messages listlengths 2 2 | origin stringclasses 4 values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nViimsi poliitikud hakkavad Randjärve ametisse sobimist arutama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Me ei saa rahul olla, kui vallas toimuvatest asjadest saame teada ajalehe vahendusel,\" ütles ERR-ile vallavolikogu esimees Taavi Kotka. \"See, mis toimus, oli minu jaoks ootamatu.\"\n\nKüsimusele, et kas kõne alla võiks tulla ka Randjärve umbusaldamine volikogu poolt vastas Kotka: \"Vaatame kogu seda situatsiooni, abivallavanem Georg Aher esitas lahkumisavalduse.\"\n\nKotka, kes on parteitu, aga kandideeris volikokku Reformierakonna nimekirjas, märkis, et volikogu liikmed võtavad Haabneeme koolis juhtunu jutuks käesoleva nädala jooksul. \"Koguneme nädala jooksul, et aru saada, mis õigupoolest toimus.\"\n\nKooli juhi vallandamine oli Viimsi vallavolikogu aseesimehe Urve Palo sõnul ootamatu ja kogu teema eskaleerus väga kiiresti.\n\n\"See kindlasti ei olnud hea. Eelnevast rahulikust arutelust erinevatel tasemetel jäi ilmselgelt vajaka. Hetkel on kõige olulisem see, et töörahu on õnnestunud tänaseks taastada. Lähiajal peaks toimuma volikogus antud teemal laiem arutelu, mis peaks ka juhtunu osas suurema selguse tooma,\" ütles ERR-ile Urve Palo, kes on samuti parteitu. Tema kandideeris volikokku sotsiaaldemokraadina.\n\nValimisliit Kogukondade Viimsi esindaja Ivo Rull edastas ERR-ile, et Viimsi volikogu opositsioonis olevad poliitikud pole mitte mingisugust kutset saanud. \"Seega on parimal juhul tegemist Viimsi võimuliidu koosolekuga.\"\n\nReformierakonna Viimsi piirkondliku organisatsiooni juhatus toetas Laine Randjärve jätkamist vallavanemana\n\nReformierakonna Viimsi piirkonna juhatus kogunes esmaspäeval koosolekule, et selgitada enda jaoks olukorda valla juhtimise ja hariduse valdkonnas.\n\nJuhatus kuulas ära vallavanem Laine Randjärve ülevaate hetkeolukorrast ja informatsiooni kokkulepetest Haabneeme kooliga, teatasid reformierakondlased esmaspäeva õhtul.\n\nJuhatus otsustas toetada Randjärve jätkamist vallavanema ametis.\n\nLisaks peeti vajalikuks esitada Vallavolikogu täisistungile arutamiseks Viimsi valla haridusvaldkonnas üleskerkinud küsimused. Võeti teadmiseks kokkulepe, mis kinnitab, et Viimsi Vallavalitsuse ja kooli juhtkonna vahel on saavutatud töörahu.\n\nTAUST\n\nViimsi vallavalitsus ütles eelmisel nädalal erakorraliselt üles Sirje Toomla töölepingu, põhjendades seda koolis aset leidnud süsteemsete väärkohtlemise juhtumitega. Väidetavalt kasutas üks algklasside õpetaja õpilase suhtes korduvalt füüsilist vägivalda. Hiljem pööras vald oma otsuse tagasi ja Toomla jätkab ametis.\n\nViimsi vallavanem Laine Randjärv ütles Eesti Päevalehele, et vägivallajuhtumitele tuleb jõuliselt reageerida, ja pidas tagantjärele veaks, et õpetajasse suhtumises paluti varuda kannatlikkust.\n\n\"Vägivallajuhtumite, eriti nende puhul, kus üheks osapooleks on alaealised lapsed, on kindlasti targem pigem üle reageerida kui teema tõsidust alahinnata,\" arutles ta. \"Tagantjärele tarkusena tuleb tunnistada, et vallavalitsus oleks pidanud reageerima kohe pärast 23. oktoobril toimunud koosolekut, mil laekus esimene info laste väärkohtlemise juhtumitest õpetaja poolt, ning teavitama sellest politseid või lastekaitset.\"\n\nViimsilaste hulgas levib kuuldus, et ka oma pea kohale sütt kogunud vallavanem Laine Randjärv ei pruugi juhtumi tõttu kauaks ametisse jääda, seisab Eesti Päevalehe artiklis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimsi valla poliitikud kavatsevad arutada, kas Reformierakonda kuuluv vallavanem Laine Randjärv käitus Haabneeme kooli direktor Sirje Toomla vallandamisel õigesti ning pole välistatud, et kaalutakse tema tagandamist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nBerliin eitas Merkeli ja Macroni kokkupõrget NATO üle\n\n## Põhitekst:\n\nLiidrid kohtusid 10. novembril. Päev varem tähistas Saksamaa Berliini müüri lagunemise 30. aastapäeva.\n\nMõni päev enne õhtusööki rabas Macron NATO-t oma avaldusega, mille peale teatas Merkel, et selliseid lahmivaid hinnanguid pole vaja.\n\nPühapäeval kirjutas New York Times, kuidas paar õhtusöögi ajal vaidlema läksid. Merkel olevat öelnud Macronile, et mõistab tema soovi lõhkuva poliitika järgi, kuid on väsinud tema järel tükkide kokkukogumisest.\n\nMerkeli pressiesindaja Steffen Seibert vestlust ei kinnitanud, sest see on konfidentsiaalne.\n\nSamas lisas ta: \"Selles, mida kantsler sellest õhtust mäletab, polnud ei kaebusi, viha ega vaidlemist.\"\n\nLisaks külma sõja lõppemist arutasid liidrid Saksamaa ja Prantsusmaa erinevaid lähenemisi probleemidele ja väljakutsetele ning seda, kuidas me alati lahendusi otsime ja leiame, ütles Seibert.\n\nMacron ütles usutluses ärilehele Economist, et Euroopa ja USA vahel napib koordinatsiooni, ning sarjas samuti NATO-sse kuuluva Türgi ühepoolset tegutsemist Süüriast.\n\n\"USA ja tema NATO liitlaste vahel pole mitte mingit strateegiliste otsuste langetamise koordineerimist. Puudub,\" ütles ta.\n\nLisaks Merkelile polnud Macroni avaldusega nõus ka NATO juht Jens Stoltenberg.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Berliin eitas esmaspäeval teateid, et Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse president Emmanuel Macron pidasid õhtusöögil maha sõnasõja pärast Macroni avaldust NATO ajusurmast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVene Olümpiakomitee president ähvardas kergejõustikuliitu eemaldamisega\n\n## Põhitekst:\n\nMöödunud nädalal avalikustas rahvusvahelise kergejõustikuliidu egiidi all tegutsev organisatsioon Athletics Integrity Unit (AIU), et Venemaa kergejõustikuliit takistas tahtlikult nende uurimist. AIU sõnul rikkus Venemaa kergejõustikuliit antidopingu reegleid, võltsis dokumente ja valetas kõrgushüppaja Daniil Lõssenko juhtumi kohta. Süüdistuste alla sattunud alaliidu president Dmitri Šljahtin otsustas ameti maha panna.\n\nVenemaa Olümpiakomitee president Stanislav Pozdnjakov sõnas esmaspäevases avalduses, et riigi kergejõstikuliidu juhtimist peab radikaalselt muutma ja presiidiumi laiali saatma.\n\n\"Kui seda soovitust kuulda ei võeta, peame järgmisel täitevkomitee kogunemisel arutusele võtma Venemaa kergejõustikuliidu liikmelisuse olümpiakomitees,\" tõdes Pozdnjakov, kes lisas, et riigi kergejõustikuliidu ümber keerlev skandaal on \"halba valgusesse seadnud kogu Venemaa spordi ja ohtu seadnud olümpialiikumise usaldusväärsuse\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa Olümpiakomitee presidendi Stanislav Pozdnjakovi sõnul peaks dopinguskandaalide keskmes oleva riigi kergejõustikuliidu juhatuse laiali saatma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAmetiühingud ja tööandjad allkirjastasid alampalga kokkuleppe\n\n## Põhitekst:\n\nKokkulepe uute määrade kehtestamiseks sündis riikliku lepitaja vahendusel eelmisel nädalal ning saavutatud kokkuleppe kohaselt tõuseb 2021. aastal üleriigiline alampalk 40 protsendini riigi keskmisest palgast. Selle absoluutväärtuse fikseerivad tööandjad ja ametiühingud järgmisel suvel, võttes aluseks Eesti Panga suvise majandusprognoosi, mis avaldatakse 2020. aasta juunis.\n\nOsapooled vajasid riikliku lepitaja abi, kuna augusti lõpus ametiühingute ja tööandjate läbirääkimisdelegatsioonide vahel kokku lepitud alampalga tõusu 578 euroni ei kinnitanud ametiühingute volikogu.\n\nNüüd leppisid tööturu osapooled ühtlasi kokku algatada ühine uuring üleriigilise alampalga mõjust Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule.\n\nKerkiv alampalk toob muu hulgas kaasa nii elatisraha kui ka paljude lasteaedade kohatasu tõusu, ehkki plaanist need alampalgast lahti siduda on räägitud juba aastaid. Justiitsministeerium ootab enne elatise teemaga edasi liikumist analüüsi valmimist, haridusministeerium aga lasteaia kohatasu alampalgast lahtisidumist praegu ei kavanda.\n\nPraegu kehtib Eestis kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval allkirjastasid sotsiaalpartnerid ametiühingute keskliidus üleriigilise alampalga kokkulepe 2020. ja 2021. aastaks, millega tõuseb miinimumkuupalk tuleval aastal 584 eurole ja tunnipalk 3,48 eurole.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nÜheksakesi jäänud Cagliari mängis maha kaheväravalise edu\n\n## Põhitekst:\n\nCagliari viis 30. minutil penaltist juhtima nende hooaja suurim väravakütt Joao Pedro, 67. minutil suurendas edu Radja Nainggolan. Viimase veerandtunniga suutis kodumeeskond aga dramaatilisel moel mängu tagasi tulla.\n\n81. minutil tõrjus Cagliari kaitsja Fabrizio Cacciatore väravajoonel käega Lecce mängija löögi, teenis punase kaardi ja järgnenud penalti realiseeris Gianluca Lapadula. Cagliari väravavaht Robin Olsen noppis palli kiirelt võrgust ja hakkas seda tribüünide poole lööma, Lapadula ründas teda ägestunult ja peakohtunik Maurizio Mariani saatis väljakult ära mõlemad mehed. Kohtumise esimesel üleminutil päästis Leccele viigipunkti Marco Calderoni tabamus.\n\nKlavan tegi järjekordselt kaasa kogu kohtumise, Cagliari jaoks lõppes kolmemänguline võiduseeria. 25 punktiga jagab Klavani kodumeeskond liigas neljandat kohta AS Romaga, tabelit juhib 35 punkti kogunud Juventus. Viimati 25. septembril võidurõõmu maitsnud Lecce on 11 punktiga 17. kohal.\n\nCagliari ja Lecce pidid 13. vooru raames mängima juba pühapäeval, kuid kohtumine lükati tugeva vihmasaju tõttu edasi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia jalgpalli kõrgliigas mängis Eesti jalgpallikoondislase Ragnar Klavani koduklubi Cagliari maha kaheväravalise eduseisu ning viigistas võõrsil tabeli viimaste sekka kuuluva Leccega 2:2.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomer taasliitub Supersport klassi MM-il osalemiseks Kallio Racinguga\n\n## Põhitekst:\n\nSoomer, kes oli lõppenud hooajal Supersport MM-il pidevalt kiireim Honda sõitja, kuulus aastatel 2017-19 MPM WILSport Racedays meeskonda. Meeskonna loojatega tegi ta aga koostööd juba alates Euroopa juunioride karikasarjas osalemisest aastast 2013. Soomeri ja Kallio Racingu koostöö sai aga alguse juba aastal 2015, kui eestlane osales wild card sõitjana Supersport klassi MM-etapil Prantsusmaal Magny-Cours'is.\n\nVesa Kallio, Kallio Racing meeskonna omanik: \"tore on Hannesega taas koostööd teha. Praegu on oluline leida alates esimestest testidest enesekindlus nii mootorratta kui sõidu osas, et oleksime hooaja alguseks Austraalias hästi ette valmistunud. Olen veendunud, et tõsise tööga suudame Hannesega koos saavutada häid tulemusi!\"\n\n\"Mul on hea meel liituda 2020 hooajaks taas Kallio Racing meeskonnaga,\" ütles Soomer. \"Kallio Racing on Supersport klassi maailmameistrivõistlustel kindlasti üks parimaid meeskondi ning ootan põnevusega, mida me suudame koos korda saata. Arvan, et minu ja meeskonna ambitsioonid järgmiseks hooajaks on sarnased – soovime pidevalt võidelda poodiumikohtadele. See tähendab, et enne hooaja algust tuleb kõvasti vaeva näha, kuid ootan juba väga esimest etappi!\"\n\nKallio Racing meeskonnas sõidab 2020. aastal lisaks Soomerile 26-aastane Hispaania võidusõitja Isaac Vinales. Mõlemad sõitjad valmistuvad juba tulevaks hooajaks, sest novembri lõpus testitakse Hispaanias Cartagena ja Jereze ringradadel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "21-aastane Eesti motoringrajasõitja Hannes Soomer liitub hooajal 2020 FIM Supersport klassi maailmameistrivõistlustel osalemiseks Soome meeskonnaga Kallio Racing (Yamaha).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nPärnumaal hukkus autoga teelt välja sõitnud naine\n\n## Põhitekst:\n\nHäirekeskus sai kell 12.11 teate, et Ura külas on teelt välja sõitnud sõiduauto Opel. Autot juhtinud naine hukkus sündmuskohal.\n\nÕnnetuspaigal tööd teinud avariipolitseinik Andrus Vaarik selgitas, et auto oli tulnud Koonga poolt ja sõitnud lauges kurvis teelt välja põllule. \"Pidurdusjälgi me teelt ei leidnud, auto oli rullunud üle katuse ning paraku juht hukkus sündmuskohal,\" rääkis Vaarik.\n\nAutot juhtinud naisel oli turvavöö kinnitamata ja ta oli autost välja lennanud. \"Olgu tee pikk või lühike, turvavöö hoiab meid õnnetuse korral paigal ja võib ära hoida kõige hullema,\" tuletas Vaarik autojuhtidele meelde.\n\nJuhi võimalik terviserike ja joove selgitatakse kohtuarstlikus ekspertiisis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaal Lääneranna vallas juhtus esmaspäeva päeval liiklusõnnetus, milles sai surma naine.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nÜhest silmast nägemise kaotanud hokimängija loodab siiski OM-il mängida\n\n## Põhitekst:\n\n28-aastane Ward sai raske vigastuse 3. novembril toimunud OM-valikmängus, mille Inglismaa võitis 5:2. Üle-eelmisel nädalal käis mees operatsioonil, aga vigastuse täielik ulatus selgub alles järgmiste kuude jooksul.\n\n\"Viimase nädala jooksul olen konsulteerinud kolme erineva silmaarstiga,\" rääkis Ward Suurbritannia meediale. \"Nad kõik on mulle öelnud, et mu vasaku silma võrkkest on saanud kahjustusi, mis on osaliselt pöördumatud. Osaline nägemine võib taastuda, aga see protsess ei saa olema kiire. Ma ei ole allaandja ja annan endast kõik, et olla Tokyo [olümpiamängudeks] valmis.\"\n\nView this post on Instagram\n\nNew cheek - completed it ✅ Could not thank Royal London hospital and how good our NHS service is. Now just to wait for the return of my vision. @gbhockey @nottssport @grayshockey @ogs_hockey #surgery #tbt #instadaily\n\nA post shared by Sam Ward (@samuel_ward13) on Nov 14, 2019 at 6:53am PST\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolme nädala eest OM-valikmängus palliga tabamuse näkku saanud ning vasakust silmast nägemise kaotanud Inglismaa maahokikoondislane Sam Ward loodab siiski järgmisel suvel Tokyo olümpiamängudel kaasa lüüa.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA kaitseminister vallandas mereväeministri\n\n## Põhitekst:\n\nSEAL-i liige Edward Gallagheri süüdistati sõjaroimades, kuid mõisteti süüdi väiksemas õigusrikkumises.\n\n15. novembril tühistas Trump Gallagherile kohtuotsuse tõttu määratud madalamale auastmele viimise.\n\nKaitseministeerium süüdistas Spencerit, et too tegi Valgele Majale eraviisiliselt ettepaneku, et kui nad ei sekku Gallagheri protsessi, siis läheb too erru ilma SEAL-ist välja viskamata.\n\nSpencer väidetavalt ei teavitanud kaitseminister Esperit oma ettepanekust.\n\nEsper \"palus mereväe ministri Richard Spenceri tagasiastumist pärast seda, kui oli kaotanud usalduse tema vastu seoses aususe puudumisega Valge Majaga peetud vestluste kohta, mis puudutasid mereväe SEAL-i Eddie Gallagheri juhtumit,\" ütles kaitseministeerium avalduses.\n\nEsperi sõnul tunnistas mereväe kõrgeim tsiviilametnik Richard Spencer talle, et läks leppe sõlmimisel mööda nii temast kui staabiülemate ühendkomitee juhist Mark Milleyst.\n\n\"See info tabas meid täiesti ootamatult ning mõistsime, et see õõnestas kõike, mida olime presidendiga arutanud.\"\n\nMerevägi algatas menetluse, milles komisjon võib Gallagherilt ja veel kolmelt SEAL-i liikmelt võtta ära üksuse tunnusmärgid, mis tähendab nende väljaheitmist eriüksusest.\n\nTrumpi sekkumine seab selle aga kahtluse alla.\n\nTrump kuulutas neljapäeval Twitteris, et merevägi ei tohi võtta Gallagherilt tema kolmikhargist nõela.\n\nGallagheri süüdistati kahes mõrvakatses Iraagi tsiviilisikute vastu, kuid ta vabastati neist süüdistustest. Ta mõisteti kohtus süüdi poseerimise eest foto tarvis ISIS-e vangistatud võitleja laiba kõrval.\n\nTema juhtum põhjustas Ühendriikides erimeelsusi. Osa ameeriklastest peab teda sõjasangariks. Kohtuasi sai alguse tema alluvate esitatud süüdistustes.\n\nSpencer omakorda esitas lahkumisavalduse, millest võis välja lugeda teravat kriitikat ametisoleva presidendi vastu.\n\nWhen the outgoing Navy Secretary deems it necessary to write in his resignation letter that \"The rule of law is what sets us apart from our adversaries,\" you look really, really, really bad, Mr. President. I hope some actually brings this to your attention, @realDonaldTrump https://t.co/kKXF9Dbrtm\n\n— Michael S. Smith II (@MichaelSSmithII) November 25, 2019\n\nTrump: uueks mereväeministriks saab USA suursaadik Norras\n\nUSA uueks mereväeministriks saab Ühendriikide suursaadik Norras Kenneth Braithwaite, teatas president Donald Trump pühapäeval.\n\n\"Määran admirali, praeguse suursaadiku Norras Ken Braithwaite'i uueks mereväeministriks,\" säutsus Trump Twitteris pärast seda, kui kaitseminister Mark Esper vallandas senise mereväeministri Richard Spenceri.\n\nTrump märkis, et ei olnud rahul sellega, kuidas toimus kohtupidamine merejalaväe eliitüksuse SEAL liikme Edward Gallagheri üle.\n\n\"Seetõttu lõpetas kaitseminister Mark Esper mereväeministri Richard Spenceri teenistuse. Ma tänan Richardit tema teenistuse ja pühendumise eest. Eddi läheb erru rahumeelselt kõigi autasudega, mida ta on ära teeninud,\" lisas Trump.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kaitseminister Mark Esper vallandas pühapäeval mereväe ministri Richard Spenceri seoses vaidlusega eliitüksuse SEAL liikme üle, kelle auastme alandamise vääritu käitumise tõttu president Donald Trump ära muutis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKaspar Viilupi PÖFFi-minutid: Vene intellektuaalõudus ja Taani vorstivestern\n\n## Põhitekst:\n\n\"Varjuhunt\" (\"Мысленный волк\")\nRežissöör: Valeriya Gay Germanika\n\nVene kinokunst on alati olnud kõige tugevam just tänu oma intellektuaalsele sügavusele ja see püüdlus – kas õnnestunud või ebaõnnestunud, jääb vaataja otsustada – paistab silma ka igast \"Varjuhundi\" kaadrist. Vaid napi 70 minutiga proovib režissöör ühte põimida nii visuaalse gootiõuduse, peenetundelise peredraama kui ka sügava allegoorse fooni. Sellise komplektina on film ka üsna unikaalne, sest nii tihedat ja ambitsioonikat tervikut pole ammu kohanud.\n\nKahjuks saab aga \"Varjuhundi\" kõige suuremaks komistuskiviks just liigne agarus. Filmi esimene pooltund on üsna sirgjooneline metsa- horror, kus tegelased kondavad kottpimedas tihnikus ja on lõpuks hirmust nii kanged, et ei suuda enam reaalsusel ja illusioonidel vahet teha. Väga professionaalselt tehtud, äge! Ühel hetkel see pool aga hajub ja ülejäänud film on igati realistlik – kui mõned nägemused välja arvata – sotsiaaldraama, kus egoistlikud peategelased heietavad luulelisi mõtisklusi elust, surmast ja vaesusest. Kuidas need kaks poolt kokku sobituvad? Ega hästi ei sobitugi.\n\n\"Varjuhunt\" (\"Мысленный волк\") Autor/allikas: Kaader filmist\n\nSisuliste probleemide ja lahkhelide kõrval on Gay Germanika siiski tabanud kümnesse atmosfääriga. Kuskile ürgtundrasse, jõletule tsivilisatsiooni äärealale paigutatud talu on nii kõhedusttekitav, et töötaks ka ilma igasuguse selgitava loota. See aga ei päästa kahjuks filmi sisulist poolt – stsenaarium oleks vajanud tugevat toimetamist, sest nii tugeva visuaali juurde ei mahu ära kõik need kümned teemad, mis režissööril mõttes olid.\n\nEnamik ideed – vaesus, üksildus, igatsus, armastus, religioon – visatakse õhku, tekitatakse huvi, ja mõne minuti pärast need kaovad. Selline olukord jätab vaataja küllalt segadusse, sest ükski niidiots ei vii kuskile. Heade näitlejate ja tugeva filmimaailma kõrvale vajanuks ikkagi täpsema fookusega lugu, praegu jääb \"Varjuhunt\" kuskile imelikule hall-alale tarkovskiliku kunstikino ja kõheda slasher 'i vahele.\n\n\"Varjuhunt\" linastub 25. novembril kell 21.30 Solarise Apollo kinos.\n\n\"Gutterbee - rentslimesilased\" (\"Gutterbee\")\nRežissöör: Ulrich Thomsen\n\nKui mitmed PÖFFi võistlusprogrammidesse kuuluvad nn žanrifilmid on tegelikult lihtsalt õhkõrna veidruse- ja žanriglasuuriga kaetud draamad, siis Taani tippnäitleja Ulrich Thomseni teine lavastajatöö \"Gutterbee - rentslimesilased\" on parimas mõttes eepiline neo-vestern. Võinoh, kui võib üht hillbilly -janti nimetada vesterniks, sest filmi äärmuslikult ameerikalik maailm on tegelikult paroodia ja farss, selles ei ole grammigi tõsiseltvõetavust. Õnneks aga on just see ülemäärane jaburus filmi suurimaks vooruseks.\n\nKsenofoobsesse väikelinna nimega Gutterbee kolib saksa juurtega tüüp Edward Hofler, kes otsustab seal avada vorstirestorani. See aga tekitab kohalikes võimudes (loe: süvakristlikes ja rassistlikes jõmmides) ärevust, sest kuidas sa saad sellises tõsimeelselt ameerikalikus linnakeses pakkuda mingeid kahtlaseid saksa vorstikesi nagu Bavaria White? See ei lähe ikka kuidagi, mistõttu hakkavad nad vahendeid valimata Hoflerit linnast välja sööma. \"Trainspottingust\" tuntud Ewen Bremneri kehastatud peakangelane hakkab aga vastu võitlema ja teeb kõik endast oleneva, et kohalikele imelikku Saksa rahvatantsu ja vorstikesi pakkuda.\n\n\"Gutterbee - rentslimesilased\" (\"Gutterbee\") Autor/allikas: Kaader filmist\n\nMuidugi, tegelikult on see veiderdamine ja kümnete nilbete vorstinaljade kokteil üks raju löök munadesse praegusele maailmale, kus ka meie suurimaid juhte on raske tõsiselt võtta. Kohati kaotab film fookuse ja jääb oma naljadesse liialt kinni, kuid parematel hetkedel taanlased võtnud õppust \"Kolmest reklaamtahvlist linna servas\" ja teinud sellest inspireerituna igati lõbusa ja tugeva alltekstiga vesterni, millesarnast viimasest ajast ei mäletagi.\n\nKellel isu pisut lollaka meelelahutuse järgi, mis samas suudab tabada ka ühiskonna valupunkte, siis võib võimaluse anda küll. Vorstinaljadest on pärast seda \"Gutterbee\" vaatamist küll pikaks ajaks kõht täis.\n\n\"Gutterbee - rentslimesilased\" linastub 25. novembril kell 18.00 Tartus Athena keskuses ja 1. detsembril kell 18.30 Solarise Apollo kinos.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "PÖFFi viimane nädal on käima läinud ja häid filme on kinod veel paksult täis. Avame sellenädalased soovitused omapärase Vene õudusfilmiga \"Varjuhunt\" ja PÖFFi põhivõistlusprogrammi kuuluva jabura vesterniga \"Gutterbee - rentslimesilased\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEksminister Pomerants siirdus Janek Mäggi PR-firmasse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Powerhouse'is võtame alates tänasest Pomerantsi kasutusele mainepesuks, vajadusel selle ülevõõpamiseks ja raviks. Marko on tänasest suhtemaja Powerhouse raskekaallane. Mehitamine kestab,\" teatas Mäggi sotsiaalmeedias.\n\n\"Olen andnud nõusoleku oma käsitöö oskusi Powerhouse suhtemajas kasutada. Just alustasin,\" kinnitas ka Pomerants ise.\n\nNelja järjestikusesse riigikogu koosseisu valitud Isamaa erakonna poliitik ja eksminister Marko Pomerants asus valimiste järel tööle kinnisvaraarendusega tegeleva ettevõtte BlueSky Project OÜ juhina. Sealt lahkus ta novembri keskel.\n\nPomerants oli aastatel 1995–2003 Lääne-Viru maavanem, misjärel ta valiti Res Publica nimekirjas riigikokku.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmekordne eksminister Marko Pomerants asus tööle samuti ministri ametis olnud Janek Mäggi suhtekorraldusfirmasse Powerhouse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEuropol: ISIS-e kohaolu internetis on oluliselt vähenenud\n\n## Põhitekst:\n\n\"Nad on kadunud suurest osast internetist,\" vahendas Reuters Belgia prokuratuuri pressiesindaja Eric Van Der Sypt sõnu Haagis Europoli peakorteris toimunud pressikonverentsil.\n\n\"Ma ei saa praegu öelda, et see on 100-protsendiline. Me peame vaatama, kuidas nad sellest kosuvad,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa politseiagentuurid on andnud ISIS-ele internetis märkimisväärse löögi, purustades mitu serverit, mida rühmitus kasutas, teatas Euroopa politseiagentuur Europol esmaspäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nNõmme Kalju lõi käed Marko Meeritsaga\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mul on väga hea meel Kaljuga liitumise üle, olen kindel, et ühtse meeskonnana suudame kõik eesmärgid täita,\" kommenteeris klubi kodulehel uut lepingut Meerits.\n\n\"Väga oluline täiendus Kalju jaoks,\" lisas Kalju president Kuno Tehva. \"Maikuus 40-aastaseks saav [Pavel] Londak on olnud siiani küll fenomenaalne, aga kõik mõistavad, et meie noor väravavaht [Henri] Perk on alles mõne aasta pärast valmis esimest viiulit mängima ja nii Londak kui [Vitali] Teleš on mõlemad sellises vanuses, kus on vaja mõelda alternatiivide peale\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jalgpallikoondise väravavaht Marko Meerits ja Nõmme Kalju jalgpalliklubi sõlmisid kaheaastase lepingu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKadrijooksu võitsid Aaro Tiiksaar ja Lisett Alt\n\n## Põhitekst:\n\nKadrijooks tõi pühapäeval starti vaid kaks päris Kadrit – Kadri Karner lõpetas 5 km distantsi 91. kohal ning Kadri Kuurmann 121. kohal, kirjutab Marathon100.com.\n\nEsikoha võttis sel korral hoopis Aaro Tiiksaar, kelle võiduaeg 16.49 tähendab ka mehe uut isiklikku rekordit. Teiseks tuli Tarvi Tameri, kaotust võitjale kogunes 26,5 sekundit (17.15), kolmanda koha sai Janar Juhkov (18.24).\n\nNaistest oli kiireim üldarvestuses kaheksanda koha saanud Lisett Alt (21.02). Teise koha pälvis Mirjam Vint (21.12) ning kolmanda Jekaterina Pihlak (23.41).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kadrilaupäeval ehk pühapäeval, 24. novembril toimus Kadriorus teist korda Kadrijooks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMaaeluministeeriumi kantslerit hakkab asendama asekantsler Tiidemann\n\n## Põhitekst:\n\n\"Asendajaks on määratud kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann,\" ütles ministeeriumi pressiesindaja esmaspäeval ERR-ile. Maaeluministeeriumi põhimääruse kohaselt paneb minister kantsleri äraolekul oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest.\n\nMaaeluministeerium lõi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri ametikoha 2018. aasta suvel ja sellesse ametisse sai avaliku konkursiga Tiidemann, kes oli selleks ajaks ministeeriumis töötanud ligi 15 aastat.\n\nNovembri keskel esitas maaeluminister Mart Järvik (EKRE), kelle peaminister Jüri Ratas samuti esmaspäeval ametist vabastada otsustas, ministeeriumi põhimääruse muutmise eelnõu, millega vähendatakse asekantslerite arvu kolmelt kahele.\n\nPõhimääruse muutmisel kaotaks koha toiduohutuse eest vastutav asekantsler Toomas Kevvai, kelle lahkumist Järvik väidetavalt oli soovinud. Uue põhimääruse korral oleks maaleuministeeriumis põllumajanduse ja maaelupoliitika asekantsler, kelle alluvusse jääksid põllumajanduspoliitika osakond, maakasutuspoliitika osakond ning maaelupoliitika ja analüüsi osakond. Kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri juhtida jääksid avalike suhete osakond, kalamajanduse osakond, teadus- ja arendusosakond, välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakond.\n\nValitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Järviku ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Lemetti.\n\nSamas teatas peaminister Jüri Ratas (KE), et tegi presidendile ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Järvik, kes on oma sõnade, tegude ja mõnel juhul ka tegevusetusega põhjustanud olulisi probleeme ja teinud nii avalikkusele, valitsuspartneritele ja ka tema enda jaoks edasise koostöö äärmiselt keeruliseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval ametist vabastatud maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti asendajaks saab kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti U-17 võrkpallikoondis lõpetas EEVZA meistrivõistlused võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nMängus 7.-8. kohale oli Eesti meeskonna edukaim 13 punktiga (+11) Remo Torn, 11 punkti (+5) punkti lisas Richard Murak ja üheksa punkti (+5) Jasper Frey. Eesti vastuvõtt oli 69%, rünnak 44%, nii blokipunkte kui servipunkte teeniti seitse (eksiti 12 pallingul), vahendab volley.ee.\n\nGruusia resultatiivseimad olid võrdselt viie punktiga Mikheli Buzaladze ja Abuser Abuseridze. Gruusia vastuvõtt oli 36%, rünnak 23%, blokiga saadi kolm ja serviga samuti kolm punkti (vigu tehti seitse).\n\nEEVZA meistrivõistlused on ühtlasi kvalifikatsiooniturniiriks 2020. aasta U-18 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Finaalturniiri pileti kindlustab EEVZA turniiri võitja, järgmised viis võistkonda pääsevad kvalifikatsiooni teise ringi, mis peetakse 2020. aasta kevadel. Eesti noormehed ei saa seega kevadel jätkata Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri pileti püüdmist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti U-17 noormeeste võrkpallikoondis lõpetas Lätis Daugavpilsis toimunud Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni (EEVZA) meistrivõistlused 3:0 (17, 16, 19) võiduga Gruusia üle ja sai kokkuvõttes 7. koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJärvik teatas, et tema tervis on korras\n\n## Põhitekst:\n\nSiseminister ja EKRE esimees Mart Helme rääkis esmaspäevasel pressikonverentsil, et Mart Järvik oli täna haiglas, \"sest ilmselt kõrgest vererõhust tingituna tekkis tal tromb\".\n\nPärastlõunal teatas Järvik, et on siiski terve.\n\n\"Minu tervis on korras. Käisin trombikahtlusega küll täna hommikul tervisekontrollis, aga kahtlus ei osutunud tõeks,\" ütles ta.\n\nJärviku sõnul tegutses ta maaeluministrina oma südametunnistuse järgi, et seista Eesti põllumeeste ja maarahva huvide eest. Ministrina võttis ta eesmärgiks muuta ministeeriumi aparaadi kui selle allasutuste senist bürokraatlikku ja üsna paindumatut tööstiili.\n\n\"Soovisin suunata seda märgatavalt enam orienteerituks konstruktiivsele koostööle maarahvaga. Kahjuks ei näidanud osa ministeeriumi ja allasutuste tippjuhtkonnast eesotsas kantsleriga siirast soovi muuta oma senist bürokraatlikku ja sektorile vastanduvat jäika tööstiili. Selle kohta on mitmeid ilmekaid näiteid, eriti toiduohutuse ning Euroopa Liidu toetuste asjaajamisega seotud valdkondades,\" seisis Järviku teadaandes.\n\nLahkuv minister lisas, et tema koostöö kantsleriga hakkas mõranema alates sellest, kui ta otsustas mais riigikontrolli auditi alusel viia läbi erakorraline toiduohutuse audit.\n\n\"Kahjuks tööalased suhted ei laabunud ka edaspidi, erimeelsused süvenesid ning olin ministrina sunnitud koostöö kantsleriga lõpetama. Opositsiooni ja meedia poolt minu vastu ülesköetud hüsteeria õhkkonnas oli valitsuse töörahu tõsiselt häiritud. Samas ei pidanud ma õigeks meedia ja opositsiooni survel ise tagasi astuda, sest ma ei saanud nõustuda ka riigisekretär Taimar Peterkopi koostatud aruandes sisalduvate põhjendamatute etteheidetega,\" lausus ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametist lahkuv maaeluminister Mart Järvik (EKRE) teatas, et käis esmaspäeva hommikul trombikahtlusega tervisekontrollis, kuid kahtlus ei osutunud tõeks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKullamäe aitas meeskonna hooaja teise võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nReal Canoe kontrollis kogu kohtumist, olles parem nii visetel kui ka lauavõitluses. Meeskonna selgeks liidriks kerkis Kristian Kullamäe, kes 21 minutiga tõi 20 silma (kahesed 7/8, kolmesed 2/6), olles sellega kogu kohtumise parim. Lisaks võttis kolm lauapalli, jagas kaks korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike ja pallikaotuse ning kolm viga, vahendab Korvpall24.ee.\n\nKullamäe on toonud sel hooajal keskmiselt 20 mänguminutiga 12,6 punkti, kaks lauapalli ning jaganud kaaslastele 1,1 korvisöötu kohtumises. Kahepunktivisete tabavus on 54,3% ja kolmestel 40%.\n\nVõiduga tõusis Real Canoe viimaselt positsioonilt kaks kohta ülespoole ning nüüd ollakse 16. kohal.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti koondislase Kristian Kullamäe klubi Madridi Real Canoe NC hooaja algus Hispaania esiliigas (LEB Gold) pole olnud just kergete killast, kuid pühapäeval võeti hooaja teine võit. Võõral väljakul alistati liigatabeli tippu kuuluv B The Travel Band Mallorca-PA meeskond skooriga 78:66 (22:18, 16:13, 16:11, 24:24).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTänak tegi Toyota tiimiliikmetele erilise lahkumiskingituse\n\n## Põhitekst:\n\nTänak kinkis kõikidele meeskonnaliikmetele Eesti ettevõtte ProsaWood puidust päikeseprillid, sanga siseküljele on kirjutatud: \"Aitäh, et olid selles osaline!\" Prillide karbikaanel on kirjas, et Tänak on 2019. aasta autoralli maailmameister.\n\nOtt Tänak ja Martin Järveoja kindlustasid ajaloolise MM-tiitli Kataloonia rallil. Uuesti hooajast kuuluvad Tänak ja Järveoja Hyundai ridadesse.\n\nThese two years has been really successful together with @TGR_WRC. I'd really like to thank each and every one of you, as without you it wouldn't be possible to achieve my lifetime dream. ????\nDomo Arigato, Kiitos, Thank You, Aitäh, Danke Schön! ???? pic.twitter.com/VpE0x8uq5H\n\n— Ott Tänak (@OttTanak) November 25, 2019\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu autoralli maailmameistriks kroonitud Ott Tänak avaldas sotsiaalmeedias, et tegi Toyota meeskonnale lahkumiskingituse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nLukašenko rääkis Valgevene vastutusest Venemaa Kaliningradi oblasti ees\n\n## Põhitekst:\n\nMinsk on juba nõukogude ajast kandnud Kaliningradi oblasti eest suuremat vastutust kui Moskva, ütles Lukašenko esmaspäeval peetud kohtumisel Kaliningradi oblasti kuberneri Anton Alihhanoviga.\n\nValgevene liider viitas, et juba Nõukogude Liidu ajal oli kõige kõrgemal tasemel palju juttu sellest, et ühendada Kaliningradi oblast Valgevenega NSV-ga.\n\nVenemaa Kaliningradi oblast on riigi läänepoolseim piirkond Läänemere kagurannikul. Seda eraldab Venemaa muust territooriumist kirdes ja idas Leedu ja Valgevene. Lõunas piirneb oblast Poolaga. Oblastil on läänes pääs avamerele ja Visla lahele, põhjas Kura lahele. Oblasti pindala on 15 000 ruutkilomeetrit ja seal elab hinnanguliselt miljon inimest.\n\nOblasti territooriumi moodustab kunagise Ida-Preisimaa põhjaosa, mis enne Teist maailmasõda kuulus Saksamaale.\n\nSeoses võiduga Natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas annekteeris Nõukogude Liit territooriumi ja asustas sinna oma kodanikud. Tänapäeval seal sisuliselt enam sakslasi ei ela.\n\nVenemaa ja Valgevene suhted on viimasel ajal taas rahvusvahelise avalikkuse suurema tähelepanu all, kuna arvatakse, et Moskva võib teha katset kahe riigi ühendamiseks, mis annaks president Vladrimir Putinile formaalse võimaluse oma ametiaega Kremlis pikendada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene president Aleksandr Lukašenko sõnul on tema riigil juba ajalooliselt vastutus Venemaale kuuluva Kaliningradi oblasti ees.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti alistas vabamaadluses Soome\n\n## Põhitekst:\n\nVõidupunkti tõid Eestile Marek Kütt (-65 kg, SK Nipi), Vladislav Horolski (-70 kg, SK Kontakt), Ardi Andruse (-74 kg, SK Nipi), Erik Reinbok (-79 kg, SK Kuldkaru), Nikita Tšehhonin (- 86 kg, SK Kuldkaru) ja Hannes Käärik (-125 kg, MK Lapiti).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Helsingis toimunud Soome – Eesti maavõistluse vabamaadluses võitis Eesti 6:3.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nPrantsuse üks paremaid rattureid loobus Tourist\n\n## Põhitekst:\n\nBardet on osalenud Touril alates 2013. aastast, Vueltal startis ta 2017. aastal ja Girol ta sõitnud ei ole, vahendab Marathon100.com.\n\n\"Ma ei võtnud otsust vastu kerge südamega, kuid on aeg teha midagi teistmoodi,\" selgitas AG2R La Mondiale rattur. \"Otsus võimaldab mul tulla välja mugavustsoonist ja areneda ratturina ning annab tulevasi Toure silmas pidades kogemusi.\"\n\nBardet on ka varem avaldanud soovi Girol võistelda, kuid Prantsuse tiimi prantslasest ratturina ei ole see seni õnnestunud. Kahel viimasel Touril ei ole Bardet'l loodetud moel läinud. 2018. aastal sai ta kuuenda koha ja tänavu pidi leppima 15. positsiooniga.\n\nBardet ei pelga ka seda, et Girol on kavas kolm temposõitu, mis on tema nõrgimaks küljeks. \"Tahan lõigata kasu võidusõidust, mis on vähem avatud kui Tour ja ennast avastada. Ootan huviga Giro avastamist ja ma ei taha seda hiljem kahetseda,\" lisas Bardet.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa rattafännide üks lemmikuid, 2016. ja 2017. aastal Prantsusmaa velotuuril esikolmikusse jõudnud Romain Bardet järgmisel Tour de France'il kaasa ei tee, eelistades võistelda Giro d'Italial ja Vueltal ning olümpial ja maailmameistrivõistlustel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti keeles ilmus Michel Houellebecqi romaan \"Serotoniin\"\n\n## Põhitekst:\n\nSünopsis:\n\n\"Serotoniin\" viib lugejad läbi Prantsusmaa, kus traditsioonid on jalge alla tallatud, kus linnad on muutunud elamiskeskkonnana väljakannatamatuks ja kus hävingu servani viidud maapiirkonnad on valmis mässu tõstma. Teos räägib oma elust, tööst põllumajandussektoris, sõprusest, noorpõlveideaalide kokkukukkumisest ja meeleheitlikust lootusest võita tagasi kadunud armastus.\n\nVärskes romaanis räägib autor maailmast, mis ei tunne enam headust ega solidaarsust ning mida raputavad muutused on kontrolli alt väljunud, kuid samuti süümepiinadest ja kahetsusest.\n\nHouellebecqi eelmine romaan \"Alistumine\" ilmus eesti keeles 2016. aastal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjastus Varrak andis välja Michel Houllebecqi romaani \"Serotoniin\", mille tõlkis eesti keelde Indrek Koff. Prantsuse keeles ilmus raamat selle aasta algul, ingliskeelne tõlge avaldati septembri lõpus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nU-16 võrkpallikoondis alustas EEVZA meistrivõistlusi kaotusega Poolale\n\n## Põhitekst:\n\nEesti naiskonna resultatiivseim oli Salme Adeele Hollas, kes tõi 13 punkti (+10), 11 punkti (+0) jäi Sonja Siimsoni arvele ja üheksa punkti (+7) lisas Elina Lebedeva, vahendab volley.ee.\n\nEesti vastuvõtt oli 34%, rünnakuid lahendati 31-protsendiliselt, blokiga saadi neli punkti, servil löödi seitse ässa (neist kolm läks Hollase arvele) ja eksiti viiel pallingul. Poola edukaimana tõi Karolina Staniszewska 19 punkti (+13), Poola vastuvõtt oli 49%, rünnak 42%, blokipunkte teeniti kümme, servil löödi üheksa ässa ja eksiti 11 pallingul.\n\nEesti kuulub turniiril B-alagruppi Valgevene, Leedu ja Poolaga. A-alagrupis mängivad Aserbaidžaan, Gruusia, Läti, Venemaa, Ukraina.\n\nEesti kohtub teisipäeval Leeduga ja kolmapäeval Valgevenega.\n\nEEVZA meistrivõistlused on ühtlasi kvalifikatsiooniturniiriks 2020. aasta U-17 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Finaalturniiri pileti kindlustab EEVZA turniiri võitja, järgmised viis võistkonda pääsevad kvalifikatsiooni teise ringi, mis peetakse 2020. aasta kevadel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti neidude U-16 võrkpallikoondis alustas Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni (EEVZA) meistrivõistlusi Gruusias Tbilisis tugeva Poola vastu. Pärast kindlalt kaotatud avageimi suutsid eestlannad end koguda ja võtsid teise geimi, lõpptulemuseks siiski 1:3 (10:25, 25:22, 20:25, 19:25) kaotus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. \"Earthquake Bird\": põnevuseta põnevik\n\n## Põhitekst:\n\nPsühholoogilise põnevikuna promotud Netflixi \"Earthquake Bird\" on pigem temaatiliselt lahja pingetu suhtedraama kui karakterite laetud psüühilistele seisunditele ja varjatud motiividele ning nendevahelistele küsimusi tekitavatele suhetele toetuv haarav linateos. Briti autori Susanna Jonesi samanimelise debüütromaani ekraniseering tekitab küll stiilse atmosfääri, mis loob põnevikule soodsad eeldused, kuid seab mõjusaks arendamata motiivid suhteliselt kuivaks narratiiviks.\n\nSeetõttu jätab köitvas ulmefilmis \"Ex Machina\" säranud Alicia Vikanderi veetud \"Earthquake Bird\" üsna külmaks. Vikander kehastab aastal 1989 aset leidvas loos Tokyosse emigreerunud rootslast Lucy Flyd, kes töötab tõlkijana. Talitsetult salapärane ja raskest minevikust haavatud Lucy elab rahulikku kultuurikonteksti assimileeruvat elu, kuni kohtab hurmavat ja samuti krüptilist fotograafi Teijit (Naoki Kobayashi), kes jäädvustab andunult maailma lukus kappi, end samal ajal kokana elatades.\n\nNende vahel hakkab kujunema kiretult mõjuv tasakaalutu suhe, kus ühe peidetud minevik ning teise varjatud motiivid asuvad tekitama oletusi sellest, et miski on paigast ära. Et asi intrigeerivam paistaks, loob lugu veel armukolmnurga, tuues mängu ameeriklasest uustulnuka – ekstravertsema ja elurõõmsama Lily (Riley Keough) – ning raamides selle Lily kadumisega, mille osas peab Lucy kohe filmi algusest peale politseile aru andma.\n\nKuigi nende elementidega luuakse pinge tekkeks piisavalt kihte, jäävad filmi väljapakutud motiivid kaunite võttekohtade ning vaoshoitud tonaalsuse ja väljenduslaadi vahele laperdama. Pole kasu ka olustikuga võluvalt kokkumängivast ja atmosfääri mõjusalt ülesehitavast Atticus Rossi, Leopold Rossi ja Claudia Sarne heliribast, mis püüab pinget ülal hoida. See igakülgne vaoshoitus ei mängi filmi taotletud salapärale kaasa, vaid süvendab muljet sellest, et režissöör-stsenaristil Wash Westmorelandil (\"Still Alice\", \"Colette\") on läinud romaani kinolinale kohandades loo tuum ja karakterite nüansikus paljuski kaduma.\n\nEmotsionaalsest ja sisulisest ilmetusest ei päästa ka Park Chan-wooki meistriteoses, erootilises thrilleris \"The Handmaiden\" lummanud Chung-hoon Chungi miljöötundlik ja intiimne kaameratöö. 1980ndate lõpu Tokyo ärkab küll ellu, ent selles lahti rulluv lugu ei seo end eriti kokku miljöö ja atmosfääri potentsiaaliga.\n\nIlusas kestas on järjekordne lahjendatud romaaniekraniseering, mis pole tõenäoliselt suutnud tabada algmaterjali detailsust ei karakterite ega kultuurikonteksti osas, vaid on jäänud kinni sihitud žanri tuttavate elementide lakoonilisse rakendamisse, pakkudes tehniliselt vilunud pilti, kuid särtsutut sisu.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus film Netflixis\n\n\"Earthquake Bird\"\n\nRežissöör Wash Westmoreland\n\nNäitlejad Alicia Vikander, Naoki Kobayashi, Riley Keogh\n\n5/10",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nEestlanna tuli juunioride fitnessis maailmameistriks\n\n## Põhitekst:\n\nPolovnikova oli junior fitnessi 21-23-aastaste seas -163 cm kategoorias kindel favoriit ja tuligi maailmameistriks. Naiste fitnessis oli eestlastest võistlemas veel Reene Teder 16-20-aastaste seas, kuid tema edasi ei pääsenud.\n\nÜhtekokku oli Budapestis Eestist võistlemas kaheksa sportlast. Junior bikinifitnessi kõige nooremas vanusekategoorias ehk 16-20-aastaste seas sai Alina Bolšakova -163 cm pikkuskategoorias neljanda ja Christin-Amani Kiivikas pikkuskategoorias 163+ cm viienda koha.\n\nJunior bodyfitnessis oli 21-23-aastaste seas võistlemas Tiia Kaare, kes saavutas oma esimesel võistlushooajal neljanda koha, Kristina Helmes pidi leppima kaheksanda kohaga.\n\nJunior bikinifitnessi 21-23-aastaste pikkuskategoorias -166 cm sai Regina Tselik üheksanda koha, Deisy Liivja pikkuskategoorias 166+ cm esikümnesse ei pääsenud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Budapestis peetud kulturismi ja fitnessi juunioride maailmameistrivõistlustel võitis Karina Polovnikova kuldmedali.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHelme: Järviku lahkumise pärast valitsus ei lagune\n\n## Põhitekst:\n\n\"Minult on juba küsitud, mis sai minu öeldud seisukohast, et kui Mart Järvik maha võetakse, siis valitsus laguneb. Ei lagune, praegust valitsust on Eestile väga vaja. Meie jäika seisukohta oli vaja, et võtta aeg maha ja rääkida asjad koalitsioonikaaslastega läbi,\" kirjutas Helme Facebookis.\n\n\"Oli vaja, et luua järgmisele ministrile normaalne stardipositsioon ja lahkuvale ministrile võimalus väärikalt lahkuda ning erakonnas edasi panustada. Minu sõnade mõte kahe nädala eest oli, et otsused teeme ühiselt, mitte ühepoolselt. Ja koalitsioonijuhtide ühine otsus oli maaeluminister välja vahetada,\" lisas Helme.\n\n\"Olen Mart Järvikule väga tänulik tehtud töö eest, tema järglasel on suur hulk häid asju ette valmistatud,\" kirjutas Helme veel.\n\nMartin Helme ütles kaks nädalat tagasi koalitsiooninõukogu toimumise järel \"Aktuaalsele kaamerale\", et kui koalitsioonipartnerid survestavad Mart Järvikut maaeluministri kohalt lahkuma, siis \"seda valitsust enam pole\".\n\nPeaminister Jüri Ratas tegi esmaspäeval ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "EKRE aseesimees Martin Helme põhjendas oma varasemat ultimaatumit Mart Järviku lahkumise ja valitsuse lagunemise kohta sellega, et soovis anda Järvikule võimaluse väärikalt lahkuda ja uuele ministrile normaalse stardipositsiooni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKonontšuk aitas Southern Missi hooaja teise võiduni\n\n## Põhitekst:\n\nKonontšuki kodumeeskond Southern Miss Golden Eagles võõrustas üliõpilasliiga NAIA kõrgemasse divisjoni kuuluvat William Carey Crusadersit, kes alistati kindlalt tulemusega 83:64, vahendab Korvpall24.ee.\n\nAlgviisikus alustanud Konontšuk mängis kokku 24 minutit, mille jooksul kogunes tema arvele üheksa punkti (kahesed 1/2, kolmesed 2/10, vabavisked 1/2), üks lauapall, üks resultatiivne sööt, üks pallikaotus ja üks isiklik viga.\n\nSouthern Miss on hooaega alustanud kahe võidu ja kolme kaotusega.\n\nAnna-Helena Ehala kodunaiskond Cal Poly Mustangs jäi võõral väljakul 41:66 alla Arizona State Sun Devilsile.\n\nEhala sai mänguaega mõlema poolaja lõpus, kokku veidi üle minuti. Ühtegi statistilist näitajat eestlanna kirja ei saanud.\n\nCal Poly on nüüd kogunud ühe võidu ja neli kaotust.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Artur Konontšuki koduvõistkond sai USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis kirja võidu, Anna-Helena Ehala oma pidi aga vastaste paremust tunnistama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLondoni transpordiamet keeldus Uberi tegevusluba pikendamast\n\n## Põhitekst:\n\n\"Transport for London (TfL) jõudis järelduseni, et ei anna Uber London Limitedile (Uber) uut tegevuslitsentsi, mida see taotles,\" teatas transpordiamet.\n\nSeptembris anti Uberi tegevusloale pärast eelmise eelmise, 15-kuise leppe aegumist kaks kuud ajapikendust. Pikenduse tingimuseks seati reisijate turvalisuse parandamine.\n\nEsmaspäeval teatas TfL, et Uberil on ebaõnnestumiste muster, nende seas ka loata autojuhid, kes sõidavad teiste autojuhtide kasutajate alt. Transpordiameti teatel on selliseid juhtumeid ette tulnud vähemalt 14 000 korda. See seab reisijad ohtu, kuivõrd see teeb kindlustuse kehtetuks. Seejuures tegid osa reise vallandatud autojuhid.\n\nTfL märkis, et Uber on küll selliste probleemide lahendamisega tegelenud, aga mures ollakse sellepärast, kui kerge on firma kontrollimehhanismidest kõrvale hiilida.\n\nUberil on 21 päeva aega otsus edasi kaevata ja vaidlustuse vältel võib see linnas tegutsemist jätkata. Edasikaebamisel peab firma tõestama, et see on ohutust piisavalt parandanud.\n\n\"Selliste probleemide ilmnemine tekitab muret, aga murettekitav on ka see, et me ei saa olla kindlad, et need ei kordu,\" ütles TfL-i litsentside eest vastutav direktor Helen Chapman.\n\nUber ei ole TfL-i otsust veel kommenteerinud.\n\nLondoni linnapea Sadiq Khan toetas otsust ja ütles, et kuigi see on ebapopulaarne, peavad firmad reegleid järgima.\n\n\"Londonlaste turvalisus on minu esmane prioriteet ja TfL on tuvastanud Uberil ebaõnnestumiste mustri, mis on selle reisijate turvalisuse otseselt ohtu seadnud,\" ütles ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londoni transpordiamet ei pikendanud transpordirakenduse Uber tegevusluba, tuues põhjuseks probleemid turvalisusega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUue kantsleri ametissesaamisel on oluline roll sõltumatul komisjonil\n\n## Põhitekst:\n\nTavapäraselt ei korraldata kantsleri ametikohale avalikku konkurssi, vaid kandidaadi otsib ja esitab valitsusele minister ise. Sel juhul esitab minister enne valitsusele ettepaneku tegemist oma kantslerikandidaadi tippjuhtide valikukomisjonile arvamuse saamiseks.\n\nTippametnikest koosnev valikukomisjon hindab kantslerikandidaadi vastavust avaliku teenistuse seaduses ja valitsuse sellekohase määruses esitatud nõuetele ja kompetentsimudeli alusel ning esitab ministrile oma arvamuse.\n\nMinister võib valitsusele kinnitamiseks esitada ka riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse pakutud kantslerikandidaadi.\n\nKantsleri leidmiseks võib korraldada ka avaliku konkursi, mille viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. Konkursi lõppedes esitab tippjuhtide valikukomisjon ühe kuni kolm kandidaati.\n\nTippjuhilt nõutakse teenistusülesannete täitmiseks piisavat juhtimiskogemust, haridus ja võõrkeelte oskus ning tema tööks vajalikud kompetentsid on kirjeldatud Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelis.\n\nTippjuhtide valikukomisjoni esimees on riigisekretär Taimar Peterkop, sellesse kuuluvad rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali, sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid, personalijuhtimise tunnustatud ekspert Riina Varts ning tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja ja komisjoni sekretärina Eve Limbach-Pirn.\n\nValitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Mart Järviku (EKRE) ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Illar Lemetti. Maaeluministeeriumi põhimääruse kohaselt paneb minister kantsleri äraolekul oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest.\n\nPeaminister Jüri Ratas (KE) tegi esmaspäeval ettepaneku vabastada ametist ka maaeluminister Järvik.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti ametist vabastamise järel ministeeriumile uue kantsleri leidmisel on oluline roll avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjonil, mis koosneb mittepoliitilistest tippametnikest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSeeder Järviku vabastamisest: see oli õige otsus\n\n## Põhitekst:\n\n\"Suuresti ju ministri vabastamise otsuse aluseks see sõltumatu komisjoni raport oma järeldustega oligi. Ma arvan, et see oli õige otsus,\" ütles Seeder.\n\nSeeder ütles, et raportis toodud järeldusi ta kahtluse alla ei sea. \"Ma olen nõus kõigi nende järelduste ja etteheidetega, mis selles raportis välja toodud on. Ja selle raporti baasilt pean ma õigeks, et minister ametist vabastatakse,\" märkis Seeder.\n\nKantsler Illar Lemetti ametist vabastamisega seoses ütles Seeder, et õigusriik sellega ohtu sattunud ei ole. \"Olukorda ei maksa üle dramatiseerida. Õigusriik ongi näinud ette ka sellise lahenduse, et koostöö mittelaabumise tõttu on valitsusel võimalus kõrgeid riigiametnikke ametist vabastada ilma, et oleks tegemist olukorraga, kus üks või teine kantsler ei saa oma ametiga hakkama või tal oleks mingi süü,\" lausus Seeder.\n\nSeeder, kes põllumajandusministrina töötades Illar Lemetti asekantsleriks kutsus, ütles, et temal Lemettiga koostöö sujus. \"Me saime väga hästi põllumajandusministeeriumis koos töötatud,\" sõnas Seeder. \"Aga ajad muutuvad, inimesed on väga erinevad, inimeste omavaheline koostöö on väga erinev, erakonnad, valitsused vahetuvad. Olukorrad muutuvad ja sellega peab arvestama,\" ütles Seeder.\n\n\"See ei olnud kergekäeline otsus. Pigem oli see tulevikku vaatav otsus, et taastada töörahu. Et oleks võimalik minna edasi, kui tuleb ka uus minister. Et need vanad vastuolud ja pinged ei oleks ministeeriumis sees, sest uus minister tuleb ju samast erakonnast,\" lausus Seeder.\n\nSeeder ütles, et ametnikele peab jääma õigus kritiseerida ministrite tegevust ja avalikustada võimalikke seaduserikkumisi. \"Seda kõike tuleb teha seaduste ja heade tavade piires. See vabadus ja õigus peab ametnikel olema ja jääma,\" ütles Seeder.\n\nValitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Mart Järviku (EKRE) ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Illar Lemetti. Peaminister Jüri Ratas tegi ka ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles Vikerraadio saates \"Uudis +\", et peab riigisekretäri komisjoni raportit aluseks võttes maaeluminister Mart Järviku ametist vabastamist õigeks otsuseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti näitust Veneetsia kunstibiennaalil külastas 30 000 inimest\n\n## Põhitekst:\n\nEesti näitust Giudecca saarel külastas ligi 30 000 inimest ning see jõudis mainekate kunstiväljaannete Artnet News ja Artnewspaper kümne parima Veneetsia biennaali paviljoni hulka. Kris Lemsalu kutsuti isikunäitusega esinema Berliini juhtivasse kaasaegse kunsti näitusemakjs KW Institute for Contemporary Art 2020 veebruaris. Näitusega kaasnevat kataloogi esitleb Kris Lemsalu 5. detsembril Tallinnas.\n\n\"Näituse tagasiside oli positiivne ja Kris Lemsalu teos liigutas paljusid inimesi,\" kommenteeris näituse komissar Maria Arusoo Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest. \"Giudecca on inspireeriv keskkond ning oli põnev olla osa saarele loodavast kunstipiirkonnast Giudecca Art District.\"\n\nNäitus pälvis rohkelt meediatähelepanu. Juba enne avamist ilmus persoonilugu kunstnikuga maailma ühes suurimas kunstiuudiste portaalis Artnet News, mis biennaali esimestel päevadel valis Eesti paviljoni 10 parima hulka. Eesti paviljonist kirjutas arvustuse mainekas kunstiajakiri Cura. Eesti meedia kajastas põhjalikult paviljoni avamist: otselülitused Giudecca saarelt tegid ETV \"Aktuaalne kaamera\" ja Kanal 2 \"Reporter\", avamisel olid kohal Postimehe, Eesti Ekspressi ja Müürilehe ajakirjanikud.\n\nNäituse kataloog valmis koostöös rahvusvahelise kirjastusega Mousse, sinna on kirjutanud tekstid näituse kaasamõtlejad Tamara Luuk ja Andrew Berardini. Raamat annab põhjaliku ülevaate Lemsalu viimaste aastate loomingust ning sisaldab rikkalikku visuaalmaterjali. Teose kujundaja on Aadam Kaarma. Kataloogi esitlus on 5. detsembril, lisainfo tuleb peatselt.\n\nKris Lemsalu eksponeeris näitusel kaht mahukat installatsiooni, tegeldes üldinimlike teemadega nagu sünd ja surm, mis on Lemsalu loomingut läbiva joonena iseloomustanud ka varem. \"Sünd, elu ja surm põimuvad Lemsalu nägemuses üheks võimsaks monumendiks,\" kirjutas üks näituse kaasamõtlejaid, Los Angelese kunstikriitik Andrew Berardini.\n\nKris Lemsalu on sündinud 1985. aastal Tallinnas ning elab ja töötab Viinis ja Tallinnas. Ta loob erinevaid meediumeid ja ootamatuid materjale kombineerivaid skulptuure, installatsioone ja performance'eid. Viimasel ajal on Kris Lemsalu osalenud näitustel Londonis Goldsmiths CCAs (2018), Secessionis Viinis (2018), Performa 17 biennaalil New Yorgis (2017), DRAFi performance'ite õhtul Londonis (2017), Bunshitu galeriis Tokyos (2015), Ferdinand Bauman galeriis Prahas (2015). Lemsalu esindavad galeriid Temnikova & Kasela Tallinnas ja Koppe Astner Glasgow's. Kris Lemsalu loomingut on tunnustatud 2018. aasta riikliku kultuuripreemiaga ja presidendi noore kultuuritegelase preemiaga, ta on olnud üks kunstnikupalga saajatest.\n\nAlates 2013. aastast on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koos ülikoolide ja Erasmus+ programmiga korraldanud tudengitele praktikat Eesti paviljonis. Seitsme kuu jooksul tutvustasid ja valvasid näitust üliõpilased: Brigit Arop, Anna Kaarma, Helena Grethel Kask, Laura Elisabeth Konsand, Johanna Jolen Kuzmenko, Anastassia Langinen, Sille Luiga, Keiu Maasik, Magdaleena Maasik, Mart Piirimees, Liisu Ristal, Grete Tiigiste, Bruno Quast.\n\nEesti osalust Veneetsia rahvusvahelisel kunstibiennaalil korraldab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus kultuuriministeeriumi toel, samuti on alates 2013. aastast paviljoni toetanud advokaadibüroo COBALT. Eesti paviljoni projekti 2019. aastal toetasid veel Eesti Kultuurkapital, DSV Transport, Outset Estonia, Silber Auto, Eesti Kunstnike Liit, Elusia, Bekker, Leffe, Moe. KKEK tänab Kris Lemsalu galeriisid, Temnikova & Kasela galeriid ja Koppe Astner galeriid igakülgse toetuse eest.\n\n1895. aastast peetav Veneetsia biennaal on vanim ja suurim rahvusvaheline kunstifoorum. Eesti osaleb oma paviljoniga Veneetsias 1997. aastast.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "24. novembril lõppes 58. Veneetsia kunstibiennaal. Eestit esindas tänavu Kris Lemsalu näitusega \"Birth V – Hi and Bye\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nCurly Strings avaldablive-albumi \"Sümfooniline Curly Strings\"\n\n## Põhitekst:\n\nPlaadil on muusika, mis salvestati elavas esituses 2019. aasta maikuus kolmel kontserdil Tallinnas, Tartus ja Pärnus koos üle-eestilise noorte sümfooniaorkestriga.\n\nPlaadil on kokku 14 lugu, mis kõik pärinevad bändi eelnevatelt albumitelt. Arranžeeringud on teinud hinnatud Eesti heliloojad ja muusikud Tauno Aints, Tõnis Kõrvits, Tõnu Kõrvits, Rasmus Puur ning Arno Tamm.\n\nAnsambli jaoks on tõeline rõõm ja privileeg, et just nende inimestega koostööd sai teha. \"Kontsertide andmine sümfooniaorkestriga oli küll juba meie ammune unistus, kuid me olime ikkagi tõeliselt pahviks löödud sellest, kui võimsad ja emotsionaalsed uued helipildid meie lugudele juurde lisandusid,\" räägib esitatud muusikast ansmbli solist Eeva Talsi.\n\nPlaadi saamislugu algas juba 2018. aastal, mil Curly Strings paluti esinema Saksamaa suurimale folkfestivalile Rudolstadt koos sealse kohaliku sümfooniaorkestriga. Kontsert pea 5000 inimese ees andis bändile tugeva tõuke selleks, et leida ka moodus kava kodumaise publikuni tuua. 2019. aasta kevadel toimusid esitused Estonia kontserdisaalis, Pärnu kontserdimajas ning Vanemuise kontserdimajas. Nendelt kontsertidelt valitud palad jõudsidki ilmuvale CD-le \"Sümfooniline Curly Strings\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Curly Stringsil ilmub 1. detsembril esimene live -album album \"Sümfooniline Curly Strings\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 14.30: Mart Helme kommenteerib Järviku ja Lemetti ametist vabastamist\n\n## Põhitekst:\n\nValitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Mart Järviku (EKRE) ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Illar Lemetti. Peaminister Jüri Ratas tegi ka ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme kommenteerib esmaspäeval kell 14.30 maaeluminister Mart Järviku ja ministeeriumi kantsleri Illar Lemetti ametist vabastamist. Helme ülesastumist ajakirjanike ees riigikogu EKRE fraktsiooni ruumides saab otsepildis vaadata portaalis ERR.ee.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKäsipallileegion: Celminš ja Grištšuk jõudsid eurosarjas 16 hulka\n\n## Põhitekst:\n\nEuroopa Meistrite liiga alagrupiturniirid on veel täies hoos, seal mängiti üheksas voor. Tugevuselt järgmistes sarjades selgusid aga 16 paremat. EHF Cupil loositakse meeskonnad neljapäeval nelja neljasesse alagruppi, EHF Challenge Cupil aga jätkatakse karikasüsteemis ehk kaheksandikfinaalidega.\n\nDener Jaanimaa: oli meeldiv jälle Kielis mängida ja punkt näpata\n\nDener Jaanimaa naasis Kieli, kus ta viimati kohaliku THW Kieliga 2016. aastal jõudis Meistrite liiga finaalturniirile. Zaporožje HC Motor andis Saksamaa suurklubile võimsa lahingu ning sai kätte 32:32 (16:17) viigi. Jaanimaa tulistas neljal korral väravale, ent kordagi ei tabanud.\n\n\"Oli meeldiv Kielis jälle mängida ja veelgi meeldivam näpata siit üks punkt. Võitlesime täna lõpuni ja kindlasti teenisime selle punkti. Kielil puudusid küll mitmed mängijad vigastuste tõttu, aga tegime väga hea esituse. Võinuksime võitagi, ent lõpus jäi natuke jõust puudu,\" kommenteeris Jaanimaa Motori kodulehele.\n\nViigi tegid võõrsil ka Andris Celminš ja Velenje RK Gorenje, mängides Põhja-Makedoonia klubi Skopje RK Metalurgiga 23:23 (13:10), kuid jõudis EHF Cupi alagrupiturniirile koondtulemusega 47:42. Eestlane kätt valgeks ei saanud, aga viskas kolmapäeval ühe värava koduliigas Gorenje 29:25 (16:11) võidumängus MRD Dobova üle.\n\nMartin Grištšuki arvele jäi üks tabamus, kui Praha HC Dukla alistas EHF Challenge Cupi kolmandas ringis bosnialaste RK Gracanica 21:20 (12:6) ning pääses 16 hulka koondtulemusega 47:41. Samas sarjas jäid Kristo Voika ja Nove Veseli TJ Sokol teist korda napilt, 25:27 (11:12) alla Luksemburgi klubile Differdange'i Red Boys ning langesid tulemusega 46:49. Voika viskas kaks väravat.\n\nMõlemad eestlased olid võistlustules ka Tšehhimaa kõrgliigas. Reedel 29-aastaseks saanud Voika arvele jäi kolm tabamust, ent Sokol leppis 26:26 (13:13) viigiga Zubri HC ROBE vastu. Grištšuk väravaid ei visanud, kui Dukla alistas Brno SHC Malomerice 37:24 (20:10). Liigatabelis on Dukla 16 punktiga kolmandal ja Sokol 15 silmaga viiendal kohal.\n\nEestlaste vastasseisust Rootsis väljus võitjana Hendrik Varul\n\nSaksamaa 2. Bundesligas jätkus eestlaste klubide kaotustejada, tõsi eelmisel nädalal kohtuti esinelikusse kuuluvate tiimidega. HSG Krefeld sai viienda, TV Emsdetten neljanda kaotuse järjest ning 13 vooru järel paiknetakse tabeli kahel alumisel astmel. Emsdettenil on kaheksa ja Krefeldil kaks punkti.\n\nKolmapäeval jäi Krefeld võõrsil 22:34 (13:18) alla ASV Hamm-Westfalenile, Karl Roosna viskas ühe värava ja andis ühe resultatiivse söödu. Pühapäeval kaotas Emsdetten samuti võõrsil ThSV Eisenachile 24:31 (15:16), Karl Toom tabas samuti korra, aga andis neli väravani viinud söötu.\n\nTugevuselt neljandas liigas, Oberliga Nordsee grupis jätkasid võidukalt Rasmus Ots ja SG VTB/Altjührden. Kodusaalis alistati enne kohtumist vaid ühe silma võrra tagapool paiknenud HC Bremen 31:24 (15:9). Üheksa vooru järel on Otsa koduklubi liigas 14 punktiga kolmandal kohal, liidrist kaks silma maas.\n\nRumeenia meistriliigas said võidulisa Martin Johannson – kes viskas ühe värava – ja Bukaresti Steaua, kui 33:28 (14:12) mängiti üle CSM Vaslui ning tõusti 22 punktiga kolmandaks. Hollandi kõrgliigas jäi Jesper Bruno Bramanis pöidlavigastusega eemale ja HV KRAS/Volendam kaotas Beeki Anytime Fitness/BFC-le 23:27.\n\nSoomes aitas Sten Toomla kolme väravaga Helsingi IFK 35:29 (14:16) koduvõidule Pargas IF-i üle. Ott Variku arvele jäi kolm ja Sten Maasalule kaks tabamust, kuid Siuntio IF valitseva meistri Riihimäe Cocksi käest punkte ei näpsanud, vaid kaotas võõrsil 21:32 (11:17).\n\nRootsi esiliigas peeti eestlaste omavaheline lahing, kus nii Armi Pärt kui Hendrik Varul viskasid kolm väravat, aga viimane väljus Hammarby IF – HIF Karlskrona vastasseisust 34:30 (16:14) võitjana. Prantsusmaa esiliigas tabas Jürgen Rooba viis korda, ent Nice'i Cavigal Handball kaotas Strasbourg'i Eurometropole'ile 23:30 (14:17).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal peeti Euroopa käsipalliväljakutel lisaks koduliigade kohtumistele ka tähtsaid mänge eurosarjades. Eestlastest jõudsid Martin Grištšuk ja Andris Celminš oma koduklubidega 16 parema sekka ning Dener Jaanimaa sai Meistrite liigas võiduga võrreldava viigipunkti võõrsil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nFelt filmilinnakust: Eesti filmitegija saab lõpuks ometi uuesti mõtlema hakata\n\n## Põhitekst:\n\nTallinn Film Wonderlandi idee taga on mitmed Eesti filmitootjad, kes on taolise stuudiokompleksi rajamist oodanud juba aastaid.\n\nAllfilmi produtsent Ivo Felt märkis, et neile jaoks on filmilinnak oluline kahel põhjusel. \"Üks on see, et Eesti filmitegija saab lõpuks ometi filmistuudios uuesti mõtlema hakata – luua maailma, mis on olemas ainult tema peas. Seni oleme olnud kinni olemasolevates kohtades ja mugandanud end selle järgi, mis on olemas ning pole harjunud mõtlema.\"\n\nTeiseks on filmistuudio kohaolu Felti sõnul oluline seepärast, et see on teenusepakkujana oluline element. \"Võime filmida linnas, metsas, aga välistellijale on stuudio oluline.\" Felt loodab, et sel suvel siin filmitud filmi järel tunneb Los Angeles rohkem Eesti kui filmikoha vastu huvi.\n\nNafta Filmsi produtsent Esko Rips märkis, et nende ootus filmistuudiole algas 4–5 aastat tagasi. \"See on alles algus. Töö läheb ju edasi. Meie ootus on see, et filmivaldkonnal ei ole olnud keskpunkti, kuhu koguneda. Me loodame, et see ala loob filmitegijaid juurde, et mõelda lahtisemalt, kuidas seda stuudiot ära kasutada. Oleme väga õnnelikud igal juhul.\"\n\nTallinn Film Wonderland tegevjuhi Gren Noormetsa sõnul on valmiv filmilinnak lähiriikide moodsaim ja suurim. Kinnistu kogupindala on 57 000 ja stuudiokompleksi ehitusalune pind umbes 3500 ruutmeetrit. Hoones saab olema kolm stuudiot, mille kogupind on 2900 ruutmeetrit. Suurim neist on 1200-ruutmeetrine ja 14 meetrit kõrge.\n\nTallinn Film Wonderlandi projekt.\n\nKui Tallinna linn rajab stuudiote karbid ja vajaliku taristu, siis sisu pannakse kokku filmitootjate tahte järgi ja sinna saab ehitada mida iganes võtete või saadete tegemiseks vaja on.\n\n\"Eriliselt kõrged laed võimaldavad mõne projekti raames ehitada kas või 5-korruselise elumaja. Green screen 'i ruumid võimaldavad filmidesse tuua erinevaid fantaasiaelemente. Tühjadesse hallidesse saab ehitada kas džungli või rajada kõrbe. Fantaasial pole piire,\" kirjeldas Noormets.\n\n\"Sellest saab vaieldamatult Läänemere piirkonna suurim stuudiokompleks, kuhu on plaanis koondada erinevad kohalikud audiovisuaalseid teenuseid pakkuvad ettevõtted. Lisaks on filmilinnak avatud ka tavakülastajatele, kus saab korraldada erinevaid korporatiivüritusi ja vaadata näiteks välikino,\" selgitas Noormets.\n\nEesti filmi instituudi juhatuse liikme Edith Sepa sõnul on filmilinnakul suur roll Eesti filmitööstuse arendamisel.\n\n\"Tehniliste võimaluste puudumine ei oleks siis enam probleem, kuna Baltikumi suurim stuudiokompleks kõrvaldab kitsaskohad, mis seni on nii kohalikel- kui ka välistootjatel takistanud oma projekte Eestis filmimast,\" rääkis Sepp.\n\nTallinn Film Wonderlandi projekt.\n\nHoolimata olemasolevast tagasimaksesüsteemist (cash rebate) on filmistuudiote kompleks olnud väga oodatud ja oluline müügiargument piirkonda investeeringute meelitamiseks, lisas Sepp.\n\nFilmilinnaku asukoht leiti Põhja-Tallinnas Paljassaares asuval tühermaal, millele oli linnale kuuluv äriühing (AS Tallinna Tööstuspargid) varasemalt välja arendanud ka esialgse arenduskava, mis kattus Tallinn Film Wonderlandi eesmärkidega.\n\nEsimese etapina valmivad Paljassaares aastaks 2022 filmilinnaku kolm stuudiot ja abiruumid koos juurde kuuluva taristuga. Lähima paari aasta jooksul investeerib Tallinna linn AS Tallinna Tööstuspargid kaudu projekti ligi 5 miljonit eurot, eesmärgiga soodustada majanduskasvu ja luua uusi töökohti kultuuri valdkonnas. Järgnevates etappides planeeritakse kinnistule kontoriruumid ning majutuse ja toitlustuse alad.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "2022. aastaks valmiv filmilinnak Tallinn Film Wonderland annab filmitegijatele Eestis võimaluse olemasolevatest võttekohtadest kaugemale mõelda ja loob filmivaldkonnale keskpunkti, kuhu koguneda, märkisid filmiprodutsendid Ivo Felt ja Esko Rips.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nProkuratuur ei toeta Ringmaa vanglast vabastamist\n\n## Põhitekst:\n\nKohus vaatas 22. novembril läbi 81-aastase Märt Ringmaa kaitsja Raiko Paasi taotluse tema vangistusest vabastamiseks tema parandamatu haiguse tõttu. Prokuratuur oli vabastamisele vastu, kuna leidis, et ka vanglas võib talle vajalikku ravi osutada.\n\nKohus teeb lahendi Ringmaa vabastamise või vabastamata jätmise kohta kolmapäeval.\n\nKaristusseadustiku kohaselt võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva vangi karistuse kandmisest vabastada, kuid arvestab sealjuures tema toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja haiguse iseloomu.\n\nSuvel saatis Viru vangla Ringmaa tema tervisliku seisundi hindamiseks terviseekspertiisi Viru maakohtu määruse alusel. Arstlikku komisjoni taotles Ringmaa ise ja tema advokaat.\n\nMullu suvel leidis ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium, et Ringmaad ei saa enne tähtaega vanglast vabastada ning selle peamine põhjus on eelkõige temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht.\n\nKa eelnevalt asja arutanud Viru maakohus leidis, et ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et olenemata oma kõrgest east võib Ringmaa jätkata vabanemisel kuritegude toimepanemist.\n\nTema ennetähtaegne vabastamine oli kaalumisel ka tänavu sügisel, kuid Viru maakohus jättis ta oktoobri keskel vanglast vabastamata.\n\nAlates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele.\n\nKohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.\n\nÜhtlasi mõistis kohus Ringmaa süüdi pensioniametile võltsitud tööraamatu esitamises, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit.\n\nMaakohus mõistis Ringmaa süü tõendamatuse tõttu õigeks 1994. aasta 5. detsembril Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas plahvatuse korraldamises, 1998. aasta 18. detsembril Tallinnas Pae 48 trepikojas toimunud plahvatuses, milles hukkus Nina (46) ja tema kaheaastane lapselaps ning vigastada sai veel kaks inimest.\n\nKohus mõistis Ringmaa õigeks 2000. aasta 22. septembri öösel Tallinnas Sõpruse puiesteel Hansapanga rahaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2001. aasta 4. jaanuaril Vikerlase 23 maja juures pangaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2003. aasta 11. mai varahommikul Pae 23a elumajas toimunud plahvatuses, milles hukkus Valentina (56) ning üks inimene sai kergelt vigastada.\n\nSamuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2004. aasta 17. mai öösel Pae 23a majas toimunud plahvatuses ning 2004. aasta 3. septembri hommikul Pae 68/78 kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuses, milles hukkusid 55-aastane mees ja 54-aastane naine.\n\nKohus mõistis Ringmaa õigeks ka 2005. aasta 6. aprilli hommikul Punane 17a maja juures asunud taarakioski taga toimunud plahvatuses, milles sai vigastada 64-aastane mees.\n\nKohus ei pidanud Ringmaa süüd tõendatuks ka 2005. aasta 9. septembri hommikul Pae 56 maja ühe rõdu all toimunud plahvatuses, milles hukkus 66-aastane mees ja vigastada sai üks laps. Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 maja juures toimunud plahvatuses, milles hukkus 27-aastane mees.\n\nKaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vanglas. Pärast Ringmaa kinnipidamist lõppesid ka plahvatused.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi terviseekspeertiis tunnistas Tallinnas kahe lõhkemata jäänud pommi paigaldamise eest 15-aastase vangistuse saanud Märt Ringmaa parandamatult haigestunuks, pole prokuratuur tema ennetähtaega vanglast vabastamisega nõus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKoalitsioon on otsustanud: ravimiseadus võetakse igal juhul uuesti lahti\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder (KE) ütles pärast hommikust koalitsiooni töörühma kohtumist, et kolme fraktsiooni vahel on ühisosa leitav, kuid milline see on, on veel vara öelda.\n\n\"Meil läheb selle vormistamisega veel aega, aga suure tõenäosusega päädib see sellega, et anname sisse seadusemuudatuse. Kõigil on suur soov hakata apteegireformi muutma, aga mis kujul ja mismoodi, annavad lähitunnid, lähipäevad, lähinädalad selgust,\" kommenteeris Mölder ERR-ile.\n\nProviisorid ja sotsiaalministeerium on avaldanud toetust apteegireformi elluviimisele kavandatud kujul ehk proviisoriapteekidele, nii nagu kehtiv ravimiseadus alates järgmise aasta 1. aprillist ette näeb, valitsuskoalitsioon on aga liikumas vastupidises suunas ehk lähemale ravimite hulgimüüjate ja praeguste apteegikettide omanike soovidele lasta turg vabaks ehk senised hulgimüüjatest omanikud saaksid ka edaspidi apteeke omada.\n\n\"Mulle tundub, et tööversioonina on sündimas igasugu piirangute äravõtmine, aga mis kujul see lõplikult olema saab, on väga raske öelda. Meie ootus ja lootus oli väheke see, et praegused apteegipidajad ja proviisorid lepivad midagi omavahel kokku, aga nagu nägime, siis nad ei suutnud kokkuleppele jõuda. Nüüd ongi kätte jõudnud see tähtis koht, kus poliitikud püüavad kokkuleppele jõuda,\" selgitas Mölder.\n\nMölder kinnitas, et eri osapooltega toimuvad kohtumised ja arupidamised iga päev, ent kuna praegu on riigikogus istungitevaba nädal, siis põhjapanevatg otsust, nagu komisjoni esimees sõnastas, on tõenäoliselt oodata järgmisel nädalal.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki apteegireformi sisuline saatus pole veel selge, on koalitsiooni töörühm ühes kokkuleppele jõudnud: reformi dikteeriv ravimiseadus võetakse igal juhul uuesti lahti. Otsused, mida täpselt muutma hakatakse, sõnastatakse valitsuskoalitsioonis hiljemalt järgmisel nädalal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKregor Zirk ujus Londonis Eesti rekordi\n\n## Põhitekst:\n\nTürgi klubi Energy Standardi eest võistlev Zirk ujus teisel võistluspäeval 400 m vabaltujumise uueks Eesti rekordiks 3.43,09, mis andis talle viienda koha. Esikoha sai norralane Henrik Christiansen ajaga 3.40,14.\n\nVeel tegi Zirk pühapäeval kaasa 200 m liblikujumises, kus sai ajaga 1.54,45 viienda koha.\n\nAvapäeval tegi Zirk 100 m liblikujumises enda viimase kahe aasta parima soorituse, ujudes ajaga 51,61. \"See aeg märgib Eesti läbi aegade viiendat tulemust ja uut hooaja tippmarki,\" teatas Zirk sotsiaalmeedias.\n\nEsikoha sai selles ujumises Zirgi treeningukaaslane, olümpiavõitja Chad le Clos ajaga 49,34.\n\nTeise alana oli Zirgil kavas 200 m seliliujumine, kus ta jäi ajaga 1.59,52 viimaseks ehk kaheksandaks. \"Ujudes maailmameistri Jevgeni Rõlovi kõrval saavutasin kaheksanda koha ajaga 1.59,52, mis polnud kindlasti see, mida ma ootasin,\" tõdes Zirk. \"Aeg oli ligi 1,5 sekundi võrra aeglasem kui see oli Napoli etapil.\"\n\nLisaks osales Zirk 4x100 m kombineeritud teateujumises, kus Energy Standard oli neljas. \"Minu vaheaeg oli natuke aeglasem kui individuaalses ujumises, aga tiimiga vormistasime neljanda koha. Energy Standardi A-koosseis sai samal alal esimese koha, seega teenisime head punktid tiimile üldseisu silmas pidades,\" kirjutas Zirk.\n\nRahvusvaheline ujumisliiga ehk ISL koosneb kuuest tavaetapist, hooaja lõpetab finaaletapp Las Vegases. Igal etapil on kavas 37 võistlust ja võistleb neli võistkonda kaheksast. Kaks etappi on derbid, millest üks on ainult Ameerika tiimidele ja üks ainult Euroopa tiimidele. Ülejäänud etappidel on võistlustules kaks Ameerika ja kaks Euroopa tiimi.\n\nLondoni etapil sai Energy Standard klubide arvestuses 467,5 punktiga esikoha. Individuaalselt oli Londonis parim Zirgi treeningukaaslane le Clos, Zirk oli 49.\n\n20. ja 21. detsembril Las Vegases peetavale finaaletapile pääsesid Euroopast Energy Standard ja London Roar ning USA-st Cali Condors ja LA Current.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Londonis peetud rahvusvahelise ujumisliiga etapil parandas Kregor Zirk 400 m vabaltujumises Eesti rekordit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOpositsioon mõistab Lemetti vallandamise hukka: algab ametnike suukorvistamine\n\n## Põhitekst:\n\nReformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et maaeluministeeriumi kantsleri ametist vabastamine näitab, et valitsus karistab neid, kes on ausad, seaduskuulekad ja teevad oma tööd südametunnistusega.\n\n\"Peaminister ise tellis riigisekretärilt raporti, mis kinnitas, et kantsler Lemetti rääkis tõtt. Ometi saab tõe eest seisnud riigiteenistuja tänase valitsuse otsusega karistada veel enne, kui ametist on kõrvaldatud korruptsiooniskandaali sattunud minister Järvik,\" lausus Kallas.\n\n\"Mitmete rikkumiste eest lahkuma sunnitud Mart Järvikule kingib valitsus poliitilise kokkuleppe tulemusena veel üle 30 000 euro preemiaraha olukorras, kus kõikjalt mujalt otsitakse kärpekohti,\" lisas ta.\n\n\"Eriti häbiväärne on asjaolu, et tõerääkijast tehakse poliitiline kaup selleks, et hoida EKRE valitsuses ja püsida ise võimul,\" ütles Kallas veel.\n\nKallase sõnul saadab kantsler Lemetti vabastamine hirmutava signaali teistele riigiteenistujatele - kui sa lähed riigivargusest teatama, siis sa kaotad töö. \"EKRE-l on tänasest Keskerakonna ja Isamaa poliitiline katus, et rünnata veelgi tugevamalt õigusriiki ja ausa valitsemise põhimõtteid.\"\n\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Indrek Saare hinnangul näitab maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti vallandamine seda, et valitsus on asunud EKRE taktikepi all Eesti ametnikkonda poliitiliselt survestama.\n\n\"Kantsleri tagandanud Jüri Ratase valitsus saatis signaali Eesti ametnikkonnale: kui te näete hämaraid ja ebaseaduslikke tegusid, siis olge vait. Muidu lendavad teie pead. See otsus tähistab ametnike suurkorvistamise ja politiseerimise algust,\" ütles Saar.\n\n\"Kahjuks jätkab peaminister Ratas sedasama rida, mis algas EKRE valitsusse laskmisega: Eesti aina kaugeneb senisest väärtusruumist ja ka õigusriigist,\" lisas ta.\n\nÜhtlasi näitas EKRE diktaadile allunud Jüri Ratas Saare sõnul taaskord, et talle on peaministritool armsam põhimõtetest.\n\nValitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Mart Järviku (EKRE) ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Illar Lemetti. Peaminister Jüri Ratas tegi ka ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid mõistavad maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti ametist vabastamise hukka ning nendivad, et sellega pandi alus ametnike suukorvistamisele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJaanika Lauk: hambaravihüvitise vahendamise üle otsustab kliinik, mitte riik\n\n## Põhitekst:\n\nHambaravi osutatakse tänapäeval Eestis valdavalt eraettevõtluse vormis. Ettevõtja loob ettevõtte ja arvestab teenuseid planeerides, kes on tema sihtgrupp, kuidas teda kõnetada, milliseid tooteid ja teenuseid pakkuda ning kuidas see kattub investeeringute- ja tasuvusplaaniga.\n\nOn elementaarne, et meie turul on nii kõrgema sissetulekuga kui ka keskmise ja sellest madalama rahaliste võimalustega patsientidele mõeldes loodud hambaravikliinikuid. Hambaravis on analoogselt teiste erialadega kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik sisseseade.\n\nTrendika sisseseade puhul teenuse kvaliteet patsiendi jaoks enam märkimisväärselt paremaks ei muutu. Valiku selle osas, kuidas ja mida teha, teeb ettevõtja ehk hambakliiniku omanik. Eestis on selleks sageli hambaarst ise.\n\nNagu ka finantsteenuse puhul, ei tohi hambaraviteenust reklaamides enam klienti mõjutada, esitades talle tegutsemisele kutsuvaid pakkumisi. Patsient või klient peab ettevõtte reklaami nähes ise järeldusele jõudma, et tegu on talle huvipakkuva teenusega, mida ta tarbida soovib.\n\nNüüd on Terviseamet regulatsiooni järgimist tihedamalt kontrollima hakanud ja seega on partnerlus haigekassaga hambaraviteenuse osutaja valimisel saanud patsiendi jaoks oluliseks argumendiks. Kirjeldatud olukord on tagajalgadele ajanud hambakliinikud, mis on positsioneeritud heal majanduslikul järjel olevale patsiendile, kes kliiniku eeldusel hambaravihüvitist ei vaja.\n\nHaigekassa ja sotsiaalministeerium on üles ehitanud hambaravihüvitise süsteemi selleks, et ajendada patsienti tegema esimest sammu oma suutervise parendamisel. Reeglina saab esimese visiidi puhul kasutatud ka hambaravihüvitis ning järgnev ravi on juba hambakliiniku hinnakirja alusel. Sellega, et haigekassa hambaraviteenuste piirhinnad kvaliteetse teenuse osutamiseks liiga madalad oleksid, ma kindlasti ei nõustu.\n\nPatsiendi jaoks on usaldusväärne see hambakliinik, millel on riigi esindaja ehk haigekassaga lepinguline suhe. Teadvustasime oma ettevõtet luues, et haigekassa lepingupartneriks olemine on patsiendile oluline usaldusgarantii ning hüvitise kasutamine ka kliiniku jaoks võimalus, mitte ohverdus.\n\n\"Kui hambakliiniku tavahinnakiri on oluliselt kõrgem haigekassa piirhindadest, võibki turunduskuluks nimetada ka esimest visiiti.\"\n\nOn loogiline, et ettevõtja planeerib teatud summa ka oma turunduskuludeks ja arvestab, milline on nii-öelda ühe patsiendi sissetoomise kulu. Kui hambakliiniku tavahinnakiri on oluliselt kõrgem haigekassa piirhindadest, võibki turunduskuluks nimetada ka esimest visiiti, mis tehakse patsiendile haigekassa piirhindadega.\n\nHambakliinikud, mis püüavad jätta avalikkusele muljet, nagu oleks haigekassa piirhinnad liiga madalad, et kliinikud saaksid nendega töötada, võimendavad hambaraviteenuse kallist kuvandit ning päris kindlasti ei aita see kaasa hambaraviteenuse tarbimise tõstmisele. Aga just sellega peaksid hambakliinikud ning hambaarstid tegelema.\n\nHüvitise kasutamine\n\nPatsiendi jaoks on hambaravihüvitise kasutamine väga mugav - enam ei pea ta ise haigekassasse arveid esitama ning hüvitise laekumist ootama. Hüvitise summa võetakse teenuse tarbimisel arvest maha ning haigekassaga suhtleb hüvitise osas kliinik.\n\nSamuti on aruandlus mugav hambakliiniku jaoks, kuna kogu statistika esitatakse haigekassale juba jooksvalt arveid väljastades ja mingit lisatööd sellega ei kaasne.\n\nTäiskasvanute hambaravihüvitise ning proteesihüvitise vahendamiseks on hambakliinikul tarvis esitada avaldus, sõlmida leping ning hambaarstidel õppida ära süsteem, kuidas ja milliste teenuste eest haigekassale teenusarveid esitada. Kõik see võtab aega alla nädala.\n\nVäita, nagu oleks riik jätnud osa patsiente sihilikult hambaravihüvitise saamisest ilma, on ekslik. Tegelikkuses on see ikkagi hambakliiniku otsus.\n\nPatsiendid on hinnateadlikumad\n\nPraegusel kujul hambaravihüvitise süsteem on olnud kasutusel 2017. aasta 1. juulist ning tänaseks on patsiendid sellest juba päris teadlikud ja süsteem ennast õigustanud. Suurenenud konkurentsisituatsioonis ning vähenenud reklaamivõimaluste juures otsustavad paljud patsiendid minna kliinikusse, mis pakub hambaravihüvitist.\n\nLisaks hinnatundlikele patsientidele teevad seda ka inimesed, kes leiavad, et kui nad tasuvad sotsiaalmaksu, siis see hüvitis ongi neile kasutamiseks loodud.\n\nKuuleme igapäevaselt oma patsientidelt, et neil on küll aastaid olnud väga hea arst, kes paraku on otsustanud hambaravihüvitist mitte vahendada ning see on ka ajend hambakliiniku vahetamiseks. Samal ajal vahetatakse hambaarsti ka asukohamuutuse, mugavuse ning ka selle tõttu, et pole tekkinud piisavalt tugevat usaldust hambaarsti ja patsiendi vahel.\n\nJust usaldus on see, millele hambaraviteenuse tarbimine lõpuks taandub – patsiendi jaoks ei ole oluline viimase peal tehnika või kulukad sisekujundusdetailid, kõige olulisem on, et ta tunneb end arsti visiidil turvaliselt.\n\nPatsient ootab, et nii arst kui ka kliinik jätaksid usaldusväärse mulje, et ta tunneks end peale visiiti hästi, saaks aru, et tema tarbitud teenus oli kvaliteetne, selle eest esitatud arve õiglane ning ta oli heades kätes.\n\nViimsi Hambakliinikus oli nii 2018. kui ka 2019. aastal 48 protsenti patsientidele esitatud arvetest haigekassa hüvitisega seotud. See number on väga kõnekas.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Väita, nagu oleks riik jätnud osa patsiente sihilikult hambaravihüvitisest ilma, on ekslik. Tegelikkuses on see ikkagi hambakliiniku otsus, kirjutab Jaanika Lauk.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRahandusministeerium kaalub diislikütuse aktsiisimäära langetamist\n\n## Põhitekst:\n\n\"Diislikütuse aktsiisi tõstmise otsus oli lühinägelik: kasutati ära nafta maailmaturu hinna langust, kuid samas ei osatud või ei tahetud ette näha, et kütuse hind langeb ka mujal,\" ütles rahandusminister Martin Helme Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tehtud uuringu tulemusi kommenteerides. \"Aktsiisitõusu tulemus oli see, et välismaiseid konkurendid hakkasid Eesti veoettevõtetelt üle võtma alguses rahvusvahelisi ja hiljem juba ka Eesti-siseseid vedusid. Seetõttu kavatsen uuringu andmete toel esitada kevadel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel ettepaneku diislikütuse aktsiisimäära langetada,\" lisas Helme rahandusministeeriumi saadetud pressiteate vahendusel.\n\nEKI uuringust selgus, et maanteetranspordi ettevõtted näevad peamiste äritegevuse takistustena veohindade madalat taset ning mootorikütuse aktsiisimäärade liialt kõrget taset. Kui madalad veohinnad on tingitud Läti-Leedu ettevõtete sisenemisest Eesti turule ning see valmistab peamiselt probleeme väikeettevõtetele, siis kõrgete aktsiisimäärasid tõid probleemina enim esile suurettevõtted. Olulise piirava faktorina nähakse veel tihedat konkurentsi veondussektoris, seejuures ka teiste riikide vedajate ebaausat konkurentsi.\n\nTakistavate tegurite pingereas järgnevad liialt kallis tööjõud, mis on teistest enam probleem suurematele ettevõtetele, ning liialt kõrged kütuse hinnad maailmaturul. Samas nimetasid ettevõtted arvestataval määral, kuid vähem tööjõu puudust. See on teravam probleem peamiselt rahvusvahelistele vedudele keskendunud ettevõtete jaoks.\n\nViimastel aastatel suurenenud teiste riikide sõidukite osakaal Eesti sisevedudel on maanteetranspordi ettevõtete hinnangul loonud ebaõiglase konkurentsipositsiooni. Seda ei ole riik ettevõtete hinnangul piisavalt kontrollinud ega pidurdanud. Eestist väiksema kulubaasi – näiteks soodsama hinnaga tööjõu, kütuse, kindlustuse – juures on lähiriikide Läti, Leedu ja Poola teenusepakkujate hulk suur ning see surub veosehindu alla ja Eesti ettevõtteid turult välja.\n\nÄritegevust takistava tegurina nimetas küsitlusele vastanud ettevõtetest liiga kõrgeid kütuseaktsiisi määru 86 protsenti. Kolmveerand vastanutest pidas diislikütuse aktsiisimäära langetamist potentsiaalselt tõhusaks äritegevust toetavaks meetmeks. Diislikütuse lõpptarbimisest Eestis 89 protsenti moodustab ettevõtete tarbimine, sellest omakorda kolmveerand on maanteetranspordi ettevõtete tarbimine. Eesti ettevõtete välismaal tangitud diislikütuse kogustest ostetakse praegu kolmandik Leedus ning ligi veerand Lätis.\n\nKui Eestis vähendataks diislikütuse aktsiisimäära ja hind oleks Eestis ja Lätis samal tasemel, siis valdav enamus Lätis tankivatest ettevõtetest muudaks oma tankimisotsuseid Eesti kasuks. Täielikult tooks tankimise Eestisse pigem väiksemad ettevõtted ning need, kellel on rohkem vedusid Eestis.\n\nKui diislikütuse aktsiisimäära langetada Läti tasemele, tangiks veoettevõtete autod uuringu järgi Lääne-Euroopa suunal teostatavate vedude jaoks diislikütust jätkuvalt eelkõige Leedus. Seetõttu toetaks tankimise Eestisse naasmise eesmärki paremini aktsiisimäära viimine Leedu tasemele.\n\nAktsiisimäära langetus vähendaks Eesti riigi maksutulu, kuna selle tõttu tasuksid lõpptarbijad iga liitri ostetud diislikütuse pealt vähem aktsiisi ja käibemaksu. Eestis tangitava kütuse odavnemise tõttu vabaneks finantsressurss, mida veoettevõtted saaksid kasutada muude sisendite jaoks, näiteks palgatõusuks või uuema, säästlikuma ja keskkonnasõbralikuma autopargi soetamiseks ja mis toetaks maanteetranspordi ettevõtete konkurentsivõimet.\n\nUuringust selgus, et Eesti on Euroopa Liidu riikide seas diislikütuse aktsiisi suuruselt kaheksas maa. Kui Eesti on diisliaktsiis 493 eurot, siis Lätis 372 ja Leedus 347 eurot, Soomes on diisliaktsiis 530 eurot tuhandelt liitrilt. 2015. aastal oli Eesti diisliaktsiis 393 ja 2016. aastal 448 eurot ning alates 2017. aastast 493 eurot tuhande liitri kohta.\n\nEesti transpordiettevõtete veoste maht rahvusvahelistel vedudel oli 2014. ja 2015. aastal 5,9 miljonit tonni ja 2016. aastal 6,9 miljonit tonni, kuid seejärel on märgatavalt langenud - 2017. aastal 6,0 ja 2018. aastal 5,3 miljoni tonnini. Sama näitas ka veosekäive statistika rahvusvahelistel maanteevedudel, kus alates 2016. aastast on mahud langenud. Kui 2016. aastal vedasid Eesti ettevõtted 4925 miljonit tonnkilomeetrit, 2017. aastal 4557 ja eelmisel aastal 4097 miljonit tonnkilomeetrit. Samas on Läti ja eriti Leedu ettevõtete rahvusvaheliste vedude käive aastatel 2015-2018 kasvanud: Läti ettevõtetel 2015. aasta 14,1 miljonilt tonnilt 18,2 miljoni tonnini mullu ja Leedu ettevõtete 24,0 miljonilt tonnilt 2015. aastal 45,8 miljoni tonnini möödunud aastal.\n\nUuringu mootorikütuse hinna ja aktsiisi mõju kohta Eesti maanteetranspordi ettevõtete konkurentsivõimele tellis rahandusministeeriumi ja viis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitlusele vastas tänavu 3.–22. oktoobril kokku 306 ettevõtet, kelle kulud mootorikütusele moodustasid nende kogukuludest keskmiselt 42 protsenti. Sealjuures oli küsitlusele vastanud ettevõtete tarbitud kütustest 98 protsenti diislikütus. Sektor on kütuse suhtes väga hinnatundlik.\n\nDiislikütuse aktsiisimäär on praegu Soomes 53 senti liitri kohta, Eestis 49,3 senti liitri kohta, Leedus 34,7 senti liitri kohta, Lätis tänavu 37,2 senti liitri kohta ja järgmisel aastal oodatavalt 41,4 senti liitri kohta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium kaalub diislikütuse aktsiisimäära langetamise võimalusi, viidates Eesti maanteetranspordi ettevõtete seas läbiviidud küsitlusele, mille kohaselt diislikütuse aktsiisimäära langetamine parandaks veoettevõtete konkurentsivõimet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nFinnair tühistas streigi tõttu esmaspäeval kõik Tallinna-Helsingi otselennud\n\n## Põhitekst:\n\nSoome lennufirma Finnair tühistas postitöötajate toeks toimuvate streikide tõttu sajad esmaspäevale kavandatud lennud.\n\nTallinna lennujaama kommunikatsioonijuht Margot Holts ütles ERR-ile, et see mõjutab ka Tallinna lennujaama üsna palju, sest kõik lennud täna Tallinna-Helsingi ja ka Helsingi-Tartu vahel on tühistatud.\n\n\"Kõigile reisijatele on Finnair leidnud teise võimalusi sihtpunkti jõuda ja selleks tuleb tihtilugu kasutada mõnda teist lennufirmat. Helsingisse otse Tallinnast ei saa, vaid tuleb lennata kas läbi Riia, Stockholmi või mõne muu vahejaama kaudu,\" selgitas ta.\n\nHoltsi sõnul leidis Finnair ise võimalikud lahendused ja teavitas neist reisijaid. Kokku mõjutab ühepäevane streik Tallinnas lennujaama andmetel 700-800 inimest.\n\nTa lisas, et need, kellel on plaanis lähiajal Finnairiga reisida, võiksid jälgida lennufirma kodulehte, sest seal antakse esimesel võimalusel infot, kas reis toimub või ei. Samas võtab Finnair alati ka ise ühendust ja püüab seda võimalikult vara teha.\n\nKuna streik on plaanitud ühepäevasena, loodab lennujaam, et edasistel päevadel reisides tõrkeid ei teki.\n\n\"Hetkel meil ei ole andmeid, et lennud homme ei peaks toimuma, nii et meie elame selles vaimus, et homme on Tallinna-.Helisingi liinil juba täiesti plaanipärane lennuliiklus,\" kinnitas Holts.\n\nStreik mõjutab ka laevaliiklust\n\nTallink Grupi laevadest mõjutab streik vaid Soome lipu all sõitvaid laevu Baltic Princess, mis sõidab Turu-Stockholmi liinil, ja Silja Serenade'i, mis sõidab Helsingi-Stockholmi liinil. Kõik ülejäänud Tallinki laevad jätkavad sõitmist graafiku järgi.\n\nTallinki kommunikatsioonijuht Katri Link ütles, et praeguseks on tühistatud Baltic Princessi esmaspäevaõhtune väljumine Turust.\n\n\"See otsus mõjutab 300 reisijat, kellega võetakse ühendust ning kellele pakutakse alternatiive. Juhul, kui ka täna ei jõuta ametiühingutega kokkulepeteni, peame homme tühistama Silja Serenade'i õhtuse väljumise Helsingist ja ka homse Baltic Princessi väljumise,\" sõnas Link. \"Loodame, et kokkuleppele jõutakse siiski lähiajal, jälgime olukorda ning teeme vastavalt vajadusele kiirelt otsuseid ja muudatusi.\"\n\nSeoses Soome meremeeste ametiühingu osalemisega Soome Posti toetusstreigis ei tee ka Eckerö Line'i laevad M/S Finlandia ja M/S Finbo Cargo esmaspäeval oma planeeritud reise.\n\nFinlandia väljus Tallinnast kell 6 hommikul ja jääb Helsingisse, Finbo jääb Vuosaarisse pärast sinna saabumist.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome lennufirma Finnair tühistas hulga esmaspäevale kavandatavaid lende ja seetõttu ei toimu ka Tallinna-Helsingi ja Helsingi-Tartu liinil sel päeval otselende. Lennufirma toimetab kõik reisijad siiski sihtkohta, kuid mõne muu vahejaama kaudu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nJaanuaris jõuab kinodesse Jaan Tootseni film Fred Jüssist\n\n## Põhitekst:\n\nFred Jüssi on loodusfilosoof, kes on looduse ja kultuuri ristteel seistes sügavalt läbi tunnetanud inimeseks olemise põhiküsimused. Praeguses maailmas räägitakse nii palju edukusest ja töörabamisest. See film on viljakast mitte millegi tegemisest. Laiskuse ja jõudeelu kiituseks, seisab filmi kirjelduses.\n\nKaader Jaan Tootseni filmist \"Fred Jüssi. Olemise ilu\". Autor/allikas: pressimaterjalid\n\nHümn aeglasele elule. Kulgedes mööda looduse salaradu, vaadates tundide kaupa rändavaid pilvi ja vajudes lõkkesuitsu magusasse embusse, jäävad meist kaugele maha linnakära ja majanduskasv. Nagu mõtiskleb loodusfilosoof Fred Jüssi: vahel peab olema laisk ja patune, olles iseendaga.\n\nKaader Jaan Tootseni filmist \"Fred Jüssi. Olemise ilu\". Autor/allikas: pressimaterjalid\n\nFilmi režissöör on Jaan Tootsen, operaator Joosep Matjus (\"Tuulte tahutud maa\"), monteerija Katri Rannastu, helikujundajad Horret Kuus, Fred Jüssi ja Külli Tüli, helioperaator Mart Kessel-Otsa, värvimääraja Lauri Laasik, produtsent Kristian Taska ja tootja Taska Film.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "15. jaanuaril 2020 jõuab kinodesse üle Eesti Jaan Tootseni uus dokumentaalfilm \"Fred Jüssi. Olemise ilu\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 10.40: Ratase pressikonverents Järviku ja Lemetti küsimuses\n\n## Põhitekst:\n\n\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas esmaspäevasel erakorralisel telefoniistungil vabastada ametist maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti. Seda otsust ning küsimust, milline on maaeluminister Mart Järviku tulevik, kommenteerib Ratas kell 10.40 algaval pressikonverentsil. Otseülekannet Stenbocki majast näeb portaalis ERR.ee.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKubassova värav päästis Napolile viigipunkti\n\n## Põhitekst:\n\nKubassova ja Lisette Tammik kuulusid mõlemad Napoli põhikoosseisu, kuid Riozzese asus koduplatsil juba 23. minutiks 2:0 juhtima. Teisel poolajal tegi külalisvõistkond aga tagasituleku, millele pani punkti Kubassova 70. minuti tabamus, vahendab Soccernet.ee.\n\nKogu kohtumise kaasa teinud Kubassovale oli see hooaja kolmandaks tabamuseks, sest eelmises voorus aitas tema värav Napolil liidriks tõusta ja varasemast oli tal kirjas värav ka karikavõistlustelt. Sel hooajal ühe värava löönud Tammik vahetati täna 50. minutil puhkama.\n\nNapoli püsib kuue vooruga teenitud 14 punktiga liidrikohal, edestades Riozzeset kahe punktiga.\n\nMarkus Soomets vaatas laupäeval pingilt kuidas tema koduklubi Rende kaotas Serie C-s 1:4 oma liigatsooni liidrile Regginale.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Vlada Kubassova lõi Itaalia naiste Serie B-s teist vooru järjest värava, päästes Napolile liidrite heitluses 2:2 viigipunkti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJürgen Rooste. Kogukond, võim, nauding\n\n## Põhitekst:\n\nKevin Costneri 1997. aasta filmis \"Postiljon\" (\"Postman\") võtab postapokalüptilisel tühermul uitav mees maast postikoti ja vormimütsi ning esitleb end esimeses ettejuhtuvas asulas postiljonina ja kinnitab, et postisüsteem on taastamisel. See on muidugi valejutt, aga inimesed jäävad uskuma ja lõpuks see juhtubki. Nii-öelda tsivilisatsioon tuleb tagasi.\n\nTsivilisatsiooni oleme harjunud pidama heaks, millegipärast. Praegu on suurem jagu maapostkontoreid Eestis kadunud, linnas leiab kaubakeskusest mingi teeninduspunkti. Mingis mõttes oli see suur viga, postisüsteem on nagu turvavõrk. Kui elekter ära kaob, kui telefon ei sõnumda ja ei näita pilti … Postkontoritest saanuks teha sotsiaalkeskused, need saanuks ühendada maaraamatukogudega jne.\n\nAga raamatukogusid kehutatakse küll muutuma kogukonnakeskuseks, kus peale raamatute saab ka kõike muud. Hea näide on uus suur Helsingi linnaraamatukogu, mis on vanas mõttes pigem kultuurimaja või huvikeskus või kõik kokku. Praegused Eesti maaraamatukogud aga tunnevad kirvest pää kohal rippumas. Spordivahendid ja muusikariistad tulevad raamatute kõrvale, kohvinurk on normaalne ja … Pikalt harjumuspärased (umbes sajand) asutused muutuvad.\n\nMuuseumid on ise teadlikult selle laine harjale hüpanud. Nüüdismuuseumis on kõik olemas, peale ekspositsioonide suhtlemiskeskkond ja palju eriilmelisi ettevõtmisi. Sõltub veidi muuseumi spetsiifikast ka. Ants Laikmaa majamuuseum peaks olema just see, mis ta ikka on olnud – mõni asi tõmbab oma vanamoelisusega, võlumaailmaga.\n\nSiin on natuke ka see nõks ja lõks, et nagu loomaaiadki ei saa olla (enam vaid) meelelahutusasutused, vaid peavad olema teadus- ja haridusasutused, valdkonna pioneerid (sest suures osas läänemaailmast jäävad meelelahutusloomaaiad aktivistidele ja ajale hambu), siis kunstimuuseumidelt tahaksime ju sedasama – tahame teadmist, et sääl on põhjalikult teadmisi.\n\nMingil ajal oli unistus või võimalus, et kogu Euroopast saab omamoodi maailma kunsti- ja ajaloomuuseum. Sest olemuslikult Euroopa ju see ongi. Aga ajaloo turmtuli vist ei salli säärast taltumist ja süvenemist, sest see peaks ühtlasi tähendama Euroopa ühtsuse kasvu ning kollektiivset teadvustamist, et kunst, teadus ja ajalugu on midagi, millesse me ühiskonnana koos eriliselt panustame ja investeerime. Veel rohkem kui seni.\n\nMingis mõttes annab Euroopa pisuke eristaatus muuseumidele suurema võimu. Muidugi on muuseum institutsioonina võimuasutus niikuinii. \"Klassika\" ja \"krestomaatia\" pole olemuslikult ju muud kui võimuaktid. Üks asi on kunstniku sissetulek – muide, tänini see vist ikka loeb, sest olen mõnikord kuulnud kunstnikku õhkamas: näe, ostavad paar tööd kogusse ära! See tähendab nii tunnustust kui ka siiski ehk väikest sissetulekut. Nagu raamatukogude hanked ja selle tibatillukese raha kulutamine, mis neile antakse, kujundab seda, millised eesti raamatud paremini müüvad, välja paistavad ja levivad, nii kujundavad ka me kunstimuuseumide valikud kunstniku positsiooni. Kujundavad pildi klassikast ja elavatest klassikutest.\n\nKuidas see võimuakt toimib maailmas, kus palju kunsti esitatakse kaduvas, vaid hetkes haaratavas vormis, paljud tööd kaovad pääle näitust või selle käigus, paljud teosed on seotud aegruumiga, interdistsiplinaarsed? Kas muutused kunstiilmas kõigutavad muuseumi võimu ja muuseum peab seetõttu rohkem pingutama, oma olemasolu õigustama?\n\nEks selline võitlus ilmselgelt käib, aga seda ei tule võtta nii traagiliselt, sest muuseumil on küll ambitsioon sekkuda tänapäeva kunstiarusaamadesse, aga olemuslikult ei kattu need ruumid nii tihti. Ilmselge, et Kumusse oma teostele pinda saades oled eelistatud positsioonis – miks muidu tekitas Tommy Cashi väljapanek nii palju pahameelt? Hea oli, et tekitas, tolmutas natuke ajuriiuleid ja mõttemalle. Näitas, et muuseum on tähtis – paljudel inimestel on selle standarditele, tollele võimustruktuurile oma nõudmised. Nagu näiteks: ma tulen muuseumisse nagu kaitstud pinnale, minu eest on valikud juba tehtud, minu ülesanne on neid valikuid omakorda hinnata, seedida ja järele proovida, aga see pole mingi kaos või geriljasõda, vaid esmalt institutsioon. Kus ma saan lisaks ka sõbraga kohvi ja konjaki kahmata ja hilisõhtul filmi vaadata või loengut kuulata. Natuke nagu kultuurse inimese meelelahutuskeskus.\n\nMind paelub see vastandus, väike imelik, riivav tunne. Ühtpidi kogukonnakeskus, kindel paik, kus sa tead, et saad osa sellest maailmast, mis sind huvitab, köidab. Teisalt seeläbi võimustruktuur, mis võtab ära vastutuse, et sa – sel hetkel juba kunstitarbija, mitte niivõrd kogukonnaliikmena – peaksid pingutama, otsima, tegema ise valikuid, kohtuma veidra voolava muda, värske sõnnikuhaisu ja raiskuläinud noortega.\n\nTõsi, me saame praegusel ajal luua alati uue asutuse ja nimetada selle ka muuseumiks. Mati Undi pop-up -kortermuuseum on veider näide. EKKM on põnev moodustis, tugev kogukonnakeskus. Põnev on sattuda kohtadesse, kus aeg seisab (Tampere Lenini-muuseum on nagu õuduste maja lõbustuspargis), ja ka nendesse, kus aega luuakse, kus sa vaevalt et märkadki, et oled muuseumis. Olemuslikult ongi ju maailm võrgustik, veidrate vastandite põimik ja labürint. Muuseum on katse aega aeglasemaks koolutada, võimaldada meile teatavat tajukatket.\n\nJah, see olnuks põnev variant, kui Euroopast saanuks maailmamuuseum. Praegused tungid-sähvamised-värelused lubavad seda ainult niivõrd, et me võime leida lõputult paiku-paigakesi, mis mõjuvad nagu muuseumid, ilma et keegi – peale loiult mööduva aja ja seda nautivate või mittemärkavate (kaasavoolavate? põhjavajuvate? kaldal seisvate?) inimeste – neile seda institutsiooni staatust oleks andnud.\n\nAga institutsioonid on ka põnevad. Kunstnikud on loomult ju kuradikesed, maailmakorra eitajad või oma korra rajajad. Aga panna nad muuseumi, mis on peaaegu nagu … kool, kus on kord, reeglid, tõed, väärtused – võim. See veider kriipiv heli ja tunne, mis aegruumis tekib, on ise naudinguallikas. Kui sa otsid selliseid naudinguid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Muuseum on nagu kaitstud pind, kus valikud on juba tehtud, külastaja ülesanne on valikuid hinnata, seedida ja järele proovida, aga see pole kaos või geriljasõda, vaid institutsioon, kirjutab Jürgen Rooste Sirbis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus vabastas kantsler Lemetti ametist\n\n## Põhitekst:\n\nAvaliku teenistuse seaduse järgi saab kantsleri enne tähtaega teenistusest vabastada, kui ministri hinnangul nende koostöö ei laabu ning ministri ja kantsleri koostöötamise algusest on möödunud vähemalt pool aastat. Maaeluminister Mart Järviku hinnangul ei laabu tema koostöö kantsler Illar Lemettiga. Pool aastat koos töötamisest möödus 29. oktoobril.\n\nPeaminister Jüri Ratas tegi ka ettepaneku vabastada ametist maaeluminister Mart Järvik (EKRE).\n\nRatas ütles otsusele järgnenud pressikonverentsil, et tal ei ole Lemettile ühtegi konkreetset etteheidet, aga usalduskriisi lahendamiseks oli vajalik nii Lemetti kui ka maaeluminister Mart Järviku ametist lahkumine. Ta selgitas, et Lemetti ja Järviku olematu koostöö halvas kogu ministeeriumi töö.\n\nRatas: ametnike poliitilist tagakiusamist Eestis ei ole\n\nRatas pidas vajalikuks rõhutada, et ametnikud ei pea kartma, et tööd tehes võib neid ohustada põhjendamatu poliitiline sekkumine.\n\n\"Eestis on ametnikel palju võimalusi oma tegevust takistavate asjaolude, ebatäpsuste, otseste valede ja seadusrikkumistele tähelepanu juhtida ning vajadusel nende kõrvaldamiseks abi saada. Soovitan ka tulevikus kõigil säärastel juhtudel neid võimalusi kasutada ilma hirmuta, et need võiksid kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi,\" rääkis Ratas.\n\n\"Ametnike poliitilist tagakiusamist Eestis ei ole ning ei tohi ka kunagi olla,\" lisas peaminister.\n\nLemetti kahtlustas korruptsiooni\n\nKantsler Illar Lemetti on olnud võtmetegelane maaeluminister Mart Järviku küsitava tegevuse avalikustamisel.\n\nLemetti saatis eelmisel nädalal peaminister Jüri Ratasele kirja, kus teatas, et mitte ükski maaeluministri poolt välja toodud koostöö mittelaabumise põhjustest pole tõsiseltvõetav ning kui ta siiski töölt vabastatakse, vaidlustab ta selle kohtus.\n\nLemetti ütles, et teatas septembrikuus ka prokuratuurile võimalikust maaeluministeeriumiga seotud korruptsioonijuhtumist ning novembris käis ta politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroos ütlusi andmas.\n\nLemetti alustas kantslerina tööd 2. aprillil 2016. Varem oli ta töötanud ministeeriumis asekantslerina ja veel enne seda Eesti maaülikoolis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas esmaspäeva hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Mart Järviku (EKRE) ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu ametist kantsler Illar Lemetti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nHenri Drell tegi hea mängu, aga Pesaro jätkab kindlalt viimasena\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikust eemale jäänud, aga 23 mänguminutit saanud Henri Drell viskas kaheksa punkti (vabavisked 2/2, kahesed 0/1, kolmesed 2/4). Veel võttis ta kaks lauapalli, andis ühe korvisöödu, tegi ühe vaheltlõike, kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.\n\nTurniiritabelis jätkab Pesaro viimasel ehk 17. kohal, olles kõik üheksa mängu kaotanud. Järgmise mängu peab Pesaro 1. detsembril, kui koduplatsil võetakse vastu Cremona Vanoli Basket.\n\nLoe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Henri Drelli koduklubi Pesaro Carpegna Prosciutto Basket ei suutnud pühapäeval Itaalia kõrgliigas endiselt võiduarvet avada, kui võõrsil jäädi Brescia Germani Basket tiimile alla skooriga 74:101 (12:23, 26:29, 16:31, 20:18).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPille Tsopp-Pagan: naised on võrdsed partnerid kõigis tegemistes\n\n## Põhitekst:\n\n25. novembril on ülemaailmne naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla vähendamise päev. Selle päeva peamine, ÜRO peasekretäri \"UNiTE by 2030\" juhitav kampaania keskendub järgneva kahe aasta jooksul seksuaalvägivalla kõigi vormide, eriti vägistamiste vähendamisele. Järgneva 16 päeva jooksul toimuvad erinevad teemale pühendatud teavitusüritused.\n\nVägistamine. Üks lihtne ja samas karm sõna, mis on rikkunud palju elusid, vaimselt ja füüsiliselt pika aja jooksul, meil läbi sõdade ka põlvkondade jooksul.\n\nKui seksuaalvägivalla kuriteod jäävad karistamata, ei kannata ainult konkreetne naine või tütarlaps vaid kogu ühiskond. Liiga pikalt oleme oma kogukondades loonud karistamatuse kultuuri, milles noortel naistel ei ole julge kasvada. See kultuur algab väikestest tegudest – järelehõikamistest tänaval, erinevates vestlustes naisi halvustavat alatooni või otse alavääristavaid väljendeid kasutades.\n\n\"Täitsa blondiin, ei oska autoga sõita!\". \"Vaata, kuidas on täitsa söödavaks kasvanud\". \"Kui ta juba peole tuli, ju ta midagi otsis\". \"Mis sa solvud? Kas sa siis naljast aru ei saa?\". Need on üksikud ja pehmed laused, mida tüdrukud on meiega jaganud.\n\nKui need ja paljud teised halvustavad ja väärikust puudutavad väljendid tähelepanuta jätta, on see hea ja tugev alus järgnevatele sellist kultuuri jätkavatele püramiidi astmetele.\n\nSõnade, tegude ja tegevusetuse kaudu, liiga leebe seadusandlus kurjategijate suhtes, meedias kajastatavad stereotüübid, seksistlikud naljad, mida me ei sea kahtluse alla – kõik see on alus raskematele kuritegudele.\n\nSelle aasta kevadel võttis Sass Henno oma südameasjaks valjult ja igal pool rääkida korgijoogist – laialt levinud noorte naiste uimastamise vahendist pidudel. 2018. aasta kuriteo aastaraamat väidab, et 87% kõigist seksuaalkuritegudest on toime pandud alaealiste vastu.\n\n\"Iga tuhande seksuaalvägivalla teo kohta tehakse politseisse avaldus 230 korral.\"\n\nKas tõesti võib arvata, et täiskasvanute vastu seksuaalkuritegusid toime ei panda? Kindlasti mitte. USA-s asuv RAINN võrgustiku statistika ütleb, et iga tuhande seksuaalvägivalla teo kohta tehakse politseisse avaldus 230 korral. Sellest 46 juhtumi puhul arreteeritakse kahtlustatav. Neist juhtumitest üheksa saadetakse politseist edasi prokuratuuri. Kohtus saab süüdimõistva otsuse viis, neist 4,6 saavad reaalse vanglakaristuse.\n\nMeil ei ole Eestis analoogset statistikat, aga riikides, kus see on kirjeldatuga sarnane, annab aluse arvata, et meie andmed, kui neid koguma hakata saab, annavad sama tulemuse.\n\nMeie tüdrukud ja naised on väärtuslikud ning võrdsed partnerid kõigis kogukonda puudutavates tegemistes. Nad peaksid seda ka igapäevaselt tunnetama.\n\nAstume ühiskonnana uude aega – astume vastu alati, kui selle kultuuri ilminguid näeme!\n\nMida saab igaüks teha? ÜRO Naised kodulehel on artikkel\"16 viisi, kuidas saad vägistamiskultuurile vastu seista\". Lugege ja arutlege selle üle oma lähikonnas. Kandke järgneva 16 päeva jooksul oranži, millega näitate kampaaniale toetust. Kasutage sotsiaalmeedias sõna võttes märke #orangetheworld and #generationequality.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Liiga pikalt oleme oma kogukondades loonud karistamatuse kultuuri, milles noortel naistel ei ole julge kasvada. See kultuur algab väikestest tegudest – järelehõikamistest tänaval, erinevates vestlustes naisi halvustavat alatooni või otse alavääristavaid väljendeid kasutades, kirjutab Pille Tsopp-Pagan.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nMärtin: Tänaku lepingu teemadel kirjutati igasugu jama ja palju valet\n\n## Põhitekst:\n\nOtt Tänaku uue hooaja leping oli rallist kirjutavas meedias sama oluline teema kui arutelud selle üle, kes tuleb maailmameistriks. Lõpuks kujunes sellest mitmeid kuid kestnud saaga, mille lõpp kiskus inetuks ning mis päädis Tänaku üleminekuga Toyota rallitiimist Hyundaisse, kirjutab Delfi ja Eesti Päevaleht.\n\nTänaku mentori Märtini sõnul on tiimi valiku otsused väga komplektsed. Olulisel kohal on pakutavad tingimused, tiimi tehniline võimekus, tiimi juhtiv inimene jne. \"Lisaks räägime me ju tuleviku ennustamisest. Kui täna on asjad nii, et pruugi nad seda olla homme ja teada saame seda alles ülehomme,\" arutleb ta ning lisab, et kogu protsessi muutis ebameeldivaks peamiselt Soome meediasse paisatud valeinfo. Asi läks hulluks pärast seda, kui saadi aru, et Tänak võib Toyotast lahkuda. \"Väga ebaprofessionaalne oli niimoodi sõna võtta ja mustata. Miks seda tehti, ma ei tea. Mis kasu oli isiklikuks minekust ja valetamisest… lihtsalt mustad ära teised inimesed.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Markko Märtin ei mõista, miks oli soomlastel vaja Ott Tänaku uue lepingu teemal nõmedaid valesid meediasse paisata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFestival \"Kirikupühad Maarjamaal\" tuleb koostöös Läti muusikutega\n\n## Põhitekst:\n\nKogu ajaloolise pühadekuu kuni kolmekuningapäevani saab nautida kontserte kirikutes, mõisates ja muusikasalongides üle Eesti.\n\nEsmakordne suur koostöö Läti muusikutega Riia varajase muusika keskusest toob aastalõpukontsertidel publiku ette põneva kava barokiaja meistrite senikuulmatu muusikaga. Ülituntud G Fr Händeli oratooriumile \"Messias\" ja A Vivaldi tsüklile \"Aastaajad\" huvitavaks võrdluseks saavad esiettekande Eestis G.Ph. Telemanni \"Messias\" ja M. Corrette'i \"Laudate Dominum de coelis\".\n\nCorelli Music rõõmustab publikut jõulumuusika festivaliga \"Kirikupühad Maarjamaal\" juba aastast 2010. Festival pakub imelisi muusikaelamusi kogu pika pühadeaja jooksul 1. advendist novembri lõpus või detsembri alguses läbi jõuluootuste ja aastalõpu kuni kolmekuningapäeva ja õigeusu jõulude alguseni jaanuaris.\n\nFestival on leidnud publiku poolt suure poolehoiu ning Euroopa festivalide assotsiatsioon (EFA) tunnustas seda kvaliteedimärgiga \"EFFE Label 2017-2018\".\n\nFestivali kava näed ürituse kodulehel.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleval nädalavahetusel jõuab kätte jõuluootuse aeg ehk esimene advent ning samal ajal algab ka jõulumuusika festival \"Kirikupühad Maarjamaal\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTaas võimsa mängu teinud Doncic vedas Mavericksi võidule Rocketsi üle\n\n## Põhitekst:\n\nMavericks juhtis mängu algusest lõpuni, Rockets ei jõudnud kordagi isegi viigini. Viimasel veerandajal kahanes Mavericksi edu vahepeal viie punktini, aga siis kasvas see taas 20 punktini ja lõpuks võeti 14-punktiline võit.\n\nDoncic tõi Mavericksile 41 punkti ja andis kümme korvisöötu, lätlane Kristaps Porzingis lisas 23 punkti ja võttis 13 lauapalli ning Tim Hardaway Jr viskas 31 punkti.\n\nVahepeal kaheksa mängu järjest võitnud Rockets sai nüüd aga kolmanda kaotuse järjest. Rocketsi staar James Harden viskas 32 punkti, võttis üheksa lauapalli ja andis 11 resultatiivset söötu. Russell Westbrook lisas 27 punkti.\n\nLos Angeles Clippers teenis samuti viienda võidu järjest, alistades kodus 134:109 New Orleans Pelicansi.\n\nMontrezl Harrel viskas Clippersi eest 34 punkti, seejuures neist 24 teisel poolajal, lisaks võttis ta 12 lauapalli. Kawhi Leonard lisas 26 punkti. Pelicansi parim oli Brandon Ingram 24 punkti ja kaheksa lauapalliga.\n\nTulemused:\nHouston – Dallas 123:137\nNew York – Brooklyn 101:103\nWashington – Sacramento 106:113\nDenver – Phoenix 116:104\nLA Clippers – New Orleans 134:109\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Korvpalliliigas NBA teenis Dallas Mavericks viienda järjestikuse võidu, alistades võõrsil 137:123 Houston Rocketsi, võitjate ridades hiilgas taas sloveen Luka Doncic.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nEsimene korralik külm meelitas lapsed nõrgale jääle\n\n## Põhitekst:\n\nPühapäeva õhtul kell 17.30 sai häirekeskus teate, et Haabersti linnaosas Rocca al Mare rannapromenaadi juures on merel kaks last. Lapsed olid mööda osaliselt jäätunud merd kõndinud, kuid ei saanud enam kaldale tagasi. Päästjad aitasid lapsed kaldale, kus kiirabi nad üle vaatas. Lastega oli kõik korras ning nad toimetati koju.\n\nPäästeamet tuletab meelde, et esimeste külmade ilmadega tekkinud jää on veel väga õhuke ning ei kanna. \"Kutsume kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib pärast pikka ja palavat suve eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega palume lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval jäid Tallinnas Rocca al Mares hätta kaks last, kes olid jäätunud merele läinud ega pääsenud enam kaldale. Päästjad tuletavad meelde, et praegune jää on veel õhuke ega kanna, mistõttu ei tohi jääle minna.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOliver Venno uskumatu mäng tõi Galatasarayle olulise võidu\n\n## Põhitekst:\n\nVenno kasutegur oli suisa +22. Diagonaalründaja realiseeris 28 tõstest koguni 20 (71%!), lisaks lõi ta Galatasaray seitsmest ässast suisa kuus, vahendab Võrkpall24.ee.\n\nLucas Van Berkel lisas 11 punkti (+8). Kaotajatele tõi Deniz Ali Yilmaz 11 punkti (+5).\n\nAndrus Raadik ja Arhavi kaotasid kuivalt 0:3 (22, 11, 20) riigi mitmekordsele meistrile Halkbankile. Raadik esines ootamatult kehvasti, kui tõi kõigest kolm punkti (-3).\n\nTurniiritabelis paikneb Galatasaray 20 punktiga esikohal, kuid Ankara Ziraat Bankasil on esmaspäeval võimalus Venno klubi teisele kohale lükata. Arhavi on 6 punktiga kümnes.\n\nLoe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi kõrgliigas tegi Oliver Venno uskumatu esituse ja aitas oma koduklubi Galatasaray olulise võiduni, kui tõi lühikesest mängust hoolimata Galatasaray 3:0 (16, 23, 20) võidumatšis tabeli neljanda Spor Toto vastu üleplatsimehena 26 punkti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome parlamendi spiiker Matti Vanhanen külastab Eestit\n\n## Põhitekst:\n\nHommikul kohtub Vanhanen oma Eesti kolleegi, riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga. Ennelõunal võtab Soome parlamendi esimehe Kadriorus vastu president Kersti Kaljulaid.\n\nPärastlõunal kohtub Soome parlamendi spiiker Stenbocki majas peaminister Jüri Ratasega.\n\nKell 16 asetavad Põlluaas ja Vanhanen pärja soomepoiste mälestusmärgi jalamile Metsakalmistul.\n\nVanhanen sai Eduskunna esimeheks tänavu juunis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval külastab Eestit Soome parlamendi esimees Matti Vanhanen.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLobistide mõjul on valmimas analüüs e-sigarettide aktsiisi langetamiseks\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikogu plaanib minna e-sigarettide aktsiisi kallale. Täpsemalt soovivad rahvasaadikud vähendada e-sigareti vedeliku aktsiisimäära ja muuta e-vedelike maitsete regulatsiooni, mis tähendab, et soov on lubada e-sigarettides kasutatavatele vedelikele lisada meeldivaid maitseid-lõhnu, mis praegu on keelatud.\n\nE-sigarette lobistav riigikogu liige Tarmo Kruusimäe (Isamaa), kes juhib parlamendis suitsuvaba Eesti toetusrühma, põhjendab seda sooviga vähendada musta turu osakaalu.\n\n\"Kõige tagasihoidlikumate hinnangute kohaselt on e-sigarettide musta turu osakaal 62 protsenti, kuid mõningate arvutuste kohaselt võib see olla isegi 80 protsenti. Ulatusliku salaturu tekkimise põhjuseks võib pidada liialt kõrget aktsiisimäära ja maitsestatud e-vedelike keelamist. Taoliste otsuste tegemisel on alahinnatud salaturu tekkimise ohtu,\" teatas Kruusimäe pressiteate vahendusel.\n\nKruusimäe sõnul toovad e-sigareti kasutajad e-vedelikke tihti naaberriikidest, kus nende hind on madalama aktsiisi tõttu väiksem ja saadaval on maitsestatud e-vedelikud.\n\n\"Samuti on suur hulk e-sigareti kasutajaid hakanud endale e-vedelikke ise kokku segama. E-vedelike ise kokku segamisel võivad inimesed aga oma tervise ohtu seada, sest kasutatakse komponente, mida ei tohiks e-vedelikus kasutada,\" sõnas Kruusimäe.\n\n\"Salaturu leviku tõttu on e-sigaretid muutunud kättesaadavaks ka noortele. Salaturul dokumenti ei küsita ja noored saavad neile mitte mõeldud e-sigaretid kätte. Suurenev probleem on ka noorte värbamine salaturule müüjateks. Selline olukord ei ole vastuvõetav. E-sigareti turg tuleb korda teha ja nende müük tuleb suunata täielikult ametlikesse müügikohtadesse. Ainult nii saame tagada, et alaealised ei saa neid kätte ja kasutajatele on tagatud toote ohutus,\" kommenteeris Kruusimäe.\n\nERR-ile teadaolevalt on e-sigarettide lobistajad seadnud eesmärgiks saavutada nikotiinivabadele e-sigarettide vedelikele täielik aktiisivabastus ning nikotiini sisaldavate e-sigarettide vedelikele praegusest 20 senti/mg kaks korda väiksem aktsiis. See aga tõstab maksuarvestuse halduskoormuse ehk kulu laekuvast aktsiisist suuremaks. Seetõttu on pikemaajaline eesmärk saavutada aktsiisivabastus ka nikotiini sisaldavatele e-sigarettide vedelikele.\n\nIsamaa faktsiooni kuuluv Tarmo Kruusimäe on e-sigarettide eestkõneleja, kes on pikalt võidelnud selle eest, et sel tootekategoorial oleks vähem müügi- ja tarvitamispiiranguid kui tavasigarettidel. Kruusimäe teeb tihedat koostööd ka MTÜ-ga Suitsuvaba Eesti, mis vaatamata kõlavale nimele ei võitle mitte tubakatoodete vastu, vaid e-sigarettide eest, lootes kõik suitsetajad e-sigarettide usku pöörata.\n\nKa Isamaa \"katuserahadest\" läks tänavu kevadel 5000 eurot MTÜ-le Suitsuvaba Eesti. E-sigarette lobistava organisatsiooni kodulehel ongi kirjas, et riigikogu liikmed Tarmo Kruusimäe ja Madis Milling (RE) on nende sõnumite \"võimendajad\".\n\nRahandusministeerium: analüüs valmib jaanuari lõpuks\n\nRahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Siiri Suutre kinnitab, et must turg on probleem, millele nad tahavad lahendust leida ning tunnustas Kruusimäed algatuse eest.\n\n\"Tarmo Kruusimäe juhib õigesti tähelepanu probleemidele, mis on tekkinud e-sigarettidega seoses. Temaga saab nõustuda nii selles osas, et ühelt poolt on probleemi põhjustanud maitsestatud e-vedelike müügi keeld ning teisalt on probleemi suurenemisele kaasa aidanud tänane lähenemine nende toodete maksustamisele. Nõustume ka sellega, et probleemile tuleks leida lahendus võimalikult kiiresti,\" ütles Suure.\n\n\"Rahandusministeeriumi poolt saame me eelkõige tegelda probleemi selle poolega, mis puudutab makse. Ometi ei ole mõistlik muudatusi regulatsioonis ja maksunduses teha kiirustades. Seepärast oleme võtnud endale eesmärgi jaanuari lõpuks tulla välja analüüsi ja ettepanekutega, kuidas oleks mõistlik e-sigarette maksustada. Analüüsis kasutame kindlasti kogemusi teistest Euroopa riikidest, kus teemaga on pikema aja jooksul tegeldud,\" lubas Suutre.\n\nAktsiisiarvestuse mõju halduskoormusele ehk kui kalliks erineva aktsiisimääraga toodete arvestus läheb, ei osanud ta välja tuua.\n\n\"Selle hindamine ei ole võimalik enne, kui analüüs ja erinevad lahendusettepanekud on laual,\" vastas Suutre.\n\nSotsiaalministeerium: e-sigaret ei ole suitsetamisest loobumise abivahend\n\nSotsiaalministeerium aga e-sigarettidele maksusoodustuse tegemist ei poolda, sest tegemist pole tervisetootega, vaid ikkagi sõltuvust tekitava tootega.\n\n\"Eesti tubakapoliitikas ei ole toimunud suunamuutust ning sotsiaalministeerium on endiselt seisukohal, et e-sigarettide näol on tegemist lihtsalt alternatiivse tootega tubakatoodetele. E-sigaret ei ole suitsetamisest loobumise abivahend ja on pigem mõeldud nikotiinisõltuvuse jätkamiseks. Rahvatervise seisukohalt ei saa laialdaselt propageerida ja soodustada selliste toodete kasutamist, mille terviseohud ei ole veel lõplikult teada ning samuti ei saa pidada õigeks edendada sõltuvusaine kasutamise jätkamist,\" kommenteeris ministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling.\n\nSotsiaalministeerium on jätkuvalt seisukohal, et kehtiv aktsiisipoliitika toetab tubakapoliitika üldiseid eesmärke suunata inimesi suitsetamisest, tubaka- ja nikotiinitoodetest loobuma oma tervise heaks, mitte otsima alternatiivseid tooteid nikotiinisõltuvuse jätkamiseks.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "E-sigarettidele madalamat maksumäära lobistav riigikogu liige on saavutamas eesmärki: rahandusministeerium valmistab ette analüüsi maksumäära alandamiseks, seades eesmärgiks musta turu kahandamise. Sotsiaalministeerium on endiselt seda meelt, et aktsiisi langetama ei peaks, sest tegemist on tervistkahjustavate sõltuvusttekitavate toodetega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nKlaus Iohannis võitis Rumeenia presidendivalimised\n\n## Põhitekst:\n\nParemtsentristist Euroopa-meelset presidenti toetas üle 63 protsendi hääletanutest, kui loetud oli üle 95 häältest.\n\nIohannise vastaskandidaat teises voorus oli sotsiaaldemokraadist ekspeaminister Viorica Dancila, keda toetas umbes 37 protsenti hääletanutest.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rumeenia riigipea Klaus Iohannis võitis pühapäeval peetud presidendivalimiste teise vooru ja sai seega teiseks ametiajaks presidendiks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA senat vabastas Trumpi süüdistusest\n\n## Põhitekst:\n\nTagandamise poolt hääletas 57 senaatorit ja vastu 43 senaatorit. Trumpi süüdimõistmise poolt hääletasid senati kõik demokraadid ja seitse vabariiklast, millest ei piisanud, sest vaja oleks olnud vähemalt kahe kolmandiku senaatorite toetust.\n\nVabariiklastest toetasid Trumpi süüdimõistmist senaatorid Richard Burr, Bill Cassidy, Susan Collins, Lisa Murkowski, Mitt Romney, Ben Sasse ja Pat Toomey.\n\nTrump tervitas laupäeval enda õigeksmõistmist senatis ja kinnitas, et tema poliitiline liikumine on alles alanud.\n\n\"Meie ajalooline, isamaaline ja ilus liikumine on alles alanud,\" ütles Trump oma avalduses.\n\n\"Eelolevatel kuudel on mul palju teiega jagada ja ootan põnevusega meie uskumatu teekonna jätkumist, et taastada Ameerika ülevus kõigi meie inimeste jaoks,\" sõnas ekspresident.\n\n\"See teine tagandamisprotsess oli järjekordseks faasiks meie riigi ajaloo suurimast nõiajahist. Ükski president pole kunagi midagi sellist pidanud läbi elama,\" jätkas Trump.\n\n\"Meil on ees niivõrd palju tööd ja peagi ilmub sellest visioon Ameerika helgest, säravast ja piiritust tulevikust,\" lubas Trump.\n\nDemokraatide kontrolli all olev USA esindajatekoda esitas 13. jaanuaril Trumpile süüdistuse pärast seda, kui tema poolehoidjad ründasid 6. jaanuaril Kapitooliumi, et takistada kongressil kinnitamast demokraat Joe Bideni võitu 3. novembri presidendivalimistel.\n\nSenat jõudis varem üksmeelele, et Trumpi tagandamisprotsessile tunnistajaid ei kutsuta. Sellega välditi viivitust, mis ähvardanuks lükata otsuse langetamist päevade või nädalate võrra edasi. Kokkuleppe avas tee kohtuprotsessi lõpparutelude alguseks, mille jaoks kummalgi poolel oli ette nähtud kaks tundi.\n\nSenati hääletus tunnistajate kutsumise üle tundus meedia hinnangul äärmiselt segane ja paljud senaatorid ei paistnud üldse teadvat, mille poolt nad hääletasid.\n\nDemokraatide kontrolli all oleva esindajatekoja prokuröride hinnangul pani Trump Kapitooliumi rahutuste ajal rahva õhutamisega toime põhiseadusevastase kuriteo. Tagandamisprotsessi juhid väitsid, et Trump ei teinud jaanuari algul Kapitooliumi rünnaku peatamiseks midagi.\n\nSüüdimõistmise korral ei oleks Trump enam saanud uueks ametiajaks presidendiks kandideerida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA senat vabastas pärast nädala kestnud tagandamisprotsessi endise presidendi Donald Trumpi põhiseadusevastase kuriteo süüdistusest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKriisa tegi Arizona eest seni parima mängu\n\n## Põhitekst:\n\nNeljandat korda NCAA-s platsil käinud Kriisa kuulus algkoosseisu ja viskas meeskonna paremuselt teise skooritegijana 12 punkti (kaugvisked 4/9).\n\nLisaks võttis ta ühe lauapalli, jagas viis resultatiivset söötu (kahe võistkonna peale parim näitaja), kaotas kaks korda palli ja tegi kolm viga.\n\nArizona parim oli 20 punktiga ääremängija Azuolos Tubelis. Võitjate resultatiivseim oli 19 punktiga samuti ääremängija Eugene Omoruyi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti korvpallikoondise tagamängija Kerr Kriisa tegi USA ülikooliliigas oma senise lühikese karjääri parima etteaste. Arizona siiski kaotas kodus Oregonile 61:63 (34:34).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMurdmaasuusatamise MK-etapp jääb ära\n\n## Põhitekst:\n\nTšehhi on üks Euroopa kõrgema koroonaviiruse nakatumisnäitajaga riike ja seetõttu karmistas Saksamaa äsja piiranguid riigist sisenejatele.\n\nKuna Nove Mesto etapile järgnevad maailmameistrivõistlused Oberstdorfis, siis Tšehhist tulevad suusatajad peavad viibima karantiinis ega saaks startida. Arvatavasti sakslased sportlastele erandeid ei teeks.\n\nNove Mesto etapi korraldajad pidasid nõu rahvusvahelise suusaliiduga ja kuigi kõne all oli ka võimalus viia etapp läbi märtsis, siis eelistati võistlused lihtsalt ära jätta.\n\nSee tähendab, et enne 25. veebruaril Oberstdorfis algavat suusaalade MM-i rohkem murdmaasuusatamise MK-etappe ei toimu.\n\nHetkel pole ka selge, mis saab pärast MM-i, sest märtsikuusse olid planeeritud Norras peetavad etapid, aga sel nädalal tuli ka uudis, mille kohaselt käimasoleval hooajal riigis enam talispordi MK-etappe ei peeta.\n\nRahvusvaheline suusaliit on lubanud Holmenkolleni võistlustele siiski asenduspaigad leida.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise nädala lõppu planeeritud murdmaasuusatamise maailma karika etapp Tšehhi suusakeskuses Nove Mestos ei toimu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA soovib Hiinalt koroonapandeemia algusjärgu kohta rohkem infot\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uurimismeeskond naasis Hiina pandeemia epitsentrist Wuhanist juba päevi tagasi, kuid viiruse päritolu osas veel täit selgust pole.\n\nUurimismeeskonna liikmed pidid seal olles hoolikalt sõnu valima, sest USA soovis \"jõulist\" uurimist, samas kui Hiina hoiatas selle küsimuse politiseerimise eest.\n\n\"Oleme tõsises mures selle pärast, kuidas edastati infot COVID-19 uurimise varaste leidude kohta ja meil on küsimusi protsessi kohta, kuidas nendeni jõuti,\" ütles Sullivan.\n\n\"See raport peab kindlasti olema sõltumatu, Hiina valitsus ei tohi sekkuda, ega muuta ekspertide leitut,\" jätkas ta.\n\nJa ta kutsus Hiinat üles \"võimaldama ligipääsu pandeemia algusaegade andmetele\".\n\nHoolimata sellest, et aasta peale pandeemia algust pole õnnestunud leida selle päritolu, nõustus välisekspertide meeskond, et suure tõenäosusega liikus viirus enne inimesele nakkamist nahkhiirtelt tundmatu loomaliigi peale.\n\nTeooria vussiläinud laborieksperimendis, milles rääkisid toonane USA president Donald Trump ja tema välisminister Mike Pompeo, on \"äärmiselt ebatõenäoline\" teatas meeskond, tutvustades samas uusi võimalikke versioone.\n\nPeking on korduvalt levitanud teooriat, et viirus toodi Hiinasse koos pakendatud toodetega, nagu külmutatud mereannid, ning WHO meeskond pole seda teooriat välistanud.\n\nSullivan väljendas WHO suhtes \"sügavat lugupidamist\". USA on WHO-ga taasühinemas pärast seda kui USA sealt Trumpi administratsiooni käsul lahkus, protestiks Pekingi saamatule viirusepuhanguga tegelemisele.\n\nKuid Sullivan lisas, et WHO-ga taasühinemine tähendab ka kõrgete standardite nõudmist. Praegusel kriitilisel hetkel on WHO usaldusväärsuse säilitamine \"võtmetähtsusega\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA on \"tõsiselt mures\" Hiina tegutsemise üle koroonakriisi algusjärgus ning soovib, et Peking \"võimaldaks juurdepääsu infole pandeemia esimeste päevade kohta\", teatas laupäeval riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nNarva United tegi pika sammu poolfinaali pääsu poole\n\n## Põhitekst:\n\nTabelis teist-kolmandat kohta hoidvate meeskondade Narva United ja FC Cosmos selle nädala kolmapäevane kohtumine oli lõppenud 2:2 viigiga. Narvalased suutsid sellega hoida Cosmose ees ühepunktilist edumaad, kusjuures piirilinlased olid viigistanud kolm mängu järjest.\n\n1:1 viigiga lõppes ka nende meeskondade laupäevase mängu avapoolaeg. Teisel poolajal panid aga narvalased oma pikema pingi maksvusele ja läksid 6:1 juhtima. Mängu lõpus tegid külalised küll seisu veidi viisakamaks, kuid lõpptulemus 6:3 tähendas Narva meeskonna kindlat võitu.\n\nKolm väravat lõi võitjate kasuks Sergei Aleksandrov, kaks väravat kanti German-Guri Tsvibelbergi arvele. Lisaks lõid külalised ühe omavärava.\n\n21 punkti kogunud Narva United kindlustas tänu võidule teist kohta. Nende edumaa kolmandal kohal oleva FC Cosmose ees on neli punkti, kusjuures narvalastel on üks mäng vähem peetud.\n\nKuna põhiturniiri kaks paremat meeskonda pääsevad otse poolfinaali, siis on Cosmosel allesjäänud kolme kohtumisega väga keeruline narvalasi kinni püüda.\n\nKoha poolfinaalis on juba kindlustanud Viimsi FC Smsraha, kes pole seni veel kaotanud ühtegi kohtumist. 11. võit saadi tabelisse kodusaalis, kui Tartu Maksimum Welco vastu võideti avapoolaeg küll vaid 2:1, kuid lõpuks saadi 11:1 võit. Viimsi kaksks lõid kolm väravat Ervin Stüf ja Oleksandr Sorokin.\n\nVooru suurim võit see aga ei olnud, sest Ravens Futsal Ares Security alistas võõrsil Rummu Dünamo koguni 13:0 (9:0). Tartlaste kasuks lõi viis väravat Temari Nuuma, kolm tabamust sai kirja Raul Rebane. Kaotajatest sai punase kaardi Vitali Borovikov.\n\n11. vooru viimases kohtumises viigistasid Sillamäel NPM Silmet FC Sillamäe ja JK Kohila 3:3 (2:2). Kaks väravat lõi Sillamäe kasuks Aleksandr Dubõkin.\n\nParemusjärjestus (9-11/14): 1. Viimsi FC Smsraha 33, 2. Narva United FC 21, 3. Tallinna FC Cosmos 17, 4. NPM Silmet FC Sillamäe 13, 5. JK Kohila 10, 6. Ravens Futsal Ares Security 10, 7. Tartu Maksimum Welco 10, 8. Rummu Dünamo 7 punkti.\n\nRavensil on kirjas 9 ning Sillamäel ja Narval 10 mängu, ülejäänud meeskondadel on peetud 11 kohtumist. Ehk tabeliseisu arvestades tõotab kuue parema sekka ehk play-off' i pääsemise heitlus tulla väga põnev.\n\n12. vooru kohtumised on kavas 20. veebruaril. Põhiturniir lõpeb 9. märtsil.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti saalijalgpallimeistrivõistluste meistriliiga 11. vooru keskses kohtumises alistas Narva United FC 6:3 (1:1) Tallinna FC Cosmose.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nRooba väravatest JYP-ile ei piisanud\n\n## Põhitekst:\n\nJYP kaotas võõrsil Hämeenlinna meeskonnale 2:3 (0:1, 1:1, 1:1). Mõlemad JYP-i väravad viskas arvulisest ülekaalust Rooba, kes viskas kaks väravat ühes mängus sel aastal juba teistkordselt.\n\nRooba on nüüd sel hooajal visanud kokku tosin väravat ja andnud kuus tulemuslikku söötu ehk kogunud 33 kohtumisega 18 resultatiivsuspunkti.\n\nJYP-il tervikuna aga hästi ei lähe, sest kaotus Hämeenlinnale oli meeskonnale kuuendaks kaotuseks järjest ning meeskond on vajunud tabelis viimasele kohale. Seejuures Hämeenlinna on eelviimane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti jäähokikoondislane Robert Rooba viskas Soome kõrgliiga mängus kaks väravat, aga JYP pidi taas kaotuse vastu võtma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nSuri nõukogude tõstmislegend ja Schwarzeneggeri iidol\n\n## Põhitekst:\n\nVlassov tuli 1960. aasta Rooma olümpiamängudel kuldmedalile üliraskekaalu tõstmises ja oli neli aastat hiljem Tokyo olümpiamängudel samas distsipliinis hõbedal.\n\nLisaks võitis ta perioodil 1959-1963 neli kuldmedalit maailmameistrivõistlustelt ja kuus kuldmedalit Euroopa meistrivõistlustelt. Sportlaskarjääri jäid kroonima ka 34 üliraskekaalu maailmarekordit.\n\nPärast tippspordiga lõpparve tegemist töötas Vlassov ka spordifunktsionärina, pidades 1985-1987 Nõukogude Liidu tõstmisliidu presidendi ametit ning siirdus nõukogude perioodi lõpul poliitikasse ja kandideerides 1996. aastal sõltumatu kandidaadina ka Venemaa presidendiks.\n\nJuba sportlaskarjääri jooksul alustas ta tööd kirjaniku ja ajakirjanikuna ning avaldas elu jooksul mitmeid teoseid, sealjuures enam kui 15 romaani.\n\nSamuti raskejõustiklasena tippu jõudnud ja hiljem poliitikasse suundunud filmitäht Arnold Schwarzenegger on Vlassovit nimetanud oma nooruspäevi suurimaks eeskujuks, kes inspireeris teda kulturismiga tegelema.\n\nKõigepealt kohtusid nad 1961. aastal maailmameistrivõistlustel Viinis, kui Schwarzenegger oli vaid 14-aastane ning ulatas 1988. aastal Moskvas filmi \"Punane kuumus\" võtetel Vlassovile endast foto pühendusega \"Minu iidolile Juri Vlassovile\".\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval suri Moskvas 85 aasta vanuselt mainekas Nõukogude Liidu tõstmiskuulsus, kirjanik ja poliitik Juri Vlassov.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA senat Trumpi tagandamisprotsessile tunnistajaid ei kutsu\n\n## Põhitekst:\n\nÜtluste kuulamine oleks võinud tagandamisprotsessi venitada ning seda ei soovi kumbki osapool, vahendas BBC.\n\nSenat kuulab ära lõpukõned ja läheb edasi otsuse langetamisega. Lõpukõnedeks on mõlemal poolel aega kaks tundi.\n\nUSA esindajatekoda otsustas Trumpi tagandada nädal pärast Kapotiooliumi ründamist. Demokraatide kontrolli all oleva esindajatekoja prokuröride arvates pani Trump toime põhiseadusevastase kuriteo.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA senat otsustas laupäeval, et ei luba endise vabariiklasest presidendi Donald Trumpi tagandamisistungil tunnistajate ütlusi. Tagandamisprotsess läheb edasi lõpukõnedega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSelver teenis Lätis võidu ja möödus tabelis Bigbankist\n\n## Põhitekst:\n\nSelveri edukaim oli 15 punktiga (+10) Kristo Kollo, 12 punkti (+10) lisas Mihkel Varblane ja 11 (+0) Renee Teppan. Rainer Vassiljevi juhendatava meeskonna vastuvõtt oli 73%, rünnakuid lahendati 61-protsendiliselt, blokiga teeniti 10 ja serviga 6 punkti (eksiti 16 pallingul). Esmakordselt käis sel hooajal Selveri eest väljakul hiljuti meeskonnaga liitunud Siim Ennemuist, vahendab Volley.ee.\n\nRTU resultatiivseimatena tõid Patriks Pinka ja Edgars Šminanskis kumbki 8 silma, lätlaste vastuvõtt oli 53%, rünnak 48%, blokipunkte saadi 5 ja servil löödi 1 äss (eksiti 12 servil).\n\nÜhtlasi kerkis Selver 28 punktiga liigatabelis teiseks, möödudes Bigbank Tartust (27 punkti). Tartul ega ühelgi teisel Eesti klubil enam põhiturniiril mänge pidada pole, Selveril seisab 28. veebruaril ees viimane mäng kodus, kus minnakse uuesti vastamisi RTUga.\n\nCredit24 Meistriliiga põhiturniiri lõplik tabeliseis on oluline kahel põhjusel. Eesti võistkonnad saavad pärast põhiturniiri lõppu toimuvateks Eesti meistrivõistluste vahegrupi mängudeks kaasa stardipunktid 5 p.-1 p. (põhiturniiri 1. asetus 5 punkti, 2. asetus 4 punkti, jne.). Vahegrupi lõplik paremusjärjestus (stardipunktid + mängudelt saadud punktid) paneb paika poolfinaalide paarid, 1. koht vs 4. koht ja 2. koht vs 3. koht.\n\nCredit24 Meistriliiga play-offid algavad kaheksa meeskonna osalusel aprillis. Omavahel kohtuvad põhiturniiri 1. ja 8. koha saanud meeskonnad, 2. ja 7., 3. ja 6. ning 4. ja 5. koha saanud meeskonnad. Mängitakse kahe võiduni. Nelja klubi osalusel peetav finaalturniir toimub põhiturniiri võitja Saaremaa VK kodusaalis.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Selver teenis Credit24 Meistriliiga põhiturniiril väärt võidu, saades võõrsil 3:0 (25:20, 25:20, 25:14) jagu RTU/Robežsardze/Jurmalast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKobayashi sai hooaja esimese võidu, Granerud pudenes seitsmendaks\n\n## Põhitekst:\n\nEnne Zakopanet sel hooajal parimal juhul kuuendaks tulnud Kobayashi hüppas 136,5 ja 134,5 meetrit ning kogus 268,9 punkti. Vaid 0,3 punktiga kaotas talle Stekala ja 1,1 punktiga Lindvik.\n\nKaugele ei jäänud ka sloveenid Anze Lanisek (266,9) ja Bor Pavlovic (266,4) ega norralased Daniel Andre Tande (263,5) ja Halvor Egner Granerud (263,0). Esikaheksa lõpetas poolakas Piotr Zyla (257,5).\n\nMK-sarja üldliider Granerud juhtis Zakopanes esimese hüppevooru järel, aga teises voorus jäi 129-meetrisest sooritusest tiheda konkurentsi juures väheks.\n\n1442 punktiga on Granerud siiski kindel üldliider, edestades laupäeval 14. koha saanud sakslast Markus Eisenbichlerit tervelt 447 silmaga.\n\nEestlasi põhivõistlusel ei olnud. Pühapäeval hüpatakse Zakopanes uuesti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Meeste suusahüpete MK-sarja etapi Zakopanes võitis üle-eelmise hooaja üldvõitja Ryoyu Kobayashi, kes edestas poolakat Andrzej Stekalat ja norralast Marius Lindviki.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nRapla sai ka neljandat korda Kalev/TLÜ-st jagu\n\n## Põhitekst:\n\nVõitjate mängujuht Brandon Childress oli 23 punktiga üleplatsimees. Sven Kaldre nimele jäi 16 ja Roberts Freimanise arvele 11 silma. Lisaks võttis Freimanis üheksa lauapalli ja jagas kaheksa tulemuslikku söötu.\n\nKalev/TLÜ paremad olid Samuel Timmins 18 (lisaks koguni 14 lauapalli), Parker Van Dyke 16 ja Edi Sinadinovic 12 punktiga.\n\nRapla on võitnud Kalev/TLÜ vastu sel hooajal kõik neli omavahelist mängu (oktoobris kodus 92:76, novembris võõrsil 89:83 ja jaanuaris võõrsil 85:83).\n\nRaplal on nüüd kirjas tosin võitu ja kaheksa kaotust, mis annab tabelis kolmanda positsiooni. Kalev/TLÜ on kolme võiduga 21 mängust seitsmes ehk viimane.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rapla Avis Utilitas alistas korvpalli kõrgliigas kodus Tallinna Kalev/TLÜ võistkonna 81:71 (23:11, 19:14, 27:23, 12:23).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSusan Külm sai IBU karikaetapil 32. koha\n\n## Põhitekst:\n\nEestlanna eksis korra mõlemas tiirus ja kaotas võitnud sakslannale Vanessa Voigtile (0; 20.31,2) 1.47,1. Teise eestlannana rajal käinud Grete Gaim sai 66. koha (3; +2.46,0).\n\nVoigti järel tuli teiseks venelanna Jekaterina Noskova (0; +0,6) ja kolmandaks sakslanna Anna Weidel (0; +5,7).\n\nMeeste 10 km sprindidistantsil oli Joosep Perv 92. (2; +4.42,6) ja Grigori Fominihh 108. (3; +7.21,3).\n\nEsikolmiku moodustasid norralane Haavard Gutubö Bogetveit (0; 25.13,4), sakslane Justus Strelow (0; +27,3) ja norralane Erlend Bjöntegaard (2; +43,4).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laskesuusatamise IBU karikaetapil Brezno-Osrblies teenis Susan Külm naiste 7,5 km sprindis 32. koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nMarten Liiv uisutas MM-il koguni viiendaks\n\n## Põhitekst:\n\nKahe ringi järel koguni neljandat kohta hoidnud Liiv lõpetas ajaga 1.08,92 ehk jäi vaid 0,36 sekundi kaugusele pjedestaalist, mille madalaima astme hõivas kanadalane Laurent Dubreuil (1.08,56).\n\nMaailmameistriks krooniti hollandlane Kai Verbij (1.08,052), kelle järel tuli hõbedale venelane Pavel Kuližnikov (+0,26). Dubreuili ja Liivi vahele mahtus neljandaks norralane Havard Holmefjord Lorentzen (+0,65).\n\nReedel toimunud 500 meetri võistlusel oli Liiv 15.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kiiruisutaja Marten Liiv tuli Hollandis Heerenveenis toimuvatel üksikalade maailmameistrivõistlustel 1000 meetri distantsil suurepärasele viiendale kohale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA senat peaks langetama Trumpi tagandamisprotsessil otsuse\n\n## Põhitekst:\n\nSenat koguneb uuesti kohaliku aja järgi kell 10.00, et arutada ja hääletada selle üle, kas lubada 74-aastase endise vabariiklasest presidendi tagandamisistungil tunnistajate ütlusi.\n\nEi esindajatekoja demokraatidest süüdistajad ega Trumpi kaitseadvokaadid pole andnud märku soovist tunnistajaid kohale kutsuda.\n\nJuhul, kui otsustatakse tunnistajaid mitte kohale kutsuda, võib see tähendada, et peetakse lõpukõned ning seejärel toimub hääletus endise presidendi süüdi või süütuks mõistmise osas. Kõige varem võib see toimuda juba laupäeva pärastlõunal.\n\nKummalgi poolel on lõpukõneks ette nähtud kaks tundi.\n\nDemokraatide kontrolli all olev USA esindajatekoda esitas 13. jaanuaril Trumpile süüdistuse pärast seda, kui tema poolehoidjad ründasid 6. jaanuaril Kapitooliumi, et takistada kongressil kinnitamast demokraat Joe Bideni võitu 3. novembri presidendivalimistel.\n\nKuid 100-liikmelise senatis, mis on võrdselt jagunenud demokraatide ja vabariiklaste vahel, tundub süüdimõistev otsus ebatõenäoline.\n\nSelleks oleks vaja kahekolmandikulist häälteenamust ning praeguste märkide põhjal ei saa demokraadid vabariiklastelt 17 häält, mida süüdimõistvaks otsuseks vaja oleks. Süüdimõistmisel oleks Trumpil igaveseks keelatud töötamine presidendina.\n\nTrumpi kaitsjad väitsid reedel, et endisel presidendil puudub igasugune vastutus oma toetajate kongressi ründamise eest. Trumpi kaitse etteaste kestis vaid kolm tundi.\n\nSellele järgnes kaks päeva kestev tõendusmaterjalide esitamine demokraatidest süüdistajate poolt, mis seisnes peamiselt videoklippide näitamises Kapitooliumi ründamisest.\n\nTagandamisprotsessi juhtide sõnul on Trump, kes pole kunagi väljendanud kahetsust rahvahulkade julgustamise eest, niivõrd ohtlik, et teda ei tohiks enam kunagi ametisse tagasi lubada.\n\nKuigi tundub, et Trump mõistetakse õigeks, võivad isegi mõnede vabariiklaste poolthääled muuta ta presidendi ametiaja märgiliseks ning algatada kodusõja ta oma erakonna sees selle üle, kas järgida tema populistlikku ning suuri erimeelsusi tekitavat visiooni või naasta mõõdukamate väärtushinnangute juurde.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "USA senat peaks laupäeval kuulama ära Donald Trumpi tagandamisprotsessi lõpukõned enne otsuse langetamist selle kohta, kas endine president on süüdi oma toetajate ässitamises Kapitooliumi ründama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti teatenelik tuli juunioride MM-il seitsmendaks\n\n## Põhitekst:\n\nKoosseisus Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Johanna Udras ja Eliisabet Kool võistelnud Eesti kaotas 4x3,3 km pikkusel distantsil sõidu võitnud Rootsile minuti ja 47,1 sekundiga.\n\nRootsi järel tuli teiseks Venemaa (+0,30), kolmas oli Norra (+26,40). Kokku osales 17 naiskonda.\n\nU-23 4x5 km segateatesõidus leppis Eesti nelik (Mariel Merlii Pulles, Henri Roos, Martin Himma, Hanna-Brita Kaasik) 17 võistkonna konkurentsis 13. kohaga, kaotades võitjale kolme minuti ja 19 sekundiga. Esikolmiku moodustasid Norra, Venemaa (+3,9) ja Rootsi (+7,7).\n\nMeesjuunioride 4x5 km teatesõidus sai Eesti (Anders Veerpalu, Kaspar Päärson, Andreas Koppa, Aleksander Tamm) 14. koha (+5.25,8 võitjast). Võitis Norra (49.45,3), teiseks tuli Soome (+20,0) ja kolmandaks Itaalia (+22,6).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes Vuokattis peetavatel murdmaasuusatamise juunioride ja U-23 maailmameistrivõistlustel saavutas Eesti naisjuunioride teatenelik seitsmenda koha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRetseptid: \"Suus sulav Eesti\" õpetab metskitseäkist valmistama\n\n## Põhitekst:\n\nMetskitseäkine\n\n200 g metskitse välisfileed\n1 tl kadakasinepit\n1 keskmine mugulsibul\n2 spl tudraõli\nSoola\nVärskelt jahvatatud musta pipart\n\nHaki liha ja sibul võimalikult peeneks. Maitsesta liha soola ja pipraga. Sega omavahel sinep ja õli ning seejärel sega lihaga.\n\nPeedi toorsalat\n\n1 keskmine peet\n2 spl õunaäädikat\n1 spl mett\n1 tl soola\n½ tl jahvatatud pipart\n2 spl tudraõli\n\nPeet koori ja haki võimalikult peenikesteks ribadeks. Sega omavahel mesi, sool, pipar ja äädikas ning viimasena lisa õli. Vala õlikaste peedile ja sega läbi.\n\nMajonees\n\n1 munakollane\n½ tl soola\nPisut jahvatatud pipart\n1 tl kadakasinepit\n2 tl veiniäädikat või sidrunimahla\n2 dl õli\n\nSega munakollane sinepi, soola ja pipraga. Lisa peene joana õli, samal ajal pidevalt vispliga kiirelt segades. Viimasena lisa veiniäädikas.\n\nRetsept: Angelica Udeküll\n\n\"Suus sulav Eesti\" teine hooaeg on ETV eetris laupäeviti kell 20.00.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saates \"Suus sulav Eesti\" jagab peakokk Angelica Udeküll koos abilistega maitsvaid retsepte kodus katsetamiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nElisa-Johanna Liiv: oleme alati soovinud, et Puänt ei oleks ainult pood\n\n## Põhitekst:\n\nMillal on Puändi sünnipäev?\n\nTriinu Kööba: 26. novembril 2016.\n\nElisa-Johanna Liiv: Siis me avasime ukse. Töö algas juba enne. Olime nii kaua raamatupoest unistanud, teinud ettevalmistusi ja siis lõime ukse lahti: nüüd tulevad ostjad! Aga nad ei tule kohe. Selleks peab ikka kurja vaeva nägema, et nad tuleksid. Mingi kriitiline mass peab olema enda ümber huvilisi, kes tahavad käia väikeses poes, kes mõtlevad samamoodi – praegu nimetaksin seda isegi kogukonnaks. Puändi kogukond on kas omavahel seotud või meiega seotud või kirjandusega seotud. \"Kogukond\" öelda on palju ilusam kui öelda \"klientuur\".\n\nKööba: Jah, nad ei ole ainult kliendid, kes tulevad, ostavad raamatu ja lähevad minema. On tekkinud ikka sügavamad sidemed, poekülastajatest on saanud tuttavad ja sõbrad, kellega jään tänaval juttu ajama. Suhtlus ei piirdu ainult raamatupoega.\n\nKui tähtis on kaupluse asukoht või ukse avamise kellaaeg?\n\nKööba: Asukoht on määrav. Algul, kui me Pärnu maanteel poe avasime, mõtlesime, et oleme kesklinnas vanalinna külje all, rahvast peaks ikka jaguma, kuid ometi jäi kauplus lugemishuviliste trajektoorilt välja. Praegune asukoht Telliskivi tänaval on kõvasti etem. Telliskivi loomelinnak on ise tõmbepunkt, sealt käib paratamatult rahvahulk kogu aeg mööda ja läbi.\n\nLiiv: Soovisime tänavapoolseid aknaid, õnneks saadi meile vastu tulla. Kes seal lähedal elab, näeb meie akent pidevalt.\n\nKööba: Kui kõnnid mööda ja silmanurgast näed, et seal on mingi pood, siis võib-olla astud ikkagi ka sisse. Telliskivi on üks selliseid tänavaid, kus on mõnus jalutada. Linnakeskkond on Tallinnas lõputu teema – seda ei arendata nii, nagu võiks. Mõtteviis, et auto on õige näitaja, on kinni nõukaaegses idabloki mentaliteedis.\n\nLiiv: Tallinna planeerimises on omad vead. Kui linnakeskkond võimaldaks, siis võiks olla palju rohkem ka väikeseid poode.\n\nKööba: Nii kui saadakse inimesed autost välja jalutama ja jalgrataste peale, tõuseb hüppeliselt kõigi väikeste poodide ja kohvikute külastamine.\n\nKui hea asukoht leitud, mis on järgmine samm?\n\nLiiv: Alguses oli raske kirjastustele oma usaldusväärsust tõestada: me nüüd tuleme, meil ei ole varem sel alal kogemusi, aga kas palun saaks raamatuid? See äratas skeptilisust.\n\nKööba: Kahtlased noored inimesed!\n\nLiiv: Suures osas on need raskused minetatud.\n\nKööba: Keeruline on ennast ka nähtavaks teha. Rahva Raamat on Eestis juba üle saja aasta tegutsenud ja ostjatel on geneetiline teadmine, et kui tahad raamatut, lähed sinna. Kuidas näidata, et on ka teisi võimalusi? Tuleb vaeva näha, et pildil olla ja reklaamiga kuhugi jõuda. Meil ei ole suurt eelarvet, et kampaaniaid teha.\n\nIlmselt kompenseerib seda teie aktiivsus. Puänt ei ole ainult raamaturiiulid, vaid teie tegevus on mitmeharuline: üritused, saated Ida raadios … Kas tegu on teadliku strateegiaga või see on nõnda kujunenud?\n\nLiiv: Oleme alati soovinud, et Puänt ei oleks ainult pood. Üritused olid kohe algul eesmärk. Meil ei olnud strateegiat, kuidas seda saavutada, aga õnneks üks tore väike kirjastus Ars Orientalis tuli esimesena ise meie juurde – esitlesime Hiina luuletaja Jidi Majia luulekogu, mille on tõlkinud Jüri Talvet. Edasi tegime ise mõned esitlused ja siis hakkasid teisedki kirjastused pakkuma.\n\nOleme algatanud ka ürituste sarju, näiteks tõlkekirjanduse õhtuid, kus tõlkijad räägivad oma tööst koos teise tõlkija või muu asjatundjaga. Viimati kõnelesid Øyvind Rangøy ja Adam Cullen, see oli intiimne vestlus, mis läks sügavamale kui tavaline avalik esinemine.\n\nMis see raamatupoe pidamine siis on, kas töö, hobi või missioon?\n\nKööba: Kompott kõigest.\n\nLiiv: Väikeäri pidamine ei ole kunagi ainult töö. Ei ole nii, et nüüd on nädalavahetus, lülitan telefoni välja ja enam mind kätte ei saa.\n\nKööba: Oleme siiski võimaldanud teineteisele puhkust.\n\nLiiv: Raamatupoodi ei saa asutada ilma missioonitundeta. Sel juhul peaks tiimis olema turundusgeenius, kes korraldab nii, et uue poe pidajad saavad kohe hakata endale palka maksma ja töötajaid värbama.\n\nMida Puändi kogukond loeb, mis on teie menukid? Näiteks Rahva Raamatu ja Apollo esikolmikus on praegu mõlemal üks põnevik ja \"Wim Hofi meetod\", ühel veel \"Isepäise lapse kasvatamine\" ja teisel Stephen Hawkingi raamat.\n\nKööba: Meil ei ole ühtegi neist.\n\nLiiv: Meil ei ole isegi müügil neid raamatuid. Ketikaupluste müügiedetabelite tipus on tihti raamatud, mida meie poes ei ole kunagi leidunud ega ka küsitud mitte. Kuigi Wim Hofi vastu pole mul midagi.\n\nKööba: Wim Hofi meetod seisneb õiges hingamises, külma vee treeningus jne. Kuna praegu on talisuplus nii populaarne, on ilmselt huvi tema teose vastu.\n\nLiiv: Puändis küsitakse sageli, mida meie soovitame lugeda, ja usaldatakse seda soovitust. Populaarsemate raamatute hulgas on eri masti teoseid.\n\nKööba: Jah, tundub küll, et meie poes on väike valik, kuid suundi on päris palju.\n\nLiiv: Teatud raamatud on ajakohased. Näiteks Jan Kausi \"Tallinna kaart\", Aino Perviku \"Miniatuurid mälupõhjast\", Mudlumi \"Mitte ainult minu tädi Ellen\" – need kõik on väga head raamatud ja annavad kõneainet. Kui raamatu kohta ilmub hea arvustus või kui televisioonis seda soovitatakse, siis on nagu raudpolt, et seda otsitakse.\n\nPuändil on möödunud kevadest saadik ka e-pood. Paari kuu eest me ei saanud ühtäkki aru, mis on juhtunud, et üht 2012. aastal ilmunud raamatut otsitakse seal paari päeva jooksul sadu kordi. Ühelt tuttavalt kuulsin siis, et Ain Lutsepp oli soovitanud seda raamatut \"Plekktrummis\". See raamat oli Saigyō \"Mägikodu\" – klassikaline jaapani luule, mida paljud tavaliselt ei loe.\n\nMind üllatab tähelepanek, et kriitikal on siiski raamatumüügile mõju. Varem on väidetud vastupidist – tõsi, need väitjad ei olnud poodnikud, vaid paar kirjameest, kelle puhul ei aitagi võib-olla miski. Missugused arvustused mõjutavad, kas suure tiraažiga päevalehtede omad?\n\nKööba: Pigem mitte. Rohkem mõjutavad ikka kultuuriväljaannetes ilmunud pikemad arvustused. Postimehe arvustused on lühikesed. Kuna Puändi klient on kord juba lugeja, siis ta loeb ka pikemaid arvustusi.\n\nLiiv: Sirp, Looming, Vikerkaar … Samuti loetakse ERRi kultuuriportaali kirjutisi, näiteks loeti Tauno Vahteri sarja \"21. sajandi 50 olulist romaani\".\n\nÜks osa lugejaid küsib ka täiesti värskeid raamatuid, mis on samal päeval trükikojast tulnud. Nemad saavad info Facebookist, kust jälgitakse kirjastuste postitusi. Instagramis on väikestel kirjastustel paarsada jälgijat, ja need on väga huvitatud jälgijad.\n\nKuidas suunate Puändi tegevust ühismeedias? Kas postitustel on läbimüügile mõju?\n\nKööba: Teeme nädalas umbes kolm postitust – see mõjutab küll, aga pigem Instagramis. Facebookis on ju nii, et kui sa ei maksa, siis su asju ei näidata ka kuskil.\n\nLiiv: See on ühtlasi üks viis, kuidas pildil olla ja meelde tuletada: me oleme ikka veel siin ja meil on ka raamatuid.\n\nAlustasite Puändi e-poe pidamist huvitava formaadiga: müüdav raamat mahub postkasti. Valikus olid ainult kuni kahe sentimeetri paksused raamatud ja need saadeti koju.\n\nLiiv: Kui kevadel ootamatult kõik kohad kinni pandi, pidime kiiresti midagi välja mõtlema. See toimis väga hästi. Siiamaani küsitakse, kas te saadate raamatuid ikka postkasti.\n\nKööba: Kevadisest raamatute postkasti saatmisest on välja kujunenud Puändi raamatuklubi – need teosed saadame siiani lugejatele koju, siis on tore neid postkastist võtta. Ega sinna ju väga tihti midagi tule.\n\nLiiv: Praegu on raamatuklubilisi umbes 30, aga algus oli intensiivne.\n\nKööba: Libistasime oma saadetised linna peal mitmesse kirjakasti, et need ei saaks liiga täis.\n\nLiiv: Pidime läbi mõtlema, kus need üldse asuvad. Hakkasime ka toidukulleritega koostööd tegema: raamatuid sai tellida Bolt Foodi mobiilirakenduse abil ja kuller tõi need koju.\n\nKuidas koostatakse Puändi menüü?\n\nKööba: Üks kriteerium on see, et raamat peab sobima ka omaenda koduriiulisse. Me ei võta müüki neid raamatuid, mis endale ei meeldi …\n\nLiiv: … või mida me ei ole ise nõus lugema. See kriteerium on segu kõhutundest ja uurimistööst.\n\nKuidas suhtute e-raamatutesse? Kas faile on mõtet Puändist küsida?\n\nLiiv: Meil ei ole e-raamatuid. Neid ei ole ka küsitud.\n\nKuhu edasi? Tean, et oodata on näiteks kogumiku \"Minu veider armastuslugu\" ilmumist, mille koostamiseks korraldasite koostöös Loomingu Raamatukoguga mullu konkursi.\n\nKööba: Ideedest puudust ei ole, aga need jäävad ressursside taha kinni.\n\nLiiv: Sealhulgas ajaliste ressursside.\n\nKööba: Tihti tundub, et üks inimene on puudu. Praegu on meid 4 + 1. Näiteks Puändi esimene uudiskiri, mis läks e-postkastidesse eelmisel nädalal, sai tehtud tänu sellele +1-inimesele. Igaühel meist on omad tugevused.\n\nLiiv: Huvitaval kombel ei ole me kunagi töötajaid otsinud, vaid nad on kõik meie juurde jõudnud.\n\nKööba: Oktoobrikuus mõtlesime siiski, et veebruaris 2021 paneme raudselt poe kinni.\n\nLiiv: Sel ajal olime mõlemad täiesti väsinud. Jagasime oma muret paari kaasamõtlejaga. Mõtlesime, et proovime veel seda ja teist – toimis hästi, eks vaatame siis, mis edasi saab.\n\nKööba: Võib-olla piisaski sellest, et saime mure jagatud.\n\nLiiv: Novelliraamat ilmub loodetavasti kevadel, suurem osa tekste on välja valitud. Kirjastame ise, sellest tuleb Puändi esimene raamat. Eks ühelt poolt toetab kirjastamine raamatupoe pidamist, aga teisalt on asi missioonis: näed, et seda laadi teos võiks olemas olla.\n\nKööba: Oleme endale kohustusi võtnud, ei saa veel ust kinni panna.\n\nAga sõprus, kas see pärast nelja-aastast äritegevust veel püsib?\n\nKööba: Jah, aga nüüd on meie kokkusaamised tööpõhised, niisama sõbrannatamist väga ei ole.\n\nLiiv: Varem käisime kohvikus niisama lobisemas, nüüd arutame seal poeasju – mis ei tähenda, et selle juurde ei võiks ka muust rääkida.\n\nKööba: Olime enne Puändi asutamist koos mitmel reisil käinud. Reisimine peaks ka olema see olukord, kus saadakse aru, kellega tegu.\n\nViimaks. Mida te parasjagu loete?\n\nKööba: Loen üht ingliskeelset populaarteaduslikku raamatut seentest, Merlin Sheldrake'i teost \"Entangled Life\".\n\nLiiv: Mina loen alati korraga mitut raamatut. Praegu on mul pooleli Mihhail Bahtini \"François Rabelais' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur\" ja Pjotr Aleškovski \"Kala. Ühe rände lugu\".\n\nSiin ka lubatud retsept. Kõik koostisosad on antud supilusikates, mitte näpuotsaga.\n\n+ Sõida koos tulevase äripartneriga reisile, testi tema stressitaluvust ja huumorimeelt.\n\n+ Tehke tuhandete uudisteoste seast mõistlik valik.\n\n+ Sättige kauplus jalakäijate trajektoorile.\n\n+ Looge oma kogukond, õigemini, soodustage selle kujunemist.\n\n+ Korraldage kirjandusõhtuid, olge koostööaltid – tehke nii, et endal on huvitav, siis on teistel ka huvitav.\n\n+ Andke endast ühismeediapostituste või uudiskirjaga regulaarselt märku.\n\n+ Kaasake meeskonda teistsuguste oskuste ja teadmistega inimesi.\n\n+ Lugege usinalt, jagage küsijatele soovitusi.\n\n+ Olge valmis mõnda aega piskuga läbi ajama.\n\n+ Otsige uudseid viise, kuidas raamat lugejaga kokku viia. Uudne võib olla ka unustatud vana.\n\n+ Serveeri kaunilt.\n\n+ Õigeks tähtajaks tasutud tooraine ja korras aruandlus – need on nii elementaarsed, et ei hakanud Puändi tiimilt eraldi küsimagi, ent mainin siiski ära.\n\nEdu!\n\nPuändi 2020. aasta menukid\n\n1. Ester Urbala, \"Jumalik märk\"\n2. Hasso Krull, \"Tänapäeva askees\"\n3. Taavi Eelmaa, \"Electraumur\"\n4. Jaroslav Hašek \"Geniaalne idioot. Huumori kool\" (tlk Lembit Remmelgas ja Leo Metsar)\n5. Veiko Tammjärv, \"Hukkunud Alpinisti hotell\"\n6. Mark Fisher, \"Kapitalistlik realism\" (tlk Neeme Lopp)\n7. Siim Sinamäe, \"Tuleoleminevik\"\n8. Risto Järv \"Deep in the forest. One hundred Estonian fairy tales about the forest and its people\" (tlk Adam Cullen)\n9. Anete Melece \"Kiosk\" (tlk Contra)\n10. Alain de Botton, \"The School of Life\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuidas asutada toimiv raamatupood? Kuidas näiteks Puänt Tallinnas püsima on jäänud? Triinu Kööba ja Elisa-Johanna Liiv tutvustavad lahkelt kaupluse köögipoolt, vestluse lõpust leiad resümee-retsepti, kirjutab Pille-Riin Larm Sirbis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPõlva Serviti mängis eurosarjas viiki\n\n## Põhitekst:\n\nPoolaja 14:12 võitnud Serviti paremad olid Mathias Rebane kuue ning Anatoli Tšezlov, Andris Celminš, Carl-Eric Uibo ja Alfred Timmo nelja väravaga. Saraatovi kasuks viskas kaheksa tabamust Andrei Trofimets.\n\nKaheksandikfinaali korduskohtumine toimub nädala pärast. Võitja läheb veerandfinaalis vastamisi Rootsi klubiga Ystads IF.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlva Serviti viigistas käsipalli Euroopa karikasarja kaheksandikfinaali avamängus võõrsil Venemaa klubi Saraatovi SGAU-ga 28:28.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nOxfordi ülikool alustab AstraZeneca vaktsiini testimist lastel\n\n## Põhitekst:\n\nOxfordi vaktsiinikatsete juht Andrew Pollard ütles, et ehkki lapsed ei jää COVID-19 tagajärjel rängalt haigeks, on tähtis leida turvaline viis nad immuniseerida.\n\nPraegu on rohkem kui 50 riigis antud Oxfordi ülikooli arendatud ja AstraZeneca toodetud vaktsiinile kasutusluba alates 18. eluaastast.\n\nPfizer, mille vaktsiini lubatakse kasutada alates 16. eluaastast, alustas oktoobris vaktsiinikatsetusi 12-aastastel. Moderna seevastu alustas 12-aastaste vaktsiinikatsetusi detsembris.\n\nPollardi sõnul võimaldavad vaktsiinikatsetused poliitikutel otsustada, kas massvaktsineerimist tuleb laiendada ka lastele, et ka nii viiruse levikut tõkestada ja võimaldada koolidel häirimatult töötada.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Oxfordi ülikool kavandab koroonaviiruse vastase vaktsiini testimist lastel, kinnitas laupäeval avaldatud teade, mille järgi värvatakse testrühma ja kontrollrühma 300 vabatahtlikku vanuses 6 kuni 17 eluaastat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKiirlaskumise maailmameistriks tuli 32-aastase vaheaja järel šveitslanna\n\n## Põhitekst:\n\nŠveitslannadele 32-aastase vaheaja järel esimese kiirlaskumise MM-tiitli toonud 26-aastane Suter, kes tuli teisipäevases ülisuurslaalomis teiseks, võidutses ajaga 1.34,27.\n\nŠveitslanna järel sai teise koha sakslanna Kira Weidle (+0,20), pronksmedali võitis Suterit teisipäeval edestanud kaasmaalane Lara Gut-Behrami (+0,37).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalias Cortina d'Ampezzos jätkuvatel mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel võidutses laupäeval peetud naiste kiirlaskumises šveitslanna Corinne Suter.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKersti Kaljulaid: peaksime murdekeeltele rohkem tähelepanu pöörama\n\n## Põhitekst:\n\nPresident sõnas, et tal on hea meel, et sel aastal on soome-ugri kultuuripealinn just Abja-Paluoja ja meenutas sõnavõtus New Yorgi ÜRO peahoones rippuvat Anu Raua tööd \"Emapuu\".\n\n\"Ma ei tea palju teised eestlased või üldse muu maailma rahvad teda [\"Emapuud\" – toim. ] seal vaatamas käivad, aga minu meelest ta valvab seal soome-ugri rahvaste järele,\" tõdes Kaljulaid.\n\nTa lisas, et skulptuurist mööda kõndides tuli tal alati soov triiburiide varju peituda ja oma nina \"Emapuusse\" pista, sest kunstiteos tuletab meelde juuri ja annab ka jõudu.\n\n\"See tõmme oma juurte, rahvakultuuri poole – ma arvan, et see on kõikidele hirmus oluline,\" ütles ta.\n\nKaljulaid rõhutas, et soome-ugri maailmakongressiks valmistudes ei tule seista ainult nende venna- ja sugulusrahvaste eest, kellel on rikas maa, kuid sellest kõigest vähe villa, vaid ka omaenda murdekeelte eest.\n\n\"See on väga oluline osa. Ma nii väga tahaksin, et meil ei oleks olemas ainult võru ja setu keele aabitsad, õpikud ja mulgi töövihik, vaid oleks ka teiste Eestimaa murdekeelte õpikud, töövihikud, sõnaraamatud ja kõik muu,\" sõnas Kaljulaid, et lapsed võiksid murdekeeli õppida juba kooli ajal.\n\n\"Kui meie vennasrahvad kurdavad, et nende keelt ei taheta sealkandis omandada, kus nemad parasjagu asuvad, sügaval Venemaa kõhus, siis meil on paremini riigikeelega – muidugi, see on ju riigikeel –, aga murdekeelega tegelikult väga hästi ei ole,\" ütles Kaljulaid, et kuigi tema juured ulatuvad nii Saare-, Setu- kui ka Mulgimaale, siis ühte nendest keeltest ta siiski ei oska.\n\n\"Minu arvates peaks rohkem tähelepanu olema murdekeeltel. Nad on nii ilusad ja salapärane tunne on lausuda sõnu võõras keeles,\" ütles Kaljulaid.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "13. veebruaril toimus Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avaüritus, kus võttis sõna ka president Kersti Kaljulaid, innustades inimesi murdekeeli rohkem hoidma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste jalgpallikoondis kohtub valiksarja viimases mängus Sloveeniaga\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on edasilükatud kohtumisega, sest esialgu pidi mäng toimuma möödunud aasta 27. oktoobril. Toona jäi kohtumine ära Sloveenia koondise positiivsete koroonaproovide tõttu. Viimati läksid naiskonnad vastamisi 1. detsembril, kui Eesti pidi Koperis tunnistama vastaste 2:0 paremust.\n\nKoondise peatreeneri Jarmo Matikaineni käsutuses on 25 mängijat. Erinevatel põhjustel jäävad eemale Lisette Tammik, Vlada Kubassova, Kelly Rosen, Ketlin Saar, Berle Brant ja Maarja Saulep.\n\n\"Mul on väga kahju, et vigastuste tõttu jäävad mitmed mängijad eemale,\" sõnas peatreener Jarmo Matikainen. \"See on kindlasti oluline laager tulevikku silmas pidades. Meil on laagris kogenud mängijaid, keda loodan võistkonna juures näha ka sügisestes kvalifikatsioonimängudes, ning oleme integreerimas oma võistkonda noori mängijaid. Meil on tekkinud hea tasakaal, kus kogenud mängijad aitavad noori.\"\n\nMatikainen lisas, et veebruarikuine laager on mitme mängija jaoks kindlasti keeruline, sest laagrile tullakse vastu väga erineva ettevalmistuse pealt. \"Välismaal mängivad koondislased on veidi rohkem treeninud. Oleme ehitanud oma treeningkava üles nii, et koormus poleks liiga suur, aga saaksime kõik vajalikud asjad läbi käia. See on huvitav, aga samas pakub väljakutseid. Koroona tõttu peame ka turvaliselt oma mullis püsima. Kuid ma usun, et tulemas on edukas laager hea treeninggrupiga.\"\n\nEesti kuulub käimasoleval valikturniiril kuueliikmelisse alagruppi, kus teenis täiseduga esikoha valitsev Euroopa meister Holland, kindlustades koha finaalturniiril. Teisele kohale mängis end Venemaa ning nende teekond jätkub play-off mängudes. Sloveenia on üheksa kohtumisega kogunud 15 punkti ja kindlustanud endale alagrupi kolmanda koha. Neile järgnevad Kosovo ja Türgi, kelle arvel on vastavalt kümme ja viis punkti. Eesti peab leppima viimase kohaga, kuid viimases mängus on võimalus suurendada punktiarvet, kui seni on kirja saadud üks viigipunkt.\n\nNaiste koondise koosseis mänguks Sloveeniaga:\n\nVäravavahid\n\nGetriin Strigin (07.07.1996) – FC Wacker Innsbruck (AUT) 26/0\n\nKarina Kork (23.02.1995) – FFC Vorderland (AUT) 14/0\n\nKarina Piirimaa (30.08.2000) – Põlva FC Lootos 0/0\n\nKaitsjad\n\nInna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvarosi TC (HUN) 85/0\n\nPille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 84/0\n\nKristiina Tullus (12.09.1998) – Tallinna FC Flora 10/0\n\nMaria Orav (07.04.1996) – JK Tallinna Kalev 9/0\n\nMaarija Mikiver (12.01.1987) – Tallinna FC Flora 2/0\n\nSandra Liir (26.07.2003) – JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 0/0\n\nEva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 0/0\n\nKreete Õun (25.05.2001) – Tartu JK Tammeka 0/0\n\nEva-Maria Kriisa (23.02.2000) – Saku Sporting 0/0\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\n\nKethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 108/3\n\nSigny Aarna (04.10.1990) – Aland United (FIN) 94/26\n\nKristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK Vaprus 74/6\n\nKairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 47/1\n\nMari Liis Lillemäe (01.09.2000) – The University of Texas Rio Grande Valley (USA) 21/0\n\nEmma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 15/0\n\nLiisa Merisalu (15.01.2002) – FC Espoo (FIN) 9/1\n\nRenate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Sporting de Charleroi (BEL) 9/0\n\nAve-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos 8/0\n\nEvelyn Šilina (05.04.2001) – JK Tallinna Kalev (laenul KSK Štrommist) 6/0\n\nGetter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora 5/0\n\nMarie Heleen Lisette Kikkas (17.06.1996) – JK Tallinna Kalev (laenul Tallinna FC Florast) 1/0\n\nTriin Satsi (16.11.2001) – Saku Sporting (laenul Raplamaa JK-st) 0/0\n\nPeatreener: Jarmo Matikainen\nAbitreener: Kaidi Jekimova\nVäravavahtide treener: Siim-Sten Palm\nKehalise ettevalmistuse treener: Hendrik Nälk\nFüsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla\nArst: Timo Rahnel\nMänedžer: Raili Ellermaa\nVideoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti naiste jalgpallikoondist ootab ees Euroopa meistrivõistluste valiksarja viimane kohtumine, kui 23. veebruaril võõrustatakse Sportland Arenal algusega kell 18.00 Sloveeniat.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLätis lisandus ööpäevaga 773 ja Leedus 510 koroonapositiivset\n\n## Põhitekst:\n\nLätis tehti ööpäeva jooksul 10 157 koroonatesti, millest 773 osutus positiivseks. Viirusega suri 12 inimest.\n\nHaiglaravi vajab 902 patsienti. Riigis on kokku registreeritud 76 282 koroonajuhtumit ning viirusega on surnud 1443 inimest.\n\nLeedus oli uusi juhtumeid aga 510 ning viirusega suri ööpäeva jooksul 17 inimest. Nakatumisarvud on Leedus languses, kuid surmad püsivad siiski veel kõrgel tasemel.\n\nKokku on riigis registreeritud 190 241 koroonajuhtu ja 3057 surma.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis lisandus viimase 24 tunni jooksul 773 nakatunut ning Leedus tuli juurde 510 koroonajuhtumit.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRafael Nadal jätkab settigi loovutamata\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma teine number läks kolmandas ringis vastamisi Suurbritannia tennisisti Cameron Norriega (ATP 69.), kellest oli kaks tundI ja 15 minutit kestnud kohtumises parem 7:5, 6:2, 7:5.\n\nNadal, kelle seni ainus Austraalia lahtiste võit jääb 2009. aastasse, kohtub neljandas ringis 16. asetatud itaallase Fabio Fogniniga, kes seljatas 21. asetusega austraallase Alex de Minauri 6:4, 6:3, 6:4.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Rekordilist 21. slämmiturniiri võitu jahtiv Rafael Nadal on jõudnud tänavustel Austraalia lahtistel kaheksandikfinaali.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nSaaremaa vallavanem: viiruse levik sai hoogu hooldekodust ja laulukoorist\n\n## Põhitekst:\n\nVallavanem Mikk Tuisk ütles ERR-ile, et viirus levib Saaremaal Sõmera hooldekodus ning on koolidesse ja lasteaedadesse jõudnud ka läbi ühe kiriku laulukoori.\n\nTuisk ütles, et distantsõppele on praegu saadetud ligikaudu kümme klassitäit kooliõpilasi. Ta selgitas, et mõni klass on ka keset päeva kaugõppele suunatud.\n\n\"Oleme läinud seda teed, kus on sees lähikontaktne või nakatunu, siis me paneme need klassid distantsõppele,\" lisas Tuisk.\n\nKõiki koolilapsi aga koju saata ei saa, sest see hakkaks kohe mõjutama ka nende vanemaid ja seeläbi ka ettevõtlust, sõnas vallavanem.\n\n\"Õnneks tuleb koolivaheaeg peale ja elu on näidanud, et koolivaheaeg on see, mis seda viirust natukene alla tõmbab,\" lisas ta.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval lisandus Saaremaale 38 uut nakkusjuhtumit, vallavanema sõnul on viirus levinud laialdaselt Sõmera hooldekodus ning ka läbi ühe kiriku laulukoori.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nJette Loona Hermanis: hirmutav keskkond paneb kujutlusvõime kõige intensiivsemalt tööle\n\n## Põhitekst:\n\nMa ei käi just tihti ühte lavastust kaks korda vaatamas – õigupoolest on seda enne \"Eden Detaili\" juhtunud vaid kolm korda. Põhjuseid on mitmeid, aga üks on nn teises korras varitsev oht – kui algne afektiseisund on lahtunud, ilmub lavastuse peenelt kootud rõivaste alt välja tuikuv karkass. Mingil määral ilmutab ta end alati, aga ei pruugi tingimata segada. Ühes viimaste aastate vast tugevamas etenduskunstide debüüdis \"Eden Detail\" on loomulikult kohti, mille kallal saaks põhjusega võtta, aga samas jääb domineerima rõõm, et kaks noort koreograafi on kokku klopsinud liikumiste ja muusika popurrii, mis laiali ei lagune, vaid vastupidi elule ärkab. Nende loodud maailm, kus tegutsevad drag 'i-sandid ja pasundavad reivisireenid, tätoveeritakse seanahale ja lüüakse munaga pähe, antakse valu kaalikale ja viiakse läbi väikeseid riituseid, võiks vabalt kokku kukkuda nagu mõne kunstikoolis käinud ja internetis oma silmad täisõginud larpija pretensioonikas unenägu. Aga ei kuku, sest tundub, et Jette ja Johhan kehastuvad millekski, mida nad ka usuvad ja mida nad ka välja suudavad mängida.\n\nTe mõlemad lõpetasite möödunud aastal Amsterdamis SNDO (School for New Dance Development), kust viimastel aastatel on teiste hulgas diplomiga välja astunud Maria Metsalu ja Netti Nüganen. Millest järsku see populaarsus, et ennast etenduskunstidega siduda soovivad noored just sinna proovivad õppima minna?\n\nJette Loona Hermanis: Mind tiris SNDO katsetele kaasa just Johhan ja õnnekombel saime ka mõlemad sisse. Ma ei olnud enne katseid tegelikult sellest koolist kuulnudki, kuid see tundus kõige loogilisem jätk, kuna ma ei suutnud otsustada, kas spetsialiseeruda liikumisele, näitlemisele, laulmisele või visuaalsetele kunstidele. SNDO oli koht, kus sain neid kõiki omavahel ühendada.\n\nJohhan Rosenberg: Mina omakorda sain koolist teada läbi Netti Nüganeni. Käisin seal aasta varem intensiivkursusel ning koheselt sai selgeks, et viis, kuidas seal koreograafiat vaadeldakse või tajutakse, on märksa avaram, kui kusagil mujal. Mis on või ei ole tants, pole juba ammu küsimus – SNDO mõjus pärast Eestis tantsijana töötamist kui värske vabaduse tuul.\n\nKas sellises keskkonnas õppimine ja välismaal elamine on just säärane karastus, mida noorel inimesel on vaja, et n-ö hakklihamasinast läbi käia?\n\nJ.R.: Ma ei kujuta ette, kuidas oleks kogemus olnud Tallinnas. Aga töötada neli aastat rahvusvahelise grupiga, kel on kõigil erinevad maailmavaated ning taust oli kindlasti karastav. Nii see silmaring avanebki ja hakklihamasin hekseldab sinu arusaamad läbi.\n\n\"Mulle näib, et Eestis või Lätis ei leidugi etenduskunstide valdkonnas piisavalt põnevat ülikooli.\"\n\nJ.L.H.: Ma ei oska öelda, kas see kogemus oli just kategooriliselt vajalik, aga kindlasti oli see maailmapilti avardav ja sundis mugavustsoonist välja astuma. Pigem tundus kodumaale jäämise perspektiiv äärmiselt igav valik ja blokeeris minu inspiratsiooni voolu. Mulle näib, et Eestis või Lätis ei leidugi etenduskunstide valdkonnas piisavalt põnevat ülikooli.\n\nUue aasta algus, teatrid on Harjumaal esimest päeva lahti ja raksaki – teie debüütlavastuse \"Eden Detail\" esietendus Kanuti Gildi SAALis. Üsna hea stsenaarium, kas pole?\n\nJ.L.H.: Kui arvestada pikka ja piinarikast kultuuripõuda, oli romantiline kokkusattumus, kus me saime karge veebruari valges embuses oma tulemuse koheselt välja pursatada kõige maalilisem olukord üldse. Eks universum on alatasa meie poolt – olen tähele pannud, et meil on selline müstiliselt taevalik omadus, justkui oleksime me õnnesärgis sündinud. Hihihii…\n\nJ.R.: :\")) yes mam!\n\nLavastus tõukus tugevalt kohalikust pärimuskultuurist, sõgedatest mütoloogiatest ja tondijuttudest. Millest see tõmme tontliku ja sõgeda poole?\n\n\"Hullumeelsusest kardetakse rääkida ja selle ümber sünnivad tabud. Mulle pakub tontlikkus pigem lootust ja eluväge.\"\n\nJ.R.: Esimese asjana tulevad mõtetesse hooned ja paigad, mis on mind inspireerinud tööd tegema – vanad majad, keldrid, mahajäetud haiglad, hullumajad jne, millest tekib kehas teatav tajude keerdkäkk. Need kohad salvestavad sinus justkui teatava sõge-info ning ma otsin nende keskkondade suhtes uusi empaatilisi arusaamu. Hullumeelsus on alati olnud osa meie elust, inspiratsioonist ning loomest, kasvades välja ülepingutatud ja pealesurutud normidest. Hullumeelsusest kardetakse rääkida ja selle ümber sünnivad tabud. Mulle pakub tontlikkus pigem lootust ja eluväge. Mu lemmikmäng lapsena oli minna pimedasse tuppa ning olla seal seni, kuni tondid ja kummitused ära kaovad ja silm ümbrusega kohaneb.\n\nJ.L.H.: Melanhoolia, tumedus ja valu on paratamatult suur osa meie elust. Kunstilisel tasandil on välja kujunenud kinnisidee neid seisundeid romantiseerida, nende suunas magnetina tõmbuda. Kõik, mis on sandistunud ja vigane kummitab mind ihalevalt ning tõukab ahistavalt looma stsenaariume, mis on perversselt kaunid ja nõdrameelsed. Olen kui fantaasia raami kinni jäänud emotsionaalne masohhist.\n\nEestlased armastavad endast rääkida kui metsarahvast, aga eestlane pigem kardab metsa. Te veetsite osa prooviperioodist n–ö metsas, Massiaru vanast koolimajast Massia residentuuriks muudetud hoones Pärnumaal. Mida see metsasolek andis? Lavastuse promomaterjalides olite paljalt ja veriste nägudega talvises metsas.\n\nJ.L.H.: Sulatõsi! Loomulikult eestlased kardavad metsa. Veetsime Massias ühe nädala detsembris, endal piss püksis. Ööbisime ühes endise koolimaja üüratus ruumis ja iga öö nägime unes luupainajaid. Ma ei julgenud isegi pimedas tualetis käia ja muretsesin endale voodi alla ööpoti. Ka ümbritsev mets oli lõpmatu ja tume. Aga selline hirmutav keskkond panebki kujutlusvõime kõige intensiivsemalt tööle. Seal oli lausa füüsiliselt tunda mitmete kummituste kohalolu. Johhan viis mind ühel hommikul ühte paika metsas, mis teda jooksmise ajal oli lummanud ja peatuma pannud. Tegu oli jäätunud lombiga, mida igast suunast varitses paks sammal. Vesi oli sedavõrd puhas ja selge, et jääkiht paistis nagu õhkõrn peegelpilt. Vahtisime läbi jää kasvavat sammalt ja olime pool tundi järjest vait. Metsas tekibki pidevalt tunne kui luusiks ümberringi igasugused uudishimulikud olendid. Promovideot filmisime Pääsküla rabas, võtsime paljaks nagu porgandid, tirisime parukad pähe ja sõime moosiga lund. Moosiga lumi on isetehtud mahlajäätise retsept, mida ema mulle lapsepõlves õpetas.\n\nJ.R.: Jette vanavanemad ootasid soojas autos, kuni me lumes filmisime. Kondid olid sama jääs kui jalga topitud klaaskontsad. Massiaru koolimaja ning üüratu männimets olid tõepoolest kummituslikult vabastavad. Koolimajas tuli öösel mu voodi kohale üks merekaru kujuga kummitus ning tahtis mulle särgi sisse auke teha. Ärkasin üles nii, et suu oli lahti kangutatud. Igal hommikul rääkisime, mis elukaid me vahepeal olime tajunud või kohanud. Mets on tume ja üüratu, aga väga puhastava ja karastava toimega. Mahajäetud koolimaja ja sünge mets olid hea kombo, et kummitusi kaeda ning metsas santi joosta.\n\n\"Eden Detail\" Autor/allikas: Pressimaterjal\n\nKas sellist müstilisemat laadi kogemust leiate vaid loodusest või otsite seda ka sünteetilistest keskkondadest?\n\nJ.L.H.: Müstika hiilib ligi pigem üksilduses, mitte linnas, kus sa oled inimestest ümbritsetud. Eks pimedal tänaval võib ka mingi sürreaalne kogemus realiseeruda, aga looduses on keskkonna mastaapsus ja jõud kuidagi hoomamatud ning see paneb nii hirmu kui ka joovastust tundma.\n\nJ.R.: Inimkeha tundub juba iseenesest looduses sünteetilisena. Müstika pigem tuleb keha enda seest läbi erinevate kokkupuudete.\n\nÜhelt poolt tegeleb teie lavastus vana, topise ja roostetanud maailmaga, kus lõigatakse sirbiga vilja ja soovitakse karjaõnne. Teisalt jookseb see mingisugusest digifiltrist läbi, kus lüüakse, puhvaika seljas, tantsu ultramoodsa klubimuusika järgi. Millisena te ise oma ajatunnetust kirjeldaks – kuulute te atemporaalsesse põlvkonda, kus igasugused ajalised referentsid on uueks veidraks samaaegsuseks kokku sulanud? Või kuidas te oma füüsilist identiteeti ja avatare kokku sobitate?\n\nJ.L.H.: Lavastuses kaasnesid ennemuistsete juttude mõjutustega mingid vanaaegsed motiivid, kuid meile ei tundunud autentne taastada ja taaslavastada olukordi, mis alluks vaid konkreetsele ajajärgule, sest me oleme ise oma põlvkonna viguritest nii läbiimmutatud. Mina isiklikult tunnetan väga tugevat seost digimaailmaga. \"Eden Detail\" on kui sündmus, mis eksisteerib justkui videomängu seinte vahel. Kõik karakterid on kui omamoodi digitaalsed avatarid, keda saab manipuleerida ja kelle kaudu jõuda teatud avastuste või saavutusteni. Rääkides muusikast, siis elektrooniline avangard ja dekonstrueeritud tantsumuusika on mind äärmiselt sügavalt puudutanud – justkui mu hingeelule taas tähenduse andnud.\n\nJ.R.: Mind huvitab aja puhul hübriidsus ja mittelineaarsus ning selle kaudu tegelaste või narratiivide loomine. Kuidas ise kirjutada aega, oma füüsilist keha ning programmeerida avatare. Hüperkehastused otsimas oma kohalolu läbi publiku. Silmapilkne tehnoloogia, mis loob mu peas avatari. Kõik nad sünnivad mu töödes justkui ajajoonte ristteel, mingisuguse harmoonia ja ebakõla kaudu. Avatarid on suurepärane inspiratsioon esteetilise kogemuse kujundamiseks, pakkudes kristalliseeritud, disainitud ja rafineeritud versioone meie igapäeva praktilisusest. Mulle meeldib erinevaid ajahetki avardada, monteerida ja võimendada.\n\nLavastuses on mitmeid kujundeid ja viiteid erinevatele subkultuuridele. Tunnete te ise ennast osana mõnest subkultuurist või ideest, mis inimesi enese ümber koondab, isegi kui see on eelkõige virtuaalne?\n\n\"Ekspressionistlik attention whore ja emotional hardcore on minu töö puhul peamised võtmesõnad.\"\n\nJ.L.H.: Ma ei oska mingit kokkuvõtvat terminit või voolu välja tuua, aga eks see internetikultuur on paraja kaevuna juba teismelisest saati mõjunud. Sealt käivad läbi igasugused teemad, stiilid ja žanrid, mis omakorda jagunevad alakategooriateks ning mille mõjutuste lõksu ka täielikult langenud olen. Aastaid tagasi tagasi levis sad-boy & sad-girl fenomen, millega ma samastusin ja mis romantiseeris emotsionaalsust ja noorte vaimse tervise häireid. Tunduks, justkui aja möödudes oleks see termin mööda mu enda nahka laiali valgunud, aga tegelikult käsitlen siiamaani eelkõige teemasid, mis peegeldavad kannatavat kunstnikku kui sellist. Ekspressionistlik attention whore ja emotional hardcor e on minu töö puhul peamised võtmesõnad.\n\nJ.R.: Praegu pigem mitte. Olen ümbritsetud ja mõjutatud kindlasti, aga ei hoia kinni mingitest kindlatest vooludest. Pigem elan iseenda loodud kompoti subkultuuris. Kunagi oli mu kinnisideeks virtuaalsete chatroom 'ide esteetika ning proovisin seda ka ise rohelise ekraani taustal lavastada.\n\nKui ma vaatan noori räppareid või ka teie lavastust, siis see tõstab tuju, sest see on antidoot ühele võimalikule tulevikule, mida konservatiivne ideoloogia sooviks ehitada. Kas te tunnete, et kunst kannab paratamatult ja ehk kohati tegijaist sõltumatult tänases päevas mingit poliitilist signaali?\n\nJ.R.: Olen kogenud, et juhul kui mõni lavastus taandatakse vaid poliitilisele tasandile, siis see on hirmsati piirav ja pahaaimamatult lämmatab kunsti. Poliitika ja kunst elavad eraldi, kuid teineteist täiustades. Tantsiv keha on poliitiline, tunnetuse ja prognoositava vahel.\n\nJ.L.H.: Tänapäeval on pea vältimatu, et iga kunstiline žest on poliitiliselt laetud, aga mina isiklikult ei tahaks sellele hetkel rõhku panna. Pigem ei avalda mulle muljet tööd, mille siht on lavastada midagi vaid eesmärgil, et mingi poliitiline sõnum edasi kajaks. Aktivism ei ole tingimata kunst. Ometigi on ilmselge, et oma tööde kaudu saan teatud vaateid nihutada ja inimese alateadvusega manipuleerida, aga see ei ole minu kunsti moto.\n\nMillisena te oma ideaalset loometulevikku ette kujutaks? Kunstnikuvestluses sõnastasite, et virtuaalteater teid ei huvita, elus publik on teile tähtis ning läbi käis mõte, et ehk muutub maailm lähiajal lokaalsemaks ja oluliseks muutub kogukonnapõhine koostegutsemine.\n\n\"Pärast kriisi tuleb kunstis ehk õitsenguaeg ja lokaalsem suhtlus tugevneb kindlasti.\"\n\nJ.R.: Praegu on hea transformatsiooni aeg, et loometulevikku ette kujutada. Tunnen, et otsime uusi viise, kuidas suhestuda teineteisega ning väärtustame palju rohkem vahetut või kodukootud kogemust. Pärast kriisi tuleb kunstis ehk õitsenguaeg ja lokaalsem suhtlus tugevneb kindlasti. Ideaalis toimetaksin kusagil orkestriauguga sumedas galerii-teatrimajas, kus saan teha, mida tahan ja nii palju, kui vajan. Kodude vahet sõites teeb sõprade ja skeenede nägemine südame soojaks. See annab sajaga juurde, et tulevikust üldse mõelda.\n\nJ.L.H.: Ideaalis meeldiks ringi reisida, esineda, töötada erinevates kohtades paeluvate inimestega ja siis umbes nelja-viie aasta pärast jääda püsivamaks nii Eestis kui ka Lätis. Olen end siiani pigem anti-kogukonna üksiklasena toimetades paremini tundnud. Aga Eestis on tegelikult moodustunud omamoodi perekond ja kipa skeenepunt, kellega maitse- ja tunnetuslikul tasandil teatud sarnasusi näen ning ehk tuleviku projektideks pead kokku paneksin.\n\n\"Eden Detail\" etendus loetud korrad nagu see meie etenduskunstide reaalsus ette näeb. Sooviksite te seda millalgi uuesti mängida või jääb see pigem efemeerseks katsetuseks, mille pealt siis edasi liikuda?\n\nJ.L.H.: Sooviks esineda nii palju, kui nõudlust ja võimalusi on. Hetkel kahjuks järgneb teadmata pikkusega periood, mil me sellega lavale ei astu, aga hea meelega teeksime seda võimalikult varsti jälle! Jätkame paralleelselt ka uute projektidega ja võib olla teatud aja pärast sünnib hoopis \"Eden Detail Rework\".\n\nJ.R.: See oli hea intensiv o-start lavastusele, mis tuli välja väga sobival ajal. Mängime kindlasti veel, seniks laseme laagerduda ja detailitada.\n\nLähiajal on EKA galeriis võimalik näha ka Jette Loona Hermanise ja Johhan Rosenbergi SNDO diplomitöid. Jette esitlus toimub kaks korda – 26. ja 27. veebruaril, Johhani esitluse täpne kuupäev veel selgub. Hoidke silmad lahti!\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kopitanud tantsusammul ja riideräbalad seljas lõid noored etenduskunstnikud debüütlavastuse \"Eden Detail\", kus pärimuskultuuri klišeed visati ilma igasuguse valehäbita tontlikult huugavasse sulatusahju. Aleksander Tsapov intervjueeris Müürilehes etenduskunstnikke Jette Loona Hermanist ja Johhan Rosenbergi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nVõidukas Barty murdis kaheksandikfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nBarty läks kolmanda ringi matšis vastamisi venelanna Jekaterina Aleksandrovaga (WTA 32.), kellest oli tund ja 21 minutit kestnud matšis parem 6:2, 6:4.\n\n24-aastane australlanna, kes loobus reedel reievigastuse tõttu paarismänguturniirist, jäi avasetis 0:2 kaotusseisu, kuid toibus kiiresti, võites kuus järjestikust geimi. Ka teises setis jäi Barty 2:4 taha, kuid pööras taas seti enda kasuks.\n\nKaheksandikfinaalis kohtub Barty ameeriklannast maailma 57. reketi Shelby Rogersiga, kes lülitas konkurentsist Eesti esireketi Anett Kontaveidi.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tennise Austraalia lahtistel tagas laupäeval koha neljandas ringis naiste maailma esireket Ashleigh Barty.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit: andsin endast selles olukorras nii palju kui sain\n\n## Põhitekst:\n\nAvasetis läks Kontaveit 4:1 juhtima, aga Rogers võitis siis viis geimi järjest ja seti 6:4. \"Ta hakkas lihtsalt palju paremini mängima. Ma ei arva, et ma väga hästi oleksin alustanud või eriliselt hästi mänginud, pigem temalt tuli alguses vigu ja siis ta tõstis oma taset,\" ütles Kontaveit Eesti ajakirjanikele.\n\nEelmise mängu järel tunnistas Kontaveit, kes jõudis Austraalia lahtiste eelturniiril finaali, et tundis end väljakul üsna väsinuna. Kas nüüd sai väsimus eestlannast võitu? \"Mul on selline tunne, et mu õlg ja küünarnukk tulevad otsast ära, ma ei ole kindel, et mu parem ja vasak jalg on enam kinnitunud mu keha külge,\" naeris Kontaveit. \"Iga päevaga läks mul kehaline olek kehvemaks.\"\n\nKuigi mängu ajal oli keerutav tuul, ei mõjutanud see Kontaveidi sõnul mängu käiku. \"Eks ikka tuul mõjutab, aga see mõjutab vastast samamoodi. Tundsin juba soojendusel, et mu õlakiirus ei ole päris sama, mis on olnud eelmistel päevadel,\" avaldas ta. \"Tundsin, et mu serv oli aeglasem kui eelmistel päevadel. Ja see ei olnud tuulest, vaid pigem minu enda kehalisest olekust.\"\n\nKontaveit pidi Austraaliasse jõudes veetma kaks nädalat karmis karantiinis ehk tal polnud lubatud enda hotellitoast lahkuda, kuna tema lennul tuvastati koroonapositiivne. \"Eks arvata võis, et need kaks nädalat mulle mingil hetkel järele jõuavad,\" nentis ta. \"See ei ole päris see, kuidas valmistuda suure slämmi turniiriks. Aga ma arvan, et arvestades seda, et olin nii pikalt toas, siis tegelikult olen rahul, kuidas olen mänginud. Muidugi, täna mängis vastane väga hea mängu, mina ei mänginud kindlasti ei eelmises ega tänases mängus oma parimat tennist, aga andsin endast selles olukorras, mis ma olin, nii palju kui ma sain.\"\n\n\"Muidugi alati tahaks kaugemale jõuda, kolmas ring ei ole selline saavutus, mis mind väga õnnelikuks teeks. Aga ka eelmisel turniiril mängisin korralikult ja arvestades seda, et olin kaks nädalat toas, ei osanud mitte midagi oodata, teada, kuidas mu tase on, mis saama hakkab või kuidas keha vastu peab, siis on kõik okei,\" lisas Kontaveit. \"Karantiinis oli mitukümmend tüdrukut ja ainult üks (ameeriklanna Jennifer Brady – toim) on turniiri neljandasse ringi jõudnud, ma arvan, et see ei ole juhus.\"\n\nKontaveit kinnitas, et midagi tal kripeldama siiski ei jää. \"Vastane mängis tõesti väga hästi hea mängu, ma ei ole kindel, et kui oleksin ennast kehaliselt paremini tundnud, et oleksin selle mängu võitnud,\" arutles Eesti esireket. \"Ta mängis väga head tennist, väga agressiivselt, liikus väga hästi. Mul kripeldama midagi ei jää. Käisin nii palju füsioterapeudi juures kui sain, proovisin nii palju taastuda kui sain, aga iga päevaga tekkis üha suurem ja suurem väsimus ja täna ma tundsin juba enda õlga ning paremat ja vasakut jalga, reie sisekülgi. Oli natuke valulik see olemine seal väljakul.\"\n\nJärgmisena plaanib Kontaveit mängida märtsi alguses Dohas ja seejärel Dubais. \"Eks jooksvalt vaatame, mis turniirid toimuvad üldse ja kuhu midagi liigutatakse. Väga ebakindel aeg on praegu ja igal nädalal on uus üllatus. Esialgu on ilmselt plaan koju minna,\" lausus ta.\n\nNüüd psühholoogiaõpingutele keskenduv Kontaveit avaldas ka lootust, et edasisel hooajal ei tule kuskil nii karmis karantiinis viibida. \"Arvan ja loodan, et korraldajad, kes praegusel ajal turniire korraldavad, arvestavad sellega ja üritavad vältida üldse sellist olukorda, kus on võimalik, et meid pannakse kaheks nädalaks karantiini,\" sõnas Kontaveit. \"Ma ei tea ühtegi riiki, kus oleks nii karmid piirangud kui Austraalias, nad on siin tõesti väga ettevaatlikud, sest neil on nii vähe nakatunuid.\"\n\n\"Loodan tõesti, et sellist olukorda ei teki. Mõelge ise, tippsportlane on paari kuu jooksul näiteks kuu aega karantiinis, mis sellest füüsilisest vormist siis saama peaks? Sada protsenti üritan vältida selliseid olukordi,\" lisas Kontaveit.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 22.) langes Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel kolmandas ringis konkurentsist välja, jäädes võitluslikus mängus 4:6, 3:6 alla ameeriklanna Shelby Rogersile (WTA 57.). Kontaveit nentis, et kahenädalane karantiin ja tihe mängugraafik jätsid kehale oma jälje.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMartin Laas alustab hooaega Hispaania ühepäevasõidul\n\n## Põhitekst:\n\nVõidusõidul astuvad üles sellised rattatipud nagu Alejandro Valverde, Mark Cavendish, Fernando Gaviria jt.\n\nLaas on viimased päevad treeninud Hispaania Vahemere rannikul asuva linna Almeria külje all.\n\n\"Olen saanud korralikult meeskonnaga treenida ja tõrkeid pole olnud. Loodan, et esimene võidusõit läheb edukalt,\" kommenteeris Laas.\n\nJärgmisena stardib Laas 21. veebruaril kolmandat korda peetaval velotuuril UAE TOUR, kus on võistlusjoonel ka Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Martin Laas (BORA - hansgrohe ) teeb oma selle hooaja esimese stardi sel nädalavahetusel Hispaanias toimuval võidusõidul Clasica de Almeria 2021. Tegemist on 183,3 km pikkuse ühepäevasõiduga, mis peaks sobima eelkõige sprinteritele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLaskesuusatamise MK-hooaeg lõppeb Oslo asemel Östersundis\n\n## Põhitekst:\n\nOtsus kolida algselt 18.–21. märtsile planeeritud hooaja kümnes ja viimane etapp Oslost Holmenkollenist Östersundi on tingitud Norra valitsuse otsusest karmistada riigis koroonapiiranguid. Sellest tulenevalt ei võõrusta riik sel hooajal rohkem suusaspordi MK-etappe.\n\nTänavune Östersundi MK-etapp peetakse 15–21. märtsil. Sellele eelnevalt on MK-sarjas kavas veel kaks etappi Tšehhis Nove Mestos.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Laskesuusatamise MK-sarja käimasolev hooaeg lõppeb algselt planeeritud Norra asemel Rootsis Östersundis, teatas Rahvusvaheline Laskesuusaliit (IBU) laupäeval.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Puuhobusega rindel\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sõda ja puuhobune\" on nagu lõngakera. Ta rullub vaikselt lahti, pole eriti meelelahutuslik, ent hoiab oma lahtikeerlemisel tähelepanu, kuni ühel hetkel avastatakse end puusadeni pehmes lõngas. Kuigi film räägib palju sõjast ja kaotusest, on lõplik sõnum helge ja positiivne, mistõttu ei pruugi filmist hoiduda ka need, kellele sõjateema on nagu kassile vesi. Kuigi poolt pealkirjast märgib sõda, jääb lõpuks siiski peale puuhobune.\n\nFilmis kõnnime ühes munk Anatoli Ljutjukiga nii hallis tsoonis Ida-Ukrainas kui ka Kolmekäelise Jumalaema kirikus Tallinna vanalinna müüride vahel. Filmi keskne narratiiv ja intriig peitub Anatoli tegevuse ekraanil lahtihargnemisel. Kuigi rindest mõne kilomeetri kaugusel humanitaarabi osutamine ja kohalike lugude kogumine on juba iseenesest tegevus, mida Jumalale meelepäraseks pidada, on see vaid osa ülesandest, mida Ljutjuk täidab. Tema missioon on leida sõjakoledustest lohutust ja tuua tröösti. Talletada seda armuna igavikku.\n\nAga tasub astuda sammuke tagasi, et avada filmi ja tema peategelase taust. Anatoli Ljutjuk on Eestis asuva Ukraina diasporaa suurkuju. 1970. aastatel läände põgenemise lootusega siiamaile jõudnuna jäi mees hoopis Tallinna pidama. Lõpetas ERKI-s sisekujunduse eriala, seejärel asus juhtima ukraina kreekakatoliku põrandaalust liikumist. Iseseisvuse tulekul võttis kätte ja taastas Oleviste kiriku kunagise ristimiskabeli ukraina kreekakatoliku kiriku ja kloostrina. Üheksakümnendate lõpus panid mingisugused tölplased kiriku põlema. Anatoli ehitas kiriku taas üles. Viimased kakskümmend aastat on ta hoolitsenud koguduse heaolu eest, valmistanud keskaegsel viisil Tallinna parimat käsitööpaberit ja juhtinud Eesti-Ukraina kultuurikeskust. Viimased kuus aastat on olnud üks peamisi Ukrainale välisabi osutamise eestvedajaid. Mullu avas Eesti looduse ja loomade kaitsele pühendatud neitsi Maarja kabeli. Teisisõnu, nagu kohalik püha Franciscus, ainult tegusam.\n\n\"Sõda ja puuhobune\" Autor/allikas: Kaader filmist\n\n\"Sõjas ja puuhobuses\" näidatakse Anatoli tegevust Ukrainas ja Tallinnas atemporaalselt, segades omavahel hetki ja mälestusi. Kuigi filmi võib kirjeldada ühe munga käiguna Ukraina rindel, ei haaraks see impressionistlikku pilti, mille filmitegijad on maalinud. Filmis kohtame Anatolit Viimsi rannas jalutamas. Peatselt on ta juba Donbassis rinde lähistel, käes puuhobune, kuulamas sisse varisenud katusega koolimajas inimeste muresid lähedaste kaotustest kuni selleni, et lastel pole elementaarseid spordivahendeid. Seejärel tutvustatakse kiire kõrvalepõikena mehe köitmiskunsti, et taas naasta rinde trööstitusse miljöösse. Oma teel kogub Anatoli salapärase seletamatusega kirju ja kuulutusi teadetetahvlitelt ja lugusid sellest, kuidas looduse ja loomade abiga sündinud imed on päästnud elusid. Need on esitatud armsate animatsioonidena, kus päästja on Ljutjuki meisterdatud puuhobune.\n\nMänguhobustega on Ljutjukil eripärane suhe. Kiriku ehitusel leidnud ta kunagi hobuse skeleti, seejärel olevat hobusemänguasjad hakanud nagu võluväel temani jõudma. Tallinnas oma kogu tutvustades märgib ta vanima neist olevat tuhandeaastase. Filmi vältel mänguhobuse kujundi, otsekui jumaliku sõnumi tasane avanemine vaatajale aitab perspektiivi panna selle, mis film see on ja mida meile näidatakse. Portreteeritakse seitsmekümnendates munka, kes ei tegele ainult kodumaa ja sealsete inimeste eest hoolitsemisega nii hästi, kui ta suudab, aga ka meest, kes on purustatud Ida-Ukrainas leidnud oma põhiülesande.\n\nNagu öeldud, võtab film selle ülesande kujutamisel impressionistliku hoiaku. Petlikult kuiv kaameratöö suudab tasakaalustada mänglevat montaaži nõnda, et kokkuvõttes tõmbab film endale kui filmile vähe tähelepanu. See omakorda lubab kujutatavale keskendunud vaatajaga õrnalt (kuid mitte pahatahtlikult) mängida. Näitena võib välja tuua vaikse merekohina lisamise Anatoli hommikupalvusele. Lisatud detailid jäävad märkamatuks, kui silmi ja kõrvu lahti ei hoia. Need töötavad elegantsete silmapaistmatute ornamentidena filmi terviku kasuks. Hüplik montaaž võib aga segadusse ajada vaataja, kes on filmi vaatama tulnud igasuguse taustateadmiseta. Eriti need, kes ei ole tuttavad ukraina kreekakatoliku kiriku väikese, Tallinna müüride vahele hästi ära peidetud kogudusega. Sestap soovitan enne filmi vaatamist visata pilk peale möödunud aasta lõpus ilmunud teleloole \"Palved loomade eest\", kus tehakse vajalik esmatutvus Anatoli, tema maailmavaate, väärtushinnangute ja misanstseeniga ja mis on kergelt leitav ERR-i arhiivist.*\n\nKõigile mõistetavad peaksid aga olema animeeritud vaheklipid. Anatoli kalligraafilises stiilis paksul paberil teostatud sulejoonistused mängivad lapseliku õrnuse ja lihtsa liikumisega välja rindel juhtunud imesid, keskseks kujuks munga puuhobune. Haubitsatulest märku andnud kassid ronivad hobuse selga, hobune sõidutab perekonna miinide eest keldrisse varjule; põlevasse küüni sõidab äkitselt sisse puuhobu, kes päästab lehma sissepõlemisest. Inimeste ja loomade pääsemine surmast sõjatandril, väiksed valgushelgid kesk vägivallapimedust mõjuvad kui meenutused sellest, et olgu öö kui pilkane tahes, me oleme sattunud elama Issanda armu ajale. Nende mänguhobuse imede korjamine ja kogemine otsekui kinnitab seda meie peategelasele.\n\n\"Sõda ja puuhobune\" Autor/allikas: kaader filmist\n\nLoodan, et pole siin jätnud muljet Anatolist kui mõnest vanataadist. Tegu on mungaga sõjatandril, kes liigub mineeritud aladel, uurib puruks pommitatud hooneid ja räägib kõigiga, kelle hinge see võiks kergendada. Anatoli leiab ühise keele nii sõdurite, arstide, talumeeste, etnograafide, põgenike kui ka suurimas hädas ja vaevuses olijatega. Seejuures tasub märkida, et vähemalt subtiitrite põhjal otsustades liikus mees kõigi oma vestluspartnerite diskursiivsetes raamistuses nagu kala vees. Kindlasti valgustab film usumeeste tööd nendele, kes seda hästi ette ei kujuta. Kas või tõsiasja, et Anatoli heategevusmissioon ei hõlma ainult toiduabi korrapärase kohalejõudmise kindlustamist, vaid krabisevate viiekümneeuroste abivajajaile kätte surumist koos käepigistuse ja heasoovlike sõnadega. Jumal teab, mis inimesel oma eluks on tarvis.\n\nAnatoli missioon Ukrainas, kümnete ukrainlaste räägitud kannatus- ja pääsemislood ning Tallinna kirikus toimuv vaikne vaimutöö viivad filmi ja meie kangelase kogetu ja kaasavõetu äärmiselt liigutava sünteesini nii narratiivselt, pildiliselt kui ka ideeliselt. Ei saa küll öelda, et film lõpeb ootamatult, kuid viis, kuidas Anatoli põimib kannatustest ja lootustandvatest imedest uskumatult helge pildi – kuidas film ise põimib kokku pildi Anatoli Ljutjukist – on midagi katartilist. Seda mitte suurelt ja ülevalt, vaid tasa ja salvivalt.\n\nFilmi üle mõtiskledes paistavad aina korduma kippuvad usulised metafoorid mitte üksnes kohased, vaid lausa hädavajalikud. Anatoli tegude ja filmi enda alltekstiks on usk puhtamas vormis kui palved, konfessioonid või rituaalid. Teose keskmes on seitsmekümne eluaasta piiri ületanud mees, kes läheb rindeni välja, et aidata teisi. Film edastab keerulise mõtte usust ja pühendumisest ja arvan, et kui pole just otsene usuvastane, peaks see film puudutama igaüht, kes oskab loota.\n\n* Palved loomade eest. Ringvaade, 5. II 2021; https://etv.err.ee/1608100234/palved-loomade-eest\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Dokumentaalfilm \"Sõda ja puuhobune\" (\"Казка про Коника\")\nUkraina-Eesti 2021, 75 min\nRežissöörid-stsenaristid Uljana Ossovska ja Deniss Strašnõi, operaator Deniss Strašnõi, helilooja Anton Dehtjarov, monteerija Mirjam Jegorov, produtsent Ülo Pikkov\n\nArvustus ilmus Sirbis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKontaveit jäi võitluslikus mängus ameeriklannale alla\n\n## Põhitekst:\n\nKontaveit pidi kohe esimeses geimis kaks murdepalli päästma, aga seejärel õnnestus tal Rogersi serv murda ja avasetti 3:0 ja 4:1 juhtima minna. Seitsmendas geimis kaotas Kontaveit enda pallingugeimi nulliga ja Rogers sai enda mängu üha paremini käima, pannes Kontaveiti järjest rohkem surve alla. Lõpuks võitis ameeriklanna viis geimi järjest, jäädes avasetis peale 6:4.\n\nTeise setis päästis Kontaveit taas avageimis murdepalli. Kolmandas geimis juhtis ta enda pallingul 40:15, aga Rogers jõudis tasamänguni. Kontaveit päästis kaks murdepalli, aga andis seejärel topeltveaga ameeriklannale veel ühe võimaluse ja Rogers kasutas selle ära, asudes 3:1 juhtima. Kontaveidil polnud teises setis Rogersi pallingul ühtegi murdevõimalust, enda neljast servigeimist kolm võitis Rogers nulliga. Seisul 3:5 servima asudes jäi Kontaveit 0:40 taha ja Rogers vormistas võidu teisel matšpallil, võites seti 6:3.\n\nMõlemad said kirja ühe ässa ja kolm topeltviga ja mõlema esimese servi õnnestumisprotsent oli 52, kuid Rogers võitis esimeselt servilt 70 ja Kontaveit vaid 52 protsenti punktidest.\n\nRogers teenis äralöökidest 20 ja Kontaveit 16 punkti, lihtvigu kogunes eestlannal 21 ja ameeriklannal 27. Mängitud punktidest võitis Rogers 69 ja Kontaveit 56.\n\nKontaveidil oli kogu mängu peale vaid üks murdepall ja selle kasutas eestlanna ära, Rogers realiseeris kümnest murdevõimalusest neli.\n\nKaheksandikfinaalis läheb Rogers vastamisi maailma esireketi, austraallanna Ashleigh Bartyga, kes sai 6:2, 6:4 jagu 29. asetatud venelanna Jekaterina Aleksandrovast (WTA 32.).\n\nOtseblogi:\n\nEnne mängu:\n\n25-aastane Kontaveit on endast kolm aastat vanema Rogersiga varem kahel korral mänginud ja mõlemad matšid võitnud. Viimati olid nad vastamisi 2019. aasta Wimbledonis, siis jäi Kontaveit peale 6:0, 3:6, 6:4. Esimeses omavahelises matšis 2014. aastal Aucklandis alistas toona 18-aastane Kontaveit turniiril 3. asetatud Rogersi kindlalt 6:1, 6:2.\n\nKontaveit alustas Austraalia lahtisi 7:5, 6:2 võiduga valgevenelanna Aliaksandra Sasnovitši (WTA 92.) üle, teises ringis sai ta veidi üle kahe tunni kestnud matšis 6:7 (5), 6:4, 6:2 jagu britt Heather Watsonist (WTA 60.). Rogers alistas avaringis 6:4, 6:1 läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud briti Francesca Jonesi (WTA 245.) ja oli teises ringis 6:2, 6:3 parem samuti kvalifikatsioonist alustanud Olga Danilovicist (WTA 183.). Seejuures lülitas Danilovic konkurentsist välja 16. asetatud Petra Martici (WTA 19.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Turniiril 21. asetatud Anett Kontaveit (WTA 22.) langes Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste kolmandas ringis konkurentsist, jäädes võitluslikus matšis 4:6, 3:6 alla ameeriklanna Shelby Rogersile (WTA 57.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 760 koroonapositiivset, suri viis inimest\n\n## Põhitekst:\n\nKoroonaviirusega suri ööpäeva jooksul viis inimest, 84-aastane naine, 82-aastane mees, 79-aastane naine, 74-aastane mees ja 55-aastane mees. Kokku on Eestis viirusega surnud 491 inimest.\n\nHaiglaravi vajab üks inimene rohkem kui päev varem ehk haiglates on kokku 452 patsienti. Neist 33 on intensiivravil (päev varem 30) ja 13 inimest juhitaval hingamisel (päev varem 12).\n\nÖöpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 66, koju saadeti 40 inimest, 19 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda.\n\nRahvastikuregistri andmetel lisandus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 410 inimesel. 274 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.\n\nIda-Virumaale lisandus 49, Tartumaale 41, Pärnu- ja Saaremaale 38, Raplamaale 27, Järvamaale 26, Võrumaale 25 ja Viljandimaale 24 uut positiivset testi. Valgamaale lisandus 20, Põlvamaale 14, Jõgevamaale kümme, Lääne-Virumaale kaheksa ning Hiiu- ja Läänemaale kolm uut nakkusjuhtu. 24 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 603 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 12 protsenti.\n\nEestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 46 020 inimesele, kaks doosi on saanud 22 126 inimest.\n\nLaupäeva hommikuks on haiglates lõpetatud 2943 COVID-19 haigusjuhtumit 2889 inimesega.\n\n13. veebruari seisuga on tervenenud 41 203 inimest. Neist 28 731 inimese ehk 69,7 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 12 472 inimese ehk 30,3 protsendi puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.\n\nEestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 837 593 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 51 749, mis on 6,2 protsenti testide koguarvust.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti andmetel tehti viimase 24 tunni jooksul 5220 koroonatesti, millest 760 ehk 14,6 protsenti osutus positiivseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa esireket võitis esimest korda viiesetilise matši\n\n## Põhitekst:\n\nKolm tundi ja kuus minutit kestnud matšis võitis Medvedev kaks esimest setti kindlalt ja oli kolmandas setis kahe geimipunkti kaugusel matšivõidust, ent Krajinovic suutis mängu viia neljandasse setti. Seal oli serblane juba selgelt parem, haarates 4:1 edu ja loovutades maailma neljandale numbrile kokkuvõttes vaid kolm geimi. Otsustav viies sett osutus äärmiselt ühepoolseks – Medvedev võitis 25 minutiga kuus järjestikust geimi – murdes seejuures kolmel korral vastase servi – ning lunastas edasipääsu kaheksandikfinaali.\n\nMatši jooksul 15 ässa servinud ja neli topeltviga teinud Medvedev kohtub järgmisena ameeriklasest maailma 192. reketi MacKenzie McDonaldiga, kes alistas lõuna-aafriklase Lloyd Harrise (ATP 91.) 7:6 (7), 6:1, 6:4.\n\nKolmandas ringis jätkas võidukalt ka viienda asetusega kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 6.), kes alistas tunni ja 36 minutiga Rootsi tennisisti Mikael Ymeri (ATP 95.) kindlalt 6:4, 6:1, 6:1. Kreeklase järgmiseks vastaseks on itaallane Matteo Berrettini (ATP 10.).\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tennise Austraalia lahtistel meistrivõistlustel meeste üksikmängus neljandat asetust omav Venemaa esireket Daniil Medvedev võitis enda karjääri esimese viiesetilise matši, kui alistas kolmandas ringis serblase Filip Krajinovici (ATP 33.) 6:3, 6:3, 4:6, 3:6, 6:0.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nViiegeimilise edu maha mänginud Pliškova kaotas kaasmaalasele\n\n## Põhitekst:\n\nEndine maailma esinumber Pliškova, kes jõudis tunamullu Austraalia lahtiste poolfinaali, jäi Muchovale tund ja 55 minutit kestnud kohtumises alla 5:7, 5:7.\n\nKohtumise avasett algas küll tasavägiselt, ent peatselt haaras Muchova 3:1 edu. Pliškova suutis aga kaotusseisust välja tulla, võites kolm järjestikust geimi ning minnes ka 5:4 juhtima. Ometigi jäi lõppsõna maailma 27. reketile, kes võitis omakord kolm geimi järjest ja ühes sellega ka seti.\n\nMängu teises setis oli Pliškova geimipunkti kaugusel üldseisu viigistamisest, kui turniiri kuues asetus võitis koguni viis esimest geimi, murdes seejuures kahel korral Muchova servi. Seejärel lagunes aga Pliškova täielikult, kaotades omakorda seitse geimi järjest ja ühes sellega ka matši.\n\nTeist aastat järjest Austraalia lahtistel kolmanda ringiga piirdunud Pliškova tegi matši jooksul kümme topeltviga ja 40 lihtviga. 28-aastase tšehhitari neli aastat noorema kaasmaalase vastavad numbrid olid üks ja 32.\n\nTeistkordselt slämmiturniiril neljandasse ringi jõudnud Karolina Muchova kohtub järgmisena 18. asetatud belglanna Elise Mertensiga, kes võitis 11. asetusega šveitslannat Belinda Bencicit 6:2, 6:1.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Tennise Austraalia lahtiste meistrivõistluste naiste üksikmängus langes laupäeval konkurentsist tšehhitarist maailma kuues number Karolina Pliškova, kes pidi tunnistama kaasmaalase Karolina Muchova (WTA 27.) paremust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nIndrek Kiisler: viimane aeg on viirusega kooselu ära õppida\n\n## Põhitekst:\n\nPiisab, kui heita korraks pilk viimastel kuudel Lätis toimunule. Läti oli ja on sisuliselt sõjaaega meenutavate piirangute all. Eestlasi ajas muigama, kui Läti valitsus otsustas jaanuari keskel, et inimesed võivad taas osta poest tikke, lumelabidaid ja sokke. Need olid vahepeal mitte-müüdavate kaupade nimekirjas. Nüüd veebruari keskpaigas saadi ka Läti valitsuses aru, et pakaselise ilmaga öine üleriigiline komandanditund on totrus.\n\nEesti näib Läti pimedusse mattunud linnade kõrval nagu tuledes särav muinasjutumaa. 50 kilomeetrit Läti piirilt on Otepää ja Pärnu, kus spaad on avatud, poodidest, söögi -ja joogikohtadest rääkimata. Elu käib pea täie vungiga. Säärane muinasjutumaa oli meie enda selle talve valik, millel on mõjusad tagajärjed. Nii positiivsed kui ka kindlasti negatiivsed.\n\nNakatumiste arv pole aastavahetusest saati sisuliselt muutunud, teised riigid on ülirangete piirangutega lõpuks viiruse alla surunud, kuigi vaid ajutiselt. Eesti näitajad on nüüd Euroopa koroonatabelite negatiivses ülemises otsas. Sajad inimesed on viiruses elu kaotanud. Kuid see oli Eesti valik koos kaasneva vastutusega.\n\nEuroopas üha enam trende määrav Saksmaa valitus otsustas neljapäeval, et ühiskonna ees on selge numbriline eemärk. Saada nakatumine alla 35 juhtumi 100 000 inimese kohta. Koolid, poed, kultuuriasutused ja spordirajatised jäävad kinni, erilise vastutuleku korras lubatakse 1. märtsist sakslastel külastada juuksurit, sest see olevat inimväärikust alandav, kui saksa kodanik upub juuksepahmakasse.\n\nJälle ajab Eestist vaadates muigama, aga tegelikult ongi see sakslaste õigus oma elu ise korraldada. Kui tõesti usaldatakse varsti ametist ja poliitikast lahkuvat liidukantslerit Angela Merkelit, kes teatas, et võib-olla(!) tuleb lähikuudel ja suvel uus muteerunud viirusevorm, siis sakslastele tundubki parem oma kodudesse varjuda. Sakslased on heitnud kinda teistele Euroopa rahvastele, käib omamoodi koroonaturniir, kus võisteldakse vahendeid valimata madalamate näitajate nimel.\n\nAga ka Eestis oleme jõudnud teatavale teelahkmele. Nakatumiskordaja on viimastel nädalatel kõikunud napilt ühe ümber. Sellest hoolimata kasvab osas inimestes hirm, et järsku tabab ka Eestit tsunami ja koroonaviirus hakkab plahvatuslikult ülespoole liikuma. Olematu lootus, et nakatumine iseenesest väheneb, pole kuidagi täitunud.\n\nÜha rohkem kostub hääli, et me peame midagi tegema, nii see jätkuda ei saa. Eriti heitunud on need, kes ise piirangutest ülirangelt kinni peavad. Kaua suudab kõrgeid nakatumisnumbreid jälgida inimene, kes täielikult on loobunud sõprade ja lähisugulastega kokkusaamisest, ei külasta kultuuriüritusi ja söögi-joogikohti? Elab juba terve aasta eraklikult oma kodus. Muidugi on senisest elust irdumine piinav, eriti kui positiivset lõpp-lahendust ei paistagi. Lõpuks viib see allasurutud vihani. Soovini paljastega kätega neetud viirusele kallale minna.\n\nNagu inimestele ikka omane, esitatakse nõudmisi isikliku mätta otsast. Paljud vanemad inimesed arvavad, et koolid tuleks kinni panna. Need, kes niikuinii väljas söömas ei käi, nemad paneks restoranid kohe lukku. Mõned on hakanud spordiklubisid vihkama.\n\nÜldiselt kalduvad piiranguid toetama avalikust sektorist palka saavad inimesed, sest nemad otseselt rahalist kaotust sulgemisest ei tunneta. Kõrgemalt haritud inimesed on samuti selgelt paremas positsioonis: võtad lihtsalt oma arvuti ja nõuad kodust töötades, et kõik peavad niisamamoodi talitama.\n\nIlmselt surve valitsusele ja seda nõustavale teadusnõukojale aina kasvab. Teaduslikku tõestust paraku mõne konkreetse piirangumeetme kohta on vähe. Nii ühes kui teises suunas. Võib-olla niigi tühja kinosaali sulgemine aitab mõne üksiku nakatumise ära hoida, kuid sisulist mõju sellel viiruse levikule pole. Ja arvude taha ongi keeruline kiigata.\n\nNäiteks väitis terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, et kiiresti on kasvanud nakatumine alla 19-aastaste seas. Samas on neist nakkuse koolist saanud vaid 24 protsenti. Ülejäänud 76 protsenti nakatunutest korjas viiruse üles mujalt. Mida sellises olukorras koolide kinnipanek annab? Annab kindlasti ajutise nakatumise arvu peatumise, sajad nakkused jäävad olemata. Aga nakatumine kasvab taas kohe, kui lapsed koolipinki tagasi lubada. Ning jälle oleme mõne nädalaga seal, kus alustasime.\n\nVarem või hiljem peame tõdema: viirus jääb meiega pikkadeks kuudeks ning suure tõenäosusega ei saabugi suveks suurt kergendust, sest vaktsineerimine hilineb ja me ei tea kaua vaktsiinide kaitsev mõju üldse kestab. Inimeste valmisolek enese elu piirata pole selline nagu möödunud aasta märtsis-aprillis.\n\nVahest aitab mõistmine, et oleme nagu maratonirajale sattunud sprinterid, kes lõpuni vastupidamiseks peavad vaikset tempot hoidma, sest vahepeal sprintides ja siis hingeldades jõukogumiseks peatudes, kulub pika jooksumaa läbimiseks veelgi rohkem aega.\n\nRapsides läheb nagu Iirimaal, kus nakatumine kerkis lakke just tänu sellele, et kauaks luku taha pandud inimesed pääsesid korraks kõrtsidesse ja nakatumisnäit 1400 oli kahe nädalaga naksti käes. Ükskõik, mida valitsus ka lähiajal otsustab, tuleb arvestada, et see kevad tuleb tegelikult raskem kui eelmine. Ja seda oleks aus ka avalikult inimestele öelda.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriisil on vähemalt üks vähene positiivne külg. Üle pika aja saame reaalselt omal nahal tunnetada, et Eesti ongi iseseisev riik. Päriselt iseseisev. Ise otsustava ja vastutava rahva ning valitsusega. Kõlab ülepaisutatult, aga tegelikult ongi nii, kirjutab Indrek Kiisler.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nVekic võidust Kanepi üle: avasetis polnud mul ta serviga võimalustki\n\n## Põhitekst:\n\n\"See oli algusest lõpuni raske matš. Pidin võitlema iga punkti eest. Olin isegi matšpalliga taga, aga olin enda arvates väga vapper ja mu vastupanu tasus lõppkokkuvõttes ära,\" lausus Vekic pärast kohtumist pressile.\n\nAvasetis jõudis esimesena murdepallini Vekic seitsmendas geimis, aga Kanepi suutis selle päästa ja murdis hoopis ise 6:5 eduseisus, võites seti 7:5. Kanepi võitis lõpuks viis geimi järjest, asudes teises setis 3:0 juhtima. Seisul 5:4 oli Kanepil matšpall, aga tal ei õnnestunud seda realiseerida ja sett läks lõpuks kiiresse lõppmängu, kus Vekic jäi kindlalt 7:2 peale, võites seega seti 7:6 (2).\n\n\"Olin matšpalli peale üpris pahane. Mul oli eelnevas geimis olnud mitu murdepalli ja ma mängisin enda meelest paremini. Mulle tundus, et olin haaramas initsiatiivi. Ma ei tahtnud et mäng läbi saaks ja andsin seejärel oma löökidel maksimumi,\" kommenteeris Vekici enda tagasitulekut.\n\n\"Kolmas sett oli väga kõikuv ja temagi (Kaia Kanepi – toim.) mäng oli väga üles-alla. Tal olid mõned fantastilised löögid, aga ka mõned vead. Kolmandas setis sain ta serviga aga märkas paremini hakkama ja suutsin seda ka paremini lugema hakata, millest oli palju abi, sest avasetis polnud mul ta serviga võimalustki.\"\n\nEhkki Kanepi lülitas eelmises ringis konkurentsist tiitlikaitsja Sofia Kenini, on Vekici hinnangul eestlanna talle mugavam vastane. \"Ma arvan, et mängin parema meelega temaga kui Keniniga. Sain temast (Kanepist – toim.) korra juba US Openil mõned aastad tagasi jagu, mistõttu tean, mida oodata. Täna ta mängis aga natuke paremini, kui oskasin oodata. Tänapäeval ei eelda sa kunagi kerget matši, aga ma ei oodanud ka midagi sellist.\"\n\nEsimest korda Austraalia lahtistel kaheksandikfinaali jõudnud 24-aastane Vekic kohtub järgmisena 22. asetusega ameeriklanna Jennifer Bradyga.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi (WTA 65.) langes Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel üle kahe ja poole tunni kestnud tasavägise maratonmängu järel konkurentsist, jäädes 7:5, 6:7 (2), 4:6 alla turniiril 28. asetatud horvaatlanna Donna Vekicile (WTA 33.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nViskekontserdi korraldanud Drell aitas Pesaro poolfinaali\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikusse kuulunud Henri Drell sai mänguaega 31,6 minutit ja viskas 23 punkti (vabavisked 6/6, kahesed 4/5, kolmesed 3/4), kusjuures 13 punkti oli koos juba avaveerandil ning sajaprotsendilise visketabavusega. Veel võttis ta viis lauapalli, andis kaks korvisöötu, tegi kaks vaheltlõiget, ühe pallikaotuse ja neli isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nKaspar Treier teenis mänguaega 4,3 minutit ja viskas kolm punkti (vabavisked 1/1, kahesed 1/2). Lisaks võttis ta ühe lauapalli ründelauast.\n\nLoe pikemalt Korvpall24.ee -st.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaspar Treieri koduklubi Sassari Dinamo ja Henri Drelli kodumeeskond Pesaro Victoria Libertas said reedel Milanos toimuval Itaalia karikavõistluste finaalturniiril omavahel mõõtu võtta veerandfinaalis. Haaravas mängus läks käiku ka lisaaeg ning lõpuks väljus võitjana Pesaro skooriga 115:110 (24:26, 25:27, 21:23, 29:23, 16:11).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nSerbia sai Venemaalt esialgse nõusoleku vaktsiini Sputnik V tootmiseks\n\n## Põhitekst:\n\nInnovatsiooniminister Nenad Popovic tegi avalduse algava koostöö kohta pärast seda, kui Venemaa tööstus- ja kaubandusministeeriumide eksperdid ning otseinvesteeringute fondi RDIF esindajad külastasid viroloogiainstituuti Belgradis.\n\nJärgmine rühm Vene eksperte saabub ministri sõnul 15 päeva jooksul ja hindab vaktsiini valmistamiseks vajalike tehniliste ja tehnoloogiliste tingimuste vastavust.\n\nSerbia on Suurbritannia järel vaktsineerimistempolt teine riik Euroopas.\n\nEuroopa Liidu kandidaatriigi seitsmest miljonist elanikust on vaktsineeritud üle 600 000. Selleks on kasutatud Sputnik V, Hiina Sinopharmi ja USA-Saksamaa Pfizer/BioNTechi kaitsesüste.\n\nAlates pandeemia algusest on Serbias kinnitust leidnud üle 400 000 COVID-19 nakatumise ning üle 4000 inimese on selle tagajärjel surnud.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa andis esialgse nõusoleku vaktsiini Sputnik V tootmiseks Serbias, kinnitas Serbia valitsusliige reedel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nAnalüütik: kliimapoliitikat teevad juba ka pangad\n\n## Põhitekst:\n\nKui vaadata viimase aja meediat, siis on näha, et ka Eesti pangad lähtuvad oma laenupoliitikas ja investeerimistegevuses üha rohkem sellest, et toetada rohelist majandust, rohepööret. Kas see paistab nii ka keskpangast?\n\nSee on olnud üldine rahanduse areng, et kliimaeesmärgid, mis jõuavad järjest rohkem valitsuste poliitikatesse ja riikidevahelistesse kokkulepetesse, hakkavad mõjutama ka ärikeskkonda.\n\nSüsinikumahukat äri ümbritseb ebakindlus, kuna ei ole selge, milliseks kujuneb tulevik riiklike regulatsioonide ja maksustamise, mõnel juhul ka subsiidiumide ja piirangute väljavaadetes. Teisest küljest suurendab ebakindlust rahastamistingimuste võimalik muutumine.\n\nSee toob kaasa olukorra, kus ettevõtted, mis on seotud süsinikumahukate äride\nfinantseerimise või neile kindlustuse pakkumisega, on turul suurema surve all, sest ühtpidi on kliimapoliitika eesmärgid järjest rohkem hakanud mõjutama ärikeskkonda maksustamise ja regulatsioonide kaudu, aga teisest küljest on ka investorite suhtumine muutunud.\n\nEuroopa suurim söega töötav elektrijaam asub Poolas Belchatowi linna lähedal. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS\n\nNäiteks kui Euroopa kindlustusettevõte loobub kivisöega seotud äride kindlustamisest, siis selle kindlustusettevõtte aktsia väärtus võib tõusta peaaegu kümnendiku võrra võrreldes nende ettevõtetega, mis jätkavad \"vana majanduse\" ehk siis süsinikumahuka kivisöesektori toetamist.\n\nSee puudutab ettevõtteid. Aga kas midagi sarnast toimub ka tavaliste inimeste suhtes?\n\nNäiteks eluasemed! Krediidirisk on pankade jaoks seotud ühtepidi kliimapoliitikast lähtuvate regulatsioonide ning võimalike maksude ja soodustustega eluasemete ehitamisele. Aga teistpidi ka reaalsete kliimariskide kaudu, mis endast märku annavad: reeglina on laenu tagatiseks kinnisvaraobjektid, aga järjest enam esineb ka mõnes Euroopa riigis hooneid ohustavaid äärmuslikke ilmastikujuhtumeid. Ja mõneski piirkonnas, kus\nvarem polnud üleujutusi, on need täna saanud nii tavaliseks, et traditsiooniline kindlustus neid riske laenutagatiste mõttes enam kindlustada ei soovi.\n\nSee tähendab ka laenuvõtjatele mõnes Euroopa piirkonnas - näiteks Inglismaal - olukorda, kus inimene, kes on võtnud pikaajalise eluasemelaenu, ei leia ühtäkki enam kindlustuspakkujat, kes oleks võimeline neid riske kindlustama.\n\nSisuliselt tähendab see seda, et kliimarisk, mis seni on olnud võib-olla kergelt nagu deklaratiivne või poliitikute avalduste tasemel, hakkab järjest rohkem mõjutama ka inimeste igapäevaelu.\n\nKliimat mõjutab ju tugevalt ka transport...\n\nJah, transport on valdkond, kus riigid teevad süsiniku emissiooni vähendamisel tugevaid jõupingutusi. Nii, et üks keskmine pereisa, kes sõidab linna lähedalt maalt igal hommikul kesklinna tööle, ei pruugi varsti enam kindel olla, kas ta oma diiselmootoriga autoga võib enam tipptunnil üldse kesklinna siseneda.\n\nSee on paljudes Euroopa riikides ju suhteliselt reaalne risk, et niisugust igapäevast liikumist ja tegelikult ka autoostu, mis on pere jaoks suur investeering, võivad hakata kliimaregulatsioonid suurel määral mõjutama.\n\nEhk siis ebamäärasus suureneb?\n\nRahvusvaheliselt on ju kokku lepitud, et süsinikuneutraalsuse suunas pürgitakse, aga protsessi muudab riskantseks, et tegelikult kliimapoliitika ise, selle rakendamine, on olnud küllaltki ebastabiilne. On olnud aegu, kus on suhteliselt lineaarselt mindud suuremate algatuste suunas, aga siis on tulnud küllatki järske muudatusi.\n\nJust nimelt kliimapoliitika rakendamise väga suur ebakindlus on see, mis ärikeskkonda ja ka tavaliste majapidamiste elu võib kahjustada. Probleem on selles, et protsessi käigus on tekkinud kõhklusi nii riigijuhtide kui ka madalamate otsustajate tasandil, kas seda probleemi üldse tuleb lahendada ja kuidas.\n\nÜhest äärmusest teise pendeldav suhtumine kliimateemadesse kahjustab ärikeskkonda kõige rohkem. Ja sellised tagasilöögid muudavad\nüleminekut ebakindlamaks ja suurendavad nii äri- kui ka krediidiriske.\n\nÜks ebakindluse allikas on kogu maksupoliitika valdkond, mis hõlmab saastajate\nmaksustamist ja teistpidi ka riigi vahendite kasutamist keskkonnasäästlikumate\ntehnoloogiate toetamiseks.\n\nTuulepark Saksamaal Oscherslebenis. Autor/allikas: SCANPIX / www.imago-images.de\n\nLisaks teeb nafta hinna muutumine fossiilse energia positsiooni suhteliselt kallimate rohetehnoloogiate suhtes väga kõikuvaks. Maksupoliitikaga oleks võimalik fossiilsete kütuste kõikumisi puhverdada, kehtestada näiteks miinimumtasemed fossiilsete kütuste hindadele. Aga praktikas on paraku olnud nii, et suur nafta hinna kõikumine toob kaasa perioode, kus roheline energeetika areneb kiiremini, madalama nafta konjunktuuri puhul aga aeglasemalt. Nii, et konkureeriva fossiilse energia hinna kõikumine destabiliseerib tegelikult üleminekut rohetehnoloogiatele päris tugevalt.\n\nEt siis riik peaks pakkuma stabiilsust?\n\nSee ongi täiendav dimensioon, et kui palju peab riik sekkuma oma regulatsioonidega, et soodustada kliimaneutraalsust ja kui palju turud ise ära teevad. Sest on selge, et kliimariskide tingimustes hindavad ka turuosalised süsinikumahukamaid ettevõtteid kõrgema riskiga ettevõteteks ja selle kaudu mõjutavad neid turudistsipliin ja rahastamistingimused. Siin ongi oluline leida tasakaal, et neid mitte täielikult välja tõrjuda, vaid pakkuda näiteks riiklikke soodustusi üleminekuks jätkusuutlikumatele ja puhtamatele tehnoloogiatele.\n\nSamas ka paljud tänased ettevõtted, mis on suhteliselt kõrge reitinguga ja justkui\nriskivabad, peavad ilmselt tulevikus arvestama sellega, et saamaks kõrgemat\nkrediidireitingut või madalamat riskihinnangut ja soodsamaid finantseerimistingimusi, tuleb neil loobuda saastavamatest tehnoloogiatest.\n\nAga kuidas see kõik riike endid mõjutab? Ka riikidel on ju reitingud!\n\nSee kehtib ka riikide puhul. Kui reitinguagentuurid hakkavad riigi süsinikumahukust arvestama, siis võib juhtuda, et riigid, mis jätkavad vanade süsinikumahukate tehnoloogiate elushoidmist, ei saagi enam kõrgeimat AAA reitingut.\n\nSelles valguses on palju küsimusi seoses tehnoloogiate defineerimisega - ega turgudel ei ole ka veel väga konkreetset arusaama, mida pikemas perspektiivis pidada kliimaneutraalseks, puhtamaks või ohutumaks tehnoloogiaks. Näiteks kuidas suhtuda tuumaenergeetikasse? Need valdkonnad vajavad turgudel tundmaõppimist ja testimist.\n\nEnnekõike on siin oluline regulatiivne järjepidevus ning riiklike poliitikate järjekindel ja stabiilne rakendamine, et ei oleks rapsimist kliimapoliitikas.\n\nJa arvestada tuleb ka sellega, et teema ulatub ühe riigi ja isegi Euroopa Liidu piiridest väga palju kaugemale. Ükski riik ei saa kliimapoliitikat rakendada üksi - kõige halvemal juhul tähendab see lihtsalt seda, et ta kaotab konkurentsivõimet, kuna loobub teatud tootmisest ja selle võtavad üle riigid, mis suhtuvad süsinikuemissioonidesse liberaalsemalt.\n\nEt niisugust asja ära hoida, ongi tehtud suuri riikidevahelisi kokkuleppeid, valitsused on võtnud konkreetsemaid eesmärke, kui palju ja kuidas vähendada süsinikuemissioone.\n\nMaaklerid Souli börsil aktsiakursse jälgimas. Autor/allikas: SCANPIX / AFP\n\nKõik see tähendab ilmselt riikide jaoks suuremaid kulusid?\n\nLoodus tuletab ennast ju aeg-ajalt meelde, mõjutades finantsturgude ja riikide\nmajanduspoliitilisi riskihinnanguid. Mis tähendab sisuliselt seda, et riikidel peab olema piisavalt fiskaalvõimekust, reageerimaks kriisidele ja mõnel juhul ka\nlooduskatastroofidele, mille ulatust on raske prognoosida. See on eriti tähtis olukorras, kus riikide rahandus on juba niigi suures miinuses ning ka erasektori võlakoormus võib olla küllaltki suur.\n\nPositiivne stsenaarium hõlmaks rohelistesse tehnoloogiatesse ja majanduse\nümberkujundamisse panustamist, et seeläbi neid riske mingil määral juhtida või ideaalis ka vähendada.\n\nMe oleme pandeemia mõjul praegu väga huvitavas positsioonis - möödunud aastal vähenesid süsiniku emissioonid maailmas kusagil neli protsenti ja Euroopas peaaegu kaheksa protsenti. Kui me suudaksime neid kohati peale surutud muutusi töökeskkonnas ja äris vähemalt osaliseltki säilitada ning jätkame investeeringuid rohetehnoloogiatesse, siis pandeemiast tingitud elukorralduse muutus võib panustada ka pikaajalisemasse jätkusuutlikkusse.\n\nEespool oli juba juttu avalikkuse survest...\n\nJah, turul on paratamatu see, et ühtepidi on siin regulatsioonidest tingitud täiendavad riskid, aga teistpidi ka kliimamuutustest tingitud väärtushinnangute muutumine on viinud selleni, et teatud ettevõtteid turgudel juba diskrimineeritakse kas kõrgete süsinikuemissioonide või lihtsalt ebamäärasema suhtumise tõttu kliimapoliitikasse.\n\nCO2 õhkupaiskamise vastase meeleavaldaja plakat. Autor/allikas: SCANPIX / www.imago-images.de\n\nUuema aja tarbijad on tunduvalt teadlikumad nendest võimalikest mõõdikutest, mida ettevõtete tegevusele saab sättida. Nende valikuid mõjutavad regulatiivsed muutused, aga rikkamates riikides ka väärtushinnangud - inimesed teevad oma tarbimisotsuseid lähtuvalt sellest, kui oluline on konkreetse ettevõtte jaoks kasutatavate tehnoloogiate või tootmispiirkondade kliimaneutraalsus.\n\nPoliitikat mõjutab siiski lisaks väärtuste muutumisele otseselt ka looduse\nmuutumine...\n\nInimlikul tasemel, aga ka poliitilise stabiilsuse seisukohalt, on globaalselt oluline see, et kliimamuutus toob kaasa äärmuslikumad ilmastikunähtused. Ja selles valguses kannatavad ju kõige rohkem riigid, mis sõltuvad oma majanduses ilmastikust ehk põllumajandustootjad. Põllumajandus on aga koondunud suuresti vaesematesse piirkondadesse ja üks asi, mida kliimamuutus võib kaasa tuua, on sissetulekute lõhe suurenemine rikkamate ja vaesemate piirkondade vahel.\n\nSee tähendab, et riigid, mis suuresti põllumajandustootmisest sõltuvad, võivad vajada täiendavat abi. Niisuguses olukorras on üks võimalus pakkuda nendele riikidele piiramatult ja lõpmatult abimeetmeid, teine võimalus aga paarikümne aasta perspektiivis tulevasi kliimaprobleeme vähendada või vähemalt üritada neid globaalselt juhtida.\n\nKui mõelda riigi krediidireitingu võimalikule sidumisele rohepöördega, siis kuidas see meid mõjutama võib hakata? Teame ju küll, et Eesti on endale Euroopa Liidus võetud CO2 vähendamise kohustuste graafikust ees, aga samas teame ka, et Eesti on siiski üks suhteliselt suurima süsinikuheitmega riike Euroopas.\n\nEestis on tõesti toimunud küllaltki järsk süsinikuemissioonide vähenemine. Siin tuleb arvestada, et paljude riikide jaoks, mis on olnud suhteliselt süsinikumahukad oma energeetika või mõne teise majandusharu tõttu, on esimene samm – kui sellistest valdkondadest loobutakse või need ümber kujundatakse – toonud kaasa väga järsu emissioonide vähendamise. Aga järgnevad sammud, mis puudutavad kas transporti või muid majandusvaldkondi, ei pruugi nii lihtsad olla.\n\nHetkel ei ole veel täpset kava, kuidas reitinguagentuurid hakkaksid riike nende\nsüsinikumahukuse järgi pingeritta sättima. Kindlasti hakkab see valdkond arenena, aga fakt on ka see, et paljude riikide jaoks hakkab kliimaneutraalsus mõjutama teisi, palju traditsioonilisemaid riigi reitingut kujundavaid tegureid - näiteks riigivõla või riiklike kulutuste taset.\n\nKliimameeleavaldus Toompeal. Autor/allikas: ERR\n\nLisaks võivad paljud süsinikumahuka tootmisega ettevõtted kuuluda riigile, aga\nkliimameetmed hakkavad järjest rohkem mõjutama nende kasumlikkust ja selle kaudu ka riigieelarvet.\n\nMe näeme juba täna riikide rahanduses muutusi, mida toovad kaasa kas vajadus vanu tehnoloogiaid ümber kujundada või vanade tehnoloogiatega jätkamisest tingitud uued kulutused – olgu nad siis süsinikdioksiidi maksustamise kaudu või siis ettevõtete tegutsemisega palju keerulisemates rahastamistingimustes.\n\nTõenäoliselt ei jõuta üleöö olukorrani, kus riike hakatakse klassifitseerima nii-öelda puhasteks ja mittepuhasteks kliima mõttes. Aga kindlasti on juba praegu hakanud riikide rahandust mõjutama need tegurid, mis kajastavad kliimapoliitikate edu või ebaedu ja majanduste positsiooni kliimaneutraalsuse suhtes.\n\nNii, et selles perspektiivis me peame selgelt prioriseerima üleminekut\nkliimaneutraalsusele nii regulatsioonis kui ka tehnoloogias. Kindlasti peaksime vältima olukorda, kus meil toimuks pidev eesmärkide muutmine, ümberkujundamine ja tagasipöörded - siis oleks regulatsioon ise täiendava riski allikas.\n\nSamas siiski tundub - arvestades hiljuti vastu võetud Euroopa Liidu uut\nseitsmeaastast eelarve ja koroonakriisist taastumise kava, milles mõlemas on rohelise ülemineku nõue päris tugevalt sees - et Euroopa regulatiivne keskkond on suhteliselt stabiilne, oleme võtnud täiesti kindla suuna?\n\nJah, Euroopa Liit on oma eesmärkides olnud küllaltki printsipiaalselt rohepöörde pooldaja ning võrreldes Ameerika Ühendriikidega on Euroopa majanduse süsinikumahukus ka varem olnud tervikuna mõnevõrra väiksem.\n\nAga siin tuleb silmas pidada ka seda, et ümberkujundamiseks võib pakkuda igasuguseid toetusi, aga see, mis nende investeeringute tulemusel tekib, peab olema ja jääma jätkusuutlikuks mitte ainult Euroopa Liidu siseses konkurentsis, vaid ka globaalselt. Nii on oluline, et investeeringud, mida riiklike tugimeetmete abil tehakse, jääksid kestma ka pärast seda, kui ulatuslik riigi tugi kaob. Siin on oluline ka edenemine globaalsetes kokkulepetes, mida tööstusriigid omavahel on juba saavutanud, näiteks Pariisi kliimalepe.\n\nArvestades, et eelmisel aastal vähenes süsinikuemissioon Euroopas võrreldes\nülemöödunud aastaga umbes 7,5 protsenti, mis küll suuresti on tingitud\nkarantiinimeetmetest, siis nüüd tuleb lihtsalt saavutada see, et meie vähenemine ei kanduks üle kuskil teises piirkonnas emissioonide suurenemiseks. See tähendab, et lisaks oma kodu korrashoiule peavad eurooplased kasutama kõiki koostöövõimalusi teiste riikidega, et selline emissioonide ümberpaiknemine ei realiseeruks.\n\nKõike seda kuulates tekib küsimus - kas praegune muutus sarnaneb ehk 1970ndate aastate suure naftakriisiga kaasnenud majanduse ja inimeste elu-olu ümberkujundamisele lääneriikides? Siis hakati näiteks ostma väiksemaid autosid ja üldse rohkem mõtlema säästmisele. Kas ka praegune olukord võib viia samasuguste muutusteni?\n\nVõib öelda, et sarnaselt 1970. aastate naftakriisidele võib tõesti praegune olukord muuta kõige rohkem tarbijate mõtteviisi. Kohati ju saavutasidki süsinikuemissioonid Euroopas oma tipu 1970. aastate lõpus ning järgnenud aastakümnete jooksul oleme suutnud mõnes valdkonnas emissioone vähendada 1960. aastate esimese poole tasemele. Kui me mõtleme tänastele tehnoloogiatele ja võrdleme neid 1960. aastate algusega, siis\nilmselgelt on Euroopas potentsiaali palju rohkemaks.\n\nElektriautode laadimispunkt. Autor/allikas: SCANPIX / PA\n\nOn õige, et loodus on ennast taas kord meelde tuletanud ja inimeste mõtteviis võib muutuda. Oluline on, et selle protsessi edenemine, kliimaneutraalsuse saavutamise kiirus ja ambitsioonid ei tohi kustuda ka siis, kui selle teema uudsus ning lihtsamate edulugude hulk mingil ajal vähenevad.\n\nKas ka Euroopa Keskpank kuidagi mõjutab seda muutust oma tegevuse, nõuete ja tingimustega?\n\nNii keskpangad üldiselt ja ilmselt ka Euroopa Keskpank on hoolega analüüsimas, mil määral me muutuva turusituatsiooni ja turu riskihinnangute baasil suhtume finantsvaradesse tulenevalt neid emiteerinud ettevõtete riskimahukusest või keskkonnariski mahukusest. Seda nii muutuvate regulatsioonide kui ka tarbijaskonna eelistuste valguses. Ehk roheteemad jõuavad ühel või teisel moel finantsturgudele ja seeläbi ka keskpankade investeerimisportfellidesse.\n\nHetkel ei ole otsustatud, mil määral võiks rohelist dimensiooni kasutada ka tagatiste hindamisel, ettevõtete võlakirjade tagatisvaraks aktsepteerimisel. Kuid üldise riskikeskkonna muutumine mõjutab hindade kõikumise kaudu paratamatult ka tagatisvara väärtuse stabiilsust.\n\nEuroopa Liidu lepingute järgi on Euroopa Keskpanga eesmärk tagada hinnastabiilsus euroalal. Aga meil on selle kõrval ka mitmeid sekundaarseid eesmärke, mida tuleb silmas pidada eeldusel, et hinnastabiilsus on tagatud.\n\nNäitus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nKliimateemadega haakuvad kõige selgemini ühtepidi nõue olla keskkonnasäästlik ehk siis hoida Euroopa keskkonda, mis on üldine väärtus. Euroopa lepingutes kehtib aga ka keskpangale nõue hoida turumajanduse põhimõtteid. Nii et teatud määral saavad keskpangad kasutada enda käsutuses olevaid mehhanisme, aga nad ei saa minna kaugemale kui riiklikud regulatsioonid ja riiklikud poliitikad, sest keskpanga peamine roll on ikkagi hinnastabiilsuse tagamine.\n\nKüll aga võivad paljud rohepoliitikad kaasa aidata hinnastabiilsuse tagamisele selles mõttes, et kui riigid täna investeerivad rohepoliitikatesse, siis ilmselgelt see soodustab ka majanduse elavnemist ja teist kaudu aitab kaasa hinnastabiilsuse saavutamisele.\n\nKui kliimapoliitikate rakendamiseks tehtavate sammude mõju majandusele on suur, siis on mõistlik silmas pidada ka majanduse tsüklilisust. Ehk, et kliimapoliitika rakendamist saab sättida nii, et see ei suurendaks, vaid vähendaks majandustsükli kõikumist. See tähendab, et kehvematel aegadel võiks valitsused panustada roheinvesteeringutesse rohkem ning parematel aegadel loota rohkem erasektori suunamisele roheinvesteeringutele.\n\nAga kui Eestis tegutsevad pangad on oma toodete kujundamisel arvestanud rohemõõdet, siis kas sellel on ka Euroopa Keskpanga mõju või see nende enda initsiatiiv?\n\nOtseselt ei ole Euroopa Keskpank ega ka riikide keskpangad kommertspankadele ju mingisuguseid roheregulatsioone peale surunud ega ette kirjutanud. Täna on see ikkagi turudistsipliini ja turumajanduse mõju. Ehk siis kaugemale vaatavad investeerimisprojektid - olgu need siis eluasemete või ettevõtete laenupakkumise mõttes - peavad arvestama nende valitsuste poolsete regulatiivsete muutustega, mida ilmselt Euroopas ja ka Eestis lähiajal on ette näha.\n\nTeistpidi on seal muidugi ka väärtushinnangute kujundamise võimalus - anda tarbijatele hinnasignaal – olgu see kas siis sümboolne või mitte –, et tegelikkuses väga paljud rohelisse energiasse suunatud investeeringud tasuvadki ennast viie kuni kümne aasta perspektiivis ära ja isegi juba tänases maksukeskkonnas toovad kaasa kõrgendatud või mõnevõrra parema võime oma laenu teenindada.\n\nNii et loogika, mis soodustab energiaefektiivsust kas eluasemete krediteerimisel, sõidukite ostmisel või ka kliimaneutraalsemaid tootmisharusid, ei ole tegelikkuses kunstlik, vaid selle taga ongi tegelikult majanduslik arvutus, et need ettevõtted tõenäoliselt juba tänases keskkonnas, aga veel rohkem tulevikus, osutuvadki elujõulisemaks, sest on vähem avatud kliimariskidele.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Süsinikuheitmete vähendamise poliitika ei tähenda ainult valitsuste seatud piiranguid, vaid sellest lähtuvad oma otsustes ka rahandusasutused, rääkis ERR-ile Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel. Kliimapoliitika mõjutab nii seda, mis protsendiga riigid, ettevõtted või inimesed laenu saavad, aga ka seda, kui kalliks võib minna mereäärse maja kindlustus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nKotsar viskas taas kahekohalise arvu punkte, kuid Hamburg kaotas\n\n## Põhitekst:\n\nKohtumise algus oli närviline. Avaveerandi võitis Hamburg 21:19 ja poolaja 40:35. Kolmas veerand kuulus aga juba külalistele ja viimasele kümnele minutile mindi vastu Hamburgi kaotusseisus 53:58. Lähemale kui viis punkti kodumeeskond enam ei jõudnudki, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nKotsar alustas kohtumist algviisikus ning viibis Hamburgi mängijatest väljakul kõige kauem – 34 minutit ja 21 sekundit. Eesti koondislase arvele kogunes selle ajaga 10 punkti (kahesed 4/8, vabavisked 2/4), kaheksa lauapalli, üks resultatiivne sööt, üks vaheltlõige, kolm pallikaotust ja neli isiklikku viga. Tegu oli neljanda järjestikuse mänguga, kus Kotsar visanud vähemalt 10 punkti.\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa korvpalli kõrgliigas sai Maik-Kalev Kotsari koduklubi Hamburgi Towers juba kolmanda järjestikuse kaotuse, kui jäi reedel 71:78 alla Bonni Telekom Basketsile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
[
{
"content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKanepi: liiga tasavägine oli, aga üks pidi võitma ja teine kaotama\n\n## Põhitekst:\n\n\"Vaatasin statistikat, et mõlemad võitsime ühe palju punkte, siis on natuke raske kaotus. Liiga tasavägine oli, aga üks pidi võitma ja teine kaotama,\" nentis Kanepi Eesti ajakirjanikega rääkides. \"Vahepeal mina mängisin väga hästi, siis jälle tema mängis väga hästi, ma ei saanudki mängu jooksul aru, kas tema mängis nii hästi, et ma ei tundnud ennast vahepeal mugavalt või oli see sellest, et ma mängisin kehvasti. Aga tundub, et oli siiski tasavägine.\"\n\n\"Mulle tundus, et tema sai rohkem oma mängu mängida kui mina. Ta sai servist palju initsiatiivi ja keskelt sai eeskäega palju domineerida,\" jätkas Kanepi. \"Mulle vahel tundub, et mängus mulle tundub teistmoodi ja siis kui mängu järele vaatan, on hoopis teine pilt. Mulle mängu ajal tundus nii, et tema sai paremini oma mängu mängitud. Aga võib-olla kui järele vaatan, on teistmoodi.\"\n\nTeises setis juhtis Kanepi 3:0, aga siis hakkas eestlanna rohkem eksima ja lõpuks kogunes seti peale 24 lihtviga – terve matši peale 44. Küsimusele, mis võis teises setis suurema vigade arvu põhjus olla, vastas Kanepi. \"Kui ma oskaks öelda, siis ma ei oleks neid lihtvigu teinud. Need ei olnud suured audid, väikesed vead. Ma ei oska praegu öelda.\"\n\nAustraalia lahtistele eelneval nädalal eelturniiril finaali jõudnud Kanepi mängis vähem kui kahe nädala jooksul kaheksa matši, aga väsimuse taha ta ei pugenud. \"Esimese turniiri esimeses mängus olin värskem kui täna, aga eks see käib kaasas nende mängudega,\" muheleb ta.\n\nKokkuvõttes jäi Kanepi Austraalia reisiga rahule. \"Kui ei võida, saab ju alati paremini. Aga mängisin hästi, selles suhtes olen rahul,\" lausus ta.\n\nJärgmisena mängib Kanepi ilmselt märtsi lõpus algaval Miami turniiri. \"Olen küll vahepeal üles antud Dubaisse ja Dohasse, aga tundub, et need oleks kõik nii järjest. Ma ei teadnud enne Austraaliasse tulekut, et saan Miamis põhitabelisse, aga ilmselt saan,\" sõnas Kanepi.\n\nMaailma edetabelis peaks 35-aastane eestlanna kerkima 60. kohale ja praeguse seisuga peaks ta pääsema ka Tokyo olümpiale, aga seal mängimise peale pole Kanepi veel mõelnud. \"Ma ei oska öelda, sinna on nii palju aega,\" mõtiskles ta. \"Kas toimub või ei toimu, pikaajalisi plaane eriti teha ei saa.\"\n## Sissejuhatus:\n",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaia Kanepi (WTA 65.) langes Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel üle kahe ja poole tunni kestnud tasavägise maratonmängu järel konkurentsist, jäädes 7:5, 6:7 (2), 4:6 alla turniiril 28. asetatud horvaatlanna Donna Vekicile (WTA 33.).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/err-newsroom |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.