääd faan't Département Aisne. Commonskategorii: Laon – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: laon (sjiisk)"}
{"id": "50224", "contents": "Arras [aʁɑːs] as en stääd uun Frankrik mä 41.694 iinwenern (Stant 1. Janewoore 2019) naibi Lille. Arras as hoodstääd faan't Département Pas-de-Calais. Commonskategorii: Arras – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Arras (sjiisk)"}
{"id": "50228", "contents": "Arrondissement Abbeville At Arrondissement Abbeville as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Somme, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Abbeville. Diar lei sääks kantoonen mä 164 gemeenen: Kanton Abbeville-1 Kanton Abbeville-2 Kanton Flixecourt Kanton Friville-Escarbotin Kanton Gamaches Kanton Rue Commonskategorii: Arrondissement Abbeville – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50231", "contents": "Arrondissement Amiens At Arrondissement Amiens as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Somme, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Amiens. Diar lei trataanj kantoonen mä 291 gemeenen: Ailly-sur-Noye Ailly-sur-Somme Amiens-1 Amiens-2 Amiens-3 Amiens-4 Amiens-5 Amiens-6 Amiens-7 Corbie Doullens Flixecourt Poix-de-Picardie Commonskategorii: Arrondissement Amiens – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50233", "contents": "Arrondissement Montdidier At Arrondissement Montdidier as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Somme, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Montdidier. Diar lei trii kantoonen mä 109 gemeenen: Ailly-sur-Noye Moreuil Roye Commonskategorii: Arrondissement Montdidier – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50235", "contents": "Arrondissement Péronne At Arrondissement Péronne as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Somme, regiuun Hauts-de-France. Hoodstääd as Péronne. Diar lei sjauer kantoonen mä 208 gemeenen: Kanton Albert Kanton Ham Kanton Moreuil Kanton Péronne Commonskategorii: Arrondissement Péronne – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "5025", "contents": "En spräkefamiili bestoont üt ünlike Spräkegrupe, da iinjsidi etymologisch tuhuupehinge än da deerfor as früne önjsänj wårde. Weer jü Frünschap wörklik bedjüset dåt åle spräke önj en spräkefamiili iinj gemiinsoomen grünspräke önjtståme, as ouers goorai sääker. Twasche möre spräkefamiilie bestoont grünseetlik niinj frünschap, duch koon lääser önjtliining forkaame. Jü frünschap önj en spräkefamiili as uk ai åltens dütlik. Sü wörd dåt Keltische iirtids ai tu dåt Indogermanische räägend, bit duch en frünschap ma da Indogermanische spräke fünen wörd. Frasche Adjektive foon spräke än lönje. Hu spräkefamiilie san: Indogermanisch Finnisch-ugrisch Baskisch Kaukasisch Semitisch Altaische spräke Tibetisch-chinesische spräke Malaiisch-polynesische spräke Indioonerspräke (dåt as ai iinj famiili). Inuit-Aleutische spräke Bantuspräke Portaal:Spräke"}
{"id": "50262", "contents": "Arrondissement Avranches At Arrondissement Avranches as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Manche, regiuun Normandie. Hoodstääd as Avranches. Diar lei aacht kantoonen mä 134 gemeenen: Kanton Avranches Kanton Bréhal Kanton Granville Kanton Isigny-le-Buat Kanton Le Mortainais Kanton Pontorson Kanton Saint-Hilaire-du-Harcouët Kanton Villedieu-les-Poêles-Rouffigny Commonskategorii: Arrondissement Avranches – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50264", "contents": "Arrondissement Cherbourg At Arrondissement Cherbourg as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Manche, regiuun Normandie. Hoodstääd as Cherbourg-en-Cotentin. Diar lei twaalew kantoonen mä 146 gemeenen: Kanton Bricquebec-en-Cotentin Kanton Carentan-les-Marais Kanton Cherbourg-en-Cotentin-1 Kanton Cherbourg-en-Cotentin-2 Kanton Cherbourg-en-Cotentin-3 Kanton Cherbourg-en-Cotentin-4 Kanton Cherbourg-en-Cotentin-5 Kanton Créances Kanton La Hague Kanton Les Pieux Kanton Valognes Kanton Val-de-Saire Commonskategorii: Arrondissement Cherbourg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50266", "contents": "Arrondissement Coutances At Arrondissement Coutances as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Manche, regiuun Normandie. Hoodstääd as Coutances. Diar lei fiiw kantoonen mä 80 gemeenen: Kanton Agon-Coutainville Kanton Carentan-les-Marais Kanton Coutances Kanton Créances Kanton Quettreville-sur-Sienne Commonskategorii: Arrondissement Coutances – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50268", "contents": "Arrondissement Saint-Lô At Arrondissement Saint-Lô as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Manche, regiuun Normandie. Hoodstääd as Saint-Lô. Diar lei sääks kantoonen mä 87 gemeenen: Kanton Carentan-les-Marais Kanton Condé-sur-Vire Kanton Pont-Hébert Kanton Saint-Lô-1 Kanton Saint-Lô-2 Kanton Villedieu-les-Poêles-Rouffigny Commonskategorii: Arrondissement Saint-Lô – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50270", "contents": "Arrondissement Mortagne-au-Perche At Arrondissement Mortagne-au-Perche as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Orne, regiuun Normandie. Hoodstääd as Mortagne-au-Perche. Diar lei sööwen kantoonen mä 151 gemeenen: Kanton L’Aigle Kanton Bretoncelles Kanton Ceton Kanton Mortagne-au-Perche Kanton Rai Kanton Tourouvre au Perche Kanton Vimoutiers Commonskategorii: Arrondissement Mortagne-au-Perche – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50272", "contents": "Arrondissement Argentan At Arrondissement Argentan as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Orne, regiuun Normandie. Hoodstääd as Argentan. Diar lei aacht kantoonen mä 123 gemeenen: Kanton Argentan-1 Kanton Argentan-2 Kanton Athis-Val de Rouvre Kanton Domfront en Poiraie Kanton La Ferté-Macé Kanton Flers-1 Kanton Flers-2 Kanton Magny-le-Désert Commonskategorii: Arrondissement Argentan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50274", "contents": "Arrondissement Alençon At Arrondissement Alençon as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Orne, regiuun Normandie. Hoodstääd as Alençon. Diar lei aacht kantoonen mä 111 gemeenen: Kanton Alençon-1 Kanton Alençon-2 Kanton Bagnoles de l’Orne Normandie Kanton Damigny Kanton Écouves Kanton La Ferté-Macé Kanton Magny-le-Désert Kanton Sées Commonskategorii: Arrondissement Alençon – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50275", "contents": "Arrondissement Dieppe At Arrondissement Dieppe as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Seine-Maritime, regiuun Normandie. Hoodstääd as Dieppe. Diar lei sööwen kantoonen mä 343 gemeenen: Kanton Dieppe-1 Kanton Dieppe-2 Kanton Eu Kanton Gournay-en-Bray Kanton Luneray Kanton Neufchâtel-en-Bray Kanton Saint-Valery-en-Caux Commonskategorii: Arrondissement Dieppe – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50276", "contents": "Arrondissement Rouen At Arrondissement Rouen as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Seine-Maritime, regiuun Normandie. Hoodstääd as Rouen. Diar lei aagetaanj kantoonen mä 216 gemeenen: Barentin Bois-Guillaume Canteleu Caudebec-lès-Elbeuf Darnétal Elbeuf Le Grand-Quevilly Le Mesnil-Esnard Notre-Dame-de-Bondeville Notre-Dame-de-Gravenchon (mit 12 von 21 Gemeinden) Le Petit-Quevilly Rouen-1 Rouen-2 Rouen-3 Saint-Étienne-du-Rouvray Saint-Valery-en-Caux (mit 1 von 71 Gemeinden) Sotteville-lès-Rouen Yvetot Commonskategorii: Arrondissement Rouen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50283", "contents": "At Leewent as en ütjdruk för en hialer rä natüürelk föörgunger. Diar jinauer stäänt at amwelt, diar ei tu't leewent tääld woort. Ales, wat lewet, hää jodiar eegenskapen: hat stoofwakselt hat reguliaret ham salew hat reagiaret üüb sin amwelt hat fermuaret ham hat ferareft geenen hat wääkst an fergongt At grünjlaag faan ales labenen as at sel. At labenen dialt ham ap efter: Leewent as uk en ütjdruk för spiktaakel. Leewent as uk en ütjdruk för't onerlif. Leewent as uk en ütjdruk för det oort an wiis, hü wi lewe. Diar hiart muar tu't leewent üs en stak spääk. \"Renelkhaid as at hualew leewent\" saad det ual wüf, an do faaget hat a boosel mä a beesem uf. Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012 Commonskategorii: Leewent – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Leewent (sjiisk)"}
{"id": "50289", "contents": "En Swörd as en woopen tu steegen, tu skeeren, an tu hauen. Swörden san miast faan metal, an haa miast tau skarep ääger, an en skarep spas. Bit hen uun't madelääler wiar swörden at wichtagst woopen uun en kriich. En knif, diar fööraal uun a hüshual brükt woort, hää miast man ään skarepen ääg. Üs at suartpolwer ütjfünjen wurd, ferlus a swörden hör grat bedüüdang, an nü kaam ünilk slacher faan rudern ap. Commonskategorii: Swörd – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50292", "contents": "At Suartpolwer wiar det iarst materiool, diar för rudern brükt wurden as, am kuugler diar mä uftusjiten. Diaram het det uk Sjitpolwer. Uk daalang woort det noch brükt för ialwerk. Ialwerk 1749 uun London. En kanoon. Knalern. Suartpolwer as tuupsaat faan son 75 % Salpeeter (miast Kaalisalpeeter), 15 % Holtkööl an 10 % Swaawel. Hat as wel so am't juar 1050 uun Sjiina ütjfünjen wurden, an wiar am't juar 1250 uk uun Euroopa bekäänd. Am 1350 as suartpolwer brükt wurden, am diar kanoonen mä uftusjiten. Iarst uun't 19. juarhunert kaam do ööder materioolen för woopens ap. Commonskategorii: Suartpolwer – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50293", "contents": "En Ruder as en woopen, diar miast för a jacht, man uk bi't militeer brükt woort. Wan't kurter üs 60 cm as, do täält hat üs pistool. Commonskategorii: Ruder – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50296", "contents": "A Muunfasker of Klompfasker (Molidae) san en famile faan hial aparte skeeben Bianfasker (Osteichthyes) uun det order faan a Kuugelfaskoortagen (Tetraodontiformes). Diar jaft'at man fiiw slacher uun trii sköölen faan. Muunfasker lewe fööraal uun troopisk weedern faan Atlantik, Pasiifik an Indik. A Muunfask (Mola mola) koon 3 meeter lung an 2 tonen swaar wurd. Masturus Masturus lanceolatus Mola Mola alexandrini Mola mola Mola tecta Ranzania Ranzania laevis M. lanceolatus LC - least concern (ei trüüwet) M. alexandrini NE - not evaluated (ei onersoocht) M. mola VU - vulnerable (uun gefoor) M. tecta NE - not evaluated (ei onersoocht) R. laevis LC - least concern (ei trüüwet) Commonskategorii: Muunfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Muunfasker"}
{"id": "50299", "contents": "Arrondissement Rochechouart At Arrondissement Rochechouart as en ferwaltangsianhaid faan Frankrik uun't Département Haute-Vienne, regiuun Normandie. Hoodstääd as Rochechouart. Diar lei tau kantoonen mä 30 gemeenen: Kanton Rochechouart Kanton Saint-Junien Commonskategorii: Arrondissement Rochechouart – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "503", "contents": "Helium as en keemisch elemänt ma sümbool He än atoomnumer 2. Dåt as en blailüüs, inert äädelgas. Huum snååket uk wälj foon heliumgas, wat as en pleonasmus sänj wårde koon, ouerdåt helium åltids en gas as, ütnümen wan dåt bäisti kölj as. SIMS späktrum foon da isotoope Heelium laser Helium wörd 1868 foon di frånsmoon Pierre Janssen än di Änglische Norman Lockyer ünoufhingi foonenouder fünen. Da biise studiirden dåt jåcht foon e san bai en sanferjunkling, wat önj dåtdeer iir wus. Deer såchen's ma en spektroskoop en emisjoonsliinje foon en bit dan ünbekånd elemänt. Eduard Frankland bestääsied da woornaaminge foon Janssen än hi wus di moon di forslouf, dåt elemänt eefter jü san (Helios) tu benååmen. Hi betoocht jü äädersilew -ium, ouerdåt hi deerma räägned, dåt dåt elemänt en metal weese schölj. Ås dåt elemant 1895 foon Sir William Ramsay üt Cleverit wünen wörd, deer wised ham, dåt dåt niinj metal wus, ouers di noome wörd ai önjpååsed. Da sweedische keemiker Nils Langlet än Per Theodor Cleve fjarden ünoufhingi foon Ramsay amtränt gliktidi dåtseelwie äksperimänt döör. Stoffdatenblatt Helium (verdichtet)"}
{"id": "5030", "contents": "Leewentsluup (aingelsch) Leewentsluup (tjüsch) Ferring Stiftung"}
{"id": "50302", "contents": "Oradour-sur-Glane Oradour-sur-Glane as en gemeen uun Frankrik uun't regiuun Nouvelle-Aquitaine naibi Limoges. Diar wene son 2.500 minsken. Det ual Oradour as a 10. Jüüne 1944 faan a SS tuupskööden wurden, an bal aal a iinwenern, muar üs 600 minsken, san diarbi stürwen. Det wiar ian faan a slimst ferbreegen jin siwilisten uun a Ööder Weltkriich. Diarefter as det saarep üüb en ööder steed weder nei apbaud wurden, an det ual saarep blaft üs seenksteed stunen. Commonskategorii: Oradour-sur-Glane – Saamlang faan bilen of filmer Lidice"}
{"id": "50308", "contents": "A Irpelbuum of Ensianstrük as en plaantenslach uun det skööl Lycianthes. Hat hiart tu't famile faan a Naachtskaadplaanten (Solanaceae), huar uk a Irpler tu hiar. Det plaant komt eegentelk faan Süüdameerikoo, woort uun Euroopa oober uk üs potbluum häälen. Hat mut nään froost fu. Bloos. Frücht. Det potbluum skal uun a wonter iin. Commonskategorii: Irpelbuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Irpelbuum"}
{"id": "5031", "contents": "Bāsel Baasel (Baasel sjiisk: [ˈbɐːsə̆l], huuchsjiisk: [ˈbɑːzəl], fransöösk Bâle, itajeensk Basilea, rumantsch Basilea?/i) as en gratstääd an en gemeen uun a Sweits, an hoodstääd faan di Kantoon Basel-Stadt. Mä gud 170.000 iinwenern as Baasel at traadgratst stääd uun a Sweits. Stääddialen (Kwartiiren) faan Baasel: Commonskategorii: Basel – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Basel (sjiisk)"}
{"id": "50312", "contents": "A Tanheeger (Nucifraga caryocatactes) as en slach faan Sjongfögler (Passeriformes) uun det famile faan a Raawenfögler (Corvidae). Hi lewet uun't nuurdelk Euraasien, an brükt siad faan näädelbuumer üs fuder. nuurdelk skööl: N. c. caryocatactes – N. c. japonica – N. c. macrorhynchos – N. c. rothschildi süüdelk skööl: N. c. hemispila – N. c. interdicta – N. c. macella – N. c. owstoni Tu det skööl Nucifraga (\"Nödknakern\") hiar man trii slacher: Tanheeger (Nucifraga caryocatactes) Sjüürenheeger (Nucifraga columbiana) Himalaya Heeger (Nucifraga multipunctata) Commonskategorii: Tanheeger – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tanheeger"}
{"id": "50316", "contents": "Skara Brae as en stiantidjelk siidlang üüb a Orkneys. Hat kaam efter en fürchterliken sturem uun't juar 1850 weder tu sen, üs det dün trinjam ufbruch. Skara Brae wiar wel sowat faan 3.100 bit 2.500 f.Kr. bewenet, an as do apjiwen wurden, oober näämen witj, huaram. Tu jü tidj wiar't diar muude, stianbaaler tu maagin. Det wiar ferlicht iarentiaken för huuchsteld persuunen, oober det witj'am uk ei so rocht. Commonskategorii: Skara Brae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skara Brae 59.048611111111-3.3430555555556Koordinaaten: 59° 2′ 55″ N, 3° 20′ 35″ W"}
{"id": "50318", "contents": "Rēzekne (iir aw Tjüsch: Rositten) as jü soowenstgrutst stää önj Letlönj. Et läit önjt ååsten foont lönj. Deer booge 27.314 manschne (2021). Bile foon Rēzekne Latvia: Cities, Regions and Towns, citypopulation.de Commons: Rēzekne – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "50320", "contents": "Ogre (iir aw Tjüsch: Oger) as jü oochtstgrutst stää önj Letlönj. Et läit önj e mal foont lönj. Deer booge 23.022 manschne (2021). Bile foon Ogre Jü stää Jü schörke E boonhuf Latvia: Cities, Regions and Towns, citypopulation.de Commons: Ogre – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "50321", "contents": "Valmiera (iir aw Tjüsch: Wolmar) as jü nüügenstgrutst stää önj Letlönj. Et läit önj e nuurd foont lönj. Deer booge 23.046 manschne (2021). Bile foon Valmiera St. Simeon Schörke Üülj borj Boonhuf Latvia: Cities, Regions and Towns, citypopulation.de Commons: Valmiera – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "50323", "contents": "Jēkabpils (iir aw Tjüsch: Jakobstadt) as jü tiinstgrutst stää önj Letlönj. Et läit önj e sööd foont lönj. Deer booge 21.686 manschne (2021). Bile foon Jēkabpils Rädjhüs Üülj moolet bil Woopen Latvia: Cities, Regions and Towns, citypopulation.de Commons: Jēkabpils – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "50324", "contents": "Christian Jürgensen Thomsen Christian Jürgensen Thomsen (* 29. Deetsember 1788 uun Kopenhuuwen; † 21. Mei 1865 uk diar) wiar en däänsken histooriker. Hi hää det trii periooden süsteem grünjlaanj: At minskenhistoore wurd nü iindiald tu stiantidj, bronsetidj an iisentidj. Ulla Lund Hansen (Red.): Christian Jürgensen Thomsen. 1788 – 29. december – 1988. Det kongelige nordiske oldskriftselskab, Kopenhagen 1988, ISBN 87-87483-11-4 (Aarbøger for Nordisk Oldkyndighed og Historie. 1988). Jørn Street-Jensen: Christian Jürgensen Thomsen und Ludwig Lindenschmit. Eine Gelehrtenkorrespondenz aus der Frühzeit der Altertumskunde (1854–1864). Beiträge zur Forschungsgeschichte. Verlag des Römisch-germanischen Zentralmuseums, in Kommission bei Rudolf Habelt, Bonn/Mainz 1985, ISBN 3-88467-014-X (Römisch-Germanisches Zentralmuseum. Monographien 6)."}
{"id": "50327", "contents": "Collonge-Bellerive Collonge-Bellerive as en gemeen uun a Kantoon Genf (Sweits) bi a Genfer Sia. Tu det gemeen hiar a saarpen Collonge, Vésenaz, Saint-Maurice, Cherre, Bellerive, La Repentance an La Capite. Sark Gemeenhüs Skuul Commonskategorii: Collonge-Bellerive – Saamlang faan bilen of filmer Uwe Jens Lornsen"}
{"id": "50328", "contents": "Genfer Sia A Genfer Sia as di gratst sia faan Frankrik an uk faan a Sweits. Hi hiart dialwiis tu a Kantoon Genf, a Kantoon Waadt, a Kantoon Wallis, an tu't Département Haute-Savoie. Commonskategorii: Genfer Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "5033", "contents": "Di artiikel Swadesh-list jaft at noch ei. Luke man iarst ans heer: Morris Swadesh (sjiisk) Swadesh list nuurdfresk"}
{"id": "50334", "contents": "Zürich Sia A Zürich Sia (Sweitser sjiisk: Zürisee [ˈt͡syɾiˌz̥eː]) as en sia uun a Sweits süüduasten faan't stääd Zürich. Trinjam lei a Kantoon Zürich, Kantoon St. Gallen an Kantoon Schwyz. Commonskategorii: Zürich Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50338", "contents": "At (Afrikoons) Buumslaang (Dispholidus typus) of uk Green Buumslaang as en slach faan Slaanger (Serpentes) uun det famile faan a Natern (Colubridae), an di iansagst slach uun det skööl Dispholidus. Hat lewet uun't süüdelk Afrikoo an as giftag. Det as en betj üngewöönelk, auer a miast Natern ei giftag san. Commonskategorii: Buumslaanger – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Buumslaanger Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "50339", "contents": "Luzern Luzern ?/i as en stääd an en gemeen uun a Sweits, an hoodstääd faan a Kantoon Luzern. Luzern leit bi a Vierwaldstätter Sia, an as mä gud 80.000 iinwenern at sööwenstgratst stääd uun a Sweits. Wan dü't amlun märeegenst, san't son 223.000. Luzern as iindiald tu sääks stäädkreiser mä 27 stääddialen (kwartiiren): Commonskategorii: Luzern – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Luzern (sjiisk)"}
{"id": "50342", "contents": "Biel Biel (sjiisk Biel [biːl], Berner sjiisk: [ˈb̥iˑəu], of uk [ˈb̥iˑəɫ], fransöösk Bienne [bjɛn]) as en stääd an en gemeen uun a Sweits. Hat leit bi a Bieler Sia uun a Kantoon Bern. Biel as det gratst stääd, diar amtelk tauspriakag as, diaram het hat amtelk Biel/Bienne. Mä son 55.000 iinwenern as Biel at tjiinstgratst stääd uun a Sweits. Wan dü't amlun märeegenst, san't son 150.000. Stääddialen (Kwartiiren) faan Biel: Commonskategorii: Biel – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Biel (sjiisk)"}
{"id": "50352", "contents": "Bieler Sia A Bieler Sia as ään faan a trii grat Jura Sian uun't Trii-Sian-Lun. Hi as 39,8 km² grat, an leit tu en graten dial uun a Kantoon Bern, tu en letjen dial uun a Kantoon Neuenburg. Commonskategorii: Bieler Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50354", "contents": "Vierwaldstätter Sia A Vierwaldstätter Sia of Luzern Sia as en graten sia maden uun a Sweits. Trinjam lei a Kantoon Uri, Kantoon Schwyz, Kantoon Nidwalden, Kantoon Obwalden an Kantoon Luzern. Hi as 114 km² grat an 214 m jip. Commonskategorii: Vierwaldstätter Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50368", "contents": "At Hönangbei (Lonicera caerulea var. kamtschatica) as en wariant faan en plaantenslach uun det famile faan a Siigbleedplaanten (Caprifoliaceae). Hat hiart tu't skööl faan a Haagekäärsen (Lonicera). Hat komt eegentelk faan Kamtschatka an a Kuriilen uun a Nuurdwaastpasiifik, woort daalang oober uk uun Euroopa aptaanj, auer det plaant gud mä ünlik kliima turocht komt. Hör früchten smääk efter Bläbeien, so kaam det plaant uk tu hör nööm 'Hönangbei' of 'Sibiirisk Bläbei' . En öödern nööm as 'Haskap Bei' . Früchten Bosk Commonskategorii: Hönangbeien – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50370", "contents": "At Blä Haagekäärs (Lonicera caerulea) as en plaantenslach uun det skööl faan a Haagekäärsen (Lonicera). Hat hiart tu't famile faan a Siigbleedplaanten (Caprifoliaceae), an wääkst uun miatag bit keelag kliima üüb a nuurdelk eerdheleft. L. c. subsp. altaica – L. c. subsp. baltica – L. c. subsp. caerulea – L. c. subsp. edulis – L. c. subsp. kamtschatica (Hönangbei) – L. c. subsp. pallasii – L. c. subsp. stenantha – L. c. subsp. subarctica Commonskategorii: Blä Haagekäärsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Blä Haagekäärsen Blä Haagekäärs. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "50374", "contents": "At Europeada as en Futbaal-Euroopamäästerskap faan a spriakmanertaalen uun Euroopa. Hat woort faan a FUEN üüb a bian steld, leewen tu salew tidj üs det Euroopamäästerskap faan a UEFA, an leewen bi en ööder manertaal. 2008: Rätoromaanen, Graubünden (Sweits) 2012: Sorben, Lausitz (Sjiisklun) 2016: Sjiisken, Süüdtirool (Itaalien) 2020/22: Sloweenen, Kärnten (Uastenrik) 2024: \"Between the Seas\" Nuurdfresken, Däänsk manertaal, Sjiisk manertaal, Nuurdschleswig (Denemark), Süüdschleswig (Sjiisklun). Spelsteeden san Flensborag, Sønderborg, Tønder, Kruså, Aabenraa, Schleswig, Eckernförde, Tönang, Breetsteed, Risem-Lunham an Naibel. Europeada.eu Wääbsteed"}
{"id": "50379", "contents": "At FUEN (iar FUEV) as det Föderalistisk Union faan Europeesk Natsionaliteeten. Diar uun san muar üs 100 (spriak-)manertaalen faan 36 lunen uun Euroopa tuupslööden. At FUEN as 1949 uun Versailles (Frankrik) grünjlaanj wurden. Hat sjocht ham salew üs efterfulger faan a Europeesk Natsionaliteetenkongres (1925-1938). At FUEN as bedialagt bi a Euroopariad an a UN. Hör büroo hää at FUEN uun Flensborag (Sjiisklun). Spriak, kultuur an histoore faan manertaalen skel pleeget an erhäälen wurd. Manertaalen an muartaalen uun en stoot skel uun frees tuuplewe. A grensen tesken stooten skel aachtet wurd. At Europeesk Charta för a Regiunaal- an Manertaalspriaken skal faan aal a lunen uun Euroopa gudkäänd wurd. Arke juar jaft'at en kongres mä aal a manertaalen. Tu aktuel fraagen woort beslööden an bekäänd den. At tidjskraft Europa Ethnica woort ütjden Tu salew tidj faan't UEFA Futbaal Euroopamäästerskap jaft'at at Europeada. För a jong lidj jaft'at en jöögesiinrachtang JEN (iar JEV), det as at Jööges faan a Europeesk Natsionaliteeten. At JEN wal a Europeesk manertaalen onerenööder bekäänd maage, an maaget arke juar en grat rais. Uun't JEN san 42 jöögesiinrachtangen faan 19 lunen tuupslööden. Faan Nuurdfresklun san tau ferianer lasmoot faan't FUEN: Fresk Riad (för Nuurdfresklun) Friisk Foriining Charles Plisnier (1949–1952)"}
{"id": "50381", "contents": "Versailles Versailles [vɛʀˈsɑːj] as en stääd uun Frankrik naibi Pariis uun't Regiuun Île-de-France. Diar wene gud 80.000 minsken. Hat as weltwidj bekäänd för't Sloot Versailles, diar för Könang Ludwig XIV. uun't 17. juarhunert baud wurden as. Woopen Stäädploon faan 1746 Sark Saint Louis Notre-Dame Saint-Louis Chantiers Montreuil Porchefontaine Clagny-Glatigny Bernard de Jussieu Satory Commonskategorii: Versailles – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Versailles (sjiisk)"}
{"id": "50382", "contents": "At UEFA as det Union of European Football Associations, di Euroopa widj futbaal ferbant. Hi as ään faan sääks kontinentaal ferbanter, diar tuup at FIFA ütjmaage. At wichtagst onernemen as at Futbaal Euroopamäästerskap (för maaner), diar aal a sjauer juar trochfeerd woort, tuleetst 2024. A best natsionaal maanskapen mut do bi't FIFA Futbaal Weltmäästerskap mämaage, diar uk aal a sjauer juar trochfeerd woort, tuleetst 2022, naist tooch 2026. Det Euroopa- an Weltmäästerskap för a wüfen as leewen ian juar leeder. Ööder Euroopa widj futbaal wäädstridjer faan ferianer san: UEFA Champions League UEFA Europa League UEFA Europa Conference League UEFA Super Cup UEFA Women’s Champions League UEFA Youth League UEFA Futsal Champions League Commonskategorii: UEFA – Saamlang faan bilen of filmer Europeada"}
{"id": "50384", "contents": "At Gulbluum (Glebionis coronaria) as en plaantenslach uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Diar jaft'at tau warianten faan, diar uk madenööder föörkem: Glebionis coronaria var. coronaria , güül bloosen Glebionis coronaria var. discolor , güül-witj bloosen Commonskategorii: Gulbluumen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gulbluumen"}
{"id": "50386", "contents": "A Asteeken (faan Nahuatl: aztecatl, aanj nööm: Mexica) wiar en kultuur uun Madelameerikoo faan't 14. bit iin uun't 16. juarhunert. Det wiar en hialer rä fulken, diar auer en gemiansoom spriak, at Nahuatl ferbünjen wiar. Uun a juaren 1519 bit 1521 haa's oober hör määcht jin a spoonsk iinwaanrern oner Hernán Cortés ferleesen. A Asteeken käänd taalen an en kalender, oober hör skraft wiar en bilenskraft. Huitzilopochtli, God faan san an kriich Asteeken kalender Sümboolen faan a trii Asteeken stääden Tenochtitlan, Texcoco an Tlacopan Feederhud, ferlicht faan Könang Moctezuma II. Commonskategorii: Asteeken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50388", "contents": "A Uto-Asteekisk spriaken san en spriakenfamile uun Nuurdameerikoo mä son 1,8 miljoon spreegern. A miast spreegern snaake Nahuatl. Hopi uun Arizona Numic spriaken madelst skööl Shoshone Comanche Timbisha (of Panamint) süüdelk skööl Ute süüdelk Paiute Kawaiisu waastelk skööl Mono nuurdelk Paiute Takic spriaken Cupan Cahuilla-Cupeno Cahuilla Cupeno Luiseño Serran † Tubatulabal Pima (Pimic) of Tepiman spriaken O'odham (Pima, Papago) Pima Bajo Tepehuan Tepecano † Taracahitic Tarahumara skööl Guarijío Tarahumara Tubar † Sonoran Opata (Ópata, Eudeve, Heve) † Cáhita Mayo Yaqui Nahuatl spriaken Pochuteco (Pochutla) † Asteekisk Nahuatl Madel Nahuatl Klasisk Nahuatl Bütjer Nahuatl Waast Nahuatl Waastküst Nahuatl Durango/Nayarit Nahuatl Uast Nahuatl Isthmus-Mecayapan-Nahuatl Nawat (Pipil) Huasteca-Nahuatl Corachol (Coran) Huichol Cora Commonskategorii: Uto-Asteekisk spriaken – Saamlang faan bilen of filmer Ernst Kausen: Die Sprachfamilien der Welt. Dial 2: Afrika – Indopazifik – Australien – Amerika. Buske, Hamborag 2014, ISBN 978-3-87548-656-8, S. 858–862, 892–903. Asteeken"}
{"id": "50393", "contents": "A Ialwirem (Hermodice carunculata) as en slach faan wirmer uun det klas faan a Polychaeta. Hi het so, auer det böös braant, wan dü diar üüb träätst. Sin basen breeg do uf, an jo maage föl piin üüb a hidj. A Ialwirem lewet trinjam Antiigua, uun't Madlunsia, an föör Waastafrikoo an üüb a Kanaaren. Hi woort bit 30 cm lung. Commonskategorii: Ialwirem – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ialwirem"}
{"id": "50397", "contents": "Peter Simon Pallas Peter (Petrus) Simon Pallas (rüsk Пётр Си́мон Палла́с, Pjótr Símon Pallás – * 22. September 1741 uun Berlin; † 8. September 1811 uk diar) wiar en sjiisken natüürwedenskapsmaan, geograaf an forsker. Hi wiar uun siinsten faan't Rüsk Akademii faan a Wedenskapen oner Zar Katharina II.. Hi raiset föl troch Sibiirien an det süüdelk Rüsk Rik. Sin amtelk ufkörtang as Pall.. Bestemet diarten faan P. S. Pallas üüb't Nuurdfresk Wikipedia Commonskategorii: Peter Simon Pallas – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Peter Simon Pallas"}
{"id": "504", "contents": "Helsinki (sweedisch: Helsingfors) as jü hoodstää foon Finlönj. Deer booge 648.042 mansche (2018). Et as uk e hoodstää foon dåt Uusimaa Lönjschap. E stää heet 8 grutdistrikte: Ååsten (Itäinen suurpiiri / Östra stordistriktet) Mal (Keskinen suurpiiri / Mellersta stordistriktet) Nordååsten (Koillinen suurpiiri / Nordöstra stordistriktet) Norden (Pohjoinen suurpiiri / Norra stordistriktet) Östersund (Östersundomin suurpiiri / Östersundoms stordistrikt) Söödååsten (Kaakkoinen suurpiiri / Sydöstra stordistriktet) Sööden (Eteläinen suurpiiri / Södra stordistriktet) Weesten (Läntinen suurpiiri / Västra stordistriktet) Finland: Major Cities and Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "50400", "contents": "Simferopol (ukrainisk Сімферополь, rüsk Симферополь, krimtataarisk Aqmescit) as at hoodstääd faan't Autonoom Republiik Krim uun a Ukraine, an madeelponkt faan a Rajon Simferopol. 2014 as a Krim faan Ruslun besaat wurden Commonskategorii: Simferopol – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Simferopol (sjiisk)"}
{"id": "50402", "contents": "A Rajon Simferopol (ukrainisk: Сімферопольський район/Simferopolskyj rajon; rüsk: Симферопольский район/Simferopolski rajon, krimtataarisk: Aqmescit rayonı) as en rajon (sowat üs en lunkreis) uun't Autonoom Republiik Krim. Diar wene son 150.000 minsken üüb 1.753 km². Diar tu hiar 3 stääden, 103 saarpen, an 3 siidlangen. At ferwaltang sat uun Simferopol, det stääd hiart salew oober ei mä tu a rajon. Commonskategorii: Rajon Simferopol – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50404", "contents": "Jean-Baptiste de Lamarck Jean-Baptiste Pierre Antoine de Monet, Chevalier de Lamarck (* 1. August 1744 uun Bazentin-le-Petit (Département Somme); † 18. Deetsember 1829 uun Pariis) wiar en fransöösken botaaniker an zooloog. Jean-Baptiste de Lamarck, miast bluas Lamarck näämd, hää ham fööraal mä wäärlisluas diarten befaadet, an di ütjdruk biologii skeeben. Hi hää a diarten tu klasen iindiald, an so du wi det daalang noch. Sin amtelk ufkörtang as Lam.. Diarten üüb't Nuurdfresk Wikipedia, diar faan Lamarck bestemet wurden san Commonskategorii: Jean-Baptiste Lamarck – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Jean-Baptiste Lamarck"}
{"id": "50407", "contents": "Bazentin Bazentin (picardisk: Bazintin) as en letj gemeen uun Nuurdfrankrik uun't Département Somme (Regiuun Hauts-de-France). Diar wene son 80 minsken. Faan Bazentin stamt di bioloog Jean-Baptiste de Lamarck, diaram haa's diar uk en stunbil för ham apracht. Commonskategorii: Bazentin – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "5041", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för St. Vincent an Grenadiinen wiset di code för 6 ferwaltangsregiuunen (Parishes). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för St. Vincent an Grenadiinen VC), di ööder as di code för en Parish. Di code as tuleetst di 17. April 2007 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenstabel faan a luncodes. ISO 3166-1, Luncodes uun domainnöömer."}
{"id": "50412", "contents": "Ernst Haeckel Ernst Heinrich Philipp August Haeckel (* 16. Febrewoore 1834 uun Potsdam; † 9. August 1919 uun Jena) wiar en sjiisken medesiiner, zooloog, filosoof an huuchskuulmääster uun Jena, di ham fööraal mä a werken faan Charles Darwin befaadet hää. Tiaknang faan Ernst Haeckel Diarten üüb't Nordfriisk Wikipedia, diar faan Haeckel bestemet wurden san Commonskategorii: Ernst Haeckel – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ernst Haeckel"}
{"id": "50413", "contents": "A Kapitäne Christiansen wiar en pasajiirdamper faan a W.D.R. uun A Wik. San nööm iaret a bredern an kopteins Friedrich Christiansen (1879-1972) an Carl Christiansen (1884-1969). Det skap wurd miast bluas a \"Kapitäne\" näämd. Uun a somer 1944 as det skap faan ingels fliigern uun brant skööden wurden, an elwen minsken kaam diarbi am. 1958 as det skap am 6,80m linger maaget wurden üüb a Hüsemer Skapswerew, an 1964 füng't en nei maskiin. 1971 wurd det skap ferkääft an foor sant 1975 üs Orion I för a Germania Reederei GmbH, Laboe. Uun a 1990er juaren as det skap uun Arnis ufwrakt wurden. Efter Friedrich Christiansen as en struat uun A Wik näämd wurden. Man hi wiar uk en kriichsferbreeger, an diaram het det struat sant 1980 weder Große Straße. W.D.R.: Schiffsdatenbank Karin de la Roi-Frey: Von der wechselhaften Geschichte ... (shz.de 2020-09-30) Eberhard von Mantey, Friedrich Christiansen und Carl Christiansen: Die Kapitäne Christiansen. Nach Logbüchern erzählt, 1933. Harboe Kardel: Der Stolz der friesischen Front. Die Brüder Christiansen. Uun: Schleswig-Holsteiner im Weltkrieg. Wachholtz, Neumünster 1933, S. 106–111. archive.org Heinz Lorenzen: Versöhnung nach 60 Jahren, uun: Nordfriesland 148/Dezember 2004, S. 9–10. Thomas Steensen: Nordfriesland. Menschen von A–Z. Husum Druck- und Verlagsgesellschaft, Hüsem"}
{"id": "50417", "contents": "Laboe [laˈbøː] as en gemeen uun a Kreis Plöön uun Schleswig-Holstian. Laboe as en bat an bekäänd för't Mariine Iarenmool. Mariine Iarenmool U-buat U 995 Strun faan Laboe Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Laboe – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Laboe (sjiisk)"}
{"id": "50418", "contents": "Arnis (däänsk: Arnæs) as mä knaap 300 iinwenern üüb 0,45 km² at letjst stääd uun Sjiisklun. Hat leit bi a Schlei an hiart tu a Kreis Schleswig-Flensborag. 1667 wiar Arnis noch en eilun, an as doomools faan 65 familin besiidelt wurden. Tidjwiis lai diar 88 hanelskeb, an Arnis hed uun't 19. juarhunert muar üs 1.000 iinwenern. Daalang as Arnis en bat. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Commonskategorii: Arnis – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Arnis (sjiisk)"}
{"id": "50419", "contents": "A Paradiisbuum, Manzanillabuum of Strunaapelbuum (Hippomane mancinella) as en böös giftagen slach faan plaanten uun det famile faan a Euphorbiaceae. Hi wääkst uun Florida, üüb a Bahaamas, uun a Kariibik an Madelameerikoo. Manzanilla ment üüb spoonsk letj aapel, an so sä sin früchten uk ütj. Manzanilla de la muerte (letj aapel faan a duas) as di spoonsk nööm för di buum. Hi wääkst loongs a küsten bi strun, auer hi uk saaltweeder ferdreeg koon. Di buum as so giftag, dat dü diar ei ans bi rin sküle könst, saner dat dü tu skaas komst. A Kariiben haa di buumsaft üs piilgift brükt, an hör fiinden bi a buumer fäästbünjen. Efter ään dai wiar jo duad. Frücht Sünjen hidj efter't uunfaadin faan en twiig Faan det skööl Hippomane jaft'at man trii slacher: Hippomane horrida, Dominikaans Republiik Hippomane mancinella Hippomane spinosa, Haiti Commonskategorii: Paradiisbuum – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Paradiisbuum Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "50424", "contents": "A Anolis san det iansagst skööl faan Krepdiarten (Reptilia) uun det famile faan a Anolidae. Diar hiar ~ 444 slacher tu. A Anolis lewe fööraal uun a Kariibik an diar trinjam. A miast slacher lewe uun of üüb: Kuuba 64 slacher Hispaniola (Dom. Rep. an Haiti) 54 Puerto Riko 13 Meksiko 58 Guatemaala 21 Honduuras 38 Costa Rika 39 Kolumbien 75 Weenesuela 24 Anolis marmoratus (\"Harry\") Commonskategorii: Anolis – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Anolis"}
{"id": "50425", "contents": "Anolis marmoratus as en slach faan Krepdiarten (Reptilia) uun det skööl Anolis. Hat het uk Guadeloupe Anolis, auer hat üüb Guadeloupe an hög letjer eilunen trinjam föörkomt. Ööder nöömer san: Anolis alliaceus Cope, 1864 Anolis speciosus Garman, 1888 Ctenonotus marmoratus — Schwartz & Henderson, 1988 Di slach as bekäänd wurden auer det figüür 'Harry' uun det krimi komeede 'Death in Paradise' . A. m. marmoratus Duméril & Bibron, 1837 A. m. alliaceus Cope, 1864 A. m. caryae Lazell, 1964 A. m. girafus Lazell, 1964 A. m. inornatus Lazell, 1964 A. m. setosus Lazell, 1964 A. m. speciosus Garman, 1887 Commonskategorii: Anolis marmoratus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Anolis marmoratus Harry the Lizard (anoleannals.org)"}
{"id": "50427", "contents": "Arrondissement Basse-Terre At Arrondissement Basse-Terre as ään faan tau distrikten uun't waasten faan det fransöösk Département Guadeloupe uun a Kariibik. Hoodstääd as Basse-Terre. Hat amfaadet det eilun Basse-Terre an a Halag Eilunen Les Saintes: Terre-des-Bas an Terre-des-Haut. Tu di distrikt hiar 18 gemeenen mä gud 180.000 iinwenern. Baie-Mahault Baillif Basse-Terre Bouillante Capesterre-Belle-Eau Deshaies Gourbeyre Goyave Lamentin Petit-Bourg Pointe-Noire Saint-Claude Sainte-Rose Terre-de-Bas Terre-de-Haut Trois-Rivières Vieux-Fort Vieux-Habitants"}
{"id": "50428", "contents": "Arrondissement Pointe-à-Pitre At Arrondissement Pointe-à-Pitre as ään faan tau distrikten uun't uasten faan det fransöösk Département Guadeloupe uun a Kariibik. Hoodstääd as Pointe-à-Pitre. Hat amfaadet det eilun Grande-Terre, an a eilunen Marie-Galante an La Désirade. Tu di distrikt hiar 14 gemeenen mä knaap 200.000 iinwenern. Les Abymes Anse-Bertrand Capesterre-de-Marie-Galante La Désirade Le Gosier Grand-Bourg Morne-à-l'Eau Le Moule Petit-Canal Pointe-à-Pitre Port-Louis Sainte-Anne Saint-François Saint-Louis"}
{"id": "50431", "contents": "At Loorbeikäärs (Prunus laurocerasus) of uk: Käärsloorbei as en plaantenslach uun det skööl faan a Stianfrüchtbuumer (Prunus). Hat woort hal uunplaantet üs natüürelk tuun, auer hat at hialer juar green blaft, an ianfach tu pleegin as. Man sin käärsen san giftag, an det plaant ferwilagt uk hal. Diaram skal hat daalang ei muar plaantet wurd. Di nööm Käärsloorbei es eegentelk goorei rocht, auer det plaant jo ei tu a Loorbeien hiart, man det hiart ham ferlicht neter uun üs di akeroot nööm Loorbeikäärs. Bloos Früchten Commonskategorii: Loorbeikäärs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Loorbeikäärs Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "50432", "contents": "Pointe-à-Pitre (Guadeloupe-Kreool: Lapwent) as en grat stääd an en gemeen uun Guadeloupe. Hat leit üüb det eilun Grande-Terre, an diar wene son 100.000 minsken. Pointe-à-Pitre hää en internatsionaalen fluuchplaats, hi woort uk faan Pariis uunflaanj. Commonskategorii: Pointe-à-Pitre – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Pointe-à-Pitre (sjiisk)"}
{"id": "50433", "contents": "Pelée Berag A Pelée Berag of Mont Pelé [mɔ̃ pə'le], fransöösk miast Montagne Pelée [mɔ̃'taɲ pə'le], det ment kaal berag, as en 1397 meeter huugen wulkaan üüb det kariibisk eilun Martinique, diar tu Frankrik hiart. Hi as a huuchst berag faan't eilun. 1902 as hi ütjbreegen, an hää det hialer stääd St. Pierre fersködet. Diarbi san 30.000 bit 40.000 minsken amkimen. Commonskategorii: Pelée Berag – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50434", "contents": "Saint-Pierre Saint-Pierre [ˌsɛ̃ˈpjɛʀ] as en huuwenstääd üüb det eilun Martinique uun a Kariibik, diar tu Frankrik hiart. Hat leit nuurden faan't hoodstääd Fort-de-France. Saint-Pierre wiar auer loong juaren hoodstääd, man as uun't juar 1902 hialandaal faan a wulkaan Pelée fersködet wurden. Diarbi san 30.000 bit 40.000 minsken amkimen. Daalang wene diar son 4.000 lidj. Woopen Laag üüb Martinique Commonskategorii: Saint-Pierre (Martinique) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Saint-Pierre (sjiisk)"}
{"id": "50435", "contents": "Wat menst dü? Saint-Pierre (Martinique), stääd Saint-Pierre (Réunion), stääd Arrondissement Saint-Pierre (Martinique) Arrondissement Saint-Pierre (Réunion) Saint-Pierre an Miquelon, teritoorium Piaderfask of Hiarangskönang (Zeus faber), fransöösk: Saint-Pierre"}
{"id": "50447", "contents": "A Reseedaplaanten (Resedaceae) san en plaantenfamile uun det order faan a Krüsbloosoortagen (Brassicales). Borthwickia – Caylusea – Forchhammeria – Ochradenus – Ochradiscus – Oligomeris – Randonia – Reseda – Sesamoides – Stixis – Tirania Commonskategorii: Reseedaplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Reseedaplaanten"}
{"id": "5045", "contents": "St. Vincent an a Grenadiinen san en stoot uun a Kariibik an hiar tu a Kariibisk Eilunen. St. Vincent an a Grenadiinen san iindiald tu sääks parishes (sarkspalen): Charlotte, 38.000 iinwenern (uun't juar 2000) Grenadines, 9.200 Saint Andrew, 6.700 Saint David, 6.700 Saint George, 51.400 Saint Patrick, 5.800 Auswärtiges Amt International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Index ISO 3166-2:VC Commonskategorii: St. Vincent an a Grenadiinen – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: St. Vincent an a Grenadiinen – Geograafisk an histoorisk koorden 13.25-61.2Koordinaaten: 13° 15′ N, 61° 12′ W"}
{"id": "50451", "contents": "A Reseeda san en plaantenskööl uun det famile faan a Reseedaplaanten (Resedaceae). Uun Euroopa kem nian ööder sköölen föör. Reseda luteola as tu farwin brükt wurden. Diarfaan komt di ütjdruk Reseeda green (RAL klöör: 6011). R. lutea an R. luteola R. phyteuma Staach uun Reseeda green R. alba – R. armena – R. aucheri – R. balansae – R. crystallina – R. germanicopolitana – R. globulosa – R. jacquinii – R. lutea – R. luteola – R. malatyana – R. microcarpa – R. minoica – R. odorata – R. orientalis – R. paui – R. phyteuma – R. saadae – R. scoparia – R. tomentosa Commonskategorii: Reseeda – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Reseeda"}
{"id": "50455", "contents": "At Futbaal Euroopa Määsterskap 2024 faan a maaner wiar faan a 14. Jüüne bit tu a 14. Jüüle 2024 uun Sjiisklun. Di futbaal wäädstridj as faan't UEFA ütjracht wurden. Wonen hää det maanskap faan Spoonien. A best 16 maanskapen spelet am't finaale: V efter ferlingerang E efter elwen-meeter-sjiten Commonskategorii: Futbaal EM 2024 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50459", "contents": "Pamplona Pamplona (baskisk: Iruñea of Iruña) as det hoodstääd faan't Autonoom Regiuun Navarra uun Spoonien. Pamplona leit 449 msnm huuch, an diar wene gud 200.000 minsken. A huuchst berag uun a naite as a Peña Izaga mä en hööchde faan 1.353 meetern, hi hiart tu a Pyreneen. Woopen Katedraal Riadhüs Det stääd as bekäänd för det 'Hole Jacht' (Fiestas de San Fermín): Frankrik Bayonne (1960) Jaapan Yamaguchi (1980) Sjiisklun Paderborn (1992) Kolumbien Pamplona (2001) Commonskategorii: Pamplona – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Pamplona (sjiisk)"}
{"id": "50460", "contents": "Logroño Logroño (ütjspreegen: Logronjo) as det hoodstääd faan't Autonoom Gemianskap La Rioja uun Spoonien. Diar wene son 150.000 minsken. Hat leit widj ap uun't nuurden, sowat hualew wai tesken Bilbao an Saragossa bi a struum Ebro. Woopen Puente de Piedra Lokool mä \"Pintxos\" Commonskategorii: Logroño – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Logroño (sjiisk)"}
{"id": "50462", "contents": "Toledo Toledo (spoonsk [toˈleðo]) as at hoodstääd faan't Autonoom Regiuun Kastilien-La Mancha uun Spoonien naibi Madrid an bi a struum Tajo. Diar wene gud 85.000 minsken. Woopen Katedraal Puente de San Martín At kliima as kontinentaal mä drüg an hiat somern: Aachen (Sjiisklun Sjiisklun) Agen (Frankrik Frankrik) Corpus Christi (Ferianagt Stooten Ferianagt Stooten) Havanna (Kuuba Kuuba) Nara (Jaapan Jaapan) Toledo (Ohio) (Ferianagt Stooten Ferianagt Stooten) Weliko Tarnowo (Bulgaarien Bulgaarien) Commonskategorii: Toledo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Toledo (sjiisk)"}
{"id": "50465", "contents": "Ebro A Ebro (katalaansk Ebre, faan lat. Iberus, baskisk ibar, det ment 'dääl') as en graten struum uun't nuurduasten faan Spoonien. Efter a Tajo as hi di ööderlingst struum üüb't Ibeerisk Hualeweilun mä en lengde faan 910 km. Hi ferlääpt troch a gratstääden Logroño an Saragossa ütj uun en grat delta efter't Madlunsia tu. Commonskategorii: Ebro – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50466", "contents": "Santander Santander (spoonsk: [santan'deɾ]) as at hoodstääd faan det Autonoom Gemianskap Kantaabrien uun Spoonien. Hat leit widj uun't nuurden faan't Ibeerisk Hualeweilun bi a Biskaya, an hää en graten huuwen. Diar wene gud 170.000 minsken. Woopen Katedraal Cabo Mayor Commonskategorii: Santander – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50467", "contents": "Santiago de Compostela Santiago de Compostela (galitsisk: [sanˈtjaɣʊ ðe komposˈtɛlɐ]) as at hoodstääd faan't Autonoom Gemianskap Galitsien uun Spoonien. Diar wene knaap 100.000 minsken. Santiago as det aanj faan a Jakobswai. Woopen Katedraal Itaalien Assisi, Itaalien Argentiinien Buenos Aires, Argentiinien Spoonien Cáceres, Spoonien Portugal Coimbra, Portugal Frankrik Le Puy-en-Velay, Frankrik Iraan Maschhad, Iraan Itaalien Pisa, Itaalien Iraan Qom, Iraan Sjiina Qufu, Sjiina Kuuba Santiago de Cuba, Kuuba Dominikaans Republiik Santiago de los Caballeros, Dominikaans Republiik Meksiko Santiago de Querétaro, Meksiko Portugal Santiago do Cacém, Portugal Brasiilien São Paulo, Brasiilien Commonskategorii: Santiago de Compostela – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Santiago de Compostela (sjiisk)"}
{"id": "50477", "contents": "Mérida (Spoonien) Mérida [ˈmeɾiða] as at hoodstääd faan't Autonoom Gemianskap Ekstremaduura uun Spoonien. Diar wene knaap 60.000 minsken. Woopen Puente Romano Röömsk Teooter Commonskategorii: Mérida – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Mérida (sjiisk)"}
{"id": "50481", "contents": "Vitoria-Gasteiz Vitoria-Gasteiz [biˈtoɾja gasˈteis] (spoonsk Vitoria [biˈtoɾja]; baskisk Gasteiz) as at hoodstääd faan't Autonoom Gemianskap Baskenlun uun Spoonien. Diar wene gud 250.000 minsken. Woopen Riadhüs an Plaza España Georgien Georgien: Kutaissi Frankrik Frankrik: Angoulême Brasiilien Brasiilien: Vitória, Bundesstoot Espírito Santo Ferianagt Stooten Ferianagt Stooten: Victoria, Teksas Ferianagt Stooten Ferianagt Stooten: Anaheim, Kalifornien Ekwatoriaal-Guinea Ekwatoriaal-Guinea: Cogo Commonskategorii: Vitoria-Gasteiz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50483", "contents": "Wat menst dü? Palma de Mallorca, Balearen La Palma, Kanaaren Las Palmas de Gran Canaria, Kanaaren Of menst dü ferlicht? Pualmer (Palmae)"}
{"id": "50484", "contents": "Palma de Mallorca Palma de Mallorca, of ianfach: Palma as at hoodstääd faan't eilun Mallorca an faan't Autonoom Gemianskap faan a Balearisk Eilunen uun Spoonien. Diar wene gud 400.000 minsken. Woopen Katedraal Platja de Palma Commonskategorii: Palma de Mallorca – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Palma de Mallorca (sjiisk)"}
{"id": "50485", "contents": "Alicante Alicante (spoonsk) of Alacant (valenciaans) as en huuwenstääd bi't Madlunsia uun't Autonoom Gemianskap Valencia uun Spoonien. Alicante as hoodstääd faan't Prowins Alicante. Diar wene son 350.000 minsken. Jo lewe faan fräämenferkiar, win, oliiwen an oobst. Woopen Explanada de España Commonskategorii: Alicante – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Alicante (sjiisk)"}
{"id": "5049", "contents": "ISO 3166-2:TT At list faan ISO 3166-2-Codes för Trinidad an Tobago wiset di code för elwen regiuunen, trii boroughs an tau stääden. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Trinidad an Tobago TT), di ööder as di code för a regiuunen, boroughs an stääden. Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Luncodes ISO 3166-1, Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "50491", "contents": "Prowins Albacete At Prowins Albacete [alβaˈθete] as en spoonsk prowins uun det Autonoom Gemianskap Kastilien-La Mancha. Hör hoodstääd as Albacete. Uun det prowins lewe knaap 400.000 minsken. Woopen Comarcas uun't Prowins Albacete: Commonskategorii: Prowins Albacete – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Albacete (sjiisk)"}
{"id": "50495", "contents": "Prowins Alicante At Prowins Alicante (valenciaans an katalaans Alacant) as en prowins uun't Autonoom Gemianskap Valencia uun Spoonien. Diar wene knaap 1,9 miljoon minsken. Hoodstääd as Alicante. Woopen Comarcas uun't Prowins Alicante: Commonskategorii: Prowins Alicante – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Alicante (sjiisk)"}
{"id": "50499", "contents": "Prowins Ávila At Prowins Ávila as en prowins uun't Autonoom Gemianskap Kastilien-León uun Spoonien. Diar wene gud 150.000 minsken. Hoodstääd as Ávila. Woopen Commonskategorii: Prowins Ávila – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Ávila (sjiisk)"}
{"id": "505", "contents": "Hermann Möller (* 13. Januaar 1850 önj Hjerpsted bai Tuner önj Nordslaswik, Dånmark; † 5. Oktoober 1923 önj Kopenhuuwen) wus en dånschen histoorischen linguist. Ål 1851 wörd Hermann san taatje preester aw dåt nordfrasch ailönj Sal än sü liird hi uk dåt salring frasch. Dan foon 1861 bit 1864 boogeden ja aw e håli Uulönj än hiird hi nuch wi ouder frasch. Sü wörd hi ål jung spräkefergliker. Eefter sin uniwersitäätsstuudium begand hi 1872 ma en nordfrasch spräkeliir, weerfor hi uk dåt üüljfrasch än dåt üüljänglisch studiire moost. Deerbai fün hi üt, dåt dåt nordfrasch eentlik aw tou spräke tubääggungt: 1. dåt frasch foon e fååstewål, da hålie än dåt üülj Nordströnj, dåt früne as tu dåt Ååst- än Weestfrasche, än 2. jü spräke foon da ailönje Sal, Fäär, Oomrem än Hålilönj, jü foole näre frün as tu dåt angelsaksisch än dåt änglisch. Sin doktoorwjarde füng hi 1875 önj Leipzig ouer en unersäking önj e palatoolra, weer hi uk da ferschääle bespräk twasche änglisch än frasch aw jü iinj sid än läich- än huuchtjüsch aw e ouder sid. Uk eeftert bliiw hi aw e sid bai sin oudere unersäkinge ma dåt frasch tugungs. Sü räisede hi 1881 eefter Neuwangerooge bai"}
{"id": "50506", "contents": "Prowins Badajoz At Prowins Badajoz as ian faan tau prowinsen uun't Autonoom Gemianskap Ekstremaduura uun Spoonien. Diar wene son 670.000 minsken. Hoodstääd as Badajoz. Woopen Commonskategorii: Prowins Badajoz – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Badajoz (sjiisk)"}
{"id": "50513", "contents": "Prowins Cáceres At Prowins Cáceres (ekstremaduurisk: Caçris; Fala Cáciris) as ian faan tau prowinsen uun't Autonoom Gemianskap Ekstremaduura uun Spoonien. Diar wene knaap 400.000 minsken. Hoodstääd as Cáceres. Woopen Commonskategorii: Prowins Cáceres – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Cáceres (sjiisk)"}
{"id": "50516", "contents": "Prowins Burgos At Prowins Burgos as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Kastilien-León. Diar wene gud 350.000 minsken. Hoodstääd as Burgos. Woopen Commonskategorii: Prowins Burgos – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Burgos (sjiisk)"}
{"id": "50519", "contents": "Prowins Castellón At Prowins Castellón (valenciaans:Castelló) as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Valencia. Diar wene knaap 600.000 minsken. Hoodstääd as Castelló de la Plana. Woopen Commonskategorii: Prowins Castellón – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Castellón (sjiisk)"}
{"id": "5052", "contents": "Trinidad an Tobaago (ingelsk: [ˈtɹɪnɪdæd ən təˈbeɪgoʊ]) san eilunen faan a Letj Antilen an en stoot uun a Kariibik, uun't nuurduasten faan Weenesuela. Trinidad an Tobaago san det gratst lun faan a Letj Antilen. At lun hää tau stääden, trii borger, njügen regiuunen an ian ward: https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.TOTL International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Index Trinidad and Tobago: Municipalities, citypopulation.de Commonskategorii: Trinidad an Tobaago – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Trinidad an Tobaago – Geograafisk an histoorisk koorden Eilunen auer a winj 11-61Koordinaaten: 11° N, 61° W"}
{"id": "50522", "contents": "Prowins Ciudad Real At Prowins Ciudad Real as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Kastilien-La Mancha. Diar wene knaap 500.000 minsken. Hoodstääd as Ciudad Real. Woopen Commonskategorii: Prowins Ciudad Real – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Ciudad Real (sjiisk)"}
{"id": "50527", "contents": "Prowins A Coruña At Prowins A Coruña (spoonsk: La Coruña) as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Galitsien. Diar wene gud 1,1 miljoon minsken. Hoodstääd as A Coruña/La Coruña. Woopen Commonskategorii: Prowins A Coruña – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: A Coruña (sjiisk)"}
{"id": "50531", "contents": "Prowins Cuenca At Prowins Cuenca as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Kastilien-La Mancha. Diar wene knaap 200.000 minsken. Hoodstääd as Cuenca. A minsken lewe faan büürerei an uk faan a ufbau faan iisen, kööber an saalt, iar uk faan salpeeter. Woopen Commonskategorii: Prowins Cuenca – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Cuenca (sjiisk)"}
{"id": "50536", "contents": "Prowins Guadalajara At Prowins Guadalajara as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Kastilien-La Mancha. Diar wene knaap 270.000 minsken, diar fööraal faan büürerei lewe. Jo büüre mä roog, irpler an sjep. Hoodstääd as Guadalajara. Woopen Uun Guadalajara jaft'at flook letj saarpen mä ei ans 200 iinwenern: Commonskategorii: Prowins Guadalajara – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Guadalajara (sjiisk)"}
{"id": "50538", "contents": "Prowins León At Prowins León (leoneesk: Provincia de Llión; spoonsk: Provincia de León) as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Kastilien-León. Diar wene gud 450.000 minsken. Hoodstääd as León. Woopen Las Médulas Commonskategorii: Prowins León – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: León (sjiisk)"}
{"id": "50542", "contents": "Prowins Lugo At Prowins Lugo as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Galitsien. Hat lingt uun't nuurden bit ap tu a Atlantik (at Kantaabrisk Sia). Uun Lugo wene gud 325.000 minsken. Hoodstääd as Lugo. Woopen Commonskategorii: Prowins Lugo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Lugo (sjiisk)"}
{"id": "50544", "contents": "Prowins Ourense At Prowins Ourense as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Galitsien. Diar wene gud 300.000 minsken. Hoodstääd as Ourense. Woopen Commonskategorii: Prowins Ourense – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Ourense (sjiisk)"}
{"id": "50546", "contents": "Prowins Palencia At Prowins Palencia as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Kastilien-León. Diar wene son 160.000 minsken. Hoodstääd as Palencia. Woopen Commonskategorii: Prowins Palencia – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Palencia (sjiisk)"}
{"id": "50549", "contents": "Prowins Pontevedra At Prowins Pontevedra as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Galitsien. Diar wene son 950.000 minsken. Hoodstääd as Pontevedra. Woopen Commonskategorii: Prowins Pontevedra – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Pontevedra (sjiisk)"}
{"id": "50551", "contents": "Prowins Salamanca At Prowins Salamanca as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Kastilien-León. Diar wene son 330.000 minsken. Hoodstääd as Salamanca. Uun Salamanca jaft'at flook letj gemeenen mä ei ans 300 iinwenern. Woopen Commonskategorii: Prowins Salamanca – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Salamanca (sjiisk)"}
{"id": "50554", "contents": "Prowins Segovia At Prowins Segovia as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Kastilien-León. Diar wene gud 150.000 minsken. Hoodstääd as Segovia. Uun Segovia jaft'at flook letj gemeenen mä ei ans 200 iinwenern. Woopen Commonskategorii: Prowins Segovia – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Segovia (sjiisk)"}
{"id": "50559", "contents": "Prowins Soria At Prowins Soria as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Kastilien-León. Diar wene knaap 90.000 minsken, an det taal namt uf. Uun Soria jaft'at flook letj gemeenen mä ei ans 100 iinwenern. Hoodstääd as Soria. Woopen Commonskategorii: Prowins Soria – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Soria (sjiisk)"}
{"id": "50563", "contents": "Prowins Toledo At Prowins Toledo as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Kastilien-La Mancha. Diar wene gud 700.000 minsken. Hoodstääd as Toledo. Woopen Commonskategorii: Prowins Toledo – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Toledo (sjiisk)"}
{"id": "50566", "contents": "Prowins Valencia At Prowins Valencia as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Valencia. Diar wene gud 2,5 miljoon minsken. Hoodstääd as Valencia. Woopen Commonskategorii: Prowins Valencia – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Valencia (sjiisk)"}
{"id": "50568", "contents": "Prowins Valladolid At Prowins Valladolid as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Kastilien-León. Diar wene gud 500.000 minsken. Hoodstääd as Valladolid. Woopen Commonskategorii: Prowins Valladolid – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Valladolid (sjiisk)"}
{"id": "50571", "contents": "Prowins Zamora At Prowins Zamora as en spoonsk prowins uun't Autonoom Gemianskap Kastilien-León. Diar wene son 170.000 minsken, an det taal namt uf. Hoodstääd as Zamora. Woopen Commonskategorii: Prowins Zamora – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Zamora (sjiisk)"}
{"id": "50579", "contents": "Laudio Laudio as en stääd an en gemeen uun't Prowins Álava uun't Autonoom Gemianskap Baskenlun. Diar wene son 18.000 minsken. Woopen Commonskategorii: Laudio – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50581", "contents": "Amurrio Amurrio as en stääd an en gemeen uun't Prowins Álava uun't Autonoom Gemianskap Baskenlun. Diar wene gud 10.000 minsken. Woopen Commonskategorii: Amurrio – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50582", "contents": "Alegría-Dulantzi Alegría-Dulantzi (spoonsk Alegría, [aleˈɣɾi.a]; baskisk Dulantzi, [dulants̻i]) as en letj stääd an en gemeen uun't Prowins Álava uun't Autonoom Gemianskap Baskenlun. Diar wene son 3.000 minsken. Woopen Commonskategorii: Alegría-Dulantzi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50585", "contents": "Oyón-Oion Oyón as en letj stääd an en gemeen uun't Prowins Álava uun't Autonoom Gemianskap Baskenlun. Diar wene gud 3.000 minsken. Woopen Commonskategorii: Oyón-Oion – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50587", "contents": "Donostia-San Sebastián Donostia-San Sebastián (baskisk Donostia [do.nos̺.ti.a], spoonsk San Sebastián) as at hoodstääd faan't Prowins Gipuzkoa uun't Autonoom Gemianskap Baskenlun uun Spoonien. Diar wene son 190.000 minsken. Woopen Sjiisklun Wiesbaden, Sjiisklun Waastsahara Daira de Bojador, Waastsahara Jaapan Marugame, Jaapan Ferianagt Könangrik Plymouth, Ferianagt Könangrik Ferianagt Stooten Reno, USA Itaalien Trient, Itaalien Georgien Batumi, Georgien Meksiko Jiutepec, Meksiko Valores climatológicos normales. Donostia/San Sebastián, Igueldo. Ufrepen di 14. Febrewoore 2016. Commonskategorii: Donostia-San Sebastián – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Donostia-San Sebastián (sjiisk)"}
{"id": "50589", "contents": "Kantaabrisk Sia Sia At Kantaabrisk Sia as di süüdelk dial faan't Biskaya. Di ütjdruk woort miast uun Spoonien brükt, am det nuurdküst tu beskriiwen. Kantaabrien as en prowins uun Nuurdspoonien. At Kantaabrisk Sia lingt uun't uasten uk noch auer tu Süüdwaastfrankrik (Nouvelle-Aquitaine): Commonskategorii: Kantaabrisk Sia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50591", "contents": "Färkne san regjoone aw e wråål, weer et mån gåns lait dilsliik jeeft än weer mååst niinj ploonte wåkse. Et jeeft hiitje färkne, weer åål wååder, wat ai döör struume foon bütefor kamt, ferdåmpet, ouers uk koule färkne weer et mån salten än lait snait. Soonfärken önj Libyen Stiinjfärken önj Ladakh Såltfärken önj Boliiwie Isfärken önj Antarktika Önjt huuchlönj foon Islönj Da färkne naame ma mååst 30 miljoone kwadroot kilomeeter amänbai en füftepårt foont lönj aw e wråål in. Tuhuupe ma e huulew-färkne mätje ja mååst 50 miljoone kwadroot kilomeeter, wat süwat en treedepårt foont hiile lönj as. Commons: Färkne – Soomling foon bile än filme Wikiquote Färken (tjüsch) Wikisource: Färken (tjüsch)"}
{"id": "50592", "contents": "Thar Wüüst At Thar Wüüst of Grat Indisk Wüüst (Hindi थार मरुस्थल Thaar Marusthal, Sindhi ريگستان ٿر) as en wüüstregiuun uun Rajasthan (Indien), uasten faan a struum Indus. Uun a süüduast faan Pakistaan gongt at Thar auer uun't wüüst Cholistan. At Cholistan leit uun't regiuun Pandjab. Thar an Cholistan san tuup son 273.000 km² grat. Commonskategorii: Wüüst Thar – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Wüüst Cholistan – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50597", "contents": "Pandjab Pandjab (ingelsk: Punjab) as efter't iinwenertaal at gratst prowins uun Pakistaan. Hat leit uun't regiuun mä di salew nööm Pandjab, an diar wene son 127 miljoon minsken. Det as muar üs a heleft faan aal a Pakistaani. Woopen Laag uun Pakistaan Diwisioonen faan Pandjab Commonskategorii: Pandjab (Pakistaan) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Pandjab (sjiisk)"}
{"id": "506", "contents": "Herne as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Arnsberg Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 156.449 inboogere (2019). Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "50603", "contents": "Wat menst dü? Pandjab (Regiuun) Pandjab (Indien) Pandjab (Pakistaan) Of menst dü ferlicht? Pandjabi"}
{"id": "50606", "contents": "At Pandjab (ingelsk: Punjab) wiar en prowins, üs Indien noch en britisk kolonii wiar, faan 1849 bit 1947. Do as det regiuun apdiald wurden, an hiart nü dialwiis tu Pakistaan, an dialwiis tu Indien. Di nööm Pandjab (Pandjabi: ਪੰਜਾਬ panjab pañjāb) komt faan persisk ‏پنجاب‎ pandschāb, DMG panǧāb, ‚fiiw struum lun‘ uf. Üüb det koord as gud tu sen, dat diar fiiw struumer troch luup: Indus, Ihelum, Chenab, Ravi an Sutlej. Jo kem faan't Himalaya deel efter süüdwaast tu. Commonskategorii: Pandjab (Regiuun) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50607", "contents": "Karakum At Karakum of uk: Kara-Kum (rüsk Каракумы, det ment suart sun) as en wüüst uun Madelaasien. Tuup mä a wüüsten Kysylkum (ruad sun) an Aralkum (bi a Aral Sia) leit hat uun't Jiplun faan Turan. At Karakum leit uasten faan't Kaspisk Sia, an tu en graten dial uun Turkmeenistaan. Hat as son 400.000 km² grat. Madelaasien mä't Siisenstruat. Commonskategorii: Karakum – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50609", "contents": "Sonora Wüüst At Sonora Wüüst as en wüüst uun Nuurdameerikoo. Hat as son 320.000 km² grat. Laag Hat lingt faan a Bundesstoot Sonora an Baja California Sur uun Meksiko auer tu Kalifornien an Arizona uun a USA. Nuurdermuar slot at Mojave Wüüst uun. Grat dialen faan Sonora san hualew wüüsten, huar't dach en betj rinjt. Man diar komt ei föl huuch, auer't so furchboor hiat as. Diar lewe en hialer rä aparte diarten: Skringelslaanger (Crotalus) Gila Skolepkrepdiart (Heloderma suspectum) Kalifornisk Gopher Skiltpod (Gopherus agassizii) Tiigersalamander (Ambystoma tigrinum) Arizona Fögelkoonker (Aphonopelma chalcodes) Räänkukütj (Roadrunner, Geococcyx californianus) Commonskategorii: Sonora Wüüst – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50614", "contents": "Mojave Wüüst At Mojave Wüüst of uk Mohave Wüüst as en wüüst uun Nuurdameerikoo. Hat as son 124.000 kwadrootkilomeetern grat. Laag Mojave an Sonora Death Valley Hat leit fööraal uun't süüdelk Kalifornien, lingt oober uk auer tu Nevada an Arizona. Süüdermuar slot at Sonora Wüüst uun. Sonora leit muar uun't flaaklun, Mojave muar uun a berger. Commonskategorii: Mojave Wüüst – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50615", "contents": "Kalahari At Kalahari (of uk: Kgalagadi) as en wüüst uun't süüdelk Afrikoo. Hat as bal ian miljoon kwadrootkilomeetern grat. Tu en graten dial as hat eegentelk goor nian wüüst, man beeder en hualew wüüst, huar't dach en betj rinjt. Uun Namiibia Kalahari (ruad) uun't Kalahari Baseng (orangj) Hat ferlääpt auer dialen faan Namiibia an Botswana, an det Prowins Nuurdkap uun Süüdafrikoo, üüb bias ääger faan a süüdelk kiarkreis. Efter süüdwaast tu leit at Namib Wüüst, diar noch aal wat drüger as. Commonskategorii: Kalahari – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kalahari (sjiisk)"}
{"id": "50622", "contents": "Gobi At Gobi (mongoolisk Говь Gow, sjineesk 戈壁, Pinyin Gēbì) as en wüüst uun Madelaasien, uun a Mongolei an Sjiina. Hat as son tau miljoon kwadrootkilomeetern grat. Tu't Gobi hiar uk hualew wüüsten, huar't dach en betj rinjt. Efter süüdwaast tu slot at Taklamakan Wüüst uun. Laag Waanerbüüren Auerresten faan't Sjineesk Müür Commonskategorii: Gobi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50624", "contents": "A Arizona Fögelkoonker as en slach faan Wääbkoonkern (Araneae) uun det famile faan a Fögelkoonkern (Theraphosidae). Di slach lewet uun't Sonora Wüüst faan Kalifornien, Arizona an a Bundesstoot Sonora (Meksiko). Hi woort 10 cm lung. Mantje Trinjam a kaktus Carnegiea gigantea lewe a koonkern Commonskategorii: Arizona Fögelkoonker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Arizona Fögelkoonker"}
{"id": "50628", "contents": "A Fögelkoonkern (Theraphosidae) san en famile faan Koonkern (Arachnida) uun det order faan a Wääbkoonkern (Araneae). Diar jaft'at 168 sköölen mä 1.101 slacher faan. Jo lewe fööraal uun a troopen an subtroopen. Acanthopelminae – Aviculariinae – Eumenophorinae – Harpactirinae – Ischnocolinae – Ornithoctoninae – Psalmopoeinae – Schismatothelinae – Selenocosmiinae – Selenogyrinae – Stromatopelminae – Theraphosinae – Thrigmopoeinae – †Protertheraphosinae Acanthopelma – Acanthoscurria – Aenigmarachne – Agnostopelma – Aguapanela – Ami – Annandaliella – Anoploscelus – Aphonopelma – Augacephalus – Avicularia – Bacillochilus – Batesiella – Birupes – Bonnetina – Brachionopus – Brachypelma – Bumba – Cardiopelma – Catanduba – Catumiri – Ceratogyrus – Chaetopelma – Chilobrachys – Chromatopelma – Citharacanthus – Citharognathus – Clavopelma – Coremiocnemis – Cotztetlana – Crassicrus – Cubanana – Cyclosternum – Cyriocosmus – Cyriopagopus – Cyrtopholis – Davus – Dolichothele Encyocratella – Encyocrates – Ephebopus – Euathlus – Eucratoscelus – Eumenophorus – Eupalaestrus – Euphrictus – Grammostola – Guyruita – Hapalopus – Hapalotremus – Haploclastus – Haplocosmia – Haplopelma – Harpactira – Harpactirella – Hemirrhagus – Heterophrictus – Heteroscodra – Heterothele – Holothele – Homoeomma – Hysterocrates – Idiothele – Iridopelma – Ischnocolus – Kankuamo – Kochiana – Lampropelma – Lasiodora – Lasiodorides – Loxomphalia –"}
{"id": "50630", "contents": "Taranteln san grat Koonkern (Arachnida). Jo san ei alt nai mäenööder, hiar ei tu detsalew order of famile. Hat jaft oober fööraal tau familin, huar enkelt slacher faan üs Tarantel betiakent wurd: Wulewkoonkern (Lycosidae) Fögelkoonkern (Theraphosidae) Di nööm komt wel faan di slach Lycosa tarantula uf, di fööraal uun Tarent uun Apuulien lewet. Apuulisk Tarantel Lycosa tarantula Rüsk Tarantel Lycosa singoriensis Madeira Tarantel Hogna ingens Suartbük Tarantel Hogna radiata Porto Santo Tarantel Hogna schmitzi"}
{"id": "50631", "contents": "Tarent Tarent [taˈrɛnt] as en gratstääd uun Apuulien (Itaalien), an hoodstääd faan't Prowins Tarent. Diar wene knaap 190.000 minsken. Hat leit bi't Bocht faan Tarent. Tarent as al 2.800 juar ual, an as ans faan greks iinwaanrern besiidelt wurden. Det stääd hää en graten huuwen an föl industrii. Woopen Loftbil faan a ISS deel knipset Commonskategorii: Tarent – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Tarent (sjiisk) Tarantel"}
{"id": "50637", "contents": "A Wulewkoonkern (Lycosidae) san en famile faan Koonkern (Arachnida) uun det order faan a Wääbkoonkern (Araneae). Jo san temelk grat, an enkelt slacher wurd üs Taranteln betiakent. Allocosinae – Artoriinae – Evippinae – Lycosinae – Pardosinae – Piratinae – Sosippinae – Tricassinae – Venoniinae – Wadicosinae Acantholycosa – Adelocosa – Agalenocosa – Aglaoctenus – Algidus – Allocosa – Allotrochosina – Alopecosa – Alopecosella – Amblyothele – Anomalomma – Anomalosa – Anoteropsis – Arctosa – Arctosippa – Arctosomma – Artoria – Artoriellula – Artoriopsis – Asiacosa – Aulonia – Auloniella – Birabenia – Bogdocosa – Brevilabus – Bristowiella – Camptocosa – Caporiaccosa – Caspicosa – Crocodilosa – Cynosa – Dejerosa – Deliriosa – Diahogna – Diapontia – Dingosa – Dolocosa – Donacosa – Dorjulopirata – Draposa – Dzhungarocosa – Edenticosa – Evippa – Evippomma – Foveosa – Geolycosa – Gladicosa – Gnatholycosa – Gulocosa – Hesperocosa – Hippasa – Hippasella – Hippasosa – Hogna – Hognoides – Hyaenosa – Hygrolycosa – Katableps – Knoelle – Loculla – Lobizon – Lycosa – Lycosella – Lysania – Mainosa – Malimbosa – Margonia – Megarctosa – Melecosa – Melloicosa – Melocosa – Minicosa – Molitorosa – Mongolicosa – Mustelicosa – Navira – Notocosa –"}
{"id": "50638", "contents": "Tarandíne (itajeensk: Tarantino) as en süüditajeensk spriakwiis faan't Itajeensk. Hat woort fööraal uun't stääd Tarent (Apuulien) an diar ambi snaaket. Bütjen Itaalien woort det uk uun Kalifornien (USA) faan iinwaanrern snaaket. Uun't gehial jaft'at wel son 300.000 spreegern. Apartagewiis hää Tarandíne nään ISO 639-3 code. Ferlicht as hat wedenskapelk noch ei gud enooch onersoocht. A Wikipedia code as roa-tara. Tarent hää loong tu't Könangrik Neapel hiard, an sodenang hää't Tarendíno uk eegenoorten faan't Neapolitaans auernimen. itajeensk Altissimu, onnipotente bon Signore, Tue so' le laude, la gloria e l'honore et onne benedictione. tarandíne Altísseme, 'Neputènde, Signóre bbuéne, Túje so' le làude, 'a glorie e ll’anóre e ogne bbenedizzióne. Wikipedia üüb Tarandíne"}
{"id": "50640", "contents": "Golf faan Tarent A Golf faan Tarent (itajeensk: Golfo di Taranto) as en bocht faan't Madlunsia uun Süüditaalien. Hat as näämd efter det huuwenstääd Tarent. Uun a nuurduast leit Apuulien, uun a nuurdwaast at Basilikaata, an uun a süüdwaast Kalaabrien. Commonskategorii: Golf faan Tarent – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50642", "contents": "At Komodo Waraan (Varanus komodoensis) as a gratst slach faan Skolepkrepdiarten (Squamata) uun det onerorder faan a Anguimorpha (Slikdiarten). Jo lewe bluas üüb enkelten faan a Letj Sunda-Eilunen uun Indoneesien. Jo kön trii meeter lung wurd, an 70 kg swaar. Komodo Waraanen kön uk grat Tetjdiarten (Mammalia) jaage, auer hör bed giftag as. Hat jaft diar wel noch son 3.000 bit 4.000 diarten faan. Commonskategorii: Komodo Waraan – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Komodo Waraan"}
{"id": "50646", "contents": "A Waraanen (latiinsk Varanus) san en skööl an en famile (Varanidae) faan Skolepkrepdiarten (Squamata) uun det onerorder faan a Anguimorpha. Jo lewe uun a troopen an subtroopen faan Afrikoo, Aasien an Austraalien. Enkelt slacher kön bit trii meeter lung wurd. Jo faal üüb mä hör aparte, diald tong. Diarmä kön jo smääk an \"stirme\". Hat jaft diar son 80 slacher faan. V. auffenbergi – V. baritji – V. beccarii – V. bennetti – V. bitatawa – V. boehmei – V. bogerti – V. brevicauda – V. bushi – V. caspius – V. caudolineatus – V. doreanus – V. eremius – V. exanthematicus – V. finschi – V. flavescens – V. giganteus – V. gilleni – V. glauerti – V. glebopalma – V. hamersleyensis – V. jobiensis – V. juxtindicus – V. keithhornei – V. kingorum – V. komodoensis – V. kordensis – V. lirungensis – V. mabitang – V. macraei – V. marmoratus – V. melinus – V. mertensi – V. mitchelli – V. nebulosus – V. niloticus – V. olivaceus – V. ornatus – V. pilbarensis – V. primordius – V. reisingeri – V. rosenbergi – V. rudicollis – V. salvadorii – V. scalaris – V. semiremex – V."}
{"id": "50647", "contents": "Araabisk Wüüst At (Uast-)Araabisk Wüüst (araabisk ‏الصحراء الشرقية‎, DMG aṣ-Ṣaḥrāʾ aš-Šarqīya, ingelsk Eastern Desert as en wüüst, diar fööraal uun Egypten leit. Hat as son 220.000 km² grat, an leit sowat tesken a Niil an at Ruad Sia. Süüdermuar slot at Nuubisk Wüüst uun a Sudaan uun, diar uk mä tu a Araabisk Wüüsten hiart. Bias wüüsten san stianag mä berger. naibi Hurghada naibi Kalawy Bay Commonskategorii: Araabisk Wüüst – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Araabisk Wüüst (sjiisk)"}
{"id": "50648", "contents": "A Araabisk Wüüsten san en hialer rä wüüsten uasten an waasten faan't Ruad Sia. Di ütjdruk woort oober uk naier faadet, an ment do man a wüüsten waasten faan't Ruad Sia. Diar hiar tu: uasten faan't Ruad Sia (Uast-)Araabisk Wüüst, Egypten (220.000 km²) Nuubisk Wüüst, Sudaan (400.000 km²) waasten faan't Ruad Sia Rub al-Khali, Saudi-Araabien (680.000 km²) Nefud, Saudi-Araabien (78.000 km²) Commonskategorii: Araabisk Wüüsten (naier faadet) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50649", "contents": "Nuubisk Wüüst At Nuubisk Wüüst as en wüüst uun Nuurduastafrikoo, diar fööraal uun a Sudaan leit. Hat as son 400.000 km² grat, an leit tesken a Niil an at Ruad Sia. Nuurdermuar slot at Araabisk Wüüst uun Egypten uun, diar uk mä tu a Araabisk Wüüsten hiart. Bias wüüsten san stianag mä berger. bi a Niil Commonskategorii: Nuubisk Wüüst – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50650", "contents": "Rub al-Khali At Rub al-Khali (araabisk ‏الربع الخالي‎‎ ar-Rubʿ al-Chali, DMG ar-Rubʿ al-Ḫālī ‚leesag sjuarden‘) of Grat Araabisk Wüüst as en wüüst üüb't Araabisk Hualeweilun. Hat leit fööraal uun't süüdelk Saudi-Araabien, an as 680.000 km² grat. At Rub al-Khali as en sunwüüst, an hiart tu a Araabisk Wüüsten. Commonskategorii: Rub al-Khali – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50651", "contents": "Nefud At Nefud of Nafud as en wüüst üüb't nuurdelk Araabisk Hualeweilun. Hat leit uun Saudi-Araabien, an as 78.000 km² grat. Maden uun lei enkelt oaasen. Uun't Nefud leit fööraal ruad sun; hat hiart mä tu a Araabisk Wüüsten. Commonskategorii: Nefud – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50652", "contents": "At Loxosceles rufescens as en slach faan Koonkern (Arachnida) uun det order faan a Wääbkoonkern (Araneae). Hat woort 7,5 bit 9 mm lung, an as giftag. Hat komt eegentelk faan't Madlunsia regiuun, as daalang oober üüb a hialer welt iinslebet wurden. An hat namt auerhun. Commonskategorii: Loxosceles rufescens – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Loxosceles rufescens Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "50658", "contents": "A Suart Wedwüfen (Latrodectus) san en skööl faan Koonkern (Arachnida) uun det order faan a Wääbkoonkern (Araneae). Hat jaft uun det skööl uk 'Ruad' an 'Witj' Wedwüfen. Enkelt slacher, fööraal a 'Suarten' san giftag. L. antheratus – L. apicalis – L. bishopi – L. cinctus – L. corallinus – L. curacaviensis – L. dahli – L. diaguita – L. elegans – L. erythromelas – L. geometricus – L. hasselti – L. hesperus – L. hystrix – L. indistinctus – L. karrooensis – L. katipo – L. lilianae – L. mactans – L. menavodi – L. mirabilis – L. obscurior – L. occidentalis – L. pallidus – L. quartus – L. renivulvatus – L. revivensis – L. rhodesiensis – L. tredecimguttatus – L. thoracicus – L. umbukwane – L. variegatus – L. variolus Latrodectus elegans (wiiftje) Latrodectus elegans (mantje) Latrodectus geometricus (wiiftje) Latrodectus geometricus (mantje) Latrodectus hesperus (wiiftje) Latrodectus hesperus (mantje) Latrodectus tredecimguttatus (wiiftje) Latrodectus tredecimguttatus (mantje) Commonskategorii: Suart Wedwüfen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Suart Wedwüfen Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "50660", "contents": "A Skarabäus (Scarabaeus sacer) as en slach faan Kraaben (Insekten) uun det famile faan a Bleedhurnkraaben (Scarabaeidae). Hi het uk Pilendreier, an woort son trii sentimeetern lung. A Skarabäus lewet trinjam't Madlunsia, uun Afrikoo an Fööraasien uun drüg regiuunen. A Skarabäus dreit njoks tu letj kuugler. Iin uun a njokskuugler leit a Skarabäus sin aier. Üs Skarabäus wurd uk Ual Egyptisk konststaken betiakent. Uun't Ual Egypten wiar di Skarabäus en sümbool för lok. Commonskategorii: Skarabäus – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Skarabäus konst – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skarabäus"}
{"id": "50666", "contents": "At Jüünekraab of Guardkraab (Phyllopertha horticola) as en slach faan Kraaben (Insekten) uun det famile faan a Bleedhurnkraaben (Scarabaeidae). Jüünekraaben wurd son 8,5 bit 11 mm grat, an lewe uun Euraasien. Diar wurd oober uk leewen noch ööder slacher üs Jüünekraab betiakent: (Amphimallon solstitiale) (Anomala dubia) (Mimela junii) (Rhizotrogus aestivus) (Rhizotrogus marginipes) (Serica brunea) Commonskategorii: Jüünekraab – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Jüünekraab"}
{"id": "50668", "contents": "Caprese Michelangelo as en gemeen mä 1399 iinwenern (Stant: 31. Detsember 2019) uun't Prowins Arezzo uun a Toskaana, Itaalien. Uun Caprese as di konstler Michelangelo Buonarroti bäären. Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Caprese Michelangelo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50669", "contents": "Austraalisk Wüüsten A Austraalisk Wüüsten san en hialer rä hiat wüüsten maden uun Austraalien. Jo nem sowat 18% faan't lunflaak iin, huar knaap hoker wenet. At iansagst stääd diar banen as Alice Springs. Dialwiis san't uk hualew wüüsten, huar't dan an wan en betj rinjt, oober likes knaap wat huuch komt, auer't so hiat as. Wüüsten uun Austraalien Kliima uun Austraalien Commonskategorii: Austraalisk Wüüsten – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50681", "contents": "Moonkrepubliik Athos At Moonkrepubliik Athos (neigreks: Άθως Áthos) as en orthodoks kluaster gemianskap uun Grichenlun. Hat as gratendials autonoom, an hiart ei tu ian faan a trataanj greks regiuunen. Athos het uk di huuchst berag uun det regiuun mä en hööchde faan 2.033 meetern. Athos leit üüb en hualeweilun uun a nuurd faan't lun bi't Egeeis. Laag Koord mä a 20 kluastern Commonskategorii: Moonkrepubliik Athos – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Athos (sjiisk)"}
{"id": "50682", "contents": "Ioannina Ioannina (greks Ιωάννινα, uk Γιάννενα Jánnena of Γιάννινα Jánnina; albaansk Janinë/Janina; türkisk Yanya) as at hoodstääd faan't greks Regiuun Epirus. Diar wene son 65.000 minsken. Uun't hialer gemeen Ioannina san't son 112.000. Tu't gemeen Ioannina hiar sant 2010 uk noch Anatoli, Bizani, Ioannina Eilun, Pamvotida an Perama. Laag uun Epirus Commonskategorii: Ioannina – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Ioannina (sjiisk)"}
{"id": "50685", "contents": "A Sunklooken of Blä Moonken (Jasione) san en plaantenskööl uun det famile faan a Klookenbluumplaanten (Campanulaceae). Diar hiar son 15 slacher tu. Jo waaks uun Waasteuroopa an trinjam't Madlunsia. J. bulgarica – J. cavanillesii – J. corymbosa – J. crispa – J. foliosa – J. heldreichii – J. idea – J. laevis – J. montana – J. orbiculata – J. penicillata – J. sphaerocephala – J. supina Sunknoop (Jasione montana) Commonskategorii: Sunklooken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sunklooken"}
{"id": "50687", "contents": "A Sunknoop of uk at Beragneegelk (Jasione montana) as en plaantenslach uun det famile faan a Klookenbluumplaanten (Campanulaceae). Hi wääkst uun Euroopa üüb skraalen grünj üüb a berger an uun dünem. Commonskategorii: Sunknoop – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sunknoop"}
{"id": "50689", "contents": "Lamia Lamia (greks Λαμία) as at hoodstääd faan't greks Regiuun Madel-Grichenlun. Diar wene son 47.000 minsken. Uun't hialer gemeen Lamia san't son 75.000. Laag uun Madel-Grichenlun. A Thermopylen bi a küst hää hiat kwelen. Tu't gemeen Lamia hiar: Gorgopotamos (Γοργοπόταμος) Lamia (Λαμία) Lianokladi (Λειανοκλάδι) Pavliani (Παύλιανη) Ypati (Υπάτη) Commonskategorii: Lamia – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "5069", "contents": "Di Freistoot Puerto Riko as en bütjenlun faan a Ferianagt Stooten faan Ameerikoo an hiart tu a eilunen faan a Grat Antilen. Dön tjiin gratst stääden uun Puerto Riko san: Puerto Rico: Islands & Major Localities, citypopulation.de Wikimedia Atlas: Puerto Riko – Geograafisk an histoorisk koorden Commonskategorii: Puerto Riko – Saamlang faan bilen of filmer 18.25-66.5Koordinaaten: 18° 15′ N, 66° 30′ W"}
{"id": "50692", "contents": "Mytilini Mytilini (greks Μυτιλήνη, türkisk Midilli) as en huuwenstääd üüb det greks eilun Lesbos. Hat as hoodstääd faan't eilun, an uk faan't hialer Regiuun Nuurdelk Egeeis. Diar wene son 30.000 minsken. Uun't hialer gemeen Mytilini san't son 38.000. Laag üüb't eilun Lesbos. Stääd an gemeen Mytilini. Commonskategorii: Mytilini – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Mytilini (sjiisk)"}
{"id": "50697", "contents": "Tripoli Tripoli (greks Τρίπολη, iar: Tripolis) as at hoodstääd faan't greks Regiuun Peloponees. Diar wene son 30.000 minsken. Uun't hialer gemeen san't 47.000. Uun Tripoli sat föl militeer. Laag uun't Peloponees Tu't gemeen Tripoli hiar: Valtetsi (Βαλτέτσι) Korythio (Κορύθιο) Levidi (Λεβίδι) Mandinia (Μαντίνεια) Skyritida (Σκυρίτιδα) Tegea (Τεγέα) Tripoli (Τρίπολη) Falanthos (Φάλανθος) Commonskategorii: Tripoli (Grichenlun) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50704", "contents": "Ermoupoli Ermoupoli as at hoodstääd faan't greks gemeen Syros-Ermoupoli, an uk faan't hialer Regiuun Süüdelk Egeeis. Hat leit üüb't eilun Syros, an diar wene son 11.000 minsken. Uun't hialer gemeen san't son 21.000. Commonskategorii: Ermoupoli – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "5071", "contents": "List faan kulturel seenksteeden faan Neebel üüb't eilun Oomram. (Stant: 2011). Georg Dehio: Handbuch der deutschen Kunstdenkmäler. Begründet vom Tag für Denkmalpflege 1900, Fortgeführt von Ernst Gall, Bearbeitet von Johannes Habich, Christoph Timm (Hamburg) und Lutz Wilde (Lübeck), Aktualisiert von Susanne Grötz und Klaus Jan Philipp (Hamburg) und Lutz Wilde (Schleswig-Holstein), 2009, Deutscher Kunstverlag München Berlin, 3. Auflage, ISBN 978-3-422-03120-3 Karl Kersten an Peter La Baume: Vorgeschichte der Nordfriesischen Inseln, Wachholtz, Neumünster, 1958 Flook autooren: Amrum – Landschaft, Geschichte, Natur, Verlag Jens Quedens, Amrum 1991. ISBN 3-924422-24-9. LancewadPlan Amrum – Histoorisk loonskapen faan Oomram (ingelsk). Archiwiaret faan det originool di 15. Janewoore 2012. Ufrepen di 26. September 2011. Commonskategorii: Seenksteeden uun Neebel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50710", "contents": "Komotini Komotini (greks Κομοτηνή [kɔmɔtiˈni], türkisk Gümülcine, bulgaarsk Гюмюрджина Gjumjurdschina) as at hoodstääd faan't greks gemeen Komotini, an uk faan't hialer Regiuun Uast-Matsedoonien an Thraakien. Diar wene son 50.000 minsken. Uun't hialer gemeen san't son 67.000. Laag uun't regiuun Commonskategorii: Komotini – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Komotini (sjiisk)"}
{"id": "50713", "contents": "Kozani Kozani (greks Κοζάνη, matsedoonsk an bulgaarsk Кожани Kožani) as at hoodstääd faan't greks gemeen Kozani, an uk faan't hialer Regiuun Waast-Matsedoonien. Diar wene son 40.000 minsken. Uun't hialer gemeen san't son 71.000. Laag uun't regiuun Gemeen Kozani Commonskategorii: Kozani – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Kozani (sjiisk)"}
{"id": "50721", "contents": "Acharnes Acharnes (greks Αχαρνές, ualgreks Ἀχαρναί Acharnai) as en greks gemeen an en gratstääd uun't Regiuun Attika naibi Atheen. För det eegentelk stääd woort uk di nööm Menidi (Μενίδι) brükt. Diar wene gud 100.000 minsken, an diarmä täält Acharnes/Menidi tu a gratst stääden uun't hialer lun. Laag uun't Regiuun Attika Commonskategorii: Acharnes – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50723", "contents": "Chalkida Chalkida (greks Χαλκίδα, iar: Chalkis, ualgreks Χαλκίς Chalkís) as at hoodstääd faan det greks eilun Euböa. Uun det eegentelk stääd wene son 65.000 minsken, uun't hialer gemeen Chalkida san't son 100.000. Diarmä hiart Chalkida tu a gratst stääden uun't hialer lun. Laag uun't Regiuun Madel-Grichenlun Aristoteles hää uun Chalkida lewet. Commonskategorii: Chalkida – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50727", "contents": "Euböa (ualgreks Εὔβοια Euboia, latiinsk Euboea; greks Εύβοια, ütjspriak: [ˈɛvia]) as 3.660 km² grat, an diar wen son 220.000 minsken (Stant: 2005). Hat as efter Kreeta at naistgratst eilun uun Grichenlun, an auer tau bragen mä't fäästlun ferbünjen. Euböa hiart tu't Regiuun Madel-Grichenlun (Sterea Ellada). Tu a Distrikt Euböa hiart uk noch det uastermuar eilun Skyros, an flook letjer eilunen. Commonskategorii: Euböa – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Euböa (sjiisk)"}
{"id": "50729", "contents": "Greks Rewolutsion At Greks Rewolutsion of a Greks Freihaidskriich (1821–1829) wiar en apstant faan a Greksen jin't Osmaansk Rik för en suwereen Grichenlun. A Greksen füng halep faan Frankrik, at Ferianagt Könangrik (doomools noch tuup mä Irlun), an uk faan't Rüsk Keiserrik. A gratmäächten ging det ei so föl am a Greksen, man muar diaram, at Osmaansk Rik turag tu slauen. A 25. Marts 1821 begand det rewolutsion, an di dai woort daalang noch iaret üs natsionaal feierdai. Uk Harro Harring faan Nuurdfresklun hää för a Greksen streden. A greks woolspröök het: Ελευθερία ή Θάνατος / Elefthería i thánatos, an det ment \"freihaid of duas\". Det klangt jüst so üs di nuurdfresk woolspröök: Leewer duad üs Slaaw. Alexander Ypsilantis, uunfeerer faan't rewolutsion. Könangrik Grichenlun 1833, Könang Otto faan Grichenlun Commonskategorii: Greks Rewolutsion – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50732", "contents": "Otto faan Grichenlun Otto Friedrich Ludwig faan Wittelsbach (greks Ὄθων Α΄ τῆς Ἑλλάδος „Othon I. faan Grichenlun“, * 1. Jüüne 1815 üüb Sloot Mirabell uun Salzburg; † 26. Jüüle 1867 uun Bamberg) wiar en Prens faan't Könangrik Bayern, an faan 1832 bit 1862 di iarst Greks Könang efter't Greks Rewolutsion. Amalie faan Oldenburg Otto rat iin uun Nafplio Sloot faan Atheen (diar as daalang at parlament) Commonskategorii: Otto faan Grichenlun – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50735", "contents": "Rüsk-Osmaans Kriich 1828-1829 A Rüsk-Osmaans Kriich 1828–1829 ging turag üüb det Greks Rewolutsion. At Rüsk Keiserrik sted bi a (krastelk orthodoks) Greksen. Tuleetst haa a Osmaanen ferleesen, an at Könangrik Grichenlun küd grünjlaanj wurd. Commonskategorii: Rüsk-Osmaans Kriich 1828–1829 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50741", "contents": "Athens GA Athens as en stääd uun a nuurd faan a US bundesstoot Georgia. Hat leit bi a Oconee River. Diar wene son 127.000 minsken. Uun't Metropolregiuun Athens–Clarke County san't son 215.000. Athens as sasterstääd faan Atheen uun Grichenlun. Commonskategorii: Athens (Georgia) – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Athens (sjiisk)"}
{"id": "50742", "contents": "Cusco Cusco (ööder skriiwwiisen Cuzco; üüb Quechua Qusqu of Qosqo; Kusko) as at hoodstääd faan't Department of Regiuun Cusco an't Prowins Cusco uun Peruu. Cusco wiar hoodstääd faan't Inkarik, an as daalang en UNESCO weltarewdial. Faan Cusco ütj woort hal det ual Inka stääd Machu Picchu besoocht. Commonskategorii: Cusco – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Cusco (sjiisk)"}
{"id": "50743", "contents": "Vinaròs Vinaròs (spoonsk Vinaroz) as en stääd an gemeen uun Spoonien nuurden faan Valencia uun't Prowins Castellón. Hat leit bi't Madlunsia an hää en wichtagen huuwen. Diar wene son 30.000 minsken. Woopen Església Vinaròs Commonskategorii: Vinaròs – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50748", "contents": "En Ferkeelang of gripaal infekt as en betiaknang för en sjocht uun nöös an hals, diar faan wiiren ütjliaset woort. Diarbi woort fööraal at slimhidj uungreben. En ferkeelang begant miast mä hoost an halspiin, an do kem snoot, hoodwark an fiiber. Det gongt miast efter sööwen bit tjiin daar faan salew tu aanj, koon oober uk trii weg düüre. För en ferkeelang surge muar üs 200 slacher fan wiiren. Jo wurd miast mä drööber uun a loft faan ään minsk tu di ööder auerdraanj, of uk t.b. mä't uunfaadin faan dörgreber. Commonskategorii: Ferkeelang – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "5075", "contents": "List faan kulturel seenksteeden faan Noorsaarep üüb't eilun Oomram. (Stant: 2007). Commonskategorii: Seenksteeden uun Noorsaarep – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "5076", "contents": "List faan kulturel seenksteeden faan Witjdün üüb't eilun Oomram. (Stant: 2007). Commons: Seenksteeden uun Witjdün – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50772", "contents": "Kikaninchen (aanj skriiwwiis: KiKANiNCHEN) as en sjiisk fernsee rä, diar üüb a sender KiKA wiset woort. Hat as soocht för jongen faan trii bit sääks juaren. Sant 2023 jaft'at diar flook staken faan uk üüb fering. 2024 san staken üüb frasch apnimen wurden. Kikaninchen.de Kikaninchen üüb muar spriaken Kikaninchen üüb fering"}
{"id": "50775", "contents": "Galitsien At Könangrik Galitsien an Lodomeerien lai uun a süüd faan Poolen an uun a waast faan a Ukraine. Hat wiar mä't Könangrik Uastenrik-Ungarn ferbünjen. Efter a Iarst Weltkriich wurd hat apdiald tu Poolen an Ukraine. Hoodstääd wiar Lemberg (poolsk Lwów, ukrainisk Львів). Poolsk prowinsen: Schleesien, Letjpoolen, Karpaatenföörlun Ukrainisk prowinsen: Ljwiw, Iwano-Frankiwsjk, Ternopilj At Könangrik Galitsien hää niks tu dun mä Galitsien uun Spoonien. Commonskategorii: Könangrik Galitsien – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50776", "contents": "Lemberg Lwiw (ukrainisk Львів), sjiisk Lemberg (poolsk Lwów, jidisk לעמבערג(Lemberg), armeensk Լվով, rüsk Львов) as en gratstääd uun a waastelk Ukraine. Hat wiar ans hoodstääd faan't Könangrik Galitsien. Diar wene gud 700.000 minsken. Daalang as Lemberg hoodstääd faan't Oblast Lwiw. Woopen Lemberg hää en kontinentaal kliima mä warem somern an kuul wontern. Commonskategorii: Lemberg – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Lemberg (sjiisk)"}
{"id": "50777", "contents": "Det stääd Lemberg uun a Ukraine woort grünjlaanj."}
{"id": "5078", "contents": "At grääfhuug Ual Hööw as en gratstiangrääf faan a bronsetidj oner en huug uun Stianood bi a wai tu Witjdün üüb't eilun Oomram. Di huug as dialwiis freiskofelt wurden, so dat dü en letj stak iin uun't grääf luke könst. 1883 hää di ialtürnpaaser P. L. Christiansen det grääf fünjen. 1920 as det do faan Prof. Olshausen naier onersoocht an apmeeden wurden.. Karl Kersten an Peter La Baume: Vorgeschichte der Nordfriesischen Inseln, Neumünster, 1958 The Megalithic Portal: Steenodde Steingrab (ingelsk) Seenksteeden faan Neebel 54.6363998.375296Koordinaaten: 54° 38′ 11″ N, 8° 22′ 31,1″ O"}
{"id": "50780", "contents": "Wat menst dü? Galitsien uun Spoonien Könangrik Galitsien uun Uasteuroopa Of menst dü ferlicht? Galitsisk spriak"}
{"id": "50781", "contents": "Mallorca Mallorca (Katalaans [məˈʎɔɾkə], Spoonsk [maˈʎoɾka], ütjspreegen: Majorka) as en eilun uun't waastelk Madlunsia. Hat hiart tu't skööl faan a Balearisk Eilunen uun Spoonien. Diar wene gud 900.000 minsken. Üüb Mallorca leit uk Palma de Mallorca, at hoodstääd faan a Balearen. Trinjam lei a bewenet eilunen Menorca, Cabrera, Ibiza, Formentera, an do noch flook letjer ünbeweneten. Mallorca as bekäänd för san ünmiatagen fräämenferkiar. Mallorca as iindiald tu sääks comarcas (~ lunkreiser): Serra de Tramuntana Raiguer Pla de Mallorca Llevant Migjorn Palma Commonskategorii: Mallorca – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Mallorca (sjiisk)"}
{"id": "50782", "contents": "Menorca Menorca [məˈnɔɾkə] as det naistgratst faan a Balearisk Eilunen uun't waastelk Madlunsia. Diar wene knaap 100.000 minsken. Menorca ment so föl üs det letjer eilun, uun't jindial tu Mallorca, det grater eilun. Hoodstääd faan Menorca as Maó (spoonsk: Mahón). Menorca hää tau comarcas (~ lunkreiser): Ciutadella Mahón Commonskategorii: Menorca – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Menorca (sjiisk)"}
{"id": "50783", "contents": "Cabrera Cabrera as en letj eilun uun't waastelk Madlunsia. Hat hiart tu a Balearen (Spoonien), an leit naibi Mallorca. Cabrera stäänt oner natüürskül, an diaram wenet diar uk knaap hoker. Hat woort faan't comarca Palma de Mallorca ferwaltet. Commonskategorii: Cabrera (Eilun) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "50786", "contents": "Ibiza Ibiza (spoonsk [iˈβiθa], katalaans Eivissa) as en eilun uun't waastelk Madlunsia. Hat as det traadgratst faan a Balearen an hiart tu Spoonien. Diar wene gud 150.000 minsken. Naibi Ibiza leit Formentera, efter nuurduast tu lei Menorca an Mallorca mä Cabrera. Ibiza as ei widjer onerdiald tu comarcas (~lunkreiser); diar jaft'at fiiw gemeenen: Ibiza Stääd Quartó de Santa Eulària, Santa Eulària des Riu Quartó de Balansat, Sant Joan de Labritja Quartó de Portmany, Sant Antoni de Portmany Quartó de ses Salines d'Eivissa, Sant Josep de sa Talaya Commonskategorii: Ibiza – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Ibiza (sjiisk)"}
{"id": "50788", "contents": "Formentera Formentera [fuɾmənˈteɾə] as en letj eilun uun't waastelk Madlunsia. Hat hiart tu a Balearen uun Spoonien, an leit naibi Ibiza. Diar wene gud 11.000 minsken. Hoodstääd as Sant Francesc de Formentera. Formentera as ei widjer onerdiald, hat amfaadet ian gemeen. Commonskategorii: Formentera – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Formentera (sjiisk)"}
{"id": "50789", "contents": "Kuldīga (tjüsch: Goldingen) as en stää önj Kuurlönj önjt weesten foon Letlönj. E stää heet 10.000 inboogere (2021) än as et sentrum foon e kris Kuldīgas novads. Iir dåt da tjüsche ridere eeftert Baltikum kömen, häin da Kuure - dåt baltisch följk wat iirtids önjt weesten foon Letlönj booged - heer en borj. Önjt nüügenst iirhunert önjtstöö näist e borj en boogseeting. Eeder önjt tratäinst iirhunert kömen da tjüsche ridere än brånden e borj dil. Dåt jarst tooch wård Kuldīga önjt iir 1242 nåmd as da ridere nü jarnge äine borj foon stiinj heer bägeden. Önjt fjouertäinst iirhunert häi e stää ham formd, än jü trätj 1368 tu e Hanse bai. Am 1600 wus Kuldīga önj twunti iir e hoodstää foont hiirtuchduum Kuurlönj. 1702 wörd e borj foon dåt swänsch hiir plünerd än önjstöög mååged. Diling as Kuldīga en Europääsch Årw än lasmoot önj e Nai Hanse. Döör Kuldīga låpt di struum Venta, wat ouders as da mååste struume önj Euroopa heer nuch san natörlike luup heet än ai kanalisiird as. Bekånd as Kuldīga besuners for di briidjste wååderfål önj Euroopa, Ventas Rumba, än jü üülj klänkerbru ouer e Venta üt 1874, weer diling nuch e hoodstroote ouer aw låpt."}
{"id": "508", "contents": "Hessen as iinj foon da seekstiin stjörkrise (diiljstoote) foon Tjüschlönj. Dåt lait made önj Tjüschlönj än heet en ouerfläche foon 21.114,94 km² än heet 6.093.888 inboogere. Jü hoodstää as Wiesbaden. Oudere grute stääse san Frankfurt am Main, Darmstadt, Kassel, Gießen, Offenbach än Fulda. Hessen wårt begränsed foon Bayern än Baden-Würtembärj önj dåt sööden, foon Nordrhin-Weestfåålen än Rhinlönj-Pfalz önj dåt weesten, foon Thüringen önj dåt ååsten än önj dåt norden foon Naarersaksen. Di huuchste punkt as jü Wasserkuppe (950 m), önj lönjkris Fulda. Da tiin grutst stääse önjt lönj san: Hessen heet 3 regiiringsdistrikte: Darmstadt Gießen Kassel Dåt jeeft önj Hessen 5 krisfrie stääse (Darmstadt, Frankfurt am Main, Kassel, Offenbach am Main än Wiesbaden) än 21 lönjkrise: Statistikamt faan't lun Hessen Arbeitslosenquoten im Mai 2018 – Länder und Kreise. Uun: statistik.arbeitsagentur.de. Statistik der Bundesagentur für Arbeit, ufrepen de 30. Mei 2018. www.destatis.de Skilen üüb a stant faan a 31. Detsember 2013. Germany: Hessen, citypopulation.de Hessen: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "5095", "contents": "(Vilhelm) Tams Jörgensen (* 11. Maarts 1924 uun Hüsem, † 19. April 1987) wiar en spriakwedenskapsmaan. Sin aalern wiar Wilhelm Jürgensen an Ilse (bäären Tams). 1946 begand hi, uun Freiburg, Kiil an Kopenhuuwen sjiisk an ingelsk tu studiarin. 1955 hää'er sin werk „Frasch-Tjüsch-Dånsch Uurdebök“ ütjden. Tams Jörgensen hää ham diarför iinsaat, dat 1964/65 at Nordfriisk Instituut grünjlaanj wurd. Diar hää'er a Nuurdfresk Juarbuken bewerket an faan 1971 hää hi bi at Pedagoogisk huuchskuul faan Flensborag frasch onerracht den. Tams hää föl för at ferbinjang mä Waast- an Uastfresklun werket. Hi hää a interfriisk studentendraapen organisiaret an at biak üüb a Stolberag uun't leewent repen. Tams küd gud mä jong lidj an hää fölen at fresk kultüür nai broocht. \"Snaak Friisk! - Interfriisk Leksikon\", Nordfriisk Instituut, Bräist, 1977 \"Frasch - Tjüsch - Dånsch Uurdebök\", 2. aplaag, Nordfriisk Instituut, Bräist, 1978 \"Kleines friesisches Wörterbuch der Nordergoesharder Mundart\", Nordfriisk Instituut, Bräist, 1981 Thomas Steensen: Abschied von Tams Jörgensen. Uun: Nordfriesland 77/78 (Jüüne 1987), S. 9-10. Tams Jörgensen Fonds bi't Nordfriisk Instituut Biografii (schiisk) Wikisource: Biikensung"}
{"id": "5098", "contents": "f A Stolberag as mä 43,4 meetern det sjuardhuuchst steed uun Nuurdfresklun efter a Sandesberag bi Uastenfial mä 53,3 m, at Uwe-dün uun a gemeen Kaamp mä 50,2 m an at Rantzauhuug naibi Lääk mä 44,8 m. A Stolberag as uun a istidj faan istonger tuupsköwen wurden an hiart sodenang tu a geest faan Schleswig-Holstian. Faan diar boowen könst dü fein deel uun a nuurdfresk maask luke. A Stolberag hiart tu't gemeen Bordelem. Boowen üüb stäänt di 108 m huuch funktürn."}
{"id": "51", "contents": "A Müsen (Muridae) san det gratst famile faan tetjdiarten (Mammalia) uun det order faan a gnaudiarten (Rodentia) mä 750 slacher. Deomyinae – Gerbillinae – Leimacomyinae – Lophiomyinae – Murinae Murinae Echt Müsen (Mus) Hüsmüs (Mus musculus) Rooten (Rattus) Hüsroot (Rattus rattus) Waanerroot (Rattus norvegicus) Commonskategorii: Müsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Müsen"}
{"id": "510", "contents": "A Hiaranger (Clupeidae) san en famile faan bianfasker, huar uk at sardiin tuhiart. Jo lewe tesken 70 graad Nuurd an 60 graad Süüd. At jaft wel 57 slacher üüb a welt. Alosinae Alosa - Brevoortia - Ethmalosa - Ethmidium - Gudusia - Hilsa - Tenualosa Clupeinae Amblygaster - Clupea - Clupeonella - Escualosa - Harengula - Herklotsichthys - Lile - Opisthonema - Sardinops Dorosomatinae Anodontostoma - Clupanodon - Dorosoma - Gonialosa - Konosirus - Nematalosa Dussumieriinae Dayella - Dussumieria - Etrumeus - Gilchristella - Jenkinsia - Luisiella - Sauvagella - Spratelloides - Spratellomorpha Pellonulinae †Apricenaclupea – Clupeichthys – Clupeoides – Congothrissa – Corica – Cynothrissa – Ehirava – Hyperlophus – †Knightia – Laeviscutella – Limnothrissa – Microthrissa – Minyclupeoides – Odaxothrissa – Pellonula – Poecilothrissa – Potamalosa – Potamothrissa – Stolothrissa – Thrattidion ünseeker onerfamile: †Bolcaichthys – †Chasmoclupea – Erichalcis – †Illusionella – †Karaganops – Nannothrissa – Neoopisthopterus – †Nolfia – †Paleopiquitinga – Platanichthys – Ramnogaster – Rhinosardinia – Sardina – Sardinella – Sardinops – †Sarmatella – Sierrathrissa – Spratelloides – Sprattus – Stolothrissa – Strangomera – †Trollichthys Clupea Atlantik-Hiarang (Clupea harengus) Sardina Sardiin (Sardina pilchardus) Commonskategorii: Hiaranger – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hiaranger"}
{"id": "5101", "contents": "A Hans-Momsen-Pris as di kultuurpris faan a Kreis Nuurdfresklun an woort sant 1986 tu persöönelkhaiden ferden, diar jo för a kultuur uun Nuurdfresklun iinsaat haa. Hi as näämd efter Hans Momsen. 1986 - Dr. Albert Bantelmann, Schleswig (*08.01.1911 uun Hamborag †18.09.1999) 1987 - Christine Altstädt, b. Lützen, E Hoorne (*19.02.1918 uun E Hoorne †20.11.1989) 1988 - Dr. Frederik Paulsen, Aalkersem (*31.07.1909 uun Doogebal †03.06.1997) 1989 - Johannes Petersen, E Hoolme (*17.10.1909 uun E Hoolme †02.02.1992 ) 1990 - Karl Michelson, Friedrichstääd (*09.07.1921 uun Friedrichstääd †15.09.2012) 1991 - Konrad Bendsen, Naibel (*02.12.1910 uun Risem †11.03.1994) 1992 - Albert Panten, Naibel (* 1945 uun Soholm) 1993 - Hans-Hermann Petersen, Huuchviöl (*1920 uun Huuchviöl, †21.12.2014) 1994 - (nään pris) 1995 - Marie Tångeberg, Efkebel (*1924 uun a Marienkuuch) 1995 - Friedrich Johannsen, Tating (*26.06.1915 uun Süderholz †30.10.2001) 1996 - Jakob Tholund, A Wik (*1928 uun Guatang) 1997 - Brar Volkert Riewerts, Hüsem (*30.09.1914 uun Lunham †08.04.2002 uun Mildstedt) 1998 - Christine (Christel) Johannsen, Galmsbel (*1934 uun Naibel) 1999 - Mathilde (Tilla) Lorenzen, Löwenstedt (*16.04.1943, †21.07.2004) 2000 - Hedwig Schröder, Hüsem (*19.03.1920 uun Wacken (Krs. RD-ECK) †07.07.2010 uun Hüsem) 2001 - Gerd Kühnast, Breeklem (*1936 uun Hatsteedermaask, †22.04.2014) 2002 - Claus Heitmann, St. Peter-Ording"}
{"id": "5108", "contents": "(Vilhelm) Tams Jörgensen (* 11. Maarts 1924 ön Hüsem, † 1987) wiar en Spraakenweetenskepsmaan. Sin Aalern wiar Wilhelm Jürgensen en Ilse (beeren Tams). 1946 bigenti hi, ön Freiburg, Kiil en Kopenhaagen Dütsk en Engelsk tö studiarin. 1955 uur sin „Frasch-Tjüsch-Dånsch Uurdebök“ ütdönen. Tams Jörgensen heer masi diarfuar dönen, dat 1964/65 dat Nordfriisk Instituut grünjlair uur. Diar heer hi di Nuurdfriisk Jaarboker biaarbert. Fan 1971 heer hi bi di Pedagoogisk Hoogskuul ön Flensborig frasch Önerrocht dönen. Tams heer fuul fuar di Töhopaarber me Weest- en Uastfriislön maaket. Sa heer hi di Interfriisk Studentenraakin organisiaret en uk di Biiki ön di Stolbarig ön di Gang braacht. Tams kām gur me jungi Liren törocht, en sa kür hi jam aaftinoch di friisk Kultuur wat naier bringi. \"Snaak Friisk! - Interfriisk Leksikon\", Nordfriisk Instituut, Bräist, 1977 \"Frasch - Tjüsch - Dånsch Uurdebök\", 2. aplaag, Nordfriisk Instituut, Bräist, 1978 \"Kleines friesisches Wörterbuch der Nordergoesharder Mundart\", Nordfriisk Instituut, Bräist, 1981 Thomas Steensen: Abschied von Tams Jörgensen. Uun: Nordfriesland 77/78 (Jüüne 1987), S. 9-10. Tams Jörgensen Fonds bi't Nordfriisk Instituut"}
{"id": "511", "contents": "At Hiarangskub, Letj Hääfkub, (mo.) grakub, latje månteldreeger (Larus fuscus) hiart tu at fögelfamile faan a Kuben (Laridae). Hiarangskuben, föör jong-, bääft ualfögel. Aier faan Larus fuscus graellsii - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hiarangskuben Wikispecies hää en artiikel tu: Hiarangskuben"}
{"id": "5112", "contents": "Christian Albrecht Jensen (* 26. Jüüne 1792 uun Bräist; † 13. Jüüle 1870) wiar en däänsken mooler. San aatj wiar Boy Jenasen, an sin mam wiar Maria Magdalena, bäären Jessen. 1810 begand hi bi Christian August Lorenzen uun Kopenhuuwen tu studiarin. 1818 raiset hi tu Rom an liard diar di bilhauer Bertel Thorvaldsen käänen. 1823 keerd'er tüs tu Kopenhuuwen an freid diar Cathrine Lorenzen. Faan 1832 werket Jensen bi a däänsk könangsfamile üüb't sloot Frederiksborg. Commonskategorii: Christian Albrecht Jensen – Saamlang faan bilen of filmer Däänsk biograafisk leksikon"}
{"id": "512", "contents": "Hias, (sö.) Hiiđ of Hiir as di nööm faan en loonskap. A hias hää en skraalen of süren grünj. Diaram waaks diar fööraal hiaskrüüs, ööder hiasplaanten an sjüüren. Bekäänd hiasloonskapen san a Lüneburger Hias of a Dresdner Hias. Jo kem fööraal uun Nuurdsjiisklun föör. Iar jääw't a hias bluas bi a küsten, huar nian buumer waaks (so üs üüb Oomram of Sal), uun muuren of ap uun a berger. Uun Nuurdsjiisklun san för a büürerei oober uk grat buumloonskapen ufholtet wurden, so üs bi Lüneburg. Wan a büüren det skraal lun do efter juaren apjiwen haa, kaam a bööke- an iakebuumer oober weder turag. Wan't auerdrewen wurden as mä a büürerei, do as a grünj ütjweid bit deel üüb a sun, so dat at daalang uun't banlun sogoor \"banendüner\" jaft. Hiaskrüüs Hiasruus Swinbei Sjüüren Wacholder Long-Ensiaan Commonskategorii: Hias – Saamlang faan bilen of filmer Ask"}
{"id": "513", "contents": "At Hiaslaask, (mo.) hiiloosch, buumpiiper (Lullula arborea) as en fögel uun't famile faan a Laasken (Alaudidae). Hiaslaask Aier faan Lullula arborea Lullula arborea Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hiaslaasken Wikispecies hää en artiikel tu: Hiaslaasken"}
{"id": "514", "contents": "A Hiasluuper, (mo.) hiiluuper, (sö.) Hiirling (Pluvialis apricaria) as en tüüter uun't fögelorder faan a Kuben an Waadfögler. Tiaknang faan en hiasluuper Ai faan Pluvialis apricaria Pluvialis apricaria altifrons - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hiasluupern Wikispecies hää en artiikel tu: Hiasluupern"}
{"id": "5140", "contents": "Jüüne as de seekst muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 30 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Iunius. Üüb Mooring het a muun Samermoune. Jüüne as de iarst muun faan de meteoroloogisk somer uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Jüüne de iarst muun faan wonter. At somersankiar as uun deheer muun uun a nuurdhualewkuugel an at wontersankiar uun a süüdhualewkuugel. Jüüne faan Määster Venceslao (1390-1400) Bejewenhaiden uun a Jüüne"}
{"id": "5144", "contents": "August as de aachst muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 31 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Augustus. Hi as efter de rööms keiser Augustus neemd. Üüb Mooring het a muun Beeridmoune. August as de traad an letst muun faan de meteoroloogisk somer uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as August de traad an letst muun faan wonter. August faan Määster Venceslao (1390-1400) Bejewenhaiden uun a August"}
{"id": "5145", "contents": "Mei as de füft muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 31 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Maius. Üüb Mooring het a muun Krölemoune. Mei as de traad an letst muun faan de meteoroloogisk wos uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Mei de traad an letst muun faan harewst. Mei faan Määster Venceslao (1390-1400) Bejewenhaiden uun a Mei Meiruus"}
{"id": "5149", "contents": "Janewoore (Aasdring: Janewaare) as de iarst muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 31 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Iānuārius. Hi as neemd efter a röömsk god Ianus. Üüb Mooring het a muun Ismoune. Janewoore as de naist muun faan de meteoroloogisk wonter uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Febrewoore de naist muun faan somer. Janewoore faan Määster Venceslao (1390-1400) Wan ik soföl meecht hed üüs man bruler Jan (=Janewoore), do wul ik friis, dat a ki a hurner lik at hood uffroos. „Wan ik so'n meecht hed üüs dü, ik leet a kualwer uun't kü duad friis“, sait a janewoore tu a febrewoore. Bejewenhaiden uun a Janewoore Faltings, V. an Jannen R. (2012), \"En ai as en ai\", saad a prääster ... : Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon / Föhring-Amringer Sprichwörterlexikon, s. 134."}
{"id": "515", "contents": "At Hiaskrüüs (Calluna vulgaris) as en plaant uun det famile faan a hiasplaanten (Ericaceae). Hat as di iansagst slach uun det skööl Calluna. Di imergreen strük wääkst man suutjis an koon sowat 40 juar ual wurd. Hi koon bit 100 cm huuch wurd, as oober miast letjer. At hiaskrüüs bleut uun a leed somer bit iin uun a harewst. A enkelt bloosen san man 4 mm grat. Föl flenerken an ööder insekten surge för a fermuarang. At siad woort faan a winj widjer draanj. Uun a natüür komt at hiaskrüüs uun Madel- an Nuurdeuroopa föör. Uun't uasten bit Waastsibiirien. Tu Kanada an Nuurdameerikoo as't mä iinwaanerern faan Skotlun kimen. At hiaskrüüs brükt föl laacht an en sunagen grünj. Hat wääkst üüb a hias, uun muuren an uun dünem. Uun a berger wääkst hat bit tu'n hööchde faan 2700 m. At hiaskrüüs as leewentsrüm för föl raar flenerken. Am brükt jo strüker üs frast faan en raidsaag. Mä det krüüs san iar beesmer bünjen wurden, diarfaan komt uk di huuchsjiisk nööm: Besenheide. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hiaskrüüs Wikispecies hää en artiikel tu: Hiaskrüüs"}
{"id": "5151", "contents": "April as de fjuard muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 30 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Aprilis. Üüb Mooring het a muun Gjarsmoune. April as de naist muun faan de meteoroloogisk wos uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as April de naist muun faan harewst. April faan Määster Venceslao (1390-1400) Bejewenhaiden uun a April"}
{"id": "5152", "contents": "Moi is di fufte mööne foon dat iir öön di gregoriaansk kaländer. Hii heet 31 deege. Mööne: Janewoor, Feebrewoor, Märts, April, Moi, Juunii, Juulii, Augost, Septämber, Oktoober, Noowämber, Desämber."}
{"id": "5155", "contents": "Febrewoore (Aasdring: Febrewaare) as de naist muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee uun gemianjuaren 28 daar an uun skregeljuaren 29 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Februarius. Üüb Mooring het a muun Biikenmoune. Febrewoore as de traad an letst muun faan de meteoroloogisk wonter uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Febrewoore de traad an letst muun faan somer. Febrewoore faan Määster Venceslao (1390-1400) „Wan ik so'n meecht hed üüs dü, ik leet a kualwer uun't kü duad friis“, sait a janewoore tu a febrewoore. Bejewenhaiden uun a Febrewoore Faltings, V. an Jannen R. (2012), \"En ai as en ai\", saad a prääster ... : Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon / Föhring-Amringer Sprichwörterlexikon, s. 85."}
{"id": "5159", "contents": "Jüüle as de sööwenst muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 31 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Iulius. Hi as efter de rööms stootsmaan Julius Caesar neemd. Üüb Mooring het a muun Foodermoune. Jüüle as de naist muun faan de meteoroloogisk somer uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Jüüle de naist muun faan wonter. Jüüle faan Määster Venceslao (1390-1400) Bejewenhaiden uun a Jüüle"}
{"id": "516", "contents": "A Hiassparag, (mo.) hiispänk, hiispink, hiispåri (Anthus campestris) as en Sjongfögel (Passeriformes) uun't famile faan a Piipern (Motacillidae). Tiaknang faan Hiassparger. Aier faan Anthus campestris. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hiassparger Wikispecies hää en artiikel tu: Hiassparger"}
{"id": "5160", "contents": "Marts as de traad muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 31 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) Martius. Üüb Mooring het a muun Uursmoune. Marts as de iarst muun faan de meteoroloogisk wos uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Marts de iarst muun faan harewst. A wosponkt as uun deheer muun uun a nuurdhualewkuugel an a harewstponkt uun a süüdhualewkuugel. Gäärs, diar uun marts weekst, komt ei auer a sen. Komt a marts uun't lun üüs en jongfoomen, do gungt'r ütj en baar. Bejewenhaiden uun a Marts Faltings, V. an Jannen R. (2012), \"En ai as en ai\", saad a prääster ... : Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon / Föhring-Amringer Sprichwörterlexikon, s. 175."}
{"id": "5162", "contents": "Nofember as de elwenst muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 30 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) November. Uun a rööms kalender wiar Nofember de njüügenst muun faan't juar, auer dat at juar uun Marts uun de röömsk kalender begand. Novem as det latiinsk wurd för njüügen. Üüb Mooring het a muun Mistmoune. Nofember as de traad an letst muun faan de meteoroloogisk harewst uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Nofember de traad an letst muun faan wos. Nofember faan Määster Venceslao (1390-1400) Bejewenhaiden uun a Nofember"}
{"id": "5167", "contents": "Oktuuber (Aasdring: Oktoober) as de tjiinst muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 31 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) October. Uun a rööms kalender wiar Oktuuber de aachst muun faan't juar, auer dat at juar uun Marts uun de röömsk kalender begand. Octō as det latiinsk wurd för aacht. Üüb Mooring het a muun Stormmoune. Oktuuber as de naist muun faan de meteoroloogisk harewst uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as Oktuuber de naist muun faan wos. Oktuuber faan Määster Venceslao (1390-1400) Bejewenhaiden uun a Oktuuber"}
{"id": "517", "contents": "Hiilkundi es en Weetenskep, hur Kraankheren biluket uur, dat em diar töögenön aarberi ken, dat kraank Mensken weđer sün uur. Nii Meditsiin en hur'ling di Mensken bihanelt uur, skel di Hiilkundlers ütfinj. Bikeent Hiilkundlers en Dochters fan Nuurđfriislön wiar: Henriette Hirschfeld-Tiburtius Frederik Paulsen Biluki uk di Kategorii Hiilkundi, gans töönerst ön des Sir! Wichtig Henwiis tö Bidrachen aur di Sünhair Des Bidrachen maaki fuar't miist Lir, wat niin Dochters sen. Di skriif di Saaken jir sa hen, üs di dit weet of hur'ling di dit ön en üđer Wiki lesen haa. Wan Di wat siir dö of üđers ek gans rocht es, sket Dü langsen en Dochter of Apoteeker fraagin. Ali Lir, wat jir skriif, dö dit eeđer beest Weeten en Giweeten. Hat skel man dach klaar wiis, dat fan des Aarber uk Failen pasiari ken, en diarfuar ken nemen en Garantii dö. Senerk wan jir wat aur Medikamenti staant, sket Dü langsen me Din Dochter of tö't mendst me di Apotheker snaki! Benutzer:Doc James/Open Textbook of Medicine"}
{"id": "5170", "contents": "September as de njüügenst muun faan at juar uun a gregoriaans kalender. Hi hee 30 daar. A nööm faan a muun komt ütj at latiinsk (mensis) September. Uun a rööms kalender wiar September de sööwenst muun faan't juar, auer dat at juar uun Marts uun de röömsk kalender begand. Septem as det latiinsk wurd för sööwen. Üüb Mooring het a muun Härfstmoune. September as de iarst muun faan de meteoroloogisk harewst uun a nuurdhualewkuugel. Uun a süüdhualewkuugel as September de iarst muun faan wos. A harewstponkt as uun deheer muun uun a nuurdhualewkuugel an a wosponkt uun a süüdhualewkuugel. September faan Määster Venceslao (1390-1400) Bejewenhaiden uun a September"}
{"id": "518", "contents": "Hildesheim as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Naarersaksen. Jü stää heet 101.055 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "5185", "contents": "A Arktis as det regiuun trinjam a Nuurdpuul nuurdermuar faan ~ 66° 33′ nuurdelk breetje (a nuurdelk pulaarkreis) an hiart sodenang tu Euroopa, Nuurd-Ameerikoo an Aasien. Uun a maden leit at Arktisk Sia. Hat leit jinauer faan't Antarktis. Commonskategorii: Arktis – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "5189", "contents": "A oosean (faan greks Ὠκεανός („Okeanos“) as en betiaknag för a sian trinjam a eerd. En öödern nööm as \"weltsia\". Sowat 71 prosent faan't eerdflaak san sian. Det san a enkelt ooseanen an hör sidjensian. Di gratst oosean as a Pasiifik. A enkelt dialen faan't weltsia het uk oosean, t. b. Atlantisk Oosean, of ianfach Atlantik. Atlantik of Atlantisk Sia of Atlantisk Oosean Indik of Indisk Sia of Indisk Oosean Pasiifik of Pasiifisk Sia of Pasiifisk Oosean Arktisk Sia Antarktisk Sia Wikiquote: Oosean (sjiisk) Commonskategorii: Oosean – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "519", "contents": "Histoori foon Nordfraschlönj Frascheschörk Jarst Wråålkrich Tweed Wråålkrich Aldgillis (623 - 680) Abel faan Denemark (1218 - 1252) Hark Olufs (1708 - 1754) Theodor Mommsen (1817 - 1903) Jürgen Spanuth (1907 - 1998) Thomas Steensen (* 1951)"}
{"id": "5196", "contents": "Ialkrüüs (Elodea, uk Anacharis) as en skööl faan plaanten faan det famile Hydrocharitaceae. Diar jaft'at 9 bit 12 slacher faan. E. bifoliata – E. callitrichoides – E. canadensis – E. densa – E. granatensis – E. heterostemon – E. najas – E. nuttallii – E. potamogeton Kanaadsk Ialkrüüs (Elodea canadensis Michx.) Smäälbleedrag Ialkrüüs (Elodea nuttallii Planch. (H.St. John)) Argentiinsk Ialkrüüs (Elodea callitrichoides (Rich.) Casp.) Jodiar slacher kem aaltumaal faan Ameerikoo, an san fööraal mä a skapsferkiar tu Euroopa kimen. Ialkrüüs wääkst gau, diaram het det uk \"weederpest\". Commonskategorii: Ialkrüüs – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ialkrüüs"}
{"id": "5199", "contents": "At Gewöönelk Siagäärs (Zostera marina) as en plaantenslach an hiart tu a Siagäärsplaanten (Zosteraceae). Hat wääkst oner weeder bi a waaskaant üüb a nuurdelk eerdheleft. Oner weeder jaft at guarder uk faan ööder plaantenslacher faan det kategorii Alismatales, huar flook diarten hör leewentsrüm haa. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Gewöönelk siagäärs Wikispecies hää en artiikel tu: Gewöönelk siagäärs"}
{"id": "52", "contents": "A Müsensiif, (mo.) müsetiif (Buteo buteo) as en Gripfögel (Accipitriformes) uun't famile faan a Hanjügern (Accipitridae). En ualfögel uun a loft. Aier faan Buteo buteo - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Müsensiiwer Wikispecies hää en artiikel tu: Müsensiiwer"}
{"id": "520", "contents": "Jü histoori foon Nordfraschlönj as politisch iinjhäid begant eentlik jarst ma e krisreform foon 1970, iir bestöö uler poliitisch iinjhäidlik lönj. Bit tu dåt iir 1864 wus jü histoori foont gebiit as pårt foont Härtochduum Slaswik nåår ma jü foon dåt Kiningrik Dånmark ferbünen. Tidwise ööweden uk dan da Neederlönsche gruten influs üt, ouers mååst bloot önj da mjarschgebiite. Apårtie aw e Salring gååst, ouers uk aw dåt fååstlönj ferrädje tålrike grutstiinjgrääwde än ferschilie latjfanste eedere kolonisasjoon. Önj e jungstiinjtid wus apårtie dåt intwasche döör di steegende heefspäägel foon dåt fååstlönj oufskjard Sal tacht kolonisiirt. Önj e Bronsetid profitiird Nordfraschlönj foon e hoonel. En wichtie hoonelswoore wus dåt reef, weerfor Nordfraschlönj wälj en sliik monopool häi. Rike grääftgoowe aw e ailönje spreege for en grut wäljstånd foon tu manst di boowenlååge, en wid önjtwikled kultuur än goue hoonwark-produkte. Sügoor luksus-diile foon e sööd-tjüsch Hallstattkultuur fünen harn wäi bit tu Oomram. Da schuchtere inboogere laaweden foon jare eekre än jare tjüch. Jü stäljtid begand önj Nordoiroopa duusend iir lääser as önj e fordere ooriänt. Dåt stälj wörd ma heelp foon hooltkoole üt moorstälj wünen, dåt tum biispel aw e Stolbärj forkamt. Tu jü tid, foon 500 f. Kr. ouf köm dåt"}
{"id": "5201", "contents": "Siagäärsplaanten (Zosteraceae) as en famile faan weederplaanten faan det order Alismatales. Amanbi 18 slacher san bekäänd, jo waaks üüb a hialer eerd fööraal uun't saaltweeder, oober ei uun a troopen. Heterozostera (Setch.) Hartog: 4 slacher üüb a süüdelk eerdheleft. Phyllospadix Hook.: 5 slacher uun a nuurdelk Pasiifik. Zostera L.: 12 bit 16 slacher üüb a nuurdelk eerdheleft. Zostera marina Gewöönelk Siagäärs Commonskategorii: Siagäärsplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siagäärsplaanten"}
{"id": "521", "contents": "At Holtdüüw, Düüw, (mo.) hooltdüw, wildüw (Columba palumbus) hiart tu at fögelfamile faan a Düüwen (Columbidae). Holtdüüwen bi a fögelwaanrang. Ai faan Columba palumbus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Holtdüüwen Wikispecies hää en artiikel tu: Holtdüüwen"}
{"id": "5213", "contents": "A Amerikoonsk Jongfoomen Eilunen (ingelsk: United States Virgin Islands) san en skööl faan eilunen uun a Kariibik an hiar diar tu a Letj Antilen. Jo san en bütjenlun faan a Ferianagt Stooten so üs det naibereilun Puerto Riko. Jo hoodeilunen het: Saint Croix Saint John Saint Thomas Water Island (sant 1996) ... an flook letjer eilunen. Dön tjiin gratst stääden üüb a eilunen san: För 1917 wiar a eilunen en deensk kolonii. Commonskategorii: Amerikoonsk Jongfoomen Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Vom Sklaven zum Sklavenhändler (sh:z, 12. Jüüne 2010) Jongfoomen Eilunen 18.333333333333-64.833333333333Koordinaaten: 18° N, 65° W Virgin Islands of the U.S.: Towns and Places, citypopulation.de"}
{"id": "5219", "contents": "A Jongfoomen Eilunen san en skööl faan eilunen faan a Letj Antilen. Poliitisk san jo apdiald tesken Ameerikoo an't Ferianagt Könangrik. Britisk Jongfoomen Eilunen Amerikoonsk Jongfoomen Eilunen Commonskategorii: Jungfoomen Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "522", "contents": "Holthakern, (sö.) Boompekern, (mo.) hoolthåkere (Picidae) san en fögelfamile uun't order faan a Holthakerfögler (Piciformes). Jynginae Jynx Picinae Blythipicus – Campephilus – Campethera – Celeus – Chloropicus – Chrysocolaptes – Chrysophlegma – Colaptes – Dendrocopos – Dendrocoptes – Dendropicos – Dinopium – Dryobates – Dryocopus – Gecinulus – Geocolaptes – Hemicircus – Leiopicus – Leuconotopicus – Meiglyptes – Melanerpes – Micropternus – Mulleripicus – Nesoctites – Picoides – Piculus – Picus – Reinwardtipicus – Sphyrapicus – Veniliornis – Xiphidiopicus – Yungipicus Picumninae Picumnus – Sasia Dreierfögel (Jynx torquilla) Grat Holthaker (Dendrocopos major) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Holthakern Wikispecies hää en artiikel tu: Holthakern"}
{"id": "5220", "contents": "Hispaniola (spoonsk: La Española \"at spoonsk\") of uk Kiskeya (Taino spriak) as 76.480 km² grat at sodenang at öödergratst Kariibisk Eilun. Hat hiart tu a Grat Antilen an as apdiald tu Haiti an at Dominikaans Republiik. Haiti Dominikaans Republiik Navassa Commonskategorii: Hispaniola – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "5223", "contents": "Baffin Bay Sia At Baffin Bay of Baffin Bocht (Inuktitut: Saknirutiak Imanga, Greenluns Avannaata Imaa) as en sia tesken a Atlantik an at Arktisk Sia. Waastelk leit at Baffin Eilun (Kanada), an uastelk leit Greenlun. Mä en grate faan 689.000 kwadrootkilomeeter as hat en betj grater üs a Nuurdsia. At Baffin Bay as näämd efter di ingelsk siamaan William Baffin. Commonskategorii: Baffin Bay – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "523", "contents": "A Holtskuch of uk at Strunsnep (Actitis hypoleucos) as en fögelslach uun't famile faan a Snepen (Scolopacidae). Uun det skööl faan a Auerluupern (Actitis) jaft'at man ään slach muar, det as Actitis macularius. Hi bräät uun't nuurdelk Kanada. Actitis hypoleucos Holtskuch Ai faan Actitis hypoleucos A Holtskuch fleutet. Actitis macularia uun Kanada Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Holtskur Wikispecies hää en artiikel tu: Holtskur"}
{"id": "524", "contents": "At Holtsnep, Snep, (mo.) hooltingsnäp, hooltingsnap (Scolopax rusticola) as en fögel uun't Snepenfamile (Scolopacidae). Holtsnep mä en wirem. Aier faan Scolopax rusticola rusticola - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Holtsnepen Wikispecies hää en artiikel tu: Holtsnepen"}
{"id": "5248", "contents": "Di Uastkariibisk Dooler (EC$, East Caribbean Dollar) as det jil faan sääks lunen uun a Kariibik an tau Britisk bütjenlunen. Hi hää en fäästen wakselkurs mä a US-Dooler. At jaft jilskiiner faan $2, $5, $10, $20, $50 an $100. Jo haa aaltumaal en bil faan a/at könang üüb. At jaft jilstaken faan 5, 10 an 25 Cents an faan $1. Jo haa uk aaltumaal en bil faan a/at könang üüb. Jilskiiner Jilstaken"}
{"id": "525", "contents": "At Hongerkral (Armeria maritima) as en Strunkrüüs uun det order faan a Caryophyllales. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hongerkralen Wikispecies hää en artiikel tu: Hongerkralen"}
{"id": "5254", "contents": "Anguilla (spoonsk för \"ial\") as en \"eilun auer a winj\" faan a Letj Antilen uun a Kariibik. Tuup mä hög ööder ünbewenet eilunen as Anguilla en bütjenlun faan't Ferianagt Könangrik. At lun hää 14 distrikten. Anguilla, citypopulation.de Commonskategorii: Anguilla – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Anguilla – Geograafisk an histoorisk koorden 18.25-63.066666666667Koordinaaten: 18° 15′ N, 63° 4′ W"}
{"id": "5257", "contents": "Montserrat as en eilun uun a Kariibik an hiart tu a Letj Antilen. Hat as en bütjenlun faan't Ferianagt Könangrik. The Montserrat Reporter, 3. August 2007 Commonskategorii: Montserrat – Saamlang faan bilen of filmer 16.75-62.2Koordinaaten: 16° 45′ N, 62° 12′ W"}
{"id": "5259", "contents": "Eilunen auer a winj het a nuurdelk Letj Antilen. Jongfoomen eilunen (britisk an amerikoonsk) Anguilla (britisk) Sint Eustatius (holuns) Sint Maarten - Saint-Martin (holuns an fransöösk) Saint-Barthélemy (fransöösk) Saaba (holuns) Barbuuda (tu Antiigua an Barbuuda) St. Kitts an Nevis Antiigua (tu Antiigua an Barbuuda) Montserrat (britisk) Guadeloupe (fransöösk) Marie-Galante (tu Guadeloupe) Aves (tu Venezuela) Domiinika Martinique (fransöösk) St. Lucia St. Vincent (tu St. Vincent an Grenadiinen) Grenadiinen (tu St. Vincent an Grenadiinen) Grenaada Barbaados Trinidad an Tobaago (!) täält am ei muar tu a Eilunen auer a winj, uun't Ingelsk tääl jo oober noch mä tu a Windward Islands. Commonskategorii: Eilunen auer a winj – Saamlang faan bilen of filmer Eilunen oner a winj"}
{"id": "5267", "contents": "Hali 25 en 28 sen Fliigerhalen, diar dit Militeer brükt heer fuar eeđer jaar Fliigers en Hüüvskrüüwers tö lukin. Di Halen uur sent 2005 sa gur üs ek muar nütet. Ja staan öner Teenkstairensküül, aurdat dit senerlig Bechningen sen. Dat Amt fuar Teenkstairensjuts heer biskrewen, wat aur di Bechningen senerlig es, en hurom di ek ofrewen uur skel. Di Hali uur fan en gurt Giwölbi deekt, wat wan Betonripen maaket es. Des Ripen gung twerk en langs öner di Aurskot hen. Ön di Achtersir giar di Aurskot rocht wat diiper dial üs ön di Fuarđersir, wat hentö Nuurđen weeget. Di Ripenkonstruktsjoon giar achtern dial bit hentö di Grünj, en fuar di Forbining staan achtern Betonstölpen. Twesken des Stölpen es ek techtmüüret uuren. Achtern en bisirs sen Önbechningen fuar litjer Halen en Warekstairen, sa üs uk Baarirümen en Hüsjes. En Nuurđerwuch jeft et ek, di hiili Flechi es en gurt iirsern Toor, wat en iipen sküüv ken. Diarbi klapt dit töhop üs en Ziehharmoonika. Aur des Toor langs giar en lung Reeg fan Wininger. Ön di Uastersir staant en Önbechning me jen Laag. Ön di Süđer- en Weestersir heer dat wuchtigi Önbechning tau Laagen, en diarbenen sen forskelig Rümen sa üs"}
{"id": "527", "contents": "A biologii as en natuurwedenskap am't labenen an befaadet ham mä njüügen feeg. Portaal an süstemaatik faan a diarten Portaal an süstemaatik faan a plaanten Swaampen tääl neder tu a plaanten noch tu a diarten. Uurdiarten wurd daalang mä bi a diarten of plaanten iinsortiaret. Portaal an süstemaatik faan a bakteerien. Uurbakteerien hiar tuup mä a bakteerien tu a prokarioten. Portaal faan a wiiren. DNA Mitochondriol DNA Wiiren At sel Mutatsion Eukarioten Prokarioten Wiiren Globaal apwarmin IUCN Taksonomii faan diarten an plaanten Ewolutsion IPNI ICD"}
{"id": "528", "contents": "At Bipkerwik, (mo.) kornkwanker (Coturnix coturnix) as en fögel uun't fasaanenfamile Phasianidae. Hat liket at Ääkerhenk, as oober letjer. Bibkerwiken kem al bi a ual Ägyptern üs hiiroglüüfen föör. Ai faan Coturnix coturnix Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Bipkerwiken Wikispecies hää en artiikel tu: Bipkerwiken"}
{"id": "5287", "contents": "A Eilunen oner a winj (holuns: Benedenwindse Eilanden, ingelsk: Leeward Antilles) san en skööl faan eilunen uun't nuurden faan Süüd-Ameerikoo uun a Kariibik. Jo san di süüdelk dial faan a Letj Antilen an fu ei föl faan a Nuurduast-Pasaat uf. Sodenang as't diar uk drüger üs üüb a Eilunen auer a winj. Margarita, Cubagua und Coche san tuup Nueva Esparta, en bundesstoot faan Weenesuela. A \"ABC-eilunen\" (Aruba, Bonaire an Curaçao) hiar tu't Könangrik faan a Neederlunen. Aal jo ööder knaap 600 eilunen hiar tuup mä't Aves-eilun tu a \"Dependencias Federales\" faan Weenesuela. Eilunen auer a winj"}
{"id": "5288", "contents": "A Neederlunen (holuns Nederland, waastfresk Nederlân) san ian faan sjauer lunen uun't Könangrik faan a Neederlunen. Miast sait am Holun, det as oober eegentelk ei rocht, auer Holun bluas di nuurdwaastelk dial faan't lun as. Diar lei a prowinsen Nuurdholun an Süüdholun. Det lun leit uun Waasteuroopa, an trinjam lei Belgien uun't süüden, Sjiisklun uun't uasten, an a Nuurdsia uun't nuurden an waasten. Hoodstääd as Amsterdam, at regiarang sat uun Den Haag. Tu a Neederlunen hiar uk noch trii eilunen uun a Kariibik. Bonaire, Sint Eustatius an Saaba san a BES-Eilunen an aparte gemeenen faan a Neederlunen. Commonskategorii: Neederlunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Neederlunen (sjiisk)"}
{"id": "529", "contents": "Birkebuumer (Betula) hiar tu a bleedenbuumer faan det famile Betulaceae. At jaft sowat 40 slacher uun Euroopa, uun Nuurdameerikoo (diar fööraal bi a uastküst) an uun Aasien, sodenang bal aueraal üüb a nuurdelk eerdheleft. Birkebuumer san somergreen buumer of strüker. Jo waaks gau an kön al efter sääks juar 7 m huuch wees, ütjwoksen bit 30 m an muar. At buark as üübfaalen laachtgrä bit witj. Birkebuumer bleu faan aanj Maarts bit aanj April an fermuare jo troch a winj, diaram flä uun di juarstidj föl polen ambi, huar föl lidj ei mä am kön. Tu a früchten seit am ketjin, jo maanelken hinge, a wiifelken stun aprocht. At siad woort rip uun September bit Oktuuber an fäält üüb troch grat jügen. 1. uun Madeleuroopa - Sunbirkebuum (Betula pendula), di komt fööraal föör. - Muurbirkebuum (Betula pubescens) - Sweragbirkebuum (Betula nana) - Birkestrük (Betula humilis) At buark as iar brükt wurden för letj kasjin. Uun Finlun an uun Nuurdameerikoo haa's diar uk skur an ööder rääskap faan maaget: Meel-, tee- an bruadduusen. Det buark suragt diarför, dat iidjwaar ei so gau ferdareft. Uk tjaar an ööle koon am ütj det buark maage. A beesembinjer brükt jo twiigen - at ris"}
{"id": "5299", "contents": "At Könangrik faan a Neederlunen as en lun mä sjauer dialen uun Euroopa an a Kariibik. Arke dial hää sin aanj regiarang an jil. Tu't könangrik hiar a Neederlunen an a Kariibisk Eilunen Aruuba, Curaçao an Sint Maarten. Jodiar trii hiard bit 2010 tuup mä a BES-Eilunen tu a Neederluns Antilen. Commonskategorii: Neederlunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Könangrik faan a Neederlunen – Geograafisk an histoorisk koorden Nederlönje Kariibik"}
{"id": "53", "contents": "A Müürfink of Blä Tualagbitjer (Cyanistes caeruleus, iar Parus caeruleus) as en fögel uun't famile Paridae. Müürfinken bi en tualagklomp. Aier faan Cyanistes caeruleus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Müürfinken Wikispecies hää en artiikel tu: Müürfinken"}
{"id": "531", "contents": "At Bleskaader, (mo.) bläshån, bläskååder, witbläs, grut wååderhån (Fulica atra) as en fögel uun't famile faan a Weederhanen (Rallidae). Tuan faan en Bleskaader. Aier faan Fulica atra - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Bleskaadern Wikispecies hää en artiikel tu: Bleskaadern"}
{"id": "532", "contents": "A Blä Baker, (mo.) ween baker, ween bäker (Chlidonias niger) hiart tu at fögelfamile faan a Bakern (Sternidae). Aier faan Chlidonias niger niger - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Blä Bakern Wikispecies hää en artiikel tu: Blä Bakern"}
{"id": "5326", "contents": "A BES-Eilunen of uk aparte gemeenen (holuns: bijzondere gemeenten) san trii eilunen uun a Kariibik, diar iartidjs tu a Neederluns Antilen hiard. Det san Bonaire, Sint Eustatius an Saaba. Jo wurd uk Kariibisk Neederlun (holuns: Caribisch Nederland) näämd. A 10. Oktuuber 2010 san a Neederluns Antilen apliaset wurden, an sant di dai san jo trii eilunen \"aparte gemeenen\" faan a Neederlunen. Trii ööder eilunen faan a Neederluns Antilen hiar uk tu't Könangrik faan a Neederlunen, san oober suwereen stooten wurden: Aruuba, Curaçao an Sint Maarten. Statistical Info: Area and Climate. Archiwiaret faan det originool di 6. Jüüle 2011. Ufrepen di 3. Oktuuber 2011. Caribbean Netherlands; population; sex, age, marital status. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek (CBS), 23. April 2021, ufrepen de 19. Janewoore 2022 (ingelsk)."}
{"id": "533", "contents": "A Blä Hanjüger, (mo.) weene hånetiif (Circus cyaneus) as en Gripfögel (Accipitriformes) uun't famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Aier faan Circus cyaneus - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Blä Hanjügern Wikispecies hää en artiikel tu: Blä Hanjügern"}
{"id": "5337", "contents": "Di Teenkstairen ön Kairem üp Söl staan ön di Listi fan di Teenkstairen ön di Gimiindi Söl. Luki uk öner Teenkstairen (Gimiindi Söl). Di List es önern ön des Sir tö finj. Lönsamt fuar Teenkstairen ön Sleeswig-Holstiin Di Listi fan't Lönsamt (2007) \"Gurtstig\" en \"Gurtstich\" es biiring rocht skrewen. Spreeken uur dit üs \"Stich\", man di Rochtskriiwing eeđer Boy Peter Möller meent, dat et \"Stig\" skrewen uur skel. Wan em diartö uunt es, da es dit ek muar swaar."}
{"id": "5338", "contents": "Di Teenkstairen ön Muasem üp Söl staan ön di Listi fan di Teenkstairen ön di Gimiindi Söl. Luki uk öner Teenkstairen (Gimiindi Söl). Di Listi es önern ön des Sir tö finj. Lönsamt fuar Teenkstairen ön Sleeswig-Holstiin Di Listi fan't Lönsamt (2007) Ön di List stön Hüsnumer 1. Nösistig 1 es man gans en gaar techtwukset, en diar es nönt fan en Teenkstair tö keen. En uthlönsk Hüs, wat gur törocht es, es di Numer 11, en des es jir weeget."}
{"id": "5339", "contents": "Di Teenkstairen ön Ārichsem üp Söl staan ön di Listi fan di Teenkstairen ön di Gimiindi Söl. Luki uk öner Teenkstairen (Gimiindi Söl). Di List es önern ön des Sir tö finj. Lönsamt fuar Teenkstairen ön Sleeswig-Holstiin Di Listi fan't Lönsamt (2007)"}
{"id": "534", "contents": "Blä Huder (Campanula rotundifolia) san en plaantenslach uun det famile faan a Fangerhuder (Campanulaceae). Blä Huder san muarjuarag blömken an wurd 10 bit 40 cm huuch. Jo bleu faan Jüüne bit September. Det krüün as 1,2 bit 2,2 cm grat, blä-brons an hää triihukag spasen. Uun Euroopa, Sibiirien an Nuurdameerikoo kem Blä Huder föör. Jo waaks üüb skraalen grünj, man uk üüb a berger. Uun a plaanten san Inulin an slacher faan Triterpensaponin. Det halept jin sünjen steeden an läät det blud storke. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Blä Huder Wikispecies hää en artiikel tu: Blä Huder"}
{"id": "535", "contents": "A Bläbük, (mo.) weenburst, (ha.) weene hamelfink ?? (Luscinia svecica) as en Sjongfögel (Passeriformes) uun't Fleegensnaperfamile Muscicapidae. Bläbük, at wiiftje. Aier faan Luscinia svecica cyanecula Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Bläbüker Wikispecies hää en artiikel tu: Bläbüker"}
{"id": "5352", "contents": "Ön di List fan di Kultuurteenkstairen ön Sylt-Ost wiar ali Teenkstairen āpskrewen, wat ön di Gimiindi Söl tö finj sen. Di Tērpsnaamen stön diarbi (Ofskrewen: 2007). Ön't Jaar 2023 ken em di List bal ek muar lees, aurdat em iinfach en List eeđer Alfabeet töhopklüđert heer, hur em da twert aur't Ailön jaaget uur. Di Skelter mut em uk fan priwaat Teenkstairen maaki (§ 23, Tenkstairengisets fan Sleeswig-Holstiin). Di Marinesiedlung es wan't Militeer becht uuren. Dit wiar fan di 30er bit hentö di 50er Jaaren, en di Uuningen wiar fuar di Aarberers bi't Militeer. Wan di Bundsweer fan Söl wechging, heer dat KLM (Kommunales Liegenschaftsmanagement) di Hüsen aurnemen, dat di Uuningen förter tö Sölringer önberen uur kür. Di Hüüsinger sen langsen en bet senerk wesen. Nü ken di sa gau uk ek ofreten uur, aurdat di öner Teenkstairensjuts staan. Georg Dehio: Handbuch der deutschen Kunstdenkmäler. Begründet vom Tag für Denkmalpflege 1900, Fortgeführt von Ernst Gall, Bearbeitet von Johannes Habich, Christoph Timm (Hamburg) und Lutz Wilde (Lübeck), Aktualisiert von Susanne Grötz und Klaus Jan Philipp (Hamburg) und Lutz Wilde (Schleswig-Holstein), 2009, Deutscher Kunstverlag München Berlin, 3. Auflage, ISBN 978-3-422-03120-3. Lönsamt fuar Teenkstairen ön Sleeswig-Holstiin List fan't Teenkstairenamt fuar Nuurđfriislön (PDF, skel"}
{"id": "536", "contents": "Bochum as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Arnsberg Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 365.587 inboogere (2019). Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "5368", "contents": "Di Teenkstairen ön Woningstair en Brēderep üp Söl staan ön di Listi fan di Teenkstairen ön Sleeswig-Holstiin söner Lübeck. Di List ken bi't Lönsamt fuar Teenkstairen biluket uur. Lönsamt fuar Teenkstairen ön Sleeswig-Holstiin Di Listi fan't Lönsamt (2007)"}
{"id": "5369", "contents": "Di Teenkstairen ön Kaamp üp Söl staan ön di Listi fan di Teenkstairen ön Sleeswig-Holstiin söner Lübeck. Di Listi ken bi't Lönsamt fuar Teenkstairen biluket uur. Lönsamt fuar Teenkstairen ön Sleeswig-Holstiin Di Listi fan't Lönsamt (2007) Diar stön niin Hüsnumer üp di Listi. Bi Sjipwai 2 sair di, wat diarfuar üppaset, dat et en Teenkstair es."}
{"id": "537", "contents": "A Bokfink, (mo.) bäkjfink (Fringilla coelebs) as en sjongfögel ütj at finkenfamile (Fringillidae). F. c. africana – F. c. alexandrovi – F. c. balearica – F. c. canariensis – F. c. caucasica – F. c. coelebs – F. c. gengleri – F. c. harterti – F. c. maderensis – F. c. moreletti – F. c. ombriosa – F. c. palmae – F. c. sarda – F. c. schiebeli – F. c. solomkoi – F. c. spodiogenys – F. c. syriaca – F. c. transcaspia – F. c. tyrrhenica Bokfink, at wiiftje. Aier faan Fringilla coelebs Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Bokfinken Wikispecies hää en artiikel tu: Bokfinken"}
{"id": "5370", "contents": "Di Teenkstairen ön Hörnem üp Söl staan ön di Listi fan di Teenkstairen ön Sleeswig-Holstiin söner Lübeck. Di List ken bi't Lönsamt fuar Teenkstairen biluket uur. Lönsamt fuar Teenkstairen ön Sleeswig-Holstiin Di Listi fan't Lönsamt (2007)"}
{"id": "5371", "contents": "Di Teenkstairen ön List üp Söl staan ön di Listi fan di Teenkstairen ön Sleeswig-Holstiin söner Lübeck. Di Listi ken bi't Lönsamt fuar Teenkstairen biluket uur. Lönsamt fuar Teenkstairen ön Sleeswig-Holstiin Di Listi fan't Lönsamt (2007) Di Skelter sen me frinjelk Forloof fan di \"Nordwacht\" maaket uuren, wat diar üppaset."}
{"id": "5372", "contents": "Di Teenkstairen ön Tinem üp Söl staan ön di Listi fan di Teenkstairen ön di Gimiindi Söl. Luki uk öner Teenkstairen (Gimiindi Söl). Di List es önern ön des Sir tö finj. Lönsamt fuar Teenkstairen ön Sleeswig-Holstiin Di Listi fan't Lönsamt (2007)"}
{"id": "538", "contents": "Bonn as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Köln Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 329.673 inboogere (2019). Twasche 1949 än 1990 wus Bonn jü hoodstää foon Weest-Tjüschlönj. Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "539", "contents": "Boor unti Borium as en keemisch elemänt ma sümbool B än atoomnumer 5. Dåt as en suurt metaloid. Boorferbininge wjarn ål önj dåt åler bekånd. Di noome kamt foon dåt arabisch Buraq for booraks, en minerool dåt dåt wichtiest ärts for e boorgewuning as. booraks as en boråt, en sålt foon boorsör. Dåt elemänt as deerüt ai sü iinjfåch fritumåågen, ouerdåt deerfor starke reduktoore nösi san, ås magnesium unti aluminium. Dåt elemänt wörd deeram jarst 1808 foon Sir Humphry Davy, Louis Gay-Lussac än Louis Jacques Thénard deerståld. Aw jüdeer wise wårt dåt boor ouers mjuksi mååged döör dåt metal. Döör ütenouderhåålen foon flüchtie halogenide koon dåt elemänt ouers ma lait mjuks deerståld wårde. Boorsör wårt foole önjwånd önj e täkstiiilindustrii. Boorsilikåtglääse san tächnisch ordi wichti. Önj iiljwärk jeeft deertufäiging foon dåt elemänt önj amorf form en smuk gräin blai. Boorferbininge wårde unersoocht än önjwånd önj en briidj späktrum foon biokeemische såågen, ås sukerdöörlätjende mämbrååne, sänsoore for koolehüdrååte, bekämping foon artriitis än önj e neutrooneterapii. 10B heet en grute werkingstwassnaas for neutroonefångst än wårt deeram uk önj e atoomindustrii önjwånd. Boraane san wälj forsloin ås rakeeteiiljinge, ouerdåt bai dåt ferbrånen deerfoon en grut mase enärgii fri wårt. Boor as wider önj"}
{"id": "5394", "contents": "Di Teenkstairen ön Weesterlön üp Söl staan ön di Listi fan di Teenkstairen ön di Gimiindi Söl. Luki uk öner Teenkstairen (Gimiindi Söl). Di Listi es önern ön des Sir tö finj. Di Marinesiedlung es wan't Militeer becht uuren. Dit wiar fan di 30er bit hentö di 50er Jaaren, en di Uuningen wiar fuar di Aarberers bi't Militeer. Wan di Bundsweer fan Söl wechging, heer dat KLM (Kommunales Liegenschaftsmanagement) di Hüsen aurnemen, dat di Uuningen förter tö Sölringer önberen uur kür. Di Hüüsinger sen langsen en bet senerk wesen. Nü ken di sa gau uk ek ofreten uur, aurdat di öner Teenkstairensjuts staan. Lönsamt fuar Teenkstairen ön Sleeswig-Holstiin Di Listi fan't Lönsamt (2007)"}
{"id": "54", "contents": "At Naachtigal, (mo.) nåchtigal (Luscinia megarhynchos) as en Sjongfögel (Passeriformes) uun't Fleegensnaperfamile (Muscicapidae). So sjongt at Naachtigal.?/i Aier faan Luscinia megarhynchos Commonskategorii: Naachtigalen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Naachtigalen"}
{"id": "540", "contents": "A Borfink, (mo.) burfink, burfänk, krüsneeb (Loxia curvirostra) as en sjongfögel uun't finkenfamile (Fringillidae). Borfink, en wiiftje. Aier faan Loxia curvirostra Loxia curvirostra Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Borfinken Wikispecies hää en artiikel tu: Borfinken"}
{"id": "541", "contents": "Bottrop as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Münster Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 117.565 inboogere (2019). Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "5412", "contents": "Atlantis as en mytisch ailönjkontinänt, beschraawen foon di filosoof Platon (427 bit 347 f. Chr.) önj sin årben 'Timaios' än 'Kritias'. Dåt lönj schölj önj en grut natuurnatörkatasproofe unergungen wään. Eefter naie geofüsiikalische unersäkinge foon e atlantikboom as klåår wörden, dåt sunt jü histoori foon da manschne, sü en kontinänt önj e atlantik ai bestoon heet. Uk for oudere plåtse, tum biispel Zypern unti Syrien, jeeft et nån waasenschapelik bewis. Jürgen Spanuth"}
{"id": "542", "contents": "Boy-Peter Möller es Skuulmaister üp Söl' wesen. Hi heer masi fuar di Söl'ring Rochtskriiwing dön. Dit \"Söl'ring Uuurterbok\" es fan höm en di miist Lir, wat Söl'ring skriiv wel, aarberi me des Bok. Boy-Peter Möller heer höm di Mait maaket, üttöfinjen en āptöskriiwen, fan hok Uurter ön üđer Spraaken di söl'ring Uurter kemen sen. Sin Uurterbok es bi di Söl'ring Foriining tö fo. Boy Peter Möller ön di Daatenbank fan't Nuurdfriisk Instituut Wikisource: Somernacht"}
{"id": "543", "contents": "At Bralan (Bucephala clangula) as en fögel ütj at Anenfamile (Anatidae). Aier faan Bucephala clangula - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Bralanen Wikispecies hää en artiikel tu: Bralanen"}
{"id": "544", "contents": "Brandenborj as en bundeslönj foon Tjüschlönj. Et bundeslönj läit önjt ååsten foont lönj. Et heet 2.511.917 manschne (2018). E hoodstää foont bundeslönj as Potsdam. Da tiin grutste stääse önjt lönj san: Et lönj heet 4 krisfri stääse än 14 lönjkrise: Statistikamt faan't lun Brandenburg Arbeitslosenquoten im Mai 2018 – Länder und Kreise. Uun: statistik.arbeitsagentur.de. Statistik der Bundesagentur für Arbeit, ufrepen de 30. Mei 2018. www.destatis.de Skilen üüb a stant faan a 31. Detsember 2013. Germany: Administrative Division, citypopulation.de Germany: Brandenburg, citypopulation.de Brandenburg: State in Germany, citypopulation.de Brandenburg: State in Germany, citypopulation.de"}
{"id": "545", "contents": "Bratislava (aw Ungarisch: Pozsony, aw Tjüsch: Pressburg unti Preßburg) as en stää önj e Regjoon Bratislava önj as jü hoodstää foon jü Slowakäi. Deer booge 432.864 manschne (2018). Dåt gebiit foon Bratislava as 367,58 km². Jü inboogertächte as 1.167 manschne pro km². Jü pustliidjtål as 8XX XXX, di forwoolnumer as 421-2 än dåt kfz-kåntiiken as BA. Slovakia: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "5451", "contents": "p4 Di Ialtürn Oomram leit uun't süüdwaasten faan't eilun Oomram an hiart tu't gemeen Neebel. Hi hiart tu a seenksteeden faan Neebel. Uun a somer könst dü ap efter boowen trääpe an fein auer't lun luke. Üüb en ual postkoord noch saner strimler Erich Pörksen: Die Wahrzeichen der Insel Amrum. Breklumer Verlag 1987, ISBN 3-7793-1119-4. Reinhard Scheiblich: Leuchttürme an deutschen Küsten. Delius Klasing Verlag 2003, ISBN 3-7688-0920-X. Reinhard Scheiblich, Hans Helge Staack: Leuchttürme Lexikon. Ellert & Richter Verlag 2001, ISBN 3-8319-0038-8. Bernt Hoffmann, Nikolaus Schmidt: Die schönsten Leuchttürme Deutschlands. Heel Verlag 2003, ISBN 3-89880-221-3. Uwe Schnall: Leuchttürme an deutschen Küsten. Ellert & Richter Verlag 1999, ISBN 3-89234-521-X. Commonskategorii: Ialtürn Oomram – Saamlang faan bilen of filmer Fresnel-lins leuchtturm-atlas.de"}
{"id": "5453", "contents": "Gratdün as en 27 m huuch dün an uk en regiuun uun a gemeen Neebel Trinj am Gratdün stun en hunfol hüsang bi a Tanenwai, an boowenüüb stäänt a Ialtürn Oomram. 54.6311666666678.3545833333333Koordinaaten: 54° 37′ 52,2″ N, 8° 21′ 16,5″ O"}
{"id": "5454", "contents": "At Fresnel-Lins [fʀɛˈnɛl-] as am 1822 faan di fransöösk füüsiker Augustin Jean Fresnel erfünjen wurden an iarst bluas för ialtürner brükt wurden. Troch det bauoort küd föl materiool iinspaaret wurd. Lins faan en bääftlaacht faan en auto. Lins faan a ialtürn Breemerhuuwen. Lamp an dreilins faan a Ialtürn Oomram. Commonskategorii: Fresnel-Lins – Saamlang faan bilen of filmer Lins (Optik)"}
{"id": "5458", "contents": "Sint Maarten as sant a 10. Oktuuber 2010 ian faan sjauer lunen uun't Könangrik faan a Neederlunen. Hat leit üüb a süüder ääg faan't eilun St. Martin uun a Kariibik. Di nuurder ääg het Saint-Martin an hiart tu Frankrik. Philipsburg (hoodstääd) mä 1.228 iinwenern Lower Prince's Quarter mä 8.123 iinwenern Dutch Cul de Sac mä 7.880 iinwenern Koolbaai mä 6.046 iinwenern Upper Prince's Quarter mä 4.020 iinwenern Little Bay (Fort Amsterdam) mä 2.176 iinwenern Simpson Bay mä 736 iinwenern Lowlands mä 232 iinwenern Koolbai Airbus A340 faan a Air France lunagt St. Martin Commonskategorii: Sint Maarten – Saamlang faan bilen of filmer 18.031944444444-63.067777777778Koordinaaten: 18° 2′ N, 63° 4′ W"}
{"id": "546", "contents": "Braunschweig as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Naarersaksen. Jü stää heet 248.561 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "5461", "contents": "Curaçao (Papiamentu: Kòrsou) as mä 444 km² det gratst faan jo eilunen, diar iartidjs tu a Neederluns Antilen uun a Kariibik hiard. Tuup mä Bonaire an Aruuba föör a süüd-ameerikoonsk küst het detdiar skööl uk ABC-eilunen. Sant a 10. Oktuuber 2010 as Curacao en autonoom lun uun't Könangrik faan a Neederlunen. Vurnon Anita, Futbaalspeler Frank M. Arion (Frank Efraim Martinus), Skriiwer Izaline Calister, Sjongster Diangelo Cicilia, Gitarspeler Randal Corsen, Jazzpianist an Komponist Daisy Dee, Sjongster Nydia Ecury, Skriiwer Kizzy, Sjongster an Spelster uun Ameerikoo Andruw Jones, Baseball-speler Tania Kross, Mezzosopran-sjongster Pierre Lauffer, Skriiwer Guillermo Marchena, Slachtjüüger an Sjongster Robby Müller, Kameramaan Wim Statius Muller, Pianist an Komponist Jan Gerard Palm (1831–1906), Komponist Orlando Smeekes, Futbaalspeler Martin Verdonk, Jazz-musiiker Roelly Winklaar, Bodybuilder, waner faan New York Pro 2010 Commonskategorii: Curaçao – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Curacao – Geograafisk an histoorisk koorden Statistisk Loonsamt 12.186111111111-68.989444444444Koordinaaten: 12° 11′ N, 68° 59′ W"}
{"id": "5463", "contents": "Aruuba as tuup mä Bonaire an Curacao ian faan a trii ABC-eilunen föör a nuurdküst faan Süüd-Ameerikoo an hiart tu a Letj Antilen uun a Kariibik. Tuup mä Curacao, Sint Maarten an a Neederlunen hiart Aruuba tu't Könangrik faan a Neederlunen. Aruuba hää 8 regiuunen: CIA World Factbook: Aruba 07/2011 (ingelsk) Aruba: Division, citypopulation.de Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aruuba Wikimedia Atlas: Aruuba – Geograafisk an histoorisk koorden 12.505833333333-69.971388888889Koordinaaten: 12° 30′ N, 69° 58′ W"}
{"id": "5464", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt Bonaire as ian faan a ABC-eilunen uun a Kariibik an hiart tu a Eilunen oner a winj. Bit 2010 wiar't en dial faan a Neederluns Antilen, daalang as't tuup mä jo tau ööder BES-eilunen Sint Eustatius an Saaba en \"aparte gemeen\" faan a Neederlunen. Kralendijk (Koralendik) mä 12.531 iinwenern (Stant 25. April 2007) Playa (Maden) mä 1.963 iinwenern Tera Kora mä 1.610 iinwenern Nikiboko mä 2.633 iinwenern Antriol mä 3.947 iinwenern Nort Salinja mä 2.378 iinwenern Rincon mä 1.788 iinwenern Commonskategorii: Bonaire – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "5466", "contents": "Dr. Alastair Walker (* 1949) as en wedenskapsmaan för a fresk filologii. Hi as bäären uun't Ferianagt Könangrik an hää bi't CAU uun Kiel werket. B.A. (Hons), German and Linguistics, University of Reading, England M.Phil., German, University of Reading, England Dr. phil., Friesisch, Deutsch und Allgemeine Sprachwissenschaft, Universität Kiel mä Sjölin, B. an Wilts, O.: Frasch Uurdebök, Friesisches Wörterbuch. Neumünster 1988, 276 S. mä Petersen, A., Sjölin, B. an Wilts, O.: Freesk Uurdebuk, Friesisches Wörterbuch. Neumünster 1994, 381 S. Fering-Öömrang Wurdenbuk. Wörterbuch der friesischen Mundart von Föhr und Amrum. Herausgegeben von der Nordfriesischen Wörterbuchstelle der Christian-Albrechts-Universität Kiel. Neumünster 2002, 712 S. Die nordfriesische Mundart der Bökingharde. Zu einer strukturell-dialektologischen Definition der Begriffe 'Haupt-', 'Unter-' und 'Dorfmundart'. Zeitschrift für Dialektologie und Linguistik, Beihefte 33, Wiesbaden 1980, 382 S. Die nordfriesischen Mundarten der Mittel- und Nordergoesharde. Kiel 2005 (= Estrikken/ Ålstråke 78), 225 + IV S. mä Martinen, H.: The North Frisian language in primary education in North Frisia, Federal Republic of Germany. Fryske Akademy/EMU-projekt 18/19, Ljouwert/Leeuwarden 1988, 26 S. North Frisian. The North Frisian language in education in Germany. Mercator Education, Ljouwert 1997, 22 S. North Frisian. The North Frisian language in education in Germany. 2nd edition [hialandaal auerwerket]. Mercator Education,"}
{"id": "5469", "contents": "Sint Eustatius (sjiisk uk: St. Eustaz) as ian faan a trii BES-eilunen uun a Kariibik. Tuup mä Bonaire an Saaba as Sint Eustatius en \"aparte gemeen\" faan a Neederlunen. Commonskategorii: Sint Eustatius – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "547", "contents": "Wat menst Dü? Bremen En bundeslönj. En stää. Bremer- Bremerhuuwen"}
{"id": "5471", "contents": "Saaba as det letjst eilun faan a Neederluns Antilen an hiart sant a 10. Oktuuber 2010 üs ian faan trii BES-eilunen tu a \"aparte gemeenen\" faan a Neederlunen uun a Kariibik. f1 Koord mä aal a koordinaaten: OSM Commonskategorii: Saaba – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "5472", "contents": "A Neederluns Antilen wiar en skööl faan sääks eilunen uun a Kariibik an hiard tu't Könangrik faan a Neederlunen. Sant a 10. Oktuuber 2010 san Curaçao, Sint Maarten an Aruuba (al sant 1986) autonoom stooten uun't Könangrik faan a Neederlunen. A eilunen Bonaire, Saaba an Sint Eustatius (BES-eilunen) san \"aparte gemeenen\" faan a Neederlunen. Commonskategorii: Neederluns Antilen – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Neederluns Antilen – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "548", "contents": "Bremen as en bundeslönj foon Tjüschlönj. Et jaft bloots tou stääse önjt bundeslönj: Bremen Bremerhuuwen Statistikamt faan't lun Bremen Arbeitslosenquoten im Mai 2018 – Länder und Kreise. Uun: statistik.arbeitsagentur.de. Statistik der Bundesagentur für Arbeit, ufrepen de 30. Mei 2018. www.destatis.de Skilen üüb a stant faan a 31. Detsember 2013."}
{"id": "5481", "contents": "ABC-Eilunen as en betiaknang för jo trii eilunen Aruuba, Bonaire an Curaçao föör't nuurdküst faan Süüd-Ameerikoo. Aruuba an Curaçao san autonoom lunen uun't Könangrik faan a Neederlunen, Bonaire as oober en \"BES-eilun\" an sodenang en \"aparte gemeen\" faan a Neederlunen. Bit tu a 10. Oktuuber 2010 wiar Bonaire an Curacao dial faan a Neederluns Antilen, Aruuba as al sant 1986 en autonoom lun. Papiamento"}
{"id": "5484", "contents": "ünbekäänd dootem Könang Abel"}
{"id": "5485", "contents": "At 13. juarhunert begant mä't juar 1201 an häält mä't juar 1300 ap."}
{"id": "5488", "contents": "ünbekäänd dootem : St. Clemens sark üüb Oomram baud."}
{"id": "5489", "contents": "29.Jüüne † Könang Abel (* 1218)"}
{"id": "549", "contents": "Bremen as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Bremen. Jü stää heet 566.573 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "5493", "contents": "At 14. juarhunert begant mä't juar 1301 an häält mä't juar 1400 ap. A iarst huuchoonker wurd baud, am ütj iisen det huuchwäärdager stial tu maagin."}
{"id": "5495", "contents": "At 15. juarhunert begant mä't juar 1401 an häält mä't juar 1500 ap."}
{"id": "5497", "contents": "At 16. juarhunert begant mä't juar 1501 an häält mä't juar 1600 ap."}
{"id": "5499", "contents": "At 17. juarhunert begant mä't juar 1601 an häält mä't juar 1700 ap."}
{"id": "55", "contents": "At Naachtswaalk, (mo.) nåchtswulken, (wi.) hüsegüüger (Caprimulgus europaeus) as en fögelslach uun't famile faan a Naachtswaalken (Caprimulgidae). Naachtswaalk Aier faan Caprimulgus europaeus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Naachtswaalken Wikispecies hää en artiikel tu: Naachtswaalken"}
{"id": "550", "contents": "Bremerhuuwen as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Bremen. Jü stää heet 113.557 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "5500", "contents": "At 18. juarhunert begant mä't juar 1701 an häält mä't juar 1800 ap."}
{"id": "5502", "contents": "At 19. juarhunert begant mä't juar 1801 an häält mä't juar 1900 ap. Hebreewsk woort weder mamenspriak. At industriiwerk komt ap."}
{"id": "5504", "contents": "At 20. juarhunert begant mä't juar 1901 an häält mä't juar 2000 ap. Mä det juar 2000 häält uk det 2. juardüüsen ap."}
{"id": "5506", "contents": "At 21. juarhunert begant mä't juar 2001 an häält mä't juar 2100 ap. Mä det juar 2001 begant uk det 3. juardüüsen."}
{"id": "5508", "contents": "At 22. juarhunert begant mä't juar 2101 an häält mä't juar 2200 ap."}
{"id": "551", "contents": "Dåt Bretoonisch (Brezhoneg) as en ailönj-keltischen spräke, wat önjtiinj jü klasifikasjoon duch aw e fååstewål snåked wårt, önj e Bretanje. Dideere spräke ståmt ålsü ai foont Gallisch ouf, ouers as iir önjtstönjen üt da Brytoonische spräke, forålem üt dåt Kornisch. Lääder kömen da Bretoone eefter e Fååstewål ( 4. bit 7. iirhunert) än deerbai hääwe's harn spräke mabroocht. Ouers jütid wörd et Gallisch nuch heer än deer snååked, deer köö dåt Bretoonisch uk nuch hu eelemänte ouernümen hääwe. Önj e Bretanje wårt uk nuch Gallo snååked, wat en latjen roomanischen spräke as, äiwen as dåt Frånsch. Dåt Bretoonische wus e spräke foon dåt huuge följk bit dåt 12. iirhunert. Deereefter ouernüm di oodel dåt Frånsch ås standardspräke, wat mör onjsiien häi. Ås schraawen spräke wörd önj e Bretanje, wat bit önjt 16. iirhunert åltens ünoufhängi wus, Latinsch brüked, ouers sunt dåt 15. iirhunert ouerwün heer uk dåt Fransche. Dåt Bretoonische wårt diling nuch foon süwat 300.000 bit 500.000 manschne snååked än ferstiinjen, foole maner ås da 1.300.000 manschne, wat dåt nuch önjt iir 1930 köön. Amt iir 1900 kånd nuch mååst arke Bretoone di spräke än bål di haleft foon da inboogere snååkden dåt uk däilik. Ouerdåt di spräke diligendäis"}
{"id": "5510", "contents": "At 12. juarhunert begant mä't juar 1101 an häält mä't juar 1200 ap."}
{"id": "5522", "contents": "05. önj e Uursmoune/Marts: Anton Heimreich, preester än schriwer foon di Nordfriesische Chronik († 1685) 17. Mai: Joan Pau Pujol, katalaans komponist (* 1570)"}
{"id": "5523", "contents": "06. Febrewoore: Jaakob II. wurd köning faan Ingelun, Skotlun an Irlun. 05. Marts: Georg Friedrich Händel, tjiisk komponist († 1759) 31. Maarts: Johann Sebastian Bach, tjiisk komponist († 1750) 06. Febrewoore: Kaarl II., köning faan Ingelun, Skotlun an Irlun, 1660-1685 (* 1630) Ünbekäänd Dootem Anton Heimreich, preester än schriwster (* 1626)"}
{"id": "5525", "contents": "1698 wiar det aacht-an-neegentigst juar faan det 17. juarhunert. 03.September: Erik Pontoppidan, deensk-noorsk skriiwer († 1764)"}
{"id": "5526", "contents": "1707 wiar det sööwenst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 01. Mei: Ingelun an Skotlun ferianigt an wurd det Ferianigt Köningrik. 23. Mei: Carl von Linné, sweedsk natüürwedenskapsmaan († 1778)"}
{"id": "5527", "contents": "1708 wiar det aachst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 17.(19.?) Jüüle: Hark Olufs, öömrang siamaan († 1754)"}
{"id": "5528", "contents": "1735 wiar det fiiw-an-dörtigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 12. Mei: Johan Ludvig Holstein wurd stootsminister faan Denemark. 23. Oktuuber: Hans Momsen, büür, matemaatiker an astronoom († 1811)"}
{"id": "5529", "contents": "1754 wiar det fjauer-an-föftigst juar faan det 18. juarhunert. 02. Febrewoore: Charles-Maurice de Talleyrand-Périgord, fraansöösk stootsmaan an diplomaat († 1838) 23. August: Ludwig XVI., köning faan Frankrik († 1793) 09. September: William Bligh, britisk siaofisiar an guwernöör faan New South Wales († 1817) 20. Septemberjul./1. Oktuuber: Paul I., hertooch faan Holstian-Gottorf an keiser faan Rüslun († 1801) 28. Janewoore: Ludvig Holberg, deens-noorsk dachter (* 1684) 13. Oktuuber: Hark Olufs, öömrang siamaan (* 1708) 13. Deetsember: Mahmud I., keiser faan det Osmaans Rik (* 1696)"}
{"id": "553", "contents": "A Brüüshöön, Waalsk Han, Henskahenk, (mo.) brüskrädjer, bruuskrädjer, (go.) bruushon (Calidris pugnax, iar Philomachus pugnax) as en fögel uun't Snepenfamile (Scolopacidae). Brüüshöön uun't wonterkleet. Aier faan Calidris pugnax pugnax - MHNT Calidris pugnax - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Brüüshööner Wikispecies hää en artiikel tu: Brüüshööner"}
{"id": "5530", "contents": "1756 wiar det seeks-an-föftigst juar faan det 18. juarhunert. 27. Janewoore: Wolfgang Amadeus Mozart, kompoonist üt Ååstenrik († 1791)"}
{"id": "5531", "contents": "1764 wiar det fjauer-an-söstigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 05. September: Henriette Herz, skriiwer († 1847) 20. Detsember: Erik Pontoppidan, däänsk teoloog, histooriker an skriiwer (* 1698)"}
{"id": "5532", "contents": "1770 wiar det sööwentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender. Aanj faan't barok (konstfurem) 20. April: James Cook siig a eeg faan New South Wales. 13. September: Johann Friedrich Struensee wurd stootsminister faan Denemark. 14. September: Uun Denemark wurd troch a minister Johann Friedrich Struensee det ünbeskrenket pressfreihaid iinfeerd. 20. Marts: Friedrich Hölderlin, tjiisk dachter († 1843) 07. April: William Wordsworth, britisk dachter († 1850) 17. Detsember (krasnet): Ludwig van Beethoven, tjüsch kompoonist († 1827)"}
{"id": "5533", "contents": "1774 wiar det fjauer-an-sööwentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 21. Janewoore: Abdülhamid I. wurd sultaan faan det Osmaans Rik. 16. Marts: Matthew Flinders 07.Mei: Francis Beaufort, ingelsken hüdrograaf"}
{"id": "5534", "contents": "1778 wiar det aacht-an-sööwentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 08. Marts: Jean Henri Desmercières, oktroj an dikbager uun Nuurdfresklun (* 1687) 30. Mei: Voltaire, fraansöösk skriiwer an filosoof (* 1694) 02. Jüüle: Jean-Jacques Rousseau, fraansöösk skriiwer an filosoof (* 1712) 10. Janewoore: Carl von Linné, sweedsk natüürwedenskapsmaan (* 1707)"}
{"id": "5535", "contents": "1787 wiar det sööwen-an-tachentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender. 11. Janewoore: Wilhelm Herschel foon dön Uranus muuner Oberon an Titania. 01. Jüüle: Folksteeling uun Denemark. 29. Oktuuber: Wolfgang Amadeus Mozart sin ooper Don Giovanni hed premieer uun Prag. 07. Detsember: Delaware woort dial faan a Ferianagt Stooten. 12. Detsember: Pennsylvania woort dial faan a Ferianagt Stooten. 18. Detsember: New Jersey woort dial faan a Ferianagt Stooten. 24. Janewoore: Christian Ludwig Brehm, sjiisk prääster an ornitoloog († 1864) 07. Febrewoore: Oluf Braren, fering konstmooler († 1839) 22. Nofember: Rasmus Rask, deensk indogermanist († 1832) 10. Detsember: Bende Bendsen, spräkemoon än priwootliirer († 1875) 05. Deetsember: Sven Lagerbring, sweeds histooriker (* 1707) 09. Deetsember: Bernhard Joachim Hagen, tjiisk Komponist (* 1720) 18. Deetsember: Johann Jakob Dusch, tjiisk dachter (* 1725)"}
{"id": "5536", "contents": "1791 wiar det ian-an-neegentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 09. September: Washington, D.C. wurd grünjlaanjen. 25. Mei: Keiser Minh Mạng faan Wjetnam († 1841) 22. f. d. Hārefstmuun: Michael Faraday, engelsk Eksperimentālfüüsiker († 1867) 01. Oktuuber: Sergej Aksakow, rüs skriiwer († 1859) 05. Detsember: Wolfgang Amadeus Mozart, kompoonist üt Ååstenrik (* 1756)"}
{"id": "5537", "contents": "1792 wiar det tau-an-neegentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 22. September: Frankrik wurd en republiik. 26.Jüüne: Christian Albrecht Jensen, däänsken mooler († 1870)"}
{"id": "5538", "contents": "1798 wiar det aacht-an-neegentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä'n Mundai uun de Gregoriaans kalender. 24. Jüüle: Napoleon naam Kairo. 14. Janewoore: Johan Rudolf Thorbecke, liberaal holuns poliitiker an stootsteoreetiker († 1872) 29. Jüüne: Giacomo Leopardi, italjeens dachter († 1837) 28. August: Harro Harring, rewolutjuneer, dachter an mooler († 1870) 12. Oktuuber: Peter I., keiser faan Brasiilien († 1834) 11. Janewoore: Erekle II., köning faan Kachetien an Kartlien-Kachetien (* 1720) 12. Febrewoore: Stanisław II. August, letst köning faan Poolen (* 1732)"}
{"id": "5539", "contents": "(fe.) 2011 wiar det elwenst juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj. (mo.) 2011 wus dåt alwt iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Saneene. (sö.) 2011 wiar dit elefst fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Seninj. 11. Maarts : Uun Fukushima (Japan) gung atoomstruum-uunlagen efter en onerweeder-eerdbeewrin an en tsunami uunstaken an ferstruale det lun radioaktiif. Uun a somer san föl minsken faan't EHEC-bakteerium kraank wurden. 09. Jüüle : A Süüdsudaan woort suwereen. 3. Oktuuber: Helle Thorning-Schmidt wurd premierminister faan Denemark. 12. August: Adeline Petersen, frisistin (* 1949) 03. Deetsember: Hans Hoeg, spriakpleeger (* 2017) 17. Deetsember: Cesária Évora, kapwerdisk sjongster (* 1941) 15. Janewoore : Wikipedia woort 10 juar ual. 17. Janewoore : Nordfriisk Wikipedia woort näämd üüb tagesschau.de 19. Janewoore : Ein Friese mit eigener Marke (Nordsee Zeitung) 09. Maarts: Theno feert en nei teooterstak ap (Amrum News) April: At Nordfriisk Instituut lööwet at nei prisapgoow faan a Tams Jörgensen Fonds ütj. 04. Mei: Jenny Jürgensen as nei vize-presidentin bi a JEV sh:z-beracht Mei: A Friisk Foriining feert faan a 4. bit 10. Jüüle 2011 weder en spriakrais för jong lidj troch. Jüüne: At tjiisk-fering wurdenbuk as ütjkimen. 12."}
{"id": "554", "contents": "Brēderep (Dütsk: Braderup) es en Terp wat twesken Kaamp en Munkmeesk üp di Uastersiir fan Söl liit. Die Gemeende jert töhop me Woningstair, wat weesten fan Brēderep liit. Biiring sen da di Gimiindi Woningstair-Brēderep Dit Terp heer masi Probleeme me Wainern, wat fan Woningstair en Kaamp döörköör. Diartö kum swaari Wainer fan en Betonwerk en en Kiiskuul ön Munkmeesk. Brēdereps Lönskep es bikeent fuar dit Wit Klef en di Hiir, wat ombi en halev Kilomeeter brēr es en bit hentö Kaamp giar (Ombi 2 km). Ön Brēderep es en rocht gurt Biohof me en litj Koophüs diarbi, wat höm \"Körnerladen\" nēmt. Üp dit salev Lön es uk dit Natuurzentrum itüüs. Fan diar es ön di Soowentiger en Tachentiger Jaaren politisch en Masi maaket uuren, hurfan di Sölringer deling jit gur haa. Ön Brēderep staant jit hok ual Hüüsing, man di miist diarfan sen forkoopet en stuun di leengst Tir fan't Jaar lerig. Üđer Tērper üp Söl"}
{"id": "5540", "contents": "(fe.) 2007 wiar det sööwenst juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. (mo.) 2007 wus dåt soowent iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Moundi. (sö.) 2007 wiar dit soowenst Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Mondai. (hf.) 2007 waos dat säämt iir foon dat 21. iirhonert. Et iir begaant mä en Mööndii. 27. Jüüne: Gordon Brown wurd premierminister faan dön Ferianigt Köningrik. 15. Mei † Theo Griep 30. Jüüle: Ingmar Bergman, sweedsk filmkonstler (* 1918) 06. August † Gesina Lechte-Siemer 21. September † Brunhilde Hagge"}
{"id": "5541", "contents": "(fe.) 2001 wiar det iarst juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. (mo.) 2001 wus dåt jarst iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Moundi. (sö.) 2001 wiar dit jest Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Mondai. (hf.) 2001 waos dat iirst iir foon dat 21. iirhonert. Et iir begaant mä en Mööndii. (go.) (Hoolmer) 2001 wås dat eerst jeer foon dat 21. jeerhunert. Dat jeer begäned mä en Moondi. 15. Janewoore: Wikipedia woort iinracht. 11. September: Nine-Eleven 8. Oktuuber: Arnold Rüütel wurd president faan Eestlun. 27. Nofember: Anders Fogh Rasmussen wurd premierminister faan Denemark. 31. Detsember : At D-Mark woort faan a Euro ufliaset. 27. Janewoore: Marie José faan Belgien, letst köningin faan Itaalien (* 1906) 18. Febrewoore: Balthus, fraansöösk konstmooler (* 1908) 04. Marts: Jean René Bazaine, fraansöösk konstmooler (* 1904) 15. Marts: Gaetano Cozzi, itaalieens histooriker (* 1922) 01. Jüüne: Köning Birendra faan Nepaal (* 1944) 27. Jüüne: Tove Jansson, fins skriiwer (* 1914) 29. Jüüle: Edward Gierek, poolsk poliitiker (* 1913) 03. Nofember: Ernst Gombrich, uasterriks-ingels konsthistooriker (* 1909)"}
{"id": "5542", "contents": "1803 wiar det traad juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 01. Marts: Ohio wurd de 17. stoot faan dön Ferianigt Stooten. Ünbekäänd Dootem Chicago wurd üüs Fort Dearborn grünjlaanjen. 25. Mei: Ralph Waldo Emerson, ameerikoons dachter an filosoof († 1882) 28. August: C. P. Hansen, Skuulmaister en Köster üp Söl († 1879) 04. Detsember: Knut Jungbohn Clement, öömrang skriiwer an wedenskapsmaan († 1873) 19. Janewoore: Marcus Herz, dochter an filosoof (* 1747) 07. April: Toussaint Louverture, uunfeerer faan det Haitisk Revolutschuun (* amanbi 1743) ünbekäänd dootem George Bass, ingels forsker (* 1771)"}
{"id": "5543", "contents": "At 11. juarhunert begant mä't juar 1001 an häält mä't juar 1100 ap. Mä det juar 1001 begant uk det 2. juardüüsen."}
{"id": "5546", "contents": "1811 wiar det elwenst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. 13. Febrewoore: Hamborig wurd dial faan det Fraansöösk Rik. 15. Mei: Paraguay woort suwereen. 05. Jüüle: Venezuela rept sin freihaid ütj. 30. Marts: Robert Wilhelm Bunsen, tjiisk cheemiker († 1899) 30. Mei: Karl von Richthofen, jurist († 1888) 18. Jüüle: William Makepeace Thackeray, ingels skriiwer († 1863) 22. Oktuuber: Franz Liszt, ungarisk klawiarspeler an komponist († 1886) 16. Deetsember: Thomas Romein, waastfresk architekt († 1881) 08. September: Peter Simon Pallas, sjiisk forsker (* 1741) 13. September: Hans Momsen (* 1735)"}
{"id": "5547", "contents": "1814 wiar det fjauertanjst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 18. September: Eebenmaagin faan de Wiiner Kongres. 11. Nofember: Charles Hamilton wurd onerguwernöör faan Haliglun. 22. Ismoune/Janewoore: Eduard Zeller, teoloog än filosoof († 1908) 25. Febrewoorejul.: Taras Schewtschenko, ukrainisk dachter († 1861) 07.Nofember/Mistmoune: Johann Jannsen, frasch dächter († 1885) 19. Jüüle: Matthew Flinders, britisk nawigatoor (* 1774) 31. August: Arthur Phillip, iarsten Guvernöör faan New South Wales (* 1738)"}
{"id": "5548", "contents": "1817 wiar det sööwentanjst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 10. Deetsember: Mississippi wurd de 20. stoot faan dön Ferianigt Stooten. Ünbekäänd Dootem Henry King wurd onerguwernöör faan Haliglun. 12. Jüüle: Henry David Thoreau, US-ameerikoons dachter an filosoof († 1862) 14. September: Theodor Storm, schriwster († 1888) 30. Nofember: Theodor Mommsen, nordfrasch liirer än profäsor († 1903) 27. Deetsember: Nikolos Barataschwili, georgisk skriiwer († 1845) 08. Marts: Anna Maria Lenngren, sweeds skriiwer (* 1754) 18. Jüüle: Jane Austen, britisk skriiwer (* 1775) 15. Oktuuber: Tadeusz Kościuszko, poolsk an ameerikoons generool (* 1746) 07. Deetsember: William Bligh, britisk siaofisiar an guwernöör (* 1754)"}
{"id": "5549", "contents": "1820 wiar det twuntigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj. 29. Janewoore: George IV. wurd köning faan det Ferianigt Köningrik an Hannover. 14. Febrewoore: Minh Mạng wurd keiser faan Wjetnam. 15. Marts: Maine wurd de 23. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 17. Janewoore: Anne Brontë, ingels skriiwer († 1849) 04. Nofember: Christian Johansen, skuulmääster an skriiwer († 1871) 29. Janewoore: Köning Georg III. faan det Ferianigt Köningrik an Hannover (* 1738) 03. Febrewoore: Keiser Gia Long faan Wjetnam (* 1762)"}
{"id": "555", "contents": "Budapest as jü hoodstää foon Ungarn. Deer booge 1.752.286 manschne (2019). E stää heet 23 distrikte: Hungary: Major Cities & Towns, citypopulation.de"}
{"id": "5550", "contents": "1827 wiar det sööwen-an-twuntigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. 05. Jüüne: Uun de greks stridj för suwereniteet moost det belaagert besaating üüb't Akropolis uun Atheen kapituliare. Osmaans saldooten besaat leederhen at steed. 06. Jüüle: Uun a ferdrach faan London beed a gratmeechten Gratbritanien, Frankrik an Rüslun hör fermadling bi't skeeben faan en suwereen Grekenlun uun. 27. September: Det Provinciaal Friesch Genootschap ter Beoefening van Friesche Geschied-, Oudheid- en Taalkunde wurd faan Franciscus Binkes, Hendrik Amersfoordt an Freerk Fontein grünjlaanjen. 20. Oktuuber: Uun a slacht faan Navarino hed skeeb faan det Ferianigt Köningrik, Frankrik an Rüslun jin Osmaans an Egüptisk skeeb wonen. 03. Janewoore: Michel Rodange, luksemburgisk dachter († 1876) 23. Deetsember: Wilhelm von Tegetthoff, vise-admiraal an komandant faan det uasterriks-ungarisk krichsmariine († 1871) 26. Marts: Ludwig van Beethoven, tjüsch kompoonist (* 1770) 12. August: William Blake, ingels skriiwer, dachter an konstmooler (* 1757) 10. Nofember: Hyltsje Hepkes van der Zee, waastfresk poliitiker (* 1754)"}
{"id": "5551", "contents": "1834 wiar det fjauer-an-dörtigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai. 06. Marts: At steed faan York uun Kanada wurd Toronto amneemd. 10. Janewoore: Simon Reinhard Bohn, fering dachter († 1879) 06. Febrewoore: Ludwig Ingwer Nommensen, misjonåår foon da Bataker aw Sumatra († 1918) 16. Febrewoore: Ernst Haeckel, bioloog († 1919) 14. Febrewoore: Henriette Hirschfeld-Tiburtius, jerst Tērdochter ön Dütsklön, wat en Wüfhaur wiar († 1911) 24. September: Peter I., keiser faan Brasiilien (* 1798)"}
{"id": "5552", "contents": "1839 wiar det njüügen-an-dörtigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. 02. Jüüle: Abdülmedschid I. wurd sultaan faan det Osmaans Rik. 03. Deetsember: Christian VIII. wurd köning faan Denemark. 19. Janewoore: Paul Cézanne, fraansöösk konstmooler († 1906) 20. April: Karl I., rumeens prins an köning († 1914) 18. Mei: Böle Bonken, skuulmääster († 1926) 08. Jüüle: John D. Rockefeller, US-amerikoons onernemer († 1937) 30. Oktuuber: Alfred Sisley, fraansöösk konstmooler († 1899) 22. Maarts: Oluf Braren, konstmooler faan Feer (* 1787) 03. Deetsember: Frederik VI., köning faan Denemark an (ap tu 1814) Noorweegen."}
{"id": "5553", "contents": "1844 wiar det fjauer-an-fiartigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. 27. Febrewoore: At Dominikaans Republiik woort suwereen. 08. Marts: Oscar I. wurd köning faan Sweeden an Noorweegen. Ünbekäänd Dootem Georg Ludwig Balemann wurd bürgermääster faan Kiil. 30. Marts: Paul Verlaine, fraansöösk dachter († 1896) 03. Jüüne: Detlev von Liliencron, tjiisk dachter († 1909) 17. August: Menelik II., keiser faan Ethioopien († 1913) 15. Oktuuber: Friedrich Nietzsche, tjiisk filosoof († 1900) 22. of 23. Oktuuber: Sarah Bernhardt, fraansöösk teaaterspeler († 1923) 02. Nofember: Mehmed V., 35. sultaan faan det Osmaans Rik († 1918) 12. Marts: Karl XIV. Johan, köning faan Sweeden an Noorweegen (* 1763) 24. September: Karl Friedrich Kielmeyer, tjiisk meedisiiner, natüürforsker, cheemiker an teoretisk bioloog (* 1765)"}
{"id": "5554", "contents": "1846 wiar det seeks-an-fiartigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 28. Deetsember: Iowa wurd de 29. stoot faan dön Ferianigt Stooten. P. A. Oelrichs skraft det buk Kleines Wörterbuch zur Erlernung der Helgolander Sprache 16. Jüüle: Friedrich Paulsen, nordfrasch filosoof än pädagooge († 1908) 25. September: Wladimir Köppen, rüs-tjiisk wedenskapsmaan, för sin süstem faan kliimaklasifikatschuun bekäänd († 1940)"}
{"id": "5555", "contents": "1850 wiar det föftigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. 18. Marts: American Express wurd faan Henry Wells an William Fargo grünjlaanjen. 02. Jüüle: A Frees faan Berlin broocht de Sleeswich-Holstians Krich twesken de Tjiisk Bund an Denemark tu aanj. 09. September: California wurd de 31. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 01. Oktuuber: Mä de University of Sydney Act wurd at Universiteet Sydney grünjlaanjen. 13.Janewoore: Hermann Möller, dånschen histoorischen linguist († 1923) 15. Janewoore: Mihai Eminescu, rumeens dachter († 1889) 07. Marts: Tomáš Garrigue Masaryk, grünjleier an iarst president faan't Tschechoslowakei († 1937) 10. Mei: Thomas Lipton, britisk hanelsmaan an skeper faan't teemarke „Lipton“ († 1931) 05. August: Guy de Maupassant, fraansöösk skriiwer an dachter († 1893) 13. Nofember: Robert Louis Stevenson, skots skriiwer († 1894) 20. Janewoore: Adam Oehlenschläger, deensk natschunooldachter faan't Romantiik (* 1779) 27. Febrewoore: Samuel Adams, US-amerikoons poliitiker (* 1805) 23 April: William Wordsworth, ingels dachter (* 1770) 02. Jüüle: Robert Peel, britisk stootsmaan an poliitiker (* 1788) 09. Jüüle: Zachary Taylor, US-amerikoons generool an 12. president faan de Ferianigt Stooten (* 1784) 18. August: Honoré de Balzac, fraansöösk skriiwer (* 1799) 26. August: Ludwig Philipp, Köning faan Frankrik (* 1773)"}
{"id": "5556", "contents": "1852 wiar det tau-an-föftigst juar faan det 19. juarhunert. 17. Janewoore: De Süüdafrikoons Republiik (of Transvaal Republiik) wurd grünlaanjen. 02. Deetsember: President Charles-Louis-Napoleon Bonaparte leet ham üüs Napoleon III. tu a Keiser faan a Fransuusen krüüne. 12. Janewoore: Joseph Joffre, fransöösk generool, marschal faan Frankrik († 1931) 26. Janewoore: Pierre Savorgnan de Brazza, fraansöösk forsker faan Aafrika († 1905) 02. Febrewoore: Abdülhak Hâmit, türkisk dramaatiker an lyriker († 1937) 04. Marts: Kristján Jónsson, isluns premierminister († 1926) 25. Jüüne: Antonio Gaudi, spånsch arkitäkt († 1926) 03. August: Hans Andreas Carstensen, mooring dächter († 1917) 28. August: Ocke Nerong, fering dachter († 1909) 03. Nofember: Keiser Meiji faan Jaapaan († 1912) 25. Janewoore: Fabian Gottlieb von Bellingshausen, rüs siakeerer (* 1778) 04. Marts: Nikolai Gogolj, rüs skriiwer (* 1809) 14. September: Arthur Wellesley, 1. Duke of Wellington, britisk generool (* 1769) 27. Nofember: Ada Lovelace, britisk matemaatiker (* 1815)"}
{"id": "5557", "contents": "1855 wiar det fiiw-an-föftigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. 1.-2. Janewoore: A Neijuarsflud 1855 rachtet swaar uunstaken üüb dön Uastfresk Eilunen uun. 02. Marts: Aleksander II. wurd Keiser faan Ruslun. 09. September: A Briten an Fransuusen naam Sewastopol. ünbekäänd dootem Christian Johansen sin buk Arammud an Dögganhaid komt ütj. 13. Febrewoore: Paul Deschanel, fraansöösk poliitiker an president faan det Traad Republiik († 1922) 17. Febrewoore: Otto Liman von Sanders, tjiisk generool († 1929) 11. Maarts: Nis Albrecht Johannsen, hiimstounsdachter foon e Moore († 1935) 26. Jüüle: Ferdinand Tönnies, Sotsjoloog, en Ökonoom en en Filosoof († 1936) 14. Oktuuber: Gerhard Martens, matruus an konstmooler († 1946) 02. Deetsember: Ludwig Nissen, diamantehoonler än stifter foon dat Ludwig-Nissen-Hüs oun Hüsem († 1924) 02. Marts: Nikolaus I., Keiser faan Ruslun (* 1796) 06. Marts: Swen Hans Jensen, salring siamoon an bürgermääster foon Kil (* 1795) 31. Marts: Charlotte Brontë, britisk skriiwer (* 1816) 09. August: J. P. Hansen, salring skriiwer (* 1767) 11. Nofember: Søren Kierkegaard, deensk filosoof an teoloog (* 1813) 26. Nofember: Adam Mickiewicz, poolsk dachter (* 1798)"}
{"id": "5558", "contents": "1856 wiar det sööwen-an-föftigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 01. Janewoore: At eestnisk bleed Postimees wurd grünjlaanjen. 04. Marts: James Buchanan wurd president faan dön Ferianigt Stooten. 07. Marts: Richard Pattinson wurd onerguwernöör faan Haliglun. 31. Deetsember: Victoria enskääsd hör för Ottawa üüs hoodsteed faan Kanada. 28. Janewoore: Christian Jensen, skuulmääster an regiunaalhistooriker († 1936) 22. Febrewoore: Robert Baden-Powell, britisk grünlaanjer faan’t stegelkfinjerbeweeging († 1941) 05. April: Alexander I., prins faan Bulgaarien († 1893) 18. April: Clarence Darrow, US-amerikoons afkoot († 1938) 15. September: William Howard Taft, US-amerikoons poliitiker, 27. president faan dön Ferianigt Stooten († 1930) 17. Oktuuber: Momme Andresen, tjüschen keemiker († 1951) 26. Nofember: Ferdinand de Saussure, sweitser spriikwedenskapsmaan († 1913) 21. Deetsember: Tjeerd Kuipers, waastfresk architekt († 1942) 05. Jüüle: Froukje Herbig, waastfresk skuulmääster an skriiwer (* 1781) 14. Oktuuber: Johan Christian Clausen Dahl, noorsk lunskapsmooler (* 1788) 28. Oktuuber: Louis-Eugène Cavaignac, fraansöösk premierminister faan det Naist Republiik (* 1802) 17. Detsember: Francis Beaufort, hüdrograaf faan a ingelsk admiraliteet (* 1774)"}
{"id": "5559", "contents": "1862 wiar det tau-an-söstigst juar faan det 19. juarhunert. 31. Marts: Victor Hugo san romoon Les Misérables wurd ütjden. 25. April: Stridjkreeften oner Admiraal David Farragut naam New Orleans. 06. Jüüne: U.S. trupen naam Memphis. 22. September: Otto von Bismarck wurd minister-president faan Preussen. 31. Deetsember: Abraham Lincoln ontertiikent en gesets, dat West Virginia iin uun dön Ferianigt Stooten apnaam an Virginia iin uun tau dialen diald. ünbekäänd dootem Christian Johansen dää sin buken Die Nordfriesische Sprache an Beschreibung der Insel Amrum ütj. 23. Janewoore: David Hilbert, matemaatiker († 1943) 02. Apriljul. / 14 Aprilgreg.: Pjotr Stolypin, premier-minister faan Rüslun († 1911) 26. August: Theodor Siebs, tjüschen germanist († 1941) 22. Nofember: Otto Bremer, sjiisken germanist († 1936) 18. Janewoore: John Tyler, president faan dön Ferianigt Stooten (* 1790) 04. April: Harmen Sytstra, waastfresk skriiwer (* 1817) 24. Jüüle: Martin Van Buren, president faan dön Ferianigt Stooten (* 1782)"}
{"id": "556", "contents": "Bukarest as jü hoodstää foon Rumänien. Deer booge 1.883.425 manschne (2019). Sunt 1968 heet e stää 6 sektoore (sectoare): Sektoor 1 Sektoor 2 Sektoor 3 Sektoor 4 Sektoor 5 Sektoor 6 Jordaanien Amman önj Jordanien sunt 1999. Turkei Ankara önj e Türkäi. Grichenlun Athen önj Griikenlönj sunt 1993. Ferianagt Stooten Atlanta önj da Feriind Stoote sunt 1994. Palastina Autonomiegebiete Bethlehem önj Palästina sunt 1996. Sjiina Peking önj China sunt 2005. Ungarn Budapest önj Ungarn sunt 1997. Moldaawien Chișinău önj Moldawien. Romania: Counties and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "5560", "contents": "1864 wiar det fjauer-an-söstigst juar faan det 19. juarhunert. 01. Febrewoore: de Naist Sleeswich-Holstian Krich begand, üüs prüüsisk saldooten skreed auer a Eider. 10. Marts: Ludwig II. wurd köning faan Bayern. 02.-07. September: En armee faan dön Ferianigt Stooten naam Atlanta. 30. Oktuuber: de Naist Sleeswich-Holstian Krich kaam tu aanj. 31. Oktuuber: Nevada wurd de 36. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 08. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: Abraham Lincoln wurd weler mä 55% faan a stemen tu a president weelet. 22. Febrewoore: Jákup Jakobsen, feeröisk spriikwedenskapsmaan († 1918) 11. Jüüne: Richard Strauss, tjiisk komponist an dirigent († 1949) 14 Jüüne: Alois Alzheimer, tjiisk dochter († 1915) 24. Nofember: Henri de Toulouse-Lautrec, fraansöösk konstmooler († 1901) 23.Jüüne: Christian Ludwig Brehm, sjiisk prääster an ornitoloog (* 1787)"}
{"id": "5561", "contents": "1865 wiar det fiiw-an-söstigst juar faan det 19. juarhunert. 02. April: Trupen faan dön Ferianigt Stooten naam at hoodsteed faan dön Konföderiaret Stooten, Richmond uun Virginia. 09. April: De Ameerikoons Bürgerkrich naam en aanj. 15. April: Abraham Lincoln, president faan dön Ferianigt Stooten, wurd uun en atentaat uun Ford's Theatre uun Washington ambroocht. Andrew Johnson wurd president. Tiitelsidj faan det New York Times auer a aanj faan de Ameerikoonsk Bürgerkrich 17. Marts: Gabriel Narutowicz, president faan Poolen († 1922) 13. Jüüne: William Butler Yeats, irsk dachter († 1939) 19. Jüüne: Alfred Hugenberg, tjiisk kuupmaan († 1951) 26. Jüüle: Philipp Scheidemann, riksministerpresident faan det Weimar Republiik († 1939) 24. August: Köning Ferdinand I. faan Rumeenien († 1927) 19.Oktuuber: Andreas Hübbe, Aur-See- of Eksport-Koopman († 1941) 02. Nofember: Warren G. Harding, 29. president faan dön Ferianigt Stooten († 1923) 08. Deetsember: Jean Sibelius, fins komponist († 1957) 30. Deetsember: Rudyard Kipling, ingels skriiwer an dachter († 1936) 15. April: Abraham Lincoln, president faan dön Ferianigt Stooten (* 1809) 21. Mei: Christian Jürgensen Thomsen, histooriker (* 1788) 10. Deetsember: Köning Leopold I. faan Belgien. (* 1790)"}
{"id": "5562", "contents": "1870 wiar det sööwentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 01. Marts: De Tripel-Allians-Krich kaam uun Paraguay tu aanj. 15. Jüüle: Manitoba wurd en prowins faan Kanada. 19. Jüüle: De Tjiisk-Fraansöösk Krich begand mä det fraansöösk krichsferklaaring uun Preussen. 04. September: Keiser Napoleon III. wurd ufsaatet. Began faan det Traad Fraansöösk Republiik. 19. September: Det Belaagring faan Pariis begand. 20. September: Italjeens saldooten besaatet Room. 02. Oktuuber: Room wurd hoodsteed faan Itaalien. 02. Janewoore: Ernst Barlach, tjiisk skriiwer, biljhauer an teekner († 1938) 03. Janewoore: Henry Handel Richardson, austraalisk skriiwer († 1946) 06. Janewoore: Gustav Bauer, tjiisk poliitiker, ministerpresident an rikskansler († 1944) 06. Janewoore: Eduard Stemplinger, tjiisk skriiwer († 1964) 08. Janewoore: Miguel Primo de Rivera, spaans generaal an diktatoor († 1930) 10. Janewoore: Hans von Raumer, tjiisk poliitiker an riksminister († 1965) 13. Janewoore: Henryk Opieński, poolsk kompoonist († 1942) 16. Janewoore: Ludwig Kohlen, tjiisk poliitiker († 1951) 02. Febrewoore: Annette Kolb, tjiisk skriiwer († 1967) 03. Febrewoore: Ada Negri, italjeens skriiwer († 1945) 16. Febrewoore: Dirk Jelles Troelstra, waastfresk dachter († 1902) 22. April: Wladimir Leenin, rüs rewolutschoneer an feerer faan't Sowjetunioon († 1924) 26. April: Benedikt Momme Nissen,"}
{"id": "5563", "contents": "1873 wiar det trii-an-sööwentigst juar faan det 19. juarhunert. 30. Janewoore: De romoon Le Tour du monde en quatre-vingts jours (Rais am a Eerd uun 80 Daar) faan Jules Verne kaam tu'n föörskiin. 11. Febrewoore: Spanje wurd en republiik. 01. Jüüle: Prince Edward Eilun wurd en prowins faan Kanada. 01. April: Sergei Rachmaninow, rüs klawiarspeler, komponist an dirigent († 1943) 17. Mei: Henri Barbusse, fraansöösk poliitiker an skriiwer († 1935) 09. Nofember: Fritz Thyssen, tjiisk onernemer († 1951) 09. Janewoore: Napoleon III., fraansöösk president an Keiser faan dön Fransuusen (* 1809) 01. Mei: David Livingstone, skots aafrikaforsker (* 1813) 08. Mei: John Stuart Mill, ingels filosoof an ökonoom (* 1806) 22. Mei: Alessandro Manzoni, italjeens dachter an skriiwer (* 1785) 07. Oktuuber: Knut Jungbohn Clement, öömrangen skriiwer an wedenskapsmaan (* 1803)"}
{"id": "5564", "contents": "1875 wiar det fiiw-an-sööwentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. ünbekäänd dootem Di Ialtürn Oomram as klaar. 23. Janewoore: Emil Hansen, dachter († 1955) 26. Marts: Syngman Rhee, iarst süüdkoreaansk president († 1965) 01. Gjarsmoune: Edgar Wallace, änglisch schriwster († 1932) 08. April: Albert I., Köning faan dön Belgiern († 1934) 11. Mei: Harriet Quimby, US-ameerkoons fliiger († 1912) 03. Jüüne: Georges Bizet, fraansöösk komponist (* 1838) 04. August: Hans Christian Andersen, deensk dachter an skriiwer (* 1805) 15. Oktuuber: Lorenz Friedrich Mechlenburg, prääster an wedenskapsmaan för't öömrang spriak (* 1799) 22. Detsember: Bende Bendsen, spräkemoon än priwootliirer (* 1787)"}
{"id": "5565", "contents": "1879 wiar det njüügen-an-sööwentigst juar faan det 19. juarhunert. Ünbekäänd Dootem Karl Heinrich Boetticher wurd boowerpresident faan det Sleeswich-Holstian Prowins. 01. Janewoore: E. M. Forster, ingels skriiwer († 1970) 27. Febrewoore: Mads Nielsen, deensk skriiwer († 1958) 01. Marts: Aleksandar Stambolijski, bulgaars poliitiker († 1923) 05. Marts: William Henry Beveridge, ingels ökonoom († 1963) 14. Marts: Albert Einstein, teoreetisk füüsiker († 1955) 17. August: Katharine Ingwersen, mooring schriwster († 1968) 15. September: Joseph Lyons, premier-minister faan Austraalien († 1939) 26. Oktuuberjul. / 7. Nofembergreg.: Leo Trotski, komunistisk poliitiker (* 1940) 08. Mei: Simon Reinhard Bohn, fering dachter (* 1834) 09. Detsember: C. P. Hansen, söl'ring skuulmaister en skriiwer (* 1803)"}
{"id": "5566", "contents": "1885 wiar det fiiw-an-tachentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 11. Janewoore: Lorenz Conrad Peters, fering skriiwer an histooriker († 1949) 09. Febrewoore: Jens Mungard, söl'ring Buer en Dechter († 1940) 17. April: Karen Blixen, deensk skriiwer († 1962) 01. Jüüle: Dorothea Mackellar, austraalisk skriiwer († 1968) 22. September: Ben Chifley, premier-minister faan Austraalien († 1951) 08. Oktuuber: Khải Định, keiser faan Vietnam († 1925) 22. Mei: Victor Hugo, fraansöösk dachter (* 1802) 06. September: Johann Jannsen, frasch dächter (* 1814) 29. Jüüle: Henri Milne Edwards, fransöösk bioloog (* 1800)"}
{"id": "5567", "contents": "1888 wiar det aacht-an-tachentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 09. Marts: Friedrich III. wurd keiser faan Tjiisklun. 16. April: Nauru wurd en tjiisk kolonii. 15. Jüüne: Wilhelm II. wurd keiser faan Tjiisklun. 18. September: Uun Hamborig wurd det Tjiisk-Austraalisk Dampskaps-Seelskap grünjlaanjen. 27. Nofember: Arthur Cecil Stuart Barkly wurd de letst britisk guwernöör faan Haliglun. Ünbekäänd dootem Otto Bremer dää sin buken Einleitung zu einer amringisch-föhringischen Sprachlehre an Ferreng an ömreng Stacken I ütj. 5. Marts: Max Bossen, Söl'ring Snetker en Dechter († 1958) 11. Maarts: Nis Albrecht Johannsen di jungere († 1967) 21. April: Ludwig Ankenbrand, tjiisk freireligiöös geistelk, skriiwer an jurnalist († 1971) 17. Jüüle: Samuel Josef Agnon, israeelisk skriiwer († 1970) 08. Oktuuber: Hermann Janssen, saaterfrasch autoor († 1971) 14. Oktuuber: Katherine Mansfield, nei-sialuns skriiwer († 1923) 29. Janewoore: Edward Lear, ingelsk mooler, tiakner an skriiwer (* 1812) 07. Marts: Karl von Richthofen, jurist (* 1811) 09. Marts: Wilhelm I., keiser faan Tjiisklun (* 1797) 15. Jüüne: Friedrich III., keiser faan Tjiisklun (* 1831) 04. Jüüle: Theodor Storm, schriwster (* 1817)"}
{"id": "5568", "contents": "1893 wiar det trii-an-neegentigst juar faan det 19. juarhunert. 13. Detsember: Ernst Löfstedt, unersäker foon e nordfrasch spräke († 1978) 17. Detsember: Arthur Kruse, öömrang skriiwer (* 1968) 17. Janewoore: Rutherford B. Hayes, president faan dön Ferianigt Stooten (* 1822) 01. Mei: Alexander Kaufmann, tjiisk skriiwer (* 1817) 23. Jüüne: William Fox, premier-minister faan Neisialun (* 1812) 26. Jüüne: Konstantin Karlowitsch Albrecht, rüs komponist (* 1836) 06. Jüüle: Guy de Maupassant, fraansöösk skriiwer an dachter (* 1850) 25. September: Louise von François, tjiisk skriiwer (* 1817) 01. Oktuuber: Carl Rasmussen, deensk konstmooler (* 1841) 11. Oktuuber: Ford Madox Brown, britisk konstmooler (* 1821) 18. Oktuuber: Charles Gounod, fraansöösk komponist (* 1818) 06. Nofember: Pjotr Iljitsch Tschaikowski, rüs komponist (* 1840)"}
{"id": "5569", "contents": "1891 wiar det ian-an-neegentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. ünbekäänd dootem Det onernemen Agfa patentiaret \"Rodinol\"; det as en p-Aminophenol, wat Momme Andresen ütjfünjen hää. 15. Febrewoore: Roy Rene, australisk koomiker an schauspeler († 1954) 02. April: Max Ernst, tjiisk konstmooler († 1976) 02. Deetsember: Otto Dix, tjiisk konstmooler († 1969) 05. Deetsember: Peter II., keiser faan Brasiilien (* 1825)"}
{"id": "557", "contents": "Bulgaarien Bulgaarien, åmtlik e Republiik Bulgaarien, as en lönj önjt söödweesten foon Euroopa. Et lönj wårt önjt norden foon Rumäänien, önjt ååsten foon jü Suurt Siie, önjt sööden foon e Türkäi än Griikenlönj än önjt weesten foon Serbien begränsed. Deer booge 6.916.548 manschne (2020). E hoodstää foont lönj as Sofia. Da tiin grutste stääse önjt lönj san: Bulgaarien as lasmoot foon e Feriind Nasjoone, än sunt di 29de önj e Uursmoune 2004 foon di NATO. Dåt as sunt 2007 lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Bulgaria: Administrative Division, citypopulation.de Bulgaria: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "5570", "contents": "(fe.) 1907 wiar det sööwenst juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai uun de Gregoriaans kalender an mä'n Mundai uun de Juliaans kalender. (mo.) 1907 wus dåt soowent iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Täisdi önj di Gregoriåånsch Kaläner än ma’n Moundi önj di Juliåånsch Kaläner. 16. Nofember: Oklahoma wurd de 46. stoot faan dön Ferianigt Stooten. ünbekäänd dootem Di Ferian Jordsand woort grünjlaanj. Detlev von Bülow wurd boowerpresident faan det Sleeswich-Holstian Prowins. 19. Mei: Hans Jaenisch, konstmooler an profeser († 1989) 06. Jüüle: Frida Kahlo, meksikoonsk mooler († 1954) 05. September: Jürgen Spanuth († 1998) 30. August: Ilia Tschawtschawadse, georgisk skriiwer (* 1837)"}
{"id": "5571", "contents": "(fe.) 1908 wiar det aachst juar faan at 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender an Teisdai uun de Juliaans kalender. (mo.) 1908 wus dåt oocht iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Weensdi önj di Gregoriåånsch Kaläner än ma’n Täisdi önj di Juliåånsch Kaläner. 01. Febrewoore: Manuel II. wurd köning faan Portugal. 27. April: Olympisk Somerspalen uun London. 03. Jüüle: Det Jongtürkisk Rewolutschoon begand. 05. Oktuuber: Bulgaarien wurd suwereen. 03. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan William Howard Taft tu a president. 13. Nofember: Andrew Fisher wurd de füft premierminister faan Austraalien. ünbekäänd dootem St. Clemens sark üüb Oomrem feit en türn. 24. April: Józef Gosławski, poolsk konstler († 1963) 23. August: Arthur Adamov, fraansöösk dramaatiker († 1970) 16. Oktuuber: Enver Hoxha, diktaatöör faan Albaanien († 1985) 01. Febrewoore: Kaarl I. (Portugal), föörletst köning faan Portugal (* 1863) 05. Jüüne: Edward Faragher, manks skriiwer (* 1831) 14. August: Friedrich Paulsen, nordfraschen filosoof än pädagooge (* 1846)"}
{"id": "5572", "contents": "(fe.) 1909 wiar det njüügenst juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender an mä'n Tüürsdai uun de Juliaans kalender. (mo.) 1909 wus dåt nüügent iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Fraidi önj di Gregoriåånsch Kaläner än ma’n Törsdi önj di Juliåånsch Kaläner. 04. Marts: William Howard Taft wurd 27. president faan dön Ferianigt Stooten. 27. April: Sultaan Abdülhamid II. faan det Osmaans Rik wurd ufsaat. San bruler Mehmed V. wurd sultaan. 02. Jüüne: Alfred Deakin wurd weler premierminister faan Austraalien. 31. Jüüle: Frederik Paulsen, dochter uun a medesiin († 1997) 17. Oktuuber: Johannes Petersen, di leeste foon möre wånderliirere, wat eefter e \"Spracherlass\" foon 1927 trinam önj nordfrasch toorpschoule frasch unerruchteden († 1992) 22. Jüüle: Detlev von Liliencron, tjiisken dachter an skriiwer faan fertelingen an teaaterstaken (* 1844) ünbekäänd dootem Ocke Nerong, fering dachter (* 1852)"}
{"id": "5573", "contents": "(fe.) 1911 wiar det elwenst juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender an mä’n Saninj uun de Juliaans kalender. (mo.) 1911 wus dåt alwt iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Sandi önj di Gregoriåånsch Kaläner. 05. Septemberjul. / 18. Septembergreg.: Premier-minister Pjotr Stolypin faan Rüslun wurd uun en atentaat ambroocht. 10. Oktuuber: At Schiineesk Rewolutschoon faan 1911 begand mä'n rebeljuun in Wuchang. 06. Febrewoore: Ronald Reagan, di 40. president faan Ameerikoo († 2004) 24. September: Konstantin Tschernenko, generoolsekreteer faan det Komunistisk Partei faan det Sowjetunioon 1984-1985 († 1985) 13. Oktuuber: Gesina Lechte-Siemer, saaterfrasch autoorin († 2007) 25. August: Henriette Hirschfeld-Tiburtius, di jerst Tērdochter ön Dütsklön (* 1834) 05. Septemberjul. / 18. Septembergreg.: Pjotr Stolypin, premier-minister faan Rüslun (* 1862)"}
{"id": "5574", "contents": "(fe.) 1916 wiar det seekstanjst juar faan at 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender an mä’n Freidai uun de Juliaans kalender. Det wiar det traad juar faan de Iarst Wäältkrich. (mo.) 1916 wus dåt seekstäinst iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Saneene önj di Gregoriåånsch Kaläner 21. Febrewoore: A Slacht am Verdun begand. 01. Jüüle: A Slacht bi’t Somme saatet iin. 27. August: Rumeenien ferklaaret Uasterrik-Ungarn a krich. 07. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: welerwool faan Woodrow Wilson tu a president. 21. Nofember: Karl I. wurd keiser faan Uasterrik-Ungarn. 10. Janewoore: Bernard Binlin Dadié, skriiwer faan't Elfenbianküst († 2019) 11. Jüüle: Gough Whitlam, 21. premierminister faan Austraalien († 2014) 13. Oktuuber: Asger Juul Linding Lindinger, deenski Skepsreeder, Generalkonsul, Forfater en Politiker († 1999) 27. Oktuuber: Theo Griep, saaterfrasch schriwer († 2007) 19. Febrewoore: Ernst Mach, uasterriks füsiker, filosoof an teoreetiker faan’t wedenskap (* 1838) 28. Mai: Iwan Franko, ukrainisk skriiwer (* 1856)"}
{"id": "5575", "contents": "(fe.) 1917 wiar det sööwentanjst juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender an mä’n Söndai uun de Juliaans kalender. Det wiar det fjuard juar faan de Iarst Wäältkrich. (mo.) 1917 wus dåt soowentäinst iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Moundi önj di Gregoriåånsch Kaläner. 08. Marts: det Febrewoorerewolutschoon begand uun Rüslun. 11. Marts: Britisk saldooten naam Bagdad. 15. Marts: Keiser Nikolaus II. faan Rüslun toonket uf. 06. April: Dön Ferianigt Stooten ferklaaret a krich jin Tjiisklun. 16. April: Wladimir Leenin kaam iin uun de Fins Boonhoof uun Petrograd uun. 05. September: Tjiisk saldooten naam Riga. 07. Nofember: det Oktuuberrewolutschoon begand uun Rüslun. 05. Deetsember: Woopenrau twesken Rüslun an det Osmaans Rik. 06. Deetsember: Finlun wurd suwereen. 16. Janewoore: Hans Hoeg, Pleeger fan di Sölring Spraak († 2011) 06. Febrewoore: Zsa Zsa Gabor, US-ameerikoons-ungaars schauspeler († 2016) 25. April: Ella Fitzgerald, jazz sjongster († 1996) 26. Jüüne: Elisabeth Karin von Arronet, tjiisk-baltisk konstmooler, graafiker an konstleerer († 2006) 10. Oktuuber: Thelonious Monk, US-amerikoonsk jazz musiiker († 1982) 21. Oktuuber: Dizzy Gillespie, US-amerikoonsk jazz musiiker († 1993) 04. Janewoore: Carl Ludwig Jessen, nuurdfresk konstmooler (* 1833) ünbekäänd dootem Hans Andreas Carstensen, mooring"}
{"id": "5576", "contents": "(fe.) 1918 wiar det aagetanjst juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai uun de Gregoriaans kalender an mä’n Mundai uun de Juliaans kalender. Det wiar det letst juar faan de Iarst Wäältkrich, wat 11. Nofember tu aanj kaam. Uk uun detheer juar ging det Tjiisk Keiserrik oner. (mo.) 1918 wus dåt oochtäinst iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Täisdi önj di Gregoriåånsch Kaläner. Önj dåtheer iir köm di Jarst Wråålkrich tu iinje. Det Sjiisk Keiserrik gongt oner. 22. Janewoore: Ukraine wurd suwereen. 16. Febrewoore: Liitauen wurd suwereen. 24. Febrewoore: Eestlun wurd suwereen. 03. Marts: De freesferdrach faan Brest-Litowsk twesken Sowjetrüslun an Tjiisklun wurd onertiiknet: Sowjetrüslun skääsd de Iarst Wäältkrich ütj. 25. Marts: Witjruslun wurd suwereen. 03. Jüüle: Mehmed VI. wurd sultaan faan det Osmaans Rik. 30. August: Wladimir Leenin, föörmaan faan a Riad faan a Folkskomisaaren faan det Rüs SFSR, wurd bi'n atentaat swaar ferwundert. 29. September: Bulgaarien slood mä dön Alliiarten en woopenrau. 03. Oktuuber: Boris III. wurd keiser faan Bulgaarien efter a turagtreed faan san aatj Ferdinand I.. 07. Oktuuber: Poolen wurd suwereen. 28. Oktuuber: At Tschechoslowakei wurd suwereen. 30. Oktuuber: Det Osmaansk Rik slood mä dön Alliiarten en woopenrau. 03. Nofember:"}
{"id": "5577", "contents": "(fe.) 1919 wiar det njüügentanjst juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender an mä’n Teisdai uun de Juliaans kalender. (mo.) 1919 wus dåt nüügentäinst iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Weensdi önj di Gregoriåånsch Kaläner. 15. Janewoore: Rosa Luxemburg an Karl Liebknecht wurd uun Berliin ambroocht. 18. Janewoore: Det 1919 Freeskonferens faan Pariis begand uun Versailles. 17. Marts: Heinrich Kürbis wurd boowerpresident faan det Sleeswich-Holstian Prowins. 03. September: Jan Smuts wurd premier-minister faan Süüdaafrika. 19. Marts: Peter Abrahams, süüdaafrikoons skriiwer († 2017) 15. Detsember: Willy Schröder, bēren Muasemböör († 2015) 09. August: Ernst Haeckel, bioloog (* 1834) 07. Oktuuber: Alfred Deakin, austraalisken politiker an premierminister (* 1856)"}
{"id": "5578", "contents": "(fe.) 1923 wiar det trii-an-twuntigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender. 09. Febrewoore: Stanley Bruce wurd de aachst premierminister faan Austraalien. 02. August: Calvin Coolidge wurd a president faan dön Ferianigt Stooten. 29. Oktuuber : Det Osmaansk Rik gongt oner an a Türkei woort grünjlaanj. Mustafa Kemal Atatürk woort president faan't lun. 11. Februwaari: Brunhilde Hagge, Skuulmaister fan Kairem († 2007) 27. Mei: Henry Kissinger, US-amerikoonsk politiker († 2023) 12. Detsember: Ernst Nicol, Skapsbauinjenöör († 2022) 09. Janewoore: Katherine Mansfield, nei-sialuns skriiwer (* 1888) 10. Febrewoore: Wilhelm Röntgen, tjiisk füsiker an ütjfinjer faan a röntgenstrualen (* 1845) 26. Marts: Sarah Bernhardt, fraansöösk teaaterspeler (* 1844) 02. August: Warren G. Harding, 29. president faan dön Ferianigt Stooten (* 1865) 05. Oktuuber: Hermann Möller, dånsch histoorischen linguist (* 1850)"}
{"id": "5579", "contents": "(fe.) 1924 wiar det fjauer-an-twuntigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä'n Teisdai uun de Gregoriaans kalender. 04. Mei-27. Jüüle: Aachst Olympisk Spalen faan’t naitidj wiar uun Pariis. 30. Jüüne: J. B. M. Hertzog wurd premier-minister faan Süüdaafrika. 04. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan Calvin Coolidge tu a president. 12. Janewoore: Johann Lorenzen († 2003) 07. Marts: Kōbō Abe, jaapaans skriiwer († 1993) 11. Maarts: Tams Jörgensen, spriakwedenskapsmaan († 1987) 08. Oktuuber: Marie Tångeberg, nuurđfriisk Pedagoogin en Autoorin 07. Deetsember: Mário Soares, portugiisisk poliitiker an stootspresident († 2017) 21. Janewoore: Wladimir Leenin, rüs rewolutschoneer an feerer faan't Sowjetunioon (* 1870) 03. Jüüne: Franz Kafka, böömisk skriiwer (* 1883)"}
{"id": "558", "contents": "At Buumfalk, (mo.) buumfalke (Falco subbuteo) hiart tu at fögelfamile faan a Falken (Falconidae). Aier faan Falco subbuteo - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Buumfalken Wikispecies hää en artiikel tu: Buumfalken"}
{"id": "5580", "contents": "(fe.) 1926 wiar det seeks-an-twuntigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 12.-14. Mei: Putsch uun Poolen: at regiaring faan president Stanisław Wojciechowski an premier-minister Wincenty Witos wurd faan Marschal Józef Piłsudski ufsaat. 15. Mei: A marschal faan't natschunaalfersoomling, Maciej Rataj, wurd weler stelfertreeden president faan Poolen. 04. Jüüne: Ignacy Mościcki wurd president faan Poolen. ünbekäänd dootem Di Voith-Schneider uundrift woort ütjfünjen. 02. Febrewoore: Valéry Giscard d'Estaing († 2020) 21. April: Elisabeth II., könangin faan't Ferianagt Könangrik († 2022) 26. Mei: Miles Davis, US-amerikoonsk jazz musiiker († 1991) 31. Mei: James Krüss, Diitsk en Friisk dichter en skriiwer fan künnerbukker († 1997) 01. Jüüne: Marilyn Monroe, amerikoonsk spelster († 1962) 23. September: John Coltrane, amerikoonsk jazzmusiiker († 1967) 10. April: Böle Bonken, skuulmääster an skriiwer (* 1839) 16. Mei: Mehmed VI., letst sultaan faan det Osmaans Rik (* 1861) 21. Mei: Friedrich Kluge, sjiisk filoloog (* 1856) 10. Jüüne: Antonio Gaudi, spånsch Arkitäkt (* 1852) 05. Deetsember: Claude Monet, fraansöösk konstmooler (* 1840)"}
{"id": "5581", "contents": "(fe.) 1927 wiar det sööwen-an-twuntigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 09. Mei: Canberra wurd at hoodsteed faan Austraalien. 01. Jüüle: A Hindenburgdoom wurd eebenmaaget. 16. Febrewoore: Hein Hoop, sjiisk skriiwer an konstler († 1986) 06. Marts: Gabriel García Márquez, kolumbiaans skriiwer († 2014) 16. April: Joseph Aloisius Ratzinger, baskop faan Room üüs Beenedikt XVI. 15. August: Aké Loba, skriiwer faan't Elfenbianküst († 2012) 24. Nofember: Ahmadou Kourouma, skriiwer faan't Elfenbianküst († 2003) 05. Deetsember: Bhumibol Adulyadej, köning faan Thailun († 2016) 13. Mei: Stine Andresen, ferang skriiwer (* 1849) 20. Jüüle: Köning Ferdinand I. faan Rumeenien (* 1865)"}
{"id": "5582", "contents": "1931 wiar det ian-an-dörtigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 16. Febrewoore: Pehr Evind Svinhufvud wurd president faan Finlun. 13. Mei: Paul Doumer wurd president faan Frankrik. 02. Marts: Michail Gorbatschow, letst generoolsekreteer faan det Komunistisk Partei faan det Sowjetunioon. 16. Janewoore: Johannes Rau, president faan Tjiisklun († 2006) 21. Jüüle: Jean Pliya, beniinisk skriiwer († 2015) 07.August: Nils Århammar, wedenskapsmaan för a fresk filologii 16. August: Erk-Uwe Schrahé 07. Oktuuber: Desmond Tutu, süüdaafrikoons anglikaans geistelkmaan an menskenrochtmaan. 05. Nofember: Prof. Bo Sjölin, wedenskapsmaan uun a fresk filologii († 2016) 01. Janewoore: Hjalmar Bergman, sweeds dachter (* 1883) 23. Janewoore: Anna Pawlowa, rüs daanser (* 1881) 23. Febrewoore: Nellie Melba, austraalisk sopraan schongster (* 1861) 06. August: Bix Beiderbecke, jazz musiiker (* 1903) 18. Oktuuber: Thomas Alva Edison, US-ameerikoons ütjfinjer (* 1847)"}
{"id": "5583", "contents": "(fe.) 1934 wiar det fjauer-an-dörtigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender. 12. – 16. Febrewoore: Bürgerkrich uun Uasterrik. 23. Febrewoore: Leopold III. wurd köning faan a Belgiern. 12. Marts: Putsch uun Eestlun. 15. Mai: Putsch uun Letlun. 19. Mai: Militeerputsch uun Bulgaarien. 25. Jüüle: Natschunaalsosialistisch putsch uun Uasterrik: En ferschük faan Naatsis at regiaring amtukapin, kaam ei tu brud. A bundeskansler Engelbert Dolfuß wurd ambroocht. 30. Jüüle: Kurt Schuschnigg wurd bundeskansler faan Uasterrik. 03. Marts: Hark Martinen, Skuulmaister fan Aamrem († 2016) 09. Maarts: Juri Gagarin, weltrümkeerer († 1968) 05. April: Roman Herzog, tjiisk jurist, poliitiker an bundespresident († 2017) 19. August: Michael Naura, jazz-musiker († 2017) 20. September: Margaretha Grosser, saaterfrasch autoorin. ünbekäänd dootem Georg Quedens, fotogroof, skriiwer an regiunaalhistooriker. 17. Febrewoore: Albert I., köning faan dön belgiern (* 1875) 23. Febrewoore: Edward Elgar, ingels komponist (* 1857) 04. Jüüle: Marie Curie, poolsk-fraansöösk cheemikerin an füsikerin (* 1867) 25. Jüüle: Engelbert Dollfuß, uasterriks poliitiker an bundeskansler (* 1892) 09. Oktuuber: Louis Barthou, fraansöösk poliitiker (* 1862) 15. Oktuuber: Raymond Poincaré, fraansöösk stootsmaan (* 1860)"}
{"id": "5584", "contents": "(fe.) 1935 wiar det fiiw-an-dörtigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai uun de Gregoriaans kalender. 13. Janewoore: Folksufsteming uun Saarlun. 01. Febrewoore: Det Hagia Sophia uun Istanbul, iarst hoodsark faan det Büsantiinisk Rik an do faan 1453 moschee, wurd üüs museeum eebenmaaget. 02. Marts: Köning Rama VII. faan Thailun toonket uf. Sin nefe Ananda Mahidol wurd köning üüs Rama VIII.. 27. April: At Wäältüjtsteling 1935 uun Brussel wurd eebenmaaget. 15. Mai: Det iarst liinje faan det Moskau Metro twesken a statschuunen Sokolniki an Park Kultury wurd eebenmaaget. 12. Jüüne: A Chacokrich twesken Boliwien an Paraguay kaam tu aanj. 03. Oktuuber: Italjeens saldooten marschiaret uun in Abesiinien iin. 03. Nofember: Det 1924 proklamiaret republiik uun Grekenlun wurd apliaset. Köning Georg II. kaam üüb sin troon turag. 06. Deetsember: Michael Joseph Savage wurd 23. premier-minister faan Nei-Sialun. ünbekäänd dootem Prääster Erich Pörksen fanjt ian ütjgoow faan't Missale Slesvicense uun en ual skaab üüb Oomram. 08. Janewoore: Elvis Presley, amerikoons muusiker († 1977) 11. September: Arvo Pärt, eestnisk komponist. 26. Deetsember: Gnassingbé Eyadéma, president faan Toogo, 1967-2005 († 2005) 29. Detsember: Andreas Brandt, konstmooler († 2016) ünbekäänd dootem Dieter Staacken, nuurdfresk konstler Christian Sönksen, moolermääster 07. Febrewoore: Nis Albrecht"}
{"id": "5585", "contents": "1936 wiar det seeks-an-dörtigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 20. Janewoore: Eduard VIII. wurd köning faan det Ferianigt Köningrik. 05. Mai: Det italjeens armee naam Addis Abeba. 17. Jüüle: Bürgerkrich begand uun Spaanien. 01. August-16. August: Elwenst Olympisk Somerspalen wiar uun Berliin. 03. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: welerwool faan Franklin Delano Roosevelt tu a president. 11. Deetsember: Köning Edward VIII. faan det Ferianigt Köningrik toonket uf. San bruler George VI. wurd köning. 07. Maarts: Pyt Kramer, wedenskapsmaan för't Fresk. 11. Mei: Carla Bley († 2023) 06. September: Brian Stowell, manks skriiwer († 2019) 17. Deetsember: Jorge Mario Bergoglio, leeder Poop Fransiskus faan det Rööms-Katuulsk Sark. 20. Janewoore: Georg V., britisk köning (* 1865) 29. Febrewoore: Christian Jensen, skuulmääster an regiunaalhistooriker (* 1857) 09. April: Ferdinand Tönnies, sosjoloog, ökonoom an fiilosoof (* 1855) 18. Jüüne: Maxim Gorki, rüs dachter (* 1868) 08. August: Otto Bremer, sjiisk germanist (* 1862) 19. August: Federico García Lorca, spoons skriiwer (* 1899) 21. September: Antoine Meillet, fraansöösk spriikwedenskapsmaan (* 1866)"}
{"id": "5586", "contents": "1938 wiar det aacht-an-dörtigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 12. Marts: Adolf Hitler leet tjiisk saldooten iin uun Uasterrik iinmaschiare an foltoog mä Onernemen Otto de iarst staap för a uunslus tu det Tjiisk Rik. 24. April: Konstantin Päts wurd president faan Eestlun. 08. April: Kofi Annan, sööwenst generoolsekreteer faan dön Feriand Natschuunen († 2018) 12. Jüüne: Massa Makan Diabaté, maalisk skriiwer († 1988) 24. Oktuuber: Marron Fort, ameerikaanisch-tjüsch spräkewaasenschapsmoon fort Saaterfrasch än Plååttjüsch. 29. Oktuuber: Ellen Johnson Sirleaf, 2006-2018 presidentin faan Libeeria. 01. Marts: Gabriele D’Annunzio, italjeens skriiwer (* 1863) 13. Marts: Clarence Darrow, US-amerikoons afkoot (* 1857) 24. Oktuuber: Ernst Barlach, tjiisk skriiwer, biljhauer an teekner (* 1870) 10. Nofember: Mustafa Kemal Atatürk, iarst president faan a Türkei (* 1881) 25. Deetsember: Karel Čapek, tschechisk skriiwer (* 1890) 27. Deetsember: Osip Mandelstam, rüs dachter (* 1891)"}
{"id": "5587", "contents": "(fe.) 1939 wiar det njüügen-an-dörtigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. Det wiar det iarst juar faan de Naist Wäältkrich. Tweed Wråålkrich begant. 01. April: De Spaans Bürgerkrich kaam tu aanj. 01. September: Det tjiisk armee marschiaret uun in Poolen iin. A began faan de Naist Wäältkrich. 03. September: Det Ferianigt Köningrik, Frankrik, Nei-Sialun, Austraalien an Inje ferklaaret a krich jin Tjiisklun. 05. September: Jan Smuts wurd weler premier-minister faan Süüdaafrika. 17. September: Det rüs armee marschiaret uun in Poolen iin. 30. Nofember: De Wonterkrich twesken det Sowjetunioon an Finlun begand. 26. Aprilmuun: Alfred Bartling 18. Mei: Hark Bohm, sjiisken teooter- an filmkonstler, en skriiwer, rejesöör an filmemaager 18. Jüüne: Inge Gieppner-Carstensen 02. September: Tilman Zülch († 2023) 09. Nofember: Erika Hansen 23. Nofember: Maike Ossenbrüggen, Fuarseter fan di Söl'ring Foriining († 2014) 23. Mei: Margarete Böhme, sjiisk skriiwer (* 1867) 29. Nofember: Philipp Scheidemann, riksministerpresident faan det Weimar Republiik (* 1865)"}
{"id": "5588", "contents": "(fe.) 1940 wiar det fiartigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender. (mo.) 1940 wus dåt fäärtist iir foon dåt 20. iirhunert. (hf.) 1940 waos dat fiirdist iir foon dat 20. iirhonert. 01. April: Peter Fraser wurd 24. premier-minister faan Nei-Sialun. 09. April: Tjiisk saldooten begand at Onernemen Weserübung Süüd mä a iinmarsk iin uun Denemark. Det deensk armee sted bluat bi steeden weler. Al ääder de inj as’t lun tutool besaatet. 10. Mai: De tjiisk Waastfialtooch begand: det tjiisk armee marschiaret uun Holun, Belgien an Luksemborig iin. Winston Churchill wurd premierminister faan det Ferianigt Köningrik. 10. Jüüne: Itaalien ferklaaret Frankrik an Ferianigt Köningrik a krich. 14. Jüüne: Tjiisk saldooten besaat Pariis. 22. Jüüne: Woopenrau twesken Frankrik an Tjiisklun. 10. Jüüle: A Lochtslacht am Ingelun saat iin. 07. September: Det London Blitz begand. 28. Oktuuber: Italjeens saldooten marschiaret uun Grekenlun iin. 05. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: welerwool faan Franklin Delano Roosevelt tu a president. Koord faan Euroopa a began faan juar 1940 Koord faan Euroopa at aanj faan juar 1940 24. Janewoore: Joachim Gauck, 11. bundespresident faan't bundesrepubliik faan Tjiisklun. 16. April: Margrethe II., köningin faan Denemark."}
{"id": "5589", "contents": "(fe.) 1941 wiar det ian-an-fiartigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 06. April: Tjiisk saldooten marschiaret uun in Jugoslaawien an Grekenlun iin. 12. April: Tjiisk saldooten naam Belgrad. 27. April: Tjiisk saldooten naam Atheen. 06. Mei: Joosef Staalin wurd Föörmaan faan a Ministerriad faan't Sowjetunioon. 22. Jüüne: Tjiisk saldooten marscharet uun in't Sowjetunioon iin. 09. Jüüle: Sowjetisk saldooten uun Minsk kapituliaret. 07. Deetsember: Jaapaans mariinlochtstridjkreeften greeb üüb Pearl Harbor uun. Dön Ferianigt Stooten treed iin uun de Naist Wäältkrich uun. 25. Deetsember: Britisk an Kanaadisk saldooten uun Hong Kong kapituliaret. Koord faan Euroopa a began faan juar 1941 Koord faan Euroopa at aanj faan juar 1941 01. Janewoore: Jean-Marie Adiaffi, skriiwer faan't Elfenbianküst († 1999) 26. Marts: Richard Dawkins, britisk wedenskapsmaan. 27. April: Aminata Sow Fall, senegaleesk skriiwer. 12. Jüüne: Chick Corea, US-amerikoonsk jazz musiiker († 2021) 03. August: Hage Geingob, president faan Namiibia sant 2015. 27. August: Cesária Évora, kapwerdisk sjongster († 2011) 13. September: Knut Kiesewetter, musiiker († 2016). 28. Marts: Virginia Woolf, britisk skriiwer (* 1882) 15. Mei: Andreas Hübbe, Aur-See- of Eksport-Koopman (* 1865) 28. Mei: Theodor Siebs, tjüsch germanist (* 1862) 04. Jüüne: Wilhelm II., keiser faan"}
{"id": "559", "contents": "Bytča as en stää önj e Regjoon Žilina önj jü Slowakäi. E stää läit önjt weesten foon e regjoon. Deer booge 11.414 manschne (2021). Dåt gebiit foon Bytča as 43,17 km². Jü inboogertächte as 269 manschne pro km². Jü pustliidjtål as 014 01, di forwoolnumer as 421-41 än dåt kfz-kåntiiken as BY. Slovakia: Žilinský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "5590", "contents": "(fe.) 1951 wiar det ian-an-föftigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender. 25. Jüüne: Friedrich Wilhelm Lübke wurd minister-president faan Sleeswich-Holstian. 26. Oktuuber: Winston Churchill wurd weler premierminister faan det Ferianigt Köningrik. 16. Nofember: Kneppelfreed uun Leeuwaarden uun Waastfresklun. 20. Febrewoore: Gordon Brown, britischer Premierminister. 13. Mei: Li Hongzhi, schineesk buddhist, grünjleier faan Falun Gong. 03. Jüüne: Jill Biden, US-ameerikoons skuulmääster an president Joe Biden sin wüf. 11. August: Róža Domašcyna, sorbisk lüüriker an auersaater. 19. August: Jean-Luc Mélenchon, fraansöösk poliitiker. 27. September: Thomas Steensen, nuurdfresk histooriker. Ünbekäänd Dootem Volkert Faltings, nuurdfresk spriakwedenskapsmaan. 12. Janewoore: Momme Andresen, tjüsch keemiker (* 1857) 12. Marts: Alfred Hugenberg, tjiisk kuupmaan (* 1865) 29. April: Ludwig Wittgenstein, uasterriks filosoof (* 1889)"}
{"id": "5591", "contents": "1955 wiar det fiiw-an-föftigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 6. April: Anthony Eden wurd premierminister faan det Ferianigt Köningrik. 28. Janewoore: Nicolas Sarkozy, president foon Frånkrik (2007-2012). 20. Maarts: Birgit Hussel, Söl'ring Skuulmaister, Skriiwer en Laboor-Asistentin bi dit Alfred-Wegener-Institut ön List. 17. Janewoore: Ingeborg Andresen, skuulmääster an skriiwer faan romoonen an teooterstaken (* 1878) 12. Marts: Charlie Parker, US-amerikoonsk jazz komponist (* 1920) 18. April: Albert Einstein, teoreetisk füüsiker (* 1879) 04. Mei: George Enescu, rumeens komponist (* 1881) 29. Oktuuber: Emil Hansen, mooring dachter (* 1875)"}
{"id": "5592", "contents": "1965 wiar det fiiw-an-söstigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 11. Nofember: Süüdrhoodeesien wurd suwereen. 31. Jüüle: J. K. Rowling, britisk skriiwer. ünbekäänd dootem Claas Riecken 24. Janewoore: Winston Churchill, britisk premierminister uun de Naist Wäältkrich (* 1874) 27. August: Le Corbusier, architekt (* 1887) 25. Nofember: Myra Hess, britisk klawiarspeler (* 1890) 16. Deetsember: William Somerset Maugham, ingels skriiwer (* 1874)"}
{"id": "5593", "contents": "1967 wiar det sööwen-an-söstigst juar faan det 20. juarhunert. 13. Janewoore: Putsch uun Toogo; ufsaating faan president Nicolas Grunitzky. 14. April: Gnassingbé Eyadéma wurd president faan Toogo. 23. April: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 21. Deetsember: Micheil Saakaschwili, 2004-2013 president faan Georgien. 19. April: Konrad Adenauer, iarst bundeskansler faan det Bundesrepubliik Tjiisklun (* 1876) 03. Jüüne: Arthur Ransome, britisk skriiwer (* 1884) 17. Jüüne: John Coltrane, amerikoons jazzmusiiker (* 1926) 15. August: Nis Albrecht Johannsen di jungere, schriwster (* 1888)"}
{"id": "5594", "contents": "(fe.) 1968 wiar det aacht-an-söstigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar. 10. Janewoore: John Gorton wurd premier-minister faan Austraalien 23. Janewoore: Nuurdkorea naam at skap USS Pueblo. 30. Janewoore: At ofensiiw faan Tet begand uun Vietnam. 31. Janewoore: Nauru wurd suwereen. 12. Marts: Mauritsius wurd suwereen. 11. April: Feerer faan studenten Rudi Dutschke wurd faan Josef Bachmann schööden. 20. April: Pierre Elliott Trudeau wurd premier-minister faan Kanada. 06. September: Swaasilun (daalang Eswatini) wurd suwereen. 12. Oktuuber: Ekwatoriaal-Guinea wurd suwereen. 05. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan Richard Nixon tu a president. 14. Janewoore: Dorothea Mackellar, austraalisk skriiwer (* 1885) 27. Maarts: Juri Gagarin, weltrümkeerer (* 1934) 04. April: Martin Luther King, US-ameerikoons bürgerrochtsmaan (* 1929) 17. Mei: Katharine Ingwersen, mooring schriwster (* 1879) 28. August: Arthur Kruse, öömrang skriiwer (* 1893)"}
{"id": "5595", "contents": "1969 wiar det njüügen-an-söstigst juar faan det 20. juarhunert. 21. Oktuuber: Willy Brandt wurd fjuard bundeskansler faan at Bundesrepubliik Tjiisklun. 05. Maarts: Antje Arfsten, spriaklektoorin bi’t Nordfriisk Instituut. 21. Marts: Gustav Fuchs, tjiisk poliitiker (* 1900) 28. Marts: Dwight Eisenhower, president faan dön Ferianigt Stooten (* 1890) 27. September: Nicolas Grunitzky, naist president faan Toogo (* 1913)"}
{"id": "5596", "contents": "1971 wiar det ian-an-sööwentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 25. April: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 24. Mei: Gerhard Stoltenberg wurd minister-president faan Sleeswich-Holstian. 28. Jüüne: Elon Musk, kanaadisk-US-onernemer. Ünbekäänd Dootem Peter Klint, dütsk Konstmaaler. 05. April: Hermann Janssen, saaterfrasch autoor (* 1888) 06. Jüüle: Louis Armstrong, jazz musiiker (* 1901) 14. Oktoober: Berthold Bahnsen, friisk Politiker (* 1913) Ünbekäänd Dootem Ludwig Ankenbrand, tjiisk freireligiöös geistelk, skriiwer an jurnalist (* 1888) Reinhard Arfsten, ferang skuulmääster an skriiwer (* 1897)"}
{"id": "5597", "contents": "1978 wiar det aacht-an-sööwentigst juar faan det 20. juarhunert. 03. Nofember: Domiinika woort suwereen. 29. Deetsember: At Snäkatastroof uun Nuurdtjiisklun 1978/1979 begand. 31. August: Tineke Postma, waastfresk saksofoonspeler. 06. August: Paul VI., baskop faan Room (* 1897) 28. September: Johanes Paul I., baskop faan Room (* 1912) 21. Oktuuber: Ernst Löfstedt, unersäker foon e nordfrasch spräke (* 1893) Ünbekäänd Dootem Hinrich C. Hinrichsen"}
{"id": "5598", "contents": "1986 wiar det seeks-an-tachentigst juar faan det 20. juarhunert. 01. Janewoore: Spanje an Portugal wurd dial faan det Europeesk Wiartskapsgemianskap. 24. Janewoore-25. Febrewoore: Det ameerikoons rümsond Voyager 2 floog at planeet Uranus föörbi. 28. Jüüle: Camille Bertault, fransöösk schongster. 25. Mei: Hein Hoop, sjiisk skriiwer an konstler (* 1927) 14. Jüüne: Jorge Luis Borges, argentiins skriiwer (* 1899) 31. Jüüle: Chiune Sugihara, japaans diplomaat (* 1900)"}
{"id": "5599", "contents": "1987 wiar det sööwen-an-tachentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 13. September: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 02. Oktuuber: Henning Schwarz wurd minister-president faan Sleeswich-Holstian. 22. Deetsember: Robert Mugabe wurd president faan Simbabwe. 21. Jüüne: Olena Tokar, ukrainisk sjongster Ünbekäänd dootem Norma Schulz, fering sjongster 22. Febrewoore: Andy Warhol, amerikoonsk konstler (* 1928) 28. Oktuuber: André Masson, fraansöösk konstmooler (* 1896) Ünbekäänd dootem Tams Jörgensen, spriakwedenskapsmaan (* 1924)"}
{"id": "56", "contents": "Naarersaksen (Seelterfrasch: Läichsaksen) as en diiljstoot önjt nordweesten foon Tjüschlönj. Deer booge 7.982.448 manschne (2018). E hoodstää foont bundeslönj as Hannover. Da tiin grutst stääse önjt lönj san: Germany: Administrative Division, citypopulation.de Germany: Niedersachsen, citypopulation.de"}
{"id": "560", "contents": "Bälgien, åmtlik et Kiningrik Bälgien, as en lönj önjt weesten foon Euroopa. Et lönj wårt önjt norden foon da Neederlönje, önjt ååsten foon Tjüschlönj, önjt söödååsten foon Luksemborj, önjt sööden foon Frånkrik än önjt weesten foon e Kanool begränsed. Deer booge 11.521.238 mansche (önjfång 2021). E hoodstää foont lönj as Brussel. Bälgien heet tiin prowinse: Bälgien as sunt di 27de önj e Jülmoune 1945 lasmoot foon e Feriind Nasjoone. Et lönj as sunt e began (1957, as et dåt Europäisch Wjartschapsgemiinschap wus) lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Et lönj as uk sunt e began (1949) foon NATO. Belgium: Administrative Division, citypopulation.de Belgium: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "5600", "contents": "1992 wiar det tau-an-neegentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 09. Janewoore: At Republika Srpska woort grünjlaanj. 07. Biikenmoune/Febrewoore: Di fertråch foon Maastricht wörd unertiikned: jü Europäisch Unjoon wörd grünläid. 05. April: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 24. Mei: Thomas Klestil wurd tu a president faan Uasterrik weelet. 06. Oktuuber: Lennart Meri wurd president faan Eestlun. 03. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan Bill Clinton tu a president. 02. Febrewoore: Johannes Petersen, leest foon e wånderliirere, wat önj nordfrasch toorpschoule frasch unerruchteden (* 1909) 09. Marts: Menachem Begin, israelisk poliitiker (* 1913) 06. April: Isaac Asimov, US-ameerikoons biocheemiker an skriiwer (* 1920) 06. Mei: Marlene Dietrich, tjiisk-US-ameerikoons schauspeler an schongster (* 1901) 21. Jüüne: Joan Fuster, valenciansk skriiwer üüb katalaansk (* 1922) 01. Oktuuber: Petra Kelly, tjiisk poliitiker (* 1947) 08. Oktuuber: Willy Brandt, fjuard bundeskansler faan det Bundesrepubliik Tjiisklun (* 1913) 07. Nofember: Alexander Dubček, tschechoslowaakisk poliitiker (* 1921)"}
{"id": "5601", "contents": "1997 wiar det sööwen-an-neegentigst juar faan det 20. juarhunert. 02. Mei: Tony Blair wurd premierminister faan dön Ferianigt Köningrik. 02. Jüüne: Bundeswoolen uun Kanada. 08. Deetsember: Jenny Shipley wurd 36. premier-minister faan Nei-Sialun. 19. Febrewoore: Deng Xiaoping, schiinees poliitiker (* 1904) 19. Marts: Willem de Kooning, holuns konstmooler (* 1904) 12. Mai: Hans Bradtke, dütsk Tekst-Techter, Teekner en Karikaturist (* 1920) 03. Jüüle: Frederik Paulsen, dochter uun a medesiin an grünjlaanjer faan Ferring Pharmaceuticals (* 1909) 02. August: James Krüss, Diitsk en Friisk dichter en skriiwer fan künnerbukker (* 1926)"}
{"id": "5602", "contents": "1998 wiar det aacht-an-neegentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 01. Janewoore: Flavio Cotti wurd weler bundespresident faan a Sweits. 04. Janewoore: Valdas Adamkus wurd president faan Liitauen. 19. Marts: Atal Bihari Vajpayee wurd premier-minister faan Inje. 09. April: Robert Kotscharjan wurd president faan Armeenien. 08. Jüüle: Viktor Orbán wurd minister-president faan Ungarn. 10. August: Jamil Mahuad wurd president faan Ekwadoor. 25. September: Mikuláš Dzurinda wurd minister-president faan't Slowakei. 27. Oktuuber: Gerhard Schröder wurd sööwenst bundeskansler faan't Bundesrepubliik Tjiisklun. 15. April: Pol Pot, kambodschaanisk poliitiker (* 1928) 14. Mei: Frank Sinatra, US-ameerikoons schauspeler an schongster (* 1915) 17. Oktuuber: Jürgen Spanuth (* 1907)"}
{"id": "5604", "contents": "1963 wiar det trii-an-söstigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. 07. Janewoore: Helmut Lemke wurd minister-president faan Sleeswich-Holstian. 13. Janewoore: Putsch uun Toogo; a president Sylvanus Olympio wurd ambroocht. 19. Janewoore Nicolas Grunitzky wurd president faan Toogo. 16. Oktuuber: Ludwig Erhard wurd öler bundeskansler faan at Bundesrepubliik Tjiisklun. 19. Oktuuber: Alec Douglas-Home wurd premierminister faan det Ferianigt Köningrik. Ünbekäänd Dootem Jürgen Borstelmann, Pianist en Organist fan Söl'. 23.Janewoore: Józef Gosławski, poolsk konstler (* 1908)"}
{"id": "5606", "contents": "1767 wiar det sööwen-an-söstigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 08. Jüüle: J. P. Hansen († 1855)"}
{"id": "5609", "contents": "(fe.) 1903 wiar det traad juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender an mä'n Weedensdai uun de Juliaans kalender. (mo.) 1903 wus dåt treed iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Törsdi önj di Gregoriåånsch Kaläner än ma’n Weensdi önj di Juliåånsch Kaläner. 24. September: Alfred Deakin wurd de öler premierminister faan Austraalien. 03. Nofember: Di uastelk dial faan Panama woort suwereen faan Kolumbien. 08. Febrewoore: Tunku Abdul Rahman, malayisk poliitiker († 1990) 10. Febrewoore: Malcolm Guthrie, linguist († 1972) 10. Marts: Bix Beiderbecke, jazz musiiker († 1931) 25. Jüüne: George Orwell, britisk skriiwer († 1950) 02. Jüüle: Alec Douglas-Home, britisk premier-minister († 1995) 02. Jüüle: Olav V., köning faan Noorweegen († 1991) 07. Jüüle: Steven Runciman, britisk histooriker († 2000) 07. August: Louis Leakey, britisk paleoanthropoloog († 1972) 28. Oktuuber: Evelyn Waugh, britisk skriiwer († 1966) 01. Nofember: Theodor Mommsen, nordfraschen liirer än profäsor önj da klasische fääge (* 1817)."}
{"id": "561", "contents": "Jü Böökinghiird as en loonschap än en üülj hiird önj Nordfraschlönj. Naibel Deesbel e Gåå Wäieeker Klookris Lonham Risem Moosjarn Galmsbel Naigalmsbel Doogebel Foortuft Waiguurd Oudere hiirde oun Nordfraschlönj: Wisinghiird, Böökinghiird, Kårhiird, Gooshiird."}
{"id": "5610", "contents": "1849 wiar det njüügen-an-fiartigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. 18. Janewoore: Edmund Barton, iarst premierminister faan Austraalien († 1920) 22. Janewoore: August Strindberg, sweedsk skriiwer an dramaatiker († 1912) 13. Febrewoore: Randolph Churchill, britisk poliitiker († 1895) 26. Marts: Armand Peugeot, fraansöösk onernemer († 1915) 30. Jüüne: Nann Peter Mungard, Pleeger fan di Nuurdfriisk Spraak († 1935) 23. Detsember: Stine Andresen, ferang skriiwer († 1927) 17. Marts: Wilhelm II., holuns köning (* 1792) 10. Mei: Katsushika Hokusai, japoonsk konstler (* 1760) 28. Mei: Anne Brontë, ingels skriiwer (* 1820) 15. Jüüne: James K. Polk, 11. president faan dön Ferianigt Stooten (* 1795) 07. Oktuuber: Edgar Allan Poe, US-amerikoons skriiwer (* 1809) 17. Oktober: Frédéric Chopin, poolsk komponist (* 1810)"}
{"id": "5612", "contents": "A Lerchen (Larix) san slacher faan det buumfamile Pinaceae an hiar sodenang tu a Näädelbuumer (Coniferopsida). Uun Euroopa an Aasien Europeesk Lerche (Larix decidua Mill.) Dahuurisk Lerche (Larix gmelinii (Rupr.) Kuzen.): Larix gmelinii (Rupr.) Kuzen. var. gmelinii Larix gmelinii var. japonica (Regel) Pilger Larix gmelinii var. principis-rupprechtii (Mayr) Pilger Larix gmelinii var. olgensis (Henry) Ostenfeld & Syrach Larsen (Syn.: Larix olgensis Henry) Sikkim-Lerche (Larix griffithii Hook. f.) Larix griffithii var. griffithii Larix griffithii var. speciosa, Synonym Larix speciosa Japoonsk Lerche (Larix kaempferi (Lambert) Carriére) Larix kongboensis Larix mastersinia Rehder & E.H.Wilson in Sargent Larix potaninii Batalin, mä sjauer onerslacher: Larix potaninii var. australis A.Henry ex Hand.-Mazz. (Syn.: Larix potaninii var. macrocarpa Y.W.Law) Sjineesk Lerche (Larix potaninii var. chinensis L.K.Fu & Nan Li, Syn.: Larix chinensis Beissner, not Miller) Himalaya-lerche (Larix potaninii var. himalaica, Synonym Larix himalaica W.C.Cheng & L.K.Fu) Larix potaninii Batalin var. potaninii Sibiirisk Lerche (Larix sibirica Ledeb.) Uun Nuurd-Ameerikoo Uastamerikoonsk Lerche (Larix laricina (DuRoi) K.Koch) Felsenberag-Lerche (Larix lyallii Parlatore) Waastamerikoonsk Lerche (Larix occidentalis Nutt.) Commonskategorii: Lerchen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lerchen Dü mendst ei ferlicht ? Laasken"}
{"id": "562", "contents": "Californien as sunt 1850 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't weesten foon't lönj. Önj't norden läit Oregon, önj't ååsten Nevada, önj't söödååsten Arizona, önj't sööden Meksiko än önj't weesten e Pasiifik. Dåt heet 39.512.223 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Sacramento. Californien as di treedgrutst diiljstoot önj da Feriind Stoote. Önjt norden: Klamath Mountains Cascade Range Coast Ranges Sierra Nevada Önjt sööden: Transverse Ranges Peninsular Ranges Da tiin grutste stääse önj e diiljstoot san: E diiljstoot heet oocht-än-füftig counties (intål: county). Kiik uk deer: List ma counties foon California IM SD RV OR SB LA KE VE BR LO MT BN FR KG TL IN MN AL TU MR MD ME SC SZ SM SF AM CC SJ ST CA AD ED SA SL YO NA MA SN MC LA CO SR YU PL NV SE BU GL TE PM LS MO SH SK TR HU DN For 1848 wus Californien diilj foon Meksiko. Commons: Californien – Soomling foon bile än filme USA: States, citypopulation.de USA: California, citypopulation.de 37-120Koordinaaten: 37° 0′ N, 120° 0′ W"}
{"id": "563", "contents": "Chemnitz (önj DDR tid Karl-Marx-Stadt) as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Saksen. Jü stää heet 244.401 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "5630", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Ruslun wiset di code för 83 Föderationssubjekte. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Ruslun RU), di ööder as di code för das Föderationssubjekt. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. Zu den Föderationssubjekten gehören: 21 Republiken. Diese besitzen eine eigene Verfassung und Gesetzgebung. Republiken sind in den Hauptsiedlungsgebieten der größeren nicht-russischen Ethnien errichtet worden und zumeist aus Autonomen Sozialistischen Sowjetrepubliken (ASSR) der Sowjetunion hervorgegangen. Außer Tatarstan und Tschetschenien haben alle Republiken den Föderationsvertrag vom 31. März 1992 mit Russland unterzeichnet. 9 Regionen (Krai) 46 Gebiete (Oblast) 2 Städte föderalen Ranges 1 Autonomes Gebiet (Awtonomnaja Oblast) 4 Autonome Kreise (Awtonomny Okrug) Näheres zur Verwaltungsgliederung Russlands im Artikel: Politische Gliederung Russlands Diese Föderationssubjekte existieren auf Grund von Zusammenschlüssen oder Anschluss an andere Föderationssubjekte nicht mehr. Ihre ISO-3166-2-Codes sind damit obsolet. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "5635", "contents": "Podolsk Podolsk (rüsk Подольск) as en stääd un Ruslun, sowat 40 km süüdelk faan Moskau. Hat as at ferwaltangssteed faan't Rajon Podolsk an hää amanbi 183.100 iinwenern (Stant 2010). Ruslun Engels, Oblast Saratow Uasterrik Amstetten, Uastenrik Witjruslun Baryssau, Witjruslun Armeenien Wanadsor, Armeenien Bulgaarien Kawarna, Bulgaarien Tschechien Kladno, Tschechien Georgien Liager Kartlien, Georgien Abchaasien Georgien Sochumi, Abchaasien,Georgien Frankrik Saint-Ouen, Frankrik Sjiisklun Verbandsgemeinde Trier-Land, Sjiisklun Sjiina Hengyang, Sjiina Ukraine Czernowitz, Ukraine Bulgaarien Schumen, Bulgaarien Commonskategorii: Podolsk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "5636", "contents": "UTC+4 as en tidjsoon bi amanbi 60° uastelk lengde. Armeenien Armeenien Aserbaidschaan Aserbaidschaan Georgien Georgien Mauritsius Mauritsius Omaan Omaan Reunion Réunion uun Ruslun: Astrachaan Oblast Oblast Astrachaan Samaara Oblast Oblast Samaara Saratow Oblast Oblast Saratow Uljanowsk Oblast Oblast Uljanowsk Udmuurtien Republiik Republiik Udmuurtien Seychellen Seychellen Ferianagt Araabisk Emiraaten Ferianagt Araabisk Emiraaten Commonskategorii: UTC+4 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "564", "contents": "Sina Sina as en lönj önj Asien. Deer booge amenbai 1,3 miliard mansche än as deerma dåt inboogerrikste lönj aw e jard. Eefter Ruslönj, Feriind Stoote än Kanada as China dåt fiirdgrutste lönj. Jü politiik önj China heed bloot iinj partai, dåt as jü kommunistische partai. Eefter di Tweed Wråålkrich jeeft et noch niinj freese önj China. Bit 1949 stride da kommuniste iinj da Kuomintang. Önj 1949 wårt di följksrepubliik grünläid."}
{"id": "5647", "contents": "At Sweedsk Fögelbei (Sorbus intermedia) as en buum an hiart tu't famile faan a Ruusenplaanten (Rosaceae). Krüün faan en sweedsk fögelbei mä früchten. Faan det holt wurd hal tolstooker, keegler an keegelkuugeln maaget. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sweedsk fögelbeien Wikispecies hää en artiikel tu: Sweedsk fögelbeien"}
{"id": "565", "contents": "Christian Jensen (* 28. Janewoore 1857 uun Galmsbel; † 29. Febrewoore 1936 uun Schleswig) wiar skuulmääster an regiunaalhistooriker. Uun Tondern hää Jensen üüb skuulmääster liard an ging 1878 tu Archsem üüb Sal. Uun Keitem freid'er det kopteinsdoochter Laura Lorenzen, an jo hed mäenööder trii dringer: Christian Cornelius (1883-1940), Dietrich Andreas (1889–1974) an Karl (1890–?). Üüb Sal frinjet hi mä di skriiwer C. P. Hansen, di ham mud maaget, ham mä't fresk histoore tu befaadin. Efter C.P. Hansen san duas hää Jensen ham föl mä det materiool befaadet, wat Hansen saamelt hää. Diar san flook buken bi ütjkimen. Die nordfriesischen Inseln Sylt, Föhr, Amrum und die Halligen vormals und jetzt. Mit besonderer Berücksichtigung der Sitten und Gebräuche der Bewohner. Verlagsanstalt u. Druckerei Actien-Gesellschaft, Hamborag 1891 Vom Dünenstrand der Nordsee und vom Wattenmeer. B. Schramm, Kiel 1981 (Efterdrük faan det ütjgoow faan 1900), ISBN 978-3-921361-21-4 Literatüür faan of auer Christian Jensen uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "5651", "contents": "Podolsk (rüsk Подольск) es en Stat ön Ruslön'. Hat liit ombi 40 km süđern fan Moskau. Podolsk es di Forwaltingsstat fan't Rajon Podolsk, en diar uuni ombi 183.100 Mensken (Stant 2010). Ruslun Engels, Oblast Saratow Uasterrik Amstetten, Uastenrik Witjruslun Baryssau, Witjruslun Armeenien Wanadsor, Armeenien Bulgaarien Kawarna, Bulgaarien Tschechien Kladno, Tschechien Georgien Niederkartlien, Georgien Abchaasien Georgien Sochumi, Abchasien,Georgien Frankrik Saint-Ouen, Frankrik Sjiisklun Verbandsgemeinde Trier-Land, Sjiisklun Sjiina Hengyang, Sjiina Ukraine Czernowitz, Ukraine Bulgaarien Schumen, Bulgaarien"}
{"id": "5655", "contents": "At 10. juarhunert begant mä't juar 901 an häält mä't juar 1000 ap. Mä det juar 1000 häält uk det 1. juardüüsen ap."}
{"id": "5657", "contents": "At 9. juarhunert begant mä't juar 801 an häält mä't juar 900 ap."}
{"id": "566", "contents": "Christian Johansen (* 4. Nofember 1820 uun Noorsaarep üüb Oomram, † 26. Jüüle 1871 uun Schleswig) wiar en skuulmääster an skriiwer. Christian Johansen wurd bäären üs sön faan Johannes Christians an Mettgen, b. Martinen. Üs Christian 16 as, ferünloket san aatj 1836 üüb sia föör Norweegen. Sin mam befreit ham 1840 weder mä Matz Matzen. Oober uk hat stareft jong uun't juar 1844. Christian woort skuulhalper, iarst üüb Oomram an do üüb Sal bi C. P. Hansen an leederhen skuulmääster uun Oldersbek an Schleswig. Diar stareft hi mä 50 juar auer sin ambrastaghaid. Sagen und Erzählungen Arammud an Dögganhaid bi-rköödar. Schleswig 1855, 16 sidjen Hü't tuging, diär a nei Liär üb Aamram kåm - Efterföörteld fån Freskfrinj. Uun: LFM (Hamburg), :Nr. 10a. 1849 (hoonskraftelk) Beschreibung der nordfriesischen Insel Amrum Die nordfriesische Sprache nach der Föhringer und Amrumer Mundart. Kiel 1862. Öömrang Teelen An Staatjin, ütjden faan Reinhard Jannen, Jens Quedens Ferlach, Oomram, 1995 Wikisource: Arammud an Dögganhaid Wikisource: Beschreibung der nordfriesischen Insel Amrum (mä öömrang fialnöömer) Wikisource: Die nordfriesische Sprache Wikisource: Fan a hüspuk efter: Öömrang Archiif. Archiwiaret faan det originool di 4. Maarts 2016. Ufrepen di 27. Nofember 2012."}
{"id": "5661", "contents": "At 8. juarhunert begant mä't juar 701 an häält mä't juar 800 ap."}
{"id": "5663", "contents": "At 7. juarhunert begant mä't juar 601 an häält mä't juar 700 ap."}
{"id": "5665", "contents": "At 6. juarhunert begant mä't juar 501 an häält mä't juar 600 ap."}
{"id": "5667", "contents": "At 5. juarhunert begant mä't juar 401 an häält mä't juar 500 ap."}
{"id": "5669", "contents": "At 4. juarhunert begant mä't juar 301 an häält mä't juar 400 ap."}
{"id": "567", "contents": "Colorado [kɑləˈɹɑdoʊ] as sunt 1876 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't weesten foon't lönj. Önj't norden läit Wyoming, önj't nordååsten Nebraska, önj't ååsten Kansas, önj't söödååsten Oklahoma, önj't sööden New Mexico än önj't weesten Utah. Dåt heet 5.758.736 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Denver. Colorado as di oochtgrutste diiljstoot önj da Feriind Stoote. E Rocky Mountains lade önj't weesten foon e diiljstoot. E Great Plains lade önj't ååsten. Colorado heet 64 counties: Kiik uk deer: List foon Counties önj Colorado Da tiin grutste stääse önj e diiljstoot san: USA: States, citypopulation.de USA: Colorado, citypopulation.de Commons: Colorado – Soomling foon bile än filme 39-105.5Koordinaaten: 39° N, 106° W"}
{"id": "5671", "contents": "At 3. juarhunert begant mä't juar 201 an häält mä't juar 300 ap."}
{"id": "5679", "contents": "At 2. juarhunert begant mä't juar 101 an häält mä't juar 200 ap."}
{"id": "568", "contents": "Connecticut (ütspräke: [kəˈnɛtᵻkət] hiir tu?/i) as sunt 1788 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't nordååsten foon't lönj. Önj't norden läit Massachusetts, önj't ååsten Rhode Island, önj't sööden e Atlantik än önj't sööden än weesten New York. Dåt heet 3.565.287 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Hartford. Connecticut as diilj foon Nai-Änglönj. Di wichtist struum önj e diiljstoot as di Connecticut Struum, wat foon't norden tu't sööden in önj Long Island Sound låpt. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Connecticut heet 8 counties. Schörk önj e stää Cheshire Stroote önj e stää Middletown Iiljtörn önj e stää New Haven Commons: Connecticut – Soomling foon bile än filme USA: States, citypopulation.de USA: Connecticut, citypopulation.de USA: Administrative Division, citypopulation.de 41.666666666667-72.666666666667Koordinaaten: 41° 40′ N, 72° 40′ W"}
{"id": "5681", "contents": "At 1. juarhunert begant mä't juar 1 an häält mä't juar 100 ap. En 0. juarhunert jaft at ei. Mä det juar 1 begant uk det 1. juardüüsen."}
{"id": "5685", "contents": "At 1. juarhunert föör Krast begant mä't juar 100 f.Kr. an häält mä't juar 1 f.Kr. ap. En 0. juarhunert jaft at ei. Mä det juar 1 f.Kr. hääl uk det 1. juardüüsen f.Kr. ap."}
{"id": "5687", "contents": "At 2. juarhunert föör Krast begant mä't juar 200 f.Kr. an häält mä't juar 101 f.Kr. ap."}
{"id": "5689", "contents": "(fe.) 2002 wiar det öler juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. (mo.) 2002 wus dåt ouder iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Täisdi. (sö.) 2002 wiar dit taust Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Tiisdai. (hf.) 2002 waos dat tweed iir foon dat 21. iirhonert. Et iir begaant mä en Taisdii. (go.) (Hoolmer) 2002 wås dat tweed jeer foon dat 21. jeerhunert. Dat jeer begäned mä en Teesdi. 1. Janewoore : Di Euro woort üs baarjil iinfeerd an liaset at D-Mark uf. 08. Janewoore: Aleksander Prochorow, rüs füüsiker (* 1916) 13. Marts: Hans-Georg Gadamer, tjiisk filosoof (* 1900) 17. Janewoore: Camilo José Cela, spaans skriiwer (* 1916) 18. April: Thor Heyerdahl, noorsk forsker (* 1914) 27. April: George Alec Effinger, amerikoons skriiwer (* 1947) September: Dieter Aschenborn, naamiibisk konstmooler (* 1915)"}
{"id": "569", "contents": "Cottbus (aw Sorbisch: Chóśebuz [ˈxɨɕɛbus]) as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Brandenbörj. Jü stää heet 98.693 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "5690", "contents": "(fe.) 2003 wiar det traad juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai. (mo.) 2003 wus dåt treed iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Weensdi. (sö.) 2003 wiar dit treer Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Winjsdai. (hf.) 2003 waos dat treed iir foon dat 21. iirhonert. Et iir begaant mä en Maaderwich. (go.) (Hoolmer) 2003 wås dat treed jeer foon dat 21. jeerhunert. Dat jeer begäned mä en Weensdi. 20. Febrewoore: Joao Grimaldo, futbaal speler 01. April: Johann Lorenzen, fering büür (* 1924) 09. April: Jorge Oteiza, spaans konstmooler (* 1908) 22. Jüüne: Wasil Bykaŭ, witjrüs skriiwer (* 1924) 29. August: Vladimír Vašíček, tschechisk konstmooler (* 1919)"}
{"id": "5691", "contents": "(fe.) 2004 wiar det fjuard juar faan at 21. juarhunert. Det wiar en skregeljuar an begand mä’n Tüürsdai. (mo.) 2004 wus dåt fiird iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Törsdi. (sö.) 2004 wiar dit fjaart Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Türsdai. (hf.) 2004 waos dat fiird iir foon dat 21. iirhonert. Et iir begaant mä en Tonersdii. (go.) (Hoolmer) 2004 wås dat fiird jeer foon dat 21. jeerhunert. Dat jeer begäned mä en Tünersdi. 01. Jüüle: Horst Köhler wurd tu a bundespresident weelet. 02. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: welerwool faan George W. Bush tu a president. 11. Nofember: At Friisk Gesäts woort beslööden. 05. Jüüne: Ronald Reagan, 40. president faan Ameerikoo (* 1911) 14. August: Czesław Miłosz, poolsk-amerikoons skriiwer (* 1911)"}
{"id": "5692", "contents": "(fe.) 2005 wiar det füft juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj (mo.) 2005 wus dåt füft iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Saneene. (sö.) 2005 wiar dit fifst Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Seninj. (hf.) 2005 waos dat fuft iir foon dat 21. iirhonert. Et iir begaant mä en Soneene. (go.) (Hoolmer) 2005 wås dat füft jeer foon dat 21. jeerhunert. Dat jeer begäned mä en Saneene. 05. Febrewoore: Faure Gnassingbé wurd president faan Toogo efter a duas faan Gnassingbé Eyadéma. 20. Febrewoore: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 25. Febrewoore: Faure Gnassingbé treed üüs president faan Toogo turag. 24. April: Presidentskapswool uun Toogo; wool faan Faure Gnassingbé tu a president. 27. April: Peter Harry Carstensen wurd minister-president faan Sleeswich-Holstian. 22. Nofember: Angela Merkel wurd aachst kansler faan Tjiisklun. 05. Febrewoore: Gnassingbé Eyadéma, president faan Toogo, 1967-2005 (* 1935) 02. April: Paap Johanes Paul II., baskop faan Room (* 1920)"}
{"id": "5693", "contents": "(fe.) 2006 wiar det seekst juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai. (mo.) 2006 wus dåt seekst iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Sandi. (sö.) 2006 wiar dit sokst Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Sendai. (hf.) 2006 waos dat seekst iir foon dat 21. iirhonert. Et iir begaant mä en Sondii. 9. Oktuuber: Toomas Hendrik Ilves wurd president faan Eestlun. 27. Janewoore: Johannes Rau, tjiisk poliitiker an aachst bundespresident faan at bundesrepubliik faan Tjiisklun (* 1931) 16. Mei: Elisabeth Karin von Arronet, tjiisk-baltisk konstmooler, graafiker an konstleerer (* 1917)"}
{"id": "5694", "contents": "(fe.) 2008 wiar det aachst juar faan at 21. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä'n Teisdai. (mo.) 2008 wus dåt oocht iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Täisdi. (sö.) 2008 wiar dit aachst Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Tiisdai. (hf.) 2008 waos dat aacht iir foon dat 21. iirhonert. Et iir begaant mä en Taisdii. 28. Mei: Nepaal wurd en republiik. 23. Jüüle: Ram Baran Yadav wurd iarst president faan Nepaal. 04. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan Barack Obama tu a president. 19. Nofember: John Key wurd 38. premier-minister faan Nei-Sialun. 22. Deetsember: Aboubacar Somparé, a president faan't natschunaalfersoomling, wurd stelfertreeden president faan Guinea efter a duas faan Lasana Condé. 23. Deetsember: Det wiar en putsch uun Guinea: koptein Moussa Dadis Camara wurd president faan Guinea. 11. Janewoore: Edmund Hillary, neisialuns berigstiiger (* 1919) 03. August: Aleksander Solschenitsyn, rüs skriiwer (* 1918) 22. Deetsember: Lansana Conté, president faan Guinea (* 1934)"}
{"id": "5695", "contents": "(fe.) 2009 wiar det njüügenst juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai. (mo.) 2009 wus dåt nüügent iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Törsdi. (sö.) 2009 wiar dit niigenst Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Türsdai. (hf.) 2009 waos dat njugent iir foon dat 21. iirhonert. Et iir begaant mä en Tonersdii. 05. April: Lars Løkke Rasmussen wurd premierminister faan Denemark. 27. September: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 03. Deetsember: A president faan Guinea, Moussa Dadis Camara, wurd uun en atentaat ferwundet. Sékouba Konaté wurd president faan't lun."}
{"id": "5696", "contents": "(fe.) 2000 wiar det letst juar faan det 20. juarhunert. Det wiar en skregeljuar an begand mä’n Saninj. 27. Febrewoore: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 17. Jüüle: Dr. Baschar al-Assad wurd president faan Syrien. 01. August: Moshe Katsav wurd president faan Israel. 07. Oktuuber: Henri wurd grathertooch faan Luksemborig. 07. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan George W. Bush tu a president. 10. Deetsember: Ion Iliescu wurd president faan Rumeenien. 08. Febrewoore: Ion Gheorghe Maurer, rumeensk poliitiker (* 1902) 21. Mei: John Gielgud, ingels schauspeler (* 1904) 29. September: Jopie Huisman, waastfresk konstmooler (* 1922) 01. Nofember: Steven Runciman, britisk histooriker (* 1903)"}
{"id": "5697", "contents": "(fe.) 2012 wiar det twaalewst juar faan at 21. juarhunert. Det wiar en skregeljuar an begand mä’n Söndai. (mo.) 2012 wus dåt tweelewt iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Sandi. (sö.) 2012 wiar dit twelefst Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Sendai. 18. Marts: Joachim Gauck wurd tu a president faan't bundesrepubliik faan Tjiisklun weelet. 08. April : Puasksöndai. 06. Mei: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 15. Mei: François Hollande wurd president faan Frankrik. 17. Mei : Hemelfaart. 12. Jüüne: Torsten Albig wurd minister-president faan Sleeswich-Holstian. 27. Jüüle : Olympisk Somerspalen began uun London. 6. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: welerwool faan Barack Obama tu a president. 18. Marts: George Tupou V., Köning faan Tonga (b. 1948) 25. August: Neil Armstrong, US-ameerikoons astronaut († 1930) 30. Jüüne: Yitzhak Shamir, 7. premier-minister faan Israel (b. 1915) 01. Janewoore: Föör 10 juar as a Euro üs baarjil iinfeerd wurden. 28. Janewoore: At Nuurdfresk Wikipedia hää en neien skak füngen efter det münster faan't Waastfresk an Saaterfresk Wikipedia. 08.-11. Febrewoore: Interfriisk Büürendraapen uun't Saaterlun. 21. Febrewoore: Radio Öömrang üüb KW 25. Febrewoore: Biike-Empfang, sh:z-beracht Febrewoore: Nei Halunder wurdenlist uun't näät! 24. Maarts: Nei Fering-Öömrang spreegwurdleksikon woort föörsteld."}
{"id": "5699", "contents": "19,188 artiikler jaft at al uun't Nordfriisk Wikipedia. 46 Kategoriin jaft at uun't Nordfriisk Wikipedia. Hü skal Dan nei artiikel het? Öler Wikimedia Projekten"}
{"id": "57", "contents": "Naibel as en stää än gemiine önj Nordfraschlönj. Dåt hiirt tut Åmt Söödtuner. Di Gräine Küstwäi mååget diilj foon e ååstgränse foon e stää. Stäädiile foon Naibel: Deesbel (ap Tjüsch: Deezbüll, ap Dånsch: Dedsbøl) Deesbel-Borj (ap Tjüsch:Deezbüll-Burg, ap Dånsch: Dedsbøl-Borg) Lungstuft (ap Tjüsch än Dånsch: Langstoft) Ülbel (ap Tjüsch: Uhlebüll, ap Dånsch: Ullebøl) Gåås (ap Tjüsch: Gath, ap Dånsch: Gade) Teegelwang (ap Tjüsch: Tegelwang, ap Dånsch: Tegelvang) Naibel wårt dåt jarst tooch önjt iir 1436 nåmd, iirtids uner di noome Nubul. Bit tu e önjfång foont 20.iirhunert wus Naibel mör unti maner en toorp. Ouers dan mör än mör tu en ferkiirsknooteprak tu da ailönje än hålie. 1887 köm e marschboon, wat Naibel ma Hamborj ferbün än sü kömen uk mör kuupmansmansche eefter Naibel. Di Hindenborjdoom köm 1927, wat et ailönj Sal ma e boon ferbant. Önjt iir 1920 wörd Naibel tu e Krisstää foon Söödtönder. Dan di 1. Januar 1960 wörd Naibel en rucht stää. 1970 wus Naibel niin krisstää mör amdåt da krise Söödtönder, Ääderstää än Hüsem tuhuupe läid wörden tu e Kris Nordfraschlönj, sü as et diling nuch as. Di 1. önj e Ismoune 2008 wörd e gemiine diilj foont Åmt Söödtuner. Stääpartnerschap: Ferianagt Könangrik Malmesbury, Änglönj,"}
{"id": "570", "contents": "DNA as det ingelsk ufkörtang för Desoxyribonukleinsüren (DNS). DNA as en biomoleküül an drait informatjuunen am't ferarwin. Hat sat uun a kromosoomen. Uun't DNA san geneetisk informatjuunen för't produktjuun faan RNA. En wichtag skööl faan RNA as mRNA mä informatjuunen för a stoofwaksel uun en sel. Commons: Desoxyribonukleinsüren – Saamlang faan bilen of filmer Mitochondriol DNA Nukleotid"}
{"id": "5702", "contents": "Haliglun (üüb Halunder: deät Lun; üüb Tjiisk an Deensk: Helgoland; üüb Ingels: Heligoland) as en eilun uun a Nuurdsia. Diar wene 1.407 mensken (2011), amanbi 500 diarfaan snaake Halunder. At eilun as dial faan de Pinneberig Kreis. Haliglun bestäänt ütj tau eilunen: Haliglun an De Hallem. Kanin Selag Grä Selag Triituankub Luum Grat Alk Malmuk Dööskop Faan 1807 ap tu 1890 wiar Haliglun en britisk kolonii. A onerguwernöören an guwernöören wiar: Hat jeew en siaslacht uun Mei 1864 twesken Preussen, Uasterrik an Denemark uun de Naist Sleeswich-Holstians Krich nai bi't eilun. Ialtörn Haliglun Ialtörn Haliglun De Hallem Efter det 2011 Folksteeling, Statistikamt Nord [1]. d’Auvergne, Corbet James uun Marshall, John Royal Naval Biography The London Gazette, November 12, 1814: Downing-Street, November 11, 1814. His Royal Highness the Prince Regent has been pleased, in the name and on the behalf of His Majesty, to appoint Henry King Esq. Lieutenant-Colonel in the Army, to be Lieuteuant-Governor of the Island of Heligoland. The London Gazette, Tuesday September 29, 1840: Downing Street, September 28, 1840. The Queen has been pleased to appoint John Hindmarsh, Esq. Captain in the Royal Navy, to be Lieutenant Governor of the Island of Heligoland. The London Gazette, Tuesday March"}
{"id": "5704", "contents": "(fe.) 1788 wiar det aacht-an-tachentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai uun de Gregoriaans kalender. 02. Janewoore: Georgia wurd de fjuard bundesstoot faan dön Ferianigt Stooten. 09. Janewoore: Connecticut wurd de füft bundesstoot faan dön Ferianigt Stooten. 26. Janewoore: At steed Sydney, Austraalien, wurd grünjlaanjen. 06. Febrewoore: Massachusetts woort en dial faan a Ferianagt Stooten. 28. April: Maryland wurd de sööwenst bundesstoot faan dön Ferianigt Stooten. 23. Mei: South Carolina wurd de aachst bundesstoot faan dön Ferianigt Stooten. 21. Jüüne: New Hampshire wurd de njüügenst bundesstoot faan dön Ferianigt Stooten. 25. Jüüne: Virginia wurd de tjiinst bundesstoot faan dön Ferianigt Stooten. 26. Jüüle: New York wurd de elwenst bundesstoot faan dön Ferianigt Stooten. 14. Deetsember: Kaarl IV. wurd köning faan Spanje. De äälst koord faan Sydney (1789) Köning Kaarl IV. faan Spanje (1789) 09. Ismoune: Hans Peter Feddersen (Di Ålere), kunstmååler († 1860) 22. Janewoore: George Gordon Byron, britisk skriiwer († 1824) 05. Febrewoore: Robert Peel, premier-minister faan det Ferianigt Köningrik († 1850) 10. Febrewoore: Johann Peter Pixis, tjiisk klawiarspeler an komponist († 1874) 12. Febrewoore: Carl Reichenbach, tjiisk cheemiker († 1869) 22. Febrewoore: Arthur Schopenhauer, tjiisk filosoof († 1860) 24. Febrewoore: Johan Christian Clausen Dahl,"}
{"id": "571", "contents": "Darmstadt as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Hessen. Jü stää heet 159.174 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "573", "contents": "De Huuge (uwe Tutsk: Hooge; uwe Däänsk: Hoge) is en halii foon dä Nöördfreesk Ailööne. E halii is ok en gemeende öön't Amt Polweerm öön'e Krais Nöördfreesklöön. Et gemeende heet 109 jude (2011). De Huuge as dat seekstgrotst nöördfreesk ailöön. Tu e nöörd foon't ailöön is e Söler Ia, tu e uust is e Söönsheern, tu söö'uust is et ailöön Polweerm, tu e sööwäst sän et ailöön Nöörderuug än de Nöörderuug Söön, än tu e wäst is e Japsöön. Et ailöön heet fole weerwe. De grotste weerwe uwe't ailöön sän Iipkensweeref (Ipkenswarft) än Bakensweeref (Backenswarft) öön e nöörd än Madeltrit (Mitteltritt), Hansweeref (Hanswarft) än Okensweeref (Ockenswarft) öön e söö. Ööre weerwe sän: Schorkweeref (Kirchwarft) Okelutsweeref (Ockelützwarft) Folkertsweeref (Volkertswarft) Wästerweeref (Westerwarft) Lorensweeref (Lorenzwarft) Stöörmflööd 1962 Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "5734", "contents": "Di friisk Spraaken sen en Skööl fan trii Spraaken. Ja hiir tö di Nuurđseegermansk Twiig fan di Weestgermansk Spraaken. Friisk wiar bit tö dit sokstainst Jaarhönert di Spraak fan Amt en Rocht ön di Weeterkantenlönen mund Vlie naa Weesten di -Weeser ön Uasten. Diareeđer es di Spraak ön Uastfriislön ütstürewen. Deling (2021) uur Friisk jit fan ombi 400.000 mensken snaaket, fuaral ön dit holönsk Lön Friislön. Uk sen ön Nuurđfriislön muar friisk Spreekwiisen bihölen blewen. Naist tö di nuurđfriisk Spraaken jeft et jit tau üđer friisk Spraaken. Sa uur dit Weestfriisk fan ombi en Trēr fan di 640.000 Mensken ön di neđerlöns Provins Fryslân. Seeltersch es di Leest fan di uastfriisk Spraaken. Ombi 2.000 Mensken snaki jit Saterfriisk/Seelters, wat ön dit Saterlön ön Oldenborig uuni. trii Spraakentwiigern sen fiir ütenachtler gingen. Aaftinoch ken Mensken, wat forskelig friisk Spraaken keen, jam ek muar forstuun. Jurtkamst foon di frasche spräke Theodor Siebs Hermann Möller Swadesh list nuurdfresk Friiske spräke (üp Fastlönsfriisk) Vorlage:Germaans spriiken/sö Wikipedia aw Seeltersk Wikipedia aw Frysk"}
{"id": "574", "contents": "De Nees (uwe Tutsk: Langeneß, uwe Däänsk: Langenæs) is en halii foon dä Nöördfreesk Ailööne. Ju lait saalik foon Feer än heet 21 weerwe. E halii is tohuup mä Uallöön ok en gemeende öön't Amt Polweerm öön'e Krais Nöördfreesklöön. Et gemeende heet 135 jude (2011). De Nees as dat fuftgrotst nöördfreesk ailöön. Boye Richard Petersen (1869-1943), skapskapitään Stöörmflööd 1962 Nordfriesland, citypopulation.de"}
{"id": "575", "contents": "Deesbel as en gemiinde ma amänbai 1000 manschne. Bit 1950 wus Deesbel poliitisch seelewstandi, sunt jü tid hiirt et tu Naibel än as deerfoon en stäädiilj. E Deesbeler schörk wörd önjfång foont 13. iirhunert bäged. Önjt iir 1362 wörd Deesbel foon e tweed Marcellusflödj swåår drååwed. Tut iinje foont 14. iirhunert wörd deerma önjfångd dåt gebiit bit Moosbel intudiken. Dåt jarst tooch nåmd wörd et stää di 1. November 1436 as Dedesbul önj en list foon e bischof Nicolaus IV. Wulf. Bait iinje foont 15. iirhunert füng Deesbel en huuwen, 1523 wörd e reformation infjard. Sunt 1555 jeeft et en schölj. Frasch Museeum Naibel-Deesbel Apostelschörk (14. iirhunert) Carl Ludwig Jessen Katharine Ingwersen Nis Albrecht Johannsen di jungere Benedikt Momme Nissen Synje Norland Deesbel (1895) Stäädiile foon Naibel: Deesbel, Deesbel-Borj, Lungstuft, Ülbel, Gåås, Teegelwang."}
{"id": "5750", "contents": "1835 wiar det fiiw-an-dörtigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 15. Febrewoore: Serbien feit en ferfaadang. 24. Febrewoore: Julius Vogel, premierminister faan Nei-Sialun († 1899)"}
{"id": "5751", "contents": "Eestlun [ˈe:stlʊn], amtelk Republiik faan Eestlun (üüb Eestnisk: Eesti an Eesti Vabariik), as en lun uun a nuurduast faan Euroopa. Uun a nuurd an a waast leit at Uastsia an uun a uast Ruslun. At lun hee 1.315.944 lidj (1. Janewoore 2016). At hoodsteed as Tallinn. Eestlun leit twesken 59.5° an 57.3° (faan a nuurd tu a süüd) an 21.5° an 28.1° (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi aachtsis letjer üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä tau lunen. Det lingst grens (333 km) faan't lun wurt mä Letlun an det kurtst (324 km) mä Rüslun diald. A eeg faan Eestlun bi de Uastsia as 3794 km lung an lingt faan a mös faan de Narva Struum uun a nuurduast tu nai bi Metsapoole uun a süüdwaast. De lingst struum uun Eestlun as de Võhandu Struum, wat sin kwel uun a süüduast faan't lun hee. A struum leept tu a nuurduast iin uun de Lämmijärv (of Warem Sia). Eestlun hee bluat letj berger. De huuchst berig faan't lun as de Suur Munamägi (of Grat Ai Berig), wat uun a süüduast faan't lun leit an 318 m huuch as. Dön fjauer gratst eilunen faan't lun san Saaremaa"}
{"id": "5757", "contents": "Tirana (albaansk uk Tiranë [tiˈɾanə], geegisk Tirona) as det hoodstääd faan Albaanien. Diar sat uk at parlament. At stääd hää 11 stäädgemeenen an 13 lungemeenen: Commonskategorii: Tirana – Saamlang faan bilen of filmer Tirana.gov.al"}
{"id": "5758", "contents": "(fe.) 1912 wiar det twaalewst juar faan at 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender an mä’n Söndai uun de Juliaans kalender. (mo.) 1912 wus dåt tweelewt iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Moundi önj di Gregoriåånsch Kaläner. 06. Janewoore: New Mexico wurd de 47. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 14. Febrewoore: Arizona wurd de 48. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 05. Mei-27. Jüüle: Füft Olympisk Spalen faan’t naitidj wiar uun Stockholm. 14. Mei: Christian X wurd köning faan Denemark. 10. Jüüle: William Massey wurd 19. premier-minister faan Nei-Sialun. 08. Oktuuber: De Iarst Balkaankrich begand. 13. Oktuuber: Witjdün woort en aanj gemeen. 05. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan Woodrow Wilson tu a president. 28. Nofember: Suwereniteet för Albaanien 15. Mei: Kim Il-sung, iarst president faan Nuurdkorea († 1994) 17. Oktuuber: Albino Luciani, üüs Johanes Paul I. baskop faan Room († 1978) 01. Jüüle: Harriet Quimby, US-ameerikoons fliiger (* 1875) 14. Mei: Frederik VIII., köning faan Denemark († 1843) 30. Jüüle: Keiser Meiji faan Jaapaan (* 1852)"}
{"id": "576", "contents": "Delaware [ˈdɛləwɛɹ] as sunt 1787 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't nordååsten foon't lönj. Önj't norden läit Pennsylvania, önj't ååsten e Atlantik än önj't sööden än weesten Maryland. Dåt heet 973.764 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Dover. E diiljstoot läit aw't nordååsten foon't Delmarva Huulewailönj. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Delaware heet 3 counties: USA: States, citypopulation.de USA: Delaware, citypopulation.de USA: Administrative Division, citypopulation.de 38.9108325-75.5276699Koordinaaten: 38° 55′ N, 75° 32′ W"}
{"id": "5764", "contents": "ünbekäänd dootem Robert Boyle fanjt en braanboor gas, di weederstof. 11. Oktuuber: Frederik IV., köning faan Denemark an Noorweegen († 1730)"}
{"id": "5765", "contents": "1766 wiar det seeks-an-söstigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 14. Janewoore: Christian VII. wurd köning faan Denemark an Noorweegen. Ünbekäänd Dootem Henry Cavendish fanjt ütj, dat weederstof en element as. 14. Janewoore: Frederik V., köning faan Denemark an Noorweegen (* 1723)"}
{"id": "577", "contents": "Detlev von Liliencron (Friedrich Adolf Axel Freiherr von Liliencron; * 3. Juni 1844 uun Kiel; † 22. Juli 1909 uun Alt-Rahlstedt, sant 1937 en dial faan Hamboreg) wiar en tjiisken dachter an skriiwer faan fertelingen an teaaterstaken. Detlev von Liliencron wurd 1844 uun Kiel bäären. Hi wiar iarst bi't militär an do uun a verwaltung uunstäld. Do wurd hi en freien skriiwer. 1883 kaam sin iarst saamling faan gedichten „Adjutantenritte und andere Gedichte“ ütj. Do fuligt „Eine Sommerschlacht“ (1887), „Unter flatternden Fahnen“ (1888) und „Der Heidegänger“ (1893). Sin lyrik woort tu a Naturalismus reeegent. 1882 wurd hi hardesföögels üüb Pelwerem. Diar entstän „Trutz, Blanke Hans“. Liliencron stoorew 1909 uun Alt-Rahlstedt. Tau bekänd staken, wat mä Nuurdfriisklun tu dun haa, san Wikisource: Trutz Blanke Hans (tjiisk) an Wikisource: Pidder Lüng (tjiisk) Wikisource: Pider Lüng auersaat faan Nis Albrecht Johannsen. Detlev Freiherr von Liliencron uun't Tjiisk Biografii"}
{"id": "5777", "contents": "1836 wiar det seeks-an-dörtigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai. 11. April: Iarst tuptreeden faan det Sleeswigisk Stendefersoomling. 15. Jüüne: Arkansas wurd de 25. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 08. Janewoore: Lourens Alma-Tadema, ingels-waastfresk konstmooler († 1912) 08. Jüüle: Joseph Chamberlain, britisk stootsmaan († 1914) 10. Jüüne: André-Marie Ampère, fransk Füüsiker en Mathemātiker (* 1775) 20. Jüüne: Emmanuel Joseph Sieyès, fransöösk poliitiker (* 1748) 28. Jüüne: James Madison, 4. president faan dön Ferianigt Stooten (* 1751) 17. September: Antoine-Laurent de Jussieu, fransöösk botaaniker (* 1748) 06. Nofember: Karl X., köning faan Frankrik (* 1757)"}
{"id": "5779", "contents": "1947 wiar det sööwen-an-fiartigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 20. April: Frederik IX. woort könang faan Denemark. Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 29. April: Hermann Lüdemann wurd minister-president faan Sleeswich-Holstian. 15. August: Indien feit sin Suwereeniteet. 05. Jüüle: Sony Labou Tansi, kongoleesk skriiwer († 1995) 26. Oktuuber: Hillary Clinton, US-ameerikoons poliitiker. 07. April: Henry Ford, amerikoonsk ütjfinjer (* 1863) 20. April: Christian X., köning faan Denemark (* 1870)"}
{"id": "578", "contents": "Halaglun, (ha.) Deät Lun as en eilun uun a Nuurdsia an en gemeen uun a Kreis Pinneberg. Diar wene amanbi 1.300 minsken. Koord faan Halaglun, 1909. Mä jo ual nöömer. Loftbil faan Halaglun an a Hallem Heinrich Claassen James Krüss Bi de Boak: \"Bi't biak\"; de Boak = sjauerhuket ialtürn mä en köölial. Bi de Spukkerbuud: \"Bi't spöökelsskine\". Bop de Kark: \"Boowen/bääft at sark\". Bop Stak: \"Boowen/bääft at staach\"; Stak = staach, diar at tjüch faan a hüsang ufhual skul. Dogger Goat: \"Grat alk jaat\". Fürrit Goat: \"Jong luum jaat\". Happot Wai: \"Siahaas wai\". Hingsgaars: eegentelk \"Hingstgäärs\", oober uk: \"Skuulplaats\". Hölker Goat: \"Strunsnek jaat\". Iip de Suaat: \"Üüb a suas\". Karkhiar-Spichal-Goat: \"Prääster-Spichal-jaat\"; det letj jaat bi't katuulsk sark Sankt Michael füng di nööm üüb föörslach faan prääster J. Bernhard tu iaren faan san föörgunger Carl Spichal († 1984). Koksen Goat: \"Kinkhurn jaat\". Kürt Wai: \"Kurt wai\". Lung Wai: \"Lung wai\". Ool Komeedi Wai: \"Wai bi't ual teooter\". Om Was: \"Am waast\". Rekwai: \"Rakwai\". Siisken Hörn: \"Flaaksfinken huk\". Snep Goat: \"Snep jaat\". Spriin Goat: \"Sprian jaat\". Steanakker: \"Stianääker\". Störtebekers Hörn: \"Störtebekers huk\"; Klaus Störtebeker wiar di hood faan a \"Vitalienbredern\". Wan a Halagluner ialtürn gud tu sen as, haa wi banen"}
{"id": "5781", "contents": "Wat menst dü? At Öömrang Hüs, det museumshüs uun Neebel? En hüs mä raidsaag an spiilkenwönger?"}
{"id": "5783", "contents": "1821 wiar det ian-an-twuntigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. 25. Marts: Det Greks Rewolutschoon begand. 28. Jüüle: Peruu, suwereeniteet faan Spoonien. 10. August: Missouri wurd det 24. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 15. September: Guatemaala woort suwereen. Honduuras woort suwereen. Nikaraagua woort suwereen. 28. Nofember: Di waastelk dial faan Panama woort suwereen. 09. April: Charles Baudelaire, fraansöösk dachter († 1867) 14. August: Waling Dykstra, waastfresk skriiwer († 1914) 11. Nofember: Fjodor Michailowitsch Dostojewski, rüs skriiwer († 1881) 05. Mei: Napoleon Bonaparte, fraansöösk keiser (* 1769)"}
{"id": "5789", "contents": "Martinique [maʀtiˈnik] as en eilun uun a Kariibik an hiart tu a Letj Antilen, an diar tu a Eilunen auer a winj. Hat as en fransöösk departement an bütjenlun. Di huuchst berag as di Pelée Berag (1397 m), wat en ialberag as. At gratst käänd ütjbreegen wiar uun't juar 1902, üs at stääd St. Pierre tunantmaaget wurd an 30.000 lidj stoorew. Martinique hää sjauer arrondissementen: Alexandre de Beauharnais (1760–1794), president faan a natsjunaal fersaamlang Joséphine de Beauharnais (1763–1814), keiserin faan Frankrik René Maran (1887–1960), skriiwer Aimé Césaire (1913–2008), skriiwer an politiker Joseph Zobel (1915–2006), skriiwer Frantz Fanon (1925–1961), dochter, politiker an skriiwer Édouard Glissant (1928-2011), skriiwer an filosoof Michel Sardaby (* 1935), jazz-pianist an komponist Patrick Chamoiseau (* 1953), skriiwer Joël Abati (* 1970), hoonbaalspeler Malick Bolivard (* 1987), futbaalspeler Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Martinique Wikimedia Atlas: Martinique – Geograafisk an histoorisk koorden Französisches Statistikinstitut (www.insee.fr) Martinique: French Overseas Department, citypopulation.de 14.640724985-61.011199951111Koordinaaten: 14° 38′ N, 61° 1′ W"}
{"id": "5796", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Frankreich wiset di code för 22 Regionen (région métropolitaine), 96 Départements (département métropolitain), 5 Übersee-Regionen/Départements (région/département d’outre-mer), 7 Übersee-Gebietskörperschaften (collectivité territoriale d’outre-mer) und 1 abhängiges Gebiet (dépendance). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Frankreich FR), di ööder as di code för die Region, das Département, die Gebietskörperschaft oder das Gebiet. Di code as tuleetst di 28. Nofember 2007 (PDF) feranert wurden. Die Regionen erhalten einzelne Buchstaben und die Départements zweistellige Zahlen 01 bis 95, die der Nummerierung der Départements nach dem Alphabet entlehnt sind. Ausnahme bilden hier die Übersee-Regionen/Départements, sie erhielten wie die Übersee-Gebietskörperschaften zwei Buchstaben nach ihrem jeweiligen ISO-3166-1-Code. Die Bezeichnungen für die korsischen Départements (2A für Corse-du-Sud und 2B für Haute-Corse) erklären sich daraus, dass die beiden Départements zeitweise zu einem zusammengefasst waren, das die Nummer 20 trug. Alle Geocodes wurden am 11. September 1995 bereits von der Association française de normalisation (AFNOR) festgelegt und mit der ISO 1998 lediglich international standardisiert. Sie finden auch noch bei den Kfz-Kennzeichen Verwendung. Ein Schreibfehler, der das Département Deux-Sèvres einer falschen Region zugeordnet hatte, wurde im Mai 2002 berichtigt."}
{"id": "58", "contents": "Naatrium as en cheemisk element mä det tiaken Na an det atoomnumer 11. Hat as en alkaalimetal. Det wichtagst ferbinjang as saalt (Naatriumkloriid). SIMS-spektrum Naatrium Naatriumkloriid (Saalt) Naatriumdamplamp NaCl Naatriumkloriid (Saalt) Na2CO3 Naatriumkarbonaat (Sooda, E500) Na2SO4 Naatriumsulfaat (Glaubersaalt) NaHCO3 Naatriumhüdrogeenkarbonaat (Naatron, E500ii) NaOH Naatriumhüdroksiid (Siapenstian, E524) Commonskategorii: Naatrium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements (IUPAC Technical Report). In: Pure and Applied Chemistry. Vol. 83, No. 2, 2011, S. 359–396. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6: Festkörper. 2. Auflage. Walter de Gruyter, 2005, {{ISBN|3-11-017485-5, S. 361. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. Auflage. VCH, Weinheim 1988, {{ISBN|3-527-26169-9, S. 97. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. In: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S."}
{"id": "5800", "contents": "St. Martin as en eilun uun a Kariibik, uun't nuurden faan a Letj Antilen. Di huuchst berag as a Pic Paradis mä 411 m auer NN. Det knaap 92 km² grat eilun as poliitisk apdiald tesken Frankrik an at Könangrik faan a Neederlunen: Di nuurdelk dial het Saint-Martin an di süüdelk dial Sint Maarten. Commonskategorii: St. Martin – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: St. Martin – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "5804", "contents": "Vung Tau as en stää önj e Prowins Ba Ria-Vung Tau, Vietnam. Jü stää heet 277 758 inboogere (2009). Commons: Vung Tau – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "5805", "contents": "i1 i3 i8 i10 i12 i14 Di Fluuchplaats Dong Hoi leit nuurdelk faan Dong Hoi, Vietnam. Det lun leit bi a Pasiifik Sant 2008 jaft at en direkten fliiger hen tu di Flugplaats Noibai (Hanoi). Knaap 1238 km nuurdelk faan Ho Chi Minh-stää Knaap 800 km süüdelk faan Hanoi"}
{"id": "5810", "contents": "i1 i3 i8 i10 i12 i14 Di Fluuchplaats Tan Son Nhat (Sân bay quốc tế Tân Sơn Nhất) as en internatsjuunaalen fluuchplaats uun Ho Chi Minh-stää , Vietnam, 7 km faan't sentrum, uun Tan Binh. Knaap 360 km nuurdelk faan Ca Mau Knaap 1730 km süüdelk faan Hanoi Tan Son Nhat domestic terminal is planned to be expanded"}
{"id": "5816", "contents": "1981 wiar det ian-an-tachentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 01. Janewoore: Grekenlun wurd dial faan det Europeesk Wiartskapsgemianskap. 22. August-25. September: Det ameerikoons rümsond Voyager 2 floog at planeet Saturnus föörbi. 21. September: Belize woort suwereen. 01. Nofember: Antiigua an Barbuuda wurd suwereen. 17. August: Nis-Momme Stockmann, Dechter en en Teaaterdechter. 22. Janewoore: Rudolf Geiger, tjiisk meteoroloog an kliimatoloog (* 1894) 11. Mei: Bob Marley, musiiker (* 1945)"}
{"id": "5817", "contents": "1973 wiar det trii-an-sööwentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. 01. Janewoore: Det Ferianigt Köningrik, Denemark an Irlun wurden lasmaaten faan det Europeeisk Gemianskap. 10. Jüüle: A Bahaamas wurd suwereen. 25. Febrewoore: Henk Wolf, filoloog 22. Janewoore: Lyndon B. Johnson, US-amerikoons poliitiker, 36. president faan dön Ferianigt Stooten (* 1908) 22. Febrewoore: Dorothea von Arronet, tjiisk-baltisk konstmooler, graafiker an ilustraator (* 1886) 26. Marts: Noël Coward, ingels schauspeler, skriiwer an komponist (* 1899) 08. April: Pablo Picasso, spaans konstmooler (* 1881) 02. September: J. R. R. Tolkien, ingels skriiwer an filolooge (* 1892) 29. September: W. H. Auden, ingels skriiwer (* 1907) 01. Deetsember: David Ben-Gurion, israeels poliitiker (* 1886)"}
{"id": "5818", "contents": "1966 wiar det seeks-an-söstigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 19. Janewoore: Indira Gandhi wurd premier-minister faan Inje. 20. Janewoore: Sir Robert Menzies treed efter 16 juar üüs premier-minister faan Austraalien turag. 08. April: Leonid Breschnew wurd generoolsekreteer faan det Komunistisk Partei faan det Sowjetunioon. 14. Febrewoore: De Austraalisk Dooler wurd det ofisiel münt faan Austraalien. 26. Mei: Guyana woort suwereen. 30. Nofember: Barbaados woort suwereen. 30. September: Botsuana wurd suwereen. 04. Oktuuber: Lesotho wurd suwereen. 01. Deetsember: Kurt Georg Kiesinger wurd traad bundeskansler faan at Bundesrepubliik Tjiisklun. 04. Janewoore: Christian Kern, uasterriks bundeskansler. 06. Jüüne: Faure Gnassingbé, president faan Toogo sant 2005. 01. Janewoore: Vincent Auriol, poliitiker an president faan Frankrik (* 1884) 28. September: André Breton, fransöösk dachter an skriiwer (* 1896) 15. Detsember: Walt Disney, US-amerikoonsk filmkonstler (* 1901)"}
{"id": "5819", "contents": "1974 wiar det fjauer-an-sööwentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. 07. Febrewoore: Grenaada woort suwereen. 04. Marts: Harold Wilson wurd weler premier-minister faan det Ferianigt Köningrik. 11. April: Golda Meir treed üüs premier-minister faan Israel turag. 07. Mei: Helmut Schmidt wurd füft bundeskansler faan at Bundesrepubliik Tjiisklun. 19. Mei: Valéry Giscard d’Estaing wurd tu a president faan Frankrik woold. 09. August: US-president Richard Nixon treed turag. 31. August: Hugh Watt wurd 29. premier-minister faan Nei-Sialun. 06. September: Bill Rowling wurd 30. premier-minister faan Nei-Sialun. 10. September: Guinea-Bissau wurd suwereen. 02. April: Georges Pompidou, fraansöösk poliitiker an president faan Frankrik (* 1911)"}
{"id": "5820", "contents": "1804 wiar det fjuard juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 01. Janewoore: Haiti woort suwereen. 04. Jüüle: Nathaniel Hawthorne, ameerikoons dachter († 1864) 21. August: Peter Michael Clemens, sölring skriiwer († 1870) 12. Febrewoore: Immanuel Kant, tjiisk filosoof (* 1724) 4. Mei: Simon Stijl, waastfresk dochter (* 1731)"}
{"id": "5821", "contents": "1962 wiar det tau-an-söstigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. 16. Febrewoore: Sturemflud 1962 auer Hamborag an a Nuurdsiaküst. 01. Jüüle: Burundi wurd suwereen. 05. Jüüle: Algeerien wurd suwereen. 06. August: Jamaika woort suwereen. 31. August: St. Vincent an Grenadiinen wurd suwereen. 23. September: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 1. Janewoore: Richard Roxburgh, austraalisk schauspeler 12. Deetsember: Max Raabe, tjiisk schongster 02. Jüüne: Vita Sackville-West, ingels dachter (* 1892) 05. August: Marilyn Monroe, amerikoonsk spelster (* 1926) 07. September: Karen Blixen, deensk skriiwer (* 1885) 18. Nofember: Niels Bohr, deensk füsiker (* 1885) 28. Nofember: Wilhelmina, köningin faan Holun (* 1880)"}
{"id": "5822", "contents": "1959 wiar det njüügen-an-föftigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 01. Janewoore : Kuuba, Rewolutschuunsdai. 03. Janewoore: Alaska wurd de 49. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 21. August: Hawaii wurd de 50. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 09. Febrewoore: Ali Bongo Ondimba, president faan Gabuun (2009-). 18. Maarts: Joe Locke, US-amerikoonsk wibrafoonist an komponist. 27. Mei: Donna Strickland, kanaadisk leeser-füsikerin, diar 2018 de Nobelpris för Füsiik fing. 19. Jüüne: Christian Wulff, 10. bundespresident faan't bundesrepubliik faan Tjiisklun. 22. Jüüle: Willem Schoorstra, waastfresk skriiwer. 25. Jüüle: Knudt Flor, diploom-ingenieur an direkter bi BMW uun München. 03. Marts: Lou Costello, US-amerikoons schauspeler an produsent (* 1906) 09. April: Frank Lloyd Wright, amerikoonsk architekt (* 1867) 06. Jüüle: George Grosz, tjiisk konstmooler an graafiker (* 1893) 17. Jüüle: Billie Holiday, US-amerikoons Jazzschongsterin (* 1915) 28. August: Bohuslav Martinů, tschechisk komponist (* 1890) 14. Oktuuber: Errol Flynn, austraalisk filmschauspeler (* 1909) 17. Nofember: Heitor Villa-Lobos, brasiliaans komponist an dirigent (* 1887)"}
{"id": "5823", "contents": "1983 wiar det trii-an-tachentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 13. Marts: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 19. September: St. Kitts an Nevis, suwereeniteet"}
{"id": "5824", "contents": "1979 wiar det njüügen-an-sööwentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. 06. Janewoore-13. April: Det ameerikoons rümsonde Voyager 1 floog at planeet Jupiter föörbi. 18. Febrewoore: At Snäkatastroof uun Nuurdtjiisklun 1978/1979 kaam tu aanj. 22. Febrewoore: St. Lucia, suwereeniteet. 29. April: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 04. Mei: Margaret Thatcher wurd premierminister faan dön Ferianigt Köningrik. 08. Jüüle-05. August: Det ameerikoons rümsond Voyager 2 floog at planeet Jupiter föörbi. 20. September: José Eduardo dos Santos wurd president faan Angoola. 27. Oktuuber: St. Vincent an Grenadiinen, suwereeniteet 03. Juuli (Fođermuun): Hermann Schmidt, Skuulmaister, Dechter en Spraakenpleeger fan Söl 29. Jüüle: Herbert Marcuse, tjiisk-ameerikoons filosoof (* 1898) 10. September: António Agostinho Neto, iarst president faan Angoola (* 1922)"}
{"id": "5827", "contents": "1816 wiar det seekstanjst juar faan det 19. juarhunert. 09. Jüüle: Argentiinien woort suwereen. 11. Deetsember: Indiana wurd de 19. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 21. April: Charlotte Brontë, britisk skriiwer († 1855) ünbekäänd dootem Caroline Marsh, amerikoonsk skriiwer († 1901)"}
{"id": "5836", "contents": "1838 wiar det aacht-an-dörtigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. 13. April : El Salvador woort suwereen. 16. Janewoore: Franz Brentano, tjiisk filosoof an psycholooge († 1917) 02. April: Léon Gambetta, fraansöösk stootsmaan faan det Traad Republiik († 1882) 24. Jüüne: Jan Matejko, poolsk konstmooler († 1893) 25. Oktuuber: Georges Bizet, fraansöösk komponist († 1875) 13. Febrewoore: Uwe Jens Lornsen, rochtsgeliart an beamte faan't däänsk krüün (* 1793) 10. Nofember: Iwan Kotljarewskyj, ukrainisk dachter (* 1769)"}
{"id": "5837", "contents": "1825 wiar det fiiw-an-twuntigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaansk kalender. 03. Febrewoore : Grat halagflud 06. August: Boliiwien woort suwereen. 25. August: Uruguay woort suwereen. 11. April: Ferdinand Lassalle, tjiisk poliitiker († 1864) 02. Deetsember: Peter II., keiser faan Brasiilien († 1891) 07. Mei: Antonio Salieri, italjeens komponist (* 1750)"}
{"id": "5838", "contents": "1818 wiar det aagetanjst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 12. Febrewoore: Chiile woort suwereen. 15. Febrewoore: Karl XIV. Johan wurd köning faan Sweeden an Noorweegen. 03. Deetsember: Illinois wurd de 21. stoot faan dön Ferianigt Stooten. Ünbekäänd dootem Guézo wurd köning faan Dahomey. 08. April: Christian IX. köning faan Denemark († 1906) 29. April: Aleksander II., rüs keiser († 1881) 5. Mei: Karl Marx, tjiisk filosoof, ökonoom an jurnalist († 1883) 25. Mei: Jacob Burckhardt, sweitsers histooriker († 1897) 17. Jüüne: Charles François Gounod, fraansöösk komponist († 1893) 24. Detsember: James Prescott Joule, füüsiker († 1889) 05. Febrewoore: Karl XIII., köning faan Sweeden an Norweegen (* 1748)"}
{"id": "5839", "contents": "1810 wiar det tjiinst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. 20. Jüüle: Kolumbien rept sin suwereeniteet ütj. 05. Febrewoore: Ole Bull, noorsk komponist († 1880) 01. Marts: Frederic Chopin, poolsk komponist an klawiarspeler († 1849) 02. Marts: Paap Leo XIII († 1903) 08. Jüüne: Robert Schumann, tjiisk komponist an klawiarspeler († 1856) 07. Nofember: Fritz Reuter, plaattjiisk dachter an skriiwer († 1874)"}
{"id": "5840", "contents": "1819 wiar det njüügentanjst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 15. Febrewoore: Simón Bolívar wurd president faan Grat Kolumbien. 23. Marts: A burskenskapsmaan Karl Ludwig Sand maaget uun Mannheim a skriiwer an rüs generoolkonsul August von Kotzebue duad. 07. August: Suwereeniteet faan Kolumbien woort gudkäänd. 16. August: Bi det Peterloo-Masaaker, en uungrip faan kawalerii üüb en protestkunjiiwing jin dön Corn Laws üüb det St. Peter's Field bi Manchester, wurd 11 lidj duadmaaget an auer 400 ferwundet. 14. Deetsember: Alabama wurd de 22. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 24. April: Klaus Groth, plaattjiisk dachter († 1899) 20. Jüüne: Jacques Offenbach, tjiisk-fraansöösk komponist († 1880) 26. August: Albert faan Sachsen-Coburg an Gotha († 1861) 13. September: Clara Schumann, tjiisk klawiarspeler, komponist, klawiarprufesor an editöör († 1896) 07. Jüüle: Sophie Blanchard, fraansöösk baloonkeerer (* 1778) 25. August: James Watt, ütjfinjer (* 1736)"}
{"id": "5841", "contents": "1975 wiar det fiiw-an-sööwentigst juar faan det 20. juarhunert. Det begand mä'n Weedensdai. 04. April: At onernemen Microsoft wurd faan Bill Gates an Paul Allen grünjlaanjen. 13. April: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 05. Jüüle: Kaap Verde wurd suwereen. 11. Nofember: Angoola wurd suwereen; António Agostinho Neto wurd de iarst president faan't lun. De premierminister faan Austraalien, Gough Whitlam, wurd faan generalguvernöör Sir John Kerr entleet. 22. Nofember: Juan Carlos I. wurd köning faan Spanje. 25. Nofember: Suurinam woort suwereen. 12. Deetsember: Robert Muldoon wurd 31. premier-minister faan Nei-Sialun. Janewoore-Jüüle 04. Janewoore: Carlo Levi, italjeens skriiwer, konstmooler an poliitiker (* 1902) 14. Febrewoore: P. G. Wodehouse, britisk skriiwer (* 1881) 05. April: Chiang Kai-shek, schineesk poliitiker, president faan det Republiik Schiina (* 1887) August 09. August: Dmitri Schostakowitsch, rüs komponist an klawiarspeler (* 1906) 27. August: Haile Selassie I., letst keiser faan Ethioopien (* 1892) 29. August: Eamon de Valera, irsk poliitiker, premier-minister an president (* 1882) September-Deetsember 27. Oktuuber: Rex Stout, US-ameerikoons skriiwer (* 1886) 04. Deetsember: Hannah Arendt, politoloog an filosoof (* 1906)"}
{"id": "5842", "contents": "1863 wiar det trii-an-söstigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 01. Janewoore: Abraham Lincoln onertiikent at Emansipatschuunsferklaaring, wat at freihaid faan 3,1 miljuunen faan dön 4 miljuunen slaawen uun't lun proklamiaret. 10. Janewoore: De iarst metro faan a wäält wurd uun London eebenmaaget. 22. Janewoore: At Janewoorestaheu begand uun Poolen, a Ukraine an Witjrüslun. 02. Jüüne: Henry Berkeley Fitzhardinge Maxse wurd onerguwernöör faan Haliglun. 20. Jüüne: West Virginia wurd de 35. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 01.-03. Jüüle: A Slacht faan Gettysburg - de gratst slacht uun de Ameerikoons Bürgerkrich. 15. Nofember: Christian IX. wurd köning faan Denemark. 19. Nofember: Abraham Lincoln hääl det Gettysburg Address uun Gettysburg. 10. Jüüne: Louis Couperus, holuns skriiwer († 1923) 30. Jüüle: Henry Ford, amerikoonsk ütjfinjer († 1947) 28. September: Kaarl I. (Portugal), föörletst köning faan Portugal († 1908) 12. Deetsember: Edvard Munch, noorsk konstmooler († 1944) 18. Deetsember: Franz Ferdinand, ertshertsoog faan Uasterrik († 1914) 17. September: Alfred de Vigny, fraansöösk skriiwer (* 1797) 20. September: Jacob Grimm, tjiisk spriikwedenskapsmaan an määrkeskriiwer (* 1785) 15. Nofember: Frederik VII., köning faan Denemark (* 1808)"}
{"id": "5845", "contents": "1890 wiar det neegentigst juar faan det 19. juarhunert. 06. Janewoore: Béhanzin wurd köning faan Dahomey. 10. Jüüle: Wyoming wurd de 43. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 09. August: Haliglun wurd faan dön Briten in uun tjiisk ferwalting auerden. 18. Oktuuber: At steed Windhoek uun Namiibia wurd grünjlaanjen. 23. Nofember: Luksemborig wurd tutool suwereen. ünbekäänd dootem Witjdün woort en bat. 09. Janewoore: Karel Čapek, tschechisk skriiwer († 1938) 25. Febrewoore: Myra Hess, britisk klawiarspeler († 1965) 11. Marts: Vannevar Bush, US-amerikoons wedenskapsmaan († 1974) 19. Mei: Ho Chi Minh, wjetnameesk rewolutschoneer an stootsmaan († 1969) 18. Jüüle: Frank Forde, premier-minister faan Austraalien († 1983) 15. September: Agatha Christie, britisk skriiwer († 1976) 14. Oktuuber: Dwight Eisenhower, president faan dön Ferianigt Stooten († 1969) 02. Nofember: Erich Friedrichs, halunder welerstantsstridjer († 1945) 22. Nofember: Charles de Gaulle, fraansöösk generool an poliitiker († 1970) 22. Febrewoore: Carl Bloch, deensk konstmooler (* 1834) 29. Jüüle: Vincent van Gogh, holuns konstmooler (* 1853) 27. September: Arthur Cecil Stuart Barkly, letst britisk guwernöör faan Haliglun (* 1843)"}
{"id": "5846", "contents": "Märts is di treede mööne foon dat iir öön di gregoriaansk kaländer. Hii heet 31 deege. Mööne: Janewoor, Feebrewoor, Märts, April, Moi, Juunii, Juulii, Augost, Septämber, Oktoober, Noowämber, Desämber."}
{"id": "585", "contents": "At Diksmiat, a Diker, (mo.) stiinepiker, witstjart (Oenanthe oenanthe) as en Sjongfögel uun't famile faan a Fleegensnapern (Muscicapidae). Aier faan Oenanthe oenanthe oenanthe - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Diksmiaten Wikispecies hää en artiikel tu: Diksmiaten"}
{"id": "5857", "contents": "Böökebuumer (Fagus) san buumer faan det plaantenfamile Fagaceae. Jo kem fööraal uun a nuurdelk madelk breetjin faan Euraasien an Nuurd-Ameerikoo föör. Fagus chienii W.C.Cheng Fagus crenata Blume Fagus engleriana Seemen ex Diels Fagus grandifolia Ehrh.: Fagus grandifolia Ehrh. subsp. grandifolia Fagus grandifolia subsp. mexicana (Martínez) A.E.Murray (Syn.: Fagus mexicana Martínez) Fagus hayatae Palib. ex Hayata Fagus japonica Maxim. Fagus longipetiolata Seemen Fagus lucida Rehder & E.H.Wilson Ruadbööke (Fagus sylvatica L.): Fagus sylvatica subsp. moesiaca (K.Malý) Szafer (Syn.: Fagus moesiaca K.Malý) Fagus sylvatica subsp. orientalis (Lipsky) Greuter & Burdet (Syn.: Fagus orientalis Lipsky) Fagus sylvatica L. subsp. sylvatica Fagus taurica Popl. (Syn.: Fagus ×taurica Popl.) Commonskategorii: Böökebuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Böökebuumer"}
{"id": "5859", "contents": "Anglo-Fresk as en betiaknang för aal jo spriaken, diar faan't ual-ingelsk an ual-fresk ufkimen san. Auer ual-ingelsk an ual-fresk temelk nai mäenööder san, mend am iar, dat ingelsk an fresk en gemiansoomen rut hed haa. Anglo-fresk an sjiisk wiar diarefter tau twiigen faan en waastgermaans spriakfamile. Daalang snaaket am faan en nuurdsiagermaans spriakfamile, huar uk det ual-plaatsjiisk tu hiart. Ingelsk Skotsk Yola Fingaalisk Waastfresk Uastfresk Saaterfresk Nuurdfresk Nuurdsiagermaans Waastgermaans Ualingels c hed, för't miast, det likedening lüt üüs tsch üüb Nuurdfresk Ualingels g hed wilems det likedening lüt üüs j üüb Nuurdfresk Ualingels sc hed det likedening lüt üüs sch üüb Nuurdfresk"}
{"id": "586", "contents": "At Dobelsnep, (mo.) dööwelt snäp (Gallinago media) as en fögel uun't famile faan a Snepen (Scolopacidae). Ai faan Gallinago media Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Dobelsnepen Wikispecies hää en artiikel tu: Dobelsnepen"}
{"id": "5865", "contents": "Iakebuumer (Quercus) san en plaantenskööl an hiar tu't famile faan a Fagaceae. A früchten hed iar en grat bedüüdang üs swinfuder. Onerskööl Cyclobalanopsis Nian ufdialangen Slacher: Q. acuta – Q. albicaulis – Q. argentata – Q. argyrotricha – Q. augustinii – Q. austrocochinchinensis – Q. austroglauca – Q. bella – Q. blakei – Q. camusiae – Q. championii – Q. chapensis – Q. chevalieri – Q. chingsiensis – Q. chungii – Q. daimingshanensis – Q. delavayi – Q. delicatula – Q. dinghuensis – Q. disciformis – Q. edithiae – Q. elevaticostata – Q. fleuryi – Q. gambleana – Q. gemelliflora – Q. gilva – Q. glauca – Q. helferiana – Q. hondae – Q. hui – Q. hypophaea – Q. jenseniana – Q. jinpinensis – Q. kerrii – Q. kiukiangensis – Q. kouangsiensis – Q. lamellosa – Q. lineata – Q. litoralis – Q. litseoides – Q. lobbii – Q. longinux – Q. lowii – Q. lungmaiensis – Q. merrillii – Q. miyagii – Q. morii – Q. motuoensis – Q. multinervis – Q. myrsinifolia – Q. neglecta – Q. ningangensis – Q. obovatifolia – Q. oxyodon – Q. pachyloma – Q. patelliformis – Q. pentacycla – Q. phanera –"}
{"id": "587", "contents": "A Dol Baker (Sterna hirundo) hiart tu at fögelfamile faan a Bakern (Sternidae). Dol Baker uun a loft. Aier faan Sterna hirundo hirundo - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Dol Bakern Wikispecies hää en artiikel tu: Dol Bakern"}
{"id": "5871", "contents": "En buum as miast en huuch plaant, an as apdiald tu en rut, en holtenen stam an en krüün. \"Buum\" as nian kategorii efter at taksonomii faan a biologii. Diar san fööraal tau klasen faan plaanten, huar't buumer faan jaft: Det san a Näädelbuumer (Coniferopsida) an a Bloosplaanten (Magnoliopsida). Konifeeren (Coniferales of Pinales) Araucariaceae Kauribuumer (Agathis) Araukaarien (Araucaria) Wollemia Cephalotaxaceae Cephalotaxus Tsüpresenplaanten (Cupressaceae) Tsüpresen (Cupressus) Wacholder (Juniperus) Leewentsbuumer (Thuja) Pinaceae – Granjebuumer Tanen (Abies) Cathaya Tseedern (Cedrus) Keteleeria Lerchen (Larix) Fichten (Picea) Sjüüren (Pinus) Pseudolarix Hemlock (Tsuga) Podocarpaceae Sciadopityaceae Iiwenplaanten (Taxaceae) Amentotaxus Austrotaxus Pseudotaxus Iiwenbuumer (Taxus) Nödiiwen (Torreya) Spargeloortagen Asparagales) Asparagaceae Draagbuumer (Dracaena) Kanaarisk Draagbuum (Dracaena draco) Pualemplaanten (Arecales) Pualmer (Arecaceae) of uk (Palmae) Areca Beetelpualem (Areca catechu) Arenga Sokerpualem (Arenga pinnata) Kokospualmer (Cocos) Kokospualem (Cocos nucifera) Öölepualmer (Elaeis) Öölepualem (Elaeis guineensis) Amerikoonsk Öölepualem (Elaeis oleifera) Euterpe Kualpualem (Euterpe oleracea) Datelpualmer (Phoenix) Kanaarisk Datelpualem (Phoenix canariensis) Echt Datelpualem (Phoenix dactylifera) Boksbuumoortagen (Buxales) Boksbuumplaanten (Buxaceae) Boksbuumer (Buxus) Boksbuum (Buxus sempervirens) Caryophyllales Düüsenknober (Polygonaceae) Coccoloba Strundrüüw (Coccoloba uvifera) Celastrales Celastraceae Kardinaalsmotsen (Euonymus) Kardinaalsmots (Euonymus europaeus) Dipsacales Moschuskrüüsplaanten (Adoxaceae) Halbuumer (Sambucus) Halbuum, (mo.) Hilebuum (Sambucus nigra) Snäbaaler (Viburnum) Snäbaal (Viburnum opulus) Ericales Iibenholtplaanten (Ebenaceae) Iibenholtbuumer (Diospyros) Breiaapelplaanten (Sapotaceae) Argania Arganbuum (Argania spinosa) Chrysophyllum"}
{"id": "588", "contents": "Doogebel as en toorp önj Nordfraschlönj än tuhuupe ma Foortuft än Waiguurd en gemiinde önj e kris Nordfraschlönj. Jü hiirt tut Åmt Söödtuner. Tu’t norden läit e gemiine Galmsbel, tu’t nordååsten lade Risem-Lonham än Stääsönj, tu’t ååsten e Hoorne, tu’t sööden e Hoolme än tu’t weesten e Weestsiie. E gemiine heet 884 inboogere (2019). Döör e jarst grut moondrånkels 1362 än et indiken foon lönj önj e läädere iirhunerte önjstöö deer en grut wik twasche e Wisinghiird tut norden, e Moore tut ååsten, än e Hoorne tut söödååsten. Önj jüdeer wik läin maning hålie. Da grutste wjarn Galmsbel, Doogebel, Foortuft, Waiguurd än e Houlme. Eefterdåt e Houlme 1515 än Waiguurd 1577 loonfååst mååged wörden wjarn, wörd önjt 17st iirhunert fersoocht än dik e hiile doogblinge wik aw iinjtooch in foon Waiguurd bit tu e Wisinghiird. Ouers jü tweet grut moondrånkels 1634 mååged deer en iinje aw. Dåt jarst diilj foon dåtdeer forheewen, e Hollönjerdik, wat e stormflödj fort mååst ouerstiinjen häi, wörd dan jarst iinjsen ma e Moordik eefter Moosbel oufslin. Bit 1688 sääkerden e Foortuftinge jare håli seelew ma en siidik. E Doogblinge füngen önjt iir 1700 en Oktroy weerdöör ja jare håli önj e iirnge 1702 än 1703"}
{"id": "5885", "contents": "Amrumbank het di nei (2011) tanenleier faan't WSA Tönang. Hi leit uun Witjdün üüb Oomram an liaset a Johann Georg Repsold uf. Beskriiwang faan't WSA"}
{"id": "5887", "contents": "A Johann Georg Repsold wiar faan 1984 bit 2011 di tanenleier faan't WSA Tönang uun Witjdün üüb Oomram. Hi as faan a Amrumbank ufliaset wurden. Di nööm hää't efter di astronoom Johann Georg Repsold (1770-1830). Bit 1983 wiar a tanenleier Hildegard faan a famile Ricklefs uun Stianood uun siinst. Beskriiwang faan't WSA"}
{"id": "589", "contents": "A Doompaap, (ha.) doompoop (Pyrrhula pyrrhula) as en sjongfögel uun't finkenfamile (Fringillidae). Doompaap, tiaknang faan en wiiftje. Aier faan Pyrrhula pyrrhula europoea Pyrrhula pyrrhula Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Doompaapen Wikispecies hää en artiikel tu: Doompaapen"}
{"id": "5899", "contents": "Di Voith-Schneider-Uundrift (of uk Voith-Schneider-Propeler, VSP) as en skapsuundrift, diar a krääft an a wai feranre koon, saner a tuuren-taal tu feranrin. Mä tau of muar VSPs koon en skap sogoor tu sidj keer. Hi as faan Ernst Schneider ütjfünjen wurden an woort al sant 1926 baud. Damper Schottel-Propeler (Söl'ring) Commonskategorii: Voith-Schneider – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "59", "contents": "N {\\displaystyle \\mathbb {N} } A natüürelk taalen (mengde N {\\displaystyle \\mathbb {N} } ) san jodiaren taalen, diar dü uftääl könst: 1(ian), 2(tau), 3(trii) an so widjer. Det gongt so widjer saner aanj, at jaft nian gratst taal. Enkelten tääl uk noch at 0 (nol) tu a natüürelk taalen. At formeltiaken för a natüürelk taalen N {\\displaystyle \\mathbb {N} } Diartu hiar a positiif hial taalen N = { 1 ; 2 ; 3 ; … } {\\displaystyle \\mathbb {N} =\\{1;2;3;\\ldots \\}} Enkelten tääl diar uk at 0 noch tu, do san't aler hial taalen, diar ei negatiif san N {\\displaystyle \\mathbb {N} } 0 = { 0 ; 1 ; 2 ; 3 ; … } {\\displaystyle =\\{0;1;2;3;\\ldots \\}} A matematikers Gieuseppe Peano an Richard Dedekind haa a natüürelk taalen so definiaret: 0 as en natüürelk taal. Tu arke natüürelk taal n {\\displaystyle n} jaft at genau ään efterfulger n ′ {\\displaystyle n'} , an di as uk en natüürelk taal. Nian natüürelk taal hää üs efterfulger det 0. Arke natüürelk taal as efterfulger faan ei muar üs ian natüürelk taal. Faan aler taalmengden X {\\displaystyle X} , huar - det taal 0 an - mä arke natüürelk"}
{"id": "590", "contents": "Dortmund as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Arnsberg Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 588.250 inboogere (2019). Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "5900", "contents": "At Uthlande V as en auto- an pasajiirdamper faan a W.D.R. Commonskategorii: Uthlande V – Saamlang faan bilen of filmer Damper Schleswig-Holstein IV Norderaue_(Damper) Voith-Schneider-Uundrift"}
{"id": "5903", "contents": "A Hildegard wiar a tanenleier uun Nuurdfresklun faan 1958 bit 1983."}
{"id": "591", "contents": "A Dreierfögel, (mo.) draihåls, (ha.) draierfink (Jynx torquilla) as en fögel uun't holthakerfamile Picidae. Jynx torquilla Dreierfögel Aier faan Jynx torquilla Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Dreierfögler Wikispecies hää en artiikel tu: Dreierfögler"}
{"id": "5911", "contents": "(fe.) 1914 wiar det fjauertanjst juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender an mä’n Weedensdai uun de Juliaans kalender. Det wiar det iarst juar faan de Iarst Wäältkrich. (mo.) 1914 wus dåt fjouertäinst iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Törsdi önj di Gregoriåånsch Kaläner. Önj dåtheer iir beganed di Jarst Wråålkrich. 28. Jüüne: De uasterriks troonfuliger ertshertoog Franz Ferdinand wurd ambroocht. 28. Jüüle: Uasterrik-Ungarn ferklaaret Serbien a krich. 01. August: Tjiisklun ferklaaret Ruslun a krich. 02. August: Tjiisk saldooten besaatet Luksemborig. 03. August: Tjiisklun ferklaaret Frankrik a krich. 04. August: Det Ferianigt Köningrik ferklaaret Tjiisklun a krich. Tjiisklun ferklaaret Belgien a krich: tjiisk saldooten marschiaret iin uun Belgien iin. A Slacht faan Lüttich begand. 05. August: Montenegro ferklaaret Uasterrik-Ungarn a krich. 06. August: Uasterrik ferklaaret Ruslun a krich. Serbien ferklaaret Tjiisklun a krich. 07. August: Rüs saldooten marschiaret iin uun Tjiisklun iin. 12. August: Det Ferianigt Köningrik an Frankrik ferklaaret Uasterrik-Ungarn a krich. 16. August: Tjiisk saldooten naam Lüttich (Belgien). 17. August: A Slacht faan Stallupönen wurd twesken tjiisk an rüs saldooten streden. 20. August: Tjiisk saldooten naam Brüssel an Gent. A Slacht faan Gumbinnen begand. 26. August: A Slacht"}
{"id": "5912", "contents": "1945 wiar det fiiw-an-fiartigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender. 12. April: Harry S. Truman wurd president faan dön Ferianigt Stooten, efter Franklin Roosevelt san duas. 03. Mei: Det britisk armee naam Hamborig. 06. Mei: Otto Hoevermann wurd boowerpresident faan det Sleeswich-Holstian Prowins. Tweed Wråålkrich as tu iinje. 06. Jüüle: Frank Forde wurd premier-minister faan Austraalien, efter John Curtin san duas. 13. Jüüle: Ben Chifley wurd premier-minister faan Austraalien 26. Jüüle: Clement Attlee wurd premierminister faan det Ferianigt Köningrik. 22. September: Radio Hamburg wurd Nordwestdeutscher Rundfunk. 15. Nofember: Theodor Steltzer wurd de letst boowerpresident faan det Sleeswich-Holstian Prowins. 31. Janewoore: Karen Heide Ebert, spriakwedenskapswüf († 2016) 06. Febrewoore: Bob Marley, musiiker († 1981) ünbekäänd dootem Albert Panten, nuurđfriisk Skuulmaister en Histooriker. 12. April: Franklin Delano Roosevelt, 32. president faan dön Ferianigt Stooten (* 1882) 21. April: Erich Friedrichs, halunder welerstantsstridjer (* 1890) 28. April: Benito Mussolini, diktaatoor faan Itaaljen (* 1883) 30. April: Adolf Hitler, Diktaator fan't Dütsk Rik (* 1889) 20. Jüüle: Paul Valéry, fransöösk dachter (* 1871)"}
{"id": "592", "contents": "Dresden as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Saksen. Jü stää heet 556.227 inboogere (2020). Dresden Panorama Brühlsche Terrasse Zwinger Zwinger Frauenkirche Kreuzkirche Ufa-Palast Yenidse 'Großer Garten' Elbschlösser Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "5920", "contents": "A Britisk Jongfoomen Eilunen (ingelsk: The British Virgin Islands) san en skööl faan eilunen faan a Letj Antilen uun a Kariibik, sowat 100 km uun't uasten faan Puerto Rico. Jo san en britisk bütjenlun. Üüb 16 faan auer 60 eilunen wene minsken. Commonskategorii: Britisk Jongfoomen Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Jongfoomen Eilunen 18.5-64.5Koordinaaten: 18° 30′ N, 64° 30′ W"}
{"id": "593", "contents": "Dublin ([ˈdʌblɪn]; Irisch: Baile Átha Cliath [ˈbˠalʲə aːhə ˈclʲiə]) as jü hoodstää foon Irlönj än iinj foon 31 countys önjt lönj önjt regioon Leinster. Deer booge 1.173.179 manschne (2016). Di Liffey Struum låpt döör e stää. George Bernard Shaw (1856-1950), schriwer. Oscar Wilde (1854-1900), schriwer. Spoonien Barcelona önj Spanien. Sjiina Beijing önj China. Ferianagt Könangrik Liverpool önj dåt Feriind Kiningrik. Ferianagt Stooten San Jose önj da Feriind Stoote. Ireland: Major Towns, citypopulation.de"}
{"id": "5931", "contents": "A Corn Islands (spoonsk Islas del Maíz, det ment „meis-eilunen“) san en skööl faan eilunen an en municipio faan Nikaraagua, sowat 70 km uastelk uun't Kariibisk Sia. Commonskategorii: Corn Islands – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "594", "contents": "Duisbörj as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Düsseldorf Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 498.686 inboogere (2019). Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "5944", "contents": "Guadeloupe [gwaˈdlup], a iinwenern sai uk Gwada, as en bütjenlun faan Frankrik. Det san njüügen eilunen faan a Letj Antilen an hiar tu a Eilunen auer a winj uun a Kariibik. Guadeloupe as en dial faan Frankrik an sodenang uk en dial faan a Europeesk Unioon. Tuup mä Martinique san't a Fransöösk Antilen. Guadeloupe as apdiald tu tau arrondissements mä 32 gemeenen. Arrondissements uun Guadeloupe Uun't waasten: Arrondissement Basse-Terre üüb det eilun mä di salew nööm: Basse-Terre, an tau letj eilunen Terre-des-Bas an Terre-des-Haut (Les Saintes). Uun't uasten: Arrondissement Pointe-à-Pitre üüb a eilunen Grande-Terre, Marie-Galante an La Désirade. Commonskategorii: Guadeloupe – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Guadeloupe – Geograafisk an histoorisk koorden Anolis marmoratus 16.25-61.583333333333Koordinaaten: 16° 15′ N, 61° 35′ W Französisches Statistikinstitut (www.insee.fr)"}
{"id": "5947", "contents": "A Fransöösk Antilen (uk Fransöösk-Waastindien) san eilunen uun a Kariibik, uun di dial faan a Eilunen auer a winj. Jo san sowat 2800 km² grat an hiar tu Frankrik. Fransöösk bütjenlunen: Guadeloupe Martinique an: Saint-Barthélemy Saint-Martin Du nom indigène des îles de l'archipel des Antilles. Archiwiaret faan det originool di 21. September 2011. Ufrepen di 27. Nofember 2011."}
{"id": "595", "contents": "Dånmark as en lönj önjt norden foon Euroopa. Dåt grutst diilj foon Dånmark as dåt fååstlönj Jütlönj, deernäist jeeft et tuhuupe 443 ailönje weerfoon 62 bebooged san. Dånmark as sunt 1973 lasmoot foon e EU. Da Färöer än Gräinlönj san autonoom, da hiire süwälj tu Dånmark as uk e NATO, ouers ai tu jü EU. Da Färöer än Gräinlönj heewe jare äin foone än jare äin amtspräken. Jüütlönj as dåt dånsche fååstlönj. Et jeeft maning ailönje. Aw Siielönj as e hoodstää Kopenhuuwen. Oudere grute ailönje san Fün, Lollönj, Falster än Lungelönj. Di loongränse ma Tjüschlönj as 67 km lung. Da küstgränsen san gemiinsom 7314 km lung. Jü grutste riviir as di Gudenåen än as 158 km lung. Di huuchste natörlike punkt is di Møllehøj-Börj (171 m). Dånmark gränst önj: e Skagerrak önjt norden e Weestsiie önjt weesten Slaswik-Holstiinj - Tjüschlönj, önjt sööden Swärik (ouer e ååstsiie) önjt ååsten Autonoom gebiite, wat tu Dånmark hiire san di Färöer än Gräinlönj. Da grutste stääse san (byområder, 2022): Mör stääse Helsingør — Roskilde — Sønderborg Eeftert fri måågen önjt iir 1945 wus Dånmark magrünleeder fon di UNO, di NATO än di Eurooparädj önjt iir 1949 än di Nordische Räid önjt iir 1952. 1960"}
{"id": "5952", "contents": "A Turks an Caicos Eilunen, of uk man Turks & Caicos, san en britisk bütjenlun uun a Atlantik, nai bi a Bahaamas. Likes wurd jo noch mä tu a Kariibik tääld. Commonskategorii: Turks an Caicos Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Turks an Caicos Eilunen – Geograafisk an histoorisk koorden 21.75-71.583333333333Koordinaaten: 21° 45′ N, 71° 35′ W"}
{"id": "5954", "contents": "A Kaiman Eilunen san en skööl faan eilunen uun a Kariibik an en bütjenlun faan't Ferianagt Könangrik. Diar san sööwen distrikten, fiiw üüb't hoodeilun Grand Cayman, an ään üüb eder Little Cayman an Cayman Brac: Commonskategorii: Kaiman Eilunen – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Kaiman Eilunen – Geograafisk an histoorisk koorden CIA World Factbook 2009: Beskriiwang faan a Cayman Islands 19.508020155-80.521545410278Koordinaaten: 19° 30′ N, 80° 31′ W"}
{"id": "596", "contents": "Dåt beest as freese önjt hüs as en teooterstuk foon Nis Albrecht Johannsen di ålere. Dåt wörd 1968 önj e Friisk Kameedibibleteek Nr. 1. foon e Nordfriisk Instituut önj Bräist ütdänj. Dåt beest as freese önjt hüs. (Wanlik hüüs) Dåt stuk spaalet önj en grut frasch toorp for moinäi soowenti iir. Önj dåt stuk treese ap: 1. Siiwert Naskens, en tamermoon 2. Ankatreen 3. Leenemarii - sin biise doochterne 4. Brooder, san gesal 5. Boi Nikels, en riken böre 6. Riklef, san saan 7. Hinerk Lütjens, en üüljen moon, iirtids büknacht bai Boi Nikels En schuchten dörnsch ma köögen- än piiseldöör; deerönj en grut än uk en latj scheew än hu stoule; awt uuch en klook än hu bile. Friisk Kameedibibleteek Nr. 1., Nordfriisk Instituut, Bräist, 1968. 52 side."}
{"id": "5965", "contents": "Navassa as en ünbewenet eilun uun't Kariibisk Sia. Hat leit tesken Haiti an Jamaika an hiart tu a Ferianagt Stooten. Oober uk Haiti wal det eilun hal haa, auer Navassa geoloogisk sen tu't eilun Hispaniola hiart. Commonskategorii: Navassa – Saamlang faan bilen of filmer United States Minor Outlying Islands"}
{"id": "5969", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för United States Minor Outlying Islands wiset di code för 9 bütjeneilunen faan a Ferianagt Stooten. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för United States Minor Outlying Islands UM), di ööder as di code för at teritoorium (atol of eilun). Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "5972", "contents": "United States Minor Outlying Islands ment so föl üs letj eilunen faan a Ferianagt Stooten, diar widj wech lei. Det san njügen eilunen of sköölen faan eilunen miast uun a Pasiifik. Det ISO-betiaknang as UM. Hör top-level-domain (TLD) as .um. Navassa Baker-Eilun Howland-Eilun Jarvis-Eilun Johnston-Atol Kingmanrab Midway-Eilunen Palmyra-Atol Wake-Atol ISO 3166-2:UM Commonskategorii: United States Minor Outlying Islands – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "5975", "contents": "(fe.) 1904 wiar det fjuard juar faan at 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender an mä’n Tüürsdai uun de Juliaans kalender. (mo.) 1904 wus dåt fiird iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Fraidi önj di Gregoriåånsch Kaläner än ma’n Törsdi önj di Juliåånsch Kaläner. 20. April : A Moshulu lääpt faan staapel. 27. April: Chris Watson wurd de traad premierminister faan Austraalien. 1. Jüüle-23. Nofember: Traad Olympisk Spalen faan’t naitidj wiar uun St. Louis. 18. August: George Reid wurd de fjuard premierminister faan Austraalien. 8. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: welerwool faan Theodore Roosevelt tu a president. 18. Janewoore: Cary Grant, US-amerikoons schauspeler († 1986) 02. Febrewoore: Bosorg Alawii, iraans skriiwer († 1997) 19. Febrewoore: Havank, waastfresk skriiwer († 1964) 04. April: Aleksander Afinogenow, rüs-sowjeetisk dramaatiker († 1941) 06. April: Kurt Georg Kiesinger, tjiisk poliitiker an bundeskansler († 1988) 14. April: John Gielgud, britisk schauspeler († 2000) 11. Mei: Salvador Dalí, spoons konstmooler († 1989) 20. Jüüne: Ai Wu, schineesk skriiwer († 1992) 01. Mei: Antonín Dvořák, tschechisk komponist (* 1841) 03. Jüüle: Theodor Herzl, uasterriks skriiwer an poliitiker (* 1860) 15. Jüüle: Anton Tschechow, rüs skriiwer"}
{"id": "5976", "contents": "(fe.) 1905 wiar det füft juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender an mä’n Saninj uun de Juliaans kalender. (mo.) 1905 wus dåt füft iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Sandi önj di Gregoriåånsch Kaläner än ma’n Saneene önj di Juliåånsch Kaläner. 09. Janewoorejul. / 22. Janewooregreg.: A Bludsöndai uun Sankt Petersburg, Rüs Keiserrik. En ünbewoopent an rauelk demonstratschuun faan werkern wurd faan saldooten föör a Wonterpalast tupschööden. Det wiar a began faan det Rüs Rewolutsion 1905. 27. Mei: Siaslacht bi Tsushima uun a Rüs-Jaapaans Krich. 5. Jüüle: Alfred Deakin wurd weler premierminister faan Austraalien. 13. August: Suwereniteet för Noorweegen. 01. September: Alberta an Saskatchewan wurden prowinsen faan Kanada. 07.-18. Deetsember: Staheu uun Moskau. 12.–16. Deetsember: Staheu uun Kiew. ünbekäänd dootem A Moshulu woort uun siinst steld. 16. Mei: Henry Fonda, US-amerikoons schauspeler († 1982) 29. Jüüle: Dag Hammarskjöld, sweeds poliitiker, generoolsekreteer faan dön Feriand Natschuunen († 1961) 04. September: Mary Renault, britisk skriiwer († 1983) 05. September: Arthur Koestler, britisk skriiwer († 1983) 18. September: Greta Garbo, sweedsk filmschauspeler († 1990) 24. Marts: Jules Verne, fraansöösk skriiwer († 1828) 12. Jüüle: Jørgen Malling, deensk komponist (* 1836) 14. September:"}
{"id": "5979", "contents": "A Moshulu ([mɔˈʃɔəlʊː], uk [mɔˈʃʊːlʊː]) as en 4-määst-bark, diar 1904 oner di nööm Kurt för det Hamborger Reederei G.J.H. Siemers & Co. baud wurden as. 1917 hää't för hög muuner Dreadnought het an do Moshulu. 1948 foor't för hög juaren üs Oplag. Daalang as a Moshulu en priwoot restaurant-skap an leit bi Penn's Landing uun Philadelphia (USA). Faan 1908 bit 1914 foor Wilhelm Heinrich Gerhard Tönissen faan Oomram det skap üs koptein. A Kurt üüb en bil faan di öömrang mooler Gerhard Martens. A Kurt oner saiels. A Moshulu leit bi Penn's Landing. Commonskategorii: Moshulu – Saamlang faan bilen of filmer Finsk sidj mä ual bilen Moshulu-Restaurant 39.942361111111-75.141111111111Koordinaaten: 39° 56′ 32,5″ N, 75° 8′ 28″ W"}
{"id": "598", "contents": "Wat menst dü? Düner - a sunhuuger Dünen - a feedern Dünem (Heliglön)"}
{"id": "5981", "contents": "Det Sjiisk Keiserrik hää faan 1871 bit 1918 bestenen. Hat wiar en konstitutsionel monarchii. Könang Wilhelm I. faan Preußen as di 18. Janewoore 1871 üs keiser faan Sjiisklun ütjrepen wurden. Nuurd- an süüdsjiisk stooten hed jo tuföören tuupslööden an en kriich jin Frankrik wonen. Det wiar di began faan en sjiisken natsionaalstoot. Det Sjiisk Rik ging oner mä di Iarst Weltkriich. Det Keiserrik wiar en ferbinjang faan 25 bundesstooten. A Hansestääden Hamborag, Breemen an Lübeck hed hör aanj ferfaadang, an Elsaß-Lothringen wiar direkt di keiser onersteld. Tu't Könangrik Preußen hiard a prowinsen Pommern, Waast- an Uastpreußen, Poosen an Schleesien uun't uasten, Hannover, Hessen-Nassau, Saksen an Brandenborag uun a maden, Westfaalen an at Rheinlun uun't waasten, an Schleswig-Holstian uun't nuurden. Hannover Breemen Lübeck Hamborag Mecklenborag-Schwerin Mecklenborag-Strelitz Pommern Uastpreußen Waastpreußen Posen Schlesien Sachsen Braunschweig Waldeck Anhalt Saksen Brandenborag Thüringen Hessen Hessen-Nassau Birkenfeld Oldenburg Westfalen Pfalz Rheinlun Baden Württemberg Bayern Hohenzollern Schleswig-Holstian Elsaß- Lothringen Lippe Schaumburg-Lippe Hubert Kiesewetter: Industrielle Revolution in Deutschland. Regionen als Wachstumsmotoren. Franz Steiner Verlag, Stuttgart 2004, ISBN 3-515-08613-7, S. 126. Statistisches Jahrbuch für das Deutsche Reich 1911. Commonskategorii: Sjiisk Keiserrik – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Rochtsteksten tu't Sjiisk Keiserrik (sjiisk)"}
{"id": "5982", "contents": "4 wiar det fjuard juar faan det 1. juardüüsen an det 1. juarhunert. At taal sjauer"}
{"id": "5985", "contents": "Iullus Antonius, röömsk konsul an Marcus Antonius san dring (* 43 f.Kr.) Phraates IV., köning faan Parthien."}
{"id": "5986", "contents": "blinj tekst"}
{"id": "5987", "contents": "At 3. juarhunert föör Krast begant mä't juar 300 f.Kr. an häält mä't juar 201 f.Kr. ap. A iarst werwer wurd baud. Euklid hää woorskiinelk uun't 3. juarhunert f.Kr. lewet. At Devanagariskraft woort iinfeerd."}
{"id": "5989", "contents": "blinj tekst"}
{"id": "599", "contents": "At Dünemdüüw of uk Hooldüüw (Columba oenas) hiart tu at fögelfamile faan a Düüwen (Columbidae). Ai faan Columba oenas Tiaknang faan en Dünemdüüw Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Dünemdüüw Wikispecies hää en artiikel tu: Dünemdüüw"}
{"id": "5991", "contents": "Di Gregoriaans kalender woort daalang aueraal üüb a welt brükt. Hi begant mä det juar, huar Jiises Krast bäären wurd, an hää san nööm efter poop Gregor XIII.. Hi as uun't juar 1582 iinfeerd wurden an hää di Juliaans kalender an flook öödern ufliaset. Üs leetst lun hää uk Sjiina di Gregoriaans kalender uun't juar 1949 iinfeerd. Det wichtagst ferbeedrang jinauer di Juliaans kalender wiar, dat a skregeljuaren genauer fäästlaanj wurd. Arke sjuard juar wiar nü widjerhen en skregeljuar, man a juaren 1700, 1800, 1900, an do 2100, 2200, 2300 an so widjer wurd ütjläät. A eerd dreit ham ei genau uun 365 daar am a san, an uk ei genau uun 365,25 daar, at san sowat 365,2421 daar. An bi a Gregoriaans kalender düüret det juar (uun't madel) 365,2425 daar. Det ment, uun 3000 juar gont di kalender am ään dai ferkiard. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Wikitable_calendar Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Gregoriaans kalender Kalender"}
{"id": "5992", "contents": "Di Gregoriaans kalender woort iinfeerd."}
{"id": "5993", "contents": "1949 wiar det njüügen-an-fiartigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 31. Marts: Neufundland an Labrador wurd en prowins faan Kanada. 12. Mei: Det Berliin-Blokaad kaam tu aanj. 23. Mei: At Bundesrepubliik Sjiisklun woort grünjlaanjen. 29. August: Bruno Diekmann wurd minister-president faan Sleeswich-Holstian. 15. September: Konrad Adenauer wurd iarst bundeskansler faan at Bundesrepubliik Tjiisklun. 17. Oktuuber: Det DDR wurd grünjlaanjen. 13. Deetsember: Sidney Holland wurd 25. premier-minister faan Nei-Sialun. Üs leetst lun feert Sjiina a Gregoriaans kalender iin. 30. April: António Guterres, de njüügenst generoolsekreteer faan dön Feriand Natschuunen. Dootem ünbekäänd Hannes Nygaard, skriiwer. 30. Jüüle: Lorenz Conrad Peters, fering skriiwer an histooriker (* 1885)"}
{"id": "5996", "contents": "Reinhold Schmitz es en Karming fan Muasem. Fan 1979 bit hentö 2010 her hi di \"Muasemer Kayser\", en Lokaal, wat sa jit, aurdat et iin ön dat Hüs fan Boy Kayser wiar. Schmitz es bifriit me Antje Schmitz, wat en Faamen fan Boy Kayser es. \"Holdi\" Schmitz maaket fuul fuar di \"Muasemer Kultuurfrinjer\". Eeđer sin Aarber aur di \"Muasemer Kayser\" maaketi hi dat Bistro \"Der kleine Kaiser\" iin ön't \"Muasem Hüs\" iipen, sa dat diar wat tö iit en drink fo ken, wan diar Komedii, Teaater of üđer Saaken sen. Schmitz kumt iin ön di Film \"Inselklang\" (2005) fuar."}
{"id": "5997", "contents": "Alfred Bartling (* 26. Aprilmuun 1939) es en Karming fan Muasem. Kemen es hi fan List, en bit hentö deling snaket hi en bet üđers Sölring üs em dit fan Muasem keent. Bartling es di Fuarsetendi fan di \"Muasemer Kultuurfrinjer\", en Foriining, diar hi me grünjlair heer. Hi uunet ön di Bigening fan Muasem, en fuar sin Grünstek liit en Iisbuat me Popen diarön. Achter des staant en Skelt, hur em lees ken, wat wat luas es, fuarāl ön't \"Muasem Hüs\". Jerer heer Alfred Bartling uk ön di Politik aarbert (SSW). Bartling kumt ön di Film \"Inselklang\" (2005) fuar. 2015 fing Alfred Bartling di C. P. Hansen-Pris Alfred Bartling fair di C. P. Hansen-Pris 2015 (Video, ombi 33 Minüten)"}
{"id": "5998", "contents": "Maike Ossenbrüggen, bēren Andersen (* 23.11.1939, stürewen 13. Januwaari 2014) wiar en Wüfhaur fan Kairem. Fan 2003 ön wiar jü di Fuarseter fan di Söl'ring Foriining. Maike Andersen kām fan en Buernhofstair ön Kairem me fjuur Jungen. Jen fan höör Brüđern wiar Claus \"Dochter\" Andersen, en Dochter fuar Diirtern. Maike Ossenbrüggen fuan Famiilie en Bruarwening iin ön en ual' Hüs bi di Kairemer Gurtstig. Jü friiti 1962 di Postmaister Jan Ossenbrüggen fan Hamborig, en jat fing tau Dreengen, Nils (1963) en Jörn (1965). Höör Man skul jest jens Söl'ring liir, wan hi naa Söl' kām, dit ging üđers ek. Fan Kairems Wanel \"vom Kuhdorf zum Kurort\" fing di Ossenbrüggens jaar Bruarwening maaket. Ja haa en Appartement-Forhüüring iin ön jaar Uunihüs. Aur lungi Jaaren her jat uk en Hüs \"bi di Ingi\", ek olter fiir fan \"Claus Dochter\" sin Hüs, hur di Dreengen uuni kür en hur uk Uuningen fuar Baariliren benen wiar. Des Hüs jeet \"Öner Lenem\". Likwel keempeti jü uk töögen dit Ütforkoopin fan't Ailön Söl', en diarfan jaav dit al 1980 wat tö lees. Maike Ossenbrüggen her aur lungi Jaaren hen me Kreeft tö dön, man jü aurjeet di Aarber fuar Spraak en Brükdom diaraur ek. Bit töleest"}
{"id": "5999", "contents": "Erika Hansen, bēren Michelssen (* 9.11.1939) es en Wüfhaur fan Muasem. Jü drait höör Sölring Dracht rocht aaft. Aur lungi Jaaren heer jü bi di Sölring Foriining aarberet. Wan em Help fuar en Aurseeting brükt, ken em Erika Hansen gur fraagi. Erika Hansen kumt ön di Film \"Inselklang\" (2005) fuar."}
{"id": "6", "contents": "A Mal(e)muk, (wi.) stormföögel (Fulmarus glacialis) as en siafögel uun det famile Procellariidae. Malmuk Ai faan Fulmarus glacialis Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Malmuken Wikispecies hää en artiikel tu: Malmuken"}
{"id": "600", "contents": "At Dünemeert (Lathyrus japonicus) as en plaant ütj det famile flenerkbloosen (Faboidae). At dünemeert as en muarjuarag krüüs. Hat wääkst ütj lung ruter an woort 50 bit 80 cm lung. A bleeden san grä-green an 5 bit 10 cm lung. Üüb't aanj waaks fiin 10 bit 45 mm lung bleetjin. 2 bit 7 bloosen stun uun en drüüw. Jo san laachtruad of brons an wurd leederhen blä, a jügen kön uk witj wees. A früchthöskin san flaak üs eerten an wurd ruad-brün, wan's rip san. At siad as trinj. Di slach komt trinj am a eerd fööraal üüb a nuurdelk heleft föör. Dü fanjst dünemeerten uun Aasien, Europa an Nuurdameerikoo, man uk uun Patagoonien uun Süüdameerikoo. Jo waaks bi arke küst, auer at siad 5 juar loong uun saaltweeder auerlewe koon, an sodenang aueraal henspeeld woort. Lathyrus japonicus onerslach japonicus Lathyrus japonicus onerslach maritimus Lathyrus japonicus maritimus naist onerslach acutifolius Lathyrus japonicus maritimus naist onerslach pellitus A früchthöskin koon am iidj, tuföl diarfaan as oober giftag. A Sjiineesen brük a bleeden üs medisiin. A indioonern uun Nuurdameerikoo haa a frücht eden an uk üs medisiin brükt. H. Haeupler & Th. Muer: Bildatlas der Farn- und Blütenpflanzen Deutschlands. Ulmer Verlag, Stuttgart."}
{"id": "6000", "contents": "Ute Farenburg es en Wüfhaur fan Weesterlön'. Jü es Skuulmaister fuar Grünskuulen. Aur lungi Jaaren heer jü me di Jungens - Daansiker fan di Sölring Foriining aarberet. Ute Farenburg kumt ön di Film \"Inselklang\" (2005) fuar. 2016 fing Ute Farenburg di C. P. Hansen-Pris. Ute Fahrenburg nimmt ihre Hüüf (sh:z, 05.08.2011) C.P.Hansen-Preis für Ute Farenburg (syltfunk 01.12.2016)"}
{"id": "6001", "contents": "Horst-Jens Jacobsen (12. 6. 1934 bit 14.11.2019) heer ön Tinem uunet en es ön Celle stürewen. Jacobsen kumt ön di Film \"Inselklang\" (2005) fuar. Fan 1989 bit 2000 war hi Fuarseter fan di Sölring Foriining"}
{"id": "6007", "contents": "St. Barths, (fransöösk:Saint-Barthélemy, sjiisk Sankt Bartholomäus) as en eilun faan a Letj Antilen an hiart diar tu a eilunen auer a winj. Sant 2007 as't en fransöösk bütjenlun (collectivité d’outre-mer). Commonskategorii: St. Barths – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Saint-Barthélemy (sjiisk)"}
{"id": "601", "contents": "At Dünemfisel of Strunfisel, (sö.) Ströntistel (Eryngium maritimum) as en plaantenslach uun't famile faan a Skiremplaanten (Apiaceae). Det 10 bit 40 cm huuch dünemplaant as mä en 2 m jipen starken rut fääst mä a grünj ferwoksen. At dünemfisel hää en hunfol twiigen mä stif, borag blä-green bleeden. Jo bleeden haa en witjen kaant an luup üüb't aanj spas tu. At hialer plaant as blä-witj faan waaks auertaanj. A bloosen stun nai tuup üs uun en kurew. At dünemfisel bleut faan Jüüne bit Oktuuber an fermuaret ham troch flenerker an ööder insekten. At siad woort faan a winj widjer draanj. At waaks suragt diarför, dat det plaant ei ütjdrüget. An jo hard an stif bleeden kön en sturem mä sunstoof ütjhual. Jo plaanten fanjst dü bi a weederkaant uun Euroopa. Jo waaks uun en saalten grünj üüb a witjdüner. Dünemfisler stun miast tuup mä halembosker. Enkelt föörkemen jaft at al goorei muar, diaram san's üüb't 'Ruad List' kimen. At dünemfisel brükt föl saalt, diaram koon't üüb grä- an bründüner ei lewe. Uk det beplaantin faan a witjdüner koon hat ei ferdreeg. Min Bloom, en dachtang faan Jens Mungard Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Dünemfisler Wikispecies hää en artiikel"}
{"id": "6015", "contents": "San Andres an Providencia as en prowins uun Kolumbien an uk en skööl faan eilunen uun't Kariibisk Sia. Diartu hiar San Andres, Providencia an Santa Catalina. At jaft tau gemeenen. (Taalen efter: Departamento Administrativo Nacional de Estadística, 2005). 12.55-81.716666666667Koordinaaten: 12° 33′ N, 81° 43′ W"}
{"id": "6016", "contents": "Eike Frese, bēren 1960 ön Muasem üs Eike Nielsen, es en Wüfhaur fan Muasem. Jü snaket Söl'ring fan höör Jungenstir ön. Eike Frese heer di Friisen-Jungensgaart ön Kairem paset, wat me di tau Spraaken Sölring en Dütsk aarbert. Me di Jungen uur diar aur di hiili Dai Söl'ring snaket. Eike Frese es me en jüngeri Sester en en jit jüngeri Brüđer ön Muasem-Litjmuasem ön di Buernstair fan höör Aalern, Luudji en Erika Nielsen, āpwukset. Di Buern ön Muasem wiar des, diar di leengst Tir Söl'ring snaket haa, en sa kām jü gaar ek trinjom en liir di Spraak uk. Üs Pedagoogin heer jü fuar't Āpbechning fan di Friisk Jungensguart ön Kairem masi dönen, en jü heer da uk höör Spöören leten, wan jü diar wech giar. Fuar höör Aarber heer jü masi Leedjis aurset en öner di Uurter en \"Ain Lünskreft\" maaket, dat uk Aalern, diar bluat dütsk lees ken, di Söl'ring Aurseetingen mesjung gen. Jü heer di Saamling \"Me Hart, Haur en Hun\" neemt. Sent 2012 es Eike Frese ek muar bi di Friisenjungensguart, man höör Saamling es diar blefen. Bi di Aarber me di Jungens-Daansiker fan di Söl'ring Foriining uur uk Söl'ring sjungen, en diarfuar uur nü en"}
{"id": "6017", "contents": "Hans-Meinert Ingwers (*09.01.1940, † 24.01.2013) wiar en Karming fan Muasem. Hi es aur lungi Jaaren Meföliger ön di Fuarstand fan di Sölring Foriining wesen. Ingwers snaketi Sölring fan Jungenstiren ön. Bit hentö 2009 heer Hans-Meinert Ingwers di Jungen ön di Muasemer Grünjskuul wat fan di Natuursjuts bibraacht, wat hi fuar't Miist üp Sölring dair. Ingwers kumt ön di Film Inselklang (2005) fuar."}
{"id": "6018", "contents": "Herta Findeisen * 19.6.1923 † 30.7.2018 wiar en Wüfhaur fan Kairem. Jü heer aur lungi Jaaren fuar't Museeum ön di Sölring Foriining üppaset. Jü heer jit muar bi di Foriining holpen, en diarfuar wel jü uk niin Jil haa (Informatsjoon fan di Sölring Foriining). Herta Findeisen kumt ön di Film Inselklang (2005) fuar. Sölring Foriining tö höör Duar ön't Bleer"}
{"id": "602", "contents": "En dün as en huug ütj sun, di faan a winj tuupstöwen wurden as. Am dat en dün waaks koon, brükt hat sun an knaaphaid faan plaanten. Diaram kem jo fööraal uun drüg regiuunen föör, man uk diar, huar a plaanten ei so gau waaks kön üs diar nei sun tu komt. En primeerdün stäänt tesken weederskaant an dünemkaant an as so gud üs goorei bewoksen. En dün, wat knaap mä halem bewoksen an ei stabiil as, het witjdün. En stabiil dün, wat starker bewoksen as, het grädün. Wan diar muar plaanten tu kem an am di sun knaap noch sä koon, sait am diar bründün tu. Kem ütj a istidj, stun uun't banlun an san bewoksen. Kem uk föör, huar't mä a büürerei üüb skraalen grünj uun Nuurdsjiisklun auerdrewen wurden as. (Luke uk bi: Hias.) Sakeldün of uk Barchan: Komt föör uun drüg kliima, sjocht ütj üs en sakel an sticht uun luv flaak uun an fäält uun lee stark uf. Jo sakelaanjer waanre gauer üs di maden. Paroobeldün: Komt föör uun hualewdrüg kliima, sjocht uk ütj üs en sakel, man jo sakelaanjer waanre ei so gau üs a maden, auer jo al en betj bewoksen san. Swäärsdün: Komt"}
{"id": "6020", "contents": "Maike Hauschildt bēren di 1. Mai 1961 üs Maike Frank, es en Wüfhaur fan Hörnem. Āpwukset en tö Skuul gingen es jü ön Weesterlön Spraakenpātin ön forskelig Jungensgaarten. Jü önerrocht uk somtirs ön forskelig Grünjskuulen. Höör Faađer, Johann Frank, heer bi't Nii Testament üp Sölring meaarbert. Maike Hauschildt kumt ön di Film Inselklang (2005) fuar."}
{"id": "6021", "contents": "Brunhilde Hagge, bēren Jacobsen (11.Februwaari 1923 - 21.September 2007) wiar en Skuulmaister fan Kairem. Brunhilde Jacobsen wiar dit taust Jungen fan di Bakermaister Nikolai Jacobsen en sin Wüf Dora, bēren Gantzel. Jü liirti Baker, en jü wiar di jest Bakerwüfhaur üp Söl, wat en Giselenbiskiir her. Höör ialer Brüđer Paul wiar ön di Krich blefen, en diarom skul jü di Bakerii ön Weesterlön', Wilhelmstraat 3 aurnem. Leeterhen es des Bakerii forskelig Bakern sa üs Christoph Thiele Manfred Thomas en diareeđer fan Michael Hubert aurnomen uuren. Sent 2019 es diar niin Baker muar. 1952 waar Brunhilde Jacobsen me Julius Hagge (11.01.1903 – 01.04.1993) bifriit. Jat fing tau Jungen, Claus-Jochen (06.12.1952 – 05.08.1978) en Dürken (*11.09.1955). Ön di jest Mai 1960 tooch di Familii naa Kairem. Me fuul Lefhair wiar Brunhilde Hagge fuar höör Familii en uk fuar di Sölring Spraak ön di Gang. Aur 30 Jaaren lung diar jü Sölring Önerrocht en skreef Komediisteken, forskelig Boker, Skuulboker en Leedjis üp Sölring. Me senerk Formaak aurset jü uk Boker fan Autooren sa üs Ephraim Kishon. Brunhilde Hagge kumt ön di Film Inselklang (2005) fuar. Jü wiar di jest Iaren-Meföliger fan di Sölring Foriining. 1983 fing jü di C.P. Hansen Pris. Brunhilde Hagge"}
{"id": "603", "contents": "Düsseldorf as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Düsseldorf Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 621.877 inboogere (2019). Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "6032", "contents": "Di Jöölboom (öö. Kenkenbuum) uur ön Nuurđfriislön' aaft tö di Jööltir āpstelt. Diarfur haa di Liren da niin Tanenboom. Fuar't Miist es dit en holten Gistel, hur (üp Söl) fjuur Leechter ön sit. Di Krans, wat diarön fast es, uur, sa üs üp Aamrem, fan Boksboomtwiiger maaket. Di Figuuren ön di Jöölboom uur fan Saaltjai maaket. Önern sen Adam en Eva me Boom en Slang tö se; diaraur hingi forskelig Diirter. Des sen fuar't Miist en Hingst, en Hün en en Huan. Ön san Jöölboom skel hol hok Aapler hingi. Aaftinoch haa di Liren drüget Plumen diar ön. Wan üp Aamrem Swin, Kü, Sjip fuarkum, da sen dit üp Söl en Hingst, en Hün en en Huan. Ketinger üs üp Aamrem kum üp Söl normaalerwiis ek fuar. Di Jöölboom üp Söl drait fjuur Leechter. Normaalerwiis staant di Jöölboom iin ön en Uuning. Iin di Aamring Naam \"Kenkenbuum\" (Söl'ring \"Kinkenboom\") kumt \"Kinken\", dat Jeesesjungen, fuar. \"Jööl\" (Aamring: \"Jul\") kumt fan dat deensk Uurt \"hjul\", en dit jit \"Weel\" (Engelsk: \"wheel\", Aamring: \"wel\"). Diarme kür dat Jaar meent wiis, wat höm üs en Weel drait. Süüer Aapler, üs som Liren ön jaar Jöölboom hingi, kür fuar süüer Tiren staan. Nordfriisk Instituut: En"}
{"id": "604", "contents": "A Düüwen (Columbidae) san det iansagst fögelfamile uun't order faan a Düüwenfögler (Columbiformes). Columbinae Caloenas – Chalcophaps – Claravis – Columba – Columbina – Gallicolumba – Geopelia – Geophaps – Geotrygon – Henicophaps – Leptotila – Leptotrygon – Leucosarcia – Macropygia – Metriopelia – Nesoenas – Ocyphaps – Oena – Patagioenas – Petrophassa – Phaps – Reinwardtoena – Spilopelia – Starnoenas – Streptopelia – Trugon – Turacoena – Turtur – Uropelia – Zenaida – Zentrygon Didunculinae Didunculus Gourinae Goura Otidiphabinae Otidiphaps Ptilinopinae Drepanoptila – Ducula – Gymnophaps – Hemiphaga – Lopholaimus – Ptilinopus Treroninae Alectroenas – Cryptophaps – Phapitreron – Treron Columba Bolles Düüw (Columba bollii) Dünemdüüw (Columba oenas) Holtdüüw (Columba palumbus) Madeiradüüw (Columba trocaz) Raphus Dodo (Raphus cucullatus) † Streptopelia (Streptopelia decaocto) (Streptopelia turtur) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Düüwen Wikispecies hää en artiikel tu: Düüwen"}
{"id": "6049", "contents": "Uun skregeljuaren hää a kalender ään dai muar, det as a 29. Febrewoore. Normoolerwiis as arke juar, diar ham troch sjauer dial läät, en skregeljuar. A naist skregeljuaren san 2020, 2024, 2028 an so widjer. A eerd dreit ham ei genau uun 365 daar am a san, at san sowat 365,25 daar, diaram hää a Juliaans kalender a skregeljuaren iinfeerd. Leederhen hää am ütjfünjen, dat a eerd ham ei genau uun 365,25 daar am a san dreit, at san sowat 365,2421 daar. Diaram hää a Gregoriaans kalender fäästlaanj, dat a hunerter juaren, diar jo ei troch 400 dial läät (1700, 1800, 1900, 2100, 2200, 2300 an so widjer), nian skregeljuaren san. Sodenang düüret det juar efter a Gregoriaans kalender (uun't madel) 365,2425 daar. Det ment, uun 3000 juar gont di kalender bluas am ään dai ferkiard. Juliaans kalender Gregoriaans kalender"}
{"id": "605", "contents": "At Düüwenfalk, Letj Hanjüger, (mo.) spåritiif, spårimooker (Accipiter nisus) as en Gripfögel (Accipitriformes) uun't famile faan a Hanjügern (Accipitridae). Düüwenfalk uun a loft. Aier faan Accipiter nisus - MHNT Aier faan Accipiter nisus punicus - MHNT Wiideo A. n. dementjevi – A. n. granti – A. n. melaschistos – A. n. nisosimilis – A. n. nisus – A. n. punicus – A. n. wolterstorffi Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Düüwenfalken Wikispecies hää en artiikel tu: Düüwenfalken"}
{"id": "6054", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Spoonien wiset di code för 17 spoonsk autonoom gemianskapen (communidad autónoma), 50 prowinsen (provincia) an tau spoonsk bütjenlunen uun Nuurdafrikoo (ciudades autónomas en el Norte de África). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Spoonien ES), di ööder as di code för det autonoom gemianskap, prowins of stääd. Di code as mä di Newsletter II-1 faan a 3. Febrewoore 2010 (PDF) feranert wurden. Die Codes wurden von der ISO insgesamt viermal aktualisiert bzw. überarbeitet (2000, zweimal 2002 und 2010). Im ersten Newsletter (ISO 3166-2:2000-06-21) vom 21. Juni 2000 wurden ein Schreibfehler behoben (Santa Cruz de Tenerife) und bei zwei Provinzen (Girona und Lleida) die alternative Schreibweise der regionalen Amtssprache hinzugefügt. In der vierten ISO 3166-2-Bekanntmachung (ISO 3166-2:2002-12-10) vom 10. Dezember 2002 wurde ein Fehler bei der Zuordnung der Provinz Balearen (Baleares) zur Autonomen Gemeinschaft Balearische Inseln korrigiert. Im Newsletter II-1 (ISO 3166-2:2010-02-03) vom 3. Februar 2010 erhielten alle autonomen Gemeinschaften, die aus nur einer Provinz bestehen, einen von der Provinz verschiedenen Code. Außerdem wurden die spanischen Toponyme der Objekte in den Autonomen Gemeinschaften Galicien, Katalonien und Balearische Inseln durch"}
{"id": "6057", "contents": "Santa Clara as en eilun uun a bocht faan La Concha nai bi San Sebastian (baskisk: Donostia) uun't Baskenlun. Commonskategorii: Santa Clara – Saamlang faan bilen of filmer Baskooge ;-)"}
{"id": "606", "contents": "Uun a wiartskap gongt det am't maagin, ferkuupin an ferbrüken faan produkten an siinsten. An sodenang dreit ham ales am't fersurgin faan a minsken. Iar haa a minsken fööraal för jo salew suragt. Daalang as det werk apdiald an a minsken fu jil för hör werk, so dat jo diar det mä kuupe kön, wat jo ei salew maage. At wedenskap am a wiartskap as at wiartskapswedenskap of ökonomii. Büürerei Hautjarscher Kurn Jacht an Faskerei Stonger Eidem-Fügelkui Hoonwerk an Industrii Höömerk Riap Hanel Hanse Siinsten Fräämenferkiar A stooten gung diar ei likedenang mä am. Uun enkelt lunen haa a onernemen en grat freihaid, so üs uun Ameerikoo, uun ööder lunen grapt a stoot föl muar uun a wiartskap iin, so üs uun Ruslun. Frei markes Ütjglikt markes Ploonwiartskap an do jaft at noch flook süsteemen diartesken. At wiartskapswedenskap onersjükt, hü gud of ring det a minsken uun a enkelt lunen mä hör wiartskapsüsteem gongt. Üüb det koord rochts men a klöören, hüfol US-Dooler KKP a minsken uun en lun uun't madel ütjwiartskafte: BIP BNE HDI KKP of PPP Commonskategorii: Wiartskap – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6060", "contents": "Tarnobrzeg [tarˈnɔbʐɛk] as en stää önj Poolen. E stää läit önjt söödååsten foont lönj, önj e prowins Karpaatenforlönj. Dåt heet 46.360 inboogere (2020) Sloweenien Banská Bystrica önj e Slowakäi, sunt di 20. önj e mistmoune 2001. Ukraine Tschernihiw önj e Ukraine, sunt di 16. önj e uursmoune 2004. Tarnobschek Poland: Major Cities, citypopulation.de Commons: Tarnobrzeg – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6062", "contents": "Könang Aldgillis (623? — 680) wiar en määchtagen fresken könang uun't 7. juarhunert. Hi as di iarst fresk könang, huar auer skrewen wurden as. Oner sin regiarang efter 654 wooks at Fresk Rik. Aldgillis san efterfulger wiar Redbad. Hi hää woorskiinelk uun Dorestad regiaret an sin rik lingd faan Brügge bit tu a Weeser. Di gratst fiind tu jü tidj wiar at Frankenrik oner di hoofmeier Ebroin. Könger faan Fresklun: Finn (6. juarhunert), Audulf (amanbi 600-630), Aldgillis (623?-680), Redbad (679/680-719), Poppo (719-734)."}
{"id": "6063", "contents": "unbekäänd dootem (of 679): Redbad wurd köning faan a Fresken. unbekäänd dootem Aldgillis, könang faan a Fresken (* ferlicht 623)"}
{"id": "6065", "contents": "1775 wiar det fiiw-an-sööwentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. Uun Munkmaask woort det winjmalm \"Bertha\" baud, wat daaalang uun Sössaarep stäänt. 20. Janewoore: André-Marie Ampère, franzk Füüsiker en Mathemātiker († 1836)"}
{"id": "607", "contents": "At Eersföötj (Tachybaptus ruficollis) hiart tu at fögelfamile Podicipedidae. Huar Eersföötjen föörkem. Aier faan Tachybaptus ruficollis - MHNT Tachybaptus ruficollis Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Eersföötjen Wikispecies hää en artiikel tu: Eersföötjen"}
{"id": "6071", "contents": "Da Nang as en stää önj jü prowins Nam Trung Bo, Vietnam. Jü stää heet 877 758 inboogere (2009). Commons: Da Nang – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "6073", "contents": "Ualjuarsinj gung miast jong lidj üüb Oomram ütj tu hulkin. Diaram het di 31. Detsember üüb Oomram uk Hulkinj. Letj sköölen faan ferklääst jong lidj luup faan hüs tu hüs. Diar skel a lidj do räät, hoker wel bääft jo skrabelken steget. Miast woort fraaget: \"Gongst Dü noch tu skuul?\" of \"Komst Dü faan Sössaarep?\". An a hulken nek of sköde at hood, snaake mut jo ei. Wan's do käänd wurden san, fu a hulken wat sweten - of a ääleren uk en puns. Tuleetst wansket am enööder en \"Seegent Nei Juar\". Jodiar trii wurden kään wel aaltumaal üüb Oomram - ianerlei of's aran öömrang snaake of uk ei. Uk üüb Fer woort hulket, oober diar het det \"ütj tu kenknin\". An üüb Fer woort muar süngen, so üs bi \"Rummelpott\" üüb fäästääg."}
{"id": "6077", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Türkei wiset di code för 81 prowinsen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Türkei TR), di ööder as di code för at prowins. Di code as tuleetst di 21. Mei 2002 (PDF) feranert wurden. A taalen faan a codes san uk a auto-kääntiaken faan det prowins. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "608", "contents": "At Eidergus (Somateria mollissima) as en fögelslach an hiart tu a anen (Anatidae). Sodenang as di nööm 'gus' ferkiard. Am onerskääst sääks onerslacher: Somateria mollissima mollissima uun Nuurdwaasteuroopa. S. m. faeroeensis üüb a Färöer eilunen. S. m. borealis uun a Nuurdatlantik. S. m. dresseri faan Labrador bit Maine. S. m. sedentaria uun a Hudson Bay. S. m. v-nigrum uun a Nuurdpasiifik. Di nööm komt faan't islunsk wurd æðr an hää niks mä a Eiderstruum tu dun. Eiderges san am 58 cm lung an sodenang en betj grater üs wil anen. Jo weeg 2,2 kg. A mantjin wurd ääler, grater an swaarer üs a wiifkin. Uun ääg as det an losag, swäämt an dükt oober gud. At nääb as üübfaalen grat an huuch, an gans föör as en letj hurn, diar komt a nööm hurnnääb faan. A wörd as auer a rag an a brast witj. Bük, jügen an stört san suart. A nääk as laachtgreen, an at boowerhood as suart. At wiifke as güülbrün mä suart strimler. Jongfögler like a wiifkin, san oober en betj jonker an haa ei sok stark strimler. Eiderges lewe uun sköölen. Jo freed sneken, kraaben an heesen. Bit 6 m jip kön's dük an diarbi"}
{"id": "6081", "contents": "A Türkei as en lun uun Aasien an Euroopa. Hat as 1923 grünjlaanj wurden. A Türkei as di efterfulger faan't Osmaansk Rik. At Türkei as sant 1952 lasmaat faan a NATO. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Türkei Wikimedia Atlas: Türkei – Geograafisk an histoorisk koorden Osmaansk Rik http://www.tuik.gov.tr/Start.do Human Development Index (HDI) - 2019 Rankings: The Human Development Index, ufrepen di 15. December 2020. 39.16666666666735.666666666667Koordinaaten: 39° N, 36° O"}
{"id": "6083", "contents": "Ankara (iar uk Angora, antiik nööm ualgreks Ankyra Ἄγκυρα, latiinsk Ancyra) as ant 1923 at hoodstääd faan a Türkei an uk faan det prowins Ankara. Det stääd hää 5.270.575 iinwenern (2015) an as efter Istanbul at öödergratst stääd uun't lun. Commonskategorii: Ankara – Saamlang faan bilen of filmer www.fallingrain.com - geograafisk dooten yerelnet.org, ufrepen 2017"}
{"id": "6089", "contents": "Di Human Development Index (of uk HDI) beskraft, hü gud det a minsken uun enkelt lunen gongt. Di huuchst wäärs as 1 an di liachst as 0. Det taal saat ham tuup efter det ääler, diar a minsken uun't madel raaget fu, hü loong jo tu skuul gung, an hü stark at wiartskap as. Det tabel wiset a huuchst an liachst taalen: Human Development Report 2019 – \"Human Development Indices and Indicators\". HDRO (Human Development Report Office) United Nations Development Programme. S. 22–25. Ufrepen di 9. Detsember 2019."}
{"id": "609", "contents": "19,188 artiikler jaft at al uun't Nordfriisk Wikipedia. 46 Kategoriien jaft at uun't Nordfriisk Wikipedia. Hü skal Dan nei artiikel het? Ööder Wikimedia Projekten"}
{"id": "6093", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Ukraine wiset di code för 24 Oblaste (області), die Autonome Republik Krim (Автономна Республіка Крим) und zwei Städte mit Sonderstatus. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Ukraine UA), di ööder as di code för die Oblast. Nian feranerang faan di code sant 1998. 1Stadt 2Autonome Republik Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "6097", "contents": "A Ukraine [ukraˈiːnə] (of uk [uˈkraɪ̯nə]) (ukrainisk Україна/Ukrajina) as en lun uun Uasteuroopa. Uun't nuurduasten leit Ruslun, Witjruslun uun't nuurden, Poolen, Slowakei an Ungarn uun't waasten, Rumeenien an Moldaawien uun't süüdwaasten an at Suart Sia an at Sia faan Asow uun't süüden. Det hoodstääd het Kiew. Bääft Ruslun as a Ukraine det öödergratst lun uun Euroopa. A Ukraine hää 27 ferwaltangsianhaiden: Oblast Tscherkasy Oblast Tschernihiw Oblast Tscherniwtsi Oblast Dnipropetrowsk Oblast Donetsk Oblast Iwano-Frankiwsk Oblast Charkiw Oblast Cherson Oblast Chmelnytskyj Oblast Kirowohrad Oblast Kiew Stääd Kiew Autonoom Republiik Krim Oblast Luhansk Oblast Lwiw Oblast Mykolajiw Oblast Odessa Oblast Poltawa Oblast Riwne Oblast Sumy Oblast Ternopil Oblast Winnytsja Oblast Wolhynien Oblast Transkarpatien Oblast Saporischschja Stääd Sewastopol Oblast Schytomyr At lun wiar faan 1922 tu 1991 üs det Ukrainisk SSR ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Hat wurd de 24. August 1991 suwereen. Bit 2004 wurd det lun faan Wiktor Janukowytsch feerd, di widjer tu Ruslun hääl. Do as Wiktor Juschtschenko weelet wurden, di oober nian stabiil regiarang apbau küd. 2013 jääw't en bludagen apstant uun Kiew jin't koruptsioon uun't lun, an 2014 kaam en nei regiarang oner Petro Poroschenko, diar ham muar faan Ruslun ufliase wul. Diar üüb hen hää Ruslun a"}
{"id": "6098", "contents": "1991 wiar det ian-an-neegentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. 17. Janewoore: Harald V. wurd köning faan Noorweegen. 11. Marts: De britisk neissender BBC World Service Television begand mä sin sendingen. 09. April : Georgien woort suwereen. 26. Mei: Swiad Gamsachurdia wurd president faan Georgien. 25. Jüüne: Kroaatien woort suwereen. Slowenien woort suwereen. 20. August: Eestlun wurd weler suwereen. 21. August: Letlun wurd weler suwereen. 24. August: A Ukraine woort suwereen. 25. August: Witjruslun woort suwereen. 27. August: Moldaawien wurd suwereen. 31. August: Kirgistan wurd suwereen. Usbekistan wurd suwereen. 08. September: Nuurd-Matsedoonien woort suwereen. 09. September: Tadschikistan wurd suwereen. 21. September: Armeenien wurd suwereen. 16. Deetsember: Kasachstan wurd suwereen. 17. Janewoore: Olav V., köning faan Noorweegen (* 1903) 02. Marts: Serge Gainsbourg, fraansöös schongster (* 1928) 12. Marts: William Heinesen (* 1900) 21. Mei: Rajiv Gandhi, indisk poliitiker (* 1944) 24. Jüüle: Isaac Bashevis Singer, poolsk-US-ameerikoons dachter (* 1902) 28. September: Miles Davis, US-ameerikoons musiker (* 1926) 23. Nofember: Klaus Kinski, tjiisk schauspeler (* 1926) 24. Nofember: Freddie Mercury, britisk schongster (* 1946)"}
{"id": "610", "contents": "At Elkoon (Zoarces viviparus) as en slach faan Bianfasker uun a Nuurdatlantik an lewet tesken 49° und 72° Nuurd bi temperatuuren faan 3 bit 15°C. Elkooner hiar tu a Barschoortagen (Perciformes). Elkooner lei nian aier, a jongfask kem laben üüb a welt. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Elkooner Wikispecies hää en artiikel tu: Elkooner"}
{"id": "6100", "contents": "Kiew as det hoodstääd an gratst stääd faan a Ukraine. Hat leit bi a Dnjepr (ukrainisk: Дніпро/Dnipro) an hää 2,7 miljuun iinwenern. At stääd hää tjiin distrikten: Commonskategorii: Kiew – Saamlang faan bilen of filmer Ukraine: Kiev City, citypopulation.de"}
{"id": "6109", "contents": "Di Juliaans kalender gongt üüb Julius Cäsar turag. Hi hää di röömsk kalender ufliaset. Sant Julius Cäsar het di sööwenst muun uun't juar uk ei muar \"Quintilis\", man diarför \"Julius\". Det wichtagst ferbeedrang wiar det iinfeeren faan skregeljuaren. Auer det diarmä oober ei so nau henhaud, as di kalender uun't juar 1582 noch en betj feranert wurden. Sant di tidj het hi di \"Gregoriaans kalender\" an woort aueraal üüb a welt brükt. Ab urbe condita Muuner Kalender Macrobius, Saturnalien 1, 14, 7."}
{"id": "611", "contents": "Elektritsiteet as en wurd för ales uun a füsiik, wat mä't elektrisk lääs tu dun hää. Det koon uun rau wees of uk uun faard. Elektrisk lääs - as det eegenskap faan atomaar dialen so üs elektroonen (negatiif apleesen) an protoonen (positiif apleesen). Det traad wichtag atomaar dial san a neutroonen, jo hual nian elektrisk lääs. Det elektrisk lääs woort uun Coulomb (C) meeden. Elektrisk struum - as det faard faan elektrisk apleesen dialen an woort uun Ampere (A) meeden. Troch elektrisk struum komt'at tu en magneetisk fial. Elektrisk fial - as det eegenskap faan elektrisk leesen dialen an woort mä tau füsikaalisk gratin beskrewen: At elektrisk späänang, meeden uun Volt (V) an at elektrisk werk (= energii), meeden uun Joule (J) of Newtonmeeter (Nm) of Wattsekund (Ws). Soloong nään struum lääpt, snaaket'am faan elektrostaatik, ööders faan elektrodünaamik. Jåchtdioode Mötjstande Struum - lååsting - energii (frasch) Stroom - Stroomkraft - Energii (sölring)"}
{"id": "6110", "contents": "Di ual röömsk kalender woort faan a Juliaans kalender ufliaset. Faustus Cornelius Sulla, röömsk poliitiker an quaestor. Juba I., köning faan Numidien. Lucius Afranius, röömsk konsul an guwernöör (* 112 f.Kr.) Lucius Manlius Torquatus, röömsk poliitiker an generool. Marcus Petreius, röömsk poliitiker an generool (* 110 f.Kr.) Quintus Caecilius Metellus Scipio, röömsk konsul an generool. Vercingetorix, hoodling faan de Arwernern uun Galien."}
{"id": "6111", "contents": "Di Juliaans kalender liaset di ual röömsk kalender uf. Febrewoore: Tullia, Cicero sin foomen (* 79 f.Kr. of 78 f.Kr.) 17. Marts Titus Labienus, röömsk generool (* amanbi 100 f.Kr.) Publius Attius Varus, röömsk generool. 12. April: Gnaeus Pompeius, Pompeius de Grat san dring. 31. Deetsember: Quintus Fabius Maximus, röömsk generool an poliitiker. Ünbekäänd Dootem Nigidius Figulus, röömsk geliard (* 98 f.Kr.) Publius Cornelius Sulla, röömsk poliitiker."}
{"id": "6112", "contents": "Ab urbe condita of uk a.u.c. as latiinsk an ment: \"sant a stääd grünjlaanj wurden as\". Föör a krastelk tidj haa a ual Röömern hör kalender uun det juar began läät, huar Room grünjlaanj wurden as. Det as woorskiinelk uun't juar 753 f.Kr. weesen. Sodenang as det tidjreegnang efter a.u.c. leewen am 753 grater üs det tidjreegnang efter Krast. Sant Julius Cäsar as di Juliaans kalender brükt wurden. Kalender \"Sööwen, fiiw, trii - Rom as nü diarbi\""}
{"id": "6113", "contents": "At 8. juarhunert föör Krast begant mä't juar 800 f.Kr. an häält mä't juar 701 f.Kr. ap. Leewentstidj faan Homer (Dachter), amanbi 8. juarhunert f.Kr."}
{"id": "6115", "contents": "21. April : At stääd Room woort grünjlaanj. An diarmä begant di kalender faan a ual Röömern: Ab urbe condita. Det juar as uk di began faan't Röömsk Rik."}
{"id": "6118", "contents": "Hans Jaenisch (* 19. Mei 1907 uun Eilenstedt; † 6. Jüüne 1989 uun Neebel üüb Oomram) wiar en konstmooler an profeser bi a Hochschule der Bildenden Künste uun Berlin. Hi hää fööraal abstrakt moolet. 1964 füng Jaenisch en ateljee bi san frinj K.H.Hoyer uun Stianood, leeder baud hi en aanj hüs uun Neebel. 1950: Berliner Kunstpreis 1952: Hallmark Award, New York 1976: Bundesfersiinstkrüs Hans Jaenisch, Ernesto Grassi (Iinfeerang): Aquarelle aus Amrum. Woldemar Klein Verlag, Baden-Baden 1958 Hans Jaenisch: Landschaften. Nordfriesland und Amrum. Schleiverlag, Schleswig 1980 Hans Jaenisch: Arbeiten aus 60 Jahren. Kunstamt Wedding, Berlin 1992 Chris Steinbrecher: Hans Jaenisch. Malerei. Ausstellungskatalog, Kunstverein Talstrasse, Halle (Saale) 2004, ISBN 978-3-932962-14-1. Bilgalerii, ütjfeerelk leewentsluup an bibliografii (üüb sjiisk) Hans Jaenisch uun't Sjiisk Biografii Otfried Schwarz"}
{"id": "6119", "contents": "1989 wiar det njüügen-an-tachentigst juar faan det 20. juarhunert. 08. August: Geoffrey Palmer wurd 33. premier-minister faan Nei-Sialun. 25. August: Det ameerikoons rümsond Voyager 2 floog at planeet Neptuun föörbi. 09. Nofember: Det Berliiner Müür an banertjiisk grens wurd eebenmaaget. 22. Deetsember: At staheu jin Nicolae Ceaușescu uun Rumeenien begand. 23. Janewoore: Salvador Dalí, konstler (* 1904) 06. Jüüne: Hans Jaenisch, konstmooler (* 1907)"}
{"id": "612", "contents": "Emil Hansen - uk Emil Mååler nåmd, tuläid di 23. Januar 1875 önj Klookris, störwen di 29. Oktoober 1955 önj Loonham. Hi heet dachte schraawen: Wikisource: Min frasch fiderlönj"}
{"id": "613", "contents": "Erfurt as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Tüüringen. Jü stää heet 213.692 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "6134", "contents": "Huy (ütjspreegen: Hüü) as en gemeen uun a lunkreis Harz uun Saksen-Anhalt. Tu det gemeen hiart uk det saarep Eilenstedt. Diar as Hans Jaenisch bäären. Commons: Huy – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't gemeen Huy Statistiskamt faan Saksen-Anhalt – Iinwenern efter lunkreisen; Stant: 31. Dets. 2011 (PDF; 168 KiB) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "6135", "contents": "A Lunkreis Harz as en lunkreis uun Saksen-Anhalt. (Iinwenertaalen faan a 31. Detsember 2011) Commonskategorii: Lunkreis Harz – Saamlang faan bilen of filmer Statistiskamt faan Saksen-Anhalt – Iinwenern efter lunkreisen; Stant: 31. Dets. 2011 (PDF; 168 KiB) (Halep üüb sjiisk) Statistiskamt faan Saksen-Anhalt – Iinwenern efter lunkreisen; Stant: 31. Dets. 2011 (PDF; 168 KiB)"}
{"id": "6136", "contents": "Wat menst dü? A Harz (Berger) A Lunkreis Harz Harts, huar rääf faan woort."}
{"id": "614", "contents": "Erlangen as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Bayern. Jü stää heet 112.385 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "6142", "contents": "A san (astronoomisk sümbool: ) as en stäär an a madelponkt faan en sansüsteem. Miljuunen faan sansüsteemen san en galaksii. Miast men wi oober \"üüs\" san uun't galaksis moolkstruat, huar a eerd an muar planeeten trinjam flä. Det wurd komt faan ualhuuchsjiisk Sunna; latiinsk sol; ualgreks ἥλιος hélios; astronoomisk sümbool: ☉ . NASA Sun Fact Sheet. Katharina Lodders et al.: Abundances of the elements in the solar system. Uun: J. E. Trümper (Hrsg.): Landolt-Börnstein, New Series. Vol. VI/4B, Springer, Hamborag 2009, 560–630 arXiv:0901.1149 [astro-ph.EP]."}
{"id": "615", "contents": "Ernst M. H. Löfstedt (* 13. 12. 1893 önj Kristianstad, † 21. 10. 1978 önj Uppsala) wus en wichtien unersäker foon e nordfrasch spräke. Löfstedt wus tulaid 1893 önj Sweeden än ål ås studänt bai profäsor E.A. Kock in Lund footede hi di ploon, dåt frasche foon da Hålie tu studiiren. Önj dåt iir 1921 ging hi dan eefter e Håli Lungnees än schriiw 1922 deerouer en diploomårbe. Deerbai hi rüt, dåt da dialäkte foon da Hålie foole mör önjgram wjarn ås da foon e fååstewal. Deeram studiirde hi 1923 än 1924 uk dåt dialäkt foon e Hoolme, wat ai sü wid foon e Hålie bai e küste lait. Hi mååged dan 1928 deerma san doktor ma e histoorisch lüdliir, weertu dan 1931 nuch en tweede biinj, ås hi wi mör materjool soomled häi. Aw e sid bai lüdhistoorische betråchtinge önjthüülje sin böke uk foole etymoloogische ferhoonlinge, da uk for oudere da frasche dialäkte wichti san. Lääser wörd Löfstedt profäsor önj Uppsala, weer hi dan uk nuch mör ouer frasche sååge publisiird. Ernst Löfstedt, Die nordfriesische Mundart des Dorfes Ockholm und der Halligen, I. Lund 1928. Ernst Löfstedt, Nordfriesische Dialektstudien. Lund/ Leipzig 1931. {As 2. biinj foon Löfstedt 1928}. Ernst"}
{"id": "616", "contents": "Essen as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Düsseldorf Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 582.760 inboogere (2019). Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "617", "contents": "Estlönj as en lönj önjt nordååsten foon Euroopa. Et as et nordlikst lönj foon da tra baltische stoote. Sunt di 1. moi 2004 as Estlönj lasmoot foon e Europäisch Unjoon. Estlönj as foon e fläche amenbai sü grut as Dånmark. Dåt grutst ailönj as Saaremaa. Estlönj wörd suwereen di 24. önj e Biikenmoune 1918. Foon 1940 tu 1941 än foon 1944 tu 1991 wörd et lönj foon e Sowjetunion beseet. Önj di Oudere Wråålkrich wörd et foon 1941 tu 1944 foon Tjüschlönj beseet. Estlönj as sunt 2004 lasmoot foon e Europäisch Unjoon. Eesti Instituut - Estnische Kultuurinstituut aingelsch"}
{"id": "618", "contents": "Hanel as det bütjin faan waaren. Tuiarst haa a minsken stak am stak bütjet, ferlicht ian knif för tau skaier. Leeder as det bütjin ufliaset wurden faan kuupin an ferkuupin, det ging oober iarst, üs det jil apkaam. Hanse Hark Olufs, slaawenhanel Bronsetidj Woor"}
{"id": "6182", "contents": "At Saarlun (fransöösk Sarre, Ufkörtang SL) as en sjiisk bundeslun uun't süüdwaasten. Trinjam lei Rheinlun-Pfalz, Frankrik an Luksemborag. At Saarlun as 1920 grünjlaanj wurden efter di ferdrach faan Versailles. 1935 kaam't tu Sjiisklun. Faan 1947 bit 1956 hiard det letj lun muar of maner tu Frankrik, an sant 1957 as't en sjiisk bundeslun. güül = stääden, laachtgüül = lungemeenen Wikisource: Saarland (sjiisk) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Saarlun Amtelk wääbsteed faan't lun (sjiisk) Statistisches Amt Saarland: Gebiet und Bevölkerung Arbeitslosenquoten im Mai 2018 – Länder und Kreise. Uun: statistik.arbeitsagentur.de. Statistik der Bundesagentur für Arbeit, ufrepen de 30. Mei 2018. Quelle: destatis, Schulden der öffentlichen Haushalte am 31. Dezember 2016 49.3833333333336.8333333333333Koordinaaten: 49° 23′ N, 6° 50′ O"}
{"id": "619", "contents": "At Hualewsnep, (mo.) huulef snäp, (sö.) Stönk (Lymnocryptes minimus) as en fögelslach uun't famile faan a Snepen (Scolopacidae). Hat as di di iansagst slach uun't skööl faan a Hualewsnepen (Lymnocryptes). Ai faan Lymnocryptes minimus Tiaknang faan en Hualewsnep Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hualewsnepen Wikispecies hää en artiikel tu: Hualewsnepen"}
{"id": "620", "contents": "Euroopa Euroopa as en weltdial an hiart tuup mä Aasien tu Euraasien. Åland Åland | Atsooren Atsooren | Faroer Fääröer | Gibraltaar Gibraltaar | Greenlun Greenlun | Guernsey Guernsey | Norweegen Jan Mayen | Jersey Jersey | Eilun Man Eilun Man | Madeira Madeira | Norweegen Spitsbergen | Transnistrien Transnistrien | Zypern Zypern Ceuta Ceuta | Frankrik Frankrik Îles Éparses | Kanaaren Kanaaren (Hoodstääd Santa Cruz de Tenerife) | Madeira Madeira (Hoodstääd Funchal) | Mayotte Mayotte (Hoodstääd Mamoudzou) | Melilla Melilla | Reunion Réunion (Hoodstääd Saint-Denis) | Sankt Helena St. Helena, Ascension an Tristan da Cunha (Hoodstääd Jamestown) Komentaaren: europeesk dial: 5,4% europeesk dial europeesk dial: 23,16% europeesk dial A Schweiz hää nian hoodstääd. Uun Bern sat a regiarang. mä Kosovo europeesk dial: 3% europeesk dial Watikaanstääd hää nian hoodstääd. Madeleuroopa Nuurdeuroopa Süüdeuroopa Süüduasteuroopa Uasteuroopa Waasteuroopa Europeesk Unioon Commonskategorii: Euroopa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6200", "contents": "1871 wiar det ian-an-sööwentigst juar faan det 19. juarhunert. 18. Janewoore: At Sjiisk Keiserrik woort grünjlaanj. Wilhelm I. wurd de iarst keiser. 26. Janewoore: Room wurd at hoodsteed faan Itaaljen. 10. Mei: Mä de Frees faan Frankfurt kaam de Tjiisk-Fraansöösk Krich tu aanj. 20. Jüüle: British Columbia wurd en prowins faan Kanada. 31. August: Adolphe Thiers wurd president faan Frankrik. 04. Febrewoore: Friedrich Ebert, president faan Tjiisklun († 1925) 05. Marts: Rosa Luxemburg, tjiisk poliitiker († 1919) 27. Marts: Heinrich Mann, tjiisk skriiwer († 1950) 10. Jüüle: Marcel Proust, fraansöösk skriiwer († 1922) 23. August: Franz Schensky, haligluns fotograaf († 1957) 30. Oktuuber: Paul Valéry, fransöösk dachter († 1945) 07. April: Wilhelm von Tegetthoff, vise-admiraal an komandant faan det uasterriks-ungarisk krichsmariine (* 1827) 26. Jüüle: Christian Johansen, skuulmääster an skriiwer (* 1820)"}
{"id": "6204", "contents": "Schweriin (plaatsjiisk Swerin) as det hoodstääd faan't bundeslun Mecklenburg-Föörpomern. Mä knaap 100.000 iinwenern as Schweriin det letjst hoodstääd faan en bundeslun uun Sjiisklun. Statistisches Amt M-V – Bevölkerungsstand der Kreise, Ämter und Gemeinden 2017 (XLS-Datei) (Iinwenertaalen huuchreegent efter 2011). (Halep üüb sjiisk) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Schweriin Ofisiel sidj faan't stääd Wääblink-kataloog tu Schweriin uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk)"}
{"id": "621", "contents": "At Hurnüül, (ha.) (mo.) hornööl (Asio otus) as en fögelslach uun't famile faan a Kadüülen (Strigidae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hurnüülen Wikispecies hää en artiikel tu: Hurnüülen"}
{"id": "622", "contents": "Huuchweeder as di huuchst weederstant uun en tidjenregiuun tesken flud an ääb. Faan ian huuchweeder tu't naist fergung amanbi 12,5 stünj. Bi fol- an neimuun lääpt det huuchweeder en betj huuger ap üs normool, do haa wi spring. Tidjen Sturemflud"}
{"id": "623", "contents": "Dåt Härtochduum Slaswik (tjüsch: Schleswig; dånsch: Slesvig än Sønderjylland) wus bit tu 1864 en härtochduum önj Sööd-Jütlönj. Dåt norden foon dåt Härtochduum Slaswik (Nordslaswik) as diling dånsch, dåt sööden (Söödslaswik) tjüsch. Jütids wörd önjt sööden dånsch än nordfriisk snååked, diling as tjüsch deertu kiimen. Amt Hadersleben Haderslev Amt 1a Tyrstrupharde Tyrstrup Herred 1b Haderslebener Harde Haderslev Herred 1c Grammharde Gram Herred 1d Hvidingharde Hviding Herred 1e Norderrangstrupharde Nørre Rangstrup Herred 1f Frösharde Frøs Herred 1g Kalslundharde Kalvslund Herred 1h Gramm und Nybel Güter Gram og Nybøl godser Stadt Hadersleben Købstaden Haderslev Ämter Apenrade und Lügumkloster Aabenraa og Løgumkloster Amter 2a Süderrangstrupharde Sønder Rangstrup Herred 2b Riesharde Rise Herred 2c Warnitz Birk Varnæs Birk 2d Lügumkloster Birk Løgumkloster Birk mit Flecken Lügumkloster Løgumkloster Stadt Apenrade Købstaden Aabenraa Amt Tondern Tønder Amt 3a Tonderharde Tønder Herred 3b Hoyerharde Højer Herred mit Flecken Hoyer Højer 3c Schluxharde Slogs Herred 3e Lundtoftharde Lundtoft Herred Ämter Norburg und Sonderburg Nordborg og Sønderborg Amter 4a Alsener Norderharde Als Nørre Herred mit Flecken Norburg Nordborg 4b Ærø Harde Ærø Herred mit Flecken Marstal 4c Alsener Süderharde Als Sønder Herred 4d Nübelharde Nybøl Herred 4e Augustenborger Güter Augustenborgske godser Städte Sonderburg und Ærøskøbing Købstæderne Sønderborg og Ærøskøbing Amt"}
{"id": "624", "contents": "A Hääfbaker, (mo.) grut heefbaker, grut heefbäker, (sö.) Skriiltiarnk (Sterna caspia) hiart tu at fögelfamile faan a Bakern (Sternidae). Hääfbaker uun a loft. Ai faan Hydroprogne caspia - MHNT Ual- an jongfögel Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hääfbakern Wikispecies hää en artiikel tu: Hääfbakern"}
{"id": "6240", "contents": "At 7. juarhunert föör Krast begant mä't juar 700 f.Kr. an häält mä't juar 601 f.Kr. ap."}
{"id": "6242", "contents": "At 6. juarhunert föör Krast begant mä't juar 600 f.Kr. an häält mä't juar 501 f.Kr. ap."}
{"id": "6244", "contents": "At 5. juarhunert föör Krast begant mä't juar 500 f.Kr. an häält mä't juar 401 f.Kr. ap."}
{"id": "6246", "contents": "At 4. juarhunert föör Krast begant mä't juar 400 f.Kr. an häält mä't juar 301 f.Kr. ap."}
{"id": "6248", "contents": "At 9. juarhunert föör Krast begant mä't juar 900 f.Kr. an häält mä't juar 801 f.Kr. ap. Sant at 9. juarhunert f.Kr. woort at greks alfabeet brükt."}
{"id": "625", "contents": "At Hääfkub, (fe.) heefkub, (mo.) hålifoomen, heefkub, månteldreeger (Larus marinus) hiart tu at fögelfamile faan a Kuben (Laridae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hääfkuben Wikispecies hää en artiikel tu: Hääfkuben"}
{"id": "6256", "contents": "blinj tekst"}
{"id": "6257", "contents": "16. Janewoore : Iarst grat mandränke."}
{"id": "6258", "contents": "At \"Iarst Grat Mandränke\" wiar en swaar sturemflud maden Janewoore 1362. A 16. Janewoore san flook diker breegen, so dat en graten dial faan Nuurdfresklun onergingen as: Rungholt an sööwen sarkspalen uun a Eedomshiird. Auerblewen san Ual-Nuurdstrun an a Halgen. Bi a hialer Nuurdsiaküst skel 50. bit 100.000 minsken amkimen wees. Di 16. Janewoore as efter poop Marcellus I näämd, sodenang het det flud uk Marcellusflud. Auer al ans üüb en 16. Janewoore uun't juar 1219 en swaar sturemflud auer a küst räänd, wiar't uun't juar 1362 al det Ööder Marcellusflud. Bi't Iarst Marcellusflud as en graten dial faan Waastfresklun onergingen, an a Zuiderzee as entstenen, huar daalang at IJsselmeer as. Di nööm stäänt uk för en ööder swaar sturemflud, at Ööder Grat Mandränke uun't juar 1634. Diar san Nuurdstrun an Pelwerem ütjenööder rewen wurden an at Eedomshiird ging oner. Sturemflud"}
{"id": "6259", "contents": "1634 wiar det fjauer-an-dörtigst juar faan det 17. juarhunert. 11. Oktuuber : Ööder grat mandränke"}
{"id": "626", "contents": "Tu Nordfraschlönj hiire tiin hålie, nåån, eentlik san et mån nüügen, dan jü iin as ål loonfååst wörden. Ouers jü håt nuch likes Hamburjer Håli. En håli as wat apårtis, dan et as en luurlatj ailönj, wat oofting ai maner as 40 tooche önjt iir blånk stoont. Dåt säit huum, wan e \"Blånke Hans\" ouer e hiilj håli fårt, ap tu e wärwe krüpt an wilms uk inönj e hüsinge låpt. Ouers di kamt uk ai sani önjluupen, an di as uk ai seeft. Wan e storm ai höölt an wöölt, dan koon huum uk tu fötjs besäke. Ouers suk schal huum uler åliine düünj, ouers önj en füli ma en fäärer, wat gödj beschiis wiitj. Dåt flåch an äiwen wåt ma da maning priile koon fårlik weese! Iirtids såch en håliwärw sü üt: En feeding ma dränkwååder läit önj e mal foon e wärw. Aw jüdeer wärw lade lunge rae foon dise. Dåt wus iir et bråning/iiljing for da hålimanschne an wörd üt küschit an strai mååged an smiitj en gouen hatj ouf. Sunt 1961 hül et ålgemiin dise-måågen ap, dan e hüsinge füngen eefter e stormflödj foon 1962 moderne oune. Da naie hüsinge san foole huuger an stääwier"}
{"id": "6260", "contents": "At Ööder Grat Mandränke of Burchardiflud wiar en swaar sturemflud uun a naacht faan a 11. tu a 12. Oktuuber 1634. Hat hää swaar skaaser uunracht bi't Nuurdsiaküst tesken Ribe an Brunsbüttel. Diar skel 8.000 bit 15.000 minsken bi amkimen wees. Fööraal Nuurdfresklun as swaar draapt wurden, üüb't hualeweilun Eidersteed an grat dialen faan Ual-Nuurdstrun san onergingen. Sant di tidj san Nuurdstrun an Pelwerem nimer weder ferbünjen wurden. Tesken jodiar tau eilunen ferlääpt daalang en jipen waasstruum, a Heewerstruum. Hör nööm hää det flud efter baskoop Burkhard von Würzburg. Di 14. Oktuuber a san nöömdai. Ual-Nuurdstrun üüb en koord faan 1662 Wat faan Ual-Nuurdstrun daalang noch auer as Iarst Grat Mandränke"}
{"id": "6261", "contents": "Iarst grat mandränke (1362) Ööder grat mandränke (1634)"}
{"id": "6262", "contents": "Iarst Marcellusflud Ööder Marcellusflud"}
{"id": "6264", "contents": "At Iarst Marcellusflud wiar en grat sturemflud de 16. Janewoore 1219. Uun det sturemflud wurd dialen faan a nuurd faan a Neederlunen faan nü an a gebiiten am't Süüdersia auerfludet. Det wiar efter a hilig Marcellus I., baskop faan Room faan 307 tu 309, neemd, auer dat det san teenkdai wiar. Det as det iarst grat sturemflud bi a Nuurdsia, huar at en beracht faan uugtjüügen faan jaft. Een uugtjüüg wiar Emo faan Witewierrum (1170-1237), di leeder abt faan't kluaster uun Witewierrum bi Groningen wurd. Hi beracht uun det Chronicon abbatum in Werum, dat en süüdwaastwinj, wat haiel broocht, tu en sturem wurd. Det lep uun a naacht bi folmuun üüb nuurdwaast am, at jeew grat auersweemingen, wat a diker auerstiigd an a hüsing wechspääld. Efter en beracht uun det Seksisk Wäältkroonik (twesken 1225 an 1275 skrewen) stoorew amanbi 36.000 lidj. Efter a Analen faan Colmar (uk uun det 13. juarhunert skrewen) stoorew 50.000 lidj. Fööraal wiar Waastfresklun swaar bedraapt. At sturemflud maaget en sunwaal, wat twesken a Nuurdsia an a Süüdersia sted, tunant. Hög krooniken faan det 16. juarhunert maaget a sturem för't skeeben faan a Jadebusen feroontwurdelk. Ööder Marcellusflud"}
{"id": "6266", "contents": "16. Janewoore : Iarst Marcellusflud ünbekäänd dootem : Christoph I. (Denemark) († 1259)"}
{"id": "6269", "contents": "Florenz as en stää önj Itaalien. E stää läit önjt norden foon Toskaana. Dåt heet 367.150 inboogere (2022). Dåt as diilj foon e Metropolitanstää Florenz. Italy: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "627", "contents": "Jü Europäisch Unjoon unti EU internasjonåål mååsttid EU, as en internasjonåål organisasjoon, jü bestoont üt europäische stoote. Jü originool unjoon as 1992 grünläid eefter di fertråch foon Maastricht. Jü unjoon ås jü nü as, as basiird aw e fertråch foon Nice (feebruaar 2003). Jü Europäisch unjoon heet 447 milion önjboogere (2020), än en gebiit foon 4.233.262 km2. 1957 onertiikneden Bälgien, Frånkrik, Itaalien, Luksemborj, e Neederlönje än dåt Bundesrepubliik Tjüschlönj en oufkaamen önj Room, wat dåt Europäisch Wirtschapsgemiinschap (EWG) än en toolunioon grünläid. 1973 Dånmark, dåt Feriind Kiningrik än Irlönj wörden lasmoote. 1981 wörd Griikenlönj lasmoote, dan wörden 1986 uk Spaanien än Portugal lasmoote. Dåt Tjüsch Demokraatisch Republiik wörd 1990 lasmoot, as et een diilj foon dåt widerferiind Tjüschlönj wörd. Dåt EWG wörd dåt Europäisch Unjoon eefter en oufkaamen önj Maastricht önjt iir 1992. Da näiste lönje, wat lasmoote wörden, wjarn Ååstenrik, Finlönj än Swärik (1995). Dåt grutst ütwidering wus önj't iir 2004, as tiin stoote (Estlönj, Letlönj, Litauen, Malta, Poolen, Tschechien, Sloweenien, e Slowakäi, Ungarn än Zypern) lasmoote wörden. 2007 wörden Bulgaarien än Rumäänien lasmoote. Di naist lasmoot wus Kroatien, wat 2013 dåt EU baiträtj. Sunt 1957 treese tou lönje foon dåt EWG/EU üt: Gräinlönj (1985, eefter en följksoufsteeming önj't"}
{"id": "628", "contents": "A Hünjer (Canidae) san en famile faan Tetjdiarten (Mammalia) an hiar tu a Ruuwdiarten (Carnivora). Atelocynus Atelocyon microtis Wulwer (Canis) Canis adustus Canis anthus Gulschakaal (Canis aureus) Canis dirus (†) Kojoot (Canis latrans) Wulew (Canis lupus) Dingo (Canis lupus dingo) (Hüs)hünj (Canis lupus familiaris) Weederhünj Ruad Wulew (Canis rufus) Canis mesomelas Canis simensis Cerdocyon Cerdocyon thous Chrysocyon Chrysocyon brachyurus Cuon Cuon alpinus Dusicyon (†) Dusicyon australis Lycalopex L. culpaeus, Andenschakaal L. fulvipes, Darwinfoos L. griseus, Grä andenfoos, Patagoonisk foos, Chilla L. gymnocercus, Pampasfoos L. sechurae, Sechurafoos L. vetulus, Brasiliaans foos Lycaon Lycaon pictus Nyctereutes Nyctereutes procyonoides Speothos Speothos venaticus Otocyon Otocyon megalotis Urocyon Urocyon argenteus Urocyon littoralis Foosen (Vulpes) Vulpes bengalensis Vulpes cana Vulpes chama Vulpes corsac Vulpes ferrilata Vulpes pallida Vulpes rueppelli Polaarfoos (Vulpes lagopus, =Alopex lagopus) Vulpes macrotis Vulpes velox Ruad Foos (Vulpes vulpes) Fenek (Vulpes zerda) Commonskategorii: Hünjer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hünjer"}
{"id": "6287", "contents": "1961 wiar det ian-an-söstigst juar faan det 20. juarhunert. 01. Oktuuber: Britisk Kameruun wurd suweeren. 01. Mei * Maike Hauschildt 04. August: Barack Obama, 44. president faan Ameerikoo. 04. Janewoore: Erwin Schrödinger, füüsiker (* 1887)"}
{"id": "629", "contents": "Swaampen (lat. Fungi) san en rik (lat. Regnum) faan a biologii an hiar tu a eukariooten. Miast seenk wi am hünjmotsen, diar hiar oober uk noch en hiale rä ööder slacher tu a swaampen. Ascomycota, Basidiomycota (= Dikarya) Glomeromycota Öödern: Blastocladiomycota, Chytridiomycota, Cryptomycota, Entomophthoromycota, Microsporidia, Monoblepharidomycota, Neocallimastigomycota Hünjmotsen (Agaricomycetes) Agaricales Agaricaceae Champignons (Agaricus) Guardchampignon (Agaricus campestris) Foosförter (Bovista) Foosfört (Bovista plumbea) Blakswaampen (Coprinus) Coprinus comatus Amanitaceae Amanita Fleegenswaamp (Amanita muscaria) Green Knolamanit (Amanita phalloides) Hymenogastraceae Galerina Galerina marginata Omphalotaceae Lentinula Shiitake (Lentinula edodes) Strophariaceae Stookswaampen (Kuehneromyces) Kuehneromyces lignicola Kuehneromyces mutabilis Boletales Boletaceae (Boletus) Stianswaamp (Boletus edulis) Cantharellales Cantharellaceae (Cantharellus) Höönkum (Cantharellus cibarius) Polyporales Fomitopsidaceae Buumswaampen (Fomitopsis) Fomitopsis betulina, Birkenswaamp Eurotiomycetes, skemel Eurotiales Trichocomaceae Penicillium Penicillium camemberti, diar woort Camembert sees mä maaget Penicillium chrysogenum, diar woort det medesiin Penitsiliin mä maaget Lecanoromycetes Lecanorales Cladoniaceae Cladonia Rendiartmöösk (Cladonia rangiferina) Pezizomycetes Pezizales Morchellaceae Morcheln (Morchella) Morchella esculenta Saccharomycetes Echt Kwegels (Saccharomycetales) Saccharomycetaceae Sokerswaampen (Saccharomyces) Kwegels(öö.) Kweeken(sö.) (Saccharomyces cerevisiae) Sordariomycetes Diaporthales Gnomoniaceae Cryptodiaporthe Cryptodiaporthe populea, befäält at buark faan Papeln Hypocreales Clavicipitaceae Claviceps Meelhurn (Claviceps purpurea) Ophiostomatales Ophiostomataceae Ophiostoma Ophiostoma ulmi an Ophiostoma novo-ulmi, befäält Iipern Ophiostoma piliferum, maaget holt blä. Zygomycetes, skemel Mucorales Mucoraceae, Rhizopodaceae Rhizopus Bruadskemel (Rhizopus stolonifer) Commonskategorii: Swaampen –"}
{"id": "6291", "contents": "Platfasker (Pleuronectiformes) san en order faan fasker. Jo faal troch hör aparte skak üüb. Jo san böös flaak, an trinj bit lingelk. Bias uugen san üüb a salew sidj. Pleuronectoidei Achiropsettidae - Bothidae - Citharidae - Paralichthyidae - Pleuronectidae (Skolen) - Poecilopsettidae - Samaridae - Scophthalmidae (Stianboten) Psettodoidei Psettodidae Soleoidei Achiridae - Cynoglossidae - Soleidae (Tonger) Skolen (Pleuronectidae) Hippoglossus Heilbot (Hippoglossus hippoglossus) Limanda Sunskol (Limanda limanda) Platichthys Bot (Platichthys flesus) Pleuronectes Skol (Pleuronectes platessa) Stianboten (Scophthalmidae) Scophthalmus Stianbot (Scophthalmus maximus) Tonger (Soleidae) Solea Tong (Solea solea) Commonskategorii: Platfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Platfasker Platfasker üüb Fishbase.org (ingelsk)"}
{"id": "6292", "contents": "(fe.) 1980 wiar det tachentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä'n Teisdai uun de Gregoriaans kalender. (mo.) 1980 wus dåt tachtentist iir foon dåt 20. iirhunert. (hf.) 1980 waos dat tachendist iir foon dat 20. iirhonert. 30. April: Beatrix woort könangin faan a Neederlunen. 19. Jüüle-3. August: 22. Olympisk Somerspalen wiar uun Moskau. 04. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan Ronald Reagan tu a president. 12.-14. Nofember: Det ameerikoons rümsond Voyager 1 floog at planeet Saturnus föörbi. 21. Febrewoore: Jigme Khesar Namgyel Wangchuck, köning faan Bhuutaan. 26. Jüüle: Jacinta Ardern, 40. premier-minister faan Nei-Sialun. 22. Febrewoore: Oskar Kokoschka, uasterriks konstmooler an dachter (* 1886) 18. Marts: Erich Fromm, tjiisk-US-ameerikoons psüchoanalüütiker, filosoof an sosiaalpsücholoog (* 1900) 15. April: Jean-Paul Sartre, fraansöösk filosoof an skriiwer (* 1905) 04. Mei: Josip Broz Tito, president faan Juugoslaawien (* 1892) 13. Jüüle: Seretse Khama, iarst president faan Botsuana (* 1921) 24. Jüüle: Peter Sellers, britisk schauspeler (* 1925) 07. Nofember: Steve McQueen, ameerikoons schauspeler (* 1930) 08. Deetsember: John Lennon, britisk muusiker (* 1940)"}
{"id": "6293", "contents": "Wat menst dü? Moonk, en mäfulger faan en religioon Blä moonk, di fögel Luke uk diar: Munkmēsk"}
{"id": "6294", "contents": "Johann Emil Frank waar ön di 22. Februwaari 1932 iin ön sin Grootaalerns Hüs ön Weesterlön üp Söl' bēren. Ön di 19. Janiwaari 2023 es hi sterewen. Sin Aalern wiar Marie Sofie, bēren Momsen fan Horsbel, en Ludwig Heinrich Fran(c)k. Marie snaketi Frasch en Ludwig Sölring, sa wukseti Johann en sin Sester Hannelore me Platdütsk fan Aalern`s Sir en me Sölring fan Mootji en Gooki´s Sir āp. Üs hi 1957 friiti, kām me sin Wüf Monika, bēren Zachariasen, Sölring weđer üs Mooterspraak iin ön´t Hüs. Jat fing fjuur Jungen: Uwe, Maike, Jens en Corneelis. Johann Frank es Snetjermaister. Hi wiar ön di Magistrat en \" Stadtvertreter\" fan Weesterlön. Aur tiin Jaaren lung höl hi di Prötji bi di Biiki fan Weesterlön. Johann Frank heer 2006 \"Di fjuur Evangelien\" tö Söl'ring aurset. Ön't Jaar 2006 fing hi di C.P.Hansen-Pris."}
{"id": "6299", "contents": "(fe.) 1932 wiar det tau-an-dörtigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 10. April: Öler woolgung faan at presidentskapswool uun Tjiisklun: welerwool faan Paul von Hindenburg tu a president. 20. Mei: Engelbert Dolfuss wurd kansler faan Uasterrik. 20. Jüüle: Heinrich Thon wurd boowerpresident faan det Sleeswich-Holstian Prowins. 30. Jüüle-14. August: Tjiinst Olympisk Spalen faan’t naitidj wiar uun Los Angeles. 8. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan Franklin Delano Roosevelt tu a president. 22. Febrewoore/Februwaari Johann Frank Edward Kennedy, US-ameerikoons poliitiker († 2009) 24. Michel Legrand, fransöösk komponist († 2019) 29. Nofember: Jacques Chirac, president faan Frankrik († 2019) 07. Janewoore: André Maginot, fraansöösk poliitiker (* 1877) 10. Biikenmoune: Edgar Wallace, änglisch schriwster (* 1875) 07. Marts: Aristide Briand, fraansöösk minister-president (* 1862) 07. Mei: Paul Doumer, fraansöösk president (* 1857) 24. Deetsember: Eyvind Alnæs, noorweegs komponist (* 1872)"}
{"id": "630", "contents": "Hüsem as en stää önj e Kris Nordfraschlönj (Slaswik-Holstiinj), deer booge amenbai 22.000 manschne. di Gräine Küstwäi gungt dör e stää. Stäädiile: Hälbel (Halebüll) Hukensbel (Hockensbüll) de Lün (Lund) Kilsborj (Kielsburg) Naistää (Neustadt) Porekuuch (Porrenkoog) Rööms (Rödemis) Schööbel (Schobüll) Träimeelne (Dreimühlen) ...än oudere. 1362 heet e \"Grote Mandränke\" wide diile foon e küst ouerspäild. Dåt lönj wörd ütenouderraawen, ailönje san fersünken, loonsträäge wörden uner wååder seet än Hüsem wörd ouer nåcht tu en huuwenstää. Da Hüsemer hääwe et njüted än måågeden en mårktplåts. Woore köö diräkt foon widwäche stäänge awt schap eefter Hüsem transportiird wårde.(1409) Hüsem heet en stääferordnedkoleegium. Jü CDU än FDP heet en frakschoonsgemiinschap. Bürgermäistere Martin Kindl (CDU; sunt 2018) Ferianagt Könangrik Kidderminster önj Worcestershire, Ainglönj, Grutbritanien, sunt 1977. Sjiisklun Heiligenstadt önj Tüüringen, sunt 1990. Poolen Trzcianka (Schönlanke) önj Poolen, sunt 1961. Denemark Gentofte önj dåt Dånsch, sunt 1982. Önj Hüsem drååwe trii boonsträke: (1) e Marschboon, wat Weesterlönj aw Sal än Tuner önjt Dånsch ma Elmshorn önj e Kris Pinnebärj ferbant, (2) e Boonsträke Hüsem-Båd St. Peter-Urdem, wat dört huulewailönj Ääderstää kjart, än (3) e Boonsträke Hüsem-Kiil, wat dör e stääse Slaswik än Rendsborj tu e ååstküst foon Slaswik-Holstiinj kjart. Nicolaus-Bruhns-Chor (sunt 2018) Theodor-Storm-Hüs wus Theodor Storm"}
{"id": "6304", "contents": "Daans (Beeter: Dat Daansin, kumt fan italieensk danza, jialer, ualhhoogdütsk Uurt: laikan/laikin) es en Uurt fuar dit, wan en Mensk eeđer Musik ön di Gang es. Dat Daansin es en Rituaal, en Brükdom en uk en Aart fan Konst, wat wat weeget. Hat jeft uk Mensken wat jaar Jil me des Konst fortiini, en üđer nem dit üs jaar Sportaart. Di Dochters en uk di Haurdochters keen dat Daansin üs en Terapii, hurfan di Mensken dit beeter gung skel. Masi Mensken daansi, aurdat di forskelig Saaken ek sii ken, en da nem di dat Daansin üs jaar Uurter. Masi Mensken \"ventiliari\" uk, wan ja truurig of ārig sen. Des ken help, sa üs dit uk bi Musik es, wan di diarfuar maaket of önjert uur. Em skel diarbi man ek auriit en let dit weđer, dat em jit liirt, me di Swaarhairen klaartökum, wan dit wat lechter giar. Üs em al lees kür, uur fuar forskeligst Grünen daanset, en wan dit bluat töögen Lüngwiil es. Wan Wüfhaur en Karming, wat töhop lewi, daansi, da dö di des fuar't Miist fuar jam tö weegi, dat ja töhop wiis wel. Daansin ken uk brükt uur, wan di üđer wat muar Lest haa"}
{"id": "6305", "contents": "Nicolas Sarkozy (Nicolas Paul Stéphane Sárközy de Nagybócsa, tuläid 28 januaar 1955 önj Paris) as en frånsch politiker än foon 2007 bit 2012 wus hi president foon Frånkrik än koföörst foon Andorra. Foon 7 moi 2002 bit 31 märts 2004 än foon 2 juuni 2005 bit 26 märts 2007 wus hi innenminister foon Frånkrik. Önjt tweed huulew iir 2008 wus hi formoon foon di Europäiske Rädj. Sarkozy san taatje köm üt Ungarn än sin mam üt Frånkrik, ouers di taatje foon sin mam köm üt Griichenlönj. Hi heet twäär brouderne än tou huulewsösterne. Presidente foon Frånkrik (Füft Räpubliik): Charles de Gaulle (1959-1969), Georges Pompidou (1969-1974), Valéry Giscard d'Estaing (1974-1981), François Mitterrand (1981-1995), Jacques Chirac (1995-2007), Nicolas Sarkozy (2007-2012), François Hollande (2012-2017), Emmanuel Macron (2017-). Commons: Nicolas Sarkozy – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "6307", "contents": "At Schleswig-Holstein as en auto- an pasajiirdamper faan a W.D.R. Commonskategorii: Schleswig-Holstein IV – Saamlang faan bilen of filmer Damper Uthlande V Norderaue_(Damper) Voith-Schneider-Uundrift"}
{"id": "6308", "contents": "19,188 artiikle jeeft dåt önj't Nordfriisk Wikipedia. 46 Kategoriie jeeft dåt önj't Nordfriisk Wikipedia. Hü schal Dan nai artiikel hiitje? Oudere Wikimedia Projekte"}
{"id": "6310", "contents": "Wat menst Dü? Drachten (stääd) uun Waastfresklun A kluader Fering dracht Sölring Dracht"}
{"id": "632", "contents": "A Hüssparag, Sparag, (mo.) hüsspåri, gra spåri (Passer domesticus) as en sjongfögel an hiart tu at fögelfamile faan a Sparger (Passeridae). Sparger bi't baasin uun sun. Aier faan Passer domesticus domesticus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hüssparger Wikispecies hää en artiikel tu: Hüssparger"}
{"id": "6327", "contents": "Wat menst Dü? Swaampen (Fungi), huar uk a hünjmotsen an skemel tu hiar. Swaampen (Porifera), en stam faan weederdiarten. Swaampen (Porifera)#Baaseswaamp, tu sauen. Swaamp (Stellaria) (Stellaria media), det plaant uun't famile faan a neegelken."}
{"id": "633", "contents": "At Fasaan, (mo.) fasaan, fasoon (Phasianus colchicus) as en fögel uun't fasaanenfamile Phasianidae. Fasaan, en han. Ai faan Phasianus colchicus Knookenbau Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Fasaanen Wikispecies hää en artiikel tu: Fasaanen"}
{"id": "6331", "contents": "A Swaampen (Porifera) san en stam faan diarten an lewe uun't weeder, a miasten uun saaltweeder. Diar jaft at wel 7.500 slacher faan. Jo san tesken 3 mm an 3 m grat. Klas: Calcarea Onerklasen: Calcaronea – Calcinea Klas: Demospongiae Onerklasen: Heteroscleromorpha – Keratosa – Verongimorpha Klas: Hexactinellida Onerklasen: Amphidiscophora – Hexasterophora Klas: Homoscleromorpha Order: Homosclerophorida Di apbau faan swaampen skeelt efter trii münstern: A. Ascon münster B. Sycon münster C. Leucon münster Natuurswaamp tu renskin Neimuudis syntheetisk swaamp Commonskategorii: Swaampen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Swaampen"}
{"id": "6332", "contents": "A Hünjmotsen san en klas faan Swaampen (Fungi). Jo haa miast en staal an en \"mots\". Agaricales - Amylocorticiales - Atheliales - Auriculariales - Boletales - Cantharellales - Corticiales - Geastrales - Gloeophyllales - Gomphales - Hymenochaetales - Hysterangiales - Jaapiales - Lepidostromatales - Phallales - Polyporales - Russulales - Sebacinales - Stereopsidales - Thelephorales - Trechisporales Agaricales Agaricaceae Champignons (Agaricus) Guardchampignon (Agaricus campestris) Foosförter (Bovista) Foosfört (Bovista plumbea) Blakswaampen (Coprinus) Coprinus comatus Amanitaceae Amanita Fleegenswaamp (Amanita muscaria) Green Knolamanit (Amanita phalloides) Hymenogastraceae Galerina Galerina marginata Omphalotaceae Lentinula Shiitake (Lentinula edodes) Strophariaceae Stookswaampen (Kuehneromyces) Kuehneromyces lignicola Kuehneromyces mutabilis Boletales Boletaceae Boletus Stianswaamp (Boletus edulis) Cantharellales (Cantharellaceae) Hydnaceae Cantharellus Höönkum (Cantharellus cibarius) Polyporales Fomitopsidaceae Buumswaampen (Fomitopsis) Fomitopsis betulina, Birkenswaamp Commonskategorii: Hünjmotsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hünjmotsen"}
{"id": "634", "contents": "At Hüsswaalk, (mo.) bousemswulk, -swoolk (Hirundo rustica) hiart tu at fögelfamile faan a Swaalken (Hirundinidae). Jöönkin uun't nääst. Aier faan Hirundo rustica Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hüsswaalken Wikispecies hää en artiikel tu: Hüsswaalken"}
{"id": "6345", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Moldawien wiset di code för autonome Region Gagausien, die Region Transnistrien, die 32 Rajone und drei Städte. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Moldawien MD), di ööder as di code för die Region, Stadt, oder Rajon. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "6347", "contents": "Moldaawien of uk Moldau (Republica Moldova) as en banenstoot uun Süüduasteuroopa. Uun't waasten leit Rumeenien, uun't nuurden, uasten an süüden leit a Ukraine. Dön tjiin gratst steeden uun't lun san: Autonoom teritoorium: Gagausien. Munisipaliteeten: Bălți, Chișinău. Distrikten: At lun wiar twesken 1918 an 1940 an twesken 1941 an 1944 üs Besaraabien dial faan Rumeenien. Do wurd det üüs det Moldaawisk SSR dial faan't Sowjetunioon. Det wurd 27. August 1991 suwereen. Transnistrien Commonskategorii: Moldaawien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Moldaawien – Geograafisk an histoorisk koorden Amt für Statistik der Republik Moldau: Offizielle Homepage, (moldauisch, engl.). UN Human Development Report, (engl.). Moldova, citypopulation.de Moldova: Administrative Division, citypopulation.de 47.2528.516666666667Koordinaaten: 47° N, 29° O"}
{"id": "635", "contents": "Efter't taksonomii faan a biologii wurd a Fasker (Pisces) uun tau \"rän\" faan diarten iindiald: Bianfasker (Osteichthyes) Graselfasker (Chondrichthyes) Ei tu a Fasker hiar a \"Tjaapluasen\" (Cyclostomata) of (Agnatha), uk wan's so ütjsä: Njügenuugen (Petromyzonta of uk Petromyzontida) Slimialer (Myxinoidea) Commonskategorii: Bianfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bianfasker Commonskategorii: Graselfasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Graselfasker Commonskategorii: Fasker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fasker"}
{"id": "6351", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Bosnien an Herzegowina wiset di code för tau loonsdialen, ään distrikt an 10 kantoonen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Bosnien an Herzegowina BA), di ööder as di code för di loonsdial, distrikt of kantoon. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. E Entität K Kondominium der beiden Entitäten A kantoonen hiar tu't föderatjuun Bosnien an Herzegowina. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "6354", "contents": "Bosnien an Hertsegowina (serbokroatisk Bosna i Hercegovina/Босна и Херцеговина, kurt BiH/БиХ) as en stoot uun Süüduasteuroopa. Uun't uasten leit Serbien, uun't nuurden, waasten an süüdwaasten Kroaatien an uun't süüduasten Montenegro. Sant at aanj faan a bürgerkriich 1995 jaft at tau regiuunen, diar muar of maner autonoom lewe: at Föderatsion Bosnien an Hertsegowina an at Republika Srpska, diartu komt noch di Brčko-Distrikt. A minsken uun Bosnien an Hertsegowina het Bosniern. Man det san dach trii fulken: Bosniaken, Kroaten an Serben. Kroaten an Serben san katuulsk, an Bosniaken san moslems. Bosnien, Hertsegowina an Serbien, iar det Osmaansk Rik jo lunen uun 15. juarhunert auerfool. Bosnien uun't 19. juarhunert (laachtgüül). Bosnien an Hertsegowina uun't juar 1878. Bosnien an Hertsegowina üs dial faan Jugoslawien faan 1945 bit 1992. Efter 1990 fool det lun Jugoslawien ütjenööder. A 1. Marts 1992 stemet a iinwenern för en aanjen, suwereenen stoot, di uk uun April 1992 gudkäänd wurden as. Man a Serben haa diar ei mämaaget, auer jo det lun ei apdial wul. So kaam't tu en trii juar lungen kriich tesken Serben, Kroaten an Bosniaken. Di 14. Detsember 1995 ging di kriich mä det Ufkemen faan Dayton tu aanj. Daalang as Bosnien an Hertsegowina en diald lun,"}
{"id": "6357", "contents": "Leonardo da Vinci (* 15. April 1452 uun Anchiano bi Vinci; † 2. Mei 1519 uun't herenhüs Clos Lucé, Amboise, eegentelk Leonardo di ser Piero, toskanisk uk Lionardo) wiar en italjeensken geliarten, filosoof an konstler. Hi as fööraal troch sin bil Mona Lisa bekäänd. Commonskategorii: Leonardo da Vinci – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6358", "contents": "14. Mei: Danjong wurd köning faan det Joseon Köningrik uun Korea. 15. April: Leonardo da Vinci († 1519) Mei (of 10. Jüüle 1451): Jaakob III., köning faan Skotlun († 1488) 02. Oktuuber: Richard III., köning faan Ingelun († 1485) 14. Mei: Köning Munjong faan det Joseon Köningrik uun Korea (* 1414)"}
{"id": "6359", "contents": "1519 wiar det njüügentanjst juar faan det 16. juarhunert. 04. Marts: Hernán Cortés kaam iin uun Meksiko uun. 28. Jüüne: Köning Kaarl I. faan Spanje wurd Kaarl V., keiser faan det Halig Röömsk Rik. 08. Nofember: Hernán Cortés kaam iin uun Tenochtitlán, at hoodsteed faan det Astekisk Rik, uun. 31. Marts: Heinrich II., köning faan Frankrik († 1559) 13. April: Caterina de’ Medici, köningin an reegentin faan Frankrik († 1589) 12. Janewoore: Maximilian I. faan Habsburg, keiser faan det Halig Röömsk Rik (* 1459) 02. Mei: Leonardo da Vinci (* 1452)"}
{"id": "636", "contents": "A Faskiarn, (mo.) faschoodler, faschjarn, fascharn, (Pandion haliaetus) as en Gripfögel (Accipitriformes) uun't famile faan a Pandionidae. Lachts en faskiarn, rochts en müsensiif. Pandion haliaetus - MHNT Pandion cristatus P. h. carolinensis P. h. haliaetus P. h. ridgwayi (P. h. cristatus = Pandion cristatus) Iarner Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Faskiarner Wikispecies hää en artiikel tu: Faskiarner"}
{"id": "6363", "contents": "Lugo as en stää foon Spanien, bundeslönj Galitsien. Jü stää heet 98.134 inboogere (2015)."}
{"id": "6369", "contents": "Echt Silere (Apium graveolens) as en plaant faan det famile Apiaceae. Enkelt onerslacher wurd tu iidjen brükt. Silerestaang (Apium graveolens dulce) Silereknol (Apium graveolens rapaceum) Silerekrüüs (Apium graveolens secalinum) Silerestaang Silereknol Silerekrüüs Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Echt Silere Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Silere"}
{"id": "637", "contents": "A Iarner of Aarner, (mo.) oodler, jarn san grat gripfögler. Jo san oober nian order of famile faan fögler uun't süstemaatik faan a biologii. Order: Gripfögler (Accipitriformes) Tu't famile faan a Hanjügern (Accipitridae) hiar: Raidiarn (Circus aeruginosus) Gusiarn (Haliaeetus albicilla) Witjhoodet Iarn (Haliaeetus leucocephalus) Haast san Iarn (Hieraaetus moorei) † Tu't famile Pandionidae hiar: Faskiarn (Pandion haliaetus) Gusiarn Raidiarn Faskiarn Bundesfersiinstkrüs"}
{"id": "6371", "contents": "Köömen, of uk bruadkrüüs, seeskrüüs (Carum carvi) as en plaant faan det famile Apiaceae. Hat woort al loong üs gewürts brükt. witj köömen ruad köömen Commonskategorii: Köömen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Köömen"}
{"id": "6375", "contents": "Brükdom es en Uurt fuar Aart en wiis fan di Mensken, wat ön bistemet Plaatsen uuni. Fuar di Identiteet fan jaar Tüs tö weegi, hual ja ön Brüken, Aarten en Wiisen fast. Ja pleegi di Symbooli diarfan, sa üs Drachten of Daansen en bistemet Brüken sa üs dat \"Āpseet\" of di Biiki. Senerk di Friisen en di Ailönsfriisen dö fuul fuar jaar Brükdom, en diartö jert uk jaar ual Spraak. Brükdom üp Söl"}
{"id": "6377", "contents": "At Gaalrut (Cicuta virosa) as en giftag plaant uun det skööl Cicuta, an hiart tu't famile Apiaceae. Gaalrut Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Gaalruter Wikispecies hää en artiikel tu: Gaalruter"}
{"id": "6379", "contents": "Güül wüfen (Iris pseudacorus) san en plaant faan det famile Iridaceae. Jo kem faan Euroopa bit Waastsibiirien föör. Huar jo waaks Bloos En bong mä siad (MHNT) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Güül wüfen Wikispecies hää en artiikel tu: Güül wüfen"}
{"id": "638", "contents": "Feer as en nuurdfresk eilun. At leit tesk Sal, Oomram, Lungnees an a feesteeg an as sowat 86 km2 grat. Üüb Feer wurt fering snaaket. Feer leit tu’t süüduasten faan Sal, tu’t uasten faan Oomrem an tu’t nuurden faan a Haligen. Det as det füftgratst eilun uun Tjiisklun an naistgratst eilun uun det tjiisk dial faan a Nuurdsia. Feer hee aagetanj taarpen. Ap tu 1864 hiart Waasterlunfeer tu Denemark an Uasterlunfeer tu Sleeswich. Mathies Petersen Folkert Arewsten Knud Broder Knudsen (1846-1917), dachter. Ocke Nerong (1852-1909), dachter, diar uun Wraksem bäären wurd. Lorenz Conrad Peters (1885-1949), dachter an histooriker, diar uun Ööwenem bäären wurd. Reinhard Arfsten (1897-1971), dachter. Oluf Braren (1787-1839), konstmooler, diar uun Olersem bäären wurd. Simon Reinhard Bohn (1834-1879), dachter. Stine Andresen (1849-1927), dachter, diar uun Bualigsem bäären wurd. Webcams üüb Feer A wonterköning Bualigsem as dial faan A Wik. Guating as dial faan Njiblem. Hedehüsem as dial faan Wiisem. Tup hee Grat Dunsem an Letj Dunsem 77 lidj. Tup hee Grat Dunsem an Letj Dunsem 77 lidj. Klantem as dial faan Olersem. Taftem as dial faan Olersem."}
{"id": "6382", "contents": "At Teeruus of uk Marin-Wolmers-Tee (Achillea millefolium) as en plaant uun't famile Asteraceae. A. millefolium millefolium mä witj bloosen A. millefolium sudetica mä brons bloosen Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Teeruusen Wikispecies hää en artiikel tu: Teeruusen"}
{"id": "6386", "contents": "Snoot (Capsella bursa-pastoris) as en plaant faan det Krüsbloosen-famile Brassicaceae. A drüget bleeden wurd uun a medesiin brükt, am at blud bi nöösblääten aptustiiwrin. Diar komt ferlicht di aparte öömrang an fering nööm faan. An wüfen kön det medesiin brük bi auermiatag muunsblääten. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Commonskategorii: Snoot – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Snoot"}
{"id": "6388", "contents": "At puutjepaap (Silene latifolia), miast sait am puutjepaapen as en plaant an hiart tu a neegelken (Caryophyllaceae). Silene latifolia - MHNT Bloos A ruter san iar üs siap tu sauen brükt wurden. Commonskategorii: Puutjepaapen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Puutjepaapen"}
{"id": "639", "contents": "Idaho [ˈaɪdəˌhoʊ] as sunt 1890 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't nordååsten foon't lönj. Dåt heet 1.787.065 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Boise. E Rocky Mountains lade önj't norden än ååsten foon e diiljstoot. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: USA: States, citypopulation.de USA: Idaho, citypopulation.de 44.416666666667-114.05Koordinaaten: 44° 25′ N, 114° 3′ W"}
{"id": "6391", "contents": "Neegelken (Caryophyllaceae) san en famile faan bloosenplaanten. Jo kem üüb a hiale welt föör, a miasten oober uun a madel breetjin faan a nuurdelk eerdheleft. At jaft sowat 2200 slacher, fölen san üs guardbluumen bekäänd. Alsineae – Arenarieae – Caryophylleae – Corrigioleae – Eremogoneae – Paronychieae – Polycarpeae – Sagineae – Sclerantheae – Sileneae – Sperguleae Acanthophyllum – Achyronychia – Agrostemma – Allochrusa – Ankyropetalum – Arenaria – Atocion – Augustea – Balkana – Bolanthus – Brachystemma – Bufonia – Cardionema – Cerastium – Cerdia – Chaetonychia – Cherleria – Colobanthus – Cometes – Corrigiola – Cyathophylla – Dianthus – Diaphanoptera – Dicheranthus – Dichodon – Drymaria – Drypis – Eremogone – Eudianthe – Facchinia – Graecobolanthus – Gymnocarpos – Gypsophila – Habrosia – Haya – Heliosperma – Herniaria – Heterochroa – Holosteum – Honckenya – Illecebrum – Krauseola – Lepyrodiclis – Loeflingia – Lychnis – Mcneillia – Mesostemma – Microphyes – Minuartia – Minuartiella – Moehringia – Moenchia – Mononeuria – Myosoton – Odontostemma – Ortegia – Paronychia – Pentastemonodiscus – Petroana – Petrocoptis – Petrorhagia – Philippiella – Phrynella – Pirinia – Plettkea – Pollichia – Polycarpaea – Polycarpon – Polytepalum – Psammophiliella – Psammosilene – Pseudocherleria –"}
{"id": "6393", "contents": "Henk an Höön as en bloosenplaant an hiart tu't famile faan a Bongfrüchten (Fabaceae). Bloos Commonskategorii: Henk an Höön – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Henk an Höön"}
{"id": "6395", "contents": "Hingstkralen, (sö.) Böderkrölen (Taraxacum) san en plaantenskööl an hiar tu't famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Jo wurd lacht mä slacher faan a sköölen Hypochaeris an Leontodon ferwakselt. Commonskategorii: Hingstkralen (Taraxacum) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hingstkralen (Taraxacum)"}
{"id": "6397", "contents": "Hingstkralen het flook plaantenslacher uun a sköölen: Hingstkralen (Taraxacum) Hingstkralen (Leontodon) Hingstkralen (Hypochaeris)"}
{"id": "6399", "contents": "Hingstkralen (Leontodon) san en plaantenskööl uun't famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Hör slacher wurd lacht mä soken faan a sköölen Hypochaeris an Taraxacum ferwakselt. L. anomalus – L. apulus – L. asperrimus – L. balansae – L. berinii – L. biscutellifolius – L. boryi – L. bourgaeanus – L. caucasicus – L. crispus – L. djurdjurae – L. dubius – L. eriopodus – L. farinosus – L. filii – L. friasi – L. graecus – L. grassiorum – L. hellenicus – L. hirtus – L. hispidus – L. hyoseroides – L. incanus – L. intermedius – L. kotschyi – L. kulczynskii – L. libanoticus – L. longirostris – L. maroccanus – L. oxylepis – L. pinetorum – L. pitardii – L. rigens – L. rosanii – L. saxatilis – L. siculus – L. stenocalathius – L. tenuiflorus – L. tingitanus – L. tuberosus Leontodon saxatilis Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hingstkralen (Leontodon) Wikispecies hää en artiikel tu: Hingstkralen (Leontodon)"}
{"id": "640", "contents": "A Iigler (Erinaceidae) san en famile faan tetjdiarten mä 25 slacher. Onerfamile Erinaceinae Atelerix Erinaceus E. amurensis E. concolor Brünbük (Erinaceus europaeus) Witjbük (Erinaceus roumanicus) Hemiechinus Mesechinus Paraechinus Onerfamile Galericinae Echinosorex Hylomys Neohylomys Neotetracus Podogymnura Commonskategorii: Iigler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Iigler"}
{"id": "6400", "contents": "Hingstkralen (Hypochaeris) san en plaantenskööl uun't famile faan a kurewbloosen (Asteraceae). Jo slacher wurd wurd lacht mä soken faan a sköölen Leontodon an Taraxacum ferwakselt. H. acaulis – H. achyrophorus – H. alba – H. albiflora – H. angustifolia – H. apargioides – H. arachnoides – H. arenaria – H. argentina – H. balbisii – H. caespitosa – H. catharinensis – H. chillensis – H. chondrilloides – H. chubutensis – H. ciliata – H. clarionoides – H. claryi – H. crepidioides – H. cretensis – H. cryptocephala – H. cupressorum – H. deserticola – H. echegarayi – H. elata – H. eremophila – H. eriolaena – H. facchiniana – H. foliosa – H. gardneri – H. gayana – H. glabra – H. glabrata – H. graminea – H. grandidentata – H. grisebachii – H. hispidula – H. hohenackeri – H. incana – H. laciniosa – H. laevigata – H. leontodontoides – H. lessingii – H. lutea – H. maculata – H. megapotamica – H. melanolepis – H. meyeniana – H. microcephala – H. montana – H. mucida – H. nahuelbutae – H. neopinnatifida – H. oligocephala – H. palustris – H. pampasica – H. parodii – H. patagonica – H."}
{"id": "6401", "contents": "Kurewbloosen (Asteraceae of uk Compositae) san en grat plaantenfamile uun det order Asterales. Amanbi 10% faan aal a bloosenplaanten (Magnoliopsida) san kurewbloosen. Diar hiar sowat 24.000 plaantenslacher tu an jo kem üüb a hiale welt föör. Asteroideae – Barnadesioideae – Carduoideae – Cichorioideae – Corymbioideae – Famatinanthoideae – Gochnatioideae – Gymnarrhenoideae – Hecastocleidoideae – Mutisioideae – Pertyoideae – Stifftioideae – Wunderlichioideae Achillea Teeruus, Marin-Wolmers-Tee (Achillea millefolium) Anthemis Kaatkral, Faalsk Kamel (Anthemis arvensis) Boren (Arctium) Grat Bor, Podbleed (Arctium lappa) Letj Bor (Arctium minus) Artemisia Weremk (Artemisia absinthium) Röökelbosk (Artemisia maritima) Bifut, Grä Jüden (Artemisia vulgaris) Meiruusen (Bellis) Meiruus (Bellis perennis) Bidens Steewelknecht (Bidens cernua) Krüsanteemen (Chrysanthemum) Morgengüül (Chrysanthemum segetum of Glebionis segetum) Riinfreenken, Wiremkrüüs (Tanacetum vulgare, Chrysanthemum vulgare) Cirsium Prüket Fisel (Cirsium vulgare) Dahlien (Dahlia) Elytropappus Nööshurnbosk (Elytropappus rhinocerotis) Gerbera Glebionis Gulbluum (Glebionis coronaria) Sanruusen (Helianthus) Sanruus (Helianthus annuus) Sträruusen (Helichrysum) Sträruus (Helichrysum arenarium) Noopruusen (Hieracium) Letj Noopruus (Hieracium villosum) Grat Noopruus (Hieracium umbellatum) Hingstkralen (Hypochaeris) (Hypochaeris radicata) Kleinia Aabenpualem (Kleinia neriifolia) Hingstkralen (Leontodon) (Leontodon hispidus) Margeriten (Leucanthemum) Margerit (Leucanthemum vulgare) Kamelen (Matricaria) Echt Kamel, Stiremkral(öö.), Störemkral (fe.) (Matricaria recutita of Matricaria chamomilla) Fialkamel (Matricaria inodora of uk Tripleurospermum maritimum inodorum) Strunkamel (Matricaria maritima of uk Tripleurospermum maritimum maritimum) Faalsk"}
{"id": "6407", "contents": "Drachten sen Kluađer, wat di Liren ön bistemet Plaatsen drai fuar tö weegi, dat ja diar itüüs sen. Dit hingt töhop me Folkloori en Brükdom. Hat jeft üp Söl trii forskelig Drachten: En blö Jen, jen es brün, en di Trērst es ruar. Wat üs \"Sliiwen\" bikeent es, jeft et fuar't Miist gaar ek muar. Di Wüfhaurn drai deling normaalerwiis Bluusen öner jaar Kaarteln. Di Hüüv Di Hüüv ken em sa gur üs ek salev fastfo... (Skelt: Volker Frenzel, syltpicture) ... jü uur me Hiir-Neereln fastmaaket... ..., en da boowen techtbünen. Fan achtern es di Hüüv aliksa biset üs di broket Kaartel. Di Kaartel En broket Kaartel me söngüül en suurt diarbenen. Di Bjenen uur achtern töhopknet. Jir sen di Bluus en di Rok diartö kemen. En Kaartel fan achtern. Dat suurt Tjüch es \"smokt\". Sawat jit uk Plissée. (Broket) Kaartel fan achtern. Di Brök Di Brök fan fuarn... ... en fan achtern. Di Bröken sen normaalerwiis lik fuar ali Drachten. Rok, Bluus en Skorteldok Di blö Drachten-Rok... ... me di Bluus diarbi... ... en jir uk me Skorteldok. En ual blö Dracht me Püntjerii en Skolerdok, wat bi di Söl'ring Foriining tö biluki es. Skolerdok Ön't Skolerdok sen Bloomen"}
{"id": "6408", "contents": "A Wil Hingst (Equus ferus) as en slach faan a Hingster (Equidae). Al föör auer 5000 juar haa a minsken hingster häälen an tu en Hüshingst (Equus ferus caballus) aptaanj. Diar as man ään onerslach, di noch üs wil hingst täält, an det as a Takhi of Przewalski-Hingst (Equus ferus przewalskii). En öödern onerslach wiar di Tarpan (Equus ferus gmelini of sylvaticus), hi as uun't 19. juarhunert ütjstürwen. Di Sorraia-hingst uun Portugal an det Exmoor-Pony lewe uk noch temelk natüürelk. Aal jo ööder hingster, diar daalang lewe, kem faan Equus ferus caballus uf. E. f. caballus – E. f. przewalskii – † E. f. antunesi – † E. f. arcelini – † E. f. ferus – † E. f. gallicus – † E. f. germanicus – † E. f. latipes – † E. f. piveteaui – † E. f. taubachensis Commonskategorii: Wil Hingster – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wil Hingster"}
{"id": "641", "contents": "Iirmiljoone foor diling, sii Eerdtidjääler"}
{"id": "6410", "contents": "A Hingster (Equidae) san en famile faan Tetjdiarten. Aal jo slacher hiar tuup tu ian skööl: Equus. Wil Hingst (Equus ferus) Diar kem aal a hüshingster faan uf. Echt Eesel (Equus asinus) Diar komt di hüseesel faan uf. Asiaatisk Eesel (Equus hemionus) Kiang (Equus kiang) Seebras Gäärslunseebra (Equus quagga) Ään onerslach wiar at Quagga. Beragseebra (Equus zebra) Grevyseebra (Equus grevyi) efter Stephen Budiansky (1997) Commonskategorii: Hingster (Equidae) – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Hingster (Equus) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Hingster (Equidae) Wikispecies hää en artiikel tu: Hingster (Equus)"}
{"id": "6414", "contents": "Biiki (aa. Biakin, fe. Biikin, mo. Biikebrånen) es en nuurđfriisk Fest. Dit uur tö Piđersinj (21. Februwaari) fiiert. Di Biiki es en Diil fan di \"Söl'ring Aart en Wiis\", wat üs di Biskriiwing fuar Brükdom bikeent es. Dat Uurt Biiki kumt fan Engelsk beacon of Dütsk Bake. Hat meent sa fuul üs \"Teeken\", en gurt, leecht Teeken. Piđersinj es jaa di Inj fuar Piđersdai, en katoolsk Fiierdai, wat eeđer di Hilig Petrus (Petri Stuhlfeier, 22. Februwaari) nēmt es. Uk üp di deensk Nuurđsee-Ailönen keent em Pers Awten. Ark Tērp heer en ain Biiki, en trinjom dat Jöl jeft en masi Önerhualing. Ön hok Tērper (üp Aamrem) uur Teaater spölet, sjungen en daanset, en üp Söl' en üp di Stolbarig uur Önspraaken hölen. Achterön jeft et Greenkual tö iit. Al fuar di kristelk Tir haa di Mensken biiket, fuar di Wunterspook tö forjaagin. Ön't 17. en 18. Jaarhönert haa di Ailönsfriisen jaar Tüs faarwel sair, aurdat ja luas skul en Wālfesk fang. Tö des Tir her em ek olterfuul Holt, en sa wiar ditdiar Jöl fuar't Miist ek olter gurt. Deling sen di Jölen wat gurter en ja uur uk muar ön't Benenlön üs bi Strön maaket. Bi delings Biiken uur"}
{"id": "6416", "contents": "Ünpaartuanet Klooksdiarten (Perissodactyla of Mesaxonia) san en order faan tetjdiarten (Mammalia) uun a biologii. Uun't jindial tu paartuanet klooksdiarten haa jo en ünlik taal faan tuaner. Diar san trii familin faan diarten: Nööshurner (Rhinocerotidae) Spassnütjnööshurn (Diceros bicornis) Briadsnütjnööshurn (Ceratotherium simum) Jaawa-Nööshurn (Rhinoceros sondaicus) Pansernööshurn (Rhinoceros unicornis) Sumatra-Nööshurn (Dicerorhinus sumatrensis) Taapiiren (Tapiridae) Flaakluntaapiir (Tapirus terrestris) Beragtaapiir (Tapirus pinchaque) Madelamerikoonsk Taapiir (Tapirus bairdii) Malaiisk Taapiir (Tapirus indicus) Kabomanitaapiir (Tapirus kabomani) Hingster (Equidae) Wil Hingst (Equus ferus), diar komt a hüshingst faan uf. Afrikoonsk Eesel (Equus asinus), diar komt a hüseesel faan uf. Asiaatisk Eesel (Equus hemionus), diar hiart uk di onager tu. Kiang (Equus kiang) Gäärslunseebra (Equus quagga) Beragseebra (Equus zebra) Grevyseebra (Equus grevyi) efter Westheide/Rieger (2004), sidj 503 Commonskategorii: Ünpaartuanet Klooksdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ünpaartuanet Klooksdiarten Paartuanet Klooksdiarten"}
{"id": "642", "contents": "Illinois [ˌɪləˈnɔɪ] as sunt 1818 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj e mal foon't lönj. Dåt heet 12.671.821 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Springfield. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Illinois heet 102 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Illinois Jo Daviess Stephenson Winnebago Boone McHenry Lake Cook DuPage Kane DeKalb Ogle Lee Carroll Whiteside Rock Island Mercer Henry Bureau Putnam LaSalle Kendall Grundy Will Kankakee Iroquois Ford Livingston McLean Woodford Marshall Stark Peoria Tazewell Fulton Knox Warren Hender- son Hancock Mc Donough Schuyler Adams Brown Cass Mason Menard Logan DeWitt Macon Piatt Champaign Vermilion Edgar Douglas Coles Moultrie Shelby Montgomery Christian Sangamon Morgan Scott Pike Calhoun Greene Jersey Macoupin Madison Bond Fayette Effing- ham Jasper Cumber- land Clark Craw- ford Law- rence Rich- land Clay Marion Clinton St. Clair Monroe Randolph Washing- ton Jeffer- son Wayne Ed- wards Wabash White Hamilton Franklin Perry Jackson Wil- liamson Saline Gal- latin Hardin Pope John- son Union Alexander Pulaski Massac USA: States, citypopulation.de USA: Illinois, citypopulation.de 40.166666666667-89.116666666667Koordinaaten: 40° 10′ N, 89° 7′ W"}
{"id": "6420", "contents": "Pöösdiarten (Metatheria of Marsupialia) san en onerklas faan a Tetjdiarten (Mammalia). At jaft 320 slacher, det san sowat 6% faan a tetjdiarten. Jo ööder 94% san Huuger Tetjdiarten. Ameridelphia Pöösrooten, Oposums (Didelphimorphia, Didelphidae), 110 slacher Müsoposums (Paucituberculata, Caenolestidae), 7 slacher Australidelphia Microbiotheria mä Chiloé-Pöösrooten (Dromiciops), 3 slacher (Euaustralidelphia ?) Pöösmolen (Notoryctemorphia), like molwarper Ruuwpöösdiarten (Dasyuromorphia), flääskfreedern Bandikuts, Pöösdaksen (Peramelemorphia) Kläämpöösdiarten (Diprotodontia), det san a kengeruus, wombats an koalas Commonskategorii: Pöösdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pöösdiarten"}
{"id": "6423", "contents": "Kläämpöösdiarten san en order faan a Pöösdiarten (Marsupilia). Diar hiar 140 slacher tu. Diar san 11 familin uun trii onerordern: Macropodiformes Moskusrootenkengeruus (Hypsiprymnodontidae) Kengeruus (Macropodidae) Rootenkengeruus (Potoroidae) Phalangeriformes (Posums) Auerfamile:Petauroidea Letj Fläpöösmüsen (Acrobatidae) Grat Fläpöösmüsen (Petauridae) Ringelstörtpöösdiarten (Pseudocheiridae) Slakepöösmüsen (Tarsipedidae) Auerfamile: Phalangeroidea Letj Pöösmüsen (Burramyidae) Klemerpöösdiarten, Kuskusen (Phalangeridae) Vombatiformes Koalas (Phascolarctidae) Wombats (Vombatidae) Commonskategorii: Kläämpöösdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kläämpöösdiarten"}
{"id": "6428", "contents": "Bandix Friedrich Bonken, uun't ääler Böle näämd (* 18. Mei 1839 üüb A Grööd, † 10. April 1926 uun Foortuft) wiar en skuulmääster an lewet sin jongensjuaren üüb A Nääs an leederhen üüb Oomram. Üs Bandix trii juar ual wiar, skebet hi mä sin aalern faan A Grööd tu Nuurderhörn üüb A Nääs. Diar auernaam sin aalern en büürsteed, diar bit 1963 sted. Bandix san aatj wiar Broder Bonken, büür an uk skuulmääster för a jongen üüb A Nääs. Hi stoorew 1881. Efter't freimaagin wiar Bandix halper bi a skuulmääster uun Enge. Faan 1858 bit 1860 wurd hi tu'n skuulmääster ütjbilet uun't seminaar faan Tondern. 1865 ging'er tu Neebel üüb Oomram an wiar diar skuulmääster an köster. 1892, hi wiar man iarst 53 juar ual, wurd'er panjuniaret, auer hi knaap noch luke küd. Hög juaren leeder wiar hi blinj. Di nööm Böle füng Bandix üüb Oomram, det ment so föl üs unkel. Sin leewent loong strääd'er för a krastelk gluuw an at fresk spriak. Efter sin panjuniarang wiar Böle weder föl üüb A Nääs, ging faan hüs tu hüs an hääl biibelstünjen uf. Hi wost föl biibelsteeden ütj at hood, sodenang küd hi sin stünjen uk üs blinj maan ufhual."}
{"id": "643", "contents": "Indiana [ˌɪndiˈænə] as sunt 1816 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't ååsten foon't lönj. Dåt heet 6.732.219 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Indianapolis. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Indiana heet 92 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Indiana USA: States, citypopulation.de USA: Indiana, citypopulation.de 39.933333333333-86.216666666667Koordinaaten: 39° 56′ N, 86° 13′ W"}
{"id": "644", "contents": "At Informaatik as det wedenskap faan't süstemaatisk aptiaknin, seekrin, ferwerkin an fersjüüren faan informatsion, fööraal det automaatisk ferwerkin mä kompjuutern. Al loong haa a minsken diarauer spikeliaret, hü jo det reegnin ianfacher maage küd. Son Abakus sted uun arke skuul Suanpan of Soroban faan Sjiina Stschoty faan Ruslun Analytical engine faan Charles Babbage, 1822. Hi werket doomools al mä hoolkoorden. Dooten üüb hoolkoorden, 1950 Di iarst digitaalreegner Z3 faan Konrad Zuse, 1941 So rocht kaam det werkin mä informatjuunen uun a gang, üs a dooten digitalisiaret wurden san. Di iarst digitaalreegner, di programiaret wurd küd, baud Konrad Zuse 1941. An auer en reegner bluas \"0\" an \"1\" (struum ütj - struum uun) ferstäänt, san programiarspriaken ütjwerket wurden. A iarst spriaken wiar: Fortran, ALGOL, Lisp an COBOL. Uun a 1970er juaren kaam spriaken för PCs ap: BASIC, Pascal, C++, Java, C#, SQL. Daalang jaft at en hialer rä spriaken; för arke brük weder en ööder. Tu en wedenskap as informaatik uun a 1960er juaren wurden, an sant 1968 koon'am det studiare. Daalang dialt ham det fääk iin tu: Teoreetisk informaatik Praktisk informaatik Technisk informaatik Uunwand informaatik Konstelk Inteligens Efter: Duden Informatik A – Z: Fachlexikon für Studium, Ausbildung und Beruf, 4."}
{"id": "6442", "contents": "En Sturemflud as en huuchweeder, diar auer at normool miat aplääpt: Sturemflud - muar üs 1,50 m auer madelhuuchweeder Swaar sturemflud - muar üs 2,50 m auer madelhuuchweeder Böös swaar sturemflud - muar üs 3,50 m auer madelhuuchweeder 16. Janewoore 1219 : Iarst Marcellusflud 16. Janewoore 1362 : Ööder Marcellusflud of Iarst Grat Mandränke 01. Nofember 1436 : Allerheiligenflud 1436 31. Oktuuber 1532: Allerheiligenflud 1532 11. Oktuuber 1634 : Burchardiflud of Ööder Grat Mandränke 24. Detsember 1717 : Julflud 1717 03. Febrewoore 1825 : Grat Halagflud of Febrewooreflud 1825 31. Janewoore 1953 : Holunflud 16. Febrewoore 1962 : Sturemflud 1962 Commonskategorii: Sturemfluden – Saamlang faan bilen of filmer Sturemfludpual"}
{"id": "6444", "contents": "At Grat Halagflud of Febrewooreflud 1825 wiar en swaar sturemflud faan a 3. bit 5. Febrewoore 1825. Auer a hialer Nuurdsiaküst jääw't böös skaaser bi diker an minskenleewent. Det lingd faan't däänsk auer't sjiisk hen tu't holuns küst, an iin uun a struumer Weeser an Ialew. 800 minsken kaam tu duas. Di sturem wiar eegentelk goorei so furchboor stark, man hi hääl trii daar uun, an so staud ham a sia mä arke huuchweeder huuger an huuger. Diar ei nooch mä, wiar a 3. Febrewoore 1825 uk noch springflud, huar det weeder likes al huuger aplääpt üs normool. Uun Nuurdfresklun wiar Sal, Oomram an Feer bedraapt, man diar küd a minsken üüb a huuger düner flücht. Föl ringer ging't üüb a Halgen tu: Diar kaam knaap 100 minsken am't leewent an knaap en hüs hää di sturem auerstenen. Efter di sturem san flook minsken auer efter Feer of tu fäästääg skebet, an do uk diar blewen. Fööraal uun Njiblem wene daalang flook efterkemen faan flücht Halaglidj. Commonskategorii: Grat Halagflud – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6445", "contents": "Uun a naacht faan a 16. tu a 17. Febrewoore 1962 räänd en swaar sturemflud auer Hamborag an a Nuurdsiaküst. Diarbi san 340 minsken amkimen, 315 alian uun Hamborag. A diker föör Uelvesbüll an faan a Dockkuuch bi Hüsem san breegen. Üüb A Halgen san flook hüsang tuupbreegen, auer a werwer tu jü tidj noch ei so huuch an a hüsang noch ei so stabiil wiar üs daalang. At liket en woner, dat diar näämen tu duas kimen as. Uk üüb Oomram as en dik tesken Stianood an Witjdün breegen, diar san oober nian minsken tu skaas kimen. Commonskategorii: Sturemflud 1962 – Saamlang faan bilen of filmer Sturemflud"}
{"id": "6448", "contents": "01. Nofember: Sturemflud 1436, Eidem ging oner."}
{"id": "6449", "contents": "At Julflud wiar en swaar sturemflud uun a naacht faan a 24. tu a 25. Detsember 1717. Bi en swaaren nuurdwaast-sturem kaam't bi a hialer Nuurdsia-küst diartu, dat flook diker bruch. Faan a Neederlunen auer Sjiisklun bit Denemark as föl lun onergingen. Alian tesken Tondern uun't dojütidjs Hertoochdoom Schleswig bit Emden uun Uastfresklun drinket amanbi 9.000 minsken, uun a Neederlunen wiar't amanbi 2.500. A lidj küd jo ei halep, auer di sturem uk uun a naacht faan a 25. tu a 26. Detsember widjer rooset. Di gratst komer kaam auer a minsken uun't Groofskap Oldenburg, uun't Herskap Jever (1.700 duaden), uun't lun Kehdingen an uun't Föörstendoom Uastfresklun. Uun Butjadingen as knaap en traaden faan a minsken drinket. Commonskategorii: Julflud 1717 – Saamlang faan bilen of filmer Sturemflud"}
{"id": "645", "contents": "Ingolstadt as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Bayern. Jü stää heet 136.952 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "6450", "contents": "1717 wiar det sööwentanjst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 24.-26. Detsember: Julflud 1717 17. Nofember: Benedikt von Ahlefeldt komandant faan Haliglun († 1776) 13. Janewoore: Maria Sibylla Merian, natüürforsker (* 1647)"}
{"id": "6451", "contents": "At Holunflud wiar en böös swaar sturemflud uun a naacht faan a 31. Janewoore tu a 1. Febrewoore 1953. Hat wiar wel det slimst sturemflud bi a Nuurdsia uun't 20. juarhunert. Hat hää föraal det regiuun Sialun uun a Neederlunen draapt. Diar wiar jüst springflud an so lep det struemflud steedenwiis 5,25m auer normool ap. Uun a Neederlunen san muar üs 1.800 minsken stürwen, man uk uun Ingelun jääw't muar üs 300 duaden. An üüb sia ging en damper mä 250 minsken oner. Diarefter as a Delta-Plan ütjwerket wurden, di at hialer Nuurdsiaküst faan Holun ufseekre skul. Faan 1958 bit 1997 san 14 sperwerken baud wurden, diar daalang det hialer regiuun ufseekre. Commonskategorii: Holunflud – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Delta sperwerken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6452", "contents": "1953 wiar det trii-an-föftigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 31. Janewoore: Holunflud. 06. Marts: Georgi Malenkow wurd Föörmaan faan det Ministerriad faan't Sowjetunioon. 27. Jüüle: A Koreakrich kaam tu en aanj. 22. Oktuuber: Laos wurd suwereen. 07. Febrewoore: Lorenz Braren, konstruktöör, onernemer an föörfeederforsker (* 1886) 05. Marts: Joosef Staalin, diktaatöör faan at Sowjetunioon (* 1878) 16. Mei: Django Reinhardt, fransöösken jazz musiiker (* 1910)"}
{"id": "646", "contents": "Auer 80% faan a Diarten üüb a welt san Insekten (Insecta). Insekten san en klas faan diarten uun a biologii. Archaeognatha, jo kön spring Zygentoma, jo kön glüp Pterygota, det san a miasten, jo kön flä Diar san amanbi 30 ordern faan insekten, efter hör latiinsk nööm sortiaret: Stianhopern (Archaeognatha) Kakelaken (Blattodea) Gäärshopern (Caelifera) Kraaben (Coleoptera) Uarklöögern (Dermaptera) Twiijügeten (Diptera), det san fleegen an magen Wääbspanern (Embioptera of Embiidina) Hopern an staapken (Ensifera) Iandaisfleegen (Ephemeroptera) Hualewjügeten (Hemiptera) Hidjjügeten (Hymenoptera) Termiiten (Isoptera) Flenerken (Lepidoptera) Fanghopern (Mantodea) Haielluupern (Mantophasmatodea) Skorpioonfleegen (Mecoptera) Moderfleegen (Megaloptera) Näätjügeten (Neuroptera) Kakelakenstaapken (Notoptera of Grylloblattidae) Hopern (Orthoptera) Skirskööden (Odonata) Waanertwiigen (Phasmatodea) Stianfleegen (Plecoptera) Lüs (Phthiraptera) Stooflüs (Psocoptera) Kameelhalsfleegen (Raphidioptera) Noopen (Siphonaptera) Weierjügeten (Strepsiptera) Tripsen (Thysanoptera) Hiarjügeten (Trichoptera) Eerdlüs (Zoraptera) Glüpern (Zygentoma of Thysanura) Breipot 8 - Insekten, wörmer an mollusken uun't fering-öömrang Commonskategorii: Insekten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Insekten"}
{"id": "6467", "contents": "Bandix Friedrich Bonken, wan hi ialer wiar, uk Böle nēmt (* 18. Mai 1839 üüb Gröödi, † 10. April 1926 ön Faartuft) wiar en Skuulmaister. Sin Jungenstir her hi üp Lungnöös, leeterhen giar hi hentö Aamrem. Üs Bandix trii Jaaren ual wiar, faarti hi me sin Aalern fan Gröödi hentö Nuurđerhörn üp Lungnöös. Diar aurnem sin Aalern en Buernstair, wat bit 1963 ön Bidreft blef. Bandix sin Gooki wiar Broder Bonken, hoken Buer en uk skuulmääster fuar di Jungen üp Lungnöös wiar. Broder Bonken storew ön't Jaar 1881. Eeđer't Friimaakin wiar Bandix Helper bi di Skuulmaister ön Enge. Fan 1858 bit 1860 liirti hi Skuulmaister ön't Seminār fan Tondern. 1865 gair hi hentö Neebel üp Aamrem, en diar wiar hi Skuulmaister en Köster. Di Naam Böle fing Bandix üp Aamrem; dit meent sa fuul üs Unkel. Sin leewent lung aarberti hi fuar di Kristlichi Gloov en di Friisk Spraak. 1892, hi wiar man jest 53 Jaaren ual, uur hi pensjoniaret, aurdat hi knaap jit luke kür. Hok Jaaren leeter wiar hi blinj. Eeđer sin Pensjoniaring wiar Böle weđer aaft üp Lungnöös, gair fan Hüs tö Hüs en höl Biibelstünen of. Hi wust fuul Biibelstairen üt Haur, en sa kür hi"}
{"id": "647", "contents": "Fenus (sümbool: ) as di tweed planeet eefter merkurius än for jü jard. Di planeet koon huum foon jü jard sü am deeringe än eenhärnge siinj. Di temperatuur lait twasche da +437 °C än +497 °C. E planeet heet nåån moune. Fenus stoont amenbai 108.200.000 kilomeeter foon jü san, weer hi önj 225 deege trinam kiirt. Di planeet heed en döörsnit foon 12.104 kilomeeter, än kiirt önj amenbai 243 deege am sin akse. Ferlik twasche fenus än jü jard aingelsch Commons: Fenus – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "6479", "contents": "At (Guard-)Wochel, uk Wortel (Daucus carota sativus) as en plaant faan det famile Apiaceae. Siad faan Daucus carota subsp. maximus - MHNT Commonskategorii: Wochler (Daucus carota sativus) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wochler"}
{"id": "648", "contents": "Dåt Feriind Kiningrik, lungform Feriind Kiningrik foon Grutbritannien än Nordirlönj, as en lönj önjt weesten foon Euroopa. Dåt Feriind Kiningrik as en unjoon di bestoont üt fjouer iirtids seelewständi stoote; Wales, Schotlönj, Nordirlönj än Ängelönj. Da tiin grutst stääse önjt lönj san: * Nordirlönj heet niinj åmtlik flag Dåt Feriind Kiningrik as sunt 1931 lasmoot foon dåt Commonwealth of Nations. United Kingdom: Countries and Major Urban Areas, citypopulation.de Population estimates for the UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland: mid-2017."}
{"id": "6482", "contents": "At Pitersile (Petroselinum crispum) as en taujuarag plaant faan det famile Apiaceae an komt wil trinjam at Madlunsia föör. Uun Madeleuroopa wurd fööraal det glääd an krüüs pitersile üs köögemkrüüs an pitersileruter föör fersoos brükt. Glääd pitersile (P. crispum crispum) Krüüs pitersile (P. crispum crispum) Pitersilerut (P. crispum tuberosum) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Pitersile Wikispecies hää en artiikel tu: Pitersile"}
{"id": "6486", "contents": "Efeu (Hedera helix) as en klemerplaant an hiart tu't famile Araliaceae. Uun't juar 2010 as efeu det \"medesiinplaant faan't juar\" wurden. Efeu ist Arzneipflanze des Jahres 2010 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Efeu Wikispecies hää en artiikel tu: Efeu Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "6488", "contents": "Wochler (Daucus) san amanbi 25 plaantenslacher faan det famile Apiaceae. Uun Madeleuroopa käänt am bluas det wil wochel an det guardwochel. Daucus aureus Desfontaines Daucus broteri Tenore Daucus bicolor Sibthorp & Smith Daucus carota L., wil wochel Daucus durieui Lange Daucus glochidiatus (La Billardière) Fisch., C.A.Mey. & Avé-Lall. Daucus gadeceaui Rouy and Camus. Daucus guttatus Sibthorp & Smith Daucus involucratus Sibthorp & Smith Daucus littoralis Sibthorp & Smith Daucus muricatus L. Daucus pusillus Michaux Daucus visnaga L. Daucus foliosus Gussone Commonskategorii: Wochler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wochler"}
{"id": "649", "contents": "Da Feriind Stoote foon Ameerika san en lönj önj Nord-Ameerika. Deer booge 328.239.523 mansche (2019). President sunt 2021 as Joe Biden. Da Feriind Stoote as dåt fiird grutst lönj aw e wråål eefter China, Ruslönj än Kanada. At lönj heet trii diile: da contiguous of conterminous („et diilj, wat tuhuupe hungt“) Feriind Stoote (uk the lower forty-eight hätjen), Alaska än Hawaii. Puerto Rico önj e Kariibik än da United States Minor Outlying Islands än Guam önj e Pasiifik hiire uk tu't lönj. Et lönj heet sunt 21. Beeridmoune 1959 50 diiljstoote. E hoodstää, Washington D.C., hiirt tu nån stoot. Dü koost uk aw 'e koord klike: Önjt iir 2017 wunen da Feriinde Stoote 772.8 miljaarde kubikmeetere foon jardgas. Et lönj as aw dåt jarst stää foon lönje, wat jardgas wane. USA: Administrative Division, citypopulation.de USA: States, citypopulation.de USA: States, citypopulation.de Commons: USA – Soomling foon bile än filme Wikimedia-Atlas: USA – Geografische än histoorische koorde"}
{"id": "6490", "contents": "Rüchbleeden (Boraginaceae) san en plaantenfamile mä 2.740 slacher üüb a eerd. Jo san det iansagst famile uun det order Boraginales. Boraginoideae – Cordioideae – Ehretioideae – Heliotropioideae – Hydrophylloideae – Lennooideae – Namoideae – Wellstedioideae Oksentonger (Anchusa) Bläkrook (Anchusa arvensis) Echium Echium plantagineum Ferjid-mi-ei (Myosotis) Phacelia Phacelia tanacetifolia Commonskategorii: Rüchbleeden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Rüchbleeden"}
{"id": "6492", "contents": "Oksentonger (Anchusa) san 30 bit 50 plaantenslacher faan det famile Rüchbleeden (Boraginaceae). A miasten lewe trinjam at Madlunsia. Bläkrook (Anchusa arvensis) . . . Commonskategorii: Oksentonger – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Oksentonger"}
{"id": "6494", "contents": "Silere (Apium) het 30 plaantenslacher faan det famile Apiaceae. Miast ment am echt silere, wat tu iidjen an uun a medesiin brükt woort. Apium andinum Phil. Apium angustilobum Reiche Apium annum Short Apium apioides Reiche Apium australe Thouars Apium bermejoi L. Llorens Apium butleri S. Watson Apium commersonii DC. Apium decumbens Eckl. & Zeyh. Apium divaricatum Benth. & Hook. f. ex S. Watson Apium echinatum Benth. & Hook. f. ex S. Watson Apium fernandezianum Johow Apium flexuosum Phil. Echt silere (Apium graveolens L.) Apium humile Reiche Apium inundatum Rchb. f. Apium laciniatum (DC.) Urb. Apium leptophyllum (Pers.) F. Muell. ex Benth. Apium ligula Drude Apium nodiflorum (L.) Lag. Apium panul Reiche Apium patens (Nutt. ex DC.) S. Watson Apium peucedanoides Reiche Apium philippii H. Wolff Apium pimpinellifolium Reiche Apium popei (Torr. & A. Gray) A. Gray Apium prostratum Vent. Apium repens Lag. Apium sellowianum H. Wolff Apium ventricosum H. Boissieu Commonskategorii: Silere – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Silere"}
{"id": "6497", "contents": "At Wil Wochel (Daucus carota) as en plaant faan det famile Apiaceae. At guardwochel (Daucus carota sativus) as diar en onerslach faan. bloos Guardwochel (Daucus carota sativus Hoffmann, Syn.: Carota sativa Rupr.) Wil wochel (Daucus carota carota) L. Daucus carota maximus (Desf.) Ball Daucus carota afghanicus Commonskategorii: Wil wochler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wil wochler"}
{"id": "650", "contents": "Jü Internasjonool Rümstasjoon unti ISS (aingelsch: International Space Station) is en rümstasjoon trinam jü jard."}
{"id": "6500", "contents": "Efeuplaanten (Hedera) san 10 bit 15 plaantenslacher faan det famile Araliaceae. Uun Madeleuroopa käänt am fööraal di slach Hedera helix. Hedera algeriensis Hibberd, uun Nuurdwaast-Afrikoo Hedera azorica Carrière, üüb a Atsooren Hedera canariensis Willd., üüb a Kanaaren Hedera colchica (K. Koch) K. Koch, uun a Kaukasus, uun Syrien an Zypern Hedera helix L. (gewöönelk efeu), uun Euroopa Hedera hibernica (G. Kirchn.) Carrière, bi a Atlantik Hedera maderensis K. Koch ex A. Rutherf., üüb Madeira Hedera nepalensis K. Koch, uun't Himalaya bit tu en hööchde faan 2300 m, uun Sjiina an Taiwan Hedera pastuchovii Woronow, uun Iraan Hedera rhombea (Miquel) Bean, uun Japan, Korea an Taiwan Commonskategorii: Efeuplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Efeuplaanten"}
{"id": "6503", "contents": "At Kokospualem (Cocos nucifera) as en Pualem, huar det kokosnöd bi wääkst. Hat as di iansagst slach uun det skööl faan a Kokospualmer (Cocos). Bloos Früchten Kokosfrücht Kokosnöd At kokospualem leewert en hialer rä faan produkten: Kokosriap Kokosholt (Gelugu) Kopra (det banenleewent faan en kokosnöd) leit tu drügin Kokosfäät faan kopra Commonskategorii: Kokospualmer – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Kokosnöden – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kokospualmer"}
{"id": "6504", "contents": "Wat menst Dü? Iantaal faan Pualmer A Pualemrut"}
{"id": "6508", "contents": "At Echt Datelpualem (Phoenix dactylifera) as en Pualem faan det famile Arecaceae. Uun Nuurdafrikoo woort diar al loong mä büüret. A dateln wurd frisk ferteeret, of diar woort ööle faan maaget. Commonskategorii: Echt Datelpualmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Datelpualmer"}
{"id": "651", "contents": "Da Inuit san en följkgrupe önjt norden foon Kanada än Alaska, önj Nordweest-Siberien än aw da küste foon Gräinlönj. Dåt uurd \"Inuit\" bedjüset eentlik \"manschne\", di singulaar hiit \"Inuk\". Di spräke foon da Inuit håt Inuktitut. Jü wårt snååked önj möre dialäkte (ma deerbeefte jü tål foon da manschne da dåt snååke): Qawiaraq 4000 Inupiatun 9000 Da füliende trii san rucht önj gefåår än wårde snååked foon maenouder 4000 manschne: Siglitun Inuinnaqtun Natsilingmiutut Dan kaame nuch wider eeftert ååsten: Aivilimmiutut Kivallirmiutut Nunavimmiutut Nunatsiavummiutut Qikiqtaaluk nigiani Qikiqtaaluk uannangani Än dan aw Gräinlönj: Inuktun unti Avanersuaq 1000 Kalaallisut 54.000 (mör as åle oudere) Tunumiit oraasiat Wikipedia in Kalaallisut Eskimo-aleutisk spräke Stääsenoome önj Inuktitut Liir Inupiaq (änglisch)"}
{"id": "6511", "contents": "At Kanaarisk Datelpualem (Phoenix canariensis) as en Pualem faan det famile Arecaceae. Hat wääkst fööraal üüb a Kanaaren. A früchten wurd oober miast ei eden, diar woort swinfuder faan maaget. Früchten Früchten Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kanaarisk Datelpualmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kanaarisk Datelpualmer Echt Datelpualem"}
{"id": "6513", "contents": "Datelpualmer (Phoenix) san Pualmer, diar uun a Euraasien an Afrikoo föörkem. At jaft 14 slacher, büüret woort fööraal mä det Echt Datelpualem (Phoenix dactylifera). Phoenix acaulis Phoenix andamanensis Phoenix atlantica Phoenix caespitosa Kanaarisk Datelpualem (Phoenix canariensis) Echt Datelpualem (Phoenix dactylifera) Phoenix loureiroi Phoenix paludosa Phoenix pusilla Phoenix reclinata Phoenix roebelenii Phoenix rupicola Phoenix sylvestris Phoenix theophrasti Commonskategorii: Datelpualmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Datelpualmer"}
{"id": "6515", "contents": "Pualmer (Arecaceae of uk Palmae) san ian faan tau familin uun det order faan a Pualemplaanten (Arecales). Tu det plaantenfamile tääl amanbi 2.600 slacher. Det ööder famile san a Dasypogonaceae. efter: Conny B. Asmussen, John Dransfield, Vinnie Deickmann, Anders S. Barfod, Jean-Christophe Pintaud, William J. Baker: A new subfamily classification of the palm family (Arecaceae): evidence from plastid DNA phylogeny. Botanical Journal of the Linnean Society. Band 151, 2006, S. 15-38. doi:10.1111/j.1095-8339.2006.00521.x Areca Beetelpualem (Areca catechu) Arenga Sokerpualem (Arenga pinnata) Kokospualmer (Cocos) Kokospualem (Cocos nucifera) Öölepualmer (Elaeis) Öölepualem (Elaeis guineensis) Amerikoonsk Öölepualem (Elaeis oleifera) Euterpe Kualpualem (Euterpe oleracea) Nypa Nypapualem (Nypa fruticans) Datelpualmer (Phoenix) Kanaarisk Datelpualem (Phoenix canariensis) Echt Datelpualem (Phoenix dactylifera) Roystonea Könangpualem (Roystonea regia) Commonskategorii: Pualmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pualmer Cycadales"}
{"id": "6516", "contents": "Pualemplaanten (Arecales) san en order faan bloosenplaanten (Magnoliopsida) mä tau plaantenfamilin. Pualmer (Arecaceeae) Dasypogonaceae Commonskategorii: Pualemplaanten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pualemplaanten Cycadales"}
{"id": "652", "contents": "Iowa [ˈaɪəwə] as sunt 1846 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj e mal foon't lönj. Dåt heet 3.155.070 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Des Moines. De Mississippi Struum as för't miast at uastgrens faan a bundesstoot. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Iowa heet 99 counties: Kiik uk deer: List ma counties önj Iowa Lyon Sioux Osceola O'Brien Dickin- son Clay Emmet Palo Alto Kos- suth Winne- bago Han- cock Worth Cerro Gordo Mitchell Floyd Ho- ward Chicka- saw Winne- shiek Alla- makee Clayton Fayette Bremer But- ler Frank- lin Wright Hum- boldt Poca- hontas Buena Vista Chero- kee Plymouth Woodbury Ida Sac Cal- houn Web- ster Hamil- ton Hardin Grundy Black Hawk Bu- chanan Dela- ware Dubu- que Jackson Jones Linn Benton Tama Mar- shall Story Boone Greene Carroll Craw- ford Monona Harri- son Shelby Au- dubon Guthrie Dallas Polk Jasper Powe- Pshiek Iowa John- son Cedar Clinton Scott Musca- tine Louisa Wash- ington Keo- kuk Ma- haska Marion Warren Madi- son Adair Cass Potta- wattamie Mills Mont- gomery Adams Union Clarke Lucas Monroe Wapello Jefferson Henry Des Moines Lee Van Buren Davis Appa- noose Wayne De- catur Ring- gold"}
{"id": "6524", "contents": "Weestfriislön (amtelk weestfriisk: Fryslân) es jen fan di twelev Prowinsen ön di Neđerlönen hiil ön di Nürđen. Diartö hiir uk di Weestfriisk Ailönen tö, man ek Texel. Ön di Weesten liit dit Ijsselmiar en ön Uasten di Prowins Groningen. Hauptstat fan Weestfriislön es Leeuwaarden (waastfresk: Ljouwert). Sent 2019 jeft et 18 Gimiinden (Iinuunertalen fan di 1. Janewoore 2023): Commons: Prowins Waastfresklun – Saamling fan Skelter en Videos Wikivoyage Raisfeerer Waastfresklun (Dütsk) Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns)."}
{"id": "653", "contents": "At Irlits, Flaaksfink (Carduelis cannabina) as en sjongfögel uun't finkenfamile (Fringillidae). Irlits, a mantje. Irlits, at wiiftje. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Irlits Wikispecies hää en artiikel tu: Irlits"}
{"id": "6530", "contents": "A Spargel (Asparagus officinalis) as en plaantenslach uun't famile faan a Spargelplaanten (Asparagaceae). Hi wääkst uun Süüd- an Madeleuroopa, brükt föl focht an woort miast uun Mei an Jüüne üs gemüüse eden. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Spargel Wikispecies hää en artiikel tu: Spargel"}
{"id": "6532", "contents": "Pore (Allium ampeloprasum ampeloprasum, uk Allium porrum) as en plaant faan det famile Amaryllidaceae an hiart tu a spargeloortagen. Hat woort miast för fersoos brükt. Pore bleut Pore uun köögem Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Pore Wikispecies hää en artiikel tu: Pore"}
{"id": "655", "contents": "A Isfögel, Gaulisk, Gaulüt (Clangula hyemalis) as en fögel uun't anenfamile (Anatidae). Aier faan Clangula hyemalis - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Isfögler Wikispecies hää en artiikel tu: Isfögler"}
{"id": "6554", "contents": "Di Sweitser Franken as at münt faan a Sweits an Liechtenstein. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sweitser Franken Sweitser Franken (sjiisk, ingelsk an fransöösk)"}
{"id": "6556", "contents": "At Britisk Pünj of uk Pünj Sterling as at münt faan't Ferianagt Könangrik. Luke diar The Royal Mint Britisk Pünj (ingelsk) (sjiisk) Britisk Pünj (Skotlun) (ingelsk) (sjiisk) Britisk Pünj (Nuurdirlun) (ingelsk) (sjiisk) Pünj"}
{"id": "656", "contents": "Islönj, åmtlik e Republiik Islönj, as en lönj önj Euroopa. Et lönj läit önj e Atlantik, tut söödååsten foon Gräinlönj. Deer booge 376.248 mansche (önjfång 2022). Jü hoodstää foont lönj as Reykjavík. Iceland: Division, citypopulation"}
{"id": "6560", "contents": "Yen (jap. 円 en, ment trinj ding) an as sant 1870 at münt faan Jaapan. Det internatsjunaal ufkörtang as ¥. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Japoonsk Yen Commonskategorii: Yen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6564", "contents": "At Puaskruus (Narcissus pseudonarcissus) as en Aprilbluum an hiart tu't famile Amaryllidaceae. Narcissus pseudonarcissus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Puaskruusen Wikispecies hää en artiikel tu: Puaskruusen Pingstruus"}
{"id": "6566", "contents": "At Pingstruus (Narcissus poeticus) as en Aprilbluum an hiart tu't famile Amaryllidaceae. Hat as nai mä't Puaskruus. Uk bluumen faan det skööl Paeonia wurd üs Pingstruus betiakent: Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Pingstruusen Wikispecies hää en artiikel tu: Pingstruusen Puaskruus"}
{"id": "657", "contents": "Fering as det nuurdfresk spriik faan't eilun Feer (2a), an liket at öömring (2b) auer a miaten. Fering an öömring hiar tu a eilunsfresk spriikwiisen uun Nuurdfresklun. Amanbi 3.000 mensken snaake fering, feraal üüb Waasterlun-Feer. Ham onerskeest trii spriikwiisen üüb Feer, det san weesdring uun't waasten, aasdring uun't uasten an boowentaareps uun't süüden. Mä det eelst skraftelk dokument auer't fering as det auersating faan Martin Luther san Letj Katechismus. Uk det eelst nuurdfresk dokument auerhood komt faan Feer, det as at balaad \"A Bai, a Reder\" faan amanbi at juar 1500. Am det spriik komert ham üüb Feer de Fering Ferian an at Ferring Stifting. Uun a sööwentiger juaren jeew det en letj tidjskraft mä fering teksten, de \"Breipot\". Dan an wan steent uk ens en letjen artikel üüb fering uun't fering bleed \"Der Insel-Bote\". Fering gramatik faan't NFI Fering-Öömrang bidracher üüb Tjabelstünj Ferring Stifting Ocke-Schwen Bohn sin sidj mä spriikpreewen. Ommo Wilts: Tjiisk-Fering wurdenbuk Lernen Sie Fering (N|DR.de) Arthur Fadden Earle Page Joseph Lyons James Scullin Ben Chifley"}
{"id": "6570", "contents": "Safraan of uk saweraan (faan araabisk/persisk za'farān ‏زعفران‎ , Crocus sativus) as en Krokus-slach, diar uun a harewst brons bleut. Ütj hör stempler woort det gewürts wonen. Saweraan bloos stempler. Spoonsk 'paella' mä saweraan uun. Diar komt det güül klöör faan. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Safraan Wikispecies hää en artiikel tu: Safraan"}
{"id": "6571", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt Trischen as en ünbewenet eilun uun a Meldorfer Bocht. Hat hiart tu't gemeen Friedrichskuuch. Faan Maarts bit Oktuuber woort det fögeleilun faan en fögelpaaser bewenet. Commonskategorii: Trischen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6572", "contents": "Wat menst dü? Struum - det elektrisk eegenskap. Elektrisk struummäächt (Ampere) Di wai faan't weeder uun en priil, dü keerst mä a struum of jin a struum. Struum - en grat ia uun't banlun."}
{"id": "6574", "contents": "Struumer san grat ian an nem det rinweeder uun't banlun ap, iar's det auer hör müs weder uun a grat sian an ooseanen luas wurd. 6.670 km - Niil: Luvironza-Ruvuvu-Ruvusu-Kagera-Witj Niil-Niil - (Afrikoo) 6.448 km - Amazonas: Apurimac-Ene-Tambo-Ucayali-Amazonas - (Süüdameerikoo) 6.380 km - Jangtsekiang - (Aasien) 6.051 km - Mississippi-Missouri - (Nuurdameerikoo) 5.476 km - Jenissei-Angara-Selenga-Orchon-Tuul - (Aasien) 5.410 km - Ob-Irtysch - (Aasien) 5.052 km - Amur-Schilka-Argun-Kerulen - (Aasien) - (bluas wan't föl rinjt) 4.845 km - Huáng Hé (Güül Struum) - (Aasien) 4.500 km - Mekong - (Aasien) 4.374 km - Kongo - (Afrikoo) 3.530 km - Wolga 2.845 km - Donau 2.285 km - Dnjepr 1.870 km - Don 1.802 km - Petschora 1.352 km - Dnjestr 1.233 km - Rhein 1.094 km - Ialew 1.047 km - Weichsel 1.045 km - Oder an Warthe 2.852 km - Donau (diar 647 km faan uun Sjiisklun) 1.233 km - Rhein (diar 865 km faan uun Sjiisklun) 1.165 km - Ialew (diar 727 km faan uun Sjiisklun) 866 km - Oder (diar 187 km faan uun Sjiisklun) 744 km - Weeser 545 km - Mosel (diar 242 km faan uun Sjiisklun) 524 km - Main 510 km - Inn"}
{"id": "6575", "contents": "Priilen san ian of struumer uun a waas of uun't oonlun. Det kön letj smääl gruuger wees, diar bi liachweeder drüg faal of uk grat stark struumer, diar det weeder bi ääb an flud tesk a eilunen troch feer. Uun Uastfresklun sait am tu sok struumer, diar uk bi liachweeder noch skapsferkiar tuläät, \"baljin\". Uun Nuurdfresklun sait am \"ia\" of \"jip\" of \"hool\". Lister Jip Hörnem Jip Föörtrap(jip) Heewerstruum Madelheewer Nuurderheewer Süüderheewer Nuurder Ia Oomram Jip, Öömrang Jip, Fering Jip, Madelhool Söder Ia Rütjergat Smääljip Porenstruum Wesselburener Hool Meldorfer Bocht Piip, Süüderpiip, Nuurderpiip Commons: Priilen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6577", "contents": "Liachweeder as di liachst weederstant uun en tidjenregiuun tesken ääb an flud. Faan ian liachweeder tu't naist fergung amanbi 12,5 stünj. Bi fol- an neimuun haa wi springflud, do lääpt det huuchweeder en betj huuger ap an det liachweeder fäält en betj liager uf. Det spring-liachweeder woort üs miat nimen för a siakoorden. Tidjen"}
{"id": "6578", "contents": "Tanen san siatiaken an betiakne miast en faarweeder. Det as a jipst steed faan en priil of struum, huar dü seeker mä en skap keer könst. Ööder tanen betiakne en gefoorensteed. A faarweedertanen (\"lateraaltanen\") san green of ruad: green mä en spas top-tiaken: üüb a sjüürbuurd-sidj, det ment rochts, wan dü üüb ääg tu keerst ruad mä en stomp top-tiaken: üüb a bakbuurd-sidj, det ment lachts, wan dü üüb ääg tu keerst green-ruad-green: üüb a sjüürbuurd-sidj faan't hoodfaarweeder, üüb a bakbuurd-sidj faan't sidjfaarweeder ruad-green-ruad: üüb a bakbuurd-sidj faan't hoodfaarweeder, üüb a sjüürbuurd-sidj faan't sidjfaarweeder ruad-witj mä en baal üs top-tiaken: uun a maden faan en faarweeder an üs uunsjüür-tan bütjen uun a Nuurdsia, huar a priilen began. Huar a priilen jo gau feranere, so üs uun a waas, wurd uunsteed faan tanen uk pregen stäächt. Tanen för gefoorensteeden (\"kardinaaltanen\") san suart an güül mä ünlik top-tiakens: suart-güül: uun't nuurden suart-güül-suart: uun't uasten güül-suart: uun't süüden güül-suart-güül: uun't waasten Ialtürner: Ialtürner san nian tanen, hiar oober uk mä tu a siatiaken. Commonskategorii: Tanen (baagen) – Saamlang faan bilen of filmer Ialtürn Oomram"}
{"id": "658", "contents": "At Ismeew, (mo.) iskub, iskube (Larus hyperboreus) hiart tu at fögelfamile faan a Kuben (Laridae). Ismeew üüb't is. Ai faan Larus hyperboreus - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ismeewen Wikispecies hää en artiikel tu: Ismeewen"}
{"id": "6580", "contents": "At D-Mark wiar det münt uun Waast-Sjiisklun faan 1948 bit 2001, uun Uast-Sjiisklun faan 1989 bit 2001. Tu a 1. Janewoore 2002 as't faan a Euro ufliaset wurden. Commonskategorii: D-Mark – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6581", "contents": "(fe.) 1948 wiar det aacht-an-fiartigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 04. Janewoore: Birma (daaling Mjanmaar) wurd suwereen. 04. Febrewoore: Ceylon (daaling Sri Lanka) wurd suwereen. 01. April: A Färöer wurd en autonoom natsjuun uun't könangrik faan Denemark. 21. Jüüne : At D-Mark woort det münt faan Waast-Sjiisklun. 24. Jüüne: Det Berliin-Blokaad begand. 29. Jüüle-14. August: Fjauertanjst Olympisk Somerspalen faan’t naitidj wiar uun London. 02. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan Harry S. Truman tu a president. 10. Detsember: A Feriand Natsioonen beslütj at Algemian Ufkemen auer a Minskenrochten. 20. September: George R.R. Martin, US-ameerikoons skriiwer. 14. Nofember: Kaarl III. (Ferianigt Köningrik) 17. Nofember: Tom Wolf, 47. guwernöör faan Pennsylvania. 30. Janewoore: Mahatma Gandhi, indisk politiker (* 1869)"}
{"id": "6583", "contents": "Jordsun wiar ans en däänsk halag uun't uasten faan List üüb Sal. Uun't juar 1231 skal't 2000 ha grat weesen haa (= so grat üs Oomram). Sant 1988 as't man muar en sunbeenk. En ferian, diar ham am a siafögler komert, hää ham efter det halag näämd: Ferian Jordsand. Koord faan 1634 Koord faan 1652"}
{"id": "6586", "contents": "A Waastfresk Eilunen san en keed faan eilunen uun a Nuurdsia föör at küst faan a Neederlunen."}
{"id": "659", "contents": "Di ferstarker (dt. Verstärker) as en räischap, dåt wat latjet (besuners en latj elektrisch spåning) amseete koon tu wat grutet. Jü füliende tiikning jeeft en iinjfåch scheema foon en transistor-ferstarker. Jü iinjgungsspåning wårt tufjard twasche basis än nul, wilt jü ütgungsspåning oufnümen wårt bai di kollektor-mötjstånd R3. En emitter-mötjstånd R4 koon tufäiged wårde am di struum döör e emitter tu begränsen än di iinjgungsstruum aw e basis läiger tu måågen. Di kondensator leefts leet wälj en wäkselspåning döör, ouers niinj likspåning. Dåt as ålsü en wäkselspåningsferstarker, tun biispel for audio (musiik äsw.). R1 än R2 sörie deerfor, dåt jü basis jü goue likspåning fäit. Ouerdåt di basisstruum Ib foole latjer as as di kollektorstuum Ice, as jü ferstarking süwåt lik as R3/R4."}
{"id": "6590", "contents": "A Uastfresk Eilunen san en keed faan eilunen föör at küst faan Niidersaksen. A nöömer faan a grat eilunen began faan uast tu waast mä a buksteewen W-S-L-B-N-I(J)-B . Dü könst di det mä di sjiisk spröök mark: Welcher Seemann Liegt Bei Nacht Im Bett? Rolf Niedringhaus, Volker Haeseler, Peter Janiesch: Die Flora und Fauna der Ostfriesischen Inseln – Einführung in das Projekt „Biodiversität im Nationalpark Niedersächsisches Wattenmeer“, Schriftenreihe Nationalpark Niedersächsisches Wattenmeer, 2008, Band11 Flächenerhebung nach tatsächlicher Nutzung, Landesbetrieb für Statistik und Kommunikationstechnologie Niedersachsen (LSKN)"}
{"id": "6593", "contents": "Uthörn ((da.) Udhjørne Holm) as en letj hualeweilun uun a bocht faan a Könangshuuwen bi List üüb Sal. Uthörn faan nuurden"}
{"id": "660", "contents": "A Ferwaarer of Waarfögel, (mo.) ferwåårer (Lanius collurio) as en fögel uun't famile faan a Wirgern (Laniidae). Tiaknang faan Ferwaarern. Aier faan Lanius collurio Aier faan Cuculus canorus canorus an Lanius collurio - MHNT Di Ferwaarer ferwaaret fangd insekten uun suurnbosker. Minsken, diar ales apwaare, an niks wechsmitj kön, wurd uk leewen 'waarfögel' näämd. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ferwaarern Wikispecies hää en artiikel tu: Ferwaarern"}
{"id": "6600", "contents": "Di Ferian Jordsand komert ham am skül för a siafögler. Hi as 1907 grünjlaanj wurden an sat uun Ahrensburg bi Hamborag. San nööm hää di ferian efter det onergingen halag Jordsun. 1. Bi a Nuurdsiaküst hää di ferian statjuunen uun't Raantem-Beken üüb Sal üüb Ood (Oomram) uun a Hauke-Haien-Kuuch (Schlüttsiel) üüb Haabel üüb Nuurderuug üüb Nuurderuugsun üüb Süüdfaal üüb Halaglun üüb Neuwerk üüb Scharhörn üüb Nigehörn 2. Auer juaren wiar di ferian uk uun a gang üüb Trischen (1909-1910) üüb a \"Äälemböög\" üüb Sal (1910-1914) uun a Eidem-Fögelkui üüb Sal (1968–2008) üüb a Hullen bi a Ialew (1970–1976) üüb Söderuug (1971–1977) An do san diar noch en hiale rä muar statjuunen uun't banlun an bi a Uastsia. Wääbsteed faan a Ferian Jordsand"}
{"id": "6605", "contents": "Haabel as det letjst halag uun a nuurdfresk waas. Hat hiart tu't gemeen faan A Grööd. Ferian Jordsand"}
{"id": "661", "contents": "Dåt keemisch elemänt weer en atoom tu hiirt, wårt bestimd foon jü tål protoone önj di kärn. For en wase tål protoone koon aw e sid jü tål neutrone in di kärn ünlik weese. Huum snåkt dan foon ünlike isotoope foon dåtseelwe elemänt. Di ütdrük as en tuhuupetiien foon tou griichische uurde: isos = lik, än topos = plås. Dåt djüset deeraw haane dåt ünlike isotoope foon dåtseelwe elemänt jüseelwe plås beseete önj dåt perioodische süsteem. Da keemische äinschape foon en atoom wårde mååst gåns bestimd foon e atoomnumer, ålsü foon e tål protoone. Dåt as deerdöör maast ai möölik, isotoope foon dåtseelwe elemänt ma keemische madele foonenouder tu schiisen. Jü mase foon en atoom wårt tu di widüt grutste diilj bestimd döör jü sööme foon jü tål nukleoone (protoone plus neutroone). Judeer tål nååmt huum jü masetål. Ünlike isotoope foon dåtseelwe elemänt heewe jüseelwe atoomnumer ouers åltens en oudere masetål (atoommase). Foon foole elemänte jeeft dåt önj e natör en minging foon isotoope. (Önj huk ferhüülj isotope forkaame önj en proobe, koon gåns nau bestimd wårde ma heelp foon masespektrometrii). Dåt elemänt Kloor tum biispel heet atoomnumer 17. Åle chloratoome heewe ålsü 17 protoone önj e kärn, ouers dåt"}
{"id": "6612", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt At Hamborger Halag, (mo.) Hamborjer Håli uun Nuurdfresklun wiar ans en halag, as daalang oober auer en doom mä't fäästääg ferbünjen. Hat hiart tu't gemeen Reußenkuuger Commonskategorii: Hamborger Halag – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6617", "contents": "Letj Muur as en halag uun Nuurdfresklun an hiart tu't gemeen Nuurdstrun. Priwoot wääbsidj"}
{"id": "662", "contents": "At Fialhaas (Haas) (Lepus europaeus) hiart tu at haasenfamile (Leporidae) an as en Tetjdiart. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Fialhaasen Wikispecies hää en artiikel tu: Fialhaasen"}
{"id": "6621", "contents": "Nuurderuug as en ünbewenet halag uun Nuurdfresklun uun't waasten faan A Huug. efter: Seevögel, Bleed faan a Ferian Jordsand, binj 27 (2006), Heft 1, S. 14ff. Ferian Jordsand"}
{"id": "6624", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Bild fehlt Süüdfaal as en halag uun Nuurdfresklun an hiart tu't gemeen Pelwerem. Süüdfaal Werew mä wenhüs Süüdfaal Wai tu Süüdfaal bi ääb Commonskategorii: Südfaal – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6628", "contents": "En sunbeenk as en flaak steed üüb sia. Uun en tidjenregiuun so üs uun a waas luket en sunbeenk bi liachweeder ütj, bi huuchweeder as't normoolerwiis ei tu sen. Wan't uk bi huuchweeder noch ütjluket, do as't en huuchsun. Swinsrag Teeknob Leghörn Commonskategorii: Sunbeenker – Saamlang faan bilen of filmer Huuchsun Nuurdfresk eilunen"}
{"id": "663", "contents": "At Fiallaask, Laask, (mo.) loosch, (sö.) Lörke (Alauda arvensis) as en fögel an hiart tu a Laasken (Alaudidae). At fiallaask sjongt. 10 daar ual jöönke Aier faan Alauda arvensis Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Fiallaask Wikispecies hää en artiikel tu: Fiallaask"}
{"id": "6630", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Bild fehltVorlage:Infobox Insel/Wartung/Fläche fehlt Japsun (of uk man ianfach Jap) leit uun't waasten faan a Huug an as di nuurdelkst huuchsun faan jo trii nuurdfresk \"bütjensuner\", huar uk Nuurderuugsun an Söderuugsun tu hiar."}
{"id": "6631", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Bild fehltVorlage:Infobox Insel/Wartung/Fläche fehlt Nuurderuugsun leit uun't waasten faan Nuurderuug an as di madelst huuchsun faan a nuurdfresk \"bütjensuner\" tesken Japsun uun't nuurden an Söderuugsun uun't süüden. efter: \"Seevögel\", bleed faan a Ferian Jordsand, ütjgoow 4/2007."}
{"id": "6632", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt Söderuugsun leit uun't waasten faan Söderuug an as di süüdelkst huuchsun faan jo trii nuurdfresk \"bütjensuner\", huar uk Nuurderuugsun an Japsun tu hiar. Baag mä ialtürn Ialtürn Söderuugsun üüb det sidj faan't WSA"}
{"id": "6633", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Bild fehltVorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt A Teeknob as en sunbeenk uun't nuurden faan Jongnaamen tesken Sal an Oomram."}
{"id": "6639", "contents": "Vorlage:Infobox Fluss/NACHWEISE_aus A Ialew as a traadgratst struum uun Sjiisklun. Hi komt faan Tschechien an hää san müs bi Cuxhuuwen. Taalen efter't WSV"}
{"id": "664", "contents": "A Filosofii as en grünjwedenskap an fersjükt, det leewent faan a minsk uun a welt tu ferstunen. Det wurd komt faan ualgreks φιλοσοφία philosophía, diarbi ment 'philo' at leefde an 'sophia' at weden of wisdoom. Filosoofen san uun leefde mä't weden. Ööder wedenskapen beskriiw, huar's jo mä befaade an huarmä ei. A filosofii hää nian aanj, hör kääntiaken as det oort an wiis, hü mä en fraag amgingen woort. A iarst filosoofen, diar jo uk salew so betiakent haa, wiar uun't ual Griichenlun so am't juar 600 f.Kr.. Jo begand diarmä, at weden faan a minsken aptudialen tu enkelt wedenskapen. Filosofii woort brükt för fraagen, huar't nian wedenskap för jaft. Nian wedenskap koon sai, wat 'gud' of 'fülk' as. Wat as rocht of gerocht? Jaft at en God? Hää di minsk en sial? Huaram lewet di minsk? A biologii onersjükt at labenen. Hat sait oober ei, hü wi mä't leewent amgung skel. A füsiik sait üs, hü't tugongt uun a natüür an efter hük reegeln. Man kön wi minsken aal a reegeln kään? A rochtswedenskapen lei reegeln för a minsken fääst, amdat jo uun frees mäenööder lewe kön. Jo sai, wat wi ei du mut; oober jo sai ei, wat"}
{"id": "6646", "contents": "Vorlage:Infobox Fluss/NACHWEISE_aus A Donau as a lingst struum uun Sjiisklun. Hi ferlääpt troch Madel- an Süüduasteuroopa an hää san müs uun't Suart Sia. Faan huar det weeder tu a Donau hen uflääpt (laacht klööret) Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit: Hydrologischer Atlas von Deutschland, Freiburg i. Br. 2003 Commonskategorii: Donau – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6648", "contents": "Konst (latiinsk ars, greks téchne) ment eegentelk arke dun, diar mä weden, ööwin, woornemen, föörstelen an ideen tu dun hää. Miast men wi oober det dun, wat ei ünbedingt nat haa säär. Üüb arke faal as konst, wat diarbi ütjkomt, wan minsken hör kreatiwiteet ütjlewe. Diar komt ei ünbedingt en konstwerk bi ütj, uk det dun faan en konstler as konst. At konst woort miast iindiald tu: Bilhaft konst: Moolerei an Graafik, Bilhauerei, Baukonst, uunwand konst (konsthoonwerk) Musiik: Kompositsion, Interpretatsion, Wokaal- an Instrumentaalmusiik Literatuur: Proosa, Lyrik, Draama, Fääkliteratuur Spalkonst: Teooter, Daans, Film, Konseptkonst Föörhistoorisk konst: Stiantidj Antike: Ual kultuuren uun Ual Egypten, Mesopotaamien, Griichenlun, Röömsk Rik Madelääler: Ääder krastelk konst, Romaanik, Gootik Neitidj: Renaissance, Manierismus, Barok, Rokoko, Klasitsismus, Romantik, Historismus, Realismus, Moderne, Postmoderne, Impresionismus, Ekspresionismus Tau am een as nian konst. Wan a trool wech as mä a konst, do as at kiilin efter. Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012 Commonskategorii: Konst – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Konst (sjiisk) Wikiquote: Konst (sjiisk) Wikisource: Konst (sjiisk)"}
{"id": "665", "contents": "Itaalien, åmtlik Italjeensch Republiik, as en lönj önjt sööden foon Euroopa. Et lönj heet 59.257.566 manschne (önjfång 2021). E hoodstää foont lönj as Rom. Da tiin grutst stääse önjt lönj san: Itaalien as sunt e began (1957, as et dåt Europäisch Wjartschapsgemiinschap wus) lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Wikimedia Commons heet bile unti filme tu: Itaalien Wikimedia-Atlas: Itaalien – Geografische än histoorische koorde Wikisource: Itaalien (tjüsch) Wikivoyage Räisfäärer: Itaalien (tjüsch) Italy: Administrative Division, citypopulation.de Italy: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "6654", "contents": "Kroaatien as en lun uun Süüduasteuroopa. At hoodstääd as Zagreb. Uun't nuurden lei Sloweenien an Ungarn, uun't uasten Serbien, uun't süüden an uasten Bosnien an Herzegowina an uun't süüden Montenegro. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Kroaatien as iindiald tu 20 komitaaten (sowat üs lunkreiser) an det hoodstääd Zagreb. 1 Fulkstäälang faan 2011, efter: DZS Kroaatien woort di 1. Janewoore 2023 lasmoot faan det Schengen-Rüm. At Euro woort di 1. Janewoore 2023 det amtelk weering faan Kroaatsien. Faan 1994 tu 2023 wiar't weering faan't lun at Kuna. CIA- The World Factbook. Archiwiaret faan det originool di 15. Mei 2020. Ufrepen di 3. April 2012. World Economic Outlook Database, April 2011. Ufrepen de 14. Jüüne 2011. Croatia: Counties and Major Cities, citypopulation.de Commonskategorii: Kroaatien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Kroaatien – Geograafisk an histoorisk koorden 45.2515.466666666667Koordinaaten: 45° N, 15° O"}
{"id": "6656", "contents": "Kuna wiar det münt faan Kroaatien. 1 Kuna san 100 Lipa. Sant di 1. Janewoore 2023 woort diar a Euro brükt. Commonskategorii: Kuna – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6659", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Kroaatien wiset di code för kroaatisk ferwaltangsregiuunen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Kroaatien HR), di ööder as di code för at ferwaltangsregiuun. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "666", "contents": "Film as en konstfurem mä laben bilen. Tuiarst hed di film noch nään tuun, det wiar en stomfilm. Daalang könst dü filmer uun't kiino of üüb din aanj fernseen uunluke. Uk auer't internet wurd filmer wiset, diar dü mä en computer of smartphone uunluke könst. Am en film tu maagin, werke flook minsken mä ünlik beruufen tuup: Skriiwern mä di soocht tu en film Dramaturgen, jo skriiw det dreibuk Spelstern, diar a filmfigüüren spele Rejesöören, diar jo am det kwaliteet komre Technikern bi a filmaperoot, bi't laacht an bi a tuun Auer diar so föl minsken mä uun a gang san, as en film en böös jüür onernemen. Diar woort do en Produsent för brükt. Hi schocht tu, dat det jil weder iinkomt. Jong filmmaagern haa miast ei föl jil an san noch ei bekäänd. Jo began do iarst ans mä kurt filmer. Filmer faan Claas Riecken üüb You Tube Inselklang Filmer faan Kai Klint aur di Drachtendaansers üüb You Tube Rejesöören mä ferbinjang tu Nuurdfresklun: Hark Bohm Sven Jaax Volkert Schult Christoph Weinert Commonskategorii: Film – Saamlang faan bilen of filmer Wääblink-kataloog tu Film uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Internatjunaal film-dootenbeenk"}
{"id": "6662", "contents": "Zagreb as at hoodstääd faan Kroaatien an ian faan 21 ferwaltangsregiuunen uun det lun. Det hää 688.163 lidj (2011). Sant di 14. Detsember 1999 as det stääd Zagreb iindiald tu 17 distrikten (gradska četvrt, pl. gradske četvrti): Sjiisklun Mainz (Sjiisklun), sant 1967 Ruslun Sankt Petersburg (Ruslun), sant 1968 Norweegen Tromsø (Norweegen), sant 1971 Jaapan Kyōto (Japan), sant 1972 Poolen Krakau (Poolen), sant 1975 Portugal Lisabon (Portugal), sant 1977 Ferianagt Stooten Pittsburgh (USA), sant 1980 Sjiina Shanghai (Sjiina), sant 1980 Ungarn Budapest (Ungarn), sant 1994 Uasterrik Wien (Uastenrik), sant 1994 Bosnien an Hertsegowina Sarajevo (Bosnien an Herzegowina), sant 2001 Sloweenien Ljubljana (Sloweenien), sant 2001 Monteneegro Podgorica (Montenegro), sant 2006 Ferianagt Könangrik London (Ferianagt Könangrik), sant 2009 Croatia: Counties and Major Cities, citypopulation.de Commonskategorii: Zagreb – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "667", "contents": "A Finken (Fringillidae) san en fögelfamile an hiar tu at order faan a Sjongfögler (Passeriformes). Üüb Halunder ment am mä finken oober aal jo letjer fögler, diar üüb Halaglun föörkem. Carduelinae - Euphoniinae - Fringillinae Acanthis – Agraphospiza – Bucanetes – Callacanthis – Carduelis – Carpodacus – Chloris – Chlorophonia – Chrysocorythus – Coccothraustes – Crithagra – Eophona – Euphonia – Fringilla – Haemorhous – Hemignathus – Hesperiphona – Himatione – Leucosticte – Linaria – Linurgus – Loxia – Loxioides – Loxops – Magumma – Melamprosops – Mycerobas – Neospiza – Oreomystis – Palmeria – Paroreomyza – Pinicola – Procarduelis – Pseudonestor – Psittirostra – Pyrrhoplectes – Pyrrhula – Rhodopechys – Rhodospiza – Rhynchostruthus – Serinus – Spinus – Telespiza – Vestiaria Uun üüs breetjin käänt'am jo slacher: Bokfink (Fringilla coelebs) Borfink (Loxia curvirostra) Doompaap (Pyrrhula pyrrhula) Skööl Flaaksfinken (Carduelis) Greenfink (Carduelis chloris) Irlits (Carduelis cannabina) Peder (Carduelis carduelis) Ööder Finkenfögler: Serinus Kanaarengirlits (Serinus canaria), Kanaarienfögel Girlits (Serinus serinus), Gul-Girlits Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Finken Wikispecies hää en artiikel tu: Finken"}
{"id": "6672", "contents": "Zagreb Lun as ian faan 21 ferwaltangsregiuunen uun Kroatien. Hat leit trinjam det stääd Zagreb. mä iinwenertaalen faan 2011:"}
{"id": "6676", "contents": "Kwadraatmeeter es en Maat fuar di Gurthair fan en Areaal. En Kwadraat, wat 1 m lüng an 1 m breer es, heer di Gurthair fan 1 Kwadraatmeeter (\"1 m2\" of uk \"1 qm\"). Des kür man efen sa gur 50cm (½ Meeter) lüng en 2m breer wiis. Da reeknet em bluats: 0,5m x 2 m = 1m2 Jir sen forskelig SI-Maaten biskrewen, wat em fuar Areaali brükt. Di Kwadraatmilimeter (Teeken: mm2) of en 'Milimeter tö't Kwadraat' ist di Plaats, wat en Kwadraat brükt, hurön ark Sir 1 Milimeter = 0,1 Tsentimeter lung es. 100 mm2 = 1 cm2. Di Kwadraat-Tsentimeter (Teeken: cm2) of en 'Tsentimeter tö't Kwadraat' es di Plaats, wat en Kwadraat brükt, hurön ark Sir 1 Tsentimeeter = 10 Milimeeter lung es. 100 cm2 = 1 dm2. Di Kwadraat-Deetsimeter (Teeken: dm2) of en 'Deetsimeter tö't Kwadraat' es di Plaats, wat en Kwadraat brükt, hurön ark Sir 1 Deetsimeeter = 10 Tsentimeter = 100 Milimeeter lung es. 100 dm2 = 1 m2. 10−28 m2 = 1 b (Barn (in der Kern- und Atomphysik)) 10 m × 10 m = 100 m2 = 1 a (Ar) 100 m × 100 m = 10.000 m2 = 1 ha (Hektar) Dat Maatengisets"}
{"id": "668", "contents": "Jan-faan-Gent, (fe.) Dööskop, (mo.) an holuns Jan van Gent (Morus bassanus) as en siafögel uun det famile faan a Genten (Sulidae). Jan-faan-Genten bräät üüb Halaglun Ai faan Morus bassanus - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Jan-faan-Genten Wikispecies hää en artiikel tu: Jan-faan-Genten"}
{"id": "669", "contents": "Finlönj, åmtlik e Republiik Finlönj, as en lönj önjt norden foon Euroopa. Deer booge 5.533.793 manschne (2020). E hoodstää foont lönj as Helsinki. Da tiin grutste stääse önjt lönj san: Finlönj wus diilj foon Swärik foon 1150 bit 1809. Et lönj wus diilj foon Ruslönj twasche 1809 än 1917. Finlönj wörd 1917 suwerään. Et jäif en burgerkrich önj 1918. Finlönj as sunt 1995 lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Commons: Finlönj – Soomling foon bile än filme Finland: Administrative Division, citypopulation.de Finland: Major Cities and Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "6695", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Ferianagt Könangrik wiset di code för Ferwaltangsiindialangen faan't Ferianagt Könangrik. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Ferianagt Könangrik GB), di ööder as di code för a ferwaltangiindialangen. Geografisch/politisch gruppiert sind dies: GB GB-UKM Vereinigtes Königreich und Nordirland GB-GBN Great Britain (Großbritannien) GB-EAW England und Wales GB-ENG England 27 Countys 32 London Borough 36 metropolitan districts 55 unitary authorities inklusive Isle of Wight 01 City corporation GB-WLS Wales 22 unitary authorities GB-SCT Scotland 32 council areas GB-NIR Northern Ireland 26 district councils Die Kanalinseln und die Isle of Man sind nicht Teil des Vereinigten Königreichs, ISO ordnete diesen jedoch zu Beginn ebenfalls einen Code unter \"GB-\" zu. Mit einer Änderung im achten Newsletter (pdf) wurden ihnen eigene ISO 3166-2 Codes zugeordnet (ISO 3166-2:GG (Guernsey), ISO 3166-2:IM (Isle of Man) und ISO 3166-2:JE (Jersey)). Die erste Hälfte des Codes ist nach ISO 3166-1 der Code für das Vereinigte Königreich. Der zweite Teil ist ein Drei-Zeichen-Code wie er auch in der Britischen Norm BS 6879 festgelegt ist. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "670", "contents": "4 Jü tål fjouer (4) (aw Üüljfrasch: fiūwer; röömisch: IV) as en natöörlik tål än en numer. Jü as en lik tål än kamt eefter e numer trii (3), ouers for e numer fiiw (5). Önj e matematiik as numer fjouer en like numer än e latjest tuhuupe seet tål. Fjouer as uk e tweed kwadroottål eefter iinj. Skregeljuar Commonskategorii: Taal 4 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6700", "contents": "Croydon [kɹɔɪdən] as en borag faan London uun't Ferianagt Könangrik. Diar hiar 30 stääddialen tu. At amtshüs faan Croydon 51.372361111111-0.1004Koordinaaten: 51° 22′ N, 0° 6′ W"}
{"id": "6702", "contents": "A meeter (fan greks μέτρον métron ‚ miat, werktjüch tu meeden, lengde) as en miat an det grünjlaag för't meeden uun't SI-süsteem. Hi woort mä \"m\" ufkört. Di internatsionaal meeter, maaget faan plaatin-iriidium, wiar det referens bit 1960. Daalang woort di meeter üs en bröökdial faan't faard faan't laacht fäästlaanj, auer det en konstanten wäärs uun a natüür as. internatsionaal meeter Commonskategorii: Meeter – Saamlang faan bilen of filmer Kwadrootmeeter Kubikmeeter efter: Wilhelm Gemoll, Griechisch-Deutsches Schul- und Handwörterbuch, München/Wien, 1965"}
{"id": "6704", "contents": "At kwadroot as en sjauerhuk mä en hiale rä eegenskapen. aal sjauer sidjen san likelung aal sjauer banenwinkels san likegrat (90°) hat hää sjauer sümetrii-aaksen jo tau diagonaalen san likelung an stun luadrocht üüb enööder huar a diagonaalen jo draap, as uk a madelponkt faan a bütjenkreis an a banenkreis di bütjenkreis as tweisis so grat üs a banenkreis Commonskategorii: Kwadrooten – Saamlang faan bilen of filmer Kwadrootmeeter"}
{"id": "6705", "contents": "Puask as ian faan a grat festen uun a krastelk religioon. Jiises stäänt faan a duaden ap, det ment, sin ideen lewe widjer, uk wan hi stürwen as. Pualemsöndai Greensüürsdai Stalfreidai Puasksöndai Puaskmundai Puask fäält leewen üüb di iarst söndai efter a iarst folmuun uun a wos, diaram leit det dootem uun a Gregoriaans kalender tesken a 22. Maarts an a 25. April. Sööwen weg efter Puask san Pingster. Commonskategorii: Puask – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6709", "contents": "Skorpioonen (Scorpiones) san en order faan Koonkern (Arachnida). Jo wurd tesken 9 mm an 21 cm grat an lewe uun a troopen an subtroopen. A miasten san för a minsken ei gefeerelk. Det iindialang tu familin as böös ünseeker: Bothriuridae - Buthidae - ?Caraboctonidae - Chactidae - Chaerilidae - Diplocentridae - Euscorpiidae - ?Hadogenidae - Hemiscorpiidae - Heteroscorpionidae - Hormuridae - ?Ischnuridae - Iuridae - ?Lisposomidae - ?Luridae - Pseudochactidae - Scorpionidae - Scorpiopidae - Superstitionidae - Troglotayosicidae - Typhlochactidae - Vaejovidae - †Akravidae - †Archaeobuthidae - †Chaerilobuthidae - †Palaeoeuscorpiidae - †Palaeopisthacanthidae Commonskategorii: Skorpioonen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skorpioonen"}
{"id": "671", "contents": "Jü jard (astronoomisch sümbool: ) as foon jü san meeten, eefter fenus än mars, di treed planeet önj üüs sansüsteem. Döör wååder än en gödj döörsnit foon 15 groode Celsius as jü jard di planeet weer da mansche ën oudere kreatöre laawe koone. Jü jard is for 4,6 miljård iirnge önjtstiinjen üt gliinje stuf- än gaswulkene. Jü koorst foon jü jard heet en åler foon amenbai 4,2 miljård iirnge. Deereefter heewe ändogeene (fulkaane) än äksogeene (win än wååder) kreefte di buppelåch biled. Da jarste spoore foon laawend san amenbai 3,35 miljård iirnge üülj. Da formansche heewe for 10-14 milione iirnge laawed än sunt amenbai 6 milion iirnge jeeft et da mansche sü as we da nütutids kåne. Jü jard stoont amenbai 149.600.000 kilomeeter foon e san, weer jü önj 365,2425 deege trinam kiirt. Jü jard heed en döörsnit foon 12.756,3 kilomeeter, än kiirt önj amenbai 23 stün, 56 min än 4,1 s am sin akse. Jü draiakse än jü amluupboon san ai glik, deerdöör jeeft et da fjouer säsonge. Am jü jard haane kiirt di moune. Jü önjtiinjkreeft foon di moune söried for e getidewaksel. Jü jard heet en fläche foon amenbai 510,1 milion km², weerfoon 29% üt lönj bestoont."}
{"id": "6713", "contents": "Koresun as en huuchsun uun a däänsk waas, uun't süüdwaasten faan Mandø. Bit uun't 19. juarhunert haa diar noch minsken lewet."}
{"id": "6714", "contents": "Langli as en letj däänsk maaskeilun uun a Ho-bocht nai bi Esbjerg."}
{"id": "6716", "contents": "Wat meenst Dü? Rømø (Föriskep, 1967)? Rømø (Eilun)? (Öömrang) Rømø (Ailön)? (Sölring)"}
{"id": "672", "contents": "Flaaksfinken (Seesjin ??, (ha.) Siisken) san finkenfögler an hiar tu at kategorii faan a sjongfögler (Passeriformes). C. carduelis – C. citrinella – C. corsicana Iar tääld uk jodiaren diar noch mä tu: C. atrata - C. atriceps - C. barbata - C. cannabina - C. crassirostris - C. cucullata - C. dominicensis - C. flammea - C. flavirostris - C. hornemanni - C. johannis - C. lawrencei - C. magellanica - C. notata - C. olivacea - C. pinus - C. psaltria - C. siemiradzkii - C. spinescens - C. spinus - C. tristis - C. uropygialis - C. xanthogastra - C. yarrellii - C. yemenensis Uun üüs breetjin käänt am jodiar slacher: Greenfink (Carduelis chloris) Irlits (Carduelis cannabina) Peder (Carduelis carduelis) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Flaaksfinken Wikispecies hää en artiikel tu: Flaaksfinken"}
{"id": "6724", "contents": "Fanø [ˈfaːnøːʔ] as en däänsk waaseilun uun't waasten faan Jütlun an en komuun uun't ferwaltangsregiuun Syddanmark. Commonskategorii: Fanø – Saamlang faan bilen of filmer Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BEF4: Folketal pr. 1. januar fordelt på øer (däänsk)"}
{"id": "673", "contents": "A Fladermüsen (Microchiroptera) san en onerorder faan Tetjdiarten mä 17 familin an 900 slacher. Skuilisnöösen (Rhinolophidae) Rhinolophus Grat Skuilisnöös (Rhinolophus ferrumequinum) Gläädnöösen (Vespertilionidae) Myotis Grat Müsuar (Myotis myotis) Plecotus Brün Lunguar (Plecotus auritus) Commonskategorii: Fladermüsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fladermüsen"}
{"id": "674", "contents": "Di Jarst Wråålkrich wus en krich twasche 1914 än 1918. Et wårt di Jarst nåmd, wilt et di jarst krich wus, weer lönje foon eentlik åle kontinänte mamååged heewe. Dåt wus di jarst krich weerbai cheemische wååben brükt wörden san. Önj di Jarst Wråålkrich san amenbai 17 milion manschne störwen. Tweed Wråålkrich Commons: Jarst Wråålkrich – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "675", "contents": "A Fleegenfanger (Drosera rotundifolia) as en plaant uun det famile faan a Fleegenfangern (Droseraceae). A fleegenfanger as en muarjuarag krüüs an woort 5 bit 20 cm huuch. A ruter ling man 5 cm jip an kön det plaant ei alian fersurge. A bleeden san trinj, 0,5 bit 1,8 cm grat an haa sowat 200 fiin ruad fangbleeden. Letj insekten an fleegen, oober uk flenerker an sogoor skirskööden bak diar fääst bi an wurd faan det plaant apliaset. A bloosen san 1 cm lung, bleu faan Jüüne bit August an gung bluas eeben, wan a san skinjt. Üüb a nuurdelk eerdheleft, faan Euroopa auer Aasien bit Nuurdameerikoo jaft at fleegenfangern, sogoor uun Alaska an Greenlun könst'es finj. Jo brük föl san, föl weeder an en süren grünj an waaks uun muuren of üüb möösk. Drosera rotundifolia Drosera rotundifolia onerslach pygmaea Drosera rotundifolia onerslach gracilis Drosera anglica Al uun't 12. juarhunert as a fleegenfanger üs medesiin jin hoost an longkraankhaiden iinsaat wurden. Uk jin kraankhaiden uun't hood as't uun Itaalien brükt wurden. Uun Skotlun haa's fleegenfangern brükt, am brons tu farwin. Daalang stäänt a fleegenfanger oner natüürskül. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Fleegenfanger Wikispecies"}
{"id": "6754", "contents": "Tu't Regiuun Hovedstaden (hoodstäädregiuun) uun Denemark hiart di nuurduast dial faan Sialun mä't hoodstääd Kopenhuuwen an det eilun Bornholm. At ferwaltang sat uun Hillerød. Saner Bornholm hää det regiuun 1.828.403 (Stant: 1. Janewoore 2022) iinwenern üüb 1.973 km², det ment uun't madel 927 iinwenern per km². Det Regiuun Hovedstaden as uun sjauer loonsdialen (landsdelen) apdiald: Byen København, Københavns omegn, Nordsjælland an det eilun Bornholm. Uun Denemark san 2007 nei ferwaltangsianhaiden iinfeerd wurden, a komuunen. Diar san flook stääden an gemeenen uun tuupslööden wurden. Uun't regiuun Hovedstaden lei jodiar komuunen (Iinwenertaalen mä stant 1. Janewoore 2022): Dön tjiin gratst stääden uun't regiuun san: www.statistikbanken.dk → Befolkning og valg → Folketal → Tabel BEF44 (Folketal pr. 1. januar fordelt på byer) Denmark: Hovedstaden, citypopulation.de Commonskategorii: Regiuun Hovedstaden – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "676", "contents": "Jena as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Tüüringen. Jü stää heet 110.731 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "677", "contents": "Jens Emil Mungard (09.02.1885 - 13.02.1940) wiar en Kairemböör Buer en Dechter. Jens Emil Mungard kām ön Kairem tö Wārel. Sin Aalern wiar Nann Peter Mungard en Elisabeth Mungard, bēren Schwennen. Ön di 31. 3. 1900 wiar Jens Mungaard klaar me di Skuul. Hi waar Buer en aurnoom di Stair fan sin Faađer. Di diari lair nuurđuastern fan di Kairemer Sērk. Tiin Jaaren leeter, di 29. 4. 1910, bifriiti hi höm me Anna Andresen faan Föör. Jat skel ek olter lekelk me'enachtler wesen wiis, man ja fing dach fjuur Jungen. Tö di Bigening fan di twuntiger Jaaren es di Hofstair ofbronen, en di Laag fan Mungard en sin Familie waar ringer en ringer.. Mungard koopeti da en litjeri Hofstair ön Ārichsem, man di Swaarhairen waar ek mener, aurdat et jaa hentö't Jen fan di twuntiger Jaaren uk me di Wertskep ring ging. Leeterhen es uk di Ehe ütenachtler gingen, en tö di Bigening fan di dörtiger Jaaren kām Jens Mungard fan sin Stair en Itüüs of. Hat skel sa wesen wiis, dat diar man trii wichtig Saaken ön Jens Mungards Leewent wiar: Sin Teenken, sin Föölin en sin Tüs. Diartö kām noch en gurt Lefhair tö Waarhair en Rocht, en"}
{"id": "678", "contents": "Flenerken, (mo.) schrubföögle (Lepidoptera) san en order faan a insekten (Insecta). Aglossata – Glossata – Heterobathmiina – Zeugloptera Echt Spanern (Bombycidae) Bombyx Siisenspaner (Bombyx mori) Skrobflenerken, Troolflenerken, Trooler (Noctuidae) Autographa Gammaflenerk (Autographa gamma) Witj Flenerken (Pieridae) Pieris Grat Kualflenerk (Pieris brassicae) Letj Kualflenerk (Pieris rapae) Echt Moten (Tineidae) Tineola Trooldöfk, Luchsteeger (Tineola bisselliella) Commonskategorii: Flenerken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Flenerken"}
{"id": "6787", "contents": "A Kieler Nachrichten (KN) san en bleed uun Kiil. Eckernförder Nachrichten Holsteiner Zeitung Kiel lokal Ostholsteiner Zeitung Segeberger Zeitung KN Online"}
{"id": "6789", "contents": "Mandø as en däänsk eilun föör a waastküst faan Jütlun. Hat leit tesken Rømø an Fanø an hiart tu't Esbjerg Komuun uun't Regiuun Syddanmark. Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BEF4: Folketal pr. 1. januar fordelt på øer (däänsk) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Mandø"}
{"id": "679", "contents": "Florida [ˈflɔɹ.ɪ.də] as sunt 1845 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't söödååsten foon't lönj. Önj't nordweesten läit Alabama, önj't nordååsten Georgia, önj't ååsten e Atlantik än önj't sööden än weesten e Kariibik. Dåt heet 21.477.737 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Tallahassee. Florida läit for't mååst aw en huulewailönj twasche e Atlantik än e Kariibik. Da tiin grust siie önj e diiljstoot san: Okeechobee Siie George Siie Seminole Siie Kissimmee Siie Apopka Siie Istokpoga Siie Tohopekaliga Siie Crescent Siie Orange Siie East Tohopekaliga Siie Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Florida heet 67 counties: Kiik uk deer: List ma counties önj Florida USA: States, citypopulation.de USA: Florida, citypopulation.de 28.000903-81.499279Koordinaaten: 28° 0′ N, 81° 30′ W"}
{"id": "6794", "contents": "w1 Mä Jütlun (däänsk Jylland [ˈjylanʔ]) ment'am daalang miast di däänsk dial faan't Jütsk Hualeweilun. Commonskategorii: Jütlun – Saamlang faan bilen of filmer Jütsk Hualeweilun"}
{"id": "6795", "contents": "w1 At Jütsk Hualeweilun leit tesken a Nuurdsia uun't waasten an a Uastsia uun't uasten. Uun't nuurden lingt hat bit tu't Skagerrak an uun't süüden bit tu a Ialew. Sodenang hiar diar tu: Jütlun, di waastelk dial faan Denemark (brons, jonkruad, laachtruad) Schleswig-Holstian, det nuurdermiast bundeslun faan Sjiisklun (brün, güül) Hamborag, di dial uun't nuurden faan a Ialew Commonskategorii: Jütsk Hualeweilun – Saamlang faan bilen of filmer Jütlun"}
{"id": "6798", "contents": "Däänsk as det skandinaawisk spriak faan Denemark, woort oober uk uun en hiale rä ööder lunen snaaket. Jüütsk (jysk) of waastdäänsk (vestdansk) uun Jütlun Süüdjüütsk (sønderjysk) uun Sønderjylland/Nuurdschleswig Waastjüütsk (vestjysk) bi a waastküst (t. b. uun Esbjerg) Uastjüütsk (østjysk) bi a uastküst (t. b. uun Aarhus) Eilunsdäänsk (ødansk) üüb Fünen, Sialun (mä Københavnsk), Ærø, Langeland, Lolland, Falster an Møn Uastdäänsk (østdansk) üüb Bornholm an uun Schonen Sydslesvigdansk uun Süüdschleswig Commonskategorii: Däänsk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Däänsk ütjspriak EUROPA – Education and Training – Europa – Regional and minority languages – Euromosaïc study"}
{"id": "680", "contents": "Johann Jannsen tuläid di 7. Nowämber 1814 önj Naibel, störwen di 6. Säptämber 1885 önj Deesbel, weer hi 44 iir küster wus. Hi heet dächte schraawen: Gråmlike toochte foon en kuulew Fröilike toochte foon en kuulew Jannsen, Johann (1916), Chronik der Schule zu Deezbüll, vier Neujahrsgedichte und friesische Gedichte. Wilts, Ommo (1995), Dachte foon e moore: Friesische Gedichte in Mooringer Mundart (Hiirbök), Nordfriisk Instituut."}
{"id": "6806", "contents": "Vorlage:Infobox Ort in Dänemark/Wartung/Fläche fehltVorlage:Infobox Ort in Dänemark/Wartung/Höhe fehlt Sorø as en stääd an komuun uun Denemark. Diar sat uk at ferwaltang faan't regiuun Sjælland. Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BY1: Folketal pr. 1. januar fordelt på byer (däänsk) Commonskategorii: Sorø – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6809", "contents": "Mona Lisa as en öölebil faan Leonardo da Vinci, an wel ian faan a bekäändst bilen üüb a welt. Commonskategorii: Mona Lisa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "681", "contents": "Fluor [ˈfluːoːɐ̯] as en cheemisk element mä det ufkörtang F an det atoomnumer 9. Fluor as en gas an mei ham hal mä ööder elementen ferbinj. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Fluorit Flour uun tuskreem Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Iindraanj tu Fluor uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 9. August 2016 (mä JavaScript). Yiming Zhang et al.: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. W. Herzog, M. Messerschmidt: NMR-Spektroskopie für Anwender. VCH, Weinheim 1995, ISBN 3-527-28690-X. H. Friebolin: Basic one- and two-dimensional NMR spectroscopy. 3. aplaag. Wiley VCH, Weinheim 1998. Iindrach tu Fluorine uun't Classification and Labelling Inventory faan't Europeesk Chemikaalienagentuur (ECHA), ufrepen di 1. August 2016. Schweizerische Unfallversicherungsanstalt (SUVA): Aktuel MAK- an BAT-wäärser Commonskategorii: Fluor – Saamlang faan bilen of filmer Fluoriid"}
{"id": "6811", "contents": "Papeln (Populus) waaks miast üs en buum, enkelt slacher uk man üs en bosk, an wurd brükt för holt, papiir an energii. Jo hiar tu't famile faan a wilagplaanten (Salicaceae). P. sect. Abasco – P. sect. Aigeiros – P. sect. Leucoides – P. sect. Populus – P. sect. Tacamahaca – P. sect. Turanga P. adenopoda – P. alba – P. afghanica – P. alaschanica – P. amurensis – P. angustifolia – P. baicalensis – P. balsamifera – P. berkarensis – P. cathayana – P. charbinensis – P. ciliata – P. davidiana – P. deltoides – P. euphratica – P. fremontii – P. glauca – P. grandidentata – P. girinensis – P. guzmanantlensis – P. haoana – P. hastifolia – P. heterophylla – P. hsinganica – P. incrassata – P. iliensis – P. koreana – P. laurifolia – P. luziarum –P. mainlingensis – P. manshurica – P. maximowiczii – P. minhoensis – P. nakaii – P. nigra – P. pamirica – P. pilosa – P. platyphylla – P. przewalskii – P. primaveralepensis – P. pruinosa – P. pseudoglauca – P. pseudomaximowiczii – P. pseudosimonii – P. qamdoensis – P. qiongdaoensis – P. purdomii – P. rotundifolia – P. schneideri – P."}
{"id": "682", "contents": "Johannes Petersen (17. Oktuuber 1909 - 2. Februar 1992) wus di leeste foon möre wånderliirere, wat eefter e \"Spracherlass\" foon 1927 trinam önj nordfrasch toorpschoule frasch unerruchteden. Ai sü bekånd as Johannes Petersen as schriwer. En latj soomling foon sin manere, mååst Noordergooshiirder stöögne än dachte hääwe Albert Panten än Christine Petersen ål 1999 ütdänj. Önj en wat gruter soomling ma di tiitel En schaame awt wååder heet Adeline Petersen nü sin fräische ferteelinge, wat diiljwis önj e Nordfriesische Rundschau än diiljwis önj Zwischen Eider und Wiedau oufpränted wjarn nai ütdänj. Dåt grutst part foon daheere ferteelinge ståmt üt e tid twasche 1932 än 1936. Johannes Petersen hiirt deerma ålhiil tu, wat önj e literatuur e \"haimåtkunstbewääging\" nåmd wårt, en bewääging, wat for ålem ma noome as Ferdinand Zacchi än Wilhelm Lobsien ferbünen as. Uk Peter Jensen, Nis Albrecht Johannsen än Katharine Ingwersen san fertreesere foon jüheer bewääging. Ja ferteele åltumååle am manschne awt lönj, wat jam ferbünen fäile ma da ouerlääwerde brüke än wise än forålem ma di grün, weer's aw laawe än årbe. Dåt deet jam hüülj önjt laawen, ouers dåt hanert jam uk än säk en ütwäi unti fin en liising, wan't iinjsen ai mör sü låpt,"}
{"id": "683", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt Jongnaamen as en huuchsun uun't waasten faan Oomram. Jongnaamen leit sowat 2,4 km uun't waasten faan a Kniip. Bi huuchweeder luke amanbi 13 hektaar ütj at weeder. Sunbeenker, diar bi huuchweeder ei onergung, het huuchsuner. Nuurdermuar efter Sal tu lei noch a Hörnemknob an a Teeknob. Jongnaamen hiart ei muar tu a Natjunaalpark Waas, hi as oober dial faan't Fauna-Flora-Habitat Sylter Außenriff.. Bütj at Halagluner dün as Jongnaamen di iansagst plak uun Sjiisklun, huar grä selger aptaanj wurd. Uun a wonter komt det efter sturemfluden uk ans föör, dat jongtiaren ap üüb Ood speeld wurd. http://www.bfn.de/habitatmare/de/downloads/erhaltungsziele/Erhaltungsziele_Sylter-Aussenriff_2009-03-06.pdf"}
{"id": "684", "contents": "Jupiter (sümbool: ) as en gasplaneet. Dåt as jü füfte planeet önj üs sansüsteem än uk di grutste planeet. Jupiter heet 63 moune, weerfoon 47 moune en döörmeeter foon maner as 10 kilomeeter heewe. Da grutste moune san Ganymed, Kallisto, Io än Europa. 1972/73: Pioneer 10 1977-1979: Voyager 1 än Voyager 2 1995-2003: Galileo 2000: Cassini-Huygens 2007: New Horizons Commons: Jupiter – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "6843", "contents": "Senerlig di Friisen en di Ailönsfriisen dö fuul fuar jaar Brükdom, en diartö jert uk jaar ual Spraak. Ön di Drachtenkeren uur Folklooridaans fan forskeling Lönen daanset. Di Meföligers drai fuar't Miist Drachten fan ual'ing Tiren. Hat jeft trii forskelig Sölring Drachten. Di Jungens-Daansiker raaket jens ön di Week fuar tö ööwi. Di Musik uur fan en Hunharmonikaspölster en maningmool fan en Gitarispölster maaket. Somtirs kumt di Musik uk fan di Maskiin. Wan di Ker en Āptreer heer, da fo di Jungen jaar Draachten ön. Ja daansi tö'n Bispöl bi't Museeums-Fest fan di Söl'ring Foriining, of bi Brölepen, wan di Wii iin ön't Museeum es. Ali tau Jaaren daanset di Ker bi „Sylt tanzt“ (Söl daanset). Dit es en Fuarsteling fan muar üs twuntig Keren, wat üp Söl daansi. Ark trērst Jaar es en Töhöpkumst fan ali friisk Lönen üp Heliglön. Diar faar di Daansikeren altert hen fuar en Weeksjen ön di Maimuun. Di Drachtenker fur di Jungen waar ombi 1980 fan Maike Ossenbrüggen grünet. Eeđer Heidi Holst, Marts 2012 1975 bigent üs „Folklooridaansers iin ön di Sölring Foriining“ Di Ker drait di Drachten, wat eeđer Kluađern fan 1750 bit 1815 nii maaket sen. Di Söl'ring Daansiker me di Wuksenen"}
{"id": "6844", "contents": "Mä kaat men wi miast det hüskaat (Felis silvestris catus of uk Felis catus). Hat as en onerslach faan't wil kaat (Felis silvestris). Knookenbau Anatomii Kaatuugen Tjaap Puat mä kralen A kaat spelet so loong mä't müs, bit's at apfrat. En stak snaak lääpt üs en baarsbianet kaat troch saarep. Ual kaater mei uk hal swet moolk. Wat witj a kaat faan Piadersdai? Wikisource: Kaater (sjiisk) Commonskategorii: Kaater – Saamlang faan bilen of filmer Wikiquote: Kaat (sjiisk) Wikispecies hää en artiikel tu: Kaater Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "6846", "contents": "54.0798.9Koordinaaten: 54° 4′ 44″ N, 8° 54′ 0″ O At Meldorfer Bocht, uk Dithmarscher Bocht, as en dial faan a Nuurdsia an leit uun't waasten faan Dithmarschen. Commonskategorii: Meldorfer Bocht – Saamlang faan bilen of filmer Nuurdfresk eilunen"}
{"id": "685", "contents": "Dåt nordfrasch (dt. Nordfriesisch) önjtståmt önj et ålgemiin dåt üüljfrasch, ouers dåt jeeft uk önjdiile üt oudere spräke. Bil II wist önj en büüljkediagram jü fertreesing foon da diile foon dåt frasch foon diling, jarst leefts önj dåt weestfrasch, dan önj jü apårdi spräkwise foon dåt weestfrasch ailönj Schiermonnikoog, än dan deereefter önj saterfrasch än dan önj et mooringer nordfrasch. (Da oudere nordfrasche spräkwise san ai bekiiked wörden än koone nuch ouers weese). Da långste büüljke (rüüdj) ferteele, dåt süwat 90% foon dåt frasch foon diling üt dåt üüljfrasch ståmt. Dan san (gräine büüljke) önj dåt weestfrasch süwat 5% foon da uurde for nai biled wörden, önj dåt satersch bloot 1% än önj dåt mooringer nordfrasch 2%. Sü'n naibiling as t.b. jütids önjt stää for üüljfrasch tha. Da weene büüljke jeewe di gehalt an holönjsch unti plååttjüsch än dåt as aw starkste önj dåt satersch fertrin ma 11%. Sü'n uurd as niks, weerfor dåt üüljfrasch nâwet häi (weestfrasch neat) än dåt nordfrasch jü naibiling ninte. Tuleest fane we dan as gööle büüljke nuch diile üt oudere spräke (0,2% önj dåt satersch, t.b. juust üt frånsch juste). Dåt nordfrasch heet deerbai nuch 2,2% üt dåt dånsch ouernümen, as ai 'nicht', unti"}
{"id": "6850", "contents": "Blauort as en huuchsun uun a Nuurdsia föör at küst faan Dithmarschen nai bi Büsum. Trinjam Blauort leit a Blauortsun. Uun't nuurden lääpt a priil faan't Wesselburener Hool an uun't süüden a Piip. Huuchsun Priil"}
{"id": "6851", "contents": "Ääb as det ufluupen weeder tesken huuchweeder an liachweeder. Hat düüret sowat 6 stünj an 20 minüten. Det hingt mä a tidjen tuup. Tesk a eilunen suragt at ääb för en starken ääbstruum. Wan det weeder weder aplääpt, het det flud. Fölen sai ääb, wan jo liachweeder men, det as oober eegentelk ei rocht. Det wurd ääb woort uk brükt för en leesag glääs of en leesagen jilkniper. Twiiääb as, wan tweisis a dai ääb as, t.b. am maarlem klook sööwen an am injem klook sööwen. Do kön faskerlidj am maarlem höömer ütjlei an am injem weder iinhaale. Commonskategorii: Ebbe – Saamlang faan bilen of filmer Liachweeder Flud Tidjen"}
{"id": "6852", "contents": "Flud as det apluupen weeder tesken liachweeder an huuchweeder. Hat düüret sowat 6 stünj an 20 minüten. Det hingt mä a tidjen tuup. Tesk a eilunen suragt at flud för en starken fludstruum. Wan det weeder weder uflääpt, het det ääb. Fölen sai flud, wan jo huuchweeder men, det as oober eegentelk ei rocht. Det wurd flud woort uk brükt för sturemfluden. Sturemflud Huuchweeder Ääb Tidjen"}
{"id": "6853", "contents": "Ali Planeeten, hur uk üs Wārel töjert, sen junk Kuugeln. Ja fo jaar Leecht fan di Sen, en diar waneri ja uk trinjom. Tö dit Skelt önern: Naist bi sen di fjuur Benenplaneeten. 1. Merkuur 2. Veenus 3. Üs Wārel, di Öört 4. Mars Da sen diar Planetoiiden en fiiđer fjuur gurter Planeeten: 5. Juupiter 6. Saturn 7. Uraanus 8. Neptuun en da en litj Jen: (9. Pluuto) Di Planeeten eeđer jaar Gurthair. Fan lefts: Mal gurt en da: Merkuur ... bit Pluuto. (Di Planetoiiden ken em ek se.) Planeet-Ainaarten ( * Maaten relatiiv tö di Öört)"}
{"id": "6854", "contents": "A tidjen men det feranerang faan a siapeegel tesken huuch- an liachweeder. Wan't weeder fäält, het det ääb, an wan't weder sticht, het det flud. Uun't madel maage a tidjen uun a grat ooseaanen man en ferskeel faan 30 cm ütj. Bi enkelt küsten an uun enkelt bochten staut ham det huuchweeder oober bit auer 10 m ap. Uun Nuurdfresklun leit at tidjenhööchde miast tesken 2 an 3 m. Diarbääft steget at grawitatjuun (of uk swaarkrääft) tesken eerd, san an muun. Uk jo ööder planeeten uun üs sansüsteem haa diarmä tu dun, oober det krääft, wat faan jo ütjgongt, as knaap tu marken. Det krääft faan a san as sowat hualew so grat üs det faan a muun. A san as föl grater an hää sodenang föl muar grawitatjuunskrääft, hat as oober uk föl widjer wech, an so reegelt ham det weder. Troch det dreien faan a muun trinjam a eerd woort det weeder en betj efter bütjen trakt, so üs wan dü en glääs weeder am ham salew dreist. Wan san an muun uun ian rä stun, woort det krääft starker, do haa wi springflud. Commonskategorii: Tidjen – Saamlang faan bilen of filmer Ääb Flud Liachweeder Huuchweeder NAP"}
{"id": "6856", "contents": "Büsum as en gemeen uun a kreis Dithmarschen uun Schleswig-Holstian. Di huuwen leit lik bi a Nuurdsia uun't nuurden faan a Meldorfer Bocht. Bääft Sankt Peter-Ording an Waasterlun as Büsum at traad gratst bat bi a Nuurdsiaküst. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Büsum Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "686", "contents": "En jåchtdioode (uk luminesäns-dioode, kort LED for light-emitting diode unti uk jåchtemittiirende dioode) as en elektronisch huulewliidjer-bägelemänt. Låpt döör e dioode struum önj döörlätjruchting, sü stroolt jü jåcht, infrarüüdjstrooling (as infrarüüdjdioode) unti uk ultraviolätstrooling ma en woogenlängde, jü oufhinget foon dåt hoolewliidjermateriool än e dotiirenge. Di rusche waasenschapsmoon Oleg Losev önjdäkte ål huulewwäis da twuntier iirnge, dåt dioode jåcht ütstroolden, wan struum deerdöör luupe leet wörd. Ål 1927 publisiirde hi önj en rusch tidschraft änkelthäide ouer jü jarst LED än frååged patänt önj. Losevs årbe wörd ouers ai beåchtet än deerdöör wåårde dåt bit 1962 iir jü LED wörklik döörbräk. Önj dåt iir önjwiklede Nick Holonyak en wirkend LED. Dåt blai foon dåt produsiirde jåcht hinget ouf foon e sorte foon materjoole, weer jü LED üt apbäged as, apårtie foon e brååtj foon e “ferbine tsoone” (jü biinjoufstånd) twasche di faläntsbiinj än di liidjingsbiinj. Deerdöör leet ham uk ferstönje, weeram en LED ma en grute woogenlängde en läiger döörlätjspåning heet, t.b. rüüdj 1,5 Volt än ween 3,6 Volt. Ouerdåt jü spåning ouer e LED uk en lait huuger wårt bai en grutere struum, wal jü eefter en korter woogenlängde apschüwe. Sü schucht en ween LED bai läigen struum mör gräinåchti"}
{"id": "6863", "contents": "A Fääröer [ˈfɛːʁøɐ] (färöisk: Føroyar [ˈfœɹjaɹ], däänsk: Færøerne [ˈfɛːʀøʔəʀnə] „Sjepeilunen“) san en skööl eilunen uun a Nuurdatlantik tesken Islun, Norweegen an't Ferianagt Könangrik. Jo hiar tu't könangrik Denemark, san oober autonoom sant 1948. Sodenang liket hör situatsion det faan Greenlun. Streymoy - Eysturoy - Vágar - Suðuroy - Sandoy - Borðoy - Viðoy - Kunoy - Kalsoy - Svínoy - Fugloy - Nólsoy - Mykines - Skúvoy - Hestur - Stóra Dímun - Koltur - Lítla Dímun Dön tjiin gratst stääden uun a Fääröer san: A Färöer haa 29 komuunen. Matrikul.fo – fermeeden 2006. Faroe Islands: Towns and Villages, citypopulation.de Faroe Islands: Administrative Division, citypopulation.de Färöisk Commonskategorii: Fääröer – Saamlang faan bilen of filmer 61.969943299444-6.8444824219444Koordinaaten: 61° 58′ N, 6° 51′ W"}
{"id": "6865", "contents": "At Däänsk Krüün as at münt faan Denemark, Greenlun an a Färöer. Sant a 1. Janewoore 1999 jaft at en fäästen kurs mä di Euro. Commonskategorii: Däänsk Krüün – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "687", "contents": "Katharine Ingwersen: \"Jü reet et spal\". Friisk komeedibibleteek Nr. 3. Nordfriisk Instituut - Bräist 1972. En fernäid stuk önj twäär aptooche eefter dåt plåttjüsch stuk \"Maandagmorgen\" foon Friedrich Lange önjt mooringer frasch ouerseet än ütbäged foon Katharine Ingwersen (1936) Önj dåt stuk treese ap: 1. Krischen Brårkens, däilüünjer, 50 iir 2. Mat Brårkens, sin wüf, uk haane iinj 50 3. Dors Brårkens, jare doochter, 19 iir 4. Kloi Ånjersen, en riken böre, jungkjarl, 55 iir 5. Stiine Faders, sin ålere hüshüüljer, 37 iir 6. Haie Meeler, en dring tu 29 iir Dåt stuk spaalt aw en formadi önj e dörnsch foon Krischen Brårkens. Bai en toorpsfäst, weer uk di alkohool ai bräk, ferspreecht Dors üt spoos Kloi Ånjersen, dåt's ham fraie wal. Ålwer wörd di hiile sååge dan, as Kloi di näiste däi dåt ferspreegen wäär mååge wal. Önjt hiil toorp ferteelt hi, dåt et bål en grut koost ma ham än Dors jeewe wårt. As Haie Meeler dåt tu waasen fäit, wal hi gliks sin kråm påke än eefter Amerika ütwandre."}
{"id": "688", "contents": "Kaamp es en Gemiindi üp Söl. Kaamp (Dütsk: Kampen) skel sin Naam diarfan haa, dat di Sölring Kēmpers diar me di Öneriarsken kēmpet haa. Di Kēmpers skel öner di Hooger wat süđern fan Kaamp, bi di Füürtorn sen, bigrewen wiis. Di Hooger haa di Naamen fan di Kēmpers, wat diar öner lii skel (Brönshoog fuar Bröns, esf.) Hat es en Tērp, wat ön di Weestersiir fan Söl liit. Kaamp es jen fan du Nuurdtērper en et liit twesken Woningstair en List, rocht nai bi Woningstair. Kaamp jert tö di Plaatsen üp Söl, wat em ekstrem nēm ken: Hat jeft üp Söl narigen sa fuul jüür Wainer fan Gasten wat mesken gaar ek rocht weet, hur fuul Jil di haa. En narigen uur sa jer üp Dai sa fuul drunken. Kaamp es bikeent fuar sin \"Ruar Klef\" bi Strön üp di Weestersiir en di gurt Hiir, wan ön di Uastersiir tö Süđern bit hentö Brēderep giar. Benen des Hiir skel di Kēmpers bigreewen wiis, en diarfan haa di diari uk jaar Naamen üs \"Brönshoog\" fuar't Greev fan di gurt Bröns, \"Litj Brönshoog\" fuar sin Sen, \"Tewelkenhoog\" fuar Tewelken, sin Skriiwer, en sa förter. Di Hooger lii trinjum di Füürtorn bit hentö"}
{"id": "6883", "contents": "Medemsun wiar ans en letj eilun uun a müs faan a Ialew. Daalang as't man muar en sunbeenk. Ialew"}
{"id": "6884", "contents": "Di Lunkreis Cuxhuuwen as ään faan a grater lunkreiser uun Niidersaksen. Hi leit bi a müs faan a Ialew iinuun a Nuurdsia an uk bi a Weeser. (Iinwenertaalen üüb di stant faan a 31. Detsember 2019) Ianhaidsgemeenen Samtgemeenen mä hör gemeenen (* Diar sat at ferwaltang) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Lunkreis Cuxhuuwen"}
{"id": "6885", "contents": "Cuxhuuwen as en huuwenstääd uun a Lunkreis Cuxhuuwen uun Niidersaksen. Hat leit bi a müs faan a Ialew iinuun a Nuurdsia. Stääddialen Kernstääd Cuxhaven (Ritzebüttel, Musikerviertel, Lotsenviertel, Dobben, Lehfeld, Grimmershörn) Altenbruch Altenwalde Gudendorf Franzenburg Oxstedt Berensch-Arensch Arensch Berensch Döse Duhnen Groden Holte-Spangen Lüdingworth Feuerstätte Köstersweg mit Lüderskoop Seehausen Sahlenburg Stickenbüttel Süder-/Westerwisch Landesamt für Statistik Niedersachsen, LSN-Online Regionaldatenbank, Tabelle 12411: Fortschreibung des Bevölkerungsstandes, Stant 31. Detsember 2019. (Halep üüb sjiisk) Commons: Cuxhuuwen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "689", "contents": "A Kaater (Felidae) san en famile faan Tetjdiarten (Mammalia) uun't order faan a Ruuwdiarten (Carnivora). Acinonyx Gepard (Acinonyx jubatus) Caracal Afrikoonsk Gulkaat (Caracal aurata of Profelis aurata) Karakal (Caracal caracal) Asiaatisk Gulkaater (Catopuma) Borneogulkaat (Catopuma badia of Pardofelis badia) Asiaatisk Gulkaat (Catopuma temmincki of Pardofelis temmincki) Echt Kaater (Felis) Grä Kaat (Felis bieti of Felis silvestris bieti) Manul, Pallaskaat (Otocolobus manul of Felis manul) Raidkaat (Felis chaus), uun Egypten, Waast- an Süüdaasien Suartfutkaat (Felis nigripes), uun't süüden faan Afrikoo Sunkaat (Felis margarita), uun Nuurdafrikoo an Waastaasien Wil kaat (Felis silvestris) (Hüs)kaat (Felis silvestris f. catus) Grä Kaat (Felis bieti of Felis silvestris bieti) Leopardus Pantanalkaat (Leopardus braccatus) Pampaskaat, Colocolo (Leopardus colocolo) Saaltkaat, Geoffroykaat, Letjplaket Kaat (Leopardus geoffroyi) Naachtkaat, Kodkod (Leopardus guigna) Süüdelk Tiigerkaat (Leopardus guttulus) Andenkaat, Beragkaat (Leopardus jacobitus) Gäärskaat (Leopardus pajeros) Ozelot (Leopardus pardalis) Tiigerkaat (Leopardus tigrinus) Margay (Leopardus wiedii) Leptailurus Serval (Leptailurus serval) Lokser (Lynx) Kanadaloks (Lynx canadensis) Euraasisk Loks (Lynx lynx) Ibeerisk Loks (Lynx pardinus) Ruad Loks (Lynx rufus) Lynx issiodorensis (†) Otocolobus Manul, Pallaskaat (Otocolobus manul of Felis manul) Pardofelis Marmorkaat (Pardofelis marmorata) Borneogulkaat (Catopuma badia of Pardofelis badia) Asiaatisk gulkaat (Catopuma temmincki of Pardofelis temmincki) Prionailurus Bengaalkaat (Prionailurus bengalensis) Iriomotekaat (Prionailurus iriomotensis of uk Prionailurus"}
{"id": "690", "contents": "At Kadüül, Kaatüül, (mo.) kåtööl (Asio flammeus) as en fögelslach uun't famile faan a kadüülen (Strigidae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kadüülen Wikispecies hää en artiikel tu: Kadüülen"}
{"id": "6907", "contents": "A Euro (tiaken: €; code: EUR) as sant di 01. Janewoore 2002 det amtelk münt faan a Eurozone: Det san uuntesken 20 faan jo 27 lasmootstooten faan't Europeesk Union (stant: 2023). Belgien, Estlun, Finlun, Frankrik, Griichenlun, Irlun, Itaalien, Kroatien, Letlun, Litauen, Luksemborag, Malta, a Neederlunen, Portugal, Sjiisklun, a Slowakei, Sloweenien, Spoonien, Uastenrik an Zypern. Andorra, Monaco, San Marino an Watikaanstääd. Kosovo an Montenegro brük di Euro pasiif. Det ment, jodiar lunen brük ofisiel di Euro, san oober ei lasmoot faan a EU. Denemark an Bulgaarien haa en münt mä en fäästen wakselkurs jinauer di Euro. Ään Euro as apdiald tu 100 Cent. Diar san jilstaken mä 1, 2, 5, 10, 20 an 50 Cent an mä 1 of 2 Euro. Jilskiiner jaft at mä 5, 10, 20, 50, 100, 200 än 500 Euro. A jilstaken haa en koord mä Waasteuroopa üüb a föörsidj, bääftüüb hää arke lun sin aanj bil. Jil Euro (ingelsk) (sjiisk) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Euro"}
{"id": "691", "contents": "Kairem es uk dit \"green Hart fan Söl\" nēmt. Dit Terp es ful fan litj Straaten en ön Kairem jeft dit masi Boomer en rocht fuul ual Hüüsinger. Ön Kairem es di Wanel fan \"Kuhdorf zum Kurort\" rocht hart gingen. Dit leest Relikt fan dös Wandel es di \"Verkehrsberuhigung\" wesen, wat me di nii Straat kemen es, wat ön di Süđersiir ön Kairem forbigiar. Nü snaki hok Sölringer fan Kairem üs en \"Eingeborenenmuseum\". Dit kumt uk diarfan, dat fuul Baarilir nü meent, dat di jam diar gaar ek muar binemen tört. Kairem heer jen fan di ual Sērken üp Söl, St. Severin. Dit diar Sērk es tö di salev Tir becht uuren üs di Sērken ön Nieblum(Föör) en Pellworm. Di Arkitekt kür tö des Tir (Ombi 1216) fan jen Bechstair tö di üđer ruar, aurdat ek fuul Weeter diartwesken wiar. Kairem es jen fan di Tērpern, wat rocht lung fan Buererii left haa. Bi di Baanhof fan Kairem es, sa üs uk ön Muasem, en Lādirampi becht uuren, wan di Baan tö Söl kām. Diar sen Saaken fuar di Buern en Köölen fuar di Aunen fan di Lir üp di Wainer paket en ön dit Tērp fordiilet uuren. Bit hentö"}
{"id": "6915", "contents": "Barack Hussein Obama II [bəˈɹɑːk hʊˈseɪn oʊˈbɑːmə] (* 4. August 1961 uun Honolulu, Hawaii) wiar de 44. president faan Ameerikoo sant de 20. Janewoore 2009. A 6. Nofember 2012 as hi för fjauer muar juar weelet wurden. Obama hiart tu't partei faan a Demokraaten an as afkoot. 2009 füng hi di Nobel-Pris. Obama as Ann Dunham (1942-1995), en ameerikoonerin faan Kansas an Barack Obama Sr. (1936-1982), en aafrikooner faan Keenia hör dring. Sin aalern meet uun en rüskurs uun't University of Hawaii uun Manoa, huar Obama Sr. en bütjluns student mä'n stipendium wiar. Obama Jr. ging tu Columbia University an Harvard Law School, huar hi üüs iarst aafroameerikoons president faan di Harvard Law Review wiar. Efter san ufsluss wurd hi bürgerrochtafkoot an onerracht ferfaadingsrocht uun det University of Chicago Law School. 1992 wurd Obama lasmoot faan det Demokraatisk Partei an 1997 wurd hi lasmoot uun a Senaat faan Illinois. Hi wiar faan 2005 tu 2008 üüs Junior Senaator för deheer bundesstoot uun de US-Senaat. De 27. August 2008 wurd hi kandidoot för a Demokraaten uun det US-Presidentenwool 2008 an woon a wool. Hi wiar de iarst aafroameerikooner, de president faan a Ferianagt Stooten wurd. Uun sin presidentskap feerd hi en"}
{"id": "692", "contents": "Foortuft as en toorp önj e gemiine Doogebel. Bit 1978 wus et en äin gemiine. Irtids wus et en håli, dåt schucht huum diling nuch bai da maning wärwe. Dåt lönj trinam Foortuft as mjarschlönj, än as döör indiken wünen wörden. Tu Foortuft hiire uk e Bluumenkuuch, e Butslüütjer Kuuch, e Butslüütjer Sii, e Foortuftinge Sööderkuuch, e Foortuftinge Norderkuuch än dåt bebooged pårt foon e Hauke Haien Kuuch. En woortiiken foon Foortuft as e St. Laurentiusschörk, wat 1703 bäged wörd. E schörk stoont aw e schörkwärw, wat ouerfor e Gåbrielswärw lait, deer as et pastoroot bane. Oudere kåntiikne san et Jens-J.-Lützen-Hüs, en museum, weer hiimstounskeere bane san, än et Hans-Momsen-Hüs weer en Kafee än en latj ütstaling am di matemootiker Hans Momsen bane önj san. Tubai jäif et nuch et Hans-Momsen-Schölj. Et häi ambai 50 schoulere än fjouer schöljmäistre bit dåt et 2009 slin wörd. Jü üülj schölj bägning as diling et Gemiinde Hüs foon e gemiinde Doogebel, weer uk en latj Museeum bane önj as. Foortuft wus 1889-1967 sat foon't Åmt Foortuft. 1967-1978 wus't toorp en diilj foon't Åmt Bökingharde. Sunt 1978 as Foortuft en diilj foon e gemiinde Doogebel. Ilse Christiansen Christian Jensen Hans Momsen Johannes Petersen Greta"}
{"id": "6933", "contents": "Fünen (däänsk Fyn [fyːʔn]) as en eilun uun't Regiuun Syddanmark uun Denemark. Mä 2.985 km² as Fünen bääft Sialun an Vendsyssel-Thy at traadgratst eilun uun Denemark. (Greenlun ei märeegent.) Ialtürn Enebærodde Sankt Knuds Kirke uun Odense Korshavn mä det eilun Mejlø uun a bääftgrünj. Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BEF4: Folketal pr. 1. januar fordelt på øer (däänsk)"}
{"id": "6936", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Bild fehlt Sialun (däänsk Sjælland) as det gratst Uastsiaeilun (7.031 km²) faan Denemark an hää 2.342.353 iinwenern (1. Janewoore 2022). Regiuun Sjælland Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BEF4: Folketal pr. 1. januar fordelt på øer (däänsk)"}
{"id": "6937", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Bild fehlt Vendsyssel-Thy of uk at Nordjütsk Eilun as di nuurdermiast dial faan Jütlun. Sant at Febrewooreflud 1825 as't en eilun, man woort dach iarer üs en dial faan Jütlun uunsen. Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BEF4: Folketal pr. 1. januar fordelt på øer (däänsk)"}
{"id": "694", "contents": "A foosen hiar tu at hünjerfamile (Canidae) an san tetjdiarten. Foosen (Vulpes) Vulpes bengalensis Vulpes cana Vulpes chama Vulpes corsac Vulpes ferrilata Vulpes pallida Vulpes rueppelli Polaarfoos (Vulpes lagopus, =Alopex lagopus) Vulpes macrotis Vulpes velox Ruad foos (Vulpes vulpes) Fenek (Vulpes zerda) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Foosen Wikispecies hää en artiikel tu: Foosen"}
{"id": "6940", "contents": "En Iirsenbaan es en Forkiirsmerel, wat me iirsern Weelen üp iirsern Sjiinen köört. Di iirsern Weelen ruli ek sa swaar üs Gumiweelen üp Straaten fan Asfalt of Beton. Diaraur uur Tochen maaket, wat fan Lokomotiiwen tain uur. Des Tochen ken mal lüng uur, aurdat di niin Swaarhairen me Plaats fan üđer Mensken, wat tö Fut, me Rad of Auto önerwai sen, keen. Dat Wecht fan san Toch ken lecht maal 3.000 t uur (Lung \"Güter\"-Tochen). Transportiaret uur fuaral Mensken en swaar Saaken sa üs uk Wainer (Ön di Autotoch). Ön't Jaar 2017 waar di Baanhofstairen Muasem en Kairem automatisiaret. Diaraur jeft et en Video. Jir es dit Video tö finj (Youtube) Ön Nuurđfriislön es di \"Marschbahn\" önerwai, wat fan Hamborig hentö Weesterlön giar. Dit es en Persoonentoch (Naiforkiir), wat ombi ark Stün hentö Hamborig of Weesterlön köört. Uk ön di Marschbahn önerwai es di Intercity-Toch, wat Köken en Fiirsnaker me üp Wai heer. Bi di \"Intercity\" jeft et uk Kurswainer, wat ön Naibel achter en Toch fan di NEG um en diarme hentö Daagibel tain uur. Normaalerwiis skul di uk gauer wiis üs di Naiforkiir, man dit slaaget ek rocht, aurdat dit me di Kurswainer langsen en bet waaret. En"}
{"id": "6948", "contents": "Helmsun wiar ans en ünbewenet eilun uun a Meldorfer Bocht. Daalang as't mä't fäästlun ferbünjen an leit uun a Natjunaalpark Waas."}
{"id": "695", "contents": "Frankfurt am Main as en krisfri stää önj dåt tjüsche bundeslönj Hessen. Deer booge 764.104 mansche (2020). Önj e agglomerasjoon booge ungefäär 5,8 milion (2009). Sjiisk Natsionaalbibleteek Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "6966", "contents": "Tertius of uk Tertiussun wiar ans en huuchsun föör a Meldorfer Bocht. Daalang as't man muar en sunbeenk sowat 10 km uun't waasten faan Büsum. Commonskategorii: Tertius – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "6969", "contents": "A Hemelswaier san a sjauer hoodwaier, huar dü di üüb a eerd efter rachtst. Nuurd(en) - wiset tu a nuurdpuul Uast(en) - wiset diar hen, huar a eerd ham hen dreit, huar a san apgongt, at maarenlun, a orient Süüd(en) - wiset tu a süüdpuul Waast(en) - wiset diar hen, huar a eerd ham faan wech dreit, huar a san onergongt, at injlun, a oksident Auer sjauer waier för a nawigatsion ei ling, haa a sialidj jo noch fiiner iindiald: Nuurd - Nuurd tu uast - Nuurdnuurduast - Nuurduast tu nuurd - Nuurduast - Nuurduast tu uast - Uastnuurduast - Uast tu nuurd - Uast - an so widjer ... luke üüb det bil rochts. At jaft 32 streg an arke streg as 11,25 (=360:32) graad briad. Daalang woort oober uk uun a siafaard di kreis uun 360 graad iindiald: Det begant bi 0 graad (Nuurd), lääpt do rochts am tu Uast (90 graad), Süüd (180 graad) an Waast (270 graad). Wan dü a naibern faan en saarep of eilun uunwise wel, könst dü fein detdiar förlaag mä det winjruus brük: Commonskategorii: Winjruusen (mä sjiisk betiaknangen) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "697", "contents": "Frasch rucht heet en lung histoori. Am 800 wörd di Lex Frisionum foon Karl di Grutte mååged. önj dåt madåler hääwe da frasche foon Weestfraschlönj bit di Weeser dåt üüljfrasch rucht häin. Oebele Vries, Asega, is het dingtijd?, ISBN 978-90-5615-142-3. Text:Friisk Gesäts (frasch/tjüsch)"}
{"id": "6970", "contents": "A Uast (at uasten) as ään faan a hemelswaier. Hi wiset efter 090 graad. Det as at jindial faan a Waast. Uast of waast, aran as't baast. Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012 Uasthualewkuugel"}
{"id": "6971", "contents": "A Nuurd (at nuurden) as ään faan a hemelswaier. Hi wiset efter 000 (=360) graad. Det as at jindial faan a Süüd. Nuurdhualewkuugel Nuurdpuul"}
{"id": "6972", "contents": "A Waast (at waasten) as ään faan a hemelswaier. Hi wiset efter 270 graad. Det as at jindial faan a Uast. Uast of waast, aran as't baast. Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012 Waasthualewkuugel"}
{"id": "6973", "contents": "A Süüd (at süüden) as ään faan a hemelswaier. Hi wiset efter 180 graad. Det as at jindial faan a Nuurd. Süüdhualewkuugel Süüdpuul"}
{"id": "6975", "contents": "Di Hemelsrochtingen sen wichtig fuar di Nawigatsjoon üp di Öört. Nuurđ(en) - weeget hentö di Nuurđpool Uast(en) - weeget diar hen, hur di Öört höör hendrait (Hur di Sen āpgiar) Süđ(ern) - weeget hentö di Süđerpool, of diarhen, fan hur di Sen tö Medai skiinjt Weest(en) - weeget diar hen, hur di Öört höör fan wech drait (Hur di Sen önergiar) Fjur Waien leengi ek fuar en rocht Nawigatsjoon, en diaraur haa di Seefaarers di Winjruus ginauer iindiilt: Nuurđ - Nuurđ tö Uast - Nuurđ-Nuurđuast - Nuurđuast tu Nuurđ - Nuurđuast - Nuurđuast tu Uast - Uast-Nuurđuast - Uast tö Nuurđ - Uast - en sa fiiđer ... biluki diartö uk dat Skelt rochts. Hat jeft 32 Streeken en ark Streek es 11,25 (=360:32) Graad breer. Deling uur man uk bi di Seefaarers di Krais me sin 360 Graad nemen: Dit bigent bi 0 Graad (Nuurđ) en lapt da rochts om tö Uast (90 Graad), Süđern (180 graad) en Weest (270 graad). Diarme en me di GPS-Technik let jam Kurs en Positsjoon gans ginau ütfinj. Nü jeft et \"Graad\" jaa uk fuar Temperatuuren. Dat es ek sa iinfach ütenachler tö hual; hat jeft niin ekstra Teeken. Fuar di Temperatuur en"}
{"id": "698", "contents": "Jü Frascheschörk as en schörk önj Room. Jü schörk stoont bai e jarn foon da stroote Largo degli Alicorni än Via del S. Uffizio, lik ouerfor di Pätjersplås, lik bai Fatikaanstää, weerfoon jü en äkstäritoriåål soone as. Huum fint dåt döör aw e grut stroot Borgo Santo Spirito 21/41 jü treep aptugungen, döör dåt lees än dan leefts ouf. Jü Frascheschörk as bäged iinj åån foon da röömische bärje, di Janiculus, di gränset an di Pätjersplås. Tunk har lååge as jü bewåård blaawen ås önj dåt 16. iirhunert åle bäge da uner bai di bärj stöön, oufbråågen wörden for di bäg foon e Pätjersschörk. Aw grün foon har iinjsistordi histoorisch wjart as jü schörk 1990 foon e UNESCO tufäiged tu jü liste foon dåt wråålårw. Weer nü jü schörk foon da Frasche stoont, booged tweelwenhunert iirnge sunt ju frasch kolooni. Arken, di üt üüsen geegend eefter Room köm, leet ham deer dil. Deer wörd en möör trinam bäged än sunt jü tid jäif dåt önj Room jü Schola foon da Frasche. Uk oudere följke häin suk gebiite. Foon jü originäl latj schörk jü tu jü kolooni hiird, as nuch ninte wifünen. Jü schal foon krichsgewålt tuninte mååged wörden weese. We"}
{"id": "699", "contents": "Kaalium (latiinsk, faan araabisk ‏القلية‎‎, DMG al-qalya ‚plaantenääsk‘) as en cheemisk element mä det ufkörtang K an det atoomnumer 19. Kaalium hiart tu a tjiin miast föörkemen elementen üüb a eerd. Hat komt uun flook mineraalen föör. SIMS-spektrum faan Kaalium Elektroonenskel Rian Kaalium Kaalium Bi't köögin gongt föl Kaalium iinuun't köögweeder. Commonskategorii: Kaalium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Festkörper. (= Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6). 2. aplaag. De Gruyter, Berlin 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. aplaag. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 97. Robert C. Weast u. a. (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. (ütjden faan) David R."}
{"id": "7", "contents": "Malmö as en stää önj dåt söödweesten foon Swärik. Deer booge amenbai 324.002 manschne (31/12.2013)(2020). Dåt as jü grutst stää foon Skåne än ju treedgrutst stää foon Swärik. Dåt as e hoodstää foon jü Malmö Komuun. Jü Öresund bru ferbint Malmö ma Kopenhuuwen. Sweden: Skåne, citypopulation.de"}
{"id": "700", "contents": "Freiburg im Breisgau as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. E stää läit önjt söödweesten foont bundeslönj, önj di Freiburg Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 231.195 inboogere (2019). Dåt as en krisfri stää än uk e hoodstää foon e Lönjkris Breisgau-Hochschwarzwald. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "7006", "contents": "En Pensel-Duel es en Wetstrir fan tau Konstmaalers of -teekners. Des fo fuar di Inj di Āpgaav, Teksti, wat Skriiwers fuarlees, bi't Töhiiren tö ilustriari. Di Forskel tö en normaali Ilustratsjoon es, dat di Teekners di Teksti ek keen, sa dat di Skelter fuar't Miist dach en bet wunerk ütfal ken. Di Taacht diarachter des, dit, wat bi di Poetry Slam pasiaret, me Skelters tö forsjuk. Uk jir sair dat Publikum, hok Könstler di \"beeter\" Aarber maaket heer. Dat jest Pensel-Duel wiar ön di 4. Mai fan't Jaar 2012 iin ön't \"Muasem Hüs\" ön Muasem üp Söl'. Initsjatooren wiar Bjørn Høgsdal fan Kiel, Jens-Uwe Ries, en Techter fan Weesterlön' en di Konstmaaler Peter Klint fan Tinem üp Söl'. Di Könstlers wiar di Teekners/Maalers Peter Klint en Katharina Kierzek (Kiel) Di Techters wiar Bjørn Høgsdal, Torsten Wolff (Kiel) en Jens-Uwe Ries. Tö des Inj wiar ombi 70 Mensken kemen. Peter Klint teeknet bi't Pensel-Duel... ... en Katharina Kierzek skel töögenön. Torsten Wolff (Autor) Jens-Uwe Ries (Autor) Jir sen di Teksti kuurt biskrewen en bitö di Skelters weeget, wat diarbi ütkemen sen. Di Tekst wiar fan en Jungensgaart, en da ging't di Popen ring.(Bjørn Høgsdal) Fan en Forseekeringsman, wat meent, dat hi"}
{"id": "701", "contents": "Friedrich Paulsen (tulaid e Hoorne/Langenhorn, di 16. Juli 1846, störwen Berlin/Steglitz di 14. August 1908) wus en Nordfraschen filosoof än pädagooge. Sin ålerne wjarn böremanschne: Paul Frerck än Christine Ketelsen. Foon dåt füft laawensiir ouf köm hi önj dåt toorpschölj än dan 1859 önj et schölje foon di liirer Sönke Brodersen. Dideer föärderde Paulsen ma åle kreefte än sü köö hi dan 1863 önj dåt Christianeum önj Altona. Deereefter studiird hi önj Erlangen, Bonn än Berlin, weer hi 1878 en bütegewöönliken båntje füng ås profäsor önj filosofii än pädagogiik. 1896 fülied hi Eduard Zeller (1814-1908) eefter ås profäsor öne e moråålfilosofii önj Berlin. Hi wus di grutste foon da schoulere foon Gustav Theodor Fechner (1801-1887), huums doktriin foon panpsüchismus hi grut bedjüsing jäif döör sin Einleitung in die Philosophie (1892; 7. aplååge 1900). Ouers hi ging foole wider ås Fechner önj dåt hi fersoocht en epistemoloogisch deerstaling tu jeewen foon dåt waasen foon dåt psüchofüüsisch. Wan hi uk Immanuel Kant sin hüpoteese gödjkånd, dåt we döör anerlik fäilen üs bloot bewust san foon di siiletustånd, sü miinjd hi duch dåt dåtheer bewustweesen en waasen as foon dåt keer seelew, weer ham Kant iinj sätj. Jü siil as deereefter en praktisch"}
{"id": "7017", "contents": "Dat Kwadraat es en geomeetrisk Grünjfiguur, sa üs uk di Krais en dat Triihuk me lik Siren. Hat es en Rocht- of fjuurhuk me en hiili Reeg Senerkhaiern. Ali fjuur Siren sen lik lung Ali fjuur Banenwinkels san rochtwinkelt (90°) Dat Kwadraat heer fjuur Sümetrii-Aksen Di tau Diagonaalen sen lik lüng en staan lootrocht üpenachtler Hur di Diagonaalen raaki, diar es di Meren fan't Kwadraat. di Bütenkrais en di Benenkrais. Di Bütenkreis es tau Maal sa gurt üs di Benenkrais Commons: Kwadraati – Saamling fan Skelter en Videos Kwadrootmeeter"}
{"id": "702", "contents": "Frasch unti Friisk betiikent en floose foon spräke, wat åltemååle foont üüljfrasch oufstame. Deer hiirt uk et Nordfrasch tu. E frasche spräke wårde tut Weestsiiegermåånsch räägend, weer uk ainglisch än plååttjüsch foon jurt kaame. Besuners mat ainglisch san e frasche spräke ferwånt. Bit önjt seekstäind iirhunert wjarn frasche spräkewise di öfentlike spräke foon e ferwålting än et rucht önj da frasche küstenlönje twasche dåt Vlie önjt weesten än e Wiiser önjt ååsten. Eeftert as di spräkewise önj Ååstfraschlönj ütstörwen. Önj nordfraschlönj san möre frasche spräkewise önjt laawen blaawen, wjarn ouers uler ferwåltingsspräke. Tubai et nordfrasch jeeft et diling nuch twäär oudere frasche spräke. Sü wårt et weestfrasch snååked foon süwat tou treedepårt foon da 640.000 inboogere foon jü naaserlönjsch provins Fryslân. Seeltersch as e leeste räst foon e ååstfrasche spräke än wårt snååked foon sü en 2000 manschne önjt Saaterlönj önj Oldenborj. Dadeer tra spräke hääwe jam wid ütenouder önjtwiklet. Manschne, wat ünlike frasche spräke snååke, koone jam enouder fort mååst ai mör ferstönje. Foor jü önjstönjing foont Frasch schal önjt frasch ståmlönj en ouderen spräke snååked wörden weese, di substrååtspräke, uk Protofrasch nåmd. As üüljfrasch wårt betiikent, wat foon e frasche spräke foon 1300 bit 1550 ouerlääwerd as. Dåt"}
{"id": "7021", "contents": "Det SI-süsteem (faan't fransöösk : Système international d’unités) as en internatjunaal ferianboorang för füsikaalisk miaten. Hat hää det \"MKS-süsteem\" (efter: Meeter-Kilogram-Sekund) ufliaset. Bluas Kilogram, Sekund an Kelvin san echt grünjmiaten uun a natüür, aal jo ööder miaten hinge weder diarfaan uf: Meeter faan Sekund Mol faan Kilogram Ampere an Candela faan Meeter, Kilogram an Sekund Aal jo ööder miaten an ianhaiden uun a füsiik hinge faan jo 7 SI-grünjmiaten uf. So as tun bispal: det ianhaid för't krääft 1 N (Newton) = 1 J⁄m = 1 m·kg·s−2 det ianhaid för't frekwens 1 Hz (Hertz) = 1⁄s = s-1 det ianhaid för't elektrisk lääs 1 C (Coulomb) = 1 A · 1 s"}
{"id": "7023", "contents": "Wat menst dü? Kööl (öömrang) Koolestuf (frasch) Köölhüdraaten (öömrang) Karboon (Geologii) Karboon (element), Köölstoof (öömrang, fering)"}
{"id": "7027", "contents": "Kwadrootmeeter as en miat för't grate faan en areaal. En kwadroot, diar 1 m lung an 1 m briad as, hää det miat faan 1 kwadrootmeeter (\"1 m2\" of uk \"1 qm\"). Meeter Kubikmeeter"}
{"id": "7028", "contents": "Wat menst dü? Kreis (geometrii), det geomeetrisk figüür en lunkreis, so üs Kategorie:Lunkreis_uun_Sjiisklun"}
{"id": "7029", "contents": "En kreis as en geomeetrisk grünjfigüür. Am det bereegnin haa a wedenskapslidj loong spekeliaret, auer jo det taal Pi ei genau besteme küd. Trinjam a kreis as't amanbi triisis so lung üs swäärs troch. Det taal läät ham ei genau besteme, auer't nian ratsionaal taal as. Di wäärs leit bi π = 3,141 59 … {\\displaystyle \\pi =3{,}14159\\dots } . u = π d = 2 π r . {\\displaystyle u=\\pi \\,d=2\\pi \\,r.} Mä r = 1 2 d {\\displaystyle r={\\tfrac {1}{2}}d} as di raadius mend. A = π r 2 = π d 2 4 ≈ 0,785 40 d 2 . {\\displaystyle A=\\pi r^{2}={\\frac {\\pi d^{2}}{4}}\\approx 0{,}78540\\;d^{2}.} Di trochmeeder d {\\displaystyle d} faan en kreis mä't areal A {\\displaystyle A} an raadius r {\\displaystyle r} könst dü so bereegne: d = 2 r = 2 A π ≈ 1,128 4 A {\\displaystyle d=2r=2{\\sqrt {\\frac {A}{\\pi }}}\\approx 1{,}1284\\;{\\sqrt {A}}} Commonskategorii: Kreis – Saamlang faan bilen of filmer Silinder"}
{"id": "703", "contents": "Fryslân as di weestfrasche noome for Fraschlönj än sü uk di ofisjäle noome foon jü nederlönjsch prowints Weestfraschlönj. Fryslân heet amänbai 660.000 önjboogere. Hoodstää as Ljouwert, Leeuwarden ap nederlönjsch. Önj jü hiilj prowints as di frasche spräke - dåt Weestfrasch - aw e sid bai dåt Nederlönjsch di ofisjäle spräke; amentränt 350.000 mansche snååke dåt nuch ås jarste spräke än såcht 100.000 oudere manschne snååke dåt uk åle deege. Weestfraschlönj heet sunt 2019 18 gemiine: Amelönj, Fliilönj, Skylge än Schiirmönchuug san da frasche ailönje da tu jü prowints Fryslân hiire. Da tiin grutste stäägne önj e prowints Fryslân eefter tål önjboogere san an di 1. januaar 2023: Önj di weestfrasche loondäi as et sunt 2011 sü ferdiild: Bevolkingsontwikkeling; regio per maand. Uun: StatLine. Centraal Bureau voor de Statistiek, 28-2-2023 (Holuns). Databank verkiezingsuitslagen, Kiesraad"}
{"id": "7030", "contents": "R {\\displaystyle \\mathbb {R} } Re'el taalen (ütspreegen: re-el, mengde R {\\displaystyle \\mathbb {R} } ) san aal a taalen, diar dü üüb en taalstrual finj könst. Bütj a ratsionaal taalen san det uk taalen, diar dü ei üs en bröök skriiw könst, tun bispal det kreistaal Pi. Ratsionaal taalen: Q = { … , − 2 1 , − 1 2 , − 1 1 , 0 , 1 1 , 1 2 , 2 1 , 1 3 , … } = { p q | p ∈ Z , q ∈ N ∖ { 0 } } {\\displaystyle \\mathbb {Q} =\\left\\{\\dots ,-{\\tfrac {2}{1}},-{\\tfrac {1}{2}},-{\\tfrac {1}{1}},0,{\\tfrac {1}{1}},{\\tfrac {1}{2}},{\\tfrac {2}{1}},{\\tfrac {1}{3}},\\dots \\right\\}=\\left.\\left\\{{\\tfrac {p}{q}}\\right|p\\in \\mathbb {Z} ,q\\in \\mathbb {N} \\setminus \\{0\\}\\right\\}} Hial taalen: Z = { … , − 2 , − 1 , 0 , 1 , 2 , … } {\\displaystyle \\mathbb {Z} =\\{\\dots ,-2,-1,0,1,2,\\dots \\}} . Natüürelk taalen: N {\\displaystyle \\mathbb {N} } (saner 0): { 1 , 2 , 3 , … } {\\displaystyle \\{1,2,3,\\dots \\}} of (mä 0): { 0 , 1 , 2 , 3 , … } {\\displaystyle \\{0,1,2,3,\\dots \\}} (uk N 0 {\\displaystyle \\mathbb {N} _{0}} ). Irratsionaal taalen: R ∖ Q"}
{"id": "7031", "contents": "En Kubikmeeter es dat Maat fan di Rüm (Dat Woluumen) iin ön en Körper. En Lif, wat 1m lüng, 1m breer en 1m hoog es, heer en Rüm fan 1 Kubikmeter (\"1m3\" of uk \"cbm\"). Lik sa gur kur di uk 50cm lüng,2m breer en 1m hoog wiis. En Kubikmeeter es da di Rüm, wat em heer, wan bi't Multiplitsiarin wat Leengdi, Breerhai en Hoogdi 1.000.000 cm3 ütkum. Em ken diar jit sii: En Areaal fan 1m2 fo 1m3 Rüm, wan diar uk jit 1m hoog Wuchen ön fast kum. Wan di Körper bluat 1cm x 1cm x 1cm gurt es, da heer hi en Rüm fan 1 Kubik-Tsentimeeter (cm3) 1.000.000 cm3 = 1 m3) Fuaral fuar Wiitighairen, man uk bi Hüüf-Kolbenmotooren uur di Liter fuar di Rüm nomen. 1 Liter = 1.000cm3 Bi san Glees skel di Drinker 2 Tsentiliter (2cl) Snaps fuar sin Jil fo. Üs bi di Meeters es ük bi di Liters \"Tsenti-\" dat Uurt fuar di 100st Diil fan jen. Wan Jen Liter 1.000cm3 heer, da es di Hönertst Diil 10cm3. Wan di Drinker 2cl Snaps fo, da sen dit sa fuul üs 20cm3. Wan em en Glees Weeter bistelt, da uur em aaft fraaget:"}
{"id": "7032", "contents": "En Kreis es en geomeetrisk Grünjfiguur, sa üs uk dat Kwadraat en dat Triihuk me lik Siren. Aur dat Bireeknin haa di Weetenskepsliren lung spekuliaret, aurdat ja di Taal Pi ek ginau bistemi ken. Sent 1882 es em iinig diaraur, dat et ek beeter hentöfo es. Di Krais es en Areaal me Huken söner Jen, en dit maaket et sa swaar en bireekni dit. Trinjom di Krais es't ombi trii maal sa lüng üs twerk döör. Di Taal let höör ek ginau bistemi, aurdat et niin Rationali Taal es. Di wiar rocht nai bi π = 3,141 59 … {\\displaystyle \\pi =3{,}14159\\dots } . U = π d = 2 π r . {\\displaystyle U=\\pi \\,d=2\\pi \\,r.} Me r = 1 2 d {\\displaystyle r={\\tfrac {1}{2}}d} es di Raadius meent. A = π r 2 = π d 2 4 ≈ 0,785 4 d 2 . {\\displaystyle A=\\pi r^{2}={\\frac {\\pi \\,d^{2}}{4}}\\approx 0{,}7854\\;d^{2}.} Di Döörmeter d {\\displaystyle d} fan en Krais me't Areaal A {\\displaystyle A} en Raadius r {\\displaystyle r} kenst Dü sa bireekni: d = 2 r = 2 A π ≈ 1,128 4 A {\\displaystyle d=2r=2{\\sqrt {\\frac {A}{\\pi }}}\\approx 1{,}1284\\;{\\sqrt {A}}} Commons: Krais – Saamling fan Skelter en"}
{"id": "7033", "contents": "En Krais-Tsülinder es en Körper, wat fan tau lik Kraisi aurenachtler küm en me en \"Wuch\" trinjom forbünen uur. Di Bireekning giar me't Areaal fan jen Krais en di Hoogdi fan di \"Wuch\". Dit meent: Woluumen V= Areaal A x Hoogdi h: A = π r 2 {\\displaystyle A=\\pi r^{2}} en diarom uk V = π r 2 h {\\displaystyle V=\\pi r^{2}h} En Motoor es me 12 Tsülinders öndönen, en ark jen heer en Bööring fan 240 mm en en Kolbenwai fan 270 mm. Wü wel nü weet, hurfuul Kolbenrüm di Motoor heer. Dit skel em nü omset: Di Raadius es dit Hualev fan di Bööring, dit meent 240 m m / 2 = 120 m m {\\displaystyle 240mm/2=120mm} Wü brük fuar üs Bireekning dat Areaal fan di Krais: A = π 120 2 m m 2 {\\displaystyle A=\\pi 120^{2}mm^{2}} Me di rocht Omreekinng jit dit: A = π 12 2 c m 2 {\\displaystyle A=\\pi 12^{2}cm^{2}} (Wü brüki jaa cm3, en da skel wü me cm reekni.) Dit meent: A = 3 , 14159 ∗ 12 c m ∗ 12 c m = 452 , 38896 c m 2 {\\displaystyle A=3,14159*12cm*12cm=452,38896cm^{2}} Des skel wü da me di Hoogdi maalnem"}
{"id": "704", "contents": "Kaltsium as en cheemisk element mä det ufkörtang Ca an det atoomnumer 20. Hat as en eerdalkaalimetal an det fiftmiast element üüb a eerd. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel faan kaltsium Rian kaltsium Uunlepen (oksidaret) kaltsium Commonskategorii: Kaltsium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: J. Phys. Chem. A. 113, 2009, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6: Festkörper. 2. Auflage. Walter de Gruyter, Berlin/New York 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 136. Robert C. Weast u. a. (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. Chemical Rubber Publishing Company, Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bis E-145. Wäärser uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks."}
{"id": "7043", "contents": "Q {\\displaystyle \\mathbb {Q} } En ratsionaal taal (mengde Q {\\displaystyle \\mathbb {Q} } ) as en reel taal, diar üs bröök faan tau hial taalen skrewen wurd koon. Det koon en brööktaal, of uk en deesimaalbröök wees. Commonskategorii: Ratsionaal taalen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "7044", "contents": "At Deensk (üüb Deensk Dansk) as en skandinaawisk spriik, wat faan amanbi 5,6 miljuunen mensken snaaket wurt, fööral uun Denemark. Tup mä Sweedsk bildet at a uastskandinaawisken twiich faan a nuurdgermaans spriiken. Det as de facto det amtsspriik uun Denemark an det naist amtspriik uun Greenlun (üüb sidj faan Greenluns) an a Fääröer (üüb sidj faan Fääröisk). Üüb Islun wurd det üüs plichtfeek onerrachtet. Uun Süüdsleeswich hee det a staatus faan en regiunaal an manerhaidspriik. Deensk hee trii hoodspriikwiisen: Jüütsk (jysk) Süüdjüütsk (sønderjysk) Waastjüütsk (vestjysk) Uastjüütsk (østjysk) Eilundeensk (ødansk) Uastdeensk (østdansk)"}
{"id": "7047", "contents": "Hans Bradtke (* 21. Juuli 1920 ön Berlin; † 12. Mai 1997 ön Berlin) wiar en dütsk Tekst-Techter, Teekner en Karikaturist. En Skelt fo wü uk jit: Ich danke sehr für ihr Gedicht das freute mich echt riesig und auch Papa -ich fass es nicht- auf Wiki und in friesisch! Gern suche ich ein Bild für Sie ich muss nur etwas kramen. jetzt noch ganz schnell zur Drogerie- drum sag ich Tschüss und Amen. (Sin Faamen, di ken uk riimi!) Eeđer sin Abituur studiareti hi Architektuur bi di \"Technische Hochschule in Berlin-Charlottenburg\". Hi wel man dach lefer fuar di Bleeren teekni, üs hi fan't Krichsgifengnis töbeek kemen wiar. Diaarbi fing Hans Bradtke uk Aarberen, hur hi Titelbleeren fuar Nootenbokers maaki skul, en sa kām hi me Liren töhop, wat Musiik maaketi. Bal kām hi üp di Taacht en skriiv ain Teksti fuar Leedjis (Fan 1948 ön). Fuar di Uurter fan dat Leedji Pack' die Badehose ein (1951) skel Bradtke bluat en kwart Stün brükt haa. Di Komponist Gerhard Froboess skref da en Melodii diartö, en sjungen uur dit fan sin Faamen Cornelia, wat soowen Jaaren ual wiar. Dat Leedji uur da ön di 26. Juuni fan't Jaar 1951 iin ön"}
{"id": "7049", "contents": "(fe.) 1920 wiar det twuntigst juar faan at 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender an mä’n Weedensdai uun de Juliaans kalender. (mo.) 1920 wus dåt twuntist iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Törsdi önj di Gregoriåånsch Kaläner. (hf.) 1920 waos dat twontist iir foon dat 20. iirhonert. 21. Janewoore: Det 1919 Freeskonferens faan Pariis kaam tu aanj. 10. Febrewoore: En Folksufsteming uun Sleeswich feerd diartu, dat at nuurddial faan't lun faan Jüüle uf uun tu Denemark fäält. 30. Marts: Christian X. faan Denemark entleet at regiaring faan Carl Theodor Zahle auer en stridj auer at welerferianiging faan Madelsleeswich mä Denemark. Otto Liebe wurd premier-minister faan't lun. 05. April: Efter demonstratschuunen entleet Christian X. at regiaring faan Otto Liebe. Michael Pedersen Friis wurd premier-minister faan Denemark. 26. April: Woolen wiar uun Denemark. 05. Mei: Niels Neergaard wurd premier-minister faan Denemark. 14. August-12. September: Sööwenst Olympisk Somerspalen wiar uun Antwerpen. 2. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan Warren G. Harding tu a president. 15. Febrewoore: Piet van Aken, fleemisk skriiwer († 1984) 06. April: Meinte Walta, waastfresk konstmoler († 2002) 18. Mei: Karol Józef Wojtyła, baskop faan Room"}
{"id": "705", "contents": "Fräärstää as en stää önj Kris Nordfraschlönj (Slaswik-Holstiinj), deer booge 2666 manschne (2020). E stää läit bi di Treene Struum, ai wid wach foon di Ääder Struum. Et Ååstersiltooch låpt döör e stää, twasche di Treene än di Ääder. E stää wörd 1621 grünläid. Dåt wörd efter hiirtuuch Friedrich III. foon Slaswik-Holstiinj-Gottorf nåmd. Önj Fräärstää laawed tu da 30e iirnge foon dåt 20. iirhunert maning jööse. Da mååste foon jam wörd foon e Nazis ambroocht. Nü önj e stää jaft et maning Snääwelestiine, dåt ja ai ferjin wårde. Fräärstää önjt Nordfriesland Lexikon foont NFI Germany: Schleswig-Holstein, citypopulation.de"}
{"id": "7051", "contents": "Jir skel forklaaret uur, hur'ling elektrisk Stroom, Stroomkraft en Energii tühophingi. Wan Weeter lung inoch üp en Stiin dropet, da maaket et en Küül iin ön di Stiin. Dat Weeter let höm gans gur ofmet, aurdat en Dropen langsen lik gurt es. Wan dit muar uur skel, da ken wü dat Weeter me en Aamer of en Kofikani ön di Stiin git. Wan da muar Dropen üp di Stiin faal, da uur di Küül diarbenen uk gurter of diiper. Wan em wat Breers heer en let di Dropen üp di Stiin faal, da uur diar me di Tir en litj Graav fan. En da es dit jit sa, dat 10 Dropen ön en Sekundi di Küül ön di salev Tir 10 maal diiper maaki üs wan dit bluat 1 Dropen ön di Sekundi es. Wan dat Weeter fan en gurter Hoogdi kumt, uur di Küül diiper, üs wan dit fan en liiger Plaats kumt. Fan 10 Meeter Hoogdi uur di Küül diiper üs wan di bluat fan 5 m dialfalt. Em kür nü sii: Di Stroomkraft fan't Weeter es proportsjonaal me di Hoogdi, wat me di Stroom maalnomen uur. Of üđers sair: Jen Drop ön en Sekundi fan 10 Meeter"}
{"id": "7058", "contents": "At elektrisk lääs of uk mengde faan elektrisiteet as en grünjmiat uun a füsiik. Hat woort efter't SI-süsteem uun Coulomb (C) meeden an hää det formeltiaken Q {\\displaystyle Q} of q {\\displaystyle q} efter det latiinsk wurd quantum. At elektrisk lääs as en eegenskap faan atomaar elementaardialen üs elektroonen (negatiif apleesen) an protoonen (positiif apleesen). Det letjst lääs as det elementaarlääs an het e. Hat as 1,602 176 565 × 10−19 C grat. At prooton hää en lääs faan + 1e an det elektron hää en lääs faan - 1e. Det neutron häält nian lääs. Det „gesets faan Coulomb“ as faan Charles Augustin de Coulomb am 1785 ütjfünjen wurden. Uun't SI-süsteem bereegent ham det krääft tesken tau lees efter F = 1 4 π ε 0 q 1 ⋅ q 2 r 2 {\\displaystyle F={\\frac {1}{4\\pi \\varepsilon _{0}}}{\\frac {q_{1}\\cdot q_{2}}{r^{2}}}} , diarbi san q 1 {\\displaystyle q_{1}} an q 2 {\\displaystyle q_{2}} tau elektrisk lees, r {\\displaystyle r} di wai diartesken an ε 0 {\\displaystyle \\varepsilon _{0}} det elektrisk fialtaal. En konstanten struum an en konstant lääs hinge direkt faanenööder uf: I = Q t ⇔ Q = I ⋅ t {\\displaystyle I={\\frac {Q}{t}}\\quad \\Leftrightarrow \\quad Q=I\\cdot t} . Sodenang"}
{"id": "706", "contents": "Frånkrik as en lönj önj Weest-Europa. Jü hoodstää as Paris än di präsidänt foon jü republik as sunt 2017 Emannuel Macron. Frånkrik as lasmoot önj e NATO , jü Europäische Union än da Feriinde Natione. Di huuchst bärj foon dåt lönj as di Montblanc (4.808 m). Da grutste struume foon Frånkrik san Schelde, Loire, Maas än Rhône. Frånkrik heet en fläche foon 543.965 km². Paris as jü grutst stää, ouers da metropoolregioone Marseille, Lille än Lyon hääwe uk mör as iinj milion önjboogere. Oudere grute stääse san Toulouse, Bordeaux, Nice, Nantes, Straatburg, Grenoble än Rouen. Frånkrik wårt begränsed foon: Belgien än Luksemborj önjt norden, Tjüschlönj än e Swaits än Itaalien önjt ååsten, Monaco än Spaanien än Andorra önjt sööden, Grut-Britannien önjt weesten. Da gränse foon dåt modärne Frånkrik san mååst glik as da gränsen foon dåt üülje Gallien, weer da keltische Gallier booged hääwe. Julius Caesar foon dåt Romische Rik erooberd Gallien önj dåt 1. iirhunert, än da Gallier nömen di romische spräke (latinsch, grünlååge for dåt Frånsche) än kultuur ouer. Dåt krastenduum wörd önj dåt 2. än 3. iirhunert di naie luuwe, önj dåt 4. än 5. iirhunert wjarn sü foole manschne krastlik, dåt Hieronimus fon Stridon schriiw dåt"}
{"id": "7060", "contents": "Coulomb [kuˈlõː] (C) as det SI-ianhaid för't elektrisk lääs. Hat as näämd efter di fransöösk füsiiker Charles Augustin de Coulomb. 1 Coulomb as det elektrisk lääs, diar uun 1 sekund troch en wiir skebet woort, huar en struum faan 1 Ampere lääpt: 1 C = 1 A ⋅ 1 s {\\displaystyle 1\\,\\mathrm {C} =1\\,\\mathrm {A} \\cdot 1\\,\\mathrm {s} } At Coulomb (C) woort daalang brükt uunsteed faan det ual elektrostaatisk CGS-ianhaid ESU of Franklin (Fr). 1 C = ^ 2.997.924.580 F r {\\displaystyle {\\begin{aligned}1\\,\\mathrm {C} \\ &{\\mathrel {\\widehat {=}}}\\ 2.997.924.580\\,\\mathrm {Fr} \\end{aligned}}} (10 (Fr s)/m mool det faard faan't laacht) 1 F r ≈ ^ 3 , 335641 ⋅ 10 − 10 C {\\displaystyle {\\begin{aligned}1\\,\\mathrm {Fr} \\ &{\\mathrel {\\widehat {\\approx }}}\\ 3,335641\\cdot 10^{-10}\\,\\mathrm {C} \\end{aligned}}}"}
{"id": "7061", "contents": "Det CGS-süsteem wiar en internatjunaal ferianboorang för ianhaiden uun a füsiik sant 1874. Det kaam ütj at ingelsk an mend: centimeter, gram, second. Det CGS-süsteem as det grünjlaag faan't \"Gauß-süsteem\". 1889 wurd det CGS-süsteem faan't MKS-süsteem ufliaset, det mend: meeter, kilogram an sekund. Det hää häälen bit 1960, do kaam det SI-süsteem."}
{"id": "7062", "contents": "1874 wiar det fjauer-an-sööwentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 10. Oktuuber: Fidschi wurd en britisk kolonii. 06. Nofember: At University of Adelaide wurd uun Austraalien grünjlaanjen. ünbekäänd dootem Det CGS-Süsteem woort uun a füsiik iinfeerd. 25. Janewoore: William Somerset Maugham, ingels dramaatiker an skriiwer († 1965) 01. Febrewoore: Hugo von Hofmannsthal, uasterriks dachter an skriiwer († 1929) 03. Febrewoore: Gertrude Stein, US-amerikoons skriiwer († 1946) 23. Febrewoore: Konstantin Päts, minister-president an president faan Eestlun († 1956) 09. Mei: Howard Carter, britisk archeolooge († 1939) 10. August: Herbert Hoover, 31. president faan dön Ferianigt Stooten († 1964) 27. Nofember: Chaim Weizmann, iarst president faan Israel († 1952) 30. Nofember: Winston Churchill, britisk premier-minister († 1965) 21. Janewoore: Enno Wilhelm Hektor, uastfresk (plaat) skriiwer (* 1820)"}
{"id": "7063", "contents": "1889 wiar det njüügen-an-tachentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. 09. Marts: Menelik II. wurd keiser faan Ethioopien. 31. Marts: A Eiffel-Törn wurd eebenmaaget. 02. Nofember: North Dakota wurd de 39. an South Dakota wurd de 40. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 08. Nofember: Montana wurd de 41. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 11. Nofember: Washington wurd de 42. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 15. Nofember: Een militeerputsch uun Brasiilien störtet keiser Peter II.. Marschal Manuel Deodoro da Fonseca rep en republiik ütj. ünbekäänd dootem Det CGS-Süsteem uun a füsiik woort faan't MKS-Süsteem ufliaset. 04. Janewoore: Yumeno Kyūsaku, jaapaans skriiwer († 1936) 25. Janewoore: Nakamura Kenkichi, jaapaans dachter († 1934) 13. Febrewoore: Georg Schrimpf, tjiisk konstmooler († 1938) 01. Marts: Okamoto Kanoko, jaapaans skriiwer († 1939) 16. April: Charlie Chaplin, ingels schauspeler an regisöör († 1977) 20. April: Adolf Hitler, Diktaator fan't Dütsk Rik († 1945) 26. April: Ludwig Wittgenstein, uasterriks filosoof († 1951) 23. Jüüne: Anna Achmatowa, rüs-sowjeetisk lyriker an auerseeter († 1966) 05. Jüüle: Jean Cocteau, fraansöösk skriiwer, regisöör, choreograaf, konstmooler († 1963) 26. September: Martin Heidegger, tjiisk filosoof († 1976) 15. Nofember: Manuel II., köning faan Portugal († 1932) 10. Marts: Johannes IV.,"}
{"id": "7064", "contents": "(fe.) 1960 wiar det söstigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar. (mo.) 1960 wus dåt süstist iir foon dåt 20. iirhunert. (hf.) 1960 waos dat sustist iir foon dat 20. iirhonert. 01. Janewoore: Fraansöösk Kameruun wurd suwereen. 27. April: Toogo wurd suwereen; Sylvanus Olympio wurd de iarst president faan't lun. 01. August: Beniin wurd suwereen. 05. August: Burkiina Faaso wurd suwereen. 25. August-11. September: Sööwentanjst Olympisk Somerspalen wiar uun Room. 08. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan John F. Kennedy tu a president. 12. Deetsember: Keith Holyoake wurd weler premier-minister faan Nei-Sialun. dootem ünbekäänd Det MKSA-süsteem uun a füsiik woort faan't SI-süsteem ufliaset. 23. Febrewoore: Naruhito, keiser faan Jaapaan. 26. Marts: Axel Prahl, dütsk Spölster en Musikant."}
{"id": "7067", "contents": "Ampere [amˈpɛɐ̯] as en ianhaid uun a füsiik mä det tiaken \"A\", an as näämd efter di fransöösk füsiiker André-Marie Ampère. Uun't SI-süsteem stäänt Ampere för't elektrisk struummäächt I. Det ianhaid woort ööders üs di nööm „Ampère“ saner accent grave skrewen. 1 Ampere (A) as det määcht faan en likstruum, diar tesken tau struumfeerern, diar 1m paraleel luup, üüb en lengde faan 1m en krääft faan 2 × 10−7 Newton ütjmaaget. Sodenang as det magneetisk grünjmiat μ0 genau 4 · π × 10−7 H/m. 1 Ampere struum lääpt, wan en elektrisk lääs faan 1 Coulomb per Sekund troch en wiir skebet woort: 1 Ampere = 1 Coulomb per Sekund 1 A = 1 C s = 1 C ⋅ s − 1 {\\displaystyle 1A=1{\\frac {C}{s}}=1C\\cdot s^{-1}}"}
{"id": "7069", "contents": "At elektrisk struummäächt uf uk man ianfach a struum sait di, hüföl elektrisk lääs uun en was tidj skebet woort. Struum woort uun Ampere (A) meeden. Det formeltiaken I {\\displaystyle I} komt faan \"intensiteet\". Elektrisk struum hää en struummäächt faan 1 A, wan uun 1 Sekund 6,24150948 ·1018 elementaar lees (det as so föl üs 1 Coulomb) troch en wiir skebet wurd. För en konstant lääs Q {\\displaystyle {Q}~} uun det tidj t {\\displaystyle {t}~} woort det struummäächt I {\\displaystyle {I}~} so bereegent: I = Q t {\\displaystyle \\quad I={\\frac {Q}{t}}}"}
{"id": "707", "contents": "Fögler, (mo.) Föögle, (ha.) Finken (Aves) san en klas faan diarten mä jügen an en nääb. A miasten kön flä. Jo lewe üüb arke kontinent. At wedenskap am a fögler het Ornitologii. Daalang käänt'am 10.350 slacher. Elefantenfögler (Aepyornithiformes) † Kiiwifögler (Apterygiformes) Casuariiformes Moafögler (Dinornithiformes) † Nandufögler (Rheiformes) Strausenfögler (Struthioniformes) Tinamufögler (Tinamiformes) Gripfögler (Accipitriformes) Aegotheliformes Anen an Ges (Anseriformes) Siilfögler (Apodiformes) Wiiduufögler (Bucerotiformes) Naachtswaalkenfögler (Caprimulgiformes) Cariamiformes Kuben an Waadfögler (Charadriiformes) Straalfögler (Ciconiiformes) Müsfögler (Coliiformes) Düüwenfögler (Columbiformes) Coraciiformes Kukütjfögler (Cuculiformes) Eurypygiformes Falkenfögler (Falconiformes) Hanenfögler (Galliformes) Siadükerfögler (Gaviiformes) Kraanekfögler (Gruiformes) Leptosomiformes Mesitornithiformes Musophagiformes Nyctibiiformes Hoatzin (Opisthocomiformes) Trapenfögler (Otidiformes) Podargiformes Sjongfögler (Passeriformes) Peelekaanfögler (Pelecaniformes) Phaethontiformes Flamingofögler (Phoenicopteriformes) Holthakerfögler (Piciformes) Dükerfögler (Podicipediformes) Sturemfögler (Procellariiformes) Popegein (Psittaciformes) Pteroclidiformes Pinguinfögler (Sphenisciformes) Steatornithiformes Kadüülfögler (Strigiformes) Suliformes Kolibrifögler (Trochiliformes) Trogoniformes Det as en ringen fögel, diar sin aanj nääst beskat. En iaragen fögel skal a nääb uf! Leewer ään fögel uun a poon, üs tjiin uun a loft. Commonskategorii: Fögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fögler Dåt uurset ap faan Johannes Petersen Christian Ludwig Brehm Reinhard Arfsten, Föhrer Vogelbuch, Heide/Holstein, 2.aplaag, 1969 Breipot 9, fering-öömrang fögelnöömer Marie Tångeberg, Föögle önj Nordfraschlönj, Risem-Lunham, 1992 Volkert Faltings an Reinhard Jannen: Fering-Öömrang Spreegwurdleksikon, Hüsem 2012"}
{"id": "7074", "contents": "Di elektrisk Stroomstarkhair of iinfach di Stroom sair sa fuul üs dit, hurfuul elektrisk Leer ön hok Tir stjüürt uur. Di Stroom uur üs Ampere (A) meten en notiaret. Dat Formelteeken \"I\" kumt fan \"Intensiteet\". Elektrisk struum hää en struummäächt faan 1 A, wan uun 1 Sekund 6,24150948 ·1018 elementaar Leer (dit es sa fuul üs 1 Coulomb) döör en Wiir stjüürt uur. Wan di Leer Q {\\displaystyle {Q}~} ön en Tir t {\\displaystyle {t}~} konstant es, da uur di Stroomstarkhair I {\\displaystyle {I}~} sa bireeknet: I = Q t {\\displaystyle \\quad I={\\frac {Q}{t}}}"}
{"id": "7075", "contents": "André-Marie Ampère (* 20. Januwaari 1775 ön Lyon, Frankrik; † 10. Juuni 1836 ön Marseille) wiar en franzk Füüsiker en Mathemātiker. Di Stroomstarkhair Ampere heer höör Noom eeđer höm fingen. Tö Iaren fan Ampère es dat Maat fuar di elektrisk Stroom ön't SI-Maatensüsteem „Ampere“ (Teeken A) nēmt uuren. Ampère sin Noom es ön di Eiffeltorn önslain uuren. Sent 1935 drait en Barig üp di Muun di Noom \"Mons Ampère\". Rochts ön des Skelt sjocht em Ampère sin Naam ön di Eiffeltorn. Sin Aalernhüs es deling en Museeum uuren. Dat Greev fan Ampère en sin Dreeng Commons: André-Marie Ampère – Saamling fan Skelter en Videos Di 72 Noomen ön di Eiffeltorn (Dütsk)"}
{"id": "7076", "contents": "Füsikaalisk chemii as ian faan trii ufdialangen faan't wedenskap faan a chemii. Jo ööder tau het orgaanisk chemii an anorgaanisk chemii. Di nööm sait at al, dat diar en auergung tu't füsiik as. At füsikaalisk chemii onersjükt eegenskapen faan materioolen an hör feranrangen, an beskraft jodiar eegenskapen mä matemaatisk formeln. Teoreetisk chemii Cheemisk termodünaamik Kineetik Spektroskopii Elektrochemii Suspensjoon (sölring)"}
{"id": "7077", "contents": "Şalom (Hebreews: שָׁלוֹם, Nuurdfresk: Frees) as en bleed uun Istanbul, Türkei. Şalom (Türkisk) Şalom (Ladino)"}
{"id": "7079", "contents": "At Franklin (Fr) as det ianhaid för't elektrisk lääs Q uun't elektrostaatisk CGS-süsteem. Hat as näämd efter di amerikoonsk wedenskapsmaan Benjamin Franklin. Statcoulomb (statC) electrostatic unit of charge (ESU) Q = k C − 1 / 2 ⋅ F 1 / 2 ⋅ r {\\displaystyle Q=k_{\\mathsf {C}}^{-1/2}\\cdot F^{1/2}\\cdot r} Diarbi as F at krääft, r di wai tesken tau lees an kC det Coulomb-taal (= 1 uun't CGS-ESU-Süsteem) 1 F r = 1 10 c m ⋅ A ⋅ s s ≈ 3,335 641 ⋅ 10 − 10 C {\\displaystyle {\\begin{aligned}1\\mathrm {Fr} &={\\frac {1}{{\\mathsf {10}}\\,c}}\\;{\\frac {\\mathsf {m\\cdot A\\cdot s}}{\\mathsf {s}}}\\\\&\\approx 3{,}335641\\cdot 10^{-10}\\;{\\mathsf {C}}\\end{aligned}}} Diarbi as c {\\displaystyle c} at faard faan't laacht."}
{"id": "708", "contents": "At kanadagus (Branta canadensis) as en fögel an hiart tu at onerfamile ges an swaanen (Anserinae). Kanadagus mä göösken Ai faan Branta canadensis - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kanadages Wikispecies hää en artiikel tu: Kanadages"}
{"id": "7082", "contents": "At faard faan't laacht sait, hü gau at laacht of elektromagneetisk waagen uun a leesag rüm san. Iar mend'am, det faard faan't laacht wiar saner aanj. Sant Heinrich Hertz witj'am, dat det so amanbi 300.000.000 m/s san. Sant 1983 as uk di meeter fäästlaanj üs di wai, di det laacht uun a leesag rüm för di 299 792 458st dial faan en sekund brükt . Sodenang as det faard faan't laacht: c = 299 792 458 meeter sekund {\\displaystyle c\\,=\\,299\\,792\\,458\\ {\\frac {\\text{meeter}}{\\text{sekund}}}\\,} Det san ~ 1.079.252.849 km/h. CODATA: Fundamental physical constants: speed of light in vacuum. Commonskategorii: faard faan't laacht – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "709", "contents": "At Kanin (wil kanin) (Oryctolagus cuniculus) hiart tu at Haasenfamile (Leporidae) an as en tetjdiart. Wil Kanin Hüskanin En wil kanin üüb Oomram. Commonskategorii: Kaninen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kaninen"}
{"id": "7099", "contents": "At elektrisk fialmäächt (E) as en vektoriel grate uun a elektrostaatik an elektrodünaamik an beskraft det elektrisk fial. Hat koon krääft (F) üüb en elektrisk lääs (Q) ütjööwe. E → = F → q {\\displaystyle {\\vec {E}}={\\frac {\\vec {F}}{q}}} q {\\displaystyle q} stäänt för en letj lääs, an F → {\\displaystyle {\\vec {F}}} as det krääft üüb detdiar lääs. Det SI-ianhaid för E → {\\displaystyle {\\vec {E}}} as Newton per Coulomb of Volt per Meeter. Det hinget so tuup: N C = W s A s ⋅ 1 m = V m {\\displaystyle \\mathrm {{\\frac {N}{C}}={\\frac {W\\,s}{A\\,s}}\\cdot {\\frac {1}{m}}={\\frac {V}{m}}} } of N C = J m C {\\displaystyle \\mathrm {{\\frac {N}{C}}={\\frac {J}{m\\,C}}} }"}
{"id": "710", "contents": "Kansas [ˈkænzəs] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj mal foon't lönj. Dåt heet 2.913.314 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Topeka. E diiljstoot läit önj e Great Plains. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Kansas heet 105 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Kansas AL AN AT BA BT BR BB BU CS CQ CK CN CA CY CD CF CM CL CR DC DK DP DG ED EK EL EW FI FO FR GE GO GH GT GY GL GW HM HP HV HS HG JA JF JW JO KE KM KW LB LE LV LC LN LG LY MN MS MP ME MI MC MG MR MT NM NO NS NT OS OB OT PN PL PT PR RA RN RP RC RL RO RH RS SA SC SG SW SN SD SH SM SF ST SV SU TH TR WS WB WA WH WL WO WY USA: States, citypopulation.de USA: Kansas, citypopulation.de 38.416666666667-98.383333333333Koordinaaten: 38° 25′ N, 98° 23′ W"}
{"id": "7100", "contents": "At elektrisk späänang as en grate uun a füsiik. Det dää uun, hüföl elektrisk werk (= energii) nuadag as, am en elektrisk lääs faan en elektron of ion uun en elektrisk fial tu skebin. Det Formeltiaken U komt faan latiinsk urgere (trak of pui). Uun't SI-süsteem woort at späänang uun't ianhaid Volt (V) efter Alessandro Volta beskrewen. Späänang entstäänt uun a natüür troch rofin, so üs bi en laid, huar onerskiaselk loft bienööder rofet. Uun a technik woort späänang miast troch induksion häärsteld. Bi en baterii entstäänt späänang troch en cheemisk reaksion. För a hüshual woort uun föl lunen en späänang faan 220 V paroot steld, uun ööder lunen oober 110 V. Grater maskiinen brük dreistruum mä 380 V. Wan maskiinen uun a gang san, suragt det späänang för struum. Det späänang woort bereegent ütj det elektrisk werk (= energii) W A B {\\displaystyle W_{\\mathrm {AB} }\\,} (uun Joule of Wattsekunden of Newtonmeeter) an det elektrisk lääs (Q) (uun Coulomb). Ütj W = F → ⋅ s → {\\displaystyle W={\\vec {F}}\\cdot {\\vec {s}}} an F → = E → ⋅ Q {\\displaystyle {\\vec {F}}={\\vec {E}}\\cdot Q\\,} woort U A B = W A B Q {\\displaystyle U_{\\mathrm {AB} }={\\frac {W_{\\mathrm"}
{"id": "7101", "contents": "Volt as det SI-ianhaid för't elektrisk späänang. Hat as näämd efter di italieensk füüsiker Alessandro Volta. Det ufkörtang as „V“. Volt as nian SI-grünjmiat, sodenang koon det mä ööder grünjmiaten beskrewen wurd. Det san: kg, m, s an A. 1 V = 1 k g m 2 A s 3 {\\displaystyle \\mathrm {1\\,V=1\\,{\\frac {kg\\,m^{2}}{A\\,s^{3}}}} } 1 Volt (V) as det späänang U {\\displaystyle U} bi en struumfeerer, di bi en struum I {\\displaystyle I} faan 1 Ampere (A) en efekt P {\\displaystyle P} faan 1 Watt (W) hää. [ U ] S I = V = J C = W A = k g ⋅ m 2 s 3 ⋅ A {\\displaystyle [U]_{SI}=\\mathrm {V} ={\\frac {\\mathrm {J} }{\\mathrm {C} }}={\\frac {\\mathrm {W} }{\\mathrm {A} }}={\\frac {\\mathrm {kg} \\cdot \\mathrm {m} ^{2}}{\\mathrm {s} ^{3}\\cdot \\mathrm {A} }}\\,} Det formel het U = W Q {\\displaystyle U={\\frac {W}{Q}}} „Späänang as werk per lääs“"}
{"id": "7102", "contents": "Elektrisk werk as uun a füsiik det auerdreegen faan energii troch elektrisiteet. Det formeltiaken as E (faan \"energii\") an det ianhaid as Wattsekund (Ws) of Joule (J). 1 Ws = 1 J. Uun a hüshual werket'am oober mä Kilowattstünj (kWh). 1 kWh = 3.600.000 Ws, 1 Ws ≈ 2,778·10−7 kWh. Det elektrisk energii E {\\displaystyle E} of uk elektrisk werk W {\\displaystyle W} woort bereegent ütj elektrisk späänang U {\\displaystyle U} , struummäächt I {\\displaystyle I} an tidj t {\\displaystyle t} : E = U ⋅ I ⋅ t {\\displaystyle E=U\\cdot I\\cdot t} Elektrisiteet Energii Werk"}
{"id": "7104", "contents": "Energii (faan greks εν en „banen“ an ἔργον ergon „werke“) as en wichtag grate uun a füsiik an spelet en grat rol uk uun a technik, chemii, biologii an wiartskap. Hör SI-ianhaid as Joule (J). En wichtag natüürgesets sait, dat energii ei ferleesen gung koon. Hat koon oober hör skak feranre. Energii woort miast üs werk W {\\displaystyle W} betiakent an bereegent ham ütj krääft F {\\displaystyle F} an wai s {\\displaystyle s} W mechaanisk = F ⋅ s {\\displaystyle W_{\\text{mechaanisk}}=F\\cdot s} Uun a elektrotechnik saat energii (elektrisk werk) ham ütj späänang U {\\displaystyle U} , struummäächt I {\\displaystyle I} an tidj t {\\displaystyle t} tuup: E elektrisk = U ⋅ I ⋅ t {\\displaystyle E_{\\text{elektrisk}}=U\\cdot I\\cdot t} Am so muar energii E {\\displaystyle E} ik iinsaat, am so muar mase m {\\displaystyle m} koon ik reer. v {\\displaystyle v} as at faard E k i n e e t i s k = 1 2 m v 2 {\\displaystyle E_{\\mathrm {kineetisk} }\\,=\\,{\\tfrac {1}{2}}mv^{2}\\,} . Uun en mase m {\\displaystyle m} raut energii efter det formel E uun rau = m c 2 {\\displaystyle E_{\\text{uun rau}}=m\\,c^{2}\\,} Diarbi as c {\\displaystyle c} at faard faan't laacht."}
{"id": "7107", "contents": "Di artiikel werk jaft at noch ei. Luke irst ans diar: Elektrisk werk Energii"}
{"id": "711", "contents": "At Kanuut, Knuut (Calidris canutus) as en slach faan fögler uun't famile faan a Snepen (Scolopacidae). Huar jo enkelt onerslacher föörkem. Ai faan Calidris canutus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kanuuten Wikispecies hää en artiikel tu: Kanuuten"}
{"id": "7110", "contents": "Aur dat CGS-Süsteem heer di Füüsikers jam ön't Jaar 1874 internatsjonaal iinigt. Dat Süsteem kām ön Engelön üt en meent sa fuul üs: centimeter, gram, second. Dat \"Gauß-Süsteem\" becht üp't CGS-Süsteem āp. 1889 kām dat MKS-Süsteem, en dit meent sa fuul üs meter, kilogram, second. Dat MKS-Süsteem blef bit hentö't Jaar 1960, en da kām dat SI-süsteem."}
{"id": "7112", "contents": "Joule [dʒuːl] (J) as en SI-ianhaid för a füsikaalisk gratin energii, werk an waremk. Hat as näämd efter James Prescott Joule. Joule koon am bereegne mä a SI grünjmiaten kg, m an s: 1 J = 1 k g m 2 s 2 {\\displaystyle \\mathrm {1\\,J=1\\,{\\frac {kg\\,m^{2}}{s^{2}}}} } 1 Joule as det energii, am en mase faan 0,102 kg (det as so föl üs en toofel sakelaad) 1 meeter huuchtulaften (= 1 Newtonmeeter) am 1 sekund loong di efekt faan 1 Watt aptubringen, det as so föl üs en minskelk hart koon (= 1 Wattsekund) wan bi en späänang faan 1 V 1 sekund loong en struum fan 1 A lääpt (= 1 Voltamperesekund) am 1 gram weeder faan 15 °C am 0,239 °C warmer tu maagin https://web.archive.org/web/20120412224653/http://www.ptb.de/cms/fileadmin/internet/publikationen/einheiten.pdf"}
{"id": "7115", "contents": "Di efekt as en grate uun a füsiik an stäänt för energii (= werk) per tidj. Det formeltiaken uun't SI-süsteem as P {\\displaystyle P} (faan ingelsk power), det SI-ianhaid as Watt. Di efekt P {\\displaystyle P} bereegent ham ütj werk ΔW of energii ΔE an det tidj Δt : P = Δ E Δ t = Δ W Δ t . {\\displaystyle P={\\frac {\\Delta E}{\\Delta t}}={\\frac {\\Delta W}{\\Delta t}}\\ .} Bispal Woort en energii faan 1 kilowattstünj 1 stünj loong ferbrükt, do as di efekt 1 kilowatt. Woort detsalew energii uun en hualew stünj ferbrükt, do as di efekt tweisis so huuch, do san det 2 kilowatt. Am uun en tidj t en wai s mä det faard v jin det krääft F tu skaafin, as soföl energii P {\\displaystyle P} nuadag: P ( t ) = F ( t ) s ( t ) t = F ⋅ v {\\displaystyle P(t)={\\frac {F(t)\\,\\mathrm {s} (t)}{\\mathrm {t} }}=F\\cdot v} Luke bi di artiikel Elektrisk efekt"}
{"id": "712", "contents": "E Karhiird (ap Tjüsk: Karrharde; ap Dånsk: Kær Herred) äs en Hiird önj Noordfräisklönj. Dat woord önj e tid foon e wikingere skååfed. E hiird heet elwen gemiinde: Ååchtoorp Braarep Ding-Sönj Humptoorp Kuurlem Kläksbel Lååselönj Läigem Leek Medelby Stääsönj Bloos önj e gemiinde Ding-Sönj, Stääsönj än Leek ward et Karhiirder spreegen. Moritz Momme Nissen (1822-1902) Oure hiirde önj Noordfräisklönj: Wisinghiird, Böökinghiird, Karhiird, Gooshiird."}
{"id": "7121", "contents": "At Sekund – faan lat. pars minuta secunda as en grünjmiat uun't SI-süsteem för at tidj. Uun a ualdai as't di 86.400st dial (24x60x60) faan a dai. Di dai as oober leewen ei likelung. Sodenang brükt a füsiik en beeder bestemang: 1 Sekund woort fäästlaanj üs det tidj, huar det Caesiumnuklid 133Cs 9.192.631.770-sis hör tustant anert. Diaram het detdiar sekund uk „atoomsekund“. 1 Attosekund = 0,000 000 000 000 000 001 Sekunden = 10-18 Sekunden 1 Femtosekund = 0,000 000 000 000 001 Sekunden = 10-15 Sekunden 1 Pikosekund = 0,000 000 000 001 Sekunden = 10-12 Sekunden 1 Nanosekund (ns) = 1000 Pikosekunden = 0,000 000 001 Sekunden = 10-9 Sekunden 1 Mikrosekund (µs) = 1000 Nanosekunden = 0,000 001 Sekunden = 10-6 Sekunden 1 Millisekund (ms) = 1000 Mikrosekunden = 0,001 Sekunden = 10-3 Sekunden 1 Sekund = 1000 Millisekunden 1 Minüüt = 60 Sekunden 1 Stünj = 60 Minüüten = 3600 Sekunden 1 Dai = 24 Stünjen = 1440 Minüüten = 86.400 Sekunden Bureau International des Poids et Mesures (Hrsg.): The International System of Units (SI) (PDF)"}
{"id": "7126", "contents": "At kilogram as en SI-grünjmiat för't mase. Hat as bestemet troch det urkilogram, det as en silinder ütj Platin-Iridium. Hi woort uun Frankrik ferwaaret. Det ianhaid woort mä „kg“ ufkört. 1000 gram san 1 kilogram. 1000 kilogram san 1 ton. 1000 ton san 1 kiloton (kt). Commonskategorii: Kilogram – Saamlang faan bilen of filmer SI-süsteem"}
{"id": "713", "contents": "Karlsruhe as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. E stää läit önjt nordweesten foont bundeslönj, önj di Karlsruhe Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 312.060 inboogere (2019). Dåt as en krisfri stää än uk e hoodstää foon e Lönjkris Karlsruhe. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "7135", "contents": "Ljouwert is jü hoodstää än gemiinde foon e prowints Fryslân in da Naaserlönje. Jü stää heet 92.460 inboogere (2018) än e gemiinde 124.499 inboogere (2021). Daheere stääse lade önj e gemiinde Ljouwert: Stääddiile foon e stää Ljouwert (wiken): Achter de Hoven Aldlân & De Hemrik (sunt 2018) Bilgaard Blitsaard Camminghabuorren Binnenstêd Faleriuskertier Fokseparkwyk (Westerparkwyk) Flietsône Frijheidswyk Heechterp-Skieringen Huzum (Neederlönjsch: Huizum) Huzum-West Muzykwyk / Transfaalwyk / Fûgelbuert Nijlân Oldegalileën / Blommebuert Oranjewyk Suderbuorren Skipsbuert Tsjerk Hiddes / Cambuursterhoek Westein Wielenpôle Kneppelfreed wus en forfål di 16. Mistmoune 1951: fryske spräkeaktiwiste protestiird fort ruchthüs bait Wilhelminaplein deeriinj, dåt bloots et Neederlönjsch önjt hüs brüked wårde köö. Jü politii inseet slüünjstooke iinj e aktiwiste. En unersäkingsütschut eefter e forfål reet, dåt di Fryske Spräke as manerhäidsspräke en ruchtstaatus heewe schölj. Commons: Ljouwert (stää) – Saamlang faan bilen of filmer Suuse, mårkinge än haanewisinge: Webside KNMI oer it waarstasjon Ljouwert Gemiddelde hoogte in N.A.P. van de belangrijkste gemeenten fan allesopeenrij.nl Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation Friesland: Province in Netherlands, citypopulation.de Netherlands: Friesland / Fryslân, citypopulation.de"}
{"id": "7136", "contents": "Los Angeles as en stää önjt ameerikaanisch bundeslönj California."}
{"id": "714", "contents": "Kassel as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Hessen. Jü stää heet 201.048 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "715", "contents": "Katharine (nåmd: Katriine) Ingwersen - tuläid di 17. August 1879 önj Deesbel, störwen di 17. Moi 1968 uk önj Deesbel, weer jü har hiil laawen schöljmäister wus. As doochter üt en üülj frasch famiili wörd's önj Deesbel önj e Böökinghiird tuläid. Heer heet's da jarste frasche uurde spräägen. Dåt wus en luk for di hiile frasche sååge, dåt Nis Albrecht Johannsen harn schöljmäister wörd, dan hi heet har e wäi tut frasch wised. Katharine wus awt schöljmäisterseminar önj Slaswik foon 1898 bit 1901. As's deer klåår wus, köm's eefter Deesbel tubääg. Heer heet Kathrine Ingwersen en manschneåler lung as liirerin önjt schölj uuged, heer heet's bit tu harn düüs booged. As jü eefter fjoueränfäärti iir pensioniird wörd, ging't jarst fåli lüüs! Ünferknüt, wiiken än klåårhooded bit tu da leeste deege, heet's har ma åål har kreefte for di frasche spräke, sååge än brük inseet, - önj e feriin, fort museum, fort kameedispal, for di frasche unerrucht. Dächte, bjarnesunge, ferteelinge (t.b. Di strid twasche wunter än uurs) än ai maner as fiiwäntwunti kameedistöögne, weerfoon da beeste maning tooche apfjard ouers nuch ai drüked wörden san bit aw \"Jü reet et spal\", heet's schraawen. Dåt Bundesverdienstkreuz heet's füngen, än as jü fiiwäntachenti"}
{"id": "7154", "contents": "Elektrostaatik as en feenomeen uun a füsiik an befaadet ham mä't elektrisk lääs uun rau. Al loong witj am, dat was mateeriool letj lacht dialen uuntji koon. Det greks wurd elektron för rääf, huar det gud bi tu sen as, käänt am daalang uun a miast spriaken. Det krääft uun a elektrostaatik komt faan't elektrisk lääs an woort efter't gesets faan Coulomb bereegent. Det krääft komt üs böös letj föör, as oober uun ferglik mä't grawitatsion böös grat. So as det elektrisk krääft tesken en elektron an en proton 1040-sis grater üs det grawitatsioonskrääft diartesken. Det elektrodünaamik befaadet ham mä't elektrisk lääs uun faard. Commonskategorii: Elektrostaatik – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "7157", "contents": "Rääf, uk baarnstian (lat. electrum of glaesum, ualgreks ἤλεκτρον ēlektron) as en mineraal. Det grünjlaag as harts faan näädelbuumer, woorskiinelk sjüüren, det witj am oober ei so nau. Elektrostaatik"}
{"id": "7159", "contents": "Wat menst dü? di fögel det steed üüb a hidj"}
{"id": "716", "contents": "At Kauts (Strix aluco) as en fögelslach uun't famile faan a Kadüülen (Strigidae). Ai faan Strix aluco sylvatica - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kautsen Wikispecies hää en artiikel tu: Kautsen"}
{"id": "7160", "contents": "Wat menst dü? det kraankhaid det grate uun a füsiik."}
{"id": "7161", "contents": "Krääft as en grate uun a füsiik an spelet en grat rol uun a mechaanik. Hat koon at faard faan dingen feranere of ferfurme. Troch krääft woort werk den an det energii faan dingen feranert. Enkelt slacher faan krääft haa en aanjen nööm: krääft faan't rofin, krääft faan't gewicht an sentrifugaalkrääft. Isaac Newton foonj uun't 17. juarhunert ütj, dat at krääft di grünj as, wan det faard faan dingen ham feranert. An do foonj hi ütj, dat at tu arke krääft en jinkrääft jaft (\"actio = reactio\"). Wan krääft at faard faan en ding fernanert, do koon det krääft auer di wai an det tidj bereegent wurd. Efter Newton sin ööder gesets täält för en mase m {\\displaystyle m} an en konstant faardferanerang a {\\displaystyle a} det reegel: F → = m a → {\\displaystyle {\\vec {F}}=m{\\vec {a}}} Det woort uk bi det bestemang faan't ianhaid Newton düütelk: N = k g ⋅ m s 2 {\\displaystyle \\mathrm {\\,N=kg\\,\\cdot {\\tfrac {m}{s^{2}}}} } Hü krääft an werk tuuphinge, beskraft det \"gulen reegel faan a mechaanik\": W = F s {\\displaystyle W=F\\,s} Diarbi as W {\\displaystyle W} at werk, F {\\displaystyle F} at krääft an s {\\displaystyle s} a wai. Wan det"}
{"id": "7162", "contents": "Wat menst dü? Isaac Newton, di wedenskapsmaan det ianhaid för krääft uun a füsiik Newton-Skala, det miat för temperatuur Of menst dü ferlicht? Newtown Township PA"}
{"id": "7165", "contents": "Newton [ˈnjuːtn̩] as uun a füsiik det SI-ianhaid för't krääft. Hat as näämd efter di ingelsk wedenskapsmaan Isaac Newton. 1 Newton (N) as fäästlaanj mä a SI-grünjmiaten kg, m an s: 1 N = 1 k g ⋅ m s 2 {\\displaystyle 1\\,\\mathrm {N} =1\\,{\\frac {\\mathrm {kg} \\cdot \\mathrm {m} }{\\mathrm {s} ^{2}}}} Det ment, 1 N {\\displaystyle 1N} as det krääft, wat dü brükst, am en mase faan 1 k g {\\displaystyle 1kg} uun en tidj faan 1 s {\\displaystyle 1s} ütj rau üüb en faard faan 1 m s {\\displaystyle 1\\,{\\frac {\\mathrm {m} }{\\mathrm {s} }}} tu bringen. Auer det faardferanerang üüb a eerd g = 9 , 81 m s 2 {\\displaystyle g=9,81{\\frac {m}{{s}^{2}}}} grat as, as 1 N {\\displaystyle 1N} sodenang uk det gewicht faan en mase faan 102 g (det as so föl üs en toofel sakelaad). Krääft"}
{"id": "717", "contents": "Keltisch (dt. Keltisch) as en spräkegrupe, jü hiirt tu dåt Indogermaansch. Tu dåt Keltisch wårde da eefterstönjene (uner-)spräkegrupe räägend: Ailönjkeltisch: Britanisch Waliisisch (gööl aw e koord) Kornisch (urangsch) Bretonisch (figelätj) Goidelisch Iirsk (gräin) Schotisch Gäälisch (ween) Manx (brün) Fååstlönjkeltisch: Galisch (ütstörwen) Henry Lewis, Holger Pedersen, A Concise Comparative Celtic Grammar, Göttingen 1989. Kim McCone, Towards a relative chronology of ancient and medieval Celtic sound change, Maynooth 1996. Donald MacAulay (ed.), The Celtic Languages, Cambridge 1992. Paul Russell, An Introduction to the Celtic Languages, Longman 1995 Kurse än uurdeböke foon keltische spräke"}
{"id": "7174", "contents": "At faard (formeltiaken v, faan lat. Velocitas) as en grünjmiat uun a mechaanik. Hat sait uun, hü gau ham wat reert. Det faard bereegent ham ütj wai an tidj. Ianhaiden uun't SI-süsteem san meeter per sekund (m/s) of kilomeeter per stünj (km/h). Det gaust faard, wat wi kään, as det faard faan't laacht. Mä di wai s {\\displaystyle s} an det tidj t {\\displaystyle t} läät ham det madelt faard v {\\displaystyle v} bereegne. v ¯ = s ( t ) t {\\displaystyle {\\bar {v}}={\\frac {s\\left(t\\right)}{t}}} 1 kn = 1 sm/h = 0,5144 m/s = 1,852 km/h; 1 m/s = 3,6 km/h (genau) = 1,944 kn = 2,237 mph; 1 km/h = 0,2778 m/s = 0,540 kn = 0,6214 mph; 1 mph = 0,8690 kn = 0,44704 m/s (genau) = 1,609344 km/h (genau); 100 ft/min = 0,508 m/s (genau); c = 299.792.458 m/s (genau) = 1.079.252.848,8 km/h (genau). Commonskategorii: Faard – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "718", "contents": "Chemii ([çeˈmi:]; uk [ʃeˈmi:]) as en natüürwedenskap. Hat befaadet ham mä eegenskapen an feranrangen faan materioolen. Onersoocht wurd diarbi atoomen (t.b. iisen), moleküülen (t.b. weeder) an ionen (t.b. saalt). Orgaanisk chemii, befaadet ham mä karboon-ferbinjangen Anorgaanisk chemii, befaadet ham mä a cheemisk elementen Füsikaalisk chemii, befaadet ham mä a grünjlaagen faan chemii Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Chemie Wääblink-kataloog tu Chemii uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Cheemisk reaksioon Cheemisk ferbinjang"}
{"id": "7180", "contents": "En minüüt as en ianhaid för't tidj uun't SI-süsteem. 60 minüüten san 1 stünj, an 60 sekunden san 1 minüüt. At minüüt woort mä m i n {\\displaystyle min} ufkört. Dan an wan sjocht'am uk 1h 30′ 45″ (för 1 stünj, 30 minüüten an 45 sekunden). Det as oober eegentelk ei rocht, auer jo tiakens ′ an ″ bluas för winkel-minüüten an winkel-sekunden tuläät san, t.b. 54°23'48\"."}
{"id": "7181", "contents": "At stünj as di 24. dial faan en dai. Det ufkörtang h {\\displaystyle h} komt faan't latiinsk wurd „hora“. 1 stünj (h) = 60 minüüten (min) = 3600 sekunden (s) Uun skuul as en stünj oober miast bluas 45 minüüten loong."}
{"id": "7183", "contents": "Wat menst dü? Mooring di eerdsatelit Öömrang di 12. dial faan't juar Sölring Muun (Planeet) Muun (Kalen'er), di Tir fan 28 bit 31 Daagen"}
{"id": "7186", "contents": "At (Juliaans) juar as en miat för't tidj an düüret akeroot 365,25 daar. Det krüm taal komt diarfaan, dat wi trii juar loong mä 365 daar reegne, an do ian juar mä 366 daar. Det as en skregeljuar. Juartjiint. Det as en tidjrüm faan 10 juaren an woort faan di 1. Janewoore efter en tjiiner-juar, t.b. 1971 bit tu di 31. Detsember faan't naist tjiiner-juar reegent, det wiar do 1980. Wan am faan a \"sööwentager juaren\" snaaket, ment am oober miast a juaren, diar mä 197.. began, det ment faan 1970 bit 1979. Juarhunert. Diar as miast en tidjrüm faan di 1. Janewoore efter en hunerter-juar (t.b. 1801) bit tu di 31. Detsember faan't naist hunerter-juar (t.b. 1900) mä mend. Detdiar juarhunert as do det 19. juarhunert. Juardüüsen. Det lääpt jüst so mä düüsener-juaren, t.b. faan di 1. Janewoore 1001 bit tu di 31. Detsember 2000. Det as do det 2. juardüüsen efter Krast. Juarmiljuun. Son tidjrüm woort t.b. uun a geologii brükt. Ian juarmiljuun woort Ma (faan Mega-annum) ufkört. At juar spelet en grat rol bi kalendern. Wi racht üs efter di Gregoriaans kalender an haa nü det juar 2024 efter Krast. Uun a astronomii woort det juar ööders"}
{"id": "719", "contents": "A Kenkenbuum of Julbuum, (sö.) Jöölboom woort uun Nuurdfresklun flooksis uun steed faaan en tanebuum uun a jultidj apsteld. Det as en letj holtrak mä en kraans faan green twiigen, miast boksbuum. Jo figüüren san maaget mä saaltdii an het kenkentjüch (sö. Popen). Dü könst diar en swin finj, en kü, en sjep, en hingst, en höön of en fask. En siilskap of en maln sjocht am uk leewen ans. Oner stäänt a leewentsbuum mä Adam an Eva, aapel an slaang. Do hinge diar keeden mä sinken of plumen an sjauer aapler, an jo grater kenkenbuumer fu noch sjauer tualaglaachten efter det muude faan a adventskraans. Miast stäänt a kenkenbuum uun en wönang. Mä det kenken as was det Jesuskint mend. An jul komt faan det däänsk wurd hjul, det het wel (ingelsk: wheel). Diar as was det juar mä mend, wat ham so üs en wel dreit. Jo sjauer aapler stun wel för a sjauer juarstidjen. An at kenkentjüch as sümbool för sünjhaid an rünjhaid. A iarst julbuum (amrum-news.de)"}
{"id": "720", "contents": "Kentucky [kənˈtʌki] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't ååsten foon't lönj. Dåt heet 4.467.673 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Frankfort. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Kentucky heet 120 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Kentucky Boone Ken- ton Camp- bell Pend- leton Bracken Robertson Mason Lewis Carter Greenup Boyd Lawrence Martin Pike Letcher Harlan Bell Knox Whitley McCreary Wayne Clinton Cumber- land Monroe Allen Simpson Logan Todd Christian Trigg Calloway Gra- ves Fulton Hickman Carlisle Ballard Mc Cracken Mar- shall Li- ving- ston Critten- den Union Henderson Daviess Han- cock Breckin- ridge Meade Hardin Bullitt Jefferson Oldham Trimble Carroll Henry Owen Gallatin Grant Harrison Nicholas Fleming Rowan Elliott Morgan Magoffin John- son Floyd Knott Breathitt Perry Leslie Clay Laurel Pulaski Russell Adair Met- calfe Barren Warren Butler Muhlen- berg Hopkins Caldwell Lyon Webster McLean Ohio Grayson Ed- monson Hart Green Taylor Casey Lincoln Rock- castle Jack- son Owsley Lee Wolfe Menifee Bath Mont- gomery Bourbon Scott Frank- lin Shelby Spencer Nelson LaRue Marion Boyle Gar- rard Madi- son Estill Powell Clark Fayette Wood- ford An- der- son Wash- ington Mercer Jessa- mine USA: States, citypopulation.de USA: Kentucky,"}
{"id": "7208", "contents": "Det latiinsk alfabeet as faan't latiinsk spriak ütjgingen an woort daalang faan flook romaansk, germaans of slaawisk spriaken brükt. Uk ööder spriakfamilin haa det auernimen. Daalang as't det miast brükt alfabeet üüb a welt. Latiinsk spriak Indogermaans"}
{"id": "7209", "contents": "Latiinsk (lat. lingua latina) as en indogermaans spriak, diar iar trinjam Room snaaket wurden as. Latiinsk wiar det amtelk spriak faan't Röömsk Rik an sodenang en wichtag spriak trinjam at waastelk Madlunsia. Ütj det amgungsspriak san leeder a romaansk spriaken wurden. Latiinsk as üs amgungsspriak ütjstürwen, oober hat blääw det spriak faan a wedenskap an fööraal faan a hööw. Bit iin uun't 19. juarhunert wiar't det spriak üüb a huuchskuulen uun Euroopa. An uk daalang as't uun düüsenen faan fräämwurden noch diar. Uun flook skuulen an huuchskuulen woort det daalang noch onerracht, auer't son grat bedüüdang för't Europeesk kultüür hää. Latiinsk as at amtsspriak faan't Watikaanstääd. At röömsk-katuulsk hööw skraft daalang noch aal a wichtag skriiwen so, an a poop dää san seegen üüb latiinsk. Bispalen: īnsula (eilun w.); amīcus (frinj m.); an rēgnum (könangrik s.)."}
{"id": "721", "contents": "Kil as en krisfri stää önjt tjüsch bundeslönj Slaswik-Holstiinj. Jü stää heet 235.366 inboogere (2006). Daniel Günther (* 1973), sunt 2017 ministerpräsident foon Slaswik-Holstiinj. Hans Plutta (1902-1980), künstler. Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Oberbürgermeister Dr. Ulf Kämpfer"}
{"id": "7211", "contents": "w1 At Madlunsia (latiinsk Mare Mediterraneum) as en grat banensia tesken Euroopa, Afrikoo an Aasien. Hat as amanbi 2,5 Mio. km² grat an häält 4,3 Mio. km³ weeder. Det jipst steed as 5.267 m jip. Det regiuun trinjam at Madlunsia hää en aanj kliima. Uun't waasten begant det mä Spoonien, do kem klookwiis Frankrik, Monako, Itaalien, Malta, Sloweenien, Kroatien, Bosnien an Herzegowina, Montenegro, Albaanien, Griichenlun, a Türkei, Zypern, Syrien, Libanon, Israel, Gaza, Egypten, Libyen, Tuneesien, Algeerien, Maroko an Gibraltaar. Miast as't uun a somer fiks warem an drüg, an uun a wonter milj an wiat. Faan waast tu uast woort at leewen drüger. Föraal faan Süüdfrankrik (Mistral) an faan Kroatien (Bora) kön fiks sturmer auer't Madlunsia püüste. Commons: Madlunsia – Saamlang faan bilen of filmer Sueskanaal"}
{"id": "7213", "contents": "Holuns At Holuns (Nederlandse taal), uk Neederluns hiart tuup mä't Sjiisk tu a waastgermaans spriaken an as diarmä en twiig faan't Indogermaans. Wan'am't genau namt, as holuns bluas det neederluns spriakwiis faan a waastelk prowinsen (Nuurdholun, Süüdholun). Det standardspriak uun a Neederlunen het neederluns. Diar san en hiale rä ferbinjangen mä't plaatsjiisk, ingelsk an fresk. Holuns as det grünjlaag faan't afrikaans. Needersaksisk Waastsaksisk Stelingwerfs . . . Uastsaksisk Gronings . . . Nuurdneederfrenkisk Nuurdholuns Süüdholuns Amelands Bilts . . . Süüdneederfrenkisk Limborags Süüdbrabants Zeeuws / Sialuns Uastflaams Waastflaams (Westhoek Vlaemsch) . . . Commonskategorii: Holuns – Saamlang faan bilen of filmer Online wurdenbuk – faan a FU Berlin Online spriakkurs – faan a Uni Wien"}
{"id": "7217", "contents": "At tidj as en grate uun a füsiik, det formeltiaken as t, an det SI-ianhaid as det Sekund s. Det klooktidj racht ham efter a san an as uun tidjsoonen fäästlaanj. At tidj hää en grat bedüüdang uun't leewent faan a minsken an as en teemoo uun flook wedenskapen. Commons: Tidj – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "7218", "contents": "Uun a wedenskap gongt det am't ütjfinjen faan nei weden, am onerracht an skriiwen faan wedenskapelk werken. En grööw iindialang gongt efter Natuurwedenskapen Astronomii Geografii Biologii Medesiin Chemii Füsiik Kultuurwedenskapen Histoore Religioon Spriak Konst Sotsiologii Ekonomii Formaal wedenskapen Matematiik Loogik An a • Filosofii as diarbi sowat üs en \"auer-\"wedenskap. Uk a • Psüchologii läät ham ei so iandüüdag iin uun det ian of ööder sküf paake. An at • Kognitsioonswedenskap as en ferbinjang faan flook enkelt wedenskapen. efter Arno Anzenbacher: Einführung in die Philosophie, Wien: Herder, 1981, S. 22. Commonskategorii: Wedenskapen – Saamlang faan bilen of filmer Wääblink-kataloog tu Wedenskap uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk)"}
{"id": "722", "contents": "At Kleer, (mo.) kliir, (sö.) Kliiri (Tringa totanus) as en fögel uun't famile faan a Snepen (Scolopacidae). Kleer uun a loft. Ai faan Tringa totanus totanus Marie Tångeberg: Föögle önj Nordfraschlönj. 1992. S. 67 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kleeren Wikispecies hää en artiikel tu: Kleeren"}
{"id": "7222", "contents": "Wat menst dü? Graad Celsius Graad Fahrenheit (Graad) Kelvin Winkelgraad"}
{"id": "7224", "contents": "At tempratuur as en grate uun a füsiik. Hör SI-ianhaid as Kelvin (K). Uun Sjiisklun, Uastenrik an a Schweiz as oober uk Graad Celsius (°C) tuläät. Commonskategorii: Tempratuur – Saamlang faan bilen of filmer Waremk"}
{"id": "7226", "contents": "Det Graad Celsius as en miat för't temperatuur. At Celsius-temperatuur ist likwäärdag mä't termodünaamisk temperatur Kelvin: ϑ ≡ T {\\displaystyle \\vartheta \\equiv T} För't amreegnen faan graad Celsius tu Kelvin skel dü reegne: { ϑ } ∘ C = { T } K − 273 , 15 {\\displaystyle \\left\\{\\vartheta \\right\\}_{\\mathrm {^{\\circ }C} }=\\left\\{T\\right\\}_{\\mathrm {K} }-273{,}15}"}
{"id": "7227", "contents": "Wat menst dü? Graad Celsius Anders Celsius"}
{"id": "7228", "contents": "At Graad (faan latiinsk gradus‚ straal) as en miat uun a matematiik för di winkel. Det ianhaid woort mä ° ufkört. Am det ei mä en temperatuur tu ferwakslin, haa jo temperatuur-ianhaiden leewen noch en buksteew diarbi so üs °C = graad Celsius. 1 graad as fäästlaanj üs di 360. dial faan en kreis. En sjuarden faan en kreis hää 90°, det as en \"rochten winkel\", en hualwen kreis as 180° grat. Uun a wedenskap woort oober miast mä r a d {\\displaystyle rad} (Radiant) werket. Diarbi gongt am diarfaan ütj, dat en kreis di raadius 1 hää. Do as di hiale kreis (360°) likwäärdag mä 2 π {\\displaystyle 2\\pi } . Det amreegnin gongt so: 360 ∘ = 2 π r a d {\\displaystyle 360^{\\circ }=2\\pi \\,\\mathrm {rad} } an so komst dü tu: 1 ∘ = 2 π 360 r a d = π 180 r a d ≈ 0,017 453293 r a d {\\displaystyle 1^{\\circ }={\\frac {2\\pi }{360}}\\,\\mathrm {rad} ={\\frac {\\pi }{180}}\\,\\mathrm {rad} \\approx 0{,}017453293\\,\\mathrm {rad} } Bröökdialen faan en graad wurd deesimaal uunden, t.b. 12,37° (= 12 37⁄100°). Jo mut oober uk uun söstagstel uunden wurd mä winkelminüüten an winkelsekunden, t.b. 12°22′12″ (= 12+22⁄60+12⁄3600°). Uun a"}
{"id": "723", "contents": "A Kleipraker, (wi.) kloipräker (Calidris minuta) as en fögel uun't famile faan a Snepen (Scolopacidae). Calidris minuta Tiaknang faan en Kleipraker. Aier faan Calidris minuta - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kleiprakern Wikispecies hää en artiikel tu: Kleiprakern"}
{"id": "7232", "contents": "Wat menst dü? en aanj faan en magneetisk fial di geograafisk nuurdpuul faan a eerd ( ∞ ) {\\displaystyle (\\infty )} , di nuurdpuul faan Riemann sin taalenkuugel"}
{"id": "7233", "contents": "Wat menst dü? en aanj faan en magneetisk fial di geograafisk süüduul faan a eerd Nol, di süüdpuul faan Riemann sin taalenkuugel"}
{"id": "7234", "contents": "En magneetisk fial entstäänt troch magneetisk materiool of troch elektrisk struum. Det magneetisk fial lääpt uun sleufen tesken en nuurdpuul an en süüdpuul. En magneetisken nuurd- an en süüdpuul tji enööder jinsidjag uun. Sodenang könst dü mä en kompaas efterwise, huar en magneetisk fial lääpt. Di wai faan a magneetisk struum as faan a nuurd- tu a süüdpuul. Di nuurdpuul faan en kompas wiset tu a geograafisk nuurdpuul faan a eerd, auer diar en magneetisken süüdpuul as. An amkiard as di geograafisk süüdpuul en magneetisken nuurdpuul. Det magneetisk fial ööwet en krääft üüb elektrisk leesen dialen ütj, detdiar krääft het Lorentzkrääft. F → L = q v → × B → {\\displaystyle {\\vec {F}}_{L}=q\\,{\\vec {v}}\\times {\\vec {B}}\\,} Diarbi as q {\\displaystyle q} at elektrisk lääs, v {\\displaystyle v} at faard an B {\\displaystyle B} at magneetisk struummäächt."}
{"id": "7236", "contents": "Wat menst dü? det miat faan't magneetisk fial di wedenskapsmaan Nikola Tesla Di Autofirma Tesla Inc."}
{"id": "7237", "contents": "At magneetisk struummäächt of uk ianfach magneetfial as en grate uun a füsiik an hää det formeltiaken B. Hat woort uun't SI-süsteem uun Tesla meeden. Det elektrisk struummäächt hinget so mä ööder gratin tuup: F → B = q ⋅ v → × B → ⇔ F → B = I ⋅ s → × B → {\\displaystyle {{\\vec {F}}_{B}}=q\\cdot {\\vec {v}}\\times {\\vec {B}}\\Leftrightarrow {{\\vec {F}}_{B}}=I\\cdot {\\vec {s}}\\times {\\vec {B}}} Diarbi as: F → B {\\displaystyle {{\\vec {F}}_{B}}} – det krääft üüb't lääs q uun't magneetisk fial q {\\displaystyle q\\,} – elektrisk lääs I {\\displaystyle I\\,} - elektrisk struummäächt v → {\\displaystyle {\\vec {v}}} – faard faan't lääs s → {\\displaystyle {\\vec {s}}} – di wai faan a elektrisk struum I B → {\\displaystyle {\\vec {B}}} – magneetisk struummäächt Magneetisk fialmäächt H"}
{"id": "7238", "contents": "At magneetisk fialmäächt as en grate uun a füsiik an hää det formeltiaken H. Hat bestemet krääft an wai faan't magneetisk fial. At magneetisk fialmäächt hinget so mä ööder füsikaalisk gratin tuup: B → = μ ⋅ H → {\\displaystyle {\\vec {B}}=\\mu \\cdot {\\vec {H}}} Diarbi as B {\\displaystyle B} at magneetisk struummäächt an μ {\\displaystyle \\mu } det magneetisk permeabiliteet faan en materiool (uun a leesag rüm as det μ0) [ H ] = A m {\\displaystyle \\left[H\\right]=\\,{\\mathrm {A} \\over \\mathrm {m} }} (Ampere per Meeter) Bi en liken struumfeerer: H = I 2 π ⋅ r {\\displaystyle H={\\frac {I}{2\\pi \\cdot r}}} Bispal: Det magneetisk fialmäächt H as bi en struumfeerer, di en struum faan I = 50 A feert, r = 5 cm faan det aaks wech so stark: H = I 2 π ⋅ r = 50 A 2 π ⋅ 5 c m = 159 , 14 A m {\\displaystyle H={\\frac {I}{2\\pi \\cdot r}}={\\frac {50\\,\\mathrm {A} }{2\\pi \\cdot 5\\,\\mathrm {cm} }}=159{,}14\\,\\mathrm {\\frac {A}{m}} }"}
{"id": "7239", "contents": "At magneetisk permeabiliteet μ as en grate uun a füsiik an sait uun, hü stark en materiool uun en magneetisk fial magnetismus trochläät. At magneetisk permeabiliteet hinget direkt mä't magneetisk struummäächt B an magneetisk fialmäächt H tuup: B → = μ H → {\\displaystyle {\\vec {B}}=\\mu \\,{\\vec {H}}} Faan en was tempratuur uf uun ferswanjt det ferromagneetisk eegenskap faan en materiool an hat woort paramagneetisk. Didiar tempratuurponkt het Curie-Tempratur T C {\\displaystyle T_{\\rm {C}}} of ϑ C {\\displaystyle \\vartheta _{\\rm {C}}} (efter Pierre Curie)."}
{"id": "724", "contents": "Klookris (aw Tjüsch: Klockries, aw Dånsch: Klokris) as en toorp önj e gemiine Risem-Lonham. Et toorp läit önjt söödååsten foon Naibel än önjt nordweesten foon Lonham. Önjt sööden foon Klookris as dåt Andersen-Hüs, dåt sunt 1989 tu e Frasche Feriin for e Ååstermååre hiirt. Et hüs wårt foon e teooterfloose Frasch Klüüs, De Plattdütschen än Frasche Jöögedfloose Shu Shaan, e koor Frasche Loosche än di sosjååle floose Frasche Wüste brüked. Sii uk: Risem. Johannes Oldsen (1894-1958) Nis Albrecht Johannsen (1855-1935) Emil Hansen (1875-1955) Dåt Andersen-Hüs"}
{"id": "7241", "contents": "Di artiikel Elektromagneetik jaft at noch ei. Luke iarst ans diar: Magneetisk fial"}
{"id": "7243", "contents": "Wat menst dü? di elektrisk wederstant, en grate uun a füsiik det elektroonisk baudial"}
{"id": "7246", "contents": "Di elektrisk wederstant as en eegenskap faan en materiool an sait uun, hüföl elektrisk späänang brükt woort, am en elektrisken struum troch en struumfeerer (= di wederstant) tu sjüüren. Det formeltiaken as R – det komt faan't latiinsk resistere (wederstun). Uun't SI-süsteem woort di wederstant mä Ohm betiakent, det ianhaidentiaken as di greks buksteew Ω (\"Omega\"). Di elektrisk wederstant hinget direkt mä di elektrisk struum an't elektrisk späänang tuup: R = U I = const. ; U = R ⋅ I ; I = U R {\\displaystyle R={\\frac {U}{I}}={\\text{const.}}\\ ;\\quad U=R\\cdot I\\ ;\\quad I={\\frac {U}{R}}} Wan struum troch en wederstant lääpt, fäält det späänang uf an do entstäänt waremk efter det formel: P = U ⋅ I = U 2 R = I 2 ⋅ R {\\displaystyle P=U\\cdot I={\\frac {U^{2}}{R}}=I^{2}\\cdot R} Diarbi as P {\\displaystyle P} di elektrisk efekt. Mötjstande"}
{"id": "7247", "contents": "Di elektrisk efekt ( P {\\displaystyle P} ) as di efekt, di bi en elektrisk energii per tidj ütjkomt. Hi as en eegenskap faan elektrisk aparooten an woort uun Watt (W) uunden. Di elektrisk efekt bereegent ham ütj: P = U ⋅ I = I 2 ⋅ R = U 2 R {\\displaystyle P=U\\cdot I=I^{2}\\cdot R={\\frac {U^{2}}{R}}\\ } Diarbi as U {\\displaystyle U} at elektrisk späänang, I {\\displaystyle I} a elektrisk struum an R {\\displaystyle R} a elektrisk wederstant. An P = W t {\\displaystyle P={\\frac {W}{t}}\\ } Diarbi as W {\\displaystyle W} at elektrisk werk an t {\\displaystyle t} at tidj."}
{"id": "725", "contents": "Kloor as en cheemisk element mä det ufkörtang Cl an det atoomnumer 17. Di nööm komt faan greks χλωρός chlōrós „laachtgreen“. Normoolerwiis komt Kloor üs det gas Cl2 föör. Hat mei ham oober uk hal mä ööder elementen ferbinj. Wichtag ferbinjangen san kloriiden, huar Kloor üs anion Cl− uun föörkomt. Det bekäändst as was Natriumkloriid (köögsaalt). Det ööder wichtag produkt as di konststof PVC. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Halit (stiansaalt) Kloorgas Oner huuch druk woort Kloor luupen Kööber(I)kloriid Kloor tu renskin PVC Commonskategorii: Kloor – Saamlang faan bilen of filmer Klooriid Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report). Uun: Pure Appl. Chem. 2010, S. 1, doi:10.1351/PAC-REP-10-09-14. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013. Iindraanj tu Chlor uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 9. August 2016 (mä JavaScript). Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected"}
{"id": "7250", "contents": "Wat menst dü? Watt (ianhaid), det miat faan di elektrisk efekt Wattsekund, det füsikaalisk miat för energii James Watt"}
{"id": "7253", "contents": "At Watt as det SI-ianhaid för di efekt uun a füsiik. Hat as efter di wedenskapsmaan James Watt faan Skotlun näämd. Det ianhaid woort mä en grat „W“ ufkört. 1 W koon uk mä jo SI-grünjmiaten kg, m an s beskrewen wurd: 1 W = 1 k g m 2 s 3 {\\displaystyle \\mathrm {1\\,W=1\\,{\\frac {kg\\,m^{2}}{s^{3}}}} } 1 W as di efekt, wan dü uun 1 sekund en werk faan 1 Joule skaafest 1 W = 1 J s {\\displaystyle \\mathrm {1\\,W=1\\,{\\tfrac {J}{s}}} } uun 1 sekund auer en wai faan 1 meeter det krääft faan 1 Newton aprangst, t.b. am en toofel sakelaad uun 1 s am 1 m huuchtulaften bi en elektrisk späänang faan 1 Volt en elektrisken struum faan 1 Ampere luup läätst 1 W = 1 V A {\\displaystyle \\mathrm {1\\,W=1\\,\\mathrm {VA} } } wan dü 1 gram weeder faan 15 °C uun 1 minüüt am 14,3 K warmer maagest"}
{"id": "7255", "contents": "Kelvin (K) as det SI-ianhaid faan a temperatuur uun a termodünaamik. Uun Sjiisklun, Uastenrik an a Schweiz täält oober uk Graad Celsius (°C) üs amtelk miat. 1 Kelvin(graad) as jüst soföl üs 1 Celsiusgraad, oober det begant bi a absoluut nulponkt tu täälen, det san -273,15 °C. 0 K = -273,15 °C 273,15 K = 0 °C 373,15 K = 100 °C Kelvin läät ham lachter üs graad Celsius uun ööder energii-ianhaiden amreegne: 1 K = ^ 8 , 61735 ⋅ 10 − 5 e V {\\displaystyle 1\\;\\mathrm {K} {\\hat {=}}8,61735\\cdot 10^{-5}\\;\\mathrm {eV} } 1 e V = ^ 1 , 16045 ⋅ 10 4 K {\\displaystyle 1\\;\\mathrm {eV} {\\hat {=}}1,16045\\cdot 10^{4}\\;\\mathrm {K} } 1 K = ^ 1 , 38066 ⋅ 10 − 23 J {\\displaystyle 1\\;\\mathrm {K} {\\hat {=}}1,38066\\cdot 10^{-23}\\;\\mathrm {J} } 1 J = ^ 7 , 24290 ⋅ 10 22 K {\\displaystyle 1\\;\\mathrm {J} {\\hat {=}}7,24290\\cdot 10^{22}\\;\\mathrm {K} } eV stäänt för Elektronenvolt an J för Joule"}
{"id": "726", "contents": "Klöören san a sümboolen üüb spelkoorden. Uun Nuurdfresklun woort miast mä't 'Fransöösk Bleed' spelet. Koordenspalen, wat hal spelet wurd, san Skoot an Dobelhood. Ööder bekäänd spalen san Sääksansöstag, Rommee an Canasta. Det bleed hää sjauer klöören, an a koordenwäärser san 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, B(üür), D(oom), K(önang) an A(s). A klöören het: Commonskategorii: Klöören faan spelkoorden – Saamlang faan bilen of filmer Spektraalklöören"}
{"id": "7262", "contents": "A näädeldiarten (Cnidaria) san en stam faan diarten uun a biologii. Jo lewe oner weeder an diar hiar muar üs 12.000 slacher tu. A näädeldiarten wurd fiiw klasen tureegent: Bluumdiarten (Anthozoa), det san amanbi 7.500 slacher, huar uk sia-anemoonen an stiankoralen tuhiar Staalglaagen (Staurozoa) san glaagen mä en staal, diar jaft at sowat 50 slacher faan Dööbelglaagen (Cubozoa) san amanbi 50 slacher faan glaagen, huar uk enkelt giftagen tuhiar Skiremglaagen (Scyphozoa) mä amanbi 200 slacher, huar uk a blä glaagen tuhiar Hydrozoa san en klas mä amanbi 3.500 ünlik slacher, diar hiar glaagen, koralen an polüüpen tu, uk siamöösk. Onerstam: Myxozoa mä amanbi 1.200 slacher uun 50 sköölen Klasen: Malacosporea - Myxosporea Commonskategorii: Näädeldiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Näädeldiarten"}
{"id": "7264", "contents": "Platwirmer (Plathelminthes of uk Platyhelminthes faan greks platys = plat; helminthes = wirmer) san ianfach diarten saner wäärlisen. Miast san't parasiiten. Amanbi 20.000 slacher wurd uun sjauer klasen iindiald: Bianwirmer (Cestoda) Haagtetjwirmer (Monogenea) Tetjwirmer (Trematoda) (Plagiorchiida) (Dicrocoeliidae) Letj bot (Dicrocoelium dendriticum) Dreiwirmer (Turbellaria) Commonskategorii: Platwirmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Platwirmer"}
{"id": "7266", "contents": "At mase as en eegenskap faan arke materiool an en grate uun a füsiik. Hat woort uun SI-süsteem uun kilogram meeden. Det formeltiaken as m {\\displaystyle m} . Mase as di grünj för't grawitatjuun. Flooksis woort uk en gewicht uun kilogram uunden. Det as oober eegentelk ei rocht, auer det gewicht en krääft G {\\displaystyle G} as, an det hinget ei bluas faan't mase m {\\displaystyle m} , man uk faan a faardferanerang üüb a eerd g {\\displaystyle g} uf: G = m ⋅ g {\\displaystyle G=m\\cdot g} Diarbi as g = 9 , 81 m s 2 {\\displaystyle g=9{,}81\\,\\mathrm {\\frac {m}{{s}^{2}}} } . Üüb a muun wäächt en kg föl maner. Commonskategorii: Mase – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "7267", "contents": "Wat menst dü? det eegenskap faan materiool: gewicht (füsiik) di aperoot, huar dü mä meed könst, hü swaar dü beest en gewichtstak mä en was miat"}
{"id": "7268", "contents": "Det gewicht G → {\\displaystyle {\\vec {G}}} faan en materiool hinget faan sin mase an det grawitatjuun uf. Sodenang as gewicht en krääft, diar efter onern trakt. Uun't SI-süsteem woort det uun Newton (N) meeden. At gewicht üüb a eerd G {\\displaystyle G} bereegent ham ütj mase m {\\displaystyle m} an faardferanerang üüb a eerd g {\\displaystyle g} : G → = m g → {\\displaystyle {\\vec {G}}=m\\,{\\vec {g}}} g {\\displaystyle g} as amanbi 9 , 81 m / s 2 {\\displaystyle 9{,}81\\,\\mathrm {m} /\\mathrm {s} ^{2}} . Bit 1960 as det gewicht uun kilopond (kp) meeden wurden. Det wiar ianfach, auer 1 kg üüb a eerd genau 1 kp wäächt. Do as det üüb Newton amsteld wurden. Diarbi as 1 kp = 9,80665 N. Det mase faan en materiool blaft likedenang, ianerlei huar det as. Oober det gewicht feranert ham, üüb a muun wäächt det föl maner an uun a leesag rüm wäächt det goor niks muar. Bispal: En materiool faan 100 kg mase wäächt üüb a eerd amanbi 981 N (det san 100 kp), üüb a muun oober man 163 N. Det gewicht üüb a muun as do bluas noch so grat üs det gewicht faan ~16 kg"}
{"id": "727", "contents": "At Knalangefal, (mo.) wiseroom, knalarngefal, (wi.) hüsegüüger (Crex crex) as en fögel uun't famile faan a Weederhanen (Rallidae). Knalangefalen mä jöönkin. Aier faan Crex crex - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Knalangefalen Wikispecies hää en artiikel tu: Knalangefalen"}
{"id": "7271", "contents": "Det faardferanrang üüb a eerd g {\\displaystyle g} dää uun, am hüföl en materiool gauer woort, wan't deelfäält. Uun arke sekund san det amanbi 9,81 m/s. Faan detdiar taal hinget uk at swaarkrääft uf. 9,81 m/s2 as oober muar en teoreetisken wäärs, auer ales, wat gau deelfäält, faan a loft aphäälen woort. Det taal g {\\displaystyle g} bestemet det gewicht G faan en mase m üüb a eerd: G → = m g → {\\displaystyle {\\vec {G}}=m\\,{\\vec {g}}}"}
{"id": "7272", "contents": "At grawitatsion of uk swaarkrääft as ian faan a sjauer grünjkrääften uun a füsiik. Hat suragt diarför, dat masin enööder jinsidjag uuntji. At swaarkrääft hinget faan a faardferanerang üüb a eerd uf, an det as ei aueraal üüb a eerd likedenang. Üüb a berger as't en betj letjer, an üüb siapeegel as't en betj grater. Di ferskeel as oober minimaal. Grawitatsioonstaal Einsteinkrüs Commonskategorii: Grawitatsion – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "728", "contents": "Knud Broder Knudsen (1846-1917), uk Knütj Bruler Knütjen wiar en feringen dachter. Sin saster Julia wiar a skriiwer Lorenz Conrad Peters (1885-1949) sin mam. Hi lewet uun Ööwenem. Högen faan sin staken üüb riimen wurd uun Otto Bremer sin buk, Ferreng an ömreng Stacken I (1888), ütjden. Üs lew nett Mammenspriak (1886) Lew Eilunn Fer Mutt ick ball Üs Frinjskapp Tu 't Konfermiarin Bi 't Ütjbringen tu sjongen Wikisource: Ferreng an ömreng Stacken I, 1888 L.C. Peters: Nordfriesische Dichter. NFJb. 1949. S. 155-158."}
{"id": "7282", "contents": "A Fresk Riad of uk Interfresk Riad ferträät a intresen faan a Fresken. Diar hiar fertreedern faan trii regiunaal fresk riader tu. Hi ferträät a Fresken bi't fresk loondaisgreemium faan Schleswig-Holstian. Di Fresk Riad as lasmoot faan a sjiisk Manertaalsriad. Nuurd-, Uast- an Waastfresklun haa en aanjen fresken riad. Ään diarfaan stelt di president faan a Interfresk Riad för trii juar: 2006 - 2009: Dieter Baumann, Uastfresklun 2009 - 2012: Dr. Roel Kaastra, Waastfresklun 2012 - 2015: Erk Hassold faan Nuurdfresklun 2015 - 2018: Helmut Collmann, Uastfresklun 2018 - 2021: Pytsje de Graaf, Waastfresklun 2021 - 2024: Ilse Christiansen, Nuurdfresklun 2024 - 2027: Arno Ulrichs, Uastfresklun sektsioon waast: aanj nööm üüb waastfresk: Fryske Rie regiuun: Prowins Fryslân uun a Neederlunen kontoor: Ljouwert/Leeuwarden (Fryske Akademy) hood: Roel Kaastra feert at kontoor: Saapke Miedema sektsioon uast: aanj nööm üüb saaterfresk: Fräiske Räid an üüb plaatsjiisk Freeske Raad regiuun: Uastfresklun, Saaterlun uun Niidersaksen kontoor: Auerk/Aurich (Ostfriesische Landschaft) hood: Gerhard Cordes sektsioon nuurd: aanj nööm üüb frasch: Frasche Rädj regiuun: Nuurdfresklun an Halaglun uun Schleswig-Holstian kontoor: Bräist/Bredstedt hood: Heinrich Bahnsen feert a bedriif: Frank Nickelsen Sjiisk freimarke tu iaren faan a 50. gebursdai uun't juar 2006 Flag faan a Interfresk Riad Steensen, Hemminga, van"}
{"id": "729", "contents": "Knut Jungbohn Clement (* 4. Detsember 1803 uun Noorsaarep üüb Oomram; † 7. Oktuuber 1873 uun Bergen (New Jersey)) wiar en öömrangen skriiwer an wedenskapsmaan. Efter sin skuultidj as hi skuulmääster wurden. Do hää'er uun Kiil an Heidelberg filosofii, histoore an spriakwedenskapen studiaret. 1836 raiset hi troch Waasteuroopa, faan 1841 bit 1846 hää hi uun Kiil föörleesangen auer spriakwedenskapen häälen. Uun sin buken hää hi ham aleewen för Schleswig-Holstian iinsaat, fööraal uk för a Fresken. Hi hää't diarmä en betj auerdrewen, auer hi mend, dat a Fresken - an fööraal a Öömrangen - a best slach minsken üüb a welt wiar. 1845 skrääw Clement det buk Die Lebens- und Leidensgeschichte der Friesen mä di spröök Lewer duad üs Slaav! föörwech. Det as leeder di woolspröök faan a Nuurdfresken wurden. Mä sin buk Der Zustand der Nordseeküste Schleswig-Holsteins hää Clement ham diarför iinsaat, dat ialtürner baud wurd. Det hää a strunföögesen goorei paaset, auer jo bi en strunagt skap fiks fersiinet haa. Die nordgermanische Welt und ihre geschichtlichen Anfänge. Kopenhagen 1840 Die Lex Salica. Mannheim 1843 Die Lebens- und Leidensgeschichten der Friesen. Kiel 1845 Der Lappenkorb von Gabe Schneider. Leipzig 1846 Der Franzos und seine Sprache. Frankfurt 1848 Das wahre Verhältnis"}
{"id": "730", "contents": "Koblenz as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Rhinlönj-Pfalz. Jü stää heet 113.388 inboogere (2020). Koblenz as uk krisstää foon e lönjkris Mayen-Koblenz, hiirt ouers ai ma tu de lönjkris. Germany: States and Major Cities, citypopulation.de Klemens Wenzel Lothar von Metternich"}
{"id": "732", "contents": "Koolestuf (dt. Kohlenstoff, la. Carbonium) as en chemisch Elemänt ma symbool C än atoomnumer 6. Dåt as en ai-metal, dåt önj ferschilie modifikasjoone forkamt. Iinj deerfoon as en blailuuse huulewliidjer, en oudere en suurt huulewmetal. Koolestuf wörd ål önj e forhistoori önjtdäkt än brükt as hooltkoole, jü mååged wörd döör orgaanisch materjool (mååst hoolt) hiitj tu måågen önj e sörstuf-eerme atmosfeere. Dåt änglisch carbon as deeram uk oufliidjed foon di latinsch noome Carbonium for hooltkoole, jüst as di noome foon e Carbonium-tidrüm, weerönj dåt bilied wörd. Uk diamante, da en ouder allotroop form foon koolestuf san, san sunt lung bekånd. Jarst sunt hu iirtiinde koon huum da synthetisch mååge. Fullerene, jü treed allotroop form, wörd önj da tachentier iire foon dåt 20. iirhunert tufäli äntdäkt. Di koolestof kamt mååst for önj form foon koolewååderstufe, forålen dåt fosiil iiljinge jardgas än ra ööle. Üt ra ööle wårt önj e petrochemisch industrii tum biispel petrooleum, bänziin än keerosin dästiliird än dåt tiint as grünlååg for foole synteetische stufe, as plastike. D. R. Lide: CRC handbook of chemistry and physics: A ready-reference book of chemical and physical data. 87. Aufl. Boca Raton Fla. : CRC Taylor & Francis, 2006 – ISBN 0-8493-0487-3"}
{"id": "7348", "contents": "Wat menst dü? a iinwenern faan Nuurdfresklun a iinwenern faan Uastfresklun a iinwenern faan Waastfresklun Fresken (fulk) Fresk, Friiske spräke Freskenmoolerei"}
{"id": "7361", "contents": "Manila (Cannabis sativa) of (Manila-)Henep as en bloosenplaant faan det famile Cannabaceae. Kultuur-Henep Cannabis sativa var. sativa Wil Henep Cannabis sativa var. spontanea Vav. Indisk Henep Cannabis sativa subsp. indica Uun a siafaard as manila bekäänd, auer diar riaper faan tret wurden san. Normoolerwiis wurd manila-riaper oober ei faan henep maaget, man diarför faan't Abacá-banaan (Musa textilis). Daalang woort henep fööraal uunbaud, am diar plaantenööle faan tu maagin. A bleeden wurd uk rikt. Det as oober uun Sjiisklun ferbeeden, auer di brük ufhingag maaget. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Manila Wikispecies hää en artiikel tu: Manila Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "7363", "contents": "Henep (Cannabis) as en skööl faan plaanten uun det famile Cannabaceae. Henep as al loong faan nat för a minsken. Manila (Cannabis sativa) L. Kultuur-Henep Cannabis sativa var. sativa Wil Henep Cannabis sativa var. spontanea Vav. Indisk Henep (Cannabis indica) Lam. Commonskategorii: Henep (Cannabis) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Henep (Cannabis) Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "737", "contents": "Fürth as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Bayern. Jü stää heet 128.223 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de Henry Kissinger"}
{"id": "7370", "contents": "At 10. juarhunert föör Krast begant mä't juar 1000 f.Kr. an häält mä't juar 901 f.Kr. ap. Mä det juar 1000 begand uk det 1. juardüüsen f.Kr.."}
{"id": "7374", "contents": "1999 wiar det njüügen-an-neegentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 10. Janewoore: Presidentskapswoolen uun Kasachstaan. 25. Janewoore: Eerdbeewrin uun Kolumbien. 01. April: Det kanaadisk teritoorium faan Nunavut wurd grünjlaanjen. 23. Mai: Johannes Rau wurd tu a bundespresident weelet. 05. Deetsember: Helen Clark wurd 37. premier-minister faan Nei-Sialun 31. Deetsember: Wladimir Putin wurd president faan Ruslun. 02. Janewoore: Sebastian Haffner, tjiisk dachter an publisist (* 1907) 07. Februar: Hussein I., köning faan Jordaanien (* 1935) 02. Marts: Dusty Springfield, britisk schongster (* 1939) 02. Mei: Oliver Reed, britisk schauspeler (* 1938) 23. Jüüle: Hassan II., köning faan Marokko (* 1929) 20. September: Asger Juul Linding Lindinger, deensk Skepsreeder, Generalkonsul, Forfater en Politiker (* 1916)"}
{"id": "7375", "contents": "1996 wiar det seeks-an-neegentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar. 24. Marts: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 19. Jüüle-04. August: Seeks-an-twuntigst Olympisk Somerspalen wiar uun Atlanta. 05. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: welerwool faan Bill Clinton tu a president. 08. Janewoore: François Mitterrand, fraansöösk poliitiker an president faan Frankrik (* 1916) 15. Janewoore: Moshoeshoe II., köning faan Lesotho (* 1938) 23. April: P. L. Travers, austraalisk dachter (* 1899) 15. Jüüne: Ella Fitzgerald, US-ameerikoons schongster (* 1917) 20. Deetsember: Carl Sagan, US-ameerikoons astronoom (* 1934)"}
{"id": "7376", "contents": "1995 wiar det fiiw-an-neegentigst juar faan det 20. juarhunert. 05. Mei: Raman Pratasewitsch, witjrüs disident. 26. Juuli: Boy Lornsen, Skulptuurenmaaker en Dechter fan Söl' (* 1922) 05. Oktuuber: Alec Douglas-Home, britisk premier-minister (* 1903)"}
{"id": "7377", "contents": "1994 wiar det fjauer-an-neegentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 01. Janewoore: Marianne Bruns, tjiisk dachter (* 1897) 01. Janewoore: Walter Eckhardt, tjiisk poliitiker (* 1906) 22. Janewoore: Telly Savalas, US-ameerikoons schauspeler (* 1922) 08. Jüüle: Kim Il-sung, iarst president faan Nuurdkorea (* 1912)"}
{"id": "7378", "contents": "1993 wiar det trii-an-neegentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 19. Mei: Heide Simonis wurd minister-president faan Sleeswich-Holstian. 06. Janewoore: Dizzy Gillespie, US-amerikoonsk jazz musiiker (* 1917) 06. Janewoore: Rudolf Nurejew, rüs daanser (* 1938)"}
{"id": "7379", "contents": "(fe.) 1990 wiar det neegentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai. (mo.) 1990 wus dåt näägentist iir foon dåt 20. iirhunert. (hf.) 1990 waos dat näängdist iir foon dat 20. iirhonert. 02. August: Iraakisk saldooten marschiaret iin uun Kuwait iin. 04. September: Mike Moore wurd 34. premier-minister faan Nei-Sialun. 01. Oktuuber: Tjiisklun wurd welerferianigt. 02. Nofember: Jim Bolger wurd 35. premier-minister faan Nei-Sialun. 28. Nofember: John Major wurd premier-minister faan dön Ferianigt Köningrik. 15. April: Greta Garbo, sweeds schauspeler (* 1905) 02. Jüüne: Rex Harrison, britisk schauspeler (* 1908) 29. Jüüle: Bruno Kreisky, uasterriks poliitiker (* 1911) 09. September: Samuel K. Doe, president faan Libeeria (* 1951) 26. September: Alberto Moravia, italjeens dachter (* 1907) 14. Oktober: Leonard Bernstein, US-ameerikoons komponist an dirigent (* 1918) 07. Nofember: Lawrence Durrell, britisk dachter (* 1912) 23. Nofember: Roald Dahl, britisk dachter (* 1916)"}
{"id": "738", "contents": "Koonkern, (fe.) Koonkler (Arachnida) san en klas faan diarten, diar dü bi hör aacht bian kään könst. Insekten haa man sääks. Minsken, diar baang föör koonkern san, san efter di latiinsk nööm arachnophob (F40.2 efter ICD-10). Amblypygi – Araneae – Holothyrida – Ixodida – Mesostigmata – Opilioacarida – Opiliones – Palpigradi – Pseudoscorpiones – Ricinulei – Sarcoptiformes – Schizomida – Scorpiones – Solifugae – Thelyphonida – Trombidiformes A Melen san en onerklas faan a Koonkern. Diar hiar sääks ordern tu: Auerorder: Acariformes (ingelsk: mites) Sarcoptiformes – Trombidiformes Auerorder: Parasitiformes (ingelsk: ticks, 50.000 bit 100.000 slacher) Holothyrida – Ixodida – Mesostigmata – Opilioacarida Wääbkoonkern (Araneae) Wulewkoonkern (Lycosidae) Sicariidae Loxosceles Loxosceles rufescens Fögelkoonkern (Theraphosidae) Aphonopelma Arizona Fögelkoonker (Aphonopelma chalcodes) Theridiidae Suart Wedwüfen (Latrodectus) Zoropsidae Zoropsis Nosferatu Koonker (Zoropsis spinimana) Tegen (Ixodida) (uun't onerklas Melen (Acari)) Skilt-Tegen (Ixodidae) Dermacentor Sjepteg (Dermacentor marginatus) Ixodes Teg (Ixodes ricinus) Mesostigmata (uun't onerklas Melen (Acari)) Varroidae Varroa Varroamel (Varroa destructor) Opiliones Lankerbianer (Phalangiidae) Phalangium Lankerbian (Phalangium opilio) Sarcoptiformes (uun't onerklas Melen (Acari)) Pyroglyphidae Hüsstoofmelen (Dermatophagoides) Skorpioonen (Scorpiones) Commonskategorii: Koonkern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Koonkern Taranteln"}
{"id": "7380", "contents": "(fe.) 1988 wiar det aacht-an-tachentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar. 08. Mei: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 31. Mei: Björn Engholm wurd minister-president faan Sleeswich-Holstian. 08. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan George H.W. Bush tu a president. 09. Marts: Kurt Georg Kiesinger, tjiisk poliitiker, 1966–1969 bundeskansler faan't Bundesrepubliik Tjiisklun (* 1904) 14. Janewoore: Georgi Malenkow, sowjetisk poliitiker (* 1902)"}
{"id": "7381", "contents": "1985 wiar det fiiw-an-tachentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. 11. Marts: Michail Gorbatschow wurd generoolsekreteer faan det Komunistisk Partei faan det Sowjetunioon. 10. Marts: Konstantin Tschernjenko, generoolsekreteer faan det Komunistisk Partei faan det Sowjetunioon (* 1911) 11. April: Enver Hoxha, diktaatöör faan Albaanien (* 1908)"}
{"id": "7382", "contents": "(fe.) 1984 wiar det fjauer-an-tachentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar. 13. Febrewoore: Konstantin Tschernjenko wurd generoolsekreteer faan det Komunistisk Partei faan det Sowjetunioon. 26. Marts: Louis Lansana Beavogui wurd president faan Guinea. 03. April: Det wiar en putsch uun Guinea: Diarra Traoré, Lansana Conté an Sidya Touré störtet at regiaring faan Louis Lansana Beavogui. Lansana Conté wurd president faan Guinea. 26. Jüüle: David Lange wurd 32. premier-minister faan Nei-Sialun. 06. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: welerwool faan Ronald Reagan tu a president. 22. Deetsember: Basshunter, sweedsk musiiker, produsent än DJ. 09. Febrewoore: Juri Andropow, generoolsekreteer faan det Komunistisk Partei faan det Sowjetunioon (* 1914) 26. Marts: Ahmed Sékou Touré, iarst president faan Guinea (* 1922) Ünbekäänd Dootem Wilhelm Siemens, Söl'ring Dechter (* 1897)"}
{"id": "7383", "contents": "1982 wiar det tau-an-tachentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 01. Oktuuber: Helmut Kohl wurd seekst bundeskansler faan at Bundesrepubliik Tjiisklun. 14. Oktuuber: Uwe Barschel wurd minister-president faan Sleeswich-Holstian. 12. Nofember: Juri Andropow wurd generoolsekreteer faan det Komunistisk Partei faan det Sowjetunioon. 11. September: Swjatlana Tsichanowskaja, witjrüs bürgerrochtler. 17. Febrewoore: Thelonious Monk, US-amerikoonsk jazz musiiker (* 1917) 18. Febrewoore: Ngaio Marsh, nei-sialuns skriiwer (* 1895) 10. Nofember: Leonid Breschnjew, generoolsekreteer faan det Komunistisk Partei faan det Sowjetunioon 1964-1982 (* 1906)"}
{"id": "7384", "contents": "1977 wiar det sööwen-an-sööwentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 20. August: Det ameerikoons rümsond Voyager 2 wurd startet. 05. September: Det ameerikoons rümsond Voyager 1 wurd startet. 21. Deetsember: Emmanuel Macron, president faan Frankrik sant 2017. 05. Mei: Ludwig Erhard, naist bundeskansler faan det Bundesrepubliik Tjiisklun (* 1897) 02. Jüüle: Wladimir Nabokow, rüs skriiwer (* 1899) 04. August: Ernst Bloch, tjiisk filosoof (* 1885) 25. Deetsember: Charlie Chaplin, britisk schauspeler an regisöör (* 1889)"}
{"id": "7385", "contents": "(fe.) 1976 wiar det seeks-an-sööwentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar. 27. Febrewoore: Polisario ferklaaret at suwereniteet faan Waastsahaara. 01. April: Apple wurd faan Steve Jobs an Steve Wozniak grünjlaanjen. 05. April: James Callaghan wurd premierminister faan dön Ferianigt Köningrik. 29. Jüüne: A Seschelen wurd suwereen. 01. August: Trinidad an Tobago wurd en republiik. 25. August: Raymond Barre wurd premier-minister faan Frankrik. 26. Oktuuber: Transkei wurd suwereen. 02. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan Jimmy Carter tu a president. 12. Janewoore: Agatha Christie, ingels skriiwer (* 1890) 26. Mei: Martin Heidegger, tjiisk filosoof (* 1889) 07. Jüüle: Gustav Heinemann, tjiisk poliitiker an bundespresident (* 1899) 09. September: Mao Zedong, schineesk poliitiker (* 1893) 04. Deetsember: Benjamin Britten, ingels komponist (* 1913)"}
{"id": "7386", "contents": "(fe.) 1972 wiar det tau-an-sööwentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar. 14. Janewoore: Margrethe II wurd köningin faan Denemark. 07 Febrewoore: Jack Marshall wurd 28. premier-minister faan Nei-Sialun. 10. Marts: Lon Nol wurd president faan Kambodscha. 07. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: welerwool faan Richard Nixon tu a president. 08. Deetsember: Norman Kirk wurd 29. premier-minister faan Nei-Sialun. 14. Janewoore: Frederik IX., köning faan Denemark (* 1899) 20. Febrewoore: Maria Goeppert-Mayer, tjiisk-amerikoons füsikerin (* 1906) 22. Nofember: Malcolm Guthrie, linguist (* 1903)"}
{"id": "7387", "contents": "(fe.) 1970 wiar det sööwentigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. (mo.) 1970 wus dåt sööwentist iir foon dåt 20. iirhunert. (hf.) 1970 waos dat säämtist iir foon dat 20. iirhonert. 02. Marts: Rhodeesien wurd en republiik. 24. April: Gambia wurd en republiik. 04. Jüüne: Tonga wurd suwereen. 19. Jüüne: Edward Heath wurd premierminister faan det Ferianigt Köningrik. 09. Oktuuber: Kambodscha wurd en republiik. 10. Oktuuber: Fidschi wurd suwereen. 22. Oktuuber: Salvador Allende wurd president faan Chile. 20. Deetsember: Edward Gierek wurd parteiföörmaan faa det Poolnisk Ferianigt Werkerpartei. 02. Febrewoore: Bertrand Russell, britisk mathemaatiker an filosoof (* 1872) 21. Jüüne: Sukarno, indoneesisk poliitiker (* 1901) 09. Nofember: Charles de Gaulle, fraansöösk poliitiker (* 1890)"}
{"id": "7388", "contents": "1964 wiar det fjauer-an-söstigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 10. Oktuuber-24. Oktuuber: Aagetanjst Olympisk Spalen faan’t naitidj wiar uun Tokjo. 16. Oktuuber: Harold Wilson wurd premierminister faan det Ferianigt Köningrik. 3. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan Lyndon B. Johnson tu a president. 17. Janewoore: Michelle Obama, afkoot an wüf faan Barack Obama. 06. April: David Woodard, US-amerikoonsk dirigent, komponist an skriiwer. 8. Janewoore: Julius Raab, uasterriks poliitiker (* 1891) 27. Mei: Jawaharlal Nehru, iarst indisk premierminister (* 1889) 20. Oktuuber:Herbert Hoover, 31. president faan dön Ferianigt Stooten (* 1874)"}
{"id": "7389", "contents": "1958 wiar det aacht-an-föftigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. 27. Marts: Nikita Chruschtschow wurd Föörmaan faan a Ministerriad faan det Sowjetunioon. 28. September: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 02. Oktuuber: Ahmed Sékou Touré wurd president faan Guinea. 08. Oktuuber: Ursula von der Leyen, president faan det Europeeisk Komisioon sant 2019. 03. Nowember: Max Bossen, Söl'ring Snetker en Dechter (* 1888)"}
{"id": "739", "contents": "Jü Füsiik as jü liir foon da ünbelaawede sååge, jare apbag än jare bewääging, as uk foon jü strooling än da kraftfälje. Füsiik as en eksaakt waasenschap, wat da natörgesätse unerseecht än da en matematisch form jeeft. Jü eksperimentaalfüsiik stalt fersäke ap, for än liidj gesätse foon da meetwjarde ouf än bestääsi unti waderled teoriie än hüpoteese. Jü teoreetisch füsiik önjtwiklet teoriie än mååget forütseedinge, wat eksperimenteel oufpräiwed wårde koone. Meganiik Wårmdliire Optiik Eläktrisitäät Atoomfüsiik Astroofüsiik Geofüsiik Biofüsiik Füsikalische kemii Relatiwitäätsteorii Kwåntefüsiik Laingde Gewacht Wårmdkapasitäät"}
{"id": "7390", "contents": "1957 wiar det sööwen-an-föftigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai uun de Gregoriaans kalender. 10. Janewoore: Harold Macmillan wurd premier-minister faan det Ferianigt Köningrik. 25. Marts: Det Europeesk Wiartskapsgemianskap wurd grünlaanjen. 20. September: Keith Holyoake wurd 26. premier-minister faan Nei-Sialun. 12. Deetsember: Walter Nash wurd 27. premier-minister faan Nei-Sialun. 03. Detsember: Erika Botte, skuulmääster († 2023) 07. Janewoore: Franz Schensky, haligluns fotograaf (* 1871) 30. Jüüle: Hellmuth von Mücke, mariinofisiar an leeder pasifist (* 1881)"}
{"id": "7391", "contents": "1956 wiar det seeks-an-föftigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 6. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: welerwool faan Dwight Eisenhower tu a president. 22. Nofember-8. Deetsember: Seekstanjst Olympisk Spalen faan’t naitidj wiar uun Melbourne. 17. Febrewoore: Prof. Dr. Jarich Hoekstra, wedenskapsmaan uun a fresk filologii. 15. April: Ellin Nickelsen, fering skriiwer, skuulmääster an skuulriad. 28. Juuni: Maren Jessen, Fuarstand fan di Söl'ring Foriining. 18. Janewoore: Konstantin Päts, minister-president an president faan Eestlun (* 1874) 13. April: Emil Nolde, konstmooler (*1867)"}
{"id": "7392", "contents": "1954 wiar det fjauer-an-föftigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 12. September: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 11. Oktuuber: Kai-Uwe von Hassel wurd minister-president faan Sleeswich-Holstian. 13. Janewoore: Ilse Christiansen, nuurdfresk komunaalpolitikerin. 17. Jüüle: Angela Merkel, kansler faan Tjiisklun sant 2005. 13. Jüüle: Frida Kahlo, meksikoonsk konstler (* 1907) 03. Nofember: Henri Matisse, fransöösk konstler (* 1869) 12. Nofember: Dr. Carl Haeberlin, medesiiner (* 1870)"}
{"id": "7393", "contents": "(fe.) 1952 wiar det tau-an-föftigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä'n Teisdai uun de Gregoriaans kalender. (hf.) 1952 waos dat taue-än-fufti iir foon dat 20. iirhonert. (mo.) 1952 wus dåt tou-än-füftist iir foon dåt 20. iirhunert. 06. Febrewoore: Elizabeth II. wurd köningin faan det Ferianigt Köningrik. 19. Jüüle-3. August: Füftanjst Olympisk Spalen faan’t naitidj wiar uun Helsinki. 04. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan Dwight Eisenhower tu a president. 02. Febrewoore: Park Geun-Hye, president faan Süüdkorea 2013-2017. 04. Jüüne: Bronisław Komorowski, president faan Poolen 2010-2015. 18. Jüüne: Idriss Déby Itno, president faan Tschad sant 1990. 20. Jüüne: Vikram Seth, indisk skriiwer. 28. Jüüle: Vajiralongkorn, köning faan Thailun sant 2016. 17. Nofember: Cyril Ramaphosa, president faan Süüdaafrika sant 2018. 06. Febrewoore: Köning George VI. faan det Ferianigt Köningrik."}
{"id": "7394", "contents": "(fe.) 1950 wiar det föftigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. (mo.) 1950 wus dåt füftist iir foon dåt 20. iirhunert. (hf.) 1950 waos dat fuftist iir foon dat 20. iirhonert. 25. Jüüne: A began faan a Koreakrich. 28. Jüüne: A Nuurdkoreans armee naam Seoul. 09. Jüüle: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 05. September: Walter Bartram wurd minister-president faan Sleeswich-Holstian. 24. Janewoore: Detlef Petersen, musiiker an komponist 03. Janewoore: Emil Jannings, tjiisk schauspeler (* 1884) 05. Janewoore: John Rabe, tjiisk kuupmaan, diar 250.000 schiineesen boorig (* 1882) 21. Janewoore: George Orwell, britisk skriiwer (* 1903) 10. Febrewoore: Armen Tigranjan, armeens komponist (* 1879) 06. Marts: Albert Lebrun, fraansöösk poliitiker an letst president faan det Traad Republiik (* 1871) 11. Marts: Heinrich Mann, tjiisk skriiwer (* 1871) 30. Marts: Léon Blum, fraansöösk poliitiker (* 1872) 03. April: Kurt Weill, tjiisk an US-amerikoons komponist (* 1900) 01. Jüüle: Eliel Saarinen, fins architekt (* 1873) 22. Jüüle: William Lyon Mackenzie King, kanaadisk poliitiker (* 1874) 11. September: Jan Christiaan Smuts, süüdaafrikoons stootsmaan an generool (* 1870) 23. Oktuuber: Al Jolson, US-amerikoons schongster (* 1886) 29. Oktuuber: Gustav V., köning faan Sweeden (* 1858) 02. Nofember: George Bernard"}
{"id": "7395", "contents": "(fe.) 1946 wiar det seeks-an-fiartigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai uun de Gregoriaans kalender. 09. Jüüne: Bhumibol Adulyadej wurd köning faan Thailun. 01. Febrewoore: Trygve Lie wurd iarst generoolsekreteer faan dön Feriand Natschuunen. 23. August: Det sjiisk bundeslun Schleswig-Holstian woort grünjlaanj. Theodor Steltzer woort de iarst minister-president. 14. Jüüne: Donald Trump, US-ameerikoons kuupmaan an 45. president faan dön Ferianigt Stooten. 20. Marts: Henry Handel Richardson, austraalisk skriiwer (* 1870) 21. April: John Maynard Keynes, britisk ökonoom, poliitiker an matemaatiker (* 1883) 25. Jüüne: Gerhard Martens, matruus an konstmooler (* 1855)"}
{"id": "7396", "contents": "1944 wiar det fjauer-an-fiartigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. Glenn Seaborg fanjt det cheemisk element numer 96, an det woort efter Pierre an Marie Curie Kuurium näämd. 17. Jüüne: A Republiik faan Islun wurd ütjrepen. 7. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: welerwool faan Franklin Delano Roosevelt tu a president. 07. April: Gerhard Schröder, sööwenst bundeskansler faan det Bundesrepubliik Tjiisklun. 13. Jüüne: Ban Ki-moon, aachst generoolsekreteer faan dön Feriand Natschuunen. 18. Jüüle: Carsten Pörksen, sjiisk politiker. 23. Janewoore: Edvard Munch, noorsk konstmooler (* 1863) 26. Mei: Alexander Eckener, konstmooler (* 1870) 31. Jüüle: Antoine de Saint-Exupéry, fraansöösk piloot an skriiwer (* 1900) 23. August: Abdülmedschid II., letst osmaans kaliif (* 1868)"}
{"id": "7397", "contents": "1943 wiar det trii-an-fiartigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 02. Febrewoore: A slacht faan Stalingrad kaam tu aanj. Koord faan Euroopa a began faan juar 1943 22. Febrewoore: Horst Köhler, tjiisk poliitiker, ökonoom an 9. bundespresident faan at bundesrepubliik Tjiisklun. 02. April: Larry Coryell, jazzmusiiker († 2017) 07. Nofember: Stephen Greenblatt, US-ameerikoons literatüürwedenskapsmaan. 14. Febrewoore: David Hilbert, matemaatiker (* 1862) 23. Jüüne: Benedikt Momme Nissen, nuurdfresk konstmooler (* 1870) 28. August: Keiser Boris III. faan Bulgaarien (* 1894)"}
{"id": "7398", "contents": "1942 wiar det tau-an-fiartigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 02. Janewoore: Jaapaans saldooten naam Manila. 15. Febrewoore: Jaapaans saldooten naam Singapuur. 19. Febrewoore: Iarst lochtuungrip üüb Darwin, Austraalien. 05. Marts: Jaapaans saldooten naam Batavia. 09. Jüüne : A Nazis auerfaal Lidice. Koord faan Euroopa a began faan juar 1942 Koord faan Euroopa at aanj faan juar 1942 01. Janewoore: Anne Duden, tjiisk dachter. 09. Janewoore: Otfried Schwarz, konstmooler († 2022) 24. August: José Eduardo dos Santos, 1979-2017 president faan Angoola († 2022) 21. Janewoore: Henryk Opieński, poolsken kompoonist (* 1870) 26. Janewoore: Felix Hausdorff, tjiisk mathemaatiker (* 1868) 28. Jüüne: Janka Kupala, witjrüs skriiwer (* 1882) 20. September: Kārlis Ulmanis, minister-president an president faan Letlun (* 1877)"}
{"id": "7399", "contents": "1937 wiar det sööwen-an-dörtigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 01. Janewoore: Anastasio Somoza García wurd president faan Nikaraagua. 26. April: Lochtuungrip üüb Gernika uun Spanje. 06. Mei: Dat lochtskap LZ 129 Hindenburg ging uun Lakehurst uun New Jersey mä 97 persuunen uun buurd uun't lunigin uun flamen ap. 36 mensken kaam diarbi am't leewent. At ünlok roong a aanj faan faan't ferkiarslochtskapfaart iin. 27. Mei: Arthur Neville Chamberlain wurd premierminister faan dön Ferianigt Stooten. 07. Jüüle: De Naist Jaapaans-Schinees Krich begand. 13. Febrewoore: Sigmund Jähn, iarst tjiisk uun a hemel. 21. Febrewoore: Harald V., köning faan Noorweegen. 08. Marts: Juvénal Habyarimana, president faan Ruanda († 1994) 28. April: Saddam Hussein, president faan Iraak († 2006) 20. Mei: Dr. Ommo Wilts, frisist († 2021) 01. Jüüne: Morgan Freeman, US-amerikoons schauspeler. 09. September: Uwe Herms, skriiwer († 2023) 12. September: Henri Lopes, kongoleesk skriiwer an poliitiker. 21. Nofember: Harmen Abma, waastfresk konstmooler († 2007) 17. Marts: Austen Chamberlain, britisk poliitiker (* 1863) 11. Jüüle: George Gershwin, US-amerikoons komponist (* 1898) 14. September: Tomáš Garrigue Masaryk, tschechisk stootsmaan (* 1850) 09. Nofember: Ramsay MacDonald, britisk poliitiker (* 1866)"}
{"id": "740", "contents": "Kopenhuuwen as jü hoodstää foon Dånmark. Deer booge 1.320.629 manschne (2019), än jü as jü grutste stää önj Dånmark. Önjt stäägebiit booge 1.280.371 manschne (2016). Kopenhuuwen lait awt ailönj Siielönj än hiirt tu jü ferwåltingregion Hovedstaden. Jü Öresund bru ferbant Malmö ma Kopenhuuwen. Inboogertål 2009 – 518.574 1990 – 466.723 1950 – 768.105 1940 – 700.465 1901 – 400.575 1801 – 100.975 Sjiina Peking önj China Frankrik Marseille önj Frankrik Kopenhuuwen Komuun Hovedstadsområdet Amalienborg Sloot Denmark: Major Urban Settlements, citypopulation.de"}
{"id": "7400", "contents": "(fe.) 1933 wiar det trii-an-dörtigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 30. Janewoore: Adolf Hitler wurd kansler faan Tjiisklun. 25. Marts: Hinrich Lohse wurd boowerpresident faan det Sleeswich-Holstian Prowins. 4. Marts: Franklin Delano Roosevelt wurd tau-an-dörtigst president faan a Ferianigt Stooten. 23. Janewoore: Bill Hayden, austraalisk poliitiker. 18. Febrewoore: Yoko Ono, japoons-amerikoons konstler an schongster. 05. Janewoore: Calvin Coolidge, vise-president an 30. president faan dön Ferianigt Stooten (* 1872) 03. Janewoore: Wilhelm Cuno, tjiisk rikskansler (* 1876) 29. Jüüne: Olaf Bull, noorweegs dachter (* 1883) 07. September: Edward Grey, britisk poliitiker (* 1862) 04. Deetsember: Stefan George, tjiisk dachter an skriiwer (* 1868)"}
{"id": "7401", "contents": "(fe.) 1930 wiar det dörtigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender. (mo.) 1930 wus dåt dortist iir foon dåt 20. iirhunert. (hf.) 1930 waos dat dortist iir foon dat 20. iirhonert. 28. Mei: George Forbes wurd 22. premier-minister faan Nei-Sialun. 02. Nofember: Haile Selassie I. wurd keiser faan Ethioopien. 20. Janewoore: Buzz Aldrin, US-ameerikoons astronaut 17. Febrewoore: Ruth Rendell, britisk dachter († 2015) 03. Marts: Ion Iliescu, rumeens poliitiker 03. April: Helmut Kohl, seekst bundeskansler faan det Bundesrepubliik Tjiisklun († 2017) 15. Jüüle: Jacques Derrida, fraansöösk filosoof († 2004) 05. August: Neil Armstrong, US-ameerikoons astronaut († 2012) 25. August: Sean Connery, britisk schauspeler († 2020) 06. Oktuuber: Hafiz al-Assad, süürisk president († 2000) 15. Nofember: Chinua Achebe, nigeriaans skriiwer († 2013) 02. Marts: D. H. Lawrence, britisk dachter (* 1885) 08. Marts: William Howard Taft, 27. president faan dön Ferianigt Stooten (* 1857) 19. Marts: Arthur Balfour, britisk poliitiker (* 1848) 02. April: Zewditu, keiserin faan Ethioopien 1916-1930 (* 1876) 07. Jüüle: Arthur Conan Doyle, britisk dochter an dachter (* 1859) 16. September: Namine Witt, fering dachter (* 1843) 15. Nofember: Alfred Wegener, tjiisk meteorolooge an geowedenskapsmaan (* 1880)"}
{"id": "7402", "contents": "(fe.) 1929 wiar det njüügen-an-twuntigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai uun de Gregoriaans kalender. 11. Febrewoore : A Watikaan woort en suwereenen stoot. 04. Marts: Herbert Hoover wurd 31. president faan dön Ferianigt Stooten. 22. Oktuuber: James Scullin wurd de njüügenst premierminister faan Austraalien. 04. Janewoore: Günter Schabowski, tjiisk poliitiker († 2015) 15. Janewoore: Martin Luther King, US-ameerikoons bürgerrochtsmaan († 1968) 31. Janewoore: Rudolf Mößbauer, tjiisk füüsiker († 2011) 17. Febrewoore: Chaim Potok, amerikoons-jüüdsk skriiwer an Rabbi († 2002) 01. Marts: Georgi Markow, bulgaarisk skriiwer († 1978) 18. Marts: Christa Wolf, tjiisk skriiwer († 2011) 29. Marts: Lennart Meri, eestnisk poliitiker († 2006) 01. April: Milan Kundera, tschechisk skriiwer. 17. April: Mariama Bâ, senegaleesk skriiwer († 1981) 04. Mai: Audrey Hepburn, schauspeler faan britisk-holuns ufkemst († 1993) 12. Jüüne: Anne Frank, jüüdisk tjiisk foomen, bekäänd troch hör daibuk († 1945) 18. Jüüne: Jürgen Habermas, tjiisk sosioloog an filosoof. 09. Jüüle: Hassan II., köning faan Marokko faan 1961 tu 1999 († 1999) 15. Jüüle: Francis Bebey, kameruunisk skriiwer († 2001) 04. April: Carl Benz, tjiisk automobiilbauer (* 1844) 03. Oktuuber: Gustav Stresemann, tjiisk poliitiker (* 1878) 24. Nofember: Georges Clemenceau, fraansöösk jurnalist, poliitiker an stootsmaan (*"}
{"id": "7403", "contents": "(fe.) 1928 wiar det aacht-an-twuntigst juar faan det 20. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender. 28. Jüüle-12. August: Njüügenst Olympisk Spalen faan’t naitidj wiar uun Amsterdam. 01. September: Ahmet Zogu wurd köning faan Albaanien üüs Zog I. 06. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan Herbert Hoover tu a president. 18. September: Iarst flän faan't lochtskap a Graf Zeppelin. 10. Deetsember: Joseph Ward wurd weler premier-minister faan Nei-Sialun. 18. Janewoore: Tony Feitsma, waastfresk spriikwedenskapsmaan († 2009) 12. Marts: Edward Albee, US-ameerikoons dramaatiker († 2016) 02. April: Cheikh Hamidou Kane, senegaleesk skriiwer. 10. April: Seydou Badian Kouyaté, maalisk skriiwer († 2018) 06. August: Andy Warhol, US-amerikoonsk konstler an filmrejesöör († 1987) 29. August: Jakob Tholund, fering skuulmääster, regiunaalhistooriker an skriiwer. 16. September: Lamine Diakhate, senegaleesk skriiwer († 1987) 20. September: Olympe Bhêly-Quénum, beniinisk skriiwer. 14. Oktuuber: Brar C. Roeloffs († 2013) 07. Detsember: Noam Chomsky, US-amerikoonsk linguist 12. Deetsember: Tschingis Aitmatow, kirgiisisk skriiwer († 2008) 29. Deetsember: Swaantsje Monderman, waastfresk dachter († 2007) 11. Janewoore: Thomas Hardy, ingels skriiwer (* 1840) 04. Febrewoore: Hendrik Lorentz, holuns füüsiker (* 1853) 15. Febrewoore: H. H. Asquith, premier-minister faan det Ferianigt Köningrik (* 1852) 25."}
{"id": "7404", "contents": "(fe.) 1925 wiar det fiiw-an-twuntigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 01. Janewoore: det norsk hoodsteed Christiania feit weler san iar nööm Oslo. 14. Mei: Francis Bell wurd 20. premier-minister faan Nei-Sialun. 30. Mei: Gordon Coates wurd 21. premier-minister faan Nei-Sialun. 25. Jüüle: Det gemeen Noorsaarep üüb Oomram woort iinracht. 26. Janewoore: Paul Newman, US-ameerikoons schauspeler († 2008) 31. Janewoore: Marianne Kehlau, tjiisk schauspeler († 2002) 12. Jüüle: Reimer Kay Holander († 2013) 24. Jüüle: Ignacio Aldecoa, spaans skriiwer († 1969) 12. Marts: Sun Yat-sen, schiineesk president (* 1866) 28. Febrewoore: Friedrich Ebert, iarst president faan det Weimar Republiik (* 1871)"}
{"id": "7405", "contents": "(fe.) 1922 wiar det tau-an-twuntigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai uun de Gregoriaans kalender an mä’n Saninj uun de Juliaans kalender. 28. Febrewoore: Egypten woort suwereen faan't Ferianagt Könangrik. 16. April: Ferdrach faan Rapallo 28. Oktuuber: Benito Mussolini san marsk üüb Room, wat ham 31. Oktuuber uk tu't meecht broocht. 01. Nofember: Sultaan Mehmed VI. faan det Osmaans Rik wurd faan det Grat Natschunaalfersaamling oner Mustafa Kemal Atatürk ufsaat. Det auer seekshunert juar ual rik kaam tu aanj an a Türkei wurd en republiik. 09. Deetsember: Gabriel Narutowicz wurd faan't natschunaalfersoomling tu de iarst president faan det Naist Republiik faan Poolen woolet. 16. Deetsember: A president faan Poolen, Gabriel Narutowicz, wurd uun en atentaat ambroocht. A marschal faan't natschunaalfersoomling, Maciej Rataj, wurd stelfertreeden president. 20. Deetsember: Stanisław Wojciechowski wurd faan't natschunaalfersoomling tu de naist president faan det Republiik faan Poolen woolet. 30. Deetsember: At Sowjetunioon wurd grünlaanjen. 09. Janewoore: Ahmed Sékou Touré, iarst president faan Guinea († 1984) 17. Febrewoore: Dr. Klaus Petersen, loonriad faan di ual kreis Südtondern an leeder di iarst loonriad faan a kreis Nuurdfresklun († 2013) 1. Marts: Yitzhak Rabin, premierminister faan Israel († 1995) 27. Mei: Christopher Lee, ingels schauspeler"}
{"id": "7406", "contents": "(fe.) 1921 wiar det ian-an-twuntigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender uun de Gregoriaans kalender an mä’n Freidai uun de Juliaans kalender. 25. Febrewoore: Sowjetrüslun besaat Georgien. 04. Marts: Warren G. Harding wurd president faan dön Ferianigt Stooten. 06. Deetsember: 26 faan dön 32 groofskapen üüb at eilun faan Irlun wurt üüs a Iirsk Freistoot faan 't Ferianigt Köningrik suwereen. 05. Janewoore: Friedrich Dürrenmatt, sweitsers dachter († 1990) 15. Febrewoore: Jan Pen, waastfresk ökonoom († 2010) 22. Mei: Sjoerd Andringa, waastfresk konstmooler († 2017) 01. Jüüle: Seretse Khama, iarst president faan Botsuana († 1980) 06. Jüüle: Nancy Reagan, ameerikoons presidentswüf († 2016) 01. Deetsember: Ruurd Klazes Bakker, waastfresk poliitiker († 2001) 2. August: Enrico Caruso, italjeens schongster (* 1873)"}
{"id": "7407", "contents": "(fe.) 1915 wiar det füftanjst juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender an mä’n Tüürsdai uun de Juliaans kalender. Det wiar det öler juar faan de Iarst Wäältkrich. (mo.) 1915 wus dåt füftäinst iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Fraidi önj di Gregoriåånsch Kaläner 26. April: Uun a Kontrakt faan London treed Itaalien iin uun en allians mä Gratbritannien, Frankrik an Rüslun bi. 24. Jüüle: Tjiisk saldooten naam Pułtusk an Różan (Poolen) 05. August: Tjiisk trupen besaatet at poolsk hoodsteed Warschau. 17. August: Tjiisk saldooten naam Kowno. 25. August: Tjiisk saldooten naam Brest-Litowsk. 27. Oktuuber: Billy Hughes wurd de sööwenst premierminister faan Austraalien. 02. Janewoore: John Hope Franklin, US-amerikoonsken histooriker († 2009) 05. Janewoore: Humberto Teixeira, brasiilioonsken musiker an kompoonist († 1979) 09. Janewoore: Anita Louise, US-amerikoonsk teaaterspelerin († 1970) 11. Janewoore: Irmgard Först, uasterriks teaaterspelerin 15. Janewoore: Mikołaj Antonowicz, poolsken militeer († 2000) 24. Janewoore: Vítězslava Kaprálová, tschechisk kompoonistin († 1940) Robert Motherwell, US-amerikoonsken konstmooler († 1991) 27. Janewoore: Ernst Schröder, tjiisken teaaterspeler († 1994) 28. Janewoore: Elisabeth Frenzel, tjiisk literatüürwedenskapswüf († 2014) 04. April: Lars Ahlin, sweeds skriiwer († 1997) 15. Nofember: Dieter Aschenborn, naamiibisk konstmooler († 2002)"}
{"id": "7408", "contents": "(fe.) 1913 wiar det tretanjst juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender an mä’n Teisdai uun de Juliaans kalender. (mo.) 1913 wus dåt tratäinst iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Weensdi önj di Gregoriåånsch Kaläner 20. Febrewoore: A bau faan't hoodsteed faan Austraalien, Canberra, begand. 04. Marts: Woodrow Wilson wurd 28. president faan dön Ferianigt Stooten. 30. Mei: De Iarst Balkaankrich kaam tu aanj. 24. Jüüne: Joseph Cook wurd de seekst premierminister faan Austraalien. 29. Jüüne: De Naist Balkaankrich begand. 10. August: De Naist Balkaankrich kaam tu aanj. 19. August: Adolphe Pégoud wurd di iarst maan, di det loket as, mä en faalskirem ütj en fliiger tu springen. 01. Oktuuber: Det Rendsborig Huuchbrag wurd eebenmaaget. 08. Januwaari: Berthold Bahnsen, friisk Politiker († 1971) 09. Janewoore: Richard Nixon, 37. president faan dön Ferianigt Stooten († 1994) 05. April: Nicolas Grunitzky, naist president faan Toogo († 1969) 14. Jüüle: Gerald Ford, 38. president faan dön Ferianigt Stooten († 2006) 01. August: Furusawa Taiho, jaapaans dachter († 2000) 16. August: Menachem Begin, israeelisk poliitiker († 1992) 22. Oktuuber: Bảo Đại, keiser faan Vietnam († 1997) 07. Nofember: Albert Camus, fraansöösk skriiwer († 1960)"}
{"id": "7409", "contents": "(fe.) 1910 wiar det tjiinst juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender an mä'n Freidai uun de Juliaans kalender. (mo.) 1910 wus dåt tiint iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Saneene önj di Gregoriåånsch Kaläner än ma’n Fraidi önj di Juliåånsch Kaläner. 29. April: Andrew Fisher wurd weler premierminister faan Austraalien. 06. Mei: George V. wurd köning faan det Ferianigt Köningrik. 31. Mei: Louis Botha wurd premier-minister faan Süüdaafrika. 05. Oktuuber: at Portugiisisk Rewolutschoon faan 1910 begant. Köning Manuel II. toonket uf. ünbekäänd dootem A Wik fing a steedrochten. 23. Janewoore: Django Reinhardt, fransöösken jazz musiiker († 1953) 11. Jüüne: Jacques-Yves Cousteau, fraansöösken forsker faan a sia († 1997) 21. April: Mark Twain, US-ameerikoonsken dachter."}
{"id": "741", "contents": "Galisch (dt. Gallisch) as en keltische spräke, jü bit süwåt 500 e. Chr. snååked wörd önj Galjen (Frånkrik än önjladende Gebiite bit tu di Rhin). Jü as for ålem bekånd üt hunerte foon Önjschrafte önj stiinj, önj keraamische pute än oudere räischape, än aw münte än oudere metalene diile (blii, än önj åån fål sink). Da jarste galische Önjschaifte datiire ål foon dåt süste iirhunert for Christi geburt än san önj Lepontisch (wåt wilems betråchtied wårt as en galisch dialäkt). Ja san fünen önj Gallia Cisalpina (dåt as Nord-Itaaljen) än wjarn schraawen önj en form foon dåt üülj-itaalische Alfabät. Önjschrafte önj griichisch bökstååwe foon dåt treed iirhunert f.Chr. san fünen bai da müninge foon e Rhone. Lääsere Önjschrafte eefter Chr. san mååst önj latinsch bökstååwe. Önj jü tid wus Galjen ål foon da röömische beseet än wörd di spräke diiljs foon dåt Latinsch ferkrångd. Lååser as da Franke kömen, ferswün jü gåns. Gregor foon Tours schriif önj dåt süste iirhunert, dåt hu manschne önj sin gebiit nuch Galisch snååke köön. Ouerdåt da Önjschrifte mååst en maagisch karakter heewe (dåt san goue unti hiinje wansche), as oofding ai lächt tu ferstönjen, wåt miinjd as. Deeram leet di galische spräke har mån"}
{"id": "7410", "contents": "(fe.) 1906 wiar det seekst juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender an mä'n Söndai uun de Juliaans kalender. (mo.) 1906 wus dåt seekst iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Moundi önj di Gregoriåånsch Kaläner än ma’n Sandi önj di Juliåånsch Kaläner. 29. Janewoore: Frederik VIII. wurd köning faan Denemark. ünbekäänd dootem Thusnelda Kuehl skraft det buk Harro Harring, der Friese 13. April: Samuel Beckett, irsk skriiwer († 1989) 28. Jüüne: Maria Goeppert-Mayer, tjiisk-amerikoons füsikerin († 1972) 21. August: Gunnar Adolfsson, sweeds skriiwer († 1983) 14. Oktuuber: Hannah Arendt, tjiisk-us-ameerikoons filosoof († 1975) 11. Deetsember: Birago Diop senegaleesk skriiwer († 1989) 19. Deetsember: Leonid Breschnjew, sowjetisk poliitiker († 1982) 29. Janewoore: Christian IX., köning faan Denemark (* 1818) 23. Mei: Henrik Ibsen, noorweegs skriiwer an dramaatiker (* 1828)"}
{"id": "7411", "contents": "(fe.) 1902 wiar det öler juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai uun de Gregoriaans kalender an mä'n Weedensdai uun de Juliaans kalender. (mo.) 1902 wus dåt ouder iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Täisdi önj di Gregoriåånsch Kaläner än ma’n Weensdi önj di Juliåånsch Kaläner. 31. Mei: Mä a Frees faan Vereeniging kaam de Naist Buurenkrich kaam tu aanj. 08. Janewoore: Georgi Malenkow, sowjetisk poliitiker († 1988) 27. Febrewoore: John Steinbeck, US-amerikoons skriiwer († 1968) 23. April: Halldór Laxness, isluns skriiwer († 1998) 24. August: Fernand Braudel, fraansöösk histooriker († 1985) 16. Deetsember: Rafael Alberti, spaans skriiwer († 1999) 29. September: Émile Zola, fraansöösk skriiwer an jurnalist (* 1840) 29. Detsember: Moritz Momme Nissen, nuurdfresken köster, skuulmääster an wedenskapsmaan am't fresk spriak (* 1822)"}
{"id": "7412", "contents": "(fe.) 1901 wiar det iarst juar faan at 20. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai uun de Gregoriaans kalender an mä'n Mundai uun de Juliaans kalender. (mo.) 1901 wus dåt jarst iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir beganed ma’n Täisdi önj di Gregoriåånsch kaläner än ma’n Moundi önj di Juliåånsch kaläner. 01. Janewoore: New South Wales, Victoria, Queensland, South Australia, Western Australia an Tasmaanien slood jo tu Commonwealth faan Austraalien tup. Edmund Barton wurd de iarst premierminister faan Austraalien. 22. Janewoore: Eduard VII. wurd köning faan det Ferianigt Köningrik. 06. September: De anarchist Leon Czolgosz ferööwet en atentaat üüb de president faan dön Ferianigt Stooten William McKinley. Theodore Roosevelt wurd president. 17. Oktuuber: Bernhard von Bülow wurd kansler faan Tjiisklun. 1900 Ünbekäänd Dootem Kurt von Wilmowsky wurd boowerpresident faan det Sleeswich-Holstian Prowins. 01. Febrewoore: Clark Gable, US-amerikoons schauspeler († 1960) 29. April: Hirohito, keiser faan Jaapaan († 1989) 06. Jüüne: Sukarno, indoneesk poliitiker († 1970) 04. August: Louis Armstrong, jazz musiiker, († 1971) 25. August: Kjeld Abell, deensk dramaatiker († 1961) 03. Nofember: Leopold III., köning faan dön belgiern († 1983) 10. Nowember: Hermann Schmidt, Skuulmaister, Dechter en Spraakenpleeger fan Söl († 1979) 05. Detsember: Walt Disney, US-amerikoonsk filmkonstler"}
{"id": "7413", "contents": "(fe.) 1900 wiar det letst juar faan at 19. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Mundai. (mo.) 1900 wus dåt leest iir foon dåt 19. iirhunert. Et iir beganed ma’n Moundi önj di Gregoriåånsch Kaläner. 14. Mei-28. Oktuuber: Öler Olympisk Somerspalen wiar uun Pariis. 06. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: welerwool faan William McKinley tu a president. 01. Janewoore: Chiune Sugihara, japaans diplomaat († 1986). 02. Janewoore: Gustav Fuchs, tjiisk poliitiker († 1969) 08. Janewoore: Antonia Dietrich, tjiisk schauspeler († 1975) 09. Janewoore: Rudolf Hindemith, tjiisk komponist an dirigent († 1974) 15. Janewoore: William Heinesen, fääröisk dachter († 1991) 11. Febrewoore: Hans-Georg Gadamer, tjiisk filosoof († 2002) 02. Marts: Kurt Weill, tjiisk an US-amerikoons komponist († 1950) 03. Marts: Anne Jousma, waastfresk skriiwer († 1981) 23. Marts: Erich Fromm, tjiisk-US-ameerikoons psüchoanalüütiker, filosoof an sosiaalpsücholoog († 1980) 29. Jüüne: Antoine de Saint-Exupéry, fraansöösk piloot an dachter († 1944) 03. August: Duy Tân, keiser faan Annam uun Vietnam († 1945) 25. August: Friedrich Nietzsche, tjiisk filosoof an dachter (* 1844) 30 Nofember: Oscar Wilde, irsk dachter (* 1854)"}
{"id": "7414", "contents": "(fe.) 2013 wiar det tretanjst juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. (mo.) 2013 wus dåt tratäinst iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Täisdi. (sö.) 2013 wiar dit trötainst Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Tiisdai. 20. Janewoore: Lundaiswoolen uun Niidersaksen. 13. Marts: Jorge Mario Bergoglio wurd üüs Fransiskus poop faan det Rööms-Katuulsk Sark. 30. April: Köningin Beatrix faan Holun uftoonket an hör dring Willem-Alexander wurd köning. 03. Jüüle: At regiaring faan president Mohammed Mursi wurd üüb en putsch faan Generool Abd al-Fattah as-Sisi uun Egypten amstörtet. 21. Jüüle: Philipp wurd Köning faan a Belgiern. 22. September: Bundesdaiswoolen uun Tjiisklun. 22. Maarts † Brar C. Roeloffs (* 1928) 24. September † Reimer Kay Holander (* 1925) 05. Detsember: Nelson Mandela, president faan Süüdafrikoo (* 1918) 22. Detsember † Dr. Klaus Petersen (* 1922) 10. Janewoore: 10.000 sidjen üüb't Nuurdfresk Wikipedia. 14. Janewoore: 3.000 artiikler üüb't Nuurdfresk Wikipedia. 28. Febrewoore: Nei Tams Jörgensen prisapgoow faan't NFI ütjlööwet. 10. April: Ilse Christiansen as det nei hood faan a Fresk Riad. 24. - 26. Mei: Interfresk draapen faan a Fresk Riad üüb Halaglun. 12. Jüüne: Di pangram-wäädstridj faan't NFI as lepen. 15. Jüüle:"}
{"id": "7415", "contents": "(fe.) 2014 wiar det fjauertanjst juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Weedensdai. (mo.) 2014 wus dåt fjouertäinst iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Weensdi. (sö.) 2014 wiar dit fjuurtainst Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Winjsdai. 01. Janewoore: Letlun treed üüs 18. lun faan’t Eurosoone bi. 22. Mei: At regiaring faan premier-minister Yingluck Shinawatra wurd üüb en putsch faan det Köningelk Thai Armee amstörtet. 19. Jüüne: Juan Carlos I. uftoonket an san dring Felipe VI. wurd köning faan Spanje. 02. September: Det iarst .frl-TLD gongt online. 18. September: Referendum auer't suwereniteet faan Skotlun. 17. April: Gabriel García Márquez, kolumbiaans skriiwer (* 1927) 13. Januwaari: Maike Ossenbrüggen, Fuarseter fan di Söl'ring Foriining (* 1939) 21. Oktuuber: Gough Whitlam, 21. premierminister faan Austraalien (* 1916) 06. Janewoore: Minderheiten in Deutschland (DLF) 17. Janewoore: Dialekte gut für das Erlernen von Sprachen (MDR Info) 31. Janewoore: Friesenverein hält Traditionen aufrecht (sh:z) 23. Febrewoore: \"Kalüün\" stelt hör iarst CD föör (sh:z) 24. Febrewoore: Biike-Empfang 2014 (sh:z) 26. Febrewoore: Nolde-Retrospektive im Städel (FAZ) 14. Maarts: Stäljmoon 2014 (sh:z) 18. Maarts: Reinhard Jannen bewerket det Archiif faan't Amt Fer-Oomram. (sh:z) 19. Maarts: Bund überdenkt Förderpolitik (sh:z) 02."}
{"id": "7416", "contents": "(fe.) 2015 wiar det füftanjst juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai. (mo.) 2015 wus dåt füftäinst iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Törsdi. (sö.) 2015 wiar dit fiftainst Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Türsdai. 03. Febrewoore: Sergio Mattarella wurd president faan Itaalien. 20. Marts : Sanjonken üüb a nuurdelk eerdheleft. 21. Marts: Hage Geingob wurd president faan Namiibia. 28. Jüüne: Lars Løkke Rasmussen wurd weler premierminister faan Denemark. 17. Oktuuber: Presidentskapswool uun Guinea: welerwool faan Alpha Condé tu a president. 29. Oktuuber: Bidhya Devi Bhandari wurd iarst presidentin faan Nepaal. 08. Januwaari † Willy Schröder (* 1919) 10. Nofember: Helmut Schmidt, füft bundeskansler faan det Bundesrepubliik Tjiisklun (* 1918) 29. Detsember: \"Käseschieber\" (n|dr.de) -> Söl 22. Detsember: Smart Region (bundesregierung.de) -> Pelwerem 21. Detsember: Ansgar-Krüs för Gudrun Fuchs (sh:z) 21. Detsember: Dorfgeschichte (n|dr) -> Söleraanj 18. Detsember: Oktuuberfest uun Fering (sh:z) 15. Detsember: Sturem üüb Oomram (sh:z) -> Düner + (amrum-news.de) 04. Detsember: Wi san rik foon mångfåldihäid (Deutschlandradio Kultur) 30. Nofember: Vom „Brunottenkoog“ bis zum E-Book (sh:z) 28. Nofember: Haimat ach wie bisch du scheen (wochenspiegellive.de) -> Carsten Pörksen 20. Nofember: Einmal Hallig und zurück (ndr.de) ->"}
{"id": "7417", "contents": "(fe.) 2016 wiar det seekstanjst juar faan at 21. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Freidai. (mo.) 2016 wus dåt seekstäinst iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Fraidi. (sö.) 2016 wiar dit sokstainst Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Friidai. 09. Marts: Marcelo Rebelo de Sousa wurd president faan Portugal. 23. Jüüne: Referendum auer at ferbliiwen faan det Ferianigt Köningrik uun det EU. 2. Jüüle: Parlamentswool uun Australien. 30. Jüüle: Theresa May wurd premierminister faan dön Ferianigt Köningrik. 5.-21. August: Ian-an-twuntigst Olympisk Somerspalen wiar uun Rio de Janeiro. 24. August: Eerdbeewrin uun Itaalien. 1. September: Sanjonken uun Aafrika. 16. September: Muunjonken uun Nuurd- an Süüdameerika. 3. Oktuuber: Yoshinori Ōsumi, jaapaans sellbiolooge, wurd a Noobelpris för Meedisiin tukäänd. 4. Oktuuber: David Thouless, skots füsiker, Duncan Haldane, ingels füsiker, an Michael Kosterlitz, skots füsiker, wurd a Noobelpris för Füsiik tukäänd. 5. Oktuuber: Jean-Pierre Sauvage, fransöösk chemiker, Fraser Stoddart, skots chemiker an Bernard Feringa, holuns chemiker wurd a Noobelpris för Chemii tukäänd. 7. Oktuuber: Juan Manuel Santos, president faan Kolumbien, wurd a Noobelpris för Frees tukäänd. 9. Oktuuber: Parlamentswool uun Georgien: en wanst för at koalitschoon Georgisk Druum. Iarst woolgung uun at parlamentswool"}
{"id": "7418", "contents": "(fe.) 2017 wiar det sööwentanjst juar faan at 21. juarhunert. At juar begand mä’n Söndai an kaam uk mä'n Söndai tu aanj. (mo.) 2017 wus dåt soowentäinst iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Sandi än köm uk ma'n Sandi tu iinje. (sö.) 2017 wiar dit soowentainst Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Sendai. 01. Janewoore: António Guterres wurd generaalsekreteer faan dön Feriand Naschuunen. 20. Janewoore: Donald Trump wurd de 45. president faan dön Ferianigt Stooten. 26. Janewoore: Alexander Van der Bellen wurd president faan Uasterrik. 10. Marts: President Park Geun-Hye faan Süüdkorea wurd troch at ferfaadingsgericht faan hör amt entheewen. 11. Marts: Parlamentswool uun Western Australia. 15. Marts: Parlamentswool uun Holun. 19. Marts: Frank-Walter Steinmeier wurd president faan Tjiisklun. 23. April: Presidentskapswool uun Frankrik. 07. Mei: Lundaiswool uun Sleeswich-Holstian. 14. Mei: Emmanuel Macron wurd president faan Frankrik. 28. Jüüne: Daniel Günther wurd minister-president faan Sleeswich-Holstian. 24. September: Bundesdaiswool 2017 för di 19. Schiisk Bundesdai. 26. September: João Lourenço wurd president faan Angoola. 07. Janewoore: Mário Soares, portugiisisk poliitiker an stootspresident (* 1924) 10. Janewoore: Roman Herzog, tjiisk jurist, poliitiker an bundespresident (* 1934) 27. Janewoore: John Hurt, britisk schauspeler (* 1940) 13. Febrewoore:"}
{"id": "7419", "contents": "(fe.) 2018 wiar det aagetanjst juar faan det 21. juarhunert. At juar begand mä'n Mundai an kaam uk mä'n Mundai tu aanj. (mo.) 2018 wus dåt oochtäint iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma'n Moundi än köm uk ma'n Moundi tu iinje. (sö.) 2018 wiar dit achtainst Jaar fan dit 21. Jaarhön’ert. Dit Jaar bigent me en Mondai. 28. Janewoore: Presidentskapswool uun Finlun: welerwool faan Sauli Niinistö tu a president. 15. Febrewoore: Cyril Ramaphosa wurd president faan Süüdaafrika. 04. Marts: Parlamentswoolen uun Itaalien. 18. Marts: Presidentskapswool uun Rüslun: welerwool faan Wladimir Putin tu a president. 01. Jüüne: Giuseppe Conte wurd minister-president faan Itaalien. 24. August: Scott Morrison wurd premier-minister faan Austraalien. 28. Oktuuber: Presidentskapswool uun Brasiilien: wool faan Jair Bolsonaro tu a president. 27. Januwaari: Erk-Uwe Schrahé me 86 Jaaren stürewen (* 1931) 18. August: Kofi Annan, sööwenst generoolsekreteer faan dön Feriand Natschuunen (* 1938) 30. Detsember: Sylvester auf den Inseln (n|dr.de) -> Hulkin 30. Nofember - 02. Detsember: Konferenz: Heimat der Friesen -> Frasche Rädj 15. - 17. Nofember: 7. European Minority Film Festival -> Manertaal, Film 13. Nofember: 100 Jahre Frauenwahlrecht (sh:z) 06. Nofember: Rote Fahnen in Nordfriesland (sh:z) 06. Nofember: Mittagstunde (www.augsburger-allgemeine.de) -> Dörte Hansen"}
{"id": "742", "contents": "At Ialgus (Phalacrocorax carbo) as en fögel uun det famile Phalacrocoracidae. At Ialgus drüget hör jügen efter't düken. Ialgus-kolonii Aier faan Phalacrocorax carbo - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ialges Wikispecies hää en artiikel tu: Ialges"}
{"id": "7420", "contents": "(fe.) 2019 as det njüügentanjst juar faan det 21. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. (mo.) 2019 as dåt nüügentäinst iir foon dåt 21. iirhunert. Et iir beganed ma’n Täisdi. 18. Janewoore: Brian Stowell, manks skriiwer (* 1936) 26. Janewoore: Michel Legrand, fransöösk komponist (* 1932) 20. Jüüle: Margaretha Grosser, saaterfresk skriiwer (* 1934) 18. Detsember: Marron Fort, saaterfresk spriakwedenskapsmaan (* 1938) 20. Detsember: M/S Rungholt (amrum-news.de) -> Rungholt (Skep, 1992) 23. Oktuuber: Klimawandel (RP-Online.de) -> Kliima 21. Oktuuber: M/S Rungholt verkauft (amrum-news.de) -> W.D.R. 10. Oktuuber: Sturmflut 1634 (n-tv.de) -> Sturemflud 23. Jüüle: Bunker-as-a-Service (funkschau.de) -> Ding-Sönj 20. Jüüle: Die Watt-WG (deutschlandfunk.de) -> Söderuug 17. Jüüle: Bordelum stellt auf Selbstversorgung um (energate-messenger.de) -> Boorlem 11. Jüüle: 'Pella' strandet im Rütergatt (amrum-news.de) -> Rütjergat 08. Jüüle: Telemedizin (welt.de) ->A Halgen 02. Jüüle: 25 Jahre Öömrang Hüs (amrum-news.de) -> Öömrang Ferian 01. Jüüle: Rheingau Literaturpreis (buerstaedter-zeitung.de) -> Dörte Hansen 18. Jüüne: Telekom auf Stelzen (golem.de) -> A Huug 22. Mei: Wer darf Loren fahren (sh:z) -> A Halgen 22. Mei: Neuer Insel-Katamaran (bild.de) -> Adler-Schiffe 08. Mei: Spielmanns- und Jugendmusikzüge (sh:z) 05. Mei: Friesentag (sh:z) -> Frasche Loosche 01. Mei: Nordfriesische Häfen (sh:z) 21. April: Zwischen Giebeln und Grachten (morgenweb.de) ->"}
{"id": "7421", "contents": "(fe.) 2020 as det twuntigst juar faan at 21. juarhunert. (mo.) 2020 as dåt twuntist iir foon dåt 21. iirhunert. (hf.) 2020 is dat twontist iir foon dat 21. iirhonert. 31. Janewoore: Det Ferianigt Köningrik treed ütj det Europeeisk Unioon ütj. At Corona-sjocht bräächt ütj. 09. August: Presidentskapswool uun Witjruslun. 18. August: Putsch uun Maali. 31. Oktuuber: Parlamentswool uun Georgien. 03. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: Wool faan Joe Biden tu a president. 10. Janewoore: Qaabuus ibn Sa'iid Aal Sa'iid, sultaan faan Omaan (* 1940) 30. Jüüle: Lee Teng-hui, taiwaans poliitiker an president faan't lun (* 1923) 31. Oktuuber: Sean Connery, britisk schauspeler (* 1930) 02. Detsember: Valéry Giscard d'Estaing, fransöösk politiker (*1926) 25. Nofember: Ferteel iinjsen 2020 (NDR) 05. Nofember: Fögelpest üüb Ualun (spiegel.de) 05. Nofember: Kniip üüb Oomram (amrum-news.de) 20. September: Großprojekt (nordschleswiger.dk) -> A Nääs 20. September: Sky Power 100 (cleanthinking.de) -> Klasbel 18. September: Weinanbau auf Sylt (stuttgarter-zeitung.de) -> Win , Sal 06. September: Algen im Rechenzentrum (it-markt.ch) -> Bramstedtlund 19. August: Nuurdfresk Wikipedia woort 10 juar ual. 06. Mei: Weederstoofmobiliteet (solarserver.de) -> Weederstoof 21. April: Corona üüb Oomram (spiegel.de) -> Oomram 19. Febrewoore: Feuerzeichen (spiegel.de) -> Biakin , Pelwerem 16. Janewoore: Marie Tångeberg as"}
{"id": "7437", "contents": "Tineke Postma (* 31. August 1978 uun Heerenveen) as en waastfresk saksofoonspeler. Postma begand mä elwen juar mä't saksofoon spelin. Al 1992 hää't mä Candy Dulfer spelet, leeder mä't Big Band Friesland. Faan 1996 bit 2003 hää Postma bi't Conservatorium van Amsterdam an at Manhattan School of Music uun New York studiaret, uk bi David Liebman, Dick Oatts an Chris Potter. Wayne Shorter, Cannonball Adderley an John Coltrane san hör föörbilen. 2003 hää Postma üüb't Mary Lou Williams Jazz Festival uun Washington spelet, an leeder üüb't North Sea Jazz Festival, det jazzfestival uun Vienne an det Umbria Jazz-festival uun Perugia. 2003 - First Avenue 2005 - For the Rhythm feat. Terri Lyne Carrington 2005 - DVD Live in Amsterdam 2007 - A Journey That Matters feat. Terri Lyne Carrington 2009 - The Traveller 2011 - The Dawn of Light 2014 - Sonic Halo, mä Greg Osby 2020 - Freya, Edition Records Boy-Edgar-Pris (2015) TinekePostma.com Commonskategorii: Tineke Postma – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "744", "contents": "Geest (gååst(mo.)) as en loonskap uun Nuurdsjiisklun, a Neederlunen an Denemark Ööders üs a maask as a geest uun a istidj entstenen. Istonger haa stianer an sun tuuppuid, an sodenang san huuger apwoksen. En huuch geesthuug uun Nuurdfresklun as a Stolberag. A nuurdfresk eilunen Oomram, Fer an Sal bestun tun graten dial ütj geestlun, jo ööder eilunen an halgen ütj rian maasklun. En ütjnoom as Halaglun, det as en fels ütj sunstian. Geestlun as ei altu früchtboor. Hat as fööraal mä sjüüren bewoksen. Huar a buumer ufslaanj wurden san, koon am mä irpler büüre. Wan a plaanten faan sjep kurt häälen wurd, koon a hias ham briad maage. Üüb a geest fanjst dü föl letj waaler, am a winj tu breegen. Jo san miast mä wilger bewoksen. Ööders weit det betj gud eerd wech. A wilger hää am iar brükt för staachen an üs braanholt. Huar a geest bit tu a küst lääpt, sjochst dü en klaf, so üs uun Muasem üüb Sal. Uun Nuurdsjiisklun haa üüb a geest al loong minsken wenet, auer am diar ei baang föör sturemfluden wees sost. Det koon am bi a greew ütj a stiantidj sä. A maask as iarst mä a Fresken besiidelt"}
{"id": "7442", "contents": "Perugia as det hoodstääd faan't itajeensk Prowins Perugia, an uk faan't Regiuun Umbrien. Diar wene 166.969 minsken (Stant: 31. Detsember 2019). Statistiche demografiche ISTAT. Iinwenertaalen faan't Istituto Nazionale di Statistica, Stant 31. Detsember 2019. Commonskategorii: Perugia – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Perugia (sjiisk) Umbria Jazz"}
{"id": "7445", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Itaalien wiset di code för 20 italjeensk regiuunen an 110 prowinsen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Itaalien IT), di ööder as di code för a italjeensk regiuunen an prowinsen. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. Das sind zweistellige Zahlen für die Regionen und je zwei Buchstaben für die Provinzen. Im ersten Newsletter (ISO 3166-2:2000-06-21) wurden Schreibfehler in den Namen der Provinzen Massa-Carrara und Pesaro und Urbino korrigiert. Im achten Newsletter (ISO 3166-2:2007-04-17) wurden vier neu gegründete Provinzen in Sardinien nachgetragen. Im Newsletter II-1 (ISO 3166-2:2010-02-03) wurden drei weitere neu gegründete Provinzen nachgetragen und der Name und Code der Provinz Forlì-Cesena korrigiert. Im Newsletter II-2 (ISO 3166-2:2010-06-30) wurden die Codes dreier Provinzen korrigiert; seitdem stimmen wieder alle Provinzcodes mit den Kfz-Kennzeichen überein. Für die Provinz Rom sind als Kfz-Kennzeichen ROMA oder, wenn aus Platzgründen nur zwei Zeichen möglich sind, RM in Gebrauch. In ISO 3166-2 ist nur RM gültig. Eine Provinz Aosta, deren Gebiet neben der heutigen Region Aostatal auch Teile der Provinz Turin umfasste, bestand nur von 1927"}
{"id": "745", "contents": "Dåt kornische (Kernowek, dt. Kornisch) as en keltische spräke, di bit süwat 1800 snåkd wörd önj Cornwall (Kernow), di söödweestlike punkt foon Änglönj. Di wårschiinjlik leeste mansche jü di spräke snååkede, wus Dorothy Pentreath, jü 1778 störwen as. Am 1900 önjtwiklede di liirde Henry Jenner dåt “iinjhäids-kornische”, dåt ham basiirt aw hu madålerli teooterstöögne än weeraw Robert Morton Nance dan 1958 en liirbök Cornish for All schriif. Nü diling jeeft dåt süwat 3500 manschne da kornisch snååke koone än hu jungere san sügoor deerönj aptäägen. Kornisk wårt brükt önj dåt råådio, bleese än sügoor önj hu filme. 2002 heet jü europäische unjoon dåt kornische as offisjälen manerhäidsspräke gödjkånd. Dåt ålens wårt wälj kritisiird, ouerdåt di spräke flicht tu e haleft üttoocht as. Natörlik moost for åle naie sååge naie uurde fünen wårde (spräkütbäg), ouers uk linge da üülje kwäle ai, am jü gåns spräkeliir tu rekonstruiiren. Ma’n gath en-dadn an carr ‘Jü kåt as uner e woin’. Aw walisisch schölj dåt hiitje: Mae’r gath o dan yr car ..än aw bretonisch: Emañ ar c'hazh dindan ar c'harr Dåt as ålsü niinj gåns grut ferschääl. Wikipedia aw Kornisch Agan Tavas = \"uus Sproake\", en organisasjoon tu jü widerbelaawing foon dåt kornische."}
{"id": "7457", "contents": "New York [nuːˈjɔːɹk] (gans akeroot City of New York) as en gratstääd bi a uastküst faan a Ferianagt Stooten faan Ameerikoo. Hat hiart tu a bundesstoot New York an as mä aacht miljuun iinwenern at gratst stääd faan a USA. WMO: World Weather Information Service Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: New York City Commonskategorii: New York City – Saamlang faan bilen of filmer Wääblink-kataloog tu New York uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk)"}
{"id": "7458", "contents": "New York County as en county uun a US-amerikoonsk bundesstoot New York, an en borough faan New York City (NYC). Hat as beeder bekäänd üs Manhattan. So het eegentelk oober det eilun, huar't üüb leit. US Census Bureau A East River as eegentelk nään struum, hi as en siaengde tesken Manhattan an a Bronx üüb ään ääg an Queens an Brooklyn üüb a ööder ääg. Commonskategorii: Manhattan – Saamlang faan bilen of filmer Wikivoyage Raisfeerer: Manhattan (sjiisk) 40.766666666667-73.983333333333Koordinaaten: 40° 46′ 0″ N, 73° 59′ 0″ W"}
{"id": "746", "contents": "Košice as e hoodstää foon e Regjoon Košice önj jü Slowakäi. Deer booge 229.040 manschne (2021). Dåt gebiit foon Košice as 242,77 km². Jü inboogertächte as 962 manschne pro km². Jü pustliidjtål as 040 00, di forwoolnumer as 421-55 än dåt kfz-kåntiiken as KE. Slovakia: Košický kraj, citypopulation.de"}
{"id": "7461", "contents": "Ünbekäänd Dootem New York City wurd üüs Nei Amsterdam üüb Manhattan Eilun grünjlaanjen."}
{"id": "747", "contents": "Gelsenkirchen as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Münster Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 259.645 inboogere (2019). Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "748", "contents": "Kraaben (Crustacea) san en onerstam faan diarten. Föl slacher lewe uun't weeder, oober uk a müürswin, diar uun ääg lewe, hiar tu a kraaben. Branchiopoda Auerordern: Calmanostraca - Cladocera - Conchostraca - Sarsostraca Cephalocarida Order: Brachypoda Hexanauplia Onerklasen: Copepoda – Tantulocarida – Thecostraca Ichthyostraca Onerklasen: Branchiura – Pentastomida Malacostraca – Gratkraaben Onerklasen: Eumalacostraca – Hoplocarida – Phyllocarida Maxillopoda Onerklasen: Branchiura – Copepoda – Mystacocarida – Pentastomida – Tantulocarida – Thecostraca Ostracoda Onerklasen: Myodocopa – Podocopa Remipedia Order: Nectiopoda Order ( ...da) Famile ( ...dae) Skööl Slach uun't klas Malacostraca (Gratkraaben): Noopkraaben (Amphipoda) Talitridae Talitrus Strunhoper (Talitrus saltator) Tjiinbiankraaben (Decapoda) Cancridae Cancer Naaper (Cancer pagurus) Garneelen (Crangonidae) Crangon Por (Crangon crangon) Grapsidae Grapsus Uastelk Ruad Klafkraab (Grapsus adscensionis) Ruad Klafkraab (Grapsus grapsus) Inachidae Macrocheira Japoonsk Riisenkraab (Macrocheira kaempferi) Troolkraaben (Lithodidae) Paralithodes Könangkraab (Paralithodes camtschaticus) Homeroortagen (Nephropidae) Homarus Europeesk Homer (Homarus gammarus) Amerikoonsk Homer (Homarus americanus) Nephrops Keisergranaat (Nephrops norvegicus) Paguridae Pagurus Eremiitkraab (Pagurus bernhardus) Langosten (Palinuridae) \"Gambas\" (Penaeidae) Swäämkraaben (Portunidae) Carcinus Strunkraab (Carcinus maenas) Liocarcinus Swäämkraab (Liocarcinus holsatus) Varunidae Eriocheir Sjineesk Olhunkraab (Eriocheir sinensis) Müürswin (Isopoda) Porcellionidae Porcellio Müürswin (Porcellio scaber) Commonskategorii: Kraaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kraaben"}
{"id": "749", "contents": "At Kraanek (Grus grus) as en fögel uun't famile faan a Kraaneken (Gruidae). Huar Kraaneken bräät an huar's auerwontre. Ai faan Grus grus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kraaneken Wikispecies hää en artiikel tu: Kraaneken"}
{"id": "750", "contents": "A Kraansfögel of Salwerkramper, (mo.) kramsföögel (Turdus pilaris) as en Sjongfögel (Passeriformes) uun't Trooselfamile (Turdidae). Kraansfögel Turdus pilaris - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kraansfögler Wikispecies hää en artiikel tu: Kraansfögler"}
{"id": "751", "contents": "A Kramper, (fe.) Tjok, (mo.) oosel, kråmper, suurt troosel (Turdus merula) as en fögel uun't Trooselfamile Turdidae. Nääst mä jöönkin Aier faan Turdus merula merula Turdus merula azorensis - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Krampern Wikispecies hää en artiikel tu: Krampern"}
{"id": "752", "contents": "Krefeld as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Düsseldorf Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 227.417 inboogere (2019). Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "753", "contents": "At Kriak, (fe.) Kriik, (mo.) krååge, (sö.) Kreek (Corvus corone) as en fögel uun't famile faana a Raawenfögler (Corvidae). Grä Kriak (C. c. cornix) Suart Kriak (C. c. corone) Huar kriaken föörkem. Aier faan Corvus corone corone - (MHNT) Aier faan Corvus corone cornix - (MHNT) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kriaken Wikispecies hää en artiikel tu: Kriaken"}
{"id": "756", "contents": "A Kuben, (mo.) hiiföögle, mööwen, meewen (Laridae) san en Fögelfamile an hiar mä Bakern (Sternidae) an ööder fögelfamilin tu at order faan a Kuben an Waadfögler (Charadriiformes). Larinae Chroicocephalus – Creagrus – Hydrocoloeus – Ichthyaetus – Larus – Leucophaeus – Pagophila – Rhodostethia – Rissa – Xema Rynchopinae Rynchops Sterninae* Chlidonias – Gelochelidon – Hydroprogne – Larosterna – Onychoprion – Phaetusa – Sterna – Sternula – Thalasseus ünseeker onerfamile: Anous – Gygis * A Sterninae wurd heer üs aanj famile uunsen: -> Sternidae (Bakern) Larus Grä Kub (Larus argentatus) Hääfkub (Larus marinus) Hiarangskub (Larus fuscus) Ismeew (Larus hyperboreus) Meew (Larus canus) Suarthoodet Kub (Larus ridibundus) Rissa Triituankub (Rissa tridactyla) Kuben san ei baang för minsken. Suarthoodet Kub Grä Kub Föör ual-, bääft jongfögel Jong Triituankub uun a iarst wonter Commonskategorii: Kuben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kuben"}
{"id": "757", "contents": "At Kukütj, (mo.) kuukuuk (Cuculus canorus) as en fögel uun't famile faan a Kukütjen (Cuculidae). Kukütjen warep hör aier iin uun frääm nees. C. c. bakeri – C. c. bangsi – C. c. canorus – C. c. subtelephonus En mantje uun a loft. Kukütjaier faan C. c. canorus mad aier faan Acrocephalus arundinaceus - MHNT Kukütjai faan C. c. bangsi mad aier faan Phoenicurus moussieri - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kukütjen Wikispecies hää en artiikel tu: Kukütjen"}
{"id": "758", "contents": "(mo.) Kultuur as en rüm begrip for åles wat foon da mansche mååged as. Tum biispel waanihäide, toochten, kunst, waasenschap, religjoon, fiilosofii än sport. Mååstens hiirt en kultuur bai en bestamd följk, sü as di nordfrasche spräke en fraschen spräke foon da nordfrasche as. Kultuur as oofting wichti, wilt et am tradisjoon ën waanihäide gungt, huk wichti san for dåt miinschapsgefäil än identitäät. (sö.) \"Kultuur\" es en Sameluurt fuar alis, wat di Mensken sa maaki. Dit ken wiis: Frinjskep, Taachten, Kunst, Weetenskep, Religioon, Filosofii, Musik of uk Sport en Foriiningen. Aaftinoch uur di Kultuurbigrep fan en bistemet Folk of Lir, wat töhop kum, nemen, sa üs di Nuurdfriisk Spraak me di Lir tö dön heer, wat ön Nuurdfriislön uuni. Kultuur es wichtig, wan't aur Traditsjoon en Frinlighair giar, wat gur es fuar en Identiteet ön di Regioon. Di forskelig Lir ken en skel hol jaar ain Uurter Instrumente of Teken finj, diartö wat bitödraii. Kenkenbuum - Jöölboom Biakin"}
{"id": "759", "contents": "A Kurnfink, (mo.) kornfink (Prunella modularis) as en Sjongfögel (Passeri) uun't Kurnfinkenfamile (Prunellidae). Prunella modularis Kurnfink Kukütjai faan Cuculus canorus canorus mad aier faan Prunella modularis - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kurnfinken Wikispecies hää en artiikel tu: Kurnfinken"}
{"id": "7593", "contents": "Liibyen [ˈliːbʏ̯ən/ˈliːbɪ̯ən/ˈlyːbɪ̯ən] (araabisk ‏ليبيا‎ Lībiyā [ˈliːbijaˑ] ütjspriak?/i; uun berberspriak ⵍⵉⴱⵢⴰ) as en stoot uun Nuurdafrikoo. Hi leit bi't Madlunsia, uun't uasten lei Egypten an Sudaan, uun't süüden Niiger an Tschad an uun't waasten Tuneesien an Algeerien. Liibyen hää di huuchst HDI-indeks faan Afrikoo. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Liibyen efter a Ööder Weltkriich (1943/47-1951). Trii gouvernements uun Liibyen (1951-1963). Iindialang daalang: (22 schaʿbiyyat; sant 2007). ISO 3166-2:LY Commonskategorii: Liibyen – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Liibyen – Geograafisk an histoorisk koorden Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Statistical Tables. (XLS) Uun: human development report 2011. United Nations Development Programme, S. 1, ufrepen di 25. Marts 2012 (englisch, 857 KB, 3 S.). Gustav Muthmann, Doppelformen der deutschen Sprache der Gegenwart. Studie zu den Varianten in Aussprache, Schreibung, Wortbildung und Flexion, ütjkimen üs Nr. 145 faan't Reihe Germanistische Linguistik, Tübingen 1994, p. 80. Libya, citypopulation.de https://web.archive.org/web/20110224023241/http://www.gai.gov.ly/shabiat 26.0518.2Koordinaaten: 26° N, 18° O"}
{"id": "7594", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Libyen wiset di code för 22 Munizipien seit 2007. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Libyen LY), di ööder as di code för das Munizip (Shabiyah). Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Verwaltungsgliederung Libyen"}
{"id": "760", "contents": "A Kurnsparag, (fe.) Seesche ??, (mo.) abc-föögel, korntiijer, (ha.) tjuk diirt) (Emberiza calandra, uk Miliaria calandra) liket en Sparag, hiart oober tu det fögelfamile faan a Fialsparger (Emberizidae). So sjongt a Kurnsparag.?/i Kurnsparag Aier faan Emberiza calandra Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kurnsparag Wikispecies hää en artiikel tu: Kurnsparag"}
{"id": "7606", "contents": "32.88333333333313.166666666667Koordinaaten: 32° 53′ N, 13° 10′ O Tripolis (araabisk ‏طرابلس‎, DMG Ṭarābulus, iar Oea, italjeensk/ingelsk Tripoli faan gr. Τρίπολη ‚trii stääden‘) as det hoodstääd faan Liibyen an hää sowat 1.780.000 iinwenern (stant Oktuuber 2007). Egypten Kairo Algeerien Algier Liibanon Beirut Serbien Belgrad Brasiilien Belo Horizonte (sant 2003) Turkei Izmir Spoonien Madrid Bosnien an Hertsegowina Sarajevo (sant 1976) Commonskategorii: Tripolis – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "7613", "contents": "Araab(i)sk (aanj nööm ‏اللغة العربية‎, DMG al-luġa al-ʿarabiyya, ‚at araabisk spriak‘, kurt ‏العربية‎, DMG al-ʿarabiyya, ‚at araabisk‘, ütjspriak?/i) as det miast snaaket spriak faan a semiitisk twiig faan a Afro-asiaatisk spriaken. An hör standard wariant ‏الفصحى‎ / Fuṣḥā as ian faan a sääks amtsspriaken faan a Feriand Natsioonen. Araabisk skraft"}
{"id": "7618", "contents": "At araabisk alfabeet (araabisk ‏الأبجدية العربية‎, al-abdschadiyya al-ʿarabiyya) as det alfabeet faan't araabisk spriak an hää 28 buksteewen. Wurden wurd faan rochts tu lachts (RTL) skrewen. Miast wurd indisk of persisk (farsi) taalen brükt. Jo wurd ööders üs a wurden faan lachts tu rochts skrewen. Uun Euroopa snaake wi miast faan araabisk taalen, hör furem haa jo oober iarst leeder uun Euroopa füngen. ‏٠١٢٣٤٥٦٧٨٩‎ ‏۰۱۲۳۴۵۶۷۸۹‎ Araabisk spriak"}
{"id": "762", "contents": "Köln as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Köln Regiiringsdistrikt. Deer booge 1.087.863 manschne (2019). Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de"}
{"id": "7621", "contents": "The World Factbook, iar uk CIA World Factbook näämd, woort faan't CIA ütjden. Det as fol mä statistisk dooten auer aal a lunen üüb a welt. Fööraal gongt det diar am demografii, wiartskap, infrastruktuur, politiik an't militeer. An do san diar noch en hiale rä listen mä ufkörtangen, natjunaalflagen an muar. Tuiarst kaam det factbook 1962 üs gehiam informatjuun ütj, sant 1971 uk üs öfentelk tugengelk werjuun. Sant 1994 stäänt det factbook uun't näät, an woort arke weg apwerket. A ütjgoowen sant 2000 kön deellooset wurd. Commonskategorii: The World Factbook – Saamlang faan bilen of filmer Wääbsteed faan't World Factbook"}
{"id": "763", "contents": "Laasken, (mo.) loosche, (sö.) lörken (Alaudidae) san en fögelfamile an hiar tu at order faan a Sjongfögler (Passeriformes). Alaemon – Alauda – Ammomanes – Calandrella – Calendulauda – Certhilauda – Chersomanes – Chersophilus – Eremalauda – Eremophila – Eremopterix – Galerida – Heteromirafra – Lullula – Melanocorypha – Mirafra – Pinarocorys – Ramphocoris – Spizocorys Uun üüs breetjin käänt am jodiar slacher: Fiallaask (Alauda arvensis) Hiaslaask (Lullula arborea) Toopet Laask (Galerida cristata) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Laasken Wikispecies hää en artiikel tu: Laasken Frasche Loosche"}
{"id": "764", "contents": "Da Lakadive, ofisjäl Lakshadweep (Malayalam: ലക്ഷദ്വീപ്) nååmd, as en unjoontäritoorium foon Indien. Dåt san 36 koralenailönje ma en fläche foon 32 km² önj dåt Araabisch Heef. Da lade twasche 200 bit 300 km üt e küste foon Kerala. Da wichtiste ailönje san Kavaratti (uk jü hoodstää foon da Lakadive), Agatti, Minicoy un Amini. Da tiin beboogede ailönje heewe 60.650 inboogere eefter e följksteeling foon 2001. Agatti heet en fliiplås. Di noome Lakshadweep bedjüset bökstääwlik hunertduusend ailönje (laksha = hunertduusend, dweep= ailönj). Bit 1973 hiit jü ailönjegrupe ofisjäl da Lakadive (tu fergliken ma da sööderliker ladene Maledive). Da manschne foon da ailönje snååke en dialäkt foon dåt Malayalam än san bål åle moslem. Di ofisjäle spräke ap da Lakadive as uk dåt Malayalam. Dåt as en följksouertjööging, dåt ja eefterkaamen san foon hoonelsmoons, da wilt en ordi swåår ünwääder aw da ailönje önjswumd san. Commons: Lakadive – Soomling foon bile än filme Lakshadweep, ofisiel sid (änglisch) Internet-fertiiknis tu Lakadive önjt Curlie Project (wus:DMOZ, aw tjüsch) (änglisch)"}
{"id": "7643", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Ägypten wiset di code för Gouvernements in Ägypten. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Ägypten EG), di ööder as di code för die Gouvernements. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. Für Ägypten bestehen die Codes für die Gouvernements aus ein bis drei Buchstaben. Am 15. April 2011 wurden zwei Gouvernements aufgelöst und den Gouvernements al-Dschiza bzw. al-Qahira zugeschlagen. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Egypt State Information Service (englisch) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "7646", "contents": "Egypten (araabisk ‏مصر‎ Miṣr, amtelk Araabisk Republiik faan Egypten) as en stoot uun't nuurduasten faan Afrikoo. Det hualeweilun Sinai hiart uk tu Egypten, woort oober al tu Aasien tääld. Uun Egypten leit a Sueskanaal mä sin grat bedüüdang för a hiale welt. Det leewent faan 80 miljuun minsken woort bestemet faan a Niil, di san müs uun't Madlunsia hää. Diar as al föör 5000 juar en huuch kultuur bi apwoksen. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Egypten hää sööwen-an-twuntig guwernementen (üüb Araabsk محافظات muhāfaẓāt, iantaal محافظة muhāfaẓa). Wüfen raage uun't madel en ääler faan 74,2 juaren, an maaner ian faan 69,6 juaren. Ual Egypten Commonskategorii: Egypten – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Egypten – Geograafisk an histoorisk koorden Arabische Republik Ägypten, üüb www.welt-blick.de. International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Index Egypt, citypopulation.de Egypt, citypopulation.de Egypt, citypopulation.de Human Development Report Office: Egypt – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 31. August 2020 26.03333333333329.216666666667Koordinaaten: 26° N, 29° O"}
{"id": "7647", "contents": "30.05611111111131.239444444444Koordinaaten: 30° 3′ N, 31° 14′ O Kairo (araabisk ‏القاهرة‎, al-Qāhira – „det stark“) as det hoodstääd faan Egypten an det gratst stääd uun't araabisk welt. A Ägyptern sai uk ianfach – ‏مصر‎, huucharaabisk Misr, ägyptisk-araabisk Masr. André Raymond: Cairo – City of History, AUC-Press, 2000, ISBN 977-424-660-8, S. 37 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kairo"}
{"id": "765", "contents": "At Leguart, (mo.) skräpånert (Anas querquedula) as en fögel faan't Anenfamile (Anatidae). Leguarten, wörd (bääft) an wiiftje (föör). Aier faan Spatula querquedula - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Leguarten Wikispecies hää en artiikel tu: Leguarten"}
{"id": "766", "contents": "Leipzig as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Saksen. Jü stää heet 597.493 inboogere (2020). St. Thomas' schörk E stää heet sunt 1992 10 stääbetsirke:"}
{"id": "767", "contents": "Lembek as di noome foon en nordfrasche rockband. Önj 2006 heewe ja jare jarste albuum ütbroocht. Anna - schungster Yang - slåchtjüch Dennis - gitaar Ralf - Bass 2006: Hoker as eentelk Anne-Marleen? Ofisjäl websid Lembek aw Myspace"}
{"id": "768", "contents": "At Letj Alk (Alle alle) hiart tu at Fögelfamile faan a Alken (Alcidae). Letj Alk uun't wonterkleet. Ai faan Alle alle - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Letj Alken Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Alken"}
{"id": "7685", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Georgien wiset di code för tau autonoom republiiken, at stääd Tiflis an njügen regiuunen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Georgien GE), di ööder as di code för tau autonoom republiiken, at stääd Tiflis an njügen regiuunen. Di code as tuleetst di 28. Nofember 2007 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Luke uk diar: ISO 3166-2, Referenstabel faan luncodes. ISO 3166-1, Referenstabel faan luncodes, so üs uun domainnöömer."}
{"id": "769", "contents": "A Letj Fleegenbitjer, (mo.) latje fliigebiter (Phylloscopus trochilus) as en sjongfögel (Passeriformes) uun't famile faan a Phylloscopidae. Hi liket a Tjiftjaf (P. collybita). Tiaknang Letj Fleegenbitjer noch uun't wonterkleet Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Letj Fleegenbitjern Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Fleegenbitjern"}
{"id": "7692", "contents": "Batumi (of Batum; georgisk ბათუმი) as en huuwenstääd bi't Suart Sia an hoodstääd faan Adschaarien uun Georgien mä 152.839 iinwenern (2014). Commonskategorii: Batumi – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "7693", "contents": "Georgien (georgisk საქართველო – sakartwelo; iar uk Грузия (Grusija), Gruusien of Grusiinien) as en stoot uun Aasien bi't Suart Sia uun't süüden faan a Kaukasus. Uun't nuurden leit Ruslun, uun't süüden lei a Türkei an Armeenien an uun't uasten Aserbaidschan. Dön tjiin gratst stääden uun Georgien san: A regiuunen san tesken 1994 und 1996 iinfeerd wurden. Tau regiuunen san autonoom, det hoodstääd Tiflis as en regiuun för ham salew. Auer Abchaasien jaft at stridj mä Ruslun. Uk auer Süüdoseetien (tu Baner Kartlien) as noch ei det leetst wurd snaaket. Jo autonoom regiuunen Abchaasien an Adschaarien stun ei mä üüb det list: At lun wiar faan 1918 tu 1921 suwereen. Do wurd det faan det Ruad Armee besaat. En juar lääder wurd det üüs det Transkaukaasisk SSR dial faan't Sowjetunioon. 1936 wurd det det Georgisk SSR. Det wurd 9. April 1991 suwereen. Det amtelk weering faan Georgien as de Georgisk Lari. Commonskategorii: Georgien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Georgien – Geograafisk an histoorisk koorden http://www.constcourt.ge/index.php?sec_id=47&lang_id=ENG efter't ferfaadang faan Georgien, Art. 8 International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2011 Human Development Index Georgia: Regions and Cities, citypopulation.de 42.01666666666743.733333333333Koordinaaten: 42° N, 44° O"}
{"id": "770", "contents": "At Letj Raidtromp, (mo.) latj räidrumper (Ixobrychus minutus) as en fögel uun't famile faan a Heegern (Ardeidae). Letj Raidtromp Aier faan Ixobrychus minutus - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Letj Raidtrompen Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Raidtrompen"}
{"id": "7706", "contents": "A Süüdsudaan as en stoot uun Afrikoo. Hi as a 9. Jüüle 2011 suwereen wurden faan a Sudaan; A bundesstooten faan 2011-2015 wiar: Sant 2020 hää det lun 10 bundesstooten an 3 aparte regiuunen. efter Artiikel 6 faan't auergungsferfaadang (ufrepen di 9. Jüüle 2011) South Sudan relocates its capital from Juba to Ramciel, uun: Sudan Tribune, 3. September 2011 Isaac Vuni: South Sudan parliament throw outs census results, uun: Sudan Tribune, 7. Jüüle 2009. South Sudan secures internet country domain, uun: Sudan Tribune, 11. August 2011 http://www.news24.com/Africa/News/South-Sudan-gets-211-dialling-code-20110713 https://web.archive.org/web/20110629170732/http://www.sudantribune.com/IMG/pdf/The_Draft_Transitional_Constitution_of_the_ROSS2-2.pdf Die Welt hat einen neuen Staat – Der Südsudan ist offiziell unabhängig, uun: Neue Zürcher Zeitung faan a 9. Jüüle 2011. Ufrepen di 9. Jüüle 2011. Commons: Süüdsudaan – Saamlang faan bilen of filmer 6.983333333333330.45Koordinaaten: 7° N, 30° O"}
{"id": "771", "contents": "A Letj Rintüüter, (mo.) latje tüüter, tuuter, latje rintüüter (Numenius phaeopus) as en fögel uun't famile faan a Snepen (Scolopacidae). Letj Rintüüter Tiaknang faan en Letjen Rintüüter. Ai faan Numenius phaeopus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Letj Rintüütern Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Rintüütern"}
{"id": "7711", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Süüdsudaan wiset di code för tjiin bundeslunen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Süüdsudaan SS), di ööder as di code för det bundeslun. Vor der offiziellen Einführung fungierte ISO 3166-2:SS nach der Abspaltung des Südsudan vom Sudan im Juli 2011 als offizieller Platzhaltereintrag für den Südsudan in der ISO 3166-2. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "7712", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Sudaan wiset di code för 17 bundeslunen (araabisk: wilayat). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Sudaan SD), di ööder as di code för det bundeslun. Bei der vorletzten Änderung wurde der Bundesstaat Gharb Kurdufan mit dem Code SD-10 aufgrund einer Modifikation der administrativen Struktur aus der Liste gestrichen. Ab 2011 bildeten zehn Bundesstaaten den nun unabhängigen Südsudan (ISO 3166-2:SS). Mit dem Newsletter II-3 wurde diese Änderung angepasst und die Untercodes neu strukturiert. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "772", "contents": "A Letj Rütjer of at Fuulsnep (Limosa lapponica) as en fögelslach uun't famile faan a Snepen (Scolopacidae). Ai faan Limosa lapponica Letj Rütjern bi strun Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Letj Rütjern Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Rütjern"}
{"id": "7720", "contents": "4.8531.6Koordinaaten: 4° 51′ N, 31° 36′ O Juba (araabisk ‏جوبا‎ Dschūbā) as det hoodstääd faan a Süüdsudaan an faan det bundeslun Central Equatoria (Zentral-Äquatoria). Commonskategorii: Juba – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "7722", "contents": "Wat menst dü? Washington (stoot) Washington, D.C. (stääd) George Washington"}
{"id": "7726", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Serbien wiset di code för 32 Verwaltungseinheiten. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Serbien RS), di ööder as di code för die Verwaltungseinheit. Di code as tuleetst di 17. April 2007 (PDF) feranert wurden. Die Verwaltungseinheiten unterteilen sich dabei in eine Stadt, zwei autonome Provinzen und 29 Distrikte. 1 Die autonome Provinz Kosovo hat sich im Februar 2008 als unabhängig erklärt, wird von Serbien aber weiterhin als Teil des Landes betrachtet. Ein ISO-3166-Code für den neuen Staat wurde bisher nicht vergeben. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "773", "contents": "At Letj Swaan (Cygnus bewickii) as en fögel an hiart tu at onerfamile faan a Ges an Swaanen (Anserinae). Hood faan at Letj Swaan Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Letj Swaanen Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Swaanen"}
{"id": "7730", "contents": "Belgrad (serbisk Београд/Beograd, harke?/i), det ment so föl üs witj (beo-) stääd (-grad), as det hoodstääd faan Serbien. Det hää 1.166.763 lidj (2011). Belgrad hää 17 stäädgemeeden: Ferianagt Stooten Chicago, dön Ferianagt Stooten, sant 2005 Sloweenien Ljubljana, Sloweenien, sant 2010 Nuurd-Matsedoonien Skopje, Nuurd-Masedoonien, sant 2012 Sjiina Shanghai, Schiina, sant 2018 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Belgrad Serbia: Regions, Districts and Major Cities, citypopulation.de Grad Beograd, citypopulation.de"}
{"id": "7732", "contents": "At hööchde as di luadrocht wai faan en ponkt tu en liinje of en flaak. Hat woort miast uun meetern meeden. Uun a geografii as mä't hööchde miast det hööchde auer a weederpeegel, auer normool nol (m auer NN) mend. Auer a weederpeegel ei stabiil as, hi gongt ap an deel, woort at hööchde mä a Peegel faan Amsterdam ferglikt. För fliigern as det hööchde auer a grünj (AGL - above ground level) wichtag. Uun a astronomii as miast at hööchde auer a kimang mend, at deklination, det as en winkel. Uun a musiik as at hööchde det frekwens faan en tuun. Commonskategorii: Hööchde – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "7733", "contents": "En Okrug as en huuch ferwaltangsianhaid uun enkelt uasteuropeesk lunen. Det ment soföl üs 'kreis'. Uk uun Sjiisklun jaft'at 'lunkreiser'. Ruslun Serbien"}
{"id": "7734", "contents": "At serbisk spriak (serb. српски/srpski) hiart tu a süüdslaawisk spriaken an as nai mä kroatisk, bosnisk an fööraal mä montenegriins. Serbisk woort eder mä kyrilisk of uk mä latiinsk skraft skrewen: kyrilisk А Б В Г Д Ђ Е Ж З И Ј К Л Љ М Н Њ О П Р С Т Ћ У Ф Х Ц Ч Џ Ш а б в г д ђ е ж з и ј к л љ м н њ о п р с т ћ у ф х ц ч џ ш latiinsk A B C Č Ć D Dž Đ E F G H I J K L Lj M N Nj O P R S Š T U V Z Ž a b c č ć d dž đ e f g h i j k l lj m n nj o p r s š t u v z ž güül - Serbisk blä - Kroatisk ruad - Bosnisk green - Montenegriins brün - Ööder spriaken trinjam http://www.rts.rs/page/stories/sr/story/125/Dru%C5%A1tvo/45760/Srpski+jezik+govori+12+miliona+ljudi+.html Romanian law no. 282/2007 Serbs in Slovakia granted minority status http://ec.europa.eu/education/policies/lang/languages/langmin/euromosaic/slov4_en.html http://ec.europa.eu/education/policies/lang/languages/langmin/euromosaic/hu_de.pdf"}
{"id": "774", "contents": "Letlönj as en lönj önjt norden foon Euroopa än ån foon da tra baltische stoote. Et lönj wårt önjt norden foon Estlönj, önjt ååsten foon Ruslönj, önjt söödååsten foon Witruslönj, önjt sööden foon Litauen än önjt söödweesten foon e Rigabucht än Ååstsiie begränsed. Deer booge 1.893.223 manschne (önjfång 2021). E hoodstää foont lönj as Riga. Da tiin grutste stääse önjt lönj san: Letlönj wörd suwereen di 18. önj e Mistmoune 1918. Foon 1940 tu 1941 än foon 1945 tu 1991 wörd et lönj foon e Sowjetunion beseet. Önj di Oudere Wråålkrich wörd et foon 1941 tu 1945 foon Tjüschlönj beseet. Letlönj as sunt 2004 lasmoot foon e Europäisch Unjoon. Et lönj as uk lasmoot foon e Feriind Nasjoone än e NATO. Latvia: Administrative Division, citypopulation.de Latvia: Regions, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "7741", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Montenegro wiset di code för 21 (Groß-)Gemeinden von Montenegro. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Montenegro ME), di ööder as di code för die (Groß-)Gemeinde. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "7745", "contents": "Monteneegro (serbokroatisk Црна Гора/Crna Gora ['t͡sr̩naː 'ɡɔra], albaansk Mali i Zi) as en lun bi a Aadria uun Süüduasteuroopa. Trinjam lei Kroaatien, Bosnien an Herzegowina, Serbien, Kosovo an Albaanien. Monteneegro hää 90 juar tu Jugoslawien hiard an as sant a 3. Jüüne 2006 weder suwereen. Commonskategorii: Monteneegro – Saamlang faan bilen of filmer http://hdr.undp.org/en/statistics/ Montenegro, citypopulation.de 42.76666666666719.216666666667Koordinaaten: 43° N, 19° O"}
{"id": "7746", "contents": "42.5160Koordinaaten: 43° N, 16° O At Aadria of uk Adriaatisk Sia (latiinsk Mare Adriaticum; itajeensk Mare Adriatico; bosnisk, kroatisk an serbisk Jadransko more of kurt Jadran; sloweensk Jadransko morje; albaansk Deti Adriatik of kurt Adriatiku), as en sidjensia faan't Madlunsia tesken at Apeniinhualeweilun an at Balkanhualeweilun. Hat as näämd efter det stääd Adria bi a Po uun Itaalien. At Adriaatisk Sia as faan Nuurdwaast bit Süüduast 820 kilomeetern lung an amanbi 160 km briad. Uun't gehial as't 132.000 kwadrootkilomeetern grat an miast tesken 40 an 200 meetern jip. Efter süüden tu woort hat jiper bit deel tu't gratst jipde faan 1260 meetern. Uun't süüden täält det Struat faan Otranto tesken Süüditaalien an Albaanien üs grens. Süüdermuar leit at Ionisk Sia. Lunen trinjam at Aadria san Itaalien, Sloweenien, Kroatien, Bosnien an Herzegowina, Montenegro an Albaanien. Wichtag huuwenstääden san: uun Itaalien: Triest, Venedig mä Chioggia, Ravenna, Ancona, Pescara, Ortona, Bari, Brindisi uun Sloweenien: Koper uun Kroatien: Pula, Rijeka, Ploče, Zadar, Split, Dubrovnik uun Montenegro: Kotor, Bar uun Albaanien: Durrës, Vlora Commonskategorii: Aadria – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "775", "contents": "Leverkusen as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Köln Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 163.729 inboogere (2019). Germany: Nordrhein-Westfalen, citypopulation.de Leverkusen"}
{"id": "7751", "contents": "Podgorica (kyrilisk Подгорица; ütjspriak [ˈpɔdgɔˌriʦa]) as det hoodstääd faan Monteneegro. Faan 1946 bis 1992 hää det stääd Titograd het. Di nööm Podgorica ment soföl üs oner't huugens. Serbien Belgrad, Serbien (sant 2006) Kosowo Priština, Kosovo (sant 2006) Armeenien Jerewan, Armeenien (sant 2006) Kroatien Zagreb, Kroaatien (sant 2006) Commonskategorii: Podgorica – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "7754", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Nuurd-Matsedoonien wiset di code för 84 gemeenen (Opština). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Nuurd-Matsedoonien MK), di ööder as di code för at gemeen. Die mit einem * gekennzeichneten Einträge sind zum Großraum Skopje gehörende Gebiete. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "776", "contents": "At Liap, (mo.) liip, (go.) liip (Vanellus vanellus) as en fögel uun't tüüterfamile (Charadriidae). Ai faanVanellus vanellus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Liapen Wikispecies hää en artiikel tu: Liapen"}
{"id": "7760", "contents": "Nuurd-Matsedoonien, uk Makedoonien, (matsedoonsk Македонија, albaansk Maqedonia, amtelk Republik faan Nuurd-Matsedoonien (Република Северна Македонија/Republika Severna Makedonija) as en lun uun Süüduasteuroopa. Sant 1946 wiar Matsedoonien en dial faan Jugoslawien, 1991 as't suwereen wurden. Mä Griichenlun jääw't juarloong stridj auer di nööm, auer't uk uun Griichenlun prowinsen mä disalew nööm jaft. Di 12. Jüüne 2018 as beslööden wurden, dat Matsedoonien di nööm anre skal tu: Република Северна Македонија/Republika Severna Makedonija (Republiik Nuurd-Matsedoonien of Republiik Nuurdmatsedoonien). A prowinsen uun Griichenlun het Uast-Makedoonien an Thraakien, Madel-Makedoonien, Waast-Makedoonien. Makedoonien as uk di nööm faan en grater regiuun üüb a Balkan. Det lingt auer di stoot Nuurd-Matsedoonien henwech iinuun Bulgaarien an Griichenlun. Oner Alexander di Grat lingd det ual Makedoonien widj hen bit Mesopotaamien. www.sobranie.mk: Assembly of the Republic of Macedonia Stootelk Statistik Büroo International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 http://www.welt-blick.de/staat/mazedonien/bruttoinlandsprodukt.html (ufrepen di 18. Janewoore 2009) Official Journal of the European Communities: Prowisoorisk code. Fulkstäälang 2002 Commonskategorii: Nuurd-Matsedoonien – Saamlang faan bilen of filmer 41.6521.716666666667Koordinaaten: 42° N, 22° O"}
{"id": "7765", "contents": "Skopje as det hoodstääd faan Nuurd-Matsedoonien an mä 500.000 iinwenern det gratst stääd uun't lun. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Skopje"}
{"id": "777", "contents": "At Liirk (Charadrius dubius) as en tüüter uun't fögelorder faan a Kuben an Waadfögler an liket at Groonk auer a miaten. Liirk Liirkenjöönke. Ai faanCharadrius dubius Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Liirken Wikispecies hää en artiikel tu: Liirken"}
{"id": "7770", "contents": "At Regiuun Skopje (matsedoonsk Скопски регион, albaansk Rajoni Shkup) as ian faan aacht regiuunen uun Nuurd-Matsedoonien. Det regiuun as uun aacht gemeenen iindiald, ian diarfaan as det hoodstäädgemeen Skopje. Aračinovo Čučer-Sandevo Ilinden Petrovec Skopje mä tjiin stääddialen: Aerodrom Butel Centar Gazi Baba Gjorče Petrov Karpoš Kisela Voda Saraj Čair Šuto Orizari Sopište Studeničani Zelenikovo"}
{"id": "7775", "contents": "At Madeleuropeesk Tidj (sjiisk MEZ, ingelsk CET) as det klooktidj för Madeleuroopa. Hat wikt am ian stünj faan't welttidj UTC uf, as ian stünj föörütj an diaram detsalew üs UTC+1. Uun a somer täält uun Sjiisklun det Madeleuropeesk Somertidj (MESZ), det as at welttidj tau stünj föörütj : UTC+2. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Madeleuropeesk Tidj"}
{"id": "778", "contents": "At Liiw (Haematopus ostralegus) as en fögelslach an hiart tu a Kuben an Waadfögler (Charadriiformes) Ai faan Haematopus ostralegus Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Liiwen Wikispecies hää en artiikel tu: Liiwen"}
{"id": "779", "contents": "A Lik(en)fögel, (mo.) alk, ålken, likenföögel (Corvus monedula of uk Coloeus monedula) as en fögel uun't famile faan a Raawenfögler (Corvidae). A onerslacher skeel en betj uun hör klöör an hör halsring: Corvus monedula cirtensis (Algeerien) Corvus monedula monedula (Skandinaawien) Corvus monedula soemmeringi (Uasteuroopa) Corvus monedula spermologus (Waasteuroopa) Huar a likfögel föörkomt. Aier faan Coloeus monedula (MHNT) Commonskategorii: Likfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Likfögler"}
{"id": "7790", "contents": "Afro-Asiaatisk spriaken (iar uk hamito-semiitisk of semito-hamiitisk näämd) wurd uun Nuurdafrikoo an Fööraasien snaaket. Diar hiar sääks spriakfamilin tu. Egyptisk (Koptisk, so gud üs ütjstürwen). Uun Egypten snaaket'am daalang araabisk, uun't nuurden det spriakwiis faan Kairo Berberspriaken, 19 spriaken uun Nuurdwaastafrikoo, 13,5 miljoon spreegern Semiitisk spriaken, 34 spriaken uun Nuurdafrikoo an Araabien, 261 miljoon spreegern diar hiar fööraal araabisk an hebreewsk tu Kuschiitisk, 45 spriaken uun Nuurduastafrikoo, 38 miljoon spreegern Omootisk, 27 spriaken uun Äthiopien an Sudaan, 4 miljoon spreegern Tschadspriaken, 186 spriaken uun Tschad, Niiger an Nigeeria, 31 miljoon spreegern det as fööraal Hausa Det san sowat 350 enkelt spriaken (tu en dial ütjstürwen) mä 350 miljoon spreegern. Afro-asiaatisk as ään faan sjauer twiigen faan a spriaken uun Afrikoo. Det hää di linguist Joseph Greenberg uun a juaren 1949 bit 1963 ütjfünjen. Jo ööder trii spriakfamilin san: Nilo-Saharaansk spriaken Niger-Kongo spriaken A an B (Bantu) Khoi-San spriaken Üüb Madagaskar snaaket'am nian Afrikoons spriak, det spriak het: Malagasy an hiart tu a Austroneesk spriaken Commonskategorii: Afro-Asiaatisk spriaken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "7794", "contents": "Elern (Alnus) san plaantenslacher faan det famile Betulaceae. Uun Madeleuroopa jaft at trii slacher: Green-Eler Grä-Eler Suart-Eler Commonskategorii: Elern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Elern Buum"}
{"id": "780", "contents": "Wat minjst dü? Limborj (Limburg, Lèmbörg, Limbourg): Limborj (Bälgien) Limborj (Nederlönje) Limborj (Großherzogtum)"}
{"id": "7802", "contents": "42.50751.52251011Koordinaaten: 42° 30′ N, 1° 31′ O Andorra la Vella [ənˈdorə lə βeʎə] (katalaansk för „Ual-Andorra“; spoonsk Andorra la Vieja, fransöösk Andorre-la-Vieille) as det hoodstääd an mä 22.256 (Stant 31. Detsember 2011) iinwenern det iansagst stääd faan Andorra. Andorra la Vella faan nuurden. Frankrik Foix uun Frankrik (sant 1999) Spoonien Sant Pol de Mar uun Kataloonien, Spaanien (sant 2010) Argentiinien San Carlos de Bariloche uun Argentiinien (sant 2017) Spoonien Valls uun Kataloonien, Spaanien (sant 1967) Bevölkerung nach Parròquia - Department d'estadistíca Commonskategorii: Andorra la Vella – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "7806", "contents": "Liechtenstein [ˈlɪçtn̩ˌʃtaɪ̯n], amtelk Fürstendoom faan Liechtenstein, as en banenlun uun Madeleuroopa an en konstitutionel monarchii mä en parlament. Hat leit maden uun a Alpen tesken a Schweiz uun't waasten an Uastenrik uun't uasten. Hoodstääd as Vaduz, an det gratst stääd as Schaan. Basisdaten Fürstentum Liechtenstein, Stant 2. April 2012, Amt für Statistik, ufrepen di 28. April 2012 Human Development Report Office: Liechtenstein – Country Profile: Human Development Indicators ISO 3166-2:LI Wikimedia Atlas: Liechtenstein – Geograafisk an histoorisk koorden Commonskategorii: Liechtenstein – Saamlang faan bilen of filmer 47.1459.5538888888889Koordinaaten: 47° N, 10° O; CH1903: 760425 / 223720"}
{"id": "7809", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Liechtenstein wiset di code för 11 gemeenen faan Liechtenstein. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Liechtenstein LI), di ööder as di code för det gemeen. Di code as tuleetst di 17. April 2007 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "781", "contents": "Lisabon as jü hoodstää foon Portugal. Deer booge 507.220 manschne (2018). Stäädiile: Alcântara Alfama Mouraria Bairro Alto Baixa Beato Belém Chiado Parque das Nações Lisabon - Lisboa Portugal: Urban Areas, citypopulation.de"}
{"id": "7816", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Kasachstan wiset di code för 14 regiuunen (kasach. Oblys/Oblystar) an tau stäädregiuunen (kasach. Qala). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Kasachstan KZ), di ööder as di code för det regiuun (mä 3 buksteewen). Di code as tuleetst di 10. Detsember 2002 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "7819", "contents": "Kasachstaan (kasachisk Қазақстан/Qasaqstan; rüsk Казахстан/Kasachstaan) as en lun uun Madelaasien tesken at Kaspisk Sia uun't waasten an at Altaibergem uun't uasten. Di gratst dial leit uun Aasien, en letjen dial waasten faan a Uraal struum woort oober tu Uasteuroopa reegent. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: At lun wiar faan 1936 tu 1991 üüs det Kasachs SSR ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Det wurd 16. Deetsember 1991 suwereen. [1] International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, September 2011 Human Development Index Kazakhstan, citypopulation.de ISO 3166-2:KZ Commonskategorii: Kasachstaan – Saamlang faan bilen of filmer 48.9566.233333333333Koordinaaten: 49° N, 66° O"}
{"id": "782", "contents": "List es en Sölring Tērp. Hat es det nuurđelkst Tērp fan Dütsklön'. Di Dütsk - Deensk Grensi maakit en Böög nuurđfuar, dat di Nuurđtērper sa üs List me iin ön Dütsklön pasi. Sa kumt et, dat em Denemark sjocht, weđer em tö uasten of tö nuurđen luket. Bi di Haawen fan List köört en Föri hentö Denemark, en diar uur uk masi üđer Skepstuuren önberen. Sent di gurt Renoveering fan di Haawen ön't Bigening fan't Jaardüüsend ken em diar fuul forskelig Kraam koopi (Alte Tonnenhalle). Aur lung Jaaren kür em diar ek fuul üđers üüs Fesk en Iis fing. Ön List es uk dit \"Erlebniszentrum Naturgewalten\" itüüs, hur em masi liir ken hur di Natuur sa aarbert. Üđer Tērper üp Söl Uthörn Lister Kuuch önt Nordfriesland Lexikon fant NFI Listlön önt Nordfriesland Lexikon fant NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üp Dütsk)"}
{"id": "7825", "contents": "Baikonur as en stääd uun't süüden faan Kasachstan, 200 km uun't uasten faan a Aral-Sia. Det stääd as bekäänd för't Kosmodrom (45° 55′ N, 63° 18′ O45.92222222222263.3) , huar al sant auer 50 juar rakeeten uun a weltrüm skööden wurd. \"Sojus\"-rakeet, 1975 Satelitenbil faan't stääd, 2002 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Baikonur"}
{"id": "7831", "contents": "Top-Level-Domains (TLD) san dialen faan domain-nöömer uun't internet. Jo stun rochts faan di rochter ponkt an san det huuchst iindialang. Bispal: Bi det domain frr.wikipedia.org as .org det TLD TLDs wurd iindiald efter: country-code TLDs (ccTLD). Arke lun hää hör aanj TLD. Bispal: .de för Sjiisklun, .nl för a Neederlunen an so widjer internatsionalisiaret ccTLDs (IDN ccTLD) uun ööder skraften üs latiinsk. Bispal: .中国 för Sjiina of .рф för Ruslun generic unsponsored TLDs (uTLD). För aparte apgoowen. Bispal: .com (faan commercial) för grat onernemen of .org för organisatsioonen generic sponsored TLDs (sTLD). Uk för aparte apgoowen, oober faan enkelt onernemen iinracht. Bispal: .gov för regiarangsiinrachtangen uun a USA, .frl för arkenään uun Nuurd-, Uast- an Waastfresklun, .krd för Kurdistaan Commonskategorii: TLDs – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "7832", "contents": "w:de:Bruttoinlandsprodukt Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "7833", "contents": "Wat menst dü? Jil Münten, plaanten uun det kategorii Lamiales"}
{"id": "7834", "contents": "Luke iarst ans diar: UTC"}
{"id": "7835", "contents": "A somer as det waremst juarstidj faan at juar. Hat komt efter wos an föör harewst. Uun det meteoroloogisk juar wooret somer faan Jüüne tu August uun a nuurdhualewkuugel an faan Deetsember tu Febrewoore uun a süüdhualewkuugel. At wurd somer komt faan Ualgermaans *sumaraz (Ualfresk: sumur of sumer), wat faan Uur-Indogermaans *sm̥-h₂-ó- komt. De italjeens komponist Antonio Vivaldi stääld a somer uun sin werk Dön Fjauer Juarstidjen diar: Somersankiar"}
{"id": "7836", "contents": "A wonter as det kulst juarstidj faan at juar. Hat komt efter harewst an föör wos. Uun det meteoroloogisk juar wooret wonter faan Deetsember tu Febrewoore uun a nuurdhualewkuugel an faan Jüüne tu August uun a süüdhualewkuugel. At wurd wonter komt faan Ualgermaans *wintruz (Ualfresk: winter). De italjeens komponist Antonio Vivaldi stääld a wonter uun sin werk Dön Fjauer Juarstidjen diar: Alerhiligen sat a wonter üüb a wiligen. Blaft 'ar en liap de wonter auer, do teft hat üüb en lik. Diar hiart en stringen wonter tu, iar en wulew de öler uuntingt. Efter laachtems jaft at leewen noch en klünj wonter. En fleeg, diar de wonter auer uun dörnsk leewin blaft, bringt lok. Flä a gräges ääder efter't nuurden, do as a wonter bal föörbi. Ian kriik (ruk) maaget noch neen wonter. Kem a gräges ääder üüb en harrewstem, do jaft at ääder wonter. Krep a wörmer jip iin uun a grünj, do fu wi en harden wonter. Mist hee wonter (uastwinj) uun a kist. Snä ütj süüdwaast jaft wonter ütj nuurduast. Wan a daar began tu lingen, begant a wonter tu stringen (saat a wonter det üüb twingen). Wan a wilj swaanen tu üs kem, fu wi en"}
{"id": "784", "contents": "Luke iarst ans diar: Isotoop of diar: de:Liste der Isotope/2. Periode (sjiisk)"}
{"id": "785", "contents": "Luke iarst ans diar: Isotoop of diar: de:Liste der Isotope/3. Periode (sjiisk)"}
{"id": "786", "contents": "Luke iarst ans diar: Isotoop of diar: de:Liste der Isotope/4. Periode (sjiisk)"}
{"id": "787", "contents": "Luke iarst ans diar: Isotoop of diar: de:Liste der Isotope/5. Periode (sjiisk)"}
{"id": "788", "contents": "Luke iarst ans diar: Isotoop of diar: de:Liste der Isotope/6. Periode (sjiisk)"}
{"id": "7880", "contents": "w:de:ISO 4217 Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer. (sjiisk)"}
{"id": "789", "contents": "Luke iarst ans diar: Isotoop of diar: de:Liste der Isotope/7. Periode (sjiisk)"}
{"id": "790", "contents": "Luke iarst ans diar: Isotoop"}
{"id": "792", "contents": "Listen fooan da isotoope Liste foon Isotoope/1. Perioode Liste foon Isotoope/2. Perioode Liste foon Isotoope/3. Perioode Liste foon Isotoope/4. Perioode Liste foon Isotoope/5. Perioode Liste foon Isotoope/6. Perioode Liste foon Isotoope/7. Perioode Liste foon Isotoope/8. Perioode"}
{"id": "793", "contents": "Litauen Litauen, åmtlik e Republiik Litauen (aw Litauisch: Lietuva), as en stoot önjt norden foon Euroopa än di sööderlike foon da tra baltische stoote. Önj dåt weesten gränset Litauen bai e Ååstsiie än wider wårt dåt begränset foon Letlönj, Witruslönj, Poolen än e prowins Kaliningrad foon Ruslönj. Deer booge 2.810.761 manschne (önjfång 2021). E hoodstää foont lönj as Vilnius. Da huuchste bärje foon dåt lönj san Aukštasis kalnas än Juozapines kalnas (294 m). Önj dåt weesten wårt Litauen foon e Ååstsiie begränset. Litauen heet sunt e ferwåltingsreform önj da 90er iirnge 10 ferwåltingsbesirke: Distrikt Alytus Distrikt Kaunas Distrikt Klaipeda Distrikt Marijampole Distrikt Paneve ys Distrikt Šiauliai Distrikt Taurage Distrikt Telšiai Distrikt Utena Distrikt Vilnius Litauen wörd suwereen di 16. önj e Biikenmoune 1918. Foon 1940 tu 1941 än foon 1945 tu 1991 wörd et lönj foon e Sowjetunion beseet. Önj di Oudere Wråålkrich wörd et foon 1941 tu 1945 foon Tjüschlönj beseet. Dåt Bruttoinlönjsprodukt pro hood wus $16.800 önj 2007. Önj 2007 wus 5,3% foon e hiilj ökonomii loonbedrif, 33,3% industrii un 61,4% tiinjste. Litauen as sunt di 1. moi 2004 lasmootstoot foon e Europäisch Unjoon. Lithuanian: Administrative Division, citypopulation.de"}
{"id": "794", "contents": "Literatuur as daalang ales, wat uun teksten apskrewen of auerleewert wurden as. Teksten wurd fööraal tu tau slacher apdiald: Fääkliteratuur, det as miast för lidj soocht, diar jo auer en was teemo slau maage wel. Saagliteratuur, det as miast för enarken skrewen an lachter tu ferstunen. Diar hiar uk tidjskraften of det Wikipedia tu. Staken, diar hiar tu: Fertelangen, det san saagen, täälen of romoonen (prosa). Draamen, det san teooterstaken of komeedin. Dachtangen, det san uk liitjin, jo haa miast en fääst furem faan fees (lyrik). Nordfriisk literatuur Saaterfrasch literatuur Biletääle Poetry Slam Bidracher auer literatuur üüb Tjabelstünj Saga Wikisource: Hoodsid"}
{"id": "795", "contents": "Lithium as en keemisch elemänt ma sümbool Li än atoomnumer 3. Dåt as en silwerwit alkaalimetal. Lithium wörd 1817 önjtdäkt foon Johan Arfwedson. Di noome as oufliidjed foon dåt griichische λιθος (lithos), wåt 'stiinj' bedjüset. Arfwedson önjtdäkt dåt elemänt bai e unersäking foon mineroolie da ståmden foon dåt sweedisch ailönj Utö. Christian Gmelin obserwiird önj 1818, dåt lithiumsålte önj e flam en gräl rüüdj blai jääwen. Nåån foon da biise hiire köö ouers dåt lithium isoliire. Jü jarst isolasjoon foon lithium schaid bai jü elektrolüüse foon lithiumoxide döör Humphry Davy. Önj 1923 wörd lithium dåt jarst tooch önjt grute produtsiird döör dåt tjüsche bedrif Metallgesellschaft AG, weer huum lithium wün madels elektrolüüse foon en minging foon lithiumchloride än kaliumchloride. M. Hesse, H. Meier, B. Zeeh: Spektroskopische Methoden in der organischen Chemie Thieme, 2002"}
{"id": "796", "contents": "Ljubljana (tjüsch: Laibach) as jü hoodstää foon Slowenien. Deer booge 284.355 manschne (2019). E stää heet 17 stäädistrikte (Četrtne skupnosti): Slovenia: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "797", "contents": "London London as jü hoodstää foon dät Feriind Kiningrik. Deer booge 8.992.166 manschne (2018). E histoori foon London långt 2000 iir tubääg. Et wårt toocht, dåt et en keltisch siidlung aw’t stää foon e stää foon diling wus, ouers heet dåt ai eefterwised wörden. E stää wörd foon e Röömere kort eefter e began foon jare önj 43 ouerfål aw Britanien grünläid. Eefter e iinje foon et Röömsch Rik wörd e stää foon e ängelsaksene önjstöömååged. E iinje faan dåt 9. iirhunert wörd London nai grünläid. Eefter e normane 1066 Ängelönj griipen, wörd London hoodstää foon et kiningrik. Suuse, mårkinge än haanewisinge: Table 8 Mid-2007 Population Estimates: Selected age groups for local authorities in the United Kingdom; estimated resident population. Usual resident population: Census 2001, Key Statistics for urban areas United Kingdom: Countries and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "7974", "contents": "Sarajevo (kyrilisk Сарајево; sjiisk uk Sarajewo; türkisk: Saraybosna) as det hoodstääd faan di stoot Bosnien an Hertsegowina, faan det Föderatjuun Bosnien an Hertsegowina (Federacija Bosne i Hercegovine/FBiH) an faan di Kantoon Sarajevo. Bit 2008 wiar't det hoodstääd faan't Republika Srpska. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sarajevo"}
{"id": "7978", "contents": "Astana (2019-2022: Nursultan, kasachisk an rüsk Астана; det ment \"hoodstääd\"; 1992-1998 Akmola, 1961-1992 Tselinograd, föör 1961 Akmolinsk) as at hoodstääd faan Kasachstan sant 1997. Commonskategorii: Astana – Saamlang faan bilen of filmer Қазақстан Республикасы Статистика агенттігі: 2010 жыл басынан 1 тамызға дейінгі Қазақстан Республикасы халық санының өзгеруі туралы"}
{"id": "7979", "contents": "1830 wiar det dörtigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Freidai uun de Gregoriaans kalender. 04. Mei: Joaquín de Mosquera wurd president faan Grat Kolumbien. 13. Mei: Ekwadoor skääsd faan Grat Kolumbien ütj. 26. Jüüne: Wilhelm IV. wurd köning faan det Ferianigt Köningrik an Hannover. 27. Jüüle: At Jüülerewolutschoon begand uun Pariis. 09. August: Louis-Philippe I. wurd köning faan dön fraansuusen. 04. September: Rafael Urdaneta wurd president faan Grat Kolumbien 24. September: Venezuela skääsd faan Grat Kolumbien ütj. 04. Oktuuber: Belgien wurd suwereen. 29. Nofember: En skööl faan rewolutschoneern greeb de Belvedere-Palast uun Warschau uun, am a witseköning faan Poolen, Konstantin Pawlowitsch Romanow, Keiser Nikolaus I. faan Rüslun san bruler, duad tu maagin. A witseköning tup mä rüs saldooten entkaam faan't steed. Det wiar a began faan't Nofemberstaheu uun Poolen. ünbekäänd dootem Astana, at hoodstääd faan Kasachstan woort grünjlaanj. en somrem: a dachter Heinrich Heine beschükt Haliglun. 08. Febrewoore: Abdülasis, 32. sultaan faan det Osmaans Rik († 1876) 10. Jüüle: Camille Pissarro, fraansöösk konstmooler († 1903) 26. Jüüne: Georg IV., köning faan det Ferianigt Köningrik an Hannover (* 1762)"}
{"id": "798", "contents": "Lorenz Friedrich Marstrand Mechlenburg (* 15. Febrewoore 1799 uun Neebel üüb Oomram; † 15. Oktuuber 1875 uk diar) wiar en prääster an wedenskapsmaan för't öömrang spriak. Lorenz Friedrich Mechlenburg wiar di dring faan prääster Christian Riese Mechlenburg (1748-1833) an sin wüf Naemi Dorothea, bäären Petersen (1770-1833). Hi küd sjiisk, däänsk an öömrang snaake. Tu huuger skuul ging Mechlenburg uun Hüsem, uun Kopenhuuwen hää'er teologii studiaret. 1825 kaam'er tüs tu Oomram an 1827 auernaam hi det steed üüb't St. Clemens sark faan san aatj. Uun't salew juar freid hi Matje Tückes (1806–1874), hat wiar en kusiine faan Knut Jungbohn Clement. Sodenang wiar Mechlenburg al di traad prääster ütj sin famile üüb detdair steed. Hi hää sin leewent loong üüb Oomram lewet. Fööraal uun a juaren faan 1843 bit 1854 hää Mechlenburg ham am det öömrang spriak komert, an diar kaam sin öömrang wurdenbuk bi ütj. Bütj det hää'er ham uk mä histoore an botaanik befaadet. 1860 füng'er faan a däänsk könang Friedrich VII. di Dannebrogorden. Mechlenburg sin iarst drükt skraft wiar det fering dachtang Gesang in der Westerlandföhrer Mundart, verfaßt vor 130 Jahren von Pastor M. Flor. 1851 drükt det Zeitschrift für Deutsches Alterthum en saamlang faan spreegwurden faan Oomram an"}
{"id": "799", "contents": "Louisiana as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't sööden foon't lönj. Dåt heet 4.648.794 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Baton Rouge. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: E diiljstoot heet 64 schöspele (Aingelsch: parishes, Frånsch: paroisses, Spånsch: parroquias). Kiik uk deer: List foon schöspele önj Louisiana Caddo Bossier Web- ster Clai- borne Lincoln Union More- house West Carroll East Carroll Madi- son Richland Frank- lin Tensas Cata- houla Con- cordia 1 West Feliciana East 2 Living- ston St. Helena Tan- gipa- hoa Wash- ington St. Tammany Orleans St. Bernard Plaque- mines Jef- fer- son St. Charles 3 4 5 6 La- fourche Terrebonne St. Mary 7 Iberia St. Martin La- fayette Vermilion Cameron Calcasieu Beau- regard Vernon Sabine De Soto Red River Bienville Jackson Oua- chita Cald- well La Salle Avo- yelles St. Landry Iberville 8 Acadia Jefferson Davis Allen Evan- geline Rapides Grant Winn Natchi toches 1 - Pointe Coupee 2 - East Baton Rouge 3 - St. John the Baptist 4 - St. James 5 - Ascension 6 - Assumption 7 - zum St. Martin Parish 8 - West Baton Rouge USA: States, citypopulation.de USA: Louisiana, citypopulation.de 31.013888888889-92.007222222222Koordinaaten: 31°"}
{"id": "8", "contents": "Malta, åmtlik e Republiik Malta as en lönj önj Euroopa. Et lönj läit önj e Madlönjsiie, twasche Itaalien änt norden foon Aafrika. Et heet 417.432 manschne (2011). E hoodstää foont lönj as Valletta. Et lönj bestoont üt trii ailönje: Malta, Gozo än Komino. Et lönj heet 5 regione: Ċentrali Għawdex Nofsinhar Tramuntana Xlokk Malta as sunt 1964 lasmoot foon dåt Commonwealth of Nations. Et lönj as sunt 2004 lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Malta, citypopulation.de"}
{"id": "800", "contents": "Ludwig Ingwer Nommensen (* 6. Februar 1834 aw dåt frasch ailönj Nordströnj; † 23. Moi 1918 önj Sigumpar, Sumatra) wus di frasche misjonåår foon da Bataker aw Sumatra (Indonesien). Nommensen öntståmt en eerm famiili än öntslüütj ham aw grün foon en swåår krunkhäid as tweelweniirige, misjonaar tu wården. 1857 trätj hi önj Wuppertal-Barmen dåt seminoor foon e riinische misjoon önj. Di een for jül 1861 wörd hi eefter Sumatra önjtsånd. Deer leet hi ham 1864 önj dåt huucgdool Silindung dil. Önj e august 1865 köö hi da jarste famiili krasne. Ouers dåt wåård nuch maning iirnge, iir grutere grupe foon da Batakere har foon jare animistische religjoon schåsden än har krasne leeten. Önj en oudere misjoonsfaase (ca. 1881-1903) misjoniirde hi bai e Toba-siie önj et norden foon Sumatra. Hiir häi hi uk foole luk. Önj sin düüsiir teeld jü Batak-schörk (sunt 1930 \"Huria Kristen Batak Protestant\") 180.000 lasmoote önj süwat 500 gemiinde. Werner Raupp: NOMMENSEN, Ludwig Ingwer. In: Biographisch-Bibliographisches Kirchenlexikon (BBKL). Band 6, Bautz, Herzberg 1993, ISBN 3-88309-044-1, Sp. 1002–1006. http://www.heiligenlexikon.de/BiographienL/Ludwig_Ingwer_Nommensen.html https://web.archive.org/web/20110506062916/http://www.kirche-nordstrand.de/index-Dateien/Page3690.htm"}
{"id": "8001", "contents": "Skandium (faan lat. Scandia „Skandinavien“) as en cheemisk element mä det sümbool Sc an det atoomnumer 21. Hat stäänt uun't 3. skööl. Skandium as salwern witj an en auergungsmetal. Skandium as raar an komt bluas uun enkelt raar mineraalen föör: Thortveitit: (Sc,Y)2Si2O7 Euxenit: (Y,Ca,Ce,U,Th)(Nb,Ta,Ti)2O6 Gadolinit Y2Fe2+Be2Si2O10 Ixiolit: (Ta,Nb,Sn,Mn,Fe)4O8 Bazzit: (Sc,Al)2Be3Si6O18 Kolbeckit: ScPO4 · 2 H2O SIMS spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian skandium Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. efter: www.webelements.com Weast, Robert C. (ed. in chief): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990. Seiten E-129 bis E-145. ISBN 0-8493-0470-9. Dootenbleed Scandium bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 23. April 2011. Iindraanj tu Scandium uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 27. April 2008 (mä JavaScript). Michael Fleischer und Joseph A. Mandarino: Glossary of Mineral Specimens 1991, The Mineragical Record Inc., Tucson Commonskategorii: Skandium – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "8010", "contents": "H- an P-wäärnangen an EUH-wäärnangen san seekerhaidshenwiiser för gefeerelk materioolen. Jo hiar tu det GHS-süsteem, det ment: Globaal harmonisiaret süsteem. H- an P-wäärnangen skel a R- an S-wäärnangen ufliase, diar noch uun a EU brükt wurd. H- an P-wäärnangen san kurt teksten mä wichtag henwiiser, am gefeerelk materioolen tu kääntiaknin. H-wäärnangen (Hazard Statements) beskriiw gefooren. P-wäärnangen (Precautionary Statements) du henwiiser. Bütj H- an P-wäärnangen tääl uun a EU uk noch EUH-wäärnangen, auer a gesetsen uun a EU wat stringer san. H200 Instabil, explosiv. H201 Explosiv, Gefahr der Massenexplosion. H202 Explosiv; große Gefahr durch Splitter, Spreng- und Wurfstücke. H203 Explosiv; Gefahr durch Feuer, Luftdruck oder Splitter, Spreng- und Wurfstücke. H204 Gefahr durch Feuer oder Splitter, Spreng- und Wurfstücke. H205 Gefahr der Massenexplosion bei Feuer. H220 Extrem entzündbares Gas. H221 Entzündbares Gas. H222 Extrem entzündbares Aerosol. H223 Entzündbares Aerosol. H224 Flüssigkeit und Dampf extrem entzündbar. H225 Flüssigkeit und Dampf leicht entzündbar. H226 Flüssigkeit und Dampf entzündbar. H228 Entzündbarer Feststoff. H240 Erwärmung kann Explosion verursachen. H241 Erwärmung kann Brand oder Explosion verursachen. H242 Erwärmung kann Brand verursachen. H250 Entzündet sich in Berührung mit Luft von selbst. H251 Selbsterhitzungsfähig; kann in Brand geraten. H252 In großen Mengen selbsterhitzungsfähig; kann in Brand geraten. H260 In"}
{"id": "8016", "contents": "R- an S-wäärnangen (faan ingelsk risk and safety) san fäästlaanj wäärnangen, am gefooren tu kääntiaknin, diar faan cheemisk elementen ütjgung of faan cheemisk ferbinjangen. R-wäärnangen san at grünjlaag för gefoorentiaken an S-wäärnangen. S-wäärnangen san seekerhaidsreegeln, hü am mä gefeerelk materiol amgung skal. Det GHS-süsteem (Globaal Harmonisiaret Süsteem) mä sin gefoorentiaken an H- an P-wäärnangen skal det R- an S-süsteem ufliase. R 1 Koon drüg uun a loft flä. R 2 Koon troch fünken uun a loft flä. R 3 Koon troch fünken gau uun a loft flä. R 4 Ferbanjt ham mä metal an koon uun a loft flä. R 5 Koon uun a loft flä, wan't warem woort. R 6 Koon mä an saner loft uun a loft flä. R 7 Koon ial uun a gang fu. R 8 Koon braan, wan't mä braanboor materiol tuupkomt. R 9 Koon uun a loft flä, wan't mä braanboor materiol tuupkomt. R 10 Braant. R 11 Braant gau. R 12 Braant fiks gau. R 14 Reagiaret stark mä weeder. R 15 Reagiaret mä weeder tu braanboor gas. R 16 Koon tuup mä braanboor materiol uun a loft flä. R 17 Begant bi a loft tu braanen. R 18 Koon üs damp braan"}
{"id": "802", "contents": "At Luum, (ha.) Skit, jong luumen het Fürrit, (mo.) schüt (Uria aalge) hiart tu at Fögelfamile faan a Alken (Alcidae). Tiaknang faan en Luum. Luumen, Triituankuben an en Jan faan Gent bräät üüb Halaglun. Aier faan Uria aalge aalge - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Luumen Wikispecies hää en artiikel tu: Luumen"}
{"id": "8028", "contents": "Weederstoof as en cheemisk element mä det ufkörtang H (för latiinsk hydrogenium „weedermaager“; faan ualgreks ὕδωρ hydōr „weeder“ an γίγνομαι gignomai „wurd, apwaaks“) an det atoomnumer 1. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Glamen weederstoof Tau weederstoofatoomen ferbinj jo mäenööder tu H2 Weederstoofmotoor uun en Fiat Panda Braanstoofsel Hydrogen Spectrum Test Commonskategorii: Weederstoof – Saamlang faan bilen of filmer Erwin Riedel, Christoph Janiak: Anorganische Chemie. 8. Auflage. Verlag De Gruyter, 2011, ISBN 978-3-11-022566-2. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report). In: Pure and Applied Chemistry. 2010, S. 1, doi:10.1351/PAC-REP-10-09-14. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013. Iindraanj tu Wasserstoff uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 3. Mai 2017 (mä JavaScript). Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bis E-145. Taalen uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Diarfaan amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. In: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindrach tu Hydrogen uun't Classification and Labelling Inventory faan't"}
{"id": "8029", "contents": "Wat menst dü? Boor, det cheemisk element Boren, a plaanten Bor (Distrikt) uun Serbien"}
{"id": "803", "contents": "Sii uk: Luxemborj (stää). Luksemborj as en lönj önj Euroopa. Luksemborj as lasmoot foon e Feriind Nasjoone, di NATO, di Benelux än di Europäisch Unjoon. Dåt lönj heet tri distrikte as huchste diiljstjör. Da distriktkumesare wårde foon di gruthertooch kiisd. Et jeeft tweelwen kantoone än 116 gemiinde. Tweelwen gemiinden heewe di statuus foon en stää. Jü hoodstää unti regiiringsat as Luxemborj-Stää. Luksemborj wårt önjt ååsten foon Tjüschlönj, önjt sööden foon Frånkrik än önjt weesten foon Bälgien begränsed. Luksemborj as sunt e began (1957, as et dåt Europäisch Wjartschapsgemiinschap wus) lasmoot foon jü Europäisch Unjoon."}
{"id": "8039", "contents": "Titaan as en cheemisk element mä det sümbool Ti an det atoomnumer 22. Hat as en auergungsmetal an stäänt uun't 4. skööl. Titaan as salwern witj, lacht, fääst, fleksiibel an lääpt ei uun. Det metal as gud tu brüken, oober tjiinsis so jüür üs stial. Titaan as ei raar, stäänt uun't 9. steed faan a elementen üüb a eerd. Det komt oober bluas uun mineraalen föör an as diar swaar ütj tu fun: Ilmenit (Titaniisenerts), FeTiO3 Leukoxen, en Ilmenit Perowskit, CaTiO3 Rutil, TiO2 Titanit, CaTi[SiO4]O Titanaten üs Bariumtitanat, (BaTiO3) SIMS spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Titan Crystal Bar, 99,995 % rian Titaansilinder, rian Klook ütj Titaan Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. efter: webelements.com (titanium) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics, CRC Press LLC, 1998, ISBN 0-8493-0479-2. N. N. Greenwood und A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, 1988, S. 1231, ISBN 3-527-26169-9. Weast, Robert C. (ed. in chief): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, sidjen E-129 bis E-145. ISBN 0-8493-0470-9. der-wirtschaftsingenieur.de Dootenbleed Titanium bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 24. April 2011. Dootenbleed Titan (polwer) bi AlfaAesar, ufrepen di 5. Februar 2010"}
{"id": "804", "contents": "Luxemborj as jü hoodstää foon Luxemborj än uk en komuun foont lönj. Deer booge 122.273 manschne (2020). E stää heet 24 fiirdinge (quartiers): Beggen Belair Bouneweg-Nord/Verlorenkost Bouneweg-Süd Cents Cessange (Zessingen) Clausen Dommeldange (Dommeldingen) Eich Gare (Bahnhofsviertel) Gasperich Grund Hamm Hollerich Kirchberg Limpertsberg Merl Mühlenbach Neudorf/Weimershof Pfaffenthal Pulvermühl Rollingergrund Ville Haute (Oberstadt) Weimerskirch Luxembourg: Communes, citypopulation.de"}
{"id": "805", "contents": "A - B - C - D - E - F - G - H - I - J - K - L - M - N - O - P - R - S - T - U - V - W - Z Ååstenrik Uasterrik Uastenrik Afghanistan Ägypten Albaanien Algeerien Andorra Angoola Antiigua an Barbuuda Argentiinien Armeenien Aserbaidschan Austraalien Bachrain Bahaamas Bangladesch Barbaados Bälgien / Belgien Belize Beniin Bhutan Boliiwien Bosnien an Hertsegowina Botsuana Brasiilien Bruunei Bulgaarien Burkiina Faaso Burundi Chiile China Cook-Eilunen Costa Rica Curacao Dånmark Dschibuuti Domiinika Dominikaans Republiik Egypten Ekwadoor Ekwatoriaal-Guinea El Salvador Elfenbianküst Eritrea Estlönj Estlun Eswatini Ferianagt Araabisk Emiraaten Feriind Kiningrik da Feriind Stoote foon Ameerika Fidschi Filipiinen Finlönj Finlun Frånkrik Gabuun Gambia Georgien Ghaana Grenaada Griichenlönj Guatemaala Guinea Guinea-Bissau Guyana Holun Honduuras Indien Indoneesien Ingelun Iraak Iraan Irlönj, Republiik Irlun Islönj Israel Itaalien Jamaika Jaapan Jemen Jordaanien Kambodscha Kameruun Kanada Kapwerden Kasachstan Keenia Kiribaati Kolumbien Komooren Demokraatisk Republiik Kongo Republiik Kongo Kuuba Laos Letlönj Lesotho Libeeria Libyen Liechtenstein Litauen Luxemborj Maali Madagaskar Madelafrikoo Malaawi Malaysia Maledive Malta Marokko Marshall-Eilunen Mauretaanien Mauritsius Nuurd-Matsedoonien Meksiko Tupslööden Stooten faan Mikroneesien Mjanmaar Moldaawien Monako Mongolei Montenegro Mosambik Namiibia Nauru Nederlönje Neederlunen Nei-Sialun Nepaal Nigeeria Niiger Nikaraagua"}
{"id": "806", "contents": "Lübeck as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Slaswik-Holstiinj. Jü stää heet 215.846 inboogere (2020). Stäädiile: Innenstadt St. Jürgen Moisling Buntekuh St. Lorenz-Süd St. Lorenz-Nord St. Gertrud Schlutup Kücknitz Travemünde Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Heelp aw tjüsch) Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "8064", "contents": "Wanaadium as en cheemisk element mä det sümbool V an det atoomnumer 23. Hat as en stialgrä an blä wok auergungsmetal an hiart uun a 4. perioode tu't 5. skööl. Wanaadium woort tuup mä Kroom brükt, am stial fääst tu maagin. SIMS spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Vanadinit Wanaadium efter det Van-Arkel-de-Boer-metood wonen Werktjüch faan kroom-wanaadium-stial maaget Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. efter: www.webelements.com (Vanadium) N. N. Greenwood und A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1260. Weast, Robert C. (ed. in chief): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, sidjen E-129 bit E-145. ISBN 0-8493-0470-9. David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics, 90. aplaag, CRC Press, Boca Raton, Florida, 2009; Section 6, Fluid Properties; Enthalpy of Fusion, p. 6-135. Dootenbleed Vanadium bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 25. April 2011. Dootenbleed Vanadium (Pulver) bi AlfaAesar, ufrepen di 31. Januar 2010 (mä JavaScript). Commonskategorii: Wanaadium – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "807", "contents": "At maarswin (Phocoena phocoena) as en letjen waal (Cetacea) ütj det famile faan a Swinswaaler an woort 1,85 m lung. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Maarswin Wikispecies hää en artiikel tu: Maarswin"}
{"id": "8077", "contents": "Det Fürstendoom Monako, ütjspreegen: [moˈnako], fransöösk: [monaˈko], monegasisk/italjeensk: [ˈmɔːnako], üüb monegasisk Principatu de Múnegu as en stäädstoot uun Waasteuroopa bi't Madlunsia nai bi Itaalien. state.gov – Monaco Stant: Maarts 2010 Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Monako 43.7333333333337.4166666666667Koordinaaten: 44° N, 7° O"}
{"id": "808", "contents": "A Maask ((sö.) Mēsk of Mērsk, (mo.) mjarsch) as en flaak loonskap saner huuger of berger. Maasklun as knaap huuger üs a sia an lingt bit hen tu a geest. Hen tu a Nuurdsia as a maask mä diker ufseekert. A geest as uun a istidj faan istonger tuupsköwen wurden, a maask wooks iarst leederhen ap uun a efteristidj. Maasken jaft at uun Sjiisklun ei bluas bi a Nuurdsiaküst, man uk banluns bi a struumer Ialew, Weeser, Eider, Oste an Ems. Üüb sidj faan a sjiisk maasken jaft at sok loonskap uk uun Denemark an Holun, an tuup san a Nuurdsiamaasken faan Den Helder bit Esbjerg at gratst maasklun üüb a eerd. Maasken waaks bi a waaskaant. Uun a luup faan juarhunerten saat ham muar an muar fiin slober uf. An sok plaanten üs rölken an oongäärs surge diarför, dat hi leien blaft. Uk a minsken halep mä di bau faan loonangen mä, dat di slober ei weder ütjmä uun a Nuurdsia draanj woort. Ütj oonlun wort sodenang mä a tidj maasklun. Auer a siapeegel suutjis uunsticht, wääkst sodenang uk at maasklun amhuuch. Uun Uastfresklun as det maasklun steedenwis huuger üs a muuren widjer uun't banlun. Auer diar iarjuaren at"}
{"id": "8080", "contents": "San Marino as det äälst republiik faan a welt, hör histoore gongt bit tu't juar 301 turag. Hat leit maden uun Itaalien tesken a regiuunen Emilia-Romagna (Prowins Rimini) an Marken (Prowins Pesaro an Urbino), nai bi Rimini. San Marino hää njüügen gemeenen. Commonskategorii: San Marino – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: San Marino – Geograafisk an histoorisk koorden 43.93845058555612.457122802778Koordinaaten: 43° 56′ N, 12° 27′ O"}
{"id": "8081", "contents": "301 wiar det iarst juar faan't 4. juarhunert. 03. September : San Marino woort suwereen an as daalang at äälst republiik faan a welt."}
{"id": "8082", "contents": "Di stoot Watikaanstääd of ianfach Watikaan as di letjst stoot faan a welt. Hi leit maden uun Room uun Itaalien an as a madelponkt faan't Röömsk-Katuulsk Sark. At boowerhood faan di Sarkstoot as Poop Fransiskus. A lidj uun't Watikaanstääd hiar amtelk tu ünlik sköölen: efter: CIA - The World Factbook; Europe: Holy See (Vatican City) Vatican City: Persons Authorised as Residents, citypopulation.de Wikimedia Atlas: Watikaanstääd – Geograafisk an histoorisk koorden Commonskategorii: Watikaan – Saamlang faan bilen of filmer 41.902512.451666666667Koordinaaten: 41° 54′ 9″ N, 12° 27′ 6″ O"}
{"id": "809", "contents": "At madelan ((mo.) skräpånert ??) (Anas strepera, Mareca strepera) as en fögel ütj at anenfamile (Anatidae). Madelanen, bääft at wiifke, föör a mantje. An mä jöönkin. Aier faan Mareca strepera - MHNT. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Madelan Wikispecies hää en artiikel tu: Madelan"}
{"id": "8092", "contents": "Witjruslun as en banenlun uun Uasteuroopa, naiberlunen san Poolen, Ukraine, Ruslun, Letlun an Litauen. Det lun as suwereen wurden, üs 1991 at Sowjetunion apliaset wurden as. Sääks woblasten (sowat üs bundeslunen) mä 118 lunkreisen (rajons) an det hoodstääd Minsk: Iinwenertaalen üüb a stant faan a 1. Janewoore 2017: At lun wiar faan 1922 tu 1991 üüs det Witjrüs SSR ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon. Det wurd 1991 suwereen. Sant 1994 as Aljaksandr Lukaschenka president faan't lun. ISO 3166-2:BY Commonskategorii: Witjruslun – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Witjruslun – Geograafisk an histoorisk koorden Wikivoyage Raisfeerer: Witjruslun (sjiisk) International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Human Development Index City Population – Iinwenertaalen faan a stääden uun Witjruslun 53.51666666666728.766666666667Koordinaaten: 54° N, 29° O"}
{"id": "8095", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Witjruslun wiset di code för sääks woblasten an det hoodstääd. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Witjruslun BY), di ööder as di code för det woblast of det hoodstääd Minsk. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "8097", "contents": "Minsk (witjrüsk Мінск, rüsk Минск) as det hoodstääd an mä 1,83 miljuun iinwenern uk det gratst stääd faan Witjruslun. Minsk as 348,45 km² grat an hää njüügen stääddialen: Indien Bengaluru (Indien) Ferianagt Stooten Detroit (USA, Michigan) Neederlunen Eindhoven (Neederlunen) Frankrik Lyon (Frankrik) Ruslun Murmansk (Ruslun) Ferianagt Könangrik Nottingham (Ferianagt Könangrik) Ruslun Nowosibirsk (Ruslun) Jaapan Sendai (Japan) Iraan Teheran (Iraan) Sjiisklun Bonn (Sjiisklun) Raman Pratasewitsch (1995-), witjrüs jurnalist an aktiwist, uun Minsk bäären. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Minsk"}
{"id": "810", "contents": "Madrid (sjiisk [maˈdʁɪt], spoonsk [maˈðɾið]) as det hoodstääd faan Spoonien an faan det Autonoom Gemianskap Madrid. Uun't metropolregiuun Madrid lewe sööwen miljuun iinwenern. Det stääd Madrid as efter London an Berlin det traadgratst stääd uun Euroopa. Madrid hää 21 distrikten (distritos): Centro Arganzuela Retiro Salamanca Chamartín Tetuán Chamberí Fuencarral-El Pardo Moncloa-Aravaca Latina Carabanchel Usera Puente de Vallecas Moratalaz Ciudad Lineal Hortaleza Villaverde Villa de Vallecas Vicálvaro San Blas-Canillejas Barajas Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero de 2013. Statistiken faan't Instituto Nacional de Estadística."}
{"id": "8107", "contents": "A Atsooren (portugiisk Ilhas dos Açores [ɐ'soɾɨʃ], det ment Hanjügereilunen) san en skööl faan njüügen grat an flook letj eilunen uun a Atlantik. Jo san en autonoom regiuun faan Portugal. efter: 'Michael Bussmann: Azoren, 3. aplaag, 2006, ISBN 3-89953-257-0 Wikimedia Atlas: Atsooren – Geograafisk an histoorisk koorden Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Atsooren Makaroneesien"}
{"id": "8109", "contents": "Madeira as en eilun an uk di nööm faan en skööl faan eilunen uun a Atlantik. Tuup mä jo Ilhas Selvagens 280 km widjer uun't süüden as Madeira en autonoom regiuun faan Portugal. Bluas det eilun Madeira mä 736 km² an det letjer eilun Porto Santo (42 km²) san bewenet. Jo trii letjer eilunen Ilhéu Chão, Deserta Grande an Bugio het mäenööder Ilhas Desertas („ferläät eilunen“) an san tuup 14,21 km² grat. Commonskategorii: Madeira (skööl) – Saamlang faan bilen of filmer Makaroneesien"}
{"id": "811", "contents": "Magdebörj as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Saksen-Anhalt. Jü stää heet 235.775 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "8113", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Portugal wiset di code för 18 distrikten an 2 autonoom regiuunen (Atsooren an Madeira). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Portugal PT), di ööder as di code för di distrikt of det autonoom regiuun. Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "8116", "contents": "Madeira [mɐ'deiɾɐ] (faan portugiisk madeira ⇒ „holt“) as en portugiisk eilun knaap 1000 km uun't süüdwaasten faan Lisabon uun a Atlantik. Hat hiart tuup mä det letjer eilun Porto Santo an jo Ilhas Desertas tu't skööl faan eilunen mä di salew nööm: Madeira. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Madeira"}
{"id": "8120", "contents": "Wat menst dü? det eilun Madeira det skööl faan eilunen mä Madeira üs hoodeilun det autonoom regiuun faan Portugal di Madeira win"}
{"id": "8121", "contents": "Madeira as en win, diar mä baarnwin fermisket as. Sodenang hää hi tesken 17 an 22% alkohol. ABSL (Artur de Barros e Sousa, Lda.) AO-SM (Anibal D'Oliveira aus Sao Martinho) Barros, Almeida & Co (MWC) Blandy's Madeiras Lda. (MWC) Borges Sucrs. Lda./H. M. & Borges Madeira Lda./HMB Broadbent Selections Inc. Companhia Vinicola da Madeira Cossart Gordon Lda. (MWC) CVM (Companhia Vinicola da Madeira) Funchal Wine Co. (MWC) H & H/Henriques & Henriques Justino Henriques Filhos, Vinhos Kopke, C. N. Leacock & Co (MWC) Madeira Wine Association/MWA Madeira Wine Company/MWC Madeira Wine Institute (Instituto do Vinho da Madeira, IVM) Miles Madeira (MWC) D'Oliveira, Aníbal Royal Madeira Company (MWC) Rutherford & Miles (MWC) Sandeman Vinhos Justino Henriques, Filhos, Lda./VJH Vinhos Barbeito Lda.Funchal Commons: Madeira (win) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "8122", "contents": "Tu't portugiisk Autonoom Regiuun Madeira hiar en skööl faan eilunen mä Madeira an a Ilhas Desertas an a Ilhas Selvagens hualew wai tu a Kanaaren. Madeira hää 11 lunkreiser (üüb Portugiisk: concelhos of municípios): Commonskategorii: Regiuun Madeira – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "8123", "contents": "w1 A Ilhas Selvagens („wil eilunen“, Sebaldiinen of uk Sebaldeilunen) san en skööl faan ünbewenet portugiisk eilunen uun a Atlantik an hiar tu Madeira. Selvagem Grande as mä 2,45 km² det gratst eilun faan a Sebaldiinen Ilhéu Sinho, Palheiro do Mar an Palheiro de Terra Selvagem Pequena, 0,30 km² Fora, 0,08 km² Alto, Comprido, Redondo an a Norte Eilunen Commonskategorii: Ilhas Selvagens – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "8126", "contents": "At Alentejo (portugiisk för bääft a Tejo, IPA /ɐ.lẽ.'tɛ.ʒu/) as en regiuun uun Portugal. Diar hiar a distrikten Portalegre, Évora an Beja an dialen faan a distrikten Setúbal an Santarém tu. Uun't nuurden leit at Região Centro (Madelregiuun), uun't nuurdwaasten at Região de Lisboa (Lissabon) an at regiuun Algarve uun't süüden. Uun't uasten leit Spoonien, uun't waasten a Atlantik. Uun't Alentejo jaft at 58 lunkreisen (concelhos). Anta do Tapadão Stiansaatangen uun a distrikt Évora Monte da Ponte (Fulkstäälang 2001) Commonskategorii: Alentejo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "8129", "contents": "At Algarve as en regiuun uun't süüden faan Portugal. Diar leit a Distrikt Faro. Uun't nuurden leit at regiuun Alentejo, uun't waasten an süüden a Atlantik an uun't uasten Spoonien. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Algarve Wääblink-kataloog tu Algarve uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) (Fulkstäälang 2008) 37.22325-8.06459Koordinaaten: 37° 13′ 23,7″ N, 8° 3′ 52,5″ W"}
{"id": "813", "contents": "Magneesium as en cheemisk element mä det ufkörtang Mg an det atoomnumer 12. Magneesium hiart tu tjiin miast föörkemen elementen üüb a eerd. SIMS-spektrum faan magneesium Elektroonenskel Rian magneesium Magneesium spuuner Magneesium trumler an blöög Knipskasche faan magneesium Commonskategorii: Magneesium – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . IUPAC. Standard Atomic Weights Revised 2013. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6: Festkörper. 2. Auflage. Walter de Gruyter, 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. Auflage. VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 136. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Magnetic Susceptibility of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-144. Wäärser uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. In: Journal of Chemical & Engineering Data. Band 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. A. Stasch, C. Jones: Stable dimeric magnesium(I) compounds: from chemical"}
{"id": "8133", "contents": "At Região de Lisboa (Regiuun Lisabon) as en portugiisk regiuun trinjam det stääd Lisabon. Diar hiar a distrikten Lisabon an Setúbal tu. Uun't nuurden leit at Região Centro (Madelregiuun), uun't nuurduasten, uasten an süüden at regiuun Alentejo an uun't süüden an waasten a Atlantik. Tu't Região de Lisboa hiar 18 lunkreisen. (Fulkstäälang 2001)"}
{"id": "8136", "contents": "At Região Centro (Madelregiuun) as en regiuun uun Portugal. Diar hiar a distrikten Coimbra an Castelo Branco tu, an dialwiis uk a distrikten Aveiro, Viseu, Guarda, Leiria an Santarém. Naiberregiuunen san Região Norte uun't nuurden, Alentejo an Região de Lisboa uun't süüden. Uun't uasten leit Spoonien, uun't waasten a Atlantik. Tu't Região Centro hiar 100 gemeenen. (Fulkstäälang 2001)"}
{"id": "8139", "contents": "At Região Norte (Nuurdregiuun) as en regiuun uun Portugal. Diar hiar a distrikten Viana do Castelo, Porto, Vila Real, Bragança an Braga, an dialwiis uk a distrikten Aveiro, Viseu an Guarda tu. Uun't süüden leit at Região Centro (Madelregiuun), uun't nuurden an uasten Spoonien an uun't waasten a Atlantik. Uun't Região Norte jaft at 86 gemeenen. (Fulkstäälang 2001)"}
{"id": "814", "contents": "Maine [meɪn] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't nordååsten foon't lönj. Dåt heet 1.344.212 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Augusta. Maine as diilj foon Nai-Änglönj. E Appalachen lade önj't norden foon e diiljstoot. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Maine heet 16 counties: Commons: Maine – Soomling foon bile än filme USA: States, citypopulation.de USA: Maine, citypopulation.de USA: Administrative Division, citypopulation.de 45.366666666667-69.216666666667Koordinaaten: 45° 22′ N, 69° 13′ W"}
{"id": "815", "contents": "Mainz as jü hoodstää foon än en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Rhinlönj-Pfalz. Jü stää heet 196.425 inboogere (2006)."}
{"id": "8150", "contents": "A Kanaarisk Eilunen of ianfach Kanaaren (spoonsk: Islas Canarias) san en skööl faan eilunen uun a Atlantik uun't waasten faan Marokko. Mäenööder san jo ian faan 17 autonoom gemianskapen uun Spoonien. An do san diar noch enkelt letj ünbewenet eilunen: Anaga, Salmor an Garachico. (Stant: 1. Janewoore 2007): Tu det autonoom gemianskap faan a Kanaaren hiar tau prowinsen: Estatuto de Autonomía de Canarias en la Página Web Oficial del Gobierno de Canarias Anuario Estadístico de Canarias. 2007. (PDF) Uun: Gobierno de Canarias. Kanarisches Institut für Statistik, 2008, S. 37, ufrepen di 9. Febrewoore 2009 (spoonsk, 2,26 MB). Cifras oficiales de población resultantes de la revisión del Padrón municipal a 1 de enero. Statistik faan't Instituto Nacional de Estadística. Canarias en Cifras. 2007/08. (PDF) Uun: Gobierno de Canarias. Kanarisches Institut für Statistik, 2008, S. 10–13, ufrepen di 9. Febrewoore 2009 (spoonsk, 1,17 MB). Commonskategorii: Kanaareen – Saamlang faan bilen of filmer Makaroneesien Guanchen 28.343064904722-15.7763671875Koordinaaten: 28° 21′ N, 15° 47′ W"}
{"id": "816", "contents": "Ween as en blai, dåt önj dåt späktrum lait twasche zyan än violät. Dåt as dåt komplementär blai foon orange. Ween heet en woogelängde foon süwat 470 nanomeeter. Ween as en primäär blai önj dåt süsteem foon aditiiw blaiminging. Dåt as en sekundäär blai önj dåt süsteem foon subtraktiiw blaiminging. Önj e bilschirmtächnik wårt di tweede blaitoon brükt ås en awenäidekaamen for di jarste; deerfor siie we önj dåt unerstönjen blai di tweede blaitoon. Wan jü luft, dåt firmamänt, am däiem woolkenlüüs as, siie we jü ås nü ween luft, jü oofding uk ås ween refläktiird wårt önj en wååderouerfläche. Ween foon djunk eefter jåcht: Foon zyan eefter ween:"}
{"id": "8168", "contents": "A Ilhas Desertas (portugiisk för ferläät eilunen) san en skööl faan portugiisk eilunen an het Ilhéu Chão, Deserta Grande an Bugio. Jo hiar tu Madeira an diar tu't gemeen Santa Cruz. Madeira Ilhas Selvagens Commonskategorii: Ilhas Desertas – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "8185", "contents": "Porto Santo (det ment „halag huuwen“) as en portugiisk eilun uun a Atlantik an leit sowat 42 km nuurduasten faan Madeira. Porto Santo as uk en lunkreis faan Portugal. (luke widjer oner) Vorlage:Infobox Município/Wartung/Name ist leer Vorlage:Infobox Município/Wartung/Verwaltungname ist leer Vorlage:Infobox Município/Wartung/nicht eingebunden www.ine.pt – Indikator Resident population by Place of residence and Sex; Decennial uun't dootenbeenk faan't Instituto Nacional de Estatística Code tuwisangen tu Freguesias (gemeenen) üüb epp.eurostat.ec.europa.eu Commonskategorii: Porto Santo – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "8195", "contents": "Funchal [fũˈʃaɫ] as det hoodstääd faan't eilun Madeira. Funchal ment so föl üs fenchel. Funchal hää 112.015 iinwenern. Tu di distrikt hiar uk det eilun Porto Santo, a Ilhas Desertas an a Ilhas Selvagens. Commonskategorii: Funchal – Saamlang faan bilen of filmer Commons: Ünweder 2010 – Saamlang faan bilen of filmer www.ine.pt – Indikator Resident population by Place of residence and Sex; Decennial uun't dootenbeenk faan't Instituto Nacional de Estatística Code tuwisangen tu Freguesias (gemeenen) üüb epp.eurostat.ec.europa.eu"}
{"id": "8209", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Nimesulid (uun a hanel üs: Aulin (CH), uun Sjiisklun ei tuläät) as en medesiin jin fiiber, piin an sünjen steeden. Sulide, Nimalox, Mesulid( Novartis, Brasilien, Boehringer Ingelheim, Griichenlun) Coxtal ( Sanofi, Sjiina, Tschechien, Bulgaarien) Sintalgin ( Abbott, Brasilien) Eskaflam( GSK, Brasilien, Meksikoo) Octaprin ( Teva, Pakistan) Nise ( Dr. Reddy’s Laboratories, Indien, Ruslun, Venezuela, Vietnam, Ukraine) Nilsid (Ägypten) Aulin, Ainex, Drexel, Donulide, Edrigyl, Enetra, Heugan, Mesulid, Minapon, NeRelid, Nexen, Nidolon, Nilden (Meksikoo) Nimed, Nimedex, Nimesil, Nimulid, Nimutab, Nimdase, Nimopen-MP(Indien) Nisulid, Nodard Plus, Nicip, Nimcap (Indien) Novolid, Relmex (Ekwadoor) Remisid (Ukraine) Scaflam, Scaflan, Sulidin (Türkei) Modact-IR (Pakistan) Sulidene an Zolan för tiirdochters flook generika (Lusemin, Medicox, Nidol, Nimalox, Nimesil, Nimotas, Nimulid, Nizer, Sorini, Ventor, Vionim, Neolide, Willgo an öödern) Europäische Arzneibuch-Kommission, EUROPÄISCHE PHARMAKOPÖE, 5. ütjgoow, binj 5.0–5.8, 2006 Nimesulid bi ChemIDplus. Dootenbleed Nimesulide bi Sigma-Aldrich, ufrepen di 16. April 2011. [1] Tan HH. et al.:Nimesulide-induced hepatotoxicity and fatal hepatic failure Singapore Med J. 2007 Jun;48(6):582-5. PMID 17538762 Volltext PDF. Nimesulid bi Vetpharm UniZH Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "8219", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Weeder (H2O) as en cheemisk ferbinjang faan sürstoof (O) an weederstoof (H). Bluas weeder komt uun a natüür fääst (is), luupen (weeder) of uk üs en gas (weederdamp) föör. Det miast weeder üüb a eerd as saaltweeder. Det miast swetweeder as freesen, an det miast luupen weeder as uun sian. Commonskategorii: Weeder – Saamlang faan bilen of filmer Füsikaalisk dooten faan weeder (ingelsk)"}
{"id": "8225", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Paracetamol as en medesiin jin piin an fiiber. Acetalgin (CH), ben-u-ron (D, CH), Captin (D), Contac (D), Contra-Schmerz (CH), Dafalgan (CH), Dolprone (CH), Enelfa Dr. Henk (D), GRIPPEX (D), Mexalen (A), Panadol (CH), Parapaed (D), Perfalgan (A, D), RubieMol (A), Tylenol (USA, CH) an flook generika. mä Acetylsalicylsäure: Fibrex (D), Thomapyrin 300 mg/200 mg (D) mä Butylscopolamin: Buscopan Plus (D) mä Coffein: Azur (D), COPYRKAL (D), Neopyrin (D), Octadon (D), Prontopyrin (D), Vivimed (D) mä Codein: Contraneural (D), Gelonida (D), Nedolon (D), Optipyrin (D), Paracetamol comp. STADA (D), talvosilen (D), Titretta (D) mä Diphenhydramin: Panadol PM (USA) mä Metoclopramid: Migraeflux MCP (D), Migräne-Neuridal (D), Migränerton (D), Migralave + MCP (D) mä Phenylephrin: Doregrippin (D) mä Tramadol: DOLEVAR (D), Zaldiar (D) mä Vitamin C: Mexa-Vit C (A) mä Acetylsalicylsäure an Coffein: Chephapyrin (D), dolomo (D), Dolopyrin (D), HA-Tabletten N (D), Melabon (D), Neuralgin (D), Novo Petrin (D), ratiopyrin (D), Thomapyrin CLASSIC (D), Thomapyrin INTENSIV (D), TITRALGAN (D), Thomapyrin (A), InfluASS (A), Irocophan (A) mä Ascorbinsäure, Coffein an Chlorphenamin: Grippostad (D) mä Coffein an Codein: Azur compositum (D) mä Acetylsalicylsäure an Ascorbinsäure: Grippal + C (D) mä Guaifenesin, Phenylephrin an Ascorbinsäure: WICK DayMed Erkältungs-Getränk für den Tag (D) mä"}
{"id": "823", "contents": "A Sprian, (mo.) spriin, (ha.) spriin, (sö.) Spreen (Sturnus vulgaris) as en Sjongfögel (Passeriformes) an hiart tu't fögelfamile faan a Sprianer (Sturnidae). Sprianer fersaamle jo üüb a fögelwaanrang uun grat sköölen. Aier faan Sturnus vulgaris Commonskategorii: Sprianer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sprianer"}
{"id": "8236", "contents": "Di Tajo (spoonsk, [ˈtaxo]) of Tejo (portugiisk, [ˈtɛʒʊ]) as mä en lengde faan 1.007 km di lingst struum uun Spoonien an Portugal. Struum Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Tejo"}
{"id": "824", "contents": "Dåt jeeft duusende foon spräke aw e wrål. Hu manschne miine dåt dåt bloot jü kommunikasjoon swiirier mååget än dåt we bååder iinj spräke heewe köön. Di grute stridpunkt as dan natörlik huken spräke. Aw e ouder sid as uk nuch ai foole bekånd ouer jü influs foon en spesiifisch spräke aw dåt tanken. Wan dåt tånken ma klång-assosjasjoon årbet, dan köön wase müüle önj jü iinj spräke flicht gauer långd wårde ås önj jü ouder än sügoor köön jam deerbai oudere gesichtspunkte änäämmååge. Da spräke wårde önjdiild önj spräkefamiilie. Büte da spräkefamiilie stönje da isoliirde spräke. Jü eewi änring foon da spräke håt spräkeänring. Manertålspräke san da spräke foon da Spräkmanertåle. Spräke-oufkortinge. Oudere latje Wikipedie. Indogermaans Germaans Tjüsch Plaatsjiisk Däänsk Sønderjysk Färöisk Aingelsch Friiske spräke Nordfriisk Saaterfrasch Weestfrasch Itaalisk Latiinsk Fransöösk Italjeensk Spoonsk Keltisch Bretonisch Kornisch Waliisisch Manx Galisch Baltisk Litauisk Slaawisk Poolsk Rüsk Ruteensk Serbisk Sorbisk Ukrainisk Witjrüsk Indoiraansk Indoaarisk Romani Iraansk Persisk Zazaki Turkspriaken Tatarisch Afro-asiaatisk spriaken Araabisk Berberspräke Eskimo-aleutisk spriaken Aleutisk Inuit spriaken Iñupiaq Waastkanada inuit Uastkanada inuit,Inuktitut Greenluns,Kalaallisut Jupik spriaken Sirenik jupik Sibirisch jupik Naukan jupik Alaska jupik Alutiiq of Sugpiaq Dene-Jenisejsk_spriaken Jenisejsk_spriaken Na-Dene_spriaken Tlingit_spriak Eyak_spriak Atapaskisk_spriaken Irokeesenspriaken Onondaga Austraalisk spriaken Pitjantjatjara Spräke (iinjtål) Manerhäide"}
{"id": "8247", "contents": "Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden Etanool (uk äthanol of ianfach alkohol) as en alkohol mä det formel C2H6O. Hat hää nian klöör, braant gau an stiremt stark. Ethanol komt uun win, biir an puns föör. An do woort det uk för bio-sprit brükt: Uun E-10 sprit san 10% etanool. Etanool komt natüürelkerwiis uun rip früchten föör. An auer det dronken maaget, woort det üüb a hiale welt brükt. Det komt oober uk föör, huar dü diar goorei mä reegenst: alkohol\"frei\" biir: bit 0,5 % Vol. aapelsaft: bit 0,4 % Vol. banaan: bit 1 % Vol. bruad: bit 0,3 % Vol. kefir: bit 1 % Vol. sürkrüüs: 0,5 % Vol. drüüwensaft: bit 0,6 % Vol. Commonskategorii: Etanool – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Ethanol uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 11. Nofember 2011. Iindraanj tu CAS-Nr. 64-17-5 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 5. Januar 2008 (mä JavaScript). Etanool bi ChemIDplus. Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 64-17-5 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript) G. Stuart Wiberg, H. Locksley Trenholm, Blake B. Coldwell: Increased ethanol toxicity in old rats: Changes in LD50, in vivo and in"}
{"id": "8248", "contents": "Alkohol (araabisk ‏الكحول‎, DMG al-kuḥūl, of ‏الغول‎ / al-ġawl : det alerfiinst of alerrianst) as en cheemisk ferbinjang faan köölstoof an hydroxysköölen (–O–H). Miast ment am mä det wurd alkohol di wingeist, det as ethanol. Wan diar muar O-H-sköölen uun di alkohol föörkem, do as hi muarwäärdag: Ethanol, ianwäärdag Propan-1,2-diol, tauwäärdag Propan-1,3-diol, tauwäärdag Propan-1,2,3-triol = Glycerol, triiwäärdag Wikibooks: Alkohol-stoofwaksel (sjiisk) Wikibooks: Alkohol (sjiisk)"}
{"id": "825", "contents": "Di spräke as dåt süsteem foon lüde, dåt manschne ma e müs mååge än dåt följk tiint, jam maenouder tu unerhüüljen. Di äine spräke foon Nordfraschlönj as dåt Nordfrasch. Da mååste spräke koone räägend wårde ås tu hiiren tu en spräkefamiili. Wat apårties as en hiimlike spräke. Ma da spräke befootet har jü spräkewaasenschap. Wikimedia Commons heet bile unti filme tu: Spräke Portaal:Spräke IPA Skraft"}
{"id": "8250", "contents": "MAK komt ütj at huuchsjiisk an stäänt för Maximale Arbeitsplatz-Konzentration. Det beskraft, hüföl faan en giftag materiool trinjam dan werkplaats wees mut. Deutsche Forschungsgemeinschaft, Senatskommission zur Prüfung Gesundheitsschädlicher Arbeitsstoffe: \"MAK- und BAT-Werte-Liste: maximale Arbeitsplatzkonzentrationen und biologische Arbeitsstofftoleranzwerte\". Weinheim: Wiley-VCH, 1992- ISSN 0417-1810"}
{"id": "8251", "contents": "Digital Object Identifier wort miast DOI ufkört an beskraft det steed uun't wääb, huar dü en was informatjuun fanjst. Normoolerwiis fanjst dü en informatjuun uun't näät auer di URL (Uniform Resource Locator), det as det internet-adres. Det woort oober flooksis feranert an do fanjst dü det informatjuun ei weder. Di DOI paaset üüb, hü ham di URL feranert hää, an skraft det iin uun sin dootenbeenk. Sodenang könst dü det wääbsidj leewen weder finj. DOIs wurd miast faan wedenskapelk iinrachtangen brükt an haa det furem doi:10.1371/journal.pbio.0020449. Diarbi as 1371 det numer faan en onernemen an di began as leewen det taal 10. At Internatjunaal DOI Stiftang (ingelsk)"}
{"id": "8253", "contents": "ChemIDplus (faan't ingelsk Chemical Identification) as en dootenbeenk faan't United States National Library of Medicine, NLM. Uun detdiar dootenbeenk san nöömer an betiaknangen faan 379.000 cheemisk materiolen fersaamelt, an 257.000 diarfaan mä hör struktuurformel. Dü könst diar efter ünlik nöömer, CAS-Numer, formeln an giftaghaid luke. Chemidplus tugang"}
{"id": "8255", "contents": "Di ütjdruk ppm komt ütj at ingelsk: parts per million an ment dialen faan en miljuun, 10−6. Hi woort uun a wedenskap för di miljuunst dial brükt, so üs prosent (%) för di hunertst dial. 1 Prosent = 10−2 = 10.000 ppm = 1 dial üüb hunert = 1 % 1 Promil = 10−3 = 1.000 ppm = 1 dial üüb düüsen = 0,1 % = 1 ‰ 1 bp (basis point/ permyriad) = 10−4 = 100 ppm = 1 dial üüb tjiindüüsen = 0,01 % = 1 ‱ 1 pcm (per cent mille) =10−5 =10 ppm = 1 dial üüb hunertdüüsen = 0,001 % 1 ppm = 10−6 = 1 dial üüb en miljuun = 0,0001 % 1 ppb (parts per billion) = 10−9 = 1 dial üüb en miljaard 1 ppt (parts per trillion) = 10−12 = 1 dial üüb en biljuun 1 ppq (parts per quadrillion) = 10−15 = 1 dial üüb en biljaard"}
{"id": "8262", "contents": "Priština (kyrilisk Приштина; albaansk Prishtina [ harke?/i] of uk Prishtinë) of Pristina as det hoodstääd faan't Kosovo. Turkei Ankara, Türkei Albaanien Durrës, Albaanien Pakistaan Karatschi, Pakistan Monteneegro Podgorica, Montenegro Enti i Statistikës së Kosovës: Banesat, ekonomitë familjare dhe popullsia sipas komunave Commonskategorii: Priština – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "827", "contents": "Ålgemiin Spräkütbäg Tauspräkihäid Noome Substrootspräke Gramatik IPA Friisk Friiske spräke Nordfriiske spräke Waasenschapsmanschne Nils Århammar (1931 - 2022) Temmo Bosse (* 1979) Otto Bremer (1862 - 1936) Noam Chomsky (* 1928) Knut Jungbohn Clement (1803 - 1873) Karen Heide Ebert (1945 - 2016) Volkert Faltings (* 1951) Marron Fort (* 1938) Malcolm Guthrie (1903 - 1972) Hauke Heyen (* 1987) Jarich Hoekstra (* 1956) Reinhard Jannen (* 1955) Tams Jörgensen (1924 - 1987) Pyt Kramer (* 1936) Ernst Löfstedt (1893 - 1978) Adeline Petersen (1940 - 2011) Theodor Siebs (1862 - 1941) Bo Sjölin (1931 - 2016) Hermann Möller (1850 - 1923) Wendy Vanselow (* 1983) Alastair Walker (* 1949) Ommo Wilts (1937 - 2021) Christoph Winter (* 1989) Portaal:Spräke"}
{"id": "8272", "contents": "Vaduz ([faˈdʊʦ] of [faˈduːʦ], sjiisk [vaˈduːʦ]) as det hoodstääd faan Liechtenstein. Statistik Liechtenstein - Amt för Ekonomii Bevölkerung und Wohnverhältnisse (PDF), Amt för Statistik, ufrepen di 16. Jüüne 2012 Commonskategorii: Vaduz – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "828", "contents": "Spräkütbäg as n naien begrip, di t.b. definiird wårt as “bjarne foue naie möölikhäide, di spräke tu ferwiinjen aw en wise, huk tu jü situasjoon pååset”. Dåt håt ålsü, dåt bjarne liire ma jare mamenspräke amtugungen. Diling ruchtet dåt schölj ham deeraw, ouers åltens nuch bääder as dåt snåken foon da ålerne ma da bjarne. Deer koone ja jare hiilj lääwent aw widerbäge. Deer gungt dåt ålsü ouer jare äine spräke, ouers dåtseelwie jült wan huum en oudern spräke liirt, t.b. änglisch unti turkische bjarne liire tjüsch. Ouers heer jült uk: Wan da begripe önj e äine spräke ål deer san, dan koon huum uk en näien spräke iir ferstönje. Dåt åles as bloot möölik, wan di mamenspräke har uk ma da situasjoone önj jü modärn wråål befoote koon, har deerönj ütdrüke koon. Sü kamt huum tu di ütbäg foon e spräke seelew. Dåt koon ham ruchte aw en gruten spräke as dåt tjüsche, ouers uk aw regionåål- än manertålspräke. Deer koon en wikipedia önj sü’n spräke flicht gåågenful weese. Spieß, Gunter [Hrsg.], Modernisierung des Wortschatzes europäischer Regional- und Minderheitensprachen - Tübingen: Narr, 1999. VIII, 243 S. : Kt.. - ISBN 3-8233-5189-3. N. Århammar, das Nordfriesische im Sprachkontakt, in: Handbuch"}
{"id": "8280", "contents": "Chisinau [kiʃiˈnəw] as det hoodstääd faan Moldaawien an uk en munisipaliteet uun't lun. Det hää 532.513 lidj (2014). Chișinău hää sääks stääden (orașe) an 12 komuunen (comune). Stääden: Codru Cricova Durlești Sîngera Vadul lui Vodă Vatra Komuunen: Băcioi Condrița Ghidighici Trușeni Bubuieci Budești Colonița Cruzești Tohatin Ciorescu Grătiești Stăuceni Rumeenien Bukarest (1999), Alba Iulia (2011) an Iași, Rumeenien (2008) Ukraine Odessa (1994), Kiew (1999) an Tscherniwtsi, Ukraine (2014) Sjiisklun Mannheim, Tjiisklun (1989) Ferianagt Stooten Sacramento, California (1990) Frankrik Grenoble, Frankrik (1977) Ferianagt Könangrik Kingston upon Hull, det Ferianagt Könangrik (1982) Itaalien Reggio Emilia, Itaalien (1989) Grichenlun Patras, Grekenlun (2004) Armeenien Jerewan, Armeenien (2000) Witjruslun Minsk, Witjruslun (2000) Israel Tel Aviv-Jaffa, Israel (2000) Turkei Ankara, at Türkei Georgien Tiflis, Georgien (2011) National bureau of statistics, 8. Febrewoore 2012 Moldova, citypopulation.de Commonskategorii: Chișinău – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "8288", "contents": "San Marino as det hoodstääd faan San Marino. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: San Marino"}
{"id": "829", "contents": "A Stianbaker, (fe.) Huuchsternk, (mo.) heefbaker, heefbäker, stiinjbaker (Sterna sandvicensis of Thalasseus sandvicensis) hiart tu at fögelfamile faan a Bakern (Sternidae). Stianbaker fudert en jöönke. Aier faan Thalasseus sandvicensis - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Stianbakern Wikispecies hää en artiikel tu: Stianbakern"}
{"id": "8296", "contents": "Gibraltaar (ingelsk [dʒɨˈbɹɒltə], spoonsk [xiβɾalˈtaɾ]) as en britisk bütjenlun an en city üüb a süüder ääg faan Spoonien. Hat hiart tu't Ferianagt Könangrik, det as faan Spoonien oober nimer gudkäänd wurden. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Gibraltaar Struat faan Gibraltaar 36.138333333333-5.3533333333333Koordinaaten: 36° 8′ 18″ N, 5° 21′ 12″ W"}
{"id": "830", "contents": "Stianood as en saarep üüb det nuurdfresk eilun Oomram an hiart tu det gemeen Neebel. Stianood as det letjst saarep üüb Oomram. Diar stun man son 20 hüsang, an diar wene sowat 50 lidj. Hat leit lik bi a waas an as tu'n dial iindiket. At belukin wäärs san at grääfhuug ütj a bronsetidj \"Ual Hööw\" an a huuger faan't wikingertidj. Di huuchst grääfhuug faan Oomram stäänt üüb a waaster ääg faan't saarep, hi het Eesenhuug. Stianood hää en aanj brag, iar keerd heer a dampern faan a ASAG reederei uf tu a Halgen an Schlüttsiel. Daalang lei heer dan an wan frachtskeb uun an det ööleskap, wat Oomram mä heitsööle fersuragt. Di siilferian ASRV onerhäält heer tau holtbragen för siilbuaten. Uun Stianood stäänt det äälst hüs faan Oomram. Hat as 1720 baud wurden an wiar auer juaren det öömrang tolhüs, leeder wiar't det wiartskaft Lustiger Seehund, an daalang wurd diar rümen tu baadelidj uun ferhüürd. Eesenhuug Grääffial faan a wikingertidj Ual Hööw 54.6380555555568.3777777777778Koordinaaten: 54° 38′ N, 8° 23′ O Commonskategorii: Stianood – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "8302", "contents": "Greenwich Mean Time (kurt GMT) [ˌgrenɪtʃ ˈmiːn taim; -ɪdʒ], of Greenwich-tidj as det tidj faan a nulmeridiaan. Det GMT wiar faan 1884 bis 1928 det welttidj, det as daalang at UTC. Di ütjdruk GMT woort daalang oober noch uun't Ferianagt Könangrik an uun Waastafrikoo brükt för det Waasteuropeesk tidj (WEZ)."}
{"id": "8303", "contents": "Luke iarst ans diar: UTC Madeleuropeesk tidj"}
{"id": "8304", "contents": "Guernsey [ˈgɜːnzɪ] as det öödergratst eilun uun a Ingelsk Kanool. A Kanooleilunen hiar ei tu't Ferianagt Könangrik, jo hiar direkt tu't ingelsk krüün (crown dependency), an sodenang hiar jo uk ei tu't Europeesk Unioon. Castel Forest Saint Andrew Saint Martin Saint Peter Port mä eilunen Herm an Jethou Saint Pierre du Bois Saint Sampson Saint Saviour Torteval Vale Alderney (eilun) mä eilun Burhou Sark (eilun) mä eilun Brecqhou Biberach an der Riß Wikimedia-Atlas: Guernsey – Geografische än histoorische koorde Commonskategorii: Guernsey – Saamlang faan bilen of filmer 49.455833333333-2.5775Koordinaaten: 49° 27′ N, 2° 35′ W"}
{"id": "831", "contents": "A Stianwinjer, (mo.) stiinewiinjer, (fe.) mösk ?? (Arenaria interpres, ingelsk turnstone) as en fögelslach uun't famile faan a Snepen (Scolopacidae). Uun det skööl faan a Stianwinjern (Arenaria) jaft'at man ään slach muar, det as Arenaria melanocephala. Hi bräät uun't nuurdelk Kanada. Stianwinjer Ai faan Arenaria interpres Stianwinjer (bääft) an liiw (föör). Arenaria melanocephala uun Kanada Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Stianwinjern Wikispecies hää en artiikel tu: Stianwinjern"}
{"id": "832", "contents": "Stikstoof (latiinsk Nitrogenium) as en cheemisk element mä det atoomnumer 7 an det ufkörtang N. Di nööm hinget diarmä tuup, dat stikstoof ial dääsket („stikt“). SIMS-Spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel faan stikstoof Stikstoof ferdampet Glamen stikstoof Commonskategorii: Stikstoof – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report). Uun: Pure and Applied Chemistry. 2010, S. 1, doi:10.1351/PAC-REP-10-09-14. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013. Iindraanj tu Stickstoff uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 30. April 2017 (mä JavaScript). Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bis E-145. Wäärser efter g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. In: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086."}
{"id": "833", "contents": "Stockholm as jü hoodstää foon Sweeden. Deer booge 962.154 mansche (2018). E stää heet 14 stäädistrikte: Kungsholmen Norrmalm Östermalm Södermalm Enskede-Årsta-Vantör Farsta Hägersten-Liljeholmen Skarpnäck Skärholmen Älvsjö Bromma Hässelby-Vällingby Rinkeby-Kista Spånga-Tensta Sweden: Major Municipalities, citypopulation.de"}
{"id": "834", "contents": "A stonger (elger, fe. äälger) as en rääskap, am ialer tu fangen. Ialer ferbode jo uun a harewst an wonter uun a klei. Mä en stonger stäät am iin uun a klei, an di ial ferfangt ham tesken a tinjen, diar üs seegbleeden smeset san. Daalang as det stongrin ferbeeden."}
{"id": "8346", "contents": "Jersey (ingelsk ütjspriak [ˈdʒɜːzɪ], fransöösk ütjspriak [ʒɛʁzɛ], normansk Jèrri [dʒɛrɪ]) as det gratst faan a kanooleilunen. Hat leit uun a bocht faan Saint-Malo sowat 160 km faan't ingelsk, an 20 km för't fransöösk küst. Jersey hiart ei tu't Ferianagt Könangrik, man direkt tu't ingelsk krüün (crown dependency), an sodenang uk ei tu't Europeesk Unioon. Jersey hää a miast sanskiin faan a Britisk eilunen. Uun a wonter jaft at knaap ans froost. Harro Harring Wikimedia Atlas: Jersey – Geograafisk an histoorisk koorden Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Jersey 49.216666666667-2.1325Koordinaaten: 49° 13′ N, 2° 8′ W"}
{"id": "8348", "contents": "At Eilun Man (ingelsk Isle of Man [ˌaɪləvˈmæn] (iar uk Isle of Mann, manx Ellan Vannin) as en eilun uun't Iirsk Sia. Hat as en crown dependency an hiart sodenang direkt tu't ingelsk krüün, oober ei tu't Ferianagt Könangrik an uk ei tu't Europeesk Unioon. A wontern san mil an a somern ei rocht warem. Dön aacht gratst stääden an taarpen üüb't eilun san: Det eilun hed sääks \"sheadings\", sowat üs gemeenen: Sant 2016 hää't eilun 2 distrikten (districts), 14 sarkspalen (parishes), 4 ferwaltangsstääden (towns) an 2 ferwaltangstaarpen (villages). A ferwaltangsstääden san: Castletown Douglas Peel Ramsey A ferwaltangstaarpen san: Port Erin Port St. Mary A distrikten san: Michael Onchan A sarkspalen san: Andreas Arbory Ballaugh Braddan Bride Garff German Jurby Lezayre Malew Marown Patrick Rushen Santon Manx (spriak) Commonskategorii: Eilun Man – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Eilun Man – Geograafisk an histoorisk koorden Wikipedia üüb Manx Isle of Man: Ellan Vannin, Mannin, citypopulation.de 54.237222222222-4.5230555555556Koordinaaten: 54° 14′ N, 4° 31′ W"}
{"id": "835", "contents": "A Stonger, (mo.) snäp (Gallinago gallinago) as en fögel uun't famile faan a Snepen (Scolopacidae). Tiaknang faan en Stonger. Ai faan Gallinago gallinago Stonger uun a waas. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Stongern Wikispecies hää en artiikel tu: Stongern"}
{"id": "8353", "contents": "Di artiikel jaft at noch ei. Luke iarst ans diar: Madeleuropeesk tidj UTC"}
{"id": "8354", "contents": "Transnistrien (rüsk: Приднестро́вье Pridnestrowje, rumeensk: Stînga Nistrului) as en dial faan Moldaawien uun't uasten faan a struum Dnjester, oober muar of maner suwereen faan't regiarang uun Chișinău. Transnistrien woort faan nian ööder lun üs aanj stoot gudkäänd. Sant di konflikt faan't juar 1992 as diar oober rau. Wikimedia Atlas: Transnistrien – Geograafisk an histoorisk koorden Commonskategorii: Transnistrien – Saamlang faan bilen of filmer 46.81666666666729.6Koordinaaten: 47° N, 30° O"}
{"id": "836", "contents": "At Stookruus (Alcea rosea) as en plaantenslach uun det famile faan a Malwenplaanten (Malvaceae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Stookruusen Wikispecies hää en artiikel tu: Stookruusen"}
{"id": "8362", "contents": "Det 14. Futbaal-Euroopamäästerskap 2012 (UEFA EURO 2012; poolsk Mistrzostwa Europy w Piłce Nożnej 2012; ukrainisk Чемпіонат Європи з футболу 2012) wiar faan a 8. Jüüne bit 1. Jüüle 2012 uun Poolen an a Ukraine. Euroopamääster wurden as Spoonien. Sjauer spelsteeden san uun Poolen an sjauer san uun a Ukraine. A taalen uun kläämen men det FIFA-positsjuun tu began faan't EM (Stant 6. Jüüne 2012). Ruslun hää muar tooren skööden üs Griichenlun, oober Griichenlun hää uun a direkt ferglik jin Ruslun wonen. e.F. ment efter Ferlingerang, e.E. ment efter Elwenmeeter schiten Commonskategorii: Futbaal-Euroopamäästerskap 2012 – Saamlang faan bilen of filmer UEFA wääbsidj faan't Euro 2012"}
{"id": "837", "contents": "At Halagruus of Strunfliider (Limonium vulgare) as en bloosenplaant uun det famile Plumbaginaceae. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Halagruusen Wikispecies hää en artiikel tu: Halagruusen"}
{"id": "8374", "contents": "Graad Fahrenheit as en inahaid för't meeden faan tempratuur. Hat as näämd efter Daniel Gabriel Fahrenheit an woort fööraal uun a USA brükt. Commonskategorii: Graad Fahrenheit – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "838", "contents": "At Strunkraab, Kraab (Carcinus maenas) as en slach faan Kraaben (Crustacea) uun't order faan a Tjiinbiankraaben (Decapoda). Commonskategorii: Strunkraaben – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Strunkraaben"}
{"id": "8388", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Noorweegen wiset di code för 11 Prowinsen (Fylke) an tau bütjenlunen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Noorweegen NO), di ööder as di code för a fylken an a bütjenlunen. 1Außengebiet. Diese sind separat nochmals in der ISO 3166-2:SJ codiert. NUTS:NO (EU-Statistikregionen) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "8389", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Svalbard und Jan Mayen wiset di code för Svalbard und Jan Mayen. At jaft ei muar onerdialangen. Diheer code bestäänt bluas ütj ään dial. Diheer wiset di code efter ISO 3166-1 (för Svalbard und Jan Mayen SJ). Nian feranerang faan di code sant 1998. Svalbard und Jan Mayen sind auch unter dem Code NO-21 (für Svalbard) und NO-22 (für Jan Mayen) in der ISO 3166-2:NO für Norwegen aufgenommen. ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk)"}
{"id": "839", "contents": "Heer wårt ferklåård, hü eläktrische struum, lååsting än enärgii tuhuupehinge. Wan wååder lung aw en stiinj fålt, dan kamt aw jüdeer ståå en latj kööl önj e stiinj. Nü as dåt je sü, dåt we wååder hiilj moi mätje koone, dan en drüpe wååder as åltens like grut. Da drüpe koone we tun biispel mååge döör en oomer ma en schånksnüte aw e sid tu hüüljen. Än je mör drüpe fåle - tun biispel döör en briidje snüte - je gruter dåt hoolig wårt. En wååderstruum foon 10 drüpe pro sekunde mååget önj en iir en tiintooche diiper hooling ås en wååderstruum foon 1 drüpe pro sekunde. Ouers wan dåt wååder foon hiilj huuch fålt, dan as jü ütwirkig foole gruter ås wan dåt läiger jurt kamt. Önjnümen dåt en drupe foon 10 meeter huuch fålt, dan wårt jü latj kööl 10 tooche diiper ås wan jü foon 1 meeter höögde fålt. Kort säid: jü ütwirking - jü \"lååsting\" foon dåt wååder as proporsjonool ma jü höögde X di struum. Unti ouders säid: iinj drupe pro sekunde foon 10 meeter höögde mååget önj en was tid jüst sü’n diip hooling ås tou drupe wååder pro sekunde foon 5 meeter höögde."}
{"id": "8395", "contents": "Jan Mayen as en 373 km² grat eilun an leit sowat 650 km uun't nuurduasten faan Islun. Hat hiart tu Norweegen an woort faan det prowins Nordland ütj ferwaltet. Hör nööm hää det eilun efter Jan Jacobs May van Schellinkhout. Likes dat diar knaap hoker wenet, hää Jan Mayen tuup mä Svalbard en aanj top-level-domain (TLD): .sj. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Jan Mayen Wikimedia-Atlas: Jan Mayen – Geografische än histoorische koorde"}
{"id": "8398", "contents": "Spitsbergen (noorsk uk: Spitsbergen) as en eilun uun't Arktisk Sia an hiart tu det skööl faan eilunen mä di salew nööm (of uk Svalbard). Hat as sowat 380 km lung faan nuurd tu süüd an 220 km briad faan uast tu waast. Barentsburg (rüsk) Grumant (rüsk, 1965 ferläät) Longyearbyen (Hoodstääd) Ny-Ålesund (för a wedenskap) Ny-London (ferläät) Pyramiden (1998 ferläät) Smeerenburg (üüb det Amsterdameilun, 1660 ferläät) Svea Commonskategorii: Spitsbergen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "840", "contents": "Wat menst dü? Ströntistel(sö.) Dünemfisel(öö.), at plaant Text:Min Bloom, at dacht faan Jens Mungard"}
{"id": "8400", "contents": "Svalbard as en skööl faan eilunen uun't nuurden faan Norweegen. Miast wurd jo Spitsbergen näämd, det as oober ei gans rocht, auer bluas det gratst eilun uun't waasten so het. Dön gratst eilunen faan Svalbard san Spitsbergen (37.673 km²), det Nuurduastlun (Nordaustlandet; 14.443 km²) an Edgeøya (5073 km²). Öler eilunen san Barents Eilun (Barentsøya; 1288 km²), Kvitøya (682 km²), Prins-Kaarl-Föörlun (Prins Karls Forland; 615 km²), Kongsøya (191 km²), Baar Eilun (Bjørnøya; 178 km²), Svenskøya (137 km²), Wilhelm Eilun (120 km²) an öler letjer eilunen. Likes dat diar knaap hoker wenet, hää Jan Mayen tuup mä Svalbard en aanj top-level-domain (TLD): .sj. Commonskategorii: Svalbard – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "841", "contents": "At Sturemswaalk, (mo.) stormswulk (Hydrobates pelagicus) as en siafögel faan't famile Hydrobatidae. Ai faan't Sturemswaalk - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sturemswaalk Wikispecies hää en artiikel tu: Sturemswaalk"}
{"id": "8410", "contents": "Nuuk (det ment „nook“, sjiisk „Kap“), of däänsk Godthåb [ˈgɔdhoːʔb] („gud hööb“), as det hoodstääd an mä 16.000 iinwenern det gratst stääd faan Greenlun. Det as uk det hoodstääd faan de Sermersooq Komuun. At jaft nian waier, wat at stääd mä öler stääden ferbinj. At stääd hää'n fluughuuwen Buaten faan det Arctic Umiaq Line gung faan April tu Janewoore tu Maniitsoq, tu a nuurd, an tu Qeqertuarsuatsiaat, tu a süüd. Denemark Aalborg (Denemark) Turkei Amasya (Türkei) Norweegen Askim (Norweegen) Ferianagt Stooten Barrow, Alaska (USA) Sjiina Changchun (Sjiina) Sweeden Huddinge (Sweeden) Greenlun Ittoqqortoormiit (Greenlun) Denemark Lyngby-Taarbæk (Denemark) Kanada Pangnirtung, Nunavut (Kanada) Islun Seyðisfjörður (Islun) Finlun Vantaa (Finlun) Commonskategorii: Nuuk – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "8412", "contents": "1728 wiar det aacht-an-twuntigst juar faan det 18. juarhunert. 11. Jüüne: George II. wurd köning faan det Ferianigt Köningrik. Nuuk üüb Greenlun woort grünjlaanj."}
{"id": "842", "contents": "Stuttgart as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Württemberg. E stää läit önj e mal foont bundeslönj, önj di Stuttgart Regiiringsdistrikt. Deer booge 630.305 manschne (2020). Önj e agglomerasjoon booge amänbai 1,26 milion (2009). Jü stää as bekånd am e automååger Porsche. Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "8424", "contents": "Tórshavn [ˈtɔu̯ʂhau̯n] (sjiisk Thorshaven; ualnoorsk Þórshöfn, däänsk: Thorshavn, färöisk kurt: Havn) as det hoodstääd faan a Färöer eilunen an leit bi't uastküst faan Streymoy. Hat as 158 km² grat. Det as uk at hoodstääd foon det Tórshavn Komuun. Uun a nuurd an süüd faan't stääd san Hoyvík an Argir. Norweegen Asker (Norweegen) Denemark Birkerød (Denemark) Sweeden Eslöv (Sweeden) Islun Garðabær (Islun) Finlun Jakobstad (Finlun) Aland Mariehamn, Åland (Finlun) Jákup Jakobsen, spriakwedenskapsmaan (1864-1918) Commonskategorii: Tórshavn – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "8425", "contents": "Markatal (marktaal) as en miat uun a büürerei üüb a Fääröer an sait wat ütj auer di wäärs faan det lun. Ian mørk (mk.) as soföl üs 16 gyllin (gl.) of 320 skinn (sk.). Ian mørk koon grater of letjer wees, uun't madel sowat en hualwen kwadrootkilomeeter."}
{"id": "8427", "contents": "Fääröisk [ˈfɛːrø.ɪʃ] (üüb fääröisk føroyskt [ˈføːɹɪst], däänsk: færøsk as det spriak faan a Fääröer. Det spriak as nai mä Isluns. Di ruad streg dialt a spriakwiisen iin uun \"Nuurdfjords\" an \"Süüdfjords\". Jo ööder streger betiakne isoglossen faan enkelt aparte ütjspriaken. Bispalen: fuglur (fögel, menelk), oyggj (eilun, weipelk) an hús (hüs, sechelk): Wikibooks: Fääröisk (sjiisk) Jákup Jakobsen"}
{"id": "843", "contents": "Stälj as en chemisch elemänt ma sümbool Fe (la. Ferrum) än atoomnumer 26. Dåt as en gra ouergungsmetal. Foon dåt följk wårt di ütdruk “stälj” oofding brükt for materjool, dåt äintlik “stool” håt; mör önjgoowen ouer dåt måågen, jü beärbing än jü önjwiinjing deerfoon koon huum fine uner stool. Ütgreewinge wise üt, dåt trinam 4000 f. Kr. ål stälj brükt wörd for speerspase än ornamänte. Mååst kön dåt stälj deerfor foon önjsloine meteoriite (dåt sünåmd meteorstälj). Önj da iirhunerte deereefter wörd di brük foon stälj ferbrååt eefter Mesopotamien, Anatolien, dåt Madel-ååsten än oudere gebiite. Eefterdåt huum rütfün, hü huum stälj üt sin ärtse wane koon än eeftert smaase, nüm jü önjwiinjing en gruten apswung. Twasche dåt 12. iirh. f. Kr. än dåt 10. iirh. f. Kr. nüm stälj di plås önj foon bronse bai ju produksjoon foon räischape än woopene. Dideer ouergung foon bronse eefter stälj, di jü stäljtid önjliidjed, wörd ai jüst feruursååged döör bäädere äinschape foon stälj, ouers iir döör dåt knååper wården foon tin, en hoodbestånddiilj foon bronse. Önj dåt madel-ååsten fün huum üt, dåt jü kwalitäät ferbååderd wårde köö, döör dåt rae stäljärts tu hiitjen önj en beed foon hooltkoole. Önj China wörd dåt priintsiip foon"}
{"id": "8432", "contents": "Siilfögler (Apodiformes) san an order faan fögler. Commonskategorii: Siilfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siilfögler"}
{"id": "8434", "contents": "Siilern (Apodidae) san en famile faan fögler uun det order faan a Siilfögler (Apodiformes). Jo like Swaalken, ha diarmä oober widjer niks tu dun. At jaft wel 90 slacher faan Siilern: Onerfamile: Apodinae Triibus: Collocaliini Sköölen: Aerodramus – Collocalia – Hydrochous – Schoutedenapus Triibus: Chaeturini Sköölen: Chaetura – Hirundapus – Mearnsia – Neafrapus – Rhaphidura – Telacanthura – Zoonavena Triibus: Apodini Sköölen: Aeronautes – Apus – Cypsiurus – Panyptila – Tachornis – Tachymarptis Onerfamile: Cypseloidinae Sköölen: Cypseloides – Streptoprocne Türnswaalk (Apus apus) Commonskategorii: Siilern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siilern"}
{"id": "8436", "contents": "A Wiiduufögler, Bucerotiformes of uk Bucerotes san en order faan fögler mä 72 slacher. Commonskategorii: Bucerotiformes – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bucerotiformes"}
{"id": "8438", "contents": "Wiiduus of Hopfögler (Upupidae) san en famile faan fögler uun det order faan a Bucerotiformes. Jo san nai mä Buumwiiduus (Phoeniculidae) At jaft man sjauer slacher: St. Helena Wiiduu (Upupa antaios) † (Europeesk) Wiiduu (Upupa epops) Afrikoonsk Wiiduu (Upupa africana) Madagaskar Wiiduu (Upupa marginata) Commonskategorii: Wiiduus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wiiduus"}
{"id": "844", "contents": "A Stäärdüker, (wi.) duuker (Gavia stellata) hiart tu at fögelfamile faan a Siadükern. Stäärdüker uun't somerkleet Aier faan Gavia stellata - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Stäärdükern Wikispecies hää en artiikel tu: Stäärdükern"}
{"id": "8440", "contents": "Caprimulgiformes of Naachtswaalkenfögler san en order faan fögler. Jo san miast am naachtem uun a gang. Diar wiar sjauer familin mä amanbi 90 slacher. Uun a leetst juaren as ütjfünjen wurden, dat jo goorei so nai mäenööder san. Diaram san a familin (..dae) tu aanj ordern (..formes) wurden. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Caprimulgiformes Wikispecies hää en artiikel tu: Caprimulgiformes"}
{"id": "8441", "contents": "Naachtswaalken (Caprimulgidae) san en fögelfamile uun det order faan a Caprimulgiformes. Jo san nai mä a Siilern (Apodidae). Onerfamile Chordeilinae (Lurocalis) (L. rufiventris) (L. semitorquatus) (Chordeiles) - 5 slacher: (Ch. minor) (Podager) (P. nacunda) (Nyctiprogne) (N. leucopyga) (N. vielliardi) Onerfamile Caprimulginae (Eurostopodus) - 7 slacher (Nyctidromus) (N. albicollis) (Phalaenoptilus) (Ph. nuttallii) (Siphonorhis) (S. americanus) (S. brewsteri) (Nyctiphrynus) - 3 slacher (Caprimulgus) - amanbi 60 slacher: Naachtswaalk (C. europaeus) (C. macrurus) (C. ruficollis) (Macrodipteryx) (M. longipennis) (M. vexillarius) (Uropsalis) (U. segmentata) (U. lyra) (Hydropsalis) (H. climacocerca) (H. brasiliana) (Macropsalis) (M. creagra) (M.forcipata) (Eleothreptus) (E. anomalus) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Naachtswaalken Wikispecies hää en artiikel tu: Naachtswaalken"}
{"id": "8445", "contents": "Heegern (Ardeidae) san en fögelfamile an hiar tu det order faan a Pelecaniformes. Diar hiar 62 slacher tu. Ardeinae Agamia – Ardea – Ardeola – Bubulcus – Butorides – Egretta – Pilherodius – Syrigma Botaurinae Botaurus – Dupetor – Ixobrychus Nycticoracinae Cochlearius – Gorsachius – Nyctanassa – Nycticorax Tigrisomatinae Tigriornis – Tigrisoma – Zebrilus – Zonerodius Ardea Grä Heeger (Ardea cinerea) Botaurus Raidtromp (Botaurus stellaris) Ixobrychus Letj Raidtromp (Ixobrychus minutus) Commonskategorii: Heegern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Heegern Heegernääb"}
{"id": "8447", "contents": "Aarebaarin (Ciconiidae) san det iansagst fögelfamile uun't order faan a Straalfögler (Ciconiiformes). Diar jaft at 19 slacher faan. Anastomus – Ciconia – Ephippiorhynchus – Jabiru – Leptoptilos – Mycteria Ciconia Aarebaare (Ciconia ciconia) Suart Aarebaare (Ciconia nigra) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Aarebaarin Wikispecies hää en artiikel tu: Aarebaarin"}
{"id": "845", "contents": "Stäärkunde unti astronomi as jü waasenschap jü har befooted ma jü forsching eefter åle sååge büte jü atmosfëër foon jü jard. Jü stäärkunde koon huum ferdiile eefter da füliende aspekte: Astrofüsiik Komeete Kunstmoune Messier-objekte Meteoore Moune Planeete Planetoide Stääre Stäärbile Sansüsteem Commons: Astronomii – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "8450", "contents": "Kukütjen (Cuculidae) san det iansagst fögelfamile uun det order faan a Kukütjfögler (Cuculiformes). Diar jaft at sowat 140 slacher faan, an auer 50 slacher warep hör ai uun en frääm nääst. Cacomantis – Carpococcyx – Centropus – Cercococcyx – Ceuthmochares – Chrysococcyx – Clamator – Coccycua – Coccyzus – Coua – Crotophaga – Cuculus – Dasylophus – Dromococcyx – Eudynamys – Geococcyx – Guira – Hierococcyx – Microdynamis – Morococcyx – †Nannococcyx – Neomorphus – Pachycoccyx – Phaenicophaeus – Piaya – Rhamphococcyx – Rhinortha – Scythrops – Surniculus – Taccocua – Tapera – Urodynamis – Zanclostomus Cuculus Kukütj (Cuculus canorus) Geococcix Nuurdelk Räänkukütj (Geococcyx californianus) Süüdelk Räänkukütj (Geococcyx velox) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kukütjen Wikispecies hää en artiikel tu: Kukütjen"}
{"id": "8454", "contents": "Ein Fresches Liedlein: Hans Tadesen gieng awer die Marcke schnaer, bei die Möneschinne, hi wurd in fatten beetling war, bei die liachte Möneschinne Hie griep die Beetling bei die stert bei die Möneschinne, die beetling jeff in schnaeren fert bei die liachte Möneschinne Hi ging die Siefeen ap effter hat huß bei die Möneschinne, Un was so stell als in müß bei die liachte Möneschinne Hie schmiet die beetling af hat strei, bei die Möneschinne, Sin berne seten diram, als en hupen krei bei die liachte Möneschinne Hi klopede die beetling af die bück, bei die Möneschinne, Is dir tulich ohn, dat schal dir heruth; bei die liachte Möneschinne Paicke, man Senn, huel dü di Voet, bei die Möneschinne, hat flasch is ön üße kegen göd, bei die liachte Möneschinne Min live wüff, win gi dat mee mi heele, bei die Möneschinne, Solcke wal ick jau noch weel tien mur steele bei die liachte Möneschinne Wat win hat flasch hiel huch aphinge bei die Möneschinne, Eicke un Paje je schint ich belinge bei die liachte Möneschinne Wen use flasch nat langer kon telienge bei die Möneschinne, So win wie Hunne Taesens betienge bei die liachte Möneschinne Anton Heimreich"}
{"id": "8455", "contents": "Yn Miren=Söngh Aff jü nöte, als ham siunght: Aus meines hertzen grunde, Ander: Hilfft mit Gotts güte preisen. 1 Ick kon ick noog thonck sedje, O Godd von Hemmelrick, So lung, als ick möth ledje Af erden ön dü sick, that jü vergiengen Naacht Dü myn Liff, siel ün leeven, Ün wat dü my heest jeeven, So trawlick heest bewaagt. 2 ick badde di ver allen, Jeff my thoch the min seen, Min Leevedegh heef dehn, Un leth ock delling my Jaa nat ön Ünlock kamme, Mi ock hat min nat namme, that ick mey thoncke dy. 3 Leeth mi am Mirn ün Eene min tochte rocht dirhen That ick mi wahr veer Seene, Ün alltidd seeth min Senn Af di, that ick allgeh Mei wallig dühn dan walle Ün dü mi meist ün alle Behüdde eeder ün leh. 4 Leth nat apthien ün kamme Fiürweer ün gruwlick Win, Hat üße leth nat namme Di Flödh, störm, ün gothrinn, Behüdd ver Krigh ün Brön, Ver Heyel, schlaagh un schneien, Ver Schelme, Thieff ün heien, Erhuel ja Liud ün Lönn. 5 Min hüß, min hoeff, min leeven Min göd, min Lönn ün Sönn, göe wenn Ün wat dü mi örs jeeven"}
{"id": "8456", "contents": "Yn Een=Söngh Aff jü nöte, als ham siunght: Ich dank dir lieber Herre, Ander: Lobet Gott unsern Herren. 1 Ick thonck dy lieve Hiere, That ick on deesen Dey The min netten, ün din Ihre Min Weerck voldeen, ün mey Üthraw myn traate Lee Ün schleepe me min Man, Dirver schal di thonck wee All di hee watt ün Sann. 2 Voll Lock heest dü mi Jefen, That ick vollbrocht min Werck, Bewahrt min Liff ün leeven, Als Noah ön sin Erck, Dyn gnae heest dü nat sparet Üs hee bethhurt dyn hön So mechtig weel bewaaret Ver Ünweer, Krigh ün Brön. 3 Ick badd, that dü min Seene, Dü ick begingen heef Min Leefdegh, deesen Eene Weest my thehup thejeff, That ick di kü thonck sedje, That ick dirvon befreit, Ün rawlick mi kü ledje Ün bliffe ma ünheit. 4 Ver Ünweer, störm und flaagen, Ver ongst ün tröngigheit, Ver Driemen ün ver waagen, Ver all maßmödigheit, Ver pest, Krigh, brön ün Flöhde Ver öhre nudh ün Klagt Ver sörgen, ün Unmöde Behüdd üs deese Nacht. 5 Leth trinam bei mi waage Din Ingel, that ick mey Mi oller tochte maage Von ynigh thing ver Dey, Taht ick mey"}
{"id": "8457", "contents": "Di uurs es deer Losche schonge wider, green es dik en kuch. Louk, en läiten göölbök üt e roide fluch. En di wipsteert hoopet blee trinam e kööl. Al de liipe süse ap en dil es njööl. Hiir di tüüter jölen truri ourt loun. En de liwe skriile naachtens foon e stroun. Bruushon me sin bräide schochst ount läichloun al. Jüst, es was't for ålwer, driwes jere spal. Eedermeerns koost hiire roidepiipers lacht. En di romper dompet al wi döör e nåcht. Widu teelt ount mäidloun arks jeer wider nai. Anerte, moist liiwe, bräide tachtebai. Schitendraiers fliine dör e hemel ween. Ok di stauerk es kiimen, staapet döör e feen. Am e gääwel swolkne gloje harn en heer. Wäät dö nö me liiwe, dat di uurs es deer? Johannes Petersen Föögle"}
{"id": "8458", "contents": "De letj Foameler en de Blömken Letj Foameler en letj Blömken, din’n sen do meast iaandun, wan dja om bassen bloie, bliuw dja nich lung mear stun. Dja welke uun en Kripot, baal noa en kuurte Tid, en Enkelten wart wechlait, de Uuren keem wid en sid. Letj Foameler en letj Blömken, wees do gearn wat moal - deät skel ni lung mear woore, dat djüm ferbloiet foal. Foamel Mz. Foameler = 'Mädchen' Heinrich Claasen"}
{"id": "8459", "contents": "Faan a hüspuk ütj Christian Johansen sin buk Sagen und Erzählungen \"Uun en grat büürenhüs wiar en puk, hi holep at lidj bi't werk, hel skaas an ünlok fiir an hed sin gud iidj an drank diarför. An uk managen höög dai an naacht. Hma hiard'n raaslin uun't strä, ham hiard'n fleutin an sjongen, man ham füng'n ei tu sen. Hi as man iansis sen wurden. Ään dai, üs't lidj mä alemaan üüb a fial wiar, an a puk üüb't hüs paaset, wurd a knechter ham waar diar jo tüs kaam. A hüspuk seed uun't guuwelhool an maaget alerhant wonerlik grimasen, sten bal üüb det ian an bal üüb det ööder bian an slinger, soong an fleutet an taret a grat hünjer. Sin liitje wiar en gratspreegen faan sin aanj gestalt, san dööcht an sin bian: Hood grat föl wat. Uug so trinj, as ei blinj. Tus so spas, di bat was. Tongetong, snupetong. Fiardag hun, siad uun't lun. Beenkin kurt, Bele, flek an slau, Puk as altu gau. Puk, Puk, Puk, hi as kluuk. Wilert puk so soong an am nant iarags soocht, telket 'ar ham ään faan a knechter uuso letjem ap üüb bualkem an wiar so slacht,"}
{"id": "846", "contents": "At Stäärnk (Sterna albifrons) hiart tu at fögelfamile faan a Bakern (Sternidae). Ameerikoonsk Stäärnk (Sterna antillarum) Aier faan Sternula albifrons albifrons - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Stäärnken Wikispecies hää en artiikel tu: Stäärnken"}
{"id": "8460", "contents": "Dit diari es en Tial: 1872 heer en Buer fan Nuurđströn sin Faamen döpi leten. Hi wel fuar sin Gasten alkohoolisk Drinken utdö, sa dat di Pröst dit ek mefo skul. Di diari wel ek, dat di Lir bi san Fest olterful drink, en wan di Friisen drunk, da diar di dit rocht. Di Buer let da Kofi iin ön di Kopen giti en en bet Rum diartö. Diarüp kām da Fleten, dat dit ek eeđer di Rum hāremi skul. Di Pröst fair iinfach Kofi, uk me Fleten diar ön. Jens fing di Pröst man jen fan di üđer Kopen tö faat. Wan höm klaar waar, wat diarbenen wiar, da wust hi uk, hurom di üđer Gasten langsen lüstiger waar en sa laangsem ek muar rocht snaki en gung kür. Da sprung hi āp en belketi: \"I Pharisäers!\" Sa skel di diari warem Drink sin Noom fingen haa. Ön Flensborig es bi Girocht en Uurdiil spreeken uuren, dat 2 cl Rum ek inoch fuar di Pharisäer sen. Marschmensch Amtsgericht Flensburg, Aktenzeichen 63 C 84/81, Abgedruckt in DRiZ 1982, 151), Artikel Pharisäer"}
{"id": "8461", "contents": "En litj Video 1 Üüs Söl’ring Lön’, dü best üüs helig Dü blefst üüs ain, dü best üüs Lek! Din Wiis tö hual’en, sen wü welig Di Söl’ring Spraak auriit wü ek. Wü bliiv me di ark Tir forbün’en, Sa lung üs wü üp Warel’ sen. Uk diar jaar Uuning bütlön’ fün’en, Ja leeng dach altert tö di hen. Chorus: Kumt Riin, Kumt Senenskiin, Kum junk of lekelk Tiren, Tö Söl’ wü hual’ Aural; Wü bliiv truu Söl’ring Liren! 2 Di Seewinj soong me litjem Suusin, Hur ik üp Söl’ üs Dütji slöp; Fan Strön’ jert ik dit eewig Bruusin, Üs ik bi Mooters Hun’ jit löp. Ik haa di Stairer al bihöl’en, Diar jens üüs Jungens Hemelrik, Di Teft ön Uursem, fol fan Krölen, Üüs Spölplaats bi di Bosk üp Dik. (Chorus) 3 Üüs Taachten hual’ jit fast omslüngen, Wat üüs fan litj ap wert en lef: Üüs Terp, hur wü tö Skuul jens gingen, Üüs Mark, üüs Hiir’, di Wai bi Klef, Ark Stich, hur wü üs Jungen ronen, Ark Stegelk, diar aur Eeker gair, Di Hooger, hur wü Biike bronen: Hat es jit ales üp sin Stair. (Chorus) 4 Di Hooger se sa stolt wü liien; Üüs"}
{"id": "8462", "contents": "Önspraak tö di Biike ön Raantem, 2002 Guđ Inj altermaal. Lef Sölring Lönsliren en lef Frinjer fan üüs dailk Ailön. En hartelk welkemen tö üüs Biiki. Ik wel nü man en bet suutji snaki, dat di jen en di üder dit mesken beeter forstuun ken. Üp Plat wel ik sii: \"För di wat Plat snakt: 'Ik snak nu een beten suutje, denn köönt ji uns Sölring villicht beeter verstahn!'\" Wan et uk man en Hunfol Liren sen, wat üüs Spraak forstuun ken, es di Hun jit litjer fuar dānen, wat dit snaki ken. Dach wan di Liren ek sa lai wair, üüs Spraak tö liir'n, wiar't wes üders. Man üp di üder Sir sjocht em dach, dat dānen, wat niin Sölring, niin Friisk, snaki, dach bi sa'n Dai üs deling, wes di Taachten kum, hur ja itüüs sen. Man dit sii dānen uk hol wan ja önerwai sen, üp Fastlön - jaa - da prötji ja diarme, dat ja fan Söl kum en sii dat ja Sölring sen, man di ain Spraak fan jaar Ailön dit ken of keen ja ek. Uur bi sa'n Biiki, jir, ek arkmool weđer en Teeken set, dat wü wan't on üüs Brükdom gair, likert,"}
{"id": "8463", "contents": "Muasem-Meln Dü Meln gre en ual, Din Ruaen hual jaar Wiil, Din Stiiner stel jens hual Nü eeđer Jaarens Iil. Dü kürst me Hemelswinj, Man dach ek söner Sweet, Tö Bruar dit Kuuren Grinj, Man salev waarst Dü treet. Di Winj, di sjungt sin Wiis Aur Strön, aur Dünem, Hiiđ. Dü halst Din Wiil, letst wiis Din Ialer, net en bliiđ. Di Sen, di sünkt sa ruar, Di Winj wait söner Iil. Fo ik uk fuar min Duar En Stün tö Freer en Wiil? Jens Mungard"}
{"id": "8464", "contents": "Schrahé telefoniaret me en Frinj, wat ombi trii Jaaren jialer es üs hi. Des Frinj uunet sent ombi 1956 ön Detroit/U.S.A.. Jat snaki Dütsk, en di Frinj fortelt wat aur di Öölkrichen, en wat hi diarfan meent. Metjens halt hi āp me snaki: \"Heest Dü jert, dat et benen dat Telefoon knakt heer?\" Schrahé: \"Naan, jir wiar nönt.\" F.: \"Naa.\", en jat snaki förter. Eeđer'n Sküür jit jens: \"Diar, nü heest et dach jert, of ek?\" S.: \"Naan, nix tö hiir.\" F.: \"Nü skel wat man Söl'ring snaki, diar ken ja noch nönt me bigen...\" Erk-Uwe Schrahé"}
{"id": "8465", "contents": "Aphorismen sen Saaken, wat muar of mener bikeent Lir sair haa. Fuar't Pleegin fan di Sölring Spraak sen jir uk sok Uurter benen, wat jerer aaft üp Söl sair uuren sen. Di Taachten diarachter sen aaftinoch wert en haa maal biluket. Fuar't Miist fan en Saamling nomen, wat Erk-Uwe Schrahé maaket heer. Di leest Iar tö biweegi, es gur, en Bisjuk tö Leewentstir es beeter. ___________________________ Di Kloog let höm biliir, Di Ünkloog weet alis beeter. ___________________________ Ali Mensken sen klook. Di Jen fuarof, di Üđern achterön. ___________________________ Ön di Ehe ken em Sörigen diili, wat em aliining gaar ek her. __________________________ Di Tökumst bigent itüüs. -Ursula v. d. Leyen- _________________________ Jöl söner Rook, en Mensk söner Failen, dit jeft et ek. -Fan Ruslön- ________________________ Hat ken pasiari, wat wel: Hat jeft langsen jen, wat dit kum saag. _______________________ Wet Dü ual uur, sket Dü bitirs diarme bigen. _________________________ Lung lewi wel ark jen, man ual uur wel nemen. _________________________ Bifrii Di of bifrii Di ek, Dü wet dach biiring biduuri. -Sokrates- ________________________ Om sa mener jen forstönen heer, om sa mener fair hi dit me. -Üt Engelön- ________________________ Könst es, fan nönt wat tö maaki en dit da tö"}
{"id": "8466", "contents": "\"Uur sa üs di Jungen; dānen jert dat Hemelrik.\" Witsi of Grapen en di Spraak haa fuul me dat Benerst fan di Mensken tö dön, en diarbenen uunet fuar't miist jaa dach di Dreeng of dat Faamen, wat em jens wesen es. Ja ken help, en Spraak \"üp di Grün\" tö kum, dat et wat muar uur üs jen Uurt bi dit Naist tö stel. Es jaa noch nönt sa swaar üs dat Formuliarin fan en Pointi. Fuar't Miist fan en Saamling nemen, diar Erk-Uwe Schrahé maaket heer. ____________________________________________________________ Fedji fraaget Tina: \"Wet Dü me mi gung?\" - \"Falt Di nönt beetert iin?\" - \"Dach, man jü wel mi ek.\" _____________________ \"Foriiv mi, ik sjuk di Baanhof\" - \"Dit foriiv ik Di hol. Sjuk man ruuig förter.\" __________________________ \"Helpst Dü Din Mooder al ön di Köken?\", fraaget Most. \"Jaa, wes!\" swaaret litj Ose. \"Wat maakest Dü da al?\" \"Ik teel di Sölwerskaier, wan Dü diar wesen best.\" __________________________ Henning ken ek sa gur reekni. Da sair di Skuulmaister: \"Dü sket man hentö di Apteek gung en fuar 10 Cent Forstant haali.\" Fraaget Henning: \"Skel ik sii, dat di fuar Di es?\" __________________________ \"Wan Din Faađer wust, hur'ling Dü Di jir"}
{"id": "8467", "contents": "Min Bloom Ströntistel es min Bloom, Ströntistel neem's uk mi. Jü gröört üp Dünemsön, Ik üp des Leewents-Strön, En Proter haa wat biiđ! Jens Mungard"}
{"id": "8468", "contents": "Des Techting ken uk süngen uur. Wiis: \"Müde bin ich, geh' zur Ruh'\" Somernacht Hoog om Hemel, Stiar bi Stiar, En di Fulmuun staant üp Wacht. Aur di See liit Ruu en Freer; Lēcht en klaar es Somernacht. Döör di Dünem strekt di Winj Linj en luuwen üt Süđweest, Taatjet Halm en Gērs en Sön; Fügelki set stel üp Nēst. Luki üt, sa fiir Dü kenst: Sölwer liit üp Strön' en Stroom; Diip ön Kiming silt en Skep: \"Lekelk Faart, ön Gotes Noom.\" \"Lekelk Rais! - Ik maat noch weet, Hurfan kumt et? Hur giar't hen? Kumt et wel üt Is en Sne? Stjüürt et tö en wār'mer Sen?\" Fraagi ek, Dü fairst niin Swaar, Aur di See giar manig Wai. -- Gung nü tüs, dü heest tö dön! Miaren kumt en üđer Dai. Miaren kumt en üđer Dai. Hoog di Sen, di Hemel blö.-- Dö Din Plicht me Iarnst en Fliit! Liiv mi, Seegen falt Di tö. Boy Peter Möller"}
{"id": "8469", "contents": "Di Friisen fuar di Köning Üs ön't Jaar 1552 Köning Philipp fan Spānien gurkeent wiis skul, maast di Raatslir fan di enkelt Holöns Lönen fuar sin Troon kum en üp Kneebiin di \"Eid\" oflii, dat ja di Köning tiini wil. Diar wiar uk Lir mung fan di Holöns Prowins Friislön', wat wü Weest-Friislön' nēm. Ja sloch ek of, di Eid oftöliien, man üp di Kneebiin set wil ja ek. Al di Üđern, diar't al dönen her, wil di Friisen diar uk tö fo. Man ja stön' fast üp jaar Stek. Diar kām al di gurt Tuat fan. Me ali Macht wil's, dat di Friisen omhaalet. Da trat di Jest fan jam stolt mer-iin-mung di Forsaamling en rööp gurtem ön sin Mooderspraak: \"Wü Friisen lii aliining fuar Got ön Kneebiiner!\". En ja lair ön Stuunen jaar Eid of, söner dat hoken's heneri kür. Frii eeđer N. Jirrins en O. Bremer (Fering-Öömrang Lesbuck) Tuat = Spitaakel, Gurtemhair, fuaral om nönt fan Wert"}
{"id": "847", "contents": "A Stönerk, (fe.) slikmüs, (mo.) slåågemüs (Calidris alpina) as en fögel uun't famile faan a Snepen (Scolopacidae). Stönerk Aier faan Calidris alpina alpina - MHNT Calidris alpina schinzii - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Stönerken Wikispecies hää en artiikel tu: Stönerken"}
{"id": "8470", "contents": "Des Techting ken uk sjungen uur. Wiis: \"Der Mai ist gekommen\" Mai-Muun (Skrewen ön di Maimuun fan 1930) Di Mai-Muun es kemen, Di Uurs her hi braacht. Fuarbi es dit Lēngen, Jaa, nü ken wü saacht! Nü sprööti di Krölen, Di Fügeler sjung. Di Bloomer, ja blostri, En alis uur jung. Di Sen skintj sa wārem, Aur Tērper en Hiir. Aur Mark en aur Ingi, En arkjen es bliir. Di Kraiter sen büten, Wit Lumer, ja spring. Frisk Leewent kumt weđer, Wel Früger uns bring. En breer liit di Nuurđsee En uuremt nü Freer. Fuarbi es höör Trüwin, Jü let me höör reer. En hoog ön di Uurslocht Siil Möen aurhen. En blö es di Hemel, Fan Jan' en fan Jen'. Welkemen, Dü Uurstir, Welkemen bi üüs! Wü gung Di öntöögen En bliiv ek itüüs. Üüs Harten, ja boki en wir uur di Brest. Fan Hööp en nii Wensken, En nii Leewentsnest. Andreas Hübbe"}
{"id": "8471", "contents": "Üs ik jung wair En Stek fuar ual Liren Ik wiar jens jung; -- wat wiar't dach lekelk Tiren, Diar ik jit litj wiar ön üüs Aalernhüs, Üs ik, bidopet truu fan Aalernslefhair, Jit spölet ön min Hemelrik, min Tüs, Üs ik ünskilig fual'icht min litj Hunen, En Gotes Engel kām bi mi tö stuunen. Ik wiar jens jung;-- wat es di Tir forgingen, Diar ik dit jest Lop tö di Skuul henging. Wat wir, dach maaket ik min oogen iipen, En üđer War'l, wiar't, wat tö se ik fing. Da slüt ik Frinjskep me sa manig Jungen. Da liirt min Söl'ring Leedjis ik tö sjungen. Ik wiar jit jung;-- üs eeđer manig Jaaren Jaar Jen' di lekelk Jungen-Tiren fuan'. Friimaaket waar ik da me al min Frinjer; Ik trat ön't Leewent, en min Hart, et bruan'. Wat wiar ik da fol Mur, fol Hööp en Wensken, En liift ön Got, mi-salev en di Mensken! Ik wiar jens jung;-- di Tiren flöđet förter. Ik kām fuarof, min Aarber leket mi. Ik fuan' en Hart, wat truu me mi forbünen, Döör't Leewent toog, wat lung es dit fuarbi! Unk Lek wiar gurt, hat es ek tö biskriiwen, Wat danket Got, diar"}
{"id": "8472", "contents": "Di tau Frinjer Tau Frinjer kām töbeek tö Söl', Jat her ön Uarlof wesen, Di Jen tö Lön', di üđer tö See, Diar kēmpet jat fuardesen. En üs jat kām tö Sölring Lön' Da waar jat wel sa truurig: Dütsklön' ön Hunen hiilendal Fan Fiinten falsk en luurig. \"Dit Spöl es üt\", sair da di Jen, \"Foriifs wiar al üs Striren; Di hiili War'l staant töögen üüs, Trinjom, fan ali Siren. Forleesen es üüs Faađerlön' Filecht fuar hönert Jaaren. Wat bleft üs üđers üs di Wensk, Iin ön üs Greev tö faaren?\" -- \"Naan\", sair di Üđer, \"sa es't ek, Jit sen wü ek forleten; en wiar dit Iirsen wel sa hart, Wü fo't noch likert beten. Üüs Jer'm es lam, nü es dit wes, Man, Frinj, hi es ek breeken! Al mai di Daageraat jest kum, Wan Knaaken lii tö bleeken. Mai uk wel hönert Jaar forgung, Jer't leecht uur aur üüs Lön'en, Hat kumt Gots Wraak-Dai jens tö Sjüün, En alis es aurstönen! Ik haa min Flāg fan Skagerak Truu ön min Kest bihölen, En di ual Flāg, suurt, wit en ruar, Heest Dü, min Frinj, uk hölen. -- Ik weet en Hoog üp Nuurđerhiir, Diar liit en"}
{"id": "8473", "contents": "Dial aur Is [skrewen 1908] Snefloken faal fan Hemel, Di Winj wait stif en kuul. En Seeman kumt fan Fastlön, Hi taacht om Söl sa fuul. Hi giar döör Is en Weeter Ön Heef; hat sniit en rintj. Hi kumt noch altert förter, Wan uk di Sen ek skintj. \"Wat skel höör Mooder frügi, Wan ik nü tüs kum mai! Ik haa fan Lön of wesen Al manig Jaar en Dai. Her ik jest Söl tö fatin! - Mi tinkt, hat liit sa fiir!\" Hi luket en hi luket; Höm dö di Oogen siir. Hi skeft di Fet jit lungsom, Sin Haur sünkt dial üp Brest. Hi uuremt swaar en aanket: \"Uu, wiar ik diar dach jest!\" Sin Fet forsii jaar Tiinsten: \"Man jir, jir liit en Stiin!- Ik wel en litjet wiili.\" Hi set höm hen - slöp iin. Di Winj sproong om tö Nuurđen; Di Flöör, di brok dit Is. - Hi slöp en dremt sa lekelk, Dach kām hi oler tüs. Di Sen ging dial. Di Wunternacht Feel junk en swaar üp Heef me Macht. Di Sen ging āp. Di Wunterdai Lair kuul en klaar aur Uasterlai. Jens Mungard"}
{"id": "8474", "contents": "Önspraak tö di Biiki ön Tinem, 2006 Biiki 2006 bi Tinem Borig. Jir stuun wü Sölring altermaal forsaamelt, rik en arem, trinjom üüs Hoog, üüs Biikijöl; jir uar üüs Harten warem. Sa sen wü’t uunet sent ualing Tir, en fuar üüs Wiis üs Sölring Lir wel wü üüs altert wiari, wü wel üüs Lönsbrük iari! Lef Sölring Lönslir, lef Frinjer fan nai en fiir, ark Jaar weđer, di 21. Februwaari, finj wü üüs jir töhop, om me arküđer üüs Biikijöl öntötjenen. Sa fuul Saaken, sa fuul Brükdom, sa fuul Uals es ön di Loop fan di Jaaren forleesen gingen, man Biikibrenen en Piđersdai sen blefen! En fan Jaar tö Jaar uar’t muar Liren, diar jam jir om dit Jöl töhopfinj: Mensken, diar jir lewi en uuni, Jungen, diar hur üđers ön di Warel jaar Aarber, jaar Fomilji fünen haa, kum tüs tö Biiki. Muar en muar Freemern, Baarilir – üs wü sii – kum ön des Wunterdaagen jir tö Söl, om me üüs töhop Biiki tö fiiren. Ik sen maningmol forwunert diaraur, dat et ark Jaar muaren uur. Man ik teenk medsalev, dat et gur sa es. Biiki heer ön di Loop fan fuul, fuul Jaaren forskelig Bidütings her. -"}
{"id": "8475", "contents": "Am eenmen bai e wäile Di wäile rout, e föögle släipe än driime swätj önjt hiimlik neest. Dåt junket ål, en hådern schamer as bloot tu siien jant önj et weest. Di wäile rout, üt gjars än räide der hiirt huum nuch en liisen sung. Ik mårk et wälj, di wal de seede: Good as de näi, wees mån ai trung. Di wäile rout, e stääre scheene sü wanlik foon e hamel dil än späägle jam önjt wååder wider än mååle deer en wiili bil. Di wäile rout, gåns stal än friidlik as't trinam un'r e huuge dik, än üt et wååder steecht e daue än sliiret uuk me am e siik. Di wäile rout, en stalen freese än trååst tjucht önj min hart heerin: \"Täiw mån en lait, jeew de tufreese, kamst uk tu rou, bast bål heer wään.\" Nis Albrecht Johannsen"}
{"id": "8476", "contents": "As ik nuch kining wus Wat wus ik luklik Iir önj e bjarnetid; Köm me sü grut for, Löked sü wid! Twasche mädjslüütj än dik, Deer wus min kiningrik; Deer pluk´d ik krüle, Krüle tu´n kröön. Mååged en kniichel, Twited üt räid än hoolt; Skjard me en wiichel, Wus wälj sü stult! Läi un´r e hilebuum; Häi deer sü´n swätjen druum; Driimd foon en iinjsist Grut kiningrik. Luurlatje swulkne Fluuchen dan haan än heer; Spårie än spriine Mååg´den honöör. Dan süng e loosch ma fliitj, As sää´s: ik wiitj, ik wiitj, Dåt dü aliine Kining heer bast! Albrecht Johannsen (fri eefter W. Dykstra)"}
{"id": "8477", "contents": "Et spöökels foon Harrowby Hall Awt sloot wårt et tu kraseene arks iir wi ünhiimlik (sh:z foon e 21. Deesember 2009) Et wus je ål slamenooch for da manschne foon Harrowby Hall, dåt et bai ja spökeld. Ouers dåt jüdeer spökeln wüset åltens tu kraseene, wan e klook tu madernåcht slöif, aw e sid foont beed önj e geeste dörnsch apdeeged än di besäk ma har grute, weene, lääsie uugene sü lung önjgliised, bit’r am e ferstånd köm, wus nuch foole slamer. Jarst eefter en hiil stün gäng’s wi än dan stöö åles uner wååder än wus döör än döör wätj. Da manschne foon Harroby Hall häin ål åles präiwed än wård dåtdeer spökels lüüs, ouers ja häin niinj luk deerma. Sü slüütj e hiire foon Harroby Hall di geestedörnsch ouf än ferliid ham ei mör. Tu kraseene deeged e spökeln wüset wi önj e geestedörnsch ap, ouers weer di nü lääsi stöö, rüsed jü gliks wider haane tu e hiire foon Harrowby Hall. Di sätj meeklik önj san dörnsch, as’r sü’n wååderlees ouffüng, dåt’r mjuks döör wätj wus. E hiire foon Harrowby Hall wus en mödjien moon än swöömed ai wach, as’r e wüset ma har grute, weene, lääsie"}
{"id": "8478", "contents": "Pider Lüng Di åmtmoon foon Tuner trüwet ma e feest, haut aw e scheew än säit dan tuleest: „Da twarie frasche betååle niinj schat, iir än däi san’s tubääg än belake huum wat. Eefter Sal käär ik diling än fou’s bai e neeke än wal jam e noos än e uure wat reeke. Ik belååk jare uurd: Liiwer düüdj as sloow.“ Önjt schap stoont di åmtmoon än kiiket sü måål Än bai ham en preester; wat di deer duch wal? Di lååket sü häämisch än wrast ham e hönje: „Lätj unk da frasche nü rucht iinjsen pönje! Dåt påk wal e schörk uk ninte betååle, nü wårde üs måt we dööwelt hååle. / dåt måt - Anteil Uner e fätj ma dåt uurd: Liiwer düüdj as sloow.“ Bai Hörnem kaame da schaawe tut lönj, än e kile knurpe hård aw e sönj. Da biise hiirne san lungai trung; jare mååns hääwe lånse, as punterne lung, / di puntern - Ladebaum ma spase foon stälj, sü scharp as en knif än deerma wan’s da frasche tut lif. Nü jült et, frasche: Liiwer düüdj as sloow. Ai wid foon e strönj lait iinjsoom en hüs, deer booget en fascher, sü eerm as"}
{"id": "8479", "contents": "Di Schlaswik-Holstiinjsche Loondäi heet dåtheer gesäts beslin: Präambel Önj önjerkåning, dåt da friiske jare spräke än deerma jare identitäät uk önj e tukamst bewååre wan, aw grün foon et rucht, dåt följk ham fri tu e friiske följkefloose bekåne mätj, aw grün foon et waasen, dåt da friiske bütefor da gränse foon e Bundesrepubliik Tjüschlönj nån äinen stoot hääwe, wat ham ferplächtet fäilt än stip da friiske bait bewååren foon jare spräke, önjt bewustweesen, dåt dåt schöölen än dåt stipen foon e friiske spräke önjt inträse foont lönj Slaswik-Holstiinj läit, aw grün foon e Rååmeoueriinjskamst foon e Eurooparädj fort schöölen foon natsjonaale manerhäide än e Europääisch charta foon e regjonaal- unti manerhäidespräke, aw grün foon artiikel 3 foont grüngesäts än artiikel 5 foon e ferfooting foont lönj Slaswik-Holstiinj beslüt di Slaswik-Holstiinjsche Loondäi dåtheer gesäts: § 1 Friiske spräke önj e öfentlik ferwålting (1) Dåt lönj Slaswik-Holstiinj schucht da friiske spräkeforme, wat önj Slaswik-Holstiinj brükd wårde, as en diilj foon e gaistie än kulturäle rikdoom foont lönj önj. Följk mötj da änkelte friiske spräkeforme fri brüke. Dåt brüken foon da änkelte friiske spräkeforme önj e öfentlike ferwåltinge önj uurd än schraft än e motiwatsjoon deertu wårt schööld än stiped. (2) Da"}
{"id": "848", "contents": "At Suart Aarebaare, (mo.) suurte stork (Ciconia nigra) as en fögel uun't famile faan a Aarebaarin (Ciconiidae). Hü Suart Aarebaarin am a süüd waanre Suart Aarebaare Ai faan Ciconia nigra Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Suart Aarebaarin Wikispecies hää en artiikel tu: Suart Aarebaarin"}
{"id": "8480", "contents": "Di latje goosejörder Ik ban en latjen goosejörder, ban moinäi soowen iir. Min gäis, da stönje ai önj tjüder, da luupe näi än fiir. Sü nau än was as ja me kåne, sü kån ik åål min gäis; kam ik, ja åltumååle rååne än san trinam me stäis. En ark iinj heet harn ruchte noome: jü latj, jü grut, jü tjuk, jü gra, jü hålt, di latje koome, jü üülje, jü wit, jü smuk. Än sü uk nuch di grae gooner, di as oofting wat måål, dåt as warafti uk niinj wuner; hi hålt sin gäis önj schål. Än kamt ouers huum ham aw e näide, dan as hi lungai trung, kamt dan önjschiitjen üt e räide, streekt üt san håls sü lung. Ik stönj heer di hiile samer, et wårt me uler kiif, ban sü fernäid än suner jåmer än hääw min gäis sü liif. Ouers tånk ik widre, schal'k me grååme, - da manschne san duch fül - än wan da kortste deege kaame än dåt schrat haan' tu jül, sü kaame's ma e hääwerseeke än doue's fåli såt, än steeg's eeftert önj e neeke, wan ja san swåår än fåt. Oo nåån, lätj üs deer ai am"}
{"id": "8481", "contents": "Min Haimat Önj min haimat as et gödj, weer jam schafte eeb än flödj, weer jam lunge dike tiie, weer da wite föögle fliie, weer dåt följk heet roui blödj! Önj min haimat as et gödj. Önj min haimat as me wälj, wan ik gung ouert eekerfälj, wan ik strääg döör gräine kuuge, weer's önj slüütj än kööle uuge, weer dåt råpssädj schint as gölj. Önj min haimat as me wälj. Eeftr'e e haimat stoont man san, wan ik önj e fråmde ban; dan hääw ik sü'n ouerlånsch lingen, wat ik uler fou betwüngen, än ik hiil ünluklik ban. Eeft'r e haimat stoont man san! Joo, e haimat as min beest, nint as bäädre, ååst än weest. Deer åliine as man freese, deer mäi ik am liifsten weese, deer mååstärwe ik uk tuleest. Jåå, e haimat as min beest! Katharine Ingwersen"}
{"id": "8482", "contents": "Di strid twasche wunter än uurs Dåt as nü ål lung lung sunt, der strääweden wunter än uurs iinjsen maenouder. Di uurs sää tu di wunter: „Lök nü, dåt dü wachkamst, din tid as je ål lung ouflim wään!“ Dåt feel di wunter ouers lung ai in, hi smiitj e uurs snii önjt oonlas än püstet ham ma koule win am e uure. Deer köö di latje junge uurs ai apiinj än gäng fertriitjlik wach. As di üülje wunter dåt såch, hööged hi ham ouer åle mätje än hül ham et lif for lååken. Di uurs präiwed dåt nuch möre tooche bai di üülje wunter, ouers as dåt duch goorninte njüted, gäng hi tu san hiire Good än klaaged ham sin nüüdj. Di liiwe Good teeld matiinjs önj di wunter än sää: „Kam iinjsen jurt! Wat prousest dü deer nuch ambai aw e jard? Din tid as je ål lung ouflim!” Di wunter wälj ham deer nü wat ütsnååke än swåård: “Dåt följk wal me nuch ai lüüs weese, ja wan nuch långere aw e schure luupe än önj e slaase kääre”. “Dåt as ai wäär”, sää di liiwe Good, “ja wan de liiwer diling as mjarne lüüs weese. Mååg"}
{"id": "8483", "contents": "Kornbeerid Sü göljen schint nü dåt eekerfälj, da wupe san tjuk en swåår, di böre as sü fernäid än sü wälj, di hamel sü ween än sü klåår. Da karmene slaue et haarspat önj grün En hare nü säägel än la Deer am aw et bliikerplåts önj e tün; Tu de beerid mötj åles önj ra. Da dringe ferkliiwet ma e kniichel önj e müs, apgjardet än stumpet ark foom, sü uuge da skjardere ål ääder foont hüs, fersläipen jült as en grut schoom. Da wüste än karmen sü wäli än stark, da schan jam mån iinjsen siinj, jam mååget dåt büien nuch lung niinj wårk, ja hääwe dåt korn stråks önj binj. E san miinjt et gödj, et rånt dåt swiitj Jam dil foon et häär ouer e siik. Foon stäänen än gräänen heer niimen wat wiitj, suk’n årbe as jüst foon e sliik. Tu schuftid kamt jü gau börewüf ma knob, än butel, än krük. En latjen soopke hålt sün än trüf, di’n ai namt, as wälj ai klök. Di böre stooped di eeker långs, diiptoochti, e hönje önjt schruk, hi smeelet än tånkt: „Wat ban ik gödj gångs, wat hääw ik duch en grut luk!“ „Wat we"}
{"id": "8484", "contents": "En tääl ferteele Ik wal de en tääl ferteele foon di latje Pätjer Neele. Di häi en kü än uk en kuulew, – nü as min tääl ål huulew. Dåt kuulew häi en suurten stjartiinje, – nü as min tääl bait iinje. As ik en latjen jörder wus, deer sätj ik bai e groufsiinje. As ik en latjet grut’re wörd, deer stöö ik oueriinje. Deer kömen mam än taatje ma en put ful moolk’ än brai än deer en gruten büsche bai. Büsche däi ik e kü, kü däi me moolke, moolke däi ik e kåt, kåt fångd me müs, müs broosed ik önj e poon. – Deer köm di latje suurte moon än nüm me åles foon. Stork, stork lungebiinj Stork, stork lungebiinj, weer wäät dü wälj haanefliinj? Haan’ tu min üülj åålen! Wat wäät dü deer hååle? En schiis ful moolk’ än brai än deer en gouen büsche bai. Hüte, hope, ride! Spoore bai e side, ååpel önj e poose, stjüt önj e hoose, huum schal deer tu mårket ma? Dåt schal üüsen latje Nis. Wat schal’r deerfor kuupe? En gånsen blånken hope. Wat schal di hope dan hiitje? Hinkele Pinkele, Hinkele Pinkele Paistermoon. Hope, hope, ride! sweere"}
{"id": "8485", "contents": "Åål bait spanfiilj Dåt spanfiilj snurt, di trädj di låpt, dåt spanfiilj snurt. Da üülje toochte luupe ma ålk as e trädj dåtseelew ra; ja luupe ålt diseelwe wäi trinam as't spanfiilj, däi for däi. Foon bjarnelååken, uursewin, foon fraien bai e mouneschin, foon koost än foon dåt jarst latj bjarn, foon årbe, söri, arken mjarn än foon di jarste suurte gung - sü gungt dåt suresuresung ålk as dåt fiilj diseelwi wäi bit tu di leeste warkeldäi. -- Albrecht Johannsen"}
{"id": "8486", "contents": "Bai e Swuunewäil Eenhärng läit ål un're tweege, åål da latje föögle sweege, än e nåcht kamt glik; Schööli ääder huuge räide sleept e wäil deer aw e näide bai e samerdik. Mäge doonse ouert wååder, ånerte san trååt foont slååder, roui silt jü swuun. Önj e wiichle ööle kuie, än da fladermüs da snuie am e hiletuun. Nint tu hiir'n foon läis än doowen, än di moune smeelt foon boowen önj dåt wååderpäil; ninte jart ham önj da bleese - dåt as samers eenhärngsfreese bai e swuunewäil. Albrecht Johannsen"}
{"id": "8487", "contents": "Gölj - rüüdj - ween Göljn as e hamel di samereen, göljn as dåt eekerfälj, än göljn as dåt häär foon min Anemaleen; wat san we duch rik heer foon gölj. Rüüdj as e san än lååket sü swätj, rüüdj san da kliiwre uk, än rüüdj san da siike foon min latj brädj; dåt as wälj for liiwde än luk. Ween as dåt wååder bai dik än doom, ween as e luft ouer üs, än ween san da uugne foon min latj foom; e trou as önj Fraschlönj tu hüs. Jåå, üüsen foone di as sü smuk, sü smuk as min Anemaleen; än wansch ik en mansche trou, liiwde än luk, sü flåg ik ma gölj rüüdj än ween. Albrecht Johannsen Gölj rüüdj än ween süngen foon Anja Evita Kreutzfeldt (Mezzosopran) aw YouTube"}
{"id": "8488", "contents": "Man hilebuum Ik tånk sü oofting nuch am de, dü stööst bai üüsen stich; ik spaald sü hål, sü hål bai de, Pluk'd bloosme foon din twich. Dåt spaalerai as lung forbai! Ou'rs blaawen as di swätje druum foon de, foon de, man hilebuum. Ik sätj bai de hål aw e bånk, min foomen bai e hönj, såch önj har uugene sü blånk, driimd foon en sooli lönj. Fergingen tid, dü läist sü wid! Ou'rs blaawen as di swätje druum foon de, foon de, man hilebuum. Ik wälj, we biise wjarn nuch jung, än ik wus latj än kral! Dan wus tu de man jarste gung, bai de min liiflikst spal. Dan läid ik me önjt gjars bai de! Häi iinjtooch nuch en swätjen druum bai de, bai de, man hilebuum! Albrecht Johannsen"}
{"id": "8489", "contents": "Släip, doote! Släip, latj doote, släip nü smuk, oudre bjarne släipe uk. Wees nü duch ai mör sü wil, leed de nü mån sani dil. Hiir, di föögel önj e buum piipet sani önj e druum! Jüst, as wan hi seede wal: Latje röister, lad duch stal. Lök, di moune rüüdj än trin kiiket uk tut waning in. Joo, di moune tånkt uk ål: Sleept dåt råker nuch ai bål? Släip, latj doote, släip nü smuk, åål da oudre släipe uk. Mjarne kamt deer wi en däi, brängt min dooten höög än häi. Albrecht Johannsen"}
{"id": "849", "contents": "At Suart An (Melanitta nigra) as en fögel ütj at Anenfamile (Anatidae). Suart An, a mantje. Aier faan Melanitta nigra - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Suart Anen Wikispecies hää en artiikel tu: Suart Anen"}
{"id": "8490", "contents": "Di hålimoon än sin boose En hålibüütj krüset bai stiwen win önj junke nåcht döör storm än rin. Di schaper stjöret ma sääker hönj än hålt et rouder eefter e strönj. Hi wiitj, wat’r wal, än deet, wat’r koon, jült aw sin ailönj as en wiikeren moon. En hålimoon sat deele önjt büütj ålwri än bedrüwet önj e kajüüt ma sin bjarn önjt ärm, dåt jånket än schrait, än e storm höölet än e win di wait. „Liiw’ daadje, wan kaame we wälj tu kånt tu hüs tu mamen, wat eefter üs långt?“ „Wees mån stal, man dring, dåt wååret ai lung, dan san we bait müülj, wees mån ai trung. Din mam jü håålet üs bai e sil, jü kamt üs önjtmötj än lååket sü mil. Ik liiw, jü stoont deer ål aw e bru än woitet än wainket foon fiirnse üs tu.“ „Heer daadje, as dåt ai di näiber san hün, wat deer sat tu höölen stün am stün? Min åålmam säit, dåt bedjüset e düüs, di löret än täiwt aw ån foon üs!“ „Wees roui, man junge, dåt`s e win, di wait, e storm höölet, än e siiföögel schrait.“ „Lök, daadje, jant aw e fååstewål stoont en"}
{"id": "8491", "contents": "Di spånker Di uurs as sü mil än e hamel sü ween, hartliiw mam duch, lätj önj e fiirnse me tiinj. Min påk aw e neek än e stook önj e hönj ferlätj ik et hüs än spånk wid ouer lönj. Jum judi, judi falera, judi faleraleralera. Ik spånk döör hiil Tjüschlönj än kam tu di Rhein, Ik sii wat än liir wat, hü wårt dåt wälj fain. Än sat min latj mam dan fort waning än spant, dan tånkt's: Weer man dring wälj turuchte ham fant? Jum judi, judi falera, judi faleraleralera. Min hoonwärk, dåt koon ik, fertiin uk min lüünj, bål wård ik dan mäister, ik schal't wälj nuch füünj. Än kam ik dan sün önj min toorp wi tubääg, kiiket mam üt et waning än lååket for häi. Jum judi, judi falera, judi faleraleralera. Nis Albrecht Johannsen"}
{"id": "8492", "contents": "Hertjes spuing Üülj tääle san`t, da seede, dåt uner e bütendik, deer läit gåns diip begrääwen en eerm latj bjarnelik. Ouers koon sü’n doom ai stönje iinj storm än iinj flödj; wårt bloot iinj bjarn begrääwen, dan hålt `r ham uk gödj. Jung Hertje häi en junge, en sünen snuusen dräng, di gåns fernäid än luklik am hüs än wärw sprüng. Di lüp iinjs döör e kuuge än köm ai wi tubääg; jü köö ham nargne fine. Dåt bräk har`t hart önjstöög. Da iirnge gängen haane, - sü wat ferjeet ham ai, - än wan da tide kaame: Üülj Hertje rånt ambai än seecht am harn junge, as häi’s ham nuch awt spör, än köö ham duch ai fine, än fün ham uler mör. Huuch aw e dik, deer stoont jü önj storm än önj rin; et häär flucht am e uure, e kööwle önj e win. Jü fånget önj tu galern än trüwet ma e feest: „Jam doome än jam dike önjt sööden än önjt weest.“ „Am arken kuuch wårt täägen en fååsten gölj’nen räng. Koone`m uk ma giilj betååle man ulerbeeste dräng? Jam seede, dåt’s e storm, wat höölet än wat wait. Ik wiitj, dåt as man junge,"}
{"id": "8493", "contents": "Mattenwäärw Jung Matt, en foom foon e wååderkånt, stoont, e hönj ouer e uugne, aw e dik. Jü löket önjt weest: „Läit deer ai jant / jant - dort en schap aw e soonbånk – büte Wik? Än huuch önj e toop en woit sü rüüdj säit: Kam üs tu heelp, we san önj nüüdj!“ Jü wäli foomen betånkt har ai lung, önj e huuwen et büüdj mååget’s klåår: „For win än wääder san we ai trung, gunge dristi önjtiinj e gefoor!“ Et säägel as spånd, - bai stiwen win stjöret’s ütfoon önj kule än rin. Jü håålet et stuk än lait dan bai, namt da schapere önj har büüdj, trane moon tutoochs, mör dreecht et ai; långs e siike rånt har et swiitj. Än twaie mååget’s jü swiiri fåårt, dan häi’s jam börjen; - har kloopet dåt hart. Ferkloomet wjarn’s, duch trinam et fåt / fåt – Schüssel aus Steingut sätjens bål bai wurmbiir än brai än ätjen jam bai e börescheew sat, än dan wörden’s beeded awt strai. Uner e frasche tååge, seeks moon tu tål, rouden jam üt bai e fååstewål. Dan ouer e frasche mååns jare döör stoont schraawen, sü grut än sü briidj en uurd,"}
{"id": "8494", "contents": "Nis Randers Höölen än bruulen önj påkjunke nåcht, et loitet än tunert än stormt ma måcht. Hark, en biiljk ouert wååder. Påås aw, wan’t gliinj wårt, dan wårde we’t wis:’ En schap aw e soonbånk, sü huuch as en hüs, än trinam schüme e wooge. Nuch as’t hiilj än hülen, duch ban ik trung: Stråks raft et önjstöög; dåt wååret ai lung, as’t ma lop än top ål ferswünen. Nis Randers löket scharp ouer`n dik. Hi säit: „Iinj e måst stoont en moon, sü mat än bliik. Wat et uk koost, we mönje ham hååle.“ „Nåån, Nis, dou me dåt smuk ai önjtiinj“, säit sin mam, „dåt wääder as diling åltu hiinj. Dü wiist, ik koon de ai maste.“ Hi gäng foon e düneng dil tu e strönj, än ma ham sin mam, jü fååset sin hönj, as wälj’s ham uler mör lätje. Dü bliifst me åliine, - me wörd ninte schånkd -, dan taatje as düüdj, än uk Momme as drångd, än weer as Uwe wälj blaawen. Trii iir as’t sunt, deer`r gäng foon e döör, än we hääwe sunt jü tid uler niinj spör foon man beeste saan, foon man Uwe. „Liiw mam, ik mååg de ai hål"}
{"id": "8495", "contents": "Di düüdje smas Wat'k seede wälj, hääwe'm dåt stuk ål nuch hiird, deer näljke ma'n düüdjen smas as pasiird? Jåå, düüdj wus di smas, dåt as fåli was! Än as's ma di smas unerwäägens wjarn, dan drouch't ham sü tu bai Nis Klausens hüsjarn, dåt'n dreechster deer fålt än dåt füli hålt. Sü seete's e kast dil än stönje jüst nuch än seede tuenouder: \"Wat wus deer duch?\" \"Ninte, ninte!\" sää di smas. Dåt as fåli was! Hans Andreas Carstensen"}
{"id": "8496", "contents": "Di wunter Di wunter fånget orkel önj ma snii än is än häägle. Da büütje lade åål awt lönj, da schaawe oone säägle. Än müs än roote kaame in foon büten önj e rööme, än üte skjart di nordenwin än mjardet åle blööme. Sniiflooke swiirme nü ambai mör as ouers samerföögle, än dil foont öisingtåågestrai deer hunge grut, lung jöögle. Tacht lait e snii hann ouert fälj, huum hiirt niinj loosche schunge. Da föögle fine knååp en mälj, ik wälj ai ma jam prunge. Swätj sleept dåt wuntersädj san släip än driimt am bleesre schamer, am jörte, löme än am schäip, am föögle, uurs än samer. Sü schamert dåt uk heer tu me wälj gralik nuch as schamel: Ja, jåchtere wårt et uk for de, kamst dü jarst önj e hamel. Bende Bendsen"}
{"id": "8497", "contents": "Siberne Trung for arken, duch wälj mååst for tääten mååged Siberne sin uugne tu. Dan da wiikne slånge önjt gewääten leeten ham am nåchtem uk niinj ru. Häi'r ai sin lüünj jarst sör fertiined än't lachtsani dan tuninte broocht? Ångst än faaghäid wirkeden feriined, as'r ham en grisen ütwäi soocht. \"Wat wal man üülje fider seede, lätj ik oone giilj me for ham siinj? Grüne koon ik ham je ai forleede, dan ik eerme stååkel hääw je niinj!\" Grislik toochte wörden'r nü wiikne önj jü unglik ångstamsnååret burst. Niimen koon's wälj foole eere tiikne, eefter blödj ferlångd san hiitje turst. Dan di oudere häi tuhuupehülen aw sin wäljfertiined lüünj. Ai en schaling häi'r deerfoon spülen, åles schölj san goue fider füünj. Än sü gingegn's biise maenouder nü foon Ääderstää tuhüs döört lönj, än di läädre hül ham as en brouder fri ma åles, wat's ferteere schönj. As's nü Nü Naibel näre kiimen, looked Siberne ham foon e wäi, dan hi toocht, deer schucht unk niimen, deer as nån, deer me ferrädje mäi. As's deer aw e samerdik nü sätjen än en ååpel maenouder ätjen, nüm di fööle Siberne di oudres knif än broocht schoomlik ham deerma foont lif. Skjard foon"}
{"id": "8498", "contents": "Üüs driimerai We driime än wansche sü foole tuhuup än hoowe ålt' bäädere deege. Duch gungt e natör harn eewie luup än leet har foon niimen besteege. Ma äämene uugene san we heer blin än siie Goods wärke uler rucht in. Huum as wälj tufreese önj palast än bölj, än huum koon sin luk heer rucht smååge? Di eerme wanschet ham seeke ful gölj önjt stääs for en äämenen tååge. Di rike sikent diip üt e burst än gunt di eerme knååp hunger än turst. Da mååste san dääsi, ouers gödj as e wråål, duch luklik wörd heer nuch niimen. Üüs tånken än hooneln heet lait schål, wid san we heer nuch ai kiimen! Duch jeew de tufreese, bewåår de dan mödj, as't heer mån hiinj, wårt et janer nooch gödj. Bende Bendsen"}
{"id": "8499", "contents": "Hi schal laawe Ik sii, jam sate tu ferteelen, jam snååke ouer dit än dåt; uk san'r maning uurde feelen fort ålgemiin - nuch breecht'r wat. Iinj sünhäid as'r nuch tu dränken, rädj iinjsen huums? jam kån'n åål! Jam hääwe't iinjmool duch mån slünken, en latjen naame'm duch nuch hål! We duue as üüs üülje dänj än wårde't sü am beesten drååwe. Nam jarnge kopken önj e hönj: \"Di frasche spräke, di schal laawe!\" Momme Andresen"}
{"id": "850", "contents": "A Suart Fleegensnaper, (mo.) suurt fliigesnåper (Ficedula hypoleuca) as en Sjongfögel (Passeriformes) uun't Fleegensnaperfamile Muscicapidae. Aier faan Ficedula hypoleuca At wiiftje üüb't nääst. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Suart Fleegensnapern Wikispecies hää en artiikel tu: Suart Fleegensnapern"}
{"id": "8500", "contents": "Min frasch Fiderlönj Ik wiitj me en lönj, än dåt as me sü liif, dåt lait bai e Weestsiieströnj. Dåt följk deerönj dreecht ålt e neeke wat stif; dåt uurd stoont deer fååst as en pönj. Kånst dü dåt lönj deer bai e strönj? Dåt as je min Fraschlönj, min fiderlönj. Än kånst dü da manschne sü iinjfåch än schucht, sü broow än sü fliitji än gödj? Önjt ünluk sü grut än sü string for dåt rucht, sü roui än duch sü ful mödj. Kånst dü dåt följk deer bai e strönj? Dåt san je da Frasche önjt fiderlönj. Än schölj ik iinjs stärwe, sü bring me duch smuk tuhüs tu di hord bai e strönj; dan frasch bliw ik åltids än måå deeram uk iinjs roue önjt frasch fiderlönj. Dåt rout ham gödj deer bai e strönj, dåt rout ham am beesten önjt fiderlönj. Emil Hansen"}
{"id": "8501", "contents": "Dåt iinje foon Rungholt Önj Rungholt aw e Strönj boogeden maning rike manschne, wat huuge än starke dike trinam jare kuuge bäge köön. Da fäilden jam sü sääker än toochten, dåt ja dåt wååder, di Weestsiie, betwüngen häin. Wan ja aw jare dike stöön än aw dåt spal foon da wooge dilkiikeden, wajrn ja sü dumdristi än seed: \"Truts nü, blånke Hans!\" Suk köö huum nuch en dumhäid nååme, ouers dåt, wat sam aw e jüleene foon dåt iir 1362 forhäin, wus schoomlüüs än fül. Deer wjarn hu twitere, da måågeden en söög drunken, seeten har en släiphul aw än läiden har önj en lükebeed. Dan leeten ja en preester waase, dåt hi en düüdjkrunken et guspel düünj schölj än looweden enouder, wan hi jam ai tu wale weese wälj, dan wänj ja ham iinjfåch önj e slüütj stiitje. As di preester mårked, dåt ja schit forhäin, draid hi ham stalsweegens am än ging san wäi. Ouers twane foon da goodluuse gååste slaaweden ham ma måcht wider tubääg önj en krouf, weer ja tu swiiren sätjen. Jü dous, wer dåt sakremänt önj wus, güütjen ja ful biir än spooteden ätj Gooden än sään, wan hi deer wörklik önj sätj, dan"}
{"id": "8502", "contents": "Üt e Schamelrider Wan följk aw dik stöö, goorai sü wid ouf foon e dikgroow sin stää, såch huum jütid en påår duusend trääs önjt heef harüt en latj håli laden, wat Jeverssönj unti Jevershåli nåmd wörd. Iirtid häin deer schäip aw gjarsed, ouers bai latjem häi följk deer ma aphülen, dan jü latj laich håli wus uk önj e huuchsamer en påår tunge uner wååder gingen. Sunt jütid duurst niimen e schäip mör deerouer büütje. Nü wus et en rik for da heefföögle wörden, dan niimen stiird jam, en bai halen mouneschin såch föjlk wilems foon e dik üt, hüng e doue, wat üt et wååder steege däi, haane ouer e håli gliidj. En dan wjarn deer nuch en påår witbliikete knooke foon droungde schäip än en häingsteskelet, wat följk siinj köö, wan e moune foont ååsten ouer e håli scheene däi, än weer niimen foon wust, hüng et deer ouer kiimen wus. Iinje märtsmoune stöön deer boowne iinjsen kort eefter hålieen di däilüünjer foon Tede Haien än di junge dikgroow san knacht, Iven Johns. Da stöön tacht baienouder en kiikden suner en las tu räären ouer tu e håli, wat knååpenooch bai mouneschin tu schüns wus. Wat gåns"}
{"id": "8503", "contents": "17 kesten (17 küüren, Fresk freihaid) 24 lunrochten 7 Magnusküüren (Karlsprivileg) Anton Heimreich Ein Fresches Liedlein Yn Miren=Söngh Yn Een=Söngh Max Bossen Text:Nem't Di rocht fuar Text:Wat_töögen_Fortröt Jap Peter Hansen Nahrung für Leselust in Nordfriesischer Sprache. Jens Mungard Text:Min Bloom Text:Muasem Meln Text:Dial aur Is Erk-Uwe Schrahé Text:En Dööntji Marschmensch Text:Pharisäer (Drink) C. P. Christiansen Text:Üüs Söl'ring Lön' Text:Stiiner bi Strön Andreas Hübbe Text:Üs ik jung wiar Text:Di tau Frinjer Text:Mai-Muun Boy-Peter Möller Text:Somernacht eeđer Reinhard Arfsten Text:Di Friisen fuar di Köning Aphorismen Witsi Inge Gieppner-Carstensen Text:Önspraak tö di Biiki ön Tinem, 2006 Erk-Uwe Schrahé Text:Önspraak tö di Biike ön Raantem, 2002 Theodor Siebs: Erich Johannsen Sylter Lustspiele Dr. Otto Bremer Ferreng an ömreng Stacken I, 1888 Einleitung zu einer amringisch-föhringischen Sprachlehre, 1888 Jakob Tholund Europeesk Charta för Regiunaal- an Manertaalspriaken Dr. Otto Bremer Ferreng an ömreng Stacken I, 1888 Einleitung zu einer amringisch-föhringischen Sprachlehre, 1888 Christian Johansen Arammud an Dögganhaid bi'rköödar, 1855 Die Nordfriesische Sprache nach der Föhringer und Amrumer Mundart, 1862 Fan a hüspuk Jens Jessen Nü gung wi tüs Suart of bruket boksen Al so loong Di baang Riis Feriand Natsioonen Algemian Ufkemen auer a Minskenrochten Heinrich Claassen De letj Foameler en de Blömkem P. A. Oelrichs"}
{"id": "851", "contents": "At Suart Kriak, (fe.) Suart Kriik, (mo.) suurte krååge (Corvus corone corone) as en fögel uun't famile faana a Raawenfögler (Corvidae). Kriak Commonskategorii: Kriaken – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "852", "contents": "A Suartbüket Ruadstört, (mo.) suurt rüdjstjart (Phoenicurus ochruros) as en Sjongfögel (Passeriformes) uun't Fleegensnaperfamile Muscicapidae. Huar Suartbüket Ruadstörter bräät, an hü jo onerslacher het. (Grater bil) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Suartbüket Ruadstörter Wikispecies hää en artiikel tu: Suartbüket Ruadstörter"}
{"id": "8521", "contents": "Vienne as en stääd uun Frankrik uun det regiuun Rhône-Alpes an mä 29.993 iinwenern (stant 1. Janewoore 2019) efter Grenoble det öödergratst stääd uun't Département Isère. Commonskategorii: Vienne (Isère) – Saamlang faan bilen of filmer Festival „jazz a vienne“"}
{"id": "8525", "contents": "Suliformes san en order faan fögler mä sjauer familin. Slaanghalsfögler (Anhingidae) Slaanghalsfögler (Anhinga) Fregatfögler (Fregatidae) Fregatfögler (Fregata) Ialges (Phalacrocoracidae) Blä-Uugen-Ialges (Leucocarbo) Letj Ialges (Microcarbo) Grat Ialges (Phalacrocorax) Ialgus (Phalacrocorax carbo) Genten (Sulidae) Morus Jan-faan-Gent (Morus bassanus) Papasula Sula Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Suliformes Wikispecies hää en artiikel tu: Suliformes"}
{"id": "8527", "contents": "Sturemfögler (Procellariiformes) san en order faan fögler mä lung jügen an kurt störter. Jo lewe miast üüb a huuchsia an kem bluas tu brääten uun ääg. Diomedeidae (Albatrosen) - Hydrobatidae (Sturemswaalken) - Pelecanoididae (Düksturemfögler) - Procellariidae (Echt Sturemfögler) Sturemswaalken (Hydrobatidae) Hydrobates Sturemswaalk (Hydrobates pelagicus) Echt Sturemfögler (Procellariidae) Fulmarus Malmuk (Fulmarus glacialis) Commonskategorii: Sturemfögler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sturemfögler"}
{"id": "853", "contents": "At Suarthoodet Kub, (mo.) wite föögel, suurthood, Doogebeler håne (Chroicocephalus ridibundus of uk Larus ridibundus) hiart tu at fögelfamile faan a Kuben (Laridae). Suarthoodet Kub uun't wonterkleet. Aier faan Chroicocephalus ridibundus - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Suarthoodet Kuben Wikispecies hää en artiikel tu: Suarthoodet Kuben"}
{"id": "854", "contents": "En Substrootspräke as en spräke, di önj en bestimd gebiit erseet wörden as foon en oudern spräke, di superstrootspräke. Wilems wårt uk jü kort betiikning substroot brükt. Bai en spräkeänring wårt en spräke önj en bestimd gebiit erseet foon en naien spräke. Di erseete spräke as dan di substrootspräke foon e naie spräke. Wan büte dåt gebiit nuch en form foon en üüljen spräke snååked wårt, dan as dåt en adstrootspräke foon di naie spräke. Amkiird as di naie spräke foon dåt gebiit di superstrootspräke foon e üülje spräke. Deeram dåt dåt erseeten mååstens ai fulkaamen as, san önj en superstrootspräke oofding räste foon e substrootspräke witufinen. Dadeer räste, da oufwike foon da normååle räigle foon e spräke, koone däike uurde weese, ouers uk noome, as üülje stääsenoome unti tradisjonäle persoonsnoome. For jü angelsaksisch invasion wörd önj Änglönj keltisch snaaked. Dåt änglisch heet deer ålsü en keltisch substroot. Iir da Germane döör di Limes bräken, wörd önj Sööder-Tjüschlönj wårschiinjlik en romaansche spräke snååked. Dåt tjüsch heet deer dan en romaansch substroot. Uk foon dåt frasch wårt önjnümen, dåt dåt en substrootspräke jääwen heet bai da följke da frasch snååke unti snååked heewe. Foon dideere substrootspräke foon dåt frasch, betiikned ås"}
{"id": "855", "contents": "At Sunswaalk, Auerswaalk, (mo.) soonswoolk, ouerswulk, soonkriiper, schöölekriiper (Riparia riparia) hiart tu at fögelfamile faan a Swaalken (Hirundinidae). Tiaknang faan Sunswaalken Aier faanRiparia riparia Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sunswaalken Wikispecies hää en artiikel tu: Sunswaalken"}
{"id": "856", "contents": "A Suurnpiiper, (wi.) gräindiksmöker (Sylvia communis) as en sjongfögel uun't famile faan a Sylviidae. Tiaknang faan Suurnpiipern Aier faan Cuculus canorus canorus an Sylvia communis - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Suurnpiipern Wikispecies hää en artiikel tu: Suurnpiipern"}
{"id": "857", "contents": "Swaalken, (mo.) swulkne, (go.) swolkne (Hirundinidae) san en fögelfamile an hiar tu at order faan a Sjongfögler (Passeriformes). Alopochelidon – Atticora – Cecropis – Cheramoeca – Delichon – Haplochelidon – Hirundo – Neochelidon – Notiochelidon – Petrochelidon – Phedina – Progne – Psalidoprocne – Pseudhirundo – Pseudochelidon – Ptyonoprogne – Riparia – Stelgidopteryx – Tachycineta Uun üüs breetjin käänt am jodiar slacher: Delichon Sarkswaalk (Delichon urbicum) Hirundo Hüsswaalk (Hirundo rustica) Riparia Sunswaalk (Riparia riparia) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Swaalken Wikispecies hää en artiikel tu: Swaalken Türnswaalk"}
{"id": "858", "contents": "At Grat Swaan, swaan, (mo.) knupswuun (Cygnus olor) as en fögel an hiart tu't onerfamile Ges an Swaanen (Anserinae). Swaanenpaar Ai faan Cygnus olor - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grat Swaanen Wikispecies hää en artiikel tu: Grat Swaanen"}
{"id": "8587", "contents": "Jus terre primum. [1] Thet forme londriucht is, thetter alle monna lic inna sina gode sitte vnebirawat, hit ne se thet hi werne thrira: thet hi nelle reka ne riuchta ne deithingis bidda; sa ach hi onfer on sin goud and sine ayna hewm and on sine ayna werum; hit ne se thet ma hine mith tele, mith rede and mith riuchta thinga thingade ther ofbrenge. Gef hi werne thria riuchtes thingis and hi tha thria liudthing bi vrmode and bi dulla stride vrsitte, ther him fontes keninges halm beden send to haldene and hi nouder nelle dwan, iewa ne riuchta ut supra, sa mot hi onferd hebba, ther er tosprec, hit ne se thet thi other biade thera fior nedschinena hwelic, thetti freia Fresa fon riuchta ach to duane. Thio furme, thet him thi bonnere nen thing ne kethe. Thet other, thet him sin fiund thene wei mith wige and mith wepene vrstode. Thet thredde, thettet him wind and vnewad weter ofnome. Thet fiarde, thet hi an sechte sa siake were, thet hi cuma ne machte. Therefter dwe hi, alsa him sin asega deme and dele to londriuchte. [2] Thet other londriucht. Hwersa thio moder hire kindes erue forkapat"}
{"id": "859", "contents": "Jü Swaits as en lönj önj Mad-Euroopa. Deer booge 8.736.510 mansche (2012). E hoodstää foont lönj as Bern. Aargau Appenzell Ausserrhoden Appenzell Innerrhoden Basel-Landschaft Basel-Stadt Bern Freiburg Genf Glarus Graubünden Jura Luzern Neuenburg Nidwalden Obwalden Schaffhausen Schwyz Solothurn St. Gallen Tessin Thurgau Uri Waadt Wallis Zug Zürich Da tiin grutste stääse önjt lönj san: Switzerland: Administrative Division, citypopulation.de Switzerland: Cantons and Cities, citypopulation.de"}
{"id": "860", "contents": "Swarken (mo. wulkne)"}
{"id": "8606", "contents": "Gnaudiarten (Rodentia) san en order faan tetjdiarten (Mammalia). Diar jaft at amanbi 2280 slacher uun 34 familin faan. Sowat 42 % faan a tetjdiarten san gnaudiarten. Anomaluromorpha Anomaluridae Pedetidae Zenkerellidae Castorimorpha Biibern (Castoridae) Biibern (Castor) Europeesk Biiber (Castor fiber) Kanaadsk Biiber (Castor canadensis) Geomyidae Heteromyidae Hystricomorpha Diatomyidae - Ctenodactylidae - Hystricidae - Bathyergidae - Petromuridae - Thryonomyidae - Erethizontidae - Cuniculidae - Caviidae - Dasyproctidae - Dinomyidae - Chinchillidae - Abrocomidae - Octodontidae - Ctenomyidae - Capromyidae - Myocastoridae - Echimyidae Myomorpha Wretern (Cricetidae) Wretmüsen (Arvicolinae) Biisams (Ondatra) Biisam (Ondatra zibethicus) Weederrooten (Arvicola) Weederroot (Arvicola terrestris of uk Arvicola amphibius) Müsen (Muridae) Murinae Echt müsen (Mus) Hüsmüs (Mus musculus) Rooten (Rattus) Hüsroot (Rattus rattus) Waanerroot (Rattus norvegicus) Dipodidae - Platacanthomyidae - Calomyscidae - Nesomyidae - Spalacidae Sciuromorpha Aplodontiidae Sliapmüsen (Gliridae) Sciuridae Sciurinae Buumkaater (Sciurus) Buumkaat (Kaateeker) (Sciurus vulgaris) Xerinae Marmoten, Murmeldiarten (Marmota) Commonskategorii: Gnaudiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gnaudiarten"}
{"id": "8609", "contents": "Goobeldiarten (Monotremata) san man en letj kategorii faan tetjdiarten uun det onerklas faan a Protheria. Uun't jindial tu ööder tejdiarten lei jo aier. Jo lewe aaltumaal uun Austraalien an Nei-Guinea. Tachyglossidae Tachyglossus Tachyglossus aculeatus Zaglossus Zaglossus attenboroughi Zaglossus bartoni Zaglossus bruijni Ornithorhynchidae Ornithorhynchus Snoobeldiart (Ornithorhynchus anatinus) Commonskategorii: Goobeldiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Goobeldiarten"}
{"id": "861", "contents": "Swärik as en lönj än kiningrik önj Euroopa. Deer booge 10.452.326 manschne (2021). E hoodstää foont lönj as Stockholm. Da tiin grutste stääse önjt lönj san: Oudere stääse san: Borås, Lund, Mölnlycke än Umeå. Swärik as sunt 1995 lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Switzerland: Administrative Division, citypopulation.de Sweden: Cities, citypopulation.de"}
{"id": "8611", "contents": "Fladerdiarten (Chiroptera) san en order faan Tetjdiarten (Mammalia), diar flä kön. Diar jaft at sowat 1100 slacher faan. Grat Fladerdiarten (Megachiroptera) 1 famile, 200 slacher Pteropodidae Fladermüsen, Letj Fladerdiarten (Microchiroptera) 17 familin, 900 slacher Skuilisnöösen (Rhinolophidae) Rhinolophus Grat Skuilisnöös (Rhinolophus ferrumequinum) Gläädnöösen (Vespertilionidae) Myotis Grat Müsuar (Myotis myotis) Commonskategorii: Fladerdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fladerdiarten"}
{"id": "8614", "contents": "Laurasiatheria san en skööl faan Huuger Tetjdiarten mä sööwen ordern. Hör nööm haa's efter di uurkontinent Laurasia. Insektenfreedern (Eulipotyphla), diar hiar a Iigler tu Fladerdiarten (Chiroptera) Ünpaartuanet Klooksdiarten (Perissodactyla), det san Hingster an Nööshurner Cetartiodactyla Paartuanet Klooksdiarten (Artiodactyla), det san Beesten, Swin an Kameelen Waaler (Cetacea), diar hiar uk Delfiinen tu Ferae Skolepdiarten (Pholidota) Ruuwdiarten (Carnivora) efter Westheide/Rieger (2004), S. 503: Commonskategorii: Laurasiatheria – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Laurasiatheria Afrotheria"}
{"id": "8615", "contents": "Insektenfreedern (Eulipotyphla, iar uk Lipotyphla of Insectivora) san en kategorii faan tetjdiarten. Süstemaatik efter Beck: Robin Beck et al.: A higher-level MRP supertree of placental mammals, uun: BMC Evol Biol. 2006; 6: 93. Fulltext Commonskategorii: Insektenfreedern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Insektenfreedern"}
{"id": "862", "contents": "A Swinswaaler (Phocoenidae) san en famile faan Waaler (Cetacea) an hiar tu a Delfiinoortagen (Delphinoidea). Tu a swinswaaler hiar trii sköölen mä sööwen slacher. Neophocaena N. phocaenoides Phocoena P. sinus Maarswin (P. phocoena) P. spinipinnis P. dioptrica Phocoenoides Phocoenoides dalli Commonskategorii: Swinswaaler – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Swinswaaler"}
{"id": "8620", "contents": "Haasendiarten (Lagomorpha) (faan griischisk lagos (λαγος) \"haas\" an morph (μορφή) \"furem\") san en order faan huuger tetjdiarten mä 70 bit 80 slacher. Haasen (Leporidae) Aztlanolagus – Brachylagus – Bunolagus – Caprolagus – Lepus – Nesolagus – Oryctolagus – Pentalagus – Poelagus – Pronolagus – Romerolagus – Serengetilagus – Sylvilagus Ochotonidae Ochotona Lepus Fialhaas (Lepus europaeus) Oryctolagus Kanin (Oryctolagus cuniculus) Commonskategorii: Haasendiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Haasendiarten"}
{"id": "8622", "contents": "Beesten (Bos) san en skööl faan hurndiarten (Bovidae). Bütj üüs hüsbeest, diar faan a uuroks ufkomt, san diar noch sööwen slacher muar. Of uk a biisons mä tu detdiar skööl tääl, as uun a wedenskap amstreden. B. frontalis, komt faan B. gaurus uf -> Gaur B. gaurus, Gaur, Süüduastaasien B. grunniens, komt faan B. mutus uf -> Yak B. indicus, B. taurus indicus, Tseebu B. javanicus, Banteng, Süüduastaasien B. mutus, Yak B. primigenius Uuroks (†) B. sauveli, Kouprey, Süüduastaasien († ?) B. taurus, B. primigenius taurus, Hüsbeest Commonskategorii: Beesten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Beesten"}
{"id": "8623", "contents": "Det Ualfresk Spriik, en waastgermaans spriik, as det det föörluuper faan dön neimuuds fresk spriiken. Hat as auerlöwert uun rochtsbuken an uurkunden ütj det 13. tu 16. juarhunert ütj at lun twesken de Weser Struum an Ijsselmeer. Ualfresk wurd do uk uun Nuurdfresklun spreegen, man teksten diarfaan san ei auerblewen. Ualfresk nöömer haa fjauer kaasen: noominatiif, akusatiif, geenitiif an daatiif. Tu bispal: thī bām a buum, thiū erthe at eerd an thet skip at skap. Ualfresk adjektiiwen hed en stark deklinatschuun an en swak deklinatschuun: At Ualfresk hed stark werben an swak werben Bispal faan en stark werb, nima (nem): Bispal faan en swak werb, nera (neere): Faan det Fivelgo Rocht (15. juarhunert): 1. Hueth is riucht? List ende kenst riuchtis ande godis. Riuchtes, thet queth rethelika thinga ande riuchtelika thinga, alsa bithiut hit thi paws. 2. Hwet queth thet wird godis? Nethelikera thinga and erlikera thinga, sprecht thi kaiser. 3. Hv monich riucht ister? Twa, en godelic ende en manslic; thet erste is thi onbern, thet other scoltu lernia; thet en hath naturalis, thet other ciuilis. 1. Wat as rocht? Wedenskap an weden faan't rocht an faan't gud. Faan't rocht, dat bedüüdet wis dingen an rochtelk dingen, so düüdet"}
{"id": "8632", "contents": "Skolepdiarten (Pholidota) san en order faan Tetjdiarten (Mammalia) mä man ian famile (Manidae). Slacher Manis uun Indien an ambi (Manis pentadactyla), uun Süüd-Sjiina Slacher Paramanis (Manis javanica), uun Malaysia, Indoneesien an a Filipiinen (Manis culionensis), üüb det Filipiinen-eilun Palawan Slacher Smutsia (Manis gigantea), uun Afrikoo uun't süüden faan a Sahara (Manis temminckii), uun Uast- an Süüdafrikoo Slacher Uromanis (Manis tetradactyla), uun Madelafrikoo Slacher Phataginus (Manis tricuspis), uun Madelafrikoo Commonskategorii: Skolepdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Skolepdiarten"}
{"id": "8633", "contents": "Wat menst dü? Skolepdiarten En orchideenskööl"}
{"id": "8636", "contents": "Ferae san en skööl faan tetjdiarten. Diar hiar jo tau kategoriin faan skolepdiarten (Pholidota) an ruuwdiarten (Carnivora) tu. Di nööm komt faan't latiinsk ferus, det ment „wil“. efter Westheide/Rieger (2004), S. 503:"}
{"id": "8637", "contents": "Siaki (Sirenia) san en order faan Tetjdiarten, huar't sjauer slacher faan jaft. (Dugongidae) Dugong (Dugong dugon) Steller-Siakü (Hydrodamalis gigas) † (Trichechidae) Kariibik-Manati (Trichechus manatus) Amazonas-Manati (Trichechus inunguis) Afrikoonsk Manati (Trichechus senegalensis) Huar Manatis lewe: Diar lewet di Dugong Commonskategorii: Siaki – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siaki"}
{"id": "8639", "contents": "Tethytheria san en skööl faan tau kategoriin faan tetjdiarten, det san elefantendiarten (Proboscidea) an siaki (Sirenia). Afrotheria"}
{"id": "864", "contents": "Söl es dat lungst en gurtest Ailön fan Dütsklön. Hat liit fan Nuurđen tö Süđern weesterfuar fan di left Huk fan Sleeswig-Holstiin. Söl es ön Dütsklön fuaral bikeent döör di turistisk wichtig \"Kurorte\" sa üs Weesterlön, Kaamp en Woningstair en uk aur di binai 40 km lung Strön ön di Weesterkant. Ön di Somer sen bit hentö 150.000 Lir üp Söl. Ark Dai kum masi Aarberers fan't hiile Nuurđfriislön me di Toch aur di Hindenburg-Dam. Me en \"Stjüürkraft\" fan aur 500,- € fuar ark Sölring ön't Jaar es dit Ailön mal wichtig fuar di Wertskep ön Nuurđfriislön en Sleeswig-Holstiin. Di Gimiinden haa ön't Jaar 2010 ütreekni leten, dat twuntig Jaaren förter bluat jit ombi 10.000 Lir üp Söl uuni ken, aurdat di Hüüsing bit hentö des Tir forkoopet uur. Jen gurt Trap üp des Wai es dit Ofbreeken fan tau gurt Hüüsing me 12 Uuninger ön di Bomhoffstraat en di Steinmannstraat ön Weesterlön (2010, biluki uk dit Skelt förter önern). Diar uur nü Uuninger becht, wat jit sa jüür forkoopet uur, dat diar ek olterfuul Sölringer hen ken. 99.14 km² gurt 35 km lung (N tö S) 13 km breer (W tö U) Hoogst Stair: 52 Meter aur di Weeterspail"}
{"id": "8640", "contents": "Afrotheria san en skööl faan sääks ordern mä Huuger Tetjdiarten (Eutheria) mä amanbi 80 slacher. Jo haa jo faan Afrikoo ütj auer a welt ferdiald. (Bibymalagasia) (†) Afrosoricida Hyracoidea Macroscelidea Eerdswin (Tubulidentata) Tethytheria: (Embrithopoda) (†) (Desmostylia) (†) Elefantendiarten (Proboscidea) Siaki (Sirenia) Commonskategorii: Afrotheria – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Afrotheria Laurasiatheria"}
{"id": "8645", "contents": "A Kaatoortagen (Feliformia, Feloidea of Aeluroidea) san en auerfamile faan Ruuwdiarten (Carnivora). Det ööder auerfamile san a Hünjoortagen. Pualemrolern (Nandiniidae) Kaater (Felidae) Linsanger (Prionodontidae) Slikkaater (Viverridae) Hyäänen (Hyanidae) Mangusten (Herpestidae) Madagaskarruuwdiarten (Eupleridae) ütjstürwen: Percrocutidae (†) Nimravidae (†) Barbourofelidae (†) Wikispecies hää en artiikel tu: Kaatoortagen"}
{"id": "8646", "contents": "A Hünjoortagen (Caniformia of uk Canoidea) san en auerfamile faan a Ruuwdiarten (Carnivora). Det ööder auerfamile san a Kaatoortagen. Hünjer (Canidae) Beeren (Ursidae) Elkoortagen (Musteloidea) Letj Pandas (Ailuridae) Sjonkdiarten (Mephitidae) Huarmer an Elken (Mustelidae) Letj Beeren (Procyonidae) Siaruuwdiarten (Pinnipedia) Waalrosen (Odobenidae) Siabeeren an Sialööwen (Otariidae) Siahünjer (Phocidae) Wikispecies hää en artiikel tu: Hünjoortagen"}
{"id": "865", "contents": "At Sömk, (fe.) Tömk, (mo.) tuunkriiper, müsebrouder, nilekining, (sö.) Toomas Wunter (Troglodytes troglodytes) as en fögel uun't famile Troglodytidae. En wiiftje fudert jöönkin Aier faanTroglodytes troglodytes En kukütjai faan Cuculus canorus canorus mad aier faan Troglodytes troglodytes - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sömken Wikispecies hää en artiikel tu: Sömken"}
{"id": "8656", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Litauen wiset di code för 10 ferwaltangsdistrikten (litauis apskritys, iantaal apskritis). A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Litauen LT), di ööder as di code för a ferwaltangsdistrikt. Nian feranerang faan di code sant 1998. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer NUTS:LV (EU-Statistikregiuunen]]"}
{"id": "866", "contents": "Sürstoof (Oxygenium, faan ualgreks ὀξύς ‚oxys‘ „skarep, spas, sür“ an γεννάω ‚gen-‘ „maage“) as en cheemisk element mä det ufkörtang O an det atoomnumer 8. Sürstoof as efter iisen det öödermiast element üüb a eerd. SIMS-Spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Sürstoof uun weeder an is (H2O) Sürstoofbutel uun't kraankenhüs Commonskategorii: Sürstoof – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements 2009 (IUPAC Technical Report). Uun: Pure and Applied Chemistry. 2010, S. 1, doi:10.1351/PAC-REP-10-09-14. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013. Iindraanj tu Sauerstoff uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 9. August 2016 (mä JavaScript). Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bis E-145. Wäärser uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindrach tu Oxygen uun't Classification and Labelling Inventory faan't Europeesk Chemikaalienagentuur"}
{"id": "8666", "contents": "Juodkrantė as en saarep an en bat üüb't Kuurisk Neerang uun Litauen. Di nööm ment suart küst, bit 1945 hää det saarep Schwarzort het. Juodkrantė hiart tu't gemeen Neringa. Koord faan Juodkrante Rääfhuuwen faan det sjiisk onernemen Stantien & Becker am 1880 Skulptuurenguard mä ütjsicht auer't Kuurisk Hääf Commonskategorii: Juodkrantė – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "8668", "contents": "Neringa (ütjspriak)?/i as en gemeen üüb't Kuurisk Neerang uun Litauen. Bütj Palanga as Neringa en madelponkt faan a fräämenferkiar uun Litauen. Tu det gemeen (Neringos savivaldybė) hiar: Nida (sjiisk: Nidden) – (kurorta): 1178 iinwenern Juodkrantės seniūnija (amt) Juodkrantė (sjiisk: Schwarzort) – (gyvenvietė):720 iinwenern Alksnynė (sjiisk: Erlenhorst) – (gyvenvietė):4 iinwenern Preilos-Pervalkos seniūnija (amt) Preila (sjiisk: Preil) – (gyvenvietė):205 iinwenern Pervalka (sjiisk: Perwelk) – (gyvenvietė):20 iinwenern Commonskategorii: Neringa – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "867", "contents": "Sössaarep as en letj saarep üüb det nuurdfresk eilun Oomram an hiart tu det gemeen Neebel. Sössaarep as wel det äälst saarep üüb Oomram, uun't juar 1446 as det iarst tooch diarauer skrewen wurden. Widj bekäänd as Sössaarep troch di siamaan Hark Olufs, diar uun't 18. juarhunert heer bäären wurd an uk heer stoorew. Uun Sössaarep stäänt det letj winjmaln Bertha, wat daalang en wenhüs as. Hat wurd 1775 uun Munkmaask üüb Sal baud. 1882 kääft di koptein Volkert Quedens det maln an baud det üüb Redenhuug, en grääfhuug ütj a bronsetidj, weder ap. Diar as't do faan di maler Heinrich Andresen bit 1939 bedrewen wurden. Det maln ferfool, an uun a föftager juaren as't faan en architekt faan Hamborag kääft an apredet wurden. Uun Waasterhias leit Saateldün, en kliinik för loftkraank jongen. Efter Neebel tu leit at Öömrang Skuul, det as det grünj- an madelskuul för a öömrang jongen. Üüb en 27 m huuch dün stäänt di grat ialtürn. Hi as 1875 baud wurden, sin ial as 63 m huuch an skinjt 23 siamiilen widj. Nai bi a skuul stäänt di letj ialtürn, hi skinjt auer tu Fer. Commonskategorii: Sössaarep – Saamlang faan bilen of filmer www.sattelduene.de www.skuul.de Leuchtturm-Atlas"}
{"id": "8673", "contents": "Litauen (litauisk Lietuva) as en stoot uun Nuurduasteuroopa. Uun't waasten leit a Uastsia, uun't nuurden Letlun, uun't süüduasten Witjruslun, uun't süüdwaasten Poolen an uun't waasten det rüsk Oblast Kaliningrad. Suwereniteet käänt Litauen faan 1918 bit 1940 an efter 1990. Sant di 1. Mei 2004 as det lun lasmoot faan a EU. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Uun Litauen jaft at 60 gemeenen (Savivaldybės). Lunkreiser of bundeslunen jaft at ei (ei muar sant 2010). At lun wiar faan 1918 tu 1940 en suwereen republiik. 1940-1941 wurd det faan't Sowjetunioon an 1941-1944 faan Tjiisklun besaat. 1944 wurd at lun weler dial faan't Sowjetunioon üüs det Liitauisk SSR. At lun wurd 1991 weler suwereen. Baltikum Litauisches Department für Statistik www.imf.org Human Development Index Lithuania, citypopulation.de 55.58333333333324.116666666667Koordinaaten: 56° N, 24° O"}
{"id": "8676", "contents": "Litauisk (litauisk lietuvių kalba) as en baltisk spriak an hiart tu't indogermaans. Sant di 1. Mei 2004 as litauisk en amtsspriak faan a EU. Huar litauisk snaaket woort. (Stant 16. jh.) Det iarst drükt buk üüb litausik: Di katechismus faan Martynas Mažvydas A skriwer Martynas Mažvydas (1510-1563) skeeb 1547 det iarst skraft för litauisk. Det hed 23 buksteewer uun Fraktuur. A skraft hed ei a buksteewer č, š, ž, ą, ę, ė, į, ų an ū. Det wurd tu det 18. juarhunert brükt. Det litauisk skraft faan nü wurd tu't iarst 1901 faan spriakwedenskapsmaan Jonas Jablonskis (1860-1930) uun det Lietuviškos kalbos gramatika (\"Gramatik faan det Litauisk Spriak\", 1901) brükt. Uun detheer skraft wurd tu bispal at buksteew w apjewen, auer dat at regiarang faan det Rüs Keiserrik det brüken faan det poolsk skraft ferbeeden hed (man ei det Latiinsk Skraft), wat at buksteew för't lüt [v] brükt. Nü hää det litauisk skraft 32 buksteewer. En bispal - sala (weipelk; \"eilun\") àš: ik tù: dü jìs: hi of hat (s.) jì: hat (w. of s.) mùdu of mùdvi: wat jùdu of jùdvi: jat juõdu: jo tau (m. of s.) jiẽdu of jiẽdvi: jo tau (w. of s.) mẽs: wi jū̃s: jam"}
{"id": "8678", "contents": "1323 wiar det trii-an-twuntigst juar faan det 14. juarhunert. Vilnius uun Litauen woort grünjlaanj."}
{"id": "8679", "contents": "Venedig (aw Italjeensch: Venezia [veˈnɛt.t͡sja]) as et hoodstää foont regjoon Veneetien önj Itaalien. E stää läit önjt ååsten foont regjoon. Dåt heet 254.661 inboogere (2022). Dåt as diilj foon e Metropolitanstää Venedig. Italy: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "868", "contents": "Südjen, (sö.) Suuden (Plantago maritima) hiar tu a Waibleedplaanten (Plantaginaceae), san somergreen plaanten an brük en saalten grünj. Uun a wos wurd jo hal faan grolterges freeden, diar üüb hör waanrang tu Skandinaawien üüb a Halgen lunge. Südjen waaks fööraal üüb't oon, oober uk bi strun faan Nuurd- an Uastsia. A plaanten wurd 15 bit 40 cm huuch, a bloosen stun uun aaksen. A bleeden san lung, smääl an flääskag. Südjen bleu faan Jüüle bit Oktuuber. Uun Euroopa jaft at trii slacher muar: Plantago alpina uun a Alpen faan 1000 bit 2500 m auer NN. Plantago serpentina uun a Schweiz. Plantago holosteum bi a Garda-Sia. Jong bleeden an sprööd kön rä of uk kööget eden wurd. Rä koon am südjen mad green saloot reer. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Südjen Wikispecies hää en artiikel tu: Südjen"}
{"id": "8680", "contents": "Litas wiar det münt faan Litauen bit tu a 31. Detsember 2014. Sant 2015 woort diar a Euro brükt. 1 litas/centas (Nom. Sg.) 2 (bit 9) litai/centai (Nom. Pl.) 10 (20, 30 etc.) litų/centų (Gen. Pl.) 1 Centas 2 Centai 5 Centai 10 Centų 20 Centų 50 Centų 1 Litas 2 Litai 5 Litai Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Lithuanian litas"}
{"id": "8684", "contents": "Det Isle-of-Man-Pünj (of uk Manx-Pünj) as det münt faan't eilun Man. Hat as jüst so föl wäärs üs det Britisk Pünj. Bit 1840 wiar det Manx-Pünj tu 20 shillings of 20 mool 14 = 280 pence iindiald. Sodenang jääw't doomools en aanj Manx-Penny. Det Manx-jil woort uun't Ferianagt könangrik miast ei uunnimen. Jilskiiner faan't eilun Man (IOM Treasury)"}
{"id": "869", "contents": "A Sütjer, (mo.) süter, (sö.) Plütj (Recurvirostra avosetta) as en fögel uun't famile faan a Recurvirostridae. Sütjer Sütjer uun a loft Ai faan Recurvirostra avosetta - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sütjern Wikispecies hää en artiikel tu: Sütjern"}
{"id": "8691", "contents": "Alismatales san en order faan Bloosenplaanten (Magnoliopsida). A miasten waaks uun of naibi weeder. Alismataceae Alisma Hekbleeden (Alisma plantago-aquatica) Weederaaksen (Aponogetonaceae) Araceae Calla Draagrut (Calla palustris) Lemna Podkluader (Lemna minor) Swaanbluumen (Butomaceae) Songgäärsplaanten (Cymodoceaceae) Cymodocea (Eegentelk) Songgäärs (Cymodocea nodosa) Hydrocharitaceae Ialkrüüs (Elodea of uk Anacharis) Saaltgäärsplaanten (Juncaginaceae) Triglochin Röörkual (Triglochin maritima) Neptungäärsplaanten (Posidoniaceae) Suaskrüüsplaanten (Potamogetonaceae) Potamogeton Potamogeton natans Ruppiaceae Scheuchzeriaceae Tofieldiaceae Siagäärsplaanten (Zosteraceae) Commonskategorii: Alismatales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Alismatales"}
{"id": "8692", "contents": "Apiales san en order faan bloosenplaanten mä amanbi 5500 slacher. Skiremplaanten (Apiaceae) Kualewröör (Anthriscus) Kerbel (Anthriscus cerefolium) Silere (Apium) Echt silere (Apium graveolens) Silerestaang (Apium graveolens dulce) Silereknol (Apium graveolens rapaceum) Silerekrüüs (Apium graveolens secalinum) Köömenplaanten (Carum) Köömen, Bruadkrüüs, Seeskrüüs (Carum carvi) Gaalrutplaanten (Cicuta) Gaalrut (Cicuta virosa) Wochler (Daucus) Wil wochel, Wortel (Daucus carota) (Guard-)Wochel, Wortel (Daucus carota sativus) Maantrau (Eryngium) Dünemfisel (Eryngium maritimum) Fenchel (Foeniculum) Fenchel (Foeniculum vulgare) Pimpinella (Pimpinella) Anis (Pimpinella anisum) Pitersileplaanten (Petroselinum) Pitersile (Petroselinum crispum) Araalienplaanten (Araliaceae) Efeuplaanten (Hedera) Efeu (Hedera helix) Schefflera (Schefflera) (Griseliniaceae) (Myodocarpaceae) (Pennantiaceae) (Pittosporaceae) (Torricelliaceae) (mä Aralidiaceae, Melanophyllaceae) Commonskategorii: Apiales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Apiales"}
{"id": "8693", "contents": "Asterales, a Asteroortagen, san en grat order faan Bloosenplaanten (Magnoliopsida). (Famile) (Slacher) (Slach) (Alseuosmiaceae) (Argophyllaceae) Kurewbloosen (Asteraceae) (Calyceraceae) Klookenbluumplaanten (Campanulaceae, mä Lobeliaceae) (Goodeniaceae) (Menyanthaceae) (Pentaphragmataceae) (Phellinaceae) (Rousseaceae) (Stylidiaceae, mä Donatiaceae) Commonskategorii: Asterales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Asterales"}
{"id": "8694", "contents": "A Brassicales san en order faan Bloosenplaanten (Magnoliopsida). (Famile) (Slacher) (Slach) (Onerslach) (Akaniaceae) (mä Bretschneideraceae) (Bataceae) Krüsbloosen (Brassicaceae) (Capparaceae) Papayaplaanten (Caricaceae) (Cleomaceae) (Emblingiaceae) (Gyrostemonaceae) (Koeberliniaceae) (Limnanthaceae) (Moringaceae) (Pentadiplandraceae) Reseedaplaanten (Resedaceae) (Salvadoraceae) (Setchellanthaceae) (Tovariaceae) (Tropaeolaceae) Commonskategorii: Brassicales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Brassicales"}
{"id": "8695", "contents": "Boksbuumoortagen (Buxales) san en order faan bloosenplaanten. At jaft man tau familin: Boksbuumplaanten (Buxaceae) (mä Didymeles) Boksbuumer (Buxus) Boksbuum (Buxus sempervirens) (Haptanthaceae) Commonskategorii: Boksbuumoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Buxales"}
{"id": "870", "contents": "Tetjdiarten (Mammalia) san en klas faan diarten an lewe miast üüb't lun. Jo haa en skan mä hiaren. Jongdiarten kem laben üüb a welt an wurd tetjet. Uun a kategoriin faan a biologii hiart uk a minsk tu a tetjdiarten. A enkelt ordern san efter det taksonomii faan a biologii apfeerd. Onerklas A. B. C. Order Famile (..dae) Onerfamile (..nae) Skööl Slach Onerslach A. Onerklas Protheria Goobeldiarten (Monotremata) B. Onerklas Pöösdiarten (Metatheria) Ruuwpöösdiarten (Dasyuromorphia) Oposums (Didelphimorphia, Didelphidae) Kläämpöösdiarten (Diprotodontia) Microbiotheria, Dromiciops Pöösmolen (Notoryctemorphia, Notoryctes) Müsoposums (Paucituberculata, Caenolestidae) Bandikuts, Pöösdaksen (Peramelemorphia) C. Onerklas Huuger Tetjdiarten (Eutheria, Placentalia) Afrosoricida Paartuanet Klooksdiarten (Artiodactyla) Ruuwdiarten (Carnivora) Waaler (Cetacea) Fladerdiarten (Chiroptera) Cingulata Dermoptera Insektenfreedern (Eulipotyphla) Hyracoidea Haasendiarten (Lagomorpha) Macroscelidea Pilosa Skolepdiarten (Pholidota) Ünpaartuanet Klooksdiarten (Perissodactyla) Primaaten (Primates) Elefantendiarten (Proboscidea) Gnaudiarten (Rodentia) Scandentia Siaki (Sirenia) Eerdswin (Tubulidentata) Commonskategorii: Tetjdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tetjdiarten"}
{"id": "8700", "contents": "A Caryophyllales (a Neegelkoortagen) san en order faan bloosenplaanten mä 33 familin an auer 11.000 slacher. (Achatocarpaceae) Madebluumen (Aizoaceae) Amaranten (Amaranthaceae an Chenopodiaceae) (Anacampserotaceae) (Ancistrocladaceae) (Asteropeiaceae) (Barbeuiaceae) (Basellaceae) Kakteen (Cactaceae) Neegelken (Caryophyllaceae) (Didiereaceae) (Dioncophyllaceae) Fleegenfangern (Droseraceae) (Drosophyllaceae) (Frankeniaceae) (Gisekiaceae) (Halophytaceae) (Limeaceae) (Lophiocarpaceae) (Microteaceae) (Molluginaceae) (Montiaceae) (Nepenthaceae) Wonerbluumen (Nyctaginaceae) (Physenaceae) (Phytolaccaceae) Strunkrüüs (Plumbaginaceae) Düüsenknober (Polygonaceae) (Portulacaceae) (Rhabdodendraceae) (Sarcobataceae) (Simmondsiaceae) (Stegnospermataceae) (Talinaceae) Tamariskenplaanten (Tamaricaceae) Commonskategorii: Caryophyllales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Caryophyllales"}
{"id": "8701", "contents": "Dipsacales san en order faan bloosenplaanten. Tau familin: Moschuskrüüsplaanten (Adoxaceae) Halbuumer (Sambucus) Halbuum (Sambucus nigra) Snäbaaler (Viburnum) Snäbaal (Viburnum opulus) Siigbleedplaanten (Caprifoliaceae) Knoopbluumen (Knautia) Lüsruus (Knautia arvensis) Haagekäärsen (Lonicera) Blä Haagekäärs (Lonicera caerulea) Hönangbei (Lonicera caerulea var. kamtschatica) Lonicera caprifolium Ruad Haagekäärs (Lonicera xylosteum) Haasruusen (Scabiosa) Haasruus (Scabiosa columbaria) Jodiar familin wurd daalang üs onerfamilin faan Caprifoliaceae uunsen: (Diervillaceae) (Dipsacaceae) (Linnaeaceae) (Morinaceae) (Valerianaceae) Commonskategorii: Dipsacales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Dipsacales"}
{"id": "8702", "contents": "Ericales san en order faan Bloosenplaanten. Det san miast strüker of letj buumer, an ju brük en süren grünj. Hör bloosen haa miast fiiw bleetjin. Kiiwiplaanten (Actinidiaceae) (Balsaminaceae) (Clethraceae) (Cyrillaceae) (Diapensiaceae) Iibenholtplaanten (Ebenaceae) Hiasplaanten (Ericaceae) (Fouquieriaceae) (Lecythidaceae) (Marcgraviaceae) (Mitrastemonaceae) (Pentaphylacaceae) (Polemoniaceae) Priimeln (Primulaceae, mä Maesaceae, Myrsinaceae an Theophrastaceae) (Roridulaceae) Sapotaceae (Sarraceniaceae) (Sladeniaceae) (Styracaceae) (Symplocaceae) (Tetrameristaceae) Teeplaanten (Theaceae) Commonskategorii: Ericales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ericales"}
{"id": "8704", "contents": "Equisetales san en kategorii faan huuger plaanten, huar't man ian famile faan jaft. (Archaeocalamitaceae) (†) (Calamitaceae) (†) (Equisetaceae) (Equisetum) Rölken ?? (Equisetum arvense) Küduad (Equisetum palustre) Commonskategorii: Equisetales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Equisetaceae"}
{"id": "8707", "contents": "Küduad (Equisetum palustre) hiart tu a huuger plaanten, as oober nian bloosenplaant. Det plaant wääkst üüb wiat fäänen an uun muuren. Diar as Thiaminase uun, det as giftag för hingster. An do as diar Palustrin uun, det as giftag för beesten. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Küduad Wikispecies hää en artiikel tu: Küduad"}
{"id": "871", "contents": "Taftem as en taarep üüb Feer. At hiart tu det gimeend Olersem (ham kön uk Lungtaarep sai) an tu det sarkspal St. Laurentii."}
{"id": "8715", "contents": "Flenerkbloosen (Fabales) san en kategorii faan bloosenplaanten mä 4 familin. Bongfrüchten (Fabaceae) Krüsbluumplaanten (Polygalaceae) (Quillajaceae) (Surianaceae) Commonskategorii: Flenerkbloosen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Flenerkbloosen"}
{"id": "8717", "contents": "Fagales san en order faan bloosenplaanten. Jo waaks miast üs buumer of grater bosker. Hör nööm haa's efter a Böökebuumer (Fagus), an het uk Böökeoortagen. Birkeplaanten (Betulaceae) Elern (Alnus) Birkebuumer (Betula) Witjböökin (Carpinus) Haaselnöden (Corylus) Hoopböökin (Ostrya) Ostryopsis Casuarinaceae Böökeplaanten (Fagaceae) Kastanjebuumer (Castanea) Castanopsis Chrysolepis Böökebuumer (Fagus) Lithocarpus Notholithocarpus Iakebuumer (Quercus) Trigonobalanus Walnödplaanten (Juglandaceae, mä: Rhoiptelea) Hickory (Carya) Walnöden (Juglans) Myricaceae Nothofagaceae Ticodendraceae Commonskategorii: Böökeoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Fagales"}
{"id": "8719", "contents": "Gentianales san en order faan bloosenplaanten. Det kön bluumen, bosker of uk buumer wees. Apocynaceae Oleander (Nerium) Oleander (Nerium oleander) Gelsemiaceae Gentianaceae Ensiaanen (Gentiana) Long-Ensiaan (Gentiana pneumonanthe) Loganiaceae Speinöden (Strychnos) (Gewöönelk) Speinöd (Strychnos nux-vomica) Rubiaceae Kofe (Coffea) Araabika (Coffea arabica) Robusta (Coffea canephora) Galium Möösken (Galium odoratum) Commonskategorii: Gentianales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Gentianales"}
{"id": "872", "contents": "Tallinn (iir Reval) as jü hoodstää foon Estlönj. Deer booge 434.562 manschne (2019). E stää as uk e hoodstää foon di Harju Lönjkris. E stää heet 8 distrikte: Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn E stää wus lasmoot foon e Hanse. Estonia: Counties, Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "8721", "contents": "Lapbloosoortagen (Lamiales) san en order faan bloosenplaanten. Akantusplaanten (Acanthaceae) Trompeetenbuumplaanten (Bignoniaceae) (Byblidaceae) (Calceolariaceae) (Carlemanniaceae) Gesneerien (Gesneriaceae) Lapbloosplaanten (Lamiaceae) (Lentibulariaceae) (Linderniaceae) (Martyniaceae) Öölebuumplaanten (Oleaceae) Somerrutplaanten (Orobanchaceae) (Paulowniaceae) (Pedaliaceae) (Phrymaceae) Waibleedplaanten (Plantaginaceae) (Plocospermataceae) (Schlegeliaceae) Helemkrüüsplaanten (Scrophulariaceae) (Stilbaceae) (Tetrachondraceae) (Thomandersiaceae) Iisenkrüüsplaanten (Verbenaceae) Commonskategorii: Lapbloosoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lapbloosoortagen"}
{"id": "8722", "contents": "Malpighiales san en grat order faan Bloosenplaanten mä 39 familin an 16.000 slacher. Achariaceae Balanopaceae Bonnetiaceae Calophyllaceae Caryocaraceae Centroplacaceae Chrysobalanaceae Clusiaceae Ctenolophonaceae Dichapetalaceae Elatinaceae Ruadholtplaanten (Erythroxylaceae) (mä Aneulophus) Erythroxylum Kokastrük (Erythroxylum coca) Euphorbiaceae Euphorbia Faalsk Kaktus (Euphorbia canariensis) Moolkstuul (Euphorbia helioscopia) Julstäär (Euphorbia pulcherrima) Hevea Kautschukbuum (Hevea brasiliensis) Hippomane Paradiisbuum (Hippomane mancinella) Manihot Maniok (Manihot esculenta) Ricinus Ritsinus (Ricinus communis) Euphroniaceae Goupiaceae Humiriaceae Johanniskrüüsplaanten (Hypericaceae) Johanniskrüüsen (Hypericum) Kanaarisk Johanniskrüüs (Hypericum canariense) Irvingiaceae Ixonanthaceae Lacistemataceae Liinplaanten (Linaceae) Liin (Linum) Flaaks (Linum usitatissimum) Lophopyxidaceae Malpighiaceae Ochnaceae (mä Medusagynaceae an Quiinaceae) Pandaceae Passifloraceae (mä Malesherbiaceae an Turneraceae) Phyllanthaceae Picrodendraceae Podostemaceae Putranjivaceae Rafflesiaceae Rhizophoraceae Rhizophora Wilagplaanten (Salicaceae) Papeln (Populus) Wilger (Salix) Wilag (Salix caprea) Pualemrut (Salix repens) Trigoniaceae Violaceae Viola Ääker Sjipmöderk (Viola arvensis) Hurn Sjipmöderk (Viola cornuta) Marts Sjipmöderk (Viola odorata) Sun Sjipmöderk (Viola rupestris) Wil Sjipmöderk (Viola tricolor) Guard Sjipmöderk (Viola wittrockiana) Commonskategorii: Malpighiales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Malpighiales"}
{"id": "8723", "contents": "Malvales of Malwenoortagen san en order faan Bloosenplaanten (Magnoliopsida). Bixaceae (mä Cochlospermaceae an Diegodendraceae) Sanruusken (Cistaceae) Cytinaceae Dipterocarpaceae Malwenplaanten (Malvaceae) Muntingiaceae Neuradaceae Sarcolaenaceae Sphaerosepalaceae Pöberbömken (Thymelaeaceae) Commonskategorii: Malwenoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Malvales"}
{"id": "8724", "contents": "Nymphaeales san a Siaruusoortagen an en order faan bloosenplaanten mä trii familin. Cabombaceae, 6 slacher uun tau sköölen: Brasenia, Cabomba Hydatellaceae, 10 slacher uun ian skööl: Trithuria Siaruusplaanten (Nymphaeaceae) Siaruusen (Nymphaea) Puulepaapen (Nymphaea alba) Commonskategorii: Siaruusoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nymphaeales"}
{"id": "8725", "contents": "Poales san en grat kategorii faan bloosenplaanten. Fölen faan det famile swetgäärs haa en grat bedüüdang för a büürerei. (Anarthriaceae) Bromeelienplaanten (Bromeliaceae) (Centrolepidaceae) Raidgäärs (Cyperaceae) (Ecdeiocoleaceae) (Eriocaulaceae) (Flagellariaceae) (Joinvilleaceae) Rosken (Juncaceae) (Mayacaceae) Swetgäärs (Poaceae) (Rapateaceae) Restionaceae (Thurniaceae) Boberrosken (Typhaceae an Sparganiaceae) (Xyridaceae) Üs gäärs wurd plaanten uun jodiar 4 familin betiakent: Raidgäärs (Cyperaceae) Rosken (Juncaceae) Swetgäärs (Poaceae) Restionaceae Commonskategorii: Poales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Poales Kurn"}
{"id": "8726", "contents": "Ranunculales san en order faan bloosenplaanten mä sööwen familin. (Berberidaceae) (Circaeasteraceae) (Eupteleaceae) (Lardizabalaceae) (Menispermaceae) Papaveraceae (Glaucium) Güül Klapruus (Glaucium flavum) (Lamprocapnos) Breegen Harten (Lamprocapnos spectabilis) (Papaver) Moonkoop, Klapruus (Papaver rhoeas) Ranunculaceae Akelein (Aquilegia) Akelei (Aquilegia vulgaris) Ranunkeln (Ranunculus) Böderkral (Ranunculus acris) Weederruus (Ranunculus aquatilis) Commonskategorii: Ranunculales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ranunculales"}
{"id": "8727", "contents": "Ruus(en)oortagen (Rosales) san en order faan bloosenplaanten mä njüügen familin. Flook slacher waaks üs buumer. (Barbeyaceae) Henepplaanten (Cannabaceae) (Dirachmaceae) Dünsuurnplaanten (Elaeagnaceae) Muurbeiplaanten (Moraceae) (Rhamnaceae) Ruusenplaanten (Rosaceae) Iiperplaanten (Ulmaceae) Braannäädelplaanten (Urticaceae) Commonskategorii: Ruusenoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Ruusenoortagen"}
{"id": "8728", "contents": "Stianbreegern (Saxifragales) san en order faan bloosenplaanten mä 14 familin. (Altingiaceae) (Aphanopetalaceae) Cercidiphyllaceae Cercidiphyllum Crassulaceae Aeonium Echeveria Stianpöber (Hylotelephium) Stianpöber (Sedum) Luuken (Sempervivum) (Daphniphyllaceae) Grossulariaceae Riiblisen (Ribes) Riiblis (Ribes rubrum) Solbei (Ribes nigrum) Stikelbei, Stekebäär (Ribes uva-crispa) Düüsenbleedplaanten (Haloragaceae) Hamamelisplaanten (Hamamelidaceae) (Iteaceae, mä Pterostemonaceae) Pingstruusplaanten (Paeoniaceae) (Penthoraceae) (Peridiscaceae, mä Medusandraceae an Soyauxia) Stianbreegplaanten (Saxifragaceae) Tetracarpaeaceae Tetracarpaea Tetracarpaea tasmannica Commonskategorii: Stianbreegern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Saxifragales"}
{"id": "8729", "contents": "Solanales san en order faan bloosenplaanten mä fiiw familin. Convolvulaceae Calystegia Witj huder (Calystegia sepium) Strunhuder (Calystegia soldanella) Ipomoea Ipomoea indica Hydroleaceae Montiniaceae Naachtskaadplaanten (Solanaceae) Paprika (Capsicum) Alruunen (Mandragora) Tabak (Nicotiana) Naachtskaad (Solanum) Tamarillo (Solanum betaceum) Raidbei (Solanum dulcamara) Tomoot (Solanum lycopersicum) Aubergine (Solanum melongena) Hünjbei (Solanum nigrum) Irpel, Eerdaapel, Iartapel (Solanum tuberosum) Sphenocleaceae Commonskategorii: Solanales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Solanales"}
{"id": "873", "contents": "Wat menst dü ? Tan - at metal Tanen - a baagen üüb eder ääg faan en priil A tanen - at loonskap Tanen - a buumer Tanebuum - a apbuid buum tu jul Tan (metal) Tanen uun't faarweeder Uun a tanen Tan (buum) Tanebuum tu Jul"}
{"id": "8731", "contents": "Vitales san en order faan bloosenplaanten mä man ian famile Vitaceae. Acareosperma Ampelocissus Ampelopsis Cayratia Cissus Clematicissus Cyphostemma Leea Wil Win (Parthenocissus) Klemerwin (Parthenocissus quinquefolia), fiiwspasag Sjiinawin (Parthenocissus tricuspidata), triispasag Faalsk Win (Parthenocissus vitacea), fiiwbleedrag Psedera Rhoicissus Tetrastigma Winplaanten (Vitis) Win (Vitis vinifera) Windrüüw (Vitis vinifera vinifera) Echt Wil Win (Vitis vinifera sylvestris) Yua Commonskategorii: Vitaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Vitales Wikispecies hää en artiikel tu: Vitaceae"}
{"id": "8733", "contents": "At Grat Bor of Podbleed (Arctium lappa) as en plaantenslach uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Bloosenkurew Arctium lappa - MHNT Rut an jong bleeden kön eden wurd. A ruter wurd uk daalang noch uun Japan eden, diar het jo gobō (牛蒡 of ゴボウ), uun Taiwan (牛蒡, Niúbàng) an uun Korea: ueong (우엉). Flora of North America. Archiwiaret faan det originool di 17. April 2015. Ufrepen di 22. Jüüle 2012. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grat Boren Wikispecies hää en artiikel tu: Grat Boren"}
{"id": "8735", "contents": "At Letj Bor (Arctium minus) as en plaantenslach uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Bloosenkurwer Commonskategorii: Letj Boren – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Letj Boren"}
{"id": "8736", "contents": "Boren (Arctium) san plaantenslacher uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). A. abolinii – A. albertii – A. ambiguum – A. amplissimum – A. anomalum – A. arctioides – A. atlanticum – A. aureum – A. chloranthum – A. cimbricum – A. dolichophyllum – A. dualis – A. echinopifolium – A. egregium – A. elatum – A. evidens – A. fedtschenkoanum – A. grandifolium – A. haesitabundum – A. horrescens – A. karatavicum – A. korolkowii – A. korshinskyi – A. lappa – A. lappaceum – A. leiobardanum – A. leiospermum – A. maassii – A. macilentum – A. medians – A. minus – A. mixtum – A. nemorosum – A. nidulans – A. nothum – A. palladinii – A. pallidivirens – A. pentacanthoides – A. pentacanthum – A. pseudarctium – A. pterolepidum – A. radula – A. refractum – A. sardaimionense – A. schmalhausenii – A. semiconstrictum – A. tomentellum – A. tomentosum – A. triflorum – A. ugamense – A. umbrosum – A. vavilovii Grat Bor (Arctium lappa) Letj Bor (Arctium minus) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Boren Wikispecies hää en artiikel tu: Boren"}
{"id": "8737", "contents": "At Meiruus (Bellis perennis) as en plaant uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Meiruus üüb en freimarke faan a Färöer. Meiruusen wurd uk aptaanj, heer mä ruad bloosspasen. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Meiruusen Wikispecies hää en artiikel tu: Meiruusen"}
{"id": "8738", "contents": "Meiruusen (Bellis) san plaantenslacher uun det famile faan a kurewbloosen (Asteraceae). Bellis annua L. Bellis atlantica Boiss. & Reut. Bellis azorica Seub. Bellis bernardii Boiss. & Reut. Bellis caerulescens Ball Bellis cordifolia (Kunze) Willk. Bellis hyrcanica Woronow Bellis longifolia Boiss. & Heldr. Gewöönelk Meiruus (Bellis perennis L.) Bellis prostrata Pomel Bellis rotundifolia (Desf.) Boiss. & Reut. Bellis sylvestris Cirillo Commonskategorii: Meiruusen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Meiruusen"}
{"id": "874", "contents": "Tanen (Abies) hiar tu a näädelbuumer (Pinophyta) faan det famile Pinaceae. Am käänt 51 slacher faan tanen, wat uun a madel breetjin üüb a nuurdelk heleft faan a eerd föörkem. Efter a sjüüren fanjst dü fööraal tanen mad a näädelbuumer. Uun Madeleuroopa as fööraal at witj-tan (Abies alba) aran. Tu a fichten sait am uk ruad-tanen, det as oober en hial öödern slach. Aler slacher tanen san imergreen näädelbuumer mä jip ruter. Enkelt slacher wurd 20 m huuch, öödern sogoor 100 m. Tu a bleeden sait am näädeln. Jo san spas, flaak an wise üüb a onersidj miast tau smääl witj strimler. A näädeln kön 8 bit 10 juar ual wurd an sat lik üüb a twiiger. Sodenang könst dü jo mä fichten ütjenööder hual. A taaper stun aleewen aprocht üüb a twiiger, bi a fichten as det ööders: Diar hinge jo lik deel. Det aaks faan en tanentaap blaft üüb a twiig saten, an a skolpen faal enkelt deel. Diaram könst dü uk nian hial taaper üüb a grünj finj. Commonskategorii: Tanen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tanen"}
{"id": "8743", "contents": "17 kesten [1] Thit is thio erste kest and thio keninges Kerlis ieft alra Fresena, thet allera monna lic sines aynes bruke and walde, alsa longe sa hit vnforwrocht ehebbe. [2] Thio other keste is thet: frethe alla godeshusum and alla godesmonnum bi lxxij pundum, and thet pund scol wesa bi sogen agripscha panningum, hwant Colneburch heth bi alda tydum Agrippina on alla noma, hwant thi kening heth Agrippinus, ther se stifte bi Oetauianus tidum. Tha was vs thio mente to fir and thi panning to swer, tha lichten hit tha franan and keren hit tha liude ene niarra menta and anne lichtera panning; leiden ende lageden with thet twa <and sogentich punda> lxxij scillinga Rednathes slachta iefta Kaueng slachta jefta Foka slachta. Sa hwasa thene frethe breke, thet hi gulde thria pund tha frana and xxj scillinga tha keningis bon tho liuda londrecht. [3] Thio thredde kest is: Hweder sa ti mon hebbe driuande sa dregande hewa a wei sa a wetere, mersche sa mora, thet hi vppa sine gode sitte vnbirawat, hit nj e, thet ma him fon thes keninges halm tospreke and ma hine mith tele and mith rede and riuchta thingade vrwinne. Sa dwe hi alsaden,"}
{"id": "875", "contents": "Di tatarisch spräke (Äinbetiikninge: татар теле [tatar tele], татарча [tatarça], татар төрекчәсе [tatar törekçäse = tatarisch Türkisch]) unti kort Tatarisch (dt. Tatarisch) as en foon da Tatare (önj nåårere san) önj foole regjoone foon Ruslönj, forålem önj Tatarstan än Baschkortostan än maning oudere Gebiite foon jü üülj Sowjetunjoon snåked Türkspräke. Jü jült ås hoodfertreeser foon jü turkotartarisch spräkegrupe än wårt snåked fon süwat 8 miljoone manschne. Önj di türkisch spräkbrük än önj jü turkisch Türkologii wårt önj e hoodsååge di begrip „tatarisch Türkisch“ (Tatar Türkçesi) ferwånd. Tatarisch as Amtsspräke önj e republiik Tatarstan. Histoorisch gungt dideere spräke aw iinj foon da Amtsspräke foon e Göljen horde tubräägh. Hi teelt ålsü spräkehistoorich tu jü grupe foon da Weesttürkische spräke. Deer hiirt hi tu e Kyptschak-grupe. Hi besat ouerweegend da spräke-äinschape foon dåt Ogurische. Aw Tatarisch ferscheene hiilj ünlike publikasjoone; dåt jeeft fiirsiien än internätside önj dideere spräke. Dåt Tatarische wus ömj e tid foon dåt 13. iirhunert än dåt 15. iirhunert önj dåt Kyptschak-Tatarische ferschrafted. Deer wus dåt amtsspräke foon jü Göljene horde. Önj dåt 15. iirhunert wörd dåt Kyptschak-Tatarische foon dåt Tschagataische oufliised. Bit önj da 1920er iirnge wörd ma arabische bökstääwinge, dan ma latinsche (Iinjhäidlik türkisch alfabeet än sunt"}
{"id": "876", "contents": "Tennessee ([ˌtɛnəˈsiː] unti [ˈtɛnəsi]) as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't ååsten foon't lönj. Dåt heet 6.829.174 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Nashville. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Tennessee heet 95 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Tennessee Lake Obion Weakley Henry Stewart Mont- gomery Robert- son Sumner Trousdale Macon Clay Jack- son Over- ton Fen- tress Pickett Scott Camp- bell Union Claiborne Grain- ger Hancock Hawkins Sullivan John- son Carter Unicoi Wash- ington Greene Hamblen Jefferson Cocke Sevier Blount Monroe McMinn Polk Brad- ley Ham- ilton Marion Franklin Lincoln Giles Law- rence Wayne Hardin Mc Nairy Harde- man Fayette Shelby Tipton Lauder- dale Dyer Gibson Carroll Ben- ton Hum- phreys Houston Dick- son Cheat- ham David- son Wilson Smith Putnam Cumber- land Morgan Ander- son Knox Lou- don Roane Meigs Rhea Bledsoe Sequat- chie Van Buren White De- Kalb Warren Grundy Coffee Moore Bed- ford Mar- shall Maury Lewis Perry Decatur Hen- derson Chester Madi- son Hay- wood Crockett Hickman Williamson Ruther- ford Cannon USA: States, citypopulation.de USA: Tennessee, citypopulation.de 35.833333333333-86.366666666667Koordinaaten: 35° 50′ N, 86° 22′ W"}
{"id": "8764", "contents": "At Morgengüül (Glebionis segetum of uk Chrysanthemum segetum) as en plaant uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Morgengüül Wikispecies hää en artiikel tu: Morgengüül Morgengüül. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "8767", "contents": "A Steewelknecht (Bidens cernua) as en plaant uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Steewelknechten Wikispecies hää en artiikel tu: Steewelknechten Steewelknecht. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "8773", "contents": "At sanruus(fe.), sanbluum(öö.) of sanrous(mo.) (Helianthus annuus) as en plaant uun det famile faan a kurewbloosen (Asteraceae). Commonskategorii: Sanruus – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sanruusen Hautjarscher"}
{"id": "8777", "contents": "At Sträruus(fe.), Sträbluum(öö.) (Helichrysum arenarium) as en bloosenplaant uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). At jaft amanbi 600 slacher faan Sträbluumen, diaram het di slach Helichrysum arenarium gans akeroot „Sun-Sträbluum“. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Sträruus Wikispecies hää en artiikel tu: Sträruus Helichrysum arenarium. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "8781", "contents": "Sträruusen(fe.) of Sträbluumen(öö.) (Helichrysum) san plaantenslacher uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Diar jaft at sowat 600 slacher faan. Uun Nuurdfresklun käänt am fööraal det Sun-Sträbluum (Helichrysum arenarium). Commonskategorii: Sträruusen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sträruusen"}
{"id": "8785", "contents": "Sanruusen(fe.) of Sanbluumen(öö.) (Helianthus) san di nööm faan amanbi 67 plaantenslacher. Uun Nuurdfresklun käänt am fööraal di slach Helianthus annuus. Commonskategorii: Sanruusen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sanruusen Sanruusken"}
{"id": "8788", "contents": "Föölfet (Tussilago farfara) as di nööm faan en plaant uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Hat as di iansagst slach uun det skööl Tussilago. Föölfet wurd uk uun a medesiin brükt. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Föölfet Wikispecies hää en artiikel tu: Föölfet Föölfet. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "8791", "contents": "Fisler (Onopordum) san en plaantenskööl uun't famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Di nööm komt faan't greks ónos för eesel an porde för fört: eeselfört. O. acanthium – O. acaulon – O. alexandrinum – O. algeriense – O. ambiguum – O. anatolicum – O. arabicum – O. arenarium – O. armenum – O. blancheanum – O. boissierianum – O. bolivarii – O. bracteatum – O. brevicaule – O. candidum – O. canum – O. carduchorum – O. carduelium – O. carduiforme – O. caricum – O. carmanicum – O. caulescens – O. cinereum – O. corymbosum – O. cynarocephalum – O. cyprium – O. cyrenaicum – O. davisii – O. dissectum – O. dyris – O. erectum – O. eriocephalum – O. espinae – O. floccosum – O. hasankeyfense – O. heteracanthum – O. hinojense – O. horridum – O. humile – O. illyricum – O. jordanicolum – O. laconicum – O. leptolepis – O. longissimum – O. macracanthum – O. macrocephalum – O. macronervosum – O. magrebiense – O. majori – O. mesatlanticum – O. messeniacum – O. micropterum – O. myriacanthum – O. nervosum – O. nezaketianum – O. onubense – O. palaestinum – O. platylepis – O. polycephalum"}
{"id": "8793", "contents": "At (Gewöönelk) Margerit (Leucanthemum vulgare) as en plaantenslach uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Margerit Wikispecies hää en artiikel tu: Margerit"}
{"id": "8796", "contents": "Margeriten (Leucanthemum) san en plaantenskööl uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Di nööm komt faan ualgreks λευκός leukós „witj“ an ualgreks ἄνθος ánthos för „bloos“ of „bluum“ uf. L. adustum – L. aligulatum – L. aragonense – L. atratum – L. burnatii – L. catalaunicum – L. chloroticum – L. coronopifolium – L. corsicum – L. cuneifolium – L. discoideum – L. gallaecicum – L. gaudinii – L. glaucophyllum – L. gracilicaule – L. graminifolium – L. grande – L. halleri – L. heterophyllum – L. illyricum – L. ircutianum – L. lacustre – L. latifolium – L. lithopolitanicum – L. maestracense – L. maximum – L. meridionale – L. minimum – L. monspeliense – L. montserratianum – L. pallens – L. paludosum – L. platylepis – L. rohlenae – L. rotundifolium – L. sibiricum – L. subglaucum – L. superbum – L. sylvaticum – L. tridactylites – L. virgatum – L. visianii – L. vulgare Uun Nuurdfresklun käänt am det „Gewöönelk“ Margerit (Leucanthemum vulgare). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Leucanthemum Wikispecies hää en artiikel tu: Leucanthemum"}
{"id": "8798", "contents": "Kamelen (Matricaria) san en plaantenskööl uun det famile faan a kurewbloosen (Asteraceae). Di latiinsk nööm komt faan: matrix = baarmuuder, auer det (Echt) Kamel bi wüfens sküüren brükt wurden as. Echt Kamel, Stiremkral(öö.), Störemkral (fe.) (Matricaria recutita of Matricaria chamomilla) Fialkamel (Matricaria inodora of uk Tripleurospermum maritimum inodorum) Strunkamel (Matricaria maritima of uk Tripleurospermum maritimum maritimum) Faalsk Kamel -> luke bi Kaatkral (Anthemis arvensis) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kamelen Wikispecies hää en artiikel tu: Kamelen Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "880", "contents": "Texas ([ˈtɛksəs] unti [ˈtɛksɪz]) as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't sööden foon't lönj. Dåt heet 28.995.881 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Austin. Texas as di oudergrutste diiljstoot önj da Feriind Stoote. E Great Plains lade önj e mal än't nordweesten foon e diiljstoot. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Texas heet 254 counties, niinj stoot önj e USA heet mör: Kiik uk deer: List foon counties önj Texas EP HZ CU RV JD PS BS PC TE CX VV SU ED KY UV ZV MV DM WB DV JH ZP SR HG CF WY KN BK JW KL NU SP LK MC LS FR ME BX AT WN KA BE GD RF AS CL VT JK LC DW GZ GU CM KE BN RE KR GL KM MN SL IR RG UT CR WR LV WK EC MD GC ST TG CK RN CC CN MK MS SS LL BT BC HY TV CW BP FY CD WH MG BO FB AU WT LE BU BZ RT MM WM BL FA LT ML CV LM MI BR CJ HM BQ ER SV HD JN HI EL NV FT LN MA"}
{"id": "8800", "contents": "At Echt Kamel, uk Stiremkral(öö.) of Störemkral(fe.) (Matricaria chamomilla of uk Matricaria recutita) as en plaantenslach uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Hat woort uun a medesiin iinsaat. Di bloosenkurew faan't Echt Kamel as hool Kaatkral Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kamelen Wikispecies hää en artiikel tu: Kamelen Kamel. Uun: FloraWeb.de. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "8808", "contents": "At Kaatkral (Anthemis arvensis) as en plaant uun det famile faan a kurewbloosen (Asteraceae). Hat liket at Kamel an het diaram uk „Faalsk Kamel“. Bi't Echt Kamel as di bloosenkurew oober hool an bi't Kaatkral ütjfald. Apskäären bloosenkurew faan't Kaatkral Echt Kamel Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kaatkral Wikispecies hää en artiikel tu: Kaatkral Kaatkral. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "8819", "contents": "Poolsk (język polski of polszczyzna) as en slaawisk spriak faan di waastslaawisk twiig. Hat woort fööraal uun Poolen snaaket an as nai mä tschechisk, slowaakisk an sorbisk. Poolsk woort mä latiinsk buksteewen skrewen. Poolsk tuuner fu en ütjspriaktiaken (diakritisk tiaken). Det poolsk alfabeet hää 32 buksteewen. Mä Q, V an X sant 35, jo kem oober bluas uun fräämwurden föör. A, Ą, B, C, Ć, D, E, Ę, F, G, H, I, J, K, L, Ł, M, N, Ń, O, Ó, P, Q, R, S, Ś, T, U, V, W, X, Y, Z, Ź, Ż. Gratpoolsk (dialekt wielkopolski) – uun Madel-Waastpoolen trinjam Posen an Bromberg Letjpoolsk (dialekt małopolski) – uun't süüden an süüduasten Masowisk (dialekt mazowiecki) – uun Masowien trinjam Warschau an uun't nuurduasten Nei spriakwiisen (nowe dialekty mieszane) – uun't waasten an nuurdwaasten an uun Masuuren, huar a Sjiisken efter a Ööder Weltkriich ferdrewen wurden san Sleesisk (dialekt śląski) – uun Sleesien Kaschuubisk (Język kaszubski, dialekt kaszubski) – trinjam Danzig, täält daalang üs aanj spriak http://www.vistawide.com/languages/top_30_languages.htm Commonskategorii: Poolsk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Wääblink-kataloog tu poolsk spriak uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk)"}
{"id": "882", "contents": "Theodor Mommsen (*30. November 1817 † 01. November 1903) wus en nordfraschen liirer än profäsor önj da klasische fääge. Hi wörd ålgemiin betråchtied as di wichtiste klasische histooriker foon dåt 19. iirhunert. Sin årbe ouer e roomsch histoorii as diling nuch uterst wichti for eefterforsching ouer dåt teema. Hi heet e Nobelpris for literatuur füngen önjt iir 1902 än wus uk en fäärenden tjüschen poliitiker, as lasmoot foon dåt prüüsche än uk foon dåt tjüsch parlamänt. Mommsen as tulaid önj Gaarding önj Ääderstää än as apwüksen önj Bad Oldesloe. Hi wus tujarst histoori-profäsor bai e universität foon Leipzig, as dan 1858 lasmoot wörden foon jü akadeemii än eefter 1868 profäsor önj jü roomsch histoorii än jü universität foon Berlin. Hi heet maning iirenbetjööginge füngen for sin waasenschaplike lååstinge: di “ween Max”, jü huuchst militär iirenbetjööging in 1868, iirenburger foon Room, än di Nobelpris, åån foon da man såågliteratur-schriwere, wat jü tukåning füngen. Jü histoorii foon Room: dåt årbe deeged ap önj trii biinje twasche 1854 än 1856. Jü däkt jü roomsch histoorii bit tut iinje foon jü roomsch republik än dåt hiirschap foon Julius Caesar. Roomsch grünseetlik rucht: (1871-1888) Roomsch Stroofrucht (1899) än mör as 1500 widere årbe än ferhoonlinge"}
{"id": "883", "contents": "Theodor Siebs (* 26. August 1862 önj Bremen, † 28. Moi 1941 önj Breslau) wus en tjüschen germanist. Siebs wus profäsor bai e uniwersitäät Greifswald, lääser bai e uniwersitäät Breslau. Tuhuupe ma oudere spräkewaasenschapere än ma fertreesere foon hu tjüsche teooterbüüne heet hi en bök utdänj, wat räigled, hü et tjüsch rucht ütsprääged wårde schal. Et bök wörd önjt iir 1898 fort jarst tooch pranted än eefter ham \"di Siebs\" nåmd. For en lung tid jüld di \"Siebs\" as dåt beest wärk ouer e huuchtjüsch ütspräke. Deerfor än aw e sid deerbai heet hi ham boonbräägend mat frasch befooted, weerbai hi ham ai schuuniede önj åle laawende frasche dialäkte ouftiikninge tu måågen bai da manschne ine. Foon sin amenbai fäärti publisiirde wärke betiie jam foole aw dåt nordfrasch. Önj sin Geschichte der friesischen Sprache stoont en bål fulstäni histoorisch gramaatik foon möre nordfrasche spräkewise, weer hi önj Zur Geschichte der englisch-friesischen Sprache ål foole biispele foon jääwen häi. Sin årw as önj e krich önj Breslau ferlääsen gingen. Da mååste böke san heer 'online' tu leesen! 1886: Die Assibilirung des K und G. Ein Beitrag zur Geschichte des Palatalismus der indogermanischen Sprachen. Tübingen. 1889: Zur Geschichte der englisch-friesischen Sprache (Habilitationsschrift)."}
{"id": "8833", "contents": "Ukrainisk (українська (мова)/ukrajinska (mowa)) woort uk üs ruteensk betiakent an as en uastslaawisk spriak uun Uasteuroopa. Ualslaawisk *g wurd üüb Ukrainisk h, t.b. *dorga ‘lunstruat’ wurd доро́га doróha. Ualslaawisk *u- wurd üüb Ukrainisk vu-, t.b. *ulica ‘struat’ wurd ву́лиця vúlycja. Bispal faan en noomen, о́стрів (óstriv \"eilun\"): http://www.forost.lmu.de/sprachdatenbank/sprachdatenbank.php?display=Ukrainisch:sprachdaten:verbreitung Commonskategorii: Ukrainisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer Commonskategorii: Ukrainisk ütjspriak – Saamlang faan bilen of filmer Ruthenische Grammatik (1913) faan Stephan Smal-Stockyj, archive.org"}
{"id": "8837", "contents": "At Fialkamel (Tripleurospermum maritimum inodorum, Tripleurospermum perforatum of uk Matricaria inodora) as en onerslach faan Tripleurospermum maritimum uun det plaantenfamile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Hat liket at Echt Kamel, stiremt oober ei. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Fialkamelen Wikispecies hää en artiikel tu: Fialkamelen Fialkamel. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "884", "contents": "Theodor Storm (* 14. Härfstmoune 1817 önj Hüsem; † 4. Foodermoune 1888 önj Hademarschen) wus en schriwster. Di 14. Härfstmoune 1817 wörd hi önj Hüsem as saan foon di adwokoot Johann Casimir Storm tuläid. Tu schölj gäng hi awt gümnasium önj Hüsem, än heer häi hi åål sin jungensiirnge handöör dåt heef aw jü iin sid än e hii aw jü ouder sid foon Hüsem. Da heet hi biise diip önj ham apnümen, dan da kaame ålten än ålten wi for önj sin dachte än nowäle. Deertu köm dan nuch jü stiming foon da hooltinge trinam e Weestermeelen bai Hohn, weer san åte meeler wus. Ouerdåt ja önj Hüsem ai rucht wat liirden, köm hi awäädrie aw et Katharineum önj Lübeck. Studiire däi hi önj Kil än 1843 wus hi adwokoot än hülp san taatjen önj Hüsem. Önj Kil wus hi gou waane wörden ma Theodor Mommsen än san brouder Tycho. Hi tuuch eefter Potsdam än wörd deer asesor bai en huug gericht. Jarst di dånsch-tjüsche krich 1848-51 än da iirnge önj e fråmde hääwe ham tu di grute dachter mååged. Hi långd eefter Hüsem, dan hi schraft önj sin stuk \"Gedenkst du noch?\" foon 1857: \"Wer in der Heimat"}
{"id": "8842", "contents": "At Strunkamel (Tripleurospermum maritimum maritimum, Matricaria maritima L.) as en plaantenslach uun det famile faan a Kurewbloosen (Asteraceae). Hat wääkst bi strun an stiremt ei so stark üs en Echt Kamel. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Strunkamelen Wikispecies hää en artiikel tu: Strunkamelen Strunkamel. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "8847", "contents": "Asteroideae san en onerfamile faan a kurewbloosen (Asteraceae). Anthemideae – Astereae – Athroismeae – Bahieae – Calenduleae – Chaenactideae – Coreopsideae – Eupatorieae – Feddeeae – Gnaphalieae – Helenieae – Heliantheae – Inuleae – Madieae – Millerieae – Neurolaeneae – Perityleae – Polymnieae – Senecioneae – Tageteae Commonskategorii: Asteroideae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Asteroideae"}
{"id": "885", "contents": "Et Tjüsch, (sö.) Dütsk, (öö.) sjiisk, (fe.) tjiisk as en weestergermaanschen spräke, wat foon amänbai 105 miljoone manschne snååked wårt. Di spräke wårt forålem snååked önjt Ååstenrik, Liechtenstein, Luxemborj, e Swaits än Tjüschlönj. Di spräke wårt foon en latjen floose snååked önj Bälgien än Itaalien (Söödtirol). Önj maning lönje wårt tjüsch snååked, ouers deer as e spräke ofisjäl ai gödjkånd. Tjüsch wårt mat latiinsch alfabeet schraawen. For da fokale a, o än u jeeft et en 'umlaut'; ä, ö än ü. Fort scharp s wårt önjt tjüsch ß schraawen. 1522: Biibelouerseeting foon Martin Luther. 1838: Da brouderne Grimm fånge ma dåt tjüsch uurdebök önj. 1901: Jarste iinjhäidli ruchtschriwing. 1961: Eefter 123 iir as dåt uurdebök foon da brouderne Grimm klåår."}
{"id": "886", "contents": "Tjüschlönj as en lönj in Euroopa. Deer booge 83.155.031 manschne (2020). E hoodstää foont lönj as Berlin. Önj Tjüschlönj jeeft et seekstäin stjörkrise (diilstoote): Baden-Würtembärj Bayern Berlin Brandenburj Bremen Hamburj Hessen Meklenburj-Forpommern Needersaksen Nordrhin-Weestfåålen Rhinlönj-Pfalz Saarlönj Saksen Saksen-Anhalt Slaswik-Holstiinj Tüüringen Berlin Hamburj München Köln Frankfurt am Main Stuttgart Tjüschlönj as sunt e began (1957, as et dåt Europäisch Wjartschapsgemiinschap wus) lasmoot foon e Europäisch Unjoon. Wikimedia-Atlas: Tjüschlönj – Geografische än histoorische koorde Commons: Tjüschlönj – Saamlang faan bilen of filmer Germany: Administrative Division, citypopulation"}
{"id": "887", "contents": "At tong (Solea solea) as en fask uun det order faan a platfasker (Pleuronectiformes). Hat woort uun a Nuurdsia fangd, föraal uun a waas, an hiart tu a jüürst fasker. Tonger lewe enkelt üüb sunagen an woken grünj an ei jiper üs 150 m. Jo wurd 4 bit 8 juar ual. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Tonger Wikispecies hää en artiikel tu: Tonger"}
{"id": "888", "contents": "At toofelan ((mo.) rüdjburstet slubånert) (Aythya ferina) as en fögel ütj at anenfamile (Anatidae). Aier faan Aythya ferina - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Toofelanen Wikispecies hää en artiikel tu: Toofelanen"}
{"id": "889", "contents": "At Toopet An, (mo.) toopet ånert (Aythya fuligula) as en fögel ütj at Anenfamile (Anatidae). Aier faan Aythya fuligula - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Toopet Anen Wikispecies hää en artiikel tu: Toopet Anen"}
{"id": "890", "contents": "A Toopet Düker, (mo.) grünluuper, düker (Podiceps cristatus) hiart tu at fögelfamile Podicipedidae. Podiceps cristatus Huar Toopet Dükern föörkem Aier faan Podiceps cristatus - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Toopet Dükern Wikispecies hää en artiikel tu: Toopet Dükern"}
{"id": "891", "contents": "At Toopet Laask, (mo.) toopet loosch (Galerida cristata) as en Sjongfögel (Passeriformes) uun't famile faan a Laasken (Alaudidae). Tiaknang Aier faan Galerida cristata Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Toopet Laasken Wikispecies hää en artiikel tu: Toopet Laasken"}
{"id": "8918", "contents": "Oseaanien as di nööm för en regiuun mä en hiale rä eilunen uun a Pasiifik. Mikroneesien Melaneesien Polyneesien Tuup mä jo grater eilunen: Austraalien Nei-Sialun Nei-Guinea wurd jo üs en weltdial tääld. http://www.fakaofo.tk/page001.html Commonskategorii: Oseaanien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Oseaanien – Geograafisk an histoorisk koorden Wääblink-kataloog tu Oseaanien uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk)"}
{"id": "892", "contents": "Ma touspräkihäid unti bilinguismus wårt mååst miinjd, dåt huum önj ferschääli situasjoone flot tou spräke brüke koon. Dåt stuudium foon touspräkihäid as bane jü önjwånde spräkwaasenschap en forschingsgebiit foon jü psüücholinguistik. Wan dåt uk grute floose foon manschne jeeft, wat bloot ån spräke snååke, sü as foole ameerikaaner än chineese, sü as duch touspräkihäid ål mör räigel as ütnååme. Önj bål åle önjtwiklingslönje as di hüsspräke en lokåålspräke, wat ham unerschåt foon di offisjäle ferwaltingsspräke, as tun biispel ainglisch, frånsch unti spånsch. Önj oudere fåle as di hüsspräke en spräkewise, wat ham ordi foon e ståndåårdspräke unerschiise koon. Uk önj spräkegränsegebiite as touspräkihäid bål natörlik än döör ferhuugerde mobiliteet lönjie ålsani mör manschne önj en touspräki gebiit, tun biispel döör mingd befraien. Forålem önj dåt stuudium foon di spräkerwiirw as touspräkihäid en wichti unersäkingsgebiit. Följk unerschåt twasche: liktidie touspräkihäid, weerbai bjarne önj e touspräkie amjeewing grut wårde. Dåt fäit huum tun biispel wan tu da bjarne önj e hüs frasch snååked wårt än da näiberbjarne wårde aw huuchtjüsch aptäägen. Da frasche bjarne hääwe dan ål bål foon e önjfång tweer spräke. aw enouder füliene touspräkihäid, weerbai da bjarne ääderenouder önj ünlike iinjspräkie amjeewinge oufwåkse. Dåt häi huum iir önj Fraschlönj,"}
{"id": "893", "contents": "En transistor as en bagelemänt, weer huum elektrische spåninge ma ferstarke koon. Bai en ferstarker gungt en hiilj swåk sinjool in önj än foole gewålt kamt rüt. Än dåt as diling di transistor, di jü ferstarking möölik mååget. Bai dioode heewe we sänj, dåt da önj iinj ruchting - jü spärruchting - ai liidje. Heer uner heewe we ruchts sun dioode tiikned, ouers we heewe leefts en oudern önj forütruchting deer ma önj e ra klänked. \"Wat mååget dåt nü for en ferschääl?\" koon huum seede, \"Deer låpt duch nåån struum.\" Dåt as uk wåår, ouers dåt änret ham wan we da biise dioode tächt baienouder bringe, önj iinj kristal. Dan as dåt nämlik sü, dåt hu elektroone foon jü önj forütruchting stönjende dioode nuch jüst jü önj spärruchting stönjende bariire belinge koone. Da jeewe deer dan duch en latje struum, di sünååmde koläktorstruum. We nååme deeram jü ruchtse bariire di koläktor (C), wilt jü leeftse - jü da elektroone lääwert - as emiter (E) betiikned wårt. Nü as dåt je sü, dåt di koläktorstruum fåli gefäili as for e spåning aw e emiter, än jü koone we iinjfåch räigle ma dåt latje stuk deer twasche, jü baasis (B). Än"}
{"id": "894", "contents": "Trier as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Rhinlönj-Pfalz. Jü stää heet 110.674 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "895", "contents": "At Triituankub, (ha.) Miisk, (sö.) Struntjeeger (Rissa tridactyla) hiart tu at Fögelfamile faan a Kuben (Laridae). Triituankuben haa nään suurn efter bääften. Ai faan Rissa tridactyla - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Triituankuben Wikispecies hää en artiikel tu: Triituankuben"}
{"id": "896", "contents": "Trnava as e hoodstää foon e Regjoon Trnava önj jü Slowakäi. Deer booge 63.803 manschne (2021). Dåt gebiit foon Trnava as 71,54 km². Jü inboogertächte as 957 manschne pro km². Jü pustliidjtål as 917 01, di forwoolnumer as 421-33 än dåt kfz-kåntiiken as TT. Slovakia: Trnavský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "897", "contents": "Tschechien Tschechien as en lönj önj Euroopa. Önjt weesten läit Tjüschlönj, önjt norden Poolen, önjt ååsten e Slowakäi än önjt sööden Ååstenrik. Deer booge 10.524.167 manschne (2021). E hoodstää foont lönj as Prag. Da tiin grutste stääse önjt lönj san: Tschechien as sunt 2004 lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Et lönj as sunt di 12de önj e Uursmoune 1999 lasmoot foon NATO. Czech Republic: Administrative Division, citypopulation.de Czech Republic: Regions and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "8972", "contents": "i1 i3 i8 i10 i12 i14 Di Fluuchplaats Cam Ranh (Sân bay quốc tế Cam Ranh) leit nuurdelk faan Cam Ranh, Nha Trang, Vietnam. Det lun leit bi a Pasiifik Knaap 438 km nuurduastelk faan Ho Chi Minh-stää Knaap 1300 km süüdelk faan Hanoi"}
{"id": "8973", "contents": "Nha Trang as en stää önj e Prowins Khanh Hoa, Vietnam. Jü stää heet 392.244 inboogere (2010). Wikivoyage Räisfäärer: Nha Trang (tjüsch) Fluuchplaats Cam Ranh"}
{"id": "898", "contents": "A Tualagbitjer, (mo.) tuulibäker, tuulibiter, tuulihåker, suurthood (Parus major) as en fögel uun't famile faan a Paridae (Tualagbitjern). Tualagbitjern bliiw uk uun a wonter. Aier faan Parus major Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Tualagbitjern Wikispecies hää en artiikel tu: Tualagbitjern"}
{"id": "8980", "contents": "Di Siahaas, (ha.) Happot (Cyclopterus lumpus) as en Bianfask. Hi woort hal faan Selger freeden. Faan sin aier woort \"sjiisk kaawiar\" maaget. \"Sjiisk kaawiar\" üüb hardkööget aier. Commonskategorii: Siahaasen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Siahaasen Siahaas üüb Fishbase.org (ingelsk)"}
{"id": "8985", "contents": "At (Grat) Strunsnek, (ha.) Hölker (Littorina littorea) as en Snek (Gastropoda) uun't famile faan a Strunsneken (Littorinidae). Hat lewet miast bi bragen an loonangen nai bi a huuchweederkaant. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Grat Strunsneken Wikispecies hää en artiikel tu: Grat Strunsneken"}
{"id": "899", "contents": "Twari hoode as en teooterstuk foon Nis Albrecht Johannsen di ålere. Dåt wörd 1976 önj e Friisk Kameedibibleteek Nr. 5 foon e Nordfriisk Instituut önj Bräist ütdänj. Dåt as en kameedistuk, wat am wunterm önj en frasch toorp spaalet. Deerönj treese ap: 1. Wule Diirkens, en böre, äin än twari 2. Jarli Wulens, sin wüf, en måål hood 3. Änken, jare doochter 4. Brooder Diirkens, toorpssmas, Wulens brouder 5. Mume Måtsen, toorpskrouer, uk wat twari 6. Kiie, sin wüf 7. Jäns, jare saan 8. Pätjer Mumsen, en böre 9. Sile Siiwerts, Tiinjstfoomen bai Krouers Friisk Kameedibibleteek Nr. 5, Nordfriisk Instituut, Bräist, 1976. 63 side."}
{"id": "8994", "contents": "De Hallem (Diitsk: Düne) is al fan ’t djooar 1721 skeeden fan Deät Lun. De boppersploat fan de Hallem es 0,7 km2. Iip 26. juni 2011 würd deät projekt eelunfergrooterung, med lunferbindung twesken Lun un de Hallem, definitiif ufleent fan 54,74% fan de Halunder lid’n. Iip de Hallem lait de flochplats fan Lun."}
{"id": "900", "contents": "Di Tweed Wråålkrich wus foon 1939 bit 1945. Et wårt di Tweed nåmd, wilt et di tweed krich wus, weer lönje foon eentlik åle kontinänte mamååged heewe. Dåt as di iinjsist krich weerbai süwälj atoom- as uk biologische än gemische wååben brükt san. In di Tweed Wråålkrich san amenbai 55 milion manschne störwen. 6 milion Juuden san bai di Holocaust ambroocht. Euroopa Slåcht am Ainglönj Slåcht am Frånkrik Operation Barbarossa D-Day Operation Market Garden Ardennenoffensiiw Slåcht Am Stalingrad Slåcht Am Berlin Afrika Slåcht am Tobruk Slåcht am Gazala Slåcht am El Alamein Asien Japånisch-Chineese Krich Russisch-Japånische Krich Slåcht Am Halhin Gol Pearl Harbor Slåcht önj e Koralsiie Slåcht am Midway Jarst Wråålkrich Wikimedia Commons heet bile unti filme tu: Tweed Wråålkrich"}
{"id": "9002", "contents": "James Krüss (* 31. mai 1926 iip Lun; † 2. august 1997 iip Gran Canaria) wear en Diitsk en Friisk dichter en skriiwer fan künnerbukker. De meast bekante bukker fan Krüss sen: \"Der Leuchtturm auf den Hummerklippen\" (1956) \"Mein Urgroßvater und ich\" (1960) \"Timm Thaler\" (1962) Iip Lun sen de haup- en realskuul uun deät djooar 1986 noa Krüss benamt. Uun 2007 wear deät \"James Krüss - Museum\" iip Lun eepenmoaked. jameskruess.de James Krüss iip helgoland.de"}
{"id": "901", "contents": "Technik fanst Dü önj e: Lönjwirtschap Hautjarscher (mooring) Elektroonik Autonavigasjoon Ferstarker (mooring) Jåchtdioode Mötjstande Transistor (mooring) Füsiik Rümfård Technik fuar't Hüs Weeterfrii Pesistiin (Söl'ring) Weetertecht Beton (Söl'ring) Traachter (Söl'ring) Friisnakigiraat"}
{"id": "902", "contents": "Tüüringen as en bundeslönj foon Tjüschlönj. Da tiin grust stääse önj e diiljstoot san: Krisfrie stääse: Lönjkrise: Statistikamt faan't lun Tüüringen Arbeitslosenquoten im Mai 2018 – Länder und Kreise. Uun: statistik.arbeitsagentur.de. Statistik der Bundesagentur für Arbeit, ufrepen de 30. Mei 2018. www.destatis.de Skilen üüb a stant faan a 31. Detsember 2013. Germany: Thüringen, citypopulation.de Thüringen: State in Germany"}
{"id": "9025", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för die Amerikanischen Jungferninseln wiset di code för die Amerikanischen Jungferninseln. At jaft ei muar onerdialangen. Diheer code bestäänt bluas ütj ään dial. Diheer wiset di code efter ISO 3166-1 (för die Amerikanischen Jungferninseln VI). Nian feranerang faan di code sant 1998. Die Amerikanischen Jungferninseln sind auch unter dem Code US-VI in der ISO 3166-2:US für die Vereinigten Staaten aufgenommen. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "9027", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Puerto Rico wiset di code för Puerto Rico. At jaft ei muar onerdialangen. Diheer code bestäänt bluas ütj ään dial. Diheer wiset di code efter ISO 3166-1 (för Puerto Rico PR). Nian feranerang faan di code sant 1998. Puerto Rico ist auch unter dem Code US-PR in der ISO 3166-2:US für die Vereinigten Staaten aufgenommen. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "903", "contents": "At Türnfalk, Falk, (mo.) törnfalke, tormfalke (Falco tinnunculus) hiart tu at fögelfamile faan a falken (Falconidae). At türnfalk rödelt uun a loft. Ai faan en türnfalk. Falco tinnunculus alexandri - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Türnfalken Wikispecies hää en artiikel tu: Türnfalken"}
{"id": "9031", "contents": "A 30. Olympisk Somerspalen 2012 wiar faan a 25. Jüüle bit 12. August 2012 uun London. Efter 1908 an 1948 wiar't diar det traad tooch. Diar haa 204 lunen mämaaget an 85 lunen haa medaljen wonen. Commonskategorii: Olympisk Spalen 2012 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "904", "contents": "At Türnswaalk, (mo.) törnswulken, tormswulken (Apus apus) as en fögel uun't famile faan a Siilern (Apodidae). Hat het so, hiart oober ei tu a Swaalken (Hirundinidae). Türnswaalk Aier faan Apus apus. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Türnswaalken Wikispecies hää en artiikel tu: Türnswaalken"}
{"id": "905", "contents": "At Türnüül, Kadüül, (ha.) slaierööl, (mo.) törn-ööl (Tyto alba) as en Kadüülfögel uun't famile Tytonidae. Türnüül uun a loft. Tyto alba guttata - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Türnüülen Wikispecies hää en artiikel tu: Türnüülen"}
{"id": "9056", "contents": "Ääker-Senep (Sinapis arvensis) as en senep-plaant an woort miast üs ünkrüüs uunsen. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ääker-Senep Wikispecies hää en artiikel tu: Ääker-Senep Ääker-Senep. Uun: FloraWeb.de. heilkräuter.de – Ääker-Senep üs medesiin (sjiisk)"}
{"id": "9059", "contents": "Senep (Sinapis) san plaantenslacher uun det famile faan a krüsbloosen (Brassicaceae). Mä witj senep (Sinapis alba L.) woort büüret, diar woort moster faan maaget. Echt senep: Ääker-Senep (Sinapis arvensis) L. Witj Senep (Sinapis alba) L. mä onerslacher Sinapis flexuosa Poir. Sinapis pubescens L. Jodiar slacher het uk senep, hiar oober tu a kualplaanten (Brassica): Suart Senep (Brassica nigra) (L.) W.D.J.Koch Brün Senep (Brassica juncea) (L.) Czern. Abessiinsk Senep (Brassica carinata) A.Braun Faan suart, brün an witj senep woort moster maaget. Commonskategorii: Senep – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Senep"}
{"id": "906", "contents": "A Tüütern, (mo.) liire (Charadriidae) san en fögelfamile an hiar mä Bakern an ööder fögelfamilin tu't order faan a Kuben an Waadfögler (Charadriiformes). Anarhynchus – Charadrius – Elseyornis – Erythrogonys – Hoploxypterus – Oreopholus – Peltohyas – Phegornis – Pluvialis – Thinornis – Vanellus Charadrius Mösk (Charadrius alexandrinus) Liirk (Charadrius dubius) Groonk (Charadrius hiaticula) Pluvialis Hiasluuper (Pluvialis apricaria) Vanellus Liap (Vanellus vanellus) Commonskategorii: Tüütern – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Tüütern"}
{"id": "9061", "contents": "Lakeuen (Matthiola) san plaantenslacher uun det famile faan a krüsbloosen (Brassicaceae). At jaft wel sowat 50 bit 60 slacher. Jo lewe miast trinjam at Madlunsia. Uun Madeleuroopa käänt'am fööraal: Guard-Lakeu (Matthiola incana) (Matthiola longipetala) Strun-Lakeu (Matthiola sinuata) (Matthiola tricuspidata) Commonskategorii: Lakeuen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Lakeuen"}
{"id": "9064", "contents": "At Guard-Lakeu (Matthiola incana) as en slach faan a Lakeuen (Matthiola) an hiart tu a Krüsbloosen (Brassicaceae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Guard-Lakeu Wikispecies hää en artiikel tu: Guard-Lakeu"}
{"id": "9066", "contents": "At Strun-Lakeu (Matthiola sinuata) as en slach faan a Lakeuen (Matthiola) an hiart tu a Krüsbloosen (Brassicaceae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Strun-Lakeu Wikispecies hää en artiikel tu: Strun-Lakeu"}
{"id": "9068", "contents": "Klaker (Lepidium sativum) as en plaant uun det famile faan a krüsbloosen (Brassicaceae). Hat woort üs greens brükt. Tiaknang faan plaantendialen. At siad begant tu spröödin. Commonskategorii: Klaker – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Klaker Iindrach bi GRIN (ingelsk)"}
{"id": "907", "contents": "Üülönj. Aw bloot 117 hektaar booge tu tids 30 manschne aw ån weerw. Uner da 15 hüsinge as en schörk, et schölj än en krouf. Önj e mad foon e weerw as nuch en gåns üüljen feeting tu schüns, trinam san smuke tööninge. Ouerdåt da grute fääre ai tu Üülönj sile koone, jeeft et niinj räigelmääsi ferbining. En loorendoom ferbant Üülönj än e Nees ma e fååstewål. Ma da loore koon följk eefter Üülönj kääre, ouers koone uk oudere keere deerma transportiirt wårde. Commons: Üülönj – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "9070", "contents": "A klooker (Cardamine pratensis) as en plaant uun det famile faan a krüsbloosen (Brassicaceae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Klookern Wikispecies hää en artiikel tu: Klookern"}
{"id": "9073", "contents": "At rüsk spriak (русский язык [ˈruskʲɪj jɪˈzɨk]) as en slaawisk spriak. Hat as ütj at Ual-Uastslaawisk föörgingen an nai mä witjrüsk, ukrainisk an ruteensk. Det rüsk alfabeet hää 33 buksteewen. Det rüsk spriak hää neder bestemt noch ünbestemt artiikeln. T.b. о́стров óstrov kön ‘en eilun’ of ‘at eilun’ wees. At spriak hää 6 faaler: noominatiif, geenitiif, daatiif, akusatiif, instrumentaal an prepositiif. Noomen üüb Rüs haa trii geslechten: menelk, weipelk an sechelk. Det rüsk spriak hää nian wurd för 'haa'. Uunstääd diarför sait 'am у u + geenitiif: t.b. у меня́ есть маши́на u menjá jest’ mašína ‘Ik haa en auto’ (of “at min as auto„). At subjekt uun deheer slach faan sats as uun a geenitiif an at objekt as uun a noominatiif. Uunstääd faan 'ik brük' sait 'am üüb Rüsk ‘(för) mi (as) nuadig’: t.b. мне ну́жен ру́чка mne núžen rúčka ‘ik brük en kuugelskriiwer’. At subjekt uun deheer slach faan sats as uun a daatiif an at objekt as uun a noominatiif. Nuadig (ну́жен núžen) as en adjektiif uun det kurt form (de lung form as ну́жный núžnyj) an kön efter't geslecht ünlik wees: menelk - ну́жен núžen, weipelk - нужна́ nužná, sechelk - ну́жно núžno an muartaal"}
{"id": "908", "contents": "At Uart, (mo.) kräkånert, (wi.) skräpånert (Anas crecca) as en Fögel faan't Anenfamile (Anatidae). Aier faan Anas crecca - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Uarten Wikispecies hää en artiikel tu: Uarten"}
{"id": "9086", "contents": "Mustafa Kemal Atatürk (* 19. Mei 1881 uun Selânik, daalang Thessaloniki (Griichenlun), † 10. Nofember 1938) wiar di iarst president faan a Türkei sant September 1923. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Mustafa Kemal Atatürk"}
{"id": "9087", "contents": "1881 wiar det ian-an-tachentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 13. Marts: Aleksander II., keiser faan Ruslun, fool tu en atentaat tu a oofer. Aleksander III. wurd keiser. 06. Jüüle: John Terence Nicholls O'Brien wurd guwernöör faan Haliglun. 19. Mei: Mustafa Kemal Atatürk, iarst president faan a Türkei († 1938) 25. Jüüne: Hellmuth von Mücke, mariinofisiar an leeder pasifist († 1957) 19. August greg. (7. August jul.): George Enescu, rumeens komponist († 1955) 15. Oktuuber: Pablo Picasso, konstler († 1973) 09. Febrewoore: Fjodor Michailowitsch Dostojewski, rüs skriiwer (* 1821) 11. Febrewoore: Andreas Ludwig Jacob Michelsen, skriiwer (* 1801) 13. Marts: Aleksander II., keiser faan Ruslun (* 1818)"}
{"id": "909", "contents": "At Uastrang, (fe.) Uastring of uk Pasiifik-Uastrang (Crassostrea gigas) as en slach faan Twiiskaalagen (Bivalvia) uun det order faan a Ostreoida, an as di slach, di fööraal ferkääft an eden woort. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Pasiifik-Uastrangen Wikispecies hää en artiikel tu: Pasiifik-Uastrangen"}
{"id": "9093", "contents": "Elisabeth II. (* 21. April 1926 uun Mayfair, London, † 8. September 2022; bäären üs HRH (Her Royal Highness) Princess Elizabeth Alexandra Mary of York; tidjwiis HRH The Princess Elizabeth an uk HRH The Princess Elizabeth, Duchess of Edinburgh) ütj det Hüs Windsor as det äälst doochter faan könang Georg VI. an Elizabeth Bowes-Lyon (\"Queen Mum\") an könangin faan't Ferianagt Könangrik. Widjer as hat stootsbaas faan a Commonwealth lunen Antiigua an Barbuuda, Austraalien, Bahaamas, Barbaados, Belize, Grenaada, Jamaika, Kanada, Nei-Sialun, Papua-Nei-Guinea, a Salomonen, St. Kitts an Nevis, St. Lucia, St. Vincent an Grenadiinen an Tuvalu. Sant a 20. Nofember 1947 wiar Elisabeth II. befreid mä Prince Philip († 2021), Duke of Edinburgh. Di 6. Febrewoore 1952, di dai üs hör aatj stoorew, as hat könangin wurden. Sant 2011 san dringer an foomnen liksteld uun a truunfulag. Föör 2011 bäären foomnen rük oober ei ap. http://de.news.yahoo.com/2/20101230/ten-queen-elizabeth-ii-zum-ersten-mal-ur-1dc2b55.html"}
{"id": "9098", "contents": "Phan Thiet as en stää önj e Prowins Binh Thuan, Vietnam. Jü stää heet 350 000 inboogere (2011). Commons: Phan Thiet – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "910", "contents": "53°41′14/00 N 9°40′09/00 E Uetersen (ˈyːtɐzən) as en stää önj e kris Pinnebärj (Slaswik-Holstiinj), deer booge amenbai 18.000 manschne. Jü stää lait önj e Pinnau än jü stää as berüümt for et Rosarium Uetersen. Stäädiile Altstadt Innenstadt Quartieren Lohe Katzhagen Kreuzmoor Rudolf-Kinau-Weg, Am Seeth/Wischhörn Am Gehölz Tornescher Weg Am Steinberg Weidenkamp/Ohrtbrook Kleine Twiete Wikimedia Commons heet bile unti filme tu: Uetersen"}
{"id": "9100", "contents": "At Snägus (Anser caerulescens) hiert tu't onerfamile Ges an Swaanen faan a Anen. Snäges lewe uun Nuurd-Ameerikoo Aier faan Anser caerulescens - MHNT Commonskategorii: Snäges – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Snäges Videos, bilen an tuunapnaamen faan Anser caerulescens uun't Internet Bird Collection"}
{"id": "9102", "contents": "Witjrüsk as en slaawisk spriak, hat as nai mä rüsk an ukrainisk. Ualslaawisk *d wurd flooksis üüb Witjrüs dz, t.b. *dĭnĭ ‘dai’ wurd дзень dzień. Ualslaawisk *g wurd üüb Witjrüs h [ɣ], t.b. *dorga ‘lunstruat’ wurd даро́га daróha. Ualslaawisk *u- wurd üüb Witjrüs vu-, t.b. *ulica ‘struat’ wurd ву́ліца vúlica. Wikipedia üüb Witjrüsk (amtelk) – ufkörtang: „be“ Wikipedia üüb Witjrüsk (ual rochtskriiwang: Taraschkewiza) – ufkörtang: „be-x-old“"}
{"id": "9103", "contents": "Ruteensk of uk rusiinsk (karpato-ruteensk русиньскый язык [rusinsky jasyk], jugoslawo-ruteensk руска бешеда [ruska bescheda]) as en uastslaawisk spriak an woort faan a Ruteenen (of Rusiinen) uun Uasteuroopa fööraal uun't regiuun faan a nuurdelk Karpaaten snaaket. Man uk uun a Vojvodina lewet en bedüüden taal faan spreegern. Ual-Ruteensk, huar uk at witjrüsk an ukrainisk üüb turag gongt, as ütjstürwen. Ruteensk woort mä't kyrilisk alfabeet skrewen. Diar san 36 buksteewen. Ukrainisk Wikipedia üüb Ruteensk"}
{"id": "9109", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Australien wiset di code för 6 Bundesstaaten und 3 Territorien. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Australien AU), di ööder as di code för den Bundesstaat oder das Territorium. Di code as tuleetst di 8. Maarts 2004 (PDF) feranert wurden. Die Codes wurden 1998 bestimmt und besaßen zwei Buchstaben. Seit dem sechsten Newsletter bestehen fünf Codes aus drei Buchstaben, womit sie nun den im Inland verwendeten Abkürzungen entsprechen. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "911", "contents": "Ulm as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Baden-Würtembärj. Jü stää läit önjt ååsten foont bundeslönj, önj di Tübingen Regiiringsdistrikt. Dåt heet 126.790 inboogere (2019). Dåt as en krisfri stää än uk e hoodstää foon e Alb-Donau-Kreis. Albert Einstein (1879-1955) wus önj Ulm tuläid. Germany: Baden-Württemberg, citypopulation.de"}
{"id": "9111", "contents": "Austraalien (ingelsk an latiinsk Australia,([ɒˈstɹeɪljə], [əˈstɹeɪljə], [əˈstɹæɪljə], [əˈstɹæɪliːə], [əˈstɹæɪjə] of [əˈstɹɛliːə] harke tu?/i) det komt faan latiinsk terra australis ‚süüdelk lun‘; amtelk nööm Commonwealth of Australia) as det sääkstgratst lun üüb a eerd. Uun't süüduasten leit Nei-Sialun, uun't nuurden lei Indoneesien, Uast-Timor, Waast-Nei-Guinea an Papua-Nei-Guinea. Uk en dial faan Antarktikaa hiart tu Austraalien. Dön tjiin gratst stääden uun't lun san: Austraalien as en konstitutsionel monarchii. Det natsionaal parlament faan't lun (üüb Ingels: Federal Parliament) hee tau hüsing: at Representantenhüs an a Senaat. At Representantenhüs liket a Bundesdai an a Senaat liket a Bundesriad. Det natsionaal wool (üüb Ingels: Federal Election) as aal trii juar. At letst wool wiar de 21. Mei 2022. At representenhüs hee nü 151 woolkreiser. Austraalien as uk en bundesstoot. Arkes bundeslun hee sin aanj parlament. Austraalien as sant 1931 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. At lun as lasmaat faan AUKUS (Australia, United Kingdom an United States), en militeerbündnis mä det Ferianigt Köningrik an dön Ferianigt Stooten. Uun't juar 2017 woon Austraalien 105.2 miljarden kubikmeetern faan eerdgas. At lun as üüb det njüügenst stääd faan lunen, wat eerdgas wan. Oseaanien Commonskategorii: Austraalien – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Austraalien – Geograafisk an histoorisk koorden"}
{"id": "912", "contents": "Unerrucht is dåt ouerbrängen foon dåt waasen döör liirer önj (junge) manschne. Önj Tjüschlönj heet di nordfrasche Friedrich Paulsen fool mååged for dåt bilensweesen. Schoule Bjarnetün - Följkhuuchshölj - Grünschölj - Uuniwersitäät - Sekundeere schölj Feeke Biologii - Geografii - Histoori - Mate - Spräkeunerrucht Sliike Mörspräki schölj Bjarnetün (Børnehaver) Grünschölj (Folkeskole) Sekundeere schölj (Ungdomsuddannelser) Beruufsschölj (Erhvervsrettede ungdomsuddannelser) Turäien for Gymnasiuum (Studieforberedende ungdomsuddannelser) Uuniwersitäät (Universitet) Wüksenunerrucht studenterguiden.dk - kurse Dånsch de:Bildungssystem in den Niederlanden Frasch wan we weese (DLF Kultur 05.12.2015)"}
{"id": "9125", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Neuseeland wiset di code för zwei Inseln, zwölf Regionen, vier unitary authorities und eine special island authority. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Neuseeland NZ), di ööder as di code för die Insel, Region oder authority. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. 1 unitary authority Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) Siehe auch: ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "9126", "contents": "Nei-Sialun (ingelsk New Zealand, maori: Aotearoa) as en lun uun a Süüd-Pasiifik. Diar hiar tau grat eilunen (Nuurd- an Süüd-Eilun) an flook letj eilunen tu. Uun't waasten leit Austraalien, uun't nuurden lei Nei-Kaledoonien, Tonga an Fidschi an uun't süüden Antarktikaa. Unitary authority Nei-Sialun as sant 1931 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Nei-Sialun Wikimedia Atlas: Nei-Sialun – Geograafisk an histoorisk koorden Prowins Sialun (Neederlunen) Suwereen stooten uun Polyneesien: Cook-Eilunen, Nei-Sialun, Niue, Samoa, Tonga, Tuwaalu. Literatüür faan of auer Nei-Sialun uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Ministeerium för bütjluns uungeleegenhaiden tu Nei-Sialun (sjiisk) Summary. Uun: New Zealand in Profile: 2010. Statistics New Zealand, 30. Jüüne 2010, ufrepen de 24. Mei 2011 (ingelsk). National Population Estimates. March 2011 quarter. Statistics New Zealand, 13. Mei 2011, ufrepen de 24. Mei 2011 (ingelsk, slompet). World Economic Outlook Database, April 2012 faan a Internatsjunaal Müntfonds New Zealand. Country profile of human development indicators. United Nations Development Programme, 13. Janewoore 2011, ufrepen de 24. Mei 2011 (ingelsk). Housing indicators. (Excel Spreadsheet) Living density. Statistics New Zealand, 27. Oktuuber 2002, ufrepen de 28. Mei 2011 (ingelsk, grate: 50,5 kB). -40.843611111111172.48305555556Koordinaaten: 41° S, 172° O"}
{"id": "9127", "contents": "1840 wiar det fiartigst juar faan det 19. juarhunert. At juar wiar en skregeljuar an begand mä’n Weedensdai uun de Gregoriaans kalender 06. Febrewoore : Nei-Sialun woort grünjlaanj. 18. September: At steed Auckland, Nei-Sialun, wurd grünjlaanjen. Det wurd at hoodsteed faan det nei britisk kolonii (tu't juar 1865). 28. September: John Hindmarsh wurd onerguwernöör faan Haliglun. 02. April: Émile Zola, fraansöösk skriiwer an jurnalist († 1902) 07. Mei: Pjotr Iljitsch Tschaikowski, rüs komponist († 1893) 21. September: Murad V., 33. sultaan faan det Osmaans Rik († 1904) 14. Nofember: Claude Monet, fraansöösk konstmooler († 1926) 07. Mei : Caspar David Friedrich, tjiisk konstmooler (* 1774) 18. September : Constantine S. Rafinesque-Schmaltz, geliarten (* 1783)"}
{"id": "913", "contents": "Ungarn Ungarn as en lönj önj Euroopa. Deer booge 9.772.756 manschne (2019). E hoodstää foont lönj as Budapest. Da tiin grutste stääse önjt lönj san: Ungarn as sunt 2004 lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Hungary: Administrative Division, citypopulation.de Hungary: Major Cities and Towns, citypopulation.de"}
{"id": "9131", "contents": "Johann Sebastian Bach (* 31. 03. 1685 önj Eisenach, † 28. 07. 1750 önj Leipzig) wus en kompoonist üt Tjüschlönj. Hi heet oopern, schörkmusiik, orkästerårbe än mör schraawen. Sin berüümste årbe as Toccata e Fuga. Wikimedia Commons heet bile unti filme tu: Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach önjt Tjüsch Biografii"}
{"id": "9132", "contents": "1878 wiar det aacht-an-sööwentigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. 13. Jüüle : Montenegro woort suwereen. 30. Janewoore: Ingeborg Andresen, skuulmääster an skriiwer faan romoonen an teooterstaken († 1955) 05. Febrewoore: André Citroën, fraansöösk waanjerkonstruktöör († 1935) 15. Marts: Resaa Schaah Pahlawii, persisk schaah († 1944) 27. April: Aini, tadschiik-sowjeetisk skriiwer († 1954) 10. Mei: Gustav Stresemann, tjiisk bütjenminister an dreeger faan a Noobelpris för Frees († 1929) 05. Jüüne: Pancho Villa, meksikoons freihaidsstridjer, folkshäält, guwernöör an generool († 1923) 10. August: Alfred Döblin, tjiisk dokter an skriiwer († 1957) 19. August: Manuel Quezon, filipiinsk poliitiker († 1944) 18. Deetsember: Joosef Staalin, diktaatöör faan't Sowjetunioon († 1953) 23. Deetsember: Micheil Tsereteli, georgisk histooriker an diplomaat († 1965) 09. Janewoore: Viktor Emanuel II., köning faan Itaalien (* 1820)"}
{"id": "9133", "contents": "1757 wiar det sööwen-an-föftigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj uun de Gregoriaans kalender. 30. Oktuuber: Mustafa III. wurd sultaan faan det Osmaans Rik."}
{"id": "9134", "contents": "1750 wiar det föftigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Tüürsdai uun de Gregoriaans kalender. 14. Febrewoore: René Desfontaines, fraansöösk botaaniker († 1833) 31. Mei: Karl August von Hardenberg, preussisk stootsmaan († 1822) 02. September: Pehr Frigel, sweeds komponist († 1842) 23. Deetsember: Friedrich August I., kurfürst an köning faan Sachsen, hertooch faan Warschau († 1827) 28. Mei: Sakuramachi, keiser faan Jaapaan (* 1720) 28. Jüüle: Johann Sebastian Bach, tjüsch kompoonist (* 1685)"}
{"id": "9139", "contents": "Eisenach as en stääd uun't waasten faan Tüüringen. Sant 1998 as't en kreisfrei stääd. Johann Sebastian Bach Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Eisenach Wääblink-kataloog tu Eisenach uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) Thüringer Landesamt für Statistik - Bevölkerung der Gemeinden (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "914", "contents": "Koperniikium as en konstelk ütjwerket cheemisk element m det ufkörtang Cn an det atoomnumer 112. Hat as en auergungsmetal. Di iarst nööm wiar Ununbium (Uub). Elektroonenskel Commonskategorii: Koperniikium – Saamlang faan bilen of filmer Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "9142", "contents": "Z {\\displaystyle \\mathbb {Z} } A hial taalen (uun kompjuuterspriak: integer, mengde Z {\\displaystyle \\mathbb {Z} } ) san a ütjwidjet natüürelk taalen. Tu a hial taalen hiar: …, −3, −2, −1, 0, 1, 2, 3, … A natüürelk taalen san hial taalen, diar grater üs nol (poositiif) san. Ööder hial taalen san det nol (0) an a neegatiif hial taalen. (1) A hial taalen san en matemaatisken ring. Det ment, dü könst tau hial taalen tuuptääl, uftääl of mäenööder moolnem, diar komt leewen weder en hial taal bi ütj. a + x = b {\\displaystyle a+x=b} Wan a {\\displaystyle a} an b {\\displaystyle b} hial taalen san, do as uk x {\\displaystyle x} en hial taal. x = b − a {\\displaystyle x=b-a} . Taalenteorii Commonskategorii: Hial taalen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "9143", "contents": "C {\\displaystyle \\mathbb {C} } Kompleks taalen (mengde C {\\displaystyle \\mathbb {C} } ) san bütj a reel taalen uk jodiaren, diar dü ei üüb en taalstrual wise könst. Uun det mengde faan a reel taalen jaft at nian liasang för x {\\displaystyle x} uun det liknang x 2 + 1 = 0 {\\displaystyle x^{2}+1=0} . Üüs skrääpreegner sait 'error', wan wi x = − 1 {\\displaystyle x={\\sqrt {-1}}} liase wel. Diaram as det nuadag, en nei taal iintufeeren, det imagineer taal i {\\displaystyle \\mathrm {i} } mä det eegenskap i 2 = − 1 {\\displaystyle \\mathrm {i} ^{2}=-1} . Det taal i {\\displaystyle \\mathrm {i} } het uk imagineer ianhaid. Kompleks taalen kön uun det furem a + b ⋅ i {\\displaystyle a+b\\cdot \\mathrm {i} } apskrewen wurd. Diarbi san a {\\displaystyle a} an b {\\displaystyle b} reel taalen an i {\\displaystyle \\mathrm {i} } det imagineer ianhaid. Det tuuptäälen faan tau kompleks taalen z 1 = a + b i {\\displaystyle z_{1}=a+b\\,\\mathrm {i} } an z 2 = c + d i {\\displaystyle z_{2}=c+d\\,\\mathrm {i} } gongt so: z 1 + z 2 = ( a + c ) + ( b + d ) i . {\\displaystyle"}
{"id": "9144", "contents": "A Olympisk Spalen san en nööm för a „Olympisk Somerspalen“ an a „Olympisk Wonterspalen“. Diarbi gongt det am en wäädstridj uun flook sportoorten. Hi woort faan't „Internatjunaal Olympisk Komitee“ (IOC) organisiaret. Det tidj faan a spalen het „Olympiade“ (olymbiada ολυμπιάδα). Atheen (6.–15. April 1896 an 2004), Pariis (1900, 1924 an 2024), St. Louis (1904), London (1908, 1948 an 2012), Stockholm (1912), Antwerpen (1920), Amsterdam (1928), Los Angeles (1932, 1984 an 2028), Berliin (1936), Helsinki (1952), Melbourne (1956), Room (1960), Tokio (1964 an 2020), Meksiko (1968), München (1972), Montreal (1976), Moskau (1980), Seoul (1988), Barcelona (1992), Atlanta (1996), Sydney (2000), Peking (2008), London (2012), Rio de Janeiro (2016), Tokio (2020->2021). Chamonix (1924), St. Moritz (1928 an 1948), Lake Placid (1932 an 1980), Garmisch-Partenkirchen (1936), Oslo (1952), Cortina d’Ampezzo (1956), Squaw Valley (1960), Innsbruck (1964 an 1976), Grenoble (1968), Sapporo (1972), Sarajevo (1984), Calgary (1988), Albertville (1992), Lillehammer (1994), Nagano (1998), Salt Lake City (2002), Turin (2006), Vancouver (2010), Sotschi (2014), Pyeongchang (2018), Peking (2022), Mailand (2026). Commonskategorii: Olympisk Spalen – Saamlang faan bilen of filmer Internatjunaal Olympisk Komitee (ingelsk)"}
{"id": "9146", "contents": "Algebra as ian fääk faan a matematiik. Hat befaadet ham mä a reegeln för't reegnin. Fölen kään algebra üs \"reegnin mä buksteewen\". At algebra as faan Diophantos faan Alexandria grünjlaanj wurden. Hi hää irgentwan tesken 100 f.Kr. an 350 efter Krast lewet. Sin werk Arithmetica as 13 binj stark an det äälst, diar ham mä algebra befaadet. Det wurd komt faan al-ǧabr (araabisk: „ütjfal“/„iinracht“) Uun't algebra gongt det am reegeln, hü am mä natüürelk taalen, hial taalen, ratjunaal taalen an reel taalen reegent. An do wiset at algebra reegeln, hü am matemaatisk liknangen liaset. Binomisk formeln Aritmeetik Neutraal element, inwers element Literatüür auer Algebra uun a kataloog faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek Commonskategorii: Algebra – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "915", "contents": "Dåt uraan as en rädjelsehaft än ünbekånd metal, dåt da mååste manschne goorai tu siinj foue. Ouers dåt heet wrålhistoori mååged. For ouer touhunert iirnge wörd et fünen, ouers mååst ouderhuulew hunert iirnge ünbeåchted leet, ouerdåt deer nuch niinj ferwjarting for wus. Diling stoont dåt uraan ouer gölj än diamante, än jü hast, weerma diling soocht wårt eefter da ferbürgene uraanloogere, ouerdrååwet bai widen dåt göljfiiber önj da fergingene iirhunerte. Di Berliner kemiiprofäsor Klaproth fün 1789 bai dåt unersäken foon pak-blände dåt kemisch elemänt Nr. 92 än jäif et di noome uraan. Et wus en silwerschamernd, hard metal, dåt bai 1125 grood smultet än wat lächter as ås plaatin. Deer wörd dan fååststald, dåt dåt elemänt önj e natör bloot önj jü form foon ferbininge forkamt, mååst tuhuupe ma da ärtse foon da metale koobalt, silwer än wismut. Et wörd brükt bai dåt fårwen foon glees än parseläin. Lääser spaalden uraansålte bai dåt måågen foon gloikroope en rul, än tuleest ferwånd huum dåt tu harden foon metale, önjt stää for wolfram. Di frånsche füüsiker Becquerel fün 1896 döör en lukliken tufål, dåt uraan stroole ütsånt. Dadeer stroole heewe äänlike wirkinge ås Röntgen-stroole. Ja mååge jü luft trinam eläktrisch än koone"}
{"id": "9155", "contents": "Di Altmarkkreis Salzwedel as en lunkreis uun't nuurdwaasten faan Saksen-Anhalt. (Iinwenertaalen faan a 31. Detsember 2011) Statistiskamt faan Saksen-Anhalt – Iinwenern efter lunkreisen; Stant: 31. Dets. 2011 (PDF; 168 KiB) (Halep üüb sjiisk) Statistiskamt faan Saksen-Anhalt – Iinwenern efter lunkreisen; Stant: 31. Dets. 2011 (PDF; 168 KiB) Commonskategorii: Altmarkkreis Salzwedel – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "9159", "contents": "Dessau-Roßlau as en kreisfrei stääd uun Saksen-Anhalt. 2007 as Dessau mä Roßlau tuupslööden wurden. Bekäänd as Dessau fööraal auer det „Bauhaus“. Diar san tau stääddialen: Dessau mä 21 kwartiiren (01-21) an Roßlau mä 4 kwartiiren (22-25): Frankrik Argenteuil, Frankrik, 1959 Uasterrik Klagenfurt am Wörthersee, Uastenrik, 1971 Sjiisklun Ludwigshafen, Sjiisklun, 1988 Sjiisklun Ibbenbüren, Sjiisklun, 1990 Poolen Gliwice, Poolen, 1992 Litauen Nemenčinė, Litauen, 1995 Tschechien Roudnice nad Labem, Tschechien, 2004 Commonskategorii: Dessau-Roßlau – Saamlang faan bilen of filmer Statistiskamt faan Saksen-Anhalt – Iinwenern efter lunkreisen; Stant: 31. Dets. 2011 (PDF; 168 KiB) (Halep üüb sjiisk) www.dessau-rosslau.de Partnerstääden üüb www.dessau.de. Archiwiaret faan det originool di 7. August 2011. Ufrepen di 10. September 2012."}
{"id": "916", "contents": "Uranus (sümbool: ) as en isplaneet. Eefter Jupiter än Saturnus as et di treedgrutste planeet foon dåt sansüsteem. Et jeeft trinam 27 moune. Bloot önj dåt iir 1986 as rümsonde Voyager 2 långs di planeet kiimen. Uranus heet 27 moune: Trinam di Uranus ferluupe ringe ma moune än oudere, diilwis luurlatje partiikle. Uranus ma soowen foon sin moune. Jard än Uranus önj ferglik Commons: Uranus – Soomling foon bile än filme Wikibooks Uranus (tjüsch)"}
{"id": "917", "contents": "Utah ([ˈjuːtɑː] unti [ˈjuːtɔː]) as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't weesten foon't lönj. Dåt heet 3.205.958 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Salt Lake City. E Rocky Mountains lade önj't ååsten än sööden foon e diiljstoot. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Utah heet 29 counties: Kiik uk deer: List foon counties önj Utah RI CA BE TE DA WB MN SL SU DG UN CC DU WA UT JU MD SP SE EM GR SJ WE PT BV RN GA KN WN USA: States, citypopulation.de USA: Utah, citypopulation.de 39.35-111.7Koordinaaten: 39° 21′ N, 111° 42′ W"}
{"id": "9176", "contents": "Anhalt-Bitterfeld as en lunkreis uun Saksen-Anhalt. Hi as 2007 tuupslööden wurden ütj jo ual kreiser Bitterfeld an Köthen an ütj en dial faan Anhalt-Zerbst. Diar san 10 ianhaidsgemeenen (Iinwenertaalen faan a 31. Detsember 2011) Statistiskamt faan Saksen-Anhalt – Iinwenern efter lunkreisen; Stant: 31. Dets. 2011 (PDF; 168 KiB) (Halep üüb sjiisk) Statistiskamt faan Saksen-Anhalt – Iinwenern efter lunkreisen; Stant: 31. Dets. 2011 (PDF; 168 KiB) Commonskategorii: Lunkreis Anhalt-Bitterfeld – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "918", "contents": "Valletta as jü hoodstää foon Malta. Deer booge 5750 manschne (2017). E stää as eefter Jean de Valette (1495-1568) nååmd. Itaalien Palermo önj Italien Sloweenien Piran önj Slowenien Grichenlun Rhodos önj Griichenlönj Malta: Islands & Major Localities, citypopulation.de"}
{"id": "9182", "contents": "Di Lunkreis Börde as en lunkreis uun Saksen-Anhalt. Hi as 2007 tuupslööden wurden ütj jo ual kreiser Bördekreis an Ohrekreis. Iinwenertaalen faan a 31. Deetsember 2011) Ferbünjen gemeenen (* diar sat at ferwaltang) Statistiskamt faan Saksen-Anhalt – Iinwenern efter lunkreisen; Stant: 31. Dets. 2011 (PDF; 168 KiB) (Halep üüb sjiisk) Statistiskamt faan Saksen-Anhalt – Iinwenern efter lunkreisen; Stant: 31. Dets. 2011 (PDF; 168 KiB) Commonskategorii: Lunkreis Börde – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "9184", "contents": "At Europeesk Daks (Meles meles) as en Ruuwdiart (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Daksen Wikispecies hää en artiikel tu: Daksen"}
{"id": "9186", "contents": "At (Müs-)Huarem, (mo.) waasel (Mustela nivales) as en ruuwdiart (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Mä huarem as miast at müshuarem mend. Nai mä't müshuarem san uk at hermeliin (Mustela erminea), at nerts (Mustela lutreola) an at elk (Mustela putorius). Commonskategorii: Müshuarmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Müshuarmer"}
{"id": "9187", "contents": "Wat menst dü? Alken, a fögler Alk, det frasch wurd för di Europeesk elk"}
{"id": "9189", "contents": "A Elken (Putorius onerskööl) san en onerskööl faan Ruuwdiarten (Carnivora), an hiar tu't Mustela skööl, huar uk at Huarem an at Nerts tu hiar. Hat jaft man trii slacher: Europeesk Elk (Mustela putorius) Gäärslun Elk (Mustela eversmannii) Suartfutet Elk (Mustela nigripes) M. putorius LC - least concern (ei trüüwet) M. eversmannii LC - least concern (ei trüüwet) M. nigripes EN - endangered (trüüwet) An do as diar noch at fretchen, det as en toom elk (Mustela putorius). Echt Elken Commonskategorii: Elken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Elken"}
{"id": "919", "contents": "Vermont [vərˈmɒnt] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't nordååsten foon't lönj. Dåt heet 623.989 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Montpelier. Vermont as diilj foon Nai-Änglönj. E diiljstoot läit önj e Appalachen. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Vermont heet 14 counties: Commons: Vermont – Soomling foon bile än filme USA: States, citypopulation.de USA: Vermont, citypopulation.de USA: Administrative Division, citypopulation.de 44.083333333333-72.616666666667Koordinaaten: 44° 5′ N, 72° 37′ W"}
{"id": "9195", "contents": "At (Europeesk) Elk (Mustela putorius) as en slach faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). At elk as nai mä't huarem, at hermeliin an at nerts. Hi sjonkt üs en elk. Commonskategorii: Elken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Elken"}
{"id": "9199", "contents": "A Huarmer san en skööl faan Ruuwdiarten (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken. onerskööl Süüdamerikoonsk Huarmer (Grammogale, of uk Neogale) Troopenhuarem (Mustela africana) Kolumbiaansk Huarem (Mustela felipei) onerskööl Mustela Hermeliin (Mustela erminea) Müshuarem (Mustela nivalis) Lungstörthuarem (Mustela frenata) [Neogale] Altaihuarem (Mustela altaica) Güülbüket Huarem (Mustela kathiah) onerskööl Lutreola Europeesk Nerts (Mustela lutreola) Ialhuarem (Mustela sibirica) Ägyptisk Huarem (Mustela subpalmata) Jaapan Huarem (Mustela itatsi) Ragstrimelhuarem (Mustela strigidorsa) Naageltfutet Huarem (Mustela nudipes) Indoneesk Beraghuarem (Mustela lutreolina) onerskööl Elken (Putorius) Europeesk Elk (Mustela putorius) Gäärslun Elk (Mustela eversmanii) Suartfutet Elk (Mustela nigripes) At Amerikoonsk Nerts of Mink woort miast uk tu a Mustela slacher tääld, as diar oober ei so nai mä. Commonskategorii: Huarmer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mustela"}
{"id": "920", "contents": "Vilnius [ˈvʲɪlʲɲʊs] ütjspriak?/i (sjiisk Wilna, rüsk Вильнюс, Вильна, poolsk Wilno, witjrüsk Вільня/Vilnja, jiddisk ווילנע/Wilne) as det hoodstääd faan Litauen an mä 542.932 iinwenern (2011) det gratst stääd faan't lun. Hat as uk hoodstääd faan't Vilnius Lungemeen, hiart diar oober salew ei mä tu. Denemark Aalborg (Denemark) Kasachstaan Almaty (Kasachstan) Kasachstaan Astana (Kasachstan) Belgien Brüssel (Belgien) Ungarn Budapest (Ungarn) Ferianagt Stooten Chicago (USA, Illinois) Ukraine Dnipro (Ukraine) Ukraine Donezk (Ukraine) Sjiisklun Duisburg (Sjiisklun), sant 1985 Ferianagt Könangrik Edinburgh (Ferianagt könangrik) Sjiisklun Erfurt (Sjiisklun), sant 1972 Finlun Joensuu (Finlun) Poolen Danzig (Poolen) Sjiina Guangzhou (Sjiina) Ukraine Kiew (Ukraine) Poolen Krakau (Poolen) Poolen Łódź (Poolen) Ferianagt Stooten Madison (USA) Witjruslun Minsk (Witjruslun) Ruslun Moskau (Ruslun) Norweegen Oslo (Norweegen) Itaalien Pavia (Itaalien) Letlun Riga (Letlun) Islun Reykjavík (Islun) Uasterrik Salzburg (Uastenrik), sant 1989 Sweeden Stockholm (Sweeden) Frankrik Straßburg (Frankrik) Taiwan Taipeh (Taiwan) Eestlun Tallinn (Estlun) Georgien Tiflis (Georgien), sant 2009 Albaanien Tirana (Albaanien) Poolen Warschau (Poolen) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Vilnius"}
{"id": "9206", "contents": "At (Europeesk) Nerts (Mustela lutreola) as en ruuwdiart uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Hat as nai mä't huarem an mä't hermeliin, oober ei so nai mä't Amerikoonsk Nerts (mink). Nertsen san fiks jaaget wurden, am diar en pels faan det skan tu maagin. Daalang woort fööraal mä minks büüret. Jo mei oober hal ütjknip an ferjaage at europeesk nerts. Sodenang as't uun a natüür knaap noch tu finjen. Commonskategorii: Nertsen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Nertsen"}
{"id": "9208", "contents": "At Hermeliin (Mustela erminea) as en ruuwdiart uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Det wonterkleet as witj an as iar föl brükt wurden, am diar en pels faan tu maagin. Hermeliinen san nai mä't huarem. Könang mä hermeliinkraag Hermeliin uun't wonterkleet Hermeliin uun en woopen Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hermeliinen Wikispecies hää en artiikel tu: Hermeliinen"}
{"id": "921", "contents": "Virginia [vərˈdʒɪniə] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't ååsten foon't lönj. Dåt heet 8.535.519 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Richmond. E Appalachen lade önj't weesten foon e diiljstoot. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Virginia heet 95 counties än 39 ünoufhängi stääse (independent cities): Kiik uk deer: List ma counties än ünoufhängi stääse önj Virginia USA: States, citypopulation.de USA: Virginia, citypopulation.de 37.5-78.666666666667Koordinaaten: 37° 30′ N, 78° 40′ W"}
{"id": "9212", "contents": "A loorbeioortagen (Laurales) san en kategorii faan plaanten mä sööwen familin. Atherospermataceae Calycanthaceae Gomortegaceae Hernandiaceae Loorbeiplaanten (Lauraceae) Monimiaceae Siparunaceae Commonskategorii: Loorbeioortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Loorbeioortagen"}
{"id": "9213", "contents": "Loorbeiplaanten (Lauraceae) san en famile faan bloosenplaanten uun det kategorii faan a loorbeioortagen (Laurales). A miast slacher waaks uun a troopen üs buumer of bosker. För a minsken faan nat san di echt loorbei, at awokaado an kaneel. Uun det famile faan a loorbeeren jaft at sowat 2000 bit 2500 slacher uun jodiar sköölen: Actinodaphne Nees Adenodaphne S.Moore Aiouea Aubl. Alseodaphne Nees Anaueria Kosterm. Aniba Aubl. Apollonias Nees Aspidostemon Rohwer & H.G.Richt. Beilschmiedia Nees Brassiodendron C.K.Allen Caryodaphnopsis Airy Shaw Cassytha L. Greenhartbuumer (Chlorocardium, Rohwer et al.) Greenhart (Chlorocardium rodiei) Cinnadenia Kosterm. Kaneelen (Cinnamomum Schaeff.) Ceylon-Kaneel (C. verum), echt kaneel Clinostemon Kuhlm. & Samp. Cryptocarya R.Br. Dehaasia Blume Dicypellium Nees & Mart. Dodecadenia Nees, mä man ään slach: Dodecadenia grandiflora Nees Endiandra R.Br. Endlicheria Nees Eusideroxylon Teijsm. & Binn. Gamanthera van der Werff Hexapora Hook. f. Hypodaphnis Stapf Iteadaphne Blume Kubitzkia van der Werff Loorbeien (Laurus L.) Echt loorbei (L. nobilis) Licaria Aubl. Lindera Thunb. Litsea Lam. Machilus Nees Mezilaurus Kuntze ex Taub. Mocinnodaphne Lorea-Hern. Nectandra Rottb. Neocinnamomum H.Liu Neolitsea (Benth. & Hook. f.) Merr. Nothaphoebe Blume Ocotea Aubl. Paraia Rohwer et al. Persea Mill. Avocado (Persea americana) Phoebe Nees Phyllostemonodaphne Kosterm. Pleurothyrium Nees Potameia Thouars Potoxylon Kosterm. Povedadaphne W.C.Burger Ravensara"}
{"id": "9216", "contents": "Loorbeien (Laurus) san trii plaantenslacher uun det famile faan a loorbeiplaanten (Lauraceae). Echt Loorbei (L. nobilis) Atsooren Loorbei (L. azorica) Kanaaren Loorbei (L. novocanariensis, L. canariensis) Commonskategorii: Loorbeien – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Loorbeien"}
{"id": "9218", "contents": "At (Echt) Loorbei (Laurus nobilis) as en plaant uun det famile faan a Loorbeiplaanten (Lauraceae). Sin bleeden wurd üs gewürts an uun a medesiin brükt. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Echt Loorbei Wikispecies hää en artiikel tu: Echt Loorbei Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "922", "contents": "At Waanerfalk, (mo.) düwefalke (Falco peregrinus) hiart tu at fögelfamile faan a Falken (Falconidae). Tiaknang faan waanerfalken Aier faan Falco peregrinus - MHNT Aier faan Falco peregrinus madens - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Waanerfalken Wikispecies hää en artiikel tu: Waanerfalken"}
{"id": "9221", "contents": "Kaneelen san plaantenslacher uun det famile faan a Loorbeiplaanten (Lauraceae). At jaft wel 300 bit 350 cinnamomum-slacher, bekäänd san: Indoneesk Kaneel (C. burmannii), Padang-kaneel Kamferbuum (C. camphora) Sjineesk Kaneel (C. cassia, C. aromaticum) Wjetnameesk Kaneel (C. loureirii), Saigon-kaneel Indisk Loorbei (C. tamala) Ceylon-Kaneel (C. verum), echt Kaneel Commonskategorii: Kaneelen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kaneelen Canellales"}
{"id": "9223", "contents": "Ceylon-Kaneel (Cinnamomum verum) as en buum uun det famile faan a Loorbeiplaanten (Lauraceae). Ütj det buark woort det \"echt kaneel\" maaget. Di buum Echt kaneel Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ceylon-Kaneel Wikispecies hää en artiikel tu: Ceylon-Kaneel"}
{"id": "9225", "contents": "Kaneel as en gewürts an woort ütj det buark faan kaneel-plaanten maaget, fööraal ütj Ceylon-Kaneel (Cinnamomum verum). Kaneel woort uk uun a medesiin iinsaat. Det wurd komt woorskiinelk faan't fransöösk \"canelle\" (lat. canella), det ment so föl üs \"letj röör\". Kaneel woort miast üs piipkaneel ferkääft, dü könst det oober uk grünjen üs polwer fu. Kaneel-rölken (piipkaneel) an kaneel-polwer Buark faan a kaneel-buum Uk üüb holuns an uun ööder spriaken het det kaneel Kaneelkuuken Commonskategorii: Kaneel – Saamlang faan bilen of filmer Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "9229", "contents": "Wacholder as di nööm faan 50 bit 70 slacher faan näädelbuumer uun det famile Cupressaceae. J. angosturana – J. arizonica – J. ashei – J. barbadensis – J. bermudiana – J. blancoi – J. brevifolia – J. californica – J. cedrus – J. chinensis – J. coahuilensis – J. comitana – J. communis – J. convallium – J. coxii – J. davurica – J. deltoides – J. deppeana – J. drupacea – J. durangensis – J. excelsa – J. flaccida – J. foetidissima – J. formosana – J. gamboana – J. gracilior – J. grandis – J. horizontalis – J. indica – J. jaliscana – J. komarovii – J. macrocarpa – J. maderensis – J. mairei – J. maritima – J. martinezii – J. monosperma – J. monticola – J. morrisonicola – J. mucronata – J. navicularis – J. occidentalis – J. osteosperma – J. oxycedrus – J. phoenicea – J. pinchotii – J. pingii – J. poblana – J. polycarpos – J. procera – J. procumbens – J. przewalskii – J. pseudosabina – J. recurva – J. rigida – J. sabina – J. saltillensis – J. saltuaria – J. saxicola – J. scopulorum – J. semiglobosa – J. seravschanica"}
{"id": "923", "contents": "A waas as en loonskap uun a Sjiisk Bocht bi't küst faan Denemark, Sjiisklun an Holun. Hat as so flaak, dat hat bi liachweeder drüg fäält. Do feer bluas noch a priiler weeder. Wan a flud komt, lääpt at weeder auer a waas, an hat woort tu en hääf. Det wurd waas komt faan ualfresk wada, an det ment flaak, huar dü troch waad könst. Uun Nuurdfresklun jaft'at miast kleiwaas, miskwaas an sunwaas, trinjam Halaglun uk stianwaas. Di auergung faan a waas tu't fääst lun as oonlun ((sö.) Inge) mä en gans aparte leewentswelt faan diarten an plaanten. Diaram san a waasloonskapen oner skül steld wurden. Kleiwaas Miskwaas mä bonker faan't soongreewlang Sunwaas föör Oomram Stianwaas föör Halaglun Natsionaalpark Waas (SH)"}
{"id": "9230", "contents": "Di (Algemian) Wacholder (Juniperus communis) as ään faan 50 bit 70 slacher näädelbuumer uun det famile Cupressaceae. Hi het uk Machandelbuum of Röökelbosk. Wacholder as en widj bekäänden näädelbuum. Hi komt uun Nuurdameerikoo auer Greenlun an Nuurdafrikoo, Euroopa an Aasien föör. Juniperus communis L. var. communis uun Aasien Juniperus communis L. var. charlottensis R.P. Adams uun Kanada Kanaadsk Wacholder (Juniperus communis L. var. depressa Pursh) uun Kanada an USA Juniperus communis L. var. jackii Rehder uun Nuurdameerikoo Juniperus communis L. var. megistocarpa Fernald & H.St.John uun Québec, Nova Scotia an Neufundland Juniperus communis L. var. nipponica (Maxim.) E.H.Wilson uun Jaapan Algemian Wacholder, Alpenwacholder (Juniperus communis L. var. saxatilis) Pall. uun Euroopa an Aasien Commonskategorii: Algemian Wacholder – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Algemian Wacholder Teel: Von dem Machandelboom (sjiisk)"}
{"id": "9235", "contents": "Wat menst dü? Röökelbosk (Asteraceae), nai mä Weremk Algemian Wacholder, Machandelbuum"}
{"id": "9236", "contents": "Echt Elken (Martes) san ruuwdiarten an hiar jüst so üs a Huarmer tu't famile faan a Huarmer an Elken. Bruket Elk of Charsa (Martes flavigula) [Charronia] Indisk Charsa (Martes gwatkinsii) [Charronia] Amerikoonsk Elk (Martes americana) Pasiifisk Elk (Martes caurina) Stianelk of uk Hüselk (Martes foina) Buumelk (Martes martes) Japoonsk Elk (Martes melampus) Tsoobel (Martes zibellina) Faskerelk of Pekan (Martes pennanti, Pekania pennanti) M. flavigula LC - least concern (ei trüüwet) M. gwatkinsii VU - vulnerable (uun gefoor) M. americana LC - least concern (ei trüüwet) M. caurina NT - near threatened (nai bi trüüwet) M. foina LC - least concern (ei trüüwet) M. martes LC - least concern (ei trüüwet) M. melampus LC - least concern (ei trüüwet) M. zibellina LC - least concern (ei trüüwet) M. penanti LC - least concern (ei trüüwet) Hi sjonkt üs en elk. Elken Commonskategorii: Echt Elken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Martes"}
{"id": "9239", "contents": "A Tsoobel (Martes zibellina) as en Ruuwdiart (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken. Hi as nai mä't Buumelk uun Madeleuroopa, oober lewet fööraal uun a taiga faan Sibiirien. Faan sin skan wurd peltsen maaget. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Tsoobel Wikispecies hää en artiikel tu: Tsoobel"}
{"id": "924", "contents": "Waiguurd hiirt sunt 1978 tu Doogebel. Waiguurd wus, nausü as Foortuft en håli bit 1574. Dåt schucht huum nuch diling bai da maning wärwe. Waiguurd wörd bit 1577 loonfåst mååged. Et as en änkelt wärw, weer ouers nuch trinam änkelte hüsinge stönje. Waiguurd bestoont diling üt: Grutwarft; Sööder-Waiguurd; Norder-Waiguurd, Waiguurd-Dik än Bolhüs."}
{"id": "9249", "contents": "Ambuchanania leucobryoides (of uk Sphagnum leucobryoides) as en slach bleedenmöösk, diar bluas uun Tasmanien föörkomt. Hat as iarst 1988 bekäänd wurden an liket at türewmöösk. Hat as di iansagst slach uun det kategorii Ambuchananiales. Wikispecies hää en artiikel tu: Ambuchanania leucobryoides"}
{"id": "925", "contents": "Jü waliisisch spräke (tjüsch: Walisisch) as en keltisch spräke, di snååked wårt önj Wales (Cymru), deeram da Waliiser ja seelew än jar spräke Cymraeg nååme. (Spreeg [kömri, kömraig]). Maenouder snååke 750.000 manschne Waliisisch, weerfoon önj Wales: 611,000 Änglönj: 133,000 Chubut, Argentinien: 25,000 Di spräke liknet üs gåns fråmd än iir heewe da liirde miinjd, dåt wus nåån indogermaanschen spräke. Ouers duch as dideere dåt. Di spräke gungt tum biispel sü: Mae gath ar y gadair [mai gath ar e gadär] 'Deer as en kåt aw e stölj.' Deerüt hååle we füliende uurde: mae = deer as gath = cath = kåt; (th as in änglisch thin) ar = aw y = e (uk: jü, di, dåt) gadair = cadair = stölj Alsü fånge cath ön cadair gewöönlik önj ma C (spräägen as:[k]), mån änret ham dåt önj wase kombinasjoone tu G. Dåt hiitj mutasjoon än spaalt önj dåt Waliisische en grut rul. Cath as heer dåt iinjsist uurd, wåt bekånd hiirt. En ouder seeting: Mae’r ci yn yr ystafell. [mai r kii en er estawäLL] 'Deer as di hün önj e dörnsch.' Deerüt liire we: ‘r = yr = y = di (uk: jü, dåt) ystafell = dörnsch. Dåt leest"}
{"id": "9251", "contents": "Sphagnopsida san en klas faan möösk an hiar tu't bleedenmöösk (Bryophyta) Diar san man tau ordern: Sphagnales Ambuchananiales Wikispecies hää en artiikel tu: Sphagnopsida"}
{"id": "9252", "contents": "Bleedenmöösk (Bryophyta) as ian faan trii ufdialangen möösk. Onerufdialang Bryophytina Klas Andreaeopsida Klas Oedipodiopsida Klas Tetraphidopsida Klas Polytrichopsida Klas Bryopsida Onerufdialang Sphagnophytina Klas Sphagnopsida Order Ambuchananiales Famile Ambuchananiceae Skööl Ambuchanania Slach Ambuchanania leucobryoides Order Sphagnales Famile Sphagnaceae Skööl Türewmöösk (Sphagnum) Onerufdialang Takakiophytina Klas Takakiopsida Order Takakiales Famile Takakiaceae Skööl Takakia Commonskategorii: Bleedenmöösk – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Bryophyta"}
{"id": "9255", "contents": "At Stianelk of uk Hüselk (Martes foina) as en Ruuwdiart (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken. Üüb en freimarke faan 2013 Üüb en freimarke faan 1982 Knookenbau Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Stianelk Wikispecies hää en artiikel tu: Stianelk"}
{"id": "9258", "contents": "At Buumelk (Martes martes) as en Ruuwdiart (Carnivora) uun det famile faan a Huarmer an Elken an hiart tu a Echt Elken. Hat lewet uun a tanen faan Euroopa an Waastaasien. Commonskategorii: Buumelk – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Buumelk"}
{"id": "926", "contents": "Warschau (aw Poolsch: Warszawa [varˈʂava]) as jü hoodstää foon Poolen. E stää läit önjt ååsten foont lönj. Deer booge 1.777.972 manschne (2018). Dåt as uk e hoodstää foont prowins Masoowien. E stää läit bai di Weichsel struum. Distrikte: Warschawa Poland: Major Cities, citypopulation.de Poland: Warsaw, citypopulation.de"}
{"id": "9260", "contents": "A Mustelinae san en onerfamile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae) mä son 50 slacher. Det ööder onerfamile san a Otern (Lutrinae). Enkelt sköölen faan a Mustelinae wurd daalang uk tu ööder onerfamilin tuupfaadet: Guloninae, Helictidinae, Ictonychinae an Melinae. Swindaksen (Arctonix), 3 slacher [Melinae] Eira, 1 slach (Tayra, Eira barbara) [Guloninae] Galictis, 2 slacher [Ictonychinae] Gulo, 1 slach (Beragkooter, Gulo gulo) [Guloninae] Ictonyx, 2 slacher [Ictonychinae] Lyncodon, 1 slach (Patagoonsk Huarem, Lyncodon patagonicus) Echt Elken (Martes), 8 slacher [Guloninae] Euraasisk Daksen (Meles), 4 slacher [Melinae] Mellivora, 1 slach (Hönangdaks, Mellivora capensis) Melogale, 5 slacher [Helictidinae] Neogale, 4 slacher + 1† Huarmer (Mustela), 17 slacher Minken (Neovison), 1 slach (Mink, Neovison vison) [ Neogale ] Poecilogale, 1 slach (Witjnääk Huarem, Poecilogale albinucha) [Ictonychinae] Salwerdaksen (Taxidea), 1 slach (Salwerdaks, Taxidea taxus) Vormela, 1 slach (Plaket Elk, Vormela peregusna) [Ictonychinae] Commonskategorii: Mustelinae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Mustelinae"}
{"id": "9262", "contents": "At Amerikoonsk Nerts of uk Mink (Neovison vison, iar Mustela vison, nei Neogale vison) as en ruuwdiart uun det famile faan a Huarmer an Elken (Mustelidae). Hat as ei altu nai mä't Europeesk Nerts. Uun a 1950er an 60er juaren as a mink uun Irlun aptaanj wurden för sin smok skan. Man flook diarten san ütjkneeben, an ruuwre diar nü fiks mad fasker, anen an ööder fögler. Commonskategorii: Minken – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Minken"}
{"id": "927", "contents": "Washington Washington [ˈwɒʃɪŋtən] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't nordweesten foon't lönj. Dåt heet 7.614.893 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Olympia. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Washington heet 39 counties: Kiik uk deer: List ma counties önj Washington USA: States, citypopulation.de USA: Washington, citypopulation.de 47.504596-120.504539Koordinaaten: 47° 30′ N, 120° 30′ W"}
{"id": "9277", "contents": "At Geologii (faan greks γῆ gē̂ ‚Eerd‘ an λόγος lógos ‚Liar‘) as det wedenskap diarfaan, hü a eerd wurden an apbaud as. Det algemian geologii befaadet ham mä a krääften, diar mä det materiol faan a eerd amgung. Diar san fööraal trii ünlik waier, amdat materiol tu stianang woort, an diaram jaft at Sedimentiten Magmatiten Metamorphiten Krääften kön faan bütjen kem, do het jo exogen. Of jo kem faan banen uun a eerd, do het jo endogen. A histoorisk geoloogen fraage diarefter, wat efter a rä üüb a eerd föörkimen as. A Stratigrafii bööret iin uun a eerd an gongt diarfaan ütj, dat det, wat widjer oner fünjen woort, tuiarst diar wiar. A Geokronologii wal ei bluas sai, wat tuiarst diar wiar, man uk, wan det wiar an hü loong det düüret hää. So komt det tu det tabel üüb a rochter ääg. A uunwand geoloogen befaade jo fööraal mä a surgen faan a minsken an fersjük föörütj tu saien, wan wi mä ünloken tu reegnin haa üs tun bispal Ütjbruch faan en wulkaan Eerdbeewrin Tsunamis Man jo gongt det uk am di ufbau faan wäärdag materiol üs Kööl Eerdööle Mineraalen Commonskategorii: Geologii – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource:"}
{"id": "9278", "contents": "mya mya komt ütj at ingelsk an stäänt för en tidjponkt \"million years ago\" (= föör ... miljuun juaren). Det ufkörtang woort fööraal uun a geologii an astronomii brükt. Ma"}
{"id": "9284", "contents": "At Quartär as det jongst eerdtidjääler. Diar spelet ham det histoore faan a minsken uf. Süsteem: Quartär (2,588–0 mya) Seerie: Pleistozän (2,588–0,0117 mya) Kirew: Gelasium (2,588–1,806 mya) Kirew: Ualpleistozän (Calabrium) (1,806–0,781 mya) Kirew: Madelpleistozän (Ionium) (0,781–0,126 mya) Kirew: Jongpleistozän (Tarantium) (0,126–0,0117 mya) Seerie: Holozän (0,0117–0 mya) Kirew: Präboreal (9610 – 8690 v. Chr. ) Kirew: Boreal (8610 – 7270 v. Chr. ) Kirew: Atlantikum (7270 – 4500 v. Chr. ) Kirew: Subboreal (4500 – 800 v. Chr. ) Kirew: Subatlantikum (800 – 27 v. Chr. ) Commonskategorii: Quartär – Saamlang faan bilen of filmer Föörhistoore"}
{"id": "9285", "contents": "En eerdtidjääler as en tidjrüm uun't leewent faan a eerd. Hat skal sowat 4.600.000.000 (= 4,6 miljaarden) juar ual wees. Diar befaadet ham det geologii mä. A eerdtidjäälern wurd uun grater an letjer ianhaiden apdiald: Äon, det jongst het Phanerozoikum, sant 541 ma Ära, det jongst het Känozoikum (of Eerdneitidj, sant 65,5 ma) Süsteem, det jongst het Quartär, sant 2,6 ma Seerie, det jongst het Holozän, sant 11.700 juaren (~ 9.700 f.Kr.) Kirew, det jongst het Subatlantikum (en kliimakirew, sant 450 f.Kr.) Commonskategorii: Eerdtidjäälern – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "9286", "contents": "blinj tekst"}
{"id": "9287", "contents": "blinj tekst"}
{"id": "9288", "contents": "blinj tekst"}
{"id": "9289", "contents": "blinj tekst"}
{"id": "9290", "contents": "blinj tekst"}
{"id": "9291", "contents": "blinj tekst"}
{"id": "9292", "contents": "blinj tekst"}
{"id": "9293", "contents": "blinj tekst"}
{"id": "9297", "contents": "\"Letj istidj\" uun Euroopa begant. John Napier, skotsk matemaatiker an teoloog († 1617)"}
{"id": "9298", "contents": "At Holozän as det jongst kirew uun det jongst süsteem faan eerdtidjäälern Quartär. Det begant sowat uun't juar 9.700 f.Kr. an lingt bit daalang. En ööder wurd as Alluvium (=efteristidj). Det tidj föör't Holozän het Pleistozän of Diluvium (=istidj). Uun't Holozän ging at stiantidj tu aanj, am 5000 f.Kr. begand a minsken, üs iarst metal kööber tu ferwerkin. Efter det leetst istidj hää't begand, warmer tu wurden an a minsken küd jo uun Nuurdeuroopa briad maage. So siig a Nuurdsia noch föör 10.000 juaren ütj. Üs det is smolt, san grat dialen auerspeeld wurden. Uun't Atlantikum (7.270–3.710 f.Kr.) as di siapeegel am 120 m uunstegen. Oober uk uun jonger tidj as't noch ans kuuler wurden. Uun a juaren tesken 1550 an 1850 lai det temperatuur man am en hualew graad liager, man det lingd, am dat flook lidj ferhongerd. A grat pest an di 30-juarag kriich ded hör dial tu det \"letj istidj\" diartu, dat föl minsken tu Ameerikoo ütjwaanerd. Jo fiiw kliimakirwer faan det tabel rochts wurd daalang ei muar so föl brükt, auer jo muar det feranerang üüb a nuurdelk eerdheleft beskriiw. För a hialer eerd woort det Holozän daalang ööders iindiald: Ualholozän: 10. bit 8. juardüüsen föör"}
{"id": "930", "contents": "At Weederhan, (mo.) latj wååderhån, rüüdjneebet wååderhån (Gallinula chloropus) as en fögel uun't famile faan a Weederhanen (Rallidae). Weederhan mä jöönkin. Aier faan Gallinula chloropus - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Weederhanen Wikispecies hää en artiikel tu: Weederhanen"}
{"id": "9303", "contents": "At Pleistozän (faan ualgreks πλεῖστος pleistos „miast“ an καινός kainos „nei“) as det ääler kirew uun't eerdtidjääler Quartär. Det jonger kirew het Holozän of Alluvium (föör 11.700 juar bit daalang). At Pleistozän woort uk üs Diluvium (=istidj) betiakent. En ööder betiaknang as ualstiantidj, auer a iarst minsken noch nian metal maage küd. Uk wan det Pleistozän üs istidj betiakent woort, as det ei gans rocht, auer't kuul- an waremtidjen jääw: Jongpleistozän (Tarantium) (föör 126.000 juar bit föör 11.700 juar) Uun't Jongpleistozän wiar det Eem-waremtidj, det hää sowat 10.000 juar düüret, an do kaam det Weichsel-kuultidj, det hää muar üs 100.000 juar düüret. Uun Süüdsjiisklun sait am Würm-istidj an uun Nuurdameerikoo Wisconsin-kuultidj. Uun detdiar tidj as di minsk det wurden, wat hi daalang as. Gliktidjag san uk föl diarten ütjstürwen, an a wedenskap spikeliaret diarauer, of det bluas faan't kliimaferanerang kaam of uk diarfaan, dat a minsk ham üüb a hiale eerd briad maaget hää. Madelpleistozän (Ionium) (föör 781.000 juar bit föör 126.000 juar) Uun't Madelpleistozän wiar muar warem- an kuultidjen: Saale-kuultidj faan 347.000 bit 126.000, det wiar eegentlik tau kuultidjen mä en waremtidj so am 240.000 diarmad, uun Süüdsjiisklun: Riss-istidj Holstein-waremtidj faan 370.000 bit 347.000 Elster-kuultidj faan 475.000 bit 370.000,"}
{"id": "9304", "contents": "At Jongpleistozän (Tarantium) as det jongst kirew faan't Pleistozän. Hat fäält tuup mä't Eem waremtidj an mä't Weichsel kuultidj. Thomas Litt, Achim Brauer, Tomasz Goslar, Josef Merkt, Krystyna Bałaga, Helmut Müller, Magdalena Ralska-Jasiewiczowa, Martina Stebich, Jörg F. W. Negendank: Correlation and synchronisation of Lateglacial continental sequences in northern central Europe based on annually laminated lacustrine sediments. In: Quarternary Science Reviews. vol. 20, Nr. 11, Mai 2001, S. 1233–1249."}
{"id": "9305", "contents": "At Madelpleistozän as en kirew faan't Pleistozän."}
{"id": "9306", "contents": "At Ualpleistozän as en kirew faan't Pleistozän."}
{"id": "9307", "contents": "At Gelasium as det äälst kirew faan't Pleistozän."}
{"id": "9308", "contents": "Uun't stiantidj begand det histoore faan a minsken. Hör kääntiaken as di brük faan stian üs werktjüch. Hat begand för sowat 2,6 miljuun juaren uun Afrikoo. Uun't juar 1836 hää Christian Jürgensen Thomsen det Trii-periooden-süsteem (rochts) iinfeerd, an hi hää det minskenhistoore iindiald tu stiantidj, bronsetidj an iisentidj. Det ääder bronsetidj begand uun Madeleuroopa am 2200 f.Kr.. Det stiantidj woort iindiald tu en ualstiantidj, madelstiantidj an jongstiantidj. Det ualstiantidj (Paläolithikum) salew woort weder iindiald tu en ääler, madel an jonger kirew (Ual-, Madel- an Jongpaläolithikum). Uun enkelt regiuunen woort di auergung faan stiantidj tu bronsetidj üs kööberstiantidj betiakent. Chopping Tool tu slauen Fiistkiil Pottjüch faan't jongstiantidj Commonskategorii: Stiantidj – Saamlang faan bilen of filmer Sileshi Semaw: The World’s Oldest Stone Artefacts from Gona, Ethiopia: Their Implications for Understanding Stone Technology and Patterns of Human Evolution Between 2·6–1·5 Million Years Ago. Journal of Archaeological Science, binj 27, 2000, S. 1197–1214, doi:10.1006/jasc.1999.0592"}
{"id": "931", "contents": "Weesterlön' es fan Uast tö Weest wuksen. Di Naam skel kemen wiis, aurdat di Lir wat fan Eidem kām, wan dit önergiar, jaar Plaats üp dit Weesterlön fan Tinem iinnem. Dit diar Lön wiar fiir off fan't Weeter, en des Sekerhair wel di Lir noch haa. Uk deling ken em fain hentö \"Ual-Weesterlön\" gung, wan et me di Flöör fan Gasten en bet fuul uur. Ön Weesterlön uur masi Program fuar di Gasten önberen, en hat heer en rocht gur Infrastruktuur, diarfuar, dat et sa gurt ek es. Teenkstairen ön Weesterlön Üđer Tērper üp Söl Friedrich Erichsen"}
{"id": "9310", "contents": "F.Kr. as det ufkörtang för föör Krast. Hat woort brükt, am juarstaalen iandüüdag tu beskriiwen. Det leetst juar föör Krast as 1 f.Kr. . En juar 0 jaft at ei. Üüs tidjreegnang begant mä't juar 1, efter Krast skraft am do oober ei diarbi. Iirnge ouersacht Gregoriaans kalender Jiises Krast"}
{"id": "9313", "contents": "◄ | 2. juardüüsen f.Kr. | 1. juardüüsen f.Kr. | 1. juardüüsen | ► 10. Jh. f.Kr. | 9. Jh. f.Kr. | 8. Jh. f.Kr. | 7. Jh. f.Kr. | 6. Jh. f.Kr. | 5. Jh. f.Kr. | 4. Jh. f.Kr. | 3. Jh. f.Kr. | 2. Jh. f.Kr. | 1. Jh. f.Kr. Det 1. juardüüsen f.Kr. begand mä't juar 1000 f.Kr. an hääl mä't juar 1 f.Kr. ap. En juar 0 jaft at ei."}
{"id": "932", "contents": "Jü Weestsiie (Nordsiie, ö-f. Nuurdsia) as en siie önjt norden foon Euroopa twasche Grut Britanie, Norwäi, et Dåånsch, Tjüschlönj, e Naaserlönje, Bälgie än Frånkrik. Tut norden gungt jü ouer önj di Atlantische Oseåån än tut sööden as er uk en smeel ferbining tu e Atlantik döör di Änglische Kanool. Widere as jü önjt ååsten döört Skagerrak ma e Ååstsiie ferbünen. Jü siie lait awt europääsch kontinentoolschälf än streeket ham üt ouer 570.000 km² ma ambai en längde foon 970 km än en brååtj foon 580 km. Da küste trinam e Weestsiie san gåns ünlik. Önj Norwäi än Schotlönj san er huuge bärje än klife än diipe fjorde. Önjt dåånsch san er fort mååst soonströnje än hu latje fjorde. Da söödlike küste foon söödänglönj bit tut dåånsch bestönje üt wåt än läich mjarschlönj, wat döörtäägen as foon rindele än wilms bai stormflödj blånk stoont. En latj stuk ouf e küst jeeft et heer uk maning ailönje. E Weestsiie as uk bekånd for da maning diirte wat heer laawe. Besuners häiringe, siihüne än poorne jeeft unti jäif et heer önj mase. Ouers uk aw boowrie et wååder jeeft et maning gäis, ünlike kube än wåtföögle, än scharpföögle suk as di gooseoodler. Uner"}
{"id": "9329", "contents": "◄ | 3. juardüüsen f.Kr. | 2. juardüüsen f.Kr. | 1. juardüüsen f.Kr. | ► 20. Jh. f.Kr. | 19. Jh. f.Kr. | 18. Jh. f.Kr. | 17. Jh. f.Kr. | 16. Jh. f.Kr. | 15. Jh. f.Kr. | 14. Jh. f.Kr. | 13. Jh. f.Kr. | 12. Jh. f.Kr. | 11. Jh. f.Kr. Det 2. juardüüsen f.Kr. begand mä't juar 2000 f.Kr. an hääl mä't juar 1001 f.Kr. ap. A minsken began, iisen tu ferwerkin. Eegentelk wiar't bronse, auer diar noch flook ööder metalen bi wiar. Rian iisen as iarst leeder maaget wurden (Bronsetidj, Iisentidj)."}
{"id": "933", "contents": "Weremk (Artemisia absinthium) hiart tu at plaantenfamile faan a kurewbloosen (Asteraceae) Weremk uun guard Bifut, Noopkrüüs (Artemisia vulgaris) Röökelbosk (Artemisia maritima) Commonskategorii: Weremk – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Weremk"}
{"id": "9334", "contents": "◄ | 1. juardüüsen f.Kr. | 1. juardüüsen | 2. juardüüsen | ► 1. Jh. | 2. Jh. | 3. Jh. | 4. Jh. | 5. Jh. | 6. Jh. | 7. Jh. | 8. Jh. | 9. Jh. | 10. Jh. Det 1. juardüüsen begand mä't juar 1 an hääl mä't juar 1000 ap. En juar 0 jaft at ei."}
{"id": "9336", "contents": "◄ | 1. juardüüsen | 2. juardüüsen | 3. juardüüsen 11. Jh. | 12. Jh. | 13. Jh. | 14. Jh. | 15. Jh. | 16. Jh. | 17. Jh. | 18. Jh. | 19. Jh. | 20. Jh. Det 2. juardüüsen begand mä't juar 1001 an hääl mä't juar 2000 ap."}
{"id": "9338", "contents": "◄ | 2. juardüüsen | 3. juardüüsen 21. Jh. | 22. Jh. | 23. Jh. | 24. Jh. | 25. Jh. | 26. Jh. | 27. Jh. | 28. Jh. | 29. Jh. | 30. Jh. Det 3. juardüüsen begand mä't juar 2001 an skal mä't juar 3000 aphual."}
{"id": "934", "contents": "West Virginia [ˈwɛst vɚˈdʒɪn.jə] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't ååsten foon't lönj. Dåt heet 1.792.147 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Charleston. E diiljstoot läit önj e Appalachen. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: West Virginia heet 55 counties: Kiik uk deer: List ma counties önj West Virginia USA: States, citypopulation.de USA: West Virginia, citypopulation.de 38.666666666667-80.683333333333Koordinaaten: 38° 40′ N, 80° 41′ W"}
{"id": "9340", "contents": "◄ | 4. juardüüsen f.Kr. | 3. juardüüsen f.Kr. | 2. juardüüsen f.Kr. | ► Det 3. juardüüsen f.Kr. begand mä't juar 3000 f.Kr. an hääl mä't juar 2001 f.Kr. ap. 2200 f.Kr. : Uun Madeleuroopa begand det bronsetidj. Det stiantidj wiar tu aanj."}
{"id": "9347", "contents": "At Subatlantikum as at jongst kliimakirew faan't Holozän."}
{"id": "9348", "contents": "At Subboreal as en kliimakirew faan't Holozän."}
{"id": "9349", "contents": "At Atlantikum as en kliimakirew faan't Holozän."}
{"id": "935", "contents": "Wien as jü hoodstää foon Ååstenrik. Deer booge 1.897.491 mansche (2019). Dåt as jü grutste stää önj Ååstenrik. Eefter Hamborj än Berlin as Wien jü treedgrutste tjüschspräki stää aw e wråål. Da biise Ludwig van Beethoven än Wolfgang Amadeus Mozart san berüümt wörden önj Wien. Wien Albertina Judenplatz Museumsquartier Austrian Parliament Rathaus Stephansdom Staatsoper Zentralfriedhof Prater Commons: Wien – Saamlang faan bilen of filmer Austria: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "9351", "contents": "At Präboreal as det äälst kliimakirew faan't Holozän."}
{"id": "9352", "contents": "1111 wiar det elwenst juar faan't 12. juarhunert. 13. April: Heinrich V. wurd faan Paap Paschal II. üüs Keiser faan det Hilig Röömsk Rik krüünet. Ünbekäänd Afonso I., köning faan Portugal († 1185) Andrej Bogoljubskyj, prins faan Wladimir-Susdal († 1174) Stefan faan Armeenien, marskal faan't köningrik Letj Armeenien († 1165) 29. Janewoore: Peter I., baskop faan Breslau (* ünbekäänd) 22. Febrewoore: Roger Borsa, hertooch faan Apuulien an Kalaabrien (* 1060 of 1061) 03. Marts: Bohemond I., prins faan Antioch (* 1054) 12. April: Berthold II., hertooch faan Swaaben (* 1050) 15. Jüüne: Yun Gwan, koreaans generool (* 1040) 05. Oktuuber: Robert II., Graaf faan Flandern (* 1065) 07. Oktuuber: Anna Polowetskaja, prinsesin faan Kiew (* ünbekäänd) 08. Nofember: Otto II. Graaf faan Habsburg (* ünbekäänd) 19. Deetsember: Al-Ghasaalii, persisk teoloog (* 1058) Ünbekäänd Dootem Cadwgan ap Bleddyn, prins faan Powys (* 1051) Iorwerth ap Bleddyn, prins faan Powys (* 1053) Ōe no Masafusa, jaapaans dachter an skriiwer (* 1041) Richard II., italjeens konsul an hertooch faan Gaeta"}
{"id": "9353", "contents": "Thăng Long, daalang Hanoi woort grünjlaanj"}
{"id": "9354", "contents": "Mä't juar 1001 begand det 2. juardüüsen"}
{"id": "9355", "contents": "Mä't juar 3000 skal det 3. juardüüsen aphual."}
{"id": "9357", "contents": "Mä't juar 1000 häält det 1. juardüüsen ap. 02. August: Wilhelm II., köning faan Ingelun (* 1056)"}
{"id": "9358", "contents": "1 wiar det iarst juar faan det 1. juardüüsen an det 1. juarhunert. At dachting Metamorfoosen wurd faan Ovid skrewen. At taal ian"}
{"id": "9359", "contents": "Mä't juar 1 f.Kr. häält det 1. juardüüsen f.Kr. ap. 15. August: Ai, keiser faan Schiina (* 27 f.Kr.) Ünbekäänd Dootem Dong Xian, schineesk poliitiker (* 23 f.Kr.) Xiaoai, schineesk keiserin an Ai sin wüf. Zhao Feiyan, schineesk keiserin an keiser Cheng sin wüf (* 45 f.Kr.)"}
{"id": "936", "contents": "Wiesbaden as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Hessen. Jü stää heet 278.609 inboogere (2020). Commons: Wiesbaden – Soomling foon bile än filme Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "9360", "contents": "Mä't juar 1000 f.Kr. begand det 1. juardüüsen f.Kr. ."}
{"id": "9361", "contents": "Mä't juar 2000 f.Kr. begand det 2. juardüüsen f.Kr. ."}
{"id": "9363", "contents": "Mä't juar 3000 f.Kr. begand det 3. juardüüsen f.Kr. ."}
{"id": "9365", "contents": "Mä't juar 2001 f.Kr. häält det 3. juardüüsen f.Kr. ap."}
{"id": "9367", "contents": "Mä't juar 1001 f.Kr. häält det 11. juarhunert f.Kr. an det 2. juardüüsen f.Kr. ap."}
{"id": "9369", "contents": "A miast cheemisk elementen san metalen. Metalen kön elektrisk struum feer, jo kön waremk feer, jo kön ferfuremt wurd an jo skürne. Metalen kön oober uk faan tau of muar dääg metalen maaget wurd, det san do legiarangen: Bronse Määsang ... Elementen Uun: Römpp Chemie-Lexikon. Thieme, Stuttgart 2009. [1] www.webelements.com"}
{"id": "937", "contents": "A Wiiduu (Upupa epops) as en fögel uun't famile faan a Upupidae. Tiaknang faan wiiduus. Aier faan Upupa epops Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Wiiduus Wikispecies hää en artiikel tu: Wiiduus"}
{"id": "9372", "contents": "Waremk (formeltiaken Q {\\displaystyle Q} , ianhaid Joule, iar uk Kalorii) as en füsikaalisk grate an betiakent en slach faan energii. Uk werk as en furem faan energii, hää oober muar struktuur. Waremk as en ünstrukturiaret energii. Uun üüs amgungspriak woort det wurd waremk miast brükt för huuch temperatuur, an kol för liach temperatuur. Uun a füsiik as temperatuur oober bluas en tustant, an waremk en mengde faan energii, wat uk uun en ööder energiifurem auergung koon. Temperatuur Energii"}
{"id": "9377", "contents": "Auergungsmetalen san en seerie faan cheemisk elementen mä atoomnumern faan 21 bit 30, 39 bit 48, 57 bit 80 an 89 bit 112. Jo stun uun a maden faan't periodensüsteem. Jodiar metalen san temelk sacht an stabiil an smolt iarst bi huuch tempratuuren. Skandiumskööl (Skööl 3): 21, 39, 57, 89 Titaanskööl (Skööl 4): 22, 40, 72, 104 Wanaadiumskööl (Skööl 5): 23, 41, 73, 105 Kroomskööl (Skööl 6): 24, 42, 74, 106 Mangaanskööl (Skööl 7): 25, 43, 75, 107 Iisenskööl (Skööl 8): 26, 44, 76, 108 Koobaltskööl (Skööl 9): 27, 45, 77, 109 Nikelskööl (Skööl 10): 28, 46, 78, 110 Kööberskööl (Skööl 11, Müntmetalen): 29, 47, 79, 111 Sinkskööl (Skööl 12): 30, 48, 80, 112 Commonskategorii: Auergungsmetalen – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "9382", "contents": "Röntgeenium as en cheemisk element mä det ufkörtang Rg an det atoomnumer 111. Hat as en konstelk auergungsmetal. Det as det iarst tooch uun't juar 1994 maaget wurden. Nikel as mä Bismut beskööden wurden, an do kaam diar Röntgeenium bi ütj. Di iarst nööm för det element wiar Unununium (Uuu). Elektroonenskel Commonskategorii: Röntgeenium – Saamlang faan bilen of filmer Faan detdiar element witj wi ei, hü gefeerelk det as."}
{"id": "9385", "contents": "Luad ((sö.) Luar, (mo.) blii) as en cheemisk element mä det tiaken Pb (latiinsk plumbum) an det atoomnumer 82. Hat as en swaarmetal, smolt ääder an läät ham lacht ferfurme. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Huar luad fünjen an ufbaud woort Rian luad Luad tu pelkin Bateriin mä luad wurd kääntiakent Huar luad produsiaret woort Luadkristalglääs Commonskategorii: Luad – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen kem iast faan www.webelements.com (Luad). N. N. Greenwood und A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 482. David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data, 90. Aufl., CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009, ISBN 978-1-4200-9084-0, Section 4, S. 4-142 bis 4-147. Uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. C.A. Sutherland, E.F. Milner, R.C. Kerby, H. Teindl, A. Melin, H.M. Bolt: Lead, uun: Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry, 2006 Wiley-VCH Verlag GmbH & Co. KGaA, Weinheim, doi:10.1002/14356007.a15_193.pub2. Iindraanj tu CAS-Nr. 7439-92-1 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 13. Maarts 2011 (mä JavaScript). Dootenbleed Luad (element) bi Merck, ufrepen di 23. Febrewoore 2010."}
{"id": "939", "contents": "At Wil An, a Anfögel, (fe.) wilj an, (mo.) wilånert (Anas platyrhynchos) as en fögel uun't Anenfamile (Anatidae). Jöönkin. Aier faan Anas platyrhynchos - MHNT. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Wil Anen Wikispecies hää en artiikel tu: Wil Anen"}
{"id": "9392", "contents": "Kwaksalwer (ualgreks ὑδράργυρος Hydrargyros ,luupen salwer‘) as en cheemisk element mä det ufkörtang Hg an det atoomnumer 80. Hat as det iansagst luupen metal an böös giftag. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian kwaksalwer Kwaksalwer uun en gasröör En manomeeter mä kwaksalwer En baromeeter En termomeeter Commonskategorii: Kwaksalwer – Saamlang faan bilen of filmer Wikisource: Das Quecksilber und seine Salben als Volksheilmittel (Karl Ruß, 1866) (sjiisk) Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6: Festkörper. 2. aplaag. Walter de Gruyter, 2005, ISBN 3-11-017485-5, S. 361. Iindraanj tu Quecksilber uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 11. Januar 2010 (mä JavaScript). Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. M."}
{"id": "9395", "contents": "Bismut (uk: Wismut) as en cheemisk element mä det ufkörtang Bi an det atoomnumer 83. Bismut stäänt uun det skööl faan a pniktogeenen an as en swaak raadioaktiif metal. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian bismut Bismut-kristalen skürne uun rinböög-klöören bi a loft Commonskategorii: Bismut – Saamlang faan bilen of filmer A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com . CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013. Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: J. Phys. Chem. A. 113, 2009, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145. Wäärser diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs. Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindraanj tu Bismut, Pulver uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 26. April 2017 (mä JavaScript)."}
{"id": "9398", "contents": "Nikel as en cheemisk element mä det sümbool Ni an det atoomnumer 28. Hat as en auergungsmetal. SIMS spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Rian Nikel Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. A taalen kem faan www.webelements.com wan ei ööders uunden. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik, Binj 6: Festkörper. 2. aplaag, Walter de Gruyter, 2005, ISBN 978-3-11-017485-4, S. 361. N. N. Greenwood an A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1469. Derek G. E. Kerfoot: Nickel in Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry, Wiley-VCH Verlag GmbH & Co. KGaA, Weinheim 2005, doi:10.1002/14356007.a17_157 Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086. Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7440-02-0 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript) Iindraanj tu CAS-Nr. 7440-02-0 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 15. April 2011 (mä JavaScript). Commonskategorii: Nikel – Saamlang faan bilen of filmer Wikibooks: Nikel (sjiisk)"}
{"id": "940", "contents": "At Wipstört of Blä Moonk, (mo.) bliibüker, blii-wipstjart, (go.) wipsteert (Motacilla alba) as en Sjongfögel (Passeriformes) uun't famile faan a Piipern (Motacillidae). Jongfögel Ai faan Motacilla alba alba - MHNT Motacilla alba Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Wipstörten Wikispecies hää en artiikel tu: Wipstörten"}
{"id": "9408", "contents": "Wat menst dü? det metal luad tan, det metal tu luadin det rääskap, am luadrocht tu werkin det rääskap, am a jipde uun't weeder tu meeden det gewicht bi't pelkin"}
{"id": "941", "contents": "E Wiringhiird äs en Hiird en Noordfreesklön. Et was fuon 1967 taa 2008 en Amt. Et äs nü diil fuon't Amt Sörtoner. Peter Jensen Adeline Petersen Erika Botte Ämelsbel Sjösbel (Kirchspiel Emmelsbüll/Embsbøl Sogn) Hoorbel Sjösbel (Kirchspiel Horsbüll/Horsbøl Sogn) Klangsbel Sjösbel (Kirchspiel Klanxbüll/Klangsbøl Sogn) Naisjösbel Sjösbel (Kirchspiel Neukirchen/Nykirke Sogn) Oowentoft Sjösbel (Kirchspiel Aventoft/Aventoft Sogn) Runees Sjösbel (Kirchspiel Rodenäs/Rødenæs Sogn) Ämelsbel en Hoorbel Klangsbel Naisjösbel Oowentoft Runees Wiringhiirder Freesk Wiidau Oore hiirde oon Noordfreeskluin: Wiringhiird, Böökinghiird, Karhiird, Gooshiird."}
{"id": "9411", "contents": "Kööber, (mo.) Koower (lat. Cuprum) as en cheemisk element mä det tiaken Cu an det atoomnumer 29. Hat as en auergungsmetal. Di latiinsk mööm komt faan aes cyprium „erts faan't eilun Zypern“. Kööber wiar det iarst metal, diar a minsken amanbi 5.000 f.Kr. ferwerket haa. SIMS-spektrum faan a isotoopen Elektroonenskel Kööber-nugget Rian kööber En ual jilstak ütj kööber Kööber ferbraant green Kööber woort bi a loft green Hüs uun Sweeden mä Falunruad kööberfarew Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. Wan ei ööders uunden, ütj www.webelements.com (Kööber). Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Bergmann-Schaefer Lehrbuch der Experimentalphysik, Band 6: Festkörper. 2. aplaag. Walter de Gruyter, 2005, ISBN 978-3-11-017485-4, S. 361. N. N. Greenwood und A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 1509. Weast, Robert C. (ed. in chief): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990. Seiten E-129 bis E-145. ISBN 0-8493-0470-9. Uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer amreegent tu SI-wäärs. http://www4.architektur.tu-darmstadt.de/buildingmaterials/db/251,id_17,s_GeneView.fb15 http://wdb.ebb1.arch.tu-muenchen.de/metalle.php?doctype=2&id=6&gruppe=6 http://www.glyconet.de/RTFM_public/Article/Display.html?lang=de&id=87 Iindraanj tu Kupfer uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 27. April 2008 (mä JavaScript). Commonskategorii: Kööber – Saamlang faan bilen of filmer Kööberstiantidj"}
{"id": "9416", "contents": "Gul, (mo.) gölj (komt faan indogermaans ghel: güül) as en cheemisk element mä det tiaken Au (faan lat. Aurum: „det gul“) an det atoomnumer 79. Hat as en auergungsmetal. Gul stäänt mä kööber an salwer uun det skööl 11 faan a elementen; det san a \"müntmetalen\". SIMS-spektrum faan gul Elektroonenskel Gul „nuggets“ Olympisk gulmedalje; as oober tu en graten dial ütj salwer En poon tu gul sauen Gul woort uun a elektroonik iinsaat En gulstak Uun a hanel woort det rianhaid faan gul miast mä karat uunwiset. Commons: Gul – Saamlang faan bilen of filmer Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. Wan ei ööders uunden ütj www.webelements.com Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Bergmann-Schaefer Lehrbuch der Experimentalphysik, Band 6: Festkörper. 2. aplaag, Walter de Gruyter, 2005, ISBN 978-3-11-017485-4, S. 361. N. N. Greenwood und A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, 1988, S. 1509, ISBN 3-527-26169-9. Handbook of Mineralogy – Gul (ingelsk, 58,6 kB) Weast, Robert C. (ed. in chief): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990. Sidjen E-129 bit E-145. ISBN 0-8493-0470-9. Uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer as di tu SI amreegent wäärs."}
{"id": "9418", "contents": "Tan as en cheemisk element mä det tiaken Sn (lat. Stannum) an det atoomnumer 50. Hat as en swaarmetal, wok an smolt ääder. Diaram woort det uk tu luadin nimen. SIMS-spektrum faan a isotoopen. Elektroonenskel Det mineraal Kassiterit, uk \"Tanstian\" (SnO2) Rian tan üs β-Tan (lachts) an α-Tan (rochts) En luad-drööb Tan rääskapen üüb en markes uun Malindi, Keenia Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3. Wan ei ööders uunden ütj www.webelements.com (Tan). Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Bergmann-Schaefer Lehrbuch der Experimentalphysik, Band 6: Festkörper. 2. aplaag, Walter de Gruyter, Berlin 2005, ISBN 978-3-11-017485-4, S. 361. N. N. Greenwood und A. Earnshaw: Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988, ISBN 3-527-26169-9, S. 482. David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data, 90. aplaag, CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009, ISBN 978-1-4200-9084-0, Section 4, S. 4-142 bit 4-147. Uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Heer tu SI amreegent. Iindraanj tu Zinn, Pulver uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 6. September 2012 (mä JavaScript) Commonskategorii: Tan (element) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "942", "contents": "A wirmer, (fe.) wörmer (Annelida) san en stam faan Diarten (Animalia), huar't amanbi 18.000 slacher faan jaft. efter: Struck et al. 2015 , Weigert & Bleidorn 2016: Amphinomidae Hermodice Ialwirem (Hermodice carunculata) Arenicolidae Arenicola Soongreewlang (Arenicola marina) Hesionidae Sirsoe Iswirem (Sirsoe methanicola) Bitjwirmer (Hirudinidae) Hirudo Bitjwirem (Hirudo medicinalis) Rinwirmer (Lumbricidae) Lumbricus Rinwirem (Lumbricus terrestris) Megascolecidae Megascolides Megascolides australis Terebellidae Lanice Buumröörwirem (Lanice conchilega) Breipot 8 - Insekten, wörmer an mollusken uun't fering-öömrang Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Wirmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wirmer"}
{"id": "943", "contents": "Wisconsin [wɪˈskɒnsɪn] as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't norden foon't lönj. Dåt heet 5.822.434 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Madison. E Boower Siie läit önj't norden foon e diiljstoot. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Wisconsin heet 72 counties: Kiik uk deer: List ma counties önj Wisconsin Douglas Bayfield Ashland Iron Vilas Forest Florence Marinette Oconto Door Kewaunee Brown Manitowoc Sheboygan Ozaukee Milwaukee Racine Kenosha Wal- worth Rock Green La- fayette Grant Craw- ford Vernon La Crosse Trempe- aleau Buffalo Pepin Pierce St. Croix Polk Burnett Wash- burn Sawyer Price Oneida Langlade Meno- minee Shawano Outa- gamie Ca- lumet Fond du Lac Wash- ington Wau- kesha Jeffer- son Dane Iowa Rich- land Sauk Ju- neau Monroe Jackson Eau Claire Dunn Barron Rusk Taylor Lincoln Marathon Por- tage Wau- paca Winne- bago Green Lake Dodge Columbia Mar- quette Waushara Adams Wood Clark Chippewa USA: States, citypopulation.de USA: Wisconsin, citypopulation.de 44.733333333333-89.75Koordinaaten: 44° 44′ N, 89° 45′ W"}
{"id": "9430", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Kenia wiset di code för 8 prowinsen. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Kenia KE), di ööder as di code för at prowins. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) ISO 3166-2, Referenztabelle der Ländercodes. ISO 3166-1, Referenztabelle der Ländercodes, wie sie in Domainnamen verwendet werden."}
{"id": "9433", "contents": "Keenia [ˈkeːni̯a] (Swahili, ingelsk: Kenya [ˈkɛnjə, ˈkiːnjə]) as en lun uun Uastafrikoo. Trinjam lei a Süüdsudaan, Äthiopien, Somaalia, Tansania, Uganda an di Indisk Oosean. Diar san sööwen prowinsen an en hoodstääd-distrikt: Keenia as sant 1963 lasmoot faan det Commonwealth of Nations. CIA World Factbook: Kenya Jüüle 2009 (ingelsk) Kenya Census 2009, Daily Nation, 31. August 2010 International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008 Commonskategorii: Kenia – Saamlang faan bilen of filmer Wikimedia Atlas: Keenia – Geograafisk an histoorisk koorden Amt för bütjluns uungeleegenhaiden auer Keenia (sjiisk) 0.437.85Koordinaaten: 0° N, 38° O"}
{"id": "944", "contents": "A Witj Baker, (mo.) witbäker, witbaker (Sterna paradisaea) hiart tu at fögelfamile faan a Bakern (Sternidae). Witj Bakern flä arke juar trinj am a eerd. Aier faan Sterna paradisaea - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Witj Bakern Wikispecies hää en artiikel tu: Witj Bakern"}
{"id": "945", "contents": "Witj(d)ün as en saarep an ian faan trii gemeenen üüb det nuurdfresk eilun Oomram. Sant 1890 as Witjdün en bat. Bit 1888 sted diar noch ei ian wenhüs. Iarst 1889 san diar tau hotels baud wurden faan a kopteins Volkert Quedens an Paul Köhn. An di 10. Mei 1890 kaam diar ferloof faan't regiarang för. 1892 hää Heinrich Andresen tuup mä ööder kuuplidj det AGWA grünjlaanj, det wiar en aktienselskap, an so san diar do noch muar hotels apwoksen. 1893 kaam det iarst Öömrang Iisenboon, diar a baadelidj ütj tu strun keerd. 1895 kaam diar al 2600 baadelidj. Di 13. Oktuuber 1912 as Witjdün en aanj gemeen wurden. Witjdün bi strun Witjdün hää nään öömrang saarepsnööm Seenksteeden faan Witjdün Oomram (gemeen) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Witjdün Wääblink-kataloog tu Witjdün uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) 125 juar bat (sh:z) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9454", "contents": "At Fransöösk (aanj nööm (le) français [(lə) fʁɑ̃ˈsɛ]) as en romaansk spriak an hiart sodenang tu't indogermaans. Hat as nai mä't italjeensk, rätoromaansk, spoonsk, katalaansk, portugiisk an rumeensk. Struatenskilt üüb Ingelsk an Fransöösk uun Ottawa (Kanada) Saarepskilt üüb Araabisk, Berberspriak an Fransöösk uun Algeerien Frankrik Frankenrik Galisk Galloromaans spriaken Anglonormans"}
{"id": "946", "contents": "Witten as en stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen. E stää läit önj di Ennepe-Ruhr-Kreis. Dåt heet 95.876 inboogere (2020). Germany: North Rhine-Westphalia, citypopulation.de"}
{"id": "947", "contents": "Wokdiarten (Mollusca) san en stam faan Diarten (Animalia) an haa miast en hard skel. Jo brük det skel, auer jo nian bian of knooken haa. Wokdiarten wurd uun aacht klasen iindiald. 1.Skiltpuateten (Caudofoveata), amanbi 70 slacher (jip sia) 2.Hoodpuateten (Cephalopoda), amanbi 786 slacher (sia) 3.Kraabsneken (Polyplacophora), amanbi 900 slacher (sia) 4.Ianskaalagen (Monoplacophora), amanbi 27 slacher (jip sia) 5.Elefantentes (Scaphopoda), amanbi 350 slacher (sia) 6.Solenogastres, amanbi 250 slacher (jip sia) 7.Twiiskaalagen (Bivalvia), amanbi 8.000 slacher (sia) 8.Sneken (Gastropoda), amanbi 100.000 slacher (lun an sia) Breipot 8 - Insekten, wörmer an mollusken uun't fering-öömrang Commonskategorii: Wokdiarten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wokdiarten"}
{"id": "9471", "contents": "Ouddorp is n Täärp in ju Provinz Suudhollound in do Niederlounde. Dät Täärp lait ap Goeree-Overflakkee an ju Noudsee. 1747 - 1.286 1815 - 1.796 1840 - 2.469 1895 - 2.724 1940 - 3.705 1966 - 4.322 1997 - 5.790 2009 - 6.047 Blaeuwe Huus in 2006. Räidhuus Commons: Ouddorp – Saamlang faan bilen of filmer Website Ouddorp (nl, än)"}
{"id": "9479", "contents": "Jil woort brükt, am hanel tu bedriiwen. Det iarst jil wiar wäärsfol metalen üs gul an salwer, oober uk kööber. Jo skul leewen ufwaanj wurd an det wiar amstentelk. So begand a iarst huuch kultüüren, jilstaken tu maagin. Jo wiar aleewen like swaar an küd uftääld wurd. Det wiar kurantjil, an det ment, di wäärs faan det jilstak wiar jüst so huuch üs di wäärs faan det metal. Leeder kaam uk ianfacher materiool üs müntjil diartu an sant at 11. juarhunert uk papiir. Det as natüürelk föl maner wäärs üs di wäärs, wat diarüüb stäänt. Daalang woort muar an muar bukjil brükt, det ment, ik fu det jil goorei muar uun hun, det woort faan ian konto tu en ööder konto auerwiset. Daalang hää bal arke lun sin aanj münt. Muar an muar lunen gung oober diartu auer, mä det salew münt tu betaalin. Uun a welthanel woort fööraal mä di US-Dooler, oober uk mä Euro an Schweizer Franken betaalet. Commonskategorii: Jil – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "948", "contents": "Joannes Chrysostomus Lorenz Wolfgangus Michelangelo Theophilus Amadeus Raphael Mozart wus en kompoonist üt Ååstenrik. Hi as tuläid di 27. Januar 1756 önj Såltborj (Salzburg) än störwen di 5. Detsember 1791 önj Wien. Mozart heet fool schraawen: oopern, schörkmusiik, orkästerårbe än foole mör. Sin berüümste årbe san Die Zauberflöte än Die Hochzeit des Figaro. Wolfgang Amadeus Mozart önjt Tjüsch Biografii Commons: Wolfgang Amadeus Mozart – Soomling foon bile än filme"}
{"id": "9481", "contents": "Ferteel iinjsen!(mo.) (Fertel dach ans(öö.)) as en skriiwwäädstridj faan't Nordfriisk Instituut an a NDR üüb Nuurdfresk. Di skriiwwäädstridj woort arke ööder juar trochfeerd an hää arke tooch en ööder teemo. Det iarst buk mä staken faan a skriiwwäädstridj (2001-2002). Det naist buk (2004-2006). Det traad buk mä staken faan a skriiwwäädstridj (2008-2010). Buk numer sjauer (2012-2014). Staken faan 2016 an 2018. Ales ööders 2020 Lätj et hood ai hinge 2022 2001: Unerwäis 2002: Uun a knip 2004: Feerientid 2006: Besäk 2008: Naibers 2010: Uun a naacht 2012: Wat for da bjarne/jongen/Künner 2014: Hartklopin 2016: Wat en lok 2018: Dåt jarst tooch | At iarst feer | Dit jest Mol 2020: Ales ööders 2022: Lätj et hood ai hinge Tu tidj san 40 staken bi't NFI uun a audiothek: https://www.nordfriiskfutuur.eu/audio-e-books-historische-buecher/audio/ Internetlooden faan't NFI mä buken faan di wäädstridj. Ütjskriiwang 2016 (amrum-news.de) Ütjskriiwang 2020 (amrum-news.de) Prisdreegern 2020 (N|DR) Prisdreegern 2022 (N|DR)"}
{"id": "9485", "contents": "Kneppelfreed (waastfresk för Knapelfreidai) wiar di 16. Nofember 1951 uun Leeuwaarden uun Waastfresklun. Üüb Zaailand, di markels faan Leeuwaarden san sjandaarmer mä knapler an weedersprütjen üüb a minsken luas gingen. A minsken hed jo diar föör't gericht fersaamelt, am en proses jin di skriiwer Fedde Schurer tu ferfulgin. Hi hed en artiikel auer di rachter mr. Wolthers uun det bleed Heerenveense Koerier skrewen, auer didiar rachter auer a miaten hard jin a Waastfresken oordialet hed. Iansis hed'er en moolkmaan bestroofet, auer hi sin moolk üüb waastfresk uunprisagt, an en ööder tooch hed'er di tiirdochter Sjirk van der Burg ferbeeden, föör gericht waastfresk tu snaakin. Bütjen sted a minsken an rept: 'Wi wel Schurer sä!'. Di stootsafkoot mr. Hollander wurd det tuföl, an do rept hi a sjandaarmer, am a minsken tu ferdriiwen. Auer detdiar föörgungen wiar a Waastfresken so dol, dat tau ministern ütj Den Haag kem moost, am a minsken tu beraugin. Jo ferhaneld diar tau weg an beslood do, dat waastfresk at ööder amtsspriak wurd skul. Leederhen as waastfresk uk uun a skuulen iinfeerd wurden. ütjspreegen: \"Sküürer\""}
{"id": "949", "contents": "Wolfsbörj as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Naarersaksen. Jü stää heet 123.840 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "9498", "contents": "1799 wiar det njüügen-an-neegentigst juar faan det 18. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai uun de Gregoriaans kalender. 15. Jüüle: A Stian faan Rosette wurd faan fraansöösk koptein Pierre Bouchard uun Rosette, Egypten, fünjen. 09. Nofember: Putsch faan 18. Brumaire VIII - Det fraansöösk Direktoorium wurd faan Napoleon Bonaparte an ölern störtet. 15. Febrewoore: Lorenz Friedrich Mechlenburg, prääster an wedenskapsmaan för't öömrang spriak († 1875) 06. Jüüne: Aleksander Puschkin, rüs skriiwer an dachter († 1837) 04. Jüüle: Oscar I., köning faan Sweeden an Noorweegen († 1859) 22. Janewoore: Horace-Bénédict de Saussure, sweitser natüürforsker (* 1740) 18. Mei: Pierre Augustin Caron de Beaumarchais, fraansöösk dramaatiker (* 1732) 14. Deetsember: George Washington, US-ameerikoons poliitiker, 1. president faan dön Ferianigt Stooten (* 1732)"}
{"id": "950", "contents": "Woningstair (Dütsk: Wenningstedt) liit süđern fan Kaamp. Hat jert tö di Gimiindi Woningstair-Brēderep. Woningstair es en lung Tērp bi Strön. Woningstair slüt ön dit Nuurđerjen fan Weesterlön ön. Ön di Uastersiir fan't Tērp uuni jit rocht fuul sölring Lir. Üp di Weestersiir sen masi Hotels en üđer Hüüsinger, hur forhüürt uur. Di Infrastruktuur fan Woningstair es rocht nai bi di fan en litj \"Stat\". Hat jeft diar man jit en Huk me di ual Charakter, en dit es di Huk bi di Kiar, hur em uk di Friisenkapel en en ual Stiingreev, di Denghoog, önluki ken. Üđer Tērper üp Söl"}
{"id": "9501", "contents": "Wat menst dü? Lorenz Friedrich Mechlenburg (1799 - 1875) Christian Riese Mechlenburg (1748 - 1833)"}
{"id": "9505", "contents": "Moritz Momme Nissen (* 17. Febrewoore 1822 uun Stedesand; † 29. Detsember 1902 uun Sünderup) wiar en nuurdfresken köster, skuulmääster an wedenskapsmaan am't fresk spriak. Moritz Momme Nissen wiar di dring faan en büür an widjloftag nai mä Friedrich Paulsen. Nissen liard üüb skuulmääster uun Tondern, hed flook steeden uun Brunsbüttel, Kiil, Gammendorf üüb Fehmarn an wiar faan 1858 skuulmääster an köster uun Neebel üüb Oomram. Di prääster tu jü tidj wiar Lorenz Friedrich Mechlenburg (1799-1875), hi befaadet ham uk mä't nuurdfresk spriak, fööraal mä't öömrang. Nissen liard diar uk Knut Jungbohn Clement käänen. 1865 wurd Nissen skuulmääster an köster uun Stedesand. Diar blääw'er bit hi 1888 uun pangjuun ging. Diar füng hi di Königliche Hausorden von Hohenzollern. För't ääler hed hi oober ei föörsuragt, so dat sin wedwüf an sin doochter uun't aaremhüs lewe skul. Nissen hää wel det bedüüdenst werk tu't nuurdfresk spriak skeeben: De fréske Findling, dat sen fréske Sprékkwurde önt Karhirdinge, withinge, amringe, breklinge, mourange, sellange, hatsinge, westfréske an engelske Reth, 1873-83, salew ferlaanj De freske Sjemstin, dachtangan uun karhiirder Di Makker tu di freske Sjemstin, muar dachtangen an teooterstaken Hengist Spriakwedenskapelk skraften uun Am Urds-Brunnen. Det wichtagst werk as was sin Nordfrisisches Wörterbuch in mehreren"}
{"id": "9508", "contents": "1822 wiar det tau-an-twuntigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Teisdai. 07. September: Brasiilien wurd suwereen. 17. Febrewoore: Moritz Momme Nissen, nuurdfresk köster, skuulmääster an wedenskapsmaan am't fresk spriak († 1902) 27. Detsember: Louis Pasteur, fransöösk wedenskapsmaan († 1895) 25. August: Wilhelm Herschel, tjiisk-britisk astronoom (* 1738)"}
{"id": "951", "contents": "A Wonterfögelkönang, Wonterkönang, (mo.) wunterföögelkining (Regulus regulus) as en fögel uun't Fögelkönangfamile Regulidae. Wonterfögelkönang Aier faan Regulus regulus regulus Aier faan Regulus regulus azoricus Regulus regulus inermis Regulus regulus teneriffae R. r. azoricus R. r. buturlini R. r. coatsi R. r. ellenthalerae R. r. himalayensis R. r. hyrcanus R. r. inermis R. r. japonensis R. r. regulus R. r. sanctaemariae R. r. sikkimensis R. r. teneriffae R. r. tristis R. r. yunnanensis Commonskategorii: Wonterfögelkönger – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Wonterfögelkönger"}
{"id": "9517", "contents": "Jersey City as en stääd uun di stoot New Jersey uun Ameerikoo mä 247.597 iinwenern (Stant 2010). Commonskategorii: Jersey City – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "9518", "contents": "Trenton as det hoodstääd faan di stoot New Jersey uun Ameerikoo. 2010 lewet diar 84.913 iinwenern. Trenton German American Society (ingelsk)"}
{"id": "952", "contents": "Dåt wrålrüm-teleskoop Hubble Dåt wrålrüm-teleskoop Hubble, ås sänj foon e rümfäär Discovery wilt misioon STS-82. Bile nümen foon dåt wrålrüm-teleskoop Hubble, önj fålsche blaie wijääwen: foon leefts boowen önj klookwisersan: tjukhood-galaksii, jü käägelwulk, tou tuhuupe-stiitjende käägelgalaksiie, än dåt tuleeden foon en stäär önj e omeganääbel. (Bile san äinduum foon NASA) Dåt wrålrüm-teleskoop Hubble (Hubble Space Telescope, HST) bestönjt üt en tål foon pretsisjoonsinstrumänte for astronomische woornaaminge. Dåt as nååmd eefter di amerikaanisch astronoom Edwin Hubble än drait sunt ju lansiiring döör e NASA aw e 24. april 1990 ås en kunstmoune am e wråål. Di Hubble wårt benjüted for optische woornaaminge. Dåt teleskoop önjthüüljt uk en infrarüüdjkamera. For woornaaminge önj dåt röntgenwoogläängdegebiit wårt dåt Chandra X-Ray Observatory benjüted. Döör dåt breegen foon en Atmosfääre önj di wrålrüm koone ma di Hubble üngekånd scharfe bile foon fiire astronomische objäkte mååged wårde. Iinj foon da bekåndste bile, da ma di Hubble mååged wörden san, as foon di oodlernääbel (M16). Dåt bil as eefter foole astronoome dåt natst bil, dåt jee mååged wörden as foon en objäkt önj dåt åål."}
{"id": "9520", "contents": "Newark [ˈnuːəɹk] (uk Milford of Youngs Point) as det gratst stääd uun di stoot New Jersey uun Ameerikoo mä 277.140 iinwenern (Stant: April 2010). U.S. Geological Survey. Geographic Names Phase I data compilation (1976-1981). 31-Dec-1981 Beck, Henry Charlton. Tales and Towns of Northern New Jersey. New Brunswick, New Jersey: Rutgers University Press, 1964. Seventh printing, 1994. Map 14 Commonskategorii: Newark (New Jersey) – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "9522", "contents": "Harrisburg as det hoodstääd faan di amerikoonsk bundesstoot Pennsylvania. 1979 as det stääd bekäänd wurden troch det ünlok uun det KKW Three Mile Island. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Harrisburg"}
{"id": "9528", "contents": "Susquehanna River as en 715 km lungen struum uun't nuurduasten faan a Ferianagt Stooten. Commonskategorii: Susquehanna River – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "953", "contents": "En wrååldiil as en lönjmase, jü iinjlik leet än en natürlike schiising heet. Ap jü wråål jeeft et soowen wrååldiile:"}
{"id": "954", "contents": "Wuppertal as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Nordrhin-Weestfåålen, önj di Düsseldorf Regiiringsdistrikt. Jü stää heet 355.004 inboogere (2020). Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "9540", "contents": "Boston [ˈbɔstən] as det hoodstääd faan Massachusetts uun't uasten faan Ameerikoo an det gratst stääd uun Nei-Ingelun. Jaapan Kyōto, Japan (1959) Frankrik Straßburg, Frankrik (1960) Spoonien Barcelona, Spoonien (1980) Sjiina Hangzhou, Sjiina (1982) Itaalien Padua, Itaalien (1983) Austraalien Melbourne, Austraalien (1985) Taiwan Taipeh, Taiwan (1996) Ghaana Sekondi-Takoradi, Ghana (2001) befrinjagt stääden: Ferianagt Könangrik Boston, Ferianagt Könangrik (1999) Israel Haifa, Israel (1999) Spoonien Valladolid, Spoonien (2007) Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Boston Boston Info Center (ingelsk) Stäädfeerer (sjiisk)"}
{"id": "9547", "contents": "Nei-Ingelun as en regiuun uun't nuurduasten faan a Ferianagt Stooten. Di nööm komt faan John Smith, di am 1614 det regiuun beraiset an 1616 det buk A Description of New England skrewen hää. Diar hiar sääks amerikoonsk bundesstooten tu: Connecticut New Hampshire Maine Massachusetts Rhode Island Vermont Stääden mä iinwenertaalen auer 100.000: Boston, Massachusetts: 617.594 Worcester (Massachusetts), Massachusetts: 181.045 Providence, Rhode Island: 178.042 Springfield, Massachusetts: 153.060 Bridgeport (Connecticut), Connecticut: 144.229 New Haven (Connecticut), Connecticut: 129.779 Hartford (Connecticut), Connecticut: 124.775 Stamford (Connecticut), Connecticut: 122.643 Waterbury (Connecticut), Connecticut: 110.366 Manchester (New Hampshire), New Hampshire: 109.565 Lowell (Massachusetts), Massachusetts: 106.519 Cambridge (Massachusetts), Massachusetts: 105.162 Uun Vermont an Maine jaft at ei sok grat stääden, jo gratsten diar san Burlington (Vermont) mä 42.500 iinwenern an Portland (Maine) mä 63.905. 44.205555555556-70.306425Koordinaaten: 44° 12′ N, 70° 18′ W"}
{"id": "9548", "contents": "Albert Andreas Panten (* 1945 uun Soholm) as en nuurdfresken skuulmääster an histooriker. Hi hää bi't Friedrich-Paulsen-Skuul uun Naibel Matematiik an Füsiik onerracht. Hi befaadet ham fööraal mä't histoore faan Nuurdfresklun uun't madelääler. 1992 füng hi di Hans-Momsen-Pris, det as di kultuurpris faan a Kreis Nuurdfresklun, an 2009 det Bundesfersiinstkrüs., 2013 di C. P. Hansen-Pris Kreis Nuurdfresklun, ufrepen di 26. Febrewoore 2021 Vier engagierte Schleswig-Holsteiner mit dem Verdienstkreuz am Bande der Bundesrepublik Deutschland ausgezeichnet. Ufrepen di 5. Jüüne 2010."}
{"id": "9549", "contents": "At Sjiisk Natsionaalbibleteek (DNB) ferwaaret sant 1913 auer 26 miljuun skraften üüb Huuchsjiisk uun Leipzig an Frankfurt (Main). Sjiisk Natsionaalbibleteek uun Leipzig Sjiisk Natsionaalbibleteek uun Frankfurt Wääbsteed faan't Sjiisk Natsionaalbibleteek"}
{"id": "955", "contents": "Wyoming ([waɪˈoʊmɪŋ] hiir tu?/i) as en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't weesten foon't lönj. Dåt heet 578.759 manschne (2019). E hoodstää foon e diiljstoot as Cheyenne. Wyoming as di tiintgrutste diiljstoot önj da Feriind Stoote. E Rocky Mountains lade önj't söödweesten foon e diiljstoot. E Great Plains lade önj't ååsten. Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san: Wyoming heet 23 counties: Kiik uk deer: List ma counties önj Wyoming USA: States, citypopulation.de USA: Wyoming, citypopulation.de 43.083333333333-107.46666666667Koordinaaten: 43° 5′ N, 107° 28′ W"}
{"id": "9551", "contents": "At Öömrang Archiif as en iinrachtang faan a Öömrang Ferian uun't Öömrang Hüs uun Neebel. Hat bewaaret an fertiakent buken an hoonskraften, diar mä Oomram an at Öömrang tu dun haa. Hoonskraften an dokumenten wurd uk uun a Ferring Stiftang uun Aalkersem bewerket an ferwaaret. Öömrang Hüs At Öömrang Hüs faan banen (YouTube)"}
{"id": "9552", "contents": "A Öömrang Ferian i.f. as 1974 grünjlaanj wurden an komert ham am't öömrang spriak an kultüür. Sant 1980 as hi uk tustendag för fraagen am natüürskül üüb Oomram, fööraal uun a Öömrang Düner. Uun Neebel onerhäält di ferian det Öömrang Hüs mä't Öömrang Archiif an uun Noorsaarep det natüürsentrum Maritur. Di iarst föörmaan faan a ferian as sant 1974 Jens Quedens. I.f. ment iindraanj ferian, di Öömrang Ferian as di iansagst ferian uun Sjiisklun, di so ufkört woort. Öömrang Hüs Natüürsentrum Öömrang hüs (bauwiis) Öömrang Düner"}
{"id": "9556", "contents": "Wat menst dü? Bergen (Norweegen) Bergen (New Jersey) Bergen (Belgien) / Mons"}
{"id": "9559", "contents": "Wat menst dü? Friedrich-Paulsen-Skuul (Naibel) Friedrich-Paulsen-Skuul (E Hoorne)"}
{"id": "956", "contents": "Wääderkunde as jü liir foon dåt wääder. Di tustånd foon di atmosfiir wat en grute influs aw da mansche heet. Önj e wääderkunde koon huum dåt historische wääder, dåt wääder foon dilingedäis än dåt häi. Süwälj ålgemiinj as uk for jü loonwirtschap, luftfård än wåådersport. Francis Beaufort Swarken - Wulkne (öömrang)"}
{"id": "9560", "contents": "Det bundesfersiinstkrüs het amtelk Verdienstorden der Bundesrepublik Deutschland an as daalang di iansagst orden, di faan Sjiisklun ferden woort. Hi as soocht för minsken, diar auer a miaten guds den haa uun a politiik, wedenskap, selskap of kultüür. Knud Ahlborn (1949) Matthias Andresen (?) Peter Aniol (1987, 1992) Volker Articus (?) Günter Asmussen (2013) Ute Babbe (2015) Berthold Bahnsen (1971) Willi Berendt (2017) Günther Bertling (2012) Frenz Bertram (2009) Karl-Werner Broska (2006) Ellen Carstensen (2009) Peter Harry Carstensen (1996) Heinrich Clasen (1952) Heinz Clausen (2012) Ludwig Claussen (1968) Peter Cohrs sen. (?) Christa Drigalla (2021) Marius Eriksen (2003) Walter Fiedler (?) Peter Froundjian (2002) Gudrun Fuchs (2015) Dr. jur. Walter Fuglsang (?) Dr. Carl Haeberlin (1954) Jörgen Jensen Hahn (2014) Carsten Johannsen (?) Kurt Hamer (1975, 1981, 1985) Wilhelm J.E. Hansen (?) Salem Hattab (2018) Käte Hinrichsen (2005) Hans Ingwersen (1975) Katharine Ingwersen (?) Hans Jacobs (2007) Hans Jaenisch (1976) Hans Friedrich Jensen (2009) Jürgen Jungclaus (2009) Dieter Kalisch (2012) Hans-Alwin Ketels (1975, 1982) Hauke Koopmann (2009) Peter Kuhlemann (1973) René Leudesdorff (1993) Peter Lustig (2007) Peter Martinen (2013) Horst Möller (2011) Klaus Müller (2010) Ernst Nicol (2013) Claudine Nierth (2018) Albert Panten (2009) Frederik Paulsen jr. (2007) Klaus Petersen"}
{"id": "9561", "contents": "Di Dannebrogorden woort uun Denemark för fersiinster am politiik, wedenskap an kultüür ferden. Gratkomandöör (bluas för lasmooten faan't könangshüs) Iarst klas Gratkrüs Ööder klas Komandöör 1. klas Komandöör 2. klas Traad klas Ofsiar / Reder 1. klas Reder / Reder 2. klas Jap Peter Hansen Schwen Hans Jensen (1836) Kurt Hamer (1984) (mä a Nuurdfresken stark ferbünjen) Otto Christian Hammer (1850 + 1860 + 1864) Lorenz Friedrich Mechlenburg (1860) Nikolaus Outzen (1826) Klaus Petersen (1988) Frederik Paulsen di jonger (?) Commonskategorii: Dannebrogorden – Saamlang faan bilen of filmer Bundesfersiinstkrüs Fersiinstorden faan't lun Schleswig-Holstian Hans-Momsen-Pris"}
{"id": "957", "contents": "Wååderstuf (de. Wasserstoff) as en kemisch elemänt ma sümbool H (La: Hydrogenium) än atoomnumer 1. Wååderstufgas (Diwååderstuf, H2) as bai rümtämpratur en blailuus, brånbor, döörsichti ai-metal. Lüüse atoome Wååderstuf kaame önj fri form bål ai for, wan uk sunt di iinje foon dåt twuntiest iirhunert unersäkinge mååged wörden as önj atomääre wååderstuf. Lüüse atoome foon dåtdeer elemänt san ordi reaktiw än ferbine jam matiinjs ma oudere wååderstufatoome. Heerbai wårt mååsttids wååderstufgas bilied (H2). Da äinschape da önj dideer artiikel nååmd wårde, jüle dan uk for ålem for dideer stuf, di bai rümtämpratur en gas (H2) as. Lüüse atoome wååderstuf wårde uk wälj \"in statu nascendi\" nååmd. Önj dåt iir 1671 beschriif di irisch-änglische keemiker Robert Boyle önj en publikasjoon en brånbor gas dåt fri wörd bai en reaksjoon twasche stälj än ferteende söre. Jarst foole lääser önjtdäkte di britische waasenschaper Henry Cavendish önj 1766, dåt et ham hoonlede am en keemisch elemant, ås hi äksperimänte döörfjard ma kwaksilwer. Wan hi uk foole Äinschape hiilj nau beschriwe köö, miinjd hi duch, dåt önjt stäa foon jü söre, dåt metal jü kwäl foon dåt gas wus. Deeram nååmd hi sin nai önjtdäkt elemänt brånbor gas foon metale. Hu iirnge lääser jäif Antoine"}
{"id": "958", "contents": "Würzbörj as en krisfri stää önj dåt tjüsch bundeslönj Bayern. Jü stää heet 126.954 inboogere (2020). Würzbörj - Würzburg Säntrum foon Würzbörj Germany: States and Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "9580", "contents": "At list faan ISO 3166-2-Codes för Ungarn wiset di code för komitaaten uun Ungarn an gratstääden. A codes bestun ütj tau dialen mä en streg diarmad. Di iarst dial as di code för't lun efter ISO 3166-1 (för Ungarn HU), di ööder as di code för det komitaat. Di code as mä di Newsletter II-2 faan a 30. Jüüne 2010 (PDF) feranert wurden. A Codes bestun leewen ütj tau buksteewen bääft HU-. Feranrangen bi a ISO-Codes (ingelsk) NUTS:HU (EU-Statistikregiuunen) ISO 3166-2 Luncodes ISO 3166-1 Luncodes uun domainnöömer"}
{"id": "9583", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Höhe fehlt Ærø (komt faan däänsk Ær „ahorn“ an Ø „eilun“) as en eilun uun't Uastsia an maaget di gratst dial faan't Ærø Komuun ütj. Hat hiart tu't ferwaltangsregiuun Syddanmark. Bende Bendsen (1787-1875), skriiwer faan Die nordfriesische Sprache nach der Mooringer Mundart, lewet för föl juaren üüb Ærø an stoorew do. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ærø"}
{"id": "9590", "contents": "w:de:NUTS:DE Detdiar sidj skal di (iarst ans) widjer feer."}
{"id": "961", "contents": "Zypern as en lönj önj Aasien. Et heet 856.857 manschne (2011). E hoodstää foont lönj as Nikosia. E Räpubliik Zypern läit önjt sööden foon't ailönj Zypern. Da tiin grutst stääse önj e räpubliik san: Et lönj heet 5 distrikte: Cyprus, citypopulation.de Cyprus, citypopulation.de Cyprus, citypopulation.de Cyprus, citypopulation.de Akrotiri an Dekelia Nuurdzypern"}
{"id": "9615", "contents": "Vorlage:Infobox Insel/Wartung/Bild fehlt Langeland as en däänsk eilun uun't Uastsia, an uk en komuun uun't ferwaltangsregiuun Syddanmark. Statistikbanken -> Befolkning og valg -> KM1: Befolkningen 1. januar, 1. april, 1. juli og 1. oktober efter sogn og folkekirkemedlemsskab (däänsk) Statistikbanken -> Befolkning og valg -> BY1: Folketal pr. 1. januar fordelt på byer (däänsk) Commonskategorii: Langeland – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "962", "contents": "Ääderstää as en huulewailönj önj e kris Nordfraschlönj än as amänbai 30 km lung än 15 km briidj, wat foont iir 1000 ouf döört bägen foon dike (kuuch) än loonwining üt da trii ailönje Utholm (bai Tating), Ääderstää (bai Taning) än Eewerschop (bai Garding) wüchsen as. Amdåt da trii ailönje hiirde, d. h. äinständie ferwaltingsdistrikte wjarn, wörd dåt gebiit foon e huulewailönj Ääderstää iirtids uk Triilönje nååmd. Gåns tüüpisch for Ääderstää san da hüsinge, da sü nååmde haubärje. Woortiiken foon Ääderstää as uk di iiljtörn foon Westerheewer. Theodor Mommsen"}
{"id": "9627", "contents": "Siapenbuumer (Sapindales) san en order faan bloosenplaanten (Magnoliopsida). Anacardiaceae Biebersteiniaceae Burseraceae (Balsambuumer) Kirkiaceae Meliaceae (Mahagooniplaanten) Nitrariaceae Rutaceae (mä Citrusplaanten) Sapindaceae (Echt Siapenbuumer) Simaroubaceae (Bateresken) Commonskategorii: Siapenbuumer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sapindales"}
{"id": "9628", "contents": "Sapindaceae of uk Echt Siapenbuumer an san en plaantenfamile uun't order faan a Sapindales (Siapenbuumer). Echt Siapenbuumer like enööder ei auer a miaten. Det kön buumer, strüker of uk liaanen wees. Hippocastanoideae mä amanbi 130 slacher Ahornbuumer (Acer) Fialahorn (Acer campestre) Spasahorn, Liinbuum (Acer platanoides) Hingstkastanjin (Aesculus) Hingstkastanje (Aesculus hippocastanum) Sapindoideae mä amanbi 1185 slacher Paullinia Guaraná (Paullinia cupana) Dodonaeoideae mä amanbi 70 slacher uun Austraalien an Süüduastaasien Xanthoceroideae mä man ään slach uun Sjiina an Korea Xanthoceras Güülhurn (Xanthoceras sorbifolia) Commonskategorii: Sapindaceae – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Sapindaceae"}
{"id": "963", "contents": "At Ääkerhenk, (fe.) eekerhenk, rebhan, (mo.) äägerhån (Perdix perdix) as en fögel uun't fasaanenfamile Phasianidae. Tiaknang faan en ääkerhenk. Aier faan Perdix perdix - MHNT Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Ääkerhenken Wikispecies hää en artiikel tu: Ääkerhenken"}
{"id": "9631", "contents": "Wat menst dü? Echt Kastanjin (Castanea) Echt Kastanje (Castanea sativa) Hingstkastanjin (Aesculus) Hingstkastanje (Aesculus hippocastanum)"}
{"id": "9632", "contents": "Echt Kastanjin (Castanea) san amanbi 12 buumslacher uun det famile Fagaceae. Uun Euroopa wääkst bluas ään slach: Castanea sativa. Hör früchten kön eden wurd. Hingstkastanjin (Aesculus) like a kastanjebuumer an hör früchten, san diar oober ei nai mä. Efter: Henri Breisch: sektjuun Eucastanon Castanea dentata uun Nuurd-Ameerikoo Castanea sativa uun Euroopa Castanea crenata uun Japan Castanea mollissima uun Sjiina Castanea seguinii uun Sjiina sektjuun Balanocastanon Castanea henryi uun Sjiina Castanea ozarkensis uun USA Castanea ashei uun USA Castanea floridana uun USA Castanea pumila uun USA Castanea alnifolia uun USA Castanea paucispina uun USA Henri Breisch: Châtaignes et marrons. Centre technique interprofessionnel des fruits et légumes, Paris 1995, S. 29. ISBN 2-87911-050-5 Commonskategorii: Kastanjebuumer (Castanea) – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kastanjebuumer (Castanea) Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "9633", "contents": "A Spasahorn (Acer platanoides) of uk Liinbuum as en buum uun det famile faan a Sapindaceae (Echt Siapenbuumer). Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Spasahorn Wikispecies hää en artiikel tu: Spasahorn Spasahorn. Uun: FloraWeb.de."}
{"id": "9636", "contents": "At Hingstkastanje (Aesculus hippocastanum) as en buum uun det famile faan a Echt Siapenbuumer (Sapindaceae). Hat liket a Echt Kastanjin (Castanea), as diar oober ei nai mä. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Hingstkastanje Wikispecies hää en artiikel tu: Hingstkastanje Kastanjin Hingstkastanje. Uun: FloraWeb.de. Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid"}
{"id": "964", "contents": "Aarhus as jü grutst stää ap Jutlönj, än ju tweedgrutst stää önjt Dånsch. E stää läit önjt ååsten foon e Regjoon Midtjylland. Deer booge 285.273 manschne (2022). Dåt as e hoodstää foon jü Aarhus Komuun. Amenbai dåt iir 770 boogseeten da jarste manschne jam önj Aarhus. Jü jarste dokumäntasjoon as foon 951. Dåt wus en hoonelplåts for da Wikingere. Önjt 16. iirhunert heet jü stää tunümen. Denmark: Midtjylland, citypopulation.de"}
{"id": "9642", "contents": "Magnoolienoortagen (Magnoliales) san en plaantenorder mä sääks familin. Magnoolienplaanten (Magnoliaceae) Muskaatplaanten (Myristicaceae) Annonaceae Degeneriaceae Eupomatiaceae Himantandraceae Commonskategorii: Magnoolienoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Magnoolienoortagen"}
{"id": "9643", "contents": "A Pöberoortagen (Piperales) san en plaantenkategorii mä fiiw familin. Aristolochiaceae Pöberplaanten (Piperaceae) Saururaceae Hydnoraceae Lactoridaceae Commonskategorii: Pöberoortagen – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Pöberoortagen"}
{"id": "9645", "contents": "Canellales san en plaantenorder mä tau familin. Det order as nai mä a Pöberoortagen. Canellaceae Winteraceae Commonskategorii: Canellales – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Canellales Kaneel"}
{"id": "965", "contents": "Dåt åål unti universoom as åles dåt bestoont, dåt rüm ma åles wat deer önj tu finen as. Da stääre, äiwen as jü san, da planeete, äiwen as jü jard, di kompläte moolkestich, åle oudere sansüsteeme, unti dåt hiil rüm. Eefter jü teorii foon di üürknal schal dåt åål amenbai 13,7 miljarde iirnge üülj san. Jü tachthäid is meeten döör di WMAP in 2003. 74 % foon dåt åål bestoont üt junke energii, 22 % üt junke mateeri, 3,6 % üt intergalaktisch gas, unti 0,4 % üt stääre ä.s.w. Önjt åål jeeft et superfloosen än superhoolinge. Ån superfloose as en floose foon ünlike galaksen. Deernäist jeeft et gebiite önjt åål weer ninte as, dåt san da superhoolinge. Dåt åål wårt bestudiirt döör di stäärekunde, ouers jü jard ai, dåt as et stuudiumobjekt foon jü jardwaasenschap. En diilj foon di stäärekunde, jü kosmologii, unerseecht hü dåt åål önjtstiinjen as. Et jeeft fuule liire deerouer, mååstens wårt jü liir foon di üürknal nåmd. Et jeeft maning tääle ouer mansche da jü jard ferlätje, tum biispel eefter di moune räise, san hiilj üülj. Bekånd is dåt tääl \"Räis eefter die Moune\" foon Jules Verne. Di ååst-frasche Minssen schraft in 1845 in dåt seelterfriiske"}
{"id": "9658", "contents": "Alwat(go.) as en gemeen uun't nuurden faan Hüsem uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Alwat – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Alwat Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9659", "contents": "Draage (sjiisk:Drage) as en gemeen bi a Eider uun a Kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Draage – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Draage Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9663", "contents": "Di Elisabeth-Sophien-Kuuch as en kuuch an en gemeen üüb det eilun Nuurdstrun uun a kreis Nuurdfresklun. Di gratst dial faan't eilun hiart tu det gemeen Nuurdstrun. Di kuuch as efter Elisabeth Sophie Desmercières (1714-1799) näämd. Peter Harry Carstensen, wiar ministerpresident faan Schleswig-Holstian Commonskategorii: Elisabeth-Sophien-Kuuch – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Elisabeth-Sophien-Kuuch Elisabeth-Sophien-Kuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Hat wiar det wüf faan di dikbauer Jean Henri Desmercières (1687-1788)."}
{"id": "9665", "contents": "Freesendelf as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun bi a Treene. Gemeen Freesendelf Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9666", "contents": "Haatst(go.) as en gemeen naibi Hüsem uun a kreis Nuurdfresklun. Di Green Küstwai (B5) gungt troch't gemeen. Commonskategorii: Haatst – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Haatst Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9669", "contents": "Haatstinger Määrsch(go.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Di Green Küstwai gungt troch't gemeen. Commonskategorii: Haatstinger Määrsch – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Haatstinger Määrsch Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "967", "contents": "Ååstenrik, åmtlik e Republiik Ååstenrik, as en lönj önj Mad-Euroopa. Et lönj wårt foon Tjüschlönj önjt norden, Tschechien önjt nordååsten, jü Slowakäi önjt ååsten, Ungarn önjt söödååsten, Sloweenien önjt sööden, Italien önjt söödweesten, jü Swaits än Liechtenstein önjt weesten begränsed. Deer booge 8.979.894 mansche (önjfång 2022). E hoodstää foont lönj as Wien. Da tjiin grutste stääse önjt lönj san: Ååstenrik as sunt di 14de önj e Jülmoune 1955 lasmoot foon e Feriind Nasjoone. Et lönj as sunt 1995 lasmoot foon jü Europäisch Unjoon. Austria: Administrative Division, citypopulation.de Austria: Major Cities, citypopulation.de"}
{"id": "9670", "contents": "Hoorst(go.) (däänsk: Horsted, sjiisk: Horstedt) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Di Green Küstwai (B5) gungt troch't gemeen. Commonskategorii: Hoorst – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Hoorst Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9671", "contents": "Huude (sjiisk: Hude) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun bi a Treene. Commonskategorii: Huude – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Huude Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9672", "contents": "Koolnbütel(go.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun bi a Treene an bi a Eider. Anna Ovena Hoyer (1584–1655) Christian Heinrich Friedrich Peters (1813–1890) Wilhelm Peters (1815–1883) Katharine Fedders (1867–1941) Friedrich Sass (1883–1968) Commonskategorii: Koolnbütel – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Koolnbütel Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9673", "contents": "Wat menst dü? Raantem (Söl) Raantrem (bi Hüsem)"}
{"id": "9674", "contents": "Melst(go.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun naibi Hüsem. Commonskategorii: Melst – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Melst Mälst uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "968", "contents": "Ödersem as en taarep an gliktidjig en gemeend üüb Feer. Tu detheer gemeend hiart uk det taarep Hedehüsem. Ödersem hiart tu det sarkspal St. Laurentii an tu det Amt Feer-Oomrem. Uun't gemeend wene 414 lidj (2016). At gemeend hiart tu Waasterlun-Feer. Ödersem as 5,26 km². Det as det fjuardletjst gemeend üüb Feer. At taarep Ödersem wurd 1369 at iarst feer skraftelk neemd. Det hiard föör 1864 (üüs dial faan Waasterlun Feer) tu't köningrik Denemark. Uun't folkufsteming uun Süüdsleeswich 1920 stemet at muartaal uun Ödersem (so üüs uun Hedehüsem an Wiisem) föör Deenemark. 1970 kaam Hedehüsem tu't gemeend Ödersem tu. Sant 2007 hiart Ödersem tu det nei-grünjlaanjen Amt Feer-Oomrem. Efter en schetsing uun't juar 2020 wene 406 lidj uun Ödersem: 222 diarfaan san wüfen an 184 maaner. At gemeend hee njüügen saten uun't gemeendfertreeding. Faan dön njüügen lidj uun a taarepsfertreeding wiar efter at wool 2003 fiiw faan det \"Freie Wählergemeinschaft Utersum (FWU)\" an fjauer faan det \"Utersumer Wählergemeinschaft (UWG)\". Det FWU häält sant det komunaalwool 2018 aacht saten uun det gemeendfertreeding. 2003-2013: Jürgen Schmidt 2013-2016: Joachim Lorenzen (FWU) 2016-: Göntje Schwab (FWU) Commons: Ödersem – Saamlang faan bilen of filmer Gemeinde Utersum Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein"}
{"id": "9680", "contents": "Oldersbek (däänsk: Oldersbæk) as en gemeen uun a Kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Oldersbek – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Oldersbek Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9681", "contents": "Åldrop (mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Åldrop – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Olderup Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9682", "contents": "Ramsteed as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Ramsteed – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Ramsteed Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9683", "contents": "Raantrem as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Raantrem – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Raantrem Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9684", "contents": "Swåbstää(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun bi a Treene. Nikolaus Bruhns (1665–1697) Adolph Ernst Kroeger (1837-1882) Michael Naura (1934-2017) Commonskategorii: Swåbstää – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Swåbstää Swåbstääsinge Ååsterkuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Swåbstääsinge Weesterkuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9687", "contents": "Seet as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun bi a Treene. Commonskategorii: Seet – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Seet Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9688", "contents": "A Treen(e) (plaatsjiisk Treen, däänsk: Trenen) as en letjen struum uun't nuurden faan Schleswig-Holstian an lääpt uun Friedrichstääd iin uun a Eider. Commonskategorii: Treene – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "9690", "contents": "A Eider (latiinsk:Egdor, ualnuurdgermaans:Egða, däänsk:Ejderen) as 188 km lung an sodenang di lingst struum uun Schleswig-Holstian. A miast tidj faan't juar 811 bis 1864 wiar a Eider at süüdgrens faan Denemark. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Eider A Eider - Wasser- und Schifffahrtsamt Tönning (sjiisk)"}
{"id": "9691", "contents": "Simonsberag as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Simonsberag – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Simonsberag Simonsberger Kuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9693", "contents": "Süüderhöft as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun an leit bi a Treene. Commonskategorii: Süüderhöft – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Süüderhöft Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9694", "contents": "Süüdermaask as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Di Green Küstwai gungt troch't gemeen. Hualewmuun-weel uun a Süüdermaask üüb en bil faan Richard von Hagn. Commonskategorii: Süüdermaask – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Süüdermarsch Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Slesvignavne.dk: Südermarsch/Sønder Marsk"}
{"id": "9697", "contents": "Di armeensk kalender begant uun't juar 552 efter Krast. Diar hää ham det armeensk apostoolisk sark faan't röömsk sark ufliaset. Di iarst dai as di 11. Jüüle 552. A juarstaalen wurd mä ään bit sjauer buksteewen faan't armeensk alfabeet betiakent. Diarföör stäänt leewen ԹՎ för: թվին (t‘vin = juar). Bispal: ՟ԹՎ ՇԻԹ = t‘vin 529 = 1080/81 efter Krast Kalender Muuner"}
{"id": "9698", "contents": "11. Jüüle: Di armeensk kalender begant."}
{"id": "970", "contents": "Jü Øresund bru (aw Sweedsch: Öresundsbron, aw Dånsch: Øresundsbroen) as en bru twasche Swärik än Dånmark ouer e Øresund. Jü bru ferbant da stääse Malmö än Kopenhuuwen. Tuhuupe ma en tunel as jü bru 15,9 km lung. Di huuchste punkt as 204 m. Et jeeft tou spuure önj e biise ruchtinge. Deer kääre arken däi süwat 17.000 autos lungs. Än uner da autos kjart en iisenboon. Eefter Kopenhuuwen Eefter Malmö Ouergung tu e Drogdentunel aw dåt nai ailönj Peberholmen Betåålt wjart aw e sweedsch sid Commons: Øresund bru – Soomling foon bile än filme Wikivoyage Räisfäärer: Øresund bru (tjüsch)"}
{"id": "9701", "contents": "Ülwesbel Ülwesbel (däänsk: Ylvesbøl) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Ülwesbel – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Ülwesbel (sjiisk) Ülwesbeler Kuuch uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9702", "contents": "Winert Winert (däänsk: Vinnert) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Detlef Thomsen (1880-1954) Commonskategorii: Winert – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Winert (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9703", "contents": "E Wäsk(go.) (sjiisk: Wisch, däänsk: Visk) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commons: E Wäsk – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Wäsk (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9707", "contents": "Witbek as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun an leit bi a Treen. Commonskategorii: Witbek – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Witbek (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9709", "contents": "Witswort as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Di Green Küstwai gungt troch't gemeen. Ingeborg Andresen (1878–1955) Claus Peter Boyens (1880–1951) Silke Hars (* 1952) Commonskategorii: Witswort – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Witswort (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "971", "contents": "Wat menst dü? At öömrang spriak At öömrang dracht"}
{"id": "9711", "contents": "Wååbel(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Harro Harring (1798–1870) Commonskategorii: Wååbel – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Wååbel (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9713", "contents": "Årnfjål as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Årnfjål – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Årnfjål (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9715", "contents": "Årnfjålfäil as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Årnfjålfäil – Saamlang faan bilen of filmer Gemeeen Årnfjålfäil (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9716", "contents": "Bjarntoorp ((mo.), sjiisk:Behrendorf, däänsk: Bjerndrup, plaatsjiisk: Beerndöörp) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Bjarntoorp – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Bjarntoorp (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9717", "contents": "Bonlem as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Bonlem – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Bonlem (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9718", "contents": "Haselund as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Uk Brook an Kollund hiar tu det gemeen. Commonskategorii: Haselund – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Haselund (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "972", "contents": "Öömrang as det nuurdfresk spriakwiis faan't eilun Oomram (2b). Hat liket fering faan't naibereilun Fer (2a) auer a miaten. Öömrang woort faan amanbi 600 minsken üüb't lun snaaket, diartu kem noch aal högen, diar huarööders wene. Daalang snaake a Öömrangen uk huuchsjiisk, det wiar bit uun a 1930er juaren noch ööders. Daalang komert a Öömrang Ferian ham diaram, at öömrang spriak an kultüür tu pleegin. At Öömrang woort daalang efter a 'Alkersumer Protokolle' faan 1971 skrewen. Ööders üs uun't huuchsjiisk wurd so üs uun't ingelsk bluas nöömer an a began faan en sats grat skrewen. Kurt tuuner skraft am mä ään wokool an lung tuuner mä tau. Dobelt konsonanten üs uun't huuchsjiisk jaft at ei. Uun betuunet steeden jaft at: kurt: a, e, i, o, ö, u, ü lung: aa, ää, ee, ii, oo, öö, uu, üü tautuuner: ia, ua, ai, ei, eu, ui, au triituuner: uai üs uun 'spuai' of iaw üs uun 'liaw' Uun ünbetuunet steeden jaft at: e (klangt efter a), so üs uun 'hinget' ew (klangt efter o), so üs uan 'hualew' b, ch, d, dj, f, g, h, j, k, l, m, n, ng, nj, p, r, s, sj, t, tj, w ch efter en"}
{"id": "9720", "contents": "Imensteed, (go.) Emst (sjiisk: Immenstedt, däänsk: Immingsted) as en gemeen uun a Kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Imensteed – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Imensteed Nuurdfresk saarepsnöömer Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9721", "contents": "Jöömst as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Jöömst – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Jöömst (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9722", "contents": "Noorst(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun tesken Fjåål an Breetsteed. Commonskategorii: Noorst – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Noorst (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9723", "contents": "Aaster-Uurst(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Aaster-Uurst – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Aaster-Uurst (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9724", "contents": "Swiasing(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Ön Swiasing-Engelsborig wiar 1944 en Bütenstair fan't KZ Neuengamme, hur ombi 300 Mensken omkemen sen. Ön dit Lön diarfan es deling en Teenkstiar tö finj. Ön Låålönj es uk en Teenkstair, aurdat diar uk en Bütenstiar fan Neuengamme wesen es. Commonskategorii: Swiasing – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Swiasing (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9735", "contents": "Salwit(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Tu det gemeen hiart uk Pobüll. Commonskategorii: Salwit – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Salwit (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9736", "contents": "Fjåål(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Diar sat uk at ferwaltang faan't Amt Viöl. Di 11.Marts 2015 hää det gemeen hör woopen füngen. Hat as salwer an guln, swäärs troch lääpt en blä waag. Boowen as en ruad greks krüs an oner san sääks ruad stäären. Det blä waag stäänt för a Arlau. Det ruad krüs komt faan't sark, diar am't juar 1100 baud wurden as. Det aparte furem faan't krüs gongt üüb't krastelk misjuun turag, diar doomools faan Uastroom ütjging. A stäären stun för a saarpen Boxlund, Eckstock, Huuchfjåål, Hoxstrup, Kragelund an Fjåål. Hermann Hansen (1896–1973) Commonskategorii: Fjåål – Saamlang faan bilen of filmer Gemeinde Viöl Fjåål uun't Nordfriesland Lexikon faan't NFI Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Kommunale Wappenrolle Schleswig-Holstein"}
{"id": "9737", "contents": "Weester-Uurst(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Weester-Uurst – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Weester-Uurst (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9738", "contents": "Joseph Paul Locke (* 18. Maarts 1959 uun Palo Alto, Kalifornien, USA) as en US-amerikoonsken wibrafonist an komponist. Joe hää kompositsion an rütmus-instrumenten liard uun't Eastman School of Music uun Rochester (New York). Al uun studentenjuaren hää hi jazz spelet mä sok grat musiikern üs Dizzy Gillespie. 1981 toog hi am tu New York City an werket diar tuup mä auer a miaten bekäänd jazz musiikern üs Grover Washington Jr., Kenny Barron, Dianne Reeves, Rod Stewart, Bob Berg(†), Ron Carter, Geoffrey Keezer, Randy Brecker an flook öödern. 2018 - Subtle Disguise - (Origin) 2015 – Love Is A Pendulum – (Motéma Music) 2013 – Lay Down My Heart – Blues & Ballads Vol 1 – (Motéma Music) 2012 - Wish Upon A Star – The Joe Locke Quartet w/ Lincoln's Symphony Orchestra (Motéma Music) 2012 - Signing – mä Geoffrey Keezer, Terreon Gully, Mike Pope (Motéma Music) 2011 - VIA - mä Geoffrey Keezer, Tim Garland (Origin) 2010 - For The Love Of You – mä Geoffrey Keezer, George Mraz, Clarence Penn an Kenny Washington (E1 Music) 2009 - Mutual Admiration Society 2 – mä David Hazeltine (SharpNine) 2008 - Force of Four – (Origin Records) 2008 - Verrazano Moon"}
{"id": "9740", "contents": "Rochester [ˈɹɑːtʃɪstɚ] as det ferwaltangsstääd faan Monroe County uun di US-stoot New York. Uun Rochester sat flook huuchskuulen, uk det Eastman School of Music. Commonskategorii: Rochester – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "9741", "contents": "Palo Alto as en stääd uun't Santa Clara Valley (Silicon Valley) uun Kalifornien, USA, nai bi San Francisco an hiart tu't Santa Clara County. Commons: Palo Alto – Saamlang faan bilen of filmer Joe Locke"}
{"id": "9746", "contents": "Monroe County as en county uun di US-bundesstoot New York. Det ferwaltang sat uun Rochester. 43.3-77.69Koordinaaten: 43° 18′ N, 77° 41′ W"}
{"id": "9748", "contents": "Santa Clara County as en county uun di US-bundesstoot Kalifornien. Det ferwaltang sat uun San Jose. Commonskategorii: Santa Clara County – Saamlang faan bilen of filmer 37.359722222222-121.96972222222Koordinaaten: 37° 22′ N, 121° 58′ W"}
{"id": "975", "contents": "Silina as e hoodstää foon e Regjoon Žilina önj jü Slowakäi. E stää läit önjt weesten foon e regjoon. Deer booge 82.656 manschne (2021). Dåt gebiit foon Žilina as 80,03 km². Jü inboogertächte as 1.066 manschne pro km². Jü pustliidjtål as 010 01, di forwoolnumer as 421-41 än dåt kfz-kåntiiken as ZA. Slovakia: Žilinský kraj, citypopulation.de"}
{"id": "9750", "contents": "Oornshaud Oornshaud(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Volker Lechtenbrink (1944 - 2021) Dörpskrog Det ual granthool för di hiale kreis Nuurdfresklun. Commonskategorii: Oornshaud – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Oornshaud (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9751", "contents": "Aalmtoorp(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Di Green Küstwai (B5) gungt troch't gemeen. Commonskategorii: Aalmtoorp – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Aalmtoorp (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9752", "contents": "Beergem(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Hat leit üüb di auergung faan a geest tu a maask bi a Soholmer Ia. Di Green Küstwai (B5) gungt troch't gemeen. Commonskategorii: Beergem – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Beergem (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9753", "contents": "Bååmst(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Hat leit üüb di auergung faan a geest tu a maask. Commonskategorii: Bååmst – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Bååmst (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk)"}
{"id": "9755", "contents": "Boorlem(mo.) as en gemeen uun a kreis Nuurdfresklun. Hat leit uun a Nuurder-Gooshiird. Di Green Küstwai (B5) gungt troch't gemeen. Adebel (sjiisk: Addebüll, däänsk: Adebøl) Bötjebel (sjiisk: Büttjebüll, däänsk: Byttebøl) Toorpem (sjiisk: Dörpum, däänsk: Dørpum) mä Toorpemfälj (Dörpumfeld) Äbel (sjiisk: Ebüll, däänsk: Ebøl) Margarethenbärj (sjiisk: Margarethenberg) Aast-Boorlem mä Aast-Boorlemfälj (sjiisk: Ost-Bordelum mit Ost-Bordelumfeld) Steerdebel (sjiisk: Sterdebüll, däänsk: Sterdebøl) Stolbärj (sjiisk:Stollberg, däänsk: Stolbjerg) Aphüsem (sjiisk:Uphusum) an Weest-Boorlem (sjiisk: West-Bordelum) St. Nikolai sark mä holten klooktürn Di halag suas Trinjam a Stolberag Detdiar geesthiirdenhüs uun Steerdebel as en kultüürseenksteed Commonskategorii: Boorlem – Saamlang faan bilen of filmer Gemeen Boorlem (sjiisk) Statistikamt Nord – Bevölkerung der Gemeinden in Schleswig-Holstein 4. Quartal 2021 (XLS-datei) (Widjerfeerd üüb grünjlaag faan't fulkstäälang 2011) (Halep üüb sjiisk) Saarepsnöömer üüb frasch"}
{"id": "9766", "contents": "At MHNT uun Toulouse (Frankrik) het amtelk Muséum d'Histoire Naturelle de la ville de Toulouse an befaadet ham mä natüür-histoore. Uun det museum san auer 2,5 miljuun staken ferwaaret. Föörhistoore Botaanik Entomologii Coleoptera Lepidoptera Orthoptera Mineralogii Ornitologii Osteologii Paleontologii Invertebrates Vertebrates Commonskategorii: MHNT – Saamlang faan bilen of filmer Beskriiwang üüb ingelsk (PDF)"}
{"id": "9770", "contents": "Toulouse [tuluːz] (oksitaans: Tolosa [tuˈluzɔ]) as en stääd uun't süüden faan Frankrik bi a Garonne. Israel Tel Aviv-Jaffa, Israel (sant 1962) Ferianagt Stooten Atlanta, USA (sant 1975) Ukraine Kiew, Ukraine (sant 1975) Itaalien Bologna, Itaalien (sant 1981) Spoonien Elche, Spoonien (sant 1981) Sjiina Chongqing, Sjiina (sant 1981) befrinjagt stääden: Tschad N’Djamena, Tschad (1980) Spoonien Saragossa, Spoonien (2000) Wjetnam Hanoi, Vietnam Sjiisklun Düsseldorf, Sjiisklun (2003) Poolen Bydgoszcz, Poolen Commonskategorii: Toulouse – Saamlang faan bilen of filmer Wääblink-kataloog tu Toulouse uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk) wikitoulouse.fr en Wiki auer Toulouse (fransöösk)"}
{"id": "9775", "contents": "Di 6. Nofember 2012 as auer di president faan a Ferianagt Stooten faan Ameerikoo (USA) ufstemet wurden. Uun Ameerikoo stun normoolerwiis tau kandidoooten faan a Demokraaten an a Republikooners tu wool. Arke stoot stemet enkelt uf, an di kandidoot, di a miast stemen füngen hää, want a woolmaaner faan didiar stoot. Uun letj stooten san det maner, an uun grat stooten san det muar woolmaaner. Jodiar woolmaaner kem do leederhen tuup an weele di president. Uun a stääden want miast di demokraat (blä), an üüb't lun want miast di republikooner (ruad). Üüb detdiar koord könst dü sä, hü a enkelt countys ufstemet haa: http://www.cnn.com/election/2012/results/main?hpt=hp_c3_1 Commonskategorii: US-Presidentenwool 2012 – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "9780", "contents": "Wulwer (Canis) san ruuwdiarten uun det famile faan a hünjer (Canidae). Uk di kojoot an a schakaalen hiar diar mä tu. Canis adustus Canis anthus Gulschakaal (Canis aureus) Canis dirus (†) Kojoot (Canis latrans) Wulew (Canis lupus) Dingo (Canis lupus dingo) (Hüs)hünj (Canis lupus familiaris) Weederhünj Ruad Wulew (Canis rufus) Canis mesomelas Canis simensis Commonskategorii: Wulwer – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Canis"}
{"id": "9781", "contents": "A Kojoot (Canis latrans, Coyote; faan aztek. cóyotl „bastaard“) hiart tu't famile faan a hünjer (Canidae) an liket en letjen wulew. Hi lewet uun Nuurdameerikoo faan Alaska bit Meksikoo. Spriadkoord Commonskategorii: Kojooten – Saamlang faan bilen of filmer Wikispecies hää en artiikel tu: Kojooten"}
{"id": "9783", "contents": "A Biardselag (Erignathus barbatus) as di gratst Siahünj (Phocidae) uun a Arktis an hää üübfaalen lung witj biardhiaren. Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Erignathus barbatus Wikispecies hää en artiikel tu: Erignathus barbatus"}
{"id": "9789", "contents": "1848 wiar det aacht-an-fiartigst juar faan det 19. juarhunert. At juar begand mä’n Saninj. 03. Janewoore: Joseph Jenkins Roberts wurd de iarst president faan Libeeria. 20. Janewoore: Frederik VII. wurd köning faan Denemark. 23. Febrewoore: François Guizot, premier-minister faan Frankrik, treed faan sin baantje turag. 24. Febrewoore: De fraansöösk köning Louis-Philippe faan Orléans saatet uf. De Naist Fraansöösk Republiik wurd ütjrepen. 22. Marts: Adam Wilhelm Moltke wurd premier-minister faan Denemark. De Iarst Sleeswichisk Krich begand. Marts: Began faan't Martsrewolutsion 29. Mei: Wisconsin wurd de 30. stoot faan dön Ferianigt Stooten. 23. Jüüle: Harro Harring häält sin reede tu a Nuurdfresken. 07. Nofember: Presidentskapswool uun dön Ferianigt Stooten: wool faan Zachary Taylor tu a president. 10. Deetsember: Presidentskapswool uun Frankrik: wool faan Prins Louis Napoleon tu a president. 29. Krülemoune/Mei: Hans Peter Feddersen (Di Jungere), nordfrasch kunstmååler († 1941) 07. Jüüne: Paul Gauguin, fraansöösk konstmooler († 1903) 28. Oktuuber: Tasma, austraalisk skriiwer († 1897) 20. Janewoore: Christian VIII., köning faan Denemark (* 1786) 23. Febrewoore: John Quincy Adams, 6. president faan dön Ferianigt Stooten (* 1767) 19. Deetsember: Emily Brontë, britisk skriiwer (* 1818)"}
{"id": "9794", "contents": "-22.908333-43.196389Koordinaaten: 22° 54′ S, 43° 12′ W Rio de Janeiro [ˌxiudʒiʒaˈnei̯ɾu] as det öödergratst stääd uun Brasiilien an hoodstääd faan di bundesstoot, di uk so het. Uun det stääd wene amanbi 6,3 miljuun minsken (2010). Det metropoolregiuun hää 11,9 miljuun iinwenern (2010). IBGE: Iinwenern faan't stääd City Population: Iinwenern faan't metropoolregiuun World Meteorological Organization: World Weather Information Service Commonskategorii: Rio de Janeiro – Saamlang faan bilen of filmer"}
{"id": "9796", "contents": "A dikfööges as di föörmaan faan en dikferbant, an komert ham diaram, dat a diker gud bi a rä san. Uun Nuurdfresklun wurd a diker daalang faan det amt AKN onerhäälen. Di bekäändst dikfööges as was di Hauke Haien uun Theodor Storm san romoon Di Skemelridjer. Sturemflud Strunfööges"}
{"id": "9817", "contents": "[I] Harro Harring, der Friese von Thusnelda Kühl. \"Er gehörte zu dem Volke, Dem die Freiheit Religion ist.\" [ MH · WER NICHTS WAGET - HAT NICHTS ZU HOFFEN · MH ] Glückstadt. Max Hansens Verlag. — 1906. — [II] [III] Inhaltsangabe. ———— Vorwort ... V Das Land der Friesen ... 1 1. Kindheitsparadies ... 8 2. Vertrieben ... 14 3. Im Schweiße deines Angesichts sollst du dein Brot essen ... 22 4. Wandern ... 30 5. Steigender Stern ... 36 6. Harro und „Der Zeitgeist“ ... 43 7. Es ist eine Lust, zu leben! ... 51 8. Für die Sache der menschheit ... 59 9. Nach der ewigen Stadt ... 76 10. Fürstengunst ... 85 11. Schöne Wiege meiner Leiden — Schönes Grabmal meiner Ruh' — ... 92 12. Graf Harring ... 103 13. Pfadlos ... 114 14. Unter den Carbonari ... 118 15. Das junge Europa ... 126 16. Hetzwild ... 134 17. Die Insel des Verrats ... 139 18. „Nur Namen, Daten sind dein Leben“ ... 145 19. „Danien, hvad gjorde jeg dig?“ ... 149 20. Waffenstillstand ... 165 21. „Er gehörte zu dem Volke, dem die Freiheit Religion ist.“ ... 168 22. Die letzten Schatten ..."}
{"id": "9826", "contents": "[001] Kleines Wörterbuch zur Erlernung der Helgolander Sprache für Deutsche, Engländer und Holländer. Nebst einem Anhange enthaltend einfache Dialoge aus dem Leben in deutscher und helgolander Sprache. Von P. A. Oelrichs. 1846 (Eigenthum des Verfassers.) [Üüb sidj 3 begant at wurdenbuk] [002-003] Zur gefälligen Beachtung. Im Helgolandischen wird das a ausgesprochen wie a in dem deutschen „machen“. Beim Doppel a bleibt der Laut derselbe, nur lang gezogen. - ü wie kurzes ü, z.B. wie in „Rücken“. - ö wie kurzes ö oder wie das e im französ. „de“. - i, o, u wie kurzes i, o, u. - é dient zur stärkeren Betonung der Sylbe. ———— [004-005] [006-007] [008-009] [010-011] [012-013] [014-015] [016-017] [018-019] [020-021] [022-023] [024-025] [026-027] [028-029] [030-031] [032-033] [034-035] [036-037] [038-039] [040-041] [042-043] [044-045] [046-047] [048-049] [050-051] [052-053] [054-055] [056-057] [058-059] [060-061] [062-063] [064-065] [sidj 64] ... [sidj 65] Einfache Gespräche und Erzählungen in deutscher und helgolander Sprache --- [Üüb sidj 67 began a teksten] [066-067] [068-069] [070-071] [072-073] [074-075] [076-077] [078-079] [080-081] [082-083] [084-085] [086-087] [088-089] [090-091] [092-093] [094-095] [096-097] [098-099] [100-101] [102-103] [104-105] [Üüb sidj 106 began a fertelangen] [106-107] [108-109] [110-111] [112-113] [114-115] [116-117] [118-119] [120-121] [122-123] [124-125] [126-127]"}
{"id": "9937", "contents": "At 23. juarhunert begant mä't juar 2201 an häält mä't juar 2300 ap."}