context stringclasses 102
values | question stringlengths 19 111 | answers listlengths 1 1 | title stringclasses 10
values | id stringlengths 36 36 |
|---|---|---|---|---|
Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seos... | Mis kivimist on hoone fassaad ehitatud? | [
{
"answer_start": 139,
"text": "dolomiidist"
}
] | Estonia puiestee | a2e7a930-675f-402c-b272-a67dc62caaf8 |
Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seos... | Mis oli Sakala keskuse esialgne eesmärk? | [
{
"answer_start": 40,
"text": "poliitharidushoone"
}
] | Estonia puiestee | 99c89607-fef6-4888-a1f5-5f0e7ccb025e |
Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seos... | Milline Sakala keskuse osa jäeti ümberehitamisel alles? | [
{
"answer_start": 233,
"text": "nurgatorn"
}
] | Estonia puiestee | f5f7bfa8-3358-46a7-ac8e-8504fe17b860 |
Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seos... | Milleks hakati Sakala keskust kasutama pärast nõukogude aja lõppu? | [
{
"answer_start": 385,
"text": "korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte"
}
] | Estonia puiestee | fba89e0c-7030-46e2-91e4-d9664b868a8a |
Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seos... | Milleks hakati Sakala keskust kasutama pärast nõukogude aja lõppu? | [
{
"answer_start": 396,
"text": "üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte"
}
] | Estonia puiestee | fba89e0c-7030-46e2-91e4-d9664b868a8a |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äri... | Mida tahtis riik Estonia puiestee 27 krundile rajada? | [
{
"answer_start": 788,
"text": "uue kohtuhoone"
}
] | Estonia puiestee | 920c4631-c2cf-43af-b5a1-f9ee4b5409d6 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äri... | Mida tahtis riik Estonia puiestee 27 krundile rajada? | [
{
"answer_start": 792,
"text": "kohtuhoone"
}
] | Estonia puiestee | 920c4631-c2cf-43af-b5a1-f9ee4b5409d6 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äri... | Mis asus Estonia puiestee 27 vastas üle tee? | [
{
"answer_start": 40,
"text": "Estonia teatrimaja"
}
] | Estonia puiestee | 3847f00f-4ceb-44c9-a8c8-99c6e2276e4e |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äri... | Mis asus Estonia puiestee 27 vastas üle tee? | [
{
"answer_start": 48,
"text": "teatrimaja"
}
] | Estonia puiestee | 3847f00f-4ceb-44c9-a8c8-99c6e2276e4e |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äri... | Milline pank tegutses Estonia puiestee 27? | [
{
"answer_start": 408,
"text": "Põllupidajate Ühispank"
}
] | Estonia puiestee | bd584422-ccfc-4027-a0a6-25792404bbf5 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äri... | Milline äri tegutses Estonia puiestee alakorrusel väiksemas ruumis pärast maja valmimist? | [
{
"answer_start": 227,
"text": "ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1"
}
] | Estonia puiestee | 8deb78ff-ff44-487d-9039-e25fc6e5dd58 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äri... | Milline äri tegutses Estonia puiestee alakorrusel väiksemas ruumis pärast maja valmimist? | [
{
"answer_start": 260,
"text": "lihakauplus"
}
] | Estonia puiestee | 8deb78ff-ff44-487d-9039-e25fc6e5dd58 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äri... | Milline äri tegutses Estonia puiestee alakorrusel väiksemas ruumis pärast maja valmimist? | [
{
"answer_start": 260,
"text": "lihakauplus Lihatsentraal nr 1"
}
] | Estonia puiestee | 8deb78ff-ff44-487d-9039-e25fc6e5dd58 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äri... | Milline äri tegutses Estonia puiestee alakorrusel väiksemas ruumis pärast maja valmimist? | [
{
"answer_start": 234,
"text": "Estonia Eksporttapamajade lihakauplus"
}
] | Estonia puiestee | 8deb78ff-ff44-487d-9039-e25fc6e5dd58 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äri... | Milline äri tegutses Estonia puiestee alakorrusel väiksemas ruumis pärast maja valmimist? | [
{
"answer_start": 234,
"text": "Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1"
}
] | Estonia puiestee | 8deb78ff-ff44-487d-9039-e25fc6e5dd58 |
Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äri... | Kes projekteeris Estonia puiestee 27 hoone? | [
{
"answer_start": 163,
"text": "Franz de Vries"
}
] | Estonia puiestee | ce96aca7-7095-4b72-a962-7c857e4eecc0 |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba ... | Kust algas Estonia puiestee 18. sajandi lõpul? | [
{
"answer_start": 105,
"text": "Vene turu juures asunud Viru väravast"
}
] | Estonia puiestee | 15ad62f7-52f3-4023-bf42-00666ebf3f2b |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba ... | Kust algas Estonia puiestee 18. sajandi lõpul? | [
{
"answer_start": 129,
"text": "Viru väravast"
}
] | Estonia puiestee | 15ad62f7-52f3-4023-bf42-00666ebf3f2b |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba ... | Kust algas Estonia puiestee 18. sajandi lõpul? | [
{
"answer_start": 105,
"text": "Vene turu juures"
}
] | Estonia puiestee | 15ad62f7-52f3-4023-bf42-00666ebf3f2b |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba ... | Kus Estonia puiestee esialgu lõppes? | [
{
"answer_start": 320,
"text": "De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni)"
}
] | Estonia puiestee | 0ae9ca7b-a730-4c3e-8e10-747be43436ae |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba ... | Kus Estonia puiestee esialgu lõppes? | [
{
"answer_start": 320,
"text": "De la Gardie reduudini"
}
] | Estonia puiestee | 0ae9ca7b-a730-4c3e-8e10-747be43436ae |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba ... | Kus Estonia puiestee esialgu lõppes? | [
{
"answer_start": 344,
"text": "praeguse Kaarli kirikuni"
}
] | Estonia puiestee | 0ae9ca7b-a730-4c3e-8e10-747be43436ae |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba ... | Mitu rida puid Estonia puiesteel esialgu kasvas? | [
{
"answer_start": 396,
"text": "kahest"
}
] | Estonia puiestee | acef2dc4-6aea-44bf-8104-3c2e6ccffb7e |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba ... | Mis kujuga oli puiestee Vene turu juures? | [
{
"answer_start": 166,
"text": "väikese kaarja jõnksu"
}
] | Estonia puiestee | ed3672da-b373-4db4-9e45-b0a3d0a50f77 |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba ... | Mis kujuga oli puiestee Vene turu juures? | [
{
"answer_start": 174,
"text": "kaarja jõnksu"
}
] | Estonia puiestee | ed3672da-b373-4db4-9e45-b0a3d0a50f77 |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba ... | Mis kujuga oli puiestee Vene turu juures? | [
{
"answer_start": 174,
"text": "kaarja"
}
] | Estonia puiestee | ed3672da-b373-4db4-9e45-b0a3d0a50f77 |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba ... | Mis nime kannab Karja tänav tänapäeval? | [
{
"answer_start": 232,
"text": "Georg Otsa tänav"
}
] | Estonia puiestee | 0399225e-ee67-446b-9b04-3d12ad7fe886 |
Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba ... | Mis nime kannab Karja tänav tänapäeval? | [
{
"answer_start": 232,
"text": "Georg Otsa"
}
] | Estonia puiestee | 0399225e-ee67-446b-9b04-3d12ad7fe886 |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa... | Kui suur osa Gröönimaast on aastaringselt jää ja lume all? | [
{
"answer_start": 63,
"text": "Üle 80%"
}
] | Gröönimaa | 224cc8e2-f138-4dc8-ae75-ea8b4cba1c8f |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa... | Millises Gröönimaa osas asub kõrgeim mägi? | [
{
"answer_start": 458,
"text": "saare idarannikule"
}
] | Gröönimaa | dbd74e00-2813-4a82-b601-a51ebee46b0c |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa... | Millises Gröönimaa osas asub kõrgeim mägi? | [
{
"answer_start": 464,
"text": "idarannikule"
}
] | Gröönimaa | dbd74e00-2813-4a82-b601-a51ebee46b0c |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa... | Kui kõrge on Taani kõrgeim tipp? | [
{
"answer_start": 552,
"text": "3694 m"
}
] | Gröönimaa | 62ee29b8-12f8-4876-80ee-fb934bcd724f |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa... | Mis asub saare kirdeosas? | [
{
"answer_start": 328,
"text": "Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark"
}
] | Gröönimaa | f2678c6b-723a-4ba8-b1c4-dfe97e0530aa |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa... | Mis asub saare kirdeosas? | [
{
"answer_start": 352,
"text": "rahvuspark"
}
] | Gröönimaa | f2678c6b-723a-4ba8-b1c4-dfe97e0530aa |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa... | Mis asub saare kirdeosas? | [
{
"answer_start": 371,
"text": "maailma suurim looduskaitseala"
}
] | Gröönimaa | f2678c6b-723a-4ba8-b1c4-dfe97e0530aa |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa... | Mis asub saare kirdeosas? | [
{
"answer_start": 386,
"text": "looduskaitseala"
}
] | Gröönimaa | f2678c6b-723a-4ba8-b1c4-dfe97e0530aa |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa... | Kui kõrge on Gröönimaa keskosa igijää all? | [
{
"answer_start": 184,
"text": "kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset"
}
] | Gröönimaa | bc115ddb-b4f9-412a-b6fb-0860ba4088a3 |
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 m allpool Maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² (umbes 9 korda suurem ala kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa... | Kui kõrge on Gröönimaa keskosa igijää all? | [
{
"answer_start": 191,
"text": "üle 300 m allpool Maailmamere taset"
}
] | Gröönimaa | bc115ddb-b4f9-412a-b6fb-0860ba4088a3 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kal... | Milliseid tooteid Gröönimaa sisse veab? | [
{
"answer_start": 413,
"text": "masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust"
}
] | Gröönimaa | 900a1ef0-d8f0-46eb-b7ec-7521222fabf2 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kal... | Milliseid tooteid Gröönimaa kõige rohkem välja veab? | [
{
"answer_start": 243,
"text": "kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu"
}
] | Gröönimaa | 099ab946-2d36-47d5-8f39-670c45e5b731 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kal... | Milliseid tooteid Gröönimaa kõige rohkem välja veab? | [
{
"answer_start": 243,
"text": "kalatooteid (sh krevette)"
}
] | Gröönimaa | 099ab946-2d36-47d5-8f39-670c45e5b731 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kal... | Milliseid tooteid Gröönimaa kõige rohkem välja veab? | [
{
"answer_start": 243,
"text": "kalatooteid"
}
] | Gröönimaa | 099ab946-2d36-47d5-8f39-670c45e5b731 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kal... | Mis on Gröönimaa suurima kalandusettevõtte nimi? | [
{
"answer_start": 89,
"text": "Royal Greenland"
}
] | Gröönimaa | 128419cd-8a6f-4341-ad19-c0ef0da0cf89 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kal... | Milliseid suuremaid veeloomi Gröönimaal püütakse? | [
{
"answer_start": 156,
"text": "hülge- ja vaalajahiga"
}
] | Gröönimaa | 9fdb7a37-8d45-4fc5-bf74-6cbe169095a8 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kal... | Mis alustel saab Gröönimaa oma kalatooteid Euroopa Liidus turustada? | [
{
"answer_start": 305,
"text": "on sõlmitud kalandusleping"
}
] | Gröönimaa | adc9a949-a251-492b-bf57-9cb98c2c4518 |
Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud. Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus. Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Tulenevalt majanduse struktuurist ekspordib Gröönimaa peamiselt kalatooteid (sh krevette) ja muid toidukaupu. Euroopa Liiduga on sõlmitud kal... | Mis alustel saab Gröönimaa oma kalatooteid Euroopa Liidus turustada? | [
{
"answer_start": 317,
"text": "kalandusleping"
}
] | Gröönimaa | adc9a949-a251-492b-bf57-9cb98c2c4518 |
Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu... | Milliseid loomi paleoeskimod pidasid? | [
{
"answer_start": 674,
"text": "koeri"
}
] | Gröönimaa | d65b93f9-60f0-448a-8020-f7909faa328d |
Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu... | Millega paleoeskimod saaki püüdsid? | [
{
"answer_start": 284,
"text": "harpuunid, odad, vibud"
}
] | Gröönimaa | 2bef1509-f541-4376-984a-55c312cddec3 |
Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu... | Mis sundis paleoeskimoid elukohta vahetama? | [
{
"answer_start": 507,
"text": "vastavalt püügihooajale"
}
] | Gröönimaa | 8a4f13e9-9dea-4807-a656-342ab24f213b |
Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu... | Mis sundis paleoeskimoid elukohta vahetama? | [
{
"answer_start": 517,
"text": "püügihooajale"
}
] | Gröönimaa | 8a4f13e9-9dea-4807-a656-342ab24f213b |
Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu... | Milliseid taimi paleoeskimod toiduks tarvitasid? | [
{
"answer_start": 661,
"text": "marju"
}
] | Gröönimaa | 7c5b3d22-52e8-451e-b609-a0fa04746de8 |
Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod, kes saabusid Siberi idaosast ja asusid küllalt lühikese aja jooksul Alaskasse, Kanadasse ja Gröönimaale (Independence I ja Saqqaq'i kultuur). Paleoeskimod olid jahimehed, nad kasutasid väga mitmesuguseid püügivahendeid (harpuunid, odad, vibud) ja tööriistu... | Millal paleoeskimod Gröönimaale saabusid? | [
{
"answer_start": 0,
"text": "Rohkem kui 4500 aastat tagasi"
}
] | Gröönimaa | 677c4ea4-80cd-446c-a190-8c5b6cd68537 |
Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna stru... | Mida kasutati Dorseti kultuuris lõkke asemel? | [
{
"answer_start": 178,
"text": "steatiidist lambid"
}
] | Gröönimaa | c0e4f0c7-1c2a-4c00-9b2f-91411cf3db92 |
Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna stru... | Kui palju inimesi mahtus elama Dorseti kultuuri eluasemetesse? | [
{
"answer_start": 385,
"text": "palju perekondi"
}
] | Gröönimaa | 352fb05d-ffc3-4d4f-8178-ace4e725b8d5 |
Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna stru... | Kes oli Dorseti kultuuris religioosne juht? | [
{
"answer_start": 441,
"text": "šamaani"
}
] | Gröönimaa | b86975d3-f492-466e-a376-4ff4550c0a9a |
Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna stru... | Millises Gröönimaa piirkonnas elas Dorseti kultuuri lõpus kõige rohkem inimesi? | [
{
"answer_start": 583,
"text": "loodeosasse"
}
] | Gröönimaa | 5fae1ffc-b345-4a4c-8487-f9a79fe1f4da |
Umbes 900 eKr tekkis Dorseti kultuur, mis erines eelnenust püügivahendite ja eluasemete välimuse poolest, ka ei kasutatud enam lõkke tegemiseks ajupuitu. Tuleaset asendasid nüüd steatiidist lambid, milles põletati mereimetajate rasva. Dorseti kultuuri hilisemal perioodil (umbes 400 eKr – 1500 pKr) muutus ühiskonna stru... | Kuidas andsid steatiidist lambid valgust? | [
{
"answer_start": 205,
"text": "põletati mereimetajate rasva"
}
] | Gröönimaa | f37021d4-4593-40b1-802e-7e7bb6f9924f |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhj... | Keda loevad islandlased Gröönimaa avastajaks? | [
{
"answer_start": 165,
"text": "Gunnbjörn Úlfsson"
}
] | Gröönimaa | 1690b976-54e9-41ca-8deb-6a04a83de09e |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhj... | Keda loevad islandlased Gröönimaa avastajaks? | [
{
"answer_start": 154,
"text": "islandlane Gunnbjörn Úlfsson"
}
] | Gröönimaa | 1690b976-54e9-41ca-8deb-6a04a83de09e |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhj... | Millal kolis Gröönimaale esimene islandlane, vastavalt islandi saagale? | [
{
"answer_start": 271,
"text": "982. aasta paiku"
}
] | Gröönimaa | 427ff024-617b-45c7-a133-9f7af12b3e84 |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhj... | Mille järgi valis Eiríkr Punane Gröönimaal elamiseks sobivaid paiku? | [
{
"answer_start": 369,
"text": "loomakasvatuse seisukohalt soodsaimad"
}
] | Gröönimaa | 6deb785c-0727-43e0-ba02-f2a757e7aa75 |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhj... | Mis muutis Gröönimaa islandlastele atraktiivseks? | [
{
"answer_start": 613,
"text": "Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad"
}
] | Gröönimaa | 3d0d893c-ab79-4859-b168-82772d251d9a |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhj... | Mis muutis Gröönimaa islandlastele atraktiivseks? | [
{
"answer_start": 638,
"text": "sealsed rohumaad lopsakamad"
}
] | Gröönimaa | 3d0d893c-ab79-4859-b168-82772d251d9a |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhj... | Mis muutis Gröönimaa islandlastele atraktiivseks? | [
{
"answer_start": 646,
"text": "rohumaad lopsakamad"
}
] | Gröönimaa | 3d0d893c-ab79-4859-b168-82772d251d9a |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhj... | Kus maabusid islandi asustajad? | [
{
"answer_start": 712,
"text": "Gröönimaa edelaosa"
}
] | Gröönimaa | 32721185-c304-43e6-8865-9801199c07e3 |
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saaga andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnbjörn Úlfsson. Esimene ümberasuja oli saagaandmete kohaselt Eiríkr Punane (rauði), kes purjetas sinna 982. aasta paiku. Ta uuris Gröönimaa ranniku põhj... | Kus maabusid islandi asustajad? | [
{
"answer_start": 722,
"text": "edelaosa"
}
] | Gröönimaa | 32721185-c304-43e6-8865-9801199c07e3 |
Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12... | Milliseid loomi hakkasid islandlased Gröönimaal kasvatama? | [
{
"answer_start": 527,
"text": "lambad, kitsed, lehmad, hobused, sead"
}
] | Gröönimaa | ae2853ce-9c79-48f0-97c0-32b6b4fc0418 |
Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12... | Kust tõid Gröönimaa islandlased puitu? | [
{
"answer_start": 892,
"text": "Ameerika"
}
] | Gröönimaa | c4d51fbd-e96b-4abd-8afa-8387383a750a |
Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12... | Missugust puitu leidub Gröönimaal? | [
{
"answer_start": 970,
"text": "vaid ajupuud"
}
] | Gröönimaa | 9a446197-2f96-4e23-b9de-fd4f389fde3f |
Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12... | Missugust puitu leidub Gröönimaal? | [
{
"answer_start": 975,
"text": "ajupuud"
}
] | Gröönimaa | 9a446197-2f96-4e23-b9de-fd4f389fde3f |
Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12... | Kui palju islandlasi elas Gröönimaal korraga kõige rohkem? | [
{
"answer_start": 345,
"text": "3000–5000 inimest"
}
] | Gröönimaa | 44c4651c-30bb-404c-bf5a-d9b2faa83a64 |
Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12... | Kui palju islandlasi elas Gröönimaal korraga kõige rohkem? | [
{
"answer_start": 345,
"text": "3000–5000"
}
] | Gröönimaa | 44c4651c-30bb-404c-bf5a-d9b2faa83a64 |
Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14 jõudis kohale. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki fjordi kaldal). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12... | Mitu Skandinaavia pühakoda oli Gröönimaal? | [
{
"answer_start": 484,
"text": "üle kümne"
}
] | Gröönimaa | 66220742-5bf8-4b92-bd4c-32324def8d8b |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaal... | Miks hääbus Gröönimaa asustus? | [
{
"answer_start": 18,
"text": "põhjused ei ole päriselt selged"
}
] | Gröönimaa | adda9275-beb9-4c16-b916-671b4795b251 |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaal... | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 110,
"text": "ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga"
}
] | Gröönimaa | 9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1 |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaal... | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 110,
"text": "ikaldusi"
}
] | Gröönimaa | 9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1 |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaal... | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 130,
"text": "inuittide liikumise lõuna poole"
}
] | Gröönimaa | 9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1 |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaal... | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 120,
"text": "põhjustas inuittide liikumise lõuna poole"
}
] | Gröönimaa | 9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1 |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaal... | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 130,
"text": "inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga"
}
] | Gröönimaa | 9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1 |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaal... | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 120,
"text": "põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga"
}
] | Gröönimaa | 9ac78ff3-a1ef-4b5d-9064-f014d7636ed1 |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaal... | Mida kandis seljas surnud mees? | [
{
"answer_start": 422,
"text": "villased ja hülgenahksed rõivad"
}
] | Gröönimaa | 918dcd84-70c3-4e1c-a192-2c4bc1075c2f |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaal... | Mis materjalist ehitatud hooneid nähti Gröönimaal 16. sajandi keskel? | [
{
"answer_start": 349,
"text": "kivimaju"
}
] | Gröönimaa | 4f882af6-708f-4b69-aaf6-f15f8523ebff |
Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuittide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Võimalik, et mingi osa inimesi rändas Gröönimaalt uuesti välja. 1540. aasta paiku olevat üks tormiga Gröönimaal... | Kuidas mõjutas kliima jahenemine Gröönimaa ja Euroopa suhteid? | [
{
"answer_start": 165,
"text": "raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga"
}
] | Gröönimaa | 9de20975-aa4f-49ac-97a1-3fa102ed7f7e |
Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, m... | Millist Gröönimaa piirkonda inuitid ei asustanud? | [
{
"answer_start": 189,
"text": "kõige põhjapoolsemasse"
}
] | Gröönimaa | 39d263b9-05a8-4d0c-8e42-91abfaa2a544 |
Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, m... | Millega inuitid valdavalt tegelesid? | [
{
"answer_start": 430,
"text": "vaalapüük"
}
] | Gröönimaa | 1ed27939-3e4b-4b6f-ae76-a4ce642af9d1 |
Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, m... | Kus elasid inuitid suvel? | [
{
"answer_start": 640,
"text": "telkides"
}
] | Gröönimaa | d002445a-6ad5-4737-935a-5f5fe78b8826 |
Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, m... | Millega katsid inuitid majade seinad ja katused? | [
{
"answer_start": 764,
"text": "hülgenahkadega"
}
] | Gröönimaa | 497cf379-6a8e-4e4b-8251-bc83f68de7ae |
Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, m... | Kuidas nimetati inuittide lumest maju? | [
{
"answer_start": 815,
"text": "iglusid"
}
] | Gröönimaa | 637b7394-4c49-430f-9935-cb693371e8b2 |
Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid "tsiviliseerida". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus... | Keda Hans Egede Gröönimaale otsima tuli? | [
{
"answer_start": 85,
"text": "viikingite järeltulijad"
}
] | Gröönimaa | 7461a579-412f-4a31-9622-c3eca852fa5e |
Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid "tsiviliseerida". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus... | Millise praeguse linna kohal asus Godthåb? | [
{
"answer_start": 278,
"text": "Nuuk"
}
] | Gröönimaa | b01b41a4-7ab3-4d8c-bca9-06a1a00489b1 |
Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid "tsiviliseerida". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus... | Mis aastal sai Gröönimaa ametlikult Taani asumaaks? | [
{
"answer_start": 391,
"text": "1814"
}
] | Gröönimaa | 8f35e2e4-3518-463f-9132-04e28cc48cc8 |
Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid "tsiviliseerida". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus... | Mis aastal sai Gröönimaa päriselt Taani osaks? | [
{
"answer_start": 446,
"text": "1953"
}
] | Gröönimaa | 573176aa-7958-44ae-be64-dc0946378cfb |
Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid "tsiviliseerida". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus... | Mis ametit pidas Hans Egede? | [
{
"answer_start": 37,
"text": "kirikuõpetaja"
}
] | Gröönimaa | a4b3ab33-c13f-48ea-a89f-7038591fbb80 |
Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid "tsiviliseerida". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus... | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 384,
"text": "Aastal 1814"
}
] | Gröönimaa | c6398d6c-9b2b-47d8-96ea-432271b20e42 |
Aastal 1721 saabus Gröönimaale Norra kirikuõpetaja Hans Egede, kes lootis eest leida viikingite järeltulijad. Skandinaavlasi ta saarelt ei leidnud, kuid tekkisid kontaktid inuittidega, kelle seas Egede hakkas misjonitööd tegema, üritades neid "tsiviliseerida". Godthåbi (praegu Nuuk) rajati kaubalinn ja Gröönimaa muutus... | Mida tõi kaasa kliima jahenemine? | [
{
"answer_start": 31,
"text": "Norra kirikuõpetaja"
}
] | Gröönimaa | c6398d6c-9b2b-47d8-96ea-432271b20e42 |
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järg... | Mis keeles oli Johannese evangeelium kirjutatud? | [
{
"answer_start": 826,
"text": "koinees"
}
] | Johannese evangeelium | 74eef953-d009-4867-b3f2-95cd34df64ea |
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järg... | Keda peetakse apostel Johannese asemel Johannese evangeeliumi autoriks? | [
{
"answer_start": 539,
"text": "juudikristlaste gruppi ehk johanneslikku koolkonda"
}
] | Johannese evangeelium | 3a03fa03-2ef2-45a0-99c7-3a0f53b07ec2 |
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järg... | Keda peetakse apostel Johannese asemel Johannese evangeeliumi autoriks? | [
{
"answer_start": 539,
"text": "juudikristlaste gruppi"
}
] | Johannese evangeelium | 3a03fa03-2ef2-45a0-99c7-3a0f53b07ec2 |
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järg... | Keda peetakse apostel Johannese asemel Johannese evangeeliumi autoriks? | [
{
"answer_start": 566,
"text": "johanneslikku koolkonda"
}
] | Johannese evangeelium | 3a03fa03-2ef2-45a0-99c7-3a0f53b07ec2 |
Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Evangeelium on Uue Testamendi kaanonisse kuulunud algusest saadik. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järg... | Millest räägib Johannese evangeelium? | [
{
"answer_start": 96,
"text": "Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta"
}
] | Johannese evangeelium | 4a377891-df24-4515-bdb0-516aca093b8d |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.